messages
listlengths 2
2
| origin
stringclasses 4
values |
|---|---|
[
{
"content": "Vaata läbi uudise pealkiri ja tekst ning loo loov sissejuhatav lause, mis haakub artikli sisuga.\n\n## Pealkiri:\n\nDanske Banki väidetava rahapesu vilepuhuja oli Howard Wilkinson\n\n## Põhitekst:\n\n\"Kui ma enda pingutustele juriidilisest, lepingulisest ja eetilisest perspektiivist tagasi vaatan, pole mul mingeid probleeme öösel magama jäämisega,\" ütles Wilkison Taani ajalehele Berlingske, mis esimesena loo avalikkuse ette tõi.\n\nWilkison lahkus Danske Bank Marketsist 2014. aasta aprillis pärast seitset aastat Balti turuoperatsioonide juhtimist.\n\nDanske Eesti üksusest liikus perioodil 2007–2015 läbi 201 miljardit eurot võimalike probleemidega raha. Pole selge, kui palju täpselt kahtlaseid tehinguid oli, ent uurimise all olevast 15 000 praegusest suletud pangakontost on vähemal 6200 kahtlased.\n\nVilepuhujana kirjeldas Wilkison, kuidas Eesti filiaal käitus klientidega, kes olid seotud juhtivate Vene poliitikute ja ettevõtjatega, märkis Berlingske.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Danske Banki Eesti üksuses toimunud väidetava rahapesu vilepuhuja oli Howard Wilkinson, kes juhtis kuni 2014. aastani siinset rahaturgude üksust.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe artikli pealkirja ja sisu. Kasuta oma loomingulisi võimeid, et koostada detailne ja põhjalik ühelauseline sissejuhatus sellele uudisele.\n\n## Pealkiri:\n\nKontaveidil on järgmisena võimalik Siniakovalt revanš võtta\n\n## Põhitekst:\n\nTurniiri kvalifikatsioonist alustanud Siniakova sai kolmandas ringis 7:6 (3), 7:6 (1) jagu 14. asetatud hispaanlanna Garbine Muguruzast. Seejuures oli Siniakova avasetis 1:5 ja teises setis 2:4 kaotusseisus. Kohtumine lõppes Hiina aja järgi pärast südaööd.\n\nSiniakova on Wuhanis seniste mängudega (paarismängu arvestamata) väljakul olnud ligi üheksa tundi, Kontaveit aga veidi alla kuue tunni. Pärast kvalifikatsiooni läbimist sai Siniakova põhiturniiri avaringis 7:6 (4), 6:2 jagu prantslanna Kristina Mladenovicist (WTA 48.) ning seejärel alistas kolm tundi kestnud matšis tiitlikaitsja, 4. asetatud prantslanna Caroline Garcia 3:6, 7:6 (5), 7:6 (4).\n\nKontaveit alistas avaringis 4:6, 7:5, 6:4 maailma üheksanda reketi, ameeriklanna Sloane Stephensi ja oli teises ringis 6:2, 6:4 parem horvaatlanna Donna Vekicist (WTA 40.), kolmandas ringis sai ta 6:4, 4:6, 6:1 jagu hiinlanna Shuai Zhangist (WTA 46.).\n\n22-aastane Kontaveit ja sama vana Siniakova olid viimati vastamisi tänavuse viimase suure slämmi turniiri ehk US Openi avaringis, kus võimalused kasutamata jätnud Kontaveit sai valusa 7:6 (3), 3:6, 5:7 kaotuse.\n\n\"Tuleb jälle üks raske matš,\" ütles Siniakova pärast Muguruza alistamist. \"New Yorgis oli meil tõeline võitlus, kindlasti tuleb ka nüüd. Annan endast parima ja püüan samamoodi võidelda.\"\n\nOmavaheliste mängude seis Siniakovaga on tal nüüd 1:1, kaks aastat tagasi Guangzhous jäi eestlanna peale 6:1, 6:1.\n\nKontaveidi ja Siniakova veerandfinaalkohtumine peetakse Wuhanis neljapäeval peaväljaku viimase matšina, neist eelviimane algab Eesti aja järgi kõige varem kell 13.30, seega võivad Kontaveit ja Siniakova väljakule pääseda orienteeruvalt kell 15.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Eesti esireket Anett Kontaveit (WTA 27.) läheb Hiinas Wuhanis jätkuval kõrgetasemelisel tenniseturniiril veerandfinaalis vastamisi tšehhitari Katerina Siniakovaga (WTA 47.)",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Tutvu uudise pealkirja ja põhisisuga. Kasuta neid fakte, et luua pikk ja sisutihe lause, mis toimib loo sissejuhatusena.\n\n## Pealkiri:\n\nUus muinsuskaitseseadus läbis riigikogus esimese lugemise\n\n## Põhitekst:\n\nMälestiste omanikke on Eestis 135 000, seega võib öelda, et uus seadus puudutab otseselt iga kümnendat Eesti elanikku.\n\n\"Meid ümbritsevast keskkonnast sõltub meie elukvaliteet ja identiteet. Kahtlemata on selle juures üks suur faktor hoitud ja korras kultuuripärand. Uue seadusega tuleb riik omanikele appi ja loob tingimused, kus mälestiste kaitsmisel on piiramine ja abistamine paremini tasakaalus ja kultuuripärand hoitud,\" ütles kultuuriminister Indrek Saar.\n\nEelnõu eesmärk ongi avalike ja erahuvide tasakaalustamine. Riigi kohustusi suurendatakse mälestise omaniku kasuks, panustatakse rohkem nõustamis- ja ennetustegevusse ning otsuste tegemisel antakse suurem paindlikkus. Riik võtab enda kanda muinsuskaitse eritingimuste andmise ning uuringute ja järelevalve osalise hüvitamise. Uuringute ja järelevalve hüvitamiseks on riigieelarvest ette nähtud täiendavad 1,4 miljonit eurot aastas, mis kahekordistab senised riigipoolsed toetused.\n\nMuinsuskaitseseaduse eelnõu näeb ette, et Kultuuripärandiamet koordineerib tulevikus nii muinsuskaitse kui ka muuseumide valdkonda ühiselt, olles kultuuripärandi valdkonna kompetentsikeskus.\n\nValitsus kiitis seaduseelnõu heaks oma 30. augusti istungil, edasised arutelud seaduse üle toimuvad Riigikogus. Kultuuriministeerium soovib eelnõu seadusena jõustada 1. jaanuaril 2019.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Riigikogus oli kolmapäeval, 26. septembril esimesel lugemisel uue muinsuskaitseseaduse eelnõu. Uus muinsuskaitseseadus loob valdkonnas rohkem tasakaalu omanike ja riigi kohustuste vahel ning pöörab senisest rohkem näo mälestiste omanike vajaduste poole.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Vaata läbi uudise pealkiri ja tekst ning loo loov sissejuhatav lause, mis haakub artikli sisuga.\n\n## Pealkiri:\n\nEesti vastu põlve vigastanud Sacramento Kingsi pallur käis operatsioonil\n\n## Põhitekst:\n\nBogdanovic viibis väljakul vaid pisut üle kolme minuti ja viskas kolm punkti, aga Serbia sai kindla 91:65 võidu ning püsib finaalturniiri kursil.\n\nKingsi jaoks algab NBA hooaeg teisipäeval, 2. oktoobril võõrsil Phoenix Sunsi vastu. Esimese nädala jooksul mängitakse võõrsil veel ka Los Angeles Lakersi ja Golden State Warriorsiga.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Korvpalli MM-valikmängus Eestiga põlve vigastanud Sacramento Kingsi tagamängija Bogdan Bogdanovic käis artroskoopilisel operatsioonil ja peab platsilt neljaks kuni kuueks nädalaks eemale jääma.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Süvene uudise pealkirja ja sisu ning kirjuta sellele loole sisukas ja informatiivne sissejuhatus, mille pikkus on üks lause.\n\n## Pealkiri:\n\nSaaremaa toob meeskonda MM-il mänginud mehe\n\n## Põhitekst:\n\n26-aastane Rivera on kogu oma senise karjääri mänginud teisel pool ookeani, seega õige pildi temast saavad nii võrkpallisõbrad kui ka klubi treenerid ette alles siis, kui ta lõpuks kohale ilmub, vahendab Võrkpall24.ee.\n\nKüll aga ei tähenda Puerto Rico koondise algrivistusse kuulumine seda, et Rivera peaks selgelt parem olema Saaremaa eestlastest nurgameestest Rauno Tammest, Helar Jalast ja Mart Toomist. Võimalik, et kohalik trio mängib uue külalise isegi üle.\n\nSaaremaa meeskond on nurgaründaja kohale otsinud heal tasemel põhimeest juba suve algusest saati, ent õnnetul kombel ütlesid kolme-nelja kuu jooksul umbes kümme mängijat neile ära.\n\nSeptembris toodi lõpuks meeskonda kolumblane Humberto Machacon, ent koostöö temaga piirdus vähem kui nädalaga. 191-sentimeetrise Riveraga sõlmiti aga kohe leping, mis tähendab, et teda ilmselt lähiajal minema ei saadeta.\n\nLoe edasi Võrkpall24.ee portaalist.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Saaremaa Võrkpalliklubi pikale veninud nurgaründaja otsingud on selleks korraks loodetavasti lõppenud, sest meeskonna nimekirja lisati Puerto Rico koondise põhimees Eddie Rivera.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Pärast artikli pealkirja ja põhiteksti lugemist kasuta oma loovust, et koostada sisutihe ja pikk sissejuhatav lause.\n\n## Pealkiri:\n\nFox müüb oma Sky osaluse Comcastile\n\n## Põhitekst:\n\nOtsus tuleb vaid loetud päevad pärast seda kui Comcast pakkus oksjonil üle Foxi ostes 30,6 miljardi naelaga Sky enamusosaluse. Oksjon korraldati, et lahendada mitmeid kuid väldanud Comcasti ja 21st Century Foxi heitlus antud Sky osaluse pärast.\n\nFox, millel on käsil suure osa oma meediaärist Disney'le müümine teatas, et osalus müüakse umbes 15 miljardi dollariga.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "USA meediahiid 21st Century Fox teatas kolmapäeval, et müüb oma 39 protsendise osaluse Briti meediafirmas Sky Comcastile, andes viimasele seeläbi Sky täisosaluse.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Vaata läbi uudise pealkiri ja tekst ning loo loov sissejuhatav lause, mis haakub artikli sisuga.\n\n## Pealkiri:\n\nTour de France'i võitjat süüdistatakse taas kallaletungis\n\n## Põhitekst:\n\nSaksamaa politseile tehti kaebus mõned tunnid pärast juhtunut ja selleks hetkeks oli Ullrich lennanud juba Londoni kaudu USA-sse.\n\nUllrich oli võimude huviorbiidis ka augusti alguses, sest kõigepealt tungis ta oma filminäitlejast naabri Til Schweigeri koju ja ähvardas viimast. Mõned päevad hiljem ründas ta aga süüdistuse kohaselt Frankfurdis üht lõbutüdrukut.\n\nPärast juhtumeid kirjutati 44-aastane sakslane sisse psühhiaatriakliinikusse. Väljaande Bild andmetel lendas ta USA-sse just ravi jätkamise eesmärgil.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Viimasel ajal tihti pahandustesse sattud 1997. aasta Tour de France'i võitja Jan Ullrich on saanud uue süüdistuse. Väidetavalt ründas ta teisipäeval Hamburgi lennujaamas 34-aastast meesterahvast.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe artikli pealkiri ja sisu, seejärel loo pikk ja põnev lause, mis võiks olla artikli sissejuhatus.\n\n## Pealkiri:\n\nTorm jättis elektrita üle 12 500 majapidamise\n\n## Põhitekst:\n\nEletrivarustuseta klientide arv võis olla veelgi suurem, sest teiste võrguteenuse pakkujate andmed pole teada. Õhtul kella 23 ajaks oli vooluta klientide arv langenud Elektrilevi andmetel 8670-ni.\n\nElektrilevi teatas, et loodab suuremale osale klientidest voolu taastada neljapäeva lõunaks.\n\n\"Rikkebrigaadid tegelevad aktiivselt rikete kõrvaldamisega. Põhjuseks on tugev tuul, mis on mitmetes kohtades puid liinidele langetanud,\" ütles Elektrilevi juhtivspetsialist Virgo Vaabel.\n\nKõige rohkem on Elektrilevi võrgupiirkonnas kella 17 andmetel vooluta kliente Pärnumaal, Viljandimaal, Saaremaal ja Hiiumaal. Tuulte kiirus ulatub paiguti 30 meetrini sekundis.\n\n\"Torm on piirkonniti tekitanud tõsiseid kahjusid, murdnud maste ja lõhkunud liine. Näeme, et olukord on keeruline. Tööd käivad öö läbi. Loodame suurele osale klientidest voolu taastada homme lõunaks, kui osal võib see kauemgi võtta,\" lisas Vaabel.\n\nElektrikatkestuste arv. Autor: Elektrilevi\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Kui kella 16 seisuga oli Elektrilevi andmetel vooluta rohkem kui 11 500 majapidamist, siis poolteist tundi hiljem oli elektrikatkestuste arv juba tuhande võrra kasvanud.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe uudis läbi ning loo sellele fantaasiarikas ja pikk lause, mis võiks uudist tutvustada.\n\n## Pealkiri:\n\nTrump: Venezuelaga seoses on laual kõik valikuvõimalused\n\n## Põhitekst:\n\n\"See, mis Venezuelas toimub, on häbiväärne,\" sõnas Trump ajakirjanikele New Yorgis ÜRO Peaassambleel. \"Ma tahan Venezuela joonde ajada, et rahvas tunneks end turvaliselt. Me kanname Venezuela eest hoolt.\"\n\nUSA presidendi sõnul on kõik valikuvariandid - tugevad ja vähem tugevad - laual. \"Te teate, mida ma tugeva all silmas pean,\" lisas ta.\n\nSeptembri algul kirjutas meedia, et Trumpi valitsuse ametnikud kohtusid kolm korda Venezuela sõjaväeohvitseridega aruteluks autoritaarse presidendi Nicolás Maduro kukutamise üle.\n\nVenezuela president sarjas USA uusi sanktsioone\n\nVenezuela president Nicolas Maduro sarjas teisipäeval USA uusi sanktsioone, mis kehtestati tema naisele Ciliale, asepresidendile ja teistele lähikondlastele.\n\n\"Ärge jamage Ciliaga! Ärge jamage perekonnaga! Ärge olge argpüksid,\" ütles Maduro telepöördumises.\n\nUSA rahandusministeerium kehtestas teisipäeval sanktsioonid Venezuela presidendi Nicolás Maduro siseringile, sealjuures tema naisele.\n\nVenezuela endine peaprokurör Cilia Adela Flores de Maduro on üks isikutest, kes aitas riigipeal oma võimu kinnistada, teatas USA rahandusministeerium.\n\n\"Rahandusministeerium jätkab finantskoormuse asetamist Venezuela traagilise allakäigu eest vastutavatele isikutele ning võrgustikele ja variisikutele, keda nad kasutavad oma ebaseadusliku vara maskeerimiseks,\" ütles USA rahandusminister Steven Mnuchin.\n\nColombia president Iván Duque ärgitas esmaspäeval naaberriiki Venezuelat diplomaatiliselt isoleerima, et survestada Caracast taastama demokraatiat.\n\nColombia parempoolne president ütles ÜRO Peaassambleel, et Caracasel tuleks keelata osaleda teisipäevasel kohtumisel, mille eesmärk on toetada riike, mis on võtnud vastu sügavas majanduskriisis vaevlevast Venezuelast põgenenud migrante. Colombia on võtnud vastu üle miljoni Venezuela kodaniku.\n\nVenezuela presidendi sõnul on ta valmis Trumpiga kohtuma\n\nVenezuela president Nicolás Maduro ütles kolmapäeval ÜRO Peaassambleel, et on erimeelsustest hoolimata valmis Trumpiga kohtuma.\n\n\"Hoolimata kõikidest erimeelsustest... Ma olen valmis ulatama käe Ühendriikide presidendile Donald Trumpile, et arutada asju kahepoolselt,\" ütles Maduro.\n\nVenezuela president toonitas ühtlasi samas, et ta on tööinimene ja rahvamees ning mitte mingi suurärimees.\n\nVenezuela valitsus süüdistas kolmapäeval USA presidenti Donald Trumpi \"sõjalise ülestõusu\" toetamises Lõuna-Ameerika riigi sotsialistist presidendi Maduro vastu.\n\n\"Venezuela väljendab oma tugevaimat vastuseisu USA presidendi sõjale õhutavatele ja (riigi siseasjadesse) sekkuvatele avaldustele... mille eesmärk oli edendada riigis sõjalist ülestõusu,\" teatas Venezuela välisministeerium avalduses.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "USA president Donald Trump nimetas kolmapäeval häbiväärseks olukorda majanduskriisi käes vaevlevas ja diktatuuri poole liikuvas Venezuelas ja ütles, et Washington kaalub sellele vastamiseks kõiki valikuvõimalusi.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Tutvu artikli sisuga ja loo sellele pika lausega sissejuhatus, mis köidab lugeja tähelepanu.\n\n## Pealkiri:\n\nKõik esikümnemängijad on Hiinas konkurentsist langenud\n\n## Põhitekst:\n\nTänavune Austraalia lahtiste võitja Wozniacki pidi kolmandas ringis veidi üle kahe tunni kestnud matšis tunnistama Rio olümpiavõitja, Wuhanis kvalifikatsioonist alustanud Monica Puigi (WTA 51.) 7:6 (10), 7:5 paremust. Puig vormistas võidu alles seitsmendal matšpallil.\n\nKolmandat paigutust omanud sakslanna Angelique Kerber pidi kolmandas ringis tunnistama 16. asetatud austraallanna Ashleigh Barty paremust.\n\nViiendana asetatud Petra Kvitova jäi kaks tundi ja 13 minutit kestnud matšis 6:3, 3:6, 3:6 alla venelanna Anastassia Pavljutšenkovale (WTA 39.).\n\nAvaringiga piirdusid Wuhanis 9. asetatud ameeriklanna Sloane Stephens (kaotas Anett Kontaveidile) ja 10. paigutusega lätlanna Jelena Ostapenko. Teises ringis kaotasid 1. asetatud rumeenlanna Simona Halep, 4. paigutatud prantslanna Caroline Garcia, 6. asetusega ukrainlanna Elina Svitolina ja 8. paigutusega tšehhitar Karolina Pliškova. Tegelikult piirdusid ka nemad ühe mänguga, kuna kõik nad olid avaringis vabad. 7. asetatud Naomi Osaka pidi viirushaiguse tõttu turniirist loobuma.\n\nTeises ringis Halepi välja lükanud Dominika Cibulkova teenis veel ühe väärt võidu, alistades kolmandas ringis 13. asetatud venelanna Darja Kasatkina 6:3, 7:6 (3).\n\n16 asetatud mängijast jätkab Wuhanis vaid üks – 16. paigutusega Barty.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Hiinas Wuhanis jätkuval kõrgetasemelisel tenniseturniiril pole enam ühtegi esikümnemängijat konkurentsi jäänud, viimasena pidi reketid kokku pakkima teisena asetatud taanlanna Caroline Wozniacki.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe uudis läbi ning loo sellele fantaasiarikas ja pikk lause, mis võiks uudist tutvustada.\n\n## Pealkiri:\n\nUgalas algasid proovid Komissarovile ja Jürgensile kirjutatud näidendiga\n\n## Põhitekst:\n\nNäidendisse on Urmas Lennuk sisse põiminud päriselulisi lugusid Luule ja Peetri eludest.\n\n\"Ootasin väga koostööd Urmas Lennukiga. Tema loomeprotsess on tihtilugu selline, et ta kohtub näitlejatega ning üksteisele erinevaid lugusid rääkides sünnib tekst, kuhu on sisse põimitud päriselulised lood. \"Meistrite liiga\" näidendisse jõudis mitu juhtumist Peetri ja Luule enda elust. Teatrikülastajate endi välja nuputada jääb, millised on päriselt juhtunud lood ja mis on fiktsioon,\" rääkis lavastaja Tanel Ingi, kes oli samuti tekstiloome protsessi juures.\n\nLaval segunevad päriselu ja teatrilood üheks tervikuks. Loo keskmes on kaks vananevat näitlejat, nende tütar, jalgpall ja filmivõtted. Lavastus küsib, kuidas jääda ellu, kui elu hakkab lõpule jõudma, aga tegelikult tundub, et olulisem osa sellest on veel elamata? Lisaks Luule Komissarovile ja Peeter Jürgensile astuvad lavale Vallo Kirs, Triinu Meriste, Jaana Kena ning külalisena teeb kaasa Elina Reinold. Lavastuse kunstnik on Jaanus Laagriküll, muusikaline kujundaja Peeter Konovalov ja valguskujundaja Laura Maria Mäits.\n\nTanel Ingi lavastus \"Meistrite liiga\" jõuab publiku ette 17. novembril. Sügishooajal reisib lavastus ka Viljandist kaugemale – Tallinnasse ja Tartusse, jaanuaris juba ka Jõhvi ja Haapsallu.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Kolmapäeval, 26. septembril algasid Ugala teatris proovid lavastusega \"Meistrite liiga\", mille on kirjutanud Urmas Lennuk. Esimest korda said samal päeval tutvuda neile pühendatud teatritekstiga ka näitlejad Luule Komissarov ja Peeter Jürgens.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe uudis läbi ja pane oma kujutlusvõime tööle, et välja mõelda üks korralik sissejuhatav lause sellele loole.\n\n## Pealkiri:\n\nKontaveit: kõiki häiriks, kui tema esimene serv kaks korda valesti auti loetaks\n\n## Põhitekst:\n\nKolmanda ringi mängus, kus Kontaveit alistas 6:4, 4:6, 6:1 hiinlanna Shuai Zhangi, oli \"kotkasilmal\" palju tööd ning tihtipeale saatis challenge'i võtnud tennisisti edu. Kontaveidil endal loeti korduvalt ekslikult auti esimene serv, vahendab Delfi Sport.\n\n\"Muidugi on ebameeldiv, kui teise seti 5:4 seisul, kus kõik punktid on tähtsad, oled kaks esimest servi sisse löönud, aga need loetakse auti. Selline asi häiriks kõiki,\" sõnas Kontaveit. Küsimusele, kas ta kahtlustab \"koduvilet\" ehk hiinlanna eelistamist, vastas ta: \"Seda ei oska öelda. Eks joonekohtunikke ole nii kohalikke kui ka välismaalasi.\"\n\nKontaveit tõdes, et iga saadud võiduga on tema enesekindlus kasvanud. \"Tunnen, et olen saavutanud hea rütmi. Olen sel turniiril hästi mänginud ja häid võite saanud.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Wuhani tenniseturniiril Hiinas järjekordse hea võidu saanud Anett Kontaveit tunnistas, et joonekohtunike eksimused valmistasid mitmel korral tuska, kuid arbiitreid \"koduviles\" ta ei kahtlusta.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe uudis läbi ja pane oma kujutlusvõime tööle, et välja mõelda üks korralik sissejuhatav lause sellele loole.\n\n## Pealkiri:\n\nERM-is on teadlaste ööl eriprogramm\n\n## Põhitekst:\n\nMitmekülgne keskkonnasäästlikkusele keskenduv programm hõlmab nii loenguid, filmiseansse, teatrietendust, töötube kui ka tegevusi värskes õhus.\n\nÕhtu algab loenguprogrammiga Hurda saalis. Seejärel vestab kolonelleitnant Mart Mikkelsaar muuseumi välialal 1993. aasta Raadi lennuvälja lugusid ning demineerijad näitavad, kuidas maastikul asetsevad lõhkekehad välja paistavad.\n\nMuuseumi teemaparki istutatakse Eestis aretatud sirelisorte, et täiendada alal juba kasvavat Eesti sordiaretajate viljapuude kollektsiooni. Külas on ning istutamist juhendab Eesti üks tuntumaid sireliaretajaid Aavo Mägi.\n\nFilmiprogramm Maailmafilmi saalis toob algusega kl 18.30 publiku ette kaks dokumentaalfilmi loodus- ja keskkonnasäästlikkusest toidukultuuris. Kell 20 etendub teatrisaalis teatri Must Kast lavastus \"Prohvet\", mis käsitleb eksistentsiaalseid teemasid inimese elust planeedil Maa. Lisaks viib ERM läbi töötube ning giidituure näitustel.\n\nLoe lähemalt Facebookist.\n\nTänavune Teadlaste Öö festival toimub 27.-29. septembrini üle terve Eesti. Festival kulmineerub reedel üle-euroopalise teadlaste ööga.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Sel reedel, 28. septembril ootab Eesti Rahva Muuseum kõiki huvilisi muuseumisse teadlaste ööle.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Pärast artikli pealkirja ja põhiteksti lugemist kasuta oma loovust, et koostada sisutihe ja pikk sissejuhatav lause.\n\n## Pealkiri:\n\nBrasiilia troopilistest metsadest on kadunud pooled imetajad\n\n## Põhitekst:\n\n\"Tegu on otseselt inimtegevusest tingitud ning ajaloos enneolematu allakäiguspiraaliga. Lõppu ei paista. Säilinud elupaigad on killustunud ja suuremate loomade jaoks liiga väikesed,\" nentis uurimuse juhtivautor Carlos Peres, Ida-Anglia ülikooli bioloogiaprofessor. Järeldused põhinevad 500 keskmist või suuremat kasvu imetajaliigi käekäigu uurimisel.\n\nTöörühm lähtus viimase 30 aasta jooksul kogutud seireandmetest ja võrdles neid maadeavastustele eelnenud aja liigirikkuse baastasemega. Peres tõdes, et väga täpset ülevaadet toonasest liigirikkusest teadlastel pole. Mudelite ja tavaliselt teineteisega koos elavate liikide põhjal on võimalik sellest siiski aimu saada.\n\nKui enne Kolumbust moodustasid piirkonnas liigikooslusi keskmiselt peaaegu 26 liiki, siis tänapäeval on kahanenud nende arv seitsmeni. Alates 1983. aastast on vähenenud liigirikkus aastas keskmiselt 1,5 protsenti. Bioloogi sõnul saab selle kanda eeskätt nii otsesele metsaraiele ja uute istanduste rajamisele kui ka veel säilinud elupaikade killustumisele ja küttimisele.\n\nKui 16. sajandi alguses laius Brasiilia Atlandi-äärne troopiline vihmamets 1,1 miljonil ruutkilomeetril, siis tänaseks on kahanenud 140 000 ruutkilomeetrini. Vahe on ligi kümnekordne. Seejuures jääb 83 protsendi säilinud metsade pindala alla 50 hektari. \"Praegu on probleemiks seegi, et kaitse alla võetud piirkonnad ei ühti täielikult kõige hapramate ja liigirikkamate ökosüsteemidega,\" nentis Peres.\n\nOotuspäraselt on saanud metsade hävimise tõttu kõige enam kannatada saanud tippkiskjad ja lihasööjad nagu puumad ning jaaguarid ja suuremad rohusööjad, näiteks tapiirid. Kokkuvõtlikult on säilitanud oma algsest liigirikkusest rohkem kui 70 protsenti vähem kui üks kooslus 20st. Enamikes on vähenenud liigirikkus aga vähemal 40 protsenti.\n\nTroopilisi vihmametsi juba kümneid aastaid uurinud Peres nentis, et senised katsed ökosüsteeme kaitsta on takerdunud poliitilise tahte puudumise taha. \"Teadlastena saame pakkuda poliitikutele parasjagu kõige paremaid andmeid ja loota, et se viib muutusteni,\" laiendas bioloog.\n\nUurimus ilmus ajakirjas PLOS ONE.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Brasiilias Atlandi ookeani rannikul laiuvatest troopilistest vihmametsadest on kadunud viimase 500 aastaga enam kui pooled imetajaliikidest, selgub Briti ja Brasiilia teadlaste analüüsist. Trendi võib näha ka järgnevatel aastatel.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Tutvu uudise pealkirja ja põhisisuga. Kasuta neid fakte, et luua pikk ja sisutihe lause, mis toimib loo sissejuhatusena.\n\n## Pealkiri:\n\nSerena Williams lõpetas hooaja\n\n## Põhitekst:\n\nTäna 37. sünnipäeva tähistav ameeriklanna sai mullu emaks, aga tuli tänavu tipptennisesse tagasi ning jõudis finaali nii Wimbledonis kui ka viimati USA lahtistel.\n\nMõlemas kohtumises pidi ta tunnistama siiski vastase paremust: Inglismaal osutus paremaks sakslanna Angelique Kerber ja USA lahtiste skandaalses matšis jaapanlanna Naomi Osaka.\n\nKokkuvõttes piirdus Williams tänavu vaid 24 mänguga.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Karjääri jooksul koguni 23 Suure Slämmi üksikmänguturniiri võitnud ameeriklanna Serena Williams otsustas end Pekingi turniirilt maha võtta ja sellega sai tema hooaeg läbi.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Vaata läbi uudise pealkiri ja tekst ning loo loov sissejuhatav lause, mis haakub artikli sisuga.\n\n## Pealkiri:\n\nReformi fraktsioon nõuab lonkava lastekaitse tõttu Tallinna abilinnapeade lahkumist\n\n## Põhitekst:\n\nPillak ütles, et \"väikese Martini\" loo puhul on selgunud, et kaks linna tippjuhti käitusid kas teadlikult või hooletusest ebaprofessionaalselt ja ebaeetiliselt nii lapse, kui tema lähikondlastega.\n\n\"Antud juhtum on määrinud nii Tallinna lastekaitse kui linna mainet ning otsustajatel tuleb vastutada. Vastasel juhul saadetakse ühiskonda sõnum, et lastega võib käituda hooletult, ilma et oma tegude ja otsuste eest peaks vastutama. Sel põhjusel saatsin linnapeale ettepaneku vabastada ametist sotsiaalvaldkonna abilinnapea ja Mustamäe linnaosavanem,\" lausus Pillak.\n\nKa linnavolikogu Isamaa fraktsiooni esimees Riina Solman esitas 11. septembril abilinnapeale Tõnis Möldrile arupärimise Tallinna lastekaitsejuhtumite korraldusest. Ta küsis muu hulgas, kas lastekaitse töö on Tallinnas korraldatud efektiivselt ja kodanikku toetavalt ja kes kontrollib või teeb sisulist järelevalvet Tallinna linnaosade lastekaitsejuhtumite üle.\n\nKolmapäeval saatis Mölder vastuse, kus kirjutas, et lastekaitsetöötajad langetavad otsuseid laste huve, mitte vanemate soove arvestades. \"Väikese Martini\" juhtum on abilinnapea sõnul praegu sotsiaalkindlustusameti järelevalvemenetluses ja kontroll käib.\n\nTa lisas, et lastekaitseametnike kompetentsi esmaseks hindajaks on tema teenistusse võtnud linnaosavanem ning järelevalvemenetluse käigus saab hinnanguid anda sotsiaalkindlustusamet.\n\nLaats allkirjastas nõusoleku nelja-aastase poisi lapsendamiseks võhivõõrastele, kuigi lapsel oli olemas tädi, kes oli nõus teda kasvatama, ning linn läks lapsendamisprotsessiga edasi ka siis, kui poiss oli juba oma tädi juurde elama asunud. Ei linnaosa vanem ega sotsiaalvaldkonna abilinnapea Mölder ei teavitanud poisi tädi lapsendamisotsusest.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Tallinna linnavolikogu Reformierakonna fraktsiooni aseesimees Õnne Pillak saatis linnapea Taavi Aasale ettepaneku vabastada ametist abilinnapea Tõnis Mölder ja Mustamäe linnaosa vanem Lauri Laats, sest nad on Tallinna lasteakaitsesse hoolimatult suhtunud ja asjatundmatult tegutsenud.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe artikli pealkiri ja sisu, seejärel loo pikk ja põnev lause, mis võiks olla artikli sissejuhatus.\n\n## Pealkiri:\n\nLäti peaminister loodab valimiste järel lõppu poliitilistele vaidlustele\n\n## Põhitekst:\n\nKučinskis ei välistanud samas erakorraliste valimiste korraldamist, kui võimuliidu moodustamine peaks 6. oktoobri valimiste järel ebaõnnestuma.\n\nPeaminister usub, et Roheliste ja Talurahva Liit, Rahvuslaste Ühendus ja Ühtsus moodustavad järgmise koalitsiooni tuumiku. Kui need kolm erakonda ei saa võimuliidu moodustamiseks kokku piisavat rahvasaadikute arvu, siis tuleb kaaluda koostööd teiste erakondadega. Samas välistas Kučinskis koalitsiooni moodustamise Koosmeelega.\n\n\"Olukord on pärast valimisi muidugi ohtlik ja ma ei ole üks nendest, kes välistab erakorralised valimised, kui valitsuse moodustamine osutub võimatuks. Ma loodan, et kõik poliitilised vaidlused lahendatakse, nii et võib hakata rääkima sellest, mida tuleb tegema hakata,\" ütles valitsusjuht.\n\nKučinskis ütles, et kui talle pakutakse taas peaministri ametikohta, siis ta ei hakka esimese asjana ministreid ametisse määrama, vaid lepib kõigepealt kokku kriteeriumis, mille alusel erakonnad valitsusega võivad liituda.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Läti peaminister Māris Kučinskis (Roheliste ja Talurahva Liit) väljendas kolmapäeval lootust, et pärast oktoobrikuiseid seimivalimisi saavad läbi ka poliitilised vaidlused.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe hoolikalt uudise pealkiri ja sisu ning kirjuta artiklile pikk sissejuhatav lause, kasutades oma kujutlusvõimet.\n\n## Pealkiri:\n\nUudo Sepp pahandas naabrit: laulsin õhtul natuke tugevamalt ja naaber tuli uksele\n\n## Põhitekst:\n\n\"Pärast staarisaadet oli mul terve juunikuu samasugune. Tempo ei ole maha jäänud. Kui tuli juuli, siis oli vaiksem, juuni oli jooksurikas. Tundus nagu oleks saanud natuke puhata, aga nali naljaks, kali kaljaks, ei olnud nõnda,\" avaldas Sepp Raadio 2 saates \"Bert Järvet\", et nagu saate ajal, pole tal ka selle järel olnud palju vabu päevi.\n\nSepp tunnistas, et ennustas viimase hetkeni saatevõitu oma suurimale konkurendile Sissile. \"Viimase hetkeni ma olin täiesti sada protsenti kindel, et Sissi võidab saate, sellepärast see üllatus oli minu jaoks nii meeletult suur. Nagu mu näost oli näha, siis silmad tahtsid välja hüpata, ma olin ahastuses, et mis juhtus. Pool suve oli arusaamatu, et aeg läks nii kiiresti,\" on Sepp siiani hämmeldunud, et saab oma unistust muusikuna täita.\n\nPraegu valmistab Sepp ette oma debüütplaati, mis ilmub tänavu novembris. Alles suve alguses sai Sepp kokku bändi, kus musitseerivad Oliver Rõõmus, Robert Vaigla, Joonas Mattias Sarapuu ja Heikko Remmel. \"Kõikide vendade üle ma olen väga õnnelik, et nad on sattunud minu bändi,\" rõõmustas Sepp.\n\nSepa debüütplaadil kõlavad rokk- ja popplood ning fännid võivad oodata ka paari üllatust. \"Päris ägedad lood on tegelikult, ma olen väga õnnelik selle üle,\" oli Sepp rahul.\n\nPlaati salvestab Sepp Berliinis oma produtsendi juures ning loodab pärast salvestust aja maha võtta, et aidata isal Saaremaal maja valmis ehitada. \"Puutöökuur tuleb sinna, siis saab sinna tõsta puutöömasinad ja tööriistad,\" selgitas Sepp remondiplaane. \"Üritan leida aega teha endale väikese kiiktooli Tallinna,\" loetles ta plaane.\n\nSaaremaad eelistab Sepp puhkuseks just seetõttu, et Tallinnas on naabrite tõttu raske aega maha võtta ja uut muusikat kirjutada. \"Üks õhtu laulsin natuke tugevamalt ja järsku tuleb naaber ukse peale, et kuule, mul on voodi täpselt seina ääres, kui sa veel laulda tahad, siis vaata õue, naabrid vaatavad üle akende, annavad sulle peksa või kuuli. Läksin aknale, polnudki naabreid. Selliseid ähvardusi on ka tulnud, see on väga naljakas ja huvitav,\" naeris Sepp koomilist vahejuhtumit.\n\nSeda, et tema näol on tegemist värske superstaariga, Sepp naabrile seletama ei hakanud. \"Ma olen lihtne inimene, kes teeb oma tööd,\" põhjendas ta, miks superstaarikaarti lauale ei löönud.\n\nSepp jääb tagasihoidlikuks ka siis, kui võrrelda teda Eesti muusikamaastiku suurtegijatega, näiteks Jaak Joalaga. \"Ei ütleks, et nii suur legend veel olen. Sinna peab kõvasti tööd tegema, vaeva nägema ja pürgima. Ma näen nii palju vaeva, kui vähegi võimalik, et mina oleksin rahul enda tulemustega ja inimesed, kes mu vastas on, näevad tulemust,\" ütles Sepp.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Talendisaate \"Eesti otsib superstaari\" viimase hooaja võitja Uudo Sepp tõdes, et tema elutempo ei ole pärast saatevõitu rahulikumaks muutunud ja praegu käivad ettevalmistused novembris ilmuvaks albumiks. Aja loodab Sepp maha võtta Saaremaal, sest Tallinnas elades tulevad ette ootamatud takistused.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Süvene uudise pealkirja ja sisu ning kirjuta sellele loole sisukas ja informatiivne sissejuhatus, mille pikkus on üks lause.\n\n## Pealkiri:\n\nPõhja-Euroopa suurimal raamatumessil esindab Eestit Indrek Hargla\n\n## Põhitekst:\n\nEnamik krimiautoreid käsitleb ühiskonnaküsimusi või vähemalt kasutavad neid taustainfona, mis on ka krimiromaanide tõlgete edu üks põhjustest. Kas leidub ka rahvuslikke krimilugude-stiile? Milliseid strateegiaid kasutavad autorid oma jutustustes ja kui palju peegeldab see ühiskonda kust autor pärit on? Muu hulgas sellistele küsimustele ja mõttearendustele aruteludel vastuseid otsitaksegi.\n\nSeminare aitab korraldada Euroopa Liidu Rahvuslike Kultuuriinstituutide Ühenduse (EUNIC) Stockholmi klaster, Eesti on EUNICi liikmena messil kolmandat korda.\n\nGöteborgi raamatumess toimub 27.–30. septembrini 2018. Tänavuse messi peateemad on austus, pilt, meedia ja krimi.\n\nKirjaniku visiidile aitavad kaasa Eesti Suursaatkond Stockholmis, Eesti Instituut ja Eesti Kultuurkapital.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Göteborgi raamatumessil esindab Eestit seekord ulme- ja krimikirjanik Indrek Hargla. Kirjanik esineb laupäeval, 29. septembril seminaril \"Kuriteopaik Euroopa; kuidas luua ideaalset krimiromaani?\" ning osaleb vestlusel, mille teema on ajalooline krimiromaan kui žanr.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe artikli pealkiri ja sisu, seejärel loo pikk ja põnev lause, mis võiks olla artikli sissejuhatus.\n\n## Pealkiri:\n\nFlora esiväravavaht Toom näitas oma fännidele keskmist sõrme\n\n## Põhitekst:\n\nToom läks endast välja Juri Tkatšuki 87. minutil otse karistuslöögist löödud värava järel, kui tribüünilt tuli kommentaare tema tegutsemise kohta. Toom näitas seepeale oma enda klubi fännidele keskmist sõrme, vahendab Soccernet.ee.\n\nLõpuvile järel läks samade osapoolte vahel ka krõbedaks sõneluseks, mis nõudis Flora peatreeneri Jürgen Henni sekkumist. \"Nägin, et fännidel oli mingi sõnelus Maiduga. Läksin fännide käest küsima, mis juhtus ja proovisin neid rahustada,\" ütles lõpuvile järel tribüünil fännidega rääkimas käinud Henn ajakirjanikele.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "FC Flora kaotas eile karikasarja 1/8-finaali raames peetud Tallinna derbis 1:2 FCI Levadiale. Mängu lõpus läks tuliseks Flora fännide ja klubi esiväravavahi Mait Toomi vahel.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Tutvu uudise pealkirja ja põhisisuga. Kasuta neid fakte, et luua pikk ja sisutihe lause, mis toimib loo sissejuhatusena.\n\n## Pealkiri:\n\nEesti-Läti korvpalliliiga avab meistrite vastasseis\n\n## Põhitekst:\n\nKalev/Cramo näitas hooajaeelsetes kohtumistes võimsat minekut ning võitis kõik mängitud kohtumised, alistades teiste seas näiteks tugevad Leedu tiimid Vilniuse Lietuvos Rytase, Klaipeda Neptunase ja BC Šiauliai. Kui jätta kõrvale veel pikalt põlvetraumaga eemale jääv Erik Keedus ja viimased kontrollmängud eemale jäänud Martin Dorbek, sai Cramo hooajaks valmistuda täiskoosseisus.\n\nHooajaeelsetes sõpruskohtumistes on Cramo liidriteks kerkinud Poola liigast üle tulnud tagamees Chavaughn Lewis ja väike äär Ivan Almeida. Uute tulijatena on korvi all ameeriklased Reggie Lynch ja Landen Lucas.\n\nEelmise aasta tiimist on jätkamas serblasest tagamees Branko Mirkovic, eestlased Kristjan Kangur, Janari Jõesaar, Martin Dorbek ja Erik Keedus. Tartust toodi tagasi ääremängija Kristjan Kitsing ja kogenud mängujuht Tanel Sokk. Noorust lisavad tiimile valgevenelane Maksim Salaš ja Madis Soodla.\n\nVentspilsil oli aga probleeme kuni viimaste kontrollmängudeni, kus kaotati kahel korral kuue punktiga (87:93 ja 75:81) venelaste Krasnojarski Jenisseile. Esimeses kohtumises sai vigastada Janis Antrops, kelle naasmise aeg pole veel selge. Ka leegionär Jonathan Arledge ei saa veel täistuuridel treenida ning Janis Berzinš pole samuti tiimi juurde jõudnud.\n\nMeeskonna põhilisteks vedajateks on eeldatavalt kolm ameeriklast: 27-aastane ja 206 cm pikkune ääremängija Arledge ja tagamehed Aaron Johnson (29-aastane, 173 cm) ja Anthony Beane (24-aastane, 188 cm). Kohalikest meestest on tiimis näiteks Läti koondisesse kerkinud tagamees Rihards Lomazs, kogenud tsenter Rolands Zakis ning Valga/Valka klubi esindades ka Eesti publikule silma jäänud Roberts Freimanis, aga tuntud lätlasi jagub Ventspilsis igasse liini.\n\nBC Kalev/Cramo – BK Ventspils kohtuvad 28. septembril kell 19 Kalevi spordihallis.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Reedel, 28. septembril kell 19 algab kauaoodatud Olybet Eesti-Läti korvpalliliiga, kui avakohtumises lähevad vastamisi kahe riigi valitsevad meistrid BC Kalev/Cramo ja BK Ventspils.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Süvene uudise pealkirja ja sisu ning kirjuta sellele loole sisukas ja informatiivne sissejuhatus, mille pikkus on üks lause.\n\n## Pealkiri:\n\nItaalia parteijuht ähvardas oma valitsuse riigieelarve toetuseta jätta\n\n## Põhitekst:\n\nErakonnaga Liiga koalitsioonis olev M5S nõuab rahandusministeeriumilt vahendeid mitme valimislubaduse täitmiseks, peamiselt kodanikupalga kehtestamiseks töötutele.\n\nRahandusministeerium esitab oma 2019. aasta eelarvekava neljapäeval.\n\n\"Me usaldame (rahandusministrit Giovanni) Triat, kuid itaallased teavad, et ministeeriumis on inimesi, kes määrati ametisse eelmise valitsuse poolt ning kes sõuavad meile vastu,\" ütles Di Maio intervjuus raadiojaamale Radio Capital.\n\nAsepeaminister ähvardas teisipäeval koosolekul oma erakonna ministritega mitte toetada eelarvet, kui baassissetulekuks vahendeid ei leita.\n\n\"See ei ole ähvardus,\" sõnas Di Maio kolmapäeval, \"kuid ilmselgelt hääletab Viie Tähe Liikumine julge eelarve poolt\".\n\n780 euro suurune kodanikupalk töötutele ja madala sissetulekuga isikutele läheb riigile maksma vähemalt kümme miljardit eurot aastas.\n\nJuuni algul ametisse astunud kahe populismis süüdistatud erakonna valitsus jagas 4. märtsi valimiste eel kulukaid lubadusi, mis kinnistati hiljem valitsusprogrammis.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Itaalia võimuliitu kuuluv Viie Tähe Liikumine (M5S) ei kavatse hääletada valitsuse 2019. aasta eelarve poolt, kui see ei ole piisavalt \"julge\", ütles erakonna liider ning asepeaminister Luigi Di Maio kolmapäeval.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe artikli pealkiri ja sisu, seejärel loo pikk ja põnev lause, mis võiks olla artikli sissejuhatus.\n\n## Pealkiri:\n\nWilderi esindajad ootavad Joshua tiimilt paremat pakkumist\n\n## Põhitekst:\n\nLaupäevase võiduga Aleksandr Povetkini üle WBA, IBF-i, WBO ja IBO tiitlivööd salvestanud Joshua ja Wilder on juba pikka aega läbirääkimisi pidanud, et lõpuks ka omavahel kokku minna ja kõikide tiitlite peale poksida, kuid hiljuti teatati, et kõnelused luhtusid.\n\nWilder teatas seepeale, et läheb 1. detsembril Los Angeleses vastamisi hoopiski teise briti, suvel ringi naasnud kõmulise Tyson Furyga. Joshua isa Barry ja tema promootor Eddie Hearn tahavad aga enne seda matši Joshua ja Wilderi matši osas kokkuleppele jõuda.\n\n\"Olen saatnud Barryle kolm e-kirja ja öelnud, et mul pole mingit soovi temaga kokku saada, enne kui nad meile korraliku pakkumise teevad,\" ütles Wilderi promootor Shelly Finkel Sky Sportsile. \"Oleme mõlemad piisavalt kaua selles äris olnud, et teada, milline üks pakkumine peaks olema. Kus on uus pakkumine? Seda ei paista kusagilt.\"\n\nJoshual on juba paika pandud, et tema järgmine matš toimub tuleva aasta 13. aprillil Londonos Wembleyl. Pärast Povetkini alistamist kinnitas ta, et läheks mõistagi kõige meelsamini Wilderiga vastamisi. \"Aga kui Wilder pole huvitatud, leidub teisi, kes on,\" üles Joshua. \"Pole probleemi, poksin nende kõikidega.\"\n\n28-aastane Joshua on enda profikarjääri jooksul võitnud kõik 22 matši, neist 21 nokaudiga. 32-aastane Wilder on samuti võitmatuna püsinud, temal on kirjas 40 võitu, neist 39 nokaudiga.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Raskekaalu poksi WBC tiitlivööd hoidvad Deontay Wilderi esindajad teatasid, et nad ei jätka läbirääkimisi briti Anthony Joshua tiimiga, kui neile ei tehta matši eest paremat pakkumist.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Tutvu artikli sisuga ja loo sellele pika lausega sissejuhatus, mis köidab lugeja tähelepanu.\n\n## Pealkiri:\n\nTallinn võtab palgale üheksa uut lastekaitseametnikku\n\n## Põhitekst:\n\nHaabersti linnaosa saab täiendavalt juurde kaks lastekaitse vanemspetsialisti ametikohta, samuti Kesklinn ja Lasnamäe. Mustamäe, Põhja-Tallinn ja Pirita saavad juurde ühe lastekaitseametniku. Linnavalitsuse otsuses on märgitud, et ametnike põhipalgaks on 1300-1600 eurot kuus.\n\nAbilinnapea Tõnis Mölder ütles ERR-ile, et noortekampade ja lastekaitsetöötajate palkamise vahel on seos. \"Tulevikus võib see taolisi olukordi ennetada, kuid üheksa lastekaitsetöötaja ametikoha loomine oli planeeritud juba varem. See on samm eesmärgi täitmise suunas ning ka möödunud aastal lisandus linnaosade juurde kaheksa lastekaitsetöötaja ametikohta.\"\n\nTa lisas, et linnavalitsus soovime jõuda selleni, et iga tuhande lapse kohta oleks vähemalt üks lastekaitsetöötaja. \"Peame seda oluliseks ka seoses seadusandluse muutmisest tulenevate täiendavate tööülesannetega, võimaldamaks töötajail keskenduda laste huvide kaitsmisele ja kliendi probleemide lahendamisele parimal moel.\"\n\n\"Aktuaalne kaamera\" vahendas augustis, et Tallinnas on lühikese aja jooksul toimunud mitu juhtumit, kus vägivaldsed noortekambad klaarivad arveid nii omavahel kui ka ründavad juhuslikke möödujaid.\n\nTallinna linnavalitsus otsustas seejärel, et kesklinna pargid saavad mehitatud valve.\n\nBNS teatas kolmapäeval, et kesklinna valitsus ning politsei- ja piirivalveameti spetsialistid asuvad neljapäeva hommikul hindama kesklinna parkide turvalisust.\n\nAlustatakse Musumäelt, seejärel liigutakse Kanuti aeda ja edasi järgmistesse vanalinna ümbruses paiknevatesse südalinna parkidesse. Eesmärk on teha kindlaks, mida on parkides vaja muuta selleks, et inimesed tunneksid end seal turvalisemalt ja avalik ruum ei soodustaks riskikäitumist.\n\nEttepaneku parkide ülevaatuseks tegi politsei Kesklinna valitsusele seoses suve lõpus parkides teravaks muutunud noorte kuritegevuse probleemiga. Linnaosavalitsus omalt poolt soovitas vaadata üle mitte ainult noorte kogunemiskohad, vaid kõik Tallinna kesklinna pargid.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Tallinna linnavalitsuse kolmapäevase otsusega loodi linnaosades juurde lastekaitseametnike töökohti, kokku üheksa. Sellega loodab linn paremini hakkama saada ka noortekampadega, millest ajakirjandus augusti lõpus kirjutas.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe uudis läbi ning loo sellele fantaasiarikas ja pikk lause, mis võiks uudist tutvustada.\n\n## Pealkiri:\n\nEuroopa Liit loob alternatiivi Hiina uue siiditee projektile\n\n## Põhitekst:\n\nEuroopa Liidu liikmesriigid peaksid uuele Aasia ühendamise strateegiale heakskiidu andma veel enne Euroopa ja Aasia riikide tippkohtumist oktoobris. Plaan näeb ette investeeringuid transporti, energeetikasse ja digimajandusse, toetades samal ajal ka keskkonna- ja tööstandardeid.\n\nBrüsseli teatel ei ole tegu vastusega ühelegi teisele sarnasele projektile, ent siiski näib see suuresti pakkuvat alternatiivi Hiina vööndi ja tee projektile, mis näeb ette kaubandustaristu rajamist eelkõige Aasias ja Aafrikas, kasutades selleks miljarditesse dollaritesse küündivaid laene Hiina pankadelt. Seejuures märkis ka Brüssel plaani tutvustades, et see \"ei koorma riike laenuga, mida need ei suuda tagasi maksta\", mis on olnud aga Hiina projekti peamine kriitika.\n\nEL-i välispoliitikajuhi Federica Mogherini sõnul on juba kuid peetud läbirääkimisi Aasia riikidega, mis on huvitatud Euroopa poole pöördumisest. \"Meie initsiatiivi eesmärk on luua töökohti ja toetada majanduskasvu, tuues kasu kohalikele kogukondadele,\" ütles ta.\n\nEuroopa Komisjoni president Jean-Claude Juncker on varasemalt kutsunud liitu oma välispoliitilist tegevust tugevdama, et see oleks vastavuses liidu majandusliku võimekusega, seda eriti vastusena USA presidendi Donald Trumpi Ameerika kesksele poliitikale ja Hiina hoogsale investeerimistegevusele arengumaades.\n\nHollandi Clingendaeli Instituudi Euroopa Liidu-Aasia suhete ekspert Maaike Okano-Heijmans ütles asja kommenteerides, et tegu on olulise sammuga kuna Euroopa Liitu on kritiseeritud väheses reageerimises Hiina tegevustele.\n\n\"Enam ei saa me öelda, et neil pole visiooni. Nüüd on väljakutseks aga selle reaalseks alternatiiviks muutmine neile riikidele, sest selleks on tarvis raha,\" ütles Okano-Heijmans uudisteagentuurile AFP, lisades, et rahaliste ressursside osas on Hiinaga keeruline konkureerida.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Euroopa Liit käivitab suuremahulise investeerimisprojekti, et toetada Aasia riikide arengut ja pakkuda neile alternatiivi niinimetatud uue siiditee projektile (BRI).",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe hoolikalt uudise pealkiri ja sisu ning kirjuta artiklile pikk sissejuhatav lause, kasutades oma kujutlusvõimet.\n\n## Pealkiri:\n\nRatas majanduskriisi märke ei näe\n\n## Põhitekst:\n\nVabaerakonna fraktsiooni liige Enn Meri küsis Rataselt, miks valitsus ei kogu reserve ja et kas peaminister ei näe ülekuumenemise riski, eriti meie ehitussektoris.\n\nRatas vastas, et vastuvõetus riigieelarve on struktuurses tasakaalus ja võlakoormus Eestis langeb aastaks 2022 5,4 protsendile. Ratase sõnul rahandusministeeriumi arvutused ülekuumenemise märke ei näita.\n\n\"Kui te võrdlete seda ülekuumenemist ja me alati toome võrdlusbaasi seal 2008, 2009, siis selliseid näiteid täna kindlasti ei ole. Eelarveprotsessis on ju ka see, et alati eelarvenõukogu teeb omapoolse ekspertiisi või hinnangu ja ka nende hinnang näitas seda, et sellist ülekuumenemist, mis oli kümme aastat tagasi, kindlasti tänases majandusruumis ei paista,\" rääkis Ratas.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Peaminister Jüri Ratas ütles riigikogus arupärimistele vastates, et tema majanduses ülekuumenemise märke ei näe.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Pärast artikli pealkirja ja põhiteksti lugemist kasuta oma loovust, et koostada sisutihe ja pikk sissejuhatav lause.\n\n## Pealkiri:\n\nMay: erakorralised valimised poleks riiklikes huvides\n\n## Põhitekst:\n\nNew Yorki ÜRO peaassambleele suunduv May rääkis lennukis ajakirjanikele, et tal on plaanis saavutada Briti riiklikke huve teeniv lahkumislepe Euroopa Liiduga, vahendas Politico.\n\nErakorraliste valimiste teema on taas päevakorras sellega, et London ja Euroopa Liit pole endiselt jõudnud sisulisele kokkuleppele Brexiti-järgsetes suhetes ning May poolt välja käidud plaani suhtes ollakse skeptilised La Manche'i väina mõlemal poolel, sealhulgas Konservatiivse Partei ridades.\n\nOpositsiooniline Tööpartei on andnud mõista, et kui May valitsusel ei õnnestu enne tähtaega Euroopa Liiduga kokkulepet saavutada ning ees ootab leppeta lahkumine EL-ist ehk nn Hard Brexit, tuleks korraldada uued valimised.\n\nPühapäeval aga kirjutasid Briti ajalehed oma allikatele viidates, et ka valitsuse juures mõeldakse uutest erakorralistest valimistest, et päästa nii Brexiti-kõnelused kui ka May ametikoht. Nende arutelude päästikuks olevat olnud just Salzburgis toimunud EL-i tippkohtumine, mis Ühendkuningriigi jaoks mingit positiivset arengut ei kujutanud.\n\nMay ametiajal on ühed erakorralised valimised juba toimunud. 2017. aasta juunis toimunud valimised kutsus May ellu ise ning tookord lootis Konservatiivne Partei kasutada ära Tööparteis valitsevat segadust, kasvatada oma toetust ning saada ka tugevam mandaat Brexiti-kõnelusteks. Läks aga vastupidi ning liigne enesekindlus maksis valitsusele valusalt kätte - Konservatiivne Partei kaotas parlamendienamuse, Tööpartei sai sisetülidest hoolimata kohti juurde ning May sai valitsemist jätkata vaid tänu Põhja-Iirimaa unionistidest saadikute häältele.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Briti peaminister Theresa May teatas teisipäeval, et erakorraliste parlamendivalimiste korraldamine enne järgmise aasta märtsi ei oleks praegu riiklikes huvides.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe artikli pealkirja ja sisu. Kasuta oma loomingulisi võimeid, et koostada detailne ja põhjalik ühelauseline sissejuhatus sellele uudisele.\n\n## Pealkiri:\n\nSeksuaalkurjategija Bill Cosby tähte ei eemaldata kuulsuste alleelt\n\n## Põhitekst:\n\nCosby tähe eemaldamiseks algatati petitsioon, mis kaubanduskojale adresseeriti. Kaubanduskoda põhjendas tähe allesjätmise otsust sellega, et kuulsuste alleel olevad tähed on mõeldud püsima, teatas CBS.\n\n\"Tähed märgivad selle saaja professionaalseid saavutusi. On kahetsusväärne, kui inimene eraeluliselt ei vasta avalikkuse ootustele ja standarditele,\" seisis kaubanduskoja selgituses.\n\nKoomik Bill Cosbyle mõisteti teisipäeval seksuaalse rünnaku eest kolme kuni kümne aasta pikkune vanglakaristus. Aprillis mõistis kohus Cosby süüdi Andrea Constandi uimastamises ja kuritarvitamises 2004. aastal.\n\n81-aastane Cosby liigitati ka seksuaalselt vägivaldseks kurjategijaks, mis tähendab, et ta peab elu lõpuni käima nõustamises ning registreerima end seksuaalkurjategijana.\n\n2014. aastal sattus Cosby täht rünnaku alla, kui keegi kirjutas sellele lilla markeriga \"vägistaja\". Kaubanduskoda kommenteeris juhtunut, öeldes, et inimesed võiksid väljendada oma viha muul moel kui California osariigile kuuluvat maamärki hävitades,\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Hollywoodi kaubanduskoda kinnitas, et seksuaalkuriteos süüdi mõistetud Bill Cosby tähte ei eemaldata kuulsuste alleelt.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe hoolikalt uudise pealkiri ja sisu ning kirjuta artiklile pikk sissejuhatav lause, kasutades oma kujutlusvõimet.\n\n## Pealkiri:\n\nSotsiaaltoetused neelavad eelarvest 30 protsenti\n\n## Põhitekst:\n\nSotsiaalkindlustustoetused moodustavad 2,1 miljardit eurot ning aastane kasv on 87 miljonit eurot.\n\nSellest lõviosa ehk 1,74 miljardit eurot kulub riiklikule pensionikindlustusele. 53 miljonit eurot kasvava kululiigi alla kuuluvad vanaduspensionid, väljateenitud aastate pension, töövõimetuspension ja toitjakaotuspension.\n\nTeine suur kuluartikkel on riigipoolne toetus kohustusliku kogumispensioni fondidesse - 2019. aastal kokku 313,4 miljonit eurot, kasv 36,6 miljonit.\n\nSotsiaalabitoetused ja muud toetused füüsilistele isikutele kasvavad tuleval aastal 113 miljoni euro võrra 1,16 miljardi euroni.\n\nPeretoetused neelavad sellest 299 miljonit ning kasv eelneva aastaga on 15 miljonit. Eelarve kasvab seoses esimese ja teise lapse toetuse kasvuga 55-eurolt 60-eurole.\n\nVanemahüvitiseks kulub 245,5 miljonit eurot. Meetme kulu suureneb 17,3 miljoni euro võrra keskmise hüvitise tõusu arvelt. Prognoosi põhjal on keskmise hüvitise suurus 1258 eurot kuus.\n\nToimetulekutoetuseks seevastu kulub järgmisel aastal 6,5 miljonit eurot vähem, kokku 18,2 miljonit eurot. Matusetoetuseks kulub 4 miljonit ning elatisabiks 4,6 miljonit. Üksi elavaid pensionäre toetab riik uuel aastal 10,1 miljoni euroga.\n\nTöötutoetus väheneb 1,1 miljoni võrra 11,1 miljoni euroni, kuid töövõimetoetuseks kulub ligi 63 miljonit eurot rohkem, kogusummas 242 miljonit eurot.\n\nToetused puudega inimestele ja nende hooldajatele moodustavad eelarvest ligi 78 miljonit, kasv on 6,5 miljonit eurot. Õppetoetused ja stipendiumid võtavad eelarvest 26,3 miljonit.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Sotsiaaltoetuste maht kasvab tuleva aasta riigieelarves üle 3,2 miljardi euro, moodustades 30 protsenti eelarve kogumahust.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Vaata läbi uudise pealkiri ja tekst ning loo loov sissejuhatav lause, mis haakub artikli sisuga.\n\n## Pealkiri:\n\nTeadus- ja arendustegevus saab juurde 20 miljonit\n\n## Põhitekst:\n\nRiigikogu Vabaerakonna fraktsiooni liige Krista Aru küsis infotunnis peaminister Jüri Rataselt, kas 2014. aastal riigikogu poolt kinnitatud suund, et teadus- ja arendustegevuse jaoks eraldatakse aasta-aastalt üha enam raha ja see kasvab aastaks 2020 ühe protsendini SKP-st, leiab kajastust ka tuleva aasta eelarves.\n\nRatas tunnistas, et tuleva aasta eelarve veab välja 0,81 protsenti SKP-st, mis on sama suur näitaja kui käesoleval aastal.\n\n\"Aga mida SKP kasv rahalises mõttes on teinud, siis kui 2018. aasta baas oli teadus- ja arendustegevusele ca 200 miljonit eurot, siis 2019. aastal on see ca 220 miljonit. Ehk me räägime teadus- ja arendustegevuse puhul sellest, et 10 protsenti raha tuleb tänavusega võrreldes juurde,\" märkis Ratas.\n\nPeaminister lisas ka, et 2019. aasta eelarves muutub ka projekti- ja baasrahastuse osakaal varasemalt 60-40 suhtelt 50-50-le.\n\nRiigikogu kiitis 2014. aastal heaks Eesti teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni strateegia, milles nähti ette teadus- ja arendustegevuse riigipoolse rahastamise tõstmise ühe protsendini SKP-st aastaks 2020.\n\n2015. aastal oli see näitaja 0,78 protsenti, kuid langes 2016. aastal 0,61 protsendini SKP-st. 2017. aastal olid avaliku sektori teadus- ja arendustegevuse kulud 0,78 protsenti SKP-st ning 2018. aastal kasvasid 0,81 protsendini.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Teadus- ja arendustegevuse riigipoolne rahastuse protsent sisemajanduse koguproduktist (SKP) tuleval aastal küll ei kasva, kuid tänu SKP kasvule saab teadus- ja arendustegevus reaalselt juurde 20 miljonit eurot.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Tutvu artikli sisuga ja loo sellele pika lausega sissejuhatus, mis köidab lugeja tähelepanu.\n\n## Pealkiri:\n\nKontaveit jõudis Hiinas veerandfinaali\n\n## Põhitekst:\n\nKohtumine kestis mõned minutit üle kahe tunni. Kontaveit sai kirja viis ässa ja kaks topeltviga, Zhang servis ühe ässa ja tegi kolm topeltviga. Eestlanna realiseeris 13 murdevõimalusest seitse, Zhang suutis üheksast murdepallist ära kasutada neli. Mängitud punktidest võitis Kontaveit 90 ja Zhang 85.\n\nKohe avaseti alguses oli Zhangil kaks murdepalli, et 2:0 juhtima minna, kuid Kontaveit suutis mõlemad päästa ja hoopis ise järgmises geimis hiinlanna servi murda. Eestlanna asus 3:1 ette, kuid Zhang viigistas 3:3. Uuesti murdis Kontaveit hiinlanna servi üheksandas geimis ja võitis seti 6:4.\n\nTeises setis murdis Kontaveit kohe Zhangi servi ja päästis siis enda pallingul kaks murdepalli, kuid kolmanda sai Zhang kätte ja viigistas seisu. Hiinlanna võitis 0:1 kaotusseisust kolm geimi järjest, aga Kontaveit võitles välja 3:3 viigi. Seejärel hoidsid mõlemad järjest servi, kuni 5:4 eduseisul võitis hiinlanna taas Kontaveidi pallingu ja seega ka seti 6:4.\n\nOtsustavas setis murdis Kontaveit kohe Zhangi servi ja asus 2:0 juhtima. Uuesti murdis ta hiinlanna servi viiendas ja seitsmendas geimis, võites seti kindlalt 6:1.\n\nVeerandfinaalis läheb Kontaveit vastamisi tšehhitari Katerina Siniakovaga (WTA 47.), kes alistas 7:6 (3), 7:6 (1) 14. asetatud hispaanlanna Garbine Muguruza.\n\nSiniakovaga oli ta äsja vastamisi US Openi avaringis, kus sai valusa 7:6 (3), 3:6, 5:7 kaotuse. Omavaheliste mängude seis Siniakovaga on tal nüüd 1:1, kaks aastat tagasi Guangzhous jäi eestlanna peale 6:1, 6:1.\n\n\"Tuleb jälle üks raske matš,\" ütles Siniakova pärast Muguruza alistamist. \"New Yorgis oli meil tõeline võitlus, kindlasti tuleb ka nüüd. Annan endast parima ja püüan samamoodi võidelda.\"\n\nKONTAVEIT - ZHANG:\n\nVarem on Kontaveit ja Zhang omavahel mänginud korra, kui 2015. aastal Vancouveris peetud ITF-i turniiril jäi peale Kontaveit 3:6, 6:4, 6:1.\n\nKontaveit alistas avaringis 4:6, 7:5, 6:4 maailma üheksanda reketi, ameeriklanna Sloane Stephensi ja oli teises ringis 6:2, 6:4 parem horvaatlanna Donna Vekicist (WTA 40.). Zhang võitis avaringis kindlalt 6:2, 6:2 vabapääsmega põhitabelisse saanud 2011. aasta US Openi võitjat, austraallanna Samantha Stosurit (WTA 67.) ning sai teises ringis 6:2, 7:5 jagu sloveenlanna Polona Hercogist. Edetabelis 87. real paiknev Hercog pääses põhitabelisse – ja mänguta teise ringi – õnneliku kaotajana pärast tänavuse US Openi võitja, jaapanlanna Naomi Osaka loobumisest. Osaka tõi loobumispõhjuseks viirushaiguse.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Eesti esireket Anett Kontaveit (WTA 27.) jõudis Hiinas Wuhanis jätkuval kõrgetasemelisel tenniseturniiril veerandfinaali, alistades kolmandas ringis hiinlanna Shuai Zhangi (WTA 46.) 6:4, 4:6, 6:1.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Tutvu uudise pealkirja ja põhisisuga. Kasuta neid fakte, et luua pikk ja sisutihe lause, mis toimib loo sissejuhatusena.\n\n## Pealkiri:\n\nKangerti uus klubi palkas tugeva mägedemehe ja temposõitja\n\n## Põhitekst:\n\n25-aastane sportlane on seni kuulunud kontinentaalklubide koosseisu, tänavu esindab ta Colombia tiimi Medellin, kirjutab Spordipartner.\n\n2015. aastal temposõidus Ecuadori meistriks kroonitud ja grupisõidus pronksi pälvinud Caicedo käesolev hooaeg on olnud väga edukas. Profisõitudel pole küll võite tulnud, kuid mitmed poodiumikohad annavad tõestust, et tegemist on tugeva tegijaga.\n\nCaicedo saavutas Astuuria velotuuril kokkuvõttes teise koha, olles kahel esimesel etapil teine ja tõustes parimaks aktiivsete ratturite arvestuses. Järgnenud nädalal tuli Caicedo Madridi mitmepäevasõidul kolmandaks ja võitis seejärel Colombia velotuuri.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Tanel Kangerti uus koduklubi EF Education First-Drapac sõlmis kaheaastase lepingu paljulubava Ecuadori ratturi Jonathan Caicedoga.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Süvene uudise pealkirja ja sisu ning kirjuta sellele loole sisukas ja informatiivne sissejuhatus, mille pikkus on üks lause.\n\n## Pealkiri:\n\nSoome politseijuht: suuroperatsioonil leiti kolm miljonit eurot sularaha\n\n## Põhitekst:\n\n\"Airiston Helmi teemal nendin praegu, et küsimus on praegusel hetkel majanduskuriteo uurimises. Meil on kaks kuriteoteadet. Säteteks on raskekujuline rahapesu, raskekujuline maksupettus, raskekujuline raamatupidamis- ja sotsiaalmaksupettus. See on lähtekoht,\" selgitas Kolehmainen seminaril.\n\nPärast seminari Yle telekaamera ees siiski Kolehmainen nime Airiston Helmi mainimisest keeldus. Ka keskkriminaalpolitsei esindajad pole tänaseni kinnitanud, millist firmat uurimine puudutab.\n\nTa mainis aga Yle intervjuus, et erinevates kohtades toimunud läbiotsimiste käigus on leitud rohkem kui kolm miljonit eurot sularaha. \"Hommikul öeldi mulle, praeguseks on leutud rohkem kui kolm miljonit eurot sularaha. Ja mingil määral ka välismaist sularaha,\" rääkis Kolehmainen ja lisas, et seda, milliste riikide valuutaga tegu on, ta ei tea.\n\nTeisipäeval võttis Päris-Soome esimese astme kohus vahi alla kaks meest, kes nädalavahetuse operatsiooni käigus kinni peeti. Tegemist on 51-aastase Eesti kodaniku ja 36-aastase Venemaa kodanikuga. Asjaolu, et mehed on vahi alla võetud kui isikud, keda \"on põhjust kahtlustada\", võib Soome meedia hinnangul tähendada seda, et neid peeta käimasoleva juurdluse võtmeisikuteks.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Soome politsei juht Seppo Kolehmainen rääkis parlamendis toimunud seminaril nädalavahetusel toimunud suuroperatsioonist Turu saarestikus ja mainis ka ettevõtet Airistoin Helmi, kuid firma nime ta siiski hiljem Ylele antud intervjuus ametlikult kinnitanud. Küll aga märkis ta, et läbiotsimiste käigus leiti sularaha rohkem kui kolme miljoni euro ulatuses ehk rohkem kui varem on teada antud.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe hoolikalt uudise pealkiri ja sisu ning kirjuta artiklile pikk sissejuhatav lause, kasutades oma kujutlusvõimet.\n\n## Pealkiri:\n\nNukker õhtu Hollandis: Mets ja Sappinen langesid mõlemad karikasarjast\n\n## Põhitekst:\n\nRauno Sappinen alustas esiliigasse kuuluva Den Boschi algkoosseisus ja tegi kaasa kogu kohtumise, kui võõrustati kõrgliigas neljandat kohta hoidvat Ragnar Klavani endist klubi Almelo Heraclest. Den Bosch läks 11. minutil 1:0 juhtima, aga pikakasvulise Vincent Vermeij väravad 12. ja 55. minutil viisid 2:1 võiduga järgmisesse ringi Heraclese, kirjutab Soccernet.\n\nAlgkoosseisus alustas ka Karol Mets, kes jäi kõrgliigas mängiva Bredaga võõrsil 47. minutiks 0:2 kaotusseisu esiliigasse kuuluva Waalwijki vastu. 70. minutil toodi Metsa asemel väljakule 19-aastane Serbia ründaja Luka Ilic, aga see Bredat väravateni ei aidanud ja nii tuli neilgi lõpuvile kõlades oma karikahooaeg lõppenuks kuulutada.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Hollandi jalgpallikarikavõistluste esimeses ringis sai teekond läbi nii Karol Metsal ja NAC Bredal kui ka Rauno Sappinenil ja Den Boschil.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe hoolikalt uudise pealkiri ja sisu ning kirjuta artiklile pikk sissejuhatav lause, kasutades oma kujutlusvõimet.\n\n## Pealkiri:\n\nUruguay peatreener keeldus tema auks püstitada soovitud kujust\n\n## Põhitekst:\n\nElusuuruses kuju püstitamise idee käisid veebipõhisel platvormil Decide välja Montevideo elanikud, kirjutab Argentina päevaleht Ole. Koondisega hiljuti uue, nelja-aastase lepingu sõlminud Tabarez seda aga ei soovinud. \"See lõhuks ühtsustunde, mida üritame rahvuskoondisega luua ja au sees hoida,\" tõdes El Maestro.\n\nTabarez haaras Uruguay ohjad juba 1988. aastal, juhendades Lõuna-Ameerika koondist kahel järgmisel aastal. 2006. aastal naasis ta rahvusmeeskonna tüüri juurde ning on riiki juhendanud nüüd 192 mängus, rohkem, kui ükski teine koondisetreener ajaloos.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Viimased 12 aastat Uruguay jalgpallikoondist juhendanud Oscar Tabarezi auks taheti riigi pealinna Montevideosse püstitada kuju, aga 71-aastane peatreener keeldus sellest.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Süvene uudise pealkirja ja sisu ning kirjuta sellele loole sisukas ja informatiivne sissejuhatus, mille pikkus on üks lause.\n\n## Pealkiri:\n\nMandoTrio avaldas Eesti näitlejatega koostöös muusikavideo\n\n## Põhitekst:\n\nInstrumentaalloo videos teevad kaasa näitlejad Karl Robert Saaremäe ja Kirsti Villard. \"\"Lõikuspidu\" on minu jaoks suure tähendusega, see räägib armastusest. Sellist emotsiooni, mida videosse soovisin, suudavad edasi anda vähesed näitlejad, kuid Karl Robert Saaremäe ja Kirsti Villard on omaette klassist,\" leidis bändis oktavmandoliini mängiv Kristjan Kuusmik. \"Mitte ainult ei ole nad head näitlejad, vaid ka hingelt suured inimesed. Nii heade inimeste ning näitlejatega oli suurepärane koos töötada,\" lisas ta.\n\nVideo loole \"Lõikuspidu\" produtsent oli Veiko Linnus. Operaatorina tegi kaasa ka Silver Tõnissoni. Lisaks vabatahtlikele osales videos ka Vastseliina segarahvatantsurühm \"Kullerid\".\n\nMandoTriot võib mängimas näha juba 5.-6. oktoobril Viljandi pärimusmuusika aidas aset leidva Lõikuspeo esimese päeva lõpus.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Tänavustel Eesti etnomuusika auhindadel aasta debüütalbumi kategoorias nomineeritud kolmest noorest mandoliinimängijast koosnev ansambel MandoTrio avaldas oma esimese muusikavideo. Uhiuus video loodi bändi debüütalbumilt \"Ilma sünnib\" pärinevale loole \"Lõikuspidu\".",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Pärast artikli pealkirja ja põhiteksti lugemist kasuta oma loovust, et koostada sisutihe ja pikk sissejuhatav lause.\n\n## Pealkiri:\n\nPanama võttis Vahemerel tegutsevalt vabatahtlike abilaevalt lipuõiguse\n\n## Põhitekst:\n\nAquarius 2 oli viimane abiorganisatsioonidele kuuluv laev, mis tegeles Vahemere keskosas merehätta sattunud migrantide päästmistega ning sisuliselt tähendab otsus seda, et kui mõni teine riik alust Aquarius 2 oma lipu alla ei võta, pole Liibüa ranniku lähistel tegutsemas enam ühtegi abiorganisatsioonide päästelava.\n\nHetkel on Prantsuse-Saksa heategevusorganisatsiooni SOS Méditerranée poolt hallatav Aquarius 2 endiselt Vahemerel ja selle pardal 58 merelt päästetud migranti. Itaalia ja Prantsusmaa pole nõustnud laeva oma sadamasse laskma ning leiavad, et hetkel peab teemaga tegelema Malta.\n\nPanama otsus tähendab ka seda, et kui Malta või mõni teine riik laeva oma sadamasse lubab, ei tohi see sealt enam merele minna.\n\nSOS Méditerranée teatel tegi Panama otsuse Itaalia valitsuse tugeva surve tõttu ning samuti anti teada, et abiorganisatsioon on otsusest šokeeritud.\n\nItaalia siseminister Matteo Salvini omakorda ütles, et valitsus pole Panamale mingit survet avaldanud.\n\nItaalia on varem teatanud, et abiorganisatsioonide päästelaevu enam Itaaliav sadamatesse ei lubata, ning Salvini sõnul olevat tegu sisuliselt ebaseaduslike migrantide \"taksoteenusega\". Laeva Aquarius 2 meeskonda süüdistas Salvini hiljuti Liibüa rannavalve töö takistamises.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Panama võimud tühistasid abiorganisatsioonide laevale Aquarius 2 antud registrisissekande ehk laev ei saa enam Panama lipu alla sõita.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe artikli pealkirja ja sisu. Kasuta oma loomingulisi võimeid, et koostada detailne ja põhjalik ühelauseline sissejuhatus sellele uudisele.\n\n## Pealkiri:\n\nHomme pannakse pall mängu naiste võrkpalli meistriliigas\n\n## Põhitekst:\n\nHooaja avamängule lisab põnevust teadmine, et Audentese SG/Noortekoondist juhendav Peeter Vahtra tüüris viimastel aastatel just Kohila naiskonda, kuid kes mõned nädalad tagasi siirdus tänavu Meistriliigasse tõusnud Saaremaa võistkonna etteotsa. Kohila Võrkpalliklubi/E-Service'i ja Audentese SG/Noortekoondise vastasseis algab Kohilas neljapäeval kell 18.30, vahendab volley.ee.\n\nSeega osaleb pärast 2011/2012 hooaega kõrgseltskonnas taaskord seitse naiskond, viimasel kuuel hooajal jagas Eesti meistrivõistluste medaleid kuus naiskonda.\n\nReedel kell 17.30 võõrustab Audentese SG/Noortekoondis Sõle Spordikeskuses möödunud hooajal pronksmedali saavutanud Tallinna Ülikooli. Laupäeval kell 13 mängivad TalTech Spordihoones eelmise hooaja hõbemedalist TalTech/Tradehouse ja Kohila VK/E-Service ning kell 16 Võru Kreutzwaldi 16 Spordihoones Famila/Võru Võrkpalliklubi ja Saaremaa.\n\nPühapäeval kell 14 lähevad Tartu Ülikooli Spordihoones vastamisi tiitlikaitsja Tartu Ülikool/Bigbank ja Saaremaa ning kell 15 Audentese Spordikeskuses linnarivaalid Tallinna Ülikool ja TalTech/Tradehouse.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Võrkpalli naiste Eesti meistrivõistluste uue hooaja esimeses mängus lähevad neljapäeval vastamisi möödunud hooaja neljas Kohila Võrkpalliklubi/E-Service ja eelmise hooaja viies võistkond Audentese SG/Noortekoondis.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe uudis läbi ja pane oma kujutlusvõime tööle, et välja mõelda üks korralik sissejuhatav lause sellele loole.\n\n## Pealkiri:\n\nBelgia poliitiku nimi pälvis tähelepanu nii meedia kui ka Facebooki poolt\n\n## Põhitekst:\n\nCharleroi linna lähistel asuva Lobbesi omavalitsuse volikokku kandideeriv 26-aastane Luc Anus omakorda kinnitas, et ei kavatse end narrimisest heidutada lasta, vahendasid SudInfo.be, Daily Mail jt.\n\nFacebookis kampaania jätkamiseks otsustas ta oma konto nime siiski natuke muuta - nüüd tegutseb sotsialistist kandidaat seal nime Luc Anu nime all.\n\nRahvastikuregistri andmete kohaselt elab Belgia Valloonia piirkonnas hetkel 49 inimest, kelle perekonnanimeks on Anus. Kuigi tänapäeval seostub see sõna paljude jaoks pärakuga, tähendab \"anus\" ladina keeles ringi või rõngast ning seega on vana perekonnanimi suure tõenäosusega seotud just nimelt ladinakeelse sõna otsese tähendusega.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Belgias Hainaut' provintsis kandideeriv poliitik on saanud oma nime tõttu palju vastukaja nii kodu- kui ka välismaises meedias ning muuhulgas ei lasknud Facebooki keskkond tal oma nime all sotsiaalmeediaplatvormil kampaaniat teha.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Tutvu artikli sisuga ja loo sellele pika lausega sissejuhatus, mis köidab lugeja tähelepanu.\n\n## Pealkiri:\n\nTallinn toetas 10 000 euroga Ekspress Meedia korraldatavat hokiüritust\n\n## Põhitekst:\n\nEkspress Meedia korraldab 26. oktoobril ja 28. oktoobril Tallinn Hockey Weekendi, kus mängitakse Tondiraba Jäähallis kaks ametlikku KHL-liiga kohtumist. Helsinki Jokerite meeskond võõrustab Spartak Moskva ja Severstal Cherepovetsi meeskondi.\n\nPrognooside kohaselt tuleb mängu vaatama kokku ligi 11 600 pealtvaatajat, sellest vähemalt 6000 soomlasest fänni, seisab otsuse seletuskirjas.\n\nEkspress Meedia pöördus Tallinna linnavalitsuse poole taotlusega toetada Tallinn Hockey Weekendi ürituse korraldamist summas 10 000 eurot. Ürituse korraldamise eelarve on kokku 198 720 eurot. Tallinna linna toetus oleks mõeldud sihtotstarbeliselt Tondiraba jäähalli rendikulude osaliseks katmiseks.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Tallinna linnavalitsus eraldas kolmapäeval reservfondist Tallinna spordi- ja noorsooametile 10 000 eurot AS-i Ekspress Meediale ürituse Tallinn Hockey Weekend kulude osaliseks katmiseks.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe hoolikalt uudise pealkiri ja sisu ning kirjuta artiklile pikk sissejuhatav lause, kasutades oma kujutlusvõimet.\n\n## Pealkiri:\n\nRäime tööandja värbas sprinteri World Touri meeskonnast\n\n## Põhitekst:\n\nBarbier on karjääri jooksul pälvinud vaid kaks võitu – 2016. aastal Cholet - Pays De Loire'l ja mullu Pariis-Bourges'l, vahendab Spordipartner.ee.\n\n\"Rudyl on sprinterina ja lahtivedajana suur potentsiaal,\" lausus Israel Cycling Academy mänedžer Kjell Carlström. \"Usume, et ta võib areneda ja anname talle võidusõitudel rohkem võimalusi. Rudy teeb meeskonda tugevamaks ja jagab teistele väärtuslikke kogemusi.\"\n\nBarbier' näol on tegemist teise World Touri klubist tuleva ratturiga, kellega Israel Cycling Academy on tulevaks aastaks käed löönud. Teiseks sarnaseks liitujaks on Trek-Segafredost üle tulev Matthias Brandle.\n\nTänavu esmakordselt Giro d'Italial startinud Israel Cycling Academy flirdib usinalt prantslastega, sest loodab saada pääsme Tour de France'ile. Stažöörina teeb praegu kaasa 26-aastane prantslane Clement Carisey.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Mihkel Räime koduklubi Iisrael Cycling Academy sõlmis järgmiseks aastaks lepingu sprinteri Rudy Barbier'ga. 25-aastane prantslane on sõitnud kaks viimast hooaega World Touri meeskonnas AG2R La Mondiale.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Tutvu uudise pealkirja ja põhisisuga. Kasuta neid fakte, et luua pikk ja sisutihe lause, mis toimib loo sissejuhatusena.\n\n## Pealkiri:\n\nEesti tuleva aasta kaitse-eelarves on 585 miljonit eurot\n\n## Põhitekst:\n\nErinevateks kaitsealasteks hangeteks on järgmisel aastal planeeritud peaaegu 40 protsenti kogu kaitse-eelarvest ehk 232 miljonit eurot.\n\n2019. aasta hangetega täieneb kaitseväe ja Kaitseliidu varustus ning relvastus. Hangitakse kaitseväele uued käsitulirelvad, side- ja IT-tehnikat, riidevarustust ning killu- ja kuuliveste. Jätkub Kaitseliidu üksuste varustamine.\n\nSuuremahuliste hangete raames tasub Eesti jalaväe lahingumasinate CV90 viimase lepingulise osamakse ja viiakse lõpule mereväe miinilaevade moderniseerimine.\n\nJätkuvad suuremahulised erineva lahingumoona hanked, 30 miljoni euro ulatuses rahastab seda valitsuse moodustatud kaitseinvesteeringute programm.\n\nKaitseväelastele ja liitlastele vajaliku väljaõppekeskkonna ning kaasaegsete olmetingimuste tagamiseks jätkub investeerimine riigikaitselisse taristusse ja kaitseväe linnakute ning harjutusväljade väljaarendamisse kokku umbes 120 miljoni euroga.\n\nLisaks Eesti panusele investeeritakse eelkõige Tapa kaitseväelinnaku ja kaitseväe keskpolügooni arendamisse ka välistoetuste abil, mida järgmisel aastal on kokku üle 29 miljoni euro, suuremas osas NATO julgeolekuinvesteeringute programmist.\n\nLuik: Eesti täidab NATO eesmärke nii SKP protsendi kui ka hanget mahu poolest\n\nKaitseminister Jüri Luige sõnul väärtustab 2019. aasta kaitse-eelarve kaitseväelasi, tõstes tegevväelaste palgataseme 30 protsendi võrra kõrgemaks Eesti keskmisest palgast.\n\n\"Riigikaitse algab tahtest. Motiveeriva sissetulekuga inimene tunneb, et nii tema tegevus kui ka tema ise on riigi poolt väärtustatud ja vajalik,\" sõnas Luik. \"Me peame pakkuma tegevväelastele väärilist sissetulekut, kavatseme hoida kaitseväelaste palga vähemalt 30 protsenti üle keskmise palga ka järgmistel aastatel.\"\n\n\"Eesti poliitilisel maastikul valitseb jätkuvalt konsensus, et usutava kaitsevõime tagamiseks on sõjalise riigikaitse tarvis vaja eraldada vähemalt kaks protsenti ennustatavast sisemajanduse kogutoodangust. Samuti püsib valitsus põhimõtte juures, et Eestile toeks saabunud liitlasüksuste vastuvõtuga seotud vahendid peavad lisanduma sellele summale, mitte tulema kahe protsendi seest,\" märkis ta. \"Riigikaitse jätkusuutlik areng on tagatud siis, kui me tagame valitsuse kinnitatud pikaajaliste arengukavade püsiva rahastuse läbi aastate.\"\n\n\"Pikaajaliste riigikaitse arengukavade alusel tehtavate suurhangetega tugevdame Eesti sõjalist võimekust,\" ütles kaitseminister Luik. \"Tänavuse hangete mahuga täidame ning ka ületame NATO seatud eesmärgi kasutada vähemalt 20 protsenti kaitse-eelarvest põhihangetele.\"\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Järgmise aasta kaitse-eelarveks on kokku planeeritud 585 miljonit eurot, mis moodustab prognoositud SKP-st üle 2,1 protsendi, teatas kaitseministeerium kolmapäeval.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Pärast artikli pealkirja ja põhiteksti lugemist kasuta oma loovust, et koostada sisutihe ja pikk sissejuhatav lause.\n\n## Pealkiri:\n\nKehrasse naasnud Mägi: olen meeskonda hästi sulandunud\n\n## Põhitekst:\n\n\"Eesti liiga tase on minu meelest natuke nõrgemaks jäänud, kuid positiivne on see, et võtmerolli ei etenda enam vanema generatsiooni mehed, vaid nooremad mängijad,\" ütles Mägi portaalile Käsipall24.ee. \"Ise ma tunnen ennast väljakul hetkel hästi, sest pole vigastusi ja muid segavaid tegureid.\"\n\nAastaid Eestist eemal olnud Mägi tunneb ennast Kehras taaskord koduselt. \"Omaarust olen meeskonda hästi sulandunud ning kõigiga on läbisaamine hea,\" lausus Mägi. \"Kehra hetkeseis on normaalne, kuid potentsiaali jätkub eelkõige distsipliini hoidmise ja visete realiseerimise seisukohalt. Kindlasti saab veel ka füüsiliselt areneda, aga on näha, et tahetakse trenni teha, mis ongi kõige tähtsam.\"\n\nLoe edasi portaalist Käsipall24.ee.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Kaheksa hooaega Saksamaa käsipalliklubis EHV Aue mänginud Janar Mägi naasis suvel kodumaale Kehra/Horizon Pulp&Paperisse.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe artikli pealkirja ja sisu. Kasuta oma loomingulisi võimeid, et koostada detailne ja põhjalik ühelauseline sissejuhatus sellele uudisele.\n\n## Pealkiri:\n\nTallinna Linnateatri mängukavas toimusid muudatused\n\n## Põhitekst:\n\nNäitleja tervisliku seisundi tõttu jäävad ära järgmised Tallinna Linnateatri etendused:\n\n29.09 \"Kaks vaest rumeenlast\" jääb ära, asendusetendus toimub 21. novembril. Kehtivad samad piletid.\n\n1.10 \"Kaks vaest rumeenlast\" jääb ära, asendusetendus toimub 22. novembril. Kehtivad samad piletid.\n\n4.10 \"Inimesed, kohad ja asjad\" jääb ära, asendusetendus toimub 19. detsembril. Kehtivad samad piletid.\n\n5.10 \"Inimesed, kohad ja asjad\" jääb ära, asendusetendus toimub 20. detsembril. Kehtivad samad piletid.\n\nSeoses muudatustega on lisandunud Tallinna Linnateatri oktoobrikuu mängukavasse kolm etendust: 4. ja 5. oktoobril mängitakse lavastust \"Tagasitulek isa juurde\" ning 4. oktoobril lavastust \"Preili Julie\". Pileteid lisandunud etendustele on võimalik broneerida Tallinna Linnateatri kassas. Kohti on piiratud arv.\n\nKui piletiomanikul pole võimalik tulla asendusetendusele, ostetakse piletid tagasi või võimalusel vahetatakse ümber teiste mängukavva lisandunud etenduste piletite vastu.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Septembri lõpus ja oktoobri alguses on toimunud muudatus mitme Tallinna Linnateatri etenduse juures. Linnateater vabandab publiku ees.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Süvene uudise pealkirja ja sisu ning kirjuta sellele loole sisukas ja informatiivne sissejuhatus, mille pikkus on üks lause.\n\n## Pealkiri:\n\nStatistika: ligi kolmandik Eesti lapsi sünnib haigena\n\n## Põhitekst:\n\nVarasemaga sarnaselt diagnoositi mullu enim terviseprobleeme, mida klassifitseeritakse muude vastsündinute haiguste alla. Järgnesid lühiaegse raseduse ja väikese sünnikaaluga seotud haigusseisundid ning kaasasündinud väärarengud, deformatsioonid ja kromosoomianomaaliad.\n\nKui vaadata juurde surma põhjuste registri andmeid, siis 2017. aastal oli surnultsünde kokku 45, peamiseks põhjuseks emakasisene hüpoksia ehk hapnikuvaegus. Viimastel aastatel on surnultsündide arv aga oluliselt vähenenud – võrreldes kümne aasta taguse ajaga on neid kolmandiku võrra vähem.\n\nMeditsiinilise sünniregistri andmetel registreeriti Eestis 2017. aastal 13 630 elussündi. Neist haigusega sündis 3 843 last ehk ligi kolmandik. Võrreldes 2016. aastaga sündis haigeid lapsi küll ühe protsendi võrra vähem, kuid samas vähenes ka elussündide arv 2,7 protsenti.\n\nAasta-aastalt suureneb nii haigete vastsündinute kui ka haiguste arv 1000 elusünni kohta. 2017. aastal diagnoositi 1000 lapse kohta 282-l mõni haigus. Keskmiselt diagnoositakse ühel haigel vastsündinul kaks haigust.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Ligi kolmandikul vastsündinutest diagnoositi mullu juba sünnitusmajas mõni haigus, selgus Tervise Arengu Instituudi (TAI) täna avaldatud statistikast.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Tutvu uudise pealkirja ja põhisisuga. Kasuta neid fakte, et luua pikk ja sisutihe lause, mis toimib loo sissejuhatusena.\n\n## Pealkiri:\n\nLapsetoetus esimesele ja teisele lapsele tõuseb 60 euroni kuus\n\n## Põhitekst:\n\nKui laps jätkab õpinguid, makstakse toetust selle jooksva õppeaasta lõpuni, millal laps saab 19-aastaseks.\n\nAlatest kolmandast lapsest on lapsetoetus iga lapse eest 100 eurot kuus. Lisaks saab kolme või enamat last kasvatav pere lasterikka pere toetust 300 eurot kuus.\n\n2019. aastal suurenevad ka riigi investeeringud erivajadustega inimeste iseseisvat toimetulekut toetavatesse teenustesse.\n\nÜks olulisimaid muudatusi tuleb abivahendite rahastamisse, tänu millele ei tule abivahendite saamisel enam eelarvest tingitud katkestusi.\n\nSotsiaalministeeriumi valitsemisala eelarve on 2019. aastal 4,85 miljardit eurot. Suurima eelarvega on 2,02 miljardi euroga sotsiaalse kaitse (põhiosas pensionid) ja 1,55 miljardi euroga tervise valdkonnad.\n\nPerepoliitika valdkonna eelarve on 707,6 miljonit eurot ning tööturu valdkonna eelarve 583 miljonit eurot.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Valitsuse heakskiidu saanud riigieelarvega tõuseb uuel aastal lapsetoetus pere esimese ja teise lapse kohta 60 eurole kuus senise 55 euro asemel.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Tutvu artikli sisuga ja loo sellele pika lausega sissejuhatus, mis köidab lugeja tähelepanu.\n\n## Pealkiri:\n\nUSA võimud pidasid kinni väidetava Hiina spiooni\n\n## Põhitekst:\n\nProkuratuuri teatel peeti 27-aastane Ji Chaoqun kinni Chicago linnas ja teda kahtlustatakse selles, et ta luuras Pekingi huvides USA inseneride ja teadlaste järele, vahendas BBC.\n\nJi puhul on teada, et USA-sse saabus ta 2013. aastal eesmärgiga õppida Illinoisi tehnoloogiainstituudis elektriinseneriks ning 2016. aastal liitus ta immigrantidele mõeldud programmi Mavni (Military Accessions Vital to the National Interest) kaudu ka USA armee reserviga.\n\nSüüdistuse kohaselt aga töötas Ju kõrge Hiina luureametniku heaks ning üheks tema peamiseks ülesandeks oliv värvata USA-s tegutsevaid Hiina insenere ja teadlasi, kellest osa töötas ka firmades, mis tegid USA relvajõududele allhankeid.\n\nMavni programmi kritiseeriti USA avalikkuses väidetava julgeolekuohu tõttu juba varem ning 2016. aastal see programm ka lõpetati.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "USA võimud pidasid kinni spionaažis kahtlustatava Hiina kodaniku.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe artikli pealkirja ja sisu. Kasuta oma loomingulisi võimeid, et koostada detailne ja põhjalik ühelauseline sissejuhatus sellele uudisele.\n\n## Pealkiri:\n\nMourinho: Pogba enam Unitedi kaptenipaela ei kanna\n\n## Põhitekst:\n\nPrantsusmaa koondisega maailmameistriks kroonitud Pogba on Unitedi kaptenikohuseid sel hooajal kolmel korral täitnud. Mourinho võimaldas tal seda väidetavalt põhjusel, et Barcelona oli suvel Pogba vastu suurt huvi tundmas ning mängumeest sooviti igal juhul Punaste Kuradite ridadesse jätta, vahendab Soccernet.ee.\n\nErimeelsusi on Mourinho ja Pogba vahel aga olnud palju. Pärast käimasoleva hooaja avavooru võitu Leicester City üle sõnas prantslane , et kui kommenteeriks oma olukorda klubis, siis saaks ta trahvi. Laupäevases Premier League'i kohtumises Wolverhampton Wanderersiga tegi United koduväljakul 1:1 viigi ning poolkaitsja kritiseeris Mourinho taktikat, öeldes et Old Traffordil tuleks igal juhul tegeleda intensiivsemalt ründetegevusega.\n\n\"Ainus tõde on minu otsus, et Pogba pole enam asenduskapten. Mingit riidu pole. Inimene, kes tegi otsuse uue asenduskapteni osas, oli samuti mina. See on lihtsalt üks otsus, mida ma põhjendama ei pea,\" ütles Mourinho Sky Sportsi ajakirjanikele enne liigakarikast väljakukkumist Derby County vastu, kus Pogba kaasa ei teinud.\n\nMeedia usub, et Pogba kavatseb igal juhul selle hooaja Unitedis lõpuni veeta. Välistada ei saa ja pigem on isegi tõenäoline klubivahetus 2019. aasta suvel.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Manchester Unitedi peatreeneri Jose Mourinho ja tema hoolaeluse Paul Pogba läbisaamine pole viimastel kuudel just parim olnud ning see sai kinnitust ka nüüd, kui selgus, et prantslaselt võeti võimalus kaptenipaela kanda.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe artikli pealkiri ja sisu, seejärel loo pikk ja põnev lause, mis võiks olla artikli sissejuhatus.\n\n## Pealkiri:\n\nTürgi president Erdogan teeb riigivisiidi Saksamaale\n\n## Põhitekst:\n\nTegemist on Erdoğani esimese visiidiga Saksamaale pärast 2014. aastal presidendiks saamist.\n\n\"Selle visiidi peamine eesmärk on jätta see (pingete) periood täielikult selja taha,\" ütles Erdoğan Türgi meediale.\n\nTürgi liider saabub Berliini neljapäeval ning peab järgmisel kahel päeval kõnelusi kantsler Angela Merkeliga.\n\nSaksa president Frank-Walter Steinmeier võtab Erdoğani vastu reedel Berliinis ja korraldab tema auks Bellevue palees dinee. Mitu Saksa opositsioonipoliitikut on lubanud sellest üritusest eemale jääda. Merkel ei ole samuti kohal.\n\nLaupäeval sõidab Türgi president edasi Kölni, et avada üks Euroopa suurimaid mošeesid, mille lasi ehitada Türgi kontrolli all olev organisatsioon Ditib.\n\nKommentaatorid on märkinud, et Erdoğan soovib uusi suhteid ajal, mil Türgi majandus on raskustes ja suhted USA-ga halvenevad.\n\nTuhanded Erdoğani kriitikud on lubanud üle kogu Saksamaa meelt avaldada, et protestida nii Türgi inimõiguste ja ajakirjandusvabaduse piirangute, kui ka kurdidevastase operatsiooni vastu Süürias.\n\nReedel korraldatakse Berliinis umbes 10 000 inimesega protestiaktsioon hüüdlause all \"Erdoğan ei ole teretulnud\".\n\nTürgi ja Saksamaa rivaalitsevad ka õiguse üle korraldada 2024. aastal jalgpalli Euroopa meistrivõistlused ning võitja tehakse teatavaks päeval, mil Türgi liider Saksamaale saabub.\n\nKahe NATO liitlase suhted halvenesid, kui Türgi võimud alustasid pärast 2016. aasta ebaõnnestunud riigipöördekatset kümnete tuhandete inimeste vahistamist, süüdistades neid seotuses putšiga. Nende seas oli ka Saksa kodakondsusega türklasi.\n\nSaksamaal elab umbes kolm miljonit türklast ja Merkel on korduvalt rõhutanud heade suhete tähtsust Ankaraga.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Türgi president Recep Tayyip Erdoğan teeb sel nädalal riigivisiidi Saksamaale sooviga parandada kahe riigi kohati teravaid suhteid.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe uudis läbi ning loo sellele fantaasiarikas ja pikk lause, mis võiks uudist tutvustada.\n\n## Pealkiri:\n\nVenemaa kergejõustikuliit pöördus IAAF-i vastu spordikohtusse\n\n## Põhitekst:\n\nVenemaa kergejõustikuliit ei kuulu dopinguskandaalide tõttu IAAF-i liikmesriikide hulka 2015. aasta novembrist. Pärast WADA otsust Venemaa liikmete hulka ennistada teatas IAAF-i president, et Venemaa pääseb taas IAAF-i liikmete sekka, kui kõik neile esitatud tingimused on täidetud. Liikmesuse taastamise küsimus vaadatakse üle detsembri alguses toimuval IAAF-i nõukogul. Viimati arutati Venemaa küsimust juulikuisel nõukogu kohtumisel ja siis otsustati hoolimata Venemaa edusammudest keeldu siiski pikendada.\n\nVenemaa kergejõustikuliidu kõneisik Natalja Juhareva teatas Reutersile, et nad esitasid just selle juulikuise otsuse kohta CAS-ile apellatsiooni.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Eelmisel nädalal otsustas rahvusvaheline antidoping (WADA) taastada Venemaa liikmesuse, kuid rahvusvaheline kergejõustikuliit (IAAF) venelasi veel enda liikmete hulka tagasi ei võtnud. Seetõttu otsustas Venemaa kergejõustikuliit nüüd abi saamiseks pöörduda rahvusvahelise spordiarbitraaži (CAS) poole.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Tutvu uudise pealkirja ja põhisisuga. Kasuta neid fakte, et luua pikk ja sisutihe lause, mis toimib loo sissejuhatusena.\n\n## Pealkiri:\n\nPaavst Franciscus mõistis Baltimaade ohtusid ja lubas toetust\n\n## Põhitekst:\n\nPärast neljapäevast ringsõitu Baltimaades märkis katoliku kiriku pea, et püüdes olla tugevad, peavad need rahvad naasma oma juurte juurde, andma hinnangu natside ja nõukogude sissetungi traagilisele ajaloole ja püüdlema kultuuri kaasates dialoogi poole.\n\nFranciscus tunnistas teisipäeva õhtul Rooma naastes ajakirjanikele, et pärast Vilniuse geto ja KGB vangla külastamist on ta palju mõelnud inimeste julmuse üle. Ta kutsus Leedut üles olema sillaks ida ja lääne vahel.\n\n\"Käisin Vilniuse getos, kus tapeti tuhandeid juute. Seejärel sama päeva pärastlõunal väisasin süüdimõistetute, tapetute ja küüditatute memoriaali. Sel päeval, ütlen teile ausalt, olin rusutud, see sundis mind mõtlema julmusest,\" ütles paavst.\n\n\"On ilmselge, et poliitilises mõttes olete lääne osa, kuulute Euroopa Liitu. Te tegite EL-i pääsemiseks suuri pingutusi. Alates iseseisvuse taastamisest võtsite te eeskujulikult täita kõik ülesanded ja see ei olnud lihtne. Teil õnnestus pääseda EL-i ja see tähendab kuulumist läände. Te olete ka NATO osa,\" ütles ta ajakirjanikele lennukis.\n\n\"Kuid kui vaadata itta, on see samuti teie ajalugu, kuid osa sellest traagilisest ajaloost tuli läänest - sakslastelt, poolakatelt ja eriti natsidelt. Idast Vene impeeriumilt,\" ütles paavst.\n\n\"Pidades seda silmas, tuleb mõista tugevuse vajadust - tugevust mitte üksi läände kuulumises vaid ka eneseidentiteeti,\" ütles ta.\n\n\"Mõistan suurepäraselt, et kolm Balti riiki on alati ohus. Alati. Hirm sissetungi ees, kogu ajalugu meenutab seda, ja te räägiti õigesti, et ei ole kerge olla sillaks, kuid see on igapäevane töö, kaasates kultuuri dialoogi. Meie kohus on teid aidata. Isegi mitte aidata, vaid olla teie kõrval, südamega lähedal,\" ütles paavst.\n\nPaavst ütles, et tundis Argentinas paljusid Leedu pagulasi ja kutsus üles järgima nende eeskuju juurte säilitamisel.\n\n\"Tundsin paljusid Leedu pagulasi. Argentinas on neid tõepoolest palju. Nad tõid sinna oma kultuuri ja ajaloo, mille üle olid uhked. Seejärel püüavad nad sulanduda uude riiki, kuid teevad seda säilitades enda identiteeti. Arvan, et selle säilitamise võitlus on väga tugev. Teil on tugev rahvuslik omapära. Identiteet, mis on kujunenud kannatustest, kaitsekäitumisest, tööst ja kultuurist,\" ütles paavst.\n\n\"Mida saab tega identiteedi säilitamiseks? Pöörduda juurte poole, see on tähtis. Identiteet on osa rahvusesse kuulumisest, kuuluvust tuleb aga edasi anda, juured tuleb anda üle noorele põlvkonnale dialoogi kaudu, eriti noorte ja vanade dialoogi kaudu. Ja seda peab tegema, sest teie identiteet on tõeline aare. Ükskõik milline identiteet on aare, kui seda teadvustatakse rahvusesse kuulumisena,\" ütles ta.\n\nPaavst ütles, et Baltimaade juhtidelt kuulis ta avatud, kuid ettevaatlikku ja hästi läbimõeldud lähenemist rändele.\n\n\"Sõnum avatusest migrantide suhtes on teie rahvas üsna levinud. Ka Eestis ja Lätis ei ole tugevaid populismikoldeid. Need on avatud rahvad, kes soovivad lõimida rändlasi, kuid mitte massiliselt, sest selliselt on see võimatu. Seda saab teha vaid targu juhtides,\" ütles paavst.\n\n\"Rääkisime sellest Baltimaade juhtidega: kolmest kaks puudutas neid küsimusi. Presidentide kõnedes esinesid sageli sõnad \"vastuvõtt\" ja \"avatus\". See näitab soovi üleilmastumise järgi sel määral, kui see võimalik on, pidades silmas tööd, ruumi, et nad lõimuksid ega ohustaks teie rahvuslikku omapära. Need kolm asja puudutasid mind: avatus, ettevaatus ja läbimõeldus,\" sõnas ta.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Paavst Franciscus ütles, et mõistab Baltimaid pidevalt ähvardavat ohtu, vaatamata sellele, et Leedul, Eestil ja Lätil on õnnestunud juba poliitiliselt kinnistuda läänes.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Vaata läbi uudise pealkiri ja tekst ning loo loov sissejuhatav lause, mis haakub artikli sisuga.\n\n## Pealkiri:\n\nTartu otsib juba jõulukuuske\n\n## Põhitekst:\n\nJõulukuusk peab olema sirge, sihvakas, ühtlase võraga ja kasvukohal vähemalt 15 meetrit kõrge. Kuusele peaks pääsema ligi suuremõõtmelise tehnikaga.\n\nKuuski võib pakkuda kuni saja kilomeetri raadiuses Tartu linnast.\n\nInimestel, kes soovivad oma kuuske tartlastele jõulupuuks pakkuda, palutakse sellest teatada hiljemalt 22. oktoobriks Tartu linnavalitsusse aadressil [email protected]. Pakkumisele tuleks lisada kuuse foto.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Tartu linnavalitsus otsib Raekoja platsile sobivat jõulukuuske.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe hoolikalt uudise pealkiri ja sisu ning kirjuta artiklile pikk sissejuhatav lause, kasutades oma kujutlusvõimet.\n\n## Pealkiri:\n\nŠveits ei andnud Roman Abramovitšile elamisluba\n\n## Põhitekst:\n\nKeeldumise põhjus tulenes Šveitsi politsei soovitusest, et Abramovitši taotlust ei rahuldataks, sest teda on kahtlustatud seotuses rahapesu ja organiseeritud kuritegevusega, vahendasid Guardian, Times, BBC jt.\n\nUudisteportaal Tamedia kirjutas varem, et politsei hinnangul võib Vene oligarh kujutada ohtu Šveitsi julgeolekule ja mainele.\n\nAbramovitš on kõik eelpool mainitud väited tagasi lükanud. Tema advokaadi sõnul polevat ettevõtja rahul sellega, et meedias on avaldatud ametnike väiteid, mille kohta pole talle mingeid selgitusi jagatud.\n\nPlaanide kohaselt soovis Abramovitš hakata elama oma majas, mis asub Šveitsi edelaosas Verbieri külas.\n\nTegemist ei ole esimese korraga, kui Abramovitšil tekib välismaal elamisega probleeme. Käesoleva aasta mais ei uuendanud Briti võimud tema viisat ning väidetavalt oli põhjuseks just nn Skripali juhtumi tõttu tekkinud Londoni senisest karmim hoiak rahapesu suhtes.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Šveitsi võimud vastasid keelduvalt Vene miljardäri Roman Abramovitši elamisloataotlusele.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe hoolikalt uudise pealkiri ja sisu ning kirjuta artiklile pikk sissejuhatav lause, kasutades oma kujutlusvõimet.\n\n## Pealkiri:\n\nRiigieelarve tulud kasvavad 640 miljoni võrra\n\n## Põhitekst:\n\nTulude mahuks on tuleva aasta riigieelarves on kavandatud 11,06 miljardit eurot. Sellest 7,78 miljardit eurot ehk 70,2 protsenti moodustavad maksulised tulud, 1,7 miljardit ehk 15,4 protsenti mittemaksulised tulud ning 1,59 miljardit ehk 14,4 protsenti edasiantavad tulud.\n\n2019. aasta maksukoormuseks kujuneb 33,6 protsenti sisemajanduse koguproduktist (SKP), mis on 0,2 protsendipunkti varasemast aastast kõrgem näitaja.\n\nMaksutulude kasv on 670 miljonit ehk 6,4 protsenti. Füüsilise isiku tulumaksu on eelarvesse kavandatud 293 miljonit eurot (-0,7%) ja juriidilise isiku tulumaksu 508 miljonit eurot (-7,2%).\n\nLõviosa maksulaekumistest annab sotsiaalmaks, mida on eelarvesse kavandatud 3,28 miljardit eurot. Kasv on 235 miljonit eurot ehk 7,7 protsenti.\n\nTeine suur tuluallikas on käibemaks, mida prognoositavalt laekub 2,56 miljardit eurot ehk 204 miljonit eurot ehk 8,7 protsenti enam.\n\nAktsiisidest loodab riik teenida 1,07 miljardit eurot, mida on 44 miljonit ehk 4,3 protsenti tänavusest rohkem.\n\nKasv tuleb kütuse- ja tubakaaktsiisi paremast laekumisest, kuid väheneb alkoholiaktsiisi laekumine.\n\nKütuseaktsiisi laekub prognoosi põhjal eelarvesse 584 miljonit, mida on 38 miljoni euro võrra ehk 7 protsenti rohkem 2018. aastast rohkem.\n\nTubakaaktsiisi laekumine kasvab 220 miljoni euroni, kasv on üle 14 miljoni euro ehk 7 protsenti. Alkoholiaktsiisi laekumine väheneb 2 protsenti 231 miljoni euroni.\n\nMittemaksulised tulud koosnevad kaupade ja teenuste müügist (nt riigilõivud ja CO2 kvootide müügitulu), saadud toetustest (peamiselt toetused Euroopa Liidust), finantstuludest (dividendid) ja muudest tuludest (nt keskkonnatasud, trahvid, varade müügitulu).\n\n2019. aasta riigieelarve kohaselt kujuneb mittemaksuliste tulude laekumiseks 1,73 miljardit eurot. Võrreldes 2018. aasta prognoositava laekumisega kasvavad mittemaksulised tulud 7,4 protsenti.\n\nKasvu peamiseks põhjuseks on finantstulude ja kaupade ning teenuste müügitulu kasv tulenevalt heitmekvootide müügiprognoosi suurendamisest.\n\nKulud 11,3 miljardit\n\nRiigieelarve kulude maht 2019. aastal on kokku 11,3 miljardit eurot. Võrreldes eelneva aastaga kasvavad riigieelarve kogukulud 6,9 protsenti ehk 732 miljoni euro võrra.\n\nInvesteeringute maht kasvab seejuures 361 miljoni euroni, mida on 83 miljonit ehk 30 protsenti varasema aastaga võrreldes rohkem. Investeeringutoetused jäävad 493 miljoniga samale tasemele.\n\nAntud toetused ja muud ülekanded neelavad eelarvest 5,32 miljardit eurot, kasv on 225 miljonit ehk 4,4 protsenti.\n\nTööjõu- ja majandamiskulud kasvavad 93 miljonit 1,69 miljardi euroni.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Valitsus kiitis kolmapäeval heaks 2019. aasta riigieelarve, mille tulud küündivad 11 miljardi euroni, kasvades tänavusega võrreldes 640 miljoni euro võrra.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Vaata läbi uudise pealkiri ja tekst ning loo loov sissejuhatav lause, mis haakub artikli sisuga.\n\n## Pealkiri:\n\nTallinnas Pirital tulistas mees tülis oma tuttavat meest jalga\n\n## Põhitekst:\n\nPolitsei sai kell 21.45 väljakutse Padriku teele, kus ühe kortermaja trepikojas oli jalga haavatud mees.\n\nEsialgsetel andmetel tulistas 35-aastane mees tüli käigus 48-aastast meest jalga.\n\nPolitseinikud pidasid tulistamises kahtlustatava kinni.\n\nPolitsei käivitas kriminaaluurimise karistusseadustiku paragrahvi järgi, mis käsitleb avaliku korra rasket rikkumist.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Tallinnas Pirital tulistas mees teisipäeva õhtul oma tuttavat meest tüli käigus jalga.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Tutvu uudise pealkirja ja põhisisuga. Kasuta neid fakte, et luua pikk ja sisutihe lause, mis toimib loo sissejuhatusena.\n\n## Pealkiri:\n\nTallinna tuleva aasta eelarve mahuks on üle 700 miljoni\n\n## Põhitekst:\n\nMilline on praegu Tallinna linnaeelarve menetlemise seis?\nPraegu on 2019. aasta Tallinna linna eelarve eelnõu koostamisjärgus. Suuremad arutelud seisavad valdavalt alles ees, täpsemaid piirjooni hakkab eelarveprojekt võtma oktoobrikuu teises pooles.\nKui suur on selle eeldatav maht? Tulud ja kulud?\nÜldisemad piirjooned selles osas annab Tallinna eelarvestrateegia aastateks 2019-2022. Tänavu ületas Tallinna linna eelarve esmakordselt 700 miljoni euro piiri. Arvestades, et maksulaekumised on head ja üldine majanduskeskkond soodne, siis on ka järgneva aasta eelarve maht üle 700 miljoni euro.\n\nMillised on prioriteedid ja suuremad investeeringud?\nPrioriteediks on Tallinna linnaelu tasakaalustatud areng. Jätkuvalt panustatakse teedesse, tänavatesse ja haridusasutuste taristu uuendamisse. Nii näiteks jätkub Reidi tee ehitus, mis on üks kulukaid objekte.\n\nHaridusrajatiste osas tooks muude objektide hulgas ka selle, et rekonstrueeritakse Sitsi Lasteaed ja Tallinna Männikäbi Lastead ning alustatakse Tallinna Tondi Põhikooli ehitust. Lisaks valmistame ette Mustamäe Saksa gümnaasiumi renoveerimist.\n\nOlulisel kohal on Linnateatri arendusprojekti jätkamine ja Salme keskuse kohandamine Linnateatri asenduspinnaks, et saaks linna pikaaegse võlgnevuse teatri ees likvideerida.\n\nOlulisel kohal on ka Kalevi staadioni uuendamine eesmärgiga anda sellele tantsupeo ajaks esinduslikum ilme ja avada see taas treeningpaigana.\n\nJätkuvalt rajatakse asumitesse mängu- ja sportimisväljakuid, parkidesse paigaldatakse uusi pinke, arendatakse kergliiklusteede võrgustikku ning alustatakse alternatiivse energiaallikana päikesepaneelide paigaldamist linna asutuste hoonetele.\n\nRenoveeritakse Tallinna Vaimse Tervise Keskuse Pelguranna tänaval asuv hoone ja Käo Tugikeskuse Maleva keskuse hoone. Jätkatakse munitsipaalelamuehitusega. Kindlasti on ka teisi olulisi objekte, aga praegu ei sooviks enne arutelusid liiga palju välja hõigata.\nMillal eelarve linnavalitsuses on kavas kinnitada ning volikokku saata?\n\nEelarve on kavas linnavalitsuses kinnitada ja volikokku saata oktoobri viimasel nädalal.\n\nLinnapea Taavi Aas vastas ERR-i küsimustele kirjalikult\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Tallinna linn arvestab järgmise aasta eelarve tuludeks umbes 700 miljonit eurot. Linnapea Taavi Aasa sõnul arvestatakse eelarvet koostades heade maksulaekumiste ja soodsa majanduskeskonnaga. Eelarve on linnavalitsusel kavas kinnitada oktoobri lõpus.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe artikli pealkiri ja sisu, seejärel loo pikk ja põnev lause, mis võiks olla artikli sissejuhatus.\n\n## Pealkiri:\n\nVIDEO | Peagi esilinastub dokumentaalfilm Taaramäest ja Kangertist\n\n## Põhitekst:\n\n\"Dokumentaalfilm, mis viib vaataja rattaspordi suurtele lavadele, et jälgida Vändrast pärit naabripoiste Tanel Kangerti ja Rein Taaramäe võidukäiku maailmavallutuste teeotsal,\" tutvustatakse Allfilmi kodulehel. \"Treenerist entusiasti Erich Perneri eestvedamisel loodi 1990. aastate alguses Vändrasse jalgrattaklubi, mis on andnud nii Eestile kui tegelikult tervele maailmale eikusagilt kaks üliandekat rattasõitjat, mägironijat. Rattaspordi suurtel lavadel ilma tegevad Tanel Kangert ja Rein Taaramäe on eakaaslastest naabripoisid, kes iseloomudelt küll väga erinevad, kuid andekus, sihikindlus ja töökus on viinud nad mõlemad marjamaale. See on film, milles kohtuvad perifeersed madalad maastikud maailmakuulsate mäetippudega.\"\n\n70-minutilise dokumentaalfilmi režissöör ja stsenarist on Ivar Jurtšenko.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "1. novembril esilinastub Eesti ratturitest Tanel Kangertist ja Rein Taaramäest rääkiv dokumentaalfilm \"Mäed, mida polnud\".",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe artikli pealkirja ja sisu. Kasuta oma loomingulisi võimeid, et koostada detailne ja põhjalik ühelauseline sissejuhatus sellele uudisele.\n\n## Pealkiri:\n\nVaid rinnapiima saavaid imikuid on aasta-aastalt järjest vähem\n\n## Põhitekst:\n\nAasta varasemaga võrreldes on nende kuue kuu vanuste laste osakaal, kes saavad ainult rinnapiima, vähenenud 3% võrra ja 2013. aastaga võrreldes pea viiendiku võrra. Kolme kuu vanuste imikute vaid rinnapiimaga toitmine on vähenenud vastavalt 1,4 ja 3,5%. Samaks on jäänud nende laste osakaal, kes ühe aasta vanuselt saavad lisaks toidule ka rinnapiima – neid on kolmandik.\n\nKõige rohkem on rinnapiima saavaid lapsi Hiiumaal – eelmisel aastal sai ühe aasta vanusetest lastest veel kuuekuuselt vaid rinnapiima 71% ning 12kuuselt sai rinnapiima lisaks muule toidule 45%. Lisaks on maakondlikus lõikes viimase viie aasta võrdluses enam suurenenud osaliselt ja täielikult rinnapiima saavate imikute osatähtsus Lääne, Võru, Põlva ja ka Valga maakonnas ning vähenenud Jõgeva ja Lääne-Viru maakonnas.\n\nEesti jääb rinnapiimaga toitmisel maailma keskmisele alla – ülemaailmsed andmed näitavad, et kuni kuue kuu vanuste täielikul rinnapiima toidul olnud laste osatähtsus on peaaegu kaks korda kõrgem kui Eestis – 41%. Maailma Terviseorganisatsioon (WHO) soovitab toita imikut vaid rinnapiimaga kuni pooleaastaseks saamiseni, seejärel jätkata rinnaga toitmist osaliselt koos täiendava toiduga kuni lapse kaheaastaseks saamiseni või kauemgi.\n\nSiinjuures on ka praegune näitaja oluliselt madalam kui seda vajalikuks peetakse, et optimaalselt kaitsta nii emade kui ka laste tervist. WHO eesmärk on tõsta 2030. aastaks kuni kuue kuu vanuste täielikul rinnapiima toidul olnud laste osatähtsus 70 protsendini.\n\nEnamikes maakondades tegutsevad imetamise nõustajad, kelle kontaktid on leitavad Eestis Sünni ja Imetamise Eesti Tugiühing (SIET) kodulehelt. Ühingu tegevuse eesmärk on parandada imikute, väikelaste, nende emade ja perede tervist ning heaolu, kaitstes, edendades ja toetades raseduse, sünnituse ning rinnaga toitmise praktikaid.\n\nTäielikul rinnapiimatoidul olemine tähendab, et laps saab vajadusel rinnapiimale lisaks vitamiine ja ravimeid, kuid mitte teed, vett, mahla, piimasegu või midagi muud.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Esimesel kolmel elukuul oli täielikul rinnapiimatoidul 64% Eesti lastest, kuue kuu vanuselt aga vaid 23% lastest, selgub Tervise Arengu Instituudi (TAI) täna avaldatud statistikast 2017. aasta kohta. Ainult rinnapiima saavate laste osakaal on Eestis aasta-aastalt vähenenud.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe artikli pealkirja ja sisu. Kasuta oma loomingulisi võimeid, et koostada detailne ja põhjalik ühelauseline sissejuhatus sellele uudisele.\n\n## Pealkiri:\n\nSteven Seagal soovib saada Primorje krai kuberneriks\n\n## Põhitekst:\n\n\"Hea meelega. Ma esindan president Putini huve,\" vastas Seagal Vladivostokis ajakirjanike küsimusele, kas tal oleks tahtmist sealset administratiivset piirkonda juhtida. 2016. aastal Venemaa kodakondsuse saanud näitleja märkis, et tema isapoolsed esivanemad olevat piirkonnast pärit, vahendas RIA Novosti.\n\n\"Ma iga kord tahan Primorje kraid rohkem tundma õppida, rohkem näha. Ning saada teie kuberneriks,\" lausus Seagal, kes viibis Vladivostokis seoses Aasia ja Vaikse ookeani regiooni kinofestivaliga.\n\nTeema taustaks on asjaolu, et eelmisel nädalal tühistas valimiskomisjon Primorje krai kubernerivalimiste tulemuse, sest Kommunistliku Partei kandidaat Andrei Tarassenko vaidlustas valimistulemuse kolmes ringkonnas.\n\nUute valimiste kuupäeva pole veel paika pandud, kuid tõenäoliselt toimuvad need oktoobri keskel.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Venemaa kodanikuks ning Vene-USA humanitaarsuhete esindajaks saanud USA märulistaar Steven Seagal teatas, et saaks hea meelega Primorje krai kuberneriks.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe artikli pealkiri ja sisu, seejärel loo pikk ja põnev lause, mis võiks olla artikli sissejuhatus.\n\n## Pealkiri:\n\nGustav Lauringson | Üks luupainajalik plaan\n\n## Põhitekst:\n\nJuhtusin rahvusringhäälingu kanalil kuulama saadet, kus riigiametnikud ja riigikogu liige tutvustasid esmahetkel uskumatut ideed, mis ühemõtteliselt manifesteeris riigi ülimuslikkust kodaniku ees. Nimelt küpseb plaan, mille järgi kavatsetakse kõik kodanikud sundida kontrollima oma postkasti. Ei, mitte koduvärava küljes rippuvat postkasti, vaid virtuaalset, arvutiekraanile ilmuvat e-postkasti. Ikka selleks, et suhtlus riigi ja kodaniku vahel paremini sujuks. See olevat mõlema poole huvides.\n\nMa ei tea, kas plaan e-posti vaatamise kohustuslikkusest on sündinud riigitruu ametniku peas või on selleks tulnud impulss väljapoolt. Igatahes kinnitati lõpuks, et selle saatega ei tahetud kedagi hirmutada. Märgiline remark igal juhul. Siiski pole välistatud, et saavutati vastupidine.\n\nSaab kinnitust trend, et riigipoolne ülereguleerimine süveneb ning võim kasutab iga võimalust, suurendamaks kontrolli oma alamate üle. Uue muudatuse ettekäändeks osutus kaitseministeeriumi probleem, et noored kutsealused ignoreerivad kirjalikku, paberil esitatavat armeekutset. E-posti vaatamise sunduslikkus peaks pakkuma olukorrale lahenduse.\n\nVõib olla see ongi nii, kuid tähenduslik on ühe kitsa segmendi probleemi asetamine oluliselt laiemasse konteksti. Ilmselt on taoline sunni rakendamise idee võimu administratiivpersonali keskel juba ammu tiirelnud. Nüüd kasutati kaitseministeeriumi nähtavalt põhjendatud mure ära ja presenteeriti seda kui tarvilikku universaalset vajadust. See on võimule tüüpiline käitumismuster – üksikjuhtumit ettekäändeks tuues kehtestatakse universaalse iseloomuga muutus.\n\nVõimu kallal irisemine ei ole reeglina viljakas tegevus. Siiski sisaldab kõnesolev plaan mitut tasandit ja võib olla sügavamas olemuses küllalt kurjakuulutav.\n\nEsiteks triviaalne, kõigile nähtav tasand. See seostub inimeste erineva võimekusega orienteeruda digimaailmas. On mõistetav, et valdkonnas esinevad vanusegruppide vahel suured erinevused. Tekib kohe küsimus, mida teha inimestega, kes arvutit ei kasuta.\n\nSaatest selgus, et inimeste sunniviisiline digitaliseerimine pole probleem, siin tuleb lihtsalt rakendada erandeid. Sealjuures selle, kas isik ikka tõepoolest e-posti ei kasuta, tõendamise piisavuse üle ei otsusta konkreetne inimene, vaid võimuesindaja (paberil kirjavahetuse säilimiseks peab kodanik esitama põhjendatud taotluse).\n\nRiigikogu poliitik lubas endale koguni solvava alatooniga lahterdamist, kus digivõimekaid nimetati \"neljalisteks-viielisteks\", mahajäänuid aga \"kahelisteks-kolmelisteks\". Saates intervjueeriti ka Tartu ülikooli sotsiaalteadlast, kes rõhutas erinevaid digilõhesid elanikkonna lõikes ning pidas plaani realiseerumist problemaatiliseks.\n\nSamas oli Eestis domineeriva digitaalse eufooria kontekstis üpris kainestav kuulda, et kesk- ja vanemaealiste kodanike hulgas esineb kogu olmeelu arvutisse ajamise suhtes küllalt skeptiline suhtumine. Sunniviisiline e-posti vaatamine pigem tekitab trotsi, niigi tunnetab osa elanikkonnast digitaliseerimist kui midagi pealepressitut.\n\nVarjatumas perspektiivis seostub kõnesoleva plaaniga aga hoopis olulisem tasand – väljakutse maailmavaatele. Lihtsustatult on see kokku võetav küsimusega, kuhu me oleme teel ja kui mõistlik on kõige sellega kaasa minna. Mida teha, et selle tormava maailma eest ennast kaitsta?\n\nDigivõimutsejad lähtuvad eeldusest, et eestlased tajuvadki maailma ühtviisi, meie olemegi biorobotiseerumise avangard. Sealjuures olevat Eestile antud sakraalne missioon, peaaegu äravalituse staatus Infosfääri Jumala poolt (saates kõlaski veendumus, et Eesti kohus on olla Riigi ja kodaniku suhetes teenäitaja).\n\nEhkki võimu apologeetika jõuab paiguti religioossete tunnustega messianismi, pole sellel palju pistmist eestlase argieluga. Siin toimetab ikka lihast ja luust, enamasti irratsionaalne olevus, kellele teaduslik teadmine on ainult üks võimalik teadmise vorm teiste hulgas.\n\nIga veel robotiseerumata inimese jaoks jookseb kusagil punane joon, kus tehnoloogiate pealetungile öeldakse: \"Stopp!\" See võib paikneda väga erinevas kohas: on neid, kellele ei valmista raskust paigutada naha alla 24/7 jälgimist võimaldav kiip, on neid, kellele on punane joon interneti kasutamine.\n\nMida peab tegema inimene, kes maailmavaatelisel – kui soovite, religioossel – põhjusel ei saa aktsepteerida kõiki tehnoloogiatega kaasas käivaid aspekte? Põgenema Eestist? Maale, kus mentaalne kliima on parem ja inimlikku mõistmist rohkem?\n\nViimati nimetatud vaatenurka kõnesolevas saates ei käsitletud. \"Kahelistele\" võib ju teha erandi, aga karavan läheb edasi. Oma silme all näeme, kuidas struktuurse mõtlemise fetišeerimine hävitab järk-järgult inimlikkuse. •\n\nERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil [email protected]. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel. Artikli kommentaariumist eemaldatakse autori isikut ründavad ja/või teemavälised, ropud, libainfot sisaldavad jmt kommentaarid.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Digivõimutsejad lähtuvad eeldusest, et eestlased tajuvadki maailma ühtviisi, meie olemegi biorobotiseerumise avangard, kommenteerib Gustav Lauringson plaani kohustada kodanikud nüüdsest enam riigiga digitaalsel teel suhtlema.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe hoolikalt uudise pealkiri ja sisu ning kirjuta artiklile pikk sissejuhatav lause, kasutades oma kujutlusvõimet.\n\n## Pealkiri:\n\nParimaks näituseks valiti rahvapillide lugu\n\n## Põhitekst:\n\nSeitsme osaleja hulgas oli rahvapillide näitus viieliikmelise žürii vaieldamatu lemmik. Võiduga kaasneb rahaline auhind.\n\nNäitusel on väljas sajandivanused rahvapillid Eesti Teatri- ja Muusikamuuseumi kogudest ning nendega kõrvuti Eesti rahvapillimeistrite spetsiaalselt näituseks valmistatud pillid. Lisaks vaatamisele ja kuulamisele saab ise mängida torupilli, lõõtspilli ja kannelt.\n\nNäituse kujunduse aluseks on loodusfotograaf Arne Aderi lummavad panoraamfotod Eesti maastikest.\n\nNäitus \"Elus! Eesti rahvapillide lugu\" on avatud Narva linnuse esimesel korrusel 20. jaanuarini 2019.\nNäitus on koostatud Eesti Vabariik 100 ja Eesti Euroopa Liidu Nõukogu eesistumise rahvusvahelise programmi toetusel ja oli avatud 19. oktoobrist 2017 kuni 17. juunini 2018 Brüsseli Muusikainstrumentide Muuseumis, kus seda külastas 92 000 inimest.\nNäituse koostasid Igor Tõnurist, Krista Sildoja, Tarmo Kivisilla, Raivo Sildoja, Risto Lehiste, Tanel Veeremaa ning kujundasid Katri Haarde ja Margit Argus (KAOS Arhitektid).\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Eesti Teatri- ja Muusikamuuseumi näitus \"Elus! Eesti rahvapillide lugu\" võitis parima näituse tiitli Narva Muuseumi korraldatud näituste konkursil XXI Eesti muuseumide festivali raames.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Süvene uudise pealkirja ja sisu ning kirjuta sellele loole sisukas ja informatiivne sissejuhatus, mille pikkus on üks lause.\n\n## Pealkiri:\n\nSalapärase ansambli Kuradi Saar liikmed on Elephants from Neptune'i muusikud\n\n## Põhitekst:\n\nSeni inglise keeles muusikat teinud ansambel paneb end nüüd proovile eesti keeles. Septembri alguses anti välja Kuradi Saare debüütsingel \"Vapustav maailm\".\n\nKuradi Saare debüütalbum ilmub 5. oktoobril. Bändi omanimelist kontseptsioonalbumit saab iga Eesti rokkmuusika sõber kuulata nii digitaalselt, CD- kui ka vinüüliformaadis.\n\nErisündmusena toimub enne albumi ilmumist, 2. oktoobril koos bändiga privaatne plaadi esmakuulamine. Üritus on kutsetega ning valitud arv kohti on loosis bändi Facebooki konto all oleval üritusel.\n\n\"Vapustav maailm\" on saanud tunnustust teiste seas nii Vaiko Eplikult, Piret Järvis-Milderilt kui ka Valter Soosalult. Ühtlasi on Raadio 2 eesotsas Koit Raudsepaga valinud singli nädala looks.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Uus rokkansambel Kuradi Saar, kes esimes seni meedias anonüümsena, tuli oma näoga avalikkuse ette. Kuradi Saar avalikustas bändiliikmed, kelleks on Elephants from Neptune'ist tuntud muusikud.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Pärast artikli pealkirja ja põhiteksti lugemist kasuta oma loovust, et koostada sisutihe ja pikk sissejuhatav lause.\n\n## Pealkiri:\n\nPoliitikast loobunud Aimar Altosaar asus tööle Postimehesse\n\n## Põhitekst:\n\nAltosaar ütles, et tema põhiteemaks on riigireform. \"See teema huvitab mind ja olen sellega kogu elu tegelenud. Nagu ka kõik riigi asjad,\" ütles Altosaar ERR-ile.\n\nTa lisas, et hakkab tegema toimetajatööd ja ka ise kirjutama. \"Olen ka varem seda tööd teinud ning võtan oma rolli väga tõsiselt,\" sõnas Altosaar. Ta kinnitas, et jätkab endiselt tööd võrgustikus Kuldne Liiga ning tegeleb koolituste ja konsultatsioonidega.\n\nEesti Ekspressi andmetel on Postimehesse palgatud ka MTÜ Sündimusuuringud juhatuse liige Lea Danilson-Järg. Ajalehe väitel on taoliste personalivalikute taga lehe omanik.\n\nKauaaegne poliitik Altosaar kuulus enne Vabaerakonnaga liitumist Isamaa ja Res Publica Liitu, praeguse nimega erakonda Isamaa.\n\nPoliitikast lahkumise kohta ütles Altosaar Delfile: \"See otsus küpses tükk aega, juba eelmise aasta suvest. Ma tunnen, et ma olen 24 aastat olnud poliitikas nii või teisiti ja ma näen, kuidas see takistab minu muude valdkondadega tegelemist.\"\n\nEndistest poliitikutest töötab Postimehes toimetajana ka endine justiitsminister Kaido Kama, kelle valdkonnaks on keskkonnateemad.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Vabaerakonnast lahkunud ja poliitikaga lõpparve tegenud Aimar Altosaar asus sel nädalal tööle Postimehe toimetuses.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe artikli pealkiri ja sisu, seejärel loo pikk ja põnev lause, mis võiks olla artikli sissejuhatus.\n\n## Pealkiri:\n\nKõvasti võidelnud Ivanov pidi vastase paremust tunnistama\n\n## Põhitekst:\n\nIvanov kaotas mõned minutid üle kolme tunni kestnud maratonlahingus 3:6, 7:6 (4), 4:6 kuuendana asetatud venelasele Šalva Džanašijale (ATP 647.). Ivanov jäi otsustavas setis 0:2 taha, kuid suutis 2:2 viigistada. Uuesti kaotas ta enda pallingu 4:4 seisult ja seejärel venelane enda servil ei eksinud, võites seti 6:4.\n\nIvanov sai kirja viis ässa ja viis topeltviga, Džanašija tegi kuus topeltviga. 16 murdevõimalusest realiseeris Ivanov neli, vastane kasutas aga kümnest murdepallist ära seitse. Mängitud punktidest võitis Ivanov 106 ja Džanašija 118.\n\nSama mehega peab Ivanov koos venelase Mihhail Fufõginiga vastamisi minema ka paarismängu veerandfinaalis, Džanašija paariline on venelane Ivan Kalinin.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Vladimir Ivanov (ATP 812.) pidi Kasahstanis Šõmkentis peetaval 15 000 dollari suuruse auhinnafondiga ITF-i tenniseturniiri teises ringis tunnistama vastase paremust.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe artikli pealkiri ja sisu, seejärel loo pikk ja põnev lause, mis võiks olla artikli sissejuhatus.\n\n## Pealkiri:\n\nMerkeli liitlane ei saanud enam fraktsiooni esimeheks\n\n## Põhitekst:\n\nTasavägise hääletuse võitis hoopis Ralph Brinkhaus 125 häälega, Kauder sai 112 häält, vahendasid ERR-i teleuudised.\n\nKauder on olnud fraktsiooni juht alates 2005. aastast ja toetanud Merkelit kõigis kriisides.\n\nMerkel ütles lühikeses avalduses, et koostöö Kauderiga on olnud hea, aga ta õnnitleb Brinkhausi. Ta nentis, et demokraatia juurde kuuluvad ka kaotused.\n\nOpositsiooni hinnangul on aga fraktsioonijuhi välja vahetamine kantsler Merkeli lõpu algus.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Saksamaa liidukantsler Angela Merkel sai tugeva tagasilöögi osaliseks, kui tema kauaaegset liitlast Volker Kauderit ei valitud tagasi Kristlik-Demokraatliku Liidu (CDU) ja selle Baieri sõsarpartei Kristlik-Sotsiaalses Liidu (CSU) parlamendirühma esimeheks.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe artikli pealkiri ja sisu, seejärel loo pikk ja põnev lause, mis võiks olla artikli sissejuhatus.\n\n## Pealkiri:\n\nTuna: ÜRO põlevkivisümpoosion Tallinnas 1968\n\n## Põhitekst:\n\nÜhtlasi oli see esimene pärast 1939. aastat Tallinnas toimunud rahvusvahelise konverents, kus oli osalejaid ka lääneriikidest. Sümpoosioni eesmärgiks oli ärgitada põlevkivivarude kasutuselevõttu arengumaades. Henning von Wistinghauseni aruandes on kirjeldatud NSV Liidu sümpoosionil ilmnenud püüdlusi suurendada põlevkivivaldkonna kaudu oma mõjuvõimu arengumaades ning iseloomustatud poliitilist õhustikku ja üldisi olusid 1960. aastate lõpu Eestis. Aruande teaduslik-tehniline osa toetub teise Saksa delegaadi, Braunschweigi Tehnikakõrgkooli Keemiatehnoloogia Instituudi direktori Hans Kroepelini kokkuvõtetele sümpoosionist.\n\nTallinnas oli esindatud 29 riiki kokku 266 osalejaga. Neist 221 olid NSV Liidust, kellest omakorda moodustasid enamiku Eesti teadlased, insenerid ja tööstusjuhid. USAd esindas 11 teadlast, ülejäänud riikidest (Brasilia, Boliivia, Bulgaaria, Birma, Costa Rica, Kuuba, Equador, Prantsusmaa, Jordaania, Madagaskar, Mali, Maroko, Uus-Meremaa, Pakistan, Panama, Rumeenia, Somaalia, Hispaania, Rootsi, Süüria, Tai, Türgi, Ühinenud Araabia Vabariik, Inglismaa, Jugoslaavia ja Saksamaa Liitvabariik) oli igaühel 1–3 esindajat. Tšehhoslovakkia sündmuste tõttu pingestunud poliitilises olukorras loobusid mitme lääneriigi delegaadid osalemisest. USA valitsuse soovitust üritust boikoteerida järgis mõni üksik ameerika teadlane. Saksa välisministeeriumi esindaja osavõttu pidas Saksa valitsus vajalikuks Saksa DV esindajate mõju ohjeldamiseks, kuid idasaksa delegaate sümpoosionile ei tulnudki.\n\nTööistungid toimusid Tallinna Polütehnilises Instituudis (praegu Tallinna Tehnikaülikool), ühtekokku peeti 89 ettekannet. Lõppistungil võeti vastu otsused, millega arengumaadele suunatud ÜRO tehnilise abi programmi raames tuli tulevikus arvesse võtta. Väljasõitudel Ida-Virumaale näidati külalistele põlevkivikaevandust, Narva elektrijaama ja Kohtla-Järve põlevkivitöötlemise kombinaati. Hans Kroepelini hinnangul oli Eesti põlevkivitööstus ja -teadus nii kõrgel tasemel kui seda nõukogude tehnilised ja majanduslikud olud võimaldasid. Wistinghauseni mulje kohaselt näis ettevõtete juhtkondadele ettevõtete tutvustamine välismaalastele raskusi valmistavat, kuna nt. eriti ameeriklasi huvitanud tehniliste aspektide kohta tohtis esitada vaid ebamääraseid andmeid.\n\nSümpoosioni kajastati igapäevaselt Eesti Televisioonis, mh. näidati seal välismaiste delegaatide intervjuusid. Eesti poolt oli väliskülalistele ette valmistatud ka kultuurilis-seltskondlik programm: eesti muusikute kontsert, linnukasvatusfarmi ja kalurikolhoosi külastus, saunaõhtu, laevasõit Tallinna lahel, piknik linnalähedases rannas koos eesti rahvatantsurühma ja laulukooride esinemisega, ooperikülastus jms. Programm leiti kaugelt ületavat võrreldavate konverentside taseme; eestlaste ja välismaalaste vestlused ulatusid sageli kaugemale tavalise \"small talk'i\" raamidest.\n\nLääneriikide delegaadid (samuti Moskva ja Leningradi omad) kogesid, et Eesti elukorraldus ja -kvaliteet erinesid tunduvalt ülejäänud NSV Liidu omast. Muuhulgas täheldati, et nõukogude Eesti teadlased ja tööstusjuhid elasid materiaalselt suhteliselt mugavalt, kuid paljud neist ei olnud leppinud riikliku iseseisvuse ja vaimse vabaduse puudumisega. Tšehhoslovakkia sündmustest ajel oli eestlaste ja lääneriikide osalejate vahel selgelt tunda erilist inimlikku solidaarsust, olgugi et neist otsesõnu neist ei kõneldud. Väliskülalistes Eestis tekkinud vastuoluliste emotsioonide näitena on aruandes refereeritud ühe Lõuna-Ameerika riigi esindaja äratundmist: ta olevat küll alati armastanud vabadust, ent ei olevat kunagi varem kogenud, mida tähendab sellest ilma jääda; nüüd teadvat ta, et ta võitleb selle säilimise eest.\n\nAruandele on lisatud sümpoosionil osalenud tollase noore eesti mäeteadlase, praeguse Tallinna Tehnikaülikooli emeriitprofessori Enno Reinsalu kommentaar ning Henning von Wistinghauseni tagasivaade sümpoosionile. Reinsalu kinnitab paljuski aruandes esitatud tähelepanekuid ja lisab neile erialaspetsialisti vaatevinklist lähtuvaid selgitusi. Wistinghauseni tagasivaade lisab tema poole sajandi eest koostatud ametlikule ülevaatele inimlikku ja isiklikku mõõdet.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "28.08.–4.09.1968, vaid nädal peale nõukogude sõjavägede sisseviimist Tšehhoslovakkia SFV-sse (21.08), toimus Tallinnas ÜRO esimene põlevkiviressursside kasutamise arendamise teemaline sümpoosion. (Tuna numbri 3/2018 artikli kokkuvõte.)",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe artikli pealkiri ja sisu, seejärel loo pikk ja põnev lause, mis võiks olla artikli sissejuhatus.\n\n## Pealkiri:\n\nOtse kell 11: kuidas tehnoloogia areng tööturgu mõjutab?\n\n## Põhitekst:\n\n\"Uuringust selgus, et suur osa Eesti elanikest arvab, et uute tehnoloogiate kasutusele võtmise ja automatiseerimisega kaovad peagi paljud töökohad, kuid samas ollakse kindel, et nende töökohta tehnoloogia areng ei mõjuta,\" selgitas uuringutulemusi teabekeskuse juht Kati Voomets.\n\nUuringutulemuste esitlusele järgnevas vestlusringis arutletakse, kas töökohtade automatiseerimine on paratamatus, millised on tuleviku töökohad ning kuidas tööandjad saavad töötajaid tehnoloogilistele uuendustele üleminekul toetada.\n\nSeminari kava:\n\n11-11.15 Tehnoloogia arengu mõju tööturule. Elanike küsitlusuuringu tulemused\n\nSwedbanki Rahaasjade Teabekeskuse juht Kati Voomets\n\n11.15-11.55 Vestlusring. Kuidas on mõjutanud tehnoloogia areng tööturgu ja millised on tuleviku töökohad?\n\nKutsekoja juhatuse liige Tiia Randma\n\nOmniva personalijuht Lisell Veskimeister\n\nBalbiino tootmis- ja tehnikadirektor Martin Visnapuu\n\n11.55-12 Kokkuvõte ja praktilised soovitused\n\nSwedbanki Rahaasjade Teabekeskuse juht Kati Voomets\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Swedbanki Rahaasjade Teabekeskus esitleb kolmapäeval seminaril \"Tehnoloogia areng ja selle mõju tööturule\" Baltimaades läbi viidud uuringut, millega sooviti välja selgitada, mida inimesed arvavad tehnoloogia arengu mõjust nende töökohtadele ja kuivõrd on nad valmis omandama uusi oskusi selleks, et arenguga kaasas käia ja kohaneda. Otseülekannet kell 11 algavalt seminarilt saab vaadata ERR.ee-s.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Vaata läbi uudise pealkiri ja tekst ning loo loov sissejuhatav lause, mis haakub artikli sisuga.\n\n## Pealkiri:\n\nÖed avaldasid uue singli \"Mul on suva\", novembris ilmub debüütalbum\n\n## Põhitekst:\n\n\"Kui me mai algul selle loo salvestamist alustasime, siis meil ei olnud üleni kindlat eesmärki. Kuna antud loos teeb autorina kaasa Ewert Sundja, siis arutasime enne tööle asumist elu üle üldiselt,\" selgitas Tuuli Rand ja lisas, et Ewert rääkis, kuidas ta luges hommikul artiklit, kus täiskasvanud mees kirjutas oma lapsepõlvest.\" Loos kirjutati se llest, kuidas kellegi teise poolt halvad öeldud asjad on temasse jäänud ja ta on siiani neid endas kandnud, mis põhjustavad talle praeguses elus probleeme. Sellest ka antud lugu ja mõte hargnema hakkasid.\"\n\n\"Haakusime kõik kohe teemaga. Saime aru, et ka meie oleme sama tundnud ning meie platvormilt võiksimegi ju olla kajaks olulistele teemadele, ning öelda, et ära tee teisele sõnadega haiget, sest sa ei tea kunagi, kui sügava haava see võib tegelikult teisele lüüa. Lugu on julgustuseks neile, kes mõnikord tunnevad end teiste sõnade tõttu nõrgana - nendele sõnadele ei tohi anda võimu ja peab lubama endal olla, rahus,\" lisas Kristel Aaslaid.\n\nKuula lugu:\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "26. septembril andis duo Öed (Tuuli Rand ja Kristel Aaslaid) välja uue singli \"Mul on suva\", millega koos avaldati ka nende debüütalbumi ilmumiskuupäev: 6. november.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe hoolikalt uudise pealkiri ja sisu ning kirjuta artiklile pikk sissejuhatav lause, kasutades oma kujutlusvõimet.\n\n## Pealkiri:\n\nMillesse usub tänapäeva eestimaalane?\n\n## Põhitekst:\n\nEesti ühiskonnas räägitakse ikka aeg-ajalt eestlaste erilisest usukülmusest. Viimati esitas sellise väite koguni luterliku kiriku peapiiskop Urmas Viilma oma Postimehe arvamusloos \"Ilmeksimatu paavsti eksirännak usukülma Eestisse\" (21.09.2018).\n\nSelliseid mõtteavaldusi lugedes tekib paratamatult küsimus, kuidas on siis lood eestlaste usuga? Küsimusele on kõige parem otsida vastust religioonisotsioloogia kaudu.\n\nKõige üldisema pildi religioossest kuuluvusest annab rahvaloendus. Viimases rahvaloenduses, mis toimus aastal 2011, küsiti 1 094 564 vastanlt, kas nad \"peavad omaks mõnd usku\". Jaatava vastuse korral paluti see usk ära märkida.\n\nMõnda usku pidas omaks 29% täiskasvanud rahvastikust. Kusjuures arvukamalt oli esindatud kaks usulist liikumist: õigeusk 16% ja luterlus 10% rahvastikust.\n\nAstudes sammu edasi ja analüüsides uskumist eri rahvuse hulgas, torkab silma, et eestlastest peab mõnda usku peab omaks 19% vastanutes (750 587 esindaja hulgast) ja 51% venelastest (282 965 esindaja hulgast). Seejuures usku tunnistavatest eestlastest olid 72% luterlased, venelastest aga 94% õigeusklikud.\n\nUsku peab omals ligi kolmandik Eesti elanikkonnast.\n\nSeega võib rahvaloenduse põhjal tõdeda, et eestlased peavad olulisel määral vähem omaks mõnda usku kui vene rahvusest inimesed; kui inimesed end usuliselt määratlevad, siis eestlased pigem luterlastena ja venelased pigem õigeusklikena. Ilmselt on tegu vähemusrahvuse küsimusega ja sellega, et õigeusk on sageli kohalikule vene keelt kõnelevale elanikkonnale identiteedi ja kultuuri aluseks. Seda teemat käsitlen põhjalikumalt lähiajal ilmuvas Usuteadusliku Ajakirja artiklis. Kokku peab mingit usku siiski omaks ligi kolmandik Eesti elanikkonnast.\n\nAlati võib küsida, kas kolmandik rahvast on palju või vähe? Kuid millesse siis inimesed usuvad? Seda teemat uuritakse sügavuti uuringu \"Elust, usust ja usuelust\" raames. Uuringut viiakse läbi iga viie aasta järel ning värskeimad on 2015. aasta tulemused – neid kasutan siinkohal erinevate Eesti inimeste usulise maailmapildi analüüsimisel.\n\nKui rahvaloendusel küsiti mõne usu omakspidamise kohta, siis uuring \"Elust, usust ja usuelust\" läheneb teemale teistmoodi.\n\nEsmalt palutakse inimesel end religioosselt määratleda. Selle põhjal peab end kristlaseks 36% vastanutest. Vaimse, aga mitte usklikuna määratleb end 23% küsitletutest. Mitteusklikuna identifitseerib end 20% küsitletutest. Ülejäänud vastusevariandid on aga tunduvalt väiksema vastanute osakaaluga. Seega on religioosse enesemääratluse puhul Eesti kultuuriruumis siiski esikohal kristlus.\n\nNagu nimetatud, pidas end küsitlusele vastanutest kristlaseks 36%, samas aga vaid 21% vastanutest nõustus väitega, et nad on koguduse liikmed. Seega vaid veidi üle poolte end kristlaseks pidavatest inimestest kuulub ka mõnda kogudusse.\n\nMis teeb inimese kristlaseks?\n\nAga mis teeb siis inimese kristlaseks? Teoloogiliselt võttes on selleks ristimine. Ristimine aga tähendab kogudusse kuulumist. Ilmselt ei mõtle Eesti inimesed teoloogilises võtmes. Ilmselt määratletakse ennast kristlaseks pigem maailmapildi alusel, mis meie kultuuriruumis on mõjutatud eelkõige kristlusest. Samas pole kirikusse kuulumine ehk institutsionaalne kristlus meie rahva seas tõesti eriti soositud.\n\nNii nõustus 40% küsitlusele vastanutest väitega: \"Minu suhe Jumalaga on väga isiklik ja minu usk ei vaja tuge kirikult\". Nende inimeste jaoks on olemas oma Jumal ja suhe temaga, kuid kirik ei mängi selle juures rolli. Samas ei saa kiriku rolli usu juures ka alahinnata, sest 52% vastanutest polnud selle väitega nõus, st nad tunnistasid, et nende usk vajab kirikult tuge. Või siis tunnistasid hoopis, et nendel puudub suhe Jumalaga?\n\nIgal juhul on meie ühiskonnas katkenud religioosne sotsialisatsioon. See tähendab, et usk ja usulised teadmised ei kandu peresiseselt vanematelt lastele, nii nagu see toimub tavaliselt muudes riikides. Selles on kindlasti oma suur roll Nõukogude Liidu ateistlikul tööl ja usu allasurumisel. Pooled küsitlusele \"Elust, usust ja usuelust\" vastanutest olid kodust saanud usulisi teadmisi, pooled aga mitte. Usuliste teadmistega on meie ühiskonnas probleeme, sest usundiõpetust või muud vastavat õppeainet õpetatakse vaid väga vähestes koolides.\n\nNii on jõutud tulemusele, et Jumalasse usub 38% vastanutest ja ei usu 52% vastanutest.\n\nKas 38% Jumalasse uskujaid on palju või vähe?\n\nKas 38% Jumalasse uskujaid on palju või vähe? Kas see annab õiguse teha mingeid järeldusi meie erilise usuleiguse kohta?\n\nKui võrrelda Jumalasse uskujate hulka Eestis meie põhjanaabrite soomlastega, siis polegi see nii erinev: Soomes usub Soome gallupi uurimuse põhjal Jumala olemasolusse 45% inimestest ja ei usu 41% vastanutest. Samas ei tule kellelgi mõtet rääkida soomlastest kui eriliselt usuvõõrastest inimestest. Neil kuulub ju kirikusse kolmveerand elanikkonnast. Seega institutsionaalse kirikusse kuulumise mõttes on soomlased palju kristlikumad, kuid isikliku usu koha pealt sugugi mitte. Ka soomlaste ja Eesti elanike uskumise ja maailmavaate võrdlusest tuleb juttu peagi ilmuvas Usuteadusliku Ajakirja numbris.\n\nEesti elaniku usuline aktiivsus pole teiste naaberriikidega võrreldes palju kasinam. Inimese usulist aktiivsust näitab ennekõike tema osalemine jumalateenistusel.\n\nEesti elanikud ei ole teiste riikide elanikega võrreldes usuliselt sugugi passiivsemad.\n\nIganädalaselt osaleb Eestis jumalateenistusel 5% elanikkonnast, Soomes 2% ja Venemaal 7%. Üldse ei sattu jumalateenistustele Eestis 52% elanikest, sellal kui Soomes ei käi üldse jumalateenistustel 54% ja Venemaal 61% vastanutest. Tegu on küllaltki sarnaste tulemustega, mis osutavad sellele, et Eesti elanikud pole teiste riikide elanikega võrreldes usuliselt sugugi passiivsemad.\n\nAinus, millega Eesti elanik usulises tegevuses meie põhjanaabritele tugevalt alla jääb, on palvetamise aktiivsus.\n\nAinus, millega Eesti elanik usulises tegevuses meie põhjanaabritele tugevalt alla jääb, on palvetamise aktiivsus. Eesti elanikest palvetab igapäevaselt või mitu korda nädalas 11%, Soomes aga 24% elanikkonnast. Sellest hoolimata usub palve kaudu tulevasse abisse ja usulistesse imedesse 34% Eesti elanikest, mis näitab inimeste sügavamat religioossust. Võib-olla ei tule selline usk esile kuigi tihti, vaid ainult siis, kui elus on mingi probleem ja mure. Nii võib 28% eestimaalastest tõdeda, et nad on kogenud Jumala juhtimist oma elus.\n\nKuigi institutsionaalne kristlus on Eestis nõrk, usub 55% eestimaalastest, et meie rahvuskultuur on kristlusest mõjutatud ja sama suur hulk inimesi soovib vahel kirikusse minna ka siis, kui seal jumalateenistust ei toimu. Koguni 36% Eesti elanikest sooviks kirikuõpetajaga vahel lihtsalt juttu ajada.\n\nSeega võib väita, et Eesti elanik suhtub kirikusse positiivselt, väärtustab kristlikku kultuuri ja on, veelgi enam, valmis suhtlema isiklikul tasandil vaimulikega.\n\nTeeliste kirikute projektiga on kirikud püüdnud vastata inimeste soovile minna kirikusse ka väljaspool jumalateenistuse aega. Kirikute uksed pole suletud, vaid on avatud nii turistidele kui ka lihtsalt elu üle mõtisklejatele. Samas on kirikuõpetajaga suhtlemine sageli tunduvalt raskem. Nimelt kiputakse kirikutes ootama, et inimesed tuleksid ise vaimulikuga rääkima. Samas võiksid vaimulikud käia tunduvalt rohkem rahva seas ja otsida inimestega suhtlemisvõimalusi. Ootused selleks on Eesti elanikel igal juhul olemas.\n\nKokkuvõttes võib Eesti inimese kohta tõdeda järgnevat:\n\nEi saa arvestada tugeva usulise taustaga ja baasteadmistega.\nInimesed usuvad siiski.\nAga see usk pole institutsionaalne.\nSellest hoolimata on eestimaalane avatud kiriku traditsioonile ja hindab seda.\nSamuti oodatakse avatud kirikut ja võimalust suhelda vaimulikuga usu teemadel.\n\nKaido Soomi artikkel ilmus algupäraselt Tartu Ülikooli usuteaduskonna blogis.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Millesse usub tänapäeva eestimaalane ja kuidas see usk on seotud kristlusega, kirjutab Tartu Ülikooli praktilise usuteaduse lektor Kaido Soom.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe artikli pealkirja ja sisu. Kasuta oma loomingulisi võimeid, et koostada detailne ja põhjalik ühelauseline sissejuhatus sellele uudisele.\n\n## Pealkiri:\n\nProsa koduklubi jäi valusalt ilma võidust lähirivaali üle\n\n## Põhitekst:\n\nTPS võitis võõrsil Mariehamni vastu avapoolaja 2:1 ning oli sama seisuga ka matši võitmas, ent 90. minutil jõudis Ahvenamaa klubi 2:2 viigini, kirjutab Soccernet.ee.\n\nVarus alustanud Prosa sekkus oma klubi esimese vahetusmehena platsile 68. minutil. Liigatabelis säilitas Mariehamn viigiga oma 10. koha. 26 silma kogunud TPS on neist täpselt ühe punkti kaugusel ja hetkel 11. ehk üleminekumängudele viival kohal.\n\nSoome esiliigas lasi seejuures Kevin Kauberi koduklubi EIF kasutamata võimaluse tõusta tagasi teisele ehk kõrgliiga üleminekumängudele viivale kohale, kui kodus kaotati 1683 pealtvaataja ees 0:3 oma otsesele rivaalile HIFK-ile. Kauber kuulus põhikoosseisu, teenis 48. minutil kollase kaardi ja vahetati 80. minutil 0:1 kaotusseisus olles puhkama.\n\nSoome naiste meistriliigas loovutas eestlannade Pille Raadiku ja Signy Aarna koduklubi Aland United oma teise koha, kui 0:1 kaotati endast mööda tõusnud Vantaa PK-35-le. Ründaja Aarna ja kaitsja Raadik said mõlemad kirja täismängu. Liigatabelis on Aland nüüd 43 punktiga kolmas, Vantaa 45 punktiga teine ja selles voorus suure võidu saanud HJK 47 silmaga liider. Hooaja lõpuni jääb veel kaks vooru.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Eesti ründaja Albert Prosa koduklubi Turu Palloseura jäi Soome kõrgliiga 29. voorus valusalt ilma võidust lähikonkurendi üle.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Süvene uudise pealkirja ja sisu ning kirjuta sellele loole sisukas ja informatiivne sissejuhatus, mille pikkus on üks lause.\n\n## Pealkiri:\n\nPäästeameti reid: pooled haridusasutused ei vasta tuleohutuse nõuetele\n\n## Põhitekst:\n\nOhutusjärelevalve osakonna juhataja Tagne Tähe sõnul on suurimaks probleemiks haridusasutustes jätkuvalt tuletõkkeuste avatud asendis hoidmine ning evakuatsiooniteede läbimatus.\n\n\"Enamjaolt on hoonetes tuleohutuse tagamiseks kõik vajalik olemas, kuid tehtud investeeringud muudab kasutuks see, et ohutuse tagamiseks mõeldud vahenditel on hooldused tegemata või neid ei kasutata õigesti. Lausa veerandil kontrollitud hoonetest oli tuletõkkeustega probleeme: need olid kas puudu, avatud asendis või olid sulgurid lahti ühendatud. Sellele järgnesid võrdselt probleemid evakuatsiooniga ehk evakuatsioonitee vabana ja põlevmaterjalidest puhtana hoidmisega,\" ütles Tähe.\n\n\"Haridusasutustes peab ohutus olema esmatähtis ning selle loomise nimel tuleb hoonete valdajatel, kohalikel omavalitsustel, Päästeametil ja lapsevanematel koostööd teha. Ohutu keskkonna loomiseks on igaühe panus oluline,\" lisas Tähe.\n\nPäästeamet tuletas meelde, et tulekahju korral on elu ja vara päästmiseks ning inimeste evakueerimiseks oluline võita aega. Tulekahju varajaseks avastamiseks on kasu üksnes töökorras signalisatsioonisüsteemist ning tule ja suitsu leviku takistamisel on abi vaid suletud tuletõkkeustest, seisab päästeameti pressiteates.\n\nTulekahju korral saavad esmapilgul ohutuna näivatest esemetest takistused, mis segavad kiiret väljapääsu, sestap tuleb hoida evakuatsiooniteed lihtsalt läbitavatena, lisas amet.\n\n17. – 21. septembrini haridusasutuste kontrollkäike tehes kontrollisid inspektorid hoonete tuleohutusalast seisukorda: tulekahju avastamise seadmeid, võimalikke tulekahjuriske ja evakuatsiooniteid ning nende läbitavust.\n\nTegu oli Päästeameti selle aasta esimese kontrollkäiguga haridusasutustesse. Aasta esimeses pooles käidi kortermajades ja hoolekandeasutustes. Aasta teises pooles on plaanis kontrollkäigud kaubanduskeskustesse ja kortermajadesse.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Päästeameti möödunud nädala reid 242 haridusasutusse tuvastas tuleohutusnõuete rikkumised pooltel juhtudel.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Tutvu uudise pealkirja ja põhisisuga. Kasuta neid fakte, et luua pikk ja sisutihe lause, mis toimib loo sissejuhatusena.\n\n## Pealkiri:\n\nKollo ja Treiali hea mäng tõi kuulsa meeskonna üle võidu\n\n## Põhitekst:\n\nItaalia esiliiga hooajaks valmistuva Mondovi resultatiivseim oli ülekaalukalt enim tõsteid saanud diagonaal Michele Morelli 22 punktiga (+9). Vastuvõtul eeskujulikult tegutsenud, kuid rünnakul 29 tõstest vaid 10 realiseerinud Kollo kogus 14 punkti (+2). Treiali arvele jäi 10 punkti (+9), vahendab Võrkpall24.ee.\n\nPiacenza näol on tegu kuulsusrikka ajalooga klubiga. 2008. aastal tuldi Meistrite liigas hõbedale, Itaalia meistrivõistlustel võideti kuld 2009. aastal.\n\nLoe edasi portaalist Võrkpall24.ee.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Kristo Kollo ja Henri Treiali koduklubi Mondovi alistas kontrollkohtumises võõrsil Itaalia mulluse seitsmenda klubi Piacenza 3:2 (14, -23, -20, 19, 13).",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Pärast artikli pealkirja ja põhiteksti lugemist kasuta oma loovust, et koostada sisutihe ja pikk sissejuhatav lause.\n\n## Pealkiri:\n\nMuusikapäev algab \"Igal lapsel oma pill\" äratuskontsertidega\n\n## Põhitekst:\n\nEV100 algatuse \"Igal lapsel oma pill\" projekti juht Allan Tamme sõnas, et kuna päike tõuseb kõige varem Narvas, siis toimub just seal ka esimene \"Igal lapsel oma pill\" äratuskontsert. \"Narva Muusikakooli puhkpilliorkester hakkab Joaoru rannahoone ees juba kell 7.11 mängima, edasi liigub muusikaline äratus üle Eesti,\" selgitas Tamme. \"Kes hommikul nii vara üles ei saa, sellel tasub kindlasti päeva jooksul enam kui kuutkümmend \"Igal lapsel oma pill\" kontserti külastada,\" lisas Tamme.\n\n1. oktoobril, rahvusvahelisel muusikapäeval toimuvad \"Igal lapsel oma pill\" äratuskontserdid kaheksas paigas üle Eesti. Päeva alustatakse hümni mängimisega.\n\nKell 7.11 esineb Narvas Joaoru rannahoone ees Narva Muusikakooli puhkpilliorkester\nKell 7.17 esineb Tartus teater Vanemuise ees puhkpilliorkester Tamme\nKell 7.19 esineb Väike-Maarja keskväljakul Väike-Maarja puhkpilliorkester\nKell 7.20 esineb Põltsamaal linna keskväljakul Põltsamaa Ühisgümnaasiumi puhkpilliorkester\nKell 7.22 esineb Paides linna keskväljakul Paide linnaorkester\nKell 7.25 esinevad Tallinnas Pika Hermanni tornis trompetimängijad Tabasalust\nKell 7.26 esineb Pärnus Rüütli platsil Pärnu Muusikakooli puhkpilliorkester\nKell 7.32 esineb Hiiumaal Emmaste Põhikooli lipuväljakul Emmaste puhkpilliorkester\n\nAastatel 2015 - 2018 on Eesti Vabariik 100 algatusega \"Igal lapsel oma pill\" instrumentide soetamiseks suunatud kokku 1,8 miljonit eurot, mis on 413 õppeasutusse üle Eesti toonud ligi 3000 uut muusikainstrumenti.\n\nEV100 ühiskingituse \"Igal lapsel oma pill\" eestvedajad on Eesti Muusikakoolide Liit, Eesti Puhkpillimuusika Ühing, Eesti Pärimusmuusika Keskus, Eesti Rütmimuusika Hariduse Liit, Eesti Sümfooniaorkestrite Liit ja Riigikantselei EV100 korraldustoimkond.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "1. oktoobril tähistatakse rahvusvahelist muusikapäeva, millele panevad alguse EV100 algatuse \"Igal lapsel oma pill\" äratuskontserdid. EV100 raames uued pillid saanud noored mängivad päikesetõusul kokku kaheksas Eesti paigas.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Tutvu uudise pealkirja ja põhisisuga. Kasuta neid fakte, et luua pikk ja sisutihe lause, mis toimib loo sissejuhatusena.\n\n## Pealkiri:\n\nLampardi esiliigameeskond kukutas Unitedi karikasarjas konkurentsist\n\n## Põhitekst:\n\nCounty peatreener on Chelsea legend Frank Lampard, kes aitas Mourinhol eelmisel kümnendil Londonis mitu võimsat hooaega kokku panna, kuid nüüd ei andnud ta vanale bossile armu – õpipoiss alistas meistri, kelle tool kõigub üha tugevamalt, kirjutab Soccernet.ee.\n\nKõik algas Unitedi jaoks ideaalselt, sest juba kolmandal minutil asuti Juan Mata väravast 1:0 ette. Teisel poolajal lõi esmalt Harry Wilson Sergio Romero selja taha uskumatu karistuslöögi, siis sai Romero väljaspool karistusala käega mängimise eest punase kaardi.\n\n85. minutil läks omakorda Derby 2:1 ette, kuid Marouane Fellaini viigivärav viiendal üleminutil tõi endaga kaasa penaltiseeria. United oli ehmatusega pääsemisele juba lähedal, ent Derby keeldus 11 meetrilt eksimast – kui vaheldumisi oli realiseeritud juba 15 penaltit, sai otsustavaks Phil Jonesi löök, mille kunagi Inglismaa koondist esindanud Scott Carson tõrjus.\n\nKui üldiselt oli kõrgliigameeskondadel hea päev, siis äsja liigas Unitediga viigistanud Wolverhampton langes välja Leicesteri vastu ja Burnley sai 1:2 lüüa tugevuselt kolmandas liigas mängivalt Burton Albionilt.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Jose Mourinho ja Manchester Unitedi hädadel lõppu ei paista – nüüd kaotati liigakarikas penaltitega Derby Countyle ja langeti välja.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Tutvu artikli sisuga ja loo sellele pika lausega sissejuhatus, mis köidab lugeja tähelepanu.\n\n## Pealkiri:\n\nKultuuriportaal soovitab: \"Pihtimused\" ETV2-s\n\n## Põhitekst:\n\nDraama saladustest ja võimust. Saksamaa rannikul luksushotellis toimub G8 tippkohtumine. Maailma mõjuvõimsamad poliitikud on kogunenud, et läbi viia kogu maailma majandust puudutavad muudatused. On ka üks üllatav külaline, katoliku munk Roberto Salus, kelle on kohale palunud Daniel Roché, Rahvusvahelise Valuutafondi peadirektor.\n\nDaniel soovib öösel mungale pihtida, hommikul leitakse patukahetseja aga surnuna. Mõrvaks võis motiive olla nii mõnelgi kohalviibijaist, kahtluse alt ei ole väljas ka munk. Ja teisalt, kuna Roché saladused puudutavad võimumänge laiemalt, on ohus ka Roberto elu.\n\nVäljapeetud pildikeelega \"Pihtimused\" esitab südametunnistuse ja võimuiha vastuolu põnevikuna, kus maine ning taevane võim ja saladused on otsekui peegelsuhtes. Filmi kannab tugev näitlejaansambel itaallase Toni Servillo (\"Kohutav ilu\") ja Prantsuse staari Daniel Auteuil'ga eesotsas. Viis nominatsiooni Itaalia filmiauhindade jagamiselt, Karlovy Varys pälvis Roberto Ando oikumeenilise žürii auhinna.\n\nFilm \"Pihtimused\" on ETV2 ekraanil 26. septembril kell 21:30.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "26. septembril on ETV2 ekraanil režissööri Roberto Ando 2016. aasta linateos \"Pihtimused\", kus astub teiste seas ekraanile ka Toni Servillo.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Süvene uudise pealkirja ja sisu ning kirjuta sellele loole sisukas ja informatiivne sissejuhatus, mille pikkus on üks lause.\n\n## Pealkiri:\n\nVaata, kes on esitatud aasta koolijuhi tiitlile\n\n## Põhitekst:\n\nKristi Aria\n\nTartu Rahvusvaheline Kool\n\nKristi Aria Tartu Rahvusvahelisest Koolist on aasta õppeasutuse juhi nominent. Autor: Hendrik Osula\n\nKristi Aria on seitseteist aastat teinud oma tööd kogu südamega ning loonud lapsesõbraliku ja väärtuspõhise rahvusvahelise kooli, kus hinnatakse iga õpilast ja õpetajat ning toetatakse individuaalset arengut ja loominguvabadust. Näiteks on ta loonud võimalusi õpetajate välislähetusteks ja konverentsidel osalemiseks ning kaasab alati õpetajaid kooli arengu kavandamisse. Ta julgustab heade praktikate jagamist kooli sees. Igal aastal toimuvad avatud tunnid, et kolleegid saaksid üksteiselt õppida. Tema algatusel tunnustab kool aasta õpetajat ja aasta õpilast.\n\nKristi on loonud suurepärase koostöö Tartu Soome Kooli Ühinguga, et pakkuda soome lastele emakeele, Soome ajaloo ja usuõpetuse tunde. Tema eestvedamisel on koolist saanud IB (International Baccalaureate) õppe kandidaatkool. Õpetajad on tänu direktori kirjutatud projektidele osalenud Erasmus+ mobiilsusprogrammides mitmel pool Euroopas.\n\nÕpilased osalesid projektis \"Suured mured väikestes kätes\", mis tõi Tartusse kokku õpilasi üle Euroopa, samuti toimusid Kristi eestvedamisel eesti keele õpipäevad koos Peedu kooliga. Väga suure tööna on Kristi leidnud koostöövõimaluse uue koolimaja ehitamiseks ning sinna vajaliku leidmiseks. Kooli kolimine uude majja toimus ainult vanemate, õpetajate ja pereliikmete abiga - see näitab, kuidas Kristi on loonud kogukonna, kus kõik on lahkelt valmis panustama.\n\nKristi ütleb alati, et meie õpilased on nagu väikesed saadikud, kes viivad Eesti haridussüsteemi maailma. Ta on teinud palju tööd, et rahvusvahelise taustaga lapsevanemad mõistaksid Eesti hariduse kvaliteeti ja innovaatilisust. Kristi on alati teinud oma tööd südamega. Tema missiooniks on olnud lapsesõbralik ja väärtuspõhine koolikeskkond, kus kõigil on hea õppida. Ta on kahe lapse ema, naiskodukaitsja, kodanikupäeva aumärgi laureaat, imeline koolijuht ja eeskuju.\n\nAntti Leigri\n\nPalade põhikooli ja Suuremõisa Lasteaed-Põhikooli direktor\n\nAntti Leigri Palade Põhikoolist on aasta õppeasutuse juhi nominent. Autor: Hendrik Osula\n\nAnnti Leigri on koolijuht, kes suudab hästi oma aega planeerida töö ja vaba aja vahel. Ta on edukas poliitik, imetlusväärne lapsevanem, kindlakäeline ja abivalmis juht ning aktiivne kogukonna liige. Tema juhitud õppeasutustes toimuvad erinevad õpilasi kaasavad üritused ja tema juhitud koolide uksed on alati kogukonnale avatud. Palade HEV õpilastele on loodud võimalused osaleda keraamika ringides, tuues nad keraamikakotta nng viies neid kooli tagasi, samuti on Antti palganud vajalikud spetsialistid toetamaks erinevate vajadustega õpilasi.\n\nPalade Põhikool ja loodushariduskeskus Hiiumaal pakuvad koos nii oma kooli õpilastele kui ka teistele huvilistele loodus- ja keskkonnaharidust: laagreid, näitusi, loodusretki, õppeprogramme ja loodusõhtuid. Õppeprogrammid toetavad riiklikku õppekava ja säästva arengu hariduse põhimõtteid.\n\nVäga toetav on käeline tegevus, mida pakutakse Suuremõisas asuvas noortekeskuses, kus on välja ehitatud vajalikud töökojad. Oma avatud meelega jälgib Antti alati võimalusi, kuidas toetada nii õpilasi kui ka õpetajaid ning on alati nõus osalema ja algatama erinevaid ettevõtmisi, et ka väikeses kogukonnas elavatel inimestel olekisd teistega võrdsed võimalused.\n\nOma pikaajalises töös on ta teinud järjepidevalt tööd selle nimel, et Suuremõisa ja Palade küla lastel oleks võimalik käia kodukohas asuvas lasteaias ja koolis. Kohalikud kutsuvad nii Palade kui Suuremõisa Lasteaed-Põhikooli Hiiumaa nn Waldorf sugemetega kooliks, sest nendes koolides on kõik õpilased teretulnud. Ta on osanud juhtida oma koolide õpetajaid uute suundadeni selliselt, et nad oskaksid näha iga õpilase tugevusi, mitte tema nõrkusi. See on väärtus, mida kogukond hindab kõrgelt.\n\nÜlle Ernits\n\nTallinna Tervishoiu Kõrgkooli rektor\n\nÜlle Ernits Tallinna Tervishoiu Kõrgkoolist on aasta õppeasutuse juhi nominent. Autor: Hendrik Osula\n\nÜlle Ernits on pühendunud sellele, et koolitada tugevate teadmistega ja professionaalsete oskustega tervishoiutöötajaid, keda meie riik hädasti juurde vajab. Ülle on tervisehariduse- ja teaduse liider, kes juhib ja arendab Eesti tervishoiu valdkonna õpet kutseharidusest kuni rahvusvaheliselt tunnustatud rakenduskõrghariduse ja terviseteaduse magistriõppe arendamiseni. Kõrgkoolis on ellu kutsutud sisekoolituste iga-aastane programm, mis ei hõlma üksnes erialast või õpetamisoskust arendavat koolitust, vaid ka oskusi ja teadmisi, mida inimesel on vaja igapäevases elus.\n\nÜlle eestvedamisel on viidud läbi tervisepäevad kogukonnale ning elustamis- ja esmaabikoolitus \"Sinu käed päästavad elu\". Suurimaks saavutuseks võib pidada õe põhiõppe avamist Pärnu Haigla SA-s, millega on lahenemas sealse piirkonna õdede vähesuse probleem. Ülle seisukohad ja tegevused õppe arendamisel on selged - kõige olulisem on õppija.\n\nÕppija kvaliteedi tagamine on kõrgkooli vastutus. Kindlasti ei ole seda kõike võimalik saavutada hoidmata rahvusvahelisel tasandil kätt pidevalt pulsil. Läbi aastate on Ülle kõrgkooli juhina toetanud igal võimalikul viisil õppurite ja töötajate rahvusvahelist koostööd. Näiteks viiakse ühisõppeaineid läbi koostöös Soome ja Läti kõrgkoolidega.\n\nMärkimist väärib ka õppeinfrastruktuuri ja töökeskkonna järjekindel kaasajastamine. Näiteks on koolis käivitatud Baltikumi parim tervishoiuvaldkonna simulatsiooniõppe keskus. Ülle on pidanud väga oluliseks luua õppijale võimalikest parim koolikeskkond, kus õppija tunneb ennast hästi ka väljaspool loenguid ja praktikume. Ülle kuulab kolleege, üliõpilasi ja õpilasi, arutab nendega ja arvestab nende arvamusega.\n\nJärgnevast galeriist saab vaadata meeleolukaid fotosid kõigist aasta õpetaja nominentidest.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "14. oktoobril antakse \"Eestimaa õpib ja tänab\" galal aasta õpetaja tiitel haridustöötajatele 11 kategoorias. Selleni jäänud nädalate jooksul tutvustab ERR Novaator konkursi nominente. Teie ees on kolm aasta õppeasutuse juhi tiitli nominenti.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe uudis läbi ja pane oma kujutlusvõime tööle, et välja mõelda üks korralik sissejuhatav lause sellele loole.\n\n## Pealkiri:\n\nAnalüüs: naiste vähesuse taga täppisteadustes on muu kui kooliaja hinded\n\n## Põhitekst:\n\n\"See on positiivne sõnum. Põhimõtteliselt leidub piisavalt tüdrukuid, kes võiksid nende võimete põhjal soovi korral loodusaineid õppida. Samal ajal tegutseb praegu täppis- ja loodusainete valdkonnas rohkelt inimesi, kes tegid lihtsalt rängalt tööd või kellel vedas ehk küsimus pole ainult ka kaasasündinud andekuses,\" märkis ERR Novaatorile antud intervjuus Rose O'Dea, metaanalüüsi juhtivautor.\n\nUus Lõuna-Walesi ülikooli bioloogiadoktorant pani kolleegidega töös proovile muutlikkuse hüpoteesi. Juba Charles Darwini ajast rohkelt vaidlusainest pakkunud idee kohaselt on isaste seas tunnuste hajuvus suurem kui emaste hulgas. Piltlikult leidub väga pikki ja väga lühikesi mehi rohkem kui sama kasvu naisi.\n\nBioloogiliselt on üritatud selgitada erisust näiteks sugukromosoomidega. Kui naiste rakkudes leidub ainult X-kromosoome, näeb meeste rakkudes nii X- kui ka Y-kromosoome. Nõnda saavadki tunnused meeste seas rohkem erineda.\n\nVastuoluline teema\n\nAjalooliselt on tehtud selle põhjal intellekti puudutavates vaidlustes ka meelevaldsemaid järeldusi. Kui keskmisest rumalamaid ja andekamaid mehi on tõesti rohkem kui naisi, peavad nad ju jõudma sagedamini paremini tasustatud ametikohtadele, eriti teaduses. Osaliselt peab see paika. \"Ühtaegu näeme rohkem nii kõrgema lennuga meessoost tippjuhte ja poliitikuid kui ka kodutuid ja vange,\" selgitas uurimusega otseselt mitte seotud Gjisbert Stoet, Leeds-Becketti ülikooli psühholoogiaprofessor.\n\nO'Dea ja ta kaaslaste 227 eelnevat uuringut ning 1,6 miljonit õpilast haaranud töö alusel klassiruumis see loogika korraga suuremat hulka õpilasi vaadates vähemalt nende hinnete põhjal ei päde. \"Poisid said tõesti erinevamaid hindeid, kuid vahe oli loodus- ja täppisteaduse ainetes (STEM) väike – veel väiksem kui teistes ainetes – ja tüdrukute keskmine hinne oli parem,\" selgitas O'Dea. STEM-aladel oli tüdrukute hinded poistest paremad keskmiselt 3,1 protsenti ja teistes ainetes 7,8 protsenti.\n\nTähelepanekutel põhinevate simulatsioonide kohaselt leidub klassi kõige parema sooritusega 10 protsendi seas poisse ja tüdrukuid võrdselt. Esimese ühe protsendi seas on osakaal kiivas poiste kasuks 3:1-le. O'Dea tõi siinkohal välja, et ülikooli pääsemiseks piisab tavaliselt sellest, kui kuuluda klassi tipmise 20 protsendi sekka. \"Insenerina töötamiseks ei pea ilmtingimata Einstein olema,\" kinnitas Stoet.\n\nTeistes ainetes paistsid sooritusega sagedamini silma aga tüdrukud. Paradoksaalselt võimendavad ka viimast stereotüübid. Näiteks loetakse tüdrukutele muinasjutte rohkem ja sagedamini kui poistele. Tegevus soodustab keelelist arengut.\n\nIga kivi loeb\n\nKokkuvõtlikult on tegu kõige ulatuslikuma muutlikkuse hüpoteesi proovile pannud analüüsiga, mida seni tehtud. \"Tulemused on vastuolus ideega, et teadusele pühendub vähem naisi kui mehi, sest nende akadeemiline võimekusest jääb väheseks,\" märkis O'Dea, Teisisõnu, kui naiste huvi loodusteaduste vastu kasvab, saab vähendada nende alaesindatust teaduses kvaliteedis kannatamata.\n\nSarnaste tulemusteni on jõutud mitmes teises hiljutises uuringus. Küll erineb riigiti nende naiste osakaal, kes on valmis õppima matemaatikat, füüsikat ja teisi sarnaseid aineid kõrgkoolis. Osaliselt taandub see lihtsale tõdemusele, et tüdrukutel läheb teistes ainetes veel paremini\n\nTeisalt mängivad olulist rolli ühiskonnas levivad stereotüübid ning struktuuresemad ajaloost tingitud barjäärid, mis soodustavad muu hulgas mürgise töökeskkonna tekkimist. Loevad juba väikesed vahejuhtumid. Näiteks oleks kasvõi O'Dea ise läinud peaagu õppima bioloogia asemel midagi muud.\n\n\"Sisendasin endale noorena, et matemaatika on raske ja oluline on hoopis kaasasündinud andekus. Nii ei õppinud ma keskkoolis laia matemaatikat ja mul oli ülikoolis selle tõttu raske. Minu karjäärinõustaja oleks võinud mõista, et minu matemaatikapelgus oli tingitud eneseusu, mitte reaalsete võimete puudumisest,\" meenutas bioloog: \"tundsin end neid uurimusi lugedes ikka ja jälle ära\".\n\nVeidi kriitikat\n\nStoeti sõnul ei paku aga hiljutised uuringud, sh tema enda oma O'Dea ja ta kolleegide selgitusena toodud stereotüübiohu hüpoteesile väga palju tuge. Naiste tulemused pole matemaatikaeksamil kehvemad selle tõttu, et on eelnevalt neisse sisendatud matemaatikahirmu tõttu närvilisemad.\n\nMetaanalüüsi hinnanud teadlased tõid kriitikana välja akadeemilise võimekuse hindamiseks kasutatud meetodi. Kooliaasta vältel jooksvalt pandavaid hindeid võivad mõjutada õpetajate väärtushinnangud ja eripärad rohkem kui standardiseeritud teste. \"Hinnetele toetumine pole muutlikkuse hüpoteesi testimiseks võrreldes selleks loodud testidega kunagi sedavõrd ideaalsed. Sellegipoolest on tegu huvitava lähenemisviisiga,\" märkis Stoet.\n\n\"Igatahes teevad naised, kellele STEM-ained meeldivad ja neid õppima lähevad, targa otsuse, eriti arvestades, et naiste palkamisest on huvitatud sedavõrd paljud ettevõtted,\" rõhutas psühholoogiaprofessor.\n\nUurimus ilmus ajakirjas Nature Communications.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Poiste ja tüdrukute keskmine hinne ning saadavate hinnete vahemik erineb loodus- ja täppisteaduste vallas vähem kui teistes ainetes, järeldavad sadade tuhandete õpilaste sooritust uurinud Austraalia teadlased.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe uudis läbi ja pane oma kujutlusvõime tööle, et välja mõelda üks korralik sissejuhatav lause sellele loole.\n\n## Pealkiri:\n\nUSA salaagendid nabisid kinni Eesti sportlaste narkomaffia\n\n## Põhitekst:\n\nJuulis pöördus DEA New Yorgis kohtusse, et saada Jevgeni Bõkovi, Amid Magerramovi, Nikolai Niftalijevi ja Vitali Voronjuki kohta vahistamismäärus, kirjutab Eesti Ekspress.\n4. septembril pidas Eesti politsei neliku kinni ning nad ootavad praegu väljasaatmist Ameerika Ühendriikidesse.\n\nNew Yorgi seaduste järgi võib suures koguses kange narkootikumi äri eest saada kuni eluaegse vanglakaristuse.\n\n2003. aasta kevadel mõistis kohus Bõkovi kaheksaks aastaks vangi kuritegeliku ilmaga seostatud ärimeeste Vadim Polištšuki, Viktor Šapovalovi ja Meelis Lao tapmiskatsete korraldamise eest.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Ligi aasta kestnud salaoperatsiooniga võttis USA narkovastase võitluse agentuur DEA vahele Eesti kahe tuntud Eesti karateka aetud fentanüüli- ja rahapesuäri.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe uudis läbi ja pane oma kujutlusvõime tööle, et välja mõelda üks korralik sissejuhatav lause sellele loole.\n\n## Pealkiri:\n\nKohtunik taandas end Hubert Hirve kriminaalasjast\n\n## Põhitekst:\n\nKaebuse esitas Hirve äride finantsjuht Ardo Vilbre, kes viibib koos oma tööandjaga veebruarist vahi all, kirjutab Eesti Ekspress.\n\nRiigiprokuratuur kehtestas vahistatud Vilbrele täieliku suhtluspiirangu, mille tühistamist tema advokaat Sven Sillar nõudis, muu hulgas palus Sillar uurida Vilbre kirja, mille politsei tema advokaadibüroost läbiotsimisel ära võttis.\n\nJuhtumisi sattus kaebus lahendamiseks kohtunik Kallinile, kes oli suvel andnud loa Sillari advokaadibüroo läbiotsimiseks, Sillar esitas seepeale riigikohtule taotluse Kallini distsiplinaarvastutusele võtmiseks.\n\nKallinn kinnitas Harju maakohtu esimehele, et suudab sellest hoolimata tema oma tööd objektiivselt ja erapooletult, aga seda ei pruugita uskuda.\n\nKohtu esimehe kohusetätija Aulike Salo nõustus Kallinni taotluse rahuldamisega.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Harju maakohtu eeluurimiskohtunik Janika Kallin loobus erapooletuse ja objektiivsuse huvides ärimees Hubert Hirve kriminaalasjaga seotud kaebuse lahendamisest.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Pärast artikli pealkirja ja põhiteksti lugemist kasuta oma loovust, et koostada sisutihe ja pikk sissejuhatav lause.\n\n## Pealkiri:\n\nEesti saab juurde kuuenda rahvuspargi\n\n## Põhitekst:\n\nEelnõu järgi hakkavad Alutaguse rahvusparki kuuluma Puhatu, Agusalu, Muraka ja Selisoo looduskaitsealad ning Kurtna, Smolitsa, Jõuga, Struuga ja Mäetaguse maastikukaitsealad, Narva jõe ülemjooksu hoiuala ning Iisaku parkmetsa kaitseala.\n\nKavandatava rahvuspargi pindala on 43 568 hektarit.\n\nTäna kehtiva looduskaitseseaduse järgi on Eestis viis rahvusparki: Lahemaa, Karula, Soomaa, Vilsandi ning Matsalu. Seaduse jõustumisel lisanduv Alutaguse rahvuspark on kuues.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Riigikogus läheb kolmapäeval esimesele lugemisele seaduseelnõu, mille kohaselt muudetakse senist looduskaitseseadust ning luuakse uus Alutaguse rahvuspark.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe uudis läbi ning loo sellele fantaasiarikas ja pikk lause, mis võiks uudist tutvustada.\n\n## Pealkiri:\n\nLiikluses sai viga kuus inimest\n\n## Põhitekst:\n\nKell 17.07 juhtus liiklusõnnetus Harjumaal Rae vallas Peetri alevikus, kus alkoholijoobes 11-aastane poiss sõitis jalgrattaga ja kukkus. Poiss ei kandnud kiivrit. Poiss toimetati lastehaiglasse.\n\nKell 20.50 juhtus liiklusõnnetus Võrumaal Setomaa vallas Pihkva-Riia maantee 213. kilomeetril, kus 64-aastase mehe juhitud Volkswagen Passatile jooksis ette põder. Loom hukkus. Kiirabi andis autojuhile ja autos olnud 62-aastasele naisele esmaabi.\n\nKell 19.20 juhtus liiklusõnnetus Pärnu maakonnas Põhja Pärnumaa vallas Tootsi alevis Ehitajate tänaval, kus 39-aastane naine sõitis jalgrattaga ja sõidutas jalgratta raamil enda ees nelja-aastast tüdrukut. Tüdruku jalg jäi esiratta vahele ja nad kukkusid. Kiirabi toimetas nad Pärnu haiglasse kontrolli.\n\nKell 20.16 juhtus liiklusõnnetus Harjumaal Kose alevikus Tartu maanteel, kus esialgsetel andmetel sõitis 23-aastane mees BMW-ga otsa teed ületanud 27-aastasele mehele. Esialgsetel andmetel puudus jalakäijal helkur ning jalakäija oli riietatud tumedat värvi riietesse. Jalakäija toimetati Põhja-Eesti regionaalhaiglasse.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Teisipäeval juhtus üle Eesti neli liiklusõnnetust, milles sai viga kokku kuus inimest. Politsei tabas neli narkojoobes ja kuus alkoholi tarvitanud juhti.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Pärast artikli pealkirja ja põhiteksti lugemist kasuta oma loovust, et koostada sisutihe ja pikk sissejuhatav lause.\n\n## Pealkiri:\n\nUSA senatikomitee hääletab Kavanaugh' üle reedel\n\n## Põhitekst:\n\nSenatikomitee saab kokku kell reedel kell 09.30 kohaliku aja järgi.\n\nKui Kavanaugh saab komitee heakskiidu, siis liigub hääletamine edasi senatisse.\n\nPresident Donald Trumpi esitatud ülemkohtuniku kandidaat Kavanaugh lükkas esmaspäeval tagasi uue süüdistuse seksuaalrünnakus ja teatas, et ei loobu ülemkohtunikuks pürgimast.\n\n\"See on selgemast selgemal kujul laim,\" ütles Kavanaugh avalduses senati õiguskomiteele. \"Ma ei lase end hirmutada sellest protsessist taanduma.\" Ta ütles, et süüdistused kahe naise seksuaalses ründamises rohkem kui 30 aastat tagasi on osa alusetust \"tegelaskuju tapmisest viimasel minutil\" eesmärgiga sundida ta oma kandidatuuri tagasi võtma.\n\n\"See koordineeritud jõupingutus hävitada minu head nime ei sunni mind loobuma,\" lausus Kavanaugh. \"Püütakse leida midagi, ükskõik mida, et blokeerida seda protsessi ja hääletust minu ametissekinnitamise üle,\" sõnas praegune Washingtoni apellatsioonikohtu kohtunik.\n\nSenati vabariiklaste juht Mitch McConnell mõistis esmaspäeval hukka Kavanaughle esitatud süüdistused kui \"häbiväärse laimukampaania\" ja süüdistas demokraate nende kasutamises Kavanaugh ametissekinnitamise protsessi viivitamiseks ja takistamiseks ja \"selle mehe era- ja erialase elu hävitamiseks\".\n\nMcConnelli sõnul on tegemist \"korraldatud viimase minuti rünnakuga\".\n\nTrumpi ülemkohtu kohtuniku kandidaati seksuaalses rünnakus süüdistav Christine Blasey Ford annab senati õiguskomitees tunnistusi neljapäeval.\n\nFord süüdistab Kavanaugh 'd seksuaalses rünnakus ühel peol 1980. aastate algul, kui mõlemad olid keskkoolis. Ford oli tollal 15- ja Kavanaugh 17-aastane.\n\nHiljuti esitati Kavanaugh' vastu teinegi süüdistus seksuaalrünnakus. 53-aastane Deborah Ramirez ütles ajalehele New Yorker, et Kavanaugh paljastas end tema ees ühel peol Yale'i ülikoolis 1980. aastatel.\n\nKavanaugh vajab ülemkohtu üheksandaks liikmeks saamiseks senati heakskiitu. Vabariiklased tahavad korraldada Kavanaugh´ üle senatis võimalikult kiiresti hääletuse, demokraadid aga nõuavad, et enne hääletust uuritaks kandidaadi vastu esitatud süüdistusi.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "USA senati justiitskomitee korraldab reedel alustava hääletuse ülemkohtunikuks pürgiva Brett Kavanaugh' nimetamise üle, teatasid võimuesindajad.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe artikli pealkiri ja sisu, seejärel loo pikk ja põnev lause, mis võiks olla artikli sissejuhatus.\n\n## Pealkiri:\n\nNew Yorgi ja Londoni börsidel nafta hinnad kerkisid veel\n\n## Põhitekst:\n\nToornaftatehingute hind New Yorgi börsil liikus 20 sendi võrra ülespoole, lõpetades päeva tasemel 72,08 dollarit barreli eest.\n\nBrendi hind Euroopasn tõusis 67 senti, sulgudes tasemel 81,87 dollarit barrelist.\n\nUSA president Donald Trump nõudis teisipäeval naftaühenduselt OPEC naftahindade langetamist ja ühenduses olevatelt USA liitlasriikidelt suuremat panust sõjalisse kaitsesse.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "New Yorgi ja Londoni toorainebörsidel nafta hinnad teisipäeval kerkisid veelgi.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe artikli pealkirja ja sisu. Kasuta oma loomingulisi võimeid, et koostada detailne ja põhjalik ühelauseline sissejuhatus sellele uudisele.\n\n## Pealkiri:\n\nGripihooaja lävel pole eakate tasuta vaktsineerimise osas veel selgust\n\n## Põhitekst:\n\nEestis oli möödunud aastal gripi vastu vaktsineeritud ainult 3,2 protsenti elanikkonnast, mis tähendas Euroopa Liidu väikseimat gripivaktsiiniga hõlmatust. Suremus gripi tüsistustesse oli samal ajal Euroopa Liidu kõrgeim ning ohvritest paljud olid hooldekodude eakad elanikud.\n\nRavimiameti tegevuslubade ja inspektsiooni büroo vaneminspektor Klara Saar ütles ERR-ile, et vaktsiinide tootjad plaanivad sel hooajal Eestis turustada 87 000 annust gripivaktsiini ehk pisut enam kui mullu, mil siin müüdi veidi alla 80 000 vaktsiiniannuse.\n\nKa tänavu on valida kaht tüüpi vaktsiini vahel ning mõlemad on apteekides, vaktsineerimiskabinettides ja nakkuskeskustes juba olemas.\n\nKolme gripitüve vastu kaitsva Influvaci hind algab kuuest eurost, nelja tüve eest kaitsva Vaxigrip Tetra hind aga 10 eurost. Seda, kas hooldekodude patsiendid saavad vaktsiini riigi kulul, ei ole terviseameti nakkushaiguste seire ja epideemiatõrje osakonna peaspetsialisti Irina Filippova sõnul veel otsustatud.\n\n\"Gripivastase vaktsineerimise tagamist riskirühmadele arutati selle aasta kevadel immunoprofülaktika ekspertkomisjonis. Komisjon leidis, et kuna hoolekandeasutuste elanikud on kõige prioriteetsemaks sihtrühmaks, tuleks neile gripivastast vaktsineerimist tasuta võimaldada. Vastav korraldus ja rahastus on hetkel analüüsimisel ning lõplik otsus võetakse vastu pärast ekspertkomisjoniga kooskõlastamist,\" sõnas Filippova.\n\nTeistes EL-i riikides saavad riskirühmad gripivaktsiini tasuta\n\nTervise- ja tööminister Riina Sikkut saatis teisipäeval haigekassa juhile Rain Laanele kirja, kus tõi välja, et Eesti on ainuke Euroopa Liidu liikmesriik, kes ei kompenseeri gripivaktsiini vanemaealistele ega teistele riskirühmadele. Kõrge grippi suremuse üheks põhjusena nimetas ta just vähest vaktsineeritust.\n\nSikkut viitas samuti riikliku immunoprofülaktika ekspertkomisjoni seisukohale, et hooldekodude üle 65-aastaseid elanikke tuleks tasuta vaktsineerida. Teiseks prioriteediks pidas komisjon ministri sõnul seda, et kõigi üle 65-aastaste hulgas vaktsineeritute hulka suurendada.\n\nSotsiaalministeeriumi ja haigekassa eksperdid on teemat analüüsides jõudnud järeldusele, et kõige optimaalsem on lisada hooldekodude patsiendid immuniseerimiskavasse, hankida gripivaktsiin riigihanke teel ning kompenseerida ka koduõendus- või muu sarnane teenus, mille kaudu vaktsineerimine läbi viia. Hoopis keerulisem on aga olukord ülejäänud vanemaealistega, keda on umbes 253 000, sest nende puhul on Sikkuti sõnul küsimus ka väheses teadlikkuses ja hoiakutes.\n\nEt vanemaealiste vaktsineeritust suurendada, tuleb ministri sõnul nende teadlikkust tõsta, kuid ka motiveerida arste gripi vastu vaktsineerima. Samas vajab tähelepanu ka teine oluline probleem - gripivaktsiini kättesaadavus.\n\nVajalike vaktsiinidooside arvu on raske prognoosida\n\n\"Ravimitootjate selge sõnum on olnud, et seni, kuni gripivaktsiini riiklikult ei hangita, tarnivad nad Eestisse eelmise aasta hõlmatuse numbrite põhjal. See tähendab, et vaktsineerimisega hõlmatuse suurenedes tekib suure tõenäosusega vaktsiini puudujääk. Riigihankega kogu vanemaealiste kohordile vaktsiini ostmine kätkeb endas aga mitmeid riske,\" tõdes Sikkut.\n\nTa nimetas esimese küsimusena hangitavate dooside arvu, sest raske on täpselt prognoosida, kui palju hõlmatus kasvab. Kui hankida vaktsiini kõigile sellesse vanusegruppi kuulujatele, tuleb tõenäoliselt osa vaktsiinist hooaja lõpus maha kanda, kui aga osta liiga vähe, on oht, et vaktsiini jääb puudu, aga inimestel on tekkinud õigustatud ootus seda saada.\n\nSikkuti hinnangul võiks probleemide vältimiseks teha enne gripihooaega elanike seas uuring, mille tulemustele tuginedes vajalik vaktsiinikogus paika pandaks ning kaitsesüste tehtaks näiteks septembrist novembrini.\n\nSikkut palus haigekassal analüüsida, kuidas hooldekodude eakate patsientide gripi vastu vaktsineerimist korraldada, ning hinnata, kui palju see maksma läheks. Samuti peab haigekassa Sikkuti soovitusel analüüsima kõigi vanemaealiste gripivaktsiini võimaldamist ning selle korralduslikku ja rahalist poolt.\n\n\"Vanemaealiste tasuta gripi vastu vaktsineerimisega võiks alustada juba järgmise gripihooaja alguses, 2019. aasta sügisel,\" kirjutas Sikkut.\n\nTeadmine gripist kui raskest haigusest hakkab kohale jõudma\n\nIrina Filippova ütles, et siiani on grippi suhtutud leebelt ja see on ka põhjus, miks paljud inimesed pole vaktsineerimist vajalikuks pidanud.\n\n\"Teadmine, et gripp on tõsine haigus, hakkab vaikselt kohale jõudma,\" tõdes terviseameti esindaja.\n\nGripihooaja ametlikuks alguseks loetakse aasta 40. nädalat, mis langeb harilikult oktoobri algusesse. Ehkki haigestumise kõrgperiood on Eestis jaanuaris-veebruaris, jõuab viirus mõnikord ringlusesse juba novembris-detsembris.\n\nVaktsineerimine hooajalise gripi vastu on näidustatud kõikidele elanikele, erilist tähelepanu tuleks Filippova sõnul pöörata riskirühmadesse kuuluvatele inimestele, kelle sekka kuuluvad ka immuunpuudulikkusega lapsed ja täiskasvanud ning need, kes saavad pikaajalist immuunsust pärssivat ravi. Samuti tuleks gripi vastu vaktsineerida neid, kellele on tehtud organisiirdamine, HIV-positiivseid, rasedaid, 65-aastasi ja vanemaid ning hoolekandeasutuste elanikke.\n\nGripi vastu tuleks vaktsineerida ka kroonilisi haigusi, näiteks diabeeti, kroonilisi kopsu-, neeru- ja südamehaigusi põdevad täiskasvanud ja lapsed alates kuuendast elukuust.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Viimasel gripihooajal suri haiguse tüsistustesse 94 inimest ja kuna paljud neist olid hooldekodude elanikud, leidis kevadel kogunenud komisjon, et riik peaks neile gripivaktsiini tasuta võimaldama. Selle hooaja vaktsiin on soovijatele juba kättesaadav, kuid hooldekodude eakate elanike tasuta kaitsesüstimise osas veel selgust ei ole.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe uudis läbi ning loo sellele fantaasiarikas ja pikk lause, mis võiks uudist tutvustada.\n\n## Pealkiri:\n\nEesti vanim takistuskrossijooks üllatab uute takistustega\n\n## Põhitekst:\n\nIcebug Kõva Mehe Jooksu distants on traditsiooniliselt 10 km ning rada on adrenaliini tõstev ja meeldejäävaid emotsioone pakkuv. Krossijooksuks sobival rajal tuleb osalejatel läbida ja ületada erinevaid looduslikke ja spetsiaalselt jooksu jaoks ehitatud takistusi. Lisaks juba tuttavatele läbi jõe ja üle heinapallide virna jooksmisele, erinevate veetakistuste ületamisele ja läbimisele, mudas roomamisele ja torudesse sukeldumisele tuleb sel korral osalejatel ka käte jõul rippudes edasi liikuda ning suur konteiner ületada.\n\nKell 11 saavad ka väikesed jooksusõbrad aimu takistustega jooksust, sest siis antakse start ca 400 m jooksuringile, kus kuni 10 aastased saava osaleda Kõva Kuti Jooksul.\n\nKõva Mehe Jooksu lõpuprotokolli reeglitepärase aja kirja saamiseks peavad osalejad läbima-ületama kõik rajale jäävad takistused. Takistuste mitte läbimise korral tuleb osalejatel teha trahvikätekõverdusi. Lisaks individuaalsele arvestusele selgitatakse ka kõige kõvem tiim. Kolme- kuni viieliikmelise tiimi arvestuses liidetakse kolme kiireima osaleja ajad ja väikseima ajaga tiim on võitja. Võistlejate ohutuse ja takistuste nautimise huvides on osalejad jagatud nelja stardigruppi. Esimeses grupis stardivad eelmisel aastal head tulemust näidanud ja ka potentsiaalsed kiiremad. Ülejäänud grupid on reeglina moodustatud registreerimise ajalise järjekorra alusel. Igas grupis läheb rajale keskmiselt 200 osalejat.\n\nKõva Mehe Jooksu võistluskeskus ja start on Tallinna kõrval paiknevast Laagri asulast 2 km kaugusel olevas Saunapunktis.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Pühapäeval, 9. juunil kell 12 antakse start Icebug Kõva Mehe Jooksule. Juba 12. korda kogunevad takistuste- ja mudajooksu sõbrad Saunapunkti, et üheskoos nautida ekstreemsemat jooksuelamust.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe artikli pealkirja ja sisu. Kasuta oma loomingulisi võimeid, et koostada detailne ja põhjalik ühelauseline sissejuhatus sellele uudisele.\n\n## Pealkiri:\n\nTeemantliiga etapil võideti naiste kaugushüpe seitsmemeetrise lennuga\n\n## Põhitekst:\n\nMihambo alustas Roomas võistlust 6.73, 6.69 ja 6.90-ga, neljandal katsel viis 24-aastane Mihambo isikliku rekordi aga 7.07-ni. Tema järel saavutas teise koha Colombia kaugushüppaja Caterine Ibargüen, kelle parima katse pikkuseks mõõdeti 6.87. 6.76-ga võttis kolmanda koha ameeriklanna Brittney Reese.\n\nKõrgetasemeliseks kujunes meeste 200 meetri jooks, mille võitis isikliku rekordi ja maailma hooaja tipptulemusega Michael Norman. 19,70 jooksnud ameeriklane edestas kaasmaalast Noah Lylesi 0,02 sekundiga. Meeste kõrgushüppes võidutses Bohdan Bondarenko 2.31-ga, naiste 100 meetri sprindis jooksid kaks naist alla 11 sekundi, kui Elaine Thompson oli 10,89-ga võites Dina Asher-Smithist 0,05 sekundit nobedam.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Kergejõustiku Teemantliiga etapil Roomas võitis naiste kaugushüppe sakslanna Malaika Mihambo, kes viis isikliku rekordi ja maailma hooaja tippmargi üle seitsme meetri.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe artikli pealkirja ja sisu. Kasuta oma loomingulisi võimeid, et koostada detailne ja põhjalik ühelauseline sissejuhatus sellele uudisele.\n\n## Pealkiri:\n\nU-19 jalgpallikoondis alustas Balti turniiri kaotusega Soomele\n\n## Põhitekst:\n\nSoomlased olid kogu avapoolaja vältel ründavamaks pooleks ning üleolek suudeti lõpuks väravaks vormistada 42. minutil, mil ilusa kauglöögiga sahistas väravavõrku Arlind Sejdiu.\n\nKülaliste jaoks algas teine poolaeg suurepäraselt, kui juba esimestel sekunditel suudeti võtta ette edukas rünnak ning Terry Ablade eeltöö realiseeris väravaks Maximo Tolonen. Mõned minutid hiljem oli Eestil hea võimalus nurgalöögist, kuid Henri Välja poolt karistusalasse saadetud palli suunas Ats Toomsalu napilt väravast mööda.\n\nTeisel poolajal oli külalistel veel mitmeid võimalusi, kuid häid tõrjeid tegi Carl Kaiser Kiidjärv ning kahel korral tabasid põhjanaabrid posti. Samuti oli Eestil šanss mängu tagasi tulla ning korra käis pall ka vastase väravavõrgus, kuid Henri Välja värav sündis napist suluseisust.\n\nNoortekoondise peatreener Indrek Koser sõnas mängujärgses intervjuus, et Eesti noortekoondistel lihtsaid mänge ei ole. \"Oli raske mäng küll. Meil oli nende kohta videomaterjali, aga mõnda käiku olid nad muutnud ning me ei saanud sellega esimesel poolajal hakkama. Individuaalselt oli tegu hea vastasega,\" iseloomustas Koser turniiri üht favoriiti.\n\nKoser lisas, et kuigi soomlased tekitasid ise väga häid võimalusi, siis väravateks osutusid momendid, mis olid ärahoitavad. \"Mõlemad väravad jäävad kripledama. Oma rumalused, kus otseselt meid üle ei mängitud, aga ise kinkisime. Kui tahad punkte, siis kingitusi lubada ei saa,\" lisas peatreener.\n\nNeljapäevases turniiri avamängus alistas Läti kindlalt 5:1 Leedu koondise. Mängudega jätkatakse juba reedel ning Eesti vastaseks Tartus on Leedu. Koser sõnas, et tänasest kohtumisest jäid kaks mängijat koolikohustuste tõttu eemale ning homseks on oodata mitmeid vahetusi. \"Balti turniiril on tulemus tähtis, aga tähtis on ka see, et mängijad tervetena klubide juurde tagasi läheksid!\"\n\nAjakava:\n7. juuni 15.00 Soome – Läti, Võru linnastaadion\n7. juuni 18.00 Leedu – Eesti, Tartu Tamme staadion\n9. juuni 13.00 Eesti – Läti, Võru linnastaadion\n9. juuni 13.00 Leedu – Soome, Tartu Tamme staadion\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Eesti U-19 noormeeste jalgpallikoondis alustas Lõuna-Eestis toimuvat Balti turniiri kaotusega Soomele. Tartu Tamme staadionile jäädi põhjanaabritele alla tulemusega 0:2.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Pärast artikli pealkirja ja põhiteksti lugemist kasuta oma loovust, et koostada sisutihe ja pikk sissejuhatav lause.\n\n## Pealkiri:\n\nRatas: Rail Baltic ja elektrivõrkude sünkroniseerimine on olulised\n\n## Põhitekst:\n\n\"Oleme ühel meelel, et nii Rail Baltic kui elektrivõrkude Lääne-Euroopaga sünkroniseerimine vajavad kolme Balti riigi tihedat koostööd ja ühist eestvedamist. Rail Balticuga on oluline edasi liikuda võimalikult kiiresti, et sujuks koostöö ka Soomega ning rahastus Euroopa Liidust oleks võimalikult kindel,\" ütles Ratas.\n\n\"Elektrivõrkude sünkroniseerimine tagab meie energiajulgeoleku ning aitab minna lähipiirkonnas üle täielikult avatud elektriturule. Selle ajani peame aga enda turuosaliste eest hea seisma ja kaaluma võimalusi kolmandatest riikidest ostetavale elektrile võrgutasude kehtestamiseks,\" märkis Ratas.\n\nLisaks rääkisid peaministrid julgeolekupoliitikast, sh NATO õhuturbemissioonist Balti riikides ja Euroopa Liidu tulevasest eelarvekavast, strateegilisest tegevuskavast ja ELi kõrgete ametikohtade täitmisest.\n\nStrateegilisse tegevuskavasse on Balti riigid esitanud oma ühised ettepanekud, mis rõhutavad vajadust keskenduda julgeolekule, siseturu arendamisele koos andmemajandusega, ühenduvuste parandamisele ja tugeva kaubanduspoliitikaga liidu laienemispoliitikale.\n\nEuroopa Liidu tippametikohtade puhul on Eestile oluline geograafiline tasakaal, vahendati valitsuse kommunikatsioonibüroo pressiteates.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Peaminister Jüri Ratas arutas neljapäeval Vilniuses Leedu peaminister Saulius Skvernelisega Rail Balticu ja elektrivõrkude sünkroniseerimise ajakava ning märkis, et need on Baltimaade jaoks üliolulised tulevikuprojektid.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe uudis läbi ning loo sellele fantaasiarikas ja pikk lause, mis võiks uudist tutvustada.\n\n## Pealkiri:\n\nRasmus Mägi jäi Teemantliiga etapil viimaseks\n\n## Põhitekst:\n\nMehed neljapäeval Teemantliiga punkte ei kogunud ja Roomast jäid eemale nii Karsten Warholm, Tj Holmes kui Abderrahman Samba. Küll oli stardis 21-aastane Rai Benjamin, kes läbis staadioniringi ajaga 47,58 ja noppis kaasmaalase David Kendziera (48,99) ees esikoha.\n\nMägi, kelle hooaja parimaks tulemuseks on 49,69, ajaks mõõdeti Roomas 50,52. See andis talle jooksus üheksanda ehk viimase koha.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Roomas toimuval kergejõustiku Teemantliiga hooaja neljandal etapil kaotas Rasmus Mägi 400 m tõkkejooksus oma hooaja parimale tulemusele ligi sekundiga ja jäi viimaseks.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe uudis läbi ning loo sellele fantaasiarikas ja pikk lause, mis võiks uudist tutvustada.\n\n## Pealkiri:\n\nRaisma kaotas Plovdivis teises ringis\n\n## Põhitekst:\n\nAvasetis jõudis Raisma kolmandas geimis kahe murdepallini, kuid ei suutnud neid realiseerida. Murdega sai hakkama hoopis prantslane järgmises geimis ja sellest piisas 6:3 setivõiduks.\n\nTeises setis eksis Raisma korduvalt servil ja ta ei saanud kuidagi mängu käima. Vastane asus 4:0 juhtima ja võitis lõpuks seti 6:1.\n\nKokku tegi Raisma kümme topeltviga ja tema esimese servi protsent oli kõigest 44.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Kenneth Raisma (ITF 979.), kes alistas kolmapäeval Plovdivis 15 000 dollari suuruse auhinnafondiga turniiril kuuendana asetatud colombialase Cristian Rodrigueze (ITF 219., ATP 544.) 7:5, 6:1, neljapäeval prantslase Lucas Poullaini (ITF 451.) vastu rohtu ei leidnud.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe uudis läbi ja pane oma kujutlusvõime tööle, et välja mõelda üks korralik sissejuhatav lause sellele loole.\n\n## Pealkiri:\n\nIRONMAN 70.3 Otepää võistlusele on registreerunud rekordarv võistlejaid\n\n## Põhitekst:\n\nIRONMAN 70.3 Otepää võistlusele on registreerunud 1200 osalejat, kelle hulgas ka 110 kolmeliikmelist meeskonda, seega on osalejaid peaaegu poole rohkem kui eelmisel aastal. Kõige rohkem, ligi kaks kolmandikku osalejatest on Eestist, järgmisena on esindatud Soome ja kokku on võistlejaid 38 riigist. Teiste hulgas võistlevad näiteks ka Dominikaani Vabariigi, Etioopia, Maroko, Kasahstani ja India esindajad.\n\nIRONMANi sarja Eesti võistluste peakorraldaja Ain-Alar Juhanson: \"Mul on siiralt hea meel, et nii paljud inimesed on leidnud oma tee triatlonini ja tulevad Otepääle võistlema. Korralduse poolest tähendab see muidugi suuremat vastutust, aga olen kindel, et tänu kogenud meeskonnale ja suurele hulgale vabatahtlikele suudame osalejatele pakkuda maailmaklassi kogemust.\"\n\nIRONMAN 70.3 Otepää hea eeskuju projektis osaleva Swedbank Eestis juhi Robert Kiti jaoks on tegemist esimese IRONMANi võistlusega: \"IRONMAN on eesmärgina raske aga motiveeriv. Olen alates sügisest selleks treeninud ja loodan endale ning teistele näidata, et triatloni suudab läbida peaaegu igaüks, kes selle endale eesmärgiks võtab ning selle nimel vaeva näeb. Stardis näeme!\"\n\nIRONMAN 70.3 Otepää ajakava\n\nLaupäev, 15. juuni\n\n8.00 – 19.00 Expo avatud\n8.00 – 19.00 IRONMAN pood avatud\n8.00 – 9.45 Vahetusala avatud varustuse kontrollimiseks\n9.00 - 9.30 Soojendusujumine Mõisalahes\n10.00 - 19.00 Registreerimine Pom'bel IRONKIDS ja Škoda Laagri 4:18:4 Otepää triatloni võistlustele\n10.00 – 10.20 IRONMAN 70.3 Otepää start (individuaalvõistlejad)\n10.30 IRONMAN 70.3 Otepää start (meeskonnad)\n14.00 Eeldatav võitja finiš\n16.00 – 19.30 Vahetusala avatud IRONMAN 70.3 Otepää võistlejatele varustuse äraviimiseks\n19.00 Finiš suletakse\n20.00 – 22.00 Autasustamine ja IRONMAN 70.3 World Championship 2019 pääsmete jagamine (võistluskeskuse laval)\n22.00 Kontsert (võistluskeskuse laval)\n23.00 Pidu ametlikus ööklubis Comeback\n\nIRONMAN 70.3. Otepää on neljandat korda toimuv triatlonivõistlus, kus osalejatel tuleb läbida 1,9 kilomeetrit ujudes, 90 kilomeetrit jalgrattal ja 21,2 kilomeetrit joostes. Meeskondlikult osaledes läbitakse distants kolme osaleja peale teatevõistlusena, kus iga osaleja läbib ühe ala.\n\nVõistluskeskus asub Pühajärve kaldal. Ujumine toimub Pühajärves, rattarada viib läbi metsade ja üle mägede Kanepisse ja tagasi ning tõusuderohke jooksurada kulgeb piki Pühajärve kallast. Võistluse finiš on Pühajärve SPA Hotelli pargis.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Laupäeval, 15. juunil toimuvale IRONMAN 70.3 Otepää võistlusele on registreerunud rekordiliselt 1200 osalejat.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe artikli pealkiri ja sisu, seejärel loo pikk ja põnev lause, mis võiks olla artikli sissejuhatus.\n\n## Pealkiri:\n\nTormis langenud puu juhatas Hollandi politsei suure kokaiinilaborini\n\n## Põhitekst:\n\nNeljapäeva varahommikul tulid töölised lõhkuma riigi lõunaosas Oud-Vossenmeeri külas tormis langenud puud, kui nad tundsid õhus kemikaalide lõhna ning nägid \"kahtlasi mehi\" liikumas ühe põllumehe lähedalasuva kuuri juures.\n\nKohale kutsuti politseinikud ning nad avastasid kuurist labori, mis on üks suuremaid Hollandist leitud kokaiinilaboreid, ütles politsei.\n\nPolitsei keeldus ütlemast, kui palju kokaiini leiti, kuid tunnistas, et labori lammutamine kestab mitu päeva.\n\nKedagi kinni ei peetud, sest kahtlusalused põgenesid.\n\nLabor leiti samal päeval, kui Euroopa Narkootikumide ja Narkomaania Seirekeskus EMCDDA teatas, et Euroopa ametivõimud tabavad kokaiini rekordkogustes ning see on aina puhtam.\n\nTunamullu leidsid EL-i riigid 140 tonni kokaiini, mille keskmine tänavahind on 55-82 eurot gramm. Enim konfiskeeriti kokaiini Belgias (45 tonni), järgnes Hispaania 41 tonniga.\n\nTänavatel müüdav kokaiin oli 2017. aastal viimase aastakümne puhtaim, kuid selle müügihind on püsinud stabiilne.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Puu langemine Hollandis ühes tormis päädis sellega, et politsei leidis kokaiinilabori, millesuurust näeb Hollandis harva, teatasid võimud neljapäeval.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Süvene uudise pealkirja ja sisu ning kirjuta sellele loole sisukas ja informatiivne sissejuhatus, mille pikkus on üks lause.\n\n## Pealkiri:\n\nUSA sõjakoolis sai õnnetuses surma üks ja viga 22 inimest\n\n## Põhitekst:\n\nKadett sai surma, kui sõdurite transportimiseks kasutatav veokilaadne sõiduk Light Medium Tactical Vehicle (LMVT) ümber paiskus.\n\nVigastatute hulgas on 20 kadetti ja kaks tegevsõjaväelast. Kõik toimetati haiglasse.\n\n\"Õnnetuse asjaolusid uuritakse,\" teatas akadeemia esindaja.\n\nMeedia andmeil juhtus õnnetus kohaliku aja järgi kella 6.45 paiku (Eesti aeg kell 13.45).\n\n117-aastase ajalooga West Point on sõjakool, mille on lõpetanud paljud USA maaväe juhtidest. Selle on lõpetanud kaks presidenti: kodusõja kangelane Ulysses S. Grant ning Dwight Eisenhower, kes juhtis Teise maailmasõja ajal Euroopas liitlasvägesid.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "USA-s West Pointi sõjaväeakadeemias sai neljapäeval õnnetuses üks kadett surma ning 20 kadetti ja kaks sõjaväelast vigastada, teatas akadeemia.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Tutvu artikli sisuga ja loo sellele pika lausega sissejuhatus, mis köidab lugeja tähelepanu.\n\n## Pealkiri:\n\nEesti koondise mäng seob kokku laulupeo ja jalgpalli juubelid\n\n## Põhitekst:\n\n\"Tänavu tähistame 150 aasta möödumist esimesest üldlaulupeost ja 110 aasta möödumist Eesti jalgpalli sünnist, mistõttu on meil väga hea meel, et need kaks juubelit saavad sümboolselt jalgpalliväljakul kokku läbi ETV tütarlastekoori,\" lausus Eesti Jalgpalli Liidu peasekretär Anne Rei.\n\nEsimene üldlaulupidu toimus 30. juunist kuni 2. juulini 1869. aastal Tartus ja 150 aasta möödumist sellest tähistatakse tänavu 4.-7. juulini Tallinnas toimuva laulu- ja tantsupeoga.\n\nEsimene kahe Eesti võistkonna vahel peetud ja dokumenteeritud jalgpallimatš leidis aset 6. juunil 1909 Lasnamäel Valge majaka taga väljakuks kohandatud karjamaal, kus Meteor alistas Merkuuri 4:2. Seda loetakse juba enne teist maailmasõda tehtud kokkuleppe alusel Eesti jalgpalli sünnipäevaks, mida tänavu tähistatakse 8. juunil A. Le Coq Arenal peetava Eesti - Põhja-Iirimaa matšiga.\n\n\"Meil on hea meel olla osaline Eesti meeste jalgpallikoondise selle aasta esimesel kodumängul. Oleme laulurahvas ja julgustame seda näitama ka laupäevasel mängul kogu maailmale!\" ütles ETV tütarlastekoori dirigent Aarne Saluveer.\n\nEesti Televisiooni tütarlastekoor kasvas välja ETV lastesaadete toimetuse juurde loodud laste laulustuudiost, mille asutaja ja muusikajuht aastatel 1990-2004 oli koori dirigent Aarne Saluveer. Täna laulab kooris kakskümmend üheksa 14-20-aastast tütarlast. Koori repertuaaris on vaimulik ja ilmalik muusika erinevatest ajastutest, efektse liikumisega rahvamuusikatöötlused, modernsed popmuusika- ja džässikavad ning vokaalsümfoonilised suurvormid.\n\nKoori arengule on andnud impulsse koostöö paljude tunnustatud muusikute ja heliloojatega. Koorile on kirjutanud teoseid Arvo Pärt, Tõnu Kõrvits, Urmas Sisask, Roxanna Panufnik, Valeri Petrov, Pärt Uusberg, Tauno Aints, Kadri Voorand, Rasmus Puur ja Karin Kuulpak. Koori repertuaaris moodustab väga olulise osa Veljo Tormise looming, mida on esitatud mitmel autorikontserdil Eestis ja välismaal. Koor on jaganud lava Eesti tippkooride ja orkestritega ning esinenud Neeme Järvi, Eri Klasi, Andres Mustoneni, Eric Whitacre'i ja Paul Hillieri dirigeerimisel.\n\nEesti – Põhja-Iirimaa kohtumine toimub A. Le Coq Arenal laupäeval, 8. juunil. Festivaliala, kus esineb Liis Lemsalu ja on palju tegevusi kogu perele, avatakse kell 17, avatseremoonia ja hümni esitamine toimub kell 18.45 ning avavile kõlab kell 19.00.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Laupäeval A. Le Coq Arenal toimuval Eesti - Põhja-Iirimaa jalgpalli EM-valikmängul esitab Eesti hümni ETV tütarlastekoor dirigent Aarne Saluveeri juhatusel.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe uudis läbi ning loo sellele fantaasiarikas ja pikk lause, mis võiks uudist tutvustada.\n\n## Pealkiri:\n\nReuters: dopingukeelu all olevad Venemaa treenerid jätkavad töötamist\n\n## Põhitekst:\n\nVenemaa süsteemse dopingutarvitamise üheks peamiseks infolekitajaks olnud Julia Stepanova treener sai Rahvusvaheliselt Spordiarbitraažilt (CAS-ilt) 2016. aasta detsembris kümne aasta pikkuse võistluskeelu. Rahvusvahelise Antidopingu (WADA) reeglistik näeb ette, et keelu all olevad treenerid ja muu abipersonal ei tohi tippspordiga karistuse kandmise ajal kokku puutuda.\n\nKäesoleva aasta 16. mail oli Reutersi reporter aga tunnistajaks sellele, et Mohnev jagas Kurski kergejõustikustaadionil juhiseid seitsmele jooksjale, mõõtis stopperiga nende aegu ja tuli sportlaste soojenduse ajal ka tartaanile, et ühe jooksjaga põhjalikumalt vestelda. Lisaks sellele oli Mohnev raja ääres ka eelmisel aastal toimunud Kurski kergejõustikumiitingul, kus jagas õpetussõnu vähemalt ühele Venemaa sportlasele.\n\nReutersi sõnul jätkavad tööd ka 2017. aasta augustis nelja-aastast dopingukaristust kandma hakanud treener Valeri Volkov ja samal aastal eluaegse karistuse saanud endine Venemaa kergejõustikuliidu meditsiinipealik Sergei Portugalov. Neist esimene töötab ühes Moskva ülikoolis kehakultuuri õppejõuna, teine peab Reutersi andmetel Moskvas loenguid toitumisest ja treeningutest.\n\nWADA rahvusvaheline koodeks, mille järgi ei tohi sportlased dopingukeelu all olevalt personalilt abi ega nõu saada, ei ole Venemaal õiguslikult siduv. Selle viitas ka Mohnev, kellega Reuters telefoni teel kontakti sai. \"Ma võin minna, kuhu tahan,\" rääkis treener. \"Võin kohtuda, kellega tahan. Või olen ehk pidalitõbine? Näidake mulle seadust, mille vastu olen eksinud; Venemaa seadust.\"\n\nWADA lubas Reutersi loo järel kontakteeruda nii Venemaa Antidopingu (RUSADA) kui kõnealuste rahvusvaheliste alaliitudega; RUSADA direktori Juri Ganuse sõnul on Mohnevi intsidendid luubi alla võetud ning sama kinnitas Reutersile ka Venemaa kergejõustikuliit. Ganus lisas, et praegustele andmetele tuginedes ei saa RUSADA nõuda Volkovi vallandamist, sest ülikool pole spordiorganisatsioon ning et Portugalovi loengud ei lähe vastuollu antidopingu reeglitega.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Uudisteagentuur Reuters avaldas neljapäeval, et mitu dopingukaristuse all olevat Venemaa kergejõustikutegelast, teiste seas vilepuhuja Julia Stepanova endine treener Vladimir Mohnev, jätkavad kodumaal töötamist.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Vaata läbi uudise pealkiri ja tekst ning loo loov sissejuhatav lause, mis haakub artikli sisuga.\n\n## Pealkiri:\n\nVanemuise väikeses majas jõuab lavale tantsuvestern\n\n## Põhitekst:\n\nLavastaja Katrin Pärn ütles \"Aktuaalsele kaamerale\", et enamasti on Don Quijote kuju esitatud õilsa ja ülla kangelasega, kelle kujutlusvõime on elavam ülejäänud inimeste omast. Tema sõnul võib romaani lugedes aga leida ka muid lähenemisnurki. \"Näiteks võib küsida, miks allub asjalik kannupoiss oma silmnähtavalt hullule ülemusele, selle asemel, et kuulata oma tervet mõistust.\"\n\nNeile, kes romaani lugenud pole, võib lugu jääda hämaraks, kuid seda peaks kompenseerima lavastaja sõnul vaatemängulisus, fantaasia ja huumor. Nimiosalist kehastab Aivar Kallaste, kes tähistab esietendusega oma 60. sünnipäeva, teistes osades astuvad üles Janek Joost (külalisena), Silas Stubbs, Anton Iakovlev, Benjamin Kyprianos, Giorgi Koridze jpt.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Vanemuise väikeses majas esietendub 6. juunil heroiline tantsuvestern vähese muusikaga \"Teravmeelne hidalgo don Quijote La Manchast\". Lavastus põhineb Miguel de Cervantese armastatud romaanil, kus põimuvad unistused, ideaalid, seklusiha, nõdrameelsus ja naiivsus.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe artikli pealkirja ja sisu. Kasuta oma loomingulisi võimeid, et koostada detailne ja põhjalik ühelauseline sissejuhatus sellele uudisele.\n\n## Pealkiri:\n\nArhitektuurimuuseumis kohtuvad graafik Mare Vint ja arhitektuurifotograaf Arne Maasik\n\n## Põhitekst:\n\nArne Maasik ütles \"Aktuaalsele kaamerale\", et on Mare Vindi loomingut imetlenud tudengipõlvest peale ning käesolev näitus on austuseavaldus tema pildimaailmale. \"Ma mäletan tunnet, kui ma ühe tema tööde kataloogi kätte võtsin, see oli just selline tunne, mis peabki olema, kui me räägime headest piltidest.\"\n\nKuraator Triin Ojari tõi välja, et Mare Vindi kunsti võib taandada lihtsate geomeetriavormideni. \"Arne Maasiku fotoseeria mängib ja tegeleb põhivormide, põhitõdede, algväärtuste ja geomeetriliste algvormidega, mis keskkonnas meid ümbritsevad ja mida tundlikult vaadates tuleb ära tunda.\"\n\nGraafik Mare Vint sõnas, et Arne Maasik üllatab kõiki. \"Tal on tuliuued geomeetrilised tööd, mis minu meelest on väga toredad,\" kinnitas ta ja lisas, et kogu Maasiku looming on perfektne.\n\nNäitus \"Geomeetria ja metafüüsika\" on avatud Eesti arhitektuurimuuseumis kuni 25. augustini.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Esmakordselt kohtuvad ühisel näitusel graafik Mare Vint ja arhitektuurifotograaf Arne Maasik, kelle tuliuus fotoseeria on tõukunud just Mare Vindi loomingust. Näitus \"Geomeetria ja metafüüsika\" avati 6. juunil Eesti arhitektuurimuuseumis.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Tutvu uudise pealkirja ja põhisisuga. Kasuta neid fakte, et luua pikk ja sisutihe lause, mis toimib loo sissejuhatusena.\n\n## Pealkiri:\n\nMeedia: Chelsea võttis Reali pakkumise Hazardi eest vastu\n\n## Põhitekst:\n\nNii Guardian, Sky Sports, AS kui ESPN kirjutavad, et 28-aastane belglane siirdub Hispaania meeskonda 100 miljoni euro suuruse summa eest. Chelsea küsis Hazardi eest algselt 145 miljonit eurot ja summa võib erinevate klauslite täitumisel selleni lõpuks ka küündida.\n\nHazard lõi mais toimunud Euroopa liiga finaalis Arsenali võrku kaks väravat ja sõnas pärast võitu: \"minu unistus oli mängida Inglismaa kõrgliigas ja tegin seda seitsmel hooajal. Ma arvan, et see on hüvastijätt.\"\n\nMadridi hiiu tegevjuht Jose Angel Sanchez reisis selle nädala alguses Londonisse, et pikalt õhus olnud üleminek vormistada ja allikate sõnul jõudsid osapooled kokkuleppele neljapäeva hommikul.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Paljud Suurbritannia ja Hispaania väljaanded kirjutasid neljapäeva pärastlõunal, et Madridi Real ja Londoni Chelsea on viimaks jõudnud kokkuleppele Eden Hazardi üleminekusummas.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Tutvu uudise pealkirja ja põhisisuga. Kasuta neid fakte, et luua pikk ja sisutihe lause, mis toimib loo sissejuhatusena.\n\n## Pealkiri:\n\nVõimsas hoos Djokovic jõudis Zverevi alistamise järel poolfinaali\n\n## Põhitekst:\n\nViimati 2016. aastal Prantsusmaa lahtistel nelja parema sekka jõudnud (ja toona ka triumfeerinud) Djokovic alistas Zverevi kaks tundi ja 12 minutit kestnud kohtumise järel 7:5, 6:2, 6:2. 22-aastane sakslane lõi kümme ässa serblase ühe vastu, kuid Djokovic päästis kaheksast murdepallist seitse. Maailma esireket pole käesoleval Prantsusmaa lahtiste turniiril kaotanud veel ühtegi setti.\n\n\"Tal on väga tugev serv ja minu jaoks oli keeruline leida head positsiooni nende päästmiseks,\" sõnas serblane mängu järel. \"Mängisin viis või kuus geimi perfektselt. Praegu on tähtis keskenduda hetkele, mitte mõelda homsele [poolfinaalile]. Jõudsin nelja parema sekka ja olen sellega väga rahul. Loodetavasti jätkan hästi mängimist.\"\n\nPoolfinaalis läheb Djokovic vastamisi neljanda asetusega austerlase Dominic Thiemiga, kes oli samuti kolmes setis 6.2, 6.4, 6:2 üle venelasest Karen Hatšanovist (ATP 11.). Mõlemad veerandfinaalid pidid toimuma juba kolmapäeval, kuid lükati vihmase ilma tõttu neljapäevale.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "ATP tabeli esireket Novak Djokovic alistas Prantsusmaa lahtiste tennisemeistrivõistluste veerandfinaalis viienda asetusega Alexander Zverevi ja pääses poolfinaali.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Vaata läbi uudise pealkiri ja tekst ning loo loov sissejuhatav lause, mis haakub artikli sisuga.\n\n## Pealkiri:\n\nKudrin: tänavu Venemaal majanduskriisi ei koida\n\n## Põhitekst:\n\n\"Ma majanduskriisi siiski ei oota. Arutatakse võimalust, et mõnes kvartalis on majanduskasv nullist väiksem, see tähendab, et ühe või paarikvartaliliseks majanduslanguseks on oht olemas, kuid arvan, et seda siiski ei tule, kuigi oht püsib,\" ütles Kudrin neljapäeval Peterburi majandusfoorumil.\n\n\"Kuid minu ennustus on, et oleme soodsas tsoonis. See ei ole kriis,\" märkis Kudrin.\n\nVenemaa tänavune majanduskasv võib jääda alla protsendi ja lähiaastate kasv ei ületa kaks protsenti, lisas ta.\n\n\"Tänavune kasv tuleb minu rehkenduste kohaselt mitte 1,3 (valitsuse ametlik ennustus - Interfax), vaid ühest protsendist väiksem,\" ütles Kudrin.\n\n\"Kahjuks on minu rehkenduste kohaselt lähiaastate kasvuvõimalus kahe protsendi juures või väiksemgi.\"\n\n\"See tähendab, et me ei saavuta kolme protsenti või kõrgematki taset (presidendi püstitatud ülesanne - Interfax), et olla maailma keskmisest kasvust kõrgemal, sest me ei tee piisavalt tarmukalt struktuurseid reforme ega tugevda asutisi. See tähendab, et kohtute suhted peavad olema pidevalt tulipunktis, kohtute sõltumatust tuleb pidevalt seirata,\" ütles kontrollikoja esimees.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Vene kontrollikoja esimees Aleksei Kudrin ütles, et 2019. aastal ta Venemaal majanduskriisi ei oota, kuid paarikvartalilise majanduslanguse on oht olemas.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
Subsets and Splits
No community queries yet
The top public SQL queries from the community will appear here once available.