messages
listlengths 2
2
| origin
stringclasses 4
values |
|---|---|
[
{
"content": "Tutvu uudise pealkirja ja põhisisuga. Kasuta neid fakte, et luua pikk ja sisutihe lause, mis toimib loo sissejuhatusena.\n\n## Pealkiri:\n\nLisakapitali kaasav Monese loodab järgmisel aastal kasumisse jõuda\n\n## Põhitekst:\n\n2013. aastal asutatud ettevõtte klientide arv kasvas väljaande teatel mullu maist kuni veebruarini kahekordseks, jõudes kahe miljonini. Praegu on käimas läbirääkimised, et kaasata investoritelt 100 miljonit naela ning ettevõttele lähedalseisvate isikute sõnul peaks Monese väärtus investeeringute kaasamise järel kasvama üle miljardi naela suuruseks.\n\nMonese juht Norris Koppel ütles ERR-ile, et ei saa hetkel investeeringutega seonduvaid detaile kinnitada, välja arvatud seda, et neil on kavas sellel aastal lisakapitali kaasata ning et selle lisakapitaliga planeerib ettevõte kasumisse jõuda 2021. aasta jooksul.\n\n\"Investeeringuid kaasame kiire rahvusvahelise kasvu toetamiseks,\" lisas ta.\n\nEelmine suurem investeeringute kaasamine oli Monesel 2018. aastal, kui kaasati 60 miljonit dollarit ettevõtetelt nagu PayPal ja British Airwaysi omanik IAG.\n\nBrexitiga seonduv Monese tegevust ja klientide hulka Koppeli sõnul negatiivselt ei mõjuta, kuna nad suudavad teenust pakkuda üle kogu Euroopa ja Suurbritannia nii enne kui ka pärast Brexitit. Ta lisas, et nende klientide arv on Euroopas viimase aasta jooksul kiiresti kasvanud.\n\n\"Finantsteenuste laialdase kättesaadavuse tagamine kõigile inimestele vaatamata nende passi värvile on Monese üks alustaladest. Meie klientidele ei muutu Brexiti tagajärjel ei hind ega ka mitte teenuste kvaliteet,\" lausus Koppel.\n\n2018. aastal oli Monese käive 5,5 miljonit naela ning kahjum 12,7 miljonit naela. Ettevõte tegutseb 31 Euroopa riigis.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Eestis asutatud ja Suurbritannias tegutsev finantsettevõte Monese kavatseb selle aasta esimeses pooles jõuda lõpule 100 miljoni naela suuruse investeeringute kaasamisega, kirjutas Financial Times. Monese juhi Norris Koppeli sõnul loodavad nad järgmise aasta jooksul kasumisse jõuda.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Pärast artikli pealkirja ja põhiteksti lugemist kasuta oma loovust, et koostada sisutihe ja pikk sissejuhatav lause.\n\n## Pealkiri:\n\nTondiraba spordikeskus otsib Elena Glebovale asemikku\n\n## Põhitekst:\n\nKandideerimisavaldusi võtab Tallinna spordi- ja noorsooamet vastu kuni 24. veebruarini. Kandidaatidelt oodatakse muu hulgas kõrgharidust, spordivaldkonnaga kursis olemist, vähemalt kolmeaastast kogemust suursündmuste korraldamisel ning kõrgtasemel eesti keele, kesktasemel inglise keele ja soovitatavalt ka vene keele oskust.\n\nTähtajalise töölepinguga ametisse astuv juht peab asutust juhtima ning vastutama selle majandustegevuse, arengu, linnavara säilimise ning eelarveraha sihipärase ja otstarbeka kasutamise eest.\n\nTondiraba spordikeskus avati 2014. aasta augustis ja selle juhiks sai toona karjääri lõpetanud endine iluuisutaja Elena Glebova.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Tallinna linn kuulutas välja konkursi Tondiraba spordikeskuse juhataja kohale, sest selle senine juht Elena Glebova läks 1. veebruarist sünnituspuhkusele.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Süvene uudise pealkirja ja sisu ning kirjuta sellele loole sisukas ja informatiivne sissejuhatus, mille pikkus on üks lause.\n\n## Pealkiri:\n\nArvustus. Heade kavatsustega kirjastaja testament\n\n## Põhitekst:\n\nKirjastajad figureerivad kõrvaltegelasena üsna paljudes filmides ja raamatutes, võtame vaid mõned üksikud näited, nagu Whit Stillmani film \"Disko viimased päevad\", Joël Dickeri menuk \"Tõde Harry Queberti juhtumi kohta\" või Olivia Goldsmithi \"Bestseller\". Siia võib lisada vabalt Nora Ephroni 1998. aasta miilukafilmi \"Sulle on sõnum\", mis räägib laias laastus sellest, kuidas Rahva Raamatu suuraktsionär üritab Puändi pidajaga leibasid ühte kappi panna. Kirjastaja kuvand on enamasti natuke küsitav ja halvemal juhul on ta loll vereimeja, ühesõnaga, umbes nagu produtsent muusikas.\n\nKirjastamise \"Suurest mängust\"\n\nRoberto Calasso (snd 1941) on küll ka tuntud kirjanik, ent kirjastamismaailmas teatakse teda peamiselt Itaalia kirjastuse Adelphi käilakujuna. Hiljuti eesti keeles ilmunud raamatuke \"Kirjastaja jälg\" on kogumik esseelaadsetest mõtisklustest kirjastamise ja sellega seotud nähtuste üle. See üsna spetsiifiline tekst ei ole siiski mingi kirjastajate siseringi nali, vaid pakub äratundmist kõigile natuke pervomatele raamatusõpradele. Kui ka teie olete üks neist, kes jääb vahel pikemalt raamatu köidet või kaanel kasutatud fondi seriife vaatama, ei helista ligatuuri nähes vihaselt kirjastusse praagi pähe raha tagasi nõudes (jah, on juhtunud!), nuusutab mõnda paberit (antud juhul Munken, vist 115 g, üldiselt kenasti kirjastatud) või kompab pimetrükki, siis saate aru, millest jutt. Calasso tahab esitada pisut manifestlikult oma nägemust heast kirjastamisest.\n\n\"Hea kirjastus on selline, mis niivõrd, kui see on võimalik, annab välja ainult häid raamatuid. Head raamatud on need, mille üle kirjastaja on uhke ja mida ta ei häbene. Heade raamatute kirjastamisega ei ole kohutavat varandust kokku ajanud mitte keegi,\" üritab Calasso tõmmata piirjooni. Ta räägib kirjastamise \"Suurest mängust\", mille eesmärk on anda välja erilisi raamatuid. Kirjastamise ühes otsas on vulgaarsemad ehk väga kommertslikud, teises väga kirjanduslikud (uinutavat laadi) kirjastused. Calasso räägib peamiselt just Adelphist, aga ka Prantsuse Gallimardist ja Saksa Suhrkampist – neid kõiki on seostatud koduturul intelligentse ja olulise kirjandusega, paljud nende autorid kattuvad, tüüpilised nimed on Kafka, Borges, Kundera, Walser, Sacks jt. Jah, ma valisin pikast nimekirjast praegu ainult mõned neist, keda ka Tänapäeval on õnnestunud eesti keeles avaldada, aga need sarnasused on otsitud, sest Eestis sama kõrgelennulisi kirjastusi ei ole ega tule.\n\n\"Eesmärk kirjastada häid raamatuid ei ole nurjumisele määratud – seda eesmärki on lihtsalt väga raske saavutada,\" kirjutab Calasso. Selle kokkuvõttega peab nõustuma ja huvitav ning ka nostalgiliselt tuttav on lugeda, kuidas autor-kirjastaja kirjeldab kirglikult soovi leida võimalikult erilisi ja märgilisi raamatuid ning seda, kuivõrd tähtis on kujundus või kaanetekst. Kummalisel kombel on selles aga ka midagi sarnast eespool mainitud filmiga \"Sulle on sõnum\". Calasso hakkab siin sarnanema Meg Ryani tegelaskuju Kathleen Kellyga, kes soovib pidada oma väikest hubast raamatupoekest, kus ta tunneb iga müügilolevat raamatut ja omab nendega vahetut sidet. Calasso räägib väärikusest ja käsitööoskusest, mis käib kirjastamisega kaasas, ja see kõik kõlab väga õigesti. Aga siis ühel hetkel tahaks öelda, et jah, see ongi õige ja kiiduväärt, aga Adelphil on Itaalias enam kui 60 miljoni inimesega turg nagu ka Gallimardil üksnes Prantsusmaa emamaal ning Suhrkampil 80 miljoniga. Aga kuidas oleks proovida teha sama miljoni eestikeelse elanikuga turul? Jah, seda minagi.\n\nTeoreetiline kompromissitus\n\nLoomulikult pole sellises mõõtkavas ettevõtmine Eestis mõeldav, sest mainitud kirjastustest väikseim ehk Adelphi on tunduvalt suurema väärtusega kui Eesti suurimad kirjastused – käsitöö mõiste on väga suhteline. Kui Calasso tahab näidata tühist nišitiraaži, räägib ta \"Kaputsiinide hauakambri\" 3000-eksemplarisest tiraažist, see on number, milleni meil jõuab tühine kogus raamatuid aastas. \"Simenoni järgmise 45 romaani trükiarv oli püsivalt üle 50 000.\" Oleks meil Sinu probleemid, Roberto! Aga küllap on temal ka teinekord mingid hoopis suurema mastaabiga probleemid…\n\nEestis ei ole erakapitalil põhinevat ja ellu jäänud kirjastust, kes saaks öelda, et on avaldanud üksnes väga häid ja väärtuslikke raamatuid, selline ettevõtmine oleks võimalik ehk üksnes piiramatute võimalustega sponsori olemasolul, ükskõik kas see on siis eraisik või riik. Mingil hetkel on meil olnud ajaloos selline maine Loomingu Raamatukogul ja vähem tuntud näitena ehk ambitsioonikal väikekirjastusel Atlantis umbes aastatel 1997–2009 rea oluliste tõlkeraamatutega. Teised on pidanud kas algusest peale või ühel hetkel mõistma, et tuleb teha ka kompromisse – edasise on juba määranud kompromissi suurus (piltlikult öeldes, kas avaldad aeg-ajalt mõne natsi eluloo või juba \"Mein Kampfi\" ja seitse p***e kaudu hammaste parandamise käsiraamatut). Kirsiks tordil meenub hiljutine kohtumine sellessamas Suhrkampis, kus selgus uute teoste tutvustamise käigus, et neil on kavas ka raamat loodusravist. Mul pidid selle peale silmad põrandale kukkuma ja küsisin, kas see on neil uus suund. \"Tsiteerides Bob Dylanit: \"The times, they are a-changin'\",\" vastas mulle staažikas Suhrkampi töötaja kohmetu muigega.\n\nKui aga unustada mastaabivahe, mis annab suurtes riikides väga valivatele kirjastustele teatud kriitilise massi lugejaid (ja ostjaid!), on Calassol mitmeid nõtkeid mõttekäike. Mulle meeldis entusiastlik kirjeldus põnevate ja eriliste käsikirjade otsimisest, milles on peidus üks selle ameti suurimaid rõõme: leidmine ja paremal juhul teadmine eesootavast rõõmust, kui ka teised seda jagavad. See on rõõm, mis ei ole päris isetu, sest kirjastajatele on väga omane rääkida, kuidas just NEMAD midagi leidsid, millegi väärtust esimesena taipasid, just kui see teeks selle rohkem nende omaks, kui see tegelikult on. Calasso kirjelduse järgi on enamik kirjastajaid loomult suured donjuanid, kuid see tundub võrdlemisi kahtlane väide – messidel kubiseb kirjastajate seltskond peamiselt naistest ja geidest.\n\nKui Calasso räägib kaanekujundusest, rõhutab ta maitseka tagasihoidliku ilu tähtsust ning irvitab USA ja Inglise kujunduste üle, mis olevat liiga ühesugused. Küllap on selles teatud tõde, kuid Itaalia ja eriti Prantsuse kaanekujundused on oma minimalismis ju enamasti veel sarnasemad ja seegi on hakanud tasapisi muutuma, ühetoonilisel kartongil tekstile on hakatud rohkem pilte lisama. Ühtlasi meenub mulle Eestile omane kergelt tõusikliku minimalismi koolkond, kus kombinatsioonid stiilis kalingur + Garamond peaksid kindlustama koha aasta kauneimate raamatute seas, kuigi neidki on nähtud lõputult.\n\nKirjastaja \"tühi pesa\"\n\nÜks huvitavaim raamatutega seotud teema on see, mis juhtub \"leitud\" autoriga pärast seda, kui ta saab laiemalt populaarseks. Nii mõtleb Calasso nostalgiaga ajale, mil \"Schiele ja Hopper ei olnud veel suured\", või siis mainib, et \"Pessoa nimi teeb praegu läbi seda veidrat ja ebameeldivat protsessi, mille lõppedes – nagu on Kafka ja Borgesega juba juhtunud – on tema nime kuulda peamiselt nende suus, kes tema raamatuid lugenud ei ole\". Ühest küljest on selline reaktsioon kirjastaja \"tühja pesa efekt\" – käsikiri on lennanud suurde maailma ja nüüd pole ta enam kuidagi sinu avastus, vaid kõigi oma. Samas on see nähtus tõesti vahel väga koomiline ja Eestiski on olnud selliseid autoreid, näiteks meil eri aegadel moodi läinud Sergei Dovlatov või Robert Musil, enda tegijatest kahtlemata Arvo Pärt, kelle nimed on paljudele vaid lehvikuks.\n\nCalasso kommenteerib ka pessimistlikumaid vaateid kirjastamise tulevikule ja peab neid ülepingutatuks. Ta juhib tähelepanu tuntud küsimusele: ühes Euroopa riigis populaarne kirjanik on väga sageli selle naaberriigis täiesti tundmatu, iga turg on erinev, aga mingeid ideaale võiks omada ka küüniliseks muutumise kiuste. Ta märgib, et mõnes mõttes on muutunud üsna vähe. Pea 200 aastat tagasi räägiti täpselt samadest probleemidest: trükivigadest, kehvast reklaamist ja väljapanekust, lugejate loidusest. Ehk ajad on olnud keerulised alati, mitte ainult praegu. Kirjastaja mõte on aga alati otsida uusi käsikirju ja langetada otsuseid, paremal päeval püüda mängida Suurt mängu.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Uus raamat\nRoberto Calasso\n\"Kirjastaja jälg\"\nTõlkinud Heli Saar\nToimetanud Lydia Raadik\nKujundanud Mari Ainso\nKomapäev, 2019\n152 lk\n\nArvustus ilmus Müürilehes",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Tutvu uudise pealkirja ja põhisisuga. Kasuta neid fakte, et luua pikk ja sisutihe lause, mis toimib loo sissejuhatusena.\n\n## Pealkiri:\n\nSwedbanki teenused on häiritud\n\n## Põhitekst:\n\nSwedbanki klienditeenuste divisjoni juht Ede Raagmets ütles ERR-ile, et ajutised tõrked on tabanud erinevaid pangateenuseid\n\n\"Tegeleme aktiivselt probleemi lahendamisega. Vabandame siiralt klientide ees võimalike ebamugavuste pärast,\" lausus Raagmets.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Swedbanki pangateenuste kasutamisel on kolmapäeval esinenud tõrkeid, panga teatel tegelevad nad probleemi lahendamisega.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe artikli pealkirja ja sisu. Kasuta oma loomingulisi võimeid, et koostada detailne ja põhjalik ühelauseline sissejuhatus sellele uudisele.\n\n## Pealkiri:\n\nIn memoriamAgu Uudelepp\n\n## Põhitekst:\n\nOn kisendav ülekohus surra elu keskpäevas, mida Friedrich Nietzsche on ülistanud \"piduliku ajana\". Elutöö veel pooleli, lapsed ootavad suureks saamist isa õlgade toel, maailm täitmist otsingute ja leidmistega.\n\nAga \"kuri saatus\" – nõnda nimetas augustis 2018 Õhtulehele antud intervjuus kolleeg Agu Uudelepp Eesti Rahvusringhäälingu nõukogust teda tabanud kopsuvähki – sai mehe siiski oma haardesse ega jätnud järele.\n\nMehiselt ja lootusrikkalt pani Agu vastu, sest võidelda Agu oskas. Vahepeal tunduski meile, et ringhäälingunõukogu jätkab täiskoosseisus oma valitud aja lõpuni, sest niisugust juhtumit, et koht jääb tühjaks inimese surma tõttu, polnud varem olnud.\n\nAgu paranes, naasis tööle EBS-i, kus ta dotsendina juhatas magistriõpinguid, osales aktiivselt Rahvusringhäälingu kõrgeimas juhtimises, sest seda ju Rahvusringhäälingu nõukogu on, jagas nõu ja oli abiks mulle isiklikultki, sest viimased kaheksa aastat (2012 – 2017 ringhäälingunõukogu esimees, 2017 kuni surmani nõukogu liige) oli ta televisiooni ja raadio tegemistega lähimalt seotud; mina ja mitmed teisedki mu kolleegid aga uustulnukad.\n\nAgu murdumine tuli hilissügisel 2019. Ja nüüd jääb meie päralt vaid tagasivaade ning mälestus.\n\nPärast 1998. aastal TTÜ-s halduskorralduse eriala hiilgava tulemusega lõpetamist, alustaski Agu oma tööelu uudisteajakirjanikuna Eesti Raadios, siirdus sealt edasi avalike suhete korraldajaks , aidates asutada Meta Advisory Groupi, jõudis 2008 doktorikraadini riigi- ja poliitikateaduste alal ning jätkas avaliku kommunikatsiooni asjatundja ning õppejõuna. Tema spetsialiteediks kujunesid väljendus- ja vaidlusõpetus, argumentatsioon ja retoorika, mida ta õpetas nii Tallinna Tehnikaülikoolis kui ka EBS-s.\n\nMulle jäi arusaam, et see, kuidas otsused ühiskonna- ja poliitikaelus kujunevad, kus kulgevad rajad seadusetähe ja propaganda (milleks võib muuta iga seaduse tõlgendust) vahel, kuidas inimesed sellega suhestuvad, missugune on õiguse ja õigluse vahekord – et kõik see ei olnud\n\nAgu Uudelepale lihtsalt õpitud-uuritud ja seejärel õpetamise aine, vaid ka kantud tunnetuslikust kirest. Ringhäälingunõukogu istungitelgi kogesime korduvalt Agu filigraanset argumentatsiooni, sisendusjõulist, puhuti jonnakatki arutelujoont ühes või teises küsimuses. Ja lahendused-sõnastused said enamasti Agu poolt formuleerituna vettpidava kuju.\n\nMe jääme igatsema Agu Uudelepa teadmisi, meediakogemust ning asjalikkust. Meediakeskkonnas jagub dramaatikat ja konflikte, mis ei jäta puudutamata ka seal töötavaid ajakirjanikke, eri tasandite juhte.\n\nTaaskord ühe niisuguse pingelise olukorra lahendamise asjus Agult nõu küsides, sain kirja teel temalt vastuse, mis sobib edaspidigi Agust jäänud juhtmõtteks: \"Minu kindel seisukoht on, et juhtimine peab olema suunatud tulevikku ja mitte minevikku ning kestahes andeka ja professionaalse inimese vaenamine tegelikult kollektiivse otsuse pärast ei ole kohane ega väärikas käitumine. Vigadest tuleb õppida, kuid vea tegijat ei tasuks piltlikult öeldes vigaseks lüüa.\"\n\nNii on see elu endagagi. Meist igaühe päevad on lõplikult loetud, aga elu ise on avatud tulevikule. Olgu see siinkohal öeldud leinatöö lohutusena Agu lähedastele, ent ka tõsiasjana jääjate tarvis.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Eesti Rahvusringhäälingu nõukogu esimehe Rein Veidemanni järelehüüe Agu Uudelepale (30. juuli 1974 – 4. veebruar 2020).",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Süvene uudise pealkirja ja sisu ning kirjuta sellele loole sisukas ja informatiivne sissejuhatus, mille pikkus on üks lause.\n\n## Pealkiri:\n\nJõgevamaa koolid võtsid mõõtu osavusfestivalil\n\n## Põhitekst:\n\nVõistkonnad võistlesid palli vedamises, väravate löömises ja kombineeritud harjutuses. Nooremas vanuserühmas, 1.-3. klasside arvestuses osales kaks kooli ning head minekut näitas Lustivere Põhikool, teenides üheksa punkti. Nende järel kogus Aidu Lasteaed-Algkool kolm punkti.\n\n4.-5. klasside seas teenis enim punkte Põltsamaa Ühisgümnaasium (21 punkti). Koos nendega tagas pääsu finaalvõistlusele Lustivere Põhikool (11). Kolmandale kohale tuli Siimusti Lasteaed-Algkool (11) ning neile järgnesid Esku-Kamari Kool (9), Pisisaare Algkool (8) ja Adavere Põhikool (7).\n\n4.-5. klasside finaalvõistlus, kuhu pääsevad iga maakonna ja Tallinna võistluse kaks paremat, toimub 2. aprillil Tallinnas Kalevi spordihallis. 1.-3. klasside võistlused lõppevad maakondlike võistlustena, vabariiklikku finaalvõistlust ei toimu.\n\nMaakondlikest etappidest ootab järgmisena ees Valgamaa osavusfestival, mis peetakse reedel. Veebruaris toimuvad festivalid veel Ida-Virumaal ja Hiiumaal. Märtsis on kavas festivalid Raplamaal, Pärnumaal, Läänemaal, Lääne-Virumaal, Tallinnas, Harjumaal ja Viljandimaal. Kinnitamata on veel Tartumaa etapi toimumisaeg ning võimalusel lisanduvad festivalid ka Põlvamaal ja Võrumaal.\n\nJalgpalli osavusfestival 2020 eelvõistlused:\n\n17. jaanuar Järvamaa – Paide Hillar Hanssoo Põhikooli võimla (6 kooli, 67 osalejat)\n3. veebruar Jõgevamaa – Pisisaare Spordikeskus (7 kooli, 52 osalejat)\n7. veebruar Valgamaa – Valga Spordihoone\n13. veebruar Ida-Virumaa – Sillamäe Spordikeskus\n20. veebruar Hiiumaa – Palade Spordihoone\n10. märts Raplamaa – Rapla Sadolini Spordihoone\n11. märts Pärnumaa – Pärnu Spordihall\n13. märts Läänemaa – Haapsalu Wiedemanni Spordihoone\n17. märts Lääne-Virumaa – Rakvere Spordikeskus\n18. märts Tallinn – Kristiine Spordihall\n20. märts Harjumaa – Kristiine Spordihall\n24. märts Saaremaa – Kuressaare Spordikeskus\n27. märts Viljandimaa – Viljandi Spordikeskus\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Pisisaare Spordikeskuses toimus Rimi jalgpalli osavusfestival, kui Jõgevamaa koolid panid ennast proovile erinevates jalgpallielementidega teatevõistlustes. Esikohad läksid Lustivere Põhikoolile ja Põltsamaa Ühisgümnaasiumile.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe hoolikalt uudise pealkiri ja sisu ning kirjuta artiklile pikk sissejuhatav lause, kasutades oma kujutlusvõimet.\n\n## Pealkiri:\n\nArvustus. Jumal on loonud maailma minu kõigi vajaduste järgi...\n\n## Põhitekst:\n\n\"Ta ei anna mitte mingit õnnetunnet ega ka tõelist kergendust, tema toime on teist laadi: muutes elu formaalsuste jadaks, võimaldab ta tähelepanu kõrvale juhtida. Niisiis aitab ta inimesel elada või vähemasti mitte surra – teatava aja jooksul.\"\n\nNii jutustab antidepressantide toimest fiktiivne tegelane Florent-Claude – kaasaja provokatiivseima kirjaniku Michel Houellebecqi uue romaani \"Serotoniin\" peakangelane. Kaasajakriitiline ja vinti üle keerav Houellebecq on jätkuvalt enda moodi – ja meie saame ka selles romaanis alla joonida mitu akuutset probleemi. Prantsuse kirjanduse enfant terrible'it peetakse lausa prohvetlikuks, lugeja saab ikka mõelda, mille eest teda hoiatatakse, ja sellest, kas asi on tõesti nii hull (sest Houellebecq lootust ei anna). \"Serotoniin\" küünib ka poliitilisse diskursusesse; kollavestide liikumine Prantsusmaal on tähistanud juba oma esimest aastapäevagi, ning Houellebecq, prohvetlikult, kirjutab oma uusimas romaanis valitsuse ebaõiglasest poliitikast, mis on põllumehed hätta ja ahastusse viinud. On ju Houellebecq ise agronoomiks õppinud, võib aimata, et suvaline see teema valik polnud.\n\nKuid see mäss pole loos eriti oluline, sest peakangelane Florent-Claude ei mässa; ta tunneb end sügavalt võimutuna, ta on depressioonis – trööstitus ja rõhuvas seisundis, niisuguses, et raske on end voodistki püsti ajada, mõtlematagi mässamast. Kaasaeg ei paku eriti midagi uut – kõik mis oli pornograafias võimalik, tehti juba antiikajal. Inimestegagi pole eriti mõtet rääkida, nad nagunii ei kuula. Õnne otsib houellebecqilik tegelane seksuaalsetest naudingutest, kuid selle romaanikangelase traagika on, et ta libiido antidepressantide kõrvalmõjust kadus. \"Jäänud ilma nii ihadest kui elamise põhjusest (muide, kas need kaks tähendasid tegelikult üht ja sedasama?') [...],\" mõtleb Florent-Claude, ning: \"Ma olin lihtsalt üksi, sõna otseses mõttes üksi, ja ega üksindus ega vaimu vaba toimimine pakkunud mulle mitte mingit naudingut, ma vajasin armastust, [...] aga konkreetsemalt vajasin ma vittu [...].\" See sügav igatsus naise läheduse (vitu) järele paneb Florent-Claude'i nostalgitsema naiste üle oma elus. Nii ta püüabki, minevikku vaadates, endas uuesti äratada neidsamu tundeid. Aga pole lootustki, sest möödunud aegade igatsus paneb teda vaid rohkem valutama.\n\nPrantsusmaa ja Houellebecq\n\nPean tunnistama, et minu jaoks on Houellebecqi lugedes see kõige huvitavam osa kuskil kirjaniku enda ja tema loodud fiktiivmaailma vahel. Kui 'lugeja sünni hinnaks on autori surm'[1], siis olen küll püstihädas, kuid mis teha. Foucault'likult saaks öelda, et autor ei ole mingi tavaline pärisnimi[2], ja nii on ka Houellebecq (peale selle, et ta Michel Houellebecq on) teatud väärtustase, stilistiline ühtsus ja suhestatus ajaga. Ehk on autori surm keerulisem ka seetõttu, et tegemist pole just kirjanikuga, kes avalikust sõnavõtust hoiduks. Ja seejuures on Houellebecq tunginud poliitilisse diskursusesse ilma igasuguse poliitkorrektsuseta ja väljendanud korduvalt pessimismi moodsa lääne ühiskonna suhtes, sh Euroopa osas (ta on öelnud, et Euroopat pole olemas[3]). Ning poolnaljaga saaks ehk öelda, et Houellebecq on tuntuim islamofoob Prantsusmaal; tema romaani \"Alistumine\" (2015, e.k 2016) ilmumisest kuulis küll iga prantslane.\n\nKordamise mõttes meenutan, miks. Raamatu avaldamisega samal päeval toimus satiiriajakirja Charlie Hebdo toimetuses tulistamine, mis oli 1961. aastast esimene terroriakt Prantsusmaal. Väljaande kaanel oli tol päeval karikatuur Houellebecqist, kes ütleb: \"Aastal 2015 kaotan oma hambaid. Aastal 2022 järgin ramadaani.\" Peale seda traagilist ja hirmutekitavat sündmust katkestas Houellebecq raamatuturnee. Tolleaegne Prantsusmaa peaminister Manuel Valls kinnitas avalikult, et: \"Prantsusmaa ei ole Michel Houellebecq, see ei ole ebatolerantsus, viha ja hirm.\"[4]\n\nJa kuigi Houellebecq oli juba 2002. aastal käinud rassismile õhutamise süüdistuse tõttu kohtut, olnud nimetanud oma intervjuus islamit kõige rumalamaks religiooniks, siis pole ta oma mühaklikku stiili sugugi sirgemaks väänanud. Kohtus teda õnneks süüdi ei mõistetud. Guardiani ajakirjanik küsis aastaid hiljem Houellebecqilt üle, kas ta on islamofoob. \"Probably, yes, but the word phobia means fear rather than hatred,\" Mida ta siis kardab? \"That it all goes wrong in the west; you could say that it's already going wrong.\" (The Guardian 2015)\n\nMida Houellebecq kardab?\n\nKuid mille eest prohvetlik Houellebecq meid hoiatab, mida ta ise kardab? Tuleb tunnistada, et sellist tunnet ei tekkinud, nagu oleks kirjanikul \"Serotoniiniga\" mõni ettekuulutus mõttes, vähemalt ei midagi peadpööritavat, vähemalt võrreldes \"Alistumisega\". Kui, siis sügava saabuva kahetsuse kuulutus – \"neil [inimestel] on kõik märgid on olemas, aga nad lihtsalt ei võta neid arvesse\". Jah, inimlik lootus on lihtsalt lohutus. Me elame totaalses inimeste maailmas – Jumala poolt loodud maailm see pole – ja meie jaburad vajadused näivad lõputud. Ehk on ahastus üks väheseid tõeliselt inimlikke tundeid? Sotsiaalmeedia see-eest taastoodab #bepositive-mentaliteeti, mis oma tähenduses liiatigi kahtlane on.\n\nHouellebecqlikus maailmas on selles mõttes lihtne: kui inimene tunneb end halvasti (ja võibolla täiesti õigustatult), siis jääksid tema valikuks antidepressandid ja suitsiid. Tundes aga rõõmu sellest, kui hästi kõik on, pole tal vaja seesuguse valiku ees olla. Houellebecqi lugedes ikka mõtlen, kuidas see suur õnnelikkus ühtäkki nõnda kaduvväiksena näib; sinnamaale, et tundub justkui polekski masendus ja õnn põhimõtteliselt erinevad. Ja see on minu jaoks võibolla et Michel Houellebecqi suurimaid võimeid: paljastada oma stiili ja teemade valiku poolest inimese armetu pool; meis ei saa põhimõtteliselt olla piisavalt armastust ja headust.\n\nKuid õhtumaade allakäik pole mingi uus teema – ja ma ei leia, et Houellebecqi uusim romaan midagi uut sellesse mõttevälja tooks. \"Serotoniin\" ei ole kirjanduslik šedööver ega ka eriti provokatiivne. See on kahtlemata houellebecqilik. Spoiler alert, antidepressantide eest ta ei hoiata ega proovi selles osas meid päästa.\n[1] Barthes, Roland 2002. Autori surm. Valik kirjandusteoreetilisi esseid. Tamm, Marek (koost.) Tallinn: Varrak, lk 125\n[2] Foucault, Michel 2011. Mis on autor? Talviste, Katre (tlk.). Tamm, Marek (toim.) Teadmine, võim, subjekt. Tallinn: Varrak, 64-95\n[3] Zaretsky, Robert 2019. Michel Houellebecq Hated Europe Before You Did. Foreign Policy\n[4] Penketh, Anne 2015. Michel Houellebecq stops promotion of new novel after Charlie Hebdo attack. The Guardian\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Uus raamat\n\nMichel Houellebecq\n\n\"Serotoniin\"\n\nTõlkinud Indrek Koff\n\nSari \"Moodne aeg\"\n\nVarrak",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Tutvu uudise pealkirja ja põhisisuga. Kasuta neid fakte, et luua pikk ja sisutihe lause, mis toimib loo sissejuhatusena.\n\n## Pealkiri:\n\nTallinn vallandas päevapealt kalmistute juhi\n\n## Põhitekst:\n\n\"Kuulanud ära sisekontrolöri suulise ettekande, otsustab linnavalitsus lõpetada Jaak Taevasega töösuhe 31. jaanuaril 2020 (viimane tööpäev),\" seisis Tallinna keskkonna- ja kommunaalameti juhataja Ain Valdmanni seletuskirjas, kirjutab Postimees.\n\nTallinna abilinnapea Kalle Klandorfi sõnul oli vabastamise aluseks linna sisekontrolli suuline info linnavalitsuse liikmetele, milles sisalduva põhjal tekkis tõsiseid küsimusi ja kahtlusi Tallinna kalmistute hangete ja finantsdistsipliini kohta ning linnavalitsus otsustas selle info põhjal kalmistute juhataja ametist vabastada.\n\nJaak Taevas ütles Postimehele, et ta oli sisekontrollist teadlik, ent rohkem polnud ta nõus kommenteerima.\n\nJaak Taevase asendajaks määrati Lauri Berg.\n\nKõlvart: kontroll näitas, et Taevas oli vaja vabastada\n\nLinnapea Mihhail Kõlvart ütles kolmapäeval, et Tallinna Kalmistute kontrollimine ei jätnud linnavalitsusele muud võimalust, kui Taevas ametist vabastada. Mille vastu Taevas on eksinud, ei soostunud Kõlvart ütlema.\n\n\"Antud juhul see ettekanne, mis oli tehtud selle asutuse ajaloo kohta, ei jätnud meile teist valikut. Me otsustasime, et tuleb operatiivselt reageerida. Toimingud ja menetlus käivad küll edasi, aga esimesed tulemused näitavad, et juht oli vaja vabastada,\" lausus Kõlvart.\n\nKõlvarti sõnul ei saa täpset põhjust enne menetluse lõppu öelda. \"Tänaseks pole menetlus läbi. Õige on, et kui dokument on lõplikult koostatud, siis avalikustame. Meil on vaja aega protsess rahulikult lõpuni viia. Võib tekkida vajadus veel midagi otsustada,\" põhjendas linnapea.\n\nTegu on linnapoolse süsteemse kontrolliga linnaasutustes ning Taevas pole ainuke, kes juhi kohast on ilma jäänud, märkis Kõlvart.\n\n\"Viimase kahe nädala jooksul on vabastatud kolm juhti Tallinna linna süsteemis. Kui tekib vajadus ja on põhjused ning meie sisekontroll näitab ka fakte, siis tuleb vabastada ka teisi juhte,\" rääkis Kõlvart, vihjates, et senised vallandamised ei pruugi jääda viimaseks.\n\n\"Need asjad (vallandamised - toim.) ei ole omavahel seotud, aga need seotud meie süsteemse lähenemisega. Hakkame kontrollima kõiki (linnale kuuluvaid) asutusi ja kui tulemused näitavad probleeme, siis hakkame operatiivselt otsustama juhi sobivuse üle,\" märkis Kõlvart.\n\nLisaks Taevasele on linnavalitsus viimase nädala jooksul lõpetanud töösuhte Tallinna linnamuuseumi juhi Triin Siineriga ja Ida-Tallinna keskhaigla juhi Ralf Allikveega.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Tallinna linnavalitsus vallandas läinud reedel Tallinna Kalmistute juhataja Jaak Taevase usalduse kaotuse tõttu.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe artikli pealkirja ja sisu. Kasuta oma loomingulisi võimeid, et koostada detailne ja põhjalik ühelauseline sissejuhatus sellele uudisele.\n\n## Pealkiri:\n\nSajad tuhanded televaatajad elasid kaasa EV100 lõppakordile\n\n## Põhitekst:\n\n\"EV100 juubeliprogramm jõudis kolme aasta vältel Eesti Rahvusringhäälingu vahendusel pea igasse Eesti koju,\" ütles ERR-i elamussaadete toimetuse juht ja EV100 telesaadete peaprodutsent Karmel Killandi.\n\nEesti Vabariigi 100. sünnipäeva pidustuste periood avati rahvusringhäälingus juba 2017. aasta kevadel. \"Kolmeaastatest peost tegi ainuüksi Eesti Televisioon kokku üle 9000 minuti erisaateid ja otseülekandeid, lisaks vahendati juubelipidustusi kõigis rahvusringhäälingu kanalites,\" rääkis Killandi ja lisas, et EV100 oli läbi aastate kahtlemata üks suurimaid rahvusringhäälingu projekte. \"Sõitsime Eesti Vabariik 100 sündmusi kajastades kolme aasta jooksul Eesti risti-rästi läbi. Kokku sõitsid saatemeeskonnad läbi enam kui 30 000 kilomeetrit, et tuua juubelipidustused Eesti inimestele koju kätte,\" ütles ta.\n\nEV100 pidustuste lõppakord Autor/allikas: Nele Tammeaid\n\nJuubeliprogrammi raames tõi ETV koostöös EV100 korraldusmeeskonnaga välja mitmeid uusi formaate, mis vaatajate poolt kõik ka hästi vastu võeti. \"Olime kohal seal, kus Eesti inimesed meie kõigi juubelipidu pidasid. Alates 400-kilomeetristest matkadest, suurimast üleilmsest üheslaulmisest, EV100 välisprogrammi kajastamisest kuni 16 linnaväljakul samaaegselt toimunud juubeliaasta lõpupeoga \"Sajaga edasi, Eesti!\" ja juubeliperioodi lõpetanud EV100 tänuõhtuni \"Rahuga edasi, Eesti!\",\" ütles Killandi.\n\nKillandi sõnul tõi ETV vaatajateni enam kui 40 juubeliga seotud erisaadet ja otseülekannet, sh jõudis Eestile kingitusena ekraanile lühifilmide sari nutikatest lastest \"Leiutades Eestit\" ja ajaloolisi võtmesündmuseid elustav sari \"Hetk ajaloos\".\n\nLaupäeval, 1. veebruaril Tartus Eesti Rahva Muuseumis toimunud EV100 tänuüritusega \"Rahuga edasi, Eesti!\" ja suure diskoõhtuga \"Eesti tantsib\" pani ka Eesti Televisioon punkti pikale pidustuste perioodile. Kahetunnist otseülekannet jälgis ETV vahendusel Kantar Emori andmetel keskmiselt 108 000 inimest, kokku vaatas teleülekannet vähemalt 15 minutit 174 000 televaatajat. \"Sellele järgnenud suurele EV100 tantsuõhtule elas ETV ja ETV2 vahendusel kaasa 160 000 inimest, telekanalitele lisaks kandis diskoõhtut üle ka Vikerraadio,\" rõõmustas Killandi, et suur pidu nii paljusid kõnetas.\n\nEV100 programmi lõpetamine Autor/allikas: ERR\n\nEesti Vabariigi 100. sünnipäeva tähistati 2017. aasta aprillist kuni 2020. aasta veebruarini, kui möödus sada aastat Tartu rahulepingu sõlmimisest Eesti Vabariigi ja Nõukogude Venemaa vahel.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Nädalavahetusel toimunud Eesti Vabariik 100 pidustuste lõppakordile elasid kaasa sajad tuhanded eestimaalased. Laupäeval toimunud EV100 pidulikust tänuõhtust sai ETV vahendusel osa 174 000 televaatajat ja EV100 suur tantsuõhtu pani ETV ja ETV2 vahendusel kaasa tantsima 160 000 vaatajat.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe artikli pealkiri ja sisu, seejärel loo pikk ja põnev lause, mis võiks olla artikli sissejuhatus.\n\n## Pealkiri:\n\nKõlvart kaitses BMA-lt saadete ostmist\n\n## Põhitekst:\n\nKõlvart (Keskerakond) vastas teisipäeval kirjalikult Kristen Michali (Reformierakond) arupärimisele, kus opositsioonipoliitik küsis, miks tellib Tallinna linn Kremli mõju all olevast telekanalist PBK (kuulub BMA kontserni) saateid?\n\nKõlvarti sõnul kuulutas linnakantselei 11. detsembril 2019 välja sotsiaalteenuse erimenetlusega kolm avalikku hanget venekeelsete saadete tootmiseks ja eetrisse andmiseks. Need saated on \"Meie pealinn\", \"Tere hommikust, Tallinn\" ja \"Vene küsimus\".\n\nLinnapea sõnul registreerusid huvitatud isikutena riigihanke juurde Postimees Grupp, Eesti Rahvusringhääling ja BMA Estonia kontaktisikud, kuid pakkumused esitas kõigile kolmele hankele vaid BMA. Linnapea sõnul vastasid BMA pakkumused riigihangete alusdokumentides esitatud tingimustele.\n\n\"Kahe saate puhul ühiku hind võrreldes eelmise aastaga pole muutunud. Saate \"Meie pealinn\" kulud tootmisele ja eetrisse andmisele kasvasid mõnevõrra seoses võimalusega saada suurem vaatajaskond, mis on omakorda kooskõlas linna huvidega informeerida linnas toimuvast võimalikult rohkem ka vene keelt kõnelevaid elanikke,\" teatas Kõlvart.\n\nLinnapea sõnul vaatas \"Meie pealinn\" uue aasta esimest saadet 60 000 mitte-eestlasest vaatajat, mis ületas saate mullust keskmist vaadatavust märgatavalt.\n\nKõlvart tõi välja ka saadete hinnad Tallinna maksumaksjale. Saate \"Vene küsimus\" 20 saate maksumus on ilma käibemaksuta 115 940 eurot, saate \"Meie pealinn\" 40 saate maksumus ilma käibemaksuta 204 000 eurot ning saate \"Tere hommikust, Tallinn\" 183 saate maksumus ilma käibemaksuta 276 147 eurot. Kokku seega 596 087 eurot ja kui lisada ka käibemaks, siis 715 304 eurot.\n\nMichali küsimustele, millega põhjendab linnapea kremlimeelsete telekanalite toetuse suurt hüpet ja kas ajal kui Eesti riik võitleb Kremli kanalitest tuleva Eesti iseseisvuse vastase õõnestustegevusega, oleks linn valmis loobuma nende rahalisest toetamisest, vastas Kõlvart: \"Tallinna linnavalitsus ei toeta ega rahasta linnaväliseid telekanaleid, vaid ostab korraldatud riigihangete kaudu infoteenust linnaelanike teavitamiseks.\"\n\nMichal: Tallinna linn on PBK Eesti-poolne ülalpidaja\n\nKristen Michal märkis, et Eestis on ammu teada, et PBK on üks kanalitest, mis häbenemata edastab ajakirjandusliku filtrita Kremlile sobivaid jutupunke ja viitas Propastopi analüüsidele.\n\n\"Tallinn on olnud aastaid PBK Eesti-poolne ülalpidaja. Lootes sinna maksumaksja raha eest aega ostes saada vastu toetuse laienemist Keskerakonnale, Ühtse Venemaa lepingupartnerile. Mihhail Kõlvarti lähedane nõuandja ja abilinnapeaks edutatud Betina Beškina on olnud üks koordinaatoritest, kes on aidanud PBK-sse sobivaid keskerakondlasi.\"\n\nReformierakonna järgmiste valimiste linnapeakandidaat tõi välja, et Kõlvarti linnapeaks saades anti kõlavaid lubadusi avalikkusele muutusest, muuhulgas munitsipaalse enesereklaami kärpimisest ning isegi Tallinna TV lubati sulgeda.\n\n\"Tänaseks on sõnad tegudeks saanud. Ja need ei kattu. Tallinna TV-le jäeti 60 protsenti rahastusest alles - 2,3 miljonit - ja Kremli laululehelt laulvale PBK-le hoopis lisati pool juurde. Eelmisel aastal oli Tallinna toetus saadete ostmisega PBK-s 540 000, sel aastal kasvas see järsult 715 000 euroni.\"\n\nMichali sõnul on Kõlvarti vastus ülimalt külm ja linnapea teeb näo, nagu Tallinn ja Eesti Vabariik oleks kaks erinevat asja.\n\n\"See on Mihhail Kõlvarti selge sõnum, kelle infot ta siin levimas tahab näha, sest Kapo aastaraamatu tähena ja võimeka mehena teab ta hästi, kelle vaateid PBK edastab ja mis on tema mõjutustegevuse eesmärk. See ei ole Eesti inimeste huvides ja mida varem lõppeb, seda parem,\" sõnas Michal.\n\nEesti kaitsepolitsei (Kapo) ja Läti julgeolekuteenistus (VDD) otsisid seoses rahvusvaheliste sanktsioonide seaduste rikkumise kahtlusega teisipäeval läbi venekeelse telekanali PBK emafirma Baltijas Mediju Alianse (BMA) kontorid Riias ja Tallinnas.\n\nKõlvart: riigihange ei jätnud muud võimalust\n\nMihhail Kõlvart ütles kolmapäeval linnavalitsuse pressikonverentsil, et linn valib meediapartnereid kunkursi ja riigihanke alusel ning hanke tulemus on linna jaoks kohustuslik täita. \"Ka PBK puhul oli valik tingitud hanke tulemusest. Meil ei ole võimalust valida lähtudes meie soovist,\" ütles Kõlvart.\nEesti kaitsepolitsei (Kapo) ja Läti julgeolekuteenistus (VDD) otsisid seoses rahvusvaheliste sanktsioonide seaduste rikkumise kahtlusega teisipäeval läbi venekeelse telekanali PBK emafirma Baltijas Mediju Alianse (BMA) kontorid Riias ja Tallinnas.\nLinnapea sõnul on ta kolmapäevase uudise järel palunud kolleegidel meediapartneriga ühendust võtta ning selgitada, mis seal toimub ning kas see mõjutab linnaga sõlmitud lepingut. \"Vastust veel ei ole. Loomulikult reageerime operatiivselt vastavalt uudistele, mis saame. Ma tean sama palju täna kui kõik ajakirjanikud,\" ütles Kõlvart, ning lisas, et Tallinna linna ei puuduta partneri äritegevus.\n\n\"Kui see hakkab mõjutama lepingut või koostöö sisu, peab linn loomulikult reageerima,\" märkis Kõlvart.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Samal päeval kui Eesti ja Läti julgeolekuasutused otsisid läbi Baltijas Mediju Alianse (BMA) kontorid Riias ja Tallinnas, kaitses Tallinna linnapea Mihhail Kõlvart BMA-ga sõlmitud lepingut, millega linn ostab kontsernilt telesaateid 715 000 euro ulatuses.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Süvene uudise pealkirja ja sisu ning kirjuta sellele loole sisukas ja informatiivne sissejuhatus, mille pikkus on üks lause.\n\n## Pealkiri:\n\nRiismaa viskas kaotusmängus ligi pooled Montale punktidest\n\n## Põhitekst:\n\nMontale (7-9) oli kodusaalis lähedal tabeli tipus asuva Chiusi San Giobbe Basketi (11-4) alistamisele. Poolaja 31:33 kaotanud kodumeeskond suutis enne otsustavat veerandaega kohtumise seisu viigistada, ent lõpuminutitel jäädi siiski 65:70 (19:16, 12:17, 21:19, 13:18) alla. Montale kaotuse põhjust ei tasu kaugelt otsida, nimelt tabas meeskond kodusaalis vabaviskeid vaid 22%-liselt (4/18), kusjuures kaugviskeid suudeti visata ligi kaks korda paremini (9/20 ehk 45%), vahendab Korvpall24.ee.\n\nJoonas Riismaa langes kohtumise lõpus küll vigadega välja, kuid suutis siiski 35 minuti jooksul kirja saada hooaja seitsmenda 30+ punkti mängu. Tänavuse hooaja kõrgeimad kuus kaugviset tabanud Riismaa arvele jäi 31 punkti (kahesed 5/12, kolmesed 6/9, vabavisked 3/6), kuus lauapalli, kaks korvisöötu ja kaks pallikaotust. Chiusi meeskonda vedasid horvaat Matej Radunic 25 ning serblane Borko Kuvekalovic 20 silmaga.\n\nLoe rohkem portaalist Korvpall24.ee.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Itaalia korvpalli madalamas liigas tegi hoolimata kaotusest taaskord suurepärase esituse Joonas Riismaa, kes püsib endiselt Toscana divisjoni skoorikuningana.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Tutvu artikli sisuga ja loo sellele pika lausega sissejuhatus, mis köidab lugeja tähelepanu.\n\n## Pealkiri:\n\nRahandusministeerium ei alusta Lüganuse vallavalitsuse vastu väärteomenetlust\n\n## Põhitekst:\n\nRahandusministeerium pöördus Lüganuse vallavalitsuse poole seoses ministeeriumile 10. jaanuaril edastatud kirjaga, milles juhiti tähelepanu Lüganuse vallavalitsuse poolt 16. detsembril 2019 Powerhouse OÜ-ga suhtekorraldusteenuse lepingu sõlmimisel võimalikule riigihangete seaduses sätestatud korra järgimata jätmisele.\n\nLüganuse vald selgitas oma vastuses, et vallal oli 2019. aastal info- ja PR-teenuste tellimiseks ette nähtud rahalisi vahendeid summas 4000 eurot ning 2020. aastal 2500 eurot ning et nimetatud summade alusel saab kujuneda ka sõlmitud lepingu maksimaalne maksumus.\n\nValla vastuses märgitakse, et otse Powerhouse OÜ poole pöörduti lähtudes riigihangete seaduses sätestatust, mille kohaselt on hankijal õigus korraldada riigihange väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetlusena, kui hankelepingu kiire sõlmimine on vajalik hankijast sõltumatute ettenägematute sündmuste tagajärjel tekkinud äärmise vajaduse tõttu. Vallavalitsuse teatel jõuti vallavalitsuse istungil tõdemuseni, et Kiviõli I Keskkooli direktori töösuhte lõpetamise järel tekkinud olukord on ettenägematu ja kiireloomuline.\n\nRahandusministeeriumile edastatud Lüganuse vallavalitsuse ja Powerhouse OÜ-ga sõlmitud lepingus pole märgitud hankelepingu alusel maksimaalselt väljamakstavat summat. Lepingu lisa kohaselt on Powerhouse OÜ-le ajavahemikus 10. detsember 2019 kuni 31. detsember 2020 tasutavaks tunnihinnaks 150 eurot.\n\nRahandusministeerium märgib, et suhtekorraldusteenuste tellimisel kehtib riigihanke piirmäär 60 000 eurot ning lihthanke piirmäär 30 000 eurot.\n\n\"Lähtudes teie poolt edastatud informatsioonist on hankelepingu alusel eeldatavalt 12 kuu jooksul makstav summa 6500 eurot, 48 kuu ehk nelja aasta jooksul makstav summa aga 26 000 eurot, mis jääb napilt allapoole lihthanke piirmäära. Eeltoodust tulenevalt märgime, et kuigi Lüganuse vallavalitsusel ei lasunud kohustust korraldada lihthanget, siis tuleb teil jälgida, et hankelepingu täitmisel väljamakstav summa ei ületaks lihthanke piirmäära,\" kirjutas Estella Põllu ministeeriumi riigihangete ja riigiabi osakonnast.\n\nKuna riigihanke eeldatavaks maksumuseks on 26 000 eurot ja antud riigihanke korraldamiseks ei ole riigihangete seaduses sätestatud nõutud menetlust, ei alustanud rahandusministeerium ka väärteomenetlust.\n\nSuhtekorraldusfirma Powerhouse meeskonda kuuluvad hiljutised ministrid Janek Mäggi, Marko Pomerants ja Andres Anvelt. Konkreetselt Lüganuse valda puudutavas teemas on saatnud meediale pressiteateid Andres Reimer.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Rahandusministeerium ei alusta Lüganuse vallavalitsuse vastu väärteomenetlust seoses vallavalitsuse poolt Powerhouse OÜ-ga sõlmitud suhtekorralduslepinguga. Valla poolt rahandusministeeriumile esitatud lepingu lisast selgub, et Powerhouse osutab vallale suhtekorraldusteenust tunnihinnaga 150 eurot.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Süvene uudise pealkirja ja sisu ning kirjuta sellele loole sisukas ja informatiivne sissejuhatus, mille pikkus on üks lause.\n\n## Pealkiri:\n\nEndine Kalev/Cramo peatreener hakkab tööle Avtodoris\n\n## Põhitekst:\n\nLisaks Kairysele liitub Venemaa tippklubiga Georgios Dedas. Koos olid nad hiljuti ka Kreeka hiiu Pireuse Olympiakose meeskonnas.\n\nEelmine peatreener Predrag Krunic juhendas Avtodori alates novembrist, kuid kehv võitude ja kaotuste suhe VTB Ühisliigas, 4-11, viis 52-aastase treeneri lepingu lõpetamiseni.\n\nKairys on varem juhendanud Riia ASK-i, Dnipro Azoti, Minski Tsmokit, Slupski Czarnit ja Kalev/Cramot. Abitreenerina on ta võitnud Moskva CSKA-ga Euroliiga (2008) ning Leedu koondisega pronksmedalid Euroopa (2007) ja maailmameistrivõistlustelt (2010).\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Kahel hooajal Eesti korvpallimeistrit BC Kalev/Cramot juhendanud Donaldas Kairysest saab VTB Ühisliiga klubi Saratovi Avtodori peatreener.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Tutvu artikli sisuga ja loo sellele pika lausega sissejuhatus, mis köidab lugeja tähelepanu.\n\n## Pealkiri:\n\nIlon Wiklandi juubelit tähistav kohvernäitus läheb rändama\n\n## Põhitekst:\n\nNäitus käsitleb illustraatori lapsepõlve ja loomingut, toetudes tema elukäigust inspireeritud Haapsalu-ainelistele lasteraamatutele. Eksponaatide pakkimine kohvrites pole pelgalt kunstiline taotlus, vaid sel on märgiline seos Iloni elulooga. Raamatu \"Pikk-pikk teekond\" kaanel kujutab illustraator end väikse tüdrukuna rongijaama tühjal perroonil koos truu kaaslase koer Sammeli ja kollase vineerkohvriga. Nii jõudis Ilon Haapsallu, kus elasid tema vanavanemad. Nende juures koges ta nii muretut ja rõõmsat koolilapse igapäeva kui süngemaid sõja-aastate hirmuhetki. Sama kohvriga saatsid vanavanemad Iloni sõjakoleduste eest Rootsi. 70 aastat pärast äraminekut Rootsi andis Ilon selle sama kollase kohvri eksponaadiks Iloni Imedemaale Haapsalus.\n\n\"Rändnäituse vorm sai inspiratsiooni Ilon Wiklandi elutee pöördelistest sündmustest ja selle sisu avab viie põhiteema kaudu, kuidas ande, töökuse, tahte ja hea õnne läbi sai sõjapõgenikust maailmakuulus illustraator. Lastele pakub näitus mitmeid tegevusi ja esitab kaasamõtlemisülesandeid. Need omakorda aitavad näituse sõnumit paremini mõista,\" lausus näitust tutvustava teksti koostanud Krista Kumberg.\n\nNäituse viis värvilist kohvrit avatakse raamatukogude teematundides, mida viivad läbi sealsed lastetöötajad. Üheskoos saab uurida Wiklandi illustreeritud raamatuid ja lahendada ülesandeid, mis aitavad nähtut meelde jätta. Teematunnis osaleja saab ülevaate Ilon Wiklandi elust ja loomingust, mis ulatub kaugemale armastatud lastekirjaniku Astrid Lindgreni raamatute illustreerimisest. Wiklandi illustratsioonidele toetudes jäävad teekonna peatuspunktideks seigad tema lapsepõlvest Tallinnas ja Haapsalus, sõjaaegne põgenemine Rootsi, tema koostöö Astrid Lindgreniga ja jõudmine koju, ehk siis Iloni Imedemaa loomine Haapsallu.\n\nNäitus on valminud Eesti Lastekirjanduse Keskuse, Iloni Imedemaa ja Lääne Maakonna Keskraamatukogu koostöös ja selle on kujundanud kunstnik Kaie Kal. Näituse valmimist toetas ka Haapsalu linn.\n\n6. veebruaril kell 11-14 esitletakse kohvernäitust \"Pikk-pikk teekond\" Eesti Lastekirjanduse Keskuses ja tutvustatakse sellega kaasnevat teematundi. Anne Suislep ja Maarja Kõuts räägivad Iloni Imedemaast ja armastatud illustraatorile pühendatud juubeliaastast ning Tiina Tammer kirjastusest Tammerraamat oma kokkupuudetest Ilon Wiklandiga. Peale esitlust saadetakse Eesti raamatukogudesse teele kolm kohvrikomplekti ja ühes maakonnas peatub näitus 5–6 nädalat.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "5. veebruaril on illustraatori Ilon Wiklandi 90. juubelisünnipäev, mille puhul läheb mööda Eesti raamatukogusid rändama ainulaadne kohvritesse pakitud tegelusnäitus \"Pikk-pikk teekond\", mis jutustab lastele mänguliselt ning kaasahaaravalt lugusid Ilonist ja tema illustreeritud raamatutest.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe artikli pealkiri ja sisu, seejärel loo pikk ja põnev lause, mis võiks olla artikli sissejuhatus.\n\n## Pealkiri:\n\nJüri Adams: riigikogu kodukorra sünd\n\n## Põhitekst:\n\nRiigikogu kodukorra ajalugu ja probleemid on teemad, millega teaduslik tegelemine vajaks vähemalt ühe doktoritöö mahtu. Alljärgnevat ei saa nimetada akadeemiliseks uurimuseks, kuid parema puudumisel on siiski tegemist uurimise katsega, kuigi pistelise ja ebaühtlasega. Minu kokkupuuted selle teemaga said alguse 5. oktoobril 1992 ja on kestnud tänini.\n\nKodukorral on kahtlemata mõju parlamendi töö kvaliteedile ja saavutusvõimele. Kuid sellest, et parlamendil on parem kodukord, ei tule automaatselt paremat tööd ja töö tulemust. Kehv kodukord aga võib saada tublide inimeste tegevusele oluliseks takistuseks.\n\nSee tekst on esimene osa kolmest. Sellel on kindel ajaline piir. Riigikogu VII koosseis alustas 5. oktoobril 1992. Riigikogu kodukorra ja töökorra seadused jõustusid 16. novembril. Esimesed kuus nädalat kehtis ajutine kodukord, mis oli samal ajal ka edaspidise alalise kodukorra eelnõuks.\n\nAjutise kodukorra ja töökorra tekste ei ole kunagi kuskil avaldatud. Leidsin need tekstid siiski arhiivist. 1 Riigikogu Toimetised publitseerib eelnõude tekstid artikli lisana, ja sellega muutuvad need asjast huvitatute jaoks kättesaadavaks. Ilma nendeta ei ole hästi võimalik hinnata kodukorra üksikute elementide arengut.\n\nPüüan sõnu nagu riigikogu, ülemnõukogu jmt kirjutada üldiselt väikese tähega, sest see õigekirja \"kastisüsteem\", mis algas juba kolmekümnendatel aastatel, on mulle alati olnud üsna vastumeelne.\n\nEellugu\n\nTerminid \"kodukord\" ja \"töökord\" on eesti keelde tulnud tõlgetena saksakeelsetest sõnadest die Hausordnung ja die Arbeitsordnung. Vähemalt esimene neist on omakorda jõudnud saksa keelde Inglismaa ajaloost.\n\nSama sõna tähendab ka inglise keeles ju maja, aga on kasutusel ka parlamendist rääkides: house of lords ja house of commons, mille kohta eesti keeles on aga võetud kasutusele hoopis \"koda\" – ülemkoda, alamkoda, parlamendi kojad.\n\nSaksa Haus' il on eesti keelde tõlkimisel aga kaks põhitähendust: 'maja' ja 'kodu'. Paraku tuli meil kasutusele just sisuliselt vale vaste. Mõeldud oli ju ikkagi parlamendi koja sisemist tegutsemiskorda. Tagantjärele võib öelda, et mõlemad terminid said üsna sobimatud.\n\nKodukorra ja töökorra mõisted kujunesid välja Euroopa parlamentarismi ajaloos; need on olnud aktsepteeritud Euroopa riigiõiguses, ja pea kõigis Euroopa keeltes olid tuntud vastavad terminid, mida kasutati nii avaliku õiguse alusel tegutsevates organites kui ka eraõiguslike ühingute puhul. (Siiski paistab, et Vene kultuuriruumi kohta see väide ei kehti, sest seal valitses mõisteline segadus.)\n\nParim asjakohane selgitus, mida olen eesti keeles leidnud, on 1938. aasta põhiseaduse paragrahvis 62. Teises lõikes on töökorra sisuline määratlus, kuigi seda terminit seal ei kasutata:\n\n\"§ 62. Riigikogu, Riigivolikogu ja Riiginõukogu ning nende organite asjaajamise sisemine kord ja läbikäimine omavahel, samuti Riigikogu liikmete õigused ja kohused Riigikogu üldkoosolekul, Riigivolikogus ja Riiginõukogus ning nende komisjonides määratakse Riigikogu kodukorraga, mis võetakse vastu Riigikogu üldkoosoleku otsusega.\n\nRiigikogu, Riigivolikogu ja Riiginõukogu ning nende organite vahekord ja läbikäimise kord muude asutistega, samuti Vabariigi Presidendi ja Vabariigi Valitsuse liikmete õigused ja kohused Riigikogu üldkoosolekul, Riigivolikogus ja Riiginõukogus ning nende komisjonides määratakse seadusega.\"\n\nÜsna õpetlik on pilguheit meil aastatel 1992–2007 kehtinud riigikogu töökorra seadusesse. Praktiliselt oli selles vaid üks asjakohane teema: reeglid, kuidas inimesed liiguvad riigikogusse asendusliikmeks seal vabanenud kohale või vastupidi, sealt tagasi ära, näiteks siis, kui ministrikohalt lahkunu tuli tagasi riigikogu liikmeks. Sellele miinimumile oli üsna kunstlikult lisatud veel riigikogu kantselei kohta käivaid norme.\n\nNõukogude pika okupatsiooni üks peamine tagajärg oli kultuurikatkestus. Nende tõlkelaenuliste terminite omaaegsed tähendused ununesid. Praegustele põlvkondadele tekitavad mõlemad terminid hoopis arusaamatust. \"Kodukord\" meenutab pigem perekonnas kehtivaid reegleid, näiteks seda, millal lapsed peavad sängis olema.\n\nSama häda on ka \"töökorraga\": seal ei olnud juttu mingisugusest töö tegemisest. Töö tegemist parlamendis käsitleb hoopis \"kodukord\".\n\nKodukorrad ja töökord enne II maailmasõda\n\nMa ei tea, et oleks olemas spetsiaalseid või võrdlevaid uurimusi sõjaeelsete kodukordade kohta. Nüüdseks on tekkinud eeldused sellega tegelemiseks.\n\nJaak Valge Eesti parlamentarismi ajaloo monograafias 2, mis annab tervikliku tausta, ei ole kodukorra küsimustele küll eraldi tähelepanu pööratud. Kuid selle lisades on ära trükitud rida tolle aja kodukordade tekste. Praeguseks on ka kujunenud avaldamiseks paremad tehnilised eeldused. Sõjaeelsed Riigi Teatajad on nüüd kättesaadavad internetis.\n\nEesti sõjaeelse iseseisvuse loos on olnud neli kodukorra perioodi.\n\nEsiteks: Asutava Kogu kodukord. 3\nTeiseks: Riigikogu kodukord aastast 1921. 4 See oli kõige kauem kasutusel olnud kodukord, seda muudeti ja täiendati ka korduvalt. Oli kasutusel kuni aastani 1934.\nKolmandaks: Riigikogu kodukord aastast 1934. 5 Tegemist oli riigikogu uue kodukorraga, mis valmistati ette seepärast, et põhiseaduse muutumise tulemusel pidi oluliselt muutuma ka riigikogu.\nKuigi see kodukord jõustus koos põhiseaduse muudatusega, selle sisu suuremat osa ei olnud enam kunagi võimalik praktiseerida, sest uusi riigikogu valimisi ei korraldatud ja riigikogu vana koosseisu kokku ei kutsutud (peale ühe lühikese erandi 1934. aasta sügisel).\nNeljandaks: Rahvuskogu kodukord ja Riigikogu ajutine kodukord. 6 Mõlemad andis dekreediga välja riigivanem Konstantin Päts.\nTähelepanuväärne nende puhul on see, et kuigi 1938. aasta uue põhiseaduse järgne riigikogu oli kahekojaline, siis kodukord oli neil ühine, st mõlemas kojas kehtis sama kodukord. Selle muutmine oli võimalik vaid mõlema koja ühiskoosoleku otsusega.\n\n1938. aasta põhiseaduse perioodil oli olemas ka eraldi Riigikogu töökorra seadus. 7 See oli üks osa uue põhiseaduse rakendamise paketist ja selle andis K. Päts välja dekreediga 17. augustil 1937.\n\nSeadus käsitles presidendi, aga ka valitsuse liikmete suhtlemist riigikoguga, valitsuse eelnõude esitamise ja nende riigikogus menetlemise korra küsimusi, riigikogu kodade omavahelist kooskõlastusmenetlust, riigivolikogu uurimiskomisjone (ankeetkomisjonid), riigikogu liikme staatuse küsimusi (kuivõrd ja milles on riigikogu liige riigiametnik, riigiga äriliste suhete keeld jms).\n\nTolles olukorras oli eraldi töökorra seaduse olemasolu üsna põhjendatud, kuigi samu norme oleks olnud võimalik kehtestada ka teistes normatiivaktides või muudes vormides.\n\nKodukord kui seadus\n\nAjalooliselt ei ole niisuguseid kodukordasid, mille parlamendid kehtestasid enda jaoks, nimetatud seadusteks. Selline järeldus on igati loogiline, niikaua kuni lähtutakse arusaamast, et seaduste adressaadid on isikud väljaspool parlamenti.\n\nPaistab aga siiski, et Eesti juristide jaoks on see olnud probleemiks. Nii ilmub 1932. ja 1933. aasta riigikogu poolt ette valmistatud põhiseaduse muutmise tekstidesse eraldi paragrahv (§ 44), mis on mõlemas eelnõus samasugune: \"Riigikogu määrab oma sisemise korra kodukorraga, millel on seaduse jõud. Riigikogu kodukord ei või muuta seadusi.\" 1920. aasta põhiseaduse tekstis riigikogu kodukorda ei mainitud.\n\nKumbki eespool nimetatud põhiseaduse muutmise kavast ei olnud rahvahääletusel edukas. Aga ka vabadussõjalaste algatatud ja rahvahääletusel 1933. aastal vastu võetud põhiseaduse muudatus sisaldas sama teemat, kuigi hoopis lihtsamas vormis: \"§ 44. Riigikogu kodukord kuulutatakse välja seadusena.\"\n\nJuriidiline erinevus oli selles, et kui läbikukkunud põhiseaduse muudatuste järgi ei oleks tulevasel riigipeal olnud mitte mingisugust puutumust riigikogu kodukorraga, siis rahva heakskiidetud teksti kohaselt oli teisiti: kodukorrast sai riigipea väljakuulutamise või tagasilükkamise õiguse objekt.\n\nNeed kahtlused ja otsingud olid põhjendatud, sest alates 1920. aastast sisaldas riigikogu kodukord ka paragrahve, millega määrati riigikogu liikmete tasud ja majanduslikud soodustused. Need teemad ei ole ajalooliselt olnud kodukordade asi, küll aga seadustega kehtestatavad normid.\n\nAga nagu näha eeltoodud § 62 tekstist pöörduti 1938. aasta põhiseaduses varasemate arusaamiste juurde tagasi ja sõna \"seadus\" ei kasutatud kodukorraga seoses kunagi.\n\nOtsingud ülemnõukogus\n\nKuigi võitlused Eesti NSV suurema autonoomia eest algasid juba ülemnõukogu XI koosseisu (1985–1990) lõpuaastatel, ei ole käesoleva uurimuse teema seisukohalt selle koosseisu periood oluline.\n\nLähiajaloo mõistmise jaoks oleks küll oluline sel ajal ülemnõukogu presiidiumis 8 (eriti presiidiumi esimehe läheduses ja presiidiumi juures tegutsenud töörühmades jms) toimunu, aga sellest valdkonnast ei ole mul teada ühtki usaldusväärset uurimust või publikatsiooni.\n\nXI koosseisu lõpuni püsis muutumatult varasem nõukogude töökorraldus, mille mehhanism seisis selles, et kõigi tekstide ettevalmistamine toimus ülemnõukogu presiidiumis, mille järel lühikesteks ajavahemikeks (istungjärkudeks) kokku tulnud ülemnõukogu need ilma sisulise menetlemiseta heaks kiitis.\n\nENSV Ülemnõukogu XI koosseisu lõpus otsustati samal meetodil ülemnõukogu reform, mille tähtsamad aspektid olid, et oluliselt vähendati ülemnõukogu liikmete arvu ja kooskäimine muudeti sisuliselt alaliseks. Reformi alusdokumendiks on ENSV Ülemnõukogu otsus \"Eesti NSV Ülemnõukogu kaheteistkümnenda kooseisu ajutise töökorralduse põhimõtetest\" 26. jaanuarist 1990. 9\n\n\"Sõna \"reglement\" on nõukogudeaegne laen vene keelest (kuigi prantsuse algupära) tähenduses kodukord.\"\n\nKuid vana mehhanism – presiidiumi juhtfunktsioon – jätkus ka veel 1990. aasta märtsi alguses valitud ülemnõukogu XII koosseisu esimestel kuudel. Varem kehtis ülemnõukogus kodukord nimetusega \"Eesti Nõukogude Sotsialistliku Vabariigi Ülemnõukogu reglement\". Sõna \"reglement\" on nõukogudeaegne laen vene keelest (kuigi prantsuse algupära) tähenduses kodukord.\n\nMeie teema seisukohalt on oluline, et 1990. aasta ülemnõukogu XII koosseisu kokku tulemise järel varasemat reglementi enam ei kasutatud, võimalik, et veel eelmise koosseisu lõpus oli vastu võetud ka selle tühistamise otsus.\n\nAsemele tuli presiidiumist saadetud uus kodukord. See kandis esialgu nime \"Eesti NSV Ülemnõukogu kaheteistkümnenda koosseisu esimese istungjärgu töö- ja kodukord\" ja kinnitati ülemnõukogus 29. märtsil 1990. 10\n\nJärgmise kuu aja jooksul töötati sellega edasi nii ÜN presiidiumis kui ka ülemnõukogus endas ning 2. aprillil kinnitati \"Eesti NSV Ülemnõukogu ajutine töö- ja kodukord\", 11 mis oli eelmisest oluliselt mahukam.\n\nSee peaks olema esimene kord, kui Eestis kasutati jälle termineid \"kodukord\" ja \"töökord\" (kuigi ainult pealkirjas), ja veel paaris \"töö- ja kodukord\", mida enne sõda kunagi ei tehtud. Ülemnõukogu presiidiumi juures tegutsejate hulgas pidi olema isikuid, kes teadsid, et enne sõda olid sellised terminid olemas olnud.\n\nSellised teadmised olid nõukogude haridusega juristide puhul üsna ebatavalised. Olen püüdnud teada saada, kes konkreetselt võis niisugune tagasitooja olla. Mitu küsitletut pakkus oletuse, et selleks võis eeskätt olla ülemnõukogu presiidiumi juures õiguseksperdi ja nõunikuna töötanud Eenok Kornel (1940–2008).\n\nEi suutnud ka leida usaldusväärseid teateid, kes olid isikud, kes koostasid need üsna mahukad ja põhjalikud tekstid ülemnõukogu XII koosseisu tegutsemise aluseks.\n\nPaistab siiski, et ülemnõukogus ei oldud presiidiumist tulnud kodukorra variantidega rahul ja üsna varsti võtsid XII koosseisu liikmed kodukorra küsimustega tegelemise enda kätte. Kodukorra pealkirjas võetakse taas kasutusele termin \"reglement\".\n\nÜlemnõukogu 12. koosseisu raamatus on komisjonide loetelus nimetatud nelja sellesisulist töörühma (resp. komisjoni): töögrupp Eesti NSV Ülemnõukogu koosseisu töö- ja kodukorra väljatöötamiseks (29.03.1990), Eesti Vabariigi Ülemnõukogu reglemendi seaduseelnõu koostamise töörühm (28.05.1990), Eesti Vabariigi Ülemnõukogu reglemendi seaduseelnõu kooskõlastuskomisjon (28.05.1990), Eesti Vabariigi Ülemnõukogu reglemendi täiustamise töögrupp (15.10.1990). 12\n\nPaistab, et 1991. aastast kujunes kodukorraga tegelemise kohaks ülemnõukogu õiguskomisjon.\n\nUus reglement võeti vastu 28. juunil 1990, 13 kuigi ka töö- ja kodukord jäi vähendatud mahus kehtima. Põhimõtteliselt samasugune olukord püsis ülemnõukogu tegevuse lõpuni, kuid nende kahe aasta jooksul jätkus järk-järgult kodu- ja töökorra mahu edasine vähenemine ning vastavalt reglemendi mahu kasv.\n\nMul ei ole teada, et keegi oleks ülemnõukogu kodukorra kujunemist eraldi uurinud. Kuna tegemist oli kolme põhitekstiga, siis oleks vajalik nende sisuline võrdlemine.\n\nRiigikogu kodukorra eelfaas\n\nEnne käesolevat kirjutist olen avaldanud ühe lühiuurimuse, milles püüdsin jälgida neid arenguid ja mõjusid, mis eelnesid riigikogu kodukorra esimese täisversiooni kehtestamisele. Kuigi see on avaldatud üsna tundmatus väljaandes, on selle tekst õnneks netis olemas. 14\n\n1992. aasta kevadel, kui oli selge, et põhiseaduse assamblee töö tulemuseks on põhiseaduse selline projekt, mille puhul on tõenäoline, et see saabki põhiseaduseks, käivitas tollane justiitsministeerium üsna mahuka tegevusprogrammi, et kindlustada uuele põhiseadusele üleminek normatiivaktidega või nende projektidega.\n\nAssamblee töö lõpufaasis kujunes põhiseaduse projekti tekst selliseks, et selles oli nimetatud arvukalt seaduste nimesid või oli viidatud kavandatavatele seadustele sisuliselt.\n\nMidagi niisugust ei olnud sõjaeelsetes põhiseadustes, kuigi oli ju nimetud ikka vähemalt kodakondsusest rääkimise puhul vastava seaduse vajadust. Kuid nüüd olid juristid-eksperdid suutnud suruda sisse põhimõtte, et kohtades, kus oli juttu õigustest, oli kirjas ka, et selle õiguse täpsema teostamise sätestab seadus, või et piirangud ja kitsendused sätestab seadus vms.\n\nLisaks oli teksti ilmunud ja seal kinnistunud paragrahv (praegu § 104 2. lõige), kus oli pikk seaduste loetelu. Kuidas ja miks selleni jõuti, vajaks eriuurimust. Kummaski põhieelnõus sellist paragrahvi ei olnud. Nüüdseks on selge, et see paragrahv pole põhiseaduses vajalik, on üleliigne. Selle järele ei olnud ei poliitilist ega juriidilist vajadust.\n\nMidagi kasulikku see endaga kaasa pole toonud, aga on aastate jooksul põhjustanud hulga tõsiseid õiguslikke ja õigustehnilisi probleeme. Tarbetuid, halbu tagajärgi põhjustanud ja tulevikus ohtu kujutavaid paragrahve on meie põhiseaduses mõned veel.\n\nHiljemalt 1992. aasta suve alguses hakati justiitsministeeriumis tegema nimekirja tulevastest seadustest, mille olemasolu vajadus tuleneb põhiseaduse tekstist. Tollase justiitsministri Märt Raski teatel saadi kokku nimekiri 51 seadusest. 15 Tegelema hakati siiski väiksema, 25–30 seaduse kavaga.\n\nVastav kava vormistati ülemnõukogu 11. juuni 1992 otsusena \"Eesti Vabariigi põhiseaduse eelnõust tulenevate seaduste eelnõude väljatöötamisest\" 16 – seega 17 päeva enne põhiseaduse rahvahääletust.\n\n\"Lisaks kutsuti veel ellu ekspertgrupp Eesti Vabariigi põhiseaduse eelnõust tulenevate seaduste eelnõude hindamiseks, kokku 12 nime.\"\n\nPlaan sisaldas endas 21 punkti, millest igaühe sisuks oli ühe või rohkema seaduse eelnõu koostamine (resp. seaduse vastuvõtmine). Iga punkti juures olid sellega tegelema hakkavate isikute nimed, neist vähemalt üks ülemnõukogu liige. Lisaks kutsuti veel ellu ekspertgrupp Eesti Vabariigi põhiseaduse eelnõust tulenevate seaduste eelnõude hindamiseks, kokku 12 nime.\n\nPlaani osad ei olnud muidugi pakilisuselt omavahel võrdsed. Sisuliselt kõige kiirem asi oli juba tehtud: riigikogu valimise seadus oli ülemnõukogus vastu võetud juba 6. aprillil 1992. 17 Oli veel vaid üks normatiivakt, mis – lähtuvalt põhiseaduse rakendamise seaduse § 3 viimasest lõikest – oli vaja vastu võtta juba enne valimiste väljakuulutamist: palkade jms teemal.\n\nSeadus \"Eesti Vabariigi presidendi ja Riigikogu liikmete ametipalga, pensioni ja muude sotsiaalsete garantiide kohta\" 18 võeti riigikogus vastu 18. juunil 1992.\n\nSelle vastuvõtmise käigus kujunesid ülemnõukogus keskseks hoopis ülemnõukogu enda liikmete pensioni küsimused. Aga selles kavandatud riigikogu töö tasustamise süsteem püsib põhimõtteliselt tänaseni. Selle käigus tekkisid mõned eksitused, mille tagajärgede vaatlemisest me tagapool ei pääse.\n\nPakilisuselt järgmine oli vajadus ette valmistada tulevase valitsuse seaduse eelnõu. Ja tõepoolest, sellest sai riigikogu VII koosseisu esimene menetletud ja vastu võetud pikem tervikseadus. 19\n\nKõigi plaanis nimetatud ülejäänud eelnõude ja pealkirjadega ei olnud tegelikult suurt kiiret. Siiski käsitleti pakilisuselt järgmisena just kodukorda (ja töökorda).\n\nKodukorra üleminek ülemnõukogust riigikogusse\n\nFormaalselt oli kodukorra ja töökorra eelnõude ettevalmistamise aluseks eespool nimetatud ülemnõukogu 11. juuni 1992 otsus. Kodukorra ja töökorra sellesse nimekirja lülitamise alus oli aga see, et need on nimetatud põhiseaduse § 104 loendis.\n\nKuidas täpselt riigikogu kodukorra ja töökorra eelnõude ettevalmistamine toimus, seda ei saa me enam kunagi teada. Inimeste hulk, kes sellega kokku puutus, oli üsna suur. Laias laastus kuulusid ühed neist justiitsministeeriumi ekspertide hulka, teised puutusid kodukorra probleemidega kokku ülemnõukogus.\n\nViimati nimetatutest olid osa ülemnõukogu liikmed, teised ülemnõukogu ja selle presiidiumi ametnikud. Kõik nad jagasid arvamust, et see töö on hädavajalik. Ega nad omavahel kõiges muidugi ühte meelt ei olnud.\n\nEksperdid lähtusid oma teoreetilistest seisukohtadest. Näiteks on säilinud ministeeriumi eksperdirühma esimehe professor Ilmar Rebase üsna mahukas ja kriitiline retsensioon eelnõude kohta. See aga keskendus eelnõude struktuuri küsimustele. 20\n\nÜlemnõukoguga seotud inimesed üritasid pigem, lähtudes oma kogemustest, parandada ja edasi arendada ülemnõukogu kodukorda – reglementi. On võimalik kaardistada asjasse puutunute nimed.\n\nÜlemnõukogu 11. juuni otsuses olid vastava töörühma liikmetena nimetatud ülemnõukogu liikmed Ülle Aaskivi, Jaak Allik, Illar Hallaste, Peet Kask, neile lisaks S. Hiedel, Advig Kiris, Rein Lang, Heinrich Schneider.\n\nKui I. Hallaste pidas 6. oktoobril 1992 riigikogus kodukorra eelnõu esimesel lugemisel ettekande, siis andis ta teada, et töörühma juhtis Ülle Aaskivi, ja nimetas, et töörühmas tegutsesid ka Karl-William Propst (kes oli olnud ametnik ülemnõukogus ja direktor) ja Erik-Juhan Truuväli (kellest sai varsti õiguskantsler). 21\n\nPaistab, et peale nende osales kodukorra eelnõu kujundamises Ülo Nugis, kes oli olnud ülemnõukogu juhataja ja kellest sai ka riigikogu VII koosseisu esimees. Mulle on väidetud, et selles tegevuses oli aktiivne Iivi Otto, kes abistas Nugist nii ülemnõukogus kui ka riigikogus. Siiski ei kinnitanud Otto minuga jutuajamises enda kokkupuuteid kodukorra kujunemise tööga.\n\nEi ole ka kahtlust, et vähemalt riigikogus osalesid sellesisulistes töödes ka Anu Laido (hiljem pikaaegne kõrge riigikogu kantselei ametnik) ja Heiki Sibul (hiljem pikaaegne riigikogu kantselei direktor). Siiski arvan, et 1992. aasta oktoobris-novembris olid nad tegevad pigem riigikogu kantselei ellukutsumise töödes.\n\nKui kodukorra eelnõu kujunemiskäik on vähemalt põhimõtteliselt ja laias laastus selge, siis töökorra päritolu jääb minu jaoks täielikult saladuseks. See ilmub välja n-ö tühjalt kohalt.\n\nAastast 1938 kehtinud riigikogu töökorra seaduse olemasolu fakt on kindlasti olnud eeskujuks, aga mitte tolle seaduse sisu. On küll kolm mitte eriti mahukat temaatilist kattuvust, neist olulisemad ametivannete teema ja seaduste presidendi poolse väljakuulutamise teema.\n\nSuurem osa eelnõu sisust käsitleb hoopis riigikogu liikmete liikumist valitsuse liikmeks ja sealt riigikokku tagasi tulemist, asendusliikmeks saamist ja sellest jälle lahkumist. Neid teemasid varem Eesti riigiõiguses kunagi ei olnud, järelikult on kõik see osa uudne ja esmakordne.\n\nEi ole võimalik hinnata, kas on kasutatud mõne teise riigi eeskuju. Lõpuks on eelnõule lisatud mõned paragrahvid, mis saavad aluseks riigikogu kantselei loomisele.\n\nEi ole suutnud leida mingeid andmeid, kes võisid olla selle eelnõu loojad. Ilmar Rebase retsensioonist, mida nimetasin eespool, ilmneb, et ettevalmistamise perioodil on eelnõudel olnud ka seletuskirjad. Riigikogus laiali jagatud tekstide juures aga mingeid seletuskirju ei olnud.\n\nAjutine kodukord esimesel kuuel nädalal\n\nRiigikogu VII koosseis alustas tegevust 5. oktoobril 1992. Kui oli valitud riigikogule juhtkond, esimeheks sai Ülo Nugis, ja Eesti riigile president, kelleks sai Lennart Meri, jõudis järg kodukorrani. Riigikogule olid välja jagatud ajutise kodukorra ja ajutise töökorra tekstid.\n\nTekstide autorite nimel tuli pulti Illar Hallaste. Tema esitas ettepaneku, et riigikogu kinnitaks need, st võtaks riigikogu töö aluseks, ajutiselt, kuid mitte kauemaks kui kuueks nädalaks. Kõigile, kellele mõni asi ei meeldi, soovitas ta oma arvamused esitada edasisel menetlemisel muudatusettepanekutena. Pärast lühikest läbirääkimist pani Ülo Nugis otsuse hääletusele. Poolt anti 80 häält, vastu 3 ja 12 oli erapooletut häält.\n\nKinnitatud tekstidel oli veel ka teine funktsioon: nad olid samal ajal ka kodukorra seaduse ja töökorra seaduse eelnõudeks.\n\nJärgmistel päevadel toimusidki esimesed lugemised, 6. oktoobril kodukord ja 7. oktoobril töökord. Ettekandjaks oli mõlemal juhul Illar Hallaste. Kodukorra menetlemiseks moodustati ka spetsiaalne komisjon, mille esimeheks sai Mart Nutt.\n\nLugedes nüüd tagantjärele stenogrammi, avastasin, et 6. oktoobril olin ilmutanud dissidentlikkust ja tõstatanud küsimuse, et ehk me peaksime kodukorra väljatöötamise aluseks võtma mõne ennesõjaaegse riigikogu kodukorra:\n\n\"Härra Hallaste, minu küsimus jaguneb vähemalt neljaks alaküsimuseks. Ma püüan nad varustada küsisõnaga alguses, nad on omavahel seotud, aga algan siiski jutustava lausega. Lugupeetud kolleegid, minu ees on kaks teksti, Riigikogu kodukord aastast 1921, mis täienes vahepealsetel aastatel, ja Riigikogu kodukord 1937. aastast.\n\nEsimene alaküsimus on, kas teie töögrupp kasutas neid ja millisel määral ta neid kasutas?\n\nEdasi küsiks niimoodi: kas te ei arva, et peaksite oma ettekandes käsitlema ka nende olulisi erinevusi praegu pakutud eelnõust, ning kas ei oleks mõeldav nende paljundamine kõigile Riigikogu liikmetele? Ja kas ma saan õieti aru, et meie siin koos ei ole teinud otsust seda Ülemnõukogu töökomisjoni poolt ettevalmistatud eelnõu oma töö aluseks võtta? Selline otsus on meil ju veel tegemata.\n\nMinu isiklikul hinnangul oleksid 1921. ja 1937. aasta tekstid tööalasena vähemalt sama sobivad või isegi sobivamad kui see, mida te välja pakute.\" 22\n\n\"Uusi riigikogu liikmeid peeti kogenematuteks ja jõuetuteks ja, tõepoolest, kogenematud ja jõuetud nad olidki.\"\n\nSee ketserlik idee tõrjuti aga otsustavalt ja kergelt. Ülemnõukogu kogemuste põhjal koostatud kodukorra kehtestamise toetajaskonna (vähemalt viiendik riigikogu VII koosseisu liikmeid olid olnud ka ülemnõukogu liikmed) mõju oli niivõrd suur, et ühelgi teisel riigikogu liikmel või rühmal, kes ilmutasid kahtlust või teisitimõtlemist, ei olnud vähimatki šanssi midagi muuta, eelnõu vastuvõtmise takistamisest rääkimata. Uusi riigikogu liikmeid peeti kogenematuteks ja jõuetuteks ja, tõepoolest, kogenematud ja jõuetud nad olidki.\n\nKui töökorra menetlemisel läks kõik ladusalt, siis kodukorra puhul tehti nõrk katse vastu hakata ja alternatiivi pakkuda. Nimelt, kui ajutine töökord kehtestati kuni kuueks nädalaks, siis ajutine kodukord oli esimese ropsuga kinnitatud vaid kolmeks nädalaks, mille taga oli idee, et kodukorraga tegelevast komisjonist võiks tulla uus eelnõu.\n\nNii see ei läinud ja selleks ei oleks olnud ka jõudu. Katse likvideerus sel teel, et ajutise kodukorra kehtivust pikendati veel kolmeks nädalaks.\n\nOlen vaadanud kodukorra ja töökorra menetlemisest säilinud dokumente riigiarhiivis. Jõudsin üldisele järeldusele, et need on üsna lünklikud, nii et nende alusel ei ole võimalik ammendavalt kindlaks teha, milliseid ettepanekuid riigikogu liikmed ja fraktsioonid esitasid ning kuidas nende ettepanekute käsi käis.\n\nRiigikogu täiskogu stenogrammide põhjal paistab, et suuremad võitlused olid mõningate kodukorras sisalduvate arvude ümber: riigikogu alatiste komisjonide arv ja fraktsiooni liikmete alampiir. Esimest tõsteti ja teist alandati.\n\nMilles erineb hilisem, alaline kodukord esialgsest kodukorrast, see oleks pidanud ju paistma nende võrdlemisest. Kuid neid ajutisi kordasid ei olnudki nii kerge leida.\n\nSelgus, et neid mitte ainult ei ole olemas digiteeritud kujul, aga neid ei ole ka kunagi kuskil avaldatud, ka Riigi Teatajas mitte. Õnneks olid need arhiivist leitavad. Riigikogu Toimetised on korraldanud nende digiteerimise ja publitseerib need tekstid. Loodan esitada nende võrdluse selle uurimuse järgmises osas.\n\nUute, juba alaliste kordade vastuvõtmiseni jõuti kiiresti: kodukorra seadus võeti vastu 5. novembril, töökorra seadus 11. novembril. Mõlemad jõustusid alates 16. novembrist 1992. 23 See tähendas viit riigikogu istungite nädalat või kuut kalendrinädalat.\n\nKodukorra lõpphääletuse tulemused 5. novembril 1992 olid: 80 poolt, 3 vastu, 12 erapooletud. Töökorra lõpphääletuse 9. novembril 1992 tulemused: 57 poolt, 4 vastu, 1 erapooletu. 24\n\nAllikad\n1 [ERA. 5119. 2. 617 lehed 2–15; ERA. 5119. 2. 166 lehed 1–4.\n2 Valge, J. Eesti parlament 1917–1940. Poliitiline ajalugu. Tallinn 2019.\n3 Riigi Teataja 1919, nr 46, artikkel 95, lk 361–366. – https://dea.digar.ee/article/AKriigiteataja/1919/07/16/3.\n4 Riigi Teataja 1921, nr 33, art 26, lk 209–216. – https://dea.digar.ee/article/AKriigiteataja/1921/05/04/3. Muudatused: RT 1922, nr 159, art 105, lk 776; RT 1923, nr 95, art 74, lk 693; RT 1926, nr 62, art 81, lk 801; RT 1929, nr 30, art 202, lk. 274; RT 1931, nr. 50, art 381, lk 666. Samad tekstid vt. Valge, J. Eesti parlament 1917–1940. Poliitiline ajalugu. Tallinn 2019. Lisad 7–12, lk 597–615.\n5 RT 1934, nr 5, art 37, lk 66–90. – https://dea.digar.ee/article/AKriigiteataja/1934/01/23/4. Sama: Valge, J. Eesti parlament 1917–1940. Poliitiline ajalugu. Tallinn 2019. Lisa 14, lk 621–647.\n6 Rahvuskogu kodukord: RT 1937, nr 10, art 82, lk 167–183. – https://dea.digar.ee/article/AKriigiteataja/1937/02/05/5. Selle muutmised: RT 1937, nr 33, art 311 ja RT 1937, nr 49, art 448. lk 1026. Riigikogu ajutine kodukord: RT 1937, nr 71, art 594, lk 1374–1378. – https://dea.digar.ee/article/AKriigiteataja/1937/09/03/7. Selle täiendamine RT 1940, nr 30, art 221, lk 397–399. Vt ka Valge, J. Eesti parlament 1917–1940. Poliitiline ajalugu. Tallinn 2019. Lisad 16–17, lk 671–679.\n7 RT 1937, nr 71, art 595, lk 1379–1385. – https://dea.digar.ee/article/AKriigiteataja/1937/09/03/8.\n8 Nõukogude pseudoparlamendid ülemnõukogud käisid koos – käsi tõstmas ja valitsejate kõnesid ära kuulamas – harva ja lühiajaliselt. Kuid alaliselt olid ametis ülemnõukogude presiidiumid. Presiidiumi puhul oli tegemist asutusega, kus tegutsesid ülemnõukogu presiidiumi esimees ja aseesimehed (kes olid ka ülemnõukogu kui terviku esimees ja aseesimehed), teatud väike arv ülemnõukogu liikmeid ja ülemnõukogu presiidiumi sekretär. Lisaks neid teenindavad palgalised ametnikud. Presiidiumi põhifunktsioon oli ülemnõukogu heakskiitmisele minevate dokumentide ettevalmistamine. Esimees ja aseesimehed kuulusid nõukogude riigi valitsejate nomenklatuuri hulka.\n9 Ülemnõukogu ja valitsuse teataja (ÜVT) 1990, 3, 66. Avaldatud: Eesti NSV/Eesti Vabariigi Ülemnõukogu XII koosseis 29.03.1990–29.09.1992. Statistikat ja ülevaateid. Riigikogu kantselei. Eesti Rahvusraamatukogu. Tallinn 2013, lk 198–199.\n10 Vt Eesti NSV / Eesti Vabariigi Ülemnõukogu XII koosseis, lk 200–204. ÜVT 1990, 12, 174.\n11 Vt Eesti NSV / Eesti Vabariigi Ülemnõukogu XII koosseis, lk 205–212. ÜVT 1990, 12, 181.\n12 Vt Eesti NSV / Eesti Vabariigi Ülemnõukogu XII koosseis, lk 110–114.\n13 Vt Eesti NSV / Eesti Vabariigi Ülemnõukogu XII koosseis, lk 116–124. RT 1990, 2. 33.\n14 Adams, J. Veerand sajandit põhiseaduse vaimus: viimasest ülemnõukogust VII Riigikoguks. Lk 79–80. – Riigikogu aastaraamat 2016/2017. Riigikogu kantselei 2017, 80 lk. – https://www.riigikogu.ee/wpcms/wp-content/uploads/2014/11/Riigikogu-aastaraamat-216-2017.pdf.\n15 Märt Raski suuline teade J. Adamsile 13. mai 2019.\n16 RT 1992, 27, 356. – https://www.riigiteataja.ee/akt/13079663. Otsuse sisu kirjeldus vt Eesti NSV/Eesti Vabariigi Ülemnõukogu XII koosseis, lk 279–281.\n17 RT 1992, 13, 201. – https://www.riigiteataja.ee/akt/30593.\n18 RT 1992, 28, 381. – https://www.riigiteataja.ee/akt/30662.\n19 RT 1992, 45, 574. – https://www.riigiteataja.ee/akt/28382.\n20 ERA 5119, 2, 116, leht 5–8.\n21 http://stenogrammid.riigikogu.ee/et/199210061000#PKP-1900000014.\n22 http://stenogrammid.riigikogu.ee/et/199210061000#PKP-1900000014.\n23 RT 1992, 46, 584. – https://www.riigiteataja.ee/akt/28393; RT 1992, 46, 582. – https://www.riigiteataja.ee/akt/28394.\n24 ERA 5119, 2, 617, lk 22. ERA 5119, 2, 166, lk 39.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Kodukorral on kahtlemata mõju parlamendi töö kvaliteedile ja saavutusvõimele, kirjutab Jüri Adams artiklisarja \"Eesti riigikogu kodukorra põhimõttelised probleemid\" esimeses osas, mis ilmus algselt Riigikogu Toimetistes.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe uudis läbi ning loo sellele fantaasiarikas ja pikk lause, mis võiks uudist tutvustada.\n\n## Pealkiri:\n\nTallinna eliitkoolis 1. klassi pääsemiseks tuleb lapsel seljatada hulk konkurente\n\n## Põhitekst:\n\nTallinna inglise kolledž võtab esimestesse klassidesse vastu 48 õpilast, kuid katsetele, mis toimuvad sellel nädalavahetusel, registreerus 443 last. Konkurss on seal seega üle üheksa lapse ühele kohale.\n\nKa Tallinna reaalkooli tahab registreerunute arvu põhjal astuda umbes üheksa inimest kohale. Samas ütles kooli direktor Ene Saar ERR-ile, et see ei tähenda, et kõik registreerunud kooliküpsuse toimumise päeval ka kohale tuleksid.\n\n\"Tavapäraselt jääb tulemata umbes 10-15 protsenti, vahel rohkem. Seega osalejate arv selgub pärast kooliküpsusuuringu toimumist,\" lisas ta.\n\nReaalkool paneb esimesse klassi astuda soovijaid proovile 15.-16. veebruaril.\n\nVanalinna hariduskolleegium avab sealse põhikooli juhataja Alar Saare sõnul ühe poiste- ja ühe tüdrukuteklassi, kummaski hakkab õppima 24 last. Avaldusi tuli kokku 300 ringis, seega on konkurss ühele kohale veidi üle kuue.\n\nTutvusuuring sisseastujaile oli VHK-s juba möödunud laupäeval, kuid sealt edasipääsenutele korraldab kool eeloleval laupäeval uuringu teise osa.\n\nÜleilinnalise vastuvõtuga on ka Tallinna prantsuse lütseum, kuid seal lõpeb katsetele registreerumine 14. veebruaril.\n\nLisaks neile koolidele on veel mitu õppeasutust, kus enamik lapsi võetakse vastu elukoha järgi, kuid avatakse ka üks ülelinnalise vastuvõtuga klass. Üks niisuguseid koole on Tallinna 21. kool, kus ülelinnaline vastuvõtt on inglise keele õppesuunaga klassi. Sinna tuli ühele kohale 10 avaldust.\n\n\"Arvestades seda, et nende seas on palju ka neid, kes kandideerivad teistesse ülelinnalise komplekteerimisega koolidesse/klassidesse, siis tegelik konkurss nii suur ei ole,\" sõnas kooli direktor Meelis Kond.\n\nÜlelinnalise vastuvõtuga klassi avavad ka Tallinna saksa gümnaasium, milles konkursiks kujunes üle nelja lapse ühele kohale, ja Kadrioru saksa gümnaasium, millesse pürgijate arv ei ole veel teada, sest seal võetakse avaldusi vastu kuni 13. veebruarini.\n\nVene õppekeelega koolidest on ülelinnalise vastuvõtuga juudi kool ja Tõnismäe reaalkool ning ühe mitteelukohajärgse vastuvõtuga klassi avavad ka Linnamäe vene lütseum ja Pae gümnaasium.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Tallinna ülelinnalise vastuvõtuga koolidest ehk niinimetatud eliitkoolidest enamik on lõpetanud 1. klassi astumise avalduste vastuvõtmise ning alustavad koolikatseid. Tung nendesse koolidesse on suur, sest ühele kohale pürgib kuni kümme inimest.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Vaata läbi uudise pealkiri ja tekst ning loo loov sissejuhatav lause, mis haakub artikli sisuga.\n\n## Pealkiri:\n\nOtt Tänak valmistub Mehhiko MM-etapiks Portugali rallil\n\n## Põhitekst:\n\nPortugali ralli toimub 27. - 29. veebruaril ning on kohaliku meistrisarja esimeseks etapiks. Lisaks Tänakule läheb Hyundai WRC masina roolis starti ka Dani Sordo.\n\nMehhiko ralli toimub 12. - 15. märtsil.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Valitsevad autoralli maailmameistrid Ott Tänak ja Martin Järveoja osalevad veebruaris Portugali kohalikul rallil Rallye Serras de Fafe e Felgueiras, et valmistuda Mehhikos toimuvaks MM-etapiks.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Süvene uudise pealkirja ja sisu ning kirjuta sellele loole sisukas ja informatiivne sissejuhatus, mille pikkus on üks lause.\n\n## Pealkiri:\n\nPärnu Endla teater taotleb poolt miljonit eurot valguspargi uuendamiseks\n\n## Põhitekst:\n\nViimane suuremahulisem lavavalgusseadmete uuendamine Endla teatris toimus aastal 2001. Tookord paigaldati uus dimmersüsteem, ehitati välja uus signaalvõrk ning osteti uus juhtpult. Uute prožektorite soetuseks suurde saali tollal vahendeid ei jätkunud.\n\nAastal 2017 toimunud lavaseadmete rekonstrueerimise käigus jäi dimmersüsteem peamiselt samaks, uuendati valguspult ja vahetati välja kogu lavavalgust juhtiv toite- ja signaalsüsteem. Prožektoritele ka sel korral vahendeid ei jätkunud. Seega on kasutusel veel palju hõõglampidega prožektoreid.\n\nSA Endla Teater teatrijuht Roland Leesment ja teatri valgusala juht Margus Vaigur kirjutasid kultuuriministeeriumile saadetud taotluses, et hõõglambid on väga energiakulukad.\n\n\"Viimase 19 aasta jooksul on Endla suure saali valguspargi uuendamist tehtud jooksvalt, vastavalt teatri võimalustele. Saastekvootide müügiga soetatud seadmete hange on olnud üks ja ainus suurem investeering. Paraku need kogused ja tänaseks päevaks ka aktuaalsus ning kvaliteet, vajab juba uuendamist. Teater soovib investeeringuga viia madalamaks ka energiatarbimise, mis on hõõglampide kasutamisel kordades suurem kui LED-prožektoritel. Tänase rohelise ja energiasäästliku majandamise üks osa kogu Euroopa teatrites ja kontserdisaalides on LED-prožektorite kasutamine.\"\n\nTeatri esindajate sõnul on Endla suure saali valguspark välja kujunenud kaootiliselt. See on tekitanud olukorra, kus kasutusel on vähesed LED-prožektorid ja suur osa hõõglampidega prožektoreid, mis omakorda teeb lavastustes valguse ühtlustamise ja juhtimise keerukaks ning energiamahukaks.\n\nUuendamisprojekti kogumaksumus on 600 000 eurot, mille kohta on Endla esitanud kultuuriministeeriumile taotlused aastatel 2018-2019, kuid vahendeid ei leitud.\n\n\"Kuna olukord on tõesti keeruline, siis teater alustas 2019. aasta lõpus projektiga ise väiksemas mahus (30 000 eurot) seadmeliisingu toel. Oleme teinud taotluse ka Pärnu linnale ja eelinfo põhjal on teada, et linnal on 2020. aastal kavas toetada seadmete uuendamist samuti 30 000 euro ulatuses. Vastavalt eelpool kirjeldatud olukorrale palume kaaluda võimalust toetada teatri lavavalguspargi uuendamist 540 000 euro ulatuses,\" kirjutasid Leesment ja Vaigur.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Pärnu Endla teater saatis kultuuriministeeriumile taotluse, et see toetaks teatri lava valguspargi uuendamist 540 000 euroga. Teater soovib viia oluliselt väiksemaks energiatarbimise, mis on praeguste hõõglampide kasutamisel kordades suurem kui oleks LED-prožektoritel.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Vaata läbi uudise pealkiri ja tekst ning loo loov sissejuhatav lause, mis haakub artikli sisuga.\n\n## Pealkiri:\n\nEesti jalgpallikoondislane lõpetas ootamatult karjääri\n\n## Põhitekst:\n\n\"Soovin tänada klubi, treenereid ja mängijaid, kelle käe all ja kellega koos ma mänginud olen. Tegemist on isikliku otsusega, mida ma ei kommenteeri,\" ütles Madis Vihmann FC Flora pressiteenistusele.\n\nVihmann tuli FC Floraga aastatel 2015 ja 2017 Eesti meistriks ning võitis aastal 2016 nii Evald Tipneri karika kui ka Superkarika. Eesti koondise eest käis Madis Vihmann väljakul 19 korda.\n\nMullu suvel liitus Vihmann Šotimaa kõrgliigaklubiga Tallinna Florast laenulepingu alusel, kuid pärast kolmes esimeses mängus algrivistusse kuulumist teenis ta mänguminuteid veel vaid korra oktoobris ja korra novembris. Jaanuaris teatas Šotimaa meeskond, et 24-aastane Eesti keskkaitsja lahkus klubist.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Eesti jalgpallikoondise keskkaitsja ja FC Flora meeskonda kuulunud Madis Vihmann teatas, et ei jätka tippsportlasena karjääri.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe uudis läbi ning loo sellele fantaasiarikas ja pikk lause, mis võiks uudist tutvustada.\n\n## Pealkiri:\n\n21. sajandi 50 olulist romaani: Haruki Murakami ja Marjane Satrapi\n\n## Põhitekst:\n\nHaruki Murakami\n\n\"1Q84\"\n\nJaapani keeles 2009–2010, eesti keeles 2013–2014, tõlkinud Margis Talijärv\n\n1190 lk\n\nArmastus, kuriteod ja sektid 1980ndate Jaapanis ning selle paralleeluniversumis, unustamata kasse.\n\nHaruki Murakamit on loetud alates 1990ndatest igal aastal potentsiaalsete Nobeli kirjanduspreemia kandidaatide hulka, kuid seni on ta sellest ilma jäänud. Mõnel hinnangul on ta selle jaoks liiga populaarne, sest pisikese liialdusega võib öelda, et iga uus Murakami romaan müüb Jaapanis esimese kuuga üle miljoni eksemplari. Kuigi menukamad manga- ja krimiautorid müüvad veel oluliselt rohkem, on Murakami maailma moodsamas ilukirjanduses siiski selgelt tuntuim jaapanlane – kui Kazuo Ishiguro pälvis 2017. aastal Nobeli, oli paljudele jaapanlastele üllatus, et selline kirjanik on üldse olemas, kuna Londonis elavat Ishigurot vähemalt tolle hetkeni jaapani kirjanduse osaks ei loetud.\n\nMurakami neljateistkümnest romaanist on eesti keeles ilmunud kuus. Kui tema varasematest teostest on tuntuim 1960ndate Tokyo tudengielule ja ka tollastele rahutustele keskenduv \"Norra mets\", siis 21. sajandil ilmunud raamatuist on tuntumad \"Kafka mererannas\" ning \"1Q84\". Mõlemad sisaldavad ohtralt elemente, mida võiks vastavalt rikutuse astmele lugeda sürrealismiks, maagiliseks realismiks või isegi ulmeks.\n\nAlgselt kolmes osas ilmunud ja nüüd sageli ka ühe paksu köitena saadaval \"1Q84\" on mammutlik teos, milles kokku segatud peaaegu stereotüüpselt jaapanlik armastuslugu, Jaapani ühiskonna kirjeldus, ajalooline romaan, kriminaalne süžeeliin ning fantaasiamaailm. Lihtsustatult öeldes on 1984 toimuva raamatu kesksed tegelased kolmekümnendates Aomami ning Tengo. Aomami on spordiklubi treener, kelle eraelu on \"mõnevõrra heitliku iseloomuga\" ning teel ühele kohtumisele sattub ta liiklusummikusse. Taksojuhi soovitatud imelik otsetee viib Aomami olukordadesse, mis tekitavad temas kahtluse, et ta ei viibis enam endises tegelikkuses, vaid mingis paralleelmaailmas, sest ajalehed mainivad sündmusi, mille toimumisest ta midagi ei tea ning lugejale esialgu teadmata põhjustel paneb ta toime raskeid kuritegusid. Teises suures liinis on Tengo avaldamata kirjanik, kellele kirjastaja teeb ettepaneku hakata noore debüütkirjaniku variautoriks. Pikkamisi hargnema hakkavas loos selguvad seosed salapärase sektiga ning tegelaskujude liinid hakkavad omavahel kokku jooksma.\n\nMurakamile tüüpiliselt esineb lõputult kõrvalepõikeid kõikvõimalikele põgusatele teemadele maailma ajaloost, klassikalisest muusikast, muinasjuttudele kassidest või näiteks telekamaksu kogumisest ja kõigele lisaks kumab taevas kaks kuud. Suurele mahule vaatamata on tegu üsna kergesti loetava raamatuga, sest Murakami lause on selge, jutustav ning tihti kerge huumoriga. Väiksema mahu (pea 600 lk) ja tihedama absurdi huviline võiks sellele eelistada Murakami varasemat romaani \"Kafka mererannas\".\n\nMarjane Satrapi\n\n\"Persepolis\"\n\nPrantsuse keeles 2000–2003, eesti keeles 2008, tõlkinud Meelis Rohtla\n\n352 lk\n\nKuidas jääda inimeseks ja kasvada naiseks islamirevolutsiooni järgses Iraanis?\n\nSõnapaar \"graafiline romaan\" on eufemism mahukama koomiksi kohta, mis peaks justkui tõestama ja vabandama, et ka see on ilukirjanduse žanris oluline või täieõiguslik nähtus. 21. sajandil ei peaks see suuremat tõestamist enam vajama, see on mujal ammu tavalisem nähtus kui nahkseelikus pereemad mõminaräpi kontserdil, ning \"Persepolis\" ei jää selles nimekirjas ainsaks omasuguseks.\n\nMarjane Satrapi \"Persepolis\" on üks tunnustatumaid graafilisi romaane, mis ei seondu superkangelaste maailmaga. Mingeid paralleele võib tuua holokaustist rääkiva Art Spiegelmanni \"Mausiga\", mis on ilmselt kõigi dokumentaalsel alusel koomiksite kaudne mõjutaja. Vaatamata süngetele teemadele suudetakse mõlemas asjast rääkida spetsiifilise musta huumori võtmes.\n\nIgapäevaste kangelastegude mõttes on ka Satrapi väikestviisi kangelane, sest ta on sündinud 1969 Iraanis, mis enne 1979. aasta islamirevolutsiooni oli võrdlemisi läänelike kommetega riik. \"Persepolis\" on lugu Satrapi perekonnast, tema lapsepõlvest ja drastilistest muutustest riigis. Igapäevaelu muutuste ja seda tunnistavate inimeste omavaheliste vestluste kirjeldamise abil on see palju vahetum õppematerjal kui enamik ajalooraamatuid või dokumentaalfilme. Pärast esialgset optimismi korrumpeerunud šahhi kukutamise järel kaasnevad uue rangelt islamistliku võimuga piirangud igal tasandil, mis pikkamööda üha karmistuvad. Sõbrad ja sugulased langevad tagakiusamise alla, kombepolitsei ja mullad soovivad kontrollida rangelt noorte riietumist ja meelelahutust ning võimalus pisiasja eest vangi sattuda või surma saada on käegakatsutav. Vanemad leiavad võimaluse saata Marjane Austriasse prantsuse kooli õppima, kuid kohanematuse tõttu sealse eluga on tüdruk vahepeal Viinis sisuliselt kodutu.\n\nPärast vahepealset Iraani naasmist kolib Marjane vanemate soovitusel Prantsusmaale, kus \"Persepolis\" ilmus algselt nelja vihikuna ja sai ruttu äärmiselt populaarseks. 2007. aastal valmis raamatu põhjal pooleteisttunnine animatsioon, mis pälvis Cannes´i festivalil žürii eripreemia. Avatud Eesti Fondi toel ilmus raamat aastal 2008 ka eesti keeles ning autor käis Tallinnas raamatut esitlemas.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Viiendik sajandist on möödas, kultuurikriitik ja kirjastaja Tauno Vahter võtab kolmapäeviti kultuuriportaalis kokku esimese kahe kümnendi parima ilukirjanduse, iseloomustades igal kolmapäeval kaht mõjukat romaani.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Tutvu artikli sisuga ja loo sellele pika lausega sissejuhatus, mis köidab lugeja tähelepanu.\n\n## Pealkiri:\n\nSoomlane aitas Arizonal lõpetada viiemängulise kaotusteseeria\n\n## Põhitekst:\n\nArizona eest olid resultatiivsed Conor Garland, Lawson Crouse ja Christian Dvorak. Nende väravavaht Antti Raanta tegi 30 edukat tõrjet, mis on soomlase selle hooaja paremuselt teine tulemus ja 13. tulemus kogu karjääri vältel.\n\nEdmonton pidi normaalajal kaotuse vastu võtma viimasest kümnest mängust alles teist korda ning jätkab läänekonverentsis 62 punktiga viiendal kohal. Arizona on 61 silmaga seitsmes. Üllatav on seejuures, et Edmonton, kes viimase nelja mängu jooksul on skoorinud 22 korral, ei suutnud Arizona vastu ühtegi väravat lüüa. Viimati lõpetati kohtumine nulliga 22. oktoobril.\n\nTulemused:\n\nBoston – Vancouver 4:0\nBuffalo – Colorado 1:6\nColumbus – Florida 1:0\nNew Jersey – Montreal 4:5 (la)\nNY Islanders – Dallas 4:3\nTampa Bay – Las Vegas 4:2\nWashington – Los Angeles 4:2\nOttawa – Anaheim 2:3 (la)\nMinnesota – Chicago 3:2\nSt. Louis – Carolina 6:3\nWinnipeg – Nashville 1:2\nArizona – Edmonton 3:0\nCalgary – San Jose 3:1\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Jäähokiliigas NHL lõpetas oma viiemängulise kaotusteseeria Arizona Coyotes, kes koduväljakul sai 3:0 jagu Edmonton Oilersist.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe hoolikalt uudise pealkiri ja sisu ning kirjuta artiklile pikk sissejuhatav lause, kasutades oma kujutlusvõimet.\n\n## Pealkiri:\n\nIrene Käosaar: kindlus oma kultuuri tugevuses ja avatus teistele kultuuridele\n\n## Põhitekst:\n\nLõimumine on sisemiste hoiakute küsimus, mis sõltub meie kasvamise keskkonnast, elukogemusest, haridusest, reisidel saadud teadmistest ning isikliku elu rõõmudest ja muredest.\n\nLõimumine on alati seotud väga isiklike tunnetega – oma emakeele ja -kultuuri, kodumaa ja inimestega, kes igapäevaselt meie elus osalevad. Lõimumine tähendab, et säilitame oma eripärase identiteedi ning samal ajal väärtustame teist keele-, kultuuri- ja komberuumi ja kohaneme selles.\n\nVõi siis - teiselt poolt vaadates - säilitame oma keele-, kultuuri- ja komberuumi, kuid mõistame, et kui seda teiste nüanssidega rikastada, selle väärtus ei kao, vaid vastupidi tõuseb.\n\nInimesed suhtuvad teistesse inimestesse valdavalt hästi, kui nad ei taju ohtu – see kehtib mitte ainult rahvussuhete, vaid ka kõige muu osas. Miks me kardame pimedal tänaval kedagi, kes meile varjuna vastu tuleb? Sest me ei tunne teda, ei tea tema kavatsusi ja oleme kuulnud, et sellistes olukordades võidakse sind rünnata.\n\nSama on ka rahvussuhete osas. Kuni me ei tunne ega tea inimesi, kuid oleme kuulnud, et kusagil korraldasid ühe või teise rahvuse esindajad rünnaku, kusagil on nad vähemusrahvusi jalge alla tallanud, kusagil suhtuvad selle rahvuse esindajad üleolevalt kõigisse ümbruskondseisse – on hirm, müüdid ja stereotüübid kerged tekkima.\n\nMe oleme aastatega muutunud kindlamaks Eesti kultuuriruumi tugevuse osas: olgu selle tõestuseks \"Tõe ja õiguse\" filmi vaadatavus ja arutelud, Fred Jüssist kõneleva filmi looduse ja meile omase elufilosoofia tunnetamine, Arvo Pärdi või Ott Tänaku kaudu rahvusliku uhkuse tõusmine. See kindlustunne võimaldab meil olla avatud ka teistele kultuuridele.\n\nSuurenenud on ka teisest kultuuriruumist inimeste huvi Eesti hingemaailma vastu. Eriti just neil, kes on tulnud siia viimase kümne aasta jooksul – nad teavad, kuhu nad tulid, mis riik see Eesti on ja mis keelt siin räägitakse. Suurenenud on motivatsioon õppida keelt selleks, et meie ühiskonnas võrdväärse partnerina toimida, mitte lihtsalt pragmaatiline soov saada kodakondsus või parem töö.\n\n\"Eesti riigina hoiame ka ise üleval segregeeritud haridussüsteemi, mille kaudu jätkame erisuse ja marginaliseerituse taastootmist.\"\n\nEestis elavate rahvusvähemuste suurim murekoht on eraldatus. Väga suur osa teisest rahvusest inimestest elab eraldi piirkondades ja sellest tulenevalt liiguvad nad omaette kultuuriruumis, vaatavad teistsugust meediat ning on eemal Eesti ühiskonna tegelikest väljakutsetest. Eesti riigina hoiame ka ise üleval segregeeritud haridussüsteemi, mille kaudu jätkame erisuse ja marginaliseerituse taastootmist.\n\nKui kõik meie lapsed õpiksid koos ning oleksid lapsest peale ühises rikkalt mitmekesises komberuumis, viiks see koheselt kokku ka nende laste vanemad ja vanavanemad. Loomulikult, toob see koolidele ja lasteaedadele kaasa väljakutseid, millega peab nii riiklikult kui ka kohalikul tasandil tegelema, aga pikemas vaates oleks see ühiskonna sidususe alustala.\n\nVõti eraldatuse leevendamisel peitub nii haridussüsteemi muutmises kui ka laiemalt inimestevaheliste suhete, tutvuste ja koostegemise võimaluste loomises. Ühistegevus, kohtumised ja üksteise tundmaõppimine on aluseks müütide purunemisele ja inimese kui ka indiviidi mõistmisele. Positiivsete kontaktide hulk suurendab lugupidamist ja teise inimese väärtustamist tema omapäras.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Lõimuda saab inimene siis, kui ta tunneb end turvaliselt, on teistele avatud ja teiste poolt oodatud. Väikerahvale omaselt püüame end igasuguse võõra eest kaitsta. Peame õppima tegema vahet, millal on ohutunne tõesti põhjendatud ja millal peitub teistsuguses kultuuriruumis väärtus, mis meidki rikastab, kirjutab Integratsiooni Sihtasutuse juhataja Irene Käosaar.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe artikli pealkiri ja sisu, seejärel loo pikk ja põnev lause, mis võiks olla artikli sissejuhatus.\n\n## Pealkiri:\n\nArutletakse Tartu rahu mõjust Eesti kultuurile\n\n## Põhitekst:\n\nRahuleping hõlmas aga laiemat eluvaldkondade spektrit, mõjutades nii Nõukogude Venemaale jäänud kui Eestisse naasnud eestlaste elu. Milliseks kujunes vene õigeusu kiriku staatus, kuidas saadi Venemaalt tagasi meie kultuurivarad, milline oli Tartu rahu vaim? Kas tunnetame seda veel tänagi?\n\nNendele ja teistele küsimustele vastamiseks korraldab Eesti Rahvusraamatukogu 6. veebruaril seminari \"Tartu rahu kultuurimõjud\".\n\nKAVA:\n13.00 Eesti Rahvusraamatukogu peadirektori Janne Andresoo tervitussõnad\n13.10 Jaanika Anderson (Tartu Ülikooli muuseum) \"Tartu Ülikooli kunstikogud kodus ja võõrsil\"\n13.40 Malle Ermel (Tartu Ülikooli raamatukogu) \"Tartu rahuta poleks tänast Tartu Ülikooli raamatukogu\"\n14.10 Toomas Schvak (SA Arvo Pärdi Keskus) \"Tartu rahust ja õigeusu kirikust Eestis\"\n14.40-15.10 kohvipaus\n15.10 Olev Liivik (SA Eesti Mälu Instituut) \"Optantide kohanemisest iseseisvas Eestis\"\n15.40 Hent Kalmo (Tartu Ülikool) \"Tartu rahu kui mälestis\"\n16.10 Lõppsõna\n\nSeminar on tasuta, kuid vaja on registreerida.\n\nPärast seminari lõppu kell 16.30 avatakse näitus \"Oma riik, oma seadus\".\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Tartu rahulepingust rääkides keskendutakse eelkõige Vabadussõja lõpetamisele ja Eesti Vabariigi idapiiri küsimusele, ent 6. veebruaril räägitakse Rahvusraamatukogus lepingu mõjust kultuurile.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe uudis läbi ja pane oma kujutlusvõime tööle, et välja mõelda üks korralik sissejuhatav lause sellele loole.\n\n## Pealkiri:\n\nAastase pausi järel korraldatakse taas Balti keti velotuuri\n\n## Põhitekst:\n\nEelmisel aastal jäi velotuur kaheksa-aastase korralduse järel ära lõunanaabrite finantsprobleemide tõttu. Eesti korraldaja Allar Tõnissaar pani toona väikeriikidele südamele koostöö tähtsust ning loodab nüüd, et värskelt loodud kontinentaaltiim Tartu2024/BalticChainCycling.com on sellel teekonnal üheks sammuks.\n\n\"Me ei saa kasvada üksteiseta suuremate ja kallimate projektideni. Me peame tunnistama endale ja aru saamam et see on võimalik ainult tänu riikide ühisele koostööle,\" lisas Tõnissaar.\n\nBalti keti velotuur toimub 20.-23. augustil.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Balti keti velotuuril on pikk ajalugu. Esimene Eesti, Läti ja Leedu ühine võidusõit korraldati juba 1955. aastal. Vahepeal katkenud velotuur taaselusati uue nimega 2011. aastal ning kannab tänavu järjekorranumbrit 30.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe artikli pealkiri ja sisu, seejärel loo pikk ja põnev lause, mis võiks olla artikli sissejuhatus.\n\n## Pealkiri:\n\nETV jätkab kuuendat nädalat teletabeli vankumatu liidrina\n\n## Põhitekst:\n\n\"Pealtnägijat\" vaatas 216 000 inimest. Teletabeli teisele kohale jõudis \"Aktuaalne kaamera. Nädal\" (163 000) ja kolmandale kohale \"Hommik Anuga\" (156 000), teatas Kantar Emor.\n\nTabeli esikümnesse mahtusid veel \"Aktuaalne kaamera\" (153 000), \"Ringvaade\" (139 000), \"Vera\" (133 000), \"Sport. Sport\" (130 000), \"Sport\" (129 000), \"Värvimuusika\" (124 000) ja \"Hetk ajaloos\" (120 000).\n\nEelmisel nädalal oli 29 Kantar Emori poolt mõõdetavas telekanalis eetris 6584 üksiksaadet.\n\nLive + VOSDAL tabel sisaldab saadete otsevaatamist koos eetripäeval järelvaatamisega.\n\nLive tabelis on kuvatud ainult otsevaatamine.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Kuuendat nädalat järjest valitseb otse ja samal päeval järelvaatamise tabeli esikümmet ETV. Tabeli esikohal püsib kõigutamatult \"Pealtnägija\".",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe uudis läbi ja pane oma kujutlusvõime tööle, et välja mõelda üks korralik sissejuhatav lause sellele loole.\n\n## Pealkiri:\n\nKehra oli parem Tapa käsipallinaiskonnast\n\n## Põhitekst:\n\nVõitjate väravaviskajad olid Karina Adissova (9), Karoliine Vijard (5), Karina Mere (4), Vlada Novikova (4), Merili Heinla (3) ja Kristi Vaino (2).\n\nTapa poolt viskas Marjette Maie Müntser üheksa väravat, Keili Kadak lisas neli Marie-Johanna Kippar, Jenni Horn, Karina Kuul ja Siiri Andre kaks ning Marleen Vaigurand ühe värava.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Naiste käsipalli Eesti meistrivõistlustel alistas Kehra tulemusega 27:22 (12:7) Tapa käsipallinaiskonna.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Süvene uudise pealkirja ja sisu ning kirjuta sellele loole sisukas ja informatiivne sissejuhatus, mille pikkus on üks lause.\n\n## Pealkiri:\n\nAntwerpeni sümfooniaorkester jõuab Euroopa turneel Tartusse\n\n## Põhitekst:\n\nAntwerpeni sümfooniaorkester on üks kahest Belgia kuninglikust orkestrist, kes esineb regulaarselt Madalmaades ja Saksamaal, kuid võtab igal aastal ette ka reise kaugematesse paikadesse. Üles on astutud sellistes kontserdimajades nagu Viini Musikverein ja Konzerthaus, Salzburgi Festspielhaus, Amsterdami Concertgebouw, Tōkyō Suntory Hall ja Bunka Kaikan Hall, Kölni ja Müncheni filharmoonia saalid, Budapesti kunstipalee ja Pekingi suur rahvusteater. Nüüd lisandub nende esinemispaikade loetellu ka Tartu Vanemuise kontserdimaja.\n\nAlates sellest hooajast tegutseb orkester Elim Chani käe all, kelle tähelend algas 2014. aastal, mil ta oli esimene naissoost võitja Donatella Flicki dirigeerimiskonkursil. Lisaks Antwerpeni sümfooniaorkestrile on ta Šoti kuningliku rahvusorkestri esimene külalisdirigent. Sel hooajal juhatab Chan muu hulgas BBC Promsil BBC Walesi rahvusorkestrit ning teeb oma debüüdid mitmete sümfooniaorkestrite ees.\n\nTartu-kontserdi kavas on Prokofjevi sümfoonia nr 1 D-duur op. 25 (\"Klassikaline\")\", Haydni klaverikontsert nr 11 D-duur Hob. XVIII/11 ning Dvořáki sümfoonia nr 8 G-duur op. 88.\n\nKoos orkestriga astub Vanemuise kontserdimaja lavale pianist Alice Sara Ott, kes esineb tänavusel kontserdihooajal nii maailma juhtivate orkestritega kui ka jätkab oma rahvusvahelist soolokontsertide ringreisi Euroopas ja Hiinas, mille raames ta esitleb oma uusimat albumit \"Nightfall\". Selle üllitas Deutsche Grammophon, kellega pianistil on juba üle kümne aasta plaadileping.\n\nAntwerpeni sümfooniaorkestri kontsert Tartus Vanemuise kontserdimajas algab 7. veebruaril kell 19.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Reedel, 7. veebruaril annab Tartus Vanemuise kontserdimajas oma ainsa kontserdi Eestis Antwerpeni sümfooniaorkester. Koos orkestriga astub lavale saksa-jaapani juurtega pianist Alice Sara Ott.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Pärast artikli pealkirja ja põhiteksti lugemist kasuta oma loovust, et koostada sisutihe ja pikk sissejuhatav lause.\n\n## Pealkiri:\n\nMihkel Räim alustas velotuuri Austraalias 4. kohaga\n\n## Põhitekst:\n\nVelotuuri 121,9 kilomeetri pikkuse etapi võitis itaallane Alberto Dainese (Team Sunweb; 2:36.42), teine oli austraallane Kaden Groves (Mitchelton-Scott) ja kolmas hollandlane Moreno Hofland (EF Pro Cycling).\n\n\"Tänase etapi võib kokku võtta kolme sõnaga: kerge, igav, lühike,\" olid Räime esmased muljed peale võistlust. \"Alguses oli palju rünnakuid ja ca 20 km peal said eest ära neli meest. Peagrupp hoidis kenasti vahet ja toodi õigeks ajaks tagasi, selleks andis suure panuse ka meie tiim. Finišis oli plaanis minu peale mängida ja meil oli idee olemas, kuidas seda teostada. Jama oli ainult selles, et ilmselt oli kõikidel meeskondadel sama plaan. Kahjuks ca 1,5-1,8 km enne lõppu kaotasin mehed enda eest ära või nad kaotasid mind enda tagant ära. Ei teagi, kuidas seda päris hästi tõlgendada. Aga igatahes pidin minema tuule kätte ja oma tee ette võtma, et saada tiimikaaslaste taha. Sealt edasi kujunes plaan peaaegu nagu ette nähtud. Kurvis tegin väikse vea ja kaotasin rütmi ning kui spurtima hakkasin, siis andsin oma parima, aga tundsin, et mõned minutid varem tehtud lüke andis veel tunda. Üle finišijoone veeresin neljandana. Mis kehvasti, see uuesti! Järgmine etapp kulmineerub suure tõusuga ja seal mul ilmselt asja pole.\"\n\nVelotuuri teisel etapil sõidavad ratturid 117,6 kilomeetrit ja kokku on neid kavas viis.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Mihkel Räim (Israel Start-Up Nation) saavutas Austraalias 67. korda peetava velotuuri Jayco Herald Sun Touri (UCI 2.1) esimesel etapil neljanda koha.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Süvene uudise pealkirja ja sisu ning kirjuta sellele loole sisukas ja informatiivne sissejuhatus, mille pikkus on üks lause.\n\n## Pealkiri:\n\nBellingshausen plaanib seilata ka Arktikasse\n\n## Põhitekst:\n\nReederid Tiit Pruuli, Heiti Hääl ja saarlane Märten Vaikmaa on mõtteid mõlgutanud Arktika retkest. Täpsemaid plaane Pruuli sõnul veel paigas ei ole: esialgu läheb laev Lõuna-Ameerika otsast Magalhaesi väinast Vaiksesse ookeani ja võtab kursi Alaskale.\n\nSinna plaanitakse jõuda juunikuuks ning seal otsustatakse edasine marsruut ning valikuid on kaks: kas Kirdeväil ja Põhja-meretee Venemaa rannikul või Loodeväil Kanada Arktikas.\n\nPalju sõltub marsruudivalikul Tiit Pruuli sõnul sellest, kas Venemaa sadamatesse sõitmiseks vajalikud load saab ning milline on ilm.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Maakonnaleht Saarte Hääl kirjutab, et käinud lõunamandril ära, on jahtlaeva Admiral Bellingshausen reederid otsustanud sõita ka arktilistesse vetesse ning võimalik, et laevaga tehaksegi lõpuks tiir ümber maakera.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Süvene uudise pealkirja ja sisu ning kirjuta sellele loole sisukas ja informatiivne sissejuhatus, mille pikkus on üks lause.\n\n## Pealkiri:\n\nTõnu Karjatse festivalipäevik. Veel kord Rotterdamist\n\n## Põhitekst:\n\nRotterdami filmifestival (International Film Festival Rotterdam, IFFR) lõpetas nädalavahetusel uue vaatajarekordiga – ajavahemikul 23. jaanuar kuni 1. veebruar registreeriti 340 000 külastust, mis on 13 000 võrra rohkem kui mullu. PÖFF-i külastajate arv ulatus eelmisel aastal 90 000-ni, mis märgib ka Tallinnas uut rekordit. Mõlemad numbrid näitavad seda, et vaataja otsib uut ja värsket kinokunstis ning tahab seda näha just suurelt ekraanilt. Kui vaadata seda, mida pakub näiteks Netflix, on festivalide kava elulähedasem, emotsionaalselt kõnekam ning filosoofiliselt sügavam.\n\nIFFR-il linastus 273 mängufilmi, 301 lühifilmi ja toimus 37 publikule avatud töötuba filmitegijatega. Peale selle veel 21 kunstiväljapanekut ja 13 tegevuskunsti etendust. Nii mõnedki Rotterdami festivali filmidest olid ka PÖFF-i kavas, sealjuures püüab Rotterdam siiski ära näidata ka aasta festivalide paremikku, Tallinna festival seevastu pööras rohkem tähelepanu uuematele filmidele. Siinkohal võib ka edasisest festivalide kõrvutamisest loobuda, sest mõõtkavad ja asukohad, kus ja milles festivalid tegutsevad, on teineteisest kaugel – IFFR keset Euroopat, 1–1,5 tunni kaugusel teistest suurematest keskustest, PÖFF aga Euroopa piiril, kuhu jõudmiseks kulub ümberistumistega vähemalt pool päeva.\n\nIFFRi võistlusprogrammi võitis Hiina režissöör Zheng Lu Xinyuan draamaga \"The Cloud in Her Room\" (2020). See on monokroomne ja melanhoolne, dokumentaalkaadritega pikitud pilt 22-aastasest Muzist, kes on sattunud vahepealsesse aega kodu ja välismaailma, lapsepõlve ja täiskasvanuea vahel. Vaatajad valisid oma lemmikuks Bong Joon Ho filmi \"Parasiit\" (2019), millel oli Rotterdamis ka erilinastus mustvalgena. Kohal käis ka režissöör ise, kes kohtus vaatajatega ja tegi oma meistriklassi.\n\nKaader filmist \"Rebel Dread\". Autor/allikas: pressimaterjalid\n\nSee on ka see, mille poolest on IFFR asendamatu – üpris hõlpsasti ligipääsetavad kohtumised legendaarsete nimedega, kes on kujundanud filmi- ja popkultuuri laiemalt kui mõni festivalivõit. Üks tänavune eriprogramm oli Beth B ja Lydia Lunchi \"War is Never Over\". Sõjakas loosung on olnud moto 1970. aastate lõpu, 1980. aastate alguse põrandaalust kultuuri tugevalt mõjutanud Lydia Lunchile. Muusikas ja etenduskunstides leidis Lunch 1970. aastate keskpaigas oma hääle ja väljendusvõimaluse, mille kaudu maha laadida seksuaalsest ärakasutamisest ning maailma ebaõiglusest kogunenud viha. Bändiga Teenage Jesus and the Jerks tuntust kogunud Lunchile tähendab laulmine eelkõige karjumist ja kirjandus prevaleerib muusika üle. See, mida ta tegi oma bändiga, oli eelkõige sõna ja sõnumi edastamine, muusikaline vorm oli selleks, et seda sõnumit viia laiema kuulajaskonnani.\n\n1970. aastate lõpu New York, kuhu Lunch 16-aastaselt põgenes, oli suures osas laostunud ja pime linn, täis läbikukkunud kinnisvaraarenduse tõttu maha jäetud elamuid, mõttekaaslasi oli Lunchil selles linnas lihtne leida, sest tänavail hakkasid nad üksteisele lihtsasti silma. Nagu rääkis Lunch, olid need kadunud hinged, keda ühendas protest 1960. aastate põlvkonna tühistunud lubaduste vastu. 1970. aastate algus ja keskpaik märkisid ka USA-s teatud stagneerumist – korrumpeerunud president Richard Nixoni asemele tõusis samuti konservatiiv, vabariiklane Gerald Ford, ning aegamisi paljastusid Vietnami sõja koledused, rääkimata politsei jõuvõtetest, varjatud rassismist ja koduvägivallast.\n\nSeksuaalse ärakasutamise ja koduvägivalla eest põgenes NYC-i ka Lunch ja tema kaastööd sealses põrandaaluses kinos tuntuks saanud Beth B-ga olidki kantud vihast vägivalla ja ekspluateerimise vastu. Lunchi bändi Teenage Jesuse agressiivsed etteasted, mis kestsid keskmiselt 7–30 minutit, olid kõigi nende väljaelamata hirmude ja ängi väljendus. IFFR-il oli võimalus näha ka eriprogrammi toonasest põrandaaluse filmi skeenest New Yorgis, näiteks Melvie Arslaniani ikooniline neo-noir\"Stiletto\" (1981), mille twinpeaks'ilikus finaalis esineb ka noor Lydia Lunch.\n\nKaader filmist \"Stiletto\". Autor/allikas: pressimaterjalid\n\nVõib arvata, et just see põrandaalune filmike on olnud üks inspiratsiooniallikas ka David Lynchile, sest Chelsea hotellis jäädvustatud stseenid sarnanevad oma salapäraselt õhustikult Lynchi legendaarsele telesarjale. \"Stiletto\" sisuline motiiv on kättemaks, näitlejate külmus ja osavõtmatus, mis peitub mustade prilliklaaside taha. Dialoogide nappus ja improviseeritus, stseenide vähene valgustatus ning dramaturgiareeglite eiramine teevad tulemuse ootamatult lahedaks, siin tulebki esile see, mida koolis ei õpi – andekus koos elukogemusega, mis võimaldab eneseväljendust selle kõige ehedamal kujul.\n\nVõitlus ei lõpe kunagi, \"war is never over\", sest endiselt on inimeste põhivabadused ohus, tõdesid Lydia Lunch ja Beth B. Beth B lühifilm \"Amnesia\" (1991) mõjus eriti päevakohasena, minutiline lühifilm koosnes võõrahirmust ja rassivihast ajendatud väljaütlemistest, mida olid kaamerasse lugenud küll näitlejad, kuid mis olid võetud päriselus antud tunnistustest. Natsisaabaste marss filmi lõpus hoiatab otseselt ajaloo kordumise eest.\n\nBriti post-punk gruppide Clash, Slits ja PIL juures tegev olnud muusik, produtsent ja DJ Don Letts rääkis oma loo sellest, kuidas paremäärmuslased kaaperdasid skinhead 'ide liikumise 1970. aastate alguse Ühendkuningriigis. Kui alguses oli skinhead 'ide liikumine protest pikajuukseliste lillelaste õõnsa soolapuhumise vastu, ühendades reggae -muusikaga uut põlvkonda nahavärvile ja päritolule vaatamata, siis peatselt võtsid selle üle kuritegelikud gängid ja neonatsid, lühikesed juuksed, tanksaapad ning lendurjakid hakkasid väljendama hoopis viha teise nahavärvi ja muude erinevuse vastu.\n\nWilliam E. Badgley esitles IFFR-il ka portreedokumentaali Don Lettsist pealkirjaga \"Rebel Dread\", mis näitas läbi koduvideote ja intervjuulõikude Jamaica juurtega muusiku ning produtsendi karjääri mässumeelsest muusikust tunnustatud produtsendini, kellel BBC-s oma saade. Don Letts on oma tegevuses alati püüdnud ühendada uusi muusikalisi suundumusi etnilise pärandiga, end pole ta sealjuures soovinud liigitada ühessegi skeenesse kuuluvaks. Igasugune sildistamine on ohtlik, seletas ülimalt energiline ja teravmeelne rastapatsidega DJ. Ainuke leibel, milega ta suhestub, on ta enda nimi Don Letts ja sellest piisab. Muusikal on aga potentsiaal elusid muuta ning selle sõnumi toimetab \"Rebel Dread\" kenasti kohale.\n\nJärgmisel aastal on IFFR-il juubel, festival toimub juba 50. korda.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Filmiajakirjanik Tõnu Karjatse käis Rotterdami filmifestivalil kohapeal ja toob ERR kultuuriportaali lugejateni oma viimased muljed ning tänavuse festivali kokkuvõtte.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe uudis läbi ja pane oma kujutlusvõime tööle, et välja mõelda üks korralik sissejuhatav lause sellele loole.\n\n## Pealkiri:\n\nJamesi täpsed kaugvisked tõid Lakersile koduväljakul suure võidu\n\n## Põhitekst:\n\nAnthony Davis ja Kyle Kuzma lisasid mõlemad meeskonnale 18 punkti ning viimane neist sai kirja veel kaksikduubli, võttes lisaks 12 lauapalli. See oli Lakersile esimene võit koduväljakul peale 26. jaanuaril toimunud traagilist helikopteriõnnetust, kus hukkus Kobe Bryant ja veel seitse inimest.\n\nVastaste parimad olid DeMar DeRozan ja Bryan Forbes vastavalt 28 ja 13 punktiga. Spursile oli see viimasest seitsmest kohtumisest viiendaks kaotuseks.\n\nLakers läks viimasele neljandikule vastu juba 13-punktilisest edust, kuid lõi otsustaval veerandil eriti õitsele. Esimese kolme ja poole minutiga tabati 21 punkti, millest viis täpset kolmepunktiviset kuulusid Jamesile.\n\nTeises kohtumises alistas Houston Rockets koduväljakul Charlotte Hornetsi 125:110. James Hardenil jäi puudu üks lauapall, et saada kirja 40-punktine kolmikduubel. Danuel House Jr. lisas meeskonnale 22 punkti ja üheksa lauapalli ning P.J. Tucker 13 punkti, kümme lauapalli ja kolm korvisöötu. Russell Westbrook ja Clint Capela ei saa vigastuste tõttu endiselt mängida. Külaliste edukaimad olid 20 punktiga Miles Bridges ja Terry Rozier.\n\nLakers jätkab 38 võidu ja 11 kaotusega läänekonverentsi liidrina. Houston Rockets on 32 võidu ja 18 kaotusega viiendal ning San Antonio Spurs 22 võidu ja 28 kaotusega kümnendal positsioonil. Charlotte hoiab idakonverentsis 16 võidu ja 35 kaotusega 12. kohta.\n\nTulemused:\nNew Orleans – Milwaukee 108:120\nHouston – Charlotte 125:110\nDenver – Portland 127:99\nLA Lakers – San Antonio 129:102\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Korvpalliliigas NBA teenis Los Angeles Lakers läinud ööl võidulisa, kui kodusaalis alistati San Antonio Spurs tulemusega 129:102. LeBron James viskas seejuures oma 36 punktist 19 viimasel veerandil.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe uudis läbi ning loo sellele fantaasiarikas ja pikk lause, mis võiks uudist tutvustada.\n\n## Pealkiri:\n\nUuring: praegune võimuliit on eelistatuim koalitsioon, kuid 25-protsendise toetusega\n\n## Põhitekst:\n\n25 protsenti valijatest eelistab praegu võimulolevat ehk Keskerakonna, EKRE ja Isamaa võimuliitu.\n\n22 protsenti tahaks võimule Reformierakonna, Sotsiaaldemokraatliku Erakonna ja Isamaa koalitsiooni.\n\n19 protsenti aga Reformierakonna ja Keskerakonna võimuliitu.\n\nUuringust ilmnes ka, et meessoost valijate esimene eelistus oleks praegune võimuliit (31 protsenti), samas kui naised eelistaks Reformierakonna, Sotsiaaldemokraatliku Erakonna ja Isamaa koalitsiooni (25 protsenti).\n\nEestlastest valijate eelistuses on napilt esikohal Keskerakonna, EKRE ja Isamaa võimul olev koalitsioon (27 protsenti), millele ei jää palju maha Reformierakonna, Sotsiaaldemokraatliku Erakonna ja Isamaa kombinatsioon (25 protsenti).\n\nMitte-eestlastest valijad eelistaksid selgelt Reformierakonna ja Keskerakonna kaksikvalitsust (26 protsenti).\n\nVaadates eelistusi erakondade valijate lõikes, siis Keskerakonna toetajatest peab praegust võimuliitu koos EKRE ja Isamaaga õigeks 41 protsenti ning Isamaa valijatest 38 protsenti. Samas EKRE valijatele on see mäekõrguselt eelistatuim variant (76 protsenti).\n\nIsamaa valijate eelistatuim koalitsioon oleks hoopis koos Reformierakonna ja Sotsiaaldemokraatliku Erakonnaga (45 protsenti).\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Eesti elanike eelistatuim koalitsioon on praegu võimul olev Keskerakonna, EKRE ja Isamaa võimuliit, kuid kaugele maha ei jää ka Reformierakonna, Sotsiaaldemokraatliku Erakonna ja Isamaa kombinatsioon, selgus Eesti Päevalehe tellitud Turu-uuringute AS-i üle-eestilisest küsitlusest.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Tutvu artikli sisuga ja loo sellele pika lausega sissejuhatus, mis köidab lugeja tähelepanu.\n\n## Pealkiri:\n\nPÖFF ja kultuuriklubi Asashio pälvisid Jaapani kõrge autasu\n\n## Põhitekst:\n\n\"Jaapan võib olla uhke, et tal Eestis sellised sõbrad on,\" ütles Jaapani suursaadik Hajime Kitaoka, kes teisipäeva õhtul oma residentsis aukirjad kätte andis.\n\nKultuuriklubi Asashio sai autasu Jaapani ja Eesti sõprussuhete arendamise eest, PÖFF kultuurivahetuse edendamise eest Eesti ja Jaapani vahel kunsti kaudu.\n\nPÖFF on aastate jooksul näidanud rohkem kui sadat Jaapani filmi, eraldi on olnud fookuses näiteks Jaapani nüüdisaegsete naislavastajate, stuudio Nikkatsu ja Kôji Wakamatsu looming. 2019. aasta festivalil pälvis peaauhinna Jaapani režissööri Anshul Chauhani film \"Vastupidi\".\n\nJaapani kultuuriklubi Asashio on alates 2005. aastast korraldanud Jaapani-teemalisi üritusi, millest suurim on jaapani popkultuuri festival Animatsuri.\n\nKokku autasustas Jaapani välisministeerium teenete eest 63 organisatsiooni ja 206 üksikisikut kogu maailmast.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Pimedate Ööde filmifestival (PÖFF) ja Jaapani kultuuriklubi Asashio pälvisid eriliste teenete eest Jaapani välisministri aukirja.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe artikli pealkiri ja sisu, seejärel loo pikk ja põnev lause, mis võiks olla artikli sissejuhatus.\n\n## Pealkiri:\n\nSuvorov sattus jamadesse abilinnapeana sõpra aidates\n\n## Põhitekst:\n\nRammumees Kaido Sirge ja endine Tartu abilinnapea Artjom Suvorov on vanad sõbrad. Teineteisel käiakse külas ja sotsiaalmeedias lobisetakse tühjast-tähjast. Kohati nii familiaarselt, et peenemas seltskonnas nende omavahelist kirjavahetust ei arutataks. Suurt osa nende vestlusruumist katavad paljaste preilide pildid.\n\nMuude tegemiste kõrval mängib Sirge ameerika jalgpalli klubis Tartu Titans. Väikses Eestis on titaanid päris tublid, aga turniiridel osalemine nõuab palju raha.\n\nNäiteks 2015. aasta augustis tuli sõita Minskisse Balti liiga mängule. Tartu linna kultuuriosakond andis neile oma reservist 400 eurot. Kui titaanid Minskist tagasi jõudsid, uuris abilinnapea Suvorov Kaido Sirge käest, kuidas linna sporditeenistuses läks. Sirge ütles, et läks hästi ja toetust võib ka tulevikus saada. Ta lisas, et Pierre'i kohvikust viidi otsustajatele kalleid trühvlikomme. Suvorov vastab seepeale ülestõstetud pöidlaga.\n\nJärgmine kord anti titaanidele kultuuriosakonnast toetust sama aasta oktoobris, seekord Lätti sõiduks. Riias said nad küll koledal kombel kolki, aga võistlusind sellest ei raugenud.\n\nJärgmise, 2016. aasta linnaeelarvest lootsid nad 3000 euro suurust toetust, et osaleda muu hulgas ka Soome III divisjoni mängudel. Volikogu hääletab linnaeelarve üle alles detsembri lõpus, kuid taotlusi hakkab linnavalitsus saama juba enne suve. Novembriks on eelarve menetlemine nõnda kaugel, et ilma poliitilise toeta enda projekti sinna sisse susata on väga raske.\n\nNiisiis tuligi endine ragbiharrastaja Suvorov sõsarspordialale appi. 4. novembril saatis Suvorov toonasele rahanduse abilinnapeale Kajar Lemberile kirja. Selles nimetas ta ära Keskerakonna fraktsiooni rahataotlused. Teiste seas küsis fraktsioon 3000 eurot Tartu Titansile.\n\nKolm minutit hiljem helistas Suvorov Kaido Sirgele ja poolteise tunni pärast kohtusid mehed Annelinnas Statoili tanklas. Artjom Suvorovi sõnul oli kohtumine väga isiklik. Abilinnapea töö pole kergete killast ja regulaarne lõunapaus jääb pahatihti vahele. Niisiis lubas sportlikum sõber Suvorovit toitumiskavaga aidata.\n\nValvekaamera salvestis Kaido Sirge ja Artjom Suvorovi kohtumisest Statoili tanklas. Autor/allikas: Kaitsepolitseiamet\n\nHiljem, siis, kui kriminaalmenetlus juba käis, küsis kaitsepolitsei (kapo) endale Statoili turvakaamerate salvestised. Salvestiselt tunneb ära küll meeste autod, aga mis asju nad ajasid või arutasid, pildile ei jäänud. Õigemini mahtusid kaadrisse ainult sõprade jalad.\n\nHoopis selgemat pilti pakub kaamera, mis filmis 20 minutit hiljem lähedalasuvat pangaautomaati. Artjom Suvorov jalutas automaadi juurde, pani panka 250 eurot ja võttis 80 eurot kohe jälle välja.\n\nSuvorov ütles, et sularaha võttis ta kodust ja panka pani ta selle ehitusmeestele maksmiseks. 80 eurot võttis ta välja selleks, et saada väiksemaid kupüüre. Nimelt pidi Suvorov järgmisel päeval töö asjus Soome sõitma. Vanakooli mehena, nagu ta ennast kirjeldas, tahtis Suvorov, et sularaha alati kaasas oleks.\n\nPalju ülalkirjeldatust, muu hulgas kõneeristused ja turvakaamerate pildid, sai kaitsepolitsei enda kätte alles mõnda aega hiljem. Aga kahtluseuss juba tegutses.\n\n2016. aasta 7. jaanuaril sai kapo Lõuna osakonna direktor Janek Järva oma alluvalt avalduse, kus öeldakse, et tarvis on alustada kriminaalmenetlust. Ametnikul oli kahtlus, et Artjom Suvorov osales vähemalt alates 2015. aasta maikuust mitmete oma tuttavatega seotud rahastamistaotluste lahendamisel. \"On alust arvata, et Suvorov on vastutasuna sh MTÜ Tartu Titans esindajalt Kaidu Sirgelt, saanud isiklikult ja kolmandate isikute kasuks sularaha ja rahaliselt hinnatavaid soodustusi,\" seisab avalduses.\n\nPäev hiljem anti asjale ametlik käik, uurimisse kaasati prokuratuur ja kriminaalmenetlus koos kõigi kellade ja viledega (pealtkuulamiste ja matkimistega) võis alata.\n\nHiljem kohtus tuli välja, et prokuratuuri hinnangul ei räägitud Annelinna tanklas sugugi abilinnapea söömisharjumustest. Eriasjade prokurör Margus Gross ütles, et toitumiskava võinuks kokku panna ka meili teel, lihtsamateks nõuanneteks piisanuks telefonikõnest. Kaitsepolitsei ja prokuratuur uskusid, et kokku saadi hoopis altkäemaksu pärast. Gross oli veendunud, et need 250 eurot, mis Suvorov panka pani, andis talle mõned minutid varem Kaido Sirge.\n\nMatkimine\n\n2015. aasta 17. detsembril võttis Tartu linnavolikogu eelarve vastu. Ja sama päeva hommikul, juba enne kriminaalmenetluse algust, kirjutas Artjom Suvorovile tulevane matkija. Matkija soovis kokku saada ja viis päeva hiljem sõitiski mees Tartusse. Matkija juhib Ida-Virumaal karateklubi. Suvorovile rääkis ta juba esimesel kohtumisel, et tahaks oma tegevust Tartusse laiendada ja kui võimalik, siin ühe suure ürituse korraldada. Suvorov lubas nõuga abiks olla ning matkija sõitis koju tagasi.\n\nÜhtegi tõendit tollel kohtumisel veel ei kogutud. Ei saanukski, sest tõendeid tohib koguda ainult kriminaalmenetluse ajal. Ametlikult polnud Virumaa mees matkija ka siis, kui ta 21. jaanuaril suurte tähtedega kirjutas: \"JÄRGMISEL NÄDALAL, MILLAL TEILE SOBIB KOHTUDA ENNE LÕUNAT?\"\n\nMatkimiseks andis Tartu maakohus loa 2016. aasta 19. veebruaril. Niimoodi algas ka ametlikult karatetreeneri kaastöö, mis kestis kuni 2017. aasta kevadeni.\n\nKokku kaheksal kohtumisel olid matkija soovid küllalt sarnased ehk kapo poolt ette antud stsenaarium suurt ei muutunud. Matkijal oli tarvis tegevustoetust ja kui seda ei saa, siis vähemalt võimalust Tartus üks suur rahvusvaheline karatepidu maha pidada. Suvorov aitas meest, kuidas oskas. Suunas teda kultuuriosakonda, selgitas, kuhu ja missuguseid avaldusi kirjutada ning kuidas linnavalitsus oma otsuseid teeb.\n\nAga edu matkijat ei saatnud. Selleks, et linnalt tegevustoetust saada, pidanuks MTÜ end Tartusse registreerima. Ürituse korraldamine olnuks küll lihtsam, aga paistis, et matkija kodutöö on tegemata. Suvorov uuris tema jaoks isegi ruumide rendihindu ja ajakavasid, helistas ise kultuuriosakonda ja küsis, kuidas meest aidata. Kuhugi välja see uurimine ei viinud. Taotlusi matkijalt kas ei tulnud või olid need vigased.\n\nJärjekordne kohtumine toimus 2016. aasta märtsis. 24 minuti jooksul jõuti rääkida nii sellest, kui palju maksab üks korralik karikas (35-40 eurot) kui sellest, kas võistlustel peaks olema kiirabibrigaad. Lõpuks jõuti järeldusele, et piisab arstist, kes vajadusel kiirabi välja kutsub. Muu hulgas jõuti üksmeelel, et see, kuidas vabavõtluse tipptegija Conor McGregor oma vastase 13 sekundiga pikali lõi, oli muljetavaldav. Lõpuks läks jutt jälle asjalikuks ja Suvorov ütles, et võib matkija klubile Raekoja platsil näidisesinemise korraldada. Siis pani matkija jope selge ja võttis välja konjakipudeli. Kõike seda valvas kapo kaamera.\n\nRemy Martini konjak ei maksa rohkem kui korralik karikas. Kaitsepolitsei salvestiselt kostuvad Suvorovi sõnad \"võtke ära, palun, tagasi.\" Matkija ütles: \"Kõik, kõik. Tänu on tänu,\" ning Suvorov küsis, et mille eest. Matkija jälle selgitas, et tema soovib sõpru kostitada. Suvorovi sõnad, et ta tunneb ennast väga ebameeldivalt, matkijale ei mõjunud. Vastupidi, ta küsis, ega abilinnapea grippi ole põdenud ja lisas, et tilgake saket on ikka lubatud. Õige pea läks matkija oma teed ja pudel jäi abilinnapea kabinetti.\n\nHiljem, kui kaitsepolitsei ametnikud Suvorovi kodu, auto ja kabineti läbi otsisid, esimest konjakipudelit ei leitud. Suvorov kinnitas, et tema kingitust ära ei joonud. Arutles, et ehk pani selle linnavalitsuse ühisesse baarikappi, mida õhtuste vastuvõttude ajal tasahilju revideeritakse. Mainimist väärib, et mõnda aega varem Vene Föderatsiooni suursaadikult saadud viinapudel oli Suvorovi kabinetis kenasti, ehkki poolikuna, alles.\n\nTeise konjaki leidis kapo Artjom Suvorovi kodust. Tolle, ligi 90 eurot maksnud pudeli tõi matkija Suvorovile 2016. aasta oktoobris. Taaskord eelnes sellele hüplik ja kohati sisutu vestlus. Huvitavaks läks siis, kui arutlema hakati võimaliku suurvõistluse nime üle. Matkija rääkis, et Poolas käis ta linnapea karikavõistlusel ja pakkus, et ehk võiks samasuguse Tartuski korraldada. Järgmiste kohalike omavalitsuste valimisteni oli ju kõigest aasta aega. Suvorov laitis matkija plaani maha. Ta ei uskunud, et linnapea Urmas Klaas sellega nõus oleks.\n\nÜleüldse oli Suvorov tollel päeval kuidagi eriti skeptiline. Lubas küll matkijale võimaluste piires abiks olla, aga tõdes, et 2017. aasta eelarvest tõenäoliselt raha ei saa. Samas lohutas, et ehk on uuel aastal rohkem õnne. Kohtumise lõpus tõmbas matkija pudeli välja ja teatas pidulikult \"Terviseks!\" \"No pole vaja,\" vastas Suvorov. \"Minu jaoks on see kõik väga ebamugav.\" \"Meil on see igal pool kombeks. Et ma tulen ühte riiki ühe karbiga aga sõidan ära teise karbiga. No terviseks! Nah! Või oled sa invaliid?\" uuris matkija.\n\nSuvorov ütles seepeale mõned jõuetud sõnad, matkija tänas ja marssis minema. Selle pudeli viis abilinnapea endaga koju. Hiljem kohtus ütles mees, et konjakit oli piinlik kabinetis hoida. Samas kinnitas ta järjekindlalt, et tema ei saanud kuni kinnipidamiseni aru, nagu oleks kasvõi kogemata altkäemaksu võtnud.\n\nEelarvesse matkija oma rida ei saanud, aga tema ind sellest ei raugenud. Matkimise kulminatsioon saabus 2017. aasta jaanuaris. Taaskord abilinnapea kabinetti tulnud mees rääkis, kuidas suurele spordisündmuse võiks külalisi tulla busside kaupa. Aga selle korraldamiseks oleks tarvis vähemalt paarkümmend tuhat eurot. Nii palju Suvorov lubada ei julgenud. Ütles, et las külaline teeb avalduse korda ja siis vaadatakse edasi. Ise lubas ta matkija linna kodulehel õigele lingile juhatada.\n\nKohtumine lõppes juba üsna traditsiooniliselt, sest jälle oli matkijal midagi kaasas. Seekord sai Suvorov kena kandilise karbi, vaatas sinna sisse ja teatas: \"Ei, no poisid, see on liiast.\" Karbis oli viis 50-eurost Sportlandi kinkekaarti.\n\nArtjom Suvorov saab kinkekaarte. Autor/allikas: Kaitsepolitseiamet\n\nMatkija selgitas, et ta saab neid sponsoritelt, ütles veel, et tahab Suvorovit kindlasti võistlustel näha. Sellel kohtumisel kinkekaartidest enam ei räägita. Pärast matkija lahkumist otsis Suvorov üles linnapea Urmas Klaasi ja kandis talle juhtunust ette. Linnapea soovitas Suvorovil rahulikuks jääda, uuris, kas matkija tuleb Tartusse ja ütles, et siis tuleks kinkekaardid tagasi anda.\n\nPärast seda vestles Suvorov matkijaga kaks korda telefonis, aga kinkekaartidest juttu ei teinud. Alles järgmise kohtumise lõpus võttis abilinnapea kingituse välja ja ulatas selle matkijale. \"No ole nüüd! Võta-võta, ära häbene,\" kohkus matkija ja uuris, kes abilinnapead keelab. Suvorov sõnas, et niimoodi pole Tartus kombeks ning lõpuks võttis matkija kinkekaardid tagasi. Järgmine kord nägid mehed alles kohtusaalis.\n\nAertjom Suvorov saab kinkekaarte. Autor/allikas: Kaitsepolitseiamet\n\nKusjuures 2017. aasta kevadel tegi matkija oma avalduse korda ja kultuuriosakond eraldas talle ürituse korraldamiseks 800 eurot. Matkija teatas, et sellest on vähe ning pikalt plaanitud üritus jäeti ära.\n\nMihkli kõne vanaprouale\n\nMatkija polnud ainus, kes oma muredega Suvorovi juures käis. Juba aastaid ajas linn asju ka vanaprouaga. Kunagine sundüürnik tõsteti oma kodunt välja umbes nullindate alguses.\n\nHiljem määras linn prouale korteri, siis vormistas selle ümber sotsiaalkorteriks ja seejärel avastas, et proual polegi niisuguseks abiks õigust. Proua seadis sammud linnasekretäri Jüri Mölderi juurde ja lõpuks pidi viimane nõustuma, et vanaprouat tänavale saata ei saa. See kõik juhtus juba palju aastaid tagasi.\n\nProua mured sellega ei lõppenud. Linn pakkus talle kolmeaastaseid üürilepinguid, proua tahtis viieaastast lepingut. Õigemini, sisimas lootis proua, et ükskord saabub Eestisse õiglus ja endised sundüürnikud saavad väärilise kompensatsiooni.\n\n2016. aasta 21. detsembril esitas vanaproua politseile avalduse. \"Eile, kui jõudsin koju Eakate Nõukojast, helistati mulle. Ma tsiteerin: \"Tere, proua, mina olen Mihkel ja helistan teile uuesti. Helistasin 8. detsembril ka! Ma pakkusin teile välja 5000 eurot mulle maksta, et siis saab teie korteriprobleem lahendatud.\"\n\nEnda sõnul uuris proua kohe, kas helistaja ikka on Mihkel ja ega ta äkki Arjom Suvorov ole. Seepeale katkestanud helistaja kõne. Proua lisas, et sõitis kohe Kaubamajja telefonifirma esindusse ja seal näidati talle kätte, mis numbrilt võõras helistas. Politseil palus proua uurida, kas helistaja oli Mihkel või tõesti Artjom Suvorov.\n\nJuba järgmisel päeval saatis politsei viisaka vastuse, kus ütles, et niisugust asja saab uurida ainult kriminaalmenetluse käigus. \"Teie avalduse pinnalt kriminaalmenetluse alustamiseks seaduslikku alust pole,\" lisas uurija ja soovitas vanaproual Tartu linnavalitsuse poole pöörduda.\n\nÕige pea teadsid Mihkli kõnest juba paljud Tartu linna ametnikud. Suvorov ütles eluasemekomisjoni istungil, et proua ajab jama ja sinnapaika see asi mõneks ajaks jäi.\n\nKuidagi jõudis politseist tagasi lükatud avaldus siiski ka kapo ja prokuratuuri kõrvu ning Mihkli kõne liideti juba käimasoleva kriminaalasja külge. Kui Suvorov 2017. aasta oktoobris kinni peeti, otsiti läbi ka mehe auto. Salongist leidsid ametnikud telefoni, millelt oli tehtud täpselt kaks kõnet. Mõlemad kõned 2016. aasta detsembris ja samale vanaprouale.\n\nTegemist oli olulise asitõendiga. Prokurör küsis, miks oli Suvorovil eraldi telefon selleks, et kaks korda ühele prouale helistada. Suvorov kurtis seepeale abilinnapea rasket elu. Mõned linnakodanikud tülitavad teda nii päeval kui öösel. \"Kui oli koosolek, siis helistati, viskad toru kohe ära, jälle helistab, viskad toru ära, helistab, viskad toru ära ja selliseid kliente oli mul palju,\" rääkis Suvorov kohtus.\n\nEnda sõnul soetas ta tülikate kõnede jaoks eraldi telefoni. Suvorov pani selle autosse, et iga kord, kui autosse isutub, järele vaadata, kes on helistanud ja siis vajadusel tagasi helistada.\n\nProkurör jäi endale kindlaks ja uuris uuesti, miks telefonilt siis rohkem kõnesid ei tehtud. \"Ma arvan, et suhtlesin selle telefoniga ainult prouaga, sest teised ei helistanud sinna telefonile,\" tunnistas Suvorov. \"Ütleme, et see minu katse, et juurutada teist telefoni, kukkus läbi. Kõik helistasid ikka tavalisele telefonile.\"\n\nSõjaveteranide kohtumispaik\n\nProkuratuur süüdistas Arjtjom Suvorovit neljas kuriteos. Neist süüdistustest kõige keerulisem puudutas Lõuna-Eesti Veteranide ja Pensionäride Liitu. Kõik selle ühenduse liikmed on enam kui 70-aastased. Kaua käisid nad koos Aleksander Puškini kooli aulas, aga umbes niisama kaua otsisid liidu juhid paremaid ruume.\n\n2017. aasta oli pensionäridele õnnelik. Üle pika aja said nad lisaks napile liikmemaksule tuge ka Tartu linnalt. 2000 eurost pool sooviti kulutada üürile, kuid sobivaid ruume ei leitud. Linn küll pakkus, et ehk saate Raadile pensionäride ühenduse Kodukotus katuse alla, aga seda veteranid ei soovinud. Peamiselt venekeelsed härrad-prouad elasid Annelinnas ja Raadile oli sealt pikk maa.\n\nJuba varem oli Artjom Suvorov kohtunud Tartu Sotsiaalkapitali Arengukeskuse (TSKA) direktori Viktoria Neborjakinaga. Neborjakina on kogenud aktivist. Läbi mittetulundusühingu on ta korraldanud kümneid kui mitte sadu ettevõtmisi, alates kunstiringidest ja lõpetades luulefestivaliga. 2017. aasta juunis, enne kohalike omavalitsuste valimisi, astus Neborjakina Keskerakonda.\n\nTärkavate poliitiliste püüdluste kõrval jätkas Neborjakina ka TSKA juhtimist. Muu hulgas otsist ta üürilist tühjana seisvasse Jaama tänava kontoriruumi. Õige pea viis Suvorov kaks inimest kokku. Juuni lõpus allkirjastati leping, millega veteranid lubasid TSKA-le üle kanda ligi 1000 eurot. Vastu said nad võimaluse aasta aega viis tundi nädalas kontoriruume kasutada.\n\nÕiguskaitseorganitele ei valmistanudki muret see leping, kuid neile jäi silma Neborjakina poliitiline tegevus. Süüdistuse järgi aitas Neborjakina Suvorovil valimiskampaaniat korraldada. Väidetava vastuteene tegi Suvorov läbi veteranide ühenduse.\n\nEhk teisiti öeldes, prokuratuur uskus, et tegelikult polnud veteranidel uusi ruume vaja, sest neil oli Puškini kooli aulas piisavalt hea. Pensionärid ise rääkisid kohtus, et tegelikult unistati uutest ruumidest, kus oleks teler ja kohvimasin, juba aastaid. Kuid prokuratuur jäi endale kindlaks. Süüdistuse järgi oli kahe MTÜ vahel sõlmitud rendileping põhimõtteliselt fiktiivne ja selle ainus mõte oli, et Neborjakinale valimiskampaania eest tasuda.\n\nKohus ei pidanud seda konstruktsiooni tõsiseltvõetavaks.\n\nNeli aastat hiljem\n\nMaakohus andis Artjom Suvorovile ja tema väidetavatele kaasosalistele õiguse kõigis süüdistustes. Esimesena loobus prokuratuur Tartu Titansiga seotud kaasusest, millest kogu kriminaalasi alguse sai. Eriasjade prokurör Margus Gross ütles, et kohtus selgitasid kaitsjad veenvalt rahade liikumist ja tegid ka süüdistajale selgeks, et Statoili tanklas altkäemaksu ei antud.\n\nOmaette küsimus on, kas Suvorov aitas oma sõbra klubi kuidagi erilise innuga. Juriidiliselt oli Kaido Sirge lihtne mängija ning klubi juhatajaga Suvorov kokku ei puutunud. Ehkki Suvorov tunnistas, et lisas Tartu Titansi soovi Keskerakonna fraktsiooni ettepanekute sekka, ei saanud ta ainuisikuliselt otsust langetada. Ka fraktsiooni ettepanekud vaadati linnavalitsuses kollektiivselt läbi ning lõpuks otsustas eelarve üle volikogu. Siiski, ilma sõbra abita poleks Kaido Sirge ja Tartu Titans tõenäoliselt Soome III divisioni mängudele jõudnud.\n\nRingkonnakohtusse läks prokuratuur kolme süüdistusega, kuid sai ka seal suurema vaidluseta lüüa.\n\nKohus ei uskunud, et Suvorov vanaprouale helistades Mihklit mängis. Faktiliselt sai tõestada ainult seda, et Suvorov prouale helistas. Aga mida ta prouale ütles, ei osanud keegi kinnitada. Sisuliselt oli tegemist sõna-sõna-vastu olukorraga. Kohtunik märkis, et tal pole alust Suvorovi sõnades kahelda, samas kui proua oma tunnistusi menetluse käigus pisut muutis.\n\nProkurör nimetas küll võimaliku kuriteo motiivi ehk 2016. aasta detsembris oli abilinnapea pangakonto sisuliselt nullis. Aga kohtu hinnangul ei saanud ka selle pärast kedagi kelmuses süüdi mõista.\n\nRiigikohtusse läks prokuratuur ainult matkimist puudutanud süüdistusega. Umbes neli aastat pärast kriminaalmenetluse algust teatas riigikohus, et nõustub Tartu maakohtu järeldustega. Matkimine oli liiga intensiivne, Suvorov ei soovinud altkäemaksu saada ja matkija provotseeris teda.\n\nKohtulahendeid, kus selgitatakse piiri õiguspärase matkimise ja kuriteo provokatsiooni vahel, on Eestis vähe. Ühe niisuguse tegi Harju maakohus 2017. aasta alguses. Toona süüdistati Sergei-nimelist meest suures koguses ebaseaduslike relvade, lõhkeaine ja laskemoona käitlemises. Süüdistuste nimekiri oli pikk ja ulatus 2003. aastasse.\n\n2014. aastal sai Sergei endale parandamiseks kaks püstolit, sealhulgas püstolkuulipilduja UZI. Sergei tegi relvad korda, kuid juba järgmisel aastal nabis kapo meistrimehe kinni. Need kaks relva viis talle matkija. Sergei ütles, et matkija sundis ja ähvardas teda. Kohus ähvardamist ei tuvastanud ja tõdes, et paadunud kurjategija läks lihtsalt järjekordset teenistust püüdma.\n\nPraegu Tartu vanglas oma karistust kandev Sergei väidab, et tema matkija oli see sama mees, kes poolteis aastat Artjom Suvorovit kummitas.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Artjom Suvorovi kohtuasi õpetab, miks on omavalitsustele tarvis korruptsioonivastaseid koolitusi. Suvorovi kohati tragikoomilisest toimikust ilmneb, et sõpru ei tasu avalikus sektoris aidata ja tüütutest kingitusetassijatest tuleb teavitada politseid.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Tutvu artikli sisuga ja loo sellele pika lausega sissejuhatus, mis köidab lugeja tähelepanu.\n\n## Pealkiri:\n\nBarcelona kaotas terveks hooajaks teisegi tähtründaja\n\n## Põhitekst:\n\n22-aastane Dembele on sel hooajal saanud Barcelonat aidata vaid viies liigamängus ja löönud üheainsa värava. Pärast novembris oma eelmise koduklubi Dortmundi vastu peetud Meistrite liiga mängu ja seal avapoolajal saadud traumat oli ta jõudnud alles äsja treeningutele naasta, kuid lahkus esmaspäevasest trennist varakult ning arstlik ülevaatus kinnitas, et Quique Setieni meeskonda on tabanud järjekordne tagasilöök, vahendab Soccernet.ee.\n\nKui esialgu kurtis Dembele lihtsalt ebamugavustunde üle ja jättis seetõttu treeningu pooleli, siis põhjalikum kontroll tuvastas, et tegu on parema reielihase kõõluse täieliku rebendiga. Selline trauma tähendab, et käimasoleval hooajal Dembelet enam väljakul ei näe.\n\nKuna hiljuti põlveoperatsioonil käinud Luis Suarez ei naase väljakutele enne maikuud, jäävad peatreener Setienile ründeliini koostamisel üsna napid valikud, eriti arvestades asjaolu, et La Liga tiitliheitlus on tihe ning Barcelona soovib edu saavutada ka Meistrite liigas.\n\nLoe rohkem Soccernet.ee-st.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Barcelona juhtkond võib end tagantjärgi kõvasti kiruda, et meeskonda talvises üleminekuaknas ühtegi täiendust ei toodud. Teisipäeval sai nimelt selgeks, et treeningul endale taas liiga teinud Ousmane Dembele vigastus on niivõrd tõsine, et sel hooajal teda ilmselt enam väljakul ei näegi.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe uudis läbi ja pane oma kujutlusvõime tööle, et välja mõelda üks korralik sissejuhatav lause sellele loole.\n\n## Pealkiri:\n\nHaiguslehtede hüvitamine esimesest päevast nõuaks 20 miljonit lisaeurot\n\n## Põhitekst:\n\nHaigusperiood toob töökollektiividesse palju nina luristavaid ja köhivaid kolleege, kes ei taha haiguslehte võtta, sest esimesed kolm päeva on tasustamata, mistõttu annab see järgmisel kuul palka vastu võttes tublisti tunda. Haigushüvitist hakatakse arvestama alates 4. haiguspäevast ning see kulu on tööandja kanda. Haigekassa hüvitab töölt koju jäämist alates üheksandast haiguspäevast.\n\nHaigekassa statistika näitab, et haiguslehti võetakse pigem pikemateks haigusperioodideks: keskmiselt oli haige inimene mullu \"sinisel lehel\" 13 päeva. Haigekassa hüvitas üle 291 000 haiguslehe ehk kõik need haigestumised kestsid vähemalt üheksa päeva. Kokku kulus hüvitamisele 80,7 miljonit eurot, millega kompenseeriti üle 3,8 miljoni haiguspäeva. See teeb haiguspäeva keskmiseks hüvitissummaks 21 eurot.\n\n4-8-päevaseid haiguslehti võttis pisut üle 13 000 inimese kokku 19 000 korral.\n\nKõige rohkem haigusjuhtumeid oli mullu lihas- ja sidekoehaigustega, vigastuste-mürgituste ja südame-veresoonkonna elunditega. Kõige rohkem haiguspäevi kogunes aga lihas- ja sidekoehaiguste, vigastuste-mürgistuste ja vähiga.\n\nPerearstid tegid haigekassale ettepaneku haiguslehtede määramine ja haiguspäevade tasustamine ümber korraldada. Näiteks pakutakse, et kolmel esimesel haiguspäeval ei peakski inimesed oma haigust tööandjale töövõimetuslehega tõendama ja võiksid koju jääda kokkuleppel tööandjaga. Arstide arvates ei vaja lühemad haigestumised arsti sekkumist ning ära jääksid töövõimetuslehtedega seotud telefonikõned, mis vähendaks perearstikeskuste halduskoormust.\n\nMullu võttis kuni kolmepäevaseid haiguslehti 7000 inimest kokku 8500 korral.\n\nKui aga haiguslehe nõue esimese kolme haiguspäeva eest ei kaoks, vaid need muutuksid tasustatuks, kuuluks haigekassa arvutuste kohaselt hüvitamisele 920 000 täiendavat haiguspäeva, mille maksumus oleks möödunud aasta andmete põhjal täiendavalt umbes 20 miljonit eurot.\n\nSiiski ei ole kolme esimese haiguspäeva töövõimetuslehtede kohta praegu ettevalmistamisel olevas esmatasandi tervishoiu tugevdamise seaduse eelnõus muudatusi ette nähtud.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Keskmine haigusleht kestab 13 päeva, ent esimesed kolm päeva sellest pole töötajale tasustatavad. Süsteemi muutmine nii, et haigusleht oleks juba esimesest päevast peale tasustatud, võtaks haigekassa eelarvest täiendavalt 20 miljonit eurot.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe artikli pealkiri ja sisu, seejärel loo pikk ja põnev lause, mis võiks olla artikli sissejuhatus.\n\n## Pealkiri:\n\nKliinikute juhid esitasid järjekordses avalduses tingimused uuele juhile\n\n## Põhitekst:\n\n\"Kliinikumi jaoks on täna tähtsaim ülesanne leida uus juht, jututubadega tekkinud kriisi ei lahenda,\" seisab suhtekorraldusfirma Powerhouse edastatud pöördumises.\n\n\"Kliinikumi juht vajab dirigendile omast suhtumist, et ta võib-olla ei valda ühtegi instrumenti paremini kui iga üksik pillimängija, kuid ta motiveerib kõiki andma endast parimat, et kogu meeskonnal on tahe ja motivatsioon saavutada tulemusi. Juht on eelduste ja tingimuste looja, mitte enesekesksete korralduste jagaja.\"\n\nVeel ootavad kliinikute juhtivtöötajad kliinikumi uuelt juhilt arusaamist, kuidas ravi, õppe- ja teadustöö ülikoolihaiglas integreeritult toimivad. Uuel juhil peab olema visioon Tartu Ülikooli kliinikumi ja partnerhaiglate koostööst, mis tagab patsientidele parima ravi kogu teeninduspiirkonnas. \"Tähtis on tervik, mis eeldab haiglate kaasamist, mitte kamandamist,\" märgivad pöördujad.\n\nVeel rõhutavad kliinikute juhid, et kliinikumi juhtimine eeldab head haridust. Samuti vajab kliinikumi juht eelnevat pikaajalist juhtimiskogemust, et saaks hinnata kandidaadi juhtimisvõimet, oskusi ja töö tulemusi.\n\nPöördumisele allakirjutanute hinnangul tuleb juhatuse valimise korda muuta nii, et \"enne kandideerimist ei saa lõdvendada konkreetsest isikust lähtuvalt nõudeid kandidaadile, nagu juhtus praeguse juhatuse esimehe valimisel\".\n\n\"Juhtimistegevuse printsiibiks peab kliinikumis olema parim ravikorraldus ja maksumaksja raha kasutamine parimal mõistlikul viisil. Kliinikumi juhtimine peab lähtuma patsiendist. Raviasutus eksisteerib üksnes patsientidele ning lähtub ravitöö vajadustest.\"\n\nVeel ootavad kliinikute juhid, et organisatsiooni uus juht peab pöörama erilist tähelepanu kliinikumi ja ülikooli ühtsele toimimisele, mis eeldab nii kliinilise kui ka akadeemilise tegevuse tähtsustamist ja koostööd. \"Senine juhatus näeb, et kliiniku juhtimise võib ülikooli vastava kliiniku tegevusest eraldada. Erialaste arengute jaoks saab sellist võimalikku muutust pidada ainult traagiliseks.\"\n\nVeel oodatakse juhilt sisekommunikatsiooni sellist korraldust, et otsused on läbi arutatud alajuhtidega ning veenvalt selgitatud kõigile töötajatele.\n\nPöördumisele on alla kirjutanud sisekliiniku juhataja Margus Lember, südamekliiniku juhataja Jaan Eha, sisekliiniku direktor Rein Kermes, naistekliiniku juht Aivar Ehrenberg, anestesioloogia ja intensiivravikliiniku direktor Ago Kõrgvee, anestesioloogia ja intensiivravi kliiniku juhataja Joel Starkopf, lastekliiniku juhataja Vallo Tillmann, lastekliiniku direktor Marika Kirss, psühhiaatriakliiniku juhataja Sven Janno, ühendlabori direktor Anu Tamm, stomatoloogiakliiniku juhataja Taavo Seedre, naistekliiniku juhataja Helle Karro, kirurgiakliiniku juhataja Urmas Lepner, spordimeditsiini ja taastusravi kliiniku direktor Rein Luuk, silmakliiniku juhataja Kuldar Kaljurand, traumatoloogia ja ortopeediakliiniku juhataja Aare Märtson, radioloogiakliiniku juhataja Pilvi Ilves, närvikliiniku juhataja Pille Taba, kopsukliiniku juhataj Rain Jõgi ja südamekliiniku direktor Rein Kolk.\n\nTeisipäevases pöördumises heitsid osa kliinikute juhid nõukogu esimehele Klaasile muu hulgas ette, et ta ei ole oma tööga hakkama saanud ning õigustab emotsionaalselt vägivaldse juhtimisstiili jätkumist kliinikumis.\n\nSA Tartu Ülikooli Kliinikum asutajate esindajad ehk sotsiaalminister Tanel Kiik, Tartu Ülikooli rektor Toomas Asser ja Tartu linnapea Urmas Klaas vastasid seepeale ühisavalduses, et paluvad säilitada kliinikumi töötajatel töörahu ning taunivad vastandusi otsivaid avaldusi.\n\n\"Palume kliinikumi töötajatel säilitada töörahu, et raviasutuses oleks võimalik keskenduda oma põhitööle. Nõukogu tegeleb aktiivselt lahenduste leidmisega. Keskendume Eesti ainukese ülikoolihaigla tugevdamisele, mitte lammutamisele. See on meie kõigi ühine roll ja vastutus.\"\n\nKonflikt Tartu Ülikooli Kliinikumis vallandus, kui Eelmäe tutvustas jaanuari algul kliinikute juhtidele planeeritava juhtimis- ja karjäärimudeli elluviimise ajakava, mille kohaselt pakuti kõigile tähtajatuid ametikohti, kuid juhikohad oleksid muutunud tähtajaliseks ja senistele juhtidele pakuti võimalust neile kohtadele kandideerida. Seepeale esitas 16 kliinikujuhti Eelmäele umbusaldusavalduse ning nad palusid kliinikumi nõukogul juhatuse esimees usalduse kaotamise tõttu tagasi kutsuda. Nõukogu 31. jaanuari koosoleku tulemused kliinikute juhte ei rahuldanud.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Tartu Ülikooli kliinikumi kliinikute 20 esindajat, kes teisipäeval nõudsid avalikus pöördumises kliinikumi juhi Priit Eelmäe ja nõukogu esimehe Urmas Klaasi lahkumist, saatsid kolmapäeva varahommikul meediale uue avaliku pöördumise, kus loetlevad üles omadused, mida nad kliinikumi uuelt juhilt eeldavad.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe artikli pealkirja ja sisu. Kasuta oma loomingulisi võimeid, et koostada detailne ja põhjalik ühelauseline sissejuhatus sellele uudisele.\n\n## Pealkiri:\n\nReinsalu sõitis Pompeo kutsel Washingtoni\n\n## Põhitekst:\n\nLisaks kohtub välisminister esindajatekoja välisasjade komisjoni Euroopa alamkomitee esimehe Bill Keatinguga, teatas välisministeerium.\n\n\"Usuvabaduse alliansiga liitumise leppisime USA kolleegiga kokku oktoobris. Algatusega on kutsutud liituma ligi 40 riiki üle maailma, meie lähipiirkonnast ühinevad näiteks kõik Balti riigid ja mitmed teised Euroopa riigid. Kindlasti näeme seda ka ühe võimalusena veelgi arendada kahepoolseid suhteid meie lähima liitlasega,\" sõnas välisminister Urmas Reinsalu.\n\nVälisminister lisas, et loodav allianss seisab selle eest, et inimõigusena kaitstaks kõigi inimeste usu- ja veendumusvabadust, olenemata nende usulisest taustast või veendumustest.\n\nVarem on Eesti ühinenud ka näiteks ajakirjandusvabaduse ja internetivabaduse koalitsioonidega.\n\nUsuvabaduse allianss on tekitanud vastuolulisi reaktsioone, kuna selle moodustamises nähakse president Donald Trumpi soovi meeldida oma peamisele valijatebaasile, evangeelsetele kristlastele. Näiteks väljaanne Politico on hinnanud seda ebamugavaks või piinlikuks liiduks, kuna algatus ühendab endas nii Trumpi kõige sõnakamaid vastaseid kui ka andunumad toetajad. Reinsalu lükkas esmaspäeval ERR-iga rääkides need kahtlused tagasi.\n\nReinsalu lükkas tagasi väited, justkui oleks alliansi loomine ajendatud USA sisepoliitikast ning tema hinnangul ei ole probleemi ka selles, et algatusega ei ühine sugugi mitte kõik Euroopa Liidu riigid.\n\n\"Usuvabadus on universaalne teemadering, see tähendab ka inimese südametunnistuse vabadust, õigust olla ka mittereligioosne inimene. Kindlasti lähtub see universaalsetest, nii Euroopa Liidu kui ka ÜRO poolt heaks kiidetud inimõiguste-alastest parematest praktikatest. Mina küll kindlasti ei käsitle seda Ameerika Ühendriikide sisepoliitilise kallutatusega. Aga õige on see, et USA välisministrile on see teema tegelikult üpriski oluline,\" vastas Reinsalu viitele, et Politico hinnangul on algatuse taga soov meeldida president Trumpi valijatele.\n\nPalvele selgitada, millega allianss täpsemalt tegelema hakkab, tõi Reinsalu esile paremate praktikate vahetamise. \"Kindlasti see ei ole see institutsionaalne organisatsioon, see on riikidevaheline koostöövõrgustik, mille koordineerija rollis on Ameerika Ühendriigid. Meie tegevused on parema praktika vahetamine, erinevate teemade tõstatamine ühiselt, ka ÜRO raamistikus. Aga kindlasti ka tõsistele usuvabaduse rikkumistele riikide poolt tähelepanu juhtimine. Kokku on ka lepitud, et kord aastas toimub ühenduse riikide kõrgetasemeline kohtumine, eeldatavasti ministrite tasemel,\" loetles välisminister. \"Tegelikkuses on õigused paberi peal, aga tähtis on pöörata tähelepanu ka praktikale ja tegevustele, et saavutada reaalselt põhiõiguste täitmine riikide poolt, eriti konfliktipiirkondades ja nendes riikides, kus ei ole demokraatlikud õigused tagatud,\" lisas Reinsalu.\n\nRiiklikul palvushommikusöögil osalevad ka siseminister Mart Helme ja riigikogu liige Helle-Moonika Helme (EKRE).\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Välisminister Urmas Reinsalu viibib kolmapäeval ja neljapäeval USA välisministri Mike Pompeo kutsel Washingtonis, kus osaleb Pompeo juhatataval rahvusvahelise usuvabaduse alliansi avaüritusel ning võtab osa riiklikust palvushommikusöögist, kus peab kõne president Donald Trump.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Vaata läbi uudise pealkiri ja tekst ning loo loov sissejuhatav lause, mis haakub artikli sisuga.\n\n## Pealkiri:\n\nNafta hinnad maailmaturul langesid veel\n\n## Põhitekst:\n\nToornaftatehingute hind New Yorgi börsil langes 1,0 protsenti, jäädes pidama tasemel 49,61 USA dollarit barrelist.\n\nLondoni Põhjamere brendi hind langes 0,9 protsenti, sulgudes tasemel 53,96 dollarit barreli eest.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "New Yorgi ja Londoni toorainebörside naftahinnad liikusid teisipäeval veelgi enam miinusesse, jõudes USA-s alla 50 dollari barrelist.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Tutvu artikli sisuga ja loo sellele pika lausega sissejuhatus, mis köidab lugeja tähelepanu.\n\n## Pealkiri:\n\nIowa demokraatide eelvalimistel juhivad Buttigieg ja Sanders\n\n## Põhitekst:\n\nSouth Bendi endine linnapea Buttigieg juhib 26,9 protsendiga delegaatidest. Teisel kohal on vasakpoolne senaator Sanders 25,1 toetusprotsendiga.\n\nSanders on siiski veidi ees puhtalt häälte arvuga.\n\nJärgneb senaator Elizabeth Warren 18,3 protsendiga. Neljandaks on jäämas endine asepresident Joe Biden 15,6 protsendiga. Samuti vasakpoolsete vaadetega senaator Amy Klobuchar on saamas 12,6 toetusprotsenti.\n\nPoliitikas varasemalt suhteliselt tundmatu Buttigieg kuulutas hämmastavat võitu.\n\n\"Need on küll alustavad tulemused, kuid seal on juba suurem osa valimisringkondadest ja nende põhjal me oleme esimesed,\" kiitis poliitik.\n\n\"Mis iganes juhtub ka järgmiseks, see on vaieldamatu, et siin on tegemist hämmastava võiduga selle kampaania, kandidaadi, valimismeeskonna ja meie nägemuse jaoks,\" ütles 38-aastane kandidaat toetajatele.\n\nDemokraatlik Partei ei suutnud õigeaegselt avaldada Iowas toimunud presidendikandidaadi eelvalimiste esimese vooru tulemusi tulenevalt tehnilisest viperusest, mida president Donald Trump nimetas ebapädevuseks.\n\n\"Mitte miski ei toimi, täpselt nii nagu nad ka riiki juhtisid,\" säutsus Trump.\n\nIowa Demokraatliku Partei ametnikud lükkasid esmaspäeval peetud valimiste tulemuste teatamise teisipäeva teise poolde, sest ametnikud asusid osa tulemuste lahknevuse tõttu hääletussedeleid käsitsi üle kontrollima.\n\n\"Ainus inimene, kes võib Iowas eile õhtul väga suurest võidust teatada on Trump,\" lisas president.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "USA Demokraatliku Partei Iowas korraldatud eelvalimistel juhivad Pete Buttigieg ja Bernie Sanders, selgus pärast pikka ja arusaamatut viivitust laekuma hakanud tulemustest, kui kokku oli loetud 62 protsenti häältest.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe artikli pealkiri ja sisu, seejärel loo pikk ja põnev lause, mis võiks olla artikli sissejuhatus.\n\n## Pealkiri:\n\nTiitlikaitsja Saksamaa läbis valiksõela puhaste paberitega\n\n## Põhitekst:\n\nViimases voorus alistasid sakslased kodus Aserbaidžaani 5:1 (8., 66. Leon Goretzka, 54. Sandro Wagner, 64. Antonio Rüdiger, 81. Emre Can - 34. Ramil Šeidajev).\n\nTeise, play-offi viiva koha oli samuti juba varem kindlustanud Põhja-Iirimaa, kes kaotas Chris Brunti 71. minuti omaväravast võõrsil Norrale.\n\nVooru kolmandas matšis sai Tšehhi kodus 5:0 (8., 23. Michal Krmencik, 27. Jan Kopic, 71. Filip Novak, 83. Vaclav Kadlec) jagu San Marinost.\n\nLõpptabel: Saksamaa 30, Põhja-Iirimaa 19, Tšehhi 15, Norra 13, Aserbaidžaan 10, San Marino 0 punkti.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Valitsev jalgpalli maailmameister Saksamaa võitis 2018. aasta MM-i valiktsükli Euroopa tsooni C-grupis kõik kümme kohtumist väravate vahega 43:4.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Tutvu uudise pealkirja ja põhisisuga. Kasuta neid fakte, et luua pikk ja sisutihe lause, mis toimib loo sissejuhatusena.\n\n## Pealkiri:\n\nViienda üleminuti draama viis Egiptuse MM-ile\n\n## Põhitekst:\n\nPärast väravateta avapoolaega haaras kodumeeskond 63. minutil eduseisu Liverpooli väleda ääreründaja Mohamed Salahi tabamuse toel. Šokk tabas Egiptust aga 88. minutil, kui Kongo viigistas Arnold Bouka väravast seisu, vahendas Soccernet.ee.\n\nTõeline draama rullus lahti üleajal. 95. minutil teenis Egiptus penalti, kui karistusalas sikutati murule Mahmoud Ibrahim Hassan. Otsustava löögi võttis enda peale taas Salah ja mees ei eksinud. 12 punkti alagrupis kogunud Egiptus kindlustas sellega üks voor varem pääsu maailmameistrivõistlustele.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "2018. aasta jalgpalli maailmameistrivõistluste Aafrika tsoonis selgus Nigeeria kõrval teine MM-ile sõitev meeskond. Selleks on oma ajaloos kolmandat korda finaalturniirile pääsu taganud Egiptus.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Vaata läbi uudise pealkiri ja tekst ning loo loov sissejuhatav lause, mis haakub artikli sisuga.\n\n## Pealkiri:\n\nPärnu VK alistas liidrite duellis Jelgava\n\n## Põhitekst:\n\nSeejuures polnud kaugel võimalus, et võitja selgitamiseks oleks läinud vaja ka viiendat geimi. Neljandas evis Jelgava 16:11 ja 20:16 eduseisu. Järgmised kolm punkti noppis aga Pärnu ja viigini jõuti seisul 21:21. Järgnenud pallivahetus lõppes Tamar Nassari ja Kevin Saare eduka blokiga ning seejärel kõmmutas Viktors Korzenevics rünnaku auti, teatas Volley.ee.\n\nPärnu lõi punktiks 53,5 protsenti tõstetest, Jelgava meeskond 44,5 Blokiga teenisid võitjad 12 punkti ja Läti klubi kolm korda vähem. Küll lõi Jelgava rohkem serviässasid, edestades selles kategoorias Pärnut seitse – kolm. Suurepärase partii tegi Pärnu diagonaal Edvinas Vaškelis, kes kogus 23 punkti ja jäi 18ga plussi. Rünnakul lõi ta punktiks 31 tõstest 22 ehk 71 protsenti. Rahvuskaaslane Robert Juchnevic lisas 14, Nassar 13 (neist kaheksa (!) blokis) ja Saar 12 punkti.\n\nPärnu jätkab sarjas maksimumpunktidega, olles nelja kohtumisega kogunud tosin punkti. Teine kaotuseta võistkond on Saaremaa Võrkpalliklubi, kes on ühe vähempeetud kohtumisega kogunud üheksa punkti.\n\nTeises tänases Eesti klubide osalusel peetud kohtumisel jäi Järvamaa Võrkpalliklubi koduväljakul 0:3 (19:25, 23:25, 18:25) alla Bigbank Tartule. „Arvan, et laias laastus on Tartu meist hetkel tükk maad ees. Meil läheb kõvasti aega, kunas me aru saame, kuidas peaks võistkond funktsioneerima ja mis on üksteise rollid. Me ei tunne üksteist veel piisavalt hästi ja võistkond ei toimi veel nagu peaks,” analüüsis Järvamaa pallur Martti Rosenblatt. Pärast tänast on Järvamaa ainus punktita võistkond, sest nulli kaotasid tabelist nii Šiauliai Elga kui OC Limbaži/MSĢ. Leedukad said võõrsil 3:2 (18:25, 26:24, 17:25, 28:26, 15:13) jagu SK Jēkabpils Lūšist. Läti noortekoondislastest koosnev Limbaži klubi teenis punkti 2:3 (24:26, 25:21, 22:25, 25:23, 10:15) allajäämise eest RTU/Robežsardzele. Viiendas kohtumises oli Raseiniai Norvelita 3:1 (25:14, 22:25, 25:19, 25:23) parem Ezerzeme/DU-st.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Credit24 Meistriliigas läksid täna vastamisi seni kõik kolm matši võitnud Pärnu Võrkpalliklubi ja VK Biolars/Jelgava. Suvepealinnas peetud kohtumine lõppes Eesti klubi 3:1 (25:21, 23:25, 25:21, 25:22 paremusega.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe artikli pealkiri ja sisu, seejärel loo pikk ja põnev lause, mis võiks olla artikli sissejuhatus.\n\n## Pealkiri:\n\nSudaanis Darfuris rööviti šveitslanna\n\n## Põhitekst:\n\n\"Meie kohalikud esindajad on kontaktis kohalike ametnikega,\" teatas ministeerium kirjas AFP-le, milles ei täpsustatud ei naise isikut ega inimröövi asjaolusid.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Sudaanis Darfuris rööviti arvatavasti abiorganisatsioonis töötanud šveitslanna, teatas Šveitsi välisministeerium pühapäeval.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Tutvu uudise pealkirja ja põhisisuga. Kasuta neid fakte, et luua pikk ja sisutihe lause, mis toimib loo sissejuhatusena.\n\n## Pealkiri:\n\nPühapäeva õhtuks on hääletanud üle 113 000 inimese, enim Lasnamäel\n\n## Põhitekst:\n\nTallinna üheksas jaoskonnas on käinud valimas 16 308 ja Tartu kuues jaoskonnas 5435 inimest. Teistest maakonnakeskusest on kõige aktiivsem osavõtt olnud Pärnu linna jaoskonnas, kus on hääletanud 926 inimest.\n\n2013. aasta kohalikel valimistel oli pühapäeva õhtuks maakonnakeskustes hääletanud 21 144 inimest, e-hääle oli andnud 55 615 valijat.\n\nElektrooniline hääletamine lõpeb 11. oktoobril kell 18.\n\nEsmaspäeval kell 12 algab eelhääletamine kõigis 557 valimisjaoskonnas. Eelhääletamine jaoskondades lõpeb kolmapäeval, 11. oktoobril kell 20.\n\nValimispäeval, 15. oktoobril saab hääletada vaid oma elukohajärgses valimisjaoskonnas.\n\nLasnamäe Centrumis hääletati enim\n\nTallinnas oli pühapäeval lõppenud eelhääletusel kõige populaarsem Lasnamäe Centrumi jaoskond.\n\nTallinnas kohalike omavalitsuste volikogude valimise eelhääletuseks avatud üheksas valimisjaoskonnas andis oma hääle pühapäeval 4309 inimest, laupäeval oli hääletajaid 4298, nelja päevaga käis hääletamas kokku 16 308 inimest.\n\nPopulaarseim on olnud Lasnamäe Centrumis asuv valimisjaoskond, kus kasutas hääleandmise võimalust neljal päeval kokku 2605 inimest.\n\nStroomi keskuses käis nelja päevaga hääletamas 2393 inimest ning Lasnamäel, Maxima XXX Linnamäe kaupluses asuvas valimisjaoskonnas on hääletamas käinud kokku 2249 inimest.\n\nKristiine keskuses on hääletamas käinud 2003 inimest, Magistrali keskuses kasutas hääletamise võimalust 1764 inimest.\n\nSolarise keskuses asuvas valimisjaoskonnas hääletas 1614 inimest ning Lasnamäe Maxima XX Smuuli kaupluses kasutas hääletamise võimalust 1534 inimest.\n\nRocca al Mare kaubanduskeskuses hääletas 1082 ning Järve keskuses 1064 inimest.\n\nPühapäeval kella 20.05-ks oli kogu Eestis e-hääletamise võimalust kasutanud kokku 85 966 inimest.\n\nEsmaspäevast kuni 11. oktoobrini kella 12-20 saab Tallinnas eelhääletada kõigis 87 elukohajärgses valimisjaoskonnas ning sõltumata valija elukohast 19 valimisjaoskonnas.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Pühapäeval lõppes kohalike valimiste eelhääletamine maakonnakeskustes, kus nelja päevaga tegi oma valiku 27 333 inimest - interneti teel on hääle andnud 85 807 valijat, seega on kokku hääletanud 113 140 inimest. Tallinnas oli pühapäeval lõppenud eelhääletusel kõige populaarsem Lasnamäe Centrumi jaoskond.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Pärast artikli pealkirja ja põhiteksti lugemist kasuta oma loovust, et koostada sisutihe ja pikk sissejuhatav lause.\n\n## Pealkiri:\n\nEesti sumotori naaseb Norra lahtistelt meistrivõistlustelt kahe medaliga\n\n## Põhitekst:\n\nRaskekaalus (+115 kg) pälvis Oonurmest pärit sumotori hõbedase autasu ja absoluutkategoorias pronksi.\n\nVõistlustel osalesid Bulgaaria, Eesti, Norra, Poola, Saksamaa Soome, Suurbritannia ja Venemaa sumotorid.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Oslos toimunud sumo Norra lahtistelt meistrivõistlustelt naaseb Vinni Spordiklubi Sakura kasvandik Oliver Valdre kahe medaliga.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe artikli pealkirja ja sisu. Kasuta oma loomingulisi võimeid, et koostada detailne ja põhjalik ühelauseline sissejuhatus sellele uudisele.\n\n## Pealkiri:\n\nEhmatusega pääsenud Poola kindlustas MM-finaalturniiri pileti\n\n## Põhitekst:\n\nPoola asus kohtumist Krzysztof Maczynski 6. ja Kamil Grosicki 16. minuti tabamustest 2:0 juhtima, kuid Stefan Mugosa 78. ning Zarko Tomasevici 83. minuti väravad seadsid jalule 2:2 viigi. Seejärel viis Robert Lewandowski võõrustajad 85. minutil taas ette ning mängule pani punkti Filip Stojkovici omavärav 87. minutil.\n\nGrupis sai teise koha Taani, kes jätkab Venemaa pileti püüdmist play-offi kaudu. Viimases voorus tegid taanlased kodus 1:1 viigi (60. pen. Christian Eriksen - 88. Ciprian Deac) Rumeeniaga. Külalised lõpetasid mängu kümnekesi, sest 63. minutil eemaldati George Ganea.\n\nVooru kolmandas kohtumises tegid Kasahstan ja Armeenia samuti 1:1 (62. Bauržan Turisbek - 26. Henrih Mhitarjan) viigi.\n\nLõpptabel: Poola 25, Taani 20, Montenegro 16, Rumeenia 13, Armeenia 7, Kasahstan 3 punkti.\n\nF-grupis oli endale juba varem edasipääsu taganud Inglismaa, kes alistas täna võõrsil Leedu 1:0 (27. pen. Harry Kane). Teise koha teenis kodus 3:0 (33., 62. Adam Nemec, 69. Ondrej Duda) Malta alistanud Slovakkia.\n\nSamuti play-offi piletile pretendeerinud Sloveenia ja Šotimaa tegid 2:2 (52., 72. Roman Bezjak - 32. Leigh Griffiths, 87. Robert Snodgrass) viigi ning mõlema jaoks on MM nüüd lõppenud. Sloveenid jäid lõpus vähemusse, sest 90.+2. minutil eemaldati Bostjan Cesar.\n\nLõpptabel: Inglismaa 26, Slovakkia 18, Šotimaa 18, Sloveenia 15, Leedu 6, Malta 1 punkt.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "2018. aasta jalgpalli maailmameistrivõistluste valiksarja Euroopa tsooni E-grupist kindlustas koha finaalturniirile Poola, kes alistas viimases ehk 10. voorus kodus Montenegro 4:2.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Tutvu uudise pealkirja ja põhisisuga. Kasuta neid fakte, et luua pikk ja sisutihe lause, mis toimib loo sissejuhatusena.\n\n## Pealkiri:\n\nKarl-Martin Rammo lõpetas Laser klassi EM-i esikümnes\n\n## Põhitekst:\n\nKarl-Martin Rammo (ROPK/TJK) purjetas tänastes viimastes kuldgrupi sõitudes finišisse 27. ja 11. kohaga. Rammo kommenteeris regatti tervikuna nii: \"Euroopa kümnes! Ilus lõpp ilusale hooajale, eriti kõiki asju arvesse võttes. Väga happy ja elu neljas Laser klassi sinine plaat - selle järgi siia tulingi. Job well done!\". Karl-Martin Rammo saavutas regati vältel võistlussõitudes kohad 4, 12, 17, 3, 10, 35, 8, 8, 19, 27, 11.\n\nSamuti Laser Standard klassis võistelnud Martin Aruja (ROPK) lõpetas tänased sõidud hõbegrupis 48. ja 58. tulemusega ning lõpetas Euroopa meistrivõistlused kokkuvõttes 109. kohaga. Martin Aruja võistlussõitude seeria koosnes kohtadest 61, 58, 50, 46, 51, 52, 51, 40, 47, 48, 58.\n\nLaser Standardi Euroopa meistriks tuli britt Nick Thompson, teise koha sai itaallane Francesco Marrai ja kolmanda küproslane Pavlos Kontides.\n\nAnna Pohlak (TJK) lõpetas Laser Radial klassis hõbegrupis purjetades regati 67. kohaga (sõitude seeria 23, 27, 25, 28, DNC, 28, 31, 41, DNC, 19, DNC).\n\nLaser Radialil võitis Euroopa meistrivõistlused hollandlanna Marit Bouwmeester, teiseks tuli taanlanna Anne-Marie Rindom ja kolmandaks kreeklanna Vasileia Karachaliou.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Hispaanias Barcelonas lõppesid täna Laser Radial ja Laser Standard klasside Euroopa meistrivõistlused kahe viimase finaalsõiduga. Laser Standardil lõpetas Karl-Martin Rammo Euroopa meistrivõistluste kokkuvõttes 10. kohaga ja Martin Aruja oli 109. kohal, Laser Radialil lõpetas Anna Pohlak 67. positsioonil.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Pärast artikli pealkirja ja põhiteksti lugemist kasuta oma loovust, et koostada sisutihe ja pikk sissejuhatav lause.\n\n## Pealkiri:\n\nEesti naiskadetid olid Euroopa karikavõistlustel Serbias viiendad\n\n## Põhitekst:\n\nKaheksandikfinaalis alistas Eesti 2 tulemusega 45:31 Ungari teise võistkonna, kuid seejärel tuli vastu võtta 23:45 kaotus hilisemalt võitjalt Ungari esindusvõistkonnalt. Pääsul 6 parema hulka alistati Rumeenia 4 torgetega 45:44.\n\nTartu Kalevi ja En Garde vehklejatest koosnev Eesti esimene võistkond sai 9. koha. Kaheksandikfinaalis kaotati Rumeenia viiendale võistkonnale 33:45. Kohamatšides alistati esmalt Ukraina 4 torgetega 45:30, seejärel Horvaatia 45:33 ja 9. koha matšis Rumeenia 3 tulemusega 45:44.\n\nFinaalis alistas Ungari tulemusega 45:29 Rumeenia. Kolmanda koha sai Ukraina.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Serbias Zrenjaninis peeti täna naiskadettide epee Euroopa karikavõistluste võistkondlik etapp. En Garde klubi noorvehklejatest koosnev Eesti teine võistkond (Carmen-Lii Targamaa, Madli Palk, Zinaida Smõtskova, Anne-Mai Melles) teenis 16 võistkonna seas 5. koha. Otsustavas kohtumises alistati Rumeenia viies võistkond tulemusega 45:31.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe uudis läbi ja pane oma kujutlusvõime tööle, et välja mõelda üks korralik sissejuhatav lause sellele loole.\n\n## Pealkiri:\n\nLiidreid takistanud Alonsole määrati karistus\n\n## Põhitekst:\n\nMcLareniga kihutav Alonso sai karistada seetõttu, et eiras võistluse lõpus siniseid lippe, ega lasknud endast kohe mööda esikoha eest võidelnud Lewis Hamiltoni ja Max Verstappenit.\n\n\"Ma ei teadnud, et mehed võitlevad võidu eest ning seetõttu jäid nad paariks-kolmeks kurviks minu selja taha,\" ütles Alonso. \"Kuna lõpptulemust see ei mõjutanud, siis minu süü polnud kuigi suur. Siiski nõustun ükskõik millise karistusega, mille kohtunikud mulle määravad.\"\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Täna Jaapanis Suzuka ringrajal toimunud vormel-1 etapil 11. koha pälvinud Fernando Alonso sai kohtunikelt hoiatuse ning hispaanlasele määrati kaks karistuspunkti.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Pärast artikli pealkirja ja põhiteksti lugemist kasuta oma loovust, et koostada sisutihe ja pikk sissejuhatav lause.\n\n## Pealkiri:\n\nLevadias säranud poolkaitsja tegi Venemaa koondises debüüdi\n\n## Põhitekst:\n\nKuna järgmisel aastal toimub MM-finaalturniir just Venemaal, siis nemad valiktsüklit läbima ei pea ja nii on tehtud ridamisi sõprusmänge. Eile mängiti kodus Lõuna-Koreaga ja saadi kirja 4:2 võit. Mirantšuk tegi kaasa avapoolaja, mis võideti 1:0. Teisel kolmveerandtunnil tegi skoori ka vahetusest sekkunud kaksikvend Aleksei, vahendas Soccernet.ee.\n\nMirantšuk mängis Levadia eest kaasa 32 kohtumises ja lõi 14 väravat.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Eelmisel aastal Tallinna Levadias mänginud, tänavuseks hooajaks Moskva Lokomotiivi naasnud Anton Mirantšuk sai eile kirja oma esimese mängu Venemaa jalgpallikoondises.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe hoolikalt uudise pealkiri ja sisu ning kirjuta artiklile pikk sissejuhatav lause, kasutades oma kujutlusvõimet.\n\n## Pealkiri:\n\nViljandi linnajooksu võitis Mukunga, Andrus Veerpalu oli kuues\n\n## Põhitekst:\n\nKeenialase kõrval mahtusid pjedestaalile Tiidrek Nurme (+30,8) ja Ilja Nikolajev (+1.38,2). Kahekordne olümpiavõitja Andrus Veerpalu oli kuues, Mukungale kaotas ta 3.03,9.\n\nNaistest võidutses ajaga 38.27,0 Liina Luik, kes oli üldises pingereas 12. Järgnesid Luna-Aleksandra Lagoda 38.42,6 ning Leila Luik 40.47,9-ga.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Täna peetud 10,4 km pikkuse 62. Viljandi linnajooksu võitis Ibrahim Mukunga Wachira, ajaga 32.18,2.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe hoolikalt uudise pealkiri ja sisu ning kirjuta artiklile pikk sissejuhatav lause, kasutades oma kujutlusvõimet.\n\n## Pealkiri:\n\nKalev/Cramo alustas VTB Ühisliiga hooaega suure kaotusega\n\n## Põhitekst:\n\nTallinlased asusid kohtumist 12:8 juhtima, kuid siis tegid venelased 21:1 vahespurdi ja läksid ette 29:13. Sellega oli võitja saatus ka otsustatud.\n\nKalevlaste resultatiivseim mängija oli Branko Mirkovic, kes viskas oma 20 punktist 17 esimesel poolajal. Kahekohalise punktisumma kogus ka Janari Jõesaar, kelle arvele kanti 11 silma. Lokomotiiv-Kubani suurimaks skooritegijaks osutus Brian Qvale 17 punktiga.\n\nEnne mängu:\n\nValitsev Eesti korvpallimeister BC Kalev/Cramo alustab täna kell 17 Kalevi spordihallis VTB Ühisliiga hooaega, kui vastamisi minnakse Krasnodari Lokomotiv-Kubaniga.\n\nVenemaa klubi jaoks on tegemist hooaja esimese ametliku mänguga, üle-eelmisel ning eelmisel nädalal kohtuti kahes kontrollmängus Türklaste Yesil Giresuniga ning alistati nad 83:75 ja 104:62.\n\n\"Me kohtume väga kogenud meeskonnaga,\" sõnas Krasnodari peatreener Saša Obradovic klubi kodulehele. \"Nad oskavad mängida ja sellest ei tule kerge kohtumine. Nad on väga organiseeritud ning mängivad head korvpalli. Me näeme veel vaeva oma meeskonna sisekliima parandamisega, peame mängudes saama stabiilsemaks.\"\n\nNädala alguses teatas Lokomotiv-Kuban, et meeskonna uueks kapteniks saab ameeriklane Mardy Collins, kes tõi Venemaa klubile eelmisel aastal VTB liigas keskmiselt 12,2 punkti mängu kohta. Ühtlasi peab Krasnodari klubi Kalev/Cramo kõige ohtlikumaks mängijaks Janari Jõesaart.\n\nKalev/Cramo andis koos Raplaga reede õhtul avapaugu Eesti korvpalli meistriliigale. Kevadiste finalistide põneva vastasseisu järel jäi peale Kalev/Cramo, kes oli Raplast lisaajal üle 78:76.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Valitsev Eesti korvpallimeister Kalev/Cramo alustas VTB Ühisliiga hooaega kodus 62:88 (13:25, 21:19, 11:21, 17:23) Krasnodari Lokomotiiv-Kubanile.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe artikli pealkirja ja sisu. Kasuta oma loomingulisi võimeid, et koostada detailne ja põhjalik ühelauseline sissejuhatus sellele uudisele.\n\n## Pealkiri:\n\nAmeeriklane edestas Chicago maratonil keenialasi, naistest esikoht Dibabale\n\n## Põhitekst:\n\nAmeeriklasele järgnesid Keenia jooksjad. Teise koha pälvis mullune parim Abel Kirui 2:09.48-ga ning kolmas oli ajaga 2:10.23 Bernard Kipyego.\n\nNaistest võidutses Tirunesh Dibaba 2:18.31-ga. Oma esimese maratoni võitnud Etioopia kergejõustiklasele järgnesid Brigid Kosgei Keeniast 2:20.22 ja ameeriklanna Jordan Hasay 2:20.57-ga.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Chicago maratoni esikoht läks ajaga 2:09.20 Galen Ruppile, kellest sai 15-aastase vaheaja järel esimene ameeriklane, kes Chicagos võidutsenud.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Tutvu uudise pealkirja ja põhisisuga. Kasuta neid fakte, et luua pikk ja sisutihe lause, mis toimib loo sissejuhatusena.\n\n## Pealkiri:\n\nKontaveidi esimene vastane Linzis tuleb kvalifikatsiooniturniirilt\n\n## Põhitekst:\n\nPaari võitjat ootab teises ringis Ajla Tomljanovic (WTA 178.) Horvaatiast või Monica Puig (WTA 68.) Puerto Ricost.\n\n226 750 USA dollari suuruse auhinnafondiga kõval kattel toimuval turniiril omab esimest asetust Magdalena Rybarikova (WTA 28.) Slovakkiast. Kontaveidil on neljas paigutus.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Eesti esireket Anett Kontaveit (WTA 36.) alustab WTA-turniiri Linzis kvalifikatsiooni kaudu põhitabelisse pääseva mängija vastu.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe uudis läbi ja pane oma kujutlusvõime tööle, et välja mõelda üks korralik sissejuhatav lause sellele loole.\n\n## Pealkiri:\n\nVakra Reinsalu ettepanekust: EKRE võimule toomise projektis sotsid ei osale\n\n## Põhitekst:\n\nVakra ütles ERR-ile, et sotsidel ei ole täna kellegagi ühtegi kokkulepet Tallinna koalitsiooni osas, ei salajast ega avalikku.\n\n\"Nädal enne valimisi on selle üle spekuleerimine sisutu soovmõtlemine. Mina spordimehena ei riputa kunagi medaleid kaela enne finišit. Küll aga välistavad sotsid koostöö EKRE-ga. Sotsiaaldemokraadid ei ole valmis trügima võimule inimõiguste ja inimväärikuse hinnaga,\" märkis ta.\n\nVakra sõnul sõltub aga kõigi teistega koostöövõimalus valimistulemusest ja läbirääkimistest.\n\n\"Urmas Reinsalu tänane mure on valimiskünnise ületamine - kui ta valituks ei osutu, ei ole meil ka millestki rääkida. Kristen Michali juhitav Reformierakond võib ju tahta EKRE-ga koos Tallinnat juhtida, aga selles projektis sotsid kindlasti ei osale,\" kinnitas Vakra.\n\n\"Fantaseerimise asemel tuleb täna teha tööd selle nimel, et valijatelt saadav mandaat oleks tugev. Siis saab ka koalitsioone luua. Mida tugevama tulemuse iga erakond teeb, seda kindlamalt saab ta kaasa rääkida Tallinna linna juhtimises,\" tõdes ta.\n\nIsamaa ja Res Publica Liidu (IRL) eestseisuse liige, justiitsminister Urmas Reinsalu leidis oma pühapäevases avalduses, et Tallinna juhtimise peaks võtma üle ühinenud opositsioon.\n\nReinsalu ettepanek on moodustada Tallinnas IRL-i, Reformierakonna, SDE ja EKRE vahel ühinenud opositsioon, mis deklareeriks, et et need erakonnad tegutsevad pärast valimisi ühiselt eesmärgiga vahetada linnavõim välja ning need erakonnad näevad korruptsiooni Tallinnas probleemina ja on valmis ellu viima plaani selle lõpetamiseks.\n\nSamuti peaksid Reinsalu arvates need parteid välistama separaatsed kokkulepped, hoiduma strateegiana omavahelistest rünnakutest, sest eesmärk on muutus linna juhtimises ning ollakse valmis valimisjärgses koostöös selgelt konkreetsetes valdkonnapoliitilistes seisukohtades kokku leppima.\n\nMichal: sotsid ja EKRE on meile võrdselt vähe armsad\n\nReformierakonna linnapeakandidaat Kristen Michal vastas IRL-i üleskutse peale nõustuvalt, ent vastas ka SDE kriitikale, mis välistab koostöö EKRE-ga.\n\n\"IRL on teretulnud meiega tulema ja Keskerakonnast lahti ütlema. On ka viimane aeg. Reformierakond on ainsana välistanud algusest peale koostöö Keskerakonnaga. Täna on valijal selge vaid üks asi, ainult Reformierkonda valides ei toeta Keskerakonna jätkamist,\" väitis Michal.\n\n\"Kui IRL liitub, on meid juba kaks, kes Tallinnas 12 aastaga ennast ammendanud Keskerakonna välja vahetavad. Loodan, et muutus on Keskerakonna pragmaatilistest pakkumistest tähtsam ka SDE-le, EKRE-le ning miks mitte ka rohelisele ilmavaatele. Tegelik muutus Tallinnas saab tulla vaid üleväljalises osapoolte koostöös. Ja Tallinna tegelikule probleemile - Keskerakonna tegudele vastu astudes,\" ütles Michal.\n\n\"Vabadust ja inimese enda valikuid esikohale seades on meile tegelikult võrdselt vähe armsad äärmustesse minevate sotside ja EKRE hoiakud, et keelud ja käsud viivad õnneni. Ja sallivus saabub vägisi. Näiteks karjudes. Kui kummagagi koostööd arutame, siis vaid seetõttu, et Tallinnas on linna suurim probleem hariduses kahte keelerühma eristav ning korrumpeerunud Keskerakond,\" täheldas Michal.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Eesti Sotsiaaldemokraatliku Erakonna (SDE) Tallinna linnapea kandidaadi Rainer Vakra sõnul pole Urmas Reinsalu (IRL) ettepanek võtta pealinnas võim ühinenud opositsiooniga, millesse kuuluksid IRL, EKRE, Reformierakond ja SDE, teostatav.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Vaata läbi uudise pealkiri ja tekst ning loo loov sissejuhatav lause, mis haakub artikli sisuga.\n\n## Pealkiri:\n\nPekingis võidutsenud Nadal möödus Federerist ja Zverevist\n\n## Põhitekst:\n\nMaailma esireketile oli see oma sportlaskarjääri 75. esikohaks. Finaali on mees jõudnud 110 korda. Pekingis viimati 2005. aastal triumfeerinud Nadal on võitnud 12 järjestikust kohtumist.\n\nNadalile oli see tänavu kuuendaks turniirivõiduks, mida on ühe võrra rohkem kui šveitslasel Roger Federeril ja Saksamaa tennisistil Alexander Zverevil. Viimati võitis Nadal ühel hooajal kuus turniiri neli aastat tagasi.\n\nTokyos toimunud ATP turniiri võitis belglane David Goffin (ATP 11.), kes alistas finaalis prantslase Adrian Mannarino (ATP 31.) 6:3, 7:5.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Pekingis toimunud ATP tenniseturniiri võitis hispaanlane Rafael Nadal (ATP 1.), kes alistas finaalis Austraalia esindaja Nick Kyrgiose (ATP 19.) 6:2, 6:1.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe hoolikalt uudise pealkiri ja sisu ning kirjuta artiklile pikk sissejuhatav lause, kasutades oma kujutlusvõimet.\n\n## Pealkiri:\n\nTulikuum Ovetškin kostitas Canadiensit nelja väravaga\n\n## Põhitekst:\n\nTänavuses avamatšis kolm tabamust sepistanud venelasest sai NHL-i ajaloos neljas mängija, kes on hooaja kahes esimeses kohtumises saanud hakkama kübaratrikiga.\n\nKaotuseta jätkab uustulnuk Vegas Golden Knights. Eesti aja järgi läinud öösel alistati võõrsil Arizona Coyotes lisaajal 2:1.\n\nMulluste finalistide duellis oli Pittsburgh Penguins kodus 4:0 üle Nashville Predatorsist.\n\nToronto Maple Leafs asus omal väljakul New York Rangersi vastu 5:1 juhtima, kuid lasi külalistel viigistada. Lõpuks võtsid 8:5 võidu ikkagi kanadalased.\n\nTulemused:\nFlorida - Tampa Bay 5:4\nNY Islanders - Buffalo 6:3\nPittsburgh - Nashville 4:0\nToronto - NY Rangers 8:5\nWashington - Montreal 6:1\nSt. Louis - Dallas 4:2\nArizona - Vegas 1:2 (la.)\nChicago - Columbus 5:1\nCalgary - Winnipeg 6:3\nAnaheim - Philadelphia 2:3 (la.)\nVancouver - Edmonton 3:2\nSan Jose - Los Angeles 1:4\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Jäähokiliigas NHL sai Washington Capitals kodus Aleksandr Ovetškini nelja värava abil 6:1 jagu Montreal Canadiensist. Capitals pani edule aluse esimesel minutil, kui läks ette 2:0.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe uudis läbi ning loo sellele fantaasiarikas ja pikk lause, mis võiks uudist tutvustada.\n\n## Pealkiri:\n\nSuri ajaloolane Vahur Made\n\n## Põhitekst:\n\nVahur Made sündis 11. juulil 1971, lõpetas Jakob Westholmi Gümnaasiumi ehk endise Tallinna 22. Keskkooli kuldmedaliga ning 1994. aastal Tartu ülikooli ajaloo-osakonna cum laude.\n\nMade kaitses 27-aastasena 1999. aastal Tartu ülikoolis ajaloodoktori väitekirja teemal \"Eesti ja Rahvasteliit\".\n\nMade töötas 90-ndatel aastatel ajakirjanikuna ajalehtedes Postimees ja Äripäev ning oli pikaajaline autor ERR-is. Ta oli aastail 1998–1999 Eesti Kõrgema Kommertskooli kaasprofessor. 1996–2001 oli ta Tartu ülikooli filosoofiateaduskonna ajaloolektor ning alates 2005. aastast filosoofiateaduskonna ajaloo ja arheoloogia instituudi dotsent.\n\nMade tegutses Kodanike Komiteede liikumises ning oli Eesti Kongressi liige. Ta oli alates 1998. aastast Eesti Akadeemilise Ajalooseltsi liige ja kuulus alates aastast 2000 Inglismaa ülikoolide Euroopa uuringute assotsiatsiooni liikmeskonda.\n\nMade oli Eesti Euroopa Ühenduse Uuringute Assotsiatsiooni asepresident ja Eesti NATO assotsiatsiooni nõukogu liige. Alates 2003. aastast kuulus ta Eesti Diplomaatide Kooli ametliku esindajana Euroopa Poliitiliste Uuringute konsortsiumi liikmeskonda. Made oli Eesti idapartnerluskeskuse esimene tegevjuht.\n\nMade osales teaduslike ettekannetega rahvusvahelistel konverentsidel Londonis, Riias, Birminghamis, Budapestis, Belfastis, Bordeaux’s, New Yorgis, Stockholmis, Reykjavikis, Kiievis, Thbilisis ja mujal.\n\nMade põhiline uurimisvaldkond oli Euroopa Liit ning Euroopa integratsioon, Euroopa Liidu naabruspoliitika, Eesti välispoliitika ajalugu, Läänemere regiooni julgeoleku arengu küsimused, Balti riikide osalemine ja roll rahvusvahelistes organisatsioonides ning Balti riikide temaatika rahvusvahelistes suhetes külma sõja perioodil.\n\nVahur Made jäävad leinama abikaasa Annika, pojad Morten, Rasmus ja Kaspar ning vanemad Reet ja Tiit Made.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Pärast rasket haigust suri pühapäeva hommikul 46 aasta vanuselt ajaloolane ja diplomaatide kooli kauaaegne asedirektor Vahur Made.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe hoolikalt uudise pealkiri ja sisu ning kirjuta artiklile pikk sissejuhatav lause, kasutades oma kujutlusvõimet.\n\n## Pealkiri:\n\nNibali võitis Il Lombardia, Taaramäe 70.\n\n## Põhitekst:\n\nNibali edestas 247 kilomeetri pikkuse sõidu finišis teise koha saanud prantslast Julian Alaphilippe’i (Quick-Step Floors) 28 sekundiga. Kolmanda koha saanud Gianni Moscon kaotas võitjale 38 sekundit, vahendas Rattaproffid.ee.\n\nTaaramäe lõpetas sõidu grupis, mis finisheeris võitjast 11 minutit hiljem.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Eile Itaalias sõidetud World Touri kalendrisse kuuluva ühepäevasõidu Il Lombardia võitis Vincenzo Nibali (Bahrain Merida). Rein Taaramäe (Katusha-Alpecin) sai 70. koha.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe uudis läbi ning loo sellele fantaasiarikas ja pikk lause, mis võiks uudist tutvustada.\n\n## Pealkiri:\n\nTürgi taotleb Amnesty aktivistidele kuni 15-aastast vangistust\n\n## Põhitekst:\n\nKinnipeetute seas on Amnesty Türgi haru üks juhtidest İdil Eser, mitu tuntud türgi inimõiguslast, üks sakslane ja üks rootslane. Neile esitati süüdistus relvastatud terrorirühmituse abistamises, kirjutas uudisteagentuur Dogan.\n\nProkuratuur tahab karistada 11 aktivisti 7,5-15 aasta pikkuse vangistusega, ütles Dogan, kuid ei täpsustanud, kellele kui pikka karistust taotletakse.\n\nSüüdistuse alusel üritasid kinnipeetud külvata ühiskonnas kaost, mis sarnanes 2013. aasta suvel Türgit raputanud meeleavaldustele.\n\nPolitsei pidas aktivistidest kümme kinni juuli algul ühel seminaril, mis toimus Istanbuli lähistel Buyukada saarel. Kuu varem võttis kohus eelvangistusse ühe Amnesty Internationali Türgi haru juhtidest Taner Kılıçi, keda kahtlustati seotuses mullu 15. juulil toimunud riigipöördekatse väidetava juhi Fethullah Güleniga.\n\nTema kaasus ühendati nüüd ülejäänud kümne aktivisti omaga ning talle esitati süüdistus relvastatud terrorirühmituse liikmesuses.\n\nAktivistidest kaks on välismaalased: rootslane Ali Gharavi ja sakslane Peter Steudtner, kes juhtisid digitaalse informatsiooni seminari.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Türgi prokuratuur nõuab kuni 15-aastast vangistust 11 aktivistile, kellest suurem osa peeti kinni haarangus inimõigusorganisatsiooni Amnesty International korraldatud seminaril, kirjutas uudisteagentuur Dogan pühapäeval.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe hoolikalt uudise pealkiri ja sisu ning kirjuta artiklile pikk sissejuhatav lause, kasutades oma kujutlusvõimet.\n\n## Pealkiri:\n\nArvustus. Läbipaistvus ja mis on selle taga?\n\n## Põhitekst:\n\nMarge Monko ruumiinstallatsioon „Veatu, õmblusteta“ Vabaduse väljakul 2. – 6. X ja Anna Juhlini lühifilm „Poeet Elevandimajas“ Puändi raamatupoes kuni 7. X.\n\nVabaduse väljakul toimub tihtipeale mingi üritus: küll on sinna telgid või lava püsti pandud, küll kioskid kohale toodud, et linnarahva rõõmuks kõlaks kontsert või mõni uus ettevõtmine saaks ennast tutvustada või saaksid südametunnistusega kodanikud doonorina verd anda. Isegi küttepuid ja piima on seal jagatud, mis siis veel valimiste-eelsest kampaaniaüritusest rääkida. Ka meie riigi aastapäevaparaadi on just seal korraldatud. See on loomulik, sest kus siis mujal, kui mitte pealinna esindusväljakul.\n\nAga avalikku ruumi ja sellega ka pealinlaste ning linnakülaliste ellu ja mõtetesse sekkuvat kunsti ei ole seal ülearu tihti eksponeeritud. Ei saa küll väita, et üldse mitte või et sealsed kunstiüritused oleksid linnavalitsuse egiidi all toimunud, sest nii mõnestki kunstisekkumisest on saanud märgiline sündmus, nagu oli Flo Kasearu, Andra Aaloe, Aet Ader ja Grete Soosalu osalus- performance „Kunstijärjekord“. Ka nüüdiskunsti keskkonna Noar korraldatud Tallinna kunstinädal on toimunud Vabaduse väljakul, kuigi läinud suvel viisid nemadki nii mõnegi ürituse kas Telliskivi loomelinnakusse või Noblessnerisse. Aga seda kõike on liiga vähe, arvestades Tallinna Kunstihoone, eelkõige selle uue ja värske hingamisega, ning kunstnike liidu asukohaga just seal. Aktiivne kunstielu toimub ruumis sees, uste taga – kas siis Tallinna Kunstihoone näitusepaikades või kunstnike liidu või ka Jaani kiriku galeriis. Kunsti jagub igale vanusele ja maitsele, aga kunstile ette nähtud ruumis, valges kuubis.\n\nKollektiivne iha. Tänavune fotokuu pole ametliku programmiga murdnud välja mitte ainult ühest toimumispaigast – viimasel ajal on selleks olnud Telliskivi loomelinnak –, vaid ka linnast ja jõudnud Tallinna kõrval Narva. Tänavune fotokuu on jätnud oma jälje ka Vabaduse väljakule.\n\nMarge Monko kahest suureformaadilisest ribareklaamist koosnev ruumiinstallatsioon esitab taas 1930ndatel Ameerika Ühendriikides toodetud sukkade reklaamfoto, mille kunstnik on leidnud 1937. aastal avaldatud raamatust „Foto moodsas reklaamis“ („Photography in the Modern Advertisement“). Fotol kujutatud naise käed demonstreerivad sukapaari läbipaistvust. „Naisekäed“, „sukad“, „läbipaistvus“ ja „1930ndate Ameerika fotoreklaam“ on neli märksõna ehk siis võti, mille teadlik vaataja saab fotokuu veebilehelt kaasa. Ta saab kaasa ka foto, kus kahe reklaamiriba kujutis saab väikese nihestatusega üheks ja vaataja ette ilmub müstiline vaatepilt, kus kaks habrast naisekätt hoiavad hiiglasuurt, kuid ämblikuvõrguna õrna ja ilmselt ka vastupidavat sukka. Tõepoolest „The smartest new hosiery!“, nagu moodsa, seksika naise kõige ahvatlevam keha-, täpsemalt ennenägematult paljastatud jalgade kate jõudis laialt levinud reklaami kaudu ilmselt üle maailma kõikide iseteadlike (linna)naisteni, sest seksikus kuulus iseteadlikkuse juurde. Nailonsukki reklaamiti naisekeha kõige seksikama metonüümia – jalgade abil, aga ka armastava ema (ja ilmselt siis ka moodsa abielunaise) kuvandi abil, kus paljastatud jalgadega noore naise kõrval istub väike lokiline inglike, tütreke, kelle unistustesse süstiti selle kuvandiga beebinukkude ehk siis tulevikusimulatsiooni kõrval ideaalse emana ka seksika, ahvatleva, võrgutava (abielu)naise kuvand.\n\nSelle teadmisega otsib vaataja Vabaduse väljakul just sobiva paiga, kus lahti lõhutud kujund tervikuna paistma hakkab. Teadlikul vaatajal veab iseäranis, kui mõni veel teadlikum sõber või tuttav, aga veel parem, kui kunstnik ise selle vaatekoha talle kätte näitab. Reklaamitööstuse manipulatsioonide kõrval ilmuvad teadliku vaataja mõtetesse ka fotokujutiste illusoorsus, fotograafiaga seotud tõe- ja valeküsimused.\n\nVähem teadlik kunstitarbija, ka pelgalt üle Vabaduse väljaku kõndija satub Marge Monko installatsiooni vaatama juhusliku nurga alt ning reklaamitööstuse otsesõnum (ostke ainult meie sukki!) ei pea temani jõudma. Aga ta ei pääse installatsiooni kummalisest läbipaistvusest ning sellest tulenevatest konnotatsioonidest. Ükskõik kui lähedalt või millise nurga alt ta installatsiooni näeb, ikka hakkab kaasa mängima installatsiooni püsti hoidev raudkonstruktsioon, aga pahatihti ka kõrval kõrguv Vabadussõja võidusammas. Kui raudkonstruktsiooni võib veel leebelt vaadata möödapääsmatu progressiivse tööstusrevolutsiooni ja urbanistliku elukorralduse sümbolina, siis rohmakat, ennast järjest enam maksma panevat ristikujulist monumenti ei saa küll millegi muu kui totalitaarse võimu sümbolina käsitleda. Marge Monko installatsiooni materjali (vormi) transparentsus omandab sellega seoses ka mõttelise (sisu) transparentsuse: kultuuriliselt hästi tsementeeritud naiselikkuse sümbolist paistab läbi veel kindlamalt tsementeeritud mehelikkuse sümbol vabadussammas ehk 1930ndate muretu suurlinliku vabaduse tagant oli kosta oma võimu kindlustavat sõjatärinat, kui nüüd mitte pahaks panna ilmset, isegi banaalset tõlgendust. Vaieldamatult on see Marge Monko teose puhul ainult üks tõlgendus, seda isegi Vabaduse väljaku kontekstis.\n\nKõrvale ei saa jätta kunstniku varasemate, naiselikkuse ja manipuleeriva reklaamitööstuse psühhoanalüütilist iha käsitlust, olgu siis kollektiivse, nagu on seda praegune, või intiimse ihana, nagu oli näiteks 2016. aasta suve projekt „Sina“ Haapsalu Linnagaleriis. Marge Monkol on imeline omadus organiseerida ruum äärmiselt puhtalt ja täpselt, vaat et ühegi veata steriilseks tervikuks ning siis tuua sinna sisse ülimalt isiklik, intiimne, vaat et mõrane detail, tähenduslik fragment, millega laeb inimlikult valusalt kogu terviku.\n\nIdentiteedikihid. Marge Monko installatsiooni puhul ei tohi unustada ka fotokuu konteksti. Sordiini all hoituse, kiht kihi järel ennast paljastada lubavusega ei sobitu see ainult EKKMi Stephanie Hessleri kuraatoriprojektiga „Kiht kihi järel lahti riietab end lesest kivi“, vaid veel enam Puändi raamatupoes eksponeeritava rootsi dokumentalisti Anna Juhlini lühifilmiga „Poeet Elevandimajas“. See on tütretütre lugu oma vanaisast, 1920ndate algul İstanbulis sündinud Lüfti Özkökist, kes suundus pärast kooli lõpetamist Pariisi, kohtas seal rootslannast eluarmastust ning elas ülejäänud elu Stockholmis. Kõige tähtsam pole isegi õnneliku lõpuga karjapoisi muinasjutt – tema vaene kalurist isa maksis poja prantsuse lütseumis õppimise eest kaladega ning Stockholmis sattus noormees pildistama kultuuri suurkujusid ja temast kujunes 1950ndate lõpul maailma moodsa kunsti muuseumide esiritta tõusnud Moderna Museeti tähtsaim dokumentalist –, vaid vaikselt kulgev, delikaatsete katkestustega jutustamisviis. Autor on ka ise kaadris, kuid lapselapsena, põlvkondade suhte hoidjana, kes sõbrana on vanaisa kõrval tema mälestuste rännakutes ja kes empaatiatundega ei anna edasi mitte ainult perekonna-, vaid eelkõige identiteedikujunemise lugu. See on ka Stockholmi lugu, kus võrreldes kosmpoliitse İstanbuli ja kultuurist tiine Pariisiga oli algul nii vaikne, et ei saanud öösiti magada ja kus väikeses kodus peetud peod sõpradega oli märk tõelisest õnnest. Ma ei saanud küll täpselt aru, miks Stockholmi äärelinna kodu kutsutakse filmis Elevandimajaks, aga kui mõelda tuntud võrdluse „elevant portselanipoes“ peale, siis, kui türgi poeet vaevleski kunagi Rootsi väiksusest tulenevast frustratsioonist, oli see filmis pieteeditundeliselt sordiini all hoitud. Kuigi ega selle peale mõtlemisest ka ei pääse.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Marge Monko tugeva sõnumi, mitmete tähenduskihtidega sordiini all hoitud ruumiinstallatsioon kõlab hästi kokku teiste fotokuu väljapanekutega, kirjutab Reet Varblane Sirbis.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Süvene uudise pealkirja ja sisu ning kirjuta sellele loole sisukas ja informatiivne sissejuhatus, mille pikkus on üks lause.\n\n## Pealkiri:\n\nVettel: väike viga põhjustas suure probleemi\n\n## Põhitekst:\n\nKuna võidu võttis sakslase peakonkurent Lewis Hamilton Mercedesel, siis briti üldedu kasvas Ferrari piloodi ees 59 punktile. \"Areneme pidevalt ja märgata on positiivseid asju, kuid täna neid ei paistnud kuskilt,\" lausus Vettel. \"Meil läks tiitliheitluses seis raskemaks, kuid tuleme tagasi tugevamana ning üritame neljal viimasel võistlusel head tulemust teha.\"\n\nVetteli sõnul vedas Ferrarit Suzukas alt pisidetail. \"Autos polnud stardis piisavalt elektrit. Seetõttu taaskäivitasime süsteemi, kuid midagi läks viltu,\" ütles Vettel. \"Minu meelest väike viga põhjustas suure probleemi.\"\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Vormel-1 sarjas üldarvestuses teist kohta hoidev Sebastian Vettel oli sunnitud tänase Jaapani GP tehniliste probleemide tõttu katkestama neljandal ringil.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Vaata läbi uudise pealkiri ja tekst ning loo loov sissejuhatav lause, mis haakub artikli sisuga.\n\n## Pealkiri:\n\nRooba koduklubi kaotas ja jäi liidrikohast ilma\n\n## Põhitekst:\n\nKärpät asus Oulus toimunud kohtumist kolmanda kolmandiku alguses 2:0 juhtima, JYP viskas auvärava poolteist minutit enne mängu lõppu. Rooba seekord resultatiivseuspunkte ei teeninud.\n\nMeistrivõistlustel vahetus liider, sest Turu TPS sai kodus 3:2 (2:0, 1:0, 0:2) jagu Kuopio KalPa-st. TPS-il on nüüd koos 29 (12 mängust) punkti. Järgnevad Kärpät 28 (13), seni juhtinud JYP 27 (12), Rauma Lukko 24 (13), Lahti Pelicans 20 (11) ja Pori Ässät 18 (11) silmaga.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Eesti jäähokikoondislase Robert Rooba koduklubi Jyväskylä JYP kaotas Soome meistrivõistlustel Oulu Kärpätile 1:2 (0:0, 0:1, 1:1).",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe artikli pealkirja ja sisu. Kasuta oma loomingulisi võimeid, et koostada detailne ja põhjalik ühelauseline sissejuhatus sellele uudisele.\n\n## Pealkiri:\n\nMoskva CSKA võttis VTB Ühisliigas teise kindla võidu\n\n## Põhitekst:\n\nCSKA resultatiivseimad mängijad olid Nando De Colo 24 ja William Clyburn 20 punktiga. Astana suurimaks korvikütiks osutus Justin Carter 25 silmaga.\n\nCSKA juhib turniiritabelit täisedu kahe võiduga, Astanal on kirjas üks kaotus.\n\nTäna peetakse veel kaks kohtumist, kus Kalev/Cramo võõrustab algusega kell 17.00 Krasnodari Lokomotiiv-Kubani ning Peterburi Zeniit võtab tund aega hiljem vastu Permi Parma.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Korvpalli VTB Ühisliigas sai teise võidu tiitlikaitsja Moskva CSKA, kes alistas võõrsil Astana 92:72 (29:15, 30:17, 15:21, 18:19).",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Vaata läbi uudise pealkiri ja tekst ning loo loov sissejuhatav lause, mis haakub artikli sisuga.\n\n## Pealkiri:\n\nEsireketiks tõusev Halep kaotas Pekingi finaalis heas hoos Garciale\n\n## Põhitekst:\n\nVeidi vähem kui kaks tundi kestnud kohtumise järel oli Garcia Halepist üle 6:4, 7:6 (3), päästes sealjuures kümnest murdepallist koguni üheksa.\n\nEelmisel nädalal alistas Garcia Wuhanis toimunud turniiri finaalis austraallanna Ashleigh Barty 6:7 (3), 7:6 (4), 6:2 ning ühtlasi sai prantslannast esimene naine, kes on need kaks turniiri järjest võitnud. 23-aastane prantslanna tõuseb homme maailma edetabelis esmakordselt karjääris ümne parema sekka üheksandaks.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Pekingis toimunud kõrgetasemelise WTA tenniseturniiri finaalis alistas asetamata prantslanna Caroline Garcia (WTA 15.) esmaspäeval WTA tabeli esireketiks tõusva rumeenlanna Simona Halepi.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Vaata läbi uudise pealkiri ja tekst ning loo loov sissejuhatav lause, mis haakub artikli sisuga.\n\n## Pealkiri:\n\nVIDEO | Rallistuudio ja Kataloonia punktikatse täispikkuses\n\n## Põhitekst:\n\n\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Kataloonia MM-ralli punktikatse ehk power stage'i võitis hispaanlane Dani Sordo, kes edestas üldvõidu võtnud Kris Meeke'i. Ott Tänak oli neljas ja teenis kaks punkti, mis aitasid tal MM-sarja üldarvestuses teiseks tõusta.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Tutvu uudise pealkirja ja põhisisuga. Kasuta neid fakte, et luua pikk ja sisutihe lause, mis toimib loo sissejuhatusena.\n\n## Pealkiri:\n\nVIDEO | Läti EM-rallil kukkus alla helikopter, üks inimene hukkus\n\n## Põhitekst:\n\nLäti meedia teatel juhtus õnnetus ralli 11. kiiruskatsel, kui pealtvaatajaid lennutanud kopteri Robinson R44 piloot võis pealtnägijate sõnul õhku tõustes riivata elektriliine.\n\nPolitsei teatel sai kopteri piloot õnnetuses surma, kaks vigastada saanud inimest on teadvuseta ning ühe vigastused on kergemad.\n\nLäti EM-ralli võitis Nikolai Grjazin, kes edestas Soome rallitalenti Kalle Rovanperät.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Lätis Liepajas toimunud ERC rallisarja etapil kukkus vahetult pärast õhku tõusmist alla helikopter. Õnnetuse tagajärjel sai üks inimene surma ning kolm vigastada.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe artikli pealkirja ja sisu. Kasuta oma loomingulisi võimeid, et koostada detailne ja põhjalik ühelauseline sissejuhatus sellele uudisele.\n\n## Pealkiri:\n\nRahvusooper Estonia andis esimese etenduse Haapsalus\n\n## Põhitekst:\n\nEsimeseks etenduseks oli muusikal \"Pipi Pikksukk\" ja beebikontserdid, järgmise aasta aprillis aga tuuakse Haapsallu operett \"Savoy ball\", vahendab BNS.\n\nHaapsalu linnapea Urmas Sukles ja teatrijuht Aivar Mäe kirjutasid rahvusooper Estonia ja Haapsalu linna kultuurikoostöö leppele alla juuni alguses. Kokkulepe sisaldab etenduste ja kontsertide andmist Haapsalus, ooperi- ja balletihariduslike lasteprojektide läbiviimist linna koolides ja lasteaedades ja muud, teatas Estonia esindaja.\n\n\"Haapsalus ei ole Estonia varem etendusi andnud, tegemist on märgilise sündmusega,\" ütles Mäe. \"Nagu ikka, vaatame külla tulles esinemispaiga üle ja otsustame üheskoos, kuidas lava ja tehnika suurte lavastuste tarvis ette valmistada.\"\n\nSuklese sõnul Estonia tulek Haapsallu väga suur samm Haapsalu kultuurielus.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Rahvusooper Estonia andis vastavalt möödunud suvel allkirjastatud kokkuleppele pühapäeval esimese etenduse Haapsalu kultuurikeskuses.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Tutvu artikli sisuga ja loo sellele pika lausega sissejuhatus, mis köidab lugeja tähelepanu.\n\n## Pealkiri:\n\nPille-Riin Larm. Kõigepealt oli festival\n\n## Põhitekst:\n\nTartu linnapea väljendas laste- ja noortekirjanduse festivali avamisel nõutust, et ei tea, kumb oli enne, kas kirjanikud või lugejad. Kõigepealt võis olla hoopis festival. Eestis on nüüd vähemalt kuus kirjandusfestivali: igal kevadel „HeadRead“ ja „Prima vista“, augustis „Eesti kirjanik“, novembris „Hullunud Tartu“ ning septembris kaks uut eelnimetatut. Eks ole sõna „festival“ muudeski kunstivaldkondades veidi ülekasutatud: tähendab see ju pidulikku ülevaatust või võistlust, suurpidustust, mida kõik festivalid vormi poolest ei ole. Teisest küljest ongi vähemasti kirjanike ja lugejate kohtumine oma tähenduselt alati suur ja pidulik sündmus. Seejuures on iga kirjandusfestival, sh kaks uut, isikupäraselt oma nägu. Publikut jagub ka kõigile ja see koguni ei kattu kuigivõrd.\n\nTallinna Kirjandustänava festival on tugevalt kohaspetsiifiline, seotud Koidula tänavaga Kadriorus, ning ilmselt tulenevalt korraldaja eripärast (Eduard Vilde ja A. H. Tammsaare muuseumi pinnal loodud Tallinna Kirjanduskeskus) kergelt klassikakallakuga. Formaat sarnaneb arvamusfestivali omaga: kindlas paigas hulk telke, igas telgis esinejad, veidi kaugemal toiduala jne. Eksperimenteerimisrõõmu väljendati kirjanike uute monumentide ideega mängides ja mitmesuguste installatsioonidega, esinejate ja esitletavate raamatute nimekiri oli niisugune turvaline. Kava mahtus ühte laupäeva ja see oli päris põnev päev.\n\nTartu laste- ja noortekirjanduse festival kestis kolm päeva, lisaks eelüritused, ning hõlmas mitut linnaosa. Selle impulss on küllap seotud Tartu UNESCO kirjanduslinna tiitliga ning unistusega saada 2024. aastal Euroopa kultuuripealinnaks. Lugejaskonda tuleb aga nagunii kasvatada ja kaasata maast madalast, nii et oligi aeg, seejuures väärib noortele tähelepanu pööramine lausa eraldi kiitust. Esimese festivali kallak oli Astrid Lindgreni poole ja nagu ei kannatanud liigse väärikuse all Lindgren ise, oli mõnusalt vaba ja lustakas kogu ettevõtmine. Alguse sai Tartu neljanda klassi lastele raamatu kinkimise tava, esimesena valiti selleks Reeli Reinausi „Kuidas mu isa endale uue naise sai“.\n\nKuna mõlemad festivalid toimusid esimest korda, on mitmesugused viperused vältimatud. Järgnevalt mõned sõbralikud korralduslikku laadi soovitused.\n\nKui juba festivalile tuled ja oma telgi püsti paned, tasub mõelda, kas selles telgis midagi ka toimub, küsida, miks peaks publik just sinna tulema.\n\nEt vihma sajab, on elementaarne, ja 10 000 sammu mööda Koidula tänavat kõndida samuti. Kas aga telki mahub vihma eest varju või jalgu puhkama veel keegi peale esinejate? Sõna „kohvik“ viib mõtted kohvile.\n\nInfo liikugu. Kavad olgu aegsasti valmis ja kergesti leitavad, eelteated saadetud. Ärge lootke ainult Facebookile. Veel on hea, kui lepitakse kokku kindel inimene, kes seda kõike koordineerib ja muutustel silma peal hoiab.\n\nSisulisi etteheiteid mul ei ole. Tahaksin ka ise korraldajatele ja kõigile kaasalööjatele kuldse medali kinkida nagu Jaan Muna, kes austas oma kohalolekuga laste- ja noortekirjanduse festivali avamist. Muna medalid läksid Kristiina Ehinile ja Reeli Reinausile. „Elame veel!“\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Septembris sündis kaks uut kirjandusfestivali: Kirjandustänava festival Tallinnas ning esialgu nimeta laste- ja noortekirjanduse festival Tartus.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Vaata läbi uudise pealkiri ja tekst ning loo loov sissejuhatav lause, mis haakub artikli sisuga.\n\n## Pealkiri:\n\nSamost: kirik on jätnud kasutamata võimaluse uueneda\n\n## Põhitekst:\n\nSamost märkis Vikerraadio saates \"Samost ja Ruussaar\" seoses peapiiskop Urmas Viilma kriitikaga Risti koguduse õpetaja Annika Laatsi sõnavõtule kooseluseaduse kaitseks ETV debatisaates \"Suud puhtaks\", et kirikul on selge taotlus mõjule ühiskonnas, kuid väga paljudel juhtudel jätnud kasutamata oma võimaluse uueneda.\n\n\"Kirik on trendis, kus noorte inimeste hulk väheneb, annetajaliikmete hulk väheneb. Kirik peaks oskama saada tähelepanu ka muul viisil, kui ainult sellisel negatiivsel viisil oma kõige otsustavama sihtgrupi seas,\" nentis Samost.\n\nSamosti sõnul lükkab kirik endast eemale praktiliselt kõik inimesed, kes on alla 35 aasta vanad. \"Võib isegi arvata, et kõik inimesed, kes on alla peapiiskop Viilma vanuse. On läbi käinud ka versioon, et Urmas Viilma avaldused on tehtud pigem Annika Laatsi kaitseks, et saavutada seal samas kirikukogus positsioon, kus Annika Laatsi ei hakata kuu või kahe pärast välja viskama kirikust,\" ütles Samost.\n\nRuussaare sõnul ei puuduta kooseluseadus teda mitte mingilgi määral ja jääb arusaamatuks, miks üldse Annika Laatsi sõnavõtt sellise kära põhjustas.\n\n\"Armastuse mõiste on nii lai, et seda ei saa defineerida ei kirik, ei Viilma, ei Aannika Laats ega ka Samost ja Ruussaar. Kui selle kooseluseaduse mõte on see, et reguleerime rahalised suhted või mingid muud suhted, siis las ta olla, aga kui me räägime armastusest, siis mina ei oska öelda ühtegi inimest, kes julgeks seda defineerida,\" nentis Ruussaar.\n\nSamosti sõnul on tegemist väärtusküsimusega, mis ühiskonnas debatti tekitab ning Eesti või ka luterlik kirik ei ole selles suhtes midagi ainulaadset.\n\n\"Kirik on väga oluline institutsioon ühiskonnas just sidususe küsimuses. Olukord, kus meie ühiskonnas kirikut ei ole ja religioon on taandunud tahaplaanile - see ei ole ka see, mida me peaksime aktiivselt taotlema,\" nentis Samost.\n\nRuussaare sõnul näitas saade \"Suud puhtaks\" pigem seda, et tänapäeval saadakse pühakuks värviteleviisoris.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Ajakirjanik Anvar Samosti sõnul on Eesti Evangeelne Luterlik Kirik (EELK) jätnud kasutamata oma võimaluse uueneda.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Tutvu uudise pealkirja ja põhisisuga. Kasuta neid fakte, et luua pikk ja sisutihe lause, mis toimib loo sissejuhatusena.\n\n## Pealkiri:\n\nLiitlaste piloodid harjutavad Eesti õhuruumis\n\n## Põhitekst:\n\nLennukid lendavad üle Eesti madallennu aladel ning mitte madalamal kui 152 meetrit ja eelistatavalt asustatud punktidest eemal.\n\nNATO liikmesriigid eraldavad õhuväe õppuste ja harjutuste, sealhulgas madallendude, läbiviimiseks kindlad osad oma õhuruumist.\n\nKa Eesti, Läti ja Leedu on eraldanud oma õhuruumis piirkonnad madallendude sooritamiseks. Madallende sooritatakse kokkuleppel lennuameti ja Lennuliiklusteeninduse aktsiaseltsiga.\n\nPõhja-Atlandi Nõukogu otsuse kohaselt valvavad NATO liikmesriikide õhujõud Eesti, Läti ja Leedu õhuruumi rotatsiooni korras alates 29. märtsist 2004, mil Balti riigid said NATO liikmeks.\n\nBalti riikide õhuturve moodustab osa NATO targa kaitse kontseptsioonist, mille eesmärk on säästa alliansi liikmesriikide ressursse, panustades erinevatesse võimekustesse ühiselt.\n\nBelgia õhuväe lennusalk võttis Balti riikide õhuturbe üle 5. septembril. Šiauliai lennubaasis paikneb alates 30. augustist USA õhuväe lennusalk, mille relvastuses on hävitajad F-16.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Algava nädala tööpäevadel teevad Eesti kohal harjutuslende Ämari lennubaasis õhuturbemissioonil teenivad Belgia õhuväe piloodid hävituslennukitel F-16.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Vaata läbi uudise pealkiri ja tekst ning loo loov sissejuhatav lause, mis haakub artikli sisuga.\n\n## Pealkiri:\n\nSandra Skoblov sai Euroopa karikaetapil 12. koha\n\n## Põhitekst:\n\nSkoblov sai alagrupis kolm võitu ja kaks kaotust ning alistas seejärel neli vastast järjest – esmalt kaks ukrainlannat Jeva Mazuri 9:8 ja Katerõna Tšornõi 5:4, seejärel ungarlanna Zsofia Tothmatyase 15:5 ja pääsul 12 parema hulka rumeenlanna Talida Enache 15:10. Teel veerandfinaali pidi Skoblov tunnistama Ungari vehkleja Gyongyver Kalmani nappi 12:11 paremust. Skoblov sai veel võimaluse võistlust jätkata miinusringis, kuid seal tuli tal vastu võtta 6:13 kaotus hilisemalt kolmanda koha omanikult ukrainlannalt Anastasiia Zelentsovalt.\n\nTargamaa alistas alagrupis kõik kuus vastast ja oli play-off avaringist vaba. 64 seas alistas Targamaa ungarlanna Gyongyver Kasi 15:11 ja seejärel rumeenlanna Cristina Matache 15:12. Pääsul 12 parema hulka kaotas Targamaa tulemusega 9:15 hilisemale võitjale ungarlanna Kinga Dekanyle. Miinusringis võitis Targamaa Türgi vehklejat Emine Ipek Aydini 15:14, kuid kaotas siis torgetega 5:15 Ungari vehklejale Borbala Kolczonayle.\n\nFinaalis alistas Dekany torgetega 15:7 kaasmaalanna Eszter Muhari.\n\nÜlejäänud Eesti vehklejate kohad: Karoliina Komissarova (Tartu Kalev) 38., Susanne Lannes (Tartu Kalev) 56., Madli Palk (En Garde) 59., Anne-Mai Melles (En Garde) 74., Zinaida Smõtskova (En Garde) 77., Amiina Domnika Selivanova (Tartu Kalev) 78. ja Heleri Melles (En Garde) 80.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Sandra Skoblov (IREM) sai Serbias Zrenjaninis peetud naiskadettide epee Euroopa karikavõistluste etapil Eesti parimana 12. koha. Carmen-Lii Targamaa (En Garde) oli 15. Kokku osales 2017/18 hooaja avaetapil 106 noorvehklejat.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe artikli pealkirja ja sisu. Kasuta oma loomingulisi võimeid, et koostada detailne ja põhjalik ühelauseline sissejuhatus sellele uudisele.\n\n## Pealkiri:\n\nMupo hoiatab Tallinnas tegutsevate piraattaksode eest\n\n## Põhitekst:\n\nNäiteks on liikvel piraatteenust pakkuv Mercedes-Benz registreerimismärgiga 986 MKA ning püüab kliente vanalinna piirkonnas ning kasseerib sõidu eest 40-60 eurot.\n\nMupo kinnitusel on juhti varem hoiatatud ja karistatud, sest tal puudub sõidukaart taksoveoks ning ta kasutab taksotunnuseid matkivaid eraldusmärke.\n\nPiraatsõiduk matkib tavaliselt tavataksot, kasutades taksodele omaseid eraldusmärke. Paraku kaasneb sõiduteenusega ebaproportsionaalselt suur arve.\n\nMupo märgib, et kui arve läbitud vahemaa eest on liiga suur, siis tuleb see vaidlustada ja keelduda arve maksmisest ning tekkinud olukorrast teavitada mupo korrapidajat telefonil 14 410.\n\nMupo soovitab enne taksosse istumist veenduda, kas taksol on nähtaval kohal kliendipoolsel küljeaknal ja sõiduki kindalaekal/esipaneelil kehtiv hinnakiri ning kas seal kuvatav hind on teile vastuvõetav.\n\nSoovitav on enne sõidukisse istumist küsida juhilt orienteeruv reisi maksumus. Kui sõidukil puudub taksomeeter või juht ei väljasta taksomeetrist tšekki, siis on teil õigus maksmisest keelduda.\n\nTallinna linnavolikogu poolt 15. oktoobril 2015 vastu võetud määruse \"Tallinna taksoveonõuded\" kohaselt ei tohi takso sõidualustustasu olla rohkem kui 5,50 eurot, sõidukilomeetri hind ei tohi ületada 1,10 eurot ja ajatasu ei tohi ületada 24,20 eurot tunnis.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Tallinna munitsipaalpolitsei hoiatab pealinnas tegutsevate piraattaksode eest, millega sõitmisel võivad kaasneda suured arved.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe artikli pealkirja ja sisu. Kasuta oma loomingulisi võimeid, et koostada detailne ja põhjalik ühelauseline sissejuhatus sellele uudisele.\n\n## Pealkiri:\n\nPaasoja oli Rumeenia liiga avamängus oma klubi resultatiivseim\n\n## Põhitekst:\n\nPingilt sekkunud, ent kohtumise lõpuks 27 minutit platsil viibinud eestlane tabas väljakult teele saadetud 13 viskest 8 ning tõi oma meeskonna parimana 21 punkti, kirjutab Õhtuleht.\n\nLisaks võttis Paasoja neli lauapalli, jagas kaks korvisöötu ning sooritas kaks vaheltlõiget.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Mullu Rapla ridades Eesti korvpallimeistrivõistlustel hõbemedali kaela saanud ning suvel Rumeeniasse siirdunud Martin Paasoja jätkab seal samasuguse hooga nagu Maarjamaal. Hooaja avamängus aitas mees oma leivaisa Craiova 91:74 võidule.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe hoolikalt uudise pealkiri ja sisu ning kirjuta artiklile pikk sissejuhatav lause, kasutades oma kujutlusvõimet.\n\n## Pealkiri:\n\nItaalia jalgpallilegend riputab detsembris saapad varna\n\n## Põhitekst:\n\nBrescia eest juba 1995. aastal debüteerinud Pirlo esindas karjääri jooksul ka Milano Interit, AC Milani ning Torino Juventust. Neljal korral tuli Pirlo Itaalia meistriks ning sai 2003. ja 2007. aastal taeva poole tõsta ka Meistrite liiga karika.\n\n\"On minu aeg [lõpetada],\" tunnistas Pirlo La Gazzetta dello Spordile. \"Ma ei saa treenida nii nagu tahaksin, sest minu keha tabavad pidevalt mingid probleemid. Minu vanuses, aitab sellest. 38-aastasena on õige anda võimalus noorematele mängijatele. Ma ei ole vihane, ma hakkan millegi muuga tegelema.\"\n\nItaalia koondise eest mängis Pirlo 116 kohtumises ja lõi neis 13 väravat. 2006. aastal sai Pirlo kaela maailmameistrikulla ning valiti ka MM-finaali parimaks mängijaks.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "38-aastane itaallane Andrea Pirlo teatas täna, et kui tema leping New York Cityga detsembris lõppeb, saab ühtlasi otsa tema sportlaskarjäär.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Vaata läbi uudise pealkiri ja tekst ning loo loov sissejuhatav lause, mis haakub artikli sisuga.\n\n## Pealkiri:\n\nA-festival toob Tartusse lavastusi Saksamaalt, Venemaalt, Lätist ja Belgiast\n\n## Põhitekst:\n\nA-festivalil saab näha nii füüsilist teatrit (\"Põhjamaine paine\", Tartu Üliõpilasteater ja \"Muinasjutt\", Peterburi liikumisteater D.O.M), absurdikomöödiat Eugene Ionesco sulest (\"Kiilaspäine lauljatar\", Polygoni Teatrikool), Shakespeare’i tragikoomilist rännakut raevuka tormi ajendil (\"Torm\", Linnutee stuudio-laboratoorium, Orjoli kultuuriinstituut), Jack Londoni kõrtsilugu (\"Jack\", Moskva autoriteater \"Eskiisid ruumis\") ning apokalüptilist vaatlust kirsiaia hävitamise hetkest (Tšehhovi \"Kirsiaia\" tõlgendused – Läti Jelgava üliõpilasteater ning Belgia Kuningliku Ülikooli üliõpilasteater).\n\nFestivali avalavastuseks on valitud Berliinist pärit trupi ProtokollB \"mets/masin/tapamaja-palve\", kus näitlejad Fabian Neupert ja Richard Gonlag püüavad ellu jääda maailmas, mis on täis armastust ja sõda.\n\nVarasemast teisiti on A-festivalil kaks samast lavastusprotsessist lähtuvat etendust, mis oma nüanssides loovad terviklikkuse, küsides, mis juhtub pärast kirsiaia hävitamist. Tartu Üliõpilasteatri kunstiline juht ja lavastaja Kalev Kudu on alustanud protsessi \"Kirsiaia\" lõpuhetkest, mis toob lavale maailmalõpuhõngu. 2016.–2017. aasta jooksul valmis Kudu käe all Anton Tšehhovi \"Kirsiaed\" nii Gruusias, Belgias kui ka Lätis. Festivalil etenduvad kaks versiooni, mida saab vaadata 13. ja 14. oktoobril.\n\nFestivali lõpetab Moskva autoriteater \"Eskiisid ruumis\" Jack Londoni kirjutiste ainetel interaktiivne lavastus \"Jack\". Selleks etenduseks muutub Tartu kohalik pitsarestoran Ruunipizza kõrtsiks – publik istub laudade taga, baarileti ääres, heinarullidel. Publik pole lihtsalt vaikse pealtvaataja rollis, vaid on selle loo tähtis osa. Nagu igas kõrtsis, saab ka siin tantsida, kakelda ja loomulikult – napsi võtta.\n\nKõrvalprogrammis toimub enne festivali algust, 7.–11. oktoobril Belgia Kuningliku Üliõpilasteatri lavastaja Alain Chevalieri meistriklass, mille põhifookus on Heiner Mülleri postdramaatilisel tekstil \"Herzstück\". Koolituse keskel vahetavad grupid omavahel tõlgendusi, analüüsitakse vastastikku erinevaid tekstitõlgendusi ja mängitakse neid tõlgendusi üksteisele ette. Meistriklassi tulemust saab näha A-festivalil laupäeval, 14. oktoobril.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "12.–15. oktoobrini toimub Tartu Üliõpilasteatri korraldatud rahvusvaheline A-festival. Kuuendat korda toimuvale festivalile on kutsutud lavastused Saksamaalt, Venemaalt, Lätist, Belgiast ja Eestist.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe hoolikalt uudise pealkiri ja sisu ning kirjuta artiklile pikk sissejuhatav lause, kasutades oma kujutlusvõimet.\n\n## Pealkiri:\n\nBusland öösõidu võitis Peeter Tarvis\n\n## Põhitekst:\n\nTarvis edestas Tarmo Neemelat 16 sekundiga ja Mick Kenneth Krõmmi 1.10-ga. Naiste arvestuses oli kiireim Iiris Takel, kellele järgnesid Elle Leppik (+2.35) ja Anneliis Puu (+3.49).\n\nCyclo-crossi ratturite kategoorias moodustasid meeste esikolmiku Maario Silm, Gary Kevin Krõm ja Reio Kivimägi. Fatbike'ide arvestuses võidutses Margus Malva, teine oli Kalle Takel ja kolmas Veiko Viira. Naistest oli parim Kadri Kangur. EventRent elamussõitude sarja lõpetab täna sõidetav Emmaste rattamaraton.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "EventRent elamussõitude sarja viienda etapi, Kõpu tuletorni juures peetud Busland öösõidu võitis mägiratturite arvestuses Peeter Tarvis.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe uudis läbi ja pane oma kujutlusvõime tööle, et välja mõelda üks korralik sissejuhatav lause sellele loole.\n\n## Pealkiri:\n\nLinda Line'i jättis ära väljumised Tallinnast ja Helsingist\n\n## Põhitekst:\n\nLinda Line teenindab Tallinna-Helsingi liini Linda Line Expressi kaubamärgi all, vahendasid ERR-i raadiouudised.\n\nKahe riigi pealinnade vahet sõidab kiirkatamaraan Karolin.\n\nTugev tuul seiskas laevaliikluse nii Kihnu kui ka Manilaiu liinil.\n\nLiini opereeriv Kihnu Veeteed tühistas reisiparvlaeva Kihnu Virve väljumise kell 14.30 Munalaiust Kihnu.\n\nTühistatud on ka järgmine väljumine Manilaiult Munalaidu kell 12.30.\n\nÕhtuste väljumiste seis Kihnu liinil selgub kella kell 15 ja laevafirma palub jälgida kodulehel olevaid teateid.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Tallinna-Helsingi liini kiirlaevaga teenindav Linda Line jättis pühapäeval tehnilistel põhjustel kell 12 väljumise Helsingist, kell 10 ei väljunud laev ka Tallinnast.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Pärast artikli pealkirja ja põhiteksti lugemist kasuta oma loovust, et koostada sisutihe ja pikk sissejuhatav lause.\n\n## Pealkiri:\n\nAbe: Jaapan toetab USA-d Põhja-Korea survestamisel\n\n## Põhitekst:\n\nPõhja-Korea pole peatanud oma tuumaprogrammi, nagu lepiti kokku kuuepoolsetel kõnelustel Jaapani, Hiina USA, Venemaa ja Lõuna-Koreaga, ütles Abe teledebatis suurte erakondade liidritega.\n\n\"Nad kasutasid dialoogi raamistikku selleks, et aega võita ja oma tuumatehnoloogiat arendada,\" ütles Abe. \"Selle tulemusena on nende tuumavõimekus jõudnud praegusele tasemele ja me ei saa lasta ennast nende poolt uuesti petta,\" ütles Jaapani peaminister.\n\nAbe ei kommenteerinud otseselt USA presidendi Donald Trumpi nädalavahetusel tehtud avaldust Twitteris.\n\n\"USA presidendid ja nende administratsioonid on pidanud Põhja -Koreaga läbirääkimisi 25 aastat, sõlmitud on lepinguid ja makstud tohutuid summasid. See ei ole kuidagi toiminud ja kõiki lepinguid on rikutud juba enne, kui tint nendel kuivanud. USA läbirääkijaid on lollitatud. Kahju, kuid toimib vaid üks asi,\" kirjutas Trump salapäraselt.\n\nAbe sõnul toetab Jaapani praegune valitsus USA hoiakut, et tarvis on rohkem survet ning et kõik võimalused on laual.\n\nPõhja-Korea on üks peateemadest Jaapani parlamendivalimistel 22. oktoobril.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Jaapan toetab USA hoiakut Põhja-Korea suhtes ja Pyongyangi survestamist selle tuumaprogrammi tõttu, sõnas Jaapani peaminister Shinzo Abe pühapäeval.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Tutvu artikli sisuga ja loo sellele pika lausega sissejuhatus, mis köidab lugeja tähelepanu.\n\n## Pealkiri:\n\nVIDEO | 90+5. minuti värav viis Costa Rica MM-ile ja mängijad ekstaasi\n\n## Põhitekst:\n\nCosta Rica teadis mängu alustades, et viigipunkt viiks nad MM-ile ning seda meeles hoides ka mängiti. Kaitsest lähtunud kodumeeskond pidi aga 66. minutil palli siiski oma võrgust välja korjama, kui Eddie Hernandeze tugev pealöök Hondurase ette viis.\n\nPeakohtunik lisas mängule kuus üleminutit ning 90+5. minutil jõudiski sihile Kendall Waston, kes lõi peaga väravasse Bryan Ruizi tsenderduse.\n\n\"El Mundial! El Mundial! El Mundial!\" How Waston's goal sounded on Teletica: pic.twitter.com/9aYOsc6pAw\n\n— Jon Arnold (@ArnoldcommaJon) October 8, 2017\n\nViik tähendab, et Costa Ricast sai Mehhiko järel teine koondis, kes Põhja- ja Kesk-Ameerika tsoonist edasipääsu kindlustanud. CONCACAF-i tsoonis on viimasel otse MM-ile viival kolmandal kohal oleval USA-l 12 punkti, Panamal neljandana ja Hondurasel viiendana kümme silma. Neljas koht viib play-off'i Aasia tsooni play-offi võitja vastu, viies jääb finaalturniirilt eemale.\n\nViimases voorus mängivad Honduras - Mehhiko, Panama - Costa Rica ning punane latern Trinidad ja Tobago võõrustab USA-d.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Costa Rica jalgpallikoondis teenis laupäeva õhtul toimunud MM-valikmängus Hondurase vastu dramaatilise viigipunkti ning kindlustas koha järgmisel suvel Venemaal toimuvale finaalturniirile.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Tutvu artikli sisuga ja loo sellele pika lausega sissejuhatus, mis köidab lugeja tähelepanu.\n\n## Pealkiri:\n\nNarva PSK alistas hoki meistriliigas HC Vipersi\n\n## Põhitekst:\n\nVõitjate kasuks viskasid kaks väravat Aleksandr Rabotinski ja Georgi Vassiljev ning ühe Nikita Puzakov, Aleksandr Kuznetsov (1+2), Pavel Kulakov (1+2), Ilja Iljin (1+2), Aleksandr Bogdanov (1+3), Maksim Anohhin ja Artjem Rõbakov. Aleksandr Saprõkin teenis kolm söödupunkti.\n\nHC Vipersi poolel tegi kübaratriki Konstantin Ljubobratets, kaks väravat viskas Leonid Boguslavski. Kaks söödupunkti said kirja Sergei Novikov, Artur Motskevitšius ja Jegor Romanov.\n\nMõlemad meeskonnas kasutasid mängus kahte väravavahti. HC Vipersi puurilukud Roman Šumihhin ja Nikita Galotin tõrjusid kahepeale 30 vastaste pealeviset, Narva PSK kollkiprite Anatoli Sizovi ja Dmitri Rovda saagiks langes kokku 41 litrit.\n\nTabeliseis: Narva PSK 6 (2), HC Viking 3 (1), Tartu Kalev-Välk 0 (1), HC Vipers 0 (2).\n\nJärgmisel laupäeval, 14. oktoobril on kavas kaks kohtumist. Kell 18.00 mängivad Tartu Lõunakeskuse jääväljakul seni kaotusi tunnistanud Tartu Kalev-Välk ja HC Vipers ning kell 20.10 Tondiraba jäähallis hooaega võitudega alustanud HC Viking ja Narva PSK.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Koduses jäähoki meistriliigas alistas tiitlikaitsja Narva PSK Tondiraba jäähallis Tallinna HC Vipersi 11:5 (3:1, 5:1, 3:3) ning tõusis kuue punktiga ainuliidriks.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe artikli pealkirja ja sisu. Kasuta oma loomingulisi võimeid, et koostada detailne ja põhjalik ühelauseline sissejuhatus sellele uudisele.\n\n## Pealkiri:\n\nVIDEO | Kataloonia ralli 16. katse täispikkuses\n\n## Põhitekst:\n\nCitroenil sõitev britt Kris Meeke võitis kolmanda kiiruskatse järjest ning suurendas üldedu M-Spordi meeste Sebastien Ogier' ning Ott Tänaku ees vastavalt 23,9 ja 25,7 sekundile.\n\nKell 12.30 saab ETV2 vahendusel kaasa elada Kataloonia ralli lõpplahendusele, kui eetris on rallistuudio ja power stage.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Laupäeva pärastlõunal Kataloonia MM-rallil sõidetud 16. kiiruskatsele sai otsepildis kaasa elada ka ETV2 ja ERR-i spordiportaali vahendusel.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe uudis läbi ning loo sellele fantaasiarikas ja pikk lause, mis võiks uudist tutvustada.\n\n## Pealkiri:\n\nArvustus. Eesti Kontserdi uus vanamuusikasari \"Silmitsi Bachiga\"\n\n## Põhitekst:\n\nHortus Musicuse “Väravatorni” sarja kõrval polegi kontserdiorganisatsioonidel pikka aega sedalaadi seeriat olnud.\n\n“Silmitsi Bachiga” avakontsert Kadrioru lossis jättis suurepärase mulje. Peaesineja oli klavessinist Reinut Tepp ning kavas mitu prelüüdi ja fuugat “Hästitempereeritud klaviirist”, sekka ka üks varasem Bachi selle žanri teos, ülivirtuoosne prelüüd ja fuuga a-moll.\n\nTunnipikkuse kontserdi lõputeos oli küllaltki harva esitatav kontsert klavessiinile, flöödile, keelipillidele ja basso continuo ’le, kus Tepiga koos musitseerisid Reet Sukk (flööt), Anete Ainsaar, Mari Targo ja Elo Tepp (barokkviiul), Arvo Haasma (barokkvioola), Egmont Välja (barokktšello) ning Regina Udod (kontrabass). Kava oli süvenemise ja hoolega valitud. Ühe allhoovusena oli sinna peidetud ka esitatavate teoste helistikkudest b-a-c-h moodustuv helilooja nimi. Võluv signatuur, teades, et Bach armastas oma teostesse samuti sümboleid peita.\n\nKontserdi suur lisaväärtus oli sarja kuraatori Toomas Siitani kontserdi alguses kuulajaile antud lühiloeng, mis avas kõnelejale omaselt sügava eruditsiooni ja elavusega HTK ja kontserdi loomise tagamaid.\n\nReinut Teppi muusikuna olen juba mõnda aega imetlenud, kuigi kahjuks ei ole olnud võimalust teda just sageli solistina kuulda. Tal on väga hea maitse, mis klavessiinimängus ei tähenda just vähe, sest sellest sõltub ornamentika ja artikultatsiooni valik – olulised elemendid, mis sellel pillil esituse elama panevad ja isikupäraseks muudavad. Tema asjatundlikkus ja pühendumus on muljetavaldav; kõik, mida ta esitajana puudutab, muutub elavaks, omandab värvid ja toob ajastud nagu praegusesse hetke. Siinkohal braavo esitajale ja sarja loojale!\n\nIlmunud ajakirjas Muusika nr 10 2017\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Eesti Kontserdi uue hooajaga tutvudes leidsin sealt mitu uut põnevust äratavat sarja. Neist üks kannab pealkirja “Silmitsi Bachiga” ning sarja ideeks on esitada ammendamatu muusikalätte Johann Sebastian Bachi teoseid meie arvukate vanamuusikute esituses.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe artikli pealkirja ja sisu. Kasuta oma loomingulisi võimeid, et koostada detailne ja põhjalik ühelauseline sissejuhatus sellele uudisele.\n\n## Pealkiri:\n\nVäinamerel algab mereväe operatsioon\n\n## Põhitekst:\n\n\"Selliste operatsioonidega suurendame navigatsiooniohutust oma laevateedel, tagamaks turvalisema keskkonna meie elanikkonnale,\" ütles mereväe laevastiku ülem kaptenleitnant Peeter Ivask.\n\nOperatsioonil osalevad miinijahtijad Ugandi ja Admiral Cowan, staabi- ja toetuslaev Wambola ning mereväe laevastiku tuukrigrupp - kokku ligi 100 tegevväelast ning ajateenijat.\n\nEesti merealadel on viimastel aastakümnetel nii siseriiklikult kui rahvusvahelise koostöö tulemusena identifitseeritud ja kahjutuks tehtud üle 1200 meremiini ja muu lõhkekeha.\n\nIga-aastaste demineerimisoperatsioonidega vähendatakse ajalooliste lõhkekehadega kaasnevaid võimalikke riske, muutes sellega mereteed ohutumaks nii tsiviil- kui ka sõjalaevastikule.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Esmaspäeval algab Väinamerel reedeni kestev Eesti mereväe laevastiku operatsiooni, mille käigus kaardistatakse merepõhja ning kontrollitakse maailmasõdade-aegsete miiniväljade alasid.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe uudis läbi ja pane oma kujutlusvõime tööle, et välja mõelda üks korralik sissejuhatav lause sellele loole.\n\n## Pealkiri:\n\nEOK tunnustas Eestimaa sportlikke perekondi\n\n## Põhitekst:\n\nEesti Olümpiakomitee liikumisharrastuse juht Peeter Lusmägi sõnul on on Eestimaa sportlike perekondade tunnustamise eesmärk näidata perega koos sportimise tähtsust. „Regulaarne liikumisharrastus saab alguse kodust. Vanemate elurütm annab ka lastele eeskuju ning aitab juurutada elukestvaid liikumisharjumusi. Sageli ei puuduta aga kodune liikumisharrastus vaid pereliikmeid, vaid innustab laiemalt kogukonda. Eestimaa sportlike perekondade tunnustamisega tänamegi just selliseid perekondi, kes on oma sportimisarmastusega eeskujuks,“ lausus Lusmägi.\n\nTänavu teenisid Eesti sportliku pere tunnustuse perekonnad 14 maakonnast:\n\nPerekond Paalberg Harjumaalt. Paalbergid on edukas näide sellest, kuidas pere toel on võimalik omandada väga hea haridus ja saavutada samal ajal spordis kõrgeid tulemusi. Suusatamisega tegelenud isa ning ema suunamisel ja toel lõpetas poeg Pent väga heade tulemustega gümnaasiumi, omandab kõrgharidust ja lööb kaasa Harjumaa, kodukoha ja üleriigilistel spordiüritustel, tütar Epp õpib Tallinna Reaalkoolis ja ning võitis 2017. aastal Eesti naiskonna koosseisus suusaorienteerumise MM-il pronksmedali. Pere peamine armastus on suusasport, isa tegutseb ühiskondlikus korras ka Eesti koondise määrdemehena. Ka oma kodukoha Loksa linna ja Kuusalu vallas asuva „suusatajate meka“ Kolgaküla arendamisel lüüakse terve perega kaasa.\n\nPerekond Saarnak Hiiumaalt. Pereisa Siim, pereema Marge ning lapsed Steven, Kevin ja Emili võtavad aktiivselt osa rahvaspordiüritustest – tegelevad aktiivselt võrkpalli, jalgrattasõidu ja jalgpalliga ning toetavad ka teisi spordi tegemise juures. Samuti lüüakse kaasa spordiürituste korraldamisel.\n\nPerekond Viljaste Ida-Virumaalt. Pereisa Ivar, pereema Sirje ja poeg Kristo on aastaid aktiivselt tegelenud petanki harrastamisega ja saavutanud häid tulemusi nii Eesti meistrivõistlustel kui ka väljaspool Eestit, lisaks on pereisa kanda petankiürituste koordineerimine Ida-Virumaal.\n\nPerekond Jäätma Järvamaalt. Kuusteist aastat tagasi lõid atesteeritud treenerid Maarika ja Erki Türi Vibukooli, kust on sirgunud ridamisi Eestis ja rahvusvahelisel tasandil edukaid sportlasi, kelle nimel on ka paljud Eesti rekordid. Peres kasvab kolm last, kes kõik on nakatunud vibulaskmise pisikuga. Tütred Lisell ja Mariel ning poeg Robin on mitmekordsed Eesti meistrid nii oma kui täiskasvanute klassides ning nende nimel on rohkelt Eesti rekordeid.\n\nPerekond Väljaots Jõgevamaalt. Pereisa Vallo on kehalise kasvatuse õpetaja ning juhendab ka algklasside spordiringi, korvpalli-ja kergejõustikuringe, korraldab piirkondlikke laste jooksu-ja rattavõistlusi, matkapäevi ja spordiviktoriine. Lisaks külastab ta huvilistega Eesti meistrivõistluste korvpallimänge ja veab spordiklubi Contrat. Suur hulk nädalavahetusi kulub laagrite korraldamisele, mõned isegi toimuvad tema kodutalus. Lisaks kõigele on Vallo tubli spordikohtunik. Pereema Eda ning lapsed Eveliis, Annaliisa ja Joosep on kõikides nendes ettevõtmistes tublid abilised organiseerimisel ja võistlemisel. Lapsed võistlevad maakonna meistrivõistlustel väga mitmetel spordialadel ning ka vabariiklikel võistlustel.\n\nPerekond Uspenski Läänemaalt. Isa Aap on treener maadlusklubis Dünamo, sealjuures on tegemist kümnekordse Eesti meistriga maadluses, samuti on ta võitnud sumos MM-i kaks hõbedat, kaks pronksi ja EM-i kolm pronksmedalit. Pereema Kristiine on edukalt võistelnud firmaliigas ja kuulub linna esindusnaiskonda korvpallis. Pojad Robin ja Kevin tegelevad samuti aktiivselt spordiga. Robin saavutas tänavu 15-aastaste Eesti meistrivõistlustel Kreeka-Rooma maadluses 3. koha ja Kevin 8. koha. Poisid saavutasid 2016. aastal ka Läänemaa noorte basseinitriatlonis 2. (Kevin) ja 3. koha (Robin), mõlemad poisid on olnud ka tublid sportlased noortekotkaste võistlustel. Tütar Kertu on Läänemaa Ühisgümnaasiumi tüdrukute korvpalli tiimi liige, kellega võideti mullu Läänemaa Koolispordi Liidu korvpalli meistrivõistlustel teine koht. Samuti esindas Kertu Haapsalu linna Otepääl toimunud Eesti linnade talimängudel. Tütar Kata Ria on Läänemaa Spordikooli kergejõustiklane, kes saavutas 2016. aastal Läänemaa järelkasvuvõistlustel kergejõustikus oma vanuseklassis 3. koha.\n\nPerekond Penek Lääne-Virumaalt. Pereisa Hennik on liikumissarja „Terve Rakvere Liigub“ eestvedaja, samuti harrastab ta aktiivselt korvpalli ja osaleb perega ühiselt jooksuvõistlustel nii Eestis kui ka kaugemal. Pereema Merle on kergejõustikuklubi ViKe vabatahtlik ning teda võib näha enamustele noorte spordivõistlustel kas rajakohtunikuna või sekretariaadis panustamas. Tütred Eliis ja Kaileen on medalistid erinevatelt kergejõustiku meistrivõistlustelt. Selles peres on vanemad süstinud spordipisikut ja tervislikke eluviise nii oma lastesse kui ka läbi liikumissarja „Terve Rakvere liigub“ kogu maakonna inimestesse.\n\nPerekond Raudkeppid Põlvamaalt. Raudkeppide pere on oma kodukohas Värskas eeskujuks ja aktiivseks eestvedajaks paljudes ettevõtmistes, olgu see siis klubitasemel, vallasisene või vallapiire ületav. Isa Einar tegeleb orienteerumise, võrkpalli, suusatamisega ja kõikide spordialadega, kus vaja/võimalus kaasa lüüa, ning käib koos tütre Emily’ga rogainidel. Samuti tegeleb Einar aktiivselt spordivõistluste korraldamisega (IT orienteerumises, rannavolled jne). Ema Signe kannab tervise eest hoolt tervisekõndi tehes ja suvel rattaga sõites. Signe on lasteaiakasvataja ning saab täiendavat koormust rüblikutega päevad läbi ringi möllates. Tütar Emily on Eesti orienteerumisjooksu koondise liige ja seab kõrgemaid sihte tulemusspordis, aktiivselt tegeleb ka teiste spordialadega (suusatamine, võrkpall, rattasõit, jooksuvõistlused, rogainimine). Tütar Kaisa on olnud pikka aega Eesti koondise liige orienteerumises ning tegeleb samuti aktiivselt ka teiste spordialadega. Tütar Liisa on aktiivne jooksuharrastaja, võõrad pole orienteerumine, suusatamine, rattasõit.\n\nPerekond Rahuoja Raplamaalt. Isa Tarmo on võrkpallitreener ja Kabala Spordimaja juhataja, ema Kaire on saalihoki mängija Kaitseliidu Rapla Maleva naiskonnas, tütar Ragne on U16 vanuseklassi 2017. aasta Eesti meister, U16 noortekoondise liige ja tubli koolisportlane, poeg Ranel on võrkpalli U12 Eesti meistrivõistluste hõbemedaliomanik ja aktiivne koolisportlane. Pisitütar Rahel pole veel ühte kindlat ala valinud, aga on osalenud paljudel lastejooksudel.\n\nPerekond Saar Saaremaalt. Pereisa Janek on Saare maakonna lauatennise esireket ja spordiklubi Anto lauatennisetreener, poeg Kevin mängib Pärnu Võrkpalliklubis ning poeg Alari Rakvere Võrkpalliklubis ja FC Kuressaares.\n\nPerekond Pind Tartumaalt. Pereema Katre on kehalise kasvatuse õpetaja ja aktiivne spordikohtunik maakonna võistlustel ning koos abikaasa Lauriga tegeletakse sõudespordiga, suusatamise, jooksmise, jõusaalitreeningutega. Noorem poeg Rasmus tegeleb murdmaasuusatamise, jooksmise ja jalgrattaspordiga, vanem poeg Sander tegeleb jõukohaselt rahvaspordiga ja käib jõusaalis.\n\nPerekond Luik Valgamaalt. Perekond Luik – isa Janek, ema Kristiina ning lapsed Mirell, Michell ja Isabell-Mary –on aastaid osalenud kohalikel liikumisseriaalidel (Matkad „Otsi Sõnu“), samuti kohalikel suusaseriaali etappidel ja matkadel. Osaletud on ka kevadistel jalgrattapühapäevade rattasõitudel. Mirell võistles mullu juunioride MM-il odaviskes, kus saavutas 11.koha, ja on Eesti MV-l medalivõitja. Isabell-Mary võitis mullu TV10 olümpiastardi omavanuste palliviskes I koha, Michell on võistelnud edukalt maakondlikel võistlustel. Isa ja ema aitavad kaasa oma pere laste osavõtule treeningutest ja võistlustest.\n\nPerekond Adams Viljandimaalt. Perekonda kuulub kuus liiget - ema, isa ja neli last, kõik on väga aktiivsed Suure-Jaani valla sportlikes tegemistes ning sportlikuks eeskujuks nii oma kogukonnas kui ka suuremas piirkonnas. Suure-Jaani vallas korraldatavatel Lehola-Lembitu mängudel, kus võisteldakse igal aastal 20 erineval alal, on kõikidel aladel Adamsite perest keegi võistlustel osalemas. Lisaks on vanim perepoeg Erki Lehola-Lembitu mängude korraldamisel Kildu külade piirkonna koordinaator – tema tegevuse tulemusena on Kildu piirkond alati rohkearvuliselt esindatud ja saavutas mullu mängude üldvõidu. Samuti on ema Ene, tütred Egle ja Eveli, poeg Erki ja noorim poeg Ergo kuulunud valla esindusvõistkondadesse nii Eesti valdade suvemängudel, Roheliste Jõemaa mängudel kui ka Viljandimaa Sakala mängudel.\n\nPerekond Kuragin Võrumaalt. Pereisa Valeri, pereema Kersti ning lapsed Karel ja Kaisa teenisid tunnustuse välja oma mitmekülgse sportimisega. Võrumaa Mängudel on nad kogu aasta aktiivselt kaasa teinud erinevatel spordialadel ja iseseisvatel liikumispäevakutel.\n\nKoostöös maakondlike spordiliitudega valitud Eestimaa sportlikud pered saavad koos tunnustusega Eesti Olümpiakomiteelt preemiaks koguperekülastuse sel nädalavahetusel toimuvale Tallinn International Horse Show’le koos ööbimisega Hilton Tallinn Park hotellis.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Eesti Olümpiakomitee tunnustas Eestimaa sportlikke perekondi, kelle valisid välja maakondade spordiliidud.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe artikli pealkirja ja sisu. Kasuta oma loomingulisi võimeid, et koostada detailne ja põhjalik ühelauseline sissejuhatus sellele uudisele.\n\n## Pealkiri:\n\nLibeerias valitakse uut presidenti\n\n## Põhitekst:\n\nSirleaf astub tagasi, olles 12 aastat juhtinud Aafrika esimest vabariiki, kus möllanud kodusõjad aastail 1989-2003 ja ebolakriis 2014-2016 on pärssinud majanduskasvu ja jätnud Libeeria maailma vaeseimate riikide sekka.\n\nPresidendiks püüdlevad 20 kandidaati, kelle seas on soosikud jalgpallitäht George Weah, ametisolev asepresident Joseph Boakai, kauaaegne opositsiooniliider Charles Brumskine ja karastusjookide miljonär Alexander Cummings.\n\nVaid üks naine on nende seas, kes üritavad võtta ameti üle Aafrika esimeselt valitud naisriigipealt. See on filantroop ja endine modell MacDella Cooper, kuid tema võimalused on nullilähedased, rääkisid AFP-le diplomaadid ja analüütikud.\n\nEuroopa Liidu vaatlejaterühma juht ütles sel nädalal Monrovias, et Libeeria presidendi, asepresidendi ja esindajatekoja valimised on riigi demokraatliku protsessi jaoks otsustava tähtsusega test.\n\n\"Rahumeelne võimu üleminek ühelt valitud presidendilt teisele pole tähtis mitte ainuüksi Libeeriale, vaid eeskujuna kogu piirkonnale,\" märkis ta.\n\nSelline üleminek oleks esimene pärast seitset aastakümmet riigipöördeid, atentaate ja eksiilis diktaatoreid.\n\nLibeeria elustandard on üks maailma madalamaid ning see on olnud ka peamiseks valimiskampaaniate fookuseks.\n\nÜRO inimarengu indeksis on libeerlased 188 riigi seas 177. kohal. Maailmapanga äritegevuse lihtsuse edetabelis on Libeeria 190 riigi seas 174. kohal.\n\nMõned kandidaadid nagu telekommunikatsiooni ärimees Benoni Urey on kritiseerinud Libeeria sõltuvust välisabist, kuid Sirleafi väitel poleks ilma ÜRO programmideta olnud võimalik Libeeria jaoks vajalikke protsesse läbi viia.\n\nEelmiste presidendivalimiste ajal sai rahutustes surma kaks inimest. Sel aastal on aset leidnud ainult üks kokkupõrge Weah' ning Brumskine'i toetajate vahel.\n\nLibeerias saab pühapäeval kella kaheksast hommikul kuni kella kuueni õhtul kohaliku aja järgi hääletada 2,1 miljonit valijat ning esimesed tulemused selguvad 48 tunni jooksul, teatas riiklik valimiskomisjon.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Libeerlased lähevad teisipäeval hääletuskastide juurde, et valida mantlipärija president Ellen Johnson Sirleafile, lootuses leida liider, kes annaks hoogu majandusele ja hoiaks alal habrast rahu.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe artikli pealkiri ja sisu, seejärel loo pikk ja põnev lause, mis võiks olla artikli sissejuhatus.\n\n## Pealkiri:\n\nEesti neiud tegid Türgi vastu koduturniiri parima esituse\n\n## Põhitekst:\n\nDilam Yesim Taskin lõi küll seitsmendal minutil türklannad ette, kui pall Eesti väravavahi Sascya Assaku sõrmede vahelt väravasse lipsas, kuid ligi tund aega suutsid eestlannad selle peale taga nulli hoida, vahendab Soccernet.ee. Teisel poolajal tuli siiski kolm väravat veel ja koduturniir lõpetati 0:4 kaotusega.\n\nKaidi Jekimova hoolealused ise kolme mänguga väravat lüüa ei suutnud. Tšehhile kaotati avapäeval 0:8 ja Hollandile 0:9.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Koduse jalgpalli EM-valikturniiri lõpetasid Eesti U-17 neiud korraliku mänguga Türgi vastu, kuid mängu lõpuks oli skoor tablool siiski 0:4.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe uudis läbi ja pane oma kujutlusvõime tööle, et välja mõelda üks korralik sissejuhatav lause sellele loole.\n\n## Pealkiri:\n\nVox Clamantis esindas Eestit tähtpäevaüritustel Brüsselis\n\n## Põhitekst:\n\nVox Clamantis oli publiku ees tähistamaks Eesti eesistumist Euroopa Liidu nõukogus ja Eesti Vabariigi 100. aastapäeva. Brüssel on mitme meie kultuuriga seotud ürituse keskpunktis kogu Euroopa Liidu eesistumise aja, 1. juulist kuni 31. detsembrini.\n\nAnsambli Vox Clamantis kontsert toimus 7. oktoobri hilisõhtul Brüsseli Notre Dame de la Chapelle'i kirikus Chapelle'i väljakul. Eesti ansambli kava häälestus Brüsselis korraldatava keskaja ja varajase renessansimuusika nädalalõpufestivaliga \"1453 – from one world to another\" ning kandis sel puhul nimetust \"Au Passage des temps\" (\"Aegade läbivoolus\"). 1453. oli aasta, mil Konstantinoopol langes Ottomani impeeriumi kätte ning mil suri ka kuulus inglise helilooja John Dunstable (sünd. 1390). Nii tema kui ka kaks teist eile ettekandele tulnud varajase renessansiajastu franko-flaami heliloojat, Gilles Binchois (1400-1462) ja Johannes Ockeghem (1410-1497), olid oma aja kõige silmapaistvamate hulgas.\n\nKontsert kuulus veel kunstikeskuse sarja \"Voices – Renaissance and Baroque\", ning muidugi kahte meie kultuurile pühendatud sarja \"Estonia Portrait\" ja \"Focus on Estonia\". Vastavalt sellele ei viinud Vox Clamantis Brüsselisse ainult Eesti muusikat, vaid kõrvutas gregoriaani laulu ning varajast, 15. sajandi repertuaari meie tänapäevase tipphelilooja Arvo Pärdi muusikaga.\n\nÕhtut alustasid kaks gregoriaani laulu \"Domine exaudi\" ja \"Ave Maria\", millele järgneb magister Perotinus Magnumi (c. 1160 - c. 1236) \"Beata viscere\". John Dunstable'ilt kõlab kaks pala, \"Descendi in ortum meum\" ning \"Quam pulchra es\". Dunstable'i kaasaegsetelt on ettekandel Gilles Binchois' \"Amours merci\" ja Johannes Ockeghemi \"Mort, tu as navré de ton dard\".\n\nKolm Arvo Pärdi teost lõpetasid kava: \"Da pacem, Domine\", \"And One of the Varisees\" ning \"Gebet nach dem Kanon\" (IX Ode suurteosest \"Kanon pokajanen\").\n\nJaan-Eik Tulve koostatud ja tema käe all esitatatav kava vajas seekord 15-liikmelist koorikoosseisu, Brüsselis laulavad naishäältest Anna Mazurtšak, Jaanika Kuusik, Merylin Poks, Miina Pärn, Kadri Hunt, Iris Roost, Maarja Helstein, meeshäältest Anto Õnnis, Sander Pehk, Sakarias Jaan Leppik, Lodewijk van der Ree, Taniel Kirikal, Ott Kask, Tõnis Kaumann ja Aare Külama.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Varajase ja nüüdismuusika ansambel Vox Clamantis astus Jaan-Eik Tulve juhatusel laupäeval üles Brüsselis kaunite kunstide keskuse Bozar (Palais des Beaux-Arts) sügisprogrammis. Ansambli ainus kontsert kuulub aga mitmesse sealsesse tähtpäeva- või festivalisarja.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe hoolikalt uudise pealkiri ja sisu ning kirjuta artiklile pikk sissejuhatav lause, kasutades oma kujutlusvõimet.\n\n## Pealkiri:\n\nTiitliheitlus on läbi? Vettel katkestas Hamiltoni võiduga lõppenud Jaapani GP\n\n## Põhitekst:\n\nVettel startis esireast koos MM-sarja üldliidri Lewis Hamiltoniga (Mercedes), enne tänast oli kahe mehe vahe sarjas 34 silma. Hiljem tuli aga välja, et sakslane läks rajale defektse süüteküünlaga ning viiendal ringil andis meeskond Vettelile teada, et mees peab sõidu pooleli jätma.\n\nNot how we wanted today's fight to end... Here's to a proper scrap in the USA! ???? #JapaneseGP https://t.co/95q5U8XpZ2\n\n— Mercedes-AMG F1 (@MercedesAMGF1) October 8, 2017\n\nHamilton suutis lõpuringidel Mercedese piloodi Max Verstappeni enda selja taga hoida, leides väikest abi ka Fernardo Alonsolt, kelle taha Verstappen jäi, ning võitis etapi hollandlase ees 1,211 sekundiga. Kolmas oli Verstappeni meeskonnakaaslane Daniel Ricciardo, kes kaotas britile 9,679 sekundit.\n\nSoomlased Valtteri Bottas (Mercedes; +10,580) ja Kimi Räikkönen (Ferrari; +32,622) olid neljas-viies. Punktidele mahtusid ka Esteban Ocon ja Sergio Perez (Force India), Kevin Magnussen ja Romain Grosjean (Haas) ning Felipe Massa (Williams).\n\n\"Meil on sellel aastal veel võimalus [MM-tiitel võita],\" sõnas Vettel pärast katkestamist Sky Sportsile. \"Meeskond on hea, me areneme iga etapiga. Me oleme pettunud, aga peame puhkama ja järgmistel etappidel gaasi põhja suruma.\"\n\nNeli etappi enne hooaja lõppu edestab Hamilton nüüd Vettelit 59 punktiga.\n\nINITIAL CLASSIFICATION: Huge day for @LewisHamilton in the 2017 title race - he's now 59 points ahead of Sebastian Vettel #JapaneseGP???????? pic.twitter.com/evU0XWRZu8\n\n— Formula 1 (@F1) October 8, 2017\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Vormel-1 MM-etapil Jaapanis tabas suur tagasilöök esireast alustanud Ferrari pilooti Sebastian Vettelit, kes pidi viiendal ringil sõidu pooleli jätma.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Tutvu uudise pealkirja ja põhisisuga. Kasuta neid fakte, et luua pikk ja sisutihe lause, mis toimib loo sissejuhatusena.\n\n## Pealkiri:\n\nPolitsei tabas 19 joobes juhti\n\n## Põhitekst:\n\nKui sõidukijuht on tarvitanud alkoholi üle liiklusseaduses lubatud piirmäära ehk vahemikus 0,2-1,49 promilli, võib teda väärteokorras karistada kuni 1200-eurose trahvi, kuni 30-päevase aresti või juhtimisõiguse äravõtmisega kuni üheks aastaks.\n\nKui juht on narkojoobes või enam kui 1,5-promillises alkoholijoobes, saab kohus teda kriminaalkorras karistada kas 30-500 päevamäära suuruse rahatrahviga või kuni kolmeaastase vangistusega. Lisakaristusena võib kohus võtta ka juhtimisõiguse kuni kolmeks aastaks. Samuti saab konfiskeerida sõiduki kui kuriteo toimepanemise vahendi.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Politsei tabas möödunud ööpäeva jooksul üle Eesti kokku 19 joobes juhti.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe hoolikalt uudise pealkiri ja sisu ning kirjuta artiklile pikk sissejuhatav lause, kasutades oma kujutlusvõimet.\n\n## Pealkiri:\n\nPuidet ja Jämtland alustasid hooaega suure võiduga\n\n## Põhitekst:\n\nPuidet kuulus Jämtlandi algviisikusse, vahendab Delfi Sport. Eesti koondislase arvele kogunes 26 minutiga 11 punkti (visked väljakult 5/7), 7 lauapalli ja viis korvisöötu. Effektiivsuse näitajalt oli ta võitjate parim.\n\nJärgmise kohtumise peab Jämtland 13. oktoobril, samuti koduväljakul. Siis on vastaseks Norrköping Dolphins.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Eesti korvpallikoondislase Jaan Puideti koduklubi Jämtländ Basket tegi võimsa sissejuhatuse Rootsi meistriliiga põhiturniirile, kui koduväljakul alistati Nässjö meeskond 75:42.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Süvene uudise pealkirja ja sisu ning kirjuta sellele loole sisukas ja informatiivne sissejuhatus, mille pikkus on üks lause.\n\n## Pealkiri:\n\nNigeeria kindlustas esimese Aafrika koondisena koha MM-il\n\n## Põhitekst:\n\nKohtumise ainsa värava lõi Londoni Arsenali ääreründaja Alex Iwobi 73. minutil. Häid võimalusi oli nii Odion Ighalol, Victor Mosesel kui John Mikel Obil, kuid Zambia väravasuul seisnud Kennedy Mwenne tegi hea mängu. Palju võimalusi oli ka Zambial, üks neist leidis ka tee väravasse, kuid suluseisu tõttu jäi tabamus lugemata.\n\nNigeerial on enne viimast mänguvooru B-grupis 13 silma, teisel kohal olev Zambia jääb kuue punkti kaugusele.\n\nTeised tulemused:\nMaroko - Gabon 3:0\nCape Verde - Senegal 0:2\nGuinea - Tuneesia 1:4\nLiibüa - D.R. Congo 1:2\nKamerun - Alžeeria 2:0\nLõuna-Aafrika - Burkina Faso 3:1\nUganda - Ghana 0:0\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Nigeeria jalgpallikoondis alistas eile toimunud MM-valikmängus Zambia 1:0 ning kindlustas esimese Aafrika koondisena koha järgmisel suvel Venemaal toimuvatele maailmameistrivõistlustele.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Süvene uudise pealkirja ja sisu ning kirjuta sellele loole sisukas ja informatiivne sissejuhatus, mille pikkus on üks lause.\n\n## Pealkiri:\n\nLaane suurepärane mäng aitas koduklubi hooaja avavõiduni\n\n## Põhitekst:\n\nLaane viskas 21 punkti (kaugvisked 3/5, kahepunktivisked 4/4, vabavisked 4/4). sama palju sai kirja tema meeskonnakaaslane Nikos Tsoutsos.\n\nLisaks jäi Laane arvele kolm lauapalli ja kaks resultatiivset söötu. Kahe nädala eest oli Laane Ethnikose resultatiivseim, kui karikasarja 1/64-finaalis alistati Amarousiou 74:62.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Eesti korvpallikoondislane Rait-Riivo Laane aitas oma koduklubi Pireuse Ethnikose Kreeka esiliiga hooaja avamängus 78:75 võiduni Kastoria üle.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Pärast artikli pealkirja ja põhiteksti lugemist kasuta oma loovust, et koostada sisutihe ja pikk sissejuhatav lause.\n\n## Pealkiri:\n\nLiikluses sai viga seitse inimest\n\n## Põhitekst:\n\nKell 15.08 juhtus liiklusõnnetus Raplamaal Märjamaa vallas Ellamaa-Koluvere tee 11. kilomeetril, kus 35-aastane mees sõitis Volkswagen Passatiga teelt välja vastu puud. Juht toimetati Põhja-Eesti regionaalhaiglasse.\n\nKell 17.53 juhtus liiklusõnnetus Tartumaal Kambja vallas Põlva-Reola tee 23. kilomeetril, kus 63-aastane naine jäi Ford Mondeo roolis magama, sõitis teelt välja kraavi ja paiskus vastu puud. Juht toimetati Põlva haiglasse.\n\nKell 17.57 juhtus liiklusõnnetus Harjumaal Jõelähtme vallas Aruvalla- Jägala maantee ja Haljava tee ristmikul, kus 15-aastane poiss sõitis motorolleriga Gilera Runner teelt välja. Rolleri juht toimetati Tallinna lastehaiglasse.\n\nKell 20.21 juhtus liiklusõnnetus Tallinnas Punase tänava ja Smuuli tee ristmikul, kus 72-aastase mehe juhitud Toyota Auris põrkas kokku vasakpööret teinud Citroen C2-ga, mida juhtis 60-aastane naine. Citroeni juht toimetati Ida-Tallinna keskhaiglasse. Liiklusõnnetuse täpsemad asjaolud on selgitamisel.\n\nKell 21.19 juhtus liiklusõnnetus Võrumaal Meremäe vallas Meremäe–Petseri maantee 1. kilomeetril, kus seni tuvastamata ja vastassuunda kaldunud sõiduauto sõitis üle alkoholijoobes ning ilma helkurita liikunud 25-aastase mehe jalalaba. Jalakäija toimetati Lõuna-Eesti haiglasse kontrolli.\n\nKell 21.58 juhtus liiklusõnnetus Saaremaal Leisi vallas Laadjala- Karja maantee 26. kilomeetril, kus Citroen Jumperit juhtinud alkoholijoobes ja vastava kategooria juhtimisõiguseta 30-aastane mees kaldus sirgel teelõigul vastassuunavööndisse ning sõitis teelt välja vastu puud. Juht toimetati Kuressaare haiglasse kontrolli.\n\nKell 1.15 juhtus liiklusõnnetus Võrumaal Võru vallas Navi-Väimela tee 1. kilomeetril, kus alkoholijoobes ja juhtimisõiguseta 17-aastane noormees sõitis Volkswagen Passatiga lauges paremkurvis paremale teelt välja vastu puud. Juht toimetati Lõuna-Eesti haiglasse kontrolli.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Laupäeval ja ööl vastu pühapäeva juhtus üle Eesti seitse raskemat liiklusõnnetust, milles sai viga kokku seitse inimest.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Vaata läbi uudise pealkiri ja tekst ning loo loov sissejuhatav lause, mis haakub artikli sisuga.\n\n## Pealkiri:\n\nVAATA | Jalgpalli MM-valikmängude tipphetked, 9. voor\n\n## Põhitekst:\n\n\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "None",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe hoolikalt uudise pealkiri ja sisu ning kirjuta artiklile pikk sissejuhatav lause, kasutades oma kujutlusvõimet.\n\n## Pealkiri:\n\nÜhendriikides pidas politsei vägistamiskahtlusega kinni räppmuusik Nelly\n\n## Põhitekst:\n\nNelly ehk õige nimega Cornell Iral Haynes Jr. võeti kinni kell 04.37 kohaliku aja järgi.\n\nAuburni politsei eestkõneleja Steve Stockeri sõnul helistas naine hädanumbrile 911 ja teatas seksuaalrünnakust. Nelly oli enne seda andnud kontserdi Auburni lähedal.\n\nMuusiku advokaat kinnitas, et mees lükkas süüdistused tagasi.\n\nNelly on võitnud kolm muusikaauhinda Grammy ja kandideerinud 12 korral. Muusiku vast tuntumad palad on \"Hot in Herre\" ja \"Dilemma\".\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "USA politsei pidas laupäeva varahommikul kinni räppmuusik Nelly, kui üks naine teatas, et mees vägistas ta oma tuuribussis, teatas kohalik meedia.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Süvene uudise pealkirja ja sisu ning kirjuta sellele loole sisukas ja informatiivne sissejuhatus, mille pikkus on üks lause.\n\n## Pealkiri:\n\nTõendid: Las Vegase tulistaja eesmägiks oli võimalikult suur ohvrite arv\n\n## Põhitekst:\n\nMeediakanali andmetel leiti mõrtsuka hotellitoast käsitsi kirjutatud arvutusi, kuhu peaks sihtima ja kuidas parandada tulistamise täpsust, et hukkunuid oleks võimalikult palju.\n\nAbišerif Kevin McMahilli sõnul pole aga endiselt leitud midagi, mis annaks selgust rünnaku motiivide osas.\n\nMeediakanali ABC Newsi andmetel usuvad võimuesindajad siiski üha rohkem, et Paddock kannatas mingit laadi tõsiste vaimuhäirete all, mida polnud diagnoositud.\n\nPensionil olnud mõrvari varanduseks on hinnatud rohkem kui kaks miljonit dollarit. New York Timesi andmetel käis varem raamatupidajana töötanud mees viimati tööl umbes 30 aastat tagasi ja elas muretut elu.\n\nSunniitliku äärmusrühmituse Islamiriik (IS) propagandakanal Amaq on väitnud, et Paddock oli nende \"võitleja\". FBI kinnitusel puuduvad aga esialgu igasugused andmed mehe sidemetest rahvusvaheliste terroriorganisatsioonidega.\n\nVend Ericu kinnitusel puudusid mõrvaril igasugused poliitilised- või ususidemed ja veendumused. Samuti polnud tal probleeme mõnuainetega ega vennale teadaolevalt ka vaimuhäireid.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Las Vegase massitulistaja Stephen Paddock arvutas paberil, kuidas saavutada võimalikult suur ohvrite arv, teatas laupäeval telekanal CBS viidates politsei informatsioonile.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe artikli pealkirja ja sisu. Kasuta oma loomingulisi võimeid, et koostada detailne ja põhjalik ühelauseline sissejuhatus sellele uudisele.\n\n## Pealkiri:\n\nÜRO Julgeolekunõukogu erakorraline istung toimub esmaspäeval\n\n## Põhitekst:\n\nEesti ja Norra vastutavad sel aastal ÜRO Julgeolekunõukogus Afganistani küsimuste eest ning riigid teatasid, et nõukogu peaks kogunema, et praegust olukorda arutada.\n\nKohtumine algab Eesti aja järgi kell 17.00 New Yorgis asuvas ÜRO peakorteris.\n\nKohtumisel annab ÜRO peasekretär Antonio Guterres nõukogu liikmetele ülevaate olukorrast Afganistanis.\n\nEesti välisministeerium oli juba varem teatanud, et Eesti peab liitlaste ja ÜRO Julgeolekunõukogu liikmetega New Yorgis intensiivseid konsultatsioone, et kutsuda Afganistani teemal nii kiiresti kui võimalik kokku nõukogu erakorraline istung.\n\n\"Eesti jälgib kiiresti halvenevat julgeolekuolukorda Afganistanis tähelepanelikult ning peab küsimuse arutamiseks ja olukorrale lahenduste leidmiseks vajalikuks ÜRO julgeolekunõukogu erakorralist istungit,\" sõnas välisminister Eva-Maria Liimets.\n\n\"Sündmused Afganistanis on väga murettekitavad ning me peame sealset tsiviilelanikkonda toetama, vägivalla ja inimõiguste rikkumise lõpetamise nimel pingutama ja võimu jõuga ülevõtmise ühemõtteliselt hukka mõistma. Julgeolekunõukogul tuleb arutada viise, mis aitaksid olukorra rahumeelselt lahendada ning konflikti osapooltel Afganistani rahvast säästva võimujagamise kokkuleppeni jõuda,\" lisas Liimets.\n\nEesti ja Norra on 2021. aastal ÜRO julgeolekunõukogus Afganistani teemahoidjad. ÜRO Julgeolekunõukogus räägitakse parasjagu läbi ka septembris pikendamisele tulevat UNAMA (United Nations Assistance Mission in Afghanistan) mandaati.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "ÜRO Julgeolekunõukogu Afganistani teemahoidjad Eesti ja Norra teatasid, et nõukogu peaks kiiremas korras kogunema. Kohtumine toimub esmaspäeva õhtul kell viis.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe artikli pealkiri ja sisu, seejärel loo pikk ja põnev lause, mis võiks olla artikli sissejuhatus.\n\n## Pealkiri:\n\nSuurepärases hoos maailma 71. reket sai karjääri tähtsaima turniirivõidu\n\n## Põhitekst:\n\nGiorgi oli pühapäevases finaalis ligi tund ja 45 minutit kestnud mängu järel 6:3, 7:5 üle maailma kuuendast reketist, tšehhitarist Karolina Pliškovast.\n\n29-aastane itaallanna mängis esmakordselt nii kõrgetasemelise turniiri finaalis, varem polnud ta WTA 1000 turniiridel neljandast ringist edasi jõudnud.\n\nGiorgi karjääri parimaks edetabelikohaks on 2018. aasta oktoobris saavutatud 26. positsioon, kuid pärast seda tema vorm langes ja ta lõpetas järgmise aasta edetabeli 98. real.\n\nEnne käesolevat suve alistas itaallanna maailma edetabeli 20 parema sekka kuuluva tennisisti viimati tunamullu septembris, ent viimase kahe kuu jooksul on ta lisaks kolmele Pliškova vastu võetud võidule alistanud ka Arina Sabalenka, Jennifer Brady, Elise Mertensi ja Petra Kvitova. Viimasest 20 mängust on Giorgi võitnud 16.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Kanadas Montrealis toimunud kõrgeima kategooria WTA tenniseturniiri võitis Itaalia esireket Camila Giorgi (WTA 71.)",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
Subsets and Splits
No community queries yet
The top public SQL queries from the community will appear here once available.