messages
listlengths 2
2
| origin
stringclasses 4
values |
|---|---|
[
{
"content": "Loe uudis läbi ning loo sellele fantaasiarikas ja pikk lause, mis võiks uudist tutvustada.\n\n## Pealkiri:\n\nIstanbuli terrorirünnakus hukkunute arv tõusis 11-ni\n\n## Põhitekst:\n\nPolitsei pressiesindaja kinnitas Birgit Gloriuse surma Saksamaa ajalehele Berliner Kurier, vahendas Hurriyet Daily News.\n\nGloriuse abikaasa, 72-aastane Adolf Jürgen Glorius hukkus rünnakus sündmuskohal.\n\nSaudi Araabias sündinud Süüria kodanik Nabil Fadli viis enesetapurünnaku Saksa turismigrupi vastu läbi 12. jaanuari hommikul turistide seas populaarses Sultanahmeti linnaosas. Rünnakus süüdistatakse ISIS-e rühmitust.\n\nKõik rünnakus hukkunud olid sakslased.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Berliini haiglas suri 63-aastane sakslanna, kes sai vigastada kaks nädalat tagasi ISIS-e terrorirünnakus Türgis Istanbulis. Hukkunute arv tõusis sellega 11-ni.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Vaata läbi uudise pealkiri ja tekst ning loo loov sissejuhatav lause, mis haakub artikli sisuga.\n\n## Pealkiri:\n\nVaba Lava kasvatab publikuarvu\n\n## Põhitekst:\n\n\"Rõõm on teha kokkuvõtteid ning vaadata tagasi eelmisele aastale, kui numbrid näitavad jätkuvat kasvutrendi ning aina enam inimesi leiab tee meie juurde. Oleme tänulikud kõigile toetajatele ja ennekõike suurtoetaja Starmanile. Teie abil oleme saanud luua eduka ja hästitoimiva teatrikeskuse,\" nentis teatrijuht Kristiina Reidolv.\n\n2015. aastal oli Vaba Lava kogukülastuste arv 54 758, publiku ette jõudis 212 teatrietendust, mille korraldamise taga oli 55 nii kodu- kui välismaist teatritruppi. Vabal Laval on andnud etendusi nii gastrollide kui festivalide raames trupid Saksamaalt ja Šveitsist, Hispaaniast, Soomest, Venemaalt, Hiinast, Norrast ja Kanadast, USA-st, Prantsusmaalt, Inglismaalt jne.\n\nPopulaarsemateks lavastusteks osutusid möödunud aastal:\n\n1) 2015/2016 hooaja kuraatorite Madli Pesti ja Thomas Franki programmivalikusse kuuluv “sugu: N” (Evelin Võigemast, Hilje Murel, Mari-Liis Lill, Ursula Ratasepp) 3968 külastajaga,\n\n2) Vaba Lava asutajaliikme lavastus “Armastus ei hüüa tulles” (MTÜ Kell Kümme, lav. Roman Baskin) 2260 külastajaga,\n\n3) Vaba Lava asutajaliikme lavastus “Paar sentimeetrit armastuseni” (Loominguline Ühendus Oma Lava, lav. Erki Aule) 1938 külastajaga,\n\n4) 2014/2015 hooaja kuraatoriprogrammi lavastus “Eesti ajalugu” (Mõte OÜ, lav. Mart Kase), mida külastas 1851 inimest.\n\n5) Esiviisikusse mahtus ka käesoleva hooaja kuraatoriprogrammi avalavastus ning seni enim kõneainet pakkunud “alastusest enam” Austria koreograafilt Doris Uhlichilt, mida käis vaatamas 1536 külastajat.\n\n\"Avatus, uudsus, riskivõtt, debatt avalikkuse ja publikuga – need märksõnad iseloomustavad meie eesmärke nii täna kui ka tulevikus,\" kommenteeris Reidolv.\n\nVaba Lava 2015/2016 hooaja teine poolaasta sai 13. jaanuaril stardipaugu lavastusega \"Wake Up! It’s Time To Die!\". Katrin Essenson, Jarmo Karing ja Liina Keevalik aitavad oma pooldokumentaalse visuaalteatri lavastusega üle saada surmahirmust, saamahimust ja klammerdumisprobleemidest.\n\n19. veebruaril esietendub käesoleval hooajal järjekorras viies kuraatoriprogrammi lavastus “Kes kardab pimedat?” (lav. Jaanika Juhanson) – vaegnägijate-teemaline lavastus, mis sotsiaalkriitiliselt vahedas, kuid valusalt humoorikas punk-kabareevormis näitab ja tuulutab ühiskonnas levinud hirme ja müüte, mis pimedate inimeste kohta liikvel.\n\nVaba Lava 2014/2015 hooaja kuraatorid olid Madis Kolk ja Oleg Lojevski Venemaalt ning 2015/2016 hooaja kuraatorid Madli Pesti ja Thomas Frank Austriast.\n\nVaba Lava on kaasaegne ja avatud etenduskunstide keskus, mille eesmärgiks on pakkuda väiketeatritele ja vabatruppidele soodsaid arengutingimusi nii teatrihoone kui erinevate tugiteenuste näol, ning arendada rahvusvahelist koostööd. Teatrikeskus on avatud uutele kooslustele ja värsketele ideedele.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "2015. aastal toimus Vabal Laval 212 teatrietendust ning aasta jooksul väisas teatrikeskust pea 55 000 külastajat.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe artikli pealkiri ja sisu, seejärel loo pikk ja põnev lause, mis võiks olla artikli sissejuhatus.\n\n## Pealkiri:\n\nLaupäeva õhtul avariis üliraskelt viga saanud noor naine suri haiglas\n\n## Põhitekst:\n\nPõhja ringkonnaprokuratuuri pressiesindaja Kaarel Kallase sõnul on juhtunu täpsete asjaolude väljaselgitamiseks alustatud kriminaalmenetlust, et välja selgitada, kus täpselt jalakäijale otsa sõideti ning kas on alust esitada autojuhile kahtlustus liiklusõnnetuse põhjustamises või mitte, kirjutas Postimees.\n\nTraagiline liiklusõnnetus sai alguse taksojuhist, kelle auto seiskus maanteel kütuse lõppemise tõttu. Sõidukist väljunud ja hääletamise kasuks otsustanud klient sai maanteel autolt löögi ja ta viidi üliraskes seisus haiglasse, kus ta kaks päeva hiljem suri.\n\nPärast õnnetust edastas politsei esialgse info, mille põhjal sõitis takso, mida juhtis 53-aastane mees, Tallinnast Narva suunas. Taksojuht soovis põigata bensiinijaama kütust tankima, kuid vahetult enne sinna jõudmist sai bensiin otsa.\n\nTaksojuht peatas sõiduki ning läks lähedalasuvasse tanklasse kütuse järele. Sel ajal, kui taksojuht bensiinijaamas oli, väljus taksost naine ning läks tee äärde hääletama.\n\nÕnnetul kombel sai 24-aastane naine löögi Narva suunas liikunud sõiduautolt, mida juhtis 32-aastane mees ja kes politsei kinnitusel oli kaine.\n\nTakso oli pargitud tee äärde sõidusuunas ja sõidukil olid sisse lülitatud ohutuled.\n\nAntud teelõik oli valgustamata ning teeolud olid sündmuskohal olnud avariipolitseinike kinnitusel head.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Eelmise nädala laupäeva õhtul Tallinna-Narva maanteel liiklusõnnetuses üliraskelt viga saanud noor naine suri esmaspäeva õhtul haiglas.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe uudis läbi ning loo sellele fantaasiarikas ja pikk lause, mis võiks uudist tutvustada.\n\n## Pealkiri:\n\nRaadio Ring FM vahetas omanikku, kuid tegevust ei lõpeta\n\n## Põhitekst:\n\nRing FM Media OÜ vahetas hiljuti omanikku ning ettevõtte uueks juhiks on Rapla ja Pärnu Tre Raadio eestvedaja Siim Pohlak.\n\n\"Raadioeetrisse vaikust ei tule, tegevus jätkub ettevõttele välja antud meediateenuste loa tingimusi järgides ja Ring FM sagedustel on esmaspäeval tavapärane eetripäev,\" selgitas Pohlak pressile saadetud teates. \"Inimene, kes asjaga kursis pole, ei pruugi märgatagi, et midagi muutunud on, kui välja arvata see, et hommikuklubi asemel on eetris uute tegijatega hommikuprogramm,\" lisas ta.\n\nUuel omanikul on soov Ring FM programmis hakata taas aktiivsemalt kajastama Lõuna-Eestiga seotud teemasid ning osa saatepäevast võib hakata eetrisse jõudma ka Tartust. Samuti on plaan muuta muusikavalikut, kus rõhk kandub praeguse Lääne popmuusika pealt suuremal määral Eesti artistidele ja autoritele ning kindlasti hakkab sagedamini eetris kõlama ka eelmiste kümnendite hittlugusid.\n\nPikemas perspektiivis on Pohlaku sõnul tõenäoline, et tehakse taotlus ka raadioprogrammi nime muutmiseks.\n\nRaadio Ring FM alustas aastal 1994.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Kuigi juba mitu nädalat on meedias olnud õhus küsimus, kas raadiojaam Ring FM sulgeb uksed, siis uue omaniku sõnul tegutseb raadio edasi ning lõpetab vaid senisel kujul eetris olnud hommikuprogramm koos saatejuhtide Kerli Dello, Rauno Märksi ja Andres Tormiga.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe artikli pealkirja ja sisu. Kasuta oma loomingulisi võimeid, et koostada detailne ja põhjalik ühelauseline sissejuhatus sellele uudisele.\n\n## Pealkiri:\n\nNoormeeste tavadistantsi võitis norralane, Eesti parimale 45. koht\n\n## Põhitekst:\n\nNorralastele kindlustas kaksikvõidu Aleksander Fjeld Andersen, kes kaotas kaasmaalasele 40,8 sekundiga. Mõlemad teenisid ühe trahviminuti. Tiirud puhtalt läbinud itaallane Michael Durand pälvis 1.10,0 allajäämisega Öygardile pronksi.\n\nEesti laskesuusatajatest sai Robert Heldna 95 lõpetaja seas 45. (+7.44,2; 5), Hannes Moor 52. (+8.30,7; 6), Mihkel Unt 53. (+8.41,5; 6) ja Mart Všivtsev 57. (+9.34,8; 8) koha.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Rumeenias Cheile Gradisteis alanud juunioride ja noorte laskesuusatamise maailmameistrivõistlustel võitis noormeeste 12,5 km pikkuse tavadistantsi Harald Öygard 37.00,3-ga.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe artikli pealkirja ja sisu. Kasuta oma loomingulisi võimeid, et koostada detailne ja põhjalik ühelauseline sissejuhatus sellele uudisele.\n\n## Pealkiri:\n\nRihanna ja Drake avaldasid ühise singli\n\n## Põhitekst:\n\nEile teatas Billboard, et ühist lugu on oodata juba täna ning sel nädalal ilmub ka lauljatari kaheksas album \"Anti\", vahendas Pitchfork.\n\nAlbumil kõlavad juba tuntud hitid \"Bitch Better Have My Money,\" \"FourFiveSeconds,\" ja \"American Oxygen\".\n\nDrake ja Rihanna on ka varem koostööd teinud, 2012. aastal ilmus nende ühine singel \"Take Care\".\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Rihanna ja Drake avaldasid ühise singli \"Work\".",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Vaata läbi uudise pealkiri ja tekst ning loo loov sissejuhatav lause, mis haakub artikli sisuga.\n\n## Pealkiri:\n\nTammerk: Eesti korruptsioonitajumist iseloomustab paigalseis\n\n## Põhitekst:\n\nRahvusvahelise korruptsioonitajumise indeksi esikohal on 92 punktiga sajast Taani, millele järgnevad Soome ja Rootsi. Tabeli lõpetavad aga kaheksa punktiga Somaalia ja Põhja-Korea, vahendasid ERR-i raadiouudised.\n\nEesti jagab 168 riigi hulgas 23.-26. kohta koos Prantsusmaa, Tšiili ja Araabia Ühendemiraatidega. Eesti sai ühe punkti rohkem kui mullu, kokku 70 punkti.\n\nÜhingu Korruptsioonivaba Eesti juhatuse liikme Tarmu Tammerki hinnangul tähendab see paigalseisu.\n\n\"Eestis ei ole toimunud sellist arengut, mis näitaksid, et Eestis läheksid asjad korruptsiooni valdkonnas paremaks,\" märkis Tammerk, kelle hinnangul on ühepunktiline muudatus liiga väike, et see näitaks olukorra paranemist.\n\nEuroopa riikide kontekstis on Eesti tubli keskmine, olles ühel pulgal näiteks Prantsusmaaga, aga sellega end lohutada on petlik. Rahvusvahelist korruptsioonitajumise indeksit kasutatakse ka näiteks välisinvesteeringute üle otsustamisel, ärimaailm on aga globaalne ega piirdu Euroopaga. Iseküsimus, kui suurt mõju avaldasid mullused suured korruptsioonikahtlustused.\n\n\"On huvitav, kas viimase aasta jooksul välja tulnud ilmekad ja värvikad korruptsioonijuhtumid on värskele indeksile mõju avaldanud või mitte. Kuid ma arvan, et mõned neist pole seda teinud, kuna näiteks riigiettevõtte Tallinna Sadama väga suur kahtlustus ja Tallinna linnapeale esitatud kahtlustused on alles pooleli olevad asjad ning seetõttu ei saa me öelda, et see on korruptsioon,\" sõnas Tammerk.\n\nUurimisorganite töö on muutunud efektiivsemaks\n\nSamas on Eestis vähemalt üks asi varasemaga võrreldes parem, sest Tammerki sõnul on tõusnud Eesti uurimisorganite professionaalsus.\n\n\"Võrreldes kümne aasta taguse ajaga võib öelda, et korruptsiooniuurimine on hoopis paremal järjel ning siin tuleb tunnustada valitsuse ja riigikogu tegevust, kes on suutnud selle asja nii kaugele viia,\" rääkis Tammerk.\n\nKorruptsioonitajumise indeks on erinevate uuringute ja ekspertrühmade hinnangute koondtulemus ning see hindab korruptsiooni taset avalikus sektoris ja poliitikas tajutuna välisekspertide ja äriringkondade poolt. Indeksit koostab rahvusvaheline korruptsioonivastane liikumine Transparency International, mille esindaja Eestis on ühing Korruptsioonivaba Eesti.\n\nReinsalu näeb positiivset\n\nJustiitsminister Urmas Reinsalu hinnangul näitab asjaolu, et Eesti positsioon on korruptsioonitajumise indeksis jäänud eelmise aastaga võrreldes sarnasele tasemele ja seda hoolimata viimasel aastal avalikkuse jõudnud suurtest korruptsioonikahtlusega juhtumitest, seda, et korruptsiooni ei tajuta varasemast tugevamalt.\n\n\"Peame olema valmis ka selleks, et selliste juhtumite valguses võib Eesti koht tabelis järgmistel aastatel langeda. Samas ei näita selliste juhtumite avalikuks tulek, et korruptsiooni oleks varasemast rohkem, vaid õiguskaitseorganite võimekuse kasvu keeruliste juhtumite menetlemisel,\" märkis Reinsalu.\n\nKorruptsiooni ennetamise ja selle vähendamisega tuleb Reinsalu sõnul jätkuvalt jõuliselt tegeleda. Selleks viib justiitsministeerium ellu korruptsioonivastase strateegia tegevusi, nagu teadlikkuse tõstmine erinevates ühiskonna gruppides.\n\nNäiteks toimuvad koolitused ettevõtjatele, kooliõpilastele mõeldud korruptsiooniteemalise õppematerjali väljatöötamine, pööratakse tähelepanu otsuste läbipaistvuse tõstmisele avalikus sektoris ning õiguskaitse organite töö tõhustamisele.\n\nLähiajal on justiitsministeeriumil plaanis kokku kutsuda ka korruptsioonivastane nõukogu.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Eesti püsib rahvusvahelise korruptsioonivastase liikumise Transparency International koostatud korruptsioonitajumise indeksis pea samal kohal kui mullu. Ühingu Korruptsioonivaba Eesti juhatuse liikme Tarmu Tammerki hinnangul tähendab see aga paigalseisu.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Tutvu artikli sisuga ja loo sellele pika lausega sissejuhatus, mis köidab lugeja tähelepanu.\n\n## Pealkiri:\n\nTTÜ/Tradehouse pääses ehmatusega\n\n## Põhitekst:\n\nBalti liiga liider ja kahel viimasel aastal Eesti karikavõitjaks kroonitud TTÜ naiskond kasutas eilses kohtumises mitmeid vahetusmängijaid, teatas Volley.ee.\n\nAvageimis vaid 3! punkti kogunud Audentese SG/Noortekoondis võitis seejärel teise geimi 25:23 ja kolmanda 25:22 resultaadiga. Kodusaalis mänginud TTÜ/Tradehouse suutis raskest seisust siiski välja tulla ja kohtumise 3:2 (3, -23, -22, 12, 10) võita. Renna Koha panustas võitu üleplatsimängijana 19 punkti. Triin Veideman assisteeris 15, Maali Kanemägi 13, Sirli Laager 12 ja Lili Võrk 11 punktiga. Jete-Mari Külmhallik vastas külaliste ridades 12 ja Karmen Reivik 9 punktiga.\n\nVõõrustajad olid selgelt paremad nii rünnakul (39%-25%) kui serviässade arvestuses (18-5). Blokipunkte kogusid mõlemad võistkonnad võrdselt seitse. Märkimist väärib ka asjaolu, et TTÜ esindus jäi pluss-miinus arvestuses 37 silmaga plussi ja Audentese SG/Noortekoondis koguni 10 punktiga miinusesse.\n\nJärgmine naiste Meistriliiga kohtumine on kavas 2. veebruaril, kui Tallinna Ülikool võõrustab kell 19 Audentese SG/Noortekoondist.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Eelmise hooaja finalist TTÜ/Tradehouse jäi naiste võrkpalli meistriliigas Audentese SG/Noortekoondise vastu geimidega 1:2 kaotusseisu, kuid suutis ehmatusest toibuda ja kohtumise siiski võidusadamasse tüürida.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Tutvu uudise pealkirja ja põhisisuga. Kasuta neid fakte, et luua pikk ja sisutihe lause, mis toimib loo sissejuhatusena.\n\n## Pealkiri:\n\nUber peab maksma Prantsuse taksoliidule 1,2 miljonit eurot\n\n## Põhitekst:\n\nKohtule esitati kaebus, et Uberi autojuhid käitvad traditsiooniliste taksodena, oodates tänaval ja lootes nii reisijaid saada, vahendas thelocal.fr.\n\nUNT-i väitel on Uber France olnud autojuhtidele erasõidukite tellimisest rääkides ebamäärane. Prantsuse seaduse kohaselt peaksid Uberi sõidukid pärast igat sõitu suunduma tagasi oma garaažidesse, mitte parkima või avalikel teedel tiirutama.\n\nUber eitas süüdistusi, öeldes, et teavitab oma autojuhte regulaarselt vajadusest naasta pärast igat reisi oma garaažidesse.\n\nPrantsuse taksojuhid avaldavad teist päeva meelt Uberi ja teiste nutirakenduste vastu, mis ähvardavad neilt töö ära võtta.\n\nEile blokeerisid vihased taksojuhid Pariisi kesklinna tähtsaima ringtee, põletasid autokumme ja püstitasid barrikaade. Politsei hinnangul protestis Pariisis umbes 1200 taksojuhti, kuid meeleavaldusi ja neist tingitud liiklusseisakuid oli ka teistes Prantsusmaa linnades.\n\nSel kuul avaldasid taksojuhid Uberi vastu meelt ka Budapestis, nõudes nende keelustamist.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Taksoteenuse vahendamise firma Uber peab maksma Prantsuse taksode liidule (UNT) 1,2 miljonit eurot, otsustas kohus.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Pärast artikli pealkirja ja põhiteksti lugemist kasuta oma loovust, et koostada sisutihe ja pikk sissejuhatav lause.\n\n## Pealkiri:\n\nRumm: eurorahade usin kasutamine näitab, et oleme efektiivselt toimiv ühiskond\n\n## Põhitekst:\n\n\"Näiteks rahvusvaheline audiitorfirma Ernst & Young on võrrelnud aastaid erinevaid Ida-Euroopa riike ja nende valmisolekut Euroopa Liidu raha ära kasutamiseks. Eesti, Läti ja Leedu on olnud kogu aeg selles esikolmikus. Ka rahvusvahelised võrdlused näitavad, et kui vaadata neid riike, kes on 2007 - 2013 aastani kõige paremini raha ära kasutanud, siis seal on tipp-kaheksa, kuhu kuuluvad Balti riigid, aga ka näiteks Soome,\" ütles Rumm Vikerraadio saates \"Reporteritund\".\n\nKui vaadata sama tabeli tagumist otsa, siis on seal seal näiteks Horvaatia ja Rumeenia.\n\nRumm rääkis, et kui Eesti sarnased riigid on toetustest ära kasutanud üle 95 protsendi toetustest, siis Horvaatias on see alla 60 protsendi ja Rumeenias napilt üle 60 protsendi.\n\n\"See, et Eesti riigiasutused, omavalitsusasutused, ettevõtted ja mittetulundusühingud on võimelised seda euroraha kasutama, näitab, et me oleme päris efektiivselt toimiv ühiskond,\" sõnas Rumm.\n\nRumm rääkis ka, et Eesti paistab ka silma mõistliku euroraha kasutamise osas ja näiteid sellest, kuidas oleks mõni euroraha toel valminud projekt täiesti aia taha läinud ei leiagi.\n\nSamas tõi Rumm paralleelselt näiteks Hispaanias ehitatud suure lennujaama, mis aastas teenindab väga vähe lennukeid.\n\nRumm tunnistas, et siiski on esinenud ka Eestist toetuste tagasiküsimist, sest euroraha pole kõige sihipärasemalt kasutatud, aga neid juhtumeid on väga vähe.\n\nEesti sai viimase toetusperioodi jooksul 3,4 miljardit eurot, millest kasutati sihtotstarbeliselt ära 97 protsenti.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Euroopa Komisjoni Eesti esinduse juht Hannes Rumm ütles, et Eesti on näidanud Euroopas eurotoetuste kasutamisel usinust ja mõistlikkust.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Vaata läbi uudise pealkiri ja tekst ning loo loov sissejuhatav lause, mis haakub artikli sisuga.\n\n## Pealkiri:\n\nEuroopa Komisjoni esialgne raport: Kreeka on Schengeni välispiiri unarusse jätnud\n\n## Põhitekst:\n\nHindamisaruande koostajad tuvastasid novembris, et Kreeka võimud pole suutnud varjupaigataotlejaid nõuetekohaselt registreerida, kontrollida ega neilt sõrmejälgi võtta, vahendasid BBC jt.\n\nKreeka peab Schengeni ala liikmena oma välispiiri kontrollima ning Ateenale on antud 3 kuud aega olukorra parandamiseks. Kui seda ei suudeta, võivad ülejäänud Schengeni liikmed oma sisepiirid ajutiselt sulgeda.\n\nEelmisel aastal saabus Kreekasse rohkem kui 850 000 migranti ja põgenikku.\n\nKäesoleval aastal on Kreekale kuuluvatele Egeuse mere saartele jõudnud juba 44 000 migranti. Kõige suurema rändesurve all Türgi lähistel asuvad Lesbos, Samos ja Chios.\n\n2013. aasta oktoobris loodud Schengeni hindamismehhanismiga on ette nähtud, et Schengeni eeskirjade kohaldamist kontrollitakse konkreektsesse liikmesriiki tehtavate kontrollkäikude raames, mida korraldavad komisjoni juhitavad rühmad, kus osalevad teiste liikmesriikide ja Frontexi eksperdid. Kreeka kohta käiva Schengeni hindamisaruande kavand valmis liikmesriikide ekspertide ja komisjoni esindajate koostöös ja nüüd saadetakse see arvamuse saamiseks Schengeni hindamiskomiteele. Seejärel võtab komisjon aruande vastu rakendusaktiga.\n\nHindamisaruande kavand (mille tekst ei ole avalik) on koostatud etteteatamata kontrollkäikude põhjal, mis tehti 10.–13. novembril 2015 Kreeka-Türgi maapiirile ning Chiose ja Samose piirkonda. Aruandes käsitletakse politsei- ja rannikuvalvejõudude kohalolu kontrollitud kohtades, isikute tuvastamise ja registreerimise tõhusust, merepiiri valvamist ja koostööd naaberriikidega.\n\nKuigi aruandes märgitakse, et Kreeka ametivõimud on keerulises olukorras, tõdetakse eeskätt, et puudub ebaseaduslike rändajate isikutuvastuse ja registreerimise tulemuslik süsteem, sõrmejälgi ei kanta regulaarselt andmebaasi ja reisdokumentide autentsust ei kontrollita süsteemselt ega võrrelda neis esitatud andmeid julgeolekualaste andmebaaside sisuga, nt Schengeni infosüsteemi, Interpoli ja riiklike andmebaaside andmetega.\n\nSeepärast jõutakse aruande kavandis järeldusele, et Kreeka eirab rängalt oma kohustusi ning et välispiiri kontrollimisel on suuri puudujääke, millega Kreeka ametivõimud peavad tegelema.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Euroopa Komisjoni Schengeni hindamisaruande kavandi kohaselt on Kreeka \"jätnud tõsiselt unarusse\" oma kohustuse Euroopa Liidu välispiiri kaitsta.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe artikli pealkiri ja sisu, seejärel loo pikk ja põnev lause, mis võiks olla artikli sissejuhatus.\n\n## Pealkiri:\n\nKotenkole maksmisest keeldunud aseri klubi sai kuus punkti trahvi\n\n## Põhitekst:\n\nPraegu Valgevenes palliv Kotenko kuulus Ravani ridadesse 2011. aastal neli mängu, enne kui sama aasta oktoobris leping poolte kokkuleppel lõpetati, vahendab Soccernet.ee.\n\nFIFA otsusel määrati Ravanile lepingu mittetäitmise eest karistuseks kuuepunktiline sportlik trahv. Ravan on seetõttu hoobilt suurfavoriit liigast väljalangemiseks - juba enne trahvi viimasel kohal olnud Ravanil on nüüd 18 mängust kirjas vaid 6 punkti ning vahe eelviimase tiimi, Tihhon Šišoviga tülitsenud Lankarani Hazariga on kuus silma.\n\n\"Kui me lepingu lõpetasime, ei maksnud nad mulle raha, mis nad võlgnesid. Seetõttu pöördusin kohe pärast klubist lahkumist FIFA poole,\" selgitas Kotenko apasport.az-le.\n\nAserbaidžaani kõrgliigas mängib praegu Gabala ridades ka Sergei Zenjov, kes hoiab 18 mängust kogutud 28 silmaga neljandat tabelikohta.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Aserbaidžaani kõrgliigaklubi Bakuu Ravan sai FIFA otsusel tabelis kuuepunktilise trahvi, sest ei täitnud töölepingut Artur Kotenkoga.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Tutvu artikli sisuga ja loo sellele pika lausega sissejuhatus, mis köidab lugeja tähelepanu.\n\n## Pealkiri:\n\nHolokaustist kirjutanud ajakirjanik: Leedus on see teema endiselt tabu\n\n## Põhitekst:\n\nAastatel 1941-1944 tapeti Natsi-Saksamaa võimude ja kohalike kollaborantide poolt umbes 200 000 Leedu juuti, kokku leidis aset 227 suuremat veresauna ning sisuliselt hävitati kogu juutidest elanikkond, vahendas Leedu Delfi.\n\nRaamatu \"Meie omad\" (\"Mūsiškiai\") autor Vanagaitė ütles, et teda hämmastab, kuivõrd kardetud see teema Leedus praegu on, ja just see on põhjus, miks ta selle raamatu kirjutas. \"Ma soovisin aru saada, mis meie riigi ja rahvaga tegelikult toimus ja miks see nii juhtus. See pole ajalooline raamat, see on raamat enese arendamiseks. Ma tean, et Leedu ei oodanud seda raamatut. Seetõttu ma selle ka kirjutasin,\" rääkis ta.\n\n\"Tunnistajad on 85 kuni 90 aastat vanad, mõne aasta pärast neid enam pole,\" lisas Vanagaitė. \"See raamat on neile, kes üritavad tõde varjata lootuses, et see kaob ära. Raamat räägib taüjatest ja nendest, keda tapeti. Leedulastest ja juutidest. Sellest, mis juhtus 75 aastat tagasi Leedus.\"\n\nVanagaitė sõnul kasutas ta ainult Leedu arhiivides laiduvaid materjale, Leedu ajaloolaste uurimusi ning ütlusi tunnistajatelt, kelle seas on ka tuntud inimesi - näiteks luuletaja Marcelijus Martinaitis, näitleja Laimonas Noreika ja kunstnik Antanas Kmieliauskas.\n\nRaamatu kirjutamisel tegi Vanagaitė koostööd ka Simon Wiesenthali keskuse Jeruusalemma büroo juhi Efraim Zuroffiga.\n\nZuroff kommenteeris, et kuigi mõningate juhtumite puhul on tema püüdlusi saatnud edu, pole Leedu valitsus kurjategijate kohtu ette toomisel piisavalt aktiivne olnud.\n\nLisaks tunnistas ta, et kui ta raamatuga seoses koos Vanagaitėga Leedu erinevaid paiku külastas, koges ta ootamatult palju emotsioone. \"Väga sageli tapeti inimesi nende naabrite poolt,\" märkis Zuroff.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Leedu ajakirjanik Rūta Vanagaitė, kes äsja tutvustas raamatut, mis käsitleb Leedus aset leidnud juutide massimõrva, ütles, et Leedus on sellel teemal rääkimine ka pärast 75 aasta möödumist endiselt tabu.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Süvene uudise pealkirja ja sisu ning kirjuta sellele loole sisukas ja informatiivne sissejuhatus, mille pikkus on üks lause.\n\n## Pealkiri:\n\nAnts Üleoja: Oonurme segakoor on üks suur ime\n\n## Põhitekst:\n\nOonurmes on läbi aegade lauldud, juba 1885. aastal moodustati kohaliku koolmeistri käe all laulukoor ja sajand tagasi oli Oonurmes suisa kaks koori. Praeguse koosseisu moodustavad Oonurme laulurahva kõrval ka Tudust, Tudulinnast, Iisakust ja Rakverest kohale sõitvad inimesed. 20 tegutsemisaasta jooksul on kooril olnud pea veerandsada esinemist ja ettevõtmist, osaletud on neljal üldlaulupeol, mõõtu on võetud \"Tuljaku\"-võistulaulmisel, korra on käidud ESTO-l ning esinetud on lisaks Oonurme laulupäevadele ka Pärnu Rahvusvahelisel koorifestivalil ja Põhja- ja Baltimaade koorifestivalil.\n\nOonurme segakoori dirigent Ants Üleoja rääkis Klassikaraadio saatele \"Delta\", et Oonurme segakoor sündis üsna traditsioonilisel viisil - koori esimesest esinemisest kasvas täiesti ootamatult välja tore kollektiiv, kes väikses Ida-Virumaa külas püüab eluhoobade kiuste harrastada Eesti koorilaulukultuuri. Mitmed lauljad on seotud metsatöödega, kooris on kooliõpetajaid ja ehitusmehi. \"Kõik, kes Oonurmes natukegi viisi peavad, need laulavad kooris,\" kinnitas Üleoja.\n\nOonurme segakoor saab kokku harva, Ants Üleoja sõdab kord kuus Tallinnast 160 kilomeetri kaugusele, et läbi viia lauluproovid. Ühiselt on ületanud suured kunstilised ettevõtmised nagu Tüüri laul \"Taandujad\" laulupeo kavas ja Tuljaku võistulaulmisel osalemiseks õpitud Lüdigi laul \"Mets\".\n\n\"Nii vokaalselt kui tehniliselt palju rohkem ei saa,\" märkis Üleoja. \"Õppimine võtab väga kaua aega, tehniliselt ei saa partiisid selgeks, harmoonia puhastamine on tõsine töö. Proovid on pikad ja tööd palju. Keeruline on töötada ka siis, kui algab jahiperiood, sest mehed on siis kohaliku jahiseltsi tegemiste asjus metsas.\"\n\nOonurme on pisike küla pisut rohkem kui poolesaja elanikuga. Jõukad talud ja suured majapidamised on külast ammu kadunud, alles on jäänud külainimestetuumik, kes peab kalliks nii kodupaika kui koorilaulu.\n\n\"Oonurme on täielik ääremaa,\" rääkis Üleoja, \"kadunud on bussiühendus, kauplus, arstipunkt ja postimaja - inimesi on jäänud vähe. Needki, kes jäänud, voolavad külast välja. Pilt Oonurmes on sootuks teistsugune kui aastakümneid tagasi, ja see pilt ei ole sugugi rõõmustav. Ometi tegutseb seal segakoor, kõige noorem generatsioon on pea kõik kaasatud lauljate ritta ja Oonurme koor on minu jaoks ime. Ei ole ju lihtne leida tühjadest küladest inimesi, kellega saaks laulda.\"\n\nAnts Üleoja rääkis \"Deltale\" laulupeotraditsiooni jätkusuutlikkusest, muusikaõpetusest koolides ja noorte koorijuhtide nappusest maakondades. \"Noori dirigente ei jätku, praegu elatakse veel vanemate dirigentide najal, aga kui ühel hetkel hakkavad nad kaduma, mis saab siis? Praegune olukord on murdepunkt – kas me jõuame kogu seda koorimuusikaharrastust elus hoida või mitte,\" muretseb Üleoja.\n\nEesti Meestelaulu Selts on alustanud meeskooride päästekampaaniaga, luues maakondades noorte meeste meeskoore koolide juurde. \"See on nüüd absoluutselt viimane õlekõrs,\" kommenteeris Üleoja. \"Kui see läheb läbi, siis on veel lootust.\" Üleoja usub, et laulupidude traditsioon ei kao Eestist kuhugi ja et laulupeod ühendavad rahvast ka veel 50 aasta pärast.\n\nOonurmega on Ants Üleoja seotud olnud kogu elu, just seal alustas ta 7-aastaselt kooliteed. \"Mäletan, kuidas ema mind hobusega kooli viis - oli 1944, oli sõda, mul algas koolitee Oonurme 6-klassilises koolis.\"\n\nKüsimusele, mida annab Oonurme segakooriga töötamine, vastab Eesti Raadio koori, Eesti Rahvusmeeskoori, Tallinna Kammerkoori jpt kollektiividega töötanud Ants Üleoja: \"Ma tasun oma võlga selle küla ees.\"\n\nKuulake siit.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Eesti Kooriühingu aastapreemiata galaõhtul anti välja kaks Aasta Koori nimetust, tiitlid pälvisid Rahvusooper Estonia poistekoor ja Oonurme segakoor.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe artikli pealkiri ja sisu, seejärel loo pikk ja põnev lause, mis võiks olla artikli sissejuhatus.\n\n## Pealkiri:\n\nHenrik Ojamaa jättis võimaluse kasutamata\n\n## Põhitekst:\n\nEestlane sai platsil veeta avapoolaja. Kuigi Rene Renner viis Innsbrucki klubi avapoolajal juhtima, siis viimane sõna jäi teisel kolmveerandtunnil vastastele ja nii tuli mõlemal poolel viigilise tulemusega leppida, vahendab Soccernet.ee.\n\nWackeri kodulehe teatel oli Ojamaal 24. minutil ka väravavõimalus, kuid kollini eestlane ei jõudnud.\n\nAustria tugevuselt teises liigas lähevad duellid uuesti lahti veebruari lõpus ning Ojamaal tekib esimene võimalus ka liigamängus kaasa teha 26. veebruaril.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Henrik Ojamaa oli teist treeningkohtumist järjest Wackeri algkoosseisus, kui mindi vastamisi Austria tugevuselt kolmandas liigas heitleva FC Schwaziga.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe artikli pealkirja ja sisu. Kasuta oma loomingulisi võimeid, et koostada detailne ja põhjalik ühelauseline sissejuhatus sellele uudisele.\n\n## Pealkiri:\n\nEnesekindel Madridi Real ei hangi algavast ostmiskeelust hoolimata uusi mängijaid\n\n## Põhitekst:\n\nReal on alati paistnud silma suurejooneliste tehingutega ja seda enam võiks üleminekuid oodata nüüd, kus klubi ootab kahe akna pikkune kauplemiskeeld seoses FIFA reeglite rikkumisega alla 18-aastase mängijate palkamise juures. \"Me ei osta talvisel turul uusi mängijaid, kuid sel pole mitte midagi pistmist karistusega. Me toimime nõnda seepärast, et meil on niigi parimad mängijaid ja parim treener,\" ütles Perez ajakirjale France Football.\n\nNii Real kui ka Madridi Atletico said 14. jaanuaril karistada, aga mõlemad Hispaania klubid vaidlustasid selle. Sarnase karistuse teenis 2014. aastal ka nende suur konkurent Barcelona. \"Keeld on väga valus ja määrib väga tõsiselt Madridi kuvandit,\" lisas Perez, kelle hinnangul on karistus viga ja naeruväärne, kuna nad said karistada vähemuste kaitsmise eest ning lapsed on tema sõnul Realile alati prioriteediks.\n\nJaanuari alguses vahetas Reali peatreeneri positsioonil senise juhendaja Rafael Benitezi välja endine maailma parim jalgpallur Zinedina Zidane. Klubi hoiab meistrivõistlustel kolmandat kohta, liider Barcelonast jäädakse maha nelja punktiga.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Hispaania jalgpalliklubi Madridi Reali presidendi Florentino Perezi sõnul nad jaanuari üleminekuteakna jooksul uusi mängijaid ei soeta.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Vaata läbi uudise pealkiri ja tekst ning loo loov sissejuhatav lause, mis haakub artikli sisuga.\n\n## Pealkiri:\n\nErik Gamzejev: Ida-Viru on veel vara maha kanda\n\n## Põhitekst:\n\nPärast seda kui VKG andis teada, et koondab 500 töötajat, on meedias olnud ridamisi lugusid tuleviku suhtes masendunud inimestest, kes räägivad, et elu Ida-Virumaal hakkab välja surema. Nad süüdistavad tegevusetuses enamasti riigivõime.\n\nSellised morbiidse alatooniga lood peegeldavad osa idavirulaste meeleolusid ja hirme. Ühelt poolt võiksid nad mõjuda äratuskellana poliitikutele, et nad asuks kiiremini tegutsema. Samas võib selliste hädasignaalide kõrvalmõjuna kaasneda oht, et pessimistlikud hoiakud süvenevad kogu maakonnas ja see ei tule kuidagimoodi kasuks.\n\nEt seda ära hoida, on vaja võimudelt selgeid samme, mis veenaksid, et olukorrale tõepoolest otsitakse sisulist lahendust. Jutud ümmarguse tekstiga tegevuskavadest enam ei veena. Kui maja põleb, on hilja kutsuda kokku kärajad, et arutada, kas hakata tuld kustutama või hoopis laulma.\n\nTööpuuduse suur tase on Ida-Viru hädade peamine allikas, millest on tulenenud ka paljud teised probleemid. Maakond, mis peaks paljuräägitud eelduste poolest Tallinna ja Tartu kõrval olema Eesti tähtsuselt ja ka jõukuselt kolmas keskus, on viimase paarikümne aasta jooksul olnud hoopis ülekaalukalt suurima tööpuudusega piirkond riigis.\n\nNüüd aga kisub olukord veelgi hullemaks, kuna ühel ajal on välistegurite tõttu suurtes raskustes mitmed piirkonna põhilised kohalikud vaalad, mis on olnud nii suured tööandjad kui head palgamaksjad. Odav nafta on keeranud järsult koomale põlevkivitööstuse tulud. Venemaa majanduse ja rubla allakäik on pannud Ida-Virus kiratsema logistika, turismi ja mitmed teisedki harud, mis teenisid varem olulise osa käibest tänu ärisuhetele idanaabriga.\n\nIda-Virus on samasugune olukord sajandivahetusel läbi elatud. Koondati tuhandeid inimesi, tööpuudus küündis üle 20 protsendi, riigi maksutulud kukkusid ja sotsiaaltoetuste vajadus aina kasvas. Riik pidi Ida-Virus rohkem kulutama suurenenud kuritegevuse ohjeldamiseks, kommunaalmajandus varises kokku ja nii edasi. Kas nüüd kordub see kõik uuesti või on tänu riigi tugevnemisele ja kogunenud tarkusele võimalik seekord leida paremaid olukorrast väljapääsuteid kui 15-16 aastat tagasi?\n\nMuidugi pole Eesti poliitikute võimuses upitada ei nafta hinda ega Vene rubla. Küll aga saab astuda samme, et Ida-Virumaal sünniks kiiremini uusi töökohti. Kui mitmed senised piirkonna majanduse võtmetegurid, nagu maavarade olemasolu või geograafiline asukoht, praegu eriti ei toida, siis millised oleksid mõjusad stiimulid, mis paneks ettevõtjaid riske võtma ja uusi ettevõtteid just Ida-Virumaale looma?\n\nÜks tegur on kindlasti suur hulk tööd vajavaid inimesi, keda töötukassa peaks suutma tööturu vajaduste järgi märksa kiiremini ja paremini kohandada kui eelmise suure kriisi ajal.\n\nIda-Viru eeliseks on ka riigi toel rajatud taristuga tööstusala Narvas ja Jõhvis, kus ettevõtjatele on äri alustamiseks mitmed vajalikud eeltööd tehtud. Et sinna aga tormi ei joosta, annab märku, et midagi on veel tarvis. Ega riigil väga palju pakkuda pole. Üks asi, mis võiks kõhklejaid panna Ida-Virusse ettevõtte rajamise kasuks otsustama, on piirkondlikud maksusoodustused.\n\nMuidugi on riiki juhtida lihtsam, kui maksude puhul piirkondlikke erandeid pole. Kerkida võivad ka konkurentsi ja võrdse kohtlemise küsimused. Kuid samas ei ole tegu ka jalgratta leiutamisega ja täpse reeglistikuga on võimalik panna maksusoodustused valdavas osas teenima seatud eesmärki − luua võimalikult kiiresti riigi suurima tööpuudusega piirkonnas uusi töökohti.\n\nKaotada väga palju ei ole. Sotsiaalmaksu määra vähendamisega võib kaasneda ajutine maksude laekumise lohk, millel on aga eeldused kasvada mitu korda suuremaks muhuks. Kui uued ettevõtted tööle hakkavad, sünnib sellega riigile tunduvalt rohkem maksutulu, kui kuluks vastasel korral mitmesuguste toetuste maksmisele ja muude sotsiaalprobleemide lahendamisele.\n\nKui maksusoodustus aitaks lähiaastatel tuua Ida-Virusse uusi tuhandeid töökohti, siis oleks see üks odavamaid ja tõhusamaid samme ka riigi lõimumispoliitikas. Kui väike ja nutikas Eesti riik suudab tegudega näidata, et reageerib maailmamajanduse muutustele kiiresti ja aitab hätta sattunud oma riigi kodanikke uute töökohtadega raskustest välja, siis väheneb ka paljude mitte-eestlaste umbusk Eesti riigivõimu suhtes. Rääkigu Putin ja teised Kremli poliitikud hiljem telekas mida tahes.\n\nIda-Virusse töökohtade loojatele ajutise maksusoodustuse tegemine peaks teenima ka riigis võimulolevate erakondade otseseid huve. Reformierakond, sotsid ja IRL on Ida-Virus Keskerakonna kõrval olnud seni statistid. Praeguse tööhõivekriisi lahendamine annaks võimaluse priskeid plusspunkte teenida.\n\nSeda enam, et Keskerakond ise ei paku selles küsimuses mingeid sisulisi lahendusi peale üldiste võlusõnade, et kui Eesti saaks Venemaaga paremini läbi, siis olekski elu lill. Ida-Virust riigikogusse valitud Keskerakonna saadikud paistavad silma küll erakonnakaaslase silma siniseks löömisega, purjuspäi tehtud avariiga, doktoritöö plagiaadiga, riigi kulul naisele auto liisimisega või millega tahes, aga kahjuks mitte nende valimisringkonnas tööpuuduse vähendamisega.\n\nLõpuks oli ju üks Reformierakonna põhiloosungeid viimastel riigikogu valimistel, et majandust aitavad kasvatada madalamad tööjõumaksud. Nüüd oleks ülimalt õige aeg ja koht Ida-Virumaal praktikas testida, kuidas see idee töötab. Ida-Virumaad on kindlasti veel vara maha kanda.\n\nERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil [email protected]. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Ida-Virumaa ei ole veel hukas. Aga kui võimudel ei õnnestu aina süngemaks muutuvat olukorda siinsel tööturul kiiresti muuta, kuhjuvad selles piirkonnas probleemid, mille lahendamine läheb kogu riigile väga kalliks maksma.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe uudis läbi ning loo sellele fantaasiarikas ja pikk lause, mis võiks uudist tutvustada.\n\n## Pealkiri:\n\nEnd ründaja eest kaitsnud taanlannale esitatakse tõenäoliselt süüdistus\n\n## Põhitekst:\n\nNeiu rääkis politseile, et teda rünnati eelmise nädala kolmapäeva õhtul kella 22 paiku Sønderborgi kesklinnas. Ründajaks oli tumedanahaline inglise keelt rääkinud mees. Mees lükkas neiu pikali, rebis tema pükste nööbid lahti ning üritas teda lahti riietada, vahendas The Local.\n\nNeiu suutis end aga päästa tänu sellele, et lasi ründajale näkku pipragaasi.\n\n\"Pipragaasi omamine ja kasutamine on ebaseaduslik, seega tõenäoliselt esitatakse talle süüdistus,\" kinnitas politsei pressiesindaja Knud Kirsten telekanalile TV Syd.\n\nJuhtum on tekitanud Taani ühiskonnas palju vastukaja ja pahameelt ajal, kui üha rohkem inimesi kurdab avalikes kohtades toimuva seksuaalse ahistamise pärast ning politsei omakorda väidab, et nende ressursid on piiratud ning kõigi kohustuste täitmine raskendatud.\n\nSotsiaalmeedias teatasid mitmed inimesed, et on valmis noort naist võimaliku trahvi tasumisel rahaliselt aitama. Trahvi suuruseks on tõenäoliselt 500 krooni ehk ligi 70 eurot.\n\nRündaja põgenes sündmuskohalt ning teda pole veel tabatud.\n\nSønderborgis on viimasel ajal teada antud juhtumitest, kus agressiivselt meelestatud välismaalastest mehed, kelle seas on ka kohalikes keskustes elavaid varjupaigataotlejaid, tülitavad ja ahistavad avalikes kohtades naissoost kodanikke. Samas pole hetkel teada, kas eelpool mainitud ründaja oli varjupaigataotleja või mitte.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Taanis esitatakse tõenäoliselt kriminaalsüüdistus 17-aastasele neiule, kes langes Sønderborgi linnas füüsilise ja seksuaalse rünnaku ohvriks. Süüdistuse põhjuseks on see, et noor naine kasutas ründaja tõrjumiseks pipragaasi, mis on Taani seaduste kohaselt eraisikutele keelatud.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe artikli pealkirja ja sisu. Kasuta oma loomingulisi võimeid, et koostada detailne ja põhjalik ühelauseline sissejuhatus sellele uudisele.\n\n## Pealkiri:\n\nEesti laevakaitsjad kaebasid India kohtuotsuse edasi\n\n## Põhitekst:\n\nEesti suursaadik Indias Viljar Lubi sõnul tegid mehed avalduse Madurai kõrgemasse kohtusse, mille soovitakse 11. jaanuaril tehtud otsus edasi kaevata. \"See on see info, mille me lõpuks täna saime ning see tähendab, et mehed on lõpuks otsuse teinud ning kohtuotsus edasi kaevatud,\" sõnas Lubi.\n\nNüüd läheb mõnda aega kuni Madurai kohus avaldust läbi vaatab ning seejärel võtab kohus ühendust Tamil Nadu võimude ja teavitab neid otsuse edasi kaebamisest.\n\n\"Seejärel määratakse laevakaitsjate kaasusele ka kohtunik. Advokaatide sõnul ootavad nad kohtuniku nime ära ning otsustavad siis, kas minnakse edasi samade jõududega või kaasatakse uus advokaat,\" märkis Lubi, kes lisas, et Tuticorini magistraadikohtu otsuse kaebasid edasi ka Briti ja Ukraina päritolu laevakaitsjad, kuna kaasus on ühine.\n\nEsimene kohtuistung võiks Lubi hinnangul toimuda järgmise kuuaja jooksul.\n\nEesti laevakaitsjad mõisteti 11. jaanuaril Indias viieks aastaks vangi. Laevakaitsjate valik kohtuotsus edasi kaevata tähendab aga seda, et apellatsiooni protsessi ajal ei saa mehed armu paluda ega Eesti ja India vahel sõlmitava vangide vahetus lepingu alusel kinnipeetavaid vahetada, kuna laevakaitsjate üle tehtud kohtuotsus ei jõustu.\n\n\"Poliitilisel tasandil saame me paluda protsessi kiirendamist aga me ei saa seda protsessi mõjutada,\" nentis välisminister Marina Kaljurand pärast kohtuotsuse teatavaks tegemist. Samas kinnitas minister, et olenemata laevakaitsjate otsusest toetab Eesti igal juhul oma kodanikke.\n\n14 Eesti laevakaitsja piraaditõrjelaeva pidas India rannavalve kinni 2013. aasta 11. oktoobril.\n\nKohalik politsei esitas kohtusse hagi, süüdistades AdvanForti laeval viibinud 35 meest, kelle hulka kuulusid peale eestlaste ka Briti ja Ukraina laevakaitsjad, illegaalse kütuse omamises, illegaalses India vetesse sisenemises ning illegaalses relvade sisseveos.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Eesti suursaadik Indias Viljar Lubi ütles ERR-i raadiouudistele, et Eesti laevakaitsjad kaebasid India kohtu süüdimõistva otsuse edasi. Esimese kohtuistungini võib minna kuu aega.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Pärast artikli pealkirja ja põhiteksti lugemist kasuta oma loovust, et koostada sisutihe ja pikk sissejuhatav lause.\n\n## Pealkiri:\n\nFlora ega Infonet väravaid ei pakkunud\n\n## Põhitekst:\n\nKuigi lõpptulemuseks jäi 0:0, siis anti võimalust särada ka rohkem tundmatutele mängumeestele. Kõige võõram uus nägu oli ilmselt Nigeeriast pärit Udo Salomon, kes on varasemalt näiteks Senegali, Belgia ja Aserbaidžaani liigades mänginud, kuid nüüd Infoneti nimekirjas oli, vahendab Soccernet.ee.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Teisipäeva õhtul läksid halliturniiri raames vastamisi linnarivaalid Flora ja Infonet, kuid väravalukke lahti ei muugitud ja nii jäi lõppskooriks väravateta viik.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Süvene uudise pealkirja ja sisu ning kirjuta sellele loole sisukas ja informatiivne sissejuhatus, mille pikkus on üks lause.\n\n## Pealkiri:\n\nRõivas: see, mida meist arvatakse Euroopas, on meie jaoks elulise tähtsusega\n\n## Põhitekst:\n\n\"See, mida meist arvatakse Euroopas, see, kas Eesti on oma liitlaste jaoks hea liitlane ja oma partnerite jaoks hea partner, on meie jaoks elulise tähtsusega,\" ütles Rõivas riigikogu infotunnis.\n\n\"Vaid kõige suurem küünik võib arvata, et ühel väikesel riigil, kes asub suhteliselt agressiivse ja meist sada korda suurema riigi kõrval, on võimalik alles jääda, on võimalik elus olla, edukas olla, ilma et meil oleks liitlasi. Nii et minu hinnangul on seisukoht, et see, mida meist Euroopas arvatakse, ei tähenda sooja ega külma, erakordselt lühinägelik,\" ütles Rõivas Martin Helme küsimusele vastates.\n\nNimelt ütles Martin Helme (EKRE), et tal ei ole sooja ega külma sellest, mis meist Euroopas arvatakse.\n\nPoliitikute julge kõnepruuk kerkis üles arutades Eesti esindaja leidmise küsimust Euroopa kontrollkotta.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Peaminister Taavi Rõivas (RE) ütles, et see, mida Eestist arvatakse Euroopas on meie jaoks elulise tähtsusega.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe artikli pealkiri ja sisu, seejärel loo pikk ja põnev lause, mis võiks olla artikli sissejuhatus.\n\n## Pealkiri:\n\nAmeerika kultusfilmide festival Freedom Fries jõuab taas kinno Sõprus\n\n## Põhitekst:\n\n25. veebruaril linastub David Lynchi 1986. aasta film \"Blue Velvet\", mis seob endas psühholoogilise thrilleri film noir 'iga. Jeffrey Beaumont (Kyle MacLachlan) jätab ülikooli pooleli ja naaseb kodulinna, kui kuuleb, et tema isa on tabanud südame atakk. Seal leiab noormees muru seest kellegi äralõigatud kõrva. Vaatamata sellele, et uurija Williams (George Dickerson) soovitab tal asjasse mitte oma nina toppida, asub Jeffrey siiski asja uurima.\n\n26. veebruaril näidatakse 1969. aasta John Schlesingeri filmi \"Midnight Cowboy\", milles teeb kultusliku rolli Dustin Hoffmann. Joe Buck (Voight) lahkub Texase väikelinnast nõudepesija töökohalt, et suunduda suurlinna New Yorki ning hakata seal elatist teenima gigolona. Lootusrikas ja heatahtlik mees tutvub New Yorki tänavatel petturi Enrico 'Ratso' Ricoga (Hoffman), kes on vigane ja vaevleb süveneva tiisikuse käes. Ometi saavad kahest sõbrad ja koos asuvad nad Joe' gigoloametit ajama. Rico olukord aga halveneb kiiresti ning mehed satuvad raskete valikute ette.\n\n27. veebruaril jõuab ekraanile totaalne kultusklassik - see on Tommy Wiseau 2003. aasta film \"The Room\", mida peetakse mitmel pool maailma halvimaks filmiks, kuid mis kuulub sellele vaatamata suure hulga inimeste lemmikute hulka. \"The Room\" on musta huumoriga vürtsitatud romantiline draama, mis räägib loo edukast ja pühendunud pankurist Johnnyst (Wiseau) ning tema armastavast tulevasest abikaasast Lisast (Juliette Danielle). Ehkki heal järjel ning sarmikas Johnny on kõik, mida naine ihaldada võiks, on Lisal romantiline huvi ta mehe sõbra Marki vastu, millele lisaks naine veel Johnny kohta valesid levitama hakkab.\n\n28. veebruaril saab kinolinalt vaadata Quentin Tarantino esimest mängufilmi 1992. aastast \"Reservoir Dogs\". Juveeliröövi jaoks palgatakse kuus spetsialisti. Kuid töö ebaõnnestub - nähtavasti neid reedeti. Kaks surevad kuriteopaigal, hr. Oranž (Tim Roth) saab raskelt haavata. Ellujäänud põgenevad ühte tühjalt seisvasse lattu, kus hakkavad arutama toimunu üle ja üritavad süüdlast selgitada. See jääb tulemusteta, kuid üha rohkem süvenevad nendevahelised kahtlused...\n\n29. veebruaril näeb ikoonilist ja monumentaalset kuue aasta jooksul valminud Godfrey Reggio 1982. aasta filmi \"Koyaanisqatsi\". Reggio ja operaator Ron Fricke viivad vaataja meditatiivsele teekonnale läbi pildi ja heli, mõtisklema loodusliku ja tehiskeskkonna valupunktide üle. Glassi muusika taustal, ilma igasuguse verbaalse jutustuse või dialoogita, libisevad vaataja silme eest läbi suurepäraselt komponeeritud kaadrid looduse varjutanud linnadest, millele annavad kõla killukesed loomulikust keskkonnast.\n\n1. märtsin tuleb esitlusele retrospektiiv Paul Sharitsi töödest. Lisaks 2015. aasta dokumentaalile \"Paul Sharits\", näidatakse ka kolme filmi: \"Color Sound Frames\" 1974. aastast, \"Rapture\" 1987. aastast ning \"Analytical Studies I: The Film Frame\" aastatest 1971-1976. Paul Sharits on tuntud kui visuaalne artist ning avant-garge kinokunsti eestvedaja, kes on tuntud näiteks lõpematute filmikaadrite ning eksperimentaalheliribade poolest.\n\n2. märtsil lõpetab Freedom Fries festivali Michael Wadleigh 1970. aasta film \"Woodstock\". Parima dokumentaalfilmi-Oscari võitnud intiimne vaade 1969. aastal aset leidnud kolmepäevasest muusika-ja kunstifestivalist New Yorgis, Bethelis, mis on seniajani üks kõige suurimaid üritusi, mis eales korraldatud. Seda üritust oma silmadega vaatama läinud inimesed moodustavad kõige kuulsama massimuusika publiku läbi aegade. Film ise keskendub kontserdikülastajatele ja kohalikele elanikele, kes on selliste rahvamasside voolule vastu.\n\nFilmi \"Woodstock\" seanss algab kell 19.00, teiste seansside algusajaks on 21.00.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "25. veebruarist kuni 2. märtsini on kinos Sõprus taaskord Ameerika kultusfilmide festival Freedom Fries, mis toob ekraanile väga eriilmelised ja kohati ootamatud filmid Ameerika kinokunstist.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Tutvu uudise pealkirja ja põhisisuga. Kasuta neid fakte, et luua pikk ja sisutihe lause, mis toimib loo sissejuhatusena.\n\n## Pealkiri:\n\nHirscher tõusis teise sõiduga 21 kohta kõrgemale, ette jäi vaid Kristoffersen\n\n## Põhitekst:\n\nEsimese sõidu järel oli Kristoffersen kolmas ja Hirscher alles 22., kuid teise sõidu järel kerkis Kristoffersen liidriks ja Hirscher oli küll teise laskumise nobedaim, aga kaotas talle kahe sõidu summas 61 sajandikuga.\n\nKolmanda koha sai venelane Aleksandr Horošilov (+0,77), neljandaks tuli sakslane Dominik Stehle (+1,11), viiendaks sakslane Fritz Dopfer (+1,19) ja kuuendaks itaallane Stefano Gross (+1,24). Esimese laskumise järel liidripositsiooni haaranud sakslane Felix Neureuther teise sõidu katkestas.\n\nKristoffersen on võitnud tänavu seitsmest slaalomist kuus ja juhib vastava arvestuse MK-sarja 680 punktiga. Tema edu Hirscheri ees on juba 180 silma. Ülejäänud jäävad kaugele maha: kolmanda koha haaras 234 punktiga Horošilov.\n\nÜldarvestuses hoiab liidrikohta aga Hirscher, kel on kirjas 969 punkti. Ta möödus norralasest kiirusalade spetsist Aksel Lund Svindalist (916), kelle hooaeg on vigastuse tõttu juba läbi. Kolmas on Kristoffersen (871).\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Teisipäeval Schladmingis peetud meeste slaalomi maailma karikaetapil teenis järjekordse esikoha norralane Henrik Kristoffersen, kes sai taas jagu peakonkurent Marcel Hirscherist.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe uudis läbi ning loo sellele fantaasiarikas ja pikk lause, mis võiks uudist tutvustada.\n\n## Pealkiri:\n\nVilniuses algas kohus seoses 1991. aasta jaanuari sündmustega\n\n## Põhitekst:\n\nÜks kahest kohtusse ilmunud süüdistatavast, Venemaa kodanik Gennadi Ivanov ütles istungi eel kohtule, et ei tunnista oma süüd ning oli üksnes sündmuste tahtmatuks tunnistajaks.\n\nProtsessi alguses selgus, et kohtusse jäi ilmumata kolm riigi määratud advokaati ning ühel kohale saabunud kaitsjal hakkas halb, mispeale istung katkestati.\n\n13. jaanuaril tegi Nõukogude juhtkond katse kukutada jõuga Leedu seaduslik võim, mis oli 1990. aasta 11. märtsil kuulutanud riigi iseseisvaks.\n\nNõukogude sõjaväelaste katsel hõivata 13. jaanuaril 1991 Vilniuse teletorn ja teleraadiokomitee hoone hukkus 14 relvastamata inimest, 31 sai raskesti ja üle tuhande kergemini haavata.\n\nKohtu ette astus lisaks veel Vene kodanik Juri Mel, kes süüdistuse andmeil viibis ühes teletorni rünnanud tankidest. Ivanovi sõnul ta Meli ei tunne.\n\nEelmise aasta 31. augustil andis Leedu prokuratuur kohtule üle asja Vilniuse 1991. aasta 13. jaanuari sündmuste kohta. Ühtekokku on süüdistatavaid 65 ning neid hakkab kaitsma üle 60 advokaadi.\n\nNeid süüdistatakse inimeste kohtlemises rahvusvahelise õigusega keelatud viisil, rahvusvahelise humanitaarõiguse kaitse all olevate inimeste tapmises, piinamises ja vigastuste tekitamises ning muudes kuritegudes.\n\nKohtuteabesüsteem Liteko edastas, et 13. jaanuari sündmuste kohtuasjas on süüdistus esitatud muuhulgas endisele KGB ohvitserile Mihhail Golovatovile, endisele NSV Liidu kaitseministrile Dmitri Jazovile, endisele Nõukogude armee Vilniuse garnisoni ülemale Vladimir Ushoptšikule, Leedu kompartei teisele sekretärile Vladislav Švedile ja endisele Leedu kompartei keskkomitee sekretärile Algimantas Naudžiūnasele.\n\n1999. aastal mõistis kohus seoses rünnakuga riigivastaste organisatsioonide loomises ja teistes kuritegudes süüdi kuus inimest: Mykolas Burokevičiuse, Juozas Jarmalavičiuse, Juozas Kuolelise, Leonas Bartosevičiuse, Stanislav Mickeviči ja Jaroslav Prokopoviči.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Leedu pealinna Vilniuse ringkonnakohtus algas protsess 13. jaanuaril 1991 aset leidnud Vilniuse telekeskuse ründamise asjas, kuid istung katkestati peaaegu kohe.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe uudis läbi ning loo sellele fantaasiarikas ja pikk lause, mis võiks uudist tutvustada.\n\n## Pealkiri:\n\nLiikluspolitseinik: libedates teeoludes tuleks auto kiirust vähendada sujuvalt kasutades selleks käikusid\n\n## Põhitekst:\n\nTäna hommikul toimus mitmel pool Eestis hulgaliselt avariisid, mille põhjustas sulailmadega kaasnev libedus. Näiteks Pärnumaal Saarde vallas toimus ligikaudu tunni aja sees viis liiklusõnnetust. Sander Peremees tõdes Vikerraadio saatele \"Uudis+\" antud intervjuus, et teeolud olid õnnetuspaikades äärmiselt libedad ja isegi nii libedad, et inimestel oli keeruline jalgel püsida.\n\nPeremehe sõnul peaks iga autojuht enne sõitu kaaluma oma sõiduoskusi. \"Kui inimene ei tunne ennast libedates teeoludes kindlalt ja ta ei tea õigeid juhtimisvõtteid, siis võib olla peaks ta vältima autoga liiklemist sellistes olukordades,\" rääkis Peremees.\n\nTa lisas, et muutuvates ilmastikuoludes peab valima õige sõidukiiruse. \"Kilingi-Nõmme-Viljandi-Tartu maantee on ju põhitrass, kus kehtib 90 kilomeetrit tunnis piirkiirus, kuid see ei tähenda seda, et seal peab kindlasti sõitma sellise piirkiirusega, vaid kiirus tuleb valida ikkagi tee- ja ilmastikuoludest ning enda oskustest lähtuvalt,\" toonitas Peremees.\n\nÜhtlasi peavad autorehvid vastama talvistele tingimustele ehk lamell- või naastrehvide mustri jääksügavus peab olema normipiires. \"Kas kasutada naastrehve või mitte on muidugi maitseküsimus,\" möönis Peremees.\n\nPärnu liikluskorravalvuri hinnangul võib praegustes ilmastikuoludes pidurdusmaa olla vabalt ka 100 meetrit. \"Tegelikult ei ole tänastes oludes niivõrd oluline pidurdusteekonna pikkus, vaid see, kas pidurduse käigus säilib auto juhitavus või mitte, sest kui autol on all näiteks valed rehvid või juht kasutab valesid juhtimisvõtteid, siis piduripedaalile vajutades kaotab auto kohe juhitavuse,\" selgitas Peremees.\n\nLibedates teeoludes peaks pidurdamine toimuma samuti sujuvalt, mistõttu soovitas Peremees kasutada pidurdamiseks sidurit ja käikusid, mis tagab auto juhitavuse. \"Samuti ei tohiks rooliga teha järske liigutusi, sest ümberpõike tegemiseks piisab üldjuhul ka pooliku pöörde tegemisest, sest liigse pööramisega võib tekkida alajuhitavus,\" rääkis Peremees.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Pärnu politseijaoskonna liiklusjärelevalvetalituse juht Sander Peremees pani liiklejatele südamele, et enne sõidu alustamist peaksid kõik autojuhid vaatama üle oma rehvid ning sõidu ajal ei tohiks enda oskusi ega sõiduvahendit ülehinnata.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe artikli pealkiri ja sisu, seejärel loo pikk ja põnev lause, mis võiks olla artikli sissejuhatus.\n\n## Pealkiri:\n\nAkadeemikute raport: maailmamere olukord vajab uuringuid ja kiiret reageerimist\n\n## Põhitekst:\n\n\"Seadusandlikul tasandil on süvamere kasutamine praktiliselt reguleerimata. Kehtivad määrused, regulatsioonid, arusaamad on sõna otseses mõttes pinnapealsed ja sõnastatud pigem stiilis, et laevad ei tohi merd pinnapeal reostada,\" nentis nõukogu keskkonnapaneelis osalev Soomere. Samal ajal on jäetud näiteks süvameres kaevandamist ja vabadest vetest kalapüüki puudutavad küsimused suuresti tähelepanuta.\n\n\"Piibelliku väljendi järgi, õigem on ikka alustada palgist oma silmas. Eeskuju on nakkav siis, kui enda aed on korras. Kui ütleme ainult seda, mida teised tegema peavad, siis ei vii see mitte kuhugi.\"\n\nPeamise põhjusena näeb Eesti Teaduste Akadeemia president selle elukaugust. \"Meie keskkonnamõtlemine on siiamaani olnud väga seotud meie elupaigaga – maismaa, õhustiku ja selle mere osaga, mida me iga päev näeme ehk ranniku ja madalmerega. Nüüd on ühiskond aga saadud nii küpseks, et on aru saadud, kuidas need on vaid väike osa palju keerukamas süsteemis, mis määrab meie elu, tulevikku ja inimkonna jätkusuutlikkust palju rohkem, kui on varem arvatud,\" leidis akadeemik. Seeläbi peab ta \"kodu\" mõiste laienemist ookeanile eriti positiivseks.\n\nKuigi Euroopa Liidu riikide roll maailma otsese mõjutana on viimastel kümnenditel järjest kahanenud, arvab Soomere, et raportis toodud soovituste järgimine võiks saata sõnumi ka ülejäänud maailmale. \"Siin on paralleel kliimamuutuste pidurdamisega. Praegu paiskab ju Euroopa süsihappegaasist ja teistest kasvuhoonegaasidest õhku natukene alla kümne protsendi maailma kõigist emissioonidest ja ometi tahab Euroopa seda veel vähendada. Teha teistele riikidele selgeks teha, et see on meie ühine keskkond,\" sõnas Soomere.\n\nMuutuste inertsus\nSoomere tunnistab, et isegi kui ühiskond oma praegust käitumist järsult muudaks, avaldaks see maailmamerele mõju alles kümnete aastate pärast. \"Meri on ebatavaline osa kogu planeedi funktsioneerimisest. See on tohutu puhver ja selle taluvusvõime on väga suur. Oleme saatnud kasvõi Läänemerre juba aastakümneid väga palju aineid, mis sinna ei kuulu. Kuid alles paarkümmend aastat tagasi jõudis kohale, et Läänemere seisund pole üldse hea,\" selgitas akadeemik.\n\nArvestades, et selle vesi vahetub keskeltläbi 30 aastaga, kulub suurema osa sinna juba sattunud saasteainete Läänemerest väljaspoole liikumiseks paarkümmend aastat. Seejuures ladestusid osa merre sattunud ainetest põhjamudas, kus on lainetel võimalus need taas üles kergitada. Nõnda on mere reaktsiooniaeg muutustele veevahetusele kuluvast ajast tegelikult veel pikem.\n\n\"Praegused prognoosid ütlevad, kui jätkame plasti merre laskmist samas tempos, siis umbes 30 aasta pärast on selle mass ookeanis suurem, kui seal elavate kalade mass. Teisisõnu, me hakkame praadima enam mitte kala, vaid plasti.\"\n\nOokeanid veevahetusele loota ei saa. \"See, mida me praegu maailmamerre paiskame, see sealt kuhugi ära ei voola. Meil pole superookeani, mis absorbeeriks seda, mida me sinna saadame. Kui Läänemerd pestakse ajapikku läbi, siis maailmamerega seda ei juhtu,\" nentis Soomere.\n\nTuleviku probleemid\nSeda enam tuleb mõelda juba praegu tuleviku peale. \"Teadlastel on siin võibolla natuke ebatavaline, kuid just see roll, mis neil peab olema. Nad peavad vaatama natukene kaugemale tavamõtlemisest ja nägema mitte ainult neid probleeme, mis on tänapäeval, vaid ka neid, mis võivad tekkida,\" sõnas akadeemik.\n\nÜheks näiteks võib pidada süvameres toimuvat kaevandamist. Soomere toob kitsama näitena Bulgaaria, mis plaanib hakata ammutama Mustast mere põhjast sisuliselt väetist. \"Nad ütlevad, et lükkame selle paari meetri paksuse kihi laiali nagu maismaal ja eeldame, et midagi ei juhtu. Tegelikult teame aga, et sellistes sügavustes põhjasetete korra pehmeks ja kohevaks tegemisel võib need kaasa viia iga väike vee liikumine, mis viib neid tont teab kuhu,\" selgitas akadeemik. Kui kivimite tihedus on õhu tihedusest jämedalt 2000 korda suurem, siis vee puhul on vahe umbes kahekordne.\n\nAnaloogse näite võib tuua vesinikhüdraatide, näiteks metaani, kaevandamisplaanide puhul, mis on merepõhja rõhu ja temperatuuri tõttu pea tahked. \"Suurem osa neist paiknevad suurel mandrinõlvakul. Kui sinna kallale läheme ja järsul nõlval toimetame, siis selle nõlva ebastabiilseks muutumine on väga lihtne. Peame mõtlema ka selle peale, et ükski endast lugupidav mäeinsener ei lähe järsu nõlva peale kaevama maismaa peal,\" arutles Soomere.\n\nKaevandamine võib põhjustada maalihkeid, mis võivad omakorda esile kutsuda võimsaid tsunamisid. \"Selliste asjade vastu ei kaitse meid ükski tõkketamm,\" märkis akadeemik ja tõi näitena nüüdseks juba 8000 aasta eest Põhjameres vallandunud 20 meetri kõrgu ne hiidlaine, mis tekkis samuti mandrinõlva varisemise tõttu.\n\nVäiksema ulatusega, kuid siiski märkimisäärseid probleeme võivad esile kutsuda suuremad taastuvenergeetika projektid. \"Kui meil pole peaaegu halli aimugi sellest, kuidas funktsioneerib ookeanipõhja elustik või kuidas toimuvad füüsikalised protsessid seal, kuhu me surkima läheme, siis on targem olla ettevaatlik,\" rõhutas Soomere.\n\nElusloodus\nRaportis tuuakse eraldi välja, et kui maailmamere füüsikaliste ja keemiliste omaduste seire on juba tasemel, siis bioloogiliste protsesside ja mereelustiku kohta öelda ei saa. Samuti oleks vaja paradigma nihet inimtegevuse mõju hindamisel.\n\n\"Me oleme harjunud sellega, et paneme hülged elama paberivabrikute heitvette ja kui nad seal ellu jäävad, siis ütleme, et see vesi on puhas. Me võime panna inimese ka väga suure sopa sisse ja ta ikka jääb ellu. Kui talle kõvasti maksta, siis ta võib-olla isegi naeratab.\"\n\n\"Meie seadmed ei võimalda praegu peaaegu üldse saada informatsiooni eluslooduse kohta. Selleks tuleb praegu jämedalt öeldes minna välja, teha proovipüük ja lugeda kalad üle,\" sõnas Soomere. Piltlikult öeldes saavad näiteks jahimehed metssigadega ja põtrade jälgede põhjal hinnata, kui palju neid ühes või teises metsas leidub, kalade puhul aga sama meetodit rakendada ei saa.\n\n\"Praegu on olemas ideid, algusjärgus tehnoloogilisi lahendusi, mis suudaksid bioloogilisi objekte meres fikseerida ja reaalajas seda informatsiooni anda,\" lisas akadeemik. Seejuures rõhutas ta Läänemere näitel, et täiustada tuleks ka mere füüsikaliste ja keemiliste omaduste seiret.\n\nMereteaduse järelkasv\nSamuti hoiatatakse raportis, et mereteaduse järelkasvu kasvatamise süsteem toodab hetkel väga häid kitsa valdkonna spetsialiste, kuid ei suuda enamasti edasi anda terviknägemust. Eestis arendatakse mereteadust selle ühes või teises vormis kõigis neljas suures ülikoolis. Spetsiifilised järelkasvu kasvatamise õppekavad on olemas kahes ülikoolis – Tartu ülikooli suunatud rohkem merebioloogiale, Tallinna tehnikaülikoolis merefüüsikale ning vähem sadamaehitusele ja rannikutehnikale.\n\n\"Me arvame küll, et Läänemeri on hästi mõõdetud ja läbi uuritud, kuid tegelikult on ka selle füüsikaliste väljade mõõtmise tihedus ja sagedus ebarahuldav. Hakkame siin maailmale n-ö jalgu jääma. Oleme loorberitele puhkama jäänud.\"\n\nSoomere hinnangul on Eesti vajadused hetkel kaetud. \"Selles mõttes on Eestis jälle väga vedanud, et mereteadus ja selle järelkasvu kasvatamine on Läänemere kontekstis anomaalselt tugev meie rahva väiksust ja kõrgharidussüsteemi arvestades. Me oleme väga õnnelikud, et meil on piisavalt spetsialiste olemas ja eks seda ole natukene näha olnud ka ajakirjanduses mereasjade kajastamises,\" leidis akadeemik.\n\n\"Suur osas kajastusest Lätis ja Leedus, nii imelik kui see ka ei ole, toimub selle kaudu, et meil õppinud spetsialistid väljendavad ajakirjanduses ja meedias oma arvamust.\"\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Praegused teadmised maailmamerest on endiselt lünklikud ja kohati lubamatult pealiskaudsed, sedastab värske Euroopa Akadeemiate Teadusnõukogu eestvedamisel valminud raport \"Merede ja ookeanide jätkusuutlikkus muutuste ajastul\". Akadeemik Tarmo Soomere hoiatab, et senise mentaliteedi jätkudes ootavad inimesi ees märkimisväärsed probleemid.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Tutvu uudise pealkirja ja põhisisuga. Kasuta neid fakte, et luua pikk ja sisutihe lause, mis toimib loo sissejuhatusena.\n\n## Pealkiri:\n\nEesti jalgpallur mängis Poolas kipsis käega, kohtunikud vaatasid läbi sõrmede\n\n## Põhitekst:\n\nHunt vigastas kätt Levadia eest Infoneti vastu mängides, kui 1:2 kaotuses vana koduklubi ainsa värava lõi. \"Käelabas on mõrad-killud. Arvestades olukorda, siis läks enam-vähem,\" kirjeldas ta testimist Soccernet.ee -le. \"Ilmselgelt rikkus kips ära, kuna ma ei saanud sajaprotsendiliselt kaasa teha,\"\n\nArka eest sai ta kaasa teha ka ühes kontrollmängus, kui 4:0 alistati KS Chwaszsczyno. \"Mäng läks nagu ta läks, väga kõrge tase polnud ja ma täpselt ei tea, mis satsiga see mäng oli. Kunstmuruväljak oli lumine ka - seega raske on kommenteerida. Käsi mängimist oluliselt ei seganud,\" selgitas ta ja lisas, et Arkast talle tagasisidet antud ei ole.\n\nMis saab edasi? \"Selge on see, et normaalsel tasemel selle käega mängida ei saa. Kohtunikud lihtsalt ei luba ja praegugi vaadata läbi sõrmede. Paar nädalat peaks see mul veel peal olema, aga peakski arstidega rääkima, et äkki saab maha võtta ja ortoosi peale panna.\"\n\n\"Mida sa teed, kui üht kätt ei saa kasutada ja mängida ka korralikult ei saa. Testimine eeldab mängimist, aga ma elan päev korraga. Eks näis, mis saab,\" lõpetas Hunt positiivsel noodil.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Rimo Hunt käis eelmisel nädalal Poola esiliigaklubis Gdynia Arkas testimas, aga kipsis käsi ei lubanud endast maksimumi anda.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe hoolikalt uudise pealkiri ja sisu ning kirjuta artiklile pikk sissejuhatav lause, kasutades oma kujutlusvõimet.\n\n## Pealkiri:\n\nRoomas kaeti Iraani presidendi visiidi puhul kinni alasti skulptuurid\n\n## Põhitekst:\n\nNäiteks kaeti Kapitooliumil asuvas muuseumis vineerplaatidega kinni alasti inimesi kujutavad skulptuurid. Samas muuseumis kohtus Rouhani Itaalia peaministri Matteo Renziga, vahendasid Yle, The Washington Post (fotod kinni kaetud skulptuuridest) ja The Local.\n\nItaalia valitsuse otsus on juba saanud ka kriitikat.\n\n\"Kultuuri, religiooni ja ajalugu ennast ei saa ära peita. See oli vale otsus,\" kommenteeris kultuuriministeeriumi kultuuripärandikomitee esimees Giuliano Volpe.\n\nSamas kinnitas Rouhani ise, et Iraani pool kujude kinnikatmist ei nõudnud ning sellel teemal kahe riigi ametnikud enne kohtumist ei rääkinud.\n\n\"Mingit kontakti sellel teemal ei olnud. Ma saan öelda ainult seda, et itaallased on väga külalislahked, nad teevad kõik, et nende külalistel oleks mugav ja ma tänan neid selle eest,\" vastas Rouhani ajakirjanike küsimusele.\n\nSamas polnud tegu ainsa erakordse meetmega, mida Iraani presidendi visiidi tõttu rakendati. Rouhani ei osale ametlikel lõunasöökidel, kus pakutakse alkohoolseid jooke, ning seega polnud veini ei Renzi ega ka president Sergio Mattarellaga lõunat süües.\n\nEnne Iraanile sanktsioonide kehtestamist oli Itaalia Iraani suurim äripartner ning väidetavalt tehti äsja lõppenud visiidi raames erinevaid leppeid kokku 17 miljardi euro väärtuses.\n\nRoomas külastas Rouhani ka Vatikani, kus kohtus paavst Franciscusega. Tegemist oli esimese kohtumisega rooma-katoliku kiriku juhi ja Iraani riigipea vahel pärast 1999. aastat. Analüütikute hinnangul soovis Rouhani selle kohtumisega muuhulgas kinnitada ka oma mõõduka poliitiku kuvandit.\n\nTäna on Rouhani juba Prantsusmaal, kus kohtub ka president François Hollande'iga. Küll aga jääb ära ametlik lõunasöök, sest erinevalt itaallastest olevat Elysée palee teatanud, et veini serveerimisest ei loobuta, halal -liha aga ei pakuta.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Itaalia valmistus eilse Iraani presidendi Hassan Rouhani visiidi jaoks väga põhjalikult ette - alasti inimesi kujutavad skulptuurid kaeti kinni ja veini serveerimisest loobuti. Prantsusmaa aga väidetavalt niivõrd vastutulelik ei ole.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Tutvu artikli sisuga ja loo sellele pika lausega sissejuhatus, mis köidab lugeja tähelepanu.\n\n## Pealkiri:\n\nJaak Kilmi: ma ei taha pätte glorifitseerida\n\n## Põhitekst:\n\n\"Sangarid idast\" toetub tõsielusündmustele. Mis on olnud inspiratsiooniallikad?\n\nKui ma olin 11aastane väike poiss, aastal 1984, siis oli palju lugusid eesti poistest, kes kummipaadiga Soome ja sealt edasi Rootsi või Saaremaalt kummipaadiga Rootsi sõitsid ja kuidas kellelgi läks. Need olid kangelased, kes said siit põgenema ning mingis mõttes on tegemist toonases kontekstis märgilise asjaga – põgenemisega häda ja viletsuse orust.\n\nMeie lugu toetub ühele konkreetsele minekule, kus neli poissi läksid piirivalvurite päeval kummipaadiga Soome kaudu Rootsi. See, et sa teed mingeid meeletusi kodumaal, pluss teed sellise meeletuse, et sõidad paadiga Rootsi, siis peab süda lööma teises rütmis, adneraliinivajadus peab olema suurem. 70-80ndate Rootsi ei pakkunud seda, mida poisid vajasid, mida nende pulss nõudis ning lõpuks jõudsidki nad sinna, et rööviti juveeliäri ja panka. Aga me ei ole dokumentaalsed, me mängime selle looga. See, mis päriselt juhtus, ei olegi nii tähtis. Seikleja satub ikka seiklustesse.\n\nKas küsimus on siis suuremas adneraliinivajaduses või sellest, et lääne ühiskonnaga ei suudetud kohaneda?\n\nAdneraliinilaks paneb tegelased liikuma. Nad ei suutnud sulanduda ühiskonda, mis oli turvaline ja igav, sest nemad tahtsid seiklusi. See on faabula, aga ootamatus seoses on see ühenduses sellega, mis toimub praegu me ümber. Me tunneme õudust, et noored üksikud mehed Lähis-idast vallutavad sõbralikud Euroopa riigid. Noortel meestel on seiklus, adneraliinivajadus suurem.\n\nSee aga kinnitab hirmu, et nad tulevad siia ning lõpetavad kriminaalidena?\n\nMa ei moraliseeri ega anna hinnangut, vaid tahan öelda, et oleme või oleme olnud ise täpselt samasugused. Kui palju eestlasi on olnud põgenikelaagrites, näiteks Soomes 90ndate alguses. Mitte millegi eest ei olnud põgeneda, aga perede viisi elati põgenikelaagrites.\n\nSee on seiklusfilm. Kas tegemist on komöödiaga või tuleb film tõsisem?\n\nSee on seikluskomöödia, eks seal on tõsiseid kohti ka. Ma olen kogu elu tahtnud teha seikluskomöödiat, seiklusfilmi. Ma olen lihtsalt sunnitud olnud tegema viimased kümme aastat ainult dokumentaale. Aga poisikeselik kirg, et nalja saaks, oleks põnev, on alles.\n\nKas lool on mingi moraal või sõnum?\n\nSee on midagi sellist, et isegi kui sa oled uljaspea ja seikleja, siis mitte kaotada inimlikkust. Ma ei taha pätte glorifitseerida ja meie tegelased ei ole vägivaldsed kurjategijad, nad ei tee otseselt kurja. Nad on seiklejad, rahutud hinged. See film on pühendatud seiklejatele ja headele pättidele.\n\nTegemist on nelja maa koostööprojektiga: Eesti-Soome-Rootsi-Läti. Kus võtted toimuvad?\n\nSee on veel lahtine, aga filmida Stockholmis, Helsingis, Põhja-Soomes on meil nagunii vaja. Osad interjöörid teeme kindlasti Eestis, välisvaated Soomes, Rootsis. Kindlasti on vaja ka Soome-Rootsi näitlejaid, kuna ainult kolmandik tegevusest leiab aset Eestis.\n\nSa oled pikalt dokumentaalfilme teinud. Tihti jagunetakse kas dokumentalistiks või mängufilmiinimeseks. Kummaks sa ennast pead?\n\nMa tunnen end kindlamalt küll dokumentaalfilmis. Olen nii palju eri tüüpi dokke teinud ja eks ma pean ennast dokumentalistiks küll. Ma pigem vaatan suure huviga dokfilmi kui mängufilmi. Heas dokumentaalfilmis on palju põnevam maailm. Aga kuidagi kitsalt ei piiritleks ennast ega kolleege. Ma olen teinud ka kõvasti telereklaame ja viimasel aastal lahedat krimisarja Kanal2-le, mis peaks kevadhooajal eetrisse tulema. Ma ei ole näitlejate kasutamisest võõrandunud.\n\nMinu meelest võiksid kõik filmitegijad dokumentaalfilme ka teha, sest see sunnib mõttetööle, kuidas kujutada tegelikkust. Mängufilmi on oluliselt lihtsam teha kui dokkfilmi.\n\nMiks see nii on?\n\nMängfilm on paljuski ette kirjutatud.\n\nKa dokumentaalfilmides lavastatakse?\n\nJah, aga sa pead selleks meetodi välja mõtlema. Mängufilmil ei ole vaja seda teha - sa mõtled välja stilistika, kuidas asi käib, kes on näitlejad, kuidas nad räägivad, aga dokfilmis võtad mingi teema ning pead ise looma raamid, mida näidata ja kuidas lugu rääkida. Pead mõtlema, kas kasutada näitlejaid, taaslavastust, kaadritagust häält või lasta lool ennast ise jutustada; vaatad, mis suhe on autoril looga – need on intellektuaalselt huvitavamad küsimused kui need, mis mängufilmi puhul.\n\nHead dokumentaalfilmi on raskem teha?\n\nJah, dokumentaalfilmi on jube raske teha ja see läheb järjest raskemaks. Kõige halvem, mis juhtuda võib, on, kui dokumentaalfilm on formaalne. Formaalne on lihtne ja mugav olla, sest kellegi naha alla pugemine on kõigile piinarikas – nii tegijale kui sellele, kellest filmi tehakse. Sa pead ületama respekti tasandi ja olema hästi meeldivalt agressiivne ning see on muutunud mulle järjest raskemaks. Kuidas tungida inimese privaatsusse nii, et ta ka ise lõpuks sellega rahule jääks.\n\nÜks hea näide on Marko Raadi \"Fast Eddy vanad uudised\" - suurepärane film, mis näitab, et tegelasele on võimalik väga lähedale pääseda ja olla isegi ebameeldivates situatsioonides. Mängufilmis on palju ekstravertsem protsess - seal tuleb kohal olla taustal, luua positiivset energiat. Dokfilmis on pigem tagasitõmbumine, aga samas tuleb vaadata, et ekraanil energia ära ei kaoks. Kõige tuimem on see, kui sa lased asjadel juhtuda nii, nagu nad juhtuvad – siis ei tule kunagi midagi. Elu on kohutavalt amorfne ja dokkide tegija peab mõtlema, kuidas amorfsest elust essents välja pressida.\n\nAga miks sa pikalt mängufilme ei teinud - polnud huvi või head ideed?\n\nMa proovisin erinevaid asju. Kogu aeg on olnud mingi mängufilmi teema õhus, mõni stsenaarium laual, aga ühel või teisel põhjusel ei ole see õnnestunud. Näiteks Kiur Aarma ja Tiit Aleksejeviga valmistasime ette ühte korralikku ajaloolis-eepilist filmi, aga paraku ei ole nende finantsidega, mida Eesti Vabariigist on saada, suurt ajaloolist filmi võimalik teha. Need teemad olid Eesti ajaloost, Eesti-kesksed ning sinna on keeruline leida välistootjaid, kes hüppaksid pardale. Lugu võib olla suurepärane, aga ühel hetkel jääb ta toppama, kuna raha ei tule. Ma olen selle aja jooksul elanud nii paljudes mängufilmimaailmades.\n\nAntud lugu, \"Sangarid idast\", on Kristjan Taska ja Maria Avdjushko ammune plaan. Ingliskeelne pealkiri on \"The winner takes it all\". Võib olla tuleb Eesti oma ka \"Võitja võtab kõik\". Selles loos on koostööpotentsiaal kõige paremas mõttes sisse kirjutatud.\n\nKas sotsiaalsetel teemadel, mida filmid kajastavad, on mingit mõju? Kas see muudab midagi?\n\nKindlasti! Ma olen õppinud filmidest palju. Näiteks filmid, mis räägivad sellest, kuidas valmivad meie rõivad, mis oludes ja mis hinnaga - need valgustavad ja neid sa ei unusta.\n\nAga kas inimene hakkab teistmoodi tarbima?\n\nTa hakkab teistmoodi mõtlema ja suhtuma. Sa mõtled selle peale, mida sa sööd. Sa lihtsalt ei tarbi, vaid ka mõtled. Me ei muuda maailma, aga me paneme inimese natuke teadlikumalt käituma. Filmid õpetavad, mis on telgitagustes, et me naiivselt ei usu kõigesse.\n\nSamas on ka dokumentaalfilm subjektiivne autori vaade. Sellesse tuleb ka teatud kriitikaga suhtuda.\n\nOn mingid teemad, kus ei saa olla subjektiivne. Kui Arto Halonen\"Sinivalges vales\" tuli dopinguväidetega välja, siis see ei saa olla lihtsalt subjektiivne. Ta peab tuginema millelegi, mis on tõsi.\n\n\"Moest väljas\" on küll jutustatud läbi Reeda, mis annab sellele subjektiivsuse, aga see, mida me näeme, ei ole ainult subjektiivne - kui palju jäätmeid loob rõivatööstus näiteks. Dokfilm ongi lahe, kuna vaataja võib mõelda, et see on subjektiivne või võib mõelda, et see on tõsi. Mängufilmide puhul on kõige subjektiivsemad need, mis põhinevad tõestisündinud lugudel. Seal on kõige rohkem subjektiivsust. Sama lugu meiega, aga me ütleme ausalt, et aines põhineb ajaloolistel sündmustel, aga mitte terve lugu.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Viimased kümme aastat dokumentalistina tegutsenud Jaak Kilmi proovib taaskord kätt mängufilmi režissöörina. Sel suvel hakkavad seiklusfilmi \"Sangarid idast\" võtted, kinno jõuab film 2017. aasta alguses. Film räägib vabaduse ja valikute erisustest nõukogude Eestis ja läänes ning sündmused keerlevad ümber noorte eesti poiste, kes 80ndatel Nõukogude Eestist Soome kaudu Rootsi põgenesid. Kilmi andis kultuuriportaalile intervjuu, kus rääkis ka sellest, milliseid dokfilme on raske teha.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe artikli pealkiri ja sisu, seejärel loo pikk ja põnev lause, mis võiks olla artikli sissejuhatus.\n\n## Pealkiri:\n\nNBA täht Blake Griffin vigastas sõpra lüües kätt ja peab pidama mängupausi\n\n## Põhitekst:\n\nGriffini ja Clippersi taustajõu Matias Testi vahel tekkis Toronto restoranis sõnavahetus, mispeale lõi mängija varustuse eest vastutavat Testit käega. Viimane lahkus seepeale restoranist, aga Griffin järgnes talle ja lõi uuesti.\n\nLoole lisab pikantsust tõik, et tegelikult on Griffin ja Testi juba aastaid sõbrad. \"Sõpradevaheline olukord eskaleerus ja ma kahetsen, kuidas käitusin kellegiga, kellest ma hoolin,\" kommenteeris Griffin. \"Ma tahan selle seiga tõttu vabandada Clippersi, meeskonnakaaslaste ja fännide ees. Teen meeskonnaga olukorra lahendamiseks koostööd ja loodan platsile naasta nii kiiresti kui võimalik.\"\n\nClippersi pallur oli juba varem reie nelipealihase traumaga audis, aga soovis just mänguks Raptorsiga koosseisu naasta. Nüüd lükkus naasmisaeg edasi ja Clippers kaotas pühapäevase mängu 94:112.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Korvpalliliiga NBA klubi Los Angeles Clippersi mängija Blake Griffin lõi restoranis oma sõpra ja vigastas kätt, mistõttu peab olema neli kuni kuus nädalat mängudest eemal.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe uudis läbi ning loo sellele fantaasiarikas ja pikk lause, mis võiks uudist tutvustada.\n\n## Pealkiri:\n\nRahandusministeerium saatis kooskõlastusringile aktsiisi seaduse väljatöötamiskavatsuse\n\n## Põhitekst:\n\nDokumendis tutvustatakse nelja teemat. Esmalt kaalutakse erinevaid võimalusi gaasilistele kütustele pikemalt ettevaatava aktsiisipoliitika loomiseks. Väljatöötamiskavatsuses keskendutakse praegu marginaalsete osakaaludega kütteainena ja mootorikütusena kasutatavale vedelgaasile ning mootorikütusena kasutatavale maa- ja biogaasile.\n\nSelles väljatöötamiskavatsuses ei käsitleta kütteainena kasutatavat maagaasi. Tulevikus soovib rahandusministeerium maksustamisel rohkem arvestada kütuse energiasisaldust ja keskkonnamõju, lisaks on oluline arvestada biokütuse ja biometaani laiema kasutuselevõtuga, kuna aktsiisipoliitika peab toetama energiamajanduse eesmärke. Väljatöötamiskavatsuses ei ole toodud aktsiisimäärasid, vaid välja töötamist ootavad põhimõtted.\n\nTeiseks plaanitakse võitluses kütusepettustega lihtsustada mootorikütusena kasutatava raske kütteõli ja põlevkivikütteõli maksustamist. Praegune kord eeldab aktsiisimäära kindlaks määramiseks iga kord eraldi laborianalüüside tegemist, mis on kulukas, aeganõudev ja loob võimaluse pettusteks. Lahenduseks pakutakse välja lihtsustada aktsiisiga maksustamist ja maksukohustuse tekkimist nii, et juhul kui kõnealuseid kütuseid kasutatakse mootoris, rakendatakse automaatselt diislikütuse aktsiisimäära.\n\nKolmandaks soovib rahandusministeerium maksuvabastuse täpsustamiseks muuta energiatoodete aktsiisivabastuse loa kohustuslikuks mitte ainult aktsiisivaba soetuse, vaid ka kasutamise ja ladustamise puhul.\n\nNeljandaks, kontrolli tõhustamiseks tuleks vedela põlevaine tootmine üle viia aktsiisilattu juhul kui lõpptoote ühe komponendina kasutatakse aktsiisiga maksustamisele kuuluvat kütust (nt bensiini, diislikütust, rasket kütteõli). See lihtsustab tööd ja kaotab topeltmaksustamise võimaluse.\n\nVeel palub rahandusministeerium keskkonnaministeeriumil koostöös majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumiga hinnata, kas emulsioonkütuste laiem kasutuselevõtt aitab märkimisväärselt vähendada õhuheitmeid võrreldes fossiilkütuste põletamisega või tõsta kütuse kvaliteeti ning hinnata, kas sellel on Eestis perspektiivi.\n\nVäljatöötamiskavatsuses kirjeldatakse muu hulgas lahendatavat küsimust, võimalikke lahendusi ja nende võrdlust. Pärast väljatöötamiskavatsuse vastuseks esitatud ettepanekute analüüsi on võimalik alustada eelnõu koostamist.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Rahandusministeerium saatis kooskõlastusringile alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse väljatöötamiskavatsuse, kus käsitletakse pikemalt ette vaatavat aktsiisipoliitikat ning eri meetmeid võitluses kütusepettustega.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Süvene uudise pealkirja ja sisu ning kirjuta sellele loole sisukas ja informatiivne sissejuhatus, mille pikkus on üks lause.\n\n## Pealkiri:\n\nRaonic alistas prantslase ja jõudis Austraalia lahtiste poolfinaali\n\n## Põhitekst:\n\nRaonic on ka varem korra Suure Slämmi turniiril nelja hulka küündinud - tunamullu Wimbledonis. Eelmisel korral Austraalias jäi tema laeks veerandfinaal.\n\nPoolfinaalis läheb Raonic kokku šotlase Andy Murray'ga, kes oli üle hispaanlasest David Ferrerist 6:3, 6:7 (5:7), 6:2, 6:3. Teise finalisti selgitavad maailma esireket Novak Djokovic ja šveitslane Roger Federer.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Kanada tennisist Milos Raonic pääses esmakordselt Austraalia lahtiste poolfinaali, kui alistas meesüksikmängu prantslase Gael Monfilsi 6:3, 3:6, 6:3, 6:4.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Pärast artikli pealkirja ja põhiteksti lugemist kasuta oma loovust, et koostada sisutihe ja pikk sissejuhatav lause.\n\n## Pealkiri:\n\nGalerii: Norra tervisekampaanias osalevad tuntud diktaatoritele sarnanevad mänguasjad\n\n## Põhitekst:\n\n\"Diktaatoritega hirmutava\" kampaania eesmärgiks on tuletada lapsevanematele meelde, et pehmetesse mänguasjadesse kogunev tolm kujutab ohtu laste tervisele, vahendas The Local.\n\n\"Me soovime ennetada astma ja allergiate väljakujunemist keskenduses laste magamistubadele. See kampaania annab teada, kuivõrd ohtlikud võivad olla pehmed mänguasjad, kui neid korralikult ei pesta,\" selgitas LHL-i kampaania teostanud reklaamifirma Kitchen copywriter Bendik Romstad.\n\n\"Pehmed mänguasjad võivad olla lastele sama ohtlikud kui maailma hullemad diktaatorid,\" lisas ta.\n\nParaku on kampaania saanud ka kriitikat. Näiteks leitakse, et pehme mänguasjana kujutamine võib jõhkrate diktaatorite kuvandit samuti pehmemaks muuta.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Norra südame- ja kopsuassotsiatsioon organisatsioon LHL alustas tervisekampaaniat, mille raames kasutatakse pilte pehmetest mänguasjadest, mis meenutavad Adolf Hitlerit, Muammar Gaddafit ja Kim Jong-ili.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Tutvu uudise pealkirja ja põhisisuga. Kasuta neid fakte, et luua pikk ja sisutihe lause, mis toimib loo sissejuhatusena.\n\n## Pealkiri:\n\nAapo Pukile kukkus ootamatult sülle roll Hollywoodi filmis\n\n## Põhitekst:\n\nLapsest saati näitlejakarjäärist unistanud Pukk sattus oma elu esimesse päris filmirolli täiesti uskumatul kombel, kui filmirežissöör William Riead tema Ameerika väikelinnas asuvast kodust ühel päeval juhuslikult mööda kõndis ja märkas Puki hämmastavat sarnasust Rootsi näitleja Max von Sydowga, kelle noorpõlve varianti parasjagu filmi otsiti, kirjutab Eesti Ekspress.\n\n\"Näitlemist ma ei kartnud, aga kartsin, et äkki lähevad sõnad meelest, see võinuks kergesti juhtuda – juba esimeses stseenis oli üle laua mu vastas supertuntud Juliet Stevenson,\" meenutas Pukk Indias toimunud filmivõtteid. \"Pinged kadusid, kui kuulsin tunnustust: well done, r ežissöör ütles, et olen sündinud talent, keda oleks kahju filmikunstis kasutamata jätta.\"\n\nDetsembri alguses jõudis \"The Letters\" USA kinodesse ning tuleb tänavu linale ka Euroopas, menu oodatakse eelkõige katoliiklikes maades. Film on noppinud mõned auhinnad, kuid kriitikud on andnud sellele turmtuld, pidades seda liiga läägeks ja ema Teresat ülistavaks.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Detsembris linastus Ameerika kinodes ema Teresa elust rääkiv film \"The Letters\", kus tippnäitlejate kõrval mängib kaalukat kõrvalosa tuntud portreekunstnik Aapo Pukk (53).",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe uudis läbi ning loo sellele fantaasiarikas ja pikk lause, mis võiks uudist tutvustada.\n\n## Pealkiri:\n\nEesti laskesuusaneiu alustas MM-i 40. kohaga\n\n## Põhitekst:\n\nKolmes esimeses tiirus eksis Viilukas kahel korral ehk kokku kuuel korral, viimases tiirus sooritas neiu ühe möödalasu. Kaotust võitnud sakslannale Marina Sauterile (2 möödalasku) kogunes 5.25,5. Võistluse lõpetas 90 sportlast, puhta sõiduajaga olnuks Viilukas 23.\n\nTäna on Cheile Gradisteis kavas ka noormeeste tavadistants, kus rajale läheb neli eestlast: Mihkel Unt (number 13), Robert Heldna (56), Hannes Moor (79) ja Mart Vsivtsev (100). Täpselt sada võistlejat stardiprotokollis ongi.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Rumeenias Cheile Gradisteis alanud laskesuusatamise juunioride ja noorte MM-il teenis Anneliis Viilukas avaalal ehk noorte 10 km tavadistantsil 40. koha.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe uudis läbi ning loo sellele fantaasiarikas ja pikk lause, mis võiks uudist tutvustada.\n\n## Pealkiri:\n\nNorra tahab lisahapniku ja alpimajade kasutamise ülemaailmselt keelustada\n\n## Põhitekst:\n\nVastavalt hetkel kehtivatele reeglitele pole vastava varustuse kandmine reeglitega vastuolus isegi võistluste ajal, aga norralastel on asjast hoopis teine arusaam. Lisaks hapnikuballoonidele tahavad nad ülemaailmsel tasemel keelustada ka alpimajade kasutamise.\n\n\"Me tahame, et kõigil sportlastel oleksid võrdsed reeglid,\" lausus Norra olümpiakomitee juht Tom Tvedt ringhäälingule NRK. \"Me teeme tööd selle nimel, et lisahapniku vahendid ja alpimajad keelustatakse täielikult.\"\n\nNorra olümpiakomitee keelas alpimajade kasutamise ja lisahapniku tarbimise 2003. aastal. Kui murdmaasuusatamises on palju kõnet tekitanud teine teema, siis laskesuusatamises on norralased vaadanud viltu prantslaste, venelaste ja valgevenelaste alpimajade-lembusele.\n\n\"Meie eesmärk on need meetodid keelata, et meie sportlastel oleks võrdsed võimalused teistega,\" jätkas Tvedt. \"Me ei soovi, et sportlased võistleks tulevikus maskides ja balloonidega. See tegevus on vastuoluline ja meie jaoks on küsimus ka eetikas. Itaalia on samuti selle meetodi ära keelanud ja me arvame, et on aeg keelata see igal pool.\"\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Norralased on terve tänavuse talve olnud väga pahased Soome suusatajate peale, kes kasutavad mäestikus treenides hapnikumaske ja -balloone ning kavatsevad küsimuse rahvusvahelise olümpiakomitee ja maailma antidopingu organisatsiooni tasemele viia.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe artikli pealkiri ja sisu, seejärel loo pikk ja põnev lause, mis võiks olla artikli sissejuhatus.\n\n## Pealkiri:\n\nSoome siseminister ei välista idapiiri sulgemist\n\n## Põhitekst:\n\nKoonderakondlasest ministri sõnul oli eile Helsingis toimunud kokkusaamine avameelne ja konstruktiivne. Peamiseks teemaks oli see, kuidas tõkestada mõlemat riiki murelikuks tegevat illegaalset migratsiooni, vahendas Yle.\n\nMinistrid nentisid, et nii Soomel kui Venemaal on sarnane arusaam olukorrast piiril ning seda ühist arusaama soovitakse tugevdada kahepoolsete arutelude käigus. \"Jõudsime järeldusele, et me peame leidma ühised meetmed ja ühised lahendused,\" sõnas Orpo.\n\nOrpo sõnul on viimaste kuude jooksul tulnud Venemaa kaufu Soome tuhandeid inimesi ilma Schengeni viisata. Ministri kinnitusel on tegu uue nähtusega ning Soome soovib sellega kohe tegelema hakata.\n\nLepiti kokku koostöös\n\nSiseministrid rõhutasid, et organiseeritud kuritegevusele ja terrorismile viitavaid märke tuleb koheselt tähele panna ning neid peab suutma tõrjuda. See pole kummagi riigi huvides, kui olukord kontrolli alt väljas on, märkis Orpo.\n\nSoome siseministri väitel lepiti eile kokku mitmetes koostöövormides - osa on juba kasutusel ning osa alles hakatakse käivitama.\n\nKuigi illegaalset sisserännet saab tõrjuda juba mitmete olemasolevate riikidevaheliste lepingute abil, jätkatakse tööd ka uue koostööleppe sõlmimiseks, selgitas Orpo.\n\nSamuti lepiti kokku, et kahe riigi õiguskaitseorganid hakkavad sagedamini kokku saama ning lisaks illegaalsele migratsioonile hakatakse rääkima muude kuritegude tõrjumisest.\n\nJärgmisi samme on oodata reedel\n\nReedel kohtub Soome peaminister Juha Sipilä (Keskerakond) oma Venemaa kolleegi Dmitri Medvedeviga.\n\n\"Eilse kohtumise põhjal julgen ma öelda, et võime järgmisi samme oodata reedel toimuvalt kohtumiselt,\" sõnas siseminister Orpo.\n\nPressikonverentsil küsiti siseministri käest ka seda, kuivõrd tõenäoline on see, et Soome idapiir pannakse üldse kinni. Sellise variandi üle on viimasel ajal palju spekuleeritud nii Soome poliitikute seas kui ka meedias.\n\nOrpo sellist võimalust ei välistanud ja tunnistas, et erinevateks olukordadeks tuleb valmis olla ning teha tuleb mitmeid tagavaraplaane. Hetkel aga olevat sellisteks küsimusteks veel vara ning tegutseda tuleb samm-sammult.\n\nKokkuvõtteks lausus Soome siseminister, et eeldused olukord lahendada on head.\n\nAlanud aastal on Soome idapiiri põhjaossa saabunud varasemast oluliselt rohkem varjupaigataotlejaid.\n\nPiirivalvurite sõnul tegelevad inimsmugeldamisega organiseeritud kuritegelikud organisatsioonid, kellel on kontakte nii Soomes, Venemaal kui ka migrantide päritoluriikides. Võimude hinnangul on tegu tõsise ohuga Soome sisejulgeolekule.\n\nLisaks on tähelepanuväärne see, et pärast seda, kui Soome keelas ära jalgrattal piiripunkti tulemise, saabuvad varjupaigataotlejad juba spetsiaalselt selleks eesmärgiks ostetud odavate autodega. Kõikidele autojuhtidele esitatakse Soomes süüdistus inimsmugeldamises ja selle süüdistuse saavad isegi need inimesed, kes ka ise varjupaigataotluse esitavad.\n\nKuigi tervikuna on viimase aasta jooksul lääne poolt ehk Rootsist tulnud Soome oluliselt rohkem varjupaigataotlejaid kui üle idapiiri, on olukord praeguseks muutunud - Rootsi kaudu tulijaid enam eriti pole, küll aga on Norra rangem kontroll idapiiril Storskogi piiripunktis toonud kaasa selle, et Murmanski oblastisse kogunenud migrandid on võtnud eesmärgiks Soome pääseda.\n\nNorra territooriumile jõudis enne reeglite karmistamist Venemaalt umbes 5600 varjupaigataotlejat. Nüüd on aga Venemaa läänenaabritest just Soome see riik, mille kaudu migrandid läände pürgivad.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Soome siseminister Petteri Orpo andis täna ülevaate eile toimunud kohtumisest oma Vene kolleegi Vladimir Kolokoltseviga. Samas ei välistanud siseminister pressikonverentsil ka seda, et rändekriisi süvenemisel võidakse Soome idapiir sulgeda.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe uudis läbi ja pane oma kujutlusvõime tööle, et välja mõelda üks korralik sissejuhatav lause sellele loole.\n\n## Pealkiri:\n\nMeeleline arheoloogia: sinine, punane, valge\n\n## Põhitekst:\n\nSiksälä naiste rõivastuses valitsesid sinine, punane ja valge värv. Regilaulud ja etnograafilised andmed kinnitavad sinise, punase ja valge kombinatsiooni olulisust mineviku inimese maailmapildis.\n\nIlusad sinised lõngad, ilusad punased lõngad,\nvalged lõngad on vahela, kenad kirjad keske'ela.\n(E 16378 (9) < Haljala.)\n\nSiksälä kalme\n\nSiksälä kalmesse, mis asub Eesti kagunurgas Misso lähistel, on maetud pika perioodi jooksul. Riidejäänuseid on saadud rikkalike panustega laibamatustest, mis pärinevad 13.–15. sajandist. Naiste rõivamood ja kangatüübid on nimetatud perioodi vältel püsinud ühetaolised. Naised olid riietatud särki ja kuube ning varustatud sageli mitme sõbaga. Peas on sageli olnud rohkete kaunistustega pärg, kohalikus keelepruugis vanik.\n\nSinine\n\nKõige silmatorkavam värv Siksälä naise kostüümis on tumesinine (Pilt 1). Sinistest tekstiilidest võetud proovid sisaldavad värvainet, mida nimetatakse indigoks. Kõige tuntumad indigot sisaldavad värvitaimed on värvi-indigopõõsas (Indigofera tinctoria) ja sinerõigas (Isatis tinctoria).\n\nTroopikas kasvavast indigopõõsast saadud sinine levis Euroopas laialdaselt alles pärast ühenduse loomist India ja Ameerikaga 16.–17. sajandil. Kesk-Euroopas oli alates neoliitikumist kuni varauusajani sinise värvi allikaks kohalik taim sinerõigas (Pilt 2). Sinerõika abil on värvitud Eesti aladelt leitud muinas- ja keskaega dateeritud sinised tekstiilid, teiste hulgas ka Siksälä sinised kangad. Kuna Siksälä piirkonnas sinerõigas looduslikult ei kasva, võidi minevikus sinerõikast saadud värvainet tuua mujalt Euroopast kuivatatud pallikeste kujul. Siksälä puhul on oluline rõhutada, et sinist värvi tekstiilid on pärit enamjaolt naiste matustest ja seostuvad tõenäoliselt naiselikkuse ja viljakusega.\n\nNaiste armastus siniste rõivaste vastu pole Siksälä eripära, vaid on levinud tunduvalt laiemal alal. Tumesinist värvi on enamus Eesti noorema rauaaja matustes ja peitleidudes säilinud villaseid tekstiilikatkeid (Pilt 3). Siniste ülerõivaste, peakatete, sõbade ja sääremähistega 12.–13. sajandi naiste matuseid on leitud Soome, Loode-Venemaa ja Läti aladelt. Sinine on olnud Läänemere idakaldal muinas- ja keskajal väe ja tähendusega värv.\n\nPilt 1. Sinise toimses koes villase sõba katke Siksälä 220. matusest. Sõba on olnud kaunistatud vasesulamist klambritega ja selle pikiserva on õmmeldud punasekirju kõlapael. Sellised sõbad olid Siksälä täiskasvanud naiste rõivakomplektis olulisel kohal. Matus on dateeritud 14. sajandisse. (Foto: Jaana Ratas)\n\nPilt 2. Sinerõigas (Isatis tincoria) on kaheaastane taim. Pildil on näha esimese aasta taim, mille lehti saab värvimiseks kasutada. Teisel aastal kasvatab sinerõigas endale lopsaka kollase õiepahmaka, millest arenevad seemned. (Foto: Astri Kaljus)\n\nPilt 3. Pudivere peitleidu (AI 4194) kuuluvad tüüpilised muinasaja lõpu naise vasesulamist ehted ja nende katked: rinnakee, ripatsid, käevõrud ja sõrmused, mis olid pakitud kasetohust anumasse, näiteks vakka. Lisaks ehetele kuulusid komplekti vähemalt kahe erineva villase kanga jäänused. Mõlemad on toimses koes ja tumesinist värvi ning pärinevad spiraaltorudest kaunistustega ilustatud rõivaesemetest. Soome, Eesti ja Läti aladel olid sinisest murdnurktoimses koes kangast sageli valmistatud peakatted ja sääremähised. Leid on dateeritud 12. sajandisse. (Foto: Riina Rammo)\n\nPunane\n\nTeine oluline värv oli punane. Punase värvi tähtsus ja maagiline tähendus on üsna ilmne. Lisaks sellele, et seda peeti lihtsalt ilusaks, on punane seostunud alati viljakuse, vere- ja kaitsemaagiaga.\n\nSiksälä naiste surirõivastel esineb punane vaid paeltes, pookades, õmbluslõngades, narmastes ja aksessuaarides-kaunistustes (Pildid 1 ja 4). Jääb mulje, et vähemalt Siksälä piirkonna naised üleni punaseid rõivaid ei kandnud.\n\nPunane on peaaegu alati olemas ka mujalt Eestist leitud paeltes, narmastes ja rõivakaunistustes (Pildid 5 ja 6). Ehkki punaseid lõngu on eri varjunditega, on nende värvimiseks seniste keemiliste analüüside põhjal teadaolevalt kasutatud kohalikke madaralaste perekonda kuuluvaid taimi, näiteks värvmadarat (Galium boreale; Pilt 7).\n\nMadarajuurtega värvimine, mis on ka etnograafilistest retseptidest hästi teada, vajab peitsainet, mis aitaks värvidel villakiu külge kinnituda. Keskaegsete elukutseliste linnavärvalite retseptides oli selleks enamasti maarjas ehk maarjajää. Maarjas tähistab reeglina alumiiniumisisaldusega looduslikke soolade segusid. Keskajal pärines Euroopas kasutatav maarjas peamiselt Väike-Aasiast ja Vahemere piirkonnast ning sealt võis see kaupmeeste vahendusel jõuda ka Siksälä piirkonda. Samas on Krista Vajanto eksperimendid Soome etnograafiliste retseptidega näidanud, et peitsina saab edukalt kasutada ka kollaliste perekonda (Lycopodium) kuuluvaid taimi, millest Eestis kasvavad peamiselt karukold ja kattekold. Kollad sisaldavad arvestataval hulgal alumiiniumi.\n\nPilt 4. Siksälä 158. matusest leitud poolvillase ruudulise sõba nurk. Sõba ise oli valge-sinise ruuduline, servades punastest lõngadest kootud kõlapaelad ning nurkades tutid. (Foto: Jaana Ratas)\n\nPilt 5. Lõhavere linnamäelt leitud kasetohust vakas oli koos käsitöötarvetega arvukalt eri tehnikates valmistatud paelu. Ehkki värvianalüüse pole tehtud, võib vaatluse põhjal eristada paeltes vähemalt kolme tooni: sinist, punast ja beežikat. Viimast värvi lõng on tõenäoliselt olnud algselt hele ja värvimata ning alles maapõues pruunikaks muutunud. Samast vakast on teada paelu, mis on valmistatud punastest ja sinistest villastest lõngadest kombinatsioonis linaste lõngadega. Kuna linast tavaliselt ei värvitud, vaid see oli valgeks pleegitatud, oli paela värvikombinatsiooniks sinine, punane, valge. Lõhavere käsitöövakk on dateeritud 13. sajandi algusesse. (Rekonstruktsioonid ja foto Jaana Ratas)\n\nPilt 6. Virunuka kalmest leitud kõlapaela katked. Pael on kootud sinistest ja punasest villastest lõngadest ja pärineb ilmselt 14. sajandist. (Foto: Jaana Ratas)\n\nPilt 7. Madar (Galium boreale). Värvimiseks kasutatakse selle mitmeaastase taime juuri. (Foto: CalPhotos/Barry Breckling)\n\nValge\n\nLisaks sinisele-punasele võis rõivastuses tooni anda valge, sest üsna suure osa komplektist moodustasid linased või muust taimsest kiust tekstiilid. Linaseid kangaid tavaliselt ei värvitud, vaid need olid peenemate sortide puhul valgeks pleegitatud. Kuna taimsest kiust materjalid hävivad maapõues üsna kiiresti, siis valget osa rõivastest pole arheoloogiliste leidude põhjal enam võimalik näha.\n\nSiiski annavad linase olemasolust Siksäläs aimu arvukad jäänused poolvillastest kangastest. Näiteks võib tuua korjatud kirjas mustrid (Pilt 8). Nende kangaste taustaks oli linane labane, mille sisse kooti värviliste villaste lisalõngadega geomeetriline muster. Tulemuseks oli sinine-punane muster heledal taustal. Valget värvi on peetud ilusaks, samuti on see rahvalauludes positiivse tähendusega.\n\nPilt 8. Korjatud kirjas kangakatke Siksälä 220. naisematusest. Labase linase kanga sisse on kootud siniste ja punaste villaste koelõngadega geomeetriline muster. (Rekonstruktsioon: Melanie Kaarma mustrijoonise järgi Ave Matsin ja Riina Rammo.)\n\nSinine, punane, valge\n\nSiksälä keskaegsetes naiste surirõivastes on tooniandev värvikombinatsioon sinine, punane ja valge. Varasemad leiud Eesti aladelt viitavad, et sellisel eelistusel oli muinasaegne taust.\n\nHiljemalt muinasaja lõpusajanditest oli tumesinine koos punaste kaunistustega kõige eelistatum värv naiste pidurõivastes. Samasugune maitse värvide osas püsis keskajast kauemgi. 16. sajandi lõpust või 17. sajandi algusest pärit Kivijärve peitleid sisaldas lisaks spiraaltorudest kaunistustele sinise villase rõivaeseme jäänuseid, mille peale metallkaunistused olid kinnitatud silmatorkavate punaste pistetega (Pilt 9).\n\nNimetatud värvikombinatsioon on levinud tegelikult veelgi laiemalt ja need värvid moodustavad laialt levinud, pika ajaloolise taustaga värvikomplekti. Mitmed Euroopa maade riigilipud on samas värvigammas (nt Prantsusmaa, Holland, Venemaa). Samuti on need värvid levinud paljude maade rahvarõivakomplektides.\n\nSinine ja punane kuulusid värvide hulka, mida oli võimalik juba üsna kauges minevikus tulemuslikult ja püsivalt tekstiili külge kinnitada. Seda on peetud ka üheks põhjuseks kõnesoleva värvieelistuse väljakujunemisel. Pilt 9. Katke Kivijärve peitleiust, mis on pärit 16. sajandi lõpust või 17. sajandi algusest. (Foto: Riina Rammo)\n\nKas ainult surirõivad?\n\nArheoloogide leitud jäänused pärinevad matuserõivastest, mis on olnud selgelt erilised ja pidulikud. Samas polnud need valmistatud ainult surirõivaiks, vaid rõivastel oli märgitähenduslik roll ka inimese elus.\n\nNaise elu kulgeb sünnist ja lapsepõlvest läbi viljaka ea, emaduse kuni eidestumise ja surmani. Olulisi üleminekuetappe ja sündmusi rõhutati traditsioonilises külaühiskonnas ka naiste rõivastuses. Näiteks Fjodor Tumanski, kes on kirjeldanud vadja naiste riietumistavasid 18. sajandi lõpus, toob välja järgmised etapid: neiu, noorik, abielunaine (ema) pärast noorikupõlve ja eit. Olulised siirdesündmused sellel elukaarel olid pulmad ja matused. Laialt levinud oli komme matta naine tema pruudi- või noorikuea rõivastega.\n\nArheoloogilised leiud kõlavad hästi kokku regilauludega. Regilauludes esinevad punane ja sinine sageli paaris ning tihti lisandub neile kolmandana valge. Tiiu Jaago on rõhutanud nende värvide esinemist loomismotiivides ja lauludes, mis on seotud matuste, pulmade ja sünniga. Punast, sinist ja valget värvi võib seostada kaitsefunktsiooniga, mis on vajalik siirderiituses ühest olekust/staatusest teise minekuks. Ehkki matuses nähtav ei pruugi üks ühele vastata pruudikomplektile, on sellel tõenäoliselt naise viljaka eluetapi pidurõivastega tihe seos. Kõik, mis kingiti ja valmistati neiule juba enne pulmi, näiteks viljakasse ikka jõudmisel, või oli seotud üleminekuga ühest vanuserühmast teise, kuulus hiljem pulma- ja pidurõivaste komplekti.\n\nNaiste värvid\n\nVärvide või värvikombinatsioonide tähendust pole võimalik üheselt tõlgendada. Tähendused esinevad kindlas kultuuritraditsioonis, kus see kõigile ühtemoodi mõistetav on. Mineviku inimeste jaoks toiminud tähendusi ja sümboleid on seetõttu keeruline näha ja ära tunda.\n\nSinise-punase-valge esinemine Siksälä naiste rõivastuses ning samade värvide visa püsimine laulutraditsioonis ja etnograafias kinnitab nende tähtsust ja tähenduslikkust. Tumesinine näib olevat minevikus oluline väega värv naiseks olemise juures. Taas võib tuua näite Fjodor Tumanski vadjalaste rõivaste kirjeldustest, kus sinine värv muutub naise riietes oluliseks alates noorikuajast. Eide staatusesse jõudes loobutakse sellest. Samas pole Siksälä tekstiilides oluline olnud vaid sinine üksi, mõjus on see kombinatsioonis teiste värvidega. Punane rõivaste servades ja avauste ümbruses oli eelkõige kaitsev, aga ka viljakuse ja ligitõmbavuse signaliseerimiseks, valge – ilus ja puhas.\n\nArtikkel ilmus populaarteaduslikus arheoloogiaajakirjas Tutulus. Tutulus ilmus ajakirja Horisont jaanuarinumbri kaasandena ja seda saab eraldi osta TÜ arheoloogia osakonnast Jakobi 2, 208–212.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Kui tekstiilid maapõues säilivad, siis on need jäänused enamasti kaotanud oma esialgse värvuse ja muutunud ühtlaselt pruuniks. Siksälä kalme keskaegsetest matustest leitud surirõivaste jäänused on erandiks, sest riidekatkete algset värvust võib sageli näha juba palja silmaga. Lisaks on Siksälä tekstiilidest tehtud mitmeid keemilisi analüüse, mis annavad täpsema vastuse värvimiseks kasutatud taimede osas.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Pärast artikli pealkirja ja põhiteksti lugemist kasuta oma loovust, et koostada sisutihe ja pikk sissejuhatav lause.\n\n## Pealkiri:\n\nAvariipaigal peatunud politseiautole sõitis otsa veok\n\n## Põhitekst:\n\nTäna kell 7.33 anti häirekeskusele teada, et Pärnumaal Saarde vallas Tartu-Viljandi–Kilingi-Nõmme maantee 113. kilomeetril on veoauto Scania sõitnud teelt välja. Tartu suunas liikunud veoki juht õnnetuses viga ei saanud. Veoauto lastiks olnud tühjad gaasiballoonid paiskusid laiali. Teatele reageerisid lisaks politseile ka päästjad, kelle ülesandeks oli võimaliku reostuse ärahoidmine.\n\nKell 8.29 toimus samas kohas järgmine liiklusõnnetus. Õnnetuspaiga vahetus läheduses kokku põrkasid kokku veoauto DAF ja väikebuss Mercedes-Benz. Mõlemad sõidukid paiskusid teelt välja ja kokkupõrke tagajärjel sai kannatada ka tee ääres peatunud Volkswagen.\n\nKell 8.32 ei saanud õnnetuspaigale lähenenud veoauto DAF juht oma sõidukit pidama. Veoki haagis põrkas kokku tee ääres peatunud ja sündmuskohal tööd teinud politseiautoga Škoda, mis paiskus kokkupõrke tagajärjel teelt välja. Kell 8.40 sõitis samale veoautole otsa sõiduauto Seati juht.\n\nÕnnetuspaigal on tee kohati väga libe ja liiklus häiritud. Politsei ja päästjad tegutsevad sündmuskohal ja paluvad võimalusel kasutada ümbersõite.\n\nLisaks eespool mainitud õnnetustele anti kell 8.37 teada, et Saarde vallas Valga-Uulu maantee 88. kilomeetril on toimunud liiklusõnnetus, milles osales kokku viis sõiduautot.\n\nEsialgsetel andmetel üritas sõiduauto Nissan juht aidata tagasi teele sealt välja sõitnud sõiduautot Dacia. Nissanile sõitis otsa Valga suunas liikunud sõiduauto Volvo juht, kelle sõiduk paiskus kokkupõrke tagajärjel vastu veoauto Scania haagist. Õnnetuspaika jõudnud Citroeni juht sõitis kokkupõrke välimiseks teelt välja. Õnnetustes keegi viga ei saanud ja juhtumiga tegeleb edasi kindlustus.\n\nHetkel teadaolevalt õnnetustes keegi tõsisemalt viga ei saanud.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Täna hommikul juhtus lühikese aja jooksul Pärnumaal Saarde vallas mitu liiklusõnnetust, milles keegi viga ei saanud, kuid neist ühes sõitis avariipaigal peatunud politseiautole otsa veok.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe uudis läbi ja pane oma kujutlusvõime tööle, et välja mõelda üks korralik sissejuhatav lause sellele loole.\n\n## Pealkiri:\n\nYana Toom viis terrorismis kahtlustatava Eesti kodaniku Ukrainale väljaandmise Euroopa inimõiguste kohtusse\n\n## Põhitekst:\n\n\"Vaidlustasime Poljakovi Ukrainale väljaandmise 6. jaanuaril ning saime eile vastuse, et kohus võttis asja menetlusse,\" ütles keskerakondlasest Toom Postimehele.\n\nToomi sõnul on alust arvata, et Ukrainale väljaandmisel on Poljakovi elu ja tervis ohus.\n\nYana Toomi büroo pakub Eesti elanikele tasuta õigusabi ning saadiku sõnul jõudis Poljakovi juhtum tema büroosse, kui õigusabi vastuvõtule tuli kahtlustatava ema.\n\nUkraina süüdistab Poljakovi niinimetatud Luganski rahvavabariigi kaitseministeeriumi sõjaväekomandatuuri töös osalemises, ta täitis selle juhtide poolt antud ülesandeid, sealhulgas objektide ja ebaseaduslikult kinnipeetavate isikute valvamine.\n\nTerroristliku grupi või terroristliku organisatsiooni loomise, sellise grupi või organisatsiooni juhtimise või sellesse kuulumise eest on Ukrainas karistusena ette nähtud 8-15-aastane vangistus.\n\nSamasugune kuritegu on Eestis karistatav 5-20-aastase või eluaegse vangistusega. Eesti kohtud on väljaandmise tunnistanud õiguslikult lubatavaks.\n\nValitsus otsustas anda Poljakovi möödunud aasta lõpus Poljakovi kohtupidamiseks Ukrainale välja.\n\nPoljakov vaidlustas valitsuse otsuse Tallinna halduskohtus, kus otsus langetatakse veebruari alguses.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Europarlamendi saadiku Yana Toomi väitel võttis Euroopa inimõiguste kohus arutusele terrorismis kahtlustatava Eesti kodaniku Vladimir Poljakovi Ukrainale väljaandmise.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Tutvu artikli sisuga ja loo sellele pika lausega sissejuhatus, mis köidab lugeja tähelepanu.\n\n## Pealkiri:\n\nRaisma sai Austraalias jagu ülimalt silmapaistvast noortennisistist\n\n## Põhitekst:\n\nFelix Auger-Aliassime oli esimene pärast 2000. aastat sündinud mängija, kes jõudis ATP tabelisse ja asub seal hetkel 737. positsioonil. Võrdluseks, 17-aastane Raisma on 956. kohal. Juunioride seas asub kanadalane kaheksandal ja eestlane 23. kohal.\n\nVaid 15-aastane Auger-Aliassime (sündinud 8. augustil 2000) sai eelmisel suvel kõigi aegade noorim mängija, kes on teeninud ATP Challenger sarja turniiril võidu, kui jõudis Grandbys veerandfinaali. Pärast seda on ta veerandfinaali pääsenud veel kahel ITF Futures turniiril. Mulluste USA lahtiste noorteturniiril teenis ta koos kaasmaalasest paarilise Denis Shapovaloviga paarismängu esikoha. Seejuures oli tegemist tema esimese Suure Slämmi turniiriga.\n\nAustraalias lahtiste juunioride turniiri kolmandas ringis jäi aga Raisma peale 6:3, 6:1 ja kohtumine kestis vähem kui tunni. \"Ma loodan siia järgmisel aastal tagasi tulla ja loodetavasti paremini mängida,\" sõnas Auger-Aliassime pärast matši. Tema eesmärgiks on siiski mõni juunioride suurturniir ära võita. \"Selle võitmine oleks suur saavutus, aga palju tööd on veel vaja teha.\"\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Eesti noortennisist Kenneth Raisma võitis Austraalia lahtiste juunioride turniiril huvitavat tennisisti, kellest kanadalased ja tenniseüldsus loodavad palju.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Pärast artikli pealkirja ja põhiteksti lugemist kasuta oma loovust, et koostada sisutihe ja pikk sissejuhatav lause.\n\n## Pealkiri:\n\nATO staabi teatel käib Donbassis taas ägedam tulistamine\n\n## Põhitekst:\n\nNäiteks Marjinka lähistel tulistas vastane kõikidest nende kasutuses olevatest relvadest - kasutati erinevaid granaadiheitjaid, suure kaliibriga kuulipildujaid ning isegi raketisüsteeme, vahendas Unian.\n\nUkraina meedia teatel kestis tulevahetus Marjinka juures umbes kolm tundi ning vähemalt üks Ukraina sõdur sai haavata. Väidetavalt hakkasid Kremli-meelsed tulistama kohe, kui piirkonnast olid lahkunud Euroopa julgeoleku- ja koostööorganisatsiooni (OSCE) missiooni (SMM) vaatlejad.\n\nKrasnogorivkas tulistati Ukraina sõdureid granaadiheitjatest ja miinipildujatest, Novgorodskes kasutati soomukirelvastust, granaadiheitjaid ja kuulipildujaid. Tule alla jäid ka valitsusvägede kontrollpunktid Trojitskes ja Zaitseves.\n\nKokku tulistati Ukraina relvajõudude positsioone 66 korral. Mõnel juhul pidid Ukraina sõdurid ka vastutule avama.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Ukraina terrorismivastase operatsiooni (ATO) staap teatas, et möödunud ööpäeval oli märkimisväärselt rohkem juhtumeid, mille käigus Kremli-meelsed võitlejad valitsusvägede positsioone tulistasid.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Süvene uudise pealkirja ja sisu ning kirjuta sellele loole sisukas ja informatiivne sissejuhatus, mille pikkus on üks lause.\n\n## Pealkiri:\n\nRootsi elektropopi trio Kate Boy esineb Tallinnas\n\n## Põhitekst:\n\n28. märtsist 3. aprillini toimuva kaheksanda Tallinn Music Weeki (TMW) festivali järel jätkub sügisel käivitatud klubiürituste sari, mille raames kutsutakse siia taas esinema aegade jooksul festivalilt hoo sisse saanud välisartiste. Kui novembris toimunud sarja avakontserdi peategelane oli Vene postpunk bänd Motorama, siis nüüd naaseb Tallinna mullusel TMW-il publiku palavat vastuvõttu kogenud Stockholmi elektropopi grupp Kate Boy. Kontsertsarjale paneb õla alla TMW partner Telia.\n\nMöödunud aasta Tallinn Music Weekil Rock Cafes meeldejääva ja rahvarohke kontserdi andnud Kate Boy meenutab TMW-i erakordse sündmusena. “Meid tervitati parimal võimalikul moel nii publiku kui TMW tiimi poolt. Eesti on imeline maa ja meil on tunne, nagu oleksime kõigest selle pealispinda puudutanud. Soovime kindlasti peagi siia naasta!” rõõmustasid nad toona.\n\nAustraalia päritolu vokalisti Kate Akhursti ja Rootsi trio Rocket Boy liikmete Markus Dextegeni ja Hampus Nordgren Hemlini kokkupõrkel sündis 2011. aastal Stockholmis efektne, omakõlaline ja androgüünse imagoga elektropopi kooslus Kate Boy. Trio 2012. aastal ilmunud debüüt-EP „Northern Lights“ eufooorilise refrääni lubadus „kõik, mida me puudutame, muutub kullaks“ on seni vett pidanud ning toonud neile nii publiku poolehoiu, kriitikamenu kui esinemisi mitmetel olulistel Euroopa muusikafestivalidel.\n\nKolme laululooja ja multiinstrumentalisti koostöös on välja kujunenud kaasahaarav ja iseloomulik kõlapilt, mida on võrreldud nii The Knife’i jäise elektropopiga kui Peter Gabrieli loomevaramust 21. sajandisse sikutatud, joovastavate refräänide ja kõrgläikese polituuriga kaetud pop-vinjettidega. Kate Boy mullu ilmavalgust näinud debüütalbumit „One“ kannab vankumatu tribal-house’i rütmika, nakatavad sündikäigud ja Akhursti skandeeriv vokaal. Seda ühtaegu orgaaanilist ja digitaalset, hämarat ja sillerdavalt säravat albumit on muusikakriitikud nimetanud üheks Rootsi uuekooli elektropopi terviklikumaks ja õnnestunumaks näiteks.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Laupäeval, 23. aprillil esineb Tallinnas klubis Rock Cafe Rootsi elektropopi trio Kate Boy Tallinn Music Weeki klubiürituste sarja raames.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Pärast artikli pealkirja ja põhiteksti lugemist kasuta oma loovust, et koostada sisutihe ja pikk sissejuhatav lause.\n\n## Pealkiri:\n\nPrantsuse justiitsminister astus kodakondsusreformi tõttu tagasi\n\n## Põhitekst:\n\n\"Vahel tähendab vastupanu (ametisse) jäämist, vahel lahkumist,\" ütles Taubira Twitteri vahendusel.\n\nPresident François Hollande määras uueks justiitsministriks parlamendi õiguskomisjoni praeguse juhi Jean-Jacques Urvoas', teatas justiitsministeerium. Tema ülesandeks saab \"põhiseadusreformi ... ellu viimine\", lisati avalduses.\n\nHollande teatas soovist rakendada kodakondsuse võtmist topeltkodakondsusega ja terrorismis süüdi mõistetud isikutelt pärast möödunud aasta novembris Pariisis toimunud terrorirünnakuid.\n\nMeetme eesmärgiks on tugevdada julgeolekut ajal, kui mitmed prantslased võitlevad Süürias ja Iraagis äärmusrühmituse ISIS ridades ning sooritavad rünnakuid ka Prantsusmaa enda pinnal.\n\nEttepaneku rakendamine põhjustab ühiskonnas tugevaid erimeelsusi ning meedet ei pooldanud ka Taubira.\n\nPäev enne ettepaneku esitamist parlamendile teatas Taubira, et vastuoluline kodakondsusmeede võetakse eelnõust välja, sest see on diskrimineeriv. Hollande aga teatas viimasel minutil, et meede jääb eelnõusse.\n\nParlament hakkab eelnõud arutama veebruari algul.\n\nReformidega soovitakse põhiseadusesse kirjutada ka valitsuse õigus kuulutada välja eriolukord, mille raames saab kohtuvõimu järelevalveta sooritada haaranguid inimeste kodudes ja võtta inimesi vahi alla.\n\nValitsus kavatseb pikendada 26. veebruarini kehtivat eriolukorda kolme kuu võrra.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Prantsuse justiitsminister Christiane Taubira astus täna tagasi, protestides valitsuse otsuse vastu suruda läbi eelnõu, mis võtaks Prantsusmaal sündinud ja terrorismis süüdi mõistetud isikuilt kodakondsuse juhul, kui neil on topeltkodakondsus.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe uudis läbi ning loo sellele fantaasiarikas ja pikk lause, mis võiks uudist tutvustada.\n\n## Pealkiri:\n\nJarno Limnéll: Ukrainas toimuva unustamine võib viia ”hääletu alistumiseni”\n\n## Põhitekst:\n\nPaljude soomlaste – nagu ka eestlaste – harjumuste hulka kuulub rahvusringhäälingu teleuudiste põhisaate vaatamine, kuigi uudiseid on võimalik ka muul moel jälgida. Selle saate kaudu saame me iga päev ajaliselt samasse raami mahtuva ülevaate toimuvast.\n\nKuid tihtipeale on huvitavamgi jälgida, millest saadetes ei räägita.\n\nVeel mõnda aega tagasi uudistesaateid valitsenud Ukraina on kadunud eetrist nii Soomes kui ka Eestis. Nii ei tohiks juhtuda.\n\nAlates 2014. aasta kevadest on Ukraina sõjas on surnud rohkem kui 9000 ning saanud haavata või vigastada enam kui 20 000 inimest. Need arvud on juba päris Kosovo sõja näitajate lähedal.\n\nKuigi Venemaa on eitanud oma maavägede osalust Ida-Ukraina lahingutes, on ÜRO ja mitmed teised organisatsioonid suutnud vastupidist tõestada. Kogu oma tegevust ei suuda isegi Venemaa tänapäeva luure ja meedia eest varjata.\n\nHoolimata Minski rahulepingust ja lootusrikkusest ei ole Ida-Ukraina olukord paremaks muutunud, pigem vastupidi.\n\nVenemaa eesmärk tundub olevat Ukrainas toimunu säilitamine nn külmutatud konfliktina – kaudsema eesmärgina terendub Ukraina hoidmine majanduslikult nõrga ja poliitiliselt ebastabiilsena. Seoses sellega kestab ka Venemaa infosõda koos küberrünnakutega.\n\nUkrainat ei tohi unustada inimesed ega ajakirjandus, vastasel korral jõutakse Ukrainas toimunu vaikse aktsepteerimiseni.\n\nEriti murettekitav on Ukrainaga seoses kolm tõsiasja.\n\nEsitaks hakkab lääneriikide kõnepruuki siginema Ukraina ja Krimm kahe erineva piirkonna ja erinevate poliitiliste küsimustena. Krimmi käsitletakse üha enam Venemaa osana, kuigi see pole seda. Venemaa annekteeris Krimmi.\n\nTeiseks on suhtumine Venemaasse Läänes leebunud, eriti seetõttu, et Süüria sõda – mille areenile Venemaa on jõuliselt astunud – vajab kibedasti lahendust. Näiteks Saksamaal on suur osa elanikkonnast juba valmis loobuma Venemaa vastastest sanktsioonidest ning unustama Ukrainas toimunu (ja toimuva).\n\nPrantsusmaal rõhutatakse Venemaa rolli olulise partnerina ega räägita samuti eriti Ukrainast. Ka USA-s on hakanud üha enam ilmuma artikleid stiilis ”unustage Ukraina”.\n\nSiiski – Süüria sõja lõpetamise ning maailma kaubandussuhete hinda ei ole õige lasta Ukrainal kinni maksta.\n\nKolmandaks ei ole Ukraina küsimus ainult Ukraina (ja Venemaa) küsimus. Ukraina olukorra arengusuunad ning lõpplahendus mõjutavad oluliselt nii Euroopat kui ka kogu maailma poliitikat.\n\nPraegu pole aeg jätta Ukrainat üksinda jätta, vaid vastupidi – osutada jõulist tuge.\n\nKäisin talve hakul Kiievis ning pidasid mitu meeldejäävat vestlust ukrainlastega. Koju sõites tuli mulle meelde rootslaste Olof Lagercrantzi ja Karl-Gustav Hillebrandi raamatu ”Soome asi on meie asi”, mis avaldati varsti pärast Talvesõja süttimist 1939. aastal.\n\n2016. aastal on Ukraian asi meie asi.\n\nERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil [email protected]. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Ukrainat ei tohi unustada inimesed ega ajakirjandus, vastasel korral jõutakse Krimmi annekteerimise ja Ida-Ukraina allutamise vaikse aktsepteerimiseni. Viiteid sellele aga leiab lääneriikides levivast kõnepruugist üha enam, kirjutab Jarno Limnéll.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Vaata läbi uudise pealkiri ja tekst ning loo loov sissejuhatav lause, mis haakub artikli sisuga.\n\n## Pealkiri:\n\nTÜ teadlased: ainult sporditreeningutel osalemine ei taga laste parimat kehalist arengut\n\n## Põhitekst:\n\nVaid umbes 16–24 protsenti eesti lastest kogeb päevas vähemalt 60 minutit mõõdukat kuni tugevat kehalist aktiivsust, nagu näevad ette rahvusvahelised ja Eestis määratletud liikumissoovitused. Samas: ligi viiendik lastest, kes ei täida liikumissoovitusi, osaleb vähemalt kolmel korral nädalas sporditreeningutel. Selline karm tõde selgus Tartu ülikooli spordipsühholoogia teaduri Aave Hannuse sõnul liikumislabori viimasest uuringust.\n\n„Seega, suur hulk sporditreeningutel käivaid lapsi ei ole isegi mitte minimaalsel soovituslikul määral aktiivsed,” ütles Hannus. “See tähendab, et sporditreeningutel osalemine ei ole iseenesest piisav isegi minimaalse soovitusliku liikumisaktiivsuse tagamiseks.“\n\nEesti noortespordi üheks murekohaks on teisest küljest aga ka see, et liiga paljud spordis potentsiaalselt andekad lapsed koormatakse üle või nad jäävad hilise küpsemise tõttu saavutustele suunatud spordis liiga vara kõrvale.\n\nTÜ spordibioloogia dotsendi Jarek Mäestu sõnul on siin taga mitmeid põhjuseid: „Näiteks kasutatakse noortespordis vanusele mittevastavaid metoodikaid, tihtipeale on laste võistluskoormus liiga suur, keskendutakse liialt varakult ühele spordialale, rakendatakse täiskasvanute võistlus- ja treeningtingimusi, ignoreeritakse laste bioloogilist vanust ning arengulisi eripärasid.“\n\nMäestu sõnul saavad paljud lapsed eelnimetatud põhjustel organiseeritud sporditegemisest negatiivse kogemuse. „See võib kergesti muuta kehalise aktiivsuse ja sportimise vastumeelseks ja soodustada väheliikuva eluviisi kujunemist ning sellega kaasnevate haiguste riski suurenemist.“\n\nSelliste probleemide tõttu on mitmed riigid elanikkonna tervise ja noortespordi arendamiseks võtnud kasutusele „pikaajalise sportliku arengu mudeli“, mis kirjeldab, millises vanuses tuleb erinevate kehaliste võimete ja oskuste arendamisele tähelepanu pöörata. Nimetatud mudelist lähtumise eesmärk on vähendada noortespordi negatiivseid mõjusid tervisele ja tervislike eluviiside kujunemisele, samuti ebakohasest treeningust tulenevaid takistusi sportliku tippsoorituseni jõudmisel.\n\nMudeli võimalikku rakendamist Eestis ja probleemi leevendamise võimalusi arutatakse Tartu ülikooli liikumislabori kutsel Tartus kolmandal liikumisfoorumil „Mis on hea lapsele, mis sportlikule tulemusele?“ sel reedel, 29. jaanuaril. Üritusel osalevad teadlased, spordivaldkonna edendajad ning laste ja noortega töötavad treenerid.\n\nRohkem infot liikumisfoorum.ut.ee. Samal leheküljel avalikustatakse järelvaatamiseks foorumi videosalvestus.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Spordiharrastust ja noortesporti peetakse vähese liikumisaktiivsuse suurendamise üheks olulisemaks võtmekohaks. Ent samal ajal on laste spordist väljalangevus väga suur ning paljud spordiga tegelevad lapsed ei ole kehaliselt aktiivsed isegi mitte minimaalsel soovituslikul määral. Kuidas olukorda parandada? Selle üle arutlevad treenerid ja teadlased sel reedel Tartus liikumisfoorumil „Mis on hea lapsele, mis sportlikule tulemusele?“.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe uudis läbi ja pane oma kujutlusvõime tööle, et välja mõelda üks korralik sissejuhatav lause sellele loole.\n\n## Pealkiri:\n\nNetanyahu süüdistas ÜRO peasekretäri terrorismi julgustamises\n\n## Põhitekst:\n\nBan ütles äsja palestiinlastest rääkides, et \"inimloomusele on omane, kui rõhutud inimesed okupatsioonile reageerivad\", vahendas BBC.\n\n\"Palestiinlaste frustratsioon kasvab pool sajandit kestnud okupatsiooni ja rahuprotsessi seiskumise tõttu. Nagu rõhutud rahvad on läbi ajaloo näidanud, on okupatsioonile reageerimine inimloomusele omane ja see on sageli viha ning äärmusluse allikaks,\" rääkis ta.\n\nAsunduste rajamine aga seab ÜRO peasekretäri hinnangul kahtluse alla Iisraeli pühendumise iseseisva Palestiina riigi rajamisele.\n\nÜRO julgeolekunõukogus sõna võtnud Ban mõistis samal ajal ka hukka Iisraeli kodanike vastu suunatud pussitamised.\n\n\"ÜRO peasekretäri kommentaarid julgustavad terrorismi. Terrorismile ei ole mingit õigustust,\" teatas Iisraeli peaminister Netanyahu.\n\nNetanyahu rõhutas ka, et palestiinlased tegutsevad ise Palestiina riigi loomise vastu.\n\n\"Palestiinlastest mõrvarid ei taha rajada riiki, nad tahavad hoopis üht teist riiki hävitada ja nad ütlevad seda ka kõva häälega välja,\" selgitas ta.\n\n\"Nad ei mõrva rahu nimel ja nad ei mõrva inimõiguste nimel,\" lisas peaminister.\n\nNetanyahu nentis, et ÜRO kaotas oma erapooletuse ja moraalse jõu juba tükk aega tagasi.\n\nOktoobrist saadik kestnud vägivallalaines on hukkunud 155 palestiinlast, 28 Iisraeli kodanikku ja kaks välismaalast - ameeriklane ja eritrealane.\n\nIisraeli võimude kinnitusel on suurem osa tapetud palestiinlastest olnud ründajad, kuid Iisraeli väed on lasknud palestiinlasi maha ka vägivaldseks muutunud meeleavalduste ajal.\n\nViimane pussitamisjuhtum leidis aset esmaspäeval, kui Läänekalda asunduses rünnati 24-aastast juudi naist. Tegemist oli kolmanda noarünnakuga viimase 10 päeva jooksul. Kaks palestiinlasest ründajat lasti julgeolekujõudude poolt maha.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Iisraeli peaminister Benjamin Netanyahu süüdistas ÜRO peasekretäri Ban Ki-mooni \"terrorismi julgustamises\".",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe uudis läbi ja pane oma kujutlusvõime tööle, et välja mõelda üks korralik sissejuhatav lause sellele loole.\n\n## Pealkiri:\n\nRammo: näen oma purjetamises üle mõne aja jälle minekut ja sädet\n\n## Põhitekst:\n\nVäga ebastabiilsetes tuuleoludes õnnestus eile võistlussõitudega graafikus püsida vaid üksikutes klassides ning mõnes, kaasa arvatud naiste RS:X klass, ei saadud eile kirja ainsatki uut tulemust.\n\n\"Tänaseks ootasime tegelikult korralikku tuult ja kallutamist, näitamaks, mis trenni kodus tehtud on. Kui hommikul rajale jõudsime, siis tuult tõesti oli, kuid 10 minuti möödudes see vaibus ning ülejäänud päev kulgeski hiilides,\" sõnas Laser Standard klassis võistlev Rammo. \"Vaikses merebriisis saime peetud kaks sõitu, kus mõlemas kehva stardi järel olin algusest peale lootusetult tagaajaja rollis. Sain 29. ja 23. koha ning kokku langesin 25-ndaks, kuid tegelikult on seis selline, et vaatamata paarile rängale veale, mis ka suuresti kätte maksid, näen oma purjetamises üle mõne aja jälle minekut ja sädet, mis mulle väga head meelt teeb.\" Klassis jätkab esikohal hollandlane Rutger von Schaardenburg.\n\nRS:X purjelaual võistlevad naised eile värskeid tulemusi kirja ei saanud ning meie sportlastest püsib Ingrid Puusta (NYCS) seega 14. ja Betti Vainküla (TPLK) 36. positsioonil. RS:X meeste seas lisas Rainer Kasekivi (TPLK) oma resultaatide seeriasse 36. tulemuse ning on kokku endiselt 38. kohal. RS:X-il juhib naistest hollandlanna Lilian De Geus ja meestest hiinlane Chunzhuang Liu.\n\nMK-etapp kestab laupäevani, mil eelsõitude tulemuste põhjal selgunud iga klassi kümme parimat purjetavad medalisõidus. Miami etapil osaleb kõigis olümpia- ja paraolümpiaklassides kokku 711 sportlast. ISAF-i purjetamise maailma karikas on igal aastal toimuv kõrgetasemeline võistlusseeria olümpiapurjetamises, mis koosneb viiest etapist ja ühest finaalregatist.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Purjetamise maailma karika Miami etapil on Ingrid Puusta kahe võistluspäeva järel 14. ja Karl-Martin Rammo 25. kohal.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Tutvu uudise pealkirja ja põhisisuga. Kasuta neid fakte, et luua pikk ja sisutihe lause, mis toimib loo sissejuhatusena.\n\n## Pealkiri:\n\nKelly Sildaru kerkis maailma edetabeli esikolmikusse\n\n## Põhitekst:\n\nEdetabelit juhib kanadalanna Yuki Tsubota (3662,79 punkti), kellele järgnevad norralanna Tiril Sjastad Christiansen (3655,47) ja Sildaru (3525).\n\nKohe eestlanna taga on rootslanna Emma Dahlström (3493,17), kes veel eelmises edetabelis oli esimesel positsioonil. Esikuuikusse mahuvad veel Giulia Tanno Šveitsist (3436,37) ja ameeriklanna Devin Logan (3346,03).\n\nTänavu on Sildaru võitnud kaks võistlust: detsembris Dew Touri võistluse Ameerikas ja 11. jaanuaril SFR-i võistluse Prantsusmaal Val Thorensis, teenides nende eest vastavalt 1000 ja 825 punkti. Tabelisse lähevad arvesse viimase aasta tulemused.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Teisipäeval avaldatud AFP vigursuusatamise naiste pargisõidu maailma edetabelis kerkis Kelly Sildaru kahe positsiooni võrra kolmandaks.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe uudis läbi ning loo sellele fantaasiarikas ja pikk lause, mis võiks uudist tutvustada.\n\n## Pealkiri:\n\nMiley Cyrus sai osa Woody Alleni uues teleseriaalis\n\n## Põhitekst:\n\n1960. aastatel põhinev telesari on veel esialgu nimeta, kuid teada on, et vändatakse kuus pooletunnist episoodi, kirjutab BBC.\n\n2006-2011 Hanna Montanana tuntust kogunud Cyrus on enda sõnul ülimalt õnnelik, et saab ühineda Alleni ja näitlejanna Elaine Mayga.\n\nWoody Allen on küll ise varem kirjeldanud oma otsust sarja kirjutada ja lavastada kui \"katastroofilist viga\". Möödunud aastal Cannes'i filmifestivalil kommenteeris tuntud režissöör, et kui algul pidas kuut pooletunnist osa lihtsalt teostatavaks, siis tegelikult on see väga keeruline ning ta ei tunne end kindlalt. \"Sellest võib tulla kosmiline häbiplekk,\" lisas ta.\n\nMiley Cyrus soovis küll käesoleval aastal veidi rohkem puhkust endale lubada, kuid muutis pärast sarja pakkumist oma meelt.\n\nSeriaali võtteid alustatakse juba märtsis.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Popstaar Miley Cyrus on kinnitanud oma osalust vanameister Woody Alleni esimeses teleseriaalis.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Tutvu artikli sisuga ja loo sellele pika lausega sissejuhatus, mis köidab lugeja tähelepanu.\n\n## Pealkiri:\n\nArheoloogiaajakiri Tutulus võtab kokku mulluse Eesti arheoloogia-aasta\n\n## Põhitekst:\n\nAjakirjas tõdevad Tartu ülikooli doktorandid Ragnar Saage ning Riina Rammo, et arheoloogia on eriala teaduste piirimail – tänu teiste erialade meetoditele ja teadmiste toele saavad arheoloogid uuritud muististest mitmekülgset infot, mis on oluline leidude süvitsi uurimisel. Nii on erialadevahelise koostöö heaks näiteks allveerobotid ja arheoloogia, kus Priit Lätti Eesti meremuuseumist sidus allveeroboti väljatöötamisel oskuslikult veealuse kultuuripärandi, robootika, materjaliteaduse, programmeerimise ja muud olulised oskused.\n\nLätti kirjeldab oma artiklis, et just pinnalt juhitavad allveerobotid võimaldavad filmida veealuseid vulkaane, võtta merepõhjast proove ning uurida laevavrakke seestpoolt. Tema sõnul on allveerobotid eriti tuntud just tänu viimatinimetatule ning toob näitena kõigist kõige enam tuntud uppunud laeva, Titanicu uurimise. Allveerobotite panusest arheoloogias saab lähemalt lugeda ajakirjast.\n\nSuurelt on kajastatud ka Tallinna kultuuriväärtuste ameti muinsuskaitse ja miljööalade osakonna juhataja Boris Duboviku poolt sajandi leiuks nimetatud Kadrioru vrakkide väljakaevamise lugu – leiukoht, nimepanek ning vrakkide uue elutsükli algus 2015. aasta kevadel.\n\nVeel saab lugeda 2000 aasta vanusest Aakre Kivivare tarandkalmest, Rabivere rabast leitud mumifitseerunud naise surnukehast, rootsiaegsetest vaskmüntidest, hammas- ja luuripatsite kandmisest Eestis kiviaiast keskajani, 2015. aasta kaevamistulemustest ja paljust muustki.\n\nPopulaarteadusliku aastakirja põhiautorid on Tartu ülikooli arheoloogiaüliõpilased. Väljaande taga on kirjutajate siiras soov suurendada huvi arheoloogia vastu.\n\nTutulus, mida annab välja Tartu ülikooli arheoloogia kabinet, ilmus ajakirja Horisont jaanuarinumbri kaasandena. Eraldi saab ajakirja osta Tartu ülikooli arheoloogia osakonnast Jakobi 2, 208–212.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Merearheoloogia ja erialadevaheline koostöö kirjeldavad 2015. aastat arheoloogias. Nii toob neljas Eesti arheoloogia aastakiri Tutulus lugejani aastakümneid oodatud leiu Kadriorust – keskaegsed laevavrakid – ning tutvustab tehnoloogiaid, mis pakuvad uusi võimalusi laevavrakkide uurimiseks ehk allveeroboteid arheoloogias.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe hoolikalt uudise pealkiri ja sisu ning kirjuta artiklile pikk sissejuhatav lause, kasutades oma kujutlusvõimet.\n\n## Pealkiri:\n\nVIDEO | Läti mehe Porzingise sooritus valiti NBA õhtu parimaks momendiks\n\n## Põhitekst:\n\n\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Korvpalliliiga NBA mängudeõhtu kõige paremaks soorituseks valiti lätlase Kristaps Porzingise pealtpanek Oklahoma City Thunderi vastu. Debütandi 15-punktisest panusest hoolimata kaotas New York Knicks kodus lisaajal 122:128.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe artikli pealkiri ja sisu, seejärel loo pikk ja põnev lause, mis võiks olla artikli sissejuhatus.\n\n## Pealkiri:\n\nPäeva video: The Big Pink - \"Hightimes\"\n\n## Põhitekst:\n\nPika albumi kohta ei ole jätkuvalt midagi teada, küll aga tuleb märtsis EP \"The Empire Underground\". Selle kinnituseks meeleolukas puna-must-valge stiliseeritud ja geomeetriline video.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Sel Londoni elektroonilisel rockkvartetil on pärast pausi taas uut materjali tulemas, mida lubati tegelikult juba möödunud aastal, aga ikka ei saadud valmis.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Tutvu uudise pealkirja ja põhisisuga. Kasuta neid fakte, et luua pikk ja sisutihe lause, mis toimib loo sissejuhatusena.\n\n## Pealkiri:\n\nKohus kaalub äpardunud palgamõrvari vanglast vabastamist\n\n## Põhitekst:\n\nKohus mõistis Vladimir Lunkini (55) mõrvakatse eest üheksaks aastaks vangi 2010. aasta oktoobris ning tema vangistusaeg peaks lõppema 2018. aasta detsembris.\n\nSüüdistuse järgi nõustus Lunkin Reino Agonelt (45) saadud 20 000 krooni eest mõrvama granaadiga oma tuttavat Sergeid, kes pääses plahvatusest vaid õnneliku juhuse läbi suuremate vigastusteta.\n\nLunkin tunnistas kohtus, et teda palkas tema tuttavale Sergeile granaati viskama viimase tütre hüljatud peig Agone, kes andis talle lisaks rahale ka granaadi.\n\nSüüdistuse järgi viskas Lunkin 2009. aasta 4. detsembril kell 17.25 Tallinnas Vilde tee 56 asuva korterelamu taga ühe trepikoja juurde granaadi, mille plahvatuses sai Sergei kergelt vigastada.\n\nKaitsepolitsei pidas Lunkini kinni juba samal õhtul ning kohtu loal ta vahistati.\n\nPalgamõrva tellija ehk Agone tabamiseni jõudis kaitsepolitsei 2010. aasta novembri lõpus.\n\n2013. aasta juunis jättis riigikohus jõusse Agonele palgamõrva tellimise eest mõistetud ligi 11-aastase vangistuse.\n\nHarju maakohus mõistis Agonele 2012. aasta septembris 10 aasta, 11 kuu ja 27 päeva pikkuse vangistuse, mida arvestatakse tema kinnipidamisest 2010. aasta 29. novembril.\n\nHiljem jättis selle karistuse muutmata Tallinna ringkonnakohus ning karistuse jättis jõusse ka riigikohus.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Tartu maakohus kaalub homme äpardunud palgamõrva eest vangi saadetud mehe ennetähtaegset vabastamist.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe artikli pealkirja ja sisu. Kasuta oma loomingulisi võimeid, et koostada detailne ja põhjalik ühelauseline sissejuhatus sellele uudisele.\n\n## Pealkiri:\n\nPatjuk paneb end proovile uuel distantsil ja sihib olümpiapiletit\n\n## Põhitekst:\n\nSel hooajal on kergejõustiklastel palju jahtida, sest juulis peetakse Amsterdamis Euroopa meistrivõistlused ja õige varsti pärast seda on järg olümpiamängude käes. Patjuk sihib mõlemat suurvõistlust. \"Vaatame, kuidas läheb,\" täpsustas ta Marathon100 lehekülje vahendusel. Euroopa meistrivõistlustel on Patjuk esinenud korra - 2014. aastal teenis ta 3000 meetri takistusjooksus 16. koha. Olümpiamängudele ta seni jõudnud pole.\n\nMulluse hooaja lõpus võitis Patjuk mitmeid siinseid rahvajookse, millele järgnes esikoht 13. detsembril toimunud Kataloonia 5 km meistrivõistlustel, 26. detsembril uue rajarekordiga (16.27), St. Silvestre del Masnou 5 km maantejooksu võit ja 31. detsembril Barcelonas Eesti kõigi aegade teine tulemus ja uus isiklik rekord 10 km jooksus (33.13). Hooaeg on saanud ilusa jätku jaanuaris, mil Katja jooksis uue isikliku rekordi 1000 meetri jooksus (2.52,25).\n\nVarasem põlvevigastus jättis mullusele hooajale oma jälje, selgitas Jekaterina Patjuk. \"Jalad olid juba varem valmis kiiremini jooksma, kuid pea ei lubanud, ei lubanud nii suuri riske võtta,\" ütles Patjuk. Vigastus mõjutas ka mulluseid takistusjooksu tulemusi. \"Otsisime mullu head tunnet takistusjooksus, kuid juba esimene kilomeeter oli suvistel võistlustel raske. Kontrollisime vormi sügisestel rahvajooksudel ning saime teada, et kõik on korras.\"\n\nUueks hooajaks põhja ladumist sai sel korral alustatud Hispaania treeninglaagrist. \"Uus kogemus, uus keskkond, uued inimesed,\" iseloomustas Patjuk Hispaania laagrit. \"Polnud enam Keenia, seekord Hispaania. Keskkonnavahetus tuli kasuks.\"\n\nHispaania detsembrikuised võistlused olid emotsionaalselt heaks tõukeks. \"Jooksin esimesel võistlusel meestega samas tempos,\" jätkas Patjuk \"Mõtlesin, et mis toimub? Kuna finiš kätte jõuab? Rahvas elas jooksjatele kaasa tugevalt. Keegi tegelikult ei tundnud sind, kuid kõik toetasid väga aktiivselt. Ei ole nagu meil – jooksed ja keegi ei vaatagi.\"\n\n\"Vaatasime, et selline lähenemine klapib -- teed trenni ja vahepeal võtad kavva treeningvõistlusi, mis on meeldivaks vahepalaks treeningutele. Naastes võistlesin Lätis 1000 m jooksus, kus tulemuseks oli samuti uus isiklik rekord. Nüüd proovisime kontrolltreeningu käigus 3000 m joosta. Tunne oli täitsa hea!\"\n\nTiitlivõistlustele pääsemiseks on Patjukil eeldused olemas. \"Hispaanias jooksin 10 km 33.13, Amsterdami normiks on 10 000 meetris 33.20,\" selgitas Patjuk oma uusi plaane, kus on siiski ka probleeme näha. \"Väga raske on leida võistlusi, kus saab 10 000 m normi täita, Eestis selliseid võistlusi ei ole.\"\n\nTiitlivõistlustele kvalifitseerumiseks tuleb Jekaterina Patjukil jagu saada järgmistest normidest: 3000 m takistusjooksus on Amsterdami EM-i normiks 9.55,00, 10 000 m jooksus 33.20,00. Olümpiale pääsemiseks tuleks takistusi joosta ajast 9.45,00 kiiremini, 10 000 m jooksu normiks on 32.15,00. Amsterdamis on 10 000 m finaal kavas võistluse esimesel päeval, 6. juulil. 3000 m takistusjooksu eeljooksud toimuvad kaks päeva hiljem, 8. juulil ning finaal 10. juulil.\n\nAmsterdami normidest on Jekaterina õigupoolest juba jagu saanud, takistusjooksus 2014. aastal ning 10 000 m jooksus 31. detsembril toimunud maanteejooksus, ent kumbki tulemus ei anna veel õigust Hollandis toimuvatel tiitlivõistlustel osalemiseks.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Seni peamiselt takistusjooksjana tuntud Jekaterina Patjuk kavatseb olümpiahooaja eel ampluaad laiendada ning pürgida tiitlivõistlustele ka 10 000 meetri distantsil.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Süvene uudise pealkirja ja sisu ning kirjuta sellele loole sisukas ja informatiivne sissejuhatus, mille pikkus on üks lause.\n\n## Pealkiri:\n\nPrantsuse tuumajäätmete hoidla ehitusplatsil toimunud varing tappis inimese\n\n## Põhitekst:\n\nLisaks sai üks inimene vigastada, vahendas Reuters.\n\nJuhtum toimus Bure'i asulas paikneval ehitusplatsil.\n\nStrasbourg'i prefektuuri teatel oli kaevatav tunnel umbes 500 meetrit sügav ning tunneli alguses tekkis varing hetkel, kui seal parajasti mõõtmistöid tehti.\n\nPlaanide kohaselt hakatakse Cigeo hoidlas ladustama kõrge radioaktiivsusega tuumajäätmeid. Hoidlad asuvad sadade meetrite sügavusel ja peaksid vastu pidama tuhandeid aastaid.\n\nPrantsusmaa valitsus teeb kõige viimase, umbes 25 miljardi euro suuruse investeeringuotsuse kõige varem 2020. aastal, kuid tuumajäätmete ladustamise eest vastutav riigiettevõte Andra on objektil juba esialgsete töödega pihta hakanud.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Prantsusmaal leidis tulevase tuumajäätmete hoidla ehitusplatsil aset tunnelivaring, mille tagajärjel hukkus üks inimene.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe uudis läbi ning loo sellele fantaasiarikas ja pikk lause, mis võiks uudist tutvustada.\n\n## Pealkiri:\n\nPuideti meeskond kaotas Rootsis Uppsalale\n\n## Põhitekst:\n\nPuidet kuuendat korda järjest kaotanud Jämtlandi ridades kaasa ei teinud. Meeskonna parim korvikütt oli 19 punktiga Niklas Larsson.\n\nJämtland on kogunud liigas nüüd kuus võitu ja 15 kaotust ning asub 11-liikmelises seltskonnas üheksandal positsioonil. Uppsala (9-11) on kahe astme võrra kõrgemal. Juhib Södertälje (18-2). Play - off 'i pääseb kaheksa paremat.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Jaan Puideti koduklubi Jämtland kaotas Rootsi liigas võõrsil Uppsala meeskonnale 74:90 (16:27, 20:19, 19:24, 19:20).",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe uudis läbi ja pane oma kujutlusvõime tööle, et välja mõelda üks korralik sissejuhatav lause sellele loole.\n\n## Pealkiri:\n\nGripivaktsiin on Lääne-Tallinna keskhaigla nakkuskliinikust otsa saanud\n\n## Põhitekst:\n\nKahjuks ei ole praegu teada, millal vaktsiini juurde tuuakse, teatab Lääne-Tallinna keskhaigla ning tuletab linnakodanikele meelde, et haigestunud peaksid koju jääma ning hoiduma teiste nakatamisest. Selleks tuleks köhides või aevastades katma suu taskuräti või varruka ülaosaga.\n\nTerved inimesed peaksid vältima lähikontakti tõbise inimesega ning pesema regulaarselt käsi vee ja seebiga.\n\nSamuti ei tohiks puudutada pesemata kätega silmi, nina või suud. \"Sööge tervislikult, magage piisavalt ja vältige stressi – nii tugevdate oma immuunsüsteemi,\" kirjutatakse Lääne-Tallinna keskhaigla pressiteates.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Seoses kasvanud nõudlusega gripi vastu vaktsineerimisega, on Lääne-Tallinna keskhaigla nakkuskliiniku polikliinikus gripivaktsiin tänase seisuga otsas.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe artikli pealkiri ja sisu, seejärel loo pikk ja põnev lause, mis võiks olla artikli sissejuhatus.\n\n## Pealkiri:\n\nArvustus. Evald Aaviku muhe sünnipäevalora\n\n## Põhitekst:\n\nTartu Uus Teater on leidnud hea nõksu. Nad lasevad vanade kuulsuste peal liugu. Teed tüki Irdist, Mikiverist või Baskinist ja keegi ikka tuleb vaatama. Aga ega nad pole ainsad. Mu kamraad Mannu teeb juba aastaid filme vanameestest. Mulle ütles ta küll, et vanameestes on elutarkus, aga minu meelest on ta lihtsalt kaval ja teab, et kui keegi pole Evald Okasest või Eino Baskinist või mõnest teisest raukkorüfeest filmi teinud ja need on sent surmale võlgu, siis kohe, kui taadid surevad, on igal nende surma- või sünniaastapäeval Manfredi film telepurgi ekraanil.\n\nOn ses midagi halba? Vanameeste seljas pisut liugu lasta? Ei ole. Vanameestel on hea meel, kui filmitakse või püünele lastakse. Eluaegsed klounid nagunii. Ega neil siis kodus üksi raadiot kuulata parem ole. Nagu Manfred ütles, et kui nad pakkusid, et toovad Evald Okasele aktimodelli, siis helistas Okas järgmisel hommikul: \"Noh, kus see akt siis on?!\"\n\nOlgu pääle. Libisesin pisut kõrvale.\n\nTükk on anekdoodijada Evald Aaviku kino- ja teatrielust (võta kinni, mis on tõde ja mis mitte ja – ega tahagi kinni võtta) ja 75aastasel Aavikul on parem mälu kui minul ja kiirem reageerimine ja võime publiku reaktsiooni peale mõni värske nali varrukast välja raputada. Muretult räägib ta ka oma kriisi- ja hullumaja-aastatest. Ikka veidi pudiseval moel, nagu me oleme harjunud. Osa teksti läheb kaduma (mul on kehv kuulmine), aga see sunnibki tähelepanelikuks.\n\nMiks on pealkiri \"Evaldi tekk\", ei saanud ma kogu monoheietuse jooksul pihta. Jah, ta korra mainib, et kui esimest korda Tartusse jõudis, siis oli hotellis nii niru tekk, et ta lõdises kogu öö. Aga ma ei usu, et sellest tuli tüki pealkiri. No ja siis kingiti talle etendusejärgsel banketil ilus villane suurrätik või pleed ja räägiti kenasti, kuidas Evald on olnud tekiks, mis katab juba 2008. aastast saati teatrit (ta on teinud kaasa paljudes tükkides – kõrvuti noorte näitlejatega, eks ole, endast vähemalt kaks korda noorematega – ja siuke asi on teatris abiks) ja teater on olnud jälle tekk, mis katab Evaldit. Aga ma ei usu, et ka see olnuks tüki pealkirja põhjus.\n\nLihtsalt kellelgi tuli pähe, et paneks tüki nimeks \"Evaldi tekk\", et kõlab soojalt ja turvaliselt ja pisut mõistatuslikult. Ja küll Evald mõne tekiga seotud loo ka välja mõtleb ja noh... me võime talle ju mingi teki kinkida. Hea pealkiri tõmbab ise loo käima!\n\nJah, tunnistan, et ma ei tea, kuidas asi tegelikult oli. Aga umbes taolisena ma kujutan ette Tartu Uue Teatri happy-go-lucky- stiilis kulgemist. Mis meeldib mulle ülihästi. Ega see kergus tähenda, et tööd ei tehtaks. Tehakse küll ja veel. Aga ei jääda ühe tegemise juurde krampi, minnakse muudkui edasi. Ja arvatavasti on see mentaliteet omane ja sobiv ka Evald Aavikule. Noh, on 75, aga mis siis, ta lööb tüki lõpul kõigele käega ja kutsub alla saali sööma-jooma, kuigi on tunda, et tahaks pajatada ja esineda veel ja veel. Viskab kirstunaljagi. Jah, see on umbes, et kui keegi hakkab vägisi kirstukaant kinni suruma, siis pistab Aavik nina vahele ja ütleb: \"Oota korraks, ma räägin ühe loo veel.\"\n\nÕhtu nael oli minu jaoks hoopis üks vana film. Jah, tüki jooksul näidati juppe kümmekonnast filmist, kus Evald Aavikut on kasutatud. Just kasutatud, sest eks Aavik on filmides alati Aavik, ükstapuha, mis kostüüm seljas ja ajastu ja nimi. Noh, nagu Jean Gabin või mõni teine, kel pole pääsu – talt oodatakse, et ta on tema ise ja mitte mingit muud karakteriviskamist. Aga see ise peab olema mahukas, kandev ja panema mõtlema. Vist on taoline asi näitlejatel sünnipärane. Et kas on või pole ja seda ei õpi kuidagi juurde. Gabin ütles ka, et alati, kui kaamera käima pannakse, on tal hea olla ja siis polegi vaja eriti midagi teha.\n\nEesti kinos on selliseid tüüpe vähe olnud. No Järvet oli, aga oli ta eestlane? Ei vist.\n\nJah, see vana film. Valentin Kuigi Moskva kinokooli kursatöö \"Klaverihäälsetaja tuleb kolmapäeval\". Viisteist minutit sürri aastast 1972. Noorel Evald Aavikul on alt laiad valged püksid ja päikseprillid ja hipiparukas ja ta on naiste lemmik. Isegi väike sotsiaalkriitline noot ei riku asja ära, sest on selge, et Kuik on tahtnud teha sürri. Muidu ei tsiteeriks ta Bunueli ja Dali \"Andaluusia koera\", kus samuti lohistatakse köisipidi klaverit (millel on eeslilaibad ja kuna seal lohisevad ka katoliku preestrid, siis võis filmi Moskva kinokoolis unustuseni vahtida). No teine võimalus on, et noor Kuik suutis selle trikiga, et istutas Salvador Dali ja Luis Bunueli nõukogude tänapäeva, naerma ajada oma õppejõud ja filmi vastuvõtva komisjoni ja garanteeris endale tubli hinde ja filmi läbimineku. Ehk tegi ka Evaldile mõne ukse lahti.\n\nJa samas löödi Moskva kinokooli uks Evald Aaviku ees uuesti kinni, mis viis depressiooni.\n\nTuleb välja, et Evald Aavikust ja ta monotükist rääkisin vähe, aga ega seda saagi edasi jutustada. Ma olen kehv anekdoodirääkija. Ei taha Aavikuga võistelda. Seda lugu peab kohapeal nägema ja nalju kuulma. Sest mitut filmi te teate peast öelda, kus Aavik on kaasa teinud? Aga neid on terve pinu. Ja ega ta räägi, kuidas palehigis rolli tegi. Ta pajatab ikka seigakesi, mis juhtusid kaadri taga. Need on rosinad meile ja tundub, et apsud ja totrused võttel on, mis tegijaile enim meelde jäävad.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Uuslavastus\n\n\"Evaldi tekk\"\n\nAutorid Gabriela Liivamägi ja Evald Aavik\n\nLaval Evald Aavik\n\nTartu Uus Teater\n\nEsietedus 24. jaanuaril",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Vaata läbi uudise pealkiri ja tekst ning loo loov sissejuhatav lause, mis haakub artikli sisuga.\n\n## Pealkiri:\n\nTÄNA | Kas Pärnu võrkpallurid jõuavad eurosarjas veerandfinaali?\n\n## Põhitekst:\n\nPärnu võitis eelmisel nädalal kodus peetud kohtumise (25:20, 17:25, 25:20, 25:17) ja on sellega kindlustanud endale vähemalt kuldse geimi, kuid peatreener Avo Keele sõnul soovitakse mängu saatus mõistagi juba varem otsustada.\n\n\"Taavet Leppik ja Hindrek Pulk peaksid mängima valuvaigistite toel, teistega on asjad korras,\" ütles pärnakate peatreener Avo Keel Vikerraadiole. \"Peame toime tulema nende ohtlikult planeeriva serviga, millega nad tegid avamängus meile paksu pahandust. Ka diagonaalründaja peaks neil nüüdseks terve olema.\"\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Pärnu VK peab täna võrkpalli CEV Challenge Cup sarja kaheksandikfinaali korduskohtumise võõrsil Belgia klubi Meneni Prefaxise vastu. Kohtumine algab Eesti aja järgi kell 21:00.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Vaata läbi uudise pealkiri ja tekst ning loo loov sissejuhatav lause, mis haakub artikli sisuga.\n\n## Pealkiri:\n\nPutin: Vene korruptsioonivastane seadusandlus on maailma standardite kohane\n\n## Põhitekst:\n\nVene president Vladimir Putin nimetas Venemaa korruptsioonivastast seadusandlust ja selle ellu rakendamist maailma standardite kohaseks. Loodud on süsteemid, mis aitavad tema sõnul välja selgitada korruptsiooniskeemid ükskõik, mis tasemel, nendega tõhusalt võidelda, õigeaegselt reageerida ja vajaduse korral isoleerida kurjategijad ühiskonnast, vahendasid ERR-i raadiouudised.\n\nEelmise aasta üheksa kuu jooksul toodi korruptsioonisüüdistustega kohtu ette üle 8800 inimese. Ligi 11 000 ametiisikutele määrati korruptsioonivastaste standardite rikkumise eest distsiplinaarkaristused.\n\nPutini sõnul on Vene kodanikud üldjoontes föderaaltasandil toimuva korruptsioonivastase võitlusega rahul, kuid ta tunnistas, et Venemaal on korruptsiooniga võitluses ikkagi veel väga, väga palju teha. Oluline on ka nõuda senisest edukamalt sisse korruptsiooni läbi tekitatud kahjusid. Kahjunõudeid on esitatud 15,5 miljardi rubla ulatuses, kuid kätte on sellest summast õnnestunud saada vaid 588 miljonit rubla. Putin ütles koosolekul veel, et alates koolipingist tuleb hakata Venemaal õpetama kuritegudega rahulolematust tundma ja tõsta ühiskonna õigustunnet.\n\nSaatuse irooniaga korruptsioonikoosolek toimus Kremlis päev pärast seda, kui Ühendriikide rahandusministeeriumis sanktsioonipoliitikaga tegelev ametnik Adam Schubin süüdistas BBC-s näidatud dokumentaalfilmis ulatuslikus korruptsioonis president Putinit ennast. Kreml asus eile tuld kustutama. Presidendi pressiesindaja Dmitri Peskovi sõnul peab Ameerika finantsministeerium esitama nüüd konkreetseid tõendeid nende süüdistuste paikapidavuse kohta. Peskov nimetas seda otseseks laimuks, millel ei ole mingisugust alust. Pressiesindaja märkis, et selle avalduse eest ei vastuta mitte niivõrd filmi tootnud BBC, vaid Ameerika ministeerium ja konkreetne ametnik, kuid lisas, et Venemaa ja USA suhete seisu avaldus ilmselt ei mõjuta, sest suhted on nii halvad, et neid veel halvendada on raske.\n\nMöödunud nädalal materdas Peskov Londonis avaldatud endise KGB agendi Aleksandr Litvinenko mõrvaraportit, kus mehe radioaktiivse isotoobiga mürgitamisega seostati samuti president Putinit isiklikult. Siis väitis ta küll, et Venemaa ja Suurbritannia suhetele annab see enam, kui 300 leheküljeline dokument selge löögi. Eile ütles sama Moskvas toimunud pressikonverentsil Vene välisminister Sergei Lavrov, kelle sõnul on see eelpool kõlanud järeldus, et riikide suhted halvenevad ainus asi, millega ta selles raportis nõus on. Tegemist on dokumendiga, kus opereeritakse vaid oletustega - seda ei saa ju tõsiselt võtta, märkis Vene välisminister.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "President Vladimir Putini juhtimisel arutati Kremlis korruptsiooni vastase võitluse tõhustamist Venemaal. Irooniliselt toimus vene presidendi korruptsiooni vastase nõukogu istung päev pärast seda, kui USA rahandusministeeriumi ametnik süüdistas BBC ekraanil olnud dokumentaalfilmis Putinit ennast korruptsioonis.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe uudis läbi ja pane oma kujutlusvõime tööle, et välja mõelda üks korralik sissejuhatav lause sellele loole.\n\n## Pealkiri:\n\nVeeavarii tõttu suletakse Tallinnas Väike-Ameerika tänav\n\n## Põhitekst:\n\nVäike-Ameerika tänav suletakse kell 11 ning tänavat ei ole võimalik liiklemiseks kasutada ka tänaõhtuse tipptunni ajal.\n\nKuniks teelkõik on suletud, suunatakse ümber bussiliini nr32 Kopli-Männiku suunaline liikumine ehk bussiliin teeb veidi pikema ringi, kuid siiski on võimalik jätkata Väike-Ameerika bussipeatuse Uus Maailm teenindamist.\n\nAS Tallinna Vesi tahab tööd lõpetada täna öösel vastu homset ning tavapärase liikluskorralduse tänaval taastada homme hommikuks.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Seoses veeavariiga Tallinnas Väike-Ameerika ning Toom-Kuninga tänava ristmikul, pannakse täna hommikul liiklus Väike-Ameerika tänaval kinni.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe uudis läbi ning loo sellele fantaasiarikas ja pikk lause, mis võiks uudist tutvustada.\n\n## Pealkiri:\n\nVaiko Vooremaa sai jääpurjetamise MM-il pronksi\n\n## Põhitekst:\n\nRootsis jätkusid eile võistlussõidud suurepärastes oludes. Hommikul tervitas võistlejaid ja korraldajaid päike ning siledal ja tugeval jääl puhus tuul purjedesse kiirusega 8-13 m/s. Need olud võimaldasid kuld- ja pronksgrupile anda neli starti ja hõbegrupile pidada kolm võistlussõitu igaüks pikkusega ca 25 minutit, vahendab jääpurjetamise liidu kodulehekülg.\n\nMaailmameistritiitli DN-klassis pälvis Karol Jablonski Poolast, edukaima eestlasena lõpetas MM-i kolmandana Vaiko Vooremaa Kalev Jahtklubist. DN-klassi maailmameistritiitli tiitli sai poolakas Karol Jablonski seeriaga 6-3-4-(20)-2-2-2 ja 19 punktiga. Poolakad võtsid MM-il kaksikvõidu ning hõbemedali väärilise seeria tegi Michal Burczynski 3-7-1-2-5-6 ja 26 punktiga. Temast 2 punkti jäi maha Vaiko Vooremaa seeriaga 4-1-6-(7)-4-4-7 saades pronksmedali.\n\nÜleeilsete sõitude põhjal 17. kohalt alustanud Argo Vooremaa Kalev Jahtklubist jõudis esikümnesse kaheksandale kohale. Kuldlaevastikus lõpetasid 21. kohal Jaan Akermann Pärnu Jahtklubist, 29. kohal Hardi Laurits Tartu Jahtklubi Merikotas. Kuldgrupis võistles MM-i parimate kohtade eest 53 sportlast. Hõbegrupi võitis Marek Lentsius Tartu Jahtklubist Merikotkas ja kolmanda koha saavutas Kevin Krass Saaremaa Merispordiseltsist. Hõbelaevastikus lõpetasid 6. kohal Rene Saaremaa Merispordiseltsist, 19. kohal Rasmus Maalinn Pärnu Jahtklubist, 31. kohal Jürgen Kukk Tartu Jahtklubi Merikotast, 39. kohal Karl-Robert Trink Pärnu Jahtklubist, 44. kohal Toivo Aardemaa Haapsalust. Pronkslaevastikus lõpetas 16. kohal Valdo Pärtel Haapsalust.\n\nKokku võistles MM-il 12 eestlast. Kokku osales DN-klassi MMil 160 sportlast 14 riigist, kes jätkavad neljapäeval võistlemist 29. jaanurini selguva Euroopa meistritiitli nimel.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Rootsis peetud DN-klassi maailmameistrivõistlustel jääpurjetamises teenis pronksmedali Vaiko Vooremaa, kes pidi tunnistama kahe poolaka paremust.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe uudis läbi ning loo sellele fantaasiarikas ja pikk lause, mis võiks uudist tutvustada.\n\n## Pealkiri:\n\nKohtus peksa saanud Valgevene ajakirjanikule määrati trahv\n\n## Põhitekst:\n\nDobrovolski sõnul üritas ta esmaspäeval filmida protsessil loosungi lahti rullinud protestijaid, kui miilitsad võtsid tema kaamera ja töötõendi ning teda umbes 20 minutit peksid.\n\nMinski miilits teatas teisipäeval, et Dobrovolski ei allunud korraldusele kohtusaalist lahkuda, mistõttu tema suhtes \"rakendati füüsilist jõudu\".\n\nAjakirjanikule määrati trahv, mille summa vastab 500 dollarile.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Valgevene sõltumatu uudisteportaali www.tut.by ajakirjanikule Pavel Dobrovolskile, kes sai enda sõnul opositsiooniaktivistide kohtuprotsessi kajastades miilitsa käest peksa, määrati korraldustele mitteallumise eest rahatrahv.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Pärast artikli pealkirja ja põhiteksti lugemist kasuta oma loovust, et koostada sisutihe ja pikk sissejuhatav lause.\n\n## Pealkiri:\n\nKerli Dello Ring FMi sulgemisest: kahel täistöökohal käia oligi väsitav\n\n## Põhitekst:\n\n\"Selle koha pealt ma ei saa väga kurb olla, et enam hommikuti vara ärgata ei saa. Ma tunnistan, et väsisin kiiremini ära, kui arvasin, kahel täistöökohal käimine on ikka väsitav,\" rääkis Kerli Dello Õhtulehele.\n\n\"Mingit erilist probleemi pole, mul on ju nagunii põhitöökoht olnud mujal. Sain seda tööd nii vähe teha, et väga see mu elu ei muuda, ainult nii, et nüüd ma jälle magan hommikuti,\" lisas Kerli.\n\nDello ütleb, et raadiotöös oli tore see, et niisuguses formaadis hommikuprogramm pole tema repertuaari kunagi kuulunud: \"Mul võttis ikka veidi aega, et sellega harjuda ja aru saada, mismoodi asi käib, tunnistan, et algus oli ikka väga rabe.\"\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Kaitseväe teavituskeskuse toimetaja-produtsendi ametis olev Kerli Dello läks mullu septembrist raadiosse Ring FM hommikuprogrammi saatejuhiks, kuid nüüd on selge, et raadiojaam läheb hingusele ning samadel sagedustel hakkab tegutsema uus kanal.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Süvene uudise pealkirja ja sisu ning kirjuta sellele loole sisukas ja informatiivne sissejuhatus, mille pikkus on üks lause.\n\n## Pealkiri:\n\nTaani elanik nakatus Zika-viirusega\n\n## Põhitekst:\n\nArstide sõnul oli patsient reisinud Lõuna- ja Kesk-Ameerikas, kus praegu on ulatuslik Zika-viiruse puhang, vahendas Reuters.\n\nZika-viirus levib moskiitode kaudu, pärast hammustust tekib punetus ja võimalik et ka valu umbes nädalaks ajaks. Zika-viirus on ohtlik, sest väidetavalt võib see ema kõhus oleva lapse aju arengut tõsiselt pidurdada.\n\nSeni pole selge, miks 1947. aastal Aafrikas avastatud viirus on nüüd äkki hakanud kiirelt levima, eriti Brasiilias ja El Salvadoris, kus soovitatakse naistel lähimal ajal rasedaks mitte jääda.\n\nErilist ravi viiruse vastu pole, samuti pole ka vaktsiini. Ladina-Ameerika riigid on jaganud kiirteste ja lubanud sääskede asupaiku hävitama hakata.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Reisilt naasnud Taani elanikule tehtud Zika-viiruse proov osutus positiivseks, teatasid Aarhusi linna terviseametnikud.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Pärast artikli pealkirja ja põhiteksti lugemist kasuta oma loovust, et koostada sisutihe ja pikk sissejuhatav lause.\n\n## Pealkiri:\n\nVõru ja Põlva kohtumajad liidetakse Võru kohtumajaks\n\n## Põhitekst:\n\nVõru kohtumajas ja Põlva kohtumajas on kummaski ametis kolm kohtunikku, menetletakse nii kriminaal- kui tsiviilasju, kohtumajad asetsevad lähestikku ja on eraldi asjaajamisega.\nKohtumajade juhtimise ühendamise tulemusel moodustub üks suurema teeninduspiirkonna ja kuue kohtunikuga kohtumaja, millele nimetatakse üks kohtumaja juht.\n\nEdasiselt tekib võimalus, et kohtunik keskendub kitsamale õigusvaldkonnale, näiteks süüteo- või tsiviilmenetlus ja kohtusse saabuvaid asju on võimalik jagada enama arvu kohtunike vahel.\n\nKa kohtuga asjaajamine toimub läbi ühendatud kantselei, millesse on võimalik jätkuvalt pöörduda mõlemas maakonnas.\n\nKohtusisese juhtimise parema korraldamise tulemusel on üks kohtunik senisest täiendavat juhtimisülesandest vabastatud ja saab keskenduda täielikult õigusemõistmisele.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Alates 1. veebruarist ühendatakse Tartu maakohtu Võru ja Põlva kohtumajad üheks Võru kohtumajaks ehk moodustatakse ühine teeninduspiirkond ja koondutakse ühtse juhtimise alla, mõlemas maakonnas jätkub õigusemõistmine senistes kohtumajades.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe uudis läbi ja pane oma kujutlusvõime tööle, et välja mõelda üks korralik sissejuhatav lause sellele loole.\n\n## Pealkiri:\n\nAndy Murray pääses Austraalia lahtiste poolfinaali\n\n## Põhitekst:\n\nMurray kaotas kogu matši peale kaks servigemi. Neist esimese teises setis, mille Ferrer lõpuks kiires lõppmängus võitis. Teise aga neljandas setis, kus ta suutis siiski ka Ferreri pallingu kahel korral murda ja võita kohtumise esimeselt matšpallilt.\n\n28-aastane Murray jõudis nüüd Austraalia lahtiste poolfinaali kuuendat korda, neist neli on ta ka võitnud, kuid finaalis on šotlane pidanud alati vastase paremust tunnistama.\n\nMurray jääb nüüd poolfinaalivastast ootama viimasest veerandfinaalist Milos Raonic - Gael Monfils. Teise finalisti selgitavad maailma esireket Novak Djokovic ja šveitslane Roger Federer.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Austraalia lahtiste meesüksikmängu veerandfinaali jõudis kolmanda tennisistina šotlane Andy Murray, kes oli kaheksa seas parem hispaanlasest David Ferrerist 6:3, 6:7 (5:7), 6:2, 6:3.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe hoolikalt uudise pealkiri ja sisu ning kirjuta artiklile pikk sissejuhatav lause, kasutades oma kujutlusvõimet.\n\n## Pealkiri:\n\nVIDEOD | Duranti hooaja resultatiivseim mäng aitas Thunderi New Yorgis võiduni\n\n## Põhitekst:\n\nKevin Durant viskas võitjate kasuks lausa 44 punkti, mis on tema hooaja parim summa (visked väljakult 12/26, sh kolmesed 4/7), ja haaras 14 lauapalli. Russell Westbrook toetas teda 30 punkti ja kümne resultatiivse sööduga. Dion Waitersi nimele jäi 14 silma.\n\nDurant ja Westbrook vedasid Thunderi võidule:\n\nDuranti ja Westbrooki teod aegluubis:\n\nNew Yorgi meeste skoor jagunes ühtlasemalt: Langston Galloway viskas 21 ja Derrick Williams 19 punkti, võttes lisaks kümme lauapalli. Lätlane Kristaps Porzingis toetas seekord omasid 15 punktiga. Carmelo Anthony põlvetrauma tõttu ei mänginud.\n\nPorzingis võimutses lauas:\n\nNormaalaja lõpus oli Knicks 113:109 juhtimas, kuid viimasel minutil tabas Thunderi ridades kõigepealt Serge Ibaka ja pärast Knicksi mehe Arron Afflalo möödaviset 16 sekundit enne lõppu ka Durant. Afflalo viimase sekundi sooritus samuti ei tabanud. Lisaajal hoidis Thunder väikest edu ega lasknud vastastel enesele enam lõpuhetkedel ohtlikuks saada.\n\nTasavägine heitlus kulges ka Los Angeleses, kus kohalik Lakers kaotas Dallas Mavericksile 90:92 (25:32, 33:24, 20:21, 12:15). Seejuures viskas Dallase võidukorvi paar sekundit enne lõppu vanameister Dirk Nowitzki, kelle arvele jäi 13 silma. Dallase parim oli 18 punktiga J.J. Barea, sama suutis Lakersi ridades Jordan Clarkson.\n\nNowitzki sooritus teenis tunnustust ka Lakersi legendilt Kobe Bryantilt:\n\nTulemused: Indiana - LA Clippers 89:91, Philadelphia - Phoenix 113:103, Brooklyn - Miami 98:102, New York - Oklahoma City 122:128, Toronto - Washington 106:89, Milwaukee - Orlando 107:100, Portland - Sacramento 112:97, LA Lakers - Dallas 90:92.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Korvpalliliiga NBA mängudeõhtu üks haaravamaid lahinguid peeti New Yorgis, kus kohalik Knicks kaotas lisaajal Oklahoma City Thunderile 122:128 (34:38, 29:23, 28:27, 22:25, 9:15).",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe artikli pealkirja ja sisu. Kasuta oma loomingulisi võimeid, et koostada detailne ja põhjalik ühelauseline sissejuhatus sellele uudisele.\n\n## Pealkiri:\n\nVolinik: Saksa relvajõud on ülekoormatud ja alarahastatud\n\n## Põhitekst:\n\n\"Relvajõud on jõudnud ristteele ning võimekuse piirile sekkumisteks,\" ütles Hans-Peter Bartels. \"Sõjavägi on väsinud. Liiga paljust on puudu.\"\n\nVolinik nõudis oma aastaraportis 177 000-mehelise armee rahastamise märgatavat suurendamist, viidates raportis \"süstemaatilisele eelarvenappusele, mis on seadmas ohtu väljaõpet, õppuste korraldamist ja missioone ning viinud olukorrani, kus paljud kasarmud on lagunemas\".\n\nSaksa kaitseminister Ursula von der Leyen on lubanud suurendada Saksamaa rolli rahvusvahelistes kriisides.\n\nPraegu osalevad Saksa väed Islamiriigi-vastase koalitsioonis, relvastades ja koolitades Põhja-Iraagi kurdivägesid ning teostades luurelende Süüria kohal.\n\nBerliin kavatseb saata Prantsusmaa palvel täiendavalt 500 sõdurit Malisse, kus Saksamaa juba osaleb Euroopa Liidu väljaõppemissioonis.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Saksa relvajõud, mis lisaks terrorismivastastele missioonidele Süürias, Iraagis ja Malis osalevad ka põgenike abistamisel kodumaal, on riigi kaitsevoliniku sõnul ülekoormatud ja alarahastatud.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Tutvu artikli sisuga ja loo sellele pika lausega sissejuhatus, mis köidab lugeja tähelepanu.\n\n## Pealkiri:\n\nSuhteliselt suurema ajuga loomad on teistest nutikamad\n\n## Põhitekst:\n\nAga teised teadlased on tihtilugu vastu vaielnud, et katselist tõestust aju suhtelise suuruse ja looma nutikuse vahelisele seosele ei ole tegelikult kuigi rohkesti saadud. Ja eks õigus ole omast kohast neilgi. Nüüd aga on rühm Ameerika teadlasi ette võtnud ulatusliku uuringu, teinud katseid paljude kiskjalistega ja leidnud, et vähemalt selle loomarühma seas eelmainitud seos täiesti pädeb.\n\nSarah Benson-Amram Wyomingi Ülikoolist ja ta kolleegid käisid üheksas Ameerika loomaaias ja lasid loomadel ülesandeid lahendada. Loomi oli 39 liigist, 140 isendit. Ja kõik need siis imetajate klassist ja kiskjaliste seltsist, et see suur uurimistöö natukenegi lihtsam ja piiritletum oleks. Esindatud olid tiiger, hunt, hüään, jääkaru, lumeleopard, polaarrebane, kaljukass ja paljud teised.\n\nIgale loomale anti 30 minutit, et võreseintega metallkarbist toidupala kätte saada. Selleks tuli loomal karbi luugi riiv lahti lükata. Andmeid saadi üksjagu, aga peamine järeldus oligi tõepoolest see, et suurema suhtelise ajumahuga liigid said ülesande lahendamisega teistest edukamalt hakkama. Kõige edukamad olid seejuures karud, kõige kehvemini esinesid surikaadid ja mangustid, kellest mitte ükski ei saanudki karpi lahti.\n\nBenson-Amram ja kaasautorid kirjutavad oma katsetest ja nende tulemustest Ameerika Ühendriikide teadusakadeemia toimetistes.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Mida suurem on looma aju, seda targem loom on. Tundub üsna usutav ja ka paljud teadlased on ammust aega eeldanud, et mida suurem on mõnel loomaliigil aju kogu keha suhtes, seda nutikamat käitumist võib temalt oodata.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe hoolikalt uudise pealkiri ja sisu ning kirjuta artiklile pikk sissejuhatav lause, kasutades oma kujutlusvõimet.\n\n## Pealkiri:\n\nGraafik: maailma lõpuni on jäänud endiselt kolm minutit\n\n## Põhitekst:\n\nTeadlaste hinnangul ohustavad 2016. aastal planeeti kasvavad pinged tuumaarsenalidega riikide vahel, olukord Põhja-Koreas ning planeedi Maa rekordiliselt soe aasta, vahendasid ERR-i teleuudised.\n\nEelmise aastal otsustas üleilmsetele julgeoleku ja poliitikaküsimustele keskenduva ajakirja Bulletin of Atomic Scientists juhatus keerata „Viimsetpäeva kella“ kahe minuti võrra edasi, tuues põhjuseks kliimamuutused ja riikide suutmatuse tuumaarsenali vähendada.\n\nViimsepäeva kella on liigutatud 18 korda alates selle loomisest 1947. aastal.\n\nKõige lähemal südaööle oli see 1953. aastal pärast Ameerika Ühendriikide vesinikupommi katsetusi ning kõige kaugemal – 17 minuti kaugusel – pärast Külma sõja lõppu.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "USA aatomiteadlaste hallatava \"viimsepäeva kella\" osutid – mida nihutatakse vastavalt maailmas aset leidvatele sündmustele ning nende võimalikele tagajärgedele inimkonnale ja planeedile – jäid endiselt kolmele minutile enne südaööd.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Tutvu artikli sisuga ja loo sellele pika lausega sissejuhatus, mis köidab lugeja tähelepanu.\n\n## Pealkiri:\n\nLiverpool jõudis karistuslöökide abil finaali\n\n## Põhitekst:\n\nLiverpooli oli esimese mängu võõrsil 1:0 võitnud, kuid kaotas teise kodus sama tulemusega. Stoke'i värava lõi avapoolaja üleminutil Marko Arnautovic.\n\nPenaltiseerias eksisid algselt mõlema meeskonna teised lööjad ehk Liverpoolil poolelt Emre Can ja Stoke'i ridades oma endise koduklubi vastu Peter Crouch. Otsustavaks kujunes aga Stoke'i mehe Marc Muniesa eksimus seitsmendas voorus ja nii võitis seeria Liverpool 6:5.\n\nFinaalis minnakse kokku kas Manchester City või Evertoniga, kes mängivad täna omavahel Manchesteris. Esimese matši võitis Everton kodus 2:1.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Inglismaa jalgpalli liigakarikasarja finaali pääses esimesena Liverpool, kes alistas penaltiseeria järel Stoke City.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Süvene uudise pealkirja ja sisu ning kirjuta sellele loole sisukas ja informatiivne sissejuhatus, mille pikkus on üks lause.\n\n## Pealkiri:\n\n\"Eesti Lugude\" ankeet. Mati Põldre: head tehes muutud ise paremaks\n\n## Põhitekst:\n\nMati Põldre\n\nMati Põldre on Eesti filmilavastaja ning operaator. 1960. aastal lõpetas ta Tallinna 2. Keskkooli. Pärast ebaõnnestunud katset pääseda 1961 õppima Moskvasse Üleliidulisse Riiklikusse Kinematograafiainstituuti on Mati Põldre end hiljem filmi alal täiendanud Prahas (1970), Krakowis (1971) ja Moskvas (1974). Tema tuntuimate filmide hulka kuuluvad \"Kevad südames\" ning \"Need vanad armastuskirjad\". Tema seni viimane film on 2014. linastunud Olaf Esnast rääkiv dokumentaalfilm \"Koguja\".\n\nMis on teie filmi põhiline idee? Miks valisite just sellise teema?\n\nHead tehes muutud ise paremaks. Olavi tundus just selline olevat.\n\nKas olete näinud kõiki seniseid Eesti Lugusid? Mis teile sealt meelde on jäänud?\n\nVõimaluse korral olen püüdnud vaadata. Varasemast ajast on meeles lugu kirikuõpetajast, kellel polnud enam kogudust, aga kes vaatamata sellele palveid oma kiriku käsulaule riputas. Päevast päeva, iga ilmaga (film oli \"Saare võimalikkusest\", toim.). Hiljutistest filmidest on meelde jäänud film Edurite Elisabethist ehk \"Elizabethi mänguväljak“.\n\nMiks otsustasite osaleda Eesti Lugude sarjas?\n\nEi tahaks veel päris rooste minna.\n\nMilliseks peate Eesti Lugude positsiooni Eesti dokumentalistikas?\n\n\"Eesti lood\" on ennast dokfilmide listi paigale seadnud ja teinud seda päris hästi. Seriaalidega on ikka nii, et mõni osa tuleb hästi välja, ent mõni ei saagi järjele. Ei oska seisukohta võtta, kas karm toimetamine tuleb asjale kasuks. Olen eluaeg toimetaja hingust oma kuklas tundnud, seepärast suhtun ka üpris skeptiliselt.\n\nMis on parim Eesti dokumentaalfilm läbi aegade?\n\nKahjuks olen neid väga vähe näinud, sest Pärnusse nad lihtsalt ei jõua. Olen näinud küll aga Manfred Vainokivi tõusu esitegijate hulka ja see teeb rõõmu.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "27. jaanuaril eetrisse jõudva neljanda \"Eesti Lugude\" filmi autoriks on Eesti filmilavastaja Mati Põldre, kes on aastakümnete jooksul andnud välja hulgaliselt filme. Film \"Terapeut\" räägib aga trubaduurist ja laevamuusikust Olavi Kõrrest, kes asus 2013. aastal tööle muusikaõpetajana Pärnu Toimetulekukoolis, kus õpivad erivajadustega lapsed.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Süvene uudise pealkirja ja sisu ning kirjuta sellele loole sisukas ja informatiivne sissejuhatus, mille pikkus on üks lause.\n\n## Pealkiri:\n\nMajandusanalüütikud on mures Apple'i tuleviku pärast\n\n## Põhitekst:\n\nEile selgus, et uute iPhone'ide tarnimine toimub ettevõtte ajaloo madalaimas tempos, mille taga võib olla Hiina turu nõrgenemine, vahendasid ERR-i teleuudised.\n\nLisaks on Wall Streeti analüütikud mures, et Apple ei ole suutnud pärast uut iPhone'i tulla turule uue hitt-tootega, lisaks ei ole selge kui edukalt on ettevõte müünud oma nutikellasid.\n\nSamuti pole selge, kas Apple töötab aktiivselt oma auto väljatöötamise kallal ning kui kaugele selle protsessiga on jõutud.\n\nApple'i aktsiad on sel aastal kukkunud oma väärtuses viis protsenti.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Kuigi USA tehnoloogiahiid Apple teatas kvartali rekordkasumist, on ettevõtte kasum pidurdunud pärast 13-aastast pidevat kasumitõusu.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe uudis läbi ning loo sellele fantaasiarikas ja pikk lause, mis võiks uudist tutvustada.\n\n## Pealkiri:\n\nAvariisse sattunud reanimobiilis said viga patsient ja meedikud\n\n## Põhitekst:\n\nÕnnetus juhtus kell 12, kui 39-aastane Valeri kaotas alarmsõidul möödasõitu tehes reanimobiili Mercedes-Benz Sprinter üle kontrolli ja põrkas riivamisi kokku eessõitnud Toyota RAV4-ga, mida juhtis 57-aastane mees.\n\nKokkupõrke tõttu sõitis kiirabibuss teelt välja kraavi ja paiskus vasakule küljele.\n\nReanimobiilis olnud patsient ja kergeid vigastusi saanud kaks meedikut toimetati Rakvere haiglasse.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Lääne-Virumaal Rakvere-Haljala maantee 2,4. kilomeetril sai eile keskpäeval avariisse sattunud reanimobiilis viga patsient ja kaks meedikut.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Tutvu artikli sisuga ja loo sellele pika lausega sissejuhatus, mis köidab lugeja tähelepanu.\n\n## Pealkiri:\n\nValga peatreener: võitleme endiselt traumadega\n\n## Põhitekst:\n\n\"Eks me siin nende traumadega endiselt võitleme. Kui mänge on palju - kahes liigas -, on ka arusaadav, miks vigastused tulevad. Kogu aeg on kaks-kolm mängijat vigastustega häiritud või eemal,\" lausus Valga peatreener Varis Kruminš korvpalliliidu pressiteate vahendusel. \"Nii ka möödunud nädalal oli meil kaks mängijat puudu, täna üks. See oleks normaalne, kui meil oleks korralik pink, aga meil on üldse vaid üheksa mängumeest.\"\n\n\"Võit tuli raske võitlusega,\" kommenteeris ta mängu TTÜ vastu. \"Algul oli mäng justkui meie kontrolli all, kuid kolmandal veerandil ei tabanud me viiel rünnakul järjest ning vastane tuli järgi. Otsustavatel minutitel käis mäng käest kätte, kuid täna õnneks kaldus mäng meile. Mõnikord võid kolme viimase minutiga kohtumise totaalselt maha mängida, mõnikord 15 silma visata, nagu meie täna.\"\n\n\"Pärast rasket perioodi ja rida kaotusi teeb see täna kindlasti meile heameelt ja on mõningaseks kergenduseks,\" jätkas Kruminš. \"Võitleme tabelis kuuenda koha eest ja ilmselt jäämegi sinna vahemikku - viies kuni seitsmes-kaheksas -, heitlema. Ühel võidul võib lõpuks olla otsustav kaal. Praegu tundub, et läheme taas paremaks.\"\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Valga-Valka/Maks&Moorits alistas meistriliiga mängus kodus TTÜ 79:69 (18:17, 20:13, 13:23, 28:16). Võitjate suurimad skooritegijad olid Kristo Saage 19 ja Jurijs Aleksejevs 18 ning kaotajatel Kristjan Kitsing 23 ja Toomas Raadik 15 punktiga.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe uudis läbi ning loo sellele fantaasiarikas ja pikk lause, mis võiks uudist tutvustada.\n\n## Pealkiri:\n\nRõivas: Ukraina igakülgne toetamine on endiselt EL-i üks tähtsamaid ülesandeid\n\n## Põhitekst:\n\nRõivase sõnul on kuuldused Venemaa konstruktiivsemast hoiakust Ukraina suunal tugevalt liialdatud, sest paraku ei ole Venemaa poolt näha ühtegi reaalset sammu, mis oleks otseselt suunatud Ukraina territoriaalse terviklikkuse taastamisele, vahendasid ERR-i teleuudised.\n\nEelmisel aastal osaliselt jõustunud Euroopa Liidu ja Ukraina vahelisest vabakaubandusleppest rääkides ütles Rõivas Jatsenjukile, et Ukraina peaks kasutama täielikult ära leppest tulenevad võimalused ning pakkus Eesti toetust lepingu ellurakendamisel.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Ukraina igakülgne toetamine on jätkuvalt Euroopa tähtsamaid ülesandeid, ütles Kiievis visiidil viibiv peaminister Taavi Rõivas kohtumisel Ukraina peaministri Arseni Jatsenjukiga. Lisaks sellele kinnitas peaminister Rõivas, et Euroopa Liit ei kavatse ka edaspidi tunnustada Krimmi annekteerimist.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe artikli pealkirja ja sisu. Kasuta oma loomingulisi võimeid, et koostada detailne ja põhjalik ühelauseline sissejuhatus sellele uudisele.\n\n## Pealkiri:\n\nÕpetajate Maja Galeriis avati Siima Škopi varaste plakatite näitus\n\n## Põhitekst:\n\nNäituse fookus keskendub protsessile, Škopi loomemeetodi uurimisele, tehnikatele. Škopil on kõik 100% ehe käsitöö, figuratsioon on maalitud enamasti otse natuurist. Siin on seda, mis moodsale kunstigurmaanile huvi pakub; see on tõeliselt vaimustav materjal tänasele kolleegile ja vaatajale. Saab näha huvitavaid maaliprobleeme, mis on loojat inspireerinud ja mida vaataja ei oskagi ehk seostada tänase päeva arvutikeskkonnas sündiva graafilise disaini ja plakatiga. Samuti näeme seda tehnilist ja kunstilist temaatikat, mis meile assotseerub pigem maalikunstiga, siin on rohkelt puhast guaššmaali ilu ja palju helgust.\n\nEkspositsioon jälgib praegusaegsele publikule varem täiesti nähtamatuks jäänud osa Škopi kui graafilise disaineri tööprotsessist. Väljapaneku koostajana ei huvitu Tiina Tammetalu niivõrd valmis trükiplakati esitamisest (kuigi ka need näited on omal kohal ja olemas), kuivõrd vaimustavalt värskest trükieelsest originaalmaterjalist, millest moodustubki kaalukam osa väljapanekust.\n\nPea kolmveerandsajandi tagune, aga inspireerivalt värske ja jõuline materjal, mis on seni varjul olnud autori kodus, lihtsalt nõuab oma huvitavuses avalikustamist. Näitus Tallinna Õpetajate Maja Galeriis jääb avatuks kuni veebruari lõpuni.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Eesti Kujundusgraafikute Liidu eakaima autori, legendaarse illustraatori ja plakatisti Siima Škopi näitus Tallinna Raekoja platsil Õpetajate Maja Galeriis keskendub Siima Shkopi kõige varasemale plakatiloomele 1940. aastate algusest 1950. aastate lõpuni.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Vaata läbi uudise pealkiri ja tekst ning loo loov sissejuhatav lause, mis haakub artikli sisuga.\n\n## Pealkiri:\n\nKonta lõpetas Austraalia lahtistel brittide pea 33 aastat kestnud ootuse\n\n## Põhitekst:\n\nKerber oli veerandfinaalist tulemusega 6:3, 7:5 parem valgevenelannast Viktoria Azarenkast. 28-aastase sakslanna jaoks oli see esimene kord Austraalia lahtistel nii kaugele jõuda, Suure Slämmi turniiril on ta nüüd poolfinaali jõudnud kolmandat korda, aga kaugemale veel mitte kordagi.\n\nMaailma edetabelis 47. kohta hoidev Konta oli tulemusega 6:4, 6:1 üle selle turniiri ehk suurimast üllatajast, kvalifikatsioonist alustanud ja maailma edetabelis vaid 133. kohal olevast hiinlannast Shuai Zhangist.\n\n24-aastase Konta senine maksimum Suure Slämmi turniiridel on olnud mulluste USA lahtiste neljas ring, Austraalias pole ta varem isegi põhitabelisse pääsenud. Viimati jõudis Briti tennisist Suure Slämmi turniiril nelja hulka 1983. aastal, kui sellega tuli USA lahtistel toime Jo Durie.\n\nPoolfinaalis lähevad Kerber ja Konta vastamisi omavahel, esimese finalisti selgitavad maailma esinumber Serena Williams ja poolatar Agnieszka Radwanska.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Austraalia lahtiste naisüksikmängus pääsesid veerandfinaali seitsmendana asetatud sakslanna Angelique Kerber ja üllatuslikult nii kaugele pääsenud britt Johanna Konta.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Süvene uudise pealkirja ja sisu ning kirjuta sellele loole sisukas ja informatiivne sissejuhatus, mille pikkus on üks lause.\n\n## Pealkiri:\n\nKaitseväe radarid segavad Ida-Virumaa tuuletööstuse plaani\n\n## Põhitekst:\n\nÕhuväe õhuseiredivisjoni õhuseire insener ja tehnilise grupi ülem major Mati Kuppar tõdes, et tuulikute pöörlevad labad tekitavad radarile valesihtmärke, kuna labade ioonkiirgus on ligilähedane lennuki kiirgusega, mis tähendab, et nad tuvastatakse kui õhusõidukid, kirjutab Eesti Päevaleht.\n\nTema sõnul on suurem probleem see, et tuuliku taha tekib pimeala ja teoreetiliste arvutuste põhjal ei ole radar võimeline seal lendavat objekti tuvastama.\n\n\"Kui tuulikud on 200 meetri kõrgused ja radarist piisavalt kaugel, siis jääb pimeala juba sellisele kõrgusele, kus võiks sõjalennuk liikuda,\" ütles Kuppar.\n\nLehe andmetel segavad tuulikud ka piiritagust pealtkuulamist, kuna pöörlevad labad segavad raadiosignaali.\n\nUue ehitusseaduse järgi on kaitseministeeriumil võimalik tuuliku ehitamist mitte lubada, kui see hakkaks radarit segama ning kuna Eesti radaripilt on integreeritud NATO omaga, siis on tingimused, kus, kui palju ja mida me peame nägema, rangelt paigas.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Tuuletehnoloogia liidu ettevõtete kava rajada Ida-Virumaale elektrituulikute tööstus on kahtluse all, kuna tuulikud segaksid kaitseväe radareid ja ka luuret.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Tutvu artikli sisuga ja loo sellele pika lausega sissejuhatus, mis köidab lugeja tähelepanu.\n\n## Pealkiri:\n\nKanye West muutis taaskord enda albumi nime\n\n## Põhitekst:\n\nLisaks uuele albuminimele \"Waves\", on toimunud muudatusi ka lugude nimekirjas - Kanye Westi segades kritseldused lubavad arvata, et plaadil osalevad A$AP Rocky, The-Dream ja Swizz Beatz, vahendab Pitchfork. Eelmine albuminimi \"Swish\" oli samuti Westi meeleolumuutuse tagajärg, sest esimese variandina pakkus ta plaadi nimeks \"it was So Help Me God\".\n\n#waves pic.twitter.com/fyER7NH8DC\n\n— KANYE WEST (@kanyewest) January 27, 2016\n\nLugude nimekiri sisaldab aga ikka siiski lugusid \"Real Friends\" ja \"No More Parties in LA\", mis on varem juba singlitena ilmunud. Tänu Kanye plaadi nimemuutusele lubas humoorikalt bänd Wavves enda uue albumi nimeks panna \"Kanye\".\n\nMy new album is called 'Kanye'\n\n— WAVVES (@wavves) January 27, 2016\n\nKanye Westi uus album \"Waves\" ilmub 11. veebruaril ning artist ise julgeb väita, et see on kõigi aegade parim album.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Kui vaid mõned päevad tagasi avaldas Kanye West enda peagi ilmuva albumi \"Swish\" lugude nimekirja, siis nüüdseks otsustas ta võtta plaadi nimeks hoopiski \"Waves\"",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Tutvu artikli sisuga ja loo sellele pika lausega sissejuhatus, mis köidab lugeja tähelepanu.\n\n## Pealkiri:\n\nTrump kavatseb boikoteerida viimast vabariiklaste valimisväitlust\n\n## Põhitekst:\n\nFoxi televäitlus pidi eetrisse minema neljapäeval, kuid Trumpi valimiskampaania meeskond teatas eile, et miljardär jätab väitluse vahele, sest ta ei ole rahul debatti juhtiva moderaatoriga, vahendasid ERR-i teleuudised.\n\nTrump on juba varemgi ähvardanud Foxi boikoteerida, sest ärimehe väitel pole telekanali üks toimetajatest Megan Kelly teda kohelnud võrdselt teiste kandidaatidega.\n\nTrump loodab debati vältimisega vähendada vaatajate huvi vabariiklaste debati suhtes ning nõnda mõjutada telekanali saate pealt teenitavat kasumit.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Vabariiklaste presidendikandidaadiks pürgiv Donald Trump kavatseb boikoteerida telekanali Fox viimast valimisväitlust enne Iowa eelvalimisi 1. veebruaril.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe artikli pealkiri ja sisu, seejärel loo pikk ja põnev lause, mis võiks olla artikli sissejuhatus.\n\n## Pealkiri:\n\nRaisma jõudis Austraalia lahtistel veerandfinaali\n\n## Põhitekst:\n\nEestlasel kulus juunioride maailma edetabelis kaheksandat kohta hoidva tennisisti alistamiseks vaid 55 minutit. Raisma serv töötas paremini, sest esimene serv läks mängu 70-protsendiliselt (vastasel 57%) ja punkte võttis ta esimesest servist lausa 84% (50%). Kogupunktidega jäi eestlane peale 58:38.\n\nJärgmisena ootab Raismat korealane Yunseong Chung, kel on sel turniiril viies asetus. Eelmine tööpäev osutus edetabelis üheksandal kohal oleval Chungil arvatust lühemaks, sest tema taiwanlasest vastane andis keset matši loobumisvõidu.\n\nMeesjuunioride turniiri kolmas ring jäi laeks ka maailma edetabeli esinumbril Mate Valkuszil - ungarlane kaotas austraallasele Oliver Andersonile 4:6, 3:6.\n\nKahjuks langesid Raisma ja Mattias Siimar konkurentsist paarismängus, kus jäid veerandfinaalis alla kaheksandana paigutatud slovakk Lukas Kleinile ja tšehh Patrik Riklile 6:7 (5:7), 6:7 (2:7).\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Eesti noortennisist Kenneth Raisma (ITF 23.) jätkas Austraalia lahtiste juunioride turniiri suurepäraselt, kui sai kolmandas ringis jagu neljandana paigutatud kanadalasest Felix Auger Aliassime'ist 6:3, 6:1.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Süvene uudise pealkirja ja sisu ning kirjuta sellele loole sisukas ja informatiivne sissejuhatus, mille pikkus on üks lause.\n\n## Pealkiri:\n\nEestis mälestatakse holokausti ohvreid\n\n## Põhitekst:\n\nEestpalve peab kalmistul Eesti pearabi Shmuel Kot. Eestis tähistatakse rahvusvahelist holokausti mälestuspäeva alates 2003. aastast, vahendasid ERR-i teleuudised.\n\nÜlemaailmseks mälestuspäevaks kuulutati see aastal 2006. Varasemalt on riiklikku mälestustseremooniat peetud ka Kloogal, kus 2013. aastal sügisel avati Eesti Ajaloomuuseumi väliekspositsioonina memoriaalkompleks.\n\nHaridusministeeriumi esindajad asetavad täna Klooga memoriaalile mälestuskimbu ja süütavad küünla holokaustiohvrite mälestuseks.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Eesti tähistab rahvusvahelist holokausti mälestuspäeva täna mälestustseremooniaga Tallinnas Rahumäe juudi kalmistul.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Pärast artikli pealkirja ja põhiteksti lugemist kasuta oma loovust, et koostada sisutihe ja pikk sissejuhatav lause.\n\n## Pealkiri:\n\nKindlustusfirma Ergo hüvitas mullu kahjusid 27,7 miljoni euro eest\n\n## Põhitekst:\n\nAasta varasemaga võrreldes maksti kahjusid välja 1,3 miljoni euro võrra rohkem, kokku teatati firmale möödunud aastal 26 201 kahjujuhtumist.\n\nKõige suurema osa kahjudest moodustasid sõidukikahjud. Kokku teatati möödunud aastal 16 737 sõidukitega seotud juhtumist.\n\nKahjukindlustuse osakonna juhataja Caterina Lepvaltsi sõnul ulatus kõige suurema kaskokindlustuse juhtumi kahjusumma 118 000 euroni. “Tegemist oli õnnetusega, mille käigus purunes Neeruti mõisa tornikiivri tõstmisel kraana. Negatiivsetest trendidest rääkides võiks välja tuua aga kolmandas kvartalis sagenenud premium-klassi sõidukite vargused,” ütles Lepvalts.\n\nIsikukahjusid registreeriti möödunud aastal kokku 5516. Neist suurema osa moodustasid pereliikme haigestumise tulemusel ära jäänud perereisid.\n\n“Sedasorti kahjusid saavad inimesed enda jaoks ära hoida, kui reisikindlustus sõlmitakse õigeaegselt. Pärast haigestumist kindlustuspoliisi sõlmimisest enam kasu ei ole ning kindlustus reisikahjusid ei korva,” selgitas Lepvalts.\n\nKõige suurem reisikindlustuse juhtum toimus 2015. aastal Rootsis, kus kindlustatu sattus haiglasse lõhkenud pimesoolega. Kannatanu ravile- ja transpordile kulus kokku 62 000 eurot. “Kahjuks oli Ergo jaoks eelmisel aastal ka kaks surmaga lõppenud reisikindlustuse juhtumit Hispaanias ja Nepalis,” lisas Lepvalts.\n\nVarakahjusid registreeris kindlustusfirma eelmisel aastal kokku 3 948. Neist suurimad kahjujuhtumid olid põlengutega seotud.\n\n“Kõige kulukamaks osutus Tallinna vanalinnas toimunud põleng, mille kahjusumma ulatus kokku 350 000 euroni,” ütles Lepvalts.\n\nLisaks registreeriti mitu enam kui 60 000 euro suurust kahjujuhtumit, kus transpordi käigus sai kahjustada või hävines koorem.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Ergo Insurance SE hüvitas Eestis eelmisel aastal 24,6 miljoni euro eest kahjukindlustuse ning 3,1 miljoni euro ulatuses elukindlustuse kahjusid.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe uudis läbi ning loo sellele fantaasiarikas ja pikk lause, mis võiks uudist tutvustada.\n\n## Pealkiri:\n\nEesti muusikud osalevad Mozarti sünnitähtpäevale pühendatud üritustel\n\n## Põhitekst:\n\nPaavo Järvi teises uue aasta kavas juhatab ta peadirigendina Orchestre de Paris' ees Pariisi uue filharmoonia suures saalis (Philharmonie 1) Wolfgang Amadeus Mozarti muusikat. Otse helilooja sünnipäeval 27. jaanuaril kõlab see kava esimest korda, kordudes samas 28. jaanuaril. Ettekandele tuuakse Mozarti Kontsert klaverile ja orkestrile nr 24 c-moll KV 491, solistiks tuleb nimekas saksa pianist Lars Vogt, kes nüüd tegutseb ka dirigendina Inglismaal. Paavo on temaga varem juba plaadistanud Mozarti 21. ja 27. klaverikontserdi Frankfurti Raadio orkestriga. Tore koostöö jätkub ja on sündimas ka neil kahel õhtul.\n\nMozarti tähtpäeval 27. jaanuaril toimub ka Tšehhimaal Ostravas helilooja 260. sünniaastapäeva galakontsert, mille teeb rahvusvaheliseks Viinis tegutseva eesti soprani Katrin Targo esinemine. Galakontsert leiab aset Ostrava Antonín Dvořáki nimelises teatris, seda juhatab Ostrava ooperi noor kunstiline juht Jakub Klecker. Peadirigent on ka tähtpäevaõhtu dramaturgiks, kaasa teeb sealse rahvusteatri koor. Kavas on aariaid ja ansambleid Mozarti ooperitest \"Röövimine serailist\", \"Don Giovanni\", \"Figaro pulm\", \"Tituse halastus\" ja \"Võluflööt\". Selles kavas astub üles viis solisti, ja Katrin Targo on ainus mitte-tšehhi laulja nende hulgas. 29. jaanuaril korratakse galakontserti veelkord. Katrin Targo sai kutse siia kui Karlovy Vary Dvořáki-nimelise rahvusvahelise lauljate konkursi laureaat.\n\nBonni teatri ooperijuht Hendrik Vestmann dirigeeris Theater Bonnis Saksamaal Mozarti ooperit \"Così fan tutte\" (16. jaanuaril), eesti bariton Priit Volmer laulab selles lavastuses ühe peaosalise Don Alfonso partiid.\n\nDirigent Olari Elts juhatas 21.-23. jaanuaril kolme sama kavaga õhtut Ühendriikides Seattle Symphony ees nende residentsis Benaroya Halli Taper Auditoriumis (WA). Selles kavas kõlasid sugugi mitte sageli esitatav valik Mozarti balletimuusikast ooperist \"Idomeneo, Kreeta kuningas\" KV 367 ning Mozarti III viiulikontsert G-duur KV 216. Solistiks oli lätlaste kuulsaim viiuldaja Baiba Skride. Väga sobivalt oli Mozarti kõrval ettekandel ka Franz Joseph Haydn, tema \"Kuningliku Muusikuteühingu marss\" ja \"Londoni sümfoonia\" nr 104 D-duur.\n\nUSAs Colorado Sümfooniaorkestri esitšellisti Silver Ainomäe algatusel tegutsev Ainomäe Quartet annab 30. jaanuari päeval kontserdi Mozarti 260. sünniaastapäeva puhul \"It's All About Mozart\" Englewoodi Hampden Hallis Colorados (kvarteti koosseisus mängivad Silver Ainomäe ja Anne Ainomäe), kaastegev Colorado Sümfooniaorkestri oboekontsertmeister Peter Cooper. Ettekandel on Mozarti Oboekvartett F-duur KV 360, Divertimento D-duur KV 136 ja Keelpillikvartett nr 17 B-duur KV 458. Kontsert toimub Silver Ainomäe kureeritavas sarjas \"Chamber Music of the Masters\".\n\nVääriks meenutada ka kontserte, kus Mozarti muusika on kõrvuti Arvo Pärdi muusikaga.\n\nMozarti \"Requiem\" oli Augsburgi Filharmoonikute kavas Saksamaal Domonkos Héja juhatusel 11. ja 12. jaanuaril kõrvuti Arvo Pärdi teosega \"Fratres\" Augsburgi teatri ooperikoori kaastegevusel, kavas oli ka Johann Christian Bachi Sümfoonia g-moll op. 6 nr 6. Ühendriikides mängis Spokane Symphony Martin Woldson Theateris (WA) 15. jaanuaril Pärdi harvemesitatud teost \"Kui Bach oleks mesilasi pidanud... \" kõrvuti Mozarti Sümfooniaga nr 29 A-duur. Juhatas Morihiko Nakahara, kavas oli ka kolme noore ameerika helilooja Armando Bayolo, Bryce Dessneri ning Andy Akiho teoseid.\n\nFreiburg-Landwasseri kammerorkestri kontsert Saksamaal 16. jaanuaril Hinterzarteni Kurhausis, 17. jaanuaril Zachäusi kogudusekeskuses ning 30. jaanuaril Offenburgi kloostrikirikus kannab pealkirja \"Mozart ja Pärt. Eufooria ja meditatsiooni vahel\". Seda dirigeerib Edward Münch, kes ka solistina üles astub. See on ilus Mozarti ja Pärdi kava: Arvo Pärdi \"Summa\", Mozarti Kontsert klaverile ja orkestrile A-duur KV 414, Pärdi \"Spiegel im Spiegel\", Mozarti Sümfoonia nr 21 A-duur KV 201 ning Pärdi \"Cantus in Memory of Benjamin Britten\".\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Maailmaklassiku Wolfgang Amadeus Mozarti sünnist möödub 27. jaanuaril 260 aastat. Paljudes paikades märgitakse seda daatumit, üritustel on osalemas või kaasas ka eesti muusikuid.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Tutvu uudise pealkirja ja põhisisuga. Kasuta neid fakte, et luua pikk ja sisutihe lause, mis toimib loo sissejuhatusena.\n\n## Pealkiri:\n\nUuring: Eesti inimesed on enim rahul apteekide, kinode ja tanklate teenusega\n\n## Põhitekst:\n\n„Parima soovitusindeksiga ettevõtete tabelit troonivad võrdse tulemusega Südameapteek, Ülikooli apteek ja BENU apteek, neile järgnevad Neste tanklad ja Cinamoni kino Tartus,“ märkis TNS Emori uuringuekspert Katrin Vaisma.\n\n\"Esikümnesse mahuvad veel Coca-Cola Plaza, Statoil, Apotheka ja Alexela. Apteegid saavad kõrgeid hinnanguid tänu sellele, et klientide jaoks on nõustaval müügitegevusel suur väärtus ning Eesti apteekides töötavad hea ettevalmistusega klienditeenindajad. Apteegid ja tanklad on alati näidanud stabiilselt kõrget tulemust,“ ütles Vaisma.\n\nTNS Emori uuringueksperdi Agne Kinksi sõnul tegid sel aastal hea tulemuse ka kinod, mis keskenduvad eeskätt emotsioonide pakkumisele.\n\n„Võrreldes eelmiste aastatega on soovitusindeks enim kasvanud toiduaine- ja esmatarbekaupluste puhul, kahanenud aga panganduses ning telekommunikatsiooni valdkonnas. Langeva trendiga panganduses eristub vastuvoolu ujuv Danske Bank, kelle positsioon on kahe aastaga üle valdkondade enim kasvanud. Kõige suurem kukkuja üle sektorite on Nordea pank,” ütles Kinks.\n\nTNS Emor intervjueeris 1682 Eesti elanikku vanuses 15 ja vanemad. Inimesed hindasid oma teeninduskontakte viimaste reaalsete kogemuste ja kokkupuudete põhjal – näiteks vahetu kontakt ettevõtte esinduses, kontoris, kaupluses; suhtlus telefoni või e-maili teel; kodulehe või iseteeninduse külastamine vms. Ettevõtted reastati nii soovitusindeksi (NPS) kui üldise rahulolu alusel. Mõõdeti seitset erinevat valdkonda.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "TNS Emor viis mullu detsembris Eesti elanike seas läbi soovitusindeksi uuringu, millest ilmnes, et kõrgeima soovitusväärtusega teenindusvaldkonnad on apteegid, kinod ja tanklad.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe artikli pealkiri ja sisu, seejärel loo pikk ja põnev lause, mis võiks olla artikli sissejuhatus.\n\n## Pealkiri:\n\nEesti teadlaste varjuelu: ostetud artiklid prügiajakirjades\n\n## Põhitekst:\n\nEesti tuntumaid plagiaadikütte, Tallinna tehnikakõrgkoolis (TKTK) teadusfilosoofia aluseid õpetav Priit Pärnapuu andis tudengitele ülesande leida teadusinfosüsteemist (ETIS) oma kooliga seotud teadusartiklid, millest võiks kahtlustada ajakirja kehva kvaliteeti, kirjutab Postimees.\n\nSelgus, et TKTK teadlased olid viimase viie aastaga ilmutanud 71 teadusartiklit, mille ETIS tunnistas 1.2 klassifikaatori alla kuuluvaks ehk maakeeli öeldes tähendab see, et artiklid on ilmunud respekteeritud väljaandeis, millel on kõrgel tasemel rahvusvaheline toimetus ja eelretsenseerimine.\n\nKui tudengid hakkasid lähemalt uurima, varises ilupilt kokku, sest leitud artiklitest koguni 59 on ilmunud musta nimekirja kuuluvates teadusajakirjades.\n\nHinnangute järgi oli 2014. aasta seisuga olemas umbes 8000 sellist teadusajakirja, mis avaldasid umbes 400 000 artiklit aastas ja tõid sisse umbes viis miljonit dollarit.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Eestis on kujunenud seltskond teadlasi, kes kasutavad CV pikendamiseks võimalust teadusartikkel mõnda nurgatagusesse \"teadusajakirja\" sisse osta – must turg selleks vohab Bangladeshist Nigeeriani, kirjutab Postimees.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Pärast artikli pealkirja ja põhiteksti lugemist kasuta oma loovust, et koostada sisutihe ja pikk sissejuhatav lause.\n\n## Pealkiri:\n\nTallinna Lastehaigla sulges gripi leviku tõttu külastajatele uksed\n\n## Põhitekst:\n\nHaigetele mõeldud nimelised pakid palutakse tuua haigla informatsioonitöötaja kätte, vahendasid ERR-i teleuudised.\n\nEestis ringleb praegu valdavalt A-tüvega gripp, mida tuntakse ka seagripina. Praeguse gripihooaja jooksul on haiglasse kirjutatud 48 inimest, grippi on surnud üks inimene.\n\nEelmisel nädalal kasvas haigestunute arv kolmandiku võrra. Keskmine haigestumus on suurem Harjumaal, Ida-Virumaal ning Tartu- ja Viljandimaal.\n\nTerviseamet juhib tähelepanu, et sageli põetakse gripp läbi kergelt. Kuid just püstijalu põdev inimene võib levitada viirust riskirühmadele.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Tallinna Lastehaigla kõik osakonnad on seoses ägedate respiratoorsete viirushaiguste, sealhulgas gripi leviku järsu tõusuga tänasest külastajatele suletud, teatas lastehaigla.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe artikli pealkiri ja sisu, seejärel loo pikk ja põnev lause, mis võiks olla artikli sissejuhatus.\n\n## Pealkiri:\n\nKapo tagastas Kalev Kallole raha\n\n## Põhitekst:\n\nVandeadvokaat Kirsti Rande sõnul on selline sularaha tagastamine \"küllaltki harva kasutatav ja tavapäratu käik\", kirjutab Eesti Ekspress.\n\nRiigiprokuratuur heidab Kallole ette, et ta vahendas Keskerakonnale suurärimees Hillar Tederi altkäemaksu, mis ei olnud sularahas.\n\nSamas ei saanud Kallo oma teost mingit varalist kasu, märkis leht.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Tallinna volikogu esimees Kalev Kallo sai kaitsepolitseilt tagasi suurema summa sularaha, mis temalt möödunud aastal läbiotsimisel ära võeti.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Tutvu uudise pealkirja ja põhisisuga. Kasuta neid fakte, et luua pikk ja sisutihe lause, mis toimib loo sissejuhatusena.\n\n## Pealkiri:\n\nKehras hukkus tulekahjus mees\n\n## Põhitekst:\n\nHäirekeskus sai kell 16.37 teate tulekahjust Spordi tänaval asuvas korteris.\n\nKorterist välja toodud 37-aastase mehe elustamine tulemusi ei andnud.\n\nTulekahju kustutati kell 16.45.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Kehras hukkus eile õhtul korteripõlengus mees.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe uudis läbi ja pane oma kujutlusvõime tööle, et välja mõelda üks korralik sissejuhatav lause sellele loole.\n\n## Pealkiri:\n\nMK-etapil Sofias pälvis Eesti juunioriklassi rühm pronksmedalid\n\n## Põhitekst:\n\nVeebruaris Tartus toimunud juunioride EM-il pronksmedalid võitnud VK Janika Diamonds kuulub käesoleval hooajal kindlalt maailma rühmvõimlemise paremikku. Sellel nädalavahetusel oldi eelvõistluse järel kolmandal-neljandal kohal, jagades seda Soome OVO rühmaga. Finaalipäeva kindel katse tõi aga Eesti rühmale lõpparvestuses pronksmedalid. Juunioriklassis pälvis esikoha Venemaa rühm Viktoria, VK Janika Tallinn Junior Elite saavutas kokkuvõttes üheksanda koha.\n\nMeistriklassis kuulus esikoht Venemaa rühmale Expressia. Meie meistriklassi rühmad pääsesid mõlemad finaalvõistlusele, lõpptulemuseks jäi VK Rütmika Perfetto kuues ja VK Janika Tallinn rühma seitsmes koht\n\nJuuni alguses toimuvatele MM-võistlustele Tšehhis sõidavad eesti rühmad medalilootustega – välja minnakse kolme rühmaga juunioriklassis ning kahe rühmaga meistriklassis.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Täna lõppes Sofias rühmvõimlemise MK-etapp, kus võistlustules olid nii meistri- kui juunioriklassi rühmad. Eesti oli esindatud nelja rühmaga – VK Rütmika Perfetto ja VK Janika Tallinn meistriklassis ning juunioriklassis VK Janika Diamonds ja VK Janika Tallinn Junior Elite. Neist Janika Diamonds teenis kolmanda koha.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Pärast artikli pealkirja ja põhiteksti lugemist kasuta oma loovust, et koostada sisutihe ja pikk sissejuhatav lause.\n\n## Pealkiri:\n\nMartin Loo sai Itaalias 14. koha\n\n## Põhitekst:\n\nEtapi võitis prantslane Maxime Marotte ajaga 1:25.34. Teine oli Itaalia jalgrattur Marco Aurelio Fontana ajaga 1:25.39 ja kolmandale kohale platseerus prantslane Stéphane Tempier ajaga 1:25.41. Martin Loo kaotas võitjale kaks minutit ja 44 sekundit.\n\n\"Üle mitme aasta võistlesin taas Montichiaris. Eelmisel korral lõppes sõit juba esimesel ringil, kuna kukkusin ja murdsin rangluu. Sel korral startisin hästi ja olin alguses esimese viieteistkümne hulgas ning neli ringi kuuest sõitsin seitsmendal positsioonil. Paraku aga viimasel kahel ringil jõud rauges ja jaks sai otsa ning langesin lõpuks 14. kohale,\" kommenteeris Loo.\n\nStardis oli 119 ratturit.\n\nJärgmisel pühapäeval osaleb Loo Austrias Graz UCI C1 kategooria võidusõidul.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Itaalias Montichiaris peetud maastikurataste UCI HC kategooria võidusõidul sai maastikurattur Martin Loo 14. koha.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe artikli pealkiri ja sisu, seejärel loo pikk ja põnev lause, mis võiks olla artikli sissejuhatus.\n\n## Pealkiri:\n\nFarina: Balti riikide kaitsevõimekus on tõusnud\n\n## Põhitekst:\n\nLäti, Leedu ja Eesti võimekus end kaitsta on viimase nelja-viie aasta jooksul tõusnud, sõnas Farina, lisades, et NATO koosneb 28 riigist ning tähtsaim aspekt on kogu alliansi kaitsevõimekus.\n\n\"NATO tagab Balti riikide õhuturbe. Siia on paigutatud NATO lahingüksused. See kinnitab veelkord NATO solidaarsust,\" ütles kindral Farina.\n\nTa rõhutas, et NATO on täis otsustavust anda Balti riikidele vajalikku abi.\n\nVenemaa kavatseb järgmisel nädalal toimuval kohtumisel NATO-ga kritiseerida alliansi \"absoluutselt põhjendamatuid\" samme kohalolu suurendamiseks Balti riikides, ütles Moskva suursaadik NATO juures Aleksandr Gruško reedel.\n\nVenemaa ja NATO suursaadikud kohtuvad Brüsselis 20. aprillil. Tegemist on ligi kahe aasta jooksul esimeste ametlike kõnelustega.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Balti riikide kaitsevõimekus on viimaste aastate jooksul tõusnud, ütles liitlaste Brunssumi ühendväejuhatuse uus juht kindral Salvatore Farina pühapäeval.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe uudis läbi ning loo sellele fantaasiarikas ja pikk lause, mis võiks uudist tutvustada.\n\n## Pealkiri:\n\nRousseffi toetajad ja vastased kogunesid hääletuseks kongressi ette\n\n## Põhitekst:\n\nEri värve kandnud vastasleere eraldas politsei püstitatud kilomeetripikkune metallbarjäär.\n\nVasakpoolse Töölispartei liidri punasesse riietatud toetajad võtsid kohad sisse tara vasakul poolel, Brasiilia kollarohelisi rahvusvärve kandvad opositsiooni toetajad suundusid tarast paremale.\n\nMeeleavaldusi korraldatakse ka teistes linnades. Umbes 1000 valitsuse toetajat kogunes Rio de Janeiro Copacabana rannale.\n\nBrasiliasse püstitatud tara on muutunud riigi ideoloogilise lõhe sümboliks keset poliitilist ja majanduskriisi, mis on riigi endasse haaranud vaid neli kuud enne Rio suveolümpiamängude algust.\n\nTagandamisprotsess jõuab ülemkotta vaid juhul, kui seda toetab pühapäeval kaks kolmandikku ehk 342 alamkoja saadikut 513-st. Vastasel juhul protsess peatub.\n\nPäevalehe Estadão hinnangul kavatseb alamkojas Rousseffi vastu hääletada 342 saadikut, päevalehe Folha andmeil kavatseb riigipea tagandamist toetada 338 saadikut.\n\nRousseffit süüdistatakse riigieelarvega manipuleerimises eesmärgiga suurendada föderaalkulutusi 2014. aasta tagasivalimiskampaania ajal ja veel kord 2015. aastal tõsise majandussurutise ajal. President ise väidab, et tegemist on suhteliselt tehnilist laadi süüdistusega, mis ei ole karistatav tagandamisega.\n\nPresident on nimetanud tagandamisprotsessi riigipöördeks.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Brasiilia presidendi Dilma Rousseffi toetajad ja vastased avaldasid pühapäeval pealinnas Brasilias kongressi ees meelt ajal, mil alamkoda valmistub hääletama riigipea tagandamisprotsessi alustamise üle ülemkojas.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe uudis läbi ja pane oma kujutlusvõime tööle, et välja mõelda üks korralik sissejuhatav lause sellele loole.\n\n## Pealkiri:\n\nVassiljevilt kaunis tabamus ja Jagiellonia võitis\n\n## Põhitekst:\n\n90 minutit kirja saanud Vassiljevi värav viis Jagiellonia vahetult enne poolaega 2:0 ette ja rohkem väravaid mängus ei nähtudki. Poola kõrgliiga koduleht märgib, et tegu oli ilusa tabamusega, kus Vassiljev oli suutnud karistusala joonel täiesti vabaks jääda, vahendab Soccernet.ee.\n\nSellega algas Jagiellonia jaoks ka hooaja teine pool pärast tabeli jagamist, kus Vassiljev ja kaaslased saavad mängida maksimaalselt üheksanda koha peale. Hetkel sinna ka kerkiti, kuid punktivahed on väikesed ja kuus mängu ootab veel ees.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Konstantin Vassiljev lõi taas värava väljastpoolt karistusala, kui Bialystoki Jagiellonia alistas Poola liigas Gdanski Lechia 2:0 .",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Tutvu artikli sisuga ja loo sellele pika lausega sissejuhatus, mis köidab lugeja tähelepanu.\n\n## Pealkiri:\n\nLevandi täitevkomiteest: loodan, et Sõõrumaa paneb nad kõik sebima\n\n## Põhitekst:\n\n\"Minu jaoks ei ole tähtsust, kes seal istuvad: mehed, naised, endised sportlased, praegused - põhiline on see, et nad teeksid midagi. Et nad lihtsalt ei istuks, et \"tere, ma olen siin ja hääletan ühe või teise asja poolt\",\" kommenteeris ta EOK täitevkomitee rolli Vikerraadio saatele \"Spordipühapäev\".\n\nReedel valiti olümpiakomitee presidendiks Sõõrumaa ning asepresidentideks Tõnu Tõniste ja Jüri Tamm. Täitevkomiteesse valiti Urmas Paet, Anne Rei, Karol Kovanen, Toomas Tõnise, Marko Kaljuveer, Riho Terras, Oliver Kruuda, Reet Hääl, Hanno Pevkur, Helir-Valdor Seeder, Mihhail Kõlvart, Mati Alaver, Erki Nool ja Kristjan Järvi.\n\n\"Loll oskab ka seda kätt tõsta või mitte tõsta. Küsimus on tegevuses,\" jätkas Levandi. \"Ma loodan, et Urmas paneb nad kõik sebima. Kõik tuleb panna seda vankrit vedama, siis hakkab see vanker ka veerema.\"\n\nEnne valimis toetas Levandi eelkõige Tõniste kandidatuuri. \"Seda ei tasu jälle üleliia tähtsustada. Tunnen kõiki kolme väga hästi olen kõigi kolme poolt. Olen kindlalt seda meelt, et kõik nad on väga suured spordifännid,\" lausus Levandi.\n\n\"Miks Tõnu? Mulle tundus tema argumentatsioon tippspordi järeleaitamis osas kõige adekvaatsem. Eks kõigil on omad nõrkused ja tugevused. Kui ta on seal meeskonnas olemas, siis väga tore!\"\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Kahevõistluse olümpiapronks Allar Levandi loodab, et EOK vastne president Urmas Sõõrumaa paneb oma meeskonna ja vastvalitud täitevkomitee hästi tööle.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe uudis läbi ning loo sellele fantaasiarikas ja pikk lause, mis võiks uudist tutvustada.\n\n## Pealkiri:\n\nKõlleste rattamaraton - Allan Oras Cupi võitis Raido Saar\n\n## Põhitekst:\n\nMeeste põhisõidus järgnesid Raido Saarele Sten-Erik Ottender ja Vahur Valvas. Eelmise aasta võitja Caspar Austa pidi seekord leppima neljanda kohaga. Naistevõistlusel edestas Uibokand Ailen Mälgit ja Maila Kuusi.\n\nVõistluse raames toimus 55 km pikkune põhisõit, 30,5 km pikkune lühi- ja tõukerattasõit, noorte- ning lastesõidud.\n\nRattureid soosis kuiv ilm, kuid lagedamatel kohtadel tegi rattasõidu raskeks kohati vali tuul.\n\nKokku osales tänavusel Kõlleste rattamaratonil 280 osalejat. Võistlustulemused on leitavad aadressilt http://www.racetecresults.com/Results.aspx?CId=16573&RId=3015.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Pühapäeval Põlvamaal Kõlleste vallas toimunud maastikurattavõistlusel II Kõlleste rattamaraton - Allan Oras Cup võidutsesid põhivõistlusel Raido Saar ja Janelle Uibokand.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Tutvu artikli sisuga ja loo sellele pika lausega sissejuhatus, mis köidab lugeja tähelepanu.\n\n## Pealkiri:\n\nDortmundi Borussia hoiab Bayerniga seitsmepunktilist vahet\n\n## Põhitekst:\n\nPühapäeval saadi kodus 3:0 võit Hamburgi üle. Väravad lõid Christian Pulisic (38. minutil) ja Adrian Ramos (44., 86.).\n\nNeli vooru enne meistrivõistluste lõppu lahutab Bayernit ja Borussiat seitse punkti. Kolmandal kohal asuv Leverkuseni Bayer jääb Borussiast lausa 20 silma kaugusele.\n\nAugsburg on 33 punktiga 14. positsioonil, kuid tabeliseis on väga tihe, sest 11. koht asub vaid kahe ja kümnes koht nelja punkti kaugusel. Samas on 16. kohal olev Bremeni Werder 31 punkti peal ja läheks hetkeseisuga üleminekumängudele.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Saksamaa kõrgliigas ei ole Dortmundi Borussia veel lootust kaotanud liidermeeksond Müncheni Bayern kätte saada.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
Subsets and Splits
No community queries yet
The top public SQL queries from the community will appear here once available.