messages
listlengths 2
2
| origin
stringclasses 4
values |
|---|---|
[
{
"content": "Tutvu artikli sisuga ja loo sellele pika lausega sissejuhatus, mis köidab lugeja tähelepanu.\n\n## Pealkiri:\n\nVIDEO | Kevin Korjus tegi Renault Sport Trophy sarjas eduka debüüdi\n\n## Põhitekst:\n\nLaupäeva õhtupoolikul toimunud kestussõidus (70 minutit pluss üks ring) jagas Kevin Korjus autot number 3 rootslase Fredrik Blomstedtiga.\n\nKvalifikatsioonis kolmanda stardipositsiooni välja võidelnud Kevinil õnnestus veerevstart suurepäraselt ja avakurvi saabus ta liidrina. Paraku oli hoogu liiga palju, Kevin käis korra rajalt väljas ja langes viiendaks. Seda kohta hoidis ta kuni boksipeatuste \"akna\" avanemiseni, teenides seega PRO-sõitjate arvestusse esimesed 10 punkti.\n\nEnne boksipeatust tõusis Korjus neljandaks, Fredrik Blomstedt möödus sõidu teises pooles veel kahest konkurendist ja tõi auto finišisse teisel kohal.\n\nPühapäevases PRO-arvestuse sprindisõidus startis Kevin taas kolmandalt kohalt. Ka seekord tõusis ta enne esimest kurvi liidriks, kuid teist korda end eksitada ei lasknud. Korra kättevõideldud esikohta hoidis Korjus lõpuni, ehkki parimalt stardikohalt alustanud Lewis Williamson jõudis talle lõpuringidel väga lähedale.\n\nKevin Korjus: \"Start oli selle sõidu võti. Lewis hakkas liiga vara kiirendama ja pidi siis uuesti aeglustama, mul oli juba hoog sees ja ma sain mööda. Lewis ei jõudnud küll kordagi nii lähedale, et oleks mind rünnata saanud, aga vahe oli väga väike ja ma pidin sada protsenti pingutama stardist finišini. See oli minu elu kõige raskem võidusõit!\"\n\nKorjuse esikoht tõstis ta PRO-sõitjate arvestuses teisele kohale Lewis Williamsoni järele, punkte on neil hetkel vastavalt 35 ja 43.\n\nRenault Sport Trophy sarja teine etapp sõidetakse 13.-15. mail Itaalias Imolas.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Renault Sport Trophy sarja avaetapil Hispaanias Aragónis tõusis Kevin Korjus kahel korral autasustamispjedestaalile.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Tutvu uudise pealkirja ja põhisisuga. Kasuta neid fakte, et luua pikk ja sisutihe lause, mis toimib loo sissejuhatusena.\n\n## Pealkiri:\n\nBrüsselis avaldas pühasõdalaste vägivalla vastu meelt 7000 inimest\n\n## Põhitekst:\n\nUmbes 6000 inimest alustas rongkäiku raudteejaama Gare du Nord juurest, nendega liitusid Brüsseli kesklinnas Molenbeekist teekonda alustanud 1000 protestijat.\n\nMeeleavalduse \"Marss terrorismi ja vihkamise vastu\" organiseerisid kodanikuühendused, kes lootsid tänavatele tuua 15 000 inimest.\n\nProtestimarss pidi esialgu toimuma 27. märtsil, ent politsei otsustas selle julgeolekukaalutlustel tühistada.\n\n\"Kui meie kaaskodanikke, kaitsetuid tsiviilisikuid tapetakse argpükslikus rünnakus, peaksid kõik kodanikud oma tülgastust ja solidaarsust väljendama,\" ütles demonstratsiooni korraldamises osalenud Liege'i linnavolikogu liige Hassan Bousetta AFP-le.\n\n\"See on hetk mõtiskluseks ja kaastundesõnumiks ohvritele ja moment, mil kodanikud näitavad ühtekuuluvustunnet,\" sõnas ta.\n\nRongkäiguliste peakolonni juhtisid ohvrite pereliikmed, kandes prantsuse ja flaamikeelset loosungit \"#üheskoos vihkamise ja terrori vastu\". Neile järgnesid usukogukondade esindajad.\n\nTosinkond uskudevahelise dialoogi ühingu liiget kandis loosungit \"Üheskoos rahus\", rühm moslemeid kandis hüüdlauset \"Minu religioon ja usk on armastus.\"\n\n22. märtsil sai Brüsseli rahvusvahelises lennujaamas ja Maelbeeki metroojaamas korraldatud kolmes enesetapuplahvatuses surma 32 inimest. Vastutuse rünnaku eest võttis äärmusrühmitus Islamiriik (IS).\n\nTuletõrje pressiesindaja Pierre Meyesi sõnul sümboliseeris pühapäevasel meeleavaldusel päästeteenistuste rolli rünnakute järel kasutatud sisselülitatud signaaltuledega tuletõrjeauto.\n\nMolenbeekist kesklinna suundunud rahvahulga seas oli rühm lapsi, kes hüüdis \"Daesh, kao minema, Brüssel ei ole sinu jaoks!\".\n\nDaesh on IS-i araabiakeelne nimetus.\n\nBrüsseli terrorirünnakud on andnud tugeva hoobi Belgia ühtsuse pihta, mida pingestavad niigi valloonide ja flaamide aastakümnetepikkused erimeelsused.\n\nRünnakute järel on Belgias puhkenud aktiivne debatt pühasõdalaste esilekerkimise üle riigi moslemitest alamklassi seast.\n\nSiseminister Jan Jambon ütles laupäeval, et \"arvestatav osa moslemielanikkonnast\" pidas rünnakute järel rõõmutantsu.\n\nSamuti süüdistas ta Molenbeeki islamiusulisi elanikke läinud kuul Pariisi terrorirünnakute kahtlusaluse Salah Abdeslami tabamiseks korraldatud operatsiooni ajal politseinike ründamises.\n\n\"Nad loopisid Salah Abdeslami vahistamise ajal politseinikke kivide ja pudelitega. See on tõeline probleem. Terroriste saame me kinni võtta ja ühiskonnast eemaldada, aga nad on pealispind, mille all asub vähkkasvaja, mida on palju raskem ravida. Me saame sellega hakkama, ent see ei juhtu üleöö,\" sõnas ta.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Belgia pealinnas Brüsselis avaldas pühapäeval pühasõdalaste vägivalla vastu meelt umbes 7000 inimest, teatas politsei.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Vaata läbi uudise pealkiri ja tekst ning loo loov sissejuhatav lause, mis haakub artikli sisuga.\n\n## Pealkiri:\n\nAssenis võidutsenud Soomer kerkis Euroopa juunioride karikasarjas liidriks\n\n## Põhitekst:\n\nTerve nädalavahetuse tegi ilm dramaatilisi muutusi, üllatades täna hommikul tugeva rahesajuga, hoolimata sellest suutis Soomer sõita väga stabiilset aega kõigi ringidel. Võistlust alustas ta teiselt kohalt, kuid haaras esikoha peale paari kohavahetust esimesel ringil. Võistluse lõpuni hoidis Hannes esikohta, kasvatades pidevalt edu. Hannes oskas kvalifikatsioonis rehvi säästa, mis koos suurepärase tiimitööga aitas tänasel võistlusel esikohta kindlustada.\n\n\"Täna toimis kõik tõesti nii nagu plaanitud! Rehv oli hea ning ilm andis ideaalse võimaluse heaks võistluseks,\" sõnas Soomer pressiteate vahendusel. \"Terve nädalavahetuse oli võtmesõnaks stabiilsus ja rehv ning tegime ka vastavalt sellele ratta seadistuses muudatusi – kõik toimis! Mõned väiksemad sõiduvead küll tekkisid, kuid tervikuna toimis kõik võrratult! Raske on kirjeldada seda rõõmu! Tänan kõiki kaasaelajaid ja oma tiimi!\"\n\nSoomeril ja Perezil (Hispaania) on peale kaht etappi võrdselt punkte (36), kuid paremate sõidutulemustega juhib karikasarja punktiarvestust Soomer. Sarja järgmine etapp toimub 1. mail Itaalias.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Hannes Soomer võitis täna Hollandis Assenis peetud motoringraja Euroopa juunioride karikasarja teise etapi kindla eduga Dorian Laville'i ja Mika Perezi ees.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Pärast artikli pealkirja ja põhiteksti lugemist kasuta oma loovust, et koostada sisutihe ja pikk sissejuhatav lause.\n\n## Pealkiri:\n\nVardy lõi värava ja sai punase kaardi, Leicester pääses viimasel hetkel viigiga\n\n## Põhitekst:\n\nJamie Vardy viis 18. minutil Leicesteri juhtima, aga sama mees sai 56. minutil punase kaardi ja kodumeeskond jäi arvulisse vähemusse.\n\nWest Ham ei suutnud aga väravat lüüa enne kui lõpuminutitel, aga siis ka kaks korraga: 84. minutil realiseeris Andy Carroll penalti ja 86. minutil viis Aaron Cresswell külalised juhtima.\n\nLeicester suutis siiski vähemalt viigipunkti koju jätta, sest üleminutitel teenisid ka nemad 11 meetri karistuselöögi, mille realiseeris Leonardo Ulloa.\n\nTeistes tänastes mängudes tegid Arsenal ja Crystal Palace 1:1 viigi (45+1. Alexis Sanchez - 82. Yannick Bolasie) ning Bournemouth kaotas Liverpoolile 1:2 (90+3. Joshua King - 41. Roberto Firmino, 45+2. Daniel Sturridge).\n\nLeicester City juhib neli vooru enne hooaja lõppu kõrgliigat 73 punktiga, kuid teisel kohal oleval Tottenham Hotspuril (65 punkti) on varuks esmaspäevane mäng võõrsil Stoke Cityga.\n\nJärgnevad Manchester City ja Arsenal 60 ning Manchester United 56 punktiga. Igaühel neist jääb pidada veel viis kohtumist.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Inglismaa meistrivõistlustel andis tiitlit jahtiv Leicester City jälitajatele väikese šansi, sest mängis kodus West Ham Unitediga 2:2 viiki.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe artikli pealkirja ja sisu. Kasuta oma loomingulisi võimeid, et koostada detailne ja põhjalik ühelauseline sissejuhatus sellele uudisele.\n\n## Pealkiri:\n\nSüüria opositsiooni läbirääkija kutsus mässulisi üles enesekaitseks rünnakuid suurendama\n\n## Põhitekst:\n\n\"See peaks olema vastus, et režiim ei mõtleks tsiviilelanike ründamisele, kui oma rünnakuid laiendab,\" vahendas Reuters Alloushi sõnu telekanalile al Hadath.\n\n\"Minu arvates see ei ole üleskutse vägivalla laiendamisele, pigem on see üleskutse enesekaitsele,\" lisas ta.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Süüria opositsioonirühmitusi koondava Kõrge Läbirääkimiste Komitee (HNC) pealäbirääkija Mohammad Alloush ütles, et mässulised peaksid vastama samaga Süüria armee rünnakutele tsiviilelanike vastu.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe uudis läbi ja pane oma kujutlusvõime tööle, et välja mõelda üks korralik sissejuhatav lause sellele loole.\n\n## Pealkiri:\n\nRafael Nadali karjääri sajas finaal oli võidukas\n\n## Põhitekst:\n\nTegemist oli Nadali karjääri sajanda finaaliga ning kuigi Monte Carlos oli ta varem triumfeerinud lausa kaheksa korda, siis viimane neist jäi juba nelja aasta taha.\n\nMonfils on kaotanud nüüd kõigis kolmes Mastersi finaalis, kus ta on osalenud. Eelmised jäid juba aastate taha, sest 2009. aastal kaotas ta Pariisi finaalis Novak Djokovicile ja aasta hiljem samas kohas rootslasele Robin Söderlingile.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Monte Carlo Mastersi võitis hispaanlasest endine maailma esireket Rafael Nadal, kes alistas finaalis prantslase Gael Monfilsi 7:5, 5:7, 6:0.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe artikli pealkiri ja sisu, seejärel loo pikk ja põnev lause, mis võiks olla artikli sissejuhatus.\n\n## Pealkiri:\n\nŽalgiris sai Leedus jagu konkurent Lietuvos Rytasest\n\n## Põhitekst:\n\nVene mängis pea 20 minutit, aga punktiarvet ei avanud (kahesed 0/2, kolmesed 0/1). Küll võttis ta kaks lauapalli, tegi ühe vaheltlõike, kaotas korra palli ja tegi ka neli viga.\n\nTeisel poolajal vastast kordagi juhtima lasknud Žalgirise parimad olid Lukas Lekavicius 16, Ian Vougioukas 15 ja Edgaras Ulanovas 12 punktiga. Lietuvos Rytasele tõi Deividas Gailius 1, Adas Juškevicius 16 ja Kendrick Shamar Brown 16 silma.\n\nKaks vooru enne põhiturniiri lõppu on Žalgirisel liidrina 31 võitu 34-st mängust ja Lietuvos Rytasel 26 võitu. Kolmandal kohal asuval Prienai Vytautas on hetkel 19 võidu peal.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Siim-Sander vene koduklubi Kaunase Žalgiris alistas Leedu meistrivõistlustel põhikonkurendi Vilniuse Lietuvos Rytase 79:74 (16:17, 17:16, 22:15, 24:26).",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe artikli pealkiri ja sisu, seejärel loo pikk ja põnev lause, mis võiks olla artikli sissejuhatus.\n\n## Pealkiri:\n\nKivirähk: Läänerindel muutuseta\n\n## Põhitekst:\n\nReformierakonna (RE) toetus on heitlikum – aprillis oli see kahe protsendi võrra madalam kui märtsis, kuid ikkagi suurem kui aasta alguses (17%) või eelmisel aastal keskmiselt (19%). Küllap sõltub toetus peaministrierakonnale suuresti sellest, kui meelepärane on valitsuse tegevus konkreetsel küsitlusperioodil kodanikele olnud.\n\nKeskerakonna stabiilselt kõrge toetusprotsent võib selles erakonnas küdevat sisekonflikti arvestades tunduda üsna ootamatu, kuid sellele võib leida loogilise seletuse. Ehkki Edgar Savisaar armastab mõelda, et Keskerakonna kõrge reitingu ainsaks garandiks on tema isik, ei ole see nii – Keskerakonna toetajate seas on kindlasti ka neid, kes elavad kaasa hoopis Kadri Simsoni, Mailis Repsi, Jüri Ratase, Enn Eesmaa, Toomas Vitsuti ja teiste erakonna esimehe valimistel Kadri Simsoni selja taha koondunute tegevusele.\n\nKui need inimesed erakonnast lahkuksid, kahaneks ka erakonna reiting – olen selles kindel. Seetõttu on lepituse otsimine ja erakonna ühtsuse hoidmine, mida erakonna aukohus on viimastel nädalatel üritanud käivitada, väga oluline valijate suure toetuse säilitamiseks.\n\nKolm järgmist erakonda eelistuste pingereas - Konservatiivne Rahvaerakond (EKRE), Sotsiaaldemokraatlik Erakond (SDE) ja Vabaerakond - on aasta algusest peale olnud praktiliselt võrdse toetusega. Ehkki ka seekordses küsitluses jäävad toetuse erinevused statistilise vea piiridesse, saame nad siiski omavahel järjestada: EKRE-t toetab 14 protsenti, sotsiaaldemokraate 13 ja Vabaerakonda 12 protsenti valijaist.\n\nEKRE näib hõivavat erakondade edetabelis üha kindlamalt kolmandat positsiooni, samas kui Vabaerakonna ja sotsiaaldemokraatide reiting püsib juba mitmendat kuud paigal. IRL on endiselt parlamendierakondade seas vähima toetusega – 7 protsenti.\n\nMõna aja eest tekitas avalikkuses suurt furoori MTÜ Ühiskonnauuringute Instituudi poolt levitatud pressiteade, mille kohaselt EKRE toetus tõusis Brüsseli terrorirünnakute nädalal Reformierakonnaga võrdseks (nende uuringust selgus, et Keskerakonda toetas siis 26%, Reformierakonda 20% ja EKRE-t 19% valijatest, Vabaerakonna ja SDE toetus oli 11% ning IRL-il 7%). Ka selle küsitluse tehniliseks teostajaks oli Turu-uuringute AS, kuid küsitlus viidi läbi veebiküsitlusena.\n\nVeebiküsitluses osalevad aktiivsemad kodanikud\n\nEhkki ka veebiküsitlus tagab valimi sotsiaaldemograafilise esinduslikkuse, on sellele vastajad poliitikast keskmiselt enam huvitatud ja aktiivsema eluhoiakuga. EKRE on meie veebiküsitlustes saanud alati pisut suurema toetuse kui tavapärastes näost näkku meetodil läbi viidud küsitlustes.\n\nKui vaadata aprilli omnibussküsitluse tulemusi, siis avaneb seal küllaltki huvitav pilt erinevate erakondade toetajate poliitikahuvist. Et parlamendierakondade valijad on valijaskonna keskmisega võrreldes poliitikast rohkem huvitatud, on muidugi ootuspärane, kuid eriti kõrge on poliitikast huvitatute osakaal riigikogu kahe uustulnuka - EKRE ja Vabaerakonna – valijate seas. EKRE valijaist on poliitikast väga või mõningal määral huvitatud 82 protsenti, Vabaerakonna valijaist 79 protsenti (valijaskonnas keskmiselt on see arv 66 protsenti).\n\nKui aga vaadata, millised on poliitikast väga huvitatud valijate erakondlikud eelistused (selliseid valijaid oli 13 protsenti kõigist valimisõiguslikest kodanikest), tuleb ilmsiks eriti põnev asjaolu: EKRE toetus on selles vastajate grupis Keskerakonnaga võrdselt 24 protsenti. Näiteks Reformierakonna poolt hääletaks poliitikast väga huvitatud valijatest vaid 14 protsenti.\n\nEKRE toetus jätkab lihtsate lahenduste najal aeglast kasvu\n\nEi saa eitada, et EKRE toetus on visalt, aga kindlalt ülesmäge rühkinud ning ehkki matemaatiline statistika ei luba nende toetust kahe lähima konkurendi – Vabaerakonna ja SDE – ees veel oluliselt suuremaks hinnata, on toetustrend selgelt tõusev ning praeguses ühiskondlikus õhustikus on olemas kõik võimalused, et seda veelgi suurendada. Sellele aitavad kaasa mitmed sisepoliitilised probleemid, millele võimukoalitsioon ei soovi piisavalt tähelepanu pöörata ega avalikkusega neil teemadel avameelselt kõnelda, ent millele EKRE-lased otsekui käisest lihtsaid ja löövaid lahendusi pakuvad.\n\nVaadates EKRE toetuse tõusu, on üsna veider, et just EKRE parlamendifraktsioon esitas hiljuti riigikogu valimiste seaduse muutmise seadusesse parandusettepaneku, mis nägi ette arvamusküsitluste tulemuste avaldamise keelamise aktiivse valimisperioodi vältel. See oleks tähendanud, et tulevikus 40 päeva enne valimisi mitte üksnes ei korjataks tänavatelt ära välireklaame, vaid lõpetataks ka arvamusküsitluste tulemuste avaldamine ajakirjanduses.\n\nEKRE poolt on selline ettepanek väga ootamatu eelkõige seetõttu, et just arvamusküsitluste tulemuste avaldamine enne 2015. aasta riigikogu valimisi oli üks olulisim tegur, mis tagas nende, nagu ka Vabaerakonna, pääsu parlamenti. Kui valijatel ei oleks tänu arvamusküsitlustele tekkinud kindlustunnet, et ka väikese toetusega uute tulijate poolt antud hääl kaotsi ei lähe, poleks ilmselt paljud neist riskinudki EKRE ja Vabaerakonna poolt hääletada.\n\nÕnneks oli staažikamatel riigikogu liikmetel vist meeles, et samasisuline vaidlus peeti parlamendis maha juba 2002. aastal, kui samuti üritati sotsioloogilisi küsitlusi valimisreklaamiga ühte patta panna. Toona ei läinud need ettepanekud läbi ning ka nüüd pidas põhiseaduskomisjon õigemaks EKRE ettepanekuid mitte toetada. Kuid kahtlemata andis see aktsioon aimu, milline on selle erakonna suhtumine avalikkuse õigusesse valimiste eel lisaks erakondade poolt pakutavale ajupesule valimisotsuse tegemiseks ka erapooletut infot saada.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Suuri muutusi poliitilistes jõuvahekordades aprillis võrreldes märtsiga toimunud ei ole. Keskerakond (KE) püsib 25 protsendiga endiselt erakondade toetuspingerea tipus, kirjutab Juhan Kivirähk ERR-i tellitud erakondade toetusküsitluse analüüsis.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Süvene uudise pealkirja ja sisu ning kirjuta sellele loole sisukas ja informatiivne sissejuhatus, mille pikkus on üks lause.\n\n## Pealkiri:\n\nKuuekordne snuukri maailmameister lõpetas karjääri\n\n## Põhitekst:\n\n58-aastase Davise snuukrikarjäär kestis 38 aastat ja säravaimateks hetkedeks on kindlusti kuus MM-tiitlit aastatest 1981, 1983, 1984, 1987, 1988 ja 1989.\n\nTa on võitnud karjääri jooksul 28 reitinguturniiri ja püsib selles arvestuses võrdsel pulgal Ronnie O'Sullivani ja John Higginsiga.\n\nDavisest on ajaloo jooksul paremaks osutunud vaid šotlane Stephen Hendry, kes on tulnud maailmameistriks seitse korda ja võitnud 36 reitinguturniiri.\n\nDavise viimaseks matšiks jäi 10. aprillil peetud kohtumine Fergal O'Brieniga, mille ta kaotas ega pääsenud käimasolevaks MM-iks põhitabelisse.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Kuuekordne snuukri maailmameister Steve Davis teatas täna BBC vahendusel oma hiilgava karjääri lõpetamisest.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Süvene uudise pealkirja ja sisu ning kirjuta sellele loole sisukas ja informatiivne sissejuhatus, mille pikkus on üks lause.\n\n## Pealkiri:\n\nJõudsalt isiklikku marki parandanud Aafrika kettaheitja tõusis hooaja edetabelijuhiks\n\n## Põhitekst:\n\nOma eelmist, 2013. aastal püstitatud tippmarki parandas aafriklane lausa kahe meetri ja 29 sentimeetriga (65.33), kirjutab Team75plus.com.\n\nÜllatava arenguhüppe tegi ka ameeriklane Brian Williams, kes heitis kodumaal 63.23. Tema varasem isiklik tippmark oli aga kõigest 55.71 ehk Williams ületas selle enam kui seitsme ja poole meetriga.\n\nAmeeriklased on sel hooajal juba mitmeid häid kettakaari näidanud. Enne Hoganit juhtis edetabelit Sam Mattis Philadelphias heidetud 67.45-ga. Rodney Brown sai aga eile Californias Norwalkis kirja täpselt 66 meetrit.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Meeste kettaheite maailma hooaja edetabelijuhiks kerkis lõuna-aafriklane Victor Hogan, kes heitis mõni päev tagasi kodumaal uueks isiklikuks rekordiks 67.62.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Süvene uudise pealkirja ja sisu ning kirjuta sellele loole sisukas ja informatiivne sissejuhatus, mille pikkus on üks lause.\n\n## Pealkiri:\n\nTiitlikaitsja Solberg alustas uut hooaega võiduga\n\n## Põhitekst:\n\nNelja kvalifikatsioonisõidu kokkuvõttes oli parim rootslane Mattias EKström (Audi S1), talle järgnesid Solberg ja kaasmaalane Johan Kristoffersson (Volkswagen Polo).\n\nEsimeses poolfinaalis oli Ekströmil pisut ebaõnne ja kerge kokkupuude sõidu alguses Timmy Hanseniga (Peugeot 208) rikkus rootslase sõidu ning ta pidi lõpuks leppima neljanda kohaga, jäädes esimesena finaalist välja. Sõidu võitis Kristoffersson, talle järgnesid tänavusest hooajast MM-sarjaga liitunud üheksakordne autoralli maailmameister Sebastien Loeb (Peugeot 208) ja Robin Larsson (Audi A1).\n\nTeise poolfinaali eel olid Solbergil tehnilised probleemid, kuna tema auto stardisüsteem lakkas töötamast, kuid norralane käivitas auto käsitsi ja suutis probleemidest hoolimata sõidu võita. Teisena pääses edasi soomlane Toomas Heikkinen (Audi S1), kolmanda koha nimel käis viimasel ringil tuline heitlus ning peale jäi Andreas Bakkerud (Ford Focus RS).\n\nFinaalis jokkeriringilt väljudes põrkas Solberg kergelt kokku Kristofferssoniga, kes pidi seetõttu võidusõidu pooleli jääma, Solberg aga sai jätkata ja võttis karjääri üheksanda MM-etapivõidu rallikrossis. Pärast finaali pidid nii Solberg kui Kristoffersson kokkupõrke kohta žüriile selgitusi jagama ning kuigi räägiti ka võimalikust diskvalifitseerimisest, pääses Solberg hoiatusega.\n\nTeise kohaga lõpetas Larsson ning viimase poodiumikoha hõivas Heikkinen. Neljas oli Bakkerud ja esimest korda MM-etapi finaalis sõitnud Loeb sai viienda koha, Kristoffersson teenis kuuenda koha punktid.\n\nMM-sarja üldarvestuses on Solberg 29 punktiga liider, Larssonil ja Kristofferssonil on mõlemal 21 ning Bakkerudil ja Heikkinenil mõlemal 20 punkti.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Rallikrossi MM-sarja hooaja esimesel etapil Portugalis võttis etapivõidu kahel eelmisel aastal maailmameistriks tulnud norralane Petter Solberg (Citroen DS3).",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Vaata läbi uudise pealkiri ja tekst ning loo loov sissejuhatav lause, mis haakub artikli sisuga.\n\n## Pealkiri:\n\nIndias muutusid kastimeeleavaldused vägivaldseks\n\n## Põhitekst:\n\nGujaratis toiminud meeleavaldustes nõuti Hardik Pateli vabastamist, kes on olnud alates mullu oktoobrist vangis, süüdistatuna mässu õhutamises, vahendas Reuters.\n\nMehsana linnas muutus meeleavaldus aga vägivaldseks.\n\nMeeleavaldajad loopisid kive, politsei ajas neid pisargaasiga laiali ning kasutas ka veekahurit. Üle kogu osariigi vahistati rohkem kui 400 meeleavaldajat.\n\nKohalikud võimud kehtestasid Mehsana linnas liikumiskeelu.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "India kastimeeleavaldused, millega nõuti Pateli kogukonna ühe juhi vabastamist, muutusid vägivaldseks ja politsei vahistas sadu inimesi.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe hoolikalt uudise pealkiri ja sisu ning kirjuta artiklile pikk sissejuhatav lause, kasutades oma kujutlusvõimet.\n\n## Pealkiri:\n\nLiiviku klubi pidi finaalseeria teises mängus vastase paremust tunnistama\n\n## Põhitekst:\n\nLiivik viibis jääl pea tosin minutit, kuid resultatiivsuspunkte ega karistusminuteid ei teeninud. Meeskonna ainsa värava viskas slovakist leegionär Tomas Zaborsky.\n\nNelja võiduni peetavas finaalseerias on nüüd seis üks-üks. Järgmine kohtumine peetakse teisipäeval Helsingis, seejärel mängitakse reedel Tamperes ja laupäeval taas Helsingis.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Eesti hokimehe Siim Liiviku koduklubi HIFK teine mäng Soome meistrivõistluste finaalseerias lõppes kaotusega. Meeskond alistus võõrsil Tampere Tapparale 1:2 (0:0, 0:1, 1:1).",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe hoolikalt uudise pealkiri ja sisu ning kirjuta artiklile pikk sissejuhatav lause, kasutades oma kujutlusvõimet.\n\n## Pealkiri:\n\nMoskva: jutt Su-27 ohtlikust lähenemisest USA lennukile ei vasta tõele\n\n## Põhitekst:\n\n\"Teenistuskohuseid täitnud õhujõud avastasid 14. aprillil tundmatu õhusihtmärgi, mis liikus suure kiirusega Vene riigipiiri suunas. Hävitaja Su-27 tõusis sihtmärgi tuvastamiseks õhku, tegi õhus objektile ringi peale ja tuvastas selle kui USA õhujõudude RC-135U,\" ütles Vene kaitseametkonna pressiesindaja Igor Konašenkov.\n\nKindralmajori sõnul muutis RC-135U pärast visuaalside loomist Vene lennukiga suunda ja asus liikuma Vene piiridele vastassuunas.\n\n\"Su-27 kogu lend kulges vastavuses rahvusvahelistele reeglitele ja ühtki intsidenti aset ei leidnud,\" lisas ta.\n\nÜhendriikide kaitseministeerium teatas laupäeval, et Venemaa hävitaja Su-27 häiris Läänemere kohal USA õhujõudude lennukit RC-135. Vahejuhtum leidis Pentagoni andmetel aset neljapäeval rahvusvahelises õhuruumis.\n\nUSA kaitseministeeriumi eestkõneleja Laura Seali sõnul oli venelaste tegutsemine \"ohtlik ja ebaprofessionaalne\". Seali kinnitusel ei viibinud USA lennuk ühelgi hetkel Venemaa õhuruumis ja oli tavapärasel lennul.\n\nAlles kolmapäeval teatas Ühendriikide kaitseametnik, et Vene sõjalennukid sooritasid Läänemerel rahvusvahelistes vetes liikunud USA sõjalaeva kohal esmaspäeval ja teisipäeval \"agressiivseid\" ülelende. Ühe vahejuhtumi käigus lendas Vene Su-24 umbes 9 meetri kõrguselt üle USA sõjalaeva Donald Cook.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Väited, nagu oleks Vene sõjalennuk Su-27 lähenenud 14. aprillil Läänemere kohal ohtlikult USA luurelennukile RC-135, ei vasta tõele, teatas Vene kaitseministeerium pühapäeval.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe uudis läbi ning loo sellele fantaasiarikas ja pikk lause, mis võiks uudist tutvustada.\n\n## Pealkiri:\n\nETV2 teemaõhtu on pühendatud Veiko Õunpuule\n\n## Põhitekst:\n\nTeemaõhtu kava:\n\n20.15 \"Tühirand\" (2006)\n\nMees, meri, ei ühtegi majakat. Noor intellektuaal Mati (Rain Tolk) mahhineerib end olukorda, kus tal tuleb veeta nädalavahetus koos oma naise Helina (Maarja Jakobson) ja naise armukese, viiuldaja Eduardiga (Taavi Eelmaa). Kolmik sõidab Eduardi suvekoju, maalilisse paika, mida ümbritsevad tühi rand ja kohisevad metsad. Mati on otsustanud oma naise tagasi võita, olgu põhjuseks armukadedus või uhkus. Mis on armastus? Kes seda suudab uskuda? Mida on üldse võimalik uskuda?\n\nTühiranna tegevus toimub lakoonilises ja sirgjoonelises maailmas, kus aeg on peatunud kusagil kaheksakümnendatel ning vuntsidest on saanud meeste nägude traagiline konstant. Film lööb parandamatu haava teie isiklikku konstitutsiooni, aga selle vaatamata jätmine seab jälle tõelisesse ohtu teie isiksuse edasise arengu. Igatepidi on jama, parem oleks siiski film ära vaadata. Mati Undi novelli \"Tühirand\" ainetel.\n\nOsades Maarja Jakobson, Taavi Eelmaa, Rain Tolk, Mirtel Pohla, Juhan Ulfsak. Režissöör Veiko Õunpuu. Tootja Kuukulgur Film.\n\n21.40 \"Roukli\" (2015)\n\nVäikest talukogukonda ähvardab lähenev sõda. Hirmunud elanike elu pööratakse pea peale, kui majja saabuvad kaks põgenikku, kes pagevad salapärase ja nähtavasti kättemaksuhimulise Peedu eest. Järgnevad sündmused süüvivad habrastesse sidemetesse inimeste vahel ja indiviidi iseolemise tähendusse nende taustal.\n\nPealtnäha pessimistlik lähtepunkt areneb filmi edenedes millekski märksa mitmetahulisemaks - teoseks, mis kujutab sügava inimliku ühenduse haprust ja taaskehtestab selle kui õiguspärase võimaluse, juhul kui õpime teisest inimesest lahti laskma. “Roukli” kutsub vaatajat oma küsimustega suhestuma mitte ainult intellektuaalselt, vaid ka emotsionaalselt, isegi vaimselt.\n\nLavastaja Veiko Õunpuu. Osatäitjad Juhan Ulfsak, Lauri Lagle, Mirtel Pohla, Eva Klemets, Peeter Raudsepp, Tambet Tuisk, Taavi Eelmaa, Meelis Rämmeld. Tootja Filmiühistu Roukli.\n\n23.15 \"Püha Tõnu kiusamine\" (2009)\n\nIda-Euroopa, uus aastatuhat. Hundiseadused ja hundiisu. Ikka leidub mõni, kes otsib hea ja halva tundmise kuivanud puud, millest on plaan valmistada kvaliteetset koosolekumööblit. „Püha Tõnu kiusamine“ on film mehest, kes oma rännakul puhtama südametunnistuse, kuid üha keerulisema reaalsuse suunas kohtab mitmeid tänapäeva Eestist tuttavaid tüpaaže, elab läbi vahvaid seiklusi, kust ei puudu ka muhe huumor, ning näib, et tasapisi ja üpris paratamatult kaotab mees oma töö, perekonna ning lõpuks ka reaalsuse.\n\nÕunpuu eelmine mängufilm \"Sügisball\" võitis erinevatel maailma festivalidel üle 15 auhinna, olles sealhulgas 2007. aastal Veneetsia filmifestivali Orrizonti programmi võitja. Osades Taavi Eelmaa, Tiina Tauraite, Ravshana Kurkova jt.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "ETV2 teemaõhtu fookuses on seekord Veiko Õunpuu filmid.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe artikli pealkirja ja sisu. Kasuta oma loomingulisi võimeid, et koostada detailne ja põhjalik ühelauseline sissejuhatus sellele uudisele.\n\n## Pealkiri:\n\nJaanimaa viskas Kieli võidumängus kaks väravat\n\n## Põhitekst:\n\nJaanimaa arvele jäi kaks väravat ja üks söödupunkti. Võitjate resultatiivseimad olid Niclas Ekberg üheksa, Marko Vujin seitsme ja Domagoj Duvnjak kuue tabamusega.\n\nMeistrivõistluste tabelis jääb Kiel (41 punkti) hetkel alla Rhein-Neckar Löwenile (44) ja Flensburg-Handewittile (42), aga meeskonnal on võrreldes konkurentidega ka üks kohtumine varuks. Mait Patraili klubi Hannover-Burgdorf on 29 punktiga kaheksas.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Dener Jaanimaa koduklubi THW Kiel sai laupäeval Saksamaa kõrgliigas kindla võidu, kui alistas kodusaalis FA Göppingeni 38:29 (20:12).",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe artikli pealkiri ja sisu, seejärel loo pikk ja põnev lause, mis võiks olla artikli sissejuhatus.\n\n## Pealkiri:\n\nMis toimub? Aleksandra Tšoba: armastusluule ei pea olema imal\n\n## Põhitekst:\n\nMis toimub?\n\nAndsin välja oma teise luulekogu, nüüd ootan, mida teised inimesed arvavad. Ootan, et inimesed loeksid, sest tehtud sai väga pikk töö. Praegu olen saanud vastukaja ainult oma lähedastelt ja sõpradelt.\n\nPärast teise luulekogu valmimisprotsessi ja arvustuste ootamise on põhiküsimus siiski see, et kas mina olen nüüd luuletaja? Arvasin alati, et kui annan välja ühe luulekogu, siis võin nimetada ennast luuletajaks. Kui see juhtus, kestis see tunne ehk päev, paar ja siis hakkasin arvama, et ühe luulekoguga pole ma keegi, et kui ma nüüd teise ka võib-olla kunagi välja annan, et just siis saab mind luuletajaks nimetada. Nüüd on teine luulekogu väljas.. mis sa arvad, kas ma endiselt mõtlen nii? Nüüd arvan, et ilma kolmandata pole ma veel keegi. See on vist mingisugune selline teadmine, äratundmine, mis mulle kunagi külge ei jää.\n\nEsimene luulekogu \"Armastus vaikib mind maha\" ilmus 2014. aastal. Teine luulekogu sai valmis vist tänu Hooandjale?\n\nKasutasin Hooandjat ja tegelikult pärast esimest luulekogu ei plaaninudki teist tegema hakata, aga kirjastus ja samamoodi toimetaja Alvar Loog, kes oli ka esimese kogu toimetaja, arvas, et praegu on õige aeg. Kogunenud oli palju materjali ja olin täpselt seal maal, et võiksin teha uut. Nüüd on see valmis.\n\nLuulekogu on vist nii värskelt väljas, et on vara küsida, mille uuega hetkel tegeled?\n\nSel aastal polegi ma ühtegi luuletust kirjutanud. Mõõn on sees.\n\nKui teise luulekogu välja andsin, siis võtsin südameasjaks, et hakkan ohtralt luulet lugema. Olen luulekogusid kokku ostnud ja kogunud, aga pole olnud mahti neisse süveneda, nüüd olen iga päev võtnud pool tunnikest, et mõnda neist süveneda. Praegu peatusin Doris Kareval näiteks, avastan teda jälle.\n\nNii et sa ei hoia end tingimata kursis kõige värskema luulega, vaid teed valiku enda hetke tunde järgi?\n\nPigem enda järgi. Hästi pikalt olen ikkagi lugenud minu jaoks klassikuid fs'i, Bukowskit ja Alverit. Neid loen tihi, aga praegu olen mõelnud enda jaoks selgeks, et pean lugema ka teisi. Olen nüüd Viljandi omaloominguvõistluse zürii liige, mis tähendab, et pean hindama 15-21 aastaseid noori. See on ka selline teistmoodi ala, et need on toimetamata, värsked ja toored, aga neid on väga huvitav lugeda.\n\nNii et koostöö toimetajaga on sinu jaoks väga oluline?\n\nJust. Esimese luulekogu puhul ei tahtnud ma toimetaja pakutud muudatustes üldse järele anda, natukene kahetsen seda praegu, et oma jonni nii palju edasi ajasin. Teise luulekogu puhul olin leplikum, usaldasin teist inimest rohkem. Ma arvan, et toimetaja teab paremini, tänu sellele on see raamat ka parem.\n\nMiks just armastusluule sinu jaoks nii oluline on?\n\nArmastusluule ja luuletamisega on üldse nii, et luuletaja kirjutab sellest, mis parasjagu ta elus toimub ja ma olen vist siiamaani armunud, iga päev olen armunud või vähemalt üritan olla. Armastus on midagi sellist, mida on hästi lihtne teha imalaks. Armastusest on raske kirjutada nii, et see oleks ka lugejale huvitav. Iga armastus on teistmoodi.\n\nSee luulekogu üleüldiselt näeb välja väga naiselik ja romantiline, aga tegelikult on see jaotatud neljaks peatükiks, armastusluulet on ainult kahes. Kahes viimases on ka ema teemat. Mul on emaga üldse nii, et nüüd olen mõistnud kui olulised on vanemad üldiselt ja kui olulised on nad minu jaoks. Luulekoguga tahtsingi näidata ja tõestada kui oluline ema minu jaoks on.\n\nArmastusluule ei pea olema imal. Mina olen totaalne armastusluule fänn. Isegi Bukowski puhul, ta on nii robustne, toores ja vulgaarne, aga oskab ikkagi armastust ägedaks teha. Olen üritanud võtta nišši tema pealt, aga samas jääda iseendaks ja võtta šnitti ka enda igapäevasest armastusest ja armumisest.\n\nLõpetuseks, kirjutad eesti keeles, aga kui sind ja sinu loomingut mitte tunda ja mõelda ainult nime peale, siis võib see esialgu üllatav tunduda. Sinus on nii eestlast, leedulast kui ukrainlast. Mis tundeid tekitab sinus Martin Helme öeldu Marina Kaljuranna kohta?\n\nTegelikult olen ka veidi poolakas. Pean end täielikuks krantsiks, mul ei ole ühte kindlat vereliini, kõik on väga segamini. Protsendiliselt on võib-olla kõige rohkem ukraina verd. Pean end ise kõige rohkem ukrainlaseks, kuigi ukraina keelt ma nii hästi ei oska. Mu kodune keel on alati olnud vene keel. Olen ikkagi slaavlane, sest kõik need rahvused on slaavilikud ja põhikeel on alati olnud vene keel, aga olen üritanud ukraina keelega ka tuttavaks saada.\n\nKui olin laps, siis üheks põhisolvanguks, mida minu pihta visati, oligi see, et sa oled venelane, mine mängi kuskil teise õue peal. See oli põhiline, millega sai haiget teha. Kaljurand on väga tugev naine ja see pole ka esimene kord kui nii on öeldud. Sellest peab üle olema, sest lõpuks olen ikkagi Eestis sündinud, ma räägin eesti keelt kui emakeelt ja ma ei arva, et see peaks olema mingisugune probleem.\n\nKuigi mina olen rahvuse teemast vähe kirjutanud. Sveta Grigorjeva on rohkem, tema esimene luulekogu on sellele üles ehitatud, tundsin lugedes end ära. Kuidas on elada Eestis kui sa ei tea, kes sa oled, räägid eesti keelt, aga sul on vene nimi, et kes ma siis olen? See küsimus jääb elu lõpuni.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Võtsime ühendust luuletaja Aleksandra Tšobaga, kel ilmus hiljuti teine luulekogu pealkirjaga \"Minu armastusest jätkub meile mõlemale?\". Vestlus venis pikemaks.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Vaata läbi uudise pealkiri ja tekst ning loo loov sissejuhatav lause, mis haakub artikli sisuga.\n\n## Pealkiri:\n\nIMF-i riigid lubasid tugevdada majanduskasvu\n\n## Põhitekst:\n\nJuhtkomitee teatas, et maailmamajanduse väljavaade on vilets nõrga kaubanduse ja mitme muu ohu, sealhulgas Suurbritannia võimaliku lahkumise tõttu Euroopa Liidust, vahendas BBC.\n\nKomitee kutsus riike üles suurendama avaliku sektori kulutusi ja vältima deflatsiooni.\n\nIMF-i juht Christine Lagarde kirjeldas rahandusministrite ja keskpankurite kohtumist Washingtonis \"kollektiivse teraapiana\", et tegeleda sünge väljavaatega. Kuid ta kinnitas, et veidi rahunenud finantsturud leevendasid ka IMF-i kevadise kohtumise pingeid.\n\nIMF kärpis eelmisel nädalal maailma majanduskasvu prognoosi 3,2 protsendini.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Rahvusvahelise Valuutafondi (IMF) juhtkomitee, kuhu kuuluvad 25 maailma suuremat majandust, andsid lubaduse hoogustada maailma majanduskasvu.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Süvene uudise pealkirja ja sisu ning kirjuta sellele loole sisukas ja informatiivne sissejuhatus, mille pikkus on üks lause.\n\n## Pealkiri:\n\nKanguri kõik viis viset Itaalia liiga mängus tabasid\n\n## Põhitekst:\n\nKangur mängis 27 minutit, viskas kümme punkti (kahesed 3/3, kolmesed 1/1, vabavisked 1/1), haaras kolm lauapalli ja tegi neli viga.\n\nVõitjate parimad olid Rihards Kuksiks ja Brandon Davies 17 punktiga. Chris Wrighti nimele jäi 13 punkti kõrval 12 lauapalli. Cremona ridades viskas Elston Turner 18 punkti.\n\nVaresel on koos 13 võitu ja 15 kaotust ning meeskond heitleb veel koha eest play-offis. Cremona (18-10) on koha play-offis juba taganud.\n\nVaresel jääb koduliiga põhiturniiril pidada veel kaks kohtumist: kodus Reggianaga ja võõrsil Cantuga. FIBA Euroopa karikasarjas ootavad ees medalimängud, poolfinaalis on vastaseks prantslaste Elan Chalon.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Kristjan Kanguri koduklubi Varese alistas Itaalia meistrivõistlustel laupäeval võõrsil Cremona 79:70 (13:21, 28:20, 13:14, 25:15).",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Tutvu uudise pealkirja ja põhisisuga. Kasuta neid fakte, et luua pikk ja sisutihe lause, mis toimib loo sissejuhatusena.\n\n## Pealkiri:\n\nEesti paar on alustanud curlingu MM-i kahe võiduga\n\n## Põhitekst:\n\nLaupäeval said eestlased 12:3 jagu Tšehhist ja pühapäeva hommikul 9:5 Brasiiliast. Mõlemas kohtumises oli ülekaal selge juba enne viimast vooru ehk endi.\n\nEsmaspäeval läheb Eesti (Marie Turmann - Harri Lill) vastamisi favoriitide hulka kuuluva Venemaa paariga, kes kaotas avapäeval 8:9 Šotimaale ja kohtub täna õhtul Katari esindusega.\n\nSegapaaride curling kuulub alates 2018. aastast taliolümpiamängude programmi ning tänavused maailmameistrivõistlused on esimene 2018. aasta taliolümpiamängude kvalifikatsiooniturniir.\n\nEestlaste seni parim saavutus pärineb 2015. aastast, mil jõuti MM-i veerandfinaali ja saavutati 5. koht. Toona esindasid Eestit tiitlivõistlustel Maile Mölder ja Erkki Lill.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Eesti on alustanud segapaaride curlingu MM-i kahe võiduga ja hoiab F-alagrupis esimest kohta.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe uudis läbi ja pane oma kujutlusvõime tööle, et välja mõelda üks korralik sissejuhatav lause sellele loole.\n\n## Pealkiri:\n\nEesti hokikoondis pidi MM-i avamängus tunnistama leedukate paremust\n\n## Põhitekst:\n\nEesti läks küll kohtumist 11. minutil Robert Rooba tabamusest juhtima, aga peagi haarasid ohjad leedulased. Oma teise värava viskas Rooba teisel kolmandikul, kui mängitud oli 26.38.\n\nTäna mängivad veel Rumeenia - Ukraina ja Horvaatia - Suurbritannia. Pühapäeval mängivad eestlased brittidega, esmaspäeval on turniiril puhkepäev ja teisipäeval asutakse vastamisi Ukrainaga.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Eesti jäähokikoondis kaotas Horvaatias toimuval I divisjoni B-grupi MM-turniiri avamängus Leedule 2:7 (1:2, 1:4, 0:1).",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Vaata läbi uudise pealkiri ja tekst ning loo loov sissejuhatav lause, mis haakub artikli sisuga.\n\n## Pealkiri:\n\nVäikseim mootor koosneb vaid ühest aatomist\n\n## Põhitekst:\n\n''Sisuliselt töötab mootor samal põhimõttel kui tüüpiline sisepõlemismootor. Gaasi asemel paisub selles soojuse mõjul ja tõmbub jahtudes kokku aga vaid üks kaltsiumiioon. Kuigi nagu ilmselt arvata võid, ei leia sellist mootorit tulevikus ühegi auto või bussi seest,'' märkis kolleegidega nanoskoopilise mootori kahe aasta kavandanud ja nüüd ka konstrueerinud Johannes Roßnagel ERR Novaatorile antud intervjuus. Eelmine rekordväike mootor koosnes ligikaudu 10 000 osakesest.\n\nKatsetuste peamiseks eesmärgiks on välja selgitada, kas nanomootorid käituvad samamoodi, kui nende makromaailmast tuntud analoogid, mida on süstemaatiliselt uuritud juba enam kui sadakond aastat. ''Tulevikus plaanime aga protsessi ümber pöörata ja ehitada külmutusseadme. Siis läheksid asjad praktilisest küljest huvitavaks. Üha väiksemate arvutikiipide loomisel on hetkel üheks kõige suuremaks probleemiks, kuidas saada lahti arvutuste tegemisel eralduvast soojusest,'' märkis Mainzi ülikooli füüsik.\n\nÜheaatomiliste süsteemide uurimine võiks aidata soojuslikke protsesse paremini mõista ja pakkuda sellega täiendavat sisekaemust, mille alusel luua soojuse ärajuhtimiseks senisest tõhusamaid süsteeme.\n\nLisaks ennustab Roßnagel, et üliväikeste süsteemide puhul võivad avalduda ka kvantefekid, mida silmale nähtavate mootorite puhul ei näe. ''Teoreetikud on teinud palju ennustusi, kuidas suurendada nende abil tehtava kasuliku töö hulka. Efektide avaldumiseks on vaja aga palju madalamaid temperatuure,'' sõnas doktorant.\n\nAjakirjas Science esitletava pisimootori loomiseks vangistas Roßnagel kaltsiumiiooni esmalt koonusekujulisse elektromagnetvälja. Iooni soojendamisel leidis rakendust elektriline müra, jahutamisel laserkiir. Soojendamisel hakkab aatom piltlikult õhupallina paisuma. Ioon hakkab sellega kaasnevalt liikuma koonuse laiema otsa suunas, kuni laser sellelt Doppleri jahutamise kaudu lisaenergia röövib ja see kukub seejärel tagasi oma algpositsioonile. Tegu on tsüklilise protsessiga, just nagu tavalises soojusmasinas.\n\nMootori tõhususe kasvatamiseks kasutas töörühm iooni soojendamiseks ja jahutamiseks sama sagedust, kui see ise loomulikult edasi-tagasi võngub. Tekkinud resonantsi tõttu oleks osake seetõttu peagi ilma laseri jahutava mõjuta oma vanglast põgenenud. ''Praktilisemates rakendustes'' oleks võinud laseri asemel jõuülekande matkimiseks kasutada näiteks teist iooni. Antud juhul oli aga tähtis kirjeldada soojusmasinat ennast.\n\nKuna laseri omadused olid hästi teada, võimaldas see täpselt leida mootori võimsuse – ligikaudu 3,5x10E(-22) vatti. ''Kui nüüd arvestada, et tüüpilises automootoris on sul umbes 10E23 osakest ja meil kõigest üks osake, siis võid pärast ühe automootoris oleva bensiini osakese võimsuse leidmist ja tõhususe erinevusega arvestamist näha, et võimsus ühe osakese kohta on täitsa võrreldav ja samas suurusjärgus. See oli meie jaoks päris üllatav,'' muigas Roßnagel. Tõhususe poolest jääb see aga automootorile selgelt alla.\n\nKui tüüpilistes tänapäeva sisepõlemismootorites muudetakse kasulikuks tööks umbes 25-30 protsenti kütuses tallel olevast energiast, siis pisimootori puhul oli tõhusus 0,28 protsenti. Põhjus peitub temperatuurierinevustes. ''Me soojendasime osakest väga aeglaselt, kuna tahame protsessi selle vältel väga täpselt kirjeldada. Automootoris tekitad sa aga põhimõtteliselt kontrollimatu väikese plahvatuse,'' selgitas füüsik. Kaasnevalt võib gaasi temperatuur olla kuumas olekus mitusada kraadi kõrgem kui külmas. Roßnageli mootoris mõõdetakse erinevusi aga millikelvinites.\n\n''Kuid see töötab! Nii võib oodata, et sarnaseid üheaatomilisi mootoreid võib leida peagi ka paljudest teistest laboratooriumitest,'' naeratas Roßnagel.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Rühm saksa eksperimentaalfüüsikuid on ehitanud väikseima soojusenergial töötava jõumasina, mis eales loodud. Mootor koosneb vaid ühest aatomist ja seda koonusekujuliselt ümbritsevast elektriväljast.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Tutvu uudise pealkirja ja põhisisuga. Kasuta neid fakte, et luua pikk ja sisutihe lause, mis toimib loo sissejuhatusena.\n\n## Pealkiri:\n\nNaiste meistriliigat juhivad Flora, Pärnu ja Levadia\n\n## Põhitekst:\n\nSõitis suurfavoriit Pärnu JK sõitis laupäeval Tartusse ja alistas seal kohaliku Tammeka 5:0. Tallinna FC Flora võitis Tartu SK 10 Premiumit 6:0 ja Tallinna FC Levadia JK Tallinna Kalevi 5:2, vahendab jalgpall.ee.\n\nNeed kolm naiskonda on kahe vooruga kogunud kuus punkti, väravate vahe järgi juhib tabelit FC Flora Pärnu JK ja FC Levadia ees. Kolme punktiga järgnevad Tartu JK Tammeka ja Nõmme Kalju FC, kes oli 2:1 üle Noortekoondisest.\n\nPunktiarve on avamata JK Tallinna Kalevil, Noortekoondisel ja Tartu SK 10 Premiumil.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Naiste jalgpalli meistriliigas jätkavad II vooru järel kolm naiskonda täiseduga.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Vaata läbi uudise pealkiri ja tekst ning loo loov sissejuhatav lause, mis haakub artikli sisuga.\n\n## Pealkiri:\n\nJakin ja Räim Prantsusmaal 20 seas\n\n## Põhitekst:\n\nPrantsusmaa karikasarja kuuluval võistlusel teenis teise koha Samuel Dumoulin (AG2R La Mondiale) ning kolmas oli Alexandre Geniez (FDJ), vahendab Rattauudised.ee.\n\nAlo Jakin (HT BTP-Auber 93) lõpetas sõidu 17. kohaga ja Mihkel Räim (Cycling Agency) 20. kohaga. Mõlemad said kirja võitjaga sama aja.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Laupäeval Prantsusmaal toimunud 1. kategooria ühepäevasõidu Tour du Finistere võitis grupifinišis Baptiste Planckaert (Wallonie Bruxelles-Group Protect). Kaks eestlast mahtus 20 parema sekka.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Pärast artikli pealkirja ja põhiteksti lugemist kasuta oma loovust, et koostada sisutihe ja pikk sissejuhatav lause.\n\n## Pealkiri:\n\nTTÜ dotsent registreeris oma nimele domeeni kaljurand.ee\n\n## Põhitekst:\n\nDomeen registreeriti Liivi nimele viis tundi pärast Siim Kallase kõnet, milles ta teatas oma soovist kandideerida Eesti presidendiks, vahendab ERR-i venekeelne uudisteportaal.\n\nLiiviga võttis ühendust venekeelne \"Aktuaalne kaamera\", kes küsis domneeni registreerijalt kommentaare, ent Liiv keeldus neist. Ta kinnitas, et viibib hetkel Suurbritannias, mistõttu pole tal võimalik rääkida, ent selgitas, et juba järgmisel nädalal peab domeenihaldaja nimi muutuma.\n\nERR-i venekeelne portaal suhtles Marina Kaljurannaga kommentaaride saamiseks SMS-i teel ning sai lõpuks vastuse, et domeeni kaljurand.ee palus Liivil registreerida tema abikaasa Kalle Kaljurand.\n\nMarina Kaljurand ei ole veel kinnitanud, kas ta soovib saada Eesti presidendi kandidaadiks.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Tallinna Tehnikaülikooli (TTÜ) informatsioonitehnoloogia (IT) dotsent Innar Liiv registreeris oma nimele domeeni kaljurand.ee.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe uudis läbi ning loo sellele fantaasiarikas ja pikk lause, mis võiks uudist tutvustada.\n\n## Pealkiri:\n\nKati Tolmoff jäi Peruus 3. kohta jagama\n\n## Põhitekst:\n\nOlümpiale pürgiv Eesti esireket võitis teel poolfinaali nelja vastast, sealhulgas endast maailma edetabelis kõrgemal asuvaid Natalia Perminovat (BWF 56.) Venemaalt ja Kristina Gavnholti (BWF 37.) Tšehhist.\n\nPoolfinaalis kohtus Tolmoff võistlustel teise paigutusega ameeriklanna Iris Wangiga, kes paikneb maailma edetabelis 34. kohal, Tolmoff asetseb sel nädalal 80. tabelireal. Kuigi Tolmoff oli peale esimest kaotatud geimi lähedal mängu viimisele kolmandasse otsustavasse geimi, väljus kohtumisest võitjana Wang tulemusega 21:14, 23:21.\n\nPoolfinaalikoht Peruus on Tolmoffi jaoks sel aastal seni parim tulemus. Nelja parema hulka jõudis Tolmoff ka kodusel Euroopa karikaetapil jaanuari alguses, kuid Peruu turniir on kategooria võrra kõrgem, suurema auhinnaraha ja jagatavate edetabelipunktidega. Võistlusega lisanduvad maailma edetabeli punktid peaksid eestlanna viima järgmisel nädalal väga lähedale viimasele olümpiapääsmele.\n\nOlümpiapiletid jagatakse 1. mai maailma edetabeli seisuga. Punktilisa hankimise võimalus on kaheksa aastat tagasi Pekingis võistelnud Tolmoffil veel järgmisel nädalal Hollandis ja aprilli viimasel nädalal Prantsusmaal Euroopa meistrivõistlustel.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Kati Tolmoff jäi Peruus toimunud 17 500 dollari suuruse auhinnafondiga sulgpalliturniiril jagama 3.-4. kohta.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe artikli pealkirja ja sisu. Kasuta oma loomingulisi võimeid, et koostada detailne ja põhjalik ühelauseline sissejuhatus sellele uudisele.\n\n## Pealkiri:\n\nAssadi partei võitis Süüria parlamendivalimistel enamuse\n\n## Põhitekst:\n\nPresident Bashar al-Assadi võimupartei ja selle liitlased kandideerisid valimisblokina \"Rahvuslik Ühtsus\" ja võitsid 250-kohalises parlamendis 200 kohta.\n\nSüüria opositsioon on nimetanud kolmapäeval peetud valimisi \"farsiks\".\n\nBaathi partei on valitsenud Süüriat raudse rusikaga pool sajandit.\n\nTegemist on esimeste parlamendivalimistega alates kodusõja puhkemisest 2011. aastal, ent ÜRO on teatanud, et ei kavatse valimis tunnustada.\n\nValimistel puudub rahvusvahelise kogukonna heakskiit. Genfis jätkuvate Süüria rahukõneluste eesmärk on saavutada riigis poliitiline üleminek, koostada uus põhiseadus ja korraldada uued presidendi- ja parlamendivalimised 2017. aasta septembriks.\n\nValimiskomisjon avaldas kõigi parlamendikoha võitnud poliitikute nimed, vahendas ametlik uudisteagentuur SANA.\n\nKõik 200-pealise \"Rahvusliku Ühtsuse\" valimisnimekirja kandidaadid võitsid parlamendikoha. \"Enam kui 8,8 miljonist valimisõiguslikust kodanikust hääletas viis miljonit,\" ütles komisjoni juht Hisham al-Shaar SANA vahendusel.\n\nEsialgu kavatses valimistel osaleda 11 341 kandidaati, ent valimiste eel jäi järele 3500 kandidaati ning ülejäänud loobusid, sest \"neil puudusid võidušansid\", sõnas al-Shaar.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Süüria valitsev Baathi partei võitis parlamendivalimistel ootuspäraselt enamiku parlamendikohti, teatas riiklik valimiskomisjon.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe uudis läbi ning loo sellele fantaasiarikas ja pikk lause, mis võiks uudist tutvustada.\n\n## Pealkiri:\n\nAnu Ennoki koduklubi napsas suurfavoriidilt geimi\n\n## Põhitekst:\n\nSm'Aesch alustas finaalseeriat koduväljakul, kus Volerole jäädi 0:3 (-14, -16, -16) alla. Tunduvalt tasavägisem oli teine lahing, milles võõrsil mänginud Pfeffingeni võistkond jõudis geimivõiduni. Šveitsi parim klubi Volero võttis siiski ka siin oma, saavutades 3:1 (16, 18, -24, 20) võidu, vahendab volley.ee.\n\nEesti koondislane Anu Ennok jäi teise vastasseisuga igati rahule: „Esimene mäng oli kehv, sest me ei saanud oma serviga neid võrgust kaugele ja Volero temporündajad lõid sisuliselt kõik pallid punktiks. Teises mängus oli meie palling parem ja saime nad panna läbi nurkade mängima, mis teeb meie olukorra natukene lihtsamaks. Täitsa tipp-topp võitlus oli eile, sest panime nad võidu nimel pingutama. Tähtis ongi enda asjad ära teha, siis ei jää midagi kripeldama.”\n\nKolmandat korda kohtutakse 20. aprillil Zürichis, vajadusel neljas vaatus on kavas 23. aprillil Sm'Aeschi koduväljakul.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Šveitsi meistriliigas finaali jõudnud Anu Ennoki koduklubi Pfeffingeni Sm'Aesch on kahes esimeses kullamängus pidanud tunnistama suurfavoriidi Zürichi Volero kindlat paremust. Kolme võiduni peetavas finaalseerias on Pfeffingeni naiskonna saagiks seni jäänud üks geimivõit.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Pärast artikli pealkirja ja põhiteksti lugemist kasuta oma loovust, et koostada sisutihe ja pikk sissejuhatav lause.\n\n## Pealkiri:\n\nKanepi pidi maailma 49. reketi paremust tunnistama\n\n## Põhitekst:\n\nKanepi kaotas valikvõistlustel esimesena asetatud itaallanna Camila Giorgile (WTA 49.) 4:6, 2:6. Kohtumine kestis tund ja 14 minutit.\n\nKanepi servis mängu jooksul viis ässa ja tegi viis topeltviga, tema esimese servi õnnestumisprotsent oli 46. Eestlanna suutis viiest murdevõimalusest realiseerida ühe, Giorgil oli samuti viis murdepalli, Kanepi päästis neist ühe. Mängitud punktidest võitis Giorgi 70 ja Kanepi 54.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Pika pausi järel võistlustulle naasnud Kaia Kanepi (WTA 182.) langes Stuttgartis peetava WTA tenniseturniiri kvalifikatsioonis teises ringis konkurentsist välja.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe artikli pealkiri ja sisu, seejärel loo pikk ja põnev lause, mis võiks olla artikli sissejuhatus.\n\n## Pealkiri:\n\nNetanyahu: Golani kõrgendikud jäävad igavesti Iisraelile\n\n## Põhitekst:\n\n\"Golani kõrgendikud jäävad igaveseks Iisraeli kätte. Iisrael ei taandu sealt kunagi,\" ütles Netanyahu riigiraadio teatel valitsuse istungi algul.\n\nAjakirjanduse teatel korraldas Netanyahu valitsuse istungi Golani kõrgendikel, kartes rahvusvahelist survet 1967. aastal hõivatud alade tagastamiseks tulevase Süüria rahuleppe osana.\n\nJuudiriigi peaminister avaldas kahtlust, kas Süüria suudab naasta sõjaeelsesse olukorda, kutsudes rahvusvahelist kogukonda tunnustama Iisraeli nõuet Golani kõrgendikele.\n\nIisrael kardab, et Liibanoni šiialiikumine Hizbollah võib avada Golani kõrgendike Süüria kontrollitavas osas Iisraeli vastase rinde ja terrorivõrgustikuga Al-Qaeda ja äärmusrühmitusega Islamiriik (ISIS) seotud pühasõdalased võivad samuti juudiriigile ohtu kujutada.\n\nIisrael vallutas Golani kõrgendikel 1200 ruutkilomeetri suuruse ala Süürialt 1967. aasta kuuepäevases sõjas ning annekteeris selle hiljem. Rahvusvaheline kogukond pole anneksiooni tunnustanud.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Iisraeli valitsuskabinet korraldas täna esmakordselt istungi annekteeritud Golani kõrgendikel, peaminister Benjamin Netanyahu lubas, et piirkond jääb igaveseks Iisraelile.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe uudis läbi ning loo sellele fantaasiarikas ja pikk lause, mis võiks uudist tutvustada.\n\n## Pealkiri:\n\nRosenborg jätkab tipus, Teniste kaotas\n\n## Põhitekst:\n\nRosenborg alistas Bergeni Branni 3:0 ja jätkab liidrina. Värava lõid Matthias Vilhjalmsson, Yann-Erik de Lanlay ja Mike Jensen, vahendab Soccernet.ee.\n\nTaijo Teniste tegi samas liigas kaasa terve kohtumise, milles tema leivaisa Sogndal läks 47. minutil Strömsgodseti vastu juhtima. Eelnevas kolmes liigamängus järjest oma puuri puhtana hoidnud Sogndal seekord vastu ei pidanud (alates 60. minutist mängis arvulises vähemuses) ja kaotas 1:2. Teniste koduklubi paikneb hetkel üheksandal tabelireal.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Eesti koondise väravavaht Pavel Londak pidi varupingilt vaatama, kuidas tema konkurent Andre Hansen tegi Norra kõrgliigas neljanda järjestikuse nullimängu. Tema koduklubi Trondheimi Rosenborg teenis neljanda järjestikuse võidu.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe artikli pealkirja ja sisu. Kasuta oma loomingulisi võimeid, et koostada detailne ja põhjalik ühelauseline sissejuhatus sellele uudisele.\n\n## Pealkiri:\n\n\"Olukorrast riigis\": Kallase debatisoov jääb ühekäeplaksuks\n\n## Põhitekst:\n\nLobjakas pidas oma presidendiks kandideerimise soovist avalikult teada andnud Siim Kallast protestikandidaadiks, kelle soov debatti pidada jääb ilmselt \"ühekäeplaksuks\". \"Kust tuleb teine kandidaat? Ma ei näe ühtegi sellist,\" tõdes Lobjakas.\n\nLobjakas leidis, et Siim Kallasest saaks presidendina oluliselt vähem kantlist juttu pidav õpetaja kui on olnud president Toomas Hendrik Ilves, kes \"sageli lihtsalt ütleb oma käsulauad ära ja kogu lugu,\" ütles Lobjakas.\n\nLobjakas hindas, et presidendikandidaadi võtmeküsimus on, kas ta suudab suhelda avalikkusega üks ühele. \"Ilves pole selleks võimeline olnud, Meri oli,\" arvas Lobjakas.\n\nLobjakas: Reformierakond vastutab, et president valitaks riigikogus\n\n\"Kuningategija presidenditegija mõttes Eestis on Reformierakond. Kui on võimalus presidendivalimine ära teha riigikogus, väldib see meile valimiskogu ja kõiki neid populistlikke ekstsesse, mida on oodata Helmete ja Keskerakonna show 'dega, mis tuleksid vältimatult valimiskogus. Kui selleks võimaluseks on Kallas ja Reformierakond ei tee Kallast riigikogus presidendiks, siis ta võtab enda hingele selle kaalu, mis pärast järgneb,\" rõhutas Lobjakas.\n\nKuigi teine saatejuht Andrus Karnau tuletas meelde, et kandidaate presidendikohale on veel: Marina Kaljurand ja Mart Helme, ei pidanud Lobjakas kumbagi rigiikogus piisavalt hääli pälvivaks. \"Mart Helme ei saa hääli riigikogus enne kokku kui põrgu ära külmub,\" uskus Lobjakas.\n\n\"Kui on keegi teine, kes oleks võimalik teha ära riigikogus, siis tuleb see ära teha riigikogus ja Reformierakond peab aru saama, et see vastutus on temal kõige suurema parteina riigikogus. Siiamaani ma pole sellest aru saanud, et nad on seda mõistnud. Kõik, mida ma olen kuulnud, ütleb mulle, et Kaljuranda ei anna teha ära 68 häälega riigikogus. Ma tahaksin, et Reformierakond vastutustundlikult seda asja analüüsiks ja neelaks misiganes tal on vaja neelata, kui on vaja neelata, et panna inimene, kes talle väga ei meeldi,\" ütles Lobjakas.\n\nKarnau arvas, et kui Siim Kallasest presidenti ei saa, võib ta oma üha kasvanud populaarsuse pealt panna aluse uuele liberaalsele erakonnale, kuhu läheks suur osa neist protestihäältest, mis praegu toetavad Vabaerakonda ja EKRE-t.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Raadio 2 saate \"Olukorrast riigis\" saatejuht, kolumnist Ahto Lobjakas tõdes, et Eesti presidendivalimiste eelne avalik debatt peaks olema kogu protsessi kõige olulisem osa, kuid seda ei paista tulevat.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe hoolikalt uudise pealkiri ja sisu ning kirjuta artiklile pikk sissejuhatav lause, kasutades oma kujutlusvõimet.\n\n## Pealkiri:\n\nEesti krossisõitjad võitsid Baltimere karikavõistlused\n\n## Põhitekst:\n\nOpen klassis, kus olid kohal enamik Eesti parimatest ning lähinaabrite kiiretest sõitjatest, võidutses kolme sõidu kokkuvõttes kõik võidukihutamised esimesena lõpetanud Tanel Leok (KTM, Sõmerpalu MK, 75 p). Võistluse teise koha sai Priit Rätsep (Honda, PMC Honda Racing, 62 p), kes oli avasõidus teine ning kahes viimases kolmas. Kolmandaks tuli tänu viimase sõidu teisele kohale lätlane Toms Macuks (Kawasaki, 52 p), kahes esimeses oli ta olnud kuues.\n\nLõunanaabriga sama arvu punkte kogusid ka Andero Lusbo (Yamaha, Kagu MK) ja Aigar Leok (Yamaha, Sõmerpalu MK). Kvalifikatsioonis kiireima ringi teinud Tanel Leokist ainult 0,031 sekundiga maha jäänud Gert Krestinovi (Honda, Motoextreme) võistlus aga nii hästi ei kulgenud. Avasõidus tuli tal Leokit jälitades sisse üks korralik kukkumine, aga noormees jäi õnneks terveks. Teises sõidus oli ta Leoki järel teine, kuid viimane sõit tuli taas pooleli jätta, kuna avasõidu kukkumise tulemusena olid noormehe tsikli amortisaatorid nii palju pihta saanud, et peale kolmanda sõidu esimest hüpet lõpetasid need töölepingu ja ta pidi boksi sõitma.\n\nMX2 klassis andsid korraliku lahingu kvalifikatsiooni kaks kiiremat, Karel Kutsar (KTM, Sõmerpalu MK) ja Erki Kahro (KTM, Estonian Express Racing). Avasõidus juhtis Kahro, kuid soomlane Jere Haavisto (Husqvarna) suutis mõlemad pikali sõita ning Kutsar sai kerge sõiduvõidu Kahro ja soomlase ees. Teises sõidus võidutses aga peale ägedat duelli Kahro Kutsari ees, kolmandana kihutas üle lõpujoone avasõidus viienda koha saanud Indrek Mägi (Kawasaki, Mägi Racing) ning esikoha saatus jäi viimase sõidu otsustada. Selle sõidu suutis Kutsar lõpuks enda kasuks pöörata sõidu lõppfaasis, kui möödus Kahrost ning seejärel hoidis ta oma edu ruudulise lipu langemiseni. Kolmandaks sõitis end seekord lätlane Karlis Sabulis (Yamaha), kes oli kahes esimeses sõidus olnud 4. ja 6. Kolme sõidu kokkuvõttes võitis seega Kutsar (72 p), teiseks tuli lisaks ka Openis osalenud Kahro (69 p) ja kolmandaks Mägi (54 p), kes oli viimases sõidus 4.\n\nKlassis 85 cc võidutses eelmise aasta EMX150 masinaklassi Euroopa meister, soomlane Emil Weckman (Honda), kes võitis kõik sõidud ning kogus 75 punkti. Teise koha sai 2015. aasta Eesti meister Meico Vettik (KTM, KTM Racing Team, 62 p), kes oli avasõidus neljas, kuid kahes viimases teine. Päeva lõpus astus poodiumi madalaimale astmele Jörgen-Matthias Talviku (KTM, Pärnu MC, 56 p), tema lõpetas sõidud kaks korda kolmandana ja korra viiendana. Wecmaniga kahes esimeses sõidus esikohale konkureerinud Henry Vesilind (Honda, PMC Honda Racing, 55 p) ebaõnnestus kolmandas sõidus, kui ta ei saanud head starti ja oli alguses võistlejaterivi keskel ning ei suutnud end lühikeses sõidus kolme sekka sõita ja pidi seetõttu neljanda kohaga leppima.\n\n65 cc klassis kahjuks eestlastel poodiumile asja ei olnud, mõlemas sõidus võidutses lätlane Aleksis Araids (KTM) kaasmaalase Karlis Reišulise ja venelase Ilias Krasnitski (KTM) ees.\n\nKa kõige väiksemas klassis läks võit lõunanaabritele, kui parimaks osutus Ričards Alens Galčins (KTM), kes võitis mõlemad sõidud Kevin Nõgesmaa (KTM, Viljandi VMK) ees. Kahe sõidu kokkuvõttes sai kolmanda koha Hugo Sirel (KTM, Linnamäe krossiklubi), kes oli avasõidus 3. ja viimases 4.\n\nRiikide arvestuses võitsid aga kindlalt eestlased soomlaste ja lätlaste ees.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Laupäeval sõideti selle aasta Baltimere motokrossi karikavõistluste teine ja viimane etapp ning selgus tänavune regiooni parim krossiriik. Avaetapil kuulsal Läti rajal Kegumsis alanud eestlaste edu jätkus, kui esikohad toodi ära pea igas tähtsamas klassis.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Süvene uudise pealkirja ja sisu ning kirjuta sellele loole sisukas ja informatiivne sissejuhatus, mille pikkus on üks lause.\n\n## Pealkiri:\n\n\"Olukorrast riigis\": trahvide tõstmise eelnõu kukutas läbi Finnair\n\n## Põhitekst:\n\nAsjaolu, et trahvide kahekordistamise eelnõu riigikogus hääletamisel läbi kukkus, tuli Karnau kinnitusel suure üllatusena ka koalitsioonile endale.\n\n\"Pikantne seik seejuures on, et poliitringkondades liigub vägisi jutt, et selle puuduva hääle põhjuseks sai Soome lennufirma Finnair, mis jättis ära ühe lennu, mille peal oli kaks riigikogu liiget, Johannes Kert ja Marko Mihkelson,\" valgustas Karnau. \"Tõenäoliselt oleks neilt kahelt siis vähemalt üks puudu jäänud hääl tulnud.“\n\nSisulisemaks põhjuseks hääletuse läbikukkumisel pidas Karnau aga siiski siseopositsiooni Reformierakonnas.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Raadio 2 saate \"Olukorrast riigis\" saatejuht, ajakirjanik Andrus Karnau rääkis poliitringkondades käibivast versioonist selle kohta, miks trahvide kahekordistamise eelnõu hääletus riigikogu saalis ühe puudu jäänud poolthäälega läbi kukkus.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe artikli pealkiri ja sisu, seejärel loo pikk ja põnev lause, mis võiks olla artikli sissejuhatus.\n\n## Pealkiri:\n\n„Spordipühapäevas” tuleb juttu tõstmisest ja EOK tulevikust\n\n## Põhitekst:\n\nMart Seim võitis eile tõstmise Euroopa meistrivõistlustel üliraskekaalus pronksmedali. Võtame veelkord võistluse kokku ja heidame pilgu Rio olümpiamängude suunas koos Eesti Tõstespordi Liidu presidendi Jaan Talts juunioriga.\n\nEesti Olümpiakomitee sai reedel endale uue presidendi. Mida oodata järgmiselt neljalt aastalt, mil Urmas Sõõrumaa on EOK president? Kas ägedad valimisdebatid pakkusid lahendusi, mis aitavad Eesti sporti edasi viia? Stuudiokülaline on Eesti Päevalehe ja Delfi spordiajakirjanik Jaan Martinson. Sõna saab ka Allar Levandi.\n\nSaatejuht on Juhan Kilumets.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Vikerraadio spordisaade „Spordipühapäev” keskendub sel korral tõstmisele ja Eesti Olümpiakomiteele.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe uudis läbi ning loo sellele fantaasiarikas ja pikk lause, mis võiks uudist tutvustada.\n\n## Pealkiri:\n\nSoouuringute professor: Euroopas ei ole paremäärmuslus enam luuserite ideoloogia\n\n## Põhitekst:\n\nProfessor Andrea Pető viibis Tallinnas Friedrich Eberti fondi kutsel märtsikuu alguses, et tähistada kaasautorina raamatu ' 'Gender as Symbolic Glue. The Position and Role of Conservative and Far Right Parties In the Anti-Gender Mobilizations In Europe '' eestikeelse tõlke ''Sugu kui sümboolne liim'' valmimist. Euroopa konservatiivseid ja paremäärmuslikke suundumusi analüüsivas raamatus mõtestatakse muu hulgas homoviha ja naiste reproduktiivõiguste piiramise soove inimõiguste kaitse aspektist.\n\nProfessor Pető, te elate Ungaris ning töötate Sorosi loodud ja seniajani rahastatud Kesk-Euroopa ülikoolis. Palun kirjeldage Ungari poliitilist ja intellektuaalset kliimat.\nUngari, nagu ka teised Euroopa maad, on suures muutumises. Riik on valitsuse poliitika tagajärjel polariseerunud. Huvitav on jälgida, kuidas mõnigi poliitiline jõud on pärast 2010. aasta valimisi õppinud poliitikat tegema ja oma nõudmisi väljendama. Samal ajal ei ole mõned progressiivsed poliitikud suutnud endale selgeks teha, mida tuleb teha uues poliitilises olukorras, mis on tekkinud seoses riikluse ümbermõtestamisega.\n\nVäljaspool ülearenenud riiki on väga vähe ressursse ja poliitilist ruumi ning see on proovikivi riigi kriitikutele: neil on vaja tegutseda ja süvendada arusaama ebatavalisest olukorrast, sest nemad võitlevad veel napimate ressursside eest. Tasakaalu saavutada on keeruline.\n\nKas teie ja muud Kesk-Euroopa ülikooli tööd on kuidagi mõjutatud uuest kultuuri- ja hariduspoliitikast? Kas te saate vabalt publitseerida ja valitsuse otsuseid kritiseerida?\nKesk-Euroopa ülikool on sõltumatu haridus- ja teadusasutus, kus edendatakse sõna- ja väljendusvabadust ning mõistagi saab akadeemiline personal oma arvamust ja vaateid avaldada. Teisalt, kuna Kesk-Euroopa ülikool on vabaduse saar, leidub seal ka diskussioonideks ruumi. Paljudes tähtsates küsimustes sõna võtma kutsutud esinejad ei pea ilmtingimata olema ühel meelel, nad pannakse olukorda, kus saavad oma seisukohti kaitsta kõrgel professionaalsel tasemel. Nendel kohtumistel osalevad üliõpilased ja neil on sealt palju õppida. Soodne intellektuaalne kliima ja teiste vaadete austamise põhimõte on osa Kesk-Euroopa ülikooli selgelt väljendatud missioonist.\n\nRahvuslus ja Euroopa Liidu vastased tunded tugevnevad Ungaris, Poolas ja teistes Euroopa maades. Miks nii? Mis on sellises olukorras Kesk- ja Ida-Euroopa rahvuslusele spetsiifiline?\nNendes riikides ei ole väga palju spetsiifilist, sest EL-i vastasuse kasv on üleüldine. Siiski võin mainida kaht silma hakanud nähtust.\n\nÜks on hiljutine äärmusparempoolsete parteide esiletõus selles regioonis. Poliitilises süsteemis on toimunud tõsine muutus, mida nimetakse ka paremäärmusluse mobiliseerumise neljandaks laineks: need parteid on muutnud oma agendat ja toetajaskonda. Paremäärmuslike parteide esindajad ei ole enam harimatud, süsteemivastased luuserid, kergelt joobes mehed – nagu meedia on neid varem kujutanud –, vaid tõelised professionaalid, kes valdavad keeli, tunnevad ka poliitikategemise keelt, on poliitilises süsteemis treenitud.\n\nTeine suurem muutus on naiste roll. Võrreldes 1990ndatega ei ole Ungaris viimastel aastakümnetel naiste poliitikas osalemise määr üldse muutunud, kusjuures teistes riikides on kaugele edasi liigutud. Poolas kehtib 35 protsendi kvoot ja viimastel valimistel kandideeris peaministriks kolm naist. Ungari on siin kaugel maas seoses familiarismi (perekesksuse) ideoloogiaga, kus poliitika on suunatud peredele, mitte naistele. Palgalõhe, klaaslagi, perevägivald, vaesus – naised kannatavad kõikide selliste nähtuste tõttu, ent poliitikud ei ole suutnud nendega tegelda. Parteil või liikumisel, kes on võimeline neid teemasid käsitlema arusaadavas rahvalikus keeles, on kindlasti võimalusi kristlik-konservatiivsete valitsuste vastu.\n\nKülastasite 7.–10. märtsini Friedrich Eberti fondi külalisena Eestit, et tähistada soolise võrdõiguslikkuse vastaste liikumiste teemalise raamatu ''Sugu kui sümboolne liim'' (''Gender as symbolic glue'') eesti keeles ilmumist. Miks on Euroopa konservatiivses pöördes sugu nii oluline?\nSoolise võrdõiguslikkuse vastased (anti-gender) liikumised on avanud uue peatüki Euroopa poliitilises, kultuurilises ja sotsiaalses liikumises ning pannud kahtluse alla varasemad poliitilised jõujooned. Tahaksin mainida kaht tendentsi. Ühest küljest protestivad kümned tuhanded Pariisi ja Rooma tänavatel samasooliste abielude vastu, korjates kokku piisava koguse allkirju seksuaalsete õiguste alaseks referendumiks, kontrollides ühe kodanikegrupi õigusi, nõudes kõrghariduse õppekavade muutmist ja keelates seksuaalkasvatuse keskhariduses.\n\nTeisalt on poolehoid demokraatlikele poliitikutele hakanud vähenema: valimistel osaleb üha vähem ja vähem inimesi ning traditsioonilistel parteidel on raskusi noorte liikmete värbamisega. Naiste osakaal ilmalikes, inimõigustele tuginevates naisorganisatsioonides on jäänud samaks, aga sellises olukorras lahendavad rahva mobiliseerimise probleemi soolise võrdõiguslikkuse vastased liikumised.\n\nSee on tõesti identiteediloome uus käsitus väljaspool inimõiguste raamistikku, kus sootemaatika oli seni leidnud oma mugava koha ja mida üldiselt pooldati. Esmapilgul paistavad uued liikumised olevat soolise võrdõiguslikkuse vastased (anti-gender), sest rünnatakse midagi, mida nad nimetavad sooideoloogiaks (gender ideology). Viie riigi (Ungari, Prantsusmaa, Saksamaa, Poola, Slovakkia) kohta tehtud põhjalik analüüs raamatu toimetajate Eszter Kovátsi ja Maari Põimi käe all siiski tõestab, et seda tüüpi sootemaatikat puudutav argumentatsioon pakub laiemat alternatiivi eri eluvaldkondades, ja sugu on üksnes sümboolne liim, mis poliitilisi jõude ühendab.\n\nProgressiivsele poliitikale on strateegilise tähtsusega, kuidas see valimisi puudutav, uus poliitiline, sotsiaalne ja kultuuriline suundumus mõjutab traditsioonilist konservatiivset poliitikat, mis Euroopas on rajanenud inimõiguste konsensusele.\n\nMiks on anti-gender- liikumised (soolise võrdõiguslikkuse kriitika, LGBT- ja reproduktiivõiguste vastasus) hakanud jõudu koguma?\nNeed soolisust käsitlevad liikumised kasutavad soopoliitikateemalist argumentatsiooni ainult Euroopa poliitilise ja väärtussüsteemi sügavama ja põhjalikuma muutmise kattevarjuna. See on võimalik ainult seetõttu, et soolise võrdõiguslikkuse lubadus ei ole toonud kaasa soovitud tulemusi (uue Euroopa puhul) või on viinud väga paljude, kuid pinnaliste muutusteni (vana Euroopa puhul). Soolise võrdõiguslikkuse vastasus on ülemaailmne ilming ja tugineb asjaolule, et riigid, viidates oma kultuurilisele eripärale, on kahtluse alla seadnud inimõiguste universaalsuse. Paljudel juhtudel seovad valitsused välisabi, mille eesmärk on edendada reproduktiivõigusi, kolonialismivastase vabadusvõitlusega, näidates, et sooideoloogia, mis tähendab inimõigustel tuginevat sugude võrdõiguslikkust, on kohalikule rahvuslikule eripärale peale surutud.\n\nSoolise võrdõiguslikkuse vastaste ideoloogiate populaarsus ja suur toetus neile hoiatab: kui progressiivne poliitika soovib aru saada uuest valdavast poliitilisest suundumusest, on neil vaja leida uutele nähtustele tõlgendusraamistik. Soolise võrdõiguslikkuse vastased liikumised ei kirjuta enam alla seda tüüpi soolise võrdõiguslikkuse utoopiale, mis oli plaanis saavutada lähitulevikus. Nüüd ei ole neid võimalik tõmmata strateegiateemalisse debatti, sest nad on fookusesse seadnud poliitika. Erinev ajamõõde võimaldab meil mõista, et need liikumised on tekkinud progressiivse poliitika põhiliste nõrkuste pinnalt, nurjunud lubaduste tõttu viia maailmas läbi kiireid muudatusi.\n\nKas võib eeldada, et konservatiivne reaktsioon väljendab Euroopa rahvaste üldisi meeleolusid?\nSoolise võrdõiguslikkuse vastaste liikumiste peamiseks lahinguväljaks on osutunud teadus. On ilmunud uusi „teadusandmeid“, näiteks samasooliste vanemate peredes kasvanud laste emotsionaalne stabiilsus, kui mainida näiteks üht. Et soolise võrdõiguslikkuse vastased liikumised kasutavad ''teaduslikku'' tõendusmaterjali sooideoloogia vastu, tähendab, et ka teaduses toimub paradigma muutus. Mis tahes teaduslikud andmed võib normatiivselt moraalipositsioonilt kahtluse alla seada.\n\nModernsuse postmodernse pöördega, mis tõi kaasa poliitiliselt informeeritud, kriitilise ja interdistsiplinaarse teaduskäsitluse, kuulutati uut teadmiste konstrueerimise viisi, kusjuures seni tunnustamata osalejate kriitilist positsiooni tuli nüüd tunnustada, ning soo perspektiiv oli üks nendest. Teadus muutus moraalseks ja normatiivseks kategooriaks, millega tunnustati teadmiste valdaja positsioneeritust. See positsioneeritus, mida Eric Hobsbawn on iseloomustanud kui ''minu tõde on sama tugev nagu sinu tõde'', viitab antiuniversalistlikule arusaamale ja viib uue teadusliku paradigmani, mille nüüd on omandanud soolise võrdõiguslikkuse vastased liikumised.\n\nOmeti on soolise võrdõiguslikkuse vastaste jõudude nähtavale toomine, nimetamise ja häbistamise strateegia kuni selleni, et vaieldakse teemal, mis on teaduslik, olenevalt sellest, kellele see on mõeldud, vaid osaliselt edukas. See strateegia süvendab vastuolusid, ilma et mõistetaks, kui valdav on oht, eriti kuna see ei paku uusi meetodeid ega seisukohti progressiivse poliitika saavutuste kaitseks ega näita, kuidas edasi minna.\n\nMida saavad progressiivsed jõud teha, et vastu astuda soolise võrdõiguslikkuse vastaste liikumiste vihaõhutamisele ja üleskutsetele osa inimrühmi ühiskonnast välja jätta?\nEsimene samm on mitte ainult rünnakule reageerida, vaid luua oma sõltumatu strateegia. Peab nõustuma, et valgustusajastust alguse saanud progressiivsel poliitikal on sel selge arusaam normatiivsusest, millega alati luuakse vähemusi, suunates neid ''teise'' positsiooni ja ''privaatsetesse'' valdkondadesse. Soolise võrdõiguslikkuse vastane kampaania on ainult vanade võtete kohandamine, näiteks tehes jõupingutusi Euroopa kristliku ühtsuse tagamiseks rünnatakse LGBTQ-gruppe.\n\nPoola feministlik filosoof Magdalena Środa on öelnud, et võitlus sooideoloogia vastu on kiriku ja staadioni vaheline liit, mis tähendab, et soolise võrdõiguslikkuse vastased liikumised on ainult tarbimisel ja üleüldisel kontrollil tugineva neoliberaalse valitsemise uuendatud vorm. Kuid mitte ainult. See on võitlus neoliberaalse esindusdemokraatia ümberdefineerimise eest ja selle käigus tekivad uued poliitilised jõujooned. Progressiivsed poliitikud peavad toimuvas jõudu pingutama.\n\nNüüdseks on selge, et soolise võrdõiguslikkuse vastased liikumised on Euroopa poliitikas uus nähtus, mis neoliberaalse emantsipatsiooni puhul osutab ka ebaõnnestumisele. Progressiivsetelt poliitikutelt nõuab vastureaktsioonide väljatöötamine uusi meetodeid ja uut mõtlemist. Kui progressiivne poliitika unustab oma innovaatilise, rohujuuretasandi päritolu, kasutades ainult olemasolevaid soolise võrdõiguslikkuse poliitika meetmeid, ei hoia see edaspidi ära soolise võrdõiguslikkuse vastasust kui nähtust. Nii jääb progressiivne poliitika kinni tõe teadmise illusiooni kindlusse.\n\nTuleb järgida vapraid ja originaalseid ajaloolisi tegutsejaid, kel oli julgust kahelda ühiskonna dogmades, mida varem kahtluse all ei oldud seatud. Innukuse kaotanud progressiivne poliitika peab oma innu taastama.\n\nSoolise võrdõiguslikkuse vastaste liikumiste kõige tugevam jõud on uus keel, mida kasutatakse poliitiliseks mobilisatsiooniks, kuid soo mõiste kui tehnilise kategooria kasutamine võib osutuda pigem ennasthävitavaks kui otstarbekaks.\n\nBarbi Pilvre intervjuu Andrea Petőga ilmus algkujul Sirbis.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Budapesti Kesk-Euroopa ülikooli (CEU) professor Andrea Pető kommenteerib ajalehes Sirp ilmunud Barbi Pilvrele antud intervjuus Ungari liikumist suletuse poole Euroopa poliitilises kontekstis.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe hoolikalt uudise pealkiri ja sisu ning kirjuta artiklile pikk sissejuhatav lause, kasutades oma kujutlusvõimet.\n\n## Pealkiri:\n\nPikk ja BATE jätkavad Valgevene kõrgliigas täiseduga\n\n## Põhitekst:\n\nVõit FC Minski üle ei tulnud aga kuidagi lihtsalt. Kahel korral jäädi pealinnas kaotusseisu ja võit võeti lõpuks ära teisel üleminutil. Algkoosseisus alustanud Pikk vahetati välja 69. minutil, kui just oli seisuks tehtud 2:2, vahendab Soccernet.ee.\n\nNii hästi ei läinud aga Artur Kotenkol ja Šahtaril, kui kodus võõrustati samuti pealinnameeskonda Minski Dinamot. Dinamo küll lõpetas mängu kümnekesi, aga seis jäi ikkagi 0:0. Seni esimeses kahes mängus pingile jäänud Kotenko istus ka Dinamo vastu.\n\nKolme vooru järel on BATE ainus täiseduga meeskond, teisena jääb tänu Šahtari viigile kahe punktiga maha Dinamo. Kotenko koduklubi ise on nelja punktiga kümnes.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Artur Pikk ja Borissovi BATE jätkavad Valgevene kõrgliigas täiseduga, viimati alistati võõrsil 3:2 FC Minsk.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Pärast artikli pealkirja ja põhiteksti lugemist kasuta oma loovust, et koostada sisutihe ja pikk sissejuhatav lause.\n\n## Pealkiri:\n\nNHL: Holtby tegi Capitalsi võidumängus 41 tõrjet\n\n## Põhitekst:\n\nCapitalsi väravas tõrjus Braden Holtby koguni 41 pealeviset. „Ta on uskumatu,” tõdes Capitalsi mängija Marcus Johansson. „Vahel oled lihtsalt šokeeritud, kui näed, milliseid viskeid ta püüab. Ta on nii hea väravavaht.”\n\nCapitalsi eest tegid skoori John Carlson, Jason Chimera, Aleksandr Ovetškin ja Nicklas Backström, Flyersi värava viskas Jakub Voracek.\n\nNew York Rangers alistas võõrsil 4:2 Pittsburgh Penguinsi ja viigistas seeria 1:1-le, Dallas Stars oli Minnesota Wildist 2:1 parem ja juhib seeriat 2:0 ning San Jose Sharks sai Los Angeles Kingsist jagu 2:1 ja juhib samuti 2:0.\n\nStanley karikavõistluste play-off:\n\nIdakonverents\nFlorida Panthers – New York Islanders 1:1\nTampa Bay Lightning – Detroit Red Wings 2:0\nWashington Capitals – Philadelphia Flyers 2:0\nPittsburgh Penguins – New York Rangers 1:1\nLäänekonverents\nDallas Stars – Minnesota Wild 2:0\nSt. Louis Blues – Chicago Blackhawks 1:1\nAnaheim Ducks – Nashville Predators 0:1\nLos Angeles Kings – San Jose Sharks 0:2\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Jäähokiliigas NHL asus Washington Capitals play-off ’is idakonverentsis seeriat Philadelphia Flyersi vastu 2:0 juhtima, olles kodujääl Flyersist 4:1 parem.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe artikli pealkirja ja sisu. Kasuta oma loomingulisi võimeid, et koostada detailne ja põhjalik ühelauseline sissejuhatus sellele uudisele.\n\n## Pealkiri:\n\nRosberg võttis hooaja kolmanda võidu\n\n## Põhitekst:\n\nRosberg startis Hiina GP-l esireast ja kuigi ta jäi stardis alla Daniel Ricciardole (Red Bull), tõusis sakslane peagi tagasi esikohale, kuna Ricciardol purunes rehv.\n\nRosbergi järel lõpetas sõidu teise kohaga Ferrari piloot Sebastian Vettel, kes põrkas sõidu alguses kokku enda tiimikaaslase Kimi Räikköneniga, seda suuresti Daniil Kvjati (Red Bull) järsku manöövri tõttu. „See oli suitsiidne manööver, kokkupõrge oli vältimatu,” pahandas Vettel pärast juhtunut.\n\nKvjat lõpetas etapi kolmanda kohaga. Ricciardo sai lõpuks neljanda koha, Räikkönen lõpetas viiendana ning kuues oli Felipe Massa (Williams). Rosbergi tiimikaaslane, laupäevases kvalifikatsioonis ebaõnnestunud ja seetõttu viimaselt kohalt startima pidanud tiitlikaitsja Lewis Hamilton tõusis seitsmendaks.\n\nEsikümne lõpetasid Max Verstappen (Toro Rosso), Carlos Sainz (Toro Rosso) ja Valtteri Bottas (Williams).\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Vormel-1 sarja MM-sarjas on tänavu suurepärases hoos Mercedese piloot Nico Rosberg, kes on võitnud kõik senised kolm etappi.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe artikli pealkiri ja sisu, seejärel loo pikk ja põnev lause, mis võiks olla artikli sissejuhatus.\n\n## Pealkiri:\n\nPeruus leidis kinnitust sugulisel teel zika viirusesse nakatumine\n\n## Põhitekst:\n\nPeruu tervishoiuministri Anibal Velasquesi sõnul nakatas 39-aastane mees oma seitse aastat noorema naise suguühte käigus. Tõendid zika viirusest leiti mehe spermast.\n\nMinistri kinnitusel on abikaasad haiglas ja juba paranemas.\n\nTegemist on seitsmenda zika viirusesse haigestumisega Peruus, kuid esmakordselt on nakatumine aset leidnud sugulisel teel.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Peruus leidis kinnitust esimene sugulisel teel zika viirusesse nakatumine, teatasid tervishoiuametnikud.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Tutvu artikli sisuga ja loo sellele pika lausega sissejuhatus, mis köidab lugeja tähelepanu.\n\n## Pealkiri:\n\nWilliamsiteta USA alistas Fed Cupil kindlalt Austraalia\n\n## Põhitekst:\n\nUSA alistas Austraalia Maailmaliiga üleminekumängudes 4:0. Esmalt oli Madison Keys (WTA 25.) 6:4, 6:2 parem Austraalia eest Fed Cupi debüüdi teinud Daria Gavrilovast (WTA 39.), seejärel sai Christina McHale (WTA 57.) 3:6, 6:1, 7:5 jagu Samantha Stosurist (WTA 26.) ning vajaliku võidupunkti tõi Coco Vandeweghe (WTA 36.), kes alistas 2:6, 7:5, 6:4 Stosuri. Teist üksikmängu ei peetud, paarismängus olid Bethanie Mattek-Sands ja Vandeweghe 6:1, 6:4 üle Gavrilovast ja Arina Rodionovast.\n\nTeised üleminekumängud on veel pooleli, Venemaa ja Valgevene ning Rumeenia ja Saksamaa vahel on seis 1:1, Hispaania juhib Itaalia vastu 2:0.\n\nMaailmaliiga poolfinaalides on mõlemas paaris – Šveits-Tšehhi ja Prantsusmaa-Holland – seisud samuti 1:1viigis.\n\nKahel viimasel aastal Fed Cupi võitnud Tšehhi asus Šveitsi vastu juhtima, kui Barbora Strycova (WTA 33.) alistas 6:0, 6:2 Timea Bacsinszky (WTA 17.), kuid seejärel üllatas Viktorija Golubic (WTA 129.) Karolina Pliškovat (WTA 18.(, võites 3:6, 6:4, 6:4.\n\nPrantsusmaa-Hollandi matšis alistas avamängus Kiki Bertens (WTA 96.) 6:4, 6:2 Caroline Garcia (WTA 45.), seejärel aga oli Kristina Mladenovic (WTA 28.) 6:2, 6:4 parem Richel Hogenkampiga (WTA 139.).\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "USA tennisenaiskonnas ei teinud kaasa õed Serena ja Venus Williams, kuid sellest hoolimata said ameeriklannad võõrsil Föderatsiooni karikasarjas jagu Austraaliast ning tagasi järgmiseks aastaks koha Maailmaliigas.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe hoolikalt uudise pealkiri ja sisu ning kirjuta artiklile pikk sissejuhatav lause, kasutades oma kujutlusvõimet.\n\n## Pealkiri:\n\nToyota peatab Jaapani tehastes maavärina põhjustatud toormevaeguses tegevuse\n\n## Põhitekst:\n\nToyota lisas, et mõjutatud on Kumamatost 150 km kaugusel asuvad tehased, kus pannakse kokku nende luksuskaubamärki Lexust, samuti riigi keskosas asuvad tehased, kus koostatakse Toyota ja Daihatsu sõidukeid ning Hino veokeid, vahendas Reuters.\n\nTehaste töö seisatakse 23. aprillini.\n\nEhkki ükski tehastest olulisi kahjustusi ei saanud, teatas autotootja Kumamoto piirkonnas toodetavate juppide tarneraskustest.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Jaapani autotootja Toyota teatas, et peatab esmaspäevast autode koostamise oma Jaapani tehastes, sest riigi lõunaosas toimunud maavärinad on põhjustanud mitmete nende tarnijatele juppide tootmise raskused.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe uudis läbi ning loo sellele fantaasiarikas ja pikk lause, mis võiks uudist tutvustada.\n\n## Pealkiri:\n\nTÜ/Eeden lõpetas hooaja viienda kohaga\n\n## Põhitekst:\n\nTartlannad saavutasid võõrsil toimunud teises vastasseisus võidu alles viiendas geimis, kui lõpuvile ajal särasid tablool Emajõelinna esinduse 3:2 (22, -16, 11, -20, 9) võidunumbrid, vahendab volley.ee.\n\nÜhtlaselt esinenud võitjate ridades kogusid viis mängijat kahekohalise punktisumma, neist parimatena märgiti Laura Reiteri ja Laura Luige kontosse 15 punkti. Renate Pikk assisteeris 14, Mari Arak 13 ja Ingrid Kiisk 12 silmaga. Silvia Pertens vastas võõrustajate poolel 14 ning Lisete Mein, Agnes Karm ja Ragne Dimitrijev võrdselt 10 punktiga.\n\nMöödunud aastal pronksmedalile jõudnud Tartu võistkond astus tänavusel hooajal seega kaks sammu tagasi, leppides viienda kohaga. Audentese SG/Noortekoondis oli kuues ka eelmisel hooajal. Reedel krooniti kolmandat korda järjest Eesti meistriks Kohila Võrkpalliklubi, kes võitis finaalseerias TTÜ/Tradehouse'i vastu kõik kolm mängu. Tallinna Ülikool vahetas eelmise aasta neljanda koha tänavu kahvatuima medali vastu. Paremini läks ka Võru naiskonnal, kes tõusis möödunud hooaja viiendalt kohalt tänavu koha kõrgemale, neljandaks.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Laupäeval tõmmati joon alla võrkpalli naiste meistrivõistlustele, kui Tartu Ülikool/Eeden ja Audentese SG/Noortekoondis selgitasid viienda-kuuenda koha omaniku. Kahe võiduni peetud seeria avavaatuses 3:1 (17, 19, -24, 10) võidu saavutanud Tartu naiskond oli parem ka korduskohtumises.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Tutvu artikli sisuga ja loo sellele pika lausega sissejuhatus, mis köidab lugeja tähelepanu.\n\n## Pealkiri:\n\nOluline teetähis võitluses lastehalvatusega: üle saja riigi vahetab vaktsiini välja\n\n## Põhitekst:\n\nUue vaktsiiniga kavatsetakse rünnata kaht järelejäänud viirusetüve. Vaktsiini väljavahetamise mõju avaldumist oodatakse pooleteise aasta jooksul, vahjendas BBC.\n\nMöödunud aastal leidis aset 74 lastehalvatuse juhtumit, tänavu on praeguseks haigestunud 19 last. Kõik juhtumid on olnud Afganistanis ja Pakistanis. Aafrika on olnud lastehalvatusevaba nüüdseks juba üle aasta.\n\n30 aastat edukalt toiminud ja levinud lastehalvatusvaktsiini väljavahetamine on logistiliselt keerukas ülesanne.\n\nJärgmise kahe nädala jooksul 155 riigis toimuvat vaktsiini väljavahetamist jälgib üle 1000 inimese üle maailma. Peamiselt oodatakse uuelt vaktsiinilt mõju arengumaades, aga ka rikkamates riikides nagu Venemaa ja Mehhiko.\n\nÜleliigne komponent eemaldatud\n\nKa uut vaktsiini manustatakse suukaudsete tilkadena, nii et meditsiinitöötajad väljaõpet ei vaja. Uus vaktsiin enam lastehalvatuse teise tüübi viiruse lahjendatud versiooni ei sisalda, kuivõrd see tüvi alistati aastaks 1999. Uus vaktsiin sisaldab hoopis lastehalvatuse kolme tüübiga haakuvat lahjendatud viirust ning see ei saa enam põhjustada muteerunud viirust, mis harvadel kordadel tekkis vaktsineerimise tagajärjel.\n\nLastehalvatus on, nagu nimigi ütleb, lastel halvatust põhjustav viirus, mis ründab peamiselt kuni 5-aastaseid lapsi. Haigus on väga nakkusohtlik, seda põhjustav viirus ründab lapse närvisüsteemi ja võib põhjustada üle keha leviva halvatuse vaid mõne tunniga.\n\nEsmased sümptomid on palavik, väsimus, peavalu, oksendamine, kaela kangestumine ja valu jäsemetes. Iga 200. juhtum viib pöördumatu halvatuseni. Halvatutest 5-10% sureb, kui nende hingamisega seotud lihased liikumatuks muutuvad.\n\nKui veel 1988. aastal oli lastehalvatust 125 riigis, siis nüüdseks on haigus akuutne veel kahes riigis: Afganistanis ja Pakistanis.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Enam kui 150 riiki on väja vahetamas oma lastehalvatusvaktsiini. Terviseedendajate kinnitusel on tegemist olulise verstapostiga selle haiguse väljajuurimisel.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe uudis läbi ning loo sellele fantaasiarikas ja pikk lause, mis võiks uudist tutvustada.\n\n## Pealkiri:\n\nSoomer sai Assenis kvalifikatsioonis teise koha\n\n## Põhitekst:\n\nHommikust saadik oli rada märg ja aeglaselt kuivav ning Soomer asendas vabatreeningutes kasutatud vihmarehvid slick -rehvidega, vältides niiskeid rajaosasid ja see osutus õigeks strateegiaks. Kuna European Junior Cupis sõidetakse nii kvalifikatsioon kui ka võistlus sama rehviga, on võtmetähtsusega rehvi hoidmine võistluseks.\n\n„Kõik toimis peaaegu nagu planeeritud oli. Kuna rada mulle sobib ja rehvi säästmine on ülioluline, tegin vaid kaks kiiret ringi, saades kohe kvalifikatsiooni alguses kirja parima aja. Kaks kiiret ringi ei möödunud küll ideaalselt, kuid olid siiski väga head,” kommenteeris Soomer.\n\nVõistlus algab pühapäeval kell 16.15.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Motoringraja Euroopa juunioride karikavõistlustel osalev Hannes Soomer saavutas laupäeval keerulistes ilmaoludes peetud kvalifikatsioonis teise koha.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe artikli pealkirja ja sisu. Kasuta oma loomingulisi võimeid, et koostada detailne ja põhjalik ühelauseline sissejuhatus sellele uudisele.\n\n## Pealkiri:\n\nLiibüa pealinnas Tripolis puhkes äge tulevahetus\n\n## Põhitekst:\n\nTulistamist ja plahvatusi oli kuulda pealinna põhjapiirkonnas Hay el-Andalousis ja see kestis umbes pool tundi. Seejärel oli kuulda kiirabisireene.\n\nHay el-Andalous on jõukas linnaosa, kus elab palju poliitikuid, kelle seas on ka ÜRO toetatud valitsuse liikmeid.\n\nPrantsuse ja Saksa välisministrid tegid eile etteteatamata visiidi Liibüasse, et näidata oma toetust uuele ühtsusvalitsusele.\n\nPrantsuse minister Jean-Marc Ayrault ja tema Saksa kolleeg Frank-Walter Steinmeier lendasid Tripolisse kõnelustele ÜRO toetatava rahvusliku ühtsuse valitsusega. Läbirääkimised leidsid aset mereväebaasis, kus uus valitsus end sisse on seadnud.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Liibüa pealinnas Tripolis puhkes vaid tunde pärast Prantsusmaa ja Saksamaa välisministrite visiiti äge tulevahetus, teatasid sündmuskohal viibivad ajakirjanikud.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Süvene uudise pealkirja ja sisu ning kirjuta sellele loole sisukas ja informatiivne sissejuhatus, mille pikkus on üks lause.\n\n## Pealkiri:\n\nOPEC arutab toodangumahu külmutamist\n\n## Põhitekst:\n\nSaudi mõjukas asekroonprints Mohamed bin Salman hoiatas, et kuningriik ei külmuta toodangumahtu, kui seda ei tee ka Iraan.\n\nJaanuaris tühistatud sanktsioonidest toibuv Iraan teatas, et Teherani ei esinda Doha kõnelustel naftaminister Bijan Zanganeh, vaid esindaja OPEC-is.\n\nIraani naftaministeerium lisas, et nad \"ei saa ühineda naftahindade stabiliseerimise kavaga, kuna Iraani naftatoodang jääb endiselt sanktsioonide-eelsest tasemest allapoole\".\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Maailma naftatootjad kogunevad Katari arutama toodangumahu külmutamist hindade toetamiseks, kõnelusi ähvardavad varjutada erimeelsused Saudi Araabia ja Iraani vahel.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe artikli pealkiri ja sisu, seejärel loo pikk ja põnev lause, mis võiks olla artikli sissejuhatus.\n\n## Pealkiri:\n\nNõmmela sai Hollandis viimasel etapil 3. koha\n\n## Põhitekst:\n\nTeist etappi järjest selgus võitja grupifinišis. Võidu võttis taanlane Andreas Stokbro Nielsen, teise koha sai hispaanlane Ivan Garcia Cortina ning Nõmmela oli kolmas, vahendab Rattauudised.ee.\n\nEesti koondislastest lõpetasid etapi peagrupis veel Oskar Nisu (31. koht), Karl Patrick Lauk (45. koht) ja Norman Vahtra (66. koht). Peeter Pung kaotas võitjale ligi kuus minutit ja sai 101. koha.\n\nKokkuvõttes võttis tuuri üldvõidu norralane Amund Grondahl. Nõmmela oli 38., Nisu 41., Lauk 43., Vahtra 72. ja Pung 99.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Hollandis toimunud U-23 mitmepäevasõidu ZLM-Roompot Tour laupäeval toimunud kolmandal etapil sai Aksel Nõmmela parima eestlasena 3. koha.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Tutvu artikli sisuga ja loo sellele pika lausega sissejuhatus, mis köidab lugeja tähelepanu.\n\n## Pealkiri:\n\nKiivikas võitis Rootsis kuldmedali\n\n## Põhitekst:\n\nKulturismis võistlesid Ott Kiivikas (Reval Sport) ning tema õpilane Raigo Kuusnõmm (Sparta Spordiklubi). Kiivikas võitis -90 kg kaaluvate meeste seas kuldmedali ning Kuusnõmm klassis -80 kg hõbeda. Mehed said koos seista ka absoluutselt parima kulturisti valimisel, kus Kiivikas sai auväärse teise koha. Kiivikas ja Kuusnõmm osalesid samal turniiril ka eelmisel aastal ning nii nagu ka sellel aastal, sai Kiivikas kulla ning Kuusnõmm hõbeda.\n\nHõbemedal läks ka Andra Vagurile (Spordikeskus Teras), kes saavutas alles teist korda välisvõistlusel osaledes bikiinifitnessi pikkuskategoorias -169 cm teise koha. Samas kategoorias võistlesid ka Agne Kiviselg (Spa ja Sport spordiklubi) ja Ene Tomingas (My Fitness), kes pääsesid poolfinaalidesse.\n\nBodyfitnessis näitas eriti head vormi Tatyiana Pudovkina (HC GYM) ning tasuks selle eest pronks. Samuti tegi hea tulemuse samas kategoorias võistelnud Gea Taalvelt (Spa ja Sport spordiklubi), kes saavutas viienda koha.\n\nKlassikalises kulturismis võistlesid Siim Savisaar (TÜ ASK) ja Peep Reinart (Sparta Spordiklubi). Savisaar pääses finaalidesse ning saavutas neljanda koha, Reinart pidi leppima poolfinaalidega.\n\nRannafitnessis astusid üles kategoorias -178 cm Kert Kaljula (Sparta Spordiklubi) ning +182 cm Kuido Jõgisalu (Spa ja Sport spordiklubi) ja Hans Hiiuväin (Fittest klubi). Kõik mehed pääsesid võistlema poolfinaalidesse. Finaalini võistles Kuido Jõgisalu, kes saavutas kuuenda koha.\n\nJärgmisel nädalavahetusel võistleb Eesti koondis väga suures koosseisus Läti lahtistel meistrivõistlustel Riias ning maikuu viimasel laupäeval Eesti karikavõistlustel ja Balti matšil Tallinnas.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "16. aprillil toimus Rootsis Malmös mainekas kulturismi- ja fitnessivõistlus Sweden Grand Prix. Eestit esindas 14 sportlast, kellest neli tulid medalile.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Tutvu artikli sisuga ja loo sellele pika lausega sissejuhatus, mis köidab lugeja tähelepanu.\n\n## Pealkiri:\n\nWarriors alustas play-off’i kindla võiduga, Curry vigastas jalga\n\n## Põhitekst:\n\nCurry vigastas teise veerandaja lõpus parema jala hüppeliigest ja kuigi ta naasis kolmanda veerandaja alguses lühikeseks ajaks platsile, oli näha, et vigastus segab tema liikumist ja peatreener Steve Kerr otsustas ta mängust välja võtta. Pahane Curry palus küll nii Kerri kui abitreenereid, et nad laseksid tal jätkata, aga sai kõikidelt eitava vastuse. „Mul oli tunne nagu lapsel, kes peab nurgas seisma,” tunnistas Curry pärast mängu.\n\nKerr ütles, et Curry osalemine seeria teises mängus on kahtluse all, valitsev MVP ise aga loodab platsile joosta. „Praegu ma ei näe võimalust, et ma ei mängi,” arvas Curry. „Kui valutaluvusest rääkida, siis tean, mida suudan taluda ja ikka platsil olla.”\n\nKokku 19 minutit ja 49 sekundit mänginud Curry oli vähesest mänguajast hoolimata meeskonna parim 24 punkti ja seitsme lauapalliga, Klay Thompson lisas 16 punkti. Rocketsi resultatiivseim oli James Harden 17 punktiga.\n\nTulemused:\nToronto – Indiana 90:100\nGolden State – Houston 104:78\nAtlanta – Boston 102:101\nOklahoma – Dallas 108:70\n\nNBA play-off’id 2016:\n\nIdakonverents\n1-Cleveland Cavaliers – 8-Detroit Pistons 0:0\n2-Toronto Raptors – 7-Indiana Pacers 0:1\n3-Miami Heat – 6-Charlotte Hornets 0:0\n4-Atlanta Hawks – 5-Boston Celtics 1:0\nLäänekonverents\n1-Golden State Warriors – 8-Houston Rockets 1:0\n2-San Antonio SPurs – 7-Memphis Grizzlies 0:0\n3-Oklahoma City Thunder – 6-Dallas Mavericks 1:0\n4-Los Angeles Clippers – 5-Portland Trail Blazers 0:0\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Korvpalliliigas NBA tehti algust play-off -mängudega ja tiitlikaitsja Golden State Warriors alistas avamängus kindlalt 104:78 Houston Rocketsi. Mängus sai aga pisut vigastada Warriorsi tähtmängija Stephen Curry ja pole veel teada, kas ta saab meeskonda seeria teises mängus aidata.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Tutvu uudise pealkirja ja põhisisuga. Kasuta neid fakte, et luua pikk ja sisutihe lause, mis toimib loo sissejuhatusena.\n\n## Pealkiri:\n\nCity tegi suure sammu esineliku suunas\n\n## Põhitekst:\n\nAvapoolajal oli City ehk veidi parem ja läks Sergio Agüero väravast kontrarünnakul pausile 1:0 eduseisus, vahendab Soccernet.ee.\n\nTeine poolaeg algas sama asja kordusega – taas kontra, taas Agüero. Chelsea jäi aga üha enam pealtvaatajaks ja kümmekond minutit enne lõppu saadeti Chelsea väravavaht Thibaut Courtois platsilt ära ja erinevalt Meistrite liigast suutis Agüero seekord 11 meetrilt ka realiseerida.\n\nVõiduga taastas City neli vooru enne hooaja lõppu linnarivaali Unitedi ees neljapunktilise edu, kerkides hetkel mööda ka Arsenalist. Chelsea jätkab hetkel kümnendal tabelireal.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Manchester Cityt ootas laupäeval teoreetiliselt üks hooaja lõpu raskematest mängudest, kuid Chelsea ei pakkunud Stamford Bridge'il suurt vastupanu ja City võitis 3:0.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Süvene uudise pealkirja ja sisu ning kirjuta sellele loole sisukas ja informatiivne sissejuhatus, mille pikkus on üks lause.\n\n## Pealkiri:\n\nDer Spiegeli ajakirjanik tunnistas üles intervjuude fabritseerimise\n\n## Põhitekst:\n\nAjaleht avaldas kolmapäeval pika loo sisejuurdlusest 33-aastase Claas Relotiuse suhtes, kes oli populaarne oma uurivate artiklite tõttu, kirjutas Associated Press.\n\nDer Spiegel kinnitas, et Relotius kirjutas alates 2011. aastast ligi 60 artiklit, mis avaldati kas trükiversioonis või veebis. 16 neist on nüüdseks osutunud vähemal või rohkemal määral võltsinguks. Alguses tegutses ta vabakutselisena, kuid eelmisel aastal palgati ta koosseisuliseks ajakirjanikuks.\n\nRelotius võitis 2014. aastal USA uudisekanali CNN aasta ajakirjaniku preemia ja valiti alles sel kuul Saksamaa aasta ajakirjanikuks. Ta lahkus ametist pärast seda, kui ta tunnistas, et mõtles mitmed oma intervjuud välja.\n\nEsimese kinnituse Relotiuse tööga seotud probleemi sai väljaanne seoses ühe looga, mis rääkis USA-Mehhiko piiri valvavast Arizona vabatahtlike patrullist. Nimelt pani Relotiusega koos seda lugu teinud kolleeg tähele, et artiklis ilmuma pidanud intervjuud polnud tegelikult toimunud.\n\nTasapisi hakkasid päevavalgele tulema ka teised \"ilukirjanduslikud\" meediataiesed - näiteks võltsitud telefoniintervjuu ameerika jalgpalli staari Colin Kaepernickiga, kes on paistnud silma politseivägivalla vastu protestimisega; lugu Minnesota osariigis asuvast linnakesest, mille piiril olevat olnud mehhiklasi eemale peletav silt ning artikkel ameeriklannast, kes käib vabatahtlikuna hukkamistel tunnistajaks.\n\nDer Spiegeli teatel on see ajakirja jaoks madalaim punkt väljaande 70 aasta pikkuses ajaloos.\n\nRelotius on öelnud, et tal on sügavalt häbi ja ta kahetseb oma tegusid.\n\n\"Ma olen haige ja vajan abi,\" ütles Relotius.\n\nSaksamaa ajakirjanike liit nimetas Relotiuse juhtumit suurimaks ajakirjandusliku pettuse skandaaliks pärast nn Hitleri päevikuid, mille avaldas väljaanne Stern 1983. aastal ja mis hiljem võltsinguteks osutusid.\n\nSamuti toob värske juhtum meelde ka sarnaseid lugusid laiast maailmast - New York Timesi reporteri Jayson Blairi, Associated Pressi Christopher Newtoni ja Janet Cooke'i, kelle 1980. aasta võltsitud lugu heroiinisõltlasest lapsest ilmus ajalehes Washington Post ja jõudis enne paljastamist pälvida lausa Pulitzeri preemia.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Saksa nädalakiri Der Spiegel teatas kolmapäeval ühe oma tuntuma reporteri töölt lahkumisest ulatusliku ajakirjandusliku pettuse tõttu mitmete aastate vältel.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Tutvu uudise pealkirja ja põhisisuga. Kasuta neid fakte, et luua pikk ja sisutihe lause, mis toimib loo sissejuhatusena.\n\n## Pealkiri:\n\nTottenham alistas Põhja-Londoni derbis Arsenali ja liikus edasi\n\n## Põhitekst:\n\nTottenham asus võõrsil peetud kohtumist juhtima 20. minutil, kui skoori avas Heung-min Son. Teise värava lõi 59. minutil Dele Alli.\n\nÜhtlasi maksis Tottenham kätte kuu alguses kõrgliigas saadud 2:4 kaotuse eest. Ka oli see klubile esimeseks võõrsilvõiduks Arsenali üle viimase kaheksa aasta jooksul.\n\nPoolfinaali jõudis veel üks Londoni klubi Chelsea, kes oli kodus 1:0 üle Bournemouthist. Ainsa värava lõi 84. minutil Eden Hazard.\n\nTeisipäeval tagasid koha nelja hulgas Manchester City ja tugevuselt kolmandasse liigasse kuuluv Burton Albion.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Tottenham Hotspur alistas Inglismaa jalgpalli liigakarika veerandfinaalis igirivaal Arsenali 2:0 ja tagas koha nelja parema hulgas.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Tutvu uudise pealkirja ja põhisisuga. Kasuta neid fakte, et luua pikk ja sisutihe lause, mis toimib loo sissejuhatusena.\n\n## Pealkiri:\n\nUSA keskpank tõstis intressimäära\n\n## Põhitekst:\n\nTegemist on juba neljanda tõusuga sel aastal.\n\nKeskpank lubas samas, et järgmisel aastal on võimalikud tõusud mõõdukamad. Jälgitakse suure tähelepanuga maailmamajanduse seisu ja selle mõju Ühendriikidele.\n\nUSA president Donald Trump ärgitas päev varem Föderaalreservi intressimäärasid mitte tõstma.\n\n\"Ma loodan, et Fedi inimesed loevad tänast Wall Street Journali juhtkirja enne, kui nad veel ühe vea teevad,\" säutsus Ühendriikide president.\n\n\"Ühtlasi, ärge laske turul muutuda vähem likviidseks kui see juba on. Lõpetage see 50 B-de asi. Tunnetage turgu, ärge lähtuge tähendusetutest numbritest. Edu!\" soovitas Trump.\n\nWall Street Journali juhtkirjas soovitati Föderaalreservil teisipäeval algaval kahepäevasel kohtumisel intressimäärasid mitte tõsta. Prognooside järgi peaks keskpank intressimäärasid kohtumisel tänavu neljandat korda tõstma.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "USA keskpank teatas kolmapäeval, et tõstis intressimäärasid 2,25-2,5 protsendini.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Süvene uudise pealkirja ja sisu ning kirjuta sellele loole sisukas ja informatiivne sissejuhatus, mille pikkus on üks lause.\n\n## Pealkiri:\n\nÕnnelik lotomängija võitis Bingo lotoga üle 325 000 euro\n\n## Põhitekst:\n\nVõidupilet on ostetud internetist.\n\nViimati võideti Bingo loto jackpot 10. oktoobril, kui Paldiski postkontorist ostetud pileti võidusumma oli 304 515 eurot. Selle võidu saanud Harjumaalt pärit naine plaanis võidusumma eest maksta ära laenu, aidata lapsi ning minna reisima.\n\nSelle aasta 11 kuuga on Eesti Loto tasunud riigile hasartmängumaksuna spordi, kultuuri, teaduse, hariduse, meditsiini ja muude valdkondade toetuseks 9,1 miljonit eurot. Võitudena maksis Eesti Loto samal perioodil välja ligi 19,5 miljonit eurot, sealhulgas 4,5 miljoni euro eest kiirloteriide võite.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Kolmapäeval loositi välja Bingo loto jackpot summas 325 776.60 eurot.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe artikli pealkirja ja sisu. Kasuta oma loomingulisi võimeid, et koostada detailne ja põhjalik ühelauseline sissejuhatus sellele uudisele.\n\n## Pealkiri:\n\nRootsi ei tee tänavu uut katset valitsus moodustada\n\n## Põhitekst:\n\nJaanuaris tehakse veel kaks katset ja kui need nurjuvad, tuleb välja kuulutada ennetähtaegsed valimised, sõnas spiiker.\n\nNorléni sõnul on parimad väljavaated valitsuse moodustamiseks endiselt Rootsi suurima erakonna, Sotsiaaldemokraatliku Partei ja suuruselt teise partei Mõõduka Koonderakonna juhtidel.\n\n9. septembri valimiste tulemusena moodustati parlament, kus vasakleeril ja paremtsentristlikul blokil on peaaegu võrdselt 40 protsenti häältest, mis teeb koalitsiooni moodustamise väga raskeks, sest kumbki pool ei ole valmis koostööks paremäärmusliku ja immigratsioonivastase erakonnaga Rootsi Demokraadid.\n\nRootsit on alates valimistest kohusetäitja rollis valitsenud viimased neli aastat võimul olnud peaminister Stefan Löfveni sotsiaaldemokraatide ja roheliste vähemusvalitsus.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Rootsi ei tee sel aastal enam katset valitsust moodustada, ehkki valimistest on möödas juba üle kolme kuu, ütles parlamendispiiker Andreas Norlén kolmapäeval.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe artikli pealkirja ja sisu. Kasuta oma loomingulisi võimeid, et koostada detailne ja põhjalik ühelauseline sissejuhatus sellele uudisele.\n\n## Pealkiri:\n\nVolker: USA kongress arutab jaanuaris 125 miljoni dollari sõjaabi andmist Ukrainale\n\n## Põhitekst:\n\n\"Eriesindaja teatas, et tuleva aasta jaanuaris kuulatakse ära teave järgmise 125 miljoni dollari sõjalise abi, poole tuleval aastal Ukrainale eraldatava abi kohta,\" seisis Ukraina ülemraada teates Volkeri ja raadaspiiker Andri Parubi kohtumise kohta.\n\nVolkeri sõnutsi tahab USA toetada Ukrainat õhutõrje tugevdamises, samuti mereranniku ning Musta ja Aasovi mere territoriaalvete kaitsmisel.\n\n\"Eriesindaja rõhutas, et sõjavarustuse müümise seaduse vastuvõtmine on märguandeks mitte üksi USA maksumaksjatele, vaid ka Euroopa riikidele,\" seisis pressiteates.\n\nKiiev: Volker tühistas Kertši juhtumi tõttu kohtumise Surkoviga\n\nVolker tühistas kohtumise Vene presidendi Vladimir Putini abi Vladislav Surkoviga, kuni Moskvast ei tule märke valmidusest vabastada Kertšis hõivatud Ukraina alused ja vangistatud meremehed, ütles ülemraada väliskomisjoni esinaine Hanna Hopko kolmapäeval.\n\n\"Ta ütles, et USA president Donald Trump tühistas kohtumise Putiniga G20 tippkohtumisel, sest ei näinud Venemaa poolt mingit edenemist Kertši väinas kinnivõetud ja sõjavangideks peetavate meremeeste vabastamise osas. Seega tarvidus kohtuda kadus,\" edastas saadik Volkeri sõnad kohtumisel ülemraada saadikutega.\n\nSeejuures välljendas USA diplomaat väljendanud valmidust kohtuda Surkoviga, kui Moskvast \"tuleb märke valmiduse kohta Ukraina meremehed vabastada ja saata Donbassi rahuvalvemissioon\".\n\nHopko ütles ka, et raadasaadikud tänasid Ühendriikide diplomaati kongressi viimaste otsuste eest - holodomori genotsiidiks tunnistamise, Nord Stream 2 lubamatuse ja Aasovi mere militariseerimise kohta.\n\nJutuks oli ka oodatavate Ukriana valimiste küberkaitse ja valimisseaduse muutmine.\n\nSurkov ja Volker kohtusid Ukraina olukorra arutamiseks viimati jaanuaris.\n\nPorošenko ja Volker arutasid Vene sanktsioonide üle\n\nUkraina president Petro Porošenko ja USA eriesindaja Ukraina küsimustes Kurt Volker arutasid kohtumisel uusi rahvusvahelisi samme Venemaa survestamiseks, teatas Ukraina presidendi kantselei kolmapäeval.\n\nOsapooled arutasid Venemaa \"agressiooni Aasovi-Kertši akvatooriumil\" ja ohte regionaalsele julgeolekule, teatas kantselei.\n\n\"(Kohtumisel) rõhutati, kui tähtis on maailma jõuline reaktsioon sellele agressioonile Ukraina vastu,\" teatas pressiteenistus.\n\nPorošenko ja Volker olid üksmeelel, et rahvusvahelised sanktsioonid Venemaa suhtes ja nende võimalik karmistamine on oluline osa jõupingutustest ohjeldada \"Venemaa agressiooni Ukraina vastu\", lisati.\n\nAmetnikud arutasid kohtumisel ka viimaseid arenguid Donbassis ja rõhutasid koordineeritud samme \"rahvusvahelise rahuvalvemissiooni saatmiseks ÜRO mandaadi all\" piirkondadesse, mis ei ole Kiievi kontrolli all.\n\nSamuti kõneldi Ukraina ja USA strateegilise partnerluse süvendamisest julgeoleku- ja kaitsevallas, teatas kantselei.\n\nVolker tervitas ka Rahvusvahelise Valuutafondi (IMF) otsust eraldada Kiievile järgmine osa finantsabist, rõhutades, et see näitab reformide õnnestumist Ukrainas.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "USA kongress kuulab 2019. aasta jaanuaris ära teabe tuleval aastal Ukrainale eraldatava sõjalise abi esimese poole kohta, ütles Ühendriikide Ukraina eriesindaja Kurt Volker.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe artikli pealkirja ja sisu. Kasuta oma loomingulisi võimeid, et koostada detailne ja põhjalik ühelauseline sissejuhatus sellele uudisele.\n\n## Pealkiri:\n\nSuri teenekas Eesti käsipallitegelane Vladimir Jegorov\n\n## Põhitekst:\n\nAlljärgnevalt Eesti käsipalliliidu järelehüüe:\n\nMitmekülgse ja vitaalse härrasmehe – kes veel 90. eluaasta lähenedes endiselt spordile kaasa elas ning kogukonnaelu arendamisele kaasa aitas – lahkumine jätab suure augu meie spordi- ja käsipalliellu.\n\nVladimir Jegorov sündis 9. juulil 1929. aastal Tallinnas kaupmehe perekonnas, kes varustas Kalarannas kaupluse kaudu kalureid püügivahendite ja kütusega. Ta õppis Anna Tõrvand-Tellmanni Inglise Kolledžis, Tallinna 15. Algkoolis, Tartu 1. Keskkoolis ning lõpetas 1952. aastal cum laude Tartu Riikliku Ülikooli kehakultuuriteaduskonna.\n\nJegorov hakkas sportima koolis Endel Arandi juhendamisel, hiljem oli tema tennisetreener Voldemar Turba ja korvpallitreener Viktor Laats. Tennises sai ta 1948. aastal vabariiklikul koolinoorte spartakiaadil üksikmängus pronks- ja paarismängus hõbemedali. Korvpallis aga võitis TRÜ spordiklubi meeskonnas Nõukogude Liidu meistrivõistlustel pronksi.\n\nPärast ülikooli lõpetamist suunati ta VSÜ Kalevi kesknõukogusse instruktoriks ja töötas seal 24 aastat, hiljem ka õppe- ja spordiosakonna juhataja ning spordiühingu abiesimehena. Sõjajärgsetel aastatel arendas Kalevis algul erinevaid pallimänge, aga ka ettevõtete ja asutuste osavõttu rahvaspordiüritustest.\n\nKoostöös spordialade treeneritega komplekteeris ja saatis Jegorov koondvõistkondi ENSV ja N. Liidu meistrivõistlustele. Ta aitas läbi Kalevi kesknõukogu ehitada suure osa vajalikest spordibaasidest Eestis – staadionid Tallinnas ja Pärnus, spordihall, tenniseväljakud, ujulad. Põhitöö kõrvalt andis Jegorov võrk-ja korvpallitunde Tallinna Kehakultuuritehnikumis ja Tallinna Pedagoogilises Instituudis.\n\n1963. aastal valiti ta Kalevi auliikmeks. Seoses olümpia purjeregati tulekuga Tallinnasse asutati Vabariiklik Purjetamiskeskus, mille esimeseks juhatajaks määrati Jegorov. 1979. aastal sai temast ENSV Spordikomitee vanemtreener ja hiljem koondise Eesti Sport peatreener. Lisaks tegutses ta Moskva olümpiamängudel käsipallikohtunikuna.\n\nAlates 1980. aastast sai Jegorovist Eesti Väravpalliföderatsiooni (hiljem EKL) peasekretär. Koostöös Eesti Keele ja Kirjanduse Instituudiga töötas just tema välja ja võttis kasutusele sõna \"käsipall\". Jegorov korraldas EKL-i vastuvõtmise rahvusvaheliste alaliitude liikmeks ja esindas Eestit 1992. aastal Euroopa Käsipalliliidu asutamiskongressil Berliinis.\n\nTaasiseseisvunud Eestis tegi Jegorov ära meeletud töö käsipalli populariseerimisel ja rahvusvaheliste sidemete arendamisel. Tema head sidemed ettevõtetega nagu Tallinna Näidislinnuvabrik ja Tallinna Kooperaator aitasid algusaastatel Eesti naiste ja meeste rahvuskoondiseid finantseerida ja varustada.\n\nVladimir Jegorov pühendas end täielikult Eesti spordi teenimisele ja andis suure panuse rahva tervise tugevdamisele. Pensionile siirdudes jätkas ta kogukonnaelu arendamist ja oli alati aktiivne osaleja erinevatel spordiüritustel. Vladimir Jegorov lahkus meie seast 15. detsembril 2018. Eesti Käsipalliliit langetab sügavas leinas pea ja avaldab kaastunnet kõigile omastele ja sõpradele.\n\n(Matusetalitus toimub Rahumäe kalmistu kabelis 21.12.2018 kell 11.00, perekond palus pärgi mitte tuua).\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Eesti Käsipalliliit (EKL) teatab suure kurbusega silmapaistva spordijuhi ja käsipalliarendaja Vladimir Jegorovi lahkumisest meie keskelt.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Tutvu artikli sisuga ja loo sellele pika lausega sissejuhatus, mis köidab lugeja tähelepanu.\n\n## Pealkiri:\n\nVitali Mutko loobus Venemaa jalgpalli juhtimast\n\n## Põhitekst:\n\nPraegune Venemaa asepeaminister Mutko oli Venemaa jalgpalliliidu president aastatel 2005-2009 ja uuesti alates 2015. aastast. Eelmise aasta detsembris loobus ta ajutiselt oma kohast, et võidelda eluaegse olümpiamängudel viibimise keelu vastu, kuid naasis oktoobris positsioonile.\n\nMutkod on nii Venemaal kui ka mujal viimastel aastatel rohkelt kritiseeritud seoses Venemaa spordi korruptsioonijuhtumitega. Kuigi ei rahvusvaheline olümpiakomitee ega maailma antidoping WADA pole leidnud Mutko kohta otseseid tõendavaid materjale, siis peetakse teda kui Sotši olümpiamängude aegset spordiministrit siiski vastutavaks.\n\nVenemaa jalgpalliliidu presidendi kohusetäitjaks saab alates 2007. aastast Venemaa kõrgliiga juhi ametit täitnud Sergei Prjadkin. Muutusi selles osas võib oodata alates 22. veebruarist, kui toimub alaliidu üldkogu.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Kauaaegne Venemaa poliitik ja spordijuht Vitali Mutko astus tagasi riigi jalgpalliliidu presidendi positsioonilt.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe uudis läbi ja pane oma kujutlusvõime tööle, et välja mõelda üks korralik sissejuhatav lause sellele loole.\n\n## Pealkiri:\n\nWRC sarjas vahetatakse hoogsalt kaardilugejaid\n\n## Põhitekst:\n\nTäna tuli uudis, et Evansi senine kaardilugeja Daniel Barritt istub WRC Ford Fiesta R5 masinasse noore jaapanlase Takamoto Katsuta kõrvale. Toyota protežee teeb kaasa omas klassis täispika programmi.\n\nWRC andmetel saab Evansi uueks kaardilugejaks aga Martin, keda vastasel juhul ähvardab MM-sarjaks töötuks jäämine, kuna seni Citroeni masinaga sõitnud iirlasel Craig Breenil praeguse seisuga järgmiseks hooajaks kohta pole.\n\nSiiski pole ka võimaliku rallipaari Evans - Martin tulevik kaugeltki kindel, sest M-Sport pole kinnitanud waleslast oma tuleva hooaja sõitjaks ja tagatipuks on meeskonna pealik Malcolm Wilson rahaliste probleemide tõttu vihjanud võimalikule sarjast lahkumisele.\n\nKui M-Sport siiski jätkab, siis peaks nende eest uue kaardilugejaga sõitma ka Teemu Suninen. Mikko Markkula vahetab välja Marko Salminen. Toyotasse siirdunud Kris Meeke'i kõrvale maandub aga Paul Nagle'i asemel senine Hayden Paddoni kaardilugeja Sebastian Marshall.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Autoralli MM-sarja kodulehekülje andmetel saab M-Spordi sõitja Elfyn Evans endale järgmiseks hooajaks uue kaardilugeja seni Craig Breeni kõrval istunud Scott Martini näol.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe uudis läbi ning loo sellele fantaasiarikas ja pikk lause, mis võiks uudist tutvustada.\n\n## Pealkiri:\n\nVIDEO | 2018. aasta avariide valikusse mahtus ka Tänaku ja Meeke'i kokkupõrge\n\n## Põhitekst:\n\n\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Autoralli MM-sari avaldas kokkuvõtte 2018. aasta etappidel juhtunud õnnetustest. Teiste seas kuulusid valikusse ka Ott Tänaku ja Kris Meeke'i kokkupõrge Rootsis, Sebastien Loebi väljasõit Korsikal ning veel mitmed juhtumid, kus olid osalisteks Thierry Neuville, Andreas Mikkelsen, Craig Breen ja teised tipptegijad.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe hoolikalt uudise pealkiri ja sisu ning kirjuta artiklile pikk sissejuhatav lause, kasutades oma kujutlusvõimet.\n\n## Pealkiri:\n\nKranjec tegi Sloveenia mäesuusaajalugu\n\n## Põhitekst:\n\nÜhtlasi sai 26-aastasest Kranjecist esimene Sloveenia mees, kes sellel distsipliinil MK-etapi võitnud. Kranjeci polnud ka ühelgi teisel alal varem sellise saavutuseni küündinud.\n\nSeejuures esimese laskumise järel hoidis ta alles neljandat positsiooni, aga teist sõitu ei suutnud lõpetada ei liider Matts Olsson ega ka austerlane Manuel Feller.\n\n\"Ma ei tea, mis juhtus. Esimene sõit polnud halb, aga teadsin, et suudan enamat,\" kommenteeris Kranjec, kelle senine parim tulemus oli mullune Alta Badia suurslaalomi kolmas koht. \"Ma proovisin piire ja tegin mõned vead.\"\n\nEsikolmikule järgnesid Saalbach-Hinterglemmis sakslane Stefan Luitz (+0,58), prantslane Thomas Fanara (+0,72), austerlane Marcel Hirscher (+0,77), prantslane Alexis Pinturault (+0,83) ja norralane Henrik Kristoffersen (+0,88).\n\nMK-sarja liidrina nii üldarvestuses kui ka suurslaalomis jätkab Hirscher, kelle edu lähemate konkurentide ees on mõlemas tabelis juba ligemale 200 silma.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Austrias Saalbach-Hinterglemmis peetud meeste suurslaalomi MK-etapi võitis sloveen Zan Kranjec (2.50,08), kes edestas šveitslast Loic Meillard'd (+0,19) ja prantslast Mathieu Faivre'd (+0,50).",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Pärast artikli pealkirja ja põhiteksti lugemist kasuta oma loovust, et koostada sisutihe ja pikk sissejuhatav lause.\n\n## Pealkiri:\n\nMourinho: Man Unitedil on tulevikku minuta ja minul Man Unitedita\n\n## Põhitekst:\n\nManchester United loobus portugallase teenetest pärast viimase 28 aasta kõige kehvemat hooaja algust. Mourinho esialgseks asendajaks saab norralasest endine Unitedi pallur Ole Gunnar Solskjaer.\n\n\"Manchester Unitedil on tulevikku ilma minuta ja mul on tulevikku ilma Unitedita,\" sõnas Mourinho telekanalile Sky Sports. \"Miks ma peaksin jagama rohkem oma tundeid, isegi toetajatele? See on läbi. Nii on need asjad alati olnud.\"\n\n\"Ma suhtun kriitiliselt peatreeneritesse, kes lahkuvad klubidest ning räägivad sellest, mis juhtus ja keda süüdistada. Mina ei ole selline. Ma tahan lihtsalt lõpetada nagu eile ja öelda, et mäng on läbi. Ma loodan, et meedia austab mind sellisena.\"\n\n\"Enne jalgpalli naasmist on mul õigus normaalsele elule. Seda tahangi teha. United on minevik,\" lisas kahekordne Meistrite liiga võitja.\n\nEndine Porto, Chelsea, Milano Interi ja Madridi Reali juhendaja ütles, et võtab Unitedist kaasa positiivsed asjad ega keskendu sellele, mis läks valesti. \"Ma hoian häid asju ega räägi midagi sellest, mis klubis juhtus. Me võime rääkida nii paljudest headest asjadest ja ka mitte nii headest, aga see ei ole mina. See on läbi.\"\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Inglismaa tippklubi Manchester Unitedi peatreeneri positsioonilt lahkunud Jose Mourinho usub, et tal on jalgpallis endiselt tulevikku.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Süvene uudise pealkirja ja sisu ning kirjuta sellele loole sisukas ja informatiivne sissejuhatus, mille pikkus on üks lause.\n\n## Pealkiri:\n\nKehra alistas võõrsil Serviti ja läheb jõulupausile liidrina\n\n## Põhitekst:\n\nTiitlikaitsja tegi kodusaalis tõeliselt välkkiire alguse ja läks kolme minutiga 4:1 ette, kui järjest tabasid Eesti koondislased Henri Hiiend, Henri Sillaste, Hendrik Varul ja Kristjan Muuga. Kehralaste poolel üritas skoori tasakaalus hoida Janar Mägi, kelle kolme värava toel vähendati vahe minimaalseks 5:4, et siis põlvalased 8:4 ette lubada.\n\nEi aidanud Kehra peatreeneri Kaupo Liiva võetud minutiline mõttepauski, sest Sillaste ja Hiiend viisid Serviti 12. minutil juba 10:4 ette. Siis sai liigaliider Kehra mängu toimima ja vahe hakkas tasapisi vähenema. 20. minutil tõid David Mamporia ja Uvis Strazdinši täpsed visked tabloole numbrid 12:10, ent siis keeras võõrustaja kaitse ja värava lukku.\n\nAvapoolaja lõpp kuulus täielikult Servitile, esmalt hoiti vastaseid seitse minutit \"kuival\" ja tehti 5:0 vahespurt. Kuigi Anton Borovski viskas kehralaste ainsa värava viimase kümne minuti jooksul, siis kohe vastasid Sillaste ja Alfred Timmo ning puhkepausile minnes oli Serviti edu 19:11.\n\nKehra tegi vaheajal õiged järeldused ja naasis platsile isukalt, eriti heasse hoogu sattusid Strazdinš ja Dmõtro Jankovski. Seitsme minutiga vähendati vahet poole võrra ja seisul 21:17 võttis mõtlemisaja kodumeeskonna juhendaja Kalmer Musting. Vahe vähenes aga veelgi, sest Strazdinš viskest tuli 22:20, mis tähendas teise poolaja avakolmandiku oli Serviti kaotanud 3:9.\n\nKülaliste kogutud tuure ei suutnud põlvalased kuidagi maha keerata, Jankovski tabamus tõi viigi 23:23 ning minut hiljem viis Kaspar Lees Kehra esmakordselt juhtima. Pärast kümneminutilist väravapõuda vähendas Sillaste vahe 51. minutil minimaalseks, 24:25, kuid siis sattus pidurdamatusse hoogu Mägi ja Kehra põgenes eest.\n\nTeise pooltunni skooriga 22:8 enda kasuks kallutanud Kehra jätkab pärast 33:27 võitu kaotuseta ja saab jõulupuhkusele minna liidrina. Mägi viskas hooaja tipptulemust tähistavad 13 väravat, hästi sekundeerisid Jankovski seitsme ja Strazdinš kuue tabamusega. Serviti poolel jäi Hiiendi arvele seitse, Sillastele kuus ja Timmole viis väravat.\n\n\"Avapoolajal jäime kaitses hätta ja lasime Põlval lihtsaid väravaid saada. Vaheajal rääkisime sellest, et üks-üks olukorrad tuleb võita ja vajadusel abi anda kiiremini kui seni. Ja saimegi kaitse pidama ning rünnakulgi hakkasime rohkem õnnestuma. Andrei Vahnovitš vigastas enne mängu kubemelihast ja nii pidi Janar Mägi paremsisemisena tegutsema, aga nagu näha, sai seal suurepäraselt hakkama,\" kirjeldas kehralaste juhendaja Liiva käsipalliliidu pressiteate vahendusel.\n\nTeises kolmapäevaõhtuses mängus võõrustas Aruküla/Audentes Viljandi HC-d, keda avaringis minimaalse eduga võideti. Küllasõitnud mulgid alustasid maruliselt ning läksid 3:0 ja 5:1 ette. Mingiks ajaks vahe küll püsis viie-kuue värava peal, aga poolaja lõpul vormistasid Volodimir Maslak ja Simon Drõgin Viljandi vaheajaeduks 18:10.\n\nTeisel poolajal kasvas külaliste edu paaril korral kahekohalise numbrini, ent arukülalased võitlesid selle poole väiksemaks. Enamat siiski mitte ja Viljandi sai 34:26 võidu. Üleplatsimehena viskas Andrei Hapal võitjate kasuks kümme väravat, Kristjan Koovit ja Mihkel Lõpp lisasid kuus ja Sergei Rodjukov viis tabamust. Kaotajate täpsemad olid Timo Raukas kaheksa ja Mihkel Mitt viie väravaga.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Käsipalli meistriliigas võtsid teineteiselt mõõtu igipõlised rivaalid Põlva Serviti ja HC Kehra/Horizon Pulp&Paper. Põlvas toimunud kohtumises tuli Kehra välja kaheksaväravalisest kaotusseisust ja sai 33:27 võidu (11:19) ning jätkab tabelijuhina. Teises tänases mängus sai Viljandi HC võõrsil 34:26 (18:10) jagu Aruküla/Audentesest.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Vaata läbi uudise pealkiri ja tekst ning loo loov sissejuhatav lause, mis haakub artikli sisuga.\n\n## Pealkiri:\n\nBale'i kübaratrikk viis Madridi Reali klubide MM-il finaali\n\n## Põhitekst:\n\nKõigi Hispaania suurklubi kolme värava eest hoolitses waleslane Gareth Bale, kes oli täpne 44., 53. ja 55. minutil. Jaapani meeskonna auvärava eest hoolitses 78. minutil Shoma Doi.\n\nKlubide MM-i finaalis läheb Madridi Real vastamisi korraldajamaa meeskonna Al Ainiga, kes seljatas poolfinaalis Lõuna-Ameerika meistri River Plate'i penaltiseeria järel.\n\nMängu käik:\n\n10. minut: Antlers alustas kohtumist tugeva survega ja sai tasuks kaks head olukorda; neist esimese puhul sai Reali väravavaht Thibaut Courtois sõrmed vahele Serginho löögile, teise oleks Jaapani klubi pidanud väravaks realiseerima, aga mõne meetri kaugusel ei saanud ükski nende mängijatest pallile pead ega jalga vahele. Teisel pool väljakut tuli Sun-Tae Kwon Karim Benzema pealelöögiga lihtsalt toime.\n\n28. minut: paari minuti jooksul on mõlemal meeskonnal head võimalused, parim avaneb Gareth Bale'il, kes tõstab Luka Modrici söödu järel karistusalas palli üle Antlersi kaitsja, kuid ei taba seda seejärel oma nõrgema ehk parema jalaga.\n\n44. minut: avapoolajal vasakul äärel väga ohtlik olnud Bale viib Reali lõpuks juhtima, kui mängib Marceloga kaunilt kokku ja lükkab palli postipõrkega Antlersi võrku.\n\n48. minut: kohe teise poolaja alguses jookseb Bale oma äärel taas Antlersi kaitsja hõlpsalt üle, Benzema pääseb lähedalt löögile, palli lööb aga väravajoonelt puhtaks Shuto Yamamoto.\n\n55. minut: Antlersi kaitsemängijate tagasisööt on ebatäpne, õiges kohas on täna hiilgav olnud Bale, kes lükkab palli parema jalaga tühja võrku. Kaks minutit hiljem leiab Marcelo waleslase täpse sööduga üles ja Bale kõmmutab väravavahi poolt vasakusse ristnurka oma kolmanda tabamuse.\n\n72. minut: üks-üks olukorda pääsenud Lucas Vazquezel on hea võimalus Hispaania suurklubi juba nelja väravaga juhtima viia, löök osutub aga liiga pehmeks ja vastu jooksnud Antlersi puurivahil ei ole keeruline seda tõrjuda. 20 minutit enne kohtumise lõppu on tempo selgelt rahunenud. Suuremaks mureks osutub ilmselt see, et vähem kui veerand tundi varem Bale'i välja vahetanud Marco Asensio peab nüüd ise väljakult lahkuma. Tundub, et noor hispaanlane vigastas reielihast.\n\n78. minut: meeskonnakaaslase peaga jäetud söödu lööb Courtois' selja taha Shoma Doi ning pärast seda, kui peakohtunik on suluseisukahtlusel konsulteerinud videokohtunikuga, fikseeritakse Jaapani klubi tabamus ka protokolli.\n\nEnne mängu:\n\nMadridi Real alistas mullusel klubide MM-il finaalis Gremio 1:0 ning osalus tänavusel turniiril tagati kevadise Meistrite liiga võiduga, kui otsustavas mängus oldi parem Liverpoolist 3:1. Paraku ei kuulu Madridi Reali ridadesse võrreldes eelmise hooajaga enam Cristiano Ronaldot ning Hispaania kõrgliigas hoiab valitsev maailmameister 16 vooru järel alles neljandat kohta.\n\nJaapani klubi Kashima Antlers tuli tänavu esmakordselt Aasia meistriks, alistades novembris kahe mängu kokkuvõttes finaalis Iraani klubi Persepolise 2:0. Jaapani meistriks on Kashima kroonitud kaheksal korral ja seda viimati 2016. aastal. Samal aastal jäi Antlers klubide MM-il teiseks, kui finaalis kaotati penaltiseeria järel just Madridi Realile.\n\nFinaalipääsme on juba taganud tänavuse turniiri suurüllataja Al-Ain. Esmakordselt klubide MM-il mängiv Ühendemiraatide klubi Al-Ain alistas poolfinaalis Lõuna-Ameerika meistri River Plate'i penaltiseerias 5:4.\n\nKlubide MM-i finaal peetakse laupäeval ja ka see mäng on vaadatav ERR-i spordiportaali vahendusel.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Araabia Ühendemiraatides peetaval jalgpalliklubide MM-il selgus kolmapäeval teine finalist, kui tiitlikaitsja Madridi Real alistas poolfinaalis Aasia meistri Kashima Antlersi 3:1.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Vaata läbi uudise pealkiri ja tekst ning loo loov sissejuhatav lause, mis haakub artikli sisuga.\n\n## Pealkiri:\n\nUSA kehtestas Vene sõjaväeluure 15 töötajale sanktsioonid\n\n## Põhitekst:\n\nRahandusministeeriumi kinnitusel kehtestati sanktsioonid kehtestati ka kahele GRU agendile, kes väidetavalt osalesid endise Vene topeltagendi Sergei Skripali ja tema tütre ebaõnnestunud tapmiskatses Suurbritannias, samuti kahele isikule ja kolmele firmale, kes on seotud Vene trollivabrikuga, mida süüdistati katses manipuleerida USA avaliku arvamusega.\n\n\"Rahandusministeerium sanktsioneerib Vene luureteenistuse töötajaid, kes on seotud küberoperatsioonidega 2016. aasta valimistesse sekkumiseks ning suures ulatuses muude pahatahtlike tegudega,\" kirjutas rahandusminister Steven T. Mnuchin.\n\n\"USA jätkab koostööd rahvusvaheliste liitlaste ja partneritega selleks, et astuda kollektiivseid samme Venemaa, selle ametnike ja luureagentuuride jätkuva pahatahtliku tegevuse vastu,\" märkis minister.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "USA rahandusministeerium kehtestas kolmapäeval Vene sõjaväeluure (GRU) 15 töötajale sanktsioonid nende väidetava rolli eest sekkumises 2016. aasta presidendivalimistesse ja häkkimises Maailma Dopinguvastasesse Agentuuri (WADA).",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Süvene uudise pealkirja ja sisu ning kirjuta sellele loole sisukas ja informatiivne sissejuhatus, mille pikkus on üks lause.\n\n## Pealkiri:\n\nAndersoni klubi sai Euroliigas 50-punktise kaotuse\n\n## Põhitekst:\n\nMõistagi oli Jekaterinburgi ülekaal suur ka statistikas: viskeid väljakult tabati 59,2% (Castors Braine 37,7%) ja lauavõitlus võideti 49:15 (Jekaterinburg võttis 18 ründelauda, aga Braine 13 kaitselauda).\n\nAnderson viibis väljakul pea 17 minutit, viskas üheksa punkti (kahesed 2/2, kolmesed 1/3, vabavisked 2/2), võttis ühe lauapalli, tegi ühe vaheltlõike, ühe pallikaotuse ja langes viie veaga pingile.\n\nCastors Braine'i parim oli 15 punktiga Albina Raževa. Jekaterinburgile tõi Maria Vadejeva koguni 32 punkti, seejuures tabas ta viskeid väljakult 14/17 ehk 82,4%.\n\nBraine on nüüd pärast võitu avavoorus kaotanud kuus mängu järjest. Jekaterinburg on aga täisedu seitsme võiduga liidrikohal.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Eesti korvpalluri Merike Andersoni koduklubi Castors Braine kaotas naiste Euroliigas võõrsil suurelt 53:103 (13:32, 7:25, 18:20, 15:26) A-grupi ainuliider Jekaterinburgile.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Tutvu artikli sisuga ja loo sellele pika lausega sissejuhatus, mis köidab lugeja tähelepanu.\n\n## Pealkiri:\n\nLeedus peeti Venemaa kasuks luuramises kahtlustatuna kinni mitu isikut\n\n## Põhitekst:\n\n\"Avalikkusele tuntud Leedu kodanik peeti kinni. See on Algirdas Paleckis. Peeti kinni ka teisi isikuid,\" ütles peaprokurör Evaldas Pašilis kolmapäeval pressikonverentsil.\n\nPaleckis on vahi all olnud juba oktoobrist.\n\n\"Tegevus kestis pikka aega, see oli eesmärgistatud ja tahtlik,\" sõnas Pašilis.\n\nPeaprokuröri sõnul olid Vene luure jaoks töötanud isikutel sidemed ka parlamendiväliste erakondadega.\n\nKinnipeetute täpset arvu peaprokurör ei avaldanud, kuid kinnitas, et teisipäeval Vilniuses kinni peetud isikute hulgas on ka nõukogudemeelse organisatsiooni Jedinstvo endine juht, Vene kodanik Valeri Ivanov.\n\nIvanov peeti kinni relva omamise tõttu, kuid julgeolekuamet uurib, kas ta spioneeris samuti Venemaa heaks.\n\n\"Ma võin kinnitada, et Ivanov on kinnipeetud isikute hulgas ja ta peeti kinni läbiotsimisel leitud relva tõttu. Me uurime nüüd, kas ta on seotud spionaažijuurdlusega,\" ütles politseiülem Linas Pernavas.\n\nJuurdlus hõlmab tervet võrgustikku inimestest, kes kujutavad endast ohtu meie riigi julgeolekule, lisas ta.\n\n\"Kui seda võrgustikku ei oleks hävitatud, olnuks Leedu, ma usun, tõsises ohus,\" rõhutas politseiülem. \"Läbiotsimiste käigus leiti palju andmeid, erinevaid andmeid ja nende säilitamise vahendeid, mis on selle juhtumi objektiga tihedalt seotud.\"\n\nLeedu riikliku julgeolekuameti (VSD) juht Darius Jauniškis ütles, et süüaluste tegevuse eesmärgiks oli mõjutada Leedu poliitikat.\n\n\"Inimesi värvatakse sellel eesmärgil, neil on võime mõjutada poliitparteide programmi ja struktuuri otse või läbi vahendajate, kasutades erinevaid meediakanaleid, et tugevdada Venemaa pehmet jõudu siin riigis,\" lausus Jauniškis.\n\nSotsialistlik Rahvarinne loodi 2008. aastal ja selle endist juhti Paleckist on korduvalt mainitud riiklikku julgeolekut puudutavates avalikes aruannetes.\n\nLuureametid on Sotsialistliku Rahvarinnet nimetanud venemeelseks erakonnaks ja kirjeldanud selle liikmete osalemist USA ja NATO vastastel propagandaüritustel.\n\n2016. aasta julgeolekuraportis märgiti, et Vene info- ja luureoperatsioonid on sagenenud ja nende eesmärk on suurendada \"pehmet jõudu\", hõlmates \"katseid tsentraliseerida ja koordineerida venemeelsete kaasmaalaste ja nende toetajate tegevust\".\n\nVSD viitas ka sellele, et Sotsialistliku Rahvarinde liige Rafael Muksinov, kes valiti Vilniuse linnavolikokku, on esimees Leedu Kaasmaalaste Nõukogus, mida toetab Vene välisministeeriumiga seotud agentuur Rossotrudnitšestvo.\n\nMoskva: Leedu kinnipidamised osutavad demokraatia hülgamisele\n\nMitme inimese Vene luurajatena kinnipidamine Leedus on järjekordne veneviha ja demokraatiast taganemise näide, väitis Vene välisministeeriumi pressiesindaja Maria Zahharova kolmapäeval.\n\n\"Võin seda kommenteerida, esiteks, järjekordse venevihapoliitika näitena, mida teie mainitud riik kahjuks ajab, teiseks, kui suurt taganemist demokraatlikest vabadustest ja õigustest, mille otsinguil on need riigid, sh Balti piirkonna riigid poliitiliselt suundunud Läände ja lõimunud NATO ja Euroopa Liiduga,\" ütles Zahharova.\n\n\"Vaat just seda kuulutati peamise aatena neisse struktuuridesse astumisel ja see ei olnud mitte rahaline heaolu. Praegust statistikat arvestades ei ole neis riikides mingit arengut kolmekümne aasta taguse ajaga võrreldes eriti märgata. Vaat just sõnavabadust, inimõigusi, eraellu mittesekkumist, isikuvabaduste ja -õiguste kaitsmist nimetasid need riigid liikumapanevateks jõududeks valitud teel. Praegu on see tohutu tagasilangus,\" lisas ta.\n\n\"Ma ei tea isegi, kas see on tagasilangus või täielik lõpetamine, täielik loobumine demokraatlikust suunast. Muud moodi ei oska ma seda kvalifitseerida,\" võttis Zahharova oma jutu kokku.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Leedu ametivõimud pidasid Venemaa kasuks spioneerimises kahtlustatuna kinni mitu inimest, nende seas Sotsialistliku Rahvarinde endise juhi Algirdas Paleckise.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Tutvu artikli sisuga ja loo sellele pika lausega sissejuhatus, mis köidab lugeja tähelepanu.\n\n## Pealkiri:\n\nEesti purjetaja läbis mainekal võistlusel Hoorni neeme\n\n## Põhitekst:\n\nTäna jõudis Randmaa olulise saavutuseni, sest läbis Lõuna-Ameerikas meresõitjate seas legendaarse Hoorni neeme.\n\nPeatusteta võistlust alustas Prantsusmaalt 18 purjetajat, kellest praeguseks on sõitmas veel kuus.\n\nViimati on võistluse koduleheküljel avaldatud paremusjärjestus 17. detsembri seisuga ja seal hoiab Randmaa 19 441 meremiiliga kolmandat kohta. Eespool asuvad Jean-Luc van der Heede (22 930) ja Mark Slats (22 253 meremiili).\n\nKokku tuleb purjetajatel läbida umbes 30 000 meremiili.\n\nView this post on Instagram\n\nUku Randmaa Has Rounded CAPE HORN!!! :) Woop Woop! just before 0400UTC today 19th DEC about four miles off in a 20kt NNW wind and about 3mtr Seas. His latest messages. 40 MILES TO CAP HORN.CONDITIONS ARE VERY GOOD AT THE MOMENT.:) It is unbelievable that I can see the Horn. I am thankfull for my Gods. The next few days should bring good sailing weather with low seas for him to celebrate....Well done UKU!!! #GGR2018 . . . #sailing #sailinglife #sailingrace #race #boat #yacht #boatlife #adventure #sportevent #retrosailing #extremesports #solosailor #sailors #sailingnews #roundtheworld #solo #aroundtheworld #estonia #sea #ocean #capehorn\n\nA post shared by Golden Globe Race (@goldengloberace) on Dec 19, 2018 at 2:45am PST\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Eesti purjetaja Uku Randmaa on juba 171 päeva kestnud ümber maailma soolopurjetamise võistlusel Golden Globe Race kolmandal kohal.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe artikli pealkiri ja sisu, seejärel loo pikk ja põnev lause, mis võiks olla artikli sissejuhatus.\n\n## Pealkiri:\n\nERRi pühadeprogramm pakub helgeid elamusi ja meeldejäävaid kohtumisi\n\n## Põhitekst:\n\nERRi raadio- ja telekanalid alustavad pühadehõngulise eriprogrammiga juba sellest nädalast. Laupäeval jõuab ETV ekraanile traditsiooniline aastalõpu intervjuu – president Kersti Kaljulaidiga vestleb kell 20.00 Priit Kuusk. Pühapäevast tulevad ERRi tele- ja raadiokanalites esitlusele Eestimaa inimeste loodud jõululuuletused Elisabet Reinsalu esituses.\nVikerraadio hommikuprogrammis kell 8.35 toimub 28. detsembrini raamatumäng, mille on ette valmistanud Peeter Helme. Kuulajatel tuleb ära arvata, millisest eesti autori tänavu ilmunud raamatust etteloetud katkend kõlab, Auhindadeks on needsamad raamatud. Lisaks selgitab \"Vikerhommik\" välja, kus elavad Eesti jõuluvanad.\n\nPühadeootuses ETV toob 23. detsembril kell 20.40 vaatajate ette heategevussaate \"Jõulutunnel\" eelloo 7-aastasest Markusest, kes haiguse tõttu pidevat kõrvalist abi ja hoolt vajab. \"Jõulutunneli\" seekordsed saatejuhid Anna ja Kristjan Pihl annavad Markuse emale päevaks puhkuse ning püüavad ise lapse eest hoolitsemisega toime tulla.\n\nJõululaupäev, 24. detsember toob ERRi kanalitesse kauneid kontserte ja pühadehõngulisi filme ning erisaateid. ETV ekraanil kõlavad läbi päeva jõululaulud Arsise kellade ansambli ja Arsise kellade ansambli noortekoosseisu esituses. Kell 9 saab päev ilusa alguse Tallinna poistekoori jõulukontserdiga Niguliste kirikust, jõuluõhtut täidab kell 20 algav kontsert \"Imeline jõuluaeg\" koos Maarja-Liis Ilusa, Ott Leplandi ja Noorkuuga. Aasta helgeimal päeval saab kaasa seigelda koguperefilmile \"Jõuluvanade vahetus\" ning külastada \"Osooniga\" Setumaad, et seal koos Jalmar Vabarnaga lapsepõlveradadel jalutada.\n\nJõulumõtisklused toob vaatajani sel õhtul ka ETV2, kui \"Plekktrumm\" võõrustab 24. detsembril kirjanik Doris Karevat. Raadiokuulajaid ootab ees põnev kohtumine Vikerraadio vahendusel, sest jõululaupäeval ajab Haldi Normet-Saarna saates \"Minu erilised jõulud\" juttu Eesti ainsa kariljonimängija Merle Kollomiga. Raadio 4-s alustab jõululaupäeval aga heategevusprogramm \"Jõulurõõmu kuulutus\", mis toetab Tudulinna lastekodu lapsi Ida-Virumaal – \"Jõulurõõmu kuulutus\" on R4 eetris 24. detsembrist kuni õigeusu jõuludeni 7. jaanuaril.\n\nJõuluõhtu jumalateenistusest EELK Rakvere Kolmainu kirikust teeb ETV otseülekande kell 17, esimese jõulupüha jumalateenistus Eesti Kristliku Nelipühi Kiriku Toompea kogudusest algab 25. detsembril kell 12. Vikerraadios vahendab jõuluaja jumalateenistusi Meelis Süld, otseülekanne Haapsalu toomkirikust algab jõuluõhtul kell 17 ja esimesel jõulupühal kell 13 on Vikerraadio eetris jumalateenistus Usuteaduse Instituudist.\n\nEsimesel jõulupühal, 25. detsembril täidab ETV ekraani traditsiooniline heategevussaade \"Jõulutunnel\", mis tänavu kogub annetusi haruldasi haigusi põdevate laste ravi toetuseks. Meeldejäävaid kohtumisi ja kaunist muusikat pakub \"Jõulutunnel\" vaatajatele läbi päeva – Anna ja Kristjan Pihli juhitud heategevussaade alustab esimese otsesaatega esimesel jõulupühal kell 10 hommikul, kokkuvõttev saade lõpetab päeva pärast õhtuseid uudiseid kell 21.20.\n\nLisaks jõuab ETVs 25. detsembril kell 20.30 esmakordselt vaatajate ette värske saade \"Eesti lugude\" sarjast, mis portreteerib Risti kirikuõpetajat Annika Laatsi. ETV2 vahendab sel päeval värvikirevaid elamusi aga laiast maailmast, kui kell 21.30 on eetris dokfilm Vivienne Westwoodist ja sellele järgneb muusikagurmaanidele rõõmu pakkuv kontsert \"Balkan Fever\" Kristjan Järvi dirigeerimisel.\n\nTeise jõulupühal ootab ETV vaatajaid ees kohtumine maailmakuulsa Placido Domingoga, kes tänavu tänavu suvel salaja Eestis käis. Kell 20.30 jõuab ekraanile eksklusiivne intervjuu, milles maestro räägib perest, legendaarsest kolmest tenorist, jalgpallist ja ka Eestist. Maailmast ja Eestist, inimlikkusest ja suurusest kõneleb ka kell 21.20 esmakordselt tele-ekraanile jõudev kõrgelthinnatud dokfilm \"Vello Salo. Igapäevaelu müstika\". Lõppevale aastale teeb teisel jõulupühal tagasivaate ka Vikerraadio, kui kell 14.05 võtab Kaja Kärner kokku juubeliaasta tähtsündmused.\n\nPühademeeleolu valitseb ka Raadio 2 ja Klassikaraadio eetris. Raadio 2 mängib aastat meenutama jäävaid lugusid, sest veel 27. detsembrini saab oma lemmiku poolt hääletada Aastahitil. Klassikaraadios eetris kõlavad aga ilusad jõulukontserdid ja salvestused, nende hulgas Salvador Sobrali Jõulujazzi kontsert Tallinnas, Tõni Mägi jõulukontsert ansambliga Vox Clamantis, Liisi Koiksoni ning Robert Jürjendali trio stuudiokontsert \"Valge maa\". Jõulunädalal jõuab eetrisse ka sari \"Olemine\", mis räägib lapsepõlvest erilistes paikades.\n\nPõhjalikumast pühadekavast saab ülevaate SIIN.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Eesti Rahvusringhäälingu kanalid tähistavad jõulupühi mitmekülgse eriprogrammiga, kus vaatamist ja kuulamist jagub kogu perele.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe uudis läbi ning loo sellele fantaasiarikas ja pikk lause, mis võiks uudist tutvustada.\n\n## Pealkiri:\n\nKujutava kunsti ühendused saatsid kultuuriministrile ühispöördumise seoses uue määrusega\n\n## Põhitekst:\n\nLugupeetud kultuuriminister hr. Indrek Saar\n\nKirjutame Teile Eesti kunstivaldkonna institutsioonide poolt. Tunneme suurt rõõmu kunstivaldkonna eelarve tähelepanuväärse kasvu üle Kultuuriministeeriumi eelarves ja soovime avaldada tänu aastate jooksul tehtud kunstisõbralike otsuste eest. Meie kirja ajendiks on aga kahjuks hoopis määruse \"Eesti kultuuri rahvusvahelistumise ja tutvustamise toetamise tingimused ja kord\" vastuvõtmine ja selle menetlusega seonduv, mis on valdkonna esindajates tekitanud palju küsimusi.\n\nSoovime tähelepanu juhtida puudulikule, et mitte öelda täielikult puudunud\nvaldkondade kaasamisele uue määruse koostamisel. Näiteks ei olnud potentsiaalsetel taotlejatel võimalik tutvuda kavandatava määruse projektiga. Vastav palve sai kunstivaldkonna organisatsioonide poolt korduvalt kunstinõuniku kaudu ministeeriumile esitatud. Viimati soovisime määruse tekstiga tutvuda enne 20.11.18 infopäeva, et võimalikud küsimused kaardistada. Siiski saime veel päev enne, st 19.11.18 teate, et määrus ei ole valdkondadega jagamiseks valmis. Samas võeti määrus ise vastu kolm päeva pärast infopäeva, s.o 23.11.18 ja jõustus 30.11.2018. Määruse jõustumise kohta teavitust ei saadetud.\n\nSellest saab paraku järeldada, et valdkondade sisuline kaasamine uue määruse koostamisel ei olnudki plaanis. Infopäeva, kus üksnes tutvustati mõningaid määruse tingimusi, ei saa lugeda puudutatud valdkondade kaasamiseks. Valdkondade esindajatel puudus enne määruse jõustumist igasugune võimalus selle tekstiga tutvuda, ette valmistada küsimusi ja parandusettepanekuid. Taoline sündmuste käik läheb otseselt vastuollu Vabariigi Valitsuse kinnitatud \"Kaasamise hea tavaga\" ja Kultuuriministeeriumi enda põhimõtetega. Ministeeriumi kodulehel on öeldud: \"Heas poliitikakujundamises saab kaasa rääkida nii kodanik, valitsusväline partner kui ekspert ja toimib erinevate riigiasutuste koostöö. Osapoolte osalemine otsuste tegemisel annab võimaluse teada saada, keda ja kuidas mingi otsus mõjutab.\"\n\nInfopäeval kinnitati korduvalt, et sisuliselt uue määrusega midagi ei muutu.\nSee väide ei vasta meie hinnangul tõele. Näiteks mõjutab päevarahade välja jätmine abikõlblike kulude nimekirjast 1 kahtlemata tulevaks aastaks planeeritud projektide eelarveid ja projekti läbiviijate töötingimusi. Määrusega jäetud õigus näidata päevarahasid omafinantseeringuna ei tee olukorda kergemaks neile organisatsioonidele, kelle personaliga seotud kulud tulevad riigieelarvelisest tegevustoetusest või muudest avalikest vahenditest, sest sellisel juhul hakkavad päevarahad mõjutama terve projekti abikõlbulike kulude tasakaalu, suurendades omafinantseeringu vajadust. Kunstivaldkonna sündmused on valdavalt publikule tasuta, see tähendab, et omafinantseeringu katmine näiteks piletitulu arvelt on üldjuhul välistatud (erinevalt näiteks muusika- ja teatriprojektidest). Ministeeriumi esindajate soovitus katta omafinantseeringut tasuta vabatahtliku töö arvestusega paneb ühest küljest kunstivaldkonna vabakutselised topeltsurve alla ja teisalt mõjub arusaamatult arvestades määruses toodud eeldust, et taotlejal on \"projekti elluviimiseks vajalik kvalifikatsioon ja professionaalsus\".\n\nUue määrusega kehtestatud reegli \"üks projekt=üks taotlus\" potentsiaalsed\ntagajärjed on samuti jäänud arvestamata. Lisaks reegliga kaasnevale täiendavale bürokraatlikule koormusele (nii taotlejate kui riigile), on selle kehtestamisel jäetud ühele projektile eraldatav toetuse miinimummäär samaks, s.o 4000 eurot. Arvestades ka omafinantseeringu nõuet tähendab see, et alla 5000 euro suuruse eelarvega üksikprojektidega ei ole sellesse taotlusvooru asja. Varem koondasid taotlejad mitu väiksemat projekti - näiteks kunstnik mitu eri riigis toimuvat erinevat isiknäitust - ühe suurema katusprojekti alla, millega kolme näituse toetuseks taotleti 10 000 eurot toetust. Nüüd peaks iga näituse jaoks eraldi küsima à 4000 eurot. Kunstivaldkonna näitel ei pruugi osalemine ka näiteks Euroopa mainekatel kunstiraamatumessidel või mõni kuu kestvas rahvusvahelises residentuuris nii palju maksta, kuigi mõlemad tegevused on sisuliselt taotlusvooru eesmärkidega kooskõlas. Võimalik, et tegemist on teadliku otsusega. Sellisel juhul oleks äärmiselt tervitatav näha analüüsi kas ja millised varem niiöelda \"katustaotluste\" tegevustest uue reegli kehtides jätkuvalt toimuda saaksid, millised enam väiksema eelarve tõttu ei kvalifitseeruks ja miks väiksema eelarvega tegevuste toetamine nimetatud taotlusvoorust enam prioriteetne ei ole.\n\nKa juhul kui tõepoolest mitte midagi ei oleks uue määrusega muutunud, jääb\narusaamatuks, millele põhineb eeldus, et valdkondadel senisele menetluskorrale parandamis- või täpsustamisettepanekuid poleks olnud? Näiteks on teravalt silma jäänud erinevate kultuurialade vahelise tasakaalu küsimus, kuivõrd teatud valdkondade projektid on aastast aastasse taotlusvooru toetuse saajate seas selges ülekaalus. Sealjuures ei saa \"Eesti Kultuur Maailmas\" taotlusvoorust eraldatavaid toetusi lahutada Kultuurimisteeriumi tervikeelarvest ja selle struktuursest ebaproportsionaalsusest erinevate kultuurivaldkondade toetuspõhimõtetes. Praegusel kujul süvendab taotlusvooru \"Eesti Kultuur Maailmas\" määrus seda ebavõrdsust endiselt. Leiame, et tasakaalu tagamisele ei aita kaasa ka uued reeglid, mis tõrjuvad kõrge üksikprojektide toetuse miinimummäära tõttu mitmete vähem institutsionaliseerunud valdkondade rahvusvahelisi algatusi.\n\nEeltoodut arvesse võttes palume kultuuriministri seisukohta määruse\nvastuvõtmise protsessi kohta. Kas \"Kaasamise hea tava\" ja ministeeriumi kaasamise põhimõtete täielik eiramine oli käesoleval juhul õigustatud? Kas ministeeriumi arusaama kohaselt on infopäeva korraldamine vahetult enne dokumendi allkirjastamist ja ilma infopäeval kerkinud küsitavuste lahendamist võrdne sisulise kaasamisega? Kas ja kus on võimalik tutvuda määrusega kaasnevate muudatuste mõjuanalüüsiga?\n\nAllakirjutanud institutsioonide nimel kinnitame, et loodame endiselt\nkonstruktiivse, heatahtliku ja osapooli kaasava sisulise dialoogi jätkumisele\nministeeriumiga.\n\nLugupidamisega\n\nEesti Kaasaegse Kunsti Arenduskeskus\nEesti Kaasaegse Kunsti Muuseum\nEesti Kunstnike Liit\nFotokunstnike Ühendus\nJuhan Kuusi Dokfoto Keskus\nKaasaegse Kunsti Eesti Keskus\nKirjastus Lugemik\nSA Kunstihoone\nTemnikova & Kasela galerii\nVaal galerii\n\n1 Varem olid päevarahad abikõlbulikud. Vt Kultuuriministri käskkiri nr 209 \"Taotlusvooru \"Eesti kultuur maailmas\" 2018. a väljakuulutamine, tingimuste ja korra kehtestamine ja komisjoni moodustamine.\", p 15.4.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Kujutava kunsti ühendused saatsid ühispöördumise kultuuriministrile, kus avaldavad rahulolematust uue määruse üle, mis puudutab Eesti kunstnike välisprojektide rahastamist. ERR kultuuriportaal avaldab pöördumise täispikkuses.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe uudis läbi ja pane oma kujutlusvõime tööle, et välja mõelda üks korralik sissejuhatav lause sellele loole.\n\n## Pealkiri:\n\nGrippi haigestumine on tõusuteel\n\n## Põhitekst:\n\n\"Kuigi me hindame grippi haigestumise intensiivsust veel madalaks, tuleb tunnistada, et haigestumus on tõusutrendil,\" ütles terviseameti gripispetsialist Olga Sadikova.\n\n\"Selle kinnituseks on viimasel nädalal kolmekordistunud grippi haigestunute arv. Kõikidest positiivse kinnituse saanud proovidest moodustasid ligi 34 protsenti gripiviirused,\" lisas ta.\n\nLaboratoorselt kinnitati nädala jooksul 24 gripiviirust. Neist alatüpeeriti 4 A gripiviirust, nendest kolme puhul on olnud tegemist A gripiviirusega A(H1N1)pdm09, üks oli A(H3N2).\n\nAlates hooaja algusest täpsemalt uuritud gripiviiruste puhul võib öelda, et ringluses on praegu A gripiviirused, peamiselt gripiviirus A(H1N1)pdm09 e seagripp, mille kõrval on tuvastatud tagasihoidlikumalt A-gripiviirust (H3N2).\n\nLaste seas enim haigestunuid\n\nKõige rohkem on kasvanud haigestumus laste hulgas, mis on Sadikova sõnul hooaja algusele iseloomulik. Haigestumus laste seas kasvas 50 protsenti.\n\nLaboratoorselt kinnitatud gripijuhtudest üle 50 protsenti moodustasid haigusjuhud kuni 15-aastaste laste hulgas. Lapsed põevad grippi üldjuhul kergemalt. Vanemealiste patsientide haigestumine grippi on sageli seotud haigestunud laste eest hoolitsemise või nendega koosviibimisega.\n\nHooaja algusest on gripi tõttu hospitaliseeritud 10 patsienti, neist 8 vanusrühmas 0-14 ning 2 vanemaealiste vanusrühmas.\n\nMöödunud nädalal vajas ülemiste hingamisteede viirusnakkuste tõttu arstide abi 3150 inimest, neist 48 protsenti olid lapsed.\n\nTerviseamet kutsub isegi kergete gripisümptomite korral ettevaatusele\n\nTerviseamet juhib elanike tähelepanu asjaolule, et paljudel juhtudel põetakse gripp läbi kergelt, väikese palaviku ja eriliste sümptomiteta. Püstijalu grippi põdev inimene võib aga levitada viirust riskirühmadele, kelle jaoks grippi haigestumine võib kujuneda eluohtlikuks.\n\nSeepärast soovitab terviseamet gripihooajal gripilaadsete nähtude või isegi ainult mõnede haigustunnuste nagu köha, kurguvalu või nohu korral mitte külastada haiglaravil olevaid lähedasi, peresid, kus kasvavad väikesed lapsed või elavad kroonilisi haigusi põdevad ja vanemaealised inimesed.\n\nIsegi kergete haigustunnuste ilmnemisel tuleks vältida rahvarohkeid kohti ja hoida tervetega vähemalt meetrist distantsi. Aevastades või köhides katta suu taskuräti või selle puudumisel varrukaga.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Kuigi ülemiste hingamisteede viirusnakkustesse haigestunute arv püsib stabiilsel tasemel, on oluliselt hakanud kasvama grippi haigestunute arv, selgub terviseameti möödunud nädalal kogutud andmetest.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Süvene uudise pealkirja ja sisu ning kirjuta sellele loole sisukas ja informatiivne sissejuhatus, mille pikkus on üks lause.\n\n## Pealkiri:\n\nFourcade'i vend tuli esikohale, üks eestlane 40 seas\n\n## Põhitekst:\n\nMeestest võitis Martin Fourcade'i vanem vend Simon Fourcade (0; 50.01,9), kellele järgnesid norralane Sivert Guttorm Bakken (1; +59,0) ja valgevenelane Sergei Botšarnikov (1; +2.18,3).\n\nRoland Lessing sai 48. (5; +6.26,9), Jüri Uha 67. (1; +9.14,3) ja Hans Kristen Rootalu (7; +15.26,2) koha.\n\nNaistest tuli esimeseks Caroline Colombo (1; 42.11,6), kellele järgnesid sakslanna Nadine Horchler 1; +0,6) ja rootslanna Elisabeth Högberg (2; +18,4).\n\nMeril Beilmann oli 37. (4; +4.24,0) ja Kadri Lehtla 82. (6; +9.37,6).\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Austrias Obertilliachis toimuval IBU karikaetapil kuulus nii meeste kui ka naiste tavadistantsi esikoht Prantsusmaa laskesuusatajale. Eestlastest oli parim Meril Beilmann.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Tutvu uudise pealkirja ja põhisisuga. Kasuta neid fakte, et luua pikk ja sisutihe lause, mis toimib loo sissejuhatusena.\n\n## Pealkiri:\n\nEesti teadusleppe täistekst\n\n## Põhitekst:\n\nEesti teaduslepe\n\nÜhiskondlik kokkulepe Eesti teaduse ja innovatsiooni arengu kindlustamiseks\n\nJagades ühist veendumust, et teadus, arendustegevus ja innovatsioon on Eesti inimeste heaolu ja ühiskonna kestlikkuse jaoks strateegiliselt määrava tähtsusega, kinnitavad käesoleva kokkuleppe osapooled vajadust kindlustada strateegias \" Teadmistepõhine Eesti 2014–2020\" kokku lepitud eesmärkide täitmine ning kohustuvad pühenduma nende eesmärkide saavutamisele. Selleks lepitakse kokku alljärgnevas:\n\nAlla kirjutanud erakonnad, keda esindavad nende esimehed, toetavad teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni avaliku sektori rahastamise tõstmist 1%-ini sisemajanduse koguproduktist ning edasist hoidmist vähemalt samal tasemel. Selleks lepitakse kokku, et 2019. aastal nähakse riigieelarve strateegias ette sihttasemeni jõudmine kolme aasta jooksul võrdsete summade lisandumisega;\nEesti teadusasutused, keda esindab avalik-õiguslike ülikoolide Rektorite Nõukogu juhatuse esimees, kinnitavad, et teadusasutused tagavad kõrgetasemelise teaduse ning teaduse ja ettevõtluse koostöö läbiviimiseks ning täiendavaks motiveerimiseks vajaliku institutsionaalse korralduse;\nEesti teadlased, keda esindavad Eesti Teaduste Akadeemia president ning Eesti Noorte Teaduste Akadeemia president, kinnitavad, et Eesti teadlased annavad oma parima selleks, et nende käsutusse antud ressursse kasutatakse teadus- ja arendustööks viisil, mis tagab tasakaalu alus- ning rakendusteaduse vahel eelisarendades Eesti majanduse ja ühiskonna arengule suunatud valdkondi;\nEesti suurimad ettevõtlusorganisatsioonid, keda esindavad Eesti Kaubandus- Tööstuskoja juhatuse esimees ning Eesti Tööandjate Keskliidu juhataja, kinnitavad oma valmisolekut aidata kaasa Eesti majanduse innovaatilisemaks muutmisele ja otsida võimalusi ettevõtjate suuremaks koostööks Eesti teadlaste ja teadusasutustega.\n\nTallinn, 19. detsember 2018\n\nEesti Keskerakonna esimees Jüri Ratas\n\nEesti Konservatiivse Rahvaerakonna esimees Mart Helme [ Toimetaja märkus: EKRE teatas vahetult enne kokkuleppe allkirjastamist, et ei pea vajalikuks osaleda täna Kadriorus presidendi pakutud kokkuleppe allkirjastamisel, kuna tarvis on seada ambitsioonikam eesmärk.]\n\nEesti Reformierakonna esimees Kaja Kallas\n\nEesti Vabaerakonna esimees Kaul Nurm\n\nElurikkuse Erakonna volitatud esindaja Mihkel Kangur\n\nErakonna Eesti 200 esimees Kristina Kallas\n\nErakonna Eestimaa Rohelised esimees Züleyxa Izmailova\n\nErakonna Isamaa esimees Helir-Valdor Seeder\n\nSotsiaaldemokraatliku Erakonna esimees Jevgeni Ossinovski\n\nRektorite Nõukogu juhatuse esimees Mait Klaassen\n\nEesti Teaduste Akadeemia president Tarmo Soomere\n\nEesti Noorte Teaduste Akadeemia president Els Heinsalu\n\nEesti Kaubandus-Tööstuskoja juhatuse esimees Toomas Luman\n\nEesti Tööandjate Keskliidu juhataja Toomas Tamsar\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Täna allkirjasid teadlased, poliitikud ja ettevõtlusorganisatsioonid presidendi juures ühiskondliku kokkuleppe ehk Eesti teadusleppe, mille toome teieni täismahus, muutmata kujul koos allkirjastanute nimedega.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Tutvu artikli sisuga ja loo sellele pika lausega sissejuhatus, mis köidab lugeja tähelepanu.\n\n## Pealkiri:\n\nVanemuise loomenõukogu jagas välja aastaauhinnad\n\n## Põhitekst:\n\nSel aastal tunnustati Larseni \"Balletiteatri aastaauhinnaga\" Vanemuise balletiartist Gus Upchurchi silmapaistvate osatäitmiste eest balletides \"Romeo ja Julia\" ning \"Kinolina kangelane\".\nKia Autospiriti \"Sõnateatri aastaauhinna\" vääriliseks tunnistati Maria Annus, kelle repertuaari lisandusid möödunud aastal nii väljapaistvad draama- kui ka muusikalirollid.\nGIGA \"Muusikateatri aastauhinna\" pälvis pikaajalise loomingulise panuse eest oboemängija Anna Šulitšenko.\nKinema \"Tehnilise töötaja aastapreemia\" teenis Ivi Vels ning \"Administratiivtöötaja aastapreemia\" Sirje Šuškova.\n\nAuhindade üleandmisele järgnes traditsiooniline jõuluglögi maitsmine.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Traditsiooniliselt iga aasta detsembri lõpus annab Vanemuise teatri loomenõukogu välja aastaauhinnad loomingulistele, tehnilistele ja administratiivtöötajatele. Auhinnaga kaasneb rahaline preemia.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe artikli pealkiri ja sisu, seejärel loo pikk ja põnev lause, mis võiks olla artikli sissejuhatus.\n\n## Pealkiri:\n\nPoola sõlmis USA-ga pikaajalise LNG tarneleppe\n\n## Põhitekst:\n\nPort Arthur LNG ja Poola riiklik gaasifirma PGNiG teatasid kolmapäeval, et leppe järgi tarnitakse Poolasse aastas 2,7 miljardit kuupmeetrit gaasi.\n\nEttevõtete teatel katab see umbes 15 protsenti Poola päevasest gaasinõudlusest.\n\nPort Arthur LNG emafirma Sempra Energy tegevjuht Jeffrey Martin ütles, et lepe aitab tema firmal \"minna edasi visiooniga saada Põhja-Ameerika peamiseks energiataristufirmaks\".\n\nLeppe maksumust ei avalikustatud.\n\nHiljaaegu sõlmis Poola pikaajalise LNG tarneleppe ka USA firmaga Cheniere ja kahe Venture Global LNG tütarfirmaga.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Poola sõlmis kolmapäeval 20-aastase veeldatud maagaasi (LNG) tarneleppe USA ettevõttega Port Arthur LNG, et vähendada oma sõltuvust Vene gaasist.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe hoolikalt uudise pealkiri ja sisu ning kirjuta artiklile pikk sissejuhatav lause, kasutades oma kujutlusvõimet.\n\n## Pealkiri:\n\nEesti noortekoondislane vedas USA-s 35 punktiga vaid viiekesi mänginud koolitiimi võidule\n\n## Põhitekst:\n\nLõpuks viis kolmepunktiviset tabanud 16-aastane ja 186 cm pikkune eestlasest tagamees tõi mängu parimana 35 punkti ehk tunduvalt rohkem kui pooled oma meeskonna skoorist. Juba avapoolajal oli Kirsipuul koos 22 silma ning mängu lõpuks realiseeris ta külmavereliselt ka vabaviskeid (lõpuks 8/8), mis kustutasid vastaste tagasitulekuvõimalused, vahendab Korvpall24.ee.\n\n\"Ausalt öeldes ma lihtsalt läksin ja mängisin. Ma ei pane mingeid kõrvalisi asju tähele. Ma teadsin, et pean skooritegemisel olema agressiivne ja oma tiimikaaslased kaasama. Me mängisime vaid viiekesi ning taipasin, et mul tuleb võtta liidriroll,\" kommenteeris Kirsipuu pärast mängu kooli tegemistest kirjutava ajakirjaniku blogi vahendusel.\n\nLoe edasi Korvpall24.ee portaalist.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Esmaspäeval tegi USA-s keskkoolis õppiv ja korvpalli mängiv Eesti noortekoondislane Johannes Kirsipuu raskel hetkel suurepärase esituse, kui aitas Scotland Campus Sportsi meeskonnal võõrsil 62:51 alistada Silver Oak Academy tiimi.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Tutvu artikli sisuga ja loo sellele pika lausega sissejuhatus, mis köidab lugeja tähelepanu.\n\n## Pealkiri:\n\nAutahvel. Lemmikraamatud 2018\n\n## Põhitekst:\n\nSoovitada võis nii ilu- kui mitteilukirjandust ehk raamatuid žanripiiranguteta.\n\nNagu tavaks saanud, see ei ole edetabel. Need on kirjandusinimeste ja muidu tõhusate lugejate raamatusoovitused uute väljaannete seast.\n\nRõhutan: austades vastajate isikupära ja igaühe vormistuse eelistusi, ei hakanud vastuseid mingisse ekselisse vorpima. Jäi nii, nagu igaüks kirjutas, lugedes võib-olla kohendasin kosmeetiliselt mõne hooletusvea ja jälgisin, et autorid ja pealkirjad oleksid paksus trükis.\n\nKuna aga tegin teostele paaniliselt riste taha (paberkaustas), siis ei pea patuks tuua välja enimnimetatuid. Kuus risti kogusid Hasso Krull luulekoguga \"Euroopa\" (kirjastus Kaksikhammas), Märt Väljataga \"Väikse inglise luule antoloogia\" (EKSA) koostamise ja tõlkimise eest ning välisautoritest J. L. Austin teosega \"Kuidas teha sõnadega asju\" (Tallinna Ülikooli kirjastus), mille on inglise keelest tõlkinud Triin Kallas. Vastavalt siis algupärandi autori, koostaja ja välismaa autori mõttelised auhinnad, palju õnne võitjatele.\n\nNeli kaldus ristikest kogusid minu kladesse Veronika Kivisilla, Janar Ala, Rein Raud (tegelikult viis, aga neli romaanile \"Viimane kustutab tule\"), Maarja Kangro ja Kai Kask.\n\nNeli sai ka tõlkekirjanduse hõbe Sadeq Hedayat\"Pimeda öökulli\" eest, kahjuks samuti postuumselt nagu ka esikoha pälvinud välisautor J. L. Austin. Raamatu andis välja Tallinna Ülikooli kirjastus ja tõlkis Üllar Peterson.\n\nKüsitluses osalesid Heli Allik, Margus Haav, Peeter Helme, Maarja Kangro, Tõnu Karjatse, Indrek Koff, Aivar Kull, Mihkel Kunnus, Pille-Riin Larm, Monica-Linde Klemet, Janika Läänemets, Kaupo Meiel, Daniele Monticelli, Mudlum, Jüri Pino, Rein Raud, Koit Raudsepp, Aija Sakova, Peeter Sauter, Jaanus Sooväli, Raul Sulbi, Marek Tamm, Triinu Tamm, Tauno Vahter, Maarja Vaino, Valner Valme, Märt Väljataga.\n\nNB! Vastused on juhuslikus järjekorras:\n\nPILLE-RIIN LARM\n\nEestis leidub raamatupoode, mille müüjad ei tea, kus asub nende kaupluses luuleriiul. Seetõttu teen kõik oma soovitused luule vallast – neid teoseid küsides aitate müüjatel sortimenti tundma õppida. Seda abi ei vaja Utoopia ega Puändi poodnikud, kuid külastage sellegipoolest neidki. Kui eelistate raamatuid laenutada, kasutage võimalust väisata taasavatud Tartu Ülikooli Raamatukogu, kus on nüüd õdusam kui kunagi varem. Niisiis:\n\nSveta Grigorjeva, \"American Beauty\" (Suur Rida),\n\nMehis Heinsaar, \"Pingeväljade aednik\" (Verb),\n\nJan Kaplinski, \"Valged ööliblikad. Wegeneri naeratus\" (tlk Katrin Väli ja Aare Pilv, Verb),\n\nAndrus Kasemaa, \"Kui ma kord suren\" (EKSA),\n\nHasso Krull, \"Euroopa\" (Kaksikhammas),\n\nKnut Ødegård, \"Olin imiku nutt varisenud keldris\" (tlk Øyvind Rangøy, Kite),\n\nKaur Riismaa, \"Kogemata\" (Vihmakass ja Kakerdaja),\n\nMärt Väljataga kirjutatud, koostatud, tõlgitud jne \"Gladioolid\" ja \"Väike inglise luule antoloogia\" (mõlemad EKSA),\n\nJuhan Liivi luuleauhinnaga pärjatud luuletuste kogumik \"Väike järv\" (Liivi Muuseum),\n\nMart Velskri ja Tõnu Tenderi koostatud antoloogia \"Keele maitsest\" (EKSA).\n\nREIN RAUD\n\n\"Väike inglise luule antoloogia\", koost. ja tlk. Märt Väljataga, EKSA. Minu jaoks lõppeva aasta tippteos, suurepärased tõlked heas valikus ja ühtlasi raamat, milletaolisi ilmub paraku järjest harvem.\nJan-Werner Müller, \"Mis on populism?\", tlk. Triinu Pakk, TLÜ kirjastus. Kahjuks elame ajajärgul, mida ilma selle raamatuta on raske mõista. Tabav ja erapooletu analüüs, mis ei tee vahet erinevatel meelsustel, vaid vaatleb kirurgilise täpsusega viimastel aastatel maailma poliitikas tooni andma hakanud destruktiivset poliitilist lainet.\nVeronika Kivisilla, \"Kuni armastus peale tuleb\", Hunt. Olen juba ammu lugenud Veronika postitusi Facebookis ja alati rõõmustanud tema korraga sooja ja tähelepaneliku pilgu üle, millega ta maailma näeb - suur rõõm, et need lood on nüüd ka kaante vahel.\nSadeq Hedayat, \"Pime öökull\", TLÜ kirjastus. See kaasaegse pärsia kirjanduse klassika musternäide pole mitte lihtsalt väike meistriteos, vaid on ka oluline panus eestikeelse kultuurihorisondi avardamisse.\nEda Ahi, \"Sõda ja rahutus\", Verb. Alati rõõm.\nJan Kaplinski, \"Valged ööliblikad. Wegeneri naeratus\", Verb. Mul on väga kahju, et Jaan Kaplinski on nüüd Jan, aga olgu ta meiega siis vähemalt tõlkes.\nJuhan Voolaid, \"Tuhastunud külavanem\", Kuuloom. Avastasin Voolaiu loomingu hiljuti ja peaaegu juhuslikult, aga seda toredam on.\nMÄRT VÄLJATAGA\n\nPaul Collier\"Exodus. Sisseränne ja multikultuurilisus 21. sajandil\" (Eesti Maailmavaate Sihtasutus, tõlkija nimi puudub), raamat, mille esitlemise eest võib peksa saada, kuid mida tasub lugeda kui tähtsa ja kirgi kütva teema tasakaalukat, inimlikku ja ratsionaalset käsitlust.\nYuval Harari\"Homo deus: Homse lühiajalugu\" (Postimehe Kirjastus, tlk Anu Põldsam), hoogne ulme, kohati veenevgi visioon sellest, kuhu inimene välja jõuab, KUI mõned praegused tendentsid jätkuvad ja mõned ei jätku.\nMaarja Kangro\"Minu auhinnad\" (Nähtamatu Ahv), osalt välitöödel põhinev kirjandussotsioloogiline ja -antropoloogiline uurimus vanitas 'est, kunsti vajalikust tingimusest.\nJaan Kaplinski\"Valged ööliblikad. Wegeneri naeratus\" (Verb, tlk Katrin Väli ja Aare Pilv), klassiku hilisluule kõnetab meid teisest keelest justkui teispoolsusest.\nKai Kask\"Kogetud teosed\" (Feikkirjastus), andeka jutukirjaniku sümpaatne debüüt, mis paneb igatsema suuremaid vorme.\nLászló Krasznahorkai\"Viimne hunt\" (Loomingu Raamatukogu, tlk Reet Klettenberg), novell, mis ühendades meelelist realismi kõrgmodernismiga annab tagasi usu tõsise kirjanduse võimalikkusesse.\nTitus Livius\"Linna asutamisest alates 21. raamat\" (Tallinna Ülikooli Kirjastus, tlk Maria-Kristiina Lotman ja Kai Tafenau) tähtis lisandus antiigi tõlgete ritta.\nKonrad Lorenz \"Niinimetatud kurjus: Agressiooni looduslugu\" (Tallinna Ülikooli Kirjastus, tlk Mari Tarvas), armas püüdlus näidata, kuidas kurjad loomad on vähem kurjad kui kurjad inimesed.\nAleksandr Solženitsõn\"Lenin Zürichis\" (Loomingu Raamatukogu, tlk Jüri Ojamaa), arvatavasti vaimusuguluse sublimeerimisest sündinud võrratu katse sisse elada kurja suurmehe mõttemaailma.\nArthur Schopenhauer\"Maailm kui tahe ja kujutlus\" (2 kd-t, Ilmamaa, tlk Toomas Rosin) – absurdselt kõrge hinnaga (üle 85 €) filosoofiateos, mille sisu võiks aga isegi tõele vastata. (Tõsi, pole raamatut veel lugema asunud.)\nTõnis Vilu\"Libavere\" (Häämaa) intiimne ja ühiskondlik, tõsine, kuid naljakas luuleraamat depressioonist.\n\nAIJA SAKOVA\n\nTahaksin 2018. aastast soovitada mõned raamatud, mis on – üsna erinevatel põhjustel – minu tähelepanu köitnud. Kulunult, et tõeselt märgin ära, et valik on subjektiivne ja selles on kindlasti teatav osa ka juhusel (tegemist ei ole ju konkursiga), ehkki olen seda püüdnud sõelumisega vähendada.\nTegemist on tõesti erinevate kaalukategooriatega.\n\nAlustan tõlkekirjandusega:\n\nNora Ikstena \"Emapiim\" (Kirjastus Hunt), mille on läti keelest tõlkinud Ilze Tālberga ja Contra, oli üks minu mööduva aasta suuremaid lugemiselamusi. See on ääretult tundlik ja mõjus raamat, millel õnnestub kirjutada nõukogude mineviku jubedustest inimlikult, st läbi inimeste. See on raamat, mis tõeliselt liigutab ja mida saab lugeda ka ema-tütre (emade-tütarde) loona ilma ajaloosse süüvimata.\n\nEugen Ruge \"Kahaneva valguse aegu\" (Varrak), mille on saksa keelest tõlkinud Tiiu Relve, on kaasakiskuv ja hästi jutustatud lugu Ida-Sakamaa lähiajaloost. Just nii nagu Ikstena lugu on jutustatud mitmest vaatepunktist, on ka Ruge romaan mitme põlvkonna kogemuste romaan. Seekord eeskätt isade-poegade suhetest ja vaatepunktidest. Romaani põhjal on valminud ka samanimeline film (In Zeiten des abnehmenden Lichts).\n\nDoris Lessingi \"Vanglad, milles me vabatahtlikult elame\" (Kultuurileht), mille on inglise keelest tõlkinud Krista Kaer, on hea ja vajalik lugemine, et mõista meid ümbritsevat maailma ja leida lohutust.\n\nEestikeelsest ilukirjandusest tahaksin sel korral soovitada\n\nKärt Hellerma luulekogu \"Autogramm. 101 luuletust 2016–2018\" (EKSA), mis on hästi tundlik vaade meie kaasaajale ning inimeseksolemisele. Selles on nii ilu kui ehmatavat äratundmist. Hellerma on selles nii mõnigi kord karm (elu on kasarmu), kuid aus vaatleja, kes ei jäta iseend mängust välja.\n\nKristiina Ehini luulekoogu \"Aga armastusel on metsalinnu süda. Luuletusi 2016–2018\" (K. Ehin), milles samuti ei puudu armastuse kõrval ka pommid, sest elu polegi must-valge.\n\nVeronika Kivisilla (Facebooki) lühiproosa kogumikku \"Kuni armastus peale tuleb\" (Hunt), mis koosneb argipäeva vaatlustest. See esmapilgul hästi kerge lugemine puudutab inimest ootamatul moel ning on niiviisi vajalikuks ukseks maailma ja meie hinge vahel.\n\nEluloolistest raamatutest tahan juhtida tähelepanu\n\nJanika Kronbergi ja Brita Meltsi koostatud Karl Ristikivi mälestusraamatule \"Kröits ehk Ristikivi. Mälestusi ja vestlusi\" (EKSA)\n\nja hoopis teistlaadsele, aga minule kindlasti kultuuriloolise täienduse (võibolla isegi avastusena) mõjunud Arne Hiobi koostatud kogumikule Fanny de Siversi kirjutistest ja vestlustest temaga \"Kogu mu elu on advendiaeg. Kogutud teosed I\" (Gallus).\n\nArtiklikogumikest julgen soovitada\n\nLinnar Priimägi \"Minu Goethe\" (Ilmamaa) – neile, kes tahaksid lugeda midagi, mis ei kuulu justkui meie aega, mis on esteetiline, mis on ehk teatud mõttes ajatugi. Kuid just seeläbi, et ei kuulu meie aega, avab uusi vaatenurki ka meie kaasaajale ja selle rähklemistele.\n\nTiina Kirsi \"Sõel. Käsitlusi kirjandusest, kirjanduskriitikat ja arvamuslugusid\" (EKSA) – samuti neile, kes tahavad nautida sõna ja mõtte valdamist, kirjutamise ilu. Asjaolu, et olen ise viimase raamatu koostaja, ei tohiks olla siinkohal soovitamise takistuseks. Vastupidi, Tiina Kirss on olnud minu õpetaja ja selle üle tunnen ma uhkust.\n\nTRIINU TAMM\n\nChimananda Ngozi Adichie, \"Pool kollast päikest\" (tlk Triinu Pakk, Varrak)\n\nOn väga tervitatav, kui lisaks kirjanduslikule elamusele saab lugedes midagi teada ka mõne kauge rahva tavadest ja ajaloost. See raamat pakubki mõlemat, elegantselt ja samas põnevalt jutustatud lugu viib meid 1960. aastate Nigeeriasse, kus lisaks Biafra vabariigi iseseisvuspüüdlustele saab kaasa elada värvikale tegelaste galeriile.\n\nHuvitava kokkusattumusena ilmus sel aastal ka teine Nigeeria autori ajalooline romaan: Chinua Achebe \"Kõik vajub koost\" (tlk Heili Sepp, Varrak). Tegemist on 1958. aastal ilmunud romaaniga ja on tõepoolest tunda teistsugust, veidi seletavat jutustamisviisi, Aafrika romaan justkui alles otsib oma keelt. Ometi annab lugu \"Aafrika Vargamäe Andresest\", nagu selle peategelast iseloomustatakse, huvitava panoraami 19. sajandi lõpus Nigeerias aset leidnud murrangulistest sündmustest ja traditsioonilise külaühiskonna traagilisest hääbumisest.\n\nOmamoodi eksootikat pakub ka Iraani klassiku Sadeq Hedayati \"Pime öökull\" (tlk Üllar Peterson, Tallinna Ülikooli kirjastus), jällegi üks huvitav sulam, sedakorda siis Pärsia ja Euroopa kirjandustraditsioonist. Ja kahtlemata üks veidramaid viimasel ajal loetud raamatuid. Uni, ulmad ja reaalsus, armu- ja surmaiha põimuvad pöörastes ornamentides, lummav tekst.\n\nOmamoodi paralleeli võib siit tõmmata Belgia klassiku Georges Rodenbachi sümbolistliku kultusromaaniga \"Surnud Brugge\" (tlk Malle Talvet, Loomingu Raamatukogu), mis nüüd lõpuks ometi ka eesti keeles loetav on. Ka seal on põhiteemadeks armastus ja surm, sügavalt õnnetu ja eluängides vaevlev meespeategelane üritab kõige kiuste hoida sidet oma jumaldatud surnud abikaasaga. Selles romaanis on tähtis tegelane ka linn, morn, sünge, niiske ja lõpmata hall Brugge, mis justkui kehastab peategelase meeleseisundeid (kummalisel kombel meelitavat romaan kuuldavasti turiste Bruggesse tänase päevani).\n\nNeile, kellele meeldivad eelmainitud teostele omased ootamatud üleminekud unenäost tegelikkusesse ja mõtisklused näivuse ja reaalsuse vahekordade üle, võib lisaks soovitada Sergio Pitoli jutukogu \"Mefisto valss ja teisi jutte\" (tlk Ruth Sepp, Loomingu Raamatukogu), mis koondab esinduslikku valiku ühe omanäolisema Mehhiko kirjaniku lühilugudest.\n\nHuvitava kokkusattumusena ilmus sel aastal kaks Liibanoni-Ameerika autori Khalil Gibrani teost: \"Murtud tiivad\" (tlk Üllar Peterson, Tallinna Ülikooli kirjastus) ja \"Hullumeelne. Tähendamissõnad ja luuletused\" (tlk Rauno Alliksaar, Loomingu Raamatukogu). Esimene sobib lugemiseks neile, kes hindavad eleegilise pihtimuse vormis armastusromaane. Teine on aga autori esimene inglise keeles kirjutatud teos, milles on proosaluuletuste ja mõistulugude vormi valatud autori müstiline elutarkus.\n\nIlmunud on ka üks suurepärane Prantsuse romaan \"Parandada elavaid\" (tlk Leena Tomasberg, Tänapäev), mille autoriks on üks huvitavamaid tänapäeva noorema põlvkonna kirjutajaid Maylis de Kerangal. Sedakorda toimub tegevus tänapäeval ja ka teemad on igati tänapäevased: raskesse õnnetusse sattunud 19-aastasel noormehel diagnoositakse ajusurm ja tema perekond seisab silmitsi keeruliste emotsionaalsete väljakutsete ja eetiliste valikutega. Täpsete kujundite ja poeetilise keelega ning samas väga kaasakiskuvalt jutustatud lugu.\n\nÜle pika aja on ilmunud ka üks mahukam luuleantoloogia, millele koostaja ja tõlkija Märt Väljataga on pealkirjaks pannud \"Väike inglise luule antoloogia\" (EKSA). Sisult on raamat aga päris suur, luuletusi leidub autoritelt 14.-20. sajandini. Ja märkuste, autoritutvustuste ja saatesõna abil saab päris head aimu inglise luule teemadest ja laadidest läbi aegade.\n\nJa lõpuks soovituseks ka üks raamat n-ö elust enesest, Alvis Hermanise \"Päevik\" (tlk Contra, Tallinna Linnateater). Kuigi Hermanis ise ütleb, et tegemist ei ole päris päevikuga, sest juba kirjutama hakates teadis ta, et tekst läheb ka avaldamisele ja et seda hakkavad lugema talle võõrad inimesed, on ta ometi jäänud truuks päevikužanri intiimsele kirjutamislaadile. Sissekannetest ajavahemikus 27.07.2015 kuni 27.06.2016 ilmneb huvitav isiksus ning samal ajal saab aimu ühe Läti kahtlemata läbi aegade tunnustatuma lavastaja loomingulisest teekonnast.\n\nDANIELE MONTICELLI\n\nTulemas on suur (Eesti ja Euroopa) valimiste aasta ning tegemist on üsna olulise suunavalikuga nii Eesti kui Euroopa tulevikuks – kas sõjajärgse Lääne liberaaldemokraatia sotsiaalse emantsipeerumise ja riikidevahelise lõimimise projekti jätkamine või (rahvus)konservatiivsetel väärtustel põhineva ühiskondliku korra ning riikide välistavate suveräänsuste taastamine. Seepärast tasub mööduva aasta ilmunud raamatute hulgast välja noppida lugemisi, mis aitavad kuidagipidi seda valikut mõtestada.\n\nAlustada võib Ameerika politoloogi Jan-Werner Müller i raamatust \"Mis on populism\" (Tallinna Ülikooli Kirjastus, tlk. Triinu Pakk), mis vajaliku distantsiga analüüsib nn populismi, vaagides nii selle ohtE kui positiivset potentsiaali demokraatia arendamiseks. Selleks, et populismi hukka mõista ning selle vastu võidelda, tuleb kõigepealt seda mõista ning Werneri raamat aitab kindlasti seda teHa.\n\nMärksa hoiatavama ja pessimistlikuma loomuga teos on \" Fašism. Hoiatus\" (Postimehe Kirjastus, tlk Matti Piirimaa), milles Ameerika Ühendriikide endine riigisekretär Madeleine Albright võtab vaatluse alla uusi autoritaarsuse ilminguid mitmeTEs maailma riikides nagu Putini Venemaa, Erdoğani Türgi ja Trumpi Ameerika Ühendriigid. Lähtudes nii isiklikest lapsepõlve mälestustest kui oma diplomaadikogemusest näitab Albright, kuidas fašismi pärand pole sugugi lõppenud, ja kutsub meid üles kaitsMa ja edendaMa demokraatia väärtusi.\n\nMeie poliitilise olukorra kultuurilisi ning mõttelisi aluseid aitavad mõtestada kahe eesti õpetlase inglise keeles esmailmunud ja sel aastal eestindatud raamatud: Martin Ehala \"Identiteedi märgid. Ühtekuuluvuse anatoomia\" (Kirjastus Künnimees, tlk. Maigi Müürsepp), ning Rein Raua \"Tähenduste keeris. Tervikliku kultuuriteooria visand\" (Tallinna Ülikooli Kirjastus, tlk Anne Lange). Ehala raamat näitab, kuidas kollektiivse identiteedi emotsionaalsete aspektide olulisuse ignoreerimine või vähendamine humanitaar- ja sotsiaalteaduste akadeemilises keskustelus tõsiselt halvab meie võimet mõista tänapäeva Lääne poliitilist kriisi. Tema pakutud terviklik identiteediteooria üritab seda puudust adresseerida ning raamatus vaheldub teaduslik analüüs sellele põhinevate poliitiliste hinnangutega. Rein Raua raamat keskendub hoopis kultuuri mõistele, vältides teadlikult selle taandamist identiteedi küsimusele. Ta mõtestab kultuuri pigem selle mitmekesisuses ja mitmekülgsuses, dialoogilisuses ja vastuolulisuses, tuues esile kultuuri nähtuste hübriidsust ning muutlikkust.\n\nRaua ja Ehala raamatud avavad neid teoreetilisi aluseid, millest lähtudes osalesid sellel aastal nende autorid titaanlikus heitluses \"sotsiaalkonstruktivismi\" ümber Eesti ajakirjanduses. See heitlus seostub kusjuures otseselt ülalmainitud poliitilise valikuga – mis määral on meil inimestena õigus ja vabadus ise kujundada oma individuaalse ja kollektiivse sotsiaalse staatuse ja mis määral peaksid selle eest otsustavad hoopis kultuurilised traditsioonid ja olemasolevad ühiskondlikud institutsioonid? Head sissejuhatust sotsiaalkonstruktivismisse pakub sellel aastal eestindatud sotsioloogide Peter Ludwig Berger ja Thomas Luckmann'i \"Tegelikkuse sotsiaalne ülesehitus. Teadmussotsioloogiline uurimus\" (Ilmamaa, tlk. Katre Pärn, Mirjam Parve, Ragne Schults).\n\nKaua oodatud briti keelefilosoofi John Langshaw Austini \"Kuidas teha sõnadega asju. Harvardi ülikoolis 1955. aastal peetud William Jamesi nimeline loengusari\" eestindus (Tallinna Ülikooli Kirjastus, tlk Triin Kallas) annab meile muu hulgas metodoloogilisi vahendeid populaarsust koguvate paremäärmuslike jõudude kommunikatsiooni strateegiate mõistmiseks ja hindamiseks. Austin nimelt näitab kuidas performatiivsus ehk lausungite võime tegelikkuses muutusi korda saada on kommunikatsioonis sageli märksa olulisem kui vastavate lausungite tõeväärtus. Paremäärmuslaste lemmikrepertuaarisse kuuluvate vihakõnet, võltsuudiseid ning vandenõuteooriaid võib just mõista kui oma tõeväärtust eiravate kõnetegudega. Austini teooria selgitab mis tingimustel selliseid kõnetegusid õnnestuvad või nurjuvad.\n\nLõpetuseks kaks Lääne libertaarse mõtte klassikut, mis esindavad küll libertaarsuse erinevaid suundi, kuid tuletavad mõlemad meile meelde vajadust selgelt piirata riigivõimu sekkumist kodanike ellu ja õigustesse – briti filosoof John Stuart Milli \"Vabadusest\" eestikeelne tõlke kordustrükk (EKS, tlk Kaja Tael) ning Ameerika mõtleja Robert Nozicki \"Anarhia, riigi ja utoopia\" esmaeestindus (Ilmamaa, tlk Jüri Eintalu). Mõlemad raamatud pakuvad meile häid vastuargumente neile, kes soovivad asendada liberaaldemokraatiat mingisuguse ülemusliku \"eetilise\" ja autoritaarse riigiga, mis hakkaks läbinisti kujundada oma kodanike ühiskondliku elu eri aspektid, võtteks selle aluseks rahvuslikud huvid või muud usulised ja maailmavaatelised tõekspidamised. Oleks päris hirmus muuta Eesti või koguni terve Euroopa selliseks ahistavaks poliitiliseks ruumiks nagu on tasapisi hakanud kujunema nt Fideszi Ungari või Õiguse ja Õigluse Poola.\n\nMAREK TAMM\n\nKuna aasta on väga pikk aeg, siis nopin oma 10 soovitust viimase kuu aja jooksul ilmunud raamatute seast:\n\nAlvis Hermanis, \"Päevik\". Läti keelest tõlkinud Contra. Tallinna Linnateater, 2018.\n\nTeiste päevikute lugemine on üks mu nõrkusi ja Hermanis üllatas väga positiivselt, tõeliselt tihe ja sugestiivne tekst, elukogemus tembitud suure loomingulise kirega.\n\nCzesław Miłosz, \"Jahimehe aasta\". Poola keelest tõlkinud Hendrik Lindepuu. Hendrik Lindepuu Kirjastus, 2018.\n\nOmalaadi mõtteline kaaslane Hermanise päevikule (soovitan neid lugeda järjest), mõlemad pakuvad umbes aastapikkuse sissevaate ühte loomingulisse sisehoovi, ainult ajaliselt lahutab neid pea kolmkümmend aastat.\n\nLinnart Mäll, \"Tõe tee. Mõtteid ja mälestusi\". Koostanud Ivar Tröner. SE&JS, 2018.\n\nLinnart Mäll minu teada päevikut ei pidanud, ent Ivar Tröner on tõelise pühendumusega ära kuulanud ja üles kirjutanud kõik tema raadiovestlused, intervjuud ja loengusalvestused ning nendest komponeerinud väga hea sissejuhatuse Mälli omailma.\n\n\"Vanaaja pulm\". Kokku seadnud Ants Hein. Tänapäev, 2018.\n\nAnts Hein on sipelga usinusega korjanud Eestimaad külastanud reisimeeste ülestähendusi ja nüüd koondanud eestikeelses tõlkes nende kirjeldused kohalikest pulmakommetest ühtede kaante vahele. Usun, et nii folkloristidele kui tavalugejatele avaneb siin päris uus ja tundmatu maailm. Ütle, kuidas sa abiellud ja ma ütlen, kes sa oled!\n\nFrans de Vaal, \"Kas oleme küllalt nutikad mõistmaks kui nutikad on loomad\". Inglise keelest tõlkinud Olav Renno ja Tiina Randus. Tänapäev, 2018.\n\nHollandi etoloog Frans de Vaal on juba üle veerand sajandi aidanud inimestel mõista loomade käitumist ja mõtlemist, võimalik, et see ongi suuremaid ülesandeid, mis inimestel sel sajandil ees seisab.\n\nJ. L. Austin, \"Kuidas teha sõnadega asju\". Inglise keelest tõlkinud Triin Kallas. Tallinna Ülikooli Kirjastus.\n\nKlassika aastast 1962 – tuli välja, et sõnadega mitte üksnes ei kirjeldata ega vahendata asju, vaid ka tehakse neid.\n\nSveta Grigorjeva, \"american beauty\". Suur Rida, 2018.\n\nHarv juhus, kus luule tundub tähtsam ja parem kui elu, millest see on inspireeritud.\n\nHasso Krull, \"Euroopa\". Kaksikhammas, 2018.\n\nEestile kirjutas Hasso eepose mõne aasta eest, nüüd on järg Euroopa käes.\n\nDouglas Smith, \"Rasputin. Usk, võim ja Romanovite langus\". Inglise keelest tõlkinud Elle Vaht. Varrak, 2018.\n\nKõik, mis sa oled tahtnud teada Rasputinist, ent ei ole julgenud küsida.\n\nN. Wilson, \"Viktoriaanid\". Inglise keelest tõlkinud Aldo Randmaa ja Tõnis Värnik. Varrak, 2018.\n\nSee 19. sajandi Inglismaa ühiskond tundub praegu juba tõeline esiajalugu, lummav ja kentsakas ühtaegu. Wilsonil on hea sulg selle velmamiseks.\n\nKOIT RAUDSEPP\n\nInga Gaile \"Klaas\" (Loomingu Raamatukogu, tõlkinud Aive Mandel)\nJanar Ala \"Oma rahva lood\" (Janar Ala)\nMoritz von Kotzebue \"Teekond Pärsiasse\" (Loomingu Raamatukogu, tõlkinud Agur Benno)\nHeinrich Weinberg \"Tõrkeotsing\" (Fantaasia)\nMary Beard \"SPQR. Vana-Rooma ajalugu\" (Varrak, tõlkinud Aldo Randmaa)\nArvo Valton \"Üks päev Ivo Schenkenbergi elust\" (Petrone Print)\nElin Toona \"Mihkel, muuseas\" (Varrak)\nJan Kaus \"Enne kui unisusest saab reegel\" (Post Factum)\nJohn le Carré \"Spioonide pärand\" (Varrak, tõlkinud Lauri Vahtre)\nKari Hotakainen \"Tundmatu Kimi Räikkonen\" (Koolibri, tõlkinud Rain Kooli)\n\nMIHKEL KUNNUS\n\nRaamat on tarkuse, hariduse ja harituse sümbol. Ja praegu, 2018. aasta lõpul läheb sel sümbolil võrratult paremini kui sellel, mida ta sümboliseerib. Kliki- ja sotsiaalmeedia koostöö valimiseelsel ajal on iseäranis vaenulik järelemõtlikkuse suhtes, miska sujuvamaks üleminekuks soovitaks alustuseks paari sellist raamatut, mis sobivad ka hästi neile inimestle (jõulukingiks), kes muidu eriti raamatuid ei loe, aga muidu on igati ärksa ja arutleva vaimuga.\n\nMihkel Muti \"Kõik on hästi\" (Fabian) on järg tema menukale kogumikule \"Mõtted\" (LR, 2017), seal on sellised lühikesed miniesseed ja laastukesed, tähelepanekud elust, ühiskonnast, poliitikast ja inimestest. Ideaalne öökapiraamat. Samuti on ideaalne öökapiraamat eelmisega žanrilt väga sarnane Sławomir Mrożeki valitud teoste V köide \"Vested\", mille on tõlkinud loomulikult Hendrik Lindepuu. Selle aasta sisse jääb ka teine tema tõlgitud ja väga lugemisväärne teos: Poola nobelisti Czesław Miłoszi päevaraamat \"Jahimehe aasta\" (Edmund Burke'i Selts ja Hendrik Lindepuu kirjastus).\n\nKindlasti soovitaks veelkord üle raamatud, millest olen ERRi portaali tutvustused juba kirjutanud [saagu siia lingid!]. Üheks on paavst Franciscuse entsüklika \"Ole kiidetud. Laudato si\" (kirjastus Gallus, tõlkija Helve Trumann) ja teiseks Hans Roslingi, Ola Roslingi ja Anna Rosling Rönnlundi raamat\"Faktitäius\". Viimane on eriti hea üle lugeda praeguses, täieliku sõgeduseni langevas valimislärmis, sest seal on metoodilised retseptid meeleselguseks ja rahunemiseks.\n\nDetsembri algul käis Eestis Hans Roslingu sõber, Rooma Klubi auliige Anders Wijkman, kes tunnustas Roslingut igati, ent rõhutas, et ökoloogiline mõõde tema töödes ja maailmapildis oli kõige puudulikum. Sellega saab ainult nõustuda, aga see polnud ka Roslingu raamatu teema. Seepärast soovitaks lisaks paavsti entsüklikale juurde lisaks hankida äsja ilmunud Eesti Rooma Klubi toimetiste esimene number \"Mõõt või meelevald\" (Eesti Rooma Klubi, koostanud ja toimetanud Tuuli Stewart). Selles kogumikus on ühtede kaante vahel õige eriteemalised ja erineva raskusastmega tekstid. Seal on näiteks Andres Tarandi ülevaade Rooma Klubi Eestisse tulekust, professor Kalevi Kulli (inimkondliku) maharahunemise retsept, Tallinna Tehnikaülikooli emeriitprofessori Sirje Keevalliku ülevaade kliimaga toimuvast, kaks tulevikku vaatavat artiklit Tallinna Ülikooli strateegilise juhtimise ja tuleviku-uuringute professorilt, Riigikogu Arenguseire Keskuse eksperdilt Erik Terkilt, mitu artiklit hariduse (tuleviku) teemadel jne. Lühimalt: tegu on väga mitmeharulise ja hõlmava kogumikuga, mille hankimine väärib hankimisvaeva (selleks tuleb minna Eesti Rooma Klubi lehele [link!]).\n\nSamasse perekonda kuulub ka Valdur Mikita värske raamat \"Eesti looduse kannatuste aastad\" (Välgi metsad). Tegu on Mikita sellise teosega, milles on ilukirjanduslikku pehmendamist märksa vähem kui ta eelmistes teostes ja praegune metsanduspoliitika saab siin kõvasti ja õigustatult pihta. Isegi sedavõrd, et peeti vajalikuks algatada Mikita vastu eriti jälk ja madal diskrediteerimiskampaania, mille käigus paisati ajakirjandusse inimeste süvenemisvõimetusele (põhjendatult) apelleerivad klikikorjepealkirjad, kus refereeriti valikuliselt ja suunava pahatahtlikkusega Mikita kunagist artiklit Eesti Ekspressis, kus ta rääkis oma väiksemahulisest, pettumust valmistanud metsamüügist ja vajadusest teha metsamüügietehingud läbipaistvaks. Seepärast soovitan Eesti rahva, kultuuri ja looduse tulevikust hoolivatel inimestel kindlasti lugeda seda raamatut ka.\n\nEttevõtlikuma pilguga elule vaatavatele inimestele soovitaks aga ÜROd ja eri riikide valitsusi nõustanud ettevõtja ja majandusuuendaja Gunter Pauli raamatut \"Sinine majandus 3.0. Kasumlikud ärimudelid, mis taastavad planeeti\" (Lilleoru keskus OÜ, tõlkija Vahur Lokk), see ei paku mingit imerohu, sest ainult eluvõõras utopist saab pakkuda tõsimeeli imerohtu, küll aga võib siit leida inspiratsiooni ja näiteid sellest, kuidas hapuks kiskuvat olukorda leevendada. Ja see on juba päris suur asi. Võimalik, et isegi parim asi, sest nagu ökoloogiliselt tundlik Briti konservatiiv Roger Scruton ütleb igati soovitatavas raamatus \"Kuidas olla konservatiiv?\" (EKSA, tõlkinud Mart Trummal)läbi lord Salisbury suu: \"Viivitus on elu\". Kui maailm liigub (öko)katastroofi suunal, siis viivitus on elu, on.\nEt aga ühiskonnamure ja maailmasaatus päris enda alla ei mataks – kui hädakraaksumine ja apokalüpsisepasunad ei põhjusta muud kui tegutsemishalvatust, siis olgu nad pigem vait! – siis soovitaks lõpetuseks kahte suurepärast raamatut sarjast \"Kirjanikud omavahel\". Ei maksa sest nimetusest end heidutada lasta. Eeva Pargi \"Minu kuninglikud kaelkirjakud\" ja Maiu Bergi \"Meie hingede võlad\" (kirjastus \"Hea Lugu\") on väga üldinimlikud ja hingehariduslikud, kirjanduselust ei pea sealjuures üldse huvituma.\n\nMUDLUM\n\nPaistab et sel aastal tulevad minu eelistused pehmekaaneliste ja vähepopulaarsete üllitiste hulgast. Ülipakse ja üliprominentseid raamatuid vist ei ilmunudki. Kodumaised autorid koguvad jõudu ja paiskavad kindla peale oma surematud teosed letile mõnel järgmisel aastal, aga siis juba hulgakaupa. Kuuldavasti tuleb veel enne aastavahetust trükikojast Mait Vaigu esimene romaan \"Kurvake sügis\". Seda kindlasti tasub varitseda. Kes aga kohe tahab imelikumat sorti kirjanduse kallale asuda, neile soovitan oma selle aasta suurimat ahaa!-ja-ohoh?-elamust. Seoses järgmise aasta Eesti Novelli kokkupanekuga olen ma sattunud lugema asju, mida muidu ei satuks. Ja kardetavasti ei satu ka teised inimesed, kui neid kättpidi raamatu juurde ei juhata. Muretsege endale Kalev Jaigi raamat \" Ü heksa jut ustust\" ja te ei kahetse! Iga lehekülg on kuld, hõbe ja vasktorud! Selle kaane peal on vana plekist kraanikauss, sees aga eksistentsiaalsed eksirännakud. Mitte segi ajada kirjandusklassiku Juhan Jaigiga, kelle loomingust avaldati samuti kena sügislehtedega kirjatud raamat \"Tundmata palu\". Et anda stiilist aimu, kirjeldan seda lühidalt nii: Kalev Jaik meets Jaan Oks meets Juhan Liiv meets Mait Vaik. On olemas selline nähtus nagu outsider art i. See on sama, ainult sõnadega.\n\nKai Kase \"Kogetud teosed\" on samuti pehme ja õheldane, lisaks olla selle kaanel nii kole pilt, et peletab potensiaalsed ostjad kaugele eemale. See teave lehvis blogosfääris, kus keegi julge lugeja oli suurest hirmust üle saanud ja kaane siiski lahti teinud, ta ütles ka, et kui see pilt nii kole poleks, siis igatahes sisu kannatab lugeda küll. Seda minagi. Kai Kask on väga huvitav autor, kelle erijooneks, seni kui ta oma produktiivsust ei tõsta, jääb see, et ta kirjutab ühe jutu aastas. Selles pisikeses väljaandes on koos 15 aasta kompaktne looming, tihe nagu aatomituum.\n\nSarnase esteetikaga on ka Janar Ala\"Oma rahva lood\" - väike, pehme, koledate piltidega, sees hingelised jutukesed meie absurdsevõitu elu-olust. Pikemalt saab lugeda siit.\n\nJa nüüd, eirates kõiki reegleid, mis järjekindlat käsivad tutvustada uudiskirjandust, lükkan ette raamatu, mis ilmunud aastal 2002. See on Kalev Kesküla\"Külma kodumaa\". Tagakaanel on Mihkel Muti blurb, mis ütleb muuhulgas: \"Tuleviku mentaliteediloolane rõõmustab, leides \" K ülma kodumaa\" juhueksemplari bukinisti riiulilt.\" Prohvet Mutil oli õigus, omandasin rariteedi Pääsküla raamatukogu mahakantud raamatute riiulilt 30 sendi eest ja olen täiesti põlvili. Kõik tuleb jälle meelde! Eesti elu 90ndatel, oh sa issa ristike! Oli ikka elu, sellised asjad said ilmuda Eesti Ekspressis, tänapäeval oleks nende koht olnud Nihilistis või Pärnitsa blogis, nii ühiskonnakriitilised on need. Ja no ikka julmalt hästi kirjutatud. Mina ju tol ajal Ekspressi osta ei jaksanud, ma olin seesama va e ne eestlane, kellele Kesküla kaasa tunneb. Ta oli meile toona veel kuidagipidi perekonnatuttav ja ma mäletan täiesti selgesti, kuidas mingil ajal me veel jõime koos Põltsamaa Kuldset, siis aga ei öelnud ta mulle tänaval tere. Mina oma eestla s likus vihameeles muidugi arvan, et ajalehed panevad minust meelega inetuid pilte üles ja inimesed ei ütle mulle meelega tänaval tere. Tegelikult on inimesed hoopis hajameelsed või haiged ja suur süda nende sees paistab välja alles 20 aastat hiljem. Need mõtisklused vabariigi vaimust kuuluvad kohustuslikus korras lugemisele kõigile, kes neid mingil põhjusel lugenud pole ja ülelugemisele ja veel kord ülelugemisele. Ja riigikogule võiks rotaprindi välja lasta.\n\nIgaks juhuks promon veel Eesti Novelli 2018, rõõmsalt teatades, et uus juba formeerub ja see saab olema täiesti teistsugune. On suisa võimatu, et mitte miski ei meeldiks, ükski autor, ükski jutt, kuigi keskeltläbi annavad Goodreadsi kasutajad muidugi tuimalt hindeks 3. Tühja kah sest hindest! Hea algus on tehtud ja edasi saab ainult paremaks minna. Aga mis mõtet on sarjal, kui teie riiulis puudub selle esimene köide? Minge ostke ära, raudselt saab sellest varem või hiljem koolis kohustuslik kirjandus.\n\nLuule ja eluproosa sõpradele saab kaks ühes soovitada paksu Bukowskit. \" Ikkagi on tore olla Bukowski\", ütleb punane kiri kollasel kaanel. Ma väga tungivalt peale ei aja, aga see nagunii ei aita, sest joodikueetika on juba selline meinstriim, mida ei peata miski. Ja põhjusmõtteliselt olen ma soovitanud raamatuid, mida olen arvustamise tarbeks mitu korda lugenud ja nendega n.ö töötanud, mitte selle pärast, et linkida oma arvustusi, vaid sellepärast, et need raamatud on mulle lihtsalt sügavamalt mällu süübinud.\n\nK es aga tahab kirgast, kristallselget, imeilusat lugemiselamust, neile pakun välja Robert Walseri\"Õed-vennad Tannerid\". Sellest jääb kuidagi väga puhas tunne. Aga muidu on selle neetud Loomingu Raamatukoguga nii, et vihud aina kuhjuvad, mõnel kiled ümbert rebitud ja kaaned lahti käänatud, mõned neitsilikud, neid on jube palju ja mulle hakkab kurvastaval kombel tunduma, et nende lugemine on mingitsorti kohustus. On täiesti võimalik, et 2018 aasta numbrid saavad loetud aastaks 2025. Võtke seda raamatuasja maru rahulikult. Ei pea kõike kohe sisse ahmima, nad ei lähe seistes pahaks, mõni läheb isegi kindlalt paremaks nagu hea vein või konjak.\n\nTÕNU KARJATSE\n\nJan-Werner Müller \"Mis on populism?\" (tlk. Triinu Pakk. TLÜ Kirjastus) – valimiste eel pea et hädavajalik konspektiivses vormis essee populismi kujunemisest ja selle kohast demokraatlikus ühiskonnas 2018. Avab TLÜ kirjastuse uue raamatusarja Bibliotheca Politico, mis omakorda täidab tühikut ühiskonnateadusslike tõlkeraamatute turul. Ilmunud sobivasti aasta lõpul, hea jõululugemine enne varakevadel taaskäivituvat populistliku retoorika valimiseelset maratoni.\nJohn Langshaw Austin, \"Kuidas teha sõnadega asju\" (tlk. Triin Kallas. TLÜ Kirjastus) – retoorika süvatase, üks XX sajandi olulisemaid teoseid keelefilosoofias, nüüd siis ka eesti keeles. Austini lähenemine on ühtaegu keeleteaduslik ja humoristlik, ta näitab, et teadus ei pruugi alati olla igav.\nStuart Hall, Jessica Evans, Sean Nixon \"Representatsioon\" (tlk. Eva Näripea. EKA kirjastus) – visuaalse märgi funktsioneerimise õpik. Esseedekogumik koos harjutustega käsitleb märki selle semiootilisest algtasandist seebiooperini. Koos viidete ja bibliograafiaga hea abimees süvenemaks mitmetesse audiovisuaalse märgi väljenduslaadidesse, olgu see dokumentalistikas või üldisemalt, kuvandiloomes.\nHasso Krull \"Euroopa\" (Kaksikhammas) – mitmeid kordi nauditav, mitmekihiline poeemessee Euroopast ja Eestist, väikesest inimesest suures maailmas, müüdist ja selle reaalsest väljendusest. Krull kirjutab mütoloogiat juurde, see on justkui lõppematu voog, millesse \"Euroopa\" viib, 92 lehekülge on tinglik, kokkuleppeline pikkus.\nOlle Lauli \"Kuristik\" (Gallus) – mitmehäälne ja kange mosaiikromaan XXI sajandi alguse Eesti inimesest. Lauli heidab kindaid me minevikutõlgendustele, rahvuslikele müütidele, pealiskaudsele ja mugavale suhtumisele teistesse rahvustesse ning iseenda ajalukku. Lauli käsitleb samu probleeme, millest kirjutasid Tammsaare ja Dostojevski, kuid teeb seda tänapäevases hektilises, puslelikus vormis, mis paneb end kokku lugemise käigus.\nJanar Ala \"Oma rahva lood\" - XXI sajandi följetonid, lood ja pildid sellest, mida me iga päev enda ümber näeme, kuid mille tähele panemiseks ongi vaja veidi teravamat pilku.\nMargus Ott \"Kirju vägi. Väekirjad VI\" (EKSA) – Oti luule on tema esseede poeetiline, mängulisem vorm. Teisiti öeldes, \"Kirju vägi\" näitab, kuidas luules filosofeerida.\nKruusa Kalju \"kümme kükki. oma luulet ja tuttavat\" (Kirimiri) – Kalju Kruusa seni intiimseim, pihtimuslikuim kogu. Kruusa on sellesse koondanud mitte ainult ta enda argipäeva ja perekonda puudutavad tekstid, vaid lisanud sinna ka tõlketekste samasuguse maailmavaate ja -tunnetusega autoritelt.\n\nVeronika Kivisilla \"Kuni armastus peale tuleb\" (Hunt) – poeemid proosas, argielu luules – vist sobivaim žanr suhestumiseks ja kohanemiseks rutiiniga. Kivisilla proosaluule on südamlik ja soe, tavaelu pühitsus.\nRein Raud \"Viimane kustutab tule\" (Salv) – poliitiline põnevusromaan, mis tõukub lähiajaloost ja tänapäevast. Rein Raua ulmepõnevik on aga mitmekihilisem, kui pelk poliitkrimka. Pikkade pühade lugemine, alternatiiv jõulusarjadele ja söömisele.\n\nJAANUS SOOVÄLI\n\nÜlo Matjus \"Raamat on raamat\" (Ilmamaa). Raamat raamatuist filosoofilt ja bibliofiillilt, kes pärast elupõlist raamatuarmastust on sunnitud tautoloogia vormis märkima, et \"raamat on raamat\". Jah, Ülo Matjus on Ülo Matjus.\n\nWilhelm Dilthey \"Vaimne maailm: sissejuhatus elufilosoofiasse\", tõlkinud Andrus Tool (Ilmamaa). Süstemaatiline artiklite kogumik, mis pakub sissevaate olulise saksa ajaloolase ja filosoofi mõtlemisse, varustatud erakordselt põhjaliku järelsõna-käsitusega tõlkijalt.\n\nGiorgio Colli \"Filosoofia sünd\", tõlkinud Jaan Pärnamäe ja Kati Karja (Tallinna ülikooli kirjastus). Teos, mis kaevab välja õhtumaise mõtlemise mütoloogilised algupärad, soovituslik kõikidele kultuuriarheoloogidele.\n\nHasso Krull \"Euroopa\" (Kaksikhammas). Mütoloogilise haardega luulekogu, mis sarnaselt Collile põikab kreeka mütoloogiasse, kuid satub edasi ekslema liivi ja Põhja-Ameerika pärimuisse.\n\nArthur Schopenhauer \"Maailm kui tahe ja kujutlus\", tõlkinud Toomas Rosin (Ilmamaa). Õhtumaise filosoofia suurkuju peateos, suur ja raske raamat igas mõttes, mis käsitleb ühtviisi salvavalt nii olemasolu kaunemaid (maailm kui kujutlus) kui ka selle tumedamaid ja tungilis-reaalsemaid (maailm kui tahe) aspekte.\n\nFriedrich Hölderlin \"Hyperion\", tõlkinud Mati Sirkel (Loomingu Raamatukogu). Lüürilis-paatoslik kiriromaan, üks romantismi-aja tähtteoseid, omamoodi kiidulaul sellele, mida Schopenhauer nimetab maailmaks kui kujutluseks.\n\nMartin Algus \"Midagi tõelist\" (Varrak). Romaan liigub kuskil kujutluse, reaalsuse ja virtuaalreaalsuse piirimail ja sobib samuti hästi pärast Schopenhauerit.\n\nGérard Genette \"Tekstist teoseni: valik esseid\", tõlkinud Anti Saar (EKSA). Hea sissevaade Genette' strukturalistliku kirjandusteooria erinevaisse aspektidesse.\n\nBertrand Russell \"Filosoofia põhiprobleemid\", tõlkinud Bruno Mölder (Varrak). Ka asjasse mittepühendunule kergesti loetav sissejuhatus analüütilise filosoofia põhiprobleemidesse, muidugi russelliku varjundiga.\n\nJüri Kolk \"Esimene malbe päev sel aastal\" (Loomingu Raamatukogu). Vaimukad, iroonilised, absurdimaigulised ülesvõtted inimelu olukordadest ja tõsiasjadest.\n\nMARGUS HAAV\n\nAnts Hein \"Vanaaja pulm. Valitud tekste ja pilte 16. sajandi keskpaigast 19. aastasaja viimase veerandini\" (Tänapäev)\n\nPulmatraditsioone kajastavaid kogumikke on meil ilmunud õige mitu, Ants Heina oma paistab nende seast silma ajalise haarde poolest. Kui enamasti on keskendutud XIX sajandi teisel poolel käimatõmmatud kogumiskampaaniatega kokkusaadud folkloorile, siis Hein vaatab tagasi tunduvalt kaugemale. See pilt ei pruugi rahvusromantikutele meeldida.\n\nEnn Tarvel \"Eesti rahva lugu\" (Varrak)\n\nSee on just täpselt selline ajalooraamat, nagu üks hea ajalooraamat peab olema. Päris kõigega ei saa nõus olla, siin-seal võib ja tulebki vastu vaielda, aga mõte saab sedaviisi tööd ning võidavad kõik.\n\nAndrus Kivirähk \"Tilda ja tolmuingel\" (FD Distribution)\n\nKivirähk on taas saanud valmis raamatu, mis puudutab lugejat õrnalt ja kindlalt nagu tolmuingel. Seda lugedes meenuvad Astrid Lindgren ja Tove Jansson, lapsepõlve lõhnad ja maitsed. Sõbrad ja lähedased, kes on kaugel või keda enam pole.\n\nPhilip Matyszak \"24 tundi Vanas Roomas. Üks päev roomlaste elus\" Tõlkija Martin Kirotar (Tänapäev)\n\nEesti lugejale hästi tuttav Matyszak on oma raamatusse osavalt põiminud vanu tekste alates Juvenalise satiiridest ja Pliniuse kirjadest ning lõpetades bordelliseintelt leitud kaunikesti ropu grafitiga. Paneb kõnelema need, kellele polnud tollases ühiskonnas häält antud, ning see tuleb tal suurepäraselt välja.\nFlake \"Klahvkamees. Mida ma mäletan\" Tõlkija Eve Sooneste (Tänapäev)\n\nÜldse mitte tüüpiline rockiraamat, kust leiab maailma, mis saab alguse Ida-Saksamaal ning annab ühtlasi põneva pildi ka selle maa vähetuntud subkultuuridest ja segadusest, mis kaasnesid kahe Saksamaa liitumisega. Flake'i isiklik personaalne minimaailm, mille pärast teda kunagi narriti, teeb temast nüüd ühe väga toreda, ebatüüpilise ja isikupärase rockimehe. Mis sest, et ta ei kordagi tohi mainida bändi, mille maailmakuulsuses on ka temal oma oluline roll.\n\nMark Vanhoenacker \"Taevarännud piloodi seltsis\" Tõlkija Pirkko Põdra (Post\n\nFactum)\n\nIlmus küll möödunud aasta lõpus, nii et sinna tabelisse ei jõudnud, aga väärt kraam. Maailm tuleb üha ligemale ja nii on pikemas perspektiivis keeruline lendamise maagiat ja reisimise romantikat alal hoida. Kauglennupiloot Mark Vanhoenacker kinnitab üsna veenvalt, et see on siiski võimalik, ja see mees juba teab, mida räägib.\n\nAndrus Kivirähk \"Millest kõneleb vana taksojuht kuuvalgel\" (EKSA)\n\nVarem ilmunud lood, aga hea, et ühiste kaante vahel. Vormid leidlikud, reaalsus mõnusas nihkes, musta huumori vahelt vastu vaatamas inimeseks olemise tuuma värelus.\n\nVillem Valme \"Öömüük aknast\" (Kirimiri OÜ)\n\nVillem Valme hoiab oma luules sama mõnusat turuloogikakst sõltumatud loomevaibi nagu ka enda plaadifirmas Õunaviks.\n\nJanar Ala \"Oma rahva lood\" (Janar Ala)\n\nIntelligentse huumorimeelega kompleksivaba kodaniku \"Õnne 13\". Mitet et ma \"Õnne 13\" kohta midagi halba tahaks öelda.\n\nJÜRI PINO\n\nIlmar Tomusk\n\nPildid Hillar Mets\n\nUniversumi saladused\n\nTammerraamat\n\n211 lk.\n\n\"Kui hulluks seekord asi läheb? Kolmas raamat juba neid ajarändureid.\"\n\n\"Väga,\" ütles õde. \"Ikka Ristija Johannes ise platsis, teadagi, kes veel, Nimrod, Paabeli torn, galaktikad, universumi saladused kõik kokku.\"\n\n\"Hea, et mitte universumi direktorid,\" ütles psühhiaater. \"Oi, jummal.\"\n\nJohn Maynard Keynes\n\nHõive, intressi ja raha üldteooria\n\nInglise keelest Alari Purju\n\nIlmamaa\n\n464 lk.\n\nLord ei olnud Briti tootmiskomandöridest ja muidu juhtidest vist eriti kõrgel arvamisel. Arvas nimelt nii 1944-45 või sinna keerdu, et USA lennuvägi – sakslaste peale ei saa enam loota - võiks vähe teelt eksida ja teatud tehased puruks pommitada, kui seal on kohal ainult administratsioon.\n\nIlmar Tomusk\n\nPöörane puhkus Parakatkul\n\nPildid Urmas Nemvalts\n\nTammerraamat\n\n125 lk.\n\nKui ikka pereemal on hambad ristis ja silmad kollased, pole parata, peab kemmergu ehitama. Mispuhul filoloog ilmutab loovust – kellel on suvel vaja siseuksi, teeme neist seinad! Illustreerides sellega suurepäraselt, et hari sa eesti mees kui teaduste doktoriks tahes, sõnnik on tal ikka varvaste vahel, kirves ja vikat vanad semud.\n\nLembit Uustulnd\n\nAvameri\n\nVarrak\n\n340 lk.\n\nKalurikolhoosid olid midagi mõistatuslikku. Olgu need sovhoosid-kolhoosid, aga kalurikolhoosidest räägiti legende. Mida polnud võimalik üle kontrollida. Need olid ju piiritsoonis. Roheliste mütsidega marslased, ehk siis otse KGBle alluvad piirivalveväed lihtsalt ei lasknud ilma eriloata vaatama, kas tõesti on miljonärkalurikolhoos rajanud endale neljakorruselise pronkskatusega sauna.\n\nSeepärast on väga äge lugeda kirjeldust just sellise müütilise asutuse elust.\n\nP. I. Filimonov\n\nHariton Naganovi surm ja ajatus. Libabiograafia\n\nVene keelest Veronika Einberg\n\nGallus\n\n296 lk.\n\nLäbi peategelase Haritoni, kes sündinud 1972, pajatatakse siin ära, kuidas kohalik venekeelne diligents elas läbi N. Liidu lagunemise, EV tekke, mis veneliku valutamisega käis hoopis raskemalt. Usinad asjapulgad kuhtusid, nende naised lõid hoopis õitsele ja asjalikuks, pojast sai elukunstnik Hariton, üle Tallinna tuntud, kuigi keegi ei oleks osanud öelda, mis ta teeb. Aga temaga tinutada suur au.\n\nKes armastanud Dovlatovit, Pelevinit ja ülepea tunneb head kraami, sellele läheb Filimonov mõnusasti.\n\nIlmar Trull\n\nMetsa toodi kuuseke. Salmid suurtele ja väikestele\n\nTammerraamat\n\n40 lk.\n\nKuu on kaksteist, majas häda.\n\nLastel tarvis luuletust.\n\nMuidu ei läe tulle pada.\n\nJõulumees ei lõhu ust.\n\nAppi tuleb onu Trull.\n\nÕigeaegse raamatuga.\n\nKus on lullasid normull,\n\noleks rohkem, oleks sada.\n\nVerni Leivak\n\nEesti sada legendaarset meelelahutuspaika\n\nPegasus\n\n199 lk.\n\nJuba see on lõbus, kui üritada kokku lugeda, millistes neist ise on käidud. 40 sajast, kuigi kohe on kõhklused, sest siin tuleb mängu midagi Fahrenheiti ja Celsiuse maadluse taolist – kas ma võin väita ennast olla KoKoKos käinud, kui ma olen Humalas kann kannu järel kergitanud või olla jäätisekohvikus Vigri viibinud, kui olen Lost Continentis, mis kahjuks nüüd ongi Lost, oma lastele jaanalindu sisse söötnud ja klaas klaasi järel kummutanud.\n\nLauriito\n\nÜmber augu\n\nAutori väljaanne\n\n60 lk.\n\nKui juba siin kiitmiseks läks – mulle tõesti meeldis, vahepeal tuli ikka kadunud noorus ka meelde – siis kuningas Saalomon ropendas ikka päris korralikult. Kes \"Ülemlaulu\" läbi lugenud, teab. Kes pole, võiks seda teha. See on ropp, see on rõve, aga võibolla see ongi siiras armastus, kui vedelete kahekesi ja räägite roppe anekdoote. Või loete Lauriito luuletusi. Poiss oskab. Riim... see polegi tähtis, aga rütm on paigas, mida tuleb paratamatult kiitvalt esile tõsta.\n\nRein Sikk\n\nMinu Virumaa. Üks poiss, üks vanne, üks maa\n\nPetrone Print\n\n272 lk.\n\nTõhus teatmeteos on see kah ja, veider, raviteos. Võttes ehk maha nii mõnegi hirmu. Ei ole nad seal kaardil paremale poole jääval Virumaal, ammugi Narvas, kõik midagi niisugused purjus ja pussiga karud. Narva koha pealt võin kinnitada, et need mõned korrad, mis seal käidud, ei ole veel vene keelt pruugitud. Saab täiesti maakeelega hakkama ja ehkki Narva näeb välja nagu Le Corbusier' unistus – see pagana prantslane tegelikult mõtles välja hruštšovkad – on see kah lõbus linn.\n\nEvelin Kivimaa\n\nMa enam iialgi ei joo! Kuidas see päriselt õnnestuks?\n\nRahva Raamat\n\n120 lk.\n\nÕpilane* Kivimaa on rääkima saanud kireva, väärika ja nimeka valiku rahvast. Režissööre, kunstnikke, mehi, naisi, noori, vanu, täielik mutionu pidu.\n\nOn need lood koledad? Iseenesest isegi mitte väga. Mitte kõik. Isegi lõbuga-huviga loetavad. Gaute Kivistik annab huvitava pildi purupurjus lõbusatest 90. aastatest. Näiteks.\n\nLood meenutavad aga pidevalt seda põhilist tõde, mida peaks teadma igaüks, kes kärakaga hullama läheb: sa jääd üks hetk talle alla.\n\n* Evelin oli tõepoolest 1992. aastal 20. keskkooli ajakirjandustundides üks minu õpilane, kuigi ma siis isegi midagi sest teadnud ega tea praegugi.\n\nMAARJA KANGRO\n\n* Inga Gaile \"Klaas\" (tlk Aive Mandel): elagu Läti naised! Läti eugeenika on ajalooromaanile hea teema.\n\n* Pirkko Saisio \"Kaini tütar\" (tlk Hille Lagerspetz): väärt tähis Soome esimese lesbiromaanina, isegi kui see on mu maitsele veidi liiga poeetilis-aeglane.\n\n* Annie Saumont \"Aeg elada ja teisi jutte\" (tlk Maria Esko): prantsuse moodne novellikirjanik, haarava stiiliga, mille noor tõlkija on hästi edasi andnud.\n\n* Sveta Grigorjeva \"American Beauty\": sõjakalt emotsionaalne, ligipääsetav ja (loodetavasti) reaktsioone tekitav kogu.\n\n* Märt Väljataga \"Väike inglise luule antoloogia\": ilus ja leidlik tõlkeluule, hoole ja armastusega tehtud. Kahtlemata meie lugejaile valgustav, sest ehkki suur(em) osa eestlasi suudab ilmselt lugeda ka inglise keeles, tuleb enamik vaevalt selle peale, et võtta ette Robert Herrick või Geoffrey Hill.\n\n* Kalju Kruusa \"Kümme kükki\": soe ja eluline (tõsi ta on, \"perepuhkus ongi põrgu\"), põnevate tõlkevälgatustega nagu autoril kombeks.\n\n* Hasso Krull \"Euroopa\": autori väitel on need luuletused õuduslood, aga mu meelest niimoodi esitatud, et õudus mõjub pigem tundliku, šarmantse kummastusviisina.\n\n* Kristjan Haljak \"Verlaine'i revolver\": hästi voogab!\n\n* Rein Raud \"Viimane kustutab tule\": ulme tuleb liberaalidele (tagasi) võita!\n\n* Tõnis Vilu \"Libavere\": ootasin eesti luules sedalaadi keelelõhkumist juba ammu.\n\nSuur asi on, et tõlkes ilmusid Schopenhaueri \"Maailm kui tahe ja kujutlus\" (tlk Toomas Rosin) ning J. L. Austini \"Kuidas teha sõnadega asju\" (tlk Triin Kallas), kuigi tunnistan, et eesti versioonis pole ma neid jõudnud veel lugeda. Humanitaaridele on oluline tähis ka Gérard Genette'i esseekogu \"Tekstist teoseni\" (tlk Anti Saar) ilmumine. Keegi võiks mulle peagi saabuvaks sünnipäevaks kinkida Olle Lauli \"Kuristiku\", loeksin huviga. Vikerkaarest on silma jäänud Kai Kase jutud, aga tema sel aastal ilmunud \"Kogetud teoseid\" pole ma veel jõudnud lugeda.\n\nPEETER HELME\n\nTriinu Meres, \"Kuningate tagasitulek\". Fantaasia.\n\nVaid natuke aega pärast Triinu Merese romaanidebüüti, mis jagas Eesti Kirjanike Liidu romaanivõistlusel Eva Koffi \"Sinise mäega\" teist kohta, ilmus kohe ka Merese järgmine teos. \"Kuningate tagasitulek\" viib lugeja postapokalüptilisse düstoopiasse. Raamatu tugevuseks on jäise keskkonna ja selles vaevu-vaevu hingitsevate inimeste elu haarav kirjeldamine, kuid teose tuum ja kõige põnevam osa on muus. Nimelt keerleb tegevus kuningateks nimetatud olevuste ümber. Tegu on inimkujuliste, seksuaalsusest ja vägivaldusest nõretavate hiiglastega, kes justkui on inimesed ja justkui pole ka. Nõnda moodustabki Merese romaani kõige haaravama kihistuse küsimus inimese olemusest ja inimeseks olemisest.\n\nPatrik Ouředník, \"Europeana. Kahekümnenda sajandi lühiajalugu\". Tšehhi keelest tõlkinud ja saatesõna kirjutanud Küllike Tohver. SA Kultuurileht (LR 3-4).\n\nMitmekülgse tšehhi autori teos jääb meelde ühe lõppeva aasta parimas mõttes jaburaima lugemiselamusena – autor kappab selles läbi Euroopa 20. sajandi ajaloo, rääkides humoorikalt küll nii suurtest kui väikestest, nii tuntud kui tundmatutest nähtustest, sündmustest, protsessidest, ideedest, sõdadest, dispuutidest, avastustest, leiutistest, moodidest ja protsessidest, kuid suudab seda teha nõnda, et ei nimeta kogu raamatu vältel ühtegi isikunime. Seejuures ei jää mitte midagi segaseks, vaid vastupidi – esile tõusevad protsessid kui sellised ning väikese inimese roll ajaloo keerdkäikudes.\n\nIndrek Hargla, \"Kolmevaimukivi\". Raudhammas.\n\nIndrek Hargla pole mitte ainult kinnistanud oma rolli Eesti ulmekirjanduse esiautorina, vaid ta on sellest ammu juba välja murdnud. Esiteks on ta muidugi teinud seda oma apteeker Melchiori lugude ja stsenaristikaga, teiseks aga avara suhtumisega ulmesse. Seda demonstreerib ta ka kogumikus \"Kolmevaimukivi\", mis sisaldab nii varem ilmunud kui ilmumata tekste. Nende seast leiab ulme maiguga krimikirjandust, aga ka rahvalikul ainesel põhinevaid õudus- ja põnevuslugusid. Viimased moodustavadki teose kõige huvitavama osa.\n\nMoritz von Kotzebue, \"Teekond Pärsiasse\". Saksa keelest tõlkinud ja järelsõna kirjutanud Agur Benno. SA Kultuurileht (LR 15-17).\n\nAgur Bennost on saanud viimastel aastatel baltisaksa kirjavara põhiline eestindaja. Erialast tulenevalt (kolonelleitnant Benno on kaitseatašee abi Eesti saatkonnas Moskvas) tunneb Benno huvi eelkõige siitmailt võrsunud sõjaväelaste vastu ning selles mõttes kujutab Moritz von Kotzebue mälestusteraamat endast huvitavat lugemist: siin kirjutab kuulsa teatrimehe sõjaväelasest poeg oma reisist Vene diplomaatilise missiooni koosseisus Pärsiasse 1817. aastal. Dokument pole põnev mitte ainult kultuuriloolise kirjeldusena vaid annab tunnistust ka sellest, kuivõrd on 200 aasta jooksul muutunud eurooplase maailmapilt ning muidugi aitab see ka paremini mõista baltisakslaste enesekuvandit.\n\nMartti Kalda, \"Printsess ja pühamees\". Tammerraamat.\n\nMartti Kalda on tuntud Ida kultuuri- ja mõtteloo vahendajana ning igal reedel võib Vikerraadios kuulda ka tema ülevaateid Aasia ajakirjandusest. Nõnda pole üllatav, et ka tema proosalooming on ida-maiguline. Žanriliselt on \"Printsess ja pühamees\" üles ehitatud klassikalise India mõistuloo või muinasjutuna. Kuid selle tegevus hargneb täiesti tänapäevases maailmas, saame siit sissevaate India sotsiaal- ja ökoloogilistesse probleemidesse ning Kalda kergitab ka kardinat ka meie jaoks üsna arusaamatutelt ühiskondlikelt suhetelt, mis Indias valitsevad. Valitud vorm – muinasjutt – on aga leidlik, lisades nõnda loole ühe lisakihistuse ning aidates kergemini siseneda eksootilisse maailma.\n\nLászló Krasznahorkai, \"Viimne hunt\". Ungari keelest tõlkinud ja saatesõna kirjutanud Reet Klettenberg. SA Kultuurileht (LR 18).\n\nMõni autor ütleb kõik ära vaid ühe lausega – isegi kui see lause on üle kolmekümne lehekülje pikk. Täpselt nii teeb \"Viimses hundis\" Krasznahorkai. Tema lugu on lihtne: nimelt on see minajutustus, kus end põhja joonud saksa õppejõud püüab ühes räämas Kreuzbergi õllekas ungarlasest baarmenile jutustada seda, kuidas ta sattus Andaluusiasse ja mida ta seal koges. Baarmeni lugu ei huvita, peategelase enda mõttelõng kipub hajuma, kuid kuidagi õlleähmasena jaurates jõuab ta viimaks ikka kuskile välja. Lugu venib, keerleb iseenda ümber, on täis kordusi, tupikusse viivaid hargnevusi, kuid on jutustatud siiski katkematu joana, kus puuduvad punktid ja semikoolonid, ta voolab muudkui edasi ning hoiab ka lugejat enda kütkes kuni lõpuni, mis on sama veider kui terve lühike teos ise.\n\nIvar Sild, \"Näita mulle päikest\". Lauapealne.\n\nIvar Silla värske luulekogu on kahtlemata kõige tugevam ja terviklikum teos. Autor ise on kirjeldanud seda liikumisena proosa poole ning proosaelemente siin kindlasti leidub: iga luuletus on ise üks väike jutuke ning kõigist neist kokku moodustab terviklik lugu. Samas on tekstides rütmi, riimigi leidub ning – mis vast teose luulena defineerimise seisukohalt kõige tähtsam – kogu tekst on tihe, laetud, täis pinget. Siin ei ole midagi üleliigset ning just seetõttu mõjub see autobiograafiline lugu lapse kokkupuutest alkoholismi ja perevägivallaga tõeliselt ahastamapanevalt. Sild näitab, et ta oskab puudutada lugeja hingekeeli.\n\nJoonas Sildre, \"Kahe heli vahel. Graafiline romaan Arvo Pärdist\". Arvo Pärdi Keskus.\n\nÜhe inimese elu jutustamine pole kunagi kerge ülesanne ning autor peab alati tegema valikuid – millest jutustada ja kuidas jutustada? Kellega häälega rääkida? Ja kuhu see lugu välja peaks jõudma? Joonas Sildre on oma koomiksis langetanud valiku rääkida Arvo Pärdi elust selle algusest kuni päevani, mil Pärt Eestist emigreerub. Nõnda võib seda käsitleda legendi eelloona või siis loona, mis aitab selgitada seda, miks ja kuidas Arvo Pärt kujunes selleks, kelleks ta kujunes. Valitud vorm – pilt, mida napp tekst vaid toetab – on põnev ja intrigeeriv, sest kuidas ikkagi joonistada heli? Sildre saab selle trikiga hakkama ja tulemuseks on lummav ning samas infotihe teos.\n\nMihkel Mutt, \"Kõik on hästi. Mõtted II\". Fabian.\n\nMillest siis rääkida, kui kõik on niigi hästi? Eks ikka sellest, mis näib halvasti, aga ei pruugi seda lähemal vaatlusel olla. Mihkel Mutt võtab teemade kaupa läbi teda ennast ja Eesti elu mõjutavad nähtused ning teeb seda teravmeelselt, mõnusa iroonia ja eneseirooniaga ning suudab samal ajal ometi olla tõsiseltvõetav ja sügavutivaatlev. Tõeline lühiproosa ja esseistika meistriklass!\n\nRein Raud, \"Viimane kustutab tule\". Salv.\n\nHead põnevikku on ikka tore lugeda. Eriti, kui autor suudab kirjutada põneviku, mille tegevus hargneb nüüd ja siin, meie enda Eestis, ning teha seda veel usutavalt. Tundub võimatu? Jah, tunduks mulle ka – kui ma poleks lugenud Rein Raua kõige värskemat romaani, mille tegevuse käivitab vabariigi peaministri uskumatu mõrv hammustamise teel. Raud suudab segada uskumatu, ulmelise ja üle vindi keeratu meie tänapäeva ilmestavate tõsiasjadega selliseks kompotiks, et lõpus tekib lugejal küsimus, kas me mitte ei elagi sellises varjatud vandenõude maailmas?\n\nPEETER SAUTER\n\nKai Kask, \"Kogetud seosed\". Aastate jooksul Vikerkaares ilmunud tempereeritud ja laagerdunud kraam. Nihilismus ja empaatia, soe sarkasm lõikab kohati märkamatult sisse nagu valus vikat. Eestimaal ongi nii kombeks ja kohane.\nCzeslaw Milosz, \"Jahimehe aasta\". Vana, targa ja ivake nõutu onksi päevaraamat annab pildi idaeurooplase kramplemistest ja komplemistest Ameerikas. Parim on avada uks Miloszi juurde just siit lihtsast pajatusteraamatust. Vana guru ei viitsi keeruliselt rääkida, segased mõtted on selgeks settind, aga on ka selge, et entroopia Miloszi ajus ei saa iial otsa. Tõlkija Hendrik Lindepuu poola kirjanduse kaardistamisel uus tähis, mille järel tituleeritakse nüüd Hendrikut \"Poola kuningaks Eestis\". Juhan Liiv keerab hauas külge, ta tiitel on usurpeeritud ja poeet ei saa enam puhata. Ilmselt hakkab uuesti luuletama mõne teise nime all.\n\"Sissejuhatus filosoofiasse\". Ülikoolide filosoofialektorite Bruno Mölderi, Roomet Jakapi ja Marek Volti kergemeelne ja lõbus traktaat filosoofia teemadel. Ilmselt on õppejõude tüdinenud üliõpilaste rumalatest filoofiateemalistest küsimustest ja on otsustanud need in coprore pühekorraga ja lüpolikult ära vastata ja klaariks teha. Kui tahate teada, kes on jumal ja mis asju ta ajab, siis Roomet Jakapi teeb teise selle otsekui ulaan ratsahobuse seljast muretu kerguse ja vaimumõõgasähvatusega selgeks. Loetav nii algkooliõpilasele kui edasijõudnud joodikule ja kõigile, kes jäävad nende vahele. Päkapikkudest, kaupoeg Puhhist, kääbikutest paraku juttu pole. Nendeni pole koolifilosoofia veel jõundud.\nPeedu Saar, \"Pascual\". Lühiromaan eesti drifteri melanhooliast Londonis. Eesti eksistentsialism ja Tõnu Õnnepalu \"Piiririigi\" reinkarnatsioon.\nTriin Paja luulekogu \"Nõges\" ja Raul Oreshkini \"Kui ma vananen\". selle aasta 70 debüütraamatust väljasõelutud Alveri auhinna laureaadid ja raamatusõbra \"must\" lugemine. Ma pole veel lugenud, aga ma pole enam ka õige raamatusõber. Ülehomme võtan ikkagi ette.\nAiris Erme debüütluulekogud \"Räägime homme\" ja \"Tiibadega tigu\". Lugedes tekib kahtlus kas Doris Kareva tahab pastapliiatsiteatepulka üle anda või haarab Airis selle ta käest ilma pikemalt küsimata. Raamatud, mis on luulejumal Kivisildniku üle hulga aja endast välja viinud nii et jumal vihastab, müristab ja pritsib välgunooli. Mis teeb sisemise traagilise noodiga raamatute ahmimise ivake lõbusamaks. Sellest, kuidas Airise alter ego melanhoolne tigu lahkub võitlusväljalt püstipäi, on juba saanud uusklassika.\nSandra Jõgeva \"Avalikud ja salajased märkmed\" on omaelulooline travestia elust Polymeri boheemlaskonnas \"Armastuse\" dokfilmi tegemise perioodil. Eesti geikritlased ja igasugu muu pentsikum patsahkam Jumala inimloomaaiast Eesti tingimustes. Nigu Andy Warhol, kes kirjeldas New Yorki klubide kunstirahva rähklemisi oleks pohmellis peaga ärganud kuskil Lillekülas. Raamat äsja ilmus, aga Sandrat on juba ähvardatud kohtuasjaga, mida ta mõnuga feisspukis kommenteerib.\n\"Emajõe pääl\". Tartu Lutsu raamatukogu välja antud ja Jaan Rõõmuse poolt kaunilt illustreeritud ja kujundatud poeetiline tekstikogum Tartu vaimu seilamistest Emajõel. Vanemate ja uuemate klassikute tekstiportsuvalik lõpetab Mari Vallisooga: \"Ükskord saabub igavene kevad. / Olen oodanud. Olen palunud. / Küll siis Kivisillal kogunevad / kõik, kes armastust on talunud.\"\nHannes Veskimäe \"Vabariigi vaenlased\". Kolme Eesti panga endine suurkliendihaldur lajatab halastamatult lagipähe Skandinaavia pankuritele, kes kriisiperioodis tõmbavad vee peale Eesti investoritele, kelle elu enne on laenubuumi ajal üles väetatud. Kirjutatud meeletu elaaniga, taolist neljasajalehküljelist vulkaanipurset kohtab eesti tekstimaastikul harva. Ilmsetl dokuromaan, aga kuna Veskimäe pegasus kappab mööda pilvi, et sealt söösta siis kogu Euroopa kapitalismi purustama, siis võib vabalt vaadelda ka omaeluloolise romaanina. Ilmub arvatavasti uue aasta algul.\nEero Epneri \"Konrad Mägi\" ilmus aga juba eelmisel aastal, aga minu meelest on toda pikka, varjamatult subjektiivset ja valulist esseeromaani, mis räägib ühekorraga nii Konrad Mäest, kui Epnerist endast, vähe märgatud. Siin on jällegi kunstiajalugu, mis liigub ilukirjanduse piiril ja ületab seda piiri elegantselt igal teisel leheküljel rikastades nii kirjandust kui kunstiteadust.\n\"Kunst on moos elu saiakäärul\" on Artishoki netisaidil ilmunud artiklite kogumik, mille üks komplekteerijatest ja rafineeritud kujunduse autor on Margus Tamm, kes nüüd väljendab viiesajaleheküljelise (natuke liiga väikses) tihedafondilise koguteose suhtes sügavat pettumust. MIna küll ei saa aru miks ja keegi teine peale, Marguse enda ei saa ka aru. Ma pole isegi kindel, kas margus ise saab oma pettumusest aru. Heraklese vägitöö nooremate kunstikriitikute visast kunstifileerimisest annab hea pildi, milline puder ja kapsad kodumaisel (ja mitte vaid kodumaisel) kunstimaastikul podiseb. Hea täiendus Sandra Jõgeva vürtsika oopuse kõrvale.\nAga lugeda võiks võtta veel näiteks Kerttu Rakke siirast sentimentaalromaani \"Häbi\" ja Vootele Ruusmaa öömusta luulemelanhooliat \"Tavaline don Quijote\", Eduard Tüüri \"Sneguri armastus oli õuna nägu\", peagi ilmuvaid Urmo Jaanimäe ja Arvi Tapveri proosaraamatuid, Rein Raua ulmekrimkat ja Maarja Kangro tõsiste nootidega kirjandusauhinnauhinnapila ja alati kõike, mida annavad välja Loomingu Raamatukogu, TLÜ kirjastus ja Lindepuu Hendriku erakirjastus ja Edmund Burke´i Selts.\n\nJANIKA LÄÄNEMETS\n\n2018 oli ennekõike hea luuleaasta. Lugemiselamusi pakkusid nii vanad olijad kui ka uued tulijad. Eredaimalt jäid meelde Hasso Krulli erinevaid mütoloogiaid ja pärimusi segav \"Euroopa\" (Kaksikhammas) ning Berk Vaheri ajakajalist ja ajaülest, isiklikku ja ühiskondlikku ainest ühendav \"Silmanurga taga\" (Elusamus). Debüütkogudest väärivad esiletõstmist Värske Raamatu sarjas ilmunud Triin Paja kujundiküllane ja sisendusjõuline \"N õ ges\" ning Vootele Ruusmaa minimalistlik ja melanhoolne \"Tavaline don Quijote\" (mõlemad Kultuurileht).\n\nAlgupärase proosa paremik ei tõusnud tänavu küll mulluse tasemini, kuid silmapaistvaid saavutusi jagus sellessegi aastasse. Enim meeldis Kai Aareleidi novelli- ja miniatuurivalimik \"Salaelud\" (Varrak), mille nii mõneski palas jutustatakse kümnekonnal või vähemalgi lehel suurem lugu kui paljudes tellisemõõtu romaanides.\n\nAasta tõlketeose tiitel läheb Loomingu Raamatukogus välja antud saksa luuleklassiku Friedrich H ö lderlini tundelisele kiriromaanile \"Hyperion ehk Ü ksiklane Kreekamaal\" (tlk Mati Sirkel, Kultuurileht), mis sobib täiuslikult aeglaseks nautimiseks ajal, mil kirjanduski näib endal aina enam tundvat survet olla võimalikult kiiresti ja lihtsalt tarbitav.\n\nTAUNO VAHTER\n\nArt Spiegelmani \"Maus\". Graafiliste romaanide suur klassika, mis tõestas paljudele, et koomiks on tõsiseltvõetav kirjandusžanr ja et holokaustist saab kirjutada täiesti uue nurga alt. (Tõlkinud Tiina Aro, Pythagorase püksid).\n\nJoonas Sildre \"Kahe heli vahel\". Sisuliselt Eesti esimene graafiline romaan, aastatepikkune töö ja tundlik käsitlus Arvo Pärdi elust ja loomingust, aasta üks originaalsemaid raamatuid. (Arvo Pärdi keskus)\n\nHenry Marshi \"Ära tee kahju\". Inglise ajukirurgi mõtlemapanev raamat elust, surmast, selle üle otsustamisest ning paratamatusest. (Tõlkinud Malle Klaassen, Varrak)\n\nAnti Saar ja Urmas Viik, \"Mina, Milda ja meister Michel\". Soe ja suurejooneline kunstiraamat lastele Michel Sittowi kohta. (Eesti Kunstimuuseum)\n\nLeelo Tungal, \"Naisekäe puudutus ehk Seltsimees laps ja isa\" - selle raamatuga sai valmis \"Seltsimees lapse\" triloogia, mida loetakse ka veel aastakümnete pärast. (Tänapäev)\n\nMaarja Kangro \"Minu auhinnad\" - žanritevaheline raamat, esseistlik-jutustav dokumentalistika, mille huvitavam osa on eesti kirjanduselu allhoovuste kirjeldamine. (Nähtamatu ahv)\n\nHans Roslingi \"Faktitäius\" - rootsi varalahkunud statistikaguru suudab erinevaid globaalseid andmeid analüüsides selgitada suuri protsesse ja selgub, et maailma olukord ei olegi nii hull kui vahel arvatakse. (Tõlkinud Helen Urbanik, Tänapäev)\n\nRein Pakk, \"Aja teenistus\". Vaimukas kirjeldus elu võimalikkusest 1980ndate Tartus ning nõukogude armees. (Supilinna Ekspress)\n\nDouglas Smith \"Rasputin\". Esmapilgul ehmatavalt paks raamat on kirjutatud heas stiilis, briti jutustavate ajalooraamatute paremate traditsioonide järgi. (Tõlkinud Elle Vaht, Varrak)\n\nAnts Hein \"Vanaaja pulm\" - Kuigi raamatu pealkirjas on sõna \"pulm\", annab see tegelikult laiema ja üsna värvika pildi eestlaste elust pea viiesaja aasta jooksul ning piltlikult öeldes saab nii nutta, naerda kui ka ahastada. (Tänapäev)\n\nAIVAR KULL\n\nPärast 2017. aasta proosaülevaate tegemist Loomingule (2018/3) pean tunnistama, et olen eesti proosaga käesoleval aastal pausi pidanud. Öeldakse, et küll küllale liiga ei tee, ent ma pole selles eriti kindel.\n\nKüll aga lugesin läbi kõik sarja \"Kirjanikud omavahel\" (kirjastus Hea Lugu) kümme meenutusraamatut – kokku saab neist väga köitva mosaiigi. Kui siit mõni välja valida, siis esiteks ehk Maimu Bergi \"Meie hingede võlad\" oma eriliselt sümpaatse, suuremeelse, mõistva ja andestava, ütleksin isegi et sakraalse tundetooniga. Ja teiseks Sirje Kiini \"Pühendused. Mälestusi eesti kirjanikest\" – Sirje Kiin oskab kaasahaaravalt, liigselt koormavate teoreetiliste tarkussõnadeta põimida memuaare ja kirjanduslugu, avada väga erinevaid kirjanikke.\n\nJooksev kriitik ei jaksa sageli lugeda ja teistelegi soovitada palju muud kui neid teoseid, mida on ise arvustanud (olen ERR Kultuuriportaalis juba kiitnud ka Sirje Kiini). Minul olid need sel aastal järgmised:\n\nKõigepealt eesti luulest Indrek Hirve \"Kuldöölane\" (kirjastus Post Factum) ja Mehis Heinsaare \"Pingeväljade aednik\" (Verb).\n\nSiis Ilmamaalt Eesti mõtteloo sarjas Henrik Visnapuu \"Millal sünnib inimene\" ja Linnar Priimäe \"Minu Goethe\".\n\nViimasega seostub Johann Peter Eckermanni \"Kõnelused Goethega tema viimastel eluaastatel 1823–1832\" Mati Sirkli tõlkes (sari Avatud Eesti Raamat, EKSA), suursugune, õilis raamat täis vaimukat vaimusädelust, mille seltsis veetsin – meelega hästi aeglaselt süüvides – erilise naudinguga päris mitu nädalat.\n\nAasta kirjandussündmus oli minu jaoks Arthur Schopenhaueri \"Maailm kui tahe ja kujutlus\", I-II köite ilmumine (Avatud Eesti Raamat, Ilmamaa, tõlkis Toomas Rosin, kokku 1716 lk) – vana hea ja külluslikult teravmeelne Schopenhauer kõnetab mind hoopis enam kui paljud uuema aja moefilosoofid. Üks näidistsitaat kah: \"Tõde ei ole hoor, kes tikub kaelustama neidki, kes teda ei ihalda, vaid ligipääsmatu kaunitar, kelle soosingule ei või kindel olla isegi see, kes ohverdab talle kõik.\" (I kd, lk 20).\n\nJa lõpuks püüdsid pilku kaks elulugu. Erkki Vettenniemi \"Solženitsõn. Elu ja eetos\" (Tänapäev, tõlkinud Maimu Berg ja Sander Liivak) annab hea, pisut vestelise, ent samas asjaliku läbilõike vene nobelisti elust, loomingust ja vaadetest. Raamatu põhipuudus: ta võinuks olla poole paksem! Samas tuletab soomlase siin-seal Eestisse põikav käsitlus meelde, et vajaksime juba eraldi raamatut \"Solženitsõn ja Eesti\".\n\nFrank Brady \"Lõppmäng\" (Varrak, tõlkija Tõnis Värnik) kannab esmapilgul kahtlaselt ameerikalikku-kõmutaotluslikku alapealkirja: \"Legendaarse malegeeniuse BOBBY FISCHERI silmipimestav tõus ja langus imelapsest hullumeelsuse piirile\". Jah, ühe ehtsa kõmuajakirjaniku pidupäev on muidugi see, kui ta näeb mõnda tuntud tegelast mudalompi kukkumas (ja kui õnnestub seda veel mitmest rakursist pildistada!). Nii et võtsin raamatu kätte üsna suure ettevaatusega. Aga õnneks on Frank Brady õõnsast kõmulisusest täiesti vaba, ta suudab üsna objektiivselt kirjeldada ka stseene, mis tõepoolest lähenevad \"hullumeelsuse piirile\", tegemist on igati hea ja empaatilise psühholoogipilguga tehtud sissevaatega nii uhketesse malelahingutesse kui ka ekstravagantse Bobby skandaalidesse ja veidrustesse. Autoril on ühe isikliku mälestuskillu lõpus koguni selline lause: \"Puhkesin vaikselt nutma, andes enesele aru, et sellel hetkel, kui aeg näis peatuvat, oli mul õnn olla geeniuse seltskonnas\" (lk 160). See lause – omas keerutamata, otsekoheses kontekstis – vist jäigi aasta raamatusaagist kõige enam meelde.\n\nKAUPO MEIEL\n\nLõppeval aastal ilmus jälle eesti keeles tohutult raamatuid, aga tohutult ei tähenda veel, et piisavalt, aga peaaegu piisavalt ilmus raamatuid kindlasti. Osasid raamatuid osteti palju. Osasid loeti palju. Osasid kiitsid kriitikud palju ja osasid laitsid kriitikud palju. Osalt need osad kattusid, osalt ei kattunud, nagu ikka. Võibolla oli see eelviimane aasta, kui eesti keeles ilmus tohutult palju raamatuid ja viimane aasta, mil ilmus peaaegu piisavalt piisavalt. Raske öelda, mis läks 2018. aastal hästi ja raske on öelda, mis läks halvasti. Mõni raamat jäi silma, sest see tundus oluline, märgilise tähendusega üldises plaanis, mõni raamat jäi meelde, sest selle lugemine valmistas rõõmu, mõni tegi rõõmu lihtsalt seetõttu, et see ilmus. Järjekord on sama suvaline kui kõik kirjandust puudutavad edetabelid.\n\nSilver Anniko, \"Rusikad. Inimene on inimesele hunt\" (Hea Lugu)\n\nKunagise menuromaani teose taastrükk umbes-täpselt sellisena nagu autor seda näha soovis, oli kirjastuse Hea Lugu jaoks jackpot. Anniko romaanis sisaldub kõik, mis vaja - karm saatus, Eesti ajaloost, põnevus. Pole oluline, kas \"Rusikad\" on väärtuslik kirjandusteosena. See on Lugu ja Legend. \"Rusikad\" tõi hetkeks tagasi ajad, mil raamatul oli vahel elustki suurem väärtus, kordumatu hetk kordus, et särada ja mitte kunagi enam naasta.\n\nPiret Raud, \"Initsiaal purjeka ja papagoiga\" (Tänapäev)\n\nTeate seda stseeni filmis \"Üksinda kodus\", milles Kevin jookseb entusiastlikult majas ringi ja manab rõõmsalt ja hoogsalt: \"Yes-yes-yes-yes!\" Või ei olnudki seal sellist stseeni? Vahet pole, Piret Raud hakkas täiskasvanutele kirjutama! Yes-yes-yes-yes!\n\n\"Eesti novell 2018\" (MTÜ Eesti Jutt)\n\nÕnnitlen uut raamatusarja viisaka ja tugeva alguse puhul ja soovin palju jaksu edaspidiseks! Neile, kes sellest kogumikust esimest korda kuulevad, teadmiseks, et raamatus \"Eesti novell 2018\" sisalduvad eesti novellid. Novellide autorid on Mari-Liis Müürsepp, Lilli Luuk, Margit Lõhmus, Meelis Friedenthal, Jüri Kolk, Martti Kalda, Janar Ala, Donald Tomberg, Mudlum , Mart Kivastik, Andrus Kivirähk, Armin Kõomägi, Friedebert Tuglas, Juhan Voolaid ja Mihkel Mutt.\n\n\"Vinguv jalaluu\" (Raudhammas)\n\nVeel üks erinevate autorite jutukogumik, seekord tegu ulmejuttudega, mis rändavad Friedrich Reinhold Kreutzwaldi radadel. Esindatud on autorid Joel Jans, Meelis Friedenthal, Indrek Hargla, Maniakkide Tänav, Jaagup Mahkra, Mann Loper, Andrus Kivirähk, Mart Sander ja Siim Veskimees. Koostaja Indrek Hargla kirjutab raamatu saatesõnas: \"\"Eesti rahva ennemuistsed jutud\" oli aluspõhi, ilma milleta Eesti kirjandus ei oleks saanud sündida, ning aastal 2018 võib sellest jätkuvalt leida ainest ja mõtteõhutusi žanripuhtaks ulmekirjanduseks.\" Aamen selle peale.\n\nJim Butcher, \"Hauatagune oht. Dresdeni toimikud, 3. raamat\" (tlk Iris-Barbara Jeletski. Fantaasia)\n\nIga kord, kui kirjastuselt Fantaasia ilmub järjekordne Harry Dresdeni seiklus, olen ma rõõmus, väga rõõmus. Sama rõõmus olen ma, kui neilt ilmub järjekordne Steven Bursti raamat, mis räägib Vlad Taltose seiklustest (tänavu ilmusid \"Yendi\" ja \"Taltos\"). Ja siis olen ma samuti väga rõõmus, kui saan uue doosi John Scalzi loomingut (tänavu ilmus \"Zoë lugu. Vanamehe sõja neljas raamat\"). Chicago võluri Dresdeni tõstsin teistest ettepoole lihtsalt sellepärast, et lugesin seda viimasena ja pole veel päriselt sellest vampiiride, vaimude ja valguse, pimeduse, varjude ja teravmeelsuste maailmast välja elanud. Üldiselt on selles valdkonnas olnud superaasta. Fantaasia, hoidke üleval head tööd, nagu öeldakse.\n\nLois McMaster Bujold, \"Kodune sõda\" (tlk Allan Eichenbaum. Varrak)\n\nKui paari aasta eest ilmus Bujoldi \"Mälu\", siis tundus mulle, et Vorkosigani saaga hakkab kuidagi liiga turvaliseks ja seebikalikuks kiskuma. Lugeda oli hea, aga kosmoselahingud, jõhkrus, imelised pääsemised ja ootamatud süžeekäigud tundusid puudu olevat. Samal ajal, Miles saab ju vanemaks ja kaua sa ikka jaksad ringi rahmeldada. \"Kodune sõda\" aga kinnitas mu usku, et kõik on omal kohal ja \"Mälu\" oli ka omal kohal. Püsin Bujoldiga kuni lõpuni!\n\nKui juba ulmekirjanike peale jälle jutt läks, siis olgu mainitud, et tänavu jõudis maakeelde ka žanri absoluutse klassiku absoluutne klassika: Ursula K. Le Guini \"Ilmajäetud. Mitmeti mõistetav utoopia\" (Fantaasia. Sari \"Orpheuse raamatukogu\"). Muide, kas te teate, mis on ulmekirjanikel Lois McMaster Bujoldil ja Ursula K. Le Guinil ühist? Väike mõttepaus. Jah, neil on ühist see, et nad on mõlemad ropult head ulmekirjanikud!\n\nTriin Paja, \"Nõges\" (Kultuurileht)\n\nTriin Paja võitis \"Nõgesega\" ühe kahest tänavusest Betti Alveri debüüdipreemiast. Hästi komponeeritud luulekogu ja auhinda väärt ja lugemist väärt.\n\nMaarja Kangro, \"Minu auhinnad\" (Nähtamatu Ahv)\n\nKui juba kirjanduspreemiatele jutt läks, on paras hetk mainida ära Maarja Kangro raamat \"Minu auhinnad\". Kui lühidalt öelda, siis ütleks lihtsalt, et väga lahe raamat. Kui pikemalt öelda, siis tsiteerin iseennast, kes ma Sirbis kirjutasin teose kohta nõnda: \"Kirjandusilma tõusud ja mõõnad, stress, mida tekitab tunnustamatus, ja stress, mida omakorda tekitab tunnustus, ei ole aga lihtsalt üle kantav müütilise tavalise inimese maailma. Tee või tina, aga keevitaja mured on teistsugused kui kirjaniku mured, nii et kokkuvõttes on \"Minu auhinnad\" ikkagi tsunftisisene kirjandus. Professionaalsetele kirjanikele-tõlkijatele-toimetajatele kohustuslik, raamatukogutöötajatele ja kirjandusõpetajatele soovituslik, harrastuskirjanikele lubatud, laiemale lugejaskonnale keelatud kui teadmine, kuidas tehakse seadusi ja vorsti.\"\n\nKolm raamatut, mille ilmumise fakt tegi meele heaks:\n\nLugesin varases lapsepõlves Juhan Jaigi muinasjutte. Hull kirjanik, hullud lood, siiani mäletan! Lauri Sommer, olgu ta tänatud, pani kokku raamatu Jaigi seni varju jäänud lugudest. Raamatu nimi on \"Tundmata palu\" (Kaarnavi Selts).\n\nMärt Väljataga, olgu ta kiidetud, andis välja \"Väikese inglise luule antoloogia\" (EKSA), mis sisaldab üle kahesaja luuletuse viiekümne kuuelt autorilt läbi kuue sajandi Geoffrey Chaucerist (1343–1400) Geoffrey Hillini (1932–2016). Antoloogiaid, eriti neid, mida teeb Väljataga, pole kunagi piisavalt!\n\nStephen Kingilt, olgu ta neetud, ilmus eesti keeles tarviline ja kohustuslik käsiraamat kirjutajatele\"Kirjutamisest. Mälestusteraamat ametioskustest\" (Hea Lugu), sobilik ka lugejatele. Tõlkis Jüri Kolk, olgu ta kiidetud!\n\n(:)kivisildnik, \"Ma olen siga\" (Jumalikud Ilmutused)\n\nAasta geniaalseima pealkirjaga luuleraamat ajastu geniaalseimalt luuletajalt. Lõputu õud ei lõppe, aga võitle, Sven, võitle selle vastu! Kuigi sa oled siga, ma armastan sind! Sind, sinu loomingut ja kogu maailma!\n\nINDREK KOFF\n\nTitus Livius, \"Linna asutamisest alates\", Tallinna ülikooli kirjastus. Ladina keelest tõlkinud ja kommenteerinud Maria-Kristiina Lotman ja Kai Tafenau\n\nÜlimalt hea meel on, et klassika tõlkimine jätkub. Teos ise ei vaja kommentaari , vaid lausa kisendab lugemise järele, sõbrad!\n\nHans Rosling, Ola Rosling, Anna Rosling Rönnlund, \"Faktitäius. Kümme põhjust, miks me maailmast valesti mõtleme – ja miks asjad on paremini, kui sa arvad\", Tänapäev\n\nHädakraaksujatele ja ka täitsa tavalistele inimestele silmade avamiseks hädavajalik lugemisvara. Ehkki Hans Roslingi ülim optimism tekitab kohati kahtlusi, on see raamat siiski suurepäraseks toeks igat sorti pessimistidele ja õigupoolest igaühele – eks me kõik osale ümberringi vohaval arvamusfestivalil ja selleks, et arvamus oleks kasvõi pisut vähem kallutatud, on hea omandada teatavad faktikontrolli refleksid. Roslingid aitavad neid omandada.\n\nKaia Sisask, \"Noor-Eesti ja prantsuse vaim\", Tallinna ülikooli kirjastus\n\nOlen alati arvanud, et õiglus tuleb jalule seada. Eesti uuema kultuuri prantsuse juurikate koha pealt on asi tänu Kaia Sisaskile õnneks korras.\n\nEnn Tarvel, \"Eesti rahva lugu\", Varrak\n\nHea ja julge ühemehetellis, igal juhul tasub lugeda.\n\nNora Ikstena, \"Emapiim\", Hunt. Läti keelest tõlkinud Ilze Tālberga ja Contra\n\nRänk, aga ilus. Nora Ikstena tirib lugeja alati endaga kaasa ja enamasti on need kirjanduslikud reisid üsna valusad, aga mõjuvad samas puhastavalt.\n\nHenry Marsh, \"Ära tee kahju. Lood elust, surmast ja ajukirurgiast.\", Varrak. Inglise keelest tõlkinud Malle Klaassen\n\nRaamat, mis on loetav ühtaegu põneviku ja mõttekirjandusena. Ajukirurgi meeletu argipäev, võimatud valikud ja valusad otsused.\n\nÜlle Leis, \"Võõrkeelse suhtkuse käsiraamat\", Wordwaltz\n\nSuurepärane teejuht igaühele, kes õpib võõrkeeli ja soovib neis suhelda. Mahlakas vormistuses ülevaade võimalikest karidest ja juhatus võõrkeelses suhtluses kasulikuks osutuda võivate keelelis-kultuuriliste reflekside poole, mis tasuks endale sisse harjutada.\n\nValdur Mikita, \"Eesti looduse kannatuste aastad\", Välgi metsad\n\nMaailm on sisenenud antropotseeni, kõik ümbritsev kannab inimtegevuse jälgi (mis ei ole enamasti kahjuks meeldivad), kõikjal räägitakse keskkonna- ja looduskaitse vältimatust vajalikkusest (aga tegudesse jõuab sellest vähe), meil Eestiski peetakse \"metsasõda\", \"raudteesõda\" ja \"tselluloosisõda\". Hea on, kui keegi püüab neid asju mõtestada.\n\nPatrik Ouředník, \"Europeana. Kahekümnenda sajandi lühiajalugu\", Loomingu raamatukogu. Tšehhi keelest tõlkinud ja saatesõna kirjutanud Küllike Tohver\n\nKuhu iganes Küllike Tohvri tõlkijakäsi puutub, seal muutub miski kullaks. Võimalik, et see raamat oli juba originaaliski väga hea, aga eesti keeles on ta kindlasti veelgi parem. Vaimukas kirjanduslik mäng päris valusatel teemadel.\n\nP.S. Head sõbrad ja veelgi lähemad inimesed rõõmustasid mind sel aastal ohtrasti. Siivsus ei luba nende teoseid põhjalikumalt soovitada (korruptsioon!), aga mind eriliste kirjanduslike naudingutega varustanud sõprade ja lähedaste nimed olgu siiski tähestiku järjekorras üles loetud: Kai Aareleid, Jan Kaus, Veronika Kivisilla, Eva Koff, Piret Raud, Anti Saar, Jaanus Vaiksoo.\n\nHELI ALLIK\n\nPole kindel, kas viimaste aastakümnete kirjandusteooriat – ka seda, mida Eestis viljeletakse – on üldse kokkuvõttes keegi sama palju mõjutanud kui Gérard Genette. Tema mõisteid palimpsestist paratekstini ja autodiegeesist analepsini, mis on juba eesti keeleski peaaegu et orgaanilistena kasutusel, ei jõua üles lugeda. Tegelikult on päris kummaline, et Genette'i esimene eestikeelne tervikraamat \"Tekstist teoseni\" (tlk. Anti Saar, koost. Marek Tamm; Ilmamaa) ilmus alles 2018. aastal, mõned kuud enne autori surma. Aga isegi siis, kui akadeemiline kirjandusanalüüs ei ole inimese kõige esmane huviobjekt, on see tõlkekogumik – lustakas ja samas ranget loogikat mitte kunagi reetev; barokne, uperpallitav ja samas alati kindlalt struktureeritud; tekstide mõtestamiseks aina uusi võimalusi otsiv ja ühtaegu täiesti praktilisi, maises elus kasutatavaid töövahendeid pakkuv; soe, sõbralik ja mitte kunagi lugeja suhtes üleolev, ning ometi igal sammul uuenduslik – näide sellest, kui haaravalt on võimalik kirjutada teoreetilisi tekste.\n\n@keitivilms, kes on \"ilmunud\" kolmes kanalis – Facebookis, Instagramis, Twitteris – juba 2013. aastast, jätkas \"ilmumist\" ka aastal 2018, aga endiselt ei paista olevat võimalik tema loomingut kirjeldada, ilma et katse otsekohe täiesti totakas välja näeks. Väikest niidiotsa pakub Antoine Compagnon, kes ütleb, et žanrilisus ja kirjanduslikkus on moodsal ajal pöördvõrdelises seoses – mida raskem on tekste vormiliselt määratleda, seda suurema tõenäosusega saavad need millelegi tähtsale pihta. Teine niidiots justkui viirastub, kui Blanchot räägib kirjanduse essentsist – Vilmsi puhult tekib tunne, et ta tõstab kogu kirjanduse nii sõna otseses kui kaudses mõttes teise kohta. Aga ma ei tea. Igal juhul on seda minu meelest vaja nagu hapnikumaski.\n\nJ. L. Austini \"Kuidas teha sõnadega asju\" (tlk. Triin Kallas, TLÜ Kirjastus) on taas puhas klassika, mille sisu on eestikeelses keelefilosoofias kanda kinnitanud ammu enne tõlke ilmumist. Raamat peatub teemal, millest ei saa eales liiga palju juttu olla – kui me midagi ütleme, siis me alati ka teeme, ja see, \"kuidas\", on tihti veel tähtsam kui see, \"mis\".\n\nMa ei saa täpselt aru, mida teeb Tõnis Vilu oma\"Libaveres\" (kirjastus Häämaa). Aga see kummaline hääl, mis on segu poolhullunud anonüümsest netikommentaatorist, lagunenud isiksusest, kes arvutis vaikselt klahve taob – ja nii mõnegi neist mööda lööb –; ülitundlikust new age mõjutustega intelligendist, kes ütleb \"vahest mütlen et mediteeris / tühja kõhuga end pilvedesse / et sellst enese-keskusest väljja / põgeneda\"; neurootilisest maailmaparandajast – \"Ma mõteln et / puudu on old ikkagist millestki / muust- SUurest Pildist vüi / mingist politiilsest tahhtest.\" –; kohusetundlikust kodanikust, kes on ilmutuse saanud ja \"keeltes rääkima\" hakanud; mingisugusest ürgsest murdekeelsest kohavaimust, luudest, kontidest, luulefragmentidest ja pagan teab veel millest, tundub mulle kuidagi väga täpselt vastavat sellele, kuidas inimene end oma peas Eestis aastal 2018 tunda võib.\n\nNaljakas on see, et László Krasznahorkai \"Viimset hunti\" (LR, tlk Reet Klettenberg) soovitas esimesena üks sõber, kelle igapäevane elutegevus sugugi kirjandusega seotud pole, kaugel sellest. Ja ometi on autor tuntud kui raskesti ligipääsetav, keerulist stiili viljelev, postmodernistlik, depressiivne, ebasõbralikult apokalüptiline – ühesõnaga, rohkem spetsialistide värk. Tegin selle raamatu lahti suurt mitte midagi mõtlemata – ungari kirjandus, tulgu sealt pealegi aina pärle (alles see oli, kui ilmus näiteks Lajos Kassáki \"Hobune sureb ja linnud lendavad välja\", tlk. Lauri Eesmaa), ikka ja alati on uuesti tunne, et ma ei tea sellest niikuinii mitte midagi ja ei saagi teadma. Aga see raamat nõiub su endasse ja ei lase enne lahti, kui too \"kohutav ja ligitõmbav lause\" (nagu pealkirjastas oma arvustuse sellest tõepoolest ühest lausest koosnevast novell-romaanist M. Väljataga) on läbi.\n\n\"Ma järgiksin õigekirja isegi tapalaval seistes,\" ütles kunagi Théophile Gautier. Charles Baudelaire, see igavene mässaja, nimetas Gautier'd \"täiuslikuks maagiks prantsuse kirjasõna alal\" ja pühendas talle \"kõige sügavama alandlikkusega\" oma \"haiglased õied\". Oma loomingus tegi Gautier kõike muud, kui orjas drakoonilisi reegleid – ta lihtsalt armastas prantsuse keelt. Täpselt samamoodi ei ole 2600 uut sõna sisaldav \"Eesti õigekeelsussõnaraamat 2018\" (koost. Tiiu Erelt, Tiina Leemets, Sirje Mäearu, Maire Raadik; EKSA) tähtis raamat mitte selleks, et me kõik kramplikult \"õigesti\" kirjutama hakkaksime, vaid selleks, et meid ikka ja jälle oma keelega kontakti viia, sellest teadlikuks teha, lasta meil selle sügavustes ja kõrgustes kaevata ja seda täiesti vabalt ja rõõmuga kasutada.\n\nSadeq Hedayati \"Pime öökull\" (tlk. Üllar Peterson, TLÜ Kirjastus) on tõepoolest, nagu selgitab raamatu tutvustus, \"unikaalne novell, millele on maailma kirjandusvaramus raske vastet leida\". Teherani poeet avas Pariisi emigreerununa 1951. aastal oma üürikorteri gaasikraanid; tema teosed arvas Andre Bréton, kes võis ometi olla ju üpris keeruline, isegi türanlik tegelane sürrealismi \"liikmelisuse\" küsimuste suhtes, veidi hiljem liikumise klassikute hulka. Raamatu peategelane võib küll öelda: \"Olen kogetu kaudu järeldusele jõudnud, et minu ja teiste vahel valitseb ilmatu kuristik,\" aga autor seal taga suudab mõnesaja tuhande morbiidse tähemärgiga ehitada filigraanse silla ühest inimesest teiseni, kaugest Lähis-Idast Läände.\n\nTriin Paja oma luulekoguga \"Nõges\" (Värske Raamat) on – natuke nagu Maarja Nuut muusikas – leidnud mingeid nii intensiivseid ühendusteid kuhugi meie sügavast pimedusest paistvatesse kihtidesse, et hakkab tekkima kahtlus, kas pajas ei tegelda mitte nõidumisega. PS. Lugesin nüüd just intervjuud autoriga. Triin Paja on eesti keeles kirjutama hakanud alles poolteist aastat tagasi. Ma ei julge mõelda, millised järeldused sellest tuleb täpselt teha.\n\nVõib juhtuda, et kõige arhailisemates tekstides, kõike pedantsemas koostamistöös, kõige aeglasemalt kristalliseerunud valikutes, kõige vähem revolutsioonikas ambitsioonis, kõige igavamas kommenteerimiskonventsioonis, kõige ohtlikumas žanris ja kõige traditsioonilisemates luuletõlkevõtetes on kõige selle peaaegu-vanamoodsuse juures midagi kummastavalt värskendavat. Märt Väljataga tõlgitud ja koostatud \"Väike inglise luule antoloogia\" (EKSA) sisaldab üle kahesaja luuletuse viiekümne kuuelt autorilt läbi kuue sajandi. Kõrgepinge sõnade vahel võib olla suurem kui kitarrisoolo ajal AC/DC kontserdil.\n\nSellise jutuga on muidugi suurt oht olla wannabe-muumia, kes tahab vägisi siiski olla ära märgitud tungi ja tormi all vasakus nurgas. Aga midagi pole teha, kui lugeda Värsket Rõhku, tekib hea, lootusrikas tunne – kõik ei lõppegi ära, kui ka \"meie\" vanaks saame, püssid põõsasse viskame ja saabub muidugi mõista veeuputus; ikka üritab ka see elu, mis tuleb meie järel, maailma kuidagi sõnadega siduda, et see päris orbiidilt ei lendaks.\n\nEi mahu enam, aga kui ma oleks suutnud tähemärke paremini talitseda, oleksin veel kirjutanud FS-i \"Tätoveerimata inimesest\" (EKSA), Kalju Kruusa \"Kümnest kükist\" (Kirimiri), Olle Lauli \"Kuristikust\" (Gallus), \"Eesti Novellist 2018\" (koost. Armin Kõomägi, Made Luiga, Kajar Pruul, Maia Tammjärv; Eesti Jutt), Carolina Pihelgase intervjuukogumikust \"Sõnad on õhk\" (Kaksikhammas) ja veel sellest ja teisest ja kolmandast. Ja veel tahaks, et kirjutaks mõned autorid, kes mitte kuidagi ei ole nõus sulge pihku võtma.\n\nMONICA-LINDE KLEMET\n\n\"Kahe heli vahel\" - Joonas Sildre, Arvo Pärdi Keskus - graafiline romaan Pärvo Pärdist, suurepärane visuaali ja heli sümbioos, lugedes tekkis lausa sünesteetiline kogemus. Liigutav ja sügav loojutustus, samas mänguline ja piire katsuv.\n\nTommy HellstenI \"Võidujooks ajaga\", tõlkija Ly Seppel, kirjastus Pilgrim - harjumuspäratult mitteambitsioonikas raamat olemise tuumast.\n\n\"Aju emotsionaalne elu\", Richard J. Davidson, tõlkija Signe Rummo, Äripäev - põnev lugemine aju- ja psühholoogiahuvilistele.\n\n\"Iseendast algav sugupuu\", Mikk Sarv, Kristel Vilbaste - hea juhend oma suguvõsa tundma õppimiseks.\n\nRAUL SULBI\n\n2018. aasta meeldejäävamate ja olulisemate raamatute nimistut tuleb alustada 2017. aasta detsembrist – on ju iga aasta jõulumüügiks ilmuvad teosed alati sellistes tabelites vaeslapserollis, kuna aastalõpu tuhinas neid keegi veel läbi lugeda ei jõua, aasta hiljem on nad aga bibliograafiliselt juba \"vale aastaarvuga\" tähistatud ja ei lähe justkui valikus arvesse.\n\nHispaania populaarse romaani suurmeistrite Carlos Ruiz Zafóni ja Arturo Pérez-Reverte kõrval on nüüd eesti keeles olemas Ildefonso Falcones i originaalis 2006. aastal ilmunud \"Mere katedraal\" (kirjastus Kunst), monumentaalne ja panoraamne ajalooline romaan hiliskeskaegsest Barcelonast. Santa María del Mari katedraali ehitamisest 14. sajandil rääkiva värvika, dramaatilise ja seiklusrikka tellisromaani, mida on saatnud üleilmne menu, tõlkis eesti keelde Ruth Sepp. Käesoleval aastal valmis selle loo põhjal ka Netflixi ajastutruu minisari. Kui keegi otsib nn. suurt romaani, siis siin ta on: leitud!\n\nSamuti eelmise aasta lõpunädalail ilmus inglise ulmekirjaniku Philip Pullman i uus noorteromaan \"Põrmu raamat 1: La Belle Sauvage\" Eve Lauri tõlkes ja napilt kuu aega pärast teose esmailmumist inglise keeles. Originaalis 1990ndail ja eesti keeles esmakordselt 2002–2005 avaldatud \"Tema tumedate ainete\" triloogia järg, aasta oodatuim noorteulmekas ei petnud fännide lootusi – Pullman on endiselt parim noorteulmet viljelev autor maailmas. Kirjastusest Pegasus oli tark otsus enne teose väljaandmist avaldada kordustrükina ka \"Tema tumedate ainete\" triloogia kolm osa (\"Kuldne kompass\", \"Inglite torn\" ja \"Vaigust kiiker\"), samas kujunduses ja formaadis uue raamatuga.\n\nSamuti maailma tippu kuuluv noorteulme ja samuti kordustrükk on ka teise inglase, Philip Reeve 'i neiks jõuludeks Peter Jacksoni toodetud menufilmi tuules uuesti välja antud \"Surelikud masinad\" ja \"Kuldseeklid\" Kristina Uluotsa tõlkes. Kui kirjastus Tiritamm jäi omal ajal sarja lõpuni avaldamisega jänni, siis loodetavasti näeme seekord Rahva Raamatu kirjastuse väljaandel kõigi nelja osa ilmumist. On ju nii Reeve'i kui Pullmani teoste näol tegu noorte fantasy 'ga, mis ei tee lugejaile vanusest tulenevalt mingeid hinnaalandusi, on jõhker ja naturalistlik, julm ja traagiline.\n\nKui jätkata kirjanduslikult oluliste kordustrükkidega, ei saa kuidagi mööda ameerika ulmeklassiku Ray Bradbury \"Võililleveinist\", mis ilmus Laine Hone tõlkes esmakordselt eesti keeles küll juba 1994. aastal, kuid on nüüd ületoimetatud tõlkes kõvade kaante vahel kirjastuse Paradiis vahendusel uuesti meie lugejate ees. See nostalgiline poisipõlve lõpust rääkiv romaan võiks kuuluda igasuvisele ülelugemisele. Bradbury arusaamist noorukite psühholoogiast ja tema võimet anda edasi ammukadunud lapsepõlve nostalgilist nukrust ja rõõmsamaidki emotsioone on nimetatud maailmakirjanduse parimaiks ning sellega on raske mitte nõustuda.\n\nSamuti ei pääse mööda Jay Asher i noorteromaanist \"Kolmteist põhjust\", mis ilmus esmakordselt eesti keeles Liisa Raudsepa tõlkes küll juba 2010. aastal, kuid ilmselt seoses Netflixi äärmiselt vastuolulise, ameerika noorte elu jõhkraid pahupooli ning probleemseid teemasid käsitleva telesarja \"13 Reasons Why\" (2017–) menuga pidas kirjastus Tänapäev vajalikuks teose uuesti välja anda. Selliseid enesetappudest, vägistamistest, koolikiusamisest jms rääkivaid noorteromaane ei saa kunagi liiga palju.\n\nTehniliselt võttes on kordustrükk ka õuduskirjanduse kuninga Stephen King i \"Hiilgus\" (Ühinenud Ajakirjad). Ilmus ju nüüd üle käidud Matti Piirimaa tõlge esmakordselt 1994. aastal kahes jubeda kujundusega taskuformaadis köites pealkirja all \"Surmahotell\". Nüüd on see vana auvõlg likvideeritud ja Kingi ehk tähtsaim õudusromaan on maakeeles olema viisakas pakendis ühes köites ja õige pealkirja all. Teost maksab lugeda ka kõigil Stanley Kubricku meistriteose \"The Shining\" (1980) austajail – raamat ja film on piisavalt erinevad ja rõhutavad eri nüansse ning teemasid.\n\nVähem oluline raamat pole ka sellesama Stephen King i mitteilukirjanduslik raamat \"Kirjutamisest. Mälestusteraamat ametioskustest\" (Hea Lugu), mille tõlkis Jüri Kolk. Tegu on ühteaegu maailma ühe kõigi aegade edukaima kirjaniku memuaarteosega lapsepõlvest, noorukiajast, täiskasvanuks saamisest ja kirjanikuna läbilöömisest kui ka raamatuga, mis lahkab kirjutamiskunsti köögipoole saladusi.\n\nUlme- ja krimikirjanik Indrek Hargla avaldas kevadel oma vahest tähtsaima (ulme)teose pärast romaane \"Palveränd Uude maailma\" ja \"Vabaduse kõrgeim määr\", mis mõlemad ilmusid 2003. aastal, võrratu lühiproosakogu \"Kolmevaimukivi\". See mitut lühiromaani ja pikemat jutustust ning valiku lühipalasid koondav ulmekogu tõestab, et vahepeal vaid mahukaid krimi- ja parapõnevikke avaldanud Hargla on endiselt tippvormis ka oma peamises žanris – ulmekirjanduses ja just selle nõudlikemas vormis: lühiproosas. Kogumik on täis äärmiselt eriilmelisi ja nauditavaid palasid, millest pea igaüks on hoolikalt konstrueeritud, läbi mõeldud ja äärmiselt lugejasõbralikult teostatud. Hargla mitte ainult oma tuntud headuses, vaid oma tipptasemel.\n\nEesti suurima žanriulme väljaandja, kirjastuse Fantaasia 2018. aasta raamatuist on ilmselt tähtsaim ameerika ulme suurmeistri Ursula K. Le Guin i üks peateoseid \"Ilmajäetud. Mitmeti mõistetav utoopia\", mis sel aastal Tatjana Peetersoo tõlkes esmakordselt eesti keelde jõudis. Romaan kirjeldab kahte poliitiliselt diametraalselt erinevat maailma, mille vahel valitseb Külma sõda meenutav vihane vastasseis: planeeti Urras, kus eksisteerivad kõrvuti õitsev kapitalistlik ühiskond ja autoritaarne proletariaadi diktatuur, ning selle kuud Anarres, kuhu on elama asunud planeedilt pagenud anarho-sündikalistlik vähemus.\n\nAasta olulisim reisikirjanduse-alane teos on Vaikse ookeani avastusajaloo spetsialisti John Dunmore 'i \"Unenäojaht. Kujuteldava Vaikse ookeani uurimine\" (Hea Lugu). See Tiina Randuse tõlgitud teos annab lummava ja informatiivse ülevaate planeedi suurima ookeani avastus- ja uurimisloost alates 16. sajandist kuni 19. sajandini. Professor Dunmore kirjeldab raamatus dramaatilisemaid avastusretki Lõunamerel, samuti nende retkede peegeldusi Õhtumaa ilukirjanduses ja nende rolli meie mõttemaailma kujundamisel.\n\nMAARJA VAINO\n\n1. Mehis Heinsaar \"Pingeväljade aednik\"\n\nKirjastus: Kirjastus Verb\n\nHeinsaar on autor, kes lummab eriti oma minivormidega. Tema luule poeb sinu sisse ja püsib seal, loob mingi tunnetusliku eriseisundi. On küll maiuspala-raamat, sobilik kõigile, kes tahavad, et mõni loetud lause või kujund neid mõtlema rabaks!\n\n2. Veronika Kivisilla \"Kuni armastus peale tuleb\"\n\nKirjastus Hunt\n\nNautisin Veronika lühipalu juba siis, kui ta neid vahetult pärast sündmust Facebooki postitas. Raamat koosnebki tema \"juhtumistest\" poes, rongis, kodus. Neid pisilugusid võiks nimetada maagiliseks realismiks – ühelt poolt tavaline olme, teiselt poolt autori (või mõne n.ö tegelase) läbi võluvaks nihestunud olukorrad, mis lasevad elul paista äkitselt hoopis millegi muuna, kui ta just hetk tagasi oli.\n\n3. Eesti tunne. Koostanud Doris Kareva\n\nKirjastus Rahva Raamat\n\nSuurepärane luuleantoloogia, mis juba pealkirja tasandil on tabav – tõepoolest on Eesti (ka) tunne, mida on raske sõnastada, aga mis sageli ongi kodumaa armastuse essents. Ja kui keegi midagi nii abstraktset üldse väljendada oskab, siis muidugi luuletajad. Eesti luule on kindlasti maailmakirjanduse üks tippsaavutusi. Selles raamatus olevad tekstid on tõestusmaterjal.\n\n4. Rein Veidemann \"Piimaring\"\n\nKirjastus EKSA\n\nEesti kirjanduses harvaesinev juhtum, kui terve romaan on üles ehitatud ühele kujundile, mida kirjandusteadlasest autor teose käigus lugejale lahkelt seletab. Klassikaliselt komponeeritud romaan, mis toetub siirastele pihtimustele ja avab ausalt nõukogude ajastut.\n\n5. Enn Kasak \"Paradoksid. Must auk mõtlemises\"\n\nKirjastus Argo\n\nSuurepärane raamat nii enese harimiseks kui ka proovile panemiseks. Ühelt poolt filosoofiline, teisalt ka praktiliselt paradokside sisu avav. Kuigi teema ise on paras peavalu, on autor osanud selle köitvalt kirja panna, nii et lõpuks tekib raamatust omamoodi sõltuvus.\n\n6. Konrad Lorenz \"Niinimetatud kurjus: Agressiooni looduslugu\"\n\nSaksa keelest tõlkinud Mari Tarvas. TLÜ kirjastus\n\nKaasahaaravalt kirjutatud ja põnevate näidetega illustreeritud raamat sellest, mis vahet on kurjusel ja agressioonil, loomadel ja inimestel. Autori üldistusvõime ning tähelepanekud teevad raamatust loodusteadusliku mõtiskluse, mis paneb inimsusele uue pilguga vaatama.\n\n7. Alvis Hermanis \"Päevik\". Tõlkinud Contra\n\nKirjastanud Tallinna Linnateater\n\nKahtlemata üks selle aasta üllatusi. Küllalt teatrikauge inimesena oli mul põnev elada päevaraamatu kaudu sisse ühte teistsugusesse maailma ja eriti seetõttu, et autor on lätlane. Kui palju me ikka Lätist ja lätlastest teame! Kogu aeg liiga vähe. Kuigi palju on juttu lavastamisest välismaal, on Läti ikka kohal. Kõige huvitavam on siiski lugeda ühe iseseisva vaimuga inimese mõtteid ja mõtisklusi, olgu nad siis mõeldud ükskõik kus.\n\n8. Lewis Mumford. Masina müüt I. Tõlkinud Hillar Künnapas\n\nKirjastus Ilmamaa\n\nKöitvalt kirjutatud raamat masina-inimese vahekorrast, mis seab kahtluse alla veendumuse, et progressi näitajaks on tingimata tehnoloogiline areng. Autor avab kõikvõimalikke erinevaid aspekte ja inimkultuuri arenguetappe, vaatab neid harjumuspärasest teise nurga alt. Raamat pole mul veel läbi, nii et ootan huviga, kuhu autor välja jõuab. Seda enam, et oodata on ka II köidet pealkirjaga \"Võimu viisnurk\".\n\n9. \"Kirjanikud omavahel\" raamatusari\n\nKirjastus Hea lugu\n\nTänuväärne raamatusari, mida eriti hakkavad hindama tuleviku kirjandusuurijad. Aga on muidugi ka praegu hea sissevaade erinevate ajastute kirjandusilmadesse. Hästi valitud autorid on taganud piisava omanäolisuse, nii et raamatud ei hakka üksteist kordama. Muidugi on mõni sarja teos tugevam ja põnevam kui teine, sõltub ka lugeja erihuvist. Ladusa lugemise kõrval on sellel sarjal igal juhul ajatu kirjanduslooline väärtus.\n\n10. Klassika\n\nEi saa üle ega ümber sellest, et käesolev aasta on olnud suuremat sorti kirjandusklassikute juubeliaasta. Sel puhul on välja antud ka kordustrükke, kuid polegi ju nii oluline, kas head teksti lugeda uuest või vanast raamatust. Mõni eelistab just vana. Nii või teisiti tuleks kätte võtta ja (üle) lugeda A.H. Tammsaare (140), Hando Runneli (80), Lydia Koidula (175), Jüri Üdi/Juhan Viidingu (70), Marie Underi (135), Artur Alliksaare (95), Mihkel Muti (65), Ellen Niidu (90) loomingut. Klassika ei aegu!\n\nVALNER VALME\n\nLeïla Slimani, \"Hällilaul\" (tõlkinud Sirje Keevallik). Tänapäev, sari \"Punane raamat\"\n\nJ. L. Austin, \"Kuidas teha sõnadega asju\" (tõlkinud Triin Kallas). (Tallinna Ülikooli kirjastus\n\nKhalil Gibran, \"Murtud tiivad\" (tõlkinud Üllar Peterson). Tallinna Ülikooli kirjastus\n\nChimamanda Ngozi Adichie, \"Pool kollast päikest\" (tõlkinud Triinu Pakk). Varrak, sari \"Moodne aeg\".\n\nVladimir Orlov, \"Aldimängija Danilov\" (tõlkinud Erle Nõmm). Tänapäev, sari \"Punane raamat\".\n\nSergio Pitol, \"Mefisto valss ja teisi jutte\" (tõlkinud Ruth Sepp). Loomingu Raamatukogu\n\nChinua Achebe, \"Kõik vajub koost\" (tõlkinud Heili Sepp). Varrak, sari \"20. sajandi klassika\"\n\nDaniel Galera, \"Verest nõretav habe\" (tõlkinud Mele Pesti). Varrak, sari \"Moodne aeg\".\n\nSadeq Hedayat, \"Pime öökull\" (tõlkinud Üllar Peterson). Tallinna Ülikooli kirjastus.\n\nIngmar Bergman, \"Puumaaling. Pärast proovi\" (tõlkinud Ülev Aaloe ja Anu Saluäär). Loomingu Raamatukogu\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "ERRi kultuuriportaal palus 27-l kirjandussõbral noppida välja viis kuni kümme meeldejäävaimat teost lõppevast aastast ja põhjendada valikuid vabas vormis. Valiku tingimuseks oli üksnes eesti keeles ilmumine 2018. aastal, eelistatult esmatrükid, aga miks mitte ka uustrükid, tegelikult.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe uudis läbi ja pane oma kujutlusvõime tööle, et välja mõelda üks korralik sissejuhatav lause sellele loole.\n\n## Pealkiri:\n\nTaani kaitseväe juhataja külastas Tapa linnakut\n\n## Põhitekst:\n\nKindral Bisserup kohtus Tapal esmalt oma Eesti kolleegi kindralmajor Martin Heremiga, kellega arutleti NATO Põhjadiviisi tuleviku ja taanlaste liitlaste lahingugrupi panustamise teemadel, teatas kaitseväe peastaap.\n\nSeejärel sai Taani kaitseväe juhataja ülevaate regionaalsest julgeolekuolukorrast ning tutvus Tapal paiknevate Taani kaitseväelaste ja nende väljaõppega.\n\nNATO 28 liitlasriigi juhid otsustasid 2016. aasta juunis Varssavi tippkohtumisel muutunud julgeolekukeskkonna tõttu paigutada alliansi lahingugrupid Eestisse, Lätisse, Leetu ja Poola. Taani on koos Suurbritannia, Prantsusmaa, Belgia ja Islandiga üheks Eestis paiknevasse lahingugruppi panustavast riigist.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Kolmapäeval külastas Eestit Taani kaitseväe juhataja kindral Bjørn Bisserup, kes tutvus kaitseväe Tapa linnaku ja 1. jalaväebrigaadiga ning kohtus Tapal liitlaste lahingugrupis teenivate Taani kaitseväelastega.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe hoolikalt uudise pealkiri ja sisu ning kirjuta artiklile pikk sissejuhatav lause, kasutades oma kujutlusvõimet.\n\n## Pealkiri:\n\nLasnamäelased pääsevad siiski lõhkamispaukudest jõulupühade ajal\n\n## Põhitekst:\n\nLõhkamistöödeks loa väljastanud Tehnilise järelevalve ameti avalike suhete peaspetsialist Anu Võlma kinnitas ERR-ile, et jõulupühade ajal Voglers Eesti OÜ lõhketöid ei teosta.\n\nVõlma selgitas, et amet on Voglers Eesti OÜ-le väljastanud ohtlikuma lõhketöö loa kehtivusega 14.11.2018 - 13.11.2019 lõhketööde läbiviimiseks Tooma tn 13 kinnistul. \"Lõhketööde teostamise aja valib ettevõte ise, kuid peab seejuures arvestama loatingimustes tooduga,\" lausus Võlma.\n\nVõlma lisas, et lõhkematerjaliseaduse alusel antakse ohtlikuma lõhketöö luba kehtivusega kuni üks aasta ja loa kehtivuse tähtaega võib pikendada aasta kaupa, kui lõhketöö ohuala piirid ja lõhketöö projekt ei ole muutunud.\n\nEsmaspäeval välja saadetud Lasnamäe linnaosa valitsuse pressiteates seisis, et Tallinna kommunaalameti ja Tallinna linnavalitsuse selgituste kohaselt algavad planeeritud lõhkamisoperatsioonid Lasnamäe Väo karjääris uuest nädalast, 24. detsembril.\n\n\"Palun lähipiirkondade elanikel mitte peljata. Plahvatuste helid küll võivad olla kahjuks häirivad, kuid need ei ole ohtlikud,\" ütles Lasnamäe linnaosa vanem Maria Jufereva-Skuratovski.\n\nSeega lõhketööd toimuvad ettevõtte poolt valitud ajal, aga mitte jõulupühade ajal.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Kuigi esmaspäeval teatas Tallinna Lasnamäe linnaosa valitsus, et 24. detsembril alustatakse Lasnamäel Väo karjääris lõhkamistöödega, selgus et tegemist oli siiski eksitusega ning jõulupühade ajal lõhkamisi ei tehta.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Süvene uudise pealkirja ja sisu ning kirjuta sellele loole sisukas ja informatiivne sissejuhatus, mille pikkus on üks lause.\n\n## Pealkiri:\n\nMeedia: Vene oligarh ostis teenuseid Macroni partei turvaülema firmalt\n\n## Põhitekst:\n\nUsbekistani juurtega Vene tööstusmagnaat Iskander Mahmudov tegi käesoleva aasta juulis 294 000 euro suuruse ülekande ettevõttele Mars Conseil, mille omanikuks on julgeolekuekspert omanik Vincent Crase, kes oli juulini erakonna La République En Marche turvaülemaks, kirjutas väljaanne Mediapart. Teemat vahendasid ka paljud ajalehed, sealhulgas Le Monde ja Le Figaro.\n\nCrase vallandati hiljem samal kuula turvaülema kohalt pärast seda, kui tema palkajaks olnud Alexandre Benalla vallandati presidendi kantseleist.\n\nValimiskampaania ajal Macroni ihukaitsjaks olnud Benalla karjäärile presidendi kantseleis sai saatuslikuks avalikkuse ette jõudnud videoklipp, kus oli näha, kuidas ta Pariisis meeleavaldajate vastu jõudu kasutab. Skandaalseks osutus eelkõige asjaolu, et ametlikult oli Benallal vaba päev, kuid videol kannab ta abipolitseinikule viitavat sümboolikat ning tegutseb koos märulipolitseiga. Nii Benalla kui ka Crase, kes samuti vahejuhtumi ajal kaamerate ette jäi, on praegu uurimise all seoses kolme intsidendiga, mis leidsid aset maipühade aegsete meeleavalduste ajal.\n\n175 000 eurot üle kantud rahast liikus edasi turvafirmale Velours Sécurité, kus omal ajal töötas ka Benalla. Benalla rõhutas kommentaariks, et tal ei ole midagi pistmist Mahmudovi ja Crase'i firma vahelise lepinguga. Velours Sécurité olevat tegelenud vaid Mars Conseil' poolt pakutud alltöövõtuga.\n\nCrase'i firmale tehtud ülekande kohta on teada, et Prantsusmaal rohkelt vara omav Mahmudov tasus sellega turvateenuste eest. Miski ei viita hetkel sellele, et Mahmudov oleks ülekannet tehes kuidagi seadust rikkunud.\n\nKüll aga tekitab Vene oligarhi ülekanne Prantsuse presidendi partei nüüdseks juba endisele turvaülemale rohkelt küsimusi ajal, mil Prantsusmaa ja ka Macron ise on süüdistanud Venemaad korduvalt Prantsusmaa ja lääneriikide siseasjadesse sekkumises.\n\nMuuhulgas on räägitud sellest, kuidas Venemaa olevat üritanud kallutada 2017. aasta presidendivalimisi oma lemmiku Marine Le Peni kasuks ning sellel eesmärgil tehti ka küberrünnak Macroni kampaaniameeskonna vastu. Vastasseis läks mingil perioodil nii ägedaks, et Macron ei lubanud Kremli kanali RT esindajad enam oma pressiüritustele.\n\nHiljuti on aga üha rohkem räägitud sellest, kuidas Venemaa üritavat nn kollaste vestide protestilaine raames ässitustööd teha ja desinformatsiooni levitada, ning seda küsimust uurivad nüüd ametlikult ka Prantsuse eriteenistused.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Prantsuse meedia teatel kandis Kremliga seostatud Vene oligarh käesoleval aastal ligi 300 000 eurot Prantsusmaa presidendi Emmanuel Macroni erakonna turvaülemale.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe artikli pealkirja ja sisu. Kasuta oma loomingulisi võimeid, et koostada detailne ja põhjalik ühelauseline sissejuhatus sellele uudisele.\n\n## Pealkiri:\n\nKelly Sildaru pääseb X-Mängude starti kõigil kolmel alal\n\n## Põhitekst:\n\nOktoobris avaldatud esialgsetes nimekirjades oli 16-aastane eestlanna antud üles üksnes Big airis, nüüd on lisandunud ka tema põhiline leivaala pargisõit ja modifitseeritud rennisõit.\n\nPraegused stardinimekirjad:\n\nPargisõit: Isabel Atkin (Suurbritannia), Sarah Höfflin (Šveits), Johanne Killi (Norra), Tess Ledeux (Prantsusmaa), Kelly Sildaru (Eesti), Giulia Tanno (Šveits), Maggie Voisin (USA).\n\nRennisõit: Maddie Bowman (USA), Annalisa Drew (USA), Devin Logan (USA), Ayana Onozuka (Jaapan), Cassie Sharpe (Kanada), Brita Sigourney (USA), Rachael Karker (Kanada).\n\nBig air hüpped: Mathilde Gremaud (Šveits), Sarah Höfflin (Šveits), Johanne Killi (Norra), Tess Ledeux (Prantsusmaa), Kelly Sildaru (Eesti), Giulia Tanno (Šveits), Maggie Voisin (USA), Elena Gaskell (Kanada).\n\nSildaru on Aspenis peetavatel talvistel X-Mängudel teeninud kaks kulda (2016 ja 2017 pargisõidus) ja ühe hõbeda (2017 Big air hüpetes).\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Kelly Sildaru on jaanuari lõpus Ameerika Ühendriikides Aspenis peetavatel X-Mängudel kõigi kolme ala (pargisõit, rennisõit, Big air hüpped) nimekirjas.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe hoolikalt uudise pealkiri ja sisu ning kirjuta artiklile pikk sissejuhatav lause, kasutades oma kujutlusvõimet.\n\n## Pealkiri:\n\nEesti Esiliiga B mängumees liikus Brasiilia esiliigasse\n\n## Põhitekst:\n\nTänavusel hooajal Esiliigas B-s ning uuel hooajal aste kõrgemal palliv JK Järve täiendas suvel oma ridu kolme brasiillase ning ühe korealasega. Kõige tuntum suvistest täiendustest oligi just Hudson, kes oli varasemalt mänginud nii Brasiilia, Portugali kui ka Läti madalamates liigades. Nüüd astus mängumees üsna suure sammu oma karjääris edasi, kui hakkab pallima oma kodumaa tugevuselt teisel liigatasemel, kirjutab Soccernet.ee.\n\nBrasiillane sai Eesti Esiliiga B-s seitse mänguga kirja neli väravat.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Kohtla-Järve JK Järve suvine täiendus Hudson Felipe Goncalves (22) sõlmis lepingu Brasiilia jalgpalli tugevuselt teise liiga meeskonna Club de Regatas Brasiliaga.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Tutvu uudise pealkirja ja põhisisuga. Kasuta neid fakte, et luua pikk ja sisutihe lause, mis toimib loo sissejuhatusena.\n\n## Pealkiri:\n\n\"Lotte ja kadunud lohed\" jõuab Berliini filmifestivali lasteprogrammi\n\n## Põhitekst:\n\n42. korda toimuv Berliini filmifestivali alaprogramm Generations, mis koosneb kahest võistlusprogrammist Kplus ja 14plus, koondab laste- ja noortefilme üle maailma. Sel aastal on fookuses tüdrukute ja noorte naiste võitlus oma identiteedi ja saatuse eest, mille nimel ületada kõiksugu raskuseid ja väliseid takistusi.\n\nAlaprogrammi juht Maryanne Redpath kinnitas, et tegemist on julgete filmidega kartmatutelt filmitegijatelt, kellel on täpne tunnetus praeguste sotsiaalsete, kultuuriliste ja politiiliste muutuste suhtes. \"Valitud filmid kõnelevad laiema publikuga, mitte ainult noortega,\" rõhutas ta.\n\n\"Lotte ja kadunud lohed\" kõrval kuuluvad programmi Kplus veel Mo Scarpelli \"Anbessa\", Pablo Brionesi ja The Moving Picture Boysi \"Baracoa\", Mariane Atlani \"Daniel fait face\", Wang Lina \"Di yi ci be li bie\", Nina Wesemanni \"Kinder\", Steven Wouterloodi debüütfilm \"Mijn bijzonder rare week met Tess\" ja Geneviève Dulude-De Cellesi \"Une colonie\".\n\nBerliini filmifestival toimub 7. kuni 17. veebruarini 2019. aastal. Kogu Generations programm avalikustatakse jaanuari keskel.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "4. jaanuaril Eesti kinodesse jõudev animafilm \"Lotte ja kadunud lohed\" kuulub ka Berliini filmifestivali lasteprogrammi Kplus, kus toimub filmi rahvusvaheline esilinastus.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Tutvu uudise pealkirja ja põhisisuga. Kasuta neid fakte, et luua pikk ja sisutihe lause, mis toimib loo sissejuhatusena.\n\n## Pealkiri:\n\nReformierakonna europarlamendi valimiste nimekirjas on teisel kohal Rõivas\n\n## Põhitekst:\n\nErakonna nimekirjatoimkonna ettepanekul registreeris juhatus kandidaadid järgmises järjekorras:\n\n1. Andrus Ansip\n2. Taavi Rõivas\n3. Urmas Paet\n4. Maris Lauri\n5. Kalle Palling\n6. Yoko Alender\n7. Vilja Toomast\n8. Airis Meier\n9. Hanno Pevkur\n\n\"On ülioluline, et iga Eesti esindaja Euroopa parlamendis oleks kontaktide ja kogemustega poliitik, kellel on oma Euroopa võrgustik ja kes on valmis seisma Eesti huvide eest. Kui suurtel riikidel on saadikuid sadakond, siis meil vaid seitse. Reformierakond paneb neile valimistele välja ülitugeva nimekirja, mida juhib edukas Euroopa komisjoni asepresident Andrus Ansip, kellel järgnevad peaministrikogemusega Taavi Rõivas, ning pikaajaline välisminister Urmas Paet. Meie eesmärgiks on Euroopa Parlamendi valimised võita,\" ütles Reformierakonna esimees Kaja Kallas.\n\nValimisnimekirja kinnitab Reformierakonna üldkogu 12. jaanuaril.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Reformierakonna juhatus saatis erakonna üldkogule kinnitamiseks Euroopa parlamendi valimiste kandidaatide nimekirja. Esinumber Andrus Ansipi järel on teisel kohal Taavi Rõivas.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe hoolikalt uudise pealkiri ja sisu ning kirjuta artiklile pikk sissejuhatav lause, kasutades oma kujutlusvõimet.\n\n## Pealkiri:\n\nPatraili koduklubi jõudis Saksamaa karikavõistlustel taas poolfinaali\n\n## Põhitekst:\n\nVõõrustajad läksid kohtumist 4:2 juhtima, kuid külalised seadsid jalule viigi 6:6 ning pääsesid ette 9:8 ja 10:9. Seejärel viskas Hannover-Burgdorf neli vastuseta väravat ning puhkama mindi väljakuperemeeste kahetabamuselises eduseisus. Teise poolaja alguses suurendas Hannover-Burgdorf edu neljale väravale ja kuigi Erlangenil õnnestus kaks tabamust tagasi võtta, särasid lõpusireeni kõlades võõrustajate 33:29 võidunumbrid, vahendab Käsipall24.ee.\n\nHannover-Burgdorfi resultatiivseim mängija oli Cristian Ugalde seitsme väravaga. Morten Olseni arvele kanti aga kolm tabamust ja 11 tulemuslikku söötu. Erlangenile tõi Christoph Steinert parimana kaheksa väravat.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Vigastust raviva Eesti käsipallikoondislase Mait Patrailita mänginud TSV Hannover-Burgdorf alistas Saksamaa karikavõistluste veerandfinaalis kodus Erlangeni 33:29 (16:14).",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Tutvu artikli sisuga ja loo sellele pika lausega sissejuhatus, mis köidab lugeja tähelepanu.\n\n## Pealkiri:\n\nSaksamaa õhuväe ülem külastas Ämari lennubaasi\n\n## Põhitekst:\n\n\"Mul on hea meel on tõdeda, et sakslaste teenistus- ja olmetingimused Ämari lennubaasis on väga head,\" sõnas kindralleitnant Gerhartz ning soovis nii Ämaris paiknevatele sakslastele kui ka Eesti õhuväelastele rahulikku jõuluaega.\n\nLennubaasi ülema, kolonelleitnant Ülar Lõhmuse sõnul on liitlased siinsete tingimustega alati rahule jäänud. \"Saksamaa on meie usaldusväärne partner ning meie jaoks on oluline, et nende sõdurid siin ennast hästi tunneksid,\" ütles kolonelleitnant Lõhmus.\n\nTeisipäeval alanud kahepäevasel visiidil saatsid kindralit Bundestagi liige Dr. Reinhard Brandl ja Saksamaa Liitvabariigi suursaadik Eestis Christoph Eichhorn.\n\nEestisse selle aasta augustis viiendat korda õhuturbemissioonile saabunud Saksa lennusalga kodubaasiks on Neuburg Baierimaal.\n\nÕhuturvet tagatakse hävitajatega Eurofighter, Eestis paikneb rotatsiooni ajal pea 160 Saksa õhuväelast.\n\nJaanuaris annab praegune õhuturbe kontingent vahetuse üle järgmisele Saksa lennusalgale.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Sel nädalal külastas Ämari lennubaasi Saksamaa Liitvabariigi õhuväe ülem kindralleitnant Ingo Gerhartz, kes tutvus lennubaasi taristu ning Balti õhuturbemissiooniga ja kohtus Eestis teenivate Saksa õhuväelastega.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe hoolikalt uudise pealkiri ja sisu ning kirjuta artiklile pikk sissejuhatav lause, kasutades oma kujutlusvõimet.\n\n## Pealkiri:\n\nStuhec võttis Val Gardenas teise järjestikuse võidu\n\n## Põhitekst:\n\nStuhec, kes oli esimene ka päev varem peetud kiirlaskumises, edestas teise koha saanud Liechtensteini mäesuusatajat Tina Weiratherit 0,05 sekundiga. Teisele kohale tuli ka austerlanna Nicole Schmidhofer, kes sõitis Weiratheriga välja sama aja.\n\nIlka Stuhec on MK-sarjas käesoleval hooajal võitnud kaks võistlust. Üldarvestuses hoiab sloveenlanna 302 punktiga viiendat kohta. Liider Mikaela Shiffrinil on 689 punkti ning ameeriklanna edestab lähimat jälitajat, Nicole Schmidhoferit, koguni 330 silmaga.\n\nMK-sari jätkub nädala lõpus Prantsusmaal Courchevelis sõidetava slaalomi ja suurslaalomiga.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Itaalias Val Gardenas peetud mäesuusatamise MK-etapil võidutses kolmapäeval peetud ülisuurslaalomis sloveenlanna Ilka Stuhec.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe artikli pealkiri ja sisu, seejärel loo pikk ja põnev lause, mis võiks olla artikli sissejuhatus.\n\n## Pealkiri:\n\nŠmigun-Vähi on Reformierakonna kolmas number valimistel\n\n## Põhitekst:\n\nKusjuures Šmigun-Vähi ja teine uustulnukas nimekirjas, pangandustaustaga Andres Sutt (11. kohal) said endale kõrged kohad tänu Taavi Rõivase ja Siim Kallase taandumisele nimekirja lõppu. 125-liikmelise täisnimekirja kaks viimast ongi endised peaministrid Rõivas (124.) ja Kallas (125.).\n\n\"Minu ettepanekul nõustusid kaks peaministrit, Siim Kallas ja Taavi Rõivas liikuma üleriigilise nimekirja ankrumeesteks, et anda oma koht kahele uuele tulijale, Kristina Šmigun-Vähile ja Andres Sutile. Selle ettepaneku kiitis juhatus heaks,\" ütles erakonna esimees Kaja Kallas.\n\nReformierakonna esikümnesse kuuluvad lisaks Kallasele, Ligile ja Šmigun-Vähile veel Hanno Pevkur, Urmas Paet, Kristen Michal, Aivar Sõerd, Maris Lauri, Arto Aas\nja Ants Laaneots.\n\nÜlejäänud uutest nimedest Reformierakonna nimekirjas võib välja tuua, et Isamaast üle tulnud Marko Mihkelson on 20. kohal, haridusministri ambitsiooniga TÜ professor Margit Sutrop 37. kohal, Vabaõhumuuseumi juhi kohalt lahkuv Merike Lang 50. kohal, 16 aastat TÜ Kliinikumi juhtinud Urmas Siigur 58. kohal, endine ajakirjanik Aivar Viidik 81. kohal.\n\nErakonna üldnimekiri on oluline kompensatsioonimandaatide jaotamisel. Tavaliselt jõuab parlamenti läbi üldnimekirja umbes veerand saadikutest. Lõviosa tuleb siiski ringkonnamandaadiga ja väike osa isikumandaadiga.\n\nReformierakonna üle-riigiline valimisnimekiri:\n\n1. Kaja Kallas\n2. Jürgen Ligi\n3. Kristina Šmigun-Vähi\n4. Hanno Pevkur\n5. Urmas Paet\n6. Kristen Michal\n7. Aivar Sõerd\n8. Maris Lauri\n9. Arto Aas\n10. Ants Laaneots\n11. Andres Sutt\n12. Urmas Klaas\n13. Keit Pentus-Rosimannus\n14. Eerik-Niiles Kross\n15. Kalle Laanet\n16. Liina Kersna\n17. Urmas Kruuse\n18. Urve Tiidus\n19. Yoko Alender\n20. Marko Mihkelson\n21. Kalle Palling\n22. Vilja Toomast\n23. Laine Randjärv\n24. Johannes Kert\n25. Signe Kivi\n26. Toomas Kivimägi\n27. Andrus Seeme\n28. Jüri Jaanson\n29. Valdo Randpere\n30. Heiki Kranich\n31. Erkki Keldo\n32. Ivi Eenmaa\n33. Mati Raidma\n34. Madis Milling\n35. Heidy Purga\n36. Annely Akkermann\n37. Margit Sutrop\n38. Õnne Pillak\n39. Sulev Kannimäe\n40. Tiiu Aro\n41. Ülle Rajasalu\n42. Toomas Järveoja\n43. Jaanus Ratas\n44. Madis Timpson\n45. Ants Leemets\n46. Toomas Kruusimägi\n47. Mart Võrklaev\n48. Hele Everaus\n49. Anti Haugas\n50. Merike Lang\n51. Margus Lepik\n52. Maido Ruusmann\n53. Liis Klaar\n54. Airis Meier\n55. Maris Toomel\n56. Rait Pihelgas\n57. Peeter Sibul\n58. Urmas Siigur\n59. Ülo Needo\n60. Katrin Kuusemäe\n61. Ott Kasuri\n62. Kristo Enn Vaga\n63. Andrus Umboja\n64. Kaupo Nõlvak\n65. Signe Riisalo\n66. Vladas Radvilavičius\n67. Reno Laidre\n68. Aivar Surva\n69. Leo Aadel\n70. Aivar Saarela\n71. Timo Suslov\n72. Marika Valter\n73. Tarmo Alt\n74. Jüri Lebedev\n75. Maire Forsel\n76. Jaan Alver\n77. Meeli Pärna\n78. Eero Merilind\n79. Raivo Meitus\n80. Sten Laansoo\n81. Aivar Viidik\n82. Andres Aro\n83. Raimond Tamm\n84. Jaanus Müür\n85. Juhan Kangilaski\n86. Lembit Kolk\n87. Tõnu Juul\n88. Aivar Rosenberg\n89. Marko Torm\n90. Tiit Soorm\n91. Andrus Punt\n92. Margit Elviste\n93. Gerol Silkin\n94. Madis Koit\n95. Toomas Rõhu\n96. Merili Ranniste\n97. Indrek Kesküla\n98. Mati Sadam\n99. Helen Mahmastol\n100. Illari Lään\n101. Kadri Kurm\n102. Tõnu Meijel\n103. Rainar Enden\n104. Andrea Eiche\n105. Olesja Ojamäe\n106. Andres Mõis\n107. Priit Palmet\n108. Toomas Nõmmiste\n109. Sergei Gorlatš\n110. Taimo Tugi\n111. Tiit Vahenõmm\n112. Ülvi Nool-Kõre\n113. Art Kuum\n114. Katrin Helendi\n115. Taavi Toppi\n116. Marko Raudlam\n117. Merike Peri\n118. Toomas Kärk\n119. Einike Mölder\n120. Tiina Rühka\n121. Liana Nõgene\n122. Riho Tell\n123. Meelis Soll\n124. Taavi Rõivas\n125. Siim Kallas\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Reformierakonna valimiste üldnimekirja veavad ettearvatult erakonna esimees Kaja Kallas ja aseesimees Jürgen Ligi, kuid kõrgel ja tulevasse riigikogusse ilmselt kohta tagaval kolmandal kohal on kahekordne olümpiavõitja Kristina Šmigun-Vähi.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Tutvu artikli sisuga ja loo sellele pika lausega sissejuhatus, mis köidab lugeja tähelepanu.\n\n## Pealkiri:\n\nVabaerakonnas kandideeriv Tiina Kangro tahab poliitikasse mitmekesisust\n\n## Põhitekst:\n\nMiks te otsustasite Vabaerakonnas kandideerida, kuigi kõik küsitlused näitavad, et riigikokku nad ei pääse? Samas olete öelnud, et Isamaa tegi teile hea pakkumise. Põhjendage oma otsust.\n\nVõib-olla inimeste traditsioonilise arusaama kohaselt poliitikute osas tundub ebanormaalne, kui inimene võib minna sinna, kus ei terenda kergelt kätte tulev koht parlamendis. Aga eks ma siis olen natukene teistmoodi, kui üks ootuspärane poliitik.\n\nMinu jaoks pole poliitikas tegutsemise esimene mõte see, et kus oleks kasulikum või kes teeks parema pakkumise. Olen väga põhjalikult mitme erakonnaga rääkinud ja uurinud nende maailmavaatelisi ja programmilisi põhimõtteid ning nende siirast soovi midagi ära teha.\n\nMinu otsus langes Vabaerakonna kasuks, kuna leian, et nendel on olemas üsna selge maailmavaateline deklaratsioon, mis minu vaadetega sobib.\n\nTõsi on see, et nende eelmiste valimiste edu andis neile hea võimaluse, kuid nad ei suutnud seda ära kasutada. Kuid mina olen püüdnud leida Vabaerakonnas positiivset - nendel on suuremad võitlused ja sulgede rookimised möödas.\n\nMinu meelest on seal alles päris mõistlikke inimesi. Olen hinnanud ka seda, et kui teistes parteides ja uutes jõududes palju toiduahelikku mõtlemist, siis Vabaerakonnas on seda kõige vähem. Minu jaoks on see hästi oluline.\n\nMinu jaoks on väga vastuvõetamatu parteide sees domineeriv selline lähenemine, et esiteks tegeleme iseendaga ja kui aega üle jääb siis hakkame mõtlema, et mis on kasulik inimestele ja ühiskonnale.\n\nPraegusel poliitmaastikul, kus meil on oodata, et Keskerakonna, kui suurema poliitilise jõu võim suureneb - Reformierakond on küll end mõningate halbade valikutega langustrendi mänginud - siis praegusel hetkel hästi oluline, et väiksemad parteid tuleksid välja, saavutaksid positsiooni ja et parlamenti tuleks erakondi, kes esindaksid erinevaid maailmavaateid.\n\nOn ohtlik, et kui tekib väga kontsentreeritud võim ja kui valikuid on vähe. Mitmekesisus on poliitikas praegu väga oluline ja kutsun üles valijaid, et andke oma hääled väiksematele erakondadele, näiteks rohelistele, Vabaerakonnale ja kasvõi Elurikkuse erakonnale. Siis ehk pole meil tipp-poliitikas ühte või kahte parteid, kes teevad seda, mida nad tahavad.\n\nMiks teie valik ei langenud Elurikkuse erakonna, roheliste või Eesti 200 kasuks? Või olid teil Vabaerakonnas ees inimesed, keda teadsite ja tundsite?\n\nVabaerakond on oma esimesed kaotused läbi elanud ja mulle tundub, et kui sinna õnnestuks jõudu juurde panna, siis õnnestuks teha edasiminek. Nende päris uute tulijate puhul võib juhtuda see, mis juhtus Vabaerakonnaga, et kui saadakse parlamenti siis kokkuklopsitud koosseis, kes on jõudnud poliitikasse, ei ole veel koostöövalmis.\n\nVabaerakonna edu eelmistel riigikogu valimistel oli peadpööritav, aga sinna oli sattunud erineva maailmavaadetega inimesi. Nüüd on nad sealt välja pudenenud. Aga alguses ongi nii, et pannakse uus seltskond kokku, ent pole päris selge, mis on selle seltskonna maailmavaade ja hakkab toimuma võitlus.\n\nPraeguseks on Vabaerakonda alles jäänud inimesed, kes on formuleerinud oma seisukohad, mis on mõistlikud.\n\nOn ka juba olnud Vabaerakonnas juttu, et millisel positsioonil ja millises ringkonnas te kandideerite?\n\nSee on praegu arutlusel. Sellega tuleb nüüd hakata tõsisemalt tegelema. Vaatame kogu pilti, et milline inimene kuhugi panna. Minuga ongi see probleem, et tüüpiline poliitik tuleb oma ringkonnast, tal on seal omad inimesed, kes teda tunnevad ja teda valivad. Minul isiklikult sellist ringkonda ei ole ning minu tegevus on olnud 20-30 aastat sotsiaalpoliitika, haridus ning puuetega inimeste valdkond ja on tegelikult üle-eestiline.\n\nMinu piirkond ongi tegelikult kogu Eesti. Aga otsus tuleb langetada ühe piirkonna kasuks ja ma ei oska veel öelda, kas see saab nagu eelmistel riigikogu valimistel olema Harju- ja Raplamaa või valime mingi teise piirkonna.\n\nOlete olnud puuetega inimeste eestkõneleja ja nende parema elujärje eest võitleja. Kuidas see on teil riigikogus olnud aja jooksul õnnestunud? Kui riigikokku ei pääse, kas jätkate?\n\nSeda olen ma pidanud palju selgitama. Sageli arvatakse, et riigikogus saad ainult siis midagi ära teha, kui oled selle kõige võimsama partei tiiva all, kes jõuga surub asju läbi.\n\nTegelikult see päriselt nii ei ole. Ka aknaalused pole mingisugused fuuriad, kes midagi tehtud ei saa. Minu kogemus on see, et pole olnud vahet, kas olin Isamaa juures või viimased kuud fraktsiooni mittekuuluv saadik.\n\nSotsiaalkomisjoni liikmena tajusin, et kui sa oled iga päev kohal ja ajad aktiivselt asju, sul on ideed ja sa selgitad neid, siis ainuüksi sellega suudab inimlikul tasandil iga päev mingeid muutusi teha.\n\nSuudad veenda ja põhjendada, et mis on vaja seadustesse viia, mis tuleks ära jätta. Mina ei pea kõige olulisemaks seda, et millises parteis olla, vaid pean oluliseks igapäevases töös mõjutada protsesse. Tuleb olla nähtav ja aktiivne.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Kolmapäeval Vabaerakonna nimekirjas riigikogusse kandideerimisest teatanud Tiina Kangro leiab, et riigile pole kasulik, kui otsustajateks on vaid üks või kaks suurt erakonda, sest tipp-poliitikas on vaja mitmekesisust.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Pärast artikli pealkirja ja põhiteksti lugemist kasuta oma loovust, et koostada sisutihe ja pikk sissejuhatav lause.\n\n## Pealkiri:\n\nSoome politsei sai uued soomustatud autod\n\n## Põhitekst:\n\nAutosid Mercedes-Benz G280 CDI LAPV 5.4 sai teisipäeval näha ka Helsingi politsei ruumides. 15 autost on hetkel kuus juba Soomes ja kasutusele võetakse nad järgmise aasta veebruaris, vahendas Yle.\n\nSoomusautosid hakatakse kasutama eelkõige avalikel üritustel ja riigivisiitide turvamisel, kuid ka tavapärase patrullimise käigus. Näiteks järgmisel aastal, kui Soome on Euroopa Liidu eesistujariigiks, leiavad nimetatud sõidukid ilmselt rohkelt kasutamist.\n\nPlaanide kohaselt saaks ühe auto iga politseipiirkond (prefektuur), mida on Soomes kokku 11.\n\nÜks selline auto maksab umbes 400 000 eurot ning kokku läks hange maksma umbes viis miljonit eurot.\n\nKuna soomusauto kaalub 5,4 tonni, kasutab Soome politsei selle puhul hüüdnime Hevi.\n\nPoliisille käyttöön kuorma-autoiksi rekisteröitäviä panssaroituja poliisiautoja #poliisi #turvallisuus https://t.co/dU9rUJErVq pic.twitter.com/o2ZCyv7mez\n\n— Suomen poliisi (@SuomenPoliisi) December 18, 2018\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Soome politsei võtab järgmisel aastal kasutusele 15 soomustatud autot. Politsei juhtkonna kinnitusel parandavad kuulikindlad sõidukid nimega Hevi tööülesandeid täitvate korrakaitsjate julgeolekut.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Pärast artikli pealkirja ja põhiteksti lugemist kasuta oma loovust, et koostada sisutihe ja pikk sissejuhatav lause.\n\n## Pealkiri:\n\nReps: haridusministeerium ei kavatse Tallinnasse kolida\n\n## Põhitekst:\n\nRiigikogu infotunnis uuris Krista Aru (Vabaerakond), miks määras Reps kantsler Tea Varrakule suure tulemuspalga, ehkki samal ajal pole töötajad ministeeriumi õhkkonnaga rahul ning ministeeriumist lahkuvad asekantslerid ja osakonnajuhatajad.\n\nReps vastas, et haridusministeeriumis käib normaalne töö ning nende osakonnad ja inimesed on kompetentsed.\n\n\"Et on tekkinud isiklikke suhtlemisprobleeme, seda loomulikult peame me kõik nentima - faktid ja süüdistused on olnud väga tõsised ja nendega tuleb väga tõsiselt ka tegeleda,\" lausus ta.\n\nUrmas Kruuse Reformierakonnast märkis, et tema arvates on tegelikult tegemist haridusministeeriumi vaikse kolimisega Tallinnasse. Ka haridusministeeriumi omal ajal Tartusse kolinud Tõnis Lukas (Isamaa) on öelnud, et Varraku ümber koondunud etteheidete taga on pinged seoses ministeeriumi tagasi Tallinna kolimisega.\n\nReps lükkas sellised hinnangud tagasi.\n\n\"Võin veelkord kinnitada, et ministeeriumi ei kolita Tartust Tallinna, aadress on Munga tänaval Tartus. Võin teid kutsuda Tartusse ministeeriumi majja, seal on tehtud korralik remont, inimesed tunnevad end seal hästi, maja on puupüsti inimesi täis,\" kinnitas minister.\n\nTa lisas, et kogu kolimise teema puudutas üht osakonda ja sellega on tekkinud väga palju emotsioone, kuid tegelikkuses kolimisautosid maja ees ei ole, kolida ei plaanita ning pigem on kinnistatud Tartu-keskset arusaama.\n\nPeaminister, Keskerakonna esimees Jüri Ratas ütles Varrakule määratud 8200-eurost tulemuspalka kommenteerides, et see, millist tulemustasu kantslerile määratakse, on iga ministri otsustada.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Haridusminister Mailis Reps kinnitas, et hoolimata arvamustest, nagu oleks kantsler Tea Varrakuga seotud etteheidete taga ministeeriumi hiiliv tagasi kolimine Tallinnasse, ei vasta see tõele ning mingit pealinna naasmist ei toimu.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe uudis läbi ning loo sellele fantaasiarikas ja pikk lause, mis võiks uudist tutvustada.\n\n## Pealkiri:\n\nEesti keeles ilmus Bob Woodwardi raamat \"Hirm: Trump Valges Majas\"\n\n## Põhitekst:\n\nWashington Posti staažika ja ohtralt pärjatud ajakirjaniku Bob Woodwardi \"Hirm\" on seni kõige põhjalikum ülevaade Donald Trumpi elust Valges Majas. See on haarav ja murettekitav, mahlakate ja kohati uskumatute detailidega vürtsitatud jutustus põikpäise ja mitte kõige laiema silmaringiga mehe sattumisest suurriigi etteotsa, pidevatest konfliktidest ja võimuvõitlusest siseringis, alluvate vastuhakust ja tekkinud kahjude minimeerimisest.\n\n\"Hirm: Trump Valges Majas\" on üks aasta müüdumaid raamatuid kogu maailmas, seda müüdi üksnes esimese nädalaga üle miljoni eksemplari.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Kirjastus Tänapäev andis eesti keeles välja Bob Woodwardi kõmulise raamatu \"Hirm: Trump Valges Majas\". Teose tõlkis Jana Linnart.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe artikli pealkiri ja sisu, seejärel loo pikk ja põnev lause, mis võiks olla artikli sissejuhatus.\n\n## Pealkiri:\n\nPõllumajandusmürgid hävitavad Eesti kliimat nautivaid putukaid\n\n## Põhitekst:\n\nTartu Ülikooli entomoloogia ehk putukateaduse vanemteadur Tiit Teder selgitas, et kliimasoojenemine on Eestisse hoopis uusi liike juurde toonud. Seda on hästi näha liblikate puhul, keda Eestis palju uuritakse. Eestis tekitab Tederi sõnul muret putukate arvukuse vähenemine põllumaastikel, kuid täpsete arvudega seireandmeid ei ole, sest väikeseid putukaid on väga raske uurida.\n\nVanemteadur lisas, et putukate arvukust väheneb põllumajanduse intensiivistumine: putukamürkide laialdane kasutamine ning üheülbaliste kultuuride kasvatamine. Kuigi pikaajalisi seireandmeid on vähe, ei ole Tederi sõnul raske märgata, kui putukavaesed on suured, intensiivselt majandatavad põllumassiivid võrreldes piirkondadega, kus säilinud rohkem maastikulist mitmekesisust.\n\nTederi sõnul on pestitsiidide mõju eriti tugev ühiselulistele putukatele, näiteks kimalastele, kes viivad koos õietolmuga pestitsiidijääke oma pesadesse. Teder lisas, et selle tõttu kannatavad ka vastsed ja väheneb populatsiooni elujõulisus. Ta ütles, et suurel maa-alal kasvatatavate põllukultuuride tõttu kannatab eriti taimtoiduliste putukaliikide mitmekesisus, sest seal pole neile lihtsalt sobivaid toidutaimi.\n\nEesti liblikateadlaste seltsi liige ja putukauurija Urmas Jürivete selgitas, et kliima soojenedes tulevad Eestisse soojalembesed putukaliigid, kes võivad külmal talvel ära surra. Jürivete lisas, et soojema kliima tõttu taanduvad Eestist külmalembesemad liigid.\n\nJürivete tõi välja, et just liblikate arvukus on vähenenud Eestis suuremate linnade ümbruses linnastumise tõttu, sest liblikate elupaigad kaovad. Intensiivset põllumajandust pidas suureks probleemiks ka Jürivete, kuid tõdes, et põllumeestelt ei saa putukate arvukuse stabiliseerimiseks nõuda tasuta lisatööd.\n\nPutukauurija lisas, et selle arvelt muutub raskemaks põllumeeste konkurentsis püsimine. Lahenduseks putukate arvu vähenemisele peab Jürivete põldudevahelisi haljasribasid, kus kasvavad erinevad õistaimed. Ribade rajamise ja hooldamise jaoks võiks Jürivete hinnangul riik põllumeestele toetust maksta.\n\nPõllumajandusettevõtja Priit Rosenberg selgitas, et põllumehed igal aastal kahjuritõrjet ei teegi, sest selleks pole vajadust. Rosenberg lisas, et sellistel juhtudel on kahjurite hulk selline, et loodus saab nendega ise hakkama.\n\nEttevõtja sõnul on Eesti põllupidajad piisavalt arukad ja toimetavad viljavaheldusplaani alusel. See välistab üldjuhul teravilja ja rapsi monokultuurina kasvatamise ühel põllul mitmel järjestikusel aastal. Viljavahelduse tagamine on ka üks Euroopa Liidu kehtestatud nõuetest, mille täitmist peab järgima iga tootja, nentis Rosenberg.\n\nRosenberg märkis, et tänapäeval ei ole tavatootmises põldu taimekaitsevahenditeta võimalik pidada, kuid neid tuleb kasutada vastavalt vajadusele ja mõistlikult sõltuvalt kultuurist ja ilmastikuoludest. \"Kõigega peab arvestama, eriti keskkonnaga,\" ütles ettevõtja.\n\nSeega tõdes Rosenberg, et putukatel ongi põldudel keeruline elada, sest seal toimub nende jaoks ebasobiv tegevus nii masintööde kui taimekaitse tõttu. Ta lisas, et Eestisse ei ole putukate jaoks eraldi haljasribasid vaja rajama hakata, sest sellised maa-alad on looduses juba kraavide, kivihunnikute, metsatukkade ja söötis põldude näol niigi olemas.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Kui mujal maailmas surevad putukad kliimasoojenemise tõttu, siis Eestisse toob see uusi putukaliike juurde. Paljud siinsed liigid hävinevad hoopis põllumajanduse intensiivsemaks muutumise tõttu.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe artikli pealkiri ja sisu, seejärel loo pikk ja põnev lause, mis võiks olla artikli sissejuhatus.\n\n## Pealkiri:\n\nJalgpalli mälumäng sai uue Eesti meistri\n\n## Põhitekst:\n\nA. Le Coq Arenal toimunud põnevas kilbarite lahingus kogus Nulliring 56 punkti, hõbemedali teenis võistkond Mikri Hiir (Siim Kera, Kasper Elissaar, Asko Astmäe) 52 ning pronksi Vironia (Siim Boikov, Mati Räli, Urmet Paloveer) 51 punktiga.\n\nKokku osales 45 võistkonda, kelle koosseisus pani oma teadmised proovile 123 huvilist.\n\n19 küsimust koostas Ruhnu vallavanem Siim Avi, 31 küsimust jalgpalliajakirjanik Joosep Susi. Kokku oli võimalik teenida 100 punkti.\n\n10. Eesti meistrivõistlused jalgpalli mälumängus, 18. detsember 2018, A. Le Coq Arena:\n\n1. Nulliring (Joonas Einfeldt, Silver Lulla, Raul Toomla) 56 p\n2. Mikri Hiir (Siim Kera, Kasper Elissaar, Asko Astmäe) 52 p\n3. Vironia (Siim Boikov, Mati Räli, Urmet Paloveer) 51 p.\n4. Ümisejad* (Jaan Roos, Aron Härsing, Hannes Reinvald) 50 p.\n5. Jalka* (Indrek Schwede, Mihkel Uiboleht, Kadi Parts) 50 p.\n6. Barankad* (Rasmus Voolaid, Raul Ojassaar, Erki Lomp) 50 p.\n7. Puupallurid (Andres-Andi Sarv, Andro Velberg, Rene Štrik) 47 p.\n8. Taktikalaud (Kalle Voolaid, Anders Nõmm, Tarmo Tiisler) 46 p.\n9. MG Keemik (Ott Järvela, Henri Sepp, Mario Sõrm) 45 p.\n10. MRG vilistlased* (Kristjan Remmelkoor, Jaak Sõnajalg, Johannes Vedru) 44 p.\n11. Purjus Bryan Adams* (Indrek Käo, Andres Lõhmus, Ivar Lepik) 44 p.\n12. Lord Toobali Mõnuimpeerium (Kristjan Lukk, Dannar Leitmaa, Eigo Kaljurand) 42 p.\n13. Vamos (Mikk Valtna, Villem Lõbu, Martin Raiste) 41 p.\n14. Crna Gora lapsed* (Madis Liik, Karl Juhkami, Mihkel Annus) 40 p.\n15. Anija mehed* (Mihkel Kuuse, Roland Aguraiuja, Andres Puusepp) 40 p.\n16. TORU (Kristjan Leppik, Ants Põldoja, Toomas Lokk) 38 p.\n17. EJL juhatus (Aivar Pohlak, Janno Kaljuvee, Marek Lemsalu) 37 p.\n18. JK Piraaja (Kaarel Berg, Marti Laidre, Madis Orumaa) 33 p.\n19. JK Jalgpallihaigla (Madis Hallimäe, Tarmo Linnamägi, Sander Pavlov) 32 p.\n20. Viies Sektor duubel* (Mati Kesaväli, Lauri Juursoo, Andrus Kammer) 30 p.\n21. Hülgeid täis* (Tõnis Nurk, Lauri Vanaselja, Ragnar Luts) 30 p.\n22. Rail Basket (Mikk Saar, Rasmus Kirs, Oliver Eglit) 29 p.\n23. Keila Mehhaniseeritud Vesiehituskolonn (Marko Välja, Margus Välja) 28 p.\n24. Zurawski team (Martin Kasesalu, Lauri Evert, Ivar Eesmann) 27 p.\n25. Saigon FC* (Mehis Sarrapik, Brandon Paimal, Ahto Rohtla) 26 p\n26. Viljar Veski Monster Dunk* (Ott Arumeel, Rasmus Raidla, Tiit Liblik) 26 p.\n27. Pojakese Sõbrad (Toivo Kivimets, Toomas Kalmet, Andres Leht) 25 p.\n28. LG 75* (Margus Morševitski) 24 p.\n29. Jagdtraum* (Mario Tromp, Ott Mõtshärg, Peeter Seppel) 24 p.\n30. Copypasta* (Karel Miisna) 24 p.\n31. Archimedes (Hillar Baumann, Eero Loonurm, Indrek Masing) 23 p.\n32. Noorpiilurid* (Viljar Voog, Mihkel Järvamägi, Märt Mardisoo) 22 p.\n33. Tondi KEK* (Urmas Oljum, Jaak Valdre) 22 p.\n34. AS Roma > Barcelona + Bayern* (Päärn Volk, Rein Väin, Priit Kärner) 21 p.\n35. Vutisõltlased* (Indrek Petersoo, Rasmus Mücker, Jürgen Petersoo) 21 p.\n36. FC Reaal* (Kalle Roos, Jaak Ilomets, Andreas Sepp) 19 p.\n37. - 38. Kim** (Marek Randma, Kaur Randma, Imre Teder) ja Rapla JK Atli** (Märten Pajunurm, Rein Pajunurm, Siim Jõgis) 19 p.\n39. Põhjamaa Pojad* (Rauno Rüütel, Ahti Murd, Raigo Käen) 17 p.\n40. LEGENDID* (Urmas Kaal, Risto Sarapik, Indrek Raudkivi) 17 p.\n41. Arbujad (Frank Sumberg) 16 p.\n42. FC Tatikad Platsil* (Rasmus Vatter, Aleksander Mark Kappi) 14 p.\n43. FC Kose* (Mart Bukin, Pelle Pohlak) 14 p.\n44. Sanera Villased Sokid (Aaren Kütt) 13 p.\n45. Jalka Huvilised (Raigo Luhaorg, Markus Harald Pais, Rene Ron Vest) 10 p.\n* - lõplik koht selgus lisaküsimuse alusel\n** - mõlemad võistkonnad vastasid lisaküsimusele samamoodi\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Kümnendat korda toimunud Eesti meistrivõistlused jalgpalli mälumängus said uue meistri, kelleks osutus võistkond Nulliring, keda esindasid Joonas Einfeldt, Silver Lulla ja Raul Toomla.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Tutvu uudise pealkirja ja põhisisuga. Kasuta neid fakte, et luua pikk ja sisutihe lause, mis toimib loo sissejuhatusena.\n\n## Pealkiri:\n\nRootsi printsess Sofia kandis Eesti moedisaineri loomingut\n\n## Põhitekst:\n\nOscari teatris peetud sündmusel oli kohal terve kuninglik perekond: kroonprintsess Victoria koos prints Danieli ja väikese Estelle'iga, kuninganna Silvia ja kuningas Carl Gustaf, prints Carl Philip koos printsess Sofiaga ning printsess Madeleine abikaasa Christopher O'Neilliga.\n\nPrintsess Sofia Autor: TT/Scanpix\n\nPrintsess Sofia ja prints Carl Philip Autor: TT/Scanpix\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Teisipäeva õhtul kandis Rootsi printsess Sofia Stockholmis kuninganna Silvia 75. sünnipäevale pühendatud seminaril Eesti disaineri Lilli Jahilo moeloomingut.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe artikli pealkiri ja sisu, seejärel loo pikk ja põnev lause, mis võiks olla artikli sissejuhatus.\n\n## Pealkiri:\n\nUuring: sarivaletajatest poliitikute toetust vähendab regulaarne faktikontroll\n\n## Põhitekst:\n\nAustraalias läbiviidud uuringu tulemused on selle kaasautori Briony Swire'i sõnul sellegipoolest lootustandvad. Eelnevalt oli võtnud Northeasterni Ülikooli järeldoktor kolleegidega luubi alla USA valijaskonna. Sealsete kandidaatide valeväidete ümberlükkamine inimeste käitumist ei mõjutanud.\n\nVeelgi enam, suur osa ebameeldivatest faktidest unustati nädalaga. Teisisõnu, \"trumpilikult käituvatel poliitikutel oli võimalik levitada (USA-s) oma valesid karistamatult ja populaarust kaotamata\". Võtmerolli mängisid analüüsi kohaselt eelnevad tugevad poliitilised veendumused.\n\nSotsiaalsetes ja poliitilistes küsimustes on süvenenud viimastel aastatel elanikkonnas lõhe ka Austraalias. Näiteks määratlesid riigi suuremates parteides end 2016. aastal poliitilisel spektril mõõdukatena vaid 25 protsenti poliitikutest. Võrreldes USA presidendivalimiste eel toimunuga on sealsed debatid siiski suhteliselt vaoshoitud.\n\nSeda iseloomustavad Swire'i hinnangul suuremate parteide juhtfiguuride Malcolm Turnbulli ja Bill Shorteni poliitiliste valede suurus: \"need kahvatusid eriti Donald Trumpi levitatud väärinfo kõrval, kuigi kvantitatiivselt on valede ulatust raske hinnata\".\n\nVärske katseseeria raames lasid teadlased lugeda 370 uurimisalusel Turnbulli ja Shorteni väidete faktikontrolli. Mõnede ette sattus neli müüti ja neli fakti, teised nägid nelja müüti ja vaid ühte tõeks osutunud seisukohta.\n\n\"Valimiseelistuste muutuste põhjal tundub, et tõde läks inimestele tõesti korda, kuid seda juhul, kui tõesed ja valed väited ei tasakaalustanud üksteist silmatorkavalt,\" kirjutas Swire. Võrreldes USA valijaskonnaga oli vahe märgatav. Sealseid valijaid ei heidutanud isegi teadmine, et nende kandidaadi viiest seisukohast põhines valel neli.\n\nTulemused viitavad, et isegi riigis, kus toetatakse äärmuslikemate vaadetega kandidaate laiemalt, võib aidata hoida faktikontroll pidevalt valedele toetuvaid poliitikuid võimust eemal. Poliitikute jaoks võib piisata juba selle ohust. Swire tõi selle toetuseks paari aasta taguse töö, mille põhjal levitasid rahvaesindajad USA-s väärinfot harvem, kui neile tuletati meelde, et samas osariigis kontrollib keegi nende väidete paikapidavust süstemaatiliselt.\n\nVeel rohkem kasu võib tõusta sellest riikides, kus on valimas käimine kohustuslik. \"Vabatahtlikkuse alusel toimivates riikides võivad inimesed aga valeväite paljastanud faktikontrollide mõjul üldse hääletamata jätta,\" nentis Swire. Uuringu ülesehitus ei võimaldanud teadlastel ka seekord välja selgitada, kui püsivalt faktikontroll inimeste arvamusi mõjutas.\n\nReaalses maailmas võib jääda väite kontrollimisele pühendatud loo lugemise ja valimise vahel nädalaid või isegi kuid. Nii ei teeks paha, kui parteid oleksid valmis poliitilise kultuuri parandamise huvides ise oma eksimusi tunnistama. \"Teiste tööde põhjal saab kummutada väärinfot kõige edukamalt partei, mille kandidaadid selle lendu lasid,\" leidis järeldoktor.\n\nUurimus ilmus ajakirjas Royal Society: Open Science.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Poliitiku suust kõlavate valeväidete ümber lükkamine muudab küll valijate maailmapilti, kuid meeliskandidaadi asemel kellegi teise eelistamiseks peab jääma nende lemmik valega vahele mitmeid kordi järjest, selgub värskest teadustööst.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Süvene uudise pealkirja ja sisu ning kirjuta sellele loole sisukas ja informatiivne sissejuhatus, mille pikkus on üks lause.\n\n## Pealkiri:\n\nUSA kohtunik käskis salakütil vanglas regulaarselt \"Bambit\" vaadata\n\n## Põhitekst:\n\nSalaküttimisega tegelesid lisaks kõige karmima karistuse saanud David Berryle ka tema isa ja kaks venda. Missouri ja Kansase võimud uurisid ulatuslikku salaküttimist umbes üheksa kuud ning juurdlus tõi kaasa rohkem kui 230 erinevat kriminaalsüüdistust 14 Missouri elanikule, vahendas Guardian.\n\nKeskkonnaametnikud on nimetanud juhtumit üheks suuremaks salaküttimisprotsessiks Missouri osariigi ajaloos. Sisuliselt tappis Berry sadu hirvi ilma vastavat luba omamata. Prokurör rõhutas kohtus, et tapetud hirvede puhul kasutasid öösel tegutsenud salakütid ainult päid, et neid trofeedena maha müüa, ülejäänud osa loomast jäeti lihtsalt metsa vedelema.\n\nLawrence'i maakonna kohtunik Robert George määraski Berryle lisakaristuse, mille kohaselt peab ta vanglas regulaarselt \"Bambit\" vaatama ning esimene seanss peab aset leidma enne käesoleva aasta 23. detsembrit.\n\nJoonisfilmi \"Bambi\" režissööriks oli David Hand ja see põhines Felix Salteni lasteraamatul. Filmi peategelaseks on hirvevarss Bambi, kelle ema tapetakse jahimehe poolt.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Missouri kohus mõistis hiljuti aastaks ajaks vangi ühe salaküti, kellele kohtunik määras ka ebatavalise lisakaristuse. Nimelt peab süüdimõistetu vanglas oleku ajal vaatama vähemalt kord kuus Walt Disney kompanii 1942. aasta joonisfilmi \"Bambi\".",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe artikli pealkirja ja sisu. Kasuta oma loomingulisi võimeid, et koostada detailne ja põhjalik ühelauseline sissejuhatus sellele uudisele.\n\n## Pealkiri:\n\nRoman Fosti treenib Keenias Euroopa meistri ja olümpia maratoonariga\n\n## Põhitekst:\n\n\"Olin septembriks ikka päris väsinud ja lisaks vaevas mind tagareie kinnituskohtade vigastus, mille tõttu ka vormi tagasisaamine võttis rohkem aega. Kuulasin ka füsioterapeudi soovitusi, et jooksukoormust vähendada ja jõusaalis rohkem tegeleda spetsiaalsete harjutuste tegemisele. See kandis vilja, nüüdseks võin küll öelda, et olen vigastusest võitu saanud ning jooksuvormilgi enam viga pole,\" vahendab ajakiri Jooksja.\n\nFosti tunnistas, et see algus mäestikus kerge polnud. \"Kui tuled ikka nullvormiga, siis kohalikud naisedki jooksevad sust mööda. Nädal nädalaga nägin, kuidas vorm ja enesetunne tõusevad, kohalik füsioterapeut tegi ka korralikku tööd ja ütles, et kahe nädala pärast on kõik korras. Ise ma muidugi ei uskunud, kuid nägin vaeva selle kallal,\" märkis Fosti.\n\nMõne aja pärast liitus ta teisipäevaste fartlekkidega, tehes 20 seda korda minut üle minuti. \"Esimene kord lõpetasin koos Euroopa 10 km meistriga, Iisraeli lipu all jooksva keenialannaga. Teine kord olin juba sama ajaga 800 m rohkem jõudnud joosta. Minu treeningutega liitus Mauritiuselt pärit olümpiamaratoonar David, kes elab ise Austraalias. Eks konkurents on edasiviiv jõud nii me üksteist treeningutel utsitasime,\" mainis Fosti.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Nüüdseks juba kaks kuud Keenia mäestikulaagris Itenis uueks hooajaks valmistuv Sparta jooksja Roman Fosti keskendub tõsisematele treeningutele, kuid tunnistas, et algul läks vormi saamine rohkem aega ning jooksis koos Euroopa 10 000 m naiste meistri Iisraeli esindava Keenia päritolu Lonah Chemtai Salpeteriga, ent praegu harjutab koos olümpialasest maratoonariga.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Tutvu artikli sisuga ja loo sellele pika lausega sissejuhatus, mis köidab lugeja tähelepanu.\n\n## Pealkiri:\n\nEesti Interpreetide Liit avalikustas juubelifestivali programmi\n\n## Põhitekst:\n\n10.–14. veebruarini toimuval Virmaliste festivalil astub üles valik Eesti Interpreetide Liidu liikmeid. Nii jõuab neljal õhtul publiku ette pea 80 Eesti instrumentalisti ja lauljat. Iga festivalikontsert toob lavalaudadele erinevate põlvkondade ja erialade esindajad. Festivali jooksul astuvad lavalaudadele teiste hulgas Marten Altrov, Anna-Liisa Bezrodny, Tuuri Dede, Sten Heinoja, Ivari Ilja, Risto Joost, Age Juurikas, Robert Jürjendal, Marcel Johannes Kits, Kristo Käo, Ingely Laiv, Peep Lassmann, Sten Lassmann, Mari Poll, Mihkel Poll, Johan Randvere, Rein Rannap, Heigo Rosin, Triin Ruubel, Peeter Sarapuu, Theodor Sink, Ralf Taal, Henry-David Varema, Toomas Vavilov, Virgo Veldi, Linda-Anette Verte, Villu Veski ja teised.\n\nMitmetahulise festivali kavas kõlab muusika varasest barokist romantismi, nüüdismuusika ning jazzini. Olulisel kohal on ka Eesti klassika kuldvarasse kuuluvad teosed ning eesti heliloojate uudislooming.\n\nFestivali nimi \"Virmalised\" on läbiv kujund Eesti heliloomingus aga ka interpretatsioonis, sümboliseerides Eesti Interpreetide Liidu värvikirevat ning eriilmelist liikmeskonda. Festivali idee on tutvustada eesti laiahaardelist interpretatsioonikunsti ning tuua kuulajani meistriteosed eesti ja maailma muusika varamust. Festivali kunstilised juhid on Mihkel Poll ja Henry-David Varema.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Eesti Interpreetide Liidu teist korda toimuv festival Virmalised on pühendatud liidu 20. aasta juubelile. Festival annab ülevaate Eesti interpretatsioonikunsti rikkusest ning mitmekülgsusest.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
Subsets and Splits
No community queries yet
The top public SQL queries from the community will appear here once available.