messages
listlengths 2
2
| origin
stringclasses 4
values |
|---|---|
[
{
"content": "Loe uudis läbi ja pane oma kujutlusvõime tööle, et välja mõelda üks korralik sissejuhatav lause sellele loole.\n\n## Pealkiri:\n\nSnuukri suurturniir lõppes ka Judd Trumpi jaoks\n\n## Põhitekst:\n\nTrump läks juhtima 1:0 ja 2:1, aga Selt võitis seepeale kolm partiid järjest. Trump vähendas veel vahe 3:4-le, aga kaks järgmist partiid kuulusid Seltile, neist viimane enam kui sajapunktise seeriaga (128).\n\nTänavusel UK Championshipil on mitmed suured nimed langenud konkurentsist turniiri varases faasis: tiitlikaitsja Neil Robertson kaotas avaringis, maailma edetabelijuht Mark Selby ja mitmekordne maailmameister Mark Williams teises ringis, samuti mitmekordse maailmameistri John Higginsi laeks jäi kolmas ring.\n\nKüll aga on edukalt jõudnud neljandasse ringi Ronnie O'Sullivan, kes sai jagu Michael White'ist 6:3, Robbie Williamsist 6:2 ja Mark Kingist 6:3 ning kohtub 16 hulgas Tai mängija Noppon Saengkhamiga.\n\nKõrge paigutusega mängijatest on pääsenud neljandasse ringi ka viienda asetusega Kyren Wilson, kes läheb 16 hulgas vastamisi teise inglase Ben Woollastoniga.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Snuukri maailma edetabeli teine number ja UK Championshipi kunagine võitja Judd Trump kaotas tänavusel turniiril kolmandas ringis Matthew Seltile (WS. 35) 3:6 ja langes konkurentsist.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Tutvu artikli sisuga ja loo sellele pika lausega sissejuhatus, mis köidab lugeja tähelepanu.\n\n## Pealkiri:\n\nMan Unitedi uue juhendaja debüüt lükkus edasi\n\n## Põhitekst:\n\nManchester United loobus hiljuti peatreener Ole Gunnar Solskjäri teenetest, kelle asemel on kahes viimases kohtumises täitnud peatreeneri kohuseid norralase abiline Michael Carrick.\n\nPärast võitu Meistrite liigas Villarreali üle ja koduses liigas tehtud 1:1 viiki Londoni Chelseaga peab Carrick hoolealuseid juhendama ka neljapäevases Inglismaa kõrgliiga kohtumises Londoni Arsenaliga.\n\n\" Rangnick kuulutati esmaspäeval ajutiseks peatreeneriks, aga kuna klubi järgib tööviisaga seotud regulatiivset protsessi, siis jätkab Carrick tüüri juures,\" teatas Manchester United pressiteate vahendusel.\n\nManchester United hoiab Inglismaa kõrgliigas 13 mängust kogutud 18 punktiga kaheksandat kohta. Pealinnaklubi on teeninud viis silma enam ja asub viiendal positsioonil. Seejuures pole Man United suutnud Arsenali alistada viies mängus järjest.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Inglismaa jalgpalli tippklubi Manchester Unitedi ajutise peatreeneri Ralf Rangnicki debüüt meeskonna eesotsas lükkub edasi, kuna tema tööviisa vormistamine viibib.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Vaata läbi uudise pealkiri ja tekst ning loo loov sissejuhatav lause, mis haakub artikli sisuga.\n\n## Pealkiri:\n\nRootsi paar alistas lauatennise MM-il hiinlased ja tuli maailmameistriks\n\n## Põhitekst:\n\nMeespaarismängu võitsid rootslased Mattias Falck - Kristian Karlsson, kes alistas poolfinaalis esimese paigutusega Hiina paari Liang Jingkun - Lin Gaoyuan 12:10, 11:8, 11:8.\n\nFinaalis said rootslased jagu ka Lõuna-Korea paarist Jang Woo-jin - Lim Jong-hoon 11:8, 15:13, 11:13, 12:10.\n\nNii Falck kui ka Karlsson olid varem võitnud tiitlivõistlustel erinevates mänguliikides mitmeid medaleid, aga varem mitte korda kulda.\n\nRootsi teenis Houstonist veel teisegi medali, kui meesüksikmängus tuli 19-aastane Truls Möregardh hõbedale.\n\nAsetamata mängija oli poolfinaalis üle Saksamaa lauatennise suurkujust Timo Böllist 8:11, 8:11, 11:6, 11:8, 10:12, 11:8, 11:5, aga kaotas finaalis esimese paigutusega Fan Zhendongile 6:11, 9:11, 7:11, 8:11.\n\nNaiste üksikmängus võidutses Wang Manyu, kusjuures sel alal said hiinlased kõik medalid: kulla, hõbeda ja kaks pronksi.\n\nNaispaarismängu võitsid Sun Yingsha - Wang Manyu ning segapaarismängu Wang Chuqin - Sun Yingsha.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Ameerika Ühendriikides Houstonis lõppenud lauatennise maailmameistrivõistlustel võitis viiest kullast neli Hiina, aga meespaarismängus kuulus esikoht rootslastele.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe artikli pealkiri ja sisu, seejärel loo pikk ja põnev lause, mis võiks olla artikli sissejuhatus.\n\n## Pealkiri:\n\nValged malendid ja sünnipäev Carlsenile võitu ei toonud\n\n## Põhitekst:\n\nNorralasest tiitlikaitsjal Carlsenil olid oma 31. sünnipäeval kasutusel valged malendid, kuid sellest hoolimata Nepomnjaštši vastasele kingitust ei teinud. Partii lõppes 33. käigu järel.\n\n\"Pole palju öelda. Kasutasin uut ja teravat varianti, aga tundus, et ta teab, mida teha,\" kommenteeris Carlsen Norra avaõiguslikule ringhäälingule NRK. \"Otsisin võimalusi, aga ei leidnud neid. Ta kaitses hästi.\"\n\nCarlsen kerkis maailmameistriks 2013. aastal, kui alistas hindu Viswanathan Anandi. Pärast seda on ta tiitlit kaitsnud nii Anandi (2014), venelase Sergei Karjakini (2016) kui ka ameeriklase Fabiano Caruana (2018) vastu. Tänavune matš kestab 26. novembrist 14. detsembrini ja kavas on kuni 14 partiid.\n\nCarlsen on nüüd viimased 18 tavapartiid MM-tiitlimatšides lõpetanud viigiga. Tema kaks eelmist tiitlikaitsmist vajasid kiirpartiide abi.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Male maailmameistri tiitlimatšil Dubais lõppes ka neljas partii viigiga ning seis Magnus Carlseni ja Jan Nepomnjaštši vahel on nüüd 2:2.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe artikli pealkirja ja sisu. Kasuta oma loomingulisi võimeid, et koostada detailne ja põhjalik ühelauseline sissejuhatus sellele uudisele.\n\n## Pealkiri:\n\nNew Yorgis algas Ghislaine Maxwelli kohtuprotsess\n\n## Põhitekst:\n\nEpstein leiti 2019. aastal surnuna. Ta ootas New Yorgi föderaalses arestimajas oma kohtuprotsessi.\n\nProkuratuur kirjeldab oma süüdistuses Maxwelli kui Epsteini lähimat abilist, kes oli seotud tema elu kõigi detailidega. \"See hõlmas ka alaealiste tüdrukute seksuaalset ärakasutamist,\" ütlesid prokurörid.\n\n\"Maxwell jahtis alaealisi tüdrukuid, manipuleeris nendega, mille eesmärk oli neid seksuaalselt ära kasutada. Selles see kohtuprotsess seisneb,\" ütles New Yorgi lõunapiirkonna prokurör Lara Pomerantz.\n\nProkuröride sõnul toimetas Maxwell noored naised Epsteini juurde. Epstein pakkus Maxwellile aga juurdepääsu luksuslikule elustiilile.\n\nMaxwelli advokaadid väidavad, et Maxwellist tehakse lihtsalt patuoinas.\n\n\"Ghislaine Maxwelli vastu esitatud süüdistused on seotud tegudega, mida Jeffrey Epstein tegi. Kuid Maxwell pole Epstein,\" ütles Maxwelli advokaat Bobbi Sternheim.\n\nKohtuprotsess kestab eeldatavasti kuus nädalat. Kui Maxwell süüdi mõistetakse, siis võib teda oodata kuni 70-aastane vanglakaristus, vahendas Financial Times.\n\nEpstein oli laia profiiliga miljardär, kes suhtles rahvusvaheliselt tuntud ja väärikate inimestega.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Esmaspäeval algas New Yorgis Ghislaine Maxwelli kohtuprotsess, mis on seotud alaealiste tüdrukute seksuaalse väärkohtlemisega. Prokurörid väidavad, et Maxwell oli kaasosaline Jeffrey Epsteini kuritegudes.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Vaata läbi uudise pealkiri ja tekst ning loo loov sissejuhatav lause, mis haakub artikli sisuga.\n\n## Pealkiri:\n\nKülmas ilmas startinud Soome suusatipp jäi haigeks\n\n## Põhitekst:\n\n30-aastane suusataja teatas oma Instagrami kontol, et tal on kerged külmetusnähud ja nende süvenemise vältimiseks otsustati võistlused vahele jätta.\n\nPühapäeval oli Soomes hommikul enam kui 20 kraadi külma, aga enne starti läks pisut soojemaks ja Pärmäkoski otsustas siiski rajale minna. Tasuks jälitussõidu neljas koht. Eelneva eraldistardist sõidu oli ta lõpetanud viiendana.\n\nSeejuures treener Matti Haavisto oli kahelnud, kas sellise külmaga tasub startida. Meeste konkurentsis laupäeval võistelnud Iivo Niskanen loobuski koduradasid proovimast.\n\n\"Soojendusel ei tundunud nii külm kui hommikul. Sain keha soojaks. Olin üsna kindel, et läheb sõiduks. Tahtsin sõita. Polnud põhjust lahkuda,\" kommenteeris Pärmäkoski pühapäeval pärast võistlust YLE-le.\n\nHaavisto sõnul on raske öelda, kas Pärmäkoski kehva enesetunde põhjustas külmas ilmas võistlemine. \"Võistlus toimus nendes tingimustes. Keegi ei tea, kas ta oleks jäänud terveks juhul, kui poleks võistelnud,\" kommenteeris juhendaja.\n\nPühapäeval loobusid võistlemast mitmed suusatajad, eriti meeste distantsil, mis peeti veel jäisemates oludes. Nii ei tulnud pühapäeval Niskaneni kõrval radadele näiteks terve Norra koondis.\n\nLillehammeris võistlevad naised 3.-5. detsembril vabatehnikasprindis, 10 km vabatehnikasõidus ja teatesõidus. Pärmäkoski on seadnud eesmärgiks naasta MK-areenile 11.-12. detsembril peetavaks Davosi etapiks.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Pühapäeval Ruka maailma karika etapil külmades oludes rajale läinud Soome suusataja Krista Pärmäkoski on haigestunud ega saa järgmisel etapil Lillehammeris osaleda.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe artikli pealkiri ja sisu, seejärel loo pikk ja põnev lause, mis võiks olla artikli sissejuhatus.\n\n## Pealkiri:\n\nRein Veidemann: omariikluse vaimukultuuriline mõõde\n\n## Põhitekst:\n\nEesti omariiklus sündis eesti keeles ning kultuuris. Kui arvestada asjaolu, et ajalugu ise transformeerub mingil hetkel kultuuriosiseks – näeme seda iseäranis kirjalike allikate, kroonikate, koha- ja inimkoosluste nimedes ning nende etümoloogias –, siis võib olla õiguski alles hiljuti meie hulgast lahkunud ajaloolasel Enn Tarvelil (1932 – 2021), kes oma \"Eesti rahva loos\" (2018) väidab eesti omariikluse eksisteerinuvat juba 13. sajandil enne üle maa veerenud Saksa ordu vallutusi ning sellele järgnenud kolonisatsiooni.\n\nÕieti peab ta silmas kaheksa suurema ja kuue väiksema maakonna, Tarveli sõnul \"nõrgalt ühendatud liitu\" ehk siis hõimusuguluse põhjal kujunenud kihelkondade konföderatsiooni. (Enn Tarvel. Eesti rahva lugu. Varrak, 2018, lk.49 – 40). Seepärast on tema veendel ka \"muistne vabadusvõitlus\" ning selle metafoorsed kasutused 19. sajandi ärkamisajal, 1919 – 1920 väldanud Vabadussõjas ning 20. sajandi kaheksakümnendate lõpus, omal kohal.\n\nTõsi, täna pole meil kombeks sakslaste valitsemisaega 13. sajandist kuni 20. sajandi alguseni nimetada okupatsiooniks, sest Põhjasõja järel läksid Eesti-, Liivi- ja Ingerimaa Venemaa koosseisu ning siinsetel aladel kehtestati Balti erikord, mille kohaselt säilis aadlikel ja linnadel omavalitsus. Kehtima jäid senised seadused ja maksukorraldus. Valitsevaks usuks jäi luterlus ning asjaajamiskeeleks jäi saksa keel.\n\nKuid \"okupatsiooni\" nime vältimise põhjus pole üksnes selles, et eestlastel oli ühtäkki kaks võimukeskust, kohalik baltisaksa rüütelkondi ühendav Maapäev ja Vene keisrivõim Peterburis. Baltisaksa autonoomial oli ka kultuuriline mõõde, mis ei kujundanud mitte üksnes nende endi Heimat'i identiteeti, vaid oli ka kanaliks luterluse, Euroopa valgustuse ning romantismi rüpes sündinud kultuurrahvusluse jõudmisel eestlasteni.\n\nMidagi pole parata, eestlaste kirjakultuur on saksa pastorite ja literaatide vaimusünnitis. Olen söandanud püsida kujundlikul väitel, et rahvusena on eestlased Lutheri lapsed. Rahvusliku omariikluse ideestik kujunes välja 1789. aasta Prantsuse revolutsiooni järelmina.\n\nMartin Lutheri kõrval võlgneme rahvuseks kujunemise loos niisamuti ka saksa valgustusfilosoofile Johann Gottfried von Herderile, kes 1770. aastal võttis esimesena kasutusele sõna \"rahvalaul\" (Volkslied) ning kelle 1778 – 1779 ilmunud rahvalaulude antoloogias \"Volkslieder\" on esindatud – tänu kohaliku baltisaksa valgustaja August Wilhelm Hupeli vahendusmissioonile – võrdselt teiste rahvastega ka eesti rahvalaul.\n\nVeel ühte saksa valgustajat tuleb sellega seoses nimetada, Liivimaal sündinud ja Riias tegutsenud Garlieb Merkelit. Merkeli 1802. aastal ilmunud proosapoeem \"Vanem Imanta - Eine lettische Sage\" oli Kreutzwaldi \"Kalevipojale\" teiseks eeskujuks \"Kalevala\" kõrval. 1820. aastal trükiti aga Leipzigis Merkeli brošüür \"Vabad lätlased ja eestlased\", mis jõudis levida ka eesti rahvusliku ärkamisaja tegelaste keskel.\n\nOmariikluse üle arutamisest on aga dokumentaalne jälg 1870. aastast. Nimelt kirjutab Soomes ilmuva ajalehe \"Uusi Suometar\" toimetaja Antti Almberg temasse armunud Lydia Koidulale maikuus 1870 läkitatud kirjas: \"Seepärast, mu Neiu, ärgem kahelgem eesti ja soome rahva tulevikus, vaid uskugem, et kord meilegi koidab rahvusliku iseseisvuse ja vabaduse ilus päike, kui ka meie silmad kunagi ei saa näha selle kiiri\", mille peale Koidula vastab: \"Teil on pealegi palju rohkem šansse soome rahva iseseisvuseks kui meil, ja meie ka ei riputa lootust varna, ja meie ka usume, et meie rahva õitseaeg tagasi tuleb ja tööta selle heaks.\"\n\nJust see, Koidula mainitud \"õitseaja\" tagasitulek viitab käsitlusele muistsest, ent seejärel sakslaste poolt sajanditeks kaaperdatud omariiklusest.\n\nProhvetlikuks osutub aga Juhan Liivi 1896. aastal kirjutatud luuletuse \"Kas näitad?\" üks salm. Kirjutades luulekeeles juudi rahva ajaloost, võrdleb Liiv nende olukorda eestlastega, ning lausub siis:\n\nJa nõnda on lugu ka Eestis\nja nõnda on elu kiik.\nÜkskord kui terve mõte –\nükskord on Eesti riik.\n\nSee \"ükskord\" jõudiski kätte 1918. aastal, langes aastaks sakslaste okupatsiooni alla ning veel kaheks aastaks kahel rindel (bolševistlik Vene ja Landeswehr) sõjatulle, mistõttu tegelikult sai riigi ehitamisega pihta hakata alles 1920. aastal. On eriti sümboolne vaimukultuuri ja omariikluse seose koha pealt see, et omariikluse esimeseks kehtestavaks sammuks oli Tartu Ülikooli avamine rahvusülikoolina 1. detsembril 1919.\n\nAga omariiklus kestis kultuuris ka riigikaotuse ja allaheidetuse aastakümnetel alates 1940. aastast kuni 20. augustini 1991. Mitte ainult õiguslikku järjepidevust tõendavate paberite ja rituaalidega, mitte ka mitmete suurriikide keeldumisega tunnustada Eesti kaaperdamist Nõukogude Liitu.\n\nOmariiklus kestis rahva kollektiivses mälus keldritesse ja pööningutele peidetud kirjavara näol, millest salaja saadi osa võtta. See kestis 1950. aastate lõpus Nõukogude Eesti tegelikkuses alanud vastupanukultuuris, ent juba mõnevõrra varem Välis-Eestiks konsolideerunud pagulaskultuuris.\n\nKodu-Eestis olid omariikluse vaimukultuuriliseks mõõtmeks ja metafooriliseks avaldiseks Friedebert Tuglase rehabiliteerimine ning Eestisse jäänud arbujate naasmine (Alver, Merilaas, Sang) kirjandusväljale. Järjepidevuse kandjateks said ainsana nime säilitanud Looming (asutatud 1923) ja Eesti Loodus (asutatud 1933) ning 1958. aastal asutatud Keel ja Kirjandus, mille eelkäijateks sõdade vahel olid ajakiri Eesti Keel ja Eesti Kirjandus.\n\nAasta varem oli alustanud Loomingu Raamatukogu, aken kaasaja maailmakirjandusse, mis avaldas tõlkekirjanduse kõrval nüüdseks uusklassikaks saanud, aga toona rahvuslikku vastupanukultuuri esindavaid teoseid (meenutagem kas või Paul-Eerik Rummo \"Lumevalgust…lumepimedust\", Viivi Luige \"Häält\", Arvo Valtoni \"Kaheksat jaapanlannat\", Teet Kallase \"Verist patja\", Hando Runneli \"Lauluraamatut ehk Mõõganeelajat ehk Kurbade kaitseks\". Nimekiri kujuneks pikaks.\n\n\"Omamoodi füüsilise ja vaimse reservaadina elas omariiklus edasi 1971. aastal Jaan Eilarti ja Gustav Tõnspoja algatatud Lahemaa rahvuspargis.\"\n\nTagantjärele tuleb tunnistada sedagi, et omamoodi füüsilise ja vaimse reservaadina elas omariiklus edasi 1971. aastal Jaan Eilarti ja Gustav Tõnspoja algatatud Lahemaa rahvuspargis. Enne seda oli aga 1966. aastal asutatud Eesti Looduskaitse Selts.\n\nOlen minagi ja minu põlvkonnakaaslased jalgratastega sõitnud ringi ühe puu, mõisapargi või haruldase looduskoosluse juurest teiseni, pakiraamil kolisemas valgeks emailitud plekist plaadid, tähistamaks rohelise tammelehe kujutisega looduskaitseobjekti. See oli väga tõsine isamaaline kasvatus.\n\nIsegi niisuguste teoste, nagu 1973. aastal Wiedemanni sõnaraamatu ja 1982. aastal Henriku Liivimaa Kroonika ilmumine kujutasid endast rahvuslikku suurtegu ja meeleavaldust. Defitsiitseks väljaandeks kujunenud, kalinguri köidetud Wiedemanni sõnaraamatu faksiimile trükk, mis esmalt ilmus rahvusliku ärkamise ühe suurteosena \"Kalevipoja\" kõrval 1869, jõudis minuni nn letialuse teosena.\n\nÕieti sain selle tutvuste kaudu otse raamatukaubanduse laost. Inimene, kes laoseisu aruande \"korrigeerimisega\" riskides selle mulle soetas, oli raamatusse kirjutanud pühenduseks prantsuse valgustusfilosoofi Claude Adrien Helvetiuse mõtte, mis kõlab aktuaalselt tänagi ja väärib tsiteerimist:\n\n\"Originaalsed raamatud on pillatud laiali aegade öösse nagu päike maailmaruumi kõrbe, et valgustada tema pimedust.\"\n\n\"Aegade ööd\" asendasid Nõukogude Eestis erifondid, nii et lõpuks, kui suur osa eesti kirjandusest laulva revolutsiooni tuules taas ilmavalgust nägi, siis mõjus see originaalsuse avastusena. See puudutas ka kodumaale naasma hakanud Välis-Eesti kirjandust. Ent lugejaskond oli vahetunud.\n\nSiiamaani annavad end tunda toonase kultuurikatkestuse armid. Seepärast olgu rõhutatud kultuurhariduse ülimat tähtsust nüüd juba poolteist põlvkonda elanud vabas ja iseseisvas riigis. Õitsegu loovkultuur täna oma täies lopsakuses, auklik kultuurimälu taastoodab rahvusliku eneseteadvuse ebakindlust, mis omakorda ei jäta mõjutamata omariikluse toimimist.\n\nMuidugi ei saa me mööda muusikakultuurist, mis 19. sajandi keskel laulu- ja pillimänguseltside kaudu konsolideerus laulupeotraditsiooniks. Olen võrrelnud nõukogude aja üldlaulupidusid alates 1960. aastast omariikluse kultuuriliste saarekestena, mis ilmutasid end kahel päeval, et siis taas varjuda aastateks otsekui maa-alused risoomid.\n\nOmariikluse kultuuriline dimensioon elab edasi aga jätkuvalt tänagi, mil viimasest riigikaotusest on möödas pisut enam kui kolmkümmend aastat. Me näeme seda pärimuskultuuris, \"Eesti elulugude\" sarjas, kogu mälestuskirjanduses, filmikunstis (viimati \"Tõe ja õiguse\" näol).\n\nMe võtame vastu seda emotsionaalselt läbi muusikakultuuri, millest mitmed teosed kujutavad endast eestilikkuse embleeme, nagu Rudolf Tobiase \"Eks teie tea\", Heino Elleri \"Kodumaine viis\" ja \"Koit\", Arvo Pärdi \"Ukuaru valss\", rääkimata isamaalistest levilauludest (Alo Mattiiseni \"Viis isamaalist laulu\"), rääkimata koorikultuurist.\n\nJa – last not least – omariikluse kultuurilise mõõtmega juhatatakse sisse Eesti Vabariigi põhiseadus, mis riikluse alusena on määratud sätestama mitte ainult meie elukorraldust, vaid ka kaitsma ja arendama eesti kultuuri. See asjaolu on kultuurilise mõõtme prioriteetsuse vääramatuks tõendiks Eesti riigi ja rahva olemasolule ning kestmisele.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Omariikluse kultuurilise mõõtmega juhatatakse sisse Eesti Vabariigi põhiseadus, mis riikluse alusena on määratud sätestama mitte ainult meie elukorraldust, vaid ka kaitsma ja arendama eesti kultuuri, ütles Rein Veidemann riigikogus toimunud omariikluse põlistumise tänupäevale pühendatud konverentsil peetud sõnavõtus.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Tutvu artikli sisuga ja loo sellele pika lausega sissejuhatus, mis köidab lugeja tähelepanu.\n\n## Pealkiri:\n\nEestil läheb EL-i kliimakõnelusteks valmistumisega kiireks\n\n## Põhitekst:\n\n\"Loodame, et uue aasta alguseks oleme saanud selge positsiooni Eesti huvide esindamiseks läbirääkimistel,\" ütles keskkonnaministeeriumi pressiesindaja Tiina Reinart ERR-ile.\n\nRiigikogu keskkonnakomisjoni esimees Yoko Alender avaldas siiski kahtlust, kas riigikogu jõuab selle aasta sees kõikide valitsusest saabuvate positsioonide suhtes oma seisukoha kujundada.\n\n\"Arvestades, et paketi juhtivkomisjon on Euroopa Liidu asjade komisjon (ELAK), mis võib küsida arvamusi ka teistest komisjonidest, siis on väheusutav, et riigikogu jõuaks detsembri kahe nädalaga selle teema läbida,\" ütles Alender. \"Juba tavalist protseduurikat arvestades ei ole see tõenäoline,\" märkis ta. Lisaks keskkonnakomisjonile on ELAK küsinud paketi kohta arvamust ka majanduskomisjonist.\n\nYoko Alender Autor/allikas: ERR\n\nKuna aga praegu on riigikogus istungite vaba nädal, siis uurivad saadikud valitsuses kinnitatud Eesti seisukohti praegu üksi. \"Aga lähinädalatel soovime hakata neid juba ka komisjonis arutama - kuulame ministeeriumide esindajaid ja esitame oma märkused juhtivkomisjonile. Efektiivsuse mõttes korraldame ka ühisistungi koos majanduskomisjoniga. Kuna tegemist on mahuka ja mitmeid valdkondi puudutava dokumendiga, siis kardan, et selle aastanumbri sees me seisukohti kinnitatud veel ei saa,\" rääkis ta.\n\n\"Me ei taha valitsuse tööd takistada, aga eri komisjonides võivad tekkida erinevad vaatenurgad,\" tõi Alender esile. Tema sõnul on keskkonnakomisjon paketiga siiski varasemate kuulamiste käigus juba eelnevalt tutvunud: \"Oleme püüdnud kuulamistel ja aruteludes ministeeriumide ametnikega juba seisukohtade kujundamisel kaasa rääkida.\"\n\nRiigikogu sügisistungjärk lõppeb 16. detsembril ning uuesti kogunevad saadikud 10. jaanuaril.\n\nValitsuse seisukohti ei pea kinnitama riigikogu täiskogu, vaid valitsusele piisab Euroopasse aruteludele minemiseks ELAK-i heakskiidust, märkis Alender.\n\nKriitika vähese avaliku arutelu üle\n\nAlender ei nõustunud kriitikaga, et nii olulist teemat nagu pakett Eesmärk 55 on, ei aruta riigikogu täiskogus ning sellest on ka ühiskonnas laiemalt vähe räägitud.\n\nNii energeetika, metsanduse kui näiteks biogaaside teemat, mis on haaratud kliimapaketti, on avalikkus päris palju arutanud, ütles Alender.\n\nLisaks koosnevad paketti arutavad komisjonid ju riigikogu liikmetest, kes esindavad erinevaid fraktsioone, mistõttu on kõik riigikogus esindatud erakonnad ka Eesti seisukohtade kinnitamisega seotud, märkis Alender.\n\nRiigikogu Euroopa Liidu asjade komisjoni aseesimees Riina Sikkut tõi siiski välja, et rohepaketi algatused võivad ka tulevikus vastuolusid ja vaidlusi põhjustada. Metsanduse, biomassi kasutamise, transpordi kõrval on näiteks põllumajandus valdkond, kus rohepööret ning uusi võimalikke piiranguid ja reegleid on seni vähe arutatud, ütles Sikkut.\n\nRiina Sikkut. Autor/allikas: ERR\n\nAlender rõhutas siiski, et kuna tegemist on suure üldistusastme ja nii mitut valdkonda hõlmava dokumendiga, tuleb selle vastuvõtmisel teha ka kompromisse. \"Pealegi tasub rõhutada, et tegemist on siiski esialgse läbirääkimispositsiooniga ning see, mis kuju Eesmärk 55 riikidevaheliste läbirääkimiste käigus saab, ei ole ette teada,\" ütles ta.\n\n\"Isiklikult tahaksin muidugi nõustuda meie looduskaitsjatega, kes sooviksid veel ambitsioonikamaid eesmärke, sest on selge, et sel kursil ei suuda me 1,5 kraadi juures kliimasoojenemist pidama saada. Kas anname endale tegelikult aru, millist hinda maksame eraisikute, ettevõtjate, riikide ja lapsevanematena, kui kliima 2050. aastaks on soojenenud kahe või lausa pöördumatu kolme kraadi võrra?\" küsis Alender.\n\n\"Teisalt on kindel, et Euroopa on pakutud paketiga maailmas eesrindlik, teistele eeskujuks. Seetõttu on ülioluline, et EL riigid oleksid ühtsed, sest edasi on vaja Euroopal edendada kliimadiplomaatiat Hiina, Venemaa, Ameerika ja India suunal, kes põhjustavad üle poole kasvuhoonegaaside emissioonidest. Eeskujuks olemiseks, peab EL näitama, et siinsed riigid suudavad omavahel kokku leppida ja viia ellu rohepööret sellisel moel ja sellises tempos, et eurooplased tunnevad, et see on meie igaühe asi, et rohepööre on see, mis säilitab ja loob uut majanduskasvu ja inimeste heaolu kõikjal Euroopas,\" ütles riigikogu keskkonnakomisjoni esimees.\n\nPaketist kolmandik on veel valitsusest saabumata\n\nEesmärk 55 on osa Euroopa rohekokkuleppest, mille eesmärgiks on saavutada kliimaneutraalsus 2050. aastaks. Selleks vaadatakse läbi EL-i õigusaktid, ajakohastatakse seniseid ja käivitatakse uusi algatusi. Rohekokkuleppega kujundatakse sisuliselt ümber kogu Euroopa majandus ja ühiskond.\n\nEesmärk 55 seab sihiks, et Euroopa Liit vähendab 2030. aastaks kasvuhoonegaaside heidet 55 protsenti võrreldes 1990. aastaga. Pakett annab raamistiku, kuidas kliimaneutraalsuse poole liikuda.\n\n\"Paketil on kolm sammast. Üks on investeeringud, mida me kliimaeesmärkide nimel teeme ja kuhu, teiseks õiglane hinnakujundus ja kolmandaks sotsiaalpoliitika, mis aitaks inimesi ega laseks üleminekul muutuda inimeste jaoks liiga koormavaks,\" rääkis peaminister Kaja Kallas teisipäeval Vikerraadio saates \"Stuudios on peaminister\".\n\nPeaminister Kaja Kallas. Autor/allikas: Stenbocki maja Flickr\n\n\"Sealjuures on oluline, et iga riik leiab oma mudeli arvestades oma eripärasid ja lähtekohti. Eesmärk on kõigil üks, aga see, kuidas eesmärgini jõuda, võib olla erinev,\" ütles Kallas. Ta lisas, et valitsus üritab paketi suhtes jälgida tervikpilti. \"Kui me ühes kohas ütleme ei, siis teises kohas peame tegema rohkem,\" ütles peaminister viidates paketis seatud sihtidele, millega Eesti ei soovi nõustuda.\n\n\"Aga minu meelest on oluline, et teatud jõud üritavad rohepööret keerata Eestis sedapidi, et kõik läheb kallimaks, raskemaks ja võimatumaks, kuigi see tegelikult nii ei ole. Kui me tahame leida uut majandusmudelit, siis seda sellepärast, et tarbijatelt, inimestelt tuleb ka ootus, et keskkonda tuleks rohkem säästa,\" rääkis peaminister. \"Mõtleme kasvõi Tiigrihüppe peale. Tol hetkel me saime aru, et varsti on igal majandussektoril digitaalne element, sest inimesed tahavad seda. Ja me olime seal eesliinil. Nüüd me saame sama moodi aru, et inimesed tahavad käituda keskkonnateadlikumalt ja seal peaks olema samuti võimalus meie ettevõtjatel innoveerida,\" rääkis Kallas.\n\nEesti toetab paketi kogueesmärki, kui me ka mõne selle osaga ei nõustu, kinnitas peaminister.\n\nValitsus on moodustanud Eestile kõige sobivamate valikute leidmiseks rohepoliitika juhtkomisjon, mis teeb ettepanekuid järgmisteks sammudeks CO2 heite vähendamiseks erinevates sektorites.\n\nRohekokkuleppe kronoloogia ja Eesmärk 55 komponendid\n\nJuunis 2019 kutsus Euroopa Ülemkogu oma järeldustes tegema rohkem jõupingutusi kliimamuutuste vastu võitlemiseks ning palus Euroopa Komisjoni edendada tööd kliimaneutraalse EL-i saavutamiseks.\n\nDetsembris 2019 esitas Euroopa Komisjon teatise Euroopa rohekokkuleppe kohta. Samas võttis Euroopa Ülemkogu selle teadmiseks ja kinnitas järeldustes eesmärgi saavutada 2050. aastaks Euroopa Liidus kliimaneutraalsus.\n\n2020. aasta detsembris kiideti ülemkogus heaks uuendatud 2030. aasta eesmärk: vähendada heidet 55 protsenti võrreldes 1990. aastaga.\n\n2021. juulis esitas Euroopa Komisjon kliimaõigustiku ettepaneku (Eesmärk 55). Selle üle on toimunud esimesed poliitilised arutelud ministrite tasandil EL Nõukogu kohtumistel ning töörühmades on praeguseks toimunud eelnõude tutvustused ja alanud läbirääkimised.\n\nEesmärk 55 koosneb 14 seadusandlikust algatusest, millest kaheksa suhtes on valitsus Eesti läbirääkimispositsiooni heaks kiitnud ning kuue suhtes on see veel pooleli.\n\n1) EL säästlike lennukikütuste määruse ettepanek (nn ReFuelEU Aviation) – ettepanekut menetles majandus- ja kommunikatsiooniministeerium (MKM) ja valitsus kinnitas Eesti seisukohad 11. novembril 2021.\n\nPaketi järgmise seitsme osa suhtes kinnitas valitsus Eesti seisukohad 25. novembril 2021.\n\n2) Kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikutega kauplemise süsteemi muudatuse ettepanek (nn ETS ehk eesti keeles HKS (heitkogustega kauplemise süsteem)) - seisukoha kujundas keskkonnaministeerium.\n\n3) Liikmesriikide kohustuslike iga-aastaste kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamise määruse muudatus (nn ESR ehk eesti keeles JJM (jõupingutuste jagamise määrus)) - keskkonnaministeerium\n\n4) Lennunduse panus liidu majanduse kogu heite vähendamise eesmärgi saavutamisse ja ülemaailmse turupõhise meetme asjakohase rakendamiseni (nn lennunduse ETS/lennunduse HKS) ja sama teemaga seotud otsuse eelnõu - keskkonnaministeerium\n\n5) Kliimaneutraalsuse eesmärgid maakasutus-, metsandus- ja põllumajandussektoris (nn LULUCF) - keskkonnaministeerium\n\n6) Otsuse muutmine seoses EL-i kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguste ühikutega kauplemise süsteemi turustabiilsuse reservi paigutatavate lubatud heitkoguse ühikute kogusega aastani 2030 (nn MSR) - keskkonnaministeerium\n\n7) Määruse muudatus uute sõiduautode ja uute väikeste tarbesõidukite süsinikdioksiidiheite standardite karmistamiseks vastavalt liidu suurenenud kliimaeesmärkidele (nn CO2 standardid sõidukitele) - keskkonnaministeerium\n\n8) EL alternatiivkütuste taristu ettepanek - MKM\n\nTeisipäeval peaks valitsuse rohepoliitika juhtkomisjon arutama Eesti seisukohti viimase kuue algatuse suhtes, mis esitatakse seejärel valitsuse istungile heaks kiitmiseks:\n\n9) Kliimameetmete sotsiaalfond - rahandusministeerium\n\n10) Süsiniku piirimeetme määrus (CBAM ehk eesti keeles SPiM (süsiniku piirimeede)) - rahandusministeerium\n\n11) Energiamaksustamise direktiiv - rahandusministeerium\n\n12) EL-i energiatõhususe direktiivi muudatusettepanek - MKM\n\n13) EL-i taastuvenergia direktiivi ülevaatuse eelnõu - MKM\n\n14) EL-i säästlike laevakütuste määruse ettepanek (nn FuelEU Maritime) - MKM\n\nKõigi nende suhtes koostatud seisukohad peab heaks kiitma ka riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjon.\n\nEeldatavasti kestavad EL-i riikide esindajate läbirääkimised paketi lõplikuks kokku leppimiseks paar aastat.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Kuna Euroopa Liidu kliimapaketi Eesmärk 55 (Fit for 55) raamistiku 14-st seni esitatud komponendist kuue suhtes on valitsusel veel seisukoht kinnitamata ning need peavad saama ka riigikogu heakskiidu, läheb Eestil EL-i taseme läbirääkimisteks valmistumisega kiireks.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Tutvu artikli sisuga ja loo sellele pika lausega sissejuhatus, mis köidab lugeja tähelepanu.\n\n## Pealkiri:\n\nTransi peatreeneriks saab endale Soomes nime teinud juhendaja\n\n## Põhitekst:\n\n57-aastane Jerjomenko mängis karjääri jooksul erinevates Rostovi ja Moskva klubides ning siirdus 1990. aastal Soome, kus pallis veel aastaid Soomes, lühemat aega ka Kreekas ja Norras. Enim tegi ta karjääri Pietarsaari Jaros ja HJK-s.\n\nTreenerina alustas Jerjomenko 2006. aastal Soome klubis Jakobstads BK, aga juhendas hiljem aastaid endist klubi Jarot (2009-2016). Hiljem on ta olnud peatreenerina ametis Karagandõ Šahtjoris, Jerevani Pjunikus, SJK-s ja viimati Jurmala Spartaksis.\n\n\"Olen pikka aega jälginud Barcelonat ja Ajaxit ning mulle meeldib jalgpall, mida nad esindavad,\" kommenteeris Jerjomenko Transi kodulehekülje vahendusel. \"Seega eelistan ka ise kombinatsioonilist ründavat jalgpalli.\"\n\n\"Ma õppisin seda Moskva Spartakis [Konstantin] Beskovi käe all ja kandsin neid teadmisi endas läbi kogu karjääri. Olen alati tahtnud mängida sellist jalgpalli mängijana ja loodan sedasi panna meeskonna mängima ka treenerina.\"\n\nUue peatreeneri pojad Alexei Eremenko jr ja Roman Eremenko on kuulunud Soome koondisesse. Noorem poeg Sergei Eremenko on mänginud Soome noortekoondiste ees.\n\nSeni tegutses Transi juhendajana Igor Põvin. Meeskonnal on pidada veel 4. detsembri liigamäng võõrsil Tallinna JK Legioniga. Sõltumata selle tulemusest lõpetab klubi hooaja kuuendal positsioonil.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "JK Narva Transi peatreeneriks saab Venemaa ja Soome jalgpallitreener Aleksei Jerjomenko seenior, kes asub ametikohale alates 1. jaanuarist.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Vaata läbi uudise pealkiri ja tekst ning loo loov sissejuhatav lause, mis haakub artikli sisuga.\n\n## Pealkiri:\n\nBriti konkurentsiamet käskis Facebookil Giphy maha müüa\n\n## Põhitekst:\n\n\"Nõudes Facebookilt Giphy mahamüümist kaitseme me miljoneid sotsiaalmeedia kasutajaid ja edendame konkurentsi ning innovatsiooni digitaalsel reklaamiturul,\" ütles Stuart McIntosh konkurentsi- ja turuametist (CMA).\n\nLäinud kuul trahvis Briti konkurentsiamet sotsiaalmeediahiidu 50,5 miljoni naelaga sihiliku suutmatuse eest jagada Giphy ülevõtmise kohta informatsiooni.\n\nFacebook teatas Giphy ostmisest 400 miljoni dollari eest mullu mais.\n\nTänavu oktoobris muutis Facebook oma ettevõtte nime Metaks, kuid firma eraldiseisvad platvormid nagu Facebook, Instagram ja WhatsApp säilitasid oma algse nime.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Ühendkuningriigi konkurentsiamet käskis teisipäeval Facebookil liikuvpildifirma Giphy maha müüa, kuna selle ülevõtmine kahjustaks konkurentsi ja reklaamiturgu.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Tutvu artikli sisuga ja loo sellele pika lausega sissejuhatus, mis köidab lugeja tähelepanu.\n\n## Pealkiri:\n\nVõit tõstis Mait Petersoni koduklubi liigatabeli tippu\n\n## Põhitekst:\n\nMait Peterson ja Agrigento (7-2) võõrustasid Itaalia Serie B-s Sant'Antimod (4-5) ja teenisid tugeva avapoolaja toel liigatabelisse võidu numbritega 79:62 (23:13, 17:8, 19:19, 20:22), vahendab Korvpall24.ee.\n\nAlgviisikus alustanud Peterson viskas 18 minuti jooksul kuus punkti (kahesed 3/4), noppis neli lauapalli ja patustas nelja pallikaotusega.\n\nVõiduga tõusis Agrigento oma konverentsis 16 klubi seas kõrgele teisele kohale.\n\nKaspar Kuusmaa leivaisa Rooma Stella Azzurra (3-6) kohtus Itaalia tugevuselt teises sarjas Serie A2-s Veronas pühapäeval sealse Tenzenise (7-2) meeskonnaga ja pidi tunnistama võõrustajate 78:64 (17:16, 14:21, 23:7, 24:20) paremust.\n\nKuusmaa jälgis kohtumist varumeestepingilt ja väljakule ei saanud. Stella suurimaks korvikütiks kerkis 21 silmaga horvaat Marcius Sandi.\n\nLoe edasi Korvpall24.ee portaalist.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Ajal, mil riikide kõrgliigad olid koondiseakna tõttu pausil, mängisid aste või kaks madalamal madistasid meeskonnad tähtsaid liigakohtumisi.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe hoolikalt uudise pealkiri ja sisu ning kirjuta artiklile pikk sissejuhatav lause, kasutades oma kujutlusvõimet.\n\n## Pealkiri:\n\nEMTA avab lavastajasuunalise magistriõppekava\n\n## Põhitekst:\n\nAlates 1. detsembrist 2021 saab sisseastumise infosüsteemis SAIS esitada avaldusi Eesti muusika- ja teatriakadeemia lavakunsti eriala bakalaureuseõppesse astumiseks kolmel suunal: näitleja õppesuund, lavastaja õppesuund ja dramaturgi õppesuund.\n\nSamuti algab 1. detsembril kandideerimine teatrikunsti ja teatripedagoogika magistriõppesse, mis sel korral keskendub lavastaja tööle näitleja ja tekstiga.\n\nVastuvõetava bakalaureusekursuse ehk tulevase XXXII lennu juhendaja on lavakunsti osakonna peakoordinaator Mart Koldits, kes on koostanud ka uue lavastajasuunalise magistriõppekava.\n\n\"Taas üle nelja aasta on lavakunstikoolis võimalik astuda lisaks näitlejaõppele ka lavastaja ja dramaturgi õppesuundadele, mis põhinevad uuel süvendatud ja põimitud õppekaval. Olen uue kursuse juhendajana väga rahul, et õnnestus nii uue programmi väljatöötamisse kui ka tulevasteks erialaõppejõududeks kaasata tugeva isikupärase teatrinägemusega professionaalid: lavastaja Tiit Ojasoo, näitleja Tiina Tauraite ja dramaturg Siret Campbell. Nii laia kogemuse ja rahvusvahelise haardega tiimist ei kujuta Eestis paremat ettegi!\" ütles Mart Koldits.\n\n\"Samuti on hea meel sel korral võtta magistriõppe fookusse lavastajatöö. Ootame kandideerima teatri- või filmilavastamisest huvitatud loojaid, kes soovivad arendada just oma koostööoskust näitlejaga ning omandada erinevaid meetodeid draamatekstide töötlemiseks ja kasutamiseks lavastajatöös,\" kommenteeris Koldits.\n\nAvaldusi lavakunsti eriala bakalaureuseõppesse nii lavastaja kui ka dramaturgi õppesuunale astumiseks saab SAIS-is esitada 1. detsembrist 2021 kuni 10. jaanuarini 2022.\n\nLavakunsti eriala bakalaureuseõppesse näitleja õppesuunale astumiseks saab SAIS-is avaldusi esitada 1. detsembrist 2021 kuni 31. märtsini 2022.\nSisseastumiseksamid bakalaureuseõppesse toimuvad neljas voorus.\n\nLavastaja suunaga teatrikunsti ja teatripedagoogika magistriõppesse astumiseks saab SAIS-is avaldusi esitada 1. detsembrist 2021 kuni 31. jaanuarini 2022. Sisseastumiseksamid toimuvad kahes voorus.\n\nTäpsema info sisseastumise ja õppekavade kohta leiab Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia lavakunsti osakonna veebilehelt lavakunst.ee.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Eesti muusika- ja teatriakadeemia lavakunsti osakond kuulutab välja vastuvõtu bakalaureuse- ja magistriõppesse. Kandideerida saab ka uuele, Mart Kolditsa koostatud lavastajasuunalisele magistriõppekavale.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe artikli pealkiri ja sisu, seejärel loo pikk ja põnev lause, mis võiks olla artikli sissejuhatus.\n\n## Pealkiri:\n\nBlinken: igasugune Vene agressioon Ukraina vastu saab tõsise vastuse\n\n## Põhitekst:\n\n\"Igasugune Venemaa eskaleeriv tegevus on tõsine mureallikas USA-le, nii nagu ka Lätile, ning igasugune uus agressioon tekitaks tõsised tagajärjed,\" ütles Blinken ühisel pressikonverentsil oma Läti kolleegi Edgars Rinkevicsiga.\n\nNATO-le teeb muret Vene vägede koondamine Ukraina põhjapiirile. Ukraina sõnul on Venemaa hoidnud pärast suuri sõjaväeõppusi piiril umbes 90 000 sõdurit.\n\nUkraina president Vladimir Zelenski ütles eelmisel nädalal, et luureteenistusel on andmeid Venemaa plaanist Ukrainas riigipööre korraldada. Venemaa eitas seda ning lükkas tagasi ka väited, et kavandab sissetungi.\n\n\"Meile teeb tõsist muret liikumine Ukraina piiril. Me teame, et Venemaa kombineerib sageli neid samme sisemiste püüetega riiki destabiliseerida. See on osa stsenaariumist ja me jälgime seda väga tähelepanelikult,\" ütles Blinken.\n\nUSA on jaganud Euroopa liitlastega luureandmeid võimalikust sissetungist Ukrainasse. Euroopa diplomaadid tõdevad Vene vägede liikumist, kuid mitme riigi arvates ei tähenda see sissetungiohtu.\n\nSaksa välisministri Heiko Maasi sõnul saadavad NATO ministrid ühiselt Vene valitsusele üheselt mõistetava sõnumi: NATO toetus Ukrainale on vankumatu ning tema iseseisvus, territoriaalne terviklikkus ja suveräänsus ei ole läbirääkimiste koht.\n\n\"Igasugune agressioon läheks Venemaale kalliks maksma. Praegu on eriti tähtsad ausad ja kestlikud deeskaleerimissammud, mida saab astuda üksnes kõnelustega. Ma ei väsi rõhutamast, et uks sellistele kõnelustele on Venemaale endiselt avatud,\" ütles Maas.\n\nKa Briti välisminister Liz Truss ütles, et NATO välisministrid avaldavad Ukrainale toetust.\n\n\"Oleme näinud seda Kremli stsenaariumi varemgi, kui Venemaa väitis valelikult, et Krimmi ebaseaduslik annekteerimine oli vastus NATO agressioonile,\" ütles Truss.\n\n\"NATO lähtub kaitse, mitte provokatsiooni põhimõttest,\" lisas Truss.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Igasugune Venemaa agressioon Ukraina vastu saab tõsise vastuse, hoiatas USA välisminister Antony Blinken teisipäeval Riias.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe uudis läbi ning loo sellele fantaasiarikas ja pikk lause, mis võiks uudist tutvustada.\n\n## Pealkiri:\n\nIluuisutamise GP-sarja finaaletapi toimumine sattus koroona tõttu küsimärgi alla\n\n## Põhitekst:\n\nLõuna-Aafrikas hakkas levima tugevalt muteerunud koroonavariant, mis sai nimeks omikron. Viroloogide sõnul kulub omikroni ohtlikkuse hindamiseks vähemalt kuu, praegu on veel vara öelda, kas see tüvi on kiirema levikuga kui varasemad või kuidas kulgeb haigus nendel, kes omikroni tüvega on nakatunud.\n\nOmikroni juhtumeid on tuvastatud juba mitmes maailma riigis. Seetõttu otsustas Jaapan, et ei luba 30. novembrist enam riiki ühtegi välismaalast, kes pole Jaapani püsielanik.\n\n\"Järgime ministeeriumi juhiseid, aga siiani pole meile veel midagi öeldud,\" vastas Jaapani uisuliidu ametnik Reutersi päringule, kas välismaised uisutajad lubatakse riiki.\n\nKa Jaapani kultuuriministeeriumi spordiosakonnast öeldi Reutersile, et neil pole veel infot, kas sportlasi lubatakse võistlema, lisades, et läbirääkimised alles käivad.\n\nJaapanis on koroonaviirus praegu langustrendis, näiteks esmaspäeval tuvastati kogu riigis vaid 76 uut nakkusjuhtu. Seetõttu leevendati eelmisel nädalal piiranguid ja riik avati taas turistidele, aga omikroni tüve tõttu otsustas peaminister Fumio Kishida kiiresti tegutseda ja piir taas sulgeda. Teisipäeval kinnitasid ametivõimud, et Namiibiast saabunud mehel tuvastati koroonaviiruse omikroni tüvi.\n\nIluuisutamise GP-finaaletappi peetakse üheks olulisemaks võistluseks enne Pekingi taliolümpiamänge. Kuue GP-etapi järel selgusid igal alal kuus paremat, kes finaaletapile pääsesid. Meestest tagasid koha jaapanlased Yuma Kagiyama ja Shoma Uno, ameeriklased Vincent Zhou, Nathan Chen ja Jason Brown ning venelane Mihhail Koljada. Naistest pääsesid finaaletapile venelannad Kamilla Valijeva, Anna Štšerbakova, Jelizaveta Tuktamõševa, Maia Hromõhh ja Aljona Kostornaja ning jaapanlanna Kaori Sakamoto.\n\nPaarissõidus teenisid koha finaaletapile neli Venemaa, üks Hiina ja üks Jaapani paar ning jäätantsus Prantsusmaa, Venemaa, Kanada, Itaalia ja kaks USA paari.\n\nEelmisel aastal pidi finaaletapp toimuma Pekingis ning see pidi olema olümpiamängude testvõistlus, kuid koroonapandeemia tõttu jäi see ära.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Iluuisutamise GP-sarja finaaletapp peaks Osakas algama 9. detsembril, kuid uue koroonaviiruse tüve tõttu sulges Jaapan taas enda piiri ning seetõttu on võistluse toimumine kahtluse all.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Tutvu uudise pealkirja ja põhisisuga. Kasuta neid fakte, et luua pikk ja sisutihe lause, mis toimib loo sissejuhatusena.\n\n## Pealkiri:\n\nEesti Laulu veerandfinaal jõudis eelmise nädala tele-edetabeli teisele kohale\n\n## Põhitekst:\n\nEnim vaatajaid, 170 000, kogus eelmisel nädalal \"Pealtnägija\". 169 000 vaatajaga hõivas tabeli teise koha Eesti Laulu teine veerandfinaal. Kolmandal kohal on \"Õnne 13\", mida vaatas 162 000 televaatajat.\n\nJärgnevad \"Aktuaalne kaamera\", \"Hommik Anuga\" ja \"Aktuaalne kaamera. Nädal\". ETV saadetest jõudsid tabelisse veel \"Sport\" ja \"Ringvaade\".\n\nTabeli seitsmendalt kohalt leiab Kanal 2 saate \"Kuuuurija\" ja üheksandalt kohalt \"Kuldvillaku\".\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Möödunud nädala vaadatumate saadete seas on kaheksa ETV saadet.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Süvene uudise pealkirja ja sisu ning kirjuta sellele loole sisukas ja informatiivne sissejuhatus, mille pikkus on üks lause.\n\n## Pealkiri:\n\nNotre Dame'i renoveerimine tekitab Prantsusmaal vastuolusid\n\n## Põhitekst:\n\n2019. aasta 15. aprillil toimus katedraalis suur tulekahju. Kiriku taastamiseks on plaanitud 845 miljonit eurot. Kaks Prantsusmaa rikkamat ettevõtjat annetasid Notre Dame'i taastamiseks näiteks 300 miljonit eurot.\n\nRenoveerimise eest vastutab Gilles Drouin. Tema sõnul annab katedraali renoveerimine suurepärase võimaluse, et muuta kiriku külastamine arusaadavamaks.\n\n\"Eesmärk on säilitada Notre Dame religioosse kohana, mis suudab paremini üldsust kõnetada. Eriti neid inimesi, kes pole pärit kristlikust kultuuriruumist,\" ütles Drouin.\n\nKatedraali interjööris plaanitakse kasutada ka moodsat kunsti. Samuti tahetakse pakkuda turistidele külastajasõbralikumat kogemust.\n\n\"Külastajatele pakutakse avastusretke, mis kujutab Piibli peamisi sündmusi. Selle eesmärk on selgitada inimestele, olgu siis hiinlastele või rootslastele, kõige arusaadavamal viisil, mida see kõik tähendab,\" lisas Drouin.\n\nDrouini sõnul taastatakse katedraali konstruktsioon võimalikult originaalsel kujul. Kuid interjöör võib muutuda, sest see on alati ajaga muutunud.\n\n\"Katedraal on alati olnud avatud kaasaegsele kunstile. 1960. aastate lõpus paigutati katedraali 12 modernses stiilis vitraažakent. Viimane lisand oli skulptor Marc Couturier' suur kuldne rist, mis paigaldati 1994. aastal,\" ütles Drouin\n\nKriitikud leiavad, et katedraalist plaanitakse luua kiriklikku Disneylandi.\n\nVeebileht Boulevard Voltaire nimetas kiriku renoveerimise plaani teiseks õnnetuseks. Esimene õnnetus oli suur tulekahju.\n\n\"Riik ei tohiks lasta selle maailmakuulsa monumendiga ümber käia hoolimatult. Vaimulike ülesanne pole otsustada interjööri kujunduse üle. Nad ei asenda eksperte,\" ütles rahvusvaheliselt tuntud arhitekt Maurice Culot.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Prantsusmaal tekitab suuri vastuolusid kuulsa Notre Dame'i katedraali renoveerimine.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe uudis läbi ning loo sellele fantaasiarikas ja pikk lause, mis võiks uudist tutvustada.\n\n## Pealkiri:\n\nPaul Keres: Mailis Reps end kindlasti süüdi ei tunnista\n\n## Põhitekst:\n\nKerese kinnitusel Reps end omastamises kindlasti süüdi ei tunnista. \"Ei, kindlasti ei tunnista, seal on nii palju erinevaid asju kokku pandud: erinevad pisikesed arved ja suhteliselt pisikesed asjad, mille puhul prokuratuur väidab, et Mailis Reps on kavakindlalt tegutsenud eesmärgiga, viia ministeerium eksitusse, et talle hüvitaks mingi kulu. Aga seda eksitusse viimise momenti on seal iseenesest täiesti võimatu tõendada. Tunnistaja kinnitab, et ta pole arvega üldiselt tegelenudki. Süüdistuses on mitmeid selliseid väga imelikke ja märkimisväärseid vastuolusid,\" selgitas Keres.\n\n\"Paraku meie näeme päris selgelt seda, et prokuratuur ei ole olnud antud juhul kuigi objektiivne. Mitmetest aspektidest paistab välja prokuratuuri kallutatus Mailis Repsile ebasoodsas suunas. See ei ole vandenõuteooria,\" märkis Keres.\n\nTema sõnul piisab sellest, kui vaadata paari aasta taguseid Facebooki postitusi, mida seal prokuratuuri kõrged esindajad Keskerakonnast ja nende liikmetest arvavad.\n\n\"Mailis Reps on pandud päris kahetsusväärsesse olukorda. Omaette teema, mille üle tasub ühiskonnas arutleda, on see, et igal inimesel on õigus vaikida, kui toimub tema eeluurimine. Ka kohtus on tal õigus vaikida. Aga millegipärast paistab nii, et Eesti poliitikutele seda õigust ei anta. Ehkki neil seaduse järgi on kriminaalmenetluses vaikimisõigus olemas, siis oma töös ei saa nad mööda saata ühtegi päeva, ilma et selle kohtuasja kohta neilt midagi uuritaks. See muidugi raskendab võimalusi efektiivse kaitse rakendamisel,\" nentis Keres.\n\n\"Ma väidan, et Mailis Reps ei ole üldse tekitanud kahju, see on hinnangu küsimus. Ilmselt on ta olnud üks paremaid haridusministreid, kes on Eesti haridusvaldkonda juhtinud. Seda kahju, mida talle ette heidetakse, ta kindlasti tekitanud ei ole ja kriminaalasi on ise ka püsti pandud selles mõttes väga suurte jõupingutustega, et on võetud 60-eurone asi ja siis 70-eurone asi ja siis 150-eurone asi, aga kõik need kulutused on täiesti erinevad. Need on toimunud kõik erinevatel aegadel ja erinevates olukordades,\" rääkis Keres.\n\n\"Prokuratuur on püüdnud nad kokku traageldada kriminaalasjaks just selle kaudu, et ta ütleb, et kõik need eraldiseisvad juhtumid on kantud ühest ja samast tahtlusest. Seetõttu ongi neil õnnestunud teha see asi kriminaalasjaks, muidu need oleksid väärteoasjad,\" ütles Keres.\n\nEsmaspäeval esitas riigiprokuratuur Mailis Repsile süüdistuse omastamises ja kelmuses. Süüdistuse kohaselt kulutas Reps ministeeriumi raha isiklikuks tarbeks ligikaudu 7500 eurot.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Endise haridusministri Mailis Repsi kaitsja Paul Keres ütles intervjuus Kuku raadiole, et prokuratuur ei ole süüdistuse kokkupanemisel olnud kuigi objektiivne ja mitmest aspektist paistab välja prokuratuuri kallutatus.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe uudis läbi ning loo sellele fantaasiarikas ja pikk lause, mis võiks uudist tutvustada.\n\n## Pealkiri:\n\nVõrkpalli naiste karikavõistlustel hakatakse finaliste selgitama\n\n## Põhitekst:\n\nPoolfinaalide eel võib favoriitideks pidada Tartu Ülikool/Bigbanki ja Audentese SG/Noortekoondist, kellest teine on oma poolfinaalvastast tänavusel hooajal juba võitnud, vahendab volley.ee.\n\nEsimese finalisti selgitavad Tartu Ülikool/Bigbank ja Barrus/Võru Võrkpalliklubi, kes möödunud aastal kaotasid poolfinaalis. Novembri alguses toimunud omavahelises matšis jagus pinget ligi kaheks tunniks – kohtumine lõppes Võru võistkonna 3:1 (27:25, 25:21, 21:25, 25:22) võiduga. Balti liigas on Tartu esindus üheksast mängust võitnud seitse ja Võru esindus kümnest kolm, Eesti meistrivõistlustel on Tartul kirjas viis ja Võru võistkonnal kolm võitu. Seega on Tartu naiskonnal käimasoleval hooajal ette näidata paremaid tulemusi, kuid omavahelise kohtumise tulemus lubab eeldada tasavägist vastasseisu.\n\nKarikavõistluste poolfinaali jõudmiseks pidi Tartu Ülikool/Bigbank eelringis olema parem Tallinna Ülikool/Kikasest ja veerandfinaalis tiitlikaitsja TalTech/Tradehouse'ist. Ülesandega edukalt hakkama saanud tartlannad alistasid Tallinna Ülikool/Kikase 3:2 ja 3:0 tulemusega ning TalTechi kahel korral 3:0 tulemusega. Barrus/Võru Võrkpalliklubi tagas koha poolfinaalis 3:0 ja 3:1 võiduga TBD-Biodiscovery Tartu üle.\n\nRae Spordikool/VIASTON-iga vastamisi minev Audentese SG/Noortekoondis on Balti liigas võitnud seitsmest mängust neli ja Eesti meistrivõistlustel neljast kolm. Rae Spordikool/VIASTON on meistriliigas viiest kohtumisest enda kasuks kallutanud kaks. Karikavõistluste veerandfinaalseerias mängis Audentese SG/Noortekoondis 3:2 ja 3:0 tulemusega üle esiliigas osaleva Gerardo's Toys/Neemeco, Rae Spordikool/VIASTON võitis samade numbritega Viljandi Metalli. Oktoobri keskel peetud omavahelises mängus jäi peale Audentese SG/Noortekoondis, kes võttis võõrsil 3:0 (25:23, 25:17, 25:14) võidu. Nimetatud mängus lahendas Audentese SG /Noortekoondis rünnakuid koguni 59-protsendiliselt.\n\nTartu Ülikool/Bigbank ja Barrus/Võru Võrkpalliklubi alustavad kahemängulist seeriat kolmapäeval kell 19 Võrus. Korduskohtumine leiab aset 3. detsembril kell 19 Tartu Ülikooli spordihoones. Rae Spordikool/VIASTON ja Audentese SG/Noortekoondis mängivad esimest korda 9. detsembril kell 19 Jüri spordihoones, teist korda minnakse vastamisi 15. detsembril kell 19 Audentese spordihoones.\n\nEdasipääseja selgitamisel vaadatakse karikavõistlustel esmalt võitude ja seejärel punktide arvu (3:0 ja 3:1 edu annavad võitjale kolm punkti, 3:2 võitjale kaks ja kaotajale ühe). Kui võidud ja punktid on võrdsed, selgitab edasipääseja kuldne geim.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Kolmapäeval saab avavile võrkpalli naiste karikavõistluste esimene poolfinaalseeria, milles lähevad vastamisi Barrus/Võru Võrkpalliklubi ja Tartu Ülikool/Bigbank. Teises paaris hakkavad finalisti selgitama Rae Spordikool/VIASTON ja Audentese SG/Noortekoondis.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Süvene uudise pealkirja ja sisu ning kirjuta sellele loole sisukas ja informatiivne sissejuhatus, mille pikkus on üks lause.\n\n## Pealkiri:\n\n\"Toonekurg\" võitis Krakowi filmifestivalilt oma üheksanda auhinna\n\n## Põhitekst:\n\n\"Vabaduse mängulise kujutamise kaudu tuletab \"Toonekurg\" meile meelde elu absurdsust ja piiramatute ihade tobedust. Meile meeldis jälgida peategelase groteskset käitumist, kes demonstreerib vastuseisu mehe-naise keskpärasele elumustrile, sekkub nende ellu,\" selgitas žürii.\n\n\"See paneb meid kahtlema meie endi väljakujunenud tavades ja väärtushinnangutes ning kutsub vaatajat järgima peategelast väljaspool sotsiaalseid ja materiaalseid norme.\"\n\nEtiuda&Anima festivalil on kaks eraldi võistlusprogrammi, Dinosaurustele konkureerivad lühimängu- ja dokumentaalfilmid, Jabberwockydele animafilmid. Tänavu 28. korda toimunud Etiuda&Anima festivali grand prix ' pälvis \"Affairs of the Art\", autor briti elav klassik Joanna Quinn, keda on jõudnud ka lühianimafilmi Oscari nominatsioonini.\n\nMorten Tšinakov ja Lucija Mrzljak on varemgi Etiuda&Anima võistluskavas osalenud. 2018 pälvis nende \"Briljantsuse demonstratsioon neljas vaatuses\" Kuld-Jabberwocky. Priit Pärn, kelle õpilased Tšinakov ja Mrzljak on, pälvis 2007 aga Etiuda&Anima elutöö Kuldse Dinosauruse silmapaistvate kunstiliste ja pedagoogiliste saavutuste eest.\n\n\"Ega alati ei saagi üksnes peaauhindu võita. On ikkagi väga hea tunne, jõudsime enam kui poolesaja võistlusfilmi ja mitmete tunnustatud autorite seas parimate hulka, see on suur tuunustus,\" rääkis Tšinakov.\n\nTänavune aasta on \"Toonekurele\" olnud edukas. Suvel pälvis see Zagrebi animafestivalil kaks auhinda, publikuauhinna parimale lühifilmile ning žürii eripreemia Horvaatia filmide kategoorias (Lucija Mrzljak on pärit Horvaatiast). Nüüd lisandus auhindadele Etiuda&Anima Pronks-Jabberwocky. Kokku on \"Toonekurg\" võitnud üheksa auhinda.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Morten Tšinakovi ja Lucija Mrzljaki joonisfilm \"Toonekurg\" võitis Pronks-Jabberwocky auhinna äsja lõppenud rahvusvahelisel filmifestivalil Etiuda&Anima Krakówis.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Vaata läbi uudise pealkiri ja tekst ning loo loov sissejuhatav lause, mis haakub artikli sisuga.\n\n## Pealkiri:\n\nKonkurentsiamet Coca-Cola Plaza sulgemisest: kindlasti kontrollime põhjust\n\n## Põhitekst:\n\nMargus Linnamäele kuuluv MM Grupp, mis on Apollo kinoketi omanik, tahtis hiljuti Forum Cinemast ära osta. Sellega oleks tekkinud aga monopolisarnane olukord, nagu leidis konkurentsiamet, kes jõudis tänavu veebruaris otsusele, et koondumist lubada ei saa. Enne ametliku otsuse teatavaks tegemist võttis Apollo Grupp koondumistaotluse tagasi. Mõni päev hiljem aga liikus 51 protsenti osalusest Forum Cinemase juhi Kristjan Kongo omandusse. 49 protsenti kuulub MM Grupile.\n\nSeaduse järgi tuleb koondumissoovi korral küsida konkurentsiametilt selleks luba juhul, kui käive ületab kahe aasta jooksul kaht miljonit eurot. Forum Cinemase käive ulatus 2019. aastal 18,3 miljoni euroni, mullu, mil pandeemia kinosid vahepeal uksi sulgema sundis, aga 12,8 miljonit eurot. Seetõttu pidi MM Grupp koondumiseks ka luba taotlema, mida konkurentsiamet aga ei andnud, sest ameti hinnangul moodustunuks kinode koondumisel liiga suur turuosa, mis kahjustaks oluliselt kinodes filmide näitamisel konkurentsi. Tallinnas oleks MM Grupi turuosa tõusnud üle 80 protsendi, Tartus aga üle 90 protsendi. Samuti oleks koondumine avaldanud kahjulikku mõju filmilevi turule.\n\nKonkurentsiameti koondumiste kontrolli osakonna juhataja Külliki Lugenberg selgitas ERR-ile, et lisaks käibereeglile jälgitakse ka seda, kas ettevõte, kes soovib samas sektoris teist ettevõtet omandada, on samas majandusharus viimase kahe aasta jooksul veel mõne ettevõtte omandanud ning siis laieneb kahe miljoni euro käibepiir kahe aasta kestel summeeritult kõigile neile omandatud või omandatavatele ettevõtetele.\n\n\"Me ise seda kindlalt öelda ei oska, kas selliseid tehinguid on toimunud või mitte,\" ütles Lugenberg MM Grupi kohta.\n\nLugenberg ei osanud öelda, mis valdkonna ettevõtteid MM Grupi kinoketi ostmise kontekstis samaks majandusharuks loetaks: \"Seda hinnatakse iga juhtumi puhul eraldi. Majandusharu on kindlasti veidi laiem mõiste kui ainult kino.\"\n\nSamuti ei teadnud ta, kui suur on Forum Cinemase käive tänavu olnud - kas see on jäänud üle või alla kahe miljoni euro piiri. Teoreetiliselt saaks MM Grupp Forum Cinemase jätkuvalt ja konkurentsiametilt luba taotlemata omandada, kui omandatava ettevõtte käive õnnestuks hoida alla kahe miljoni euro piiri.\n\nLugenberg ütles, et konkurentsiametile pole MM Grupp uut taotlust koondumiseks esitanud, seega pole neile teada, kas uut tehingut on kavas, kuid äri peatamine selleks, et mahtuda käibekriteeriumitesse ei oleks lubatud võte.\n\n\"Kindlasti hoiame jätkuvalt kinoturul toimuval silma peal. Kindlasti kontrollime, miks Forum Cinemas oma tegevuse peatas. Kas ja millal on tehingud toimumas, seda teavet meil hetkel ei ole,\" ütles Lugenberg.\n\n\"Konkurentsiamet ei saa sundida ühtki ettevõtet äri tegema, aga see ettevõte peab olema oma otsustes ja äritegevuses iseseisev. Teise ettevõtjaga ei tohi keelatud kokkuleppeid teha, näiteks kokku leppida, et sulgeb ajutiselt uksed, laseb käibe alla. Kõik otsused peavad olema iseseisvad. Kindlasti meil on meetmeid, et teatud aspekte kontrollida,\" selgitas Lugenberg.\n\nKongo: otsime uut investorit\n\nForum Cinemase omanik Kristjan Kongo ütles, et käive on tänavu olnud kehv, sest piirangute tõttu oli kino vahepeal neli kuud kinni ning ülejäänud kuudel on käibed väga erinevad olnud.\n\n\"Oleme kusagil 35 protsendi peal 2019. aasta käibest, millega me end siin võrdleme. Umbes 65 protsenti on käive langenud,\" ütles Kongo, kes ei soovinud täpseid käibenumbreid välja tuua. Siiski kinnitas ta, et kahe miljoni euro piir on tänavu ületatud.\n\nKuivõrd 2019. aastal oli kinoketi käive üle 18 miljoni euro, võib tänavune käive selle info põhjal kuut miljonit eurot ületada.\n\nKongo väitis ERR-ile, et MM Grupiga koondumise plaani neil enam ei ole, vaid vähemusosaniku asemele otsitakse uut investorit, kes kino MM Grupilt välja ostaks.\n\n\"Eks need viimased arengud kinoturul on seda tehingut kindlasti mõjutanud ja pannud uuesti läbi rääkima mingeid nüansse. Aga suur plaan on ikka sama,\" ütles Kongo. \"Kui koondumisele öeldi [konkurentsiametist] \"ei\", oli see otsus kohene, et 49-protsendilist osalust hoida eesmärk ei ole.\"\n\nKongo kinnitusel on soov Coca-Cola Plaza uksed pärast jõule taas lahti teha. Kinokava avaldatakse nädal enne avamist.\n\nTartus on tekkinud monopol\n\nVahepeal on kinoturu olukord Tartus monopoliseerunud, sest Forum Cinemas sulges seal oma kino Ekraan. Praeguseks peab Forum Cinemas veel vaid kaht kino: Coca-Cola Plazat Tallinnas ja Centrumit Viljandis.\n\nMM Grupp opereerib Eestis kümmet kino, neist nelja Tallinnas (Solarise keskuses, Mustamäe keskuses, Ülemiste keskuses ja O'Leary'se kinorestoran Kristiine keskuses), kaht Tartus ning Pärnus, Saaremaal, Narvas ja Jõhvis igas üht kino.\n\nLisaks tegeleb ettevõte kinofilmide levitamisega kontserni kuuluvate ettevõtjate Theatrical Film Distribution OÜ ja Estonian Theatrical Distribution OÜ kaudu kaubamärgi Hea Film all.\n\n\"Monopolilähedane olukord võib kinoturul kindlasti tekkida, kui nad koonduksid. Seepärast me sellist koondumist lubada ei saa. 2021. aasta alguses olime seisukohal, et seda lubada ei saaks ning ma ei näe, et turuolukord oluliselt muutunud oleks,\" ütles Lugenberg.\n\nKonkurentsiamet: instrumente oleks juurde vaja\n\nPraegu saab konkurentsiamet jälgida koondumiste puhul vaid käibekriteeriumi nii samas valdkonnas kui sektoris laiemalt. See pole ameti hinnangul aga piisav.\n\n\"Konkurentsiamet on korduvalt seadusandjale märku andnud, et vajalik oleks täiendav instrument koondumise kontrollimiseks, et oleks võimalik kontrollida ka tehinguid, mis jäävad alla seaduses sätestatud käibe piirmäärade, aga võivad kahjustada konkurentsi. Näiteks kui on mõni selline turg, kus käibed on madalad, aga võib koondumise tagajärjel tekkida sisuliselt monopol. Sellistel erandlikel juhtudel aitaks täiendav insturment seda ära hoida. Paljudes EL-i liikmesriikides on see võimalus juba olemas,\" ütles Külliki Lugenberg.\n\nTa tunnistas, et seni ei ole konkurentsiameti soov vilja kandnud.\n\n\"Seni ei ole see veel kusagile jõudnud, aga loodame, et lähiajal on ka tulemusi,\" ütles Lugenberg.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Forum Cinemas OÜ teatas esmaspäeval, et sulgeb umbes kolmeks nädalaks Coca-Cola Plazas tegutseva kino, sest käive on olnud kehv ning tasuvam on tegevus ajutiselt peatada. Aasta algul Forum Cinemase ja MM Grupi koondumise keelanud konkurentsiamet lubab sulgemise asjaolusid kindlasti uurida.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe uudis läbi ja pane oma kujutlusvõime tööle, et välja mõelda üks korralik sissejuhatav lause sellele loole.\n\n## Pealkiri:\n\nPeeter Langovitsi elutööst valmis raamat\n\n## Põhitekst:\n\nKaante vahele on saanud mahukas ülevaade Peeter Langovitsi kujunemisloost harrastajast kuni pressifotograafi-fotokunstnikuni. Viiskümmend aastat on aeg, millega muutub autor, riigikord, tehnika, fotograafia ja mõtteviis.\n\nLangovitsi esimesed pildid on rariteetsed Smena-2 kaameraga pildistused juba 1960. aastate lõpust. Uusim foto pärineb selle aasta oktoobri algusest ehk mõni nädal enne teose trükkimist.\n\nRaamat on üles ehitatud kuuele erinevale Peeter Langovitsi loomeperioodile. Need on 1971-1976 kui otsingute aeg, 1976-1982 – oma teema leidmine, 1982-1992 – fotolugude periood, 1988-1996 – muutuste aeg, 1995-2014 – keskendumine pressifotole ja dokumentaalsetele suurprojektidele ning 2014-2021 – tegevus vabakutselise fotokunstnikuna ja tagasivaated kogu loomingule.\n\nRaamatu sünniga on kaante vahele saanud Eesti fotoloos olulise fotograafi loometöö, mis on ka põhjalikult dokumenteeritud. Seega võib raamatut käsitleda kui omamoodi fotograafilist monograafiat. Eestis ei ole sarnast, ühe autori viiekümne aasta pikkuse loomingulise teekonna kronoloogilist teost varem ilmunud.\n\nRaamatus on üle 500 foto, millest suur osa kuuluvad nüüdseks ka Fotomuuseumi põhikogusse.\n\nRaamatu \"Peeter Langovits. ½ sajandit\" eessõna kirjutas koostaja Tanel Verk. Ülejäänud tekstid pärinevad peategelase enda sulest. Need on minavormis mõtisklused, jutustused ja meenutused. Raamatu tekstid on paralleelselt eesti ja inglise keeles, mis teeb teose ligipääsetavamaks ja avab paremini Eesti fotoajalugu ka rahvusvahelisele fotopublikule.\n\nLangovitsi tekstid on kirjutatud spetsiifiliselt just fotograafilisest perspektiivist, keskendudes fotograafi olulisematele projektidele, muutustele tema karjääris ja ajaloos. Raamatu on kujundanud Sandra Verk.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Kolmapäeval, 1. detsembril kell 18 esitletakse Fotomuuseumis Eesti pressifoto ja dokumentaalfotograafia grand old man Peeter Langovitsi teost \"Peeter Langovits. ½ sajandit\".",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe artikli pealkiri ja sisu, seejärel loo pikk ja põnev lause, mis võiks olla artikli sissejuhatus.\n\n## Pealkiri:\n\nUSA kodakondsuse saanud Enes Kanter võttis teiseks perekonnanimeks Freedom\n\n## Põhitekst:\n\nKanter, kelle sõnul tühistasid Türgi ametivõimud tema passi 2017. aastal, sai USA kodakondsuse esmaspäeval ning kasutas juba vannet andes enda uut nime.\n\nPidevalt nii Hiina kui Türgi inimõiguste rikkumisi kritiseerinud Kanter ütles intervjuus CNN-ile, et nimemuudatus peegeldab tema võitlust vabaduse eest. \"USA-s kehtib sõnavabadus, usuvabadus, väljendusvabadus, ajakirjandusvabadus,\" rääkis Kanter CNN-ile. \"Türgis polnud neist ühtegi.\"\n\nKanter lisas, et vabadus on tema hinnangul parim asi, mis inimesel saab olla. \"Seetõttu tahtsin, et see sõna oleks osa minust, et saaksin seda endaga igal pool kaasas kanda,\" lisas ta. Nimelt tähendab freedom eesti keeles vabadust.\n\nNimi Freedom lisatakse ka Boston Celticsi ridadesse kuuluva Kanteri mängusärgile.\n\nI am proud to be an American.\nGreatest nation in the world.\nThe Land of the free, and home of the brave. pic.twitter.com/8mbUX1dpWS\n\n— Enes Kanter FREEDOM (@EnesFreedom) November 29, 2021\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Türgi päritolu NBA korvpallur Enes Kanter tähistas USA kodakondsuse saamist nimemuutusega, 29-aastase mängumehe ametlik nimi on nüüd Enes Kanter Freedom.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe uudis läbi ning loo sellele fantaasiarikas ja pikk lause, mis võiks uudist tutvustada.\n\n## Pealkiri:\n\nOtseülekanne kell 19: Biotoopia vestlusõhtu looduse iseväärtusest\n\n## Põhitekst:\n\nBiotoopia seostub laiemale avalikkusele peamiselt suve lõpul Viinistul toimuva samanimelise konverentsiga. Konverents on siiski vaid üks Biotoopia väljendusvormidest.\n\n\"Biotoopiat ei saa pidada traditsiooniliseks, ühekordseks konverentsiks ja kunstisündmuseks. Meie peamine eesmärk on märksa laiem -- keskkonnakriisi temaatika pidev fookuses hoidmine. Usume, et selle üks edukamaid viise on sõna andmine just noortele, kes vanemate põlvkondade tekitatud probleemidega tahes-tahtmata tegele ma peavad,\" sõnas Biotoopia kuraator Peeter Laurits.\n\nEsimese Biotoopia vestlusõhtu teema on looduse iseväärtus. \"Looduse iseväärtuse mõtestamine on keskkonnakriisile lahendust otsides keskne ja vältimatu. Seejuures on ilmne, inimese ja looduse vastandamine on illusioon, mis tegelikkuses ei toimi. Kõige suurem kriis peitubki praegu inimese suhetes kõige ümbritsevaga,\" märkis Laurits.\n\n\"Keskkonnakriisi tuleb kliimamuutusele keskendumise kõrval tegeleda ka massilise väljasuremislaine, olmemürkide, metsarüüste kui elukeskkondade hävimisele põhjustaja ja kõige muu halvaga, mida inimtegevus kaasa toonud on.\"\n\nBiotoopia vestlusõhtute sarja avasündmusel teisipäeval, 30. novembril Von Krahli Teatris kõnelevad ekspertidena ökoloog Mihkel Kangur ja hariduspsühholoog Grete Arro. Noorte mõtteid esindavad tudengid Anette Pärn (Tartu Ülikool), Aditi Toome (Tallinna Ülikool), Anna Luther (Eesti Kunstiakadeemia) ja Aurora Ruus (Eesti muusika- ja teatriakadeemia).\n\nVestlusõhtu algab kell 19 ning kestab umbes 1,5 tundi. Sissepääs on tasuta, kuid huvilised peavad end registreerima. Huvilistel on võimalik arutelu jälgida ka Facebook'i otseülekande vahendusel Biotoopia Facebooki-lehel.\n\nBiotoopia juured ulatuvad 1995. aastal Sirje Helme, Eha Komissarovi ja Ando Keskküla kureeritud näituse \"Biotoopia. Bioloogia. Tehnoloogia. Utoopia.\" ideeni, kus seati ettenägelikult kahtluse alla humanistliku kultuuritraditsiooni ja muutuva keskkonna võrdse partnerluse võimalikkus. Järgmine rahvusvaheline Biotoopia hübriidkonverents toimub Viinistu kunstisadamas 17.–19.08.2022.\n\nBiotoopia huvilised saavad lisainfot Biotoopia kodulehel, Facebooki fännilehel ja Instagramis @biotoopia.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Teisipäeval, 30. novembril toimub Biotoopia vestlusõhtute sarja esimene kohtumine, mille peateema on looduse iseväärtus. Kord kvartalis toimuvate teemaõhtute fookuses on erinevad looduse ja inimese suhteid kajastavad probleemteemad. Esimese vestlusõhtu ülekannet saab jälgida ERR kultuuriportaalist.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe uudis läbi ning loo sellele fantaasiarikas ja pikk lause, mis võiks uudist tutvustada.\n\n## Pealkiri:\n\nNHL-is selgus võitja alles karistusvisete seitsmendas voorus\n\n## Põhitekst:\n\nCalgary asus teisel perioodil kohtumist Milan Lucici väravast juhtima, kuid viimasel kolmandikul viigistas Jake Guentzel seisu. Lisaajal väravaid ei visatud ning võitja selgitati karistusvisetes. Esimeses kahes voorus ei tabanud kumbki meeskond, kolmandas voorus oli Calgary poolelt täpne Johnny Gaudreau ja Pittsburghi poolelt vastas tabamusega Kris Letang. Järgmises kolmes voorus ei saanud keegi karistusviset väravasse, kuni lõpuks seitsmendas voorus skooris Mikael Backlund ning seejärel tõrjus Flamesi väravavaht Jacob Markström Brock McGinni karistusviske, kindlustades Calgaryle võidu.\n\nSee oli Flamesile sel hooajal esimene võit karistusvisetes, ühtekokku on neil kirjas 13 võitu ja üheksa kaotust, millega ollakse läänekonverentsis esikohal.\n\nTulemused:\n\nBuffalo – Seattle 4:7\nWinnipeg – Arizona 0:1\nMontreal – Vancouver 1:2\nCalgary – Pittsburgh 2:1 kv.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Jäähokiliigas NHL sai Clagary Flames kodujääl 2:1 jagu Pittsburgh Penguinsist, võitja selgitati karistusvisetes.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe uudis läbi ja pane oma kujutlusvõime tööle, et välja mõelda üks korralik sissejuhatav lause sellele loole.\n\n## Pealkiri:\n\nKarol Metsata Sofia tabeliliidri vastu ei saanud\n\n## Põhitekst:\n\nVäravateta lõppenud avapoolaja järel skooris esmalt Pieros Sotiriou ning seejärel vormistas Mavis Tchibota kohtumise lõppseisu penaltipunktilt, vahendab Soccernet.ee.\n\nMängu vähem pidanud Sofia jääb tabeliliidrist Lodogoretsile alla seitsme silmaga.\n\nGerli Israeli koduklubi Kreeta OFI alistas Kreeka kõrgliigas Feidoni naiskonna tulemusega 3:0. Teisel poolajal teenis eestlanna omadele penalti, mille OFI kapten kindlalt realiseeris.\n\nTäismängu teinud Israel pääses kahel korral vastaste väravavahiga silmitsi: kord tegi puurivaht tõrje, teisel korral lendas mänguvahend aga latti.\n\nHeidi Melise koduklubi Rooma Rever alistus Itaalia tugevuselt kolmandas liigas tabeli teisel positsioonil paiknevale Rooma Res-ile 0:4.\n\nLoe pikemalt portaalist Soccernet.ee.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Karol Metsa koduklubi Sofia CSKA kaotas Bulgaaria kõrgliigas tabeliliidrile Razgradi Ludogoretsile 0:2.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Tutvu artikli sisuga ja loo sellele pika lausega sissejuhatus, mis köidab lugeja tähelepanu.\n\n## Pealkiri:\n\nUSA senat blokeeris Nord Streami tõttu kaitsekulutuste seaduse\n\n## Põhitekst:\n\nVastuolulisel gaasitorul on USA kongressis häälekad vastased, kes leiavad, et torujuhe oleks kahjulik Euroopa energiapoliitikale. Torujuhe võimaldab Kremlil mööda hiilida Ukraina transiiditaristust ja tarnida Venemaa gaasi otse Saksamaale.\n\nUSA loobus sel aastal sanktsioonidest, et parandada suhteid Saksamaaga. Rahulolematud vabariiklased nõuavad nüüd uusi sanktsioone.\n\nIga-aastase riigikaitseseaduse (NDAA) senati versiooni poolt hääletas 45 senaatorit. Vastu oli 51 senaatorit, vaja oli 60 poolthäält, vahendas Rferl.\n\nSelle aasta seadus lubab Pentagonile kaitsekulutusteks umbes 770 miljardit dollarit. Mõned demokraadid olid kulutuste vastu, leides, et rohkem tuleb kulutada haridusele ja kliimamuutuste vastu võitlemisele. Vastu hääletas neli demokraadist senaatorit, nende seas olid ka Elizabeth Warren ja Bernie Sanders.\n\nEnne hääletust lubas senati vabariiklaste liider Mitch McConnell olla seaduse vastu, kui sisse pole viidud vabariiklaste muudatusettepanekud. Muudatuste seas on ka Nord Stream 2 torujuhtme vastased sanktsioonid.\n\nSenati enamuse juht Chuck Schumer kritiseeris vabariiklaste vastuseisuse NDAA-le. Schumer süüdistas vabariiklasi USA armee vastu hääletamises.\n\nNDAA on saanud seaduseks 60 aastat järjest.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "USA senat blokeeris esmaspäeval kaitsekulutuste seaduse vastuvõtmise, vabariiklased nõuavad Nord Stream 2 torujuhtme vastaseid sanktsioone.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe artikli pealkiri ja sisu, seejärel loo pikk ja põnev lause, mis võiks olla artikli sissejuhatus.\n\n## Pealkiri:\n\nT1 oksjonile registreerus viis huvilist\n\n## Põhitekst:\n\nOksjon algab 1. detsembril kell 12 ning lõppeb 8. detsembri keskpäeval või hiljem, juhul kui osalejad kasutavad oksjonil pikeneva lõpu võimalust 30-minutilise intervalliga.\n\nT1 keskus läheb oksjonile 55 miljoni eurose alghinnaga.\n\nSee on kolmas katse pankrotistunud T1 (omanik AS Tallinna Moekombinaat) koos kehtivate rendilepingutega maha müüa. Esimene katse toimus alghinnaga 85 miljonit eurot. Sellega huvilisi ei registreerunud. Uue, 65-miljonilise alghinnaga registreerus oksjonile neli huvilist, ent keegi neist pakkumist siiski ei teinud.\n\nOstukeskus on külastajatele jätkuvalt avatud, ehkki enamik müügibokse on rentnikest tühjad.\n\nT1 kaubanduskeskuses seisab enamik ruume tühjana. Autor/allikas: Merilin Pärli/ERR\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Kaubanduskeskuse T1 Mall of Tallinn oksjonile registreerus tähtajaks viis ettevõtet, kes saavad pakkumisi teha 1. detsembril algaval oksjonil.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Tutvu uudise pealkirja ja põhisisuga. Kasuta neid fakte, et luua pikk ja sisutihe lause, mis toimib loo sissejuhatusena.\n\n## Pealkiri:\n\nMaarja Merivoo-Parro: seisukohad ja istekohad\n\n## Põhitekst:\n\nMilline hõrk päev. Noor Eesti ei olegi enam nii noor. Nüüd ta on lihtsalt Eesti. Endiselt ime, aga mitte enam uudis. Kahtlustan, et täna on ka viimane suur tähtpäev, mil noorte eestimaalaste eest kutsutakse kõnelema selline inimene, kes oli olemas enne, kui vabadus viimati tuli.\n\nMinu esimesed mälestused on Nõukogude Liidust. Sellest, kuidas Eestis oli väga vähe süüa. Käisime emaga tihti poe järjekorras seismas. Inimussid ulatusid Kuusalu kaubamaja nurga taha ja tundusid lootusetult pikad.\n\nEt sellele amorfsele aja massile mingitki konkreetsust anda, küsisin emalt, et mitmeni ma peaksin lugema selleks, et kui ma lõpetan, siis saaksime sisse. Ema ütles alguses sada, siis tuhat, siis rohkemgi. Ma olin väike ega tundnud veel suuri numbreid. Poe järjekorras korrates aga sain selgeks. Selgus ka, et aeg ei ole lõputu amorfne mass, vaid tiksutab päris kiiresti sekundeid minevikuks, olevikku igavikuks.\n\nMõnikord tasus ootamine ära ja poest sai pulgajäätist. Ainult ühe muidugi, seega pidime vennaga jagama. Ema lõikas mulle pool jäätist kausi sisse, vend oli vanem ja tema sai selle osa, mis pulga peale jäi. Ja just see osa tundus jõle maru ja unistasin, et äkki kunagi kui ma olen suurem, võin ka mina saada hoopis selle poole jäätisest, mis veel pulga küljes ripub. Kaugemale ma ei osanud unistada. Päris oma jäätisest ma ei osanud unistada.\n\nEesti iseseisvuse taastamisega oli umbes samamoodi. Oli neid, kes unistasid piiride sees, oli neid, kes unistasid uutest piiridest. Seda, kuhu me päriselt välja jõudsime, ei osanud ilmselt keegi ette näha.\n\nSeda küllust ja seda heaolu ja seda laiskust ja seda käegalöömist ja seda ambitsioonikust ja seda küünarnukitunnet ja seda noa selgalöömist ja seda eneseohverdamist ja seda tarkust ja seda rumalust ja seda õiglust ja seda kannatust ja seda tahet ja seda kirge ja seda jala taha panemist ja seda ükskõiksust ja muret ja muretust, mida Eesti Vabariik võimaldab, ei osatud ilmselt parima tahtmise juures ette näha.\n\nKüll aga osati tunda hirmu, et see kõik ei püsi. Ma olin esimeses lennus, mis läks kooli Eesti oma aabitsaga, kus ei olnud midagi oktoobrilastest ega maipühast, vaid hoopis Epp-Maria Kokamägi pildid päikeseloojangutest ja peresuhetest. Kui viiendas klassis tuli tunniplaani ajalugu, siis hakkasid taaskord minuga kõnelema numbrid, mis vahepeal matemaatika tundides nii argiseks ja tähtsusetuks olid muutunud.\n\nAjalootunnis hakkasid numbrid jälle pead tõstma ja kaela kandma ja mu silmi avama. Näiteks arvutasin välja, et meie tolleks ajaks juba väga kindlana tundunud omariiklus oli kestnud vähem kui 20. sajandi alguses, mil kõik oli samuti tundunud üsna kindel, ent oli ometi lõppenud katastroofiga. Mõtlesin pingsalt, et mis takistaks sama stsenaariumi kordumist?\n\nVastus on, et kõik ja mittemiski. Maailm ja meie ise. Ja meil läks õnneks. Priiuse põlistumise päeva, mil meie taastatud omariiklus oli kestnud kauem kui sõdadevaheline, tähistasime suurelt juba aastal 2013. Olin ka siis veel koolilaps: käisin doktorantuuris ja mäletan kõike hästi.\n\nKindlasti ei osanud keegi toona arvata, et kui lõpuks jõuab kätte selline püha päev nagu 30. november 2021, päev, mil meie iseseisvusaega on kokku olnud rohkem kui seda teist, et me siis kohtume siin sellises väikeses ringis, maskid ees. Ja meie inimesed on üksteise peale verised nendesamade maskide või süstide tõttu. Et meil on oma isiklik interrinne ja iga päev suur demokraatia eksam.\n\nJa et see ilus värviliste pakenditega tarbimisühiskond, mille poole me kapakuga jooksime ja mida omale eeskujuks säädsime, on kuulutet inimkonna vaenlaseks. Ja et ma ei või kindel olla, kas minu laste lapsed saavad niigi palju unistada kui mina omal ajal — et saaks selle poole jäätist, mis veel pulga peal on.\n\nOlen eas, mil juba päris paljudel mu sõpradel on järeltulijad. Ja imetlen nende noorte lapsevanemate julgust ja usaldust nii Eesti kui ka kogu maailma vastu. Imetlen nende veendumust, et kõik läheb hästi. Ma imetlen nende usku, et nendele väikestele hingedele, kelle nad on igavikust siia maailma kiskunud - neile endile rõõmu tooma ja Eesti rahvast uueks looma -, ei saa osaks kamaluga kannatusi.\n\nSest just nimelt kannatusi ja võimatuid valikuid ja sugugi mitte halli argipäeva, vaid hoopis hullu argipäeva ja kõiksugu standardite langemist ennustavad need, kes kliimamuutuste ja maailma ülerahvastatusega seotud numbreid kannatlikult kokku loevad ja tulevikku projitseerivad.\n\n\"Kui tahta tulevikku näha, siis kõige kindlam retsept, mida julgen oma elukogemuse põhjal soovitada, on lugeda sekundeid, kuni tulevik käes, sest muidu ei saagi aru, et ta tuleb.\"\n\nMul paluti pilk ka tulevikku seada, aga ma ei ole ennustaja, vaid ajaloolane. Kui tahta tulevikku näha, siis kõige kindlam retsept, mida julgen oma elukogemuse põhjal soovitada, on lugeda sekundeid, kuni tulevik käes, sest muidu ei saagi aru, et ta tuleb. Muidu oleme ju ikka ja alati olevikus ja mõttega olevikus olles on palju mugavam vaadata hoopis minevikku, sest seda me näeme ja sellega me saame toimetada, sel on rohkem konkreetsust. Ja minevikku pole tarvis karta.\n\nOma akadeemilise elu olen pühendanud väliseesti uuringutele ja just meie oma pagulastelt õpitud tarkuseterad tulevad tihtipeale meelde. Näiteks trammis vanalinna poole sõites tuli meelde, et tipptunni kohta öeldakse diasporaas palju kõnekamalt hoopis tõtutund. Ja mõeldes, mida ma siin täna räägin, tuli meelde nende järgmine võluv lausung: \"Ema ütles alati, ära mixi oma languagit\".\n\nUlgueesti arhiivides olen korduvalt komistanud mõtte peale, mis kõlab umbes sääraselt: \"Kui ruumis on kaks eestlast, on seal kolm arvamust, neli organisatsiooni ja viis tüliõuna\". Erinevaid seisukoht on meil tõesti palju rohkem kui istekohti. Ka selles väärikas majas, mis esindab meie enam kui miljonit inimest, on istekohti ainult 101.\n\nJust nagu seal väärikas trammiski: suur silt seina peal ütleb, et seisukohti 196, istekohti 56. Ka siin toas on palju seisukohti ja ilmselt mitmed teist, kelle ees mul on au täna kõnelda, ei ole minuga nõus, kui ma ütlen, et me peaks hakkama unistama väiksemalt. Elame välgatusajastul, meie maailm on nutikas, meil on inforuum, me saame aru, et asjad ei saa lõputult kasvada, et mõned asjad võiksid kahaneda ja et see võiks olla eesmärk, mis ühendab.\n\nMõnes mõttes just seda olemegi ju tulnud tähistama. Ühe suure, ühe suure ja halva ehk okupatsioonide all hingitsetud ajaperioodi loodetavasti jätkuvat kahanemist meie riigi ajaloos tervikuna. Nüüdsest on meil olnud rohkem vabadust kui iket ja iga päevaga, mil oskame ja suudame Toompeal ja all-linnas ja maal ja viimastes allesolevates metsades tahta seista ise koos, olla iseseisvad koos, siis on see vähemalt pool võitu.\n\nVõitlusest enesest me muidugi ei pääse: ei need, kel on omad kindlad seisukohad, ei need, kel soojad ja mugavad istekohad ega need, kes alles ootavad järjekorras. Head uut ilma meile kõigile.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Elame välgatusajastul, meie maailm on nutikas, meil on inforuum, me saame aru, et asjad ei saa lõputult kasvada, et mõned asjad võiksid kahaneda ja et see võiks olla eesmärk, mis ühendab, ütles Maarja Merivoo-Parro riigikogus toimunud omariikluse põlistumise tänupäevale pühendatud konverentsil peetud sõnavõtus.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Vaata läbi uudise pealkiri ja tekst ning loo loov sissejuhatav lause, mis haakub artikli sisuga.\n\n## Pealkiri:\n\nEestlased võitsid lamades surumise EM-il medaleid\n\n## Põhitekst:\n\nHõbeda võitnud Liisa Peri (-63 kg) surus Eesti rekordiks 95 ja seejärel 100 kilo. Ka hõbeda võitnud Karl Michael Valgu (-83 kg) tulemus 222,5 kilo on Eesti rekord. Tarmo Pärna (+120 kg) sai tulemusega 292,5 kilo samuti hõbemedali.\n\n\"Võistlus oli üks raskemaid sellel hooajal. Algust tõsteti 30 minutit varasemaks ja tavapärase 50 minuti asemel sai soojendust teha kõigest 15 minutit. See oli ka põhjus, miks esimese katse 210 kilo ebaõnnestus. Teisel katsel olin juba omas elemendis ja katse õnnestus. Viimaseks katseks sai valitud 222,5 kilo, sest see tähistab Eesti rekordit. Katse oli väga kerge,\" ütles Valk.\n\n\"Suurimad tänud lähevad perele, Powerlifting 4U tiimile ja treener Siim Rastile. Uskumatu hooaeg on olnud. Kindlasti tänan ka kõiki kaasaelajaid: teie toetust oli siia Venemaa kaugustesse tunda!\" lisas ta.\n\nVarustuseta surumises sai Peri esimese koha, Valk kolmanda koha ja 40-49-aastaste seas võistelnud Pärna samuti esimese koha.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Eestlased võistlesid Jekaterinburgis lamades surumise EM-il, kus varustusega surumises püstitati rekordeid.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe artikli pealkirja ja sisu. Kasuta oma loomingulisi võimeid, et koostada detailne ja põhjalik ühelauseline sissejuhatus sellele uudisele.\n\n## Pealkiri:\n\nVideo: Soomere, Arjakas, Veidemann, Merivoo-Parro omariiklusest\n\n## Põhitekst:\n\nKonverentsi avasõnad ütles riigikogu esimees Jüri Ratas. Ettekannetega esinesid Teaduste Akadeemia president, akadeemik Tarmo Soomere, Tallinna Linnaarhiivi juhataja, ajaloolane Küllo Arjakas, Tallinna Ülikooli emeriitprofessor Rein Veidemann ning Eesti Rahvusringhäälingu teadustoimetaja Maarja Merivoo-Parro.\n\nRiigikogu juhatus, Eesti Muinsuskaitse Selts ja Eesti Lipu Selts kutsuvad üles tähistama 30. novembril omariikluse põlistumise tänupäeva ja heiskama selle puhul riigilipud.\n\n\"30. november on Eesti Vabariigi omariikluse põlistumise tänupäev, sest just nüüd on meie riigi vabadusepõlv ühe päeva võrra pikem kui vangipõlv,\" ütles Ratas. \"See tähendab, et iseseisva riigina oldud päevi on 104 aasta jooksul olnud rohkem kui okupeerituna oldud päevi.\"\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Riigikogus toimus teisipäeval omariikluse põlistumise tänupäevale pühendatud virtuaalkonverents, mida saab nüüd järelvaadata ERR-i portaalis.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe artikli pealkirja ja sisu. Kasuta oma loomingulisi võimeid, et koostada detailne ja põhjalik ühelauseline sissejuhatus sellele uudisele.\n\n## Pealkiri:\n\nLugeja küsib: kas kuuse juur võib mu maja ära lammutada?\n\n## Põhitekst:\n\nKui puu on istutatud majale väga lähedale, siis võivad tema juured vundamendiga kokku puutuda küll. Nende kaudu aga heli ei levi. Kui varem kääksumist tuppa kostnud pole ja nüüd on, siis võib süüdlast otsida hoopis võrast. Tõenäoliselt on mõned suuremad oksad ära kuivanud ja sügistuules hõõrduvad need omavahel nii tugevalt kokku, et tekib piisavalt tugev heli, mis suudab maja seinast läbi tungida, arvab Tuulik.\n\nTa toob ka välja, et kuuse juurestik on üsna pinnapealne ega hargne tüvest kaugele, mistõttu suurema tormiga võib puu ümber kukkuda: \"Üldjuhul on nii, et niisama lai kui puu ise, on ka tema juurestik. Ka metsas tormiga maha murtud kuuskede puhul on näha seda iseloomulikku latakat.\"\n\nKui omanik kardab, et puu on mingil viisil ohtlik, tuleks kutsuda kohale arborist. Niisama silmaga hindamisel ei pruugi aru saada, kas tegemist on elujõulise isendiga või mitte ning kas turvalisuse tagamiseks oleks tarvis näiteks mõningaid oksi eemaldada. Ent ka see pole just täppisteadus: \"Tihti on ka nii, et välisel hindamisel väärtuslikuks hinnatud puu osutub seest kuivanuks või mädaks, just nagu inimestegagi võib olla: väljast võib näha välja ilus, aga seest on puha ussitanud,\" muigab Tuulik.\n\nKui kaugele majast oleks mõistlik puid istutada? Vähemalt viis meetrit peaks nende vahele ruumi jääma, et puu ja maja vahelt käiks õhk korralikult läbi. Kui on teada, et puu kasvatab väga laia võra, siis tasuks istutuskoht majast veelgi kaugemale planeerida. \"Kui puuoksad hakkavad ühel hetkel vastu maja kasvama, siis on see kahelt poolt halb. Kui puu peksab okstega vastu seina või katust, teeb ta endale haiget. Ja teiselt poolt, kui puu peksab okstega vastu seina või katust, siis kannatavad ka sein või katus,\" selgitab Tuulik.\n\nTa tõdeb siiski, et: \"Kindlasti on olemas ilusaid ja huvitavaid lahendusi, kus puu jääb justkui maja kaissu ja maja ehitatakse puu ümber, ent tasub meeles pidada, et puule ei pruugi ehitustegevus meeldida ja vundament muudab pinnase veerežiimi.\" Sellisel juhul ei pruugi puul olla enam piisavalt vett ega toitaineid ja puu kuivab ära.\n\nMaja ümbrusse puude planeerimisel tasub Tuuliku sõnul arvestada ka tuule ja päikesega. Põhjatuuled on küll külmad, aga Eestis kipub sageli puhuma hoopis tugev edelatuul, mida puud suudaksid hästi varjata. Samal ajal on edel päikeseline ning kui puu sinna suunda istutada, siis hakkab ta lisaks tuulele varjama inimest ka päikese ja soojuse eest. Kas see on ihaldusväärne, sõltub juba igast krundiomanikust endast.\n\nMöödunud suvel, mil Eestimaad tabas kuumalaine, oli fassaadidel kasvavaist ronitaimedest palju kasu ning need aitasid eluruumides hoida mugavat temperatuuri, mis välisõhust oluliselt jahedam. Fassaad ise võib aga sellise lahenduse puhul kannatada niiskuse, raskuse ja ka muu elu lokkamise tõttu. \"Metsviinapuu võib ronida tuulekasti ja hakata seda lammutama,\" kirjeldab Tuulik võimalikku ohtu.\n\nVertikaalsed aiad koguvad populaarsust. Autor/allikas: Paul Hanaoka / Unsplash\n\n\"Oleme mõnes mõttes linnakeskkonnas natuke ülbeks ja laisaks läinud. Kui kask tolmleb, siis on paha, sest auto kleepub ja kui pärn õitseb, siis mesilased tulevad ja jälle on halvasti. Kui mänd õitseb, siis on kollast tolmu kõik kohad täis ja me jälle kurdame,\" naerab Tuulik ja tõdeb, et sellistest asjadest võiks samuti õppida rõõmu tundma, kuna need tähendavad, et loodus endiselt elab.\n\nKuidas on aga otse akna alla rajatud lillepeenardega? Kas need võivad maja kahjustada? Kui vundamendi hüdroisolatsiooniga on kõik korras, ei tasu seda ajaloolist traditsiooni peljata, leiab Tuulik ja paneb südamele, et tema meelest minnakse Eesti aedades liiga sageli turvalist igihalja puu teed, mis näeb läbi aasta samasugune välja ja annab iga päev aiale rohelust. Lehtpuud on aga ligi pool aastat raagus. Tema hinnangul võib seda pikalt puuduseks peetud asjaolu näha hoopis voorusena.\n\n\"See külmem pool aastast on mõneti isegi huvitavam, sest siis me saame näha puu arhitektuuri. Raagus võradega lehtpuud või ka näiteks punaste võrsetega kontpuud moodustavad lumega palju kaunimaid kontraste, kui iga päev sama nägu olevad okaspuud,\" leiab Tuulik. Raagus puudele omast graafilist ilu tuleb lihtsalt õppida hindama.\n\nLehtpuu aastaring pakub palju silmailu. Autor/allikas: Fabrice Villard / Unsplash\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Aastakümneid maja kõrval kasvanud kuuse kääksumine on ühtäkki hakanud tuppa kostma. Kas puu juur on kasvanud hoone vundamendi vastu ja saadab vibratsioone otse tuppa ning kas olukord võib olla ohtlik, küsib Novaatori lugeja. Talle vastab Tallinna Tehnikaülikooli ehituse ja arhitektuuri instituudi lektor Tiina Tuulik.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Süvene uudise pealkirja ja sisu ning kirjuta sellele loole sisukas ja informatiivne sissejuhatus, mille pikkus on üks lause.\n\n## Pealkiri:\n\nEuroala inflatsioon jätkas novembris kiirenemist\n\n## Põhitekst:\n\nInflatsioon suurenes oktoobri 4,1 protsendilt 4,9 protsendile, teatas statistikaamet Eurostat.\n\nEuroala inflatsiooni süvenemisse panustasid lõppeval kuul enim 27,4-protsendise kasvuga energiahinnad. Järgnesid 2,7 protsendiga teenused, 2,4 protsendiga tööstuskaubad ning 2,2 protsendiga toidu-, joogi- ja tubakakaubad, selgus Eurostati andmetest.\n\nNendest euroala liikmesriikidest, mille kohta on Eurostatil andmed, oli inflatsioon oktoobris 2,3 protsendiga aeglasim Maltal, järgnesid 2,7 protsendiga Portugal ja 3,4 protsendiga Soome ning Prantsusmaa. Kiireim aastainflatsioon oli 9,3 protsenti Leedus, 8,4 protsenti Eestis ja 7,4 protsenti Lätis.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Euroala inflatsioon jätkas novembris energiahindade sööstust kantuna suurenemist, selgus teisipäeval ametlikest andmeist.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe artikli pealkiri ja sisu, seejärel loo pikk ja põnev lause, mis võiks olla artikli sissejuhatus.\n\n## Pealkiri:\n\nKorvpalliklubi Viimsi tõi treeningtööd hindama ja arendama kogenud sloveeni\n\n## Põhitekst:\n\nSamuti annab Bassin Eesti treeneritele kaks avatud koolitust, millest üks toimus 24. novembril ning teine kolmapäeval, 1. detsembril.\n\n\"Lisaks headele kolleegidele on mul siin suurepärased sõbrad ning ma olen siin oldud aega, lisaks töötamisele, alati nautinud. Mulle meeldib jagada oma teadmisi ja õppida ning Viimsis saan teha mõlemat. Siin oldud aastatega näen tohutut arengut treeningtöös ja Viimsi positsioon liigatabelis ning suur noormängijate arv näitab, et siin ollakse õigel teel,\" sõnas Bassin, kes on Viimsis neljandat korda.\n\n\"Meil on üks Eesti suuremaid ja võib hinnata, et edukamaid noortesüsteeme, mille tipp KK Viimsi/Sportland mängib sellest hooajast Eesti-Läti korvpalliliigas. Nii nagu see tippmeeskond on eelkõige noortesüsteemi tööriist, pakkumaks Viimsi ja Eesti mängijatele arengu- ja karjäärivõimalusi, siis sama ideed kannab ka Luka kutsumine meid nõustama,\" kommenteeris Bassini Viimsisse kutsunud klubi tegevjuht Tanel Einaste. \"Meil on hea meel, et Luka on võtnud vastu kutse tulla Viimsisse oma kogemusi jagama. Tulles üdini sportlikust Sloveeniast, omades kogemusi Sloveenia koondiste ning suurklubis Olimpia süsteemist, on Lukal palju, mida meiega jagada. Kuigi hetkel on koostöö projektipõhine, siis eks näeb, kuhu see koostöö välja viib.\"\n\n\"Luka külastus on kasuks kogu Viimsi organisatsioonile. Treenerid saavad kindlasti uusi ideid, kuidas edaspidi tööd efektiivsemalt ja läbimõeldumalt teha,\" hindas Viimsi noortekorvpalli juht Kaarel Traumann. \"Mängijad omakorda näevad, et korvpalli põhitõed ja nõudmised on igal pool samad ja saavad ühe huvitava kogemuse võrra rikkamaks.\"\n\nKorvpalliklubi Viimsi on Sloveenia korvpalliga koostööd teinud juba mitmel varasemal aastal, kui klubi treenerid on käinud koolitusreisil Ljubljanas sealsete klubide ja korvpalliliidu juures. Samuti viibib Luka Bassin Viimsis juba neljandat aastat, olles varasemalt juhendanud klubi treeninglaagreid ja talendiprogrammi.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Kogenud sloveen, nii Sloveenia noorte- ja rahvusmeeskonnaga kui ka tippklubiga Ljubljana Olimpia töötanud Luka Bassin on Viimsis kaks nädalat, et selle aja jooksul jälgida ja anda soovitusi klubi treeningtöös ning ka ise Viimsi treeninguid juhendada.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe uudis läbi ja pane oma kujutlusvõime tööle, et välja mõelda üks korralik sissejuhatav lause sellele loole.\n\n## Pealkiri:\n\nArvustus. Osadest tervikuni\n\n## Põhitekst:\n\nVeiko Belials on oma uue jutukogu saatesõnas öelnud, et tal tekkis tahtmine erinevate projektide vahepeal mõned lood kokku korjata ja välja anda, et paus ülemäära pikaks ei läheks. Seda ideed tuleb juba põhimõtteliselt tervitada, sest isegi ajakirjade või antoloogiate võlu arvestades on üks korralik autorikogumik nagu see kuidagi kaalukama tundega.\n\nBelials on Indrek Hargla kõrval üks püsivamaid ja produktiivsemaid ulmeautoreid Eestis, kelle lühijuttude hulk viimase kolme aastakümne jooksul on jõudnud juba kolmekohalise arvuni. Seda enam on huvitav, et \"Surnud mehe käsi\" on alles tema neljas jutukogu.\n\nSellest raamatust, kus on sees üsna eriilmelisi ja erinevatel põhjustel kirjutatud jutte, on Belials suutnud vormida selge, peaaegu temaatilise terviku. Ka Liis Rodeni illustratsioonid kinnistavad seda tervikut väga hästi. Harva näeb olukorda, kus autor ja illustreerija on nii selgelt ühise eesmärgi eest väljas.\n\n1. Surnud mehe käsi\n\nTulevikus osaliselt maasarnastatud Veenusest on saanud soine põrgu. Sealne maffiaboss palkab eriliste võimetega kohaliku teejuhi ja küti ühte kuulsat saladust lahendama.\n\nTegu on üsnagi toredalt pulp -stiili järele aimava seikluslooga. Kahjuks on lugu ise hea õhkkonnaga võrreldes lihtne ja isegi igavavõitu, hoolimata mitmest süžeepöördest.\n\n2. Või tõstes relvad...\n\nSõdade olemust on muutnud peale hukkumist uutesse kloonitud kehadesse edasi kantavad sõduri-isiksused. Lugu jutustab üks nendest, kellel on oma kaaslaste ees teatud eelis.\n\nSee mittelineaarsete pildikestena esitatud lugu on iseenesest huvitava idee ja vormiga. Siiski kardan ma, et ei loo lühidus ega killustatus ei sobinud siinkohal peamise idee edasi andmiseks. Lõpptulemus jätab lugeja pigem segaduses käsi laiutama.\n\n3. Neli kohta peale koma (kaasautor Joel Jans)\n\nVendade Strugatskite romaani \"Asustatud saar\" maailma paigutuv lugu uurib seal mainitud Saareimpeeriumi. Keskne tegelane on valge allveelaeva kapten, kelle juurde satub ootamatu külaline.\n\nSelle loo juures võib olla oluline faktor see, kui hästi lugeja tunneb nimetatud algteost. Usun, et Saareimpeeriumiga tuttavale on lugu üks väga hea edasiarendus (hoolimata sellest, et see ei võta ette ideed, mida vennad Strugatskid ise Saareimpeeriumi teema edasi arendamiseks väidetavalt mõtlesid kasutada). Kes aga pole taustaga tuttav, ei pruugi siit päris sarnast elamust saada.\n\n4. See ei ole piip\n\nRühm sõdureid peab rindejoonel lahinguid. Kuid vastased ründavad nii erinevate tegelaste, kujude ja vormidena, et see paneb sõdureid hingetõmbehetkel arutama, kas see kõik on ikka reaalne – ja kui ei ole, mis siis?\n\nKogumiku selgelt parim lugu. Suurepärane näide sellest, kuidas vaid veidi enam kui kümne leheküljega üks teema täpselt üles võtta ja ära lahendada, ruumi raiskamata, aga ka ilma igasuguste vajakajäämisteta. Tekst on küll tihedalt täis viiteid filosoofiale ja (pop)kultuurile, kuid need on esitatud lihtsalt ja kergesti mõistetavalt. Teema pole ehk täiesti originaalne, aga selle teostus on vaieldamatult meisterlik.\n\n5. Ja aidaku meid jumal\n\nJoel Jansi lühiloo \"Langtoni maailm\" tegevusele järgnev lugu, kus veidra võõra eluvormiga asustatud planeedil on aset leidnud õnnetus. Tegelastel tuleb lahendada nii õnnetuse kui ka võõra eluvormiga seotud küsimused.\n\nÜldiselt on tegu täiesti asjaliku kosmose-müsteeriumiga, millel on ka hea lõpplahendus. Küsida võiks ainult, miks on valitud see kirjutada epistolaarses vormis, sest see mõjub pigem häirivalt.\n\n6. Igal majakal oma tuli\n\nLühike järg loole \"Ja aidaku meid jumal\", kus eelmise loo lõpplahendusest on saanud uus probleem.\n\nMuidu täiesti mõistlikul tasemel lugu, mis pole õnneks seekord epistolaarne, kuid see ei tekita päriselt muljet, nagu oleks eelmisele loole üldse järge vaja olnud.\n\n7. Maailmalõpuvalgus\n\nLühike lugu tulevikusõjast, nähtud pisut ebaharilike silmade kaudu.\n\nSelle väga lühikese loo eesmärk on ilmselgelt meeleolu – ning selle täidab autor siin lihtsa, kuid ilusa keelekasutusega täiesti rahuldavalt ära.\n\n8. Raske piisk pilvest\n\nIsaac Asimovi loodud \"robootika kolme seaduse\" alusel toimuv suletud ruumi mõrvamüsteerium. Avakosmoses triivivas väikeses vanglahoones on toimunud õnnetus ja mõrv ning juhuslikult läheduses olnud teadlane peab selle lahendama.\n\nLugu, mille stiil aimab osavalt ja teadlikult järele Asimovi oma, olles algselt kirjutatud vastava temaatikaga antoloogiale. Seda paneb kõrgemalt hindama teadmine, kui raske on tegelikult hästi kirjutada Asimovi petlikult lihtsas stiilis. Loo päris viimast puänti poleks siiski tõenäoliselt vaja olnud.\n\n9. Häilitud puu\n\nRobot jutustab ühele valitsejale erinevatest planeetidest. Nagu autor ka ise kinnitab, on see variatsioon Italo Calvino romaanist \"Nähtamatud linnad\".\n\nLugu on väga ilus. Calvino pärandit on selles variatsioonis väärikalt kasutatud, isegi kui midagi otseselt uut siin ei lisata. Loodan, et see juhatab mõne lugeja hiljem ka esimest korda loo aluseks olevat raamatut \"Nähtamatud linnad\" avastama.\n\nKokkuvõttes täidab Veiko Belialsi teos \"Surnud mehe käsi\" autorikogumikuna oma ülesannet väga hästi. Raamatu lood varieeruvad päris suurel skaalal ning võib arvata, et mõni neist on oma populaarsust juba tõestanud ja teine jälle on ilmselgelt autorile tähtis isegi kui mina neid ei mõista ja nii kõrgelt ei hinda. Kuid üks särav täht ning mitu head ja tugevat lugu on siin kindlasti.\n\nHoolimata aga minu hinnangutest osadele pole see raamat tervikuna vaid jutukogu. See on muljetavaldava täpsusega koostatud tervik, milles on oma osa mitte ainult varem ilmunud lugude valikul, vaid ka hiljem juurde kirjutatud paladel, illustratsioonidel ja igale jutule lisatud autori kommentaaril. Sellist hoole ja tähelepanuga tehtud tööd on juba põhimõtteliselt rõõmustav lugeda.\n\nNõnda võibki ainult toetada autori mõtet \"vahepeal midagi välja anda\", kui tulemus on sellisel tasemel. Loodetavasti tuleb sarnane mõte talle tulevikus veel ette – materjali hulk lubaks praegu juba koostada ka retrospektiivi, kui selleks peaks tuju tulema.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Uus raamat\n\nVeiko Belials\n\n\"Surnud mehe käsi\"\n\ntoimetas Silvi Seesmaa, kaas ja illustratsioonid Liis Roden\n\nkirjastus Lummur 2021\n\n264 lk",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Süvene uudise pealkirja ja sisu ning kirjuta sellele loole sisukas ja informatiivne sissejuhatus, mille pikkus on üks lause.\n\n## Pealkiri:\n\nPentagon laiendab USA Guami ja Austraalia lennuvälju\n\n## Põhitekst:\n\nPentagoni kava salastamata kokkuvõte avaldati esmaspäeval, vahendas The Wall Street Journal.\n\n\"Kava näeb ette Guami ja Austraalia lennuväljade täiustamist,\" teatasid USA kaitseministeeriumi ametnikud.\n\nGuamis paikneb suur USA mereväe ja õhujõudude kontingent. Pentagon saadab Austraaliasse rohkem logistikaüksuseid. USA mereväelased on paigutatud Austraaliasse rotatsiooni korras.\n\n\"Guami ja Austraalia lennuväljade täiendamine suurendab USA võimet transportida vägesid Vaikse ookeani piirkonda,\" ütlesid Pentagoni ametnikud.\n\nPentagoni ametnike sõnul jätkab USA ka oma muude ülemaailmsete kohustuste täitmist. Maailm muutub üha ebastabiilsemaks, Hiina aga suurendab mõjuvõimu Vaikse ookeani piirkonnas.\n\n\"Maailm on veelgi ebastabiilsem kui pool aastat tagasi,\" ütles American Enterprise Institute kaitsestrateegia spetsialist Mackenzie Eaglen\n\nEagleni sõnul muutis Afganistanist lahkumine luureandmete kogumise USA jaoks raskemaks.\n\n\"See on osa põhjustest, miks USA ei saa Lähis-Idas ja Euroopas oma kohalolekut oluliselt vähendada, sest me kaotasime Afganistani,\" ütles Eaglen.\n\n\"Sõjajõudude struktuur areneb ja enne oluliste muudatuste tegemist on vaja rohkem analüüsida,\" ütles üks Pentagoni ametnik ajalehele The Wall Street Journal.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Pentagoni ülemaailmne kava näeb ette laiendada Guami ja Austraalia lennuvälju, et Vaikse ookeani regioonis paremini vastu seista Hiina kasvavale mõjuvõimule. USA ei plaani siiski vägede suuremat ümberjaotamist.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Süvene uudise pealkirja ja sisu ning kirjuta sellele loole sisukas ja informatiivne sissejuhatus, mille pikkus on üks lause.\n\n## Pealkiri:\n\nTäitevvõim ei innustu riigikogulaste soovist laenu toel õhutõrjet luua\n\n## Põhitekst:\n\n\"Eesti õhukaitse tagamiseks on võimalikud erinevad variandid, aga praegu laenu võtmine oleks võib-olla liiga ennatlik,\" ütles kaitseminister Kalle Laanet (Reformierakond) teisipäeval ERR-ile.\n\nTema kinnitusel plaanib valitsus kümne aasta perspektiivis kindlasti keskmaa õhutõrje võimekuse saavutada, aga kuidas seda teha, on paljuski tehniline küsimus. \"Minister teeb selle nimel tööd, et see võime oleks Eestil olemas,\" rõhutas Laanet.\n\nRiigikaitsekomisjon võttis 25. novembri istungil konsensuslikult vastu pöördumise valitsusele, milles kutsus oluliselt suurendama kaitsekulutuste osakaalu sisemajanduse kogutoodangust ning otsustama keskmaa õhutõrje võime loomise aastaks 2025, kaaludes selleks vajaduse korral ka riigikaitselaenu võtmist.\n\nKomisjoni aseesimees Leo Kunnas (EKRE) selgitas ERR-ile, et kuna komisjon tegi oma otsuse konsensuslikult ning ettepaneku elluviimise perioodi jääb vähemalt kahe valitsuse ametiaeg, siis see näitab laiapõhjalist toetust ettepanekule.\n\nKeskmaa õhutõrje peaks baseeruma patarei suurustel üksustel, milles on 2–4 raketikompleksi ning selline patarei suudaks tagada õhukaitse kindlas piirkonnas – näiteks Tallinnas ja selle ümbruses, esimesele või teisele jalaväebrigaadile või liitlaste saabumisalale, rääkis Kunnas. Minimaalselt võiks Eestil olla kaks, maksimaalselt neli patareid, lisas ta.\n\nKuna selle võime loomine ei mahu praegusesse riigikaitse arengukavasse, siis peakski järgmist riigieelarve strateegiat koostades arvestama ka keskmaa õhutõrje loomisega, planeerides kas kaitse-eelarve suurendamist või ka riigikaitselaenu võtmist, rääkis Kunnas.\n\nNeljapäeval valitsuse arutusele tulevas ja eeldatavalt kinnitatavas riigikaitse arengukavas keskmaa õhutõrje loomist sellisel kujul sees ei ole, tõdes Kunnas. Ta lisas, et praeguste kaitsekulude raames ei oleks seda ka võimalik teha ilma muudes valdkondades järele andmata. Seepärast soovitaski riigikaitsekomisjon suurendada ka Eesti kaitsekulusid.\n\nKahe õhutõrjepatarei hind oleks tema sõnul alates 150 miljonist, aga nende maksumus võib ületada ka 200 miljonit eurot, ütles Kunnas. Kunnase hinnangul oleks kaks patareid Eesti jaoks kriitiline miinimum, neli oleks ideaalne.\n\nKüsimusele, kas me ei võiks loota õhutõrjevõimekuse loomisel liitlastele, kellel läheks selle saavutamiseks vajadusel paar päeva, vastas Kunnas eitavalt, viidates, et liitlastel, sealhulgas ka Ameerika Ühendriikidel ei ole seda selleks piisavas mahus. \"Mida kiiresti saab tuua, on hävitajad, need lendavad kohale ja hakkavad sõdima, kui lennuväljad vähegi püsti on. Aga see ei ole keskmaa õhutõrje või kaugelti kaugmaa õhutõrje võimekus,\" ütles Kunnas.\n\nTerras: laenu võiks võtta, aga ostud otsustagu kaitseväe juhataja\n\nEndine kaitseväe juhataja, Euroopa Parlamendi saadik Riho Terras (Isamaa) ütles ERR-ile, et tema toetaks ka kindlasti riigikaitselaenu võtmist, aga sellega tehtava sisustamise jätaks ta kaitseväe juhatajale.\n\n\"Mina ei taha kaitseväe juhatajale hakata ette kirjutama, milliseid võimekusi peab juurde tekitama. Need otsused peab tegema kaitseväe juhataja, kuna tema teab kõige paremini, mida Eesti kaitsmiseks kõige rohkem on vaja,\" ütles Terras. \"Ühe asja väljanoppimine pole õige,\" lisas ta.\n\nTerrase sõnul on Eesti kaitsevõimekus tagamisel mitmeid kriitilisi valdkondi ning seetõttu pooldaks ta isegi suurema riigikaitselaenu võtmis, millega need võimelüngad likvideerida. \"Ma ei häbeneks ka kolme-nelja aastaga miljard eurot võtta,\" ütles Terras.\n\nKaitsevägi peab muid valdkondi tähtsamaks\n\nKaitseväe juhataja Martin Herem ütles oktoobri lõpus Postimehes avaldatud artiklis riigikaitsekomisjonis ette valmistatavat pöördumist kommenteerides, et selles toodud summad ei kajasta kaitseväe hinnangul õhutõrjevõime ülalpidamiskulusid ega ilmselt ka tegelikke soetamiskulusid. \"Kahetsusväärne on ka asjaolu, et ettepaneku koostamisel ei ole konsulteeritud minu ega mulle teadaolevalt ka kaitseministriga,\" märkis Herem.\n\n\"Kui kaitseväe juhtkonnaga ei soovita rääkida, siis võiks küsida lihtsa sõduri käest, kumba ta vajalikumaks peab, kas tankitõrje raketiheitjat igas rühmas homme või droonide ja rakettide eest mitte kaitsvat õhutõrjet paari aasta pärast pealinna kaitsmas,\" kirjutas Herem.\n\nTema sõnul ei suudaks ettepanekus toodud keskmaa õhutõrje vahenditega tervet Eestit kaitsta, kuna rakettide lennuulatus on selleks liiga väike. \"Kahtlemata on keskmaa õhtutõrje puudumine oluline võimelünk Eesti riigikaitses. Kuid seda ei saa luua lihtsalt teiste võimete arvelt,\" ütles kindral.\n\nHerem rõhutas ka seda, et NATO liitlased ei ole Eestilt kunagi palunud keskmaa õhutõrje tagamist, et Eestile vajadusel appi tulla. Lisaks on õhukaitse üks kõige kiiremini Eestisse toodavaid relvastuselemente, märkis ta.\n\nKaitseinvesteeringute keskuse tollane juht Kusti Salm rääkis eelmise aasta septembris Õhtulehele, et kuigi keskmaa õhutõrje saavutamine on kolme tähtsaima ettevõtmise hulgas juba alates 2012. aastast, on valdkondi, mis on sellest veelgi tähtsamad.\n\n\"Kui küsitakse, kas õhutõrjet on vaja, siis õige vastus on – jah. Aga rohkem on olnud tarvis tõsta jalaväeüksuste kaitstust-mobiilsust ja lahinguvõimekust,\" ütles Salm, kes on praegu kaitseministeeriumi kantsler ning tõi esile, et varasemalt on õhutõrjele eelistatud 1. jalaväebrigaadi soomusvõime saavutamist ning suurtükivõime ja laskemoonatagavarade suurendamist, mis on andnud Eestile rohkem kaitsevõimet kui õhutõrje hankimine.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Kui riigikogu riigikaitsekomisjon tegi valitsusele ettepaneku võtta riigikaitselaenu, et sellega kiirendatud korras üles ehitada keskmaa õhutõrje, siis kaitseminister ning kaitseväe juhataja jäävad idee suhtes vaoshoituks.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Tutvu artikli sisuga ja loo sellele pika lausega sissejuhatus, mis köidab lugeja tähelepanu.\n\n## Pealkiri:\n\nKiik: tasuta hambaravi eeldaks tervishoiu rahastuse põhjalikku reformi\n\n## Põhitekst:\n\nKiige sõnul on kogunenud palju ettepanekuid, kuidas saaks hambaraviteenuste rahalist kättesaadavust inimestele parandada.\n\n\"Meil on palju mõtteid, mis ühel hetkel loodetavasti rahalise katte saavad,\" ütles Kiik ERR-ile.\n\nNii on kaalumisel võimalus, et võimaldada võiks kahe aasta hüvitise kasutamist ühekorraga, mis tähendab, et 40 euro asemel saaks ühe kalendriaasta sees ära kasutada kahe aasta peale ette nähtud 80-eurose hüvitise, kui varasem hüvitis on jäänud kasutamata.\n\nSamuti kaalutakse toetusmäära tõstmist 40 eurost suuremaks.\n\nKui need võimalused ei ole veel ära otsustatud, siis üks muutus rakendub juba järgmisest aastast - töötutele ja toimetulekutoetuse saajatele kerkib aastane hüvitise määr 85 euroni. Nõutav on aga ka omaosalus 15 protsenti.\n\nRiigikontrolli auditi järeldus Eesti hambaravi süsteemile oli karm: hüvitised ei ole soovitud tulemust andnud, 40 protsenti täiskasvanutest pole viis aastat hambaarstil käinud. Peamiselt on ravist ilma jäänud madalama sissetulekuga inimesed, kes lihtsalt ei saa omale seda lubada.\n\nRiigikontrolli hinnangul vajab süsteem vajaduspõhist lähenemist, mistõttu soovitab peakontrolör Ines Metsalu-Nurminen muuta hambaravihüvitise tingimusi.\n\n\"Siin on kaks teed. Kas liikuda selles suunas, et hinnatakse inimeste ravivajadust ja hüvitise määr on seotud objektiivse ravivajadusega, et mida suurem ravivajadus, seda rohkem tuleb riik appi ravi katmisel, või siis me seome hüvitise sissetulekuga, et neil, kel on madalam sissetulek, on suurem võimalus hüvitist saada, kui neil, kel on kõrgem sissetulek,\" pakkus Metsalu-Nurminen välja.\n\nHambaravi oli aga 2002. aastani ravikindlustusega kaetud, nagu muugi ravi. Hambaravi muudeti tasuliseks selle kulukuse pärast riigile. Miks aga mitte nüüd olukorda tagasi pöörata ja taas tasuta hambaravi võimaldama hakata, kui riik on nüüdseks rikkam kui eales varem?\n\nHaigekassa arvutuste järgi tähendaks tasuta hambaravi neile üheksaprotsendilist eelarve kasvu ehk 1,7 miljardi euro suuruse eelarve juures oleks lisarahavajadus 156 miljonit eurot aastas.\n\nTanel Kiik praegu hambaravi tasuta teenuste nimekirja lisama ei tõtta, ent ei välista, et kunagi võib see teema taas tõusetuda.\n\n\"See eeldaks tervishoiurahastuse põhjalikku reformi. Ei välista sugugi, et ka see tuleb ühel hetkel ette võtta, et süsteem oleks jätkusuutlik hindade kallinemise ja rahvastiku vananemise tingimustes. Kui läheme ravirahastust muutma ja reformima, on võimalik üle vaadata ka hambaravi teenuste pakkumine. Kuni jätkame tänase mudeliga, on võimalik hambaraviteenust toetada hüvitiste jm meetmete abil, mitte täielikult ravikindlustusse üle tuua. See eeldaks pikemat-põhjalikumat arutelu,\" kommenteeris Kiik.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Hambaravi lisamist haigekassa hüvitatavate teenuste nimekirja praegu ei kaaluta, küll aga on kaalumisel mitu plaani, millega kulukat ravi inimestele kättesaadavamaks teha, ütles tervise- ja tööminister Tanel Kiik riigikontrolli kriitilise auditi valguses.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe hoolikalt uudise pealkiri ja sisu ning kirjuta artiklile pikk sissejuhatav lause, kasutades oma kujutlusvõimet.\n\n## Pealkiri:\n\nKoroonatestimine viiekordistas Synlabi kasumi\n\n## Põhitekst:\n\nEttevõtte käive kasvas 2020. aastal aasta varasemaga võrreldes 27 miljonilt eurolt 73,6 miljoni euroni. Synlabi kasum kerkis 5,7 miljonilt eurolt 29,7 miljoni euroni.\n\nJuba 2020. aasta alguses alustas Synlab labori ettevalmistamisega koroonaviiruse tuvastamiseks, analüüse hakkas firma tegema märtsis. Seejuures pidi ettevõte oma töö suures mahus ümber korraldama ja seadma sisse ööpäev läbi töötavad vahetused testide tegemiseks.\n\nEttevõtte teatel tasus 2020. aasta alguses võetud risk teha suuri investeeringuid aparatuuri ja tarvikutesse end ära. \"Esialgselt olnud kartus, et peame suuremahuliselt varutud kaupa hakkama maha kandma, ei realiseerunud. Samas olime tänu sellele otsusele võimelised teenust osutama ka aegadel, mil teatud kaupade kättesaamine oli ülemaailmse defitsiidi tingimustes pea ilmvõimatu,\" märkis Synlab majandusaasta aruandes.\n\nFirma juhtkonna teatel ei saa suuri kasvunumbreid siiski vaadata vaid ühe aasta perspektiivis, kuna spetsiifiliste seadmete soetamine, laborite laiendamine ja suurenenud püsikulud jäävad püsima pikemaks ajaks. \"Samuti võib juhtuda, et osaliselt oleme tulevikus sunnitud teatud suuri investeeringud maha kandma, kuna nende seadmete ja ruumide järgi vajadus langeb ära peale pandeemia taandumist ja testimisnõudluse lõppemist.\"\n\nAasta jooksul sõlmiti töölepingud 180 uue inimesega, mis hõlmab nii tähtajatuid kui ajutisi lepinguid. Kui 2019. aastal töötas ettevõttes 222 inimest, siis mullu oli töölepinguga firmas keskmiselt 266 töötajat. Aasta lõpu seisuga oli koos töövõtulepingutega ettevõttes hõivatud 413 inimest.\n\nKäibekasvule aitas kaasa Soome suur nõudlus\n\nMärtsist sügiseni tehti Tallinnas üle poole analüüsidest Soome tellimusel. Kuigi Soomes olid koroona-analüüside hinnad oluliselt kõrgemad ja teenusepakkujaid mitu, siis nõudlus ületas ikkagi pakkumist. Sügisel seadis Synlab seetõttu üles ka koroonatestide labor Helsingisse.\n\nSeejuures teeniti müügitulust 50 miljonit eurot Eestist ja 23,6 miljonit eurot teistest riikidest ehk Soomest ja Leedust.\n\nSynlabi klientideks on üle poole Eesti perearstidest, erakliinikud, ambulatoorsed tervishoiuasutused, töötervishoiukeskused, mitmed haiglad, erinevad teadus-arendusasutused ja riiklikud institutsioonid. Laboratoorset diagnostikat pakub ettevõte patsientidele ka otse.\n\nEttevõtte tavapärane tegevus aprillis-mais oluliselt vähenes, aga järgnevate kuude jooksul ületas siiski ka eelneva aasta mahud.\n\nDividendi maksis ettevõte mullu 3,2 miljonit eurot, aasta varem dividendi ei makstud.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Ülemaailmne koroonaviiruse levik ja sellega kaasnenud piirangud lõid paljudel ettevõtetel jalad alt, kuid laboriteenust pakkuv Synlab kasvatas just pandeemia tõttu kasumit viis korda.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe artikli pealkirja ja sisu. Kasuta oma loomingulisi võimeid, et koostada detailne ja põhjalik ühelauseline sissejuhatus sellele uudisele.\n\n## Pealkiri:\n\nÜleplatsimees Tass vedas Saint Mary'se võidule\n\n## Põhitekst:\n\nAlgkoosseisus alustanud Tass viibis väljakul 30 minutit ja viskas selle ajaga üleplatsimehena 18 punkti (kahesed 6/8, kolmesed 2/6), võttis kuus lauapalli, andis kaks resultatiivset söötu, tegi ühe vaheltlõike ning blokeeris ühe vastaste pealeviske, vahendab Korvpall24.ee.\n\nTassi meeskonnakaaslane Leemet Böckler pääses mängu lõpus platsile veidi rohkem kui minutiks ning tõi selle ajaga 3 punkti, tabades ainsa teele saadetud kaugviske.\n\nSaint Mary's on sel hooajal kaheksast mängust võitnud seitse, kusjuures ainus allajäämine tuli vastu võtta Markus Ilveri kodumeeskonnalt Wisconsinilt.\n\nLäinud öösel oli võistlustules ka Carlos Jürgensi ülikoolimeeskond Oral Roberts Golden Eagles, kes alistas koduväljakul linnarivaali Tulsa Golden Hurricane'i 87:80 (45:40).\n\nAlgviisikusse kuulunud Jürgens sai mänguaega 37 minutit, mille jooksul viskas ta üheksa punkti (kahesed 2/3, kolmesed 1/4, vabavisked 2/2).\n\nJürgens ja tema meeskonnakaaslased said pärast mängu pea kohale tõsta ka karika, kuna võitjale oli ette nähtud Mayor's Cup nimeline trofee.\n\nLoe pikemalt portaalist Korvpall24.ee.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "USA üliõpilaskorvpalliliiga NCAA kõrgeimas divisjonis mängiv Matthias Tass tegi hea esituse, kui aitas Saint Mary's Gaelsi koduväljakul 67:50 (30:28) võidule UC Riverside Highlandersi üle.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Tutvu artikli sisuga ja loo sellele pika lausega sissejuhatus, mis köidab lugeja tähelepanu.\n\n## Pealkiri:\n\nGiulia Prior: Eestil on Itaalia edukast Arktika võidujooksust õppida\n\n## Põhitekst:\n\nItaalia on nn põhja võidujooksus Eestist sammu võrra ees: alates 2013. aastast on Itaalia Arktika Nõukogus vaatleja, kelleks soovib saada ka Eesti. Itaalia peamine panus Arktika Nõukogus toimuvasse arutellu põhineb teaduspädevusel, millega tutvumine võib Eestile kasuks tulla.\n\nItaalia huvidel selles piirkonnas on ajaloolised juured, mis ulatuvad 19. sajandi lõpu okeanograafilistesse uurimistöödesse ja teadusuuringutesse, mille tulemusena Itaalia rajas Teravmägedele multidistsiplinaarse uurimisjaama Dirigibile Italia. Itaalia kirjutas esimeste seas alla ÜRO mereõiguse konventsioonile (UNCLOS), mille Eesti ratifitseeris 2005. aastal, ja oli üks esimesi, kes 1920. aasta Svalbardi lepinguga tunnistas Norra suveräänsust Teravmägede üle.\n\nTänu diplomaatilistele ja teaduslikele jõupingutustele on Itaalial Arktika Nõukogus alates 2013. aastast vaatleja staatus, mis annab talle hea võimaluse selles piirkonnas oma huvide eest seista. Vaatlejana on Itaalia lubanud austada Arktika riikide suveräänsust ja piirkonnas kehtivaid rahvusvahelisi seadusi, kaitsta ja edendada põlisrahvaste pärandkultuuri ja väärtusi ning aidata kaasa Arktika majandusarengule kooskõlas keskkonnakaitse normide ja kestliku arengu eesmärkidega.\n\nItaalia huvid Arktika piirkonnas väljenduvad peamiselt kolmel tasandil. Ennekõike on tahe säilitada kandev roll rahvusvahelistes teadusuuringutes ja vaatlustes. Teiseks näitab Itaalia üles huvi majanduslikul ja kaubanduslikul tasandil – tema väärikad ettevõtted investeerivad Arktika piirkonda ja on valmis oma oskusteavet edasi andma. Kolmandaks pakub vaatlejastaatus Itaaliale diplomaatilist ja poliitilist mõjuvõimu laienevas arutelus Arktika piirkonna üle.\n\nTeadus\n\nAlates 1997. aastast on Itaalia riikliku teadusnõukogu juhitav uurimiskeskus Dirigibile Italia aktiivselt uurinud Arktika keskkonda kolmelt vaatlusplatvormilt, jälgides kliimamuutusi ja tehes mereseiret. Itaalia tegevust selles piirkonnas koordineerib spetsiaalselt loodud töörühm, mis koosneb ministeeriumide, teadusasutuste, ülikoolide ja erasektori esindajatest.\n\nItaalia välis- ja rahvusvahelise koostöö ministeeriumi juurde loodud Arktika ümarlaud (Tavolo Artico) on nõukoda, mis Arktika Nõukogus vaatlejana saadud teavet edastades ühendab ministeeriumi peamise riikliku huvirühmaga. Sellist teadusliku tasandi huvi kinnitati ja rahastati hiljuti spetsiaalse seadusega, mille alusel loodi ja millega reguleeritakse Arktika teadusprogrammi aastateks 2018–2020.\n\nTeadusuuringuid toetavad ka relvajõud. Itaalia merevägi osaleb praegu Põhja-Jäämeres läbiviidavas okeanograafilises kampaanias High North 2020–2022, mida juhib Itaalia mereväe hüdrograafiainstituut koostöös riiklike teadusasutuste ning NATO mereuuringute ja -katsete keskusega.\n\nMajandus\n\n\"Edu on toonud tipptehnoloogia, head kaevandamisoskused nõudlikus keskkonnas, tipptasemel navigatsioonivaldkond, heade oskustega personal.\"\n\nMajanduslikul tasandil saab rääkida Itaalia suurettevõtete eduloost ja tegutsemisest Arktika piirkonnas kohapeal. Edu on toonud tipptehnoloogia, head kaevandamisoskused nõudlikus keskkonnas, tipptasemel navigatsioonivaldkond, heade oskustega personal ning kohalike elanike töösse kaasamine. Kõik see on andnud Itaalia ettevõtetele juhtpositsiooni innovatsioonivaldkonnas ja Arktika tehnoloogilistes katsetustes, mis nüüd ja tulevikus toovad Itaaliale nii majanduslikku kui ka strateegilist kasu.\n\nItaalia üks aktiivsemaid ettevõtteid piirkonnas on energeetikakompanii Ente Nazionale Idrocarburi (ENI), mis tegutseb peamiselt Barentsi meres platvormi Goliat kaudu. Arktika piirkonnas tegutsevad ka Itaalia ettevõtted Finmeccanica, Fincantieri ja Leonardo Group. Neil on kandev roll Itaalia kaubandushuvide edendajatena.\n\nKliima soojenemise ja jääkatte sulamise tõttu on Kaug-Põhjas avanevad kaubateed nüüd kasutuselevõtule lähemal kui kunagi varem. Itaaliale võib see tähendada huvi vähenemist Vahemere kaubatee vastu ning investeeringute liikumist lõunast Põhja-Euroopasse, millel on Itaaliale tähtsad majanduslikud tagajärjed.\n\nOmeti võib see Itaaliale investeeringute hajutamise seisukohast ka kasulik olla. Näiteks Fincantieri on juba ehitanud Norra polaarinstituudile jäämurdja ning põhja kaubateede ligipääsetavuse paranedes võib ettevõte suurendada oma investeeringuid sellesse piirkonda.\n\nPeale selle on Itaalial olnud esmane roll satelliidiseires, mis Group Leonardo-Finmeccanica tehnoloogiate abil jälgib Arktikas toimuvat inimtegevust ja sealseid keskkonnanähtusi. Plaani järgi pidi Itaalia ettevõtte Telespazio ja Itaalia kosmoseagentuuri ühisettevõte e-Geos varustama EL-i Copernicuse program mi 2020. aastaks 6000 satelliidipildiga, mis hõlmavad ligikaudu 190 miljoni km² suurust ala. See on lisaks 2011.–2014. aastal pildistatud sajale miljonile km2-le.\n\nSeega, kuigi kliimamuutuse tõttu saavad uued kaubateed üha enam juurdepääsetavaks, võib Itaalia ka edaspidi ajada oma majanduslikke ja ärihuve nende ettevõtete kaudu, aidates kaasa sõjaliste liikumisteedega seotud turvateenuste pakkumisele, asukohatuvastusele ning otsingu- ja päästeoperatsioonide toetamisele, mis on kirdeväila täielikul kasutussevõtmisel vajalikud.\n\nDiplomaatia ja poliitika\n\nItaalia on alates oma Arktika ümarlaua loomisest 2011. aastal ja vaatlejana Arktika Nõukogus osalemisest 2013. aastal näidanud üles kasvavat huvi Arktikat käsitlevas arutelus osalemise vastu. Selle huvi ametlikuks kajastamiseks avaldas välisministeerium 2015. aastal juhised, mille peamine eesmärk on tugevdada Itaalia rolli piirkonna geopoliitilises dünaamikas ja panna alus Itaalia Arktika strateegiale.\n\nItaalia tugevdab riikidevaheliste lepingutega ka sidemeid peamiste Arktika piirkonna maadega ning osaleb EL-i ja NATO liikmena rahvusvahelistes kokkulepetes. Samuti on Itaalia nende ELi riikide hulgas, kes enim pooldavad kaasavamat EL-i Arktika-poliitikat, sest Itaalial on selles küsimuses otsene huvi.\n\nItaalia peamine vahend Arktikas edu saavutamiseks on teaduslik ja kultuuriline pädevus. Eestil on aga puudu strateegiast, rahastamisest ning programmidest teadus- ja arendustegevuse koordineerimiseks Arktika piirkonnas. Siin võiks mängu tulla Itaalia kogemus, mis on hea näide, kuidas Arktikast kauge riik võib põhjapooluse üle käivas debatis siiski edu saavutada.\n\nItaalia diplomaatiline ja teaduslik kaasatus, mida tugevdab tema lugupidav suhtumine Arktika elanikesse, traditsioonidesse ja keskkonda ning neutraalsus praegustes Arktika üle peetavates vaidlustes, võimaldab tal esineda vahendaja ja nõustajana, ilma et teda peetaks ohuks Arktika piirkonna riikide positsioonile.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Olgugi et Itaaliat lahutab Arktikast pikk vahemaa, on riik tänu oma teadustööle ja piirkonda tehtud investeeringutele saavutanud põhjapooluse üle käivas arutelus arvestatava positsiooni. Ka Eesti püüab oma häält Arktika küsimustes kõlavamaks teha ja saab arvesse võtta Itaalia kogemusi, kirjutab Giulia Prior algselt Diplomaatias ilmunud kommentaaris.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe hoolikalt uudise pealkiri ja sisu ning kirjuta artiklile pikk sissejuhatav lause, kasutades oma kujutlusvõimet.\n\n## Pealkiri:\n\nRahvusraamatukogu kolimisblogi. Eukleidese teoreem\n\n## Põhitekst:\n\nKui tore, et saan käised üles käärida. Lõpuks ometi jõudis kätte see päev, kui on minu kord anda oma panus. Majani on veel 50 meetrit. Kuid veel enne kui vahemaaks jääb 49 meetrit, leian oma peast juba rahutud mõtted. Seal seisab proua Viiu, minu endine matemaatikaõpetaja.\n\nHakkan vaikselt viisakat vastust formuleerima, et pääseda uudishimulike küsimuste tulva alt, mille esitamises võiks talle maailmameistri tiitli anda. Olen kindel, et viisakamalt pole ma suuteline edasist vestlust ära hoidma, kui ütlen otse välja, et mul on paganama kiire!\n\nIga viivitus tundub kui kannatus. Aga proua Viiu ei hooli mõistagi minu plaanidest. \"Oi, keda näha! Tere! Kuidas läheb? Olen tahtnud juba ammu sinult küsida, ega ma pole politseiks hakanud, nagu kunagi soovisid?\" Inimesel on õigus teha oma elus palju valikuid,\" reageerin reserveeritult, kuid väikse muigega. \"Näen suurt viga, riik vajab talente,\" jääb ta mind põrnitsema. \"Kui inimene on andekas, on ta oodatud riigis igale poole,\" loodan panna vestlusele rasvase punkti.\n\nKuid õpetaja alustab ikkagi. \"Kui Eukleidese geomeetria järgi jäävad paralleelsed sirged ka lõpmatuses paralleelseks, aga ruum on kõver, ei ole võimalik, et sirged ei lõikuks. Ehk saatuse eest ei ole võimalik põgeneda,\" lükkab ta uhkelt nimetissõrme püsti. Püüan lugeda kümneni, et leida see tark lause, mis olukorda muudaks ja laseks mul minna. \"Ma ei soovi hetkel vestlust jätkata,\" kõlas valik mu ennastkehtestavate lausete arsenalist, mis järgmisel sekundil enam kuigi tark ei tundunud.\n\nProua Viiu osutab rahulikult rahvusraamatukogu suunas: \"Olen teel sinnapoole,\" ja lisab, et enne kui ma minema kiirustan, võtku ma teadmiseks, et olin üks tore õpilane. \"Kas ma ikka mäletan, kui elutargalt ma olin ühes tunnis vastanud küsimusele, kust tulevad raamatud?\"\n\nKustas Budrikase illustratsioon Autor/allikas: Kustas Budrikas\n\nPõgenemine\n\nJõuame koos rahvusraamatukogu pöördukseni. Samal ajal kuulen mitut lugu, kuidas õpetaja on elult ninanipsu saanud. Viimati vedas ta kolleegiga šampuse peale kihla, et aastal 2021 ei hakata veel rahvusraamatukogu rekonstrueerimiseks tühjaks kolima. Maja pole ju veel 30 aastatki vana! Šampusest tal kahju ei ole, aga et kolleeg temast paremini oli informeeritud, seda ta endale kui raamatukogu 3564 külastuskorra omanikule andestada ei suuda.\n\nSiseneme fuajeesse. \"Oli tore kohtuda,\" ütlen rõõmsalt ning teen 90-kraadise pöörde. Liigun edasi, suvalises suunas. Loodan, et meie teed lähevad ehk nüüd eri suundadesse, sest isegi kui olen tema õpilane, olen ma siiski juba ammu teovõimeline, kel on õigus loobuda kasvõi kosmonaudi elukutsest, ja isegi siis, kui see on tema elu suurim viga.\n\nVaatan märkmikust järele, et pean jõudma neljanda korruse hoidlasse. Viipan fuajees tuttava näoga turvamehele, kes on seal jätkuvalt kõige tähtsam isik, sest kõik pöörduvad ju abi küsimiseks tema poole. Aga ma ei hakka küsima, millisel kuupäeval koliti linnamuuseumisse Wiiralti galerii või millal viiakse majast ära näiteks Signe Kivi gobelään.\n\nEksimine on inimlik?\n\nAvan esimese ukse fuajeest tagaruumidesse, et olla kindel õpetaja silmist kadumises. Kõigepealt näen kitsast treppi, mis viib pikka koridori. Samm on kerge ja meel virge. Mis võiks olla parem kui tunne olla oma eesmärgist vaid mõne hetke kaugusel. Kõnnin koridoris, mis sarnaneb eelmisega ja ka järgmisega peale pööret. Huvitav, kas arhitekt Raine Karp hindas üle inimese orienteerumisvõimet?\n\nLootuses, et kõik koridorid viivad neljanda korruse hoidlasse samamoodi nagu kõik teed Rooma, usun, et olen missiooni täitmisele aina lähemale jõudmas. Aga vastu mu tahtmist saab lootusest kahtlus. Olen koridoride lõksus ja kõik tundub nagu mälestustevihikust vastu vaatav Eukleidese teoreem.\n\nKus on inimesed? Koridorides näen vaid seinte äärtesse rivistatud pappkaste. Õnneks näen kaugel koridori lõpus kedagi.\n\nLisan sammule kiirust, et ta silmist ei kaoks. Ilmselt saatis mu kaugele paistev ekslev ja ebakindel pilk sõnumi, sest õigemat küsimust ei ole enam võimalik küsida: \"Ega te eksinud ei ole?\" \"Eksimine on küll inimlik, aga selle tagajärjed pööravad elu pea peale,\" proovin vastata optimistlikus toonis. \"Siin majas eksitakse veel ka siis, kui on töötatud mitu aastat,\" ütleb ta seda nii nagu see oleks normaalsus.\n\nLiigume koos mööda treppe, kitsaid koridore ja ületame koridoride ristteesid. Ühe järjekordse pika koridori alguspunktis annab mu päästja kätte suuna, kuidas edasi liikuda ning lisab, et kui ma nüüd ainult otse lähen, jõuan kindlalt kohale. Tänan oma suunanäitajat. Miski minu sees ütleb, et mind on sinna juba sama palju vaja nagu mina vajan võimalust seal olla: jutustatud lugude ja mõeldud mõtete keskel, mis on oluline kiht tulevaste mõtete all. Mõned asjad peavad olema sama kindlalt paigas kui Eukleidese teoreem.\n\nJa olengi hoidlas, kust vaatab vastu naerusuine kolija. Pole ka ime, siin on ju oma vaikuses tõeliselt kütkestav maailm.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Seekordne rahvusraamatukogu kolimisblogi tutvub uudishimuliku matemaatikaõpetajaga ning annab mõista, et eksimine on inimlik.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe hoolikalt uudise pealkiri ja sisu ning kirjuta artiklile pikk sissejuhatav lause, kasutades oma kujutlusvõimet.\n\n## Pealkiri:\n\nBalti riikide looduslikud ja tööstuslikud soojusallikad on alakasutatud\n\n## Põhitekst:\n\nEsiteks töötati välja internetiski kättesaadav GIS-kaart, mis annab teavet soojusallikate ning olemasolevate kaugküttepiirkondade asukoha ja võimsuse kohta. Just nii saab kaugküttepiirkonnad sobitada omakorda piirkonna kõige sobivamate ja saadaval olevate soojusallikatega.\n\nNeid allikaid kasutavad seejärel suured soojuspumbad, et varustada soojusega kohalikke kaugküttevõrke. Kui tahame küttesektoris muutuda süsinikuneutraalseks, pole kulutõhusamat lahendust, kui taastuvelektrit kasutavad soojuspumbad.\n\nTaani on hea eeskuju\n\nHea näide võimalikust teest kliimaneutraalsuse suunas on Kopenhaagen linnana ja Taani riigina, mida kirjeldab ESPON LOCATE projekti juhtumiuuringu aruanne. Kas teate, et Taani suutis aastatel 2000–2015 suurendada oma taastuvenergia tootmist 72 protsenti, millest suurima panuse andsid biomass ja tuuleenergia? Taastuvenergia tarbimine kasvas samal perioodil suisa 249 protsenti.\n\nSee näitab, et kohapeal toodetud taastuvenergiat saab ka kohapeal tarbida, kasutades näiteks olemasolevat kaugkütte taristut. Tegelikult kasutab kaugkütet enam kui 64 protsenti Taani elanikest, mis võimaldab neil biomassi suurel määral tõhusalt kasutada.\n\nViimase kümnendi jooksul on suurte soojuspumpade kasutamine Taanis tohutult kasvanud. Neid peetakse võtmetehnoloogiaks, et energiatarbimises taastuvate energiaallikate osakaalu edaspidigi suurendada. Balti riikides võib täheldada Taaniga sarnast suundumust, kus kaugküttega varustatavate elanike ja biomassi kasutamise osakaal kasvab.\n\nKui järgida sarnast teed, nagu on kirjeldatud ESPONi aruandes Taani ja Kopenhaageni kohta, võivad Balti riigid olla Volkova hinnangul väga hea näide liikumisest säästva elektri- ja soojusvarustuse poole.\n\nKaugküttevõrkude lähedal olevate soojusallikate kujutamine\nBaltikumis varustatakse kaugküttega suuremat osa elanikest: Eestis 62 protsenti, Lätis 65 protsenti ja Leedus 58 protsenti. Aastal 2018 oli taastuvate energiaallikate osatähtsus Balti riikides kütte- ja jahutussektoris 46–56 protsenti, mis on kaugelt rohkem kui Euroopa Liidu keskmine ehk 29 protsenti.\n\nKäesoleva uuringu käigus tuvastati Balti riikides üle 350 kõrge temperatuuriga soojusallika, mille hulka kuuluvad katlamajad, koostootmisjaamad ja tööstusobjektid. Kõikide leitud allikate kasutatava heitsoojuse kogused määrati samuti uuringu käigus. Lisaks analüüsiti madalatemperatuurilise soojusallikana merevett, jõgesid, järvi ja reoveepuhastusjaamu.\n\nKõigi leitud allikate kaugused kaugküttepiirkondadest said täpselt määratud, et teha kindlaks sünergiapiirkonnad, kus soojusallikaid saab säästvaks kütmiseks kasutada. Täpsustuseks: uuringu käigus vaadeldi ligikaudu 350 kaugküttepiirkonda.\n\nKuna kaugküttepiirkondade andmebaasi kõigi Balti riikide kohta polnud, töötati see projekti käigus välja asustatud piirkondade ruumiandmete põhjal. Seejärel filtreeris meie uurimisrühm neid üldandmeid vastavalt viimastel aastatel kogutud teabele linnade kaugküttevarustuse kohta. Samuti sai võrreldud kaugküttepiirkondi visualiseerivaid GIS-andmeid Hotmapsi projekti soojusvajaduse tiheduspiirkondade andmetega.\n\nSelgus, et kohalikud omavalitsused võivad väga hästi esindada kaugküttepiirkondi, eriti just suuremates linnades. Maapiirkondades on võimaliku kaugküttepiirkonna suurus tavaliselt üle hinnatud, kuna asustusüksused koosnevad paljuski põllu- ja metsamaast.\n\nPärnu näide osutab soojusallikate kasutamata potentsiaalile\n\nGIS-kaardi kasutamise näitena võib tuua Pärnu ja selle lähiümbruse asulad Sauga, Sindi ja Paikuse. Kokku tuvastati seal üheksa kõrge temperatuuriga soojusallikat. Üks neist, Pärnust põhjapool asuv pelletitehas, kus on 15,5 gigavatttundi potentsiaalset heitsoojust, asub kaugemal. Paikusel on üks katlamaja, mis võib potentsiaalselt toota suitsugaasidest üheksa gigavatttundi soojust aastas.\n\nKõik ülejäänud kõrge temperatuuriga soojusallikad asuvad Pärnus, sealhulgas kaks äärelinnas paiknevat allikat: asfalditehas ja koostootmisjaam. Ülejäänud soojusallikad on kaks täiendavat asfalditehast, suurem puitlaastplaaditehas ja kaks katlamaja. Asfalditehased ei tööta sageli talvel, mistõttu on selliste heitsoojusallikate kasutamine suure soojusvajaduse ajal keerulisem.\n\nLisaks on Pärnus ja selle ümbruses mitmeid madala temperatuuriga soojusallikaid. Pärnu jõgi voolab läbi linna ja on võimalik soojusallikas Pärnule, Sindile ja Paikusele. Samuti asub Pärnu mere ääres, mis võimaldab kasutada ära ka merevee soojust.\n\nReoveepuhastusjaam võiks olla potentsiaalne soojusallikas suurtele soojuspumpadele, kuna see hoiab talvel kõrgemat temperatuuri kui mere- ja jõevesi. See võimaldaks saavutada suuremat soojuspumba jõudlust, mille tulemuseks oleks väiksem elektritarbimine.\n\nMuljetavaldav keemiatööstuse heitsoojuse potentsiaal\n\nTallinna Tehnikaülikooli uurimisrühm tuvastas Balti riikides 350 kõrge temperatuuriga soojusallika hulgast 13 suuremat tööstussektorit. Nende allikate teoreetilise potentsiaali arvutamiseks kasutasime olemasolevaid primaarenergia tarbimise andmeid ja sektorispetsiifilisi tegureid.\n\nLisaks sai tehtud põhjalik ruumianalüüs, et tuvastada, millised soojusallikad asuvad kaugküttepiirkondade läheduses. Selgus ka see, milliseid peaksime esmalt vaatama, sest nende soojusallikate kasutamise kulud torustiku rajamisel on väiksemad.\n\nKõige märkimisväärsem on keemiatööstuse heitsoojuse potentsiaal. Eestis on keemiatööstuse heitsoojuse potentsiaal 1351 gigavatttundi. Leedus on see 1804 gigavatttundi, millest enim paistab silma Jonava lähedal asuv massiivne väetise tehas Achema.\n\nTeised olulised tööstusharud on tsemenditööstus kõigis kolmes Balti riigis, rafineerimistehased Eestis, puidutööstus Eestis ja Lätis, asfalditehased Eestis ja toiduainetetööstus kõigis riikides. Samuti on olulised katlamajad ja koostootmisjaamad, mida leidub küllaldaselt kõigis kolmes riigis.\n\nArvestasime sellega, et soojusallika maksimaalne kaugus kaugküttepiirkonnast on üks kilomeeter. Selle põhjal näitas meie analüüs, et Eestis saaks ära kasutada 3400 gigavatttundi aastas, Lätis 1400 gogavatttundi aastas ja Leedus 2500 gigavatttundi aastas. Kui kogu potentsiaal ära kasutatakse, kaetakse nendest allikatest ligikaudu kolmandik aastasest kaugküttevajadusest. Sellele lisandub merevee-, jõe- ja reoveepuhastusjaamade soojus.\n\nTuleviku soojusvarustus Balti riikides\n\nPraegu on kõik Balti riigid investeerinud biomassil põhinevatesse energiaallikatesse, et pakkuda kütet, elektrit või mõlemat. 2018. aastal oli biomassist toodetud soojuse osakaal Eestis, Lätis ja Leedus vastavalt 47, 61 ja 80 protsenti. Lisaks kasutatakse biomassi ka muudel eesmärkidel, näiteks riigisiseselt ehituses ja eksporditootena välismaal.\n\nKui vaatame ESPON REGICO veebirakendust, saame võrrelda metsapinna osakaalu kogu maa pindalaga hektarites riigi kohta. Aastal 2018. oli see suhe Eestis 0,49, Lätis 0,39 ja Leedus 0,31.\n\nKuna Leedus on metsapindade suhe palju väiksem, tuleks hoolikalt jälgida biomassi kasutamist erinevatel eesmärkidel, näiteks kütteks. Seetõttu võib biomassi kasutamist tulevikus olla vaja vähendada. Siiski ei peaks see mängima olulist rolli kaugküttesektoris koos suurte soojuspumpadega, mis kasutavad erinevaid soojusallikaid nagu tööstuslik heitsoojus, reovesi, jõed, järved ja merevesi.\n\nUuringu tegi rühm Tallinna Tehnikaülikooli energiatehnoloogia instituudi nutikate energiasüsteemide valdkonna teadlasi.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Tallinna Tehnikaülikooli teadlaste uuring näitas, et Balti riikides on tohutu potentsiaal jõgede, merevee, reoveepuhastusjaamade ja tööstusliku heitsoojuse kasutamiseks jätkusuutlikus kaugküttes. Mida selle teadmisega peale hakata, selgitavad teadur-järeldoktor Henrik Pieper, vanemteadur Anna Volkova ja nooremteadur-doktorant Kertu Lepiksaar.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe uudis läbi ning loo sellele fantaasiarikas ja pikk lause, mis võiks uudist tutvustada.\n\n## Pealkiri:\n\nHiina ei usu, et koroonaviiruse uus tüvi olümpiamängude toimumist ohustab\n\n## Põhitekst:\n\nLõuna-Aafrikas hakkas levima tugevalt muteerunud koroonavariant, mis sai nimeks omikron. Viroloogide sõnul kulub omikroni ohtlikkuse hindamiseks vähemalt kuu, praegu on veel vara öelda, kas see tüvi on kiirema levikuga kui varasemad või kuidas kulgeb haigus nendel, kes omikroni tüvega on nakatunud. Omikroni juhtumeid on tuvastatud juba mitmes maailma riigis.\n\n\"Usun, et uus tüvi muudab keerulisemaks meie pingutusi ennetada ja kontrollida viiruselevikut, aga kuna Hiinal on selles vallas palju kogemusi, olen veendunud, et Hiina suudab taliolümpiamängud pidada plaanipäraselt, sujuvalt ja edukalt,\" ütles Hiina välisministeeriumi esindaja Zhao Lijian.\n\nPekingi olümpiamängud on kavas 4.–20. veebruarini, välismaiseid pealtvaatajaid riiki ei lubata, kõik sportlased ja muud olümpiamängudega seotud inimesed peavad kogu olümpiamängude aja elama nn suletud mullis ning kõiki testitakse iga päev.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Kuigi paljud riigid üle maailma on koroonaviiruse uue omikroni tüve tõttu piiranguid karmistanud, on hiinlased kindlad, et Pekingi taliolümpiamängud peetakse plaanipäraselt ja sujuvalt.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe uudis läbi ja pane oma kujutlusvõime tööle, et välja mõelda üks korralik sissejuhatav lause sellele loole.\n\n## Pealkiri:\n\nIraani endine tuumajuht tunnistas tuumapommi ehitamise plaani\n\n## Põhitekst:\n\nIraani võimud väidavad, et riigi tuumaprogramm on mõeldud rahumeelseks otstarbeks. Abbasi tunnistas intervjuus riigimeediale, et riigil on olemas sõjalise võimekusega süsteem.\n\nAbbasi intervjuu tähistas Iraani teadlase Mohsen Fakhrizadehi surma aastapäeva. Iisraeli julgeolekuagentuur Mossad mõrvas Fakhrizadehi eelmisel aastal. Fakhrizadeh oli ka Iraani kaitseministri asetäitja.\n\nIisrael süüdistas Fakhrizadehi tuumarelvaprogrammi juhtimises. Abbasi sõnul oli Iisraeli hinnang Fakhrizadehi tähtsusest Iraani tuumaprogrammis täpne, vahendas The Times.\n\n\"Kuigi meie seisukoht tuumarelvade suhtes põhineb kõrgeima juhi selgesõnalisel suunisel, et tuumarelvad on haram (islamiseadustega keelatud), siis Fakhrizadeh lõi selle süsteemi ja tema mure ei olnud ainult meie riigi kaitse. Meie riik toetab Iisraeli vastast vastupanu telge ja see muudab sionistid tundlikuks,\" ütles intervjuus Abbas.\n\nAbbasi intervjuu avaldati esmaspäeval. Viinis taasalustati esmaspäeval ka kõnelusi 2015. aasta Iraani tuumaleppe elustamise üle. USA eelmine president Donald Trump viis Ühendriigid 2018. aastal leppest ühepoolselt välja ja taaskehtestas islamivabariigile sanktsioonid.\n\nAasta hiljem hakkas Iraan vastumeetmeid rakendama, loobudes mõningatest leppega võetud kohustustest, näiteks rikkudes rikastatud uraani varude kokkuleppes sätestatud piirmäärasid. Trumpi ametijärglane Joe Biden on öelnud, et soovib USA naasmist kokkuleppesse, kuid Washington süüdistab Iraani venitamises ja \"radikaalsete\" nõudmiste esitamises.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Iraani aatomienergiaorganisatsiooni endine juht Fereydoun Abbasi tunnistas, et islamiriik plaanis tuumapommi ehitamist.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe uudis läbi ja pane oma kujutlusvõime tööle, et välja mõelda üks korralik sissejuhatav lause sellele loole.\n\n## Pealkiri:\n\nHorvaatia jõudis Davis Cupil esimesena poolfinaali\n\n## Põhitekst:\n\nAlagrupi kaotuseta läbinud Horvaatia jätkas võidulainel ka veerandfinaalis, olles Torinos mängudega 2:1 üle kodupubliku ees mänginud Itaaliast.\n\nHorvaatiale tõi esimese punkti 23-aastane Borna Gojo, kes paikneb maailma edetabelis alles 279. real. Gojo oli 7:6 (2), 2:6, 6:2 parem Lorenzo Sonegost (ATP 27.).\n\nEdetabeli kümnes reket Jannik Sinner viigistas seisu, saades 3:6, 7:6 (4), 6:3 jagu 2014. aasta USA lahtiste võitjast Marin Cilicist (ATP 30.).\n\nOtsustavas paarismängus olid paarismänguedetabeliliidrid Mate Pavic ja Nikola Mektic 6:3, 6:4 paremad Sinnerist ja Fabio Fogninist.\n\nHorvaatia poolfinaalivastase selgitavad Serbia ja Kasahstan. Teisel tabelipoolel on veerandfinaalides vastamisi Venemaa ja Rootsi ning Suurbritannia ja Saksamaa.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Tennise Davise karikasarja finaalturniiril tagas esimesena koha nelja parema seas Horvaatia meeskond.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe uudis läbi ja pane oma kujutlusvõime tööle, et välja mõelda üks korralik sissejuhatav lause sellele loole.\n\n## Pealkiri:\n\nKoroonaviirusega on haiglaravil 296 inimest, suri kaks patsienti\n\n## Põhitekst:\n\nNeist omakorda 183 ehk 75 protsenti on vaktsineerimata ja 61 ehk 25 protsenti on lõpetatud vaktsineerimiskuuriga.\n\nÖöpäeva jooksul avati haiglates 27 uut haigusjuhtu. Intensiivravil on 35 patsienti, neist juhitaval hingamisel 22.\n\nSuri kaks koroonaviirusega nakatunud inimest: 51-aastane naine ja 93-aastane naine. Kokku on Eestis surnud 1800 koroonaviirusega nakatunud inimest.\n\nViimase ööpäeva jooksul analüüsiti 6816 testitulemust, millest 724 osutus positiivseks. Positiivse testi saanutest oli 454 vaktsineerimata (63 protsenti) ja 270 (37 protsenti) lõpetatud vaktsineerimiskuuriga.\n\nEesti viimase 14 päeva nakatumisnäitaja 100 000 elaniku kohta on nüüd 685,7.\n\nÖöpäeva jooksul manustati 4639 vaktsiinidoosi, neist uusi vaktsineerimisi alustati 611. Teisipäevahommikuse seisuga on lisa- või tõhustusdoosi saanud 174 494 inimest.\n\nKogu Eesti elanikkonna hõlmatus kahe vaktsiinidoosiga on 59,2 protsenti. Täisealistest on vaktsineeritud 69,1 protsenti.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Teisipäevahommikuse seisuga on koroonaviirusega haiglaravil 296 inimest, kellest 244 vajab haiglaravi raskeloomulise COVID-19 tõttu.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Tutvu uudise pealkirja ja põhisisuga. Kasuta neid fakte, et luua pikk ja sisutihe lause, mis toimib loo sissejuhatusena.\n\n## Pealkiri:\n\nBert On Beats andis välja uue albumi \"Eight\"\n\n## Põhitekst:\n\nBert Prikenfeld on aastaid kodumaal nii popmuusika kui ka hiphop'i produtsendina kanda kinnitanud. Lisaks on muusik produtsenditööst kaugemale liikunud ja tegelenud elektroonilise muusika loomisega.\n\nTema aliase Bert On Beats alt ilmunud \"Eight\" on uus album seeriast, millele on eelnenud albumid \"Ten\" (2019) ja \"Nine\" ( 2020).\n\n\"Album \"Eight\" on järjekordne spektaakel minu tumedamast elektroonilisest muusikast. Albumi sound i on mulle kommenteeritud kui \"mürane\". Seda võiks ka võtta nii, et piisav annus tantsivat või tantsitavat müra on ehk hoopis see, mis mõtet rahustab, sest vaikus kui konstantne ühik on väga ebameeldiv. Erinevate mürade kooslus ja resonants tekitab lõputu emotsioonide rännaku, erinevate ruumide taju ning piisav ruumiline \"müra\" ja selle resonants on see, mis meid rahustab,\" ütles artist.\n\n\"Mõned lood siit albumilt on tehtud ka pisut teistsuguses keskkonnas ja emotsioonis, kui ma muidu olen harjunud. Nimelt mõnede lugude alged said salvestatud portatiivse stuudiotehnikaga nii, et mina tegin klappidega musa ning samal ajal valvasin oma vastsündinud tütre und,\" kommenteeris Bert Prikenfeld.\n\nSelle aasta algul oli Bert On Beats'i album \"Nine\" nomineeritud Eesti muusikaauhindadel parima elektroonikaalbumi tiitlile. Eelmisel aastal tunnistati tema album \"Ten\" parimaks.\n\nLisaks on Bert Prikenfeld Eesti muusikaettevõtluse auhindadel tunnistatud parimaks muusikaprodutsendiks lausa neljal aastal järjest.\n\nPirkenfeldi varasemat loomingut on mänginud sellised tuntud nimed, nagu FatBoySlim, Diplo, ToddlaT, Annie Mac, Sinden ja paljud teised.\n\nBert Prikenfeld on 2018. aasta sügisest ka Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemia õppejõud ning annab tunde helitehnoloogia suunal, õpetades noori helitehnolooge muusikaproduktsiooni erialal.\n\nKuula albumit albumit:\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Auhinnatud muusikaprodutsent Bert Prikenfeld andis aliase Bert On Beats'i alt välja uue albumi \"Eight\".",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe hoolikalt uudise pealkiri ja sisu ning kirjuta artiklile pikk sissejuhatav lause, kasutades oma kujutlusvõimet.\n\n## Pealkiri:\n\nSoome Olkiluoto tuumajaama kolmas reaktor sai valmis\n\n## Põhitekst:\n\nOlkiluoto kolmas reaktor pidi esialgse plaani kohaselt valmis saama juba 2009. aastal. Reaktori ehitamine venis aga 12 ja pool aastat.\n\nEhitus läks maksma 11 miljardit eurot, mida on kaheksa miljardi euro võrra rohkem, kui projekteerimisetapis eeldati. Pool sellest summast maksab kinni Soome tuumaenergiafirma Teollisuuden Voima (TVO). Ülejäänud poole summast maksavad hilinemise hüvitusena jaama ehitanud tööstuskontsernid. Need on Prantsusmaa firma Areva ja Saksamaa tööstushiid Siemens.\n\nReaktor hakkab tööle jaanuaris. Veebruaris suunatakse elekter generaatorist võrku ja juunis saavutab jaam täisvõimsuse.\n\n\"Vähemalt nii peaks see olemasoleva informatsiooni järgi juhtuma ja suure tõenäosusega ka juhtub. Kogu protsess on veninud nii kaua, et keegi ei julge midagi 100 protsenti lubada,\" ütles TVO avalike suhete juht Juha Poikola.\n\n\"Kui elektri tootmine veebruaris ei alga, siis peavad Areva ja Siemens maksma TVO-le hilinemise eest veel suurema summa hüvitist,\" vahendas Yle.\n\nElektrijaama reaktori ehitamise eest vastutab Areva, turbiini eest Siemens. Mõlemad firmad vastutavad ühiselt hilinemise eest. Erimeelsusi reaktori ehitamisel põhjustas Soome litsentsimispraktika.\n\nOlkiluoto kolmanda reaktori võimsus on 1600 megavatti. Seda on umbes sama palju kui annavad jaama kaks ülejäänud reaktorit kokku.\n\nJuunis peaks tuumaenergia osatähtsus Soome elektritootmises tõusma 27 protsendilt 40 protsendile.\n\nUus reaktor muudab Soome elektritootmise mitmekesisemaks. Tuumaenergia täiendab nüüd tuuleenergiat. Elektriallikate mitmekesisus toob kaasa suurema stabiilsuse tervele riigi tööstusele.\n\n\"Olkiluoto 3 koos kasvava taastuvenergia tootmisega annab Soomele hea võimaluse investeeringuid meelitada,\" ütles Soome elektrivõrgufirma Fingrid juht Jussi Jyrinsalo.\n\nSöevaba elekter moodustas juba 2020. aastal 85 protsenti Soome elektritoodangust.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Soome Olkiluoto tuumajaama kolmas reaktor sai lõpuks valmis ja alustab tööd jaanuaris. Täisvõimsusel hakkab jaam tööle juunis.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe uudis läbi ja pane oma kujutlusvõime tööle, et välja mõelda üks korralik sissejuhatav lause sellele loole.\n\n## Pealkiri:\n\nRihannast sai Barbadose rahvuskangelane\n\n## Põhitekst:\n\nRihanna osales 30. novembril oma kodulinnas Bridgetownis vabariigi väljakuulutamise tseremoonial. Pidulikul üritusel andis peaminister Mia Mottley lauljannale Barbadose rahvuskangelase tiitli.\n\n\"Sära ka edaspidi nagu teemant ning too au riigile oma sõnade ja tegudega,\" ütles peaminister Mia Mottley Rihannale tiitlit üle andes.\n\nBREAKING: Rihanna is conferred with the honor of National Hero of Barbados by the prime minister pic.twitter.com/I036f4O2zx\n\n— philip lewis (@Phil_Lewis_) November 30, 2021\n\nLaulja Rihanna sündis 1988. aastal Barbadosel ja kasvas üles pealinnas Bridgetownis, kus ta elas seni, kuni Ameerika plaadiprodutsent Evan Rogers ta teismelisena avastas. Seejärel kolis lauljanna USA-sse, et alustada enda muusikalist karjääri.\n\nRahvuskangelase tiitel pole ainus, mis Rihanna on oma koduriigilt saanud. 2008. aastal anti lauljale Barbadose kultuurisaadiku tiitel. Kümme aastat hiljem nimetati Rihanna oma kodumaa erakorraliseks ja täievoliliseks suursaadikuks, mis hõlmas hariduse, turismi ja investeeringute edendamist.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Kariibi mere saareriik Barbados eemaldas 30. novembril riigipea kohalt Suurbritannia monarhi Elizabeth II ning on nüüd maailma kõige uuem vabariik. Südaööl toimunud tseremoonial nimetas riik enda rahvuskangelaseks lauljanna Rihanna.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Tutvu uudise pealkirja ja põhisisuga. Kasuta neid fakte, et luua pikk ja sisutihe lause, mis toimib loo sissejuhatusena.\n\n## Pealkiri:\n\nMalõgina jõudis Tšehhis põhiturniirile\n\n## Põhitekst:\n\nKvalifikatsioonis kuuendana asetatud 21-aastane Malõgina alistas avaringis 6:3, 6:2 19-aastase tšehhitari Tereza Vajsejtlova (WTA -) ning oli otsustavas mängus kindlalt 6:2, 6:0 parem 13. asetatud 17-aastasest tšehhitarist Dominika Salkovast (WTA 744.).\n\nPõhiturniiri avaringis läheb Malõgina vastamisi turniiril 6. asetatud 24-aastase tšehhitari Miriam Kolodziejovaga (WTA 272.).\n\nKaks aastat tagasi olid nad vastamisi Jablonec nad Nisou 15 000-dollarilise ITF-i turniiri finaalis ja siis jäi Malõgina peale 6:4, 7:5.\n\nKoos venelanna Irina Hromatšjovaga osaleb Malõgina Tšehhis ka paarismängus.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Elena Malõgina (WTA 478.) jõudis Tšehhis Jablonec nad Nisous peetaval 25 000 dollari suuruse auhinnafondiga ITF-i tenniseturniiril põhiturniirile.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Tutvu uudise pealkirja ja põhisisuga. Kasuta neid fakte, et luua pikk ja sisutihe lause, mis toimib loo sissejuhatusena.\n\n## Pealkiri:\n\nÜlemiste keskuse juht: jaekaupmehed ootavad kevadet optimistlikult\n\n## Põhitekst:\n\nEesti jaekaubandusettevõtete müügitulu kasvas statistikaameti andmetel oktoobris mullusega võrreldes 10 protsenti 784 miljoni euroni.\n\n\"Kahtlemata on need head näitajad, aga ma ei ütleks, et siin midagi šokeerivat või positiivses mõttes üllatavat oli, eks need olid oodata ka,\" ütles Pärnits.\n\nPärnitsa sõnul tuleb arvestada nii majanduskasvu kui ka jaekaubanduse käibekasvu puhul, et 2020. aasta oli võrdlusbaasina kehv ning samasugust tõusu on näha ka teistes riikides. \"Eks me oleme praegu ka tõusutrendis, mitte langustrendis,\" ütles ta.\n\nKolmandas kvartalis avaldas jaekaubanduse kasvule Eestis mõju ka pensionireformis välja makstud teise samba raha. Pärnitsa sõnul võib selle mõjusid näha veel ka oktoobris ja novembris.\n\nPärnitsa sõnul tuleb mõista, et ka eelmistel sulgemistel on sellele tugev mõju, kuna inimestel on soov tarbida ja peale avamist kulutatakse raha rohkem. \"Tarbimise vajadus on ikka konstantne kogu aeg,\" ütles ta.\n\n\"Eks Ülemiste keskus on nii suur jaekaubanduse genereerija, et võime enda käibe põhjal tõmmata üldistusi ka. Kui me võrdleme 2019. aasta sügisega, siis need on sarnased kuud. 2019. aastal ei olnud Eestis veel pandeemiast juttugi,\" ütles Pärnits.\n\nTarbijate ostukäitumine on samas aga muutunud, inimesed käivad poes oluliselt harvem, kuid teevad sisseoste palju suuremas koguses.\n\nÜlemiste keskuse näite põhjal ei saa Pärnitsa sõnul öelda, et kauplusepidajad peaksid pandeemia tõttu oma poode sulgema, samas on hinnatõusu keskkonnas kasumit teenida keeruline. \"Tavaline rotatsioon kaubanduses ikka käib. Ega kõik pole kuld, mis hiilgab. Käibe ja nulli vahel on ka palju muid kulusid, palgakulud, transpordi ja logistikakulud. Ettevõtete kasumlikkus küll üüratult suur pole. Neil on palju kuluartikleid, mis on kõvasti kallinenud,\" ütles ta.\n\nNovember on Pärnitsa sõnul hästi lõppemas ja samad ootused on detsembrile. \"Kohapealse jaekaubanduse murekoht on see, et kaubad ei tule õigel ajal kohale, tarned on hästi pikad. Kui müük läheb üle ootuste hästi, siis võib juhtuda, et perioodil enne jõule pole võib-olla mõnda kaupa saada, mida inimesed väga tahaksid. See võib mõne kaupmehe helgemat prognoosi tagasi tõmmata,\" ütles ta.\n\nKevadet ootavad jaekaupmehed pigem optimistlikult. \"Üks asi on kaubandus ja selle normaalne areng, teine asi on see, mida tervisekriis toob. Kui tekivad uued tüved, on ootamatud sulgemised ja lisapiirangud – mida ma loodan, et ei tule – need võivad asja jälle tagurpidi keerata. Aga eks näis, kui vaadata muidu Eesti elu, siis piiranguid on tegelikult vähe, selles kannatab turismindus. Ülejäänud sektoritel läheb päris hästi ja miks ei peaks hästi minema ka järgmisel aastal, aasta alguses,\" sõnas Pärnits.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Ülemiste keskuse juhi Guido Pärnitsa sõnul on jaekaubanduse kasvu taga nii tarbijate huvi kulutuste vastu, madal võrdlusbaas võrreldes piirangute ajaga kui ka vabanenud pensioniraha. Jaekaupmehed on tulevate kuude suhtes optimistlikud ning tarbijate huvi langemisest tõenäolisemaks mureks võivad olla pigem tarneraskused ja suurenevad kulud.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Süvene uudise pealkirja ja sisu ning kirjuta sellele loole sisukas ja informatiivne sissejuhatus, mille pikkus on üks lause.\n\n## Pealkiri:\n\nHelika Mäekivi: eesti keele arengukava ja keeletoimetajad\n\n## Põhitekst:\n\n11. novembril kinnitas valitsus eesti keele arengukava 2021–2035. Sellest, kui pikk töö on sellele eelnenud ja mida uus kava sisaldab, kirjutasid Birute Klaas-Lang ja Toomas Kiho 16. novembri Postimehes. Nüüd on dokument igal juhul lõpuks vastu võetud ja valmis täitmiseks.\n\nEesti Keeletoimetajate Liidul oli võimalus arengukava sõnastamisel kaasa rääkida. Saime teha ettepanekuid, kuidas oma tööd tehes soodustada arengukava eesmärkide saavutamist. Oleme uue arengukava kahe tegevussuuna all ära nimetatud, kuid mujalgi endale arvukalt ülesandeid saanud. Seega on meil au ja võimalus, õigus ja kohustuski aidata kaasa eesti keele arengukava täitmisele.\n\nArengukava üsna üldsõnalise üldeesmärgi saavutamiseks on seatud kolm konkreetsemat strateegilist eesmärki, mille alla on omakorda kirja pandud päris täpsed ja selged tegevussuunad. Tõstan allpool esile neist mõne asjakohasema.\n\nEsimene strateegiline eesmärk on seotud eesti keele kindla staatuse ja hea mainega. Noh, eks keeletoimetajatena kujundame nii eesti keele staatust kui ka mainet tegelikult kogu oma igapäevases töös, rääkides oma keele vajadusest, väärtusest, eripärast ja ilust.\n\nMeie tööd toetab tegevussuund 1.13: \"Väärtustatakse keelekorraldust ja keeletoimetamist, sh selge keele põhimõtete järgimist ja korrektset keelekasutust nii avalikus ruumis ja ametiasutustes kui ka meedias ja kultuurisfääris.\"\n\nSellega on antud meile tohutu tööpõld, mida harida – töötagu me avalikus sektoris, reklaamiagentuuris, ajalehe juures või kirjastuses. Selgekeelsust on arengukavas nimetatud kümmekond korda ning selle soodustamine ja soovitamine on ju ka keeletoimetamise põhisiht.\n\nTeine strateegiline eesmärk kätkeb keele kvaliteetset uurimist, teaduskeele ja oskussõnavara arendamist ning keeletaristu tänapäevastamist. Meid puudutab siin päris mitu tegevussuunda, kuid eriti asjakohased on neist kaks.\n\nPunktis 2.6 on öeldud: \"Arendatakse eesti kirjakeelt ja toetatakse keelehoolet. Kirjakeele kvaliteeti ja normi aitavad kindlustada keeleeksperdid, sh keeletoimetajad, -korraldajad ja -hooldajad ning keele eksperdiasutused ja -kogud. Kirjakeele arendamisel võetakse arvesse tegelikku keelekasutust ja keeleuurimise tulemusi.\"\n\nSeega on meie kui keeleekspertide ülesanne jätkata kindlameelselt ja heasoovlikult kvaliteetse kirjakeele edendamist ja normi vahendamist.\n\nPunktis 2.9 antakse tuge meie järelkasvule: \"Eesti kõrgkoolides õpetatakse piisaval hulgal toimetajaid, keeletoimetajaid, tõlkijaid ja tõlke. Toetatakse nende täiendusõpet. Eesti rahvuse, keele ja kultuuri säilimiseks oluliste ja avalike teenuste pakkumisega seotud valdkondade eelisarendamine on haridusvaldkonna arengukava fookuses.\"\n\nNagu teada, saab keeletoimetamist õppida nii Tallinna Ülikoolis kui ka Tartu Ülikoolis. Täiendusõppeks on meil aga praegugi juba rikkalikult võimalusi: peale liidu enda seminaride mõlema ülikooli ja muudegi kõrgkoolide keele- ja terminiüritused, Eesti Keele Instituudi seminarid, Emakeele Seltsi kõnekoosolekud, ajakirjad Oma Keel, Keel ja Kirjandus, Eesti Rakenduslingvistika Ühingu aastaraamat, mitmesugused artiklikogumikud, blogid, keelenõuanded jne.\n\nLisaks saame teise strateegilise eesmärgi täitmisel olla abiks teiste tegevussuundade elluviimisel, muu hulgas eestikeelsete teadustekstide toimetamisel (alustades näiteks doktoritööde kokkuvõtetest), eestikeelse oskussõnavara loomisel (sealhulgas teise valdkonna spetsialisti abilisena), eriala- ja tõlkespetsialistidega koostööd tehes (mõne terminikomisjoni liikmena), kultuuri- ja mäluasutuste keelearendustöös (mõne raamatukogu või muuseumi materjali toimetajana) ning eestikeelsete kvaliteettekstide valmimisel (kaalukate kultuuritekstide lihvijana).\n\nKeeletehnoloogia edenemisele saame kaasa aidata kasvõi sellega, et arvutit ostes palume kaasa eestikeelse Office'i või anname valmivate veebisõnastike kohta sisukat tagasisidet.\n\nKolmanda strateegilise eesmärgina on kirja pandud eesti ja teiste keelte õpe. Siin võiks olla meile oluline tegevussuund 3.2: \"Eesti elanike eesti keele oskuse tagab elukestev õpe nii formaal- kui ka mitteformaalhariduses, mille korraldust (v.a täiskasvanute eesti keele kui teise keele õpe) juhitakse haridusvaldkonna arengukavaga.\"\n\nMe kõik saame oma töös vajadust mööda harida nii kirjutajat kui ka lugejat – näiteks tekstiliigist ja stiilist lähtuvate parandusettepanekute või keelekoolitustel ja -nõustamisel jagatavate soovituste kaudu.\n\nOleme ju suurt osa sellest kõigest, mis arengukavas kirjas, teinud kogu aeg, iga päev. Hea on aga teada, et riik on meie töö väärtuse arengukavas esile tõstnud ning ootab meilt selle jätkamist parima kvaliteediga, järjepidevalt, innukalt ja missioonitundega. Seega on koos teistega ka meil järgmisel 15 aastal palju teha.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Hea on aga teada, et riik on keeletoimetajate töö väärtuse eesti keele arengukavas esile tõstnud ning ootab meilt selle jätkamist parima kvaliteediga, järjepidevalt, innukalt ja missioonitundega, kirjutab Helika Mäekivi.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe artikli pealkiri ja sisu, seejärel loo pikk ja põnev lause, mis võiks olla artikli sissejuhatus.\n\n## Pealkiri:\n\nLäti avas MM-valiksarjas võiduarve, Leedu jätkab kaotuseta\n\n## Põhitekst:\n\nLäti parim oli Rihards Lomažs 28 punktiga, Kristers Zoriks lisas 15 ja Anšejs Pasecniks 11 punkti. Slovakkia resultatiivseim oli Vladimir Brodzianski 21 punktiga.\n\nA-alagruppi juhib Belgia täisedu kahe võiduga, Serbial ja Lätil on mõlemal kirjas üks võit ja üks kaotus. Slovakkia on kaotanud mõlemad senised mängud.\n\nLeedu oli võõrsil 74:66 parem Tšehhist ja jätkab täiseduga. Mindaugas Kuzminskas panustas leedukate võitu 13, Martynas Echodas 12 ja Eigirdas Zukauskas 11 punktiga. Tšehhi parim oli Tomaš Kyzlink 21 punktiga.\n\nTäisedu kahe võiduga on MM-valiksarja lisaks Leedule alustanud ka Hispaania, Prantsusmaa, Venemaa ning Bosnia ja Hertsegoviina.\n\nEsmaspäevased tulemused:\n\nTšehhi – Leedu 66:74\nLäti – Slovakkia 82:74\nUngari – Prantsusmaa 54:78\nBulgaaria – Bosnia ja Hertsegoviina 75:85\nUkraina – Põhja-Makedoonia 78:61\nVenemaa – Island 89:65\nMontenegro – Portugal 83:69\nHispaania – Gruusia 89:61\nItaalia – Holland 75:73\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Läti korvpallikoondis sai 2023. aasta MM-valiksarjas esimese võidu, alistades kodusaalis 82:74 Slovakkia.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe artikli pealkiri ja sisu, seejärel loo pikk ja põnev lause, mis võiks olla artikli sissejuhatus.\n\n## Pealkiri:\n\nTaliuniversiaad jääb pandeemia tõttu ära\n\n## Põhitekst:\n\nRahvusvaheline üliõpilasspordi liit (FISU) ja Luzerni korralduskomitee teatasid, et seoses viiruse uue tüve – omikroni – avastamisega kehtestati ka Šveitsis rahvusvahelistele lendudele piirangud ning juba on Šveitsis ühel inimesel ka omikroni-tüvi diagnoositud. Seetõttu otsustasid FISU ja korralduskomitee, et praegustes tingimustes pole võimalik maailma suurimat üliõpilasspordivõistlust läbi viia.\n\n\"Võttes arvesse nii Šveitsis kui üle kogu maailma kehtestatud reisipiiranguid polnud meil muud võimalust kui taliuniversiaad ära jätta,\" ütles FISU president Leonz Eder. \"See otsus sündis raske südamega. Mitmed Šveitsi kolleegid olid pikalt vaeva näinud, aga kahjuks pole võimalik võistlust läbi viia.\"\n\nAlgselt pidi taliuniversiaad Luzernis toimuma üldse tänavuse aasta alguses, aga lükati koroonaviiruse tõttu detsembrisse. Kuna järgmine taliuniversiaad on kavas 2023. aastal Lake Placidis, pole Luzerni võistlust võimalik rohkem edasi lükata.\n\nEesti olnuks Luzernis esindatud viiel spordialal, seejuures esimest korda pidi Eesti universiaadil osalema jäähokis.\n\nJärgmine suveuniversiaad peaks toimuma tuleva aasta suvel 26. juunist kuni 7. juulini Chengdus Hiinas.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "XXX taliuniversiaad, mis pidanuks algama 11. detsembril Šveitsis Luzernis, jääb koroonapandeemia ja sellest tingitud reisipiirangute tõttu ära.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe artikli pealkirja ja sisu. Kasuta oma loomingulisi võimeid, et koostada detailne ja põhjalik ühelauseline sissejuhatus sellele uudisele.\n\n## Pealkiri:\n\nLutsar: veel ei ole aeg leevendusteks\n\n## Põhitekst:\n\n\"Praegu ilmselt ei ole aeg leevendusteks,\" ütles Lutsar teisipäeva hommikul ERR-ile.\n\n\"Eesti olukord praegu on maha rahunenud, aga see ei tähenda, et meil uusi juhtumeid iga päev juurde ei tule.\"\n\nLutsar täpsustas, et kuigi riigisiseselt pole vaja piiranguid karmistada, siis teadusnõukoda soovitab omikroni tüve leviku tõttu testida lennujaamas kõiki neid inimesi, kes saabuvad erinevatest Lõuna-Aafrika riikidest.\n\n\"Ega me ei tea, mis sellest omikroni tüvest saama hakkab, sellest on praegu veel väga vähe teada,\" selgitas ta, miks ei tohi uue tüve leviku tõttu valvsust kaotada.\n\nSamuti ei osanud Lutsar veel selgitada, kui rasket haigestumist uus tüvi võib põhjustada, sest Lõuna-Aafrika Vabariigist saabuvad andmed ei anna terviklikku pilti.\n\n\"Lõuna-Aafrika Vabariigis on tõusnud küll haiglasse sattunud inimeste arv, kuid pole teada, kas need, kes haiglas on, on just omikroni tüve tõttu – seal ringlevad ka teised tüved,\" rääkis ta.\n\nUute vaktsiinide loomiseni kulub veel mitu kuud\n\nLutsar tõi välja, et Eestis haiglasse sattunud vaktsineeritud inimestest on enam kui kaks kolmandikku vaktsineeritud pool aastat tagasi ning seetõttu peab ta oluliseks tõhustusdooside tegemist nende vaktsiinidega, mis praegu olemas on.\n\n\"Väga-väga ebatõenäoline on, et need vaktsiinid uuele tüvele üldse ei tööta, mis siis, et tal on palju mutatsioone,\" ütles Lutsar.\n\nKuigi Pfizer teatas esmaspäeva õhtul, et asub oma vaktsiini kohandama omikroni tüvega, siis Lutsari hinnangul võib see kuni pool aastat aega võtta: \"Pfizer ise ütleb, et kuue nädalaga saavad nad uue vaktsiini valmis, siis tuleb teha uuringud uue vaktsiiniga, siis peavad regulaatorid loa andma ja siis peaks see vaktsiin ka masstootmisse minema ja kogu maailmas laiali kantama.\"\n\nLisaks Pfizerile on Lutsari sõnul uute vaktsiinide loomisest teada andnud ka Moderna ning Johnson & Johnson.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Teadusnõukoja juhi Irja Lutsari sõnul nõukoda piirangute leevendamist Eestis ei poolda. Valitsusel soovitavad nad hoopis hakata lennujaamas testima Lõuna-Aafrika riikidest saabuvaid reisijaid.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Pärast artikli pealkirja ja põhiteksti lugemist kasuta oma loovust, et koostada sisutihe ja pikk sissejuhatav lause.\n\n## Pealkiri:\n\nEakadki võivad olla kohastunud aktiivseks eluks\n\n## Põhitekst:\n\nTänapäeval kipuvad vähemalt läänemaailma inimesed vananedes üha vähem liikuma. Paraku toob istuv eluviis endaga kaasa rea tervisemuresid. Sestap tekkis teadlastel küsimus: miks pole inimesed arenenud elama täisväärtuslikku elu ka vähem liikudes?\n\nÄsjases uuringus pakuvad Briti ja USA teadlased vastuseks välja niinimetatud tegusa vanavanema hüpoteesi. Selle järgi pole passiivne eluviis inimestele kasulik, sest nad pole mõeldudki vananedes liikumist vähendama, vahendab ScienceAlert.\n\nNüüdseks on maailma teadlased hakanud mõistma, milliseid kasulikke protsesse kehaline aktiivsus toetada aitab. Näiteks võimaldab see hoida vererõhku madalal ja vähendada süsteemset põletikku. Samas pole veel selge, miks need tervisenäitajad kehalise aktiivsuse langedes kehvemaks muutuvad: eriti arvestades, et madal vererõhk ja põletikuvabadus on tervise ja elukvaliteedi säilitamiseks vajalikud just eakatele.\n\nVärskes uuringus lähenes juhtivautor ja Harvardi Ülikooli evolutsioonibioloog David Libermann küsimusele arenguloo vaatepunktist. Seletamaks kehalise aktiivsuse head mõju inimese tervisele ja pikaealisusele, lähtus ta varasematest biomeditsiinilistest uuringutest.\n\nEvolutsioonibioloogide väitel tekkis vanuritel võimalus jalad eluõhtul seinale visata ajaloos niivõrd hilja, et inimese evolutsioon pole lihtsalt veel järele jõudnud. Mõneti võib see seletada, miks peaks tänapäeva inimene võtma eeskuju oma esivanemate elukommetest ja jääma eluks ajaks tegusaks. Teisalt ei selgita see aga, miks endisaegsed inimesed ka tänapäeva mõttes pensioniealisena nii kauaks aktiivseks jäid.\n\nOma töös toetusid autorid evolutsiooniteooriale ja murdsid seeläbi tänapäevaseid müüte muistsete inimeste kohta. Sageli arvatakse näiteks, et inimeste eluiga oli kuni viimase ajani lühike. Autorid osutavad aga, et kui kütt-korilane jäi lapsepõlve jooksul ellu, elas ta keskmiselt 70 aastat. Teisisõnu elas muitsne inimene veel 20 aastat peale viljaka ea lõppu. Autorite sõnul osutavad ka kivistised, et 40 000 aasta eest oli pikk iga tavaline.\n\nVanemaid inimesi ei jäetud inimese arenguloos kogukondades kõrvale üksnes nende oluliste teadmiste ja oskuste pärast. Vanemad inimesed suutsid nimelt ka ise oma lastele ja lapselastele toitu koguda.\n\nAutorid märgivad, et tänapäeva ameeriklaste keskmine päevas astutud sammude hulk väheneb 40 ja 70 eluaasta vahel umbes poole võrra. Samas Tansaania kütt-korilasrahva hatsade esindajad kõnnivad vananedes vaid veidi varasemast vähem.\n\nKaks hüpoteesi\n\nMurdes müüti, et eelajaloolised inimesed elasid lühikest aega ja suhteliselt istuvalt, pakuvad autorid, et omaaegsed inimesed toetusid tervisemurede ennetamisel pigem liikumisele kui mõnele muule bioloogilisele protsessile.\n\nKuna muistne inimene tavaliselt kas täitis või ületas oma energiavajaduse, tähendas kehaline aktiivsus, et ohtlikuks osutuda võiv üleliigne energia ei talletunud tema kehas rasvana ega taastuvate kudedena. Tänapäeval osutab aga palju teaduskirjandust, et ülemäärane rasvavaru kehas mõjub inimese tervisele halvasti.\n\nAutorid pakkusid oma töös välja veel teisegi hüpoteesi. Selle järgi tähendas regulaarne aktiivsus, et keha energiavarud kulusid pigem liikudes kuluvate kudede ja rakkude taastamiseks ja tugevdamiseks.\n\nMuu hulgas parandab aktiivse eluviisiga inimese keha pidevalt lihaskoe rebendeid, taastab kõhrekahjustusi, ravib tillukesi luumurde ning vabastab kehas antioksüdante ja põletikuvastaseid aineid. Istuva eluviisiga inimese kehas kõik need protsessid aga nüristuvad.\n\nLiikumissoovitused\n\nMitu varasemat uuringut on välja pakkunud aktiivse eluviisi trennisoovitusi. Need varieeruvad soovituseti poolest tunnist mõõdukast treeningust päevas kuni tunniajase pinglise trennini nädalas. Regulaarse liikumiseta on inimesel suurem oht erinevate haiguste tekkeks, sealhulgas südameveresoonkonna haiguste, teist tüüpi diabeedi, Alzheimeri ja erinevate vähkide ilminguks elu jooksul.\n\nKuigi eelnev oli laias laastus juba varem teada, väheneb inimeste kehaline aktiivsus kõikjal maailmas. Muutuse taga on tehnoloogiad, mis tasapisi inimese füüsilist tööd asendavad, sealhulgas sõidukid, põllutöömasinad ja isetöötavad seadmed. Mugav elu tähendab seega paraku suuremaid tervisemuresid eakatele.\n\nLibermanni sõnul on peamine, et kuna inimene on arenenud terve elu tegus olema, vajab inimkeha ka edukaks vananemiseks aktiivsust. Kui ennevanasti pidi inimene end iga päev liigutama, et ellu jääda, siis tänapäeval peab trenn olema Libermanni sõnul inimese teadlik valik, mis aitaks tervist ja vormi säilitada.\n\nUuring ilmus Ameerika Ühendriikide Riikliku Teaduste Akadeemia toimetistes.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Kui ühelt poolt on nutikad masinad teinud inimeste tööelu kergeks ja vanaduspõlve mugavaks, siis teisalt kimbutab väheliikuvaid eakaid rida tervisemuresid. Värske uuring osutab, et inimene pole arenenud eluõhtul istuvaks jääma, mistõttu tagaks tänapäeva eakale parema elu mugavuse asemel regulaarne liikumine.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe uudis läbi ja pane oma kujutlusvõime tööle, et välja mõelda üks korralik sissejuhatav lause sellele loole.\n\n## Pealkiri:\n\nChanning Tatum teeb kaasa ka \"Magic Mike'i\" kolmandas filmis\n\n## Põhitekst:\n\nChanning Tatum kehastab filmisarja kolmandas filmis \"Magic Mike's Last Dance\" meelelahutajat. Film jälgib meesstripparite elu.\n\nFilmis osalemist kinnitas Tatum sotsiaalmeedias. Näitleja postitas enda Twitteri kontole foto filmi järgmise osa stsenaariumist.\n\nWell world, looks like Mike Lane's tapping back in. @hbomax pic.twitter.com/V9Ce62n710\n\n— Channing Tatum (@channingtatum) November 29, 2021\n\nNäitleja kinnitas, et on elevil ning ootab põnevusega uusi seiklusi. \"Pole sõnu selle kohta, kui põnevil ma olen, et osa saada \"Magic Mike'i\" maailmast koos Steveni, Gregi, Reidi ja HBO Maxi imeliste inimestega,\" ütles Tatum.\n\nKuigi Channing Tatum ei avaldanud filmi kohta üksikasju, võib tema postitatud fotolt mägrata, et stsenaariumi autor on Reid Carolin, kes on kirjutanud ka filmisarja kaks esimest filmi.\n\nViimane \"Magic Mike'i\" film ilmus aastal 2015.\n\nHetkel pole veel teada, millal film ilmavalgust näeb.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Näitleja Channing Tatum kinnitas, et naaseb ekraanidele filmisarja \"Magic Mike\" kolmandas osas.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Tutvu artikli sisuga ja loo sellele pika lausega sissejuhatus, mis köidab lugeja tähelepanu.\n\n## Pealkiri:\n\nKarjääri parima mängu teinud Valanciunas aitas Pelicansil Clippersi alistada\n\n## Põhitekst:\n\nVõitjate ridades tegi suurepärase mängu leedukas Jonas Valanciunas, kes viskas enda karjääri punktirekordi, tuues 39 punkti. Lisaks võttis ta 15 lauapalli. Seejuures koguni 29 punkti viskas Valanciunas avapoolajal. Valanciunas tabas mängu jooksul kaheksast kolmepunktiviskest seitse, need kõik olid esimesel poolajal.\n\nBrandon Ingram lisas 27 ja Herbert Jones 16 punkti. Clippersi parim oli Paul George 27 punktiga, Reggie Jackson panustas 19 punktiga.\n\nVigastuspausilt naasnud Nikola Jokic aitas Denver Nuggetsil kuuemängulise kaotusteseeria lõpetada, kui võõrsil alistati 120:111 Miami Heat.\n\nRandmeprobleemi tõttu neli mängu vahele jätma pidanud Jokic oli 24 punkti ja 15 lauapalliga võitjate parim, Aaron Gordon lisas 20 ja Bones Hyland 19 punkti. Heati ridades tõi Bam Adebayo samuti 24 punkti ja võttis 13 lauapalli.\n\nChicago Bulls sai kodusaalis suure võidu, olles 133:119 parem Charlotte Hornetsist. Nikola Vucevic panustas Bullsi võitu 30 punkti ja 14 lauapalliga, DeMar DeRozan lisas 28 punkti. Hornetsi resultatiivseim oli Terry Rozier 31 punktiga.\n\nTulemused:\n\nPhiladelphia – Orlando 101:96\nMiami – Denver 111:120\nChicago – Charlotte 133:119\nHouston – Oklahoma City 102:89\nMinnesota – Indiana 100:98\nDallas – Cleveland 96:114\nSan Antonio – Washington 116:99\nUtah – Portland 129:107\nLA Clippers – New Orleans 104:123\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Korvpalliliigas NBA alistas läänekonverentsis eelviimasel kohal paiknev New Orleans Pelicans võõrsil 123:104 Los Angeles Clippersi.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Süvene uudise pealkirja ja sisu ning kirjuta sellele loole sisukas ja informatiivne sissejuhatus, mille pikkus on üks lause.\n\n## Pealkiri:\n\nJaekaubanduse oktoobri müügitulu kasvas 10 protsenti\n\n## Põhitekst:\n\nSelle aasta esimese kümne kuuga suurenes jaekaubandusettevõtete müügitulu eelmise aasta sama perioodiga võrreldes 11 protsenti.\n\nStatistikaameti juhtivanalüütiku Jaanika Tiigiste sõnul suurenes oktoobris müügitulu nii toidukaupade ja tööstuskaupade kauplustes kui ka mootorikütuse jaemüügiga tegelevates ettevõtetes. \"Tööstuskaupade kaupluste müügitulu kasvas neist kolmest kõige rohkem ehk 16 protsenti. Müük suurenes kõigil tegevusaladel,\" lisas analüütik.\n\nTööstuskaupade kauplustest suurenes müügitulu kõige rohkem ehk 31 protsenti posti või interneti teel kaupu müüvates kauplustes. Keskmisest enam ehk 22 protsenti suurenes müügitulu veel apteekides ja kosmeetikatarvete kauplustes ning 21 protsenti majatarvete, kodumasinate, rauakaupade ja ehitusmaterjalide kauplustes.\n\nNii toidukaupade kaupluste kui ka mootorikütuse jaemüügiga tegelevate ettevõtete müügitulu kasvas eelmise aasta oktoobriga võrreldes viis protsenti.\n\nSeptembriga võrreldes vähenes jaekaubandusettevõtete müügitulu oktoobris kaks protsenti. Sesoonselt ja kalendaarselt korrigeeritud andmete põhjal oli vähenemine üks protsent.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Eesti jaekaubandusettevõtete müügitulu oli oktoobris 784 miljonit eurot, võrreldes eelmise aasta sama perioodiga püsivhindades 10 protsenti enam.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe artikli pealkiri ja sisu, seejärel loo pikk ja põnev lause, mis võiks olla artikli sissejuhatus.\n\n## Pealkiri:\n\nNäitleja Katariina Unt tähistab 50. sünnipäeva tantsuetendusega\n\n## Põhitekst:\n\nVabakutselisena tegutsev näitleja ja Tartu Ülikooli Viljandi kultuuriakadeemia näitlejatöö lektor Katariina Unt soovib pidulikku sünnipäeva tähistada publiku ees tantsija rolli astudes.\n\nLavastus \"Sinust saab tantsija!\" küsib küsimusi, kelleks oleme võimelised saama ja millal. Samuti otsib lavastus vastuseid küsimusele, mis võiks anda julguse ja tekitada tahte väljuda valmismustritest ning loobuda etteloodud rollidest.\n\nKatariina Unt on tajunud oma loomingulises töös suunamuutust.\n\n\"Elu on pannud mu senise teatritöö praegu pausile. Selle aja jooksul on toimunud minus väga üllatav nihe ja ma ei saa enam ignoreerida, mis minu kehaga toimub. See on vastupandamatu, kehaline soov tunda rõõmu! Olen õppinud näitlejaks ja mind on saatnud seni teatud erialaspetsiifilise treeningu muster. Võib-olla oleks pidanud minust saama tantsija! Ka juba väljakujunenud professionaalina võib tabada äratundmine, kelleks ma saama pean. Kui see juhtub, ei saa neid otsinguid enam eirata. Sa usaldad seda tungi ning siis läheb väga huvitavaks, aga ka keeruliseks. \"Sinust saab tantsija!\" küsimused on ka minu küsimused. On eksistentsiaalne, et saan nendega läbi oma loomingu tegeleda, sest ma vajan arengut,\" ütles Unt.\n\nKatariina Undi \"Sinust saab tantsija!\" lavapartner Helen Reitsnik pälvis Eesti Teatri 2020. aasta tantsuauhinna kui fenomenaalselt esteetika kategooriate ülene, stampidest vaba ja karismaatiline tantsija lavastustes \"Sinust saab tantsija!\" (Sõltumatu Tantsu Lava ja e⁻lektron), \"Habras ilu\" ja \"FN\" (mõlemad Fine5 Tantsuteater).\n\nLiis Varese lavastuse \"Sinust saab tantsija!\" Katariina Undi 50. sünnipäeva etendused toimuvad Sõltumatu Tantsu Laval 5. ja 6. detsembril.\n\nRohkem infot leiab Sõltumatu Tantsu Lava kodulehelt.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "6. detsembril 50. sünnipäeva pidav näitleja Katariina Unt tähistab juubelit tantsijaks saades. Koreograaf Liis Varese 2020. aastal esietendunud lavastuses \"Sinust saab tantsija!\" Sõltumatu Tantsu Laval kohtuvad näitleja Katariina Unt ja tantsija Helen Reitsnik.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Süvene uudise pealkirja ja sisu ning kirjuta sellele loole sisukas ja informatiivne sissejuhatus, mille pikkus on üks lause.\n\n## Pealkiri:\n\nTerviseradade juht võitis üleeuroopalisel auhinnakonkursil esikoha\n\n## Põhitekst:\n\nEnam kui viis aastat on Lõoke juhtinud üle-eestilist võrgustikku SA Eesti Terviserajad, kuhu kuulub 122 terviserada, ning populariseerinud liikumist ja sportlikku eluviisi. Lisaks on Lõoke arendanud välja 130 hoones paikneva siseterviseradade võrgustiku.\n\nLõokese enda sõnul on auhinnavõit talle meeldivaks üllatuseks. \"See on tunnustus minu perele, sest nemad on mulle toeks 24/7, kogu terviseradade meeskonnale üle Eesti ja partneritele, kelleta nii võimsalt radasid arendada poleks võimalik,\" sõnas ta. \"Nii võidetud auhind, aga ka pidev terviseradade kasutajate arvu kasv näitavad, et oleme koos meeskonnaga ajamas õigest asja – meil on väga suured eesmärgid ja unistused, kuidas liikumine eestlaste elustiili osaks muuta ja ma olen kindel, et suudame need ellu viia,\" lisas Lõoke.\n\nEesti Olümpiakomitee liikumisharrastuse juht Peeter Lusmägi sõnul kinnitab Lõokese tunnustamine, et Eesti paistab kehalise aktiivsuse tõstmise lahenduste ja nende eestvedajate poolest Euroopas silma. \"Kehalise aktiivsuse uuringute tulemusena liigub valdav enamik eestimaalastest just välitingimustes ehk liikumisradadel ning Alo SA Eesti Terviserajad juhatajana on koostöös kohalike omavalitsustega teinud silmapaistvat tööd, et tingimused liikumiseks oleks Eestis maailmatasemel. Kindlasti andis kõrge auhinna võitmisele kaasa Alo hea suhtlemisoskus, energilisus ja koostöövõime, mis on liikumisharrastuse valdkonna edendamisel vägagi olulised,\" ütles Lusmägi.\n\nEuroopa Komisjoni #BeActive auhinnakonkursiga tunnustatakse kohaliku tasandi spordi eestvedajaid ning silmapaistvamaid spordialaseid ettevõtmisi hariduse ja töökohaspordi vallas. Auhinnad antakse välja kolmes kategoorias: #BeActive Local Hero, #BeActive Education Award ja #BeActive Workplace Award. Kõigi riikide esitatud kandidaatide seast valis Euroopa Komisjoni ekspertkomisjon üheksa parimat – igas kategoorias kolm.\n\nKa varasemalt on Eestist esitatud projektidel läinud konkursil edukalt: 2015. aastal pälvis oma kategoorias teise koha heategevuslik laste Teatejooks, 2016. aastal nimetati parimaks töökohaspordialaseks tegevuseks Eesti Energia siseterviserada ning 2018. aastal jõudis töökohaspordi kategoorias Euroopa kolme parima hulka Rimi Eesti. 2019. aastal pälvis Tartu Ülikooli sporditeaduste ja füsioteraapia instituudi liikumislabor \"Liikuma kutsuv kool\" #BeActive Education kategoorias esikoha, kolme parema hulka #BeActive Local Hero kategoorias pääses aga Narvas elav vabatahtlik liikumisharrastuse edendaja Vladimir Všivtsev.\n\nEesti kandidaadid #BeActive konkursile esitavad Eesti Olümpiakomitee, kultuuriministeerium ja Ühendus Sport Kõigile.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Eesti Terviserajad SA juht Alo Lõoke pälvis Euroopa Komisjoni korraldatud konkursil #BeActive Local Hero auhinna, millega tunnustatakse spordivaldkonna silmapaistvaid eestvedajaid ja edendajaid.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe uudis läbi ja pane oma kujutlusvõime tööle, et välja mõelda üks korralik sissejuhatav lause sellele loole.\n\n## Pealkiri:\n\nEesti III kvartali majanduskasv oli 8,6 protsenti\n\n## Põhitekst:\n\nJooksevhindades moodustas majanduse käekäiku iseloomustav sisemajanduse koguprodukt (SKP) 7,9 miljardit eurot, teatas statistikaamet.\n\n\"Eelmise aasta kolmandas kvartalis oli majandus pandeemiast tingituna languses, aga sel aastal on majanduskasv olnud kiire. Vaatamata piirangutele on majandusel läinud hästi. Võrreldes koroonaeelse, 2019. aastaga on majandus stabiilselt kasvanud. Kasv on jätkuvalt laiapõhjaline ja mitmed tegevusalad on näidanud väga jõudsat edasiminekut,\" märkis amet.\n\nStatistikaameti juhtivanalüütik Robert Müürsepa sõnul vedasid majanduskasvu ehituse, info ja side, kinnisvaralase tegevuse ning veonduse ja laonduse tegevusalad. Samuti näitasid positiivseid tulemusi töötleva tööstuse ning kutse-, teadus- ja tehnikaalase tegevuse valdkonnad.\n\n\"Viimastes kvartalites on majandusel läinud küll hästi, aga kõik tegevusalad ei ole veel pandeemiaeelset taset saavutanud. Enim kriisis kannatanud majutus ja toitlustus jääb 15 protsenti maha kahe aasta tagusest tasemest, ka töötleval tööstusel on veel veidi taastumise suunas minna,\" nentis Müürsepp.\n\nAinsaks majandust pidurdavaks tegevusalaks oli kolmandas kvartalis energeetika, mille langus oli tingitud kiirest elektri ja gaasi hinnatõusust.\n\nMajanduskasv tegevusalade kaupa. Autor/allikas: Statistikaamet\n\nEratarbimine kasvas majandusega sarnases tempos 8,7 protsenti. Kiiremat kasvu näitasid kulugrupid, mis pandeemias rohkem pihta said – vaba aeg ja kultuur, transport, restoranid ning hotellid, rõivad ja jalatsid. Samuti kasvasid teistest rohkem kulutused kestvuskaupadele nagu riided ja kodusisustus.\n\nMüürsepp tõi välja, et pärast mitut tugevat kvartalit tabas kolmandas kvartalis langus investeeringuid.\n\nEelkõige tarkvarasse ja andmebaasidesse tehtud investeeringute kahanemise tõttu vähenesid investeeringud 8,8 protsenti. Kodumajapidamiste investeeringud eluruumidesse langesid 11,4 protsenti. Seevastu suurenesid koos majanduse arenguga ettevõtete investeeringud transpordivahenditesse 32 ning muudesse masinatesse ja seadmetesse 15,1 protsenti.\n\nHoogsalt jätkus väliskaubanduse areng – eksport ja import suurenesid võrdselt 17,5 protsenti.\n\nKõige kiiremini edenes teenuste eksport, mis kasvas arvutiteenuste ning muude tehniliste ja äriteenuste najal 38,9 protsenti.\n\nTeenuste import suurenes enim tänu kaubaveole meretranspordis ja ladustamisele.\n\nKaubavahetust toetasid kõige enam puit ja puidutooted, arvutid ja elektroonikaseadmed, metallitooted ja elektrienergia.\n\nVõrreldes eelmise kvartaliga kasvas sesoonselt korrigeeritud SKP 0,7 ja võrreldes 2020. aasta kolmanda kvartaliga kasvas 9,2 protsenti.\n\nSKP muutus võrreldes eelmise aasta sama ajaga, I kvartal 2005 – III kvartal 2021. Autor/allikas: Statistikaamet\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Eesti majandus kasvas aastaga 8,6 protsenti, näitavad statistikaameti kolmanda kvartali andmed.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Süvene uudise pealkirja ja sisu ning kirjuta sellele loole sisukas ja informatiivne sissejuhatus, mille pikkus on üks lause.\n\n## Pealkiri:\n\nTranspordiamet soovitab täna suverehvidega mitte sõitma minna\n\n## Põhitekst:\n\nNaastrehvide kasutamine on lubatud alates 15. oktoobrist, talverehvid peavad kõikidel sõiduautodel all olema hiljemalt 1. detsembriks. Kui autol on veel all suverehvid, tasub täna valida mõni muu liiklusvahend, mis on ohutum kõigile liiklejatele, teatas ameti pressiesindaja teisipäeval, viidates maha sadanud lumele.\n\nÖösel sadanud lumi on muutnud teed kõikjal üle Eesti talvisteks ning liiklejatel tuleb arvestada libedusega.\n\n\"Meie hooldepartnerid annavad endast parima, et teha teedele libedustõrjet, kuid arvestada tuleb, et see võtab aega. Palume liiklejatel olla ettevaatlikud,\" ütles transpordiameti taristu haldamise teenistuse direktor Raido Randmaa.\n\nTranspordiametil ja selle partneritel on kokku libedatõrjeks ja lumelükkamiseks valmis 536 ühikut tehnikat, millest baasautosid on 227, patrullautosid 99, traktoreid 139, teehöövleid 46 ja lisaks veel 25 erinevat masinat.\n\nPadar: Eesti ei jää Soomele alla\n\nTranspordiameti peadirektor Kaido Padar kinnitas teisipäeval \"Terevisioonis\", et Eesti tänane võimekus teid lumega korras hoida on väga hea ning ei jää alla ka näiteks Soomele ega Rootsile.\n\nKui suvel on teede hõõrdetegur 0,6–0,7, siis talvel reageerib maanteeamet, kui hõõrdetegur on 0,3, märkis Padar.\n\n\"Meie baasautod on nähtavad ka liiklusäpis Waze, mis annab hoiatuse, kui hooldeauto on läheduses. Loodame, et juhid arvestavad teehooldajatega ega hakka vägisi mööda sõitma kolonnist, mille esimeseks autoks on sahk,\" selgitas Randmaa.\n\nRiigiteede hooldust teevad ettevõtjad 16 hooldelepingu alusel. Hooldetööde eesmärk on tagada riigiteede nõutud seisunditasemed. Lepingute täitmise üle teevad järelevalvet transpordiameti spetsialistid, kes kontrollivad saavutatud teeseisundit. Järelevalve tegemisel on abiks 78 teeilmajaama ja 98 kaamerat ning hooldetehnikal paiknevad GPS-seiresüsteemid.\n\nIlmaprognoosi kohaselt sajab lähemate päevade jooksul lund ja kraadiklaasi näit püsib 0 kraadist allpool. Libeduseoht teedel on väga suur. Seetõttu on õige sõidukiiruse ja -stiili valimine eriti oluline. Lubatud suurim sõidukiirus ei ole liiklejatele kohustuslik, märkis transpordiamet. Pimedal ja märjal ajal liigeldes tuleb hoida ohutut pikivahet ning vältida ohtlikke manöövreid. Muutuva teabega märkidega teelõikudes muudetakse lubatud sõidukiirust vastavalt liiklusoludele. Talviselt libe tee vajab sõidukijuhtidelt suuremat tähelepanu ja teiste liiklejatega arvestamist.\n\nAmet soovitab enne sõidu alustamist vaadata teeolusid portaalist tarktee.ee. Kindlasti tuleb sõidukijuhtidel üle vaadata oma auto ja selle varustus. Oluline on sõita tehniliselt korras ja talvehooajaks ettevalmistatud sõidukiga. Kontrollida, et pidurid, tuled ja kojamehed oleksid töökorras.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Kuigi talverehvide nõue hakkab kehtima kolmapäeval, 1. detsembril, soovitab transpordiamet juba teisipäeval mitte minna sõitma autoga, millel on all veel suverehvid. Teed on teisipäeval üle Eesti lumised.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Pärast artikli pealkirja ja põhiteksti lugemist kasuta oma loovust, et koostada sisutihe ja pikk sissejuhatav lause.\n\n## Pealkiri:\n\nPowell hoiatas koroonaviiruse mõju eest USA majandusele\n\n## Põhitekst:\n\nPowell möönis ühtlasi, et USA inflatsiooni hoogustuvad tegurid mõjutavad seda veel pikalt ka järgmisel aastal.\n\nSenati rahanduskomiteele edastatud kommentaarid näitavad asjatundjate hinnangul, et Powell on üha enam mures tänavuse inflatsioonihüppe pärast.\n\n\"Kuigi USA majandus on jätkanud taastumist ja tugevnemist, siis on pandeemia arengud seda venitanud alates juba deltavariandi saabumisest. Nakatumiste hiljutine kasv ja omikronvariandi esilekerkimine kujutavad endast langusriske tööhõivele ja majandustegevusele ning suurendavad inflatsiooni. Suurem mure viiruse pärast võib vähendada inimeste valmisolekut isiklikult töötada, mis aeglustaks edasiminekut tööturul ja süvendaks tarneahela häireid,\" selgitas Powell.\n\nUSA president Joe Biden ütles esmaspäeval ameeriklastele, et koroonaviiruse vastavastatud omikrontüvi on põhjus muretsemiseks, kuid mitte paanikaks.\n\n\"Meil on praegu selle variandi vastu võitlemiseks rohkem tööriistu kui kunagi varem,\" sõnas Biden ja lisas, et tema meditsiinialase peanõuniku Anthony Fauci hinnangul praeguste vaktsiinide kaitse püsib ja tõhustusdoosid tugevdavad seda veelgi.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Koroonaviiruse levik võib aeglustada USA majanduse ja tööturu taastumist ning suurendada ebakindlust inflatsiooni osas, ütles äsja teise ametiaja saanud USA keskpanga juht Jerome Powell.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe uudis läbi ning loo sellele fantaasiarikas ja pikk lause, mis võiks uudist tutvustada.\n\n## Pealkiri:\n\nNorra piirab naftauuringute litsentside väljastamist\n\n## Põhitekst:\n\nValitsev vasaktsentristlik koalitsioon toetab nafta- ja gaasialase tegevuse jätkamist, kuid neil ei ole parlamendienamust ja seetõttu sõltub see sotsialistide parlamendiliikmetest, kes seavad prioriteediks niiöelda roheküsimused.\n\nEelarvekompromissi osana leppisid osapooled esmaspäeval kokku, et Norra ei korralda järgmisel aastal niinimetatud tavapärast litsentsitaotlemisvooru, milline mehhanism on võimaldanud naftafirmadel alates 1965. aastast taotleda uuringuid Norra selles osas varasemalt läbiuurimata piirkondades.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Norra ei anna 2022. aastal uusi naftauuringute litsentse kasutamata või väheuuritud piirkondades esmaspäeval sõlmitud poliitilise kompromissi alusel, mis annab tagasihoidliku võidu fossiilkütuste vastastele.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe hoolikalt uudise pealkiri ja sisu ning kirjuta artiklile pikk sissejuhatav lause, kasutades oma kujutlusvõimet.\n\n## Pealkiri:\n\nLondoni Chelsea suurendas edu lähima jälitaja ees kümnele punktile\n\n## Põhitekst:\n\nKülaliste väravad lõid Eden Hazard 25. ja Diego Costa 50. minutil. Võõrustajate poolelt oli väljakukohtuniku poolt antud üleaja teisel minutil täpne Manuel Lanzini.\n\nChelsea juhib turniiritabelit 66 punktiga, edestades teisel kohal olevat Tottenham Hotspuri kümne silmaga. Kolmandal kohal olev kohtumise vähem pidanud Manchester Cityl on koos 55 punkti. West Ham hoiab 33 silmaga 11. positsiooni.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Inglismaa jalgpallimeistrivõistluste kõrgliiga 27. vooru viimases kohtumises sai Chelsea Londoni klubide duellis võõrsil 2:0 jagu West Ham Unitedist.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe artikli pealkirja ja sisu. Kasuta oma loomingulisi võimeid, et koostada detailne ja põhjalik ühelauseline sissejuhatus sellele uudisele.\n\n## Pealkiri:\n\nEL võõrustab aprilli algul Süüria tulevikukonverentsi\n\n## Põhitekst:\n\nKonverentsil, mis järgneb samalaadsele kogunemisele Londonis eelmise aasta algul, \"hinnatakse olusid piirkonnas ning tingimusi, mille alusel oleks võimalik pakkuda konfliktijärgset abi juhul, kui saavutatud on poliitiline üleminek\", ütles Brüsselis EL-i välisministrite kohtumisel osalenud Mogherini.\n\nEL-i ametnike sõnul oodatakse 5. aprillil peetavale konverentsile ÜRO peasekretäri António Guterrest ja Londoni konverentsil osalenud riikide kõrgeid ametnikke.\n\nEL on järjekindlalt toetanud ÜRO jõupingutusi poliitilise lahenduse leidmiseks kuue aastaga 310 000 inimelu nõudnud Süüria konfliktile.\n\nJõupingutuste keskmes on praegu paralleelläbirääkimised Šveitsis Genfis ja Kasahstanis Astanas, millest esimesed keskenduvad poliitilisele üleminekule ja teised relvarahule. ÜRO Süüria erisaadik Staffan de Mistura ütles reedel kõnelustevooru lõppedes Genfis, et märtsis on oodata veel üht läbirääkimisvooru mõlemas linnas.\n\nAllikas: Süüria-läbirääkimiste uus voor Astanas on täiemahuline\n\nKasahstani pealinna Astanasse 14.-15. märtsiks kavandatud uued Süüria-läbirääkimised on täiemahuline voor, kus osalevad kõik delegatsioonid, ütles kohtumisega seotud allikas esmaspäeval.\n\nVenemaad esindab tõenäoliselt presidendi eriesindaja Süüria küsimustes Alaksandr Lavrentjev, ütles allikas.\n\n\"Läbirääkimised tulevad täieformaadilised, kõikide delegatsioonide osalusel,\" ütles ta.\n\n\"Küsimus, kes Vene delegatsiooni juhib, on arutamisel, kuid tõenäoliselt saab selleks Aleksandr Lavrentjev,\" sõnas allikas.\n\nVarem esmaspäeval kinnitas Kasahstani välisminister Kairat Abdrahmanov, et Astana kohtumise ajaks jääb 14.-15. märts. Ta ei täpsustanud läbirääkimiste formaati.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Euroopa Liit võõrustab aprilli algul koos ÜRO-ga konverentsi Süüria konflikti-järgsest tulevikust, teatas bloki välispoliitikajuht Federica Mogherini esmaspäeval.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Vaata läbi uudise pealkiri ja tekst ning loo loov sissejuhatav lause, mis haakub artikli sisuga.\n\n## Pealkiri:\n\nJohnson kutsus Moskvat \"rahvusvahelist usaldust tagasi võitma\"\n\n## Põhitekst:\n\n\"Venemaa tegeleb igasuguste halbade asjadega, see peab olema selge,\" ütles Johnson, viidates Vene küberrünnakutele ning sekkumisele Balkanil ja Ukrainas.\n\n\"Nad peavad muutuma. Nad peavad näitama, et neid on võimalik jälle usaldada,\" lisas Briti välisminister Brüsselis enne EL välisministrite nõukogu istungit.\n\nJohnson rõhutas, et uut külma sõda ei soovi keegi ning seetõttu on oluline Venemaaga suhelda, üritada nende poliitikat kujundada ja nad \"paremale teele aidata\".\n\n\"Me ei pea Venemaaga külma sõda. Ei Suurbritannia ega meie sõbrad EL-is ja Washingtonis - keegi ei taha uut külma sõda ... Seepärast on eluliselt tähtis, et me püüaksime leida ühist keelt Venemaaga,\" lisas ta.\n\nJohnsoni ja Lavrovi kohtumise täpne aeg ei ole veel kindlaks määratud.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Briti välisminister Boris Johnson ütles esmaspäeval, et kutsub eelseisval kohtumisel Vene välisministri Sergei Lavroviga Venemaad oma käitumist muutma ja rahvusvahelist usaldust tagasi võitma.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe uudis läbi ja pane oma kujutlusvõime tööle, et välja mõelda üks korralik sissejuhatav lause sellele loole.\n\n## Pealkiri:\n\nHardi Roosiorg avas Hollandis hooaja võidukalt\n\n## Põhitekst:\n\nSeal avas oma hooaja ka Sahkar Racing meeskond, mille koosseisus võistlevad sarnaselt mullusele eelmise aasta juunioride maailmameister belglane Jago Geerts ja Hardi Roosiorg. Kui eelmisel aastal võistlesid noormehed erinevates klassides, siis tänavu on nad Hollandi sarjas juba rivaalid ja seda MX2 arvestuses.\n\nHeerdes oli antud masinaklassis punkte jahtimas 50 sõitjat, mis tähendas, et ajasõidus oli tihedas liikluses head aega üpris keeruline kirja saada. Hoolimata sellest näitasid Geerts ja Roosiorg vastavalt 5. ja 8. aega.\n\nAvasõidus sai Roosiorg üpris hea stardi ning pääses esikuuikus minema, Geertsil ei läinud seevastu kõik plaanipäraselt ja ta pidi sõitjaterivi tagumisest otsast ettepoole rühkima hakkama. Roosiorg tõusis suhteliselt kiirelt esimeseks ning suutis edu ülejäänud distantsi jooksul kasvatada ning võitis lõpuks 11 sekundilise eduga Rene de Jongi ees. Geerts tegi samuti head tempot ja oli 5.\n\nTeises sõidus heitlesid Roosiorg ja Geert kohe algusest esikohale, kuid belglane kukkus ja langes esikoha konkurentsist. Seejärel jäi Roosiorul üle ainult vigu vältida, millega ta edukalt ka hakkama sai ning eestlase edu teisena lõpetanud Lars van Berkeli ees oli pea pool minutit. Geerts jäi teisest kohast omakorda 3 sekundit ja oli 3.\n\nKahe sõidu kokkuvõttes võitis võistluse seega Roosiorg (100 punkti), teine oli avasõidus kuuenda koha saanud van Berkel (80 p) ja kolmas Geerts (77 p).\n\n\"Kvalifikatsioon eriti hästi ei õnnestunud, kuna rajal oli 50 sõitjat ning kiiret ringi oli jube raske teha. Esimese sõidu start õnnestus üpriski hästi ja sain kohe 5ndana minema ning suutsin end juba esimese ringiga teiseks sõita ning teisel ringil asusingi juhtima. Kuna rajaolud sobisid mulle väga hästi, siis suutsin esimese 10 minutiga juba suure vahe sisse sõita, mida hoidsin ka lõpuni. Teise sõidu start õnnestus mul veelgi paremini, kui sain Jago tagant kohe teisena minema. Avaringil suutsin ka temast mööda sõita peale mida käis meil Jagoga kõva võitlus, kuid kahjuks ta kukkus ning jäi minust kaugele maha. Kuna Lars oli pikalt maas, siis mul tuli ainult keskendunult lõpuni sõita. Esimese hooaja suurema võistlusega saab seega isegi väga rahule jääda, kuna konkurents ei olnud sugugi nõrk ja osalejaid oli väga palju,\" võttis oma võiduka esinemise kokku Roosiorg, kes võistleb erinevalt eelmisest aastast, kus ta osales MX2 klassis MM-il, tänavu Euroopa meistrivõistluste EMX250 klassis. Kohalikel tiitlivõistlustel on tema klassiks aga MX2.\n\n\"Hoolimata kvalifikatsiooni ülerahvastatusest sain seal kirja korraliku viienda koha. Avasõidus oli stardist 8., kuid teisel ringil kukkusin ja langesin palju kohti. Tõusin küll viiendaks, kuid tsikli vedrustusega oli veidi probleeme ja seetõttu jäi see koht seekord mu laeks. Teises sõidus võitsin stardi, kuid tegin väikse vea ning sõitsin pikalt koos Hardiga. Siis tuli aga kukkumine ja pidin kolmanda kohaga leppima. Hoog oli iseenesest päris hea, aga peame veel tsikli vedrustuse kallal vaeva nägema, et see minu sõidustiiliga ideaalselt klappima saada,\" rääkis Geerts, kes tänavu võistleb suurtel tiitlivõistlustel samuti EMX250 klassis.\n\nMeeskonna juht Lauri Roosiorg jäi oma tiimi sõitjate esinemisega samuti väga rahule: \"Hooaega sellise tulemusega alustada on vägagi positiivne ning annab kindlust, et ettevalmistused on läinud asja ette. Ja seda eriti Hardil, kuna tal oli talvel operatsioon ning tal vahetus ka treener. Õnneks taastus ta operatsioonist hästi ja koostöö uue juhendaja, MM-sõitja Arminas Jasikonise isaga on kulgenud väga produktiivselt. Jago kiirus on sarnaselt eelmisele aastale väga hea ning hooaeg tõotab tulla vägagi huvitav, kuna mõlemad meie sõitjad osalevad nüüd samades klassides. Suured tänud sõitjatele, mehaanikutele, treeneritele ja fännidele!\"\n\nSahkar Racing meeskonna järgmine võistlus toimub juba eeloleval nädalavahetusel, kui Moerbeke-Waas'i krossirajal sõidetakse Belgia meistrivõistluste esimene etapp.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Hollandi motokrossimeistrivõistluste kvalifikatsioonivõistlus, mille põhiklasside 30 paremat pääsevad meistrivõistlustele osalema, sõideti laupäeval Heerde liivarajal.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Tutvu artikli sisuga ja loo sellele pika lausega sissejuhatus, mis köidab lugeja tähelepanu.\n\n## Pealkiri:\n\nTLÜ tuli Lätist suure võiduga, Tsmoki võttis FCR Media/Rapla KK-lt revanši\n\n## Põhitekst:\n\nTLÜ noppis ootamatult lihtsa võidu Riia TTT juunioride üle – 81:43 (39:17). Juba avaveerandi järel oli meie naiskonna edu Olimpiskais Sports Centris 26:11. TLÜ suurim edu oli 43 silma.\n\nLaud kuulus TLÜ-le 55-36, korvisöödud 26-6. Kahesed üsna võrdsed (41 vs 35 % TLÜ-le), samas kolmesed eestlannadele 45 vs 13 %, vv 75 vs 60 %.\n\nGreeta Üprus tõi 18 punkti (12/7), neli kaugviset tabanud Petra Noponen 16 pt, Trine Kasemägi 14+9 lp, Samantha MacKay 12+6+8, Viive-Kai Rebane 10+10+2, Kätlin Korjus 9+7 lp.\n\nTeises vahegrupis (5.-11. kohad) on tabeliseis: FCR Media/Rapla KK 14-3, TLÜ 12-5, TTT J. 10-9, Tartu Ülikool/Kalev 5-10, Läti Ülikool 4-14, G4S Noorteliiga 3-14, Läti U16 2-14.\n\nKõrgemas seltskonnas jäi Lappeenranta Catzi ja Riia TTT kahemängune seeria Soomes sedakorda üks-üks. Avamängu laupäeval võitsid lätlased 89:50, teise kohtumise soomlased 78:74. Esinelik reastub: TTT 9-1, Catz 8-4, Liepaja 3-6, RSU/Merks 0-9.\n\nBalti liigas (BWBL) kohtus FCR Media/Rapla KK Minski Tsmokiga, keda 8. veebruaril Raplas võideti 75:66. Nüüd võõrsil oli meie naiskonda raske soosikuks pidada. Nii ka läks. Võõrustajad said revanši tulemusega 67:51 (36:32).\n\nPeamine murrang tekkiski kolmanda veerandiga, mille Minsk võitis 15:8 (selle sisse mahtus ka spurt 11:0). Pikal reisil olnud Eesti klubi oligi hädas visektabavusega; nende 68-st üritusest läbis korvirõnga vaid 23. Ehk alla 34 %.\n\nFCR Media-Rapla KK: Francisca Donders 16, Pirgit Püü 12, Laina Mesila-Kaarmann 11, Darja Lipinskaja 8.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Naiste korvpalli Eesti tippklubid pidasid nädalavahetusel võõrsil mänge eri liigades. Kui Tallinna Ülikooli saatis Eesti-Läti Ühisliigas Riias edu, siis FCR Media/Rapla KK pidi Balti liiga (BWBL) arvestuses Minskis vastu võtma veenva kaotuse Tsmokilt, keda kodus võideti.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe uudis läbi ning loo sellele fantaasiarikas ja pikk lause, mis võiks uudist tutvustada.\n\n## Pealkiri:\n\nEesti naiste jalgpallikoondis sõidab Küprosele turniirile\n\n## Põhitekst:\n\nTurniiril on kaks kolmeliikmelist alagruppi. Eesti kuulub ühte alagruppi Bahreini ja Leeduga, kellega mängitakse vastavalt 11. ja 13. märtsil. Teise alagrupi moodustavad Läti, Malta ning Küpros. Esmalt peavad naiskonnad enda alagruppides kaks kohtumist ning seejärel kohtuvad omavahel alagruppide võitjad, teised kohad ning kolmandad kohad. Eesti viimane mäng toimub 15. märtsil ning vastane selgub seega alagrupimängude tulemuste põhjal.\n\nKoondise jaoks on tegemist ettevalmistusega aprillis toimuvaks MM-valikturniiri eelringiks, kus eestlannade vastasteks on Gruusia, Läti ja Kasahstan. Aphrodite Cup on peatreener Indrek Zelinski sõnul hea võimalus naiskonna komplekteerimiseks valikturniiri jaoks. “Eesmärgiks on leida parim võimalik koosseis, millega aprillikuus minna Gruusiasse valikturniiri mängima. Kõik välismängijad kahjuks ei saa Küprosele kaasa sõita, aga paljud tulevad. Loodetavasti saame palju infot selle kohta, kuidas asjad toimivad, kes millises seisus on ja, kuidas välismängijad ja Eestis olevad mängijad omavahel väljakul klapivad,” sõnastas peatreener mõned sihid turniiri jaoks.\n\nAlates jaanuarikuu lõpust on koondis teinud ka igal nädalal ühistreeninguid, millest võtavad enamasti osa Eestis olevad mängijad. Zelinski sõnul on talvine ettevalmistus läinud kenasti. “Treeningud on läinud normaalselt. Suurem osa tööst on jäänud ikkagi klubide kanda, sest mängijatel on rohkem kontaktaega klubide juures. Koondise kogunemised on olnud rohkem selle ideega, et tutvustada mängijatele minu lähenemist ja ideid, et nemad saaksid tuttavamaks minu käekirjaga ja mina õpiksin neid rohkem tundma. Hooajaks ettevalmistamine ja valmisolek on suures osas klubide pärusmaa, mis on üsna loogiline ja usun, et see on olnud päris hea.”\n\nTurniirile on kutsutud järgmised mängijad:\n\nVäravavahid\nGetter Laar (21.11.1989) – FC Metz (FRA) 45/0\nImbi Hoop (15.12.1988) – Nõmme Kalju FC 20/0\nGetriin Strigin (07.07.1996) – FC Granada (ESP) 1/0\n\nKaitsjad\nPille Raadik (12.02.1987) – Aland United (FIN) 53/0\nAnete Paulus (27.09.1991) – Pärnu JK 41/1\nDaniela Mona Lambin (14.02.1991) – TPV (FIN) 32/1\nLiis Pello (07.02.1988) – FC Kirkop United (MAL) 25/1\nLiis Lepik (02.10.1994) – Tallinna FC Flora 17/1\nKetlin Saar (02.05.1997) – Pärnu JK 15/0\nSaskia Sonnberg (18.05.1991) - Ballerup-Skovlunde Fodbold (DEN) 11/0\nElizaveta Rutkovskaja (09.12.1997) – Pärnu JK 0/0\n\nPoolkaitsjad ja ründajad\nKatrin Loo (02.01.1991) – Tallinna FC Flora 75/15\nKethy Õunpuu (04.12.1987) – Tallinna FC Flora 74/3\nEneli Vals (27.05.1991) – Tallinna FC Flora 43/2\nKristina Bannikova (15.06.1991) – Pärnu JK 36/3\nKairi Himanen (11.11.1992) – Pärnu JK 30/1\nMerily Toom (20.08.1994) – Pärnu JK 30/1\nKelly Rosen (23.11.1995) – Tallinna FC Flora 15/0\nLisette Tammik (14.10.1998) – Tallinna FC Flora 10/1\nUlrika Tülp (20.06.1991) – Pärnu JK 1/0\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "9.-16. märtsini viibib Eesti naiste jalgpalli A-koondis Küprosel, kus mängitakse teist korda turniiril Aphrodite Cup. Lisaks Eestile (FIFA edetabelis 80. kohal) võtavad turniirist osa ka Bahrein (75), Leedu (87), Läti (96), Malta (96) ja Küpros (106).",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe artikli pealkirja ja sisu. Kasuta oma loomingulisi võimeid, et koostada detailne ja põhjalik ühelauseline sissejuhatus sellele uudisele.\n\n## Pealkiri:\n\n\"Plaan B-d ei ole\": Prantsuse paremerakond kinnitas toetust Fillonile\n\n## Põhitekst:\n\n\"Poliitikakomitee kinnitas pärast laia arutelu ühehäälselt oma toetust François Fillonile,\" ütles senati spiiker Gerard Larcher pärast partei 20 juhtliikme kriisikoosolekut, kus oli jutuks presidendikandidaadi naise väidetava libatöökohaga seotud skandaal.\n\nKa Fillon ise kinnitas, et talle ei ole alternatiivi.\n\n\"Alain Juppé loobumine kinnitas, et plaan B-d ei ole,\" ütles Fillon parteiliidrite erakorralisel kohtumisel Pariisis.\n\nJuppé ütles esmaspäeva hommikul, et temast ei saa asendajat Fillon'ile, kui viimane peaks korruptsioonisüüdistuse tõttu kandideerimisest loobuma.\n\nFillon'i süüdistatakse parlamendiliikmena abikaasa ja laste abidena tööle võtmises ja neile kokku 900 000 euro suuruse palga maksmises, kuigi mingit tööd nad väidetavalt ei teinud. Kolmapäeval teatas Fillon, et talle esitatakse ametlik süüdistus.\n\nPrantsuse presidendivalimiste esimene voor peetakse 23. aprillil ja teine 7. mail. Küsitlused näitavad, et teise vooru jõuavad paremäärmuslane Marine Le Pen ja tsentrist Emmanuel Macron. Enne skandaali puhkemist oli Fillon küsitlustes esinumber.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Prantsuse paremerakonna Vabariiklased liidrid kinnitasid esmaspäeval oma toetust presidendikandidaat François Fillonile, kui veteranpoliitik Alain Juppé oli tõrjunud üleskutsed tema kohale asuda.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Tutvu uudise pealkirja ja põhisisuga. Kasuta neid fakte, et luua pikk ja sisutihe lause, mis toimib loo sissejuhatusena.\n\n## Pealkiri:\n\nFilipp Djatsuk sai juunioride Euroopa meistrivõistlustel 26. koha\n\n## Põhitekst:\n\nDjatsuk sai alagrupis neli võitu ja kaks kaotust ning oli avaringis vaba. 64 parema seas alistas ta hollandlase Randy Postma 15:12. Ruslan Eskov kogus alagrupis samuti neli võitu ja kaks kaotust. 64 parema seas kaotas ta Tšehhi vehklejale Jakub Jurkale ning sai kokkuvõttes 41. koha.\n\nKlim Gusarov ning Andzei Gedzo said alagrupis kirja kolm võitu ning kolm kaotust. Gusarov alistas 128 parema seas türklase Ali Ege Say 15:11, kuid pidi siis alla vanduma sakslasele Max Buschile 15:11. Gusarovi lõppkohaks jäi 52. Gedzo jäi 64 parema seas alla itaallasele Federico Vismarale 15:8 ning sai kokkuvõttes 57. koha. Kokku osales 106 vehklejat.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Filipp Djatsuk sai Plovdivis toimuvatel Euroopa meistrivõistlustel meesjuunioride epee individuaalvõistlusel Eesti parimana 26. koha. Pääsul kaheksandikfinaali tuli tal tunnistada venelase Georgi Bujanovi 15:6 paremust.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe uudis läbi ja pane oma kujutlusvõime tööle, et välja mõelda üks korralik sissejuhatav lause sellele loole.\n\n## Pealkiri:\n\nKrasnojarskis algavad suusaorienteerumise maailmameistrivõistlused\n\n## Põhitekst:\n\nVõistlused toimuvad kuuel päeval järjest, startide algused on vahemikus kl 9 -10 eesti aja järgi. Kahest esimesest päevast tehakse TV-otseülekanded Venemaa Match TV poolt. Kõigil päevadel on võimalik jälgida ka veebiülekandeid!\n\nKõik võistkonnad on korraldajate poolt paigutatud elama parimate olümpiaküla traditsioonide kohaselt Siberi Föderaalse Ülikooli värskelt valminud ühiselamutesse, mis on ka 2019. aastal samas paigas toimuva taliuniversiaadi majutuspaigaks. Võistluspaika külastas neli päeva enne MM-i algust Venemaa president Vladimir Putin, kes edastas täna kõigile võistlejatele ja korraldajatele oma tervituse ja edusoovid.\n\nEesti koondis asub võistlustulle nelja mehega - Mattis Jaama, Even Toomas, Ilmar Udam ja Margus Hallik ning kolme naisega - Daisy Kudre, Doris Kudre ja Epp Paalberg. Treener-esindajana on kaasas Raul Kudre ja määrdemeistrina Kuno Rooba.\n\nDaisy Kudre võistluseelne kommentaar: „MM-ilt ootan tehnilisi radu ja põnevaid võistlusi. Korralduslikult on oodata läbi aegade kõige kõrgema tasemega MMi, nii et ootan võistluspäevi suure huviga. Minu peamiseks eesmärgiks on teha orienteerumistehniliselt stabiilsed ja head sõidud. Usun, et Venemaa maastik sobib mulle hästi, olen võistluste eel väga motiveeritud.“\n\nDoris Kudre: „Olen täiskasvanute maailmameistrivõistlustel esimest korda. Kuna on oodata tehniliselt keerukaid radu, siis on minu eesmärk igal võistluspäeval teha selline sõit, et võin jääda rahule eelkõige oma kaardilugemisega ja tehnilise sooritusega. Esmamulje korraldusest on pärast esimest päeva ainult positiivne ja tundub, et tulemas on võimsalt korraldatud tiitlivõistlused.“\n\nEsimese võistlusalana on teisipäeval kavas sprinditeade, kus Eesti au lähevad kaitsma Daisy Kudre ja Mattis Jaama.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "7. märtsil algab maailma suusaorienteerumise hooaja kulminatsioon - 21 riigi koondised on kogunenud Krasnojarskisse Venemaal, et selgitada välja tänavused maailmameistrid.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Tutvu artikli sisuga ja loo sellele pika lausega sissejuhatus, mis köidab lugeja tähelepanu.\n\n## Pealkiri:\n\nEesti noored võistlustantsijad saabusid Peterburist tagasi võitjatena\n\n## Põhitekst:\n\nSee oli Eesti noorele tantsuspaarile kolmandaks järjestikuseks võiduks. Veebruaris said 13-aastane Veide ning temast aasta noorem Padar esikoha Itaalias ja tulid seejärel Eesti meistriteks.\n\nEelmisel aastal krooniti paar Põhjamaade, Läänemeremaade ning Baltimaade meistriks ja samuti võideti MK-sarjas viis etappi järjest.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Peterburis peetud World DanceSport Federatini Dance Time Cupi teenisid esikoha Robert Veide ja Amanda Rebeca Padar, kes võitsid Ladina-Ameerika tantsudes juunior kaks vanusegrupis 27 osaleja seas kõik tantsud.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe uudis läbi ning loo sellele fantaasiarikas ja pikk lause, mis võiks uudist tutvustada.\n\n## Pealkiri:\n\nNõunik: kaubavahetusdefitsiit ohustab USA riiklikku julgeolekut\n\n## Põhitekst:\n\nValge Maja riikliku kaubandusnõukogu direktor Navarro süüdistas administratsiooni agressiivset kaubanduspoliitikat tutvustades ökonomiste ja ajakirjanikke puudujäägist põhjustatud ohtude eiramises ja \"iganenud maailmavaates\".\n\nKonkreetselt Hiinat ja Saksamaad mainides ütles Navarro, et \"fikseeritud vahetuskursside ja otseste valuutamanipulatsioonide maailmas\" ei ole USA kaubavahetusdefitsiiti võimalik kohandada nii, nagu see ökonomistide sõnul peaks teoorias olema.\n\nSee viib püsiva ja suure puudujäägini, mis muudab USA haavatavaks välismaiste ülevõtmiste suhtes, hoiatas Navarro.\n\n\"Oletame, et meie firmasid, tehnoloogiaid, põllumaad ja toidutarneketti ei osta üles heatahtlik liitlane. Pigem ongi see kiiresti militariseeruv strateegiline rivaal, kelle eesmärk on hegemoonia Aasias ning võimalik, et kogu maailmas,\" ütles Navarro. \"See võib viia kaotuseni ulatuslikus külmas sõjas meie vabaduste, rikkuse ja demokraatia pärast, kus ei kõla püssilasud, vaid kassaaparaatide kõlin.\"\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "USA presidendi Donald Trumpi administratsiooni juhtiv kaubandusnõunik Peter Navarro hoiatas esmaspäeval, et Ühendriikide kaubavahetuspuudujääk ohustab riiklikku julgeolekut ning võib põhjustada Ameerika vabaduste ja varade kaotust.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Pärast artikli pealkirja ja põhiteksti lugemist kasuta oma loovust, et koostada sisutihe ja pikk sissejuhatav lause.\n\n## Pealkiri:\n\nKauri Kõiv IBU karikaetapi eel: oodata on konkurentsitihedat võistlust\n\n## Põhitekst:\n\nKäesoleval hooajal neljal korral MK punktidele jõudnud Kõiv kinnitab, et asub kodusel võistlusel starti. “Juba hooaega planeerides soovisin, et saaksin osaleda ka Otepää etapil. Tegemist on piisavalt kõva tasemega võistlusega, et sellel osaleda ning kui vaadata ka seda, et esindatud on 32 riiki, siis kahtlemata saab konkurents olema tihe,” rääkis Kõiv, kes on kindel, et näha saab põnevaid võistluseid. Samuti lisas Kõiv, et kodustel võistlustel osalemine on alati veidi erilisem kui võistelda võõras riigis: “Väga palju annab juurde see, et raja ääres on su omad sõbrad ja tuttavad sind ergutamas,” rääkis Kõiv.\nKui spordis räägitakse väga palju koduväljaku eelisest, siis kas laskesuusatamises see samuti mingit rolli mängib? “Otseselt mitte. Pigem on just nii, et kuna meie tiir on tuultele üsna avatud, siis on tõenäosus, et laskmisel eksitakse rohkem ja seal ei ole abi sellest, kas tegu on koduse lasketiiruga või mitte,” kirjeldas Kõiv Otepääl valitsevaid olusid.\nKõivu tänavuse hooaja kõrgeim tulemus pärineb Östersundi maailmakarikaetapilt, mil ta saavutas tavadistantsil 21. koha. Selle koha plaanib Kõiv kindlasti Otepääl üle sõita. “Minu eesmärk on võidelda kõrgeimate kohtade nimel,” on Kõiv endas kindel. Olenemata, et IBU karikasari on MK järel tugevuselt teine võistlussari, on kõrged kohad ka siin au sees. “Tase on tugev ning esikümne sõitjad on kõik sellised mehed, kes maailmakarikal end punktidele sõidavad,” lisas sportlane.\nIBU karikasarja Otepää etapp saab alguse 8. märtsil paarissprindi ja segateatevõistlusega. Kõiv asub starti kahel sprindietapil, mis on kavas 9. ja 11. märtsil.\nVõistlused on pealtvaatajatele tasuta.\nAjakava:\n\nKolmapäev, 8. märts\n10.00 Paaristeatevõistlus\n12.30 Segateatevõistlus\nNeljapäev, 9. märts\n10.00 Sprint 7,5km Naised\n13.00 Sprint 10km Mehed\nLaupäev, 11. märts\n10.00 Sprint 7,5km Naised\n13.00 Sprint 10km Mehed\nPühapäev, 12. märts\n10.00 Paaristeatevõistlus\n12.30 Segateatevõistlus\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Juba ülehomme, 8. märtsil antakse start IBU karikasarja viimasele etapile, mis sedapuhku peetakse meie enda koduõuel Otepääl. Kokku võtab võistlustest osa 32 riiki, nende hulgas asub kõrgeid kohti püüdma ka Eesti koondis koosseisus Kauri Kõiv, Johan Talihärm, Tarvi Sikk, Jüri Uha, Hans Kristen Rootalu, Regina Oja, Kristel Viigipuu, Grete Gaim ja Mari Uha.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Vaata läbi uudise pealkiri ja tekst ning loo loov sissejuhatav lause, mis haakub artikli sisuga.\n\n## Pealkiri:\n\nDonbassis jätkub tulistamine, ÜRO kohtus algas Ukraina hagi menetlemine\n\n## Põhitekst:\n\n\"Registreeriti ühtekokku 71 rünnakut. Kaks meie sõjaväelast sai haavata ja üks sai surma,\" ütles pressikeskus esmaspäeva õhtul oma Facebooki kontol.\n\nVarem teatas terrorismivastase operatsiooni (ATO) staap, et möödunud ööpäevaga sai haavata kaks ja viga kolm sõdurit.\n\n\"Kokku tuvastati 54 tulistamisjuhtu. Kaks Ukraina sõdurit sai haavata, kolm vigastada,\" öeldi terroritõrjestaabi pressiteates.\n\nDonbassis on teadmata kadunud 483 ukrainlast, 113 on vangis\n\nUkraina julgeolekuteenistuse andmete kohaselt on Donbassis teadmata kadunuks jäänud 483 ukrainlast, ütles ülemraada aseesimees esmaspäeval.\n\n\"Tänase päeva seisuga on Ida-Ukrainas teadmata kadunuks jäänud 483 ukrainlast, 113 on pantvangis (neist vaid 58 asukoht on meile teada),\" kirjutas Ukraina esindaja Minski läbirääkimiste humanitaaralarühmas Irõna Geraštšenko Facebookis pärast kohtumist Rahvusvahelise Punase Risti juhi Peter Maureriga.\n\nGeraštšenko märkis, et Ukraina pooldab Punase Risti algatust teadmata kadunud isikute otsimiseks lisamehhanismide loomiseks ning kriitilise tähtsusega taristu kaitsmiseks.\n\nUkraina: ÜRO kohtu meetmed kaitsevad tsiviilelanikkonda\n\nEnnetusmeetmed, mida Ukraina nõuab Venemaalt ÜRO Rahvusvahelises Kohtus (ICJ) Venemaa vastutuselevõtmiseks terrorismi ja diskrimineerimise eest, aitavad kaitsta Ukraina tsiviilelanikkonda ja vältida olukorra edasist teravnemist, teatas Ukraina välisministeerium esmaspäeval.\n\n\"Ennetusmeetmed võimaldavad kohtul tõkestada olukorra halvenemine ja kõige tähtsamana kaitsta tsiviilelanikkonda asja arutamiseks vajaliku aja vältel... Nende rakendamine on eriti tähtis arvestades olukorra teravnemist Avdijivkas ja Krimmis,\" teatas ministeerium.\n\n\"Meetmeid nõudes palub Ukraina kohut sundida Venemaa lõpetama rahvusvahelise õiguse rikkumine,\" lisati avalduses.\n\nUkraina pöördus kohtusse hagiga, et sundida Venemaa tagama tõhusat kontrolli piiril, lõpetama relvade müük Ukrainasse, Ukraina tsiviilelanikkonda kahjustavate sissirühmituste toetamine, samuti rahvuslik tagakiusamine okupeeritud Krimmis.\n\nVälisministeerium täpsustas, et reeglina arutab ÜRO kohus ajutiste meetmete rakendamist kiirkorras. \"Oodatavasti langetab kohus otsuse mõne nädala jooksul,\" edastas ministeerium.\n\nMinisteeriumi sõnul arutatakse hagi sisuliselt, sõltumata kohtu otsusest meetmete rakendamise kohta. \"Mõne lähikuu jooksul peab ÜRO kohus määrama poolte protsessidokumentide esitamise tähtajad, seejärel määratakse kuulmised,\" öeldi ministeeriumist.\n\nUkraina esitas 2017. aasta 16. jaanuaril Venemaa vastu hagi ÜRO rahvusvahelisse kohtusse Haagis. Esimesed kuulamised leiavad aset 6.-9. märtsil.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Donbassis sai esmaspäeval mürsurünnakutes surma üks ja haavata kaks Ukraina sõjaväelast, teatas relvajõudude pressikeskus.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe hoolikalt uudise pealkiri ja sisu ning kirjuta artiklile pikk sissejuhatav lause, kasutades oma kujutlusvõimet.\n\n## Pealkiri:\n\nJari-Matti Latvala: mul pole Mehhikos erilisi võiduvõimalusi\n\n## Põhitekst:\n\n\"Ma ei usu, et meil on seal võiduvõimalusi,\" lausus Toyota rooli keerav soomlane. \"Reaalne olukord on see, et me stardime esimesena ja peame teistele teed lahti lükkama. Mullu startis esimesena Sebastien Ogier ja mina seitsmendana ning avapäeva lõpuks edestasin teda 40 sekundiga.\"\n\nMehhiko ralli saab Latvala meelest Toyota jaoks olema kogu hooaja peale kõige raskemaks. \"Kui teistel tiimidel on Mehhikost kogemus olemas, siis meil mitte,\" lausus Latvala. \"Oleme küll tegelenud simulatsiooniga, kuid me ei tea, kuidas asjad reaalselt välja kukuvad.\"\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Hooaja kahe esimese etapi järel autoralli maailmameistrivõistluste sarjas liidrikohta hoidev Jari-Matti Latvala ei usu oma eduvõimalustesse järgmisel nädalal Mehhikos toimuval etapil.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe uudis läbi ning loo sellele fantaasiarikas ja pikk lause, mis võiks uudist tutvustada.\n\n## Pealkiri:\n\nMerkel kutsus säilitama tülis Türgiga rahu\n\n## Põhitekst:\n\n\"Tahan meie Türgi partneritele öelda: räägime avameelselt ja kriitiliselt, kuid peame meeles meie lähedaste suhete erilist tähendust ning säilitame külma pea,\" ütles Merkeli kõneisik Steffen Seibert.\n\nTürgi president Recep Tayyip Erdoğan nimetas eelmisel nädalal Saksamaa keeldu lubada oma ministritel korraldada Saksamaal kampaaniaüritusi \"natslikuks tavaks\".\n\n\"Natsidega võrdlemine on alati absurdne ja kohatu, sest need viivad vaid ühe asjani - natside inimsusevastaste kuritegude pisendamiseni,\" lausus Seibert.\n\nKa Saksa välisminister Sigmar Gabriel rõhutas esmaspäeval vajadust normaliseerida \"äärmiselt pinevad\" suhted Türgiga.\n\nGabriel suhtus skeptiliselt mitme Euroopa Liidu riigi üleskutsetesse kaaluda blokiüleste reeglite kehtestamist välisriikide poliitikute kampaaniaürituste kohta.\n\nTürgi ja Saksamaa suhteid on pingestanud Türgi ministrite soov korraldada Saksamaal ja mujal kampaaniaüritusi enne aprillikuist referendumit presidendi võimu suurendamise üle.\n\n\"Igal riigil on oma arvamus, meil Saksamaal on olukord õiguslikult täiesti selge,\" ütles Gabriel enne EL-i välisministrite kohtumist. \"Minu arvates on kõige olulisem, et kõik kasutaksid olemasolevaid võimalusi suhete normaliseerimiseks.\"\n\nSlovakkia väliministri Miroslav Lajčáki sõnul näitab vastuoluline olukord, et Euroopas pole piisavalt reegleid ja standardeid, mis näitaksid, kuidas kontinendil suhtutakse EL-i mittekuuluvate riikide poliitikute üritustesse.\n\n\"On aeg seda arutada. Minu arvates peaksid reeglid olemas olema. Need oleksid üsnagi piiravad, sest nagu näeme, võib sellest tekkida tohutu kahju.\"\n\nBerliin: Erdoğani natsiviited on vastuvõetamatud\n\nSaksa riigikantselei taunis esmaspäeval Türgi presidenti Recep Tayyip Erdoğani, kes võrdles tema ministritele kehtestatud kihutuskoosolekute keeldu Saksamaal \"natsitavadega\" ning nimetas võrdlust \"täiesti vastuvõetamatuks\".\n\n\"Saksa valitsus teeb selle Türgile täiesti selgeks,\" lubas riigikantselei personaliülem Peter Altmaier Saksa rahvusringhäälingule ARD. \"Pole mingit põhjust, miks me peaksime lubama end selle teemaga seoses sarjata.\"\n\nMitme Saksa piirkonna kohalikud võimud keelasid nädalavahetusel Türgi ministrite kampaaniaüritused Türgi presidendi võimu laiendamise toetuseks eelseisval referendumil.\n\nOtsus tõi kaasa president Erdoğani terava kriitika.\n\n\"Teie tegevus ei erine natside praktikast minevikus,\" ütles Erdoğan naiste meeleavaldusel Istanbulis enne 16. aprilli rahvahääletust põhiseadusmuudatuste üle, mis laiendaksid presidendi volitusi.\n\n\"Ma arvasin, et (natside praktika) on ammu selja taha jäetud. Me eksisime,\" lausus ta.\n\nBelgia välisminister nimetas Erdoğani Saksa-süüdistusi \"totruseks\"\n\nBelgia välisminister Didier Reynders nimetas esmaspäeval \"totruseks\" Türgi presidendi süüdistust Saksamaa \"natslikes tavades\" pärast Saksa kohaliku omavalitsuse otsust mitte lubada Türgi ministril piirkonnas kampaaniat teha.\n\nReynders ütles Euroopa Liidu välisministrite kohtumisel, et Belgia ei ole saanud taotlusi Türgi ametiisikute kampaaniaürituste korraldamiseks, ent kui need peaksid laekuma, peavad küsimuse otsustama kohalikud omavalitsused lähtudes julgeolekukaalutlustest.\n\n\"Mõistan hukka härra Erdoğani reaktsiooni. On totter öelda midagi sellist Saksamaa kohta,\" ütles Belgia välisminister. \"See viide puudutas minevikku, praegu ei ole Saksamaa tegelikkus selline ja me oleme selles veendunud.\"\n\nNeljas Saksa linn tühistas Türgi ministri kihutuskoosoleku\n\nEsmaspäeval selgus, et Türgi valitsusliikme kavandatud kihutuskoosoleku president Erdoğani volitusi laiendava referendumi toetuseks on keelanud ära juba neljas Saksa linn.\n\nHamburgi politsei teatas esmaspäeval, et hoones, kus Türgi välisminister Mevlüt Çavuşoğlu kavatses teisipäeval esineda, \"avastati tõsised puudused tuleohutusnõuete täitmisel ja selle kasutamine keelati otsekohe\".\n\nEnne seda olid Türgi ministrite kampaaniaürituste ärajätmisest erinevatel põhjustel teatanud Köln, Gaggenau ja Frechen.\n\nGabriel: EL ei ole huvitatud Türgi ittatriivimisest\n\nSaksa välisminister Sigmar Gabriel märkis esmaspäeval, et Euroopa Liidu riikide huvides on mitte lasta NATO partneril Türgil \"kaugemale itta triivida\".\n\nGabriel ütles pärast EL-i välis- ja kaitseministrite kohtumist, et see on üks põhjus, miks diplomaatiline tüli Türgi poliitikute kavandatud kampaaniaürituste pärast Euroopa riikides vajab deeskaleerimist.\n\n\"Isegi ajal, mil Türgis valitses sõjaväeline diktatuur, ei soovinud keegi seada kahtluse alla selle liikmesust NATO-s. Praegu on põhjused samad: me ei soovi Türgi triivimist vales suunas,\" sõnas Saksa välisminister.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Saksamaa liidukantsler Angela Merkel kutsus esmaspäeval säilitama eskaleeruvas tülis Türgiga rahu.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe uudis läbi ja pane oma kujutlusvõime tööle, et välja mõelda üks korralik sissejuhatav lause sellele loole.\n\n## Pealkiri:\n\nKeskerakond nimetas Haabersti esinumbriks Viktor Vassiljevi\n\n## Põhitekst:\n\n\"Viktor Vassiljev on tugevalt panustanud Tallinna ja Haabersti linnaosa arengusse pikaaegse linnavolikogu liikme ning linnaosavanemana. Ta on sama jõuliselt Eesti inimeste heaolu eest seisnud ka riigikogu sotsiaalkomisjonis töötades. Haabersti inimesed hindavad Viktor Vassiljevit väga kõrgelt, mida tõestavad tema varasemad valimistulemused. Ta on pälvinud Haabersti ringkonnas kõrgeima toetuse kahtedel viimastel kohalikel valimistel,“ tunnustas Keskerakonna esimees Jüri Ratas.\n\nVassiljev on enda sõnul Haaberstit alati meeles pidanud ka pärast linnaosa vanema ametit riigikogulasena. Ta rõhutas, et ta ei ole peibutuspart, vaid ta on Haabersti patrioot. \"Kandideerin sellepärast, et selle linnaosa ja inimeste käekäik on mulle aastaid olnud lähedane. Olen linnaosa vanema ja riigikogulasena püüdnud Tallinna kõige ilusama linnaosa elule alati kaasa aidata,“ märkis Vassiljev.\n\nTa lisas, et Haabersti elanikud on ta valinud riigikokku ning teda usaldanud. \"Nüüd, kui riigikogu liikmed saavad olla ka volikogu liikmed, on mul valituks osutudes võimalus veelgi enam Haabersti elu ja arengu eest seista,“ ütles Vassiljev.\n\nHaabersti linnaosa vanem Marek Jürgenson sõnas, et Vassiljev on läbi aastate toetanud Haabersti arengut, mitte ainult sõnade, vaid ka tegudega, näiteks niinimetatud katuserahade kaudu. \"Koostöös linnaosaga on Vassiljevi teeneks nii mõnegi virgestusala loomine, Haabersti Vaba Aja Keskuse ümberehitus ja noortekeskuse remont ning muidugi skate parki rajamine linnaossa,\" tõi Jürgenson näiteid.\n\nVarasemalt on Keskerakond nimetanud Mustamäe ja Lasnamäe ringkonna esinumbrid. Mustamäe esinumbrina läheb kohalike omavalitsuste valimistele vastu Tallinna tegevlinnapea Taavi Aas ning Lasnamäel abilinnapea Mihhail Kõlvart.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Esmaspäeval toimunud Keskerakonna Tallinna Nõukogus valiti oktoobris toimuvate valimiste esinumbriks endine linnaosa vanem ja praegune riigikogu liige Viktor Vassiljev.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe uudis läbi ning loo sellele fantaasiarikas ja pikk lause, mis võiks uudist tutvustada.\n\n## Pealkiri:\n\nPariis - Nice’i velotuuril läks etapivõit Colbrellile, Kangert 94.\n\n## Põhitekst:\n\nSarnaselt eilsele etapile oli tänagi rattureid saatmas külm vihm ja tugev tuul. Etapi keskel oli taas peagrupp juppideks lõhutud küljetuule poolt, kuid etapi teises pooles õnnestus paaril grupil uus umbes 70-meheline peagrupp tekitada, vahendas Rattauudised.ee.\n\nKuigi viimastel kilomeetritel prooviti korduvalt õnne äraminekutega, selgus võitja ikkagi grupifinišis. Colbrelli alustas sprinti esimesena ning kellelgi ei õnnestunud tema tuulest välja tulla. Teise koha sai sakslane John Degenkolb (Trek-Segafredo) ja kolmas oli eilse etapi võitnud prantslane Arnaud Démare (FDJ).\n\nKangert lõpetas sõidu grupis, mis kaotas võitjale 14.16 ning sai kirja 94. koha. Samas grupis lõpetas ka tunamullune üldvõitja Richie Porte (BMC), kes on nüüd suurest mängust väljas.\n\nKokkuvõttes jätkab liidrina Démare. Teist kohta hoiab Julian Alaphilippe (Quick-Step Floors) ning kolmandaks tõusis väga aktiivselt sõitnud belglane Philippe Gilbert (Quick-Step Floors). Kangert kaotab liidrile 30 minutit ja on 104. kohal.\n\nHomme on tuuril kavas natuke künklikuma lõpuosaga 190 kilomeetri pikkune etapp. Velotuur lõpeb pühapäeval.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Prantsusmaal jätkuva maineka Pariis - Nice’i velotuuri täna sõidetud teise etapi võitis grupifinishis itaallane Sonny Colbrelli (Bahrain Merida Pro Cycling Team). Tanel Kangert (Astana) sai 94. koha.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe uudis läbi ning loo sellele fantaasiarikas ja pikk lause, mis võiks uudist tutvustada.\n\n## Pealkiri:\n\nFlora naiskonna väravavahil on kolm mängueelset rituaali\n\n## Põhitekst:\n\n\"Mul on putsakotis väike lukuga sahtel, kus sees on mõned väiksed tähendusega meened. Alati mängupäeva hommikul võtan need välja ja räägin nendega, kuidas täna mängida tahan, millel on põhirõhk jms,\" vahendas Soccernet.ee Ploompuu sõnu.\n\n\"Teiseks sirvin ma oma jalgpallivihikut. Kui ma mängima hakkasin, võtsin endale ühe vihiku, kuhu olen kirjutanud erinevatest mänguolukordadest, mõned inspireerivad laused ja palju muud. Ning kolmandaks pakin oma spordikoti kindla süsteemi järgi valmis. Pärast mida olen mänguks täielikult valmis!\"\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Tallinna Flora jalgpalliklubi naiskonna väravavahil Mari-Ann Ploompuul (18) on kolm mängueelset rituaali.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Pärast artikli pealkirja ja põhiteksti lugemist kasuta oma loovust, et koostada sisutihe ja pikk sissejuhatav lause.\n\n## Pealkiri:\n\nKultuurikomisjon asub nimetama ERR-i nõukogusse uusi eksperte\n\n## Põhitekst:\n\n\"Tänavu 7. mail lõpevad kolme Eesti Rahvusringhäälingu nõukogu eksperdist liikme volitused, mistõttu on kultuurikomisjon asunud tegema ettevalmistusi uute liikmete nimetamiseks. Oleme ERR-i nõukoguga ühel meelel, et nimetatavad eksperdid tuleb leida traditsioonilise meedia, digitaalse meedia, rahanduse ja ringhäälingu ühiskondliku rolli heade asjatundjate seast,\" ütles kultuurikomisjoni esimees Aadu Must.\n\nERR-i nõukogusse kuulub üks esindaja igast riigikogu fraktsioonist riigikogu koosseisu volituste lõppemiseni ja neli eksperti rahvusringhäälingu tegevusvaldkonna tunnustatud asjatundjate hulgast, kelle volituste tähtaeg on viis aastat.\n\n7. mail lõpevad ERR-i nõukogu liikme volitused Mart Luigel, Rain Tammel ja Agu Uudelepal. Uue meedia valdkonna eksperdi Pille Pruulmann-Vengerfeldti volitused kehtivad 2020. aastani.\n\nERR-i nõukogu liikmed nimetab riigikogu kultuurikomisjoni ettepanekul.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Riigikogu kultuurikomisjon otsustas alustada ettevalmistusi, et määrata Eesti Rahvusringhäälingu (ERR) nõukogusse uued eksperdid. Komisjon ootab kandidaate 30. märtsiks.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe uudis läbi ja pane oma kujutlusvõime tööle, et välja mõelda üks korralik sissejuhatav lause sellele loole.\n\n## Pealkiri:\n\nServiti võõrustab käsipalliliigas Viimsit ja Kehra Viljandit\n\n## Põhitekst:\n\nKlubid saavad vaheturniirile kaasa pooled eelmisest kolmest ringist teenitud punktid, mis vajadusel ümmardati täisarvuks ülespoole.\nSeega mängivad vaheturniiril nelja tugevama võistkonna seas Põlva Serviti (16 punkti), HC Kehra/Horizon Pulp&Paper (14 punkti), Viimsi/Tööriistamarket (13 punkti) ja Viljandi HC (12 punkti). Tagumises kolmikus madistavad HC Tallas (4 punkti), SK Tapa (3 punkti) ja Aruküla (2 punkti).\nVaheturniiri avavooru telemäng peetakse kolmapäeval Kehras, kui HC Kehra/Horizon Pulp&Paper võõrustab Viljandi HC-d.\n7.03 (kell 19.00) Aruküla Põhikool: Aruküla - SK Tapa\nOmavahelised mängud. 1. ring: 25:26; 2. ring: 19:24; 3. ring: 26:25\nAruküla võõrustab vaheturniiri avaringis SK Tapat. Kodumeeskonna peatreener Toivo Järv tõdes kohtumise eel, et meeskonnal on sisu näitamise aeg käes ja teisipäevane kohtumine on mõlema meeskonna jaoks üks hooaja tähtsamaid.\n\"Kui me selle kohtumise kaotame, on juba väga keeruline veerandfinaali pääseda,\" sõnas Järv ja uskus, et tema hoolealuste konditsioon on hea. Möödunud nädalal anti kõva lahing HC Kehra/Horizon Pulp&Paperile. \"Meeskond tundub valmis olevat.\"\nTapa peatreener Elmu Koppelmann sõnas, et eelmises voorus suutsid tema hoolealused Viljandi vastu ligemale 50 minutit korralikul tasemel mängu näidata. \"Meil on olnud sel hooajal probleeme väravavahist mööda viskamisega. Loodetavasti läheb teisipäeval paremini.\"\n8.03 (kell 19.00) Mesikäpa Hall: Põlva Serviti - HC Viimsi/Tööriistamarket\nOmavahelised mängud. 1. ring: 41:23; 2. ring: 26:33; 3. ring: 33:27\nKolmanda ringi viimastes voorudes nõrgemate meeskondade üle kindlaid võite noppinud Serviti sai tugevama vastasega üle pika aja jõudu katsuda nädalavahetusel, kui Balti liigas alistati Dobele Tenax.\n\"Mulle endale tugevate mängude paus väga hästi ei mõjunud. Balti liiga mäng oli ikka päris kandiline nii mul kui kogu võistkonnal,\" sõnas Serviti mängumees Kristjan Muuga ja lisas, et tiitlikaitsja seisundist peab õige pildi andma siiski kolmapäevane mäng.\nServiti on sel hooajal korra Viimsi/Tööriistamarketile ka kaotanud, kuid Muuga uskus, et kodusaalis nad külalistel end üllatada ei luba.\nViimsi/Tööriistamarketi peatreener Ain Pinnonen sõnas, et tema hoolealuseid painab taas \"Põlva gripp\". \"Mihkel Vaher ja Priidik Neps jäävad kindlasti eemale. Rail Ageni ja Aleksander Oganezovi kohta ei oska veel öelda,\" loetles Pinnonen meeskonna laatsareti.\nPinnonen lisas, et kui tema hoolealused suudavad tugevat kaitset mängida, on võimalik Servitile vastu hakata. \"Kui kaitse ei pea, siis tulevad põlvakad kiiresti meile selga.\"\n8.03 (kell 19.00) Kehra Spordihoone: HC Kehra/Horizon Pulp&Paper - Viljandi HC\nOmavahelised mängud. 1. ring: 17:25; 2. ring: 24:20; 3. ring: 20:21\nKolmanda ringi järel teist kohta hoidva HC Kehra/Horizon Pulp&Paperi peatreener Indrek Lillsoo kurtis, et nädalavahetuse Balti liiga kohtumised jätsid paar tema hoolealust vigastuspausile ning meeskond on reisimisest väsinud.\n\"Samas on Viljandi samas seisus. Kolmapäevaks tuleb nädalavahetusest välja puhata. Usun, et läheb võrdseks ja kõvaks andmiseks,\" sõnas Lillsoo ja ütles, et ei julge võitjat ennustada.\nKa Viljandi loots Marko Koks sõnas, et taastumine on kolmapäevase kohtumise võtmesõna. Lisaks lootis ta, et meeskond suudab rünnakuid edukalt lõpetada. \"Sel hooajal on selgelt näha olnud, et kui realiseerimisega hätta jääme, on meil Kehra vastu raske.\"\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Eesti meeste käsipallimeistrivõistlustel tehakse sel nädalal algust vaheturniiriga, kus omavahel mängivad kolme ringi järel nelja esimest ja kolme tagumist kohta hoidnud võistkonnad.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe hoolikalt uudise pealkiri ja sisu ning kirjuta artiklile pikk sissejuhatav lause, kasutades oma kujutlusvõimet.\n\n## Pealkiri:\n\nMadridi Real sai Hispaania meistrivõistlustel kolmanda järjestikuse kaotuse\n\n## Põhitekst:\n\nTeisel kohal olev Vitoria Baskonia võttis aga neljanda järjestikuse võidu, saades kodus 71:63 (11:12, 18:13, 20:18, 22:20) jagu Reali järel neljandat positsiooni hoidvast Valenciast.\n\nEsikuuikusse mahtuvatest meeskondadest oli veel Barcelona kodus 73:70 (14:15, 24:18, 16:22, 19:15) üle Murciast ning Malaga Unicaja võõrsil 74:63 (8:15, 21:13, 22:19, 23:16) Bilbaost.\n\nEsikuuiku moodustavad Tenerife 17, Vitoria 16, Real, Valencia ja Barcelona 15 ning Malaga 14 võiduga. Tenerife ja Vitoria on pidanud 22 ning ülejäänud neli meeskonda 21 kohtumist.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Valitsev Hispaania korvpallimeister Madridi Real sai kolmanda järjestikuse kaotuse, kui jäi võõrsil 64:75 (24:26, 13:17, 15:14, 12:18) alla liidrile Tenerifele.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Pärast artikli pealkirja ja põhiteksti lugemist kasuta oma loovust, et koostada sisutihe ja pikk sissejuhatav lause.\n\n## Pealkiri:\n\nLeverkuseni Bayer palkas peatreeneriks endise Türgi koondislase\n\n## Põhitekst:\n\nMullune pronks Leverkusen on tänavu 23. vooru järel 30 punktiga kümnendal kohal. Kogu hooaja keskmike hulgas veetnud Bayer on kaotanud kaks viimast kohtumist. Enne allajäämist Dortmundile tunnistati kodus Mainzi 2:0 paremust. Meistrite liigas on jõutud kaheksandikfinaali, kus avakohtumises kaotati Madridi Atleticole omal väljakul 2:4.\n\n42-aastane Saksamaal Stuttgardis sündinud poolkaitsja Korkut esindas Türgi koondis 42 korda ning lõi nendes kohtumistes ühe värava. Klubitasandil on mees kandnud Stuttgarter Kickersi, Istanbuli Fenerbahce, Real Sociedadi, Espanyoli, Istanbuli Besiktase ja Genclerbirligi särki. Peatreenerina on ta töötanud Hannoveris ning Kaiserslauternis.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Saksamaa jalgpallimeistrivõistluste kõrgliigaklubi Leverkuseni Bayer vallandas pärast 2:6 kaotust Dortmundi Borussiale meeskonna peatreeneri Roger Schmidti ning asendas ta türklase Tayfun Korkutiga.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe hoolikalt uudise pealkiri ja sisu ning kirjuta artiklile pikk sissejuhatav lause, kasutades oma kujutlusvõimet.\n\n## Pealkiri:\n\nJustiitsministeerium: sisekaitseakadeemia kolimine parandaks õppejõudude rotatsiooni\n\n## Põhitekst:\n\n\"SKA õppejõudude tuumiku moodustavad siseturvalisuse eest vastutavate teenistuste ametnikud. Rakenduskõrgkoolina peab SKA normaalne mehitamine põhinema õppejõudude rotatsioonil ning asutused, kelle töötajaid SKA välja õpetab, peaksid seda toetama. Pikaajaliselt rakenduskõrgkoolis töötanud õppejõud kaotavad oma praktilise kvalifikatsiooni. Õppekvaliteedi tagamise seisukohast ei ole otstarbekas, kui SKA õppejõud töötavad ilma praktilisel tööl käimata kauem kui 5-10 aastat. Rotatsioonisüsteemi väljaarendamine oleks vajalik ka siis, kui kool jääks tegutsema Tallinna. Õppejõudkonda ei saa komplekteerida töötajatega, „kes on organisatsioonis juba ammendunud ja läbi põlenud“, nagu seda paiguti praktiseeritud on,\" seisab justiitsministeeriumi analüüsis.\n\nMemorandumi järgi on sisekaitseakadeemiale Ida-Virumaal vajalike ehitiste ettevalmistamiseks kuluv aeg on piisavalt pikk, et suunata need õppejõud, kes mingil põhjusel ei saa Ida-Virumaale ümber asuda, tööle muudele sobivatele ametikohtadele Harjumaa sisejulgeolekuasutustes. Samuti on see aeg piisav uute Ida-Virumaale asuda soovivate töötajate värbamiseks ja motiveerimiseks. Lisaks, kui praegu on osakoormusega õppejõutöö olnud Tallinna ametnike enesestmõistetav privileeg, siis tulevikus saaks sel moel innustada inimesi asuma tööle ka Ida prefektuuri.\n\n\"Kindlasti ei peaks SKA õppetegevust Narvas üles ehitama Tallinnas töötavate sisejulgeolekuametnike niinimetatuyd pendelrändele. Et suurendada inimeste motivatsiooni püsivamalt Ida-Virumaale ümber asuda, peaksid kõik kolimisega seotud rahalised hüved kajastuma inimeste palgas, mitte näiteks transpordikompensatsioonis. Lisaks ei ole otstarbekas nn tööandja eluruumide ehitamine selle projekti raames, kuna Narva kinnisvaraturg võimaldab erinevate eluruumide leidmist. Transpordi- ja eluruumikulude kompenseerimise asemel teeme ettepaneku suurendada palgalisa 30 protsendilt 40-le,\" leiab justiitsministeerium.\n\nKadettide tase ei muutuks\n\nÜhtlasi jõudis justiitsministeerium järeldusele, et sisekaitseakadeemia Narva kolimisega ei muutu kadettide tase, kui nende valiku põhimõtteid ei muudeta ning jätkatakse ja arendatakse eelkoolitust üldhariduskoolides. \"Kuigi SKA kolimise vastases kampaanias on püütud väita vastupidist, ei kinnita olemasolevad uuringud raskusi õppurite leidmisel Ida-Virumaal asuvasse õppeasutusse. SKA-sse sisseastujate seas 2013. aastal tehtud uuringu kohaselt pidas kooli asukohta oluliseks kõigest 15 protsenti vastajatest ja alla veerandi ütles, et ei soovi Ida-Virumaale minna. Ent mitu aastat akadeemias õppinud noorte küsitlemisel kinnitas juba kolmveerand neist, et Ida-Virumaale ei oleks nad kooli tulnud. See tähendab, et tolleaegne kool õpetas tulevased ametnikud suhtuma piirkonnas töötamisse negatiivselt,\" leidis justiitsministeerium tänavu jaanuaris.\n\nMemorandumi koostajad prognoosisid, et soovi sisekaitseakadeemiasse õppima minna tõstab kindlasti ka koolile sobiva hoonestuse rajamine Ida-Virumaale. \"Arvestades, et koolis toimuv ettevalmistus moodustab üksnes väikese osa tulevaste ametnike karjäärist, ei eelda kooli asukoht veel õppuri otsustust piirkonda tööle ja elama jääda, kuid samas näitab praktika, et paljud ettevalmistusteenistuse käigus piirkonda tulnud õppurid seda siiski teevad.\"\n\nTõsiseltvõetavaks vastuargumendiks ei saa justiitsministeeriumi hinnangul pidada ka väidet, et sisekaitseakadeemia hakkaks Ida-Virumaal paiknemise korral ette valmistama riigile vähem lojaalseid ametnikke. \"Kooli asukoha muudatusega ei peaks toimuma kandidaatide taustakontrolli nõrgenemine ega keeleoskusnõuete alandamine. Selline tagajärg oleks võimalik ainult kooli äärmiselt halva ja hoolimatu juhtimise tingimustes. Küll aga võimaldaks kohalikes sisejulgeolekuasutustessel viisil piirkonda toodud ametnike rakendamine asjatundlike ja lojaalsete töötajate osakaalu suurendada,\" seisab memorandumis.\n\nJustiitsministeerium arvutas jaanuari keskel, et kui Väike-Maarja õppekeskuse säilitamise korral kuluks Narva uue õppehoone rajamiseks ligi 27 miljonit eurot, muudele taristuskuludele läheb kolm miljonit, ühiselamu rajamiseks 11,2 miljonit ning autodroomi, taktikalinnaku ja muude õppetööks vajalike rajatiste ehitamiseks ligi kuus miljonit eurot. Kui arvestada, et Tallinnas Kase tänava krundi realiseerimisest tuleks tagasi 12 miljonit ning ASTRA meetmest 15 miljonit, oleks esmainvesteeringu maht ligi 20,5 miljonit eurot.\n\nTeise variandina arvutas justiitsministeerium kulu olukorras, kus säilitatakse nii Väike-Maarja kui ka Paikuse õppekeskus ja rajatakse Narva uus hoone. Sellisel juhul tuleks riigil panustada lõppkokkuvõttes ligi 9,6 miljonit eurot, ülejäänud kulud katab taas Astra meede ja Kase tänava kinnistu müük.\n\nKolmanda variandina analüüsis justiitsministeerium olukorda, kus säilitatakse olemasolevad üksused, ka enamus Kase tänava kinnistust, ning rajatakse Narva uus õppehoone. Sellisel juhul tuleks riigil endal juurde panustada ligi 10,3 miljonit eurot.\n\nSiseministeeriumi analüüs\n\nSiseministeerium analüüsis jaanuaris kolme kolimisvarianti. Neist esimene kätkeks endas akadeemia tarvis täiesti uue õppekompleksi rajamist Narva ligi 850 kadetile, seal hulgas Väike-Maarja õppekompleksi säilitamist ning Paikuse politseikooli sulgemist. Sellisel juhul arvutas siseministeerium ühekordse investeeringu vajaduseks ligi 62,7 miljonit eurot ja puuduolevaks rahastuseks ligi 37,7 miljonit eurot. Püsikulude kasvuks hindas aga ministeerium vähemalt 2,6 miljonit eurot aastas. Sealjuures ei ole kulu sisse arvestatud kinnistu maksumust, kuna memorandumi koostaja eeldas, et riik leiab mõne enda omandis oleva maatüki, kuhu akadeemia viia. Samas märkisid memorandumi koostajad, et teadaolevalt riigile kuuluvaid selliseid kinnistuid praegu Narvas ei ole, mis tähendab, et vajaliku kinnistu peaks looma läbi üldplaneeringut muutva detailplaneeringu koostamise.\n\nTeise variandina analüüsis siseministeerium võimalust, et Narva rajatakse SKA õppekompleks ligi 700 kadetile ning säilitatakse nii Väike-Maarja kui ka Paikuse õppekompleksid. Siis oleks ühekordse investeeringu suurus ligi 35,9 miljonit eurot, puudu oleks rahastuseks 10,9 miljonit eurot ning iga-aastane püsikulu kasvaks senisega võrreldes ligi 2,1 miljoni euro võrra.\n\nKõige odavam variant oleks jaanuarikuise memorandumi koostajate hinnangul suuremahulise praktikabaasi ja täienduskoolituse õppekompleksi loomine Narva, sealjuures Tallinna , Väike-Maarja ja Paikuse õppekomplekside säilitamine. Ühekordse investeeringu suurus oleks sellisel juhul 2,14 miljonit eurot, mille võimalik katteallikas oleks Tallinna Kase tänava õppekompleksi kinnistu võõrandamine kuni viie hektari ulatuses. Püsikulud kasvaksid aastas vaid 0,12 miljoni euro võrra.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Kui siseministeeriumi osalusel jaanuaris koostatud memorandum tõi sisekaitseakadeemia (SKA) Narva kolimise asjus välja peamiselt riske, siis samal ajal justiitsministeeriumis koostatud analüüs leidis kolimises hulga positsiivseid nüansse, näiteks õppejõudude loomuliku roteerumise käivitumist.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe artikli pealkirja ja sisu. Kasuta oma loomingulisi võimeid, et koostada detailne ja põhjalik ühelauseline sissejuhatus sellele uudisele.\n\n## Pealkiri:\n\nPetter Northug: tunnen ennast idioodina\n\n## Põhitekst:\n\n\"Kui meenutan kõrgmäestikulaagrit ja sellele järgnenud kümnepäevast tsüklit, siis tunnen ennast idioodina,\" ei varjanud Northug. \"Sellistest lapsikutest vigadest tuleb hoiduda. Tänavu pole ma mingit taset saavutanud ning seetõttu pean midagi muutma.\"\n\nNorthug ei süüdista ainult ennast, vaid vaatab ka treener Stig Rune Kveeni poole, kes on norralasega koostööd teinud kolm aastat. \"Muidugi olen ka mina ebaedus vastutav, kuid Petter ise treenis ennast üle,\" ütles Kveen, kes ei osanud oma tulevikku ennustada. \"Tiim Northugis pole midagi kindlat.\"\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Lahtis toimunud maailmameistrivõistluste sprindis viienda ja maratonis kaheksanda koha pälvinud Norra murdmaasuusataja Petter Northug tunnistas, et hooajaks ettevalmistumisel sai tehtud vigu.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe artikli pealkirja ja sisu. Kasuta oma loomingulisi võimeid, et koostada detailne ja põhjalik ühelauseline sissejuhatus sellele uudisele.\n\n## Pealkiri:\n\nTiitlikaitsja ja uustulnukad alustasid MLS-i uut hooaega kaotusega\n\n## Põhitekst:\n\nMullune meister Seattle Sounders jäi avavoorus võõrsil 1:2 alla Houston Dynamosele. Tänavu liigaga liitunud Minnesota United kaotas hooaja esimeses mängus Portlandis tunamullusele meistrile Timbersile 1:5 ning Atlanta United pidi kodus tunnistama New York Red Bullsi 2:1 paremust.\n\nTeised tulemused: Colorado Rapids - New England Revolution 1:0, DC United - Kansas City Sporting 0:0, San Jose Earthquakes - Montreal Impact 1:0, Columbus Crew - Chicago Fire 1:1, Los Angeles Galaxy - Dallas 1:2, Salt Lake'i Real - Toronto 0:0, Vancouver Whitecaps - Philadelphia Union 0:0, Orlando City - New York City 1:0.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Põhja-Ameerika jalgpalliliiga MLS-i uus hooaeg algas tiitlikaitsjale ja debütantidele kurvalt.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe artikli pealkiri ja sisu, seejärel loo pikk ja põnev lause, mis võiks olla artikli sissejuhatus.\n\n## Pealkiri:\n\nMaapõuepoliitika visioon aastani 2050 lüüakse peagi lukku\n\n## Põhitekst:\n\nStrateegiaga võetakse eesmärk kasutada maapõue ja seal leiduvaid loodusvarasid Eesti ühiskonnale suurimat väärtust looval moel, arvestades keskkonnaalaseid, sotsiaalmajanduslikke, geoloogilisi ja julgeoleku aspekte.\n\nStrateegia koostati, sest maapõue valdkond seni olnud tervikliku strateegiata, mis oleks aidanud hoida nii lühi- kui pikaajalist visiooni, selgitas keskkonnaministeeriumi asekantsler Ado Lõhmus Vikerraadio saates \"Reporteritund\".\n\nEesti mäetööstuse ettevõtete liidu juht Rein Voog ütles, et tootjate seisukohalt on tervitatav, et riik esimest korda tunnustab, et mäetööstusel oma roll majanduses ja riigil on varad, mida saab tulevikus hakata kasutama.\n\n\"Millal, ei oska keegi öelda. Aga vähemalt me fikseerime ära, et meil on midagi olemas. See, kas hakkame kasutama 5, 50 või 150 aasta pärast, on iseasi,\" ütles Voog.\n\nEesti Keskkonnaühenduste Koja esindaja Kristjan Piirimäe on välja toonud, et Eesti majanduse edendamine ressursitõhususe ja keskkonnahoiu suunas on halvim Euroopas. Ta leidis, et praegu välja pakutud maapõuepoliitika eelnõu ei tee katset olukorda parandada, vaid pigem soosib vanaviisi jätkamist.\n\nKuula \"Reporteritunni\" väitlust:\n\nMaapõuepoliitika põhialustes sõnastatavad peamised arengusuunad on:\n\nMaapõue ja seal leiduvaid loodusvarasid uuritakse piisavas mahus, tegemaks valdkonnas teadmuspõhiseid ning majanduslikult, sotsiaalselt ja keskkonnakaitseliselt kaalutletud otsuseid.\n\nMaapõuealane õppe-, teadus-, ja arendustegevus on korraldatud eesmärgipäraselt nii avaliku kui ka erasektori vajadusi arvestades.\n\nMaapõue ressursside uurimine ja kasutamine toimub vastuvõetavate keskkonna- ja sotsiaalsete mõjudega säästlikult ning jätkusuutlikult, kasutades innovaatilisi tehnoloogiaid. Maavarade kasutuse suunamisel tagatakse ringmajanduse põhimõtetest lähtuvalt maavara majanduslikult otstarbekas ning säästlik kasutamine minimaalsete kadude ja jäätmetega.'\n\nSuurima kasutuselevõtu potentsiaaliga ressursid on ajakohaselt hinnatud ning töötlemise väärtusahelat pikendavate ja majandusse panustavate ressursside kasutuselevõtt on riigi poolt soositud, arvestades seejuures ka keskkonna- ja sotsiaalpoliitilisi eesmärke. Riigil on selge ülevaade kohalike ressursside ja nende töötlemisportsesside rahvusvahelisest konkurentsivõimest.\n\nRiigi roll ja ülesanded maapõue uurimise ja kasutamise suunamisel on selgelt määratletud ning nende täitmine toimub läbi valdkonda koordineeriva riigiasutuse ja teistes asjakohastes struktuurides tõhusalt ning paindlikult.\n\nRiik saab maapõue ressursside kasutamisest õiglast tulu, tagades seejuures nii projektide jätkusuutlikkuse kui ka ressursside kasutamisega seotud välismõjude asjakohase kompenseerimise. Riigitulust saavad hüvesid ka tegevusest otseselt mõjutatud isikud ja kohalikud omavalitsused.\n\nMaapõue ressursside uurimise ja kasutamise korraldus ning ruumiline planeerimine toimivad kooskõlas, samuti on tagatud maapõue kasutamise järgselt maa ja maapõue korrastamine arvestades piirkonna arengut.\n\nAvalikkust informeeritakse maapõue kasutamisega seotust pidevalt ja objektiivselt ning tulemused hoitakse kättesaadavad. Riik soodustab maapõue kasutajate ja sellest mõjutatud isikute aktiivset omavahelist suhtlust ning koostööd.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Keskkonnaministeerium on valmis ligi kaks aastat koostatud visioondokumendi \"Maapõuepoliitika põhialused aastani 2050\" viimaks riigikogule esitama.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Tutvu uudise pealkirja ja põhisisuga. Kasuta neid fakte, et luua pikk ja sisutihe lause, mis toimib loo sissejuhatusena.\n\n## Pealkiri:\n\nPittsburgh Penguins tuli välja kolmeväravalisest kaotusseisust\n\n## Põhitekst:\n\nColumbus Blue Jackets sai viimasest kuuest mängust neljanda võidu, kui alistas New Jersey Devilsi 3:0. Blue Jacketsi puurisuul seisnud Sergei Bobrovski tõrjus kõik 20 pealeviset. Devilsile oli see seitsmendaks järjestikuseks kaotuseks.\n\nCalgary Flamesi esimesest viiest pealeviskest neli leidsid tee New York Islandersi väravasse, mis aitasid kanadalased numrbitega seitsmenda järjestikuse võiduni.\n\nLäänekonverentsi liider Minnesota Wild sai 3:1 jagu mullusest finalistist San Jose Sharksist. Vancouver Canucksi 2:1 võidumängus Anaheim Ducksi üle kerkis Kanada klubi kangelaseks väravavaht Richard Bachman, kes tõrjus 43 pealeviset.\n\nTulemused:\n\nCalgary - NY Islanders 5:2\nNew Jersey - Columbus 0:3\nPittsburgh - Buffalo 4:3\nMinnesota - San Jose 3:1\nAnaheim - Vancouver 1:2\nArizona - Carolina 1:2\nColorado - St. Louis 0:3\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Jäähokiliigas NHL jäi tiitlikaitsja Pittsburgh Penguins kodus Buffalo Sabresi vastu avakolmandikul 0:3 kaotusseisu, kuid võitis 4:3.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe uudis läbi ja pane oma kujutlusvõime tööle, et välja mõelda üks korralik sissejuhatav lause sellele loole.\n\n## Pealkiri:\n\nUEFA jättis Soome jalgpallitähe karistuse jõusse\n\n## Põhitekst:\n\nSoome koondise ja Moskva CSKA poolkaitsja põrus eelmise aasta sügisel dopingukontrollis kokaiiniga ning peab nüüd olema 2018. aasta 5. oktoobrini palliväljakutelt eemal.\n\nJeremenko ei nõustu UEFA karistusega ja kavatseb selle edasi kaevata rahvusvahelisse spordiarbitraaži kohtusse CAS.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Euroopa jalgpalliliidu UEFA distsiplinaarkomisjon ei rahuldanud Roman Jeremenko kaebust ja jättis mehe kaheaastase võistluskeelu jõusse.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Süvene uudise pealkirja ja sisu ning kirjuta sellele loole sisukas ja informatiivne sissejuhatus, mille pikkus on üks lause.\n\n## Pealkiri:\n\nEL-i kaitseministrid toetasid sõjalise juhtimisstruktuuri loomist\n\n## Põhitekst:\n\n\"Täna otsustasime luua sõjalise planeerimis- ja juhtimisvõime peakorteri (MPCC - Military Planning Conduct and Capability facility), mis hakkab juhtima EL-i sõjalisi väljaõppemissioone,\" ütles EL-i välispoliitikajuht Federica Mogherini ajakirjanikele.\n\nTema sõnul toetasid uue sõjalise struktuuri loomist kõigi 28 liikmesriigi välis- ja kaitseministrid konsensuslikult.\n\nSaksa kaitseminister Ursula von der Leyen ütles, et EL-i kaitseministrid \"asutasid või panid liikuma protsessi Euroopa välismissioonide juhtimiskeskuse loomiseks\".\n\nMogherini sõnul võimaldab uus struktuur senisest \"tõhusamat lähenemist pooleliolevatele sõjalistele väljaõppemissioonidele\".\n\nMPCC ülesandeks saab koordineerida EL-i tsiviilsõjalisi operatsioone, mis ei hõlma sõjalise jõu kasutamist.\n\nSellised operatsioonid on EL-i tsiviilsõjalised väljaõppemissioonid Malis, Kesk-Aafrika Vabariigis ja Somaalias.\n\nEL viib Vahemere keskosas läbi ka operatsiooni Sophia, millel osalevatel sõjalaevadel on volitused kasutada inimsmugeldajate vastu jõudu, ning Aafrika Sarve vetes piraatidevastast operatsiooni Atalanta.\n\nNendel operatsioonidel on eraldiseisvad juhtimiskeskused ja neid uue peakorteri alla ei koondata.\n\nUues peakorter lõimitakse EL-i olemasolevatesse sõjalistesse struktuuridesse ja selles asub tööle umbes 30 staabiohvitseri. EL-i allikad ütlesid eelmisel nädalal AFP-le, et sõjalise mõõtme pisendamiseks hakkab peakorteri juht kandma sõjaväekomandöri asemel direktori ametinimetust.\n\nMogherini sõnul on otsus EL-i jaoks suur samm edasi pärast aastakümnete pikkusi erimeelsusi bloki kaitsepoliitilise rolli üle, millele Suurbritannia on kaua vastu seisnud.\n\nVälispoliitikajuht tunneb enda sõnul kokkuleppe üle teatud määral uhkust. \"See on üks valdkondi, kus meil on olnud EL-is pikk erimeelsuste ajalugu. Oleme kaitsevaldkonnas raskustega silmitsi seisnud alates 1950. aastatest,\" lausus ta.\n\nVon der Leyeni sõnul on peakorteri mõte selles, et EL-i liikmesriigid, kes ei soovi juhtimisstruktuuri töös otseselt osaleda, võivad kaasa lüüa vaatlejana.\n\n\"EL-i mitte kuuluvate riikide jaoks, nagu Norra või tulevikus Suurbritannia, on olemas võimalus liituda valikuliselt teatud projektide või missioonidega. Norralastel ja brittidel on selle vastu suur huvi,\" lausus Saksa kaitseminister.\n\nEesti kaitseministeeriumi teatel hakkab juhtimisstruktuuris tööle 30 staabiohvitseri, kelle peaülesanneteks saavad operatsioonide analüüsimine, planeerimine ja väeloome korraldamine.\n\nMogherini ütles enne kohtumist, et välis- ja kaitseministrid arutavad \"edasisi samme, mis aitaksid muuta EL-i kaitsevaldkonnas tõsiseltvõetavamaks ja tugevamaks\".\n\n\"Eelseisev otsus puudutab sõjalist planeerimist ja võimete kasutamist,\" ütles Mogherini Brüsselis ajakirjanikele. \"See ei ole Euroopa armee - tean, et seda silti kasutatakse -, vaid tõhusam viis meie sõjalise tegevuse juhtimiseks.\"\n\nEL on korduvalt kinnitanud, et ei kavatse õõnestada NATO positsiooni peamise kaitsepakkujana Euroopas. Briti kaitseminister Michael Fallon kutsus enne esmaspäevast kohtumist EL-i hoiduma mittevajalikest struktuuridest ja dubleerimisest ning tõhustama koostööd NATO-s.\n\nEuroopa Komisjoni president Jean-Claude Juncker kutsus septembris Suurbritannia lahkumisotsusest ajendatuna rajama EL-i kaitsealast peakorterit, soojendades üles aastaid ühenduses ringelnud idee.\n\nSuurbritannia lahkumisega kaotab EL sõjaliselt võimekaima liikmesmaa ja tähtsa tuumariigi. Lisaks brittide lahkumisele on EL-i kaitsekoostöö hoogustamist mõjutanud ka USA presidendi Donald Trumpi vastuolulised märkused Euroopa liitlaste kaitsmise kohta enne ametisse astumist 20. jaanuaril.\n\nBelgia välisminister: tugevdagem NATO Euroopa-osist\n\nelgia välisminister Didier Reynders ütles Eurooa Liidu välisministrite nõukogu istungil julgeoleku ja kaitseküsimuste arutelul, et näeb esimesi samme NATO Euroopa-osise tugevdamisel.\n\n\"Mis puutub Euroopa vägesid, siis vaatame, kas me mingil hetkel jõuame selleni. Kuid me tugevdasime EL-NATO koostööd ja nüüd tugevdame MATO liikmesriikide vägede koostööd,\" ütles Reynders ajakirjanikele.\n\nReyndersi sõnul on Belgia selles küsimuses juba edasi liikunud. Ta märkis, et Belgial on Hollandiga ühine sõjalaevastik. \"Oleme laevastikud täielikult lõiminud, samamoodi võib käituda ka teistes valdkondades teiste partneritega. Tuleb tõepoolest liikuda NATO-s Euroopa osise tugevdamise poole ja tõestama seda kohapealsete sammudega. See võimaldab meil EL-is palju säästa ja kasutada oma vahendeid paremini,\" selgitas minister.\n\nTema arvates on see tähtsaimaid hetkeülesandeid. Ta leidis, et praeguses järgus võib liikuda edasi mõnes EL-i tulevikuküsimuses, need on kaitse ja julgeolek, ränne ja inimõigused.\n\n\"Juba kauem kui aasta räägin sellest, et EL-i riikides tuleb korrapäraselt seirata õigusriigi ja üksikisiku õiguste olukorda. Räägime palju sellest kolmandate riikide puhul, kuid inimõigustest tuleb rääkida ka omavahel,\" märkis Reynders, lisades, et jutt ei ole üksi Poolast vaid kogu EL-ist. Ta kutsus \"tegelikkust mitte ilustama\".\n\n\"Praegu käivad paljudes meie riikides vaidlused, kuidas suurendada julgeolekumeetmeid, kahjustamata üksikisiku õigusi. On ka arvukalt reforme, mis puudutavad rännet, kuid peab arutama, kuidas teha seda üksikisiku õigusi riivamata. Ja mitte näitama sõrmega ühele või paarile riigile, vaid rääkima 28 riigist,\" rõhutas minister.\n\nHollande: London peaks jääma seotuks EL-i kaitsepoliitikaga\n\nPrantsuse president François Hollande ütles esmaspäeval, et Suurbritannia peaks pärast Euroopa Liidust lahkumist jääma seotuks bloki kaitsepoliitikaga, kuid Briti kodanikele ei saa jääda alles EL-i liikmesusega seotud eelised, vahendas EuObserver.\n\n\"See ei ole võimalik. Suurbritannia jääb EL-ist välja,\" ütles Hollande.\n\nPrantsuse presidendi sõnul arvas Ühendkuningriik, et saab tugevdada EL-ist lahkudes strateegilist partnerlust USA-ga.\n\n\"Nüüd aga on juhtunud, et USA sulgeb end ülejäänud maailma eest,\" ütles Hollande.\n\n\"Suurbritannia tegi halval hetkel halva valiku. Ma kahetsen seda,\" lisas Prantsuse president.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Euroopa Liidu välis- ja kaitseministrid kiitsid esmaspäeval heaks plaani luua sõjaline juhtimisstruktuur (MPCC), mis koordineeriks bloki julgeolekuoperatsioone välismaal.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe hoolikalt uudise pealkiri ja sisu ning kirjuta artiklile pikk sissejuhatav lause, kasutades oma kujutlusvõimet.\n\n## Pealkiri:\n\nArtur Talvik kaalub Vabaerakonna juhiks kandideerimist\n\n## Põhitekst:\n\n\"Ma teen oma otsuse kolmepäevaks. Mul on veel paar kohtumist sellega seoses ja kolmapäeval esitan avalduse (erakonnaga liitumiseks - toim.) või ei esita,\" ütles Talvik ERR-ile.\n\nSelleks, et Talvik erakonna esimeheks kandideerida saaks, peaks ta liituma ka erakonnaga. Vabaerakonna ühe juhtfiguurina tuntud Talvik ei ole seni erakonnaga liitunud. Ta kandideeris 2015. aastal Vabaerakonna nimekirjas riigikokku ja sai 7307 häält.\n\nVabaerakonna uue juhatuse ja esimehe valimine toimub 23. aprillil Tartus Eesti Rahva Muuseumis.\n\nVabaerakonna liige Jevgeni Krištafovitš on seni ainsana teatanud, et kandideerib üldkogul erakonna esimeheks.\n\nSenine parteijuht Andres Herkel enam esimeheks pürgida ei saa.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Riigikogu Vabaerakonna fraktsiooni liige Artur Talvik kaalub partei esimeheks kandideerimist ja teatab oma otsusest kolmapäevaks.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe uudis läbi ning loo sellele fantaasiarikas ja pikk lause, mis võiks uudist tutvustada.\n\n## Pealkiri:\n\nPalo sõnul läks 200 000 eurot Eesti brändi loomiseks asja ette\n\n## Põhitekst:\n\nPalo ütles esmaspäeval riigikogus EKRE ja Vabaerakonna arupärimistele vastates, et Eesti disainimeeskonna ülesandepüstitus oli luua Eesti brändi visuaalne identiteet ja kirjatüüp, mis kestaksid ajas vähemalt 15-20 aastat.\n\n\"Luua Eesti brändi virtuaalne teenusekeskkond, silmas pidades eeskätt viite kaalukamat sihtgruppi: eksportöörid, kelle seas on kultuurieksport. Välisinvesteeringuid kaasavad ettevõtted ja nende seas start-up sektor. Turismiettevõtted; avalik sektor; Eesti füüsilised ja virtuaalsed väravad,\" rääkis Palo.\n\nTulemus vastab Palo hinnangul etteantud tööülesandele. \"Meil on olemas tsentraalne Eesti lugu, Eesti unikaalne kirjatüüp, meil on olemas virtuaalne teenusekeskkond: Estonia.ee, lugude ja sõnumiteg, ning brand.estonia.ee, kust leiab brändijuhendi ja kus on ka allalaadimist võimaldav meediapank, esitlused ja fotopank,\" lausus Palo.\n\nPalo ütles, et loodud Eesti uue brändi kontseptsioon on pikaajaline, eristuv, dünaamiline, kiiresti ja kergesti arendatav ning selle kontseptsiooni autoriteks on Eesti parimad disainerid ja loovjõud erinevatest konkureerivatest agentuuridest.\n\n200 000 euro eest korraldas EAS 2015. aastal Palo sõnul kokku üheksa töötuba, kus osales ligi 400 inimest, keda oli vaja ka toitlustada. Disainereite töötasule kulus mullu 110 000 eurot. Lisaks toimus eelmisel aastal ka riigihange Eestile maailmas unikaalse kirjatüübi loomiseks, kogumaksumusega 47 880 eurot.\n\n\"Arvestades, et ühe veebi loomine maksab keskmiselt 50 000 eurot ja ühe unikaalse kirjatüübi loomine maksab Euroopas minimaalselt 100 000 eurot, siis on projekti hinna ja kvaliteedi suhe olnud hea,\" tähendas Palo. Ta lisas, et oksendavaks siiliks nimetatud rändrahn on üks kujunduselement, mitte Eesti bränd.\n\nEttevõtlusminister tõi näiteks, et 2002. aastal loodud Eesti brändi \"Welcome to Estonia\" loomine läks maksma üle 13 miljoni krooni ehk 830 000 euro ning saime selle eest vaid ühe märgi.\n\n\"Seda, kui edukas või ebaedukas on EAS selle teenusekeskkonna rakendamisel näitab ainult aeg. Esimese kokkuvõtte teeme selle aasta lõpus. Arvestades tänast väga suurt ettevõtjate huvi, on eeldust arvata, et brändi tööriistakasti kasutajaid saab olema käesoleva aasta lõpuks vähemalt paarsada,\" lausus Palo.\"Töö jätkub ja seda täiendatakse.\"\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Ettevõtlusminister Urve Palo hinnagul on Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus (EAS) ligi 200 000 eurot Eesti uue brändi loomiseks kasutanud otstarbekalt.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Vaata läbi uudise pealkiri ja tekst ning loo loov sissejuhatav lause, mis haakub artikli sisuga.\n\n## Pealkiri:\n\nIlus aasta 67. \"Keskpäevane praam\"\n\n## Põhitekst:\n\nMinisari \"Ilus aasta 67\" on \"Vikerhommikus\" eetris alates tänasest, 6. märtsist kell 8.50, esimesena rääkis Urmas Vadi filmist \"Keskpäevane praam\", mis linastus 1967. aastal.\n\n\"1967 oli ilus aasta, sest siis sündis Vikerraadio. Peale selle toimus ja sündis nii mõndagi. Näiteks esilinastus film \"Keskpäevane praam\", režissööriks Kaljo Kiisk. Paljudel inimestel on unistus, lausa salaunelm teha üks film. Ikka ju öeldakse, et inimene peab oma elu jooksul ehitama ühe maja ja kirjutama raamatu. Raamat ja maja on kuidagi käegakatsutavamad, filmist ei julge enamus unistadagi.\n\nAga kujutage nüüd korra ette, et teil on võimalus teha film, see oma elu film. Mis te paneksite selle pealkirjaks? Kas te valiksite nendest tuhandestest võimalikest pealkirjadest just \"Keskpäevase praami\"? Kõlab isegi nagu Keskpärane praam.\n\nAeg oli selline, filmidel nagu ka raamatutel olid nimed nagu näiteks \"Igapäevane leib\", \"Kivid ja leib\", ülistati argielu, inimesed kandsid pruune kasukaid, peas barette. Ja mis siin ikka nuriseda, tegelikult võtab see pealkiri kenasti kogu filmi kokku, on isegi tabav. Sest kogu filmi tegevus toimubki praamil. Ja keset päeva, ka ülekantud tähenduses. Ei mingeid salakeerdkäike, ei mingit Ingmar Bergmanit, ei mingeid öiseid müsteeriume.\n\nAga siiski siiski! Stsenaariumi autor on Juhan Smuul, ja tema jaoks oli armas kõik, mis merega seotud, olgu selleks või praam. Mis asi on praam? See on üks suletud koht, nagu üksik saar või vangla, kus teadupärast inimloom üsna kiiresti näitab end kogu oma ilus ja inetuses. Nii ka praami peal, keset päeva.\n\nFilmi keskseks sündmuseks on praamil süttiv veoauto, mis paneb kõigi reisijate elud ohtu. Kes kuidas nüüd käitub? Enamus on hirmul, mõni on omakasupüüdlik, mõni argpüks, mõni käitub kangelaslikult nagu minu kallis õppejõud Rudolf Allabert, kes toob välja inimese põlevast autost. Lõpuks läheb kõik siiski õnnelikult, aga elu on andnud oma õppetunni. Üks reisija nendib viimaks – Ise ei ole väsinud, aga hing on väsinud.\"\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "1967 oli ilus aasta, sest siis sündis Vikerraadio. Aga see oli ka aasta, mis Eestis ja maailmas juhtus palju muud. Head, ilusat, naljakat, kurba, dramaatilist. Peeter Helme ja Urmas Vadi valisid välja kakskümmend asja, sündmust ja nähtust, mis kõik 1967. aastal juhtusid ning jutustavad neist nüüd raadiokuulajale. Tekste avaldab ka kultuuriportaal.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe uudis läbi ning loo sellele fantaasiarikas ja pikk lause, mis võiks uudist tutvustada.\n\n## Pealkiri:\n\nJärelehüüe. Kalju Komissarov säilitas madala ühiskondliku valuläve lahkumiseni\n\n## Põhitekst:\n\nMeie hulgast on lahkunud Eesti teatri viimase poolsajandi suurkuju: näitleja, lavastaja, teatrijuht ja tunnustatud pedagoog Kalju Komissarov.\n\nTallinna Pioneeride Palee kooliteatris tärganud teatrihuvi viis Kalju 1964. aastal otse koolipingist Konservatooriumi lavakunstikateedri III lennu tudengiks. Kaljul vedas õppejõududega: Voldemar Panso, Leo Kalmet, Helmi Tohvelmann, Grigori Kromanov, Vello Rummo jt. Ta hindas neid ja nende kaudu teatrikoolist saadud õpetust väga kõrgelt ja küllap seepärast kujuneski temast Eesti teatriloo üks suuremaist Õpetajaist. Oma elu viimased kolmkümmend aastat pühendas Kalju Komissarov esmajoones just teatripedagoogikale, olles 1984-1996 Toompea teatrikooli õppejõuks ja juhatajaks ning alates 1996. aastast kuni surmani Viljandi kultuuriakadeemia etenduskunstide osakonna sisuliseks juhiks ja arendajaks.\n\nLisaks juhendatud neljateistkümnele näitlejate lennule annab Kalju pedagoogitöö sisulisest suurusest ja viljakusest tunnistust kasvõi tõsiasi, et eesti teatrite tänastest juhtidest on kaheksa Kalju Komissarovi vahetud õpilased, neile lisandub veel terve rida meie teatripilti hetkel aktiivselt kujundavaid lavastajaid. Lavastama ja teatreid juhtima on asunud juba ka Komissarovi õpilaste õpilased, mis annab tunnistust sellest, et me võime päris kindlasti öelda, et Panso koolkond elab tänases eesti teatris edasi Komissarovi koolkonnana.\n\nKaljul vedas ka kursusekaaslastega: Jaan Tooming, Raivo Trass, Mari Lill, Katrin Karisma, Andres Ots, Ago Roo jt. Tänu sellisele kooslusele lõpetas lavakooli III lend meeldejäänud diplomilavastustega ning tema poolt loodud esimene suur näitlejatöö – kaval ning hämmastavalt elutark Lukaa M. Gorki näidendis “Põhjas” (lavastaja G. Kromanov) – on tänaseni silme ees kõigil, kel seda lavastust õnnestus näha. Komissarov oli hiilgavalt ümberkehastuv näitleja, kelle isiksuslik võlu ning hingest tulnud sõnum pani elama kõige raskemad ja vastuolulisemadki rollid. Matiesen M. Undi “Peaproovis”, uurija G. Džagarovi “Prokuröris”, grimmita ja portreegrimmis Lenin M. Šatrovi näidendites “Sinised hobused punasel luhal” ja “Nii me võidame”, Jedigej Tš. Ajtmatovi lavaversioonis “Ja sajandist on pikem päev”, Danton R. Rollandi “Dantoni surmas” ning Martin Dysart P. Shafferi näidendis “Equus”, mis jäigi tema viimaseks suuremaks teatrirolliks. Kalju Komissarovi poolt laval loodud kangelaste nimekiri asetab ta vaieldamatult eesti suurte näitlejate hulka.\n\nRohkem mängida ei andnud paraku mahti teatrijuhi ja lavastaja kohustused. Kalju oli ENSV Riikliku Noorsooteatri peanäitejuht (1974-1986), Ugala teatri lavastaja (1986-2000) ja peanäitejuht (1989-1991) ja Endla teatri kunstiline juht (2013-2014). Oma lavastajaristsed sai Komissarov Vello Rummo assistendina diplomilavastuses “Humalakorjajad”. Esimeseks iseseisvaks tööks teatris oli Heljo Männi “Sabata krokodill” (Noorsooteater, 1972), millele järgnes tollases teatripildis üsna skandaalne armastusmuusikal „Oliver ja Jennifer”. Olles olnud oma õpetaja Grigori Kromanovi assistendiks filmi “Viimne reliikvia” juures, suunati Komissarov tööle aga hoopis “Tallinnfilmi”, kus möödus tema lühike, kuid tormiline filmirežissööri karjäär. Komissarovi käe all valmisid filmid “Valge laev”, “Metskapten” ja “Tavatu lugu” ning hetkeks oli Kalju suure Nõukogude Liidu kõige noorem ja kõige viljakam kinorežissöör. Sellele järgnes Eesti tollase kuumima teatri – Noorsooteatri – juhtimine.\nMöödunud sajandi 70-80ndad aastad olidki Komissarovi kui lavastaja tähelennu aastaiks. Kümnekonna aasta jooksul valmisid Noorsooteatris ja Ugalas eesti teatrikunsti kullafondi läinud lavastused “Protsess”, “Peaproov”, “Prokurör”, ““Hamleti” lavastamine Alam-Kolka külas”, “Sinised hobused punasel luhal”, “Armas õpetaja”, “Optimistlik tragöödia”, “Silmast silma kõigiga”, “Vennad Lautensackid”, “Ja sajandist on pikem päev”, “Nii me võidame” ning Kalju esimeste õpilaste, lavakunstikooli XIII lennu (Nüganen, Eespäev, Jääger, Simmul, Kalda, Reemann, Noormetsad, Tamm, Talvik, Dvinjaninov, Toompere jt), vaimustavad diplomilavastused “Punktist A punkti B“, “Hamlet“, “Oklahoma“ ja “Kolm õde“.\n\nSee oli aeg, kui Komissarovil oli kellega ja mille vastu võidelda. Kõik need lavastused rääkisid vaba mõtte ja igasuguse sisulise sotsiaalsuse lämmatamisest totalitaarse režiimi tingimustes. Komissarovi tolleaegne kunstiline looming oli tegelikult suureks karjeks, mis tipnes Eesti Teatriliidu asutamiskongressil 1987. aasta novembris tema ettepanekuga kutsuda kokku Eesti loomeliitude ühispleenum ja rääkida suud puhtaks sellest, mis Eestis ja eestlastega toimub. 2. aprillil 1988 ütles Komissarov Toompea lossi saalis vast tol hetkel kõige vapustavamana rahva hulka läinud lause: “Kallid inimesed! Me ei ole kohustatud seda hullumaja kaasa mängima!”\n\nPärast taasiseseisvumist ei vahetanud Komissarov oma tohutut sotsiaalset kapitali häälteks mitte ühtedelgi valimistel. 2001. aastal ütleb ta intervjuus “Lavastajaraamatule”, et ei osale mitte üheski liikumises, on sellest kõigest väljas. Ei tegele poliitikaga mingil tasandil ja et ainus asi, mis teda tegelikult huvitab, on kool.\n\nFormaalselt oli see nii. Tegelikult säilitas Kalju Komissarov oma väga madala ühiskondliku valuläve kuni lahkumiseni. Ta oli inimene, kel polnud põhjust häbeneda midagi oma elus tehtust ja kes põhimõtteliselt ei sülitanud oma minevikule näkku, sellepärast austasidki teda nii sõbrad kui vaenlased.\n\nKalju Komissarov lõi üle saja lavastuse, ta oli ENSV rahvakunstnik, Eesti Vabariigi Valgetähe III järgu teenetemärgi kavaler ja Tartu Ülikooli emeriitprofessor. 2015. aastal pälvis Kalju Komissarov riikliku kultuuri elutööpreemia.\n\nTÜ Viljandi kultuuriakadeemia (Posti 1, Viljandi) fuajees on alates 7. märtsist avatud mälestuste- ja kaastunderaamat, mis jääb avatuks kuni Kalju Komissarovi ärasaatmiseni.\nKalju Komissarovi ärasaatmine Viljandi krematooriumisse toimub 19. märtsil kell 14.00 Ugala teatrist. Lilli ja pärgi palutakse mitte tuua.\n\nEesti Teatriliit\nEesti Lavastajate Liit\nEesti Näitlejate Liit\nTartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemia\nUgala teater\nEndla teater\nTallinna Linnateater\nEMTA Lavakunstikool\nEesti Etendusasutuste Liit\nEV Kultuuriministeerium\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Avaldame alaliitude, ministeeriumi ning Kalju Komissaroviga (8.03.1946 – 6.03.2017) seotud teatrite ja koolide järelehüüde.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Vaata läbi uudise pealkiri ja tekst ning loo loov sissejuhatav lause, mis haakub artikli sisuga.\n\n## Pealkiri:\n\nUSA sprinter jooksis kuue sajandiku kaugusele maailmarekordist\n\n## Põhitekst:\n\nSellega parandas ta ühe sajandiku võrra oma veebruari keskel joostud senist tipptulemust. Keegi teine pole sisehooajal kuuest ja poolest sekundist kiiremini jooksnud. Tabelis on teine-kolmas Christian Coleman ja Kendal Williams 6,51-ga.\n\n60 meetri maailmarekord 6,39 kuulub 1998. aastast Maurice Greene'i nimele. Ta kordas sama aega ka kolm aastat hiljem.\n\n23-aastane Baker pole välitingimustes sajas meetris kümne sekundi piiri ületanud. Tema kahe aasta tagune isiklik rekord on 10,05.\n\nEelmisel nädalalõpul Belgradis peetud Euroopa meistrivõistlustel võitis britt Richard Kilty 60 meetris esikoha 6,54-ga, mis annab maailma edetabelis parima eurooplasena kuuenda koha jagamise.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "USA sprinter Ronnie Baker püstitas pühapäeval riigi sisemeistrivõistlustel uue maailma hooaja tippmargi 60 m distantsil 6,45.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Tutvu uudise pealkirja ja põhisisuga. Kasuta neid fakte, et luua pikk ja sisutihe lause, mis toimib loo sissejuhatusena.\n\n## Pealkiri:\n\nKeelesäuts. Mida tähendab komberuum?\n\n## Põhitekst:\n\nEsimese poole mõistest moodustab sõna \"komme\", mis on eesti keele seletava sõnaraamatu järgi \"teatud ühiskonnale või paikkonnale omane käitumisviis\".\n\nMõiste teist poolt on võimalik selgitada sarnaste liitsõnade abil: mõtteruum, arenguruum, kultuuriruum. Arusaadav, et nende puhul ei ole tegemist füüsiliselt piiratud ruumidega, nagu duširuum, klassiruum või kaminaruum. Üks sõna \"ruum\" tähendustest on sõnaraamatus kirjas nii: \"millegi või kellegi kuhugi mahtumiseks piisav või vajalik vaba koht\". Seda appi võttes võime siis öelda, et komberuum on mõtteline ruum, mis on piisav ja vajalik nende inimeste jaoks, kes järgivad ühiskonnale omaseid käitumisviise.\n\nJa veel üks tähelepanek. Alati on tervitatav, kui inimesed uusi mõisteid julgelt kasutama hakkavad. Näiteks kirjutas luuletaja Kaarel B. Väljamäe vastlapäeval sotsiaalmeedias niimoodi: \"Täna kostab tuppa ära, kuidas meie komberuumis kelgud asfaldil lohisevad.\"\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Vabariigi aastapäeval sattus presidendi kõne kaudu avalikkuse tähelepanu alla uus mõiste \"komberuum\". Selle tähenduse üle on viimase nädala jooksul palju pead murtud.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
Subsets and Splits
No community queries yet
The top public SQL queries from the community will appear here once available.