context
stringclasses 102
values | question
stringlengths 19
111
| answers
listlengths 1
1
| title
stringclasses 10
values | id
stringlengths 36
36
|
|---|---|---|---|---|
Mongolite kallaletungi järel Novgorodi vabariigi võim vähenes ja Rootsi üks juhte Tyrgils Knuttson (Rootsi kuningas (1290–1319) Birger Magnussoni valitsusaja algusaastate aegne regent) otsustas, et ebaselgus Soome lahe idasopis tuleb lõpetada: tuleb kontrollida Neeva veeteed. Enne Neeva suudmesse jõudmist toimus 1293 sõjakäik Karjalasse, mille oluliseks tulemusena rajati Viiburi. Esialgu oli rootslaste sõjategevus edukas: nad suutsid hõivata Käkisalmi kindluse ning liitsid valdustega Karjala: Äyräpää (Огребу), Jääski (Яаски, rootsi Jäskis) ja Savo (Севилакша, rootsi Savolax) pogostid. Nad alustasid sõjategevust Neeva suudmealal uuesti 1300. aastal, kui rajati ka Landskrona linnus, kuid seda ei oldud võimelised hoidma. Rootslaste jõud rauges, Novgorodi väed vallutasid Käkisalmi tagasi, kuid Viiburi jäi Rootsi võimu alla Põhjasõjani. Novgorodi ja Rootsi vahel sõlmiti Saksa kaupmeeste vahendusel 1323. aastal venelaste uues piirikindluses Pähkinäsaaris (Nöteborg) Pähkinäsaari rahu. Sellega kinnitati Karjala jagunemine kahe riigi vahel ja see lõpetas piirialade iseseisvuse. Pandi paika piir: see algas Systerbäcki, vene keeles Sestra) jõest (hilisem Rajajoki) ning läheb edasi üle Karjala kannase Saima järveni ja Savo järvede alale. Piir tuli Botnia lahe äärde. Rahuga lubasid rootslased ühtlasi, et sissepääs Neeva jõe suudmesse jääb puutumata ja et Viiburist edasi uusi kindlustatud tugipunkte ei ehitata. Selle rahuga sätestatud piir jäi püsima kuni 1595. aasta Täyssina rahuni. | Kui kaua kehtis Pähkinäsaari rahuga kehtestatud piir? | [
{
"answer_start": 1466,
"text": "1595. aasta Täyssina rahuni"
}
] | Novgorodi vabariik | fd9a0efe-6a3f-47be-a3ff-00a75198f6da |
Mongolite kallaletungi järel Novgorodi vabariigi võim vähenes ja Rootsi üks juhte Tyrgils Knuttson (Rootsi kuningas (1290–1319) Birger Magnussoni valitsusaja algusaastate aegne regent) otsustas, et ebaselgus Soome lahe idasopis tuleb lõpetada: tuleb kontrollida Neeva veeteed. Enne Neeva suudmesse jõudmist toimus 1293 sõjakäik Karjalasse, mille oluliseks tulemusena rajati Viiburi. Esialgu oli rootslaste sõjategevus edukas: nad suutsid hõivata Käkisalmi kindluse ning liitsid valdustega Karjala: Äyräpää (Огребу), Jääski (Яаски, rootsi Jäskis) ja Savo (Севилакша, rootsi Savolax) pogostid. Nad alustasid sõjategevust Neeva suudmealal uuesti 1300. aastal, kui rajati ka Landskrona linnus, kuid seda ei oldud võimelised hoidma. Rootslaste jõud rauges, Novgorodi väed vallutasid Käkisalmi tagasi, kuid Viiburi jäi Rootsi võimu alla Põhjasõjani. Novgorodi ja Rootsi vahel sõlmiti Saksa kaupmeeste vahendusel 1323. aastal venelaste uues piirikindluses Pähkinäsaaris (Nöteborg) Pähkinäsaari rahu. Sellega kinnitati Karjala jagunemine kahe riigi vahel ja see lõpetas piirialade iseseisvuse. Pandi paika piir: see algas Systerbäcki, vene keeles Sestra) jõest (hilisem Rajajoki) ning läheb edasi üle Karjala kannase Saima järveni ja Savo järvede alale. Piir tuli Botnia lahe äärde. Rahuga lubasid rootslased ühtlasi, et sissepääs Neeva jõe suudmesse jääb puutumata ja et Viiburist edasi uusi kindlustatud tugipunkte ei ehitata. Selle rahuga sätestatud piir jäi püsima kuni 1595. aasta Täyssina rahuni. | Mis oli rootslaste sõjaline eesmärk, kui Novgorod jäi nõrgemaks? | [
{
"answer_start": 250,
"text": "kontrollida Neeva veeteed"
}
] | Novgorodi vabariik | b359e2d7-27f4-43ee-8228-32ba047e51be |
Mongolite kallaletungi järel Novgorodi vabariigi võim vähenes ja Rootsi üks juhte Tyrgils Knuttson (Rootsi kuningas (1290–1319) Birger Magnussoni valitsusaja algusaastate aegne regent) otsustas, et ebaselgus Soome lahe idasopis tuleb lõpetada: tuleb kontrollida Neeva veeteed. Enne Neeva suudmesse jõudmist toimus 1293 sõjakäik Karjalasse, mille oluliseks tulemusena rajati Viiburi. Esialgu oli rootslaste sõjategevus edukas: nad suutsid hõivata Käkisalmi kindluse ning liitsid valdustega Karjala: Äyräpää (Огребу), Jääski (Яаски, rootsi Jäskis) ja Savo (Севилакша, rootsi Savolax) pogostid. Nad alustasid sõjategevust Neeva suudmealal uuesti 1300. aastal, kui rajati ka Landskrona linnus, kuid seda ei oldud võimelised hoidma. Rootslaste jõud rauges, Novgorodi väed vallutasid Käkisalmi tagasi, kuid Viiburi jäi Rootsi võimu alla Põhjasõjani. Novgorodi ja Rootsi vahel sõlmiti Saksa kaupmeeste vahendusel 1323. aastal venelaste uues piirikindluses Pähkinäsaaris (Nöteborg) Pähkinäsaari rahu. Sellega kinnitati Karjala jagunemine kahe riigi vahel ja see lõpetas piirialade iseseisvuse. Pandi paika piir: see algas Systerbäcki, vene keeles Sestra) jõest (hilisem Rajajoki) ning läheb edasi üle Karjala kannase Saima järveni ja Savo järvede alale. Piir tuli Botnia lahe äärde. Rahuga lubasid rootslased ühtlasi, et sissepääs Neeva jõe suudmesse jääb puutumata ja et Viiburist edasi uusi kindlustatud tugipunkte ei ehitata. Selle rahuga sätestatud piir jäi püsima kuni 1595. aasta Täyssina rahuni. | Mis oli rootslaste sõjaline eesmärk, kui Novgorod jäi nõrgemaks? | [
{
"answer_start": 244,
"text": "tuleb kontrollida Neeva veeteed"
}
] | Novgorodi vabariik | b359e2d7-27f4-43ee-8228-32ba047e51be |
Mongolite kallaletungi järel Novgorodi vabariigi võim vähenes ja Rootsi üks juhte Tyrgils Knuttson (Rootsi kuningas (1290–1319) Birger Magnussoni valitsusaja algusaastate aegne regent) otsustas, et ebaselgus Soome lahe idasopis tuleb lõpetada: tuleb kontrollida Neeva veeteed. Enne Neeva suudmesse jõudmist toimus 1293 sõjakäik Karjalasse, mille oluliseks tulemusena rajati Viiburi. Esialgu oli rootslaste sõjategevus edukas: nad suutsid hõivata Käkisalmi kindluse ning liitsid valdustega Karjala: Äyräpää (Огребу), Jääski (Яаски, rootsi Jäskis) ja Savo (Севилакша, rootsi Savolax) pogostid. Nad alustasid sõjategevust Neeva suudmealal uuesti 1300. aastal, kui rajati ka Landskrona linnus, kuid seda ei oldud võimelised hoidma. Rootslaste jõud rauges, Novgorodi väed vallutasid Käkisalmi tagasi, kuid Viiburi jäi Rootsi võimu alla Põhjasõjani. Novgorodi ja Rootsi vahel sõlmiti Saksa kaupmeeste vahendusel 1323. aastal venelaste uues piirikindluses Pähkinäsaaris (Nöteborg) Pähkinäsaari rahu. Sellega kinnitati Karjala jagunemine kahe riigi vahel ja see lõpetas piirialade iseseisvuse. Pandi paika piir: see algas Systerbäcki, vene keeles Sestra) jõest (hilisem Rajajoki) ning läheb edasi üle Karjala kannase Saima järveni ja Savo järvede alale. Piir tuli Botnia lahe äärde. Rahuga lubasid rootslased ühtlasi, et sissepääs Neeva jõe suudmesse jääb puutumata ja et Viiburist edasi uusi kindlustatud tugipunkte ei ehitata. Selle rahuga sätestatud piir jäi püsima kuni 1595. aasta Täyssina rahuni. | Mis oli rootslaste sõjaline eesmärk, kui Novgorod jäi nõrgemaks? | [
{
"answer_start": 198,
"text": "ebaselgus Soome lahe idasopis tuleb lõpetada: tuleb kontrollida Neeva veeteed"
}
] | Novgorodi vabariik | b359e2d7-27f4-43ee-8228-32ba047e51be |
Mongolite kallaletungi järel Novgorodi vabariigi võim vähenes ja Rootsi üks juhte Tyrgils Knuttson (Rootsi kuningas (1290–1319) Birger Magnussoni valitsusaja algusaastate aegne regent) otsustas, et ebaselgus Soome lahe idasopis tuleb lõpetada: tuleb kontrollida Neeva veeteed. Enne Neeva suudmesse jõudmist toimus 1293 sõjakäik Karjalasse, mille oluliseks tulemusena rajati Viiburi. Esialgu oli rootslaste sõjategevus edukas: nad suutsid hõivata Käkisalmi kindluse ning liitsid valdustega Karjala: Äyräpää (Огребу), Jääski (Яаски, rootsi Jäskis) ja Savo (Севилакша, rootsi Savolax) pogostid. Nad alustasid sõjategevust Neeva suudmealal uuesti 1300. aastal, kui rajati ka Landskrona linnus, kuid seda ei oldud võimelised hoidma. Rootslaste jõud rauges, Novgorodi väed vallutasid Käkisalmi tagasi, kuid Viiburi jäi Rootsi võimu alla Põhjasõjani. Novgorodi ja Rootsi vahel sõlmiti Saksa kaupmeeste vahendusel 1323. aastal venelaste uues piirikindluses Pähkinäsaaris (Nöteborg) Pähkinäsaari rahu. Sellega kinnitati Karjala jagunemine kahe riigi vahel ja see lõpetas piirialade iseseisvuse. Pandi paika piir: see algas Systerbäcki, vene keeles Sestra) jõest (hilisem Rajajoki) ning läheb edasi üle Karjala kannase Saima järveni ja Savo järvede alale. Piir tuli Botnia lahe äärde. Rahuga lubasid rootslased ühtlasi, et sissepääs Neeva jõe suudmesse jääb puutumata ja et Viiburist edasi uusi kindlustatud tugipunkte ei ehitata. Selle rahuga sätestatud piir jäi püsima kuni 1595. aasta Täyssina rahuni. | Kes vahendasid Pähkinäsaari rahu sõlmimist? | [
{
"answer_start": 878,
"text": "Saksa kaupmeeste"
}
] | Novgorodi vabariik | 9425e106-9203-4b58-8d8e-7022af1ef75f |
Aastal 1311 rüüstasid Novgorodi väed Soome keskosa, kuhu rootslased olid hiljuti ehitanud uue lossi (soome keeles Hakoisten linnavuori). Vastusena asus Rootsi laevastik teele Ladoga poole ning süütas selle olulise kaubandusliku keskuse. Kolm aastat hiljem pääses valla karjalaste rahulolematus Novgorodi valitsemisega ning nad tapsid novgorodlastest valitsejad ja otsisid abi Rootsist. Pärast mitme kuu pikkust vaenutegevust andis Karjala end taas Novgorodi võimu alla. 1318. aastal ründas Novgorod Åbo asulat Edela-Soomes, põletades nii linna kui Turu katedraali ja Kuusisto (rootsi keeles Kustö) piiskopilossi. Neli aastat hiljem piirasid nad Viiburit ning rajasid Orešeki, olulise kindluse, mis valitses Laadoga järve sissepääsu üle. | Millise kiriku süütasid Novgorodi väed 1318. aastal? | [
{
"answer_start": 548,
"text": "Turu katedraali"
}
] | Novgorodi vabariik | 11b2918e-4cb2-4e47-a9da-d6e2f2e3a645 |
Aastal 1311 rüüstasid Novgorodi väed Soome keskosa, kuhu rootslased olid hiljuti ehitanud uue lossi (soome keeles Hakoisten linnavuori). Vastusena asus Rootsi laevastik teele Ladoga poole ning süütas selle olulise kaubandusliku keskuse. Kolm aastat hiljem pääses valla karjalaste rahulolematus Novgorodi valitsemisega ning nad tapsid novgorodlastest valitsejad ja otsisid abi Rootsist. Pärast mitme kuu pikkust vaenutegevust andis Karjala end taas Novgorodi võimu alla. 1318. aastal ründas Novgorod Åbo asulat Edela-Soomes, põletades nii linna kui Turu katedraali ja Kuusisto (rootsi keeles Kustö) piiskopilossi. Neli aastat hiljem piirasid nad Viiburit ning rajasid Orešeki, olulise kindluse, mis valitses Laadoga järve sissepääsu üle. | Millises Soome osas asub Åbo? | [
{
"answer_start": 510,
"text": "Edela-Soomes"
}
] | Novgorodi vabariik | d463bade-74e7-4011-8d61-113acab1a6d8 |
Aastal 1311 rüüstasid Novgorodi väed Soome keskosa, kuhu rootslased olid hiljuti ehitanud uue lossi (soome keeles Hakoisten linnavuori). Vastusena asus Rootsi laevastik teele Ladoga poole ning süütas selle olulise kaubandusliku keskuse. Kolm aastat hiljem pääses valla karjalaste rahulolematus Novgorodi valitsemisega ning nad tapsid novgorodlastest valitsejad ja otsisid abi Rootsist. Pärast mitme kuu pikkust vaenutegevust andis Karjala end taas Novgorodi võimu alla. 1318. aastal ründas Novgorod Åbo asulat Edela-Soomes, põletades nii linna kui Turu katedraali ja Kuusisto (rootsi keeles Kustö) piiskopilossi. Neli aastat hiljem piirasid nad Viiburit ning rajasid Orešeki, olulise kindluse, mis valitses Laadoga järve sissepääsu üle. | Kellelt küsisid karjalased Novgorodi vastu abi? | [
{
"answer_start": 376,
"text": "Rootsist"
}
] | Novgorodi vabariik | 5e860c63-f265-4f73-9914-e22fd5171843 |
Aastal 1311 rüüstasid Novgorodi väed Soome keskosa, kuhu rootslased olid hiljuti ehitanud uue lossi (soome keeles Hakoisten linnavuori). Vastusena asus Rootsi laevastik teele Ladoga poole ning süütas selle olulise kaubandusliku keskuse. Kolm aastat hiljem pääses valla karjalaste rahulolematus Novgorodi valitsemisega ning nad tapsid novgorodlastest valitsejad ja otsisid abi Rootsist. Pärast mitme kuu pikkust vaenutegevust andis Karjala end taas Novgorodi võimu alla. 1318. aastal ründas Novgorod Åbo asulat Edela-Soomes, põletades nii linna kui Turu katedraali ja Kuusisto (rootsi keeles Kustö) piiskopilossi. Neli aastat hiljem piirasid nad Viiburit ning rajasid Orešeki, olulise kindluse, mis valitses Laadoga järve sissepääsu üle. | Kes püstitasid Hakoisten linnavuori nimelise lossi? | [
{
"answer_start": 57,
"text": "rootslased"
}
] | Novgorodi vabariik | d564e789-b9ee-419c-a324-2572d0b3046d |
Aastal 1311 rüüstasid Novgorodi väed Soome keskosa, kuhu rootslased olid hiljuti ehitanud uue lossi (soome keeles Hakoisten linnavuori). Vastusena asus Rootsi laevastik teele Ladoga poole ning süütas selle olulise kaubandusliku keskuse. Kolm aastat hiljem pääses valla karjalaste rahulolematus Novgorodi valitsemisega ning nad tapsid novgorodlastest valitsejad ja otsisid abi Rootsist. Pärast mitme kuu pikkust vaenutegevust andis Karjala end taas Novgorodi võimu alla. 1318. aastal ründas Novgorod Åbo asulat Edela-Soomes, põletades nii linna kui Turu katedraali ja Kuusisto (rootsi keeles Kustö) piiskopilossi. Neli aastat hiljem piirasid nad Viiburit ning rajasid Orešeki, olulise kindluse, mis valitses Laadoga järve sissepääsu üle. | Mis riik rajas Orešeki kindluse? | [
{
"answer_start": 22,
"text": "Novgorod"
}
] | Novgorodi vabariik | d6a58933-ad30-4307-a443-1a823e9a9e4b |
Leedu, Vene ja Žemaitija suurvürstiriik ja suurvürst Gediminas (1316–1341) ühendas 14. sajandi I poolel Kiievi-Vene riigi lagunemise, slaavi vürstiriikide Kuldhordi vasallriikideks muutmise järel slaavi vürstiriikide killustumise tulemusel, Gediminase poolt Leeduga Valge-Vene: Połacki vürstiriik (1307), Minsk, Pinsk (1318), Brest (1319), Mogiljov, Turov, Vitebsk (1330), Orša, Mozõr ja Ukrainas, Kiiev (1321). Gediminase ajal muutus Leedu, Vene ja Žemaitija suurvürstiriik suurriigiks, mis ulatus merest mereni (Läänemerest Musta mereni). | Millal ühendati Vitebsk Leeduga? | [
{
"answer_start": 366,
"text": "1330"
}
] | Novgorodi vabariik | b4a5939c-e07e-4c89-a6e5-45548ef68d2f |
Leedu, Vene ja Žemaitija suurvürstiriik ja suurvürst Gediminas (1316–1341) ühendas 14. sajandi I poolel Kiievi-Vene riigi lagunemise, slaavi vürstiriikide Kuldhordi vasallriikideks muutmise järel slaavi vürstiriikide killustumise tulemusel, Gediminase poolt Leeduga Valge-Vene: Połacki vürstiriik (1307), Minsk, Pinsk (1318), Brest (1319), Mogiljov, Turov, Vitebsk (1330), Orša, Mozõr ja Ukrainas, Kiiev (1321). Gediminase ajal muutus Leedu, Vene ja Žemaitija suurvürstiriik suurriigiks, mis ulatus merest mereni (Läänemerest Musta mereni). | Millal jõudis Kiiev Leedu koosseisu? | [
{
"answer_start": 405,
"text": "1321"
}
] | Novgorodi vabariik | fc1572d9-cccf-4695-bee9-6c0a66e79623 |
Leedu, Vene ja Žemaitija suurvürstiriik ja suurvürst Gediminas (1316–1341) ühendas 14. sajandi I poolel Kiievi-Vene riigi lagunemise, slaavi vürstiriikide Kuldhordi vasallriikideks muutmise järel slaavi vürstiriikide killustumise tulemusel, Gediminase poolt Leeduga Valge-Vene: Połacki vürstiriik (1307), Minsk, Pinsk (1318), Brest (1319), Mogiljov, Turov, Vitebsk (1330), Orša, Mozõr ja Ukrainas, Kiiev (1321). Gediminase ajal muutus Leedu, Vene ja Žemaitija suurvürstiriik suurriigiks, mis ulatus merest mereni (Läänemerest Musta mereni). | Milline suurvürst ühendas Kiievi Leeduga? | [
{
"answer_start": 53,
"text": "Gediminas"
}
] | Novgorodi vabariik | 574522e9-323c-41c0-b7f3-74d6a9b1fe1d |
Leedu, Vene ja Žemaitija suurvürstiriik ja suurvürst Gediminas (1316–1341) ühendas 14. sajandi I poolel Kiievi-Vene riigi lagunemise, slaavi vürstiriikide Kuldhordi vasallriikideks muutmise järel slaavi vürstiriikide killustumise tulemusel, Gediminase poolt Leeduga Valge-Vene: Połacki vürstiriik (1307), Minsk, Pinsk (1318), Brest (1319), Mogiljov, Turov, Vitebsk (1330), Orša, Mozõr ja Ukrainas, Kiiev (1321). Gediminase ajal muutus Leedu, Vene ja Žemaitija suurvürstiriik suurriigiks, mis ulatus merest mereni (Läänemerest Musta mereni). | Milline riik ulatus Gediminase tegevuse tulemusel Läänemerest Musta mereni? | [
{
"answer_start": 0,
"text": "Leedu, Vene ja Žemaitija suurvürstiriik"
}
] | Novgorodi vabariik | 8c5e7990-458b-4b82-93eb-163bc2c40dcf |
Leedu, Vene ja Žemaitija suurvürstiriik ja suurvürst Gediminas (1316–1341) ühendas 14. sajandi I poolel Kiievi-Vene riigi lagunemise, slaavi vürstiriikide Kuldhordi vasallriikideks muutmise järel slaavi vürstiriikide killustumise tulemusel, Gediminase poolt Leeduga Valge-Vene: Połacki vürstiriik (1307), Minsk, Pinsk (1318), Brest (1319), Mogiljov, Turov, Vitebsk (1330), Orša, Mozõr ja Ukrainas, Kiiev (1321). Gediminase ajal muutus Leedu, Vene ja Žemaitija suurvürstiriik suurriigiks, mis ulatus merest mereni (Läänemerest Musta mereni). | Milline areng soodustas slaavi vürstiriikide killustumist? | [
{
"answer_start": 155,
"text": "Kuldhordi vasallriikideks muutmise"
}
] | Novgorodi vabariik | cede7cde-c6bb-479e-9d15-881d34ce29d2 |
Rootsi-Novgorodi vahelist Pähkinäsaari rahu jätkus umbes 14 aastaks, võitlused said alguse rahutustest Novgorodi vabariigi poolses Karjalas. Venelased rajasid rahu järel, piiri kindlustamiseks, 1329. aastal Valamo saarele kloostri. Siiski ei olnud Novgorod võimeline ise kogu rahuga sätestatud maa-ala haldama ja läänistas piiriäärseid alad. Rahvas polnud rahul, tekkisid rahutused ja kutsuti 1337 Käkisalmisse Viiburist abi. Abi saatmisega rikkus Rootsi rahu, kuid ka Püha Brigitta, kes omas mõju kuningas Magnus Erikssoni üle, oli n-ö ristisõja poolt. Ristisõja vaimustus haaras kogu Skandinaaviat. 1348. aastal rünnatatigi Neeva suudme ala. Esialgu läks rootslastel enam-vähem hästi, siis saabus must surm. 1351 sõlmiti Tartus rahu vanadel tingimustel. | Milline haigus peatas rootslaste ristiretke Neeva suudme aladele? | [
{
"answer_start": 699,
"text": "must surm"
}
] | Novgorodi vabariik | d5651edb-aa05-46b0-8e4a-5e20df3fa46d |
Rootsi-Novgorodi vahelist Pähkinäsaari rahu jätkus umbes 14 aastaks, võitlused said alguse rahutustest Novgorodi vabariigi poolses Karjalas. Venelased rajasid rahu järel, piiri kindlustamiseks, 1329. aastal Valamo saarele kloostri. Siiski ei olnud Novgorod võimeline ise kogu rahuga sätestatud maa-ala haldama ja läänistas piiriäärseid alad. Rahvas polnud rahul, tekkisid rahutused ja kutsuti 1337 Käkisalmisse Viiburist abi. Abi saatmisega rikkus Rootsi rahu, kuid ka Püha Brigitta, kes omas mõju kuningas Magnus Erikssoni üle, oli n-ö ristisõja poolt. Ristisõja vaimustus haaras kogu Skandinaaviat. 1348. aastal rünnatatigi Neeva suudme ala. Esialgu läks rootslastel enam-vähem hästi, siis saabus must surm. 1351 sõlmiti Tartus rahu vanadel tingimustel. | Mis tüüpi objekti rajamisega püüdis Novgorod 1329. aastal piiri kindlustada? | [
{
"answer_start": 222,
"text": "kloostri"
}
] | Novgorodi vabariik | a7690533-2610-460e-801d-e6da09cf1ba5 |
Rootsi-Novgorodi vahelist Pähkinäsaari rahu jätkus umbes 14 aastaks, võitlused said alguse rahutustest Novgorodi vabariigi poolses Karjalas. Venelased rajasid rahu järel, piiri kindlustamiseks, 1329. aastal Valamo saarele kloostri. Siiski ei olnud Novgorod võimeline ise kogu rahuga sätestatud maa-ala haldama ja läänistas piiriäärseid alad. Rahvas polnud rahul, tekkisid rahutused ja kutsuti 1337 Käkisalmisse Viiburist abi. Abi saatmisega rikkus Rootsi rahu, kuid ka Püha Brigitta, kes omas mõju kuningas Magnus Erikssoni üle, oli n-ö ristisõja poolt. Ristisõja vaimustus haaras kogu Skandinaaviat. 1348. aastal rünnatatigi Neeva suudme ala. Esialgu läks rootslastel enam-vähem hästi, siis saabus must surm. 1351 sõlmiti Tartus rahu vanadel tingimustel. | Kes proovis Rootsi kuningat ristisõjale õhutada? | [
{
"answer_start": 469,
"text": "Püha Brigitta"
}
] | Novgorodi vabariik | a939b020-5301-4b68-95da-dba7eeb76cd0 |
Rootsi-Novgorodi vahelist Pähkinäsaari rahu jätkus umbes 14 aastaks, võitlused said alguse rahutustest Novgorodi vabariigi poolses Karjalas. Venelased rajasid rahu järel, piiri kindlustamiseks, 1329. aastal Valamo saarele kloostri. Siiski ei olnud Novgorod võimeline ise kogu rahuga sätestatud maa-ala haldama ja läänistas piiriäärseid alad. Rahvas polnud rahul, tekkisid rahutused ja kutsuti 1337 Käkisalmisse Viiburist abi. Abi saatmisega rikkus Rootsi rahu, kuid ka Püha Brigitta, kes omas mõju kuningas Magnus Erikssoni üle, oli n-ö ristisõja poolt. Ristisõja vaimustus haaras kogu Skandinaaviat. 1348. aastal rünnatatigi Neeva suudme ala. Esialgu läks rootslastel enam-vähem hästi, siis saabus must surm. 1351 sõlmiti Tartus rahu vanadel tingimustel. | Kust kutsusid karjalased 1337. aastal abi? | [
{
"answer_start": 411,
"text": "Viiburist"
}
] | Novgorodi vabariik | 5ceb4063-2455-432b-9c46-3a07f80e3036 |
Rootsi-Novgorodi vahelist Pähkinäsaari rahu jätkus umbes 14 aastaks, võitlused said alguse rahutustest Novgorodi vabariigi poolses Karjalas. Venelased rajasid rahu järel, piiri kindlustamiseks, 1329. aastal Valamo saarele kloostri. Siiski ei olnud Novgorod võimeline ise kogu rahuga sätestatud maa-ala haldama ja läänistas piiriäärseid alad. Rahvas polnud rahul, tekkisid rahutused ja kutsuti 1337 Käkisalmisse Viiburist abi. Abi saatmisega rikkus Rootsi rahu, kuid ka Püha Brigitta, kes omas mõju kuningas Magnus Erikssoni üle, oli n-ö ristisõja poolt. Ristisõja vaimustus haaras kogu Skandinaaviat. 1348. aastal rünnatatigi Neeva suudme ala. Esialgu läks rootslastel enam-vähem hästi, siis saabus must surm. 1351 sõlmiti Tartus rahu vanadel tingimustel. | Kus sõlmisid Rootsi ja Novgorod rahu? | [
{
"answer_start": 723,
"text": "Tartus"
}
] | Novgorodi vabariik | aff397bc-eaa3-4836-b8c3-7a1faefa50fa |
Rootsi püüd Põhjalahte kontrollida andis tagajärjeks, et Novgorod hakkas 1370. aastatel Oulu jõe suudmealale lossi rajama. Rootsi vastas oma lossi ehitamisega selle lähedusse. Novgorod ründas seda aastal 1377, kuid ei suutnud lossi vallutada. Järgmisel aastal sekkus paavst Gregorius XI, andes välja bulla ristisõjaks Novgorodi vastu. Varsti pärast seda taganesid venelased Pohjanmaalt, jättes selle rootslastele. 14. sajandi lõpus rajasid novgorodlased piirialadele mitu lääni, mis pidid moodustama puhverala Novgorodi peamiste dominioonide ja Rootsi vahel. Seda Ingeri hertsogiriiki kutsuti valitsema mitu sõjaliste oskuste poolest kuulsat Leedu Gedimiinidest hertsogit: Narimantas, tema poeg Patrikas ja seejärel Lengvenis. Nemad aitasid kindlustada Vene-Rootsi piiri ja ehitasid piirkonda mitu uut kindlust, sealhulgas Jami kindluse. | Kes oli 1378. aastal paavst? | [
{
"answer_start": 274,
"text": "Gregorius XI"
}
] | Novgorodi vabariik | da02bfd3-3a51-4425-87fb-40ba0b8c2fba |
Rootsi püüd Põhjalahte kontrollida andis tagajärjeks, et Novgorod hakkas 1370. aastatel Oulu jõe suudmealale lossi rajama. Rootsi vastas oma lossi ehitamisega selle lähedusse. Novgorod ründas seda aastal 1377, kuid ei suutnud lossi vallutada. Järgmisel aastal sekkus paavst Gregorius XI, andes välja bulla ristisõjaks Novgorodi vastu. Varsti pärast seda taganesid venelased Pohjanmaalt, jättes selle rootslastele. 14. sajandi lõpus rajasid novgorodlased piirialadele mitu lääni, mis pidid moodustama puhverala Novgorodi peamiste dominioonide ja Rootsi vahel. Seda Ingeri hertsogiriiki kutsuti valitsema mitu sõjaliste oskuste poolest kuulsat Leedu Gedimiinidest hertsogit: Narimantas, tema poeg Patrikas ja seejärel Lengvenis. Nemad aitasid kindlustada Vene-Rootsi piiri ja ehitasid piirkonda mitu uut kindlust, sealhulgas Jami kindluse. | Mis aastal ründas Novgorod rootslaste Oulu jõe suudme lähistele ehitatud lossi? | [
{
"answer_start": 204,
"text": "1377"
}
] | Novgorodi vabariik | 30e1f5d1-a32b-4717-843c-b1de757827fd |
Rootsi püüd Põhjalahte kontrollida andis tagajärjeks, et Novgorod hakkas 1370. aastatel Oulu jõe suudmealale lossi rajama. Rootsi vastas oma lossi ehitamisega selle lähedusse. Novgorod ründas seda aastal 1377, kuid ei suutnud lossi vallutada. Järgmisel aastal sekkus paavst Gregorius XI, andes välja bulla ristisõjaks Novgorodi vastu. Varsti pärast seda taganesid venelased Pohjanmaalt, jättes selle rootslastele. 14. sajandi lõpus rajasid novgorodlased piirialadele mitu lääni, mis pidid moodustama puhverala Novgorodi peamiste dominioonide ja Rootsi vahel. Seda Ingeri hertsogiriiki kutsuti valitsema mitu sõjaliste oskuste poolest kuulsat Leedu Gedimiinidest hertsogit: Narimantas, tema poeg Patrikas ja seejärel Lengvenis. Nemad aitasid kindlustada Vene-Rootsi piiri ja ehitasid piirkonda mitu uut kindlust, sealhulgas Jami kindluse. | Mis aastal ründas Novgorod rootslaste Oulu jõe suudme lähistele ehitatud lossi? | [
{
"answer_start": 197,
"text": "aastal 1377"
}
] | Novgorodi vabariik | 30e1f5d1-a32b-4717-843c-b1de757827fd |
Rootsi püüd Põhjalahte kontrollida andis tagajärjeks, et Novgorod hakkas 1370. aastatel Oulu jõe suudmealale lossi rajama. Rootsi vastas oma lossi ehitamisega selle lähedusse. Novgorod ründas seda aastal 1377, kuid ei suutnud lossi vallutada. Järgmisel aastal sekkus paavst Gregorius XI, andes välja bulla ristisõjaks Novgorodi vastu. Varsti pärast seda taganesid venelased Pohjanmaalt, jättes selle rootslastele. 14. sajandi lõpus rajasid novgorodlased piirialadele mitu lääni, mis pidid moodustama puhverala Novgorodi peamiste dominioonide ja Rootsi vahel. Seda Ingeri hertsogiriiki kutsuti valitsema mitu sõjaliste oskuste poolest kuulsat Leedu Gedimiinidest hertsogit: Narimantas, tema poeg Patrikas ja seejärel Lengvenis. Nemad aitasid kindlustada Vene-Rootsi piiri ja ehitasid piirkonda mitu uut kindlust, sealhulgas Jami kindluse. | Mis riigist pärit valitsejad rajasid Jami kindluse? | [
{
"answer_start": 642,
"text": "Leedu"
}
] | Novgorodi vabariik | 005dd431-03aa-4a77-acde-545c80a54323 |
Rootsi püüd Põhjalahte kontrollida andis tagajärjeks, et Novgorod hakkas 1370. aastatel Oulu jõe suudmealale lossi rajama. Rootsi vastas oma lossi ehitamisega selle lähedusse. Novgorod ründas seda aastal 1377, kuid ei suutnud lossi vallutada. Järgmisel aastal sekkus paavst Gregorius XI, andes välja bulla ristisõjaks Novgorodi vastu. Varsti pärast seda taganesid venelased Pohjanmaalt, jättes selle rootslastele. 14. sajandi lõpus rajasid novgorodlased piirialadele mitu lääni, mis pidid moodustama puhverala Novgorodi peamiste dominioonide ja Rootsi vahel. Seda Ingeri hertsogiriiki kutsuti valitsema mitu sõjaliste oskuste poolest kuulsat Leedu Gedimiinidest hertsogit: Narimantas, tema poeg Patrikas ja seejärel Lengvenis. Nemad aitasid kindlustada Vene-Rootsi piiri ja ehitasid piirkonda mitu uut kindlust, sealhulgas Jami kindluse. | Kelle kätte jäi Pohjanmaa peagi pärast paavsti välja kuulutatud ristisõda Novgorodi vastu? | [
{
"answer_start": 400,
"text": "rootslastele"
}
] | Novgorodi vabariik | ffc43828-4538-440f-a3d9-5c282ec61c15 |
Rootsi püüd Põhjalahte kontrollida andis tagajärjeks, et Novgorod hakkas 1370. aastatel Oulu jõe suudmealale lossi rajama. Rootsi vastas oma lossi ehitamisega selle lähedusse. Novgorod ründas seda aastal 1377, kuid ei suutnud lossi vallutada. Järgmisel aastal sekkus paavst Gregorius XI, andes välja bulla ristisõjaks Novgorodi vastu. Varsti pärast seda taganesid venelased Pohjanmaalt, jättes selle rootslastele. 14. sajandi lõpus rajasid novgorodlased piirialadele mitu lääni, mis pidid moodustama puhverala Novgorodi peamiste dominioonide ja Rootsi vahel. Seda Ingeri hertsogiriiki kutsuti valitsema mitu sõjaliste oskuste poolest kuulsat Leedu Gedimiinidest hertsogit: Narimantas, tema poeg Patrikas ja seejärel Lengvenis. Nemad aitasid kindlustada Vene-Rootsi piiri ja ehitasid piirkonda mitu uut kindlust, sealhulgas Jami kindluse. | Millise riigi tegevusele vastukaaluks asus Novgorod Oulu jõe suudme lähistele lossi ehitama? | [
{
"answer_start": 0,
"text": "Rootsi"
}
] | Novgorodi vabariik | b8ee385f-1fe8-4868-98e2-ace4052844e6 |
Veebruaris 1456 sõlmiti Jaželbitsõ leping, millega kogu Novgorodi välispoliitika allutati Moskvale ja Moskva suurvürst sai endale kõrgeima kohtuvõimu. Kui Novgorod hakkas välismaalt, eriti Leedu suurvürst Kazimierz IV-lt kaitset otsima, pidas Moskva seda lepingu rikkumiseks ja tungis oma sõjaväega Novgorodimaale. 14. juulil 1471 toimunud Šeloni lahingus purustas Moskva suurvürsti Ivan III 5000-meheline sõjavägi Novgorodi umbes 30 000-mehelise maakaitseväe. Ehkki lahing toimus kõigest 30 km kaugusel Ilmenist, mille kaldal Novgorod asub, pöördus Ivan pärast võitu tagasi. | Millises lahingus võitis Ivan III suures ülekaalus olnud Novgorodi? | [
{
"answer_start": 340,
"text": "Šeloni"
}
] | Novgorodi vabariik | ffddd24b-1cc4-469b-bd63-80bf24dc892c |
Veebruaris 1456 sõlmiti Jaželbitsõ leping, millega kogu Novgorodi välispoliitika allutati Moskvale ja Moskva suurvürst sai endale kõrgeima kohtuvõimu. Kui Novgorod hakkas välismaalt, eriti Leedu suurvürst Kazimierz IV-lt kaitset otsima, pidas Moskva seda lepingu rikkumiseks ja tungis oma sõjaväega Novgorodimaale. 14. juulil 1471 toimunud Šeloni lahingus purustas Moskva suurvürsti Ivan III 5000-meheline sõjavägi Novgorodi umbes 30 000-mehelise maakaitseväe. Ehkki lahing toimus kõigest 30 km kaugusel Ilmenist, mille kaldal Novgorod asub, pöördus Ivan pärast võitu tagasi. | Millises lahingus võitis Ivan III suures ülekaalus olnud Novgorodi? | [
{
"answer_start": 340,
"text": "Šeloni lahingus"
}
] | Novgorodi vabariik | ffddd24b-1cc4-469b-bd63-80bf24dc892c |
Veebruaris 1456 sõlmiti Jaželbitsõ leping, millega kogu Novgorodi välispoliitika allutati Moskvale ja Moskva suurvürst sai endale kõrgeima kohtuvõimu. Kui Novgorod hakkas välismaalt, eriti Leedu suurvürst Kazimierz IV-lt kaitset otsima, pidas Moskva seda lepingu rikkumiseks ja tungis oma sõjaväega Novgorodimaale. 14. juulil 1471 toimunud Šeloni lahingus purustas Moskva suurvürsti Ivan III 5000-meheline sõjavägi Novgorodi umbes 30 000-mehelise maakaitseväe. Ehkki lahing toimus kõigest 30 km kaugusel Ilmenist, mille kaldal Novgorod asub, pöördus Ivan pärast võitu tagasi. | Mis riigilt ootas Novgorod kõige rohkem tuge Moskva vastu? | [
{
"answer_start": 189,
"text": "Leedu"
}
] | Novgorodi vabariik | 6b5ea6b6-40d8-48ee-91fb-0dd00f09f0ba |
Veebruaris 1456 sõlmiti Jaželbitsõ leping, millega kogu Novgorodi välispoliitika allutati Moskvale ja Moskva suurvürst sai endale kõrgeima kohtuvõimu. Kui Novgorod hakkas välismaalt, eriti Leedu suurvürst Kazimierz IV-lt kaitset otsima, pidas Moskva seda lepingu rikkumiseks ja tungis oma sõjaväega Novgorodimaale. 14. juulil 1471 toimunud Šeloni lahingus purustas Moskva suurvürsti Ivan III 5000-meheline sõjavägi Novgorodi umbes 30 000-mehelise maakaitseväe. Ehkki lahing toimus kõigest 30 km kaugusel Ilmenist, mille kaldal Novgorod asub, pöördus Ivan pärast võitu tagasi. | Millise järve ääres paikneb Novgorod? | [
{
"answer_start": 504,
"text": "Ilmenist"
}
] | Novgorodi vabariik | 50b67ec2-2a20-4181-b7f2-a13e039ff51a |
Veebruaris 1456 sõlmiti Jaželbitsõ leping, millega kogu Novgorodi välispoliitika allutati Moskvale ja Moskva suurvürst sai endale kõrgeima kohtuvõimu. Kui Novgorod hakkas välismaalt, eriti Leedu suurvürst Kazimierz IV-lt kaitset otsima, pidas Moskva seda lepingu rikkumiseks ja tungis oma sõjaväega Novgorodimaale. 14. juulil 1471 toimunud Šeloni lahingus purustas Moskva suurvürsti Ivan III 5000-meheline sõjavägi Novgorodi umbes 30 000-mehelise maakaitseväe. Ehkki lahing toimus kõigest 30 km kaugusel Ilmenist, mille kaldal Novgorod asub, pöördus Ivan pärast võitu tagasi. | Mis lepinguga asus Moskva juhtima Novgorodi välispoliitikat ja kohtusüsteemi? | [
{
"answer_start": 24,
"text": "Jaželbitsõ"
}
] | Novgorodi vabariik | c657eec1-6343-4d51-9865-716abd5fc9a8 |
Veebruaris 1456 sõlmiti Jaželbitsõ leping, millega kogu Novgorodi välispoliitika allutati Moskvale ja Moskva suurvürst sai endale kõrgeima kohtuvõimu. Kui Novgorod hakkas välismaalt, eriti Leedu suurvürst Kazimierz IV-lt kaitset otsima, pidas Moskva seda lepingu rikkumiseks ja tungis oma sõjaväega Novgorodimaale. 14. juulil 1471 toimunud Šeloni lahingus purustas Moskva suurvürsti Ivan III 5000-meheline sõjavägi Novgorodi umbes 30 000-mehelise maakaitseväe. Ehkki lahing toimus kõigest 30 km kaugusel Ilmenist, mille kaldal Novgorod asub, pöördus Ivan pärast võitu tagasi. | Mis lepinguga asus Moskva juhtima Novgorodi välispoliitikat ja kohtusüsteemi? | [
{
"answer_start": 24,
"text": "Jaželbitsõ leping"
}
] | Novgorodi vabariik | c657eec1-6343-4d51-9865-716abd5fc9a8 |
Veebruaris 1456 sõlmiti Jaželbitsõ leping, millega kogu Novgorodi välispoliitika allutati Moskvale ja Moskva suurvürst sai endale kõrgeima kohtuvõimu. Kui Novgorod hakkas välismaalt, eriti Leedu suurvürst Kazimierz IV-lt kaitset otsima, pidas Moskva seda lepingu rikkumiseks ja tungis oma sõjaväega Novgorodimaale. 14. juulil 1471 toimunud Šeloni lahingus purustas Moskva suurvürsti Ivan III 5000-meheline sõjavägi Novgorodi umbes 30 000-mehelise maakaitseväe. Ehkki lahing toimus kõigest 30 km kaugusel Ilmenist, mille kaldal Novgorod asub, pöördus Ivan pärast võitu tagasi. | Kuidas reageeris Venemaa Novgorodi-poolsele Jaželbitsõ lepingu rikkumisele? | [
{
"answer_start": 278,
"text": "tungis oma sõjaväega Novgorodimaale"
}
] | Novgorodi vabariik | e2f4eb37-74f4-418f-b8a6-597eba6f8a71 |
Sardiinia kuningriik koosnes Sardiinia saarest, esmalt Aragoni krooni ja seejärel Hispaania impeeriumi osana (1297–1720), ning lõpuks Savoia dünastia komposiitriigi osana (1720–1861). Selle pealinn oli algselt Cagliari saare lõunaosas ja hiljem Torino mandril. Kuningriigi moodustas aastal 1297 paavst Bonifatius VIII kirikuriigi valdustest Korsika ja Sardiinia saartel ja kinkis selle, kui Püha Tooli lääni, Jaime II de Aragónile. Alles aastal 1324 käivitas Jaime sõjalise operatsiooni oma kuningriigi kontrollimiseks, ja alles aastal 1410 lõppes viimaks vastupanu. Aastal 1416 nimetati esimene arvukatest asekuningatest ja aastal 1420 osteti viimane konkurent saarele välja. | Mis oli Sardiinia kuningriigi viimane pealinn? | [
{
"answer_start": 245,
"text": "Torino"
}
] | Sardiinia kuningriik | e9d3f7ad-22c5-4304-9c5a-75e7e36c6695 |
Sardiinia kuningriik koosnes Sardiinia saarest, esmalt Aragoni krooni ja seejärel Hispaania impeeriumi osana (1297–1720), ning lõpuks Savoia dünastia komposiitriigi osana (1720–1861). Selle pealinn oli algselt Cagliari saare lõunaosas ja hiljem Torino mandril. Kuningriigi moodustas aastal 1297 paavst Bonifatius VIII kirikuriigi valdustest Korsika ja Sardiinia saartel ja kinkis selle, kui Püha Tooli lääni, Jaime II de Aragónile. Alles aastal 1324 käivitas Jaime sõjalise operatsiooni oma kuningriigi kontrollimiseks, ja alles aastal 1410 lõppes viimaks vastupanu. Aastal 1416 nimetati esimene arvukatest asekuningatest ja aastal 1420 osteti viimane konkurent saarele välja. | Kes oli Sardiinia kuningriigi esimene valitseja? | [
{
"answer_start": 409,
"text": "Jaime II de Aragónile"
}
] | Sardiinia kuningriik | 96d54c21-9234-4420-a57f-b513a7c2f74f |
Sardiinia kuningriik koosnes Sardiinia saarest, esmalt Aragoni krooni ja seejärel Hispaania impeeriumi osana (1297–1720), ning lõpuks Savoia dünastia komposiitriigi osana (1720–1861). Selle pealinn oli algselt Cagliari saare lõunaosas ja hiljem Torino mandril. Kuningriigi moodustas aastal 1297 paavst Bonifatius VIII kirikuriigi valdustest Korsika ja Sardiinia saartel ja kinkis selle, kui Püha Tooli lääni, Jaime II de Aragónile. Alles aastal 1324 käivitas Jaime sõjalise operatsiooni oma kuningriigi kontrollimiseks, ja alles aastal 1410 lõppes viimaks vastupanu. Aastal 1416 nimetati esimene arvukatest asekuningatest ja aastal 1420 osteti viimane konkurent saarele välja. | Kuhu kuulus Sardiinia kuningriik pärast Aragoni valduses olemist? | [
{
"answer_start": 82,
"text": "Hispaania impeeriumi"
}
] | Sardiinia kuningriik | 95ddad1f-b95b-4907-98cb-6b1ba8e2b2bc |
Sardiinia kuningriik koosnes Sardiinia saarest, esmalt Aragoni krooni ja seejärel Hispaania impeeriumi osana (1297–1720), ning lõpuks Savoia dünastia komposiitriigi osana (1720–1861). Selle pealinn oli algselt Cagliari saare lõunaosas ja hiljem Torino mandril. Kuningriigi moodustas aastal 1297 paavst Bonifatius VIII kirikuriigi valdustest Korsika ja Sardiinia saartel ja kinkis selle, kui Püha Tooli lääni, Jaime II de Aragónile. Alles aastal 1324 käivitas Jaime sõjalise operatsiooni oma kuningriigi kontrollimiseks, ja alles aastal 1410 lõppes viimaks vastupanu. Aastal 1416 nimetati esimene arvukatest asekuningatest ja aastal 1420 osteti viimane konkurent saarele välja. | Mis aastatel kuulus Sardiinia kuningriik Savoia dünastiale? | [
{
"answer_start": 172,
"text": "1720–1861"
}
] | Sardiinia kuningriik | 5e06a9b7-91f5-4b08-8f37-74e801ddd516 |
Sardiinia kuningriik koosnes Sardiinia saarest, esmalt Aragoni krooni ja seejärel Hispaania impeeriumi osana (1297–1720), ning lõpuks Savoia dünastia komposiitriigi osana (1720–1861). Selle pealinn oli algselt Cagliari saare lõunaosas ja hiljem Torino mandril. Kuningriigi moodustas aastal 1297 paavst Bonifatius VIII kirikuriigi valdustest Korsika ja Sardiinia saartel ja kinkis selle, kui Püha Tooli lääni, Jaime II de Aragónile. Alles aastal 1324 käivitas Jaime sõjalise operatsiooni oma kuningriigi kontrollimiseks, ja alles aastal 1410 lõppes viimaks vastupanu. Aastal 1416 nimetati esimene arvukatest asekuningatest ja aastal 1420 osteti viimane konkurent saarele välja. | Mis saartel asuvatest aladest moodustas paavst Sardiinia kuningriigi? | [
{
"answer_start": 341,
"text": "Korsika ja Sardiinia"
}
] | Sardiinia kuningriik | b930e515-e0ab-4239-9881-98c6a15a4189 |
Aastast 1516 oli Aragoni ja sealt kaudu ka Sardiinia kroon personaalunioonis Kastiilia kuningriigiga ja moodustas seega osa palju suuremast Hispaania impeeriumist. Sel ajal muutus hispaania keel ametlikuks keeleks. Aastal 1713 pärast Hispaania pärilussõda loovutati Sardiinia kuningriik Utrechti rahuga Habsburgidele, mis oli korralik tasu Hispaania valdustest ilmajäämise eest. Sama rahulepinguga sai Savoia hertsog Vittorio Amedeo II Sitsiilia kuningriigi, mis andis talle ihatud kuningatiitli. 1720. aastaks oli jõudude tasakaal jälle nihkunud ja Savoia dünastiat sunniti Sitsiiliat Habsburgide Sardiinia vastu vahetama (Haagi rahu). Tol ajal tähendas Sardiinia kuningriik Savoia dünastia riiki aastast 1720 või 1723 alates (tuntud ka kui Piemonte-Sardiinia), pärast Sardiinia krooni Haagi rahuga kuningas Vittorio Amedeo II määramist. | Kelle valdusse läks Sardiinia pärast Hispaania pärilussõda? | [
{
"answer_start": 303,
"text": "Habsburgidele"
}
] | Sardiinia kuningriik | 7729dfa1-8a68-4cbb-8659-3c7788f750f9 |
Aastast 1516 oli Aragoni ja sealt kaudu ka Sardiinia kroon personaalunioonis Kastiilia kuningriigiga ja moodustas seega osa palju suuremast Hispaania impeeriumist. Sel ajal muutus hispaania keel ametlikuks keeleks. Aastal 1713 pärast Hispaania pärilussõda loovutati Sardiinia kuningriik Utrechti rahuga Habsburgidele, mis oli korralik tasu Hispaania valdustest ilmajäämise eest. Sama rahulepinguga sai Savoia hertsog Vittorio Amedeo II Sitsiilia kuningriigi, mis andis talle ihatud kuningatiitli. 1720. aastaks oli jõudude tasakaal jälle nihkunud ja Savoia dünastiat sunniti Sitsiiliat Habsburgide Sardiinia vastu vahetama (Haagi rahu). Tol ajal tähendas Sardiinia kuningriik Savoia dünastia riiki aastast 1720 või 1723 alates (tuntud ka kui Piemonte-Sardiinia), pärast Sardiinia krooni Haagi rahuga kuningas Vittorio Amedeo II määramist. | Millise rahulepinguga vahetasid valitsejad omavahel Sitsiilia ja Sardiinia omandiõiguse? | [
{
"answer_start": 624,
"text": "Haagi rahu"
}
] | Sardiinia kuningriik | f24324d3-c3b2-4b99-847f-b4f9b0740527 |
Aastast 1516 oli Aragoni ja sealt kaudu ka Sardiinia kroon personaalunioonis Kastiilia kuningriigiga ja moodustas seega osa palju suuremast Hispaania impeeriumist. Sel ajal muutus hispaania keel ametlikuks keeleks. Aastal 1713 pärast Hispaania pärilussõda loovutati Sardiinia kuningriik Utrechti rahuga Habsburgidele, mis oli korralik tasu Hispaania valdustest ilmajäämise eest. Sama rahulepinguga sai Savoia hertsog Vittorio Amedeo II Sitsiilia kuningriigi, mis andis talle ihatud kuningatiitli. 1720. aastaks oli jõudude tasakaal jälle nihkunud ja Savoia dünastiat sunniti Sitsiiliat Habsburgide Sardiinia vastu vahetama (Haagi rahu). Tol ajal tähendas Sardiinia kuningriik Savoia dünastia riiki aastast 1720 või 1723 alates (tuntud ka kui Piemonte-Sardiinia), pärast Sardiinia krooni Haagi rahuga kuningas Vittorio Amedeo II määramist. | Millise rahulepinguga vahetasid valitsejad omavahel Sitsiilia ja Sardiinia omandiõiguse? | [
{
"answer_start": 624,
"text": "Haagi"
}
] | Sardiinia kuningriik | f24324d3-c3b2-4b99-847f-b4f9b0740527 |
Aastast 1516 oli Aragoni ja sealt kaudu ka Sardiinia kroon personaalunioonis Kastiilia kuningriigiga ja moodustas seega osa palju suuremast Hispaania impeeriumist. Sel ajal muutus hispaania keel ametlikuks keeleks. Aastal 1713 pärast Hispaania pärilussõda loovutati Sardiinia kuningriik Utrechti rahuga Habsburgidele, mis oli korralik tasu Hispaania valdustest ilmajäämise eest. Sama rahulepinguga sai Savoia hertsog Vittorio Amedeo II Sitsiilia kuningriigi, mis andis talle ihatud kuningatiitli. 1720. aastaks oli jõudude tasakaal jälle nihkunud ja Savoia dünastiat sunniti Sitsiiliat Habsburgide Sardiinia vastu vahetama (Haagi rahu). Tol ajal tähendas Sardiinia kuningriik Savoia dünastia riiki aastast 1720 või 1723 alates (tuntud ka kui Piemonte-Sardiinia), pärast Sardiinia krooni Haagi rahuga kuningas Vittorio Amedeo II määramist. | Millise teise nimega kutsuti Sardiiniat Savoia dünastia riigina? | [
{
"answer_start": 742,
"text": "Piemonte-Sardiinia"
}
] | Sardiinia kuningriik | 1ff08396-7848-4d86-9444-b7593a6d7bb6 |
Aastast 1516 oli Aragoni ja sealt kaudu ka Sardiinia kroon personaalunioonis Kastiilia kuningriigiga ja moodustas seega osa palju suuremast Hispaania impeeriumist. Sel ajal muutus hispaania keel ametlikuks keeleks. Aastal 1713 pärast Hispaania pärilussõda loovutati Sardiinia kuningriik Utrechti rahuga Habsburgidele, mis oli korralik tasu Hispaania valdustest ilmajäämise eest. Sama rahulepinguga sai Savoia hertsog Vittorio Amedeo II Sitsiilia kuningriigi, mis andis talle ihatud kuningatiitli. 1720. aastaks oli jõudude tasakaal jälle nihkunud ja Savoia dünastiat sunniti Sitsiiliat Habsburgide Sardiinia vastu vahetama (Haagi rahu). Tol ajal tähendas Sardiinia kuningriik Savoia dünastia riiki aastast 1720 või 1723 alates (tuntud ka kui Piemonte-Sardiinia), pärast Sardiinia krooni Haagi rahuga kuningas Vittorio Amedeo II määramist. | Millise riigi koosseisus sai Sardiinia ametlikuks keeleks hispaania keel? | [
{
"answer_start": 140,
"text": "Hispaania impeeriumist"
}
] | Sardiinia kuningriik | fa0962e7-beee-4b40-bd16-0ad3863a153e |
Aastast 1516 oli Aragoni ja sealt kaudu ka Sardiinia kroon personaalunioonis Kastiilia kuningriigiga ja moodustas seega osa palju suuremast Hispaania impeeriumist. Sel ajal muutus hispaania keel ametlikuks keeleks. Aastal 1713 pärast Hispaania pärilussõda loovutati Sardiinia kuningriik Utrechti rahuga Habsburgidele, mis oli korralik tasu Hispaania valdustest ilmajäämise eest. Sama rahulepinguga sai Savoia hertsog Vittorio Amedeo II Sitsiilia kuningriigi, mis andis talle ihatud kuningatiitli. 1720. aastaks oli jõudude tasakaal jälle nihkunud ja Savoia dünastiat sunniti Sitsiiliat Habsburgide Sardiinia vastu vahetama (Haagi rahu). Tol ajal tähendas Sardiinia kuningriik Savoia dünastia riiki aastast 1720 või 1723 alates (tuntud ka kui Piemonte-Sardiinia), pärast Sardiinia krooni Haagi rahuga kuningas Vittorio Amedeo II määramist. | Kes hakkas Utrechti rahu kohaselt valitsema Sitsiilias? | [
{
"answer_start": 402,
"text": "Savoia hertsog Vittorio Amedeo II"
}
] | Sardiinia kuningriik | 989215d1-6229-4521-ac3a-a5e9ae122728 |
Aastast 1516 oli Aragoni ja sealt kaudu ka Sardiinia kroon personaalunioonis Kastiilia kuningriigiga ja moodustas seega osa palju suuremast Hispaania impeeriumist. Sel ajal muutus hispaania keel ametlikuks keeleks. Aastal 1713 pärast Hispaania pärilussõda loovutati Sardiinia kuningriik Utrechti rahuga Habsburgidele, mis oli korralik tasu Hispaania valdustest ilmajäämise eest. Sama rahulepinguga sai Savoia hertsog Vittorio Amedeo II Sitsiilia kuningriigi, mis andis talle ihatud kuningatiitli. 1720. aastaks oli jõudude tasakaal jälle nihkunud ja Savoia dünastiat sunniti Sitsiiliat Habsburgide Sardiinia vastu vahetama (Haagi rahu). Tol ajal tähendas Sardiinia kuningriik Savoia dünastia riiki aastast 1720 või 1723 alates (tuntud ka kui Piemonte-Sardiinia), pärast Sardiinia krooni Haagi rahuga kuningas Vittorio Amedeo II määramist. | Kes hakkas Utrechti rahu kohaselt valitsema Sitsiilias? | [
{
"answer_start": 417,
"text": "Vittorio Amedeo II"
}
] | Sardiinia kuningriik | 989215d1-6229-4521-ac3a-a5e9ae122728 |
Pärast 1720. aastat muutus kuningriik komposiitriigiks ning sisaldas Sardiinia kõrval Savoia hertsogkonda, Piemontet, Nice'i, Aosta hertsogkonda, Monferrato hertsogkonda, Vercellit ja Astit, Saluzzo marki ja osa Milano hertsogkonnast; Liguuria vabariik, sealhulgas Genova, liideti Viini kongressi otsusel aastal 1815. Ametlikult oli riigi nimeks Sardiinia kuningriik; Savoia dünastia säilitas riikliku nõude Küprose ja Jeruusalemma troonidele, kuigi mõlemad olid juba pikalt Osmanite riigi võimu all (tiitel oli vaid formaalne). Aastal 1860 loovutati Nice ja Savoia Prantsusmaale prantslaste nõusoleku ja abi eest Itaalia ühinemisel. Aastal 1861 sai Sardiinia kuningriigist uue Itaalia kuningriigi asutajariik, annekteerides kõik teised Itaalia riigid. Seega jätkas kuningriik tegeliku Itaalia riigi juriidilist järjepidavust, millele ta kandis üle kõik oma institutsioonid esmalt Itaalia kuningriigile ja seejärel Itaalia vabariigile. | Millal liitus Sardiinia kuningriigiga Liguuria? | [
{
"answer_start": 305,
"text": "aastal 1815"
}
] | Sardiinia kuningriik | 9c16fcd2-2d04-4858-aa66-df5e9df29638 |
Pärast 1720. aastat muutus kuningriik komposiitriigiks ning sisaldas Sardiinia kõrval Savoia hertsogkonda, Piemontet, Nice'i, Aosta hertsogkonda, Monferrato hertsogkonda, Vercellit ja Astit, Saluzzo marki ja osa Milano hertsogkonnast; Liguuria vabariik, sealhulgas Genova, liideti Viini kongressi otsusel aastal 1815. Ametlikult oli riigi nimeks Sardiinia kuningriik; Savoia dünastia säilitas riikliku nõude Küprose ja Jeruusalemma troonidele, kuigi mõlemad olid juba pikalt Osmanite riigi võimu all (tiitel oli vaid formaalne). Aastal 1860 loovutati Nice ja Savoia Prantsusmaale prantslaste nõusoleku ja abi eest Itaalia ühinemisel. Aastal 1861 sai Sardiinia kuningriigist uue Itaalia kuningriigi asutajariik, annekteerides kõik teised Itaalia riigid. Seega jätkas kuningriik tegeliku Itaalia riigi juriidilist järjepidavust, millele ta kandis üle kõik oma institutsioonid esmalt Itaalia kuningriigile ja seejärel Itaalia vabariigile. | Millal liitus Sardiinia kuningriigiga Liguuria? | [
{
"answer_start": 312,
"text": "1815"
}
] | Sardiinia kuningriik | 9c16fcd2-2d04-4858-aa66-df5e9df29638 |
Pärast 1720. aastat muutus kuningriik komposiitriigiks ning sisaldas Sardiinia kõrval Savoia hertsogkonda, Piemontet, Nice'i, Aosta hertsogkonda, Monferrato hertsogkonda, Vercellit ja Astit, Saluzzo marki ja osa Milano hertsogkonnast; Liguuria vabariik, sealhulgas Genova, liideti Viini kongressi otsusel aastal 1815. Ametlikult oli riigi nimeks Sardiinia kuningriik; Savoia dünastia säilitas riikliku nõude Küprose ja Jeruusalemma troonidele, kuigi mõlemad olid juba pikalt Osmanite riigi võimu all (tiitel oli vaid formaalne). Aastal 1860 loovutati Nice ja Savoia Prantsusmaale prantslaste nõusoleku ja abi eest Itaalia ühinemisel. Aastal 1861 sai Sardiinia kuningriigist uue Itaalia kuningriigi asutajariik, annekteerides kõik teised Itaalia riigid. Seega jätkas kuningriik tegeliku Itaalia riigi juriidilist järjepidavust, millele ta kandis üle kõik oma institutsioonid esmalt Itaalia kuningriigile ja seejärel Itaalia vabariigile. | Mis riik valitses de facto Küprost? | [
{
"answer_start": 475,
"text": "Osmanite riigi"
}
] | Sardiinia kuningriik | df6b5b9d-9e53-4488-a249-6e73f8127e40 |
Pärast 1720. aastat muutus kuningriik komposiitriigiks ning sisaldas Sardiinia kõrval Savoia hertsogkonda, Piemontet, Nice'i, Aosta hertsogkonda, Monferrato hertsogkonda, Vercellit ja Astit, Saluzzo marki ja osa Milano hertsogkonnast; Liguuria vabariik, sealhulgas Genova, liideti Viini kongressi otsusel aastal 1815. Ametlikult oli riigi nimeks Sardiinia kuningriik; Savoia dünastia säilitas riikliku nõude Küprose ja Jeruusalemma troonidele, kuigi mõlemad olid juba pikalt Osmanite riigi võimu all (tiitel oli vaid formaalne). Aastal 1860 loovutati Nice ja Savoia Prantsusmaale prantslaste nõusoleku ja abi eest Itaalia ühinemisel. Aastal 1861 sai Sardiinia kuningriigist uue Itaalia kuningriigi asutajariik, annekteerides kõik teised Itaalia riigid. Seega jätkas kuningriik tegeliku Itaalia riigi juriidilist järjepidavust, millele ta kandis üle kõik oma institutsioonid esmalt Itaalia kuningriigile ja seejärel Itaalia vabariigile. | Mis riik valitses de facto Küprost? | [
{
"answer_start": 475,
"text": "Osmanite"
}
] | Sardiinia kuningriik | df6b5b9d-9e53-4488-a249-6e73f8127e40 |
Pärast 1720. aastat muutus kuningriik komposiitriigiks ning sisaldas Sardiinia kõrval Savoia hertsogkonda, Piemontet, Nice'i, Aosta hertsogkonda, Monferrato hertsogkonda, Vercellit ja Astit, Saluzzo marki ja osa Milano hertsogkonnast; Liguuria vabariik, sealhulgas Genova, liideti Viini kongressi otsusel aastal 1815. Ametlikult oli riigi nimeks Sardiinia kuningriik; Savoia dünastia säilitas riikliku nõude Küprose ja Jeruusalemma troonidele, kuigi mõlemad olid juba pikalt Osmanite riigi võimu all (tiitel oli vaid formaalne). Aastal 1860 loovutati Nice ja Savoia Prantsusmaale prantslaste nõusoleku ja abi eest Itaalia ühinemisel. Aastal 1861 sai Sardiinia kuningriigist uue Itaalia kuningriigi asutajariik, annekteerides kõik teised Itaalia riigid. Seega jätkas kuningriik tegeliku Itaalia riigi juriidilist järjepidavust, millele ta kandis üle kõik oma institutsioonid esmalt Itaalia kuningriigile ja seejärel Itaalia vabariigile. | Mida said prantslased abi eest Itaalia ühendamisel? | [
{
"answer_start": 551,
"text": "Nice ja Savoia"
}
] | Sardiinia kuningriik | 55df9ea9-f554-4c89-8901-8be91fecec22 |
Pärast 1720. aastat muutus kuningriik komposiitriigiks ning sisaldas Sardiinia kõrval Savoia hertsogkonda, Piemontet, Nice'i, Aosta hertsogkonda, Monferrato hertsogkonda, Vercellit ja Astit, Saluzzo marki ja osa Milano hertsogkonnast; Liguuria vabariik, sealhulgas Genova, liideti Viini kongressi otsusel aastal 1815. Ametlikult oli riigi nimeks Sardiinia kuningriik; Savoia dünastia säilitas riikliku nõude Küprose ja Jeruusalemma troonidele, kuigi mõlemad olid juba pikalt Osmanite riigi võimu all (tiitel oli vaid formaalne). Aastal 1860 loovutati Nice ja Savoia Prantsusmaale prantslaste nõusoleku ja abi eest Itaalia ühinemisel. Aastal 1861 sai Sardiinia kuningriigist uue Itaalia kuningriigi asutajariik, annekteerides kõik teised Itaalia riigid. Seega jätkas kuningriik tegeliku Itaalia riigi juriidilist järjepidavust, millele ta kandis üle kõik oma institutsioonid esmalt Itaalia kuningriigile ja seejärel Itaalia vabariigile. | Milline riik asutas Itaalia kuningriigi? | [
{
"answer_start": 650,
"text": "Sardiinia kuningriigist"
}
] | Sardiinia kuningriik | 827ad0ed-bcf3-4b66-b837-22c641c77ffb |
Pärast 1720. aastat muutus kuningriik komposiitriigiks ning sisaldas Sardiinia kõrval Savoia hertsogkonda, Piemontet, Nice'i, Aosta hertsogkonda, Monferrato hertsogkonda, Vercellit ja Astit, Saluzzo marki ja osa Milano hertsogkonnast; Liguuria vabariik, sealhulgas Genova, liideti Viini kongressi otsusel aastal 1815. Ametlikult oli riigi nimeks Sardiinia kuningriik; Savoia dünastia säilitas riikliku nõude Küprose ja Jeruusalemma troonidele, kuigi mõlemad olid juba pikalt Osmanite riigi võimu all (tiitel oli vaid formaalne). Aastal 1860 loovutati Nice ja Savoia Prantsusmaale prantslaste nõusoleku ja abi eest Itaalia ühinemisel. Aastal 1861 sai Sardiinia kuningriigist uue Itaalia kuningriigi asutajariik, annekteerides kõik teised Itaalia riigid. Seega jätkas kuningriik tegeliku Itaalia riigi juriidilist järjepidavust, millele ta kandis üle kõik oma institutsioonid esmalt Itaalia kuningriigile ja seejärel Itaalia vabariigile. | Milline riik asutas Itaalia kuningriigi? | [
{
"answer_start": 69,
"text": "Sardiinia"
}
] | Sardiinia kuningriik | 827ad0ed-bcf3-4b66-b837-22c641c77ffb |
Pärast 1720. aastat muutus kuningriik komposiitriigiks ning sisaldas Sardiinia kõrval Savoia hertsogkonda, Piemontet, Nice'i, Aosta hertsogkonda, Monferrato hertsogkonda, Vercellit ja Astit, Saluzzo marki ja osa Milano hertsogkonnast; Liguuria vabariik, sealhulgas Genova, liideti Viini kongressi otsusel aastal 1815. Ametlikult oli riigi nimeks Sardiinia kuningriik; Savoia dünastia säilitas riikliku nõude Küprose ja Jeruusalemma troonidele, kuigi mõlemad olid juba pikalt Osmanite riigi võimu all (tiitel oli vaid formaalne). Aastal 1860 loovutati Nice ja Savoia Prantsusmaale prantslaste nõusoleku ja abi eest Itaalia ühinemisel. Aastal 1861 sai Sardiinia kuningriigist uue Itaalia kuningriigi asutajariik, annekteerides kõik teised Itaalia riigid. Seega jätkas kuningriik tegeliku Itaalia riigi juriidilist järjepidavust, millele ta kandis üle kõik oma institutsioonid esmalt Itaalia kuningriigile ja seejärel Itaalia vabariigile. | Millal sai alguse Itaalia kuningriik? | [
{
"answer_start": 634,
"text": "Aastal 1861"
}
] | Sardiinia kuningriik | 1be704e7-d70d-45d9-94fa-42cacb37b049 |
Pärast 1720. aastat muutus kuningriik komposiitriigiks ning sisaldas Sardiinia kõrval Savoia hertsogkonda, Piemontet, Nice'i, Aosta hertsogkonda, Monferrato hertsogkonda, Vercellit ja Astit, Saluzzo marki ja osa Milano hertsogkonnast; Liguuria vabariik, sealhulgas Genova, liideti Viini kongressi otsusel aastal 1815. Ametlikult oli riigi nimeks Sardiinia kuningriik; Savoia dünastia säilitas riikliku nõude Küprose ja Jeruusalemma troonidele, kuigi mõlemad olid juba pikalt Osmanite riigi võimu all (tiitel oli vaid formaalne). Aastal 1860 loovutati Nice ja Savoia Prantsusmaale prantslaste nõusoleku ja abi eest Itaalia ühinemisel. Aastal 1861 sai Sardiinia kuningriigist uue Itaalia kuningriigi asutajariik, annekteerides kõik teised Itaalia riigid. Seega jätkas kuningriik tegeliku Itaalia riigi juriidilist järjepidavust, millele ta kandis üle kõik oma institutsioonid esmalt Itaalia kuningriigile ja seejärel Itaalia vabariigile. | Millal sai alguse Itaalia kuningriik? | [
{
"answer_start": 641,
"text": "1861"
}
] | Sardiinia kuningriik | 1be704e7-d70d-45d9-94fa-42cacb37b049 |
Aastal 1297 astus paavst Bonifatius VIII Anjou dünastia ja Barcelona dünastia vahele sõjas nimega Sitsiilia Vesper, rajades paberil Regnum Sardiniae et Corsicae, mis oleks olnud kirikuriigi lään (saarel olid siiski veel kohalikud riiklikud moodustised). Siis pakkus paavst oma äsjaleiutatud lääni Aragoni Jaime II-le, lubades talle paavsti toetust, kui tal peaks tekkima soov vallutada Sitsiilia asemel Pisa Sardiinia. Aastal 1323 moodustas Jaime II liidu Ugone II-ga ja pärast sõjaretke, mis kestis umbes aasta, okupeeris Pisa valdused Cagliari ja Gallura koos Sassariga, nõudes ala kui Sardiinia ja Korsika kuningriiki. | Kes oli paavst 1297. aastal? | [
{
"answer_start": 25,
"text": "Bonifatius VIII"
}
] | Sardiinia kuningriik | 63fb7961-0b84-4f41-8e35-94907fde6502 |
Aastal 1297 astus paavst Bonifatius VIII Anjou dünastia ja Barcelona dünastia vahele sõjas nimega Sitsiilia Vesper, rajades paberil Regnum Sardiniae et Corsicae, mis oleks olnud kirikuriigi lään (saarel olid siiski veel kohalikud riiklikud moodustised). Siis pakkus paavst oma äsjaleiutatud lääni Aragoni Jaime II-le, lubades talle paavsti toetust, kui tal peaks tekkima soov vallutada Sitsiilia asemel Pisa Sardiinia. Aastal 1323 moodustas Jaime II liidu Ugone II-ga ja pärast sõjaretke, mis kestis umbes aasta, okupeeris Pisa valdused Cagliari ja Gallura koos Sassariga, nõudes ala kui Sardiinia ja Korsika kuningriiki. | Millise saare vallutamisel lubas paavst Jaime II toetada? | [
{
"answer_start": 408,
"text": "Sardiinia"
}
] | Sardiinia kuningriik | eb2be2fe-a931-4a19-bb94-60ca9b857715 |
Aastal 1297 astus paavst Bonifatius VIII Anjou dünastia ja Barcelona dünastia vahele sõjas nimega Sitsiilia Vesper, rajades paberil Regnum Sardiniae et Corsicae, mis oleks olnud kirikuriigi lään (saarel olid siiski veel kohalikud riiklikud moodustised). Siis pakkus paavst oma äsjaleiutatud lääni Aragoni Jaime II-le, lubades talle paavsti toetust, kui tal peaks tekkima soov vallutada Sitsiilia asemel Pisa Sardiinia. Aastal 1323 moodustas Jaime II liidu Ugone II-ga ja pärast sõjaretke, mis kestis umbes aasta, okupeeris Pisa valdused Cagliari ja Gallura koos Sassariga, nõudes ala kui Sardiinia ja Korsika kuningriiki. | Kes sõdisid Anjou dünastiaga Sitsiilia Vesperi nimelises sõjas? | [
{
"answer_start": 59,
"text": "Barcelona dünastia"
}
] | Sardiinia kuningriik | 4c2e856e-3d3b-4615-921a-664ff1d6eb3e |
Aastal 1297 astus paavst Bonifatius VIII Anjou dünastia ja Barcelona dünastia vahele sõjas nimega Sitsiilia Vesper, rajades paberil Regnum Sardiniae et Corsicae, mis oleks olnud kirikuriigi lään (saarel olid siiski veel kohalikud riiklikud moodustised). Siis pakkus paavst oma äsjaleiutatud lääni Aragoni Jaime II-le, lubades talle paavsti toetust, kui tal peaks tekkima soov vallutada Sitsiilia asemel Pisa Sardiinia. Aastal 1323 moodustas Jaime II liidu Ugone II-ga ja pärast sõjaretke, mis kestis umbes aasta, okupeeris Pisa valdused Cagliari ja Gallura koos Sassariga, nõudes ala kui Sardiinia ja Korsika kuningriiki. | Mis saart soovis Jaime II vallutada enne paavsti pakkumist? | [
{
"answer_start": 98,
"text": "Sitsiilia"
}
] | Sardiinia kuningriik | 736f30c5-a0b0-46bc-b3fe-9b5976bd5dad |
Aastal 1297 astus paavst Bonifatius VIII Anjou dünastia ja Barcelona dünastia vahele sõjas nimega Sitsiilia Vesper, rajades paberil Regnum Sardiniae et Corsicae, mis oleks olnud kirikuriigi lään (saarel olid siiski veel kohalikud riiklikud moodustised). Siis pakkus paavst oma äsjaleiutatud lääni Aragoni Jaime II-le, lubades talle paavsti toetust, kui tal peaks tekkima soov vallutada Sitsiilia asemel Pisa Sardiinia. Aastal 1323 moodustas Jaime II liidu Ugone II-ga ja pärast sõjaretke, mis kestis umbes aasta, okupeeris Pisa valdused Cagliari ja Gallura koos Sassariga, nõudes ala kui Sardiinia ja Korsika kuningriiki. | Kellega koos läks Jaime II 1323. aastal sõjaretkele? | [
{
"answer_start": 456,
"text": "Ugone II-ga"
}
] | Sardiinia kuningriik | 4a4a253a-db61-47e7-9256-2686946bdd82 |
Aastal 1347 sõdis Aragon Genovaga (kes omas suurt Logudoro piirkonda). Siis, alates aastast 1353, sõdis ta Arborea liidri Mariano IV-ga Cappai de Bas perekonnast, kuid ei suutnud alistada viimast giudicatot (Sardiinia põlisrahvaste kuningriigid) aastani 1409, kui Sardiinia lootused aragonlaste saarelt väljaajamiseks kustutas raske kaotus Sanluri lahingus. Aastal 1420 pärast Giudicato di Arborea hääbumist lõpetati Aragoni Sardiinia-vallutus ja kuninglik territoorium kattis esmakordselt pärast peaaegu sajandipikkust sõda terve saare. Sardiinia ja Korsika kuningriik säilitas oma eraldi iseloomu Aragoni krooni osana ja seda ei liidetud niisama Aragoni kuningriigiga. Võitluste ajal Arboreaga andis Pedro IV kuningriigile autonoomse seadusandliku võimu, mis oli üks Euroopa kõige levinumaid õigustraditsioone. Kuningriiki valitses kuninga nimel asekuningas. Kui aastal 1409 võitis Sitsiilia kuningas ja Aragoni pärija Martino Noorem viimast Sardiinia giudicatot, kuid suri siis Cagliaris pärijateta malaariasse, läks Sardiinia Aragoni krooni osana ühendatud Hispaaniale. Korsika, mida kunagi ei vallutatud, jäeti ametlikust tiitlist välja. | Kuidas kutsuti Sardiinia põlisrahvaste kuningriike teise nimega? | [
{
"answer_start": 196,
"text": "giudicatot"
}
] | Sardiinia kuningriik | 9114b54d-01db-4354-b3e6-799197bff5ae |
Aastal 1347 sõdis Aragon Genovaga (kes omas suurt Logudoro piirkonda). Siis, alates aastast 1353, sõdis ta Arborea liidri Mariano IV-ga Cappai de Bas perekonnast, kuid ei suutnud alistada viimast giudicatot (Sardiinia põlisrahvaste kuningriigid) aastani 1409, kui Sardiinia lootused aragonlaste saarelt väljaajamiseks kustutas raske kaotus Sanluri lahingus. Aastal 1420 pärast Giudicato di Arborea hääbumist lõpetati Aragoni Sardiinia-vallutus ja kuninglik territoorium kattis esmakordselt pärast peaaegu sajandipikkust sõda terve saare. Sardiinia ja Korsika kuningriik säilitas oma eraldi iseloomu Aragoni krooni osana ja seda ei liidetud niisama Aragoni kuningriigiga. Võitluste ajal Arboreaga andis Pedro IV kuningriigile autonoomse seadusandliku võimu, mis oli üks Euroopa kõige levinumaid õigustraditsioone. Kuningriiki valitses kuninga nimel asekuningas. Kui aastal 1409 võitis Sitsiilia kuningas ja Aragoni pärija Martino Noorem viimast Sardiinia giudicatot, kuid suri siis Cagliaris pärijateta malaariasse, läks Sardiinia Aragoni krooni osana ühendatud Hispaaniale. Korsika, mida kunagi ei vallutatud, jäeti ametlikust tiitlist välja. | Millise giudicato vallutas Aragon viimasena? | [
{
"answer_start": 377,
"text": "Giudicato di Arborea"
}
] | Sardiinia kuningriik | 882e874c-2c8b-410e-b8d6-0003b3dbae2e |
Aastal 1347 sõdis Aragon Genovaga (kes omas suurt Logudoro piirkonda). Siis, alates aastast 1353, sõdis ta Arborea liidri Mariano IV-ga Cappai de Bas perekonnast, kuid ei suutnud alistada viimast giudicatot (Sardiinia põlisrahvaste kuningriigid) aastani 1409, kui Sardiinia lootused aragonlaste saarelt väljaajamiseks kustutas raske kaotus Sanluri lahingus. Aastal 1420 pärast Giudicato di Arborea hääbumist lõpetati Aragoni Sardiinia-vallutus ja kuninglik territoorium kattis esmakordselt pärast peaaegu sajandipikkust sõda terve saare. Sardiinia ja Korsika kuningriik säilitas oma eraldi iseloomu Aragoni krooni osana ja seda ei liidetud niisama Aragoni kuningriigiga. Võitluste ajal Arboreaga andis Pedro IV kuningriigile autonoomse seadusandliku võimu, mis oli üks Euroopa kõige levinumaid õigustraditsioone. Kuningriiki valitses kuninga nimel asekuningas. Kui aastal 1409 võitis Sitsiilia kuningas ja Aragoni pärija Martino Noorem viimast Sardiinia giudicatot, kuid suri siis Cagliaris pärijateta malaariasse, läks Sardiinia Aragoni krooni osana ühendatud Hispaaniale. Korsika, mida kunagi ei vallutatud, jäeti ametlikust tiitlist välja. | Milline haigus võttis Martino Noorema elu? | [
{
"answer_start": 1002,
"text": "malaariasse"
}
] | Sardiinia kuningriik | 0f33495d-792e-4edd-bb98-25b1ab6cd3b4 |
Aastal 1347 sõdis Aragon Genovaga (kes omas suurt Logudoro piirkonda). Siis, alates aastast 1353, sõdis ta Arborea liidri Mariano IV-ga Cappai de Bas perekonnast, kuid ei suutnud alistada viimast giudicatot (Sardiinia põlisrahvaste kuningriigid) aastani 1409, kui Sardiinia lootused aragonlaste saarelt väljaajamiseks kustutas raske kaotus Sanluri lahingus. Aastal 1420 pärast Giudicato di Arborea hääbumist lõpetati Aragoni Sardiinia-vallutus ja kuninglik territoorium kattis esmakordselt pärast peaaegu sajandipikkust sõda terve saare. Sardiinia ja Korsika kuningriik säilitas oma eraldi iseloomu Aragoni krooni osana ja seda ei liidetud niisama Aragoni kuningriigiga. Võitluste ajal Arboreaga andis Pedro IV kuningriigile autonoomse seadusandliku võimu, mis oli üks Euroopa kõige levinumaid õigustraditsioone. Kuningriiki valitses kuninga nimel asekuningas. Kui aastal 1409 võitis Sitsiilia kuningas ja Aragoni pärija Martino Noorem viimast Sardiinia giudicatot, kuid suri siis Cagliaris pärijateta malaariasse, läks Sardiinia Aragoni krooni osana ühendatud Hispaaniale. Korsika, mida kunagi ei vallutatud, jäeti ametlikust tiitlist välja. | Kes valitses Sardiinia ja Korsika kuningriiki, kui see oli osaks Aragoni kuningriigist? | [
{
"answer_start": 848,
"text": "asekuningas"
}
] | Sardiinia kuningriik | 6d9111c6-959a-44fb-8f0b-abe8b8c20fdf |
Aastal 1347 sõdis Aragon Genovaga (kes omas suurt Logudoro piirkonda). Siis, alates aastast 1353, sõdis ta Arborea liidri Mariano IV-ga Cappai de Bas perekonnast, kuid ei suutnud alistada viimast giudicatot (Sardiinia põlisrahvaste kuningriigid) aastani 1409, kui Sardiinia lootused aragonlaste saarelt väljaajamiseks kustutas raske kaotus Sanluri lahingus. Aastal 1420 pärast Giudicato di Arborea hääbumist lõpetati Aragoni Sardiinia-vallutus ja kuninglik territoorium kattis esmakordselt pärast peaaegu sajandipikkust sõda terve saare. Sardiinia ja Korsika kuningriik säilitas oma eraldi iseloomu Aragoni krooni osana ja seda ei liidetud niisama Aragoni kuningriigiga. Võitluste ajal Arboreaga andis Pedro IV kuningriigile autonoomse seadusandliku võimu, mis oli üks Euroopa kõige levinumaid õigustraditsioone. Kuningriiki valitses kuninga nimel asekuningas. Kui aastal 1409 võitis Sitsiilia kuningas ja Aragoni pärija Martino Noorem viimast Sardiinia giudicatot, kuid suri siis Cagliaris pärijateta malaariasse, läks Sardiinia Aragoni krooni osana ühendatud Hispaaniale. Korsika, mida kunagi ei vallutatud, jäeti ametlikust tiitlist välja. | Kui kaua kestis Aragoni sõda kogu Sardiinia oma valdusse saamiseks? | [
{
"answer_start": 497,
"text": "peaaegu sajandipikkust"
}
] | Sardiinia kuningriik | aa328572-6368-4698-bac2-a551635d0e7e |
Aastal 1347 sõdis Aragon Genovaga (kes omas suurt Logudoro piirkonda). Siis, alates aastast 1353, sõdis ta Arborea liidri Mariano IV-ga Cappai de Bas perekonnast, kuid ei suutnud alistada viimast giudicatot (Sardiinia põlisrahvaste kuningriigid) aastani 1409, kui Sardiinia lootused aragonlaste saarelt väljaajamiseks kustutas raske kaotus Sanluri lahingus. Aastal 1420 pärast Giudicato di Arborea hääbumist lõpetati Aragoni Sardiinia-vallutus ja kuninglik territoorium kattis esmakordselt pärast peaaegu sajandipikkust sõda terve saare. Sardiinia ja Korsika kuningriik säilitas oma eraldi iseloomu Aragoni krooni osana ja seda ei liidetud niisama Aragoni kuningriigiga. Võitluste ajal Arboreaga andis Pedro IV kuningriigile autonoomse seadusandliku võimu, mis oli üks Euroopa kõige levinumaid õigustraditsioone. Kuningriiki valitses kuninga nimel asekuningas. Kui aastal 1409 võitis Sitsiilia kuningas ja Aragoni pärija Martino Noorem viimast Sardiinia giudicatot, kuid suri siis Cagliaris pärijateta malaariasse, läks Sardiinia Aragoni krooni osana ühendatud Hispaaniale. Korsika, mida kunagi ei vallutatud, jäeti ametlikust tiitlist välja. | Kui kaua kestis Aragoni sõda kogu Sardiinia oma valdusse saamiseks? | [
{
"answer_start": 505,
"text": "sajandipikkust"
}
] | Sardiinia kuningriik | aa328572-6368-4698-bac2-a551635d0e7e |
Nelikliidu sõja tulemusel oli Savoia hertsog ja Piemonte valitseja Vittorio Amedeo II nõus andma Sitsiilia Austria Habsburgidele ning saama vastutasuks Sardiinia. Vahetus jõustus ametlikult Haagi rahuga 17. veebruaril 1720. Kuna Sardiinia kuningriik eksisteeris alates 14. sajandist, võimaldas vahetus Vittorio Amedeol säilitada kuningatiitel hoolimata Sitsiilia kaotusest. Vittorio Amedeo oli alguses vahetuse vastu ja jätkas aastani 1723 enda Sitsiilia kuningaks, mitte Sardiinia kuningaks, nimetamist. | Millal hakkas Vittorio Amedeo end Sardiinia kuningaks nimetama? | [
{
"answer_start": 435,
"text": "1723"
}
] | Sardiinia kuningriik | 431fb6a4-b62e-46af-87c4-402b3dacd722 |
Nelikliidu sõja tulemusel oli Savoia hertsog ja Piemonte valitseja Vittorio Amedeo II nõus andma Sitsiilia Austria Habsburgidele ning saama vastutasuks Sardiinia. Vahetus jõustus ametlikult Haagi rahuga 17. veebruaril 1720. Kuna Sardiinia kuningriik eksisteeris alates 14. sajandist, võimaldas vahetus Vittorio Amedeol säilitada kuningatiitel hoolimata Sitsiilia kaotusest. Vittorio Amedeo oli alguses vahetuse vastu ja jätkas aastani 1723 enda Sitsiilia kuningaks, mitte Sardiinia kuningaks, nimetamist. | Millal hakkas Vittorio Amedeo end Sardiinia kuningaks nimetama? | [
{
"answer_start": 427,
"text": "aastani 1723"
}
] | Sardiinia kuningriik | 431fb6a4-b62e-46af-87c4-402b3dacd722 |
Nelikliidu sõja tulemusel oli Savoia hertsog ja Piemonte valitseja Vittorio Amedeo II nõus andma Sitsiilia Austria Habsburgidele ning saama vastutasuks Sardiinia. Vahetus jõustus ametlikult Haagi rahuga 17. veebruaril 1720. Kuna Sardiinia kuningriik eksisteeris alates 14. sajandist, võimaldas vahetus Vittorio Amedeol säilitada kuningatiitel hoolimata Sitsiilia kaotusest. Vittorio Amedeo oli alguses vahetuse vastu ja jätkas aastani 1723 enda Sitsiilia kuningaks, mitte Sardiinia kuningaks, nimetamist. | Mis tiitli säilitamine õnnestus Vittorio Amedeol ka Sardiinia valitsejana? | [
{
"answer_start": 329,
"text": "kuningatiitel"
}
] | Sardiinia kuningriik | cbeac623-f3dd-4bd4-b489-00d4245083ba |
Nelikliidu sõja tulemusel oli Savoia hertsog ja Piemonte valitseja Vittorio Amedeo II nõus andma Sitsiilia Austria Habsburgidele ning saama vastutasuks Sardiinia. Vahetus jõustus ametlikult Haagi rahuga 17. veebruaril 1720. Kuna Sardiinia kuningriik eksisteeris alates 14. sajandist, võimaldas vahetus Vittorio Amedeol säilitada kuningatiitel hoolimata Sitsiilia kaotusest. Vittorio Amedeo oli alguses vahetuse vastu ja jätkas aastani 1723 enda Sitsiilia kuningaks, mitte Sardiinia kuningaks, nimetamist. | Mis aastal vahetasid valitsejad omavahel Sitsiilia ja Sardiinia? | [
{
"answer_start": 218,
"text": "1720"
}
] | Sardiinia kuningriik | 22bc124f-c30e-4b3a-a25f-8fa200eee171 |
Nelikliidu sõja tulemusel oli Savoia hertsog ja Piemonte valitseja Vittorio Amedeo II nõus andma Sitsiilia Austria Habsburgidele ning saama vastutasuks Sardiinia. Vahetus jõustus ametlikult Haagi rahuga 17. veebruaril 1720. Kuna Sardiinia kuningriik eksisteeris alates 14. sajandist, võimaldas vahetus Vittorio Amedeol säilitada kuningatiitel hoolimata Sitsiilia kaotusest. Vittorio Amedeo oli alguses vahetuse vastu ja jätkas aastani 1723 enda Sitsiilia kuningaks, mitte Sardiinia kuningaks, nimetamist. | Mis dünastiale läks Haagi rahuga Sitsiilia? | [
{
"answer_start": 115,
"text": "Habsburgidele"
}
] | Sardiinia kuningriik | 2e2688c0-e10f-4039-9173-b16620470b04 |
Nelikliidu sõja tulemusel oli Savoia hertsog ja Piemonte valitseja Vittorio Amedeo II nõus andma Sitsiilia Austria Habsburgidele ning saama vastutasuks Sardiinia. Vahetus jõustus ametlikult Haagi rahuga 17. veebruaril 1720. Kuna Sardiinia kuningriik eksisteeris alates 14. sajandist, võimaldas vahetus Vittorio Amedeol säilitada kuningatiitel hoolimata Sitsiilia kaotusest. Vittorio Amedeo oli alguses vahetuse vastu ja jätkas aastani 1723 enda Sitsiilia kuningaks, mitte Sardiinia kuningaks, nimetamist. | Mis dünastiale läks Haagi rahuga Sitsiilia? | [
{
"answer_start": 107,
"text": "Austria Habsburgidele"
}
] | Sardiinia kuningriik | 2e2688c0-e10f-4039-9173-b16620470b04 |
Nelikliidu sõja tulemusel oli Savoia hertsog ja Piemonte valitseja Vittorio Amedeo II nõus andma Sitsiilia Austria Habsburgidele ning saama vastutasuks Sardiinia. Vahetus jõustus ametlikult Haagi rahuga 17. veebruaril 1720. Kuna Sardiinia kuningriik eksisteeris alates 14. sajandist, võimaldas vahetus Vittorio Amedeol säilitada kuningatiitel hoolimata Sitsiilia kaotusest. Vittorio Amedeo oli alguses vahetuse vastu ja jätkas aastani 1723 enda Sitsiilia kuningaks, mitte Sardiinia kuningaks, nimetamist. | Millal sai Sardiinia kuningriik alguse? | [
{
"answer_start": 269,
"text": "14. sajandist"
}
] | Sardiinia kuningriik | 979e1e98-7265-4e89-ab30-a34c2465f332 |
Piemontet asustasid ajaloolise aja algul kelti-liguuri hõimud nagu tauriinid ja salassid. Hiljem alistusid nad roomlastele (u. 220 eKr), kes asutasid seal mitu kolooniat, sealhulgas Augusta Taurinorum (Torino) ja Eporedia (Ivrea). Pärast Lääne-Rooma riigi langust tungisid piirkonda korduvalt burgundid, goodid (5. sajandil), bütsantslased, langobardid (6. sajandil), frangid (773). 9.–10. sajandil oli veel sissetunge madjarite ja saratseenide poolt. Sel ajal jaotati Piemonte, Itaalia kuningriigi osana Saksa-Rooma riigi koosseisus, mitmeks margiks ja krahvkonnaks. | Millal tungisid Piemonte alale madjarid? | [
{
"answer_start": 383,
"text": "9.–10. sajandil"
}
] | Sardiinia kuningriik | 17f4ff1e-4596-4764-8118-f93ba8411886 |
Piemontet asustasid ajaloolise aja algul kelti-liguuri hõimud nagu tauriinid ja salassid. Hiljem alistusid nad roomlastele (u. 220 eKr), kes asutasid seal mitu kolooniat, sealhulgas Augusta Taurinorum (Torino) ja Eporedia (Ivrea). Pärast Lääne-Rooma riigi langust tungisid piirkonda korduvalt burgundid, goodid (5. sajandil), bütsantslased, langobardid (6. sajandil), frangid (773). 9.–10. sajandil oli veel sissetunge madjarite ja saratseenide poolt. Sel ajal jaotati Piemonte, Itaalia kuningriigi osana Saksa-Rooma riigi koosseisus, mitmeks margiks ja krahvkonnaks. | Mis oli tänasele Torinole esialgu roomlaste poolt pandud nimi? | [
{
"answer_start": 182,
"text": "Augusta Taurinorum"
}
] | Sardiinia kuningriik | 86dcae27-43a9-4347-ae9f-e6bd1db6eec9 |
Piemontet asustasid ajaloolise aja algul kelti-liguuri hõimud nagu tauriinid ja salassid. Hiljem alistusid nad roomlastele (u. 220 eKr), kes asutasid seal mitu kolooniat, sealhulgas Augusta Taurinorum (Torino) ja Eporedia (Ivrea). Pärast Lääne-Rooma riigi langust tungisid piirkonda korduvalt burgundid, goodid (5. sajandil), bütsantslased, langobardid (6. sajandil), frangid (773). 9.–10. sajandil oli veel sissetunge madjarite ja saratseenide poolt. Sel ajal jaotati Piemonte, Itaalia kuningriigi osana Saksa-Rooma riigi koosseisus, mitmeks margiks ja krahvkonnaks. | Millise kuningriigi koosseisu kuulus Piemonte 9.-10. sajandil? | [
{
"answer_start": 479,
"text": "Itaalia"
}
] | Sardiinia kuningriik | be47d8f3-40ba-4509-a25a-635ab93b456a |
Piemontet asustasid ajaloolise aja algul kelti-liguuri hõimud nagu tauriinid ja salassid. Hiljem alistusid nad roomlastele (u. 220 eKr), kes asutasid seal mitu kolooniat, sealhulgas Augusta Taurinorum (Torino) ja Eporedia (Ivrea). Pärast Lääne-Rooma riigi langust tungisid piirkonda korduvalt burgundid, goodid (5. sajandil), bütsantslased, langobardid (6. sajandil), frangid (773). 9.–10. sajandil oli veel sissetunge madjarite ja saratseenide poolt. Sel ajal jaotati Piemonte, Itaalia kuningriigi osana Saksa-Rooma riigi koosseisus, mitmeks margiks ja krahvkonnaks. | Millise kuningriigi koosseisu kuulus Piemonte 9.-10. sajandil? | [
{
"answer_start": 479,
"text": "Itaalia kuningriigi"
}
] | Sardiinia kuningriik | be47d8f3-40ba-4509-a25a-635ab93b456a |
Piemontet asustasid ajaloolise aja algul kelti-liguuri hõimud nagu tauriinid ja salassid. Hiljem alistusid nad roomlastele (u. 220 eKr), kes asutasid seal mitu kolooniat, sealhulgas Augusta Taurinorum (Torino) ja Eporedia (Ivrea). Pärast Lääne-Rooma riigi langust tungisid piirkonda korduvalt burgundid, goodid (5. sajandil), bütsantslased, langobardid (6. sajandil), frangid (773). 9.–10. sajandil oli veel sissetunge madjarite ja saratseenide poolt. Sel ajal jaotati Piemonte, Itaalia kuningriigi osana Saksa-Rooma riigi koosseisus, mitmeks margiks ja krahvkonnaks. | Millal tungisid Piemonte piirkonda frangid? | [
{
"answer_start": 377,
"text": "773"
}
] | Sardiinia kuningriik | e782e5b5-0def-44a6-8227-be790ee6667e |
Piemontet asustasid ajaloolise aja algul kelti-liguuri hõimud nagu tauriinid ja salassid. Hiljem alistusid nad roomlastele (u. 220 eKr), kes asutasid seal mitu kolooniat, sealhulgas Augusta Taurinorum (Torino) ja Eporedia (Ivrea). Pärast Lääne-Rooma riigi langust tungisid piirkonda korduvalt burgundid, goodid (5. sajandil), bütsantslased, langobardid (6. sajandil), frangid (773). 9.–10. sajandil oli veel sissetunge madjarite ja saratseenide poolt. Sel ajal jaotati Piemonte, Itaalia kuningriigi osana Saksa-Rooma riigi koosseisus, mitmeks margiks ja krahvkonnaks. | Missuguseid haldusüksusi loodi Piemontes 9.-10. sajandil? | [
{
"answer_start": 543,
"text": "margiks ja krahvkonnaks"
}
] | Sardiinia kuningriik | eda43145-2bba-496a-a6fe-1193b2e797b6 |
Aastal 1792 ühines Piemonte-Sardiinia Esimese koalitsiooniga Prantsuse vabariigi vastu, kuid löödi aastal 1796 Napoleoni poolt ja sunniti sõlmima ebasoodne Pariisi rahu (1796), mis andis Prantsuse armeele vaba läbipääsu läbi Piemonte. 6. detsembril 1798 okupeeris Joubert Torino ning sundis Carlo Emanuele IV troonist loobuma ja Sardiinia saarele lahkuma. Ajutine valitsus hääletas Piemonte Prantsusmaaga ühendamise poolt. Aastal 1799 okupeerisid Austria-Vene väed lühikeseks ajaks linna, kuid Marengo lahinguga (1800) taastasid prantslased kontrolli. Sardiinia saar jäi prantslaste käeulatusest kogu ülejäänud sõjaajaks välja. | Kuhu lahkus Carlo Emanuele IV pärast Torino okupeerimist detsembris 1798? | [
{
"answer_start": 329,
"text": "Sardiinia saarele"
}
] | Sardiinia kuningriik | 330a0b53-6301-4025-a87a-8239fc110a71 |
Aastal 1792 ühines Piemonte-Sardiinia Esimese koalitsiooniga Prantsuse vabariigi vastu, kuid löödi aastal 1796 Napoleoni poolt ja sunniti sõlmima ebasoodne Pariisi rahu (1796), mis andis Prantsuse armeele vaba läbipääsu läbi Piemonte. 6. detsembril 1798 okupeeris Joubert Torino ning sundis Carlo Emanuele IV troonist loobuma ja Sardiinia saarele lahkuma. Ajutine valitsus hääletas Piemonte Prantsusmaaga ühendamise poolt. Aastal 1799 okupeerisid Austria-Vene väed lühikeseks ajaks linna, kuid Marengo lahinguga (1800) taastasid prantslased kontrolli. Sardiinia saar jäi prantslaste käeulatusest kogu ülejäänud sõjaajaks välja. | Kuhu lahkus Carlo Emanuele IV pärast Torino okupeerimist detsembris 1798? | [
{
"answer_start": 28,
"text": "Sardiinia"
}
] | Sardiinia kuningriik | 330a0b53-6301-4025-a87a-8239fc110a71 |
Aastal 1792 ühines Piemonte-Sardiinia Esimese koalitsiooniga Prantsuse vabariigi vastu, kuid löödi aastal 1796 Napoleoni poolt ja sunniti sõlmima ebasoodne Pariisi rahu (1796), mis andis Prantsuse armeele vaba läbipääsu läbi Piemonte. 6. detsembril 1798 okupeeris Joubert Torino ning sundis Carlo Emanuele IV troonist loobuma ja Sardiinia saarele lahkuma. Ajutine valitsus hääletas Piemonte Prantsusmaaga ühendamise poolt. Aastal 1799 okupeerisid Austria-Vene väed lühikeseks ajaks linna, kuid Marengo lahinguga (1800) taastasid prantslased kontrolli. Sardiinia saar jäi prantslaste käeulatusest kogu ülejäänud sõjaajaks välja. | Millal vallutas Prantsusmaa Piemonte Austria ja Vene vägede käest tagasi? | [
{
"answer_start": 513,
"text": "1800"
}
] | Sardiinia kuningriik | f48097e2-68a6-4d62-a8d5-5cbec0bf18cb |
Aastal 1792 ühines Piemonte-Sardiinia Esimese koalitsiooniga Prantsuse vabariigi vastu, kuid löödi aastal 1796 Napoleoni poolt ja sunniti sõlmima ebasoodne Pariisi rahu (1796), mis andis Prantsuse armeele vaba läbipääsu läbi Piemonte. 6. detsembril 1798 okupeeris Joubert Torino ning sundis Carlo Emanuele IV troonist loobuma ja Sardiinia saarele lahkuma. Ajutine valitsus hääletas Piemonte Prantsusmaaga ühendamise poolt. Aastal 1799 okupeerisid Austria-Vene väed lühikeseks ajaks linna, kuid Marengo lahinguga (1800) taastasid prantslased kontrolli. Sardiinia saar jäi prantslaste käeulatusest kogu ülejäänud sõjaajaks välja. | Millise alliansi osana seisis Sardiinia 1792. aastal Prantsusmaale vastu? | [
{
"answer_start": 38,
"text": "Esimese koalitsiooniga"
}
] | Sardiinia kuningriik | c508a489-b844-4a53-8023-6b73ed797539 |
Aastal 1792 ühines Piemonte-Sardiinia Esimese koalitsiooniga Prantsuse vabariigi vastu, kuid löödi aastal 1796 Napoleoni poolt ja sunniti sõlmima ebasoodne Pariisi rahu (1796), mis andis Prantsuse armeele vaba läbipääsu läbi Piemonte. 6. detsembril 1798 okupeeris Joubert Torino ning sundis Carlo Emanuele IV troonist loobuma ja Sardiinia saarele lahkuma. Ajutine valitsus hääletas Piemonte Prantsusmaaga ühendamise poolt. Aastal 1799 okupeerisid Austria-Vene väed lühikeseks ajaks linna, kuid Marengo lahinguga (1800) taastasid prantslased kontrolli. Sardiinia saar jäi prantslaste käeulatusest kogu ülejäänud sõjaajaks välja. | Millise alliansi osana seisis Sardiinia 1792. aastal Prantsusmaale vastu? | [
{
"answer_start": 38,
"text": "Esimese koalitsiooniga Prantsuse vabariigi vastu"
}
] | Sardiinia kuningriik | c508a489-b844-4a53-8023-6b73ed797539 |
Aastal 1792 ühines Piemonte-Sardiinia Esimese koalitsiooniga Prantsuse vabariigi vastu, kuid löödi aastal 1796 Napoleoni poolt ja sunniti sõlmima ebasoodne Pariisi rahu (1796), mis andis Prantsuse armeele vaba läbipääsu läbi Piemonte. 6. detsembril 1798 okupeeris Joubert Torino ning sundis Carlo Emanuele IV troonist loobuma ja Sardiinia saarele lahkuma. Ajutine valitsus hääletas Piemonte Prantsusmaaga ühendamise poolt. Aastal 1799 okupeerisid Austria-Vene väed lühikeseks ajaks linna, kuid Marengo lahinguga (1800) taastasid prantslased kontrolli. Sardiinia saar jäi prantslaste käeulatusest kogu ülejäänud sõjaajaks välja. | Millise kokkuleppe järgi võis Prantsusmaa sõjavägi läbi Piemonte liikuda? | [
{
"answer_start": 156,
"text": "Pariisi rahu"
}
] | Sardiinia kuningriik | 67ea2e56-9554-4408-8f61-78a3ce372e57 |
Aastal 1792 ühines Piemonte-Sardiinia Esimese koalitsiooniga Prantsuse vabariigi vastu, kuid löödi aastal 1796 Napoleoni poolt ja sunniti sõlmima ebasoodne Pariisi rahu (1796), mis andis Prantsuse armeele vaba läbipääsu läbi Piemonte. 6. detsembril 1798 okupeeris Joubert Torino ning sundis Carlo Emanuele IV troonist loobuma ja Sardiinia saarele lahkuma. Ajutine valitsus hääletas Piemonte Prantsusmaaga ühendamise poolt. Aastal 1799 okupeerisid Austria-Vene väed lühikeseks ajaks linna, kuid Marengo lahinguga (1800) taastasid prantslased kontrolli. Sardiinia saar jäi prantslaste käeulatusest kogu ülejäänud sõjaajaks välja. | Milline väejuht sundis Carlo Emanuele IV troonist loobuma? | [
{
"answer_start": 264,
"text": "Joubert"
}
] | Sardiinia kuningriik | 672b1137-9b69-4437-b3c2-8f3faddfa411 |
Aastal 1814 kuningriik taastati ja seda suurendati endise Genova vabariigi, äsjase hertsogkonna lisamisega, ja seda võeti kui puhverriiki Prantsusmaa vastu. See kinnitati Viini kongressi otsustega. Reaktsioonina pärast Napoleoni valitsesid riiki konservatiivsed monarhid: Vittorio Emanuele I (1802–21), Carlo Felice (1821–31) ja Carlo Alberto (1831–49), kes võitles oma väeosa juhina Trocadero lahingus, mis seadis reaktsioonilise Fernando VII Hispaania troonile. Vittorio Emanuele I tühistas kogu Napoleoni koodeksi ning andis maad ja võimu tagasi aadlile ja kirikule. See reaktsiooniline poliitika läks nii kaugele, et põlati isegi prantslaste ehitatud maanteede kasutamist. Need muudatused iseloomustasid Piemontet. Sardiinia kuningriik industrialiseerus aastast 1830 alates. Konstitutsioon, Statuto Albertino, kehtestati revolutsioonide aastal 1848 liberaalide surve all, ja sama surve all kuulutas Carlo Alberto sõja Austriale. Pärast algset edu sõjaõnn pöördus ja Carlo Alberto kaotas marssal Josef Radetzkyle Custozza lahingus. | Kes mõjutasid Carlo Albertot ründama Austriat? | [
{
"answer_start": 853,
"text": "liberaalide"
}
] | Sardiinia kuningriik | f86296dd-bff1-4c97-860d-870916ea5e4e |
Aastal 1814 kuningriik taastati ja seda suurendati endise Genova vabariigi, äsjase hertsogkonna lisamisega, ja seda võeti kui puhverriiki Prantsusmaa vastu. See kinnitati Viini kongressi otsustega. Reaktsioonina pärast Napoleoni valitsesid riiki konservatiivsed monarhid: Vittorio Emanuele I (1802–21), Carlo Felice (1821–31) ja Carlo Alberto (1831–49), kes võitles oma väeosa juhina Trocadero lahingus, mis seadis reaktsioonilise Fernando VII Hispaania troonile. Vittorio Emanuele I tühistas kogu Napoleoni koodeksi ning andis maad ja võimu tagasi aadlile ja kirikule. See reaktsiooniline poliitika läks nii kaugele, et põlati isegi prantslaste ehitatud maanteede kasutamist. Need muudatused iseloomustasid Piemontet. Sardiinia kuningriik industrialiseerus aastast 1830 alates. Konstitutsioon, Statuto Albertino, kehtestati revolutsioonide aastal 1848 liberaalide surve all, ja sama surve all kuulutas Carlo Alberto sõja Austriale. Pärast algset edu sõjaõnn pöördus ja Carlo Alberto kaotas marssal Josef Radetzkyle Custozza lahingus. | Milline monarh taastas aadli ja kiriku omandiõigused maale? | [
{
"answer_start": 272,
"text": "Vittorio Emanuele I"
}
] | Sardiinia kuningriik | e0d52756-cbca-4f15-a9c3-f0d72a57f0b5 |
Aastal 1814 kuningriik taastati ja seda suurendati endise Genova vabariigi, äsjase hertsogkonna lisamisega, ja seda võeti kui puhverriiki Prantsusmaa vastu. See kinnitati Viini kongressi otsustega. Reaktsioonina pärast Napoleoni valitsesid riiki konservatiivsed monarhid: Vittorio Emanuele I (1802–21), Carlo Felice (1821–31) ja Carlo Alberto (1831–49), kes võitles oma väeosa juhina Trocadero lahingus, mis seadis reaktsioonilise Fernando VII Hispaania troonile. Vittorio Emanuele I tühistas kogu Napoleoni koodeksi ning andis maad ja võimu tagasi aadlile ja kirikule. See reaktsiooniline poliitika läks nii kaugele, et põlati isegi prantslaste ehitatud maanteede kasutamist. Need muudatused iseloomustasid Piemontet. Sardiinia kuningriik industrialiseerus aastast 1830 alates. Konstitutsioon, Statuto Albertino, kehtestati revolutsioonide aastal 1848 liberaalide surve all, ja sama surve all kuulutas Carlo Alberto sõja Austriale. Pärast algset edu sõjaõnn pöördus ja Carlo Alberto kaotas marssal Josef Radetzkyle Custozza lahingus. | Millise monarhi panus sõjamehena aitas Hispaania troonile Fernando VII? | [
{
"answer_start": 329,
"text": "Carlo Alberto"
}
] | Sardiinia kuningriik | 1332eb87-cbd8-4eb1-a740-0e0690fc5106 |
Aastal 1814 kuningriik taastati ja seda suurendati endise Genova vabariigi, äsjase hertsogkonna lisamisega, ja seda võeti kui puhverriiki Prantsusmaa vastu. See kinnitati Viini kongressi otsustega. Reaktsioonina pärast Napoleoni valitsesid riiki konservatiivsed monarhid: Vittorio Emanuele I (1802–21), Carlo Felice (1821–31) ja Carlo Alberto (1831–49), kes võitles oma väeosa juhina Trocadero lahingus, mis seadis reaktsioonilise Fernando VII Hispaania troonile. Vittorio Emanuele I tühistas kogu Napoleoni koodeksi ning andis maad ja võimu tagasi aadlile ja kirikule. See reaktsiooniline poliitika läks nii kaugele, et põlati isegi prantslaste ehitatud maanteede kasutamist. Need muudatused iseloomustasid Piemontet. Sardiinia kuningriik industrialiseerus aastast 1830 alates. Konstitutsioon, Statuto Albertino, kehtestati revolutsioonide aastal 1848 liberaalide surve all, ja sama surve all kuulutas Carlo Alberto sõja Austriale. Pärast algset edu sõjaõnn pöördus ja Carlo Alberto kaotas marssal Josef Radetzkyle Custozza lahingus. | Mis aastatel valitses Carlo Felice? | [
{
"answer_start": 317,
"text": "1821–31"
}
] | Sardiinia kuningriik | e74b5165-ea1a-4fec-aa76-a9f27a9a0bb2 |
Aastal 1814 kuningriik taastati ja seda suurendati endise Genova vabariigi, äsjase hertsogkonna lisamisega, ja seda võeti kui puhverriiki Prantsusmaa vastu. See kinnitati Viini kongressi otsustega. Reaktsioonina pärast Napoleoni valitsesid riiki konservatiivsed monarhid: Vittorio Emanuele I (1802–21), Carlo Felice (1821–31) ja Carlo Alberto (1831–49), kes võitles oma väeosa juhina Trocadero lahingus, mis seadis reaktsioonilise Fernando VII Hispaania troonile. Vittorio Emanuele I tühistas kogu Napoleoni koodeksi ning andis maad ja võimu tagasi aadlile ja kirikule. See reaktsiooniline poliitika läks nii kaugele, et põlati isegi prantslaste ehitatud maanteede kasutamist. Need muudatused iseloomustasid Piemontet. Sardiinia kuningriik industrialiseerus aastast 1830 alates. Konstitutsioon, Statuto Albertino, kehtestati revolutsioonide aastal 1848 liberaalide surve all, ja sama surve all kuulutas Carlo Alberto sõja Austriale. Pärast algset edu sõjaõnn pöördus ja Carlo Alberto kaotas marssal Josef Radetzkyle Custozza lahingus. | Milline hertsogkond liideti Sardiinia kuningriigiga 1814. aastal? | [
{
"answer_start": 58,
"text": "Genova"
}
] | Sardiinia kuningriik | a683b966-0f4e-4aa2-9750-c4f910c5076e |
Aastal 1859 liitus Prantsusmaa Sardiinia kuningriigiga sõjas Austria vastu, Austria-Sardiinia sõda. Napoleon III ei pidanud oma lubadust Cavourile võidelda, kuni kogu Lombardia-Veneetsia kuningriik on vallutatud. Pärast veriseid Magenta ja Solferino lahinguid, mõlemad Prantsusmaale võidukad, pidas Napoleon sõja jätkamist liiga kulukaks ja tegi eraldirahu Cavouri selja taga, millega pidi loovutatama ainult Lombardia. Kuna Austria valitsus ei nõustunud loovutama jalatäitki maad Sardiinia kuningriigile, lepiti kokku loovutada Lombardia Napoleonile, kes omakorda loovutas territooriumi Sardiinia kuningriigile, et hoiduda kaotanud austerlastele piinlikkuse valmistamisest. Cavour lahkus vihaselt ametist, kui sai selgeks, et Vittorio Emanuele nõustub tehinguga. | Kes vahendas Lombardia üleminekut Austrialt Sardiiniale? | [
{
"answer_start": 539,
"text": "Napoleonile"
}
] | Sardiinia kuningriik | 7fe1c33f-8a02-4dc3-8216-8612ac7ac80a |
Aastal 1859 liitus Prantsusmaa Sardiinia kuningriigiga sõjas Austria vastu, Austria-Sardiinia sõda. Napoleon III ei pidanud oma lubadust Cavourile võidelda, kuni kogu Lombardia-Veneetsia kuningriik on vallutatud. Pärast veriseid Magenta ja Solferino lahinguid, mõlemad Prantsusmaale võidukad, pidas Napoleon sõja jätkamist liiga kulukaks ja tegi eraldirahu Cavouri selja taga, millega pidi loovutatama ainult Lombardia. Kuna Austria valitsus ei nõustunud loovutama jalatäitki maad Sardiinia kuningriigile, lepiti kokku loovutada Lombardia Napoleonile, kes omakorda loovutas territooriumi Sardiinia kuningriigile, et hoiduda kaotanud austerlastele piinlikkuse valmistamisest. Cavour lahkus vihaselt ametist, kui sai selgeks, et Vittorio Emanuele nõustub tehinguga. | Kelle vastu sõdisid prantslased ja sardiinlased koos aastal 1859? | [
{
"answer_start": 61,
"text": "Austria"
}
] | Sardiinia kuningriik | 4a9b48e1-48f9-4d02-953b-3d1e8f44f36c |
Aastal 1859 liitus Prantsusmaa Sardiinia kuningriigiga sõjas Austria vastu, Austria-Sardiinia sõda. Napoleon III ei pidanud oma lubadust Cavourile võidelda, kuni kogu Lombardia-Veneetsia kuningriik on vallutatud. Pärast veriseid Magenta ja Solferino lahinguid, mõlemad Prantsusmaale võidukad, pidas Napoleon sõja jätkamist liiga kulukaks ja tegi eraldirahu Cavouri selja taga, millega pidi loovutatama ainult Lombardia. Kuna Austria valitsus ei nõustunud loovutama jalatäitki maad Sardiinia kuningriigile, lepiti kokku loovutada Lombardia Napoleonile, kes omakorda loovutas territooriumi Sardiinia kuningriigile, et hoiduda kaotanud austerlastele piinlikkuse valmistamisest. Cavour lahkus vihaselt ametist, kui sai selgeks, et Vittorio Emanuele nõustub tehinguga. | Kes võitis Magenta lahingu? | [
{
"answer_start": 269,
"text": "Prantsusmaale"
}
] | Sardiinia kuningriik | 80f9f257-aeff-452f-a8ce-e1c9a0dff741 |
Aastal 1859 liitus Prantsusmaa Sardiinia kuningriigiga sõjas Austria vastu, Austria-Sardiinia sõda. Napoleon III ei pidanud oma lubadust Cavourile võidelda, kuni kogu Lombardia-Veneetsia kuningriik on vallutatud. Pärast veriseid Magenta ja Solferino lahinguid, mõlemad Prantsusmaale võidukad, pidas Napoleon sõja jätkamist liiga kulukaks ja tegi eraldirahu Cavouri selja taga, millega pidi loovutatama ainult Lombardia. Kuna Austria valitsus ei nõustunud loovutama jalatäitki maad Sardiinia kuningriigile, lepiti kokku loovutada Lombardia Napoleonile, kes omakorda loovutas territooriumi Sardiinia kuningriigile, et hoiduda kaotanud austerlastele piinlikkuse valmistamisest. Cavour lahkus vihaselt ametist, kui sai selgeks, et Vittorio Emanuele nõustub tehinguga. | Mis emotsioonidega Cavour oma ametist lahkus? | [
{
"answer_start": 689,
"text": "vihaselt"
}
] | Sardiinia kuningriik | 630cdee7-2827-4680-aa01-a5964ce29311 |
Aastal 1859 liitus Prantsusmaa Sardiinia kuningriigiga sõjas Austria vastu, Austria-Sardiinia sõda. Napoleon III ei pidanud oma lubadust Cavourile võidelda, kuni kogu Lombardia-Veneetsia kuningriik on vallutatud. Pärast veriseid Magenta ja Solferino lahinguid, mõlemad Prantsusmaale võidukad, pidas Napoleon sõja jätkamist liiga kulukaks ja tegi eraldirahu Cavouri selja taga, millega pidi loovutatama ainult Lombardia. Kuna Austria valitsus ei nõustunud loovutama jalatäitki maad Sardiinia kuningriigile, lepiti kokku loovutada Lombardia Napoleonile, kes omakorda loovutas territooriumi Sardiinia kuningriigile, et hoiduda kaotanud austerlastele piinlikkuse valmistamisest. Cavour lahkus vihaselt ametist, kui sai selgeks, et Vittorio Emanuele nõustub tehinguga. | Miks Napoleon III otsustas sõjapidamise Austriaga katkestada? | [
{
"answer_start": 293,
"text": "pidas Napoleon sõja jätkamist liiga kulukaks"
}
] | Sardiinia kuningriik | 53edefda-d10e-4167-b784-e2678e75841c |
Aastal 1859 liitus Prantsusmaa Sardiinia kuningriigiga sõjas Austria vastu, Austria-Sardiinia sõda. Napoleon III ei pidanud oma lubadust Cavourile võidelda, kuni kogu Lombardia-Veneetsia kuningriik on vallutatud. Pärast veriseid Magenta ja Solferino lahinguid, mõlemad Prantsusmaale võidukad, pidas Napoleon sõja jätkamist liiga kulukaks ja tegi eraldirahu Cavouri selja taga, millega pidi loovutatama ainult Lombardia. Kuna Austria valitsus ei nõustunud loovutama jalatäitki maad Sardiinia kuningriigile, lepiti kokku loovutada Lombardia Napoleonile, kes omakorda loovutas territooriumi Sardiinia kuningriigile, et hoiduda kaotanud austerlastele piinlikkuse valmistamisest. Cavour lahkus vihaselt ametist, kui sai selgeks, et Vittorio Emanuele nõustub tehinguga. | Miks Napoleon III otsustas sõjapidamise Austriaga katkestada? | [
{
"answer_start": 308,
"text": "sõja jätkamist liiga kulukaks"
}
] | Sardiinia kuningriik | 53edefda-d10e-4167-b784-e2678e75841c |
Aastal 1859 liitus Prantsusmaa Sardiinia kuningriigiga sõjas Austria vastu, Austria-Sardiinia sõda. Napoleon III ei pidanud oma lubadust Cavourile võidelda, kuni kogu Lombardia-Veneetsia kuningriik on vallutatud. Pärast veriseid Magenta ja Solferino lahinguid, mõlemad Prantsusmaale võidukad, pidas Napoleon sõja jätkamist liiga kulukaks ja tegi eraldirahu Cavouri selja taga, millega pidi loovutatama ainult Lombardia. Kuna Austria valitsus ei nõustunud loovutama jalatäitki maad Sardiinia kuningriigile, lepiti kokku loovutada Lombardia Napoleonile, kes omakorda loovutas territooriumi Sardiinia kuningriigile, et hoiduda kaotanud austerlastele piinlikkuse valmistamisest. Cavour lahkus vihaselt ametist, kui sai selgeks, et Vittorio Emanuele nõustub tehinguga. | Miks Napoleon III otsustas sõjapidamise Austriaga katkestada? | [
{
"answer_start": 323,
"text": "liiga kulukaks"
}
] | Sardiinia kuningriik | 53edefda-d10e-4167-b784-e2678e75841c |
17. märtsil 1861 kuulutati parlamendi poolt välja Itaalia kuningriik, ratifitseerides nii kõigi teiste Itaalia riikide annekteerimise Piemonte poolt. Kuningriigi asutused ja seadused laienesid kiiresti kogu Itaaliale, kaotades julmalt teiste piirkondade juhtorganid. Piemontest sai kõige domineerivam ja rikkam piirkond Itaalias ja selle pealinn Torino jäi Itaalia pealinnaks aastani 1865, kui pealinn viidi Firenzesse; kuid seevastu tekkis kogu poolsaarel palju rahutusi, eriti Lõuna-Itaalias. Savoia dünastia valitses Itaaliat aastani 1946, kui Itaalia kuulutati vabariigiks. | Millal lõppes Savoia dünastia võim Itaalias? | [
{
"answer_start": 529,
"text": "aastani 1946"
}
] | Sardiinia kuningriik | b8c3be48-ecfb-4511-b73e-73c89b675617 |
17. märtsil 1861 kuulutati parlamendi poolt välja Itaalia kuningriik, ratifitseerides nii kõigi teiste Itaalia riikide annekteerimise Piemonte poolt. Kuningriigi asutused ja seadused laienesid kiiresti kogu Itaaliale, kaotades julmalt teiste piirkondade juhtorganid. Piemontest sai kõige domineerivam ja rikkam piirkond Itaalias ja selle pealinn Torino jäi Itaalia pealinnaks aastani 1865, kui pealinn viidi Firenzesse; kuid seevastu tekkis kogu poolsaarel palju rahutusi, eriti Lõuna-Itaalias. Savoia dünastia valitses Itaaliat aastani 1946, kui Itaalia kuulutati vabariigiks. | Millal lõppes Savoia dünastia võim Itaalias? | [
{
"answer_start": 537,
"text": "1946"
}
] | Sardiinia kuningriik | b8c3be48-ecfb-4511-b73e-73c89b675617 |
17. märtsil 1861 kuulutati parlamendi poolt välja Itaalia kuningriik, ratifitseerides nii kõigi teiste Itaalia riikide annekteerimise Piemonte poolt. Kuningriigi asutused ja seadused laienesid kiiresti kogu Itaaliale, kaotades julmalt teiste piirkondade juhtorganid. Piemontest sai kõige domineerivam ja rikkam piirkond Itaalias ja selle pealinn Torino jäi Itaalia pealinnaks aastani 1865, kui pealinn viidi Firenzesse; kuid seevastu tekkis kogu poolsaarel palju rahutusi, eriti Lõuna-Itaalias. Savoia dünastia valitses Itaaliat aastani 1946, kui Itaalia kuulutati vabariigiks. | Milline piirkond annekteeris kõik teised Itaalia piirkonnad? | [
{
"answer_start": 134,
"text": "Piemonte"
}
] | Sardiinia kuningriik | f1b7d9b8-7099-4226-91d8-4bf438d36c83 |
Subsets and Splits