context
stringclasses 102
values | question
stringlengths 19
111
| answers
listlengths 1
1
| title
stringclasses 10
values | id
stringlengths 36
36
|
|---|---|---|---|---|
Johannese evangeelium (lühend Jh) on Piibli Uue Testamendi kaanonis neljas raamat, mis sisaldab Jeesus Kristuse õpetusi, viimse õhtusöömaaja seadmise, kohtumõistmise, surma ja ülestõusmise kohta. Evangeelium on Uue Testamendi kaanonisse kuulunud algusest saadik. Johannese evangeeliumile eelneb Luuka evangeelium ja järgnevad Apostlite teod. Johannese evangeelium on Uues Testamendis ainus gnostiline evangeelium. Mitmete teadlaste arvates on evangeeliumi autoriks apostel Johannes, Sebedeuse poeg , kuid paljud teoloogid peavad autoriks juudikristlaste gruppi ehk johanneslikku koolkonda , mis asus tänapäeva Süüria aladel ning sellelt koolkonnalt arvatakse pärinevat ka 3 Johannese kirja, kuna keeleliselt ja stiililiselt on kirjad evangeeliumiga väga sarnased ning ühtsena vaadeldavad. Johannese evangeelium on kirjutatud koinees. Vanimal seni leitud Uue Testamendi pärgamendil on säilinud kirjakohad Johannese evangeeliumist. Johannese evangeeliumis asub Piibli lühim salm. | Mille poolest erineb Johannese evangeelium teistest Uue Testamendi evangeeliumitest? | [
{
"answer_start": 384,
"text": "ainus gnostiline evangeelium"
}
] | Johannese evangeelium | 7b10b970-a872-4ecc-8d49-94e0c03af066 |
Johannese evangeelium (lühend Jh) on Piibli Uue Testamendi kaanonis neljas raamat, mis sisaldab Jeesus Kristuse õpetusi, viimse õhtusöömaaja seadmise, kohtumõistmise, surma ja ülestõusmise kohta. Evangeelium on Uue Testamendi kaanonisse kuulunud algusest saadik. Johannese evangeeliumile eelneb Luuka evangeelium ja järgnevad Apostlite teod. Johannese evangeelium on Uues Testamendis ainus gnostiline evangeelium. Mitmete teadlaste arvates on evangeeliumi autoriks apostel Johannes, Sebedeuse poeg , kuid paljud teoloogid peavad autoriks juudikristlaste gruppi ehk johanneslikku koolkonda , mis asus tänapäeva Süüria aladel ning sellelt koolkonnalt arvatakse pärinevat ka 3 Johannese kirja, kuna keeleliselt ja stiililiselt on kirjad evangeeliumiga väga sarnased ning ühtsena vaadeldavad. Johannese evangeelium on kirjutatud koinees. Vanimal seni leitud Uue Testamendi pärgamendil on säilinud kirjakohad Johannese evangeeliumist. Johannese evangeeliumis asub Piibli lühim salm. | Mille poolest erineb Johannese evangeelium teistest Uue Testamendi evangeeliumitest? | [
{
"answer_start": 390,
"text": "gnostiline evangeelium"
}
] | Johannese evangeelium | 7b10b970-a872-4ecc-8d49-94e0c03af066 |
Johannese evangeelium (lühend Jh) on Piibli Uue Testamendi kaanonis neljas raamat, mis sisaldab Jeesus Kristuse õpetusi, viimse õhtusöömaaja seadmise, kohtumõistmise, surma ja ülestõusmise kohta. Evangeelium on Uue Testamendi kaanonisse kuulunud algusest saadik. Johannese evangeeliumile eelneb Luuka evangeelium ja järgnevad Apostlite teod. Johannese evangeelium on Uues Testamendis ainus gnostiline evangeelium. Mitmete teadlaste arvates on evangeeliumi autoriks apostel Johannes, Sebedeuse poeg , kuid paljud teoloogid peavad autoriks juudikristlaste gruppi ehk johanneslikku koolkonda , mis asus tänapäeva Süüria aladel ning sellelt koolkonnalt arvatakse pärinevat ka 3 Johannese kirja, kuna keeleliselt ja stiililiselt on kirjad evangeeliumiga väga sarnased ning ühtsena vaadeldavad. Johannese evangeelium on kirjutatud koinees. Vanimal seni leitud Uue Testamendi pärgamendil on säilinud kirjakohad Johannese evangeeliumist. Johannese evangeeliumis asub Piibli lühim salm. | Mille poolest erineb Johannese evangeelium teistest Uue Testamendi evangeeliumitest? | [
{
"answer_start": 384,
"text": "ainus gnostiline"
}
] | Johannese evangeelium | 7b10b970-a872-4ecc-8d49-94e0c03af066 |
Johannese evangeelium (lühend Jh) on Piibli Uue Testamendi kaanonis neljas raamat, mis sisaldab Jeesus Kristuse õpetusi, viimse õhtusöömaaja seadmise, kohtumõistmise, surma ja ülestõusmise kohta. Evangeelium on Uue Testamendi kaanonisse kuulunud algusest saadik. Johannese evangeeliumile eelneb Luuka evangeelium ja järgnevad Apostlite teod. Johannese evangeelium on Uues Testamendis ainus gnostiline evangeelium. Mitmete teadlaste arvates on evangeeliumi autoriks apostel Johannes, Sebedeuse poeg , kuid paljud teoloogid peavad autoriks juudikristlaste gruppi ehk johanneslikku koolkonda , mis asus tänapäeva Süüria aladel ning sellelt koolkonnalt arvatakse pärinevat ka 3 Johannese kirja, kuna keeleliselt ja stiililiselt on kirjad evangeeliumiga väga sarnased ning ühtsena vaadeldavad. Johannese evangeelium on kirjutatud koinees. Vanimal seni leitud Uue Testamendi pärgamendil on säilinud kirjakohad Johannese evangeeliumist. Johannese evangeeliumis asub Piibli lühim salm. | Mille poolest erineb Johannese evangeelium teistest Uue Testamendi evangeeliumitest? | [
{
"answer_start": 390,
"text": "gnostiline"
}
] | Johannese evangeelium | 7b10b970-a872-4ecc-8d49-94e0c03af066 |
Johannese evangeelium (lühend Jh) on Piibli Uue Testamendi kaanonis neljas raamat, mis sisaldab Jeesus Kristuse õpetusi, viimse õhtusöömaaja seadmise, kohtumõistmise, surma ja ülestõusmise kohta. Evangeelium on Uue Testamendi kaanonisse kuulunud algusest saadik. Johannese evangeeliumile eelneb Luuka evangeelium ja järgnevad Apostlite teod. Johannese evangeelium on Uues Testamendis ainus gnostiline evangeelium. Mitmete teadlaste arvates on evangeeliumi autoriks apostel Johannes, Sebedeuse poeg , kuid paljud teoloogid peavad autoriks juudikristlaste gruppi ehk johanneslikku koolkonda , mis asus tänapäeva Süüria aladel ning sellelt koolkonnalt arvatakse pärinevat ka 3 Johannese kirja, kuna keeleliselt ja stiililiselt on kirjad evangeeliumiga väga sarnased ning ühtsena vaadeldavad. Johannese evangeelium on kirjutatud koinees. Vanimal seni leitud Uue Testamendi pärgamendil on säilinud kirjakohad Johannese evangeeliumist. Johannese evangeeliumis asub Piibli lühim salm. | Mitmes raamat on Johannese evangeelium Uues Testamendis? | [
{
"answer_start": 68,
"text": "neljas"
}
] | Johannese evangeelium | 31997457-a2d4-4be6-9969-8db761f90587 |
Johannese evangeelium (lühend Jh) on Piibli Uue Testamendi kaanonis neljas raamat, mis sisaldab Jeesus Kristuse õpetusi, viimse õhtusöömaaja seadmise, kohtumõistmise, surma ja ülestõusmise kohta. Evangeelium on Uue Testamendi kaanonisse kuulunud algusest saadik. Johannese evangeeliumile eelneb Luuka evangeelium ja järgnevad Apostlite teod. Johannese evangeelium on Uues Testamendis ainus gnostiline evangeelium. Mitmete teadlaste arvates on evangeeliumi autoriks apostel Johannes, Sebedeuse poeg , kuid paljud teoloogid peavad autoriks juudikristlaste gruppi ehk johanneslikku koolkonda , mis asus tänapäeva Süüria aladel ning sellelt koolkonnalt arvatakse pärinevat ka 3 Johannese kirja, kuna keeleliselt ja stiililiselt on kirjad evangeeliumiga väga sarnased ning ühtsena vaadeldavad. Johannese evangeelium on kirjutatud koinees. Vanimal seni leitud Uue Testamendi pärgamendil on säilinud kirjakohad Johannese evangeeliumist. Johannese evangeeliumis asub Piibli lühim salm. | Mitmes raamat on Johannese evangeelium Uues Testamendis? | [
{
"answer_start": 68,
"text": "neljas raamat"
}
] | Johannese evangeelium | 31997457-a2d4-4be6-9969-8db761f90587 |
Evangeeliumi autor on traditsiooni järgi apostel Johannes, Sebedeuse poeg. Varakiriklikust ajast on Johannese evangeeliumit maininud kolm Väike-Aasia piiskoppi – Efesose Polykrates, Lyoni Ireneus ja Papias Herapolisest. Võimalike autoritena mainivad nad kaht Johannest, apostel Johannest ning Johannes Vanemat, Efesoses tegutsenud presbüterit. Nende versioon oli, et "jünger, keda Jeesus armastas", oli apostel Johannes. Evangeeliumis jääb autor anonüümseks, tema kohta on öeldud vaid et: "Tema on see õpilane, kes tunnistab neist asjust ja on selle kirjutanud; ja me teame, et tema tunnistus on õige" (Jh 21:24) ning pole päris kindel, kas ta võis olla samaaegselt ka "jünger, keda Jeesus armastas" (Jh 13:23) – ja keda omakorda on samuti evangeeliumi autoriks peetud . Richard Bauchkam on viidanud, et salmi Jh 21:24 saab kreeka keelest tõlkida ka nii et "jünger, keda Jeesus armastas" ei kirjutanud ise evangeeliumi, vaid oli evangeeliumi kirjutamise põhjustajaks . Autor võis olla evangeeliumi kirjutamise ajal umbes 70-aastane . Teoloogide seas on vaieldav, kas evangeeliumi autor oli üks kaheteistkümnest apostlist. Teoloogid Peeter Roosimaa ja Randar Tasmuth esitavad erinevate uurijate arutluskäike arvatava autori kohta; autor võis olla nii apostel Johannes, Johannese õpilane, mõne teise apostli õpilane, Efesoses tegutsenud presbüter Johannes Vanem, autori(te) loodud fiktiivne isik või on evangeeliumi näol tegu johannesliku koolkonna kogutud pärimusega. Mõned teoloogid kahtlevad, kas evangeeliumi autor selles kirjeldatavaid sündmusi ise pealt nägi. Evangeeliumi nimetus võib olla ka tekkinud Ristija Johannese järgi , evangeelium võis olla pühendatud apostlile . Evangeeliumi autor võis olla mõni tollastest autoriteetidest, kes pealtnägijate kirjeldusi Jeesuse elust kirja pani ning materjali enam või vähem tõele vastavaks tunnistas . | Kuidas kirjeldatakse Johannese evangeeliumi autorit evangeeliumis endas? | [
{
"answer_start": 490,
"text": "Tema on see õpilane, kes tunnistab neist asjust ja on selle kirjutanud; ja me teame, et tema tunnistus on õige"
}
] | Johannese evangeelium | 9101ada3-8dfd-4efd-bb69-38c058fbda45 |
Evangeeliumi autor on traditsiooni järgi apostel Johannes, Sebedeuse poeg. Varakiriklikust ajast on Johannese evangeeliumit maininud kolm Väike-Aasia piiskoppi – Efesose Polykrates, Lyoni Ireneus ja Papias Herapolisest. Võimalike autoritena mainivad nad kaht Johannest, apostel Johannest ning Johannes Vanemat, Efesoses tegutsenud presbüterit. Nende versioon oli, et "jünger, keda Jeesus armastas", oli apostel Johannes. Evangeeliumis jääb autor anonüümseks, tema kohta on öeldud vaid et: "Tema on see õpilane, kes tunnistab neist asjust ja on selle kirjutanud; ja me teame, et tema tunnistus on õige" (Jh 21:24) ning pole päris kindel, kas ta võis olla samaaegselt ka "jünger, keda Jeesus armastas" (Jh 13:23) – ja keda omakorda on samuti evangeeliumi autoriks peetud . Richard Bauchkam on viidanud, et salmi Jh 21:24 saab kreeka keelest tõlkida ka nii et "jünger, keda Jeesus armastas" ei kirjutanud ise evangeeliumi, vaid oli evangeeliumi kirjutamise põhjustajaks . Autor võis olla evangeeliumi kirjutamise ajal umbes 70-aastane . Teoloogide seas on vaieldav, kas evangeeliumi autor oli üks kaheteistkümnest apostlist. Teoloogid Peeter Roosimaa ja Randar Tasmuth esitavad erinevate uurijate arutluskäike arvatava autori kohta; autor võis olla nii apostel Johannes, Johannese õpilane, mõne teise apostli õpilane, Efesoses tegutsenud presbüter Johannes Vanem, autori(te) loodud fiktiivne isik või on evangeeliumi näol tegu johannesliku koolkonna kogutud pärimusega. Mõned teoloogid kahtlevad, kas evangeeliumi autor selles kirjeldatavaid sündmusi ise pealt nägi. Evangeeliumi nimetus võib olla ka tekkinud Ristija Johannese järgi , evangeelium võis olla pühendatud apostlile . Evangeeliumi autor võis olla mõni tollastest autoriteetidest, kes pealtnägijate kirjeldusi Jeesuse elust kirja pani ning materjali enam või vähem tõele vastavaks tunnistas . | Keda loeti traditsiooniliselt Johannese evangeeliumi autoriks? | [
{
"answer_start": 41,
"text": "apostel Johannes, Sebedeuse poeg"
}
] | Johannese evangeelium | 93a5445e-2f2c-430c-afd6-35817598a0f7 |
Evangeeliumi autor on traditsiooni järgi apostel Johannes, Sebedeuse poeg. Varakiriklikust ajast on Johannese evangeeliumit maininud kolm Väike-Aasia piiskoppi – Efesose Polykrates, Lyoni Ireneus ja Papias Herapolisest. Võimalike autoritena mainivad nad kaht Johannest, apostel Johannest ning Johannes Vanemat, Efesoses tegutsenud presbüterit. Nende versioon oli, et "jünger, keda Jeesus armastas", oli apostel Johannes. Evangeeliumis jääb autor anonüümseks, tema kohta on öeldud vaid et: "Tema on see õpilane, kes tunnistab neist asjust ja on selle kirjutanud; ja me teame, et tema tunnistus on õige" (Jh 21:24) ning pole päris kindel, kas ta võis olla samaaegselt ka "jünger, keda Jeesus armastas" (Jh 13:23) – ja keda omakorda on samuti evangeeliumi autoriks peetud . Richard Bauchkam on viidanud, et salmi Jh 21:24 saab kreeka keelest tõlkida ka nii et "jünger, keda Jeesus armastas" ei kirjutanud ise evangeeliumi, vaid oli evangeeliumi kirjutamise põhjustajaks . Autor võis olla evangeeliumi kirjutamise ajal umbes 70-aastane . Teoloogide seas on vaieldav, kas evangeeliumi autor oli üks kaheteistkümnest apostlist. Teoloogid Peeter Roosimaa ja Randar Tasmuth esitavad erinevate uurijate arutluskäike arvatava autori kohta; autor võis olla nii apostel Johannes, Johannese õpilane, mõne teise apostli õpilane, Efesoses tegutsenud presbüter Johannes Vanem, autori(te) loodud fiktiivne isik või on evangeeliumi näol tegu johannesliku koolkonna kogutud pärimusega. Mõned teoloogid kahtlevad, kas evangeeliumi autor selles kirjeldatavaid sündmusi ise pealt nägi. Evangeeliumi nimetus võib olla ka tekkinud Ristija Johannese järgi , evangeelium võis olla pühendatud apostlile . Evangeeliumi autor võis olla mõni tollastest autoriteetidest, kes pealtnägijate kirjeldusi Jeesuse elust kirja pani ning materjali enam või vähem tõele vastavaks tunnistas . | Keda loeti traditsiooniliselt Johannese evangeeliumi autoriks? | [
{
"answer_start": 41,
"text": "apostel Johannes"
}
] | Johannese evangeelium | 93a5445e-2f2c-430c-afd6-35817598a0f7 |
Evangeeliumi autor on traditsiooni järgi apostel Johannes, Sebedeuse poeg. Varakiriklikust ajast on Johannese evangeeliumit maininud kolm Väike-Aasia piiskoppi – Efesose Polykrates, Lyoni Ireneus ja Papias Herapolisest. Võimalike autoritena mainivad nad kaht Johannest, apostel Johannest ning Johannes Vanemat, Efesoses tegutsenud presbüterit. Nende versioon oli, et "jünger, keda Jeesus armastas", oli apostel Johannes. Evangeeliumis jääb autor anonüümseks, tema kohta on öeldud vaid et: "Tema on see õpilane, kes tunnistab neist asjust ja on selle kirjutanud; ja me teame, et tema tunnistus on õige" (Jh 21:24) ning pole päris kindel, kas ta võis olla samaaegselt ka "jünger, keda Jeesus armastas" (Jh 13:23) – ja keda omakorda on samuti evangeeliumi autoriks peetud . Richard Bauchkam on viidanud, et salmi Jh 21:24 saab kreeka keelest tõlkida ka nii et "jünger, keda Jeesus armastas" ei kirjutanud ise evangeeliumi, vaid oli evangeeliumi kirjutamise põhjustajaks . Autor võis olla evangeeliumi kirjutamise ajal umbes 70-aastane . Teoloogide seas on vaieldav, kas evangeeliumi autor oli üks kaheteistkümnest apostlist. Teoloogid Peeter Roosimaa ja Randar Tasmuth esitavad erinevate uurijate arutluskäike arvatava autori kohta; autor võis olla nii apostel Johannes, Johannese õpilane, mõne teise apostli õpilane, Efesoses tegutsenud presbüter Johannes Vanem, autori(te) loodud fiktiivne isik või on evangeeliumi näol tegu johannesliku koolkonna kogutud pärimusega. Mõned teoloogid kahtlevad, kas evangeeliumi autor selles kirjeldatavaid sündmusi ise pealt nägi. Evangeeliumi nimetus võib olla ka tekkinud Ristija Johannese järgi , evangeelium võis olla pühendatud apostlile . Evangeeliumi autor võis olla mõni tollastest autoriteetidest, kes pealtnägijate kirjeldusi Jeesuse elust kirja pani ning materjali enam või vähem tõele vastavaks tunnistas . | Kelle tööst võib lugeda ülevaadet erinevate teooriate kohta Johannese evangeeliumi autori isikust? | [
{
"answer_start": 1124,
"text": "Teoloogid Peeter Roosimaa ja Randar Tasmuth"
}
] | Johannese evangeelium | 98574871-a138-4542-8091-8eeaf24d04a4 |
Evangeeliumi autor on traditsiooni järgi apostel Johannes, Sebedeuse poeg. Varakiriklikust ajast on Johannese evangeeliumit maininud kolm Väike-Aasia piiskoppi – Efesose Polykrates, Lyoni Ireneus ja Papias Herapolisest. Võimalike autoritena mainivad nad kaht Johannest, apostel Johannest ning Johannes Vanemat, Efesoses tegutsenud presbüterit. Nende versioon oli, et "jünger, keda Jeesus armastas", oli apostel Johannes. Evangeeliumis jääb autor anonüümseks, tema kohta on öeldud vaid et: "Tema on see õpilane, kes tunnistab neist asjust ja on selle kirjutanud; ja me teame, et tema tunnistus on õige" (Jh 21:24) ning pole päris kindel, kas ta võis olla samaaegselt ka "jünger, keda Jeesus armastas" (Jh 13:23) – ja keda omakorda on samuti evangeeliumi autoriks peetud . Richard Bauchkam on viidanud, et salmi Jh 21:24 saab kreeka keelest tõlkida ka nii et "jünger, keda Jeesus armastas" ei kirjutanud ise evangeeliumi, vaid oli evangeeliumi kirjutamise põhjustajaks . Autor võis olla evangeeliumi kirjutamise ajal umbes 70-aastane . Teoloogide seas on vaieldav, kas evangeeliumi autor oli üks kaheteistkümnest apostlist. Teoloogid Peeter Roosimaa ja Randar Tasmuth esitavad erinevate uurijate arutluskäike arvatava autori kohta; autor võis olla nii apostel Johannes, Johannese õpilane, mõne teise apostli õpilane, Efesoses tegutsenud presbüter Johannes Vanem, autori(te) loodud fiktiivne isik või on evangeeliumi näol tegu johannesliku koolkonna kogutud pärimusega. Mõned teoloogid kahtlevad, kas evangeeliumi autor selles kirjeldatavaid sündmusi ise pealt nägi. Evangeeliumi nimetus võib olla ka tekkinud Ristija Johannese järgi , evangeelium võis olla pühendatud apostlile . Evangeeliumi autor võis olla mõni tollastest autoriteetidest, kes pealtnägijate kirjeldusi Jeesuse elust kirja pani ning materjali enam või vähem tõele vastavaks tunnistas . | Kelle tööst võib lugeda ülevaadet erinevate teooriate kohta Johannese evangeeliumi autori isikust? | [
{
"answer_start": 1134,
"text": "Peeter Roosimaa ja Randar Tasmuth"
}
] | Johannese evangeelium | 98574871-a138-4542-8091-8eeaf24d04a4 |
Evangeeliumi autor on traditsiooni järgi apostel Johannes, Sebedeuse poeg. Varakiriklikust ajast on Johannese evangeeliumit maininud kolm Väike-Aasia piiskoppi – Efesose Polykrates, Lyoni Ireneus ja Papias Herapolisest. Võimalike autoritena mainivad nad kaht Johannest, apostel Johannest ning Johannes Vanemat, Efesoses tegutsenud presbüterit. Nende versioon oli, et "jünger, keda Jeesus armastas", oli apostel Johannes. Evangeeliumis jääb autor anonüümseks, tema kohta on öeldud vaid et: "Tema on see õpilane, kes tunnistab neist asjust ja on selle kirjutanud; ja me teame, et tema tunnistus on õige" (Jh 21:24) ning pole päris kindel, kas ta võis olla samaaegselt ka "jünger, keda Jeesus armastas" (Jh 13:23) – ja keda omakorda on samuti evangeeliumi autoriks peetud . Richard Bauchkam on viidanud, et salmi Jh 21:24 saab kreeka keelest tõlkida ka nii et "jünger, keda Jeesus armastas" ei kirjutanud ise evangeeliumi, vaid oli evangeeliumi kirjutamise põhjustajaks . Autor võis olla evangeeliumi kirjutamise ajal umbes 70-aastane . Teoloogide seas on vaieldav, kas evangeeliumi autor oli üks kaheteistkümnest apostlist. Teoloogid Peeter Roosimaa ja Randar Tasmuth esitavad erinevate uurijate arutluskäike arvatava autori kohta; autor võis olla nii apostel Johannes, Johannese õpilane, mõne teise apostli õpilane, Efesoses tegutsenud presbüter Johannes Vanem, autori(te) loodud fiktiivne isik või on evangeeliumi näol tegu johannesliku koolkonna kogutud pärimusega. Mõned teoloogid kahtlevad, kas evangeeliumi autor selles kirjeldatavaid sündmusi ise pealt nägi. Evangeeliumi nimetus võib olla ka tekkinud Ristija Johannese järgi , evangeelium võis olla pühendatud apostlile . Evangeeliumi autor võis olla mõni tollastest autoriteetidest, kes pealtnägijate kirjeldusi Jeesuse elust kirja pani ning materjali enam või vähem tõele vastavaks tunnistas . | Mis vanuses võis autor evangeeliumi kirjutada? | [
{
"answer_start": 1017,
"text": "umbes 70-aastane"
}
] | Johannese evangeelium | 387aee26-f047-4dd0-bead-4deaefbf6550 |
Evangeeliumi autor on traditsiooni järgi apostel Johannes, Sebedeuse poeg. Varakiriklikust ajast on Johannese evangeeliumit maininud kolm Väike-Aasia piiskoppi – Efesose Polykrates, Lyoni Ireneus ja Papias Herapolisest. Võimalike autoritena mainivad nad kaht Johannest, apostel Johannest ning Johannes Vanemat, Efesoses tegutsenud presbüterit. Nende versioon oli, et "jünger, keda Jeesus armastas", oli apostel Johannes. Evangeeliumis jääb autor anonüümseks, tema kohta on öeldud vaid et: "Tema on see õpilane, kes tunnistab neist asjust ja on selle kirjutanud; ja me teame, et tema tunnistus on õige" (Jh 21:24) ning pole päris kindel, kas ta võis olla samaaegselt ka "jünger, keda Jeesus armastas" (Jh 13:23) – ja keda omakorda on samuti evangeeliumi autoriks peetud . Richard Bauchkam on viidanud, et salmi Jh 21:24 saab kreeka keelest tõlkida ka nii et "jünger, keda Jeesus armastas" ei kirjutanud ise evangeeliumi, vaid oli evangeeliumi kirjutamise põhjustajaks . Autor võis olla evangeeliumi kirjutamise ajal umbes 70-aastane . Teoloogide seas on vaieldav, kas evangeeliumi autor oli üks kaheteistkümnest apostlist. Teoloogid Peeter Roosimaa ja Randar Tasmuth esitavad erinevate uurijate arutluskäike arvatava autori kohta; autor võis olla nii apostel Johannes, Johannese õpilane, mõne teise apostli õpilane, Efesoses tegutsenud presbüter Johannes Vanem, autori(te) loodud fiktiivne isik või on evangeeliumi näol tegu johannesliku koolkonna kogutud pärimusega. Mõned teoloogid kahtlevad, kas evangeeliumi autor selles kirjeldatavaid sündmusi ise pealt nägi. Evangeeliumi nimetus võib olla ka tekkinud Ristija Johannese järgi , evangeelium võis olla pühendatud apostlile . Evangeeliumi autor võis olla mõni tollastest autoriteetidest, kes pealtnägijate kirjeldusi Jeesuse elust kirja pani ning materjali enam või vähem tõele vastavaks tunnistas . | Mis vanuses võis autor evangeeliumi kirjutada? | [
{
"answer_start": 1023,
"text": "70-aastane"
}
] | Johannese evangeelium | 387aee26-f047-4dd0-bead-4deaefbf6550 |
Evangeeliumi autor on traditsiooni järgi apostel Johannes, Sebedeuse poeg. Varakiriklikust ajast on Johannese evangeeliumit maininud kolm Väike-Aasia piiskoppi – Efesose Polykrates, Lyoni Ireneus ja Papias Herapolisest. Võimalike autoritena mainivad nad kaht Johannest, apostel Johannest ning Johannes Vanemat, Efesoses tegutsenud presbüterit. Nende versioon oli, et "jünger, keda Jeesus armastas", oli apostel Johannes. Evangeeliumis jääb autor anonüümseks, tema kohta on öeldud vaid et: "Tema on see õpilane, kes tunnistab neist asjust ja on selle kirjutanud; ja me teame, et tema tunnistus on õige" (Jh 21:24) ning pole päris kindel, kas ta võis olla samaaegselt ka "jünger, keda Jeesus armastas" (Jh 13:23) – ja keda omakorda on samuti evangeeliumi autoriks peetud . Richard Bauchkam on viidanud, et salmi Jh 21:24 saab kreeka keelest tõlkida ka nii et "jünger, keda Jeesus armastas" ei kirjutanud ise evangeeliumi, vaid oli evangeeliumi kirjutamise põhjustajaks . Autor võis olla evangeeliumi kirjutamise ajal umbes 70-aastane . Teoloogide seas on vaieldav, kas evangeeliumi autor oli üks kaheteistkümnest apostlist. Teoloogid Peeter Roosimaa ja Randar Tasmuth esitavad erinevate uurijate arutluskäike arvatava autori kohta; autor võis olla nii apostel Johannes, Johannese õpilane, mõne teise apostli õpilane, Efesoses tegutsenud presbüter Johannes Vanem, autori(te) loodud fiktiivne isik või on evangeeliumi näol tegu johannesliku koolkonna kogutud pärimusega. Mõned teoloogid kahtlevad, kas evangeeliumi autor selles kirjeldatavaid sündmusi ise pealt nägi. Evangeeliumi nimetus võib olla ka tekkinud Ristija Johannese järgi , evangeelium võis olla pühendatud apostlile . Evangeeliumi autor võis olla mõni tollastest autoriteetidest, kes pealtnägijate kirjeldusi Jeesuse elust kirja pani ning materjali enam või vähem tõele vastavaks tunnistas . | Kes oli Johannes Vanem? | [
{
"answer_start": 311,
"text": "Efesoses tegutsenud presbüter"
}
] | Johannese evangeelium | 49c5b54e-8f67-4ec8-a8ba-5bc81d80f52f |
Evangeeliumi autor on traditsiooni järgi apostel Johannes, Sebedeuse poeg. Varakiriklikust ajast on Johannese evangeeliumit maininud kolm Väike-Aasia piiskoppi – Efesose Polykrates, Lyoni Ireneus ja Papias Herapolisest. Võimalike autoritena mainivad nad kaht Johannest, apostel Johannest ning Johannes Vanemat, Efesoses tegutsenud presbüterit. Nende versioon oli, et "jünger, keda Jeesus armastas", oli apostel Johannes. Evangeeliumis jääb autor anonüümseks, tema kohta on öeldud vaid et: "Tema on see õpilane, kes tunnistab neist asjust ja on selle kirjutanud; ja me teame, et tema tunnistus on õige" (Jh 21:24) ning pole päris kindel, kas ta võis olla samaaegselt ka "jünger, keda Jeesus armastas" (Jh 13:23) – ja keda omakorda on samuti evangeeliumi autoriks peetud . Richard Bauchkam on viidanud, et salmi Jh 21:24 saab kreeka keelest tõlkida ka nii et "jünger, keda Jeesus armastas" ei kirjutanud ise evangeeliumi, vaid oli evangeeliumi kirjutamise põhjustajaks . Autor võis olla evangeeliumi kirjutamise ajal umbes 70-aastane . Teoloogide seas on vaieldav, kas evangeeliumi autor oli üks kaheteistkümnest apostlist. Teoloogid Peeter Roosimaa ja Randar Tasmuth esitavad erinevate uurijate arutluskäike arvatava autori kohta; autor võis olla nii apostel Johannes, Johannese õpilane, mõne teise apostli õpilane, Efesoses tegutsenud presbüter Johannes Vanem, autori(te) loodud fiktiivne isik või on evangeeliumi näol tegu johannesliku koolkonna kogutud pärimusega. Mõned teoloogid kahtlevad, kas evangeeliumi autor selles kirjeldatavaid sündmusi ise pealt nägi. Evangeeliumi nimetus võib olla ka tekkinud Ristija Johannese järgi , evangeelium võis olla pühendatud apostlile . Evangeeliumi autor võis olla mõni tollastest autoriteetidest, kes pealtnägijate kirjeldusi Jeesuse elust kirja pani ning materjali enam või vähem tõele vastavaks tunnistas . | Milliselt dokumendilt leiti kõige varasemad Uue Testamendi tekstid? | [
{
"answer_start": 49,
"text": "Johannes"
}
] | Johannese evangeelium | 84ee6238-7597-4df0-8631-83c49c82ad3c |
Alates 19. sajandist hakkasid Saksa teoloogid kahtlema Johannese autorluses. Nad pidasid evangeeliumi kirjutamise aega evangeeliumis kirjeldatud sündmustest kümneid aastaid hilisemaks. Teoloog Ferdinand Christian Baur väitis evangeeliumi kirjutamise ajaks koguni 160. aasta. 1934 avaldas Colin H. Roberts 2. sajandi esimesse poolde dateeritud käekirjaga papüürusetüki, P52, mis sisaldab salme Johannese evangeeliumist. Kuigi mõned paleograafiaeksperdid ei ole pidanud võimalikuks käsikirja nii täpset dateerimist, on tänapäeval üldtunnustatud, et Papüürus 52 sisaldab varaseimat teadaolevat Uue Testamendi teksti ja ühtlasi on tegu tugeva argumendiga Johannese autorluse tõestuseks. Tekstianalüüsi kohaselt on evangeelium ja Johannese esimene kiri (1Jh) sarnased . | Millal valmis Johannese evangeelium Bauri arvates? | [
{
"answer_start": 263,
"text": "160. aasta"
}
] | Johannese evangeelium | 587da470-38e0-49e2-807c-9d015d990df1 |
Alates 19. sajandist hakkasid Saksa teoloogid kahtlema Johannese autorluses. Nad pidasid evangeeliumi kirjutamise aega evangeeliumis kirjeldatud sündmustest kümneid aastaid hilisemaks. Teoloog Ferdinand Christian Baur väitis evangeeliumi kirjutamise ajaks koguni 160. aasta. 1934 avaldas Colin H. Roberts 2. sajandi esimesse poolde dateeritud käekirjaga papüürusetüki, P52, mis sisaldab salme Johannese evangeeliumist. Kuigi mõned paleograafiaeksperdid ei ole pidanud võimalikuks käsikirja nii täpset dateerimist, on tänapäeval üldtunnustatud, et Papüürus 52 sisaldab varaseimat teadaolevat Uue Testamendi teksti ja ühtlasi on tegu tugeva argumendiga Johannese autorluse tõestuseks. Tekstianalüüsi kohaselt on evangeelium ja Johannese esimene kiri (1Jh) sarnased . | Milliselt dokumendilt leiti kõige varasemad Uue Testamendi tekstid? | [
{
"answer_start": 547,
"text": "Papüürus 52"
}
] | Johannese evangeelium | b21bf4d8-d5b4-4a95-87ca-fef5bfb05b15 |
Alates 19. sajandist hakkasid Saksa teoloogid kahtlema Johannese autorluses. Nad pidasid evangeeliumi kirjutamise aega evangeeliumis kirjeldatud sündmustest kümneid aastaid hilisemaks. Teoloog Ferdinand Christian Baur väitis evangeeliumi kirjutamise ajaks koguni 160. aasta. 1934 avaldas Colin H. Roberts 2. sajandi esimesse poolde dateeritud käekirjaga papüürusetüki, P52, mis sisaldab salme Johannese evangeeliumist. Kuigi mõned paleograafiaeksperdid ei ole pidanud võimalikuks käsikirja nii täpset dateerimist, on tänapäeval üldtunnustatud, et Papüürus 52 sisaldab varaseimat teadaolevat Uue Testamendi teksti ja ühtlasi on tegu tugeva argumendiga Johannese autorluse tõestuseks. Tekstianalüüsi kohaselt on evangeelium ja Johannese esimene kiri (1Jh) sarnased . | Milliselt dokumendilt leiti kõige varasemad Uue Testamendi tekstid? | [
{
"answer_start": 369,
"text": "P52"
}
] | Johannese evangeelium | b21bf4d8-d5b4-4a95-87ca-fef5bfb05b15 |
Alates 19. sajandist hakkasid Saksa teoloogid kahtlema Johannese autorluses. Nad pidasid evangeeliumi kirjutamise aega evangeeliumis kirjeldatud sündmustest kümneid aastaid hilisemaks. Teoloog Ferdinand Christian Baur väitis evangeeliumi kirjutamise ajaks koguni 160. aasta. 1934 avaldas Colin H. Roberts 2. sajandi esimesse poolde dateeritud käekirjaga papüürusetüki, P52, mis sisaldab salme Johannese evangeeliumist. Kuigi mõned paleograafiaeksperdid ei ole pidanud võimalikuks käsikirja nii täpset dateerimist, on tänapäeval üldtunnustatud, et Papüürus 52 sisaldab varaseimat teadaolevat Uue Testamendi teksti ja ühtlasi on tegu tugeva argumendiga Johannese autorluse tõestuseks. Tekstianalüüsi kohaselt on evangeelium ja Johannese esimene kiri (1Jh) sarnased . | Kes publitseeris papüüruse P52? | [
{
"answer_start": 288,
"text": "Colin H. Roberts"
}
] | Johannese evangeelium | 22fd8fa2-5745-45f4-b3df-9cb2e84e0d38 |
Alates 19. sajandist hakkasid Saksa teoloogid kahtlema Johannese autorluses. Nad pidasid evangeeliumi kirjutamise aega evangeeliumis kirjeldatud sündmustest kümneid aastaid hilisemaks. Teoloog Ferdinand Christian Baur väitis evangeeliumi kirjutamise ajaks koguni 160. aasta. 1934 avaldas Colin H. Roberts 2. sajandi esimesse poolde dateeritud käekirjaga papüürusetüki, P52, mis sisaldab salme Johannese evangeeliumist. Kuigi mõned paleograafiaeksperdid ei ole pidanud võimalikuks käsikirja nii täpset dateerimist, on tänapäeval üldtunnustatud, et Papüürus 52 sisaldab varaseimat teadaolevat Uue Testamendi teksti ja ühtlasi on tegu tugeva argumendiga Johannese autorluse tõestuseks. Tekstianalüüsi kohaselt on evangeelium ja Johannese esimene kiri (1Jh) sarnased . | Millal hakati Saksamaal arvama, et Johannes ei kirjutanud Johannese evangeeliumi? | [
{
"answer_start": 7,
"text": "19. sajandist"
}
] | Johannese evangeelium | 76506a1f-3a62-4bfb-9fef-f369211c297b |
Alates 19. sajandist hakkasid Saksa teoloogid kahtlema Johannese autorluses. Nad pidasid evangeeliumi kirjutamise aega evangeeliumis kirjeldatud sündmustest kümneid aastaid hilisemaks. Teoloog Ferdinand Christian Baur väitis evangeeliumi kirjutamise ajaks koguni 160. aasta. 1934 avaldas Colin H. Roberts 2. sajandi esimesse poolde dateeritud käekirjaga papüürusetüki, P52, mis sisaldab salme Johannese evangeeliumist. Kuigi mõned paleograafiaeksperdid ei ole pidanud võimalikuks käsikirja nii täpset dateerimist, on tänapäeval üldtunnustatud, et Papüürus 52 sisaldab varaseimat teadaolevat Uue Testamendi teksti ja ühtlasi on tegu tugeva argumendiga Johannese autorluse tõestuseks. Tekstianalüüsi kohaselt on evangeelium ja Johannese esimene kiri (1Jh) sarnased . | Millal hakati Saksamaal arvama, et Johannes ei kirjutanud Johannese evangeeliumi? | [
{
"answer_start": 0,
"text": "Alates 19. sajandist"
}
] | Johannese evangeelium | 76506a1f-3a62-4bfb-9fef-f369211c297b |
Alates 19. sajandist hakkasid Saksa teoloogid kahtlema Johannese autorluses. Nad pidasid evangeeliumi kirjutamise aega evangeeliumis kirjeldatud sündmustest kümneid aastaid hilisemaks. Teoloog Ferdinand Christian Baur väitis evangeeliumi kirjutamise ajaks koguni 160. aasta. 1934 avaldas Colin H. Roberts 2. sajandi esimesse poolde dateeritud käekirjaga papüürusetüki, P52, mis sisaldab salme Johannese evangeeliumist. Kuigi mõned paleograafiaeksperdid ei ole pidanud võimalikuks käsikirja nii täpset dateerimist, on tänapäeval üldtunnustatud, et Papüürus 52 sisaldab varaseimat teadaolevat Uue Testamendi teksti ja ühtlasi on tegu tugeva argumendiga Johannese autorluse tõestuseks. Tekstianalüüsi kohaselt on evangeelium ja Johannese esimene kiri (1Jh) sarnased . | Millise teise pühakirja tekstiga on Johannese evangeelium sarnane? | [
{
"answer_start": 725,
"text": "Johannese esimene kiri"
}
] | Johannese evangeelium | cf654fda-852e-4319-a947-5cf5140699ab |
Evangeeliumi koostamise ajaks on erinevatel hinnangutel pakutud vahemikku 78–110.. Traditsiooni kohaselt on Johannese evangeeliumi kirjutamiskohaks peetud Efesost, suurimat kristlaste kogudust peale Jeruusalemma hävitamist 70. aastal. Mõned teoloogid arvavad, et evangeeliumi võis koostada Iisraelist välja rännanud juudikristlaste kogukond, nn johanneslik koolkond, asukohaga tänapäeva Süüria aladel. Kirikuisa Clemens Aleksandriast on evangeeliumide koostamise kohta märkinud, et kõige viimasena tegi seda Johannes mõistes, et välised faktid olid teistes evangeeliumides juba esitatud ning koostas sõpradest mõjutatuna ja Pühast Vaimust inspireerituna vaimuliku evangeeliumi . Evangeelium on läkitatud kristlastele. | Millise praeguse riigi aladel tegutses johanneslik koolkond? | [
{
"answer_start": 387,
"text": "Süüria"
}
] | Johannese evangeelium | 4c960221-8a8c-4841-a1f7-89c2220f55a5 |
Evangeeliumi koostamise ajaks on erinevatel hinnangutel pakutud vahemikku 78–110.. Traditsiooni kohaselt on Johannese evangeeliumi kirjutamiskohaks peetud Efesost, suurimat kristlaste kogudust peale Jeruusalemma hävitamist 70. aastal. Mõned teoloogid arvavad, et evangeeliumi võis koostada Iisraelist välja rännanud juudikristlaste kogukond, nn johanneslik koolkond, asukohaga tänapäeva Süüria aladel. Kirikuisa Clemens Aleksandriast on evangeeliumide koostamise kohta märkinud, et kõige viimasena tegi seda Johannes mõistes, et välised faktid olid teistes evangeeliumides juba esitatud ning koostas sõpradest mõjutatuna ja Pühast Vaimust inspireerituna vaimuliku evangeeliumi . Evangeelium on läkitatud kristlastele. | Millise praeguse riigi aladel tegutses johanneslik koolkond? | [
{
"answer_start": 387,
"text": "Süüria aladel"
}
] | Johannese evangeelium | 4c960221-8a8c-4841-a1f7-89c2220f55a5 |
Evangeeliumi koostamise ajaks on erinevatel hinnangutel pakutud vahemikku 78–110.. Traditsiooni kohaselt on Johannese evangeeliumi kirjutamiskohaks peetud Efesost, suurimat kristlaste kogudust peale Jeruusalemma hävitamist 70. aastal. Mõned teoloogid arvavad, et evangeeliumi võis koostada Iisraelist välja rännanud juudikristlaste kogukond, nn johanneslik koolkond, asukohaga tänapäeva Süüria aladel. Kirikuisa Clemens Aleksandriast on evangeeliumide koostamise kohta märkinud, et kõige viimasena tegi seda Johannes mõistes, et välised faktid olid teistes evangeeliumides juba esitatud ning koostas sõpradest mõjutatuna ja Pühast Vaimust inspireerituna vaimuliku evangeeliumi . Evangeelium on läkitatud kristlastele. | Millal võidi Johannese evangeelium kirjutada? | [
{
"answer_start": 74,
"text": "78–110"
}
] | Johannese evangeelium | 5b84d9c3-8018-451d-8968-6c754a9fc1b4 |
Evangeeliumi koostamise ajaks on erinevatel hinnangutel pakutud vahemikku 78–110.. Traditsiooni kohaselt on Johannese evangeeliumi kirjutamiskohaks peetud Efesost, suurimat kristlaste kogudust peale Jeruusalemma hävitamist 70. aastal. Mõned teoloogid arvavad, et evangeeliumi võis koostada Iisraelist välja rännanud juudikristlaste kogukond, nn johanneslik koolkond, asukohaga tänapäeva Süüria aladel. Kirikuisa Clemens Aleksandriast on evangeeliumide koostamise kohta märkinud, et kõige viimasena tegi seda Johannes mõistes, et välised faktid olid teistes evangeeliumides juba esitatud ning koostas sõpradest mõjutatuna ja Pühast Vaimust inspireerituna vaimuliku evangeeliumi . Evangeelium on läkitatud kristlastele. | Millal hävis Jeruusalemm? | [
{
"answer_start": 223,
"text": "70. aastal"
}
] | Johannese evangeelium | 9905bf24-630f-4138-9c1d-2fa8216ca05a |
Evangeeliumi koostamise ajaks on erinevatel hinnangutel pakutud vahemikku 78–110.. Traditsiooni kohaselt on Johannese evangeeliumi kirjutamiskohaks peetud Efesost, suurimat kristlaste kogudust peale Jeruusalemma hävitamist 70. aastal. Mõned teoloogid arvavad, et evangeeliumi võis koostada Iisraelist välja rännanud juudikristlaste kogukond, nn johanneslik koolkond, asukohaga tänapäeva Süüria aladel. Kirikuisa Clemens Aleksandriast on evangeeliumide koostamise kohta märkinud, et kõige viimasena tegi seda Johannes mõistes, et välised faktid olid teistes evangeeliumides juba esitatud ning koostas sõpradest mõjutatuna ja Pühast Vaimust inspireerituna vaimuliku evangeeliumi . Evangeelium on läkitatud kristlastele. | Mida peetakse kõige sagedamini Johannese evangeeliumi kirjutamise paigaks? | [
{
"answer_start": 155,
"text": "Efesost"
}
] | Johannese evangeelium | 3d8d9197-1eb1-4b6d-9eea-1b20af3e442b |
Evangeeliumi koostamise ajaks on erinevatel hinnangutel pakutud vahemikku 78–110.. Traditsiooni kohaselt on Johannese evangeeliumi kirjutamiskohaks peetud Efesost, suurimat kristlaste kogudust peale Jeruusalemma hävitamist 70. aastal. Mõned teoloogid arvavad, et evangeeliumi võis koostada Iisraelist välja rännanud juudikristlaste kogukond, nn johanneslik koolkond, asukohaga tänapäeva Süüria aladel. Kirikuisa Clemens Aleksandriast on evangeeliumide koostamise kohta märkinud, et kõige viimasena tegi seda Johannes mõistes, et välised faktid olid teistes evangeeliumides juba esitatud ning koostas sõpradest mõjutatuna ja Pühast Vaimust inspireerituna vaimuliku evangeeliumi . Evangeelium on läkitatud kristlastele. | Kus tegutses Clemens? | [
{
"answer_start": 420,
"text": "Aleksandriast"
}
] | Johannese evangeelium | 5f2b45a1-5a45-4426-8376-768a768d761a |
Johannese evangeelium algab proloogiga. Salmist Jh 1:6 algab jutustus, mis koosneb kahest osast. 12. peatükiga lõppevas esimeses osas räägitakse Jeesuse avalikust tegevusest alates tema ristimisest Ristija Johannese poolt kuni tema avaliku tegevuse lõpuni. Teises osas räägitakse Jeesuse tegevusest tagasitõmbununa lähemate õpilaste ringi, tema kannatusest ja ristilöömisest, ilmumisest jüngritele ning ülestõusmist. Jeesuse ütlused on Johannese evangeeliumis palju pikemad kui sünoptilistes evangeeliumides. Jeesus räägib siin iseendast ja oma ülesannetest ning rollist rohkem; ettekuulutusi saabuvast jumalariigist, nagu neid näiteks Markuse evangeeliumist leida võib, aga üldse mitte. Jumala riik Johannese evangeeliumi mõttes on taevas, Isa juures ning igavese elu selles tagab usk Jeesusesse. Kuningriik ei tule enam meie juurde, vaid meie peame sinna ise minema . Evangeelium on sümbolistlikult dualistlik, tihti kasutatakse vastanduvaid tähenduslikke sõnapaare valgus-pimedus, tõde-vale, liha-vaim, meie-nemad .Teoloog Bart Ehrman viitab sünoptiliste evangeeliumide apokalüpsiseootusele kui horisontaalsele dualismile: evangeeliumide kirjutamise aegne "kuri" aeg ja tulevane hea Jumala riigi aeg. Johannese Evangeeliumi puhul näeb ta sellist dualismi vertikaalsena – kuri maapealne elu vastandub igavesele elule taevas. On arusaadav, et Jeesus räägib seega "sünnist ülevalt" (Jh 3:3) . | Millest kõneleb jutustuse teine osa? | [
{
"answer_start": 280,
"text": "Jeesuse tegevusest tagasitõmbununa lähemate õpilaste ringi, tema kannatusest ja ristilöömisest, ilmumisest jüngritele ning ülestõusmist"
}
] | Johannese evangeelium | e7cf8330-5f93-49cb-91f0-c8e8df27ca8c |
Johannese evangeelium algab proloogiga. Salmist Jh 1:6 algab jutustus, mis koosneb kahest osast. 12. peatükiga lõppevas esimeses osas räägitakse Jeesuse avalikust tegevusest alates tema ristimisest Ristija Johannese poolt kuni tema avaliku tegevuse lõpuni. Teises osas räägitakse Jeesuse tegevusest tagasitõmbununa lähemate õpilaste ringi, tema kannatusest ja ristilöömisest, ilmumisest jüngritele ning ülestõusmist. Jeesuse ütlused on Johannese evangeeliumis palju pikemad kui sünoptilistes evangeeliumides. Jeesus räägib siin iseendast ja oma ülesannetest ning rollist rohkem; ettekuulutusi saabuvast jumalariigist, nagu neid näiteks Markuse evangeeliumist leida võib, aga üldse mitte. Jumala riik Johannese evangeeliumi mõttes on taevas, Isa juures ning igavese elu selles tagab usk Jeesusesse. Kuningriik ei tule enam meie juurde, vaid meie peame sinna ise minema . Evangeelium on sümbolistlikult dualistlik, tihti kasutatakse vastanduvaid tähenduslikke sõnapaare valgus-pimedus, tõde-vale, liha-vaim, meie-nemad .Teoloog Bart Ehrman viitab sünoptiliste evangeeliumide apokalüpsiseootusele kui horisontaalsele dualismile: evangeeliumide kirjutamise aegne "kuri" aeg ja tulevane hea Jumala riigi aeg. Johannese Evangeeliumi puhul näeb ta sellist dualismi vertikaalsena – kuri maapealne elu vastandub igavesele elule taevas. On arusaadav, et Jeesus räägib seega "sünnist ülevalt" (Jh 3:3) . | Kui palju on Johannese evangeeliumis juttu saabuvast jumalariigist? | [
{
"answer_start": 676,
"text": "üldse mitte"
}
] | Johannese evangeelium | b3ad418c-5630-4c97-9ec2-ce580667e2d5 |
Johannese evangeelium algab proloogiga. Salmist Jh 1:6 algab jutustus, mis koosneb kahest osast. 12. peatükiga lõppevas esimeses osas räägitakse Jeesuse avalikust tegevusest alates tema ristimisest Ristija Johannese poolt kuni tema avaliku tegevuse lõpuni. Teises osas räägitakse Jeesuse tegevusest tagasitõmbununa lähemate õpilaste ringi, tema kannatusest ja ristilöömisest, ilmumisest jüngritele ning ülestõusmist. Jeesuse ütlused on Johannese evangeeliumis palju pikemad kui sünoptilistes evangeeliumides. Jeesus räägib siin iseendast ja oma ülesannetest ning rollist rohkem; ettekuulutusi saabuvast jumalariigist, nagu neid näiteks Markuse evangeeliumist leida võib, aga üldse mitte. Jumala riik Johannese evangeeliumi mõttes on taevas, Isa juures ning igavese elu selles tagab usk Jeesusesse. Kuningriik ei tule enam meie juurde, vaid meie peame sinna ise minema . Evangeelium on sümbolistlikult dualistlik, tihti kasutatakse vastanduvaid tähenduslikke sõnapaare valgus-pimedus, tõde-vale, liha-vaim, meie-nemad .Teoloog Bart Ehrman viitab sünoptiliste evangeeliumide apokalüpsiseootusele kui horisontaalsele dualismile: evangeeliumide kirjutamise aegne "kuri" aeg ja tulevane hea Jumala riigi aeg. Johannese Evangeeliumi puhul näeb ta sellist dualismi vertikaalsena – kuri maapealne elu vastandub igavesele elule taevas. On arusaadav, et Jeesus räägib seega "sünnist ülevalt" (Jh 3:3) . | Mille abil pääseb Johannese evangeeliumi kohaselt jumala riiki igavesti elama? | [
{
"answer_start": 783,
"text": "usk Jeesusesse"
}
] | Johannese evangeelium | 980d7edf-a251-40a8-b010-bed675f46704 |
Johannese evangeelium algab proloogiga. Salmist Jh 1:6 algab jutustus, mis koosneb kahest osast. 12. peatükiga lõppevas esimeses osas räägitakse Jeesuse avalikust tegevusest alates tema ristimisest Ristija Johannese poolt kuni tema avaliku tegevuse lõpuni. Teises osas räägitakse Jeesuse tegevusest tagasitõmbununa lähemate õpilaste ringi, tema kannatusest ja ristilöömisest, ilmumisest jüngritele ning ülestõusmist. Jeesuse ütlused on Johannese evangeeliumis palju pikemad kui sünoptilistes evangeeliumides. Jeesus räägib siin iseendast ja oma ülesannetest ning rollist rohkem; ettekuulutusi saabuvast jumalariigist, nagu neid näiteks Markuse evangeeliumist leida võib, aga üldse mitte. Jumala riik Johannese evangeeliumi mõttes on taevas, Isa juures ning igavese elu selles tagab usk Jeesusesse. Kuningriik ei tule enam meie juurde, vaid meie peame sinna ise minema . Evangeelium on sümbolistlikult dualistlik, tihti kasutatakse vastanduvaid tähenduslikke sõnapaare valgus-pimedus, tõde-vale, liha-vaim, meie-nemad .Teoloog Bart Ehrman viitab sünoptiliste evangeeliumide apokalüpsiseootusele kui horisontaalsele dualismile: evangeeliumide kirjutamise aegne "kuri" aeg ja tulevane hea Jumala riigi aeg. Johannese Evangeeliumi puhul näeb ta sellist dualismi vertikaalsena – kuri maapealne elu vastandub igavesele elule taevas. On arusaadav, et Jeesus räägib seega "sünnist ülevalt" (Jh 3:3) . | Kus lõpeb jutustuse esimene osa? | [
{
"answer_start": 97,
"text": "12. peatükiga"
}
] | Johannese evangeelium | 8f155bc6-6975-4c1d-8a54-d2025acc067c |
Johannese evangeelium algab proloogiga. Salmist Jh 1:6 algab jutustus, mis koosneb kahest osast. 12. peatükiga lõppevas esimeses osas räägitakse Jeesuse avalikust tegevusest alates tema ristimisest Ristija Johannese poolt kuni tema avaliku tegevuse lõpuni. Teises osas räägitakse Jeesuse tegevusest tagasitõmbununa lähemate õpilaste ringi, tema kannatusest ja ristilöömisest, ilmumisest jüngritele ning ülestõusmist. Jeesuse ütlused on Johannese evangeeliumis palju pikemad kui sünoptilistes evangeeliumides. Jeesus räägib siin iseendast ja oma ülesannetest ning rollist rohkem; ettekuulutusi saabuvast jumalariigist, nagu neid näiteks Markuse evangeeliumist leida võib, aga üldse mitte. Jumala riik Johannese evangeeliumi mõttes on taevas, Isa juures ning igavese elu selles tagab usk Jeesusesse. Kuningriik ei tule enam meie juurde, vaid meie peame sinna ise minema . Evangeelium on sümbolistlikult dualistlik, tihti kasutatakse vastanduvaid tähenduslikke sõnapaare valgus-pimedus, tõde-vale, liha-vaim, meie-nemad .Teoloog Bart Ehrman viitab sünoptiliste evangeeliumide apokalüpsiseootusele kui horisontaalsele dualismile: evangeeliumide kirjutamise aegne "kuri" aeg ja tulevane hea Jumala riigi aeg. Johannese Evangeeliumi puhul näeb ta sellist dualismi vertikaalsena – kuri maapealne elu vastandub igavesele elule taevas. On arusaadav, et Jeesus räägib seega "sünnist ülevalt" (Jh 3:3) . | Mille poolest erinevad Jeesuse sõnavõtud Johannese evangeeliumis teistest evangeeliumitest? | [
{
"answer_start": 461,
"text": "palju pikemad"
}
] | Johannese evangeelium | 9e1a8a1e-50bc-40f0-a8e5-b53a31d01fc9 |
Johannese evangeelium algab proloogiga. Salmist Jh 1:6 algab jutustus, mis koosneb kahest osast. 12. peatükiga lõppevas esimeses osas räägitakse Jeesuse avalikust tegevusest alates tema ristimisest Ristija Johannese poolt kuni tema avaliku tegevuse lõpuni. Teises osas räägitakse Jeesuse tegevusest tagasitõmbununa lähemate õpilaste ringi, tema kannatusest ja ristilöömisest, ilmumisest jüngritele ning ülestõusmist. Jeesuse ütlused on Johannese evangeeliumis palju pikemad kui sünoptilistes evangeeliumides. Jeesus räägib siin iseendast ja oma ülesannetest ning rollist rohkem; ettekuulutusi saabuvast jumalariigist, nagu neid näiteks Markuse evangeeliumist leida võib, aga üldse mitte. Jumala riik Johannese evangeeliumi mõttes on taevas, Isa juures ning igavese elu selles tagab usk Jeesusesse. Kuningriik ei tule enam meie juurde, vaid meie peame sinna ise minema . Evangeelium on sümbolistlikult dualistlik, tihti kasutatakse vastanduvaid tähenduslikke sõnapaare valgus-pimedus, tõde-vale, liha-vaim, meie-nemad .Teoloog Bart Ehrman viitab sünoptiliste evangeeliumide apokalüpsiseootusele kui horisontaalsele dualismile: evangeeliumide kirjutamise aegne "kuri" aeg ja tulevane hea Jumala riigi aeg. Johannese Evangeeliumi puhul näeb ta sellist dualismi vertikaalsena – kuri maapealne elu vastandub igavesele elule taevas. On arusaadav, et Jeesus räägib seega "sünnist ülevalt" (Jh 3:3) . | Mille poolest erinevad Jeesuse sõnavõtud Johannese evangeeliumis teistest evangeeliumitest? | [
{
"answer_start": 467,
"text": "pikemad"
}
] | Johannese evangeelium | 9e1a8a1e-50bc-40f0-a8e5-b53a31d01fc9 |
Johannese evangeelium algab proloogiga. Salmist Jh 1:6 algab jutustus, mis koosneb kahest osast. 12. peatükiga lõppevas esimeses osas räägitakse Jeesuse avalikust tegevusest alates tema ristimisest Ristija Johannese poolt kuni tema avaliku tegevuse lõpuni. Teises osas räägitakse Jeesuse tegevusest tagasitõmbununa lähemate õpilaste ringi, tema kannatusest ja ristilöömisest, ilmumisest jüngritele ning ülestõusmist. Jeesuse ütlused on Johannese evangeeliumis palju pikemad kui sünoptilistes evangeeliumides. Jeesus räägib siin iseendast ja oma ülesannetest ning rollist rohkem; ettekuulutusi saabuvast jumalariigist, nagu neid näiteks Markuse evangeeliumist leida võib, aga üldse mitte. Jumala riik Johannese evangeeliumi mõttes on taevas, Isa juures ning igavese elu selles tagab usk Jeesusesse. Kuningriik ei tule enam meie juurde, vaid meie peame sinna ise minema . Evangeelium on sümbolistlikult dualistlik, tihti kasutatakse vastanduvaid tähenduslikke sõnapaare valgus-pimedus, tõde-vale, liha-vaim, meie-nemad .Teoloog Bart Ehrman viitab sünoptiliste evangeeliumide apokalüpsiseootusele kui horisontaalsele dualismile: evangeeliumide kirjutamise aegne "kuri" aeg ja tulevane hea Jumala riigi aeg. Johannese Evangeeliumi puhul näeb ta sellist dualismi vertikaalsena – kuri maapealne elu vastandub igavesele elule taevas. On arusaadav, et Jeesus räägib seega "sünnist ülevalt" (Jh 3:3) . | Mille poolest erinevad Jeesuse sõnavõtud Johannese evangeeliumis teistest evangeeliumitest? | [
{
"answer_start": 467,
"text": "pikemad kui sünoptilistes evangeeliumides"
}
] | Johannese evangeelium | 9e1a8a1e-50bc-40f0-a8e5-b53a31d01fc9 |
Johannese evangeelium algab proloogiga. Salmist Jh 1:6 algab jutustus, mis koosneb kahest osast. 12. peatükiga lõppevas esimeses osas räägitakse Jeesuse avalikust tegevusest alates tema ristimisest Ristija Johannese poolt kuni tema avaliku tegevuse lõpuni. Teises osas räägitakse Jeesuse tegevusest tagasitõmbununa lähemate õpilaste ringi, tema kannatusest ja ristilöömisest, ilmumisest jüngritele ning ülestõusmist. Jeesuse ütlused on Johannese evangeeliumis palju pikemad kui sünoptilistes evangeeliumides. Jeesus räägib siin iseendast ja oma ülesannetest ning rollist rohkem; ettekuulutusi saabuvast jumalariigist, nagu neid näiteks Markuse evangeeliumist leida võib, aga üldse mitte. Jumala riik Johannese evangeeliumi mõttes on taevas, Isa juures ning igavese elu selles tagab usk Jeesusesse. Kuningriik ei tule enam meie juurde, vaid meie peame sinna ise minema . Evangeelium on sümbolistlikult dualistlik, tihti kasutatakse vastanduvaid tähenduslikke sõnapaare valgus-pimedus, tõde-vale, liha-vaim, meie-nemad .Teoloog Bart Ehrman viitab sünoptiliste evangeeliumide apokalüpsiseootusele kui horisontaalsele dualismile: evangeeliumide kirjutamise aegne "kuri" aeg ja tulevane hea Jumala riigi aeg. Johannese Evangeeliumi puhul näeb ta sellist dualismi vertikaalsena – kuri maapealne elu vastandub igavesele elule taevas. On arusaadav, et Jeesus räägib seega "sünnist ülevalt" (Jh 3:3) . | Mille poolest erinevad Jeesuse sõnavõtud Johannese evangeeliumis teistest evangeeliumitest? | [
{
"answer_start": 461,
"text": "palju pikemad kui sünoptilistes evangeeliumides"
}
] | Johannese evangeelium | 9e1a8a1e-50bc-40f0-a8e5-b53a31d01fc9 |
Johannese Evangeeliumist on leitav mõttekäik, et Jeesus oli jumaliku olendina olemas juba enne oma sündi ning sündis inimesena; erinevalt teistest evangeeliumidest leitava neitsist sündimise looga. Siit on alguse saanud tuntud vaidlus Jeesuse olemusest teoloogide Ariuse ja Athanasiuse vahel. Vaidlusküsimuseks oli, kas Jeesus on sama isik kui Jumal-Isa või on Ta Isa poolt loodud ja subordineeritud . Johannese evangeelium esitab lugejaile Jeesuse inimlikkust ja jumalikkust ühekorraga, samaaegselt. Jeesuse üheaegselt jumaliku ja inimliku olemuse selgitamine on ka tänapäevase teoloogia üheks arutlusteemaks, seda Kolmainsuse käsitluses mõiste "perihhorees" kaudu . | Kes vaidlesid Jeesuse olemuse üle? | [
{
"answer_start": 253,
"text": "teoloogide Ariuse ja Athanasiuse"
}
] | Johannese evangeelium | 3f93a352-5cea-4da4-820e-b2f5bd8fd2a5 |
Johannese Evangeeliumist on leitav mõttekäik, et Jeesus oli jumaliku olendina olemas juba enne oma sündi ning sündis inimesena; erinevalt teistest evangeeliumidest leitava neitsist sündimise looga. Siit on alguse saanud tuntud vaidlus Jeesuse olemusest teoloogide Ariuse ja Athanasiuse vahel. Vaidlusküsimuseks oli, kas Jeesus on sama isik kui Jumal-Isa või on Ta Isa poolt loodud ja subordineeritud . Johannese evangeelium esitab lugejaile Jeesuse inimlikkust ja jumalikkust ühekorraga, samaaegselt. Jeesuse üheaegselt jumaliku ja inimliku olemuse selgitamine on ka tänapäevase teoloogia üheks arutlusteemaks, seda Kolmainsuse käsitluses mõiste "perihhorees" kaudu . | Kes vaidlesid Jeesuse olemuse üle? | [
{
"answer_start": 264,
"text": "Ariuse ja Athanasiuse"
}
] | Johannese evangeelium | 3f93a352-5cea-4da4-820e-b2f5bd8fd2a5 |
Johannese Evangeeliumist on leitav mõttekäik, et Jeesus oli jumaliku olendina olemas juba enne oma sündi ning sündis inimesena; erinevalt teistest evangeeliumidest leitava neitsist sündimise looga. Siit on alguse saanud tuntud vaidlus Jeesuse olemusest teoloogide Ariuse ja Athanasiuse vahel. Vaidlusküsimuseks oli, kas Jeesus on sama isik kui Jumal-Isa või on Ta Isa poolt loodud ja subordineeritud . Johannese evangeelium esitab lugejaile Jeesuse inimlikkust ja jumalikkust ühekorraga, samaaegselt. Jeesuse üheaegselt jumaliku ja inimliku olemuse selgitamine on ka tänapäevase teoloogia üheks arutlusteemaks, seda Kolmainsuse käsitluses mõiste "perihhorees" kaudu . | Millise mõistega selgitatakse Jeesuse üheaegselt inimlikku ja jumalikku olemust? | [
{
"answer_start": 648,
"text": "perihhorees"
}
] | Johannese evangeelium | 038f04cf-d1d0-4634-aee8-9226a162d44e |
Johannese Evangeeliumist on leitav mõttekäik, et Jeesus oli jumaliku olendina olemas juba enne oma sündi ning sündis inimesena; erinevalt teistest evangeeliumidest leitava neitsist sündimise looga. Siit on alguse saanud tuntud vaidlus Jeesuse olemusest teoloogide Ariuse ja Athanasiuse vahel. Vaidlusküsimuseks oli, kas Jeesus on sama isik kui Jumal-Isa või on Ta Isa poolt loodud ja subordineeritud . Johannese evangeelium esitab lugejaile Jeesuse inimlikkust ja jumalikkust ühekorraga, samaaegselt. Jeesuse üheaegselt jumaliku ja inimliku olemuse selgitamine on ka tänapäevase teoloogia üheks arutlusteemaks, seda Kolmainsuse käsitluses mõiste "perihhorees" kaudu . | Mille üle täpsemalt Arius ja Athanasius vaidlesid? | [
{
"answer_start": 316,
"text": "kas Jeesus on sama isik kui Jumal-Isa või on Ta Isa poolt loodud ja subordineeritud"
}
] | Johannese evangeelium | 34b90f3e-e9ca-4d01-b37e-c86fe15a5351 |
Johannese Evangeeliumist on leitav mõttekäik, et Jeesus oli jumaliku olendina olemas juba enne oma sündi ning sündis inimesena; erinevalt teistest evangeeliumidest leitava neitsist sündimise looga. Siit on alguse saanud tuntud vaidlus Jeesuse olemusest teoloogide Ariuse ja Athanasiuse vahel. Vaidlusküsimuseks oli, kas Jeesus on sama isik kui Jumal-Isa või on Ta Isa poolt loodud ja subordineeritud . Johannese evangeelium esitab lugejaile Jeesuse inimlikkust ja jumalikkust ühekorraga, samaaegselt. Jeesuse üheaegselt jumaliku ja inimliku olemuse selgitamine on ka tänapäevase teoloogia üheks arutlusteemaks, seda Kolmainsuse käsitluses mõiste "perihhorees" kaudu . | Mis oli Athanasiuse elukutse? | [
{
"answer_start": 253,
"text": "teoloogide"
}
] | Johannese evangeelium | e86dc85c-ac08-467b-b36d-a44aea371e9c |
Johannese Evangeeliumist on leitav mõttekäik, et Jeesus oli jumaliku olendina olemas juba enne oma sündi ning sündis inimesena; erinevalt teistest evangeeliumidest leitava neitsist sündimise looga. Siit on alguse saanud tuntud vaidlus Jeesuse olemusest teoloogide Ariuse ja Athanasiuse vahel. Vaidlusküsimuseks oli, kas Jeesus on sama isik kui Jumal-Isa või on Ta Isa poolt loodud ja subordineeritud . Johannese evangeelium esitab lugejaile Jeesuse inimlikkust ja jumalikkust ühekorraga, samaaegselt. Jeesuse üheaegselt jumaliku ja inimliku olemuse selgitamine on ka tänapäevase teoloogia üheks arutlusteemaks, seda Kolmainsuse käsitluses mõiste "perihhorees" kaudu . | Millisel kujul oli Jeesus vastavalt Johannese evangeeliumile olemas enne oma sündi? | [
{
"answer_start": 60,
"text": "jumaliku olendina"
}
] | Johannese evangeelium | 8667fb6f-4801-4755-a777-c9a891608adf |
Evangeelium rõhutab Jumal-Poja müstilist vahekorda Jumal-Isaga ja usklike müstilist vahekorda Lunastajaga ning räägib Pühast Vaimust kui Lohutajast (Trööstijast). Pole päris selge, kellest siiski kirjakohtades Jh 14:16, Jh 14:26, Jh 15:26, Jh 16:79 juttu on, kuna Lohutajat ehk parakleeti (kreeka k παράκλητος (parakletos), eesti keeles appikutsutu, eestkostja, lohutaja) on nii nimetatud vaid Johannese evangeeliumis ning kelle all on kristliku traditsiooni kohaselt mõeldud peamiselt Kolmainsuse kolmandat isikut, Püha Vaimu. Lohutaja on Jeesuse sõnul keegi, kes tuleb peale Tema lahkumist ja jääb inimeste juurde Tema taastulekuni, olles temaga võrdne (Jh 14:16 – teine Lohutaja). Teoloogide seas on arvamusi, et parakleet võis olla ka Jeesus ise vaimsel kujul; mõnede islamiuurijate arvates võib tegu olla ka prohvet Muhamediga . | Millise terminiga nimetatakse Johannese evangeeliumis Püha Vaimu? | [
{
"answer_start": 137,
"text": "Lohutajast"
}
] | Johannese evangeelium | 284a2cec-8009-4184-bea0-ea508cccb0f9 |
Evangeelium rõhutab Jumal-Poja müstilist vahekorda Jumal-Isaga ja usklike müstilist vahekorda Lunastajaga ning räägib Pühast Vaimust kui Lohutajast (Trööstijast). Pole päris selge, kellest siiski kirjakohtades Jh 14:16, Jh 14:26, Jh 15:26, Jh 16:79 juttu on, kuna Lohutajat ehk parakleeti (kreeka k παράκλητος (parakletos), eesti keeles appikutsutu, eestkostja, lohutaja) on nii nimetatud vaid Johannese evangeeliumis ning kelle all on kristliku traditsiooni kohaselt mõeldud peamiselt Kolmainsuse kolmandat isikut, Püha Vaimu. Lohutaja on Jeesuse sõnul keegi, kes tuleb peale Tema lahkumist ja jääb inimeste juurde Tema taastulekuni, olles temaga võrdne (Jh 14:16 – teine Lohutaja). Teoloogide seas on arvamusi, et parakleet võis olla ka Jeesus ise vaimsel kujul; mõnede islamiuurijate arvates võib tegu olla ka prohvet Muhamediga . | Millise terminiga nimetatakse Johannese evangeeliumis Püha Vaimu? | [
{
"answer_start": 137,
"text": "Lohutajast (Trööstijast)"
}
] | Johannese evangeelium | 284a2cec-8009-4184-bea0-ea508cccb0f9 |
Evangeelium rõhutab Jumal-Poja müstilist vahekorda Jumal-Isaga ja usklike müstilist vahekorda Lunastajaga ning räägib Pühast Vaimust kui Lohutajast (Trööstijast). Pole päris selge, kellest siiski kirjakohtades Jh 14:16, Jh 14:26, Jh 15:26, Jh 16:79 juttu on, kuna Lohutajat ehk parakleeti (kreeka k παράκλητος (parakletos), eesti keeles appikutsutu, eestkostja, lohutaja) on nii nimetatud vaid Johannese evangeeliumis ning kelle all on kristliku traditsiooni kohaselt mõeldud peamiselt Kolmainsuse kolmandat isikut, Püha Vaimu. Lohutaja on Jeesuse sõnul keegi, kes tuleb peale Tema lahkumist ja jääb inimeste juurde Tema taastulekuni, olles temaga võrdne (Jh 14:16 – teine Lohutaja). Teoloogide seas on arvamusi, et parakleet võis olla ka Jeesus ise vaimsel kujul; mõnede islamiuurijate arvates võib tegu olla ka prohvet Muhamediga . | Mis on Lohutaja kreekakeelse päritoluga sünonüüm? | [
{
"answer_start": 278,
"text": "parakleeti"
}
] | Johannese evangeelium | 34d0dec5-8875-45f8-80e2-f6f55cf069c8 |
Evangeelium rõhutab Jumal-Poja müstilist vahekorda Jumal-Isaga ja usklike müstilist vahekorda Lunastajaga ning räägib Pühast Vaimust kui Lohutajast (Trööstijast). Pole päris selge, kellest siiski kirjakohtades Jh 14:16, Jh 14:26, Jh 15:26, Jh 16:79 juttu on, kuna Lohutajat ehk parakleeti (kreeka k παράκλητος (parakletos), eesti keeles appikutsutu, eestkostja, lohutaja) on nii nimetatud vaid Johannese evangeeliumis ning kelle all on kristliku traditsiooni kohaselt mõeldud peamiselt Kolmainsuse kolmandat isikut, Püha Vaimu. Lohutaja on Jeesuse sõnul keegi, kes tuleb peale Tema lahkumist ja jääb inimeste juurde Tema taastulekuni, olles temaga võrdne (Jh 14:16 – teine Lohutaja). Teoloogide seas on arvamusi, et parakleet võis olla ka Jeesus ise vaimsel kujul; mõnede islamiuurijate arvates võib tegu olla ka prohvet Muhamediga . | Kelleks peavad parakleeti mõned islamiuurijad? | [
{
"answer_start": 813,
"text": "prohvet Muhamediga"
}
] | Johannese evangeelium | 47f2db35-8e04-4715-86ab-bf107ddf2e7f |
Evangeelium rõhutab Jumal-Poja müstilist vahekorda Jumal-Isaga ja usklike müstilist vahekorda Lunastajaga ning räägib Pühast Vaimust kui Lohutajast (Trööstijast). Pole päris selge, kellest siiski kirjakohtades Jh 14:16, Jh 14:26, Jh 15:26, Jh 16:79 juttu on, kuna Lohutajat ehk parakleeti (kreeka k παράκλητος (parakletos), eesti keeles appikutsutu, eestkostja, lohutaja) on nii nimetatud vaid Johannese evangeeliumis ning kelle all on kristliku traditsiooni kohaselt mõeldud peamiselt Kolmainsuse kolmandat isikut, Püha Vaimu. Lohutaja on Jeesuse sõnul keegi, kes tuleb peale Tema lahkumist ja jääb inimeste juurde Tema taastulekuni, olles temaga võrdne (Jh 14:16 – teine Lohutaja). Teoloogide seas on arvamusi, et parakleet võis olla ka Jeesus ise vaimsel kujul; mõnede islamiuurijate arvates võib tegu olla ka prohvet Muhamediga . | Kelleks peavad parakleeti mõned islamiuurijad? | [
{
"answer_start": 821,
"text": "Muhamediga"
}
] | Johannese evangeelium | 47f2db35-8e04-4715-86ab-bf107ddf2e7f |
Evangeelium rõhutab Jumal-Poja müstilist vahekorda Jumal-Isaga ja usklike müstilist vahekorda Lunastajaga ning räägib Pühast Vaimust kui Lohutajast (Trööstijast). Pole päris selge, kellest siiski kirjakohtades Jh 14:16, Jh 14:26, Jh 15:26, Jh 16:79 juttu on, kuna Lohutajat ehk parakleeti (kreeka k παράκλητος (parakletos), eesti keeles appikutsutu, eestkostja, lohutaja) on nii nimetatud vaid Johannese evangeeliumis ning kelle all on kristliku traditsiooni kohaselt mõeldud peamiselt Kolmainsuse kolmandat isikut, Püha Vaimu. Lohutaja on Jeesuse sõnul keegi, kes tuleb peale Tema lahkumist ja jääb inimeste juurde Tema taastulekuni, olles temaga võrdne (Jh 14:16 – teine Lohutaja). Teoloogide seas on arvamusi, et parakleet võis olla ka Jeesus ise vaimsel kujul; mõnede islamiuurijate arvates võib tegu olla ka prohvet Muhamediga . | Kuidas kirjeldas Jeesus Lohutajat Johannese evangeeliumis? | [
{
"answer_start": 554,
"text": "keegi, kes tuleb peale Tema lahkumist ja jääb inimeste juurde Tema taastulekuni, olles temaga võrdne"
}
] | Johannese evangeelium | 44d078fc-3b33-4bd5-bb5b-50c9da6f3338 |
Evangeelium rõhutab Jumal-Poja müstilist vahekorda Jumal-Isaga ja usklike müstilist vahekorda Lunastajaga ning räägib Pühast Vaimust kui Lohutajast (Trööstijast). Pole päris selge, kellest siiski kirjakohtades Jh 14:16, Jh 14:26, Jh 15:26, Jh 16:79 juttu on, kuna Lohutajat ehk parakleeti (kreeka k παράκλητος (parakletos), eesti keeles appikutsutu, eestkostja, lohutaja) on nii nimetatud vaid Johannese evangeeliumis ning kelle all on kristliku traditsiooni kohaselt mõeldud peamiselt Kolmainsuse kolmandat isikut, Püha Vaimu. Lohutaja on Jeesuse sõnul keegi, kes tuleb peale Tema lahkumist ja jääb inimeste juurde Tema taastulekuni, olles temaga võrdne (Jh 14:16 – teine Lohutaja). Teoloogide seas on arvamusi, et parakleet võis olla ka Jeesus ise vaimsel kujul; mõnede islamiuurijate arvates võib tegu olla ka prohvet Muhamediga . | Kus Johannese evangeeliumis Lohutajat mainitakse? | [
{
"answer_start": 210,
"text": "Jh 14:16, Jh 14:26, Jh 15:26, Jh 16:79"
}
] | Johannese evangeelium | 2738bec7-496a-47ae-9a75-ba751f1e5819 |
Tööstusajastule eelnenud ajajärku kutsutakse tihti ka puiduajastuks, kuna puit ja küttepuud pakkusid energiat ja olid ehitusmaterjaliks nii kodudele kui ka tööriistadele.Algseid metsamajandamise jälgi on näha Vana-Roomas, kus latifundiumid, mis olid põllumajandusasutused, suutsid küllaltki hästi tagada Rooma riigi puiduga varustamise. Roomlaste langemisega tuli kaasa suur metsatustumine Euroopas. Sarnast jätkusuutlikkusele suunatud metsa majandamise põhimõtet rakendasid ka praegusel Saksamaa alal elanud läänegoodid 7. sajandil. Nad seisid silmitsi metsaalade järjest kasvava vähenemisega ning sellest tulenevalt kehtestasid määruse, mis piiras tamme- ja männimetsade raietöid. | Mis asutused tegelesid metsamajandamisega Vana-Roomas? | [
{
"answer_start": 226,
"text": "latifundiumid"
}
] | Metsandus | 4cb6785c-92bc-4894-8933-b40d1539391d |
Tööstusajastule eelnenud ajajärku kutsutakse tihti ka puiduajastuks, kuna puit ja küttepuud pakkusid energiat ja olid ehitusmaterjaliks nii kodudele kui ka tööriistadele.Algseid metsamajandamise jälgi on näha Vana-Roomas, kus latifundiumid, mis olid põllumajandusasutused, suutsid küllaltki hästi tagada Rooma riigi puiduga varustamise. Roomlaste langemisega tuli kaasa suur metsatustumine Euroopas. Sarnast jätkusuutlikkusele suunatud metsa majandamise põhimõtet rakendasid ka praegusel Saksamaa alal elanud läänegoodid 7. sajandil. Nad seisid silmitsi metsaalade järjest kasvava vähenemisega ning sellest tulenevalt kehtestasid määruse, mis piiras tamme- ja männimetsade raietöid. | Mis puidu raiumist piirasid läänegoodid? | [
{
"answer_start": 650,
"text": "tamme- ja männimetsade"
}
] | Metsandus | 99a128ed-53be-48fa-b0a0-9ec26345f68a |
Tööstusajastule eelnenud ajajärku kutsutakse tihti ka puiduajastuks, kuna puit ja küttepuud pakkusid energiat ja olid ehitusmaterjaliks nii kodudele kui ka tööriistadele.Algseid metsamajandamise jälgi on näha Vana-Roomas, kus latifundiumid, mis olid põllumajandusasutused, suutsid küllaltki hästi tagada Rooma riigi puiduga varustamise. Roomlaste langemisega tuli kaasa suur metsatustumine Euroopas. Sarnast jätkusuutlikkusele suunatud metsa majandamise põhimõtet rakendasid ka praegusel Saksamaa alal elanud läänegoodid 7. sajandil. Nad seisid silmitsi metsaalade järjest kasvava vähenemisega ning sellest tulenevalt kehtestasid määruse, mis piiras tamme- ja männimetsade raietöid. | Millest tuleneb nimetus "puiduajastu"? | [
{
"answer_start": 74,
"text": "puit ja küttepuud pakkusid energiat ja olid ehitusmaterjaliks nii kodudele kui ka tööriistadele"
}
] | Metsandus | d19478ea-5b68-41a0-b4bb-a0c0a47a7fc3 |
Tööstusajastule eelnenud ajajärku kutsutakse tihti ka puiduajastuks, kuna puit ja küttepuud pakkusid energiat ja olid ehitusmaterjaliks nii kodudele kui ka tööriistadele.Algseid metsamajandamise jälgi on näha Vana-Roomas, kus latifundiumid, mis olid põllumajandusasutused, suutsid küllaltki hästi tagada Rooma riigi puiduga varustamise. Roomlaste langemisega tuli kaasa suur metsatustumine Euroopas. Sarnast jätkusuutlikkusele suunatud metsa majandamise põhimõtet rakendasid ka praegusel Saksamaa alal elanud läänegoodid 7. sajandil. Nad seisid silmitsi metsaalade järjest kasvava vähenemisega ning sellest tulenevalt kehtestasid määruse, mis piiras tamme- ja männimetsade raietöid. | Mis ajastu järgnes puiduajastule? | [
{
"answer_start": 0,
"text": "Tööstusajastule"
}
] | Metsandus | 78629326-7ec6-4113-9c3f-e05d58d7e75a |
Tööstusajastule eelnenud ajajärku kutsutakse tihti ka puiduajastuks, kuna puit ja küttepuud pakkusid energiat ja olid ehitusmaterjaliks nii kodudele kui ka tööriistadele.Algseid metsamajandamise jälgi on näha Vana-Roomas, kus latifundiumid, mis olid põllumajandusasutused, suutsid küllaltki hästi tagada Rooma riigi puiduga varustamise. Roomlaste langemisega tuli kaasa suur metsatustumine Euroopas. Sarnast jätkusuutlikkusele suunatud metsa majandamise põhimõtet rakendasid ka praegusel Saksamaa alal elanud läänegoodid 7. sajandil. Nad seisid silmitsi metsaalade järjest kasvava vähenemisega ning sellest tulenevalt kehtestasid määruse, mis piiras tamme- ja männimetsade raietöid. | Mis järgnes Euroopa metsanduses Rooma riigi hääbumisele? | [
{
"answer_start": 370,
"text": "suur metsatustumine"
}
] | Metsandus | 0d754489-a5db-4537-935f-169c40979b3e |
Tööstusajastule eelnenud ajajärku kutsutakse tihti ka puiduajastuks, kuna puit ja küttepuud pakkusid energiat ja olid ehitusmaterjaliks nii kodudele kui ka tööriistadele.Algseid metsamajandamise jälgi on näha Vana-Roomas, kus latifundiumid, mis olid põllumajandusasutused, suutsid küllaltki hästi tagada Rooma riigi puiduga varustamise. Roomlaste langemisega tuli kaasa suur metsatustumine Euroopas. Sarnast jätkusuutlikkusele suunatud metsa majandamise põhimõtet rakendasid ka praegusel Saksamaa alal elanud läänegoodid 7. sajandil. Nad seisid silmitsi metsaalade järjest kasvava vähenemisega ning sellest tulenevalt kehtestasid määruse, mis piiras tamme- ja männimetsade raietöid. | Mis järgnes Euroopa metsanduses Rooma riigi hääbumisele? | [
{
"answer_start": 375,
"text": "metsatustumine"
}
] | Metsandus | 0d754489-a5db-4537-935f-169c40979b3e |
Süstemaatiline metsa majandamine, mis oli suunatud jätkusuutliku toorpuidu saamiseks, olevat alguse saanud Saksamaal Nürnbergis 14. sajandil, ja 16. sajandi Jaapanis.Enamasti olid metsad jagatud sektsioonideks ja kaardistatud, raietööd oli tehtud nii, et oleks tagatud metsataastumine. Palkide parvetamine tegi võimalikuks ühendada sisemaa alade metsad ranniku aladega. Saksamaal kasutati selleks näiteks Maini, Neckari, Doonau ja Reini jõge. Seega oli selle aegne metsandus tihedalt seotud kaubandusega suuremate vahemaade tagant. Suuri nulgusid Schwarzwaldis (või ka Mustmets) kutsuti Holländeriteks, sest neid müüdi enamasti Hollandi laevatehastesse. Parved, mida selleks kasutati, olid 200–400 meetrit pikad ja 40 meetrit laiad ning koosnesid mitmest tuhandest palgist. Töömeeskond koosnes kuni 400–500 mehest. Palgi parvetamine võimaldas ühendada suured alad kontinentaalses Euroopas ja on siiamaani tähtsal kohal näiteks Soomes.16. sajandist alates tõi kaevandamise areng ja kaubanduse kiirenemine merel kaasa inimasutuse kasvamise ja vajaduse puidu järele. Metsad võeti maha, et teha ruumi põllumaadele ning linnadele ja kasvava energiavajaduse rahuldamiseks tuli suurendada raietöid. Mõnes kohas istutati küll ulatuslikult puid, kuid see ei olnud raiemahtudega võrreldes eriti mastaapne. Ulatuslikumad säästva metsamajandamise põhimõtted tõusid esile 19. sajandi lõpus ja 20. sajandi alguses. | Millal algas jätkusuutlik metsa majandamine Jaapanis? | [
{
"answer_start": 145,
"text": "16. sajandi"
}
] | Metsandus | 99f64791-f73a-4c6d-8ab7-0ba61b3c1f6f |
Süstemaatiline metsa majandamine, mis oli suunatud jätkusuutliku toorpuidu saamiseks, olevat alguse saanud Saksamaal Nürnbergis 14. sajandil, ja 16. sajandi Jaapanis.Enamasti olid metsad jagatud sektsioonideks ja kaardistatud, raietööd oli tehtud nii, et oleks tagatud metsataastumine. Palkide parvetamine tegi võimalikuks ühendada sisemaa alade metsad ranniku aladega. Saksamaal kasutati selleks näiteks Maini, Neckari, Doonau ja Reini jõge. Seega oli selle aegne metsandus tihedalt seotud kaubandusega suuremate vahemaade tagant. Suuri nulgusid Schwarzwaldis (või ka Mustmets) kutsuti Holländeriteks, sest neid müüdi enamasti Hollandi laevatehastesse. Parved, mida selleks kasutati, olid 200–400 meetrit pikad ja 40 meetrit laiad ning koosnesid mitmest tuhandest palgist. Töömeeskond koosnes kuni 400–500 mehest. Palgi parvetamine võimaldas ühendada suured alad kontinentaalses Euroopas ja on siiamaani tähtsal kohal näiteks Soomes.16. sajandist alates tõi kaevandamise areng ja kaubanduse kiirenemine merel kaasa inimasutuse kasvamise ja vajaduse puidu järele. Metsad võeti maha, et teha ruumi põllumaadele ning linnadele ja kasvava energiavajaduse rahuldamiseks tuli suurendada raietöid. Mõnes kohas istutati küll ulatuslikult puid, kuid see ei olnud raiemahtudega võrreldes eriti mastaapne. Ulatuslikumad säästva metsamajandamise põhimõtted tõusid esile 19. sajandi lõpus ja 20. sajandi alguses. | Kui pikkade parvedega parvetati Schwarzwaldi nulgusid? | [
{
"answer_start": 690,
"text": "200–400 meetrit"
}
] | Metsandus | 43a05aa6-0076-4875-b977-7323d2d3b29e |
Süstemaatiline metsa majandamine, mis oli suunatud jätkusuutliku toorpuidu saamiseks, olevat alguse saanud Saksamaal Nürnbergis 14. sajandil, ja 16. sajandi Jaapanis.Enamasti olid metsad jagatud sektsioonideks ja kaardistatud, raietööd oli tehtud nii, et oleks tagatud metsataastumine. Palkide parvetamine tegi võimalikuks ühendada sisemaa alade metsad ranniku aladega. Saksamaal kasutati selleks näiteks Maini, Neckari, Doonau ja Reini jõge. Seega oli selle aegne metsandus tihedalt seotud kaubandusega suuremate vahemaade tagant. Suuri nulgusid Schwarzwaldis (või ka Mustmets) kutsuti Holländeriteks, sest neid müüdi enamasti Hollandi laevatehastesse. Parved, mida selleks kasutati, olid 200–400 meetrit pikad ja 40 meetrit laiad ning koosnesid mitmest tuhandest palgist. Töömeeskond koosnes kuni 400–500 mehest. Palgi parvetamine võimaldas ühendada suured alad kontinentaalses Euroopas ja on siiamaani tähtsal kohal näiteks Soomes.16. sajandist alates tõi kaevandamise areng ja kaubanduse kiirenemine merel kaasa inimasutuse kasvamise ja vajaduse puidu järele. Metsad võeti maha, et teha ruumi põllumaadele ning linnadele ja kasvava energiavajaduse rahuldamiseks tuli suurendada raietöid. Mõnes kohas istutati küll ulatuslikult puid, kuid see ei olnud raiemahtudega võrreldes eriti mastaapne. Ulatuslikumad säästva metsamajandamise põhimõtted tõusid esile 19. sajandi lõpus ja 20. sajandi alguses. | Kui pikkade parvedega parvetati Schwarzwaldi nulgusid? | [
{
"answer_start": 690,
"text": "200–400 meetrit pikad"
}
] | Metsandus | 43a05aa6-0076-4875-b977-7323d2d3b29e |
Süstemaatiline metsa majandamine, mis oli suunatud jätkusuutliku toorpuidu saamiseks, olevat alguse saanud Saksamaal Nürnbergis 14. sajandil, ja 16. sajandi Jaapanis.Enamasti olid metsad jagatud sektsioonideks ja kaardistatud, raietööd oli tehtud nii, et oleks tagatud metsataastumine. Palkide parvetamine tegi võimalikuks ühendada sisemaa alade metsad ranniku aladega. Saksamaal kasutati selleks näiteks Maini, Neckari, Doonau ja Reini jõge. Seega oli selle aegne metsandus tihedalt seotud kaubandusega suuremate vahemaade tagant. Suuri nulgusid Schwarzwaldis (või ka Mustmets) kutsuti Holländeriteks, sest neid müüdi enamasti Hollandi laevatehastesse. Parved, mida selleks kasutati, olid 200–400 meetrit pikad ja 40 meetrit laiad ning koosnesid mitmest tuhandest palgist. Töömeeskond koosnes kuni 400–500 mehest. Palgi parvetamine võimaldas ühendada suured alad kontinentaalses Euroopas ja on siiamaani tähtsal kohal näiteks Soomes.16. sajandist alates tõi kaevandamise areng ja kaubanduse kiirenemine merel kaasa inimasutuse kasvamise ja vajaduse puidu järele. Metsad võeti maha, et teha ruumi põllumaadele ning linnadele ja kasvava energiavajaduse rahuldamiseks tuli suurendada raietöid. Mõnes kohas istutati küll ulatuslikult puid, kuid see ei olnud raiemahtudega võrreldes eriti mastaapne. Ulatuslikumad säästva metsamajandamise põhimõtted tõusid esile 19. sajandi lõpus ja 20. sajandi alguses. | Milliseid jõgesid kasutati palkide parvetamiseks Saksamaal? | [
{
"answer_start": 397,
"text": "näiteks Maini, Neckari, Doonau ja Reini jõge"
}
] | Metsandus | d08617cd-b52d-4c0b-9dc4-ca95c48d8ac1 |
Süstemaatiline metsa majandamine, mis oli suunatud jätkusuutliku toorpuidu saamiseks, olevat alguse saanud Saksamaal Nürnbergis 14. sajandil, ja 16. sajandi Jaapanis.Enamasti olid metsad jagatud sektsioonideks ja kaardistatud, raietööd oli tehtud nii, et oleks tagatud metsataastumine. Palkide parvetamine tegi võimalikuks ühendada sisemaa alade metsad ranniku aladega. Saksamaal kasutati selleks näiteks Maini, Neckari, Doonau ja Reini jõge. Seega oli selle aegne metsandus tihedalt seotud kaubandusega suuremate vahemaade tagant. Suuri nulgusid Schwarzwaldis (või ka Mustmets) kutsuti Holländeriteks, sest neid müüdi enamasti Hollandi laevatehastesse. Parved, mida selleks kasutati, olid 200–400 meetrit pikad ja 40 meetrit laiad ning koosnesid mitmest tuhandest palgist. Töömeeskond koosnes kuni 400–500 mehest. Palgi parvetamine võimaldas ühendada suured alad kontinentaalses Euroopas ja on siiamaani tähtsal kohal näiteks Soomes.16. sajandist alates tõi kaevandamise areng ja kaubanduse kiirenemine merel kaasa inimasutuse kasvamise ja vajaduse puidu järele. Metsad võeti maha, et teha ruumi põllumaadele ning linnadele ja kasvava energiavajaduse rahuldamiseks tuli suurendada raietöid. Mõnes kohas istutati küll ulatuslikult puid, kuid see ei olnud raiemahtudega võrreldes eriti mastaapne. Ulatuslikumad säästva metsamajandamise põhimõtted tõusid esile 19. sajandi lõpus ja 20. sajandi alguses. | Milliseid jõgesid kasutati palkide parvetamiseks Saksamaal? | [
{
"answer_start": 405,
"text": "Maini, Neckari, Doonau ja Reini jõge"
}
] | Metsandus | d08617cd-b52d-4c0b-9dc4-ca95c48d8ac1 |
Süstemaatiline metsa majandamine, mis oli suunatud jätkusuutliku toorpuidu saamiseks, olevat alguse saanud Saksamaal Nürnbergis 14. sajandil, ja 16. sajandi Jaapanis.Enamasti olid metsad jagatud sektsioonideks ja kaardistatud, raietööd oli tehtud nii, et oleks tagatud metsataastumine. Palkide parvetamine tegi võimalikuks ühendada sisemaa alade metsad ranniku aladega. Saksamaal kasutati selleks näiteks Maini, Neckari, Doonau ja Reini jõge. Seega oli selle aegne metsandus tihedalt seotud kaubandusega suuremate vahemaade tagant. Suuri nulgusid Schwarzwaldis (või ka Mustmets) kutsuti Holländeriteks, sest neid müüdi enamasti Hollandi laevatehastesse. Parved, mida selleks kasutati, olid 200–400 meetrit pikad ja 40 meetrit laiad ning koosnesid mitmest tuhandest palgist. Töömeeskond koosnes kuni 400–500 mehest. Palgi parvetamine võimaldas ühendada suured alad kontinentaalses Euroopas ja on siiamaani tähtsal kohal näiteks Soomes.16. sajandist alates tõi kaevandamise areng ja kaubanduse kiirenemine merel kaasa inimasutuse kasvamise ja vajaduse puidu järele. Metsad võeti maha, et teha ruumi põllumaadele ning linnadele ja kasvava energiavajaduse rahuldamiseks tuli suurendada raietöid. Mõnes kohas istutati küll ulatuslikult puid, kuid see ei olnud raiemahtudega võrreldes eriti mastaapne. Ulatuslikumad säästva metsamajandamise põhimõtted tõusid esile 19. sajandi lõpus ja 20. sajandi alguses. | Milliseid jõgesid kasutati palkide parvetamiseks Saksamaal? | [
{
"answer_start": 397,
"text": "näiteks Maini, Neckari, Doonau ja Reini"
}
] | Metsandus | d08617cd-b52d-4c0b-9dc4-ca95c48d8ac1 |
Süstemaatiline metsa majandamine, mis oli suunatud jätkusuutliku toorpuidu saamiseks, olevat alguse saanud Saksamaal Nürnbergis 14. sajandil, ja 16. sajandi Jaapanis.Enamasti olid metsad jagatud sektsioonideks ja kaardistatud, raietööd oli tehtud nii, et oleks tagatud metsataastumine. Palkide parvetamine tegi võimalikuks ühendada sisemaa alade metsad ranniku aladega. Saksamaal kasutati selleks näiteks Maini, Neckari, Doonau ja Reini jõge. Seega oli selle aegne metsandus tihedalt seotud kaubandusega suuremate vahemaade tagant. Suuri nulgusid Schwarzwaldis (või ka Mustmets) kutsuti Holländeriteks, sest neid müüdi enamasti Hollandi laevatehastesse. Parved, mida selleks kasutati, olid 200–400 meetrit pikad ja 40 meetrit laiad ning koosnesid mitmest tuhandest palgist. Töömeeskond koosnes kuni 400–500 mehest. Palgi parvetamine võimaldas ühendada suured alad kontinentaalses Euroopas ja on siiamaani tähtsal kohal näiteks Soomes.16. sajandist alates tõi kaevandamise areng ja kaubanduse kiirenemine merel kaasa inimasutuse kasvamise ja vajaduse puidu järele. Metsad võeti maha, et teha ruumi põllumaadele ning linnadele ja kasvava energiavajaduse rahuldamiseks tuli suurendada raietöid. Mõnes kohas istutati küll ulatuslikult puid, kuid see ei olnud raiemahtudega võrreldes eriti mastaapne. Ulatuslikumad säästva metsamajandamise põhimõtted tõusid esile 19. sajandi lõpus ja 20. sajandi alguses. | Milliseid jõgesid kasutati palkide parvetamiseks Saksamaal? | [
{
"answer_start": 405,
"text": "Maini, Neckari, Doonau ja Reini"
}
] | Metsandus | d08617cd-b52d-4c0b-9dc4-ca95c48d8ac1 |
Süstemaatiline metsa majandamine, mis oli suunatud jätkusuutliku toorpuidu saamiseks, olevat alguse saanud Saksamaal Nürnbergis 14. sajandil, ja 16. sajandi Jaapanis.Enamasti olid metsad jagatud sektsioonideks ja kaardistatud, raietööd oli tehtud nii, et oleks tagatud metsataastumine. Palkide parvetamine tegi võimalikuks ühendada sisemaa alade metsad ranniku aladega. Saksamaal kasutati selleks näiteks Maini, Neckari, Doonau ja Reini jõge. Seega oli selle aegne metsandus tihedalt seotud kaubandusega suuremate vahemaade tagant. Suuri nulgusid Schwarzwaldis (või ka Mustmets) kutsuti Holländeriteks, sest neid müüdi enamasti Hollandi laevatehastesse. Parved, mida selleks kasutati, olid 200–400 meetrit pikad ja 40 meetrit laiad ning koosnesid mitmest tuhandest palgist. Töömeeskond koosnes kuni 400–500 mehest. Palgi parvetamine võimaldas ühendada suured alad kontinentaalses Euroopas ja on siiamaani tähtsal kohal näiteks Soomes.16. sajandist alates tõi kaevandamise areng ja kaubanduse kiirenemine merel kaasa inimasutuse kasvamise ja vajaduse puidu järele. Metsad võeti maha, et teha ruumi põllumaadele ning linnadele ja kasvava energiavajaduse rahuldamiseks tuli suurendada raietöid. Mõnes kohas istutati küll ulatuslikult puid, kuid see ei olnud raiemahtudega võrreldes eriti mastaapne. Ulatuslikumad säästva metsamajandamise põhimõtted tõusid esile 19. sajandi lõpus ja 20. sajandi alguses. | Millele pidid metsad ruumi tegema alates 16. sajandist? | [
{
"answer_start": 1097,
"text": "põllumaadele ning linnadele"
}
] | Metsandus | a8560440-02ca-4b70-ae1a-969d4a57f94e |
Süstemaatiline metsa majandamine, mis oli suunatud jätkusuutliku toorpuidu saamiseks, olevat alguse saanud Saksamaal Nürnbergis 14. sajandil, ja 16. sajandi Jaapanis.Enamasti olid metsad jagatud sektsioonideks ja kaardistatud, raietööd oli tehtud nii, et oleks tagatud metsataastumine. Palkide parvetamine tegi võimalikuks ühendada sisemaa alade metsad ranniku aladega. Saksamaal kasutati selleks näiteks Maini, Neckari, Doonau ja Reini jõge. Seega oli selle aegne metsandus tihedalt seotud kaubandusega suuremate vahemaade tagant. Suuri nulgusid Schwarzwaldis (või ka Mustmets) kutsuti Holländeriteks, sest neid müüdi enamasti Hollandi laevatehastesse. Parved, mida selleks kasutati, olid 200–400 meetrit pikad ja 40 meetrit laiad ning koosnesid mitmest tuhandest palgist. Töömeeskond koosnes kuni 400–500 mehest. Palgi parvetamine võimaldas ühendada suured alad kontinentaalses Euroopas ja on siiamaani tähtsal kohal näiteks Soomes.16. sajandist alates tõi kaevandamise areng ja kaubanduse kiirenemine merel kaasa inimasutuse kasvamise ja vajaduse puidu järele. Metsad võeti maha, et teha ruumi põllumaadele ning linnadele ja kasvava energiavajaduse rahuldamiseks tuli suurendada raietöid. Mõnes kohas istutati küll ulatuslikult puid, kuid see ei olnud raiemahtudega võrreldes eriti mastaapne. Ulatuslikumad säästva metsamajandamise põhimõtted tõusid esile 19. sajandi lõpus ja 20. sajandi alguses. | Mis riiki saadeti Scharzwaldi nulgusid? | [
{
"answer_start": 628,
"text": "Hollandi"
}
] | Metsandus | 4f94814b-9ba3-4a9a-949c-2aa8ff3326e3 |
Kuni 19. sajandi keskpaigani oli põhiliseks raie tööriistaks kirves. Selle asendas aga saag. Raudtee arenedes ja selle laiemale kasutusele võtmisega tõusis parvetamise kõrvale ka see transpordivahend. See kõik tähendas raiemahtude suurenemist. Esimese mootorsae leiutamise üle vaieldakse palju. Kuid kindlalt võib öelda, et 1920. aastatel võeti mootorsaag laialdasemalt kasutusele. Bensiinimootoriga mootorsae masstootmine algas Saksamaal samuti 1920. aastate lõpuaastatel. Algsed mootorsaed olid rasked (üle 60 kg) ja vajasid opereerimiseks kahte inimest. 1950. aastal leiutati ühe-inimese mootorsaag (algselt 12 kg).Oluline areng toimus 1970. aastate lõpus, kui Rootsis ja Soomes võeti kasutusele harvesterid. Nad levisid kiiresti kogu Põhja-Euroopas. Tänapäeval ollakse arusaamal, et harvester teeb kogenud juhi käes 10–15 saemehe töö. Eestis tegutseb ligi 100 harvesteri ja 200–300 forvarderi, mis transpordivad toorpuidu metsast välja. Umbes 90% Eesti metsaraietest tehakse masinatega. | Mitut saagijat võib asendada üks harvester? | [
{
"answer_start": 820,
"text": "10–15"
}
] | Metsandus | 7f6c26a2-43ae-4421-82f9-2d81025e389e |
Kuni 19. sajandi keskpaigani oli põhiliseks raie tööriistaks kirves. Selle asendas aga saag. Raudtee arenedes ja selle laiemale kasutusele võtmisega tõusis parvetamise kõrvale ka see transpordivahend. See kõik tähendas raiemahtude suurenemist. Esimese mootorsae leiutamise üle vaieldakse palju. Kuid kindlalt võib öelda, et 1920. aastatel võeti mootorsaag laialdasemalt kasutusele. Bensiinimootoriga mootorsae masstootmine algas Saksamaal samuti 1920. aastate lõpuaastatel. Algsed mootorsaed olid rasked (üle 60 kg) ja vajasid opereerimiseks kahte inimest. 1950. aastal leiutati ühe-inimese mootorsaag (algselt 12 kg).Oluline areng toimus 1970. aastate lõpus, kui Rootsis ja Soomes võeti kasutusele harvesterid. Nad levisid kiiresti kogu Põhja-Euroopas. Tänapäeval ollakse arusaamal, et harvester teeb kogenud juhi käes 10–15 saemehe töö. Eestis tegutseb ligi 100 harvesteri ja 200–300 forvarderi, mis transpordivad toorpuidu metsast välja. Umbes 90% Eesti metsaraietest tehakse masinatega. | Mis sai pärast kirvest peamiseks puuraie tööriistaks? | [
{
"answer_start": 87,
"text": "saag"
}
] | Metsandus | a350a65e-dd74-495e-b318-a5ea48e7b59b |
Kuni 19. sajandi keskpaigani oli põhiliseks raie tööriistaks kirves. Selle asendas aga saag. Raudtee arenedes ja selle laiemale kasutusele võtmisega tõusis parvetamise kõrvale ka see transpordivahend. See kõik tähendas raiemahtude suurenemist. Esimese mootorsae leiutamise üle vaieldakse palju. Kuid kindlalt võib öelda, et 1920. aastatel võeti mootorsaag laialdasemalt kasutusele. Bensiinimootoriga mootorsae masstootmine algas Saksamaal samuti 1920. aastate lõpuaastatel. Algsed mootorsaed olid rasked (üle 60 kg) ja vajasid opereerimiseks kahte inimest. 1950. aastal leiutati ühe-inimese mootorsaag (algselt 12 kg).Oluline areng toimus 1970. aastate lõpus, kui Rootsis ja Soomes võeti kasutusele harvesterid. Nad levisid kiiresti kogu Põhja-Euroopas. Tänapäeval ollakse arusaamal, et harvester teeb kogenud juhi käes 10–15 saemehe töö. Eestis tegutseb ligi 100 harvesteri ja 200–300 forvarderi, mis transpordivad toorpuidu metsast välja. Umbes 90% Eesti metsaraietest tehakse masinatega. | Mis riik hakkas esimesena tootma bensiinimootoriga mootorsaage? | [
{
"answer_start": 429,
"text": "Saksamaal"
}
] | Metsandus | da989344-e37c-4b14-84eb-07f23b347810 |
Kuni 19. sajandi keskpaigani oli põhiliseks raie tööriistaks kirves. Selle asendas aga saag. Raudtee arenedes ja selle laiemale kasutusele võtmisega tõusis parvetamise kõrvale ka see transpordivahend. See kõik tähendas raiemahtude suurenemist. Esimese mootorsae leiutamise üle vaieldakse palju. Kuid kindlalt võib öelda, et 1920. aastatel võeti mootorsaag laialdasemalt kasutusele. Bensiinimootoriga mootorsae masstootmine algas Saksamaal samuti 1920. aastate lõpuaastatel. Algsed mootorsaed olid rasked (üle 60 kg) ja vajasid opereerimiseks kahte inimest. 1950. aastal leiutati ühe-inimese mootorsaag (algselt 12 kg).Oluline areng toimus 1970. aastate lõpus, kui Rootsis ja Soomes võeti kasutusele harvesterid. Nad levisid kiiresti kogu Põhja-Euroopas. Tänapäeval ollakse arusaamal, et harvester teeb kogenud juhi käes 10–15 saemehe töö. Eestis tegutseb ligi 100 harvesteri ja 200–300 forvarderi, mis transpordivad toorpuidu metsast välja. Umbes 90% Eesti metsaraietest tehakse masinatega. | Kui palju kaalus esimene ühe inimese poolt opereeritav mootorsaag? | [
{
"answer_start": 611,
"text": "12 kg"
}
] | Metsandus | db50c088-9dcd-4fc8-bb34-8c40eb394c2e |
Kuni 19. sajandi keskpaigani oli põhiliseks raie tööriistaks kirves. Selle asendas aga saag. Raudtee arenedes ja selle laiemale kasutusele võtmisega tõusis parvetamise kõrvale ka see transpordivahend. See kõik tähendas raiemahtude suurenemist. Esimese mootorsae leiutamise üle vaieldakse palju. Kuid kindlalt võib öelda, et 1920. aastatel võeti mootorsaag laialdasemalt kasutusele. Bensiinimootoriga mootorsae masstootmine algas Saksamaal samuti 1920. aastate lõpuaastatel. Algsed mootorsaed olid rasked (üle 60 kg) ja vajasid opereerimiseks kahte inimest. 1950. aastal leiutati ühe-inimese mootorsaag (algselt 12 kg).Oluline areng toimus 1970. aastate lõpus, kui Rootsis ja Soomes võeti kasutusele harvesterid. Nad levisid kiiresti kogu Põhja-Euroopas. Tänapäeval ollakse arusaamal, et harvester teeb kogenud juhi käes 10–15 saemehe töö. Eestis tegutseb ligi 100 harvesteri ja 200–300 forvarderi, mis transpordivad toorpuidu metsast välja. Umbes 90% Eesti metsaraietest tehakse masinatega. | Mis tööd teeb forvarder? | [
{
"answer_start": 902,
"text": "transpordivad toorpuidu metsast välja"
}
] | Metsandus | 765e2841-2b06-433c-93b4-ef4cf39c054e |
Maailma Looduse Fondi hinnangul sõltub 1,6 miljardi inimese elatis metsandusest. Ametlikult pakub metsasektori tööd ligi 13 miljonile inimesele. Suurimad ümarpuidu tootjad on Ameerika Ühendriigid, Kanada, Brasiilia, Hiina ja Venemaa. Ülemaailmse metsanduse kaubanduse suuruseks hinnatakse üle 600 miljardi USA dollari.Olulist rolli mängib metsasektor arengumaade majanduses. Kuni 80% arengumaade elanikest sõltuvad mingil määral, nii majanduslikult kui ka toiduallikana metsast ja metsatoodetest, mis ei ole puit. Indohiinas on lausa 39% maailma ametlikest metsatööstuse töötajatest ehk 5,3 miljonit. Võrdluseks võib tuua Põhja-Ameerika, Lääne-Euroopa ja Ida-Euroopa vastavalt 1,4, 1,7 ning 2,1 miljonit töötajat ametlikult. | Kui palju inimesi on hõivatud Ida-Euroopa metsandussektoris? | [
{
"answer_start": 691,
"text": "2,1 miljonit töötajat"
}
] | Metsandus | f0cb5205-83d0-45db-b68e-d1fb7b63b3f6 |
Maailma Looduse Fondi hinnangul sõltub 1,6 miljardi inimese elatis metsandusest. Ametlikult pakub metsasektori tööd ligi 13 miljonile inimesele. Suurimad ümarpuidu tootjad on Ameerika Ühendriigid, Kanada, Brasiilia, Hiina ja Venemaa. Ülemaailmse metsanduse kaubanduse suuruseks hinnatakse üle 600 miljardi USA dollari.Olulist rolli mängib metsasektor arengumaade majanduses. Kuni 80% arengumaade elanikest sõltuvad mingil määral, nii majanduslikult kui ka toiduallikana metsast ja metsatoodetest, mis ei ole puit. Indohiinas on lausa 39% maailma ametlikest metsatööstuse töötajatest ehk 5,3 miljonit. Võrdluseks võib tuua Põhja-Ameerika, Lääne-Euroopa ja Ida-Euroopa vastavalt 1,4, 1,7 ning 2,1 miljonit töötajat ametlikult. | Kui palju inimesi on hõivatud Ida-Euroopa metsandussektoris? | [
{
"answer_start": 691,
"text": "2,1 miljonit"
}
] | Metsandus | f0cb5205-83d0-45db-b68e-d1fb7b63b3f6 |
Maailma Looduse Fondi hinnangul sõltub 1,6 miljardi inimese elatis metsandusest. Ametlikult pakub metsasektori tööd ligi 13 miljonile inimesele. Suurimad ümarpuidu tootjad on Ameerika Ühendriigid, Kanada, Brasiilia, Hiina ja Venemaa. Ülemaailmse metsanduse kaubanduse suuruseks hinnatakse üle 600 miljardi USA dollari.Olulist rolli mängib metsasektor arengumaade majanduses. Kuni 80% arengumaade elanikest sõltuvad mingil määral, nii majanduslikult kui ka toiduallikana metsast ja metsatoodetest, mis ei ole puit. Indohiinas on lausa 39% maailma ametlikest metsatööstuse töötajatest ehk 5,3 miljonit. Võrdluseks võib tuua Põhja-Ameerika, Lääne-Euroopa ja Ida-Euroopa vastavalt 1,4, 1,7 ning 2,1 miljonit töötajat ametlikult. | Kui palju inimesi üle maailma töötab metsanduse alal? | [
{
"answer_start": 116,
"text": "ligi 13 miljonile"
}
] | Metsandus | 3570367e-b355-4142-85dc-e1e705d70799 |
Maailma Looduse Fondi hinnangul sõltub 1,6 miljardi inimese elatis metsandusest. Ametlikult pakub metsasektori tööd ligi 13 miljonile inimesele. Suurimad ümarpuidu tootjad on Ameerika Ühendriigid, Kanada, Brasiilia, Hiina ja Venemaa. Ülemaailmse metsanduse kaubanduse suuruseks hinnatakse üle 600 miljardi USA dollari.Olulist rolli mängib metsasektor arengumaade majanduses. Kuni 80% arengumaade elanikest sõltuvad mingil määral, nii majanduslikult kui ka toiduallikana metsast ja metsatoodetest, mis ei ole puit. Indohiinas on lausa 39% maailma ametlikest metsatööstuse töötajatest ehk 5,3 miljonit. Võrdluseks võib tuua Põhja-Ameerika, Lääne-Euroopa ja Ida-Euroopa vastavalt 1,4, 1,7 ning 2,1 miljonit töötajat ametlikult. | Kui palju inimesi üle maailma töötab metsanduse alal? | [
{
"answer_start": 121,
"text": "13 miljonile"
}
] | Metsandus | 3570367e-b355-4142-85dc-e1e705d70799 |
Maailma Looduse Fondi hinnangul sõltub 1,6 miljardi inimese elatis metsandusest. Ametlikult pakub metsasektori tööd ligi 13 miljonile inimesele. Suurimad ümarpuidu tootjad on Ameerika Ühendriigid, Kanada, Brasiilia, Hiina ja Venemaa. Ülemaailmse metsanduse kaubanduse suuruseks hinnatakse üle 600 miljardi USA dollari.Olulist rolli mängib metsasektor arengumaade majanduses. Kuni 80% arengumaade elanikest sõltuvad mingil määral, nii majanduslikult kui ka toiduallikana metsast ja metsatoodetest, mis ei ole puit. Indohiinas on lausa 39% maailma ametlikest metsatööstuse töötajatest ehk 5,3 miljonit. Võrdluseks võib tuua Põhja-Ameerika, Lääne-Euroopa ja Ida-Euroopa vastavalt 1,4, 1,7 ning 2,1 miljonit töötajat ametlikult. | Mitu inimest töötab Indohiina metsandussektoris? | [
{
"answer_start": 587,
"text": "5,3 miljonit"
}
] | Metsandus | 7eb4682a-8ffd-4159-a7f3-594b6dac46d8 |
Maailma Looduse Fondi hinnangul sõltub 1,6 miljardi inimese elatis metsandusest. Ametlikult pakub metsasektori tööd ligi 13 miljonile inimesele. Suurimad ümarpuidu tootjad on Ameerika Ühendriigid, Kanada, Brasiilia, Hiina ja Venemaa. Ülemaailmse metsanduse kaubanduse suuruseks hinnatakse üle 600 miljardi USA dollari.Olulist rolli mängib metsasektor arengumaade majanduses. Kuni 80% arengumaade elanikest sõltuvad mingil määral, nii majanduslikult kui ka toiduallikana metsast ja metsatoodetest, mis ei ole puit. Indohiinas on lausa 39% maailma ametlikest metsatööstuse töötajatest ehk 5,3 miljonit. Võrdluseks võib tuua Põhja-Ameerika, Lääne-Euroopa ja Ida-Euroopa vastavalt 1,4, 1,7 ning 2,1 miljonit töötajat ametlikult. | Kus toodetakse maailmas kõige rohkem ümarpuitu? | [
{
"answer_start": 175,
"text": "Ameerika Ühendriigid, Kanada, Brasiilia, Hiina ja Venemaa"
}
] | Metsandus | 27da684d-45bd-464e-96a2-443bfacb0785 |
Maailma Looduse Fondi hinnangul sõltub 1,6 miljardi inimese elatis metsandusest. Ametlikult pakub metsasektori tööd ligi 13 miljonile inimesele. Suurimad ümarpuidu tootjad on Ameerika Ühendriigid, Kanada, Brasiilia, Hiina ja Venemaa. Ülemaailmse metsanduse kaubanduse suuruseks hinnatakse üle 600 miljardi USA dollari.Olulist rolli mängib metsasektor arengumaade majanduses. Kuni 80% arengumaade elanikest sõltuvad mingil määral, nii majanduslikult kui ka toiduallikana metsast ja metsatoodetest, mis ei ole puit. Indohiinas on lausa 39% maailma ametlikest metsatööstuse töötajatest ehk 5,3 miljonit. Võrdluseks võib tuua Põhja-Ameerika, Lääne-Euroopa ja Ida-Euroopa vastavalt 1,4, 1,7 ning 2,1 miljonit töötajat ametlikult. | Milline on maailma metsakaubanduse maht? | [
{
"answer_start": 289,
"text": "üle 600 miljardi USA dollari"
}
] | Metsandus | 042c56ef-0fb5-49ca-83e4-0776ad843073 |
Metsanduse areng Eestis on sarnanenud arenguga mujal Euroopas. Keskajal sätestati mitmeid seadusi, mis mingil määral reguleerisid metsa kasutamist. 1297. aastal andis Taani kuningas Erik Menved välja dekreedi, mis ei lubanud puude maharaiumist Naissaarel, Aegnal ja Paljassaarel. 1664. aastal tuli Rootsi võimuga ka selle metsaseadus. Seaduses oli sätestatud, et metsi ei tohtinud maha raiuda, kui selle asemele ei rajatud põldu või heinamaad. Järgmiseks metsamajandamist reguleerivaks sammuks oli Liivimaal 1779. aastal metsavahi (Försterid) ametikoha loomine, metsavahid vastutasid otseselt selle eest. | Kes keelas 13. sajandil puuraiumise Aegna saarel? | [
{
"answer_start": 167,
"text": "Taani kuningas Erik Menved"
}
] | Metsandus | dddca02b-c619-44e2-b3ff-4056e03374a2 |
Metsanduse areng Eestis on sarnanenud arenguga mujal Euroopas. Keskajal sätestati mitmeid seadusi, mis mingil määral reguleerisid metsa kasutamist. 1297. aastal andis Taani kuningas Erik Menved välja dekreedi, mis ei lubanud puude maharaiumist Naissaarel, Aegnal ja Paljassaarel. 1664. aastal tuli Rootsi võimuga ka selle metsaseadus. Seaduses oli sätestatud, et metsi ei tohtinud maha raiuda, kui selle asemele ei rajatud põldu või heinamaad. Järgmiseks metsamajandamist reguleerivaks sammuks oli Liivimaal 1779. aastal metsavahi (Försterid) ametikoha loomine, metsavahid vastutasid otseselt selle eest. | Kes keelas 13. sajandil puuraiumise Aegna saarel? | [
{
"answer_start": 167,
"text": "Taani kuningas"
}
] | Metsandus | dddca02b-c619-44e2-b3ff-4056e03374a2 |
Metsanduse areng Eestis on sarnanenud arenguga mujal Euroopas. Keskajal sätestati mitmeid seadusi, mis mingil määral reguleerisid metsa kasutamist. 1297. aastal andis Taani kuningas Erik Menved välja dekreedi, mis ei lubanud puude maharaiumist Naissaarel, Aegnal ja Paljassaarel. 1664. aastal tuli Rootsi võimuga ka selle metsaseadus. Seaduses oli sätestatud, et metsi ei tohtinud maha raiuda, kui selle asemele ei rajatud põldu või heinamaad. Järgmiseks metsamajandamist reguleerivaks sammuks oli Liivimaal 1779. aastal metsavahi (Försterid) ametikoha loomine, metsavahid vastutasid otseselt selle eest. | Millal hakkas Eesti aladel kehtima Rootsi metsaseadus? | [
{
"answer_start": 280,
"text": "1664. aastal"
}
] | Metsandus | 38bc9a84-199a-4f21-8bc6-f2da9f50460a |
Metsanduse areng Eestis on sarnanenud arenguga mujal Euroopas. Keskajal sätestati mitmeid seadusi, mis mingil määral reguleerisid metsa kasutamist. 1297. aastal andis Taani kuningas Erik Menved välja dekreedi, mis ei lubanud puude maharaiumist Naissaarel, Aegnal ja Paljassaarel. 1664. aastal tuli Rootsi võimuga ka selle metsaseadus. Seaduses oli sätestatud, et metsi ei tohtinud maha raiuda, kui selle asemele ei rajatud põldu või heinamaad. Järgmiseks metsamajandamist reguleerivaks sammuks oli Liivimaal 1779. aastal metsavahi (Försterid) ametikoha loomine, metsavahid vastutasid otseselt selle eest. | Millal hakkas Eesti aladel kehtima Rootsi metsaseadus? | [
{
"answer_start": 280,
"text": "1664."
}
] | Metsandus | 38bc9a84-199a-4f21-8bc6-f2da9f50460a |
Metsanduse areng Eestis on sarnanenud arenguga mujal Euroopas. Keskajal sätestati mitmeid seadusi, mis mingil määral reguleerisid metsa kasutamist. 1297. aastal andis Taani kuningas Erik Menved välja dekreedi, mis ei lubanud puude maharaiumist Naissaarel, Aegnal ja Paljassaarel. 1664. aastal tuli Rootsi võimuga ka selle metsaseadus. Seaduses oli sätestatud, et metsi ei tohtinud maha raiuda, kui selle asemele ei rajatud põldu või heinamaad. Järgmiseks metsamajandamist reguleerivaks sammuks oli Liivimaal 1779. aastal metsavahi (Försterid) ametikoha loomine, metsavahid vastutasid otseselt selle eest. | Kes vastutasid metsamajanduse eest alates 1779. aastast? | [
{
"answer_start": 521,
"text": "metsavahi"
}
] | Metsandus | e5888653-4d4a-489a-87aa-4ce56a4e419c |
Metsanduse areng Eestis on sarnanenud arenguga mujal Euroopas. Keskajal sätestati mitmeid seadusi, mis mingil määral reguleerisid metsa kasutamist. 1297. aastal andis Taani kuningas Erik Menved välja dekreedi, mis ei lubanud puude maharaiumist Naissaarel, Aegnal ja Paljassaarel. 1664. aastal tuli Rootsi võimuga ka selle metsaseadus. Seaduses oli sätestatud, et metsi ei tohtinud maha raiuda, kui selle asemele ei rajatud põldu või heinamaad. Järgmiseks metsamajandamist reguleerivaks sammuks oli Liivimaal 1779. aastal metsavahi (Försterid) ametikoha loomine, metsavahid vastutasid otseselt selle eest. | Kes vastutasid metsamajanduse eest alates 1779. aastast? | [
{
"answer_start": 521,
"text": "metsavahi (Försterid)"
}
] | Metsandus | e5888653-4d4a-489a-87aa-4ce56a4e419c |
Metsanduse areng Eestis on sarnanenud arenguga mujal Euroopas. Keskajal sätestati mitmeid seadusi, mis mingil määral reguleerisid metsa kasutamist. 1297. aastal andis Taani kuningas Erik Menved välja dekreedi, mis ei lubanud puude maharaiumist Naissaarel, Aegnal ja Paljassaarel. 1664. aastal tuli Rootsi võimuga ka selle metsaseadus. Seaduses oli sätestatud, et metsi ei tohtinud maha raiuda, kui selle asemele ei rajatud põldu või heinamaad. Järgmiseks metsamajandamist reguleerivaks sammuks oli Liivimaal 1779. aastal metsavahi (Försterid) ametikoha loomine, metsavahid vastutasid otseselt selle eest. | Millega võis Rootsi seaduse järgi metsamaa asendada? | [
{
"answer_start": 423,
"text": "põldu või heinamaad"
}
] | Metsandus | 3a3eabf9-00ea-452f-9a2f-869d62845405 |
Metsanduse areng Eestis on sarnanenud arenguga mujal Euroopas. Keskajal sätestati mitmeid seadusi, mis mingil määral reguleerisid metsa kasutamist. 1297. aastal andis Taani kuningas Erik Menved välja dekreedi, mis ei lubanud puude maharaiumist Naissaarel, Aegnal ja Paljassaarel. 1664. aastal tuli Rootsi võimuga ka selle metsaseadus. Seaduses oli sätestatud, et metsi ei tohtinud maha raiuda, kui selle asemele ei rajatud põldu või heinamaad. Järgmiseks metsamajandamist reguleerivaks sammuks oli Liivimaal 1779. aastal metsavahi (Försterid) ametikoha loomine, metsavahid vastutasid otseselt selle eest. | Kes valitses Taanis 1297. aastal? | [
{
"answer_start": 182,
"text": "Erik Menved"
}
] | Metsandus | 9b253435-e497-4d2d-be64-b44e5eb83b98 |
Metsanduse areng Eestis on sarnanenud arenguga mujal Euroopas. Keskajal sätestati mitmeid seadusi, mis mingil määral reguleerisid metsa kasutamist. 1297. aastal andis Taani kuningas Erik Menved välja dekreedi, mis ei lubanud puude maharaiumist Naissaarel, Aegnal ja Paljassaarel. 1664. aastal tuli Rootsi võimuga ka selle metsaseadus. Seaduses oli sätestatud, et metsi ei tohtinud maha raiuda, kui selle asemele ei rajatud põldu või heinamaad. Järgmiseks metsamajandamist reguleerivaks sammuks oli Liivimaal 1779. aastal metsavahi (Försterid) ametikoha loomine, metsavahid vastutasid otseselt selle eest. | Kes valitses Taanis 1297. aastal? | [
{
"answer_start": 173,
"text": "kuningas Erik Menved"
}
] | Metsandus | 9b253435-e497-4d2d-be64-b44e5eb83b98 |
Juba 18. sajandist on Eesti metsi korrapärase sihtidevõrgustiku abil jagatud kvartaliteks. Sihtide lõikumispunktidesse pandi piirnevate kvartalite numbritega postid või kvartali nurkadesse kvartalinumbritega tahvlikesed. Kvartalisihte kasutatakse metsas orienteerumseks, jahipidamisel kütiliini paigutamiseks, liikumisteedena (sh metsamaterjali väljaveol) ja metsatulekahjude levikut takistavate tuletõkkeribadena.. Kvartali sees jagatakse mets ühtlaste tunnustega väiksemateks metsaosadeks – metsaeraldisteks, mille piire looduses ei tähistata, välja arvatud vahetult enne raiet. Tänapäeval on kvartaliteks jagatud enamik riigimetsast ja osa suuremate eraomanike metsast. Kvartaliposte praktiliselt enam ei kasutata ning ka sihid hoitakse lahti seal, kus seda on liikumiseks vaja. Valdav osa erametsast on jagatud üksnes metsaeraldisteks. | Millal algas sihtide rajamine Eesti metsadesse? | [
{
"answer_start": 5,
"text": "18. sajandist"
}
] | Metsandus | c7fb4c80-1448-4b6c-9cb2-631ad8edd566 |
Juba 18. sajandist on Eesti metsi korrapärase sihtidevõrgustiku abil jagatud kvartaliteks. Sihtide lõikumispunktidesse pandi piirnevate kvartalite numbritega postid või kvartali nurkadesse kvartalinumbritega tahvlikesed. Kvartalisihte kasutatakse metsas orienteerumseks, jahipidamisel kütiliini paigutamiseks, liikumisteedena (sh metsamaterjali väljaveol) ja metsatulekahjude levikut takistavate tuletõkkeribadena.. Kvartali sees jagatakse mets ühtlaste tunnustega väiksemateks metsaosadeks – metsaeraldisteks, mille piire looduses ei tähistata, välja arvatud vahetult enne raiet. Tänapäeval on kvartaliteks jagatud enamik riigimetsast ja osa suuremate eraomanike metsast. Kvartaliposte praktiliselt enam ei kasutata ning ka sihid hoitakse lahti seal, kus seda on liikumiseks vaja. Valdav osa erametsast on jagatud üksnes metsaeraldisteks. | Milleks kasutati sihte tulekahjude korral? | [
{
"answer_start": 396,
"text": "tuletõkkeribadena"
}
] | Metsandus | e0fbeaba-a129-4e45-a1a0-e1c07fc619db |
Juba 18. sajandist on Eesti metsi korrapärase sihtidevõrgustiku abil jagatud kvartaliteks. Sihtide lõikumispunktidesse pandi piirnevate kvartalite numbritega postid või kvartali nurkadesse kvartalinumbritega tahvlikesed. Kvartalisihte kasutatakse metsas orienteerumseks, jahipidamisel kütiliini paigutamiseks, liikumisteedena (sh metsamaterjali väljaveol) ja metsatulekahjude levikut takistavate tuletõkkeribadena.. Kvartali sees jagatakse mets ühtlaste tunnustega väiksemateks metsaosadeks – metsaeraldisteks, mille piire looduses ei tähistata, välja arvatud vahetult enne raiet. Tänapäeval on kvartaliteks jagatud enamik riigimetsast ja osa suuremate eraomanike metsast. Kvartaliposte praktiliselt enam ei kasutata ning ka sihid hoitakse lahti seal, kus seda on liikumiseks vaja. Valdav osa erametsast on jagatud üksnes metsaeraldisteks. | Milleks kasutati sihte tulekahjude korral? | [
{
"answer_start": 359,
"text": "metsatulekahjude levikut takistavate tuletõkkeribadena"
}
] | Metsandus | e0fbeaba-a129-4e45-a1a0-e1c07fc619db |
Juba 18. sajandist on Eesti metsi korrapärase sihtidevõrgustiku abil jagatud kvartaliteks. Sihtide lõikumispunktidesse pandi piirnevate kvartalite numbritega postid või kvartali nurkadesse kvartalinumbritega tahvlikesed. Kvartalisihte kasutatakse metsas orienteerumseks, jahipidamisel kütiliini paigutamiseks, liikumisteedena (sh metsamaterjali väljaveol) ja metsatulekahjude levikut takistavate tuletõkkeribadena.. Kvartali sees jagatakse mets ühtlaste tunnustega väiksemateks metsaosadeks – metsaeraldisteks, mille piire looduses ei tähistata, välja arvatud vahetult enne raiet. Tänapäeval on kvartaliteks jagatud enamik riigimetsast ja osa suuremate eraomanike metsast. Kvartaliposte praktiliselt enam ei kasutata ning ka sihid hoitakse lahti seal, kus seda on liikumiseks vaja. Valdav osa erametsast on jagatud üksnes metsaeraldisteks. | Millal tähistatakse metsaeraldiste piire looduses? | [
{
"answer_start": 560,
"text": "vahetult enne raiet"
}
] | Metsandus | 8630747e-9581-4a3f-9f70-968f788c6cea |
Juba 18. sajandist on Eesti metsi korrapärase sihtidevõrgustiku abil jagatud kvartaliteks. Sihtide lõikumispunktidesse pandi piirnevate kvartalite numbritega postid või kvartali nurkadesse kvartalinumbritega tahvlikesed. Kvartalisihte kasutatakse metsas orienteerumseks, jahipidamisel kütiliini paigutamiseks, liikumisteedena (sh metsamaterjali väljaveol) ja metsatulekahjude levikut takistavate tuletõkkeribadena.. Kvartali sees jagatakse mets ühtlaste tunnustega väiksemateks metsaosadeks – metsaeraldisteks, mille piire looduses ei tähistata, välja arvatud vahetult enne raiet. Tänapäeval on kvartaliteks jagatud enamik riigimetsast ja osa suuremate eraomanike metsast. Kvartaliposte praktiliselt enam ei kasutata ning ka sihid hoitakse lahti seal, kus seda on liikumiseks vaja. Valdav osa erametsast on jagatud üksnes metsaeraldisteks. | Millal tähistatakse metsaeraldiste piire looduses? | [
{
"answer_start": 569,
"text": "enne raiet"
}
] | Metsandus | 8630747e-9581-4a3f-9f70-968f788c6cea |
Juba 18. sajandist on Eesti metsi korrapärase sihtidevõrgustiku abil jagatud kvartaliteks. Sihtide lõikumispunktidesse pandi piirnevate kvartalite numbritega postid või kvartali nurkadesse kvartalinumbritega tahvlikesed. Kvartalisihte kasutatakse metsas orienteerumseks, jahipidamisel kütiliini paigutamiseks, liikumisteedena (sh metsamaterjali väljaveol) ja metsatulekahjude levikut takistavate tuletõkkeribadena.. Kvartali sees jagatakse mets ühtlaste tunnustega väiksemateks metsaosadeks – metsaeraldisteks, mille piire looduses ei tähistata, välja arvatud vahetult enne raiet. Tänapäeval on kvartaliteks jagatud enamik riigimetsast ja osa suuremate eraomanike metsast. Kvartaliposte praktiliselt enam ei kasutata ning ka sihid hoitakse lahti seal, kus seda on liikumiseks vaja. Valdav osa erametsast on jagatud üksnes metsaeraldisteks. | Kui suur osa riigile kuuluvast metsast on sihtidega kvartaliteks jagatud? | [
{
"answer_start": 616,
"text": "enamik"
}
] | Metsandus | 6bd2ca39-6e87-451b-b350-7dc8b475edad |
Juba 18. sajandist on Eesti metsi korrapärase sihtidevõrgustiku abil jagatud kvartaliteks. Sihtide lõikumispunktidesse pandi piirnevate kvartalite numbritega postid või kvartali nurkadesse kvartalinumbritega tahvlikesed. Kvartalisihte kasutatakse metsas orienteerumseks, jahipidamisel kütiliini paigutamiseks, liikumisteedena (sh metsamaterjali väljaveol) ja metsatulekahjude levikut takistavate tuletõkkeribadena.. Kvartali sees jagatakse mets ühtlaste tunnustega väiksemateks metsaosadeks – metsaeraldisteks, mille piire looduses ei tähistata, välja arvatud vahetult enne raiet. Tänapäeval on kvartaliteks jagatud enamik riigimetsast ja osa suuremate eraomanike metsast. Kvartaliposte praktiliselt enam ei kasutata ning ka sihid hoitakse lahti seal, kus seda on liikumiseks vaja. Valdav osa erametsast on jagatud üksnes metsaeraldisteks. | Mida kirjutati kvartalipostidele? | [
{
"answer_start": 136,
"text": "kvartalite numbritega"
}
] | Metsandus | 6a567948-a18c-43d9-951d-70c68b6d12bd |
Raiemahud olid esimese vabariigi ajal varasemast suuremad. Esimese maailmasõja ja ülemaailmse majanduskriisi ajal ning 1935/1936. aasta talvel oli mitu küttekriisi. Nende ajal oli puidu hind tavalisest 3–6 korda kõrgem. Pärast kriiside möödumist ja maareformiga talumeeste omandisse läinud metsadega tõusid raiemahud. 1926. aastaks moodustasid 10% kogu metsamaast raiesmikud. Aastatel 1928–1934 raiuti nii palju metsa, et puit ei leidnud enam turgu, mis viis hinna väga madalale. Puit oli väga tähtis osa kütmisel nii eramajades kui ka tööstuses, moodustades 64,5% kõigist kütteainetest. | Miks langes puidu hind 1928-1934? | [
{
"answer_start": 395,
"text": "raiuti nii palju metsa, et puit ei leidnud enam turgu"
}
] | Metsandus | 72a5fd02-54b3-49da-8e07-cc3bbca2addf |
Raiemahud olid esimese vabariigi ajal varasemast suuremad. Esimese maailmasõja ja ülemaailmse majanduskriisi ajal ning 1935/1936. aasta talvel oli mitu küttekriisi. Nende ajal oli puidu hind tavalisest 3–6 korda kõrgem. Pärast kriiside möödumist ja maareformiga talumeeste omandisse läinud metsadega tõusid raiemahud. 1926. aastaks moodustasid 10% kogu metsamaast raiesmikud. Aastatel 1928–1934 raiuti nii palju metsa, et puit ei leidnud enam turgu, mis viis hinna väga madalale. Puit oli väga tähtis osa kütmisel nii eramajades kui ka tööstuses, moodustades 64,5% kõigist kütteainetest. | Miks langes puidu hind 1928-1934? | [
{
"answer_start": 422,
"text": "puit ei leidnud enam turgu"
}
] | Metsandus | 72a5fd02-54b3-49da-8e07-cc3bbca2addf |
Raiemahud olid esimese vabariigi ajal varasemast suuremad. Esimese maailmasõja ja ülemaailmse majanduskriisi ajal ning 1935/1936. aasta talvel oli mitu küttekriisi. Nende ajal oli puidu hind tavalisest 3–6 korda kõrgem. Pärast kriiside möödumist ja maareformiga talumeeste omandisse läinud metsadega tõusid raiemahud. 1926. aastaks moodustasid 10% kogu metsamaast raiesmikud. Aastatel 1928–1934 raiuti nii palju metsa, et puit ei leidnud enam turgu, mis viis hinna väga madalale. Puit oli väga tähtis osa kütmisel nii eramajades kui ka tööstuses, moodustades 64,5% kõigist kütteainetest. | Kui palju tõusis küttepuude hind küttekriiside ajal? | [
{
"answer_start": 202,
"text": "3–6 korda"
}
] | Metsandus | f2fb284a-6324-49c8-87cd-4cc3e0894adb |
Raiemahud olid esimese vabariigi ajal varasemast suuremad. Esimese maailmasõja ja ülemaailmse majanduskriisi ajal ning 1935/1936. aasta talvel oli mitu küttekriisi. Nende ajal oli puidu hind tavalisest 3–6 korda kõrgem. Pärast kriiside möödumist ja maareformiga talumeeste omandisse läinud metsadega tõusid raiemahud. 1926. aastaks moodustasid 10% kogu metsamaast raiesmikud. Aastatel 1928–1934 raiuti nii palju metsa, et puit ei leidnud enam turgu, mis viis hinna väga madalale. Puit oli väga tähtis osa kütmisel nii eramajades kui ka tööstuses, moodustades 64,5% kõigist kütteainetest. | Kui suur osakaal oli Eestis 1930ndate keskel puiduküttel? | [
{
"answer_start": 559,
"text": "64,5%"
}
] | Metsandus | 2433a5f3-3ede-4c43-832c-372c2b8327ac |
Raiemahud olid esimese vabariigi ajal varasemast suuremad. Esimese maailmasõja ja ülemaailmse majanduskriisi ajal ning 1935/1936. aasta talvel oli mitu küttekriisi. Nende ajal oli puidu hind tavalisest 3–6 korda kõrgem. Pärast kriiside möödumist ja maareformiga talumeeste omandisse läinud metsadega tõusid raiemahud. 1926. aastaks moodustasid 10% kogu metsamaast raiesmikud. Aastatel 1928–1934 raiuti nii palju metsa, et puit ei leidnud enam turgu, mis viis hinna väga madalale. Puit oli väga tähtis osa kütmisel nii eramajades kui ka tööstuses, moodustades 64,5% kõigist kütteainetest. | Mis aastal mõõdeti, et kümnendik metsamaast on raiesmike all? | [
{
"answer_start": 318,
"text": "1926. aastaks"
}
] | Metsandus | aeda4542-b2a6-4a45-8128-24254f377282 |
Raiemahud olid esimese vabariigi ajal varasemast suuremad. Esimese maailmasõja ja ülemaailmse majanduskriisi ajal ning 1935/1936. aasta talvel oli mitu küttekriisi. Nende ajal oli puidu hind tavalisest 3–6 korda kõrgem. Pärast kriiside möödumist ja maareformiga talumeeste omandisse läinud metsadega tõusid raiemahud. 1926. aastaks moodustasid 10% kogu metsamaast raiesmikud. Aastatel 1928–1934 raiuti nii palju metsa, et puit ei leidnud enam turgu, mis viis hinna väga madalale. Puit oli väga tähtis osa kütmisel nii eramajades kui ka tööstuses, moodustades 64,5% kõigist kütteainetest. | Mis aastal mõõdeti, et kümnendik metsamaast on raiesmike all? | [
{
"answer_start": 318,
"text": "1926."
}
] | Metsandus | aeda4542-b2a6-4a45-8128-24254f377282 |
Raiemahud olid esimese vabariigi ajal varasemast suuremad. Esimese maailmasõja ja ülemaailmse majanduskriisi ajal ning 1935/1936. aasta talvel oli mitu küttekriisi. Nende ajal oli puidu hind tavalisest 3–6 korda kõrgem. Pärast kriiside möödumist ja maareformiga talumeeste omandisse läinud metsadega tõusid raiemahud. 1926. aastaks moodustasid 10% kogu metsamaast raiesmikud. Aastatel 1928–1934 raiuti nii palju metsa, et puit ei leidnud enam turgu, mis viis hinna väga madalale. Puit oli väga tähtis osa kütmisel nii eramajades kui ka tööstuses, moodustades 64,5% kõigist kütteainetest. | Kuidas mõjutas maareform raiemahtusid? | [
{
"answer_start": 300,
"text": "tõusid"
}
] | Metsandus | c070b865-3712-4630-952d-889a2201fe37 |
Raiemahud olid esimese vabariigi ajal varasemast suuremad. Esimese maailmasõja ja ülemaailmse majanduskriisi ajal ning 1935/1936. aasta talvel oli mitu küttekriisi. Nende ajal oli puidu hind tavalisest 3–6 korda kõrgem. Pärast kriiside möödumist ja maareformiga talumeeste omandisse läinud metsadega tõusid raiemahud. 1926. aastaks moodustasid 10% kogu metsamaast raiesmikud. Aastatel 1928–1934 raiuti nii palju metsa, et puit ei leidnud enam turgu, mis viis hinna väga madalale. Puit oli väga tähtis osa kütmisel nii eramajades kui ka tööstuses, moodustades 64,5% kõigist kütteainetest. | Kuidas mõjutas maareform raiemahtusid? | [
{
"answer_start": 300,
"text": "tõusid raiemahud"
}
] | Metsandus | c070b865-3712-4630-952d-889a2201fe37 |
Subsets and Splits