messages
listlengths 2
2
| origin
stringclasses 4
values |
|---|---|
[
{
"content": "Tutvu uudise pealkirja ja põhisisuga. Kasuta neid fakte, et luua pikk ja sisutihe lause, mis toimib loo sissejuhatusena.\n\n## Pealkiri:\n\nAlberto Contador sõlmis lepingu uue meeskonnaga\n\n## Põhitekst:\n\nKoos praegu Tinkoffis leiba teeniva Contadoriga siirduvad Trek-Segafredosse spordidirektor Steven de Jongh ja kauaaegne abimees Jesus Hernandez. Detsembris 34-aastaseks saaval Contadoril tekkis soov tippspordis jätkata pärast edukat hooaja esimest poolt, mis tõi talle Baski velotuuri üldvõidu ning teise koha Pariis-Nice'il ja Kataloonia tuuril, vahendab Spordipartner.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Vahepeal loobumismõtteid heietanud kahekordne Tour de France'i võitja Alberto Contador sõlmis kaheaastase lepingu Trek-Segafredoga. Varasemate teadete kohaselt allkirjastati kontraht juba Touri käigus, kuid nüüd tehti see ametlikult avalikuks.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Vaata läbi uudise pealkiri ja tekst ning loo loov sissejuhatav lause, mis haakub artikli sisuga.\n\n## Pealkiri:\n\n\"Pealtnägija\" uuris presidendikandidaatidelt nende tervisliku seisundi kohta\n\n## Põhitekst:\n\nUSA presidendikandidaadid Hillary Clintoni ja Donald Trump on kinnitanud ametlike dokumentidega oma sobivust presidendiametisse. \"Pealtnägija\" küsis ka Eesti praegu viie kindla presidendikandidaadi käest, kas nad oleksid valmis andma \"Pealtnägijale\" koos neile nõu andva arstiga oma ravikaardile ligipääsu.\n\nPõhimõttelise valmisoleku selleks andsid Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna (EKRE) kandidaat Mart Helme ja Keskerakonna kandidaat Mailis Reps. Ligipääsu keeldusid andmast Marina Kaljurand ja Siim Kallas. Allar Jõks lubas anda ligipääsu viimastele talle tehtud uuringutele, kuid mitte tervele tervisekaardile.\n\n\"Pealtngäija\" palus kandidaatidel vastata ka mõnele küsimusele, millega kandidaadid hindasid oma tervislikku seisundit heaks. Esitatud tähtajaks saatsid vastused vaid Mart Helme ja Mailis Reps.\n\nMART HELME (66):\nMillal külastasite viimati arsti (nii perearst kui ka eriarst)?\nviimati kusagil 2008-2009\nOn Teil kroonilisi haigusi? Millised?\nKroonilisi haigusi ei ole.\nOn Teil olnud viimase 5 aasta jooksul operatsioone? Millised?\nOperatsioone pole peale lapsena välja lõigatud pimesoole olnud.\nOn Teil olnud valu südame piirkonnas, südame rütmihäireid, kõrgenenud vererõhku? Millised neist?\nEi ole. Vererõhk on pigem madal.\nOn Teil olnud kasvajaid, maohaavandtõbe, suhkruhaigust, reumat? Millised neist?\nEi.\nKas Teid on kunagi ravitud kasvuhormoonidega, on teostatud kudede siirdamisi?\nEi.\nKas Teil on kunagi diagnoositud mõni vaimuhaigus? Millised?\nEi.\nKas võtate igapäevaselt ravimeid? Milliseid?\nEi võta. Talveperioodil kasutan vitamiine.\nOlete te kunagi kasutanud uimasteid?\nEi.\nKuidas hindate ise enda tervislikku seisundit?\nHindan oma tervist heaks.\nKas kinnitate, et esitatud andmed on tõesed?\nAndmed on tõesed. Perearst väljastas täna just ka vastava tõendi.\n\nMAILIS REPS (41):\nMillal külastasite viimati arsti (nii perearst kui ka eriarst)?\nPerearsti külastan regulaarselt mitu korda aastas oma lastega ning kuna meil on sama perearst, siis küsib perearst küsimusi ka minu tervise kohta ning mõõdab vererõhku. Lisaks külastan regulaarselt hambaarsti. Põhjalikum tervise läbivaatus ning ka naistearsti külastus jääb viimase lapse sünnijärgsesse aega.\nOn Teil kroonilisi haigusi? Millised?\nEi ole.\nOn Teil olnud viimase 5 aasta jooksul operatsioone? Millised?\nEi ole.\nOn Teil olnud valu südame piirkonnas, südame rütmihäireid, kõrgenenud vererõhku? Millised neist?\nEi ole. Vererõhk on mul üldiselt normis. Pigem on esinenud juhtumeid, kus ta on normist pisut madalam.\nOn Teil olnud kasvajaid, maohaavandtõbe, suhkruhaigust, reumat? Millised neist?\nEi ole.\nKas Teid on kunagi ravitud kasvuhormoonidega, on teostatud kudede siirdamisi?\nEi ole\nKas Teil on kunagi diagnoositud mõni vaimuhaigus? Millised?\nEi ole ja ka suguvõsas ei ole teadaolevalt selliseid haiguseid tuvastatud.\nKas võtate igapäevaselt ravimeid? Milliseid?\nEi võta.\nOlete te kunagi kasutanud uimasteid?\nEi ole.\nKuidas hindate ise enda tervislikku seisundit?\nPresidendiralli ajal on puhkamiseks ja trenni tegemiseks vähem aega jäänud, mistõttu hetkel koormustesti tehes ei tuleks kindlasti isiklikku tippmarki, kuid üldiselt on minu tervislik seisund väga hea.\nKas kinnitate, et esitatud andmed on tõesed?\nJah. Kinnitan, et esitatud andmed on tõesed.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Tulenevalt USA presidendikandidaadi Hillary Clintoni terviseprobleemidest otsustas \"Pealtnägija\" küsida ka Eesti presidendikandidaatidelt nende tervisliku seisundi kohta. Viiest kandidaadist vastasid kaks - Mailis Reps ja Mart Helme.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Tutvu artikli sisuga ja loo sellele pika lausega sissejuhatus, mis köidab lugeja tähelepanu.\n\n## Pealkiri:\n\nEesti judoka juunioride EM-il avaringist edasi ei jõudnud\n\n## Põhitekst:\n\nKuna Bakker jäi järgmises ringis alla venelasele Edvard Kajumovile, ei pääsenud Pikulenko ka lohutusringi.\n\nLisaks Pikulenkole osaleb juunioride EM-il veel neli eestlast: German Duran, Tanner Saar (mõlemad kuni 81 kg), Mattias Kuusik (kuni 90 kg) ja Otto Krister Imala (kuni 100 kg). Kõik nad tulevad tatamile laupäeval.\n\nPühapäeval on EM-il kavas üksnes võistkonnavõistlus.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Hispaanias Malagas alanud judo juunioride Euroopa meistrivõistlustel piirdus Nikita Pikulenko (kuni 73 kg) ühe matšiga, kui kaotas avaringis hollandlasele Kevin Bakkerile waza - ari 'ga.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe artikli pealkiri ja sisu, seejärel loo pikk ja põnev lause, mis võiks olla artikli sissejuhatus.\n\n## Pealkiri:\n\nRiik hüvitas Kagu-Eesti valdadele suvise tormi tekitatud kahjud\n\n## Põhitekst:\n\nRiigihalduse ministri vahenditest makstakse 3. juulil toimunud äiksetormi kahjude likvideerimiseks 46 014 eurot, millest Valgjärve vald sai 13 000, Antsla vald 8500, Karula vald 15 000 ja Taheva vald 9514 eurot.\n\nMinistri nõunik Armo Vask ütles ERR-ile, et esialgne taotluse kogusumma oli küll 66 462 eurot, kuid analüüsi ja omavalitsuste hinnangute tulemusel selgus, et omavalitsuste eelarves on ülejäänud kulude katmiseks ka oma vahendeid.\n\nSuvel rahandusministeeriumisse saadetud taotluses seisab, et Valga-, Võru- ja Põlvamaad tabanud ränk äiksetorm ja tugevad tuuleiilid põhjustasid piirkonnas ulatuslikke tormikahjustusi eramajapidamistes, omavalitsustele kuuluvatel objektidel kui ka metsades.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Riigihaldusminister Arto Aas otsustas osaliselt rahuldada Kagu-Eesti maakondade esitatud nõude juuli alguses olnud tormi põhjustatud kahjude hüvitamiseks.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Vaata läbi uudise pealkiri ja tekst ning loo loov sissejuhatav lause, mis haakub artikli sisuga.\n\n## Pealkiri:\n\nA-galerii avas näituse säilimisest ja säilitamisest\n\n## Põhitekst:\n\n\"Näitusel soovin aru saada oma rollist ja kohustustest loojana, kelle tööd pärast valmimist koju on jäänud. Viisist, kuidas on kõige parem neid talletada. Kas minust saab talletajana arhivaar. Kus ja kuidas on turvaline. Kui ma loon seifi või arhiivi või konserveerin iga eseme sobiva temperatuuriga ruumis, siis kellel on õigus neid sealt välja võtta. Kuid kui neid enam keegi kunagi ei näe, siis kas teosele tekib väärtus ajaga või taasväärtustab tööd vaataja kohalolek,\" ütleb kunstnik uue näituse kirjelduseks.\n\nAnna-Maria Saar omandas bakalaureusekraadi Eesti Kunstiakadeemia ehte- ja sepakunstiosakonnas 2011. aastal ning on pärast seda osalenud grupinäitustel Eestis, Soomes ja Iisraelis. 2012. aastal kutsuti ta osalema Põhjamaade ehtekunstinäitusele \"From the Coolest Corner. Nordic jewellery\", mis ringles aastatel 2013–2015 Skandinaavias, Saksamaal ja Eestis.\n\n2014. aastal avati Amsterdamis Anna-Maria Saare esimene isikunäitus \"Composed Sensibility\". Peale selle on ta teinud eriprojekte nii Lääne-Euroopas kui Eestis, neist viimasena koostas ta interaktiivse teose \"Mälukaart\" (2016) Tartus linnaruumifestivalil UIT.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "A-galerii Seifis on alates 16. septembrist avatud Anna-Maria Saare isikunäitus \"Säilimisest ja säilitamisest\".",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Tutvu artikli sisuga ja loo sellele pika lausega sissejuhatus, mis köidab lugeja tähelepanu.\n\n## Pealkiri:\n\nLõuna-Sudaanist on põgenenud miljon inimest\n\n## Põhitekst:\n\nLõuna-Sudaani sees on ümber paigutatud üle 1,6 miljoni inimese, mis tähendab, et alates 2013. aasta detsembrist on umbes 20 protsenti riigi rahvastikust jäänud kodutuks, vahendas BBC.\n\nHabras rahuleping, mis eelmisel aastal allkirjastati, on aga kokkuvarisemise äärel.\n\nViimane põgenikelaine tekkis juulis, kui lahingud puhkesid pealinnas Jubas. \"Juulis puhkenud vägivald on suurim tagasilöök rahupüüdlustele,\" ütles UNHCR-i pressiesindaja Leo Dobbs pressiteates.\n\nÜRO andmetel on alates juulist põgenenud Lõuna-Sudaanist 185 000 inimest.\n\nEnamik Lõuna-Sudaani põgenikke on läinud Ugandasse. \"Paljud põgenikud on kurnatud päevi kestnud kõndimisest ning toidu- ja veepuudusest. Paljud lapsed on kaotanud ühe või mõlemad oma vanematest,\" selgitas UNHCR.\n\nKodusõjani viisid erimeelsused president Salva Kiiri ja endise asepresidendi Riek Machari vahel.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Lõuna-Sudaanist on kodusõja tõttu põgenenud üle miljoni inimese, teatas ÜRO põgenikeagentuur (UNHCR).",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Vaata läbi uudise pealkiri ja tekst ning loo loov sissejuhatav lause, mis haakub artikli sisuga.\n\n## Pealkiri:\n\nOviir tahab langetada suurtarbijate elektriaktsiisi määra miinimumini\n\n## Põhitekst:\n\nSelleks tuleks täiendavale elektrienergia tarbimismahule üle 30 gigavatt-tunni aastas kehtestada elektriaktsiisi ja taastuvenergia tasu Euroopa Liidu regulatsioonides lubatud miinimummäärad, kirjutab Oviir valitsusele esitatud ettepanekutes. See tähendab, et 30 gigavatt-tunni ulatuses maksab ettevõtja aktsiisi ja taastuvenergia tasu seni kehtinud regulatsiooni alusel ja üle 30 gigavatt-tunni tarbitud elektrienergia maksustatakse aktsiisi ja taastuvenergia tasude lubatud miinimummääraga.\n\nAntud soodustus aitaks tuua Eestisse täiendavaid uusi investeeringuid, eelkõige projektidesse, kus lisandväärtuse loomine ühe töötaja kohta ületab oluliselt sektori ja Eesti keskmist, märgib Oviir, lisades, et energiamahukate ettevõtete otsuse tegemisel on peamiseks kaalukohaks elektrienergia lõpphind, mis ei ole võrreldes teiste piirkonnas olevate riikidega konkurentsivõimeline. \"Eesti on hetkel konkurentsivõimeline väga kitsas ettevõtte kulustruktuuri vahemikus. Tööjõumahuka tööstuse puhul on lähinaabritest parem valik Poola või Leedu, energiamahuka tööstuse puhul Põhjamaad.\"\n\nElektrienergia lõpphind koosneb elektrienergia enda hinnast, võrguteenuse hinnast, elektriaktsiisist ja taastuvenergia tasust. Kuna Eestis on avatud elektriturg, kus hinnad on juba langenud ja võrguteenuste hind sõltub võrguettevõtte hinnakirjast, on valitsusel võimalik elektrihinda suurtarbijale mõjutada esiteks võrguteenuse kulu osa loobumisega ning teiseks elektriaktsiisi ja taastuvenergia tasu vähendamisega.\n\nAlandades EL-i miinimummäärade kohaselt 2018. aastast elektriaktsiisi määra 85 protsendi võrra, väheneks riigi maksutulu aastas 2,97 miljoni euro võrra. Taastuvenergiatasu samaväärne vähenemine 30 gigavatt-tundi aasta tarbimist ületavale osale tähendaks 7,4 miljoni euro ulatuses aastaste tasude suurendamist teiste tarbijate jaoks, kui puudub selleks kompensatsioonimehhanism.\n\nKa võrguteenuse hinnastamispõhimõtete muutmine tähendaks automaatselt, et suurtarbijatele tehtud soodustuse kulu kandub üle teistele turuosalistele juhul. Samas saab ettevõtja teatud tingimustel võrguteenusest loobuda, sõlmides elektrienergia tootjaga otseliini lepingu. Selline lähenemine võimaldab tekitada konkurentsieelise läbi väheneva võrguteenuse hinna, märgib Oviir.\n\nOtseliini rajamise lubamise puhul oleks Oviiri sõnul tegemist iga olukorra individuaalse analüüsimisega. Kui analüüsi käigus selgub, et otseliini rajamine panustab elektrienergia tarbimise mahu kasvu, panustab täiendavatesse töökohtadesse ja maksulaekumisse ega too kaasa teiste tarbijate võrguteenuse hinna kasvu, võib otseliini rajamisega nõus olla.\n\nOviir toob välja ka 10 ettevõtmist, mis on liigkõrgete hindade tõttu jätnud Eestisse investeerimisotsuse tegemata, millest kolme jaoks muutuks Eesti peale vastavate muudatuste tegemist soodsaima kulubaasiga riigiks. Näiteks see tähendaks Eestile täiendavat tööjõumaksu 7,1 miljonit eurot aastas. Peale selle tuleks riiki 500 uut töökohta ning 338,5 miljonit eurot investeeringuid, elektritarbimist lisanduks 469 gigavatt-tunni ulatuses lisanduks elektritarbimist ja vähendatud määraga aktsisii 561 800 eurot.\n\nEttepanekute eesmärgiks on uued täiendavad investeeringud nii Eesti turule potentsiaalselt sisenevatelt uutelt ettevõtjatelt kui ka siin juba tegutsevatelt ettevõtjatelt. Lisaks suureneb praegu turul tegutsevate ettevõtete toodangu konkurentsivõime eksportturgudel.\n\nHaavapuitmassitootja ning Eesti suuremaid elektritarbijaid Estonian Cell tegi mullu oktoobris MKM-ile pöördumise, milles soovis, et riik kehtestaks energiaintensiivsetele ettevõtetele taastuvenergia tasude ülempiiri ja elektriaktsiisi maksulae.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Ettevõtlusminister Liisa Oviir on saatnud valitsuskabinetile ettepaneku vähendada mahuka elektritarbimisega ettevõtete elektriaktsiisi ja taastuvenergia tasu EL-i lubatud miinimumini, mis vähendab nende energiakulusid keskmiselt 12 euro võrra megavatt-tunni kohta.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe artikli pealkiri ja sisu, seejärel loo pikk ja põnev lause, mis võiks olla artikli sissejuhatus.\n\n## Pealkiri:\n\nEsimese vabatreeningu nobedaimaks osutus Max Verstappen\n\n## Põhitekst:\n\nDuole järgnes Sebastian Vettel (1.46,287). Oma parimatel ringidel konkurentidest märksa kõvemat rehvisegu kasutanud Mercedese sõitjad Lewis Hamilton (1.46,426) ja Nico Rosberg (1.46,513) olid vastavalt neljas ja viies.\n\nKuuenda aja sõitis välja soomlane Kimi Räikkönen (1.46,890), kellele järgnesid Toro Rosso piloodid Carlos Sainz juunior (1.46,936) ja Daniil Kvjat (1.47,683).\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Vormel-1 MM-etapil Singapuris näitasid esimesel vabatreeningul parimat minekut Red Bulli piloodid Max Verstappen (1.45,823) ja Daniel Ricciardo (1.45,872).",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe artikli pealkirja ja sisu. Kasuta oma loomingulisi võimeid, et koostada detailne ja põhjalik ühelauseline sissejuhatus sellele uudisele.\n\n## Pealkiri:\n\nArvustus. Amatöörlus ei ole filmi juures vabanduseks\n\n## Põhitekst:\n\nMulle meeldib nii-öelda \"stereotüüpne\" Eesti filmikunst. Minu jaoks on sümpaatne ülemäärane süngus, eksistentsiaalne mõtlikkus ning meeletu hingeraskus, olgu selleks siis kas Veiko Õunpuu teravalt kulgev \"Sügisball\", Rainer Sarneti teatraalne \"Idioot\", Ilmar Raagi kolka-tragöödia \"Kerttu\" või Martti Helde suisa maaliline \"Risttuules\". Samas on ka tervitatav, et viimastel aastatel on tekkinud filmitegijaid, keda see süsteem ja stereotüüp väga ei huvita. Triin Ruumet lammutas rõõmsal ilmel filmis \"Päevad, mis ajasid segadusse\" ja Urmas Eero Liiv tegi soodsate vahenditega Skandinaavia õuduspõneviku \"Must alpinist\". Teoorias on see aga vaid üks külg, sest vägisi tahetakse sellest terviklikust kodumaisest kinost eristada \"sõltumatut filmi\".\n\nSelle all pean ma silmas neid mõnd filmi Eestis, mis on tehtud oma rahadega, hoolimata riiklikust toetusest. Selle täiesti suurepäraseks näiteks on Andres Kõpperi ja Arun Tamme krimikomöödia \"Vasaku jala reede\", mis põimis endasse Eesti jõmmid, klubitavad poissmehed ning 90ndate pseudogängsterid. See oli kõik valatud üle mahlakate laenudega klassikutelt, alustades Quentin Tarantino \"Pulp Fictioniga\" lõpetades Guy Ritchie \"Lock, Stock and Two Smoking Barrels'iga\". Film pakatas loomingulisest energiast ning mõtetest, mistõttu oli \"Vasaku jala reede\" kohati ehk isegi hullumeelselt tempokas, seal oli liiga palju kõrvaltegelasi ning kõik valgus liialt laiali. Aga see oli Eesti kontekstis midagi erilist.\n\n\"Ameerika suvi\" sobituks justkui samuti sinna konteksti, sest tingimused on samad. Noor tehnoloogiaettevõtja Rain Rannu, kellel filmiga varasemad kokkupuuted puuduvad, võttis ette täispika filmi Ameerikas raamatumüügist. Haaras kampa mõned näitlejad ja sõitis nendega koos Ameerikasse. Et siis, noh, filmi teha. Siin hakkabki aga asi hapuks minema.\n\nTeemat nagu tegelikult on, millest rääkida. Meil on Eestis hulk noori, keda täiesti järeleandmatult Ameerikasse meelitatakse ning sellest seltskonnast on tõesti ka üks osa neid, kes otsustavad jätta enda plaanid kodumaal ning põrutavad ulmeliste ambitsioonidega läände. See on filmi lähtekoht, mis peaks andma alust elavaks, emotsioonidest tulvil linalooks, eriti arvestades, et režissööril endal on isiklik kogemus Ameerika raamatumüügist. See-eest otsustab Rain Rannu realiseerida enda \"aastatepikkuse filmihuvi\" paukpadrunitega tulistades. Ta jättis kõrvale loo ning mängis lihtsalt situatsioonide, üksikmomentide peale. Üritas eimillestki midagi teha.\n\n\"Ringvaate\" intervjuus väitis Rannu justkui meelekindla uhkusega, et neil ei olnud stsenaariumit ning nad ei teadnud tihti, mida mõne tunni pärast filmima hakkavad. See kõlab ilusti, kui sul on tugev idee ning visioon, milleni sa jõuda tahad - \"Ameerika suvel\" vastav olemus aga kahjuks puudub. Täielikult. Eksperimendina on film ehk isegi veidi tähelepanuväärne (minna välisriiki ja teha väheste vahenditega täispikk film), kuid vaatajana jääb mulle kinoekraanilt mulje, nagu filmi tehti vaid filmi tegemise pärast. Siin ei ole pinget, mis muudaks tegevustiku põnevaks, samuti puudub igasugune dünaamika ja sära näitlejate vahel, mis põhjendaks žanrit \"komöödia\" ning oleks huumorikas. Ei ole ka põnevaid mõttekilde, mis üksikhetkedena võiksid toimida. Film jäigi pidama kohas, kus rännati ühiselt Ameerikasse. Kõik.\n\nNüüd on vist see hetk, kus ma teoorias peaksin vabandama ja ütlema, et nad ju tegid ikkagi oma raha eest ja nii tore, et vähemalt ette võtsid sellise asja?\n\nEi, kindlasti mitte. Ma ei pea vaatajana vabandama selle pärast, et film ei toimi üheski mängufilmile vajalikus kategoorias. Amatöörlus ei saa olla vabanduseks, eriti arvestades, et debüütmängufilmilt ootaks vastupidiselt just erilist ambitsioonikust ning säravat ideed. Ma võiksin sarnaseid madala eelarvega tehtud sõltumatuid debüütmängufilme näiteks tuua mitmeid - olgu see siis Kevin Smithi\"Clerks\", Richard Linklateri \"Slacker\" või üliedukas \"Paranormal Activity\". Need ei ole kunstifilmid, ühegi puhul ei ole otseseks eesmärgiks meeletu kunstiline ambitsioon, vaid lihtsalt tahtmine filmi teha on olnud sedavõrd suur. Nad olid amatöörid, kuid näitasid tugevat looja visiooni.\n\nRain Rannu puhul looja kätt aga eriti välja ei paista. Filmis näitlevad tõepoolest paar head näitlejat (Kristo Viiding, Helena Pruuli), kes üritavad puuduva stsenaariumi kõrvalt luua endale selgeid karaktereid ja püsida mingites kujundlikes piirides. Sellele aga režissöör justkui mingit rõhku ei panegi - film peaks rääkima kinniste, igavate eestlaste triumfist Ameerikas, kuidas nad saavad üle enda loomupõhisest vaiksest natuurist, kuid pigem kujunevad peategelasteks just episoodilistes rollides olevad inimesed, kellele raamatuid müüakse, nende seas nii kaval homoseksuaal, \"koomikutest\" politseinikud või majanduslikes raskustes pereema. Kahjuks ei päästa ka nemad, kuna jutuajamised raamatumüüjatega on suuresti suvaline \"bla-bla\" pläma. Tekst ei vii kuhugi, kaader vahetub ja tuleb järgmine seosetu moment. Niiviisi poolteist tundi.\n\nTeatud tehnilised viperused võib loomulikult andeks anda - auto armatuurlauale asetatud kaamera värises häirivalt ning kohati oli montaaži pealt kokku hoitud, pannes filmi venivaid mitmeminutilisi stseene, mis muutusid lõpuks lihtsalt piinlikuks. See ei olnud naljakas piinlikkus nagu Ricky Gervais näitas sarjas \"The Office\", pigem just tüütu ja väsitav. Teisest küljest võin öelda, et droonikaadrid olid tõepoolest ilusad, kuid ei andnud sisuliselt midagi juurde - kõrb, tühjus ja emotsioonide segadus tuli piisavalt välja ka ilma selleta. Kõrgelt filmitud plaanid olid pigem ebasobivad, kuna ülejäänud pildikeel ei suhestunud nende kaadritega absoluutselt. Aga see kõik on mõistetav, esimese filmi puhul ei saagi tehniliselt kõik viimistletud olla.\n\nSisuliselt aga ootaks rohkem. Kuigi kohati on see filmile kindlasti plussiks, et ei keskenduta ameerikalikult seksile, alkoholile ja narkootikumidele, siis mingist hetkest tundub kogu korralikkus juba pigem punnitatud ja tehislik. Selline õppefilmilik olukord, kus noortest kuvatakse kaunis illusioon, mida arvavad neist ehk naiivsed vanemad. Lapsed lähevad Ameerikasse, müüvad ennastsalgavalt raamatuid ja muud ei teegi. Ole nüüd. Nad on noored. Muidugi nad joovad ja üritavad luua mingeid koomilisi suhteid. Ja kui nad tõesti seda ei tee, siis peakski film näitama ülikorralikke noori ja rõhuma neile. \"Ameerika suves\" nägime aga lihtsalt suvalisi liikuvaid kehasid, kes ei kuulunud kumbagi äärmusse. Turvaline film, mis ei salvanud kurjade naljadega, ei teinud kellelegi haiget ja oli üldse lihtsalt armas. Kellele seda vaja on? Kas sõltumatu režissöör peaks olema turvaline?\n\nVõrdlusmomendina tulid mulle meelde kohe Rasmus Merivoo \"Buratino\" ning Andrew Bondi lühifilm \"Legend vägevast seebist\". See on mingisugune arusaamatu segu päkapikudiskost, kiirnuudlitest ja ossikultuurist - halbade kultuurifenomenide koosmõju, mis kulmineerub teostega, mis ajavad pigem naerma enda koomilisuses ja halenaljakuses. Eesti filmikunstis aga ikkagi aeg-ajalt selliseid teoseid sünnib, \"Ameerika suvi\" on neist järgmine. Kinosaalist välja astudes oleme unustanud, kuidas film lõppes, mis sealt täpselt toimus ning mida Rain Rannu kokkuvõttes ikkagi teha tahtis.\n\nMulle meeldib, et meie kinokunst on mitmekülgne ja sellele kasvab aina juurde erinevaid nurki, kuid katset nimega \"Ameerika suvi\" võib siiski pidada ebaõnnestunuks. Jah, teil oli enda raha ja te ei küsinud seda juurde. Väga tublid olite. Jah, teil ei olnud tiimis professionaale, samuti võib pai teha. See ei ole aga vabandus, vaatajana ma ei pea sellele mõtlema. Muusika puhul ju ei sõltu väärtus sellest, kas sa oled haritud, kas sul on hea kitarr või kas keegi andis sinu plaadi avaldamiseks raha. Miks filmide puhul peab see looma mingisuguse taustsüsteemi?\n\nKiita saab aga ka. Muusikavalik oli tõesti äge - põnev oli pidevalt oodata uusi pärle Eesti muusikaajaloost. Kuulda saab nii tolmust souli kui ka 90ndate trummi-bassi. Uue heliloomingu asemel oli värskendav kuulda klassikuid.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Uus film kinolevis\n\"Ameerika suvi\"\nRežissöör: Rain Rannu\nOsades: Helena Pruuli, Einar Kuusk, Kristo Viiding, Jarmo Murumaa jpt.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe uudis läbi ning loo sellele fantaasiarikas ja pikk lause, mis võiks uudist tutvustada.\n\n## Pealkiri:\n\nItaalia kaitsja: pakkumine Inglismaalt meelitas, kuid Juventus on mu kodu\n\n## Põhitekst:\n\nBonucci sõnas, et jutud Inglismaast olid tõepoolest ahvatlevad: \"Kui ütleksin, et ei oleks olnud Inglismaalt tulnud pakkumise üle, ning treeneri osas, kes mind tahtis, meelitatud, siis ma valetaksin. Pakkumine Inglismaalt oli tõepoolest ahvatlev, kuid Juventus on mu kodu ning mu unistus on võita siin.\"\n\nPeamiselt viitas keskkaitsja jutt Manchester City ning Chelsea poolt üles näidatud aktiivsele huvile, kuid võib oletada, et itaallast võis kõige rohkem sügelema panna just Londoni klubi pakkumine kuna sealse klubi peatreeneriks on endine Itaalia koondise ning Juventuse peatreener Antonio Conte, kirjutab Soccernet.ee.\n\nSamuti tunnistas 29-aastane kaitsesammas, et käimasoleval hooajal on Juve üks nendest klubidest, kellel lasub surve turniiril triumfeerida: \"Meie kohus on jõuda Meistrite liiga finaali, kuid peame sellesse suhtuma kui elavasse unistusse, et teatud vaimsed surved oma peast välja saada.\"\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Torino Juventuse jalgpallimeeskonna kaitse tugitala Leonardo Bonucci rääkis, et tugev huvi Inglise kõrgliigast oli küll meelitav, kuid mitte piisavalt.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe hoolikalt uudise pealkiri ja sisu ning kirjuta artiklile pikk sissejuhatav lause, kasutades oma kujutlusvõimet.\n\n## Pealkiri:\n\nUus näitus manipuleerib Kumu galerii ruumikäsitlusega\n\n## Põhitekst:\n\nNäitusel esinevaid kunstnikke ühendab keskendumine ruumile ja selle kogemisele ning käsitlusvõimalustele. Esmakordselt Kumu kaasaegse kunsti galerii ruume reaalselt dekonstrueeriv näitus toob vaatajani kolme erineva meediumiga töötava kunstniku uusima loomingu.\n\nRuum võib siin ühtaegu tähendada nii konkreetset arhitektuurset keskkonda kui ka hoomamatut, enamasti tähelepanu keskmest välja jäävat nn mittekohta. Ruum võib end vaataja ees lahti rullida ka ajalist telge pildi ja laia geograafilise haardega; fiktsiooni ja tegelikkusena. Viidates ühtaegu nii arhiivile ja arhitektuurile, osutab näitus ka oma toimumiskohale – Kumu kunstimuuseumile, selle institutsionaalsele profiilile, tegevusmehhanismidele ja ruumiloogikale.\n\nNeeme Külm, Krista Mölder ja Taavi Talve on peamiselt Tallinnas tegutsevad ja erinevates meediumites töötavad kunstnikud.\n\nNeeme Külm (1974) on installatsioonikunstnik, kelle loomingut iseloomustavad kohaspetsiifilised ja ruumi manipuleerivad teosed. Ka käesolevale näitusele loodud tööd tõukuvad siinsest ruumilisest keskkonnast – kasutades hoone võimalusi ja piiranguid, töötab Külm välja uue näitusesaalis liikumise loogika ja viisi selle keskkonnaga suhtlemiseks.\n\nKrista Mölder (1972) on kaamerapõhiselt, peamiselt fotomeediumis töötav kunstnik. Tema tundlik ja detailne käsitlus toob kadreeringu kaudu esile pildina jäädvustatud keskkonna tunnetusliku ja poeetilise külje. Näitusel on eksponeeritud nii valik Möldri varasematest töödest kui ka uus looming, mis on algmaterjalina üles võetud Kumus. Jäädvustades külastajale tavapäraselt ligipääsmatuid muuseumiruume, otsib kunstnik neis üldisemaid, olemuslikke tähendusi.\n\nTaavi Talve (1970) on olnud tegev meediakriitilises kunstnikerühmituses Johnson ja Johnson ning rakendanud oma soololoomingus arhiivset ja viitelist ainest varemgi. Siinse näituse jaoks valminud film ja sellest lähtuv installatiivne teos baseerub Talve uurimistöö käigus leitud materjalil. Luues filmi, kus segunevad fiktiivne ja faktipõhine, räägib Talve loo New Yorgi kunstiväljal tegutsenud Eesti juurtega tantsijannast, osutades selle fragmentidest moodustuva narratiiviga ka laiemale kultuurikontekstile ja -ruumile.\n\nNäituse kuraator on Kati Ilves ning kujundaja Neeme Külm. Graafilised disainerid aga Mikk Heinsoo ja Kaarel Nõmmik (Stuudio Stuudio).\n\nNeeme Külm. Betooni valatud lehm. 2005–2006. Eesti Kunstimuuseum.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Alates 17. septembrist on Kumu kunstimuuseumi kaasaegse kunsti galeriis avatud uus ruumieksperimentidele ja nende kogemisviisidele avatud näitus \"Arhiivi ja arhitektuuri vahel. Neeme Külm, Krista Mölder, Taavi Talve\".",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe uudis läbi ja pane oma kujutlusvõime tööle, et välja mõelda üks korralik sissejuhatav lause sellele loole.\n\n## Pealkiri:\n\n19. Tartu Rattamaratonil ootab ees vihane Eesti-Läti maavõistlus\n\n## Põhitekst:\n\n„Üldiselt olen tugevam, kui eelmisel aastal. Hetkevorm tundub olevat viisakas, millegi üle kurta eriti ei ole,“ rääkis eelmise aasta Tartu Rattamaratoni võitja Peeter Tarvis, kes sõitis nädal tagasi toimunud 1. Tartu Teate Rattamaratoni ülekaalukalt võitnud KoMo meeskonnas esimest vahetust.\n\n„Kõige ohtlikumaks konkurendiks pean üle-eelmise aasta võitjat Andzs Flaksist, kes hiljuti saavutas Tour of Alberta profituuril eraldistardi etapil tugeva teise koha. See viitab tema heale vormile,“ kommenteeris Tarvis konkurentide nimekirja.\n\n„Ka teised lätlased, nimeliselt Blums ja Petersons, vajavad tähelepanu ning lõpu peale ei tasu nendega mingil juhul asja jätta. Eestlastest tuleb igal maastikurattaüritusel karta Caspar Austat ning samuti on Erki Pütsep Tartu Rattamaratonil alati eluvormis. Ei tasu alahinnata ka üllatajaid. Näiteks on täiesti reaalne võiduvõimalus Karl-Arnold Vendelinil,“ lisas Tarvis.\n\nLätlaste ilmselt nimekaim mees ongi tänavu Andzs Flaksis. 2014. aastal võitis ta 17. Tartu Rattamaratoni ning oli koos meeskonnakaaslase Andris Smirnovsiga kõikidest teistest üle.\n\n„Minu füüsiline vorm on päris hea, aga ma pole tegelikult kaks aastat maastikul üldse võistelnud. Seega on väga raske öelda, kui hea ma tegelikult pühapäeval olen,“ polnud lätlane päris kindel, mis ülehomme saama hakkab.\n\n„Taktikaliselt tuleb Tartu Rattamaratoni väga targalt sõita. Tuleb õigel ajal õigetele meestele sappa võtta. Sõit on pikk ja algul ei ole mõtet liigselt energiat raisata,“ lisas Flaksis.\n\nTarvis leiab aga, et päris õiget taktikat võiduks polegi. „Tartu Rattamaratonil on alati juhusel ning õnnel suurem osakaal, kui enamikel teistel maastikurattamaratonidel. Õiget taktikat ei ole, võita võib kohe esimesse äraminekusse kuuluv sõitja. Õige äraminek võib minna distantsi keskel. Samuti võib asi jääda grupifiniši peale. Seega on tegu üsna ennustamatu võidusõiduga,“ ütles Tarvis.\n\nNaiste arvestuses on seis tõenäoliselt sama – etteennustamatu, kuid asi lõhnab Eesti-Läti lahingule. Ka Janelle Uibokand, kes 2014. aastal võidutses Tartu Rattamaratonil vaatamata sellele, et pidi terve distantsi võitlema tõsiste valudega, kuna sõitis katkise rangluuga, tõi peamiste konkurentidena välja lätlased.\n\n„Käesolev aasta ei ole läinud küll päris plaanipäraselt, aga vormi hindan rahuldavaks. Eks lõplikult selgub tõde alles rajal,“ ütles Uibokand. Tugevatest lätlannadest võib ennekõike välja tuua Lelde Ardava, kes võidutses Tartu Rattamaratonil 2012. aastal.\n\nTartu Rattamaraton on tõesti distantsilt küll üks pikimaid maratone Eestis, kuid raja läbimise kiirus ja raskus sõltub paljuski sellest, kuidas ilmataat on rada kujundanud. On aastaid, kui oled kõrvuni mudane, samas viimastel aastatel on domineerinud kuivad, kiired sõidud. Ma ei ütleks, et Tartu Rattamaratoni võiduks oleks mingit kindlat retsepti. Tuleb olla heas vormis, teha oma sõitu ja anda endast parim,“ lisas lõpetuseks Uibokand.\n\n19. Tartu Rattamaraton saab stardi pühapäeval, 18. septembril kell 10.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Maailma suuruselt kolmas maastikurattamaraton Tartu Rattamaraton näeb sel pühapäeval tõenäoliselt vihast Eesti-Läti maavõistlust. Heas vormis on nii Eesti hetke maastikurattasõitude valitseja Peeter Tarvis kui ka üle-eelmise aasta võitja lätlane Andzs Flaksis.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe uudis läbi ja pane oma kujutlusvõime tööle, et välja mõelda üks korralik sissejuhatav lause sellele loole.\n\n## Pealkiri:\n\nCalvin Harris tõi avalikkuseni värske singli \"My Way\"\n\n## Põhitekst:\n\n\"See oli õige aeg. Mulle meeldib laulda omaenda lugudes iga kahe või kolme aasta tagant. Ma arvasin, et see on natuke ootamatu,\" põhjendas Harris, miks ta otsustas ise laulda, vahendas E Online.\n\nHarrise viimane singel kandis pealkirja \"This Is What You Came For\", kus laulab Rihanna ning mille kaasautoriks on Taylor Swift. Lugu püsib siiani Billboardi tabeli seitsmendal kohal, 19 nädalat pärast selle avalikustamist.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Šoti DJ ja produtsent Calvin Harris avaldas uue singli \"My Way\", millel kõlab Harrise enda vokaal.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe artikli pealkiri ja sisu, seejärel loo pikk ja põnev lause, mis võiks olla artikli sissejuhatus.\n\n## Pealkiri:\n\nArvustus. Narkarid jõule ei pea\n\n## Põhitekst:\n\nHAPKOMAH on pseudonüüm, mis kuulub ühele anonüümseks jääda soovivale fentanüülisõltlasele. Selle nime alt ilmus nihilist.fm-is omajagu sissevaateid sõltuvusest moonutatud hämarasse ellu. See on omamoodi nooruslikult hingeliste konfliktide, samas ka tehniliste detailide maailm, kus mobiiltelefonid, autosõidud ja kemikaalide käsitlemine mängivad olulist rolli.\n\nRaamat täidab oma pealkirjas „Kuidas minust sai HAPKOMAH” antud lubaduse. Teos räägib, kuidas ühest eeldatavasti tavalisest Tallinna noorest saab narkomaan. Selline pealkiri viitab aga märkamatult veel ühele teisele asjaolule, mis võib olla isegi olulisem. HAPKOMAH on kirjanikunimi ning juba üks esimestest lugudest avab sündmustekäigu, mis anonüümseks jääda sooviva narkomaani raamatu lõpuks avaldamiseni viib. Küsimus pole mitte ainult kavalas pseudonüümis, vaid tundub ka, et autori identiteedil on kaks läbipõimunud külge: hädine narkomaan, kes püüab oma närusest elust parimat võtta, ja tähelepanelik kõrvaltvaatleja, kes tumeda sarkasmiga muigab kõigi ja kõige, aga eriti iseenda üle.\n\nSelle omapärase duaalse identiteedi kaudu antakse lugejale aimu ka millestki, mis pole päriselt kirjanduslik, kuna madaldab „kunst kunsti pärast” olemist. Lugeja pannakse kohati lausa uskuma, et raamatul, mida ta käes hoiab, pole mingit pistmist kirjandusega ja autor, nagu pseudonüümgi viitab, pole kirjanik. See on teose üks suurimaid tugevusi. Eriti ajastul, mil kirjandus on sulgunud kirjandusest kirjutamise ringi ega suuda sealt enam välja murda. Autor pole küll surnud, kuid sellegipoolest üpris kahetsusväärses seisukorras.\n\nHAPKOMAHi lugude šokiväärtusest on juba omajagu räägitud. Need annavad sissevaate maailma, mis eksisteerib paralleelselt meie omaga, kuid toimib fundamentaalselt teistmoodi. Kogu „siinpoolset maailma” kujutatakse klišeena, lihtsustatult, andes tunnistust, et harilikku elu vaadatakse teoses rohkem kõrvalt, kui ise läbi elatakse. Sealpool aga usutakse narkojeesust ja isegi rahal on teistsugune tähendus, võrreldes nende inimestega, kes raha arvete maksmiseks või lõunamaareisiks kasutavad.\n\nOlen sotsioloogiaõpingute jooksul korduvalt fentanüülitemaatikaga kokku puutunud. Seda nii statistika kui ka sotsiaaltöötajate näol, kes nukra ohkega nendivad, et kui inimesel endal tahet ei ole, siis ei ole võimalik ka kellegi elus midagi muuta. Seega olin valmistunud kõige hullemaks. Raske öelda põhjust, kuid esmalt avaldas mulle muljet hoopis eeldatavasti šokeerima pidanud inimkogemuste nüansseeritus, siirus. Aga võib-olla on jubeduste eiramine lihtsalt tänapäevast meediat jälgiva inimese loomulik oskus.\n\nKonfliktseimaks osaks jääb selge vastandumine formaalsest ennetustööst tulenevatele arusaamadele, mistõttu teos mõjub ka omamoodi kommentaarina üldlevinud seisukohtadele ja seda isegi mitte niivõrd narkootikumidele, kuivõrd nende kasutamise ennetusele. Kõige selgemalt esineb see neljaosalises loos „Kuidas minust sai fentanüülisõltlane”, kus tuleb välja tõsiasi, et minategelase orkilendamine polnud põhjustatud sellest, et ennetustöö ja sotsiaalpedagoogid poleks temani nooruses jõudnud. Kes teab, ehk seepärast ongi HAPKOMAH nüüd ise ennetustööd tegemas?\n\nEnnetusest rääkides oleme me kõik ilmselt kokku puutunud „voodoo-keemiaga”, mis deklareerib, et narkootikumide tarvitamine on piir, mida isegi korra ületades ei ole inimene enam kunagi tema ise. Irooniline on, et kuigi teoses astutakse näiteks kanepi puhul samasuguse hirmutamisretoorika vastu üles, teeb fentanüülile autor suures osas erandi, kuna tal ei jää muud üle kui tunnistada selle kõikehõlmavat mõju enda elu üle. Ühes kohas siiski mainitakse võimalust, et viga ei pruugi olla tegelikult fentanüülis:\n\nMulle meenub, kui fenanüüli proovisid mõned minu tuttavad ja sõbrad, kellel oli elus kõik korras ja kellel mingit depressiooni ega ärevust ei esinenud. Neil ei tekkinud sellest ainest minuga isegi ligilähedasi emotsioone, mõni isegi ütles selle kohta, et see on „täielik pask”. Nad suutsid sellest üle olla ja selle unustada. (lk 37).\n\nSiiski ei tasu arvata, et teose keskne probleem seisneks selles, kuidas narkootikumidesse suhtuda. Kirjeldades sõltlaste tegelikku elu, näidatakse narkootikume selgelt negatiivses valguses. Probleem, mille mõistmise poole lugejat suunatakse, seisneb selles, et suurem osa noortest saab mingil hetkel teada, et narkootikumid ei tee peale esimest tarvitamist sinust saatana hüpiknukku. Tegelik piir tervisliku eluviisi ja sõltuvuse vahel ei jookse mööda proovimise ja mitteproovimise vahele tõmmatud eraldusjoont. Kuhu aga peaks selle eraldusjoone tõmbama, kui ollakse juba proovinute hulgas? Kuigi autor rõhutab adekvaatsete arusaamade olulisust, siis ei paista ta uskuvat, et kõigest teadmise või informeerimise peale saaks lootma jääda:\n\nTagantjärele mõtlen, et kuidas ma sain nii loll olla. Ma olin ju lugenud opiaatide kohta ja teadsin täpselt millega see 99% juhtudest lõppeb, kuid nagu ikka, olime kindlad, et just meie oleme selle 1% hulgas, kes suudavad proovida ja unustada. (lk 34).\n\nLeian, et piiri tõmbamises väljendubki sõltuvusprobleemide erakordne keerukus, mida lihtsalt-ära-proovi-jutt oma parimate kavatsuste juures tunnistamast keeldub. Kuna sõltlasel on aine näol juba vastus kõikidele oma emotsionaalsetele muredele, ilmneb probleem kui selline eelkõige välismaailmaga suhtlemisel. Ja kui ühiskond keeldub sõltlastest, mis tahes kaalutlustel, siis haihtuvad viimased kõigi tajuväljast. Võimalik, et seepärast narkoennetuse hirmutamisstrateegiad polegi seni toiminud, kuna allakäigul, sõltuvusel ja muudel eesti keeli „tagajärgedel” puudub meie reaalsuses oma koht – HAPKOMAH aga üritab seda ruumi (taas)luua. Teos moraalse seisukohavõtuna toetubki asjaolule, et ühiskonnas, kus narkomaane „ei eksisteeri”, ei saa narkootikumide tarvitamisel olla ka negatiivseid tagajärgi.\n\nMis puudutab suhtumist narkootikumidesse, siis fakt, et narkootikumide tarbimine on eelkõige positiivne kogemus, pole teoses varjatud. See ongi ju lõppkokkuvõttes nende tarbimise põhjus. Sõltuvus ja allakäik selle ümber on kõigest kõrvalnähe, mitte ühegi aine keemiline omadus. Teose mõjuvus tuleneb sellest, et narkootikumide tarvitamise olemuslikule positiivsusele jäädakse truuks ükspuha missugustes tingimustes. Üks jälgimatest lugudest, mis avab sõltuvusega kaasas käivat prostitutsiooni ja pisivarguste maailma, lõppeb õnneliku fentanüülisüstiga, millele järgneb loo peategelase hinnang: Täna oli hea päev (lk 84). See mõjub nii sarkastiliselt kui ka siiralt, pannes lugeja mõistma, et sõltuvuses inimese jaoks ongi doos ainus hea ja halva päeva mõõdupuu.\n\nHAPKOMAH näitab, et isegi äärmustesse kaldunud narkarite puhul ei hakka narkootikumid kuidagi kohutavamalt mõjuma, ainult inimene ise muutub. Nõnda võib see lugeja vabastada halvast usust narkootikumidesse ja viia avastuseni, et see häbiväärse saladuse aura, mis narkoteema ümber hõljub, ei varja tegelikult mitte keemilisi ühendeid, vaid inimesi. Iga kord, kui keegi ütleb, et narkootikumid on halvad, peaks ta hoopis täheldama, et mõned inimesed on halvad. See oluline nihe mõtteviisis laseb meil ka mõista, et halvale teele sattumist ei võimalda vältida narkootikumide hukkamõist, vaid laiem iseenda mõistmine.\n\nOn selge, et teose rõhuasetus erineb senisest ametlikust ennetustööst, mis suures osas üritab noori õigele teele petta. Autori suhe riiklikult sponsitud arusaamadega tundub isiklik. Püüdes mõista enda olukorda riigi kontekstis, kaldub autor intuitiivselt seisukohale, et levitatud arusaamad ei sõdi mitte narkootikumide või nende tekitatud kahju, vaid narkomaanide vastu. Võib küsida, kas need pole mitte üks ja sama? Suhtumine narkomaanidesse ongi see, mis tekitab olulise strateegilise erinevuse, kas üritatakse vabastada ühiskonda narkomaanidest või narkootikumide tehtud kahjust. Esimesega oleme päris hästi toime tulnud, sest nagu HAPKOMAH isegi nendib:\n\n[---] kui seda ühtainsat blogiposti oli paari päevaga loetud ligi 10 000 korda, sai meile selgeks, et avalikkusel pole mitte vähimatki aimu, mis siin Eestis tegelikult toimub. (lk 17).\n\nPelgalt kirjapandu eluläheduse ülistamine võib muutuda silmakirjalikuks, sest miks on vaja raamatut, mis ei erine elust? Vastuseks on poliitika. Raamatut saadab teatav romantiseeritud hõng, mis kannab endas vähemusgrupi võitlust elust võõrdunud ja tuimade poliitikute vastu. Palju reaktsioone teosele on stiilis „Vaat nüüd neile alles näidati, kuidas asjad Eestis päriselt on!”.\n\nTegelikult ei ole muutunud midagi, sest kuni aastani 2018 on narkopoliitika võrdlemisi fikseeritud ja olulist pööret praegustesse plaanidesse oodata ei ole. Kui asjad peaksid hakkama kuskilt otsast hargnema, siis poliitilises kliimas, kus teistsuguste vastu kõnelemine on omaette nišš, saab sõltlastest rääkimine olema üks „lõbus ja kaasahaarav meediasündmus”.\n\nNõnda vastuolulise teema avalikku debatti jõudmise suhtes tahaksin kõigile poliitikahuvilistele meelde tuletada, et poliitika tähtsaim aspekt pole mitte võitlus võimu pärast, vaid küsimus, milliste objektide ja kategooriatega see manipuleerib. Ennetamisest rääkimine on turvaline, kuna ennetamine kaitseb potentsiaalseid ohvreid. Poliitikas pole midagi õilsamat kui stalinliku sihikindlusega rumala noorsoo õiges vaimus kasvatamine. Adekvaatseks narkopoliitikaks tuleb aga astuda kolm suurt sammu edasi: 1) defineerida sõltlasi eelkõige nende seisundi, mitte nende süü või rahvuse kaudu; 2) rakendada ka avalikus diskussioonis arusaama, et sõltuvus ei koosne ainult narkootikumide tarbimisest – see võimaldaks tõstatada teisigi olulisi küsimusi sõltlaste konditsiooni mõtestamisel ja probleemi leevendamisel; 3) lõpetada narkoturu ja selle klientuuri eetilis-psühholoogilistel alustel hindamine ja asendada mõistmisega, et tegemist on ratsionaal-majandusliku süsteemiga.\n\nSeniks aga lugegem, mis meie ümber toimub ja meenutagem, et „Roomas tee nagu roomlased” ei ole põhimõte, mida tasuks alati järgida.\n\nIlmunud Värske Rõhu 47. numbris.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "„Kuidas minust sai HAPKOMAH ja lisaks kõik lood nihilist.fm-ist”\nZA/UM, 2016",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe artikli pealkirja ja sisu. Kasuta oma loomingulisi võimeid, et koostada detailne ja põhjalik ühelauseline sissejuhatus sellele uudisele.\n\n## Pealkiri:\n\nKaks nädalat avamiseni: Eesti Rahva Muuseumis on kibekiired päevad\n\n## Põhitekst:\n\n\"Mida lähemale avamispäev tuleb, seda vähem on aega. Anname endast kõik, et see mis on kavandatud saaks õigeaegselt valmis,\" rääkis ERM-i kommunikatsioonijuht Kaarel Tarand reedel ERR-ile.\n\nPraegu käib erinevate tehnoloogiliste võimaluste seadistamine, mis jätkub nagu kogu ERM-i arendamine ka pärast avamist. Tarand tõi näiteks, et kui avamispäeval ja lähiajal on võimalus näitusealal külastajal valida kiipkaart, millega saab ekraanidel ja installatsioonidel, kas eesti, inglise, vene, soome keeles infot, siis tulevikus on plaan keelevalikut laiendada.\n\n\"See pole niisama lihtne tõlketöö, teksid on terminoloogilised. Vaatame, mis keelte vastu nõudlus on ja kavandame koostööd saatkondadega,\" rääkis Tarand. Ta lisas, et tehnoloogilist poolt saab pidevalt täiendada ja arendada, samamoodi ootab ees muuseumi väliala väljaehitamine. Samuti saab valmis võimalus osta pileteid interneti kaudu.\n\n\"1. okoober on alles start, mitte finiš. Võib öelda, et muuseum ei saa kunagi valmis, hakkame alles tegutsema ja pingutama, et kõik oleks elus ja toimiks,\" tähendas Tarand. \"Hakkavad toimuma erinevad üritused, mis peavad saama läbi viidud laitmatult ja ladusalt, muuseum areneb ja suureneb pidevalt.\"\n\nTarand möönis, et aega jääb alati napiks ja alati on olemas risk, et mõni tehniline lahendus võib otsustaval hetkel alt vedada, kuid ta oli siiski optimistlik. \"Testimise ja harjutamise periood jäi lühikeseks. Ideaalis oleks olnud näiteks hea, kui giidid saaks paar nädalat gruppide peal enne avamist harjutada,\" nentis Tarand.\n\nOmaette lugu on köögitehnika hankega, kuid Tarandi sõnul peaks järgmise nädala alguses sellega nii kaugele jõudma, et avamispäeval saab ikkagi inimesi toitlustama hakata ja tehnika rentijaga lepingud korda.\n\nERM-i avamispidu peetakse 29. septembril ja Tarandi sõnul on sinna kutsutud laias laastus 2000 inimest, kes kõik on ERM-i ehitamisega seotud või muul viisil suurprojekti elluviimisele kaasa aidanud. Avamispeol on kohal president Toomas Hendrik Ilves, programmis on Gerda Kordemetsa ja Ivar Põllu seitsmeosaline näidend ning peost teeb otseülekande Eesti Televisioon.\n\nTarand märkis, et välismeedia huvi on olnud üsna suur, eelkõige naaberriikide poolt, kuid ERM-i valmimise vastu seoses arhitektuursete lahendustega on ilmutanud Prantsusmaa ja Jaapani press.\n\nAlates 1. oktoobrist on Eesti Rahva Muuseum Tartus Raadil avatud teisipäevast pühapäevani hommikul kella kümnest. \"Eesti püsinäitusel kulub minimaalselt 3 tundi ja soomeugri püsinäitusel minimaalselt 1 tund ala kiirläbimiseks, kuid soovitame planeerida ühel külastuskorral näituste osaline külastamine, mis võimaldaks süvenemist teemadesse ning näitustel pakutavate võimaluste paremat ärakasutamist. ERM ei kao lähisajandeil kuskile ning ootab taaskülastusi,\" seisab ERM-i kodulehel.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Eesti Rahva Muuseumis (ERM) on praegu kiired päevad, sest avamiseni on jäänud kaks nädalat, kuid ettevalmistustöödega ollakse graafikus ja külastajate vastuvõtmiseks valmis.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe uudis läbi ja pane oma kujutlusvõime tööle, et välja mõelda üks korralik sissejuhatav lause sellele loole.\n\n## Pealkiri:\n\nLeedu NBA staar pole senise koduklubiga endiselt veel kokkuleppele jõudnud\n\n## Põhitekst:\n\nMotiejunas soovib ise jätkata Houston Rocketsis, kuid klubi on teinud talle pakkumise, millega leedulane nõus ei ole. Väidetavalt on Rockets pakkunud Motiejunasele ühe hooaja eest 3,4 miljonit dollarit.\n\n\"Nad pole meile veel tõsiseltvõetavat pakkumist teinud,\" sõnas leedulase agent BJ Armstrong ESPN-ile. \"Meie jaoks tuleb tõehetk 1. oktoobril. Teeme siis oma lõpliku otsuse.\"\n\nNBA klubid alustavad treeninglaagritega juba 24. septembril, kuid 1. oktoobril lõppeb Rocketsi poolt praeguseks lauale pandud lepingu tähtaeg ning klubi peab selleks ajaks otsustama, kas pakub leedulasele paremat tehingut või loobub tema teenetest.\n\nEelmisel hooajal oli Motiejunas hädas raskete vigastustega ning sai kirja vaid 37 kohtumist, kogudes keskmiselt 6,2 punkti ja 2,9 lauapalli.\n\nEelmise hooaja vahetustehingute tähtajal vahetas Rockets leedulase Detroit Pistonsisse, kuid Pistons otsustas pärast arstlikku läbivaatust Motiejunase seljavigastustele viidates tehingust loobuda.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Kui enamus NBA vabaagente on endale uueks hooajaks uue mängupaiga leidnud, siis Leedu uue generatsiooni üks staare Donatas Motiejunas on endiselt veel lepinguta.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe hoolikalt uudise pealkiri ja sisu ning kirjuta artiklile pikk sissejuhatav lause, kasutades oma kujutlusvõimet.\n\n## Pealkiri:\n\nSoome kaalub 2019. aasta parlamendi- ja eurovalimiste ühendamist\n\n## Põhitekst:\n\nSel juhul korraldataks valimised mais või juunis europarlamendi valimiste ajal.\n\nEsialgse plaani järgi pidid Soome parlamendi valimised olema 2019. aasta aprilli keskel. Kui valimised ühendatakse, tuleb parlamendil kavandatust kauem koos istuda.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Soome erakondade sekretärid otsustasid välja selgitada, kas on võimalik ühendada 2019. aastaks kavandatud eduskunna ja Euroopa Parlamendi valimised.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Tutvu artikli sisuga ja loo sellele pika lausega sissejuhatus, mis köidab lugeja tähelepanu.\n\n## Pealkiri:\n\nPakistani mošeeplahvatuses hukkus vähemalt 16 inimest\n\n## Põhitekst:\n\nTerrorist karjus \"Allahu akbar\" ja lasi end rahvast täis mošees õhku, vahendas Reuters.\n\nKohalik ametnik Naveed Akbar kinnitas plahvatuse toimumist Pakistani föderaalselt administreeritavatel hõimualadel (FATA) Mohmandi regioonis.\n\nPakistani piiri ääres mägistel ja raskesti ligipääsetavadel aladel on juba pikemat aega leidnud varjupaika nii al-Qaida, Talibani kui teiste islamirühmituste liikmed.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Pakistani loodeosas Payee Khani külas hukkus reedese palvuse ajal enesetaputerroristi korraldatud plahvatuses vähemalt 16 inimest ja üle 20 sai haavata.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe artikli pealkirja ja sisu. Kasuta oma loomingulisi võimeid, et koostada detailne ja põhjalik ühelauseline sissejuhatus sellele uudisele.\n\n## Pealkiri:\n\nKanter, Kupper ja Tammert võistlevad pühapäeval Sillamäel\n\n## Põhitekst:\n\nSillamäel toimuval jõuproovil on kavas meeste kettaheide ja kuulitõuge. Kettaheites on kohal absoluutne Eesti paremik - Pekingi olümpiavõitja Gerd Kanter, Rio olümpia neljas ja Eesti käesoleva hooaja edetabelijuht Martin Kupper ning Ateena olümpiapronks vanameister Aleksander Tammert juunior. Tammert lubas isa mälestuseks kaasa teha ka kuulitõukes, kus on esikohapretendendiks valitsev Eesti meister Kristo Galeta.\n\nTänavu täitub 50 aastat Aleksander Tammert seeniori võidust kuulitõukes Euroopa mängudel, mis olid Euroopa juunioride meistrivõistluste eelkäijateks. Nimetatud saavutus on ka üheks Sillamäe võistluse ajendiks.\n\nAleksander Tammert seenior oli ka esimene Eesti 18 meetri ületaja kuulitõukes, viiekordne Eesti meister ning Mehhiko olümpiahooajal 1968 tuli ta Nõukogude Liidu meistrivõistlustel hõbemedalile. Tema isiklik rekord kuulitõukes 19.41 on Eesti kõigi aegade edetabeli seitsmes tulemus ning siiani arvestatav tulemus.\n\nVõistlused Sillamäe staadionil algavad pühapäeval, kell 14.00.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Pühapäeval, 18. septembril võistlevad Sillamäe staadionil Eesti parimad kuulitõukajad ja kettaheitjad legendaarse kergejõustiklase ja treeneri Aleksander Tammert seeniori mälestuseks.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Süvene uudise pealkirja ja sisu ning kirjuta sellele loole sisukas ja informatiivne sissejuhatus, mille pikkus on üks lause.\n\n## Pealkiri:\n\nUSA nõuab Deutsche Bankilt 14 miljardit dollarit\n\n## Põhitekst:\n\nDeutsche Bank kinnitas, et sellise summaga nad kindlasti nõus pole ning kokkulepet ei allkirjasta, vahendas BBC.\n\nTõenäoliselt seisavad nüüd ees kuid kestvad läbirääkimised. Panga teatel on nad veendunud, et kokkulepe õnnestub saavutada tunduvalt madalama summa osas.\n\nHüpoteegiväärtpaberite müügil oli oluline osa 2008. aasta finantskriisi kujunemisel. USA-s on sellega seoses uurimise all olnud mitu panka. Finantsasutused müüsid väidetavalt investoritele võlakirju, mille tagatiseks olid riskantsed ja mitte kõige parema maksevõimega inimestele antud laenud.\n\nVõlakirju investoritele pakkudes jäeti riskid nende kanda, kuid samas ei andnud pangad investorite piisavalt infot. Sisuliselt anti probleemsetele laenudele viisakam \"pakend\".\n\nDeutsche Banki ähvardav kahjutasu on üks suuremaid majanduskriisi järgselt määratud karistustest ning välispankadele määratud karistustest suurim.\n\nÜle-eelmisel aastal tahtsid USA võimud saada Citigroupilt 12 miljardit dollarit, kuid lõppkokkuvõttes maksis pank seitse miljardit. 2013. aastal pidi JP Morgan Chase maksma 13 miljardit dollarit ning Bank of America maksis 16,7 miljardit.\n\nDeutsche Bankil ei ole viimasel ajal läinud hästi. Teises kvartalis vähenes ettevõtte käive 20% ning kasum 67%. Juulis põrus pank USA Föderaalreservi stressitestis.\n\nPanga aktsiad kukkusid täna 7%.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "USA finantsjärelevalve nõuab Saksamaa pangalt Deutsche Bank 14 miljardit dollarit kahjutasu, et lõpetada vaidlus hüpoteegiväärtpaberite eksitava müügi eest.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe uudis läbi ning loo sellele fantaasiarikas ja pikk lause, mis võiks uudist tutvustada.\n\n## Pealkiri:\n\nArvustus. Vaadates läbi metsasihi\n\n## Põhitekst:\n\nKuna raamatut ei kiputa hindama mitte ainult kaane, vaid ka tema kogukuse järgi, ütlen esiotsa hoiatuseks: „Siht/koht” on ilmne lõks. Silvia Urgase saleda kogu puhul on asi kiirvaimutoidust kaugel. Tuleb tunnistada, et tükk aega pole ma üht kogu lugenud ja uuristanud nii kaua nagu Urgase tarka väikest taskuraamatut. Raamat meenutab veidi Napoleoni: see on väike, väga kihiline ja üks igavesti laia haardega tegija.\n\n„Siht/kohta” lugedes tekib üsna kindel mulje, et Silvia Urgase tekstid toimuvad siin ja praegu. Suuresti on see nii ehk seetõttu, et maailm, mille Silvia Urgas silme ette manab, tundub esmapilgul väga käegakatsutav ja tajutav. Võib vist isegi öelda, et kohati naturalistlik-groteskne. Muu hulgas selgub kogu lugedes, et inimene kannab endaga kaasas kuni kaks ja pool kilo baktereid, et süda pole muud kui koonusekujuline lihaseline õõneselund, millel on vistseraalne leste, perikard ning kõiksugu muud roppused (lk 8). See on maailm, kus ei pruugiks iseenesest olla isegi mainimisväärne, et ühel naisel õnnestub leida purgisupist kummikinnas (lk 22). Kogule lisab maisust asjaolu, et Silvia Urgase luules näib vaieldamatult domineerivat raskusjõud: jalgu me maast lahti ei saa // [---] lapsed veerevad aknast / põntsti trepimademele (lk 16) ja lüüriline mina võib nihutada hammastega paigast rekka (lk 18).\n\nSiin-ja-praegu-tundele aitab kaasa ka tugev meteoroloogiline foon, mida Urgas tekstides paista laseb. Kogul tundub olevat kindel ja konkreetne kliima, mis koos staatikaga aitab luua just nagu üht ja ainsat tegevus- ning tihti ka tegevusetuspaika. Meenub Viivi Luik oma reljeefses aastaaegsuses, aastaringi rütmitunnetuses. Elu suriseb raamatu kaante vahel nii umbes oktoobrist aprillini, just nagu 80ndate paneelikate radikad – seejuures võib oletada, et samuti jumala armust (lk 36). Koit Toome naeratus muidugi kinnitab, et sellest saab meie suvi (lk 6) ja luuletuses „viimasel eesti krooni suvel” (lk 23–24) ta hetkeks saabubki. Ometi vaatavad vale poolkera ja aastaaeg (lk 5) kõikjalt vastu, isegi kui neid otsesõnu ei mainita. No tunnistagu heaga üles see õnnelik ketser, kellele need read ei kõla kas või veidigi tuttavalt: igal sügisel muutuvad laused / aina raskemaks / ühel hetkel sajab isegi tere / kaela kivina (lk 15). Kaamos ei ole siiski üdini negatiivne, vaid pakub harjumuspära ja turvatunnet, põhjendust jõuetusele ja paigalseisule. Ehk on kevad oma ärkamises-tärkamises hullemgi. vihkan seda kevadist / elus olemise tunnet, selgitab Urgas, tahaks veel mõned nädalad / peituda külmade seinte vahel / ja end vabandada väliste teguritega (lk 19).\n\nPole kahtlust, et „Siht/koha” keskpunkt on Tartu. Tartu oma kõrtside, Annelinna, ülikooli ja mõlgutustega paistab siit-sealt ka otsesõnu, kuid tema kohalolu on tuntav veel paljudes tekstides. Urgase luule parimad omadused säravad kõige kirkamalt Tartu-tekstis „anne”, austusavalduses Annelinnale (lk 14). Samas pole minu arvates maailmas olemas kuigi palju tartulikumaid olukordi, kui see, kus suitsuruumis küsib mingi tüüp / kelle iq on raudselt kõrgem kui kartulil / minu arvamust bojaariseisuse arenemise / algusetappide kohta (lk 8). Heas mõttes võimalik ainult Tartus. Ausalt.\n\nMured, mis varjutavad taevast Silvia Urgase kogu kohal, on äratuntavalt meie aja mured. Nii leiame „Siht/koha” kaante vahelt tabava teksti (küll lühemal kujul kui Värskes Rõhus [1]), mis räägib viimasel ajal levivast kummalisest kimbatusest, kuidas mõista, liiati selgitada-põhjendada, midagi nii loomulikku ja iseenesestmõistetavat nagu füüsikareeglid – või armastus: „ kuidas ma oma lastele seletan / et kui kaks meest hoiavad käest kinni / kandub soojus ühelt kehalt teisele / kuni saabub soojuslik tasakaal / ja nad saavad teineteisele otsa vaadata / täpselt sama temperatuuriga silmadega? ” (lk 34). Eks ole platsis ka igiablas idanaaber oma lõpmatu gaasiga. Kaalutakse isegi gaasisõltuvuse ja sõja eest metsa kolimist, kus on tõeline keskküte, kui talvel hoiab sooja põdranahk (lk 37). Muide, elu matkib tõepoolest kunsti: just pärast Urgase kogu lugemist pakuti siinkirjutajale küsimuse peale, kas hotellitoas ka küte on, entusiastlikult kolme lisatekki. Tõsilugu.\n\nKindel on ka see, et me räägime ühest kindlast põlvkonnast, mida „mina” esindab. Ta on 90ndate ühehitiime, kelle tegid vanemad tolle aja reeglite järgi. Ühtaegu muhedalt ja kurblikult mõjuvad sugestiivsed read: ja mul pole enam raha / et osta endaga sama vana viskit / mu aastakäik on päris kallis hinnas // mõelda et veel sajandi alguses / võinuksin seda endale lubada (lk 6). See põlvkond on juba 18 aastat sellel planeedil kõndinud ja kätte võidelnud õiguse / oma maksa ja kopsusid tasalülitada (lk 8).\n\nAga oot, kuigi jutt on küll silmanähtavalt NENDEST üheksakümnendatest, meie üheksakümnendatest, ei jäta autor südametult viitamata, et need pole siiski ainsad: aga 90ndad saavad alati läbi / ning juba mitmes sajand järjest / alustab oma teekonda nullist (lk 6). Silvia Urgase luuletuses pole üks inimene kunagi lihtsalt üks inimene (vt kas või minus elab seitse miljardit inimest, lk 19) ega 90ndad lihtsalt 90ndad. Autor kirjeldab nende kordumatust ja korduvust, avab neis peituvat tähenduspotentsiaali ja seaduspära. Aeg ja ruum on raamatus seega hoopis teistsugused, kui esiotsa paistab – avaramad, venivamad. Samas ei näita Urgas aja ja ruumi avarust mingil pompoossel ega heurekalikul moel, vaid rahumeelselt nentides, jättes maigu, et nii lihtsalt ongi. Ta ei karda tšehhovlikku „väikest”, argist ja isiklikku, mis ühel või teisel moel ongi ainus tõeliselt veenev tee üldiseni. Igas köögis on prügikast kohe päris kindlasti kraanikausi all (lk 9).\n\nMuu hulgas avardab tekste ajaliselt tugev nostalgiatunnetus. Ilmsed näited on siin „viimasel eesti krooni suvel” ja „90” (lk 6–7). Viimane on tõesti justkui ühe põlvkonna kibemagus hümn: aga ma käisin sinuga kultuurimaja katusel / ja kuulasin pärast kassetilt / eda-ines ettit (lk 7). Kassetipõlvkond missugune. Siiski ei tasu lasta end ilmselgest nostalgiast eksitada. Nimelt looritab see Urgase luules sageli ka praegust hetke, andes sellele hoopis teistsuguse ilme ja mõõtme. Nii nagu Annelinn on täiuslik ainult pilvepiirilt vaadatuna (lk 14), paistab praegune argihetk igavikuline ja särav kujutletuna eemalt, mõnest muust ajahetkest, mil praegune on möödunud ja kuhu autor end ja lugejat järjepidevalt asetab. Ei tahaks küll Viivi Luike ülemäära ekspluateerida, aga no teate küll, see on see hilissuvine tunne: ja seda suve / ei tule enam, / ei tule enam / seda suve. [2] Niisuguse ajanihke tekitamine kukub Silvia Urgasel imetabaselt välja. Lugejal lastakse vaadata praegust hetke nelja miljardi aasta kauguse tuleviku valguses, mil Andromeeda udukogu ja Linnutee põrkavad kokku (lk 18). Veidi teistsuguse tajunihke tekitavad read: kõik tähed / mida me kasutame / on juba ammu surnud // [---] me peame kõiki oma vestlusi / kustunud taevakehade / pikaldases valguses (lk 21). Nostalgilistena mõjuvad ka näiteks kui ärkad üles / sest olen jäänud / sinu kõrval nooreks (lk 25) või maheirooniline palun armasta mind / kuni internet tagasi tuleb / enne kui me telekapuldi / patjade vahelt üles leiame (lk 31).\n\nNagu meile võib oma tillukese eluaja tõttu tunduda, et maailmas on ainult ühed 90ndad, kipub kergesti nihkesse minema ka ruumitunnetus. Sõna otseses mõttes näitab koha imehästi kätte hiilgava ülesehitusega luuletus „väga pika proloogiga haiku euroopast” (lk 32–33): tsiit-tsiit-tsiit-tsiit-tsiit / tuleb südantmurdev lugu / mis laiub üle kogu kodukontinendi ja hõivab selle pea tervenisti. Siia-sinna mahub vaid üksik haiku: niisiis euroopa: / maailmajagu rahvast / kuulmas vaid ennast. Kohe tekib silme ette kristallselge pilt tillukesest nurkasurutud trotslikust haikust keset suurt kontinenti ja end oh-kui-tähtsaks-pidavat eepilist lugu. Siin avaldub sisu ja vormi sümbioos haruldaselt hästi. Õigemini on see üks niisugustest tekstidest, kus luuletuse vorm peegeldab sisu nii hästi, et need justkui oleksidki üks ja sama. Sarnaselt mõjub lühike luuletus luuletusest, mis lõppes iseenda alguses (lk 30). Sisu ja vormi vastastikuse abistamise leping ilmutab end ka väiksemas mastaabis, nagu näiteks ridades täiskuu on nüüdseks paistnud / juba terve kuu / justkui ei teakski / et sõnakordused pole hea toon (lk 15).\n\nUrgase ruum pürgib visalt globaalse või kosmilise poole. Sageli käivad tekstidest läbi „maailm” või „maakera”: ja vahelduseks tundub / teisel pool maakera / päriselt kaugel (lk 31), sest maakera ei koti / ümmargused numbrid (lk 40). Muhevärskena mõjub kurblik visand vaesest autori suhtes ükskõiksest argiuniversumist, kes peseb õhtul iseenda lõputuid hambaid ja näeb unes vanaema matuseid (lk 12–13).\n\nSilvia Urgas laob intensiivseid kujutluspilte üksteise otsa pealtnäha mängleva kergusega, luuletused kerkivadki justkui elavatena silme ette. Võtkem näiteks imeilus maakera kaalub pühapäevahommikul sama palju / kui kaheksa kikivarvul seisvat hüääni männimetsas / ja meie ei sega neid ega nemad meid (lk 5). Tekstidest kumab läbi hiilgav kujutlus- ja empaatiavõime. Tundub, et just see ongi salaaine, mis hoiab luulekogu koos ja teeb sellest terviku. Kohati raskepärased ja krüptilised kujundidki ei mõju kohatult, kuna nendes on ühe selgelt kujutletud tervikpildi või -maailma osana elu ja olemisõigust – Urgas oskab manada elu ja hetke paberile kogu selle värvinguis, ühtviisi võluvais ning tüütuis. Võtkem kas või sealsamas olev desoksüribonukleiinhappe moodi päev (lk 5): tõepoolest suhteliselt raskepärane kujund, aga seejuures mõjus – ja ilmselt seda enam, et ta on paigutatud ühte teksti kõrvuti oma muinasjutulis-unistavate vendadega. Seesuguse laia haardega kujutlusvõimeta poleks kogul tugevat, tihket ja tahket siin-ja-praegu-olemise vundamenti. Selleta poleks võimalik luua ka avarust, suurust ja kergust. Seda kosmilist mõõdet, mida autor ühtlasi oskuslikult tolle vundamendi toel ja kiuste ehitab.\n\nRaamatu võtabki õnnestunult kokku üks selle võtmetekste, eepilise maiguga „veebruar // mbv // genua” (lk 41–43), mis on sama ilus ja värske nagu kevad ise. Tekstile on proloogiks eelneva luuletuse „näpunäiteid kirjanduskriitikule” lõpp, mis ütleb (ja näitab isegi must valgel), et kogu meie aeg on niivõrd lühike ja kitsikuseni kokkusurutud (lk 40). „veebruaris …” avaneb see mõte teises valguses: terve pikk aeg oma võimaluste ja kogemustega võib vahel lihtsalt olla kontsentreeritud ühte tähendusrikkasse hetke, taandatav mõnele olulisele minutile või päevale, olles nõnda kaasaskantav. Esimese lumesaju tähendus on Urgase luuletuse taustal äkitselt palju avaram: esimene lumesadu ja sadu enne teda / kes võinuks olla / esimene lumi / kuid jäi viimaseks vihmaks. Ka nihkub aeg paigast ridades tumeroheline august mille lõhnast teab / et suvi pakib kohvreid (lk 41), mis manavad isegi varakevadel kurku sügise saabumise paratamatuse klombi, mis keset kõige kuumematki augustikuud kipub võimust võtma. Muidugi ei saa lüüriline mina jätta oma sõpru vaadates mõtlemata, kes neist lõpetab kooliprogrammides või ajalooannaalides. Ja loomulikult ei saa jätta tõmbamata paralleeli tollega, kes saatis ühel varakevadel teele oma semu Kolumbuse ja togis tagasiteel veel talvetolmuseid kive. Kogu tekst on nii ilus, et selle metastamine on lausa patt – vabandage – ja väärib ilma naljata, et kõik eesti keele oskajad seda loeksid.\n\nSilvia Urgas näeb ja näitab, et kõige „suure ja tähtsa” varjus on alati pisemad, märkamatumad hetked, olukorrad ja inimesed. Et vanal heal Kolu-Chrisil oli Genua varakevades üks sõber, kelle hing jäi kinni, kui keegi teda üle tüki aja jälle armastas (lk 43). Et kordumatus on ülehinnatud ning hoopis korduv ja argine on imeline. Et meie paigad ja hetked (ning ehk meiegi) on palju suuremad ning võib-olla surematumad, kui enamasti tundub – nii suured, et neisse võivad mahtuda ära terve maailm ja aeg. „Siht/koha” lugemine on, nagu vaataksid ühtäkki läbi metsasihi ja mõistaksid veidi paremini, kus ja kes sa omadega oled.\n\n[1] Silvia Urgas. „Sõda”. – Värske Rõhk 40/2014, lk 1–2.\n\n[2] Viivi Luik. „Hilissuvine”. – Pilvede püha. Tallinn: Eesti Raamat, 1965, lk 38.\n\nIlmunud Värske Rõhu 47. numbris.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Silvia Urgas\n„Siht/koht”\nElusamus, 2015",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Vaata läbi uudise pealkiri ja tekst ning loo loov sissejuhatav lause, mis haakub artikli sisuga.\n\n## Pealkiri:\n\nEesti püüab koos teiste Euroopa riikidega vabakaubanduskõnelusi päästa\n\n## Põhitekst:\n\nKuna maad on võtmas mure, et läbirääkimised nurjuvad, kannustavad riigid ELi kaubandusvolinikku Cecilia Malmströmi keskenduma kõnelustes Washingtoniga ülejäänud küsimustele, vahendas Financial Times.\n\nEttepaneku on allkirjastanud Rootsi, Soome, Hispaania, Itaalia ja Suurbritannia, Portugal, Iirimaa, Tšehhi, Läti, Taani, Leedu ja ka Eesti, samas kui Saksamaa ja Prantsusmaa pole seda teinud.\n\nSaksa ja Prantsuse valitsuse ministrid on seadnud kõneluste jätkumise kahtluse alla. Saksamaa kantsler Angela Merkel toetab läbirääkimisi, kuid Prantsusmaa president Francois Hollande ei pea lähiajal leppeni jõudmist tõenäoliseks.\n\n12 ministrit kinnitasid, et ootavad läbirääkimiste jätku Washingtoniga ning on veendunud, et Euroopa eesmärgid USAga vabakaubandusleppe sõlmimisel on teostatavad. \"Seetõttu kinnitame oma pühendumust ja tuge komisjonile läbirääkimistel,\" seisis avalduses.\n\nEuroopa kõrged esindajad on tunnistanud, et tõenäoliselt ei suudeta leppeni jõuda enne seda, kui USA president Barack Obama tuleva aasta jaanuaris ametist lahkub. Selle tähtaja on läbirääkijad Brüsselis ja Washingtonis paika pannud.\n\nNädala alguses seadis USA poolne läbirääkija Mike Froman kahtluse alla, kas Euroopa Komisjon on valmis tegema leppeni jõudmiseks vajalikke raskeid otsuseid. Brüsselis reageeriti sellele kriitiliselt ja leiti, et kompromissivalmidust oodatakse USAlt.\n\nEile kohtusid Froman ja Malmström Brüsselis. \"Meil oli meeldiv kohtumine, kus vaatasime üle tehtud tähtsamad edusammud ja arutasime järgmisi astmeid edasiliikumiseks,\" teatasid nad seejärel.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Hulk Euroopa Liidu riike, nende seas ka Eesti, teeb viimaseid ponnistusi, et USA ja Euroopa Liidu vabakaubandusleppe (TTIP) kõnelusi päästa, sest läbimurdelootus on kadumas.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Tutvu artikli sisuga ja loo sellele pika lausega sissejuhatus, mis köidab lugeja tähelepanu.\n\n## Pealkiri:\n\nMärt Israel taandus tippspordist ja alustas uut karjääri\n\n## Põhitekst:\n\nTiitlivõistluste tulemuste põhjal oli Israeli säravaim aasta 2011, kui ta võitis Hiinas toimunud universiaadil kulla ja sekkus MM-il medaliheitlusse, saades Lõuna-Koreas neljanda koha, kirjutab Õhtuleht.\n\nSamal kevadel oli Karksi-Nuiast pärit kergejõustiklane püstitanud siiani kehtiva isikliku rekordi 66.98, mis andis maailma hooaja edetabelis 12. koha.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Viie suve tagusel MM-il neljandaks tulnud kettaheitja Märt Israel tegi enne 33. sünnipäeva tippspordiga lõpparve ja käib usinalt tööl. \"Mul ei jäänud midagi kripeldama,“ ütles ta oma karjääri kokku võttes.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Pärast artikli pealkirja ja põhiteksti lugemist kasuta oma loovust, et koostada sisutihe ja pikk sissejuhatav lause.\n\n## Pealkiri:\n\nLady Gaga avaldab aasta lõpus albumi \"Joanne\"\n\n## Põhitekst:\n\n30-aastane staar teatas, et tema uus album on valmimisjärgus ning sellele antakse viimane lihv vaid loetud tundide joksul. \"Me tahame olla kindlad ja kuulame tähelepanelikult, et iga osa oleks paigas täpselt nii nagu me mõtlesime,\" lausus Gaga Huffington Posti vahendusel.\n\nAlbumil teevad Gagaga koostööd Mark Ronson, Florence Welch ja Hillary Lindsey.\n\nMöödunud nädalal said fännid esimese pildi \"Joanne'ist\", kui Gaga avaldas albumi esimese singli pealkirjaga \"Perfect Illusion\".\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Lady Gaga avaldab 21. oktoobril viienda stuudioalbumi \"Joanne\".",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe artikli pealkiri ja sisu, seejärel loo pikk ja põnev lause, mis võiks olla artikli sissejuhatus.\n\n## Pealkiri:\n\nHollande: Prantsusmaa ei saa EL-i kaitse küsimuses üksi olla\n\n## Põhitekst:\n\n\"Prantsusmaa on Euroopa kaitses esirinnas, kuid ei saa ega taha olla üksinda,\" lausus Hollande Bratislavas täna toimuva mitteametliku Euroopa Ülemkogu istungi eel, kus on arutatakse julgeolekut, välispiiri kaitset ja majandust.\n\nHollandi sõnul tuli tema Bratislavasse peamiselt julgeolekust rääkima.\n\nPärast Suurbritannia lahkumist EL-i suurimaks sõjaliseks jõuks tõusev Prantsusmaa on leidnud liitlase Saksamaas ning ühiselt püütakse läbi suruda aktiivsema kaitsepoliitika ideed, et taastada usaldus, mille on kõikuma löönud terrorirünnakud, rändekriis ja üleilmastumine.\n\nHollande ütles, et tahab teha partneritega koostööd Euroopa kaitse tugevdamiseks koos USA ja NATO-ga. Samas on Euroopa valmis seisma vajaduse korral oma kahel jalal, ütles ta, viidates tõenäoliselt USA vabariiklaste presidendikandidaadi Donald Trumpi sõnadele, et kriisi tekkides peaks NATO juhtriik USA mõtlema esmalt oma huvidele ja alles siis kohustustele liitlaste ees.\n\n\"Teadku kõik, et kui Ühendriigid otsustavad tagasi tõmbuda, peab Euroopa olema valmis end ise kaitsma,\" rõhutas Hollande.\n\nEuroopa Komisjoni president Jean-Claude Juncker tegi sel nädalal ettepaneku luua EL-i kaitsestaap, kuid kaitsekoostöö tihendamise küsimuses puudub ühenduses üksmeel.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Prantsusmaa on Euroopa kaitsekoostöö vallas esirinnas, kuid ei suuda kõike üksi ära teha, lausus president Francois Hollande reedel.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Tutvu artikli sisuga ja loo sellele pika lausega sissejuhatus, mis köidab lugeja tähelepanu.\n\n## Pealkiri:\n\nTartu spordihoone on välja müüdud, müüki saabus väike hulk lisapileteid\n\n## Põhitekst:\n\nKui mõelda, et viimasel kodumängul Tallinnas Saku Suurhallis (Eesti-Portugal) oli kohal umbes 4700 pealtvaatajat, Tartus aga on istekohti maksimaalselt 1600 ning lisada siia mängu kaal, siis on ilmne, et paljud huvilised peavad jääma ukse taha.\n\nKorraldajad Eesti Korvpaliliit leidis hea koostööpartneri Tartu Ülikool toel võimaluse lisakohtade loomiseks. „Oleme pingutanud, et vähegi saaks publikut veel ära mahutada,“ sõnas EKL-i turundusjuht Raigo Häelme. „Need 130 kohta tulid hetk tagasi müüki vabasektorisse ning istekohta ei taga. Usun, et homme võib saalis olla 2000 pealtvaatajat ja see on ka ülemine piir.“\n\n„Saal tuleb väga täis (on ju ka kutsutud külalised – toim.). Sestap kutsun üles kindlasti rahvast aegsasti kohale tulema. Pilgeni täis saal tekitab loodetavasti vennalikku ja innustava õhkkonna. Teisalt ruumi ülearu ei ole, mistõttu loodame sõbralikku ja mõistvat suhtumist üksteise suhtes,“ lisas TÜ ASK turunduskoordinaator Maria Kristiina Prass.\n\nAjaloolisi endeid jagub homseks mõlemale poole. Homme 28 aastat tagasi avati Souli olümpiamängud, kust Tiit Sokk naasis kuldmedaliga. 17. septembril 1939 tungisid aga Nõukogude Liidu väed Poolasse ning täpselt 41 aastat hiljem, 17. septembril 1980 asutati Gdanskis Vladimir Iljitš Lenini nimelises laevatehases Poola vabadusliikumine Solidaarsus. Nii et vähemasti Poolas on tegu tähtsa päevaga.\n\nKohtumine Eesti ja Poola vahel, mis otsustab EM-valikgrupist edasipääsu finaalturniirile, algab TÜ Spordihoones laupäeval 17. septembril kell 20.00.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Laupäevane otsustav EM-kvalifikatsiooniturniiri D-alagrupi kohtumine Eesti ja Poola vahel on välja müüdud, pealt 1500 istekohta on omaniku leidnud. Veel täna kell 12.45 tuli müüki 130 lisapiletit, kohad selleks tribüünil luuakse.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Vaata läbi uudise pealkiri ja tekst ning loo loov sissejuhatav lause, mis haakub artikli sisuga.\n\n## Pealkiri:\n\nEesti töötund kallineb teiste EL-i riikidega võrrdeldes jätkuvalt kiiresti\n\n## Põhitekst:\n\nEestis kallines töötund teises kvartalis 4,8%, samas kui EL-i keskmine oli 1,4%.\n\nKiiremini kui Eestis kallines töötund vaid Rumeenias (12%), Lätis (9,5%), Bulgaarias (7,3%) ja Leedus (6,6%).\n\nSoomes (2%) ning Itaalias ja Luksemburgis aga töötund hoopis odavnes (1,1%).\n\nStatistikaamet avaldas augusti lõpus, et keskmine brutokuupalk kasvas 7,6% 1163 euroni.\n\nEestis on palgad kasvanud kiiresti vaatamata nõrgale majanduskasvule, kuna paljudel ettevõtetel napib sobivaid töötajaid.\n\nSuur palgakasv halvendab seetõttu ettevõtete võimalusi investeerida ning kahjustab ettevõtete konkurentsivõimet välisturgudel.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Euroliidus oli teise kvartali seisuga vaid neli riiki, kus töötund kallines rohkem kui Eestis, selgus EL-i statistikaameti Eurostat ülevaatest.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Vaata läbi uudise pealkiri ja tekst ning loo loov sissejuhatav lause, mis haakub artikli sisuga.\n\n## Pealkiri:\n\nDamaskusest idas puhkesid ägedad relvakokkupõrked\n\n## Põhitekst:\n\n\"Süüria sõjavägi tõkestab relvarühmituste rünnakut, millega üritati siseneda pealinna idaossa Jobari kaudu ... Selle tagajärjel puhkesid ägedad relvakokkupõrked ja raketituli,\" lausus sõjaväe allikas AFP-le.\n\nDamaskuse lähistel tegutseva opositsiooniaktivisti Mazen al-Shami sõnul üritasid hoopis valitsusväed Jobarile tormi joosta, kuid mässulised suutsid rünnaku tõrjuda.\n\nRiigis algas esmaspäeval relvarahu, mis on senini üldjoontes kehtinud. Relvarahu ei hõlma endas äärmusrühmitusi Islamiriik (IS) ja Fateh al-Shami Rinne.\n\nDamaskusest idas asuvat Jobari eeslinna kontrollib Süüria opositsioon ning AFP korrespondendi sõnul oli kuulda raketi- ja suurtükituld. Jobari pärast on lahinguid peetud üle kahe aasta ning sealt on põgenenud pea kogu selle sõja-eelne elanikkond.\n\nRelvakokkupõrgetest teatas ka vabaühendus Süüria Inimõiguste Vaatluskeskus, mille andmeil tabas Jobari üle 20 mürsu ja raketi. Kaks mürsku tabasid ka Damaskuses asuvat Bab al-Sharqi linnaosa, kuid keegi viga ei saanud, lisati avalduses.\n\nSüüria riikliku uudisteagentuuri SANA teatel tulistasid mässulised mürskudega ka Jobari kõrval asuvat Qabouni linnajagu, kus sai haavata kolm inimest. Süüria Inimõiguste Vaatluskeskuse sõnul on relvakokkupõrked koondunud Jobari.\n\nAgentuuri sõnul rikuvad kõnealused mürsurünnakud kehtivat relvarahulepet.\n\nVabaühenduse juhi Rami Abdel Rahmani sõnul tegutsevad Jobaris nii islamistlik rühmitus Faylaq al-Sham kui ka Al-Qaedaga varasemalt seotud Fateh al-Shami Rinne. Mazen al-Shami ütles seevastu, et IS-i ja Al-Qaedaga seotud võitlejad eeslinnas ei tegutse.\n\nUSA ja Venemaa vahendatud relvarahu alusel kehtib relvarahu kogu Süürias, välja arvatud aladel, kus tegutsevad pühasõdalased. Vaatlejate sõnul on lepet eriti raske rakendada piirkondades, kus Fateh al-Sham on sõlminud kohalike mässulistega liite.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Süüria pealinnast Damaskusest idas asuvas eeslinnas puhkesid reedel ägedad lahingud ning on kuulda raketi- ja suurtükituld, teatasid meedia, aktivistid ja allikad sõjaväest.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Süvene uudise pealkirja ja sisu ning kirjuta sellele loole sisukas ja informatiivne sissejuhatus, mille pikkus on üks lause.\n\n## Pealkiri:\n\nLennusadamas esitletakse tuleval nädalal rekordilist Lego laeva\n\n## Põhitekst:\n\nMaailma suurimat legodest laeva saab Tallinnas näha vaid ühel päeval ning seda tutvustavad lennusadama lipuväljakul Eesti meremuuseumi direktor Urmas Dresen ja DFDSi turundusjuht Merje Vari.\n\nLaeva esitletakse Tallinnas teisipäeval, 20. septembril kell 12.00. Laeva saab uudistada sama päeva hommikul \"Terevisiooni\" esimeses pooltunnis.\n\nMaailma suurim legolaev valmis laevaettevõtte DFDS 150. juubeli puhul ning selle ehitamise projekti oli kaasatud ligi 7000 DFDSi töötajat, sh ka Eestist. Mängulaeva ehitamiseks kulus 1 015 000 legoklotsi, selle pikkuseks on 12,035 meetrit, kõrguseks on 2,72 meetrit ja laiuseks 1,67 meetrit. Legolaev pole mitte ainult suur, vaid ka üllatavalt detailne ja tõetruu.\n\nDFDS on Põhjamaade suurim meretranspordi- ja logistikaettevõte, mis opereerib 55 laevaga 25 liinil nii Lääne- kui ka Põhjamerel.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Järgmisel nädalal esitletakse Tallinnas lennusadama lipuväljakul maailma suurimat Lego laeva, mis püstitas selle aasta augustis ka Guinnessi rekordi.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe uudis läbi ja pane oma kujutlusvõime tööle, et välja mõelda üks korralik sissejuhatav lause sellele loole.\n\n## Pealkiri:\n\nMoskva CSKA jätkas hooajaks ettevalmistust võiduga Ateenas\n\n## Põhitekst:\n\nVenemaa superklubi resultatiivseimaks kerkis 18 punkti visanud Miloš Teodosic, James Augustine ja Nando De Colo lisasid kumbki 14 silma. AEK kasuks tõi Dušan Sakota 20 punkti ning Edin Atic ja Dimitrios Mavroeidis lisasid kumbki 12 silma.\n\nTeine Venemaa tippklubi Moskva Himki kaotas Prantsusmaal toimuval turniiril Strasbourg'ile 54:65. Võitjate poolel tõi Pape Sy 16 punkti, jeremy Leloup lisas 13 ning Erik Murphy 12 silma. Himki kasuks tõi Nobel Boungou-Colo 18 punkti.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Valitsev korvpalli Euroliiga meister Moskva CSKA jätkas hooajaeelseid kontrollmänge võidukalt, kui Kreekas alistati sealne Ateena AEK 90:84.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Tutvu uudise pealkirja ja põhisisuga. Kasuta neid fakte, et luua pikk ja sisutihe lause, mis toimib loo sissejuhatusena.\n\n## Pealkiri:\n\nŠveitsis vaieldakse immigrantidele kodakondsuse andmise üle\n\n## Põhitekst:\n\nErinevalt paljudest teistest riikidest ei anna Šveits seal sündinud mittekodanike lastele automaatselt kodakondsust, kuid võimaldab neil saada teatud tingimustel kodakondsuse naturalisatsiooni teel, vahendas The Local.\n\nKui lapse vanemad ega vanavanemad ei ole šveitslased, võivadki nad Šveitsis kolmanda põlvena ilma kodakondsuseta elada. Praegu saavad kantonid ise immigrantidele naturaliseerimise kohta reeglid kehtestada, valitsus tahab aga seadust muuta, nii et kodakondsust oleks lihtsam saada.\n\nParlamendi alamkojas välja töötatud muudatuste kohaselt saaksid sellised immigrantide järeltulijad kodakondsuse lihtsustatud korras, kui nad on sündinud Šveitsis, neil on alaline elamisluba ja nad on vähemalt viis aastat riigis koolis käinud. Lisaks peab teatud tingimustele vastama ka vähemalt üks taotleja vanematest.\n\nSenat ja alamkoda ei ole aga jõudnud kokkuleppele mõnedes nüanssides, näiteks soovib osa poliitikuid, et lihtsam naturalisatsioon peaks puudutama ainult kuni 25-aastaseid isikuid.\n\nHoolimata vaidlustest on nii alam- kui ülemkoda seda meelt, et automaatselt ei peaks Šveitsi kodakondsust kolmanda põlve immigrantidele andma.\n\nKui poliitikud kokkuleppele jõuavad, peab seaduse jõustumiseks sellele referendumil heakskiidu andma ka rahvas.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Šveitsi parlamendis käib vaidlus selle üle, kas kolmanda põlvkonna immigrandid peaksid kergemini kodakondsuse saama, seni pole aga suudetud kokkuleppele jõuda.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Vaata läbi uudise pealkiri ja tekst ning loo loov sissejuhatav lause, mis haakub artikli sisuga.\n\n## Pealkiri:\n\n113 kontrollitud väikepoest vaid üks ei rikkunud reegleid\n\n## Põhitekst:\n\nSuvekuudel, eriti pühade ja suurürituste ajal kasvab väikeste maapoodide koormus. Inspektsioon kontrollis töötajate töökoormust perioodil, kui kaupa ning kliente on tavapärasest märksa rohkem.\n\nInspektorid kontrollisid kauba paigutust ning nende teisaldamist, liikumisteede korrasolu, mõõtsid töökoha temperatuuri ning jälgisid töötajate teadlikkust ohututest töövõtetest.\n\n\"Müüjate töövahetused on pikad, nad peavad pikalt seisma ja liikuma. Lisaks tuleb tihti ka kaupa tõsta. Sellises ametis on ergonoomilised jalanõud hädavajalikud, sest kaitsevad inimese jalgu ja selga. Paraku on vaid vähesed tööandjad sellised jalanõud oma töötajatele andnud,\" ütles tööinspektsiooni peadirektor Maret Maripuu.\n\n\"Tööandjad peavad senisest oluliselt rohkem töötajaid juhendama, kuidas töötada tervist säästvalt ja ohutult. Töötajad tuleb suunata tervisekontrolli ning tutvustada tuleb õigeid töövõtteid.\"\n\nÜle pooltel juhtudel polnud tööandja andnud töötajale vajalikke tööjalanõusid.\n\nPaljudes kauplustes oli probleeme liikumisteedega, kuhu ladustati kaubakaste. Sage probleem oli ka põrandate olukord, kus põrandad olid ebatasased, auklikud, konarlikud, teel vedelesid lahtised juhtmed või olid põrandaplaadid lahti.\n\nVeerandil juhtudel ei olnud tööandja juhendanud, kuidas raskusi käsitsi tervist säästvalt teisaldada. Samuti polnud ligi pooltel juhtudel töötajaid saadetud tervisekontrolli.\n\nTööinspektorid andsid kontrolli käigus kokku 230 suulist soovitust.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Tööinspektsioon kontrollis suvel 113 väikepoodi üle Eesti ning tuvastas kokku 571 rikkumist, seejuures ei rikkunud reegleid vaid üks kontrollitud kauplustest.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe artikli pealkirja ja sisu. Kasuta oma loomingulisi võimeid, et koostada detailne ja põhjalik ühelauseline sissejuhatus sellele uudisele.\n\n## Pealkiri:\n\nKoos Ilvesega lahkub ametist kaheksa nõunikku\n\n## Põhitekst:\n\nAmetisse on nimetatud president Ilvese volituste lõppemiseni nõunik-abi Piret Arukaevu, nõunik-erasekretär Maimu Sibrits, julgeolekunõunik Merle Maigre, sisenõunik Heli Suvi, avalike suhete nõunik Toomas Sildam, kultuurinõunik Jaan Tootsen ja presidendi vabakonna nõunik Madle Lippus.\n\nUus president saab Kadriorgu võtta oma meeskonna, kuid kandidaadidest pole keegi veel nimeliselt oma võimalikke nõunike nimeliselt maininud.\n\nPresidendi kantselei on 60 töökohta, lisaks turvamehed, ihukaitsjad ja käsindusohvitserid. Eesti Ekspress on toonud võrdluseks, et Soome presidendi kantselei on 51 töökohta.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Koos president Toomas Hendrik Ilvese ametiaja lõppemisega tuleb Kadriorust lahkuda ka kaheksal tema nõunikul.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Tutvu artikli sisuga ja loo sellele pika lausega sissejuhatus, mis köidab lugeja tähelepanu.\n\n## Pealkiri:\n\nGraafikud: täielikult kasutas kuluhüvitise esimesel poolaastal ära Tanel Talve\n\n## Põhitekst:\n\nRiigikogu Sotsiaaldemokraatliku Erakonna (SDE) fraktsiooni liige Talve kasutas esimesel poolaastal kuluhüvitisi 6193 euro ja 53 sendi eest, mis oli täpselt võimalik ülemmäär. Valdav osa hüvitistest ehk veidi üle 4541 eurot kulus Talvel sõidukulude hüvitamiseks, 776 eurot läks tal sidekuludele, 633 eurot esindus- ja vastuvõtukuludele ning 244 eurot majutuskuludeks.\n\nKuluhüvitiste ülemmäärast 99,8 protsenti ehk 6178 eurot ja 70 senti kasutas ära reformierakondlane Imre Sooäär. Tema kulutustest moodustasid lõviosa ehk 4315 eurot aga lähetuskulud, sõidukulusid oli reformierakondlasel 716 euro eest.\n\nKeskerakondlane Olga Ivanova sai kuluhüvitisi ülemmäärast 99,4 protsenti ehk kokku 6154 euro ja 87 sendi mahus. Ivanoval kulus enim raha esindus- ja vastuvõtukuludeks, kokku 2629 euro eest. Side- ja postikulusid oli keskerakondlasel 1600 euro eest ning sõidukulusid 1400 euro mahus.\n\nÜlemmäärast 99,2 protsenti ehk 6145 eurot ja 84 senti sai kuluhüvitisi Isamaa ja Res Publica Liidu (IRL) saadik Raivo Aeg. Tema kulutustest moodustas valdava osa ehk pea 4630 eurot sidekulud, ent 917 euro eest oli tal ka side- ja postikulusid ning 430 euro eest esindus- ja vastuvõtukulusid.\n\nÜle 99 protsendi hüvitise ülemmäärast kasutas ära ka Reformierakonna fraktsiooni liige Valdo Randpere, kes sai hüvitisi kokku 4401 euro ja 16 sendi eest. Kõige suurem osa ehk 4401 eurot moodustasid sõidukulud, 904 euro mahus hüvitati Randpere side- ja postikulusid ning 489 euro eest lähetuskulusid.\n\nVabaerakonna fraktsiooni liikmetest oli ülekaalukalt suurim kuluhüvitiste kasutaja esimesel poolaastal Artur Talvik, kes kasutas ära 80,4 protsenti talle seadusega võimaldatud kuluhüvitistest. Kui Talvik oli kasutanud ligi 4982 eurot kokku saadikutele eraldatud 6193 eurost ja 53 sendist, siis fraktsiooni suuruselt järgmine kulutuja oli Monika Haukanõmm, kes oli kulutanud 4144 eurot ehk 66,9 protsenti lubatud mahust.\n\nEesti Konservatiivse Rahvaerakonna (EKRE) fraktsiooni liikmetest kasutas esimesel poolaastal kõige enam kuluhüvitisi Uno Kaskpeit, kes kasutas 6194 euro suurusest limiidist ära 5693 eurot ehk 91,9 protsenti.\n\nNominaalselt kõige vähem kasutas kuluhüvitisi Sotsiaaldemokraatliku Erakonna (SDE) fraktsiooni liige Toomas Jürgenstein, kes asus ametisse aga alles juuni keskel, asendades riigikogus taandunud Mihkel Raua. Jürgenstein sai hüvitisi kokku 111 euro ja 80 sendi ulatuses, mis moodustas tema limiidist 21,7 protsenti.\n\nKogu poolaasta ametis olnud parlamendisaadikutest kasutas hüvitisi kõige vähem IRL-i liige ja riigikogu aseesimees Helir-Valdor Seeder, kes kasutas lubatud mahust ära 6,8 protsenti ehk 424 eurot ja 10 senti.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Ainsa riigikogu liikmena kasutas kuluhüvitised esimesel poolaastal sajaprotsendiliselt ära sotsiaaldemokraat Tanel Talve.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe artikli pealkiri ja sisu, seejärel loo pikk ja põnev lause, mis võiks olla artikli sissejuhatus.\n\n## Pealkiri:\n\nVäljasuremisohus varesed kasutavad osavalt tööriistu\n\n## Põhitekst:\n\n''See võib kõlada küll hullumeelselt, aga mul on hea põhjus uskuda, et teie hoolealused kasutavad tööriistu,'' kostis 2012. aastal Hawaii saarel asuva Keauhou linnukaitse keskuse telefoni kõlarist. Toru otsas oli Christian Rutz, maailma teises otsas Šotimaal asuva St. Andrewsi ülikooli bioloog. Järgnenud reaktsioon polnud just see, mida mees ootas. ''Ma sain vastuseks ''Jah. Me oleme seda aeg-ajalt näinud. Kuid me ei arvanud, et see on midagi erilist','' meenutas Rutz ERR Novaatorile antud intervjuus.\n\nSõltuvalt sellest, mida tööriistade kasutamise all täpselt mõeldakse, on aga tegu loomariigis vägagi haruldase nähtusega. Teada on vaid käputäis liike, kes annavad looduses leiduvale materjalile – olgu selleks näiteks oksaraod või kivid – enne selle enda tarbeks kasutusse võtmist vajadusel teise kuju. ''Inimesed on ilmselt selle ebatavalisuse tõttu oodanud, et täiendavate tööriistakasutajate avastamiseks pead lihtsalt õigel ajal õigesse kohta sattuma,'' tõi bioloog välja võimaliku põhjuse, miks ʻalalād siiani tähelepanuta jäid.\n\nTeie brauser ei toeta elementi.\n\nKuula ka Priit Enneti teadusuudist.\n\nHiljuti ajakirjas Nature ilmunud töö näitlikustab, et uute seda tegevate liikide leidmiseks ei pea lootma vaid pimedale õnnele. Enam kui kümme aastat tööriistu kasutavaid Uus-Kaledoonia vareseid uurinud Rutz täheldas mõne aasta eest nende morfoloogilisi eripärasid lahates muu hulgas, et neil on ebatavaliselt sirge nokk ja suured silmad. Bioloogil tekkis mõte, et samade tunnuste alusel saab otsida ka teisi tööriistu kasutavaid linnuliike. Vareslaste seas ringi vaadates jäid talle silma Hawaii varesed.\n\nEnnustuse proovile panemiseks tegi Rutzi töörühm 109st toona elus olnud Hawaii varesest katseid kokku 104ga. Toiduotsingutel võttis lihtsad tööriistad appi 78 protsenti lindudest. ''Täiskasvanutest tegid seda aga praktiliselt kõik – umbes 93 protsenti. Näib, et Hawaii varesed peavad oma tööriistade kasutamise oskust paar aastat lihvima. On huvitav, et see üleminek langeb kokku nende suguküpseks saamisega,'' mõtiskles bioloog.\n\nKuid katsed ei tõestanud piisavalt üheselt, et liigil on tööriistade kasutamiseks selge eelsoodumus. Nii kasvatasid nad paari aasta vältel täielikus isolatsioonis üles veel seitse tibu.\n\n''Nad ei näinud seega kunagi, kuidas täiskasvanud linnud abivahendeid kasutasid. Teadlastena ei julgenud me käitumise tahtmatult esile kutsumiseks isegi pliiatseid käes hoida. Nii pidid nad selle ise spontaanselt oma arengu käigus läbi hammustama. Ja seda nad ka tegid. See on põnev, kuna viitab, et ʻalalād on juba evolutsiooniliselt mingil viisil programmeeritud tööriistu kasutama või on neil selleks teatav eelsoodumus,'' märkis Rutz. Tähelepanekul on potentsiaali anda sisekaemust tööriistade kasutamise evolutsioonilise tagapõhja kohta laiemalt.\n\nLinnuliikide põhjal, kelle seas on tänaseks tööriistade kasutust täheldatud, oletab Rutz, et käitumismustri avaldumine on seotud troopikasaarte eripärade ja isoleeritusega. ''Neil saartel puuduvad tavaliselt rähnid ja neile sarnanevad putuktoidulised linnud ehk nende nišš on täitmata. Vähemalt on meil hetkel kaks, koos Galapagose tüvesirgiga kolm andmepunkti (muigab), mis hüpoteesi toetab, kuigi tegu võib olla ka täieliku kokkusattumusega,'' laiendas bioloog.\n\nSamal ajal näitas fülogeneetiline analüüs, et Uus-Kaledoonia ja Hawaii vareste ühine esivanem lendas maailmas ringi 11 miljoni aasta eest. ''Nad asuvad üksteisest evolutsioonipuus praktiliselt nii kaugel, kui nad üleüldse olla saavad. Nii on küllaltki loomulik eeldada, et tööriistade kasutamise oskus kujunes välja teineteisest sõltumatult ja nende ühine esivanem seda ei teinud,'' sõnas Rutz. Siiski soovitab mees põhjapanevate järelduste tegemisega veel oodata.\n\nKui inimeste edus on tööriistade kasutamine mänginud tõenäoliselt kriitilist rolli, siis ʻalalāte allakäiku võis see omal ajal isegi kiirendada. ''Hawaii ökosüsteemi seisund on kaasnevalt inimeste saabumisega oluliselt halvenenud, toimunud on võõrliikide sissetung, putukate asurkonnad on segi paisatud. Nišši, mida nad tööriistakasutajatena täitsid, sellisena enam lihtsalt ei eksisteeri. Kui oled evolutsiooniliselt kohastunud seda täitma, siis on sul probleem,'' nentis bioloog ja tõi paralleeli rähniga, kes on kaotanud võime puid toksida.\n\nTõehetk Hawaii vareste tuleviku osas saabub selle aasta novembris, kui pärast 20 aastat kestnud jõupingutusi linnud taas vabadusse lastakse. Esialgu saavad linnud otsese näljaga seonduva surmariski alandamiseks lisatoitu. Pikapeale peavad ʻalalād õppima aga taas omapäi hakkama saama ja laiendama selleks näiteks oma toidulauda. ''60 000 naela küsimuseks on seejuures, kas ja kui sageli hakkavad nad selle käigus kasutama tööriistu vabas looduses. Kuid kui nad seda tegema ei hakka, siis on sellel ka väga head põhjused,'' laiendas Rutz.\n\nUus-Kaledoonia vareste puhul on bioloog varem tähele pannud, et tööriistade kasutamise ajal ei pööra linnud ümbritsevale pea üldse tähelepanu ehk oht sel ajal kiskjate ohvriks langeda oleks äärmiselt kõrge. Vareste õnneks on aga kisklusrisk saarel suhteliselt madal.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Linnuaju pole juba ammu solvang. Mõned sulelised ilmutavad aga lausa erilist nupukust. Teadlased on leidnud teise varelaste liigi, kes kasutab loomupäraselt toiduotsingutel tööriistu. Kohastumusele vaatamata on Hawaii varesed ehk ʻalalād tänaseks loodusest kadunud.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe hoolikalt uudise pealkiri ja sisu ning kirjuta artiklile pikk sissejuhatav lause, kasutades oma kujutlusvõimet.\n\n## Pealkiri:\n\nAta Kak esineb Eestis\n\n## Põhitekst:\n\nAta Kaki ainsa albumi \"Obaa Sima\" ilmumisest on küll üle 20 aasta möödas, kuid toona ilmus seda Ghanas vaid 50 eksemplari. Mõned aastad tagasi avastas aga Brian Shimkovitz, plaadifirma Awesome Tapes From Africa juht, et Aafrikas tehakse suurel hulgal räpp- house muusikat ning otsustas seda muusikat otsima hakata. Üheks tema tähelepanuväärsemaks leiuks ongi Ata Kak.\n\nSel aastal hakkas aga Ata Kak esmakordselt ise esinema, mida ta ei olnud juba paarkümmend aastat teinud - ta on vallutanud mitmete Euroopa festivalide lavasid, nende seas näiteks Flow festival Soomes ning Sonar festival Barcelonas. Klubis Hollywood astub Ata Kak üles koos neljaliikmelise bändiga.\n\nKontsert toimub neljapäeval, 27. oktoobril.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "27. oktoobril astub klubis Hollywood üles plaadifirma Awesome Tapes From Africa avastatud Ghana muusik Ata Kak.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Süvene uudise pealkirja ja sisu ning kirjuta sellele loole sisukas ja informatiivne sissejuhatus, mille pikkus on üks lause.\n\n## Pealkiri:\n\nRootsi apellatsioonikohus jättis Assange'i vahistamismääruse jõusse\n\n## Põhitekst:\n\nRootsi prokuratuur soovib vahistada nelja aasta eest Londonis asuvasse Ecuadori saatkonda varjunud Assange'i (45) seoses vägistamisuurimisega, mis on seotud tema külaskäiguga riiki 2010. aastal. Süüdistus aegub 2020. aastal.\n\nSvea apellatsioonikohtu reedel langetatud otsus tähendab, et Assange'i suhtes kehtestatud vahistamismäärus jääb jõusse. Kohtu hinnangul on jätkuvalt võimalik, et süüdistatu võib üritada hoiduda õigusmõistmisest või karistusest.\n\nAssange eitab vägistamissüüdistust ning on vahistamiskäsu kohtus vaidlustanud korduvalt. Praegu pole teada, kas ta kavatseb otsuse Rootsi ülemkohtusse edasi kaevata või mitte.\n\nWikiLeaksi asutaja ei taha minna Rootsi, sest pelgab, et Stockholm annab ta omakorda välja USA-le, kus teda ähvardab kohus 500 000 salajase sõjaväetoimiku lekitamise eest.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Rootsi apellatsioonikohus jättis reedel jõusse WikiLeaksi asutaja Julian Assange'i suhtes väljastatud vahistamismääruse.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe uudis läbi ja pane oma kujutlusvõime tööle, et välja mõelda üks korralik sissejuhatav lause sellele loole.\n\n## Pealkiri:\n\nVenemaa ajakirjanik: Gavrilov võib juba hooaja alguses Sten Soku koha üle võtta\n\n## Põhitekst:\n\n\"Objektiivselt vaadates poleks Gavrilov suutnud sel hooajal CSKA-s piisavalt mänguaega teenida, sest tema ees oleks Nando De Colo, Miloš Teodosic, Aaron Jackson ja Dmitri Kulagin. Seetõttu on tema välja laenamine teisele VTB liigas mängivale klubile arukas otsus,\" kirjutas Kolinov VTB kodulehel.\n\nAjakirjanik toob lähiminevikust välja ka kolm sarnast juhtumit, kus Aleksei Šved, Nikita Kurbanov ning Anton Ponkrašov ei suutnud CSKA-s esialgu pildile pääseda, kuid mängisid ennast laenul olles Euroopa korvpalli tippu.\n\n\"Raske on leida Gavrilovile huvitavamat klubi kui Kalev/Cramo. Meeskonnas pole suuri staare ning neile pole meedia poolt nii suuri eesmärke peale pandud. Samas mängitakse mitut erineva tasemega turniiri,\" arvas Kolinov.\n\n\"Peatreener Alar Varrak usub tavaliselt paljude mängijate kasutamisesse ning leiab võimalused ka noorematele palluritele. Varraku käe all tõusis näiteks Rain Veideman tulevikumehest Eesti koondise põhitegijaks. Kas Aleksander Gavrilov on järgmine selline näide?\" viskas ajakirjanik õhku küsimuse.\n\n\"Gavrilovil on hea võimalus tõusta kohe oma esimesel hooajal profiklubis tõsiseks tegijaks, sest ta on CSKA meeskonnaga hooajaeelse ettevalmistuse kaasa teinud ja läheb Tallinnasse heas füüsilises vormis. Ta mängujuhi oskused on suurepärased ning tal on hea võimalus üle mängida ka Eesti koondise mängujuht Sten Sokk, sest ta on viimasest pikem ja suudab mängu paremini käima tõmmata,\" oli Kolinov oma kaasmaalasest väga heal arvamusel.\n\nArtikli lõpus loodab ajakirjanik juba ka seda, et pärast edukat hooaega Kalev/Cramos hakkab Gavrilov ennast murdma Venemaa koondisesse, kus viimastel hooaegadel on mängujuhtide osakonnas olnud pidevaid probleeme.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "VTB Ühisliiga kodulehele kirjutav Venemaa ajakirjanik Dmitri Kolinov kiitis Moskva CSKA klubi otsust saata tulevikulootuseks peetav mängujuht Aleksander Gavrilov laenule Eesti meisterklubisse BC Kalev/Cramo.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Tutvu artikli sisuga ja loo sellele pika lausega sissejuhatus, mis köidab lugeja tähelepanu.\n\n## Pealkiri:\n\nKersti Sarapuu on huvitatud Keskerakonna volikogu esimehe kohast\n\n## Põhitekst:\n\n\"Mulle on tehtud ettepanekuid Keskerakonna volikogu juhiks kandideerida ning seetõttu ma mõtlesingi, et miks mitte,\" kinnitas Sarapuu ERR-i uudisteportaalile.\n\nSarapuu sõnul sooviks ta teha tööd Keskerakonna esindustega kõigis piirkondades, ka Tallinnast eemal, ning valmistada ette tugevad seisukohad juhuks, kui Keskerakonnal peaks olema võimalus valitsusse pääseda.\n\nKüsimusele, kas Keskerakond peaks korraldama erakorralise kongressi, ei soovinud Sarapuu praegu vastata.\n\nTäna koguneb Keskerakonna volikogu juhatus, mis suure tõenäosusega kinnitab volikogu päevakorra, kus sees on ka volikogu esimehe valimine.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Keskerakonna volikogu asub ilmselt 1. oktoobril juhti valima ning praegu selles ametis oleva Kalev Kallo asemel sooviks volikogu esimeheks saada Kersti Sarapuu.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Tutvu uudise pealkirja ja põhisisuga. Kasuta neid fakte, et luua pikk ja sisutihe lause, mis toimib loo sissejuhatusena.\n\n## Pealkiri:\n\nJõksil 40 toetusallkirja, Helmel 19, Kaljurannal arv teadmata\n\n## Põhitekst:\n\nIsamaa ja Res Publica Liidu (ERL) ja Vabaerakonna toetusega Jõksi kampaaniameeskonna juhi Taavi Linnamäe sõnul on reedese seisuga Jõksil füüsiliselt olemas ligi 40 valijamehe allkirjad, kuid see arv pole lõplik.\n\nERR-i küsimusele, et mitu häält loodab Jõks esimeses valimiskogu voorus koguda, et pääseda teise vooru vastas Linnamäe: \"Sporditerminites rääkides, siis ma arvan, et kvalifikatsiooninorm on kuskil 75-80 hääle juures. Allar pingutab selle nimel, et vähemalt nii paljude valijameeste ja -naiste usaldus pälvida. Usun, et täna on kõik neli kandidaati suhteliselt võrdses positsioonis ning Allaril teise vooru jõuda vägagi reaalne.\"\n\nKonservatiivse Rahvaerakonna (EKRE) riigikogu fraktsiooni esimees Martin Helme ütles ERR-ile, et Mart Helmel on koos 19 valijamehe allkirjad ja vajalikud 21 saadakse kindlasti kokku. \"Ei ole probleeme, tuleb juurde,\" märkis Martin Helme.\n\nHelme prognoosis, et kõik presidendikandidaadid koguvad esimeses voorus suhteliselt võrdse toetuse, kuid palju sõltub sotsiaaldemokraatidest ja umbes 40-50 valijamehest, kelle eelistust on raske ette arvata. \"Kandidaadid on seekord tugevad, häälte saagiks võib esimeses voorus kõigil olla 40-50 või 65 häält, mõnel rohkem, mõnel vähem, ent muidugi nihkub kõik paigast ära, kui sotsidel ja osadel valijameestel on kindel ja ühene eelistus,\" rääkis Martin Helme.\n\nMarina Kaljuranna kampaaniajuht Andreas Kaju oli kidakeelne. Ta ütles ERR-ile, et Kaljuranna toetusallkirjade arvu nad veel ei avalda. \"Lõplik number selgub, kui ülesseadjad esitavad.\"\n\nKa ei soovinud Kaju öelda, kui suure toetuse võiks Kaljurand esimeses voorus saada, öeldes, et see sõltub kandidaatide arvust ehk kas Sotsiaaldemokraatlik Erakond (SDE) seab Eiki Nestori valimiskogus üles või mitte.\n\nReformierakonna presidendikandidaat Siim Kallas ja Keskerakonna kandidaat Mailis Reps pääsesid riigikogust kui kaks enim hääli saanud kandidaati valimiskokku automaatselt.\n\n335-liikmeline valimiskogu koosneb riigikogu liikmetest ning kohaliku omavalitsuse volikogude esindajatest. Hiljemalt laupäevaks peavad omavalitsuste volikogud oma esindajad olema ära valinud ja nimed edastama valimiskomisjonile, kes avaldab valijamehed oma veebilehel.\n\nValimiskogu tuleb kokku 24. septembril.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Valimiskogus üles seatavatet presidendikandidaatidest oli reede keskpäevaks kõige kindlam seis Allar Jõksil, kellel on koos ligi 40 toetusallkirja, Mart Helmel on reaalselt paberil 19 ülesseadja allkirjad. Marina Kaljuranna meeskond ühtegi arvu veel ei nimeta, Eiki Nestori ülesseadmine on jätkuvalt ebaselge.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Süvene uudise pealkirja ja sisu ning kirjuta sellele loole sisukas ja informatiivne sissejuhatus, mille pikkus on üks lause.\n\n## Pealkiri:\n\nIntervjuu Marina Kaljurannaga: maailmavaatelt olen liberaal\n\n## Põhitekst:\n\nKirjeldage palun, mille poolest erineb teie maailmavaade Siim Kallase omast? Aga Mart Helme omast?\n\nMa ei soovi võrrelda oma maailmavaadet Siim Kallase ja Mart Helme omaga. Olen liberaalse maailmavaatega, usun inimeste vabadusse ja võrdsusesse ning võrdsesse kohtlemisse. Ülejäänu saate tuletada minu vastustest.\n\nKas pooldate samasooliste abielu?\n\nMa arvan, et täiskasvanud inimestel peab olema õigus viia ellu oma vaba tahet ja elada koos teise täiskasvanuga, kui nende eesmärk on ühist õnne jagada ja kasvatada. Ükskõik, kuidas seda nimetatakse - lepinguliseks kooseluks, tsiviilpartnerluseks, abieluks või millekski muuks.\n\nKas toetate ühetaolist või astmelist tulumaksu?\n\nEestis on täna astmeline tulumaks maksuvaba miinimumi näol ja kehtima hakkav maksuvabastus madalama sissetulekuga inimestele suurendab töötasu maksustamise astmelisust veelgi - ehk me ju oleme peaaegu igal aastal liikunud sinnapoole, et madalama palgaga inimeste maksukoormus väheneks. Ma leian, et tuleb vähem maksustada töötamist ja pingutamist ning tuleb rohkem maksustada kulutamist, raiskamist, passiivsust.\n\nKas Eesti peaks praegust ülimadalate intresside keskkonda ära kasutama ja laenu võtma? Milline riigivõla tase oleks teie meelest põhjendatud? Kuidas peaks laenuraha kasutama?\n\nMiks peaks keegi laenu võtma lihtsalt selle pärast, et see hetkel on odav? Põhiküsimus on, mida selle rahaga peale hakata. Eesti vabariigi puhul, mis on väike riik, mille pärandamine järgmistele põlvedele peab olema eriti hoolsasti järelevalvatud, oleksin ekstraettevaatlik.\n\nMuidugi ei ole laen kuradist - võlaorjus on seda. Mida liiga suur võlg - kas majapidamiste võlg pankadele või riigi võlg välislaenajatele - võib riigiga teha ja kuidas halvata selle suveräänsuse ning paisata selle täielikult oma võlausaldajate kontrolli alla, oleme viimase kümnendi jooksul näinud väga lähedalt. Oleme ka isegi ju üks sellistest võlausaldajatest. Riigivõla optimaalne tase pole kindlasti minu välja arvutada.\n\nMa arvan, et laenuotsus peab olema väga põhjalikult läbi mõeldud. Ma ei välista laenamist. Piltlikult öeldes: kui selg on vastu seina mis tahes põhjustel, siis tuleb laenata, ma ei arva, et oma inimestel tuleb lasta nälgida. Aga need on ekstreemsed olud. Normaalsetes oludes peaks laen olema mõeldav pikaajaliselt oluliste taristuprojektide jaoks, mille riske Eesti puhul erasektor ei taha või ei suuda arvestada või kanda ning mis samas võiksid olla Eesti jaoks olulised. Ma usun, et riigi ja majanduse edukus sõltub ühendustest. Ilma korralike ühendusteta on meil oht muutuda perifeeriaks. Laenuga või ilma, aga ka mina tahaksin näha rohkem investeeringuid majandussektorite tehnologiseerimisse, parematesse ühendustesse, Eesti kõrghariduse ja teaduse arendamisse ja rahvusvahelistumisse.\n\nKas peaminister Taavi Rõivas näitas umbusaldust avaliku hariduse vastu, pannes oma lapse erakooli?\n\nMa arvan, et Taavi Rõivase perekondlikud otsused oma lapse koolihariduse osas on tema perekonna otsused, mis kindlasti lähtusid lapse parimaist huvidest. Üldiselt mulle meeldib Eesti ühtluskooli põhimõte, ent meeldib ka see, et me tolereerime nende keskel teistsuguseid koole, sealhulgas erakoole. Mina ise olen lõpetanud Tallinna 7. keskkooli ehk tänase Tallinna Inglise Kolledži, selle on lõpetanud ka minu tütar ja minu poeg on lõpetanud Tallinna Reaalkooli. Üldiselt on Eesti haridus väga hea ja aina ühtlasemalt hea.\n\nKas Eesti olemasolev pagulaspoliitika on konservatiivne või liberaalne? Kas see vajaks muutmist? Kuidas?\n\nEi ole mõtet salata, et meie pagulaspoliitika on alalhoidlik. Seda mõjutavad nii minevikutraumad kui ka meie suhteline väiksus ning hirm suutmatuse ees väljakutsega hakkama saada. Pagulaste vastuvõtmine ja aitamine on ju muidugi mingis mõttes risk, nagu ta on ka võimalus, kui seda hästi teha, nagu kirjutas Postimehe ühes heas arvamusloos Priit Perens.\n\nEnt meil pole mingit põhjust oma poliitikat kuidagi häbeneda - Eesti täidab täna endale solidaarselt Euroopa partneritega võetud kohustusi. Jah, suures pildis on meie panus võibolla tõesti väike. Ent meie anname oma panuse, sest me teame, et ühel päeval läheb meil vaja sõprade tuge. Eesti enda pagulaspoliitika pole Euroopa mastaabis praegu teema - see on hoopis Euroopa selle sajandi väljakutse, mida me lähiaastail mingite administratiivsete sammudega nagunii ära ei juhi. Küsimus on laiem: mis üldse saab Põhja-Aafrika nõrkadest riikidest, mis saab tulelõõmas Lähis-Idast, millist rolli mängib seal Türgi, millist Venemaa, millist meie liitlased ja millest meie koos oma liitlastega. Pagulasvood on nende protsesside tulemus.\n\nKas toetaksite kinnisvaramaksu kehtestamist? Kohalikku müügimaksu?\n\nEestis on kohalike maksude seaduse ja maksukorralduse seaduse alusel kehtivaid kohalikke makse kehtestatud hulgi - kümnetes ja kümnetes omavalitsustes kehtib nii reklaamimakse kui parkimismakse. Ma arvan, et omavalitsustel võiks olla õigus kehtestada kohalikke makse. See oleks õigustatud praeguse halduskorralduse puhul. Ma ei näe probleeme, kui müügimaks oleks taas lubatud.\n\nEnt mul pole mingeid illusioone selle osas, kas see Eesti-suguses riigis ka midagi head teeks. Kunagi kehtis Tallinnas müügimaks, aga see tühistati riigikogu poolt pärast seda, kui ettevõtjad vaidlustasid selle Euroopa Kohtus. Põhjus - aktsiisikaupadele müügimaksu kehtestada ei saa. Samuti on müügimaks mingil ajal kehtinud Maardu ja Kunda linnades ning mitmes vallas (Harku, Peipsiääre, Torgu, Are, Kaisma). Narvas kehtis loomapidamismaks jne. Eesti mõistes me ei saa väljaspool Tallinna ja mõnda suuremat majanduskeskust rääkida üldse mingite täiendavate maksude mõistlikkusest, vähemalt mitte siis, kui nende eesmärk on teenida omavalitsusele pikaajaliselt stabiilset tulu.\n\nKinnisvaramaksuga on teine lugu. Vaistlikult tahaksin selle vastu olla - oleme abikaasaga rajanud kodu Nõmmele ning abikaasa ja laste peredega suvekodud Hiiumaale. Teisalt olen teadlik, et majandusteadlased peavad kinnisvaramaksudest üldiselt lugu, kuna see annab laia maksubaasi, majandustsüklitest vähem sõltuva tulu. Teatud ühiskondades, kus kinnisvara omamine on kallis ja märk suurest majanduslikust kindlustatusest, on kinnisvaramaks ka ümberjagamismaks jõukamatest vähemkindlustatuile. Eestis on kinnisvara soetamine olnud eri põhjustel kättesaadav ja soositud ka riikliku poliitika läbi, mille osadeks on noore pere laenud läbi Kredexi, kodualuse maa maksuvabadus jms. Kinnisvaramaks oleks Eesti kontekstis äkiline samm vastassuunas senise kursiga, mistõttu ma ei pea seda täna õigeks. Aga loomulikult kuulaksin Eesti maksupoliitika küsimustes ekspertide ja teadlaste seisukohti - me elame teadusliku teadmise ja faktide ajastul ning kui vähegi võimalik, võiksime oma väärtusotsuseid teha ka parima teadusliku teadmise baasilt.\n\nMilline on teie hinnangul Eesti poliitilise korruptsiooni tase? Kas seda on vähe? Kas seda on palju? Kas korruptsiooni- ja majanduskuritegude eest määratavad karistused on piisavad?\n\nTeadlased väidavad, et massi- ja skandaalimeedia ajastul on üks huvitav kaasnähe, mis puudutab korruptsiooni: korruptsioonijuhtumite arv väheneb, olemasolevad juhtumid uuritakse lõpuni, tihti mõistetakse süüdlased süüdi ning inimeste korruptsioonitaju kasvab.\n\nTransparency Internationali korruptsiooni tajumise indeksis oleme 168 uuringus osaleva riigi seas 23. kohal. See on väga hea - me oleme maailma arenenud majanduste ja jõukamate riikide klubi parimate riikide kandadel.\n\nMa arvan, et see, et Eestis keelati ära äriühingute annetused erakondadele, on väga positiivne ning et sellega kaasnes parteide rahastamise kasv avalikest vahenditest. Samuti on Eesti positiivset arengut toetanud ka muud faktorid: majanduse struktuuri muutmine, mis muu hulgas tähendab, et vähem sektoreid sõltuvad kohalikust poliitikast, vähem dotatsioone ja subsiidiume, sularaha osakaalu vähenemine majanduses ja elektrooniliste maksete kiire kasutuselevõtt. Lisaks on muutunud teatud asjade sotsiaalne aktsepteeritavus - olles olnud suursaadik nii Venemaal kui Kasahstanis, võin öelda, et ka selles küsimuses kuulub Eesti oma elanike igapäevaste tõekspidamiste poolest kindlalt Euroopasse.\n\nMa ei ole Eestis kunagi ise vahetult poliitilise või ametnike korruptsiooniga kokku puutunud. Mul on jäänud mulje, et meil ei ole probleeme korruptsiooni- või majanduskuritegude karistuspraktikaga.\n\nKas kapol peab olema õigus teabehanget kasutades korruptsioonikuritegusid uurida?\n\nMa usun ja tean pikaajalise Eesti vabariigi teenistujana, et kapo ei kasuta teabehanget spetsiifiliselt selleks, et nullist üles ehitada uusi “asju\". Teabehanget tehakse kohtuniku loa alusel, selleks peab olema piisav põhjus. Kui teabehanke raames kogutakse tõendeid uutest võimalikest kuritegudest, siis tuleb neid ka uurida. See kehtib ka korruptsioonikuritegude kohta.\n\nKas Eesti karistuspoliitika on õige? Kas karistused raskete kuritegude eest on liiga kerged?\n\nEestis ei ole minu hinnangul üldjuhul liiga kerged karistused kuigi on selge, et iga üksiku juhtumi puhul, eriti kui on tegu raskete kuritegudega, tunnevad kannatanud või nende lähedased ja tihti ka avalikkus, et ükski karistus pole piisav. Karistuspoliitika ja seadused annavad raamid, mille sees lahendatakse konkreetseid juhtumeid, arvestades iga juhtumi üksikasjade ja asjaoludega.\n\nMilline on teie seisukoht surmanuhtluse osas?\n\nMa ei toeta surmanuhtlust karistuspoliitika osana.\n\nKas kerge uimasti, näiteks kanepi, kasutamine peaks olema legaalne?\n\nSee on küsimus, kus ma tahaksin toetuda puhtalt ekspertide teadmistele, mis aitaks leida lahenduse, mis tooks ühiskondlikult parima tulemuse, vähima kahju.\n\nMilline on teie seisukoht inimtekkelise globaalse soojenemise küsimuses?\n\nSee on küsimus teadlastele. Teadlased leiavad, et kliima soojeneb ja valdav osa neist leiab, et inimese panuse tõttu. Ma kaldun sellega nõustuma. Samas tean, et Eestis on lugupeetud teadlasi, kes usuvad kliimasoojenemisse, ent ei näe selles inimesel olulist rolli. Vaatamata erinevatele seisukohtadele põhjuste osas on teadlased ühel meelel, et kliima soojeneb. Mis tähendab, et sõltumata kliimasoojenemise põhjustest peame me väga tõsiselt suhtuma muutustesse, mis kliimasoojenemisega kaasnevad, s.h liikide muutumisse, kaldaerosiooni, ilmastiku muutumisse. Eestil on olemas sellekohane strateegia, mille rakendamine on ülioluline.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Presidendiks pürgiv Marina Kaljurand ütles ERRi portaalile kirjalikult antud intervjuus, et ta on maailmavaatelt liberaal, kes toetab töötamise madalamat maksustamist ning suuremaid investeeringuid kõrgharidusse, pooldab riigi laenuvõtmist ainult äärmisel vajadusel ja suure ettevaatlikkusega ning ei pea Eesti pagulaspoliitikat sugugi häbenemisväärseks.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe hoolikalt uudise pealkiri ja sisu ning kirjuta artiklile pikk sissejuhatav lause, kasutades oma kujutlusvõimet.\n\n## Pealkiri:\n\nEesti Energia loodud siseterviserada pälvis Euroopa spordinädala raames tunnustust\n\n## Põhitekst:\n\n\"Meil on suur heameel saada sedavõrd suur tunnustus selle lihtsa idee eest, mis ei nõua tööandjalt suurt pingutust, kuid mis samas aitab panna inimesi rohkem liikuma ja mõtlema oma tervisele,\" ütles Eesti Energia toetustegevuste juht Annika Lipstal. \"Meie peakontori hoonesse maha mõõdetud terviserajal toimunud tervisespordivõistlusest võttis osa ligi 75% majas töötavatest inimestest. Selle tulemusena läbisid meie 300 kolleegi viie nädalaga tööajast 54 182 trepikorrust ning töövälisel ajal lisaks veel ka 15 186 kilomeetrit joostes või kõndides värskes õhus asuvatel terviseradadel,\" lisas Lipstal. \"Kõige olulisem projekti tulemus on aga see, et meie majas avatud terviserada on aktiivses kasutuses ka peale võistlust ja leiab aktiivset kasutust tänaseni - treppidel näeb üha rohkem kolleege ning liftid jäävad aina tühjemaks,\" ütles Annika Lipstal.\n\nAuhinna pälvinud Eesti Energia peahoone siseterviserada „Energialaeng“ on 475 meetrit pikk, hõlmates 16 korrust ja nende vahelisi treppe. Igal korrusel on ettevõtte töötajatel võimalus teha arvutitööst väike paus ja liigutada end trenažööridel või teha väikest trenni erinevate spordivahenditega (näiteks nagu korvpall, hularõngas või hantlitd, jne). Eesti Energia toetab terviseradade arendamist üle Eesti, panustades nende arengusse ja seeläbi tervisepordi edendamisesse nii oma töötajate seas kui ka laiemalt. Eestis on tänaseks enam kui 100 regulaarselt hooldatud ja mitmekülgseid teenuseid osutavat terviserada. Siseterviseradasid on kontorihoonetesse tänaseks rajatud kokku juba 16.\n\nAuhinna üleandmise tseremoonial viibinud Eesti Olümpiakomitee asepresidendi ja Spordinädal 2016 patrooni Eestis, Jüri Tamme sõnul on omistatud tunnustus väga eriline. „Taaskord paistis Eestis teostatud projekt silma oma leidlikkusega ja pälvis ka üle Euroopalise märkamise. SA Eesti Terviseradade algatus ja Eesti Energia teostus toovad parimal viisil esile liikumisharrastusega tegelemise võimalusi kõige lihtsamal tasandil. Eesti Energia loodud terviseraja näol on kinnitust saanud fakt, et liikuda saab igal ajal ja kohas. Ka kontorihoones ja keset tööpäeva. Kutsun üles kõiki Eesti ettevõtteid ja riigiasutusi seda algatust järgima,“ rõhutas üleeuroopalise tunnustuse pälvinud projekti väärtust ja edastas üleskutse Jüri Tamm. Tamm lisas: „Spordinädala eesmärgiks on anda tõuge, et spordinädala loodud õhkkond ja sportlik rütm kestaks läbi terve aasta. Iga üks meist saab sellele kaasa aidata!.\"\n\nJüri Tamme sõnul on eriline, et Eesti pälvis Euroopas liikumisharrastuse edendamisel kõrgeimal võimalikul tasemel tunnustuse juba teist aastat järjest. „Eelmisel aastal, Spordinädal 2015 kampaania raames pälvis „#BeActive Grassroots Project Award 2015“ kategoorias rahvusvahelise tunnustuse Eesti suurim laste ja noorte spordiüritus, MTÜ Tallinnmeeting korraldatud heategevuslik Teatejooks, millega on toetatud paljude aastate jooksul liikumisvõime kaotanud laste ravi Haapsalu Neuroloogilises Rehabilitatsioonikeskuses. On näha, et häid mõtteid, tegusid ja nende teostajaid Eestis jagub. Eriline hea meel on, et Eestis sündinud algatustel on sisu ja järjepidevust. Euroopa tasemel märkamine kinnitab, et oleme õigel teel.“.\n\nEuroopa Spordinädal 2016 raames anti #BeActive auhinnad välja kolmes kategoorias: #BeActive Workplace Award 2016, #BeActive Education Award 2016 ja #BeActive Local Hero Award 2016.\n\n#BeActive Workplace Award 2016 auhinnaga tunnustatakse kolme ettevõtmist, mis demonstreerivad parimal viisil spordi ja liikumisharrastusega tegelemise võimalikkust töökohal ning aitavad kaasa ettevõtete töötajate kehalise aktiivsuse tõstmisele. Oluline on ka teostatud projekti idee uudsus ja selle rakendamise võimalikkus teistes ettevõtetes.\n\n#BeActive Education Award 2016 auhinnaga tunnustatakse kolme ettevõtmist või programmi, mis on aidanud parandada spordi ja liikumisharrastuse alast teadlikust ning mida oleks võimalik rakendada ka teistes Euroopa riikides.\n\n#BeActive Local Hero Award 2016 auhinnaga tunnustatakse kohalikke eeskujusid, kelleks võivad olla nii spordivaldkonnas töötavad inimesed kui ka vabatahtlikud, kes läbi oma erinevate rollide ühiskonnas on andnud olulise panuse valdkonna arengusse ja on oma isikuga eeskujuks võimalikult paljudele.\n\nSpordinädal 2016 toimub 10. kuni 18. september 2016. a. Sportlikku nädalat tähistavad kõik Euroopa Liidu liikmesriigid igaüks küll omal moel. Kõiki seob aga üks ühine eesmärk – tervemad, rõõmsamad ja tugevamad inimesed. Eestis on Spordinädal 2016 suunatud koolinoortele ja ka spordiklubides treenimiste võimaluste tutvustamisele. Eestis korraldavad ligi 400 kooli, 200 spordiklubi ja -organisatsiooni ning mitmed ettevõtted spordinädala jooksul enam kui 700 sündmust.\n\nSpordinädalal toimuvast saab ülevaate veebiaadressilt www.spordinadal.ee. Kõik spordinädalal toimuvad sündmused on leitavad aadressil www.spordinadal.ee, põnevat infot ja värskeid uudiseid leiab Facebooki lehelt www.facebook.com/eestimaaliigub.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Neljapäeva hilisõhtul kuulutati Brüsselis Euroopa Spordinädal 2016 raames üleeuroopalise spordinädala auhinna #BeActive Workplace Award 2016 võitjaks Eesti Energia siseterviseraja projekt.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe uudis läbi ja pane oma kujutlusvõime tööle, et välja mõelda üks korralik sissejuhatav lause sellele loole.\n\n## Pealkiri:\n\nMitu piirkonda saab lähitulevikus parema interneti baasvõrgu\n\n## Põhitekst:\n\nKokku läheb see maksma 12,7 miljonit eurot. Tänaseks on rajatud ligi 4400 kilomeetrit kiire interneti baasvõrku ning järgmises etapis lisandub 948 kilomeetrit.\n\nBaasvõrk loob eelduse valguskaabli toomiseks kodudesse, kuid ka mobiilse interneti pakkumiseks ning 5G tulekul on baasvõrk asendamatu.\n\nTäpsemalt rajatakse järgmises etapis baasvõrku Mustvee-Kallaste-Võnnu-Tartu Anne, Risti-Turba-Kernu, Prillimäe-Juuru-Hageri, Tudu-Roela-Avinurme-Iisaku, Ridase-Pivarootsi-Virtsu-Muhu, Sadala-Torma-Palamuse-Vara-Tartu Raadimõisa ja Tuksi-Noarootsi-Vormsi-Linnamäe, Taebla-Palivere asumite vahet. Lisaks ka tervikuna Hiiumaale.\n\nEesti lairiba baasvõrgu ehk EstWini projekti eesmärgiks on, et 98% majapidamistest, ettevõtetest ja asutusest oleks baasvõrgule lähemal kui 1,5 kilomeetrit.\n\nKokku on kavas ehitada ligi 6600 km kogu riiki katvat baasvõrku. Baasvõrgu terviklik valmimine on plaanitud 2018. aasta lõpuks.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Hiiumaale, Muhu saarele, Peipsi läänekaldale ja Läänemaale rajatakse ligi tuhande kilomeetri ulatuses kiire interneti tagamiseks vajalikku baasvõrku.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Süvene uudise pealkirja ja sisu ning kirjuta sellele loole sisukas ja informatiivne sissejuhatus, mille pikkus on üks lause.\n\n## Pealkiri:\n\nFraseri Instituut: Eesti tõusis majandusvabaduse edetabelis 19. kohale\n\n## Põhitekst:\n\nInstituudi hinne Eesti majandusvabadusele oli 10-pallisüsteemis 7,7 punkti, 2013. aastal oli hinnang Eestile 7,6 punkti.\n\nEdetabeli esiviisikusse kuuluvad Hong Kong, Singapur, Uus-Meremaa, Šveits ja Kanada. Eesti naabritest ja peamistest kaubanduspartneritest on Leedu 15. kohal, Soome 20. kohal, Läti 27. kohal, Saksamaa 30. kohal ja Rootsi 38. kohal.\n\nRiike hinnatakse viies suuremas valdkonnas: valitsussektori suurus, õiguslik raamistik ning varaliste õiguste kaitse, juurdepääs rahaturule, vaba väliskaubandus ning raha-, äri- ja tööturu regulatsioon. Hinnang anti sel aastal 159 riigile ja territooriumile.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Eesti tõusis Kanada Fraseri Instituudi äsja avaldatud 2014. aasta andmete põhjal koostatud maailma majandusvabaduse indeksi pingereas ühe koha võrra 19. kohale.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe artikli pealkirja ja sisu. Kasuta oma loomingulisi võimeid, et koostada detailne ja põhjalik ühelauseline sissejuhatus sellele uudisele.\n\n## Pealkiri:\n\nCleveland Cavaliers teeb NBA meistrisõrmuse ka poole hooaja pealt vallandatud Blattile\n\n## Põhitekst:\n\nBlatt juhendas klubi poolteist hooaega ning kogus selle ajaga 83 võitu ja 40 kaotust. 2015. aastal viis ta Cavaliersi finaali, kus kaotati 2:4 Golden State Warriorsile.\n\nEelmisel hooajal vallandati Blatt hetkel, kui meeskond oli 30 võidu ja 11 kaotusega idakonverentsis liidrikohal. Tema asemele pandi peatreeneriks Tyronn Lue, kellel õnnestus meeskond lõpuks finaalis raskest seisust Warriorsi vastu meistriks tüürida.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Eelmisel hooajal NBA meistriks tulnud Cleveland Cavaliersi meeskond on otsustanud meistrisõrmuse tellida ka poole hooaja pealt peatreenerikohalt vallandatud David Blattile.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe hoolikalt uudise pealkiri ja sisu ning kirjuta artiklile pikk sissejuhatav lause, kasutades oma kujutlusvõimet.\n\n## Pealkiri:\n\nIAEA: Eestil tuleks parandada kiirgustegevuslubade järelevalvet\n\n## Põhitekst:\n\nTuumajaama Eestis pole ja seetõttu ei tundu kiirgusohutus ehk eriti valulise teemana, aga tegelikult võib igaüks sellega kokku puutuda, minnes näiteks arsti juurde. Patsientide parem teavitamine oli üks rahvusvaheliste aatomienergia asjatundjate hinnangus antud soovitustest, ütles keskkonnaministeeriumi kliima- ja kiirgusosakonna juhataja Evelyn Müürsepp.\n\nNäiteks on Eesti 500 kiirgustegevusloast 70 protsenti väljastatud hambaravikabinettidele. ''Neile, kes teevad röntgenpilte, on vaja samuti vaja seda luba, aga ka haiglad, kus uuritakse inimesi kiirgusaparaatidega või manustatakse neile radioaktiivseid aineid,'' laiendas Müürsepp.\n\nRahvusvahelised kiirgusasjatundjad soovitasid rohkem tähelepanu pöörata ka kiirgustegevuslubade järelevalvele ja selleks oleks vaja lisaraha. Praegu peavad meie kiirgusjärelevalvet tegevad spetsialistid lisaks kiirgusele silma peal hoidma ka näiteks õhu- ja pinnasesaastel ning kõigeks lihtsalt ei jätku jõudu, rääkis Müürsepp.\n\nEesti peab hakkama rohkem tähelepanu pöörama ka looduslikku päritolu radioaktiivsetele jäätmetele, mis tekivad näiteks veetöötlusjaamades. Müürsepp selgitas, et mõni aeg tagasi kehtestatud Euroopa Liidu nõuete täitmiseks pidid Põhja-Eesti vee-ettevõtjad muretsema endale vajalikud filtrid, mis veest raadiumi endasse koguvad. Nüüd on aga probleem, kuhu kasutatud filtermatejal panna, sest seda on tonnide kaupa ja Paldiski vaheladustuspaika see ei mahu.\n\n''Tihtipeale see filtermaterjal, mis sealt alles jääb, on radioaktiivne. See on küll väheradioaktiivne, aga seda ei saa niisama loodusesse tagasi lasta,'' nentis spetsialist\n\nEesti Vee-ettevõtete Liidu tegevdirektor Vahur Tarkmees nentis, et olukord on segane, Tartu ülikool alles koostab metoodikat, kuidas vee puhastamise vajadust üldse hinnata, jälgitakse ka uue süsteemi kasutusele võtnud Viimsi vee-ettevõtte kogemusi\n\n''Kui see radioaktiivselt saastunud filtermaterjal on juba tekkinud, seda tuleb käidelda, aga Eestis ei ole (selleks) kohta. Radioaktiivsus koguneb Viimsi vee territooriumile. Seda hoiustatakse mereveekonteinerites, aga seda ei saa lõpmatult niiviisi teha,'' rõhutas Tarkmees. Seega, kui Viimsi vee-ettevõte leiab lahenduse filtermaterjali käitlemiseks, on tema sõnul rada sisse tallatud.\n\nMeditsiiniasutustest tekkib samuti radioaktiivseid jäätmeid, aga neid pole eriti palju.\n\nHinnangus soovitatakse tegelema radioaktiivsete jäätmete lõppladustuspaiga rajamisega, teha vajalikud muudatused õigusaktides ning lammutada vana Paldiski tuumaobjekt.\n\nLõppladustuspaika läheb hinnangu kohaselt vaja alles 2040. aastal. ''Me oleme kaalunud Paldiski endist tuumaobjekti ka varem lahtivõtmist, aga kuna radioaktiivsus läheb ajaga n-ö allapoole, siis oli järeldus see, et peaksime ootama veel paarkümmend aastat, enne kui inimesed sinna toimetama lasta,'' selgitas Müürsepp.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Eesti kohta tehtud kiirgusohutuse hinnangus soovitatakse haiglatel teavitada paremini kiirgusega kokkupuutuvaid patsiente, parandada kiirgusloa-omanike järelevalvet ja ehitada radioaktiivsete jäätmete lõppladestuspaik, sest Paldiski ladestuspaik tuleb varsti lammutada.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Tutvu uudise pealkirja ja põhisisuga. Kasuta neid fakte, et luua pikk ja sisutihe lause, mis toimib loo sissejuhatusena.\n\n## Pealkiri:\n\nUus välisminister toetab Eesti pürgimust ÜRO julgeolekunõukokku\n\n## Põhitekst:\n\n\"Liikmeks olemine võimaldab Eestil julgeolekuküsimustes kaasa rääkida, tõstab meie nähtavust, oskusi ja informeeritust,\" ütles Ligi ERRi portaalile.\n\nKampaania toimub tema sõnul nii New Yorgis kui maailmas laiemalt ning eeldab suuremat tähelepanu piirkondlikele organisatsioonidele ja kahepoolsetele suhetele riikidega, kellega Eestil igapäevaseid suhteid ei ole.\n\n\"Ministeeriumis on moodustatud kampaaniameeskond, kes koostab konkreetsema plaani järgmiseks kaheks ja pooleks aastaks, mis on kampaania kõige intensiivsem periood,\" lausus välisminister.\n\nTa lisas, et kindlasti ei ole julgeolekunõukogu mittealaliseks liikmeks olek ainult formaalsus.\n\n\"Otsused on langetatud ammu enne mind, selle nimel on töötatud ja see on kehtiv eesmärk,\" nentis Ligi.\n\nPlaani julgeolekunõukogu mittealaliseks liikmeks saada on kritiseerinud president Toomas Hendrik Ilves, kelle hinnangul ei suudaks Eesti seal viie alalise liikme vetoõiguse tõttu endale olulisi otsuseid läbi suruda.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Äsja välisministriks saanud Jürgen Ligi kinnitas, et Eesti saamine ÜRO julgeolekunõukogu mittealaliseks liikmeks on endiselt valitsuse eesmärk.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Pärast artikli pealkirja ja põhiteksti lugemist kasuta oma loovust, et koostada sisutihe ja pikk sissejuhatav lause.\n\n## Pealkiri:\n\nAnneli Tõevere-Kaur: omapärased inimesed äratavad meid poolunest üles\n\n## Põhitekst:\n\nKeskealise mõnusas mugavuskookonis elava inimesena ei saa ma juba mõnda aega mööda vaadata sellest, kui väga me ühetaolisusest pääsemiseks vajame enda ümber teistsuguseid inimesi – omapäraseid ja erilisi.\n\nSellesama mõtte on Iris Murdoch pannud oma romaanis “Liivaloss” (eesti keeles ilmunud aastal 2005) peategelase Bill Mori pähe, kelle meelest ekstsentrilised inimesed näitavad meile, et asjad võivad käia ka hoopis teisiti.\n\nAga kust neid erilisi inimesi võtta, kas neid ikka leidub? Enamus meist vajub ju elu kulgedes mingisse kindlasse vormi, käime kodu ja töö vahet, õhtud lähevad teleka ja arvuti ees ja lõputu nõiaring ongi valmis. Et sellest pääseda, on esmalt tarvis taibata oma olukorda.\n\nErilistest inimestest mõeldes tasub meelde tuletada kooliaega, sest paraku kuulub igasuguse süsteemi juurde teistsuguste väljatõrjumine. Kes tahab kuuluda gruppi, peab mingilgi määral tunnistama seal kehtivaid reegeid, olgu need siis üles kirjutatud või üksnes tajutavad.\n\nTuletage meelde – küllap on igaühe klassikaaslaste seas olnud mõni teistsugune poiss või tüdruk, keda muu seltskond omaks pole tahtnud võtta. Elu toredus tuleb neil aga mängu hiljem, täiskasvanueas, kui oma ilmavaate ja õpituga saab midagi peale hakata. Siis näemegi, et nii mõnigi noortekambast välja jäänu võtab oma nutikuse ja teistsugususega elus midagi ägedat ette – seal, kus loeb isikupära.\n\nKui märkan kellegi eristumist, märkan ennekõike vabadust – inimese julgust olla see, kes ta on.\n\nEristumist on muidugi mitut sorti ja selle juured ei pea just sel viisil kooliaega ulatuma.\n\nAlati on väga erilised inimesed need, kes suudavad loobuda võimust. Just niisugune oli meie seast hiljuti lahkunud Aarne Rannamäe. Ta on intervjuudes maininud, et pakkumisi ajakirjandusest mujale liikuda tehti talle korduvalt. Meelis Atonen on neist ühe ka avalikustanud. Ent just ajakirjanduses võis Rannamäe jääda iseendaks ja olla vaba. Targa inimesena teadis ta seda hästi, ülemeelitamine talle ei mõjunud.\n\nLäbinägelikkus kuulus tema omapära juurde. Ja kõige muu seas armastas ta väga oma suvekodu ja sealset rahu. Ka see räägib temast palju.\n\nPahatihti peetakse “normist” kõrvalekaldujaks inimest, kes näib (või ongi) teistest endassetõmbunum. Olen kokku puutunud olukordadega, kus seda pannakse pahaks. Ometi on üsna tõenäoline, et oma eraldatuses suudab selline inimene luua midagi uut – võibolla ta maalib, kirjutab näidendeid või teeb muusikat. Võib-olla on ta vabatahtlik mõne looduskaitseorganisatsiooni juures. Või käib ratsutamistundides. Või on elupõline raamatukoi ega suuda loobuda pidevast ideede otsingust, vajadusest uute mõtete järele, mida kaante vahelt leida loodab.\n\nLennart Meri oli ilmselt Eesti kõigi aegade kõige omapärasem president. Kangesti tahaks jälle näha meie riigi ees seismas sama julget meest või naist, kes ei laseks võimul ja ametlikkusel oma isiksust ära varjutada.\n\nKui märkan kellegi eristumist, märkan ennekõike vabadust – inimese julgust olla see, kes ta on. Minu imetlus kuulub näiteks selgi moel eristuvale kolleegile, viiekümnendates naisele, kelles on aimata mõnusat hipilikkust. Ta kannab süsimusta lehvivat juuksepahmakat, erksat värvi riideid, tuhiseb tööle täpselt õigeks ajaks jalgrattal, seljakott seljas, ja suvel käib rahumeeli kontoris paljajalu. Sellist vabadust näha on tore, see toob naeratuse näole.\n\nEristumine tähendab enamasti suurt julgust. ETVs jooksis suvel film Ameerika füüsikust Richard Feynmanist, kelle ideed aitasid välja selgitada kosmosesüstiku Challenger katastroofi põhjuseid. Õnnestumiseks tuli tal vastu astuda uuringugrupis valitsevale hierarhilisele ja jäigale meeleolule, mis ei jätnud palju ruumi loomingulisusele – see oli Feynmani üks põhilisi omadusi. Leidus neidki, kes oleksid soovinud varjata õnnetuse põhjuste avalikukstulekut.\n\nMängufilm “Challenger” (Inglise 2013), kus peaosas on William Hurt, teeb piltlikult selgeks, miks on teistsuguseid – süsteemiväliseid – inimesi hädasti tarvis.\n\nViimasel ajal on mul tihti meeles Lennart Meri. Ta on ilmselt Eesti kõigi aegade kõige omapärasem president. Kangesti tahaks jälle näha meie riigi ees seismas sama julget meest või naist, kes ei laseks võimul ja ametlikkusel oma isiksust ära varjutada.\n\nOmapära on innustav. Vahel kujutlen, kui värvikas sõnastuses teeks Meri tuule alla praegusele lõputule poliitkemplusele. Oma vaimsusega suudaks ta meidki teisele rajale tõmmata. Näidata teisi väärtusi. Tühistada võimu tähtsust ja elustada vaimu.\n\nERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil [email protected]. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "\"Alati on väga erilised inimesed need, kes suudavad loobuda võimust. Just niisugune oli meie seast lahkunud Aarne Rannamäe,\" kirjutab Anneli Tõevere-Kaur oma arvamusloos, kus ta käsitleb erilisuse erinevaid külgi.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe artikli pealkirja ja sisu. Kasuta oma loomingulisi võimeid, et koostada detailne ja põhjalik ühelauseline sissejuhatus sellele uudisele.\n\n## Pealkiri:\n\nBrasiilia teletäht uppus seebiseriaali võtetel\n\n## Põhitekst:\n\nMontagner mängis peaosa seriaalis \"Velho Chico\", mis sai oma nime just Sao Francisco jõe järgi, kus mees ka uppus, kirjutab BBC.\n\n54-aastane näitleja läks koos näitlejanna Camila Pitangaga pärast päev läbi kestnud võtteid ujuma. Naise sõnul viis jõe tugev vool Domingose endaga kaasa.\n\nCamila hüüdis küll appi, kuid kohalikud elanikud arvasid, et tegemist on järjekordse stseeniga seebiseriaali võtetel.\n\nAmetivõimude sõnul ei oleks keegi saanud ka väga palju enam ära teha. \"Koht, mille nad uskusid olevat ohutu ujumispaiga, on tegelikult üks ohtlikemaid piirkondi kogu linnas ja tavaliselt kohalikud sinna ei lähe,\" rääkis politseiülem Antonio Francisco Filho told O Globo.\n\nSeebiseriaalid on Brasiilias ühed kõige enam vaadatud teleprogrammid, mida müüakse ka kümnetesse välisriikidesse.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Üks Brasiilia armastatuimaid telenäitlejaid, Domingos Montagner uppus riigi populaarseima seebiseriaali võtetel jõkke.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Tutvu artikli sisuga ja loo sellele pika lausega sissejuhatus, mis köidab lugeja tähelepanu.\n\n## Pealkiri:\n\nPäeva video: Chromatics - \"I Can Never Be Myself When You're Around\"\n\n## Põhitekst:\n\nNeli aastat ei ole neljaliikmeline Chromatics stuudioalbumit välja andnud, küll on aga aktiivne olnud nii kogumike kui 12-tolliste turul. Nelja aastaga on materjali mõistagi omajagu kogunenud, värskelt bändi oma jõudude abil video saanud pala\"I Can Never Be Myself When You're Around\" on ka fännidele juba möödunud aastast tuttav.\n\nAlbumit nimega „Dear Tommy“ on nad tegelikult juba üsna pikka aega lubanud, temaatilised T-särgidki on juba läbi müüdud, aga plaadi ilmumiskuupäeva veel ei ole ning leibel ütleb ise mitte just väga konkreetselt, et küll varsti tuleb.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Chromatics on väga stiilse ja igatepidi vahva nanoleibeli Italians Do It Better bossi Johnny Jeweli üks bändidest.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Süvene uudise pealkirja ja sisu ning kirjuta sellele loole sisukas ja informatiivne sissejuhatus, mille pikkus on üks lause.\n\n## Pealkiri:\n\n5 uudist, mida täna hommikul teada: Euroopa riigipead arutavad Brexiti-järgseid käike, Tartu ülikooli teadlased edestasid võistlusel Harvardi ülikooli ja Estonia teater tähistab 110. sünnipäeva\n\n## Põhitekst:\n\nEuroopa riigipead arutavad täna Bratislavas Brexiti-järgseid käike\n\nEuroopa riigipead ja valitsusjuhid kogunevad täna Bratislavas, et arutada, kuidas säilitada liidu ühtsus pärast brittide lahkumisotsust. Ülemkogu president Donald Tusk kutsub liidreid üles ausalt tunnistama, et on tehtud vigu. Riigikantselei Euroopa Liidu asjade direktor Klen Jäärats rõhutas, et ajaloolisi otsuseid Bratislavast oodata ei ole.\n\nPerearst: kolesterooli mõõtmine südamehaiguste ennetamiseks on ebaefektiivne\n\nTallinna perearstide seltsi esinaine Le Vallikivi leiab, et nõustamiskabinetid ja kolesterooli mõõtmine südamehaiguste ennetamiseks on ebaefektiivsed ja koormavad asjatult tervishoiusüsteemi.\n\n\"30-aastane naisterahvas, kellel on vererõhk normaalne, kes spordib ja ei suitseta – meil ei ole mingit põhjust hakata tema kolesterooli mõõtma ja siis leida, et oi-oi, see on protsendikümnendiku võrra üle normi, seejärel hakata igal aastal kolesterooli uuesti mõõtma ja lasta inimesel ennast n-ö haigeks mõelda,\" rääkis Vallikivi ERR-i raadiouudistele.\n\nHillary Clinton jätkab pärast pausi presidendikampaaniat\n\nUSA demokraatide erakonna presidendikandidaat Hillary Clinton ilmus pärast kolmepäevast haiguspausi taaskord valimiskampaaniat tegema.\n\nClintonil diagnoositi nädal tagasi kopsupõletik, mis tuli avalikuks alles pärast seda, kui ta pühapäeval avalikul üritusel peaaegu kokku kukkus, vahendasid ERR-i teleuudised.\n\nHillary Clinton naasis presidendikampaaniat tegema eile pärastlõunal Põhja-Carolina osariiki, kus arvamusküsitlused näitavad temale hetkel veel üsna nappi edumaad konkurendi Donald Trumpi ees.\n\nKopsupõletikuga diagnoositud Clintoni kampaaniakõne oli tavapärasest lühem ja hiljem antud pressikonverentsil paistis ta ilmselgelt veel taastuvat sellest haigusest.\n\nTartu ülikooli teadlased võitsid Harvardi ülikooli ees mikroskoopiatarkvara võistluse\n\nTartu ülikooli füüsika instituudi teadlased võitsid 36 teadusgrupi konkurentsis ülemaailmsel kõrglahutus-mikroskoopia tarkvara loomise võistlusel 3D mikroskoopia kategoorias esikoha. Teise ja kolmanda koha selles kategoorias said Harvardi ülikooli meeskonnad.\n\nTartu ülikooli esindasid konkursil füüsika instituudi teadlased ja doktorandid Ardi Loot, Marko Eltermann, Andres Valdmann, Mihkel Kree ja Martti Pärs.\n\nFüüsika instituudi molekulaarfotoonika vanemteadur Martti Pärs selgitas mikroskoopia tagamaid: \"Tavamikroskoopia lahutusvõime on piiratud valguse difraktsiooniga, mis tähendab, et pole võimalik näha valguse lainepikkusest väiksemaid objekte. Kõrglahutus-mikroskoopia võimaldab aga saada sellest fundamentaalsest piirist kümneid kordi paremaid tulemusi, kui lülitada valgust kiirgavaid molekule ükshaaval sisse.\"\n\nMeeskonna sõnul on kõrglahutus-mikroskoobil kaks põhieelist tavamikroskoobi ees: võimalus näha palju väiksemaid objekte ja võimalus saada objektist 3D kujutis.\n\nEstonia teater tähistab oma 110. sünnipäeva, palju õnne!\n\nSünnipäevapidu peavad estoonlased koos teatri veteranidega – päeval on töötubades avatud meeleolukad kohvikud, õhtul toimub pidulik vastuvõtt Valges saalis ja üheskoos vaadatakse uue ooperi „Lendav hollandlane“ peaproovi, ütles teatri avalike suhete ja turundusteenistuse juht.\n\nTeatrimaja esimese rõdu galeriis on avatud juubelinäitus \"Ühest ilusast ajast...\", mille on koostanud Jaak Jõekallas ja Riina Eerik. Näitus kõneleb Estonia teatri tegemistest aastatel 1913–1944.\n\nJuubeliks ilmus Piret Verte koostatud, teatri kümmet viimast aastat hõlmav järg kroonikale \"Sada aastat muusikalavastusi kavalehtedel\". Nii on nüüd kaante vahel teatri kõik 110 hooaega.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Siin on viis uudist, millega alustada tänast uudistepäeva.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe hoolikalt uudise pealkiri ja sisu ning kirjuta artiklile pikk sissejuhatav lause, kasutades oma kujutlusvõimet.\n\n## Pealkiri:\n\nEstonia teater tähistab täna 110. sünnipäeva\n\n## Põhitekst:\n\nJuubeli puhul on I rõdu galeriis avatud näitus, mis kõneleb Estonia teatri tegemistest aastatel 1913-1944. Tähtpäevaks ilmus ka Piret Verte koostatud järg kroonikale \"Sada aastat muusikalavastusi kavalehtedel\", kus nüüd on kaante vahel teatri kõik 110 hooaega, vahendasid ERR-i teleuudised.\n\nTäna õhtul jõuab ETV2 vaatajate ette kümneosaline saatesari lastele \"Georg Udukübara aaria\", milles salapärases ja säravas teatrimajas seiklevad härra Georg Udukübar ja preili Tahtejõud. Peaosalistena astuvad üles Anatoli Tafitšuk ja Jana-Liisa Johannson. Sarja režissöör-lavastaja on Elo Selirand, produtsent Margus Saar.\n\nEstonia teatri tegevusele pandi alus 1865. aastal, kui Tallinnas loodi laulu- ja mänguselts \"Estonia“. Seltsi algatusel ja baasil alustas 1906. aastal tegevust professionaalne Teater Estonia, mis 1913. aastal kolis vastvalminud teatrimajja Estonia puiesteel. Aastast 1998 kannab teater nimetust Rahvusooper Estonia ning tegutseb avalik-õigusliku institutsioonina vastavalt Eesti Vabariigis 1997. aastal vastu võetud Rahvusooperi seadusele.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Estonia teater tähistab täna 110. sünnipäeva ning juubelit peavad estoonlased koos teatri veteranidega - päeval on töötubades avatud kohvikud, õhtul toimub pidulik vastuvõtt ja üheskoos vaadatakse uue ooperi \"Lendav hollandlane\" peaproovi.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe artikli pealkirja ja sisu. Kasuta oma loomingulisi võimeid, et koostada detailne ja põhjalik ühelauseline sissejuhatus sellele uudisele.\n\n## Pealkiri:\n\nEndine vormel-1 piloot kaitses Rio paraolümpial tiitlit\n\n## Põhitekst:\n\n49-aastane itaallane, kes kaotas mõlemad jalad raskes õnnetuses CART sarjas 2001. aastal Lausitzringil, edestas 36,8 sekundiga austraallast Stuart Trippi. Pronksmedali võitis ameeriklane Oscar Sanchez, kirjutab Delfi Sport.\n\nNeljapäeval toimus Rios käsijalgrataste 45 km grupisõit, kus Zanardi pidi tiitlikaitsjana leppima viienda kohaga.\n\nZanardi sõitis vormel-1 sarjas aastatel 1991-1994 ja 1999 Jordani, Minardi, Lotuse ja Williamsi tiimis. Itaallase nimel on 41 starti, viimaseks jäi 1999. aasta Jaapani GP.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Endine vormelisõitja Alessandro Zanardi võitis kolmapäeval Rio de Janeiro paraolümpiamängudel kuldmedali käsijalgrataste sõidu eraldistardis, kaitstes nii 2012. aasta Londoni olümpial võidetud tiitlit.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Pärast artikli pealkirja ja põhiteksti lugemist kasuta oma loovust, et koostada sisutihe ja pikk sissejuhatav lause.\n\n## Pealkiri:\n\nEestisse saabus 13 Süüria ja Iraagi sõjapõgenikku\n\n## Põhitekst:\n\nPeredel olid vastas tugiisikud ja nad asusid oma uutesse kodudesse Tartus, Haapsalus ja Põlvas.\n\nKolmeliikmelises Süüria perekonnas on lisaks emale ja isale üks laps. Mees on arst, naine on töötanud apteegis ning mõlemad on vabatahtlikena aidanud teisi sõjapõgenikke. Lisaks oma emakeelele valdab mees inglise keelt, naine räägib algtasemel inglise ja prantsuse keelt.\n\nViieliikmelises Iraagi perekonnas on lisaks emale ja isale kolm last. Naisel on kõrgharidus bioloogias ja ta räägib lisaks emakeelele algtasemel ka inglise keelt. Mees on töötanud teenindussektoris.\n\nViieliikmelises Süüria peres on kolm kooliealist last. Nii naine kui mees on hariduselt ehitusinsenerid ja selles valdkonnas töötanud. Mõlemad räägivad lisaks oma emakeelele algtasemel ka inglise keelt.\n\nKõikide Eestisse vastuvõetavate inimeste puhul selgitatakse enne nende siia saabumist välja nende taust. Kreekas kohapeal tegid sõjapõgenikega intervjuu Eesti eksperdid politsei- ja piirivalveametist, kaitsepolitseiametist ja sotsiaalministeeriumist.\n\nMuu hulgas tutvustati intervjuu jooksul Eestit, rahvusvahelise kaitse saanud inimeste õigusi ja kohustusi Eestis ning kohalikke tavasid.\n\nEesti on tänaseks Euroopa rändekavaga vastu võtnud 60 sõjapõgenikku.\n\nEelmise nädala lõpu seisuga on EL-i riigid ümber paigutanud 4741 sõjapõgenikku, neist 3677 Kreekast ja 1064 Itaaliast. Türgist on pärast EL-i ja Türgi lepet EL-i riikidesse ümber asustatud 1583 inimest.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Sel nädalal saabus Kreekast Eestisse kolm Euroopa rändekava alusel vastu võetud sõjapõgenike perekonda.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe uudis läbi ning loo sellele fantaasiarikas ja pikk lause, mis võiks uudist tutvustada.\n\n## Pealkiri:\n\nPerearst: kolesterooli mõõtmine südamehaiguste ennetamiseks on ebaefektiivne\n\n## Põhitekst:\n\n\"30-aastane naisterahvas, kellel on vererõhk normaalne, kes spordib ja ei suitseta - meil ei ole mingit põhjust hakata tema kolesterooli mõõtma ja siis leidma, et oi-oi, see on protsendikümnendiku võrra üle normi, seejärel hakata igal aastal kolesterooli uuesti mõõtma ja lasta inimesel ennast n-ö haigeks mõelda,\" rääkis Vallikivi ERR-i raadiouudistele.\n\nRohkem kui kümme aastat tegutsesid Eestis lisarahastuse toel n-ö südametoad. Projekti oli kaasatud üle 250 perearsti, kes mõõtsid patsientide kolesteroolitaset, vererõhku ja viisid läbi ka sõelteste.\n\nNii said inimesed teada, kas ja kui suur risk on neil südameveresoonkonna haigustesse haigestumisel ja mida teha, et olukorda parandada.\n\nKardioloog Viigimaa sõnul on USA-s tehtud uuringute järgi eelpool mainitud tegevused ennetuse mõttes kõige efektiivsemad.\n\nKa Euroopa kardioloogia kongressi ettekandes toodi välja, et kui kolesteroolitase ja vererõhk on korras, siis 90% ulatuses on võimalik ära hoida südamehaigustesse haigestumist.\n\n\"Eestis on päris palju 40ndates eluaastates infarktihaigeid. 50ndates eluaastates on infartki juba väga-väga palju. Me peame kõrge riskiga inimesi leidma varem ning sellised parameetrid, nagu kolesterool ja vererõhk, on asjad, mida ikka 20aastane inimene peaks teadma,\" leiab Viigimaa.\n\nViigimaa pole nõus ka Vallikivi väitega, et noored ja sportlikud inimesed haiguste eest kaitstud.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Tallinna perearstide seltsi esinaine Le Vallikivi leiab, et nõustamiskabinetid ja kolesterooli mõõtmine südamehaiguste ennetamiseks on ebaefektiivsed ja koormavad asjatult tervishoiusüsteemi; kardioloog Margus Viigimaa pole sellega nõus.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe artikli pealkiri ja sisu, seejärel loo pikk ja põnev lause, mis võiks olla artikli sissejuhatus.\n\n## Pealkiri:\n\nJuan Carlos Navarro tahab koondises jätkata, et lüüa üle Hispaania rekord\n\n## Põhitekst:\n\n36-aastane ja 193 cm pikkune teenekas tagamees ei taha koondisekarjääri lõpetada seetõttu, et ta soovib saada koondise rekordinternatsionaaliks. Hetkel on Navarrol kirjas 237 koondisemängu ehk kaks kohtumist vähem kui 1979-94 Euroopa korvpalliväljakutel hiilanud ääremängija Juan Antonio San Epifaniol ehk Epil.\n\nMadridi Reali teenekas ääremängija Felipe Reyes jääb omakorda Navarrost selles tabelis maha vaid ühe mänguga.\n\n\"Vara on veel koondisekarjääri lõpetada. Ka Pau Gasol ütles, et võib järgmisel aastal Hispaania eest veel mängida,\" sõnas Navarro.\n\n\"Epi rekordi purustamine on mulle suureks motivaatoriks. Ma loodan, et mul tuleb Barcelonaga hea hooaeg ning kui siis koondise peatreener tahab mind, siis tulen hea meelega EM-finaalturniirile mängima.\"\n\nNavarrol on Hispaania koondisega EM-finaalturniiridelt seni võidetud viis medalit - kaks kulda (2009 ja 2011), kaks hõbedat (2003 ja 2007) ning üks pronks (2001).\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Hispaania korvpallikoondise kauaaegne liider Juan Carlos Navarro rääkis kodumaa meediale, et soovib mängida veel ka 2017. aasta EM-finaalturniiril.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Tutvu uudise pealkirja ja põhisisuga. Kasuta neid fakte, et luua pikk ja sisutihe lause, mis toimib loo sissejuhatusena.\n\n## Pealkiri:\n\nMercury auhinna pälvis Skepta\n\n## Põhitekst:\n\nSel aastal olid preemia nomimentideks veel Anohni \"Hopelessness\", Bat for Lashes \"The Bride\", David Bowie \"Blackstar\", Jamie Woon \"Making Time\", Kano \"Made in the Manor\", Laura Mvula \"The Dreaming Room\", Michael Kiwanuka \"Love & Hate\", Radiohead \"A Moon Shaped Pool\", Savages \"Adore Life\", The 1975 \"I like it when you sleep...\" ja The Comet is Coming \"Channel the Spirits\".\n\nEnda tänukõnes pööras Skepta tähelepanu varalahkunud Davie Bowie'le ning Amy Winehouse'ile.\n\nEelmisel aastal võitis auhinna Benjamin Clementine, kuid varem on võitjateks olnud näiteks The xx, Pulp, Portishead, Arctic Monkeys jpt.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Mercury auhinna, mis antakse Briti aasta parimale albumile, pälvis sel korral räppar Skepta enda viimase plaadi \"Konnichiwa\" eest.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Süvene uudise pealkirja ja sisu ning kirjuta sellele loole sisukas ja informatiivne sissejuhatus, mille pikkus on üks lause.\n\n## Pealkiri:\n\nEesti ujuja sai Rio paraolümpial enda sõnul ebaausa trahvi\n\n## Põhitekst:\n\nPõhjus miks eestlanna trahvi pälvis oli seetõttu, et ta ujus võistluste soojendusbasseinis ujumislabidatega, mis on ujuja jaoks täiesti tavaline treeningvahend. Nimelt leiab IPC reegliraamatust punkti, et soojendusbasseinis tohib kasutada vaid ujumislauda ning jalgade vahele pandavat punni. Samuti on keelatud lestad, snorklid ning kõik muu selline, kirjutab Priit Aaviku ujumisblogi.\n\n\"See on esmakordne juhtum, kui niimoodi tehakse,\" sõnas enda esimestel paramängudel osalev Tilk. \"Muidugi tunnen, et mulle on ülekohtut tehtud, sest rahvast oli tol päeval vähe ning ma ei mäletaks, et oleks mingit hullu kokkupõrget olnud vms. Täielik müstika!\" Teatavasti ei tohi ujumislabidaid kasutata seetõttu kuna varasemalt on pimedad ja poolpimedad lajatanud kaasvõistlejatele korralikult vastu kukalt ning seepärast on tekkinud ka vigastusi.\n\n\"Enne olümpiat polnud ma IPC süsteemis nii palju vigu näinud, kuid nüüd saan aru kui palju auke tegelikult on selles süsteemis. Alustades minu trahvist ja lõpetades ebaausalt klassifitseeritud sportlastega,\" sõnas Tilk lõpetuseks.\n\nBrenda Tilk (S7 klass) on saavutanud tänavusel paraolümpiamängudel 100 m seliliujumises 13. koha ning 50 m vabaltujumises 10. koha. Ees ootab teda veel 100 m vabaltujumine.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Enda esimestel paraolümpiamängudel osalev Brenda Tilk langes Rios väga õnnetu juhtumi ohvriks. Nimelt määras Rahvusvaheline Paraolümpiakomitee (IPC) eestlannale 350 euro suuruse trahvi.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Tutvu uudise pealkirja ja põhisisuga. Kasuta neid fakte, et luua pikk ja sisutihe lause, mis toimib loo sissejuhatusena.\n\n## Pealkiri:\n\nSillamäe Kalevi kaitsja lõpetas klubiga ootamatult lepingu\n\n## Põhitekst:\n\nSillamäel sündinud ja seal elanud, kuid Venemaa kodakondsusega Dudarev on tänavu 29 Premium liiga vooru vältel Kalevi eest platsil käinud 26 mängus, 25 juhul algrivistuses, kirjutab Soccernet.ee.\n\nVeel teisipäeval Sillamäe 4:2 võidumängus Pärnu vastu põhikoosseisu kuulunud ja 62. minutil välja vahetatud Dudarev ei soovinud lepingu lõpetamise tagamaid avaldada. \"Oli põhjuseid, et leping üles öelda! Rohkem ei soovi midagi öelda,\" selgitas Dudarev lakooniliselt Soccernet.ee-le.\n\nMees lisas: \"Otsin nüüd midagi uut enda jaoks ja ootan uusi ettepanekuid teistelt klubidelt.\"\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Viimasel kuuel hooajal Sillamäe Kalevi jalgpallimeeskonna kaitseliini põhitegijate hulka kuulunud 23-aastane Igor Dudarev teatas neljapäeva õhtul, et lõpetas lepingu senise tööandjaga.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Tutvu artikli sisuga ja loo sellele pika lausega sissejuhatus, mis köidab lugeja tähelepanu.\n\n## Pealkiri:\n\nHillary Clinton jätkab pärast pausi presidendikampaaniat\n\n## Põhitekst:\n\nClintonil diagnoositi nädal tagasi kopsupõletik, mis tuli avalikuks alles pärast seda, kui ta pühapäeval avalikul üritusel peaaegu kokku kukkus, vahendasid ERR-i teleuudised.\n\nHillary Clinton naasis presidendikampaaniat tegema eile pärastlõunal Põhja-Carolina osariiki, kus arvamusküsitlused näitavad temale hetkel veel üsna nappi edumaad konkurendi Donald Trumpi ees.\n\nKopsupõletikuga diagnoositud Clintoni kampaaniakõne oli tavapärasest lühem ja hiljem antud pressikonverentsil paistis ta ilmselgelt veel taastuvat sellest haigusest.\n\nClintoni terviserike on pööranud ajakirjanduse tähelepanu väga selgelt mõlema presidendikandidaadi tervislikule seisundile - nii avaldas näiteks Clintoni raviarst paarileheküljelise ülevaate tema tervisest ja ka sellesama kopsupõletiku diagnoosist ja ravist.\n\nVabariiklaste presidendikandidaat Donald Trump avaldas eile populaarses telesaates Doktor Oz samuti kirja oma arsti kinnitusega, kus oli üles loetud eelmisel nädalal tehtud ülevaatuse tulemused.\n\nMõlema kandidaadi arstid kinnitasid, et kandidaadid on piisavalt hea tervise juures, et töötada USA presidendi ametikohal.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "USA demokraatide erakonna presidendikandidaat Hillary Clinton ilmus pärast kolmepäevast haiguspausi taaskord valimiskampaaniat tegema.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Süvene uudise pealkirja ja sisu ning kirjuta sellele loole sisukas ja informatiivne sissejuhatus, mille pikkus on üks lause.\n\n## Pealkiri:\n\nSõltumatu Tantsu Lava alustab uue hooajaga\n\n## Põhitekst:\n\nAlgav hooaeg pakub mitmeid uusi võimalusi tantsijatele, liikujatele ja etenduskunstnikele, kel vaja ruumi mõtlemiseks, olemasolevate ideede arendamiseks ja katsetamiseks - selleks on Sõltumatu Tantsu Lava programmis Avatud Pind, Greenfield ja liikumisSESOONid, mis toovad kokku aktiivsed tegijad nii tantsu- kui teistelt kunstiväljadelt. Lisaks toimuvad kord kuus Greenfield’i õhtud, mis on nüüd avatud kõigile kunstidele!\n\nJuba 15. oktoobril toob Eesti ainus järjepidevalt lastele tantsulavastusi loov proff grupp Zuga ühendatud tantsijad välja „meeleKolu“, lavastuse, kus lubatud nii nutta-naerda, karjuda, jahmatada kui häbeneda.\n\nVärske, kuid juba populaarne tantsukooslus Maarja Tõnisson, Arolin Raudva, Raho Aadla ja Age Linkmann on kutsunud külalislavastajad Belgiast ja Prantsusmaalt, et 11. novembril tulla publiku ette kehaliste unenägude-unistustega.\n\n9. veebruaril esietendub üheksas PREMIERE’i aastakäik – sarjas teevad debüüdi selle aasta säravaimad uued lavaletulijad, kelle žürii valib viie kandidaadi seast välja 16. septembri ülesastumiste põhjal.\n\n8. märtsil on rahvusvaheline naistepäev, STL tähistab seda seekord suurejooneliselt hommage ’iga 20. sajandi suurtele koreograafidele – naistele, kes tegid lavakunstis revolutsiooni.\n\nEV100 lavastusprotsess algab STL-is juba aasta enne esietendust. 19-22. septembril saavad kõik huvilised osaleda, et üheskoos sõeluda välja teemafookused EV100 lavastuseks.\n\nLisaks jätkuvad kord kuus laupäeviti erinevaid liikumisstiile tutvustavad praktilised töötoad. Saab parkuurida, sufi keerutusi teha, techno ’t tantsida, praktiseerida kaasaegset tantsu.\n\nSõltumatu Tantsu Lava on avatud ja võrdsete võimalustega loomemaja Telliskivi loomelinnakus, kõigile kunstnikele, kes soovivad oma loominguga pakkuda alternatiivi inimolemise mõtestamisel ja loomisel.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Sõltumatu Tantsu Lava kolmas hooaeg algab koos majaresidentide Sveta Grigorjeva ja Jürgen Roostega 16. septembril Telliskivis. Samal õhtul selguvad PREMIERE’ 17 võitjad, kes kevadel oma debüütlavastustega välja tulevad.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Tutvu artikli sisuga ja loo sellele pika lausega sissejuhatus, mis köidab lugeja tähelepanu.\n\n## Pealkiri:\n\nSaaremaa Piimatööstus tõstab oktoobrist toorpiima kokkuostuhinda\n\n## Põhitekst:\n\n\"Praegused müügiprognoosid ja turusituatsioon võimaldavad piimahinda uuesti tõstma hakata,\" ütles Saaremaa Piimatööstus nõukogu esimees Tõnu Post Saarte Häälele.\n\nÄripäeva portaal Põllumajandus.ee kirjutas sel nädalal, et juuli keskpaigast on piimahinnad tõusnud Global Dairy Trade oksjonil tänaseks juba peaaegu 30 protsenti.\n\nPiimahindasid on ülespoole vedanud kaks faktorit: Euroopa Liidu piimatootmine on eelmise aasta sama ajaga võrreldes 1,5 protsendi võrra langenud ja Aasias on nõudlus piima järele suurenenud.\n\n2014. aasta alguses rekordilise 40 sendini kerkinud piima kokkuostuhind hakkas maailmaturul tekkinud piima ülepakkumise ja Vene turu sulgumise koosmõjul langema 2014. aasta mais.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Saaremaa Piimatööstus tõstab kuuajalise vahe järel teist korda toorpiima kokkuostuhinda ning 1. oktoobrist hakkavad põllumehed saama piimakilo eest senise 23 sendi asemel 25 senti.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe artikli pealkiri ja sisu, seejärel loo pikk ja põnev lause, mis võiks olla artikli sissejuhatus.\n\n## Pealkiri:\n\nVanamoodi töötavad lauatelefonid kaovad kevadeks\n\n## Põhitekst:\n\nSenine traatühendus asendatakse interneti kaudu toimiva kõnesidega ja telefonid hakkavad töötama ruuteri kaudu, kirjutas Eesti Päevaleht.\n\nPraegu on Eestis veel ligi 15 000 traatsidel töötava lauatelefoni kasutajat ja paljudel neist ei ole internetiühendust.\n\nKõigi lauatelefoni edasi kasutada soovivate elanike telefonid ühendatakse veebikaabliga, kuid samas tuleb arvestada, et internetitelefoni side kaob elektrikatkestuse puhul.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Järgmise aasta kevadeks jõuab lõpule tehnoloogiavahetus, mis kaotab vanamoodi töötavad lauatelefonid, ning lauatelefonilt helistamise võimalus hakkab edaspidi sõltuma internetiühendusest ja elektri olemasolust.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Süvene uudise pealkirja ja sisu ning kirjuta sellele loole sisukas ja informatiivne sissejuhatus, mille pikkus on üks lause.\n\n## Pealkiri:\n\nLoodusmuuseumis avatakse sügisene seenenäitus\n\n## Põhitekst:\n\nNäitus annab hea ülevaate nii seeneriigi mitmekesisusest kui ka nende eristamistunnustest, vahendasid ERR-i teleuudised.\n\nSelle-aastasel näitusel on lähema vaatluse all seente hoiustamine - vähe tuntud on tõsiasi, et sageli on seenemürgituse põhjuseks just valed võtted seente säilitamisel.\n\nNäitus juhibki tähelepanu mitmetele viisidele ja võimalustele, kuidas seeni säilitada. Kindlasti saab vastuseid ka tänavuse seeneaasta ja parimate seenemetsade kohta.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Eesti Loodusmuuseumis avatakse sügisene seenenäitus, mis annab põhjaliku ülevaate nii söödavatest kui ka söögiks kõlbmatutest seentest ning juhib ka tähelepanu, kuidas ära tunda surmavalt mürgised seened.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe artikli pealkiri ja sisu, seejärel loo pikk ja põnev lause, mis võiks olla artikli sissejuhatus.\n\n## Pealkiri:\n\nUSA esindajatekoja raport: Snowden oli \"rahulolematu töötaja\"\n\n## Põhitekst:\n\nSnowden lekitas 2013. aastal miljoneid dokumente Ühendriikide valitsuse luuretegevuse kohta ja põgenes seejärel riigist. Teda ähvardab USA-s süüdistus, milles süüdimõistmise korral võib teda oodata 30-aastane vangistus.\n\nSnowden sai 2013. aastal Venemaal poliitilise varjupaiga ja tal on 1. augustist 2014 Venemaal kolmeaastane elamisluba.\n\nMitu inimõigusorganisatsiooni on alustanud kampaaniat, mille eesmärk on veenda USA presidenti Barack Obamat Snowdenile armu andma.\n\nEsindajatekoja luurekomitee raporti kokkuvõttes antakse Snowdenile karm hinnang. Ta oli \"rahuleolematu töötaja, kel olid oma ülemustega regulaarsed konfliktid ning kes sai noomituse kõigest kaks nädalat enne salastatud dokumentide allalaadimisega alustamist\", seisab kaks aastat valminud 36-leheküljelises raportis.\n\nRaport on täispikkuses salastatud, ent ametnikud avaldasid sellest avalikkusele mõeldud lühema versiooni.\n\nRaportis märgitakse ka, et Snowden ei avaldanud USA riiklikus julgeolekuagentuuris (NSA) oma ülemustele muresid jälgimisprogrammide kohta, ning teda ei tuleks pidada vilepuhujaks, kellele laieneb seaduste kaitse.\n\nSnowden \"võltsis oma sooritushinnanguid ning edenes NSA-s uutele ametikohtadele oma teenistuslehega liialdades ja töösobivustesti vastuseid varastades\", selgub raportist, milles lisatakse, et Snowden kasutas ära võrguadministraatori ligipääsu oma kolleegide arvutite kõvaketastel nuhkimiseks.\n\n\"Edward Snowden ei ole kangelane - ta on reetur, kes reetis teadlikult oma kolleegid ja riigi,\" ütles luurekomitee esimees Devin Nunes, lisades, et Snowden \"seadis ohtu ameerika rahva\".\n\nEsindajatekoja NSA ja küberjulgeoleku alakomitee esimees Lynn Westmoreland ütles, et Snowden \"tegi USA rahvuslikule julgeolekule rohkem kahju, kui ükski teine isik riigi ajaloos\".\n\nSnowdeni paljastustele järgnenud pahameeletorm sundis kongressi 2015. aasta juunis kiitma heaks meetmed, mis reguleerivad NSA tegevust ameeriklaste telefonisuhtluse metaandmete kogumisel.\n\nValge Maja pressiesindaja Josh Earnest ütles kolmapäeval, et Snowden saaks Ühendriikides võimaluse õiglaseks kohtuprotsessiks.\n\n\"Tema tegevus seadis ohtu ameeriklaste elud ning USA rahvusliku julgeoleku,\" sõnas Earnest. \"Seetõttu on Obama administratsiooni poliitika, et härra Snowden peaks naasma Ühendriikidesse, et seista silmitsi väga tõsiste süüdistustega, mis talle on esitatud.\"\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "USA luureinfo lekitaja Edward Snowden oli \"rahulolematu töötaja\", mitte \"põhimõtteline vilepuhuja\", nähtub neljapäeval avaldatud esindajatekoja luurekomitee raportist.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe artikli pealkiri ja sisu, seejärel loo pikk ja põnev lause, mis võiks olla artikli sissejuhatus.\n\n## Pealkiri:\n\nEuroopa liiga: Zeniit tuli viimase 15 minutiga kolmeväravalisest kaotusseisust välja\n\n## Põhitekst:\n\nMaccabi juhtis Haris Medunjanini kahest ning Vidar Orn Kjartanssoni ühest tabamusest 70. minutiks 3:0 ning ilmselt oli vähe neid, kes oleks Venemaa klubi tagasitulekule panustada julgenud. Ometi läks just nii.\n\nZeniidi esimese värava lõi Aleksander Kokorin 77. minutil, kaotusseisu vähendas minimaalseks Mauricio 84. minutil. Kõigest kaks minutit hiljem viigistas seisu Giuliano ning Peterburi klubi uskumatu õhtu lõpetas Luka Djordjevic, kes kohtumise teisel üleminutil Zeniidile võidu tõi.\n\nTeistes kohtumistes oli Feyenoord koduväljakul Tonny Vilhena 79. minuti tabamuse läbi parem Manchester Unitedist, AS Roma ei suutnud võõrsil Tšehhi klubi Viktoria Plzeni vastu 1:1 viigist enamat ning koduväljakul mänginud Milano Inter jäi 0:2 alla Hapoeli Beer Shevale.\n\n24 kohtumises jagati neljapäeval kokku kaheksa punast kaarti.\n\nKõik tulemused:\nQarabag - Liberec 2:2\nAnderlecht - Gabala 3:1\nNikosia APOEL - Astana 2:1\nGiurgiu Astra - Viini Austria 2:3\nAlkmaari AZ - Dundalk 1:1\nFeyenoord - Manchester United 1:0\nTel Avivi Maccabi - Peterburi Zeniit 3:4\nMainz - Saint-Etienne 1:1\nPlzeni Viktoria - Roma 1:1\nViini Rapid - Genk 3:2\nSassuolo - Bilbao Athletic 3:0\nBerni Young Boys - Piraeuse Olympiakos 0:1\nLuhanski Zorja - Fenerbahce 1:1\nBraga – Gent 1:1\nMilano Inter – Hapoeli Beer Sheva 0:2\nKonyaspor – Donetski Šahtjor 0:1\nNice – Schalke 0:1\nOsmanlispor – Bukaresti Steaua 2:0\nAteena Panathinaikos – Amsterdami Ajax 1:2\nPAOK – Fiorentina 0:0\nSalzburg – Krasnodar 0:1\nSouthampton – Praha Sparta 3:0\nLiege Standard – Celta Vigo 1:1\nVillarreal – Zürich 2:1\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Lisaks sellele, et Sergei Zenjovi koduklubi Gabala jäi 1:3 alla Anderlechtile, pandi Euroopa liigas pall mängu veel 23 kohtumises. Õhtu põnevaimas matšis alistas võõrsil mänginud Peterburi Zeniit 4:3 Tel Avivi Maccabi.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Tutvu artikli sisuga ja loo sellele pika lausega sissejuhatus, mis köidab lugeja tähelepanu.\n\n## Pealkiri:\n\nKangur ja Varese pääsesid eurosarjas järgmisse ringi\n\n## Põhitekst:\n\nEesti koondislane Kristjan Kangur viskas ligi 27 minuti jooksul Varese kasuks viis punkti, andis neli resultatiivset söötu ning võttis ühe lauapalli, kuid langes lõpuks viie veaga pingile. Võitjate parimaks osutus Brandon Davies 27 silma ja 11 lauapalliga.\n\nVarese juhib vahegruppi nelja võiduga. Järgnevad AEK kolme, Tsmoki-Minsk kahe ning Güssingi Knights ühe võiduga.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Korvpalli FIBA Europe Cupi V-vahegrupi viiendas voorus sai Varese Pallocanestro kodus 74:72 (17:14, 20:19, 16:17, 21:22) jagu Larnaca AEK-st ning pääses play-offi.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe artikli pealkiri ja sisu, seejärel loo pikk ja põnev lause, mis võiks olla artikli sissejuhatus.\n\n## Pealkiri:\n\nZurav piirdus Euroopa meistrivõistlustel lühikavaga\n\n## Põhitekst:\n\nZurav parandas jõudsalt isiklikku rekordit, mis oli tal varem 44,32 silma ning püstitatud 2014. aasta septembris Tallinnas. Vabakava mees aga esitama ei pääsenud, sest viimasena viis 24 parema hulka 54,16 punkti.\n\nJuhtohjad haaras hispaanlane Javier Fernandez 102,54 silmaga. Järgnevad venelane Maksim Kovtun 88,09 ja tšehh Michal Brezina 84,30 punktiga.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Bratislavas toimuvatel iluuisutamise Euroopa meistrivõistlustel sai Daniil Zurav meeste üksiksõidus 50,50 punktiga 35 osaleja seas 28. koha.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe artikli pealkirja ja sisu. Kasuta oma loomingulisi võimeid, et koostada detailne ja põhjalik ühelauseline sissejuhatus sellele uudisele.\n\n## Pealkiri:\n\nTÜ/Rock alistas eurosarjas Cantu ja jäi ellu\n\n## Põhitekst:\n\nTartlaste resultatiivseimad olid Karolis Petrukonis 18, Tanel Sokk ja Brian Harper 13 ning Evaldas Žabas 12 punktiga. Petrukonis ja Žabas võtsid ka 6 lauapalli ning Sokk andis 5 resultatiivset söötu.\n\nVooru teises viienda vooru kohtumise alistas Chaloni Elan kodus Krasnojarski Jenissei 98:88. Alagrupis esikoha taganud Chalonil on võitnud kõik viis vastast. Jenisseil ja Cantul on kaks ning TÜ/Rockil üks võit. TÜ/Rock võõrustab viimases voorus 2. veebruaril Jenisseid ning Cantu päev hiljem Chaloni. Tartlased pääseksid edasi, kui alistaksid Jenissei 19 punktiga ja Cantu kaotaks.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Korvpalli FIBA Europe Cupi R-vahegrupi viiendas voorus sai Tartu Ülikool/Rock võõrsil 76:71 (18:24, 23:11, 17:17, 18:19) jagu Cantu FoxTownist.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe artikli pealkiri ja sisu, seejärel loo pikk ja põnev lause, mis võiks olla artikli sissejuhatus.\n\n## Pealkiri:\n\nBelgias geimivõiduta jäänud Pärnu jaoks on eurohooaeg läbi\n\n## Põhitekst:\n\nNädal aega tagasi Pärnus toimunud avakohtumise 3:1 võitnud pärnakad olid sellega kindlustanud endale enne Belgiasse sõitu kuldse geimi, ent selles polnud abi. Menen võitis mängu 3:0 (25:23, 25:17, 25:22) ja kuldse geimi 15:10. Veerandfinaalis kohtub Menen Lyoni Metropole'iga, kes alistas täna kodus Galati Arcada 3:0 ning oli kuldses geimis parem 15:10.\n\nAvageimis spurtisid belglased Pärnu vastu kohe ette, juhtides esimeseks tehniliseks mõtlemiseajaks 8:4. Valitsev Eesti meister ja karikavõitja asus aga vahet tasapisi vähendama ja jõudis seisul 14:14 viigini. Teisele tehnilisele mõtlemisajale läksid meeskonnad juba Pärnu 16:15 eduseisus. Meneni spurdile, mis viis nad 21:18 ette, leidis Pärnu veel korra vasturohtu ja viigistas seisu 23:23. Paraku oli belglastel veel üks lisakäik, mis neile ka avageimi 25:23 võidu tõi, vahendas Volley.ee.\n\nTeises geimis kordus alguses sama, ent lõpp möödus meie jaoks nukramates toonides. Menen läks juhtima 7:3, 11:7, 16:12, 19:14, 22:16 ja võitis geimi lõpuks 25:17.\n\nKolmas geim oli matši kõige tasavägisem. Viigiseisud vaheldusid ikka ja jälle. Paraku seisul 20:20 leidsid belglased, et aitab nüüd ja suutsid taas otsustavatel hetkedel eest rebida. Kokku 79 minutit väldanud kolmegeimilise lahingu viimane vaatus lõppes võõrustajate 25:22 võiduga. Seejuures oli Pärnu vastuvõtuprotsent kolmandas geimis 56 (suurepärane 36 %), Menenil vaid 19 (suurepärane kuus protsenti). Rünnakul ei suutnud me oma paremat vastuvõttu aga maksma panna: protsendid vastavalt 42 belglastel ja 37 Pärnul.\n\nKuldses geimis läks Pärnu küll 2:0 juhtima, ent järgnes Belgia klubi 8:0 spurt. Sellega said sotid paraku ka selgeks ning Menen pääses järgmisse ringi 15:10 eduga.\n\nPärnu meeskonna suurimaks murelapseks olid omavead, mida kogunes mängu peale tervelt 33! Meneni näitaja oli 18. Teine probleemne koht oli rünnak, kus Belgia meeskonna näitaja oli 54, Pärnul aga vaid 39. Meneni tempoosakond lustis, kuidas ise tahtis. Tim Smit lõi 14 tõstest punktiks 12, Jelle Sinnesael 11st kümme. Nurgamehed Anshel ver Eecke ja Robbe Vandeweyer suutsid näiteks 24 tõstest vaid viis punktiks realiseerida. Must päev oli ka Pärnu põhipommitaja Hindrek Pulgal, kes lõi 30 tõstest punktiks vaid kaheksa (27 %) ja eksis koguni seitsmel korral. Lisaks raksatas kuus tema lööki Meneni blokist meie väljakupoolele tagasi. Ainsana suutis Eesti klubil enam kui pooled tõstetest punktiks lüüa Timo Tammemaa, kelle rünnakuprotsent oli 69 (9/13).\n\nTemporündaja oli 14 punktiga ka meie meeskonna parim. Rünnakupunktidele lisas ta kolm blokki ja kaks serviässa. Kahekohalise summani jõudsid veel Taavet Leppik ja Hindrek Pulk (mõlemad 11). Belglaste kõige tulemuslikum oli Tim Smit, kellelt 19 punkti ja efektiivsusnäitaja +16.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Pärnu Võrkpalliklubi kaotas Euroopa Challenge'i karikasarja kaheksandikfinaali korduskohtumises Meneni Prefaxisele ning pudenes konkurentsist.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe hoolikalt uudise pealkiri ja sisu ning kirjuta artiklile pikk sissejuhatav lause, kasutades oma kujutlusvõimet.\n\n## Pealkiri:\n\nViking Lottoga võideti ligi 164 000 eurot\n\n## Põhitekst:\n\nVõidupilet oli ostetud internetist, teatas Eesti Loto.\n\nViimati võideti suurem lotovõit käesoleva aasta alguses samuti Viking Lottoga – siis sai üks lotomängija kuue numbri tabamusega miljon eurot.\n\nÕnnelikuks võitjaks osutus tookord 60. eluaastates Tallinna naine, kes ostis võidupileti samuti internetist.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Viking Lotto kolmapäevasel loosimisel võitis üks õnnelik lotomängija Eesti kohaliku 5+1 võidutasandiga 163 594 eurot.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Vaata läbi uudise pealkiri ja tekst ning loo loov sissejuhatav lause, mis haakub artikli sisuga.\n\n## Pealkiri:\n\nMakedoonia peatas riiki läbida soovivate põgenike sisselubamise\n\n## Põhitekst:\n\nMakedoonia politsei peatas põgenike läbilubamise kolmapäeva pärastlõunal, ent põhjus ei ole selge ja võimud ei ole otsust kommenteerinud. Skopje rakendas samasuguseid meetmeid eelmise nädala kahel päeval.\n\nMakedoonia asus novembris viis kuud kestnud kontrollimatu migrantide sissevoolu järel põgenikke selekteerima, lubades riiki vaid Süüria, Iraagi ja Afganistani kodanikke. Kõiki teisi peetakse majandusmigrantideks ja vastu ei võeta.\n\nKreekasse jäävatel migrantidel on valida, kas taotleda riigilt asüüli või nõustuda vabatahtliku või sunniviisilise tagasisaatmisega\n\nMakedoonia teatas hiljem transiidi võimaldamisest vaid Austriasse ja Saksamaale suunduvatele põgenikele.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Kreeka võimud teatasid kolmapäeval, et Makedoonia peatas Põhja- ja Kesk-Euroopasse teel olevate põgenike riikilubamise, jättes 2600 inimest kahe riigi piiri Kreeka poolele.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe artikli pealkiri ja sisu, seejärel loo pikk ja põnev lause, mis võiks olla artikli sissejuhatus.\n\n## Pealkiri:\n\nTLÜ/Kalev kaotas Balti liiga põhiturniiri viimase mängu\n\n## Põhitekst:\n\nKuna AVIS Rapla kaotas eile kodusaalis Valmierale oli TLÜ/Kalevil võimalus võidu korral tõusta A-alagrupis kolmandaks ja langetada Rapla neljandaks. Hoolimata kaotusest säilitas Kalev alagrupis neljanda koha. Riia Baronsile tõi Arturs Ausejs 21 punkti ning Roberts Freimanis viskas 18 silma ja jagas 5 resultatiivset söötu. Üleplatsimees oli TLÜ/Kalevi leedulasest leegionär Dominykas Milka, kes sai kirja kaksikduubli 22 punkti ja 10 lauapalliga. Johnny Berhanemeskel viskas 20 silma.\n\nTänaste mängudega lõppes ka Balti liiga alagrupiturniir. A-alagrupis jäi AVIS Rapla kolmandaks seitsme võidu ja viie kaotusega, TLÜ/Kalev neljandaks kuue võidu ja kuue kaotusega ning Pärnu Sadam viimaseks, seitsmendaks, kahe kaotuse ja kümne kaotusega. B-alagrupis jäi Tarvas kuue võidu ja kuue kaotusega neljandaks ning TTÜ viimaseks, seitsmendaks, kahe võidu ja kümne kaotusega.\n\nSelgusid lõplikud asetused play-off’ideks. 14 võistkonna arvestus on AVIS Rapla kuues, Rakvere Tarvas seitsmes ning TLÜ/Kalev kaheksas. Pärnu Sadam sai13. asetuse, TTÜ KK 14. Täpsem tiimide arv, kes mängivad Balti liiga play-off’is selgub neljandal veebruaril, kui on ära mängitud FIBA Europe Cup’i vahegrupimängud. Play-off’is võib teoreetiliselt liituda kuni viis klubi – Šiauliai, Ventspils, Utena Juventus, TÜ/Rock ja Pasvalyse Pieno žvaigzdes.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Kolmapäeval mängisid korvpalli Balti liigas kolm Eesti klubi, kes kõik kaotasid. TLÜ/Kalev kohtus võõral väljakul Riia Baronsiga ning pidi vastu võtma kaotuse 88:94 (42:52). Pärnu Sadam kaotas Leedus Kedainiai Nevežisele 76:82 (33:44) ning Rakvere Tarvas Prienai Vytautasele 56:63 (37:38). Selgusid ka meeskondade asetused play-off'ideks.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe hoolikalt uudise pealkiri ja sisu ning kirjuta artiklile pikk sissejuhatav lause, kasutades oma kujutlusvõimet.\n\n## Pealkiri:\n\nUSA võimud kutsusid lõpetama Oregoni looduspargi \"okupatsiooni\"\n\n## Põhitekst:\n\n\"Kõigil, kes on seotud selle ebaseadusliku okupatsiooniga, on aeg edasi liikuda. Meie kogukonnas ei pea toimuma verevalamist,\" ütles Harney maakonna šerif David Ward ajakirjanikele.\n\nPäev varem peatas politsei Malheuri looduskaitseala juures asuval maanteel mitu hõivajate rühma liiget ja üritas neid kinni võtta. Üks protestija sai politsei tules surma.\n\nPraegu on vahi all kaheksa rühma liiget.\n\nVõimud on sulgenud ligipääsu looduspargile, ent ala hõivanud rühmal on võimalik vabalt lahkuda ja võimud soovivad lahendada olukorra rahumeelselt, ütles Föderaalse Juurdlusbüroo (FBI) Portlandi osakonna juht Greg Bretzing.\n\nVõimuesindajate hinnangul on kolm nädalat tagasi pargi hõivanud isikute seas ilmselt nii väiketalunikke, farmereid ja nõndanimetatud ellujäämisliikumise liikmeid, kes edendavad oma laagrites üksikisiku oskusi katastroofides hakkamasaamiseks. Kirjut seltskonda ühendas nähtavasti usaldamatus võimude vastu.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Võimud kutsusid kolmapäeval USA Oregoni osariigis looduspargi hõivanud valitsusvastaseid protestijaid lahkuma ja \"edasi liikuma\" pärast ühe isiku hukkumist tulevahetuses politseiga päev varem.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe hoolikalt uudise pealkiri ja sisu ning kirjuta artiklile pikk sissejuhatav lause, kasutades oma kujutlusvõimet.\n\n## Pealkiri:\n\nTuntud Eesti mehed astuvad loomade abistamiseks korvpalliplatsile\n\n## Põhitekst:\n\nEesti esimene loomadele head tegev korvpallilahing toimub sõbrapäeval, 14. veebruaril 2016, kell 12-14 Tallinnas, Audentese spordihallis. Võistlustulle astumist on tänaseks kinnitanud Jüri Ratas, Tomi Rahula, Raimondo Laikre, Rainer Vakra, Robert Rool, Tõnis Niinemets, Indrek Raadik, Marko Kiigajaan, Velvo Väli ja Rauno Märks. Vastamisi minnakse Eesti edukaima korvpallinaiskonnaga “1182 Tallinn”. Kuulsuste treeneriks on Jaanus Levkoi. Kogu piletimüügist saadud tulu läheb Eesti Loomakaitse Seltsile 2016. aastal hättasattunud kodu- ja metsloomade raviarvete tasumiseks.\n\n„Möödunud aastal kulus Eesti Loomakaitse Seltsil abivajavate loomade raviarvete tasumiseks 24021,63 eurot. Uus aasta on alanud väga raskelt: külmunud ja hüljatud loomadest teatatakse meile varasemast rohkem ning tegemist vajavad mitmed kulukad protseduurid. Juba ainuüksi ühe koera Reksi raviarved ületavad lähikuudel kokku üle 2500 euro: operatsiooni vajavad tema mõlemate tagakäppade põlveliigesed, et suurepärase iseloomuga, ent lühikese keti otsa aastateks hüljatud koer saaks tulevikus joosta ja elust rõõmu tunda,“ selgitab heategevusliku korvpalliürituse vajadust Eesti Loomakaitse Seltsi juhatuse liige Merli Jürisoo ning lisab: „Meil on hea meel tõdeda, et Eesti Meistritiitli võitnud korvpalliklubi ja 12 tuntud Eesti meest on valmis loomade nimel osalema sel suurepärasel üritusel. Nüüd veel jääb üle loota, et saali 1000 istekohta täituvad publikuga!“\n\n„Ma olen väga tänulik võimaluse eest ühendada minu lemmikspordiala korvpall nii ülla eesmärgiga. Loodan 14. veebruaril saalis näha paljusid oma sõpru ja tuttavaid. Hättasattunud loomade raviarvete tasumiseks raha kogumine on äärmiselt tore viis, kuidas valentinipäeva tähistada,“ kommenteerib üritusel osalemist Riigikogu aseesimees ja Eesti Korvpalliliidu president Jüri Ratas.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Eesti Loomakaitse Seltsi eestvedamisel astuvad 12 tuntud Eesti meest sõbrapäeval, 14. veebruaril Audentese spordihallis korvpallilahingusse Eesti edukaima korvpallinaiskonnaga 1182 Tallinn aidates sellega tasuda hättasattunud kodu- ja metsloomade raviarveid.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Tutvu artikli sisuga ja loo sellele pika lausega sissejuhatus, mis köidab lugeja tähelepanu.\n\n## Pealkiri:\n\nEuroliiga karistas Teodosicit rahatrahviga\n\n## Põhitekst:\n\nNimelt saadeti serblane vahegrupi neljanda vooru kohtumises Vitoria Laboral Kutxa vastu 20 sekundit enne mängu lõppu kohtunikega vaidlemise eest väljakult minema.\n\nVenelased kaotasid kohtumise 71:81, Teodosic oli aga 18 punktiga oma meeskonna resultatiivseim.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Korvpalliklubi Moskva CSKA tagamängija Milos Teodosic sai Euroliigalt 4500 euro suuruse rahatrahvi.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe artikli pealkiri ja sisu, seejärel loo pikk ja põnev lause, mis võiks olla artikli sissejuhatus.\n\n## Pealkiri:\n\nSüüria opositsioon lükkas rahukõnelustel osalemise otsuse edasi\n\n## Põhitekst:\n\nLäbirääkimiste komitee, mis esindab mitut Süüria poliitilist ja relvastatud opositsioonirühmitust, on korduvalt öelnud, et Süüria ja selle liitlased peavad lõpetama pommitamise ja ümberpiiratud alade blokaadi, enne kui komitee rahukõnelustega ühineb, vahendas Reuters.\n\nKomiteed toetab Saudi Araabia.\n\nKõnelused pidid algama juba esmaspäeval, kuid lükati edasi reedesse, sest riigid ei ole jõunud otsusele, kes peaksid opositsiooni esindama.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Süüria opositsioon lükkas edasi kohtumise Saudi Araabias, kuna pole otsustanud veel, kas osaleb rahukõnelustel, mis peaksid reedel Genfis algama. Opositsiooni teatel ootavad nad ära ÜRO vastuse oma nõudmiste kohta.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe artikli pealkirja ja sisu. Kasuta oma loomingulisi võimeid, et koostada detailne ja põhjalik ühelauseline sissejuhatus sellele uudisele.\n\n## Pealkiri:\n\nNoorteliigasid ootab tänavu ees mitu uuendust\n\n## Põhitekst:\n\nJalgpalliliit korraldas möödunud aastal arvukalt testmänge, kus analüüsiti põhjalikult erinevate suurustega väljakute ning mängijate arvu mõju pallurite tegutsemisele. Varajasem kogemus on näidanud, et väikselt platsilt suurele üleminek oli väga paljude klubide jaoks suur väljakutse ning tihtipeale ületamatu probleem.\n\n„Soovime, et üleminek ühest vanusest teise oleks proportsionaalne. See puudutab nii mängijate arvu kui ka väljaku suurust. Vana süsteem, kus väljak muutus noore mängija jaoks U14 (C2 – toim.) vanuseklassis äkitselt liiga suureks ja mängijate arv väljakul hüppeliselt kasvas, näitas, et just sellel perioodil jätsid paljud noored jalgpalliga hüvasti. Uusi väljakutseid oli korraga liiga palju ning tegu polnud järk-järgulise mängijate arendamisega,“ selgitas Eesti Jalgpalli Liidu tehniline direktor Janno Kivisild.\n\nUuest hooajast on näiteks U13 ja U12 (vastavalt D1 ja D2) vanuseklassis ühest võistkonnast väljakul kaheksa asemel üheksa mängijat. Ja kui seni on U14 vanuses pallitud täismõõtmetega väljakul (11 vs 11), siis edaspidi toimuvad mängud väiksemal platsil (varasema maksimaalse pikkusega väljaku asemel on edaspidi maksimaalseks pikkuseks 85 meetrit).\n\nEesti noorteliigad lähevad uuest aastast kaasa ülemaailmse trendiga, kus vanuseklassi märgib täht U kombineerituna numbriga. U, mis tähendab inglise keeles under ehk alla, märgib seda, et vanuseklassis pallivad mängijad on sellest vanusest nooremad. Varasemalt on taoline märgistus lisaks noortekoondistele kasutusel olnud U17 Eliitliiga ning U19 puhul, kuid edaspidi liigitatakse ka nooremaid vanuseklasse selle tähistuse abil.\n\n„Tihtipeale vajas kõrvalseisja lisaselgitust või täpsustust, millist vanust üks või teine tähistus täpselt kajastas,“ lisas Kivisild.\n\nUuest hooajast debüteerib ka noorte rahvaliiga, mida iseloomustab lihtne asjaajamine. Noorte rahvaliigas saavad kaasa teha huvilised sünniaastaga 2001-2003, kes meistrivõistlustel ei osale. Registreerimine, mis toimub jalgpalliliidu kodulehekülje jalgpall.ee kaudu, algab veebruaris ning lõpeb 28. märtsil.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Kevadel avalöögi saavad noorte meistrivõistlused toovad mitmes vanuseklassis kaasa tähtsaid muudatusi. Sujuvamaks läheb täismõõtmetega väljakule üleminek, lisaks tekib hea väljund noortele jalgpallihuvilistele, kes otsustavad tippu pürgimisest loobuda.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Süvene uudise pealkirja ja sisu ning kirjuta sellele loole sisukas ja informatiivne sissejuhatus, mille pikkus on üks lause.\n\n## Pealkiri:\n\nKaht Türgi ajakirjanikku võib oodata eluaegne vangistus\n\n## Põhitekst:\n\nAjalehe Cumhuriyet peatoimetaja Can Dundar ja selle Ankara esindaja Erdem Gul on saanud süüdistuse spionaažis, vahendas BBC.\n\nProkurörid süüdistavad neid valitsuse maine kahjustamises.\n\nVõimalik karm karistus on suurendanud aga muret pressivabaduse üle Türgis.\n\nEuroopa Liidu laienemisvolinik Johannes Hahn ütles, et on karistuse tõsidusest šokeeritud. Inimõigusorganisatsioon HRW aga kommenteeris, et mehed tegid oma tööd ajakirjanikena ja mitte enamat.\n\nDundar ja Gul vahistati novembris, kui nad olid avaldanud video sellest, kuidas politsei leidis Süüria piiri lähedal kinni peetud veokitest relvi. Ajakirjanike sõnul oli juhtum seotud Türgi luurega.\n\nTürgi võimude sõnul viisid aga veokid humanitaarabi Süüria turkmeeni vähemusele.\n\nTeade tekitas palju kära ning viis selleni, et president Recep Tayyip Erdogan kaebas ajakirjanikud kohtusse. Erdogan ütles, et video oli riigisaladus ning lubas televisioonis, et ajakirjanikud maksavad kõrget hinda.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Kaks Türgi ajakirjanikku, kes avaldasid materjali, milles on väidetavalt näha, kuidas Türgi luureteenistus saadab Süüria islamimässulistele relvi, seisavad silmitsi eluaegse vanglakaristusega.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Tutvu uudise pealkirja ja põhisisuga. Kasuta neid fakte, et luua pikk ja sisutihe lause, mis toimib loo sissejuhatusena.\n\n## Pealkiri:\n\nSaksa suusahüppetäht naaseb vigastuse kiuste MK-sarja\n\n## Põhitekst:\n\nSakslane kukkus jaanuari alguses nelja hüppemäe turnee Innsbrucki võistlusel ning vigastas selga. Siiski tegi ta veel kaasa ka Bischofshofenis ja Willingenis, kuid jättis eelmisel nädalavahetusel Zakopanes toimunud etapi vahele.\n\n\"Olen füsioteraapia ja kerge treeningu abil võistlusteks valmis,\" lausus viis aastat tagasi Sapporos oma esimese MK-etapi võitnud Freund, kes jääb MK-sarja üldliidrist, sloveenist Peter Prevcist maha 305 punktiga.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Suusahüpete MK-sarjas teisel kohal olev Severin Freund osaleb trauma kiuste Sapporos toimuval etapil.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Tutvu artikli sisuga ja loo sellele pika lausega sissejuhatus, mis köidab lugeja tähelepanu.\n\n## Pealkiri:\n\nKelly Sildaru võistlemine X-Mängudel sattus kahtluse alla\n\n## Põhitekst:\n\nSildaru olukord Aspenis pole rõõmustav – X-Mängude pargisõidu raja hüpped on nii suured, et ta ei saa kesise kehakaalu tõttu hoogu üles, kirjutab Delfi.\n\n„Selg ees ei saa üldse hüppesse minna, aga ilma selle elemendita pole võistlustel mingit lootust,“ sõnas treenerist isa Tõnis Sildaru. „Õigetpidi lendab Kelly maandumisnõlvale küll välja, ent trikke tegemata. Ühtki elementi, mida ta Dew Touril tegi, siin Aspenis sooritada pole seni võimalik.“\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Juba reede õhtul toimub USA-s Aspenis maailma suurim ekstreemspordivõistlus X-Mängud, kus osaleb loodetavasti ka Eesti freestyle-suusatamise täht Kelly Sildaru.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe artikli pealkirja ja sisu. Kasuta oma loomingulisi võimeid, et koostada detailne ja põhjalik ühelauseline sissejuhatus sellele uudisele.\n\n## Pealkiri:\n\nBelgias viidi mullu läbi rohkem kui 2000 eutanaasiat\n\n## Põhitekst:\n\n\"2015. aastal oli 2021 juhtumit,\" ütles valitsuse eutanaasiakomisjoni pressiesindaja.\n\n2014. aastal oli ametlikel andmetel 1924 eutanaasiajuhtumit. Halastussurmade arv on alates 2002. aastast pidevalt tõusnud, 1000 piir ületati esimest korda 2011. aastal.\n\nEutanaasiakomisjoni esimees Wim Distelmans ütles, et juhtumite arvu kasv peaks näitama, et arstid on registreerinud eutanaasiat varasemast rohkem. Samas võib tõusnud ola ka deklareerimata juhtumite arv.\n\nBelgia laiendas 2014. aastal isikute arvu, kelle puhul on eutanaasia lubatud. Halastussurma võivad paluda ka igas vanuses alaealised, kes põevad ravimatut haigust, kuid on suutelised oma saatuse kohta ratsionaalset otsust langetama.\n\nSee samm vallandas ühiskonnas veel ägedama debati kui algne eutanaasia lubamise otsus 2002. aastal.\n\nHolland on Belgia kõrval ainus riik, kus on alaealiste eutanaasia lubatud, kuid seal on vanuse alampiiriks 12 aastat.\n\nDistelmans ütles, et komisjon ei ole alaealistelt veel ühtki eutanaasiataotlust saanud.\n\nTäiskasvanute eutanaasia on alates 2009. aastast lubatud ka Luksemburgis. Šveitsis võib arst aidata patsiendil surra, aga eutanaasia ise on keelatud.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Belgias viidi eelmisel aastal läbi üle 2000 eutanaasia, mis on rekord alates 2002, aastast, kui halastussurm riigis legaliseeriti, ütles valitsus kolmapäeval.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Süvene uudise pealkirja ja sisu ning kirjuta sellele loole sisukas ja informatiivne sissejuhatus, mille pikkus on üks lause.\n\n## Pealkiri:\n\nPärnu ja Tarvas lõpetasid Balti liiga põhihooaja kaotusega\n\n## Põhitekst:\n\nPärnakate parim oli Mark Dorris 26 punkti ja 7 lauapalliga, Robert Valge arvele kanti 17 silma. Pärnu võitis 12-st mängust kaks, millega jäi viimaseks ehk seitsmendaks ning play-offi ei pääsenud. Neljast vastasest jagu saanud Nevežise jaoks turniir jätkub.\n\nB-alagrupis pidi Rakvere Tarvas vastase väljakul tunnistama Prienai Vytautase 63:56 (16:19, 22:18, 17:7, 8:12) paremust. Roberts Stumbris tõi Tarvale parimana 16 punkti. Vytautas võitis alagrupi 10 võiduga, neljandana pääses edasi ka kuus vastast alistanud Tarvas.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Korvpalli Balti liiga A-alagrupi viimases voorus kaotas Pärnu Sadam võõrsil Kedainiai Nevežisele 76:82 (16:22, 17:22, 17:13, 26:25).",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Pärast artikli pealkirja ja põhiteksti lugemist kasuta oma loovust, et koostada sisutihe ja pikk sissejuhatav lause.\n\n## Pealkiri:\n\nÜRO: Genfi rahukõnelustele on kutsutud ainult süürlased\n\n## Põhitekst:\n\nTürgi välisminister Mevlüt Çavuşoğlu ähvardas teisipäeval boikoteerida reedel algavaid kõnelusi, kui osalema kutsutakse ka Süüria kurdide Demokraatlik Liidupartei (PYD), mida Ankara seostab Türgi kaguosas võitlevate kurdi mässajatega.\n\nÜRO Süüria erisaadiku Staffan de Mistura pressiesindaja Khawla Mattar ütles aga vastuseks küsimusele Türgi, Venemaa, USA või Prantsusmaa vaatlejate kaasamise kohta, et kavas ei ole kutsuda ainsatki mittesüürlast.\n\nTa ei täpsustanud, missugused teisipäeval de Misturalt kutse said.\n\nMoskva on öelnud, et PYD osavõtust sõltub kõneluste õnnestumine.\n\nSüüria opositsiooni nn läbirääkimiste ülemkomitee (HNC) tuleb kolmapäeval Ar-Riyadis kokku kõnelustel osalemist otsustama. Komitee on palunud selleks de Misturalt osavõtjate täielikku nimekirja.\n\nMattari sõnul ei ole ÜRO nõus eeltingimustega kõneluste osalemisele, mis tähendab, et HNC ei saa enne Genfi saabumist kõiki osavõtjaid teada.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Genfi rahukõnelustele on kutsutud ainult süürlased, ütles ÜRO kolmapäeval, lükates ümber Türgi väite, et ka tema on kutsutute hulgas.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Tutvu uudise pealkirja ja põhisisuga. Kasuta neid fakte, et luua pikk ja sisutihe lause, mis toimib loo sissejuhatusena.\n\n## Pealkiri:\n\nSuusaorienteerumise MK-teate võitsid Rootsi ja Venemaa\n\n## Põhitekst:\n\nEesti võistkonnad osaleda ei saanud, kuna MK-etappidele sõitis vaid kahest nais- ja ühest meesvõistlejast koosnev koondis. Ilmar Udam osales teatevõistlusel väljaspool arvestust koos lätlaste Raivo Kivlenieksi ja Nauris Neimanisega, finišeerides teises vahetuses 7. kohal.\n\nNädala jooksul toimunud viiel võistluspäeval jagusid kõik võidud, nii individuaalselt kui teatevõistlustel, Rootsi ja Venemaa vahel, kusjuures võiduga meeste teatevõistlusel lõpetas rootslane Erik Rost nädala viie esikohaga viiest võimalikust. Naiste võitjavõistkonna liige Mariya Kechkina sai kaks esikohta ning teatevõistlusel teise koha saanud Rootsi naiskonnaliige Tove Alexandersson kolm esikohta.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Saksamaal Klingenthalis sõidetud teatevõistlusel läksid võidud Rootsi meeskonnale ja Venemaa naiskonnale.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe hoolikalt uudise pealkiri ja sisu ning kirjuta artiklile pikk sissejuhatav lause, kasutades oma kujutlusvõimet.\n\n## Pealkiri:\n\nRichards: kutsusin Balotellit kaklusele, kuid ta keeldus\n\n## Põhitekst:\n\n\"Me mängisime treeningu miniturniiril koos ühes tiimis ja kaotasime kogu aeg, kuna ta ei suutnud oma trumpe maksma panna. Siis karjus ta itaalia keeles minu peale ja arvas, et ma ei mõista. Kuid ma oskan seda keelt ja küsisin, et kas ta soovib kakelda. Vastuseks oli aga ei,\" vahendas Soccernet.ee inglase sõnu, kelle meelest oli Itaalia koondislasega väga raske läbi saada.\n\nRichardsilt küsiti ka selle kohta, et kes rusikaduellis võitjaks jäänud oleks. \"Ma panustan mis tahes vastase puhul endale,\" lõpetas aastatel 2010-2013 City ridades veetnud mees temperamentselt.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Inglismaa jalgpalliklubi Aston Villa kaitsja Micah Richards, kes kuulus mõne aasta eest koos Mario Balotelliga Manchester City koosseisu, avaldas pinged, mis tema ja itaallase vahel esinesid.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe hoolikalt uudise pealkiri ja sisu ning kirjuta artiklile pikk sissejuhatav lause, kasutades oma kujutlusvõimet.\n\n## Pealkiri:\n\nDingo ja Vennaskond panevad seljad kokku\n\n## Põhitekst:\n\nSoome kultusbändi Dingo legendaarsed lood tekitasid 1980ndate keskpaigas Soome lahe põhjakaldal suisa dingomaania, mis vaatamata punavõimude ponnistustele levis laialdaselt ka Eestis. Seetõttu võib ka kindel olla, et 5. veebruaril tuleb Rock Cafesse Soome legendaarset bändi kuulama nii eestlasi kui ka soomlasi. Ja nad ei pea pettuma, sest bänd on lubanud kuulajateni tuua kõik oma tuntud lood: olgu selleks siis \"Autiotalo\", \"Levoton Tuhkimo\", \"Sina ja minä\" või \"Nahkatakkinen tyttö\". Täna tulebki Dingot Soome-Eesti bändiks pidada, sest kõik ülejäänud bändi liikmed peale laulja Pertti Neumanni ja klahvpillimängija Petri Lapintie on pärit Eestist.\n\nEnam vähem samal ajal, kui dingomaaniast nakatunud noored kiljusid Soome kontsertidel, tuli ENSV-s kokku ansambel Vennaskond. Romantilist punki viljelev bänd pidi küll esinema palju väiksematel lavadel, nende esimene kontsert toimus Tallinna 49. keskkoolis. Muidugi ei lubatud sellisel kahtlasel seltskonnal nõukogude ajal oma plaati välja anda ja Vennaskonna esimene plaat nägi ilmavalgust 1991. aastal. Ometi on Vennaskond end kirjutanud Eesti rokkmuusika ajalukku sama suurte tähtedega kui Dingo Soomes.\n\nKontserdi esimeses osas kuuleb lahedat glam- roki bändi The Princes esituses. Nad on Rock Cafe laval ka varem üles astunud ja kuulajatelt kõvasti kiita saanud. Kontsert toimub 5. veebruaril.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Kaks legendaarset bändi Dingo ja Vennaskond panevad seljad kokku ja korraldavad Rock Cafes ühe korraliku Eesti-Soome ühiskontserdi. Ette kantakse kõik Dingo ja Vennaskonna kuulsad lood.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe uudis läbi ning loo sellele fantaasiarikas ja pikk lause, mis võiks uudist tutvustada.\n\n## Pealkiri:\n\nPärn ja Morgan osalevad esimest korda Arctic Lapland Rallyl\n\n## Põhitekst:\n\nArctic Lapland rallil läbitakse kahel päeval 10 kiiruskatset ning kokku 233 katsekilomeetrit. Nimekamad konkurendid sellel rallil on üheksakordsed Soome meistrid autorallis Juha Salo - Marko Salminen ning kiired meeskonnad Jarkko Nikara - Jarkko Kalliolepo ja Jussi Vainionpää - Mika Juntunen. Rallil on stardis 5 WRC masinat, teiste hulgas tänavuse Dakari ralli 11. kohal lõpetanud ja sellel aastal WRC autoga MM-sarjas sõitev Yazeed Al-Rajhi koos Michael Orriga. Pärna klassis võistleb 10 WRC2 ralliautot. Arctic Lapland rallil osalemine on Pärna jaoks programmiline ettevalmistus autoralli maailmameistrivõistluste etapiks Rootsis, mis on meeskonnale 2016 aasta esimeseks stardiks klassis WRC2 arvestuses.\n\n“Eesmärk on läbida kõik Arctic Lapland ralli katsed ja seejuures saada kogemusi lumel ja jääl. Eelkõige võtame seda rallit, et taaskord harjuda Ford Fiesta R5 ralliautoga talvistes oludes. Meeskonna otsus on sellel rallil kasutada laiemaid piikrehve, millised on ka Rootsi MM-etapil kohustuslikud. Soome meistrivõistlustel võib kasutada ka kitsast piikrehvi. Seetõttu saab olema meie võrdlemine konkurentidega veidike keerulisem ning maksimum tulemust on võimalikul juhul raskem saavutada. Katsed on väga kiired aga kohati on ka tehnilisemaid lõike ning usun, et siinsed teed sobivad mulle,” märkis Pärn.\n\nSander Pärna ja James Morganiga on Rovaniemis kohal ka meeskonna koordinaator Ken Järveoja.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Sellel reedel Rovaniemis Soome autoralli meistrivõistluste esimesel etapil Arctic Lapland Rallyl asuvad stardijoonele Sander Pärn ja James Morgan. Võisteldakse Markko Märtini meeskonnas MM-Motorsport ja Ford Fiesta R5 võistlusmasinaga.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Vaata läbi uudise pealkiri ja tekst ning loo loov sissejuhatav lause, mis haakub artikli sisuga.\n\n## Pealkiri:\n\nEndine Inglismaa koondislane liitub Los Angeles Galaxyga\n\n## Põhitekst:\n\n\"Ashley on maailma üks edukamaid kaitsjaid, kes mänginud kogu oma sportlaskarjääri tipptasemel,\" põhjendas Galaxy peatreener Bruce Arena valikut. \"Ta toob meie kaitseliinile juurde vajalikku kogemust.\"\n\n35-aastane Cole siirdus Romasse 2014. aastal Londoni Chelseast, kuid lahkus Itaalia klubist sel kuul. Inglismaa koondist on ta esindanud 107 korda.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Endine Inglismaa jalgpallikoondise kaitsja Ashley Cole siirdub Itaalia Serie A klubist AS Roma Põhja-Ameerika profiliigasse MLS Los Angeles Galaxysse.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe hoolikalt uudise pealkiri ja sisu ning kirjuta artiklile pikk sissejuhatav lause, kasutades oma kujutlusvõimet.\n\n## Pealkiri:\n\nIisrael avalikustas Adolf Eichmanni armuandmispalve\n\n## Põhitekst:\n\nKäsitsikirjutatud kirjas tollasele presidendile Yitzhak Ben-Zvile kirjutas Eichmann, et ta oli Teise maailmasõja ajal 6 miljoni juudi tapmise organiseerijatele \"lihtsalt vahend\", vahendas Reuters.\n\nPalve surmanuhtluse ümbermuutmiseks oli kirjutatud kaks päeva enne tema poomist.\n\nEichmanni kirja avalikustamine langes kokku holokaustiohvrite mälestuspäevaga.\n\nIisraeli presidendi Reuven Rivlini pressiesindaja selgitas, et kuigi Eichmanni armuandmispalve oli teada juba varem, leiti kiri alles hiljuti, kui digitaalseks arhiveerimiseks dokumente üle vaadati.\n\nRivlin ütles holokaustiohvrite mälestuspäeva tseremoonial, et ta soovib panna kirja avalikule väljapanekule Yad Vashemi muuseumisse.\n\nEichmann oli Teise maailmasõja ajal vastutav juutide transportimise eest okupeeritud Poolas asuvatesse surmalaagritesse. Pärast sõda põgenes Eichmann Argentinasse, kus Iisraeli luure Mossad ta 1960. aastal röövis. 1962. aastal mõisteti ta Iisraelis inimsusevastaste kuritegude eest surma ja poodi üles.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Iisrael avalikustas täna 1962. aastal sõjakuritegude eest hukatud Adolf Eichmanni armuandmispalve.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Tutvu artikli sisuga ja loo sellele pika lausega sissejuhatus, mis köidab lugeja tähelepanu.\n\n## Pealkiri:\n\nHälvin alustas EM-il peaaegu isikliku rekordiga ja tagas koha vabakavas\n\n## Põhitekst:\n\nKui novembris Varssavis sai Anna Levandi hoolealune kirja 48,17 punkti, siis Euroopa meistrivõistlustel hindasid kohtunikud tema kava 47,49 punkti vääriliseks. 24-aastane Hälvin sai sellega 20. koha.\n\nLühikava järel on kolmikujuhtimine venelannadel Jevgenia Medvedeval 72,55, Jelena Radionoval 70,96 ja Anna Pogorilajal 63,81 punktiga. Vabakava pääseb sooritama 24 paremat.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Slovakkia pealinnas Bratislavas alanud iluuisutamise Euroopa meistrivõistlustel alustas Helery Hälvin naisüksiksõidu lühikava rahvusvaheliste võistluste isikliku rekordi lähedase tulemusega.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Tutvu artikli sisuga ja loo sellele pika lausega sissejuhatus, mis köidab lugeja tähelepanu.\n\n## Pealkiri:\n\nAnier lõi Dundee Unitedi duubli eest kaks väravat\n\n## Põhitekst:\n\n5:2 võidumängus Dunfermline'i vastu lõi 90 minutit mänginud Anier kaks väravat, neist esimene tegi juba neljandal minutil seisuks 2:0 ning teine viis Dundee 73. minutil 4:0 juhtima, vahendas Soccernet.ee.\n\nEsindusmeeskonna eelmise mängupäeva koosseisu Anier ei kuulunud, kuu keskel naasis ta laenult esiliigast Hibernianist. Dundeed esindas ta viimati maikuus.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Vormi koguv jalgpallur Henri Anier sai Dundee Unitedi duubelmeeskonna eest jala kahel korral valgeks.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe artikli pealkirja ja sisu. Kasuta oma loomingulisi võimeid, et koostada detailne ja põhjalik ühelauseline sissejuhatus sellele uudisele.\n\n## Pealkiri:\n\nEL kavandab uusi reegleid autode heitgaaside testimiseks\n\n## Põhitekst:\n\nUute reeglite kohaselt viiksid teste läbi sõltumatud eksperdid, kes ei ole autotootjatega seotud, vahendas BBC.\n\nLisaks, et vältida huvide konflikte, ei maksaks autosid testivatele laboratooriumitele otse autotootjad.\n\nSamuti soovib EL võimalust anda ise korraldusi kutsuda kogu regioonis tagasi sõidukeid ning teha juhukontrolle.\n\nPraegu viiakse teste läbi riiklikul tasandil ja need kehtivad siis kogu Euroopas.\n\nUus plaan lämmastikoksiidi taseme testimiseks autode heitgaasides hakkab kehtima kõikidele EL-i riikidele.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Euroopa Liit tegi seoses Volkswageni skandaaliga ettepanekud uuteks reegliteks autode emisioonide testmisel.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Süvene uudise pealkirja ja sisu ning kirjuta sellele loole sisukas ja informatiivne sissejuhatus, mille pikkus on üks lause.\n\n## Pealkiri:\n\nPirelli vihmarehvide testil näitas parimat aega Vettel\n\n## Põhitekst:\n\nSakslane edestas Daniil Kvjati (Red Bull) 0,083 ja Stoffel Vandoorne'i (McLaren) 1,008 sekundiga. Vettel läbis 134, Vandoorne 127 ning Kvjat 113 ringi.\n\nSeega sõitsid mehed eile kokku 374 ringi ehk 89 ringi rohkem kui esmaspäeval. Testidel kasutati vormelite eelmise aasta mudeleid.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Prantsusmaal Paul Ricardi ringrajal toimunud vormel-1 sarja Pirelli vihmarehvide testil näitas eile parimat aega 1.06,750 Sebastian Vettel Ferraril.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Tutvu uudise pealkirja ja põhisisuga. Kasuta neid fakte, et luua pikk ja sisutihe lause, mis toimib loo sissejuhatusena.\n\n## Pealkiri:\n\nLondoni Chelsea poolkaitsja siirdus Hiinasse\n\n## Põhitekst:\n\nKuigi ametlikult pole 28-aastase brasiillase üleminekusummat teatavaks tehtud, on see briti meedia andmetel umbes 25 miljonit naelsterlingit.\n\nRamires liitus Chelseaga 2010. aastal Lissaboni Benficast ning pidas Londoni klubi eest 251 kohtumist, milles lõi 34 väravat. Jiangsu peatreeneriks on teine endine Chelsea mängija, rumeenlane Dan Petrescu.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Valitseva Inglismaa jalgpallimeistri Londoni Chelsea poolkaitsja Ramires liitus Hiina kõrgliigaklubiga Jiangsu Suning.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe artikli pealkirja ja sisu. Kasuta oma loomingulisi võimeid, et koostada detailne ja põhjalik ühelauseline sissejuhatus sellele uudisele.\n\n## Pealkiri:\n\nKruusenberg sai USA-s teise koha\n\n## Põhitekst:\n\nKvalifikatsioonis teine olnud ning poolfinaali võitnud eestlast edestas finaalis Mort Nyberg, kolmanda koha sai Kenneth Carson.\n\nKokku oli stardis 128 võistlejat, neist kaheksa Open klassis, kus osalesid mehed, kes on võistelnud või võistlevad maailma- ja kontinentaalkarikal.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Ivar Kruusenberg sai USA-s Sierra Tahoe's toimunud USASA (USA Snowboard Association) lumelauakrossi võistlustel Open klassis teise koha.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe hoolikalt uudise pealkiri ja sisu ning kirjuta artiklile pikk sissejuhatav lause, kasutades oma kujutlusvõimet.\n\n## Pealkiri:\n\nZika-viirust on leitud ka Soomest, Rootsist ja Norrast\n\n## Põhitekst:\n\n\"Ka Soomes on eelmisel aastal avastatud Zika-viirust ning sellest on ka teavitatud,\" rääkis Soome terviseameti epidemioloog Jussi Sane ajalehele Turun Sanomat ja lisas, et reisilt saabunud inimeste puhul pole selles midagi üllatavat.\n\nSane rõhutas, et viiruse levik Soomes on võimatu, sest viirust kannavad edasi troopikas elavad sääsed.\n\nSoome terviseametnike kinnitusel peavad vaid rasedad naised tõsiselt kaaluma, kas neil praegu ikka tasub Ladina-Ameerikasse või muudesse riskipiirkondadesse reisida.\n\nZika-viirus levib moskiitode kaudu, pärast hammustust tekib punetus ja võimalik et ka valu umbes nädalaks ajaks. Zika-viirus on ohtlik, sest väidetavalt võib see ema kõhus oleva lapse aju arengut tõsiselt pidurdada.\n\nSeni pole selge, miks 1947. aastal Aafrikas avastatud viirus on nüüd äkki hakanud kiirelt levima, eriti Brasiilias ja El Salvadoris, kus soovitatakse naistel lähimal ajal rasedaks mitte jääda.\n\nErilist ravi viiruse vastu pole, samuti pole ka vaktsiini. Ladina-Ameerika riigid on jaganud kiirteste ja lubanud sääskede asupaiku hävitama hakata.\n\nEesti terviseamet teatas, et Zika-viirusnakkus on endeemiliselt levinud Aafrikas, Kagu-Aasias ja Okeaanias. Alates aprillist 2014 on täheldatud Zika-viirusnakkuse epideemilist levikut Kesk- ja Lõuna-Ameerikas. Riskipiirkonnad leiab Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskuse (ECDC) kodulehelt.\n\nZika-viirusnakkuse ennetamise põhimeede on sääsehammustuste vältimine riskipiirkondades viibimisel. Võimalik seos Zika-viirusnakkuse toimest rasedusele ja loote mikrotsefaalia tekkimise vahel on uurimisel, kuid täiendavate andmete saamiseni soovitab WHO ja ECDC rasedatele või rasedust planeerivatele naistele mitte külastada Zika-viirusnakkuse riskipiirkondi.\n\nSamas on teoreetiliselt võimalik ka see, et Zika-viirus levib inimeselt inimesele sugulisel teel (kuna viirused võivad püsida mehe seemnevedelikus kuni 28 päeva pärast paranemist) või nakatunud doonorilt vireemia perioodil võetud vere kaudu.\n\nPikemalt saab Zika-viiruse kohta lugeda terviseameti kodulehelt.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Taanis avastati äsja ühel Ladina-Ameerikas reisinud inimesel Zika-viirus. Eelmisel aastal on sarnaseid juhtumeid olnud ka Soomes, Rootsis ja Norras.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe uudis läbi ning loo sellele fantaasiarikas ja pikk lause, mis võiks uudist tutvustada.\n\n## Pealkiri:\n\nMehed saavad Disney multikates kuni 90 protsenti rohkem sõna kui naised\n\n## Põhitekst:\n\nNäiteks 1995. aasta animafilmis \"Pocahontas\" oli 76 protsenti rohkem kuulda meestegelaste hääli kui naiste omasid. 1998. aasta multikas \"Mulan\" oli veelgi ebavõrdsem seis, seal rääkisid mehed 77 protsenti tervest filmist, vahendas Independent.\n\nUuringu viisid läbi keeleteadlased Carmen Fought ja Karen Eisenhauer. Nad avastasid, et ebavõrdne seis oli ka animafilmis \"Väike Merineitsi\", kus meeste osa moodustas 68 protsenti tekstist. Kõige šokeerivam tulemus oli aga 1992. aasta filmis \"Aladdin\", kus naised said sõna vaid kümne protsendi ulatuses.\n\nÜllataval kombel oli näiteks \"Uinuva kaunitari\" animafilmis naistel rohkem sõna kui meestel. Sama tulemuse saavutas ka \"Tuhkatriinu\".\n\n\"Kõik, kes teevad multikates midagi muud kui otsivad endale abikaasat, on mehed,\" tõdes Fought. Eisenhauer lisas, et kui multikasse on vaja poepidajat, on see meestegelane, sama kehtib ka valvurite ja paljude teiste ametite kohta.\n\nHead eeskuju näitavad filmid \"Rapuntsel\" ja \"Vaprake\", kus naiste sõnaline osakaal on meeste omast veidi suurem. Paljukiidetud animafilmis \"Lumekuninganna ja igavene talv\" saab aga 59 protsendi ulatuses kuulda meeshääli.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Värskest uuringust selgus, et naistegelased saavad Disney multikates kuni 90 protsenti vähem sõna kui mehed.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe hoolikalt uudise pealkiri ja sisu ning kirjuta artiklile pikk sissejuhatav lause, kasutades oma kujutlusvõimet.\n\n## Pealkiri:\n\nTurvatöötajad pidasid kinni mehe, kes ründas sularahaautomaadist raha võtnud inimest\n\n## Põhitekst:\n\nMees kasutas enesekaitseks gaasipihustit ja suutis rünnaku tõrjuda. Samuti läksid talle appi kaupluse turvatöötajad. Sündmuskohale saabunud G4S ekipaaž julgestas kaupluse turvatöötajaid ja kaupluse külastajat rünnanud mees anti politseile üle.\n\nG4S turvatöötajad soovitavad automaadist sularaha välja võttes olla tähelepanelikud. Kahtlaste isikute lähenedes on soovitav sularaha väljavõtmine katkestada. Samuti tuleks kahtlastest isikutest informeerida objekti turvatöötajat. Juhul kui teid rünnatakse, tuleks kindlasti teha nii kõva häält kui vähegi suudate, et keegi appi tuleks või joosta rahvarohkesse kohta ja oodata abi.\n\nKui näete abivajajat, siis tuleb sellest koheselt anda teada hädaabinumbril 112 ning võimalusel minna appi, kuid seda tehes ei tohi seada ohtu enda elu ja tervist.\n\nSamuti on palju abi erivahenditest nagu pipragaas või piprageel. Neid soetades tuleb kindlasti põhjalikult tutvuda kasutusjuhendiga, et vahendeid õigesti enesekaitseks kasutada. Vastasel juhul võib oskamatusest sellega hoopis endale viga teha, näiteks pihustades pipragaasiga vales suunas või vastu tuult.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Esmaspäeva õhtul kella 22 ajal sai G4S ekipaaž paanikahäire ühest Põhja-Tallinna kauplusest. Kuue minutiga sündmuskohale saabunud turvatöötaja selgitas välja, et kaupluses oli üks isik üritanud raha röövida mehelt, kes võttis sularahaautomaadist raha välja.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Tutvu uudise pealkirja ja põhisisuga. Kasuta neid fakte, et luua pikk ja sisutihe lause, mis toimib loo sissejuhatusena.\n\n## Pealkiri:\n\nKäsipalli EM-il selguvad täna poolfinalistid\n\n## Põhitekst:\n\n1. vahegrupis on Norral viie vooru järel seitse, Poolal ja Prantsusmaal kuus, Horvaatial neli, Makedoonial üks ning Valgevenel null punkti. Täna kohtuvad Makedoonia - Valgevene, Prantsusmaa - Norra ja Poola - Horvaatia.\n\n2. vahegruppi juhib Taani seitsme silmaga. Järgnevad Hispaania ja Saksamaa kuue, Venemaa kolme, Rootsi kahe ning Ungari null punktiga. Täna on vastamisi Rootsi - Ungari, Saksamaa - Taani ja Hispaania - Venemaa.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Poolas toimuvatel käsipalli Euroopa meistrivõistlustel peetakse täna vahegrupiturniiri viimane voor, millega selgitatakse kõik neli poolfinalisti.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
Subsets and Splits
No community queries yet
The top public SQL queries from the community will appear here once available.