messages
listlengths 2
2
| origin
stringclasses 4
values |
|---|---|
[
{
"content": "Pärast artikli pealkirja ja põhiteksti lugemist kasuta oma loovust, et koostada sisutihe ja pikk sissejuhatav lause.\n\n## Pealkiri:\n\nEesti saadab rändekriisi sattunud Leetu 200 000 euro eest varustust\n\n## Põhitekst:\n\nKuna ebaseaduslikult saabunud isikute arv kasvab, esitas Leedu Euroopa Liidu liikmesriikide institutsioonidele ja ametitele abipalve vajadustest rändesurvega toimetulekuks.\n\nSiseministeerium, välisministeerium ja päästeamet pakuvad Leeudule abi elanikkonnakaitse mehhanismi raames.\n\nPäästeamet on Leedule valmis saatma kümme telki koos sisustusega konditsioneeridest mööblini. Leedu abistamist rahastab välisministeerium, varustuse maksumus on üle 200 000 euro ja seda finantseeritakse humanitaarabi vahenditest.\n\nSiseminister Kristian Jaani sõnul tuleb liikmesriikidel tuleb üksteist aidata ja Eesti suhtub Leedut tabanud rändesurvesse äärmise tõsidusega.\n\n\"Leedu on üks Balti riikidest ja meie pikaajaline partner. Teeme pidevalt koostööd, hoiame üksteist kursis ja abistame Leedut, et saaksime sisserändajatest tingitud olukorraga edukalt hakkama,\" rääkis minister.\n\nVälisminister Eva-Maria Liimetsa sõnul avaldavad Leetu jõudvad immigrandid mõju kogu regiooni stabiilsusele ja julgeolekule. \"Kutsusin sel nädalal Euroopa Liidu välisasjade nõukogu kohtumisel kõiki liikmesriike üles tõhusamaks koostööks kolmandate riikidega rändevoo peatamiseks. Eelkõige tuleb meil ühiselt tegeleda ebaseaduslike sisserändajate tagasipöördumise korraldamisega ja samas olla Leedule abiks, et tekkinud olukorrale kohapeal lahendus leida,\" sõnas ta.\n\nEuroopa Liidu elanikkonnakaitse mehhanismiga on liitunud kõik 27 Euroopa Liidu liiget ning lisaks Island, Norra, Serbia, Põhja-Makedoonia, Montenegro ja Türgi.\n\nMehhanismi raames saavad hädaolukorda sattunud riigid paluda teistelt rahvusvahelist kiiret abi. Abi vajav riik esitab selleks abipalve ja teised riigid annavad teada, kuidas nad abi osutada saavad. Seejärel teatab abivajaja, kas kõiki pakkumisi on vajalik kasutada. Leedu tagasiside saabub abi pakkunud riikidele järgmisel nädalal.\n\nPraeguse seisuga on abi lubanud osutada veel Horvaatia, Soome, Poola, Rootsi, Kreeka ja Sloveenia.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Eesti tõttab appi Valgevene piirilt saabuvate rändajatega hädas olevale Leedule ja saadab riiki 200 000 euro eest varustust ehk kümme päästeameti telki koos sisustusega.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Tutvu artikli sisuga ja loo sellele pika lausega sissejuhatus, mis köidab lugeja tähelepanu.\n\n## Pealkiri:\n\nKirsipuu: eesmärk on eelmiste olümpiamängude tulemust korrata või ületada\n\n## Põhitekst:\n\n\"Latti ei saa allapoole lasta. Vähemalt eesmärk võiks olla selline, et eelmist tulemust korrata või natuke ületada isegi. Ma arvan, et temposõidus on see täitsa reaalne,\" avaldas Kirsipuu Eesti Jalgratturite Liidu pressiteate vahendusel.\n\n\"Eks see võidusõit pakub ise oma plaani või võimaluse. Ma arvan, et mingit eriasja või hommikust äraminekut proovima ei hakka. Võimalusel eks nad vaatavad ja suhtlevad omavahel võidusõidu ajal, kuidas keegi tunneb. Kui Tanelil on hea tunne, siis peab Peeter (Pruus) end võib-olla natuke ohverdama, aga võib-olla on nad võrdsed, mis ei ole ka välistatud. Loodan et Peeter teeb oma elu sõidu ja loomulikult Tanel ka,\" jätkas Kirsipuu.\n\n\"Grupisõidus Top 10 kohaga peab rahul olema, eraldistardis võiks Tanel olla ikka Top 10 kohast ülespoole.\"\n\nPeeter Pruus tunnistab oma 32. sünnipäeval OM-ile mõeldes, et tuleb kindlasti väga raske sõit. \"Vorm on kindlasti paranenud. On treenitud kuumas ilmas ja igal võistlusel on läinud ka tunne paremaks. Vahepeal on tunne ikka üles-alla, aga üldiselt on numbrid ja asjad treeneriga rääkides õiges suunas liikunud. Ei saa öelda, et elu tippvorm on, aga pigem on hea seis,\" ütles Pruus, kelle sõnul ei ole ettevalmistus olnud sajaprotsendiliselt plaanipärane.\n\n\"Vahepeal ei saanud teha mägedes nii palju, kui oleks tahtnud. Aga kuumatrenne olen saanud teha. Eestis on ka ilmad nii head olnud ja välismaal samuti. Häid trenne on saadud tehtud küll, nüüd on vaja reis ära teha, aklimatiseeruda, puhata ja viimane lihv peale teha, siis on näha, mis see õige seis on,\" jätkas Pruus.\n\n\"Niisama Jaaniga (Kirsipuuga – toim.) oleme ainult reisist rääkinud. Enne ei tasu stressata, vaatame kuidas kohapeal olud on ja siis enne sõitu räägime taktikast rohkem. Eks näha, mis peatreener arvab. Kui suudan lõpuni tulla, siis mingi koha välja sõita, tiimi aidata ja olla pildis ka, siis oleks väga rahul.\"\n\nMeeste grupisõit sõidetakse olümpiamängudel sellel pühapäeval, 24. juulil Eesti aja järgi kell 5 varahommikul ning eraldistardist sõit 28. juulil Eesti aja järgi kell 8.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Eesti jalgratturite koondise peatreeneri Jaan Kirsipuu sõnul ei saa Tokyo olümpiamängudel latti madalamale seada ning eesmärgiks on ületada Rio de Janeirost pälvitud üheksas koht, mille teenis toona meeste grupisõidus Tanel Kangert.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Vaata läbi uudise pealkiri ja tekst ning loo loov sissejuhatav lause, mis haakub artikli sisuga.\n\n## Pealkiri:\n\nPTA: oht sigade Aafrika katku laialdaseks levikuks on väga kõrge\n\n## Põhitekst:\n\nPõllumajandus- ja toiduameti (PTA) loomatervise ja -heaoluosakonna juhtivspetsialist Anne-Ly Veetamm ütles ERR-ile, et Eesti Maaülikooli teadlased uurivad, kuidas katk Harjumaal asuvasse farmi pääses.\n\n\"Selle aasta suvel on leitud viirusega nakatunud metssigu Harjumaal ja Lääne-Virumaal. See tähendab, et vähemalt nendes maakondades on nakkuse looduslik foon (üle aastate) taas väga kõrge ning iga väiksemgi viga kodusigade pidamiskohas rakendatavate bioturvameetme rakendamisel võib tähendada, et katk levib farmi,\" ütles Veetamm.\n\nSpetsialist rõhutas, et SAK võib levida viirusega saastunud esemete, nakatunud metssealiha, transpordivahendite ja inimeste vahendusel ning viirus on ka vastupidav. \"Hetkel on oht taudi laialdaseks levikuks väga kõrge,\" lisas Veetamm.\n\nTaudi avastamisel kehtestati Pihlaka farmile ranged piirangud, et takistada viiruse võimalikku edasisist levikut nii loomade, inimeste, söötade kui ka masinate kaudu.\n\n\"Praegusel hetkel on piirangud lokaalsed. Kui taud hakkab siiski edasi levima, siis kaasnevad kahjuks väga ulatuslikud piirangud sigade liikumisele, sigade viimine teistesse liikmesriikidesse, piirangud laienevad ka lihale ja lihatoodetele,\" selgitas Veetamm.\n\nKui mõnest farmist katk avastatakse, siis hukatakse ja hävitatakse kõik sealsed sead. \"Hävitatakse ka söödad, allapanu ja muud materjalid, mida ei saa desinfitseerida. Seejärel tehakse farmis põhjalik puhastus ja desinfektsioon, rakendatakse ooteaeg 30 päeva. Seejärel võib farmi tuua uued sead,\" sõnas juhtivspetsialist.\n\nKui teatud perioodi järel on nende sigadega kõik korras ehk nad ei ole haigestunud, lõpetatakse Veetamme sõnul farmi suhtes kehtestatud piirangud.\n\n\"Sigade Aafrika katk kuulub eriti ohtlike loomataudide hulka, mille tõrjemeetmed hüvitatakse riigieelarvest. Loomapidajale hüvitatakse hukatud sigade ja hävitatud materjalide maksumus,\" lisas ta.\n\nKui loomapidaja kahtlustab oma loomadel katku, peab ta sellest teada andma loomaarstile või kohalikule PTA esindusele.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Nädala keskel tuvastati Harjumaal Pihlaka farmis sigade Aafrika katk (SAK) ning põllumajandus- ja toiduamet annab teada, et oht taudi laialdaseks levikuks on Eestis väga kõrge.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Tutvu artikli sisuga ja loo sellele pika lausega sissejuhatus, mis köidab lugeja tähelepanu.\n\n## Pealkiri:\n\nNormani ja Cardi B avaldasid koos loo \"Wild Side\"\n\n## Põhitekst:\n\n\"Wild Side\" on Normani ja Cardi B esimene muusikaline koostöö, kirjutab Consequence.\n\n\"Ma olin juba video jaoks kolm nädalat harjutanud, kui Cardi seda lugu esimest korda kuulis. Ta toetas mind väga ja aitas selle singli loomisele kaasa,\" sõnas Normani.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Muusikud Normani ja Cardi B avaldasid loo \"Wild Side\", millele valmis ka muusikavideo.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Süvene uudise pealkirja ja sisu ning kirjuta sellele loole sisukas ja informatiivne sissejuhatus, mille pikkus on üks lause.\n\n## Pealkiri:\n\nRingkonnakohus tühistas Eesti Energia õlitehase ehituse peatamise\n\n## Põhitekst:\n\nTartu ringkonnakohus rahuldas reedel Enefit Poweri taotluse esialgse õiguskaitse määruse tühistamiseks, millega oli varem peatanud Enefit 282 õlitehase ehitusloa kehtivuse kuni asjas kohtulahendi jõustumiseni, teatas kohus.\n\nKuigi ringkonnakohus leidis, et MTÜ-l Loodusvõlu esineb esialgse õiguskaitse vajadus, ei pidanud kohus esialgse õiguskaitse jätkuvat kohaldamist põhjendatuks seoses kohtuasjas esitatud ekspertide hinnangutega, millest koosmõjus keskkonnamõjude strateegilise hindamise aruandega nähtub, et ehitustegevusega kaasnev ebasoodne mõju lähedal asuva Natura 2000 võrgustiku ala kaitse-eesmärgile on Euroopa Kohtu standardile nõutavalt piisava selgusega välistatud.\n\nRingkonnakohus otsustas, et esineb alus ehitusluba vaidlustanud MTÜ Loodusvõlu esialgse õiguskaitse taotluse osas tehtud varasema kohtumääruse muutmiseks.\n\nEsialgse õiguskaitse tühistamine jõustub viivitamatult, kuid menetlusosalistel on 15 päeva jooksul õigus esitada ringkonnakohtu määruse peale määruskaebus riigikohtule.\n\nMTÜ Loodusvõlu apellatsioonkaebus Tartu Halduskohtu 4. juuni otsuse peale, millega MTÜ kaebus ehitusloa peale rahuldamata jäeti, on ringkonnakohtu menetluses. Seega jätkub põhivaidluse lahendamine Tartu ringkonnakohtus.\n\nKohtuvaidlus õlitehase ehitusloa kehtivuse üle sai alguse 2020. aasta aprillis. MTÜ Loodusvõlu vaidlustas ehitusloa esmalt põhjusel, et selle alusel püstitatava õlitehase tootmine omab mõju kliima muutumisele ja säästvale arengule, mistõttu ehitusloa elluviimine ei võimalda täita rahvusvaheliste kokkulepetega võetud kohustusi kliimamuutuste ohjamisel.\n\nMullu mais jättis Tartu halduskohus esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata. Kohus asus toona seisukohale, et kaebajal puudub esialgse õiguskaitse kohaldamise vajadus. Otsus jõustus 25. juulil 2020.\n\nTänavu 17. veebruaril esitas MTÜ Loodusvõlu kaebuse täienduse ja uue esialgse õiguskaitse taotluse. MTÜ väitis, et praeguseks on selgunud uus asjaolu, mille tõttu võib kaebaja eesmärgi saavutamine kohtuotsusega osutada oluliselt raskendatuks või võimatuks.\n\nLoodusvõlu viitas sellele, et ehitusala hõlmab Natura 2000 võrgustiku ala (Mustajõe loodusala), millel asub KSH aruande kohaselt prioriteetse tähtsusega ehk esmatähtis Natura elupaik. KSH aruandest ei selgu MTÜ hinnangul, et õlitehasel puudub mõju loodusalale.\n\nKa tänavu 2. märtsil tehtud määrusega jättis Tartu halduskohus esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata, leides, et kaebajal puudub esialgse õiguskaitse vajadus.\n\nHalduskohus selgitas siis, et vaidlus puudub selle üle, et planeeritav õlitehase ehitamine on puhvertsoonist väljas ehk vastab KSH aruandes esitatud nõuetele.\n\nKeskkonnakaitsega tegelev ja menetlusse kaasatud haldusorgan teatas kohtule, et KSH aruandes toodud nõuete ja leevendusmeetmete rakendamisel on kavandatava detailplaneeringu lahenduse võimalik negatiivne mõju Natura 2000 võrgustikule välistatud. Kohtu hinnangul on kaasatud haldusorgani hinnang võrdväärne ekspertarvamusega.\n\nKaebaja esitas seepeale Tartu ringkonnakohtule määruskaebuse, milles palus tühistada halduskohtu määruse ja teha uus määrus, millega esialgse õiguskaitse taotlus rahuldada.\n\nMTÜ Loodusvõlu on registreeritud 2019. aastal, põhikirja järgi on tegemist loodus- ja keskkonnakaitsega tegeleva organisatsiooniga.\n\nPõlevkiviõlitehase senine ajalugu\n\n2010. aastal alustas Vaivara vald õlitehase detailplaneeringuga ja keskkonnamõju strateegilise hindamisega (KSH). Detailplaneering algatati nelja tehase ja ühe rafineerimistehase rajamiseks. 2019. aastal kinnitati tehase detailplaneering ja KSH, järgmise aasta jaanuaris tegi Eesti Energia nõukogu investeerimisotsuse.\n\n2020. märtsis väljastati tehasele ehitusluba, ainuaktsionär lisas omakapitali 125 miljonit eurot. Tänavu mai seisuga on 76 protsenti tehase maksumusest lepingutega kaetud. Kohustusi oli Eesti Energial õlitehase projektiga mai seisuga ligikaudu 20 miljonit eurot. Aasta lõpuks on kohustusi 86 miljoni euro eest.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Tartu ringkonnakohus tühistas Eesti Energia tütarfirma Enefit Power taotlusel esialgse õiguskaitse, millega varasemalt peatati Ida-Virumaale põlevkiviõli tehase ehitus. Ringkonnakohtu otsus jõustub koheselt, kuid selle osas saab riigikohtule esitada määruskaebuse.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Süvene uudise pealkirja ja sisu ning kirjuta sellele loole sisukas ja informatiivne sissejuhatus, mille pikkus on üks lause.\n\n## Pealkiri:\n\nFIFA karistas Itaalia kõrgliiga klubi\n\n## Põhitekst:\n\nKaristus hakkab kehtima alates järgmise aasta jaanuarist ja lisaks määrati Speziale ka 500 000 šveitsi franki (ca 460 600 eurot) trahvi. Küsimuse alla olid alaealiste jalgpallurite ületulekud Nigeeriast.\n\nSpezia ostsid tänavu veebruaris Ameerika Ühendriikide ärimehed ja määrasid eelmisel nädalal peatreeneriks endise Barcelona poolkaitsja Thiago Motta. Nad kavatsevad FIFA keelu vaidlustada.\n\nRahvusvahelises jalgpallis on alaealiste üleminekud üldjuhul keelustatud, välja arvatud teatud eritingimustel nagu mängijate vanemate kolimine, üleminekud Euroopa liidu piires ja veel mõned.\n\nEelmisel hooajal lõpetas Spezia Itaalia kõrgliiga 20 klubi seas 15. positsioonil.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Rahvusvaheline jalgpalliliit (FIFA) määras Itaalia kõrgliigas mängivale Speziale alaealiste üleminekutega seotud reeglite rikkumise eest nelja üleminekute akna pikkuse tehingute keelu.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Vaata läbi uudise pealkiri ja tekst ning loo loov sissejuhatav lause, mis haakub artikli sisuga.\n\n## Pealkiri:\n\nValge Maja koostöö Facebookiga valeinfo eemaldamisel pälvis USA-s kriitikat\n\n## Põhitekst:\n\nPsaki ütles neljapäeval pressikonverentsil, et Facebookile antakse teada Valge Maja hinnangul problemaatilistest postitustest, mis sisaldavad valeinfot vaktsiinide ja pandeemia kohta, vahendas Daily Mail.\n\nPsaki sõnul on Valge Maja suurendanud valeinfo jälgimist ja kogumist ning koostööd tehakse lisaks Facebookile ka mõjukate sotsiaalmeediakuulsustega, kes omalt poolt saavad jagada inimestele korrektset infot.\n\nPsaki väitel oli pea 65 protsendi vaktsiinivastase valeinformatsiooni taga vaid 12 inimest. Facebook on samas selle tuvastusmeetodi kahtluse alla seadnud.\n\nVarem oli USA tervishoiujuht Vivek Murthy märkinud, et tervishoiualase valeinfo levitamine on tõsine oht inimeste tervisele. \"Ma kutsun üles kõiki ameeriklasi aitama kaasa valeinfo leviku peatamisele ning COVID-19 pandeemia ajal kui peale seda,\" kirjutas ta neljapäeval avaldatud uurimuses.\n\nValge Maja teade sai tõsise kriitika osaliseks, näiteks leidis ajakirjanik Glenn Greenwald, et taoline riigivõimu ja suurkorporatsiooni koostöö on üks klassikalisi fašismi tunnuseid. Greenwald nimetas mõtet, et presidendi administratsioon saab sotsiaalmeediast enda jaoks problemaatilist sisu eemaldada, ohtlikuks.\n\n\"Kui te ei pea sügavalt häirivaks seda, et Valge Maja annab enda jaoks probleemse sisuga postitustest teada oma liitlasele Facebookile, kes postitused eemaldab, siis saab teid pidada autoritaarseks,\" teatas Greenwald.\n\nDan Gainor USA meediauuringute keskusest leidis samuti, et tegu on sõnavabaduse piiramisega. \"Olla vaktsiinivastane on osa sõnavabadusest. Pressiesindaja (Psaki) on vabaduse vastu,\" teatas ta.\n\nOsa Valge Maja kriitikutest on märkinud, et ka seda, et koroonaviirus pääses levima Wuhani laboritest, peeti veel mõnda aega tagasi naeruväärseks vandenõuteooriaks, kuid nüüd on seda toetamas aina rohkem tõestusmaterjali.\n\nSamas pole kõik reaktsioonid kriitilised, leidub ka neid, kes peavad valeinformatsiooni eemaldamist vajalikuks.\n\nPolitico ja CNN on samas kirjutanud, et vaatamata koostööle ei peeta Valges Majas Facebooki tegutsemist piisavalt kiireks. Üks allikas, kes on olnud osaline läbirääkimistel Bideni administratsiooni ja Facebooki vahel, märkis, et Valges Majas ei usuta, et Facebook võtab kogu asja piisavalt tõsiselt või arvatakse, et Facebookil on midagi varjata.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Valge Maja pressiesindaja Jen Psaki sõnul annavad nad Facebookile teada postitustest, mis kannavad valeinfot koroonavaktsiinide ja -pandeemia kohta, kriitikud nimetavad sellist koostööd problemaatiliseks ja ohtlikuks.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe artikli pealkiri ja sisu, seejärel loo pikk ja põnev lause, mis võiks olla artikli sissejuhatus.\n\n## Pealkiri:\n\nJaan Krossi \"Kolme katku vahel\" neli köidet saavad rootsikeelse tõlke\n\n## Põhitekst:\n\n\"Kolme katku vahel\" on Jaan Krossi romaan, mis kujutab 16. sajandil tegutsenud Liivimaa kroonika autori, Tallinna eestlasest pastori Balthasar Russowi elukäiku ja teda ümbritsenud keskaegset linnamiljööd. Teos ilmus neljaköitelisena aastatel 1970, 1972, 1977 ja 1980.\n\nSeni on \"Kolme katku vahel\" tõlgitud kokku kaheksasse keelde - vene, poola, saksa, soome, läti, inglise, hollandi ja leedu keelde.\n\nTeose põhjal on valminud ka samanimeline film, mille režissööriks Virve Aruoja, stsenaariumi kirjutas Jaan Kross ning peaosas mängis Georg Ots.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Kultuurkapitali tõlkeprogrammi Traducta raames eraldati 30 030 eurot kirjanikule ja tõlkijale Enel Melbergile, kes Jaan Krossi \"Kolme katku vahel\" neli köidet rootsi keelde tõlgib.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe uudis läbi ning loo sellele fantaasiarikas ja pikk lause, mis võiks uudist tutvustada.\n\n## Pealkiri:\n\nRiia motiveerib õpetajaid vaktsineerima koolidele antava rahaga\n\n## Põhitekst:\n\nFinantstugi on mõeldud Riia üldhariduskoolidele, mille personalist on vähemalt 80 protsenti COVID-19 vastu vaktsineeritud.\n\nToetuse suurus on 5000 eurot, 7500 eurot või 10 000 eurot, sõltuvalt iga kooli töötajate arvust.\n\nKoolidel on õigus toetust kulutada oma äranägemise järgi: tehnikale, renoveerimisele või boonusteks.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Riia linnavolikogu kiitis reedel heaks 1 725 000 euro eraldamise õpetajate motiveerimiseks koroonaviiruse vastu vaktsineerimisel.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe hoolikalt uudise pealkiri ja sisu ning kirjuta artiklile pikk sissejuhatav lause, kasutades oma kujutlusvõimet.\n\n## Pealkiri:\n\nPenaltil eksinud Saka solvangutest: ma ei lase sel ennast murda\n\n## Põhitekst:\n\n11. juulil mängis Inglismaa koondis EM-i finaalis Itaalia vastu. Mängu normaal- ja lisaaeg jäid viiki ning mängu otsustasid penaltid. Inglaste poolt eksisid 11 meetri löökidel Jadon Sancho, Marcus Rashford ja viimasel otsustaval penaltil Bukayo Saka. Mängujärgselt langesid need kolm mängijat rahvuskaaslaste rassistliku sõimu ohvriks, vahendab Soccernet.ee\n\nViimasel penaltil eksinud Bukayo Saka jagas oma Twitteri lehel avalikku kirja, kus tänab oma vanemaid ja sõpru, kes on talle toeks olnud. Lisaks sõnas noor inglane, et rassistlikud sõnumid ei murra teda, kuid kutsus ülesse sotsiaalmeedia kanaleid rohkem tööd tegema selle nimel, et selliseid juhtumeid ei tekiks.\n\nLoe pikemalt portaalist Soccernet.ee.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "EM-i finaalis Itaalia vastu otsustaval penaltil eksinud Bukayo Saka jagas enda Twitteris avalikku kirja, kus tänab oma vanemaid ja sõpru toetuse eest ning lubas, et rassistlik sõim ei murra teda.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe uudis läbi ja pane oma kujutlusvõime tööle, et välja mõelda üks korralik sissejuhatav lause sellele loole.\n\n## Pealkiri:\n\nJohn Mayer avaldas uue albumi \"Sob Rock\"\n\n## Põhitekst:\n\nKümne looga album on Mayeri esimene täispikk album alates 2017. aastast, mil ilmus \"The Search For Everything\", kirjutab Consequence.\n\nAlbumi esilugu \"Last train home\" on 80ndate muusikast inspireeritud ja märgib laulja jaoks kui uut lehekülge. Loole \"Shot in the dark\" valmis ka muusikavideo.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Muusik John Mayer avaldas sel reedel kaheksanda stuudioalbumi pealkirjaga \"Sob Rock\".",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Vaata läbi uudise pealkiri ja tekst ning loo loov sissejuhatav lause, mis haakub artikli sisuga.\n\n## Pealkiri:\n\nVenemaal kadunud lennuk leiti üles, inimohvreid pole\n\n## Põhitekst:\n\nLennukis 17 inimest, neist kolm olid meeskonna liikmed ja neli last.\n\nÜhe allika sõnul kadus side lennukiga keskpäeva paiku ning mõni aeg hiljem tuvastati tööle hakanud avariiraadiomajaka signaal.\n\nLennuk oli teel Kedrovskist Tomskisse.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Venemaal Tomski lähedal jäi reedel kadunuks reisilennuk An-28, mille pardal oli 17 inimest. Reede pärastlõunal leiti lennuk üles, kõik 17 pardal viibinud reisijat ja meeskonnaliiget on elus, ütlesid ametnikud.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Tutvu artikli sisuga ja loo sellele pika lausega sissejuhatus, mis köidab lugeja tähelepanu.\n\n## Pealkiri:\n\nVillem Ernitsa sünniaastapäeva tähistatakse mälestuspingi avamise ja raamatuesitlusega\n\n## Põhitekst:\n\nReedel, 16. juulil möödub 130 aastat legendaarse keelemehe ja polügloti Villem Ernitsa sünnist. Villem Ernits (1891-1982) veetis enamiku oma elust Tartus, kus temast kui õppejõust, karskustegelasest ja esimese asutava kogu liikmest ringleb siiani värvikaid mälestusi. Ernits oli igati aktiivne Tartu akadeemilises ja kultuurielus, tihti meenutatakse tema legendaarseid sõnavõtte ülikooli akadeemiliste kraadide kaitsmistel.\n\nSünniaastapäevaks valmib ka raamat \"Villem Ernits\", kus koostaja, Tartu Ülikooli emeriitprofessor Ott Kurs annab põhjaliku ülevaate Ernitsa elust ja tegevusest. Raamatu teise osa moodustavad mälestused eakaaslastelt, sugulastelt, kolleegidelt ja õpilastelt. Teiste seas meenutavad Ernitsa värvikat isikut soome keeleteadlane Lauri Kettunen, kirjanik Ain Kaalep, teadlased Peeter Tulviste, Mall Hiiemäe, Malle Salupere ja paljud teised. Arvuka fotomaterjaliga illustreeritud raamatu on kujundanud Artur Kuus, väljaandjaks Liivi Muuseum.\n\n\"Aateid, millele Villem Ernits truuks jäi, oli ligikaudu neli. Absoluutne karskus ilma tänitava moraalilugemiseta, sotsiaaldemokraatlik veendumus inimeste võrdsusest lahus sellest, kui suur kapitalist keegi on. Uskumine, et teadus kui tõe avastamise viis peab olema sõltumatu, tema huvi teadusliku täpsuse vastu pisiasjades oli lapselikult siiras. Ja lõpuks arvamine, et inimene on oma loomult hea\", meenutab Peeter Olesk raamatus \"Villem Ernits\".\n\nTartu linna toel on nüüdsest Tähtvere parki paigaldatud ka Villem Ernitsale pühendatud pink. Pingi pidulik avamine toimub reedel, 16. juulil kell 17:00 Tähtveres, Hurda tänava alguses.\n\nVillem Ernitsa sünniaastapäeva tähistatakse mälestuspingi avamise ja raamatuesitlusega Autor/allikas: pressimaterjalid\n\nSündmuste kava:\n\nReede, 16. juuli\nkl 17 Villem Ernitsa mälestuspingi avamine ja raamatu \"Villem Ernits\" esitlus Tartus Tähtvere pargis, Hurda tänava alguses.\nLaupäev, 17. juuli\nkl 11.30 väljub Alatskivilt Liivi Muuseumist ühisbuss Villem Ernitsa kodutallu Kruusamäele mälestuskivi külastama;\nkl 13-15 raamatu \"Villem Ernits\" esitlus ja audiovisuaalne üllatus Liivi Muuseumis.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Tänavu tähistatakse legendaarse keelemehe Villem Ernitsa 130. sünniaastapäeva mälestuspingi avamise ja raamatuesitlusega.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Tutvu artikli sisuga ja loo sellele pika lausega sissejuhatus, mis köidab lugeja tähelepanu.\n\n## Pealkiri:\n\nTehnikaülikool tahab hakata vaktsineerimist pakkuma\n\n## Põhitekst:\n\nTallinna Tehnikaülikooli õppeprorektor Hendrik Voll ütles ERR-ile, et ülikooli töötajate vaktsineerituse kohta neil täpset infot pole, kuid kui kevadel vaktsiinisoovijate nimekirju koostati, siis 80 protsenti töötajates avaldas selleks tahet.\n\nVolli sõnul kiirtestisid nad kevadel tudengeid ja õppejõude, kes praktikumides osalesid, kuid see läks kuu ajaga maksma ülikoolile 50 000 eurot. Ta ütles, et praegu neil sarnaseid plaane sügiseks ei ole, kuid nad tegutsevad valitsuse ettekirjutuste järgi.\n\n\"Ma ei usu, et 100 protsenti kontaktõpe tagasi tuleks, isegi kui koroona taanduks,\" ütles Voll.\n\nVolli sõnul on veel vara täpselt sügisesest õppekorraldusest rääkida, kuid ilmselt toimub vähemalt hübriidõpe. Ta ütles, et tehnikaülikool on õppevormide suhtes paindlik.\n\nVaktsineeritutele Voll erandite tegemist ette kujutada ei suutnud ning ta polnud ka kindel, kas sellele üldse õiguslikku alust oleks. Ta ütles, et soovitab kõigil vaktsineerida, sest on ise koroona raskelt läbi põdenud.\n\nVoll ütles, et neil on soov sügisel või augusti lõpus hakata korraldama koos terviseametiga vaktsineerimistalguid.\n\nTartu Ülikooli õppeprorektor Aune Valk ütles ERR-ile, et neil hetkel pole plaani vaktsineerimist pakkuma hakata. Tema sõnul arutati seda kevadel, kuid tehti otsus, et see võib terviseametile jääda. Samas ütles ta, et kui sügisel tekib vajadus, siis võib olla arutatakse seda uuesti.\n\nValk ütles samuti, et on veel vara rääkida täpselt sügisesest õppekorraldusest, kuid ilmselt jäävad kehtima hügieeninõuded nagu desinfitseerimine ja võib olla maskikandmine.\n\n\"Kui kolmas laine tuleb, siis tehakse nii õppejõududele kui tudengitele samad nõuded,\" ütles Valk.\n\nSuured loengud jääbvad veebis kättesaadavaks. Valk tõi välja, et kõik välistudengid ei pruugi sügiseks kohale jõuda.\n\nValk ütles, et neil on juba kevadest ruumide ventilatsioonist ülevaade ning kehtib soovitus kasutada parema ventilatsiooniga ruume. Samas sõnas ta, et täiendavalt midagi juurde pole ehitatud, sest paljud ülikooli hooned on ajaloolised.\n\nTallinna Ülikooli töötervise spetsialist Reilika Muuli ütles, et sügisese õppekorralduse kohta tehakse otsused augusti keskel.\n\n\"Konkreetsete plaanide osas on juulis veel keeruline vastata, sest koroona on meile näidanud, et olukord võib muutuda päevadega,\" ütles Muuli.\n\nMuuli avaldas lootust, et sügisel saab õppetöö toimuda kontaktõppes, kuid ütles, et neil on valmisolek ka distantsõppes.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Eesti suurematel ülikoolidel pole veel sügiseseks õppekorralduseks täpseid plaane, kuid usaldusmeetmeid kasutades loodavad nad erinevalt kevadest jätkata kontaktõppes.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Süvene uudise pealkirja ja sisu ning kirjuta sellele loole sisukas ja informatiivne sissejuhatus, mille pikkus on üks lause.\n\n## Pealkiri:\n\nChelsea ründaja on liitumas AC Milaniga\n\n## Põhitekst:\n\nPrantsusmaa ründaja on jõudnud Milanosse, kus peab veel meditsiinilise testi läbima. Eduka meditsiinilise testi läbimise tulemusena saab maailmameister ja Meistrite liiga võitja Milani lepingule allkirja anda. Erinevate allikate sõnul kujunes üleminekusummaks kaks miljonit eurot, vahendab Soccernet.ee.\n\nVanameister Giroud peab uues klubis konkureerima hakkama teise vanameistri ehk Zlatan Ibrahimoviciga, kes lõi eelmisel hooajal 27 mänguga 17 väravat. Giroud saldoks jäi eelmisel hooajal 31 mängu ja 11 väravat.\n\nLoe pikemalt portaalist Soccernet.ee.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "34-aastane maailmameister ja Meistrite liiga võitja Olivier Giroud lahkub Londoni Chelsea'st ning on liitumas AC Milaniga.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe hoolikalt uudise pealkiri ja sisu ning kirjuta artiklile pikk sissejuhatav lause, kasutades oma kujutlusvõimet.\n\n## Pealkiri:\n\nEesti Korvpalliliit aktsepteeris KK Viimsi kõrgliigaga liitumise avalduse\n\n## Põhitekst:\n\nJärgmise sammuna jääb Eesti Korvpalliliit ootama KK Viimsi, nagu ka kõigi teiste klubide, registreerimisdokumente, mille esitamistähtajaks on 20. juuli.\n\nKK Viimsi kutsus eelmisel nädalal kokku pressikonverentsi, kus teavitati üldsust ametlikult oma otsusest samm kõrgemale tasemele ära teha. Peatreeneriks kinnitati Valdo Lips ning lubati jõudsalt hakata komplekteerimisega tegelema.\n\nEesti Korvpalliliidu peasekretär Keio Kuhi sõnas nädalapäevad tagasi toimunud pressiüritusel: \"KK Viimsi senine tegevus vastab 100-protsendiliselt Eesti korvpalliliidu strateegilistele eesmärkidele, millest üks olulisem on toimiv organisatsioon. Viimsi on elav näide sellest, et kogukonna kaasamiseks ei pea otseselt mängima kõrgliigas. Mul on hea meel, et nad sammu kõrgemale teevad ja seda enda poolt sportlikult välja võidetud kohale.\"\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Eesti Korvpalliliit aktsepteeris eelmisel hooajal Saku esimese liiga võitnud KK Viimsi avalduse liitumaks uuel hooajal PAF Eesti-Läti Korvpalliliiga ja PAF Korvpalli Meistriliigaga.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Vaata läbi uudise pealkiri ja tekst ning loo loov sissejuhatav lause, mis haakub artikli sisuga.\n\n## Pealkiri:\n\nArvustus. Romantika on surnud\n\n## Põhitekst:\n\n\"Kui mees käituks päriselus romantilise komöödia stiilis, võetaks ta vahi alla\" 1 on satiiriväljaande The Onion ühe loo pealkiri. Loomulikult võib nuhelda superkangelaste filme või suuri märulifilme selle eest, et neil pole reaalsusega midagi pistmist, aga ei tohiks ka unustada, et romantilised komöödiad toimetavad sama ebarealistlikul territooriumil. Põikpäine järjekindlus ei vii alati unistuste partneri südame võitmiseni. Oma tõeliste tunnete avaldamine võib lõppeda korvisaamisega, head poisid ja tüdrukud aga lõpetavad viimasena, julmade ja põhimõttelagedate järel.\n\nKuigi \"Üksildasi hingi\", mis on briti näitleja Billie Piperi lavastaja- ja stsenaristidebüüt, ei reklaamita antiromantilise komöödiana, on Piper kasutanud paljusid romantilise komöödia võtteid, kuid keeranud need pahupidi. Paratamatult jääb tunne, et see sünge ja masendavgi lugu on vastulöök neile lamedustele ja valskustele, mis hoiavad koos suurt osa ühe Hollywoodi kõige populaarsema žanri filmidest.\n\nPiper mängib Mandyt, kolmekümnendates üksikema, kes elab Londonis ja töötab ühes teleproduktsioonifirmas. Ta hakkab semmima kaastöötaja Pete'iga (Leo Bill). Samal ajal, kui ta üritab uut suhet õiges suunas juhtida, tuleb tal aga tegelda ka avalikuks tulnud faktidega oma ema (Kerry Fox), kellega ta korterit jagab, ja isa kohta (David Thewlis). Too elab samuti nende juures, kuigi vanemad on pealtnäha juba aastaid tagasi lahku läinud. Kui lisada veel tõsiasi, et Mandy poeg Larch (Toby Woolf) kannatab pidevalt tõmbluste ja hoogude käes, on tulemuseks paras segadus. Kas Mandy suudab tunneli teisest otsast välja jõuda?\n\nEeltoodud sisukirjeldus on täpselt samasugune nagu lugematute romantiliste komöödiate oma: tegelastel tuleb ületada hulk raskusi, et lõpuks kokku saada, õppida ennast armastama ja kõndida üheskoos päikeseloojangusse ja ühisesse täiuslikku tulevikku. Esimesest stseenist peale on aga näha, et see ei ole seda sorti film.\n\nMandy ja Pete istuvad vastamisi restoranis, ilmselt oma esimesel kohtingul. Selle asemel aga, et kohmakalt tühjast-tähjast rääkida, vahetavad nad teravusi. Ja mitte mingi vaimustavalt vaimuka teravmeelitsemise vormis, vaid kuuleb karme ja julmi epiteete, mis on suunatud nii teise kui ka enda pihta. Pete vahutab, et Mandy kui moodne naine \"olekski sitt abikaasa\". Mandy avaldab arvamust, et ilmselt tahab mees teda vägistada. Nad lähevad lõpuks lahku Pete'i lubadusega end naise Instagrami-piltide peale rahuldada, aga ainult selliste piltide, kus naisel on suu kinni, sest tema hambad on mehe arvates liiga suured. Paari mürgiste märkuste ühitamatus ja lahkuminek, millest paistab läbi kumavat soov uuesti kohtuda – Pete jookseb Mandy taksole järele, aga omal viisil –, on ebamugavalt koomiline, tutvustades kogu filmi meetodit žanriklišeesid teisendada.\n\nHiljem selgub, et Mandyt iseloomustab suurel määral enesepõlgus. Ta kõnnib mööda Londoni tänavaid, püüdes olla õnnelik. Kaks teda seiravat töömeest pillavad kommentaari \"Tõeline Joker\", samal ajal kui Mandy püüab enda ette vaikselt pomisedes ennast veenda, et \"Armastan ja austan end\". Ühel liigutaval hetkel näeme tänaval kõndimas tervet hulka naisi, kes teevad täpselt sedasama.\n\nMandy ja Pete'i suhe põhinebki sellisel suhtlusstiilil. Pete on peaaegu et julm oma aususes Mandy vastu ja tema suhtlemisoskuse täielik puudumine viib mõtted sellele, et äkki tal on mingi diagnoos. Vaba päev koos Mandy poja Larchiga lõpeb sellega, et poisil tuleb keset tänavat peale röökimishoog. Pete sarjab poissi, et too tekitab piinlikkust, ja röögib seejärel temaga koos. Ometi riietub Mandy hiljem Pete'i ees lahti, et saaks osutada kõigile oma kehaosadele, mis talle endale ei meeldi. Varasem intsident ei paista potentsiaalset kirge pärssivat. Pete'i ausus/julmus tõmbab naist ligi. Liialdatud otsekohesusega ja peaaegu et pahatahtlikult kinnitab ja toetab too kõiki naise eelarvamusi enda suhtes. Pete'i on aga kujutatud enesevihkamise ja segaduse podiseva pajana, kes püüab täita mingit ettekujutust mehelikkusest, ilmutades seejuures pidevalt kohatut vagatsemist. Nende kahe seksistseen – peaaegu tervenisti kottpimedas – ei ole erootikanäide, vaid katkendlik ja frustreerunult kibe sõnavahetus võimudünaamika vallast.\n\nSuur osa filmist on väga must komöödia. Mandy ja Pete'i pidevat mõõduvõttu kannavad nutikad sõnamängud ja vähene austus sentimentaalsuse vastu. Loomulikult mõjub film kohati lausa düstoopilisena. Heal järjel London, kus Mandy töötab, nõretab tavalisest kõrgema keskklassi ülbusest, mis võiks hästi sobida näiteks mõnda Richard Curtise filmi. Siin aga lõikab operaator Patrick Meller ikka ja jälle muinasjutumaailmal jalad alt. Kohati on pilt lausa kenloachilikult realistlik oma tumedate varjude ja kitsukeste kadreeringutega, kus jääb hingamiseks väga vähe ruumi. Mandy kodu on tüüpiline Londoni töölisklassi maja, mis kõigub kuskil kodususe ja kergelt kõhedust tekitava vahepeal. Ümber nurga luurab ikkagi pimedus, isegi kui Mandy tundub ka punases kleidis särades sündmusi kontrolli all hoidvat.\n\n\"Üksildased hinged\" pole siiski toore realismi näide, kuigi mõned elemendid selles suunas osutavad. Eriti viimases kolmandikus on mitmeid momente, mis tuletavad meelde filmis näidatava maailma kunstlikkust, näiteks episoodis, kus Mandy oma vanematele \"esineb\", või lõpplahenduses, kus osaleb ka feministidest koosnev antiikkoor (filmi üheks teemaks on ka see, mida tähendab olla naine – ja mingil määral ka mees – tänapäeva maailmas), kes kommenteerib Mandy ihasid ja soove.\n\nAga ehk on just brechtlik distantseeritus see, kus film vääratab? Kogu nutika dialoogi, süngete, düstoopiliste süžeepöörete ja satiirilise kriitika juures tänapäeva romantika ja elu aadressil on filmiga emotsionaalselt väga raske kaasa minna. Kuigi saab toetuda Mandy ja tema vanemate taustaloole, mõjub naine siiski lahendamata mõistatusena. Ilma korraliku arusaamiseta sellest, kes ta on ja kust ta tuleb, jääb Mandy justkui tühjaks anumaks. Mitte et näitlejaansambel poleks hea. Piper on suurepärane, teravalt salvav, aga seejuures haavatav. Bill aga suudab Pete'i sümpaatseks mängida, vaatamata tolle tihti eemaletõukavale käitumisele. Neil õnnestub hoida vaataja enda poolel ja panna ta karakteritele kaasa elama, kuigi oleks äärmiselt lihtne olnud luua läbinisti ebameeldivad tegelased. Aga nad kannatatakse välja, tuntakse neile isegi kaasa, küll aga on raske neist kogu filmi vältel tõeliselt hoolida.\n\nVaatamata sellele, et Piperi \"Üksildased hinged\" kannatab tooni- ja struktuurivigade all, on see üks julge ja provokatiivne teos. Briti saartel teatakse teda hästi ta teleesinemiste (ja teismeliseea popkarjääri) järgi, nüüd on Piper näidanud üles aga valmisolekut vormiga mängida. Ta ei tundu pelgavat ka sünget varju, mis valitseb suurt osa \"Üksildastest hingedest\". Oma vahelduvas realismipüüdluses mõjub film kohati sügavalt isikliku ettevõtmisena. Piperi debüüt on oma mängulise lähenemisega realismile ja meeldejäävate episoodidega äravaatamist väärt. Kui on plaanis \"Üksildasi hingi\" vaadata oma esimesel kohtingul, siis manitseksin küll ettevaatusele …\n\nMängufilm \" Üksildased hinged\" (\"Rare Beasts\", Suurbritannia 2019, 87 min), režissöör-stsenarist Billie Piper, operaator Patrick Meller, helilooja Johnny Lloyd ja Nathan Coen. Osades Billie Piper, Leo Bill, Lily James, David Thewlis, Kerry Fox, Toby Woolf jt.\n\n1 Romantic-Comedy Behavior Gets Real-Life Man Arrested. – The Onion 7. IV 1999. https://www.theonion.com/romantic-comedy-behavior-gets-real-life-man-arrested-1819565117\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Laurence Boyce kirjutab Sirbis, et \"Üksildased hinged\" on antiromantiline komöödia, kus suhtefilmide klišeed on keeratud märksa süngemasse võtmesse.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe uudis läbi ning loo sellele fantaasiarikas ja pikk lause, mis võiks uudist tutvustada.\n\n## Pealkiri:\n\nVõrkpallur Jade Šadeiko vahetab Ameerikas ülikooli\n\n## Põhitekst:\n\nŠadeiko veetis esimese poole suvest veel Oregonis naiskonnas treenides, kuid hetkel on tagasi kodumaakonnas Järvamaal. Nimelt algas paar päeva tagasi Paides rahvusnaiskonna treeninglaager. Diagonaalründajana koondisekutse teeninud Šadeiko võtab hetkel treeninguid rahulikumalt, sest on veidi hädas põlveprobleemidega. Ent juba varsti, augusti alguses, ootab teda taas reis üle Atlandi ookeani, et liituda siis uue naiskonna treeningutega ja hakata Floridas valmistuma ülikooliliiga uueks hooajaks, vahendab Võrkpall24.ee.\n\nTürilt pärit Jade sõnul oli ülikoolivahetuse põhjus peamiselt kinni ikkagi mänguajas. \"Oregonis on kombeks lasta kõige vanematel tüdrukutel mängida,\" selgitas Šadeikode spordipere noorim õde. \"Nad peavad loomulikult selleks ka head olema, kuid ometi on \"seenioritel\" seal selge eesõigus. Ma ei tahtnud oodata viimase õppeaastani, et platsile saada – see tundus ajaraiskamisena,\" ütles Šadeiko.\n\nŠadeiko mängis Oregonis lisaks talle juba tuttavatele nurga- ja diagonaalründaja rollidele ka keskblokeerija kohta. Seepärast tahtis ka uus kool 190-sentimeetrist eestlannat just temporündaja kohale paigutada. Šadeiko aga seda episoodi enam korrata ei taha. \"Positsioonivahetus oli vahelduseks tore, aga edaspidi jään siiski oma liistude juurde,\" kinnitas ta.\n\nLoe pikemalt portaalist Võrkpall24.ee.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Eesti võrkpallineiu Jade Šadeiko on Ameerika üliõpilasliigas mänginud kaks aastat Oregoni ülikooli eest. Sügisel tõmbab eestlanna selga aga hoopis Florida International University võrkpallivormi.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Süvene uudise pealkirja ja sisu ning kirjuta sellele loole sisukas ja informatiivne sissejuhatus, mille pikkus on üks lause.\n\n## Pealkiri:\n\nAdamo: me ei saa rehvile öelda, et palun ära purune\n\n## Põhitekst:\n\nMullune võitja Ott Tänak alustas reedest võistluspäeva katsevõiduga ja tõusis ralli liidriks, aga päeva teisel katsel purunes tema Hyundail parem esirehv. Et rehvivahetus katse käigus röövinuks kindlasti enam kui minuti, otsustas tunamullune maailmameister velje peal katse lõpuni sõita ja tegi seda edukalt, kaotades konkurentidele 25 sekundit.\n\nAinus hommikusele läbimisele kaasa võetud varurehv pandi ülesõidul Hyundaile alla, aga juba järgmisel katsel sõitis Tänak teelt välja, lõhkudes kaks rehvi ning pidi pärast seda reedese võistluspäeva pooleli jätma. Ka tiimikaaslasel Thierry Neuville'il oli ebaõnne, kui jõudis neljanda kiiruskatse finišisse katkise rehviga ja kaotas seetõttu 17 sekundit.\n\n\"Jutt ei käi vastutamisest, aga sellest, et peame olukorda mõistma. Täna hommikul oli meil kaks rehvipurunemist. Peame aru saama, miks,\" rääkis Hyundai pealik Andrea Adamo hoolduspausil.\n\n\"Kolme rehviga kaugele sõita ei saa. Ma ei tea, kas sellist asja on võimalik paremini ohjata. Ma ei tea. Me ei saa rehvile öelda, et palun ära purune,\" lisas Adamo.\n\nHyundai lippu hoiab kõrgel Craig Breen, kes läks reedesele hoolduspausile teisena, kaotades ralli liidrile Kalle Rovanperäle 4,8 sekundit.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Ott Tänak ja Martin Järveoja langesid Rally Estonial suurest mängust reede hommikul, kui Eesti ekipaaž pidi rehvipurunemiste tõttu katkestama.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe uudis läbi ja pane oma kujutlusvõime tööle, et välja mõelda üks korralik sissejuhatav lause sellele loole.\n\n## Pealkiri:\n\nVangistatud Zuma poeg manitses mässajaid varastama vastutustundlikult\n\n## Põhitekst:\n\nLõuna-Aafrika vabariik (LAV)on vaid ühe veresauna kaugusel kaosesse langemisest, pärast seda kui omakaitseväelaste rühmitused asusid märatsevate kampade eest eraomandit kaitsma, ütles Duduzane Zuma videoläkituses.\n\n\"Neile, kes relvadega end kaitsevad: tehke seda ettevaatlikult ja vastutustundlikult,\" lausus ta videos.\n\nDuduzane Zuma lisas, et ka kauplustes märatsevad ja varastavad inimesed peaksid käituma vastutustundlikult, sest nad peavad arvestama, et eneste ja eraomandi kaitsjaid ei saa süüdistada selles, et nad kaitsevad seda, mis on neile oluline.\n\nTema sõnul on poodides laamendavad inimesed meeleheitel. \"Kas ma andestan neile nende käitumise ja hävitustöö? Kindlasti mitte. Kuid me peame aru saama, et põhjuseks on vaesus, töötus ja ebavõrdsus,\" lausus Zuma.\n\nDuduzane Zuma lisas pöördumises, et vandalism pole mingi lahendus ning üle käte läinud olukorrale tuleb leida teine väljapääs.\n\nOmakaitsesalgad on pälvinud LAV-is laialdast tunnustust selle eest, et nad asusid eraomandi kaitsele peale seda, kui politsei ei saanud enam mässajatega hakkama.\n\nVägivald Lõuna-Aafrika vabariigis puhkes eelmisel nädalal, kui Jacob Zuma alustas kohtu solvamise eest 15-kuise karistuse kandmist.\n\nRahutuste kese on Zuma koduprovints KwaZulu-Natal ja lisaks sellele on vägivald levinud ka Gautengi provints, kus asub Johannesburg.\n\nLAV-i president: rahutused olid kavandatud\n\nEelmisel nädalal Lõuna-Aafrika Vabariigis puhkenud rahutused olid kavandatud, ütles president Cyril Ramaphosa reedel ja lisas, et tuvastatud on 12 kahtlusalust.\n\n\"On päris selge, et need rahutuste ja rüüstamise juhtumid olid õhutatud, et olid inimesed, kes seda planeerisid ja koordineerisid,\" ütles president rahutuste keskmesse, KwaZulu-Natali provintsi saabudes.\n\n\"Me saame nad kätte, oleme juba mitmed neist tuvastanud, ning me ei lase anarhial ja vägivallal oma riigis maad võtta,\" ütles Ramaphosa ajakirjanikele.\n\nValitsus teatas neljapäeval, et üks rahutuste arvatavaist õhutajaist on kinni peetud ja 11 jälgitakse.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Vangistuses viibiva Lõuna-Aafrika vabariigi endise presidendi Jacob Zuma poeg Duduzane manitses osas riigist kaose tekitanud meeleavaldajaid ja huligaane varastama poodidest vastutustundlikult.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Süvene uudise pealkirja ja sisu ning kirjuta sellele loole sisukas ja informatiivne sissejuhatus, mille pikkus on üks lause.\n\n## Pealkiri:\n\nETV2 laste draamasarja konkursi võitis projekt \"Lastelaagri saladus\"\n\n## Põhitekst:\n\nKonkursile olid oodatud pakkumised lastesarjaks, mis kõnetaks eelkõige kuni 12-aastaseid vaatajaid ja kajastaks Eesti laste igapäevaelu perekonnas, koolis, sõprade seltsis. Kokku esitati konkursile 13 tööd, žürii valis võitjaks tootjafirma Kassikuld esitatud projekti tööpealkirjaga \"Lastelaagri saladus\".\n\nKonkursi võitnud sarja puhul tõi valikukomisjon esile selle tänapäevasust ning mitmekihilisust – esitatud ideekavand \"Lastelaagri saladus\" avab erinevates keskkondades võrsunud laste maailmu ning peegeldab hästi nende muresid ja rõõme.\n\nProjekti loomingulisse meeskonda kuuluvad stsenaristid Kertu Moppel, Kaire Russ ja Liis Sein ning režissöör Ergo Kuld.\n\nSarja esmalinastus on planeeritud 2022. aasta sügishooajaks, mil see peaks jõudma ETV2 ekraanile ja teistesse ERR-i kanalitesse.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "ETV2 laste draamasarja konkursi võitis projekt tööpealkirjaga \"Lastelaagri saladus\". Uus sari peaks ETV2 eetrisse jõudma 2022. aasta sügisel.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe artikli pealkirja ja sisu. Kasuta oma loomingulisi võimeid, et koostada detailne ja põhjalik ühelauseline sissejuhatus sellele uudisele.\n\n## Pealkiri:\n\nEurovisiooni võitja Måneskin avaldas muusikavideo loole \"I Wanna Be Your Slave\"\n\n## Põhitekst:\n\nLugu kõlab bändi teisel stuudioalbumil \"Teatro d'ira: Vol. I\".\n\nMuusikavideo režissöör on Simone Bozzelli.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Tänavu Eurovisiooni võitnud Måneskin avaldas muusikavideo loole \"I Wanna Be Your Slave\", mis on pärast bändi Eurovisiooni võitu mitmetesse edetabelitesse jõudnud.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Vaata läbi uudise pealkiri ja tekst ning loo loov sissejuhatav lause, mis haakub artikli sisuga.\n\n## Pealkiri:\n\nSeptembris etendub lavastus olümpiasangar Kristjan Palusalust\n\n## Põhitekst:\n\nLavastajana teeb oma teise töö Piibe Teatris Jaanus Nuutre. \"Eesti-sugused väikeriigid vajavad endale suurkujusid, mehi ja naisi, kelle järgi rivistuda, keda eeskujuks seada ja kellele kaasa elada,\" rääkis Nuutre. \"Sellised kangelased teevad nii rahva kui rahvuse hingelt ja vaimult vägevaks. Võimalus lavastada Kristjan Palusalust teatritükk on koorem, mille kandmine on mistahes trupile ühtelugu vastutus ja ka privileeg.\"\n\n\"Ma olin noorena samuti maadleja ja sain 1986. aastal Palusalult käepigistuse ja tema autogrammiga diplomi,\" rääkis lavastuse autor ja produtsent Arlet Palmiste. \"See diplom on mul tänaseni alles ja kodus aukohal. Olen Palusalust näidendi kirjutamise mõtet kandnud endaga umbes 20 aastat. Imelikul kombel ei ole seda tänaseni tehtud.\"\n\nNäidend jutustab Palusalu elust pärast II maailmasõda, kus uued riigivalitsejad ei osanud Palusaluga midagi peale hakata. \"Palusalu elu kohta on palju küsimusi, kuid vastuseid tegelikult ei ole,\" nentis Palmiste. \"Me püüame anda ühe nägemuse võimu ja vaimu suhetest. Võiduhetked teevad võitjatest rahva jaoks kangelased, kuid mis saab siis, kui eufooria möödub või kuidas kangelased oma staatust kasutavad. Kas võit kohustab olema eeskujuks? See on peen psühholoogiline mäng.\"\n\nPalusaluna astub lavale Mihkel Tikerpalu. \"Mõnda suurmeest kehastades on tunded alati kahetised. Uhke on olla üks esimesi, kes meie suurima olümpiasangari publiku silme ette manab, aga suurtel meestel on alati suured kingad, mille kandmine on vastutus,\" tõdes Tikerpalu. \"Palusalu kingad ehk nii suured ei olegi, aga tema pintsak, kuhu rammumehe õlad pidid ära mahtuma, on küll aukartustäratavalt võimas ja ma annan endast parima, et seda sisu ja karakteriga täita.\"\n\nPalusalu abikaasa Ellenit mängib Liis Haab. Lisaks teevad lavastuses kaasa Riho Rosberg, Heidi Pähn, Kristjan Arunurm, Gerhard Saks, Rainer Miller ja Riho Altmäe.\n\nLavastus \"Palusalu\" esietendub 22. septembril Voose Päikesekodus.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Septembris esietendub Piibe Teatri lavastus \"Palusalu\", mis tähistab 85 aasta möödumist ajast, kui eesti maadleja Kristjan Palusalu kahekordseks olümpiavõitjaks krooniti.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Tutvu uudise pealkirja ja põhisisuga. Kasuta neid fakte, et luua pikk ja sisutihe lause, mis toimib loo sissejuhatusena.\n\n## Pealkiri:\n\nKinnisvaratehingute koguväärtus oli teises kvartalis rekordiline\n\n## Põhitekst:\n\nTehingute arv oli 60 protsenti ja koguväärtus 110 protsenti suurem kui aasta tagasi teises kvartalis. Eelmise kvartaliga võrreldes oli tehingute arv viiendiku ja tehingute koguväärtus neljandiku suurem.\n\nMärkimisväärsed kasvunumbrid tulenevad osaliselt aastatagusest madalseisust kinnisvaraturul (ostuotsuste edasilükkamine 2020. aasta teises kvartalis seoses koroonakriisi ning eriolukorra kehtestamisega), ent sellest hoolimata olid kasvunumbrid kvartalite võrdluses märkimisväärsed, teatas maa-amet.\n\n2021. aasta teise kvartali tehingute koguväärtus oli läbi aegade kõrgeim ning tehingute arv jäi alla vaid 2005. ja 2006. aasta neljandale kvartalile.\n\nVõrreldes 2021. aasta esimese kvartaliga on hoonestamata maade käive kasvanud ligi 45 protsenti (kasv 100 miljonit eurot), hoonestatud maade puhul ligi 35 protsenti (kasv 122 miljonit eurot) ning korteriomandite puhul ligi 11 protsenti (kasv 57 miljonit eurot).\n\nEluruumidega tehtud tehingute koguväärtus oli teises kvartalis ligi 601 miljonit eurot, see on aastatagusest ajast ligi 80 protsenti rohkem ja eelmisest kvartalist ligi 11 protsenti rohkem.\n\nVõrreldes 2021. aastaga on esmamüükide arv vähenenud 11 ja järelmüükide arv suurenenud 17 protsendi võrra. See trend vähendas uute korterite osatähtsuse eluruumidega tehtud ostu-müügitehingutes 16 protsendini, mis on viimase nelja aasta madalaim näitaja.\n\nTeises kvartalis maksis Tallinnas uus kahetoaline korter keskmiselt 139 520 eurot (3020 eurot ruutmeeter), järelturul oli kahetoalise korteri keskmine hind 96 748 eurot (2045 eurot ruutmeeter). Keskmiselt kõige kallimad uued kahetoalised korterid müüdi Kesklinna linnaosas ja kõige odavamalt sai uue kahetoalise korteri Lasnamäe linnaosas.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Maa-ameti andmetel tehti teises kvartalis kinnisvaraturul ligi 16 400 ostu-müügitehingut, sh kinnisasjad, tehingute koguväärtus püstitas kvartalite võrdluses 1,43 miljardi euroga uue rekordi.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Pärast artikli pealkirja ja põhiteksti lugemist kasuta oma loovust, et koostada sisutihe ja pikk sissejuhatav lause.\n\n## Pealkiri:\n\nTeise samba maksete kompenseerimise määrus läks kooskõlastusringile\n\n## Põhitekst:\n\n\"Kõigile pensionikogujatele, kelle eest jäid nelja protsendi maksed vahepeal tegemata, kompenseeritakse need maksed lähiaastatel. Esimesed maksed tehakse septembris sambast lahkujatele,\" ütles rahandusministeeriumi asekantsler Märten Ross. \"Neile, kes sambas aga jätkavad, kantakse see raha aastatel 2023 ja 2024 teise sambasse ja kui pensionifondide keskmine tootlus on olnud positiivne, siis koos selle vahepealse tootlusega. Kes soovib seda võimalust kasutada, kuid on teinud avalduse teisest sambast lahkumiseks, saab selle veel juuli lõpuni tagasi võtta.\"\n\nRiik peatas 2020. aasta lisaeelarvega alates 2020. aasta 1. juulist kuni 2021. aasta 31. augustini teise sambasse sotsiaalmaksu arvelt tehtavad nelja protsendi sissemaksed. Erandiks olid aastatel 1942–1960 sündinud inimesed, kelle puhul jätkusid sissemaksed tavapärases korras.\n\n1961. aastal ja hiljem sündinud inimestele, kes tegid makseid ajal, mil sotsiaalmaksu arvelt teise sambasse sissemakseid ei tehtud, kompenseeritakse need tegemata jäänud nelja protsendi maksed.\n\nTegemata jäänud maksed kompenseeritakse aastatel 2023 ja 2024, mil tehakse täiendavad maksed pensionikogujate teise sambasse. Kui pensionifondide keskmine tootlus on perioodil 2020. aasta 1. juulist kuni 2022. aasta 31. detsembrini positiivne, suurendatakse kompenseeritavat summat ka selle tootluse võrra.\n\nSambast lahkujatele kompenseeritakse raha väljavõtmise kuul ka tegemata jäänud nelja protsendi maksed. Esimesed väljamaksed tehakse seega 2021. aasta septembris. Kui 2021. aasta septembris või 2022. aasta jaanuaris teisest sambast lahkuja on füüsilisest isikust ettevõtja, saab ta oma tegemata jäänud nelja protsendi maksed kahes osas – 2020. aasta kohta arvutatud osa sambast lahkumisel ja 2021. aasta kohta arvutatud osa 2022. aasta mais, mil kogumispensioni maksed on maksu- ja tolliametile deklareeritud.\n\nAastatel 2023 ja 2024 laekub kompensatsioon juba teise sambasse. Kui keegi jõuab enne teisest sambast pensionile jääda või sambast lahkuda, maksab pensionikeskus talle välja ka kompenseerimise tulemusel laekunud summa. Kui pensionile minnes valiti fondipension, sõlmiti kindlustusseltsiga pensionileping vaid osa teise samba raha eest või võeti korraga välja osa teise samba rahast, laekub ka kompenseeritav summa pensionisaaja teise sambasse. Fondipensioni väljamaksetes võetakse lisandunud raha automaatselt arvesse, muudel juhtudel tuleb raha väljavõtmiseks teha lihtsalt uus avaldus.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Rahandusministeerium saatis kooskõlatusringile määruse eelnõu, mille alusel kompenseerib riik 2020. aasta 1. juulist kuni 2021. aasta 31. augustini oma teise sambasse makseid jätkanutele vahepeal peatunud nelja protsendi maksed.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe artikli pealkirja ja sisu. Kasuta oma loomingulisi võimeid, et koostada detailne ja põhjalik ühelauseline sissejuhatus sellele uudisele.\n\n## Pealkiri:\n\nPihela pääses kõrgushüppes kindlalt finaali, Kronbergs poolfinaalis\n\n## Põhitekst:\n\nPihela alustas kõrguselt 1.70 ja ületas kindlalt ka kaks järgmist kõrgust. Kõrguse 1.81 ületas Pihela teisel katsel. Kõrguse 1.84 ületas Pihela taas avakatsel ja see kindlustas talle juba ka koha finaalvõistlusel.\n\nTeise Eesti kõrgushüppajana võistles ka Karmen Bruus. Tema ületas eelvõistlusel kõrguse 1.74 ja lõpetas kodused Euroopa meistrivõistlused 22. kohaga.\n\nEestlastest olid veel täna võistlustules keskmaajooksjad Anete Randma ja Uku Renek Kronbergs. Kronbergs osales 800 meetri jooksus ja jooksis võimsa isiklikku rekordit tähistava aja 1.50,91, millega pääses edasi poolfinaali. Aeg tähistab ühtlasi ka uut Eesti U-18 rekordit.\n\nRandma võistles 1500 meetri distantsil ja lõpetas ajaga 4.46,00 ning teenis 24. koha.\n\nVasaraheitja Gertu Küttmann heitis täna tulemuseks 53.08 ja edasipääsu finaali ei taganud. Kokkuvõttes teenis Kütmann EM-il 30. koha.\n\n400 meetri tõkkejooksjad parandasid isiklikke rekordeid. Hege-Lee Pielberg jooksis uueks isiklikuks rekordiks aja 1:02.72. Pielbergile koduselt tiitlivõistluselt 25. koht. Mait Filipozzi uueks rekordiks on aeg 54,48 ja üldarvestuses 26. koht.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Tallinnas toimuval kergejõustiku U-20 Euroopa meistrivõistlustel võistles reedel kõrgushüppe eelvõistlusel Elisabeth Pihela, kes pääses kindlalt laupäeval peetavasse finaali. Poolfinaali koha 800 meetri jooksus teenis Uku Renek Kronbergs.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe artikli pealkiri ja sisu, seejärel loo pikk ja põnev lause, mis võiks olla artikli sissejuhatus.\n\n## Pealkiri:\n\nIsamaa Tallinna juht: enne jaanipäeva võinuks meerikandidaat paigas olla\n\n## Põhitekst:\n\n\"Tallinna piirkonna juhatus pole kordagi linnapeakandidaati arutanud,\" ütles Koop ERR-ile.\n\nEsmakordselt koguneb Tallinna piirkonna juhatus Koopi sõnul Tallinna linnapeakandidaate arutama augustis.\n\nKoop märkis, et tema oleks hea meelega enne jaanipäeva linnapeakandidaadi paika pannud, aga paljude erakonna liikmete survel lükati need arutelud edasi. \"Mina isiklikult arvan, et oleks pidanud niimoodi tegema, et tegeleme siin erakonna siseasjaga, mitte ei keskendu erakonna jaoks olulisemale asjale. Aga kui liikmed soovisid, väga jõuliselt soovisid, tehti ära, selgus sai majja, nüüd saame edasi liikuda,\" rääkis Koop.\n\n\"Võib-olla äkki suvel kutsutakse kokku mingi suvestuudio. Kes siis läheb meilt esindama erakonda? Peasekretäri, piirkonna juhi, mõne mitteametliku kandidaadi? Mis me siis teeme? Minu arust selgus selles kontekstis oleks olnud mõistlik,\" küsis Koop.\n\nIsamaa võimalike Tallinna linnapeakandidaatidena on spekuleeritud Mart Luige, Joakim Heleniuse, Lavly Perlingu, Riina Solmani ja ka Urmas Reinsalu nimedega. Solmani kandidatuuri pakkusid välja Isamaa Perede Ühendus ja Seenioride Kogu.\n\nIsamaa tellis Urmas Reinsalu linnapeaks sobivuse kohta küsitluse\n\nUrmas Reinsalu Tallinna linnapeaks sobivuse kohta käib aga praegu Norstati küsitlus. Kusjuures Koop ja Isamaa esimees Helir-Valdor Seeder ütlesid, et nad ei tea, kes selle tellis.\n\n\"Ma tean, et mingi uuring on, aga ma ei tea, keda või mida seal täpselt küsitakse. Igaljuhul Tallinna piirkond seda tellinud ei ole,\" ütles Koop.\n\nKa erakonnajuht Seeder ütles, et tea sellisest uuringust midagi. \"Mina ei ole küll sellist uuringut lugenud, ei oska kommenteerida,\" lausus ta.\n\nIsamaa peasekretär Priit Sibul ütles, et tema tellis Urmas Reinsalut puudutava küsitluse. \"Erakond valmistub kohalikeks valimisteks. Me uurime oma võimalike toetajate seisukohti ja arusaamisi erinevates küsimustes ja erinevate isikute osas,\" ütles Sibul.\n\n\"Kuidagi peab välja selgitama, kes on võimalikult parim linnapeakandidaat,\" lisas Sibul.\n\nUrmas Reinsalu ei tahtnud Isamaa linnapeakandidaadiks saamise võimaluse üle spekuleerida. Reinsalu ütles, et nimedest rääkida on veel liiga vara. \"Isamaa ajastab tippvormi suurvõistlusteks ehk valimisteks,\" lisas ta.\n\nHelir-Valdor Seeder ütles, et Tallinna linnapeakandidaadi otsus peaks tulema lähiajal. \"Eks see lähinädalatel tõenäoliselt ka juhtub. Aga siin on jäme ots ikka piirkonna käes,\" ütles Seeder.\n\nKohalike omavalitsuste volikogude valimised toimuvad 17. oktoobril.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Isamaa Tallinna piirkonna juht Olle Koop ütles, et erakond oleks võinud Tallinna linnapeakandidaadi kohalike omavalitsuste volikogude valimisteks paika panna juba enne jaanipäeva. Ta lisas, et piirkonna juhatus ei ole potentsiaalseid linnapeakandidaate siiani arutanud.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe uudis läbi ja pane oma kujutlusvõime tööle, et välja mõelda üks korralik sissejuhatav lause sellele loole.\n\n## Pealkiri:\n\nPulitzeriga pärjatud Reutersi fotograaf sai Afganistanis surma\n\n## Põhitekst:\n\nAfganistani väed püüavad võtta tagasi Spin Boldaki piiripunkti, mille Taliban mõne päeva eest vallutas.\n\nIndiast pärit Siddiqui oli töötanud sellest nädalast Kandaharis Afganistani eriüksuste juures. Tema ja üks Afganistani ohvitser said surma Talibani risttules, ütles komandör.\n\n\"Ootame täiendavat infot, teeme koostööd piirkonna võimudega,\" ütles Reutersi president Michael Friedenberg ja peatoimetaja Alessandra Galloni.\n\nReutersi teatel tuli Siddiquilt varem sõnum, et ta sai lahingut kajastades käsivarde haavata. Talle anti arstiabi ja ta oli toibumas, kui Talibani võitlejad hakkasid Spin Boldakist taanduma.\n\nUudisteagentuuri sõnul ei suuda nad esialgu juhtunu üksikasju kontrollida.\n\nSiddiqui kuulus meeskonda, kes sai 2018. aastal rohingja põgenikekriisi dokumenteerimise eest Pulitzeri preemia.\n\nTa töötas Reutersis alates 2010. aastast, pildistas Afganistani ja Iraagi sõda, rohingja põgenikekriisi, Hongkongi meeleavaldusi ja Nepali maavärinaid.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Reutersi fotograaf Danish Siddiqui sai Pakistani piiripunkti lähedal käivaid Afganistani valitsusvägede ja Talibani lahinguid kajastades surma, teatas reedel agentuur Afganistani armeekomandörile viidates.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe artikli pealkirja ja sisu. Kasuta oma loomingulisi võimeid, et koostada detailne ja põhjalik ühelauseline sissejuhatus sellele uudisele.\n\n## Pealkiri:\n\nVIDEO | Tänak sõitis enne katkestamist teelt välja\n\n## Põhitekst:\n\nTänak alustas reedest võistluspäeva katsevõiduga ja tõusis ralli liidriks, päeva teisel katsel purunes tema Hyundail parem esirehv. Et rehvivahetus katse käigus röövinuks kindlasti enam kui minuti, otsustas tunamullune maailmameister velje peal katse lõpuni sõita ja tegi seda edukalt, kaotades konkurentidele 25 sekundit.\n\nJärgmisel kiiruskatsel käis Tänak kiires sektsioonis rajalt väljas, pääses teele tagasi, aga jättis varsti pärast seda reedese võistluspäeva pooleli, sest selles olukorras purunesid kaks rehvi ja rohkem varurehve Eesti ekipaažil kaasas polnud.\n\nTänak - Järveoja saavad rallit jätkata laupäeval.\n\nTanak! #RallyEstonia #WRC #seanknows pic.twitter.com/6tAF0g1yy4\n\n— Sean Cardovillis (@sean_cardo) July 17, 2021\n\nOtt went to the field at SS Kanepi, Hauka SA. Retired for today. Rovanpera visited same place. #otttänak #WRCLive #wrc #rallyestonia pic.twitter.com/80poGeohgu\n\n— Tarvo Stint (@tarvo52) July 16, 2021\n\n#WRC ⚠️ UPDATE SS4: @OttTanak forced to retire from the day at @RallyEstonia. The team will recover the car and bring it back to service. #HMSGOfficial\n\n— hmsgofficial (@HMSGOfficial) July 16, 2021\n\n#WRC SS4 Tänak retire from today #RallyEstonia\nInfos & Results ► https://t.co/WIflFSduhI pic.twitter.com/7KQ05rERAl\n\n— Planetemarcus (@planetemarcus) July 16, 2021\n\nUnfortunately, we are forced to retire today, as we got two punctures. @HMSGOfficial will fix the car and we will continue tomorrow. #RallyEstonia #WRC #HMSGofficial #rallying #OttTanak #TanakFanArmy pic.twitter.com/KPIwwRKS2n\n\n— Ott Tänak (@OttTanak) July 16, 2021\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Ott Tänakul ja Martin Järveojal (Hyundai) ei õnnestunud mullust Rally Estonia võitu kaitsta, sest nad pidid rehvipurunemise tõttu reede hommikupoolikul katkestama.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Tutvu uudise pealkirja ja põhisisuga. Kasuta neid fakte, et luua pikk ja sisutihe lause, mis toimib loo sissejuhatusena.\n\n## Pealkiri:\n\nMetoodikate erinevus lükkab reovee uuringu avaldamise uude nädalasse\n\n## Põhitekst:\n\nReovee seireuuringus oli algselt kavas teha juulikuus paus, kuid viiruseleviku kasvades otsustas valitsus, et reovee seiramisega tuleb jätkata. Reoveeuuringut seni teinud Tartu Ülikool taasalustab seiramist augustist, seni hoiab viiruse sisaldusel reovees silma peal terviseamet.\n\nTerviseamet ei ole aga saanud värskemaid andmeid viirusesisalduse kohta reovees avaldada, sest metoodikate erinevuse tõttu ei ole ülikooli ja ameti tulemused veel võrreldavad.\n\nTerviseameti nakkushaiguste labori juhataja Janne Pullat selgitas, et uuringu ülevõtmisel oli esimene ülesanne adapteerida Tartu Ülikoolis välja töötatud protokoll terviseameti laboris.\n\n\"Tehnoloogiliselt on kahe labori masinapark mõnevõrra erinev ja sellest johtuvalt ei ole need tulemused omavahel üks-ühele võrreldavad,\" märkis ta.\n\nPullati sõnul oleks olnud vaja teha kahe labori võrdluskatseid, mida ei jõutud lühikese ettevalmistusaja tõttu. \"See on põhjustanud selle, et me ei ole väljastanud harjumuspärast seirekaarti,\" ütles ta.\n\nKüll aga on terviseameti nakkushaiguste labor teinud kaks nädalat reovee analüüse ja nende andmete põhjal on ameti eksperdid suutelised andma ülevaate, millistes piirkondades on täheldada koroonaviiruse osakeste kasvu reovees. Neid andmeid on terviseametist oodata järgmisel nädalal.\n\nKui Tartu Ülikooli antimikroobsete ainete tehnoloogia professori Tanel Tensoni uurimisgrupp taas koguneb, on kavas ära teha ka need võrdlevad uuringud, mis lubavad edaspidi lihtsamalt ülikooli ja terviseameti andmeid võrrelda.\n\n\"Me oleme Tartu Ülikooliga läbi rääkinud ja teinud tööplaani, et septembris teeme need vajalikud võrdluskatsed kahe labori vahel ja saame siis ametlikult kinnitada, et teeme reoveest viirusosakeste analüüsi võrreldavalt,\" kinnitas Janne Pullat.\n\nTerviseameti peadirektor Üllar Lanno ütles eelmisel nädalal, et reovee seiramine jätkub Tartu Ülikoolile sarnase meetodiga ning kasutab uuringus samade pumplate proovivõtupunkte. Pullati sõnul on ainus erinevus see, et terviseamet võtab analüüse 20 punktist, ülikooli 60 punkti asemel.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Tartu Ülikoolilt koroonaviiruse reovee seireuuringu üle võtnud terviseamet ei saa värskemaid andmeid avaldada, sest need ei ole ülikooli uuringutega võrreldavad.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe uudis läbi ja pane oma kujutlusvõime tööle, et välja mõelda üks korralik sissejuhatav lause sellele loole.\n\n## Pealkiri:\n\nSony Pictures ostis \"Kupee nr 6\" õigused\n\n## Põhitekst:\n\nSony ostis filmi õigused seniselt levitajalt, Totem Filmsilt, kirjutas Variety. \"Oleme väga elevil, et Juho Kousmanen liitub Sony näol suurepäraste filmitegijatega ning me oleme väga õnnelikud, et taas sellise hea meeskonnaga saame töötada,\" seisis Totemi avalduses.\n\n\"\"Kupee nr 6\" on tõeline aare. See on suurepärane rongifilm, mis on täis huumorit, romantikat ja üllatusi. See on täpselt selline värske looga film, mida vaatajad praegu näha tahavad,\" seisis Sony Pictures Classics teates. Nad lisasid, et \"Kupee nr 6\" on üks parimaid filme, mida nad sel aastal Cannes'i filmifestivalil näinud on.\n\n\"Kupee nr 6\" režissöör on Juho Kuosmanen ja stsenaristid eestlased Livia Ulman ja Andris Feldmanis. Produtsendid on Jussi Rantamäki ja Emilia Haukka. Film on saanud palju kiidusõnu ka oma visuaalse poole eest, mille taga on operaator Jani-Petteri Passi.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Sony Pictures Classics teatas neljapäeval, et on ostnud Soome-Eesti-Venemaa-Saksamaa koostööfilmi \"Kupee nr 6\" õigused Põhja-Ameerikas, Ladina-Ameerikas, Ida-Euroopas, Kagu-Aasias ja Lähis-Idas.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Tutvu uudise pealkirja ja põhisisuga. Kasuta neid fakte, et luua pikk ja sisutihe lause, mis toimib loo sissejuhatusena.\n\n## Pealkiri:\n\nÖöpäevaga tuvastati 62 nakatunut\n\n## Põhitekst:\n\nRahvastikuregistri andmetel laekus enim uusi positiivseid testitulemusi Harjumaale, kus koroonaviirusega nakatumine tuvastati 27 inimesel. 20 uutest Harjumaa haigusjuhtumitest on Tallinnas.\n\nPärnumaale lisandus 13, Raplamaale viis, Ida-Viru- ja Järvamaale kolm, Tartu- ja Võrumaale kaks, Lääne-Viru-, Saare- ja Valgamaale üks uus nakkusjuht. Teistesse maakondadesse uusi nakkusjuhte ei lisandunud. Neljal juhul rahvastikuregistri järgne elukoht puudus.\n\nViimase 14 päeva haigestumus 100 000 inimese kohta on 46,8 ning esmaste positiivsete tulemuste osakaal tehtud testide koguarvust on 1,3 protsenti.\n\n16. juuli hommikuse seisuga viibib haiglas 19 COVID-19 patsienti, nendest on üks intensiivravil juhitaval hingamisel. Ööpäeva jooksul avati viis uut haigusjuhtumit.\n\nHaiglaravi on kokku vajanud 6,9 protsenti haigete üldarvust. Haiglaravil olevate patsientide keskmine vanus on 59 aastat, kõikidest haiglaravi vajavatest patsientidest on üle 60-aastased kaheksa inimest ehk 42 protsenti.\n\nÖöpäeva jooksul uusi surmajuhtumeid ei registreeritud. Kokku on Eestis surnud 1271 koroonaviirusega nakatunud inimest.\n\nÖöpäeva jooksul manustati 7510 vaktsiinidoosi, vaktsineerimisi on tehtud kokku 593 102 inimesele, vaktsineerimiskuur on lõpetatud 511 831 inimesel. Täisealiste hõlmatus vähemalt ühe vaktsiinidoosiga on 53,8 protsenti.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Terviseameti andmetel analüüsiti viimase 24 tunni jooksul 3665 koroonatesti, millest 62 ehk 1,7 protsenti osutus positiivseks.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Pärast artikli pealkirja ja põhiteksti lugemist kasuta oma loovust, et koostada sisutihe ja pikk sissejuhatav lause.\n\n## Pealkiri:\n\nKristjan Kalkun: tahe võita on lõpuks see, mis sportlast edasi viib\n\n## Põhitekst:\n\nMe kõik püüdleme millegi suunas ja ilma tahteta ei toimu midagi. Ilma tahteta ei ole võimalik endas vajalikke muudatusi esile kutsuda. Selliseid, mis sunniksid pingutama või mees-mehe vastu võitlema, kui nüüd spordile mõelda. Tahe võita on lõpuks see, mis sportlast edasi viib.\n\nKuulus Taani arhitekt Bjarke Ingels tahtis noorena saada karikaturistiks, aga tema tahe sai ajas mõjutusi ja muutus. Joonistada on talle alati meeldinud, nagu kirjeldab ta ise temast tehtud dokumentaalis. Aga üksvahe töötas ta postiljonina ja sõitis väga palju rattaga ringi mööda linna. Tal tekkis tahe linnapilti kaunimaks muuta, arhitektuuriliselt rikastada. Joonistada, aga teistmoodi – maju. Tahe oli olemas, töö vajas tegemist. Ja ühe inimese tahte väljendus töö kaudu on muutnud elukeskkonda oluliselt.\n\nKa spordi alus on armastus töö vastu. Tööd tegemata ja ainult andele lootes on keeruline jõuda rahvuslikust tasemest kaugemale. Värskes saatesarjas \"Võidu nimel\" ütleb profirattur Tanel Kangert tabavalt, et töö ja vaevata ei saavuta tänapäeval midagi, sest talenti on maailma tipus kõigil. Tööd tehakse pööraselt, lugematul hulgal tunde ja läbitakse kümneid tuhandeid kilomeetreid. Nii tulevad tulemused, ka meisterlikkus. Kui seda teadmist täiendada raskekaalu tõstja Mart Seimi mõttega – kui vaim on valmis, tuleb keha järele – jõuame tasapisi tippsportlaste mõttemaailma lävele.\n\nIgasuguseid inimlikke läbielamisi ja kogemusi saadavad tunded. Valu on üks esimesi ja peamisi, millega sportlased kokku puutuvad. Füüsilise valuga ollakse harjunud, seda enamasti ei kardeta. Valu on tippspordi osa ja öeldakse isegi, et kui oled suuteline endale valu tegema, tähendab see tippspordis sageli midagi head. Kiiruisutaja Saskia Alusalu märgib saatesarjas \"Võidu nimel\", et sportlasena on valu mingil hetkel koguni sõltuvust tekitav ja samas õpetab alandlikkust, ja teadmist, et oleme valu ees võrdsed nagu surmagi ees.\n\nKui sellest valust läbi käiakse, on võimalik tunda rõõmu – teist võrdlemisi reljeefset tunnet valu kõrval, mis tippspordi juurde loomulikuna kuulub. Tsiteerides odaviskaja Magnus Kirti samast saatesarjast, siis tema on valmis kannatama treeningutel suuri koormusi selle nimel, et tunda rõõmu võistlustel. See on sportlaste puhul muidugi üldine ja ühine joon. Rõõmu allikaid võib lõpuks olla palju ja erinevaid, aga väga selgelt eristuvad kaks rõõmu – üks neist tuleb sisemusest ja on tõeline, teine, rahva rõõm, on samas tore tagajärg eduka võistluse järel.\n\nKui teha tippsporti, kaasneb sellega paratamatult tuntus, et mitte öelda kuulsus. Täpsemalt avalik tähelepanu, millega sportlastel ka Eestis on vaja toime tulla ja mille nende tegevus paratamatult esile kutsub. Mastaabid, nagu nad ütlevad, pole küll võrreldavad sellega, mida kogevad ilmselt maailma kõige nimekamad atleedid. Aga sellistel hetkedel olevat vajalik mõelda, kes ja mis on oluline, kellele on võimalik eeskujuks olla. Mõelda tasub ka seda, et tänased ajalehed vooderdavad homseid prügikaste. Ehk kuulsus on ajutine ja mitte kõige olulisem elus. Ehkki tippsportlaste teatav edevus, nii sõnastas selle korvpallur Kristjan Kangur, on sedapidi mõistetav, et neil on väga suur isiklik tõestamisvajadus.\n\nSoovitan vaadata saatesarja \"Võidu nimel\", mis jõuab eetrisse juulis-augustis ETV-s pühapäeva õhtuti pärast spordiuudiseid. Üheksa Eesti tippsportlast jagavad seal enda läbielamisi ja kogemusi viiel teemal: tahe, töö, valu, rõõm ja kuulsus. Nad räägivad meile inimeseks olemisest, see puudutab meid kõiki.\n\n* * *\n\nSaatesarja esimene osa \"Võidu nimel. Tahe\" on eetris pühapäeval, 18. juulil kell 21.35 ETV-s.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Tippsporti ilma tahteta ei eksisteeri, need ei kuulu samasse ruumi. Nii ütles mulle uue saatesarja \"Võidu nimel\" intervjuus meie läbi aegade üks paremaid triatleete Marko Albert. Mulle paistab, et see mõte on universaalsem – omane inimeste universumile ja meie kõigi elule, arutleb ERR-i sporditoimetaja Kristjan Kalkun.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Pärast artikli pealkirja ja põhiteksti lugemist kasuta oma loovust, et koostada sisutihe ja pikk sissejuhatav lause.\n\n## Pealkiri:\n\nUSA-s lüüakse inflatsiooni kiire kasvu tõttu aina rohkem häirekella\n\n## Põhitekst:\n\nVaid mõni päev pärast seda, kui USA-s teatati juunis inflatsiooni 5,4-protsendisest kasvust aastatagusega võrreldes, kohtusid Bideni majandusnõunikud endise rahandusministri Larry Summersiga, kes on inflatsioonile kõige valjuhäälsemalt tähelepanu juhtinud, kirjutab Daily Mail.\n\nSummers, kes oli rahandusminister Bill Clintoni presidentuuri ajal, oli karmilt kritiseerinud Bideni 1,9 triljoni dollari suurust taastepaketti ja selle mõju niigi kiirele inflatsioonile. Bideni administratsioon on samas lubanud veelgi taristuinvesteeringuid majanduse ümberstruktureerimiseks.\n\nKriitikuid on teisigi. Endine Barack Obama majandusnõunik Jason Furman juhtis tähelepanu USA ja euroala alusinflatsiooni suurele vahele. \"See tähendab, et asi pole vaid koroonapandeemiaga seotud moonutustes, sest neid kogeb ka Euroopa. USA-l on tänavu väga erinev fiskaalpoliitika,\" lausus Furman.\n\nNeljapäeval käis senati majanduskomisjoni ees inflatsiooni tõttu aru andmas föderaalreservi juht Jerome Powell. \"Inflatsioon kasvab palju kiiremini kui paljud ootasid, kindlasti kiiremini, kui mina ootasin, ja me üritame aru saada, kas tegu on ajutise nähtusega või peame me midagi ette võtma,\" ütles Powell.\n\nPowell nentis, et majanduse taastumisega kaasnenud inflatsiooni kasvu kiirenemine jätkub järgnevatel kuudel enne mõõdukaks muutumist. Powell ei maininud samas sõnagi föderaalreservi kehtestatud ülimadalate intresside muutmisest.\n\nPowell ei taganenud ka oma hinnangust, et inflatsioonikasvu taga on ajutise iseloomuga põhjused, näiteks tarneprobleemid ja tõusnud tarbijanõudluse kasv peale koroonapiirangute kaotamist. Kui need ajutised nähtused kaovad, aeglustub ka inflatsioon, märkis ta.\n\nSenati komisjoni ees ei korranud Powell enam aga varem väljaöeldut, et inflatsioon langeb tagasi kahele protsendile, mis on föderaalreservi seatud eesmärk. USA keskpank on teatanud, et kõrgem kui kaheprotsendine inflatsioon on nende jaoks praegu aktsepteeritav, sest inflatsioon on olnud pikalt alla kahe protsendi.\n\nSamal ajal on demokraadid senatis surumas läbi 3,5 triljoni dollari suurust eelarve-eelnõud, mis, kui see läbi läheb, paneb selle vastaste hinnangul praeguse inflatsiooninäitaja näima väga väiksena.\n\nVabariiklasest senaator Mike Lee tõi välja kiire inflatsiooni mõju eratarbimisele. \"Selle mõju on jõudnud meie rahakottidesse, meie peredesse, meie igapäeva,\" nentis ta.\n\nNäiteks olid mais aastatagusega võrreldes kasvanud bensiini hind 45 protsenti, peekoni ja apelsinide hind kaheksa, piima hind 7,5 ja õunte hind 6,5 protsenti.\n\nKolmapäeval teatas USA valitsus, et juuni hulgimüügihinnad tõusid aastatagusega võrreldes koguni 7,3 protsenti, viimati toimus nii kiire aastane tõus 2010. aastal. Päeva varem oli teatatud, et ka tarbijahindade kasv oli kiirem kui kordki viimase 13 aasta jooksul. Alusinflatsioon kasvas juunis 4,5 protsenti, mis on kiireim kasvutempo alates 1991. aastast.\n\nTarbijahindade kasvu andis USA-s suurima osa kasutatud autode müük, mis moodustas kasvust lausa kolmandiku. Märkimisväärselt kasvasid hinnad ka hotellitubadel, lennupiletitel ja autolaenutustes.\n\nWashington Examineris ilmunud majandusanalüütikute artiklis võrreldi praegu USA majanduses toimuvat teise maailmasõja järgse inflatsiooniplahvatusega. Analüütikute hinnangul võib inflatsioon hakata kahanema peale seda, kui tarneahelad taastuvad ning nõudmise ja tootmise-pakkumise vahekord normaliseerub. USA-s tõusid hinnad pärast sõja lõppu 1945. aastal püsivalt kolm aastat järjest.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Kuigi Valge Maja on püüdnud avalikkust rahustada, öeldes, et inflatsiooni kiire kasv on ajutine nähtus, on kuulama hakatud ka president Joe Bideni majanduspoliitika kriitikuid, kes hoiatavad, et inflatsiooni kiire kasv võib kesta pikemalt.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Süvene uudise pealkirja ja sisu ning kirjuta sellele loole sisukas ja informatiivne sissejuhatus, mille pikkus on üks lause.\n\n## Pealkiri:\n\nAnna Maria Millend jäi kodusel EM-il esimesena poolfinaali ukse taha\n\n## Põhitekst:\n\nAnna Maria Millend jooksis naiste 100 meetri tõkkejooksu viiendas eeljooksus aja 14,04 ja lõpetas oma jooksu kuuendana. See aeg andis talle eeljooksude aegade võrdluses 24. koha. Finaali viis viimasena aeg 14,05, mille sloveenia tõkkesprinter jooksis kolmandas eeljooksus, kui lõpetas neljandana. Kõikidest eeljooksust pääses kindlat edasi poolfinaali neli esimest ja neile veel lisaks neli ka aegadega.\n\n110 meetri tõkkejooksus osalenud Romet Vahter lõpetas oma jooksu seitsmendana ajaga 14,70. Kokkuvõttes teenis Vahter 32. ehk viimase koha. Poolfinaali oleks viimasena viinud aeg 14,16.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Tallinnas toimuval kergejõustiku U-20 Euroopa meistrivõistlustel olid reedel võistlustules tõkkesprinterid Anna Maria Millend ja Romet Vahter. Millend jäi esimesena poolfinaali ukse taha.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Tutvu uudise pealkirja ja põhisisuga. Kasuta neid fakte, et luua pikk ja sisutihe lause, mis toimib loo sissejuhatusena.\n\n## Pealkiri:\n\nDjokovic otsustas siiski olümpial mängida, veel mitmed loobusid\n\n## Põhitekst:\n\nTänavu kolm slämmiturniiri järjest võitnud ning ühtlasi Roger Federeri ja Rafael Nadaliga slämmivõitude arvestuses samale pulgale tõusnud Djokovic ütles pärast Wimbledoni võitu, et pole veel otsustanud, kas osaleb Tokyo olümpiamängudel.\n\nNeljapäeval tähistas enda kuuendat sünnipäeva noor Jaapani tennisist Kojirou, kelle suur iidol Djokovic saatis talle ka videoõnnitluse. \"Palju õnne sünnipäevaks, mu sõber! Jälgin sinu mängu ja sinu arengut, soovin sulle edu ja kõike paremat ja loodetavasti õnnestub meil Tokyo olümpial näha!\" õnnitles Djokovic.\n\nSerblane jagas seda videot enda sotsiaalmeedias ja kirjutas: \"Ma ei saa enda väikest sõpra Kojiroud alt vedada. Broneerisin lennupiletid ja liitun uhkusega Serbia olümpiakoondisega.\"\n\nSee tähendab, et 34-aastasel Djokovicil on endiselt võimalik püüda tennises erakordselt haruldast saavutust ehk kuldset slämmi – võita ühe aasta jooksul kõik neli slämmiturniiri ja ka olümpiakuld. Seni on sellega hakkama saanud vaid üks tennisist – sakslanna Steffi Graf 1988. aastal.\n\nAustraalia ja Suurbritannia esireketid aga olid sunnitud olümpiamängudest loobuma – nii maailma 17. reket, austraallane Alex de Minaur kui edetabelis 28. real paiknev britt Dan Evans andsid positiivse koroonaproovi.\n\n\"Oleme Alexi pärast väga pettunud,\" ütles Austraalia koondise esindaja Ian Chesterman. \"Ta ütles, et on äärmiselt kurb, et ei saa olümpial võistelda. Ta on lapsest saadik unistanud olümpial Austraalia esindamisest.\"\n\nDe Minaur naasis Hispaaniast Austraaliasse ja andis vahetult enne planeeritud lendu Jaapanisse kaks positiivset proovi.\n\nEvans andis küll positiivse proovi varem kui enne äralendu, kuid jääb siiski olümpialt eemale. \"Mul diagnoositi hiljuti koroonaviirus. See tähendab, et ma ei saa harjutada ega end olümpiaks vormi saada. Olen äärmiselt pettunud,\" lausus Evans, lisades, et järgib Suurbritannia valitsuse nõudeid ja on praegu eneseisolatsioonis.\n\nNii meeste kui naiste seas on Tokyo olümpia tenniseturniirist loobujaid väga palju, meeste seas on aga eemalejäävate tippude hulk kõrgem – näiteks ei mängi Tokyos maailma kolmas reket Rafael Nadal, edetabelis kuuendal kohal paiknev Dominic Thiem, üheksandal real asuv Roger Federer ega maailma kümnes reket Denis Shapovalov, esikolmekümnest jäävad kõrvale veel Roberto Bautista Agut (ATP 14.), Casper Ruud (ATP 16.), Christian Garin (ATP 17.), David Goffin (ATP 20.), Milos Raonic (ATP 22.), Jannik Sinner (ATP 23.) ja Stan Wawrinka (ATP 30.).\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Meeste tennise maailma esireket Novak Djokovic kinnitas väikesele fännile saadetud sünnipäevaõnnitluses, et osaleb Tokyo olümpiamängudel.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Vaata läbi uudise pealkiri ja tekst ning loo loov sissejuhatav lause, mis haakub artikli sisuga.\n\n## Pealkiri:\n\nSaaremaal algab enduro MM-i kolmas etapp\n\n## Põhitekst:\n\nSaaremaal toimuv võistlus on MM-kalendris kolmas etapp. Eelnevalt sõideti juunis Portugalis ja Itaalias. Maailmameistrivõistluste üldliider on peale kahte etappi inglane Brad Freeman.\n\nEestlastest teeb terve hooaja kaasa Priit Biene (Yamaha, Johansson MPE), kes saavutas Portugali etapil klassis Open 4T teise koha, Itaalias aga võitis. Kokkuvõttes on Biene enne Saaremaa võistlust oma klassi liider.\n\nLisaks Bienele osaleb mitu eestlast maailma karikavõistluste arvestuses ainult Saaremaa võistlusel. Samuti toimub võistlus Eesti meistrivõistluste arvestuses.\n\nRada on väga erinev sellest, millega Lõuna-Euroopa sõitjad sealsetes mägedes on harjunud. See on liivane, katsetel leidub palju puujuurikaid ja muid takistusi, mis nõuavad sõitjatelt häid tehnilisi oskusi. Oma rolli mängib kindlasti ka kuumus, mis sõitjad reedest pühapäevani kestval jõukatsumisel korralikult ära väsitab.\n\nKuressaare Titeranna kõrval asuva Super Testi algus on reedel kell 19. Laupäeval on esimese võistlussõitja start kell 9 ja pühapäeval planeeritakse alustada kell 8 hommikul. Rajal on üks ekstreemkatse (Oriküla rallikrossirajal), üks endurokatse (Vana-Sauvere teel) ja üks krossikatse (Kaarma krossirajal).\n\nGP klassid sõidavad laupäeval ja pühapäeval kolm ja pool ringi, Open klassid kolm ringi, Eesti meistrivõistluste klassid kaks ringi. Päeva lõpus läbitakse uuesti Super Test Kuressaares. Autasustamine toimub laupäeva ja pühapäeva õhtul pärast võistluspäeva lõppu Paddockis Raiekivi säärel.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Reede õhtul algab Kuressaares Super Testiga FIM Borilli enduro maailmameistrivõistluste kolmas etapp. Ligi 150 maailma kiiremat endurosõitjat 20 riigist selgitavad omavahel parimad üheksas masinaklassis.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe hoolikalt uudise pealkiri ja sisu ning kirjuta artiklile pikk sissejuhatav lause, kasutades oma kujutlusvõimet.\n\n## Pealkiri:\n\nOlümpiaküla hotellid on muutumas eesliiniks, esimene koondise liige haiglas\n\n## Põhitekst:\n\nJaapani meedia teatel andis neljapäeval Narita lennujaamas koroonaviiruse positiivse tulemuse Nigeeria delegatsiooni liige, kes paigutati ka haiglaravile.\n\n60-aastasel isikul olid allikate sõnul ainult kerged sümptomid. Tegemist on esimese olümpiamängudega seotud koroonaviiruse juhtumiga, mis suunati edasi haiglaravile.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Koroonaviiruse puhangud Jaapanis, mis puudutavad olümpiakoondisi,\non muutnud hotellid pandeemia lahingu eesliiniks. Hotellid peavad tegelema nii keeruliste tervisemeetmete rakendamisega sportlastele kui ka kaitsma avalikkust.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Pärast artikli pealkirja ja põhiteksti lugemist kasuta oma loovust, et koostada sisutihe ja pikk sissejuhatav lause.\n\n## Pealkiri:\n\nFOTO | Ainult Eestis: Jaak Mae pakkus rallimasinatele suuskadel konkurentsi\n\n## Põhitekst:\n\nYa verás cuando os pregunten si os ha gustado ir a ver a los World Rally Cars a toda velocidad en los tramos de Estonia #WRC pic.twitter.com/LvzKLxqVqq\n\n— Iván Fernández (@fernischumi) July 16, 2021\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Rally Estonia esimese täispika võistluspäeva alguses said spordisõbrad üle kogu maailma näha toredat vaatepilti, kui olümpiapronks Jaak Mae võttis Tartu suvekuumuses rallimasinatega mõõtu kunstlumel suusatades.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe uudis läbi ja pane oma kujutlusvõime tööle, et välja mõelda üks korralik sissejuhatav lause sellele loole.\n\n## Pealkiri:\n\nFestival Station Narva täiendas muusikaprogrammi, kavas ka GusGus ja New Ro\n\n## Põhitekst:\n\n6. ja 7. augustil esinevad Narva Muuseumis ja Ro-Ro klubis kokku 24 artisti Eestist, Venemaalt, Soomest, Islandilt ja Ühendkuningriigist. Varem väljakuulutatuile, kelle seas on Briti d'n'b artistid Roni Size ja Dynamite MC, Islandi elektroonikatrio Vök, Tatari-Vene duo AIGEL ning Eesti muusika maestrod Sven Grünberg ja Vaiko Eplik, on lisandunud üheksa uut esinejat.\n\n2019. aastal samuti Station Narval esinenud Islandi elektroonilise tantsumuusika teerajaja GusGus naaseb piirilinna etteastega, millega liitub samuti tänavusel festivalil esineva Islandi grupi Vök laulja Margrét Rán, kelle hääl kõlab ka GusGusi 23. juulil ilmuval uuel stuudioalbumil \"Mobile Home\". GusGusi soundimeistri Biggi Veira ja laulja Daníel Ágúst Haraldssoni sõnul avab tulevane plaat akna düstoopilisse, masinate poolt vallutatud maailma, milles sihitult ekslevate hingede ainsaks eesmärgiks on hedonistlik naudingute jaht.\n\nKollektiiv täidab oma lubaduse Narva tagasi tulla uue albumi maailmaturnee raames. Meenutades oma kahe aasta tagust Narva esinemist, ütlevad islandlased, et Station Narva mõjus neile nagu lööklaine. \"Narva asub üsna ainulaadses kohas Venemaa ja ülejäänud Euroopa vahel, tormiliselt areneva Eesti idaserval. Festivali ürituste ja esinejate mitmekesisus ja kunstipärasus pakkus värskendavat vaheldust rahvusvahelisel muusikamaastikul toimuvale. Oli au sellest osa saada ja tuleme siia taas ilma vähimagi kõhkluseta esinema!\" ütlesid muusikud.\n\n\"See, et GusGusi klassi artistid soovivad Station Narvale tagasi tulla oma uut muusikat esitlema, tähendab üht – festival on jõudnud rahvusvahelisele muusikasündmuste kaardile,\" ütles Station Narva peakorraldaja Helen Sildna.\n\nVälisartistidest on kavasse lisandunud ka Soome skenes oma vokaalse võimekuse, huumori ja 80-90ndate viidetest pungil debüütalbumiga \"late bloomer\" laineid lööv laulja ja produtsent New Ro ehk Ronja Stanley.\n\nFestivali kava on täiendust saanud ka seitsme kodumaise nimega. Narva Muuseumi Dormitoriumi saalis esitleb oma uut täispikka albumit \"Timetrix\" instrumentaalse elektroonilise muusika rühmitus Modulshtein. Linnuse sisehoovis esitavad Janno Reim ja Stanislav Bulganin kahel kitarril, kahes keeles ja omakõlalises arranžeeringus valiku Vene kultusbändi Kino hittidest. Lihvitud R&B, hiphopi ja neosouli toovad festivalile Yasmyn ning produtsent ja DJ Caspar Mágus. Südasuvise tiksuga muusikat on muuseumi pealaval ja hoovialal valimas ka helilooja, produtsent ja DJ Sander Mölder.\n\nJõeäärses kultuuriklubis Ro-Ro esitleb pealinna kunstpungi bande Saint Cheatersburg oma tänavu taasilmunud plaati \"Juan Raton\" ning Narva meloodilise poprocki grupp Pale Alison oma uusimat loomingut. 7. augusti ööl festivalile punkti paneva jätkupeo avab Ro-Ro klubi õuealal spetsiaalse tule- ja valgusshowga tulevikufolgi bänd OOPUS.\n\nStation Narva 2021 muusikaprogramm päevade kaupa:\n\nReede, 6. august\n\nNarva Muuseum: Narva Muuseum: GusGus (IS), Vök (IS), Sven Grünberg ja Elektroonilise Muusika Seltsi Ansambel: \"Hingus\" (EE), Vaiko Eplik ja Eliit (EE), View (FI), The RIG (RU), Discourse Synthetique (RU), YASMYN (EE); HUNT (EE), Caspar Mágus (EE), Sander Mölder (EE)\nArt Club Ro-Ro: Saint Cheatersburg (EE), Pale Alison (EE)\n\nLaupäev, 7. august\n\nNarva Muuseum: Roni Size feat. Dynamite MC (UK), AIGEL (RU), Kristjan Randalu (EE), Holy Motors (EE). New Ro (FI), Avenue (EE), Modulshtein (EE), Kino laulud: Stanislav Bulganin ja Janno Reim (EE)\nArt Club Ro-Ro: OOPUS (EE) valgusshow ja Station Narva jätkupidu\n\nTänavu neljandat korda toimuv festival saab alguse neljapäeval, 5. augustil BAZARi arutelude, linnatuuride ja Station Narva linnakunsti konkursi võidutöö \"Tänavaraamatukogu\" avamisega. Reede, 6. augusti päeval toimub Linda 2 keskuse loomeinkubaatoris OBJEKT ettevõtluspäev.\n\n6. ja 7. augusti päevases kavas on seiklusretk linna piiril asuvatesse daatšadesse, narvapärane hommikusöök ja tasuta kontserdid üle linna. 6. ja 7. augusti õhtuse muusikaprogrammi süda on Narva Muuseum koos ajaloolise Hermanni Linnusega, kus festivalikülalistele pakutakse ka võimalust kogeda öist muusemimiljööd. Hilistel öötundidel jätkub muusikafestival Narva jõe äärses kultuuriklubis Ro-Ro, kus pannakse laupäeval, 7. augustil festivalile punkt ansambli OOPUS valgusshow ja Station Narva jätkupeoga.\n\nStation Narva ettevõtluspäeva ja linnafestivali programm kuulutatakse välja juuli jooksul.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Augusti avanädalal Narvas toimuva muusika- ja linnafestivali Station Narva uute esinejate seas on Islandi elektroonilise tantsumuusika teerajaja GusGus, Soome laulja ja produtsent New Ro ning Eesti artistid Yasmynist Kino laule tõlgendava Stanislav Bulganini ja Janno Reimi duoni.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Tutvu artikli sisuga ja loo sellele pika lausega sissejuhatus, mis köidab lugeja tähelepanu.\n\n## Pealkiri:\n\nVaktsineerimata inimesed peavad sõidueksamil maski kandma\n\n## Põhitekst:\n\nTranspordiameti teenindusbüroodes ja teooriaeksamil on esmaspäevast maskikandmine ning desinfitseerimisvahendite kasutamine soovituslik. Sõidueksamil ei ole nõutud maski kandmine, kui eksamineeritav esitab vaktsineerimist tõendava sertifikaadi või tõendi koroonaviiruse läbipõdemise kohta eksamile eelneva kuue kuu jooksul.\n\nKui eksamineeritav pole vaktsineeritud või ta ei ole põdenud koroonaviirust, on maski kandmine sõidueksamil eksamiautos kohustuslik.\n\n\"Aja kokkuhoiu mõttes tasub tõend kaasa võtta paberil, et eksamineerijal oleks seda lihtsam kontrollida,\" teatas transpordiameti pressiesindaja.\n\nSamasugused nõuded kehtivad teistele eksamisõidul osalevatele inimestele (nt tõlk).\n\nJuhul, kui eksaminand keeldub mõjuva põhjuseta (nt tervislikud põhjused jms objektiivsed põhjused) maski kandmisest või desinfitseerimisvahendite kasutamisest sõidueksami sooritamisel, siis on transpordiameti teenistujal õigus klienti eksamile mitte lubada.\n\nEksamiks broneeritud aeg tühistatakse ja riigilõivu ei tagastata.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Transpordiamet hakkab sõidueksamil eristama vaktsineeritud ja mittevaktsineeritud inimesi, nõudes viimastelt maski kandmist.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe uudis läbi ja pane oma kujutlusvõime tööle, et välja mõelda üks korralik sissejuhatav lause sellele loole.\n\n## Pealkiri:\n\nEuroopa riikides lükkub täiskasvanuks saamine järjest hilisemasse ikka\n\n## Põhitekst:\n\n\"Igale asjale on määratud aeg ja aeg on igal tegevusel taeva all.\" Seda Koguja raamatu tsitaati on kasutatud nii laulusõnades kui ka matkitud rahvaütlustes. Sotsiaaluuringu andmed näitavad, kuidas tänapäeva eurooplased saavad aru elust ja mis vanuses peaksid olulised elusündmused aset leidma: näiteks millal on aeg vanemate juurest välja kolida, lapsi saada või vanaks saada, kirjutab Tartu Ülikooli ajakirjandusuuringute teadur ja Karlstadi Ülikooli järeldoktor Marju Himma.\n\nSee informatsioon aitab teadlastel ka prognoosida seda, millised sündmused järgnevad millistele, näiteks kas abielu eelneb laste saamisele. Samuti on oluline, millised elusündmused on omavahel seotud, näiteks vanemapuhkuse võtmine ja tööhõive. Teadmised inimeste arusaamadest ja nende muutuste uurmisest aitavad kujundada poliitikaid ning teha ühiskonnas paremaid otsuseid.\n\nEuroopa Sotsiaaluuringu andmetele tuginedes panid sotsiaalteadlased kokku kirjeldused erinevatest elusündmuste ajastustest. Mida kõnelevad need Eesti kohta võrdluses teiste Euroopa riikidega? Esimesena vastame täiskasvanuks saamist puudutavaid tulemusi.\n\nMillal saab inimene täiskasvanuks?\n\nEuroopa riikides saavad inimesed seaduslikus mõttes täiskasvanuks 18. eluaastal. Samas enamiku riikide elanikud peavad inimest täiskasvanuks ikka 20. eluaastates. Sarnane on ka arusaam, et noormehed saavad täiskasvanuks hiljem kui neiud.\n\nHinnang täiskasvanuks saamise keskmisele eale erineb aga riikide lõikes kaheksa aastat – kui briti ja tšehhi naised saavad täiskasvanuks 18-aastaselt, siis Bulgaarias peetakse meest täiskasvanuks alles 26-aastaselt. Eesti elanikud peavad neiut täiskasvanuks 19-aastaselt ja noormeest 22-aastaselt.\n\nTäiskasvanuiga lükkub edasi\n\nEuroopa Sotsiaaluuringu 2006. ja 2018. aasta uuringute võrdluse andmed võimaldavad vaadelda muutusi inimeste hoiakutes. Paljusid riike ühendab trend, et täiskasvanuks peetakse inimest järjest hilisemas eas, eriti naisi. Meeste täiskasvanuks saamise vanuse hinnang on jäänud enam-vähem samaks 12 riigis, aga naiste puhul vaid seitsmes riigis.\n\nTeadlased toovad esile, et ootused naiste ja meeste elu kulgemisele erinevad märkimisväärselt. Mehed leiavad 16–17 riigis, et naised jõuavad täiskasvanuikka enne 20. eluaastat. Samas pole mitte ühtki Euroopa riiki, kus naised peaksid mehi täiskasvanuteks enne 20. eluaastat.\n\nKeskmine vanus, millal saadakse täiskasvanuks. 2006. ja 2018. aasta ESSi andmete võrdlus. Autor/allikas: ESS\n\nMõõdetav hinnang täiskasvanueale\n\nTraditsioonilistes hõimuühiskondades tähistatakse täiskasvanuks saamist rituaalsete talitustega. Kaasaegsetes ühiskondades teeb inimese täiskasvanuks seadus 18. eluaastal. Mida mitmekesisemaks ja keerukamaks muutuvad ühiskonnad, seda keerulisem on öelda täpset eluhetke, millal inimest täiskasvanuks peetakse. Euroopa Sotsiaaluuringu andmed pakuvad üht, mõõdetavat võimalust selle hindamiseks.\n\nEuroopa Sotsiaaluuring on rahvusvaheline sotsiaalteaduslik, mille andmeid on kogutud alates 2002. aastast iga kahe aasta järel. ESSi andmekogus on 500 000 inimese andmed 35 riigist. Eestis küsitletakse 2000 inimest. Ülevaade elusündmustest ilmus Euroopa Sotsiaaluuringu ülevaates.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Kuigi ametlikku täiskasvanuea algust tähistab enamasti 18. sünnipäev, siis enamikus Euroopa riikides ei peeta noori täiskasvanuks enne 20. eluaastat ja aasta-aastalt lükkub täiskasvanuks saamine üha hilisemasse vanusesse, ilmneb Euroopa Sotsiaaluuringu andmetest.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe artikli pealkiri ja sisu, seejärel loo pikk ja põnev lause, mis võiks olla artikli sissejuhatus.\n\n## Pealkiri:\n\nKirjandusmuuseumi arhiivraamatukogu ootab omakirjastatud väiketrükiste eksemplare\n\n## Põhitekst:\n\nArhiivraamatukogu juhataja Merike Kiipuse sõnul ollakse tänulikud kõigile, kes aitavad kirjandusmuuseumi arhiive veelgi rikastada. \"Oleme ka varasematel aastatel kutsunud inimesi üles meile trükiseid saatma ning on kena näha, et meie sõnum on levinud ja meile tuuakse erinevaid teoseid, alustades laululehtedest ja lõpetades suurte müürilehtedega, mida me ei pruugi säilituseksemplaridena saadagi. Juba teist aastat järjest on näiteks Nõva kandi inimesed kinkinud meile mitmeid teoseid, sellel nädalal saime nende kogukonna esindajalt kaks Nõva pärandikultuuri kogumikku ja ühe luulekogu. Oleme väga tänulikud kõigile info levitajatele ning teoste toojatele,\" sõnas Kiipus.\n\nKiipus paneb seltside esindajatele ja koduloo-uurijatele südamele, et kui nad midagi enda kodukandi kohta välja peaksid andma, siis võiksid nad vähemalt ühe eksemplari ka Eesti Kirjandusmuuseumi Arhiivraamatukogule saata.\n\nTeretulnud on igasugused koduloolised väiketrükised alates laululehtedest ja lõpetades suurte müürilehtedega, vägagi oodatud on kõik ilma ISBNita väljaanded.\n\nTeose üleandmise soovist palutakse teada anda Eesti Kirjandusmuuseumi meiliaadressile [email protected] või telefonile 7377700 helistades. Füüsiliselt kohale saab teosed viia Tartusse aadressil Vanemuise 42, kuid soovijatel palutakse enne minekut ette helistada.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Eesti Kirjandusmuuseumi Arhiivraamatukogu kutsub seltside esindajaid ja koduloo-uurijaid saatma omakirjastatud väiketrükiste eksemplare ka arhiivraamatukogule.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe artikli pealkiri ja sisu, seejärel loo pikk ja põnev lause, mis võiks olla artikli sissejuhatus.\n\n## Pealkiri:\n\nZüleyxa Izmailova: kliimapaketi ambitsioon peab säilima ka riigi tasemel\n\n## Põhitekst:\n\nKuigi keskkonnaorganisatsioonid ei ole veendunud, et kliimapaketist piisab, siis alguseks piisab sellest küll. Loomulikult on vaja ajas ambitsiooni tõsta, aga vahepeal on vaja ka midagi ära teha. Tegutsema peab juba täna ja ei saa ainult selle üle arutama jääda, et mis on piisav ja mis mitte.\n\nIga ELi liikmesriik peab võtma vastutuse rohelise kokkuleppe õnnestumise eest. Nii ka Eesti.\n\nNüüd peab Eesti lisaks sõnadele ka reaalseid pingutusi tegema selleks, et jõuda Euroopa ambitsioonidele järele ja neist mööduda. Tasuta saastamine peab lõppema!\n\nHeitmekaubanduse laiendamine on õige samm ja sellega tuleb tegeleda, et Eesti majandus sellest ikka võidaks mitte ei kaotaks, aga öelda, et nüüd on Eesti majandusel lõpp, ei ole ka õige.\n\n13. augustil 2007 kutsusid rohelised kokku riigikogu erakorralise istungi ja nõudsid PÕXIT-i arutelu. Teised parteid vastasid siis kahjuks, et liiga vara veel ja peab veel mõtlema.\n\nNüüd on aga toimumas sunniviisiline PÕXIT, mis on palju keerulisem, nii töötajatele kui ettevõtjatele. Ärme korda samu vigu ja võtame lahenduste pakkumises proaktiivse rolli.\n\nEesti valitsus peab hoolitsema, et kliimakava eesmärgid oleksid ellu viidud terviklikult, sealhulgas pööratud suurendatud tähelepanu vähekindlustatud leibkondade toimetuleku parandamisele. Põhjus, miks kliimakava ka sotsiaalseks kliimakavaks kutsutakse, on see, et lisaks kliimamuutuse vastu võitlemisele peaks see vähendama ka vaesust ja vaesusriski.\n\nKui valitsus läheb kaasa fossiilenergia ettevõtjate retoorikaga, et kliimakava muudab elu väikese sissetulekutega inimeste jaoks raskemaks, siis on see märk sellest, et seda osa kliimakavast ei kavatseta täita. Iga meede peab toetama vaesuse vähenemist. Vastasel juhul minnakse kava mõttega vastuollu.\n\nOlla kliimamuutuse vastase võitluse esirinnas avab tohutult palju võimalusi, millest järele sörkijad peavad ainult unistama.\n\nEesti on seadnud endale teistest Euroopa riikidest ambitsioonikamad eesmärgid, aga nüüd oleks vaja nende järgi ka tegutseda.\n\nSelleks, et kliimamuutuse vastane võitlus oleks edukas, tuleb üheselt hukka mõista EKRE esimehe suguste kliimaeitajate retoorika sellest, kuidas mitte midagi ei saa teha ja mitte midagi ei tule teha, sest sellest ei sõltu mitte ainult meie riigi ja rahva kestmine, vaid ka Euroopa ja kogu planeedi tulevik.\n\nOhumärgina valitsuse kavatsuste suhtes on minister Jaak Aabi ERR-i \"Päevakajas\" öeldu, et ta pole kliimapaketiga veel tuttav ja et ainuüksi esmaseks analüüsiks kulub omajagu aega. Seda on veider kuulda valitsusliikmelt, kelle erakonnakaaslane Kadri Simson on Euroopa Komisjoni energeetikavolinik ja kes oli kava koostamise juures üheks võtmeisikuks ning ei esitanud kavale ühtegi vastuväidet.\n\nAsi on tõsine ja lihtsalt silmade kinni pigistamine ei aita. Valitsuse ülesanne on öelda selgelt ja kiiresti välja suund, kuhu me üheskoos liikuma hakkame, et ka ettevõtjatel oleks piisav aeg kohanemiseks oma ärimudeli revideerimiseks. Ignorantsus ja venitamine on hetkel meie suurimad vaenlased.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Kui valitsus läheb kaasa fossiilenergia ettevõtjate retoorikaga, et kliimakava muudab elu väikese sissetulekutega inimeste jaoks raskemaks, siis on see märk, et osa kliimakavast ei kavatseta täita, kirjutab Eestimaa Roheliste kaasjuht Züleyxa Izmailova.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe hoolikalt uudise pealkiri ja sisu ning kirjuta artiklile pikk sissejuhatav lause, kasutades oma kujutlusvõimet.\n\n## Pealkiri:\n\nRapla peatreeneriks saab Euroliiga ja ACB kogemusega hispaanlane\n\n## Põhitekst:\n\nAastatel 2011-2018 oli ta abitreeneriks Badalona Joventutis peatreenerite Salva Maldonado, Diego Ocampo ka Carles Durani alluvuses. 2018-2019 töötas ta Vitoria Baskonias peatreenerite Pedro Martinez'i ja Velimir Perasovici kõrval ja 2019-2020 Peterburi Zeniidis koos Joan Plazaga, vahendab Korvpall24.ee.\n\nEelnimetatud klubide juures on ta täitnud mitmeid ülesandeid, näiteks spetsialiseerudes eri aastatel kaitsemängu- või rünnakutreeneri kohustustele, mängu analüüsile, igapäevastele treeningutele ja ka klubide noortesüsteemide juhtimisele.\n\nRapla korvpalliklubi juht Jaak Karp uue peatreeneri toomisest: \"Ma olin väga rahul tööga, mida Toomas Annuk peatreenerina tegi, aga ma tundsin pärast hooaega tugevat vajadust sammu järele, mis ei viiks uuest hooajast edasi vaid meeskonda, vaid kogu Rapla organisatsiooni. Soovisin tuua uue peatreeneri just nimelt välismaalt, et vahetult kogeda, mida mujal teistmoodi, uutmoodi või paremini tehakse. Ma tunnistan, et ma ei oleks uskunud, et Rapla peatreeneriks võiks saada lausa Euroliiga kogemusega juhendaja, see kostab isegi natuke ulmeliselt, aga see ei ole Lluis Riera ainus tugevus. Minu jaoks oli huvitav, et tal on omandatud kraad nii psühholoogias kui ka matemaatikas. Tema kolleegi, Peterburi Zeniidi abitreeneri Jose Samaniego sõnul loovad need kombinatsiooni, kus ta on tugev analüütik, aga samas leiab väga hea kontakti ka mängijatega.\"\n\nMeeskonna komplekteerimisega loodetakse lõpule jõuda hiljemalt augusti keskpaigas, et valmistuda eesootavateks karikavõistluste ja meistriliiga mängudeks, samas ka selleks, et liituda uue loodava Põhja-Euroopa korvpalliliigaga.\n\nLoe pikemalt portaalist Korvpall24.ee.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Rapla meeskonna peatreeneriks asub uuest hooajast mitmekülgse taustaga 42-aastane hispaanlane Lluis Riera. Viimasest üheksast hooajast on tema kogemustepagas abitreeneri rollis täienenud sellistes liigades nagu Euroliiga, ACB ja VTB Ühisliiga.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Pärast artikli pealkirja ja põhiteksti lugemist kasuta oma loovust, et koostada sisutihe ja pikk sissejuhatav lause.\n\n## Pealkiri:\n\nSoome tahab EL-i kliimapaketis rohkem riikide eripäradega arvestamist\n\n## Põhitekst:\n\nSoome muretses enne paketi avalikustamist väga oma metsade pärast, peljates, et Euroopa Liit hakkab ette kirjutama, kui palju võib raiuda ja et teised ei pea Soome metsarikkusele lootes nii palju pingutama.\n\nSoome esindaja Euroopa Parlamendis Ville Niinistö ütles, et selliseks hirmuks ei ole põhjust, sest Soomelt oodatakse hoopis senisest vähem. Euroopa Komisjoni ettepaneku kohaselt peaks Soome metsade süsiniku neutraliseerimise võime olema 17 miljonit tonni aastas, aga see on juba praegu üle 25 miljoni tonni, märkis Niinistö. Täpsemad meetmed metsandusele tulevad veel hiljem eraldi.\n\nSoomele teeb muret ka heitkogustega kauplemise laiendamine mereliiklusele. Soomlased tahavad, et kindlasti arvestataks riikide eripära, sest näiteks külmade piirkondade jääklassiga laevad võtavad rohkem kütust ja seega saastavad rohkem. Õhusaaste pealt maksmine nõrgendaks seetõttu põhjapoolsemate riikide konkurentsivõimet.\n\n\"Meie väliskaubandus sõltub oluliselt mereliiklusest. Soome peab väga tähtsaks, et heitkogustega kauplemisel arvestataks talvist laevaliiklust,\" ütles Tuppurainen.\n\nSoomlased arutlevad ka selle üle, kuidas kliimapakett mõjutab autoliiklust ja hoonete kütmist. Soome maapiirkondades on palju vanu maju, mida köetakse praegu kütteõliga. Fossiilkütused saastavad rohkem, õhusaaste eest tuleb maksta ja seetõttu kütuse hind tõuseb.\n\nSama käib ka vana tüüpi autode kohta. Vähemalt praegu on elektriautod märksa kallimad kui tavalised bensiini- või diiselautod ning paljud inimesed ei saa endale niisama lihtsalt keskkonnasõbralikumat sõidukit lubada. Soome on püüdnud saavutada, et vähemalt gaasiautode tootmine jätkuks, aga Euroopa Komisjoni ettepanekus on siiski juttu peamiselt elektriautodest.\n\nSoome on toetanud raskeveokite üleviimist gaasile. Soome autoettevõtete liit märgib, et bensiini- ja diiselautosid ära ei keelata, aga tõenäoliselt mõjutab keskkonnanõuete karmistamine juba õige pea näiteks kasutatud autode hinda järelturul.\n\nMajandusminister Mika Lintilä usub, et kliimapakett toob kaasa suured investeeringud, peaasi, et neid liigse bürokraatiaga takistama ei hakataks.\n\n\"Kliimaeesmärgid saavutatakse tehnoloogiainvesteeringute kaudu, mitte inimeste igapäevaelu askeetlikuks muutmisega,\" rõhutas Soome majandusminister.\n\nSoome opositsioonipoliitikutele ei meeldi mõte kliimafondist, millest saaks toetada vaesemaid inimesi.\n\nKristlike demokraatide juht Sari Essayah tuletas meelde, et riikide sotsiaalpoliitika ei ole Euroopa Liidu asi, eriti kui seda on kavas hakata tegema energiapoliitika kaudu.\n\nPositiivseks peab Soome kliimapaketi juures seda, et soomlastel on suured kogemused rohelise tehnoloogia vallas ja tänu sellele tekib kindlasti töökohti juurde.\n\nMajandusuuringute instituut Etla märgib, et kliimaeesmärgid mõjutavad eri valdkondi erinevalt. Mõned tööstused peavad plaanitust kiiremini investeerima energiakasutuse tõhustamisse ja see on kallis.\n\nSuuri investeeringuid tuleb teha ka metsatööstuses. Etla prognoosijuhi Markku Lehmuse hinnangul võib kliimapakett esialgu kaasa tuua töötuse suurenemise. Näiteks autotööstusele on kliimapakett paras väljakutse, aga Lehmus märkis, et Uusikaupunkis asuv tehas on juba näidanud, et suudab toota vähem saastavaid autosid.\n\nPaljud tööstusharud saavad kliimapaketist kasu: tehnoloogiatööstuse konkurentsivõime suureneb. Energiatööstus võidaks samuti: turbast loobutakse aastaks 2025 ja kivisöest neli aastat hiljem. Kui fossiilkütustest jääb alles ainult maagaas, on Soome juba paljudest teistest liikmesriikidest ees. Kui heitmete hind on kõrge, on Soome ettevõtted paremas seisus.\n\nÜldiselt peetakse Soomes kliimapaketti heaks algatuseks, sest see pidurdab kliimamuutusi ja loob puhtama elukeskkonna. Suve jooksul arutab Soome oma seisukohad läbi, et sügisel algavates aruteludes täie jõuga enda eest seista.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Ka Soomes arutatakse Euroopa Komisjoni välja pakutud kliimapaketi mõju üle. Soome tahab, et paketis arvestataks liikmesriikide eripära, näiteks külmema kliimaga, ning Soome kavatseb enda huvide eest kindlalt võidelda.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe artikli pealkirja ja sisu. Kasuta oma loomingulisi võimeid, et koostada detailne ja põhjalik ühelauseline sissejuhatus sellele uudisele.\n\n## Pealkiri:\n\nVassiljevist võib saada kolmekordse Poola meisterklubi peatreener\n\n## Põhitekst:\n\nWroclawi Gwardia näol on tegu kolmekordse Poola meistriga (1980-1982). Lõppenud hooajal teenis Wroclaw Poola esiliigas neljanda koha, mis märgib nende viimase 14 aasta parimat tulemust. Võistkonda juhendas Austraalia passiga Mark Lebedew, kes olnud varasemalt muuhulgas Berliini ja Austraalia koondise peatreener ning siirdub uueks hooajaks Friedrichshafenisse, vahendab Võrkpall24.ee.\n\n\"Saan täna vaid seda kinnitada, et olen Selverist lahkumas. Seda, kuhu lähen, ei tohi ma avalikustada enne, kui klubi seda teeb. Ent Selveris oli meil Lauriga (Lauri Kasper – klubi eestvedaja) juba varem kokkulepe, et kui peaksin leidma mõne korraliku välisklubi, siis nemad mind kinni ei hoia,\" ütles Vassiljev.\n\nPoola on täna maailma üks juhtivaid võrkpalliriike ja kohalikke mehi, kes sealseid ambitsioonikaid kõrgliiga või esiliiga võistkondi sooviks juhendada, jagub palju, mistõttu võiks Vassiljevi Gwardia peatreeneriks saamist pidada Eesti spordis märgiliseks sündmuseks.\n\nEelolevaks hooajaks on Gwardia president Lukasz Tobys seadnud klubile konkreetse eesmärgi: pääs kõrgliigasse.\n\nEilsest hakkas Gwardia ka uute mängijate nimesid avalikustama: esimesena hõigati välja kogenud Tšehhi koondise sidemängija, Poola ja Saksamaa tippklubides mänginud Lukas Tichacek.\n\nLoe pikemalt portaalist Võrkpall24.ee.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Välismaa meedia andmetel hakkab Poola esiliigaklubi Wroclawi Gwardia eWinnerit juhendama Rainer Vassiljev, kes tüüris lõppenud hooajal Tallinna Selveri nii Eesti karikavõitjaks kui ka Credit24 Balti liiga tšempioniks.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Pärast artikli pealkirja ja põhiteksti lugemist kasuta oma loovust, et koostada sisutihe ja pikk sissejuhatav lause.\n\n## Pealkiri:\n\nArvustus. Vandenõu sepitsusega saunapidu\n\n## Põhitekst:\n\nSuveteatris käies saab ikka ja jälle imestada, millist jõudu hakkavad seal omama erinevad laiali laotatud riideesemed, mis juba kolmveerand tundi enne etenduse algust parimaid istekohti katavad. Isegi kamm või kiviga toolile kinnitatud tühi kilekott saab suveteatris uue tähenduse ja hoiab vankumatult kinni kiiremate teatrikülastajate meeliskohti. Nii mõnigi tulija saab kurja pilgu või mõne krõbedama sõna osaliseks, kui kohvitopsiga märgistatud ehk ilmselgelt hõivatud tooli üritatakse kaaperdada. \"Kui sai juba nii kaugele sõidetud ja teatripiletile 45 eurot kulutatud, võiks etendust ka hea koha pealt vaadata,\" mõtleb \"Eramaad\" vaatama tulnud teatrikülastaja, kes vaikselt toolil laiutavat pintsakut märkamatult edasi nihutab.\n\nTeatrisse saabudes tervitab publikut võimsate valgete sammastega Pootsi veinimõis koos lopsaka pargi ja tiigiga, mille maalilisus ja mitmekülgsus on ilmselt üks põhjustest, miks seal mängitakse sel suvel lausa kahte lavastust. Teine põhjus peitub aga ilmselt selles, et mõlema lavastuse lavastaja on Anti Reinthal, kes on nii \"Eramaa\" kui \"Nõidkapteni needuse\" publikuni toomiseks valinud just Pärnumaal asuva veinimõisa.\n\nJuba suve alguses hakkas \"Eramaa\" reklaami kostuma erinevates raadiotes ja kaubanduskeskustes, kust jäid enam kõlama tuntud näitlejate nimed, millega üritati publikut Pootsi meelitada. Kuigi ma ei kahelnud Andrus Vaariku, Tanja Mihhailova-Saare, Pääru Oja, Juss Haasma ja Nikolai Bentsleri võimekuses, üllatusin siiski meeldivalt kogu ansambli mängus. Salgakaaslastest tegelaste kamraadlus ning nende erinevad grotesksed tüübid tulid esile just tänu dünaamilisele trupile, kes tegelaste omavahelisele tõukumisele ja vastandumisele üles ehitatud loo tööle panid. Eriline vabadus ja nauding kiirgas Pääru Oja filosofeeriva targutaja Fausti rollilahendusest, kes tõmbas lavale ilmudes kohe teised oma energiaga kaasa ja kandis seda kuni etenduse lõpuni.\n\nSaunapeol lahti rulluvast vandenõu sepitsusest jutustav \"Eramaa\" on paigutatud keset mõisa tiiki, millel ilutsev ehtsa saunaga plotist lava annab loole üsna tõetruu ilme. Rikkal mõisa omanikul võikski tiigi peal ju saun ulpida, kuhu ta igal aastal oma armastatud surnud poja sünnipäevaks sõbrad kokku kutsub. Kuigi Andrus Vaariku mängitud Isa juurde kokku tuleku põhjuseks oli tegelikult külmavereline raha jagamine ja mõrvaplaani elluviimine, oli selles siiski piisavalt inimlikkust, et mõjuda kaasahaaravalt.\n\nOmeti tekkis loo ümber teatud distants, mis alguses tegelastele kaasa elamist takistas. Kuna mitusada inimest mahutav publikutribüün jäi tiigi kaldale ehk lavast kaugele, kasutasid näitlejad põsemikrofone ning vaatajateni jõudis heli läbi veidralt summutatud kõlarite, mis alguses harjumist vajas. Sellest vahendatusest tingituna tekkiski alles teise vaatuse keskel tunne, et hakkan looga suhestuma ning tahan teada, millise lahenduseni tekkinud suhtepuntrad jõuavad.\n\nKuigi lahti harutatavat lugu oli kokkuvõttes huvitav jälgida, võiks siiski teravamad kriitikanooled suunata alusteksti suunas. Lavastuse turundustekst seadis ootused üsna kõrgele, lubades, et laval saab nii nalja, laulu kui pisaraid, mida lihtsalt peab nägema. Ehkki loos oli mitmeid huvitavaid pöördeid, tundus tegevustik aga kohati paigal seisvat ning end kordavat. Kahjuks on ka suvekomöödiale iseloomulikuks jooneks saanud peamiselt allapoole vööd suunatud naljad, mis eriti meelt ei terita. \"Eramaa\" rõhutatud maskuliinne toon lõi seda tüüpi naljadele võib-olla sobivama konteksti, kuid ei tõstnud vähemalt minu jaoks piisavalt nende väärtust, et muige suule tuua. Samas pugistas naeru nii mõnigi teatrikülastaja ehk ilmselt võib seda siis maitse küsimuseks pidada.\n\nSeega on \"Eramaa\" ehtne suve lavastus, kuhu juurde kuuluvad nii tavapäraseks saanud suveteatri rituaalid ja võtted kui ka omapärasemad lahendused. Näiteks on lisaks huvitavale lava paigutusele stiilselt lahendatud ka kohalike toitlustajate võimalus oma hõrgutisi pakkuda. Vanasse laudahoonesse sisse seatud nii-öelda toidutänav moodustab etenduse juures omaette atraktsiooni, kus ostlemiseks eraldati kahe vaatuse vahel koguni kolmveerand tundi. Lisaks kohalikele maitseelamustele saab aga sel suvel Pootsi sõites nautida ka Eesti tippnäitlejate efektseid rollilahendusi ning üht puändiga vürtsitatud komöödiat.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Uus lavastus\n\"Eramaa\"\nAutor: Hannes Võrno\nLavastaja: Anti Reinthal\nKunstnik: Riina Degtjarenko\nLaulude autor: Valter Soosalu\nOsades: Andrus Vaarik, Tanja Mihhailova-Saar, Pääru Oja, Juss Haasma, Nikolai Bentsler",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe artikli pealkirja ja sisu. Kasuta oma loomingulisi võimeid, et koostada detailne ja põhjalik ühelauseline sissejuhatus sellele uudisele.\n\n## Pealkiri:\n\nShakira avaldas uue loo \"Don't Wait Up\"\n\n## Põhitekst:\n\n\"Olen väga elevil, et saan fännidega oma uut laulu jagada,\" ütles Shakira. \"Kui me selle laulu stuudios tegime, tundsin kohe, et see on selline lugu, mille saatel tantsida nendel õhtutel, kui sa homse peale mõelda ei taha.\" \"Don't Wait Upi\" kirjutasid Ian Kirkpatrick ja Emily Warren.\n\nHetkel salvestab Shakira oma 11. stuudioalbumit. Viimati ilmus tal album \"El Dorado\" aastal 2017.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Laulja Shakira avaldas uue suvise kõlaga loo \"Don't Wait Up\".",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe uudis läbi ja pane oma kujutlusvõime tööle, et välja mõelda üks korralik sissejuhatav lause sellele loole.\n\n## Pealkiri:\n\nKäit lõi euromängus olulise värava ning aitas omad järgmisesse vooru\n\n## Põhitekst:\n\nKuna avamatš Sloveenias kulmineerus Domžale 1:0 võiduga, siis ei saanud eestlase klubi täna rohkem kui üheväravalist kaotust lubada. Esialgu tuli sloveenidel kurvastada, kuna juba pooltunni möödudes jäädi kaotusseisu, vahendab Soccernet.ee.\n\nÕnneks kerkis aga päästjaks eestlasest Mattias Käit, kui ta 60. minutil mängis täpse löögiga vastaste väravavahi üle. Sellega tuli tabloole viigiseis ning kuna rohkemaks kumbki võistkond enam suuteline polnud, siis pääseski edasi sloveenide neljas number. Järgmises voorus minnakse vastamisi soomlaste FC Honkaga.\n\nLoe pikemalt portaalist Soccernet.ee.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Mattias Käit lõi neljapäeval Euroopa Konverentsiliigas üliolulise värava, kui skooris Hesperange Swifti vastu kohtumise 60. minutil. Seejuures oli tegemist viigistava ning matši viimase tabamusega ehk sellega kindlustas eestlase kodutiim Domžale ka edasipääsu.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Tutvu artikli sisuga ja loo sellele pika lausega sissejuhatus, mis köidab lugeja tähelepanu.\n\n## Pealkiri:\n\nSwedbanki Eesti poolaastakasum kasvas 89 miljonile\n\n## Põhitekst:\n\nEraklientide ja äriklientide laenumahud kasvasid neli protsenti kokku 8,617 miljardile eurole.\n\nHoiused kasvasid kaheksa protsenti 10,648 miljardile eurole.\n\nKuue kuuga väljastas pank eraisikutele uusi laene kogusummas 554 miljonit eurot ja ettevõtetele 671 miljonit eurot.\n\nPanga tulud suurenesid aastaga kuus protsenti, seda peamiselt suuremate intresside-, teenustasude- ja finantstulude mõjul.\n\nPuhas intressitulu kasvas kolm protsenti 118,9 miljonile eurole.\n\nPuhas teenustasutulu kasvas 13 protsenti 38,7 miljonile eurole, seda peamiselt kaardimaksete tulude toel, mida toetas suurenenud klientide aktiivsus. Lisaks kasvasid ka maksete tulud.\n\nKulud kasvasid 12 protsenti kokku 61,7 miljonile eurole. Kulude tõusu peamisteks põhjusteks olid suuremad personalikulud, rahapesuvastase võitluse ning riskide ja vastavuskontrolli funktsioonide tugevdamine. Samuti jätkus investeerimine digilahendustesse.\n\nEeldatavad krediidikahjud esimesel poolaastal ulatusid 10,6 miljoni euroni; 2020. aasta samal ajal oli sama näitaja 10,1 miljonit eurot. Oodatavate krediidikahjude peamiseks mõjutajaks oli esimeses kvartalis võimalike laenukahjumite katteks ettenähtud reservi tõstmine 12,5 miljoni euro võrra, millest 6,4 miljonit eurot sai teises kvartalis ära kasutatud.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Swedbanki esimese poolaasta kasum Eestis oli 89,2 miljonit eurot. Võrreldes 2020. aasta esimese poolaastaga on kasum 1,6 miljoni euro võrra suurem, mis on tingitud peamiselt suurematest tuludest.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe uudis läbi ja pane oma kujutlusvõime tööle, et välja mõelda üks korralik sissejuhatav lause sellele loole.\n\n## Pealkiri:\n\nTartu raudteejaama perrooni ümberehitus võib alata sügisel\n\n## Põhitekst:\n\nTartu raudteejaama teisele perroonile on ratastooli, lapsekäru või jalgrattaga praegu keeruline saada. Mure lahendamiseks tahetakse perrooni Tallinna-poolset otsa pikendada ja luua kaldtee. See tähendaks ka, et muutub koht, kus reisijad rongi peale lähevad. Eesti Raudtee ehitusteenistuse juht Riho Vjatkin ütles, et kaldtee on kõige kindlam ja lihtsam lahendus.\n\n\"Kui hankemenetlust ei vaidlustada ja muid tõrkeid ei ole, soovime minna septembrist lepingusse,\" ütles Vjatkin. \"Ma arvan, et seal saab koheselt töid alustada. Lepingu täitmise tähtaeg on üks aasta ehk siis ideaalsel juhul kuskil järgmise aasta suve keskel on meil täislahendus. Maksumuseks on täna prognoositud 1,5 miljonit eurot.\"\n\nAlgselt plaaniti ehituse hinnaks 800 000 eurot. Vjatkin selgitas, et hinnatõusu taga on ehitusturu praegune seis ja soov ehitada nii, et rongiliiklus ei peatuks. Kui kõik läheb plaanipäraselt, peavad reisijad sügisest järgmise aasta alguseni kasutama ajutist puidust perrooni.\n\nTranspordiekspert Hannes Luts ütles, et kaldtee ehitamisest mõistlikum variant oleks paigaldada lift.\n\n\"Ma arvan, et põhiprobleem ongi see, et Eesti Raudtee lähtub ainult sellest robustsuse argumendist. Elame ju 21. sajandil, [veider on] argumenteerida, et me ei suuda töökorras hoida ühte lifti,\" rääkis Luts.\n\n\"See oleks puuetega inimestele kõige mugavam lahendus. Kujutage ette sellisest pikast kaldteest ennast ratastooliga üles vinnata, selleks on vaja päris palju jõudu.\"\n\nLuts lisas, et nii oleks saanud kindlustada muinsuskaitsealuse Tartu raudteejaama säilimise. Vijatkini sõnul on siiski kõigi muinsukaitsepiirangutega arvestatud.\n\n\"Laias laastus piirangud ongi sellised, et me peame säilitama olemasoleva visuaali, säilitades olemasolevad paviljonid. Uus varikatus, mis tuleb uuele platvormile, tuleb samasuguse arhitektuurse lahendusega nagu on täna kasutusel oleva paviljoni juures,\" selgitas Vjatkin.\n\n\"Kus nüüd muinsuskaitse tegi kompromissi, oligi ühe trepi näol, mis lammutatakse paviljoni sees. Väliselt ei muutu paviljoni väljanägemine, seda me ei puutu üldse seal.\"\n\nHannes Luts ütles, kui paviljon jätta funktsioonita, luuakse soodsad tingimused selle lagunemiseks.\n\n\"Kui me võtame muinsuskaitse all oleva objekti - sulgeme selle avalikusele ja jätame selle piltlikult öeldes tolmu ja prügi koguma, siis see on ju sama hea kui selle objekti hülgamine,\" sõnas Luts.\n\n\"Kui meil on jaama varikatus funktsionaalne ehitis, siis me peaksime täna ikkagi töötama selle nimel, et kuidagi see toimivasse jaama sisse põimida. Selle asemel, et teha lausa Potjomkinit. Kui ma nüüd täna seda joonist kiirelt vaatasin, siis seal on väga kummalisi asju sisse planeeritud. Näiteks perroonile on plaaneritud kokku kaheksasse kohta istumispingid. Neli neist on planeeritud sellele perrooni osale, kuhu tulevikus reisijad ei pääse. See kõik viitab sellele, et Tartu jaama kui arhitektuurilist tervikut ei hinnata.\"\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Eesti Raudtee on aastaid planeerinud Tartu raudteejaama kaldtee ehitamist, et teine perroon kõigile lihtsalt ligipääsetavaks teha. Sel nädalal kuulutati välja hange, ümberehitusega tahetakse alustada sügisest.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe hoolikalt uudise pealkiri ja sisu ning kirjuta artiklile pikk sissejuhatav lause, kasutades oma kujutlusvõimet.\n\n## Pealkiri:\n\nEesti Gaasi peamaja asemele kerkib uus kontorihoone\n\n## Põhitekst:\n\nLiivalaia ja Süda tänava nurgal asuv hoone on ehitatud ligikaudu 40 aastat tagasi ja on amortiseerunud, mistõttu on uue hoone projekteerimine mõistlikum.\n\nPraeguse maja esimene korrus on teeninduskohtade rajamiseks liiga madal ja Peeter Süda tänava poolses Eesti Gaasi teenindussaalis puudub päevavalgus.\n\nInfortari tegevdirektori Martti Talgre sõnul on plaanis praeguse Eesti Gaasi hoone lammutustöödega pihta hakata juba tänavu suvel, seejärel algavad ehitustööd.\n\n\"Ehitusõigused, ehitusload on antud, sinna on plaanis ehitada kontormaja, kuna vana maja oli nii amortiseerunud, et seda renoveerida ei olnud mõtet. Kui midagi linnaruumi teha, siis midagi sellist, mis teeb linna ikkagi ilusamaks,\" rääkis Talgre.\n\n1990. aastatel kehtestatud detailplaneeringu kohaselt saab olemasoleva hoone seitsmekorruselisele osale ehitada juurde kaks korrust ja teistele kolm korrust. Nendest mahtudest lähtutakse Talgre sõnul ka uue hoone rajamisel.\n\nHoonele lisanduvad kaks maa-alust korrust, Süda tänava nurgal olev hoone osa saab olema kolmekorruseline.\n\nHoone ehitatakse ärihoonena, mille põhifunktsioon on büroo, kuid tulenevalt kesklinlikust asukohast kaalub Infortar ka seda, et esimesed korrused oleksid avaliku kasutusega, kus võiks tulevikus olla mõni kohvik või sportimisvõimalusi pakkuv asutus. See selgub projekteerimise käigus, mida tellija sinna soovib. Parkimine on kavandatud samal kinnistul ja seda kahel maa-alusel korrusel ning osaliselt ka hoovialal.\n\nKonkreetsetest plaanidest on Talgre sõnul veel vara rääkida, kuid on tõenäoline, et majas jätkavad ka mõned Infortari ettevõtete kontorid ja välistada ei saa ka Eesti Gaasi kontorite jätkamist.\n\n\"Kui kõik kenasti läheb, siis see lammutamine võib juba see suvi hakata peale. Eks ehitusprotsess võtab kõik aega, linna poolt on kooskõlastused olemas,\" sõnas ta.\n\nSamuti avatakse uue maja ehitusel Süda tänava Liivalaia-poolne ots kahesuunaliseks liikluseks, et sinna saaks sisse keerata Liivalaiast parempöördega. \"Linn on selleks loa andnud ja meie arvame, et ta on Süda tänava elanike suhtes hea lahendus, sest see annab võimaluse kontorihoone külalistele keerata sisse Liivalaia tänavast, mitte sõita kitsast Süda tänavat mööda.\"\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Tallinnas Liivalaia ja Peeter Süda tänava nurgal asuv amortiseerunud Eesti Gaasi hoone on tühjaks kolitud ja gaasifirma omanik Infortar plaanib maja asemele rajada uue kontorihoone. Vana hoone lammutustööd peaksid firma plaanide kohaselt algama tänavu.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Vaata läbi uudise pealkiri ja tekst ning loo loov sissejuhatav lause, mis haakub artikli sisuga.\n\n## Pealkiri:\n\nSaar kutsub Kallast, Ratast ja Seedrit ühiselt presidendikandidaati otsima\n\n## Põhitekst:\n\nSaar pakkus välja, et ühise kandidaadi otsimist võiks alustada neist, kellel on rahva seas suurem toetus, tellides selleks esindusliku valimiga uuringu. Saare sõnul oleks sel moel riigikogus presidenti valides arvestatud ka rahva arvamusega.\n\nPeaminister Kaja Kallas ütles kolmapäeval ERR-ile, et presidendikandiaadi otsingud edenevad väga pingeliselt, aga leitud on hea kandidaat, keda tuleb veel kandideerima veenda. Reformierakonna koalitsioonipartneri Keskerakonna esimees Jüri Ratas jäi Kallase öeldut kommenteerides napisõnaliseks, aga märkis, et kandidaat peaks olema erakondadeülese toetusega.\n\nIsamaa esimees Helir-Valdor Seeder ütles esmaspäeval ERR-ile, et viimati arutasid riigikogu erakondade esimehed presidendikandidaatide teemat enne jaanipäeva.\n\n\"Pärast jaanipäeva ei ole minul olnud suhtlust sellisel tasemel, et oleks juttu olnud konkreetsetest inimestest või võimalikest kandidaatidest,\" lausus Seeder.\n\nIsamaa omaenda kandidaadi ülesseadmist ei plaani.\n\nSuurim opositsioonierakond EKRE on enda eelistusena presidendi ametikohale välja käinud EKRE riigikogu fraktsiooni juhi Henn Põlluaasa.\n\nPresidendikandidaadi ülesseadmiseks riigikogus on vaja 21 saadiku toetust. Selleks, et saada valituks Vabariigi Presidendiks, peab kandidaadi poolt andma hääle vähemalt 2/3 parlamendist ehk 68 inimest.\n\nRiigikogu esimees Jüri Ratas on kutsunud 30. augustil kella 13-ks Toompea lossi kokku riigikogu erakorralise istungjärgu, mille päevakorras on Eesti presidendi valimine.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Sotsiaaldemokraatliku Erakonna esimees Indrek Saar pöördus kirja teel Reformierakonna juhi Kaja Kallase, Keskerakonna juhi Jüri Ratase ja Isamaa esimehe Helir-Valdor Seederi poole üleskutsega alustada ühiselt arutelusid, et leida presidendikandidaat, kel oleks piisav toetus riigikogus valituks osutumiseks.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe uudis läbi ja pane oma kujutlusvõime tööle, et välja mõelda üks korralik sissejuhatav lause sellele loole.\n\n## Pealkiri:\n\nRatas EL-i kliimapaketist: Eesti peab enda eest seisma\n\n## Põhitekst:\n\nEuroopa Liidu uue kliimapaketi esitlemine Brüsselis on tekitanud juba vastakaid arvamusi. EKRE esimees, endine rahandusminister Martin Helme ütles, et eelmine valitsus leppis kokku punased jooned, millega Eesti kindlasti nõus ei ole. Kui te olete nüüd vaadanud seda, mida Euroopa Komisjon on pakkunud, siis kas on seal mingeid asju, millega me ei saa nõustuda või mille üle tuleb kindlasti läbi rääkida?\n\nKliimaneutraalsuse suund sai eelmises valitsuses vastu võetud ja see põhimõte kirjutati isegi sisse Eesti 2035 strateegiasse kui riiklik eesmärk aastaks 2050. Kui me vaatame ka täna välja, mis toimub, siis selge on see, et me näeme, kuidas keskmine temperatuur alates tööstusrevolutsioonieelsest ajast on tõusnud ja siin on inimene kahtlemata rolli mänginud.\n\nKindlasti tuleb hakata siin väga tõsiselt arutama läbi erinevaid küsimusi. Kuidas Eesti suudab neid hetkel teoreetilisi eesmärke saavutada ja ma olen täiesti veendunud, et need on nii mõneski valdkonnas väga ambitsioonikad, mis tähendab lühidalt seda, et kui me soovime kliimaneutraalsuse poole liikuda, siis põhimõte, et kasutaja maksab, toob kaasa selle, et erinevates valdkondades saab olema väga oluline hinnatõus. Ja eks siin on olulised ka kompensatsioonimehhanismid.\n\nNäiteks Alexela juht on öelnud, et nemad arendasid biokütust lootuses, et selle ja biogaasi kasutamine on edaspidi lubatud. Aga komisjon otsustas, et aastal 2035 müüdavad uued autod peavad sisuliselt olema elektriautod, millel ei ole CO2 emissiooni. Ta kurtis, et siis peab Alexela nii-öelda oma poe kinni panema. Peab ilmselt mõtlema, kas õlitehast on vaja ehitada ja mis saab meie põlevkivitööstusest. Fossiilsete kütuste kasutamine kaob sisuliselt ju ära.\n\nSellepärast ma ütlengi, et see tähendab väga suuri muutusi kogu Euroopa Liidus, aga sealhulgas ka Eestis ja kindlasti on need küsimused, mille osas peavad liikmesriigid nüüd hakkama läbi rääkima ja ka oma erisusi välja tooma. Kindlasti põlevkivi on Eesti üks väga tugev ja suur erisus olnud.\n\nKui rääkida erinevatest biokütustest ja selle võimalusest ja kas see, et sisepõlemismootoriga autod kaovad 2035 või ei kao, siis ma arvan, et need arutelud saavad väga keerulised olema Euroopa Liidu tasandil. Aga ma arvan, et suund kliimaneutraalsuse poole liikumise osas, suund CO2 emissiooni vähendamise osas on loomulikult õige. Aga me oleme näinud, et iga sellise sammu puhul on alati tehtud Euroopa Liidu tasandil ka sellised kompensatsioonimehhanismid, mis siis erinevaid riike aitavad sellele üleminekule kaasa.\n\nIda-Virumaal elavad inimesed on kindlasti seda uudist jälginud ja nad on väga mures. Mis edasi saab? Kas minu tehas, kus ma töötan, pannakse kinni varsti või mitte?\n\nSee on täiesti arusaadav mure ja selles osas ma ütlengi, et Eesti peab nüüd hakkama neid läbirääkimisi pidama. Kui me võtame hetkel selle kliimapaketi, mis on esitatud komisjoni poolt, siis on selge, et tuleb vastata väga paljudele majanduslikele küsimustele. Missugune on see negatiivne mõju just ETS-i ettevõtete ärikasumile? Kindlasti me peame suutma vastata sellele küsimusele, mis mõju see avaldab põlevkivitööstuses? Mida see tähendab kodumajapidamiste jaoks ostujõu languse osas? Nii et kõik need aspektid peab riik läbi kaaluma väga hoolikalt.\n\nMartin Helme ütles, et Eesti riik peaks selle Euroopa Komisjoni pakkumise lihtsalt tagasi lükkama.\n\nMa arvan, et see lihtsalt tagasilükkamine ei anna mitte midagi. Palju rohkem annab see, kui Eesti on seal laua taga ja suudab oma positsioone selgitada ja kompensatsioonimehhanismide küsimuses kaasa rääkida. Euroopa Liit just nii toimibki. Aga selge on see, et tegemist on väga suure muutusega. Ja kui me oleme rääkinud päris pikalt juba kliimaneutraalsusest, siis see ei ole mitte kunagi olnud ju pealkiri. Sellele on vaja reaalseid tegevusi, reaalseid samme ja selles osas nüüd me näeme, et ettepanek on laual. Positiivne selles kliimaraamistikus on see, et Eesti jääb edasi moderniseerimisfondist kasusaajaks. Aga ma olen nõus, et see ei puuduta ainult keskkonnaküsimust, see puudutab ka sotsiaalmajanduslikku poolt.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Keskerakonna esimees Jüri Ratas ütles Euroopa Liidu kliimapaketi kohta, et Eesti peab seal tugevalt enda eest seisma, sest mitmes sektoris on kujunemas keeruline olukord. Samas pole tema sõnul paketti mõistlik tagasi lükata, sest siis ei saa Eesti endale vajalikke asju välja kaubelda.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Tutvu uudise pealkirja ja põhisisuga. Kasuta neid fakte, et luua pikk ja sisutihe lause, mis toimib loo sissejuhatusena.\n\n## Pealkiri:\n\nJesse järel saab sotsiaalministeeriumi asekantsleriks Heidi Alasepp\n\n## Põhitekst:\n\nAlasepp on alates 2008. aastast Ida-Tallinna Keskhaigla taastusravikliiniku juhataja. Varasemalt on Alasepp töötanud terviseametis meditsiinijuhi asetäitjana, sotsiaalministeeriumis tervishoiuosakonna juhatajana, Põhja-Eesti regionaalhaiglas kriisinõunikuna ja tervishoiuametis erakorralise meditsiini osakonna juhatajana.\n\nTa on omandanud Tartu Ülikoolis üldarsti kutse ja lõpetanud tervishoiukorralduse residentuuri. Aastatel 2006–2018 oli Alasepp SA Pärnu Haigla nõukogu liige ja 2018. aastast Eesti Kõrg- ja Kutsehariduse Kvaliteediagentuuri kõrghariduse hindamisnõukogu liige.\n\nKiige sõnul on Alasepal mitmekülgsed kogemused ja teadmised Eesti tervishoiusüsteemist ning seda ka rahvusvahelises koostöös ja erinevate projektide eestvedamisel.\n\nMaris Jesse ametiaeg lõppeb augusti alguses ja juuni lõpus teatas ta, et ei kandideeri uueks ametiajaks.\n\nRiigisekretär kuulutas avaliku konkursi terviseala asekantsleri ametikoha täitmiseks välja tänavu mais tulenevalt senise asekantsleri ametiaja lõppemisest.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Tervise- ja tööminister Tanel Kiik kinnitas ametist lahkuva Maris Jesse asemele terviseala asekantsleriks Heidi Alasepa, kes asub ametisse septembri alguses.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Pärast artikli pealkirja ja põhiteksti lugemist kasuta oma loovust, et koostada sisutihe ja pikk sissejuhatav lause.\n\n## Pealkiri:\n\nBiden ja Merkel hoiatasid Venemaad energia relvana kasutamise eest\n\n## Põhitekst:\n\n\"Kuigi ma kordasin oma muret gaasijuhtme Nord Stream 2 pärast, siis me oleme kantsler Merkeliga täiesti ühisel veendumusel, et Venemaal ei tohi lubada kasutada energiat relvana oma naabrite sundimiseks või ähvardamiseks,\" ütles Biden ühisel pressikonverentsil Washingtonis.\n\nMerkel lisas, et Ukraina peab jääma Venemaa gaasi transiidiriigiks.\n\n\"Nord Stream 2 on lisaprojekt ja kindlasti mitte projekt, mis asendaks kogu transiiti läbi Ukraina. Kõik muu tekitaks ilmselt palju pingeid,\" ütles Merkel.\n\nBiden võõrustas Merkelit Valges Majas tõenäoliselt kantsleri viimasel ametlikul visiidil.\n\nMerkel ja Biden arutasid neljapäeval koroonaviiruse pandeemiat, Hiina mõjuvõimu kasvu ja gaasijuhet Nord Stream 2.\n\nMerkel kohtus ka asepresidendi Kamala Harrise ja teiste kõrgete ametnikega.\n\nÜks vaidlusteema Ühendriikide ja Saksamaa vahel on olnud gaasijuhe Venemaalt Saksamaale. USA on rõhutanud, et gaasijuhe seab ohtu Euroopa energiajulgeoleku ja kahjustab liitlasriike Ida-Euroopas. Biden loobus aga hiljuti sanktsioonidest gaasijuhtme projektiga seotud Saksa osalistele.\n\nBideni administratsioon on selgitanud, et nüüd on juba liiga hilja Nord Stream 2 peatada ja parem on saavutada paremad koostöösuhted Saksamaaga.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "USA president Joe Biden ja Saksa liidukantsler Angela Merkel hoiatasid neljapäeval Venemaad energia relvana kasutamise eest.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe artikli pealkiri ja sisu, seejärel loo pikk ja põnev lause, mis võiks olla artikli sissejuhatus.\n\n## Pealkiri:\n\nBideni sõnul otsib USA võimalusi Kuubal internetiühenduse taastamiseks\n\n## Põhitekst:\n\n\"Nad on seal internetiühenduse katkestanud. Me kaalume, kas meil on tehnoloogilised võimalused seda juurdepääsu taastada,\" ütles Biden.\n\nKuuba võimud peatasid ligipääsu muu hulgas peamistele sotsiaalmeedia platvormidele ilmse sooviga takistada info levitamist valitsusvastaste protestide ajal ja järel.\n\nLondonis baseeruva ühenduse NetBlocks andmed näitasid häireid ligipääsu WhatsAppile, Facebookile, Instagramile ja mõnele Telegrami serverile.\n\nKuuba valitsus suudab ligipääsu läbi lõigata riigifirma ETECSA (Empresa de Telecomunicaciones de Cuba) ja ainsa mobiilsideoperaatori Cubacel kaudu.\n\nUSA kutsus teisipäeval Kuubat lõpetama piirangud ja vabastama kõik kinnivõetud meeleavaldajad.\n\nSeekordsed piirangud on samalaadsed kui 2020. aasta novembris, kui Havannas olid San Isidoro protestid kunstilise vabaduse eest.\n\nHavanna eeslinnas sai esmaspäeval valitsusvastasel protestil surma üks inimene.\n\nEnneolematud meeleavaldused kommunistliku diktatuurirežiimi vastu puhkesid pühapäeval ning laienesid esmaspäeval ja teisipäeval. Võimud reageerisid protestijate kinnivõtmisega.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "President Joe Biden ütles neljapäeval, et USA uurib võimalusi Kuubal katkenud internetiühenduse taastamiseks.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Vaata läbi uudise pealkiri ja tekst ning loo loov sissejuhatav lause, mis haakub artikli sisuga.\n\n## Pealkiri:\n\nLäti võimud pidasid kinni sõltlasi orjastanud kuritegeliku rühmituse\n\n## Põhitekst:\n\nUurimise käigus saadud teave osutab, et kuritegelikul ühendusel oli Lätis mitmes paigas kolm filiaali, kus alkoholi- ja uimastisõltlastele pakuti sõltuvusennetusravi, kuid ravi asemel rakendati inimesed usuaadete kattevarjus pikaajalisele ja raskele sunnitööle põllumajanduses, metsanduses, kusjuures nende võimalust asutusest lahkuda piirati.\n\nPolitsei andmetel ei makstud töötajatele töö eest midagi, nende tasu jagati aga kuritegeliku rühma liikmete vahel.\n\nNeljapäeval andsid siseminister Marjia Golubeva ja kriminaalpolitsei juht Andrejs Grišins sellekohase pressikonverentsi.\n\nPolitsei teatel vabastati 105 inimest kolmest \"kristlikust võõrutuskeskusest\", kus nad tegid tööd orjapidamisele sarnastes tingimustes.\n\nAlkoholi- või narkosõltlastele lubati tervendamisprogramme elupaiga regioonis, kuid inimesed toimetati hoopis kaugematesse piirkondadesse. Seal olid nad sunnitud töötama palgata põllumajanduses või metsanduses.\n\nInimesi sunniti töötama 9–10 tundi päevas ja kuus päeva nädalas ning seda nimetati tegevusteraapiaks, teatas politsei.\n\nKeskustesse saabunud inimeste telefonid ja passid võeti ära. Inimestel lubati oma perega suhelda ainult organisatsiooni juhtide kaudu. Juhid jälgisid seda suhtlust väga tähelepanelikult.\n\nPolitsei avaldatud piltidel võis näha kurnatud inimesi vanades ja määrdunud riietes ning katkistes kingades.\n\n\"Uurijad kohtlevad selle rühma korraldajaid organiseeritud kuritegeliku rühmitusena. Jõuku juhtis Venemaa kodanik, kel oli elamisluba Lätis,\" edastati teadaandes.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Läti politsei võttis sel nädalal kinni kaheksaliikmelise rühma, keda kahtlustatakse inimkaubanduses - inimeste ekspluateerimises mitmes sõltuvusennetuskeskuses.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Süvene uudise pealkirja ja sisu ning kirjuta sellele loole sisukas ja informatiivne sissejuhatus, mille pikkus on üks lause.\n\n## Pealkiri:\n\nEesti jalgpalliametnikel oli Euroopa väljakutel tihe kuu\n\n## Põhitekst:\n\nTäna, 10. oktoobril mõistab Ukraina - Holland U-21 EM-valikmängul Kiievis õigust Eesti kohtunikebrigaad – mängu peakohtunikuks on Kristo Tohver, teda abistavad Silver Kõiv ja Hannes Reinvald, neljandaks kohtunikuks on Kristo Külljastinen.\n\n16.-22. oktoobrini on kohtunikud Reelika Turi ja Karolin Kaivoja ametis Moldovas U19 neidude EM-valikturniiril, kui vilistatakse seitsmenda alagrupi kohtumisi Fääri saarte, Prantsusmaa, Itaalia ja Moldova vahel.\n\nJalgpalliliidu võistluste osakonna juhataja Kadri Jägel on 18. oktoobril delegaadina ametis Norras, kus toimub UEFA noorteliiga kohtumine Molde FK (Norra) – University College Dublin AFC (Iirimaa).\n\n24. oktoobril toimub Senecis naiste MM-valikmäng Slovakkia ja Iirimaa vahel. Kohtunikena on ametis Kaivoja, Triinu Laos ja Anni Rahula.\n\nOktoobri alguses olid ametis kohtunike vaatlejad, kui Are Habicht jagas 5. oktoobril hinnanguid vilemeeste tööle Aserbaidžaani ja Tšehhi MM-valikmängus Bakuus. Matši teenindas Prantsusmaa kohtunikebrigaad. Jalgpalliliidu peakohtunik Uno Tutk oli UEFA kohtunike vaatleja 6. oktoobril U-21 EM-valikmängul Taani ja Gruusia vahel, kohtunikebrigaad oli Hollandist.\n\nTutk oli 28. septembril kohtunike vaatlejaks ka Prantsusmaal Euroopa liiga kohtumisel Lyon (Prantsusmaa) – Atalanta BC (Itaalia).\n\n27. septembril olid Eesti kohtunikud ametis UEFA noorteliiga mängudel. Juri Frischer, Dmitri Vinogradov ja Aron Härsing olid Venemaal vilemeesteks mängus Moskva CSKA (Venemaa) – Manchester United FC (Inglismaa). Kristo Tohver, Sten Klaasen ja Jaan Roos mõistsid õigust Belgias, kus läksid vastamisi RSC Anderlecht (Belgia) ja FC Celtic (Šotimaa).\n\n19. septembril toimunud naiste MM-valikmängus Rumeenia - Itaalia tegutses kohtumise delegaadina Raili Ellermaa.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Eesti jalgpalliametnikud on oktoobrikuu jooksul ametis valikmängudel ja –turniiridel ning UEFA noorteliigas. Septembri lõpus ja oktoobri alguses jätkus eestlasi samuti erinevatele kohtumistele.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe uudis läbi ning loo sellele fantaasiarikas ja pikk lause, mis võiks uudist tutvustada.\n\n## Pealkiri:\n\nPõlva alistas põnevuslahingus Aruküla/Audentese\n\n## Põhitekst:\n\nKoduses Mesikäpa hallis mänginud Coop alustas paremini ja juhtis 4:2, aga külalised viskasid vähemuses mängides kaks väravat ja põlvalased leidsid end 5:6 kaotusseisust. Kogenud Andreas Rikken taastas kahe tabamusega kiirelt Coopi edu, ent see jäi kuni kohtumise lõpusekunditeni kodumeeskonna viimaseks eduseisuks.\n\nCoopi kaitse ei pidanud ja teisel pool platsi tegi ridamisi paraadtõrjeid Aruküla/Audentese noore tiimi üks kogenumaid, 25aastane väravavaht Rainer Reinsaar. Karmi keelt räägib tõsiasi, et Coop viskas avapoolaja viimase kümne minutiga vaid ühe värava ning puhkepausile mindi külalismeeskonna 13:10 eduseisus.\n\nTeise pooltunni algus ennustas, et Aruküla/Audentes saab meistriliiga tabelisse esimesed punktid, sest mindi juba 17:11 ette. Vaikselt aga kindlalt asus Coop kaotusseisu vähendama ja lõpuhetkedel asus liidrirolli 54 minutit kuival olnud meeskonna kapten Tõnis Kase. 18aastane mängujuht viskas viimasest viiest Coopi väravast neli, nende seas seitse sekundit enne lõpuvilet 26:25 võidu toonud tabamuse!\n\nCoopi resultatiivseim oli kogenud Priit Jõks 8 väravaga, Kase ja Rikkeni arvele jäi 4 tabavat viset. Vastastel sai 8 väravat kirja Timo Raukas ning Jan Jürgen Veski, Kristjan Järv ja Markus Oliver Mädo lisasid 3. Aruküla/Audentes jätkab võiduta, Coopil on neljast mängust kirjas kaks võitu ja kaks kaotust.\n\nAruküla/Audentese peatreener Martin Noodla kiitis oma meeskonda korraliku esituse eest: \"Eriti esimesel poolajal oli kaitsetegevus hea, samuti tegi meie väravavaht suurepäraseid tõrjeid. Muidugi on kahju, et punkt jäi panemata, aga poisid võitlesid hästi. Väsisime lõpus ja jäime tuimaks. Meie füüsiline ettevalmistus pole hetkel piisav ning eriti viimasel viiel minutil paistis see välja.\"\n\nJärgmised Eesti meistriliiga mängud:\n\n11.10. 18:45 HC Tallinn – SK Tapa\n\n11.10. 19:00 Viljandi HC – HC Kehra/Horizon Pulp&Paper (otse postimees.ee)\n\n11.10. 19:30 HC Viimsi/Tööriistamarket – Põlva Serviti\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Käsipalli meistriliigas peeti teisipäeva õhtul üks kohtumine, kus pakkusid korraliku põnevusetenduse Põlva Coop ja Aruküla/Audentes. Põlvas peetud kohtumise võitis kodumeeskond tänu Tõnis Kase seitse sekundit enne lõpuvilet visatud võiduväravale 26:25 (10:13).",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Vaata läbi uudise pealkiri ja tekst ning loo loov sissejuhatav lause, mis haakub artikli sisuga.\n\n## Pealkiri:\n\nKohalikel valimistel on eelhääletanud viiendik valijatest\n\n## Põhitekst:\n\nTeisipäeval on kella 20 seisuga kohalike omavalitsuste volikogude valimisel osalenud 223 651 hääletajat, mis moodustab 20,3 protsenti valijate üldarvust, edastas valimisteenistus. Elektrooniliselt on antud 141 716 häält, jaoskondades 81 935 häält.\n\nNelja aasta eest toimunud kohalikel valimistel oli sama ajaga oma hääle andnud 16,5 protsenti valijatest.\n\nKõigis jaoskondades on võimalik eelhääletada veel 11. oktoobril kell 12-20. Hääletada saab nii elukohajärgses valimisjaoskonnas kui ka väljaspool elukohta hääletamist korraldavas jaoskonnas. Elektrooniline hääletamine lõpeb kolmapäeval kell 18.\n\nValimispäeval, 15. oktoobril saab hääletada ainult oma elukohajärgses valimisjaoskonnas.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Teisipäeva õhtuse seisuga on kohalike omavalitsuste valimiitel oma hääle andnud üle viiendiku valijatest.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Pärast artikli pealkirja ja põhiteksti lugemist kasuta oma loovust, et koostada sisutihe ja pikk sissejuhatav lause.\n\n## Pealkiri:\n\nTeisel poolajal ärganud Padise sai korduskohtumiseks soliidse edumaa\n\n## Põhitekst:\n\nMullu meistrivõistlustel neljanda koha saanud Tapa püsis Eesti meistri vastu konkurentsis üle poole mänguajast, kuid viimase kaheksa minutiga tegi Reval-Sport/Padise 24:18 eduseisul 9:1 vahespurdi ning saavutas korduskohtumiseks 14-väravalise edumaa.\n\nReval-Sport/Padise resultatiivseim mängija oli Maarja Põldver 11 tabamusega. Veronika Londak lisas võitjate kontosse 6 ning Kim Ly Hoang ja Nadežda Denisenko 5 väravat. Tapale tõi Marjette Maie Müntser üleväljanaisena 13 tabamust. Erika Morgenson toetas virulasi 3 väravaga.\n\nNaiskonnad peavad kordusmatši 5. novembril Kristiine Spordis, algusega kell 18.30. Finaali pääseb kahe mängu kokkuvõttes.\n\nPoolfinaalid:\n04.10. (kell 17.45) Kristiine Sport: Reval-Sport/Mella – HC Tallinn 33:10 (14:2)\n10.10. (kell 18.00) Tapa Spordikeskus: SK Tapa – Reval-Sport/Padise 19:33 (12:12)\n17.10. (kell 20.00) Kuristiku Gümnaasium: HC Tallinn – Reval-Sport/Mella\n05.11. (kell 18.30) Kristiine Sport: Reval-Sport/Padise – SK Tapa\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Eesti naiste käsipallikarikavõistlustel alistas Reval-Sport/Padise poolfinaalseeria avakohtumises võõrsil SK Tapa pärast 12:12 viigiga lõppenud esimest poolaega 33:19.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Tutvu uudise pealkirja ja põhisisuga. Kasuta neid fakte, et luua pikk ja sisutihe lause, mis toimib loo sissejuhatusena.\n\n## Pealkiri:\n\nLeedu piimatööstus läks Estoveri vastu kohtusse\n\n## Põhitekst:\n\nAB Žemaitijos Pienas esitas hagi OÜ Estover vastu kaubamärgiomaniku ainuõiguse rikkumise lõpetamiseks ja tulevikus rikkumisest hoidumiseks.\n\nLeedu firma kinnitusel kuuluvad neile kaubamärgid Pik-Nik ja Pik-Nik Kids, kuid Estover rikub nende kaubamärgiomaniku õigusi toodetega, mis kannavad nime Piknikupulgad ja Hiirte juustu piknikupulgad.\n\nKohus kuulutab kohtuotsuse 22. novembril.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Leedu piimatööstus AB Žemaitijos Pienas läks OÜ Estover vastu kohtusse, kuna leiab, et eestlased rikuvad nende kaubamärgiomaniku õigusi.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe uudis läbi ja pane oma kujutlusvõime tööle, et välja mõelda üks korralik sissejuhatav lause sellele loole.\n\n## Pealkiri:\n\nTennise \"paha poiss\" lahkus Shanghais taas väljakult vilekoori saatel\n\n## Põhitekst:\n\nTurniiril 13. asetuse saanud Kyrgios teatas esimese seti tie-break'i eel kohtunikele, et kui ta kiire lõppmängu kaotab, annab ta loobumisvõidu ning kui Johnson esimesel settpallil ässa servis, kõndiski Kyrgios võrgu juurde vastasega kätt suruma. Seejärel lahkus ta pealtvaatajate vilekoori saatel väljakult.\n\n\"Olen viimased 24 tundi olnud hädas kõhuviirusega ja lootsin mänguks valmis olla, kuid sellegipoolest olin väljakul raskustes,\" kirjutas Kyrgios hiljem Twitteris. \"Soojenduse ajal hakkas ka mu õlg valutama ja esimese seti kaotamise järel polnud ma jätkamiseks lihtsalt piisavalt tugev.\"\n\nEelmisel aastal toimunud Shanghai turniiril vaidles austraallane kohtumises Mischa Zverevi vastu peakohtuniku ja pealtvaatajaga ning sai lisaks mängukeelule 16 500 USA dollari suuruse trahvi.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Austraalia tennisist Nick Kyrgios kaotas Shanghai Masters-sarja turniiri avaringis Steve Johnsonile esimese seti tie-break'i 5:7, andis vastasele loobumisvõidu ning vilistati seejärel välja.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe artikli pealkiri ja sisu, seejärel loo pikk ja põnev lause, mis võiks olla artikli sissejuhatus.\n\n## Pealkiri:\n\nTšehhi president pakkus Ukrainale Krimm Venemaale jätta\n\n## Põhitekst:\n\n\"Tšehhi presidendi künismilt kohutav esimene ENPA istungjärgul... kutsuda üles koheselt loobuma sanktsioonidest, sest need kahjustavad Euroopa Liitu, mitte Venemaad, Ukrainale soovitas aga leppida kokku varastatud Krimmi korvamises raha või nafta ja gaasiga,\" kirjutas Geraštšenko Facebookis teisipäeval.\n\nTa rõhutas, et Ukraina ei lepi sellise ettapanekuga. \"Ukraina ei kauple oma kodanike, territooriumi, iseseisvuse, au ja väärikusega. See ei ole müüdav,\" ütles ülemraada aseesinaine.\n\nVäljaanne Jevropeiska Pravda kirjutas, et Zeman tegi ettepaneku lahendada Krimmi küsimus rahaliselt. \"Minu arvates saaks Ukraina mingi hüvitise - kas rahas või nafta ja gaasiga,\" ütles ta.\n\nTšehhi president ütles ka, et Krimmi küsimus on lahendatud: \"Krimm annekteeriti, selles ei ole kahtlust. See on lõpetatud asi (fait accompli)\".\n\nTa arvas ka, et katsed Krimm tagasi saada võivad tuua kaasa sõja.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Tšehhi president Miloš Zeman tegi Euroopa Nõukogu Parlamentaarsel Assambleel (ENPA) Ukrainale ettepaneku leppida Veneaaga kokku Krimmist loobumise korvamine rahas või nafta ja gaasiga, kuid Ukrainale ei ole selline asi vastuvõetav, ütles Ukraina ülemraada aseesimees ja ENPA delegatsiooni juht Irõna Geraštšenko.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe artikli pealkiri ja sisu, seejärel loo pikk ja põnev lause, mis võiks olla artikli sissejuhatus.\n\n## Pealkiri:\n\nIda-Virumaal sattus liiklusõnnetusse kriminaalses joobes juht\n\n## Põhitekst:\n\nKokku põrkasid Audi ja Škoda. Mõlemad juhid viis kiirabi sündmuskohalt haiglasse.\n\nAudi juhil tuvastati kriminaalne joove.\n\nÕnnetuse täpsed asjaolud on veel selgitamisel.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Teisipäeval Tallinna-Narva maantee 179. kilomeetril toimunud liiklusõnnestuses tuvastati ühel õnnetusse sattunud juhil kriminaalne joove.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Pärast artikli pealkirja ja põhiteksti lugemist kasuta oma loovust, et koostada sisutihe ja pikk sissejuhatav lause.\n\n## Pealkiri:\n\nMihkel Räim sai Hiina velotuuri proloogil 12. koha\n\n## Põhitekst:\n\nKanadalasega sai 5,3 km pikkusel distantsil sama aja Sergei Tvetšov (Jelly Belly p/b Maxxis), sekundiga kaotas Morgan Smith (St. George Continental Cycling Team), kirjutab Rattauudised.ee.\n\nRäim sai 12. koha, jäädes Boivinist maha 8 sekundit. Tiimide arvestuses juhib Israel Cycling Academy.\n\nMartin Laas (Delko Marseille Provence KTM) sai kirja 92. koha, kaotust võitjale kogunes 35 sekundit.\n\nKavas on veel seitse etappi, tuur lõpeb teisipäeval.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Hiinas alanud Taihu järve velotuuri proloogil pälvis esikoha koos Mihkel Räimega Israel Cycling Academys pedaaliv Guillaume Boivin.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Süvene uudise pealkirja ja sisu ning kirjuta sellele loole sisukas ja informatiivne sissejuhatus, mille pikkus on üks lause.\n\n## Pealkiri:\n\nVIDEO | Amputeeritute jalgpalli EM-finaalile elas kaasa 40 000 inimest\n\n## Põhitekst:\n\nAmputeeritute jalgpallis kestab poolaeg 25 minutit ning Türgi jõudis koondise kapteni Osman Cakmaki toel võiduväravani 50+1. minutil ehk kohtumise üleajal. Teel finaali alistas Türgi Saksamaa 8:0, Gruusia 9:0, Hispaania 4:0 ning Venemaa 2:1.\n\nLisaks mainitud koondistele osalesid EM-il ka Belgia, Prantsusmaa, Kreeka, Iirimaa, Itaalia ja Poola. Türgile oli triumf esmakordseks, 2004. ja 2008. aastal lepiti EM-hõbedatega.\n\nAmputeeritute jalgpallis on väljaku suuruseks 70x60 meetrit, värava laiuseks on viis meetrit. Väljakumängijatel peab olema amputeeritud üks jalg, väravavahtidel peab olema amputeeritud üks käsi. Väljakul liikumiseks kasutavad mängijad metallist karke, millega pole palli liikumist lubatud takistada.\n\nEAFF European Amputee Championship ????\n40,000 fans watch hosts #Turkey beat #England 2-1. Fantastic support for incredible athletes #EqualGame pic.twitter.com/ysf7IfM1gi\n\n— UEFA (@UEFA) October 10, 2017\n\nEAFA Senior Squad ????????????\n????1️⃣????2️⃣????????\n40,000 came to watch a spectacle of amputee football. We were proud to be a part of it. #SBCHAMPS pic.twitter.com/cRKyZXIc4I\n\n— England Amputee FA (@amputeefootball) October 10, 2017\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Türgis toimunud amputeeritute jalgpalli Euroopa meistrivõistluste finaalis alistas kodumeeskond 2:1 Inglismaa. Otsustavat kohtumist oli igapäevaselt Istanbuli Besiktase kodustaadioniks oleval Vodafone Arenal vaatamas koguni 40 000 inimest.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe hoolikalt uudise pealkiri ja sisu ning kirjuta artiklile pikk sissejuhatav lause, kasutades oma kujutlusvõimet.\n\n## Pealkiri:\n\nTartumaal hukkus liiklusõnnetuses 9-aastane tüdruk\n\n## Põhitekst:\n\nHäirekeskus sai teate Tartu vallas Erala külas Tartu-Jõgeva-Aravete tee 9. kilomeetril juhtunud raskest liiklusõnnetusest kella 16.30 paiku.\n\nLõuna prefektuuri politseileitnant Kaido Iste kirjeldas, et täpsed üksikasjad on veel uurimisel, kuid esialgsetel andmetel sõitis laps jalgrattaga sõidutee paremas servas, kui pööras ootamatult ette tagant lähenenud sõiduautole Volkswagen Multivan.\n\nMõlemad liikusid suunaga Tartu poolt Jõgeva suunas. Sõidukijuhil ei olnud piisavalt aega, et kokkupõrget vältida. Sõidukilt löögi saanud tüdruku vigastused olid sedavõrd rasked, et tema elu ei õnnestunud kahjuks päästa.\n\nPolitsei selgitas, et Volkswagenit juhtis 67-aastane mees, kes oli kaine ja omab juhtimisõigust.\n\nÕnnetuse ajal oli väljas valge ja nähtavus hea. Avarii juhtus asulavälisel teelõigul, kus on lubatud sõita 90 km/h.\n\nPolitsei alustas õnnetuse üksikasjade uurimiseks kriminaalmenetlust. Erinevate ekspertiiside käigus selgitatakse muu hulgas, kas lapse jalgratas oli tehniliselt korras. Praeguseks on teada, et kaitsekiivrit ta ei kandnud.\n\n„Politsei viib lapse surmaga lõppenud raske avarii üksikasjade selgitamiseks läbi põhjaliku uurimise, et mõista, mis täpsemalt nõnda pöördumatu ja traagilise tagajärjeni viis. Paraku ei too uurimine last tagasi ega leevenda tema lähedaste suurt kaotusvalu. Meie sügav kaastunne kogu perele,“ sõnas politseileitnant.\n\nTänavu on Eestis juhtunud liiklusõnnetustes hukkunud 38 inimest, mullu samal ajal 50 inimest.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Tartumaal juhtus teisipäeval raske liiklusõnnetus, kus jalgrattal sõitnud 9-aastane tüdruk sai sõidukilt löögi. Meedikud püüdsid last elustada, kuid paraku ei andnud nende pingutused tulemust.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Süvene uudise pealkirja ja sisu ning kirjuta sellele loole sisukas ja informatiivne sissejuhatus, mille pikkus on üks lause.\n\n## Pealkiri:\n\nLiverpooli põhimees peab kuueks nädalaks väljakutelt eemale jääma\n\n## Põhitekst:\n\n25-aastane Sane sai vigastada Senegali MM-valikmängus Cape Verde vastu. Vahetult enne seda oli Mane vabanenud kolm matši kestnud mängukeelust ning lõi kaasa Liverpooli 1:1 viigimängus Newcastle'i vastu.\n\nEesootaval nädalavahetusel võõrustab Inglismaa kõrgliigas seitsmendal kohal olev Liverpool Anfieldil teisel kohal olevat Manchester Unitedit, lisaks peab Mane muuhulgas kindlasti vahele jätma Meistrite liiga kohtumised Maribori ning kõrgliigamatši Tottenhami vastu.\n\nKäesoleval kõrgliigahooajal on Mane Liverpooli eest löönud kolm väravat, enamat on suutnud vaid egiptlane Mohamed Salah.\n\nSadio Mane has sustained a hamstring injury. Full story: https://t.co/QdynVm9kxp pic.twitter.com/VBs5rYn1rU\n\n— Liverpool FC (@LFC) October 10, 2017\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Liverpooli senegallasest ääreründaja Sadio Mane peab reielihasevigastuse tõttu väljakutelt eemale jääma kuueks nädalaks, teatas klubi täna.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Süvene uudise pealkirja ja sisu ning kirjuta sellele loole sisukas ja informatiivne sissejuhatus, mille pikkus on üks lause.\n\n## Pealkiri:\n\nKristo Matsoni ja Ilmar Tomuski lavastus esitab noortele trikiga küsimuse\n\n## Põhitekst:\n\nKristo Matson ütles, et eesmärk oli luua vaimukas lugu võlumaailmast, kus kõik on võimalik.\n\n\"Etenduse keskseks teemaks valisime mustkunsti, mis on üks neid universaalseid kunstivorme, mida siiralt naudivad nii lapsed kui ka täiskasvanud.\"\n\n\"Trikiga küsimus\" on lavastus noortelt muusikutelt noorele publikule. Lavastuses teevad kaasa Tallinna muusikakeskkooli 10. klassi laulueriala õpilane Annaliis Telgmaa, klassikatähtede saatest tuntud fagotimängija Jakob Peäske, sel aastal laulupeodebüüdi teinud dirigent Edmar Tuul ja Tallinna kammerorkester. Lavalaudadele astub ka mustkunstnik Meelis Kubo.\n\n\"Trikiga küsimus\" on kolmas teos Tallinna Filharmoonia \"Noorte Filharmoonia\" sarjas. Varasemalt on samas sarjas valminud Rasmus Puuri ja Eno Raua kontsertjutustust \"Sipsik\" ning Rein Rannapi ja Andrus Kiviräha \"Vana saabas\".\n\nLavastus esietendub laupäeval, 14. oktoobril kell 14 Tallinna Filharmoonia Mustpeade Majas. Kolme Tallinna kooli (Tallinna Audentese erakooli ja Õismäe gümnaasiumi, Gustav Adolfi gümnaasiumi) õpilased saavad seda näha koolis 12. ja 13. oktoobril.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Tallinna Filharmoonia toob igal aastal lavale ühe uue Eesti oma muusikateose noortele. Sel nädalal saab lavaküpseks noore helilooja Kristo Matsoni ja lastekirjaniku Ilmar Tomuski kogupere-kontsertlavastus \"Trikiga küsimus\".",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe artikli pealkiri ja sisu, seejärel loo pikk ja põnev lause, mis võiks olla artikli sissejuhatus.\n\n## Pealkiri:\n\nEOK ja HTM-i haridusstipendiumid pälvisid 28 tippsportlast\n\n## Põhitekst:\n\nEesti Olümpiakomitee sportlaskomisjoni esimehe Gerd Kanteri sõnul annab hea haridus suure eelise nii elus kui ka spordis. \"Tippsporti saab teha elus ainult väga lühikest aega - sõltuvalt spordialast 10-20 aastat,\" tõdes Kanter. \"Nii et tegelikult peaks tegema plaane või vähemalt mõtlema spordi ja õppimise ühendamise peale võimalikult varakult.\"\n\n\"Samas ei ole õpingute ja tippspordi ühendamine tiheda võistlus- ja treeninggraafiku tõttu enamasti ajaliselt ja logistiliselt kuigi lihtne, mistõttu on õppimisvõimaluste laiendamiseks stipendium heaks abiks. Noorele sportlasele on haridus kindlustuspoliis juhuks, kui midagi läheb valesti - võid saada ootamatu vigastuse või tulemused ei vasta ootustele. Tippspordikarjääri lõpetavale sportlasele annab haridus võimaluse jätkata edukat elu uues, erinevas valdkonnas. Samuti usun, et lai intellektuaalne silmapiir võimaldab kergemini jõuda spordis oma potentsiaali realiseerimiseni,\" rääkis Kanter.\n\nKaks korda aastas välja antavaid EOK ja HTM-i haridusstipendiumeid saavad taotleda praegused ja endised tippsportlased kõrgkooli või kutseõppeasutuse õppemaksu tasumiseks. Stipendiumi suurus on alates 2017. sügisest kuni 1200 eurot semestris. Stipendiumile on võimalik konkureerida sportlastel, kes on Eesti koondisesse kuulunud vähemalt kolme aasta jooksul. Kui sportlane on tegevkarjääri juba lõpetanud, ei tohi olla sellest möödunud üle viie aasta. Samuti oodatakse stipendiaatidelt oma elus ja sporditegevuses ausa mängu põhimõtete järgimist, noorematele eeskujuks olemist ning dopinguvastaste reeglite järgimist.\n\n2017. aasta sügissemestril pälvisid stipendiumi järgmised sportlased:\nBeilmann, Meril (laskesuusatamine) – TTÜ, ärindus\nBiene, Priit (motosport) – EBS, ärijuhtimine\nJeret, Timmo (jalgrattasport) - Eesti Massaaži- ja Teraapiakool\nKaljulaid, Klen-Kristofer (judo) – EBS, ärijuhtimine\nKarlson, Joosep (aerutamine) – Tartu Ülikool, majandus\nKink, Kaari (võistlustants) – Bath University, Sport and Exercise Science\nKisel, Rasmus (kergejõustik) – Cambridge ülikool, füüsika\nKoll, Kristjan (suusatamine) – Tallinna Tehnikaülikool, majandus\nKollo, Toomas (suusatamine) – University of Alaska Anchorage, masinatehnoloogia\nKudre, Daisy (suusaorienteerumine) – ETH Zürich\nKuuba, Kristin (sulgpall) – Tartu Ülikool, kehaline kasvatus\nLaane, Don Eric (motokross) – EBS, ärijuhtimine\nLaine, Tormis (mäesuusatamine) – Schigymnasium Stamms Handelsschule (majanduskool)\nLamp, Allar (kergejõustik) – Tartu Tervishoiukõrgkool, massöör\nLang, Mae (jalgrattasport) – Tartu Ülikool, meditsiin\nLiivakant, Mihkel (karate) – EBS, ärijuhtimine\nLuik, Tõnis (suusatamine) – New Hampshire ülikool\nPaabo, Tanel (karate) – EBS, ärijuhtimine\nPajunurm, Märten (jalgpall) – Longwood University\nPajur, Ardo (maadlus) – Tallinna Tehnikaülikool, õigusteadus\nPareiko, Sergei (jalgpall) – Ettevõtluskõrgkool Mainor, ärijuhtimine\nPormeister, Piret (suusatamine) – EBS, ärijuhtimine\nPuhm, Reijo (jalgrattasport) – Eesti Ettevõtluskõrgkool Mainor\nRüütel, Helina (sulgpall) – Tartu Ülikool, kehaline kasvatus\nSiimar, Mattias (tennis) – University of Michigan, majandus\nVeerpalu, Andreas (suusatamine) – Meraker Nord Universitet, kehakultuur\nVeerpalu, Anette (suusatamine) – Tartu Ülikool, füsioteraapia\nVelleste, Reino (jahilaskmine) – EBS, ärijuhtimine\n\nHaridusstipendiumi saajad valib välja komisjon, kuhu kuuluvad Haridus- ja Teadusministeeriumi, Kultuuriministeeriumi ning Eesti Olümpiakomitee esindajad, sealjuures osalevad stipendiumite määramises ka EOK sportlaskomisjoni esindajad. Haridusstipendiumeid antakse välja aastast 2003 ning need on osa noorsportlaste treeningtoetuste ja tippsportlaste koolitustoetuste projektist. Eelmisel olümpiatsüklil 2013-2016 anti välja kokku 247 stipendiumi kogusummas üle 206 000 euro.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Eesti Olümpiakomitee ning Haridus- ja Teadusministeeriumi haridusstipendiumi pälvisid 2017. aasta sügissemestriks 28 tippsportlast.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe hoolikalt uudise pealkiri ja sisu ning kirjuta artiklile pikk sissejuhatav lause, kasutades oma kujutlusvõimet.\n\n## Pealkiri:\n\nLäti valitsus kiitis heaks järgmise aasta eelarve\n\n## Põhitekst:\n\nTuleval aastal peaks Läti valitsuse põhieelarvearve tulude maht olema 6,16 miljardit eurot ning kulutuste maht 6,49 miljardit eurot. Võrreldes 2017. aastaga kasvavad valitsuse põhieelarve kulutused 6,6 protsenti.\n\nValitsuse sotsiaaleelarve tulude mahuks prognoositakse 2,77 miljardit eurot ning kulutusteks 2,65 miljardit eurot. Kulutused kasvavad seejuures võrreldes tänavusega 9,5 protsenti.\n\nKohalikke omavalitsusi plaanitakse toetada 350,9 miljoni euroga. Sellest 256,4 miljonit on eraldatud õpetajate palkadele, 65,6 miljonit koolieelsetele õppeasutustele ja 27,9 miljonit lasteaiakasvatajate palkadele.\n\nValitsuse eelarvest kohalikele omavalitsustele makstavateks toetusteks on ettenähtud 57,6 miljonit eurot. Sealhulgas 35,8 miljonit eurot kohalike omavalitsuste ühtekuuluvusfondile, 21,1 miljonit eurot eritoetusteks ning 660 000 eurot laste- ja hooldekodude toetuseks.\n\nEelarve eelnõu kohaselt läheb 80 protsenti üksikisiku tulumaksu laekumistest kohalike omavalitsuste eelarvesse ning 20 protsenti valitsuse eelarvesse. Kohalikud omavalitsused peaksid maksutulu saama 1,4 miljardi euro ulatuses ning nende laenamise ülempiiri tõsetatakse 118,1 miljoni euroni.\n\nLäti riigivõla ülempiiriks plaanitakse 2018. aasta lõpuks 10,25 miljardit eurot. Lisaks sellele antakse rahandusministeeriumile luba välja anda 36 miljoni euro eest tagatisi ning tühistada 40,9 miljoni euro ulatuses pankrotis firmade võlgu riigile.\n\nLäti tuleva aasta sisemajanduse koguproduktiks (SKP) prognoositakse 28,3 miljardit eurot ning eelarvedefitsiidiks üht protsenti SKP-st.\n\nEelnõu vajab veel ka seimi heakskiitu.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Läti valitsuskabinet kiitis heaks 2018. aasta riigieelarve eelnõu, mille kohaselt kasvab eelarve tulude maht 725,11 miljoni euro võrra 8,75 miljardi euroni ning kulutused 624,82 miljoni euro võrra 8,95 miljardi euroni. Ligi kahe miljonilise rahvaarvuga Läti riigieelarve jääb Eesti omale alla pea 1,6 miljardi euroga, kahe riigi eelarvedefitsiit on võrreldav.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe artikli pealkiri ja sisu, seejärel loo pikk ja põnev lause, mis võiks olla artikli sissejuhatus.\n\n## Pealkiri:\n\nSavisaare isikumandaat võib tema süüdimõistmisel liidule kaotsi minna\n\n## Põhitekst:\n\n\"Kui kandidaat on saanud isikumandaadi, kuid tema nimekiri ei ole volikogus või nimekirjal rohkem asendusliikmeid ei ole või kui tegemist on üksikkandidaadiga, siis vaadatakse lisamandaatide nimekirja - volikogusse pääseb esimesena volikogu kohast ilma jäänud erakonna kandidaat,\" ütles teisipäeval BNS-ile valimiskomisjoni pressiesindaja. \"Tallinnas pääseb volikokku kandidaat ülelinnalisest nimekirjast, mujal ringkonna nimekirjast.\"\n\n\"Kui erakond või valimisliit on volikogusse sisse saanud ja kandidaat on saanud isikumandaadi, läheb volikogusse järgmine kandidaat tema erakonna või valimisliidu asendusliikmete nimekirja alusel,\" lisas pressiesindaja.\n\nErakond või valimisliit peab volikokku pääsemiseks koguma vähemalt viie protsendi valimas käinute hääled. 2013. aasta omavalitsuste valimistel oli Tallinnas selleks künniseks 10 925,3 häält.\n\nIsikumandaate jaotatakse üldiselt vastavalt volikogu kohtade arvule. Iga kandidaat, kes saab rohkem hääli kui on volikogu kohtade arv jagatuna kõigi piirkonnas hääletajate arvuga, on saanud isikumandaadi. Selleks on Tallinna 79 volikogu koha juures 1,27 protsenti koguhäältest. Näiteks 2013. aastal oli Tallinnas isikumandaadi suuruseks 2765,9 häält. Samas jaotuvad Tallinnas pooled mandaadid valimispiirkondade vahel, mistõttu võib isikumandaadi saada ka vähem hääli saanud kandidaadid.\n\nKohalike volikogude valimised on eeloleval pühapäeval.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Kui kohtu all olev Edgar Savisaar saab kohalikel valimistel isikumandaadi, aga nimekiri Savisaare Valimisliit ja Tegus Tallinn volikokku ei pääse, siis Savisaare võimaliku süüdimõistmise korral ei lähe tema volikogu koht nimekirjas teisel kohal olevale Jüri Mõisale, vaid kompensatsioonimandaatide jaotamise loogika alusele mõnele teisele valimiskünnise ületanud nimekirjale.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Süvene uudise pealkirja ja sisu ning kirjuta sellele loole sisukas ja informatiivne sissejuhatus, mille pikkus on üks lause.\n\n## Pealkiri:\n\nNaiste koondis kohtub maavõistlusmängus Poolaga\n\n## Põhitekst:\n\nKoondis koguneb 17. oktoobril, et enne väljasõitu ühiselt TNTK staadionil treenida. Poola poole asutakse teele samal päeval. Mäng peetakse Ostróda linnas ning avavile kõlab kell 12.00 Eesti aja järgi.\n\nPeatreener Indrek Zelinski valikusse kuulub 19 mängijat. Töökohustuste tõttu ja erinevatel tervislikel põhjustel jäävad kohtumisest eemale väravavaht Getriin Strigin ning kaitsjad Liis Lepik ja Anete Paulus.\n\nEesti koondise koosseis:\n\nVäravavahid\nGetter Laar (21.11.1989) – FC Metz (FRA) 48/0\nMari-Ann Ploompuu (20.05.1998) – Tallinna FC Flora 0/0\n\nKaitsjad\nInna Zlidnis (18.04.1990) – Ferencvarosi Torna Club (HUN) 63/0\nPille Raadik (12.02.1987) – Aland United (FIN) 58/0\nKetlin Saar (02.05.1997) – Pärnu JK 22/1\nBerle Brant (26.09.1989) – Pärnu JK 8/0\nSilja Goroško (15.07.1994) – Tallinna FC Flora 0/0\n\nPoolkaitsjad ja ründajad\nKatrin Loo (02.01.1991) – Tallinna FC Flora 84/16\nKethy Õunpuu (04.12.1987) – Tallinna FC Flora 82/3\nSigny Aarna (04.10.1990) – Kuopio Pallokissat (FIN) 70/26\nEneli Kutter (27.05.1991) – Tallinna FC Flora 51/2\nKristina Bannikova (15.06.1991) – Pärnu JK 45/3\nLiis Pello (07.02.1988) – Kirkop United (MLT) 30/1\nVlada Kubassova (23.08.1995) – Tallinna FC Levadia 26/3\nKelly Rosen (23.11.1995) – Tallinna FC Flora 23/1\nLisette Tammik (14.10.1998) – Tallinna FC Flora 19/1\nLiivi Sõrmus (17.02.1992) – Pärnu JK 10/1\nUlrika Tülp (20.06.1991) – Pärnu JK 8/0\nLiisi Vink-Lainas (18.09.1996) – Tallinna FC Flora 3/0\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Neljapäeval, 19. oktoobril kohtub Eesti naiste jalgpallikoondis maavõistlusmängus võõrsil Poolaga.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe artikli pealkirja ja sisu. Kasuta oma loomingulisi võimeid, et koostada detailne ja põhjalik ühelauseline sissejuhatus sellele uudisele.\n\n## Pealkiri:\n\nIMF prognoosib Hiina majanduskasvuks 6,8 protsenti\n\n## Põhitekst:\n\nIMF-i andmetel kasvab maailma majandus sel aastal 3,6 protsenti ning tuleval aastal 3,7 protsenti. Võrreldes aprilli ja juuliga tõstis fond prognoosi 0,1 protsendipunkti, vahendas Reuters.\n\nMajanduskasv kiireneb IMF-i hinnangul tänu kaubanduse, investeeringute ja tarbijate usalduse kasvule.\n\nTuleviku kohta hoiatas fond, et maailma majanduse kasvuväljavaate peamine oht võivad olla prognoosimatud USA regulatsioonid, kaubandus- ja rahapoliitika ning häired seoses Brexitiga. Samuti võib seda mõjutada see, kui keskpangad intressimäärasid liiga kiiresti tõstavad.\n\nSamuti tõstis IMF euroala, Jaapani, Hiina, Euroopa ja Venemaa kasvuprognoosi.\n\nHiina majanduskasvu prognoosi tõstis IMF aastani 2022, eeldades, et Pekingi võimud jätkavad ekspansiivse poliitikaga. Fond prognoosib, et Hiina majandus kasvab sel aastal 6,8 protsenti ja järgmisel aastal 6,5 protsenti. Mõlemat prognoosi tõsteti võrreldes juuliga 0,1 protsendipunkti.\n\nEuroala majanduskasvuks prognoosib IMF tänavu ja tuleval aastal vastavalt 2,1 ja 1,9 protsenti. IMF põhjendab seda ekspordi taastumise, tugevama kodumaise nõudluse ning madalama poliitilise riskiga. IMF-i raport koostati enne Kataloonia ja Hispaania tüli.\n\nIMF hoiatas, et euroala majanduskasvule võib survet avaldada madal tootlikkus, vananev rahvastik ja kõrge võlakoormus mõnes riigis.\n\nSuurbritannia majanduskasvuks hindab IMF selleks aastaks 1,7 protsenti. Juulis IMF juba langetas oma prognoosi võrreldes aprilliga 0,3 protsendipunkti 1,7 protsendini. Tagasihoidlikku majanduskasvu põhjendab IMF Euroopa Liidust lahkumise ja siiani tulemusteta Brexiti kõnelustega.\n\nPärast Brexiti hääletust 2016. aastal on Suurbritanniast saanud ühe kiirema majanduskasvuga riigi asemel ühe aeglasema kasvuga riik. Vaid Jaapani ja Itaalia majanduskasvu prognoosib IMF tulevaks aastaks aeglasemaks kui 1,5 protsenti, mida on prognoositud Suurbritanniale.\n\nUSA majanduskasvu prognoos jäi võrreldes juuniga muutumatult 2,2 protsendi juurde selleks aastaks ning 2,3 protsendi juurde 2018. aastaks. See tuleneb sellest, et president Donald Trumpi oodatavad maksukärped ei ole veel jõustunud.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Rahvusvaheline Valuutafond (IMF) prognoosib Hiina tänavuseks majanduskasvuks 6,8 protsenti. Samuti tõstis IMF ülemaailmse majanduskasvu prognoosi.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Pärast artikli pealkirja ja põhiteksti lugemist kasuta oma loovust, et koostada sisutihe ja pikk sissejuhatav lause.\n\n## Pealkiri:\n\nArvustus. Helista mulle mobiilile, Prometheus, ehk pildikesi maailmalõpu eelt ja järelt\n\n## Põhitekst:\n\nÜtled \"NO-teater\" ja \"revolutsioon\", mõtled millelegi päevakajalisele, poliitilisele ja rajule. Eriti valimiste-eelsel ajal. Lollidele, laiskadele ja ebaausatele laval lõuga ja täiega! Need otsesõnu ütlemise päevad on teatri jaoks aga ammu läbi. Kusagile kaugele tahavaatepeeglisse on jäänud \"Naftad\", \"GEPid\" ja \"Ühtse Eesti suurkogud\". Neid on asendanud \"Kõnts\" ja \"Klounide hävitusretk\", märgid ja viited, sõnatu läbielamine ja kompromissitu kunst. Samas voos jätkab ka NO34 \"Revolutsioon\", EV100 programmi raames valminud lavastus sünnist ja hukust, tsivilisatsiooni tsüklilisusest ja maailmalõpuaegade kohutavast ülevusest.\n\nNO puhul on siiski ennekõike muutunud see, kuidas räägitakse, mitte see, millest. \"Revolutsioon\" toetub teksti osas pea täielikult Hasso Krulli eeposele \"Meeter ja Demeeter\". Tuletooja Prometheus kohtub nutitelefoniga, Antiik-Kreeka mütoloogia tarbimiskultuuriga, ajatu tühjus inimese hinges 21. sajandi argihirmudega. Kuigi vaadatakse nii minevikku kui tulevikku, püsib NO kahe jalaga olevikku juuritud. \"Revolutsioon\" on lugu meie ajast, ühiskonna kannatamatusest, ehitamisest ja hävingust, edasirühkimisest ja vastupanust, Jevgenist ja Martinist, Kerstist ja Varrost, Hillaryst ja Donaldist, sinust ja minust.\n\nEtenduse alguses asuvad näitlejad laval kõikeunustavalt keerlema justkui sufi dervišid, kes end nõnda iseendast kaugemale ja Jumalale lähemale viivad. Klapptoolil istudes on raske end pika-pika keerlemise ajal sama tegema sundida, kuid vaatajal tasuks sarnaselt peategelastele oma mõistus tühjaks pühkida, end vabaks ja avatuks lubada, sest \"Revolutsioon\" ei toetu niivõrd loole ega tekstile, vaid atmosfäärile, meeleseisundile, tunnetusele. Ja ligi pääseda pole selle kõige tuumale sugugi lihtne.\n\nPüüd Jumala lähedal olla on muidugi üsna abitu žest, mis näitab vaid inimese väiksust ja abitust. Ehita mis sa ehitad, kõik läheb kaduva teed. Ja misiganes on seal kõrgemal, suurem ja ajatum, selle teed on kummalised ning mõistmatud nagunii. Nõnda üritatakse hirmust vabisedes ehitada lavale äraspidist Noa laeva, mis aga aina ja aina kokku variseb. Inimtsivilisatsiooni ja kultuuri kiht on näiline ja habras. Kõik võib iga hetk kokku variseda. Ja nii ongi meil üha suurem hirm kaotada. Ainult et mida täpselt?\n\nHasso Krulli tekst hakkab lavastust kandma alles selle teises pooles. Kes toda eepost lugenud pole, vaevalt kõike jälgida ja kaasas käia jõuab. Oma tiheduses on see paras kujundidžäss, rohkete korduste, karjutud või hüüatatud juppide, enam kui intensiivse ettelugemisega. Mõned katked lõikavad siiski ka täiesti eraldivõetuna lihasse ja luusse. Paljudes NO etendustes tundub olema lõik või paar, kus vaatajale üpris otsesõnu öeldakse, mida sellest kõigest kõige enam meeles pidada võiks. Maine ja käegakatsutav kriitikanool lendab siit üldise süvenemisvõimetuse, kabuhirmus mandumise, vaimupimeduse suunas: \"tuleb arendada kultuuri, mis teadlikult vastandub valitsevale kultuurile\".\n\nMa ei ole kindel, kas NO täna teravalt vastandub, aga provotseerib, torgib ja intrigeerib vaatajat kindlasti. Nii palju, kui õnnestus saali tunnetada, pisut ringi vaadata, publik niheles, paistis sageli kimbatuses, frustreerunud, ka aplaus oli pigem uje. Need pole kahtlemata kerged kaks tundi, ega peagi olema. NO viimased etendused ei karda vaatajat rünnata, temas ebamugavust tekitada. Tuttavast ja mugavast väljatulek ei olegi meeldiv, võõraga kohtumine ei ole meeldiv, endas laiuvasse sügavikku jõllitamine ei ole meeldiv. \"Ainult see, mida üks inimene mõistab täiesti üksi, aitab meid kõiki,\" kõlavad etenduses Krulli sõnad.\n\nKunstiliselt on \"Revolutsioon\" kenasti komponeeritud, visuaalselt huvitav. Lõpus tuuakse lavale taskulampide abil säravad pikad torud, mis suunatakse vaatajate peade kohale. Hetkeks valgustatakse seni kõike oma turvalisest pimedusest jälginud publiku näod. Jah, see kõik on sinust ja minust. Valgustatud torud hõljuvad üle saali, kõrgel peade kohal, ja avaneb vaade justkui veeuputuse järgsest merepõhjast. See on kohutav ja see on kaunis ühtaegu. Ülev ja kurb. Revolutsioon on lõppenud. Mis alles jääb, on vaataja otsustada. \"Revolutsioon\" ei ole kerge ega meeldiv kogemus, aga seda, millega koju kõmpides iseendas hakkama saada, annab ta kahe peoga.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "NO34 \"Revolutsioon\"\nLavastajad Ene-Liis Semper ja Tiit Ojasoo\nMuusika Jakob Juhkam\nLaval Marika Vaarik, Eva Koldits, Rea Lest, Jörgen Liik, Ragnar Uustal ja külalisena Mart Kangro\nEsietendus 16. septembril Teater NO99 suures saalis",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Tutvu uudise pealkirja ja põhisisuga. Kasuta neid fakte, et luua pikk ja sisutihe lause, mis toimib loo sissejuhatusena.\n\n## Pealkiri:\n\nMikser kutsub välja laevakaitsjatest aru andma India suursaadiku Helsingis\n\n## Põhitekst:\n\nVälisminister avaldas laekunud infoga seoses sügavat nördimust: „Viimane apellatsioonikohtu istung toimus pea aasta tagasi. Info kohtuniku taandumisest, eriti peale niivõrd pikka otsuse ootamist, on šokeeriv. Taoline kohtupidamine, kus igasugune mõistlikkus on minetatud, ei ole õigusriigile kohane,“ märkis Mikser.\n\n\"Neli aastat kestnud olukord on laevakaitsjatele ja nende lähedastele olnud erakordselt keeruline ning põhjustanud kannatusi. Samuti varjutab see tugevalt varasemalt häid Eesti ja India suhteid,\" lisas ta.\n\nEsmaspäeval kohtus Eesti suursaadik Indias Riho Kruuv New Delhis India välisasjade riigiministri Mobashar Jawed Akbariga. Kruuv väljendas sügavat pahameelt järjekordse viivituse üle ning küsis selgitusi menetluse jätkumise kohta. Eesti välisministeerium teavitas reedel ka India välisministeeriumi soovist ministrite telefonikõneks. Samuti arutab Sven Mikser lähiajal laevakaitsjate teemat Ühendkuningriigi välisministri Boris Johnsoniga.\n\nVälisministeerium sai laevakaitsjate advokaatidelt esialgse info kohtuniku taandumise kohta läinud reedel.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Välisminister Sven Mikser kutsub välja India suursaadiku Helsingis seoses laevakaitsjate advokaatidelt saadud infoga, et apellatsioonikaebust menetlenud kohtunik taandas end protsessist.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe artikli pealkirja ja sisu. Kasuta oma loomingulisi võimeid, et koostada detailne ja põhjalik ühelauseline sissejuhatus sellele uudisele.\n\n## Pealkiri:\n\nVanameister Cahilli kaks väravat tõmbasid Süüria unistusele kriipsu peale\n\n## Põhitekst:\n\nNeutraalsel pinnal Malaisias toimunud avakohtumine lõppes 1:1 viigiga, täna Sydneys 42 000 inimese ees peetud kordusmatši läks 6. minutil juhtima Süüria, kui täpne oli nende staarründaja Omar Al Soma.\n\nVaid seitse minutit hiljem viigistas peaga austraallaste 37-aastane talisman Tim Cahill ning kuigi kodumeeskond avaldas Süüria väravale tugevat survet, suutsid külalised kohtumise lisaajale viia. Head mängu näitas Süüria väravapostide vahel seisnud Ibrahim Alma, kes tõrjus 12 austraallaste pealelööki.\n\nCahill viis Austraalia 109. minutil 2:1 ette ja kuigi lisaaja neljandal minutil jäid süürlased Mahmoud Al Mawasi teise kollase kaardi tõttu kümnekesi, jätkus neil veel nii palju jõudu, et viimastel sekunditel ohtlikust kohast karistuslöök teenida. Al Somahi sooritus tabas aga posti.\n\nAustraalia kohtub CONCACAF-i tsoonis neljanda koha saava koondisega, kelleks on üks voor enne otsustava ringi lõppu Panama.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Austraalia jalgpallikoondis alistas täna toimunud MM-valiksarja Aasia tsooni play-off'i korduskohtumises Süüria lisaajal 2:1 ning jõudis otsustavasse play-off'i, kus minnakse vastamisi Põhja- ja Kesk-Ameerika tsooni neljanda riigiga.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Süvene uudise pealkirja ja sisu ning kirjuta sellele loole sisukas ja informatiivne sissejuhatus, mille pikkus on üks lause.\n\n## Pealkiri:\n\nLexsoul Dancemachine jõudis pöörase unenäo tagajärjel BBC eetrisse\n\n## Põhitekst:\n\nLoo tellis Lõuna-Walesis elav Helena, keda inspireeris kummaline unenägu tantsivatest loomadest. \"See oli jõululaupäev, ma sõitsin Chesteri loomaaeda rongiga. Sina tulid plaate mängima ja ahvid ning kaelkirjakud tantsisid kaasa,\" kirjeldas Helena oma unenägu Craig Charlesi raadiosaates.\n\n\"Paistab, et me tegime Helena veidrale unenäole, kus tantsisid Chesteri loomaaia asukad, tunnusmuusika \"Coconutsi\" näol,\" kommenteeris Lexsoul Dancemachine Facebookis.\n\nHetke BBC raadioeetrist kuuleb 18.30 minutil.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "BBC Radio 6 saatejuht Craig Charles mängis saates \"All Request Special\" Eesti bändi Lexsoul Dancemachine hitti \"Coconuts\".",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe uudis läbi ja pane oma kujutlusvõime tööle, et välja mõelda üks korralik sissejuhatav lause sellele loole.\n\n## Pealkiri:\n\nLihula juhid kaebasid Lääne Elu ja selle netikommentaatorid kohtusse\n\n## Põhitekst:\n\nKastepõld, kes ise toetas Lääneranna valla teket ning kandideerib ka uue ühendvalla juhiks, ning Ojala-Toos nõuavad kriitiliste kommentaaride eest hüvitist.\n\nSee on pretsedenti loov, sest varem on kaevatud kohtusse küll meediaväljaannet selle anonüümsete kommentaaride eest, ent anonüümseid kommentaatoreid koos väljaandega pole varem kohtusse kaevatud.\n\nKastepõld ise on põhjendanud kohtusse pöördumist sellega, et tema hinnangul käsitles Lääne Elu toimetus jaanuaris ilmunud artiklites kahe Läänemaa ja kahe Pärnumaa valla ühendamisel tekkinud Lääneranna valla teket kallutatuna, rääkides Läänemaa lõhkumisest ja juurte puruksrebimisest, kuivõrd uus vald muutus Pärnumaa osaks.\n\nKäsitluste peale ilmunud anonüümseid kommentaare on Lääneranna vallavanema kohale kandideeriv Kastepõld nimetanud sapisteks, laimavateks ja nimeliselt solvavateks, mistõttu otsustasid käsitlustest ja kommentaaridest nördinud Kastepõld ja Ojala-Toos pöörduda septembris kohtusse, nõudes rahalist hüvitist. Ojala-Toos seekordsetel valimistel ise ei kandideeri.\n\nLääne Elu peatoimetaja Andrus Karnau selgitas ERR-ile, et kohtusse kaebamisele eelnes kiri kohalike poliitikute palgatud advokaadilt, kes nõudis ühe anonüümse kommentaari eemaldamist. Seda toimetus ka tegi.\n\nSeepeale tuli aga juba uus kiri uue nõudmisega - taaskord oli ühe artikli all kommentaare, mis advokaadi kliente olid häirinud. Kuivõrd kirjas polnud täpsustatud, millised kommentaarid poliitikutele täpsemalt vastukarva on, jäid need ka eemaldamata.\n\nKohtusse poliitilise rivaali vastu\n\nSelle peale järgneski kohtuhagi, kus kaebajad nõudsid esmalt kohtu kaudu välja anonüümsete kommentaatorite arvutite IP-aadressid. Pärnu maakohus võttiski kaebuse menetlusse.\n\nKommentaarid tulid IP-aadresside põhjal Kersti Ajaotsa, Malle Elveti ja OÜ Yliopiston Apteekki arvutitest.\n\nOlgu täpsustatud: Kersti Ajaots ei ole juhuslik vallaelanik, vaid Kastepõllu otsene poliitiline konkurent, kes kandideerib Rait Maruste juhitud valimisliidu Nelja Valla Ühisjõud nimekirjas. Seega kaebas Kastepõld muuhulgas kohtusse oma rivaali tema tegevust puudutava kriitilise kommentaari eest.\n\nLääne Elu andmetel seisab hagis, et osundatud kommentaarid ei kajasta kommenteerijate arvamust artiklites käsitletavate teemade kohta, vaid on suunatud konkreetselt avaldajate solvamisele ja laimamisele.\n\nLääne Elu toimetus on sunnitud nüüd palkama omale advokaadi, et hakata poliitikuga kohut käima, sest leiab, et arvamuse avaldamine ka anonüümse kommentaarina, on sõnavabaduse osa, ega pea vajalikuks kommenteerimist piirata.\n\n\"See vaidlus käib tühiste asjade üle – kommentaaride sisu oli tegelikult see, et nende kirjutajad ei olnud rahul Lihula vallajuhtide otsusega, et vald läheb Pärnumaa koosseisu. Minu hinnangul need inimesed avaldasid üksnes arvamust, mitte ei olnud isiklikult solvavad,\" ei pea Karnau kohtuhagi põhjendatuks.\n\n\"Me modereerime oma kommentaariumi, nii et kui kommentaarid on personaalselt solvavad, siis me kustutame need ära, aga kui inimesed avaldavad oma arvamust, siis on see meie hinnangul tavapärane kriitika - selleks see kommentaarium loodud ongi,\" hindab Karnau kommentaarid tavapäraseks kriitikaks vallajuhtide tegevuse suhtes, mis ei vaja eemaldamist.\n\nPoliitiline lendleht kui näide heast ajakirjandusest\n\nKarnau sõnul on ta Kastepõlluga nädal tagasi korra ka kohtunud, ent ei mõista endiselt, mis Lihula volikogu esimeest kohtusse pöörduma kannustas.\n\n\"Ta kinkis mulle oma valimislehe, mille nimetas korralikuks ajakirjanduseks. Tema arusaam, mis on ajakirjandus, on oluliselt erinev toimetuse seisukohast. Kui tema arvates on selleks kontrollitud ja makstud ajakirjandus, siis see on ka põhjus, miks ta kohtus käib - ta ei talu vaba ajakirjandust,\" kommenteeris Karnau.\n\nKui suurt hüvitist Kastepõld nõuab, ei ole hagis välja toodud.\n\nKastepõld ise hagi sisu kommenteerida ei soovinud, viidates pooleliolevale kohtuasjale ning soovile kaitsta Ojala-Toosi, kes eie soovi avalikkuses selle teemaga seoses rohkem figureerida.\n\n\"Me ei soovi kuidagi sekkuda kohtupidamisse ja selle erapooletusse kulgu,\" ütles Kastepõld, viidates advokaadi soovitusele hoiduda täiendavate detailide avalikustamisest enne kohtulahendit.\n\nKüll aga oli Kastepõld valmis kommenteerima oma etteheiteid Lääne Elu toimetusele. Lisaks kohtuteele plaanib poliitik pöörduda lehe vastu ka pressinõukokku.\n\n\"Minu soov on eelkõige, et väljaanded oleksid poliitiliselt ja suhtumiselt erapooletud ja korrektsed ning kommentaariumi osas valitseks siiski isikustatud tasand ehk siis inimesed on küll vabad oma arvamust avaldama, kuid ei ole seda umbisikuliselt mitte, vaid oma nime alt,\" teatas Kastepõld kirjalikus kommentaaris ERR-ile.\n\nDelfi kaasus\n\nKaks aastat tagasi jõudis pärast üheksa-aastast kohtuteed viimaks lõpule kohtuvaidlus Delfi vastu, mille lõplik lahend otsustas, et Delfi on vastutav oma anonüümsetes kommentaarides esitatud väidete eest.\n\nKohtuasi sai alguse juba 2006. aastal, mil ettevõtja Vjatšeslav Leedo polnud rahul temast kõnelnud Delfi artikli juures ilmunud kommentaaridega. Kuigi Delfi eemaldas pahameelt tekitanud kommentaarid kohe, kui sai Leedo rahulolematusest teada, võttis Leedo siiski ette kohtutee ja sai erinevates kohtuastmetes õiguse, ka Euroopas. Euroopa Nõukogu liikmesriikide kõige kõrgem kohus - Euroopa inimõiguste kohtu suurkoda - otsustas selle kaasuse siiski menetlusse võtta ning veelkord analüüsida.\n\nSee viimne instants otsustas, et sõnavabaduse õigustumatut riivet pole, mistõttu Delfi kaebus jäi rahuldamata.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Kohalikel valimistel Pärnumaa alla loodud Lääneranna vallas kandideeriv Lihula volikogu esimees Jaak Kastepõld (SDE) ja Lihula vallavanem Varje Ojala-Toos kaebasid kohtusse nii maakonnalehe Lääne Elu kui selle anonüümsed kommentaatorid, kes kritiseerisid haldusreformi, mille tulemusel Läänemaal asunud Lihula Pärnumaa alla loodud ühisvalla koosseisu läks.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe artikli pealkirja ja sisu. Kasuta oma loomingulisi võimeid, et koostada detailne ja põhjalik ühelauseline sissejuhatus sellele uudisele.\n\n## Pealkiri:\n\nMinisteerium: mupo autode sarnasus politsesõidukitega võib olla ohtlik\n\n## Põhitekst:\n\n\"Praegu võivad korrakaitseüksuse sõidukid jätta sarnase mulje politsei alarmsõidukitele. Problemaatiliseks võib siinjuures kujuneda eeskätt see, et korrakaitseüksuse sõidukitel on suurelt kirjas telefoninumber 14410, mis võib inimestes tekitada seose hädaabinumbriga 112. Kui inimesed hakkavad numbrile 14410 hädaabikõnesid tegema, võivad tagajärjed olla eluliselt kriitilised,\" ütles Küüt ERR-ile.\n\n\"Oleme palunud PPA ja Tallinna linnajuhtidel omavahel kohtuda ning kokku leppida, mil viisil oleks võimalik saavutada parim korrakaitseüksuse vormirõivastuse ning ametisõidukite märgistamine, mis maksimaalselt aitaks kaasa inimeste turvalisuse tagamisele,\" sõnas Küüt.\n\nVormi sarnasus võib olla ka positiivne\n\nÜldisemalt rääkides ütles Küüt, et üldise turvalisuse huvides on, et nii politsei kui ka kohalike omavalitsuste korrakaitseüksused oleksid usaldusväärsed ja märgatavad, sest mõlemad aitavad tagada avalikku korda ja ennetada süütegusid.\n\n\"Ametivorm on üks element mitmete hulgas, mis aitab neid oma töös ja seetõttu on nende visuaalsel identiteedil suur üldennetav ja inimeste turvatunnet tõstev mõju. Kui õigusrikkuja näeb kedagi, kes tundub visuaalselt politsei sarnasena, tõstab see tema õiguskuulekat käitumist. Näiteks parandab avalikku korda rikkuv inimene oma käitumist või kiiruseületaja alandab sõidukiirust,\" selgitas Küüt.\n\nKüüt rõhutas, et vahetu suhtlemise käigus ja kokkupuutel ametnikuga peab inimene selgelt aru saama, millise ametiasutuse esindajaga ta suhtleb ning millised saavad olla tema ootused konkreetsele ametnikule. \"Selleks tuleb ka visuaalselt selgelt teistest korrakaitseasutustest ja politseist eristuda, kasutada vastava KOV sümboolikat ning nimetust \"korrakaitseüksus\",\" rääkis Küüt.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Munitsipaalpolitseiameti autode uue disaini sarnanemine politseiautode omale võib siseministeeriumi korrakaitse- ja migratsioonipoliitika asekantsler Raivo Küüdi sõnul osutuda ohtlikuks. Küüdi sõnul tekitab segadust mupo, ehk korrakaitseüksuse autodel kuvatud korrakaitseüksuse telefoninumber. Probleemi lahendamiseks peaksid politsei- ja piirivalveamet (PPA) ja Tallinna linnavalitsus asja arutama.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Pärast artikli pealkirja ja põhiteksti lugemist kasuta oma loovust, et koostada sisutihe ja pikk sissejuhatav lause.\n\n## Pealkiri:\n\nAastaraamat \"Tõlkija hääl\" jõudis viienda numbrini\n\n## Põhitekst:\n\nAastaraamatu avasõnades tunnistab Valdur Mikita: tõlkija on sündinud metsa rüpes, ühtse keele leidmine pole tema jaoks midagi muud kui elu küsimus. “Tõlkija hääl” ühendab meid kõiki – kirjanikku, tõlkijat, kirglikku lugejat ja mass-inimest.\n\nAvasõnadele järgnevas vestlusringis arutlevad Margit Juurikas, Maret Nukke, Alari Allik ja Lauri Kitsnik koos Rein Rauaga jaapani kirjanduse tõlkimise mineviku ja hetkeseisu üle ning aitavad mõista, millised on selle kauge kultuuri tõlkimise rõõmud, raskused ja kõige silmatorkavamad iseärasused.\n\nArtiklite osa avab Märt Väljataga, kes essees \"Maailm täis vigasid\" mõtiskleb tõlkijate saatuse üle meile läheneval robotite ajastul, ja jõuab ühtaegu rõõmustavale ja kurvastavale järeldusele, et masinate ülemvõim ei ole kõige suurem tõlkijate eksistentsi ähvardav oht. Milles seisneb õigupoolest tõlkija hääl meid ümbritseva mitmekülgse müra keskel, mõtiskleb seejärel Katre Talviste. Lauri Sommer kirjutab Georg Trakli luule tõlkimisest – “raiudes läbi hinge pimeda öö teed sinnapoole, et kord saabuks „sinine silmapilk”, mil „raagus okstes pidutseb taevas.””\n\nNäidenditõlke ja interpreteeriva tõlke seostamise võimalusi analüüsib rikkalike näidete varal Margus Alver, peatudes muuhulgas ka intrigeerival küsimusel “kuidas tõlkida nii, et keeled jäävad tõlkeprotsessist üldse välja”. Eesti kirjanduse tõlkimise ajaloo ja tänapäevase olukorra Soomes visandab oma artiklis Piret Saluri. Lauri Laanisto kirjeldab põnevaid rännakuid terminoloogiliste eksisammude jälgedes ning koos sellega Darwini “Inimese põlvnemise” eestikeelse tõlke kollegiaalset ja kollektiivset toimetamisprotsessi. Lätis uue Eesti iseseisvuse ajal ilmunud eesti kirjandusteoste tõlkimisest ja vastuvõtust annab ülevaate Maima Grīnberga.\n\nJean-Pierre Minaudier' “Grammatika ülistuse” tõlkimisel end ilmutanud paratamatustest ning nendega leppimise viisidest kõneleb Indrek Koff. Hiina luule eestinduste värsimõõdu kõige esimestest katsetustest kuni tänapäevani võtab vaatluse alla Kalju Kruusa. 1992.–2000. aastani maailmaklassika tõlketeoseid avaldanud väärtkirjastuse Hortus Litterarumi tegevust kaardistab seejärel Krista Mits. Paralleelsete käsitlustega \"Tõlkija peab...\": nõudmised ilukirjandusliku proosa tõlkijale 20. sajandi Eestis\" ning \"Tõlkija peab...\": tõlkenormid luulevahenduses 20. sajandi Eestis\" võtavad aga aastaraamatu artiklite sektsiooni kokku Elin Sütiste ja Maria-Kristiina Lotman.\n\nIntervjuude rubriigist leiab Mariliin Vassenini vestluse mitmekülgse luuletaja ja tõlkija Carolina Pihelgasega. Seejärel jutustab Krista Kaerale oma tööst kirjastuses Eesti Raamat aastatel 1958–1988 legendaarne toimetaja ja tõlkija Linda Targo. Tõlkimise ja armastuse, meheliku ja naiseliku, märgilise ja tähendusliku suhteid avab Rita Niinestele intervjuus “Et hakata armastama, tuleb hakata tõlkima” filosoof ja tõlkija Andres Luure.\n\nAastaraamatu lõpetavad traditsioonilised küsimused Eesti Kultuurkapitali tõlkeauhinna nominentidele. Eestikeelse ilukirjandustõlke preemiale kandideerinud Heli Allikut, Riina Jesminit, Ene Mäed, Tiina Randust ja Sigrid Toomingat küsitleb kõigepealt Lauri Eesmaa. Heli Allik uurib seejärel uue, alles 2017. aastal asutatud mõttetõlkekirjanduse auhinna nominentidelt Marek Laanelt, Mirjam Lepikultilt, Margus Otilt, Triinu Pakult, Heete Sahkailt ja Kai Tafenault nende tõlketõekspidamiste ning -kogemuste kohta. Kuidas võib tõlkida eesti kirjandust, selgitavad viimaks Lauri Eesmaale Merike Lepasaar Beecher, Irja Grönholm, Birgita Bonde Hansen, Anna Michalczuk ja Øyvind Rangøy, kes olid esitatud 2016. aasta kultuurkapitali tõlkeauhinna nominentideks oma töö eest eestikeelse kirjanduse vahendamisel võõrkeeltesse.\n\nAastaraamatu “Tõlkija hääl V” on koostanud Heli Allik, toimetanud Katrin Hallas, kujundanud Jüri Kass. Väljaandja SA Kultuurileht,\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Kirjanike liidu tõlkijate sektsiooni viies aastaraamat \"Tõlkija hääl V\" koondab tõlketeemalisi kirjutisi mitmest žanrist.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Vaata läbi uudise pealkiri ja tekst ning loo loov sissejuhatav lause, mis haakub artikli sisuga.\n\n## Pealkiri:\n\nLibeeria valib Nobeli laureaadi asemele uut presidenti\n\n## Põhitekst:\n\nPeamised konkurendid presidendi ametikohale on endine jalgpallitäht George Weah ja asepresident Joseph Boakal, vahendas BBC.\n\n51-aastane Weah püüab juba kolmandat korda presidendiks saada.\n\nSirleaf pole suutnud teha kampaaniat Boakali toetuseks. See on toonud kaasa spekulatsioonid tülist praeguse presidendi ja asepresidendi vahel.\n\nKokku on presidendikandidaate 20. Teiste hulgas ka endine Coca-Cola juht Alex Cummings ning Weahi endine tüdruksõber ja endine modell MacDella Cooper.\n\nLibeerias ei ole toimunud rahulikku võimu üleminekut viimase 73 aasta jooksul. 78-aastane Sirleaf, kes lahkub ametist kahe ametiaja järel, kutsus inimesi üles hääletama rahumeelselt.\n\n\"Teie hääl puudutab teid ja teie perekonda, mitte parteid, etnilist päritolu,\" ütles ta rahva poole tehtud pöördumises.\n\nValimiskomisjoni juhi Jerome Kokya sõnul peaksid esialgsed tulemused olema selged Eesti aja järgi kolmapäeva öösel, kuid kehva infrastruktuuri tõttu võib tulemuste selgumine võtta aega kuni kaks nädalat.\n\nLibeerias on registreeritud ligi 2,2 miljonit valijat.\n\nSirleaf astus presidendiametisse 2006. aastal, kui mässulised sundisid tema eelkäija Charles Taylori 2003. aastal ametist lahkuma. Sellega lõppes pikalt kestnud kodusõda.\n\nTaylor kannab praegu Suurbritannias 50 aasta pikkust vanglakaristust naaberriigi Sierra Leone konfliktiga seotud sõjakuritegude eest.\n\nSamal ajal presidendivalimistega toimuvad ka parlamendivalimised.\n\nPeamised kampaaniateemad on olnud võitlemine vaesuse ja korruptsiooniga ning stabiilsuse tagamine riigis.\n\nLibeeria on üks maailma vaesemaid riike, kus enam kui 50 protsenti inimestest elab vaesuses.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Libeerlased valivad uut presidenti Aafrika esimese valitud naispresidendi ja Nobeli rahupreemia laureaadi Ellen Johnson Sirleafi asemele.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Tutvu uudise pealkirja ja põhisisuga. Kasuta neid fakte, et luua pikk ja sisutihe lause, mis toimib loo sissejuhatusena.\n\n## Pealkiri:\n\nKontaveit langes avaringis konkurentsist ka Austrias\n\n## Põhitekst:\n\nAvasett kulges eestlanna jaoks raskelt, kui ta jäi 2:4 taha, kuid suutis sellest seisust kolm geimi järjest võites välja tulla. Kümnendas geimis oli Kontaveidil ka kasutada settpall, kuid seda ta realiseerida ei suutnud. Seisult 5:5 jätkati vastastikuste servimurretega ning tasavägise kiire lõppmängu võitis 10:8 Buzarnescu. Avasett kestis kokku tund ja viis minutit.\n\nTeises setis kaotas Kontaveit kahel korral oma servi, jäi 1:4 kaotusseisu ning ei suutnud sellest enam välja tulla. Rumeenlanna võitis kohtumise teiselt matšpallilt. Kontaveit kaotas avaringis ka viimati mängitud turniiridel Pekingis ja Wuhanis.\n\nKvalifikatsiooniturniiri kaudu põhitabelisse murdnud Buzarnescu järgmine vastane tuleb paarist Ajla Tomljanovic (WTA 177.) - Monica Puig (WTA 67.).\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Eesti esireket Anett Kontaveit (WTA 35.) kaotas Austrias Linzis toimuva WTA turniiri avaringis rumeenlannale Mihaela Buzarnescule 6:7 (8), 3:6 ning langes avaringis konkurentsist.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe uudis läbi ning loo sellele fantaasiarikas ja pikk lause, mis võiks uudist tutvustada.\n\n## Pealkiri:\n\nPoliitik: Põhja-Korea häkkerid said kätte Souli sõjaplaani\n\n## Põhitekst:\n\nDemokraatliku Partei saadiku Rhee Cheol-hee sõnul murdsid häkkerid mullu septembris sisse Lõuna-Korea sõjaväe võrku ning said juurdepääsu 235 gigabaidile salastatud andmetele, edastas päevaleht Chosun Ilbo.\n\nLekkinud materjalide seas oli operatiivplaan 5015 sõja puhuks Põhja-Koreaga, mis hõlmab ka riigijuht Kim Jong-uni neutraliseerimisele suunatud rünnakuprotseduure. Parlamendi kaitsekomisjoni juht Rhee lisas, et 80 protsenti lekkinud dokumentidest ei ole veel tuvastatud.\n\nParlamendisaadiku sõnul varastati Lõuna-Korea eriüksuste erandolukorraplaan, üksikasjad USA-Lõuna-Korea iga-aastaste ühisõppuste kohta ning info tähtsate sõjaväerajatiste ja elektrijaamade kohta.\n\nLõuna-Korea kaitseministeeriumi pressiesindaja keeldus luureandmetele viidates artikli väiteid kinnitamast. Ministeerium teatas mais, et Põhja-Koreal õnnestus tungida Souli sõjaväe sisevõrku, kuid ei avaldanud varastatu sisu.\n\nAFP-l ei õnnestunud Rhee´d lehes ilmunud väidete kommenteerimiseks kätte saada, kuid tema kantselei sõnul tsiteeris leht teda õigesti.\n\nHäkkimisrünnaku ilmsikstulek langeb ajale, kui pinged Korea poolsaarel on pärast Põhja-Korea järjestikuseid raketikatsetusi ning kuuendat tuumakatsetust ning USA presidendi Donald Trumpi korduvaid sõjaähvardusi haripunktis.\n\nÜhendriikide kaitseministeeriumi pressiesindaja Rob Manning ütles, et on artiklist teadlik, kuid keeldus selle väiteid kinnitamast või ümber lükkamast. \"Saan teile kinnitada, et me oleme kindlad meie operatiivplaanide turvalisuses ja meie võimes tulla toime mis tahes ohuga Põhja-Korealt,\" ütles Manning Pentagonis ajakirjanikele.\n\nTa keeldus ütlemast, kas häkkimine leidis aset, kuid kinnitas, et USA-Lõuna-Korea liit on olemas seda tüüpi olukordadega tegelemiseks ning kaitseks nende eest.\n\nSouli andmeil on Pyongyangil 6800-meheline kübersõjaekspertide üksus ning Põhja-Koread on varemgi süüdistatud kõrge profiiliga küberünnakutes, nagu 2014. aasta rünnak Sony Picturesile.\n\nMeedia: Lõuna-Korea Pusani sadamasse tuleb USA tuumaallveelaev\n\nUSA laevastik suunas Korea rannikule strateegilise tuumaallveelaeva Michigan, edastas teisipäeval Lõuna-Korea nädalaleht Chosun Ilbo.\n\nTuleva nädala Lõuna-Korea-USA ühisõppustel osalev Michigan peaks Pusani sadamasse jõudma sel nädalal, märkis leht.\n\n170,6 m pikkune Michigan suudab kanda ballistilisi tuumarakette või kuni 154 tiibraketti Tomahawk ning jääda vee alla kuni 3 kuuks.\n\nVarem teatati, et USA tuumalennukikandja Ronald Reagan (CVN-76) jõudis 6. oktoobril pärast Hongkongis käiku saatelaevadega Lõuna-Hiina merele ja võttis suuna Koreale.\n\nMeedia: Põhja-Korea eriüksused harjutasid Lõuna-Korea staabi ründamist\n\nPõhja-Korea eriüksuslased harjutasid õppusel USA ja Lõuna-Korea Soulis asuva ühisstaabi paraplaanidega ründamist, edastas Lõuna-Korea agentuur Yonhap, viidates Lõuna-Korea kaitseministeeriumi nimetutele esindajatele.\n\nSeptembri keskel toimunud õppuses osalesid Põhja-Korea mereväelased ja õhujõud. Õppuse tarvis püstitati USA ja Lõuna-Korea Soulis asuva ühisstaabi makett.\n\n\"Arvan, et eriüksuslased omandavad kasinate ressursside juures kentsakaid vaenlase leeri pääsemise viise,\" edastati ühe allika sõnad.\n\n\"Paraplaan lendab madalalt ja vaikselt. Seda saaks kasutada äkkrünnakuks nagu droonigi,\" lisas ta.\n\nYonhap märkis, et 3-4 kg raskust paraplaani on kerge kasutada. Samas saavad Põhja-Korea eriüksuslased neid seljas kanda, seejärel aga tõusta mingilt kõrgendikult õhku ja rünnata sihtmärki.\n\nAgentuur nentis, et taoline õppus oli teadaolevalt esmakordne.\n\nTeine allikas ütles agentuurile, et kui Lõuna-Korea ja USA õppusest teada said, korraldasid nad Pocheoni juures vastuõppuse, mille käigus harjutati madalalt lendavate objektide hõivamist ja hävitamist.\n\nLõuna-Korea on valmis Pyongyangi uueks raketikatsetuseks\n\nLõuna-Korea on kõrgendatud sõjalises valmisolekus Põhja-Korea võimalikuks uueks raketikatsetuseks, teatas armee esindaja teisipäeval.\n\nPõhja-Korea tähistab teisipäeval riigi kommunistliku partei 72. aastapäeva. Analüütikud on hoiatanud, et riik võib korraldada pidupäeval uue raketi- või tuumakatsetuse.\n\nÜRO kehtestas Põhja-Korea sanktsioonide rikkujatele sadamakeelu\n\nÜRO kehtestas ülemaailmse sadamakeelu neljale laevale, mis rikkusid Põhja-Korea suhtes rakendatud sanktsioone, teatas ametnik esmaspäeval.\n\n\"Komitee on nimetanud neli laeva. See ei tähenda varade külmutamist ega reisikeeldu. Kuid see on sadamakeeld,\" ütles ÜRO Põhja-Korea sanktsioonide ekspertkomisjoni koordinaator Hugh Griffiths, lisades, et laevad transportisid \"keelatud kaupu\".\n\n\"See on üsna kiire ja otsustav samm komisjonilt,\" lisas ta.\n\nEL laiendab Põhja-Korea vastaseid sanktsioone\n\nEuroopa Liit laiendas teisipäeval Põhja-Korea vastaseid sanktsioone, keelates tekstiiliimpordi ja piirates toornafta müüki.\n\nBlokk lisas senistele sanktsioonidele ÜRO septembris kehtestatud piirangud, millega Pyongyangi karistati kuuenda tuumakatsetuse eest. Meetmete seas on vedelgaasi müügi keel ning toornafta ja naftatoodete müügi piiramine.\n\n\"Lisaks ei anna EL-i liikmesmaad Põhja-Korea kodanikele töölube kahtluse tõttu, et nende tulu kasutatakse riigi ebaseadusliku tuuma- ja ballistiliste rakettide programmi toetamiseks,\" märkis EL avalduses.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Põhja-Korea häkkerid on varastanud sadu Lõuna-Korea salastatud sõjaväedokumente, muu hulgas üksikasjalise sõjaaegse operatiivplaani, mis puudutab ka Ühendriike, teatas võimuparteisse kuuluv seadusandja teisipäeval.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe artikli pealkiri ja sisu, seejärel loo pikk ja põnev lause, mis võiks olla artikli sissejuhatus.\n\n## Pealkiri:\n\nBriti konkurentsiamet uurib Rupert Murdochi mõju riigi meediale\n\n## Põhitekst:\n\nBriti konkurentsiamet teatas teisipäeval, et uurimise käigus hinnatakse muuhulgas ülevõtmise mõju nii meedia standarditele kui ka mitmekesisusele.\n\nLisaks sellele annab konkurentsiamet hinnangu Ühendkuningriigi meedia pluraalsusele ning juba praegu Murdochi valdusettevõtte Murdoch Family Trusti kontrolli all olevate väljaannete pühendumusele täpsele kajastusele\n\n21st Century Fox teatas plaanist osta meediakontsern Sky möödunud aasta detsembris. Tehingu maksumuseks on ligi 14 miljardit dollarit ning sellele on heakskiidu andnud ka Euroopa Komisjon.\n\nBriti valitsus palus septembris konkurentsiametil Sky ja 21st Century Foxi ühinemine põhjalikuma uurimise alla võtta.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Briti konkurentsiamet uurib Rupert Murdochi mõju riigi poliitmaastikule ja meediale, seoses meediamogulile kuuluva 21st Century Foxi plaaniga võtta üle Sky plc meediakontsern.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe uudis läbi ning loo sellele fantaasiarikas ja pikk lause, mis võiks uudist tutvustada.\n\n## Pealkiri:\n\nIvari Padar läheb ilmselt Lauristini asemele europarlamenti\n\n## Põhitekst:\n\n\"Marju Lauristin on ju ise öelnud, et kui ta osutub valituks Tartu volikokku, siis ta tuleb Euroopa parlamendist ära ja tõenäoliselt niimoodi juhtub. Ja selle Euroopa parlamendi positsiooniga on nii, et ma olen häälte koguselt number kaks. /.../ Meil on räägitud, et kui Marju ära tuleb, siis tõenäoliselt ma lähen,\" ütles Padar ERR-ile.\n\nPadar rääkis, et tema töö europarlamendis algaks 23. oktoobril või 6. novembril.\n\nPadar on kuulunud Euroopa parlamenti ka aastatel 2009-2014.\n\nIvari Padari asendusliige riigikogus on Rein Randver.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Sotsiaaldemokraat ja riigikogu liige Ivari Padar on otsustanud vahetada Euroopa parlamendis välja praeguse eurosaadiku Marju Laristini, kes Tartu volikokku valituks saades Eestisse naaseb ja volikogus tööle hakkab.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe artikli pealkirja ja sisu. Kasuta oma loomingulisi võimeid, et koostada detailne ja põhjalik ühelauseline sissejuhatus sellele uudisele.\n\n## Pealkiri:\n\nRaplamaal toimuvad cyclo-crossi Eesti meistrivõistlused\n\n## Põhitekst:\n\nKohale on lubanud tulla tiitlikaitsja Martin Loo, Soudal Eesti CX Karikasarja kaks esimest etappi võitnud Caspar Austa ja Läti profiklubis Rietumu Banka-Riga leiba teeniv Peeter Pruus, kirjutab Spordipartner.ee.\n\nNaistest on stardis Soudal Eesti CX sarja üldliider Mari-Liis Mõttus, kellele pakuvad konkurentsi Greete Steinburg ja Iiris Takel. Võistlema on lubanud tulla ka Soome ja Läti ratturid.\n\nLisainfot Eesti meistrivõistluste kohta saab SIIT.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Laupäeval Raplamaal, Valgu mõisapargis toimuvad cyclo-crossi Eesti meistrivõistlused tõotavad tulla äärmiselt põnevad.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe uudis läbi ning loo sellele fantaasiarikas ja pikk lause, mis võiks uudist tutvustada.\n\n## Pealkiri:\n\nIraani relvajõud: aeg on anda USA-le uusi õppetunde\n\n## Põhitekst:\n\n\"Paistab, et Trumpi administratsioon mõistab vaid vandesõnu ja talle on vaja šokki, et mõista võimu uut tähendust maailmas,\" vahendas Reuters relvajõudude pressiesindaja Masoud Jazayeri sõnu ISNA-le.\n\n\"On aeg anda ameeriklastele uusi õppetunde,\" ütles Jazayeri.\n\nEelmisel nädalal kirjutas ajaleht Washington Post, et Trump kavatseb hüljata Iraani tuumaprogrammi piiramise leppe, mille Iraan ja maailma suurriigid omavahel 2015. aasta suvel sõlmisid.\n\nTrumpi sõnul on lepe nõrk ning ei taga piisavat järelevalvet Iraani tuumajaamade üle. Pealegi ei ole lepe Trumpi hinnangul USA rahvuslike huvidega kooskõlas.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Iraani relvajõudude pressiesindaja hoiatas USA presidenti Donald Trumpi Iraani ähvardamise eest ning ütles, et aeg on USA-le õppetunde anda.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe hoolikalt uudise pealkiri ja sisu ning kirjuta artiklile pikk sissejuhatav lause, kasutades oma kujutlusvõimet.\n\n## Pealkiri:\n\nMariliis Jõgeva avaldas videosingli uue bändiga\n\n## Põhitekst:\n\n\"Go\" on esimene singel tema peagi ilmuvalt täispikalt albumilt \"Helerohelised Huuled\".\n\n\"Viimased paar aastat olen tegelenud oma uue albumi kirjutamisega. Mul on äärmiselt hea meel, et see nüüd on valmis ja ma saan jälle õhinaga lavale minna. Uue materjali puhuks panin kokku ka uue bändi ning värske meeskonna, kellega koos anda suurepäraseid kontserte,\" ütles Mariliis.\n\nMariliis on tuttav Eesti Laul 2015 konkursilt, kus ta poolfinaali pääses.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Mariliis Jõgeva on kokku pannud uue bändi ning meeskonna ja avaldas uue singli \"Go\" koos videoga.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Pärast artikli pealkirja ja põhiteksti lugemist kasuta oma loovust, et koostada sisutihe ja pikk sissejuhatav lause.\n\n## Pealkiri:\n\nHulgimüüjail said nelja gripitüve vastu kaitsva vaktsiini varud otsa\n\n## Põhitekst:\n\nSel hooajal on gripi vastu vaktsineerijatel valida kahe vaktsiini vahel. Influvac kaitseb kolme gripitüve eest ja seda saab teha juba kuuekuustele lastele, nelja gripitüve eest kaitset pakkuv VaxigripTetra on aga kallim ja sobib alates kolmandast eluaastast.\n\nJust VaxigripTetra varud ongi praegu hulgimüüjatel otsa saanud, kuid ravimiameti müügilubade osakonna juhataja Margit Plakso ütles, et uus kogus seda vaktsiini saabub selle nädala reedeks. Samas on mõlemat vaktsiini apteekides ja haiglates saada.\n\nPlakso sõnul teeb ravimiamet koostööd müügiloa hoidjate ning hulgimüügiettevõtetega, et gripivaktsiini jätkuks.\n\n\"Paistab, et huvi gripi vastu vaktsineerida suureneb aasta-aastalt ja seda on ettevõtted ka arvestanud.\"\n\n\"Paistab, et huvi gripi vastu vaktsineerida suureneb aasta-aastalt ja seda on ettevõtted ka arvestanud,\" lausus ta. \"Selleks hooajaks on ravimitootjad lubanud Eestisse tuua umbes 65 000 annust gripivaktsiini, hulgimüügiettevõtted on seda päris palju juba ka müünud\".\n\nRavimiameti esindaja ei soovitanud vaktsineerimist kevadesse jätta, sest grupihooaeg algab varem ja liiga hiline vaktsineerimine ei pruugi enam kaitsta.\n\nKui möödunud talvel tekkis vahepeal gripiravimi nappus, siis tänavu ei tohiks seda probleemi ette tulla.\n\n\"Gripiravimi Tamiflu koguseid planeerides on müügiloa hoidja arvestanud eelmise hooaja nõudlust,\" kinnitas Plakso.\n\nGripihooaeg on alanud\n\nGripihooaja alguseks loeb terviseamet käesolevat nädalat. See tähendab, et nüüdsest hakkab amet igal nädalal tegema kokkuvõtteid nädala jooksul haigestunutest ja ringluses olevatest viirustest.\n\nVeel eelmise nädala lõpu seisuga ei olnud terviseameti kesklaborist positiivseid gripianalüüse tulnud.\n\nTerviseameti avalike suhete juht Iiris Saluri märkis, et eelmisel aastal jõudsid gripiviirused ringlusesse novembri lõpus ja detsembris.\n\n\"Veel tavapärasem on, et gripiviirused tulevad ringlusesse hoopis jaanuaris,\" lausus Saluri ja lisas, et üksikuid juhtumeid võib ette tulla igal aastaajal. \"Mõnikord on isegi suvel avastatud üks gripijuhtum, aga reeglina neid sellisel ajal veel ei ole\".\n\nTerviseameti spetsialist Pille Märtin rääkis eelmisel nädalal \"Aktuaalsele kaamerale\", et praeguse vihmase ja kehva ilma puhul, kui inimesed viibivad rohkem siseruumides, võib gripihooaeg oodatust varem kätte jõuda.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Sel hooajal on saadaval kaht tüüpi gripivaktsiini, millest ühe varud on hulgimüüjatel otsa saanud, kuid uus kogus peaks ravimiameti andmetel saabuma reedeks.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Vaata läbi uudise pealkiri ja tekst ning loo loov sissejuhatav lause, mis haakub artikli sisuga.\n\n## Pealkiri:\n\nRaieste ja Valge koduklubid kohtusid Hispaania madalamas liigas\n\n## Põhitekst:\n\n21 minutit väljakul viibinud Raieste viskas 4 punkti ja hankis 4 lauapalli. Valge 19 minutiga skoori ei avanud, kuid hankis samuti neli lauapalli.\n\nNii Baskonial kui Plasencial on kahest mängust kirjas üks võit.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Hispaania tugevuselt kolmandas korvpalliliigas kohtusid omavahel kaks Eesti noorkorvpallurit, kui Sander Raieste ja Baskonia noortemeeskond alistasid 85:83 Robert Valge kodumeeskonna Plasencia CB Extremadura.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe uudis läbi ja pane oma kujutlusvõime tööle, et välja mõelda üks korralik sissejuhatav lause sellele loole.\n\n## Pealkiri:\n\nUber piirab ajutiselt oma tegevust Norras\n\n## Põhitekst:\n\nUber teatas esmaspäeval, et peatab määramatuks ajaks Norras UberPOP rakenduse, mis võimaldab eraisikutel oma sõidukites teistele eraisikutele veoteenust pakkuda, vahendas The Local.\n\nUberi Norra direktor Carl Edvard Endresen ütles NTB-le, et tahab oma sammuga anda märku, et soovib teenuse reguleerimist.\n\nNorra transpordiministeerium peab 27. oktoobriks vastama Euroopa vabakaubanduse assotsiatsiooni (EFTA) järelevalveametile ESA, kuidas kavatseb reglueerida sõidujagamise teenust.\n\nESA sõnul seavad Norra praegused selle valdkonna seadused takistusi vabakaubandusele.\n\nNorra taksoliidu juht Øystein Trevland ütles NTB-le, et Uberil oleks pidanud juba varem takistama riigis tegutsemist.\n\n\"See on ebaseaduslik kaubandus. (Teade tegevuse peatamisest) on vaid mäng, millega püütakse avaldada valitsusele survet ESA-le vastuse andmisel. Ebaseaduslik ettevõte niimoodi mängimas, ma arvan, et see on ennekuulmatu,\" ütles Trevland.\n\nUber loodab, et Norra järgib ESA esitatud nõudmisi ning kõrvaldab eratranspordile praeguste seadustega loodud takistused. See võimaldaks ettevõttel Norra turule naasta.\n\nEndreseni sõnul loodab ta, et ettevõtte teade kiirendab protsessi, kuna näitab ministeeriumile olukorra tõsidust.\n\nTema sõnul viitavad mitu tegurit sellele, et seadusemuudatused on võimalikud. Ta tõi näiteks, et valitsusparteid on varem avaldanud toetust seadusemuudatusele, samuti on ebatõenäoline, et Norra tahab EFTA-st lahkuda.\n\nTegevuse peatamine puudutab Uberi traditsioonilist teenust, mis kasutab tavasõidukeid. Limusiiniteenus Uber Black ja raskeveokite teenus Uber XXL vastavad praegustele seadustele ning jätkavad tegevust.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Sõidujagamisteenuste firma Uber peatab alates oktoobri lõpust määramatuks ajaks oma põhitegevuse Norras.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Vaata läbi uudise pealkiri ja tekst ning loo loov sissejuhatav lause, mis haakub artikli sisuga.\n\n## Pealkiri:\n\nAlgas piletimüük korvpallikoondise kodumängudele\n\n## Põhitekst:\n\nMM-kvalifikatsioonimängudega tehakse algust novembris. H-alagruppi kuulutakse koos Kreeka, Suurbritannia ja Iisraeliga.\n\nEsimene kohtumine Suurbritannia vastu leiab aset 27. novembril Kalevi Spordihallis. 25. veebruaril Iisraeli ja 02. juulil Kreeka vastu mängib koondis Saku Suurhallis.\n\nVõimalik on soetada kolme kodumängu pakett, mis tagab parima istekoha kõikideks eelpool mainitud koondise mängudeks.\n\nPakettide arv on piiratud, sest esimene mäng toimub legendaarses Kalevi Spordihallis, kus teadupärast kohti vähem kui Saku Suurhallis.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Alates tänasest on Piletilevis müügil piletid Eesti korvpallikoondise mängudele 2019. aasta maailmameistrivõistluste kvalifikatsioonis.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe artikli pealkiri ja sisu, seejärel loo pikk ja põnev lause, mis võiks olla artikli sissejuhatus.\n\n## Pealkiri:\n\nVestager: Mažeikiai-Renge probleemi lahendaks raudteejupi taastamine\n\n## Põhitekst:\n\n\"Trahv ei lahenda probleemi, mille Leedu Raudtee lõi. Nüüd peab ettevõte meie poole pöörduma ja tulema välja plaaniga, kuidas olukorra kuritarvitamine lõpetada. Ilmselge lahendus oleks raudtee taasrajamine, kuid on ka teisi variante,\" sõnas Vestager Vilniuses toimuval Balti konkurentsikonverentsil.\n\nMöödunud nädalal trahvis Euroopa Komisjon Leedu Raudteed 28 miljoni euroga kuna too võttis üles Läti ja Leedu vahelise Mažeikiai-Renge raudteejupi eesmärgiga nõrgendada konkurentsi ja takistada Orlen Lietuval teenusepakkuja vahetamist.\n\n\"Orleni naftatöötlemistehas kasutas aastaid Leedu Raudtee teenuseid, saates oma tooteid välismaale. 2008. aastal uurisid nad aga, et äkki Läti Raudtee pakub neile paremaid hindasid,\" rääkis Vestager.\n\n\"Selle asemel, et langetada hindu või pakkuda paremat teenust, otsustas Leedu Raudtee leida viisi konkurentsi takistada. Kõige mõistlikum tee Orlenil Lätti jõudmiseks võeti ära ja on siiani taastamata. Leedu Raudtee pole suutnud selgitada, miks rööpad eemaldati, kui mitte konkurentsi tõkestamiseks,\" jätkas Vestager.\n\nLeedu ametnikud ei ole rikkumist tunnistanud, öeldes, et 19-kilomeetrine raudteejupp eemaldati ohutust silmas pidades.\n\nVestager: Leedu Raudtee pooleks jagamine oleks ka võimalus\n\nVestageri sõnul on Leedu Raudtee konkurentsirikkumise üheks võimalikuks lahenduseks lisaks Mažeikiai-Renge raudtee taasrajamisele Leedu Raudtee jaotamine kaheks ettevõtteks.\n\n\"Kui me üritasime leida lahendit olukorrale, arutati erinevaid võimalusi. Asi võib olla mu väheses kujutlusvõimes, aga ilmselgeim lahendus on raudtee taasrajamine. Võib leida aga teisi lahendusi,\" rääkis Vestager teisipäeval Vilniuses.\n\n\"Leedu Raudtee jagamist on alates juhtumi algusest läbi aastate arutatud, aga lõpuks ei leitud piisavalt tugevat pühendumust sellele ja nüüd oleme me praeguses olukorras,\" märkis Vestager.\n\nTema sõnul ei ole Leedu Raudtee tegevuste jagamine kohustuslik konkurentsirikkumiste eemaldamiseks, kuid tegu on ühe võimalusega.\n\nLeedu Raudtee tegevjuht Mantas Bartuška ütles möödunud nädalal, et esimese sammuna kaalutakse Leedu Raudtee restruktureerimist taristu, kaubaveo ning reisijateveo firmadeks ühise emafirmaga.\n\n\"Mida me tänasel päeval realistliku stsenaariumina näeme, on ettevõtte jagamine tütarfirmadeks emafirmaga. Selline korraldus on ka Euroopa suurriikides, nimelt Saksamaal ja Prantsusmaal,\" sõnas tegevjuht.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Läti ja Leedu vahelise lammutatud Mažeikiai-Renge raudteejupi probleemi lahendaks raudtee taasrajamine, ütles Euroopa Komisjoni konkurentsivolinik Margrethe Vestager teisipäeval Vilniuses.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Tutvu uudise pealkirja ja põhisisuga. Kasuta neid fakte, et luua pikk ja sisutihe lause, mis toimib loo sissejuhatusena.\n\n## Pealkiri:\n\nLeedu kaitse-eelarve kasvab 2,006 protsendini SKP-st\n\n## Põhitekst:\n\nMinistri sõnutsi on sel nädalal valitsuses arutatavas eelarveprojektis kirjas, et kaitsekulud suurenevad 149,2 miljoni euro võrra 873 miljonini.\n\n\"Seimile esitatud eelarve-eelnõu vastab püstitatud eesmärgile - kaitseministeeriumi 2018. aasta vajadused saavad rahuldatud nagu ka NATO riigikaitse rahastamise nõue - kava järgi 2,006 protsenti,\" ütles Karoblis BNS-ile.\n\nMinister kinnitas, et kui majandus kasvab ennustatust kiiremini ja praegune summa osutub kahest protsendist SKP-st väiksemaks, võib kulutusi aasta jooksul suurendada.\n\nLeedu tänavune kaitseeelarve oli 723,8 miljonit eurot ehk 1,8 protsenti SKP-st.\n\nNATO eesmärgiks on olnud, et liikmesriigid rahastaksid riigikaitset kahe protsendi ulatuses SKP-st. Läti ja Leedu jõuavad selleni tuleval aastal. Tänavu on seda nõuet täitnud USA, Kreeka, Suurbritannia, Eesti, Poola ja Rumeenia.\n\nUSA president Donald Trump on juba pikemat aega rõhutanud, et Euroopa liitlased peavad kaitse-eelarveid suurendama.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Uute arvutuste kohaselt moodustab Leedu tuleva aasta kaitseeelarve 2,006 protsenti SKP-st, ütles teisipäeval Leedu kaitseminister Raimundas Karoblis.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe artikli pealkiri ja sisu, seejärel loo pikk ja põnev lause, mis võiks olla artikli sissejuhatus.\n\n## Pealkiri:\n\n\"Lembri Uudu\" valiti DOK Leipzig filmifestivali võistlusprogrammi\n\n## Põhitekst:\n\nKuni Eesti Vabariigi taasiseseisvumiseni 1991. aastal tegutses Saaremaal, Pähkla külas, kolhoos, mis andis tööd pea kõigile külaelanikele. Kolhoosis töötas traktoristina ka Lembri Uudu.\n\nPärast kolhoosi lagunemist kaotas suurem osa külaelanikest oma töö ja Uudu suri. Vahel aga juhtub nii, et inimese tegelik elujõud tuleb välja alles pärast tema surma. Lembri Uudu suri nii õigel ajal, et temast sai kangelane, kes hoiab siiani külaelul hinge sees ja kolhoosi koos.\n\nVaata filmi \"Lembri Uudu\":\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "2017. aastal \"Eesti lugude\" raames teleekraanidele jõudnud Eeva Mägi film \"Lembri Uudu\" valiti DOK Leipizig filmifestivali rahvusvaheliste lühifilmide võistlusprogrammi.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Vaata läbi uudise pealkiri ja tekst ning loo loov sissejuhatav lause, mis haakub artikli sisuga.\n\n## Pealkiri:\n\nArvustus. Seest siiruviiruline, pealt kullakarvaline\n\n## Põhitekst:\n\nEsimese hetkega olen sattunud korrastatud eklektilisse kaosesse: siin on nii palju asjakesi ja kummastavaid kooslusi, et ei tea kohe, kust otsast alustada. Diskreetsel hallil taustal joonistuvad välja osaliselt värviliste klaashelmestega kaetud töökindad – tundub nagu looja oleks selleks korraks lõpetanud ja nüüd võime vabalt nautida selle töö vilju.\n\nEike Epliku installatsiooni võlu on just see, et kunstniku poolt loodud ja leitud esemed: objektid koos kogutud piltide, kivimite, merekarpide, putukatega moodustavad põneva uue eluringluse. Isegi kunagi elus olnud subjektid saavad justkui uue hingamise. Siinkohal toimib see ka esemete taaskasutusena, sest nagu on autor on maininud, oma kunstiteoste nimel ta ühtegi elusolendit ohverdanud ei ole.\n\nLähemal vaatlusel hakkavad tekkima lood ja seosed ning ka taaskohtumiste rõõm. Mõned elemendid on tuttavad ka Epliku varasematelt näitustelt nagu näiteks vitriinkappi asetatud oravatopised ja pilt liblikatest (\"Mõned neist lindudest lendasid selili\", Tallinna linnagaleriis, 2015; \"Kujukuju\", Draakoni galeriis, 2014).\n\nMõnusa lustiga on ta loonud erinevaid kihistusi ja lihtne on minna selle mänguga kaasa. Enamasti omavad asjad meie elus konkreetset funktsiooni, aga nipsasjad toimivad pigem kui mingite sündmuste tähistajad. Üks riiuliosa on näiteks pühendatud pruutpaari kujukesele, mille ümber on liiva pikitud merekarbid.\n\nSamas vitriinis eksponeeritakse kuivetunud apelsini ja teisi puuvilju, mille pealispinnad on küll kaunistatud, kuid kirmpsus, elumahladest väljapigistatud sisu näitab juba hääbumismärke. Kapi ees külitab pehmel lambavillal kivvi tardunud \"ameerikalik naeratus\", millele sekundeerib seinal herbaarium kogu oma loomulikus ilus, koos juurikatega õie tippudeni välja.\n\nSee näitus on meeldivalt eksistentsialistlik ja kunstnik esitab naudinguga küsimusi ajaliku ilu ja kaduviku kohta. See tuletab meile meelde, et eks ka inimene ole üks edev loom, kellele meeldib end vahest võõraste saba ja sulgedega ehtida. Soovitan soojalt külastada sügisest salongi – igal juhul elujaatav kogemus.\n\nPilt näituselt. Autor: Lilli-Krõõt Repnau\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Eike Epliku isikunäitus \"Ilu salong\"\nTartu Kunstimaja monumentaalgaleriis avatud 15. oktoobrini",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
Subsets and Splits
No saved queries yet
Save your SQL queries to embed, download, and access them later. Queries will appear here once saved.