Datasets:

ltg

/

saami-web

like 0

Follow

Language Technology Group (University of Oslo) 37

1.3: Modusat – Konditionála Kondisjonalis uttrykker: - betingelse: Don beasašit fárrui, jus mis livččii sadji. - ønske: Vare mun máhtášin lávlut. - høflighet: Asttašit go veahkehit mu? I likestavelsesverb og kontrakte verb får vi endelsen -š- lagt til stammen. Personendelsene kommer etter denne endelsen. Likestavelsesverb står i svakt stadium. I ulikestavelsesverb får vi endelsen –ivčč– lagt til stammen, før personendelsene legges til. boahtit, astat: Mun boađášin, jus asttašin. čorget, veadjit: Moai čorgešeimme, jus veajášeimme. goarrut: Gorošit go munnje gávtti? leat, vuoiŋŋastit: Jus mun livččen gonagas, de vuoiŋŋastivččen olles beaivvi. muitalit, diehtit: Mii muitalivččiimet, jus dieđášeimmet. veahkehit: Veahkehivččet go mu? I nekting brukes indikativformen av nektelsesverbet, mens hovedverbet er bøyd i kondisjonalis. I likestavelses- og kontrakte verb er endelsen for nektelsesform -še, mens i ulikestavelsesverb er den -ivčče: boahtit: Mun in boađáše, vaikko asttašin ge. čorget: Moai ean čorgeše, vaikko veajášeimme ge. goarrut: In goroše dutnje gávtti bálkká ovddas ge. leat: Mun in livčče gonagas, jus vuoiŋŋastivččen olles beaivvi. muitalit: Mii eat muitalivčče, vaikko dieđášeimmet ge. Jorgal dán siiddu ovdamearkkaid iežat gillii. Hárjehala konditionála morfa-s:s. Loga eambbo! Boahtte ceahkkái: Ceahkki 1.4

https://kursa.oahpa.no/2011/11/01/kondisjonala/

Ávju lea dat oassi niibbis mii čuohppá. Ávju lea maiddái miehkis, ákšus dahje sullasaš bargoreaiddus dahje vearjjus. Muhtun miehkit ja niibbit leat guovtteávjui, muhto eanas niibbiin lea okta ávju ja nuppe bealde šimir. Ávju sáhttá leat njuolga dahje das sáhttá čipma. Ávjjus sáhttet leat bánit. Go niibi adnojuvvo de ávju gollá ja loahpas basttehuvvá. Ávjju lávejit šliipet ja heidnet nu ahte niibi bastá. Norggas lea báiki Máhkarávju muhto dat namma ii čujut niibbii ávjui. Dat lea baicca dološ sátni 'ávju' mii mearkkaša 'sullo'.

https://se.wikipedia.org/wiki/%C3%81vju

Close your eyes, give me your hand, darling Do you feel my heart beating? Do you understand? Do you feel the same? Am I only dreaming? Is this burning an eternal flame? Munnje eai leat The Bangles mearkkašan maidege... ovdal dál... Ja dál... ipmirdan juohke sáni... ja cipmun daid raddái. Ja dieđán lea oalle cheesy, dieđán lea klišea, dieđán lea visot man lean olles eallima garván, lea visot midjas ii leat sublima ja earenoamaš, nu dábálaš ahte bávččaga, muhto... go klišeat šaddet duohtavuohtan... in leat goassege jáhkkán dan vejolažžan... Ja dál gulan daid sániid. The Bangles. The biro Bangles. Ja leat mu sánit. Leat mu šuoŋat. Dál čohkká Vicky Peterson mu sinne, hi-fi ja stereo, ja mus suonjarda elektrisitehta goroda birra. Lea dál vuolgán. Nieida. Nieida stuorain N´ain. Lean fas báhcán eivakto, muhto dobdu ain bistá mus, hádja ain sattáhallá mu birra, siskkožis lean liinis ja duhtaduvvon, ja ii leat mus go lihkku jur dál. Deiven Nieidda feasttas. Homsø-feasttas. Ja man hearvás feasta vel lei! Queers ja disco dancing miehtá, ja olbmot nu movttegaččat ja hávskkásat. Dego sámi feasta. Áistton jur dego sámi feasta...! Ja soaitá buoret vel. Ja doppe lei čađat dat hearvás iešironiija, dat musihkka, nu stereotyhpalaš homomusihkka go oba vejolaš: "It's Raining Men", "I Will Survive", Abba, ja olbmot nu dánso ja boaguste, ja doppe dan ildasis lei Nieida. Dánsume dego ii mihkkege vel livčče. Ja lei nu hearvái ja fávru, nu čáppa unna diŋggaš, ja jurddašin ahte su gal in oaččo in ihkkin, muhto gehččen suoli su, juhken, latnja jorragođii, ja de bođii. Ja ovdal dihten midjas geavai čužžon su olis dánseguolbbis, ja lei disco ja suohtas, ja Nieida munnje moddjái nu čábbát, ja de rievddai musihkka ja "Eternal Flame" márragođii skájanasain, ja Nieida gesii mu su lusa, bijai gieđaid mu birra, ja dobden su lieggasa ja goroda mu vuostá, háksen vuovttaid ja niskki, čuovvulin su lávkkiid, ja de gullen su jiena bealjis "lean du geahččan olles eahkeda, lean du hálidan olles eahkeda", ja lei dego oažžut 1000 voltta rávdnječaskkástaga goroda čađa, ja dollen sus gitta, nu gitta, am I only dreaming? ja dál lea vuolgán. Gitta Oslui. Muhto lei nu buorre ahte in sáhte leat váivvis, in dál vel, ja iežan seaŋggas, gonnes dál čohkkán, lea ain su hádja, dobddan ain su lihkastagaid, njuovččageažis ain su máisttán, in leat goassege dobdan diekkár lagasvuođa, in goassege, in leat ipmirdan, ja jus jápmin mu dál váldá... jámán lihkolažžan...

http://ihpil.blogspot.com/2007/10/sotnabeaivi-golggotmnu-21-beaivi.html

Ođasvuorká Dás oainnát ođasdieđuid mat ovdal leat almmuhuvvon. Lohku: 386 Vuosttaš 1 2 3 4 5 6 7 8 MaŋemusGielkámátki Boltervákkis Ruvdnaprinsabárra vásihii gielkámátkki beanaráidduin erenomáš luonddus Svalbárddas. Muhto dan ovdal ledje Longyearbyena mánát ja nuorat guovddážis sunno prográmmas. Dronnet rabai davviriikkalaš dáiddačájáhusa Duorastaga rabai Majestehta Dronnet davviriikkalaš-sámi dáiddačájáhusa davviriikkalaš paviljongas Veneziabiennálas, ođđaáigásaš dáidaga čalmmustahttin Italias. Ruvdnaprinsabárra Svalbárddas Juohke jagi galleda Ruvdnaprinsabárra álbmoga ja báikegottiid miehtá riikka. Dál leaba Gonagaslaš Allavuođat Ruvdnaprinsa ja Ruvdnaprinseassa Longyearbyenis go galledeaba Svalbárdda golbma beaivve. Ruvdnaprinsa rabai čájáhusa "Gonagasa biillat" – Bures boahtin čájáhussii «Gonagasa biillat». Leat hirbmadit illudan dán čájáhussii, dajai Gonagaslaš Allavuohta Ruvdnaprinsa Haakon go oahpistii Dronnet Sonja DáiddaStáljas guovvamánu 10. beaivve. Celke riegádanbeaivvedearvvuođaid Prinseassai 18-jagi beaivve oktavuođas Gonagaslaš Allavuohta Prinseassa Ingrid Alexandra vuostáiválddii odne lihkusávaldatdeputašuvnnaid almmolaš Norggas. Dat dáhpáhuvai Šloahta Unna feastasálas su válddálašvuođabeaivvi oktavuođas. Prinseassa čuovui stáhtaráđđečoahkkima Su válddálašvuođabeaivvi oktavuođas oaččui Gonagaslaš Allavuohta Prinseassa Ingrid Alexandra bovdehusa áicat otná stáhtaráđđečoahkkima ja vásihit mot Stáhtaráđđi doaibmá Majestehta Gonagasa jođihemiin. Galledii stáhtaválddiid Gonagaslaš Allavuohta Prinseassa Ingrid Alexandra galledii odne Stuorradikki, Ráđđehusa ja Alimusrievtti. Galledeamit ledje Prinseassa válddálašvuođabeaivvi oktavuođas mii lea bearjadaga. Ođđa govat Prinseassas Bearjadaga ođđajagimánu 21. beaivve deavdá Gonagaslaš Allavuohta Prinseassa Ingrid Alexandra 18 jagi. Prinseassa lea ožžon sierra kántuvrra Šloahtas, ja dát govat leat govvejuvvon su kántuvrras. Juovladearvvuođat Gonagasas Majesteha Gonagas Harald sádde dáid dearvvuođaid buohkaide juovlabasiid oktavuođas. Nobel ráfibálkkašupmi 2021 Journalistaguovttos Maria Ressa ja Dmitrij Muratov leaba vuostáiváldán Nobel ráfibálkkašumi rahčamušaid ovddas ovddidit cealkinfriddjavuođa Filippiinas ja Ruoššas. Gonagasbárra ja Gonagaslaš Allavuohta čuvvo doaluid Oslo ráđđeviesus. Mearehis olu vejolašvuođat Majestehtat Gonagas Willem-Alexander ja Dronnet Máxima Nederlánddas leaba stáhtagalledeamis Norggas. Duorastaga lei mátki Troanddimii gos beasaiga gullat eanet das makkár vejolašvuođaid mearra addá ja mot galgá ruoná energiijai nuppástuhttit. – Mii juogadit vuđolaš árvvuid Cealkinfriddjavuohta lea nanus sihke Norggas ja Nederlánddas, ja goappašat riikain lea vašalaš cealkámušaid vuosttildeapmi guovddážis. Nuorra servodatjienat deaivvadedje seminárai ja digáštallamii Bjørkvikas distat ovdalgaskabeaivve. Nuorat hupme árktalaš boahtteáiggi birra Odne maŋŋelgaskabeaivve gallededje guokte gonagasbára Frammusea Oslos. Fram-nammasaš poláraskiipas deaivvadedje sii gávcci diđolaš, áŋgiris nuoraiguin ja studeanttaiuin Norggas ja Nederlánddas eret. Sávai buresboahtima Nederlándda Gonagasbárrii Majestehtaguovttos Gonagas Willem-Alexander ja Dronnet Máxima Nederlánddas válduiga odne vuostá Norgii Šloahttašiljus. Gonagasbárra rabai ođđa MUNCHA - Jáhkán – buohkaid bealis – sáhttán dadjat mii leat dása illudan! Vimmat sáhttit čoagganit, ja fargga áigut ge lávket daid stuora uvssaid čađa ođđa bivnnuhis čájálmassii – ii dušše min oaivegávpogis, muhto Norggas, ja máilmmis, Majestehta Gonagas dajai. Gonagas Harald rabai ovccát Sámedikki – Mun sávan Sámediggái buresboahtima ovddasvástideaddji daguide ja sávan dan šaddat ávkin sámi álbmogii ja min riiki, Majestehta Gonagas dajai rahpansártnistis odne. Gonagas gálledii Guovdageainnu Majestehta Gonagas lei sajis go dat dehálaš ja mearkkašáhtti Lappekodisilla dokumeantta bođii «ruoktot» Sámi arkiivii Guovdageidnui, 270 jagi maŋŋel go rádjesoahpamuš gaskal Norgga ja Ruoŧa vuolláičállojuvvui. Gonagas Harald rabai Stuoradikki Majestehta Gonagas čađahii odne 166. Stuoradikki rahpama truvdnosártni lohkamiin. Majestehta Dronnet ja Gonagaslaš Allavuohta Ruvdnaprinsa leigga maid fárus allaáiggálaš seremoniijas. Gávpotvánddardeapmi ja mearragáttečorgen Fredrikstadas Fredrikstadas lea Gamlebyen, gávpoga boares oassi, mearra ja mearragáddi, gelddolaš nuoraidfitnodat ja el-gávpotfeargat. Buot dán beasaiga Gonagaslaš Allavuođat Ruvdnaprinsa ja Ruvdnaprinseassa muosáhit Fredrikstada galledettiin odne. Sakka ráhkisvuohta ruovttuguvlui Fylkamátkki nuppi beaivvi Vikenis, ruvdnaprinsabárra finai Våleris ja Mossas ja deaivvadii olbmuiguin geat ráhkistit iežaset ruovttubáikki. Álbmotfeasta Siskkit Østfoldas -Mii leat mannan hui earenoamáš áiggi čađa, nu ahte lea erenoamáš hávski beassat ná dál čoagganit, nu olu olbmot čoahkis, Gonagaslaš Allavuohta Ruvdnaprinsa dajai go Ruvdnaprinsabárra álggahii dán jagaš fylkkamátki odne. St. Olav Árvomearkka nammadeapmi Majestehta Gonagas lea nammadan vuosttašamanueansa Odd Máhte Hætta, Álttás, Gonagaslaš Norgga St. Olav Árvomearkka 1. luohká Riddárin. Ruvdnaprinsa galledii Finnmárkku eanansuodjalusa Dán vahku lea Ruvdnaprinsa Haakon galledan Finnmárkku eanansuodjalusa. Golmma beaivvis lea Ruvdnaprinsa deaivvadan vearjogeatnegasaiguin ja muđui bargoveagain earret eará Iŋggášguolbanis ja Garnisovnnas Mátta-Várjjagis. Nationála muitodoalut Oslo Spektrumas Majestehta Gonagas Harald sárdnidii muitodoaluin Spektrumas duorastat eahkeda. – Lea mu doaivva ahte sáhttit veahkehit guhtet guimmiideamet eallit dainna maid leat oahppan suoidnemánu 22. beaivvi vásáhusas juohke beaivvi, juohke dáfus, Gonagas dajai. Ruovttoluotta Utøyas Maŋŋágaskabeaivvi bohte ollugat geat besse heakkas ruovttoluotta Utøyái maŋisbáhcciiguin ja earáiguin geaidda dáhpáhus lea čuohcan. Šattai gutnálaš čalmmusteapmi olmmošgoddimii mii dáppe dáhpáhuvai suoidnemánu 22. beaivvi 2011:s. Muittočalmmusteapmi suoidnemánu 22. beaivvi Logi jagi áigge - suoidnemánu 22. beaivvi 2011:s – deaivvai okta dain vearrámus terrorfallehemiin Norggas nuppi máilmmisoađi rájes. Beaivi muittuhuvvo moanat doaluin odne, ja vuosttáš lei Ráđđehuskvartála olggobealde diimmu 09.00. Loahpahii mátki Florøas Smávvafatnasat čuvvo Gonagasskiipa Norge káijái Florøas – gos Gonagasbárra lávkii gáddái ja galledii Florøa kulturviesu ságástallat ja gullat olbmuid dili birra pándemiija áigge. Gonagasbárra Hyllestadas Majestehta Gonagas ja Majestehta Dronnet galledeigga skiipahuksenindustriija masa koronanjoammun lea čuohcan, ja ságastalaiga nuorra olbmuin guhte lea fárren ruovttoluotta muhtin dain smávva, čáppa báikkiide Hyllestadas – nuppi beaivvi Gonagasbára mátkis Vestlandas. Gonagasbárra rámis Flåmas Dan vahku Gonagasbárra ja Gonagasskiipa galledit 3 suohkana Oarje-Norggas. Álggos bisánedje Flåm gillái, siskkimusas Aurlandsfjordenis. Lihkku bevviin! Diibmo 11.30 bođii Gonagasbearaš olggos Šloahttabalkoŋgga ala ja diibmo 12.00 čuojai "Gal mii ráhkistit dan eana" miehta Šloahttašillju. Dat lei okta váldodáhpáhusain odne ovdal go prográmma loahpahuvvui Gonagasskiippas. Bures boahtin Dáidda-audiensii Odne almmuhii Majestehta Dronnet ođđa čájáhusa "Dáidda-audiensa. Nationálamusea Dronnet Sonja DáiddaStáljas". Rahpan lei digitála dan botta go vuordit uvssaid "duođai" rahpasit. Birra Norgga vaikko leš ge pandemiija Gonagaslaš hoava buktá odne jahkeraporta 2020. Edinburgha Hertuga Gonagasbearaš lea stuora morrašiin vuostáiváldán dieđu ahte Gonagaslaš Allavuohta Edinburgha Hertuga lea vádjolan. Juovlagovat Šloahtas Odne almmuhuvvojedje Gonagasbára ja Ruvdnaprinsabearraša árbevirolaš juovlagovat. Dán háve leat sii govvejuvvon Šloahttakapeallas. Adveantaboddu Šloahttakapeallas - Buresboahtin min lusa deike Šloahttakapellii. Dán jagi hálidit mii juogadit adveantabottu dinguin. Sávan diidjiide buori vásáhusa ovttas minguin. Ruvdnaprinsaregeanta rabai Stuoradikki Gonagaslaš Allavuohta Ruvdnaprinsaregeanta čađahii odne 165. Stuoradikki allaáiggálaš rahpama. Majestehta Dronnet lei maid fárus rahpamis, mii lei historjjálaččat áibbas earálágan rahpandilálašvuohta. Govven Skaugumis Prinssa Sverre Magnusa konfirmašuvnna oktavuođas govvejedje sihke konfirmántta ja Gonagasbearraša Skaugumis. Prinsa konfirmerejuvvon Odne konfirmerejuvvui Prinsa Sverre Magnus. Prinsa konfirmerejuvvui Asker girkus, dan searvegottis gos lea čuvvon konfirmašuvdnaoahpu. Ruoktotboahtin geassemánu 7. beaivvi 1945 Odne lea 75 jagi dan rájes Gonagas Haakon máhcai ruoktot maŋŋel 2. máilmmisoađi. Máŋga čuođi duháha olbmo sávve Gonagassii ja Ruvdnaprinsabárrii buresboahtima go sii bohte gáddái. Lihkku beivviin! Gonagasbearaš ávvudii Našunálabeaivvi sihke Askeris ja Oslos, ja sii čužžo Šloahttabalkoŋggas go buohkat lávlo "Ja, vi elsker" diibmu. Miessemánu 17. beaivvi ávvudeapmi Gonagasbearaš lea badjel 100 jagi juo vuostáiváldán mánáidtogaid Šloahttabalkoŋggas Oslos. Dán árbevieru álggahii Gonagas Haakon 1906:s. Dál lea mánáidtoga ja miessemánu 17. beaivi measta seamma ášši, muhto nu ii leat álo leamaš. 75 jagi dan rájes friddjan beasaimet – 75 jagi leat vássán min riikka historjjá iloleamos beivviid rájes: Viimmat beasaimet friddjavuođa ávvudit maŋŋá vihtta sevdnjes soahtejagiid, logai Majestehta Gonagas sártnistis Akershus ladnis odne. Beassášdearvuođat Gonagasbáras Majestehtaguovttos Gonagas ja Dronnet leaba Kongsseterenis, Voksenkollenis Oslos. Dá leat beassášdearvuođat buohkaide Gonagasbáras. Loahpaheapmi dološgávpogis Petras Sáttováriid gaskkas, Ruksesábi ja Jápmaábi gaskkas, lea dološgávpot Petra. Gonagasbárra loahpahii stáhtaguossástallama Jordanis ovtta máilmmi čieža "ođđa" oavddu luhtte. Integreren ja dialoga Báhtareddjiid integreren ja guovlluid gaskasaš ovttasbargu lei dehálaš fáddán Majestehtaguovtto Gonagasa ja Dronnega otná prográmmas. Gonagas Harald rámidii iežas otná sártnis Jordana barggu olahit dialoga. Stáhtaguossin Jordanis Odne sávai Majestehta Gonagas Abdullah II Majestehta Gonagas Haraldii ja Dronnet Sonjai buresboahtima Jordanii. Lea vuosttaš geardi go Gonagasbárra lea stáhtaguossin Gaskanuortan. Vejolašvuođat ja hástalusat Gonagaslaš Allavuođas Ruvdnaprinssas lei ollu otná prográmmas Mosambikas. Ealáhusaid vejolašvuođat, nissonolbmuid rolla ráfiproseassas ja el-fámu oažžun ledje dehálaš elemeanttat. Almmolaš guossástallan Mosambikas Gonagaslaš Allavuohta Ruvdnaprinsa Haakon álggahii odne guovttebeaivásaš guossástallama Mosambikas. Son seaivvui ikte Maputoi. Agendas lea áhpi ja biras, ealáhusat, energiija ja searvadahttin. Ari Behn hávdáduvvon Eske veaigin hávdáduvvui Ari Mikael Behn Oslo duopmogirkus. Oslo bisma Kari Veiteberg sárdnidii ipmilbálvalusas. Bearaš ja ustibat ledje dievva girku. Nobel Ráfibálkkašupmi 2019 Odne vuostáiválddii Etiopia stáhtaministtar Abiy Ahmed Ali Nobel Ráfibálkkašumi Oslo ráđđeviesus. Sihke Gonagasbárra ja Ruvdnaprinsabárra ledje fárus dan allaáiggálaš seremoniijas.

https://www.gonagasviessu.no/nyhetsarkiv.html?sek=74906&start=50&tid=76427

- Oahput - Dutkan - Studeanttaide - Sámi allaskuvla - Organisašuvdna - Stivrrat ja lávdegottit - Sámi allaskuvlla stivra - Dutkan- ja oahppostivra (DOS) - Oahppobiraslávdegoddi - Studeantastivra - Sisaváldinlávdegoddi - Dohkálašvuođalávdegoddi - Váiddalávdegoddi - Válgastivra - Bargobiraslávdegoddi - Rehálašvuođalávdegoddi - Sámegiela ja sámi girjjálašvuođa doavttirgrádaprográmma stivra - Fágavirggiid virgáibidjanorgána (FVO) - Oktasaš virgáibidjanorgána (OVR) - Bargit ja čujuhusat - Rehket/ Faktura allaskuvlii - Mátkerehket ja buhtadusgáibádus - Diehtosiidda latnjakárta - Hálidat go bargat Sámi allaskuvllas? - Dokumeanttat - Girjerájus - Sámi lohkanguovddáš - Sámi ofelaččat - Sámi logut muitalit - Ovttasbargat allaskuvllain - Sihkarvuohta ja gearggusvuohta - Dieđit spiehkasteami - Persovdnasuodjalus - Sámi lohkanguovddáš - IT-support Rehálašvuođalávdegoddi Stivralahtut - Professor Hadi Lile, stivrra jođiheaddji, olggobealáirras - Universitehtalektor Christina Storm Mienna, stivralahttu, olggobealáirras - Dutki Torunn Pettersen, stivralahttu, siskkobealáirras Jahkeraporttat Sámi allaskuvlla rehálašvuođalávdegotti mandáhta Dohkkehuvvon Dutkan- ja oahppostivrras 11.5.2021 Sámi allaskuvla lea ásahan rehálašvuođalávdegotti guovttesuorat mandáhtain: - Ovddidit buriid dutkandábiid ja easttadit eahperehálašvuođa dutkamis earret eará logaldallamiid, čoahkkimiid, semináraid ja diehtojuohkimiid lágidemiin: ja árjjalaččat ovddidit eamiálbmotdutkama dutkanetihka - Meannudit ja cealkit áššiin dohkkehuvvon dutkanehtalaš norpmaid navdojuvvon rihkkumiid birra Lávdegottis lea golbma miellahtu, geain buohkain lea persovnnalaš várreláhttu maid Sámi allaskuvlla dutkan- ja oahppostivra nammada. Golmma miellahtu gaskkas nammaduvvo okta jođiheaddji geas lea juridihkalaš gelbbolašvuohta. Buot golmma miellahtus galgá doavttirgealbu, mii sihkkarastá dutkangealbbu lávdegoddái. Dutkan- ja oahppostivra galgá maid nammadeami oktavuođas sihkkarastit ahte lávdegottis lea gelbbolašvuohta etihkas, eamiálbmotdutkamis, juridihkas, sámegielas, dárogielas ja eŋgelasgielas. Okta miellahtu galgá leat Sámi allaskuvlla bargi ja guokte miellahttu galgaba leat olggobeale lahtut. Lávdegoddi lea sorjjasmeahttun Sámi allaskuvlla dábálaš linnjáorganiseremis, ja olggobeale lahtut nannejit dán sorjjasmeahttunvuođa. Rehálašvuođalávdegotti nammadeamis ferte sihkkarastit ahte sohkabeliid ovttadássásašvuohta váldojuvvo vuhtii nu ahte goappašat sohkabealit leat ovddastuvvon, gč. likestillings- og diskrimineringsloven § 28 (Lov om likestilling og forbud mot diskriminering (likestillings- og diskrimineringsloven) - Lovdata). Rehálašvuođalávdegotti miellahtuid doaibmaáigodat lea golbma jagi. Dieđalaš eahperehálašvuođain dárkkuhuvvo fálsken, fabrikkeren, plagieren ja eará duođalaš rihkkumat dohkkehuvvon dutkanehtalaš norpmain mat leat dahkkon diđolaččat dahje beare unnán várrogasvuođain dutkama plánemis, čađaheamis dahje raporteremis. Rehálašvuođalávdegoddi galgá juohke áššis dohkkehuvvon dutkanehtalaš norpmaid vejolaš rihkkumiid birra cealkit - lea go dutki láhtten eahperehálaččat vai ii, - lea go ásahusas vuogádatfeaila, ja - galgá go dieđalaš bargu divvojuvvot vai gessojuvvot ruovttoluotta. Rehálašvuođalávdegoddi sáhttá almmolašvuođalága 24. paragráfa mielde mearridit almmolašvuođas doalahit dieđuid rehálašvuođarihkkuma birra. Rehálašvuođalávdegoddi raportere jahkásaččat doaimmaidis Sámi allaskuvlla dutkan- ja oahppostivrii. Láhkavuođđu - Lov om organisering av forskningsetisk arbeid (forskningsetikkloven) - Lovdata - Forskrift om forskningsetiske komiteer og utvalg (forskningsetikkforskriften) - Lovdata - Lov om rett til innsyn i dokument i offentleg verksemd (offentleglova) - Kapittel 3. Unntak frå innsynsretten1 - Lovdata - Lov om likestilling og forbud mot diskriminering (likestillings- og diskrimineringsloven) - Lovdata". Saksbehandlingsregler for behandling av saker om mulig vitenskapelig uredelighet og alvorlige brudd på anerkjente forskningsetiske normer Formål § 1. Formålet med disse saksbehandlingsreglene er å klargjøre saksgangen og dermed bidra til en ryddig, redelig og rettferdig saksbehandling av saker om mulig vitenskapelig uredelighet eller brudd på anerkjente forskningsetiske normer. Reglene skal sikre at saken blir så godt opplyst som mulig og at alle involverte parter får anledning til å legge fram sitt syn på saken på en tilfredsstillende måte. § 2. Med vitenskapelig uredelighet menes forfalskning, fabrikkering, plagiering og andre alvorlige brudd på anerkjente forskningsetiske normer som er begått forsettlig eller grovt uaktsomt i planlegging, gjennomføring eller rapportering av forskning, jf. forskningsetikkloven § 8 siste ledd. § 3. Det skal tilstrebes en raus tone og stor åpenhet for å diskutere, drøfte og snakke om forskningsetiske problemstillinger ved institusjonen. Det er ledelsens ansvar å bidra til en dialog om hvordan å skape en slik kultur. § 4. Redelighetsutvalget behandler bare saker om mulig vitenskapelig uredelighet eller mulige alvorlige brudd på forskningsetiske normer. Utvalget behandler ikke saker der det bare er mistanke om mindre forskningsetiske brudd, som slurv, forglemmelser, dårlig referanseteknikk eller lignende Saksgangen ved mulige brudd § 5. Det er institusjonen som har ansvar for å behandle saker om mulig uredelighet eller alvorlige brudd på anerkjente forskningsetiske normer jf. forskningsetikkloven § 6 første ledd. Saker skal som hovedregel løses på instituttnivå. § 6. Den som mener det har skjedd vitenskapelig uredelighet eller alvorlige brudd på anerkjente forskningsetiske normer varsler dette inn skriftlig til instituttets leder. Instituttets leder skal søke å finne en minnelig løsning som ivaretar alle partenes interesser, slik at alle føler seg hørt og godt ivaretatt. Et varsel må inneholde opplysninger og dokumentasjon om hva som har skjedd og hvorfor varsleren mener dette innebærer vitenskapelig uredelighet eller er et alvorlig brudd på anerkjente forskningsetiske normer. § 7. Saken skal sendes til Redelighetsutvalget hvis én eller flere av partene ønsker det. Saken kan også sendes direkte til Redelighetsutvalget hvis det er god grunn til å tro at saken ikke vil få en upartisk saksbehandling på instituttnivå. I utgangspunktet skal alle saker søkes løst i god dialog på så lavt nivå som mulig, før det løftes opp til en sak i Redelighetsutvalget. Tilsvar og kontradiksjon § 8. Forskeren eller forskerne som er blitt beskyldt for vitenskapelig uredelighet eller alvorlige brudd på forskningsetiske normer skal få mulighet til å forsvare seg på en god måte. Det må gis tilstrekkelig tid til å sette seg inn i hva anklagene dreier seg om og for å skrive et grundig tilsvar og eventuell skaffe bistand med tilsvaret. Fire uker er en hovedregel. Det kan søkes om mer tid hvis nødvendig og leder for Redelighetsutvalget kan utvide tilsvarsfristen ved omfattende saker. I unntakstilfeller kan fristen være kortere, hvis det er snakk om en sak med tidsnød, typisk søknadsfrister, eller forskningen innebærer store belastinger for noen av de berørte. Varsleren skal ha anledning til å svare på tilsvaret og fristen for å svare på tilsvaret er som hovedregel to uker. Leder for Redelighetsutvalget kan utvide fristen dersom det er en stor sak eller gode grunner tilsier en utsettelse, for eksempel ved reise eller lignende. Fristen kan også kortes ned dersom det er snakk om en sak med tidsnød eller forskningen innebærer store belastinger for noen av de berørte. Den eller de som har fått en anklage mot seg skal ha anledning til å kommentere svaret på deres tilsvar. Fristen er to uker. Etter det er det opp til lederen av Redelighetsutvalget å sette strek for tilsvar og kommentarer. Møte i Redelighetsutvalget § 9. Redelighetsutvalget møtes én gang for å avgjøre saken. Det kan settes av flere dager til å behandle saken dersom det er en stor eller vanskelig sak. Redelighetsutvalget skal (jf, forskningsetikkloven § 8) ta stilling til: a. om forskeren har opptrådt vitenskapelig uredelig eller ikke, b. om det foreligger systemfeil ved institusjonen og c. om det vitenskapelige arbeidet bør korrigeres eller trekkes tilbake Saksdokumentene må være sendt ut minst én måned før møtet, med mindre det er snakk om en hastesak. Partene kan gis anledning til et kort framlegg av saken sin muntlig. Hvis den eller de som er anklaget ikke ønsker det skal det ikke være anledning til muntlige framlegg av noen av partene. Administrasjonen må ordne med tolk hvis det er ønsket eller nødvendig. § 10. Før innkallingen til møte i redelighetsutvalget må det foretas en vurdering av habilitet, jf. Forvaltningslovens regler i kapittel II. Ved innmeldt sak sender sekretariatet ut sterkt begrenset informasjon om saken (navn på berørte parter), slik at de ordinære utvalgsmedlemmene kan vurdere sin habilitet. De faste varamedlemmene stepper inn der noen er inhabil. Fast varamedlem kan også bli invitert istedenfor ordinært utvalgsmedlem i samband med langvarig fravær hos utvalgsmedlem. Ved kortere fravær blir det vurdert om møtedato kan endres. § 11. Redelighetsutvalget er ikke beslutningsdyktig hvis ikke alle tre medlemmer deltar. Beslutningen baserer seg på alminnelig flertall. Språkbruk i Redelighetsutvalget § 12. Skriftlige dokumenter skal sendes inn til Redelighetsutvalget på samisk, norsk, svensk eller engelsk. Dokumenter som Redelighetsutvalget skal behandle må foreligge på samisk, norsk, svensk eller engelsk. Administrasjonen har ansvaret for å få oversatt det skriftlige materialet, hvis nødvendig, slik at alle parter og utvalgsmedlemmer er godt orientert og opplyst om saken. Partene har rett til å sjekke oversettelsene før det sendes til utvalget. Rehálašvuođalávdegotti miellahtuid nammadanrutiidna Dohkkehuvvon Dutkan- ja oahppostivrras 11.5.2021 Allaskuvladirektevra ovddida juohke goalmmát jagi Sámi allaskuvlla dutkan- ja oahppostivrii rehálašvuođalávdegotti miellahtuid nammadanášši. Áššis ovddiduvvo golbma miellahttoevttohasa ja sidjiide golbma persovnnalaš várrelahtu. Golmma miellahtu gaskkas árvaluvvo jođiheaddji. Buot golmma miellahtus galgá doavttirgealbu, mii sihkkarastá dutkangealbbu lávdegoddái. Nammadettiin lea dutkan- ja oahppostivrras ovddasvástádus árvvoštallat miellahtuid ja várrelahtuid gelbbolašvuođaid golmma áššesuorggi siskkobealde, namalassii: etihkas, eamiálbmotdutkamis ja juridihkas. Áššečilgehusas galgá evttohasaid gelbbolašvuohta namuhuvvon áššesurggiiguin čilgejuvvot detálja dásis vai DOS sáhttá nammadit lávdegoddái lahtuid ja sihkkarastit lávdegoddái gáibiduvvon gelbbolašvuođa. Dakkár detálljalistu sisttisdoallá ovdamearkka dihte namaid kurssaide maid leat váldán, relevánta čállosiid namaid maid lea almmuhan ja rollaid eará sullasaš lávdegottiin.

https://samas.no/se/a/sami-allaskuvla/stivrrat-ja-lavdegottit/rehalasvuodalavdegoddi

Inger Anne Gaup Dá lea sámegiela nuppigiela didaktihkkarávagirji mas čilgejuvvo mo njálmmálašgielain sáhttá bargat. Girji addá oppalašgova sámegiela álgodási giellaoahpahussii. Das leat giellaoahppanteoriijat,... Heidi Guttorm Einarsen Rumaš ja dearvvašvuohta lea oassi luonddufágas. Oahppit galget oahppat mo olbmorumaš šaddá ja doaibmá, ja mo ovddidit ja áimmahuššat iežaset ja earáid sihke fysalaš ja psyhkalaš dearvvašvuođa.... HEIDI GUTTORM EINARSEN Energiija ja materiija– oahppogirjjis mii oahppat dan birra mo geavahit guovddáš teoriijaid, lágaid ja modeallaid čilget min fysalaš máilmmi. Go geavaha máhtu energiija materiija birra, de mii...

https://www.gavpi.org/122-calliidlagadus-laeremidler?page=3

Vis mer Del Matematihkka mánájgárden kr 250.00 Kirsten Wirkola, Tor Aslask Persen & Anne Dagmar Biti Mikalsen Doajmmagirjje Utgitt Almmuhuvvon: 2014 Språk Giella: Lulesamisk/Julevsámegillii Lágádus: ČálliidLágádus Kjøp Del Vis mer Del Matemattihkke maanagïertesne kr 250.00 Kirsten Wirkola, Tor Aslask Persen & Anne Dagmar Biti Mikalsen Matemattihkke maanagïertesne Darjomegærja 2014 ČálliidLágádus Kjøp Del Vis mer Del Rumaš kr 280.00 Trond-Viggo Torgersen & Vivian Zahl Olsen Jorgalan sámegillii: Heidi G. Einarsen ja Magne Ove Varsi - Mii dáhpáhuvvá go mun gasttán? - Manne oažžut báhkkaliikkiid? - Mii lea allergiija? - Mo šadden mun... Kjøp Del Vis mer Del Rumáj kr 280.00 Trond-Viggo Torgersen & Vivian Zahl Olsen Mij dáhpáduvvá gå gasnáv? Manen ebarav oadtjop? Mij la allergija? Gåktus mån sjaddiv mån? Máná sihti diehtet ålov rubmaha birra. Ijla ållessjattugijda agev álgge... Kjøp Del Vis mer Del FONEMGÆHTTJALIBMI kr 450.00 Álggobáhko Fonemgæhttjalibme julevsábmáj le dagádum Pedagogisk Design FONEMTEST minstara milta, valla julevsámegiella l ållu ietjálágásj svieriga dárogielas, danen la hiebadum ållu ådå gæhttja-libme julevsámegiellaj.... Kjøp Del Vis mer Del FONEMGÆHTTJALIBMI - Boadostjoahkke kr 40.00 Fonemgæhttjalibme julevsábmáj le dagádum Pedagogisk Design FONEMTEST minstara milta, valla julevsámegiella l ållu ietjálágásj svieriga dárogielas, danen la hiebadum ållu ådå gæhttja-libme julevsámegiellaj. Vuodon dán... Kjøp Del Vis mer Del ÅARJELSAEMIEN FONEEMETEESTE - Bïhkedimmie kr 450.00 ÅARJELSAEMIEN FONEEMETEESTE - Bïhkedimmie Bïhkedimmie Maana edtja jiehtedh maam guvvide satne guvviegærjesne vuajna. Jis maanan leah dåeriesmoerh baakoem guvvesne jiehtedh, teesteåejvie byöroe maanam viehkiehtidh... Kjøp Del Vis mer Del ÅARJELSAEMIEN FONEEMETEESTE - Skååringegihpe kr 40.00 Maana edtja jiehtedh maam guvvide satne guvviegærjesne vuajna. Jis maanan leah dåeriesmoerh baakoem guvvesne jiehtedh, teesteåejvie byöroe maanam viehkiehtidh baakoem gaavnedh. Jis maana ij jïjtje maehtieh baakoem... Kjøp Del Vis mer Del Matematihkka mánáidgárddis kr 250.00 Kirsten Wirkola, Tor Aslak Persen & Anne Dagmar Biti Mikalsen 2019 ČálliidLágádus Kjøp Del Vis mer Del Davvisámegiel fonemteasta - Bagadallan kr 145.00 Davvi Statped Fonemteasta lea ráhkaduvvon veahkkin logopedaide ja earáide geat dárbbašit reaiddu analyseret mána giela. Teastta sánit leat čohkkejuvvon nu ahte galget gokčat buot sámegiel konsonántafonemaid sáni... Kjøp Del Vis mer Del Davvisámegiel fonemteasta - Merkenskovvi kr 40.00 Davvi Statped Fonemteasta lea ráhkaduvvon veahkkin logopedaide ja earáide geat dárbbašit reaiddu analyseret mána giela. Teastta sánit leat čohkkejuvvon nu ahte galget gokčat buot sámegiel konsonántafonemaid sáni... Kjøp Del Vis mer Del Davvisámegiel fonemteasta - Proseassaanalysa kr 40.00 Davvi Statped Fonemteasta lea ráhkaduvvon veahkkin logopedaide ja earáide geat dárbbašit reaiddu analyseret mána giela. Teastta sánit leat čohkkejuvvon nu ahte galget gokčat buot sámegiel konsonántafonemaid sáni... Kjøp Del Vis mer Del Fonemteasta davvisámegiella kr 450.00 Davvi Statped Fonemteasta lea ráhkaduvvon veahkkin logopedaide ja earáide geat dárbbašit reaiddu analyseret mána giela. Teastta sánit leat čohkkejuvvon nu ahte galget gokčat buot sámegiel konsonántafonemaid sáni... Kjøp Del

https://www.gavpi.org/124-barnehage

Juoga ii doaimma? Jus fuobmát meattáhusa, de berrešit váldit oktavuođa minguin. Čilge čuolmma ja muital guđe neahttalohkki dahje mobiilatelefovnna don geavahit, ja maid ledjet ohcame go fuobmájit váttisvuođa. modning lea vejolaččat dán sáni hápmi: - modne Oza buot hámiid teavsttain → - - modne verb avledet handlingsnomen subst. Fem ent. ubestemt - modning Oza buot hámiid teavsttain → - - modning subst. Fem ent. ubestem

https://sanit.oahpa.no/detail/nob/sme/modning.html

Latest news - Official Opening of the Student House - Official Opening of a New Academic Year - Concert in the canteen 16.08! - Get to know our new principal - Tuition fees for international students - School sessions and gatherings autumn 2023 - Become a student at Sámi University of Applied Sciences this fall! - Unique on-line courses on special education - Landscape Practices-conference in Kautokeino is open for registration Stuora beroštupmi Sámi oahpahuskonferánsii Sámi oahpahuskonferánsa lea guktii maŋiduvvon korona pandemiija geažil ja disdaga de viimmat álggahuvvui golbma beaivásaš konferánsa. Konferánsa lea ovttasbargu gaskal Sámi allaskuvlla ja Sámedikki, mas prošeakta Sámi mánát ođđa searvelanjas (SáMOS-prošeavtta) lea vuolggasadji. Konferánssa ulbmil lea beassat lonohallat eamiálbmogiid oahpahanvásáhusaid ja buktit oidnosii sámi mánáidgárddiid, skuvllaid ja alitoahpahusa, ja maiddái internationála eamiálbmotoahpahusa vásáhusaid ja muitalusaid. - Konferánsa lea dehálaš gulahallan- ja deaivvadanarena oahpaheaddjiide ja bargiide geat barget mánáidgárddiin, vuođđoskuvllain ja joatkkaskuvllain, ja muđui maid giellabargiide. Min álgojurdda lea leamaš čohkket buohkaid ovtta dáhki vuollái ja dáinna lágiin hukset sámi oahpaheddjiid ja mánáidgárddeoahpaheddjiid oahppobálgá go beassat gelbbolašvuođa ja eallinagi vásáhusaid juogadit, muitala Sámi allaskuvlla prorektor ja lágidanjoavkku jođiheaddji Ylva Jannok Nutti. Konferánsii lei álggos sadji 80 oasseváldái korona pandemiija eastadan doaimmaid dihte. Maŋŋel go Norgga ráđđehus ložžii korona eastadandoaimmaid, de mearridii lágidanjoavkku lasihit saji konferánsii ja 125 oaseválddi dieđihedje konferánsii. Dainna lea lágidanjoavku hirbmat duhtavaš. - Mii mearrideimmet lasihit konferánssa sajiid go olbmuin lei stuora beroštupmi searvat konferánsii. Mii leat ožžon máhcahemiid oasseváldin ahte sii leat váillahan dakkár gulahallanarena oahpahedje- ja mánáidgárddesuorggis. Dát dieđusge muitala midjiide ahte lea hirbmat dehálaš ahte oasseváldit miehtá Sámi leat beassan čoahkkanit Diehtosiidii, loahpaha Jannok Nutti. Govas lea Sámi allaskuvlla prorektor ja lágidanjoavkku jođiheaddji. Govven: Ánne Kátjá Gaup/Johtti Productions

https://www.samas.no/en/node/5303?page=2

sámedikki stivra hálida ráđđádallat Norgga sámedikkiin Deanu soahpamuša birra. Ovddasteaddjin ráđđádallamiidda stivra válljii maŋŋebárgga sámedikki ságadoalli Klemetti Näkkäläjärvi ja ohcejohkalaš áirasiid Nilla Tapiola, Ilmari Tapiola ja Asko Länsman. Duogáš: Ráđđádallamat eai leat ovdánan ollenge Duogážin áššái lea dat, ahte Deanu soahpamušbargojoavku lea borgemánus gávnnahan, ahte ráđđádallamat Deanu guolástannjuolggadusain leat issoras váttes dilis. – Norgalaččaiguin galggašii jođáneamos lági mielde gávdnat ráđđádallanoktavuođa vai beasašeimmet soahpamuššii. Ráđđádallamat eai leat maŋimuš áiggiid ovdánan ollenge. Norgga sámediggi soaitá cealkit iežas eret Deanu soahpamušas Norgga sámedikki stivra lea suokkardallamin dan molssaeavttu, ahte dat cealká iežas eret Deanu soahpamušas. Stivrra beavdegirjjis boahtá ovdan, ahte Norgga sámediggi lea gearggus ságastallat áššis Suoma sámedikkiin. Dáid ráđđádallamiid maŋŋá ášši gieđahallama joatká Sámedikki stivrra ásahan Deatnu-bargojoavku. Bargojovkui gullet buot Sámedikki Ohcejoga áirasat. Deanu guolástansoahpamuš stivre bivddu Deanu guolástansoahpamušain leat jagi 1989 rájes stivren guollebivddu Deanus. Norga ja Suopma eai goittotge leat beassan ovttaoaivilii soahpamuša ođadeamis. Guktot riikkat oaivvildit, ahte Deanu luossabivddu galgá ráddjet, muhto eai leat bastán soahpat, makkár vugiiguin.

https://yle.fi/uutiset/osasto/sapmi/stivra_sadde_nakkalajarvi_tapiolaid_ja_lansmana_raadallat_deanu_soahpamusas_norgga_samedikkiin/7810943

Kairojen kaunis maa -govvakonsearttas Hannu Hautala sihke Lasse Hoikka ja Souvarit Gaskavahkku 18. Njukčamánnuta 2015, 07.48Ebmui luonddugovatja ealli musihkka ovttastuvvo, go Davvi-Sámi luondduguovddáš Siida ordne luonddugovvakonseartta Sámikulturguovddáš Sajosis Anáris duorastaga 16.4.2015 diibmu 18 rájis. Bileahttavuovdin earenoamáš Kairojen kaunis maa -konsertii lea álgán. Luonddugovain vástida Suoma luonddugovvideami "grand old man", gudnedoavttirin námahuvvon Hannu Hautala. Sajosa auditorias beassá Hannu Hautala govaid fárus čáppa meahcceguovlluide. Govvakonsearttas leat mielde maid eanodatláš Tomi Valo sihke Unto Viitamäki luonddugovat. Kairojen kaunis maa -konsearttas gullo Souvarit -joavkku luondutemá ealli musihkka. Lasse Hoikka ja Souvarit lea joavku, mii lea jo measta 40 jagi johtán birra Suoma, ja čuojahan olbmuide davvin muhto maiddái lulli dánsalávddiin. Seammalágan Hautala ja Souvarit oktasaškonseartta lea lágiduvvon Kuusamos ovdalge, buori ovttasbarggu hálidit joatkit ja dál iežas suorggi čeahpit loaiddastit ovttas vuot. Bileahttavuovdin govvakonsertii lea álgán. Ovdabileahtat leat vuovdinláhkái Siiddas, Sajosis, Meahciráđđehusa bálvalanbáikkiin Avvilis ja Suoločielggis, ja maid lipputoimisto.fi -bálvalusas. Ovdabileahta haddi lea 25 €, uvssa luhtte, diibmmu ovdal konseartta, haddi lea 30 €. Govvakonsertii ordnejuvvo sáhttu Gilonanoaivvis, Suoločielggis ja Avvilis. Sáhtu haddi lea 15 €. Báikkiid sihkkarastima dihtii gánneha oastit bileahta ovddalgihtii, bileahtaid oažžu Meahciráđđehusa bálvalanbáikkiin Suoločielggis dahje Avvilis. Sáhttu vuolgá Gilonanoaivvis diibmu 16, ja johtá Šuoločielggi ja Avvila bokte Anárii. Máhccansáhttu vuolgá govvakonseartta maŋŋel. Sáhtu ordne Meahciráđđehus ovttas Anára gieldda kulturdoaimmain. Meahcceráđđehusa luondduguovddáš, Siida, Inarintie 46, FI-99870 Anár, tel. +358 (0)206 39 7740, [email protected], www.siida.fi, www.luontoon.fi

https://web.archive.org/web/20190410090824/http:/www.siida.fi/sisdoallu/diedahusat/kairojen-kaunis-maa-govvakonsearttas-hannu-hautala-sihke-lasse-hoikka-ja-souvarit

Roavvenjárgga giellabeasi dilis leat ráđđádallán ođđasit. Mii-searvvi ságadoalli Piia Nuorgam muitala ahte giellabeasis orru dál leamen doaivva. – Roavvenjárgga gávpogis lei dakkar njuolggádus ahte galget leat unnimustá vihtta máná. Dat lea dieđus ekonomalaš sivaid geažil bidjon dakkár gaibádus, vai dat lea gánnehahtti sin ordnet dán doaimma. Muhto go dálhan lea dakkár dilli ahte Sámedikki bokte bohtet ruđat dán giellabeassái, de dat ekonomalaš sivva ii šat sáhte leat fámus. – Ná danin mii gáibideimme ahte dat geahččaledje goittotge cegget ja bidjat dan johtui. Ja dál Roavvenjárgga gávpot lohpidii ahte sii goittotge váldet ain vuostá daid ohcamušaid, ja geahččalit bidjat dan giellabeasi johtui vel dán jagi bealde. S√°megielat giellabeassi johtui d√°n jagi bealde Roavvenjárgga gávpot áigu álggahit giellabeassedoaimma vaikko ohcamušat eai boahtánge doarvai, muitala Roavvenjárgga árrabajásgeassimahoavda Tarja Kuoksa. – Miihan gáibideimme dan vihtta ohcci vai dat doaibma sáhtašii álgit, ja dat ohcamušat bohte dušše guokte. Dál goittotge orošii leamen nu, ahte dán giellabeassedoaimma sáhtašii álgit bidjat johtui golggotmánu álggus go dalle leat moadde ohcci lasi, vai oažžut dan doaimma goittotge dán jagi bealde johtui. – Dieđusge dat gáibida dan ahte mii gávdnat dasa dohkálaš bargiid, ahte dát álggašii dakkár bearašbeaiveruoktun, ja mii fertet diedusge álggos gávdnat buori saji ja bargiid. S√°megielat √°rrabaj√°sgeassima √°mm√°tolbmot eai g√°vdno Roavvenj√°rgga √°rrabaj√°sgeassimahoavda Tarja Kuoksa muitala, ahte Roavvenj√°rgga g√°vpogis eai g√°vdno doarvai s√°megielat √°rrabaj√°sgeassima √°mm√°tolbmot. – Dathan lea leamašan mis dakkár oalle hástaleaddji ášši, ahte mii eat leat ožžon sámegielat skuvlejuvvon bargiid. Mis lea leamašan sámegielat beaiveruktuige mánáidgárdeoahpaheaddji ja mánáiddikšu fásta bárgosadji vuordime dan ahte gávnnašeimmet dohko bargiid. Mis lea leamašan moadde ohcama dás muhto oktage ii leat ohcan daidda ovttadagaide. – Dál lea álgime oahppasoahpamušskuvlejupmi lagasdivššárin sámegielat olbmuide, nu dainnalágiin goit muhtin veardde sáhtašii dan rekryterema dahkat álkibun, muitala Kuoksa. Jo 13 sierra sadjásačča mánáidgárddis Mii-searvvi s√°gadoalli Piia Nuorgam maidd√°i unohast√°, go Roavvenj√°rggas eai g√°vdno s√°megielat m√°n√°idg√°rdebargit. – Mishan lea leamašan muđuige dáppe váttis dilli dan dihte, go dan sámegielat mánáidgárdejoavkkus lea váilon okta bargi olles giđa, ja leat gártan sadjásaččaid geavahit. Dat leat dán giđa leamašan 13 sierra sadjasačča ja dat lea dieđus menddo ollu.

https://yle.fi/uutiset/osasto/sapmi/roavvenjargga_giellabeasis_vel_doaivva/8116660

Ráhkis geahččit!Ii hal golbmalot jahki leat mihkkege agiid – eallin lea du ovddabealde! lávejit jeđđet 29 jahkásaččaid geat baladit nuorra-rávisolbmo ja albma duođas – rávisolbmo – agi rájiid rasttildit. Muhto golbmalot jahki ii leat nu diehttelas makkárge teáhterii – ja go Beaivváš riegádii 1981:s, de ii diehtán oktage sihkkarit olaha go olles agi goassege. Muhto nu máŋga buori goziheaddji buressivdnidedje mánáža ahte eai bahát dehe stálut nagodan lonuhit dan vaikko mot geahččaledje. Ja odne beasságe Sámi Našunálateáhter Beaivváš rámiin ávvudit 30 jagi, ja buriin jáhkuin boahtteáigái. Die oassi ovdasániin prográmmabláđis teáhterhoavdda Haukur J. Gunnarsson bealis, dalle go dán čájálmasa čájehuvvoi 2011. Vuosttaščájálmas lei 25.2.2011. Govvejeaddji Johan Mathis Gaup, krediteren gáibiduvvo preassageavaheamis, eará geavaheamis gáibiduvvo maiddái lohpi teátheris.

https://beaivvas.no/min-duoddarat-iii-cajalmas/

Rüütel lea leamaš Estteeatnama Álbmotlihtu (Eestimaa Rahvaliit) bellodaga ságadoalli ja seamma bellodaga gudneságadoalli. Álbmotlihtu kongreassas miessemánus 2010 son lei vuostá dan, ahte Álbmotlihtus ja Estteeatnama sosiáládemokráhtalaš bellodagas sáhttái leat okta bellodat. Olggosoaidnin

https://se.wikipedia.org/wiki/Arnold_R%C3%BC%C3%BCtel

Andorras leat �ieža suohkana. �rbevirola��at riikkas leat guhtta hálddahussuohkana, dassái go jagis 1978 Escaldesa suohkan earuhuvvui Andorra La Vellas. Riikka oaivegávpogis lea Čieža lohki bumbá, masa Andorra deaŧaleamos áššegirjjit vurkejuvvojit ja juohke suohkanis lea okta bumbbá �oavdda. (parròquies, ovttaidlohku - parròquia)

http://se.wikipedia.org/wiki/Andorra

Ođđasat - Studeantačálus: Don it leat beare boaris mánáidgárddis bargat - Doarjja Sámi allaskuvlla joatkkaoahpuide - Oza čavčča oahpuide! - Nanu dulkaáŋgiruššan sámegielain Sámi allaskuvllas - Sámegiela ja sámi girjjálašvuođa masteroahppu addá ođđa bargovejolašvuođaid - Ovttastallan ja siiddat otnábeai servodagas - Lihkku beivviin! - Sámi allaskuvllas lea girjás ja miellagiddevaš prográmma Sámi vahkkus - Sámi allaskuvla lea ásahišgoahtime sámi AI Lab Oahppojagi 2021-2022 ávvudoalut Sámi allaskuvla lágida 2021-2022 oahppojagi ávvudoaluid Diehtosiiddas geassemánu 15. beaivvi, diibmu 12:00 - 14:30. Mii ávvududit ja juohkit diplomaid kandidáhtaide geat leat gárven oahpu dán oahppojagi. Govva: Máster - ja bachelorkandidáhtat 2020/2021. Govven: Ánne Kátjá Gaup/Johtti Productions Prográmma Guoimmuheapmi - Sánčuári Oahppohoavda Áila Márge Varsi Balto sávvá bures boahtima Rektor Láilá Susanne Vars rahpansárdni Dearvuođat Word Indigenous Nations University nubbinjođiheaddjis Dr. Rongo Wetere Dearvuođat ja diplomajuohkin kandidáhtaide Snoahpamuš, gáffe ja gáhkku Diehtosiidda kantiinnas Guoimmuheapmi - Sánčuári Oktasaš govven Mis lea kándidáhtat gárven grádaid čuovvovaš oahpuin: - Sámi vuođđoskuvlaoahpaheaddjeoahppu 5.-10. ceahki master - Sámi vuođđoskuvlaoahpaheaddjeoahppu 1.-7. ceahki master - Sámegiela ja sámi girjjálašvuođa mastergráda - Sámi vuođđoskuvlaoahpaheaddjeoahppu 5.-10. dássi bachelor - Sámi mánáidgárdeoahpaheaddjeoahppu - Sámegiela ja sámi girjjálašvuođa bachelor - Friddja bachelorgráda Doaluid sáhttá čuovvut neahta bokte dán Zoom liŋkkas: https://samas.zoom.us/j/67385726147

https://www.samas.no/se/a/oahppojagi-2021-2022-avvudoalut?page=3

Latest news - Nytt forskningsprosjekt: Opplevd rasisme blant reindriftsungdom - Kompetanseutvikling i barnehagen og grunnopplæringen - Ny forskning bidrar til å synliggjøre kunnskapene til egg- og multeplukkere - Studietilbud våren 2023 - Landscape Practices-konferanse i Kautokeino er åpen for påmelding - Timeplaner og oversikt over samlinger for høsten 2022 - 6 gode grunner til å studere ved Samisk høgskole - Samarbeidsavtale underskrevet - Ikke søkt studier enda? Vi har fremdeles noen ledige studieplasser! Sámi logut muitalit Sámi statistihka fágalaš analysajoavku lea mannan vahku almmuhan raportta Sámi logut muitalit 13. Raporttas leat artihkkalat main ovdanbuktojuvvojit iešguđet fágasurggiid dilit ja maiddái rávvagat. Analysajoavkku lahtut Snefrid Møllersen ja Iulie Aslaksen leaba čállán artihkkala sámi statistihka geavaheami birra bajit dási perspektiivvas. Lene Antonsen ja Trond Trosterud ges leaba čállán sámegiela digitála resurssaid geavaheami birra. Trosterud lea vel čállán Norggas almmuhuvvon sámegielat girjjálašvuođa birra. Kevin Johansen lea guorahallan sámegielaid dili mánáidgárddiin, ja Anders Sønstebø ovdanbuktá muhtin guovddáš tabeallaid mat addet gova movt iešguđet áššit rievddadit guhkes áiggi badjel. Fágalaš analysajoavku galgá juohke jagi ovdal golggotmánu 1.b. buktit raportta Gielda- ja ođasmahttindepartementii ja Sámediggái. Raporta galgá, nu guhkás go vejolaš, addit gova ja árvvoštallama Norgga sámi servodaga diliin ja ovdáneamis. Raporta šaddá vuođđun jahkásaš bušeahttabargui ja konsultašuvnnaide gaskal stáhtalaš eiseválddiid ja Sámedikki. Sámi allaskuvllas lea koordináhtorrolla dán barggus. - Dás gávnnat visot Sámi logut muitalit-raporttaid mat leat almmuhuvvon 2008 rájes. Neahttasiiddus sáhttá válljet ee. giela, čálli ja fágakategoriijaid gaskkas.

https://samas.no/nb/node/4946?page=6

Olaus Sirma lei riegádan Giema sámis, vejolaččat Soađegili guovllus, muhto eat vissásit dieđe justa goas, várra 1650-logu álggus. Son lohkagođii báhppan Uppsalas 1672:s ja vihahuvvui Eanodaga guovllu báhppan 1675:s. Uppsalas professor Johannes Schefferus oahpásmuvai Sirmain. Dan áiggi eai diehtán Eurohpás ollu sápmelaččaid birra ja Ruoŧa ráđđehus lei addán Schefferussii bargun čohkket dieđuid sámiid birra ja juohkit dieđuid sámiid birra máilbmái. Duogážin dán bargui lei dat go lei beaggán ahte Ruoŧa gonagasa (Gustav II Adolf 1594–1632) soahteveahka ii vuoitán soahtevuoittuid golmmalotjahkásaš soađis (1618–1648) dušše soahteveaga čehppodagain, muhto ahte sis ledje sámi noaiddit maid soalddáhin. Dán beaggima galggai Schefferus njulget ja muitalit albma dieđuid sápmelaččaid birra máilbmái. Olaus Sirma čálii muittu mielde guokte luohteteavstta ja attii daid Schefferussii gii almmuhii sápmelaččaid birra latiinnagillii girjji Lapponia 1673:s. Lapponia jorgaluvvui eará Eurohpá gielaide (duiskka-, ruoŧa- ja suomagillii) ja dán láhkai šadde dát guokte divtta dovddusin miehtá Eurohpá. Dát guokte divtta hirpmástuhttte eurohpálaččaid, go eai sii lean jáhkkán ahte sámiin gávdnojit nu čáppa ráhkesvuođalávlagat. Dát almmustuvve aiddo vel dan áigodagas go Eurohpás lei álgimin romantihkaáigodat. Divttaid namat leat «Moarsi fávrrot» ja «Guldnasaš» © Davvi Girji OS 2008

https://web.archive.org/web/20201027064655/https:/642.davvi.no/?a=03&b=002

Yle ordne guovloválggain chat-ságastallamiid ovdal virggálaš válgabeaivvi. Vuosttas chat-ságastallan ordnejuvvo otne maŋŋebárgga 4.1.2022 diibmu 17.00. Ságastallama temán Lappi buresbirgenguovllus lea lagašbálvalusaid seailluheapmi Lappi sosiála- ja dearvvašvuođaguovllus. Bohtetgo guovlluide ain lasi nu gohčoduvvon gáiddus- ja digibálválusat? Naba mo lágašbálvalusa oažžu boahtteáiggis sámegillii? Máŋŋebárgga chattis leat áššedovdin Lappi buohccedikšunbire bajit doavttir Miia Palo, Lappi buresveadjinguovllu gaskabottosaš válmmaštallandoaibmajoavkku jođiheaddji Jari Jokela ja Davvi-Suoma sosiálasuorggi máhttinguovddáža sámeáššiid áššedovdi Niila Rahko. Ságastallamii sáhttá čálistit ja reageret Yle dovddaldagain. Chattii sáhttá čállit sihke suomagillii ja sámegillii. Searvva chattii diibmu 17 rájes dán liŋkkas. Yle Chat guovloválggain ođđajagimánus Maŋŋebárga 4.1.2022 diibmu 17: Seilotgo lagašbálvalusat? Maŋŋebárga 11.1.2022 diibmu 21: Suomas leat unnán divššárat, mo čoavdit dán váttisvuođa? _ _ Duorastat 13.1.2022 diibmu 12: Moanat nuorat vedjet funet, maid sin ovdii s√°htt√° bargat? Maŋŋebárga 18.1.2022 diibmu 11: Mo fuolahit sis, geat leat servodagas buot heajumus sajis? Lávvardat 22.1.2022 diibmu 10: Fáddá válljejuvvo maŋŋeleabbos. Yle čuovvu guovloválggaid Lappi eanangotti ja Sámi oainnus Yle válgalávvu-siidduin. Válgalávus gávnnat ođđasiid guovloválggain ja sáhtát oassálastit suomagielat chat-ságastallamiidda.

https://yle.fi/a/3-12256309

Ođđasat - Sámi allaskuvla lea ásahišgoahtime sámi AI Lab - Laila Susanne Vars lea nammaduvvon The International Arctic Science Committee (IASC) lávdegoddái - Ylva Jannok Nutti oažžu Várdduo dieđalaš bálkkašumi 2023 - Oza giđa 2024 oahpuide - Stádabušeahtta: Nanne sámi alitoahpahusa - Sámi logut muitalit 15 raporta lea almmuhuvvon - Barggat go vai lea go dus beroštupmi bargat dulkan? - 3D-teknologiijain vejolaš hábmet ođđa oahppofálaldagaid - Verddeovttasbargu gaskkal Sámi allaskuvlla ja Guovdageainnu suohkana Studeantaregistreren Registrere iežat čakčalohkanbajis ovdal 1. beaivvi čakčamánus ja giđđalohkanbajis ovdal 15. beaivvi guovvamánus Studentwebas sáhtát iežat dieđihit oahpahussii ja eksámenii buot oahppoovttadagain maid čađahat čuovvovaš lohkanbajis. Dán dagat go leat máksán lohkanbadjedivada ja go dárkkistat ahte buot oahput/oahppoovttadagat leat du progrešuvdna-/oahpahusplánas (utdanningsplan). Go dohkkehat progrešuvdna-/oahpahusplána (utdanningsplan), de automáhtalaččat dieđihuvvot oahpahussii ja eksámenii. Dárkkis ahte du progrešuvdna-/oahpahusplána ii leat guoros! Muitte maid dárkkistit ahte ruovttučujuhus ja čujuhus oahppobáikkis lea riekta. Jus leat ođđa studeanta, de fertet vuordit dassá lohkanbadjedivada máksingiro boahtá boasttas ovdal sáhtát registreret. Studentwebii beasat iežat riegádannummariin ja pin-kodain mii čuožžu lohkanbadjedivada máksingiros. FUOM! Studeanttat geat eai leat Norgga ássit, fertejit váldit oktavuođa Sámi allaskuvlla oahppohálddahusaid oažžun dihte beassannummara ja pin-koda. Ovdal registrerejuvvot, fertet guokte lávkki lávket: 1 Mávsse lohkanbadjedivada Ođđa studeanttaide sáddejuvvo giro. Máksindieđuid gávnnat maid studentwebas. 2 Logge sisa studentwebai Mana progrešuvdna-/oahpahusplána nuppi oassái (utdanningsplan del 2) ja dárkkis ahte buot oahput/oahppoovttadagat maid čađahat dán lohkanbajis leat mielde. Jus eai leat, lasit oahppoovttadagaid. Dohkket progrešuvdna-/oahpahusplána. Dárkkis ahte leat dieđihuvvon oahpahussii ja eksámenii. Muitte maid dárkkistit čujuhusaid. Loatnakássii manná automáhtalaččat diehtu go leat registrerejuvvon. Go dáid lávkkiid leat lávkon, de sáhtát diŋgot studeantakoartta (go vuosttaš geardde leat studeanta Sámi allaskuvllas) dahje mearkka mii duođašta ahte leat máksán lohkanbadjedivada. Ávžžuhit studeanttaid lohkat ja oahpasmuvvat registrerema oassái Sámi allaskuvlla kvalitehtagiehtagirjjis.

https://www.samas.no/se/node/62?page=4

Latest news - Nytt forskningsprosjekt: Opplevd rasisme blant reindriftsungdom - Kompetanseutvikling i barnehagen og grunnopplæringen - Ny forskning bidrar til å synliggjøre kunnskapene til egg- og multeplukkere - Studietilbud våren 2023 - Landscape Practices-konferanse i Kautokeino er åpen for påmelding - Timeplaner og oversikt over samlinger for høsten 2022 - 6 gode grunner til å studere ved Samisk høgskole - Samarbeidsavtale underskrevet - Ikke søkt studier enda? Vi har fremdeles noen ledige studieplasser! Historjjálaš doalut Sámi allaskuvllas Norgga biibbalsearvi almmuha ođđasit jorgaluvvon davvisámegielat biibbala. Dat lea vuosttaš háve sámi historjjás go biibbal jorgaluvvo vuođđoteavsttain davvisámegillii. Seammás lea maiddai vuosttaš geardde go biibbala almmuhandoalut lágiduvvot sámi báikkis, Guovdageainnus dán čavčča. Almmuhandoaluid oktavuođas lágida Sámi allaskuvla biibbalseminára ja čájáhusaid 23 b. - 24 b. borgemánus. Čájáhusas čájehuvvojit earret eará girkotekstiillat ja dološ girjjit. Biibbal almmuhuvvo ipmilbálvalusas Guovdageainnu girkus sotnabeaivvi 25. beaivvi borgemánus. Ipmilbálvalusa doallá Davvi-Hålogalándda bismagoddi Olav Øygard, fárrolaga proavástiin Egil Lønmoain ja báhpain Bjarne Gustadain. Biibbal lea leamaš guovddáš rolla giellaovdáneamis áiggiid čađa go lea jorgaluvvon iešguđetge gielaide. Maŋemus 400 jagi leat biibbaljorgaleamit leamašan mielde huksemin sámi čállingiela. Lars Jacobsen Hætta, gii lei mielde Guovdageainnu stuimmiiguin, lei vuosttáš olmmoš gii jorgalii olles biibbala davvisámegillii 1895:s. Measta eanas sámi aktivisttat ledje risttalaččat čuođi jagi áigi ja sii dávjá geavahedje biibbalsániid go vuosttildedje dáruiduhttinpolitihkka. Álggus 1900-logus sávai sámi servvodat oažžut lummabiibbala sámegillii. Eiseválddit lohke ahte sámit eai máhte hálddašit Ipmila sáni ja gilde dán. Háliidat go eambbo gullat ja sagastallat biibbaljorgaleame birra? De leat bures boahtin Sámi allaskuvlii. Dieđiheapmi ja prográmma seminárii gávnnat dán siiddus. Oasálastin máksá 250 ruvnno ja dán ovddas oaččut maid lunša guovtti beaivvi ovddas. Nuoraide ja mánáide leat maid doaimmat. Seminára lea ovttasbargu gaskkal Sámi allaskuvlla, Guovdageainnu sotnabeaiskuvlla, Guovdageainnu searvegotti, Norgga biibbalsearvvi, Sámi Girkoráđi ja Sámi Arkiivva. Jus leat gažaldagat biibbalseminára birra de váldde oktavuoođa Lovisa Mienna Sjöbergain. Mob.nr. (0047) 41456781

https://www.samas.no/nb/node/4549?page=6

ámediggepresideanta Silje Karine Muotka (NSR) oaivvilda ahte lea riekta ja deaŧalaš ahte Sámediggi doarju dakkár prošeavtta mii sáhttá buktit eallinnávccalaš vuonaid ja boađuid Porsáŋggu álbmogii. – Mii diehtit ahte vuonain sámi guovlluin lea dorskenálli njiedjan - ja dákkár máhttovuđot prošeavttat sáhttet addit mávssolaš vásihusaid maid maiddái eará vuotnaguovllut davvin sáhttet geavahišgoahtit, dadjá Muotka. Prošeakta čađahuvvo ovttas Mearradutkaninstituhtain, ja višuvdnan lea addit Porsáŋggu álbmogii fas vejolašvuođa ávkkástallat báikkálaš dorskeresurssaiguin 8-10 jagi sisa. Ovttasbarggus dutkanásahusaiguin ja báikkálaš ealáhusaiguin, de galgá 2023 čavčča rájes buvttaduvvot ja biddjojuvvot stárravuovdi Leaibevutnii, mii lea ovddeš gođđosadji vuotnadorski ektui. Doarjja ovdaprošektii - duođaštanguovddáš Mázii Sámediggeráđđi lea maid juolludan 181 500 ruvnno ovdaprošektii Álttá-/Guovdageaineanu duođaštanguovddáža ásaheami oktavuođas Mázii. Duođaštanguovddáš galgá leat sámi historjjá nationála seailluhanásahus, seammás go dat galgá duođaštit ja gaskkustit. – Sámi álbmogii lea deaŧalaš ahte dát duođaštanguovddáš ásahuvvo. Eiseválddit dáhtto dulvadit olles sámi gili, Máze, Álttá-/Guovdageaineanu dulvadeami oktavuođas. Juste dán ášši galggalii ipmirdit sápmelaččaid oktasaš nationála trauman. Ahte dát guovddáš ásahuvvo, lea maiddái deaŧalaš dan seanadanbargui mii berrešii šaddat Duohtavuođa- ja soabahankommišuvnna barggu ja evttohusa boađusin, dadjá sámediggepresideanta. Doarjja Offroad Finnmárkui Dasa lassin lea sámediggeráđđi borgemánus juolludan 150 000 ruvnno doarjjan Finnmarksrittene AS:ii báikkálaš biepmu, kultuvrra ja ealáhusaid promoteremii Offroad Finnmárkku meahccesihkkelfestivála lágideami oktavuođas. Gilvvut lágiduvvojit jahkásaččat suoidnemánus/borgemánus ja čađahuvvojit guovddáš sámi guovllus Sis-Finnmárkkus. Finnmarksrittene háliida leat deaŧalaš veahkkin dasa ahte oainnusmahttit sámevuođa, lasihit máhtolašvuođa sápmelašvuođa birra ja fuolahit rivttes geavaheami sihke sámi kultuvrras ja identitehtas, ja dasto ovttasbargat lávga sámi aktevrraiguin. Buot doarjagat juolluduvvojit regionálaovddidanprošeavttaid doarjjaortnegis, mas lea rabas ohcanáigi gitta skábmamánu 1. beaivvi 2023 rádjai. Doarjjaortnega ulbmilin lea árjjalaš ja ulbmildiđolaš ovttasbargu regionála ja báikkálaš eiseválddiiguin nannen ja ovddidan dihtii sámi kultuvrra, giela ja servodateallima.

https://sametinget.no/oddasat/731-500-ruvnno-doarjjan-regionalaovddidanproseavttaide.27429.aspx

Duommá láibu Gunilla Wolde Gunilla Wolde mánáidgirjjiin Duommá ja Emmá birra lea čielga juotna, ivdnás govat ja vuohkkasit čállojuvvon teavsttat. Girjjit leat jorgaluvvon ollu máilmmi gielaide ja dál girjjit ilbmet nuppi háve sámegillii. Heivejit bures boarrásut mánáidege ja rávisolbmuide, geat oahpahallet davvisámegiela.

https://www.gavpi.org/for-barn-pa-nordsamisk/924-duomma-laibu.html

Geassi lahkona ja maid dán geasi bárbmolaččat deaivvadit muhtun vahkkoloahpa duddjot ovttas. Duodjeleaira lágiduvvo gosnu Sis-Suomas, dáid dieđuid mielde Gaska-Suomas. Dárkilut báiki čielgá maŋŋá. Oahpaheaddjin Evá Elle Kari Áile. Kesä lähenee ja myös tänä kesänä bárbmulaiset tapaavat käsitöiden parissa jonain viikonloppuna. Käsityöleiri järjestetään jossakin päin Sisä-Suomea, näillä näkymin Keski-Suomessa. Tarkempi paikka selviää myöhemmin. Opettajana Aile Torikka. Dál de dus lea vejolašvuohta váikkuhit leairra plánemii. Maŋimus vástidanbeaivi 30.4.2018. Nyt sinulla on mahdollisuus vaikuttaa leirin suunnitteluihin. Viimeinen vastauspäivä 30.4.2018. Jienas, goas geasi duodjeleairra livččii | Äänestä, koska kesän käsityöleiri olisi Maid háliidat duddjot? | Mitä haluat tehdä?

https://barbmu.wordpress.com/2018/04/23/jearahallan-geasi-duodjeleaira-kysely-kesan-kasityoleiri/

1Benjamina čearddas lei rikkis ja fámolaš olmmái gean namma lei Kiš. Su áhčči lei Abiel, Serora bárdni. Serora áhčči lei Bekorat, ja su áhčči benjaminlaš Afiah. 2Kišis lei bárdni gean namma lei Saul. Son lei nuorra ja ebmos olmmái, Israelis ii lean ebmot olmmái go Saul. Son lei oaivvi guhkit go buot earát. 3Oktii Saula áhči Kiša ásendámmát láhppojedje. Kiš dajai bárdnásis Saulii: "Váldde bálvvá mielddát ja vuolgge ohcat ásendámmáid." 4Dat guovttos manaiga Efraima várreeatnama čađa ja Šališa eatnama čađa, muhto eaba gávdnan áseniid. Soai manaiga maid Šaalima eatnama čađa, muhto eai ásenat lean doppege. De soai manaiga Benjamina eatnama čađa, muhto eaba gávdnan áseniid. 5Go soai leigga boahtán Sufa eatnamii, de Saul dajai bálvái gii sus lei mielde: "Vuolgu ruoktot, muđui áhčči balahišgoahtá munno eambbo go ásendámmáid." 6Muhto bálvá dajai: "Don gávpogis ássá beakkán Ipmila olmmái. Buot maid son einnosta, dáhpáhuvvá. Vuolgu dohko, son máhttá muitalit gosa moai galge mannat." 7Saul dajai bálvái: "Muhto jos moai manne dohko, de mii munnos lea addit sutnje? Dasgo láibi lea nohkan munno lávkkain, iige munnos leat mihkkege eará maid addit Ipmila olbmái. Mii munnos livččii?" 8Muhto bálvá dajai Saulii: "Mus lea silbašekelnjealjádas. Dan mun attán Ipmila olbmái, ja de son muitala gosa moai galge mannat." 9Go israellaččat dovle bivde rávvaga Ipmilis, de sii dadje: "Bohtet, vulgot oaidni lusa!" Dat gii dál gohčoduvvo profehtan, gohčoduvvui dovle oaidnin. 10Saul dajai bálvái: "Buorre, nu maid dahke." De soai manaiga gávpogii gos Ipmila olmmái lei. 11Go soai leigga goargŋumin luohká gávpogii, de soai deaivvaiga muhtun nieiddaid geat ledje boahtimin viežžat čázi. Soai jearaiga sis: "Leago oaidni dáppe?" 12Nieiddat vástidedje: "De lea, son lea dáppe. Muhto doabmi! Son lea aiddo boahtán deike, danin go álbmogis lea odne oaffarfeastta dievás. 13Go mannabeahtti gávpogii, de deaivabeahtti su ovdal go son manná mállásiidda oaffarbáikái. Olbmot eai boradišgoađe ovdal go son lea boahtán ja buressivdnidan oaffara. Easkka das maŋŋil guossit boradišgohtet. Manni dállánaga, aiddo dál doai sáhttibeahtti deaivat su." 14Soai vulggiiga gávpogii, ja seammás go soai olliiga dohko, de Samuel gii lei mannamin oaffarbáikái, bođii sudno ovddal. 15Beaivvi ovdal go Saul bođii, de Hearrá lei almmuhan dan Samuelii ja cealkán: 16"Ihttin dán muttos beaivvi mun vuolggahan du lusa muhtin benjaminlaš olbmá. Don galggat vuoidat su mu álbmoga Israela oaivámužžan. Son beastá mu álbmoga filistalaččaid gieđas, danin go mun lean oaidnán iežan álbmoga heađi ja gullan dan bárguma." 17Go Samuel oinnii Saula, de Hearrá celkkii sutnje: "Die lea dat olmmái gean mun oaivvildin. Son oažžu ráđđet mu álbmoga." 18Saul manai Samuela lusa portii ja dajai: "Muital munnje gos oaidni ássá." 19Samuel vástidii: "Mun lean oaidni. Mana mu ovddas oaffarbáikái, de oažžubeahtti odne boradit muinna. Ihttin árrat don beasat vuolgit, ja dalle mun muitalan dutnje maid dáhtut diehtit. 20Ale balat ásendámmáid mat láhppojedje dus golbma beaivvi dás ovdal; dat leat gávdnon. Almma buot mii lea sávvanveara Israelis, gártá dutnje ja du sohkii?" 21Muhto Saul dajai: "Munhan gulan Benjamina čerdii mii lea uhcimus Israela čearddain, ja mu sohka lea heajumus Benjamina čearddas. Manin don dalle sártnut munnje nu?" 22Samuel doalvvui Saula ja su bálvvá vissui ja bijai sudno čohkkát boaššumussii gussiid gaskii. Das ledje sullii golbmalogi olbmá. 23Samuel dajai málesteaddjái: "Buvtte dál dan bierggu maid mun adden dutnje ja gohččon bidjat sierranassii." 24Málesteaddji válddii čoarbbeali ja biehčama ja bijai daid Saula ovdii. Samuel dajai: "Geahča, maid mun ledjen bidjan sierranassii. De bora! Dat biddjojuvvui sierranassii dutnje dán feastta várás." Nu Saul boradii Samueliin dan beaivvi. 25Dasto soai máhcaiga oaffarbáikkis gávpogii. Saulii láhče oađđinsaji dáhki ala, 26ja son veallánii nohkkat. Go iđedisguovssu badjánii, de Samuel čurvii Saulii dáhki ala: "Lihka! Mun mieđuštan du mátkái." Saul lihkai, ja soai manaiga ovttas olggos. 27Go soai leigga ollen gávpotravdii, de Samuel dajai Saulii: "Gohčo bálvvá mannat munno ovdal." Go bálvá lei mannan, de Samuel dajai: "Orus oanehassii, de mun muitalan dutnje maid Ipmil lea cealkán." (c) Det Norske Bibelselskap, Suomen Pipliaseura, Svenska Bibelsällskapet 2019 (c) Norwegian Bible Society, Finnish Bible Society, Swedish Bible Society 2019

https://www.bibeln.se/bibel/NS2019/1SA.9

Geahččalit sámegiel Wikipedia rievdadeami siiddus 2013, ja du teasta lea dál divvojuvvon, sihkkojuvvon dahje merkejuvvon njuolggosihkkumii. Jus hálidat joatkit, de daga dán sáttokássas. Jus joatkkat teasttaid eará siidduin, dat dulkojuvvojit vandalisman, ja administreren sáhttá hehttet du. Gálaniitoluodda (ságastallan • rievdadusat) 10:56, 5 ođđajagimánnu 2013 (UTC) Bures boahtin dán ságastallansiidui

http://se.wikipedia.org/wiki/Geavaheaddjes%C3%A1gastallan:188.3.230.34

Ođđasat - Ruvdnaprinsa ságastalai studeanttaiguin - Liv Inger Somby lea Sámi allaskuvlla ođđa rektor - Ná ozat Samordna opptak bokte - Ruvdnaprinsapárra finada Sámi allaskuvllas - Girječállioahppu 1 ja 2 - Háliidii sámi birrasa - Elektruvnnalaš rektorválggat gitta 14.04.23 rádjái - Oza čavčča oahpuide! - Sámi pedagogihka ovdáneapmi Stádabušeahtta 2019 Sámi allaskuvlla rámmaruhtadeapmi bissu seammá dásis. Ruhtadeapmi lassána 2,6 miljovnnain, mii oalle justte gokčá hadde- ja bálkálassáneami. Oktiibuot oažžut 93,3 miljon ruvnno stádabušeahta bokte. Lassáneapmi lea čadnon guovtti váldooassái: vuođđorámmii ja boađusjuolludeapmái. Sámi allaskuvlla vuođđorámmii addo lassáneapmi mii galgá gokčat hadde- ja bálkálassáneami. Das aŋkke gesso 455 000 ruvnno nu gohčoduvvon "avbyråkratiseringsreformen" geažil. Dat lea ráđđehusa politihkkalaš váikkuhus man ulbmil lea stádalaš ásahusaid movttidahttit beaktileabbon bargat. Boađusjuolludeami lassáneapmi lea čadnon studeantalohkui ja dutkamii 2017s. Dutkanoassi stuorru 888 000 ruvnnuin, earenoamážit dan geažil go 2017s lihkostuvaimet EO-ruhtadeami ja BOA-sisaboađuid háhkat. Vaikko ledje earenoamáš buorit studeantalogut 2017s, de aŋkke unnu ruhtadeapmi 227 000 ruvnnuin dan geažil go kandidáhttabuvttadeapmi unnui. Buvttadeapmi lea unni earret eará dan geažil go oahpaheaddjeoahppu ii oba álggahuvvonge 2013s, ja nu eai geargan kandidáhtat 2017s. Go visot dáid bidjá oktii, de bušeahttalassáneapmi justte gokčá hadde- ja bálkálassáneami. Dat ges mearkkaša ahte Sámi allaskuvlla ruhtadeapmi bissu seammá dásis. Bušeahttadetáljaid birra sáhtát eambbo dás lohkat.

https://www.samas.no/se/a/stadabuseahtta-2019?page=8

Latest news - Cinema premiere - We are at Tråante2017 in Trondheim - ARCTIC COUNCIL CAFF 25 YEARS ANNIVERSARY SEMINAR - Meet the new director - Sámi School History Conference 2016 - Join the Master programme in Indigenous Journalism - Sámi University of Applied Sciences offers PhD program in Sámi language and literature - Journalists gathered on Inclusive Journalism - Go on a north2north exchange, spring 2016! Abstrákta dieđiheapmi Sámegiela ja sámi girjjálašvuođa symposiai Sámi allaskuvla, Oulu universitehta Giellagas-instituhtta, Ubmi universitehta ja UiT Norgga árktalaš universitehta lágidit Sámegiela ja sámi girjjálašvuođa dutkan- ja bagadallansymposia Guovdageainnus Diehtosiiddas 22.–23.9.2021. Mii bovdet buot sámegiela ja sámi girjjálašvuođa dutkiid ja studeanttaid juogadit iežaset dutkama. Symposia lea hybridaseminára ja dasa lea maiddái vejolaš searvat neahta bokte. Áigemearri sáddet abstrávtta lea geassemánu 30. beaivve. Sámi allaskuvla, Oulu universitehta Giellagas-instituhtta, Ubmi universitehta ja UiT Norgga árktalaš universitehta lágidit Sámegiela ja sámi girjjálašvuođa dutkan- ja bagadallansymposia Guovdageainnus Diehtosiiddas 22.–23.9.2021. Oktasaš sámesymposiat leat lágiduvvon jagi 1993 rájes, ja daid ulbmilin leamaš álggu rájes čohkket sámegiela ja sámi girjjálašvuođa dutkiid ja doavttirgráda- ja masterstudeanttaid iešguđege guovlluin. Symposia bovdejuvvon logaldallit: - Ole Henrik Magga / Sámi allaskuvla. Fáttáin Sámegiela dutkan. - Jane Juuso / Isak Saba Guovddáš. Fáttáin Giellanannema hástalusat. - Vuokko Hirvonen / Sámi allaskuvla. Fáttáin Sámi njálmmálaš árbevierut girjjálaš dokumeantan: 500-jahkásaš čoaggin- ja dutkanhistorjjá guoran Abstrákta dieđiheapmi Symposia sáhkavuorut sáhttet leat buotlágan fáttáin, mat mainna nu lágiin laktásit sámegiela ja sámi girjjálašvuođa dutkamii viiddes mearkkašumis. Sáhkavuoruid guhkkodat lea 20 minuhta ja 10 minuhta ságastallamii. Jus leat juo mannan jagi sádden sisa abstrávtta ja leat ožžon dieđu ahte leat dohkkehuvvon doallat ovdasága, de mii goit dattege háliidit čohkket buot abstrávttaid ođđasis dán jagi. Merke abstráktii, ahte lea sáhka jo dohkkehuvvon abstrávttas. Sádde ovttasiidosaš čoahkkáigeasu (abstrávtta) maŋimustá geassemánu 30. beaivve 2021 čujuhussii [email protected]. Abstrávttaid áigemearri: gaskavahkku 30.6.2021 Abstrávttaid dohkkeheapmi: vuossárga 2.8.2021 Dieđihanáigemearri: sotnabeaivi 29.8.2021

https://www.samas.no/en/node/5186?page=7

– Árbevirolaš sámi osku ja risttalašvuođa gaskavuohta lea dehálaš, lohká vuosttašamanueansa Roald E. Kristiansen. – Árbevirolaš sámi osku ja risttalašvuođa gaskavuohta lea dehálaš, lohká vuosttašamanueansa Roald E. Kristiansen. Boahtte vahkku čoagganit 26 studeantta Sámi allaskuvlii oahppat eanet ovdalaš áiggi ja dálá oskkuid ja eallinoainnuid birra Sámis. Eanas studeanttat leat báhpat. – Oahppu deattuha ovttastusa ovdalaš ja dálá oktavuođaid olis Sámis, ja árbevirolaš sámi oskku ja risttalašvuođa gaskavuohta lea dehálaš, lohká Romssa universitehta oahppoovddasvástideaddji ja vuosttašamanueansa Roald E. Kristiansen. Geasuheaddji oahppofálaldat Bismačoahkkima bargi Inge Westly muitala ahte dát oahppu lea buot eanemus geasuheaddji lassioahpuid gaskkas Norgga báhpaide. – Eai leat ovdal leamaš ná ollu báhpat sámi girkoeallima oahpus, lohká Westly. Son rámida Romssa universitehta, Sámi allaskuvlla, Davvi girkolaš oahppoguovddáža ja Sámi Girkoráđi ovttasbarggu go leat dahkan vejolažžan dán oahpu čađahit. Joatkkaoahppu Oahppu lea joatkkaoahppu «Osku ja eallinoaidnu Sámis» mii čađahuvvui 2008/2009:s, muitala Sámi Girkoráđi váldočálli Tore Johnsen. – Mii leat gitta 2011 rájes geahččalan gávdnat muhtumiid geat sáhttet joatkit dán deaŧalaš oahpu. Go mis dál leat olles 26 studeantta, de dat duođašta ahte dán ohppui lea dárbu, lohká Johnsen. Oahppu buktá ođđa perspektiivvaid Sámi osko-, miššuvdna- ja girkohistorjjás. Dehálaš fáttát leat sámi girkuid ovdáneamit, dálá vuoiŋŋalaš árbevierut ja sámi servvodaga deaivvadeapmi stuora servvodagain. Lea Romssa universitehta mii lea oahp váldoovddasvástideaddji. Vuosttaš čoagganeapmi lea Guovdageainnus 28.9.–1.10. Nubbi čoagganeapmi lea Romssas boahtte jagi.

https://www.avvir.no/bahpat-gazzet-oahpu-sami-allaskuvllas/#respond

Ođđasat - Lovisa Mienna Sjöberg oažžu dutkanbálkkašumi - Ođđa raporta: Mii lea sámi perspektiiva ođđa oahppoplánain? - Ofelaččat ohcet eambbo bártniid! Ođđa ohcanáigemearri. - Ođđa Dieđut-girji almmuhuvvon - - Dán jagi mii ohcat olles guhtta ođđa sámi ofelačča! - Ođđa girji sámi dáidaga ja duoji dili birra - Sámi hálddašansuohkaniid sátnejođiheaddjit čoahkkanan Sámi allaskuvllas - Ođđa Sámi dieđalaš áigečála almmuhuvvon - Studeantačálus 2: "Movt don sáhtát váiban go leat dušše beaivvi stoahkan mánáiguin?" golggotmánu 20. beaivi 2017 Studeantastivra válljejuvvon Ođđa studeantastivra oahppojahkái 2017/18 Studeantastivra lea Sámi allaskuvlla studeanttaid bajimus orgána, ja das lea váikkuhanvejolašvuohta buot áššiide mat gullet allaskuvlla studeanttaide. Dát leat váljejuvvon ovtta oahppojagi ovddas, studeanttaid rabasčoahkkimis 10.10.17: - Elena Skum, jođiheaddji - Elle Helene Siri, nubbijođiheaddji/ rehketdoalli - Inger Helene Anti Eira - Anna M. B. Hætta - Kirsti Monica Eira Várrelahtut: - Mikkel Rasmus Logje - Inger Marie Nilut - Berit Marie Utsi

https://www.samas.no/se/a/studenter/studeantastivra-valljejuvvon?page=2

Latest news - Studier med søknadsfrist 01.09.24 - Bo, spise og barn i barnehage mens du studerer - Opptakskravene til lærerutdanninga er endret - Studere til til høsten? Vi har forlenget søknadsfristen! - Seks nye samiske veivisere - Nye samiske veivisere offentliggjøres i Europas kulturhovedstad 2024 - Vil du omprioritere studieønsket ditt? - Konsekvenser for Sámi allaskuvla når 27 ansatte er i streik - Harald Gaski utnevnt til æresdoktor Verdde ásahusat čoahkkanit vuosttaš gearddi Árktalaš oahppoásahusat Verdde fierpmádagas deaivvadit Guovdageainnus Lea vuosttaš gearddi go Verdde ásahusat University of Alaska Fairbanks, Nunavut Arctic College, Memorial University Labrador ja Sámi allaskuvla čoahkkanit Verdde fierpmádaga dihte. Verdde ásahuvvui 12 jagi áigi ja fierpmádat lea erenoamážit bargan nannet fágabargiid lonohallama, ovddasbarggu ja maiddái juogadit dutkama. Verdde lágida seminára Árktalaš eamiálbmot oahpahus. Seminára lea buohkaide rabas. Guovdageainnu Diehtosiiddas, gaskavahku geassemánu 10. beaivvi diimmu 14:00.

http://samas.no/nb/node/840

Vuođđogiehtačálus maid Johan Turi lei čállán, almmuhuvvui girjin oktan Emilie Demant dánskkagiel jorgalusain juovllaide 1910. Girjái lei Johan Turi sárgon 14 gova liige govvamáhppii. Su sárgumat čilgejit ee. sápmelaččaid bivddu, johtimiid, gárddástallamiid ja siiddastallamiid. Emilie Demant barggai sullii guokte jagi ovdalis Københavnas gárvvistit Johan Turi vuođđogiehtačállosiid. Girjái čállojuvvojedje olles golbma ovdasáni. Čállit ledje Thomsen, Demant ja Hjalmar Lundbohm. Lundbohm lei LKAB-disponeanta Gironis ja lei maid veahkkái ruđalaččat ollašuhttit Turi girjeprošeavtta. Nils Nilsson Skum, s√°mi d√°idd√°r ja boazodoalli Davvi-S√°mis, s√°rggui gova ovdasiidui. L√°g√°dus lei Nordiska bokhandeln AB Stockholmas. Girji lea almmuhuvvon ođđasit 1965, 1986 ja 2010, maiddái jietnagirjin 2010. Áiggi mielde lea girji almmuhuvvon golmma sámegiel čállinvuogi mielde. Ođđaseamos prentosa várás 2010 lea Mikael Svonni dárkkistan Johan Turi giehtačállosiid ja lea dulkon daid ođđasit nu got Turi ieš várra hutkkai dieđuid ja muitalusaid ja lea maiddá divvon muhtin boasttudulkomiid ovddit prentosiin. Ná čilge Johan Turi iežas girjeprošeavtta: "Mon lean jurddašan, ahte dat livččii buoremus, jos livččii dakkár girji, masa lea visot čállojuvvon bajás sámi eallin ja dilli, vai eai dárbbaš jearrat got lea sámi dilli ja eai beasa botnjat nuppe ládje – dakkárat guđet háliidit sámiid ala gielistit – ja botnjat visot beare sámiid sivalažžan (...). Ja dasa ferte čállit visot dáhpáhusaid ja čilgehusaid, vai boađášii čielggas nu ahte ipmirda juohke olmmoš (...)." (Muitalus sámiid birra 2010:11.)

https://web.archive.org/web/20111104125827/http:/arkivverket.no/nno/Arkivverket/Samisk-arkiv/Nettutstillinger-Neahttacajahusat/Johan-Turi-girji-MUITTALUS-SAMID-BIRRA-100-jagi/Johan-Turi-MUITTALUS-SAMID-BIRRA-almmuhuvvui-girjin-1910

Ođđasat - Ruvdnaprinsa ságastalai studeanttaiguin - Liv Inger Somby lea Sámi allaskuvlla ođđa rektor - Ná ozat Samordna opptak bokte - Ruvdnaprinsapárra finada Sámi allaskuvllas - Girječállioahppu 1 ja 2 - Háliidii sámi birrasa - Elektruvnnalaš rektorválggat gitta 14.04.23 rádjái - Oza čavčča oahpuide! - Sámi pedagogihka ovdáneapmi miessemánu 26. beaivi 2015 Oza stipeandda árrat Leatgo joatkime oahpuin čakčii? Dál sáhtát ohcat doarjaga Loatnakássas jus dus lea juo oahpposadji. Vuolláičále elektrovnnalaččat Don sáhtát álkit vuolláičállit šiehtadusa BankIDain dahje Buypassain njuolga "Du siidduin". Jus áiggut vuolláičállit elektrovnnalaččat, de fertet válljet dan ohcamis go ozat doarjaga.

https://samas.no/se/a/studeanttaide/doarjjaortnegat/oza-stipeandda-arrat?page=8

Latest news - Graduation students 2018 - World Indigenous Research and Education Conference - New dean - Departement of Sámi Teacher Educations and Indigenous Journalism has a new dean. - Tuition fees - Public opening - Office - Free of charge for our students - From Kalaallit Nunaat to Sápmi - Alumni students take part in exhibitionproject Anja Somby virgáduvvon sámi buohccidivššároahpu prošeaktajođiheaddjin Sámi allaskuvla lea virgádan Anja Somby sámi buohccidivššároahpu prošeaktajođiheaddjin. Sus šaddá guovddáš rolla oahpu ásaheamis ja illuda bargat iežas váibmoáššin. - Illudan juo hui sakka bargat sámi buohccedivššároahpuin. Mun lean juo smiehttagoahtán bargguid birra. Dat han lea leamaš mu váibmoáššin guhka. Sihkkarit dan rájes go ieš gergen buohccidivššároahpuin, Somby muitala. Somby válddii buohccidivššároahpu Sámi allaskuvllas man dalá Finnmárkku allaskuvlla lágidii. Oahppu lei dalle geahččalanprošeakta man Biret Bongo jođihii áigodagas 1998-2001. Dál galgá Somby ieš leat guovddážin mielde álggahit vuosttaš bistevaš sámi buohccidivššároahpu. - Sámi buohccidivššároahppu lea hirbmat mávssolaš. Giella lea dieđusge dehálaš, muhto leat ollu eará ge oasit mat gáibidit fuomášumi. Lea hui miellagiddevaš go kultuvra ja árbevierut gávnnadit ođđa dieđuiguin, dutkamiin ja ođđamállet teknologiijain aiddo fal buohčadivššársuorggis, Somby áŋgirit čilge. Lassin buohccidivššárohppui lea Sombys maid mastergráda psyhkalaš dearvvašvuođas. Oahppu álgá 2021s Goahtejođiheaddji Marit Meløy lea duhtavaš go Somby lea váldán vuosttá virggi. - Dearvvašvuohta lea Sámi allaskuvlii ođđa ja dehálaš suorgi, ja leange hui duhtavaš go oažžut nana čeahpes fágaolbmo virgái, Meløy lohká. Sámi buohccidivššároahppu lea ovttasbargu gaskal Sámi allaskuvlla ja Romssa Universitehta. Oahppu galgá plána mielde álggahuvvot ođđajagis 2021s ja lea ollu maid ferte ráhkkanit ovdal dan. Sámi allaskuvla lea verddeásahus ja oahppu lágiduvvoge doppe. Dasa lassin galgá Sámi allaskuvla fállát oahppoosiid sámi servodat- ja kulturmáhtus. Tromssa universitehtas ges lea oahpu obbalaš fágalaš ovddasvástádus.

https://www.samas.no/en/node/4547?page=6

Ekonomalaš, sosiálalaš ja čuvgehuslaš vuoigatvuođaid guoski riikkaidgaskasaš oktasašsoahpamuš[1], ekonomalaš, sosiálalaš ja kultuvrralaš rivttiid oktasašsoahpamuš[2], ekonomalaš, sosiála- ja kulturrivttiid riikkaidgaskasaš oktasašsoahpamuš (oanádus: ESČ-soahpamuš dahje ESK-soahpamuš[3], Suomas maiddái TSS-soahpamuš (suomagillii: TSS-sopimus[1][4])), riikkaidgaskasaš konvenšuvdna ekonomalaš, sosiála ja kultuvrralaš vuoigatvuođaid birra[5][6] lea riikkaidgaskasaš šiehtadus man Ovttastuvvan našuvnnaid dievasčoahkkin lea dohkkehan juovlamánu 16. b. 1966 ja mii bođii fápmui ođđajagimánu 3. b. 1976. Soahpamuš geatnegahttá soahpamušoassebeliid ovddidit olbmuid ekonomalaš, sosiálalaš ja čuvgehuslaš vuoigatvuođaid nugo bargiid vuoigatvuođaid, vuoigatvuođa dearvvašvuhtii, skuvlejupmái ja govttolaš eallindássái. Ođđajagimánu 2018 rádjái soahpamuša leat vuolláičállán ja dohkkehan 166 soahpamušriikka[7]. Amerihká ovttastuvvan stáhtat, Komorat, Kuba ja Palau leat dušše vuolláičállán soahpamuša[7]. ESČ-soahpamuš gullá riikkaidgaskasaš olmmošvuoigatvuođaid vuođđokonvenšuvnnaide ovttas olmmošvuoigatvuođaid oppamáilmmálaš julggaštusain ja siviila- ja politihkalaš vuoigatvuođaid guoski oktasašsoahpamušain. Suopma lea dohkkehan soahpamuša jagi 1976 ja molssaevttolaš beavdegirjji eaŋkalolbmo váidalusain jagi 2014[1][4]. Seamma jagi 2014 ESČ-komitea ávžžuhii Suoma addit resurssaid sámegielaid giellaealáskahttimii[3]. Dasa lassin komitea ávžžuhii Suoma jođálmahttit ILO 169 -soahpamuša ratifiserenproseassa[4]. - Riikkaidgaskasaš soahpamušat: Suoma Sámediggi. Čujuhuvvon 01.06.2018. - Oppalaškommeanta n. 1. Álbmotlaš veahádagaid suodjaleami rápmaoktasašsoahpamuša oahpahusa ja skuvlema oppalaškommeanta (ACFC Thematic Commentary No. 1), s. 11. Eurohpáráđđi, 2006. Girjji interneahtaveršuvdna (referánsabeaivi 01.06.2018). - Näkkäläjärvi, Pirita. ON ávžžuha Suoma bidjat leavttu giellaealáskahttinprográmmii ja ILO-ratifisemii 04.12.2014 d. 8:22, beaividuvvon 04.12.2014 d. 13:06: YLE Sápmi. Čujuhuvvon 01.06.2018. - Näkkäläjärvi, Pirita. Ođđa váidalanbálggis ekonomalaš, sosiálalaš ja čuvgehušlaš vuoigatvuođain 25.03.2014 d. 13:13, beaividuvvon 04.12.2014 d. 8:33: YLE Sápmi. Čujuhuvvon 01.06.2018. - Konvenšuvdna vuoigatvuođain mat gusket olbmuide geain leat hedjonan doaibmanávccat: Norgga Mánáid-, dásseárvo- ja searvadahttindepartemeanta. Čujuhuvvon 03.06.2018. - Skutnabb-Kangas, Tove ja Dunbar, Robert: "2.2. Vuoigatvuohta oahpahussii", Álgoálbmotmánáid oahpaheapmi gielalaš álbmotgoddin ja rihkkumin olmmošsohkagotti vuostá? Máilmmeviidosaš perspektiiva, s. 14. Gáldu čála : Álgoálbmotvuoigatvuođaid áigečála Nr 1/2010. Guovdageaidnu: Gáldu, 2010. ISBN: 978-82-8144-054-8. Girjji interneahtaveršuvdna (referánsabeaivi 03.06.2018). - UN Treaty Collection: International Covenant on Economic, Social and Cultural Rights 03.01.1976: Ovttastuvvan našuvnnat. Čujuhuvvon 03.06.2018. (eaŋgalsgillii)

https://se.wikipedia.org/wiki/Ekonomala%C5%A1,_sosi%C3%A1lala%C5%A1_ja_%C4%8Duvgehusla%C5%A1_vuoigatvuo%C4%91aid_guoski_riikkaidgaskasa%C5%A1_oktasa%C5%A1soahpamu%C5%A1

Mánáidrádio- Bluppe ja giđđadulvi 2 oassi Čálli: Inga Borg Musihka: Åsa Blind ja Catarina Utsi. Muitaleaddji: Linda Marakatt Teknihkar: Helena Sydberg Hinrichsen Buvttadeaddjit: Linda Marakatt ja Meänraatio doaimmaheaddji Pia Lakkapää - 06.50Digiffects Sound Effects Library - Group of Children Playing and Laughing IndoorsAlbum: ChildrenBolag: Hot Ideas 2016 - 06.51Digiffects Sound Effects Library - Geese Outdoors Version 2Album: Bird SoundsBolag: Hot Ideas 2016 - 06.53Elen Kristina Utsi - Nåå, nåå dellieAlbum: Suvhtedh suvhtedh suvBolag: D

https://sverigesradio.se/avsnitt/1487722

Ođđasat - Nominerejuvvon girjjálašvuođabálkkašupmái - Lovisa Mienna Sjöberg oažžu dutkanbálkkašumi - Ođđa raporta: Mii lea sámi perspektiiva ođđa oahppoplánain? - Ofelaččat ohcet eambbo bártniid! Ođđa ohcanáigemearri. - Ođđa Dieđut-girji almmuhuvvon - - Dán jagi mii ohcat olles guhtta ođđa sámi ofelačča! - Ođđa girji sámi dáidaga ja duoji dili birra - Sámi hálddašansuohkaniid sátnejođiheaddjit čoahkkanan Sámi allaskuvllas - Ođđa Sámi dieđalaš áigečála almmuhuvvon Oahpaheaddjeoahput: Laura Njunnás Laura Njunnás Eanodagas eret lea gárveme sámi oahpaheaddjeoahpu mastera Sámi allaskuvllas. Son rámida Norgga Sámedikki stipeandaortnegiid mat gusket sutnje maid gii lea Suoma bealde eret. Čállán: Niels Ovllá Oskal Dunfjell Laura bargá ollesáigge sámegieloahpaheaddjin Helssegis seammás go lea gárveme oahpaheaddjeoahpu 5.-10. ceahki mastera Sámi allaskuvllas. Dán kombinerema lea dahkan guokte maŋemus jagi go eai leat leamaš deaivvadanvahkkut Sámi allaskuvllas koronaáigodagas. – Muhtomin lea dieđusge lossat ná dahkat, muhto ieš mun lean válljen. Lea han nu stuora dárbu sámi oahpaheddjiide, dadjá Laura. - Dehálaš bargu! Dárbu lea stuoris miehtá Sámi. Muhto nu lea maiddái gávpogiin lulde, gos orrot olu sápmelaččat. Laura dieđu mielde lea son áidna sámegieloahpaheaddji vuođđoskuvllas Helssegis. – Sámi mánát dáppe leat leamaš sámegieloahpahusa haga olu jagiid. Dat lea vahát. Sii leat guhkkin eret Sámis, ja nu lea dat čuohcan sin identitehtaide ja giellamáhttui. Laura háliida veahkehit sin, muhto maiddái hukset nana sámegieloahpahusa Helssegii. Su oahppit lávejit navdit ahte son lea válljen oahpaheaddjegeainnu guhkes luomuid dihte. Guhkes luomuid mieđiha buorren beallin, muhto ii ággan dasa go oahpaheaddjeoahpu gazzá. – Mu mielas lea njulgestaga dehálaš bargu! Lea nu stuora dárbu sámi oahpaheddjiide ahte illá dárbbašat ohcat bargguide. Mun oaččun dávjá bargofálaldagaid, lohká Laura. Loaktán bures allaskuvllas Ieš ii lean árvvoštallan oahpaheaddjebarggu sutnje geaidnun. Dakkár jurdagiid oaččui easkka go bođii fálaldat bargat suomagieloahpaheaddjin mánáidskuvllas Guovdageainnus. – Mun in livčče oahpaheaddjeoahpu válljen muđui gal. Dan ahte bessen geahččalit barggu álggos, bijahii mu dan guvlui. Son lei juo ovdalaččas fárren Guovdageidnui lohkat sámegiela bachelora Sámi allaskuvllas. Dan ahte lei bures loaktán allaskuvllas, dagai álkibun eambbo studeret doppe. Sutnje gii nuorran juo fárrii ruovttus eret, lei dego boahtit ruoktot go Sámi allaskuvlii lávkii sisa. – Sámi allaskuvla lea áidna sadji gos sámi oahpaheaddjeoahpu sáhtát gazzat. Doppe lea sámevuohta ja sámegiella nu oidnosis, dadjá Laura. Ávžžuha ohcat Son sávvá eandalii Suoma- ja Ruoŧabeale studeanttaid ohcat Sámi allaskuvlla oahpaheaddjeoahpuide. Norgga Sámedikkis leat stipeandaortnegat mat gusket sidjiide maid. – Mis eai leat seamma ortnegat Suoma bealde. Norgga Sámedikki stipeandaortnet lea hui geasuheaddji mu mielas. Lea vejolaš oažžut 25 000 ruvnno sturrosaš stipeandda juohke lohkanbaji ovddas. Oahpu maŋŋel gártá dat stuora submin. Stipeandaortnegiid birra sáhtát lohkat eambbo Sámedikki neahttasiidduin. – Sihke Sámi allaskuvla ja studeantabiras doppe lea olu ovdánan. Doppe lea álki oahpásnuvvat eará guovllu sámiiguin. Ieš sáhtášin vel bargat doppe jus dakkár vejolašvuohta goassege boađášii. Mun duođai ávžžuhan ohcat! lohká Laura. Loga eambbo sámi vuođđoskuvlaoahpaheaddjeoahpu 1-7 ceahki masteroahpu birra dás. Loga eambbo sámi vuođđoskuvlaoahpaheaddjeoahpu 5-10 ceahki masteroahpu birra dás.

https://www.samas.no/se/a/oahput/manne-sami-allaskuvlii/oahpaheaddjeoahput-laura-njunnas?page=2

Uusi vaihtoehto -riikkabeaijoavkku riikkabeaiáirras, roavvenjárgalaš Matti Torvinen áigu evttohit, ahte Deanu soahpamuš ráđđádallojuvvo ođđasit. Torvinen oahpásmuvai otne vuossárgga Ohcejogas Deanu soahpamuša váttisvuođaide ovttas sosiála- ja dearvvasvuođaministtar Pirkko Mattilain. Dilálašvuhtii oassálaste earret eará Ohcejoga gieldda áirasat, guolástangottiid ovddasteaddjit ja fitnodatdoallit. "Cealkkán dearvvuođaid Soinii" Riikkabeaiáirras Matti Torvinen válddii ieš gildii oktavuođa ja bivddii deaivvadeami. Son lea čuvvon Deanu soahpamuša dili, muhto ii lean ádden, man garrasit soahpamuš lea báikkálaččaide čuohcan. Dan galgá su mielas ráđđádallat ođđasit. – Dát lea duođalaš ášši. Jos soahpamuš duođai lea nu heittot, go dáppe lea boahtán ovdan, de dan galgá eretcealkit dahje unnimustá divvut. Leago fuones soahpamuša bággu doallat fámus? – Gal mun dajan, dan vuođul maid dáppe lean gullan, ahte dán soahpamuša ferte ráđđádallat ođđasit Suoma ja Norgga gaskkas. Cealkkán dáid dearvvuođaid olgoministtar Timo Soinii, Torvinen lohpida. Sámi áššit leat oahppásat Torvinenii jo ovddežis. Son lea eret Roavvenjárggas ja bargan árat doaimmaheaddjin. Son lohká iežas leat fuolas sápmelaččaid vuoigatvuođalaš dilis Suomas. – Dákkár ovdáneami ferte botket. Áiggun geahččalit váikkuhit áššái Suoma ráđđehusa bokte. Ministtar fuolas sápmelaččaid sosiála buresveadjimis Deanu soahpamuša váttisvuođat eai njuolga gula sosiála- ja dearvvasvuođaministtar Pirkko Mattila suorgái, muhto son lea beroštuvvan áššis. Soahpamuša sosiála bealli badjániige dilálašvuođas ovdan. – Sosiála oaidnu gal bođii dáppe bures ovdan, giittán das. Báikkálaččaid buresveadjima lea dehálaš guldalit. – Bajimužžan munnje báhce millii olbmuid beahttašupmi ja eahpevuoiggalašvuođa vásáhusat. Doalvvon olbmuid sávaldagaid diehtun iežan riikkabeaijovkui, Mattila muitala. Ohcejoga váldostivrasáles dollojuvvon rabas dilálašvuođas ságastalle maiddái eará áigeguovdilis, sápmelaččaid guoski áššiin. Ministtarii geigejuvvui earret eará sápmelaččaid iešsoardimiid davviriikkalaš eastadanplána. – Dákkár áššiid lea hui váivi gullat, muhto buorre, ahte dat bohte dáppe ovdan. Áiggun gieđahallat ášši ovttas bearaš- ja vuođđobálvalusministtar Annika Saarikkoin, daningo dát ášši guoská munno goappašagaid. Dán áššái ferte bargat juoidá, Mattila oaivvilda. Ohcejoga dilálašvuhtii oassálaste sullii 30 olbmo.

https://yle.fi/uutiset/osasto/sapmi/riikkabeaiairras_torvinen_ohcejogas_deanu_soahpamusa_ferte_raadallat_oasit/9761702

Legg til i ønskeliste Gratis utdrag - Sett i bokhyllen - Les gratis utdrag Eadni ganjaldii mu fuolppuid ebok 145,- Girjjis mor gråt over mine skjørt muitala Inga Ravna Eira cábbát ja poehtalaccat mo lea eallit guovtti servodagas; sámi servodagas mii rievdá ja dáza servodagas. Girji lea mun-persovnna ovdáneami birra mánnávuoda rájes ollesolbmo rádjai. .álli govve su vásáhusaid ja fearániid divttaiguin ja oanehis prosateavsttaiguin. Ebok 145,- Girjjis mor gråt over mine skjørt muitala Inga Ravna Eira cábbát ja poehtalaccat mo lea eallit guovtti servodagas; sámi servodagas mii rievdá ja dáza servodagas. Girji lea mun-persovnna ovdáneami birra mánnávuoda rájes ollesolbmo rádjai. .álli govve su vásáhusaid ja fearániid divttaiguin ja oanehis prosateavsttaiguin.

https://ebok.no/eboker/lyrikk-og-dramatikk/eadni-ganjaldii-mu-fuolppuid-inga-ravna-eira-9788232904549/?iac=Eadni+ganjaldii+mu+fuolppuid&iai=default&ian=default&iap=same_author

Čuovvovaš dieđut leat buktojuvvon gaskamuittus ja dat leat maŋimusta beaiváduvvon suoidnemánnu 28 b. 2024 dii. 12.36. Gaskamuittus leat eanemustá 5 000 bohtosa. Čuovvovaš fiillat gávdnojit, muhto dat eai leat anus ovttage siiddus. Fuomaš, ahte eará neahttasiiddut sáhttet liŋket fiilii njuolgga URL:ain. Dalle fiila sáhttá leat dán listtus, vaikko dat leage anus. Davvisámegiel Wikipedias ii gávdno dán siiddu Sáhtát álggahit artihkkala Geavatkeahtes govat.

https://se.wikipedia.org/wiki/Erenoam%C3%A1%C5%A1:Geavatkeahtes_govat

ámedikki boarrásamos áirras Kari Kyrö jođiha Sámedikki vuosttas čoahkkima ihttin maŋŋebárgga dassážii, go Sámedikki dievasčoahkkin lea válljen sátnejođiheaddji. Su mielas válggaid bohtosis galgá demokratiijas leat váikkuhus stivrra čohkkemii. – Gal mu mielas jos ja go válggat gevvojuvvojit ja leat gevvojuvvon, nu jos válggain bohtosiin ii leat mihkkege mearkkašumiid, nu dat vehá dego veahttada demokratiija. Gal demokratiijai gullá dat, ahte dat geat ožžot eanemusat guottáhusa, nu dat de besset váikkuhit eanemus. Muhto dat ferte dieđusge dás geahččat. Sápmelaččain leat máŋga iešguđet joavkku maiddái, nu daidge galgá váldit vuhtii, Kyrö dadjá. "Čoahkkima jođiheapmi ii leat oba váttisge" Maŋŋebárgga čoahkkin álgá diibmu 10 Sajosis. Kari Kyrö doallá rahpansáhkavuoru ja dan maŋŋá valljejuvvojit čoahkkima beavdegirjji dárkkisteaddjit ja jienaidlohkkit. Dat leat guokte. De Sámediggi vállje ollesáigásaš sátnejođiheaddji doaibmabadjái 2016–2019. – Mun jáhkán, ahte čoahkkima jođiheapmi ii leat oba váttisge. Lean nu máŋga garra sajis leamašan ja jođihan ovdamearkan álbmogiidgaskasaš čuoigangilvvuid. – Mu lahkonanvuohki lea dat, ahte dego sámediggelága 11. paragráfa dadjá, nu Sámediggi vállje iežas áirasiid joavkkus sátnejođiheaddji. Paragráfa 18 dadjá, ahte dat válljejuvvo, guhte oažžu eanemusat jienaid. Jos bohtet seamma olu jienat, nu vuoiti vuorbáduvvo. Dađi dárkilabbot lágas ii leat meroštallojuvvon, Kyrö dadjá. Bargortnegis daddjo lassin, ahte válljejuvvon stivrra lahtut galget ovddastit iešguđet guovllu ja giellajoavkku. Ođđa Sámediggi vuosttas háve ovttas vuossárgga S√°medikki lahtuin lea odne vuoss√°rgga veaigin skuvlensemin√°ra. Kari Kyrö hálidivčče, ahte Sámediggi suokkarda doppe vel ovttas, ahte mo sátnejođiheaddji válljen čađaduvvo. Dálá dieđuid mielde gilvvus leat guhtta kandidáhta. – Dál leage de áibbas buorre vuossárgga, go Sámedikki lahttu čoahkkanit seminárii, mas mannojuvvojit čađa Sámedikki doaibma ja doaibmavuogit, nu dallege vel ovttas suokkardit dan, ahte mo dát ságadoalliválga čađaduvvo, Kyrö dadjá. – Dat nu sátnejođiheaddjivuohta vuosttas čoahkkimis bistá dušše dan rádjai, go ođđa sátnejođiheaddji lea válljejuvvon, Kyrö loahpaha. Geahča áššis eanet vuossárgga tv-ođđasiin.

https://yle.fi/a/3-8689806

Ođđasat - Áigot ovdánahttet Sámi dáiddafágaid - Studeanttaválggat - Gelbbolašvuođalokten mánáidgárddiin ja vuođđooahpahusas - Oahppofálaldagat 2023 giđa - Ođđa dutkan buktá oidnosii monne- ja luomečoaggiid máhtuid - Sámi buohccidivššároahppu ohcanládje - Oahppojagi álggaheapmi - Rabas oahpposajit - Lea ain vejolaš dieđihit Landscape Practices konferánsii, Guovdageainnus Etnešguovttos: Konsearta kantiinnas 16.08.23 Govven: Olena Hætta 16.08.23 rahppo Sámi allaskuvlla skuvlajahki 2023-2024 almmolaččát Diehtosiiddas. Dan mii ávvudit dearvvuođaiguin, sáhkavuoruiguin, lunššain ja guoimmuhemiin! Dán jagi leat ožžon čeahpes juigiid min guoimmuhit. Etnešguovttos leaba Bella Inger Márjá ja su nieida, Sárá Gáren Ánne, ja leaba Guovdageainnus eret. Inger Márjá Nilut lea guhká leamaš juoigi, Sárá Gáren Ánne lea nuorra juoigi. Soai leaba goappašagat bajásšaddan birrasis gos luohti lei oassin árgabeaivvis, ja viežžaba inspirašuvnna luohteárbbis. Buohkat leat bures boahtin boahtit konsertii! Konsearta álgá sullii dii. 11.40.

https://www.samas.no/se/a/etnesguovttos-konsearta-kantiinnas-160823?page=11

Latest news - 3D-teknologiijain vejolaš hábmet ođđa oahppofálaldagaid - Verddeovttasbargu gaskkal Sámi allaskuvlla ja Guovdageainnu suohkana - Sami Education Conference: New deadlines - Min birrasat conference is open for registration - Sami health conditions - Oahppu ii deatte (education does not weigh down) podcast - new episode every week - Sami cultural heritage's place in relation to global challenges - Fall 2024 Study Programs - State budget 2024: Allocation to the Sami university of applied sciences Ofelaččat ohcet eambbo bártniid! Ođđa ohcanáigemearri. Sámi ofelašlohku viiddiduvvo njealji guđa ofelažžii čavčča rájes, ja Sámi allaskuvla lea dál bargame gávdnat ođđa ofelaččaid. Dán rádjái leat 22 ohcci, ja dušše okta bárdni gii lea ohcan. Sámi allaskuvla bidjá danin ođđa ohcanáigemeari cuoŋománu 11. beaivái, go sávašii rekrutteret eambbo bártniid dán dehálaš servodatdoibmii.

https://www.samas.no/en/node/6212?page=1

Prošeaktaovddasvástideaddji/Prosjektansvarlig: Torunn Pettersen, cand.polit., dutki/forsker. Prošeaktaáigodat /Prosjektperiode: 15.08.00 - 31.12.06 (deltid). Oasseprošeakta/Delprosjekt: Samiskrelatert statistikk i Norge - innhold, organisering og drift Prošeaktaovddasvástideaddji/Prosjektansvarlig: Torunn Pettersen, cand.polit., dutki/forsker. Prošeaktamielbargi/Prosjektmedarbeidere: Even Høydahl, Statistisk sentralbyrå (til 31.05.) og Tanja Seland Forgaard, Statistisk sentralbyrå (fra 15.08.). Prošeaktaáigodat /Prosjektperiode: 01.01.03 - 31.12.06 (forlenget med ett år). Ovttasbargoásahus/Samarbeidende institusjon: Sametinget i Norge, Statistisk sentralbyrå. Ruhtadeapmi/Finansiering: Kommunal- og regionaldepartementet, Sametinget i Norge. Geahča maid / Se også: Sámi statistihka prošeakta ____________________________________ Prošeaktaovddasvástideaddji/Prosjektansvarlig: Nils Johan Päiviö, cand.jur., dutki/forsker Prošeaktaáigodat /Prosjektperiode: 2001 – 2006. Ovttasbargoásahus/Samarbeidende institusjon: Uppsala universitet. Ruhtadeapmi/Finansiering: Sametinget i Sverige, NSI. ____________________________________ Prošeaktaovddasvástideaddji/Prosjektansvarlig: Outi Kilpimaa, fil.mag., dutki/forsker. Prošeaktaáigodat /Prosjektperiode: 01.09.04 –03.08.08. Ovttasbargoásahus: Oulu universitehta. Ruhtadeapmi/Finansiering: NSI, NFR. ____________________________________ Prošeaktaovddasvástideaddji/Prosjektansvarlig: Jan Åge Riseth, dr.scient., seniordutki II/ seniorforsker II. Prošeaktamielbargi/Prosjektmedarbeidere: Niklas Labba, fil.ek.mag., dutki/forsker og Svein Ole Granefjell, cand. agric., dutki/forsker. Prošeaktaáigodat /Prosjektperiode: 01.07.04-31.12.06. Ovttasbargoásahus/Samarbeidende institusjon: Umeå Universitet, Cesam. Ruhtadeapmi/Finansiering: NFR, Sametinget (Sverige) Interreg., NSI. Geahča maid / Se også: Boazodoalu ekonomiija ____________________________________ Bruk og forvaltning av naturressurser og naturmiljøer i samiske områder Prošeaktaovddasvástideaddji/Prosjektansvarlig: Audhild Schanche, dr. art., direktevra/direktør. Prošeaktamielbargi/Prosjektmedarbeidere: Svanhild Andersen, Ingar Nikolaisen Kuoljok, Lars Magne Andreassen, Beate Mortensen Nesheim, Káren Elle Gaup. Prošeaktaáigodat /Prosjektperiode: : 01.03.01-31.12.06 (vil sannsynligvis forlenges). Ovttasbargoásahus/Samarbeidende institusjon: Universitetet i Tromsø, Høgskolen i Bodø Ruhtadeapmi/Finansiering: Norges Forskningsråd, Universitetet i Tromsø, Høgskolen i Bodø, Reindriftens utviklingsfond, NSI. Geahča maid / Se også: Dutkanprošeakta Luondu, kultuvra ja máhttu Oasseprošeavattat/Delprosjekter: Porsangerfjorden i endring. Prošeaktamielbargi/Prosjektmedarbeider: Svanhild Andersen. Prošeaktaáigodat /Prosjektperiode: 01.03.-31.12.05. Ovttasbargoásahus/Samarbeidende institusjon: Universitetet i Tromsø. Ruhtadeapmi/Finansiering: NSI. Reindrift, sedvaner og rettsoppfatninger. Rettsanvendelse og rettsutvikling når to verdener møtes Prošeaktamielbargi/Prosjektmedarbeider: Ingar Nikolaisen Kuoljok, cand.jur., dutki/forsker. Prošeaktaáigodat /Prosjektperiode: 01.06.02 – Ruhtadeapmi/Finansiering: Reindriftens utviklingsfond. Dilemmaer og utfordringer ved etablering av nasjonalpark i lulesamisk område Prošeaktamielbargi/Prosjektmedarbeider: Lars Magne Andreassen, cand.polit./dr.gradsstipendiat Høgskolen i Bodø. Ruhtadeapmi/Finansiering: Høgskolen i Bodø, NSI. Tradisjonell kunnskap i reindrifta Prošeaktamielbargi/Prosjektmedarbeider: Káren Elle Gaup, cand.philol.,dutki/forsker. Prošeaktaáigodat /Prosjektperiode: 01.01.06-31.12.06. Ruhtadeapmi/Finansiering: KRD Meahcci, den samiske utmarka Prošeaktaovddasvástideaddji/Prosjektansvarlig: Audhild Schanche, dr.art., direktevra/direktør. Prošeaktaáigodat /Prosjektperiode: Begrenset arbeid i 2005; en del formidling. Ruhtadeapmi/Finansiering: NSI. ____________________________________ Prošeaktaovddasvástideaddji/Prosjektansvarlig: Sunniva Skålnes, dr.ing., dutki/forsker Prošeaktaáigodat /Prosjektperiode: 01.02.05 – 01.03.08. Ruhtadeapmi/Finansiering: Noregs forskingsråd. (Prosjektet er assosiert med hovedprosjektet Natur, kultur og kunnskap). ____________________________________ Prošeaktaovddasvástideaddji/Prosjektansvarlig: Solveig Joks, cand.polit., dutki/forsker. Prošeaktaáigodat /Prosjektperiode: 15.08.2002-31.12.2006. Ruhtadeapmi/Finansiering: Reindriftens utviklingsfond. ____________________________________ Saamelaisopetuksen asema Pohjoismaiden peruskouluissa. Vertaileva tutkimus kielellisten ihmisoikeuksien näkökulmasta. Prošeaktaovddasvástideaddji/Prosjektansvarlig: Ulla Aikio-Puoskari, fil.mag., dr.grádastip. Prošeaktaáigodat /Prosjektperiode: 2004-2006. Ovttasbargoásahus/Samarbeidende institusjon: Oulu universitehta/ Giellagas-instituhtta ja Lappi universitehta/ Árktalaš dutkiskuvla Arktis (ARKTIS Arctic Graduate School). Ruhtadeapmi/Finansiering: Giellagas-instituhtta, Arktis, Sámi Instituhtta. ____________________________________ Prošeaktaovddasvástideaddji/Prosjektansvarlig: Johanna Ijäs, cand.philol., dutki/forsker. Prošeaktaáigodat /Prosjektperiode: 01.09.04–31.08.08. Ovttasbargoásahus/Samarbeidende institusjon: Oulu universitehta Ruhtadeapmi/Finansiering: Sámi Instituhtta. ____________________________________ Prošeaktaovddasvástideaddjit/Prosjektansvarlige: Johanna Ijäs ja Solveig Joks. Prošeaktaáigodat /Prosjektperiode: 01.10.05–31.05.06. Ruhtadeapmi/Finansiering: Norgga Sámediggi ja Sámi Instituhtta ____________________________________ Prošeaktaovddasvástideaddji/Prosjektansvarlig: Johanna Ijäs, cand.philol., dutki/forsker Prošeaktaáigodat /Prosjektperiode: 01.08.05–31.12.06. Ovttasbargoásahusat/Samarbeidende institusjoner: Sámi allaskuvla ja Romssa universitehta Sámi dutkamiid guovddáš . Ruhtadeapmi/Finansiering: Norgga dutkanráđđi, Romssa universitehta Sámi dutkamiid guovddáš, Sámi Instituhtta ja Sámi allaskuvla. ____________________________________ Prošeaktaovddasvástideaddji/Prosjektansvarlig ved NSI: Audhild Schanche., dr.art. direktør/direktevra. Prosjektet er et post.doc. prosjekt ledet av Asgeir Svestad ved Universitetet i Tromsø, med NSI som samarbeidspart. Prošeaktaáigodat /Prosjektperiode: 2005-2007 Ovttasbargoásahus/Samarbeidende institusjoner: Universitetet i Tromsø, Københavns universitet, Sametinget i Norge. Ruhtadeapmi/Finansiering av NSI andel: NFR, NSI. ____________________________________ Sierra prošeaktaneahttasiiddut / Egne prosjektnettsider:

https://web.archive.org/web/20070728214300/http:/www.samiskhs.no/sam/dutkan/proseavttat.html

Ođđasat - Nominerejuvvon girjjálašvuođabálkkašupmái - Lovisa Mienna Sjöberg oažžu dutkanbálkkašumi - Ođđa raporta: Mii lea sámi perspektiiva ođđa oahppoplánain? - Ofelaččat ohcet eambbo bártniid! Ođđa ohcanáigemearri. - Ođđa Dieđut-girji almmuhuvvon - - Dán jagi mii ohcat olles guhtta ođđa sámi ofelačča! - Ođđa girji sámi dáidaga ja duoji dili birra - Sámi hálddašansuohkaniid sátnejođiheaddjit čoahkkanan Sámi allaskuvllas - Ođđa Sámi dieđalaš áigečála almmuhuvvon Ruvdnaprinseassa boahtá Sámi allaskuvlii Miessemánu 31. b. boahtá H.K.H. Ruvdnaprinseassa Mette-Marit Sámi allaskuvlii, Guovdageidnui. Dán oktavuođas ávžžuhit buohkaid coggat gávtti, nu ahte Diehtosiiddas oidnojit ollu gávttehasat. Ruvdnaprinseassa šattai buohcci cuoŋománus go Ruvdnaprinsa finai Sámi allaskuvllas ja ii beassan dalle searvat guossástallamii. Dán geažil boahtá dál Sámi allaskuvlii guossái. Ulbmil mátkkis lea loktet gelbbolašvuođa ja ipmárdus sámi árbbi birra, ja fuomášuhttet ruvdnaprinsapára 50-jagi ávvudeami. Vuostáiváldin dáhpáhuvvá boađáhagas dii. 10.00, ja dán dilálašvuhtii bovdet buot Diehtosiidda bargiid.

http://samas.no/se/a/ruvdnaprinseassa-boahta-sami-allaskuvlii?page=2

Anárlaš bloggačálli, ovddeš doaimmaheaddji ja gieldapolitihkkár Veikko Väänänen čálii mannán vahkus bloggačállosisttis sámediggelága ođadeamis ja dan vejolaš sisdoalus. Son čuoččuhii earet eará, ahte sámediggeláhkaevttohusa mielde nu gohčoduvvon lappalaščuokkis sihkastuvvošii eret ja sámemeroštallan vuođđudivčče giellagáibádussii njealji buolvva duohkái. Väänänen buvttii ovdan bloggastis maid, ahte lappalaščuoggá vuođul sáhtašii ohcalit jienastuslohkui sirdásanáiggi siste ja, ahte válgalávdegotti mearrádusas sáhtašii váidit váidinlávdegoddái. Väänänen buvttii ovdan maiddái, ahte láhkaevttohus maid dovddastivčče mannu hámis nu gohčoduvvon vuovdelappalaškultuvrra. Yle Sápmi lea guođđán Veikko Väänänen sáni jearran dihte lassedieđuid áššis. Su eat leat velá dássážii fáhten ságaide. Čálus bovttii ságastallama sosiála medias Veikko Väänänen bloggačálus movttáskahtii vahkkoloahpas ságastallat sosiála medias. Ságastallit leat navdán earet eará, ahte láhkaevttohus livčče suđđojuvvon bloggačállái ovdalgo dat lea oba almmolaš. Ovdamearkka dihte emeritusprofessor Pekka Sammallahti čálii almmolaš Facebook-beaivádeamis, ahte sámediggelága válmmaštalli bargojoavkku evttohus lea gusto suđđojuvvon earret eará muhtin bloggačállái, geasa ášši ii gula. – Leago dat suđđojuvvon maiddái dássebealátvuođa dihte maiddái Sámediggái, geasa evttohus gullá, jearrá Sammallahti Facebook-siiddustis. Ságastallamii sosiála medias válddii oasi maiddái Sámedikki ságadoalli Tiina Sanila-Aikio. Sanila-Aikio čálii Twitteras vahkuloahpas, ahte bargu lea loahpabealde ja mánu lohppii ii leat šat guhkes áigi. – Suođđamat leat váidalahtti, ja váikkuhit juohke háve sápmelaččaid ja stáhta gaskasaš luohttámuššii, vástidii Sanila-Aikio Twitter-ságastallamis jerriide. Maiddái riikkabeaiáirras ja bargojoavkku lahttu Markus Lohi (guovddáš) válddii ášši ovdan sosiála medias. Son civkkii Twitteras jearaldagaide, ahte bargojoavkku bargu lea vel gaskan. – Go evttohus válbmana, dat boahtá almmolažžan. Dán maŋŋá vuoigatvuođaministeriija sádde ráđđehusa evttohusa hápmái čállojuvvon evttohusa cealkinláhkái, Lohi čállá. Hallberg ii hálit kommenteret čuoččuhusaid – "Háliidan doalvut ášši gudniin lohppii" Suoma vuoigatvuođaministeriija ásahii skábmamánus 2017 doaibmagotti sámediggelága ođadeami várás. Doaibmagotti ságadoallin lea Suoma alimus hálddahusrievtti emerituspresideanta Pekka Hallberg. Yle Sápmi jearai doaibmagotti ságadoalli Pekka Hallbergis, ahte leatgo dieđut suođđan doaibmagottis olggobeale olbmuide. Pekka Hallberg ii háliidan kommenteret ášši dán muttus. – Olbmot leat sáhttán háleštit áššis, muhto ii leat sihkkar, leago dat leamašan rivttes diehtu, mas sii leat ságastallan. In dieđe, mii dieppe lea čuoččuhuvvon, inge hálit kommenteret daid, vástidii Pekka Hallberg telefovnnas. Hallberg maiddái buvttii ovdán, ahte son mearrida mo ja goas áššis dieđihuvvo. – Háliidan doalvut ášši gudniin lohppii. Sámediggelága ođadeami várás vuođđuduvvon doaibmagotti bargun ja mihttomearrin lea oažžut áigái ovttamielat evttohusa das, mo sámediggelága sáhttá nuppástuhttit. Doaibmagotti evttohus galgá leat gárvvis cuoŋománu loahpa rádjái.

https://yle.fi/uutiset/osasto/sapmi/hallberg_ii_halit_kommenteret_ahte_leago_muhtin_suoan_sd_lahkaevttohusa_sisdoalu_olggobeale_olbmuide/10173437

Latest news - Offisiell åpning av studenthuset - Offisiell åpning av det nye studieåret - Bli kjent med vår nye rektor - Ny mulighet for å søke på høstens studier - Lanseringen av årets "Samiske tall forteller" rapportserie er under planlegging - Sámi allaskuvla fikk besøk av KIF-komitéen - Nytt forskningsprosjekt søker unge deltakere med tilknytning til reindrift - Ny mulighet til å søke på høstens studier - Studieavgift for internasjonale studenter Koronadávda: Sámi allaskuvlla bagadusat Sámi allaskuvla čuovvu koronadávdadili čađat ja bidjá doaimmaid johtui eiseválddiid neavvagiid ja iežas árvvoštallamiid vuođul. Dearvvašvuohta ja sihkkarvuohta lea buot deháleamos juste dál, vaikko ii leat makkárge diehtu ahte dávda lea joavdan deike. Fuomáš! Buot Sámi allaskuvlla bagadusat mat gusket koronadávdii leat čohkkejuvvon dán siidui.

https://www.samas.no/nb/node/4699?page=4

Vihtta vahku leat Girjása čearru ja Ruoŧa stáhta buktán ovdan nannosamos ákkaid diggelanjas Jielleváris. Otne duorastaga nohke gearregat. Sameradion & SVT Sámi jearahallamis Ruoŧa Sámiid Riikasearvvi ságadoalli Jörgen Jonsson ii duosta vel árvidit mii leat dikki boađus. – Ferte jurddašit got šaddá, jus dáhpet dehe jus vuoitit. Ferte vuordit duomu ovdalgo mearrida maid dahkká viidáseabbot, dadjá Jonsson. Duopmu √°dj√°na jahkebeali Duopmu ádjána ain jahkebeali ja celkojuvvo skábmamánu 25. beaivvi. Borgemánus dieđihit bealálaččat diggegoluid. – Mun vuordán lunddolaččat, ahte dát proseassa doalvu ovddosguvlui. Olu duohtadieđut leat boahtán ovdan ja diggi ferte dál mearridit sin duomu. Muhto seamma dehálaš lea váldit vuhtii otná dili ja geahččat bearrái, ahte sii geat geavahit dáid eatnamiid, sáhttet soabadit, dadjá riektekansler Anna Skarhed. Áššedovdi: Ii noga dasa Ruoŧa sámeradio ja SVT Sámi Girjáš-dikki áššedovdi, juridihka doseanta Eivind Torp ii jáhke, ahte gearregastin Girjás-áššis nohká dasa. – Beroškeahttá makkár duopmu šaddá, lea dát ášši lea politihkálaš sihke sámi servodaga siste ja sámi ja eará instreassaid gaskas. Jáhkán ášši dolvojuvvo alimus duopmostullui, dadjá Torp. Geahča tv-ášši SVT neahtta-tv:s. Marja Påve Sameradion & SVT S√°pmi

https://yle.fi/uutiset/osasto/sapmi/assedovdi_girjas-assi_dolvojuvvo_alit_duopmustullui/8105609

Ringerike lea gielda Buskeruda fylkkas. Dan olmmošlohku lea 29 414[1] ja viidodat lea 1 555 km². Gieldda hálddahusguovddáš lea Hønefoss. Ringerike rádjegielddat leat . Drammen • Flesberg • Flå • Gol • Hemsedal • Hol • Hole • Hurum • Kongsberg • Krødsherad • Lier • Modum • Nedre Eiker • Nes • Nore og Uvdal • Ringerike • Rollag • Røyken • Sigdal • Øvre Eik

http://se.wikipedia.org/wiki/Ringerike

Latest news - Utvikling av nye undervisningstilbud med 3D-teknologi - Vertssamarbeid mellom Samisk høgskole og Kautokeino kommune - Samisk utdanningskonferanse: nye frister - Min birrasat konferanse er åpnet for påmelding - Samers helseforhold - Oahppu ii deatte (utdanning tynger ikke) podkast - ny episode hver uke - Samisk kulturarvs plass i forhold til globale utfordringer - Studieprogrammer høsten 2024 - Statsbudsjettet 2024: Tildeling til Samisk høgskole Suovvahádja ja giellalávgun Sámi allaskuvla geasuha jahkásaččat olu studeanttaid sámegieloahppamii. Ja praktihkalaš dilis oahppáge giela bures čállá Britt Kramvig iežas bloggas: Daga nu movt Britt Kramvig, álgge studeantan Sámi allaskuvlii! Sámi allaskuvlla fállá sámegiela álgooahpu álggahalliide, geat eai máhte hupmat eaige čállit sámegiela. Álgooahppu sáhttá maid heivet sidjiide, geat leat gullan sámegiela, muhto eai huma. Oahppu deattuha sámegillii gulahallama ja ovttasbarggu studeanttaid gaskkas. Studeanttat besset hárjehallat hupmat sámegiela iešguđetlágan beaivválaš diliin.

https://www.samas.no/nb/node/4106?page=3

øk Viser treff 1-5 av 5 Sámi njálmmálaš árbevieru dutkan : Movt sáhttá sámi gulahallama heivehit journalistihkkii (Master thesis, 2019) Sámi gulahallan lea njálmmálaš árbevierru mas leat hástalusat čuovvut mediamáilmmi ovdáneami. Dát dutkkus guorahallá makkár earenoamášvuođat leat sámi gulahallamis ja movt daid sáhttá ávkkástallat journalistihkas. Dutkosa ... Negative discourse in social medias : An analysis of hate speech in the Saami context (Master thesis, 2018) There has been a growth of hate speech on social media in general, and this issue requires further research. This paper aims to deconstruct some of the hate speech mechanisms on social media in the context of Norway and ... På andres premisser : Taus, usynlig eller i konfrontasjon : En analyse av sørsamisk offentlig samtale (Master thesis, 2019) Denne masteroppgaven ser på sørsamisk offentlig samtale. Finnes en slik offentlighet? Om det gjør det, hvordan er den og hvilken rolle har mediene i den? Ved hjelp av kvalitative intervjuer av ledere i det sørsamiske ...

https://samas.brage.unit.no/samas-xmlui/discover?filter=urfolk&filter_0=Master+thesis&filter_relational_operator=equals&filter_relational_operator_0=equals&filtertype=subject&filtertype_0=doctype

Čállán bihtá "Byttingen". Riegadan 1981, govvasárggusráidodahkki, teakstačálli ja komponista Terje Andre Wollman lea sámi/kveana govvasárggusráidodahkki, teakstačálli ja komponista, eret Mátta-Várjjagis. Gaskkohagaid bargá sihke sámi ja kveana prošeavttaiguin ja lea maŋemus golmma jagis almmuhan NIILLAS JA MÁGGÁ govvasárggus-ráiddu,Finnmárkko máŋggakultuvrralaš bajáššaddamis. Terje Andre iežas ja iežas bihtá birra Teáhterbihtás oahpásnuvvat nuorra bárrii geat fárreba Sápmái duohtandahkat niegu ahte eallit ja birget luonddus. Ii dattege mana juste nu go jurddašuvvon. Deaivvadettiin gáibideaddji- sogalaččaiguin, diiddaiguin ja eatnanvuložiiguin šaddá prošeakta ja niehku máŋggaid geahččalusaid sisa. Dáhpáhusat nugo eahpedáhtolaš mánáhisvuohta ja iešbirgejupmi lea guovddážis go lea sáhka ohcámis lihku ja "dan buori eallima" Sámis. Mun liikon muitalusaid muitalit. Mu muitalusaiguin háliidivččen ahte olbmot vásihit oahpisvuođa. Mu čállosat bohciidit measta eahpitkeahttá mu smiehttamušaiguin. Nugo vieruiguin, diehttelasaiguin ja mearriduvvon "duohtavuođain" maid árgabeivviin vásihit. Movt jus mii daid sisdoalu viggat rievdadit, ja lea got oba nu ge ahte buohkat jurddašit dan seammá? Diet smiehttamušat movttiidahttet.

https://beaivvas.no/terje-andre-wollmann/

Mannan vahkus gulaimet ahte Sámi allaskuvlla ávvuoahpaheaddji Edel Hætta Eriksen lea eretvádjolan. Son olahii alla agi, šattai 101 jagi boaris. Min jurdagat leat Edela lagamuččaid luhtte dál. Ođasvuorká Filtrer etter år Sámi allaksuvla vásiha ahte dán jagi leat ollusat válljen ohcat oahpuide maid allaskuvla fállá čavčča rájes. Dál lea ain vejolaš ohcat soames oahpuide (geahča sierra ášši dan birra). Sámi statistihka fágalaš analysajoavku leat aitto doallan čoahkkima Gielda- ja guovlodepartemeanttain ja Sámedikkiin dán olis ságastallat Sámi logut muitalit 15. almmuheami birra. Ođđa raporta almmuhuvvo juohke jagi mas sámi statistihkka kommenterejuvvo iešguđet fágasurggiin ja lea dehálaš sidjiide geat háliidit ipmárdusa sámi dilálašvuođaid birra.

https://www.samas.no/se/news?page=6

Olggosoaidnin Holtålen lea gielda Trøndelága fylkkas. Dan olmmošlohku lea 2 030 ja viidodat lea 1 210 km². Gieldda hálddahusguovddáš lea Ålen. - Statistisk sentralbyrå. (20.3.2019). 11342: Areal og befolkning, etter region, statistikkvariabel og år. Čujuhuvvon 26.5.2019. (girjedárogillii)

http://se.wikipedia.org/wiki/Holt%C3%A5len

Oppalaš lohkangelbbolašvuohta lea gáibádussan beassat studeantan Sámi allaskuvlii. Lassin gáibiduvvo dihto sámegielmáhttu vuođđooahpuide ja eanaš eará oahppofálaldagaide. Muhtin oahppofálaldagaide sáhttet leat erenoamáš sisáváldingáibádusat, dáid čilget sierra iešguđet oahppofálaldagas. Oppalaš lohkangelbbolašvuohta - Ceavzán joatkkaskuvlla/logahaga/ gymnasiaskolan (3-jagi) dahje - Fágareive dahje svennereive ja vuolimušgáibádusfágat dahje - Deavdán 23 jagi ja 5 jagáš bargoduogáš dahje oktiibuot 5 jagi oahppo- ja bargoduogáš, ja vuolimušgáibádusfágat. Realgelbbolašvuohta Ohcci bargo- ja oahppoduogáš árvvoštallo oahppofálaldaga gáibádusaid ektui. Gáibádussan lea ahte ohcci galgá deavdán 25 jagi dahje deavdá 25 jagi dan oahppojagi go oahppu masá ohcá álgá. Bákkolaš fágat Allaskuvlaoahpuin gáibiduvvojit vihtta nu gohčoduvvon bákkolaš fága. Dáin fágain ferte leat ceavzinárvosátni juogo 2 (ng) dahje buoret, G (godkändt) dahje buoret, approbatur (2) dahje buoret. Bákkolaš fágat leat: Dárogiella VKII-dásis, 11 vahkkodiimmu (1. giellan, 2. giellan ja njálmmálaš) dahje suomagiella, 11 vahkkodiimmu dahje ruoŧagiella, 11 vahkkodiimmu. Eŋgelasgiela vuođđokursa, 5 vahkkodiimmu. Servodatfága, 6 vahkkodiimmu. Luonddufága, 5 vahkkodiimmu. Matematihkka, 5 vahkkodiimmu. Sámi allaskuvlla vuođđooahpuin ja eanaš eará oahppofálaldagain gáibiduvvo dihto dási sámegiel máhttu. Sámegiela máhtolašvuhtii guoskevaš vuolimus gáibádusat leat: (1) Sámegiella vuosttaš giellan joatkkaskuvllas/ logahagas/ gymnasieskuvlan dahje (2) sámegiela alitoahpu ovdakursa dahje (3) Sámi allaskuvlla lohkanbadjeoahppu dahje vástideaddji oahppu, maid alla-skuvla dohkkeha dahje (4) čálalaš giellageahččaleapmi, maid Sámi allaskuvla lágida. Giellageahčča-leapmi lea lohkan- ja čálliniskkus.

https://web.archive.org/web/20070612082838/http:/www.samiskhs.no/sam/oahput/sisavaldingaibadusat.html

Latest news - Information regarding the corona virus - Sámi National Day at Sámi allaskuvla - Apply for Spring 2020 studies - Academic administration - opening hours - Ten points to know about before diving into studentlife - Starting your studies at Sámi University of Applied Sciences - Apply for a north2north scholarship and go on a student exchange! - Still available study places at Introductory Sámi Language in Practical Situation- Part I and II in Alta - World Indigenous Nations Higher Education Consortium AGM 2018 Mátkemuitalus sámi vuođđoskuvlaoahpaheaddjeoahpu Kanáda mátkki birra Sámi allaskuvlla vuođđoskuvlaoahpaheaddjeoahpu studeanttat ovttas oahpahedjiiguin ja bargiiguin leat geassemánus 2022 mátkkoštan Kanádai galledit Memorial University of Newfoundland –universitehta oassin Verdde-fierpmádaga doaimmaid. Verdde-fierpmádat lea davviguovllu alitoahpu oahppoásahusaid fierpmádat, masa gullet vihtta davviguovllu alitoahpu ásahusa. Fierpmádaga bokte lea sihke studeanttaide ja bargiide vejolaš vuolgit lonohallamii. Ovdal mátkki Sámi allaskuvlla oahpaheaddjeoahput leat searvan Verdde Thematic Network 2021 project for virtual exchange activities -prošektii, mii ráhkkanahttii joavkku mátkái. Kanáda-mátki sirdojuvvui riikkaid COVID 19 –njuolggadusaid geažil ovddit jagis nu ahte beasaimet mátkkoštit Kanádai mannan jagi geassemánus. Mátkkis beasaimet oahpásnuvvat Memorial University doaimmaide ja campusii ja oahpat universitehta oahpaheaddjeoahpuid ja álgoálbmotdoaimmaid birra. Beasaimet fitnat Juniper Houses, mas doaibmá álgoálbmotstudeanttaid resurssaguovddáš. Lassin oahpásnuvaimet St. John'sa gávpogii mas Memorial University váldocampus doaibmá. St. John'sas oruimet Macpherson College geasseorrunsajis universitehta campusguovllus. Beasaimet oahpásnuvvat Memorial University oahpaheaddjeoahpu studeanttaide ja bargiide ja gullat logadallamiid sihke universitehta oahpahedjiin ja eará áššedovdiin. Mátkošteimmet badjel jándora goappáge guvlui ja beasaimet fitnat St. John'sa gávpoga lassin Toronto ja Montreala gávpogiin. Mátkkis vásiheimmet mo earenoamáš somás joavku mis lea oahpaheaddjeoahpus ja mii boahtit álo muitit dán somás mátkki ja vejolašvuođaid maid dat buvttii midjiide sihke joavkun, oahpaheaddjestudeantan ja olmmožin. Dovddaimet iežamet hui bures boahtán ja vuostáiváldon Memorial University bealis ja sávvat ahte sii maid besset min galledit muhtin beaivve. Dán mátkkis leat báhcán olu somás fearánat, vaikko buot dáhpáhusat eai lean suohttasatge. Muhtin girdi šluhttejuvvui, ovtta girdis mii maŋŋoneimmet girdišilljumoivvi dihte ja goaffarat eai máŋgii čuvvon min muhto mearrideimmet ahte eat beroš das nu beare olu, muhto baicce návddašit earenoamáš vásáhusain maid beasaimet oažžut dán mátkkis. Teaksta: Janita Känsälä, 3. jagi vuođđoskuvlaoahpaheaddjeoahpu oahpaheaddjestudeanta, geassebargi oahppohálddahusas 2022 Govat: Sámi allaskuvlla vuođđoskuvlaoahpaheaddjeoahput Janita Känsälä, Ellen Inga Sara ja Inga Merete Pulk

https://www.samas.no/en/node/5741?page=5

Leammi álbmotmeahcci – Gáppe-Jon báiki Gáppe-Jon báikki ássangieddi Leammi Čoađginjávrri davágeahčen lea guovllus mearkkašahtti eanamearka ja duovddadahkki. Dat leat beakkán sámesoga boares ássanbáiki. Soga dovdoseamos almmái, Jouni Aikio dahjege Gáppe-Jovnna (1875 – 1956) lei iežas áiggi "boazogeaisár", soga oaivámuš ja patriárka. Ovdal Gáppe-Jovnna dán báikkis ásai Meneš-Ánde dahjege Guovža-Ánde, Ánde Juhánabárdni Morottaja (1853 – 1907), guhte lei dálu vuođđudeaddji. Maŋimuš soga ovddasteaddji fárrii eret dálus giđđat 2004. Huksenollisvuohta muitala máŋggahápmásaš sámeeallinvuogis dan áigodagas, go olbmot ásaiduvvagohte fásta ássansajiide. Gáppe-Jon báikki ássangieddi lea sámiide dehálaš; dat gullá oassin Leammi guovllu sámekulturduovdagii. Sámiid kulturduovdda- ja huksenárbečuozáhagaid leat dássážii suodjalan hui uhccán, ja nuba Gáppe-Jon báikki suodjaleapmi mearkkaša maiddái riikka dásis. Gáppe-Jon báiki háhkkojuvvui stáhtii 2002:s, ja dat lea laktojuvvon ollásit Leammi álbmotmeahccái.

https://julkaisut.metsa.fi/se/almmustuhttin/leammi-albmotmeahcci-gappe-jon-baiki/

Gáibmi lea ožžon nama nuppi olbmos. Dát guovttos leaba dalle gáimmežat. Gáibmi lea dávjá lagas fuolki ja lea mielde máná bajásgeassimis. Ovtta sogas sáhttet máŋga olbmo geain lea seamma namma. Gáimmit nannejit olbmo gullevašvuođa ja iešdovddu. Dakkárlágan nammavierut gávdnojit maiddái eará kultuvrrain. Eŋgelasgiellagat bidjet dávjá "Jr." maŋŋel bártni nama ja "Sr." maŋŋel áhči nama nu ahte earuhit áhči ja bártni geat leaba gáimmežat.

https://se.wikipedia.org/wiki/G%C3%A1ibmi

Dán rádioráiddus beasat uovvut 3 sámi aktivistta. Sii oaffaruet eallimiiddis Sámi ovddas ja ovddastit oa sámi buolvva geat leat gergosat oaut sin jienaid gullot. Dát lea rádioráiddu njealját oassi Petra Laitin Lyssna på alla avsnitt i Sveriges Radio Play. Petra Laiti lea Anáris, Suomabeale sámis eret. Son lea guhká leamaš mielde Suoma sámi nuoraid searvvis ja lea searvvi ságadoalli leamaš golbma áigodaga. Son lei okta dáin njunuš aktivistan fovse dáistalemiin ja dán oasis beassat oahpásmuvvat buorebut suinna. Copyright Sveriges Radio 2024. All rights reserved. Dán rádioráiddus beasat uovvut 3 sámi aktivistta. Sii oaffaruet eallimiiddis Sámi ovddas ja ovddastit oa sámi buolvva geat leat gergosat oaut sin jienaid gullot. Dát lea rádioráiddu njealját oassi Petra Laitin Lyssna på alla avsnitt i Sveriges Radio Play. Petra Laiti lea Anáris, Suomabeale sámis eret. Son lea guhká leamaš mielde Suoma sámi nuoraid searvvis ja lea searvvi ságadoalli leamaš golbma áigodaga. Son lei okta dáin njunuš aktivistan fovse dáistalemiin ja dán oasis beassat oahpásmuvvat buorebut suinna.

https://podcasts.apple.com/no/podcast/sii-oaffaru%C5%A1%C5%A1et-eallimiiddis-s%C3%A1mi-ovddas-petra-laiti/id1354428280?i=1000659669103

Latest news - Nytt forskningsprosjekt: Opplevd rasisme blant reindriftsungdom - Kompetanseutvikling i barnehagen og grunnopplæringen - Ny forskning bidrar til å synliggjøre kunnskapene til egg- og multeplukkere - Studietilbud våren 2023 - Landscape Practices-konferanse i Kautokeino er åpen for påmelding - Timeplaner og oversikt over samlinger for høsten 2022 - 6 gode grunner til å studere ved Samisk høgskole - Samarbeidsavtale underskrevet - Ikke søkt studier enda? Vi har fremdeles noen ledige studieplasser! Studeanttaválggat Dál leat studeanttaválggat álgán ja juohke studeanttas lea vejolašvuohta evttohit mielstudeanttaid válgakandidáhttan. Dovdát go muhtuma gean dieđát livčče čeahppi ovddidit áššiid mat gullet studeanttaide? Dál lea vejolašvuohta evttohit kandidáhtaid gitta golggotmánu 21. b. rádjái. Evttohusa sáddet Oahppohálddahussii e-boasta bokte, [email protected], dahje Easyquest liŋkka bokte mii lea sáddejuvvon studeanttaide. Don sáhtát evttohit mielstudeanttaid čuovvovaš stivrraide ja lávdegottiide: - Sámi allaskuvlla stivra - Studeantastivra - Dutkan- ja oahppostivra (DOS) - SSO stivra - Válgastivra - Sisaváldinlávdegoddi - Oahppobiraslávdegoddi - Dohkálašvuođalávdegoddi - Váiddalávdegoddi Juohke stivrras ja lávdegottis galget leat áirasat geat leat Sámi allaskuvlla studeanttat. Jus evttohat muhtuma stivrii dahje lávdegoddái, de mii sáddet jearaldaga dán olbmui ahte searvá go válgii. Jus dat olmmoš mieđiha searvat válgii, de bivddit su sáddet gova alddis ja oanehis teavstta iežas birra. Teaksta ja govva almmuhuvvo Válgaáviisii. Viidáset doaimmat studeantaválggaid oktavuođas: - Jienasteapmi rahppo 04.11.22. Studeanttat jienastit elektrovnnalaččat ja liŋkka sáddejuvvo buot studeanttaide. - Jienasteapmi loahpahuvvo 10.11.22 Válgaáviisa Dán aviissas oainnát buohkaid geat leat dássážii nominerejuvvon studeanttaválgii.

https://www.samas.no/nb/node/5670?page=6

Almmola guossástallan Mexicos Mánnodaga álggaheigga Gonagaslaš Allavuođaguovttos Ruvdnaprinsa ja Ruvdnaprinseassa iežaska almmolaš guossástallama Mexicos. Ruvdnaprinsabárra lea Mexicos njukčamánu16. – 19. beivviid. Soai leaba njunnošis stuora norgga delegašuvnnas mas leat mielde norgga ealáhusaid ja kultureallima ovddasteaddjit. Mexico lei okta dain vuosttaš riikkain mii dohkkehii Norgga iešmearrideaddji stáhtan 1905:s, ja dien guovtti riikka gaskka leamaš dipmomáhtalaš oktavuođat čađat dan rájes. Guossástallan álggahuvvui Mexico Citys, gos soai bijaiga kránssa meksikánalaš nationalmonumeantta lusa. Niños heroes Davvi-Amerihka intervenšuvnna oktavuođas 1847:s, gahčče guhtta kadeahta geat ledje gaskal 13 ja 20 jagi. Sii galge suodjalit Chapultepec-šloahta, gos meksikánalaš militearaskuvla lei. Muitomearka Niños Heroes – mánnásáŋgárat – ceggejuvvui gudnin dieid kadeahtaide. Monumeanta lea dál nationálamonumeanta ja kránsabidjan dan báikái dahkko dábálaččat álo go bohtet almmolaš guossástallamii Mexicoi. Ruvdnaprinsa Haakon bijai kránssa monumeantta lusa allaáiggalaš dilálašvuođas. Frida Kahlo Maŋŋá Niños Heroes seremoniija finaiga Ruvdnaprinsa ja Ruvdnaprinseassa Frida Kahlo-museas. Frida Kahlo (1907 – 1954) lei meksikánalaš málár gii maŋemus jagiid lea joksan viiddis riikkaidgaskasaš dohkkeheami. Su govain leat garra ivnnit mat bohtet Mexico eamiálbmotkultuvrras ja maiddái europalaš realismmas, symbolismmas ja surrealismmas. Ovttas isidiinnes, máláriin Diego Riviera, lei son guovddáš olmmoš su áiggi intellektuella birrasis Mexicos. Ruvdnaprinsabárra beasai oaidnit Coyoacán musea- "alit viesu", mii álgoálggus lei Kahlo ja Rivieras ássanbáiki, ja Frida Kahlo bargobáiki. Buresboahtinseremoniija Los Pinosis Almmolaš buresboahtinseremoniija lei Mexico presideantta ássanbáikkis, Los Pinos. Dáppe vuostáiválddii Presideanta Felipe Calderón ja su roavvá Margarita Zavala Ruvdnaprinssa Haakona ja Ruvdnaprinseassa Mette-Marit unna tempelis mii gullá residensii. Ruvdnaprinsabárra galgá deaivvadit Presideanttain Calderón ja su roavváin Zavala maŋŋil fas dán guossástallanmátkkis. Norgga govvačájáhus Paseo de la Reforma lea deháleamos gáhtta Mexico Citys. Dáppe rabai Ruvdnaprinsa Haakon ikte govvačájáhusa "Norway – powered by nature". Govat leat juogaduvvon dan njealji jagi áiggi mielde ja čájehit movt mii eallit Norggas, luonddus ja das maid luonddus oažžut. Čájáhus lea ovttasbargu gaskal StatoilHydro, Olgoritdepartemeantta ja Mexico ambassáda, ja dat galgá čájehuvvot Reformas ovtta mánu. Distaga galgá Ruvdnaprinsa álggos čuovvut ealáhusseminára, ja Ruvdnaprinseassa Mette-Marit galgá fitnat HIV/Aids-klinihkas Clínica Especializada Condesa. Juogat dán artihkkala Twitteris ja Facebookas: Juogat dán artihkkala Twitteris Juogat dán artihkkala FacebookasÁigeguovdilis áššit Gonagaslaš hoavva ovdanbuktá 2023 jahkeraportta Gonagasviesu doaimmat diibmá speadjalastet otná Norgga. Gonagasbearraša mátkkit 47 suohkanii, almmolaš galledeamit viđa eurohpalaš riikkain, iešguđetlágan lágideamit ovttas riikka suodjalusain ja riikka gearggusvuođa guovdilastin, čájeha mii lea dehálaš Norgii ja masa gonagasbearaš lea bidjan návccaid. Lihkusávaldagat Dánmárkku ođđa gonagasbárrii Majestehta Gonagas Harald cealká liekkus lihkusávaldagaid Majestehta Gonagas Frederik X ja Majestehta Dronnet Mary guoktái truvdnolotnahuvvama oktavuođas Dánmárkkus.

https://www.gonagasviessu.no/nyhet.html?sek=74887&tid=77479

Latest news - Call for papers: Indigenous Journalism and Self-Determination Conference 2021 - Students' access to Diehtosiida - New covid-19 measures - SHoT 2021 - The application deadline for exchange is approaching - Information regarding term start in January 2021 - The application deadline has been extended - Mandatory e-learning course in infection prevention - Sámi University of Applied Sciences well prepared to keep the campus safe Sámi oahpahuskonferánsa 2017 Hotealla lea dievvan Guovdageainnus. Diehtosiidda olggobealde oidno lávvu. Muohta ii leat vel áibbas suddan ja biegga davás. Diehtosiidda siskkobealde barget Sámi allaskuvlla bargit maŋimus ráhkkananbargguid ovdalgo Sámi oahpahuskonferánsa álgá odne. Lea gaskariikkalaš konferánssa mas guossit ja oassálastit bohtet viidát máilmmis. Ulbmil dáinna konferánssain lea ahte eamiálbmogat besset oahpahusvásáhusaid lonohallat gaskaneaset. Dat lea konferánsa mii lokte oidnosii sámi mánáidgárddiid ja skuvllaid oahpaheddjiid ja bargiid. Sin vásáhusaid ja árgabeivviid muitalusaid. Eamiálbmotkultuvra vuođđun Sámi oahpahuskonferánssas boahtá ovdan movt eamiálbmotkultuvra lea vuođđun mánáidgárddiin, skuvllain ja allaoahpahusas. Dutkit, oahpaheaddjit ja studeanttat juogadit iežaset vásáhusaid konferánssas. Doppe leat duddjon ja lávostallanbottožat, logaldallamat, dieđalaš oanehissáhkavuorut, filmmat studeanttain ja oahpaheddjiin, posterat ja maiddái estehtalaš ja akademalaš bargobájit. Sámegiella ja engelasgiella leat konferánsagielat mat dulkojuvvojit. Eanet dieđut ja maiddái buot ođđaseamos dieđut ihtet čuovvovaš siidui:

https://www.samas.no/en/node/3888?page=4

Duodjemárkanat Dál šaddet hávvomárkanat! Go Márkomeannu deavdá 25 jagi dán geasi, šaddet hávvomárkanat Gállogiettis. Min sávvat ahte šaddet duodjemárkanat gonne vuogdojuvvojit sihke árbevirolaš ja ođđaáigásaš dujiid, gávdnojit iešguđetláganat dávviriid, ja gonne olbmot sáhttet viežžat máhtu ja vel inspirašuvnna. Vuogdin Márkomeanus deaivvat gussiid olles Sámis ja leat oassin erenoamáš sámi doaluin. Márkomeannu lea 25 jagi leahkán dehálaš Sápmái. Don suige leat gullán liggoseamos sámi festivála, buoremus festiválabiepmu ja festiválacamp:a hávskkes ilmmi birra? Dasa lassiin beasat vuogdin vásihit Sámi fiidnámus festiválaoidnosa. Leat go sámi duojár, hábmejeaddji dege kvaliteahttadávviriid vuogdi? Oza val saji hávvomárkaniin. Ohcanáigemearri: Miessemánu 15. beaivvi 2024 Miessemánu loahppageažis: Vuogdit ožžot dieđu jus sin leat ožžon vuogdinsaji Geassemánu 16. beaivvi 2024: Diŋgonmáhcaheapmi dan beaivvi maŋŋá máksá bealli hatti Suoidnemánu 10. beaivvi 2024: Diŋgonmáhcaheapmi dan beaivvi maŋŋá máksá olles hatti MÁRKANAT Duorastaga suoidnemánu 25. beaivvi 2024: Dii. 17.00–20.00 Bearjadaga suoidnemánu 26. beaivvi 2024: Dii. 11.00–20.00 Lávvardaga suoidnemánu 27. beaivvi 2024: Dii. 11.00–20.00 Vuogdit geat dáhttot, sáhttet doallat gávppiid rabas nai maŋŋá dii. 20.00 eahkedis HATTIT · Vuogdinskugga, 2,5 x 2,5 mehtera: 2000,- Márkomeannu lágida vuogdinskukka Dat máksá 1500,- heanup jus siđat guokte vuogdinskukka, čále dan "Eará" vuolde) · Iežas tealtá, ii stuorát go 4 x 4 mehtera: 2500,- · Iežas tealtá, stuorát go 4 x 4 mehtera (ii stuorát go 6 x 3 mehtera): 3000,- · Beavdi ja stuolut: 200,- · Vurkensadji: 200,- Láigohattiide gullá maid sisabeassan/festiválapássa 1 olbmui Leat go dus gážaldagat dege háliidat go heanup dieđuid hávvomárkaniid birra? Váldde aktavuođa e-poastta [email protected] bokte dege telefovdnánummara +47 997 96 947 bokte (Rámavuol Elle Bigge)

https://www.markomeannu.no/sa/duodjimarkanat

Latest news - Čállingilvvu čállosiid almmuheapmi - Sámi mánáidgárdekonferánsa maŋiduvvo - Artihkal mánáid giela birra - Bealgi, bealgi, gos don leat? -Animašuvdnafilbma - Giellavahkku 2021 - Árra veahkki mánáidgárddis ja skuvllas - Sámi mánáidgárdekonferánsa 2021 - Čállingirjjáš govaiguin - Sámi kulturipmárdus mánáidgárddiin ja skuvllain Álgosiidu Spábbačiekčantearpmat sámegillii Dál álgá fas spábbačiekčan áigodat sámis nai. Ollu skuvlaoahppit beroštit spábbačiekčamis ja sihke hupmet ja čállet dan fáttás. Dasto mii muittuhit ahte ii dárbbaš vierrogielat doahpagiid atnit dan fáttás: Davvisámegielas leat spábbačiekčan tearpmat! Nu ahte oahpaheaddjit, oahppit ja buohkat geat beroštehpet spábbačiekčamis, dá leat didjiide tearpmat. Daid lea NRK Sápmi čohkken ja almmuhan dás!

http://lohkanguovddas.no/se/spabbaciekcantearpmat-samegillii?page=2

Latest news - 3D-teknologiijain vejolaš hábmet ođđa oahppofálaldagaid - Verddeovttasbargu gaskkal Sámi allaskuvlla ja Guovdageainnu suohkana - Sami Education Conference: New deadlines - Min birrasat conference is open for registration - Sami health conditions - Oahppu ii deatte (education does not weigh down) podcast - new episode every week - Sami cultural heritage's place in relation to global challenges - Fall 2024 Study Programs - State budget 2024: Allocation to the Sami university of applied sciences Vars ja Jannok Nutti válljejuvvon rektorin ja prorektorin Laila Susanne Vars ja Ylva Jannok Nutti oaččuiga goappašagat eanetlogu Sámi allaskuvlla rektor ja prorektorválggain. Sámi allaskuvlla válgastivra lea odne dárkkistan ja dohkkehan jienasteami rektor- ja prorektorválggain. Go jienastanáigemearri dievai ikte, cuoŋománu 10. beaivvi, diibmu 16, de lei čielggas ahte eanetlohku studeanttain ja bargiin dorjot Laila Susanne Vars rektoran ja Ylva Jannok Nutti prorektoran. Goappašagat leigga áidna kandidáhtat válggain. - Sámi allaskuvlla bealis sávan Laila Susanne Varsii ja Ylva Jannok Nutti lihkku válgabohtosiin ja maiddái lihkku doaimmaide maiddá leaba válljejuvvon, lohka direktevra ja válgastivrra jođiheaddji Johan Ailo Kalstad Ođđa rektoráigodat álgá borgemánu 1. beaivvi ja bistá njealje jagi gitta suoidnemánu 31. beaivái 2023. Válgabohtosat Sámi allaskuvlla válganjuolggadusaid vuođul galgá oažžut eanetlogu jienain vaikko ii leatge go okta kandidáhtta válggaide. Lea vejolaš váidit formálalaš bohtosiid. Áigemearri váidit lea biddjon cuoŋománu 18. beaivái. Loga Sámi allaskuvlla válganjuolggadusaid dás.

https://www.samas.no/en/node/4522?page=1

Vuvddiid geavaheami historjá Seitseminen guovllu historjá lea vuvddiid ávkkástallama historjá. Seitseminen leamašan boaittobeale ja hárve ásson guovlu, gos ássán šattai fásta easkka 1800-logus vuosttas kruvnnavuovdedáluid vuođđudeami maŋŋá. Namas mielde kruvnnavuovdedáluid oamastii stáhta – ássit ledje láigolažžan dálustis. Dállosoahpamušas dahjege kontrávttas lei biddjon eaktun máksit vearu gordnin dahje ruhtan stáhtii sihke njáskat ja gilvit dihto meari bealddu ja niittuid jahkásaččat. Gilvvaeatnama lassin láigodálolaččas ledje ruovttudárborievttit kruvnna vuvddiide. Dát oaivvildii, ahte láigodálolaš oaččui váldit stáhta vuvddiin bargoneavvuide ja ráhkadusaide dárbbašlaš muoraid. Máŋgii kruvnnadáluid ráhkadusat ledje fiidnásut go eará dáluid. Fuođđodállodoalu Ikaalinen guovllu šattolaččamus gáddegiliid ássit ávkkástalle Seitseminen guovllu fuođđodoalus: Juhtimäki meahcceguovlluin guolástedje ja meahcástedje. Jagi 2007 dahkkon arkeologalaš inventeremis Seiseminen guovllus gávdne vihtta báikki, maid vuođul sáhttá navdit, ahte guovllus leat johtán olbmot jo ovdahistorjjálaš áiggis. Dáid báikkiin ledje njeallje bivdorokki ja dat ledje Seitsemis- ja Hirviharjuid guovllus. Rokkiid geavahedje goddebivddus. Viđat báiki lei geađgebarddáldat Liesijärvi guovllus. Leat árvvoštallan, ahte báiki lea laktásan guovllu fuođđobivdui. Bartakultuvra Vuovdedoallu vuovdebargguinis ja golgademiiguin lea leamaš Seitseminen guovllu deháleamos ealáhus. Stuorámus vuovdebarggut ledje 1920-logus. Nuppi máilmmisoađi maŋŋá 1940-logus Seitsemisharju fiinna guosaid njeide soahtebuhtadussan dámppaid stivlemuorran. Seitseminen čázádat gulai Kokemäki golgadansearvvi biirii. Muoraid vuojahedje lagamustá Liesi- ja Seitsemisjoki mielde Kyrösjärvii. Muoraid golgadedje giđđat muohttaga suddama áigge. Dalle čáhci lei allin ja muorat golge baskkes ádjagiid ráigge álkibut. Baskkes ádjagiid maiddái rogge olmmošfámuiguin vai golgadeapmi šattai álkibun ja Liesilampi ja Kettulampi gaskii rogge sullii 5–7 mehtera govda golgadankanála. Maiddái bihka- ja čađaboaldima leat hárjehan Seitsemises. Kovero bihkkahávdi lea ovddeštuvvon jagi 1993 ja dálá áigge dat leai oaidnámušbáiki. Bihka hávddis leat boaldán eaktodáhtolaš fámuiguin jagiin 1995, 1998, 2002 ja 2009. Álbmotmeahci oarje- ja nuortaosiin leat doaibman soahtejagiid áigge čađđaboaldinbáikkit, main leat buvttadan boaldinávdnasa muorragássabiillaide. Meahccebargit idjadedje barttain, álgojagiin maiddái guovllu dáluin. Pitkäjärvi meahccebarta (suomagillii) gárvvásmuvai soahtejagiin 1930-logus. Sođiid maŋŋá barttas ledje barggus bargofáŋggat, geat ná soabadedje bargguin rihkkumušaid čáhppesmárkan gávppašeamis ja čiegusgávppis. Barttaid gaskii ráhkadedje duolbmansihkkelgeainnuid, ja ádjagiid ja jogaid rogge golgadanfávlin. Dálá duolbmansihkkelfierpmádat ávkkástallá ovddeš sihkkelgeainnuid. Guovllus ledje máŋggat legendáralaš olbmot. Allameahccedivššár Gustaf Wrede oaččui nama Parkano parooni. Son doaimmai barggustis aktiivvalaččat maiddái riikamet ealganáli gádjuma ovdii. Meahcceteknihkar Sointu Salonen divššui lagašguovllu báhkka váimmuin ja dávjá 'iehčanassii'. Su dadjanvuohki lei: "Galget meahcis muoratge leat." Soahtehistorjá Álbmotmeahci nuortaosiin leamašan "käpykaartilaččaid" eatnan sisa ráhkaduvvon suodji, gorsu, viehka hárvenaš ja earenoamášlágan soahtehistorjái gullevaš bázahus. Gorsu leamašan anus várranuppi máilmmisoađi áigge 1940–logu álggogeahčen. Käpykaartilažžan gohčodedje albmáid, geat politihkalaš sivaid dihtii garve soahteveaga. Dán báikái ii leat johtu váttis eatnama dihtii. Ealga lea riikamet stuorámus njiččehas. Dat leamašan myhtalaš figuvra ja okta dehálaš sálašealli. Suoma ealganáli sturrodat lea molsašuddan olu dan rájes, go ealga lea maŋimuš jiekŋaáiggi maŋŋá sirdásan Suoma guvlui. Máŋgga háve oppa nálli lea leamašan áitojuvvon, maŋimuš 1920-logus. Dalle ealganáli gádjumii váikkuhii Parkano Paronan beakkán meahccedivššár Gustaf Wrede af Elimä. 1900-logu álggus ealganálli lei unnon aktiivvalaš meahcásteami geažil duođalaččat. Jagi 1868 rájes jahkái 1896 ealga lei oalát ráfáidahtton, muhto suollemas bivddu dihtii nálli ii stuorrugoahtán, baicce unnui ain. Dalle Parkano guovllus meahccedivššárin doaibman Gustaf Wrede mearridii doaibmagoahtit. Son lei barggustis dáistalan garrasit suollemas bivddu vuostá, muhto bohtosat ledje unnán. Jagi 1918 Suomas ledje dušše moaddelot ealgga, ja dain stuorámus oassi Parkano viiddes vuovdeguovlluin, Parkano Parooni oaččui oahpahusministeriijas 5000 márkki veahkkeruđa náli gádjumii. Parooni jođihemiin bivde nu máŋga ealgga go beare lei vejolaš. Ealggaid bidje fáktejuvvon áiddi sisa, goas ealliid lei álgi suodjalit suollemasbivdiid ovddas. Moatti jagi maŋŋá ealggaid mearri lei sturron moatti logi elgii ja ealliid sáhtii luoitit luovus. Ealggaid luoitima maŋŋá nálli ealáskišgođii meahcástangildosa vehkiin, mii bođii fápmui ođđajagi 1923. Dál ealggat lea Suomas sullii 90 000. Suoma ealganáli gáddjojupmi Ealga lea riikamet stuorámus njiččehas. Dat leamašan myhtalaš figuvra ja okta dehálaš sálašealli. Suoma ealganáli sturrodat lea molsašuddan olu dan rájes, go ealga lea maŋimuš jiekŋaáiggi maŋŋá sirdásan Suoma guvlui. Máŋgga háve oppa nálli lea leamašan áitojuvvon, maŋimuš 1920-logus. Dalle ealganáli gádjumii váikkuhii Parkano Paronan beakkán meahccedivššár Gustaf Wrede af Elimä. 1900-logu álggus ealganálli lei unnon aktiivvalaš meahcásteami geažil duođalaččat. Jagi 1868 rájes jahkái 1896 ealga lei oalát ráfáidahtton, muhto suollemas bivddu dihtii nálli ii stuorrugoahtán, baicce unnui ain. Dalle Parkano guovllus meahccedivššárin doaibman Gustaf Wrede mearridii doaibmagoahtit. Son lei barggustis dáistalan garrasit suollemas bivddu vuostá, muhto bohtosat ledje unnán. Jagi 1918 Suomas ledje dušše moaddelot ealgga, ja dain stuorámus oassi Parkano viiddes vuovdeguovlluin, Parkano Parooni oaččui oahpahusministeriijas 5000 márkki veahkkeruđa náli gádjumii. Parooni jođihemiin bivde nu máŋga ealgga go beare lei vejolaš. Ealggaid bidje fáktejuvvon áiddi sisa, goas ealliid lei álgi suodjalit suollemasbivdiid ovddas. Moatti jagi maŋŋá ealggaid mearri lei sturron moatti logi elgii ja ealliid sáhtii luoitit luovus. Ealggaid luoitima maŋŋá nálli ealáskišgođii meahcástangildosa vehkiin, mii bođii fápmui ođđajagi 1923. Dál ealggat lea Suomas sullii 90 000. Mas Seitseminen namma boahtá? Álbmotmeahci namas leat máŋga muitalusa. Namma sáhttá boahtit Iso-Seitsemisjärvis ja dan čieža čiekŋalis luovttas. Nubbi diehtogáldu oaivvilda, ahte sáhka lea nama molsašuvvamis. Boares kárttain jávri oidno namain Iso-Seilijärvi. Navdojuvvo, ahte vuođđun livččii sámegiela sátni sieidi, mii livččii vuos rievdan seidan ja de seilin ja ain viidáseappot seitsemisin. Seiseminen doalu nama historjjá duohken lea isit Ananias Antinpoika Heinäaho. Son rievdadii sohkanamas Seitsemisin čihččet máná riegádeami maŋŋá.

https://web.archive.org/web/20190323070843/https:/www.lundui.fi/en/seitseminen/historja

Latest news - Nytt forskningsprosjekt: Opplevd rasisme blant reindriftsungdom - Kompetanseutvikling i barnehagen og grunnopplæringen - Ny forskning bidrar til å synliggjøre kunnskapene til egg- og multeplukkere - Studietilbud våren 2023 - Landscape Practices-konferanse i Kautokeino er åpen for påmelding - Timeplaner og oversikt over samlinger for høsten 2022 - 6 gode grunner til å studere ved Samisk høgskole - Samarbeidsavtale underskrevet - Ikke søkt studier enda? Vi har fremdeles noen ledige studieplasser! Musihkka ja juoigan dehálaš oassin oahpaheaddjeoahpuin Dán vahku lágidii Sámi Musihkkaakademiija oahpahusa Sámi allaskuvlla oahpaheaddjeoahpuid studeanttaide. Dat lea oassin oahpaheaddjeoahpuid fágaid fáttáin nugo ovdamearkka dihtii sámegiela njálmmálaš árbevierut, juoigan ja sámi populearamusihkka. - Diibmá lei vuosttaš geardde go allaskuvlla oahpaheaddjeoahpuid studeanttat besse searvat Sámi Musihkkaakademiija oahpahussii, ja studeanttat leat muitalan ahte dat lihkostuvai hui bures, dadjá prošeaktajođiheaddji Mai Britt Utsi. Njálmmálaš árbevieruid dahkat ealasin Sámi musihkkaakademiija oahpaheddjiin lea alla gelbbolašvuohta musihkas, ja das movt oahpaheaddjin sáhttá sámi njálmmálaš árbevieruid ealasin dahkat jietnageavahemiin, stohkosiid ja čuojanasaid vehkiin. Musihkka ja juoigan gehččo viidát doaban ja reaidun dasa mo sáhttá hervet ja dahkat árgabeaivvi somábun, ja musihkain oažžut buori vásahusa ja energiija. Sámi musihkkaakademiijas lea sierra viessu mas lea studio, musihkkateknologalaš reaiddut ja sierralágan čuojanasat. Doavttirgrádastipendiáhtta Annukka Hirvasvuopio-Laiti lea prošeaktabargi ja lágida Sámi allaskuvlla beales sámi musihkkavahkku oahpahusa Ohcajogas ovttas akademiija oahpaheddjiiguin. Ovttasbarggu árvvoštallat fargga Sámi musihkkaakademiija prošeakta lea guovttejahkásaš ovttabargoprošeakta gaskkal Sámi allaskuvlla, Ohcejoga gieldda ja Sámi Oahpahusguovddáža Anáris. Mai Britt Utsi lea Sámi allaskuvlla beales prošeaktajođiheaddji oktasaš prošeavttas. Son oaidná ahte allaskuvlla studeanttaid buorit vásáhusat Sámi musihkkaakademiija oahpahusain leat mielde loktemin sin duostilvuođa geavahit luođi ja musihka boahttevaš oahpaheaddjiámmáhis. - Sámi musihkkaakademiija prošeavtta ovttasbargoguoimmit áigot lagamus áiggiid deaivvadit ja árvvoštallet prošeavtta čađaheami, ja mo sáhtášii joatkit dán buori ovttasbarggu boahtteáiggis, dadjá Utsi.

https://www.samas.no/nb/node/4645?page=6

Lohkandiploma-namain leat Suoma girjerádjosiin seammasullasaš lohkamii movttiidahtti siiddut earánai gielaide. Ulbmil lea, ahte Lohkandiploma siiddut beaiváduvvojit jahkásaččat. Sisdoalu birra jearaldagaid sáhttá sáddet čujuhussii: kirjasto.lappi-osasto(at)rovaniemi.fi Geahča maid: www.virtualafierbmi.fi - Loga, geahča, guldal sámegillii! Siidduid gráfalaš hámis ja teknihkalaš ollašuhttimis vástida Vantaa gávpotgirjerájus info(at)lukudiplomi.fi

https://kirjasto.one/lohkandiploma/tietoa-sivuista.php

Ođđasat - Sámi allaskuvla lea ásahišgoahtime sámi AI Lab - Laila Susanne Vars lea nammaduvvon The International Arctic Science Committee (IASC) lávdegoddái - Ylva Jannok Nutti oažžu Várdduo dieđalaš bálkkašumi 2023 - Oza giđa 2024 oahpuide - Stádabušeahtta: Nanne sámi alitoahpahusa - Sámi logut muitalit 15 raporta lea almmuhuvvon - Barggat go vai lea go dus beroštupmi bargat dulkan? - 3D-teknologiijain vejolaš hábmet ođđa oahppofálaldagaid - Verddeovttasbargu gaskkal Sámi allaskuvlla ja Guovdageainnu suohkana Boazoealáhus bachelor: Ann Máret Eira Ann Máret Eira lea gazzan boazoealáhus-bacheloroahpu Sámi allaskuvllas. Dál lea sus hui relevánta bargu Nannet-nammasaš prošeavttas. Čállán: Niels Ovllá Oskal Dunfjell Guovdageaidnulaš Ann Máret Eira lea bajásšaddan boazodoalus. Vaikko ii bargga boazobargin, de lea boazoealáhus liikká su eallinláibin dál. Ann Máret beassá bargat guoskevaš áššiiguin Nannet-prošeavtta bokte. Nannet lea golmma jagi geahččalanortnet mas mihttun lea cegget bistevaš ráđđeaddin- ja resursaguovddáža boazoealáhusa váste. Son illá jáhkká ahte livččii fidnen dán barggu relevánta oahpu haga. Háliidii eará bálgáid duolbmat – Mun lean hui ilus go dán geainnu válljejin! Golihedje han máŋga jagi ovdal gávnnahin maid háliidin bargat, lohká Ann Máret. Son váccii boazodoallolinjjá Sámi joatkkaskuvllas ja boazodoalloskuvllas Guovdageainnus ja válddii vel lohkangelbbolašvuođa goalmmát jagi. Son ii šaddan boazodoallooahpahallin. – Go gergen joatkkaskuvllas, de bargagohten dearvvašvuođasuorggis. Doppe bargen máŋga jagi. Loahpas gávnnahin ahte in háliidan dearvvašvuođabargin bargat. Nu de ozai oahpuide Sámi allaskuvlii. Álggos logai riektadieđafága, mas dál lea namman Sámeriekti, ovdal go fuomášii álgit boazoealáhus-bachelorohppui, olles jahkebeali maŋŋel go earát. – Mun oainnat muitájin man bures lokten boazodoallolinnjás joatkkaskuvllas go mearridin álgit, dadjá son. Heive boazobargái maid Sámegiella ja nanu sámi biras lei hui dehálaš sutnje. – Bachelorprográmmas oahpat olu! Oahppu heive sihke dasa geas lea beroštupmi boazodoalu iešguđet beliide, muhto maiddái boazobargái, lohká Ann Máret ja joatká: – Oahpus deattuhuvvo earet eará riektevuođđu, makkár rievttit boazodoalus leat, mii lea ge hui ávkkálaš ja áigeguovdil dál go boazodoallu vásiha olu sisabahkkemiid. Bachelorprográmma lea heivehuvvon boazodoalu jahkeáigodagaid mielde. Dalle go son ieš lei studeanta, lei vejolaš kombineret oahpu boazobargguiguin, muhto gáibiduvvui gal nana iešheanalašvuohta. Dárbu fágačehpiide Iešheanalaš ferte dál maid leahkit. Maŋŋel oahpuid barggai Ann Máret álggos muhtun jagiid Ealáhus ja boraspiret Finnmárkkus-prošeavttas, muhto juovlamánus virgáduvvui Nannet-prošektii. Álgománuid lea bargan neahttasiiddu hábmemiin. Dađistaga vurdet eambbo boazoealáhussii guoskevaš áššit. – Ulbmil ja mihttu prošeavttain lea ahte orohagat galget boahtteáiggis oažžut veahki ja eará bálvalusaid dán ráđđeaddin- ja resursaguovddážis. Dákkár guovddáš galgá maiddái loktet gelbbolašvuođa boazodoalus. – Mu bacheloroahpus lea hui stuora ávki dán barggus. Jus lea beroštupmi boazodollui, de ávžžuhan ohcat boazoealáhus-bachelorohppui! Lea dárbu dakkáriidda geain lea sihke boazodoalloduogáš ja fágamáhttu ealáhusa birra, loahpaha Ann Máret. Loga eambbo boazoealáhus-bachelorprográmma birra dás.

https://www.samas.no/se/a/oahput/manne-sami-allaskuvlii/boazoealahus-bachelor-ann-maret-eira?page=4

Guhtta fitnodaga logis jáhkket iežaset gártat heaitit dahje aŋkke geahpedit doaimmaset koronakriisa maŋŋá Lappi eanangottis. Lapin yrittäjät -searvi lea ollašuhttán juo guokte čielggadeami fitnodagaid dilis njukčamánu koronakriisa álgima rájes. Vihtta proseantta fitnodagain jáhkká maid, ahte fitnodatdoaibma lea nohkan ollásit kriisa maŋŋá. – Ballun lea, ahte šaddá vel vearrát dilli go 1990-logu ruđahis áiggiin, dadjá Lapin yrittäjät -searvvi beaivválašjođiheaddji Pirkka Salo. Lappi eanangottis heaittihanáitta guoská aŋkke 500 fitnodaga ja olles Suomas 15 000 fitnodaga. Searvvi mielas stáhta galggašii fállat doarjaga njuolgga fitnodagaide eará ovddidandoaimmaid ja loanaid lassin. Lapin yrittäjät -searvvi čielggadeapmái oassálaste badjel 600 smávit fitnodaga Lappi eanangottis. Gažadeapmi dahkkui 14.–15.4.2020. Fitnodagat ohcan doarjagiid juo d√°l st√°htas Fitnodatdoalliid váttisvuođat oidnojit dainna, ahte stuorra oassi fitnodatdoalliin lea ohcan doarjagiid vai birgešedje fitnodatdoaimmaid geahppáneami dihte. Gažadeami mielde davvin juohke njealját fitnodat leat ohcan dahje áigu ohcat Business Finland dahje EBI-guovddážiid ovddidandoarjagiid. Ovtta olbmo fitnodagain 60 proseanttas fitnodatdoallit áigot ohcat doarjagiid, ja measta juohke goalmmát áigu almmuhit iežas bargguheapmin ja ohcat bargguhisolbmuide dárkkuhuvvon doarjagiid. Muhtimat geahččalit gávdnat eará dietnasiid sadjái Suomas máŋggat bivttassuorggi fitnodagat, nu unnit go stuorátge, leat álgán buvttadit ovdamearkka dihte iežaset veršuvnnaid gákkesmáskkas. Maid ohcejohkalaš fitnodatdoalli Tiina Salonen goarrugođii máskkaid, go iežas suorggi barggut nohke koronavirusepidemiija dagahan dili dihte ja galggai hutkat ođđalágán doaimmaid. – Mis lea turismma bealli jaskkodan, go ii sáhte váldit gussiid vuostá, de fertejin hutkat juoidá eará ja juoidá, maid sáhttá vuovdit, muitala Salonen. Loga dáppe eanet, makkár doaimma Tiina Salonen hutkkai, go turismasuorggi barggut nohke njukčamánus.

https://yle.fi/uutiset/osasto/sapmi/badjel_bealli_lappi_eanangotti_fitnodagain_balla_gartat_heaittihit_dahje_geahpedit_doaimma_koronakriisa_maa/11310435

Latest news - Official Opening of the Student House - Official Opening of a New Academic Year - Concert in the canteen 16.08! - Get to know our new principal - Tuition fees for international students - School sessions and gatherings autumn 2023 - Become a student at Sámi University of Applied Sciences this fall! - Unique on-line courses on special education - Landscape Practices-conference in Kautokeino is open for registration Rabasbeaivi 2023 Háliidivččet go diehtit makkár oahppofálaldagat Sámi allaskuvllas leat? Guovvamánu 28. b. lágidit Rabasbeaivvi Sámi allaskuvllas, Guovdageainnus gaskal dii. 10:00 - 14:00. Dalle lea buorre vejolašvuohta oahpásmuvvat min oahppofálaldagaide ja muđui maid allaskuvlla birrasii. - Vuosttaš oassi prográmmas čađahuvvo Sáhkaskáiddis (Diehtosiidda auditorias), gos earret eará leat logaldallamat čavčča oahppofálaldagaid birra. - Nuppi oasis, maŋŋel oktasaš lunša, galget oasseváldit joavkkuid mielde fitnat iešguđet bargobájiin Diehtosiiddas. Juohkehaš gii čađaha bargobáji lea mielde vuorbádeamis AidPods Pro, maid juohkit loahpas beaivvi. Logaldallan ja bargobájit leat heivehuvvon 10. luohkká ohppiide/joatkkaskuvllaohppide ja das bajásguvlui. Lea maiddái vejolaš fitnat iešguđet stándain, earret eará Sámi ofelaččat, NRK Sápmi, SSO, Sámi lohkanguovddáš ja Ovttas/Aktan/Aktesne. Mii guossohit maiddái nuvttá gáfe ja gáhku buohkaide. Prográmma Logalldallan - Fred Buljo Fred-René Øvergård Buljo, dahje Fred Buljo, lea Guovdageainnus eret. Fred Buljo lea dovddus sámi musihkar, rappár, juoigi ja produseanta. Son lea dovddus earret eará ráp – joavkkus Duolva Duottar ja KEiiNO joavkkus, geat jagis 2019 vuite Norgga Melodi Grand Prix šuoŋain Spirit in the Sky. Fred Buljo lea maiddái oahppan mánáidgárdeoahpaheaddji mas lea musihkkačiekŋudeapmi OsloMet universitehtas. Son lea olu jagiid bargan mánáidgárdeoahpaheaddjin ja hárjehallanoahpaheaddjin sámi mánáidgárddis Oslos. Son áigu ge rabasbeaivvi muitalit earret eará manne son válljii mánáidgárdeoahpaheaddjeoahpu. Šaddá hui gelddolaš!

https://www.samas.no/en/node/5828?page=2

Jus dovdá boares dálkemearkkaid, ii dárbbaš guldalit dálkediehttiid. Reahkká, ahte dihto beivviid áigge vilppasta glássaráigge olggos, merke muitui dálkki ja de diehtá justa makkár dálkkit šaddet. Dálkeberošteaddji Sverre Porsanger oinnii jo guovvamánus makkár dán giđas šaddá. Ja riektahan dat manai, dánge jagi. – Máhtebeaivve njázudii, de dalle bohtet dat cukŋot, čilge Porsanger. Nubbi duođaštus galbma giđas bođii geassebeaivve 14.4. – Jus galbmá geassebeaivái, dat leat 40 jándora čoaska dálkkit. Dat mearkkaša dan, ahte čoaskasat bistet gitta miessemánu 22. beaivve rádjai. Porsanger mearkkui muitui geassebeaivvege d√°lkki. – Mun gal gehččen, dat lei miinus bealde. Vaikko ii lean go moadde gálbmagráđa, dat lei jikŋon šilju. Geassebeaivvi maŋŋá bohtet suvvijat ja dán giđa fas okta duođaštus lasi. Jus dieid ijain galbmá, de doallá Irján beaivves čoaskasiid, dárkilabbot daddjon golmma geardde ovcci jándora. Ja fas seamma loahppaboađus, galbmasat bistet miessemánu loahpageahčai. Miessem√°nu loahpas g√°nniha muitit boares Erkke-beaivvi. Dat lea 31.5. Dat gielista geasi d√°lkki. – Jus dien beaivve lea báhkka, geasi dálkkit leat justa nuppeláganat olles geasi. Dat lea hui váralaš mearkabeaivi. Dalle ii galgga leat báhkka, dalle galget leat borggat, láhttesta Porsanger.

https://yle.fi/a/74-20085598

Giisá Giisá lea ráhkaduvvon muoras. Dasa leat biddjon guokte ruovdebátti badjel lohki, ma¿¿eravdda mielde vulos, vuddui ja giissá ovddabeale ravdda mielde bajás. Das leat guokte gižaldaga, Giisá lea guhkedáláš, Lea leamaš málejuvvon, muhto dál leat dušše bázahusat alitmálas báhcán ravddaide ja ruovdebáttiid guora. Lohki siskkabealde lea veaháš rukseslágán ivdni. Giissás ja giissá lohkis leat vuoddu ja ravda. Sihke giissás ja giissá lohkis leat ravddat, mat leat ráhkaduvvon olles muoras mii lea sojahuvvon ja náitojuvvon oktii giissá duogábeale ravddas, ja dakko lea nanosmahttojuvvon. Lohki lea sojul. Lohki ovddabeale ravddas lea ráigi masa lea giddejuvvon seakka sistebáddi. Giissá ovddabeale ravddas leat guokte ráiggi olggobeale ruovdebáttiid, masa lea biddjojuvvon náhkkebáddi man duohken sáhttá giissá guoddit. Ruovdebáttiid gaskkas lea coavddaráigi. Kista er laget av tre. Det er lagt to jernbeslag over langsidene, oversiden og rundt kanten på undersiden. 2 gangjern (hengsler). Oval i form. Har vært malt, men bare rester av blåmalingen ved kantene og rundt beslaget. På lokkets innside fins delvis en rødaktig farge. Kisten og lokket består av bunn og vegg. Kistens og lokkets vegger består av hele trestykker som er rundbøyde og satt sammen ved bakre langside mellom hengslene, de de er forsterket. Oversiden av lokket er buet. Det er en liten skade der. På framre langside er det et hull, hvor et tynt lærbånd er festet. På selve kistens fremre langside fins to hull utenfor beslagene hvor et lærrep er festet. Som håndtak. Mellom beslagene sitter et nøkkelhull. Áski Muoras ráhkaduvvon. Áskis leat muorravuoddu, 9 ravdabihtá ja reatkáriekkis birra. Rømmekollen består av trebunn, 9 kantstykker og 1 vie (eine-)ring. Messet nállogoahti / Nålhus av messing Nåleputen er laget av skinn foret med gult-, blått- og rødt klede. Det gule- og blå kledet er brukt som dekorasjon. Nederst er sydd en gardinring, som et slags "håndtak". Hylsteret er laget av messing. Der er spor av et ringmønster, men det er delvis visket av. Der er 2-3 små hull. Ringen som skal festes i beltet mangler. Leaŋggat Lea ráhkaduvvon soahkemuoras. Lea málejuvvon cáhppes ivnniin. Mála lea gollan rávddain ja ruobmabátti bokte. Niskebáddi ja raddebáddi lea sisttis. Ruobmabáddi ja cielgebáddi lea leairras. Olgeš lea¿ggas lea sárgojuvvon bajábeal ruobmabádde-ráiggiid.

http://digitaltmuseum.no/search/?aq=owner%3A%22RDM%22+type%3A%22Thing%22&q=riddoduottarmuseat&sort=published&sort_order=asc&sv=table

ámegielaid gáiddusoahpahus geasuha Suomas. Sámedikki ja Ohcejoga gieldda oktasaš gáiddusoahpahusfidnui leat oassálastán dán dálvve sulaid 50 máná ja boahtte lohkanjahkái 2019–2020 oahpahussii leat almmuhuvvon badjelaš 60 oahppi. Jearaldat lea pilohttafidnus, mainna fállet davvisáme-, anáraš- ja nuortalašgiela vuođđooahpahusa gáiddusoahpahussan sámeguovllu olggobealde guokte diimmu vahkkus. Prošeaktajođiheaddji Eila Tapiola lea ilus, go oahppiid mearri lassána ain, ja maiddái ođđa gielddain leamaš beroštupmi searvat prošektii. Son oaidná áššái máŋga siva. – Mun jáhkán dat lea buorre beaggin min fidnus ja ahte mii leat nagodan ordnet dan gáiddusoahpahusa nu, ahte dat motivere oahppiid studeret sámegiela. Dan lassin mii ovttasbargat gielddaiguin ja skuvllaiguin nu, ahte sii maid dihtet mii dáhpáhuvvá ja maid mii vuordit sis. Tapiola j√°hkk√°, ahte diehtu s√°megielaid g√°iddusoahpahusfidnus lea joht√°n v√°nhemiid bokte. – Fuolaheaddjit leat gullan dan prošeavtta birra ja leat háliidan mánáidasaset dalle sámegiela oahpahusa. De mii leat váldán gildii oktavuođa, ahte dakkár vejolašvuohta lea dál ja gielddat leat leamaš miehtemielalaččat álgit dan prošektii. Eila Tapiola muitala, ahte sis livččii garra hállu álggahit maiddái logahatoahpuid boahtte čavčča. Dat lea goittotge gitta das, leatgo sis dalle studeanttat logahaga bealde. Boahtte lohkanjagi sii álggahit sámegielaid oahpahusa maiddái ovdaskuvlaoahppiide. Oahpahusa heivehit d√°si mielde Vaikko albma almmuhanáigi gáiddusoahpahussii lea jo nohkan, vel ii leat menddo maŋŋit almmuhit mánáid dasa. Dál gánneha dattetge doapmat. – Lohkanortnegiid dihte gánneha leat nu jođán go vejolaš ja almmuhit máná oahpahussii. Vai mii sáhttit bargat lohkanortnegiid ja almmuhit daid jo skuvllaide, dadjá Eila Tapiola. Prošeavttas leat juohkán oahpahusjoavkkuid sihke agi ja gielladási mielde. Sámegiela sáhttá álgit lohkat iežas eatnigiellan maiddái nu, ahte ii ovdal leat oahppan sámegiela gostege. – Dieđusge maiddái dakkár oahppit leat buresboahtimat, geat jo máhttet sámegiela. Oahpahus heivehuvvo mánáid dási mielde, Eila Tapiola muitala. G√°iddusoahpahusfidnus lea ruhtadeapmi d√°n vuoro jagi 2020 lohppii.

https://yle.fi/sapmi/3-10696351

saidi de saggarak moarati; ja vuolgati ja buok bardnemanaid godeti, guđek Bethlehemest ja obba dam guovlost legje, guoft jakkasaǯai rajast ja vuollasaǯaid, aige mield, maid vissut son vissain jæratam læi. 17 De ollašuvui, mi prophetast Jeremiasist sardnujuvui, gutte cælkka: 18 Ramast jedna gului, čierrom ja bišškom, ja ædnag luoibmom; manaides Rakel čierromen læi, ige ječas jeđđitet aiggom, dastgo si æi læk šat æmbo hæggast. 19 Mutto go Herodes jabmam læi, gæč, de nieǥost almostuvui hærra engel Josephi Ægypten ædnamest cælkededin: 20 Čuoǯǯel, ja valde mana ja ædne, ja mana Israel ædnami, dastgo jabmam læk, guđek mana hægga bivddemen legje. 21 De son čuoǯǯeli, ja valdi mana oftanaǥa ednines, ja bođi Israel ædnami. 22 Mutto go Arkelaus Judæa gonagassan son gulai ače Herodes sajest, de balai dokko vuolggemest; mutto Ibmelest nieǥost son ravvijuvui, ja Galilæa guovloidi manai. 23 De bođi son, ja muttom gavpugest assamen læi, mi Nasareth goččujuvvu, vai ollašuvuši, mi prophet boft læ celkkujuvvum: Nasaræalaǯǯan son goččujuvvu. 3. Kapittal. 1 Mutto dain beivin de bođi Johannes gastašægje, gutte Judæa mæcest sarnedi, ja celki:

https://wikisource.org/wiki/Page:H%C3%A6rramek_ja_b%C3%A6sstamek_Jesus_Kristus_o%C4%91%C4%91a_Testament.pdf/13

DIEĐÁHUSAT Sääʹm-muʹzei Siida, Nuõrttsääʹmkulttuurfondd da Čeʹvetjääuʹr škooul reäʹšše õõutsââʹjest čõhččpeeiʹv Äʹrbbvuõttpõõrt ǩeʹddmääʹrǩest nelljdpeeiʹv 8.9. Sámemusea Siida ordne huksenárbbi rávvenbeaivvi gaskavahku čakčamánu 14. beaivve dii 16.30-18.30. Dáhpáhusa ulbmil lea movttiidahttit boares visttiid oamasteddjiid divvunbargguide. Boares vistti fárus beassá miellagiddevaš mátkái vássánáigái ja oahpásmuvvat máddariid eallimii. Jagi 2016 borgemánus ávvudat 60 jahkásaš Geavu luonddumeahci, loktet lávkka sealgái ja njulget meahccái teáhterčájálmassii. Juha Hurme bagadan Operaatio Paulaharju govvida dáid jagiid 2014–2018 Samuli Paulaharju Tunturien yöpuolta –noveallačoakkáldaga vuođul čájálmasaid mehciin sierra guovlluin davvin. Geavu luonddumeahcis Akukammi –nammasaš bartta luhtte vuorus oažžu Suongil, suuri noita –čájálmas 21.-27.8. 2016. Ijahis idja -eamiálbmogiid musihkkadáhpáhusas gullat dán jagi máŋggaid ođđa artisttaid. Festivála oktavuođas Sámemusea Siida lágida lávvardaga 20.8. dmu 11-13 musihkkaseminára. Dan fáddán leat ođđa, nuorra sámeartisttat, geat ovttastahttet roahkkadit sámi musihkkaárbevieru ja musihka ođđasamos stiillaid iežasetlágan musihkkan. Dán jagi Anárvahkuid Čeavetjávrri-beaivvi ávvudit duorastaga 28.7. Dalle Sámemusea Siida, Davvi-Sámi luondduguovddáš Siida ja Nuortalaškulturvuođđudus ordnejit ovttasráđiid máŋggalágan prográmma Čeavetjávrris. Siiddas ordnejit juo diibmá oahpisin šaddan Olgomuseabeaivvi oassin Anárvahkuid. Bearjadaga 22.7. Siidda historjjálaš olgomuseas ordnejit ee. duodjebáji, oahpistemiid, golledoidima, njoarostangilvvu ja šaddoluonddubálgá mánáide. Sámemuseavuođđudusa stivra lea čoahkkimisttis 21.6.2016 válljen amanuensan fásta bargogaskavuhtii FM Áile Aikio Anáris. Eaktodáhtolaččat leat bures boahtin oassálastit nuppi máilmmisoađi áigásaš čuozáhaga arkeologalašroggamiidda Anáris borgemánu vuosttas vahkus (vuossárggas 1.8.- bearjadahkii 5.8.). Roggandutkama ordejit Helsset ja Oulu universitehtaid Lappi sevdnjes kulturábi -prošeakta ja Sámemusea Siida. Vihervuosi váldodáhpáhus ordnejuvvo 2.6.2016 Hämeenlinnas, gos ávvudit Luondu ja čáhci -temájagi. Beaivi álgá bovdejuvvon gussiide ordnejuvvon seminárain, mas gieđahallet ee. priváhta ja almmolaš gaskavuođa eanadagain, kulturbirasstrategiija, boahtteáiggi gávpoteanadoalu ja báikkálaš temáid. Seminára maŋŋá oassálastit besset párkkaid bokte oahpásmuvvat Vihervuosi uhcit temáide ja toarggas ávvudit Olles álbmoga geassefeastta. Nuõrttsääʹmkultturfondd da Sääʹm-muʹzei Siida äävee õõutsââʹjest Čeʹvetjääuʹr ǩieʹzz nelljdpeeiʹv 9.6. Saaʹmi Äʹrbbvuõttpõõrt čuäʹjtõs da ålggmuʹzei seämmanalla ko Nuõrttsääʹmkultturfoond ǩieʹssčuäʹjtõs lie äävai ǩeeʹjjmieʹldd ǩieʹzz da vuäitak tobdstõõttâd tõid määuʹstää.

https://web.archive.org/web/20171214152801/http:/www.siida.fi/sisdoallu/diedahusat/diedahusat

Leaŋggat. Lea ráhkaduvvon soahkemuoras. Lea málejuvvon cáhppes iv... Messet nállogoahti / Nålhus av messing. Nåleputen er laget av ski... Osteform. Sveipet trespon festet til rund bunnplate med skåret mø... Áski. Muoras ráhkaduvvon. Áskis leat muorravuoddu, 9 ravdabihtá j... Lue. Rød hornlue klede med dekorative mønstervevde silke bånd, me... Bogtre. Fargerikt seletøy i to speil-identiske biter. To hull til... Seletøy. Fargerikt rektangulært seletøy i rødt (broderier og fryn... Vuodjaskáhppu Giisá lea ráhkaduvvon muoras. Dasa leat biddjon guokte ruovdebátt... Guttorm, Nanna Gápmagat Johansen, Johan Pulk. Håndlaget modell av åpen... Pulk. Håndlaget modell av pulk... Fanas. Håndlaget modell av elv... Sara, Mikkel Mathisen Guksi mii lea báhkis dahkkon. ...

http://digitaltmuseum.no/search/?aq=type%3A%22thing%22&q=riddoduottarmuseat&sort=producer&sort_order=asc

Ođđasat - Muitosánit ávvuoahpheaddji Edel Hætta Eriksen eretvádjoleami oktavuođas - Studeanttaviesu almmolaš rahpan - Sámi allaskuvlla almmolaš rahpandoalut - Etnešguovttos: Konsearta kantiinnas 16.08.23 - Ođđa rektorin oahpásmuvvat - Ollu oahput ja alla ohcciidlogut Sámi allaskuvllas - Ođđa vejolašvuohta ohcat čavčča oahpuide - Sámi allaskuvlla ođđa stivra - Plánegoahtán almmuhit dán jagaš "Sámi logut muitalit" raportta Oahpaheaddjeoahput: Elena Skum Elena Skum gal beasai válljet bargguid gaskka go gárvii vuođđoskuvlaoahpaheaddjeoahpu 5.-10. ceahki mastera Sámi allaskuvllas diibmá giđđat. Čállán ja govven: Niels Ovllá Oskal Dunfjell Sámegielat oahpaheaddjit geain lea masteroahppu leat bivnnuhis bargoohccit. Muhtomin eai oba ollege ohcat bargguid ovdal go fálaldagat háhppehit boahtit. Dan vásihii guovdageaidnulaš Elena Skum go gearggai studeremis. – Munnje bohte máŋga bargofálaldaga. Nu lea dilli juste dál. Lea stuora dárbu sámegielat oahpaheddjiide, dadjá Elena. Ii áigon oahpaheaddjin 2021 čavčča álggii son sámegieloahpaheaddjin Jakobsli skuvlii Troanddimis. Dat lea dábálaččat su bargosadji, muhto son ja nubbi oahpaheaddji mátkkošteaba maiddái eará skuvllaide Troanddima suohkanis čađahit oahpahusa. Dán skuvlajagi leat Elenas 14 oahppi 1. ceahki rájes gitta 9. ceahki rádjai. Njealji oahppis lea davvisámegiella vuosttašgiellan. Muhtumat fas leat álgodásis. – Mun in lean rievtti mielde árvvoštallan oahpaheaddjebarggu. Mun ledjen gárven bacheloroahpu sámegielas ja álgen jurddašit boahtteáiggi birra. Muhtun oahpis de hástalii mu ja jearai "hás it álgge oahpaheaddjeohppui?". Dat orui hui buorre jurdda su mielas maid. – Leahkit oahpaheaddjin lea hirbmat fiinna bargu! In gáđa go válljejin dán geainnu, vaikko eksámeniid áigge lei veaháš lossat, boagusta Elena. Sámegiella guovddážis Elena loaktá bures gávpoteallimiin Troanddimis. Vaikko háliida máhccat fas ruovttubáikái muhtun beaivve, de čájehuvvo ge ahte sámi oahpaheaddjeoahpuin sáhttá fidnet barggu vaikko gos. Ii leat dárbu bargat ja ássat guovlluin gos sámegiella ja sámi kultuvra lea nannoseamos, jus dan in hálit. – Muhto juste dat lea ge ovdamunnin sámi oahpaheaddjeoahpuin. Sámegiella ja sámi biras lea hui nanus ja guovddážis Sámi allaskuvllas. Dat lea nu lunddolaš oassin, ja lei ge sivvan manne mun válljejin doppe studeret, lohká son ja joatká: – Sámi allaskuvla ii leat stuorimus skuvla, muhto doppe lea álki oažžut buori čuovvoleami ja oahpásnuvvat eará studeanttaiguin. Dus lea stuora vejolašvuohta hábmet studeantabirrasa iešguđetlágan stivrraid, lávdegottiid ja lágidemiid bokte. Sihkkaris bargu Elena gii lei álo orron ruovttubáikkis ja maiddái studeren doppe, háliidii ođđa vásáhusaid go hilggui buriid bargofálaldagaid ja fárrii Troanddimii. Muhto nu movt namuhii dás ovdalaš, de lea jurdda fas fárret ruovttubáikái. – Mun dáiddan vuos orrut muhtun jagiid Troanddimis. Mihttu lea cegget nanu sámegieloahpahusa dáppe. Gal mun de sihkkarit fielladišgoađán davás go ođđa vuođđoskuvlavisti gárvána Guovdageainnus. – Jus čađahat sámi vuođđoskuvlaoahpaheaddjeoahpu, de leat sihkkaris bargovejolašvuođat. Dasa lassin leat mis olu ja guhkes luomut. Mun ávžžuhan ohcat! loahpaha Elena. Sáhtát maiddái oažžut liige 50 000 ruvnno sihkkojuvvot oahppovealggis jus válddát 60 oahppočuoggá sámegielas. Dasa lassin leat Sámedikkis stipeandaortnegat oahpaheaddjestudeanttaide. Loga eambbo sámi vuođđoskuvlaoahpaheaddjeoahpu 5-10 ceahki masteroahpu birra dás.

https://www.samas.no/se/a/oahput/manne-sami-allaskuvlii/oahpaheaddjeoahput-elena-skum?page=6

Fiske – ordliste Fiske - ordliste Norsk – Samisk ordliste fra fiske. Kåfjordsamisk. Linefiske Liinnastallan line liidna, liidnaváđđu makkeline máhtoliidna å fiske med line liinnastallat å sette ut garn/line suohpput å egne line seaktit liinna kveiteline, kveiteva bálddesváđđu snøre som fortømmene henger i čielgi, liidnačielgi fortom gárdni steinsøkke uten klør liidnareabbá linerull liidnarulla Garnfiske – notfiske Fierpmástallan – nuohttun fiskegarn fierbmi hampegarn hámpparfierbmi gammelt fiskegarn heavval garnlenke jáhti sildesteng, laksenot, kilenot meardi dragnot gáddenuohtti søkkenot sohkkanuohtti garnstreng fierbmečoalli å fiske med garn fierpmástallat å sette ut garn/line suohpput not nuohtti å fiske med not nuohttut garnrå fierbmerávvu, fierbmeholga garnhjell fierbmejielli nothjell nuohttejielli garnrulle fierbmerulla garnmaske čalbmi å skyte garn moardit å bitte (garn) gođđit å bøte garn čiktit å revle revlet bøtenål čiktinnállu, geahpa bøtetråd čikteárpu målepinne for garnskytning guolladat notflyt luovdi djuptesnor čieŋalárpu, sivlooarra, vuoksaoarra tau fra dragnot til land gáidnu telne reašmi å telne inn garn sivladit kavvel gávval oppstag for garn og line gávvalstávra overtelne badjereašmi kavveltelne gávvalreašmi kavvelbensel, -hue gávvalbáddi, buhtet (buhtegat) kavvelhuenål buhtetnállu, sivlá steinband geađgebáddi steintelne geađgereašmi nertelne vuollereašmi flytholt (oppstag) av tre doappal (doabbalat) oppstakar tuskar Fiske med snøre/stang Oaggun fiskestang oaggunstávra å fiske med stang/snøre oaggut snøre oarra angel uten hull rávravuogga jukse, handsnøre giehtaváđđu juksesnøre juksaoarra Streng mellom juksas snøre og jernstein ázzil stingsild ruovdešillá pilk ráhkkovuogga seiskje, seisluk uisten metalloppheng på juksa šlimbbar seibeite skåret av kjaken snilža dorg duorgu å dorge durget harpe suvjamuorra, suvjadanmuorra å vinde opp juksa/dorg suvjadit Diverse Feara mii makkegrev čirva søkke med klør reabbá (reappát), gazzareabbá jernstein ruovdegeađgi fiskepik guollebiika, guolleroahkki håv hoavva å ta sild med håv rumppa roggat linestamp bulke, bulkket fiskestamp stámpa stámppat tønne dutnar Utarbeidet av Samisk språksenter, Kåfjord. torsk / dorski Saltvannsfisk torsk dorski (dorskkit) gjedd, småtorsk rutnot (rutnogat) torsk, større enn gjedd gilot (gilogat) taregjedd dárradorski (dárradorskkit) stortorsk, storlaks málljar (málljarat) loddetorsk siehppaguolli (siehppaguolit) sei sáidi (sáiddit) grønnsporing čuska (čuskkat) småsei muortu (muorttut) stabbsei stábbasáidi (stábbasáiddit) storsei stuorrasáidi (stuorasáiddit) seivøe sáidespearru småsild gutna (gunat) sild sallit (sallidat) sildeknute rumpa (rumppat) lodde loaddu, sákša (sávššat) uer/auar hávga (hávggat) småuer čunugoallár, goallár (goallárat) flatfisk botnit (botnihat), šlunttar sandskrubb guorpmat ulke, marulke, breiflabb áhkábiddu (-bittut), gontebillár håkjerring áhkáš laks (fisket i sjøen) luossa (luosat) hyse juksu (juvssut) hvitting fihtan, huitu steinbit stáinnir (stáidnárat) flekksteinbit bovlestáinnir (-stáidnárat) brosme loahkka (loahkat) rokke, skate skáhttu (skáhtut) kveite bálddis (báldát) småkveite fáhccabealli (-bealit) Fiskens deler Guoli oasit sidefinne svihčču, vieksi svømmefinne beallji, ruŋkulbeallji fiskekjøtt cuohppa fiskemage máhka, čoavji ørebeinsstykke ruŋkul fiskespord beazet tokne, gjeller suovdi rogn meađđen lever vuoivvas melke guoksa tunge njuovčča galleblære sáhppi fiskeslog šloahki Relaterte artikler Kofte – Ordliste Greneveving – Ordliste Fiske Oppskrifter med fisk

https://nordligefolk.no/hjem-2/sprak-navn-ord-og-uttrykk/fiske-ordliste/?lang=sa

sá gielda (ruoŧagillii): Sorsele kommun) lea gielda Davvi-Ruoŧas Västerbottena leanas. Suorsá lea suohkana hálddáhusguovddáš, ja 2005 ledje čoahkkebáikkis 1 353 ássi ja suohkana sturrodat lei 1.83 km². Namma boahta jahkkimis sámegielat "suorgi" namas, mii orru bures govvideame čađa golgi čázádaga "suorggideami" báikkis. Gilli lea Vindelälven eatnogáttis, mii lea okta dain moatti Davvi-Ruoŧa jogain masa vel eai leat huksejuvvon makkárge fápmorusttegat. Bákegotti čađa manna Eurohpágeaidnu 45 ja ruoŧa riikkageaidnu 363. Maiddái siseatnangeaidnu manná Suorssá bokte, lulilhaga davás Jielleváre ja Váhčira guvlui. Báiki lea muđui sámi boazodoalloguovlu. Lea njeallje čoahkkebáikkit dain Suorsá gielda.

https://se.wikipedia.org/wiki/Suorss%C3%A1_gielda

Ođđasat - Nominerejuvvon girjjálašvuođabálkkašupmái - Lovisa Mienna Sjöberg oažžu dutkanbálkkašumi - Ođđa raporta: Mii lea sámi perspektiiva ođđa oahppoplánain? - Ofelaččat ohcet eambbo bártniid! Ođđa ohcanáigemearri. - Ođđa Dieđut-girji almmuhuvvon - - Dán jagi mii ohcat olles guhtta ođđa sámi ofelačča! - Ođđa girji sámi dáidaga ja duoji dili birra - Sámi hálddašansuohkaniid sátnejođiheaddjit čoahkkanan Sámi allaskuvllas - Ođđa Sámi dieđalaš áigečála almmuhuvvon Dál lea vejolaš dieđihit Sámegiela ja girjjálašvuođa symposiai Čakčamánu 22. b. ja 23. b. lágiduvvo Sámegiela ja sámi girjjálašvuođa symposia Sámi allaskuvllas Guovdageainnus. Bovdejuvvon logaldallit symposiai leat Jane Juuso, Vuokko Hirvonen ja Ole Henrik Magga. Sámi allaskuvla, Oulu universitehta Giellagas-instituhtta, Ubmi universitehta ja UiT Norgga árktalaš universitehta lágidit Sámegiela ja sámi girjjálašvuođa dutkan- ja bagadallansymposia Sámi allaskuvllas Guovdageainnus 22.-23.9.2021. Oktasaš sámesymposiat leat lágiduvvon jagi 1993 rájes, ja daid ulbmilin leamaš álggu rájes čohkket sámegiela ja sámi girjjálašvuođa dutkiid ja doavttirgráda- ja masterstudeanttaid iešguđege guovlluin. Bovdejuvvon logaldallit Jane Juuso lea Isak Saba guovddáža jođiheaddji ja son lea "ovddidan sámegiela oahpahanvuogi, mii vuođđuduvvá kognitiiva teoriijai. Dáinna vugiin sáhttit gieđahallat, burgit ja juoba luovosnuvvat dakkár jurdagiin ja dovdduin, mat estet sámegiela geavaheami" (Ulla Aikio-Puoskari 2016: Gullos sámegiella. Sámediggi/ Sámegiela doaimmahat. s.15) Vuokko Hirvonen lea sámi girjjálašvuođa emeritaprofessor. Girjjálašvuođa lassin Hirvonen lea beroštuvvan dutkanetihkas ja skuvladutkamis. Hirvonen lea nammaduvvon Ubmi universitehta gudnedoavttirin 2019 ja Oulu universitehta jagi alumnan 2020. Emeritusprofessor Ole Henrik Magga lea bargan guhkká sámi- ja eamiálbmotpolitihkain ja son lea leamašan professor Oslo ja Romssa universitehtain ja Sámi allaskuvllas. Ole Henrik lei vuosttaš sápmelaš, guhte lea čállán doavttirgráda iežas eatnigielain Prográmma gávnnat dáppe. Dieđiheapmi Jus háliidat searvat Sámegiela ja girjjálašvuođa symposiai, de sáddet e-boastta [email protected]. Dieđihanáigemearri lea bearjadaga 03.09.2021 Muital dieđiheamis áiggutgo searvat symposiai báiki alde Diehtosiiddas vai gáiddusoktavuođa bokte. Jus searvvat symposiai báiki alde, muital maid vejolaš biebmoallergiijaid birra. Fuom! Galgá dieđihit jus áigo oažžut liŋkka. Lágidanjoavkku ruovttusiiddu.

https://www.samas.no/se/a/dal-lea-vejolas-diedihit-samegiela-ja-girjjalasvuoda-symposiai?page=2

Møt vår nye beboer fra 16. juli til 16. august 2024 Suotna savkkuha - Sinew Whispers Shapes and relations of forgotten pewterthread ornaments; a reapproach with sisti, suotna and accessible metals A PhD project in Duodji and Artistic Research at Sámi allaskuvla and Oslo National Art Academy Under oppholdet på Lásságámmi vil jeg jobbe utforskende med å spinne og sy med senetråd av rein og ferdigstille min del av et samarbeidsprosjekt med en kunstner. Videre vil jeg spinne med håndtein for å lage tråd av reinsener og kobberfilamenter og utvikle teknikken botanical printing. Alle er deler av den kunstneriske utviklingsprosessen i mitt forskningsprosjekt. Áigodagas go orun Lásságámmis áiggun botnit bohcco suona, iskkadit ságganvugiid ja válbmet iežan oasi dáidagis maid hábmen ovttas muhtin dáiddáriin. Áiggun snáldduin botnit árppuid bohccosuonas ja kobberláhpuin, ja ovdánahttit deaddin teknihka lasttaiguin. Doaimmat leat oassin dáiddalaš ovdánahttin proseassain dutkanbarggustan. During my stay at Lásságámmi I will work with spinning thread of reindeersinew, explore with stitches and complete my part of an artpiece I do in collaboration with an artist. I will spin the spindle to make thread with reindeersinew and copperfilaments and develop the technique of botanical printing. All are part of the artistic processes of my research project.

https://www.lassagammi.no/aktuelt.81899.no.html

Latest news - Čállingilvvu čállosiid almmuheapmi - Sámi mánáidgárdekonferánsa maŋiduvvo - Artihkal mánáid giela birra - Bealgi, bealgi, gos don leat? -Animašuvdnafilbma - Giellavahkku 2021 - Árra veahkki mánáidgárddis ja skuvllas - Sámi mánáidgárdekonferánsa 2021 - Čállingirjjáš govaiguin - Sámi kulturipmárdus mánáidgárddiin ja skuvllain čakčamánu 26. beaivi 2018 Álgosiidu Golggotmánu 26. beaivi lea eurohpágiellabeaivi. Sámi lohkanguovddáš ávvuda giellabeaivvi giellagilvvuin masa buohkat sáhttet searvat! Čuovot dán liŋkka ja vástit gažaldagaid, de leat mielde girjevuoittu ja skeaŋkkažiid vuorbádeamis:

http://lohkanguovddas.no/se/eurohpa-giellabeaivi?page=2

Artihkkalat Sámi dieđalaš áigečállagis: Lauhamaa, Pigga 2009: Sámi vuolggasaji nannen oahpahusas – rituálat guovddažis. [English summary: Strengthening Sami Foundations in Instruction.] Sámi dieđalaš áigečála 1–2/2009: 76–89. Artihkkalat Sámi dieđalaš áigečállagis: Lauhamaa, Pigga 2009: Sámi vuolggasaji nannen oahpahusas – rituálat guovddažis. [English summary: Strengthening Sami Foundations in Instruction.] Sámi dieđalaš áigečála 1–2/2009: 76–89.

https://site.uit.no/aigecala/pigga-lauhamaa/

Latest news - Statsbudsjettet 2024: Tildeling til Samisk høgskole - Offisiell åpning av studenthuset - Offisiell åpning av det nye studieåret - Bli kjent med vår nye rektor - Ny mulighet for å søke på høstens studier - Lanseringen av årets "Samiske tall forteller" rapportserie er under planlegging - Sámi allaskuvla fikk besøk av KIF-komitéen - Nytt forskningsprosjekt søker unge deltakere med tilknytning til reindrift - Ny mulighet til å søke på høstens studier Studeantan geahččalit eará riikkas? Studeanttat ja bargit, Lea go hállu vuolgit lonohallamii oahppojagi 2015-2016? Dál lea vejolašvuohta ohcat North2north-stipeandda. Loga eambbo North2North-ortnega birra ja oza dán siiddus; http://education.uarctic.org/mobility/about-north2north Ohcanáigemearri lea 25.02.2015. Jus leat gažaldagat, de lea beare jearrat! Dearvuođaiguin/ Med vennlig hilsen/ Best regards, Elena Skum Sadjásaš internášunáliserenkonsuleanta/ Midlertidig internasjonaliseringskonsulet/ Temporary executive officer of Internationalisation Fax: (47) 78 44 84 02 [email protected]

https://www.samas.no/nb/node/707?page=4

- Álbmotmeahcit - Eará guovllut - Historjáčuozáhagat - Johtolagat - Luondduguovddážat - Sámi meahcceguovllut - Stobut - Boazodoalloguovlu Čearddalašduovdagat Mo guoskameahttun luonddus ja čáppa oidnosis bođii álbmotduovdda? Jagi 1992 Suoma iehčanasvuođa 75- ávvujagi gudnin nammaduvvojedje 27 álbmotmeahci birra Suoma. Dáid eanadagaid mearkkašumi ferte goittotge ohcat jo olu guhkkelebbos historjjás. Álbmotlaš mearkkašumit eai ráhkaduvvo ovtta ijas. Jurdda álbmotduovdagis šattai 1800- ja 1900-logu molsašumi politihkalaččat čavga vuoiŋŋas. Gehččo, ahte luondogaskavuohta muitala juoiddá dehalačča das, mii lea leat suopmelaš. Álbmotdovdu ráhkaduvvui dáidaga vugiiguin ja fáddán ledje dávjá dihto hárvenaš mearkkašahtti eatnamat. Álbmotduovdagat ledje maiddái romántalaččat. Jean Sibelius dagai headjamátkki Kolii, seammago Juhani Aho eamidiin, dáiddár Venny Soldan-Brofeldtiin. Koli alážis leat maŋimuš áiggiin maiddái heajastallon. Maid dát duovdagat mearkkašit dán áigge suopmelažžii? Leatgo dat dološáigge ideáladuovdagat vai dehalaš oassi das, makkárin ruoktoeatnama ain oaidnit? Gávnnatgo don ođđa govvaperspektiivva álbmotduovdagii? Máŋgat čearddalašduovdaga leat muhtumassii dahje ollásit luonddusuodjalanguovlluin, ja guokte dain leat Davvi-Sámis. - Bállas-Ylläsduoddara álbmotmeahci beakkáneamos oassin lea Bállasduoddara čearddalašduovdda - Maiddái Aavasaksa, Ohcejotleagi ja mearra-Helssega čearddalašduovdagiidda gullet suodjalančuozáhahkan dikšunvuloš stáhtaeatnamat. Buot 27 čearddalašduovdaga gávdnojit Birasministeriija logahallamis (www.ymparisto.fi, suomagillii).

https://www.lundui.fi/cearddalasduovdagat

ámi geassi lea dievva festiválaid ja buori musihka. Earret eará Ijahis idja, Riddu Riđđu ja Márkomeannu -musihkafestiválat almmuhit čuojahanlistuid ja dat gávdnojit Spotifyis. Sápmin kesä on täynnä ihania tapahtumia, festivaaleja ja hyvää musiikkia. Muun muassa Ijahis idja, Riddu Riđđu ja Márkomeannu -musiikkifestivaalit julkaisevat soittolistat Spotifyissa.

https://miisearvi.wordpress.com/tag/zombina/

Description kr287.00 Girjji namma: Sájvvatjáhtje Giella: Julevsámegiella Girječálli: Stig Riemmbe Gaelok Gåvå: Ulrika Tapio Blind Siidolohku: 71 ISBN: 978-82-92649-60-2 Haddi: kr 199,- + poastagollu Girji lea almmustahttojuvvon Norgga Sámedikki doarjagiin. Sáhtát bláđet girjji vuollelis dán siiddus. Sisdoalu birra: Sájvvatjáhtje muitala ovdamearkkaid bokte masa sáivačázi sáhttá geavahit, ja buktá ovdan seammás árbedieđu meahcis johtima birra. Heive mánáide ja maiddái ollesolbmuide geat liikojit muitalusaide ja geat oahpahallet giela.

https://www.e-skuvla.no/product/sajvvatjahtje/

ámediggelága ođasmahttinbargojoavkku bargun leamaš bargogohččosa mielde čielggadit sámedikkis addon lága nuppástusdárbbuid ja válmmaštallat evttohusa lága dárkkisteapmin dárbbašlaš osiin. Eana- ja čáhcevuoigatvuođaide gulavaš áššit eai gullan bargojoavkku bargogohččosii. Vuolde čoahkkáigeassu bargojoavkku guovddáš evttohusain. Sápmelaš Sámediggelága njuolggadus sápmelačča meroštallamis evttohuvvojit dárkkistuvvot. Njuolggadus sisttisdoalašii fámus leahkki lága láhkai subjektiivvalaš kritera lassin maiddái objektiivvalaš vuođustusaid. Sápmelažžan gehččojuvvošii evttohusa mielde olmmoš, guhte doallá iežas sápmelažžan, dainna eavttuin ahte son ieš dahje goittotge okta su vánhemiin dahje ádjáin ja áhkuin lea sohkaservošis oahppan sámegiela vuosttas giellan dahje ahte son lea oahppan sohkaservošis sámekultuvrra ja doalahan oktavuođa dasa dahje ahte goittotge okta su vánhemiin lea merkejuvvon dahje livčče sáhttán su dál evttohuvvon lága mielde merket jietnavuoigadahtton olmmožin sámi parlameantta dahje sámedikki válggain. Lágas ii dasto šat dollošii olmmoš sápmelažžan dušše dainna vuođustusain, ahte son lea dakkár olbmo maŋisboahtti, guhte lea merkejuvvon duottar-, vuovde- dahje guolásteaddjilappalažžan eana-, vearroguoddin- dahje heaggagirjjis. Evttohusas leat nuppe dáfus váldon vuhtii sámiid eamiálbmogin ollašuhtton kultuvrra máŋggahámatvuohta, sierra sámegielat nugo maiddái sámekultuvrra ollašuhttima iešguđetlágan vuogit ja hámit. Njuolggadussii evttohuvvo lasihuvvot máinnašupmi, man mielde sámediggi gieđahallá ohcamušaid, mat gusket sápmelaččaid váldima válgalogahallamii ja almmuhusaid, mat gusket válgalogahallamis eretváldima. Máinnašumi dárkkuhussan lea buktit ovdan sámiid joavkodohkkeheami mearkkašumi. V√°lgal√°vdegoddi Sámedikki válgalávdegoddi ollašuhttá sámedikki válggaid ja ráhkada dasa gulavaš válgalogahallama jietnavuoigadahtton olbmuin. Válgalávdegoddi mearrida ohcamuša vuođul sápmelačča merkemis válgalogahallamii. Dán barggu prinsihpalaš mearkkašumi dihtii lea dehalaš, ahte Suomas hállon sierra sámegielat ja kulturhámit bohtet válgalávdegottis ovddastuvvot. Dán birra evttohuvvo láhkii váldot ovdalis namuhuvvon máinnašupmi. Lassin válgalávdegotti čoahkkáibidju evttohuvvo viiddiduvvot nu, ahte válgalávdegoddái gulašedje ságajođiheaddji lassin guhtta lahtu dáláža njealji sajis. Dál válgalávdegoddi gieđahallá ohcamušaid válgalogahallamii váldima várás dušše válgajagiin. Válgalogahallamii ohcaleapmi geahččaluvvo evttohusas álkidahttot. Láhkii evttohuvvo dan dihtii váldot njuolggadus, man mielde válgalávdegoddi galgá gieđahallat ohcamušaid válgalogahallamii váldima várás ja almmuhusaid logahallamis eretváldima várás almmá áššehis ádjáneami. Ohcamušaid gieđahallan nuppástuvašii dasto jotkkolažžan. Sámedikki čoahkkáibidju Sámediggái evttohuvvo válljejuvvot dálá 21 lahtu sajis 25 lahtu. Várrelahtut válljejuvvošedje vihtta. Lága mudden gieldadihtomeriin evttohuvvo dárkkistuvvot nu, ahte dihtomearit vástidivčče dálá buorebut sámiid ruovttuguovllu gielddain ássi jietnavuoigadahtton sápmelaččaid lohkumeari. Ruovttuguovllu gielddain válljejuvvošedje evttohusa mielde uhcimustá vihtta lahtu Anára gielddas, njeallje lahtu Ohcejoga gielddas, golbma lahtu Eanodaga gielddas ja guokte lahtu Soađegili gieldda Lappi bálgosa viidodagas ja okta várrelahttu guđege namuhuvvon gielddas. Lassin okta lahttu ja várrelahttu válljejuvvošedje sámiid ruovttuguovllu olggobealde. Evttohas√°saheapmi Evttohasa sámedikki válggaide oaččošii ásahit uhcimustá logi jietnavuoigadahtton sápmelačča vuođđudan válljenovttastus. Láhkii evttohuvvo lasihuvvot njuolggadus válljenovttastusaid vejolašvuođas ráhkadit oktasašlisttáid. Dasto ovdamearkan seammá ulbmiliidda figgi evttohasaid válljenovttastusat sáhtášedje ráhkadit oktasašlisttá ja oažžut listái gulavaš evttohasaid jietnameriid lohkkot oktasašlisttá buorrin. Jienasteapmi Jietnavuoigadahtton sápmelaččaid vejolašvuođa jienastit sámedikki válggain geahččaluvvo álkidahttot. Bargojoavku evttoha, ahte jienastanáššebáhpáriid poastasáddehusa válgalávdegoddái ii šat boahttevuođas livčče dárbu lágidit čálihuvvon sáddehussan. Lassin mudden evttohuvvo dievasmahttot nu, ahte áššebáhpáriid sáhtášii máhcahit earret válgalávdegotti doaimmahahkii, maiddái válgalávdegotti almmuhan báikkiide. Dákkár eará báiki sáhtášii leat ovdamearkan johtti jienastusbusse. Dát álkidahtášii daid sápmelaččaid jienastanvuoigatvuođa geavaheami, geat ásset guhkkin eret giddes jienastanbáikkiin. S√°medikki doaibmav√°ldi ja barggut Muddema sámedikki doaibmaválddis ja bargguin evttohuvvo dievasmahttot máinnašumiin sámedikki barggus ovddidit sámiid eamiálbmotvuoigatvuođaid ollašuvvama. Dárkkuhussan lea dán láhkai albmanahttit dan, ahte sámediggái gullet sámiid kulturiešráđđemis fuolaheaddji doaibmaorgánan maiddái barggut, mat figget aktiivvalaččat ovddidit sámekultuvrra ja eamiálbmotvuoigatvuođaid. Láhkii evttohuvvo maiddái lasihuvvot njuolggadus sámekultuvrra guovddáš iešvuođain. Sámedikki doaibmaválddis mearridit dan bargguide gulavaš áššiin ásahuvvošii boahttevuođasge sierra. Bargojoavku deattuha, ahte lea dehalaš joatkit barggu sierraláhkaásaheami ovddideapmin sámedikki sajádaga nannema guvlui. Bargojoavku evttoha, ahte sámediggi ráhkadivčče boahttevuođas jahkásaš muitalusa njuolgga riikkabeivviide iige šat stáhtaráđđái ráđđehusa muitalusa ráhkadeami várás. Riikkabeivviide šattašii dán láhkai lávgadut vejolašvuohta go dál árvvoštallat sámiide guoskevaš áššiid dili ja ovdáneami. Evttohus maiddái deattuha sámedikki sajádaga iešráđđenorgánan. Láhkii evttohuvvo váldot sámedikki čoahkkima doaibmaválddi guoskevaš njuolggadus das, ahte sámedikki čoahkkin mearrida prinsihpalaččat mearkkašahtti ja viidát váikkuheaddji áššiin, juos ii ášši hohpolašvuođas eará čuovo. Evttohus vástida sámedikki bargoortnega dálá muddema áššis. Njuolggadusa dárkkuhussan lea deattuhit sámedikki čoahkkima sajádaga sámiid bajimuš ovddastus- ja mearrádusbarganorgánan. Álggavuoigatvuohta Bargojoavku evttoha láhkii lasihuvvot ođđa njuolggadusa uhcimustá čuođiviđaloge jietnavuoigadahtton sápmelačča vuoigatvuođas bargat sámediggái álgaga sámedikki bargguide gulavaš áššiin. Álggavuoigatvuohta livčče ođđa álbmotdási váikkuheami hápmi sámedikki doaimmas. Ovttasdoaibmangeatnegasvuohta Sámediggelága mudden, mii guoská virgeoapmahaččaid geatnegasvuođa ja sámedikki barggu ráđđádallat sámiid eamiálbmotvuoigatvuođaide váikkuheaddji doaibmabijuin, evttohuvvo dárkkistuvvot virgeoapmahaččaid ja sámedikki ovttasbarggu eanet deattuheaddjin. Evttohusa mielde virgeoapmahaččat ja almmolaš hálddahusbarggu dikšut ráđđádallet nu ahte geahččalit ovttasráđálašvuhtii sámedikkiin sámiid ruovttuguovllus ollašuhtton ja váikkuhusaid beales dohko guoski sihke eará erenomážit sámegillii dahje kultuvrai dahje sámiid sajádahkii ja vuoigatvuođaide eamiálbmogin váikkuheaddji mearkkašahtti doaibmabijuin. Dán dárkkuhusas virgeoapmahaččat várrejit sámediggái rivttesáigásaš vejolašvuođa oassálastit doaibmabijuid válmmaštallamii. Evttohus viiddidivčče ráđđádallangeatnegasvuođa biirii gulavaš áššiid suorggi. Ráđđádallat galggašii evttohusa mielde buot dakkár mearkkašahtti doaibmabijuin, mat váikkuhit erenomážit sámegillii dahje kultuvrii dahje sámiid sajádahkii dahje vuoigatvuođaide eamiálbmogin das fuolakeahttá, gusketgo doaibmabiju njuolggo váikkuhusat sámiid ruovttuguvlui. Dákkárat sáhttet leat ovdamearkan sámegillii gulavaš doaibmabijut. Ráđđádallamiin galggašii evttohusa mielde ráhkadit beavdegirjji. Virgeoapmahaččat ja daid doaibmaváldái gulavaš áššiid máŋggaláganvuođa dihtii lágas eai evttohuvvo ásahuvvot ráđđádallamat eará hápmegáibádusain. Virgeoapmahaččaid dálá geavadat ráđđádallat sámedikkiin molsašuddet. Virgeoapmahaččaid gaskavuođas leamašan maiddái sierra áddejumit ráđđádallangeatnegasvuođa biirii gulavaš áššiin nugo maiddái ráđđádallamiid luonddus ja mearkkašumis. Bargojoavkku mielas stáhtaráđi biirres leage sivva beavttálmahttit dieđiheami dán geatnegasvuođas ja buriid geavadiin, mat vuođđuduvvet vásáhusaide, geatnegasvuođa deavdima várás. Virgeoapmahaččaid atnui lea sivva ráhkadit áššis rávvagiid. S√°medikki doaibman Sámedikki čoahkkima ságajođiheaddjis evttohuvvo geavahuvvot namahus sáhkaolmmái. Sáhkaolbmá ja sámedikki stivrra ságajođiheaddji barggut evttohuvvojit sirrejuvvot nuppiin. Boahttevuođas stivrra ságajođiheaddji ja várreságajođiheaddji eaba sáhtášii doaibmat sáhkaolmmájin eabage várresáhkaolmmájin. Dárkkuhussan lea čielggasmahttit sámedikki čoahkkima ja stivrra válde- ja vástugaskavuođa. Bargguid dákkár sirren albmanahtašii iežas bealis sámedikki čoahkkima sajádaga sámiid bajimuš ovddastus- ja mearrádusbarganorgánan sihke stivrra sajádaga namalassii áššiid sámedikki čoahkkimii válmmaštalli ja čoahkkima mearrádusaid ollašuhtti doaibmaorgánan. Ulbmilin lea maiddái lasihit stivrra ságajođiheaddji vejolašvuođaid vuodjut bargosis stivrra barggu ollesáigásaš jođiheaddjin. Lassin evttohuvvo, ahte seammá olbmo sáhtášii válljet stivrra ságajođiheaddjin eanemustá golmma maŋŋálas doaibmabadjin. Láhkii evttohuvvo lasihuvvot njuolggadus sámedikki vejolašvuođas mearridit bargoortnegis, ahte sámedikki doaibmaorgána čoahkkimii sáhttá oassálastit teknihkalaš dieđusirdinvuogi bokte. Dárkkuhussan lea dán láhkai álkidahttit sámedikki doaibmaorgánaid geavada doaimma ja geahpedit mátkkošteapmái gulavaš goluid. Virgev√°stu Rihkuslága njuolggadusat virgerihkkosiin evttohuvvojit dievasmahttot nu, ahte olmmoš, guhte lea sámedikki bálvalusas, nugo maiddái olmmoš, guhte lea sámedikki luohttámušbarggus, gulašii boahttevuođas rihkuslága virgevástu guoski muddema biirii. Nupp√°stusohcan Bargojoavku evttoha, ahte njuolggadusat nupp√°stusohcamis s√°medikki doaibmaorg√°naid mearr√°dusaide d√°rkkistuvvojit. Sámedikki stivrra mearrádussii oaččošii evttohuvvon váldonjuolggadusa mielde gáibidit vuigema sámedikki čoahkkimis. Sámedikki lávdegotti ja eará doaibmaorgána mearrádussii fas vuigema oaččošii ohcat sámedikki stivrras. Vuigengáibádusa dihtii addojuvvon mearrádussii oaččošii ohcat nuppástusa váidalemiin hálddahusriektái. Hálddahusrievtti mearrádussii oažžu evttohusa mielde ohcat nuppástusa váidalemiin dušše, jos alimus hálddahusriekti mieđiha váidalanlobi. Válgalávdegotti mearrádussii, mii guoská olbmo ohcamuša boahtit sápmelažžan merkejuvvot válgalogahallamii, nugo maiddái lávdegotti mearrádussii, mii guoská válgalogahallamis eretsihkkuma guoski ášši, oaččošii boahttevuođas gáibidit vuigema sámedikki čoahkkimis. Čoahkkima mearrádussii fas oaččošii ohcat nuppástusa váidalemiin alimus hálddahusriektái. D√°rkilut njuolggadusat ja mearr√°dusat Sámedikki iešráđđensajádaga dihtii bargojoavku evttoha, ahte sámedikki guoski mudden ollašuhtto váldoosiin lágain ja sámedikki iežas dohkkehan bargoortnegiin. Sámedikki válggaid teknislundosaš muddema livčče fas boahttevuođasge heivvolaš addit vuoigatvuohtaministeriija ásahusain.

https://yle.fi/a/3-6907523

- Álbmotmeahcit - Eará guovllut - Historjáčuozáhagat - Johtolagat - Luondduguovddážat - Sámi meahcceguovllut - Stobut Háldi, boares ávdinstohpu - Háldi, boares ávdinstohpu. Govva: Marko Huusko. - áldi, boares ávdinstohpu. Govva: Marko Huusko. - áldi, boares ávdinstohpu. Govva: Marko Huusko. - áldi, boares ávdinstohpu. Govva: Marko Huusko. Tiipa Ávdinstohpu, 4 olbmui Sajádat, gárttat ja oppalaš govvádus Davvi-Lappi, Eanodat gielda (enontekio.fi, suomagillii), Giehtaruohttasa meahcceguovlu Háldi lulábeale jávrri oarjegáttis. Stohpu lea sulaid 1,5 km geahčen Kalohttageinnodagas. Kalohttageinnodaga gárta Háldi - Gilbbesjávri olgolihkadangárta / Halti - Kilpisjärvi ulkoilukartta, 1:50 000 Eanodaga oahpistan- ja áhpásnuvvangárta / Enontekiön opas- ja virkistyskartta, 1:100 000 Retkikartta.fi (suomagillii) Ovddeš rádjegozáhusa stohpu. Vuođđodivvun gárvánii geasset 2004. Biergasat Kamiidna ja gássaomman Fuopmášumit Stohpui oažžu buktit ruoktoelliid juos dat heive maiddái earaide stobus. Sulaid 300 m geahčen lea ođđa ávdin- ja várrehusstohpu / 8 ja 13 olbmui. Bázahusfuolahus Stobus eai leat ruskalihtit. Juohke stobu geavaheaddji buktá iežas bázahusaid eret meahcis. Loga lasi ribahis vánddardeamis. Fuolahusas vástida Meahciráđđehus, Lappi Luonddubálvalusat. Lassidieđut Duottar-Sámi luondduguovddáš, tel. 0206 39 7950.

https://web.archive.org/web/20201021180838/https:/www.lundui.fi/haldiboaresavdinstohpu

Latest news - Studieavgift for internasjonale studenter - Timeplaner og oversikt over samlinger for høsten 2023 - Liv Inger Somby valgt som ny rektor - Kronprinsparet besøker Samisk høyskole - Sannhets- og forsoningskommisjonens høring - Veiviserordningen har ny søknadsfrist - Bli student i høst! - SáMOS konferanse "Unna olbmožiid dihtii" - utvidet påmeldingsfrist - Sámi allaskuvla kondolerer Kulturmeassut Guovdageainnus RiddoDuottarMusea Guovdageainnu gilišilju, Árbediehto-prošeakta, Sámi allaskuvla, Guovdageainnu suohkan ja Guovdageainnu historjjásearvi lágiidit dáid beivviid kulturmeassuid Guovdageainnu gilišiljjus. Dát dahkkojit kulturmuitobeivviid oktavuođas ja álge ikte 11.09 ja bistá ihttážii 13.09.14. Teahter čájálmas Odne bearjadaga eahkeda diimmu 18:00 rahppasa teahter káfea Bonggo viesus, Gilišiljjus ja diimmu maŋŋá 7A luohkás lea čájálmas "Skuvla dáruiduhttináigge". Eanet prográmma ektuid ja mii dáhpahuvva boahtá vuollelis. Suohttasat Quiz gilvu lágiiduvvo "Gonagas Haralda bálgá" mielde, gosa lea ea.ea. ceggejuvvon čilla láddogáddái. Árbediehto-prošeakta ja Sámi allaskuvlla oahpaheaddjioahpu studeanttat lea leamaš mielde čállime diehtoárkkaid ja Quiz-gažaldagaid maid ulbmil lea gaskkustit árbevirolaš máhtu ja dieđuid kulturmuittuid birra skuvlaohppiide. Árbediehto-prošeavtta filbma "Giđđalodden- dat lea dego darvánan varrii" čájehuvvo gilišiljus olles kulturmuitobeivviid. Doppe čájehuvvojit nai boares govat Guovdageainnus maid Guovdageainnu gilišilju lea ožžon iešguđetge govvejeddjiin ja ásahusaiguin. Prográmma Bearjadaga dii 18.00: • 7A luohkás lea čájálmas: «Skuvla dáruiduhttináigge" (Bonggo vieso luhtte) dii. 19.00 • Teater kafeá rabas dii. 1800-20.00 (Bonggo viesus Lávvordaga dii 12.00-18.00: • Árbediehto-prošeavtta filbma "Giđđalodden- dat lea dego darvánan varrii" čájehuvvo boares internáhtas • Dološ govat čájehuvvojit boares internáhtas • Dihtet go..? ja Quiz «Gonagas Haralda bálgás» • Čájahus «Mun fárren/Jeg flytter» gilišilljus. Dáiddár lea Geir Backe Altern. Quiz-árkka ja kártta oažžut museas. Vástit gažaldagaid ja leage mielde vuoittuid vuorbádeamis. Vástádusaid bijat vilges poastakássii mii musea olggobealde.

https://www.samas.no/nb/node/550?page=5

Beskrivelse Niillas Holmberga nuppi diktagirjjis nuorra almmái lea lávken guhkes lávkki ovddos guvlui. Ii dušše gielalaččat muhto maiddái mielalaččat. Niillas stoahká sániiguin ja giellagovaiguin. Sus lea čielgasit iežas vuohki hukset sániiguin govaid ja dihkkádit bálgáid, mat dolvot lohkki divtta máilbmái. Konkrehtalaš giella addá buori coavcci čuovvolit su jurdagiid. Luondu lea oppa áigge fárus su divttain. Njuolga dahje mohki bokte. Su humoristtalaš vuohki cuigestallat ja seammás veaháš iežasge bilkidit bidjá lohkki himáhallat ja nivkkuhit, ahte aiddo fal nie. Niillas ii njávkka miehtegulgii. Son dadjá njuolga, go dasa lea dárbu. Girjjis leat olu maid litna sánit, ráhkesvuohta maid muhtimat váillahedje su vuosttas girjjis. Niillas lea máŋggabealat dáiddár. Son čállá divttaid ja lávlagiid, bidjá šuoŋaid, lávlu ja čuojaha. Dasa lassin son lea neavttár. Son eallá dálá ođđa áiggis, muhto ii fal ruohttasiid haga. Su divttain vuhtto maid man čiekŋalit son gudnejahttá máttuideamet, muhto gal son máhttá jurddašit ovddos guvluige. Niillas bovttii juo vuosttas girjjiinis, Dego livččen oaidnán iežan, nuoraid ja ollesolbmuid beroštumi ja dát nubbi girji lea dakkár, mii duođas rohtte olbmo fárrui ja lokte divttain návddašeami áibbas ođđa dássái. Niillasa divttain leat jo beassan illudit maiddái olgoriikkain. Son lea dolvon sámi girjjálašvuođa omd. Kolombiai Medellínii, máilmmi stuorámus diktafestiválii, gos son logai divttaidis sámegillii ja báikkálaš čeahpit fas spánskkagillii. Girjji govaid lea Antti Väre, Tamperes, sárgon. Dát girji lei evttohuvvon Davviriikkaid Ráđi Girjjálašvuođa Bálkkašupmái 2015. Girjjis son oaččui Sámiráđi Girjjálašvuođa bálkkašumi 2014. Niillas (r. 1990) ja lea eret Ohcejogas. dál lean govviideamet máhccan sturron binnáš ja oahppan ja dá mu oainnát beštora bađožin seavvimin dutnjelihka, lihkkanáigi, lihk´al! —–Helsset bánne beanta heađis nu eatnat muorat ja roaŋkát dego leasmečielggitgillá daid sallugoahtet —–Geassit čuoikkat dálvit váibmomorrašatálo mis mii nu orru orrumin boares vara njammamin —–nohkos olju gopmánehkoset báŋkkut duššet duhát duššitjos de vuot —–Du vuordin: beasi áinnut vuorddašeamen goas eadni addá lobi šnjaŋggehit girditdan botta boran máđuid ja geahčadan máilmmi gos buot orru dáhpáhuvvamin earet mun earet mun —–eatgo mii juoiggaše dološ luđiid vai muittášeimmet máttuideamet álgot ieža maid bidjat fas ođđa luđiid vai oktii miige livččiimet máttut vai min maŋisboahttit maid muittášedje ahte leat riegádan beaivvi bártni maŋisboahttin I sin andre diktbok, Amas amas amasmuvvat, har den unge mannen Niillas Holmberg, tatt et stort skritt fremover. Ikke bare språklig, men også i sinnet. Niillas leker med språket og språkbildene. På sin særegne måte bygger han bilder med ord og merker stiene som leder leseren til diktenes verden. Et konkret språkbruk gjør det lettere å følge hans tankeverden. Naturen er alltid en del av hans dikt, direkte eller via omveier. Hans humoristiske måte å påpeke saker, blandet med litt selvironi, overrasker leserne som vil nikke gjenkjennende. Niillas stryker ikke med hårene. Han er rett på sak når det kreves. I boken er det også mange myke ord, også kjærlighet. Niillas er en mangesidig kunstner. Han skriver dikt og sanger, tonesetter, spiller og synger. I tillegg er han også skuespiller. Han lever i tiden, men ikke uten røtter. I hans diktning ser man hvordan han verdsetter sine røtter samtidig som han evner å se fremover. Med sin første bok, Dego livččen oaidnán iežan (Som om jeg hadde sett meg selv), fanget Niillas både unges og voksnes interesse. I sin andre bok drar han leseren med seg til forhøyet nyting av poesi. Også i utlandet har man kunnet glede seg over hans dikting. Han har ført samisk poesi til bl.a. Medellín i Colombia, verdens største poesifestival, der han leste sine dikt på samisk som ble tolket til spansk av lokale krefter. Boken er illustrert av Antti Väre fra Tampere. Denne boken ble nominert til Nordisk Råds Litteraturpris 2015. Diktsamlinga ble tildelt Samerådets litteraturpris i 2014. Niillas (f. 1990) er fra Ohcejohka / Utsjoki i Finland.

https://www.dat.net/product/amas-amas-amasmuvvat-niillas-holmberg/

Alborz (persiagillii: استان البرز‎‎) lea okta Irana 31 provinssain ja ođđaseamos dain. Dat lea Teherana davveoarjjabeale. Geassemánu 23. b. 2010 Irana parlameanta mearradii laiget Alborza provinssa Teherana provinssas eret. Provinssa oaivegávpot lea Karaž. Provinssa viidodat lea dušše 5 122 km. Jagi 2016 provinssas orrot 2 712 400 olbmo. Viidodaga mielde Alborz lea Irana unnimus provinsa. Jagi 2011 Alborzas ledje 719 464 bearatgotti ja oktiibuot 2 412 513 olbmo. Sin 2 184 371 orro gávpogis ja 228 142 eai. Provinssas leat 6 šahrestán

https://se.wikipedia.org/wiki/Alborza_provinsa

v (subst.) - (subst.) johka - (lita stille elv) (subst.) fielbmá - Fielbmá er ei djup lita elv, med lite strøm. - Fielbmá lea čiekŋalis jogaš, mas lea unnán rávdnji. - (stor elv, flod) (subst.) eatnu - (opp eller ned elva) (subst.) eatnu - De kom i to båter opp elva fra Alta helt til Kautokeino i 1920. - Sii bohte guovtti fatnasa mielde eatnoráigge Álttás gitta Guovdageidnui 1920:s. - (kort elv mellom to innsjøer) (subst.) giezzi Juoga ii doaimma? Jus fuobmát meattáhusa, de berrešit váldit oktavuođa minguin. Čilge čuolmma ja muital guđe neahttalohkki dahje mobiilatelefovnna don geavahit, ja maid ledjet ohcame go fuobmájit váttisvuođa.

https://sanit.oahpa.no/detail/nob/sme/elv.html

Meahciráđđehusa skáhppomat Meahciráđđehus lea čatnasan vásttolaš skáhppomii. Čuovvut lága almmolaš skáhppomiin, diŋgojeaddjivástolágas ja siskkáldas skáhpponrávvagiid. Meahciráđđehus skáhppo buktagiid ja bálvalusaid konseardna atnui gilvvu bokte skáhpponlága ja konseardna iežas skáhpponrávvagiid mielde. Skáhppomiin lea stuorra mearkkašupmi Meahciráđđehus doaimmaid dikšumis ja doaimma goasttádusváikkuhuslašvuođas. Skáhppomat lea konseardna dárbbašan agoarttat, buktagat ja bálvalusat, dego muorarádjan- ja fievrridanbálvalusat, mášenagoarttat sihke máŋggabealagit sierralágan áššedovdibálvalusaid ja ICT-skáhppomiid. Válljet min soahpamušguimmiid dássebealát ja čađačuovgi kritearain gilvomeannudeami bokte. Luohtehahtti soahpamušguoimmit leat doibmiimet dehálaš ovttasbargobealli. Dan sihtii soahpamušguimmiid vásttolaš doaibma lea eandalii dehálaš. Váldit vuhtii soahpamušguimmiid válljedettiin vásttolašvuođa ekonomalaš, sosiála ja birrasiid gullevaš geahččančiegaid sihke bearráigeahččat daid jeavddalaččat ja systemáhtalaččat oppa soahpamušáigodaga áigge. Doaibmavuohki doaimmaheaddjiide Vásttolaš skáhppon lea oassi Meahciráđđehusa strategalaš vásttolašvuođaprográmma. Háliidat, ahte Meahciráđđehusa oppa skáhppongoalus doaibmá vásttolaččat ja oktilaččat Meahciráđđehusa doaibmavuohkerávvaga mielde. Dán dihtii gáibidat sullasaš čatnašumi lágaid mielde, ehtalaš ja vásttolaš doaibmavuohkái maiddái buot min doaimmaheaddjiin. Doaimmaheaddjiid doaibmavuohkerávvagiin čatnat Meahciráđđehus guimmiid vásttolaš ja ehtalaš doibmii ja sihkkarastit Meahciráđđehusa oppa soahpamušgollosa vásttolašvuođa. Rávvaga sisdoalu vuođđun lea Meahciráđđehusa iežas doaibmavuohkeráva. Doaimmaheaddjiid doaibmavuohkeráva lea earutkeahtes oassi buot min skáhpponsoahpamušain ja nu doaimmaheaddjiid čadni soahpamušgaskavuođas. Gáibidat maiddái, ahte soahpamušguoimmit gáibidit iežaset skáhppongollosiinnis vásttolašvuođa prinsihpaid čuovvuma. Doaimmaheaddjiid doaibmavuohkeráva mearkkašahtti rihkkun lea soahpamuša burginágga, jus doaimmaheaddji ii divo doaimmas Meahciráđđehusa čujuhan divvu doaibmabijuid mielde. Miikkael Kvick Skáhpponoaivámuš Antti Isomäki Skáhpponáššedovdi Jari Rahikainen Skáhpponáššedovdi Lisa Hartikainen Skáhpponáššedovdi Tarja Kohonen Skáhpponáššedovdi

https://www.metsa.fi/se/vasttolas-fitnodatdoaibma/agoartavaldin-ja-skahppomat/

Ođđasat - Studeantačálus 2: "Movt don sáhtát váiban go leat dušše beaivvi stoahkan mánáiguin?" - Studeantačálus: Don it leat beare boaris mánáidgárddis bargat - Doarjja Sámi allaskuvlla joatkkaoahpuide - Oza čavčča oahpuide! - Nanu dulkaáŋgiruššan sámegielain Sámi allaskuvllas - Sámegiela ja sámi girjjálašvuođa masteroahppu addá ođđa bargovejolašvuođaid - Ovttastallan ja siiddat otnábeai servodagas - Lihkku beivviin! - Sámi allaskuvllas lea girjás ja miellagiddevaš prográmma Sámi vahkkus Etablering av samisk kompetansesenter for lærerutdanningene Sámi allaskuvla gjennomfører et forprosjekt for etablering av et nasjonalt kompetansesenter for samisk innhold i lærerutdanningene. Sámi allaskuvla skal på bakgrunn av forprosjektet utarbeide en etableringssøknad til Kunnskapsdepartementet. Forprosjektet gjennomføres i samarbeid med en faglig referansegruppe med medlemmer fra UiT og Nord Universitet og skal utarbeide et forslag til innhold, organisering, mandat og modell for samarbeid om kompetansesenteret. Kartlegging av status og behov med spørreundersøkelse I henhold til forskrifter for rammeplan og felleskapitlet i nasjonale retningslinjer for lærerutdanningene (vedtatt av UHR- lærerutdanninger 17.10. 2018), skal norske lærerutdanninger formidle kunnskap om det samiske urfolkets historie, kultur, samfunnsliv og rettigheter. Forprosjektet ønsker å kartlegge status og behov for kompetanseutvikling i dette fagfeltet og gjennomfører en spørreundersøkelse i den hensikt. Sámi allaskuvla ønsker å få et bredt grunnlag i forprosjektet, og ber om at undersøkelsen besvares av flest mulige ansvarlige for og/eller som har en rolle i lærerutdanningen/-e på institusjonen. Vi ber om at denne undersøkelsen sendes til instituttledelsen, studieledere, studieprogramledere, fagansvarlige, praksisansvarlige og/eller forelesere. Svarfrist 05.01.2020 For eventuelle spørsmål om forprosjektet eller undersøkelsen ta gjerne kontakt med: - Rektor Laila Susanne Vars , [email protected] Tlf +47 78 44 84 77/+47 45 39 77 00 - Instituttleder Nils Johan Heatta, [email protected] tlf. +47 78 44 84 43/ +47 90 12 16 26 - Prosjektleder Anne Berit Bæhr , [email protected] , tlf. +47 48 30 83 77 SÁMEGILLII: Ásahit sámi gealboguovddáža oahpaheaddjeoahpuide Sámi allaskuvla čađaha ovdaprošeavtta mas áigumuššan lea oahpaheaddjeoahpuid sámi sisdoalu várás ásahit našunála gealboguovddáža. Sámi allaskuvla sádde ovdaprošeavtta vuođul ásahanohcama Máhttodepartementtii. Ovdaprošeakta čađahuvvo ovttas fágalaš referánsajoavkkuin mas leat miellahtut Árktalaš universitehtas/UIT ja Nuorta universitehtas. Ovdaprošeakta galgá evttohit sisdoalu, organiserema, mandáhta ja ovttasbargomodealla gealboguovddážii. Kártet otná dili ja dárbbuid jearahallaniskkademiin Oahpaheaddjeoahpuid rámmaplána láhkaásahusaid ja oktasaš oasis oahpaheaddjeoahpuid nášunala njuolggadusaid (dohkkehuvvon UHR- lærerutdanninger 17.10. 2018) vuođul, galget buot norgga oahpaheaddjeoahput gaskkustit dieđuid sámiid historjjá, kultuvrra, servodaga ja rivttiid birra. Ovdaprošeakta áigu dáinna iskkademiin kártet stáhtusa ja dárbbu gelbbolašvuođahuksemii norgga oahpaheaddjeoahppoásahusain, dáin fágasurggiin. Sámi allaskuvla háliida viiddis vuođu ovdaprošektii, ja bivdá ahte dát iskkadeapmi sáddejuvvo sidjiide geain lea ovddasvástádus dahje juogalágan rolla oahpaheaddjeoahpuin. Sávvat ahte dát iskkadeapmi juogaduvvo instituhttajođiheddjiide, oahppojođiheddjiide, oahppoporgrámmajođiheddjiide, fágaovddasvástideddjiide, hárjehallanovddasvástideddjide ja/dahje logaldalliide oahpaheaddjeoahpuin. Vástidanáigemearri: 05.01.2020 Jus jearaldagat ovdaprošeavtta dahje iskkadeami birra, váldde oktavuođa: - Rektor Laila Susanne Vars , [email protected] Tlf +47 78 44 84 77/+47 45 39 77 00 - Goahtejođiheaaddji Nils Johan Heatta, [email protected] tlf. +47 78 44 84 43/ +47 90 12 16 26 - Prošeaktajođiheaddji Anne Berit Bæhr , [email protected] , tlf. +47 48 30 83 77

https://www.samas.no/se/a/etablering-av-samisk-kompetansesenter-laererutdanningene?page=3

Latest news - Official Opening of the Student House - Official Opening of a New Academic Year - Concert in the canteen 16.08! - Get to know our new principal - Tuition fees for international students - School sessions and gatherings autumn 2023 - Become a student at Sámi University of Applied Sciences this fall! - Unique on-line courses on special education - Landscape Practices-conference in Kautokeino is open for registration Ođđa Dieđut-girji almmuhuvvon Disdaga njukčamánu 26. beaivvi almmuhuvvui girji "Searvedoaibma: Art and Social Communities in Sápmi", Dieđut 1/2024. Girji guorahallá sámi dáidaga, duoji ja kultuvrra kompleksitehta Sámis, ja čalmmustahttá áigeguovdilis hástalusaid mat sámi dáiddáriin leat otná servodagas. Dat guoskkaha gažaldagaid earret eará das mo dáiddalaš doaibma sáhttá čađahuvvot sámi eavttuid mielde, ja movt hástalusat dego sámi iešmearrideapmi eatnamiidda ja čáziide váikkuha sámi dáidagii dálá servodagas. Ságastallan sámi dáidaga, duoji ja kultuvrra birra joatká ain viidáset, go lea jurdda ovdanbuktit girjji Romssas miessemánu 16. b. ja Riddu Riđđus geasset. Girjji sáhtát digitálalaččat lohkat dáppe: https://samas.brage.unit.no/samas-xmlui/handle/11250/3124166 Jus háliidat fysalaš girjji, de sáddes e-boasta deike [email protected]. Fysalaš girji máksá 200 ru.

https://www.samas.no/en/node/6197?page=2

Latest news - Timeplaner og oversikt over samlinger for høsten 2023 - Liv Inger Somby valgt som ny rektor - Kronprinsparet besøker Samisk høyskole - Sannhets- og forsoningskommisjonens høring - Veiviserordningen har ny søknadsfrist - Bli student i høst! - SáMOS konferanse "Unna olbmožiid dihtii" - utvidet påmeldingsfrist - Sámi allaskuvla kondolerer - Verksteder og kurs for lærere våren 2023 august 26. beaivi 2020 Oahppojagi almmolaš rahpan Borgemánu 26. beaivvi dii 10:s álgá ođđa oahppojagi almmolaš rahpan. - Lea vejolaš čuovvut Zooma bokte sihke rahpansártniid ja konseartta mii lea dakka maŋŋil. Leat dušše ovdagihtii dieđihuvvon guossit geat besset Diehtosiidii čuovvut dilálašvuođa. Dat lea njoammuneastadeami geažil. Bures boahtin searvat maiddái neahta bokte!

https://www.samas.no/nb/node/4912?page=5

Aktivitehtat Urho Kekkonen álbmotmeahcis Boađe návddašit duottarstobuid ráfis ja jalges duottarráiddus. Meahcceguovllu dovddu sáhttá vásihit sihke guhkes vánddardanmátkkiin meahci viiddes meahcceguovlluin ja nu maiddái váccedettiin ja čuoiggadettiin áibbas Suoločielggi bálddas beaivetuvraguovllus. Álbmotmeahcci juohkása beaivetuvrraide dárkkuhuvvon vánddardan ja luondduturismaavádahkii ja meahccetuvrraide heivvolaš boaittobealeavádahkii. Vánddardeapmi Urho Kekkonen álbmotmeahci viiddes meahcceguovllu osiid beassá vásihit dálvet čuoigga, bievla eatnama áigge vácci. Vánddardeapmi merkejuvvon máđijaid olggobealde gáibida tuvrahaččas meahcce- ja orienterendáidduid, ja lassehástalusa buktá dálvevánddardeapmi obbasis. Kárta ja kompássa leat guovllus vealtameahttumat, daningo dušše GPS-rusttet ii leat doarvái meahcis. Idjasaji vánddardeaddji oažžu meahci máŋgga ávdin- ja várrenstobuin, doppe gávdnojit boaldinmuorat ja dat leat beaivemátkki geahčen nubbi nuppis. Vaikke johtolagat eai leat merkejuvvon eatnamii, meahci guovlluide leat šaddan johtolat luottat. Dat leat guovlluin, mat lea gaskadási gáibideaddjit. Okta bivnnuheamos merkekeahtes johtolagain lea Gilonanoaivi – Suomunruoktu – Tuiskukuru – Luirojávri – Lankojávri – Gilonanoaivi –máđidja (70–80 km). Čuoigan Suoločielggi, Gilonanoaivvi ja Kakslauttasa lahkosis čuoigi beassá beaivetuvrrain olggos fuolahuvvon láhttofierpmádagain. Fuolahuvvon láhtut leat guovllus 200 km:a guhkkosaš mátkkis, main 70 km lea Urho Kekkonen álbmotmeahcis. Láhtuid mearri molsašuvvá muohtadili mielde – láhttofierpmádat lea viidáseamos giđđadálvet, go muohta lea eanemus. Fállun leat iešguđetge dásis gáibideaddji láhtut nu sotnabeai- go juo garra čuoigiide. Eanasoassi láhtuin heive sihke árbevirolaš čuoiganvuohkái sihke luistenčuoigamii. Láhtuid guorain leat niestebottu váste várrenstobut ja fiellogoađit, gos gávdnojit boaldinmuorat . Vánddardeapmi Urho Kekkonen álbmotmeahci luonddus sáhttá návddašit johtimiin merkejuvvon johtolagaid mielde. Suoločielggi ja Kakslauttanen lahkosiin leat beaivetuvrraide heivvolaš merkejuvvon vázzinjohtolat (200 km), main 80 km lea Urho Kekkonen álbmotmeahci vánddardan- ja luondduturismaavádagas. Váccedettiin sáhttá bisánit ja bosihit beaivestobuin ja fiellolávuin, gos gávdnojit maid boaldinmuorat. Johtolagat leat gáibideaddjivuođa dáfus máŋgga sierra dásis. Buot ahkásaččaide- ja álšasaš olbmuide heivvolaš luonddubálgás (1-7 km) tuvrralačča oahpistit info-távvalat, mat muitalit báikkálaš luonddus ja kultuvrras. Luonddubálgát leat Suoločielggi ja Gilonanoaivvi guoras. Dálvet luonddubálgáin sáhttá vánddardit muohtagápmagiiguin, Suoločielggi Aurora bálgás sáhttá vázzit jahkebirra. Máŋgga beaivvi vázzimii heivvolaš merkejuvvon johtolagat leat Bealljeduoddara guvlui manni Kemihaara–Bealljeduottarmološ –vánddardanmáđidja (18 km ovtta guovlui), Nuortti vánddardanmađidja (40 km gierdu) manná Nuorttijoga kanjoja guora ja historjjálaš Ruijabálggis (35 km ovtta guvlui), mii manná lulit oasis Soabbada luonddumeahci čađa. Johtolagaid guorain gávdnojit ávdinstobut, fiellolávut ja dollasajit. Johtolagat lea hástaleaddjivuođa dáfus iešguđetge dásis: Kemihaara–Bealljeduottarmaras –vánddardanmáđidja lea gaskadási hástaleaddji, Nuortti máđidja ja Ruijabálggis hui hástaleaddji. Eará aktivitehtat - Guolásteapmi: - Dolgevuokkain guollenáliiddikšunmávssuin (eraluvat.fi, suomagillii) sihke oaggun ja rudneoaggun lea lobálaš orru čáziin, nugo jávrriin ja ládduin. - Golgi ádjagiin ja jogain gáibiduvvo Meahciráđđehusa lustabivdolohpi (eraluvat.fi, suomagillii). - Guolásteaddji: dárkkis guolástusráddjehusa (kalastusrajoitus.fi, suomagillii). - Báikkálaččain leat viidát guolástanvuoigatvuođat. - Lottiid geahčadeapmi: Álbmotmeahcis sáhttá oaidnit ovdm. goaskima, guovssaha, rievssaha dahje bihčosa. Tankavári luonddubálgáid guorain leat guokte várdándoartna. - Luondduguovddáš: Urho Kekkonen álbmotmeahci áššehasbálvalusas oaččut dieđu álbmotmeahcis. Jearat mis tuvracavgilemiid, daga várremiid várren- ja láigohanstobuide ja oastte guolástan-, bivdo- ja meahccevuodjinlobiid. Bissovaš ja molsašuddi čájáhusat, AV-čájáhusat, gávpi. - Murjen ja guobbariid čoaggin: Álbmotmeahcis sáhtát čoaggit murjjiid ja guobbariid. - Meallun: Buorit meallunbáikkit leat omd. Luiro- ja Kopsujogat. Álbmotmeahcis eai leat merkejuvvon meallunjohtolagat. - Meahcásteapmi: Urho Kekkonen álbmotmeahcis ožžot dušše báikkálaš ássit meahcástit meahcástanlága eavttuid mielde. - Oaidnámušat ja várdádanbáikkit: Vánddar meahcceguovllus Luirojávrái ja dan nuorttabealde loktaneaddji álbmotmeahci alimus duoddarii Sokostii. Galledala šelgesčázát Suomujohkaleagis dahje mátkkoš Suoma ja Ruošša rádjeavádahkii Bealljeduoddarii. Guovllu kulturárbái oahpásnuvat ee. álbmotmeahci davvioasi nuortalašgittiin ja Ráji-Jovsseha ássangiettis Ruošša rája lahkosiin sihke Tankavári nuppi máilmmisoađi áigásaš duiskalaččaid Schutzwall-bealuštanstašuvnnas. Álkit fáhtemis leahkki vardádanbáikkit Gilonanoaivvi aláš sihke Kaunispää álbmotmeahci ráji lahkosiin Suoločielggis. - Sihkkelastin: Sihkkelastit oažžu álbmotmeahcis merkejuvvon bálgáid mielde ja čuovvovaš geinnodagain: Kakslauttanen-Kopsusjávri, Niilanpää-Suomunruoktu, Ráji-Jovsset-Anterinmukka, Kemihaara-Peskihaara-Keskipakat, Kemihaara-Mantoselkä, Turismabálvalusgeinnodat: Kemihaara-Rakitsat. Dálvit muohttaga áigge oažžu sihkkelastit buot eará sajis earet dikšojuvvon čuoiganlahtuid alde. - Riiden: Riiden lea vejolaš čuovvovaš johtolagain: - Kemihaara-Peskihaara-Keskipakat - Kemihaara-Mantoselkä - Kemihaara-Rakitsat - Kakslauttanen-Kopsusjávri meahccesálahaga lávvu - Vuojadeapmi: Vuojadeapmi lea lobálaš olles álbmotmeahci guovllus, muhto guovllus ii leat almmolaš vuojadangáddi. - Eaktodáhtolašdoaibma: Sáhtát oassálastit álbmotmeahci doibmii eaktodáhtolaččaid leairras, Junior Ranger – leairras ja sierralágan dáhpáhusain. Álbmotmeahcis lea maid riikkaidgaskasaš eaktodáhtolašdoaibma.

https://www.lundui.fi/urhokekkonen/aktivitehtat

Oahppoplánabuvttus Máhttolokten - SámiMáhttolokten – sámi oahppoplánabuvttus lea sierra parallealla oahppoplánabuvttus dan dábalaš Máhttolokten oahppoplánabuktosii, sámi oahpahusa várás. Das leat mearrádusat, láhkaásahusat, movt sámi oahpahus galgá leat. Gos gusto Máhttolokten – sámi oahppoplánabuvttusBuot oahppit sámi skuvllain galget oažžut oahpahusa sámi oahppoplánabuktosa vuođul. Buot vuođđoskuvllat sámegiela hálddašanguovllus (sámi suohkaniin) definerejuvvojit sámi skuvlan. Dat guokte stáda joatkkaskuvlla Sámi joatkkaskuvla ja boazodoalloskuvla Guovdageainnus ja Sámi joatkkaskuvla Kárášjogas leat geatnegahtton addit oahpahusa sámi oahppoplána vuođul. Oahppit olggobealde hálddašanguovllu geat ožžot oahpahusa sámegielas ja sámegillii galget maid oažžut oahpahusa dán vuođul. Gč. oahpahuslága § 6-2, vuosttaš lađđasa ja oahpahuslága láhkaásahusa § 1-1 b) ja 1-1 c).Sámegiella oahppoplánat gustojit sámegiella oahpahussii sihke siskobealde ja olggobealde hálddašanguovllu. Máhttolokten - sámi oahppoplánabuvttus sisttisdoallá:Oppalaš oassi Sámi oahpahusa prinsihpat Sámegiellafága oahppoplánat Sámi parallealla seammaárvosaš oahppoplánat Sámi oahppoplánat Joatkkaoahpahusa prográmmafágain Fágain maidda eai leat ráhkaduvvon sierra sámi parallealla oahppoplánat, gustojit Máhttolokten dábalaš oahppoplánat sámi skuvllaide maid. Gustojeaddji oahppoplánaid gávnnat Oahppodirektoráhta neahttabáikkisJoatká oahppoplánabargguinSámi oahppoplána ii leat dievaslaš go buot fágain ii leat sámi parallealla ovttaárvosaš oahppoplána. Lea dárbu válbmet sámi oahppoplána dainna ahte ráhkadit sámi parallealla ovttaárvosaš oahppoplánaid fágaide main ii leat sierra sámi oahppoplána, ja dat leat: sámegiella ohppiide geain lea mearkagiella, eŋgelasgiella, matematihkka ja lášmmohallan.Sámediggi lea jagis 2022 ráhkadišgoahtán oahppoplána sámegielas vuosttašgiellan ohppiide geain lea mearkagiella. Dát válbmana skuvlaálgimii jagis 2024. Vuođđooahpahusa fágaid ođasmahttin dagaha stuorra dárbbu ja hoahpu ođđa oahpponeavvuid buvttadeapmái. Sámediggi joatká oahppoplánabargguin jagis 2024.SAT01-01 - Samisk som førstespråk for elever med tegnspråk (utkast) - sámegiel veršuvdna (PDF, 369 kB)

https://sametinget.no/vuoddooahpahus/oahppoplanat/oahppoplanabuvttus-mahttolokten-sami/