context
stringclasses 102
values | question
stringlengths 19
111
| answers
listlengths 1
1
| title
stringclasses 10
values | id
stringlengths 36
36
|
|---|---|---|---|---|
17. märtsil 1861 kuulutati parlamendi poolt välja Itaalia kuningriik, ratifitseerides nii kõigi teiste Itaalia riikide annekteerimise Piemonte poolt. Kuningriigi asutused ja seadused laienesid kiiresti kogu Itaaliale, kaotades julmalt teiste piirkondade juhtorganid. Piemontest sai kõige domineerivam ja rikkam piirkond Itaalias ja selle pealinn Torino jäi Itaalia pealinnaks aastani 1865, kui pealinn viidi Firenzesse; kuid seevastu tekkis kogu poolsaarel palju rahutusi, eriti Lõuna-Itaalias. Savoia dünastia valitses Itaaliat aastani 1946, kui Itaalia kuulutati vabariigiks. | Mis aastal sai Firenze Itaalia pealinnaks? | [
{
"answer_start": 384,
"text": "1865"
}
] | Sardiinia kuningriik | 20507e6f-b80a-4251-b8da-8ebf3411f152 |
17. märtsil 1861 kuulutati parlamendi poolt välja Itaalia kuningriik, ratifitseerides nii kõigi teiste Itaalia riikide annekteerimise Piemonte poolt. Kuningriigi asutused ja seadused laienesid kiiresti kogu Itaaliale, kaotades julmalt teiste piirkondade juhtorganid. Piemontest sai kõige domineerivam ja rikkam piirkond Itaalias ja selle pealinn Torino jäi Itaalia pealinnaks aastani 1865, kui pealinn viidi Firenzesse; kuid seevastu tekkis kogu poolsaarel palju rahutusi, eriti Lõuna-Itaalias. Savoia dünastia valitses Itaaliat aastani 1946, kui Itaalia kuulutati vabariigiks. | Mis aastal sai Firenze Itaalia pealinnaks? | [
{
"answer_start": 376,
"text": "aastani 1865"
}
] | Sardiinia kuningriik | 20507e6f-b80a-4251-b8da-8ebf3411f152 |
17. märtsil 1861 kuulutati parlamendi poolt välja Itaalia kuningriik, ratifitseerides nii kõigi teiste Itaalia riikide annekteerimise Piemonte poolt. Kuningriigi asutused ja seadused laienesid kiiresti kogu Itaaliale, kaotades julmalt teiste piirkondade juhtorganid. Piemontest sai kõige domineerivam ja rikkam piirkond Itaalias ja selle pealinn Torino jäi Itaalia pealinnaks aastani 1865, kui pealinn viidi Firenzesse; kuid seevastu tekkis kogu poolsaarel palju rahutusi, eriti Lõuna-Itaalias. Savoia dünastia valitses Itaaliat aastani 1946, kui Itaalia kuulutati vabariigiks. | Millises Itaalia piirkonnas oli kõige enam rahvarahutusi? | [
{
"answer_start": 479,
"text": "Lõuna-Itaalias"
}
] | Sardiinia kuningriik | e9babb50-71cb-4fe6-9bf6-4549cf0e815d |
17. märtsil 1861 kuulutati parlamendi poolt välja Itaalia kuningriik, ratifitseerides nii kõigi teiste Itaalia riikide annekteerimise Piemonte poolt. Kuningriigi asutused ja seadused laienesid kiiresti kogu Itaaliale, kaotades julmalt teiste piirkondade juhtorganid. Piemontest sai kõige domineerivam ja rikkam piirkond Itaalias ja selle pealinn Torino jäi Itaalia pealinnaks aastani 1865, kui pealinn viidi Firenzesse; kuid seevastu tekkis kogu poolsaarel palju rahutusi, eriti Lõuna-Itaalias. Savoia dünastia valitses Itaaliat aastani 1946, kui Itaalia kuulutati vabariigiks. | Mis oli Piemonte piirkonna pealinn? | [
{
"answer_start": 346,
"text": "Torino"
}
] | Sardiinia kuningriik | 74693820-af6b-4cbe-94ca-e389e9db10c5 |
Veenus on Maa tüüpi planeet ja teda kutsutakse vahel ka Maa kurjaks kaksikuks, kuna ta on Maaga umbes sama suur ja sarnase gravitatsiooniga. Siiski on Veenust Maast üsna erinev. Näiteks on tal päikesesüsteemi planeetidest kõige tihedam atmosfäär, mis koosneb rohkem kui 96% süsihappegaasist ja atmosfääri rõhk on planeedi pinnal Maa omast 92 korda suurem. Oma keskmise temperatuuriga 735 K (462 °C) on Veenus kõige kuumem planeet päikesesüsteemis (ületab temperatuurilt ka Merkuuri). Veenus on mähitud paksudesse läbipaistmatutesse põhiliselt väävelhappest koosnevatesse pilvekihtidesse, mis ei lase planeedi pinda vaadelda teleskoopidega nähtava valguse spektris. Arvatakse, et Veenusel võis kunagi minevikus olla ka ookeane, kuid mis aurustusid kasvuhooneefekti põhjustatud temperatuur tõusu tagajärjel. | Millist elementi leidub Veenuse atmosfääris kõige enam? | [
{
"answer_start": 274,
"text": "süsihappegaasist"
}
] | Veenus | e83c76e0-a35b-4694-a37c-32a0fd7f2a7a |
Veenus on Maa tüüpi planeet ja teda kutsutakse vahel ka Maa kurjaks kaksikuks, kuna ta on Maaga umbes sama suur ja sarnase gravitatsiooniga. Siiski on Veenust Maast üsna erinev. Näiteks on tal päikesesüsteemi planeetidest kõige tihedam atmosfäär, mis koosneb rohkem kui 96% süsihappegaasist ja atmosfääri rõhk on planeedi pinnal Maa omast 92 korda suurem. Oma keskmise temperatuuriga 735 K (462 °C) on Veenus kõige kuumem planeet päikesesüsteemis (ületab temperatuurilt ka Merkuuri). Veenus on mähitud paksudesse läbipaistmatutesse põhiliselt väävelhappest koosnevatesse pilvekihtidesse, mis ei lase planeedi pinda vaadelda teleskoopidega nähtava valguse spektris. Arvatakse, et Veenusel võis kunagi minevikus olla ka ookeane, kuid mis aurustusid kasvuhooneefekti põhjustatud temperatuur tõusu tagajärjel. | Mis nimetusega nimetatakse Veenust tema Maa-sarnaste mõõtmete ja gravitatsiooni tõttu? | [
{
"answer_start": 56,
"text": "Maa kurjaks kaksikuks"
}
] | Veenus | 25c6a7eb-9479-4b8e-a75a-f7ff67e0ec6b |
Veenus on Maa tüüpi planeet ja teda kutsutakse vahel ka Maa kurjaks kaksikuks, kuna ta on Maaga umbes sama suur ja sarnase gravitatsiooniga. Siiski on Veenust Maast üsna erinev. Näiteks on tal päikesesüsteemi planeetidest kõige tihedam atmosfäär, mis koosneb rohkem kui 96% süsihappegaasist ja atmosfääri rõhk on planeedi pinnal Maa omast 92 korda suurem. Oma keskmise temperatuuriga 735 K (462 °C) on Veenus kõige kuumem planeet päikesesüsteemis (ületab temperatuurilt ka Merkuuri). Veenus on mähitud paksudesse läbipaistmatutesse põhiliselt väävelhappest koosnevatesse pilvekihtidesse, mis ei lase planeedi pinda vaadelda teleskoopidega nähtava valguse spektris. Arvatakse, et Veenusel võis kunagi minevikus olla ka ookeane, kuid mis aurustusid kasvuhooneefekti põhjustatud temperatuur tõusu tagajärjel. | Kui palju tugevamat survet avaldab Veenuse atmosfäär planeedi pinnale, võrreldes Maaga? | [
{
"answer_start": 339,
"text": "92 korda suurem"
}
] | Veenus | 6cc1b30e-4f94-40d8-9a34-9158954a6066 |
Veenus on Maa tüüpi planeet ja teda kutsutakse vahel ka Maa kurjaks kaksikuks, kuna ta on Maaga umbes sama suur ja sarnase gravitatsiooniga. Siiski on Veenust Maast üsna erinev. Näiteks on tal päikesesüsteemi planeetidest kõige tihedam atmosfäär, mis koosneb rohkem kui 96% süsihappegaasist ja atmosfääri rõhk on planeedi pinnal Maa omast 92 korda suurem. Oma keskmise temperatuuriga 735 K (462 °C) on Veenus kõige kuumem planeet päikesesüsteemis (ületab temperatuurilt ka Merkuuri). Veenus on mähitud paksudesse läbipaistmatutesse põhiliselt väävelhappest koosnevatesse pilvekihtidesse, mis ei lase planeedi pinda vaadelda teleskoopidega nähtava valguse spektris. Arvatakse, et Veenusel võis kunagi minevikus olla ka ookeane, kuid mis aurustusid kasvuhooneefekti põhjustatud temperatuur tõusu tagajärjel. | Kui palju tugevamat survet avaldab Veenuse atmosfäär planeedi pinnale, võrreldes Maaga? | [
{
"answer_start": 339,
"text": "92 korda"
}
] | Veenus | 6cc1b30e-4f94-40d8-9a34-9158954a6066 |
Veenus on Maa tüüpi planeet ja teda kutsutakse vahel ka Maa kurjaks kaksikuks, kuna ta on Maaga umbes sama suur ja sarnase gravitatsiooniga. Siiski on Veenust Maast üsna erinev. Näiteks on tal päikesesüsteemi planeetidest kõige tihedam atmosfäär, mis koosneb rohkem kui 96% süsihappegaasist ja atmosfääri rõhk on planeedi pinnal Maa omast 92 korda suurem. Oma keskmise temperatuuriga 735 K (462 °C) on Veenus kõige kuumem planeet päikesesüsteemis (ületab temperatuurilt ka Merkuuri). Veenus on mähitud paksudesse läbipaistmatutesse põhiliselt väävelhappest koosnevatesse pilvekihtidesse, mis ei lase planeedi pinda vaadelda teleskoopidega nähtava valguse spektris. Arvatakse, et Veenusel võis kunagi minevikus olla ka ookeane, kuid mis aurustusid kasvuhooneefekti põhjustatud temperatuur tõusu tagajärjel. | Milline on keskmine temperatuur Veenusel? | [
{
"answer_start": 384,
"text": "735 K (462 °C)"
}
] | Veenus | d5fdf3ed-5f7e-458f-aae4-6a27b23e9569 |
Veenus on Maa tüüpi planeet ja teda kutsutakse vahel ka Maa kurjaks kaksikuks, kuna ta on Maaga umbes sama suur ja sarnase gravitatsiooniga. Siiski on Veenust Maast üsna erinev. Näiteks on tal päikesesüsteemi planeetidest kõige tihedam atmosfäär, mis koosneb rohkem kui 96% süsihappegaasist ja atmosfääri rõhk on planeedi pinnal Maa omast 92 korda suurem. Oma keskmise temperatuuriga 735 K (462 °C) on Veenus kõige kuumem planeet päikesesüsteemis (ületab temperatuurilt ka Merkuuri). Veenus on mähitud paksudesse läbipaistmatutesse põhiliselt väävelhappest koosnevatesse pilvekihtidesse, mis ei lase planeedi pinda vaadelda teleskoopidega nähtava valguse spektris. Arvatakse, et Veenusel võis kunagi minevikus olla ka ookeane, kuid mis aurustusid kasvuhooneefekti põhjustatud temperatuur tõusu tagajärjel. | Milline on keskmine temperatuur Veenusel? | [
{
"answer_start": 384,
"text": "735 K"
}
] | Veenus | d5fdf3ed-5f7e-458f-aae4-6a27b23e9569 |
Veenus on Maa tüüpi planeet ja teda kutsutakse vahel ka Maa kurjaks kaksikuks, kuna ta on Maaga umbes sama suur ja sarnase gravitatsiooniga. Siiski on Veenust Maast üsna erinev. Näiteks on tal päikesesüsteemi planeetidest kõige tihedam atmosfäär, mis koosneb rohkem kui 96% süsihappegaasist ja atmosfääri rõhk on planeedi pinnal Maa omast 92 korda suurem. Oma keskmise temperatuuriga 735 K (462 °C) on Veenus kõige kuumem planeet päikesesüsteemis (ületab temperatuurilt ka Merkuuri). Veenus on mähitud paksudesse läbipaistmatutesse põhiliselt väävelhappest koosnevatesse pilvekihtidesse, mis ei lase planeedi pinda vaadelda teleskoopidega nähtava valguse spektris. Arvatakse, et Veenusel võis kunagi minevikus olla ka ookeane, kuid mis aurustusid kasvuhooneefekti põhjustatud temperatuur tõusu tagajärjel. | Milline on keskmine temperatuur Veenusel? | [
{
"answer_start": 391,
"text": "462 °C"
}
] | Veenus | d5fdf3ed-5f7e-458f-aae4-6a27b23e9569 |
Veenus on Maa tüüpi planeet ja teda kutsutakse vahel ka Maa kurjaks kaksikuks, kuna ta on Maaga umbes sama suur ja sarnase gravitatsiooniga. Siiski on Veenust Maast üsna erinev. Näiteks on tal päikesesüsteemi planeetidest kõige tihedam atmosfäär, mis koosneb rohkem kui 96% süsihappegaasist ja atmosfääri rõhk on planeedi pinnal Maa omast 92 korda suurem. Oma keskmise temperatuuriga 735 K (462 °C) on Veenus kõige kuumem planeet päikesesüsteemis (ületab temperatuurilt ka Merkuuri). Veenus on mähitud paksudesse läbipaistmatutesse põhiliselt väävelhappest koosnevatesse pilvekihtidesse, mis ei lase planeedi pinda vaadelda teleskoopidega nähtava valguse spektris. Arvatakse, et Veenusel võis kunagi minevikus olla ka ookeane, kuid mis aurustusid kasvuhooneefekti põhjustatud temperatuur tõusu tagajärjel. | Mis on Veenuse pilvede peamine komponent? | [
{
"answer_start": 543,
"text": "väävelhappest"
}
] | Veenus | fd80b6f4-165b-4739-9ca7-d33e609ba3e4 |
Umbes 80% Veenuse pindalast moodustavad tasandikud ning ülejäänu kaks kõrgemat "kontinenti", millest üks asub planeedi põhjapoolkeral ja teine ekvaatorist lõuna pool. Põhjapoolset kontinenti nimetatakse Babüloonia armastusjumaluse Ishtari järgi Ishtari maaks ning see on pindalalt umbes Austraalia-suurune. Analoogselt põhjapoolsega kutsutakse lõunapoolset kontinenti Kreeka armastusjumalanna Aphrodite järgi Aphrodite maaks. See on nendest kahest kontinendist suurim, umbes 7–10 kilomeetri kõrgune ja pindalalt ligikaudu samasuur kui Lõuna-Ameerika. Seda Veenuse mandrit katab suures osas lõhede võrgustik. Hiljem on Veenuselt kaugemalt lõunast leitud veel üks kontinent – Lada maa. | Millise Maa kontinendiga sarnane on Veenuse Ishtari maa pindala? | [
{
"answer_start": 287,
"text": "Austraalia-suurune"
}
] | Veenus | e21d6a7d-8f70-49ef-b99d-3eb437cfef63 |
Umbes 80% Veenuse pindalast moodustavad tasandikud ning ülejäänu kaks kõrgemat "kontinenti", millest üks asub planeedi põhjapoolkeral ja teine ekvaatorist lõuna pool. Põhjapoolset kontinenti nimetatakse Babüloonia armastusjumaluse Ishtari järgi Ishtari maaks ning see on pindalalt umbes Austraalia-suurune. Analoogselt põhjapoolsega kutsutakse lõunapoolset kontinenti Kreeka armastusjumalanna Aphrodite järgi Aphrodite maaks. See on nendest kahest kontinendist suurim, umbes 7–10 kilomeetri kõrgune ja pindalalt ligikaudu samasuur kui Lõuna-Ameerika. Seda Veenuse mandrit katab suures osas lõhede võrgustik. Hiljem on Veenuselt kaugemalt lõunast leitud veel üks kontinent – Lada maa. | Kus pool ekvaatorit asub Veenusel armastusjumalanna järgi nimetatud kontinent? | [
{
"answer_start": 155,
"text": "lõuna pool"
}
] | Veenus | ed830f62-2aae-4924-996e-8035fc8bb150 |
Umbes 80% Veenuse pindalast moodustavad tasandikud ning ülejäänu kaks kõrgemat "kontinenti", millest üks asub planeedi põhjapoolkeral ja teine ekvaatorist lõuna pool. Põhjapoolset kontinenti nimetatakse Babüloonia armastusjumaluse Ishtari järgi Ishtari maaks ning see on pindalalt umbes Austraalia-suurune. Analoogselt põhjapoolsega kutsutakse lõunapoolset kontinenti Kreeka armastusjumalanna Aphrodite järgi Aphrodite maaks. See on nendest kahest kontinendist suurim, umbes 7–10 kilomeetri kõrgune ja pindalalt ligikaudu samasuur kui Lõuna-Ameerika. Seda Veenuse mandrit katab suures osas lõhede võrgustik. Hiljem on Veenuselt kaugemalt lõunast leitud veel üks kontinent – Lada maa. | Kus pool ekvaatorit asub Veenusel armastusjumalanna järgi nimetatud kontinent? | [
{
"answer_start": 155,
"text": "lõuna"
}
] | Veenus | ed830f62-2aae-4924-996e-8035fc8bb150 |
Umbes 80% Veenuse pindalast moodustavad tasandikud ning ülejäänu kaks kõrgemat "kontinenti", millest üks asub planeedi põhjapoolkeral ja teine ekvaatorist lõuna pool. Põhjapoolset kontinenti nimetatakse Babüloonia armastusjumaluse Ishtari järgi Ishtari maaks ning see on pindalalt umbes Austraalia-suurune. Analoogselt põhjapoolsega kutsutakse lõunapoolset kontinenti Kreeka armastusjumalanna Aphrodite järgi Aphrodite maaks. See on nendest kahest kontinendist suurim, umbes 7–10 kilomeetri kõrgune ja pindalalt ligikaudu samasuur kui Lõuna-Ameerika. Seda Veenuse mandrit katab suures osas lõhede võrgustik. Hiljem on Veenuselt kaugemalt lõunast leitud veel üks kontinent – Lada maa. | Millisel planeedil asub Lada maa? | [
{
"answer_start": 618,
"text": "Veenuselt"
}
] | Veenus | 0c8495f7-4f37-4b1e-b87c-b65956894b7d |
Umbes 80% Veenuse pindalast moodustavad tasandikud ning ülejäänu kaks kõrgemat "kontinenti", millest üks asub planeedi põhjapoolkeral ja teine ekvaatorist lõuna pool. Põhjapoolset kontinenti nimetatakse Babüloonia armastusjumaluse Ishtari järgi Ishtari maaks ning see on pindalalt umbes Austraalia-suurune. Analoogselt põhjapoolsega kutsutakse lõunapoolset kontinenti Kreeka armastusjumalanna Aphrodite järgi Aphrodite maaks. See on nendest kahest kontinendist suurim, umbes 7–10 kilomeetri kõrgune ja pindalalt ligikaudu samasuur kui Lõuna-Ameerika. Seda Veenuse mandrit katab suures osas lõhede võrgustik. Hiljem on Veenuselt kaugemalt lõunast leitud veel üks kontinent – Lada maa. | Milline Veenuse kontinent on suurim? | [
{
"answer_start": 409,
"text": "Aphrodite maaks"
}
] | Veenus | d4c24fab-753b-40cd-8bfa-c9f15d137137 |
Umbes 80% Veenuse pindalast moodustavad tasandikud ning ülejäänu kaks kõrgemat "kontinenti", millest üks asub planeedi põhjapoolkeral ja teine ekvaatorist lõuna pool. Põhjapoolset kontinenti nimetatakse Babüloonia armastusjumaluse Ishtari järgi Ishtari maaks ning see on pindalalt umbes Austraalia-suurune. Analoogselt põhjapoolsega kutsutakse lõunapoolset kontinenti Kreeka armastusjumalanna Aphrodite järgi Aphrodite maaks. See on nendest kahest kontinendist suurim, umbes 7–10 kilomeetri kõrgune ja pindalalt ligikaudu samasuur kui Lõuna-Ameerika. Seda Veenuse mandrit katab suures osas lõhede võrgustik. Hiljem on Veenuselt kaugemalt lõunast leitud veel üks kontinent – Lada maa. | Milline Veenuse kontinent on suurim? | [
{
"answer_start": 344,
"text": "lõunapoolset kontinenti"
}
] | Veenus | d4c24fab-753b-40cd-8bfa-c9f15d137137 |
Umbes 80% Veenuse pindalast moodustavad tasandikud ning ülejäänu kaks kõrgemat "kontinenti", millest üks asub planeedi põhjapoolkeral ja teine ekvaatorist lõuna pool. Põhjapoolset kontinenti nimetatakse Babüloonia armastusjumaluse Ishtari järgi Ishtari maaks ning see on pindalalt umbes Austraalia-suurune. Analoogselt põhjapoolsega kutsutakse lõunapoolset kontinenti Kreeka armastusjumalanna Aphrodite järgi Aphrodite maaks. See on nendest kahest kontinendist suurim, umbes 7–10 kilomeetri kõrgune ja pindalalt ligikaudu samasuur kui Lõuna-Ameerika. Seda Veenuse mandrit katab suures osas lõhede võrgustik. Hiljem on Veenuselt kaugemalt lõunast leitud veel üks kontinent – Lada maa. | Kui suur osa Veenusest jääb kontinentide alt välja? | [
{
"answer_start": 6,
"text": "80%"
}
] | Veenus | be9f1f45-1467-4180-a1fc-f5e63582dc97 |
Umbes 80% Veenuse pindalast moodustavad tasandikud ning ülejäänu kaks kõrgemat "kontinenti", millest üks asub planeedi põhjapoolkeral ja teine ekvaatorist lõuna pool. Põhjapoolset kontinenti nimetatakse Babüloonia armastusjumaluse Ishtari järgi Ishtari maaks ning see on pindalalt umbes Austraalia-suurune. Analoogselt põhjapoolsega kutsutakse lõunapoolset kontinenti Kreeka armastusjumalanna Aphrodite järgi Aphrodite maaks. See on nendest kahest kontinendist suurim, umbes 7–10 kilomeetri kõrgune ja pindalalt ligikaudu samasuur kui Lõuna-Ameerika. Seda Veenuse mandrit katab suures osas lõhede võrgustik. Hiljem on Veenuselt kaugemalt lõunast leitud veel üks kontinent – Lada maa. | Kui suur osa Veenusest jääb kontinentide alt välja? | [
{
"answer_start": 0,
"text": "Umbes 80%"
}
] | Veenus | be9f1f45-1467-4180-a1fc-f5e63582dc97 |
Ishtari maa lääneosas asub Lakshmi platoo. Selle kõrgus ümbritseva tasandi suhtes on 3–4 kilomeetrit. Selle platoo pinnal on kaks suurt lehtrit, Colette ja Sacajawea, mis meenutavad vulkaanilisi kaldeerasid Marsilt. Neist kahest noorema, Colette'i juures on näha ka laavavoogusid. Lakshmi platood ümbritsevad Akna ning Freyja mägede paralleelsed harjad ja orud, Maxwelli mäed ja Vesta astang. Näib, et nad on tekkinud horisontaalse kokkusurumise tagajärjel, mis on tüüpiline Maale, kuid ei esine Kuul ega Marsil. | Millise Veenuse lehtri juurest on leitud laavat? | [
{
"answer_start": 238,
"text": "Colette'i"
}
] | Veenus | 1a4282e7-678b-4690-bcd5-19387056cebf |
Ishtari maa lääneosas asub Lakshmi platoo. Selle kõrgus ümbritseva tasandi suhtes on 3–4 kilomeetrit. Selle platoo pinnal on kaks suurt lehtrit, Colette ja Sacajawea, mis meenutavad vulkaanilisi kaldeerasid Marsilt. Neist kahest noorema, Colette'i juures on näha ka laavavoogusid. Lakshmi platood ümbritsevad Akna ning Freyja mägede paralleelsed harjad ja orud, Maxwelli mäed ja Vesta astang. Näib, et nad on tekkinud horisontaalse kokkusurumise tagajärjel, mis on tüüpiline Maale, kuid ei esine Kuul ega Marsil. | Milline astang asub Ishtari maal Lakshmi platoo lähistel? | [
{
"answer_start": 379,
"text": "Vesta astang"
}
] | Veenus | 3d06e45d-87ca-4c12-bb6b-55819472dbdd |
Ishtari maa lääneosas asub Lakshmi platoo. Selle kõrgus ümbritseva tasandi suhtes on 3–4 kilomeetrit. Selle platoo pinnal on kaks suurt lehtrit, Colette ja Sacajawea, mis meenutavad vulkaanilisi kaldeerasid Marsilt. Neist kahest noorema, Colette'i juures on näha ka laavavoogusid. Lakshmi platood ümbritsevad Akna ning Freyja mägede paralleelsed harjad ja orud, Maxwelli mäed ja Vesta astang. Näib, et nad on tekkinud horisontaalse kokkusurumise tagajärjel, mis on tüüpiline Maale, kuid ei esine Kuul ega Marsil. | Milline astang asub Ishtari maal Lakshmi platoo lähistel? | [
{
"answer_start": 379,
"text": "Vesta"
}
] | Veenus | 3d06e45d-87ca-4c12-bb6b-55819472dbdd |
Ishtari maa lääneosas asub Lakshmi platoo. Selle kõrgus ümbritseva tasandi suhtes on 3–4 kilomeetrit. Selle platoo pinnal on kaks suurt lehtrit, Colette ja Sacajawea, mis meenutavad vulkaanilisi kaldeerasid Marsilt. Neist kahest noorema, Colette'i juures on näha ka laavavoogusid. Lakshmi platood ümbritsevad Akna ning Freyja mägede paralleelsed harjad ja orud, Maxwelli mäed ja Vesta astang. Näib, et nad on tekkinud horisontaalse kokkusurumise tagajärjel, mis on tüüpiline Maale, kuid ei esine Kuul ega Marsil. | Milline Lakshmi platoo kahest lehtrist on vanem? | [
{
"answer_start": 156,
"text": "Sacajawea"
}
] | Veenus | 53319d66-383c-4909-82a5-c945cf5d3361 |
Ishtari maa lääneosas asub Lakshmi platoo. Selle kõrgus ümbritseva tasandi suhtes on 3–4 kilomeetrit. Selle platoo pinnal on kaks suurt lehtrit, Colette ja Sacajawea, mis meenutavad vulkaanilisi kaldeerasid Marsilt. Neist kahest noorema, Colette'i juures on näha ka laavavoogusid. Lakshmi platood ümbritsevad Akna ning Freyja mägede paralleelsed harjad ja orud, Maxwelli mäed ja Vesta astang. Näib, et nad on tekkinud horisontaalse kokkusurumise tagajärjel, mis on tüüpiline Maale, kuid ei esine Kuul ega Marsil. | Kuidas on Akna ning Freyja mäed tõenäoliselt tekkinud? | [
{
"answer_start": 418,
"text": "horisontaalse kokkusurumise tagajärjel"
}
] | Veenus | 6186b482-0cf6-42ac-8b1b-712d8e51fd0b |
Ishtari maa lääneosas asub Lakshmi platoo. Selle kõrgus ümbritseva tasandi suhtes on 3–4 kilomeetrit. Selle platoo pinnal on kaks suurt lehtrit, Colette ja Sacajawea, mis meenutavad vulkaanilisi kaldeerasid Marsilt. Neist kahest noorema, Colette'i juures on näha ka laavavoogusid. Lakshmi platood ümbritsevad Akna ning Freyja mägede paralleelsed harjad ja orud, Maxwelli mäed ja Vesta astang. Näib, et nad on tekkinud horisontaalse kokkusurumise tagajärjel, mis on tüüpiline Maale, kuid ei esine Kuul ega Marsil. | Kuidas on Akna ning Freyja mäed tõenäoliselt tekkinud? | [
{
"answer_start": 418,
"text": "horisontaalse kokkusurumise"
}
] | Veenus | 6186b482-0cf6-42ac-8b1b-712d8e51fd0b |
Ishtari maa lääneosas asub Lakshmi platoo. Selle kõrgus ümbritseva tasandi suhtes on 3–4 kilomeetrit. Selle platoo pinnal on kaks suurt lehtrit, Colette ja Sacajawea, mis meenutavad vulkaanilisi kaldeerasid Marsilt. Neist kahest noorema, Colette'i juures on näha ka laavavoogusid. Lakshmi platood ümbritsevad Akna ning Freyja mägede paralleelsed harjad ja orud, Maxwelli mäed ja Vesta astang. Näib, et nad on tekkinud horisontaalse kokkusurumise tagajärjel, mis on tüüpiline Maale, kuid ei esine Kuul ega Marsil. | Kui kõrgele ulatub Lakshmi platoo? | [
{
"answer_start": 85,
"text": "3–4 kilomeetrit"
}
] | Veenus | daa08ebc-8e56-43b4-a8e1-ed0fd33aecb6 |
Suurima meteoriidikraatri, Meadi läbimõõt on 280 kilomeetrit. Peaaegu täielikult puuduvad meteoriidikraatrid läbimõõduga alla kahe kilomeetri, sest neid tekitada võivad meteoorid põlevad Veenuse tihedas atmosfääris lihtsalt ära. Ka on meteoriidikraatrid sageli parvena koos, sest neid tekitanud suurem meteoor on tihedas atmosfääris purunenud. (Purunemise jäägid võivad tekitada ka alla kahekilomeetrise läbimõõduga kraatreid.) Kraatrite keskmise tiheduse järgi pinnaühiku kohta on Veenuse basaltide vanus kuni 800 miljonit aastat, seega on nad tunduvalt nooremad kui Kuu merede basaldid (3 miljardit), kuid vanemad kui Maa basaldid. Veenuse pind näib olevat põhjalikult muutunud 300–600 miljonit aastat tagasi. | Miks ei ole Veenusel peaaegu üldse väikeseid meteoriidikraatreid? | [
{
"answer_start": 143,
"text": "sest neid tekitada võivad meteoorid põlevad Veenuse tihedas atmosfääris lihtsalt ära"
}
] | Veenus | 19bea519-8253-41e4-a863-21a0f034f395 |
Suurima meteoriidikraatri, Meadi läbimõõt on 280 kilomeetrit. Peaaegu täielikult puuduvad meteoriidikraatrid läbimõõduga alla kahe kilomeetri, sest neid tekitada võivad meteoorid põlevad Veenuse tihedas atmosfääris lihtsalt ära. Ka on meteoriidikraatrid sageli parvena koos, sest neid tekitanud suurem meteoor on tihedas atmosfääris purunenud. (Purunemise jäägid võivad tekitada ka alla kahekilomeetrise läbimõõduga kraatreid.) Kraatrite keskmise tiheduse järgi pinnaühiku kohta on Veenuse basaltide vanus kuni 800 miljonit aastat, seega on nad tunduvalt nooremad kui Kuu merede basaldid (3 miljardit), kuid vanemad kui Maa basaldid. Veenuse pind näib olevat põhjalikult muutunud 300–600 miljonit aastat tagasi. | Miks ei ole Veenusel peaaegu üldse väikeseid meteoriidikraatreid? | [
{
"answer_start": 148,
"text": "neid tekitada võivad meteoorid põlevad Veenuse tihedas atmosfääris lihtsalt ära"
}
] | Veenus | 19bea519-8253-41e4-a863-21a0f034f395 |
Suurima meteoriidikraatri, Meadi läbimõõt on 280 kilomeetrit. Peaaegu täielikult puuduvad meteoriidikraatrid läbimõõduga alla kahe kilomeetri, sest neid tekitada võivad meteoorid põlevad Veenuse tihedas atmosfääris lihtsalt ära. Ka on meteoriidikraatrid sageli parvena koos, sest neid tekitanud suurem meteoor on tihedas atmosfääris purunenud. (Purunemise jäägid võivad tekitada ka alla kahekilomeetrise läbimõõduga kraatreid.) Kraatrite keskmise tiheduse järgi pinnaühiku kohta on Veenuse basaltide vanus kuni 800 miljonit aastat, seega on nad tunduvalt nooremad kui Kuu merede basaldid (3 miljardit), kuid vanemad kui Maa basaldid. Veenuse pind näib olevat põhjalikult muutunud 300–600 miljonit aastat tagasi. | Millise suuruseni Veenuse meteoriidikraatrite läbimõõdud ulatuvad? | [
{
"answer_start": 45,
"text": "280 kilomeetrit"
}
] | Veenus | b8be37d9-df20-47fa-b6f5-ba67e195a7e4 |
Suurima meteoriidikraatri, Meadi läbimõõt on 280 kilomeetrit. Peaaegu täielikult puuduvad meteoriidikraatrid läbimõõduga alla kahe kilomeetri, sest neid tekitada võivad meteoorid põlevad Veenuse tihedas atmosfääris lihtsalt ära. Ka on meteoriidikraatrid sageli parvena koos, sest neid tekitanud suurem meteoor on tihedas atmosfääris purunenud. (Purunemise jäägid võivad tekitada ka alla kahekilomeetrise läbimõõduga kraatreid.) Kraatrite keskmise tiheduse järgi pinnaühiku kohta on Veenuse basaltide vanus kuni 800 miljonit aastat, seega on nad tunduvalt nooremad kui Kuu merede basaldid (3 miljardit), kuid vanemad kui Maa basaldid. Veenuse pind näib olevat põhjalikult muutunud 300–600 miljonit aastat tagasi. | Kui vanad on Veenuse basaldid? | [
{
"answer_start": 506,
"text": "kuni 800 miljonit aastat"
}
] | Veenus | 80f588db-504f-4715-98a7-ac4f596a127d |
Suurima meteoriidikraatri, Meadi läbimõõt on 280 kilomeetrit. Peaaegu täielikult puuduvad meteoriidikraatrid läbimõõduga alla kahe kilomeetri, sest neid tekitada võivad meteoorid põlevad Veenuse tihedas atmosfääris lihtsalt ära. Ka on meteoriidikraatrid sageli parvena koos, sest neid tekitanud suurem meteoor on tihedas atmosfääris purunenud. (Purunemise jäägid võivad tekitada ka alla kahekilomeetrise läbimõõduga kraatreid.) Kraatrite keskmise tiheduse järgi pinnaühiku kohta on Veenuse basaltide vanus kuni 800 miljonit aastat, seega on nad tunduvalt nooremad kui Kuu merede basaldid (3 miljardit), kuid vanemad kui Maa basaldid. Veenuse pind näib olevat põhjalikult muutunud 300–600 miljonit aastat tagasi. | Mis muudatus toimus Veenusel ilmselt 300-600 miljonit aastat tagasi? | [
{
"answer_start": 642,
"text": "pind näib olevat põhjalikult muutunud"
}
] | Veenus | ec0bd00f-0fd0-4ff2-b05f-593c12c37ef2 |
Suurima meteoriidikraatri, Meadi läbimõõt on 280 kilomeetrit. Peaaegu täielikult puuduvad meteoriidikraatrid läbimõõduga alla kahe kilomeetri, sest neid tekitada võivad meteoorid põlevad Veenuse tihedas atmosfääris lihtsalt ära. Ka on meteoriidikraatrid sageli parvena koos, sest neid tekitanud suurem meteoor on tihedas atmosfääris purunenud. (Purunemise jäägid võivad tekitada ka alla kahekilomeetrise läbimõõduga kraatreid.) Kraatrite keskmise tiheduse järgi pinnaühiku kohta on Veenuse basaltide vanus kuni 800 miljonit aastat, seega on nad tunduvalt nooremad kui Kuu merede basaldid (3 miljardit), kuid vanemad kui Maa basaldid. Veenuse pind näib olevat põhjalikult muutunud 300–600 miljonit aastat tagasi. | Mis muudatus toimus Veenusel ilmselt 300-600 miljonit aastat tagasi? | [
{
"answer_start": 634,
"text": "Veenuse pind näib olevat põhjalikult muutunud"
}
] | Veenus | ec0bd00f-0fd0-4ff2-b05f-593c12c37ef2 |
Suurima meteoriidikraatri, Meadi läbimõõt on 280 kilomeetrit. Peaaegu täielikult puuduvad meteoriidikraatrid läbimõõduga alla kahe kilomeetri, sest neid tekitada võivad meteoorid põlevad Veenuse tihedas atmosfääris lihtsalt ära. Ka on meteoriidikraatrid sageli parvena koos, sest neid tekitanud suurem meteoor on tihedas atmosfääris purunenud. (Purunemise jäägid võivad tekitada ka alla kahekilomeetrise läbimõõduga kraatreid.) Kraatrite keskmise tiheduse järgi pinnaühiku kohta on Veenuse basaltide vanus kuni 800 miljonit aastat, seega on nad tunduvalt nooremad kui Kuu merede basaldid (3 miljardit), kuid vanemad kui Maa basaldid. Veenuse pind näib olevat põhjalikult muutunud 300–600 miljonit aastat tagasi. | Mitu aastat vanad on basaltkivimid Kuu "meredes"? | [
{
"answer_start": 589,
"text": "3 miljardit"
}
] | Veenus | 1808d1b7-ac10-4165-945d-c33ee5846098 |
Lisaks meteoriidikraatritele, mägedele ja orgudele, mida tavaliselt leidub Maa-tüüpi planeetidel, võib Veenuselt leida ka teisi, ainult Veenusele iseloomulikke pinnavorme. Nende hulgas on näiteks ümmargused, lamedad, vulkaanilise tekkega kõrgemad alad, mida kutsutakse farradeks (ka "pannkookstruktuurideks") ning mis on läbimõõdult umbes 20–50 km ja kõrguses 100–1000 m. Lisaks on Veenusel veel radiaalseid, tähtja kujuga lõhede süsteeme, mida kutsutakse novaedeks. Lõhedesüsteemid, kus esineb korraga nii radiaalseid lõhesid kui ka kontsentriliste ringidena olevaid lõhesid, kutsutakse oma sarnasuse tõttu ämblikuvõrkutega arachnoidideks. Lisaks on veel struktuure, mida nimetatakse coronaedeks – need on ringjad lõhed, mis mõnikord paiknevad lohkudes. Need pinnavormid on kõik vulkaanilise tekkega. | Mida kujutavad endast farrad? | [
{
"answer_start": 196,
"text": "ümmargused, lamedad, vulkaanilise tekkega kõrgemad alad"
}
] | Veenus | dc28a45d-a2b6-433d-8da0-5444f2718e08 |
Lisaks meteoriidikraatritele, mägedele ja orgudele, mida tavaliselt leidub Maa-tüüpi planeetidel, võib Veenuselt leida ka teisi, ainult Veenusele iseloomulikke pinnavorme. Nende hulgas on näiteks ümmargused, lamedad, vulkaanilise tekkega kõrgemad alad, mida kutsutakse farradeks (ka "pannkookstruktuurideks") ning mis on läbimõõdult umbes 20–50 km ja kõrguses 100–1000 m. Lisaks on Veenusel veel radiaalseid, tähtja kujuga lõhede süsteeme, mida kutsutakse novaedeks. Lõhedesüsteemid, kus esineb korraga nii radiaalseid lõhesid kui ka kontsentriliste ringidena olevaid lõhesid, kutsutakse oma sarnasuse tõttu ämblikuvõrkutega arachnoidideks. Lisaks on veel struktuure, mida nimetatakse coronaedeks – need on ringjad lõhed, mis mõnikord paiknevad lohkudes. Need pinnavormid on kõik vulkaanilise tekkega. | Millest on saanud oma nime Veenuse arachnoidid? | [
{
"answer_start": 592,
"text": "sarnasuse tõttu ämblikuvõrkutega"
}
] | Veenus | f22d1af2-05ee-4a47-a233-a03a2306dabd |
Lisaks meteoriidikraatritele, mägedele ja orgudele, mida tavaliselt leidub Maa-tüüpi planeetidel, võib Veenuselt leida ka teisi, ainult Veenusele iseloomulikke pinnavorme. Nende hulgas on näiteks ümmargused, lamedad, vulkaanilise tekkega kõrgemad alad, mida kutsutakse farradeks (ka "pannkookstruktuurideks") ning mis on läbimõõdult umbes 20–50 km ja kõrguses 100–1000 m. Lisaks on Veenusel veel radiaalseid, tähtja kujuga lõhede süsteeme, mida kutsutakse novaedeks. Lõhedesüsteemid, kus esineb korraga nii radiaalseid lõhesid kui ka kontsentriliste ringidena olevaid lõhesid, kutsutakse oma sarnasuse tõttu ämblikuvõrkutega arachnoidideks. Lisaks on veel struktuure, mida nimetatakse coronaedeks – need on ringjad lõhed, mis mõnikord paiknevad lohkudes. Need pinnavormid on kõik vulkaanilise tekkega. | Kuidas on tekkinud Veenuse novaed? | [
{
"answer_start": 217,
"text": "vulkaanilise tekkega"
}
] | Veenus | b3073a0e-b86c-4834-8a50-8a136463b59b |
Lisaks meteoriidikraatritele, mägedele ja orgudele, mida tavaliselt leidub Maa-tüüpi planeetidel, võib Veenuselt leida ka teisi, ainult Veenusele iseloomulikke pinnavorme. Nende hulgas on näiteks ümmargused, lamedad, vulkaanilise tekkega kõrgemad alad, mida kutsutakse farradeks (ka "pannkookstruktuurideks") ning mis on läbimõõdult umbes 20–50 km ja kõrguses 100–1000 m. Lisaks on Veenusel veel radiaalseid, tähtja kujuga lõhede süsteeme, mida kutsutakse novaedeks. Lõhedesüsteemid, kus esineb korraga nii radiaalseid lõhesid kui ka kontsentriliste ringidena olevaid lõhesid, kutsutakse oma sarnasuse tõttu ämblikuvõrkutega arachnoidideks. Lisaks on veel struktuure, mida nimetatakse coronaedeks – need on ringjad lõhed, mis mõnikord paiknevad lohkudes. Need pinnavormid on kõik vulkaanilise tekkega. | Kuidas on tekkinud Veenuse novaed? | [
{
"answer_start": 217,
"text": "vulkaanilise"
}
] | Veenus | b3073a0e-b86c-4834-8a50-8a136463b59b |
Lisaks meteoriidikraatritele, mägedele ja orgudele, mida tavaliselt leidub Maa-tüüpi planeetidel, võib Veenuselt leida ka teisi, ainult Veenusele iseloomulikke pinnavorme. Nende hulgas on näiteks ümmargused, lamedad, vulkaanilise tekkega kõrgemad alad, mida kutsutakse farradeks (ka "pannkookstruktuurideks") ning mis on läbimõõdult umbes 20–50 km ja kõrguses 100–1000 m. Lisaks on Veenusel veel radiaalseid, tähtja kujuga lõhede süsteeme, mida kutsutakse novaedeks. Lõhedesüsteemid, kus esineb korraga nii radiaalseid lõhesid kui ka kontsentriliste ringidena olevaid lõhesid, kutsutakse oma sarnasuse tõttu ämblikuvõrkutega arachnoidideks. Lisaks on veel struktuure, mida nimetatakse coronaedeks – need on ringjad lõhed, mis mõnikord paiknevad lohkudes. Need pinnavormid on kõik vulkaanilise tekkega. | Missuguseid lõhesid leidub arachnoidides? | [
{
"answer_start": 503,
"text": "nii radiaalseid lõhesid kui ka kontsentriliste ringidena olevaid lõhesid"
}
] | Veenus | 3aa2d4f7-a32d-42e5-ad1a-c37ad1851a71 |
Lisaks meteoriidikraatritele, mägedele ja orgudele, mida tavaliselt leidub Maa-tüüpi planeetidel, võib Veenuselt leida ka teisi, ainult Veenusele iseloomulikke pinnavorme. Nende hulgas on näiteks ümmargused, lamedad, vulkaanilise tekkega kõrgemad alad, mida kutsutakse farradeks (ka "pannkookstruktuurideks") ning mis on läbimõõdult umbes 20–50 km ja kõrguses 100–1000 m. Lisaks on Veenusel veel radiaalseid, tähtja kujuga lõhede süsteeme, mida kutsutakse novaedeks. Lõhedesüsteemid, kus esineb korraga nii radiaalseid lõhesid kui ka kontsentriliste ringidena olevaid lõhesid, kutsutakse oma sarnasuse tõttu ämblikuvõrkutega arachnoidideks. Lisaks on veel struktuure, mida nimetatakse coronaedeks – need on ringjad lõhed, mis mõnikord paiknevad lohkudes. Need pinnavormid on kõik vulkaanilise tekkega. | Missuguseid lõhesid leidub arachnoidides? | [
{
"answer_start": 507,
"text": "radiaalseid lõhesid kui ka kontsentriliste ringidena olevaid lõhesid"
}
] | Veenus | 3aa2d4f7-a32d-42e5-ad1a-c37ad1851a71 |
Lisaks meteoriidikraatritele, mägedele ja orgudele, mida tavaliselt leidub Maa-tüüpi planeetidel, võib Veenuselt leida ka teisi, ainult Veenusele iseloomulikke pinnavorme. Nende hulgas on näiteks ümmargused, lamedad, vulkaanilise tekkega kõrgemad alad, mida kutsutakse farradeks (ka "pannkookstruktuurideks") ning mis on läbimõõdult umbes 20–50 km ja kõrguses 100–1000 m. Lisaks on Veenusel veel radiaalseid, tähtja kujuga lõhede süsteeme, mida kutsutakse novaedeks. Lõhedesüsteemid, kus esineb korraga nii radiaalseid lõhesid kui ka kontsentriliste ringidena olevaid lõhesid, kutsutakse oma sarnasuse tõttu ämblikuvõrkutega arachnoidideks. Lisaks on veel struktuure, mida nimetatakse coronaedeks – need on ringjad lõhed, mis mõnikord paiknevad lohkudes. Need pinnavormid on kõik vulkaanilise tekkega. | Missuguseid lõhesid leidub arachnoidides? | [
{
"answer_start": 507,
"text": "radiaalseid lõhesid kui ka kontsentriliste ringidena olevaid"
}
] | Veenus | 3aa2d4f7-a32d-42e5-ad1a-c37ad1851a71 |
Lisaks meteoriidikraatritele, mägedele ja orgudele, mida tavaliselt leidub Maa-tüüpi planeetidel, võib Veenuselt leida ka teisi, ainult Veenusele iseloomulikke pinnavorme. Nende hulgas on näiteks ümmargused, lamedad, vulkaanilise tekkega kõrgemad alad, mida kutsutakse farradeks (ka "pannkookstruktuurideks") ning mis on läbimõõdult umbes 20–50 km ja kõrguses 100–1000 m. Lisaks on Veenusel veel radiaalseid, tähtja kujuga lõhede süsteeme, mida kutsutakse novaedeks. Lõhedesüsteemid, kus esineb korraga nii radiaalseid lõhesid kui ka kontsentriliste ringidena olevaid lõhesid, kutsutakse oma sarnasuse tõttu ämblikuvõrkutega arachnoidideks. Lisaks on veel struktuure, mida nimetatakse coronaedeks – need on ringjad lõhed, mis mõnikord paiknevad lohkudes. Need pinnavormid on kõik vulkaanilise tekkega. | Missuguseid lõhesid leidub arachnoidides? | [
{
"answer_start": 507,
"text": "radiaalseid lõhesid kui ka kontsentriliste ringidena"
}
] | Veenus | 3aa2d4f7-a32d-42e5-ad1a-c37ad1851a71 |
Lisaks meteoriidikraatritele, mägedele ja orgudele, mida tavaliselt leidub Maa-tüüpi planeetidel, võib Veenuselt leida ka teisi, ainult Veenusele iseloomulikke pinnavorme. Nende hulgas on näiteks ümmargused, lamedad, vulkaanilise tekkega kõrgemad alad, mida kutsutakse farradeks (ka "pannkookstruktuurideks") ning mis on läbimõõdult umbes 20–50 km ja kõrguses 100–1000 m. Lisaks on Veenusel veel radiaalseid, tähtja kujuga lõhede süsteeme, mida kutsutakse novaedeks. Lõhedesüsteemid, kus esineb korraga nii radiaalseid lõhesid kui ka kontsentriliste ringidena olevaid lõhesid, kutsutakse oma sarnasuse tõttu ämblikuvõrkutega arachnoidideks. Lisaks on veel struktuure, mida nimetatakse coronaedeks – need on ringjad lõhed, mis mõnikord paiknevad lohkudes. Need pinnavormid on kõik vulkaanilise tekkega. | Kus asuvad vahel Veenuse coronaed? | [
{
"answer_start": 745,
"text": "lohkudes"
}
] | Veenus | e3da41d9-2cb3-487d-9c35-ad8082a9aa8c |
Veenuse tasandikel on näha veel mõnekilomeetrilisi kuplitaolisi moodustisi, sageli kraatriga tipus, ning seljandike ja vagudega piirkondi pikkusega mõni tuhat kilomeetrit ja laiusega kuni paarsada kilomeetrit. Ishtari maa lähedalt tasandikult leiti omapärased ringstruktuurid läbimõõduga 200–300 kilomeetrit, millele pole analooge teistel planeetidel. Nende, kroonideks või pärgadeks nimetatud pinnavormide keskel asuvad kaootilise reljeefiga piirkonnad. Arvatavasti tekkisid pärjad sinna, kus pinnale tikkus ümbruskaudsete piirkondade kuumem aine. | Kuidas kutsutakse Veenusel ainulaadseid ringjaid struktuure, mille keskmes on kaootiline reljeef? | [
{
"answer_start": 359,
"text": "kroonideks või pärgadeks"
}
] | Veenus | cf68bc51-0dde-47b6-bd9b-e5b0704ae1d0 |
Veenuse tasandikel on näha veel mõnekilomeetrilisi kuplitaolisi moodustisi, sageli kraatriga tipus, ning seljandike ja vagudega piirkondi pikkusega mõni tuhat kilomeetrit ja laiusega kuni paarsada kilomeetrit. Ishtari maa lähedalt tasandikult leiti omapärased ringstruktuurid läbimõõduga 200–300 kilomeetrit, millele pole analooge teistel planeetidel. Nende, kroonideks või pärgadeks nimetatud pinnavormide keskel asuvad kaootilise reljeefiga piirkonnad. Arvatavasti tekkisid pärjad sinna, kus pinnale tikkus ümbruskaudsete piirkondade kuumem aine. | Kuidas kutsutakse Veenusel ainulaadseid ringjaid struktuure, mille keskmes on kaootiline reljeef? | [
{
"answer_start": 359,
"text": "kroonideks"
}
] | Veenus | cf68bc51-0dde-47b6-bd9b-e5b0704ae1d0 |
Veenuse tasandikel on näha veel mõnekilomeetrilisi kuplitaolisi moodustisi, sageli kraatriga tipus, ning seljandike ja vagudega piirkondi pikkusega mõni tuhat kilomeetrit ja laiusega kuni paarsada kilomeetrit. Ishtari maa lähedalt tasandikult leiti omapärased ringstruktuurid läbimõõduga 200–300 kilomeetrit, millele pole analooge teistel planeetidel. Nende, kroonideks või pärgadeks nimetatud pinnavormide keskel asuvad kaootilise reljeefiga piirkonnad. Arvatavasti tekkisid pärjad sinna, kus pinnale tikkus ümbruskaudsete piirkondade kuumem aine. | Kuidas kutsutakse Veenusel ainulaadseid ringjaid struktuure, mille keskmes on kaootiline reljeef? | [
{
"answer_start": 374,
"text": "pärgadeks"
}
] | Veenus | cf68bc51-0dde-47b6-bd9b-e5b0704ae1d0 |
Veenuse tasandikel on näha veel mõnekilomeetrilisi kuplitaolisi moodustisi, sageli kraatriga tipus, ning seljandike ja vagudega piirkondi pikkusega mõni tuhat kilomeetrit ja laiusega kuni paarsada kilomeetrit. Ishtari maa lähedalt tasandikult leiti omapärased ringstruktuurid läbimõõduga 200–300 kilomeetrit, millele pole analooge teistel planeetidel. Nende, kroonideks või pärgadeks nimetatud pinnavormide keskel asuvad kaootilise reljeefiga piirkonnad. Arvatavasti tekkisid pärjad sinna, kus pinnale tikkus ümbruskaudsete piirkondade kuumem aine. | Millise kontinendi lähedal asuvad Veenuse pärjad? | [
{
"answer_start": 210,
"text": "Ishtari maa"
}
] | Veenus | 672f8e61-a3fa-45e3-a339-f5aa00faa2fc |
Veenuse tasandikel on näha veel mõnekilomeetrilisi kuplitaolisi moodustisi, sageli kraatriga tipus, ning seljandike ja vagudega piirkondi pikkusega mõni tuhat kilomeetrit ja laiusega kuni paarsada kilomeetrit. Ishtari maa lähedalt tasandikult leiti omapärased ringstruktuurid läbimõõduga 200–300 kilomeetrit, millele pole analooge teistel planeetidel. Nende, kroonideks või pärgadeks nimetatud pinnavormide keskel asuvad kaootilise reljeefiga piirkonnad. Arvatavasti tekkisid pärjad sinna, kus pinnale tikkus ümbruskaudsete piirkondade kuumem aine. | Kui pikad on Veenusel suured seljandike ja vagudega alad? | [
{
"answer_start": 148,
"text": "mõni tuhat kilomeetrit"
}
] | Veenus | 6ce60d91-3abb-4cf9-93ad-353d8baa3487 |
Veenuse tasandikel on näha veel mõnekilomeetrilisi kuplitaolisi moodustisi, sageli kraatriga tipus, ning seljandike ja vagudega piirkondi pikkusega mõni tuhat kilomeetrit ja laiusega kuni paarsada kilomeetrit. Ishtari maa lähedalt tasandikult leiti omapärased ringstruktuurid läbimõõduga 200–300 kilomeetrit, millele pole analooge teistel planeetidel. Nende, kroonideks või pärgadeks nimetatud pinnavormide keskel asuvad kaootilise reljeefiga piirkonnad. Arvatavasti tekkisid pärjad sinna, kus pinnale tikkus ümbruskaudsete piirkondade kuumem aine. | Mille pinnaletõus võis tekitada Veenuse pärjad? | [
{
"answer_start": 509,
"text": "ümbruskaudsete piirkondade kuumem aine"
}
] | Veenus | 686a9f8a-63b4-407c-b570-d4912f28a093 |
Veenuse tasandikel on näha veel mõnekilomeetrilisi kuplitaolisi moodustisi, sageli kraatriga tipus, ning seljandike ja vagudega piirkondi pikkusega mõni tuhat kilomeetrit ja laiusega kuni paarsada kilomeetrit. Ishtari maa lähedalt tasandikult leiti omapärased ringstruktuurid läbimõõduga 200–300 kilomeetrit, millele pole analooge teistel planeetidel. Nende, kroonideks või pärgadeks nimetatud pinnavormide keskel asuvad kaootilise reljeefiga piirkonnad. Arvatavasti tekkisid pärjad sinna, kus pinnale tikkus ümbruskaudsete piirkondade kuumem aine. | Kui suured on Veenusel sageli kraatriga tipnevad kuplid? | [
{
"answer_start": 32,
"text": "mõnekilomeetrilisi"
}
] | Veenus | 0c0c46f0-1a4a-4b4f-a178-2e427e354ecf |
Kuna Veenuse kohta puuduvad seismilised andmed ja andmed tema inertsimomendi kohta siis on ka vähe teada Veenuse sisestruktuuridest ja geokeemiast. Sarnasus Maa ja Veenuse suuruse ning keskmise tiheduse vahel laseb oletada, et neil on ka sarnane sisemine struktuur: tuum, vahevöö ja koor. Lähtudes Maa ja Veenuse sarnasusest, on Veenuse tuum tõenäoliselt vähemalt osaliselt vedel, kuna planeedid on jahtunud umbes samasuguses tempos ning on ilmselt samuti raud-nikkel koostisega nagu Maal. Veenuse natuke väiksem diameeter lubab oletada, et sügaval planeedi sisemuses on rõhk palju väiksem kui Maa sisemuses.Põhimõtteline erinevus Maa ja Veenuse vahel on selles, et Veenusel puudub laamtektoonika. Laamtektoonika puudumise põhjuseks peetakse planeedil puuduvat vett, mis võiks muuta Veenuse koort pehmemaks ja seeläbi võimaldada ka laamtektoonikat. Arvatavalt on vee puudumise tõttu Veenuse koor liiga tugev, et saaks toimuda subduktsioon. Selle tõttu võib olla aeglustunud ka planeedi võime kaotada soojust."Liigsest" soojusest vabanemine arvatakse toimuvat Veenusel perioodiliselt aktiveeruva globaalse vulkaanilise aktiivsuse tagajärjel, mil teoreetiliselt kogu planeedi pind vahetub korraga. Viimane selline sündmus olevat aset leidnud 300 miljonit aastat tagasi. | Milline Maal tuntud nähtus Veenusel puudub? | [
{
"answer_start": 682,
"text": "laamtektoonika"
}
] | Veenus | dcd3dec8-a170-4082-9433-2f98ed5925c6 |
Kuna Veenuse kohta puuduvad seismilised andmed ja andmed tema inertsimomendi kohta siis on ka vähe teada Veenuse sisestruktuuridest ja geokeemiast. Sarnasus Maa ja Veenuse suuruse ning keskmise tiheduse vahel laseb oletada, et neil on ka sarnane sisemine struktuur: tuum, vahevöö ja koor. Lähtudes Maa ja Veenuse sarnasusest, on Veenuse tuum tõenäoliselt vähemalt osaliselt vedel, kuna planeedid on jahtunud umbes samasuguses tempos ning on ilmselt samuti raud-nikkel koostisega nagu Maal. Veenuse natuke väiksem diameeter lubab oletada, et sügaval planeedi sisemuses on rõhk palju väiksem kui Maa sisemuses.Põhimõtteline erinevus Maa ja Veenuse vahel on selles, et Veenusel puudub laamtektoonika. Laamtektoonika puudumise põhjuseks peetakse planeedil puuduvat vett, mis võiks muuta Veenuse koort pehmemaks ja seeläbi võimaldada ka laamtektoonikat. Arvatavalt on vee puudumise tõttu Veenuse koor liiga tugev, et saaks toimuda subduktsioon. Selle tõttu võib olla aeglustunud ka planeedi võime kaotada soojust."Liigsest" soojusest vabanemine arvatakse toimuvat Veenusel perioodiliselt aktiveeruva globaalse vulkaanilise aktiivsuse tagajärjel, mil teoreetiliselt kogu planeedi pind vahetub korraga. Viimane selline sündmus olevat aset leidnud 300 miljonit aastat tagasi. | Mille olemasolul võiks teoorias ka Veenusel esineda laamtektoonika? | [
{
"answer_start": 761,
"text": "vett"
}
] | Veenus | 238ec1a7-ac1f-4972-9a64-a96091abda08 |
Kuna Veenuse kohta puuduvad seismilised andmed ja andmed tema inertsimomendi kohta siis on ka vähe teada Veenuse sisestruktuuridest ja geokeemiast. Sarnasus Maa ja Veenuse suuruse ning keskmise tiheduse vahel laseb oletada, et neil on ka sarnane sisemine struktuur: tuum, vahevöö ja koor. Lähtudes Maa ja Veenuse sarnasusest, on Veenuse tuum tõenäoliselt vähemalt osaliselt vedel, kuna planeedid on jahtunud umbes samasuguses tempos ning on ilmselt samuti raud-nikkel koostisega nagu Maal. Veenuse natuke väiksem diameeter lubab oletada, et sügaval planeedi sisemuses on rõhk palju väiksem kui Maa sisemuses.Põhimõtteline erinevus Maa ja Veenuse vahel on selles, et Veenusel puudub laamtektoonika. Laamtektoonika puudumise põhjuseks peetakse planeedil puuduvat vett, mis võiks muuta Veenuse koort pehmemaks ja seeläbi võimaldada ka laamtektoonikat. Arvatavalt on vee puudumise tõttu Veenuse koor liiga tugev, et saaks toimuda subduktsioon. Selle tõttu võib olla aeglustunud ka planeedi võime kaotada soojust."Liigsest" soojusest vabanemine arvatakse toimuvat Veenusel perioodiliselt aktiveeruva globaalse vulkaanilise aktiivsuse tagajärjel, mil teoreetiliselt kogu planeedi pind vahetub korraga. Viimane selline sündmus olevat aset leidnud 300 miljonit aastat tagasi. | Milline Veenuse koore omadus ei lase tekkida subduktsioonil? | [
{
"answer_start": 896,
"text": "liiga tugev"
}
] | Veenus | de223d0c-75f4-4c1e-b1bc-9cc4f92730cf |
Kuna Veenuse kohta puuduvad seismilised andmed ja andmed tema inertsimomendi kohta siis on ka vähe teada Veenuse sisestruktuuridest ja geokeemiast. Sarnasus Maa ja Veenuse suuruse ning keskmise tiheduse vahel laseb oletada, et neil on ka sarnane sisemine struktuur: tuum, vahevöö ja koor. Lähtudes Maa ja Veenuse sarnasusest, on Veenuse tuum tõenäoliselt vähemalt osaliselt vedel, kuna planeedid on jahtunud umbes samasuguses tempos ning on ilmselt samuti raud-nikkel koostisega nagu Maal. Veenuse natuke väiksem diameeter lubab oletada, et sügaval planeedi sisemuses on rõhk palju väiksem kui Maa sisemuses.Põhimõtteline erinevus Maa ja Veenuse vahel on selles, et Veenusel puudub laamtektoonika. Laamtektoonika puudumise põhjuseks peetakse planeedil puuduvat vett, mis võiks muuta Veenuse koort pehmemaks ja seeläbi võimaldada ka laamtektoonikat. Arvatavalt on vee puudumise tõttu Veenuse koor liiga tugev, et saaks toimuda subduktsioon. Selle tõttu võib olla aeglustunud ka planeedi võime kaotada soojust."Liigsest" soojusest vabanemine arvatakse toimuvat Veenusel perioodiliselt aktiveeruva globaalse vulkaanilise aktiivsuse tagajärjel, mil teoreetiliselt kogu planeedi pind vahetub korraga. Viimane selline sündmus olevat aset leidnud 300 miljonit aastat tagasi. | Milline Veenuse koore omadus ei lase tekkida subduktsioonil? | [
{
"answer_start": 902,
"text": "tugev"
}
] | Veenus | de223d0c-75f4-4c1e-b1bc-9cc4f92730cf |
Kuna Veenuse kohta puuduvad seismilised andmed ja andmed tema inertsimomendi kohta siis on ka vähe teada Veenuse sisestruktuuridest ja geokeemiast. Sarnasus Maa ja Veenuse suuruse ning keskmise tiheduse vahel laseb oletada, et neil on ka sarnane sisemine struktuur: tuum, vahevöö ja koor. Lähtudes Maa ja Veenuse sarnasusest, on Veenuse tuum tõenäoliselt vähemalt osaliselt vedel, kuna planeedid on jahtunud umbes samasuguses tempos ning on ilmselt samuti raud-nikkel koostisega nagu Maal. Veenuse natuke väiksem diameeter lubab oletada, et sügaval planeedi sisemuses on rõhk palju väiksem kui Maa sisemuses.Põhimõtteline erinevus Maa ja Veenuse vahel on selles, et Veenusel puudub laamtektoonika. Laamtektoonika puudumise põhjuseks peetakse planeedil puuduvat vett, mis võiks muuta Veenuse koort pehmemaks ja seeläbi võimaldada ka laamtektoonikat. Arvatavalt on vee puudumise tõttu Veenuse koor liiga tugev, et saaks toimuda subduktsioon. Selle tõttu võib olla aeglustunud ka planeedi võime kaotada soojust."Liigsest" soojusest vabanemine arvatakse toimuvat Veenusel perioodiliselt aktiveeruva globaalse vulkaanilise aktiivsuse tagajärjel, mil teoreetiliselt kogu planeedi pind vahetub korraga. Viimane selline sündmus olevat aset leidnud 300 miljonit aastat tagasi. | Millistest elementidest arvatakse koosnevat Veenuse tuuma? | [
{
"answer_start": 456,
"text": "raud-nikkel"
}
] | Veenus | e4724e34-ac3c-4ae0-b978-d11499e8f008 |
Kuna Veenuse kohta puuduvad seismilised andmed ja andmed tema inertsimomendi kohta siis on ka vähe teada Veenuse sisestruktuuridest ja geokeemiast. Sarnasus Maa ja Veenuse suuruse ning keskmise tiheduse vahel laseb oletada, et neil on ka sarnane sisemine struktuur: tuum, vahevöö ja koor. Lähtudes Maa ja Veenuse sarnasusest, on Veenuse tuum tõenäoliselt vähemalt osaliselt vedel, kuna planeedid on jahtunud umbes samasuguses tempos ning on ilmselt samuti raud-nikkel koostisega nagu Maal. Veenuse natuke väiksem diameeter lubab oletada, et sügaval planeedi sisemuses on rõhk palju väiksem kui Maa sisemuses.Põhimõtteline erinevus Maa ja Veenuse vahel on selles, et Veenusel puudub laamtektoonika. Laamtektoonika puudumise põhjuseks peetakse planeedil puuduvat vett, mis võiks muuta Veenuse koort pehmemaks ja seeläbi võimaldada ka laamtektoonikat. Arvatavalt on vee puudumise tõttu Veenuse koor liiga tugev, et saaks toimuda subduktsioon. Selle tõttu võib olla aeglustunud ka planeedi võime kaotada soojust."Liigsest" soojusest vabanemine arvatakse toimuvat Veenusel perioodiliselt aktiveeruva globaalse vulkaanilise aktiivsuse tagajärjel, mil teoreetiliselt kogu planeedi pind vahetub korraga. Viimane selline sündmus olevat aset leidnud 300 miljonit aastat tagasi. | Milliste andmete puudumise tõttu ei tea me Veenuse sisemisest struktuurist suurt midagi? | [
{
"answer_start": 28,
"text": "seismilised andmed ja andmed tema inertsimomendi kohta"
}
] | Veenus | 7ad8cfa9-9a95-4f75-8e18-851e309818d3 |
Veenuse pind pole Maalt teleskoobist vaadatuna alalise katva paksu pilvekihi tõttu nähtav: 49–63 km kõrgusel paikneb tihe, 71–72 km kõrgusel hõredam pilvekiht. Pilvekihtide vahel puhub kogu aeg tuul, mille kiirus on 300–400 km/h. Planeedi pinna lähedal on tuulekiirus väga väike, keskmiselt 0,3–1,0 m/s, kuid atmosfääri suure tiheduse tõttu piisab sellest, et tõsta üles tolmu ja väiksemaid kive.. Ilmselt puhuks selline aeglane tuul, mis sarnaneb atmosfääri tiheduse tõttu juba pigem rohkem voolava veega, pikali ka Veenusel jalutada prooviva astronaudi. | Miks ei saa Maal teleskoobist Veenuse pinda näha? | [
{
"answer_start": 47,
"text": "alalise katva paksu pilvekihi tõttu"
}
] | Veenus | 02dbc0ac-3b12-4b85-bd58-ff0b7923b49b |
Veenuse pind pole Maalt teleskoobist vaadatuna alalise katva paksu pilvekihi tõttu nähtav: 49–63 km kõrgusel paikneb tihe, 71–72 km kõrgusel hõredam pilvekiht. Pilvekihtide vahel puhub kogu aeg tuul, mille kiirus on 300–400 km/h. Planeedi pinna lähedal on tuulekiirus väga väike, keskmiselt 0,3–1,0 m/s, kuid atmosfääri suure tiheduse tõttu piisab sellest, et tõsta üles tolmu ja väiksemaid kive.. Ilmselt puhuks selline aeglane tuul, mis sarnaneb atmosfääri tiheduse tõttu juba pigem rohkem voolava veega, pikali ka Veenusel jalutada prooviva astronaudi. | Kui kiiresti puhub tuul Veenuse pinna lähedal? | [
{
"answer_start": 291,
"text": "0,3–1,0 m/s"
}
] | Veenus | 8f51cdd5-2239-4571-ac9a-58c3b9a863cb |
Veenuse pind pole Maalt teleskoobist vaadatuna alalise katva paksu pilvekihi tõttu nähtav: 49–63 km kõrgusel paikneb tihe, 71–72 km kõrgusel hõredam pilvekiht. Pilvekihtide vahel puhub kogu aeg tuul, mille kiirus on 300–400 km/h. Planeedi pinna lähedal on tuulekiirus väga väike, keskmiselt 0,3–1,0 m/s, kuid atmosfääri suure tiheduse tõttu piisab sellest, et tõsta üles tolmu ja väiksemaid kive.. Ilmselt puhuks selline aeglane tuul, mis sarnaneb atmosfääri tiheduse tõttu juba pigem rohkem voolava veega, pikali ka Veenusel jalutada prooviva astronaudi. | Kui kiiresti puhub tuul Veenuse pinna lähedal? | [
{
"answer_start": 280,
"text": "keskmiselt 0,3–1,0 m/s"
}
] | Veenus | 8f51cdd5-2239-4571-ac9a-58c3b9a863cb |
Veenuse pind pole Maalt teleskoobist vaadatuna alalise katva paksu pilvekihi tõttu nähtav: 49–63 km kõrgusel paikneb tihe, 71–72 km kõrgusel hõredam pilvekiht. Pilvekihtide vahel puhub kogu aeg tuul, mille kiirus on 300–400 km/h. Planeedi pinna lähedal on tuulekiirus väga väike, keskmiselt 0,3–1,0 m/s, kuid atmosfääri suure tiheduse tõttu piisab sellest, et tõsta üles tolmu ja väiksemaid kive.. Ilmselt puhuks selline aeglane tuul, mis sarnaneb atmosfääri tiheduse tõttu juba pigem rohkem voolava veega, pikali ka Veenusel jalutada prooviva astronaudi. | Kui suur on Veenusel tuulekiirus pilvede vahel? | [
{
"answer_start": 216,
"text": "300–400 km/h"
}
] | Veenus | 6302a4fe-0dfc-47ef-838a-eb2f4859c8cc |
Veenuse pind pole Maalt teleskoobist vaadatuna alalise katva paksu pilvekihi tõttu nähtav: 49–63 km kõrgusel paikneb tihe, 71–72 km kõrgusel hõredam pilvekiht. Pilvekihtide vahel puhub kogu aeg tuul, mille kiirus on 300–400 km/h. Planeedi pinna lähedal on tuulekiirus väga väike, keskmiselt 0,3–1,0 m/s, kuid atmosfääri suure tiheduse tõttu piisab sellest, et tõsta üles tolmu ja väiksemaid kive.. Ilmselt puhuks selline aeglane tuul, mis sarnaneb atmosfääri tiheduse tõttu juba pigem rohkem voolava veega, pikali ka Veenusel jalutada prooviva astronaudi. | Miks suudab Veenusel aeglanegi tuul kive üles tõsta? | [
{
"answer_start": 309,
"text": "atmosfääri suure tiheduse tõttu"
}
] | Veenus | 7f8537ec-cb39-47e9-8972-01886e33dde6 |
Veenuse pind pole Maalt teleskoobist vaadatuna alalise katva paksu pilvekihi tõttu nähtav: 49–63 km kõrgusel paikneb tihe, 71–72 km kõrgusel hõredam pilvekiht. Pilvekihtide vahel puhub kogu aeg tuul, mille kiirus on 300–400 km/h. Planeedi pinna lähedal on tuulekiirus väga väike, keskmiselt 0,3–1,0 m/s, kuid atmosfääri suure tiheduse tõttu piisab sellest, et tõsta üles tolmu ja väiksemaid kive.. Ilmselt puhuks selline aeglane tuul, mis sarnaneb atmosfääri tiheduse tõttu juba pigem rohkem voolava veega, pikali ka Veenusel jalutada prooviva astronaudi. | Kui kõrgele ulatub Veenusel õhem pilvekiht? | [
{
"answer_start": 123,
"text": "71–72 km"
}
] | Veenus | 787d520c-9bcc-44bb-9161-107ad0ab30af |
Veenuse pind pole Maalt teleskoobist vaadatuna alalise katva paksu pilvekihi tõttu nähtav: 49–63 km kõrgusel paikneb tihe, 71–72 km kõrgusel hõredam pilvekiht. Pilvekihtide vahel puhub kogu aeg tuul, mille kiirus on 300–400 km/h. Planeedi pinna lähedal on tuulekiirus väga väike, keskmiselt 0,3–1,0 m/s, kuid atmosfääri suure tiheduse tõttu piisab sellest, et tõsta üles tolmu ja väiksemaid kive.. Ilmselt puhuks selline aeglane tuul, mis sarnaneb atmosfääri tiheduse tõttu juba pigem rohkem voolava veega, pikali ka Veenusel jalutada prooviva astronaudi. | Kui kõrgele ulatub Veenusel õhem pilvekiht? | [
{
"answer_start": 123,
"text": "71–72 km kõrgusel"
}
] | Veenus | 787d520c-9bcc-44bb-9161-107ad0ab30af |
Veenust võib võrrelda kasvuhoonega: kõrge temperatuur tema pinnal tuleneb sellest, et atmosfäär nagu kasvuhooneklaas laseb läbi suure osa soojendavat päikesekiirgust, kuid takistab pinna soojuskiirguse hajumist. Soojust neelab peamiselt süsinikdioksiid. Veenuse atmosfäär sisaldab seda ligikaudu 96,5%, lisaks veel lämmastikku ~3,4%, argooni 0,007%, heeliumi 0,0012% ja neooni 0,0007%. Vähesel määral (kokku ~0,02%) on veel vingugaasi (CO), vääveldioksiidi (SO2) ja veeauru. Vedel vesi muidugi puudub. | Kui suur on Veenusel atmosfääri argoonisisaldus? | [
{
"answer_start": 342,
"text": "0,007%"
}
] | Veenus | 1b49908c-8b4f-4f29-9989-4e0e35f04d38 |
Veenust võib võrrelda kasvuhoonega: kõrge temperatuur tema pinnal tuleneb sellest, et atmosfäär nagu kasvuhooneklaas laseb läbi suure osa soojendavat päikesekiirgust, kuid takistab pinna soojuskiirguse hajumist. Soojust neelab peamiselt süsinikdioksiid. Veenuse atmosfäär sisaldab seda ligikaudu 96,5%, lisaks veel lämmastikku ~3,4%, argooni 0,007%, heeliumi 0,0012% ja neooni 0,0007%. Vähesel määral (kokku ~0,02%) on veel vingugaasi (CO), vääveldioksiidi (SO2) ja veeauru. Vedel vesi muidugi puudub. | Millise Maa ehitise sarnaselt toimib Veenuse atmosfäär? | [
{
"answer_start": 22,
"text": "kasvuhoonega"
}
] | Veenus | 04bc86ad-64f0-4a79-8958-8f863d8c72ab |
Veenust võib võrrelda kasvuhoonega: kõrge temperatuur tema pinnal tuleneb sellest, et atmosfäär nagu kasvuhooneklaas laseb läbi suure osa soojendavat päikesekiirgust, kuid takistab pinna soojuskiirguse hajumist. Soojust neelab peamiselt süsinikdioksiid. Veenuse atmosfäär sisaldab seda ligikaudu 96,5%, lisaks veel lämmastikku ~3,4%, argooni 0,007%, heeliumi 0,0012% ja neooni 0,0007%. Vähesel määral (kokku ~0,02%) on veel vingugaasi (CO), vääveldioksiidi (SO2) ja veeauru. Vedel vesi muidugi puudub. | Milline aine Veenusel kõige rohkem soojust neelab? | [
{
"answer_start": 237,
"text": "süsinikdioksiid"
}
] | Veenus | 1d081dae-4cce-46de-8d19-43bccf96b869 |
Veenust võib võrrelda kasvuhoonega: kõrge temperatuur tema pinnal tuleneb sellest, et atmosfäär nagu kasvuhooneklaas laseb läbi suure osa soojendavat päikesekiirgust, kuid takistab pinna soojuskiirguse hajumist. Soojust neelab peamiselt süsinikdioksiid. Veenuse atmosfäär sisaldab seda ligikaudu 96,5%, lisaks veel lämmastikku ~3,4%, argooni 0,007%, heeliumi 0,0012% ja neooni 0,0007%. Vähesel määral (kokku ~0,02%) on veel vingugaasi (CO), vääveldioksiidi (SO2) ja veeauru. Vedel vesi muidugi puudub. | Missugusel kujul leidub Veenusel vett? | [
{
"answer_start": 466,
"text": "veeauru"
}
] | Veenus | 4773f6b9-3e6a-4588-8688-32c2fbbad016 |
Veenust võib võrrelda kasvuhoonega: kõrge temperatuur tema pinnal tuleneb sellest, et atmosfäär nagu kasvuhooneklaas laseb läbi suure osa soojendavat päikesekiirgust, kuid takistab pinna soojuskiirguse hajumist. Soojust neelab peamiselt süsinikdioksiid. Veenuse atmosfäär sisaldab seda ligikaudu 96,5%, lisaks veel lämmastikku ~3,4%, argooni 0,007%, heeliumi 0,0012% ja neooni 0,0007%. Vähesel määral (kokku ~0,02%) on veel vingugaasi (CO), vääveldioksiidi (SO2) ja veeauru. Vedel vesi muidugi puudub. | Mis on vingugaasi keemiline lühend? | [
{
"answer_start": 436,
"text": "CO"
}
] | Veenus | 6e373d9a-a5e6-4e9b-9e13-db408de66e13 |
On teada, et planeedi minevikus leidus seal vedelat vett ning ka temperatuur oli praegusest madalam, mistõttu võisid sealsed tingimused sobida tõenäoliselt ka elu tekkeks. Teadlaste arvates võis Veenus kunagi olla üsna maaliline. Arvutuste kohaselt leidus Veenusel vedelat vett umbes 2 miljardi aasta pikkusel perioodil planeedi 4,6 miljardi aastase vanuse algusaegadel. Umbes ajaks 2 miljardi aastat tagasi on see Päikese kiirguse ja kasvuhooneefekti tagajärjel kõik järk-järgult aurustunud ning on praeguseks enamuses Päikesetuule mõjul paisatud planeetidevahelisse ruumi. Vesiniku isotoobi deuteeriumi ja tavalise vesiniku suhte võrdlemine Veenusel Maa omaga laseb oletada, et algselt oli Veenusel umbes samapalju vett kui Maal. On näiteks arvutatud, et kui kogu Veenuse atmosfääris leiduv vesi (ka erinevate ühendite koostises) asetuks ühtlase kihina Veenuse pinnale siis see kataks planeedi praegu 3 cm paksuse kihiga. Võrdluseks Maal oleks selline kiht 3 km läbimõõduga. Veenuse endise kliima on maises mõistes hävitanud kasvuhooneefektist tingitud peatumatu soojenemine. | Mis on enamiku veeaurust Veenuselt minema ajanud? | [
{
"answer_start": 520,
"text": "Päikesetuule"
}
] | Veenus | a254bca6-e622-44ed-b912-1edf917630dd |
On teada, et planeedi minevikus leidus seal vedelat vett ning ka temperatuur oli praegusest madalam, mistõttu võisid sealsed tingimused sobida tõenäoliselt ka elu tekkeks. Teadlaste arvates võis Veenus kunagi olla üsna maaliline. Arvutuste kohaselt leidus Veenusel vedelat vett umbes 2 miljardi aasta pikkusel perioodil planeedi 4,6 miljardi aastase vanuse algusaegadel. Umbes ajaks 2 miljardi aastat tagasi on see Päikese kiirguse ja kasvuhooneefekti tagajärjel kõik järk-järgult aurustunud ning on praeguseks enamuses Päikesetuule mõjul paisatud planeetidevahelisse ruumi. Vesiniku isotoobi deuteeriumi ja tavalise vesiniku suhte võrdlemine Veenusel Maa omaga laseb oletada, et algselt oli Veenusel umbes samapalju vett kui Maal. On näiteks arvutatud, et kui kogu Veenuse atmosfääris leiduv vesi (ka erinevate ühendite koostises) asetuks ühtlase kihina Veenuse pinnale siis see kataks planeedi praegu 3 cm paksuse kihiga. Võrdluseks Maal oleks selline kiht 3 km läbimõõduga. Veenuse endise kliima on maises mõistes hävitanud kasvuhooneefektist tingitud peatumatu soojenemine. | Missugune nähtus on hävitanud Veenusel Maale sarnasema kliima? | [
{
"answer_start": 1027,
"text": "kasvuhooneefektist"
}
] | Veenus | 40166bb8-85a5-440a-8656-2d13c8a470a3 |
On teada, et planeedi minevikus leidus seal vedelat vett ning ka temperatuur oli praegusest madalam, mistõttu võisid sealsed tingimused sobida tõenäoliselt ka elu tekkeks. Teadlaste arvates võis Veenus kunagi olla üsna maaliline. Arvutuste kohaselt leidus Veenusel vedelat vett umbes 2 miljardi aasta pikkusel perioodil planeedi 4,6 miljardi aastase vanuse algusaegadel. Umbes ajaks 2 miljardi aastat tagasi on see Päikese kiirguse ja kasvuhooneefekti tagajärjel kõik järk-järgult aurustunud ning on praeguseks enamuses Päikesetuule mõjul paisatud planeetidevahelisse ruumi. Vesiniku isotoobi deuteeriumi ja tavalise vesiniku suhte võrdlemine Veenusel Maa omaga laseb oletada, et algselt oli Veenusel umbes samapalju vett kui Maal. On näiteks arvutatud, et kui kogu Veenuse atmosfääris leiduv vesi (ka erinevate ühendite koostises) asetuks ühtlase kihina Veenuse pinnale siis see kataks planeedi praegu 3 cm paksuse kihiga. Võrdluseks Maal oleks selline kiht 3 km läbimõõduga. Veenuse endise kliima on maises mõistes hävitanud kasvuhooneefektist tingitud peatumatu soojenemine. | Missugune nähtus on hävitanud Veenusel Maale sarnasema kliima? | [
{
"answer_start": 1027,
"text": "kasvuhooneefektist tingitud peatumatu soojenemine"
}
] | Veenus | 40166bb8-85a5-440a-8656-2d13c8a470a3 |
On teada, et planeedi minevikus leidus seal vedelat vett ning ka temperatuur oli praegusest madalam, mistõttu võisid sealsed tingimused sobida tõenäoliselt ka elu tekkeks. Teadlaste arvates võis Veenus kunagi olla üsna maaliline. Arvutuste kohaselt leidus Veenusel vedelat vett umbes 2 miljardi aasta pikkusel perioodil planeedi 4,6 miljardi aastase vanuse algusaegadel. Umbes ajaks 2 miljardi aastat tagasi on see Päikese kiirguse ja kasvuhooneefekti tagajärjel kõik järk-järgult aurustunud ning on praeguseks enamuses Päikesetuule mõjul paisatud planeetidevahelisse ruumi. Vesiniku isotoobi deuteeriumi ja tavalise vesiniku suhte võrdlemine Veenusel Maa omaga laseb oletada, et algselt oli Veenusel umbes samapalju vett kui Maal. On näiteks arvutatud, et kui kogu Veenuse atmosfääris leiduv vesi (ka erinevate ühendite koostises) asetuks ühtlase kihina Veenuse pinnale siis see kataks planeedi praegu 3 cm paksuse kihiga. Võrdluseks Maal oleks selline kiht 3 km läbimõõduga. Veenuse endise kliima on maises mõistes hävitanud kasvuhooneefektist tingitud peatumatu soojenemine. | Kui vana on Veenus? | [
{
"answer_start": 329,
"text": "4,6 miljardi aastase"
}
] | Veenus | c1782ecf-abcc-4d18-bee1-d29bfaa1d018 |
On teada, et planeedi minevikus leidus seal vedelat vett ning ka temperatuur oli praegusest madalam, mistõttu võisid sealsed tingimused sobida tõenäoliselt ka elu tekkeks. Teadlaste arvates võis Veenus kunagi olla üsna maaliline. Arvutuste kohaselt leidus Veenusel vedelat vett umbes 2 miljardi aasta pikkusel perioodil planeedi 4,6 miljardi aastase vanuse algusaegadel. Umbes ajaks 2 miljardi aastat tagasi on see Päikese kiirguse ja kasvuhooneefekti tagajärjel kõik järk-järgult aurustunud ning on praeguseks enamuses Päikesetuule mõjul paisatud planeetidevahelisse ruumi. Vesiniku isotoobi deuteeriumi ja tavalise vesiniku suhte võrdlemine Veenusel Maa omaga laseb oletada, et algselt oli Veenusel umbes samapalju vett kui Maal. On näiteks arvutatud, et kui kogu Veenuse atmosfääris leiduv vesi (ka erinevate ühendite koostises) asetuks ühtlase kihina Veenuse pinnale siis see kataks planeedi praegu 3 cm paksuse kihiga. Võrdluseks Maal oleks selline kiht 3 km läbimõõduga. Veenuse endise kliima on maises mõistes hävitanud kasvuhooneefektist tingitud peatumatu soojenemine. | Kui paks oleks Maad ümbritsev ühtlane veekiht, kui sinna suunata kogu Maa atmosfääris olev vesi? | [
{
"answer_start": 959,
"text": "3 km"
}
] | Veenus | 6d5f7b41-bbda-4187-bc1a-37fd5b416395 |
On teada, et planeedi minevikus leidus seal vedelat vett ning ka temperatuur oli praegusest madalam, mistõttu võisid sealsed tingimused sobida tõenäoliselt ka elu tekkeks. Teadlaste arvates võis Veenus kunagi olla üsna maaliline. Arvutuste kohaselt leidus Veenusel vedelat vett umbes 2 miljardi aasta pikkusel perioodil planeedi 4,6 miljardi aastase vanuse algusaegadel. Umbes ajaks 2 miljardi aastat tagasi on see Päikese kiirguse ja kasvuhooneefekti tagajärjel kõik järk-järgult aurustunud ning on praeguseks enamuses Päikesetuule mõjul paisatud planeetidevahelisse ruumi. Vesiniku isotoobi deuteeriumi ja tavalise vesiniku suhte võrdlemine Veenusel Maa omaga laseb oletada, et algselt oli Veenusel umbes samapalju vett kui Maal. On näiteks arvutatud, et kui kogu Veenuse atmosfääris leiduv vesi (ka erinevate ühendite koostises) asetuks ühtlase kihina Veenuse pinnale siis see kataks planeedi praegu 3 cm paksuse kihiga. Võrdluseks Maal oleks selline kiht 3 km läbimõõduga. Veenuse endise kliima on maises mõistes hävitanud kasvuhooneefektist tingitud peatumatu soojenemine. | Kui paks oleks Maad ümbritsev ühtlane veekiht, kui sinna suunata kogu Maa atmosfääris olev vesi? | [
{
"answer_start": 959,
"text": "3 km läbimõõduga"
}
] | Veenus | 6d5f7b41-bbda-4187-bc1a-37fd5b416395 |
On teada, et planeedi minevikus leidus seal vedelat vett ning ka temperatuur oli praegusest madalam, mistõttu võisid sealsed tingimused sobida tõenäoliselt ka elu tekkeks. Teadlaste arvates võis Veenus kunagi olla üsna maaliline. Arvutuste kohaselt leidus Veenusel vedelat vett umbes 2 miljardi aasta pikkusel perioodil planeedi 4,6 miljardi aastase vanuse algusaegadel. Umbes ajaks 2 miljardi aastat tagasi on see Päikese kiirguse ja kasvuhooneefekti tagajärjel kõik järk-järgult aurustunud ning on praeguseks enamuses Päikesetuule mõjul paisatud planeetidevahelisse ruumi. Vesiniku isotoobi deuteeriumi ja tavalise vesiniku suhte võrdlemine Veenusel Maa omaga laseb oletada, et algselt oli Veenusel umbes samapalju vett kui Maal. On näiteks arvutatud, et kui kogu Veenuse atmosfääris leiduv vesi (ka erinevate ühendite koostises) asetuks ühtlase kihina Veenuse pinnale siis see kataks planeedi praegu 3 cm paksuse kihiga. Võrdluseks Maal oleks selline kiht 3 km läbimõõduga. Veenuse endise kliima on maises mõistes hävitanud kasvuhooneefektist tingitud peatumatu soojenemine. | Milline oli Veenusel temperatuur aegadel, mil seal leidus vedelat vett? | [
{
"answer_start": 81,
"text": "praegusest madalam"
}
] | Veenus | 874c79a2-2f57-417c-be65-27551ec76627 |
On teada, et planeedi minevikus leidus seal vedelat vett ning ka temperatuur oli praegusest madalam, mistõttu võisid sealsed tingimused sobida tõenäoliselt ka elu tekkeks. Teadlaste arvates võis Veenus kunagi olla üsna maaliline. Arvutuste kohaselt leidus Veenusel vedelat vett umbes 2 miljardi aasta pikkusel perioodil planeedi 4,6 miljardi aastase vanuse algusaegadel. Umbes ajaks 2 miljardi aastat tagasi on see Päikese kiirguse ja kasvuhooneefekti tagajärjel kõik järk-järgult aurustunud ning on praeguseks enamuses Päikesetuule mõjul paisatud planeetidevahelisse ruumi. Vesiniku isotoobi deuteeriumi ja tavalise vesiniku suhte võrdlemine Veenusel Maa omaga laseb oletada, et algselt oli Veenusel umbes samapalju vett kui Maal. On näiteks arvutatud, et kui kogu Veenuse atmosfääris leiduv vesi (ka erinevate ühendite koostises) asetuks ühtlase kihina Veenuse pinnale siis see kataks planeedi praegu 3 cm paksuse kihiga. Võrdluseks Maal oleks selline kiht 3 km läbimõõduga. Veenuse endise kliima on maises mõistes hävitanud kasvuhooneefektist tingitud peatumatu soojenemine. | Milline oli Veenusel temperatuur aegadel, mil seal leidus vedelat vett? | [
{
"answer_start": 92,
"text": "madalam"
}
] | Veenus | 874c79a2-2f57-417c-be65-27551ec76627 |