messages
listlengths 2
2
| origin
stringclasses 4
values |
|---|---|
[
{
"content": "Pärast artikli pealkirja ja põhiteksti lugemist kasuta oma loovust, et koostada sisutihe ja pikk sissejuhatav lause.\n\n## Pealkiri:\n\nLevadiaga taasliitus tuttav brasiillane\n\n## Põhitekst:\n\nAlles hiljuti andis Levadia spordidirektor Sergei Pareiko teada, et soovivad tulevasel hooajal Morellit oma tiimi esindamas näha, kirjutab Soccernet.ee.\n\nBrasiilia ja Itaalia topeltkodakondsusega ründav poolkaitsja mängis 2017. aastal FC Levadia särgis 22 Premium liiga mängus, lõi 16 väravat ning andis seitse tulemuslikku söötu.\n\nMiddlesbroughi naastes ei leidnud klubi talle rakendust ja üsna kiiresti liitus ründaja League One tiimi Fleetwood Towniga. Tänavu suvel liitus Morelli oma kodumaa klubi Ituanoga, mis mängib Sao Paulo meistrisarjas.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Brasiilia jalgpallur Joao Morelli (22) on tagasi Eestis ning liitub FCI Levadia treeningutega, teatab klubi oma sotsiaalmeedias.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Tutvu artikli sisuga ja loo sellele pika lausega sissejuhatus, mis köidab lugeja tähelepanu.\n\n## Pealkiri:\n\nPaberil olevad raudteeprojektid nõuaks pool miljardit eurot\n\n## Põhitekst:\n\nJutt käib viiest ideest, millele puudub praegu rahaline kate riigieelarves või riigieelarve strateegias. Seega ei sisaldu need ka tegevuskava baasstenaariumis.\n\nKuigi valitsus andis 2017. aastal rohelise tule Haapsalu raudtee esimeseks etapiks ehk Riisipere-Turba lõiguks, millele kulub üle seitsme miljoni euro, läheks Turba-Haapsalu-Rohuküla raudtee hinnanguliselt maksma 65 miljonit eurot.\n\nTeine suur plaan on välja ehitada Tallinna ringraudtee. Eesmärgiks on saavutada olukord, kus kaubaveod raudteel Paldiski sadamasse ei toimuks enam läbi Tallinna kesklinna ja Kopli raudteejaama.\n\nTegevuskava seletuskiri märgib, et järgmise viie aasta jooksul tuleks valitsusel otsustada projekti võimalikkus, kuna raudteetrass piirneb osaliselt Rail Baltic trassiga.\n\nProjekti ligikaudne maksumus on esmastel hinnangutel 112 miljonit eurot ning see summa ei sisalda võimalikke kaasnevaid ümberehitustöid Kopli ja Ülemiste jaamades.\n\nVeelgi kulukam idee on raudtee Tallinna-Narva, Tapa-Tartu-Valga ja Tartu-Koidula raudteelõikude elektrifitseerimine, mis maksab esialgsel hinnangul 300 miljonit eurot, millele lisanduvad kulud elektriveeremi soetamiseks.\n\nProjekti eesmärgiks oleks viia rohkem kaubavedusid raudteele ja vähendada liikluskoormust maanteel ning aidata Eestil täita ka Euroopa Liidu CO2 heitmete koguse vähendamise nõudeid.\n\nOtsuste ootel on ka Valga-Koidula raudtee renoveerimine ja avamine reisirongiliikluseks. See maksaks hinnanguliselt kuni 45 miljonit eurot.\n\nKõige väiksema kulu tooks projektidest Tallinna-Rapla raudteelõigu läbilaskevõime suurendamine, mis maksaks umbes 5 miljonit eurot.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Valitsus plaanib peagi kinnitada raudteeinfrastruktuuri tegevuskava aastateks 2019-2024, mis muu hulgas toob esile poole miljardi eest projekte, mille edasine saatus sel perioodil otsustada tuleks.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe hoolikalt uudise pealkiri ja sisu ning kirjuta artiklile pikk sissejuhatav lause, kasutades oma kujutlusvõimet.\n\n## Pealkiri:\n\nReinsalu Mikserit ümber ei veennud: Eesti saadik toetab ÜRO-s rändelepet\n\n## Põhitekst:\n\n\"ÜRO peaassambleel hääletatakse õiguslikult mittesiduvaid deklaratsioone aastas sadu. On kahetsusväärne, et valitsus ei jõudnud selles küsimuses ei ühte- ega teisipidi otsuseni ning seetõttu lähtusin mina suursaadikule juhist andes riigikogu poolt heakskiidetud avaldusest. Selles on öeldud, et Eesti Vabariigi seadusandja toetab globaalset ränderaamistikku,\" ütles Mikser (SDE) ERR-ile.\n\nVälisminister lisas, et ränderaamistiku laadseid resolutsioone tuleb ÜRO-s hääletusele aastas sadu ja mitte ühegi puhul pole valitsus eelnevalt seisukohta kujundanud, vaid see on olnud välisministeeriumi töö.\n\n\"Kui hääletus hilisõhtul toimub, siis Eesti toetushääl ei saa meile õiguslikult siduvaks ja välislepinguks. Oleme suveräänsed kujundama oma sisserändepoliitikat ja piiripoliitikat ka edaspidi. Me oleme ÜRO-s hääletanud mitmeid teisi resolutsioone, mida valitsus pole arutanud. See on välisministeeriumi töö. Tegemist on poliitilise küsimusega, mida üritatakse näidata õigusliku küsimusena,\" sõnas Mikser.\n\nJustiitsminister Urmas Reinsalu (Isamaa) aga leiab endiselt, et rändelepe tekitab Eesti riigile tulevikus kohustusi.\n\n\"Olen oma kirjas välisministrile toonud esile rea rändeleppega seotud tõsiseid probleeme. Kordan selgelt oma seisukohta, mida väljendasin ka kirjas välisministrile: Eesti suursaadik ei peaks täna andma oma poolthäält rändeleppele. Vabariigi Valitsus mandaati leppe allkirjastamiseks andnud ei ole,\" sõnas Reinsalu kolmapäeval.\n\nJustiitsministri sõnu pani tegi ta ettepaneku leppe mõjude hindamiseks luua justiitsministeeriumi ja välisministeeriumi juhtimisel ekspertkomisjon, kes hindab poliitilisi ja õiguslikke tagajärgi.\n\n\"Selle asjaga pole meil mingisugust vajadust tormata,\" sõnas Reinsalu.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Välisminister Sven Mikser ütles, et Eesti suursaadik ÜRO-s Sven Jürgenson toetab kolmapäeva õhtul peaassambleel toimuval arutelul ÜRO ränderaamistikku, kuigi justiitsminister Urmas Reinsalu kutsus seda mitte tegema.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe uudis läbi ning loo sellele fantaasiarikas ja pikk lause, mis võiks uudist tutvustada.\n\n## Pealkiri:\n\nKorvpallitreenerite koolitusel esinevad nimekad lektorid\n\n## Põhitekst:\n\nLisaks kodumaistele lektoritele astuvad üles sellised nimekad tegelased nagu Soome läbi aegade üks edukamaid korvpallureid Hanno Möttölä, kogemustega NBA agent Jason Filippi, kogenud rahvusvaheline treener Russell Bergmann ja paljud teised.\n\nKorvpalliliidu spordidirektori Alar Varraku sõnul oli koolituse planeerimisel selge eesmärk tuua Eestisse rahvusvahelise kaliibriga lektorid. \"BSBC näol on tegemist regiooni ühe olulisema noorteturniiriga ja oleme igal aastal Eesti treeneritele võistluste ajal koolituse organiseerinud. Sel aastal soovisime lisaks uudsetele ja huvitavatele kõrgel tasemel loengutele pakkuda lisandväärtust ka välismaalt kohale sõitvatele korvpallitreeneritele. Seetõttu on palju välislektoreid ja kogu koolitus toimub inglise keeles,\" selgitas Varrak.\n\nKoolituse esimene päev keskendub kolmele teemale: turundus- ja sotsiaalmeediategevused korvpalliklubidele, treenerite ja kohtunike vaheline kommunikatsioon ning korvpallurite treenimise psühholoogia.\n\nTeise päeva põhirõhk on selgelt noormängijate rahvusvahelistel üleminekutel, kus näpunäiteid jagavad Rahvusvahelise Korvpalliliidu jurist Benjamin Schindler, kogemustega NBA skaut Jason Filippi, Sigma spordi agent Fabio Ceneri ja Soome endine tippkorvpallur Hanno Möttölä. Lapsevanema rakursist räägib Veiko Jurkatamm, kelle mõlemad pojad siirdusid korvpallurikarjääri jätkama välismaal – vanem poeg Taavi USA-s, San Francisco Ülikoolis ning Mikk Itaalias, Ravenna korvpalliklubis.\n\nLäänemere korvpalliturniiril löövad kaasa Eesti, Läti, Soome ja Rootsi U-16 ja U-18 vanuseklassi poisid ja tüdrukud. Mängud peetakse 3.-5. jaanuarini.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "3.-4. jaanuaril toimub Tallinnas, Audentese Spordihoones Balti mere maade karikaturniir korvpallis, mille raames korraldab Eesti Korvpalliliit rahvusvahelise treenerite koolituse BSBC Clinic 2018.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe hoolikalt uudise pealkiri ja sisu ning kirjuta artiklile pikk sissejuhatav lause, kasutades oma kujutlusvõimet.\n\n## Pealkiri:\n\nBriti ettevõtjad Brexiti teemal: jälgime parlamendis toimuvat õudusega\n\n## Põhitekst:\n\nSadu tuhandeid ettevõtjaid esindava viie organisatsiooni (CBI, Institute of Directors, British Chambers of Commerce, Federation of Small Businesses, EEF) avalduse kohaselt raiskavad poliitikud aega omavahelisele arveteklaarimisele selle asemel, et lahendada praktilisi küsimusi, vahendasid BBC ja Guardian.\n\nAvalduses hoiatatakse, et nn karmi Brexiti ettevalmistamiseks ei jätku enam aega ja ettevõtted ei jõua järelejäänud saja päeva jooksul end valmis panna Euroopa Liidust lepinguta lahkumiseks.\n\n\"Ettevõtted oleksid silmitsi tohutu hulga uute tollimaksudega. Katkestused sadamates hävitaksid hoolikalt kavandatud tarnevõrgustikud. Alates logistikafirmadest kuni kindlustusfirmade ja finantsteenusteni - maailmas juhtival kohal olev Ühendkuningriigi teenustesektor oleks tarbetult ebasoodsas olukorras ja paljud meie kvalifikatsioonid ei omaks Euroopa Liidus kehtivust. Nii Ühendkuningriigi kui ka Euroopa Liidu kodanikele, kes välismaal töötavad, peaksid elama tõsise ebakindlusega oma tuleviku osas,\" seisab avalduses.\n\nBriti valitsus teatas teisipäeval, et praegu on esmatähtis valmistuda just lepinguta Brexitiks. Ettevõtjad nendivad oma avalduses, et jälgivad parlamendis toimuvat õudusega.\n\n\"Vastutus leida tee edasi liikumiseks lasub nüüd otseselt parlamendi 650 rahvasaadikul. Keegi ei taha pikendada ebakindlust, kuid igaüks peab meeles pidama, et ettevõtted ja kogukonnad vajavad aega tulevaste muutustega kohanemiseks. Ühendkuningriigi juhtivate ettevõtlusorganisatsioonidena palu me kõigi parteide rahvasaadikuid, et nad jõulupühade ajal oma valimisringkondadesse naaseksid ja räägiksid sealsete äriringkondadega. Me loodame, et nad kuulavad ja peavad meeles, et kui nad parlamenti tagasi tulevad, on majanduse tulevik nende kätes,\" märkisid allakirjutanud lõpetuseks.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Briti ettevõtlusorganisatsioonid tegid ühisavalduse, milles kritiseerivad poliitikuid Brexiti-vaidluste pärast ning selle eest, et Ühendkuningriik võib seetõttu üha tõenäolisemalt lahkuda Euroopa Liidust ilma lahkumisleppeta.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Vaata läbi uudise pealkiri ja tekst ning loo loov sissejuhatav lause, mis haakub artikli sisuga.\n\n## Pealkiri:\n\nIlmusid Juri Lotmani vähetuntud kirjutised\n\n## Põhitekst:\n\nKogumikus avaldatud tekstid jäid autori eluajal avaldamata või avaldati need vaid kärbitud kujul, samuti sisaldab raamat algupäraselt vene keeles kirjutatud artikleid, mis on varem ilmunud vaid tõlgituna teistesse keeltesse. Lotmani tööd on jagatud kronoloogia, žanri ja teema järgi kolme rühma. Esimene osa koosneb 1960. aastatel kirjutatud poleemilistest ja ülevaatlikest artiklitest, kus arutletakse strukturalismi eluliste eesmärkide, strukturaal-semiootilise meetodi eripära ja selle ajalooliste juurte üle.\n\nTeises osas avaldatud materjalid on seotud Lotmani tööga entsüklopeediaväljaannetele 1960.–1970. aastate vahetusel. Kolmas osa sisaldab materjale, mis on seotud tšehhi strukturalismi rajaja Jan Mukařovský valitud artiklite venekeelse kogumikuga, mille Lotman 1960ndate lõpul ette valmistas, aga mis jäi ilmumata.\n\nRaamat on varustatud mahuka ja üksikasjaliku akadeemilise kommentaariumi ning saateartiklitega Igor Pilshchikovi, Nikolai Posseljagini ja Mihhail Trunini sulest.\n\nEuroopa strukturalismi ajaloo silmapaistev asjatundja Natalia Avtonomova on väljaande kohta öelnud: \"See raamat on pühendatud tänapäeva humanitaarteadmise ajaloo olulisimale perioodile, mis sai määravaks Tartu–Moskva koolkonna loomisel. Kirjutiste eri redaktsioonide ja avaldamata tekstide ajalugu on inimlik ja vaimne draama, mis seab meid silmitsi toonase olukorraga ja selle ületamise katsetega ning tõendab (vist vastuväiteliselt) inimese võimalusi, millesse Lotman alati uskus.\"\n\nUut publikatsiooni soovitab kolleegidele Boriss Gasparov, kes oli 1960. aastate lõpul – 1980. aastate algul Tartu ülikooli professor ja üks aktiivsemaid Tartu–Moskva koolkonna liikmeid: \"Lotmani teoreetiliste mõttekäikude esimese staadiumi tõendina on see raamat koos koostajate põhjalike kommentaaridega väärtuslik panus humanitaarteadusesse.\"\n\nRaamat ilmus TLÜ kirjastuse sarjas \"Bibliotheca Lotmaniana\".\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Tallinna Ülikooli kirjastuselt on ilmunud raamat \"О структурализме: Работы 1965–1970 годов\" (\"Strukturalismist: Töid aastatest 1965–1970\"), mis avab Juri Lotmani vähe tuntud ja tundmatute publikatsioonide sarja. Väljaanne sisaldab Lotmani tekste strukturalismist kirjandusteaduse lätetel, strukturaalse poeetika küsimustest ja vaimukultuuri nähtuste strukturaal-semiootilisest käsitlusviisist.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Tutvu uudise pealkirja ja põhisisuga. Kasuta neid fakte, et luua pikk ja sisutihe lause, mis toimib loo sissejuhatusena.\n\n## Pealkiri:\n\nSelgusid Eesti aasta saalihokimängijad\n\n## Põhitekst:\n\nVictor Öberg esindab Eesti rahvusmeeskonda ja igapäevaselt Thorengruppen SK klubi. Rahvusnaiskonda kuuluv Kati Kütisaar mängib NST-Lappeenranta naiskonda.\n\nLisaks aasta mängijatele selgusid ka aasta noormängijad ja aasta treenerid.\n\nParim noormängija: Remu Keltanen (U-19 juunioride koondis, EraViikingit)\nParim noormängija: Saskia Ormak (Sparta naiskond)\nAasta noortetreener: Argo Kungla\nAasta treener: koondmeeskonna treeneritetiim Risto Lall ja Jonas Thomsson\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Eesti 2018. aasta parimateks saalihokimängijateks nimetati Victor Öberg ja Kati Kütisaar.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe uudis läbi ning loo sellele fantaasiarikas ja pikk lause, mis võiks uudist tutvustada.\n\n## Pealkiri:\n\nLeht: häkkerite kätte langes tuhandeid EL-i diplomaatilisi sõnumeid\n\n## Põhitekst:\n\nEL-i diplomaatiliste esinduste post reedab ärevust USA presidendi Donald Trumpi käitumise pärast ning muret Hiina, Venemaa ja Iraaniga seoses.\n\nLeke, mille avastas küberturbefirma Area 1, meenutab USA välisministeeriumi diplomaatilist teabevahetust, mille tõi 2010. aastal avalikkuse ette WikiLeaks.\n\nEL-i puhul on saak siiski palju väiksem ja sisaldab vähem salajast materjali, kirjutas NYT.\n\nÜhes saadetises kirjeldab EL-i diplomaatiline esindus Moskvas Trumpi ja Vene presidendi Vladimir Putini juulikuist Helsingi tippkohtumist kui \"edukat (vähemalt Putini jaoks)\".\n\nTeises antakse detailselt aru kohtumisest Hiina presidendi Xi Jinpingiga, milles too kurdab Trumpi kaubandustaktika üle ja ütleb, et USA käitub nagu \"reegliteta vabastiilis poksimatšil\", ning tõotab mitte järele anda.\n\nMaterjali hulgas leidub ulatuslikke ülevaateid olukorrast Ukrainas ning veebruarist pärinev hoiatus, et Moskva on võib-olla juba paigutanud annekteeritud Krimmi tuumalõhkepead.\n\nArea 1 andmetel sarnaneb tehnika, mida häkkerid kolme aasta jooksul kasutasid, Hiina sõjaväe eliitüksuse omale, vahendas NYT.\n\nDiplomaatilisele postile pääseti ilmselt ligi Küprosel töötavatele EL-i ametnikele suunatud \"õngitsemisega\".\n\nSuure osa andmevahetusest moodustavad iganädalased raportid EL-i diplomaatilistelt esindustelt üle maailma, mis keskenduvad liidrite ja ametnike vestlustele.\n\nTundlikumat ja salajast infot edastab EL teise, turvalisema süsteemi kaudu.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Arvatavasti Hiinaga seotud häkkerid on pääsenud ligi tuhandetele tundlikele Euroopa Liidu diplomaatilistele sõnumitele, teatas USA päevaleht New York Times kolmapäeval.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Vaata läbi uudise pealkiri ja tekst ning loo loov sissejuhatav lause, mis haakub artikli sisuga.\n\n## Pealkiri:\n\nManchester United nimetas ajutiseks peatreeneriks endise ründetuusa\n\n## Põhitekst:\n\n45-aastane Solskjaer esindas Manchester Unitedit aastatel 1996–2007, lüües 366 mänguga 126 väravat. Norralane kirjutas end 20-kordse Inglismaa meisterklubi ajaloo annaalidesse 1999. aastal, kui lõi Meistrite liiga finaalis üleminutitel Müncheni Bayerni vastu 2:1 võiduvärava. Solskjaer tuli ManU-ga kuuel korral Inglismaa meistriks ja võitis kaks Inglismaa karikat.\n\nTreeneriametit peab Ole Gunnar Solskjaer alates 2008. aastast, mil asus Manchester Unitedi reservmeeskonna juhendajaks. Endine ründaja juhendas meeskonda kolm aastat ja tüüris nad ka 2010. aastal reservmeeskondade liiga meistriks. 2011. aastal naasis Solskjaer Norrasse, kus juhendas kolm aastat endist koduklubi Moldet, viies meeskonna kahel järjestikusel aastal Norra meistriks. 2014. aastal oli ta ka Inglise kõrgliigaklubi Cardiff City peatreener.\n\n2015. aasta sügisel naasis Solskjaer Molde etteotsa, kus töötab tänaseni. Molde lõpetas tänavused Norra meistrivõistlused teise kohaga.\n\nKäesoleva hooaja lõpuni peatreeneri ametis oleva Solskjaeri esimene mäng Unitedi juhendajana saab olema tuleval laupäeval Cardiff City vastu.\n\nWe can confirm that Ole Gunnar Solskjaer has been appointed as caretaker manager until the end of the 2018/19 season.\nHe will be joined by Mike Phelan as first-team coach, together with Michael Carrick and Kieran McKenna. #MUFC\n\n— Manchester United (@ManUtd) December 19, 2018\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Teisipäeval Jose Mourinho vallandanud Inglismaa jalgpalli kõrgliigaklubi Manchester United nimetas ajutiseks peatreeneriks klubi ründelegend Ole Gunnar Solskjaeri.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe artikli pealkirja ja sisu. Kasuta oma loomingulisi võimeid, et koostada detailne ja põhjalik ühelauseline sissejuhatus sellele uudisele.\n\n## Pealkiri:\n\nJalgpalli aastalõputurniiril kohtuvad EJL ja spordiajakirjanikud\n\n## Põhitekst:\n\nKohtumine peetakse pühapäeval, 30. detsembril kell 14.00 pärast naiste Meistriliiga mängude lõppu ja enne Premium liiga teise võistluspäeva algust. Mänguajaks on 2x15 minutit.\n\nVõistkonnad kohtusid ka eelmise aasta turniiril, kui peamiselt Eesti koondise legendidest koosnenud jalgpalliliidu esindus võttis võidu.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Aastalõputurniiri viimasel päeval lähevad meelelahutuslikus sõprusmängus vastamisi Eesti Jalgpalli Liidu võistkond ning spordiajakirjanike võistkond FC Cosmos.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Pärast artikli pealkirja ja põhiteksti lugemist kasuta oma loovust, et koostada sisutihe ja pikk sissejuhatav lause.\n\n## Pealkiri:\n\nTeater. Muusika. Kino õnnitleb laureaate ja avaldab teatriankeedi\n\n## Põhitekst:\n\nTeater. Muusika. Kino detsembrinumbris toovad kriitikud teatriankeedis välja oma lemmikud möödunud teatrihooajast. Ene Metsjärv ja Marju Riisikamp kirjutavad XI Rahvusvahelisest festivalist \"Klaver\", Igor Garšnek ja Saale Kareda analüüsivad Pärdi päevadel kõlanud teoseid, Karin Paulus hindab Arvo Pärdi Keskuse uue hoone arhitektuuri, Silver Õun arvustab Marianne Kõrveri portreedokumentaali \"Lageda laulud. Tõnu Kõrvits\" ja Tiina Mattisen jätkab Peeter Lilje aegse ERSO ajalooga aastatel 1980–1990.\n\nKinoosas on vaatluse all Andri Luubi dokumentaalfilm \"Isa Guy\" (Eva Koff), Kirill Serebrennikovi mängufilm \"Leto\"/\"Suvi\" (Lauri Sommer), Miloš Formani loominguline pärand (Olev Remsu) ja Soome-ugri filmifond SUFF (Edina Csüllog). \"Vastab\" lavastuskunstnik Iir Hermeliin.\n\nTMK õnnitleb oma tänavusi laureaate: Oliver Issakut, Mattias Sonnenbergi, Kerri Kottat, Katre Pärna ja Mihhail Lotmani.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Tutvustame TMK detsembrinumbrit.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Vaata läbi uudise pealkiri ja tekst ning loo loov sissejuhatav lause, mis haakub artikli sisuga.\n\n## Pealkiri:\n\nSuri vandeadvokaat Anatoli Jaroslavski\n\n## Põhitekst:\n\n1949. aasta 1. jaanuaril sündinud Jaroslavski lõpetas Kaasani ülikooli 1971. aastal ning temast sai Eesti advokatuuri liige 1987. aasta 21. novembril.\n\nJaroslavski alustas vandeadvokaadina tegevust 1992. aasta 20. veebruaril.\n\nJaroslavski osales kaitsjana paljudes avalikkuse tähelepanu pälvinud kriminaalasjades.\n\nTema kaitsealuseks oli ka altkäemaksu võtmises kahtlustatav Tallinna Linnatranspordi (TLT) endine remonditöökodade asejuht Jaanus Vink.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Eelmisel reedel suri Tallinnas tuntud vandeadvokaat Anatoli Jaroslavski (69).",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Tutvu uudise pealkirja ja põhisisuga. Kasuta neid fakte, et luua pikk ja sisutihe lause, mis toimib loo sissejuhatusena.\n\n## Pealkiri:\n\nNHL-i tabelitipud võtsid kindlad võidud\n\n## Põhitekst:\n\nNikita Kutšerov viis külalised üheksandal minutil 1:0 juhtima, kuid Tyler Motte viigistas pool minutit hiljem seisu 1:1-le. Kolmandiku lõpus taastas Cedric Paquette Lightningu 2:1 eduseisu.\n\nTeisel kolmandikul viis Adam Erne tabeliliidrid 3:1 juhtima ja kuigi Christopher Tanev suutis viimasel kolmandikul vähendada kaotusseisu ühele väravale, siis tabamused Steven Stamkoselt ja Ondrej Palatilt tõid külalistele kindla 5:2 võidu.\n\nJärjekordse võidu sai kirja ka Tampa Bay lähim jälitaja Toronto Maple Leafs, kes purustas võõrsil New Jersey Devilsi koguni 7:2. Toronto poolelt sai kaks väravat kirja Tyler Ennis, skoori tegid veel John Tavares, Auston Matthews, Patrick Marleau, Mitchell Marner ja Morgan Rielly.\n\nLiiga üldliider Tampa Bay on kogunud 35 mänguga 54 punkti. Teisel kohal asuval Torontol on 34 mängust ette näidata 46 punkti. Kolmandal kohal asuval läänekonverentsi liidril Winnipeg Jetsil on samuti 34 kohtumisest 46 silma.\n\nTulemused:\n\nBuffalo – Florida 2:5\nNew Jersey – Toronto 2:7\nNew York Rangers – Anaheim 3:1\nPhiladelphia – Detroit 3:2\nMinnesota – San Jose 0:4\nChicago – Nashville 2:1\nDallas – Calgary 2:0\nArizona – New York Islanders 1:3\nEdmonton – St. Louis 1:4\nVancouver – Tampa Bay 2:5\nLos Angeles – Winnipeg 4:1\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Jäähokiliigas NHL naasis tabeliliider Tampa Bay Lightning võidurajale, kui võõrsil alistati Vancouver Canucks 5:2.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe hoolikalt uudise pealkiri ja sisu ning kirjuta artiklile pikk sissejuhatav lause, kasutades oma kujutlusvõimet.\n\n## Pealkiri:\n\nKohtunikuabi palk tõuseb 2000 euroni\n\n## Põhitekst:\n\nKohtunikuabisid on ametis 51. Lisaks Tartu maakohtu kinnistus- ja registriosakonna kohtunikuabidele (47) kuuluvad määruse sihtrühma ka Pärnu maakohtu maksekäsuosakonna kohtunikuabid (4).\n\nMääruse rakendamisega 2019. aastast tõuseb kohtunikuabi palk seitse protsenti ehk 2000 euroni. Kolme osakonnajuhataja palk hakkab eelnõu kohaselt olema 2700 eurot.\n\nSee tähendab kulude kasvu hinnanguliselt 107 300 eurot. Justiitsministeeriumi kinnitusel on vahendid selleks olemas I ja II astme kohtutele eraldatud personalikulus.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Kohtunikuabi ametipalk olnud kolm aastat 1870 euro tasemel, kuid uuest aastast tõuseb see 2000 euroni.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe artikli pealkirja ja sisu. Kasuta oma loomingulisi võimeid, et koostada detailne ja põhjalik ühelauseline sissejuhatus sellele uudisele.\n\n## Pealkiri:\n\nOtepää alustab turismikoostööd Tšetšeenia pealinnaga, vastastikku avatakse infopunktid\n\n## Põhitekst:\n\nSel laupäeval, 22. detsembril, kui Otepää hakkab kandma talvepealinna tiitlit, allkirjastavad Venemaa Föderatsiooni koosseisu kuuluva Tšetšeeni Vabariigi turismiminister Muslim Baitazijev ja Otepää vallavanem Kaido Tamberg koostöödeklaratsiooni.\n\n\"Kokkuleppe kohaselt avavad kaks mägirahvaste pealinna teineteisele oma turismiinfo väravad – Otepää turismiinfokeskuses avatakse Tšetšeenia infolett ning Tšetšeenia pealinnas Groznõis Otepää ja Eesti infolett. Avatavas infopunktis on saadaval Tšetšeeniat kui reisisihtkohta tutvustavad trükised vene, inglise ja eesti keeles,\" teatab Otepää vald oma pressiteates.\n\n\"Mul oli sügisel põgusalt võimalik külastada Tšetšeeniat - see on turvaline ja külalislahke maa tohutu loodus- ja kultuuripärandiga. Usun, et meie kaasmaalased leiavad peagi tee Kaukaasia südamesse. Täna on meil vastuvisiidil Tšetšeenia turismiminister härra Baitazijev, kellega koos avame Otepääl Tšetšeenia infopunkti,\" kommenteeris sündmust Otepää vallavanem Kaido Tamberg.\n\nOtepää ja Eesti infostendi avamine Groznõis on plaanis järgmise aasta märtsis-aprillis, kui Otepää piirkonna turismiettevõtjaid ja reisikorraldajaid oodatakse Tšetšeeniasse reklaamreisile.\n\nLisaks turismiinfokoostööle planeerivad Otepää ja Groznõi ka kultuurikoostööd nagu kollektiivide vastastikused esinemised ja ühisürituste korraldamine.\n\n\"Kaukaasias elab 15 miljonit inimest. See on kasvava ostujõuga piirkond, kus kindlasti tasub olla meie turismiinfoga kohal. Loodame peagi meil ka sealtmaalt suusatajaid ja muidu huvireisijaid näha\", lisas Kaido Tamberg.\n\nTšetšeeni Vabariik kuulub Venemaa Föderatsiooni. Lisaks neile peab Groznõid oma pealinnaks ka tunnustamata Itškeeria Tšetšeeni Vabariik.\n\nGroznõis elab 2010. aasta rahvaloenduse andmetel 270 600 inimest. Esimese ja Teise Tšetšeenia sõja käigus 1990ndatel hävitati 80 protsenti linnast.\n\nTšetšeenia asub Põhja-Kaukaasia mägialadel ja Tereki-äärsetel tasandikel, piirnedes läänes Inguši Vabariigiga, loodes Põhja-Osseetia Alaania Vabariigiga ja Stavropoli kraiga, idas Dagestani Vabariigiga ning välisriikidest Gruusiaga lõunas.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Otepää vallavalitsus andis teada, et avab Tšetšeenia pealinna Groznõiga turismiväravad, mis tähendab infopunktide avamist, kultuurikollektiivide vastastikuseid visiite jm turismikoostööd.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe artikli pealkiri ja sisu, seejärel loo pikk ja põnev lause, mis võiks olla artikli sissejuhatus.\n\n## Pealkiri:\n\nUSA president osaleb Davosi majandusfoorumil\n\n## Põhitekst:\n\n\"President osaleb nagu ka möödunud aastal,\" kinnitas Sanders.\n\nUSA delegatsiooni hulka kuulub ka presidendi tütar Ivanka Trump.\n\nKreml tervitas esmaspäeval Davosi foorumi korraldajate otsust kutsuda sinna Vene ärimehed.\n\n\"Tervitame tõsiasja, et Davosi majandusfoorum ja selle juhtkond võtsid omaks meie seisukoha, et meie ettevõtjatesse ei saa kuidagi valivalt suhtuda,\" ütles Venemaa presidendi pressisekretär Dmitri Peskov ajakirjanikele.\n\nSeejuures ütles Kremli pressisekretär, et ei saa esialgu vastata küsimusele, kes jaanuaris Davosi minevat Vene delegatsiooni juhtima hakkab.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "USA president Donald Trump osaleb järgmisel kuul Davosi maailmamajandusfoorumil, teatas teisipäeval Valge Maja eestkõneleja Sarah Sanders.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Tutvu uudise pealkirja ja põhisisuga. Kasuta neid fakte, et luua pikk ja sisutihe lause, mis toimib loo sissejuhatusena.\n\n## Pealkiri:\n\nIMF teatas Ukraina laenupaketi heakskiitmisest\n\n## Põhitekst:\n\nUkraina ootas, et IMF kiidaks heaks uue 14-kuise abiprogrammi, mis peaks asendama 2015. aastal heakskiidetud ja märtsis lõppeva IMF-i laiendatud rahastamisvahendi (EFF).\n\nMakromajandusliku finantsabi mahuks on kokku neli miljardit dollarit ja see on mõeldud riigi makrorahandusliku stabiilsuse tagamiseks 2019. aasta valimiste ajal.\n\n\"Veel häid uudiseid: nagu me IMF-i tegevdirektori Christine Lagarde'iga kokku leppisime, on IMF-i direktorite nõukogu kiitnud heaks 14-kuise 3,9 miljardi dollari suuruse abiprogrammi Ukrainale. Heaks kiideti ka programmi esimene osa 1,4 miljardit dollarit, mis tehakse peagi kättesaadavaks,\" kirjutas Ukraina president Petro Porošenko teisipäeva õhtul Facebookis.\n\nPresidendi sõnul on IMF-i otsus \"järjekordne tähtis tõend vaieldamatust edust makromajandusliku stabiilsuse poole ja meie reformide edust\".\n\nPorošenko lisas, et sellised otsused \"tugevdavad Ukraina stabiilsust keerukate sise- ja välisväljakutsete olukorras\".\n\nUkraina keskpanga teatel saab riik esimesed 1,4 miljardit dollarit kätte enne 25. detsembrit.\n\nUkraina parlament kiitis novembris heaks 2019. aasta riigieelarve, mille puudujäägiks oodatakse vastavalt IMF-i soovitustele 2,3 protsendi sisemajanduse koguproduktist (SKP). IMF-i teatel on riigieelarve rahuldav.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Rahvusvahelise Valuutafondi (IMF) direktorite nõukogu teatas teisipäeval peaaegu nelja miljardi dollari suuruse Ukraina laenupaketi lõplikust heakskiitmisest ja 1,4 miljardi USA dollari viivitamatust kasutamiseks eraldamisest.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Pärast artikli pealkirja ja põhiteksti lugemist kasuta oma loovust, et koostada sisutihe ja pikk sissejuhatav lause.\n\n## Pealkiri:\n\nWout van Aert leidis uue meeskonna\n\n## Põhitekst:\n\nVan Aert oli Hollandis registreeritud World Touri klubiga sõlminud lepingu juba varem, kuid see hakkas kehtima 2020. aastast. Nüüd toodi algusaega aasta võrra varasemaks. Läbirääkimised venisid, sest Team Jumbo-Visma pelgas ja pelgab siiani, mis saab siis, kui kohus otsustab, et van Aertil polnud õigust lepingut Veranda's Willems Crelaniga ühepoolselt katkestada ja uue tiimiga lepingut sõlmida. Praegu viibib van Aert Hispaanias, et uute klubikaaslastega tutvuda ja treenida, kirjutab Spordipartner.ee.\n\n\"Arvan, et saavutasin eelmisel hooajal maanteel häid tulemusi, mistõttu sain pakkumisi erinevatelt meeskondadelt. Olin huvitatud Team Jumbo-Visma pakkumisest. Saan astuda sammu edasi World Touri, mis pakub arenemiseks häid võimalusi,\" lausus 24-aastane van Aert.\nTeam Jumbo-Visma mänedžer Richard Plugge: \"Olime Woutist huvitatud 2020. aastal, kuid asjad liikusid kiiremini. Wouti ühinemine on hea uudis, sest see muudab meeskonna tugevamaks. Tegemist on megatalendiga ja tahame teha temast tipptasemel klassikute sõitja.\"\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Mõni aeg tagasi Veranda's Willems Crelani meeskonnaga lepingu ühepoolselt lõpetanud ja praegu ühemehetiimi Cibel-Cebon esindav valitsev cyclo-crossi maailmameister Wout van Aert saab järgmisele maanteehooajale vastu minna rahuliku südamega. Belgia rattur sõlmis kolme aasta pikkuse ja märtsis kehtima hakkava lepingu Team Jumbo-Vismaga.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Süvene uudise pealkirja ja sisu ning kirjuta sellele loole sisukas ja informatiivne sissejuhatus, mille pikkus on üks lause.\n\n## Pealkiri:\n\nKohus kaalub Assar Pauluse enne tähtaega vanglast vabastamist\n\n## Põhitekst:\n\nKohus arutab Pauluse (56) tingmisi enne tähtaega vanglast vabastamist 24. jaanuaril.\n\nKeskkriminaalpolitsei pidas Pauluse kahtlustatavana kinni 2014. aasta 14. aprillil ning järgmisel päeval riigiprokuröri taotlusel ja kohtu loal ta vahistati.\n\nHarju maakohus kinnitas 2016. aasta 7. septembril Pauluse ning tema jõugu 10 liikme ja neile kuuluva kahe firma karistusleppe, mis nad sõlmisid riigiprokurör Andres Ülvistega.\n\n2016. aasta novembris mõistis Viru maakohus Pauluse süüdi Ida-Viru narkojõugu rahastamises ning mõistis talle kuueaastase vangistuse, kuid luges selle kaetuks talle Harju maakohtus mõistetud seitsmeaastase vangistusega.\n\nMullu oktoobris langetas Harju maakohus otsuse Pauluse jõugu liikmetele, kes prokuröriga karistuste osa kokkuleppele ei läinud.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Viru maakohus vaeb jaanuari lõpus Eesti kuritegelikus ilmas tuntud Assar Pauluse enne tähtaega vanglast vabastamist.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe hoolikalt uudise pealkiri ja sisu ning kirjuta artiklile pikk sissejuhatav lause, kasutades oma kujutlusvõimet.\n\n## Pealkiri:\n\nSuri näitleja ja lavastaja Penny Marshall\n\n## Põhitekst:\n\nLavastajana tegi Marshall oma esimesed katsetused samuti telesarja \"Laverne & Shirley\" juures, vahendas Variety. Sellele järgnes juba tema esimene täispika filmi lavastajadebüüt, kui ta asendas esialgse režissööri Howard Zieffi filmi \"Jumpin' Jack Flash\" juures. Linalugu, kus peaosa mängis Whoopi Goldberg, teenis 1986. aastal 30 miljonit dollarit.\n\nVeel edukam oli aga Penny Marshalli teine lavastajatöö, 1988. aasta komöödia \"Big\", mille eest sai näitleja Tom Hanks ka Oscari nominatsiooni. Üle maailma teenis film 151 miljonit dollarit. Kolm Oscari nominatsiooni kogus ka tema järgmine film \"Awakenings\". Ühtlasi oli tegemist alles teise naisrežissööri tehtud filmiga, mis oli nomineeritud parima filmi Oscarile.\n\nViimase lavastajatöö tegi Marshall 2001. aastal filmiga \"Riding in Cars With Boys\", mis kogus 35 miljonit kassat, kuid sai kriitikutelt keskpäraseid hinnanguid.\n\n2009. aastal diagnoositi tal kopsu- ja ajuvähk, kuid nendest taastust ta väidetavalt täielikult.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Meie seast lahkus 75-aastasena näitleja ja lavastaja Penny Marshall (15.10.1943-17.12.2018), kelle tuntuimaks näitlejatööks on komöödiasari \"Laverne & Shirley\". Samuti oli ta esimene naine, kes lavastas filmi, mis teenis üle 100 miljoni dollari.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Tutvu uudise pealkirja ja põhisisuga. Kasuta neid fakte, et luua pikk ja sisutihe lause, mis toimib loo sissejuhatusena.\n\n## Pealkiri:\n\nManchester City vajas liigakarikas edasipääsuks penalteid\n\n## Põhitekst:\n\nKuigi Manchester City loots Pep Guardiola andis kohtumises mitmetele põhimeestele puhkust, viis Inglismaa valitseva meistri ikkagi juhtima meeskonna raudvara sekka kuuluv Kevin de Bruyne, kes realiseeris 14. minutil keskkaitsja Nicolas Otamendi söödu. Kohtumist võõrustanud Leicester City suutis aga seisu 73. minutil viigistada, kui Wilfred Ndidi söödust tegi skoori Marc Albrighton.\n\nEt kohtumise normaalaeg lõppes 1:1 viigiga ja ka lisaajal kumbki osapool väravat lüüa ei suutnud, otsustati võitja penaltitega. Penaltiseerias osutus paremaks osapooleks Manchesteri klubi, kes võitis numbritega 3:1.\n\nTeises teisipäevases veerandfinaalis alistas kolmanda divisjoni klubi Burton Albion võõrsil esiliiga meeskonna Middlesbrough 1:0. Burtoni võiduvärava lõi 48. minutil Jake Hesketh.\n\nÜlejäänud poolfinalistid selguvad kolmapäeval, kui kohtuvad linnarivaalid Londoni Arsenal ja Tottenham ning Chelsea ja Bournemouth.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Inglismaa jalgpalli liigakarikasarjas selgusid esimesed poolfinalistid, kui Manchester City alistas Leicesteri ning Burton Albion oli parem Middlesbroughist.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe artikli pealkiri ja sisu, seejärel loo pikk ja põnev lause, mis võiks olla artikli sissejuhatus.\n\n## Pealkiri:\n\nLeBron James ja Lakers pidid tunnistama Netsi paremust\n\n## Põhitekst:\n\nTasavägiselt alanud mängus võitis Brooklyn avaveerandi ühe punktiga, kuid teise veerandi lõpuks kasvatasid väljakuperemehed edumaa viiele silmale. Kolmandal veerandil lisati eduseisule veel kaks silma ja kuigi viimane veerand kaotati kahe punktiga, suudeti sellegipoolest lõppkokkuvõttes võtta Lakersi üle viiepunktiline võit.\n\nBrooklyni eest hiilgas D'Angelo Russell, kes loopis 22 silma ja sai kirja karjääri parima näitajana 13 resultatiivset söötu. Joe Harris panustas võitu 19 silma ja nelja lauapalliga, pingilt sekkunud Spencer Dinwiddie lisas 18 punkti. Kaotajate parimana sai LeBron James hakkama kaksikduubliga, visates 36 punkti ning jagades 13 resultatiivset söötu.\n\nLäänekonverentsis alistas Denver Nuggets kodusaalis Dallas Mavericksi 126:118. Denveri parimana viskas Nikola Jokic 32 punkti ja tõi 16 lauapalli. Kaotajate resultatiivseim oli 30 punkti loopinud Harrison Barnes. Eelmise Euroliiga hooaja parim mängija Luka Doncic sai kirja 23 punkti ja 13 resultatiivset söötu.\n\nTulemused:\n\nIndiana - Cleveland 91:92\nAtlanta - Washington 118:110\nBrooklyn - LA Lakers 115:110\nDenver - Dallas 126:118\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Korvpalliliigas NBA kaotas Los Angeles Lakers läinud öösel peetud kohtumises võõrsil Brooklyn Netsile 110:115.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe artikli pealkirja ja sisu. Kasuta oma loomingulisi võimeid, et koostada detailne ja põhjalik ühelauseline sissejuhatus sellele uudisele.\n\n## Pealkiri:\n\nKultuuriportaal soovitab: lühifilmikassett \"Paha lugu\" ETV2-s\n\n## Põhitekst:\n\n\"Pole mõtet otsida koletisi oma voodi alt, kui nad on tegelikult peidus meis endis,\" on öelnud evolutsiooniteooria isa Charles Darwin. \"Paha lugu\" on film, mis räägib viiel erineval moel inimsuhetes varjul olevatest tumedamatest hoovustest, olukordadest, millest puhtalt pääseda on praktiliselt võimatu. Ahistamine, vaimne vägivald, manipulatsioon, nurka surumine - need on aktuaalsed teemad nii poliitikas kui ka privaatsfääris. Painajalikes vastasseisudes võib leida dramaatikat, müstikat ja ka äraspidist koomikat.\n\nKatrin Maimiku ja Andres Maimiku filmi \"Nissan Patrol\" peategelaseks on kunstitudeng Jane, kes hääletab üksildasel teel end ühe mehise maasturi peale. Roolis istuv noormees saab neiu vabameelsest käitumisest valesti aru ning masin keerab äkitselt kitsastele kõrvalteedele.\n\nFilmi stsenaristid ja režissöörid on Katrin Maimik ja Andres Maimik, operaator Mihkel Soe, kunsntik Adele Thele Robam, osades Lauli Otsar ja Ott Raidmets, produtsent Andres Maimik.\n\nGustaf Boman Bränngårdi ja Rain Tolk'i filmi \"Varakevad\" keskmes on 15-aastane Sander, kes langeb koolikaaslaste õela vembu ohvriks. Trauma üle elanud teismelisel noormehel on raske leida võtit, kuidas oma sõpradega edasi suhelda.\n\nFilmi stsenarist on Gustaf Boman Bränngård, režissöörid Gustaf Boman Bränngård ja Rain Tolk, operaator Madis Reimund, kunstnik Getter Vahar, osades Joseph Mattias Metsala, Katariina Kilk, Märten Männiste, Teet Tammelaan ja Rauno Gutman, produtsent Alvar Reinumägi.\n\nAndres Maimiku ja Rain Tolk'i \"Kokkulepe\" paiskab vaataja keset võtteplatsi stiihiat. Mida peab lavastaja tegema siis, kui väikses armsas tüdrukus on peidus kõige kapriissem diiva? Manipulatsiooniahelad ulatuvad väga kaugele ja sügavale.\n\nStsenaristid ja režissöörid on Andres Maimik ja Rain Tolk, opetaator Mihkel Soe, kunstnik Anneli Arusaar, osades Annabrith Heinmaa, Rain Tolk, Alvar Reinumägi, Katre Kaseleht ja Maria Peterson, produtsent Alvar Reinumägi.\n\nMaria Avdjushko lavastatud \"Nõiutud\" räägib keskealisest Rainarist, kes avastab perekonnaga väljasõidule saabudes, et toidukraam on maha jäänud. Ekseldes mööda metsa satub ta salapärase naise Liina juurde, kes ta vargsi oma mõjuvõimu alla võtab. Filmi stsenarist-režissöör on Maria Avdjushko, operaator Ants Tammik, kunstnik Carolin Saan, osades Ester Kuntu, Margus Prangel, Piret Kalda, Adele Taska ja Bert Raudsep, produtsendid Andres Maimik ja Maario Masing.\n\nAndres Maimiku ja Katrin Maimiku \"Jõulumüsteerium\" räägib tudengist Jassist, kes teenib lisaraha jõuluvanaks kehastudes. Ühe ukse taga ootab Jassi üksik naine, kes tõmbab ta kummalistesse rollimängudesse, millele Jass viisaka noormehena ei oska \"ei\" öelda.\n\nFilmi stsenaristid-režissöörid on Katrin Maimik ja Andres Maimik, operaator Mihkel Soe, kunstnik Katrin Sipelgas, osades Maria Avdjushko ja Markus Habakukk, produtsent Maario Masing.\n\nLühifilmikassett \"Paha lugu\" on ETV2 ekraanil 19. detsembril kell 21:30.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "19. detsembril jõuab ETV2 ekraanile 2018. aasta Eesti lühifilmikassett \"Paha lugu\", kuhu on jõudnud filmid Andres Maimikult, Katrin Maimikult, Gustaf Boman Bränngårdilt, Rain Tolgilt ja Maria Avdjushkolt.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe artikli pealkiri ja sisu, seejärel loo pikk ja põnev lause, mis võiks olla artikli sissejuhatus.\n\n## Pealkiri:\n\nSiim-Sander Vene sai Euroliigas käe valgeks\n\n## Põhitekst:\n\nKohtumine algas võõrustajate jaoks paljulubavalt, kui avaveerand võideti viie silmaga. Paraku lagunes Gran Canaria teisel veerandil täielikult, kui külaliste 19 silmale suudeti vastata ainult kaheksa punktiga. Võõrustajate seis halvenes pärast poolaega veelgi, kui kuuepunktiline kaotusseis kärises juba 15 silmale. Kuigi viimase veerandi suutis Gran Canaria 18:16 võita, tuli sellegipoolest vastu võtta kindel 13-punktiline kaotus.\n\nSiim-Sander Vene pääses platsile viimasel veerandil ning Eesti koondislane teenis mänguaega ühtekokku neli minutit ja 35 sekundiga. Selle ajaga viskas Vene kolm punkti ja tõi kaks lauapalli. Gran Canaria parimana loopis Kim Tillie 11 silma ja tõi kolm lauapalli.\n\nBaskonia resultatiivseim mängija oli 16 punkti visanud Matt Janning, kelle kontole kirjutati ka neli lauapalli ja kolm resultatiivset söötu. 16 silma sai kirja ka Shavon Shields, 15 punkti loopis Jayson Granger.\n\n13 mängust viis võitu ja kaheksa kaotust teeninud Gran Canaria hoiab Euroliigas 16 meeskonna konkurentsis 12. kohta. Baskonia on kuue võidu ja seitsme kaotusega üheksas. Play-off 'idesse pääsevad kaheksa paremat meeskonda.\n\nTulemused:\n\nBarcelona – Olympiakos 60:69\nGran Canaria – Saski Baskonia 71:84\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Eelmisel nädalal korvpalli Euroliiga klubi Gran Canariaga liitunud Siim-Sander Vene sai teisipäeval kirja esimesed mänguminutid, kui meeskond kaotas kodus Baskoniale 71:84.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Tutvu uudise pealkirja ja põhisisuga. Kasuta neid fakte, et luua pikk ja sisutihe lause, mis toimib loo sissejuhatusena.\n\n## Pealkiri:\n\nMullu võttis oma ettevõttest dividendina miljoni välja 55 ettevõtjat\n\n## Põhitekst:\n\nÄripäev paigutas dividendide edetabeli esimeseks Graanul Investi omaniku Raul Kirjaneni 7,5 miljoni euroga.\n\nKirjanen ütles lehele, et kuna tänavu polnud ühtegi kapitalimahukat investeerimisprojekti, siis otsustas Graanul Invest seekord rohkem dividendi maksta.\n\nTallink Grupi ühe omaniku valdusfirma Infortar kaudu ja ettevõtte Mersok omaniku Enn Pandi dividendi tulu oli 5 018 557 eurot.\n\nEhitusettevõtja Toomas Annuse dividenditulu oli 4 109 253 eurot, Utilitas Grupis 85 protsendi suuruse osaluse müünud Kristjan Rahu võttis dividende 3 439 085 eurot.\n\nTabeli viiendale kohale paigutas leht värvilist metalli vahendava Nordmeti omanikud Maksim Grigorjevi, Eduard Gorsenini, Artur Veiskani ja Aleksandr Semjonovi 2 922 000 euroga.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Eelmisel aastal võttis oma ettevõttest dividendina vähemalt miljon eurot välja 55 ettevõtjat, dividende maksis kõige rohkem Graanul Invest.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe uudis läbi ja pane oma kujutlusvõime tööle, et välja mõelda üks korralik sissejuhatav lause sellele loole.\n\n## Pealkiri:\n\nTiina Kangro kandideerib riigikokku Vabaerakonna nimekirjas\n\n## Põhitekst:\n\nKangro kandideerimist kinnitas kolmapäeva hommikul raadio KUKU intervjuus Vabaerakonna tegevjuht Vahur Kollom.\n\nKollom nimetas veel ühe erakonna ridades uue nimena riigikokku kandideerija - meelelahutaja Arlet Palmiste.\n\nVabaerakonna valimisnimekiri tervikuna on Kollomi sõnul koostamisel.\n\nVabaerakonna fraktsioon tegi teisipäeval riigikogu juhatusele ettepaneku määrata Tiina Kangro Vabaerakonna esindajana sotsiaalkomisjoni liikmeks.\n\n13. detsembril otsustas riigikogu juhatus viia fraktsioonitu Kangro sotsiaalkomisjonist kultuurikomisjoni. Kangro oli sellega väga rahuolematu.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Isamaa nimekirjas riigikokku jõudnud ning oktoobri algusest erakonna fraktsioonist lahkunud Tiina Kangro kandideerib valimistel Vabaerakonna nimekirjas.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe uudis läbi ning loo sellele fantaasiarikas ja pikk lause, mis võiks uudist tutvustada.\n\n## Pealkiri:\n\nUus aasta toob relvaseadusesse ka raketi- ja stardipüstolid\n\n## Põhitekst:\n\nRelvaseaduse muudatusega lisatakse seadusesse hoiatus- ja signaalrelvad, nagu raketi- ja stardipüstolid. Lisaks sätestatakse seaduses tulirelvast ümber ehitatud akustilised relvad, milles kasutatakse vaid paukpadruneid.\n\nSiseministeeriumi korrakaitse- ja kriminaalpoliitika osakonna nõuniku Sven Põierpaasi sõnul on muudatus vajalik, kuna varem ei olnud stardipüstolite kasutus seaduses reguleeritud.\n\n\"Samas on suurenenud stardipüstolitega seonduvate juhtumite hulk nii Eestis kui ka mujal Euroopas. Näeme, et nii hoiatus- kui ka signaalrelva puhul peab relva soetamise, omamise ja valdamise vanusepiirang olema 18 aastat. Lisaks relvadele kehtestatavad tehnilised nõuded raskendavad oluliselt nende ebaseaduslikku ümberehitamist,\" lisas Põierpaas.\n\nRelvaseaduses sätestatakse akustilisteks relvadeks ehk vaid paukpaduneid laskvaks relvaks ümber ehitatud tulirelvade nõuded ja kasutamise kord.\n\nAkustilisi relvi kasutatakse ajalooliste sündmuste taasetendamisel, näiteks sõjaajaloo festivalid, võidupüha ja iseseisvuspäeva tähistamisel. Kuna akustiline relv näeb välja nagu päris tulirelv ja on ka töökorras, siis hakkavad sellele kehtima samasugused nõuded nagu tulirelvale.\n\n\"See tähendab seda, et akustilised relvad tuleb samuti politsei registreerida, relvaomanik peab sooritama teooriaeksami ja relv kantakse omaniku relvaloale,\" sõnas Põierpaas.\n\nUuest aastast laieneb ka tulirelva oluliste osade loetelu. Lisaks relvarauale, -lukule ja trumlile lisanduvad tulirelva oluliste osade hulka relvaraam, relva lukukoda, püstolikelk ja sulgur. See tähendab seda, et kui inimesel on kodus varasemast ajast relvaraam, mis ei ole registreeritud, siis uue aasta algusest peab selle politseis registreerima, vajadusel taotlema relvaloa. Lisaks on üks võimalus relvaosa võõrandada või anda politseile üle hävitamiseks.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Jaanuari algusest lisatakse relvaseadusse mitmeid relvaliike ja tulirelvaosi, millele seni reegleid kehtestatud ei olnud.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe artikli pealkirja ja sisu. Kasuta oma loomingulisi võimeid, et koostada detailne ja põhjalik ühelauseline sissejuhatus sellele uudisele.\n\n## Pealkiri:\n\nAlli Rutto poeg sai ema passi kätte\n\n## Põhitekst:\n\nArnold Rutto ütles Postimehele, et passi emale toimetamine on nüüd omaette logistiline ülesanne.\n\n\"Ma ei hakkaks seda posti teel saatma. Tuleb leida keegi, kes sina sõidab või sõidan ise nende kodu lähedusse, et saaksin passi üle anda,\" märkis ta.\n\nRutto sõnul on tal hea meel, et probleem lahenes, kuid kuna pass anti seni kaheks aastaks, ei ole lahendus lõplik.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Abhaasia estlase Alli Rutto poeg Arnold Rutto sai teisipäeval politsei- ja piirivalveametist (PPA) ema passi kätte.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe hoolikalt uudise pealkiri ja sisu ning kirjuta artiklile pikk sissejuhatav lause, kasutades oma kujutlusvõimet.\n\n## Pealkiri:\n\nLiikluses sai viga kolm inimest\n\n## Põhitekst:\n\nKell 12.40 juhtus liiklusõnnetus Valgamaal Taheva külas Võru–Mõniste- Valga maantee 57. kilomeetril, kus 26-aastane mees sõitis Audi A4-ga vastassuunavööndisse ja põrkas kokku veokiga Man TGL, mida juhtis 56-aastane mees. Audi juht toimetati Tartu ülikooli kliinikumi.\n\nKell 21.26 juhtus liiklusõnnetusest Harjumaal Saue vallas Ääsmäe–Haapsalu-Rohuküla tee 7. kilomeetril, kus 42-aastane naine sõitis Hyundai Tucsoniga vastassuunavööndisse ja põrkas kokku Škoda Superbiga, mida juhtis 29-aastane mees. Škodas olnud 27-aastane naine toimetati Ida-Tallinna keskhaiglasse.\n\nKell 20.20 juhtus liiklusõnnetus Viljandimaal Viljandi vallas Saarekülas, kus juhtimisõiguseta 16-aastane noormees sõitis BMW-ga teelt välja välja vastu puud. Autos olnud 14-aastane noormees toimetati Viljandi haiglasse.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Teisipäeval juhtus üle Eesti kolm liiklusõnetust, milles sai viga kokku kolm inimest.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Pärast artikli pealkirja ja põhiteksti lugemist kasuta oma loovust, et koostada sisutihe ja pikk sissejuhatav lause.\n\n## Pealkiri:\n\nUSA suursaadik ÜRO-s kutsus toetama uut Lähis-Ida rahuplaani\n\n## Põhitekst:\n\nHaley ei reetnud president Donald Trumpi väimehe Jared Kushneri koostatud kava üksikasju, kuid ütles, et see on eelnevatest ettepanekutest palju pikem ja sisaldab elemente, mis varem olnuks mõeldamatud.\n\n\"Erinevalt eelmistest katsetest seda probleemi lahendada ei ole see plaan lihtsalt paar lehekülge ebamääraseid juhiseid,\" ütles detsembri lõpus ametist lahkuv Haley.\n\n\"See on palju pikem. See sisaldab palju läbimõeldumaid üksikasju. See toob arutellu uusi elemente, kasutab ära uut tehnoloogiamaailma, milles me elame,\" rääkis suursaadik Julgeolekunõukogu Lähis-Ida istungil.\n\nHaley sõnul lähtub kava tegelikust olukorrast, mis võimaldab täna teha asju, mis varem olid mõeldamatud. Ta rõhutas, et plaani puhul saab otsustavaks küsimus, kas sellele reageeritakse teisiti kui varem. \"Plaanis on asju, mis meeldivad kõigile pooltele ja asju, mis ei meeldi kõigile.\"\n\nHaley lisas, et kui riigid keskenduvad ainult plaani osadele, mis neile ei meeldi, \"jõuame tagasi viimase viiekümne aasta nurjunud status quo ni vähimagi väljavaateta muutustele\".\n\n\"Ma kinnitan teile, seal on palju seda, mis meeldib mõlemale poolele,\" ütles ta.\n\nEuroopa Liidu riigid rõhutasid vastuseks, et jäävad kindlaks \"rahvusvaheliselt kokkulepitud parameetrite juurde\", milleks on kahe riigi lahendus 1967. aasta relvarahujoonest lähtudes ning Jeruusalemma staatuse lahendamine.\n\n\"Rahuplaan, mis neid rahvusvaheliselt kokkulepitud parameetreid ei tunnusta, riskib läbi kukkuda,\" ütlesid EL-i riigid avalduses.\n\nPalestiinlased on pärast USA otsust viia oma Iisraeli saatkond Tel Avivist Jeruusalemma ja tunnustada seda juudiriigi pealinnana tõotanud Trumpi rahuplaani blokeerida ja katkestanud sidemed tema administratsiooniga.\n\nPalestiinlased näevad Jeruusalemmas oma tulevase riigi pealinna ning rahvusvaheline kogukond on seisukohal, et linna staatus tuleb otsustada poolte läbirääkimistel.\n\nPalestiina välisminister Riyad al-Maliki kritiseeris mõni aeg tagasi eriti teravalt USA administratsiooni eesotsas president Trumpiga, kes on asunud selgelt Iisraeli poolele.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Ametist lahkuv USA ÜRO suursaadik Nikki Haley kutsus teisipäeval iisraellasi ja palestiinlasi toetama Ühendriikide uut rahuplaani, mis avalikustatakse 2019. aasta algul.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Tutvu uudise pealkirja ja põhisisuga. Kasuta neid fakte, et luua pikk ja sisutihe lause, mis toimib loo sissejuhatusena.\n\n## Pealkiri:\n\nNew Yorgi ja Londoni börsidel langesid järsult nafta hinnad\n\n## Põhitekst:\n\nToornaftatehingute hind New Yorgi börsil alanes kolm dollarit ja 28 senti, lõpetades päeva tasemel 46,60 USA dollarit barreli eest.\n\nLondoni Põhjamere brendi hind langes kolme dollari ja 35 sendi võrra, sulgudes tasemel 56,26 dollarit barrelist.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "New Yorgi ja Londoni toorainebörsidel liikusid nafta hinnad teisipäeval kiiresti allapoole.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Süvene uudise pealkirja ja sisu ning kirjuta sellele loole sisukas ja informatiivne sissejuhatus, mille pikkus on üks lause.\n\n## Pealkiri:\n\nArhitektuurimuuseum avab näituse XX sajandi ehituskultuuri suurkujust August Komendandist\n\n## Põhitekst:\n\nAugust Komendant oli rahvusvaheline mees, tänu kelle tööle on Eestis tänagi kasutuses Kadrioru staadioni tribüün Tallinnas ning riigi viljasalv Tartus. Komendant pani oma loengutega (1937–39) aluse Tallinna tehnikaülikooliga seotud koorikute koolkonna tekkele ning aitas kaasa raudbetooni innovatsioonile Eestis. Sõjajärgsetest aastatest on Komendandi tööpanusest näiteid Saksamaal, Ameerika Ühendriikides, Kanadas, Venezuelas ja mujalgi.\n\nNäitusel Rotermanni soolalaos saab näha nii Komendandi kui arhitektide Louis Kahni, Eero Saarineni, Moshe Safdie, Oscar Tenreiro jt originaaljooniseid ja makette.\n\nAugust Komendant 1981. aastal. Autor/allikas: pressimaterjalid\n\nEhitusinsener Komendandi jaoks ei olnud riigipiire justkui olemas, märkis Komendandi näituse kuraator on arhitektuuriajaloolne Carl-Dag Lige, kes on viimased 4–5 aastat uurinud Komendandi pärandit. Maailmas on teada-tuntud eestlase August Komendandi koostöö samuti Eestis sündinud arhitekti Louis Kahniga, seda on toetanud lisaks koostööd kaunistavatele ehitistele August Komendandi raamat \"18 aastat arhitekt Louis I Kahniga\", mis ilmus detsembris ka eesti keeles.\n\nRaudbetoon oli tippinsener August Komendandi elu armastus. Seda tõendab esimene rahvusvaheline näitus suurmehest, kus saab näha reliikviaid, mida kusagil maailmas ei ole seni veel eksponeeritud.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Eesti arhitektuurimuuseum avab 9. jaanuaril Rotermanni soolalaos näituse \"Betoonist võlutud. Ehitusinsener August Komendant\" XX sajandi ehituskultuuri suurkujust August Komendandist.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Tutvu artikli sisuga ja loo sellele pika lausega sissejuhatus, mis köidab lugeja tähelepanu.\n\n## Pealkiri:\n\nVõimsa kaksikduubliga säranud Raadik vedas Baerumi Norras võidule\n\n## Põhitekst:\n\nAlgviisikus alustanud 29-aastane Raadik tegi 26,5 minutiga võimsa kaksikduubli, viskas 27 punkti (kahesed 7/11, kolmesed 4/6, vabavisked 1/2), võttis 12 lauapalli, andis viis resultatiivset söötu, tegi ühe viskeblokeeringu, kaks pallikaotust ja viis isiklikku viga, vahendab Korvpall24.ee.\n\nEestlast toetasid Stian Mjos 29 ja Pascal Cooke Bayfield Evans 14 silmaga. Fyllingeni parimad olid Kenneth Carpenter 26 punktiga ning kaksikduubli teinud Magne Rommetveit Fivelstad, kes tõi 17 punkti ja 18 lauapalli.\n\nJärgmise mängu peab liigatabelis kolmandat kohta hoidev Baerum (11-5) 4. jaanuaril, kui võõrsil minnakse vastamisi tabeli viimase Askeri Aliensiga (2-13).\n\nLoe edasi portaalist Korvpall24.ee.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Toomas Raadik ja Baerum Basket teenisid Norra korvpalli kõrgliigas võidulisa, kui koduväljakul saadi jagu Fyllingenist 92:84 (17:17, 25:16, 23:25, 27:26).",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe uudis läbi ning loo sellele fantaasiarikas ja pikk lause, mis võiks uudist tutvustada.\n\n## Pealkiri:\n\nMannetult esinenud Juventus kinkis superkarika Laziole\n\n## Põhitekst:\n\nItaalia superkarikas pole eriti selget formaati leidnud - eelmisel aastal peeti see Saudi Araabias jaanuaris, aasta varem augustis Rooma olümpiastaadionil, kirjutab Soccernet.ee.\n\nJuventus ja Lazio mängisid viimati omavahel liigas kaks nädalat tagasi ja siis said 3:1 võidu pealinlased. Tänane mäng lõppes täpselt sama seisuga ja igati teenitult sai Lazio viiendat korda ajaloos superkarika pea kohale tõsta.\n\nKui 2017. aastal viimati Lazio superkarika võitis, siis kulges mäng mõneti sarnaselt - Juventuse poolelt tegi ainsana skoori Paulo Dybala ja ise löödi kolm väravat.\n\nLoe edasi portaalist Soccernet.ee.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Pühapäeval Saudi Araabias peetud Itaalia jalgpalli superkarikas läks aastase pausi järel taas Laziole, kes pani tugeva teise poolaja toel paika valitseva meistri Juventuse.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe artikli pealkiri ja sisu, seejärel loo pikk ja põnev lause, mis võiks olla artikli sissejuhatus.\n\n## Pealkiri:\n\nKristin Kuuba tõi Freystadtile kaks võitu\n\n## Põhitekst:\n\nEsimese punkti tõi Kuuba Freystadtile koos Austriat esindava Serena Au Yeongiga, kui koos saadi jagu võõrustajate naispaarist Nina Vislova (Venemaa) – Victoria Williams (Inglismaa). Avageim küll kaotati 8:11, kuid järgmised kolm võideti 11:9, 11:4 ja 13:11.\n\nTeist korda tuli Kuuba platsile matši üldseisul 1:3, kui tema vastaseks ainsas naiste üksikmängus oli ungarlanna Vivien Sandorhazi. Tuleval suvel Tokyos oma esimesel olümpial mängida lootev tartlanna võitsid tasavägise avageimi 14:12 ja järgmised juba selgema vahega (11:8, 11:7) ning vähendas külaliste kaotusseisu minimaalseks. Paraku tuli Freystadtil nii segapaarismängus kui ka teises meesüksikmängus kaotusega leppida ning Kuuba osalusel saadud võidud jäidki Freystadtile ainsateks.\n\nPühapäeval olid Kuuba ja tema kaaslased külas TSV Trittaul. Turniiritabelis viiendal kohal paiknevad võõrustajad ei andnud külalistele suurt sõnaõigust, ehkki esimese meespaarismängu võitis Freystadti esindus. Teisena kavas olnud naispaarismängus võitsid Kuuba ja Yeong esimese geimi 11:9 ja teise 11:8, kuid siis mänguõnn pöördus. Hope Warner (Inglismaa) ja Inalotta Suutarinen (Soome) võitsid kolmanda geimi 15:13 ning viimased kaks 11:8 ja 11:4. Ka üksikmängus ei õnnestunud Kuubal seekord oma klubi kasuks võidupunkti noppida. Indoneesiast pärit Priskila Siahaya lõi eestlannat avageimis 12:10 ja ehkki teise geimi võitis Kuuba 11:7, jäi kolmandas ja neljandas peale Siahaya vastavalt 11:7 ja 11:9.\n\nTSV 1906 Freystadt kaotas kohtumise 1:6 ning on kaheksa punktiga (kolm võitu ja kaheksa kaotust) üheksandal kohal, ehk esimesena play-offide joone all. Ees on siiski veel seitse vooru (järgmine voor peetakse juba 4. ja 5. jaanuaril) ning kõik võimalused tabeliseisu parandada on olemas. Liider on vaid ühe vastasseisu kaotanud 1. BC Sbr.-Bischmisheim.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Sulgpalli 1. Bundesligas osalevad kümme klubi pidasid enne jõule 10. ja 11. vooru kohtumised. TSV 1906 Freystadti ridu tugevdav Eesti naiste esireket Kristin Kuuba tõi laupäeval oma klubile kaks võitu, kuid et ülejäänud viies kohtumises tema kaaslased kaotasid, siis tuli võõrsil mängides tunnistada turniiritabelis neljandal kohal paikneva Blau-Weiss Wittorf-NMS-i 5:2 paremust.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe artikli pealkirja ja sisu. Kasuta oma loomingulisi võimeid, et koostada detailne ja põhjalik ühelauseline sissejuhatus sellele uudisele.\n\n## Pealkiri:\n\nPolitsei otsib Raplas kadunud 30-aastast Raini\n\n## Põhitekst:\n\nRain lahkus oma kodust Rapla linnas neljapäeva öösel vastu reedet teadmata suunas ega ole sinna seni naasnud. Mehe telefon on kodus.\n\nPolitseinikud on praeguseks kogunud infot lähedastelt ja sõpradelt ning kontrollinud paiku, kuhu Rain minna võis. Tema isikukirjeldus on edastatud piirkonnas liikuvatele patrullidele.\n\nRain on keskmise kehaehitusega ja umbes 185 cm pikk. Tal on heledad lühikesed juuksed ja pruunid silmad. Võimalik, et Rainil on seljas sinist värvi õhuke kilejope, musta värvi püksid ja musta värvi talvesaapad.\n\nPolitsei palub kõigil, kes on Raini liikumas näinud või omavat teavet mehe võimaliku asukoha kohta, anda sellest teada hädaabinumbrile 112.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Politsei palub kaasabi, et selgitada välja Raplas kadunuks jäänud 30-aastase Raini asukoht.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Pärast artikli pealkirja ja põhiteksti lugemist kasuta oma loovust, et koostada sisutihe ja pikk sissejuhatav lause.\n\n## Pealkiri:\n\nManU kaotas tabeli viimasele, Chelsea alistas Tottenhami\n\n## Põhitekst:\n\nUnited jäi kodupubliku ees mänginud Watfordi vastu kaotusseisu 50. minutil, kui tänu väravavaht David de Gea eksimusele avas skoori Ismaila Sarr. Watford kahekordistas eduseisu neli minutit hiljem, kui penaltist oli täpne Troy Deeney.\n\nVõidurõõmu sai pühapäeval tunda ka Londoni, kes alistas võõrsil endise peatreeneri Jose Mourinho juhendatava Tottenham Hotspuri 2:0. Chelsea väravad lõi Willian, kes oli täpne 12. ja 45. minutil. Tottenham mängis kohtumise viimased 28. minutit ühemehelises vähemuses, kui 62. minutil sai vägivaldse liigutuse eest punase kaardi Son Heung-min.\n\nTaas võidusoonele naasnud Chelsea jätkab liigatabelis neljandal kohal, olles kogunud 18 mänguga 32 punkti. Tottenham on 26 silmaga seitsmes, edestades täna kaotanud Manchester Unitedit ühe punktiga. Watford on 12 punktiga jätkuvalt viimane.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Inglismaa jalgpalli kõrgliigas sai üllatuskaotuse Manchester United, kes kaotas tabeli viimasele meeskonnale Watfordile.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Tutvu artikli sisuga ja loo sellele pika lausega sissejuhatus, mis köidab lugeja tähelepanu.\n\n## Pealkiri:\n\nŽalgiris pani Prienai vastu oma paremuse maksma, Kriisa koduklubi resultatiivseimate seas\n\n## Põhitekst:\n\nVahetusest sekkunud 18-aastane Kriisa viskas 20 minutiga seitse punkti (kahesed 0/1, kolmesed 2/3, vabavisked 1/2), hankis kaks lauapalli, tegi ühe vaheltlõike, neli pallikaotust ja kaks isiklikku viga, vahendab Korvpall24.ee.\n\nPrienai parimatena tõid Laurynas Birutis 17 ja Karolis Gušcikas kaheksa silma. Žalgirise resultatiivseimaks kerkis Edgaras Ulanovas 24 punktiga.\n\nJärgmise mängu peab liigatabelis kuuendal kohal paiknev Prienai (6-9) nädala pärast, kui koduväljakul minnakse vastamisi kaheksandat kohta hoidva Šiauliaiga (4-9).\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Kerr Kriisa ja Prienai kohtusid Leedu korvpalli kõrgliigas seni vaid võite tunnistanud Kaunase Žalgirisega ning pidid koduväljakul tunnistama suurklubi 64:105 (12:29, 16:22, 21:24, 15:30) paremust.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Pärast artikli pealkirja ja põhiteksti lugemist kasuta oma loovust, et koostada sisutihe ja pikk sissejuhatav lause.\n\n## Pealkiri:\n\nJefimova püstitas Eesti noorte rekordi, Romanjuk oli lähedal 13 aastat vanale rekordile\n\n## Põhitekst:\n\nKalevi Ujumiskoolis treeniv Eneli Jefimova püstitas 50 m rinnuliujumises Eesti noorte rekordi ajaga 31,48 ja tuli Eesti meistriks. Varasem rekord ajaga 31,52 kuulus samuti Jefimova nimele ja oli ujutud selle aasta mais. Naiste 50 m rinnulis tuli teiseks Elisabet Mätlik ajaga 32,39 ja kolmandaks Jekaterina Vorontsova ajaga 32,69.\n\nSpordiklubis Garant treeniv Alan Smok püstitas täna kahel korral Eesti 14-aastaste poiste tippmargi. Esimest korda hommikuses 100 m selili eelujumises ajaga 57,71 ja teist korda õhtuses finaalis ajaga 57,56. Võimas aeg andis Alanile kaheksanda koha.\n\nNaiste 400 m kompleksujumise võitis ülekaalukalt Spordiklubi Garant ujuja Maria Romanjuk uue isikliku rekordiga 4.48,98. 2006. aastal Natalia Hissamutdinova ujutud rekordist jäi Romanjukil vaid 10 sajandikku puudu. Naiste 400 m kompleksujumises tuli teiseks Margaret Markvardt ajaga 4.57,33 ja kolmandaks Sofja Krivorukova ajaga 5.03,76. Meeste kiireim 400 m kompleksujuja oli Kalevi Ujumiskoolis treeniv Nikita Pisarenko ajaga 4.23,58, teise koha saavutas Rostislav Sumedov ajaga 4.25,31 ja kolmanda koha Igor Shuvalov ajaga 4.27,77.\n\nNaiste 50 m liblikujumise võitis Spordiklubis Garant treeniv Maria Romanjuk ajaga 27,45, teise koha saavutas Alina Vedehhova ajaga 28,27 ja kolmanda koha Katariina Mäll ajaga 28,31. Meeste arvestuses oli samal distantsil kiireim Garandi ujuja Daniel Zaitsev ajaga 22,75, teiseks tuli Cevin Anders Siim ajaga 24,21 ja kolmandaks Alex Ahtiainen ajaga 24,55.\n\nMeeste 50 m liblika paraujumise võitis Kalevi Ujumiskoolis treeniv Matz Topkin ajaga 44,11, teiseks tuli Robin Liksor ajaga 29,00 ja kolmandaks Kaimar Kaldma ajaga 31,91.\n\nNaiste kiireim 200 m vabaltujuja oli täna Kalevi Ujumiskoolis treeniv Laurika Lint ajaga 2.02,83, teise koha saavutas Helena Heinlo ajaga 2.06,82 ja kolmanda koha Karolin Victoria Kotsar ajaga 2.07,54. Meestest oli kiireim 200 m vabaltujuja Kalevi Ujumiskoolis treeniv Marko-Matteus Langel ajaga 1.47,09, teise koha saavutas Andri Aedma ajaga 1.50,20 ja kolmanda koha Kaspar Helde ajaga 1.50,31.\n\nNaiste 100 m seliliujumise võitis TOP-is treeniv Margaret Markvardt ajaga 1.01,25, teiseks tuli Kertu Kaare ajaga 1.03,49 ja kolmandaks Sofja Krivorukova ajaga 1.03,55. Meeste kiireim 100 m seliliujuja oli Spordiklubi Garant esindav Karl Johann Luht ajaga 52,99, teiseks tuli Armin Evert Lelle ajaga 53,74 ja kolmandaks Jannes Niine ajaga 55,94.\n\nSpordiklubis Garant treeniv Martin Allikvee võitis meeste 50 m rinnuliujumise ajaga 27,08, teise koha saavutas Joonas Niine ajaga 27,78 ja kolmanda koha Tiit Matvejev ajaga 28,04.\n\nNaiste 800 m vabaltujumise võitis Kalevi Ujumiskooli ujuja Laurika Lint ajaga 9.09,70, teiseks tuli Kertu Kaare ajaga 9.25,21 ja kolmandaks Elis Treial ajaga 9.34,04.\n\n4 x 50 m kombineeritud segavõistkondade teateujumise võitis Spordiklubi Garant koosseisus Karl Johann Luht, Maria Romanjuk, Daniel Zaitsev ja Jekaterina Vorontsova. Võitjate aeg oli 1.45,30. Teise koha saavutas Kalevi Ujumiskooli esimene võistkond ajaga 1.46,27 ja kolmanda koha Kalevi Ujumiskooli teine võistkond ajaga 1.47,45.\n\nNaiste 4 x 50 m vabalt teateujumise võitis Kalevi Ujumiskool ajaga 1.45,54. Naiskonnas ujusid Kertu Kaare, Annika Vainikk, Marie Toompuu ja Laurika Lint. Naiste arvestuses saavutasid teise koha Orca Swim Clubi naised ajaga 1.47,59 ja kolmanda koha Audentese naised ajaga 1.48,39.\n\nMeeste 4 x 50 m vabalt teateujumise võitis Spordiklubi Garant ajaga 1.29,97. Koosseisus ujusid Martin Allikvee, Aleksandr Kapelin, Karl Johann Luht ja Daniel Zaitsev. Teise koha saavutas Kalevi Ujumiskooli meeskond ajaga 1.31,01 ja kolmanda koha Garandi teine võistkond ajaga 1.33,05.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Eesti lühiraja meistrivõistluste viimasel päeval püstitas Eneli Jefimova Eesti noorte rekordi 50 m rinnuliujumises, Alan Smok Eesti 14-aastaste poiste tippmargi ja Maria Romanjuk jäi vaid kümnendiku kaugusele 13 aastat püsinud rekordi ületusest.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Tutvu artikli sisuga ja loo sellele pika lausega sissejuhatus, mis köidab lugeja tähelepanu.\n\n## Pealkiri:\n\nMäesuusa MK-sari jätkus maailmameistri võiduga\n\n## Põhitekst:\n\nHooaja teise etapivõidu teeninud 25-aastase norralase kahe laskumise koondajaks kujunes 1.57,33, millega ta edestas teiseks tulnud prantslast Cyprien Sarrazini 0,31 sekundiga. Kolmandaks tuli sloveen Zan Kranjec (+0,39).\n\nSarja üldliidrina jätkab 343 punkti kogunud Kristoffersen, kes edestab teisel kohal olevat austerlast Vincent Kriechmayrit 31 silmaga. Kolmandat kohta hoiab prantslane Alexis Pinturault 296 punktiga.\n\nEsmaspäeval peetakse Alta Badias paralleelsuurslaalom.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Mäesuusatamise MK-sarja etapil Itaalias Alta Badias võidutses suurslaalomis ala valitsev maailmameister Henrik Kristoffersen.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Pärast artikli pealkirja ja põhiteksti lugemist kasuta oma loovust, et koostada sisutihe ja pikk sissejuhatav lause.\n\n## Pealkiri:\n\nPolitsei pidas Tallinnas kinni Venemaa kõrge mafioosniku\n\n## Põhitekst:\n\n\"Politsei pidas mehe kinni ja saatis ta viisarežiimi rikkumise eest Eestist välja,\" kommenteeris politsei- ja piirivalveameti pressiesindaja ERR-i venekeelsele portaalile.\n\nSelle nädala alguses teatas Vene meedia, et rahvusvahelises tagaotsitavate nimekirjas olnud 36-aastane Viktor Žharinov peeti Tallinnas kinni ja anti Venemaa võimudele üle. Portaali PrimeCrime andmetel osalesid tema tabamiseks operatsioonis ka Interpoli ja FSB töötajad.\n\nVäidetavalt varjas 36-aastane Žarinov ennast Euroopas pärast seda, kui ta kuulutati tänavu Venemaal kahe Uljanovski elaniku röövimise tõttu tagaotsitavaks. Inimröövi eesmärk oli sundida ärimehi, kellelt ebaseaduslikult vabadus võeti, andma ettevõtte juhtimine kriminaalse grupeeringu kätte.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Politsei pidas sel nädalal Tallinnas kinni Venemaalt põgenenud sealse kriminaalse hierarhia kõrgel kohal oleva nn mafioosniku ehk \"seadusliku varga\" Viktor Žarinovi, hüüdnimega Cesar, ja saatis ta tagasi Venemaale.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Vaata läbi uudise pealkiri ja tekst ning loo loov sissejuhatav lause, mis haakub artikli sisuga.\n\n## Pealkiri:\n\nVõidukas Kobayashi tõusis suusahüpete MK-sarja üldliidriks\n\n## Põhitekst:\n\nTiitlikaitsja Kobayashi sai esimesel katsel kirja 132,5-meetrise õhulennu ning kandus teisel hüppel 134 meetri kaugusele. Kahe hüppe kogusummas teenis jaapanlane 272 punkti, edestades teiseks tulnud sloveeni Peter Prevci 8,9 punktiga.\n\nKolmanda koha sai austerlane Jan Hörl, kes kogus 262 punkti.\n\nLaupäeval võidutsenud poolakas Kamil Stoch piirdus täna üheksanda kohaga, teenides enda hüpete eest 252,7 punkti.\n\nMK-sarja üldarvestuses on Ryoyu Kobayashil nüüd 440 punkti. Austerlane Stefan Kraft jääb maha 71 silmaga, sakslane Karl Geiger kaotab 93 punktiga.\n\nMK-sari jätkub 30. detsembril Saksamaal Oberstdorfis.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Suusahüpete MK-sarja teisel võistluspäeval Šveitsis Engelbergis võidutses jaapanlane Ryoyu Kobayashi, kes tõusis tulemusega sarja üldliidriks.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe artikli pealkirja ja sisu. Kasuta oma loomingulisi võimeid, et koostada detailne ja põhjalik ühelauseline sissejuhatus sellele uudisele.\n\n## Pealkiri:\n\nAC Milani kehv hooaeg jätkus viieväravalise kaotusega\n\n## Põhitekst:\n\nAtalanta avavärava lõi kümnendal mänguminutil Papu Gomez, kuid poolajale mindi minimaalses eduseisus. Suurema väravatesadu sai alguse teisel poolajal, kui kaks väravat lõi Josip Ilicic (63., 72.) ning tabamuse said kirja veel Mario Pasalic (61.) ja Luis Muriel (80.).\n\nLiigatabelis jätkab AC Milan 17 mängu järel 11. kohal, olles kogunud kuue võidu ja kolme kaotusega 21 punkti. Atalanta on 31 punktiga viiendal tabelireal. Tabeliliider Juventusel on 42 punkti.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Itaalia jalgpalli meistrivõistlustel tuli AC Milanil vastu võtta hooaja kaheksas kaotus, kui võõrsil jäädi Atalantale alla koguni 0:5.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Süvene uudise pealkirja ja sisu ning kirjuta sellele loole sisukas ja informatiivne sissejuhatus, mille pikkus on üks lause.\n\n## Pealkiri:\n\nRiiber tegi vigade paranduse ja naasis võidurajale\n\n## Põhitekst:\n\nLaupäevasel võistlusel esmakordselt sel hooajal etapivõiduta jäänud Riiber näitas hüppemäel paremuselt kolmandalt õhulendu ja sai suusarajale liider Jens Luras Oftebrost kuus sekundit hiljem. Endale omaselt näitas Riiber aga murdmaadistantsil head kiirust ning tõusis esimeseks, edestades teise koha saanud kaasmaalast Jörgen Graabaki 2,8 sekundiga.\n\nEile enda karjääri teise MK-sarja etapivõidu teeninud sakslane Vinzenz Geiger oli täna kolmas, kaotades Riiberile 4,1 sekundiga.\n\nMK-sarja kindla üldliidrina jätkab Riiber, kes on kogunud seitsmest võistlusest 680 punkti. Teisel kohal on Jörgen Graabak 451 silmaga, Vinzenz Geiger on 402 punktiga kolmas.\n\nKahevõistluse MK-sari jätkub 10. jaanuaril Itaalias Val di Fiemmes.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Kahevõistluse MK-etapil Austrias Ramsaus võidutses pühapäevasel võistlusel norralasest tiitlikaitsja Jarl Magnus Riiber.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe uudis läbi ja pane oma kujutlusvõime tööle, et välja mõelda üks korralik sissejuhatav lause sellele loole.\n\n## Pealkiri:\n\nNaiskodukaitse julgustab käepärastest vahenditest lumememme tegema\n\n## Põhitekst:\n\n\"Tähista talve saabumist ja mine välja lumememme ehitama,\" kirjutab organisatsioon enda Facebooki lehel. \"Ära lase end segada asjaolust, et maa on must ja lund veel pole. Ole loominguline ning kasuta käepäraseid vahendeid.\"\n\n\"Loomulikult on võimalik teha ka mõni memm või taat näiteks külmkambris olevatest jääkuubikutest. Oma vahvatest fantaasialendudest võid pilte jagada ka teistega!\" seisab postituses. \"Kuigi maa on must, siis alates tänasest hakkavad päevad taas valgemaks muutuma. Head pööripäeva!\"\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Naiskodukaitse kutsub pööripäeval üles lumememme tegema – lume puudumisest ei tohiks seejuures end häirida lasta, sest kasutada saab muidki käepäraseid vahendeid.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe artikli pealkiri ja sisu, seejärel loo pikk ja põnev lause, mis võiks olla artikli sissejuhatus.\n\n## Pealkiri:\n\nSK Nord võttis põneva lõpuga poiste U-16 karikafinaalis napi võidu\n\n## Põhitekst:\n\nKuigi Rauno Pehka juhendatav Audentes võitis avaveerandi 30:14, siis Nord ei andnud alla ja tuli teisel mänguperioodil järgi. Vastastel lasti visata vaid üheksa, ise skooriti 19 silma ja vahe oli poolajaks kuuepunktiline (33:39). Sander Järve arvele kogunes Nordi poolelt 11, Audentese Karl Gustav Jurtšenko vastas 14 silmaga.\n\nKolmandal veerandajal vähendasid Allar Raamatu ja Tiit Soku hoolealused vahet veel seitsme punkti võrra (18:11), mis tähendas, et otsustava mänguperioodi eel juhtis Nord punktiga, 51:50.\n\nKohtumise viimane neljandik kulges punkt-punktis. Kolm minutit enne normaalajalõppu sai Nord kolme silmaga ette. Audentes ei suutnud rünnakuid realiseerida ja minut hiljem viis Gregor Alliku kaugvise Nordi ette 66:60. Jurtšenko kaks järjestikust korvi tõid Audentese uuesti nelja punkti kaugusele (68:64).\n\nNord eksis rünnakul, teisel pool meelitas Jurtšenko kolmese taga vea välja ja realiseeris joonelt kolmest kolm. Vahe oli minimaalne (68:67) ja mängida jäi 20 sekundit. Pärast mõningast pusimist teenis Audentese Georg Oliver Metsaorg ebasportliku vea. Gregor Allik tabas kahest vabaviskest ühe ja sellega kindlustas Nord karikavõistluste esikoha.\n\nVärskete karikavõitjate parimad olid Sander Järve 23 punkti ja 14 lauapalli ning kõige väärtuslikumaks mängijaks valitud Gregor Allik 20 silma ja 11 lauapalliga. Johannes Ränd lisas 11 punkti, 7 lauapalli ja neli söötu. Audentese poolelt tegi vüunsa etteaste Karl Gustav Jurtšenko, kes kogus 24 silma, seitse lauapalli ja viis söötu. Patrick Malm lisas 13, Gregor Kiilmaa 11 ja Kaur Erik Suurorg 10 punkti.\n\nSK Nordi peatreeneri Allar Raamatu sõnul tõi tasavägise lõpuga mängus võidu kaitsemäng. \"Suutsime kaitses korralikult kokku tõmmata ja kõik poisid mängisid väga hästi. Lasime vastastel visata 67 punkti – ma arvan, et Audentes pole mitu aastat nii vähe punkte visanud.\" Kohtumise alguses hästi kaugviskeid tabanud vastased lõid Nordi rütmist välja, kuid Raamatu sõnul suutsid poisid ennast rehabiliteerida. \"Võtsime end kokku ja see on vist üldse esimest korda kui me Audentest võidame. Arenguruumi on meil veel kõvasti, aga täna oli kõva mäng.\"\n\nU-16 tüdrukud vormistasid Audentesele karikavõistluste kolmanda esikoha\n\nU-16 tütarlaste korvpalli karikavõistlustel võitis Audentese Spordiklubi finaalmängus Rapla Korvpallikooli tulemusega 98:37 . Audentese tütarlaste võistkonnad tulid esikohale ka U-14 ja U-18 vanuses.\n\nRapla kiire avakorvi järel tegi Audentes Hanna Maria Sibula vedamisel 17:0 vahespurdi ja asus ette 17:2. Pallikaotustega püsti hädas olnud Rapla suutis esimesel veerandil visata vaid 11 punkti vastaste 28 vastu.\n\nAudentese ülemvõim jätkus ka teisel veerandajal ja poolajapausile mindi juba 36-punktilises eduseisus (53:17). Kõik Maia Dorbeku 12 hoolealust said kahe veerandiga käe valgeks.\n\nKohtumise teises pooles suurt muutust ei toimunud ja Audentes kindlustas karikavõidu lõpuks 61 punktiga. Rapla tüdrukud patustasid kokku 46 pallikaotusega.\n\nKarikavõistluste kõige väärtuslikumaks mängijaks valitud Hanna Maria Sibul kogus 22 punkti, viis lauapalli ja neli söötu. Sille-Liis Mölder lisas 16 ja Grete Kruuk 15 punkti. Viimase arvele kogunes ka kümme lauapalli. Anna Maria Tamberg tõi Raplale üheksa punkti, Majandra-Liis Pitkaneni ja Ketlin Kõivu arvele jäi kaheksa silma.\n\nEile U-14 võistkonnaga samuti karika võitnud Audentese peatreener Maia Dorbek ütles mängujärgses intervjuus, et tüdrukud olid finaaliks valmis. \"Poolfinaalis Tallinna Kalevi vastu oli keerulisem, aga ma arvasin, et täna ei tule probleeme. Spetsiaalselt me finaaliks ei valmistunud. Ma tean tüdrukute võimeid ja oskusi ning usun, et sellises vanuses teavad mängijad juba ise, kuidas häälestuda. Jagasime täna minuteid võrdselt ja kõik said mängida. Olen tüdrukutega väga rahul.\"\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Noormeeste U-16 vanuseklassi korvpalli karikafinaal kujunes tõeliseks põnevuslahinguks, kui Spordiklubi Nord alistas lõpusekunditel Audentese Spordiklubi tulemusega 69:67.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe artikli pealkirja ja sisu. Kasuta oma loomingulisi võimeid, et koostada detailne ja põhjalik ühelauseline sissejuhatus sellele uudisele.\n\n## Pealkiri:\n\nMarge Allandi. Võidupühast laulupeoni – rituaalid rahvuse kestmise teenistuses\n\n## Põhitekst:\n\nRituaalid ja rituaalne käitumine saadavad meid sünnist surmani, need on meie igapäevased kaaslased. Paljusid argitegevusi ei oskagi esmapilgul rituaalidena käsitleda, kuna need tunduvad nii \"tavalised\". Kui paneme õhtul lapsi magama või küpsetame pühapäevahommikul pannkooke, siis me ei mõtle, et täidame rituaali. Perekondlikud tähtpäevad, sõprade või töökaaslastega regulaarselt toimuvad koosolemised – neid kõiki võib nimetada rituaalideks. Need toimingud on tähenduslikud vahetutele osalejatele ning nende emotsionaalne laetus oleneb lähedusastmest tegevuse ja teiste selles osalejatega. Kuid väikese grupi rituaalsete praktikate kõrval on mõjukad suuremaid inimgruppe ühendavad rituaalid, mille all pean silmas just neid, mis on seotud rahvusega.\n\nRahvusliku identiteedi edasikandumise ja tugevdamise vahendiks on põlvkondadevahelised sidemed, kollektiivsel tasandil aga erinevad ühispraktikad, mis loovad ja tugevdavad \"meie\"-tunnet. Kindlasti on rahvust liitvateks teguriteks ühised kannatused ja vaenlane, kelle vastu koonduda, kuid ka rahulikel aegadel, kui pole kellelegi vastanduda, säilivad kogukonnad – seega peab olema miski, mis aitab neil koos püsida ja tagab nende edasikestmise. Just sellised ühispraktikad – erinevad mälestusüritused, tähtpäevade tähistamised jne –, millel on rituaalile omased tunnused, on kindel viis luua ühtsustunnet ja seda taaskinnitada. Rituaalsed tegevused funktsioneerivad kui rahvuslikud sümbolid – ühistegevused, mis kannavad edasi kultuurimälu, on regulaarse toimumise ja sümbolite kasutamisega rahvusliku identiteedi tugisambad. Nagu on öelnud Clifford Geertz, et rahvuslust kandvad ideoloogiad kasutavad kultuurilisi ilminguid kollektiivse enesemääramise protsessis väljundina, mille eesmärk on tekitada kindlate sümboolsete nähtustega seotud uhkustunnet ja lootusi, nii et neid nähtusi saaks teadlikult kirjeldada, edasi arendada ja tseremoniaalselt tähistada.[1]\n\n\"Kindlasti on rahvust liitvateks teguriteks ühised kannatused ja vaenlane, kelle vastu koonduda, kuid ka rahulikel aegadel peab olema ühispraktikaid, mis aitavad kogukondadel ühiselt edasi toimida.\"\n\nMuutumatud ja arenevad rituaalid\n\nMis on need omadused, mis iseloomustavad rituaali? Eelkõige kordus, kindel toimumisaeg ja -koht, kindlaksmääratud struktuur, sümbolite kasutamine, aga samuti kommunikatiivsus ja emotsionaalsus.[2] Muutumatus on küll üks rituaali omadustest, kuid rituaal sisaldab siiski nii ebapüsivaid kui ka kinnistunud episoode ja faase.[3] Elavad rituaalid on alatises teisenemises, need \"kasvavad ja arenevad\". Seda võime täheldada hõlpsasti nii oma koduste kui ka rahvuslike rituaalide puhul.\n\nRituaalides toimuvad muutused kutsuvad sageli esile pahameelt, sest eeldatakse, et need peaksid olema nii, \"nagu on kogu aeg olnud\", ja seda isegi siis, kui rituaal on alles üsna hiljuti tekkinud. Siin võib tuua näiteks hümni mängimata jätmise 2018. aasta saabumisel, aga ka president Kersti Kaljulaidi loobumise tema ametissenimetamise puhul korraldatud tänujumalateenistusest. Mõlemad sündmused tekitasid ühiskonnas ägeda poleemika.\n\nKa rituaalist osavõtjad mõjutavad oma tegevuse ja valikutega rituaali \"arengut\". Kuid rituaalis toimuvad muutused siiski aeglasemalt kui teistes kultuurinähtustes ning rituaali kogukonda koos hoidev olemus jääb muutumatuks. Võib üsna kindlalt väita, et kõik rahvusega seotu on väga tundlik ja emotsionaalne, ning seetõttu on ka kõrvalekalded kindlalt väljakujunenud rituaalist üsna valus teema. Sümboolselt tähendab see justkui muutusi ka selles, mida rituaaliga saavutada tahetakse, ehk teiste sõnadega ohtu ühtsusele ja edasikestvusele.\n\nKui vaadata lähemalt Eesti rahvuslikke rituaale, näeme identiteedi kujundamise ja riiklike tähtpäevadega seotud kombetalitusi. Olen toonud välja mõned tähenduslikumad sündmused, aga lisaks neile on kindlasti suur hulk väiksemaid/kohalikke rituaale, mis ei ole küll laialdaselt tuntud, aga kannavad sama funktsiooni kui suured ja üldrahvalikud üritused: kinnitada rahvuslikku ühtekuuluvust, aga ka paikkondlikku identiteeti.\n\n\"Rituaalides toimuvad muutused kutsuvad sageli esile pahameelt, sest eeldatakse, et need peaksid olema nii, \"nagu on kogu aeg olnud\", ja seda isegi siis, kui rituaal on alles üsna hiljuti tekkinud.\"\n\nRituaalne vabakslaulmine\n\nVõib vist julgelt väita, et Eesti identiteedi osa on laulupidu oma korduvuse (nii sündmuse enda kui ka peo elementide kordus) ja sümboolsusega. Laulupeo kui rahvusliku rituaali menu tundub aina kasvavat. Möödunud suvel toimunud juubelipidu iseloomustas nii esinejate kui ka pealtvaatajatega viimseni täis tuubitud lauluväljak ja hulk värava taha jäänud inimesi. Miks soovivad kõik sellest osa saada? Laulupeo tähtsus seisneb eelkõige rahvusliku eneseteadvuse ja ühtekuuluvustunde tugevdamises – mingiks lühikeseks ajahetkeks oleks justkui taastunud kuldaeg, s.t rahvuse liikmed tunnetavad tugevat seotust üksteisega ja käituvad kui üks organism. Laulupeo puhul on oluline 19. sajandil toimunud \"rahvaks laulmine\", mis võeti 120 aastat hiljem sümboolselt eeskujuks taasiseseisvumisele ja laulvale revolutsioonile.\n\nKuid lisaks laulupeole on tähtsad eelkõige riiklusega seotud tähtpäevad: vabariigi aastapäev ja võidupüha. Rahvuslike tähtpäevade kehtestamine ja nendega seotud rituaalid on osa riikliku identiteedi kujundamisest. Minevikusündmuste mälestamise puhul on eelkõige oluline nende sümboolne tähendus ja seetõttu ei saa öelda, et rahvuslikud pühad kehastavad täpselt neid ajaloolisi sündmusi, mida need on algselt loodud mälestama.[4] Võidupühaga tähistatakse eestlaste võitu baltisakslaste landesveeri üle Võnnu lahingus 23. juunil 1919. Vabadussõja vaenlastest valiti välja sakslased, kelle üle saavutatud võitu hakati tähistama riikliku tähtpäevana – see oli kättemaks \"700-aastase orjapõlve\" eest. Karsten Brüggemann on öelnud, et autoritaarse ajajärgu kontekstis oli võidupüha tähtis eelkõige rahvuse ühendamiseks: nii nagu 1919. aasta juunis vallandus eestlasi liitev saksavastane viha, nii loodeti ka võidupüha tähistamisega taastada rahvuslik ühtsus.[5] Võidupüha rituaal sai alguse 1934. aastal ja on jõudnud mõningate muutustega tänapäeva: võidutulede viimine üle Eesti, sõjaväeparaad, pidulikud koosolekud, lipuheiskamised, pidupäevakõned.\n\nEesti Vabariigi aastapäeva tähistamine 24. veebruaril on aasta tippsündmus, millel on kindlad osised, mida korratakse igal aastal. Sündmuste valik on lai ja seal leidub kõigile midagi: lipuheiskamine, vabadussõja võidusamba jalamile pärgade asetamine, sõjaväeparaad, jumalateenistus, tule süütamine Jüriöö pargis ning pidulik kontsert ja Vabariigi Presidendi vastuvõtt. Ja kõiki neid tegevusi saadavad pidupäevakõned, mis rõhutavad rahva ja riigi jätkuvust. Viimastel aastatel on tekkinud selle tähtpäeva tähistamiseks ka n-ö alternatiivrituaal ehk EKRE korraldatav tõrvikurongkäik ja isamaaliste laulude laulmine. Niisiis, kui ametlik rituaal ei sümboliseeri enam mingile grupile n-ö õigeid väärtusi, saab elustada mõne varasema või mingid elemendid sellest, aga luua ka uue traditsiooni.\n\nÜks viimase aja suurejoonelisim sündmus on olnud Eesti Vabariigi 100. aastapäeva tähistamine. Kõik algas 16. aprillil 2017, mil täitus 100 aastat eestlaste asualade ühendamisest, ja kestab Tartu rahu 100. aastapäevani 2. veebruaril 2020. Ligikaudu kolm aastat vältavat suurüritust võib nimetada julgelt Eesti monumentaalseimaks riiklik-rahvuslike rituaalide kogumiks. Sündmus sisaldab kõigi rahvuslike tähtpäevade tähistamist ehk suurel hulgal eri rituaalsete ürituste toimumist. Sellise mastaapse paketiga jõutakse väga paljude inimesteni, aidates neil kogeda rahvuslikku ühtsustunnet ja tunnetada oma identiteeti.\n\n\"Võib üsna kindlalt väita, et kõik rahvusega seotu on väga tundlik ja emotsionaalne, ning seetõttu on ka kõrvalekalded kindlalt väljakujunenud rituaalist üsna valus teema.\"\n\nLaulupeotulest tõrvikurongkäiguni\n\nVäga tähtis roll on siinkohal ka sümbolitel. Ühest küljest sümboliseerib rituaalne tegevus ise rahvuslikku ühtsust, teisalt aga tugevdab sümbolite kasutamine rituaali mõju. Rahvuslike rituaalide kaalukaimad sümbolid on lipp ja hümn, aga ka rahvuslipu värvidest inspireeritud erinevad esemed (märgid, kaelasallid, mütsid, särgid jne). Nende kasutamine näitab kuuluvust ja lisab rituaalile veelgi jõudu. Kuid sümbolitel on ka poliitiline olemus, kuna neile võib omistada ideoloogiliselt sobivaid tähendusi ja rakendada neid oma huvide väljendamisel.\n\nÜks laialdaselt kasutatav sümbol on tuli, mis esineb nii võidupüha, vabariigi aastapäeva kui ka jüriöö tähistamisel, aga ka laulupeol, kus tule teekond ja süütamine on rituaali kindlad elemendid. Tule ja tõrvikurongkäikudega on tugevalt seotud jüriöö kui üks peatükk \"eestlaste suure vabadusvõitluse\" narratiivist, mis on sidus lugu sakslaste vastu peetud võitlusest ja kuhu kuuluvad tähtsate sündmustena veel madisepäeva lahing, Mahtra sõda ning Võnnu lahing.[6] Majade ja mõisate süütamine, Padise kloostri põletamine ning Bornhöhe\"Tasujas\" kujutatud tuledega märguandmine pani aluse tule kasutamisele jüriöö tähistamisel ning on andnud tõuke ka teistele rahvuslikele rituaalidele. Tule märkimisväärseimateks sümboolseteks tähendusteks ongi võitlus ja võit ning valguse andmine ja kandmine. Need tähendused sobituvad hästi rahvusliku rituaali meelsusega.\n\nRahvuslike rituaalide puhul ei ole piir osalejate ja vaatajate-kuulajate vahel nii jäik kui tavalistel kontsertidel või etendustel. Nii esinejad kui ka pealtvaatajad on rituaalis osalejad ja selline osadus aitab kaasa sündmuse emotsionaalsusele. Rituaal rõhub alati osaliste tunnetele – emotsionaalselt meeldejääv sündmus tagab kindlamalt mäletamise, rituaali elujõulisuse ning seeläbi ka kogukonna ühtekuuluvuse ja jätkuvuse.\n\n[1] Geertz, C. 1973. The interpretation of cultures.\n[2] Allandi, M. 2009. Laulupidu kui rituaal: Eesti üldlaulupeod rahvusliku kultuurimälu ja identiteedi kujundajate ja kandjatena. Magistritöö, Tallinna Ülikool.\n[3] Turner, V. 1988. The anthropology of performance.\n[4] Eviatar, Z. 2003. Calendars and history: a comparative study of the social organization of national memory. – States of memory: continuities, conflicts, and transformations in national retrospection.\n[5] Brüggemann, K. 2003. Võidupüha: Võnnu lahing kui Eesti rahvusliku ajaloo kulminatsioon. – Vikerkaar, nr 10–11.\n[6] Tamm, M. 2012. Eestlaste suur vabadusvõitlus: järjepidevus ja kordumine Eesti ajaloomälus. – Monumentaalne ajalugu.\n\nMarge Allandi on õppinud Eesti humanitaarinstituudis kultuuriteooriat ja ajalugu ning töötab praegu Eesti rahvusraamatukogus.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Rahvuslikud rituaalid tähtpäevade ja ühispraktikate kujul on ühelt poolt paratamatud, aga teisalt kogukonna ühtsena defineerimise huvides ka vajalikud, kirjutab Marge Allandi Müürilehes.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe artikli pealkirja ja sisu. Kasuta oma loomingulisi võimeid, et koostada detailne ja põhjalik ühelauseline sissejuhatus sellele uudisele.\n\n## Pealkiri:\n\nNurger ja Breogan võtsid Hispaanias lähirivaali üle suure võidu\n\n## Põhitekst:\n\n13 minutiga andis võitu märkimisväärse panuse ka Rauno Nurger. Mängumees tõi 10 punkti (kahesed 4/7, vabavisked 2/3), võttis kolm lauapalli, pani ühe kulbi ja tegi kaks viga. Meeskonna parimatena tõid Roope Aleksi Ahonen 16 ja Marshawn Deva Powell 12 silma, vahendab Korvpall24.ee.\n\nLoe edasi portaalist Korvpall24.ee.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Viimane mäng Hispaania korvpalli esiliigas (LEB Gold) enne pühi õnnestus Rauno Nurgeril ja CB Breoganil suurepäraselt. Kodusaalis võideti 42-punktiga lähimat rivaali Leyma Coruna meeskonda 97:55 (25:9, 15:18, 29:9, 28:19).",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Tutvu uudise pealkirja ja põhisisuga. Kasuta neid fakte, et luua pikk ja sisutihe lause, mis toimib loo sissejuhatusena.\n\n## Pealkiri:\n\nNullile jäänud Drell ja Pesaro said Itaalias järjekordse kaotuse\n\n## Põhitekst:\n\nKohtumist vahetusmeeste pingilt alustanud Henri Drell teenis mänguaega viis minutit, kuid punktiarve jäi avamata (kolmesed 0/1). Statistikasse kogunes tema nimele kaks lauapalli, üks pallikaotus ja üks isiklik viga, kirjutab Korvpall24.ee.\n\n13 kaotust saanud Pesaro jätkab turniiritabelis viimasel ehk 17. kohal. Pistoia (5-9) on 15. positsioonil. 26. detsembril võtab Pesaro koduplatsil vastu Cantu Pallacanestro võistkonna.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Eesti korvpallikoondislase Henri Drelli kodumeeskond Pesaro Carpegna Prosciutto Basket ei suutnud ka 13. katsel Itaalia korvpalli kõrgliigas võiduarvet avada, kui pühapäeval jäädi võõrsil Pistoia OriOra tiimile alla 79:91 (26:27, 20:14, 20:27, 13:23).",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Süvene uudise pealkirja ja sisu ning kirjuta sellele loole sisukas ja informatiivne sissejuhatus, mille pikkus on üks lause.\n\n## Pealkiri:\n\nÕiguskantsler nõuab Viru vangla kartseris paremaid elamistingimusi\n\n## Põhitekst:\n\nÕiguskantsleri nõunik kontrollis kaht Viru vangla kartserikambrit 11. novembril, ilma et oleks vanglat sellest eelnevalt teavitanud.\n\n\"Kummaski kambris ei ole kraanikaussi ning veekraani asukoht ei taga elementaarsete hügieeninõuete täitmist. Kraanist valgus ja pritsis vett kambri põrandale ning magamisasemele. Kambrites ei ole piisavalt loomulikku valgust ning kinnipeetavate asjade hoidmiseks puudub hoiukoht,\" märkis Madise.\n\nÕiguskantsleri nõunik tuvastas, et mõlema kambri hügieeninurk on muust kambrist eraldamata, asub magamisaseme vahetus läheduses ning kambrites puudub kraanikauss. Mõlemas kambris voolab vesi veekraanist põrandale ja vesi pritsib magamisasemele. Külma vee kraan asub põranda sisse ehitatud WC-potita tualetist mõnekümne sentimeetri kaugusel. Selline sanitaarsõlmede ehituslik lahendus ei ole piisavalt hügieeniline ega sobi joogivee võtmiseks.\n\nKa märkis õiguskantsler, et veekraani kasutamisel ei tohiks kambri põrand, magamisase ja voodiriided märjaks saada. Sellised tingimused ei taga kinnipeetavate õiguspärast kohtlemist. Märgatavalt paremini on olukord lahendatud Viru vangla teises kartserikambris, kuhu on paigaldatud kraanikauss.\n\nÕiguskantsleri nõunik tuvastas ka, et kartserite akende ees on tihe võrestik, mistõttu ei pääse kambritesse piisavalt loomulikku valgust.\n\n\"Erialakirjanduses on öeldud, et loomulik valgus vähendab stressi ja ärevust ning suurendab keskendumisvõimet. Sellel on muu hulgas ka otsene mõju inimese närvisüsteemile. Selleks, et takistada agressiivse käitumisega inimest kambri akent lõhkumast, on tarvis teatud olukordades kasutada akende kaitseks lisaturvameetmeid. Samas on olemas alternatiivsed turvavahendid, näiteks löögikindel klaas või akna turvakile, mille paigaldamine ei nõua väga suuri kulutusi, kuid mis tagavad inimeste nõuetekohase kinnipidamise,\" kirjutas Madise.\n\nKa märkis õiguskantsler, et kartseris peavad olema isiklike asjade hoiukoht ja nagi.\n\n\"Kambris olev laud ei ole mõeldud isiklike asjade hoidmiseks, vaid söömiseks, kirjutamiseks ja lugemiseks,\" toonitas Madise.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Õiguskantsler Ülle Madise nõuab Viru vangla direktorile Marek Aasale saadetud kirjas vangla kartseri elamistingimuste parandamist, kuna kartserikaristust kandvatele vangidele pole kõik ettenähtud õigused tagatud.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Süvene uudise pealkirja ja sisu ning kirjuta sellele loole sisukas ja informatiivne sissejuhatus, mille pikkus on üks lause.\n\n## Pealkiri:\n\nTarvas krooniti U-18 noormeeste karikavõitjaks korvpallis\n\n## Põhitekst:\n\nKaitses kõvasti pingutanud Rakvere läks kuus minutit enne normaalaja lõppu ette 69:61 ja TalTech võttis aja maha. Järgnevad minutid kulgesid närviliselt. Vahe väiksemaks kui seitse punkti enam ei läinud ja karikavõitjaks krooniti Rakvere Spordikool Tarvas.\n\nFinaali kõige väärtuslikumaks mängijaks valitud Janari Alavere kogus Rakvere parimana 19 punkti, 12 lauapalli ja seitse resultatiivset söötu. Johann Hendrik Kerm lisas 15, Markus Mikenberg 12 ja Kristjan Kroos 11 silma. TalTechi poolelt kogus Ken-Martti Reinart 23 punkti ja 17 lauapalli. Kaur Torn lisas 11 ja Tabet Pärismaa künne silma.\n\nRakvere peatreeneri Vaido Rego sõnul tuldi mängule pingevabalt ja see võis tema arvates olla väikeseks eeliseks. \"Me ei tulnud võidukohustusega, aga poisid olid valmis võitlema. Mängu keskel olid mõned rasked hetked ka, aga suutsime neist üle olla. Võtsime seda kui head ja tasavägist mängu siia aasta lõppu. Kohtusime TalTechiga selle kuu alguses ja saime suure kaotusega. Siis meil olid mitmed mängijad puudu, aga kindlasti tegime ka sellest mängust omad järeldused.\"\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "U-18 vanuseklassi noormeeste korvpallikarikavõistluste finaalkohtumises alistas Rakvere Spordikool Tarvas 78:69 TalTech BS/TSK/Fensteri.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe uudis läbi ja pane oma kujutlusvõime tööle, et välja mõelda üks korralik sissejuhatav lause sellele loole.\n\n## Pealkiri:\n\nEesti suusasprinterid jäid MK-etapil A-finaalist välja, Norrale kaksikvõit\n\n## Põhitekst:\n\nEesti II koosseis Alvar Johannes Alev ja Martin Himma sai teises poolfinaalis neljanda koha, kaotades Itaalia I tiimile 3,37, kuid ei mahtunud aegade võrdluses A-finaali. 27 paari seas saadi 12. koht, hilisemale võitjale, Norra I-le kaotati 23,72. Marko Kilp ja Henri Roos said teises poolfinaalis kaheksanda koha (+18,86) ja kokkuvõttes oldi 16.\n\nKaksikvõidu said norralased, kui Sindre Björnstad Skar ja Erik Valnes edestasid Gjöran Tefret ja Haavard Solaas Taugböli 1,29 sekundiga. Napilt pääses kolme sekka ka Soome, Ristomatti Hakola ja Joni Mäki kaotasid Norra II-le 14 sajandikuga, aga edestasid prantslasi Richard Jouve'd ja Lucas Chanavat'd seitsme sajandikuga.\n\nNaiste sprindis võtsid kaksikvõidu rootslannad, Maja Dahlqvist ja Linn Svahn napsasid 1,01-sekundilise eduga esikoha Stina Nilssonilt ja Jonna Sundligilt.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Sloveenias Planicas toimuval murdmaasuusatamise MK-etapil ei pääsenud kumbki võistlustules olnud Eesti tiim paarissprindis A-finaali.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe uudis läbi ja pane oma kujutlusvõime tööle, et välja mõelda üks korralik sissejuhatav lause sellele loole.\n\n## Pealkiri:\n\nVana-aasta maratoni võitis Mari Boikov\n\n## Põhitekst:\n\nPikalt vigastuse küüsis olnud ja tänavu jooksurajale naasnud Boikovi tulemus 3:02.53 andis talle üldarvestuses viienda koha, vahendab Marathon100.com.\n\nNaistest tuli ajaga 3:14.20 teiseks Klarika Kuusk, kelle jaoks oli laupäevane võistlus juba hooaja kolmeteistkümnendaks maratoniks. Kolmanda koha sai Siiri Pilt tulemusega 3:42.08.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Laupäeval Rocca al Mares toimunud heategevusliku vana-aasta maratoni võitis naistest Mari Boikov.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Süvene uudise pealkirja ja sisu ning kirjuta sellele loole sisukas ja informatiivne sissejuhatus, mille pikkus on üks lause.\n\n## Pealkiri:\n\nÜlo Pikkov: Igasugune filmikaader on tegelikult nostalgiline pilt minevikust\n\n## Põhitekst:\n\nSinu loomingunimekirja kuulub mitukümmend filmi, kus oled olnud kas režissöör, produtsent või juhendaja. Lisaks oled kirjutanud raamatuid nii lastele kui akadeemilisele maailmale, teinud kujundustöid ja nüüd pühendud veel ka poliitmaastikule. See jätab sinust mulje kui tõelisest multitalendist, kel käed kogu aeg kas klaviatuuril teksti trükkimas või siis midagi joonistamas — kui sa just parasjagu ei loe või ei mõtle. Palun üllata mind algatuseks hoopis mõne oma täiesti kultuuri- või loomevaba hobi või tegevusega.\n\nMind tõsiselt köidab ja erutab kõik, mis on seotud korilusega, ja minu uus projekt on mesilaste pidamine. Võib-olla aasta pärast saan sulle juba purgikese mett kinkida. Käin tihti metsas ja viibin palju looduses. Samuti olen kirglik kalamees.\n\nAga kuidas sa sporti suhtud? Või oled sa üks neist kultuuriinimestest, kellel läheb käsi rusikasse, kui neile meenub, et spordivaldkond kuulub meil kultuuriministeeriumi alla?\n\nLäbisaamine spordiga on päris hea. Minu ema tegeles nooruses ujumisega, oli omal ajal isegi Nõukogude Liidu noortekoondises. Paljud tema trennikaaslased olid hiljem treenerid ja nii pandi mind ja mu õde juba varases lapsepõlves ujumistrenni. See oli oma kümmekond aastat üsna tõsist tegevust, mind taheti isegi spordikooli panna. Mingil perioodil olid kaks trenni päevas ja suvised laagrid takkapihta. Mina isegi tahtsin spordikooli minna, aga see jäi ikkagi ära ja seda pigem ema enda otsusel. Ju ta arvas, et mul pole nii palju eeldusi, või siis kartis, et kui ma päris tippu ei jõua, siis võib hiljem keeruline olla, sest aktiivselt sporti tehes kipub haridus teinekord veidi tagaplaanile jääma. Aga ma käin endiselt üsna palju ujumas.\n\nMis sinu elus puudu või realiseerimata oli, et otsustasid erakonna Eesti 200 kaudu poliitikamaailma sukelduda? Erakonnal tervikuna ja sinul selle osana ei jäänud ju palju puudu, et võiksin praegu intervjueerida hoopis riigikogu 14. koosseisu liiget Ülo Pikkovit.\n\nMa pööraksin selle küsimuse pigem teistpidi. Tihti ma imestan ja kurvastan, et praegune kultuurirahvas on poliitilisest elust kaugenenud või hoiab sellest tahtlikult, isegi kergelt halvustades eemale. Kui me vaatame näiteks ennesõjaaegse Eesti vabariigi fotosid, kas või Noor-Eestist tehtuid, siis paljud on seal sõjaväe vormis. Osaleti Vabadussõjas, samuti osaleti aktiivselt poliitikas. Ma tegutsen aktiivselt ka Kaitseliidus, millest meie kultuurirahvas pigem eemale hoiab. Minu meelest on poliitilises elus ja ka riigikaitses osalemine iga aktiivse kodaniku elu normaalne osa. Ka keskajal oli igal vabal linnakodanikul kodus kilp ja hellebard ning nad teadsid, kus on nende koht linnamüüril, kui sõjatuuled peaksid puhuma hakkama.\n\nKuidas ja miks sattus noormees, kes oli teinud sporti ja kelle perekond oli pigem reaalteaduste taustaga, õppima animatsioonifilmi?\n\nJah, minu mõlemad vanemad olid teaduse taustaga. Ema töötas Teaduste Akadeemias Endel Lippmaa meeskonnas ja isa oli Tehnikaülikooli õppejõud. Aga kodus oli meil väga kunstilembene õhkkond. Isal oli omal ajal olnud isegi plaan minna kunstiakadeemiasse maali õppima, sest ta oli tõesti andekas, mul on kodus mitmeid tema maale. Ta on rääkinud, et käis korralikult tollase ERKI ettevalmistuskursustel ja et ta oli siis seisnud seal fuajees ja mõelnud, kas ta ikkagi suudab selle erialaga oma tulevast peret toita. Ja otsustaski, et kunst jäägu pigem harrastuseks, ja läks hoopis TPI sisseastumiseksamitele.\n\nMu veidi vanem õde läks aga ikkagi kunstiakadeemiasse, mistõttu meil liikus kodus igasugust nooremat kunstirahvast. See seltskond mulle väga meeldis. Kuna ka film tundus väga põnev, siis leidsin Kullo filmiringi. On oluline rõhutada, et kui tänapäeval võib põhimõtteliselt igaüks filmi teha, kas telefoni või videokaameraga, siis tollal sellist võimalust polnud. Kullo oli üks väheseid kohti, kus noor mitteprofessionaal sai filmitegemise õhku nuusutada. See oli täielik paradiis, sest osalemise eest ei pidanud midagi maksma ja juhendaja Olev Viitmaalt saime filmilinti, väikest suunamist ja mõtestatud juhendamist. Arutlesime seal filmitegemise üle, joonistasime storyboard 'e ja katsetasime ise väga palju. Hiljem, kui ma Soomes filmikoolis õppisin, imestasid kõik, et mul oli juba mitmeid filme, mis olid tehtud 16 mm filmile — see oli seal ikka puhtalt professionaalide formaat. 8 mm filmi peeti harrastajate pärusmaaks, aga meie saime Kullos pidurdamatult filmida 16 mm filmile. Tagantjärele mõeldes oli see ikka täiesti pöörane võimalus.\n\nKullo filmiringis käis minuga samal ajal ka näiteks Erik Norkroos ja teisigi noormehi, kes hiljem läksid Arvo Iho esimesele kursusele. Seal Kullos oli tollal huvitav vaimsus ja aktiivne seltskond. See andis mulle tugeva filmipisiku, mis kandis mind terve keskkooli aja. Ja mis samuti väga oluline, Kullos sai palju koos filme vaadatud ja nende üle ühiselt arutletud. Tänapäeval ei tundu see sugugi eriline, aga seal liikusid mingid art-house 'i VHS-kassetid, mis noore inimesi silmi ikka väga avasid.\n\nKui keskkooli lõpp käes oli, nägin ma lehes kuulutust, et on võimalik kandideerida Soome filmikooli animatsiooni õppima. Tollal tundus animatsioon mulle rohkem nagu lastele mõeldud asjana ja ma ei osanud sellest eriti midagi arvata. Mul oli salaplaan, et kui õnnestuks Soome kooli sisse saada, siis üritaksin minna sealt üle mõnda tõelisse filmikooli, kus saaks ikka mängufilmi õppida. Mingi ime läbi osutusingi valituks ja juba kohe esimestel päevadel kui nägin maailma animafilmi paremikku ja puutusin kokku erinevate õppejõududega, hakkas see kõik tunduma nii põnev, et ma pole animatsiooni enam hiljem kordagi millegi muu vastu vahetada tahtnud. Mis mind animatsiooni puhul endiselt põlemas hoiab, on see, et sa oled seal rohkem nagu leiutaja — seal on nii palju erinevaid tehnikaid ja tehnilisi lahendusi, mida ühendada või ise välja mõelda. Seal on endiselt sellist mõtlemist nagu filmikunsti algusaegadel, kui tegutsesid Méliès ja Lumière'id. Animatsioonis on jätkuvalt maagia ja maailma loomine väga tähtsal kohal. Ja see on väga põnev.\n\nAga kui lähedal oli see võimalus, et sa oleksid ka Iho kursusele sattunud?\n\nMa olin selle esimese kursuse komplekteerimise ajal endiselt alles keskkooliõpilane ja sinna mul asja ei olnud, aga tõepoolest, mul oli tollal unistus \"Eesti esimesse filmikooli\" hiljem järele minna. Siis aga selgus, et seal polegi igal aastal vastuvõttu, ja see oli mulle suur pettumus.\n\nSamas oli mul veel üks plaan, nii, nagu see mul ikka mul kipub olema... Nimelt töötasin ma kogu keskkooli aja ka Tallinna loomaaia juures veterinaararsti abina, sanitarina. Ma olen ravinud nii elevandi hammast kui pannud lahasesse öökulli jala. Enamus patsiente olid aga ikkagi koerad-kassid, kes liikluses viga olid saanud. See looduse ja loomade teema on kuidagi minuga kogu aeg kaasas käinud. Ma olin juba lapsepõlves selline tegelane, kes kõikvõimalikke loomi koju tõi ja neid purkides kasvatas! Ühesõnaga, mind tõmbasid väga ka meditsiin ja veterinaaria, mida ma tahtsin samuti õppima minna, aga siis sai ikkagi kino mingil põhjusel võidu ja ma läksin Soome animatsiooni õppima.\n\nKui palju sa 1990. alguse Soomes Turu Kunsti ja Meedia Koolis õppides ida ja lääne majanduslikku erinevust tajusid ja milline oli sinu meelest selle aja sotsiaalne õhustik?\n\nSee kool võttis minult sada protsenti ja millegi muuga praktiliselt aega tegelda ei olnud. Ka nädalavahetuseti mitte. Ma läksin Soome 1994. aastal ja tollal oli Eesti ja Soome vaheline rahaline situatsioon ikka uskumatult ebavõrdne! Minu kõige tagasihoidlikuma ühiselamutoa üür, kus köök ja tualett olid koridori peal ühised, oli suurem kui mu mõlema vanema palk kokku. See kõik tundus lihtsalt võimatu. Eestist ma võtsin alati sööki kaasa ja Soomes tegin juurde ka lihtsat tööd, nagu näiteks baari koristamine õhtu lõpus. Tõstsin toole laudadele ja pesin põrandaid, aga selle paari tunni palgaga sain üüri makstud ja see tasu oli Eesti poolt vaadatuna väga hea.\n\nSuur vapustus oli samal sügisel juhtunud Estonia katastroof, millest ma kuulsin hommikustest raadiouudistest. Ma helistasin ja pakkusin ennast appi tõlkima ja mind kutsuti Turu haiglasse, kus ma siis olin esimesel päeval vastuvõtjate hulgas ja aitasin veidi suhelda. Estonia huku järgsed päevad on mulle vägagi mällu sööbinud, elu juhuslikkus ja ettearvamatus avaldus seal ühele noorele inimesele vägagi reaalsel moel. Nii et õpingute algusajast kerkib mälus kõige tugevamalt esile hoopis Estoniaga juhtunu.\n\nMis su suhetest Soomega praeguseks saanud on?\n\nMa loen aeg-ajalt ajalehte Helsinkin Sanomat. Suhtlen endiste kursusekaaslastega. Ja ma väga pean lugu Tampere lühifilmide festivalist, kus ma olen käinud mitmete oma filmidega ja olnud ka žüriis. Ma arvan, et Tampere lühifilmide festival on üks meie regiooni olulisemaid filmifestivale. See vist ongi praegu minu suhe Soomega.\n\nKui palju sinus ärivaistu oli või on? Suutsid sa toona õppimise kõrvalt ka midagi kõrvale panna või juurde tekitada, näiteks taksojuhtidele suitsuplokke või alkoholi müües?\n\nPigem tulin sealt tagasi teadmiste ja entusiasmiga filme teha. Ma ikkagi nii tahtsin pühenduda animatsioonile. Samas meenub, et kui koolis oli vaja vesivärve, siis Eestis maksis see komplekt naeruväärse summa ja nii sai neid siis ka kaastudengitele viidud. Aga sellel tegevusel puudus äriline pool.\n\nTuru Kunsti ja Meedia Kooli animatsiooni eriala diplomitööks tegid joonisfilmi \"Bermuda\" (1998). See ja ka sellele eelnenud, 1996. aastal valminud \"Cappuccino\" said auhindu välisfestivalidel. Mis tunne see oli, nii nende esimeste teoste loomise kui esimeste auhindade saamise tunne?\n\nKõik mis on inimlik, ei ole ka mulle võõras. Muidugi on meeldiv, kui su film valitakse kuhugi ja ka ära märgitakse. Kindlasti oli see oluline, et ma sain jala ukse vahele. Kui ükski mu koolifilm poleks kuhugi pääsenud, siis mine tea, kas ma sellega praegu üldse tegeleksingi. Kindlasti andis see enesekindlust. Kui film festivalile valiti, andis see võimaluse ka sinna sõita. See omakorda andis võimaluse näha, mida mujal maailmas tehakse, ja see oli endiselt sama tähtis kui Kullo filmiringi aegadel. Lisaks veel tutvumine teiste režissööridega, mis avardas tohutult mu teadmisisellest, kuidas filme tehakse ja kuidas autorid nendega suhestuvad.\n\nPärast kooli lõpetamist naasid sa Eestisse (teise kõrgharitud animafilmide režissöörina Peep Pedmansoni kõrval, kes oli lõpetanud nõukogude ajal VGIKis animarežissööride kursused) ja tegid Eesti Joonisfilmis järjest fantaasiarohkeid ja sürrealismi kalduvaid teoseid, nagu \"Superlove\" ja \"Peata ratsanik\" (2001), \"Ahviaasta\" (2003) ja \"Elu maitse\" (2006). Kuidas toimus üleminek tudengistaatusest Eesti Joonisfilmi rüppe?\n\nSoome koolis oli ju meie juhendajaks Priit Pärn, kes on Joonisfilmiga igatpidi seotud. Ta tegi ka Soomes õpetamise ajal Joonisfilmis ühe oma võib-olla kõige märgilisema filmi \"1895\". Tema kaudu läks see väga loomulikult, sest ma hakkasin Joonisfilmis käima juba kooliajal. Seal oli väga huvitav, intelligentne ja vaimne kollektiiv, mis mulle väga meeldis. Oma kooliajal ma mõnikord täitsa segasin neid, sest Eestis olles läksin ma alati Joonisfilmist läbi, tegin sinna asja, isegi kui seda asja polnud. Tahtsin seal lihtsalt istuda ja juttu ajada. Mäletan, kuidas Janno Põldma vahel justkui köhatas, et nüüd me tahaks tööd ka teha, mille peale ma lõpuks jalga lasin. Ju ma alateadlikult, ja ka päris teadlikult tahtsin minna sinna filme tegema. Ja nii ka läks.\n\nÜldjuhul on režissööritöö üsna üksildane tegevus. Sinu filmograafia on täis üksi tehtud lühifilme, aga neist eristub 2005. aastal sündinud koostööfilm \"Frank ja Wendy\", mis on tehtud koos Kaspar Jancise, Priit Tenderi ja stsenarist-kunstnik Priit Pärnaga. See on küll formaalselt seitsmeosaline, aga siiski täispikk film, mida Jaan Ruus nimetas Ekspressis ka koolkonna sünnifilmiks.\n\nSee oli ikkagi Priit Pärna välja mõeldud film ja ilma temata poleks seda olnud. Meie teised küll lavastasime erinevaid osi, aga tema oli selle aju. Joonisfilmis on kombeks, et stsenaariumid saavad stuudiolt kollegiaalset tagasisidet ja neid arendatakse koostöös. Ses mõttes \"Franki ja Wendy\" tegemine nii kardinaalselt teistsugune polnudki. Sellist ühistööd ja stuudio filtri osa hindan ma väga kõrgelt.\n\n5. detsembril 2006 sündis filmitootmisfirma Silmviburlane. Selle alt tulid pigem eksperimentaalsed asjad, nagu \"Blow\", mis on 8 mm-le filmitud kunstiteos. Ka teised selle firma alt tulnud filmid orienteeruvad pigem kunstivaldkonnale ja, veidi ette rutates, ka anima-dokumentaalsele suunale, kuhu sinagi nüüdseks jõudnud oled.\n\nMul oli suur huvi filmi ja muude valdkondade kokkupuutepunktide ja eksperimenteerimise vastu. Joonisfilm tundus sellisteks ettevõtmisteks liiga traditsiooniline. Selles suures süsteemis on oma ideede esitamine teinekord nii aeganõudev, et ma hakkasin otsima lisaväljundit, midagi, mida sain oma stuudios kergemini teostada. Tõsi, selle alt hakkasid sündima ka dokumentaalfilmid ja selline kahepooluseline anima ja dokumentaali sidumine saadab mind tänini. Nii Joonisfilm kui Nukufilm on ikkagi nii tehnika kui töö mõttes suhteliselt traditsioonilised stuudiod, kus paljusid Silmviburlase alt sündinud filme pole mõtet või on väga keeruline teha.\n\n2011. aastal tegid sa oma esimese koostöö Nukufilmiga, millest sai su senise karjääri pärjatuim film — pean silmas mitmekümneid auhindu noppinud \"Keha mälu\". Räägi selle filmi idee sünnist ja teostusest ning sellest, millises õhkkonnas see valmis. \"Keha mälu\" oli ka ses mõttes murranguline film, et hakkas näitama suunda, mis minu meelest on viinud ainulaadse, ülopikkovliku stiilini. Kui su esimesed joonisfilmivinjetid olid ikkagi väga õpetajakesksed, siis \"Keha mäluga\" kujunes välja autor Ülo Pikkov.\n\nSee oli aeg, kui ma tegelesin tõepoolest intensiivselt loominguliste otsingutega. Seal filmis on ju nukud, kes pöörlevad ja on ühendatud millegi abstraktse külge, olgu see siis minevik või miski muu. Alguses ma plaanisin teha seda filmi Joonisfilmis, aga sümbolina hakkas nöörist tehtud nukk ja tema pöörlemine nii tugevasti tööle, et joonistatuna ei tundunud see nöör olevat piisavalt katkematu, mida ma aga tahtsin ilmtingimata saavutada. Kavandeid luues jäi püsima tehniline probleem. Ühel hetkel katsetasin seda keerlemist nukkudega ja otsustasin, et seda on palju parem teostada nukufilmi traditsioonilises stop-motion 'i tehnikas. Kontakt Nukufilmi stuudioga oli vastastikku meeldiv ja nii see sündis. See film on tõepoolest endiselt mu kõige levinum film, mida näidatakse aeg-ajalt üle maailma. Olen kogenud selle väga suurt mõju täiesti ootamatutes kohtades, näiteks Araabia maades, kus pole holokausti ega kommunismikuritegude ajaloolist taaka. See film seostub inimeste endi lugudega või juhtumitega, mida tahetakse jagada.\n\nSiin pole muud öelda, kui tsiteerida Tolstoid, et hea raamat on tihti targem kui selle autor. See ei ole nii mitte kõikide loovtööde puhul ja alati, aga vahel seda juhtub.\n\nMa olen tihti mõtisklenud, miks ei suudetud Eestis, vaatamata meie animafilmi suurtele traditsioonidele, minna kaasa maailmas 2000. aastatel toimunud plahvatusega animadokumentaali vallas, mille eredamad näited olid festivalihitid \"Waltz With Bashir\" (\"Valss Bashiriga\", 2008) ja \"Persepolis\" (2007) ning lühifilmidest \"Ryan\" (2004).\n\nMa ise olen ka sellele mõelnud ja üks põhiline küsimus sellega seoses on animatsiooni paiknemine kunstiväljal — on ta rohkem kunsti- või käsitöövaldkond? Mulle tundub, et Eesti animategijad on ennast positsioneerinud natuke liiga palju kui käsitöölisi. Vaata, kui vähe on meie animategijaid astunud üles kunstinäitustel või galeriides. Või kas keegi on pakkunud Veneetsia Eesti paviljoni oma töid? Oma filme käiakse näitamas üksnes animafestivalidel teistele animategijatele, kellega siis arutatakse teemat ja mõõdetakse meisterlikkust animeerimises, aga tegelikult on animatsioon ju palju laiem. Eesti animatsioon nüüdiskunsti dialoogis ju sisuliselt ei osale ja on kahjuks jäänud omaette saarekeseks. Muidugi, sellel nõukogude ajal alguse saanud suurte stuudiote traditsioonil on ka omad suured plussid, nagu stabiilne professionaalsus ja traditsioon, aga Eesti animatsiooni suhe nüüdiskunstiga võiks kindlasti olla tugevam.\n\nTeisalt jätavad ka klassikalised, akadeemilised filmiteoreetikud anima endiselt \"päris\"-filmist väljapoole. See kuuluvat pigem kunstiülikoolide ja seega automaatselt kunsti valdkonda. Kas see on paratamatu? Mulle tundub, et ega animavaldkond ole ka väga sellele vastu vaielnud ja pigem naudib oma teatavat saarestuvat eristaatust.\n\nNii on jah. See, millest sa räägid, pole ainult Eesti teema. Kui näiteks Saksamaal on animatsiooniosakonnad pigem filmikoolide juures, siis Prantsusmaal pigem kunstikoolide juures. Ega ühest reeglit ei ole, animatsioon jääb kuhugi sinna filmi, kunsti ja käsitöö vahepeale.\n\nKui 1970-ndatel integreeris Rein Raamat tollaseid Eesti progressiivsemaid kunstnikke, nagu Lapin, Keskküla ja Arrak, Joonisfilmi filmiloomesse ja Nukufilmis töötas näiteks Kurismaa, siis kahjuks tänapäeva eesti animatsioonil ja kaasaegsel eesti kunstil ühisosa praktiliselt puudub. Mingil põhjusel ei näe me enam animafilmi tiitrites nende nimesid, kes osalevad aktiivselt meie kaasaegses kunstielus. Ja sellest on kahju!\n\nKas spetsiifiline animakeel on üldse olemas? Ja kas anima nautimiseks on vaja mingit eelnevat selle valdkonna ja selle keele taju?\n\nMa usun, et on. See teema huvitab mind väga. Usutavasti on see midagi sügavalt inimlikku. Näiteks kui mõelda koerte-kasside või ahvide peale, siis neid ei köida animafilmid. Nad näevad küll värvide vilkumist, aga ei taju abstraktsiooni. Teise looma või iseenda nad tunnevad peeglist või monitorilt ju ära. Seega, animatsioon on inimesele ainuomane, see laseb ette kujutada ja näha midagi muud ja palju rohkemat. Kunsti kaudu me ju tegelikult uurime iseennast ja inimeseks olemist laiemalt ja see ongi kõige alus. Inimeseks olemisel kõrgemal tasandil ja animafilmil on ühine võti ning see on seotud enese mõtestamisega. Seni, kuni me suudame tegelda abstraheerimisega, mõtestada animatsioonifilme, on meil inimesena veel lootust.\n\nÜhes septembrikuu Sirbis kirjutasid sa artikli pealkirjaga \"Eesti animatsiooni pärandist ja valdkonna tulevikust\", kus sa ütlesid, et postanimatsiooni ajastul vajab animatsioon hääbumise või marginaliseerumise vältimiseks uut mõtestamist. Räägi sellest lähemalt.\n\nJah, ma arvan, et animatsioon, nii lokaalselt Eestis kui globaalselt, peab ennast nägema laiemalt kui kitsalt filmina. Ta peab vaatama ka oma äärealadele ja otsima sümbioosi näiteks animeeritud dokfilmi, interaktiivse teksti ja arvutimängudega. Selles on jätkusuutlikkuse ja ellujäämise võti, sest vastasel juhul taandub animatsioon vaid traditsiooniliseks käsitööks. Loovus ja originaalsus ei peaks olema vaid animatsioonifilmi stiilis ja lugudes, vaid ka teemavalikus ja maailmaga suhestumises laiemalt.\n\nTMK 2008. aasta aprillinumbris kirjutasid sa: \"Animatsioonifilmi loo eripära seisneb animatsioonifilmi olemuses ehk liikumatute elementide elustamises, hingestamises. Kui teistes filmiliikides on loo põhiülesanne kanda köitvat süžeed, siis animatsioonifilmis on loo põhiülesanne kujutada filmi tegelasi elustatult ja alles seejärel edastada filmi süžeed. Animatsioonifilmis ei ole võimalik jutustada lugu, ilma et vaataja usuks tegelaskujude elususse. Elutult mõjuvad tegelased ei saa edasi anda elusat lugu. Seega on animatsioonifilmi loo primaarne ülesanne elustada filmi tegelaskujud, et siis nende vahendusel edastada vaatajale filmi lugu.\" Kas see pole mitte nii kõikides filmiliikides? Ja ka arvutimängudes. Kaua sa ikka kivi vaatad, kui sa teda elusana ei suuda kogeda?\n\nKindlasti on palju kokkupuutepunkte ja kattuvusi, sest ka mängufilmis on palju sümbolismi ja tähendusrikkust, aga suurim erinevus on ikkagi see, et kui mängu- ja dokumentaalfilmis sa pigem kadreerid maailma, siis animafilmis sa lood maailma — teed nullist uue maailma ja seega on seal kõik tähenduse kandjaks. Animatsioonifilmis sa alustad reeglina loomist tühjusest või tühjalt koordinaatteljestikust. Kõigel on seal tähendus, iga värvi ja piksli taga on kellegi valik ja disain. Kõigel on mingi mõte, sest kõik on eraldi loodud konkreetse filmi tarvis. See teeb sümbolitasandi tugevamaks. Näiteks kui Simpsonites ütleb Homer Simpson \"tere\", siis see pole ainult antud karakteri \"tere\", vaid keskealise ameerika mehe \"tere\", st ta on rohkem sümbol-tere kui näiteks ühe mehe \"tere\" mängu- või dokumentaalfilmis. Sümbolil on animafilmis palju laiem tähendus kui muudes filmiliikides.\n\nAga kas pole tänapäeva tehniliste vahendite juures muutunud juba pigem mõtteviisi küsimuseks, et me sellist eristust elus hoiame, sest me teame ju, kui lihtsalt ja kui palju töödeldakse pilti ka mängu- või dokumentaalfilmis, kuhu saab niivõrd kergesti lisada inimsilmale täiesti reaalsena näivaid eriefekte? Minu meelest oleme me jõudnud sellisesse ajastusse, kus meie rohkem kui saja aastane filmikunst peaks hakkama neid lõhesid kiiremini ületama.\n\nAbsoluutselt. Mängufilmi, dokumentaalfilmi ja animatsioonifilmi, selle kolme eraldi kroonlehega lilleõie asemel on meil tekkimas üha rohkemate kokkupuutepunktidega tervik. Võimalik, et see kolmikjaotus oli mingi ajani vajalik, sest filmivaldkond on võrreldes teiste kunstivaldkondadega ikkagi väga noor. Kirjanduses me ju pigem ei räägi sõnade disainist või layout 'ist, aga animas ollakse endiselt kinni sellises kino algusaegade ohoo-seisundis, et \"näe, kuidas liigub\" või \"täitsa usutavalt liigub\", aga mis selle kõige mõte on, kipub tihti tagaplaanile jääma. Animatsioonis jäädakse liiga kinni tehnilise võimekuse nautimisse. Võtame näiteks Elbert Tuganovi, kes tegi alguses tiitreid Tallinnfilmis. 1957. aastal lõikas ta paberist välja ühe sputniku. Ja tagantjärele olen ma kuulnud, et kui mustal paberil animeeritud pabersputnikut näidati, siis paljud inimesed arvasid, et see on päris! See vau-efekt oli kino algusperioodil täiesti õigustatud. Aga praegu, kui tehnoloogia on läinud nii heaks ja võimalusterohkeks, on minu meelest igati õigustatud küsida, mis mõte on ka kõige efektsemal animafilmil, kui see hingele midagi ei anna. Kui seal on koos kõik maailma parimad efektid, läiked ja surround 'id, aga kui see ei paku midagi hingele, siis pole sellel filmil tegelikult mõtet. Filmikunstil oleks tõepoolest aeg edasi liikuda. Sisu peaks olema hindamisel ja analüüsil ikkagi põhikriteeriumiks.\n\nArvutitehniliselt on olukord läinud nii heaks, et animeeritud dokfilm pakub dokumentaalsuse ja reaalsuse kajastamisel traditsioonilisele dokumentalistikale tugevat konkurentsi. Võtame kas või foto. Kunagi peeti seda kindlaks tõendussmaterjaliks, aga see pole enam ammu nii. Sama on liikuva pildiga. Kui me aktsepteerime seda, et liikuvat dokumentaalset pilti saab moonutada ebareaalseks, siis peaksime nõustuma ka sellega, et vastupidinegi on võimalik ja et imaginaarne pildiloome võib väljendada dokumentaalsust. Teinekord me oskame mingeid asju hinnata paremini alles tagantjärele ja paarikümne aasta pärast hakatakse praegust perioodi animatsioonis kirjeldama tõenäoliselt just partnerlussuhte loomisena dokumentalistikaga. See on suuresti tehnoloogia arengust tingitud nähtus.\n\nSa kaitsesid eelmisel aastal Eesti Kunstiakadeemias ka oma doktoritööd \"Anti-animatsioon, Ida-Euroopa animatsioonifilmi eripära\" (\"Anti-Animation: Textures of Eastern European Animated Film\"). Mis asi on antianimatsioon ja kas Ida-Euroopa animatsioonil on oma eripära? Või kui parafraseerida Katariina Undi tegelaskuju \"Sügisballist\", siis kas peaks ehk ütlema, et mingit Ida-Euroopat pole olemas?\n\nIda-Euroopa on kindlasti olemas ja ka Eesti kuulub oma ajaloo tõttu sinna. See kultuuriruum on siin praeguseni tajutav. See pole mingil viisil negatiivne ega ainult geograafiline määratlus, vaid tähendab pigem sotsiopoliitilist sarnasust. Töö pealkirjas ma tahtlikult veidi provotseerisin, et tekitada diskussiooni ja et saaks hea alguspunkti, kust arutlustega edasi minna. Minu argumendid tulenesid võrdlusest vaba läänemaailmaga, kus Teisest maailmasõjast alates on animatsioon seisnud eelkõige kommertslikel alustel. Meil oli aga hoopis teisiti. Kui mõelda kas või nõukogude reklaamide peale, siis need ei olnud ju tegelikult reklaamid, vaid pigem mingid kvaasi- või antireklaamid. Ka animatsioon oli riiklik tellimus, kus tähtis polnud tema majanduslik edukus, vaid ideoloogilised tegurid. Muidugi tehti selle varjus väga erinevaid filme ja filmide tootmise olukord olid ka eri aastakümnetel ja eri liiduvabariikides erinev, kuid võrreldes läänemaailma animafilmide tootmisega, ei mänginud nõukogude süsteemis filmi kommertslik edukust mingit rolli.\n\nNii nagu arheoloogias saab muistse perioodi inimeste ja elukorralduse kohta teha järeldusi näiteks potikildude ja sekundaarsete leidude põhjal, nii räägib ka animatsioon meile oma loomisaja ühiskonnast. Kui analüüsida näiteks mees- ja naistegelaste esinemist animafilmides, siis näeme, et Ida-Euroopa animatsioon on väga meestekeskne. Kuigi kui me nende maade muinasjuttudele mõtleme, siis seal on printsesside ja printside tasakaal palju paremini paigas. Ametlikus leksikas oli kommunism sugudevahelist võrdsust teeniv ühiskonnakorraldus, aga filmide põhjal ei saa seda küll väita. Ja nii näemegi, et teatud ühiskondlike protsesside kirjeldamisel võivad olla sekundaarsed allikad palju tõesemad.\n\nVõi teine näide: kui Venemaal on õigeusul olnud ajalooliselt vägagi suurt mõju kultuurile ja ikonograafial kunstile, siis animatsioonis religioosne temaatika praktiliselt puudub. Seda teemat ei ole üldse käsitletud ja see puudub ka filmide kujunduses. Kui mõnes filmis ongi kujutatud kirikuõpetajat, siis on tal lihtsalt ajaloolist situatsiooni markeeriv ja naeruvääristav funktsioon. Seega saab animafilmide suuremat korpust analüüsides teha päris palju järeldusi ka nende loomist ümbritsenud ühiskonna kohta. Kuna animatsioonifilm on valdavalt kollektiivne looming ja seotud ka erinevate institutsioonide ning rahastusmudelitega, siis võrreldes individuaalse kunstiloomega on \"ühiskonna peegliks\" olemine siin palju tajutavam. Psühholoogias on levinud võte lasta lapsel joonistada oma perekonda ja teha siis selle pildi põhjal järeldusi perekonnasuhete kohta. Sarnaselt saab hinnata ka ühiskondlike suhteid — analüüsides seal loodud animatsioonifilme.\n\nMiks sa selle töö inglise keeles kirjutasid? Sest kui teadusvaldkonna tulevikku vaadata, siis tahaks Kristjan Jaagu kombel küsida, et \"kas siis selle maa keel ei või...\". Eesti patrioodina võinuks sa oma töö ju ka eesti keeles kirjutada.\n\nSee on muidugi tõsine dilemma. Kahjuks või paratamatult on praegusel ajal nii, et kui sa tahad, et su töö osaleks valdkonna uurimises globaalselt, siis peab see olema inglise keeles kättesaadav. Vastasel juhul ei teki dialoogi. Seda tööd ei leita ega tsiteerita. Diskussioon keele teemal on muidugi väga aktuaalne ja vajalik ning sellel pole ühte selget vastust. See on endiselt suur mõtlemiskoht ja ma tajun seda probleemi vägagi, aga tänu inglise keeles avaldamisele on mu töö üles leitud, seda on tsiteeritud ja ma olen käinud sellega seminaridel ja konverentsidel, kus ma olen saanud seda tutvustada, ehk siis ta moodustab liivatera mingis suuremas asjas. Eestikeelne liivatera paikneks palju rohkem eraldi, kuid ma mõistan igati, et eesti keele jätkusuutlikuks arenguks on väga tähtis ka omakeelse teadusterminoloogia võimalikult laialdane kasutus.\n\nAga kas Eesti animal on oma spetsiifiline sisu, olemus ja tunnetuslaad? Ja kui on, siis kas see kestab ja säilib järgmistele põlvkondadele või on ta pigem lahustumas globaalsetesse trendidesse?\n\nKindlasti on Eesti animatsioonil oma nägu ja osaliselt peitub see idaeuroopaliku animatsioonifilmi maski taha. Lisaks võiks esile tuua, et Eesti animafilm on üsna tekstikauge, dialoogi ja verbaalselt väljendust on vähe. Nii Läti, Leedu kui Venemaa animafilmides räägitakse rohkem. Ja Inglismaa Aardmani stuudio filmid on meiega võrreldes ikka väga tekstipõhised. Meie animafilm on palju rohkem visuaalne. Siin võib ehk kaudselt näha ka eestlase loomust. Huvitav on veel see, et kui traditsiooniliselt on animafilm folkloorse sisuga ja põhineb tihti muinasjuttudel, siis Eestis on seda üllatavalt vähe, kuigi meie folkloor ise on väga rikkalik lugude ja tegelaskujude varasalv. Näiteks meie süvamuusikas põhineb palju rohkem folklooril, aga animafilmis millegipärast on seda vaid põgusalt. Eesti animafilm on eelkõige täiskasvanutele suunatud mittefolkloorne ja väheverbaalne visuaalne film.\n\nKas selles, et Eesti anima on pigem täiskasvanutele suunatud kunstiliselt ambitsioonika sisuga lühiformaat, ei või peituda ka üks ohukoht? Meie kaks suurstuudiot, Nukufilm ja Joonisfilm sulguvad ehk aina rohkem oma hermeetilisse maailma, milles küll suheldakse teiste omasugustega piiri tagant, aga unustatakse ära suhe oma maaga?\n\nSeda ma pigem ei ütleks. Mõtleme näiteks \"Lotte\" fenomenile, millest on välja kasvanud ka Lottemaa teemapark. Ja Nukufilmil tuli lastefilm \"Morten lollide laeval\". Nüüd tegi uus väikestuudio \"Vanamehe filmi\", kohe-kohe tuleb \"Sipsik\". Ma arvan, et praegu on selliseid rahva- ja lastefilme kindlasti rohkem kui n-ö kunstilist animat.\n\nKui päris aus olla, siis \"Lotte\" on tegelikult suurstuudiote ainuke edulugu. Ma julgen öelda, et nii \"Morten\" kui \"Lisa Limone\" olid finantsilises mõttes ja publiku arvu poolest läbikukkumised. Üleminek kümneminutisest lühiloost täispikale on pärast iseseisvuse taastamist terviklikult õnnestunud tegelikult ainult \"Lotte\" ja \"Vanamehe\" puhul.\n\nMajanduslikult peab vist selle väitega nõustuma. Mis mulle väga meeldib, on aga see, et kui me sisust räägime, siis \"Lotte\" on pigem tüdrukute film, ja praeguseks on kolm täispikka filmi koeratüdrukuga peaosas juba tehtud. Nüüd tuli Kaspar Jancise \"Morten\", mis on heas mõttes seikluslik poistekas. Sihtrühm tasakaalu mõttes on see väga hea valik.\n\nMa väidaksin, et selle niši täitis ideaalselt pigem \"Vanamehe film\", mis on väga populaarne poiste hulgas, kes teevad tänaval ja trennides Vanamehe-nalju ja susistavad š-i.\n\nJah. Sisu ja turundus on eri asjad. Eestis on praegu esimest korda situatsioon, kus kinoketi omanik ehk Apollo on hakanud filmi tegema, ja nemad saavad päris oskuslikult turgu mõjutada. Teinekord ei räägi vaatajanumbrid kvaliteedist, vaid kujunevad teatava keerulise leviskeemi ja situatsiooni tulemusena. Ma julgen öelda, et \"Morten\" jäi kuhugi turundusliku varju taha ja oleks tegelikult väärinud palju kõrgemat publikulendu.\n\nPraeguses olukorras saame me teha suurema riikliku rahastusega täispikka animafilmi keskeltläbi kord viie aasta jooksul. See tuleneb kahe suurstuudio kehtestatud minutihinna poliitikast. Vahepeal tehakse küll lühifilme, näiteks jõudsid äsja ekraanile viis uut animafilmi, mis kõik kokku maksavad umbes miljon eurot, aga Eesti publik näeb neid avalikul seansil kõigest paar korda. Kas siin pole teatavad käärid, kui me saame kokku umbes tund aega kunstiliselt kõrgel tasemel animat miljoni euro eest, aga seda näeb kinos heal juhul mõnisada inimest? Nauding ja osasaamine jääb teistele animafiilidele, mitte Eesti maksumaksjale.\n\nOlen väga nõus, et see on probleem. Ajal kui Eesti positsioneerib end e-riigi ja kõikide digilahenduste esmakäitlejana, oleks siin nii hea võimalus midagi suurt korda saata. Teha kas või midagi Estflixi-laadset, mis peaks selle probleemi lahendama, aga praegusel hetkel kahjuks head lahendust ei ole. See platvorm aitaks ületada ka maapiirkondade probleemi, sest isegi kui luua Tallinna veel üks Artis, siis Tallinn ei ole kogu Eesti ja see ei lahenda olukorda. Oluline on mugav ja hästi kasutatav platvorm, mis oleks tasuta. Kahjuks on see keeruline just juriidiliste nüansside tõttu, mis on peamiselt seotud muusikaõigustega. Enamik meie heliloojaid on autoriühingute liikmed ja nad ei saa nii lihtsalt oma asju vabalevisse panna. Minu teada oleksid nii stuudiod kui režissöörid selleks valmis, aga probleem on eelkõige muusikaõigustes.\n\nMa väidan, et Eesti animavaldkond on suure kriisi lävel ja peaks endalt küsima, kuidas minna edasi. Nagu ka, majanduslikel põhjustel, kogu Eesti riik, mis on muutunud odava tööjõu maast kalli tööjõuga maaks, kus me odavuse ja massiga enam ei löö. Animavaldkonna kallidus toob selle kriisi ehk kiiremini esile. Võib-olla on meil vaja majanduse ja kunstivaldkonna seoste radikaalsemat ümbermõtestamist?\n\nMa ei nimetaks seda kriisiks, aga suurte muutuste lävel oleme kindlasti. Kogu animasituatsioon on muutumas. Paradoks on selles, et ekraane ja kanaleid on meie elus aina rohkem. Nõudlust loomingu järele on seega ka justkui palju rohkem, samas palkade tõus teeb filmitootmise üha kallimaks. Aga animatsiooni mõiste ja olukord muutuvad ja \"Vanamehe film\" on hea näide sellest, kuidas noored poisid tegid ära täispika filmi.\n\nJah, umbes 400 000 eelarvega 90 000 vaatajat saada pole ju üldse paha tulemus. See on mõne kümneminutise lühianima hind...\n\nSee on kindlasti suurepärane tulemus, aga seda poleks saavutatud ilma tugeva kinoketipoolse toetuseta. Need tegijad on mu endised tudengid ja mul on nende edu üle väga hea meel. See, kuidas nad turundasid ja tegid promotööd sotsiaalmeedias ja \"Eesti laulu\" vaheklippides, on täiesti geniaalne. Eks see kirjeldab ka nüüdisaegset kunstiloomet — kõik ei pea olema täiuslikult viimistletud. \"Vanamehe film\" on oskuslikult turundatud anima underground. Ja samas on selles filmis olemas ka täiesti korralik kandev lugu, nii et Vanamees on igati äge nähtus! Nii nagu looduses pole tühja kohta, nii pole seda ka kultuuris, mis on elav keskkond.\n\nKultuuris on selline mõiste nagu \"juurtekst\". Mingi teos muutub uueks algtekstiks, millest hakatakse tuletama uusi teoseid. Ma arvan, et Eesti filmi seni kõige tuntum juurtekst on \"Viimne reliikvia\", millest on läinud nii palju väljendeid tavakeelde ja slängi, loodud paroodiaid ja mida kõike veel, isegi alkoholi marke nagu Agnes ja Gabriel. Aga nüüd on ka \"Vanamehe film\" omaette juurtekstiks muutunud. Eks muidugi tagantjärele saab hinnata, kui suureks see saab, aga ühele rahvusriigi filmivaldkonnale on see ülimalt oluline, et mingid teosed muutuksid juurtekstiks, millest omakorda hakkavad tekkima reklaamid, naljad, ühemehe- show 'd, släng jne. Samas ei saa me unustada, et enamik oskusteavet, animaatorid ja operaator Urmas Jõemees tulid Nukufilmist, nii et \"Vanamehe\" fenomen sai tekkida vaid tänu juba olemas olevale võrgustikule. See on ikkagi laiemalt ühe traditsiooni ja oskusteabe bassein, milles \"Vanamees\" valmida sai. Lihtsalt ühe geniaalse turundusmõttega sellist filmi ei tehta.\n\nKas hüpoteetiline ja paljuräägitud Eesti filmiseadus oleks vajalik? Muudaks see midagi? Sinu kui juristi käsi võiks ju sügeleda Eesti filmiseaduse loomise järele. Või on ainus lahendus raha juurde saada?\n\nSee, mida valdkond tahab, on stabiilsus, jätkusuutlik kasv ja pikem perspektiiv. Praegusel hetkel on olukord väga hüplik. Eelarved ja eraldused võivad kergesti muutuda, aga filmiseadus tagaks ehk riikliku filmirahastuse suurema stabiilsuse. Selles mõttes oleks see hea. Meie filmivaldkond on piisavalt suur ja väärikas ning ma arvan, et ta vajaks ka oma regulatsiooni. Aga milline see täpselt olema hakkab või olema peaks, on muidugi väga kompleksne küsimus.\n\nKui nüüd filmindusest välja hüpata, siis sa oled ju kirjutanud ka viis lasteraamatut ja romaani \"Vana prints\". Miks sa sellega tegeled ja miks sa siin oled suunanud oma energia lasteteostesse, kui animatsioonid on sul — ühe erandiga, \"Ada ja Otto\" — selgelt täiskasvanutele suunatud?\n\nHuvitav, ma pole isegi niimoodi mõelnud. See on lihtsalt kuidagi nii läinud, mitte teadlikult suunatud tegevus. Ka \"Ada ja Otto\" oli algselt raamatuidee, aga tundus, et seal on visuaalile toetuvat rohkem kui tekstipõhisust. Ma ilmselt mõtlen rohkem lookeskselt ja selles, millisesse vormi see jõuab, on teinekord üsna palju juhust. Raamatuga on protsess lühem kui filmiga ja seal võib olla tegu ka kannatamatusega — raamatu ideega saab kiiremini edasi liikuda. Ma üldse ei välistaks, et ma teen tulevikus ka filme rohkem lastele.\n\nKui kirjanduse ja animaga seosest rääkida, siis on sul loodud ka üks eriliselt hõrk väike vinjett — 2007. aastal ilmunud kassetis \"Must lagi\" animeerisid sa Aleksander Suumani luuletuse \"Läänemerelinik\". Miks just see luuletus ja milline on su suhe luulega praegu?\n\nLuulet, eriti Eesti autoreid ma jälgin, samuti välisautoreid, näiteks Hendrik Lindepuu tõlgitud Poola autoreid. Üldse olen ma Poola kirjandusest suures vaimustuses. Tihti sirvin ka Islandi luuleantoloogiat saagadest tänapäevani välja. Ilmselt selline abstraktsuse, üldistuse ja lihtsuse segu tõmbab mind, sest animatsioonil ja luulel on minu meelest palju rohkem seost kui näiteks animatsioonil ja novellil või romaanil. Sümboli- ja kujundikeel seob.\n\nAleksander Suumani \"Läänemerelinik\" sattus mulle kätte vist kusagil põhi- ja keskkooli vahepeal ja see tundus kuidagi uskumatu, et niimoodi võib ka luuletust teha. Samas oli seal kohe mingi visuaalne loogika ka sees. Eks mul ole elus olnud teisigi vau-efekte, aga see on üks tugevamaid, kus luule, sõna ja pilt on kokku saanud. Minu kujunemisel on see luuletus mänginud väga suurt rolli ja ilmselt sattus see kätte just selles õrnas otsivas eas, kus inimese tundlad otsivad märke teistsugusest maailmast kui seni kogetu. Kui kunagi hiljem siis tekkis võimalus ühte luuletust animeerida, siis ma kohe teadsin, et tahan just seda luuletust teha. See on sõna otseses mõttes minu austusavaldus ja tänu luuletuse autorile Aleksander Suumanile.\n\nSinu filmograafia on küll üsna pikk, aga ometi puudub sealt sinu kui ainsa režissööri tehtud täispikk film. Kas see mõte tuksub sul kuskil või naudid sa just lühiformaati?\n\nKui ma oma tudengitele filme loengute raames näidanud olen, siis olen märganud, et umbes kaheksanda minuti kandis hakkavad ka kõige rahulikumad nihelema. Mulle tundub aina rohkem, et nüüdisajal ei suuda täispikk film nooremat inimest enam hästi köita, sest elu ise on nii intensiivseks muutunud. Poolteist tundi filmi vaatamist on tänapäeval tõsine väljakutse. Aga mis seal salata, mõelnud olen ma selle loomisele muidugi...\n\nViimastel aastatel oled sa produtseerinud mitmeid dokfilme ka Silmviburlase alt, näiteks \"Juured\", \"Õlimäe õied\" ja samuti paar eesti lugu. Kas sa pole mõelnud suundudagi rohkem dokumentalistikasse või mängufilmi?\n\nKui ma varem mängisin dokumentaalse animafilmiga, kus rõhk oli rohkem animatsioonil, siis nüüd tundub mulle endalegi, et ma olen mingi nähtamatu joone ületanud ja teen uue valmiva filmiga ka debüüdi dokumentalistikas. Aga animatsioonist ei pääse ma ka seal. Mind huvitab kõige sügavamal tasandil ikkagi inimene ning dokumentalistika sidumine lavastuste ja mänguliste animatsioonielementidega aitab sellele teemale kõige lähemale pääseda. See animatsiooni ja dokumentalistika ühendamine on praegu minu suurim väljakutse, miski, mis mind huvitab ja millega ma tegelda tahan.\n\nKas see mitme mütsi kandmine kujundamisest kirjutamiseni, režissöörist produtsendini, ja lisaks õppetöö ning arvamusartiklid on tänapäevases olmes paratamatu, et ellu jääda, miski, mida sa teed olude sunnil, või miski, mida sa naudid, ja üks asi lihtsalt täiendab teist?\n\nEks inimtüübid ole erinevad, aga minu puhul on see pigem hea või isegi ainumõeldav. Need, kes on tegelnud maalikunstiga, teavad, et ühel hetkel sa töötad üle ja värvid lähevad poriseks. Sa pead oskama õigel hetkel pooleli jätta. Kui mul on olnud võimalusi tegelda ainult ühe asjaga, siis ma kipun tihti üle mõtlema, ühesõnaga värvid lähevad poriseks. Tihti on ka filmi loomisega — mis on väga pikk protsess — nii, et algne käivitav idee võib muutuda igavaks ja siis sa paned sinna juurde kogu aeg lisaks palju \"huvitavat\", nii et algne idee võib hoopis ära kaduda. Ma olen küllalt tajunud, kuidas ma olen mõne ideega üle töötanud ja oleksin pidanud varem \"pintsli käest panema\", et saada parem tulemus. Ma olen näinud, et mu looming läheb pigem paremaks, kui ma teen mitmeid asju paralleelselt.\n\n2011. aastal oled sa Postimehes ilmunud küsitluses, kus selgitati välja parimat iseseisvuse taastamise järgset Eesti filmi, öelnud \"Elu ilma Gabriela Ferrita\" kohta järgmist: \"Täiuslik animafilm. Kunstilise ja tehnilise teostuse absoluutne tipp.\" Kas sama absoluutseid filmiteoseid on su ellu vahepeal juurde tulnud?\n\nMa vaatasin hiljuti Kieslowski 1979. aastal valminud mängufilmi \"Amatöör\" ja sain tõeliselt suure elamuse. See on lugu ühest sotsialistlikus Poolas elavast tegelasest, kes hakkab tegelema filmiamatörismiga ja kuidas see ta elu muudab. See mängufilm kirjeldab suurepäraselt oma sünniaega ja dokumenteerib oma ajastut palju paremini kui mõni selle ajastu dokumentaalfilm.\n\nKas filmimaagia on olemas ja kui, siis kus?\n\nMinu jaoks on filmimaagia seotud eelkõige \"nostalgia\" mõistega. Igasugune filmikaader on ju tegelikult nostalgiline pilt minevikust. Mingi valgus või fluidum on jäädvustus sellest, mis on kunagi olnud, ka animafilmis. Maagia tekib seoses nostalgia ja igatsusega ning filme vaadates me tunneme ka igatsust möödaniku järele, tajume aega, mis ei tule enam tagasi, aga filmis me näeme ja kogeme seda uuesti.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Kaarel Kuurmaa intervjueerib Teater. Muusika. Kino detsembrinumbris Ülo Pikkovit.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Vaata läbi uudise pealkiri ja tekst ning loo loov sissejuhatav lause, mis haakub artikli sisuga.\n\n## Pealkiri:\n\nÜliõnnelik Klopp: mul on raske leida mängijate kiitmiseks sõnu\n\n## Põhitekst:\n\n\"Mul on raske poiste kiitmiseks sõnu leida,\" rääkis Liverpooli peatreener Jürgen Klopp. \"See oli suurepärane. Tegime nii palju häid asju, ma nägin sensatsiooniliselt häid esitusi ja olen väga õnnelik. Klubi jaoks on see võrratu õhtu. Olen poiste üle nii uhke.\"\n\nLiverpool on valitsev Meistrite liiga võitja ning ülivõimsas hoos ka koduliigas, kui 16 võidu kõrval on saadud vaid üks viik. Lähim jälitaja Leicester, kes on Liverpoolist mänginud ühe kohtumise vähem, jääb juba kümne punkti kaugusele.\n\n\"Meie mängijaid testitakse pidevalt, meie elu ongi selline,\" tõdes Klopp. \"Praegu oleme läbinud ühe testi teise järel ja peame kindlustama, et jätkame testide läbimist.\"\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Jalgpalliklubide maailmameistrivõistlustel triumfeeris esmakordselt Liverpool, kes oli Dohas lisaaja järel 1:0 üle Brasiilia võistkonnast Flamengo.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Süvene uudise pealkirja ja sisu ning kirjuta sellele loole sisukas ja informatiivne sissejuhatus, mille pikkus on üks lause.\n\n## Pealkiri:\n\nTass ja esmakordselt algkoosseisu pääsenud Jurkatamm olid NCAA-s võidukad\n\n## Põhitekst:\n\nTassi kodumeeskond Saint Mary's Gaels kohtus Nevada Wolf Packiga, kes alistati tulemusega 68:63, kirjutab Korvpall24.ee. Algviisikus alustanud eestlane viibis platsil 27 minutit, mille jooksul viskas 11 punkti (kahesed 5/6, vabavisked 1/3), võttis kaks lauapalli (mõlemad ründelauast), andis ühe resultatiivse söödu, blokeeris kaks vastaste pealeviset ja tegi ühe pallikaotuse. Seejuures viskas Tass kõik punktid avapoolajal.\n\nVõidulisa teenis ka Taavi Jurkatamme kodumeeskond San Francisco Dons, kes alistas külla sõitnud UC Davis Aggiesi 93:84. Novembris saadud käevigastusest paranenud Jurkatamm kuulus sel hooajal esimest korda algkoosseisu. Tema arvele kogunes kümne mänguminutiga kaks punkti (kahesed 1/1), üks vaheltlõige ja üks isiklik viga.\n\nSaint Mary's jätkab hooaega 12 võidu ja kahe kaotusega, San Franciscol on kirjas kümme võitu ja kolm kaotust.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Laupäeval olid USA üliõpilasliiga NCAA kõrgeima divisjoni korvpalliturniiril võistlustules nii Taavi Jurkatamm kui ka Matthias Tass.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Vaata läbi uudise pealkiri ja tekst ning loo loov sissejuhatav lause, mis haakub artikli sisuga.\n\n## Pealkiri:\n\nReinsalu: Eesti meedia on USA ja Briti juhtide suhtes pahatahtlik\n\n## Põhitekst:\n\n\"Just praeguste Ühendkuningriigi ja USA liidrite suhtes on meie meedias millegipärast selgelt kallutatud ja pahatahtlik hoiak,\" kirjutab Reinsalu. \"Ilmselt on sellel kaks põhjust. Üks on maailmavaateline. Mõlemad liidrid on, olgugi erineva taustaga, värvikad ja konservatiivse agendaga liidrid ning meedias peegeldub sõnavõtjate sisuline ideoloogiline vastumeelsus.\"\n\n\"Teiseks võib paljudel juhtudel põhjus olla selles, et kasutatakse eriti uudislugude puhul nende suhtes kriitilise eelhoiakuga nende koduriigi meediat. Igal juhul on minu hinnangul tulemus ebaobjektiivne,\" arutleb Reinsalu.\n\n\"Neil kahel riigil on meie julgeoleku tagamisel asendamatu tähtsus. Ja ausalt hinnates on mõlemad mehed seda nii sõna kui teoga ka tähtsaks pidanud,\" viitab Reinsalu USA president Donald Trumpile ja Ühendkuningriigi peaminister Boris Johnsonile. \"Instinktiivne kiuslikkus Boris Johnsoni suunal on täiesti põhjendamatu ja eriti niisuguse erivisiidi päeval.\"\n\n\"Muide, kõrgtasemel visiitide puhul tehakse liidritele ka ülevaated visiidi kajastusest külastatud riiki. Nii et pole mõtet iga hinna eest provokatsioone ehitada,\" vihjas Reinsalu Ekspressi peatoimetaja Erik Moora kriitilisele arvamusloole enda juhitavas väljaandes.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Välisminister Urmas Reinsalu kirjutab sotsiaalmeedias, et Eesti ajakirjandus on USA ja Ühendkuningriigi juhtide suhtes pahatahtlikult kaldu.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe artikli pealkiri ja sisu, seejärel loo pikk ja põnev lause, mis võiks olla artikli sissejuhatus.\n\n## Pealkiri:\n\nTänase \"Spordipühapäeva\" külalissaatejuhiks on Eiki Nestor\n\n## Põhitekst:\n\nKoolijuht Hendrik Aguriga tehakse juttu laste tervisest, liikumisest ja spordi ilust ning valust. Meenutatakse Tartu Ülikooli kehakultuuriteaduskonna 50 aasta tagust nääripidu. Õnnestunud üritus on aastakümneteks jäänud nii toonaste tudengite kui ka õppejõudude südamesse.\n\nSaadet teevad Ragnar Kaasik, Johannes Vedru ja Juhan Kilumets. \"Spordipühapäeva\" külalissaatejuht on aga endine Riigikogu esimees, elupõline spordi- ja muusikahuviline Eiki Nestor. Sättige ennast Vikerraadio lainele pühapäeval, 22. detsembril kell 18.10.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Saabuvate pühade puhul on tänaõhtune Vikerraadio traditsiooniline \"Spordipühapäev\" tavalisest erinev.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Vaata läbi uudise pealkiri ja tekst ning loo loov sissejuhatav lause, mis haakub artikli sisuga.\n\n## Pealkiri:\n\nToomas Lepal valmis dokumentaalfilm Edgar Savisaare elust\n\n## Põhitekst:\n\nAutorite sõnul on filmil ajaloolis-hariduslik eesmärk – üksikisiku saatusehetkede kaudu harutatakse linateoses lahti põhjuslik seos mineviku ja tuleviku vahel. Veidi üle tunni vältavat filmi näeb Youtube'is.\n\n\"Tõesti, väga paljudele ja ma arvan, et see oli niimoodi mõeldud, oli see \"Ülestõusmine\" poliitiline sõnum,\" ütles Tallinna linnapea Mihhail Kõlvart. \"Aga tegelikult minu jaoks see oli ühe väga konkreetse inimese ülestõus peale isiklikku tragöödiat, mida ta pidi üle elama\".\n\nFilmis käsitletakse nii NO-teatri etendust \"Savisaar\", pärast 2015. aasta valimisi poliitikut tabanud rasket terviseriket, Savisaare ja temaga seotud isikute vastu algatatud kriminaalasja ning seda, kuidas nooremad keskerakondlased võimu võtavad. Filmis pihib Savisaar avameelselt, kuidas ta seda kõike üle elas ja kuidas ta kolm korda surma võitis.\n\nNii Savisaart kui ka ajaloolisi minevikusündmusi iseloomustavad filmis Jaan Tammsalu, Mihhail Kõlvart, Steven-Hristo Evestus, Siret Kotka, Peep Põdder, Paavo Pettai, Margus Kiis, Heimar Lenk, Toivo Leis, Oliver Nääs, Vladimir Pool ja Valeri Lõõnik.\n\nStsenaariumi ja intervjuude taga on Virko Lepasalu, Peeter Ernits ja Mati Kirotar. Teksti loeb Villem Freimann, operaator on Indrek Mänd, monteerija Margus Vetik ja režissöör Toomas Lepp.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Režissöör ja meediajuht Toomas Lepp sai valmis dokumentaalfilmi endisest tipp-poliitikust ja Keskerakonna kauaaegsest esimehest Edgar Savisaarest. Linateos kannab pealkirja \"Ülestõusmine\" ja räägib peategelase võitlusest raske haigusega ning tagasitulekust ellu ja poliitikasse.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe hoolikalt uudise pealkiri ja sisu ning kirjuta artiklile pikk sissejuhatav lause, kasutades oma kujutlusvõimet.\n\n## Pealkiri:\n\nArvustus. Tööpäeva õhtul mõelda võib kõike\n\n## Põhitekst:\n\nTallinna Linnateatri \"Kommuun\", autorid Mogens Rukov ja Thomas Vinterberg, tõlkija Eva Velsker, lavastaja Elmo Nüganen, kunstnik Kristjan Suits, kostüümikunstnik Reet Aus, valguskujundaja Neeme Jõe, muusikalised kujundajad Riina Roose ja Jaak Jürisson, helikujundaja Arbo Maran. Mängivad Hele Kõrve, Indrek Ojari, Rain Simmul, Külli Teetamm, Marko Matvere, Sandra Uusberg, Ursula Ratasepp, Andres Raag ja Aurora Aleksandra Künnapas. Esietendus 7. XII Põrgulaval.\n\nAlustuseks tuletan meelde, et Eesti põllumajanduse hävitas Mart Laar. Kus olid meil enne ikka vägevad kolhoosid, sovhoosid ja masina-traktorijaamad! Varem või hiljem lisab ilmselt keegi, et kommunismiidee on tegelikult hea, seda lihtsalt ei viidud õigesti ellu. Mogens Rukovi ja Thomas Vinterbergi näidendis \"Kommuun\" on pealkirjaga osutatud poliitiline idealism või naivism siiski vaid kerge taustavirvendus ning tegelik põhiteema keskeakriisi tõttu purunenud abielu. Kõige rohkem üllatab ehk see, et Elmo Nüganeni lavastuses on \"Kommuunist\" saanud kerge muusikaline etendus, kus näeb keskmisest rohkem napis riietuses tegelasi ning publik plaksutab lauludele kaasa, nagu see on kombeks suveteatris.\n\nRukovi ja Vinterbergi tuntuim koostöö on film \"Perekonnapidu\" (1998), mis on ka näidendina \"Pidusöögi\" pealkirja all Eestis lavastatud (Rakvere teater, 2004). Selles palju tähelepanu saanud filmis ja näidendis teatab poeg isa 60. sünnipäeval suguvõsa ees pidulauas kõnet pidades, et isa pilastas oma väikseid lapsi. Vinterbergi ülejäänud filmid on enamasti pigem ebaõnnestunud, eranditeks \"Jaht\" (2012) ja \"Eemale hullutavast linnakärast\" (2015).\n\n\"Kommuun\" on Vinterbergi isiklikumat laadi tekst, mis põhineb osaliselt tema enda elul. Seitsmendast kuni üheksateistkümnenda eluaastani elas ta koos vanematega näidendis kujutatuga sarnases kommuunis, kusjuures jäi pärast nende lahutust sinna üksi edasi elama. Vastupidiselt \"Perekonnapeole\" lavastati \"Kommuun\" enne teatris ja alles hiljem tehti film.\n\nVinterbergi ja Rukovi \"Perekonnapidu\" on verstapost, Taani puristliku liikumise Dogma 95 esimene film. \"Kommuuni\" filmi- ja lavaversioonil ei ole Dogmaga enam suurt midagi pistmist: sellega on vastuolus juba valguse ja heliga mängimine ning paljud muud detailid. 1970. aastate keskpaika asetuv \"Kommuun\" käivitub paarikese kolimisega neile pärandatud liiga suurde majja, nii et nad otsustavad võtta sinna kommuuni põhimõttel elama veel trobikonna inimesi.\n\nLavastuses on selliseid tegelasi vähem kui filmis, näiteks on välja jäetud oma jutu järgi peagi surev südamehaige poiss. Kokku on tegelasi siiski üheksa, kuid enamiku portree ei joonistu üldse välja. Piirdutud on pigem kerge karikatuuriga: aktsendiga prantslane Virgil (Marko Matvere), napisõnaline skeptiline Ditte (Külli Teetamm), peaaegu olematu taustaga Ole ja Steffen (Rain Simmul ja Andres Raag).\n\nLihtsatesse naljadesse ja kergesse situatsioonikoomikasse saabub murdepunkt, kui pereisa Erik (Indrek Ojari) toob majja 24aastase Emma (Sandra Uusberg), kes tõrjub kõrvale abikaasa Anna (Hele Kõrve) ning annab ootuspäraselt mõistuse hääle kanda lapsele ehk tütar Frejale (Aurora Aleksandra Künnapas). Kõik lavastuse parimad rollisooritused kuuluvad naistele: esimeses vaatuses on selleks energiajänku Mona (Ursula Ratasepp) ning teises vaatuses vaimselt kokku varisev Anna ja üha rohkem sõna saav tütar Freja.\n\nLavastuse suurimad puudused on seotud algtekstiga, mis on olemuselt kaunis lihtne suhtedraama. Pealkirja, lavastuslike nippide ja saatetekstide abiga on seda üritatud rüütada ka kergelt poliitiliseks või arutlevaks, kuid see pool on nõrguke. Vinterberg on ka ise tunnistanud, et mingit demokraatlikku hääletust tema lapsepõlve kommuunis kunagi ei korraldatud – lihtsalt lämiseti tükk aega.\n\nEsimese vihje lähenevatele sündmustele annab Marko Matvere tegelaskuju, kellel on kaasas kitarr – ja muidugi mitte asjata. Kokkuvõttes esitatakse paari tunni jooksul rida väiksemaid ja natuke pikemaid muusikalisi numbreid vanade pophittide teemal. Vähemalt pool saali plaksutab rõõmsalt kaasa. Tehakse natuke menstruatsiooni- ja seksinalju (meelde jääb neist Matvere laulunumber) ning umbes pool näitlejaist on aeg-ajalt laval poolpaljalt, nii et hakkab juba tekkima kergelt suvelavastuse atmosfäär. Etenduselt lahkudes kuulen siiski ühe külastaja kommentaari, et \"tööpäeva õhtul ta etendusel mõelda ei jaksa\" – oleks ilmselt võinud veel kergem olla.\n\nSee on tähtis nüanss, sest kui \"Kommuuni\" depressiooniandur oleks keeratud põhja, siis võinuks pikalt hädaldada, kuidas taas kõrkjad sahisevad ja koera laip lohiseb. Kuidas leida tasakaal liiga rusuva või raske ja liiga lihtsa vahel? Nüganen on \"Kommuunist\" teinud võrdlemisi leebe vaatamise, aga natuke raske on mõista, miks peatus seier iiri ja vene suguvõsalugude järel just \"Kommuunil\". Kuigi, eks sellegi tegelastes on natuke samasugust, enamasti hukule määratud idealismi.\n\nLavastuse üks õnnestunumaid tahke on liikumine, eriti esimeses vaatuses, kus tempo on hea. Teises vaatuses on keskmes illusioonide purunemine ning seetõttu ka tempo ja meeleolu minoorsem. Mõeldes \"Kommuuni\" filmiversioonist jäänud võrdlemisi kehvale muljele, peab tunnistama, et teatrietendus sujus valutumalt – ilmselt on see tõesti \"tööpäeva õhtu\" sündroom, ei jaksanud enam võidelda. Ent ükskõik kui palju retrolaule vahele ka sättida, lõppude lõpuks perekond ja ideaalid ikkagi purunevad.\n\nKui vaagida lavastuse kommuunielu poolt, paistavad teksti ja saatva materjali hädad rohkem silma. Taani kommuunielu on üritatud kujutada natuke liialt eraldiseisva ja erakordse nähtusena. Esiteks tuleb meeles pidada, et jutt käib 1970. aastatest ja suures osas on tegu hipipõlvkonna järellainetusega, mis andis tunda üle maailma.\n\nLavastuses nähtavad ebatavalised lahendused ja juhtumised on üsna mõõdukalt ebatavalised, mitte midagi ekstreemset (sisuliselt on kõige rabavam see, et ühe keskealise mehe uus ja vana naine elavad sama katuse all). Selles plaanis on taani hipid nagu päris hipide vaesed nohikust vennad, kelle elus on märksa vähem seksi, uimasteid ja rock'n'roll 'i – lihtsalt üür ja õlu on kallim. Kes on tutvunud viimaste aastate raamatute ja filmidega nõukogude hipidest, leiab sealtki üsna palju ekstreemsemat.\n\nTeine võimalus on eeldada, et selle lavastuse või üldisemalt Taani kommuunielu on midagi hoopis teistsugust. Huvitaval kombel on kavalehel eraldi esile toodud taanlaste hygge mõiste, mille üks osa on seotud ohtra suhtlemisega. Seejuures võinuks aga esile tõsta, et hygge märksõnad \"villastest sokkidest\" kuni \"küünalde põletamiseni\" on omased kogu regioonile ning tegu on äärmiselt hoolikalt läbi mõeldud riikliku brändimisega, mida juhib peene nimega ning suurte era- ja riigiasutuste finantseeritud Õnneuuringute Instituut. Pärast hygge kontseptsiooni müügiedu hakkasid sama tiražeerima ka naaberriigid märksõnade \"lagom\", \"sisu\" jt kaudu. Welcome to Denmark!\n\nKommuuni puhul võib tekkida kergelt ahvatlus tõmmata paralleele kommunismiga ning lugudega, kuidas traktor tõmbab õhtul kõigile ühe teki peale. Viimase aja filmidest saab sellise kommuuniidee murdumist näha näiteks Antti Tuuri raamatul põhinevas \"Igitees\" (2017). Kommuunid võivad tekkida poliitiliste seisukohtade, vastukultuuri, usuliste ja paljude muude põhjuste ajel. Kuigi kõik radikaalsemad kommuunid kipuvad ühel hetkel mullina purunema, siis on neid leebemal kujul meie ümber pidevalt.\n\nMõelgem kas või ühiselamuelule või uuemal ajal ka kogukonnaprojektidele, millest paljud on siirad ja kasulikud. Nii mõnegi puhul tekib siiski kahtlus, et nende trendikus ei ulatu ligilähedalegi sisulisele kasule. Meenub intervjuu ühe kogukonnaaias tomatitaime kasvatava neiuga, kes käib taime külastamas teisest linna otsast – selle teo ökoloogiline jalajälg ei saa ilmselt päris paigas olla. Ülikooliaegne pealesurutud kommuunielu ühikas on nüüdseks paljudele nostalgia allikas, kuid ka see tähendas eri kümnenditel väga erisuguseid tingimusi.\n\nKõigi kommuunide puhul kordub küsimus, kas seal elamine on rohkem võimaluste puudumine ja vajadus või valik. Kui valik, siis kas täiesti vaba valik või mingi trendi tabamine? Ka Vinterbergi Dogma 95 oli omamoodi kommuun ning sarnaselt suurema osa kommuunidega oli seal pidevalt probleeme algsete põhimõtete vastu eksimisega, kuni hakati midagi muud tegema ehk sisuliselt alistuti.\n\nKa meie filmides on käsitletud kommuunide ideaalide purunemist, näiteks 2011. aastal valminud dokumentaalis \"Uus maailm\". Juba mõne kuu pärast linastub aga Eesti ökoinimestest jutustav dokumentaalfilm \"Südamering\". Ilmselt on \"kommuun\" siiski sõna, mis võib endiselt erutada või mõtlema panna, võib-olla isegi mõnel tööpäeva õhtul.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Tallinna Linnateatris lavastatud \"Kommuuni\" hõredapoolse algmaterjali päästavad mõned head rollid ja liikumine, kirjutab Tauno Vahter Sirbis.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe artikli pealkirja ja sisu. Kasuta oma loomingulisi võimeid, et koostada detailne ja põhjalik ühelauseline sissejuhatus sellele uudisele.\n\n## Pealkiri:\n\nTõnis Saarts: erakondadeta demokraatia võimalikkusest\n\n## Põhitekst:\n\nTänapäeva Euroopas kuuluvad erakonnad kõige vähem usaldatud poliitiliste institutsioonide hulka. Parteisid usaldab keskeltläbi vaid viiendik eurooplastest, kusjuures Eesti näitaja on Euroopa keskmisest isegi veidi kõrgem. 1\n\nSellest hoolimata ei leia me läänemaailmas ühtegi demokraatiat, kus erakonnad puuduksid. Paradoksaalsel kombel on erakonnamudeli üle võtnud ka sellised poliitilised liikumised, kes esialgu kuulutasid, et nemad on rangelt mitteparteilised, ja lubasid mitte kunagi erakonnasarnaseks saada (nt populistlik Viie Tähe Liikumine Itaalias, Podemos Hispaanias jms).\n\nKuidas on siis võimalik, et nii vähe usaldatud institutsioonid on endiselt lääneliku demokraatiamudeli keskmeks? Milline näeks välja erakondadeta demokraatia ja kas see on üldse võimalik?\n\nVihatud erakonnademokraatia\n\nMeie võtame parteipõhist demokraatiamudelit täiesti loomulikuna, kuid ajalooliselt pole see sugugi nii olnud. Itaalia poliitikateadlane Paolo Ignazi kirjeldab oma mõne aasta eest ilmunud teoses, 2 kuidas peaaegu kõik tuntud poliitikafilosoofid ja USA konstitutsiooni isad sõdisid kõigest hingest nii parteide kui ka erakondliku demokraatia vastu.\n\nMõte, et erakonnad on poliitilise pluralismi parim tagatis ja vaba erakonnakonkurents demokraatia garant, hakkas juurduma alles XIX sajandi lõpukümnenditel ja sai pärast mitut tagasilööki üldaktsepteeritavaks alles pärast Teist maailmasõda.\n\nKõige paremini on selle tõdemuse 1942. aastal oma raamatus \"Parteide valitsus\" (\"Party Government\") sõnastanud Ameerika politoloog Elmer Schattschneider: \"Tänapäeva demokraatia on ilma erakondadeta kujutlematu.\" 3\n\nKuid kas ikkagi on kujutlematu? Millised oleksid alternatiivid? Poliitikateadustes tuuakse välja neli võimalikku mudelit: 4 puhas otsedemokraatia, pluralistlik ehk vabaühendustel põhinev demokraatia, korporatiivne ehk kutsekodadel põhinev demokraatia ja hõimu- või kogukonnademokraatia.\n\nKõigi nelja alternatiivi puhul on eelduseks see, et erakondi või erakonnataolisi ühendusi üldse ei olegi. Niisiis ei räägi me siin segamudelitest, kus erakonnademokraatia ja erakonnad eksisteerivad koos otsedemokraatiaga (nt Šveitsis). Vaatleme nüüd iga erakondadeta demokraatiavormi lähemalt.\n\nDemokraatia netikaubamaja ehk otsedemokraatia\n\nOtsedemokraatia tuumaks on arusaam, et kodanikud peavad saama tähtsaid riigielu küsimusi otsustada vahetult kas referendumitel või rahvakoosolekutel. Kuna koosolekute organiseerimine on rahvusriikide elanikkonna suurust arvestades võimatu, jääb alles vaid perioodiliste rahvahääletuste korraldamise võimalus.\n\nTäiuslikus otsedemokraatias puudub parlament või muu esinduskogu, kuhu valitakse rahvaesindajad, sest nende järele puudub lihtsalt vajadus. Niisiis pole selles mudelis kohta ka erakondadel.\n\nOmeti on tarvis täitevvõimu, mis referendumil otsustatu teostaks, haldaks riigiaparaati ning otsustaks, millised küsimused ja poliitikaettepanekud tuleks rahvahääletustele panna. Kuna erakonnad puuduvad, siis on kaks võimalust, kuidas valitsuse ministrid ametisse saavad: nad sõelutakse välja loosi teel nagu ametikandjad Antiik-Ateena demokraatias või valitakse isikuvalimistel otse rahva poolt.\n\nKuigi teine lahendus rikuks otsedemokraatia puhtust, oleks see siiski ilmselt töökindlam variant, eeldades siiski, et valimistsükkel on lühem kui praegu, näiteks üks-kaks aastat.\n\nArvestades seda, et tänapäeva tehnoloogilistes tingimustes ei pea referendumid toimuma üksnes valimisjaoskonnas, on suuresti võimalik rahvahääletusi korraldada elektroonilises keskkonnas (jaoskonda mineku võimalus peab siiski säilima, sest mitte kõigil kodanikel pole ligipääsu internetile ja vajalikke digioskusi).\n\n\"Demokraatia muutub nii lihtsaks ja rahvapäraseks nagu netipoest sisseostude tegemine.\"\n\nKuna riigielu küsimusi, mida otsustada, on palju, siis peaksid referendumid toimuma iga paari nädala tagant või vähemalt kord kuus. Kodanik läheb internetti ja vaatab, mis küsimuse üle sel korral hääletada tuleb ning klõpsabki jah- või ei-nuppu. Demokraatia muutub nii lihtsaks ja rahvapäraseks nagu netipoest sisseostude tegemine.\n\nKuigi selle mudeli plussiks on vaieldamatult see, et rahvas saab tähtsaid küsimusi otsustada vahetult, teda kaasatakse otsustamisse täiel määral ning põlatud parteid vahetalitajana puuduvad, tasub ometi mõelda ka probleemile.\n\nKui peaaegu iga nädal on referendum, siis kui suur on valimisaktiivsus? Õigupoolest hakkaks väga pisike aktiivne vähemus (u 10%) teiste eest otsustama fundamentaalseid riigielu küsimusi. Tõstes aga valimisaktiivsuse nõude 50%-ni, muutuks riigielu ja demokraatia täiesti paralüseerituks, sest nii tihedate rahvahääletuste puhul ei saa iial nõuda suurt valimisaktiivsust.\n\nKes on ikkagi need, kes otsustavad, mis küsimused üldse referendumile lähevad ja millises sõnastuses? Kui otsustavad otse valitud ministrid, siis on neil käes tohutu suur võim. Kui rahvas, siis hakkab taas domineerima pisike organiseeritud häälekas vähemus.\n\nMilline on referendumieelse avaliku debati kvaliteet, ja seda just keeruliste, pikkade seaduseelnõude ning komplekssete valikute puhul? Kas inimesed üldse loevad pikad seaduseelnõud läbi, saavad neist aru ja mõistavad, mis on kaalul? Kas valdavaks saab ratsionaalne kaalutletud otsustusstiil või emotsionaalne hetkeimpulssidest kantud otsustamine?\n\nPermanentne valitsemisvõimetus ehk vabaühendustel põhinev demokraatia\n\nKujutlegem nüüd teist erakondadeta demokraatiat, kus esindusdemokraatia institutsioonid pole täielikult minema pühitud. Sellisel puhul koosneks meie riigikogu mitte erakondadesse kuuluvatest poliitikutest, vaid sadadest, võib-olla isegi tuhatkonnast kodanikeühenduste eestkõnelejast.\n\nValimistel pole kodanikul vaja valida nii umbes kümne parteinimekirja vahel, vaid valimiskabiini seinad on maast laeni tapetseeritud kuni sadakonna vabaühenduse nimekirjaga. Valitsuse moodustamiseks, mis sellest ülikirjust parlamendist välja kasvaks, oleks taas kaks võimalust: kas ministrid saavad ametisse loosi teel või sadade ühenduste ülipikkadel läbirääkimistel sündivate kompromisside tulemusena.\n\nKuna erakonnad on keelustatud, siis on ühendustel keelatud moodustada maailmavaatelisi liite, mis veidigi sarnaneksid parteidega. Erakondade tähtsamaid ülesandeid tänapäeva demokraatias ongi koondada huve ja ideid ning siduda need valijatele arusaadavaks maailmavaateliseks tervikuks.\n\nKodanikuühiskonna demokraatiamudelis ei täida seda funktsiooni aga mitte keegi. Tulemiks on ülimalt kitsaste kildkondlike huvide pidev põrkumine, haldamatu kirjusus, milles valijatel on peaaegu võimatu mingit selgust saada, ning ilmselt ka permanentne valitsemisvõimetus.\n\nVõite kujutleda, kui vaevaliselt kulgeks ühisosa leidmine sadadest vabaühendustest koosnevas esinduskojas ning kui efektiivset ja laiapõhjalist poliitikat kujundaksid valitsuses üheskoos näiteks suurettevõtjate liidu esindaja, maleliidu eestkõneleja ja Lõuna-Eesti külaseltsi esimees.\n\nPätsu aja tagasitoomine ehk korporatiivne demokraatia\n\nFašistlikul liikumisel oli sõdadevahelisel ajal idee, et parim valitsusviis on see, kui lõpetada erakondlik lehmakauplemine ning selle asemel valida ametisse kogu rahva eest kõnelev juht (Duce/Führer) ja juhtpartei. Kõik vaidlusküsimused saaks lahendada ilma erakondadeta – kutsekodade esindajatest koosnevas parlamendis, kus otsitakse konsensust ja edendatakse rahvustervikut. Kutsekodadele tugineva mudeli leiab ka 1938. aasta Eesti põhiseadusest.\n\nFašistlik autoritaarsus muidugi tänapäeva demokraatiasse ei passi, ometi võime ette kujutada, kuidas meiegi riigikogu koosneks kutseliitude esindajatest, kes seisavad oma eluala huvide eest ning toovad esinduskotta valdkondlikku asjatundlikkust.\n\nKui 1930. aastate tööstusühiskonnas oli ametistruktuur selgepiiriline ning elualati oli ametiühingusse või kutseliitu kuulumine normiks, siis postindustriaalses ühiskonnas on kõik vastupidi. Eestiski on kaugelt üle 2000 ametiala-elukutse ning enamik nende esindajatest ei ole üldse mõne kutseühendusega tihedalt seotud.\n\nNiisiis tuleks kõigepealt taaselustada kõiki eluvaldkondi kattev kutseliitude võrgustik ja need koonduksid suuremateks valdkondlikeks kutsekodadeks, mille sees siis toimuksid perioodilised valimised, et saata oma esindajad riigikokku.\n\nIlmselgelt oleks see neljanda tööstusrevolutsiooni künnisel seisvale ühiskonnale ülimalt arhailine mudel. Tõenäoliselt jääks ka kutsekodade suurimate pingutuste puhul üle kolmandiku töötajatest kaasamata ning valimisaktiivsus kodade sees oleks võrdlemisi väike. Keerulisi küsimusi kerkib veelgi.\n\n\"Kuidas peaks parlament kaasas käima pidevate majandusstruktuuri muudatustega, kui ühed elukutsed hääbuvad ja teised õilmitsevad?\"\n\nMillised ametid ikka saavad moodustada oma iseseiva kutsekoja? Kui palju ning mille alusel neile eraldada kohti esinduskojas? Kuidas peaks parlament kaasas käima pidevate majandusstruktuuri muudatustega, kui ühed elukutsed hääbuvad ja teised õilmitsevad?\n\nTäpselt nagu eelmise kodanikuühiskonna demokraatiamudeli puhul tekib siingi kahtlusi valitud võimuesindajate valitsemisvõimes.\n\nKuidas valitsus ametisse saab? Kuidas leida ühispinda niivõrd eripalgelises ning ülimalt kildkondlike tsunftihuvide rägastikus? Kuidas tekitada valijas tunne, et ta saab toimuvast aru ning peab kogu protsessi legitiimseks? Kuidas suudavad riigi ees seisvaid suuri ülesandeid ühiselt lahendada näiteks IT-töötajate koja, mesinike liidu, puidutöösturite liidu ja koristajate ühenduse esindajad, kes juhtumisi kuuluvad ühte valitsusse? Kas nad tõesti saavad paremini hakkama kui erakonnad?\n\nMuistse külaühiskonna hõllandus ehk kogukonnademokraatia\n\nMaailmas on vähem kui kümmekond demokraatiat, kus tõepoolest puuduvadki erakonnad. 5 Need kõik on Vaikse ookeani mikroriigid (nt Palau, Nauru, Tuvalu, Kiribati, Mikroneesia Liiduriigid jt), kus elanikkond jääb alla 60 000. USA subsideerib neid saareriike, nende majandusstruktuur on lähedane eeltööstuslikule ühiskonnale ning hõimu- ja külakogukonnad on seal endiselt elujõulised.\n\nSeesugustes ülalpeetavates mikroriikides puuduvad modernsele ühiskonnale iseloomulik klassistruktuur ja sellele vastavad sotsiaalsed lõhed. Küla- või hõimuvanema autoriteedist piisab erimeelsuste lahendamiseks ning riigi tasandil esindavadki nad oma sugu- või kogukonda.\n\nEuroopa puhul oleks muidugi utoopiline hakata ammu kadunud hõimu- ja klanniühiskonda kunstlikult taaslooma. Küll aga võib kujutleda ehtsat geograafilisel esindusprintsiibil põhinevat kogukonnademokraatiat, kus iga kogukond, on see siis küla või vahetu naabruskond linnas, valib oma esindaja parlamenti.\n\nEestis hakkaks riigikogu koosnema umbes 30 000, kui mitte enamast, kogukondade esindajast. Kogukond peaks demokraatia toimimise huvides olema nimelt nii väike, et kõik selle liikmed üksteist tunnevad, seega soovitavalt mitte üle 200 inimese. Kuidas nii suur esinduskoda muuta töövõimeliseks institutsiooniks ning kuidas selle aluselt moodustada laiapõhine toimiv valitsus, seda on tõesti keeruline ette kujutada.\n\nLoomulikult võib seesugust kogukonnapõhist demokraatiat ette kujutada ka anarhistlikuna, kus Eesti riiki enam polegi ja iga kogukond valitseb end otsedemokraatia vormis ise, näiteks harrastab rohelisest ideoloogiast inspiratsiooni saades väga looduslähedast elustiili.\n\n\"Tahame erakondi tagasi!\"\n\nKunagi õnnestus mul Haapsalus teha väike koolitus ehk töötuba, kus sealsete aktiivsete linnakodanikega arutlesime Eesti demokraatia probleemide üle. Kodanikud leidsid peaaegu konsensuslikult, et ega erakondi eriti usaldada saa ning erakonnademokraatia tervikuna ei tööta Eestis kaugeltki nii hästi kui võiks.\n\nEsitasin neile siis aruteluks needsamad neli alternatiivi ning palusin hinnata, kas need mudelid töötaksid paremini kui praegune erakonnapõhine demokraatia.\n\nPärast mõningaid vaidlusi kostsid kodanikud peaaegu ühest suust: \"Need mudelid on ikka täielik jama. Tahame erakondi tagasi!\" Ilmselt on erakondadega samamoodi nagu demokraatiaga tervikuna. Kui parafraseerida siinkohal Winston Churchilli kuulsat tsitaati, siis võiks öelda: \"Erakonnademokraatia pole kaugeltki parim valitsusvorm, kuid alternatiivid on veel halvemad.\"\n\n1 Eurobarometer.\n2 Piero Ignazi, Party and democracy: the uneven road to party legitimacy. London, New York: Oxford University Press 2017.\n3 Elmer Schattschneider, Party government. New York: Farrar and Rinehart 1942, lk 1.\n4 Richard S. Katz, William J. Crotty, Handbook of party politics. London, Thousand Oaks: SAGE, 2006.\n5 Wouter Veenendaal, How democracy functions without parties: The Republic of Palau. Party Politics, 2016 22(1), lk 27–36.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Erakondade tähtsamaid ülesandeid on koondada huve ja ideid ning siduda need valijatele arusaadavaks maailmavaateliseks tervikuks, kirjutab Tõnis Saarts algselt Sirbis ilmunud kommentaaris.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Süvene uudise pealkirja ja sisu ning kirjuta sellele loole sisukas ja informatiivne sissejuhatus, mille pikkus on üks lause.\n\n## Pealkiri:\n\nSPAL lõpetas pika võidupõua, Tunjov jäi pingile\n\n## Põhitekst:\n\nVooru eel viimasel kohal olnud SPAL külastas tabeli keskosas paiknevat Torinot. Võõrustajad läksid juba neljandal minutil juhtima endise Juventuse poolkaitsja Tomas Rinconi väravast, kirjutab Soccernet.ee.\n\nPuhkepausi eel Gabriel Strefezza viigistas ning suurema osa teisest poolajast sai SPAL mängida arvulises ülekaalus. Selle kasutas SPAL 81. minutil ka ära, kui Andrea Petagna palli teistkordselt Torino väravasse saatis.\n\nEelmises voorus Roma vastu oma Serie A debüüdi teinud endine Narva Transi poolkaitsja Tunjov jälgis mängu pingilt.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Itaalia jalgpalli kõrgliiga laupäeva viimases mängus sai väärtusliku võidu kirja Eesti noortekoondislase Georgi Tunjovi koduklubi SPAL.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe uudis läbi ning loo sellele fantaasiarikas ja pikk lause, mis võiks uudist tutvustada.\n\n## Pealkiri:\n\nMbappe, Neymar ja Icardi aitasid PSG kuuenda järjestikuse võiduni\n\n## Põhitekst:\n\nKoduväljakul mänginud PSG viis kümnendal minutil juhtima Kylian Mbappe, kaks minutit pärast poolajapausilt naasmist suurendas võõrustajate edu Neymar. 65. minutil lisas Mbappe oma teise tabamuse ja kuigi Amiens vähendas viis minutit hiljem kaotusseisu, taastas Mauro Icardi värav 84. minutil PSG kolmeväravalise edu.\n\nJätku sai Lyoni kehv hooaeg, kui laupäeval ei suudetud enamat 1:1 viigist Reims'i vastu. Seitsmekordne Prantsusmaa meister on 19 vooruga kogunud 26 punkti ja asub liigatabelis 12. kohal. Kuuenda järjestikuse võidu võtnud PSG-l on liidrina 45 punkti, teisel kohal olev Marseille kaotab neile seitsme punktiga.\n\nTeised tulemused:\n\nDijon - Metz 2:2\nMarseille - Nimes 3:1\nMonaco - Lille 5:1\nMontpellier - Brest 4:0\nNantes - Angers 1:2\nNice - Toulouse 3:0\nRennes - Bordeaux 1:0\nStrasbourg - St. Etienne 2:1\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Prantsusmaa jalgpalli kõrgliigas oli tiitlikaitsja Pariisi Saint-Germain 4:1 üle Amiens'ist ja jätkab kindlalt tabeliliidrina.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe artikli pealkirja ja sisu. Kasuta oma loomingulisi võimeid, et koostada detailne ja põhjalik ühelauseline sissejuhatus sellele uudisele.\n\n## Pealkiri:\n\nSuri 1966. aasta MM-finaalis värava löönud inglane\n\n## Põhitekst:\n\nPeters liitus West Ham Unitediga 15-aastaselt ja veetis klubis järgmised 11 aastat, kuni liitus 1970. aastal 200 000 naela suuruse üleminekusumma eest Tottenham Hotspuriga.\n\n1966. aastal kuulus ta MM-finaalturniiri korraldanud Inglismaa rahvuskoondisesse ning lõi muuhulgas värava ka finaalkohtumises Lääne-Saksamaa vastu, tehes seisuks 2:1. Inglismaa võitis mängu lisaaja järel 4:2.\n\nWe're deeply saddened to learn of the passing of Martin Peters MBE, scorer of the #ThreeLions ' second goal in the 1966 @FIFAWorldCup final, at the age of 76.\nOur thoughts are with Martin's family and friends at this difficult time. pic.twitter.com/0P2aDVRmzZ\n\n— England (@England) December 21, 2019\n\nKokku esindas Peters rahvuskoondist 67 mängus ja lõi neis 20 väravat. Pärast Tottenhamist lahkumist esindas mees ka Norwichi ja Sheffield Unitedit, kuni lõpetas karjääri 1981. aastal.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Laupäeval suri 76 aasta vanusena endine Inglismaa jalgpallikoondislane, 1966. aastal maailmameistriks kroonitud Martin Peters.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe artikli pealkiri ja sisu, seejärel loo pikk ja põnev lause, mis võiks olla artikli sissejuhatus.\n\n## Pealkiri:\n\nZirk püstitas Eesti rekordi ja Energy Standard võitis ISL-i finaaletapi\n\n## Põhitekst:\n\nZirk püstitas uue rahvusrekordi 400 m vabaltujumises ajaga 3.42,12. Varasem Eesti rekord 3.43,09 kuulus samuti Zirgi nimele ja oli ujutud kuu aega tagasi Londonis toimunud ISL etapil.\n\nISL-i finaaletapi võitis Zirgi koduklubi Energy Standard 453,5 punktiga.\n\nISL 2019 finaali lõppjärjestus:\n\nEnergy Standard – 453,5 p\nLondon Roar – 444 p\nCali Condors – 415,5 p\nLa Current – 318 p\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Rahvusvahelise Ujumisliiga (ISL) finaaletapil Las Vegases ujus Kregor Zirk eile öösel Eesti rekordi 400 m vabaltujumises ja tema koduklubi Energy Standard võitis finaaletapi.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe artikli pealkiri ja sisu, seejärel loo pikk ja põnev lause, mis võiks olla artikli sissejuhatus.\n\n## Pealkiri:\n\nHardeni ja Westbrooki suur mäng vedas Rocketsi võidule\n\n## Põhitekst:\n\nÜheksa kaugviset tabanud Hardeni arvele jäi kohtumise lõpuks 47 punkti, Westbrook kogus 30 punkti ja kümme resultatiivset söötu. Rockets on viimasest 13 mängust võitnud kümme, Harden tõusis mööda Elgin Baylorist ja on nüüd enim 40 punkti mänge teinud mängijate tabelis neljas.\n\nPhiladelphia 76ers lõpetas kolm mängu kestnud kaotusteseeria, kui Joel Embiidi 21 punkti ja 13 lauapalli toel alistati Washington Wizards 125:108. Giannis Antetokounmpo kogus 22 punkti, 11 lauapalli ja kümme korvisöötu ning aitas Milwaukee Bucksi 123:102 võidule New York Knicksi üle.\n\nTeised tulemused:\n\nCharlotte - Utah 107:114\nBrooklyn - Atlanta 122:112\nDetroit - Chicago 107:119\nMemphis - Sacramento 119:115\nSan Antonio - LA Clippers 109:134\nPortland - Minnesota 113:106\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Korvpalliliigas NBA viskasid James Harden ja Russell Westbrook Houston Rocketsi 139:125 võidumängus Phoenix Sunsi üle 77 punkti.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Pärast artikli pealkirja ja põhiteksti lugemist kasuta oma loovust, et koostada sisutihe ja pikk sissejuhatav lause.\n\n## Pealkiri:\n\nPompeo Venemaale ja Hiinale: teie käed on verised\n\n## Põhitekst:\n\n\"Venemaa ja Hiina eilne veto Julgeolekunõukogus resolutsioonile, mis oleks lubanud viia humanitaarabi miljonitele inimestele Süürias, on häbiväärne,\" ütles Popmepo oma laupäeval tehtud avalduses. \"Venemaa ja Hiina, kes te otsustasite seda resolutsiooni vastustada, teie käed on verised,\" lisas USA riigisekretär.\n\nVenemaa, mida toetas ka Hiina, pani reedel juba 14. korda veto mõnele Süüriat puudutavale resolutsioonile, mida ÜRO Julgeolekunõukogus on alates konflikti algusest 2011. aastal vastu püütud võtta.\n\nÜRO Julgeolekunõukogu vetoõigusega alalised liikmed Venemaa ja Hiina blokeerisid ÜRO Julgeolekunõukogus resolutsioon, mis oleks aasta võrra pikendanud humanitaarabi piiriülest toimetamist neljale miljonile abivajavale süürlasele.\n\nÜlejäänud 13 nõukogu liiget toetasid resolutsioonieelnõu, mille olid koostanud Saksamaa, Belgia ja Kuveit.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "USA välisminister Mike Pompeo kritiseeris teravalt Venemaad ja Hiinat, mis panid ÜRO Julgeolekunõukogus veto Süüria-teemalisele resolutsioonile, blokeerides selega humanitaarabi saatmise kodusõjast laastatud riiki üle Türgi ja Iraagi piiri.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe hoolikalt uudise pealkiri ja sisu ning kirjuta artiklile pikk sissejuhatav lause, kasutades oma kujutlusvõimet.\n\n## Pealkiri:\n\nMari-Liis Mõttus jõudis kõrgetasemelisel võistlusel 20 parema sekka\n\n## Põhitekst:\n\nMõttus kaotas hooaja esimese võidu pälvinud valitsevale maailmameistrile Sanne Cantile (Iko – Crelan) ligi neli minutit, kirjutab Spordipartner. Aniek van Alphen jäi Cantist maha kuus ja Kata Blanka Vas 21 sekundit. Kätlin Kukk oli 29., kaotust Cantile kogunes 5.39.\n\nMeestest pälvis oodatult esikoha Mathieu Van Der Poel (Corendon - Circus), edestades poole minutiga Quinten Hermansit (Telenet Baloise Lions) ja rohkem kui minutiga Thomas Pidcocki (Trinity Racing).\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Sint-Niklaasis peetud cyclo-crossi sarja DVV Trofee Waaslandcrossi etapil saavutas Mari-Liis Mõttus 16. koha.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe hoolikalt uudise pealkiri ja sisu ning kirjuta artiklile pikk sissejuhatav lause, kasutades oma kujutlusvõimet.\n\n## Pealkiri:\n\nKullamäe läheb jõulupuhkusele napi kaotusega\n\n## Põhitekst:\n\nKullamäe viibis väljakul 26 minutit, visates selle ajaga 12 punkti (kahesed 5/8, kolmesed 0/2, vabavisked 2/4), haaras kaks lauapalli, tegi ühe vaheltlõike ja neli viga, kirjutab Korvpall24.ee.\n\nLiigatabelis Real Canoe jaoks midagi ei muutunud ning endiselt ollakse eelviimasel kohal. Enne aasta lõppu peetakse veel üks kohtumine 27. detsembril koduväljakul liiga keskmiku Tau Castello vastu.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Eesti korvpallikoondislasel Kristian Kullamäel ja Madridi Real Canoe NC meeskonnal tuli Hispaania esiliigas võõrsil vastu võtta napp kaotus. Liigatabeli keskmikule Afanion CB Almansa tiimile jäädi alla skooriga 77:79 (18:13, 17:25, 17:13, 25:28).",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe uudis läbi ning loo sellele fantaasiarikas ja pikk lause, mis võiks uudist tutvustada.\n\n## Pealkiri:\n\nMacron: Prantsuse väed tapsid Malis 33 pühasõdalast\n\n## Põhitekst:\n\n\"Neutraliseeriti 33 terroristi,\" ütles Elevandiluurannikul visiidil viibiv Macron. Presidendiamet kinnitas, et riigipea pidas neutraliseerimise all silmas tapmist.\n\nMali keskosas asuva Mopti linna ümbruses korraldatud operatsioonis džihadistide vastu osalesid eriüksused ja lahingukopterid.\n\nÜhtlasi vabastasid prantslased operatsiooni käigus kaks islamistide käes vangis olevat Mali sandarmit.\n\n\"See arvestatav edu näitab meie vägede pühendumust ning toetust, mida me pakume Malile, piirkonnale ja meie oma julgeolekule,\" sõnas president.\n\n\"Me oleme kandnud kaotusi, kuid meil on täna hommikul ette näidata ka võite tänu meie sõdurite pühendumusele ja operatsioonile Barkhane,\" lausus Macron viitega Prantsuse terrorismivastasele operatsioonile. Ta viitas ka novembri lõpus Malis aset leidnud kahe Prantsuse sõjaväekopteri kokkupõrkele, milles sai surma 13 sõjaväelast.\n\nPrantsuse riigipea saabus reedel Elevandiluurannikule, et tähistada Port-Bouet´ sõjaväebaasis koos Prantsuse sõduritega jõule. Eelmise aasta jõulude eel külastas ta Tšaadis ja 2017. aastal Nigeris teenivaid Prantsuse sõjaväelasi.\n\n\"Ma loodan, et me suudame anda uue sügavuse, uue pühendumuse ja uued jõud sellele operatsioonile, mille võtme-eesmärgiks on Saheli regiooni stabiilsus ja julgeolek,\" sõnas Macron baasis peetud kõnes.\n\n\"Me jätkame võitlust pühasõdalastest terroristidega. Me jätkame seda koos meie Aafrika partnerite ning Euroopa ja rahvusvaheliste partneritega,\" lausus Prantsuse president. \"Sest kui me lubame ohul õilmitseda, hakkab see mõjutama ka meid.\"\n\nPühapäeval sõidab Macron Elevandiluurannikult edasi Nigerisse.\n\nSaheli piirkonnas tegutseb terrorismivastasel operatsioonil umbes 4500 Prantsuse sõdurit.\n\nPrantsusmaa sekkus 2013. aastal Malis sõjaliselt pärast seda, kui suured alad ja peamised linnad riigi põhjaosas langesid pühasõdalaste kätte. Prantsuse vägedel õnnestus džihadistid tagasi kõrbesse ajada, kus nad on oma ridu koondanud ja liikunud lõunasse suurema asustusega aladele Malis. Relvavägivald on muutunud Malis peaaegu seitse aastat kestnud kriisi jooksul igapäevaseks.\n\nPrantsusmaa operatsioon Barkhane eesmärk on toetada viie Saheli regiooni riigi - Mauritaania, Mali, Burkina Faso, Nigeri ja Tšaadi - võitlust islamiäärmuslastega ja selle eesmärk on piirkonnas stabiilsuse loomine ning Euroopat puudutavate probleemide, näiteks terrorismi ja ebaseadusliku immigratsiooni, ohjamine.\n\nPrantsusmaa võõrustab 13. jaanuaril riigi lõunaosas Pau linnas tippkohtumist Nigeri, Burkina Faso, Mali, Tšaadi ja Mauritaania presidentide osavõtul. Tippkohtumise eesmärk on Macroni sõnul Prantsusmaa sõjalise missiooni uue strateegilise ja poliitilise raamistiku arutamine.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "President Emmanuel Macron teatas, et Prantsusmaa väed tapsid laupäeval Malis 33 pühasõdalast.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Vaata läbi uudise pealkiri ja tekst ning loo loov sissejuhatav lause, mis haakub artikli sisuga.\n\n## Pealkiri:\n\nTaaramäe lõpetas hooaja avastardil peagrupis\n\n## Põhitekst:\n\n180 kilomeetri pikkusel avaetapil, kus võimutsesid sprinterid, teenis Taaramäe peagrupis 36. koha, vahendab Baltic Chain Cycling. Kaotust võitjale, Jumbo-Visma meeskonna esisprinterile Dylan Groenewegenile, oli kolm sekundit. Taaramäe tiimikaaslastest sai parimana 20. koha prantslane Florian Maitre.\n\n71. korda peetavat Valenciana velotuuri alustas 145 ratturit, kes kõik jõudsid avapäeval ka finišisse. Neist peagrupis tuhises üle joone 115 meest. Velotuur kestab pühapäevani, ainus mägine etapp on kavas laupäeval.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Profijalgrattur Rein Taaramäe (Total Direct Energie) tegi hooaja esimese stardi Volta a la Comunitat Valenciana velotuuril Hispaanias.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Pärast artikli pealkirja ja põhiteksti lugemist kasuta oma loovust, et koostada sisutihe ja pikk sissejuhatav lause.\n\n## Pealkiri:\n\nEuroliiga: Belgradis jagati veerandajad ära, Švedil oli kehv viskepäev\n\n## Põhitekst:\n\nPanathinaikos läks avaveerandi järel 12 punktiga juhtima, Belgradi klubi võitis teise veerandaja 15 silmaga, Panathinaikos omakorda kolmanda 14 punktiga ning kodumeeskond Crvena zvezda oli otsustaval neljandikul vastastest üle 16 punktiga.\n\nVõõrustajaid vedas 24 punkti visanud Kevin Punter, Panathinaikose eest kogusid viis mängijat kahekordse punktisumma. 12 punkti jäi nii Deshaun Thomase kui Georgios Papagiannise arvele.\n\nFenerbahce võttis kolmanda järjestikuse võidu, kui alistas võõrsil 73:68 Peterburi Zeniidi. Leo Westermann viskas võitjate kasuks 13 punkti ja toetas kaaslasi nelja korvisööduga.\n\nAleksei Šved kogus küll kümme resultatiivset söötu, aga tabas 21 viskest vaid viis ja Moskva Himki jäi 77:80 alla Tel Avivi Maccabile.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Korvpalli Euroliigas alistas Belgradi Crvena zvezda omapärase kohtumise järel Ateena Panathinaikose 78:73.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe hoolikalt uudise pealkiri ja sisu ning kirjuta artiklile pikk sissejuhatav lause, kasutades oma kujutlusvõimet.\n\n## Pealkiri:\n\nAmetiühingud näevad paindlikes töösuhetes ohtu töötajate heaolule\n\n## Põhitekst:\n\nEesti haridussektori töötajaid esindavad organisatsioonid (Akadeemiliste Ametiühingute Nõukogu, UNIVERSITAS, Eesti Haridustöötajate Liit, Eesti Noorte Teaduste Akadeemia, Eesti Teaduskoda ja Eesti Ametiühingute Keskliit) esitasid neljapäeval Eesti Vabariigi peaministrile, sotsiaal- ning haridus- ja teadusministrile ühispöördumise seoses kehtiva tööõiguse võimaliku paindlikumaks muutmisega.\n\n2018. aastal sotsiaalministeeriumis valminud \"Töölepingu seaduse ja töötervishoiu ja tööohutuse seaduse muutmise seaduse eelnõu VTK kooskõlastamine\" väljatöötamiskavatsuse järgi ei ole Akadeemiliste Ametiühingute seisukohal mitte kuidagi põhjendatud seda, kelle jaoks kavandatavat paindlikkust luuakse, kuigi VTKs viidatakse eelkõige noorte soovile paindlikkuse järele.\n\nAkadeemiliste Ametiühingute Nõukogu esindaja Tauri Tampuu sõnul aga näitavad uuringud, et noorte töötajate jaoks on töökohal olulisim hoopis stabiilsus ning paindlikkust on juba täna töösuhetes piisavalt.\n\n\"Loomulikult, kui kõik olulisemad eeldused on töökohal tagatud, siis lisaboonusena ei oleks veelgi suurem paindlikkus halb, kuid tänases seisus, kus stabiilsus ei ole piisavalt tagatud, satuvad paljud töötajad löögi alla,\" sõnas Tampuu rõhutades, et ametiühingute hinnangul tooks lisanduv üleliigne paindlikkus rohkem probleeme kui lahendaks neid.\n\nAkadeemiliste Ametiühingute Nõukogu esimehe asetäitja, UNIVERSITASe aseesimehe Ruth Tammeoru sõnul on oluline luua teadlastele baassissetulek ehk teadlasepalk või luua stabiilsusfond, et lõppeks \"jokk\" teadlaste tähtajatute töölepinguga, mida tähtajaliselt finantseeritakse projektirahadest. Samuti tuleb vähendada töövõtu- ja käsunduslepingute sõlmimist seal, kus töö tegemine vastab tegelikult töösuhte tunnustele (sealhulgas kõrgharidus- ja teadusasutustes).\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Akadeemilised ametiühingud edastasid kolmapäevases pressiteates, et näevad paindlikes töösuhetes ohtu töötajate heaolule.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe artikli pealkiri ja sisu, seejärel loo pikk ja põnev lause, mis võiks olla artikli sissejuhatus.\n\n## Pealkiri:\n\nUSA vabariiklasest senaator Romney hääletab Trumpi tagandamise poolt\n\n## Põhitekst:\n\n\"President on süüdi avalikkuse usalduse kuritarvitamises,\" ütles Romney senatis peetud kõnes.\n\n\"Valimiste korrumpeerimine enda ametis hoidmiseks on tõenäoliselt üks kõige solvavam ja hävitavam rikkumine, mida võib ametivande rikkumisel ette kujutada,\" väitis Romney.\n\nViimastel andmetel on Romney siiski ainus vabariiklane, kes hiljem päeval tagandamise poolt hääletab.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "USA vabariiklasest senaator Mitt Romney teatas kolmapäeval, et hääletab president Donald Trumpi ametist tagandamise poolt.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe uudis läbi ja pane oma kujutlusvõime tööle, et välja mõelda üks korralik sissejuhatav lause sellele loole.\n\n## Pealkiri:\n\nServiti alistas kindlalt Kehra, Tallinn raskustega Aruküla\n\n## Põhitekst:\n\nKehra saabus Põlvasse puhkust saanud Läti koondislase Uvis Strazdinšita. Tema asemel tegi paremal äärel meistriliiga come-back 'i 28-aastane Steve Luks, kes viimati esindas Kehrat sel tasemel kümme aastat tagasi. Janar Mägi viskas küll külaliste kasuks kohtumise avavärava, ent peagi juhtis Serviti 3:1 ja kaheksandal minutil Henri Sillaste väravast ka 8:3.\n\nKehralaste peatreener Mart Raudsepp võttis aja maha ning järjest tabasid Luks, Anton Borovski ja Vladislav Naumenko. 17. minutil oli tablool seis 10:8, aga siis otsustas Serviti kogenud puurivaht Eston Varusk 11 minutiks oma värava lukku keerata. Pidurdamatus hoos oli Sillaste ning võõrustajad viskasid kaheksa väravat järjest.\n\nSergio-Silver Kreegimaa lõpetas kahe tabamusega küll Kehra väravatepõua, aga vaheajaks juhtis Serviti 19:10. Oli raske uskuda, et suurt kaotusseisu suudetakse tagasi mängida, ehkki Mägi kaks tabamust teise poolaja algul veidi lootust andsid. Lähemale kui kaheksa väravat Kehra siiski ei saanud.\n\nMõlemad treenerid andsid mänguaega kõigile pallureile ja nii said kohtumise lõpuks käe valgeks koguni 20 mängijat. Serviti võitis 34:23, enim panustas Sillaste, tabades seitse korda, Mathias Rebane ja Raiko Rudissaar lisasid kuus väravat. Kehra poolel jäi Naumenko arvele kuus, Mägi viskas neli ja Tanel Vilks kolm väravat.\n\nArukülas alustas kodumeeskond paremini ja juhtis pärast Mihkel Vaheri tabamust seitsmendaks minutiks 4:2. HC Tallinnal olid jätkuvalt eemal Markus Viitkar, Enrico Anton ja Risto Kiil, kuid mäng võrdsustati peagi. Esmakordselt said külalised juhtima 12. minutil, kui Armis Priskus palli vastaste tühja väravasse saatis, tehes seisuks 8:7.\n\nVõõrustajad takistasid pealinlasi pidevalt lubamatute võtetega, Markus Oliver Mädo realiseeris kolm karistusviset järjest ning Tallinn juhtis 22. minutil juba 15:9. Vaher ja Markus Kask vähendasid vahe neljale, aga puhkama mindi pärast Robin Obergi tabamust siiski Tallinna 18:12 eduseisul.\n\nAruküla/Audentes väljus riietusruumist sisukalt. Rauno Kopli ja Vaher vähendasid kaotusseisu kahele ning Kask 36. minutil ühele väravale – 20:19. Kolm minutit hiljem saatis oma põhitöögagi hästi hakkama saanud väravavaht Siim Normak palli Tallinna tühja puuri ning seadis jalule 21:21 viigi. Hetk hiljem sama korrata üritades lendas pall väravast mööda.\n\nTallinna kaitse muutus agressiivsemaks, sundides arukülalasi tihti eksima söötudega ja külalised said uuesti eest. Hästi hakkasid tabama Marek Karu, Kaspar Lees ja Rainer Kelk, kuid enne kui viimased kümme minutit algasid, oli külalismeeskonna edu siiski vaid 29:27.\n\nLõpp kuulus täielikult liigatabelis teist kohta hoidvale Tallinnale ja koduteele võeti kaasa kuues järjestikune liigavõit tulemusega 37:29. Mädo ja Lees viskasid seitse ning Oberg, Kelk ja Karu neli väravat. Hästi võidelnud Aruküla/Audentese poolel tabas Vaher seitse, Kask kuus ja Kopli neli korda.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Kolmapäeval alustati meeste käsipalli meistriliiga 13. vooru mängudega. Eesti käsipalli klassikalises vastasseisus sai Põlva Serviti kindlalt 34:23 (19:10) jagu HC Kehra/Horizon Pulp&Paperist, aga HC Tallinn vajas tugevat lõppu, et alistada Aruküla/Audentes 37:29 (18:12). Neljapäeval kohtuvad SK Tapa ja Viljandi HC.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Tutvu uudise pealkirja ja põhisisuga. Kasuta neid fakte, et luua pikk ja sisutihe lause, mis toimib loo sissejuhatusena.\n\n## Pealkiri:\n\nJärveläinen viskas TalTechi võidumängus 29 punkti\n\n## Põhitekst:\n\nPoolajaks Läti Ülikooli vastu seitsmepunktilisse kaotusseisu jäänud Tarvas tegi lõunanaabritega asjad selgeks otsustaval veerandajal, mis võideti 24:12. Kogu kohtumise võitis Rakvere 76:67, kolmapäevane triumf oli neile viimases viies mängus juba neljandaks.\n\nNeli kaugviset tabanud Kristo Saage arvele jäi Eesti klubi resultatiivseimana 22 punkti, Devin Harris toetas teda 19 punkti, seitsme lauapalli ja viie korvisööduga.\n\nTalTech sai võõrsil Liepajast jagu tulemusega 97:85. Suure panuse andis Joonas Järveläinen, kelle arvele jäi 30 mänguminutiga 29 punkti (kaugvisked 7/11) ja kuus lauapalli. Gregor Arbet lisas 22 ja Leemet Böckler 16 punkti.\n\nRakvere Tarvas on turniiritabelis 11 võidu ja üheksa kaotusega seitsmendal kohal, TalTech on seitsme võidu ja 14 kaotusega kümnes.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Eesti-Läti korvpalliliigas olid võidukad mõlemad kolmapäeval võistlustules olnud Eesti klubid, kui Rakvere Tarvas alistas kodusaalis Läti Ülikooli ja TalTech võõrsil Liepaja.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Tutvu uudise pealkirja ja põhisisuga. Kasuta neid fakte, et luua pikk ja sisutihe lause, mis toimib loo sissejuhatusena.\n\n## Pealkiri:\n\nRummenigge: Guardiola tahtis Neuerit poolkaitsjana kasutada\n\n## Põhitekst:\n\n\"Mäletan, kui Pep Guardiola tahtis pärast meistritiitli kindlustamist tõsimeeli teda [Neuerit] ühes mängus poolkaitsjana kasutada,\" meenutas Rummenigge klubi ajakirjale \"51\". \"Mul oli raske Guardiolat ümber veenda. Paljud oleks sellist käiku pidanud ülbuseks.\"\n\nSamas tõdes Rummenigge, et mõistab Bayerniga kõigil kolmel hooajal meistriks kroonitud ja seitse tiitlit võitnud hispaanlast. \"Manuel uuendas väravavahi positsiooni revolutsiooniliselt. Ta leidis viisi, kuidas ka väravavahina jalgpalluriks jääda. Usun, et ta oleks ka poolkaitsjana hakkama saanud,\" ütles 1980. aasta Euroopa meister.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "29-kordse Saksamaa jalgpallimeistri Müncheni Bayerni tegevjuhi Karl-Heinz Rummenigge sõnul oli aastatel 2013-16 klubi juhendanud Pep Guardiola valmis väravavahti Manuel Neuerit mängitama keskväljal.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Tutvu uudise pealkirja ja põhisisuga. Kasuta neid fakte, et luua pikk ja sisutihe lause, mis toimib loo sissejuhatusena.\n\n## Pealkiri:\n\nTartu Bigbank võõrustab Pärnut, Saaremaa mängib kodusaalis TalTechiga\n\n## Põhitekst:\n\nTabelis teist kohta hoidev Bigbank on varasemalt liigamängudes Pärnust kahel korral jagu saanud - nii esimeses kui teises ringis tulemusega 3:0. Lisaks sai Tartu kahel korral Pärnust jagu karikavõistluste veerandfinaalis.\n\nTartu meeskonna peatreener Andrei Ojamets tõdes, et vastased on hooaja edenedes paremasse hoogu läinud. \"Mingid asjad on neil kahtlemata paremaks muutunud ja tulevad paremini välja. Alahinnata ei tasu Pärnut kindlasti ja usun, et neil on motivatsioon üleval ka ses osas, et tahetakse veel põhiturniiri neljanda koha eest võidelda,\" rääkis Ojamets ja ütles, et Tartul on põhiturniiri võidu eest Saaremaaga konkureerida keeruline. \"Teoreetiliselt see võimalus on, aga Saaremaal seisavad ees kodumängud mitte kõige tugevamate vastastega ja ma ei usu, et nad vääratavad või ennast üllatada lasevad,\" lisas juhendaja.\n\nPärnu loots Avo Keel enda sõnul tabeliseisule siiski ei mõtle, sest vahe lähimate konkurentidega on suur. \"Meil on seis ses osas hea, et meie tabeliseis ei muutu olenemata mängu tulemusest ja see laseb pingevabamalt tegutseda, saan kõigile mänguaega jagada. Tuleme homsele kohtumisele tugeva trenni pealt ja eks näis, mis saama hakkab,\" rääkis Keel. Viimastes kohtumistes ei teinud kaasa Pärnu üks liidreid, nurgaründaja Taavet Leppik, kes haigestus angiini. \"Loodetavasti kaheks viimaseks [põhiturniiri] mänguks saab ta mängutunnetuse tagasi, muidu meil segavaid tegureid väga pole,\" lisas juhendaja.\n\nLiidermeeskond Saaremaa ja seitsmendal positsioonil paiknev TalTech peavad neljapäeval ära varasemalt edasi lükatud teise ringi mängu, viimati olid samad meeskonnad vastamisi jaanuari keskel, kui Saaremaa 3:1 peale jäi. Avaringis võttis Saaremaa 3:0 võidu.\n\nTalTechi on viimasel ajal vaevanud haiguste laine ja võimalik, et homme tuleb hakkama saada ilma sidemängijata, ütles meeskonna peatreener Janis Sirelpuu. \"Meil on jah keerulised ajad olnud, suurt osa meeskonnast on räsinud viirushaigused, mitmed on mänge vahele jätnud. Hetkeseisuga tundub, et homme ei ole meil kumbagi sidemängijat, sest Aleksander Eerma on haige ja Karlo Remy Kallend aega teenimas. Hetkel saame kokku kümme meest ja eks midagi välja nuputada, ilmselt paneme libero tõstma,\" rääkis Sirelpuu.\n\nLiigatabelis on liidrikohal Saaremaa VK 53 punktiga, Bigbank Tartu on teisel kohal, punkte on kogutud 49. Kolmas on 43 punktiga Selver Tallinn, neljas Jekabpilsi Luši (38 punkti) ja viies Pärnu VK (33 punkti). TalTech asub 18 punktiga seitsmendal tabelireal.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Eesti-Läti võrkpalliliigas peetakse sel nädalal Eesti klubide osalusel kaks kohtumist, kui neljapäeval kell 19 lähevad Tartus vastamisi sealne Tartu Bigbank ja Pärnu Võrkpalliklubi ning samal ajal kohtuvad Kuressaares Saaremaa Võrkpalliklubi ja TalTech.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe uudis läbi ning loo sellele fantaasiarikas ja pikk lause, mis võiks uudist tutvustada.\n\n## Pealkiri:\n\nUSA korraldas ballistilise raketi Minuteman III arenduskatsetuse\n\n## Põhitekst:\n\nLõhkepeata rakett startis Californias asuvast Vandenbergi õhujõudude baasist ning lendas 6700 kilomeetrit üle Vaikse ookeani Kwajaleini atollile Marshalli saartel, teatasid USA õhujõud avalduses.\n\nTegemist oli \"arendava katsetusega\", mitte rutiinse katsetusega nagu korraldati 2. oktoobril.\n\n\"Minuteman III vananeb ja moderniseerimisprogrammid nagu see on olulised tagamaks, et meiel riigil on usaldusväärne tuumaheidutus,\" ütles kolonel Omar Colbert.\n\nMinuteman III on olnud ainus pind-õhk tüüpi rakett USA tuumaarsenalis alates 2005. aastast.\n\nSeda tüüpi raketid asuvad stardišahtides kolmes USA sõjaväebaasis Wyomingis, Põhja-Dakotas ja Montanas.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "USA korraldas kolmapäeval mandritevahelise ballistilise raketi Minuteman III arenduskatsetuse osana plaanist moderniseerida seda vananevat pind-õhk tüüpi relvastust.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Tutvu artikli sisuga ja loo sellele pika lausega sissejuhatus, mis köidab lugeja tähelepanu.\n\n## Pealkiri:\n\nKaljulaid arutas Ratase, Helme ja Aegiga pensionireformi üle\n\n## Põhitekst:\n\n\"Selle kohta on viimastel kuudel tellitud ja tehtud hulgaliselt erinevaid analüüse, kus on juhitud tähelepanu nii reformi plussidele kui võimalikele vastuoludele põhiseadusega. Olen kohtunud sel teemal endiste riigikohtu esimeeste ja endise õiguskantsleriga ning arutanud erinevate ekspertidega,\" kirjutas Kaljulaid sotsiaalmeedias.\n\n\"Soovisin ka valitsuse liikmete ja koalitsiooni esindajatega seda teemat põhjalikult käsitleda, et saada aru neist kavatsusist ja mõtetest konkreetsete sätete taga, võimalikest riskide maandamise viisidest kui ka nii mõnestki tehnilisest detailist. See on vajalik, et saada aru, kas senist pensionisüsteemi muutev seadus on põhiseadusega kooskõlas. Oli väga sisukas kohtumine, aitäh valitsuse liikmetele selle õhtuse aja eest,\" seisis Kaljulaidi postituses.\n\nRaivo Aeg ütles ERR-ile, et presidendil oli hulk küsimusi, millele ta soovis vastust saada ning tema hinnangul ta need vastused ka sai.\n\nKoalitsioonierakondade esindajad kohtusid presidendiga. Autor/allikas: presidendi kantselei\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "President Kersti Kaljulaid kohtus kolmapäeval peaminister Jüri Ratase (KE), rahandusminister Martin Helme (EKRE) ja justiitsminister Raivo Aegiga (Isamaa), et arutleda pensionireformi üle.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Pärast artikli pealkirja ja põhiteksti lugemist kasuta oma loovust, et koostada sisutihe ja pikk sissejuhatav lause.\n\n## Pealkiri:\n\nSelgusid konkursi Ettevõtlik Vaim 2019 konkursi võitjad\n\n## Põhitekst:\n\nKonkurssi žüriisse kuulusid lisaks EVEA esindajatele Tallinna Tehnikaülikooli, Mainori Ettevõtluskõrgkooli, Maakondlike Arenduskeskuste võrgustiku ja Maaeluvõrgustiku esindajad.\n\nKonkursile laekus 30 kandideerimise avaldust. Auhinnad anti sel korral kuues kategoorias ning võitjateks osutusid:\n\nPÕLVKONDADE JÕUD – aasta pereettevõte\n\nJuta ja Kaido OÜ - Välisuksed ja puitaknad nii uusarendustele kui ka vanematele hoonetele\n\nPARIM NAISETTEVÕTJA – aasta naisettevõtja\n\neLMEK Accounting OÜ - Paberi-vabad raamatupidamis- ja palgaarvestuse teenuseid, kasutades nutikaid lahendusi, nt veebipõhises keskkonnas ajaarvestuse pidamine ja töögraafikute koostamine, iseteeninduskeskkond töötajatele puhkuseavalduse esitamiseks\n\nMAA SOOL – aasta maaettevõtja\n\nVudila Mängumaa OÜ - Kogu pere mängumaa, mida külastab aastas üle paarikümne tuhande inimese\n\nPARIM START– aasta edukaim alustav ettevõte\n\nPowerUp Fuel Cells OÜ - Põhitegevuseks on vesinikkütuseelemendil töötavate elektrigeneraatorite tootmine ja arendamine\n\nEDUKAS SOOLOETTEVÕTJA – aasta parim iseendale tööandja\n\nKihnu Külalistemaja OÜ - Turismitalu Kihnu saarel - Uibu Talu\n\nKOOSTÖÖ VEDUR – väikeettevõtjate vahelise koostöö edendaja\n\nSaaremaa Ettevõtjate Liit MTÜ - SEL on olnud al. 1997.a. Saarema ettevõtluse eest seisja ja tublimate tunnustaja, aktiivne kaasarääkija Saaremaa arengus\n\nEttevõtluse Sõber 2019 on Maakondlike Arenduskeskuste võrgustik\n\nEVEA valis Ettevõtluse Sõber 2019 võitjaks Maakondlike Arenduskeskuste võrgustiku.\n\nÜle 99 protsendi Eesti ettevõtetest kuulub väikeste, keskmiste ja mikroettevõtete hulka. Kui 2016. a oli suurettevõtteid 196, siis 2019. a alguses vähenes nende arv 186 peale. Kokku on ettevõtteid Eestis veidi üle 130 000.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Konkursi Eesti Ettevõtlik Vaim 2019 võitjad on väikesed ja keskmised ettevõtted Eesti erinevaist paigust, mängides ka suurt rolli kogukonna edendajana.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Tutvu artikli sisuga ja loo sellele pika lausega sissejuhatus, mis köidab lugeja tähelepanu.\n\n## Pealkiri:\n\nRalf Schumacheri poeg hakkab sõitma vormel-3 sarjas\n\n## Põhitekst:\n\n18-aastane David Schumacher, kelle isa Ralf Schumacher võitis oma karjääri jooksul Williamsis sõites kuus vormel-1 GP-etappi, teenis algavaks hooajaks lepingu Tšehhi meeskonnas Charouz. Tema võistkonnakaaslasteks on brasiillane Igor Fraga ja soomlane Niko Kari.\n\nEelmisel aastal osales David Schumacher kahel viimasel vormel-3 hooaja võidusõidul Sotšis, kus sai vastavalt 22. ja 20. koha. 20-aastane Mick Schumacher, Davidi onupoeg, kuulub Ferrari noorteprogrammi ja alustab Premaga vormel-2 sarjas oma teist hooaega.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Algaval hooajal lööb vormelikarussellis kaasa kaks Schumacheri. Legendaarse Michael Schumacheri poeg Mick jätkab sõitmist vormel-2 MM-sarjas, tema onupoeg David teenis lepingu astme võrra madalamal ehk vormel-3 sarjas.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Vaata läbi uudise pealkiri ja tekst ning loo loov sissejuhatav lause, mis haakub artikli sisuga.\n\n## Pealkiri:\n\nVoolaid: Tunjov peaks end esialgu U-21 koondise eest näitama\n\n## Põhitekst:\n\n18-aastane Tunjov tegi oma Itaalia kõrgliigadebüüdi 15. detsembril, olles võõrsilmängus AS Romaga keskpoolkaitsjana platsil 17 minutit. Täpselt kuu hiljem sai ta karikamängus AC Milani vastu vasakul äärel mängides kirja kõik 90 minutit.\n\n\"Ma arvan, et kõige reaalsem on, et ta peaks U-21 koondises ennast esmalt näitama,\" vastas Karel Voolaid Soccernet.ee küsimusele tema potentsiaalse koondisekutse osas märtsikuuks.\n\n\"Olen kõiki tema mänge vaadanud, mis ta Itaalias mänginud on. Aga ma arvan, et ta peab veidikene veel küpsema. Tundes teda persoonina, siis temas pole selliseid reaktsioone, et kui teda A-koondise nimekirja ei valita, siis viskab püssi põõsasse,\" lisas Voolaid.\n\n\"Väga loodan, et noortekoondiste treenerid hoiavad tal silma peal ning annavad talle võimaluse. Ja siis, kui ta seal ennast näidata saab, on väga palju tema enda kätes. Ma arvan, et talle tuleb lihtsalt natukene aega anda ja läheks samm-sammult edasi.\"\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Eelmise kalendriaasta lõpus Serie A debüüdi teinud Georgi Tunjov Eesti jalgpallikoondise märtsikuisteks sõprusmängudeks veel kutset ei teeni.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe artikli pealkiri ja sisu, seejärel loo pikk ja põnev lause, mis võiks olla artikli sissejuhatus.\n\n## Pealkiri:\n\nKultuuriportaal soovitab: Kolumbia krimidraama \"Rändlinnud\" ETV2-s\n\n## Põhitekst:\n\nViieks lauluks jaotatud saaga – žanride vahel balansseeriv, põlisrahva jutuvestmise traditsioone, vesterni ja krimifilmi elemente sisaldav draama – kujutab Colombia ühiskonda laastanud narkokaubanduse sündi ja arengut.\n\nTegevus hargneb 1968. kuni 1980. aastani Guajira piirkonnas, mis on isikupärast keelt ja kultuuri kandva vajuu rahva kodu. Väärikast, aga vaesunud suguvõsast Rapayet liitub narkokaubandusega, ning raha ja prestiiži tõus ei lase end kaua oodata. Suur raha ja läänelikud mõttemallid toovad aga kaasa paratamatud pinged, esivanemate pärandi ja juurte kaotamise.\n\n\"Rändlinnud\" (\"Birds of Passage\") on ETV2 eetris 5. veebruaril kell 21.30.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "5. veebruaril jõuab ETV2 eetrisse Kolmubia režissööride Ciro Guerra ja Cristina Gallego 2018. aasta film \"Rändlinnud\" (\"Birds of Passage\").",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Tutvu artikli sisuga ja loo sellele pika lausega sissejuhatus, mis köidab lugeja tähelepanu.\n\n## Pealkiri:\n\nTartu Maratoni toimumine on vähetõenäoline, korraldajad plaanivad jalgsimatka\n\n## Põhitekst:\n\nKorraldajad toodavad praeguste miinuskraadidega kunstlund nii palju kui saavad, kuid lähiaja ilmaprognoosid näitavad, et käimasolev külmaperiood jääb paraku lühikeseks. Seega suure tõenäosusega ei saa korraldajad Tartu Maratoni plaani C ehk Tehvandi kunstlumeringi jaoks piisavas koguses lund toota. Kui Tartu Maraton jääb tõesti ära, on toodetavast lumest siiski kasu laskesuusatamise EM-i korraldamise ning kõikide suusasõprade jaoks.\n\nTäna on ebareaalne ka stsenaarium, kus ilmaprognoosid muutuvad kardinaalselt ning maratoninädalal sajab suures koguses looduslikku lund. Seega peab tõdema, et 47. Tartu Maratoni toimumine on vähetõenäoline, kuid lõplikud sellekohased otsused langetavad korraldajad hiljemalt teisipäeval, 11. veebruaril.\n\nTeadupärast anti 16. jaanuaril 1960 Tartu südalinnas start esimesele Tartu-Kääriku suusamatkale, millega saigi alguse Tartu Maraton. Siit ka korraldajate idee lumepuuduse korral pakkuda huvilistele võimalust matkamiseks, sedapuhku aga jalgsi.\n\nJuubelimatkal, mille start oleks Otepääl Tehvandi staadionil ja finiš Käärikul, on valikus kaks distantsi: 26 ja 17 km. Matkarada viib osalejad nii Pühajärve äärsetele kaunitele teedele, kuulsale Kekkose rajale kui ka kohtadesse, mis kattuvad Tartu suusamaratoni rajaga (nt Harimägi). Raja viimased detailid ja kooskõlastused on parasjagu kinnitamisel, mistõttu võivad distantsipikkused veel natuke muutuda. Rajakaardid koos lõplike distantsidega valmivad selle nädala jooksul.\n\nNeile, kes on end suusamaratonile registreerunud, on matkal osalemine tasuta, kuid vajalik on ümberregistreerimine. Mõistagi on võimalik matkale registreeruda ka neil, kes suusamaratonil kirjas ei ole (registreerimine SIIN).\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "16. veebruariks kavandatud 47. Tartu Maratoni ärajäämise korral on huvilistel võimalik osa võtta Tartu Maratoni 60 aasta juubelile pühendatud jalgsimatkast.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Tutvu uudise pealkirja ja põhisisuga. Kasuta neid fakte, et luua pikk ja sisutihe lause, mis toimib loo sissejuhatusena.\n\n## Pealkiri:\n\nCERN loobus turvakaalutlustel Facebooki rakendusest\n\n## Põhitekst:\n\nCERN teatas, et sulges oma Facebook Workplace'i konto 31. jaanuaril, kuna firma andis neile valida, kas selle kasutamise eest maksta või jagada andmeid.\n\n\"Oma andmete üle kontrolli kaotamine on vastuvõetamatu,\" ütles CERN 28. jaanuaril blogis, seda kinnitas ka keskuse pressiesindaja Anaïs Rassat AFP-le.\n\nCERN-i sõnul hakkasid nad Workplace'i kasutama 2016. aastal, sest Facebook pakkus seda tasuta. Tuhatkond CERN-i töötajat oli endale konto teinud, aga iga nädal kasutas seda aktiivselt vaid 150.\n\n\"Reaktsioon ei olnud alati positiivne. Paljud inimesed eelistasid mitte kasutada sellise kompanii tööriista, mida nad andmete privaatsuse seisukohast ei usalda,\" ütles CERN.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Euroopa Tuumauuringute Keskus (CERN) loobus kasutamast Facebooki grupivestluse rakendust, sest kartis kaotada kontrolli oma andmete üle.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe uudis läbi ning loo sellele fantaasiarikas ja pikk lause, mis võiks uudist tutvustada.\n\n## Pealkiri:\n\nResultatiivselt mänginud Raadik ja Baerum teenisid Norras võidulisa\n\n## Põhitekst:\n\n202 cm pikkune Raadik viskas 27 minutiga 14 punkti (kahesed 2/5, kolmesed 2/4, vabavisked 4/4), hankis seitse lauapalli, andis kaks tulemuslikku söötu, tegi kolm pallikaotust ja viis isiklikku viga, kirjutab Korvpall24.ee.\n\n29-aastane eestlane on kümnes kohtumises visanud keskmiselt 15,8 punkti (kahesed 60%, kolmesed 43%, vabavisked 85%), võtnud 5,7 lauapalli ja andnud 1,5 korvisöötu.\n\nNorra kõrgliigas kolmandat kohta hoidev Baerum Basket (15-8) peab järgmise mängu 16. veebruaril, kui koduväljakul võetakse vastu kaheksandal kohal paiknev Ammerud Basket (7-14).\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Toomas Raadik ja Baerum Basket said Norra korvpalli kõrgliigas võidulisa, kui koduväljakul alistati 83:76 (21:12, 13:25, 25:16, 24:23) Asker Aliens.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe artikli pealkiri ja sisu, seejärel loo pikk ja põnev lause, mis võiks olla artikli sissejuhatus.\n\n## Pealkiri:\n\nToijala Kangurist: kui teda väga vajame, ei vea ta Eesti korvpalli alt\n\n## Põhitekst:\n\nSuurima üllatusena jäi koondise nimekirjast välja BC Kalev/Cramo tagamängija Sten Sokk, kes andis mõista, et tema tervislik seisund ei luba rahvusmeeskonda praegu aidata. Eelmisel aastal koondisekarjääri lõpetanud kauaaegse kapteni Kristjan Kanguri eemalejäämisega oli juba arvestatud.\n\n\"Kangur lubas, et kui pikkadega juhtub midagi halba, ei vea ta meid alt ja seepärast oli tema nimi ka 24 seas - me ei tea kunagi, mis võib juhtuda,\" rääkis Toijala kolmapäevasel pressikonverentsil. \"Ta ei vea Eesti korvpalli alt, kui me teda väga vajame. Pikad on aga valmis ja terved, leppisime Kanguriga kokku, et tema nimi ei jää nimekirja.\"\n\n20. veebruaril kohtub Eesti võõrsil Põhja-Makedooniaga, kes jõudis 2011. aastal Leedus toimunud finaalturniiril poolfinaali. Toonasest koondisest kuuluvad ka praegu nimekirja vennad Damjan ja Vojdan Stojanovski.\n\n\"Tean mõningaid nende mängijaid: vennad Stojanovskid, ilmselt liitub koondisega Hispaania kõrgliigas mängiv Shayne Whittington ja noor tagamängija Nenad Dimitrijevic, kes mängib Badalonas. Teame nende treenerit ja mängijaid, aga ei tea, millist korvpalli nad mängivad. Kindlasti skaudime neid, aga pigem keskendume sellele, mida saame ise nii lühikese ettevalmistusperioodi jooksul parandada,\" sõnas Toijala.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Eesti korvpallikoondise peatreener Jukka Toijala kolmapäeval 16 nime, kelle seast jäävad EM-valikmängudeks Põhja-Makedoonia ja Itaalia vastu koosseisu 14. Eelmise, 24-mehelise nimekirjaga võrreldes, jäid nüüd välja nii Sten Sokk kui Kristjan Kangur.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Tutvu uudise pealkirja ja põhisisuga. Kasuta neid fakte, et luua pikk ja sisutihe lause, mis toimib loo sissejuhatusena.\n\n## Pealkiri:\n\nKaubamaja pikendas Viru Keskusega üürilepingut\n\n## Põhitekst:\n\n\"Otsustasime Viru Keskusega sõlmitud üürilepingut pikendada seitsmeks aastaks,\" sõnas Kaubamaja AS-i juhatuse liige Erkki Laugus.\n\n\"See annab kindluse ellu viia uuendusi Viru Keskuse pindadel asuvates müügimaailmades. Nii olemegi järgmise aasta sügisesse planeerinud arendusi nii Toidu- kui ka Ilu- ja Naistemaailmas,\" lisas ta.\n\nViru Keskuse juhatuse liige Gertti Kogermann rõhutas, et Viru Keskus ja Kaubamaja on koostööd teinud juba 16 aastat.\n\nUue hoone ehitustööde algus on lahtine\n\nKaubamaja uue hoone ehitustööde algus on veel lahtine. \"Edukast arhitektuurivõistluse läbiviimisest on möödas enam kui kaks aastat ja kuigi ehituslikult oleks võimalik kvartali hoonestamisega alustada lähiaastatel, ei saa seda teha enne, kui linn väljastab selleks vajalikud projekteerimistingimused,\" ütles Tallinna Kaubamaja Kinnisvara AS juhatuse liige Peeter Kütt.\n\nTallinna Kaubamaja Kinnisvara AS ja AS MSI Grupp kuulutasid 2017. aasta suvel koostöös Linnaplaneerimise Ameti ja Eesti Arhitektide Liiduga välja arhitektuurivõistluse Kaubamaja kvartali ehk Gonsiori tn 2 ja Rävala pst 6 kinnistute terviklikult uushoonestamiseks. Sama aasta novembris valiti võidutöö, mille autoreid esindava arhitektuuribürooga DAGOpen OÜ sõlmiti projekteerimisleping.\n\n\"Tallinna Linnaplaneerimise Amet ei ole seni väljastanud arhitektuurivõistluse võidutöö elluviimiseks projekteerimistingimusi viidates varem kokkulepitud liikluslahenduse muutmise vajadusele,\" kommenteeris Kütt Kaubamaja uue hoone arendusega seonduvat, ent lisas, et hoolimata sellest käib põhjalik eeltöö, et koheselt pärast projekteerimistingimuste väljastamist linna poolt tegevustega jätkata.\n\nKaubamaja ASil on Tallinna südalinnas müügipinda kokku 16 000 ruutmeetrit. Pikaajaline koostöö Viru keskusega algas 2004. aastal. Tallinna Kaubamaja Grupi kaubamajade segmendi käsutuses on sellest ajast ligikaudu 8700 ruutmeetrit müügipinda olles Viru keskuse suurim üürnik.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Tallinna Kaubamaja Grupp AS tütarettevõte Kaubamaja AS ja Viru Keskus AS pikendasid üürilepingut järgnevaks seitsmeks aastaks. Kaubamaja AS on olnud Viru Keskuse üürnik 16 aastat ning seal asuvad Kaubamaja kolm müügimaailma.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Tutvu uudise pealkirja ja põhisisuga. Kasuta neid fakte, et luua pikk ja sisutihe lause, mis toimib loo sissejuhatusena.\n\n## Pealkiri:\n\nRumeenia valitsus langes parlamendi umbusaldushääletusega\n\n## Põhitekst:\n\nEelmise aasta novembris ametisse astunud peaminister Ludovic Orbani valitsusele avaldas umbusaldust 261 saadikut kokku 465 saadikust.\n\nRumeenia opositsioonilised sotsiaaldemokraadid (PSD) algatasid valitsuse umbusaldamise pärast seda, kui Orban teatas kavatsusest muuta kohalike valimiste seadust.\n\nPresident Klaus Iohannis peab nüüd määrama uue peaministri, kes omakorda peab püüdma saavutada parlamendis enamuse toetust.\n\nEbaõnnestumise korral ootavad Rumeeniat ees ennetähtaegsed üldvalimised.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Rumeenia liberaalne valitsus langes kolmapäeval parlamendi umbusaldushääletusega, mis võib viia ennetähtaegsete üldvalimiste korraldamiseni.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Tutvu artikli sisuga ja loo sellele pika lausega sissejuhatus, mis köidab lugeja tähelepanu.\n\n## Pealkiri:\n\nTõnis Lukas: eesti keel peaks olema kaitstud, teised keeled võivad ka olla\n\n## Põhitekst:\n\n\"On elementaarne, et Eesti avalikus ruumis peaks eesti keel olema kasutusel,\" sõnas ta ja mainis, et nii nagu telekanalitel on kohustus panna eestikeelsed alltekstid, nii peaks olema sama kohustus ka filmi- ja teatrifestivalidel. \"Kui sellel nädalal tuli ajakirjandusse kriitika, et ühel dokumentaalfilmide festivalil polnudki peaaegu eestikeelseid alltekste filmidel, siis see pole sünnis ning ma usun, et on normaalne, kui riik nõuaks üritustelt, mida nad rahaliselt toetavad, edaspidi keeleseadusest kinni pidamist.\"\n\nLukas rõhutas, et eesmärk pole kindlasti selles, et erinevaid üritusi Eestis enam ei toimuks. \"Eesmärk on selles, et korraldajad võtaksid tõsiselt mõtet, et eestikeelne keeleruum peab olema kaitstud,\" mainis ta ja rõhutas, et PÖFF on olnud tubli, tagades igal aastal sajakonna filmi subtiitrid. \"See on hea saavutus, tuleks püüelda saja protsendi poole, aga kui Docpointil oli 30 filmist ainult kahel alltiitrid, siis järgmisel aastal võiks küsimärgi alla panna nende rahastamise.\"\n\n\"Eesmärk pole kedagi karistada, vaid tähelepanu äratada jälle, et me ei väsiks eesti keelt nõudmast, sest mugavusest võib see minna paljudel meelest ära, kui see on jälle meelde tuletatud, siis sellest peetakse kinni,\" ütles kultuuriminister ja rõhutas, et samuti tuleb edendada keeletehnoloogiat. \"See annab alltiitrite ja tõlke loomise kiireid võimalusi, et arvuti kõneleks eesti keelt, sellest on palju räägitud, aga igasugused tehnoloogilised arendused peaksid eesti keelde kiiresti jõudma, selleks muidugi arendus- ja teadusrahasid tuleb eesti keele tehnoloogiale edaspidi anda, siis on kõigil korraldajatel lihtsam tõlget teha, kui tehnoloogilised abivahendid on olemas.\"\n\nTõnis Lukase sõnul peaksid üritused toetustaotlustes eraldi esitama ka tõlkekulud. \"Kui neil on see taotlustes kirjas, siis saab nendega ka arvestada, kuid ma toonitan, et teatrifestivalidel on sellega hästi hakkama saanud, loodan, et ka filmifestivalid,\" mainis ta, lisades, et eesti keeleruumi hoidmine on kindlasti pingutav. \"Eesti keel peab avalikkusele suunatud üritustel olema, on ka rahvusvahelisi töötubasid, kus on enamus võõrriikidest pärit osatäitjad, ma ei väida, et igal pool peaks olema ainult eesti keel läbiviimisel, eesti keel peaks olema ka kaitstud, teised keeled võivad ka olla.\"\n\n\"See on majanduslik pingutus suurtel festivalidel, osa festivale saab sellega hakkama, näiteks pean ma kiitma PÖFF-i, nad tõesti pingutavad selle nimel, aga vahele tuleks vaadata ka seda, et mõned ei viitsi enam pingutada ning nende puhul võiks riiklik rahastus küsimärgi alla sattuda,\" nentis ta ja rõhutas, et me peame oma keeleruumi tõsiselt võtma ja seda arendama. \"Teiste keelt kõrval peab saama siin kasutada ka eesti keelt.\"\n\n\"Kutsume korrale neid, kes on ära unustanud, et Eesti riigi territooriumil on eesti keelt oluline kasutada ja sellele tähelepanu pöörata,\" mainis Lukas ja rõhutas, et keegi ei keela eestlastel lugeda ingliskeelseid raamatuid. \"Eestlased on osanud erinevaid keeli, ülikoolides ja teadusvallas kasutatakse neid, sest mõnel uurijal, ka minul omal ajal, polnudki eestikeelset teaduskirjandust, loomulikult teiste keelte kasutamine on auasi, eestlased oskavad seda teha, aga me ei tohi unustada eesti keelt.\"\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Kultuuriminister Tõnis Lukas pakkus sotsiaalmeedias välja mõtte, et edaspidi võiks Eestis toimuval kultuuriüritustel, nende hulgas näiteks teatri- ja filmifestivalidel, olla nõudmine tagada eestikeelsed tõlked. ERR-ile antud intervjuus kinnitas ta, et eesmärk pole kedagi karistada, vaid meelde tuletada, et eestikeelne keeleruum peab olema kaitstud",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Süvene uudise pealkirja ja sisu ning kirjuta sellele loole sisukas ja informatiivne sissejuhatus, mille pikkus on üks lause.\n\n## Pealkiri:\n\nMüügile tulid Eesti ja Itaalia EM-valikmängu teise tasandi piletid\n\n## Põhitekst:\n\nEestlased kogunevad ettevalmistuseks 17. veebruaril, kuhu koondise peatreener Jukka Toijala kutsus kokku 16 meest.\n\nNeed on Kristian Kullamäe, Kerr Kriisa, Rait-Riivo Laane, Rain Veideman, Martin Dorbek, Martin Paasoja, Janari Jõesaar, Henri Drell, Tanel Kurbas, Sander Raieste, Saimon Sutt, Siim-Sander Vene, Kristjan Kitsing, Kaspar Treier, Kregor Hermet ja Rauno Nurger.\n\nKoondise abitreenerid on Indrek Reinbok ja Heiko Rannula. Üldkehalise ettevalmistuse eest vastutavad treenerid Priit Lehismets ja Kari Hyökki. Rahvsmeeskonna arst on Taivo Väärsi ja mänedžeritööd teeb Raido Roos.\n\nPileteid Eesti rahvuskoondise esimesele kodumängule Itaalia vastu saab soetada Piletilevist.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Eesti meeste korvpallikoondis kohtub 2021. aasta EM-valiksarja esimeses kodumängus 23. veebruaril Saku Suurhallis kahekordse Euroopa meistri Itaaliaga. Alates tänasest saab pileteid soetada ka saali teisele tasandile.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Tutvu uudise pealkirja ja põhisisuga. Kasuta neid fakte, et luua pikk ja sisutihe lause, mis toimib loo sissejuhatusena.\n\n## Pealkiri:\n\nMeedia: Netflix lõpetab ülimenuka seriaaliga \"Stranger Things\"\n\n## Põhitekst:\n\nNetflixi platvormil 2016. aastal välja tulnud Matt ja Ross Dufferi loodud seriaal lõppeb neljanda hooajaga. Fännide rõõmuks on seriaali neljas hooaeg aga kaheosaline, vahendab Independent väljaannet We Got This Covered. Netflix pole infot ametlikult kommenteerinud.\n\nNME teatel võib Netfllix turundada neljanda hooaja teist poolt sarja viienda hooajana, kuid nende sisu on omavahel tihedalt seotud.\n\nKuigi seriaali neljanda hooaja võtted käivad, pole veel avaldatud, millal see Netflixi võiks jõuda. Kuna seriaalil on ka varasemate hooaegade linastusel olnud pikem kui aastane vahe, ei pruugi neljas hooaeg tulla välja enne 2021. aastat.\n\nSeriaali näitlejad Finn Wolfhard ja Noah Schnapp on fänne juba varasemates intervjuudes ette valmistanud, et \"Stranger Things\" ei pruugi enam pikalt jätkata. \"Ma arvan, et see peaks lõppema siis, kui lugu saab otsa. Kui pole enam, millest rääkida, siis pole enam millestki rääkida,\" ütles Schnapp kolmanda hooaja eel.\n\n\"Stranger Thingsi\" kolmas hooaeg linastus Netflixis 2019. aastal ning sai platvormi aegade vaadatuimaks omatoodanguks.\n\nPole teada, mitu osa neljanda hooaja esimeses ja teises pooles olema saab. Kolmandal hooajal oli kokku kaheksa episoodi.\n\n\"Stranger Things\" on kolme hooaja jooksul teeninud 31 Emmy nominatsiooni ja neli Kuldgloobuste nominatsiooni. 2018. aastal oli sari nomineeritud näiteks parima draamasarja Kuldgloobusele\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Netflixi seriaal \"Stranger Things\" saab voogedastusplatvormil lõpu kaheosalise neljanda hooajaga.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe hoolikalt uudise pealkiri ja sisu ning kirjuta artiklile pikk sissejuhatav lause, kasutades oma kujutlusvõimet.\n\n## Pealkiri:\n\nPüramiidi meistriliiga avaetapi võitis Tsernuhha\n\n## Põhitekst:\n\nTsernuhha alistas pingelises ja pea kolm tundi kestvas finaalis seisuga 5:4 oma klubikaaslase Maksim Filatovi. Poolfinaalis võitis Tsernuhha Andrei Sokolovi 4:1 ning Filatov kuivalt 4:0 Dmitri Ratnikovi. Kolmandad kohad seega Sokolovile ja Ratnikovile.\n\nKokku osales püramiidi meistriliiga I etapil 25 piljardisportlast. Kõigil oli eesmärgiks pääseda püramiidi Eesti koondisesse. Koondis sõidab septembrikuus Moskvasse esindama Eestit Kremlin Cup nimelisel suurimal rahvusvahelisel püramiidivõistlusel. Samal ajal peetakse samas paigas ka suurejoonelised piljardi rahvusvahelised võistlused. Kokku sõidab Eestit esindama kuue etapi tulemusena kolm Eesti paremat püramiidi mängijat.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Eesti Piljardiliidu korraldataval püramiidi (tuntud ka Vene-piljardi nime all) meistriliiga 2020. aasta hooaja avaetapil oli võidukas Aleksandr Tsernuhha.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Vaata läbi uudise pealkiri ja tekst ning loo loov sissejuhatav lause, mis haakub artikli sisuga.\n\n## Pealkiri:\n\nThe Tuberkuloited avaldas ajalooliste kaadritega muusikavideo\n\n## Põhitekst:\n\nUue laulu \"Usk, Armastus ja Lootus\" autoriteks on ansambli basskitarrist Andrus Uutsalu ning ansambli looja, kitarrist Alar Aigro. Loo idee sündis Uutsalul 2019. aasta kevadel, viis ja tekst lisandusid möödunud suvel.\n\nAigro sõnul jutustab lugu inimsuhetest ja ellujäämise kunstist. \"Ellu jäävad need, kes suudavad kohaneda,\" ütles Aigro, kelle kunagise klassiõe Ülle Adamsoni vanast luulekaustikust on laulu tekst osaliselt pärit.\n\nLoo arranžeerimisel aitas kaasa mitmeteset Eesti rokkbändidest tuntud Eimel Kaljulaid, kes üle kümne aasta tagasi ka ise lühikest aega tubekate trummariks olnud.\n\nOsaliselt 1960ndatest pärit filmimaterjali aitas videoks seada Mait Vaik. Loo salvestamine algas Pärnus stuudios Heliala möödunud aasta septembris, kuid sai valmis sel nädalal, täpselt Alar Aigro 50. juubeliks.\n\nVideos on kasutatud kaadreid 1964. aastal toimunud traditsioonilisest Saaremaa pulmast. Ülejäänud materjal filmiti samal saarel 55 aastat hiljem The Tuberkuloitedi iga-aastasel isadepäeva kontserdil, kus traditsiooniliselt kohal ka bändiliikmete lapsed. \"Seeläbi kohtuvad videos minevik, olevik ja tulevik\",\nselgitas bändi laulja Indrek Raadik ehk Summer.\n\nTegemist on Mait Vaigu teise ansamblile Tuberkuloited valminud videoga. Eelmine, loole \"Läänemere aknal\" valminud video filmiti eelmisel\nkevadel.\n\nAnsambel The Tuberkuloited loodi 1991. aastal Sindis. Järgmisel aastal 30. juubelit tähistavasse bändi kuuluvad veel kitarrist Margus Jürima, klahvpillimängija Meelis Laidvee ja trummar Olav Kund.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Ansambel The Tuberkuloited avaldas värske pala ja video \"Usk, Armastus ja Lootus\". Osaliselt 1960ndatest pärit filmimaterjali aitas videoks seada Mait Vaik.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe artikli pealkirja ja sisu. Kasuta oma loomingulisi võimeid, et koostada detailne ja põhjalik ühelauseline sissejuhatus sellele uudisele.\n\n## Pealkiri:\n\nKehaline aktiivsus ka vanemas eas aitab vaimse võimekuse languse vastu\n\n## Põhitekst:\n\nPopulaarteaduslik ajakiri Scientific American püüdis neile küsimustele erinevate teadusuuringute abil vastust otsida. Näiteks tuuakse artiklis välja, et 1990. aastatel arvati veel, et inimesel ei teki uusi ajurakke pärast aju täiskasvanuks saamist ehk 20ndates aastates.\n\nHilisemad hiirtel tehtud katsed on aga näidanud, et kehaline aktiivsus soodustas hiirtel ka uute närvirakkude teket. Iseäranis tekkis uusi närvirakke just hipokampuses ehk selles aju osas, mis tegeleb informatsiooni salvestamisega lühiajalisest mälust pikaajalisse mällu.\n\nAnatomography/Wikimedia Commons animatsioon hipokampusest\n\nHilisemad hiirtel tehtud katsed on aga näidanud, et kehaline aktiivsus soodustas hiirtel ka uute närvirakkude teket.\n\nIseäranis tekkis uusi närvirakke just hipokampuses ehk selles aju osas, mis tegeleb informatsiooni salvestamisega lühiajalisest mälust pikaajalisse mällu.\n\nHiired aga ei ole inimesed ning põhjendatult tekib küsimus, kas inimestega on samamoodi või tuleks olla ettevaatlik hiirtel ja rottidel tehtud katsete tulemuste ülekandmisel inimestele?\n\nTartu Ülikooli sporditeaduste ja füsioteraapia instituudi teadlane Katrin Mägi kinnitab, et kehalise aktiivsuse mõju ajule funktsioonidele on tõesti uuritud rohkem loomade ehk peamiselt hiirte ja rottide peal. \"Kuid sarnaseid tulemusi on leitud juba ka mõningates inimestega läbi viidud uuringutes. Näiteks on teada, et kehaline aktiivsus aitab kaasa hipokampuse mahu suurenemisele meie ajus ja selle tõenäoliseks põhjuseks on just uute närvirakkude tekkimine selles piirkonnas, aga ka uute ühenduste tekkimine juba olemasolevate närvirakkude vahel,\" selgitab Mägi.\n\n\"Kas see konkreetne evolutsiooniline hüpotees vett peab, vajab veel uuringutega tõendusmaterjali kogumist.\"\n\nHipokampuse piirkond on seotud eelkõige just mälu- ja õppimisfunktsioonidega ning dementsusega. Näiteks Altzheimeri tõve korral selle piirkonna maht kahaneb.\n\nEvolutsiooniline areng?\n\nScientific Americani artikkel toob ühe võimaliku põhjendusena välja selle, et tegu võib olla evolutsiooniliselt välja kujunenud mustriga, kus keha vananedes jääbki kehalist aktiivsust vähemaks ning ühes sellega väheneb ka kognitiivne ehk vaimne võimekus. Teisisõnu võib inimese pika kujunemisloo vältel olla olnud mõistlik inimese kehal muutuda nii, et kui keha jääb vanemaks ning liigub vähem, muutub ka mälu ning vaimuteravus tömbimaks.\n\nSellest võiks vastupidise loogika alusel ühtlasi oletada, et kehaline aktiivsus aitab edasi lükata ka kognitiivsete võimete langust.\n\n\"Kas see konkreetne evolutsiooniline hüpotees vett peab, vajab veel uuringutega tõendusmaterjali kogumist,\" sedastab Mägi. Küll aga on Mägi sõnul praeguseks tõepoolest piisavalt tõendeid selle kohta, et kehaline aktiivsus aitab ennetada või edasi lükata kognitiivsete funktsioonide langust, sealhulgas ka dementsust või ka aeglustada juba alanud mäluprobleemide progresseerumist.\n\nKunagi pole liiga hilja teha trenni\n\nTa viitab mullu novembris ajakirjas The Lancet Public Health ilmunud artiklile, kus enam kui 30 000 inimesega valimil põhineva pikaajalise uuringu tulemused, mis näitavad, et kõrgem kardiorespiratoorne võimekus, mis on üks kehalise aktiivsuse näitajatest, aitab vähendada dementsuse riski. Kardiorespiratoorne võimekus tähendab südame ja kopsude suutlikkust füüsilise tegevuse ajal lihaseid hapnikuga varustada.\n\nLihtsalt öeldes tähendab see, et inimestel kel süda ja kopsud hästi treenitud ehk kes on hoolsalt trenni teinud, on väiksem dementsuse risk.\n\n\"Neil, kes polnud keskeas eriti heas vormis, kuid parandasid veel 70ndates eluaastates oma vormi, ilmnes hilisematel aastatel vähem dementsuse märke.\"\n\n\"Eriti positiivne on aga see, et ka neil, kes polnud keskeas eriti heas vormis, kuid parandasid veel 70ndates eluaastates oma vormi, ilmnes hilisematel aastatel vähem dementsuse märke. Ehk siis kunagi pole liiga hilja olla kehaliselt aktiivsem,\" märgib Mägi.\n\nLiikumine vähendab dementsuse riski\n\nSamas 70ndates eluaastates ei tundu just tempokas rühmatrenn või jõusaalis rassimine ea- ja jõukohane tegevus. Kuidas ja kui palju võiks liikuda selles vanuses, aga miks mitte juba nooremanagi?\n\nKatrin Mägi annab orientiiri: nädalas vähemalt 150 minutit mõõduka intensiivsusega või 75 minutit tugeva intensiivsusega. Lisaks võiks 2–3 korda nädalas treenida lihaseid. Alati tasub aga meeles pidada, et igasugune liikumine on parem kui mitteliikumine.\n\nMägi toob välja ajakirjas Neurology: Clinical Practice avaldatud ülevaateartikli, milles arvutati välja, et keskmiselt hakkasid positiivsed muutused kognitiivsetes funktsioonides ilmnema peale 52 tundi treeninguid. Selleni jõuti umbes kuue kuu jooksu.\n\n\"See tähendab, et positiivsed muutused võib tuua kaasa ka juba umbes kaks tundi kehalist aktiivsust nädalas.\" Seega kaks tundi kiiremat kõndi või miks mitte ka seltskonnatantsu nädalas võiks iga eakas ja kindlasti vähemalt iga noorem inimene endale eesmärgiks seada.\n\n\"Selleks, et pakkuda ajule rohkem tööd, tasub näiteks oma kõndimis- või jalutamistrajektoori sageli pisut muuta või kasutada kasvõi poodi minekuks teist teed kui tavapäraselt.\"\n\nJooksmise või rühmatreeningute asemel sobivad hästi ka kepikõnd või ka lihtsalt kõndimine ja jalutamine, eriti kui harrastada seda erinevatel pinnastel ja maastikel. \"Selleks, et pakkuda ajule rohkem tööd, tasub näiteks oma kõndimis- või jalutamistrajektoori sageli pisut muuta või kasutada kasvõi poodi minekuks teist teed kui tavapäraselt. Väga heaks treeninguks nii kehale kui ajule on ka igasugune tantsuline tegevus, mis treenib ühtaegu vastupidavust, tasakaalu ja koordinatsiooni, aga ka mälu,\" annab Mägi nõuandeid.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Aju vajab vananemise edasilükkamiseks, et keha oleks füüsiliselt aktiivne. Miks see nii on, ei ole päris lõpuni selge. Kas liikumine aitab vältida aju vananemist? Või kui inimene ei ole kehaliselt aktiivne, kas siis hakkab langema ka vaimne võimekus? Kas tegu võib olla nähtusega, millele on vastus hoopis evolutsioonis?",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Tutvu uudise pealkirja ja põhisisuga. Kasuta neid fakte, et luua pikk ja sisutihe lause, mis toimib loo sissejuhatusena.\n\n## Pealkiri:\n\nVoolaid: olen koondise kandidaatidest Madisega kõige rohkem telefonikõnesid maha pidanud\n\n## Põhitekst:\n\n\"See ei ole minu jaoks šokk. Ma olen selle aja jooksul, mil olen koondises töötanud, pidanud Madisega Eesti koondise kandidaatidest kõige rohkem telefonikõnesid. Seda just selle pärast, et olla talle toeks võib-olla veidi keerulisel perioodil nii Šotimaal kui Norra aja lõpus ning hoida kontakti, anda nõu ja mingeid soovitusi,\" rääkis Eesti koondise peatreener Karel Voolaid Soccernet.ee-le.\n\n\"Ma arvan, et ta on küllaltki tasakaalukas ning intelligentne persoon ja on enda jaoks asjad läbi mõelnud. Kindlasti oli tegu võimaliku tulevikutegijaga ja tema maksimaalset potentsiaali me veel ei näinud,\" lisas Voolaid.\n\nLoe rohkem Soccernet.ee-st.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "24-aastasel Madis Vihmannil oli seljataga karjääri esimene välishooaeg, kui ta mängis aasta esimesel poolel FC Florast laenul Norra klubis Stabaek ning seejärel Šotimaal St. Johnstone'is. Kui Stabaekis alustas ta kindla põhimehena, siis aja möödudes langes ta seal algkoosseisust välja ja Suurbritannias kuivas mänguaeg päris kokku.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe artikli pealkiri ja sisu, seejärel loo pikk ja põnev lause, mis võiks olla artikli sissejuhatus.\n\n## Pealkiri:\n\nVigastuse saanud neljakordne olümpiavõitja Londoni maratonil ei stardi\n\n## Põhitekst:\n\nEelmisel ja üle-eelmisel aastal Londonis poolmaratoni võitnud Farah tegi endale treeningutel liiga ning otsustas seetõttu jätkata OM-iks ettevalmistust Aafrikas.\n\n\"Minu prioriteet on olla vormis suvisel hooajal,\" põhjendas Farah. \"Sel põhjusel pean ma tegema raske otsuse ja Londonis võistlemata jätma. Loodetavasti olen ma tagasi järgmisel aastal.\"\n\nFarah on võitnud olümpiakullad 5000 ja 10 000 m jooksus 2012. ja 2016. aasta olümpiamängudelt. Alates 2017. aastast on ta keskendunud maratonidele, kuid mullu teatas, et Tokyos asub ta esikohta kaitsma just 10 000 m distantsil.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Neljakordne olümpiavõitja Mo Farah jätab 1. märtsil Londoni maratoni raames peetaval 21,1 km distantsil startimata, kuna teda vaevab kannakõõluse vigastus.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Tutvu artikli sisuga ja loo sellele pika lausega sissejuhatus, mis köidab lugeja tähelepanu.\n\n## Pealkiri:\n\nJukka Toijala alustab EM-valikmängude ettevalmistust 16 mehega\n\n## Põhitekst:\n\nEestlased kogunevad ettevalmistuseks 17. veebruaril, kuhu koondise peatreener Jukka Toijala kutsus kokku 16 meest.\n\nNeed on Kristian Kullamäe, Kerr Kriisa, Rait-Riivo Laane, Rain Veideman, Martin Dorbek, Martin Paasoja, Janari Jõesaar, Henri Drell, Tanel Kurbas, Sander Raieste, Saimon Sutt, Siim-Sander Vene, Kristjan Kitsing, Kaspar Treier, Kregor Hermet ja Rauno Nurger.\n\nKoondise abitreenerid on Indrek Reinbok ja Heiko Rannula. Üldkehalise ettevalmistuse eest vastutavad treenerid Priit Lehismets ja Kari Hyökki. Rahvsmeeskonna arst on Taivo Väärsi ja mänedžeritööd teeb Raido Roos.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Eesti meeste korvpallikoondis alustab 20. veebruaril 2021. aasta EM-valiksarja mängudega, kui võõrsil minnakse vastamisi Põhja-Makedoonia rahvusesindusega. Kolm päeva hiljem tuleb kodusaalis vastu võtta kahekordne Euroopa meister Itaalia.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Pärast artikli pealkirja ja põhiteksti lugemist kasuta oma loovust, et koostada sisutihe ja pikk sissejuhatav lause.\n\n## Pealkiri:\n\nEestlane võitis pankurite Euroopa meistrivõistlustelt kolm kuldmedalit\n\n## Põhitekst:\n\n10 km vabatehnikasõidus oli Lehemaa võiduajaks 27.52,2. Teise koha sai Patrick Pollazzon (30.53,4) ja kolmanda Jörgen Dahl Paule (32.00,8).\n\n10 km klassikatehnikasõidus võitis Lehemaa ajaga 30.38,4. Teise koha pälvis Paule ajaga 31.51,3 ja kolmanda Carl Fredrik Janutin ajaga 33.11,3.\n\nTeatesõidus kuulus eestlane koos Paule ja Gaute Lösetiga võidukasse kolmikusse, kes pälvisid kuldmedalid ajaga 1:07.58,2.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Eesti murdmaasuusataja Taavi Lehemaa pälvis pankurite Euroopa meistrivõistlustel kolm kuldmedalit, kui võidutses 10 km vabatehnika, 10 km klassikatehnika ja 7,5 km teatesõidu distantsidel.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
Subsets and Splits
No community queries yet
The top public SQL queries from the community will appear here once available.