messages
listlengths 2
2
| origin
stringclasses 4
values |
|---|---|
[
{
"content": "Pärast artikli pealkirja ja põhiteksti lugemist kasuta oma loovust, et koostada sisutihe ja pikk sissejuhatav lause.\n\n## Pealkiri:\n\nNHL-i klubi leevendab fännide frustratsiooni omapäraselt\n\n## Põhitekst:\n\n\"Saime kontseptsiooni mõnedelt meie fännidelt, kelle sõnul oleks see värske ja kahjutu viis lõbutseda,\" kommenteeris Flyersi ärijuht Valerie Camillo.\n\nKui pealtvaataja soovib end välja elada, peab ta ruumi sisenema 35-dollarise piletiga (60 dollarit sõbraga kahekesi). Selle eest antakse kast viie väiksema ja ühe keskmise suurusega esemega, mida võib siis viie minuti jooksul kõigest jõust lõhkuda.\n\nKaitsevarustust kandvad poolehoidjad saavad pesapallikurikate, sepahaamrite ja loomulikult hokikeppidega peksta näiteks erinevaid televiisoreid, toidunõusid ja kitarre. Mõne eseme seest võib lõhkumise tagajärjel leida NHL-i klubide logosid.\n\nSeni pole fännidel väga palju põhjust märatseda ilmselt olnud, sest ainus kohtumine Chicago Blackhawksiga võideti. Uuesti pannakse nende närvid proovile aga neljapäeval New Jersey Devilsit võõrustades.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Jäähokiliiga NHL klubi Philadelphia Flyers avas spetsiaalse ruumi, kus poolehoidjad saavad kaotusvalu tõttu või mõnel muul põhjusel erinevaid asju segi peksta.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Süvene uudise pealkirja ja sisu ning kirjuta sellele loole sisukas ja informatiivne sissejuhatus, mille pikkus on üks lause.\n\n## Pealkiri:\n\nKorterite hinnatõus esimesel poolaastal aeglustus\n\n## Põhitekst:\n\nTehingute koguarv on pärast 2017. aasta kerget langust jäänud püsima stabiilsel tasemel. Selle aasta esimesel poolel tehti Eestis korteriomanditega 11 331 tehingut, see on 0,9 protsenti rohkem kui aasta tagasi, kuid 0,9 protsenti vähem kui 2018. aasta teisel poolaastal. Tehinguid oli üle Eesti kokku ligi 839 miljoni euro eest, mida on võrreldes aastataguse ajaga ligi 14 miljonit eurot rohkem (+1,7 protsenti), ent võrreldes 2018. aasta teise poolega kasvas tehingute koguväärtus 18 miljoni euro võrra (+2,2 protsenti).\n\nMaa-ameti kinnisvara hindamise osakonna peaspetsialist Johannes Nõupuu sõnul korteriomandite mediaanhinna kasv jätkus, kuid tempo on aeglustunud.\n\n\"2019 esimese poolaasta seisuga jõudis korteriomandite mediaanhind järjekordselt kõrgemale tasemele kui eelnevatel perioodidel – ruutmeetri hind ulatus 1382 euroni. See hind on tõusnud, aga tagasihoidlikult, võrreldes aasta tagasi sama ajaga püsib ruutmeetri mediaanhind 1,2 protsenti kõrgemal ning eelmisest poolaastast kõigest 0,9 protsenti kõrgemal,\" lisas Nõupuu. Ta tõi välja, et korteriomandite mediaanhinna kasvu aeglustumise taga on ühe põhjusena esmamüükide osakaalu vähenemine, mille kõrgem hinnatase on statistiliselt mediaanhinna kasvu mõjutanud.\n\nLõviosa, 83 protsenti kortereid müüakse Harju, Tartu, Pärnu ja Ida-Viru maakonnas ning 54 protsenti kolmes maakonnakeskuses – Tallinnas, Tartus ja Pärnus.\n\nTallinnas oli korterite mediaanhind tänavu esimesel poolaastal 1862 eurot ruutmeetri kohta ning kasv aastases võrdluses 5,1 protsenti. Harju maakonna korteriomandite ruutmeetri mediaanhind oli 1758 eurot, aastane kasv sealjuures 3,9 protsenti.\n\nTartumaal oli mediaanhind 1352 eurot ruutmeetri eest, mis on 1,7 protsenti kõrgem kui eelmise aasta samal perioodil. Maakonnakeskuses Tartu linnas kujunes analüüsiperioodil mediaanhinnaks 1437 eurot ruutmeetri kohta, mis on neli protsenti kõrgem kui aasta tagasi.\n\nPärnu maakonna korteriomandite mediaanhinnaks kujunes 1056 eurot ruutmeetrilt, mis on 5,8 protsenti kõrgem kui aasta tagasi. Maakonnasiseselt oli kõrgeim mediaanhind keskuses Pärnu linnas – 1 270 eurot ruutmeetri kohta, püsides aastatagusest ajast 6,1 protsendi võrra kõrgemal.\n\nIda-Viru maakonna korteriomandite mediaanhinnaks kujunes 205 eurot ruutmeetri kohta, mis on ligi kaks protsenti madalam kui aasta tagasi samal perioodil. Maakonnasiseselt on kõrgeim hinnatase Narva-Jõesuu linnas, kus oli eluruumina võõrandatud korteriomandite mediaanhind 635 eurot ruutmeetri kohta.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Korterite ostu-müügitehingute koguväärtus on viimastel aastatel pidevalt kasvanud. Korteriruutmeetri mediaanhind ulatus tänavu esimesel poolaastal 1382 euroni, kuid hinnatõusu tempo on aeglustunud, selgub maa-ameti korterituru analüüsist.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Süvene uudise pealkirja ja sisu ning kirjuta sellele loole sisukas ja informatiivne sissejuhatus, mille pikkus on üks lause.\n\n## Pealkiri:\n\nEesti naised teenindasid Gruusia - Taani EM-valikmängu\n\n## Põhitekst:\n\nMängu kohtunikuks oli Reelika Turi, keda abistasid Karolin Kaivoja ja Anni Rahula. Neljandaks kohtunikuks oli Nadežda Polkovnikova, vahendab Jalgpall.ee.\n\nMängu võitsid külalised Taanist tulemusega 2:0.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Lisaks Eesti - Kosovo eilsele mängule peeti üle Euroopa naiste koondiste valikmänge. Gruusia - Taani matši teenindasid eestlannad.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Süvene uudise pealkirja ja sisu ning kirjuta sellele loole sisukas ja informatiivne sissejuhatus, mille pikkus on üks lause.\n\n## Pealkiri:\n\nKutseri advokaat lükkab Kunmani väited Evestuse kohta tagasi\n\n## Põhitekst:\n\nEelmise nädala teises pooles tuli avalikuks, et ekskohtunik Leo Kunman esitas kuriteoteate endise riigiprokuröri Evestuse ja endise Põhja ringkonnaprokuröri Olevi peale, väites, et tal on väljakirjutis lindistustest, mille Kutser salvestas. \"Nendest tekstidest on näha, kuidas on sunnitud Kutserit andma valeütlusi Savisaare vastu,\" rääkis Kunman Delfile.\n\nRaiko Paas oli vestluste neljas osapool ja ütles nüüd Delfile, et tema ei tundnud, et ta klienti oleks sunnitud valeütlusi andma. \"Kui nii olnuks, siis ma kindlasti sekkunuks.\"\n\nKunman väitis, et kokku salvestas Kutser nelja vestlust ning viimase lõpus olevat too paljastanud, et lindistas. \"Kuni sinnamaani ei olnud Evestus nõus oportuniteediga, aga kui sellest kuulis, siis pakkus kohe.\"\n\nPaas tunnistab, et ei mäleta säärast hetke. Vestlused olid enam kui aasta tagasi, oportuniteedi kinnitas kohus mullu septembris.\n\nEvestus lausus möödunud reedel Delfile, et väitel, nagu oleks ta koos Oleviga suunanud Kutserit valeütlusi andma, pole alust.\n\nAvalikule infole toetudes seob Kunmani nn Savisaare protsessiga see, et tema vend Vello Kunman on süüalune ning et teda süüdistatakse Savisaarele altkäemaksu pakkumises, et lahendada üks majaehituse mure.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Priit Kutseri advokaat Raiko Paas viibis vestluste juures, kus väidetavalt olla prokurörid Steven-Hristo Evestus ja Triinu Olev survestanud Kutserit Edgar Savisaare kohta valetama, ent advokaadi arvates midagi sellist polnud, kirjutab Delfi.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Tutvu artikli sisuga ja loo sellele pika lausega sissejuhatus, mis köidab lugeja tähelepanu.\n\n## Pealkiri:\n\nArhitektuurivõistluste hirm: idee asemel hakkab võidutsema hind\n\n## Põhitekst:\n\nAastaid on arhitektuurikonkursse korraldatud nii, et välja kuulutatakse kolm võitjat. Kui esimese koha võitjaga projekteerimislepingu sõlmimine ei õnnestu, algavad läbirääkimised teisega ja nii edasi.\n\nÜlemöödunud nädalal, neli ja pool aastat pärast Pärnu reisiterminali arhitektuurivõistlust, sai võidutöö autor, arhitektuuribüroo Pluss, ootamatu telefonikõne. Rail Baltic Estonia teatas, et alustab projekteerimislepingu läbirääkimisi ka nendega, kes said arhitektuurivõistlusel teise ja kolmanda koha. Ootamatuks tegi teate see, et arhitektuuribüroole Pluss riigiettevõttel mingeid etteheiteid polnud.\n\nMajandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi kinnitusel nõudis läbirääkimiste ringi laiendamist uus arusaam riigihangete seadusest. Rail Balticu projekti koordinaator Kristjan Kaunissaare ütles, et kui arhitektuurikonkursil otsustatakse kolm võidutööd ja ühega nendest leping sõlmitakse, tuleb enne seda läbi rääkida kõigi kolmega.\n\nUus arusaam teeb murelikuks nii Eesti Arhitektide Liidu kui kultuuriministeeriumi. Sestap kirjutas kultuuriminister Tõnis Lukas majandusminister Taavi Aasale ja palus läbirääkimiste ringi mitte laiendada. \"Selline pretsedent annaks löögi senisele arhitektuurivõistluste heale tavale,\" kirjutas Lukas ning lisas, et sel moel saaks arhitektuurivõistlusel olulisemaks projekteerimishind. Sama meelt on ka kultuuriministeeriumi arhitektuuri- ja disaininõunik Veronika Valk-Siska.\n\n\"Ma võin tuua paralleeli spordivõistlustest. Et kui mõnel spordivõistlusel saavad sportlased esimese, teise ja kolmanda koha, kas seejärel tuleks hakata nendega läbi rääkima et kes on nõus kõige osavama medaliga ja siis valida selle põhjal välja spordivõistluse tegelik võitja? See on umbes sama absurdne olukord.\"\n\nRahandusministeeriumi riigihangete osakonnajuhataja asetäitja Estella Põllu tõdes, et kõigi võitjatega läbirääkimisi nõuab seadus alates 2007. aastast.\n\n\"See ei saa olla mingisugune üllatuslik tõlgendus hoolsa hankija jaoks, aga kahjuks tõepoolest mingil põhjusel on mõningad ideekonkursid korraldatud nii, et on alustatud ainult esimese kohaga läbirääkimist. See võib küll olla praktikas kasutatud variant, aga see ei ole siiski seaduses lubatud variant.\"\n\nSeda, et arhitektuurivõistluste mõte muutuks ja avalik ruum kannataks, Põllu ei karda. Nimelt saab konkurssi ka niimoodi korraldada, et välja kuulutatakse ainult üks võitja. Ja sel juhul peetakse ainult temaga ka läbirääkimised. Niimoodi korraldatakse praegu näiteks riigigümnaasiumide arhitektuurivõistlusi. Samas peitub selles väikene risk juhuks, kui võidutöö autoriga projekteerimistööde hinnas või ka mõnes loomingulisemas asjas kokkuleppele ei jõuta.\n\n\"Kui on üks võitja ja temaga kokkuleppele ei saada, siis tuleb otsast alustada,\" nentis Põllu.\n\nNiisiis loob Pärnu reisiterminali ümber toimuv pretsedendi, mis jätab edasisteks arhitektuurikonkurssideks kaks võimalust. Kas valida mitu võitjat ja hakata nendega kõigiga läbi rääkima või valida üks võitja ning riskida sellega, et läbirääkimiste luhtumisel tuleb kogu konkurss uuesti korraldada.\n\nKultuuriministeeriumi hinnangul võib see mõjutada arhitektuurikonkursside tulevikku, kuid omajagu segadust tekib juba täna.\n\nNäiteks Tartu Kaubamaja ja Vanemuise teatri vahelise pargi jaoks korraldati ideevõistlus 2017. aastal. Kuna linn raha ei leia, pole võitjaga projekteerimislepingut veel sõlmitud. Kuna ka tolles hankes kuulutati välja mitu võitjat ja kirjeldati ära Pärnu reisiterminaliga sarnane kaskaadmeetod, on linn Rail Balticuga samas olukorras. Ehk läbirääkimistele tuleks kutsuda ka need ettevõtted, kes pakkusid pargile teise ja kolmanda koha väärilised lahendused.\n\nSeda, kui palju on Eestis nii-öelda lahtiseid arhitektuurivõistlusi, kus võitjad on juba välja valitud, aga projekteerimislepingut alles oodatakse, ei tea ilmselt keegi.\n\nArhitektuurivõistlus Lihula peatänava kohta algas läinud nädalal ning reeglid on sealgi samad, mis Pärnu reisiterminali puhul. Lääneranna valla arendus- ja hankespetsialist Rein Kruusamaa ütleb, et rahandusministeerium neile oma seadusetõlgendusest teatanud pole. Ta lubab asja arhitektide liiduga arutada, kuid tunnistab, et rahandusministeeriumi sõna on kõva, ehk ju siis tuleb läbirääkimiste ringi laiendada.\n\nEstella Põllu rõhutas, et läbirääkimised, olgu need ühe, kahe või kolme võitjaga, ei pea käima ainult odavaima projekteerimishinna üle. Samas neid reegleid, mille üle siis läbi rääkida või kuidas lõpuks otsustada, kusagil kirjas ei ole.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Otsus tagantjärele Rail Balticu Pärnu reisiterminali arhitektuurikonkurssi muuta võib mõjutada tulevast avalikku ruumi. Kultuuriministeerium kardab, et nutikate lahenduste asemel võivad edaspidi võidutseda odavamad projekteerimishinnad.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Loe uudis läbi ning loo sellele fantaasiarikas ja pikk lause, mis võiks uudist tutvustada.\n\n## Pealkiri:\n\nKaljulaid kohtus Saksamaal Merkeliga\n\n## Põhitekst:\n\nKohtumistel tuli jutuks Eesti digiühiskond ja e-riigi lahendused. Samuti tutvustas Kaljulaid Saksa kõrgematele riigiametnikele Eesti e-tervishoiu süsteemi. Veel tulid arutlusele digitaalne suveräänsus Euroopas ning küberjulgeolek.\n\n\"Digitaalse ühiskonna ülesehitamine algab lubavast õigusruumist ning õigusloomes tuleb kehtestada selged põhimõtted, millest digimajanduse ja e-riigi ehitamisel kinni pidada,\" ütles Kaljulaid Berliinis Merkelile.\n\n\"Loomulikult toob üleminek digitaalsetele teenustele endaga kaasa ka riske, kuid digitaliseerimise eelised on suuremad kui riskid. Eesti avalik ja erasektor jagavad hea meelega oma kogemusi ning tehnoloogilisi lahendusi turvalise e-riigi ülesehitamiseks,\" lisas Eesti president. Pikemalt räägiti veel digitaalse identiteedi olulisusest ning kuidas saaks seda Saksamaal juurutada.\n\nKoos arutati ka seda, mis võiks olla Saksamaa EL-i eesistumise digitaalse valdkonna fookus.\n\n\"Euroopa Liidust võiks saada digitaliseerimise eestvedaja, kui suudame astuda selleks vajalikud sammud: näiteks anda oma kodanikele digitaalsed isikutunnistused. Meil on juba olemas eeliseid õigusruumi näol,\" lausus Kaljulaid.\n\nWolfgang Schäublega arutas Kaljulaid Euroopa tulevikku, sealhulgas kaitsekoostööd, Brexitit ja Euroopa Liidu järgmise eelarveperioodi rahastust.\n\nPresident Kersti Kaljulaid ja Wolfgang Schäuble Autor/allikas: Presidendi kantselei\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Teisipäeval Saksamaal töövisiidil olnud president Kersti Kaljulaid kohtus liidukantsler Angela Merkeliga ja Bundestagi presidendi Wolfgang Schäublega.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Loe uudis läbi ning loo sellele fantaasiarikas ja pikk lause, mis võiks uudist tutvustada.\n\n## Pealkiri:\n\nUSA piirab viisade andmist Hiina ametnikele\n\n## Põhitekst:\n\n\"USA kutsub Hiina Rahvavabariiki koheselt lõpetama oma repressioonide kampaania Xinjiangis,\" ütles Ühendriikide välisminister Mike Pompeo avalduses.\n\nUSA kandis esmaspäeval musta nimekirja 28 Hiina ettevõtet ja isikut, kes on Ühendriikide võimude hinnangul seotud uiguuri vähemuse tagakiusamisega Xinjiangis.\n\nPompeo sõnul ei ole uiguuridest moslemite kinnihoidmisel Hiina lääneosa laagrites mingit pistmist terrorismiga, nagu Hiina väidab, vaid see on katse \"kustutada\" vähemusrahvuste kultuurid ja religioonid.\n\nUSA välisminister kutsus vabastama kõik meelevaldselt kinni võetud inimesed ja sundima moslemivähemuse liikmeid, kes praegu viibivad välisriikides, naasma Hiinasse, kus neid on ootamas ebakindel tulevik.\n\nUSA välisministeeriumi teatel piiratakse viisade andmist Hiina valitsuse ja kommunistliku partei ametnikele, kes on seotud uiguuride, kasahhide või teiste moslemivähemuste kinnihoidmise või tagakiusamisega.\n\nKorraldus kehtib ka nende Hiina ametnike perekonnaliikmetele, seal hulgas lastele, kes võivad taotleda prestiižika hariduse saamist USA-s.\n\nVälisministeerium ei avaldanud nende ametnike nimesid, keda korraldus mõjutab.\n\nSeadusandjad on aga palunud astuda konkreetselt samme Chen Quanguio vastu, kes on kompartei liider Xinjiangis.\n\nChen juhtis varem karmi käe poliitikat rahulolematuse lämmatamiseks Tiibetis.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "USA teatas teisipäeval, et piirab viisade andmist Hiina ametnikele seoses repressioonidega uiguuride ja teiste moslemite vastu riigi lääneosas Xinjiangi piirkonnas.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Pärast artikli pealkirja ja põhiteksti lugemist kasuta oma loovust, et koostada sisutihe ja pikk sissejuhatav lause.\n\n## Pealkiri:\n\nValge Maja välistas koostöö tagandamisjuurdlusega\n\n## Põhitekst:\n\nValge Maja nõuniku Pat Cipollone allkirjaga kaheksaleheküljelises kirjas tõrjutakse kogu protsess, mis praegu esindajatekojas on aset leidmas. Juurdluse eesmärk on välja selgitada, kas president Trump kuritarvitas oma ametipositsiooni ning survestas Ukraina riigipead Volodõmõr Zelenskit uurima USA presidendiks pürgivat Joe Bidenit.\n\n\"President Trump ei saa lubada oma administratsiooni osalemist selles erakondlikus uurimises neil tingimustel,\" märgitakse kirjas. \"Teie juurdlusel puudub legitiimne põhiseaduslik alus.\"\n\nValge Maja teatel ollakse vastu eriti seetõttu, et esindajatekoda ei korraldanud hääletust tagandamisjuurdluse alustamise üle.\n\nPelosi süüdistab Valget Maja ebaseaduslikus katses varjata fakte\n\nUSA esindajatekoja demokraadist spiiker Nancy Pelosi süüdistas teisipäeval Valget Maja ebaseaduslikus katses varjata fakte, kui see välistas koostöö tegemise president Donald Trumpi tagandamisjuurdlusega.\n\nPelosi reageeris Valgest Majast saadetud kirjale, milles nimetati tagandamisprotsessi parteiliseks, ebaseaduslikuks ja põhiseadusvastaseks.\n\n\"See on lihtsalt veel üks ebaseaduslik katse varjata fakte Trumpi administratsiooni jultunud jõupingutuste kohta survestada välisriike sekkuma 2020. aasta valimistesse,\" ütles Pelosi avalduses.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Valge Maja välistas teisipäeval president Donald Trumpi administratsiooni igasuguse koostöö kongressis algatatud tagandamisjuurdlusega, nimetades seda põhiseaduslikult kehtetuks.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Pärast artikli pealkirja ja põhiteksti lugemist kasuta oma loovust, et koostada sisutihe ja pikk sissejuhatav lause.\n\n## Pealkiri:\n\nSõja 222. päev: Venemaa vabastas Zaporižžja tuumajaama juhi\n\n## Põhitekst:\n\nOluline esmaspäeval, 3. oktoobril kell 22.25:\n\n- Leedu kaitseministri sõnul peaksid läbirääkimised Ukraina NATO-ga liitumiseks algama kohe;\n\n- Zelenski: Ukraina vägede edu ei piirdu Lõmaniga;\n\n- Ukraina idaringkond: pühapäeval vabastati Torske;\n\n- Donetskis hukkus Vene rünnakus üks inimene, viga sai kaheksa;\n\n- Kiiev: Ukraina armee jätkab Hersoni oblastis linnade vabastamist;\n\n- USA senaator kardab Vene rünnakut Poolas asuvale logistikakeskusele;\n\n- ISW: Vene infomaastik muutus peale lüüasaamist Harkivis;\n\n- Meedia: Moskva vallandas lääne sõjaväeringkonna ülema kindralpolkovnik Aleksandr Žuravljovi;\n\n- Kreml kuulutas Marina Ovsjannikova tagaotsitavaks;\n\n- Briti luure: Putin tunnistas vigu mobilisatsiooniga;\n\n- Ukraina hinnangul kaotas Venemaa ööpäevas 320 sõdurit ja hävitati 16 soomusmasinat.\n\nLeedu: kõnelused Ukraina NATO-ga liitumiseks peaksid algama kohe\n\nLeedu kaitseminister Arvydas Anusauskas ütles Leedu rahvusringhäälingule, et Ukraina saab loota Vilniuse tingimusteta toetusele NATO liikmeks pürgimisel, isegi kui see tundub tabamatu eesmärk.\n\nAnusauskas ütles, et kuigi Ukrainas käib sõda, peaksid läbirääkimised NATO 30 liikmesriigiga ja muud ametlikud protseduurid juba algama.\n\n\"Lääneriigid ei saa jääda samale seisukohale nagu enne sõda. Julgoelekugarantiisid Ukrainale peab kohe suurendama,\" sõnas ta.\n\nPühapäeval tegid Balti riikide, Poola, Põhja-Makedoonia, Montenegro, Rumeenia, Slovakkia ja Tšehhi esindajad avalduse Ukraina NATO-ga liitumise toetuseks.\n\nUkraina president Volodõmõr Zelenski teatas eelmisel nädalal pärast seda, kui Venemaa režiimi juht Vladimir Putin kuulutas Zaporižžja, Donetski, Luhanski ja Hersoni oblasti alade annekteerimist, et Ukraina palub NATO-ga liitumist kiirkorras. Samal päeval ütles NATO peasekretär Jens Stoltenberg, et allianss ei tunnusta kunagi Ukraina alade annekteerimist. Samas rõhutas ta, et NATO ei ole sõjas osaline.\n\nKiiev: Ukraina armee jätkab Hersoni oblastis linnade vabastamist\n\nUkraina väed saavutasid täiendavat edu riigi lõunaosas ja vallutas tagasi Dnipro jõe läänekaldal asuva Zolota Balka linna, vahendas CNN. Hersoni oblasti kõrge ametnik Serhi Hlan ütles, et riigi relvajõud liiguvad Berislavi linna suunas.\n\nVenemaa kaitseministeerium kinnitas esmaspäeval, et Ukraina väed murdsid Hersonis rindejoonest läbi ja liigub mööda Dnipro kallast edasi.\n\nZelenski teatas kahe asula vabastamisest Hersoni oblastis\n\n\"Ukraina relvajõud vabastasid vastupealetungi käigus tagasi kaks asulat Hersoni oblasti põhjaosas, Arhanhelske ja Mõroljubivka,\" teatas Ukraina president Volodõmõr Zelenski.\n\nMeedia: Moskva vallandas lääne sõjaväeringkonna ülema kindralpolkovnik Aleksandr Žuravljovi\n\nŽuravljovi vallandamine on väljaande RBC teatel seotud Venemaa hiljutiste kaotustega.\n\nRBC teatel asendab Žuravljovi kindral Roman Berdnikov. Ametlikku kinnitust sellele veel pole, vahendas The Guardian.\n\nKreml kuulutas Marina Ovsjannikova tagaotsitavaks\n\nVenemaa võimud lisasid esmaspäeval riigikanali otse-eetris sõjavastase loosungiga meelt avaldanud Marina Ovsjannikova tagaotsitavate nimekirja. Moskva väitel põgenes Ovsjannikova koduarestist.\n\nMoskva kohus määras Ovsjannikova augustis kaheks kuuks koduaresti. Pressiteenistuse teatel esitati Ovsjannikovale siis süüdistus Vene sõjaväe kohta võltsuudiste levitamises. Tema koduarest pidi võimude väitel kestma kuni 9. oktoobrini. Teda võib oodata kuni 10-aastane vangistus.\n\nKiiev: Venemaa jätkab Donetski oblastis Ukraina positsioonide ründamist\n\nUkraina peastaabi teatel proovisid Vene väed edasi liikuda New Yorgi, Mairorski, Zaitseve ja Nevelske asulate lähedal. Kõik Vene vägede rünnakud löödi tagasi. Viimase päeva jooksul korraldasid Vene väed Ukrainas ka seitse õhurünnakut, vahendas The Kyiv Independent.\n\nZelenski: Ukraina vägede edu ei piirdu Lõmaniga\n\nUkraina president Volodõmõr Zelenski teatas oma videopöördumises pühapäeva õhtul, et Ukraina vägede edu lahingutandril ei piirdu Lõmaniga.\n\nZelenski kinnitas Arkhanhelske ja Mõrolõubivka asulate vabastamist Hersoni oblastis.\n\nMõlemad asulad asuvad Hersoni oblasti põhjaosas. Sotsiaalmeedias levis pühapäeval pilt Hrešenivkasse jõudnud Ukraina vägedest, mis asub samuti sealkandis.\n\n#Ukraine 's remarkable southern liberation continues. Village of Khreshchenivka liberated. Ukrainian forces are advancing south towards Nova Kakhovka. Unclear how far they'll get today/overnight, but if Russian forces are folding, I guess they'll keep pushing. pic.twitter.com/do6nqOjPcd\n\n— Glasnost Gone (@GlasnostGone) October 2, 2022\n\nIdaringkonna esindaja sõnul pommitavad Ukraina väed praegu Kreminnas asuvaid Vene vägesid, vahendas CNN.\n\nUkraina idaringkond: pühapäeval vabastati Torske\n\nUkraina idaringkonna staabi esindaja Serhii Šerevatõi sõnul vabastasid Ukraina väed Torske asula, mis asub värskelt vabastatud Lõmanist 15 kilomeetrit idas. Torskest veel ida pool asub Kreminna ning neist edasi Severodonetski ning Lõssõtšanski linnastu.\n\nŠerevatõi sõnul taandusid Vene väed Kreminnasse Luhanski oblastis ning püüavad seal püsti panna uue kaitseliini, vahendas The Kyiv Indendent.\n\nIdaringkonna esindaja sõnul selgub alles hiljem peale põhjalikumat analüüsi kui palju Vene vägesid Lõmanis tegelikult oli, kuid esialgsetel andmetel võis Lõmanis kokku olla 5000-5500 Vene sõdurit.\n\nVene kaitseministeerium tunnistas laupäeval oma vägede taandumist Lõmanist.\n\nŠerevatõi sõnul hukkusid osad Vene sõdurid lahingutes ning mõned sõdurite grupid püüdsid välja murda ja põgeneda. Osad Vene sõdurid andsid ka Ukraina vägedele alla.\n\nLaupäeval teatati ka Jampili, Novoselivka, Šandrõholove, Drobõševe ja Stavkõ vabastamisest, vahendas Interfax-Ukraine.\n\nIAEA juht: Venemaa vabastas Zaporižžja tuumajaama juhi\n\nRahvusvahelise aatomienergiaagentuuri (IAEA) juht Rafael Grossi teatas, et Venemaa vabastas Zaporižžja tuumajaama juhi Ihor Murašovi, vahendas The Guardian.\n\nVene sõjaväelased pidasid Murašovi reedel kinni, kui ta sõitis Enerhodari linna.\n\nVenemaal Jekaterinburgi oblastis hukkus kolm mobiliseeritud venemaalast\n\nVenemaa sõltumatu leht Novaja Gazeta teatas, et Venemaal Jekaterinburgi oblastis hukkus kolm Ukraina sõtta mobiliseeritud venemaalast, vahendas The Guardian.\n\nVenemaa parlamendisaadik Maksim Ivanov kinnitas kolme mobiliseeritud inimese surma.\n\n\"Üks mobiliseeritud meestest suri infarkti, teine sooritas enesetapu. Kolmas lasti koju ja suri seal maksatsirroosi,\" väitis Ivanov.\n\nDonetskis hukkus Vene rünnakus üks inimene, kaheksa sai viga\n\nViimase ööpäeva jooksul hukkus Vene vägede rünnakus Bahmutis üks inimene. Veel kaheksa inimest sai erinevate Donetski oblasti asulates haavata, teatas Donetski oblasti kuberner Pavlo Kõrõlenko.\n\nAmetlike andmete hulka ei lähe okupeeritud aladel toimuvad sõjakuriteod.\n\nHarkivi oblastis sai Vene rünnakus haavata kaks inimest, teatas oblasti kuberner Oleh Sõniehubov.\n\nEsmaspäeva hommikul pommitasid Vene väed ka Dnipro linna ja teisi asulaid Dnipropetrovski oblastis. Rünnakutes hävisid mitmed hooned ja pea 1000 peremajapidamist on jäänud elektrita.\n\nLondon: suure tõenäosusega Putin ei kasuta Ukrainas tuumarelvi\n\nSuurbritannia kaitseminister Ben Wallace ütles esmaspäeval, et suure tõenäosusega Vladimir Putin ei kasuta tuumarelvi, kuna see oleks vastuvõetamatu India ja Hiina jaoks.\n\n\"Putini tegevus on aga seni olnud täiesti irratsionaalne,\" hoiatas Wallace.\n\nCNN: Vene väed lahkusid Lõmanist korrapäraselt reedel\n\nLõmani elanikud ütlesid CNN-le, et Vene väed lahkusid linnast korrapäraselt.\n\nCNN saabus enda sõnul Lõmanisse 30 minutit peale Zelenski teadaannet linna vabastamisest.\n\nUkrainlased väitsid korduvalt, et Lõmanis on lõksus suur Vene väegrupeering. Ukraina relvajõudude esindaja sõnul toimus piirkonnas Vene vägedega lahinguid veel pühapäeval.\n\nUkraina lõunaosas jätkub okupeeritud aladel sundmobiliseerimine Vene väkke\n\nUkraina lõunaringkonna sõnul jätkuvad riigi lõunaosas mobilisatsioonimeetmed, mille käigus koondatakse kaitseväeteenistuses meeste nimekirju ning tõhustati kontrolli dokumentide üle kontrollpunktides.\n\nOkupeeritud aladelt lahkumine on ringkonna esindaja sõnul tehtud Vene vägede poolt võimalikult keeruliseks.\n\nLõunaringkonna esindaja sõnul hukkus viimase ööpäeva jooksul 40 Vene sõdurit ja hävitati kaks tanki ning seitse ühikut muud soomustehnikat.\n\nUSA senaator kardab Vene rünnakut Poolas asuvale logistikakeskusele\n\nUSA senati luurekomisjoni liige Marco Rubio ütles CNN-le, et Putin võib kaotuse hirmus rünnata Poolas asuvaid logistikakeskuseid.\n\nRubio sõnul tasub olla mures Kremli järgmiste sammude pärast peale Lõmani vabastamist Donetski oblastis.\n\nLõmanis elas enne Vene invasiooni 22 000 inimest ning tegu on olulise piirkondliku logistikasõlmega.\n\nISW: Vene infomaastik muutus peale lüüasaamist Harkivis\n\nRahvusvaheline sõjauuringute instituut hindas oma viimases ülevaates, et kaotused Harkivi oblastis ja hiljutine Lõmani vabastamine on Vene infomaastikku põhimõtteliselt muutunud.\n\nTonight's campaign assessment from @TheStudyofWar and @criticalthreats focuses on dramatic changes in the #Russian information space following the Russian defeat around #Lyman and in Kharkiv Oblast and amid the failures of Russia's partial mobilization. https://t.co/F7e3qpdgwN pic.twitter.com/eWDQJxKWAG\n\n— ISW (@TheStudyofWar) October 3, 2022\n\nEksperdid on juhtinud tähelepanud, et nii Kremli suhtes sõbralik meedia kui ka sõjablogijad on hakanud süüdistama Vene sõjaväe bürokraatiat osalise mobilisatsiooni hädades ning viimastes kaotustes lahinguväljal.\n\nMõned Vene televisioonis esinenud saatekülalised kritiseerisid 1. oktoobril isegi Vene presidendi Vladimir Putini otsust annekteerida neli Ukraina oblastit enne kogu endale nõutud alade vallutamist.\n\nVene sõjaväge süüdistatakse suutmatuses oma vägesid piisavalt varustada ja toetada.\n\nVene televisioonis on hakatud kohati avalikult kritiseerima probleeme Venemaa osalise mobilisatsiooniga, mille raames on mõned mehed saanud sõjaväekutsed ebaseaduslikult.\n\nSamuti on mõned kommentaatorid Vene televisioonis väljendanud skepsist mobilisatsiooni suutlikkuses muuta olukorda lahinguväljal.\n\nMõttekoja hinnangul ei kontrolli Vene kaitseministeerium enam infomaastikku ega põhilisi narratiive. Vene kaitseministeerium on korduvalt liialdanud Vene vägede võite Ukrainas koos optimistlike teadaannetega ning Vene kaitseministeerium avaldab harva oma edusammudest fototõendeid.\n\nBriti luure: Putin tunnistas vigu mobilisatsiooniga\n\nÜhendkuningriigi kaitseministeeriumi sõnul pidas Venemaa president Vladimir Putin riigi rahvusliku julgeoleku nõukogu ees 29. septembril kõne, kus tunnistas vigu mobilisatsiooni läbiviimisega.\n\nLatest Defence Intelligence update on the situation in Ukraine - 3 October 2022\nFind out more about the UK government's response: https://t.co/fJAgk1CCPa\n#StandWithUkraine pic.twitter.com/01TKtrgPXM\n\n— Ministry of Defence (@DefenceHQ) October 3, 2022\n\nVene vägedel saab brittide hinnangul tõenäoliselt olema raskusi mobiliseeritute väljaõppe korraldamisega ning uutele üksustele vajalike ohvitseride leidmisega.\n\nUkraina peastaap: ööpäeva jooksul tulistati alla üks Su-25 lennuk, Ka-52 helikopter ning 8 drooni\n\nUkraina peastaabi sõnul tõrjuti Vene rünnakut Zavõtseve, Bakhmutske, Kahmuti, Odradivka, Viimka, Spirne, Nevelske ja Pervomaiske suunal.\n\nPeastaabi sõnul tegid Ukrainaväed viimase ööpäeva jooksul seitse õhulööki, mille raames rünnati Vene juhtimispunkte, relvastuse koondumispunkte ning laskemoonaladusid.\n\nÖöpäeva jooksul tulistati alla üks Su-25 lennuk, Ka-52 helikopter ning 8 drooni.\n\nVene väed tegid Ukraina vastu 11 raketirünnakut ja 10 õhulööki. Vene rünnakutest sai mõjutatud 35 Ukraina asulat.\n\nUkraina hinnangul kaotas Venemaa ööpäevas 320 sõdurit ja hävitati 16 soomusmasinat\n\nUkraina kaitsejõudude peastaap avaldas esmaspäeval tavapärase hinnangu Venemaa senistele kaotustele sõjas alates selle algusest 24. veebruaril:\n\n- elavjõud umbes 60430 (võrdlus eelmise päevaga +320);\n\n- tankid 2380 (+3);\n\n- jalaväe lahingumasinad 4991 (+16);\n\n- lennukid 265 (+1);\n\n- kopterid 228 (+1);\n\n- suurtükisüsteemid 1405 (+0);\n\n- mobiilsed raketilaskesüsteemid (MLRS) 338 (+1)\n\n- õhutõrjesüsteemid 176 (+0);\n\n- operatiivtaktikalised droonid 1026 (+11);\n\n- tiibraketid 246 (+0);\n\n- autod ja muud sõidukid, sealhulgas kütuseveokid umbes 3811 (+15);\n\n- laevad / paadid 15 (+0);\n\n- eritehnika 131 (+0).\n\nVene väed kandsid viimase ööpäeva jooksul suurimaid kaotusi Kramatorski ja Bahmuti suunal.\n\nUkraina enda kaotuste kohta samasuguse regulaarsusega andmeid ei avalda.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Rahvusvahelise aatomienergiaagentuuri (IAEA) juht Rafael Grossi teatas esmaspäeval, et Venemaa vabastas Zaporižžja tuumajaama juhi Ihor Murašovi. Vene sõjaväelased pidasid Murašovi reedel kinni, kui ta sõitis Enerhodari linna. Kiievi teatel jätkab Ukraina armee Hersoni oblastis asuvate linnade vabastamist.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Süvene uudise pealkirja ja sisu ning kirjuta sellele loole sisukas ja informatiivne sissejuhatus, mille pikkus on üks lause.\n\n## Pealkiri:\n\nEesti käsipallikoondis valmistub kohtumiseks olümpiahõbedaga\n\n## Põhitekst:\n\nJärgmine EM-finaalturniir peetakse 2024. aasta jaanuaris Saksamaal ja sinna pääseb 24 meeskonda. Neli rahvuskoondist said otsepääsme – korraldajamaa ning jaanuaris lõppenud EM-i esikolmik ehk Rootsi, Hispaania ja Taani. Ülejäänud 20 kohta täidetakse järgmisel nädalal algava valikturniiri abil.\n\nKoha finaalturniiril kindlustavad iga neliku kaks esimest ning neli paremat kolmanda koha saavutanud meeskonda. Meie rahvuskoondise vastasteks on kolmandas alagrupis Island, Tšehhi ja Iisrael. Järgneval nädala kohtuvad eestlased kolmapäeval võõrsil Tšehhi ja laupäeval Kalevi spordihallis Islandiga.\n\nPuudu on meie kaks vasakukäelist pommitajat, Karl Roosna ja Dener Jaanimaa. \"Loomulikult tuleb rahvuskoondise treenerina alati arvestada sellega, et mõned pallurid on puudu. Kui suurtel riikidel on alati varust sama hea mees võtta, siis väikestel maadel on seis keerulisem. Suurim probleem on meil just paremsisemise koha peal, kus Roosna on vigastatud ja Jaanimaa seotud klubikohustustega Jaapanis. Õnneks on meil see-eest kogenud joone- ja tagamängijate liin,\" alustas Eesti koondise rootslasest peatreener Thomas Sivertsson.\n\nTšehhi oli eelmistel Euroopa meistrivõistlustel sekundite kaugusel veerandfinaali kohast hilisema tšempioni Rootsi vastu. \"Tegemist on väga kõva vastasega, kelle vastu on mul suur austus. Võõrsil sellisel tasemel tiimi vastu saab kindlasti raske olema. Samas meie saame mängida pingevabalt ning lähme siiski igat kohtumist võitma,\" jätkas juhendaja. Eesti koondis on varasemalt kolmapäevase vastasega kohtunud kahel korral ning mõlemad matšid lõppesid meile kaotusega.\n\nLaupäeval Eestisse sõitev Island kuulub käsipallimaailma absoluutsesse tippu. 2008. aastal olümpial hõbedale tulnud ning eelmiste Euroopa meistrivõistluste kuues tiim kubiseb ala suurtest tähtedest. \"Skandinaavlased kuuluvad eesotsas Aron Palmarssoniga kindlasti meie kontinendi viie parima riigi hulka. Neil on võtta kvaliteeti igale positsioonile. Meie kavatseme siiski kodupubliku ees kõva võitlust näidata ning endist parima anda,\" vaatas Sivertsson ette laupäevasele vastasele.\n\nEM-valikturniiri kohtumised peetakse kahe kaupa kolmes nii-öelda aknas: tuleval nädalal ning järgmise aasta märtsi algul ja aprilli lõpul. Viimaseks mängupäevaks on 30. aprill 2023. \"Euroopa meistrivõistlustel osalevate tiimide arvu suurendamine annab ka väiksematele riikidele võimaluse suurturniirile pääseda. Mängud Austria ning Bosnia ja Hertsegoviinaga näitasid, et oleme võimelised häid esitusi tegema. Iisrael on meie tasemel võistkond ning ka kõikides teistes mängudes peame kõvasti võitlema, kuna iga punkt võib meid viia sammukese lähemale Euroopa meistrivõistlustele,\" lõpetas ise mängijana 1996. ja 2000. aastal olümpiahõbeda võitnud peatreener.\n\nEesti meeste käsipallikoondis algavaks tsükliks: Martin Johannson (Bukaresti Steaua), Karl Toom (Al Sulaibikhat), Markus Viitkar (HIF Karlskrona), Armi Pärt (Helsingi Dicken), Jürgen Rooba, Henri Sillaste, Alfred Timmo, Andris Celminš (Põlva Serviti), Rasmus Ots, Hendrik Koks, Ott Varik (kõik Viljandi HC), Armis Priskus (Mistra), David Mamporia (HC Kehra/Horizon Pulp&Paper), Kaspar Lees, Vahur Oolup, Ilja Kosmirak (kõik SK Tapa/N.R Energy), Mihkel Lõpp (EHV AUE) ja Mait Patrail (ASV Hamm-Westfalen).\n\nPeatreener Thomas Sivertsson, treenerid Martin Noodla ja Janne Ekman, füsioterapeudid Margus Parts ja Allar Lamp, delegatsioonijuht Priit Allikivi.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Järgmisel nädalal koguneb Eesti meeste käsipallikoondis, et valmistuda kohtumisteks 2024. aasta Euroopa meistrivõistluste valikturniiril, kus 32 võistkonda moodustasid kaheksa neljaliikmelist alagruppi.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Loe uudis läbi ja pane oma kujutlusvõime tööle, et välja mõelda üks korralik sissejuhatav lause sellele loole.\n\n## Pealkiri:\n\nVõistluskeelu ära kandnud Karjakin pidi tunnistama 10-aastase vastase paremust\n\n## Põhitekst:\n\nValgetega mänginud Karjakin jäi alla Matvei Jurassovile. \"Ma mängisin mustadega, partii kestis 40 käiku. Ma olen väga rahul, et õnnestus võita,\" sõnas ka teisest suurmeistrist Vladislav Artemjevist jagu saanud Matvei, vahendab uudisteagentuur TASS.\n\nKrimmis sündinud, aga end etniliseks venelaseks pidav Karjakin esindas nooremana Ukrainat, aga sai 2009. aastal Venemaa kodakondsuse ja toetab praegust sõjategevust Ukrainas.\n\nSeetõttu määrati Karjakinile rahvusvaheliselt maleliidult (FIDE) poole aasta pikkune võistluskeeld, mis jättis venelase eemale ka tiitlipretendentide turniirilt.\n\n\"Eelkõige olen oma kodumaa patrioot ja alles seejärel - sportlane,\" kommenteeris ta FIDE otsust. \"Kui ma läheksin ajas tagasi hetke, kus ma avaldasin toetust Venemaa presidendile, rahvale ja armeele - siis käituksin täpselt samamoodi! Ma ei kahetse midagi.\"\n\nPärast keelu lõppemist püstitas Karjakin sotsiaalmeediasse postituse naeratavast endast pusas, mille rinnale oli kirjutatud \"Putin's team [Putini meeskond]\" ja sai seetõttu taas palju eriilmelist tähelepanu.\n\nParimal juhul maailma edetabelis ka neljandat kohta hoidnud Karjakin sai 2002. aastal aegade noorimaks suurmeistriks, olleks tol hetkel täpselt 12 aasta ja seitsme kuu vanune.\n\nHilisem kiir- ja välkmale maailmameister osales 2016. aastal ka MM-tiitlimatšis norralase Magnus Carlseni vastu, kus pidi siiski lisapartiide järel valitseva maailmameistri paremust tunnistama.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Äsja võistluskeelust vabanenud Venemaa maletaja Sergei Karjakin kaotas Moskvas toimunud simultaanil kümneaastasele vastasele.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Süvene uudise pealkirja ja sisu ning kirjuta sellele loole sisukas ja informatiivne sissejuhatus, mille pikkus on üks lause.\n\n## Pealkiri:\n\nIgor Habal kaitses mälumängus Eesti meistritiitlit\n\n## Põhitekst:\n\nTeiseks tuli 128 punktiga Illar Tõnisson ja kolmandaks 116 punktiga Ove Põder, kes teenis aga koos Tauno Vahteriga esikoha paarismängus (126 punkti 180-st võimalikust).\n\nPõder ja Vahter edestasid vaid ühe punktiga Habali ja Alar Särgavat, kolmandaks tulid Matis Song ja Kaarel Silmato (109 punkti).\n\nVõistkonnamängus teenis esikoha tiim \"Kus sa nüüd oled, Ilmar?\", kuhu kuulusid Põder, Vahter, Habal ja Särgava. 240-st võimalikust punktist koguti 169.\n\nTeiseks tuli \"Väärispuupead\" (Sven Tarum, Tõnis Poom, Viljar Alnek, Kaarel Silmato; 159 punkti) ja kolmandaks \"Vismarid\" (Erik Aru, Lauri Valge, Hugo Tang, Illar Tõnisson; 158).\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Nädalavahetusel Tallinnas toimunud Eesti meistrivõistlustel mälumängus kaitses üksikmängus esikohta Igor Habal, kes korjas 204 võimalikust punktist 136.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Pärast artikli pealkirja ja põhiteksti lugemist kasuta oma loovust, et koostada sisutihe ja pikk sissejuhatav lause.\n\n## Pealkiri:\n\nReali president: jalgpall on kaotamas oma positsiooni juhtiva spordialana\n\n## Põhitekst:\n\n\"Meie spordiala on haige, eriti Euroopas ja mõistagi ka Hispaanias,\" lausus Perez pühapäeval Reali üldkogul sõna võttes. \"Jalgpall on kaotamas oma positsiooni maailma juhtiva spordialana.\"\n\n\"Kõige murettekitavam on fakt, et noored huvituvad jalgpallist üha vähem. Praegused võistlused - sellisel kujul nagu nad hetkel toimivad - ei tekita pealtvaatajates enne lõppfaasi huvi.\"\n\nPerez ja mõned tema mõttekaaslased näevad lahendust Euroopa Superliiga loomises, kuhu kuuluksid vaid tippklubid ja kust puuduks profijalgpallile omane väljalangemise ja tõusmise süsteem.\n\nMullu aprillis teatasidki tippklubid Superliiga loomisest, mis tekitas avalikkuses suurt vastuseisu ja seetõttu loobusid ideest kõik peale Reali, Barcelona ja Torino Juventuse.\n\nSuperliiga taga seisvad jõud kaevasid rahvusvahelised jalgpalliorganisatsioonid FIFA ja UEFA jõulise vastuseisu tagajärjel Hispaania kohtusse, kust hiljem rändas juhtum Euroopa liidu kohtusse. Lahendit on oodata järgmisel aastal.\n\n\"Superliiga on omadega endiselt keset Euroopa liidu kohtumenetlust, mis seab kahtluse alla UEFA monopoli Euroopa jalgpallis,\" täiendas kauaaegne Reali juht.\n\nTa tõi välja, et Euroopa tippklubid kohtuvad üksteisega harva ja kesknädalased eurosarja kohtumised peaks tagama selle, et tugevamad võistkonnad ja maailma paremad jalgpallurid kohtuvad üksteisega aastaringi.\n\n\"Kui me võtame eelmised Meistrite liiga finalistid, siis Liverpool on ajalooliselt suur meeskond kuue Euroopa karikavõiduga. Tuleb välja, et me oleme nendega mänginud 67 aasta jooksul vaid üheksa korda.\"\n\nTõsi, UEFA kavandatud muudatused Meistrite liiga tuleviku osas seoses Šveitsi süsteemi rakendamisega alates hooajast 2024/2025 peaks tippklubide omavaheliste duellide hulka selgelt suurendama.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Eelmisel aastal tõsiselt maailma jalgpalli Euroopa Superliiga idee eest võidelnud Madridi Reali president Florentino Perez näeb spordiala tulevikku mustades toonides.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Loe uudis läbi ja pane oma kujutlusvõime tööle, et välja mõelda üks korralik sissejuhatav lause sellele loole.\n\n## Pealkiri:\n\nSoome mediaanpalk kasvas 3300 euroni kuus\n\n## Põhitekst:\n\nEelmisel aastal oli Soome keskmine palk 3734 eurot. Meeste keskmine mediaanpalk oli 3663 eurot ja naistel 3034 eurot, vahendas Yle.\n\n\"Soome mediaansissetulek on üle Euroopa keskmise. Soomes on see kõrgem kui Prantsusmaal. Loomulikult ei anna mediaansissetulek täit pilti, kui võrrelda erinevate riikide ostujõudu,\" ütles statistikaameti analüütik Matti Lahdenmäki.\n\nKõige rohkem raha teenisid 45-49-aastased inimesed. Juhtide mediaansissetulek oli umbes seitse tuhat eurot kuus. Teenindus- ja jaekaubandussektori töötajate mediaanpalk oli 2577 eurot.\n\nMediaanpalk on palk, millest umbes pooled inimesed saavad palka vähem ja pooled rohkem, keskmine palk aga arvutatakse aritmeetiliselt, ühe või teise palganumbri saajate arvu kõrvale jättes.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Soome statistikaameti andmetel oli eelmisel aastal riigi keskmine mediaanpalk 3314 eurot kuus, 2020. aastal oli mediaanpalk 3228 eurot.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Loe artikli pealkiri ja sisu, seejärel loo pikk ja põnev lause, mis võiks olla artikli sissejuhatus.\n\n## Pealkiri:\n\n86 meetrit oda visanud sportlane sai pika võistluskeelu\n\n## Põhitekst:\n\n27-aastane Singh viskas 2019. aasta aprillis Aasia meistrivõistlustel Dohas isikliku rekordi 86.23 ja teenis hõbemedali. Lisaks tuli ta samal aastal ka sõjaväelaste maailmamängude võitjaks.\n\nMullu Tokyo olümpiamängudel 27. kohaga piirdunud Singh andis seejärel oktoobris võistlusvälisel testimisel positiivse proovi, mis näitas sooritust parandava anaboolse steroidi tarvitamist.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Oda parimal katsel üle 86 meetri loopinud India odaviskajale Shivpal Singhile määrati nelja aasta pikkune võistluskeeld, mis saab läbi 2025. aasta oktoobris.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Vaata läbi uudise pealkiri ja tekst ning loo loov sissejuhatav lause, mis haakub artikli sisuga.\n\n## Pealkiri:\n\nVene kohus on mitu hokimeest altkäemaksu andmises süüdi mõistnud\n\n## Põhitekst:\n\nUfaas asuv Lenini ringkonnakohus otsustas Hantõ-Mansiiski Jugra võistkonnas mängivale Vladislav Lukinile määrata rahatrahvi, mis arvestab tema igakuist sissetulekut ja perekonnaseisu, vahendab uudisteagentuur TASS.\n\nSüüdistuse järgi maksis Lukin 2019. aastal võltsitud dokumentide eest kokku 230 000 rubla ehk ca 4000 eurot. Kohus määras talle nüüd 2,2 miljoni rubla ehk ca 38 000 euro suuruse trahvi.\n\nViimastel nädalatel on süüdi mõistetud ka hokimängijad Mihhail Vorobjov ja Anvar Suleimanov. Kui esimesele määrati kahe miljoni rubla ehk ca 35 000 euro suuruse trahv, siis teisele viieaastane tingimisi vanglakaristus.\n\nTänavu juulis peeti kinni ka Pekingi olümpiamängudel Venemaa hõbedasse koosseisu kuulunud Ivan Fedotov, keda kahtlustatakse samuti sõjaväeteenistusest hoidumises.\n\nVenemaal on kohustuslik sõjaväeteenistus 18-27-aastastele meestele ja sellest pääsemiseks on üksnes teatud erandid. Hiljuti kutsus president Vladimir Putin mobilisatsiooni korras püssi alla sajad tuhanded reservistid.\n\nVenemaa spordiminister Oleg Matõtsin on teatanud, et sportlastele selles osas eksklusiivseid privileege ei tehta, aga Venemaa olümpiakomitee presidendi Stanislav Pozdnjakovi sõnul tuleks sportlasi selles küsimuses austada.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Venemaal mõisteti süüdi juba kolmas jäähokimängija, kes andis sõjaväeteenistusest hoidumiseks altkäemaksu.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Vaata läbi uudise pealkiri ja tekst ning loo loov sissejuhatav lause, mis haakub artikli sisuga.\n\n## Pealkiri:\n\nAllikad: Putin teeb sõjaliste kaotuste tõttu üha rohkem tormakaid otsuseid\n\n## Põhitekst:\n\nLeht suhtles viimase kahe nädala jooksul 15 Venemaa riigiametniku, parlamendisaadiku ning riigi- ja erafirma juhiga. Üle poole neist olid tippjuhid. Kõik allikad soovisid jääda anonüümseks ja hoiatasid, et sõjaline konflikt lähikuudel laieneb. Keegi ei osanud ennustada, mis juhtub, kui Venemaa sõja kaotab.\n\nAllikad ütlesid, et Ukraina edukas vastupealetung sundis Kremlit mobilisatsiooni välja kuulutama. Seetõttu kiirustas Moskva ka Donetski, Luhanski, Hersoni ja Zaporižžja alade annekteerimisega, vahendas The Telegraph.\n\n\"Putin ei saa kaotada, seetõttu peab ta olukorra kiiresti ümber pöörama,\" ütles üks allikas.\n\nAllika sõnul on jutt tuumasõjast suunatud lääne poliitikutele. \"Selle sõnum on: ärge unustage, et Ukrainal pole õigust võita. Relvade tarnimisega lükkate Ukraina kaotust ainult edasi,\" ütles allikas.\n\nAllikate teatel oli mobilisatsiooni väljakuulutamine juba varem teada. \"Oli selge, et armee vajab rohkem sõdureid. See oli selge, et pärast kohalikke valimisi tuleb selline otsus. See otsus tuligi,\" ütles üks kõrge ametnik.\n\nPaljud allikad ütlesid aga, et Putin oli tormakas ja ei selgitanud oma plaane. \"Keegi ei selgita kellelegi midagi. Koostöö puudub täielikult. Putin räägib kõigile erinevat juttu,\" ütles üks valitsusele lähedalseisev rahulolematu allikas.\n\nVaatama üha lähenevast katastroofist pole keegi Venemaa eliidist pikka aega proovinud Putinit veenda, et ta loobuks sõjategevusest Ukrainas. Allikate teatel kordab Putin endiselt oma vana juttu, et Venemaa on ümbritsetud vaenlastest ja seetõttu on temaga rääkimine mõttetu.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Venemaa ametnikud ütlesid ajalehele The Telegraph, et president Vladimir Putin salatseb sõjaliste kaotuste tõttu üha rohkem ja teeb seetõttu tormakaid otsuseid. Allikad hoiatasid, et Putin ei plaani veel sõjategevust Ukrainas lõpetada.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Süvene uudise pealkirja ja sisu ning kirjuta sellele loole sisukas ja informatiivne sissejuhatus, mille pikkus on üks lause.\n\n## Pealkiri:\n\nVõrkpalli naiste MM-il algavad vahegrupikohtumised\n\n## Põhitekst:\n\nEnne viimast võistluspäeva oli selgumata vaid üks edasipääseja. A-grupis läksid kokku Puerto Rico ja Keenia ning 3:1 võidu teenis Puerto Rico, mis viis nad 16 parema sekka.\n\nA-grupi läbis täisedu 15 punktiga valitsev Euroopa meister Itaalia, kes loovutas kaks geimi: ühe Belgiale ja ühe võõrustajale Hollandile. Veel pääsesid jätkama Belgia, Holland ja Puerto Rico, turniir sai otsa Keenia ja Kameruni jaoks.\n\nTeise naiskonnana võitis kõik viis kohtumist C-grupis Serbia, aga kuna Bulgaariast saadi jagu vaid 3:2, siis tuli üks punkt loovutada. Mullune EM-finalist teenis aga väärt 3:0 võidu olümpiavõitja USA üle.\n\nLisaks Serbiale ja USA-le pääsesid C-grupist jätkama Kanada ja Saksamaa, välja langesid Bulgaaria ja Kasahstan.\n\nB-grupist jõudsid edasi Türgi, Tai, Dominikaani Vabariik ja Poola ning välja langesid Lõuna-Korea ja Horvaatia. D-grupist jätkavad vahegrupis Hiina, Jaapan, Brasiilia ja Argentina, aga koju sõitsid Tšehhi ja Kolumbia.\n\nE-vahegruppi kuuluvad Itaalia, Hiina, Belgia, Jaapan, Brasiilia, Holland, Puerto Rico ja Argentina ning F-vahegruppi Serbia, USA, Türgi, Tai, Dominikaani Vabariik, Poola, Kanada ja Saksamaa. Mängud jätkuvad teisipäeval.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Poolas ja Hollandis toimuvatel võrkpalli naiste maailmameistrivõistlustel on lõppenud alagrupimängud ja teisipäeval alustatakse kohtumistega vahegruppides.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Loe artikli pealkirja ja sisu. Kasuta oma loomingulisi võimeid, et koostada detailne ja põhjalik ühelauseline sissejuhatus sellele uudisele.\n\n## Pealkiri:\n\nKorvpalli Euroliiga võib laieneda Dubaisse\n\n## Põhitekst:\n\nEelmise hooaja finaalturniiri aegu alustati läbirääkimisi Dubai esindajatega, kel on huvi liigasse investeerida, sõlmida sponsorlepinguid ning isegi võõrustada finaalturniiri ja lisada platsile oma võistkond.\n\nVäljaande Eurohoops andmetel on hetkel Araabia Ühendemiraatide klubi lisandumise tõenäosus 50 protsenti, aga järgmisel nädalal Dubai ametnikud ja Euroliiga omanikud kohtuvad ning arutavad tulevikuvõimalusi täpsemalt.\n\nLisaks araablastele tunnevad Euroliiga tegemiste vastu huvi ka Austraalia esindajad. Hiljuti kohtusid austraallased eesotsas endise Euroliiga tšempioni David Anderseniga Serbias toimunud nõupidamisel. Teemaks oli koostöö ennekõike hooajaeelsete kontrollkohtumiste osas.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Korvpalli Euroliiga võib tulevikus laieneda ka Euroopa piiridest väljapoole. Näiteks tunneb liiga tegemist vastu huvi Lähis-Ida piirkond.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Loe uudis läbi ning loo sellele fantaasiarikas ja pikk lause, mis võiks uudist tutvustada.\n\n## Pealkiri:\n\nEhitusplatsi-sarnase Helsingi Läänesadama areng pole Tallinki võimuses\n\n## Põhitekst:\n\nAutoreisija, kes laevaga Tallinnast Helsingi Läänesadamasse saabub, kogeb teravat kontrasti: kui Tallinna poolel laevale sõitmine kulgeb probleemideta, siis Soome poolel kestaks justkui jätkuvalt 1990-ndad: tähistus on kehv ja muutub tihti, raske on aru saada, kuhu liikuda ning linna territooriumile jõudmiseks kulub palju aega.\n\nPaavo Nõgene ütles ERR-ile, et Tallink on Helsingi sadamaga pidevas suhtluses, kuid millal Läänesadama ala korda saab, pole teada.\n\n\"See sõltub Helsingi sadama otsustest ja arengutest. Seal on tehtud erinevaid suuri plaane, kuidas ala arendada ja üks viimastest muutustest, mis ka meid on puudutanud, on see, et oleme koondanud kõik uude terminali. Varem käis Silja Europa vanasse terminali. Ilmselt liiguvad arendustööd peagi edasi,\" lausus ta.\n\nMiks ala nii pikaks ajaks unarusse on jäänud, on Nõgene sõnul küsimus Läänesadamale.\n\nPaari aasta eest soovis Helsingi linnavalitsus viia laevaühenduse Tallinnaga kesklinnast eemale, et leevendada praegu Läänesadama kaudu toimuva Helsinigi-Tallinna laevaliini põhjustatud liiklusummikuid. Idee oli viia ühendus praegusest sadamaterminalist kümmekond kilomeetrit ida pool asuvasse Vuosaari sadamasse, kuid sadama juhtkond ei pidanud seda reaalseks.\n\nNõgene ütles, et ka idee suunata veokid Vuosaari sadamasse ei ole teostatav, sest sellisel juhul katkeks reisilaevaliiklus.\n\n\"Laevad on hübriidlaevad, mis veavad nii reisijaid kui kargot, muul moel poleks see tasuv,\" tõdes ta.\n\nMillal Läänesadamas kavandatavad arengused teoks saavad, ei osanud Nõgene öelda.\n\nHelsingi Jätkäsaarele ehitatud tiheda asustusega linnaosas on 2030. aastaks üle 20 000 elaniku ja umbes 6000 töökohta. Piirkond on ülejäänud linnaga ühendatud ainult kolme tänavaga, mis laevade saabumise ja lahkumise ajal ummistuvad transiitliiklusest.\n\nJätkäsaarel asuv Läänesadam on Helsingi ja kogu Soome tihedaima reisijaliiklusega sadam.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Kui Tallinnast autoga Soome laevale minnes sujub kõik libedalt, siis Helsingi Läänesadam näeb juba aastaid välja nagu ehitusplats. Tallinki juhi Paavo Nõgene sõnul tehakse ala arendamiseks suuri plaane, kuid millal Soome poolel asjad paremaks muutuvad, sõltub Helsingi sadama otsustest ja arengutest.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Loe artikli pealkirja ja sisu. Kasuta oma loomingulisi võimeid, et koostada detailne ja põhjalik ühelauseline sissejuhatus sellele uudisele.\n\n## Pealkiri:\n\nMarin toetab Venemaa piirile tara ehitamist\n\n## Põhitekst:\n\nMarini sõnul tuleks piirivalve ettepanekut võtta tõsiselt. \"Näen, et selles küsimuses on vaja parlamendis üksmeelt. Tingimused selle otsuse tegemiseks on aga olemas,\" märkis Marin.\n\nMarin loodab, et võimaliku tara ehitamise otsus tehakse kiiresti. Ta ei täpsustanud, mida see ajakava praktikas tähendab, vahendas Yle.\n\nSoomel on Venemaaga umbes 1300 kilomeetri pikkune maismaapiir. Piirivalve hinnangul oleks tara vaja umbes 260 kilomeetri pikkusel lõigul.\n\nMarini sõnul tara ehitamine Soome ja Venemaa vahel pingeid oluliselt ei suurendaks.\n\n\"Euroopa on sõjas. Sellest palju pingelisemasse olukorda ei saagi sattuda,\" ütles Marin.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Soome piirivalveamet tegi hiljuti ettepaneku, et piirivalve töö tõhustamiseks tuleb idapiiri kriitilisematesse lõikudesse rajada tara. Peaminister Sanna Marin ütles esmaspäeval, et tara ehitamiseks on olemas vajalikud tingimused.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Loe artikli pealkirja ja sisu. Kasuta oma loomingulisi võimeid, et koostada detailne ja põhjalik ühelauseline sissejuhatus sellele uudisele.\n\n## Pealkiri:\n\nPremium liiga võtab kasutusele VAR-i\n\n## Põhitekst:\n\nEJLi presidendi Aivar Pohlaku sõnul on tegu mitmenda väga olulise sammuga Premium liiga arendamisel. \"Premium liigal on tähendus nii Eesti professionaalseima ja jälgituima võistlussarjana kui ka mängijate, klubide ja kohtunike ettevalmistajana rahvusvahelisteks mängudeks. Videokohtuniku projekt puudutab mõlemat nimetatud tähendust ja muudab liiga veel atraktiivsemaks,\" ütles Pohlak.\n\nVideokohtuniku toomist Premium liigasse valmistas EJL ette väga põhjalikult, suheldes kokku kümne erineva videokohtunike süsteemi tehnilist lahendust pakkuva ettevõttega. Eestis hakkavad videokohtunikud töötama VOGO süsteemiga, millesse kuuluvad Vokkero peakomplektid, videoserverid, videkohtuniku tööks vajalikud kuvarid ja kordustemasin. Lahendus on lihtsustatud, kuid olemuselt sarnane EM-valikmängudel kasutatava süsteemiga.\n\n2023. aastast alates määrab EJL igale Premium liiga mängule videokohtuniku (VAR) ja abivideokohtuniku (AVAR), kes viibivad A. Le Coq Arenal spetsiaalset videokohtunike jaoks välja ehitatud keskuses. Rahvusvahelise videokohtunike juhendi järgi saavad videokohtunikud sekkuda neljas mängumomendis: väravate puhul; punase kaardi olukordades; penalti situatsioonides või kui kohtunik annab kollase või punase kaardi valele isikule. Videokohtuniku süsteem aitab parandada inimlikke eksimusi, mis võivad mõjutada tulemust ja annab panuse ausa mängu tagamisse.\n\nKoos videokohtunike kasutusele võtmisega arenevad edasi Premium liiga otseülekanded, kuhu lisanduvad täiendavad kaamerad. Rahvusvahelise videokohtunike juhendi peab kasutusel olema vähemalt neli, Premium liigas hakatakse kasutama nelja kuni seitset kaamerat.\n\nVideokohtuniku kasutusele võtmine käib EJL-i ja FIFA tihedas koostöös ning FIFA põhjaliku juhendi järgi. EJL alustab video- ja abivideokohtunike koolitamist novembris. Esimene kursus kestab neli kuud, mille jooksul toimub süsteemi katsetus Taliturniiri mängudel. Eestis on videokohtunike koolitamise õigus endistel tippkohtunikel ja pragustel UEFA kohtunike vaatlejatel Uno Tutkil ja Hannes Kaasikul, kes kaasavad FIFA spetsialiste.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Eesti Jalgpalli Liit (EJL) teeb suure investeeringu Premium liigasse, kus alates järgmisest hooajast on kõigil mängudel ametis videokohtunik (VAR).",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Loe artikli pealkiri ja sisu, seejärel loo pikk ja põnev lause, mis võiks olla artikli sissejuhatus.\n\n## Pealkiri:\n\nBerk Vaher: Eesti Kirjanike Liit – järgmised sada aastat\n\n## Põhitekst:\n\nTingimused, et Eesti Kirjanike Liidu püsiks, on ühtaegu väga lihtsad ja väga keerulised: et püsiks Eesti, et püsiks kirjandus ja püsiks liit ehk ühiselt tegutsemise tahe.\n\nMe räägime palju Eesti jõudmatusest venekeelsete elanikeni või nende jõudmatusest Eestini. Ent ka paljude Eesti noorte lugemus triivib inglise keelde ära, sest eestikeelne kirjandus enam ei kõneta neid või ei suuda nemad seda enam kõnetada. See side tuleb taas leida, seda sidet tuleb taas luua, omaenda keelt oma inimestes tagasi võita.\n\nSamas on Eesti Kirjanike Liidus juba täna liikmeid, kes kirjutavadki vene või soome keeles ja on eesti keelde tõlgitud. Kas tulevad aastad toovad eesti kirjandusse ka neid, kes kirjutavad esiti jaapani või araabia keelde, rääkimata inglise keelest? Ehk saja aastaga lausa sadu selliseid autoreid?\n\nSee ei pruugi tulla eesti keele ja kirjanduse arvelt. Kirjanike Liidus on ometi ka Øyvind Rangøy, kes sündinud Norras ja võitis eesti keeles kirjutades Betti Alveri debüüdipreemia, on Mika Keränen, kes pärit Soomest ja Adam Cullen Ameerikast Minnesota osariigist. Kõik eesti keeles kõnelejad ja kirjutajad. Kui meil õnnestub hoida usku ja hoolt eesti keele suhtes, siis ehk õnnestub seda ka teistele. Ehk saame Euroopa kultuuripealinna aastal mõne nobelistigi eesti keeles kirjutama, kui just mitte juba eesti keeles kirjutajat nobelistiks?\n\nÄsja avaldatud Eesti väliskogukondade uuring näitab, et ka tänapäeva ulgueestlastes pole Eesti püsimine üleüldse enesestmõistetav ning kipub teises kultuurikeskkonnas hääbuma, kui see identiteet pidevat ja ajakohast värskendamist ei leia. Selles värskendamises peab vastajate endi sõnul olema olulisel kohal mõistvus ja sallivus nende loodud perede ja sõpruskondade multikultuursuse ja mitmekeelsuse suhtes.\n\nSiis võime kindlamad olla, et nad on saadikud Eestile, eesti keelele ja kultuurile ning ka eesti kirjandusele. Siis peab ent ka olema, mida saadikutele saata. Nii eestikeelsete raamatute kui tõlgetega, samuti autorite eneste ja keeleõpetajatega rohkem nende väliskogukondadeni ja nende suhtevõrgustikeni jõudmine võiks olla Eesti raamatu ja kirjakeele aasta 2025 üks põhiülesandeid.\n\nAlgust tegema peaksime ometi juba täna, need tegevused peaksid hoogu saama ka Tartu ja Lõuna-Eesti Euroopa kultuuripealinna aastal 2024 ja kestma läbi jätkuva aastasaja. Meil on küll juba Eesti Kirjanduse Teabekeskus ja Eesti Instituut, ent miks ei võiks just Kirjanike Liidul olla ses rahvusvahelises laienemises innustava ja sidustava juhtpartneri roll?\n\nVajame rohkem eesti keele kõnelejaid, selles lugejaid ja kirjutajaid mitte ainult siin ja teisal elavate eestlaste, vaid ka teiste rahvuste ja kultuuride seas. Nõndagi püsib Eesti, nõndagi püsib kirjandus, nõnda püsib ja kasvab Eesti Kirjanike Liit.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "8. oktoobril täitub Eesti Kirjanike Liidu asutamisest sada aastat. 30. septembril tähistati seda ka kõnekoosolekuga Eesti Kirjandusmuuseumis, kus mõtisklesin kirjanike liidu järgmisest sajast aastast, sõnas Berk Vaher kultuurkommentaaris.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Pärast artikli pealkirja ja põhiteksti lugemist kasuta oma loovust, et koostada sisutihe ja pikk sissejuhatav lause.\n\n## Pealkiri:\n\nSaar alustas Türgis resultatiivselt, Varblane oli Austrias võidukas\n\n## Põhitekst:\n\nTürgi kõrgliigas tehti algust põhihooajaga ja avaringis said Kevin Saar ja tema tööandja Altkema kirja 2:3 (25:23, 15:25, 25:23, 23:25) kaotuse Arkaselt. Saar tegi väga korraliku esituse, tuues 21 punkti (+9). Tabelis ollakse kümnendal kohal, vahendab Volley.ee.\n\nTšehhi kõrgliigas kohtusid omavahel Martti Juhkami ja Silver Maari koduklubid. Maar ja Libereci Dukla pidid kodus Juhkamilt ja CEZ Karlovarskolt vastu võtma 2:3 (18:25, 26:28, 25:12, 25:23, 11:15) kaotuse. Maar sai servi vastuvõtul tööd 17 korral ja tema efektiivsuse protsent oli 47. Juhkami tõi võitjatele 13 punkti (+3). Nädala teises mängus sai Karlovarsko 3:0 (25:17, 25:19, 25:23) võidu Usti üle, Juhkami sekkus selles mängus episoodiliselt ja skoori ei teinud. Liberec sai teises kohtumises 3:1 (25:18, 25:19, 22:25, 31:29) jagu Beskydyst. Maar sai vastuvõtul tööd 20 korral, efektiivsus oli 55%. Tabelis on Karlovarsko kaheksa punktiga liider, Liberec asub kuue punktiga neljandal kohal.\n\nSoome meistriliigas kohtusid omavahel samuti kahe eestlase koduklubid. 3:1 (25:22, 25:18, 16:25, 25:18) jäi peale Karli Alliku koduklubi VaLePa, kes alistas Andrus Raadiku ja Savo Volley. Allik tõi kümme punkti (+4), Raadikult oma meeskonna kasuks 15 punkti (+6). Nädala teises mängus pidi Alliku tööandja tunnistama Akaa-Volley 3:2 (30:32, 18:25, 25:23, 25:23, 15:12) paremust, eestlasest nurgaründajalt 13 punkti (+1). Raadik ja Savo said oma teises kohtumises kirja 3:2 (25:22, 22:25, 21:25, 25:20, 15:8) võidu Loimaa Hurrikaani üle, Raadik panustas 13 punkti (+4). Tabelis on VaLePa nelja punktiga kolmas ja Savo kahe punktiga kuues.\n\nSoome naiste meistriliigas alustas Avo Keele juhendatav Arctic Volley liigat 0:3 (19:25, 17:25, 23:25) kaotusega LP Kangasalale.\n\nLiigahooaeg algas ka Poola kõrgliigas, kus teeb eestlastest kaasa Timo Tammemaa. Eestlasest mängumehe koduklubi teenis 3:2 (25:18, 25:22, 12:25, 23:25, 20:18) võidu Lublini üle. Tammemaa panustas võitu üheksa punkti (+5).\n\nPoola esiliigas sai Renee Teppani koduklubi Bedzin 3:0 (25:20, 25:19, 28:26) võidu Siedlce vastu. Teppan tõi 14 punkti (+10). Tabelis on Bedzin seitsme punktiga kolmandal real.\n\nRumeenia superkarika poolfinaalis kaotas Robert Viiberi koduklubi Craiova 2:3 (25:18, 25:20, 11:25, 21:25, 11:15) Galati Arcadale ja finaali seega ei pääsenud. Viiber juhtis oma meeskonna rünnakuid kogu mängu ja tõi lisaks ka ühe punkti.\n\nAustria kõrgliigas käis platsil kaks eestlast. Innsbrucki Hypo Tiroli ridades oma esimest välishooaega mängiv Mihkel Varblane sai liiga avamängus tunda võidurõõmu, kui 3:0 (26:24, 25:16, 25:18) saadi jagu Hartbergist. Varblane tõi kümme punkti (+4). Stefan Kaibald ja Zadruga Aich/Dobi meeskond pidid aga tunnistama Innkreisi 3:1 (23:25, 25:18, 25:18, 25:17) üleolekut. Tabelis on Hypo Tirol teine, Aich/Dob seitsmes.\n\nHooaeg algas ka Prantsusmaa meeste meistriliigas, kus teeb kaasa Ardo Kreek. Tema koduklubi Arago de Sete pidi avakohtumises vastu võtma 2:3 (19:25, 25:17, 25:20, 17:25, 11:15) kaotuse Tourcoing'ilt, Kreek tõi seitse punkti (+2). Tabelis ollakse üheksandal real.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Lõppenud nädal oli võõrsil pallivate Eesti võrkpallurite jaoks juba väga töine.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Loe uudis läbi ja pane oma kujutlusvõime tööle, et välja mõelda üks korralik sissejuhatav lause sellele loole.\n\n## Pealkiri:\n\nSporting kindlustas hõbemedalid võiduga Kalevi üle\n\n## Põhitekst:\n\nKohtumine algas Sportingule suurepäraselt, kui juba kolmandaks minutiks olid Katriin Saulus ja Lisandra Rannasto teinud seisuks 2:0. Avapoolaja lõpuks oli kodunaiskonna edu juba kolmeväravaline, kui skoori tegi ka Emma Treiberg. Teise kolmveerandtunni jooksul olid täpsed samad mängijad ning lõpuvile kõlades olid tablool Sportingu 6:0 võidunumbrid. See tulemus tähendas ühtlasi ka seda, et kolm vooru enne hooaja lõppu on Sportingu edu Kalevi ees 11 punkti, mis tähendab, et teine koht on nende jaoks kindel.\n\nTartus peeti tuline heitlus neljandale kohale, kui Tartu JK Tammeka võõrustas JK Tabasalut. Viiki vajanud Tammeka naiskond jäi raskesse seisu, kui avapoolaja lõpuks jäädi kahe väravaga taha läbi Marta Liisa Staalfeldti ja Sandra Pärna väravate ning 62. minutiks oli seis nende poolt vaadatuna 0:3, kui korra oli täpne veel Pärn. Kohtumise lõpp kujunes siiski põnevaks, sest 82. minutil sai Tammeka poolelt jala valgeks Kirkeliis Lillemets ja 89. minutil lõi naiskonna teise värava Renate-Ly Mehevets. Tabasalu suutis siiski minimaalsest 3:2 eduseisust kinni hoida ja pääses viimaseks ringiks ülemisse nelikusse. Tabelis jäädakse kolmandal kohal olevast Kalevist maha viie punktiga, mis tähendab, et teoreetiline võimalus on ka pronksmedalite püüdmiseks. Tammeka saagiks jääb tänavu viies positsioon, sest langeda enam võimalik pole, kuna koht allpool olev Pärnu Vaprus jääb juba 11 punkti kaugusele.\n\nEelmises voorus tiitli kindlustanud Tallinna FC Flora läks vastamisi Põlva FC Lootosega. Koduväljakul mänginud Flora sai kirja suure võidu, kui vastased alistati 11:0. Neli tabamust sai kirja Lisette Tammik, kaks väravat lõid Valeria Liik, Mari Liis Lillemäe ja vahetusest sekkunud Kristina Teern. Korra sai jala valgeks ka Helina Tarkmeel. Flora on senise hooaja läbinud täiseduga, kui kogutud on 63 punkti. Lootos peab heitlust liigasse püsimajäämise nimel, kui praegu hoitakse kaheksa punktiga seitsmendat kohta.\n\nPärnu Vaprus lõpetas koduväljakul kümnemängulise võiduta seeria, kui Tuleviku ja Suure-Jaani ühendnaiskond alistati 4:2. Rannastaadionil asus 22. minutil kohtumist juhtima ühendnaiskond tänu Anna-Liisa Joandi tabamusele, ent seejärel lõi neli vastuseta väravat Vaprus, kui skoori tegid kahel korral nii Gerli Israel kui ka Laura Usta. Lisaminutitel vähendas Teisi Toomsalu küll ühendnaiskonna kaotusseisu, kuid võit kuulus siiski Pärnule. Tabelis on Vapruse kuues koht kindel, sest edu Lootose ees on 12 punkti. Ühendnaiskond jääb praegu viimasele positsioonile, kui Lootosele kaotatakse kolme punktiga.\n\nNaiste meistriliiga kohtumistega jätkatakse pärast koondisepausi 15. ja 16. oktoobril.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Naiste jalgpalli meistriliigas peeti nädalavahetusel viimane voor enne tabeli poolitamist ning Saku Sportingu naiskond kindlustas endale selleks hooajaks hõbemedalid, kui koduväljakul alistati suurelt lähim jälitaja Tallinna Kalev.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Loe hoolikalt uudise pealkiri ja sisu ning kirjuta artiklile pikk sissejuhatav lause, kasutades oma kujutlusvõimet.\n\n## Pealkiri:\n\nBC Tarvas palkas ukrainlasest ääremängija ja loobus lätlase teenetest\n\n## Põhitekst:\n\nSuure enamuse oma karjäärist kodumaal toimetanud mängumees kuulus eelmisel hooajal Ukraina superliigas osaleva Harkivi Sokoli meeskonda. Varasemalt on esindanud ta ka Leedu kõrgliigatiimi Kedainiai Nevežises, vahendab Basket.ee.\n\nEelmisel hooajal olid Ševtšenko keskmised näitajad Ukraina kõrgliigas 20,9 minutit, 7,3 punkti ja 3,4 lauapalli.\n\n\"Kõigepealt tahan tänada klubi selle suurepärase võimaluse eest. Annan endast parima, et saavutada klubi jaoks parimaid tulemusi. Peamine eesmärk on võita iga mäng ning valmistada fännidele rõõmu. Ootan huviga meeskonnaga liitumist,\" kommenteeris ukrainlane BC Tarva sotsiaalmeedia vahendusel.\n\nUue välismängija lisandumine tähendab ühtlasi ka seda, et Tarvas on sunnitud ühest mehest loobuma. Koostöö lõppes samal positsioonil mänginud lätlase Karlis Helmanisega.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "BC Tarva korvpallimeeskond teatas esmaspäeval, et klubi on sõlminud lepingu 27-aastase ja kahemeetrise ukrainlasest ääremängija Volodõmõr Ševtšenkoga.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Loe artikli pealkiri ja sisu, seejärel loo pikk ja põnev lause, mis võiks olla artikli sissejuhatus.\n\n## Pealkiri:\n\nLevits: uus koalitsioon võib sündida järgmise kuu jooksul\n\n## Põhitekst:\n\nLäti parlamendivalimised võitis oodatult praeguse peaministri Krišjanis Karinši juhitud Uus Ühtsus. Levitsi sõnul ei saa läbirääkimised koalitsiooni loomise üle olema lihtsad.\n\n\"Minu seisukoht on, et koalitsioon peab olema toimiv, et see toimiks neli aastat, kus kõik osapooled teevad koostööd, mitte ei üritaks üksteist üle trumbata,\" ütles Levits.\n\nLevits ütles, et uus koalitsioon võib valmis saada novembris. \"Pole vaja venitada. Need erakonnad, kes on võimelised koalitsioonis olema, saavad sellest ka aru ja hakkavad tööle,\" ütles president.\n\nLevitsi sõnul soovib ta näha majandusreforme, et Läti ei jääks enam Leedust ja Eestist maha, vaid oleks neist ees.\n\nLäti rahvusringhääling LSM hindas, millised parteid võivad moodustada järgmise võimuliidu. Järgmine koalitsioon võib koosneda kolmest erakonnast. Sinna kuuluksid Uus Ühtsus, Läti rohelise erakonna ja regioonide partei ning Liepaja erakonna ühisnimekiri ning Nimekiri Emamaa ja vabaduse eest! Kokku oleks sellel koalitsioonil 54 kohta.\n\nSuurema enamuse saavutamiseks võivad kolm eelpool mainitud parteid kampa võtta ka progressiivid, kes said viimastel valimistel 10 mandaati. LSM-i hinnangul on selline võimuliit kõige tõenäolisem.\n\nTeoreetiliselt võib Karinši juhitud Uus Ühtsus jääda ka opositsiooni. Selleks oleks vaja populistlike parteide koalitsiooni, kus osaleksid Roheliste ja Talurahva Liit, Läti rohelise erakonna ja regioonide partei ning Liepaja erakonna ühisnimekiri, Läti esikohal ja Erakond Stabiilsuse eest!.\n\nSellisel koalitsioonil oleks väga väike häälteenamus. Levits toetaks sellist liitu alles siis, kui tal ei jää alles enam muud valikut, hindas LSM.\n\nVõimalik on veel suur koalitsioon, kuhu kuuluvad Uus Ühtsus, Läti rohelise erakonna ja regioonide partei, Roheliste ja Talurahva Liit ( ZZS) ja Nimekiri Emamaa ja vabaduse eest!. Sellel liidul oleks parlamendis 70 kohta.\n\nKõik kolm koalitsioonipartnerit peaksid siis oma valijatele selgitama, miks nad teevad koostööd ZZS-iga, mis on seotud Aivars Lembergsiga. Kohus mõistis hiljuti Lembergsi viieks aastaks vangi, vahendas LSM.\n\nLäti populistlik poliitik Aldis Gobzems teatas esmaspäeval, et lahkub poliitikast. Gobzems ja tema loodud erakond Seadus ja Kord on varem tähelepanu võitnud vaktsineerimisvastase võitlusega\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Läti president Egils Levits ütles esmaspäeval, et valitsuse moodustamise protsess võib kesta kuu aega. President peab ükshaaval läbirääkimisi kõikide erakondadega ja nimetab peaministrikandidaadi läbirääkimiste lõpus.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Loe uudis läbi ning loo sellele fantaasiarikas ja pikk lause, mis võiks uudist tutvustada.\n\n## Pealkiri:\n\nAabrams kaitses MM-tiitlit ja Lember tuli ajaloo noorimaks maailmameistriks\n\n## Põhitekst:\n\nF-500 klassis sõideti MM-sari kolme etapiga. Tšehhi GP-l viis võidu koju Ungarlane Attila Havas ja Erko Aabrams lõpetas etapi teisena. Teisel etapil Poolas läks etapivõit Slovakkiasse Marian Jungile ja Aabrams läks etapilt saadud teise kohaga üldkokkuvõttes MM-sarja juhtima. MM-sarja viimase etapi Rootsi GP võidu võttis Ungarlane Robert Hencz ja Aabrams tuli järjekordselt etapil teiseks. Läbi kõigi MM-sarja etappide tehtud stabiilne sõit tagas Aabramsile kaheksa punktilise eduga teist aastat järjest klassis F-500 maailmameistritiitli, hõbemedal kuulus Marcin Zielinskile Poolast ja pronksile tuli Robert Hencz Ungarist.\n\n\"Mul on väga hea meel, et sain võimaluse tiitlit kaitsta ja üliõnnelik, kuna suutsin selle jälle võita. Konkurendid olid lähemale jõudnud. Uued võistluspaigad ja rajad tegid sõitmise ning seadistuste leidmise keerulisemaks. Kõigil kolmel MM-sarja etapil teenisin sõiduvõidu ja suutsin kõigil etappidel olla kokkuvõttes teine. Selle aasta tiitlel tuli kindlasti tänu stabiilsusele. Suur tänu meeskonnale ja toetajatele, kes abiks olid,\" võttis Aabrams hooaja kokku.\n\nF-125 klassis jäi MM-sarja pikkuseks sellel hooajal ainult kaks etappi. Tšehhi GP-l näitas esimest täishooaega MM-sarjas kaasa sõitev Joonas Lember, et möödunud hooajal Ukraina GP-l võidetud sõit ei olnud juhuslik. Sõitudest kaks esikohta ja üks kolmas koht tagasid noorele 17-aastasele Lemberile Tšehhi GP etapivõidu. Teise etapina sõidetud Rootsi GP-l võitis Lember juba ka ajasõidu. Esimesest sõidust võttis võidu, kuid teises sõidus jooksis mootor kokku ja tuli katkestada.\n\nViimases kolmandas sõidus sõitis Lember ennast viimaselt kohalt teiseks ja kindlustas sellega omale etapilt kolmanda koha. Etapi võitis üks MM-i favoriite Viktor Ljubenov ja teiseks tuli Marek Peeba. Kahe etapi kokkuvõttes võitis alles möödunud aastal veel juuniorite klassis GT-15 sõitnud Joonas Lember ajaloo noorima piloodina paadiklassis F-125 maailmameistritiitli. Hõbemedalile tuli kahepunktilise vahega Viktor Ljubenov ja pronks läks jagamisele poolaka Sebastian Kecinski ja Marek Peeba vahel.\n\n\"Väga fantastiline hooaeg on olnud. Enne hooaja algust omal ikka väike lootus mõnel etapil poodiumile tulla oli, aga MM-tiitlit ei osanud loota isegi parima tahtmise juures. Me oleme meeskonnaga alles nii värsked selles klassis ja\npaljudes asjades veel teadmisi napib. Viimaste etappide ärajäämisest on kahju. Kindlasti oleks palju ägedam olnud see tiitel võita ikka võistlusel kui hiljem paberil. Suur kummardus oma meeskonnale ja kõigile, kes meile sellel\nteekonnal on abiks olnud,\" rääkis Lember kokkuvõtteks.\n\nVeemotospordi Hydro GP võistlussarjas selgitati maailmameistrid paadiklassides F-500 ja F-125 ilma viimase kahe etapita. Algselt Ukrainasse Ternopili planeeritud MM-sarja neljas etapp jäi sõja tõttu ära ja jäädes solidaarseks Ukraina sportlastega, siis Ternopili Hydro GP etapi korraldusõigust teistele riikidele edasi ei antud. Itaalia GP ärajäämise põhjuseks oli võistlemiseks ohtlikult madal veetase Po jõel.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Veemotospordi Hydro GP võistlussarjas tuli Erko Aabrams teist aastat järjest F-500 paadiklassis maailmameistriks. Joonas Lember tuli ajaloo noorimaks maailmameistriks paadiklassis F-125.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Loe artikli pealkirja ja sisu. Kasuta oma loomingulisi võimeid, et koostada detailne ja põhjalik ühelauseline sissejuhatus sellele uudisele.\n\n## Pealkiri:\n\nJalgpallihallide ehitusega kimpu jäänud linnadelt riik raha ära ei võta\n\n## Põhitekst:\n\nKuna mitmetes omavalitsustes, nagu Kuressaare, Rakvere ja Viimsi, on riigi poolt toetatud jalgpallisisehallide rajamine mitmetel põhjustel takerdunud, kohtus kultuuriminister Piret Hartman esmaspäeval Eesti Jalgpalli Liidu juhi Aivar Pohlakuga, et arutada tegevuskava.\n\n\"Me ühtlustasime infot ja eesmärke. Otsus oli see, et toimetame kahes suunas: esmalt teeme selleks kõik, et hallid, mis juba töös, kindlasti ka valmiksid. Teine suund oleks see, et võtaksime pardale ka need maakonnad, kes pole tänaseks jalgpallihalle endale saanud ja kelle osas mingeid otsuseid veel tehtud ei ole,\" sõnas Hartman.\n\nÜks, millega ministeerium omavalitsusi aitab, on see, et hallide rajamisel oli omavalitsusel kohustus kasutada riigi investeeringutoetus ära kindlasti kahe aasta jooksul, siis nüüd toetuse kasutamise aeg pikeneb. \"Oleme teinud koostöös rahandusministeeriumiga kõik selleks, et omavalitsustel oleks võimalik kasutada seda raha ka järgmisel ja ülejärgmisel aastal, et nad ei kaotaks juba olemasolevat ressurssi,\" sõnas Hartman.\n\nMitmes Eesti paigus on halli ehitus jäänud toppama ehituse kallinemise tõttu. Kui esialgu oli plaan, et riik annab 1,5 miljonit ja omavalitus paneb sama palju juurde, siis nüüd tuleks linnal-vallal panustada palju rohkem, sest ehitamine on läinud oluliselt kallimaks. Lisaraha halle rajavad omavalitsused aga kultuuriministeeriumilt vähemalt sel eelarveaastal ei saa. \"Riigieelarvearutelude käigus ei sündinud otsust toetada jalgpallihalle ehituse kallinemisel. Probleem on siin aga ilmne ja arusaadav. Me mõistame muret ja jätkame tööd, et poliitilisele kokkuleppele jõuda,\" sõnas Hartman.\n\nTa lisas, et riigieelarveläbirääkimiste raames kultuuriministeeriumi valdkonnas ühtegi investeeringute otsust ei tehtud. \"Kõik otsused olid seotud palkade ja inimestega ja sellega, et saaksime hoida oma asutused lahti,\" sõnas Hartman.\n\nJalgpalliliidu esindaja Aivar Pohlak märkis, et kohtumisel ministriga said paika pandud plaanid, kuidas hallide projektiga edasi liikuda. \"Jalgpalliliit ja mina ei läinud ministriga kohtumisele mingisuguse tahtmisega: jalgpallihallide projekt on olnud algusest saati riigi initsiatiiv, sest nad näevad, et jalgpalliga tegelevate inimeste hulk on nii suur. Arutasime olukorda, et saada aru, kus me täna oleme ja mis on meie vajadused,\" kommenteeris ta kohtumist.\n\nPohlaku sõnul on hallide rajamise idee maakondades vaatamata ehituskulude kallinemisele jätkuvalt alles. \"On neid kohalikke omavalitsusi, kel on praegustel tingimustel projekti raske realiseerida, aga selliseid, kes päriselt ütleksid, et nendel seda projekti vaja ei ole, selliseid ma ei tea,\" sõnas Pohlak.\n\nEesti maakondadesse jalgpallihallide rajamist toetav riiklik programm alustas 2020. aastal. Esimeses voorus toetust saanud linnadesse - Raplasse, Haapsallu, Tartusse ja Viljandisse - on tänaseks hallid ka rajatud.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Kultuuriministeerium on otsustanud, et jalgpallihalli ehitamiseks riigilt saadud 1,5 miljonit saavad omavalitsused kasutada pikemalt kui varem lubati. Seega ei jää ehituse kallinemise tõttu hallide rajamisel takerdunud linnad-vallad rahast ilma.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Loe hoolikalt uudise pealkiri ja sisu ning kirjuta artiklile pikk sissejuhatav lause, kasutades oma kujutlusvõimet.\n\n## Pealkiri:\n\nLeok lõpetas Saksamaa meistrivõistlused esikümnes\n\n## Põhitekst:\n\nViimasel etapil oli MX Masters klassis rajal kaks eestlast. Lisaks Tanel Leokile oli stardis ka Erki Kahro. Mõlemad mehed said probleemideta kvalifikatsioonist edasi, Leok oma grupis kuues ja Kahro 12. Laupäeva õhtul toimunud esimene võistlussõit ebaõnnestus kahjuks aga mõlemal meie sõitjal. Leok katkestas sõidu seitsmendal ringil ja Kahro 11. ringil. Avasõidu võitis prantslane Jordi Tixier, teine oli sakslane Max Nagl ja kolmas britt Adam Sterry, vahendab msport.ee.\n\nTeises võistlussõidus oli Leok stardi järel top 30 piiril ja sealt hakkas sõiduga jõudsalt ettepoole liikuma. Poole sõidu järel suutis Tanel juba 10. kohale tõusta ja finišisse jõudis Leok üheksandana. Ka Kahro start oli tagasihoidlik sarnaselt Leokile. Erki suutis sõiduga 17. kohale tõusta. Esimene oli taas Tixier, teine Nagl ja kolmas Henry Jacoby. Viimases sõidus tegi Leok tunduvalt parema stardi ja avaringil oli ta 15. kohal. Sõidus näitas Tanel taas väga head kiirust ning ta parandas pidevalt oma positsiooni. Leok tegi hooaja ühe parima sõidu kui ta jõudis finišisse kuuendana. Kahro oli stardi järel taas viimaste seas ja sealt õnnestus tal sõidu lõpuks tõusta 15. kohale. Hooaja viimase sõidu võitis Nagl, teine oli Tom Koch ja kolmas Tixier.\n\nEtapi kokkuvõttes tuli Leok 27 punktiga 12. kohale, Kahro sai kümne punktiga 17. koha. Etapivõidu teenis 70 punktiga Tixier, teine oli 69 punktiga Nagl ja kolmas 56 punktiga Sterry. Hooaja kokkuvõttes tuli Leok meie parimana 194 punktiga üheksandale kohale. Gert Krestinov lõpetas hooaja 143 punktiga 12. ja Erki Kahro 40 punktiga 30. kohal. Saksamaa meistriks tuli 551 punktiga Nagl, teine oli 493 punktiga Tixier ja kolmas 444 punktiga Tom Koch.\n\n125cc klassis oli viimasel etapil võistlejaid tunduvalt vähem kui teistel etappidel ja see andis Eesti poistele võimaluse oma hooaja parimad tulemused teha. Ajasõidus oli Richard Paat meie parimana 13. Romeo Pikand sõitis välja 14. ringiaja ja Sebastian Leok 17. ringiaja. Ülekaalukalt oli kiireim lätlane Janis Martins Reisulis. Laupäeva õhtul toimunud avasõidus tegi meie poistest parima tulemuse Paat, kes sai 14. koha. Paadi seljataga 15. lõpetas sõidu Leok. Pikand tuli finišisse 26. kohal. Esikoha teenis Reisulis, teine oli Eric Rakow (Saksamaa) ja kolmas Vitazslav Marek (Tšehhi).\n\nTeises sõidus tegi ilusa esituse taas Paat, kes kehva stardi järel lõpuks 12. kohale suutis tõusta. Punktid võttis ära ka Pikand, kes sõidu 16. kohal lõpetas. Leoki sõit kahjuks ebaõnnestus. Ta oli pikka aega 12. kohal, kuid kukkumise järel tuli leppida Sebastianil 27. kohaga. Sõidu võitis hollandlane Ivano Van Erp, teine oli Reisulis ja kolmas Marek. Viimases sõidus jõudis ainsana punktidele Leok, kes sai 17. koha. Pikand lõpetas sõidu 21. kohal ja Paat 23. kohal. Esikohale tuli Van Erp, teine oli ungarlane Bence Pergel ja kolmas tšehh Julius Mikula.\n\nEtapi kokkuvõttes sai Paat 16 punktiga 17. koha. Leok tuli kümne punktiga 21. kohale ja Pikand viie punktiga 24. kohale. Etapivõidu teenis 61 punktiga Reisulis, teine oli 54 punktiga Roberts Lusis ja kolmas 50 punktiga Van Erp. Hooaja kokkuvõttes oli meie parim Tristan Uiga, kes 37 punktiga 26. koha sai. Leok tuli 22 punktiga 34. kohale, Paat 16 punktiga 37. kohale ja Pikand 11 punktiga 40. kohale. Saksamaa meistriks tuli 348 punktiga lätlane Janis Martins Reisulis. Ta edestas vaid kahe punktiga Ivano Van Erpi.\n\n85cc klassis olid Eesti poistest rajal Jan-Marten Paju, Jan Jasper Kõiv ja Travis Leok. Ajasõidus oli Paju kümnes, Kõiv 11. ja Leok 14. Esimeses võistlussõidus tegi aga parima tulemuse Leok. Stardi järel alles 20. kohal olnud Leok tõusis sõidu lõpuks kaheksandale kohale. Kõiv lõpetas sõidu 11. ja Paju 19. kohal. Esikoha sai hollandlane Gyan Doensen, teine oli belglane Maxime Lucas ja kolmas hollandlane Dex Kooiker. Teises sõidus oli heas hoos Kõiv, kes 17. kohalt lõpuks kaheksandaks tõusis. Paju lõpetas sõidu 16. kohal ja Leok 22. kohal. Esikoha teenis Doensen, teine oli Dani Heitink (Holland) ja kolmas Jonathan Frank (Saksamaa).\n\nEtapi kokkuvõttes sai Kõiv 23 punktiga 8. koha. Leok tuli 13 punktiga 13. kohale ja Paju seitsme punktiga 20. kohale. Etapivõidu sai 50 punktiga Doensen, teine oli 40 punktiga Heitink ja kolmas 40 punktiga Lucas. Hooaja kokkuvõttes tuli Paju 81 punktiga 14. kohale. Leok oli 63 punktiga 16. ja Kõiv 51 punktiga 20. Saksamaa meistriks tuli 226 punktiga Jayson Van Drunen (Holland). Teise koha sai 224 punktiga Lucas ja kolmanda koha 218 punktiga Doensen.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Nädalavahetusel toimus Fürstlich Drehna krossirajal Saksamaa motokrossi meistrivõistluste viimane etapp. MX Masters klassis tuli Tanel Leok etapil 12. kohale, hooaja kokkuvõttes oli ta eestlaste parimana üheksas.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Vaata läbi uudise pealkiri ja tekst ning loo loov sissejuhatav lause, mis haakub artikli sisuga.\n\n## Pealkiri:\n\nEesti kurlingupaar jõudis Kanadas MK-sarja pjedestaalile\n\n## Põhitekst:\n\nEesti kurlingumängija Harri Lill sõnas, et turniir läks igati korda. \"Eksimusi oli, aga suutsime Tallinnas näidatud head mänguvormi ka sel korral rohkem tulemustes näidata,\" kommenteeris ta.\n\nMarie Kaldvee ja Harri Lill saavutasid turniiri jooksul neli võitu ning jõudsid poolfinaali puhaste paberitega. Paraku pidid Kaldvee ja Lill tunnistama poolfinaali kohtumises Kanada kurlingupaari ja hilisema turniiri hõbemedalisti Walker/Muyres paremust. Kohtumine lõppes tulemusega 9:5.\n\nVeerandfinaalis oli Eesti kurlingupaari vastaseks Kanada võistkond Sauder/Drummond. Eesti kurlingupaar Kaldvee/Lill alistas vastased veenva ülekaaluga 9:5.\n\nEesti kurlingupaari esimeseks vastaseks oli Kanada võistkond Hopson/Tippett, kelle üle saavutati puhas võit tulemusega 8:2. Teises ringis kohtusid Kaldvee/Lill Kanada kurlingupaariga Jones/Laing ning kohtumine lõppes eestlaste võiduga 7:6. Eestlaste kolmandaks vastaseks oli Kanada kurlingupaar Tremblay/Lanoue, mäng lõppes eestlaste kindla võiduga 9:5.\n\nKanadas toimunud MK-sari Mixed Doubles Superseries on uus viiest etapist koosnev võistlus, millest oli kutsutud osa võtma parimad segapaariskurlingu võistkonnad Euroopast ja Põhja-Ameerikast. Mixed Doubles Superseriesi võistluste sari koosneb neljast kvalifikatsiooniturniirist, mille põhjal pääsevad parimaid tulemusi näidanud võistkonnad 5. etapile.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Eesti kurlingupaar Marie Kaldvee/Harri Lill jõudis Kanadas toimunud MK-sarja etapil poolfinaali ning saavutas 24 võistkonna konkurentsis 3. koha. Turniiri võitjaks tuli kurlingu kodumaa Šotimaa kurlingupaar Jennifer Dodds ja Bruce Mouat.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Süvene uudise pealkirja ja sisu ning kirjuta sellele loole sisukas ja informatiivne sissejuhatus, mille pikkus on üks lause.\n\n## Pealkiri:\n\nIlmus filmi \"Stars at Noon\" treiler peaosades Joe Alwyni ja Margaret Qualleyga\n\n## Põhitekst:\n\nKahe tunni pikkune film räägib loo USA ajakirjanikust (Qualley), kes armub Nicaraguas viibides salapärasesse inglasesse (Alwyn). Algul tundub ajakirjanikule, et inglane on tema parim õlekõrs riigist välja pääsemisel, kuid hiljem selgub, et tegelikult varitseb mõlemaid suur oht.\n\nFilmi kõrvalosades mängivad Danny Ramirez, John C. Reilly ja Benny Safdie. Ramirez kehastab Costa Rica politseinikku, Reilly ameeriklasest bossi ja Safdi CIA agenti.\n\n\"Stars at Noon\" on tehtud Denis Johnsoni 1986. aasta samanimelise romaani järgi. Tänavusel Cannes'i filmifestivalil oli film nomineeritud ka Kuldsele Palmioksale, kuid pälvis Grand prix ' auhinna, mis on festivali olulisuselt teine preemia.\n\n\"Stars at Noon\" esilinastub 14. oktoobril.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Tänavustel Emmydel nomineeritud Margaret Qualley teeb kaasa romantilises põnevikus \"Stars at Noon\" ning tema kõrval astub teise peaosatäitjana üles Joe Alwyn. Äsja ilmus filmile ka esimene ametlik treiler.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Loe hoolikalt uudise pealkiri ja sisu ning kirjuta artiklile pikk sissejuhatav lause, kasutades oma kujutlusvõimet.\n\n## Pealkiri:\n\nSnuukri Eesti meistriks krooniti esmakordselt Alexander Leitmäe\n\n## Põhitekst:\n\nPeale üheksa-aastast pausi läks snuukri Eesti meistritiitel kellelegi teisele kui Andres Petrovile. Sedapuhku siis Alexander Leitmäele, kes alistas finaalis kindlalt seisuga 6:1 Mario Märtsini.\n\nKolmanda koha saavutasid 20 osaleja konkurentsis Karl Oskar Toovere ja Mario Kallikorm. Snuukri profiliigasse siirdunud üheksakordne Eesti meister Andres Petrov võistlustel ei osalenud.\n\nTurniiri parima punktiseeria (70 punkti) tegi turniiri võitnud ja Eesti meistriks tulnud Leitmäe.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "1.- 2. oktoobrini toimusid Eesti meistrivõistlused snuukris. Esimest korda tuli Eesti meistriks Alexander Leitmäe.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Loe artikli pealkiri ja sisu, seejärel loo pikk ja põnev lause, mis võiks olla artikli sissejuhatus.\n\n## Pealkiri:\n\nTallinn tõmbab investeeringuid kokku, kuid suuremad objektid jäävad\n\n## Põhitekst:\n\nPraegune olukord majanduses tekitab muret ka Tallinnas ja seetõttu tuleb nii mõnigi kavas olnud investeering edasi lükata, ütles eelmisel nädalal linnapea Mihhail Kõlvart.\n\n\"Konkreetne sõnum, et terve rida investeeringuid tuleb edasi lükata, midagi pole teha. Plaan on meil juba tekkinud, hakkame seda korrigeerima lähtuvalt olukorrast. Aga see, mis oli aasta tagasi kavandatud, seda realiseerida ei ole võimalik lähiaastatel,\" lausus Kõlvart.\n\nKui tänavu kulub Tallinnal investeeringuteks 214 miljonit, siis järgmisel aastal 178 ja ülejärgmisel 177 miljonit. Investeeringud tõusevad taas üle 200 miljoni euro 2026. aastal.\n\nKõlvarti sõnul ei loobuta ka rasketel aegadel investeeringutest, mida ta nimetas strateegilisteks: Tallinna haigla, linnahall. Mõlemad on kirjas ka järgmise nelja aastat investeeringute nimekirjas, haigla puhul märgitakse, et selle elluviimine sõltub Euroopa Liidu ja riigi finantseerimisest. Kõlvarti sõnul haigla ehitamiseks ette nähtud vahendid külmutatakse, projekteerimisega aga minnakse lõpuni.\n\nEelarvestrateegias on näha, et 2026. aastal, mil investeeringud taas suurenevad, et selle põhjuseks eelkõige sotsiaalhoolekande ja tervishoiu valdkonna investeeringud, mida on selleks aastaks kavandatud 136 miljonit euro eest. Kõlvart märkis, et suurhaigla ehitamise kohta peaks selgus tekkima võib-olla kahe aasta pärast.\n\nTeist suurt objekti, Linnahalli ja selle ümbrust, ei soovi linn teha korda oma raha eest, vaid koos eraettevõttest partneriga, kelle otsimine käib. Kõlvart lubas, et aasta lõpuks tullakse välja \"laiema kontseptsiooniga, kuidas tulevikku näeme\" ning kuulutatakse välja konkurss erainvestori leidmiseks.\n\nTallinna Linnahall Autor/allikas: Ken Mürk/ERR\n\nSuuremad plaanitud teetööd siiski plaanis\n\nTeede ja tänavate valdkonnas on suurematest objektidest kavas Peterburi tee ning Liivalaia tänava, Tulika, Pika, Lastekodu ning juba oktoobris algav Jõe ja Pronksi tänava rekonstrueerimine.\n\nNelja aasta plaanis on lisaks Liivalaia tänava rekonstrueerimisele kavas uueks ehitada ka Suur-Ameerika ja Endla tänav lõigus Suur-Ameerika ja Luise ristmik–Taksopargi ristmik.\n\nOluliseks investeeringuks nimetatakse eelarvestrateegias ka Tondi ülesõidul eritasandilise ristmiku ehitamist, koos sellega muudetakse rattasõbralikumaks Kotka ja Tondi tänav. Samuti on kavas Suur-Sõjamäe tänava (lõigus Kesk-Sõjamäe tänav–Smuuli tee) rekonstrueerimisega alustamine ja Rahu tee rajamine lõigus Laagna tee–Ussimäe tee ning Veskimetsa asumi teede rekonstrueerimine.\n\nTrammiteedest on kavas valmis ehitada Ülemiste terminali ja Vanasadama vaheline lõik, ettevalmistustöödega alustatakse kolme uue trammitee rajamiseks – Tondi–Järve trammitee pikendus, Pelguranna trammitee ning Liivalaia trammitee. Uute trammiteed on Tallinnal prioriteediks ning nende rajamine lepiti kokku ka Keskerakonna ja sotsiaaldemokraatide koalitsioonis.\n\nMillises järjekorras kolm uut liini rajatakse, pole Kõlvarti sõnul veel otsustatud.\n\n\"Täna pole me valmis ütlema, millises järjekorras, selleks on vähemalt kaks põhjus: esiteks tegeleme jätkuvalt analüüsiga, milline oleks mõistlik järjekord. See sõltub ka, kuidas eraomanikega kokku lepime, kuidas projekteerimistingimused hakkavad mõjutama, kuidas kasutada välisfinantseerimist, et projekte realiseerida,\" lausus Kõlvart.\n\nSotsiaaldemokraadist abilinnapea Joosep Vimm märkis, et järgmise nelja aastaga kolme uut trammiliini valmis ehitada ei jõuta, aga lootus jääb, et saab kasutada Euroopa struktuurifondide vahendeid.\n\nUute trammiliinide rajamiseks soovib Tallinn kasutada Euroopa Liidu raha, praeguse seisuga võib Euroopast saada selleks üle 40 miljoni eurot.\n\nFilmilinnak soovitakse valmis ehitada\n\nSuure kriitika sihtmärgiks olnud Tallinna rattastrateegia elluviimiseks lubatakse eelarvestrateegias \"senisest enam vahendeid\", seda nii linna eelarvest kui välisrahastusest. Plaanis on lõpuni ehitada Lasnamäe rattatee ühendus kesklinnaga ning Rahumäe tee rattatee. Lisaks on plaanis rattateede kogum, millega rajatakse ühendused linnakeskuse ning Kristiine ja Põhja-Tallinna vahel.\n\nJärgmise neljal aastal on kavas alustada raudteealuste käigutunnelite rajamisega Endla tänavale, Paldiski maanteele ning Pääsküla ja Laagri raudteejaama.\n\nTranspordivaldkonnas on kavas juurde osta tramme ning soetada elektribusse.\n\nJärgmise nelja aasta jooksul on kavas ka Klindipargi rajamine Lasnamäel, Putukaväila ehitus, Pae pargi korrastamine, Vanalinna bastionivööndi arendamine, Järveotsa promenaad koos turu ja näitusealaga. Kavas on kehtestada Kakumäe ranna detailplaneering ja koostada rannahoone projekt, uus rannahoone on plaanis ehitada Stroomi randa.\n\nHaridusvaldkonnas on kavas juurdeehitused Jakob Westholmi gümnaasiumile, reaalkoolile, Nõmme gümnaasiumile ja Tallinna kunstigümnaasiumile. Uus hoone on kavas ehitada Tallinna Heleni koolile ja Kivimäe põhikoolile. Renoveerida on plaanis Tallinna kunstikool, Nõmme gümnaasiumi vana hoone ja Kivimäe põhikooli ajalooline hoone.\n\nKultuurivaldkonnas jätkatakse Linnateatri, botaanikaaia, linnamuuseumi ja\nloomaaia arendamisega. Lisaks alustatakse filmilinnaku arendusega eeldusel, et kultuurkapitaliseadust muudetakse, võimaldades senise kahe objekti asemel korraga finantseerida kolme, märgitakse eelarvestrateegias.\n\nVimma sõnul on filmilinnak Tallinnale väga oluline ning annaks pealinnale palju lisandväärtust. \"See on jätkuvalt linna prioriteetide seas, oleme liikumas lahenduse suunas ja on lootus, et suudame selle eelarvestrateegia perioodi jooksul selle Tallinna rajada,\" lausus abilinnapea.\n\nSpordivaldkonnas jätkub Tallinna Spordihalli kergejõustikuhalli tervikrenoveerimine ja Kadrioru staadioni peaväljaku renoveerimine, alustatakse Sõle spordikeskuse juurdeehituse rajamisega.\n\nLinna eelarvestrateegia peab heaks kiitma ka Tallinna linnavolikogu, kes arutab seda selle nädala istungil.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Inflatsiooni ja kulude kasvu tõttu koostas Tallinn järgmise nelja aasta eelarvestrateegia konservatiivselt, samas minnakse edasi olulisemate investeeringutega, sealhulgas on endiselt kavas Tallinna haigla ehitus ja linnahalli renoveerimine.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Loe artikli pealkiri ja sisu, seejärel loo pikk ja põnev lause, mis võiks olla artikli sissejuhatus.\n\n## Pealkiri:\n\nTürgi inflatsioon kiirenes 83,45 protsendini\n\n## Põhitekst:\n\nEelmisel kuul oli Türgis inflatsioon 80,21 protsenti, Ankara aga jätkas oma ebatraditsioonilist rahapoliitikat, vahendas Financial Times.\n\nTürgi president Recep Tayyip Erdogan eirab majanduslikku konsensust, et intressimäärade tõstmine ohjeldab inflatsiooni. Erdogan andis Türgi keskpangale korralduse, et pank jätkaks leebet rahapoliitikat.\n\nErdogan tahab intressimäärad tuua lõpuks ühekohalise numbrini. Türgi keskpanga hoiustamismäär on praegu 12 protsenti. Liir on sel aastal kaotanud 27 protsenti oma väärtusest dollari suhtes. See kiirendab riigis inflatsiooni veelgi.\n\nMajandusteadlaste hinnangul on Türgi valuuta odavnemine peamine hinnatõusu põhjus, kuna Türgi sõltub suuresti impordist, eriti energias. Mõju on süvendanud ka energiakandjate ja toorainete hinnatõus pärast Vene vägede sissetungi Ukrainasse.\n\nErdogani partei on riigis võimul olnud umbes 20 aastat. Opositsiooniparteid ja mõned analüütikud väidavad, et tegelik hinnatõus on veelgi kõrgem. Nad süüdistavad Türgi statistikaametit andmetega manipuleerimises.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Türgi tarbijahinnad tõusid septembris aastases võrdluses 83,45 protsenti, mis on viimase 24 aasta kõrgeim inflatsiooni näitaja.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Tutvu uudise pealkirja ja põhisisuga. Kasuta neid fakte, et luua pikk ja sisutihe lause, mis toimib loo sissejuhatusena.\n\n## Pealkiri:\n\nPriit Rohtmets: kas sõda Ukrainas murrab kristliku imperialismi selgroo?\n\n## Põhitekst:\n\nKristlik kirik sündis Rooma impeeriumis ja kannab endas kahe tuhande aasta pikkust imperialismi pärandit. Just impeeriumid – Rooma ja Ida-Rooma ehk Bütsantsi impeeriumist kuni Saksa Püha Rooma Keisririigi ja Ottomani impeeriumini – on olnud keskkonnaks, kus kirik on tegutsenud. Et religioosne ja imperiaalne eneseteadvus on olnud enamasti ühe mündi kaks külge, siis impeeriumide tõus ja langus on pahatihti tähendanud ka kirikute tõusu ja langust, uute kirikute teket või nende iseseisvuse kaotamist.\n\nKui Lääne-Euroopas toimusid kiriku ja riigi vahekorras suured muutused juba varauusajal, siis õigeusu kiriku jaoks saabus muutus 19.–20. sajandil, mil maailma poliitiline kaart muutus. Seniste impeeriumide asemele astusid rahvusriigid.\n\nSee lõi senise sajandite pikkuse õigeusu imperialistliku kirikukorra ja struktuuri sassi, sest neis riikides, kus õigeusk oli rahvuslikuks usuks, tekkisid uued õigeusu kirikud. Nii sündisid näiteks iseseisvad Kreeka, Serbia, Rumeenia, Bulgaaria ja veel mitmed teised väiksemad õigeusu kirikud.\n\nSelle tulemusena on praeguseks õigeusu maailmas 14 iseseisvat õigeusu kirikut, mis olid veel hiljuti omavahelises osaduses ehk jagasid koos armulauda, palvetasid üksteise kirikupeade eest ja toimisid ühe ülemaailmse õigeusu kirikuna.\n\nEnt selles ühtsuses on juba aastakümnete jooksul olnud mõrad ja Ukrainas toimuv on need mõrad paisutanud nii suureks, et kirikute omavaheline osadus on katkenud. Raske on nüüd kõneleda õigeusu kirikust kui ühest tervikust.\n\nSee on nii, sest olgugi et me lääne maailmas oleme ajaloo lõppu kuulutades arvanud, et kristlik imperialism on surnud, siis tegelikult pole ta seda teps mitte. Ta elab edasi. Ta elab edasi Vene Õigeusu Kirikus (VÕK) ja Vene riigis. Praegu Ukrainas toimuv sõda on kristliku imperialismi lõpu viimane vaatus. Selle tulemuseks võib olla kas õigeusu kiriku ühtsuse taastamine või selle purunemine. Esialgu ootab ees aga segaduste aja jätkumine.\n\nKõik algab ajaloost\n\nÜhe kiriku enesemõistmine juurdub esmalt muidugi kolmainu Jumala teenimises ja jumalateenistuslikus elus, ent samavõrra oluline on kristluse kui religiooni ja kiriku kui organisatsiooni jaoks tema ajaloolisus ja ajalugu.\n\nKirikul pole oma ajaloolisuse teadvustamisest ja ajalukku vaatamisest pääsu, sest ta õpetus ja kirikukord on just ajaloos kujunenud ja juurdunud. Õigeusu kiriku kontekstis on side ajalooga elav läbi apostelliku püha pärimuse, ehk kirikuisade ja kiriku kanoonilise pärimuse. See ajalooline elav side on keskkonnaks, milles kirik igapäevaselt toimetab.\n\nEnt niisamuti on ajaloos kujunenud ka kirikute kohalik pärimus ja ajaloonarratiivid, lood, mida üks või teine kirik oma mineviku kohta räägib ja kiriku kohalikud tavad. Kiriku ajalooline identiteet on lahutamatult seotud kiriku kuulutuse ja liikmeskonnaga, nii nagu riiklik ja rahvuslik enesemõistmine on suuremal või vähemal määral seotud meie identiteediga.\n\nEhkki sageli tundub, et ajaloonarratiiv on kivisse raiutud, on see tegelikult ajas muutunud ja muutub ka edaspidi. Inimesed kirjutavad ajalugu aina uuesti.\n\nVene Õigeusu Kirik mõistab end hoolimata 20. sajandi heitlikust ajaloost, Nõukogude Liidu ateistlikust religioonipoliitikast ja Nõukogude Liidu lagunemisest siiani imperiaalse kirikuna. See avaldub kõigepealt Vene maailma idees ja samamoodi ka VÕK-i arusaamas ajaloolisest kristlikust Venemaast, kuhu kuuluvad nii Venemaa, Valgevene kui ka Ukraina. Nii on sellel avaram ja kitsam geograafiline dimensioon.\n\nNeile impeeriumi ideoloogilistele nurgakividele on viimaste kuude jooksul palju tähelepanu pööratud, sest nendeta poleks see sõda alanud. Need on sõja ideoloogiliseks lähtekohaks ja nende eest seisab kirikupea Kirilliga eesotas ka Vene kirik.\n\nEkslik on arvata, et kirik on Vene riigis kuidagi okupeeritud ja riigivõimu diktaadile allutatud nagu nõukogude ajal. Võrdlus nõukogude ajaga pole kohane, sest erinevalt nõukogude ajast, mil religioon oli nõukogude ideoloogiaga lepitamatu vastane, on Kirilli sõnad täielikus kooskõlas nii imperiaalse identiteediga kui ka kiriku viimase kolmekümne aasta arengujoontega.\n\nViimaseid aastakümneid iseloomustab üha tihedamaks muutuv läbisaamine riigivõimuga, viimase toel sadade uute kirikute ehitamine ja kiriku positsiooni tugevnemine nii riigi ideoloogia kui ka ühiskondliku moraali eestkõnelejana.\n\nSee ei tähenda, et Vene kirikus puuduksid teisitimõtlejad, aga suurem osa vaimulikkonnast on valmis Ukraina sõda aktsepteerima ja vait olema, sest Vene võimude lõppeesmärgiga – saada Ukraina tagasi oma mõjusfääri ja tagada ka VÕK-i jurisdiktsioon Ukrainas – on nad päri.\n\nÕigeusu traditsiooni arvestades on kiriku seisukohtade väljaütlejaks kirikujuht. Patriarh pole Vene kirikus ainult lihtne eestkõneleja, vaid kiriku vaimne ja administratiivne juht. Kirikupea hoolitseb kiriku põhikirja kohaselt kiriku välise ja sisemise heaolu eest, juhtides mh ka kiriku Pühimat Sinodit. 1 Nii ei piirdu ta ülesanded ega voli seisukohti kujundada ainult Moskva piiskopkonnaga, nagu siinne Moskva Patriarhaadi Eesti Õigeusu Kiriku vaimulik Igor Prekup on väitnud. 2\n\nVene Õigeusu Kirik üritab Vene imperialistlikke ideid pärast veebruarikuus alanud jõhkrat sõda jätkuvalt läänes propageerida ja kui muu maailma kirikutegelastega ühise laua taha pääsetakse, suudetakse vähemalt mõni imperialistlikku enesemõistmist puudutav vihje ka kuulajateni viia.\n\nOmaette küsimuseks on, miks lääs ja muu maailm jätkuvalt lubavad VÕK-i esindajaid laua taha ja peavad nendega isegi läbirääkimisi. Ajalugu on õpetanud, et juhtide tasemel agressoriga avalikult läbi rääkides kogub agressor vaid jõudu. Selle asemel tuleks püüda kontakti otsida nendega, kes Vene Õigeusu Kiriku põhiliini ametlike seisukohtadega nõus pole ja neid vaimselt toetada. See pole dialoog, kui kuulatakse Vene agressiooni õigustusi.\n\n\"VÕK on Kirikute Maailmanõukogu liige 1961. aastast ja kasutas organisatsiooni nõukogude ajal usinalt ära mõjutustegevuseks läänes.\"\n\nÜheks viimaseks kirikute esindajate vaheliseks kohtumiseks oli septembri algul maailma suurima kristliku organisatsiooni, Kirikute Maailmanõukogu Saksamaal Karlsruhes toimunud peaassamblee, millest Vene Õigeusu Kirik vaatamata sõda takka kiitvatele seisukohtadele osa võtma lubati. VÕK on Kirikute Maailmanõukogu liige 1961. aastast ja kasutas organisatsiooni nõukogude ajal usinalt ära mõjutustegevuseks läänes.\n\nKarlsruhes toimunud kohtumisele oli saabunud patriarhaadi välisasjade juht, vaid loetud kuud tagasi ametisse saanud Volokolamski metropoliidi Antoni. On selge, et sellesse ametisse saab vaid Vene kirikupea Kirilli usaldusalune, sest välissuhted on kiriku jaoks võtmetähtsusega valdkond. Viimased patriarhid, sh Kirill ise, on enne sellesse ametisse saamist olnud just välisasjade juhid.\n\nPeaassambleel võeti muude dokumentide seas vastu Venemaa sõda Ukrainas puudutav deklaratsioon, milles mõisteti hukka Venemaa õigustamatu sissetung Ukrainasse. Vene Õigeusu Kiriku liikmed selle poolt mõistagi ei hääletanud, ehkki takistada seda ka ei üritanud. Nende ettepanekul lisati deklaratsiooni viide VÕK-i delegatsioonile kui paljurahvuselisele. 3\n\nSee lisandus võib paljudele tunduda ilmselt tühise täiendusena, liiatigi on ju juba apostel Paulusele toetudes ikka rõhutatud, et kirikusse kuuluvadki eri rahvuste esindajad ja kirikus pole ei juuti ega kreeklast, vaid kõik on üks Jeesuses Kristuses (Gl 3, 28), ent see on tegelikult VÕK-i järjekindel käekiri rõhutada kõikvõimalikel juhtudel, et nende kirik on paljurahvuseline, mis teisisõnu ju tähendabki imperiaalset, mitte ühe riigi ega rahva territooriumiga piiritletud kirikut.\n\nPaljurahvuselise kiriku esiletoomine on VÕK-i jaoks olnud ka argumendiks, millega Vene maailma ja õigeusu kirikus valeks tunnistatud rahvuslikkuse (etnofületismi) süüdistuste vastu võidelda.\n\nMoskvasse jõudes andis VÕK-i delegatsioon välja pressiteate, milles viitas, et vaatamata suurele poliitilisele survele, ei nõustunud Kirikute Maailmanõukogu Vene Õigeusu Kiriku tegevust hukka mõistma. Kriitikat sai vaid Vene riik. VÕK-i esindaja valiti hoopis Kirikute Maailmanõukogu kahekümneliikmelisse täitevkomiteesse.\n\nVÕK väljus sellest olukorrast justkui puhtana ja pressiteates suudeti end veel õigustadagi, et Ukrainat puudutava avalduse poolt jäeti hääletamata, sest see oli üle politiseeritud ega arvestanud VÕK-i ettepanekuid. Sellele vaatamata hinnati tööd maailmanõukogu assambleel tulemuslikuks ja küllap see nii oligi, sest paremat võimalust oma jutupunkte ette kanda oleks VÕK vaevalt suutnud ette kujutada. 4\n\nKiriku imperialistlik ajalookäsitlus kajastub ka kiriku ametlikus ajalookirjutuses ja see puudutab otseselt ka Eestit. Just imperialistlikule enesekuvandile toetudes otsustas Vene Õigeusu Kirik 1991. aasta detsembris, et vaatamata Nõukogude Liidu lagunemisele tuleb VÕK senise Nõukogude impeeriumi piirides koos hoida ning mitte lasta Nõukogude ikke alt vabanenud riikides asuvatel õigeusu kirikutel iseseisvuda.\n\nEesti kontekstis on Vene imperiaalse ajaloo nurgakiviks väide, et Vene Õigeusu Kirik on põliselt Eesti alal tegutsenud ja on siinmail kanda kinnitanud juba 11–12. sajandil. Viimati mainis siinse Moskva Patriarhaadi Eesti Õigeusu Kiriku metropoliit Jevgeni seda alles sel kuul õigeusu väljaandes Православный Собесьдникъ, püüdes sel moel põhjendada, miks just Vene Õigeusu Kirikul, ja mitte Eesti Apostlik-Õigeusu Kirikul, on õigus Eestis tegutseda. 5\n\nSee väide on problemaatiline nii ajaloolisest seisukohast – me ei tea toonasest õigeusu siinsest asustusest midagi kindlat –, aga ka kirikuloolisest ja kirikuõiguslikust vaatevinklist. Vene Õigeusu Kirikut ennast polnud 11.–12. sajandil veel olemas, küll aga oli Kiievi-Russ, mis oli osalt praeguse Venemaa territooriumil ja sealt kandus õigeusk edasi üle kogu Venemaa.\n\nKiievi-Russi kirik oli aga oikumeenilise patriarhaadi eeskoste all, nii et Vene õigeusu kohalolekust siinmail on kiriklikus mõttes võimatu rääkida, nii nagu on kohatu apelleerida sellele toetudes ka Eestile kui Vene õigeusu territooriumile.\n\nVene Õigeusu Kiriku iseseisvudes 16. sajandil – ja iseseisvuse sai Vene kirik Konstantinoopoli oikumeeniliselt patriarhaadilt – ei kuulunud selle territooriumi hulka ei Kiiev, kus jätkas ametis metropoliit, ega ka Eesti või Soome territoorium. VÕK laienes Eesti alale alles seoses Vene impeeriumi laienemisega.\n\nEnt seda, et Eesti ala on põline Vene kants, rõhutatakse ka teiste ajaloosündmuste kaudu. Olgu siinkohal toodud veel üks näide.\n\n2021. aastal anti Tallinna linnavalitsuse toel eesti ja vene keeles välja koguteos \"Eesti Õigeusu Kirik: 100 aastat autonoomiat\", milles Pühtitsa kloostri iguumenja (eestseisja) Filareta (Kalatševa) mainis, et Pühtitsa mäelt leitud hauad on Aleksander Nevski sõdurite omad ja viitas nendega seoses Vene õigeusu vaimuliku Kroonlinna Joanni (Johannese) sõnadele, et \"siin on iga jalatäis maad niisutatud vene verega. Pärimuse järgi leidis sellel mäel aset lahing suurvürst Aleksander Nevski juhitud Vene vägede ja Teutooni ordu rüütlite vahel, mis lõppes sakslaste lüüasaamisega.\" 6\n\nSedalaadi ajalugu on elav ja seda rikastatakse siitmailt pärit pühakute ja ajaloonarratiivi sobivate ajaloosündmuste ja oma ajalooloome esiletoomisega, aga ka teoloogia ja mõttelooga ning seeläbi asetub Eesti sujuvalt Vene religiooni- ja kultuuriruumi.\n\nSestap pole põhjust imestada, et viimase kolme aastakümne jooksul pole Moskva Patriarhaadi Eesti Õigeusu Kirikus välja kujunenud kohalikule kirikule omaseid tavasid, vaid püsib seesama imperiaalne õigeusu kuvand.\n\nSee on aga seesama imperialism, mis toidab praegust sõda, sest ehkki me arvasime, et impeerium suri 1991. aastal, näitab praegune sõda, et impeerium elab edasi ja siin on oluline osa mängida ka neil siinsetel Vene õigeusu kirikusse kuuluvatel inimestel, kes seda impeeriumi identiteeti ühes oma kiriku enesekuvandiga endas kannavad. Religioon on niimoodi Vene imperiaalse ajaloo ja Vene riigi poliitiliste ambitsioonide teenistuses.\n\nMoskva Patriarhaadi Eesti Õigeusu Kiriku kontekstis on see suuresti kinni ka vaimulikkonnas, kelle rõhuva enamuse moodustavad vene keelt kõnelevad preestrid ning seetõttu on nende karigi jätkuvalt peaasjalikult venekeelne. Üksikud eestikeelsed kogudused, mõnel pool läbi viidavad kahes keeles liturgiad ja Tallinnas tegutsev Püha Johannese kool ei muuda suurt pilti.\n\nVaimulikele Eestis hariduse andmist pole kirik suutnud kolme aastakümne jooksul organiseerida. See on aga oluline eeldus kohaliku kiriku identiteedi kujunemiseks.\n\nKunagiste kangelaslugude ja imperialistliku ajaloomälu hoidmine on ka peamine põhjus, miks Vene Õigeusu Kirikut ei saa Eestis käsitleda integratsioonivahendina, sest seal, kus kristlik usk suudabki ühendada, lahutab (kiriku) ajalugu kogukonnad taas. Sedalaadi Vene imperiaalne ajalookäsitlus pole Eestis lihtsalt vastuvõetav.\n\nPraegune Venemaa sõda Ukrainas on siinse Moskva patriarhaadi õigeusu kogukonna jaoks olnud küll äratuskellaks, nii et on preestreid ja kirikuliikmeid, kes on sõja hukka mõistnud ja asunud Ukraina põgenikke toetama, aga väga raske on öelda, millised järeldused sellest lõpuks tehakse.\n\nOsa Vene Õigeusu Kiriku enesemõistmisest on ka läänele vastandumine. Tänapäeval toimub see peaasjalikult kristlike väärtuste nime all, kus Vene Õigeusu Kirik esindab väärtusi, mida mõnel pool nimetatakse traditsioonilisteks kristlikeks väärtusteks. Lääs esindab seevastu mandunud ja liberaalseks sildistatud väärtusmaailma.\n\nSellelgi on oma ajalugu ja see pole kaugeltki uus nähtus, vaid siin on näha järjepidevust. Võtame näiteks Esimese maailmasõja.\n\nKeiser Nikolai II sõjakuulutuses olid kirjas read, et Vene impeerium on usu ja vere poolest ühtne slaavi rahvastega ja just sel põhjusel tuli Venemaal enda ja Austria-Ungari rünnaku alla sattunud Serbia au kaitsta. Vene impeerium asus maailmasõja ajal teravalt vastanduma läänele ning 1914. aasta novembris ka Ottomani impeeriumile, ehk moslemitele kui vanadele teiseusulistest vaenlastele.\n\nOluline on tähele panna toonase ja praeguse väljenduslaadi sarnasust. Nii nagu Venemaa praegune sõda Ukrainas on VÕK-i kirikujuhi Kirilli sõnul metafüüsiline võitlus hea ja kurja, ehk teisisõnu ida ja lääne vahel, oli seda Vene Õigeusu Kiriku ja Vene riigi jaoks ka Esimene maailmasõda. Nii nagu praegu on õige kristlus vaid Venemaal, nii oli toonagi lääs mandunud ja tõelist kristlus võis leida just Venemaal.\n\nNii näiteks kõlasid toona süüdistused, et eurooplane on kristlikud põhimõtted \"kultura elu läätsaleeme\" eest maha müünud, samal ajal kui vene rahva silmis paistavad kultuur ja poliitika tühistena. Selle asemel otsivad venelased kultuurist kõrgemaid sihte, sest kultuur, nagu eurooplaste vaimgi, on maapealne, vene rahva vaim on aga taevane. 7\n\nSamasugune vastandumine ehitati üles ka Teise maailmasõja järel ja see on osa ka viimaste aastakümnete imperialistlikust narratiivist, mis nõuab oma ideede elluviimiseks vastaspoole kujutamist.\n\nKas kristliku imperialismi lõppvaatus?\n\nVaatamata sellele, et Vene Õigeusu Kirik pole seitse kuud väldanud sõja jooksul sellisesse isolatsiooni sattunud nagu Vene riik, on Vene sõda Ukrainas kiriku olukorda põhjalikult muutnud. Kirik käriseb mitmes küljest ja see võib kuulutada ette senise imperialistliku kiriku hukku. Sel on aga mõju kogu õigeusule kirikule, sest see puudutab viimselt küsimust, kas õigeusu kirikukord jääb kiriku tegevuse aluseks või jõuame ajastusse, mil iga õigeusu kirik otsustab oma suva järgi, kuidas käituda.\n\nJuba sõja algusest alates hakkas VÕK-ist eemalduma Ukrainas tegutsev Moskva patriarhaadi Ukraina Õigeusu Kirik. See kulmineerus 24. mail langetatud otsusega öelda VÕK-ist lahti ning kustutada kiriku põhikirjast kõik viited VÕK-ile.\n\nIseseisvaks kuulutamisega on kirik kirikuõiguslikus mõttes skismaatilisele teele asunud, seda kõigepealt senisest emakirikust lahkumise tõttu, aga ka seetõttu, et iseseisvuse kinnitus, mida ka kogu ülejäänud õigeusu maailm on tunnustanud, on õigeusu kiriku ajaloos alati tulnud Konstantinoopoli patriarhaadilt. Moskva Patriarhaadi Ukraina Õigeusu Kirikul pole aga teadaolevalt plaanis oikumeenilise patriarhaadi poole pöörduda.\n\nSeda takistab kiriku lähiajalugu: Moskva patriarhaadi Ukraina Õigeusu Kirik on teravalt hukka mõistnud Õigeusu Kiriku Ukrainas tekke 2018–2019. aastal ja pidanud seda poliitiliseks ning rahvuslikuks organisatsiooniks. Need mõlemad on õigeusu maailmas sõimusõnad.\n\nSelle kiriku sünni eest on aga vastutav just Konstantinoopoli oikumeeniline patriarh, kes isegi juhul, kui end iseseisvaks kuulutanud Moskva Patriarhaadi Ukraina Õigeusu Kiriku esindajad tema poole pöörduksid, vastaks neile tõenäoliselt, et kaks Ukrainas tegutsevat kirikut peavad omavahelise kooseksisteerimise ise kokku leppima, ja et Õigeusu Kirik Ukrainas on autokefaalne ehk iseseisev, siis peaksid Moskva Patriarhaadi Ukraina Õigeusu Kiriku liikmed liituma just selle kirikuga.\n\nKüllap ütleks oikumeeniline patriarh Bartholomeos ka seda, et võib kahe kogukonna vahel olla lepitaja ja oma esindajate kaudu läbirääkimiste vahendaja, sest ajaloos on oikumeeniline patriarhaat seda rolli täitnud. Ka 2016. aastal toimunud viimase õigeusu suure kirikukogu eel kokku lepitud, kuid Moskva leppimatuse tõttu kirikukogu päevakorrast välja võetud kirikute iseseisvuse andmist reguleerivates dokumentides anti oikumeenilisele patriarhaadile vahendaja roll.\n\nLootus, et kaks Ukraina õigeusu kogukonda suudavad ise mingi lahenduse leida, pole kustunud ja esimesed sammud selleks on kohtumiste näol astutud. See on kindlasti pikk protsess, mille lõppu on praegu raske ennustada.\n\n\"Välistatud pole seegi, et sõja lõppedes leiab sõja ajal VÕK-ist lahti öelnud Moskva Patriarhaadi Ukraina Õigeusu Kirik tee tagasi senise emakiriku rüppe.\"\n\nSamal ajal on mitmed Ida-Ukrainas asuvad Moskva patriarhaadi Ukraina Õigeusu Kiriku piiskopkonnad kuulutanud, et nad jäävad VÕK-iga osadusse ja Krimmis asuvad kogudused liitis VÕK oma struktuuriga. Lõplikult välistatud pole seegi, et sõja lõppedes leiab sõja ajal VÕK-ist lahti öelnud Moskva Patriarhaadi Ukraina Õigeusu Kirik tee tagasi senise emakiriku rüppe.\n\nLisaks Ukrainale on Vene Õigeusu Kirikust väljapääsu otsinud ka Läti ja Leedu õigeusu kogukonnad. Mõlemal pool on kirikujuhid küll oma emakiriku juhi seisukohad hukka mõistnud, aga et Läti ja Leedu riigivõim näeb kirikutes sellele vaatamata julgeolekuohtu ja avalikkuse surve nende kirikute eraldumiseks on kasvanud, hakati otsima võimalusi, kuidas kiriklikud struktuurid Moskva alt ära tuua.\n\nSelleks on valitud erinev tee. Kui Leedus on otsitud ühendust Konstantinoopoli oikumeenilise patriarhaadiga ja hiljuti käis Leedu asevälisminister Türgis oikumeenilise patriarhi Bartholomeosiga kohtumas, siis Lätis otsustas riigi parlament sealse õigeusu kiriku seadusesse lisada viite, et kirik on sõltumatu ja iseseisev. Kirik teatas seepeale lakooniliselt, et on sellega päri.\n\nNii on Läti kirik sarnases olukorras Moskva Patriarhaadi Ukraina Õigeusu Kirikuga, ehk teisisõnu asetatud kirikuõiguslikus mõttes ebamäärasesse või koguni skismaatilisse olukorda. Samal ajal pole keegi teistest õigeusu kirikutes rutanud nende kirikutega osadust praegu katkestama.\n\nLäti olukorra muudab kurioosseks hoopis see, et pärast riigi otsust kiriku iseseisvust deklareerida, pöörduti iseseisvuse kiriklikuks kinnitamiseks siiski ka Moskva patriarhi Kirilli poole, püüdes nii kinni pidada VÕK-i õigusaktidest.\n\nSee olukord on võrreldav vägivaldses suhtes oleva inimesega, kes selle asemel, et pöörduda lahutuse saamiseks kohtu poole, otsustab seda küsida hoopis oma vägivaldselt abikaasalt. Kas Läti võimud pöörduvad lähiajal ka oikumeenilise patriarhaadi poole, nagu Leedu on seda teinud, näitab lähiaeg.\n\nEhkki Läti puhul on ka Eestis imestatud, kuidas saab riik nii talitada, siis esiteks võimaldavad seda Läti seadused (Eestis sellist võimalust pole) ja tegelikult on sellele võimalik leida paralleele ka 19. sajandist, mil Balkanil asuvate kirikute iseseisvus saavutati riigi toel ja initsiatiivilgi.\n\nVene Õigeusu Kiriku struktuuris toimuvad muutused sarnanevadki protsessiga, mis toimus 19. sajandil Ottomani impeeriumi allakäigu ajal Balkanil, mil Konstantinoopoli patriarhaadi struktuurist iseseisvusid Kreeka, Serbia, Bulgaaria, Rumeenia kirikud. See toimus rööbiti rahvusliku ärkamise ja riikliku iseseisvuse saavutamisega. Seegi polnud lihtne ega lühike protsess, vaid põhjustas kirikute osaduses aastakümneteks katkestuse.\n\nSelle juures on oluline tähelepanu pöörata kirikuõiguslikele tavadele ehk praegusel juhul sellele, kes uute kirikute iseseisvuse kinnitab ja kuidas VÕK-ist eralduvad kirikud õigeusu maailma sisenevad ehk teiste kirikute heakskiidu pälvivad. On ju VÕK-il Serbia, Bulgaaria ja mitme teise õigeusu kiriku näol veel üksjagu sõpru, kes ei pruugi valmis olla uusi kirikuid aktsepteerima. Või jäävad need kirikud jätkuvalt hoopis VÕK-i mõjusfääri, sest neiski on palju vaimulikke, kes esindavad Vene õigeusu traditsioone.\n\nKanooniline aspekt pole sugugi teisejärguline küsimus, sest sellest sõltub õigeusu kiriku ühtsuse säilimine ja seeläbi tegelikult ka õigeusu kiriku tulevik üldse.\n\nNeed protsessid ei jäta kindlasti mõjutamata ka VÕK-i enese käekäiku, ehk seda, milliseks kujuneb VÕK-i saatus pärast nende kirikute eraldumist. VÕK-i saatus omakorda on aga lahutamatult seotud Vene riigi ja käimasoleva sõjaga. Milline on kristliku imperialismi lõppvaatus ja milline on imperialismijärgne Vene Õigeusu Kirik? Selles kontekstis tasub samuti küsida, milliseks kujuneb Moskva Patriarhaadi Eesti Õigeusu Kiriku saatus?\n\nMeilgi on avalik surve siinsele VÕK-i struktuurile sõja käigus üha kasvanud. Seda on süvendanud siinse kirikujuhi Jevgeni hämamine. Nii nagu Lätis ja Leedus, võib Moskva Patriarhaadi Eesti Õigeusu Kiriku tulevik areneda mitmes suunas.\n\nOlulist osa mängib siin siinne Moskva patriarhaadi struktuuri kuuluv õigeusu kogukond, aga ka riik ja avalikkus. Nagu on öeldud siseministeeriumist, siis juhul, kui metropoliit Jevgeni ei väljenda ühemõtteliselt Kirilli hukka mõistvaid seisukohti, võib teda oodata elamisloa tühistamine.\n\nVõib juhtuda seegi, et pingete vähendamiseks vahetab kirik ise 2018. aastal Moskvast saadetud Jevgeni kellegi kodusema, näiteks 2009. aastal Eestisse tulnud Narva ja Peipsiveere piiskopi Lazari vastu välja. See annaks Lazarile võimaluse asuda kiriku etteotsa, kuhu ta juba 2018. aastal väga igatses.\n\nEhkki Jevgeni väitis sõja alguskuudel, et kiriku ühtsuse purunemise ohtu ta ei näe, võib kirik hakata sõja ja surve jätkudes siiski seesmiselt kärisema. Märgid sellest on juba õhus, sest grupp kiriku liikmeid allkirjastas 30. septembril avalduse, milles kutsus üles Jevgenit oma seisukohta sõja ja Kirilli väljaütlemiste osas selgelt ja ühemõtteliselt välja ütlema. Veelgi tähelepanuväärsem on selles avalduses kirjas olev ettepanek hakata mõtlema õigeusu kirikukogu kokkukutsumisele, mis arutaks kiriku võimaliku iseseisvuse küsimust.8\n\nNiisiis võib ka olukord Eestis päädida sellega, et tekib arvestatav surve kogu kirikuga VÕK-i struktuurist lahkuda nagu see juhtus Lätis. Õiguslikult on see siiski keeruline ja kogudustegi lahkumine kirikust selle keskorganite loata on võimatu.\n\nLahkumine võib siiski piirduda väiksema grupi eraldumisega, kes võib asuda tegutsema omaette, liituda mõne Välis-Vene õigeusu kogukonnaga või soovida liituda Eesti Apostlik-Õigeusu Kirikuga. Sedagi näitab juba lähiaeg, milliseks siinse Moskva Patriarhaadi Eesti Õigeusu Kiriku edasine saatus kujuneb. Kindel on see, et olukord Vene Õigeusu Kirikus on pöördumatult muutunud ja see on kristliku imperialismi lõppvaatus.\n\n1 https://mospat.ru/en/documents/87535-patriarkh-moskovskiy-i-vseya-rusi/\n2 https://kuuuurija.postimees.ee/7518888/oigeusu-preester-utleb-et-ukraina-soda-pole-sunnis\n3 https://www.oikoumene.org/news/wcc-statement-on-war-in-ukraine-deplores-illegal-and-unjustifiable-invasion-renews-calls-for-ceasefire\n4 http://www.interfax-religion.com/?act=news&div=16669\n5 h ttps://orthodox.ee/wp-content/uploads/2022/09/ps-08-2022.pdf\n6 Eesti Õigeusu Kirik: 100 aastat autonoomiat. Tallinn: 2021, lk 159.\n7 Esimene maailmasõda ja Eesti II. Tartu: Eesti Ajalooarhiiv, 2016, lk 222.\n8 https://appeal.voog.com/ru\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Vene Õigeusu Kiriku pea Kirilli püha sõja kontseptsioon ja muud sõda õhutavad sõnavõtud on tunnistuseks Vene kristliku imperialismi hukule eelnevast võitlusest. Mis saab Vene Õigeusu Kirikust, millist rolli mängib siin ajalugu ja mida see tähendab Eesti õigeusklike jaoks, kirjutab Priit Rohtmets.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Tutvu artikli sisuga ja loo sellele pika lausega sissejuhatus, mis köidab lugeja tähelepanu.\n\n## Pealkiri:\n\nEleringi juht nõustab erafirma kaudu kaitsetööstuse ettevõtet Milrem\n\n## Põhitekst:\n\nVeskimäele kuulub nimelt ettevõte CACM OÜ, mille majandusaasta aruande kohaselt on ettevõtte peamine tegevusala lühi- ja pikaajaline investeeringute juhtimine ja nendega kaasuvad tegevused.\n\nEttevõttele kuulub investeeringuid aruande kohaselt 250 000 euro ulatuses. Lisaks teenis CACM 2021. aastal 92 662 eurot müügitulu konsultatsiooni ja nõustamisteenustelt. Aasta varem teenis CACM OÜ samalt tegevuselt 16 940 eurot.\n\n\"Tegemist on minu investeerimisühinguga ja selle majandustegevus on seotud Eesti alustavate ja kasvuettevõtetega, kuhu olen väikeseid investeeringuid teinud. Suuresti on majandustegevus olnud seotud Milrem AS-i ja selle enamusaktsionäri Kuldar Väärsiga. Milremis olin üks esimesi investoreid ning olen proovinud nõu ja jõuga olla ettevõtte tegevusele toeks kõigi nende aastate jooksul,\" ütles Veskimägi ERR-ile.\n\n\"Investeeringute tegemisel olen printsipiaalselt jälginud Eleringi juhatuse esimehe lepingust lähtuvaid tegevuspiiranguid ja aruande kohuslust,\" lisas Veskimägi.\n\nTaavi Veskimägi on alates 2009. aastast Eesti elektri ja gaasi põhivõrguettevõtte Elering juhatuse esimees. Äripäeva andmetel on Veskimäe aastapalk Eleringis 170 500 eurot ehk ligi 14 200 eurot kuus.\n\nTaavi Veskimägi on ka Eesti kaitsetööstuse liidu nõukogu esimees.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Eleringi juhatuse esimees Taavi Veskimägi nõustab erafirma kaudu kodumaist kaitsetööstuse ettevõtet Milrem ja selle juhti Kuldar Väärsit.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Loe uudis läbi ja pane oma kujutlusvõime tööle, et välja mõelda üks korralik sissejuhatav lause sellele loole.\n\n## Pealkiri:\n\nPirita sügisjooksust kujunes kõrgetasemeline jooksuvõistlus\n\n## Põhitekst:\n\nLatsepov läbis võistlusmaa 18 minuti ja 55 sekundiga, Mukunga kaotas talle kõigest sekundiga ja sai kirja aja 18.56, vahendab Marathon100.\n\nAlles hiljuti kaotas Mukunga Tartu linnamaratoni poolmaratonil samuti ühe sekundiga esikoha Deniss Šalkauskasele.\n\nKa pronksmedali nimel läks tihedaks rebimiseks, kuna lõpuks eraldas kolmandat ja neljandat kohta üksteisest vaid kolm sekundit. Ats Sõnajalg (Sparta) pälvis sel korral kolmanda (19.35) ning Oliver Annus (samuti Sparta) neljanda koha (19.38).\n\nSpartale kujunes võistlus edukaks, sest ka naiste arvestuses läks võit samasse klubisse. Helen Bell ületas lõpujoone 13. kohal (22.00), mis oli enam kui piisav parima naise tiitli jaoks.\n\nNaistest sai teise koha Kateryna Fomichova, kaotust võitjale kogunes kaks minutit ja üks sekund (24.01). Stella Sohvi Altmets oli naistest kolmas (24.32).\n\nKokku läbis ligikaudu kuue km pikkuse metsaraja 347 jooksjat ja kõndijat.\n\nKõiki tulemusi on võimalik näha siit.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Pühapäeval Pirita männimetsas toimunud sügisjooksust kujunes kõrgetasemeline võistlus. Kuue kilomeetri pikkusel võistlusmaal heitlesid esikoha eest Leonid Latsepov (Sparta) ning Ibrahim Mukunga Wachira (Keenia), milles jäi peale Latsepov.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Süvene uudise pealkirja ja sisu ning kirjuta sellele loole sisukas ja informatiivne sissejuhatus, mille pikkus on üks lause.\n\n## Pealkiri:\n\nKristian Jaani saab politsei- ja piirivalvekolledži direktoriks\n\n## Põhitekst:\n\nJaani peab direktori ametisse kinnitama sisekaitseakadeemia rektori ettepanekul siseminister, kes kuulasb ära ka politsei- ja piirivalveameti peadirektori seisukoha.\n\nPolitsei- ja piirivalvekolledži direktori ametiaeg kestab viis aastat. Senise kolledži direktori Kalvi Almoseni ametiaeg lõppeb 29. oktoobril.\n\nJaani oli aastatel 2021 ja 2022 siseminister ning kuulus Keskerakonda. Jaani lahkus Keskerakonnast tänavu 22. juunil.\n\nSisekaitseakadeemia rektor Marek Link märkis, et politsei- ja piirivalvekolledži järgmiste aastate suurim väljakutse on oluliselt kasvatada politsei- ja piirvalvehariduse andmise mahtu ning ta veendunud, et Jaani saab politseieriala populariseerimisele ja uute õppurite värbamisele jõuliselt kaasa aidata.\n\nRektori sõnul tuleb Jaanile tema töös kasuks pikaaegne juhikogemus ja suurepärane meeskonnatööoskus, mis on heaks eelduseks koostöövõimekuse kasvatamisel partnerorganisatsioonidega. \"Samuti on kasuks Jaani pikaaegne kogemus praktilises politseitöös. Ta on töötanud patrullpolitseinikuna, tegelenud kuritegude eeluurimisega kriminaalpolitseis ning vastutanud aastate jooksul mitmete suurürituste turvalisuse tagamise eest,\" lausus Link.\n\nJaani oli aastatel 2013–2021 Põhja prefekt ning 2010–2013 Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo juht. Jaani töötas politseis alates 1997. aastast.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "30. oktoobrist asub sisekaitseakadeemia politsei- ja piirivalvekolledži direktori ametikohale endine siseminister Kristian Jaani.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Loe artikli pealkiri ja sisu, seejärel loo pikk ja põnev lause, mis võiks olla artikli sissejuhatus.\n\n## Pealkiri:\n\nSelgusid maastikuarhitektide liidu aastapreemia nominendid\n\n## Põhitekst:\n\n\"Võrreldes varasemate aastatega oli auhindadele esitatud tööde hulk pigem kesine, mille põhjuseid võib otsida nii valimiste vaheaastast, rahvatervise kriisi järellainetustes kui ka globaalset mõju omavatest sündmustest meie välispiiri taga. On tunda, et ühiskonna fookus on hetkel teistel teemadel ning võib eeldada, et varasemate aastate buum meie väliskeskkonna mõtestamisel ning ehitamisel näitab mõningaid jahenemise märke. Sellest hoolimata on ka sel aastal kaalukausil mitmeid märgilisi objekte, mis püünele pääsemist väärivad,\" kirjeldas žürii esimees Remi Kübar.\n\n\"Just kunsti ja installatsioonide roll väliruumis, olgu see siis linna- või maakeskkonnas, väärivad kindlasti laiemat tähelepanu ja tunnustust. See rõhupunkt on eriti käesoleval aastal olnud emotsionaalselt väga laetud. Žürii soovis esile tõsta, et kandes universaalseid väärtusi ning neid teadlikult mõtestades võib tundlikult loodud väliruumi installatsioon kogukondadele pakkuda ka ühendavat ja tervendavat mõju,\" lisas Kübar.\n\nEesti Maastikuarhitektide Liidu aastapreemia 2022 nominendid on:\n\nEmajõe linnaujula (Tartu)\n\nEmajõe linnaujula Autor/allikas: Jaan Sokk\n\nAutorid Mirko Traks, Karin Bachmann, Uku Mark Pärtel, Kristjan Talistu, Juhan Teppart (Kino maastikuarhitektid).\n\nTondiraba looduspark (Tallinn)\n\nTondiraba looduspark Autor/allikas: Merle Karro-Kalberg\n\nAutorid Merle Karro-Kalberg, Heiki Kalberg, Tanel Breede (Artes Terrae).\n\nOa tänava rekonstrueerimine (Tartu)\n\nOa tänava rekonstrueerimine Autor/allikas: Mana Kaasik\n\nAutorid Uku Mark Pärtel, Kristjan Talistu, Mirko Traks, Karin Bachmann, Juhan Teppart (Kino maastikuarhitektid).\n\nPesa (Vilsandi)\n\nPesa (Vilsandi) Autor/allikas: Trine Tõniste\n\nAutor Trine Tõniste. Teostus Trine Tõniste, Harold Kiisler, Aurelia Minev, Laura Pormeister, Auli Vaino, Hanna Loora Arro, Markus Sirg, Roger Laas, Elisabeth Perk, Karl August Johannes Pedoson, Hanna Maria Kruusmaa ja õppejõud Ardo Hiiuväin (Eesti Kunstiakadeemia sisearhitektuuri teise kursuse tudengid - BSA20).\n\nMõttepaus (Tallinn)\n\nMõttepaus (Tallinn) Autor/allikas: Tõnu Tunnel\n\nAutor Mark Grimitliht. Teostus: Elina Tommik, Edwin Smagin, Andra Palla, Sander Kõiv, Elise-Irene Lensment, Sofia Robbe, Hanna Mia Sooman, Anna Maria Teras, Merili Aitsam, Mari Liis Aader, Marily Pern, Saskia Krautman, Karin Malm, Terke Kram, Meri-Ly Luik, Nicole Reitsakas, Liisa-Lotta Pahkma (Tallinna Tehnikaülikooli arhitektuuri ja urbanistika akadeemia). Kuraatorid Ljudmilla Georgijeva ja Mae Köömnemägi.\n\nLaureaadid kuulutatakse välja 2023. aasta jaanuarikuus auhinnatseremoonial Eesti arhitektuuripreemiad 2022.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Maastikuarhitektide liidu aastapreemiatele esitati 13 projekti, mille seast valis rahvusvaheline žürii koosseisus Ilze Rukšāne, Laura Männamaa, Rutt Piir, Remi Kübar ja keskkonnapsühholoog Grete Arro välja 5 nominenti.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Loe uudis läbi ja pane oma kujutlusvõime tööle, et välja mõelda üks korralik sissejuhatav lause sellele loole.\n\n## Pealkiri:\n\nSnuukri Briti lahtistel võidutses üllatusmees\n\n## Põhitekst:\n\nFinaalis mängiti kümne freimi võiduni. Allen juhtis mängu viiel korral. 14 freimi järel oli seis 7:7 viigis, kuid viimasel kolmel võidutses Day ning võttis Briti lahtiste tiitli.\n\nDay teenis turniiri eest 100 000 naela.\n\n\"See on mu elu suurim võit,\" ütles Day, kes liigub nüüd maailma edetabelis 27. kohalt 16. kohale.\n\n\"Teadsin, et pean tõesti oma parimat mängu näitama. Mul on lihtsalt hea meel, et matši lõpetasin,\" lisas Day.\n\nAllen oli oma mängus arusaadavalt pettunud, öeldes: \"Ma lihtsalt kaotasin täielikult oma mängu ja usu. Ryan kohanes paremini kui mina ja ilmselt vääris võitu.\"\n\n\"Minu vorm on hea,\" lisas Allen, kinnitades, et on peagi järjekordses finaalis tagasi.\n\nBriti lahtistel mängis ka eestlane Andres Petrov, kes piirdus kvalifikatsiooniringiga, kus ta kaotas 1:4 kolmekordsele maailmameistrile Mark Williamsile.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Milton Keynesis toimuvatel snuukri Briti lahtiste finaalis alistas Ryan Day (WS 27.) 10:7 Mark Alleni (WS 14.) ning teenis oma karjääri esimese Briti lahtiste turniirivõidu.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Tutvu artikli sisuga ja loo sellele pika lausega sissejuhatus, mis köidab lugeja tähelepanu.\n\n## Pealkiri:\n\nRKAS rajab riigile kaks pärandihoidlat\n\n## Põhitekst:\n\nRahandusministeerium esitas valitsusele otsustamiseks aktsiakapitali suurendamine ja riigivara üleandmise eelnõu, millega võtab RKAS oma valdusesse riigivarasse kuuluvad kinnistud, mille maksumuseks on 3 388 356,25 eurot.\n\nRKAS-ile lähevad üle kultuuriministeeriumi valitsemisel olevad Harju maakonnas Rae vallas Lehmja külas asuvad Kurekivi ja Lüüsi tänaval asuvad kinnistud. Kinnistutele on planeeritud rajada Põhja-Eesti muuseumide pärandihoidla. Hoidla üürnikuks jääb peale kinnistute üleandmist RKAS muinsuskaitseamet.\n\nKa Tartus Narva maanteel asuvate kinnistute, mis samuti RKAS-ile lähevad, valitsejaks on kultuuriministeerium, kuid kasutada on need antud Eesti Rahva Muuseumile. ERM jääb üürnikuks ka peale kinnistute üleandmist RKAS-le.\n\nKinnistutele on planeeritud rajada Lõuna-Eesti muuseumide pärandihoidla. Ühel neist kinnistutest, Narva maantee 177, asuvad praegu Eesti Rahva Muuseumi fondihoidlad ning muud ehitised ja rajatised, kuid teine RKAS-i valdusesse minev kinnistu, Narva maantee 179, on hoonestamata.\n\nOtsus anda kinnistud RKAS-ile haldamiseks, et need hiljem valminuna tagasirentida, põhineb 2018. aastal Ratus OÜ ja KPMG Baltics OÜ poolt koostöös kultuuriministeeriumi ja rahandusministeeriumiga koostatud museaalide säilitamise analüüsil.\n\nAnalüüsi järeldus oli, et kõige efektiivsem ning ressursisäästlikum Eesti kultuuripärandi pikaajalist säilitamist tagav lahendus on pärandihoidlate loomine kompetentsikeskusena Põhja-Eestisse Rae valda Lehmja külla Kurekivi kinnistutele ja Lõuna-Eestisse Eesti Rahva Muuseumi kasutuses olevatele kinnistutele Tartu linnas.\n\nSamuti oli analüüsist tulenev järeldus, et hoonete rajamine ja edasine tehniline haldamine on kõige mõistlikum korraldada läbi RKAS-i.\n\nKultuuriministeerium tegi RKAS-le ettepaneku vara vastuvõtmiseks tänavu aprillis. RKAS saab hooned oma valdusesse 1. jaanuaril 2023.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Riigi Kinnisvara Aktsiaselts (RKAS) võtab hallata praegu kultuuriministeeriumile kuuluvad kinnistud, et rajada sinna pärandihoidlad. Ehitamise algus sõltub riigieelarvelistest vahenditest, kuid millal vajalik rahastus riigilt tuleb, pole veel selge.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Süvene uudise pealkirja ja sisu ning kirjuta sellele loole sisukas ja informatiivne sissejuhatus, mille pikkus on üks lause.\n\n## Pealkiri:\n\nBosnia presidendivalimiste esialgsed valimistulemused on selgunud\n\n## Põhitekst:\n\nBosnia poliitilises süsteemis valivad ühiselt eraldi presidendi bosnialased, horvaadid ja serblased. Bosnialased on enamasti moslemid, horvaadid katoliiklased ja serblased õigeusklikud.\n\nSuurim poliitiline pööre valimistel toimus Bosnia kogukonna presidendivalimistel, kus opositsiooni esindaja võitis esimest korda konservatiive, vahendas Reuters.\n\nBosnia kogukonna poolt presidendiametisse valitud Denis Becirevic on Bosnia sotsiaaldemokratliku erakonna liige ning teda toetas 11 erinevat ühiskondlikku liikumist.\n\nBecirevici vastu kandideeris Bakir Izetbegovic rahvuskonservatiivsest Demokraatliku aktsiooni parteist, mis on riigis olnud võimul alates sõja lõppemisest 1996. aastal.\n\nIzetbegovic sai valimiskomisjoni andmetel 39,31 protsenti häältest ja tunnistas pühapäeval oma valimiskaotust.\n\nBosnia valimisvõitluse põhitelg oli rahvuslaste ja majandusküsimustele suunatatud reformistide vahel.\n\nKollektiivse presidendiameti kolmikusse valiti horvaatide kogukonna esindajana horvaadi rahvuslane Borjana Krišto, kes sai 51,36 protsenti häältest.\n\nMõõdukas ametis olev Zeljko Komsic sai 48,64 protsenti häältest. Horvaatia presidendivalimiste häältest on kirjutamise hetkel loetud 54,73 protsenti häältest.\n\nSamas teatas Komsic ise pühapäeval enda valimisvõidust.\n\nSerbia presidendivalimised võitis 51,65 protsendi häältega Zeljka Cvijanovic, kes on venemeelse separatistliku Milorad Dodiku liitlane. Tema vastu kandideeris Mirko Sarovic.\n\nRiigi presidendiamet on suuresti tseremoniaalne, kuid kolmikul on lõplik sõna Bosnia ja Hertsegoviina kaitse- ja välispoliitika osas.\n\nBosnias on kaks autonoomset piirkonda – serblaste enamusega Republika Srpska ja föderatsioon, kus on moslemitest bosnialased ja horvaadid.\n\nFöderatsioon jaotub omakorda kümneks kantoniks. Riigi põhjaosas asub ka neutraalne Brčko piirkond.\n\nSerblaste vabariigi presidendivalimiste tulemused ei ole veel selgunud.\n\nBosnia ja Hertsegoviina valimiskomisjoni sõnul oli seitsmeks õhtul valimisaktiivsus riigis 50 protsenti. Riigis on ligikaudu 3,4 miljonit valimisõiguslikku inimest, vahendas Reuters.\n\nBosnias on praegu suurim poliitiline kriis peale 90ndatel toimunud sõja lõppu. Bosnia Serbia elanikega asustatud piirkond on ilmutanud viimasel ajal separatistlikke ilminguid ning ka horvaadid tahavad Bosnia föderatsiooni sees luua enda rahvuslikku administratiivüksust.\n\nRiigi poliitikute otsused ei ole siiski lõplik sõna, vaid olulist rolli mängib rahvusvaheline kogukond. 1995. aastal kokku lepitud Daytoni rahuleppe kohaselt on rahvusvahelistel esindajatel õigus rahuleppe jõustamise raames vabastada ametist poliitikuid ja kehtestada seaduseid.\n\nAlates 2021. aastast kureerib Bosnia poliitikat Saksa poliitik Christian Schmidt, kes kasutas oma erivolitusi kaks korda, et tagada valimistele piisav rahastus nende korrektseks läbiviimiseks.\n\nRiigis asuvad 2004. aastast Euroopa Liidu EUFOR rahuvalvejõud.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Bosnia ja Hertsegoviinas toimusid pühapäeval korraga parlamendivalimised, kohalikud valimised ning kolme presidendi valimised riigi erinevate etniliste kogukondade poolt.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Loe artikli pealkirja ja sisu. Kasuta oma loomingulisi võimeid, et koostada detailne ja põhjalik ühelauseline sissejuhatus sellele uudisele.\n\n## Pealkiri:\n\nJahedamates tööruumides peab tööandja tagama sooja joogi ja liigutuspausid\n\n## Põhitekst:\n\nInimene veedab suure osa oma ajast siseruumides, sealhulgas ka töökeskkonnas. Valitsus on kehtestanud tervisekaitsenõuded koolieelsetele lasteasutustele ja koolidele, aga mitte ametiasutustele. Küll on aga riigiasutused juba saanud suunised vähendada energia kokkuhoiuks ruumide temperatuuri.\n\nEesti kontorites on keskmine temperatuur 23-24 kraadi, energiat aitab säästa toatemperatuuri alandamine kuni 19 kraadini. Õigusaktides konkreetset temperatuuri tööruumides sätestatud ei ole.\n\nTööinspektsiooni peadirektor Meeli Miidla-Vanatalu ütles, et 19 kraadini võib ruumi temperatuuri alandada küll, agas seejuures tuleb arvestada, kuidas külm tööruum ikkagi inimese igapäevase töö ja tööülesannetega sobitub ning millised oleks need meetmed, mida tööandja saaks koos töötajaga tarvitusele võtta, et inimese tervis tavapärasest jahedamas tööruumis kahjustada ei saaks.\n\n\"Ei ole küll olemas seadusega kehtestatud temperatuurinõudeid, kuid on olemas standard, mis ütleb, et näiteks töödel, mida tehakse istudes ja mis ei nõua füüsilist pingutust, mis on kontoritööde puhul üsna tavaline, peaks see sobiv ruumitemperatuur olema 20-25 kraadi. Nüüd kui ta on jahedam, 19 kraadi, siis nii mõnelgi inimesel võib külm hakata. See külmatunne toob endaga kaasa selle, et inimene on rohkem pinges, ta väsib kiiremini,\" selgitas Miidla-Vanatalu.\n\nSiin peab juba tööandja hoolitsema, et külmast tingitud füüsiline ja vaimne väsimus ei pärsiks töötulemusi. Üks asi on panna selga soojemad riided, kuid tööandaja peab lubama ka tihedamaid puhkepause.\n\n\"Mille käigus ka sirutatakse ja liigutatakse ennast, kindlasti tuleb vaadata, kas soe jook on kättesaadav. Inimeste taju on erinev ja ka vajadus selleks, et end hästi tunda, on erinev. Mõnel juhul ka isegi siis, kui tööruumis on 22 kraadi sooja, lülitavad mõned inimesed täiendava radika sisse.\"\n\nMillised need lahendused täpselt on, peabki tööandja koos töötajaga läbi arutama.\n\n\"Kindlasti on inimesi, kes ütlevad, et see on nende jaoks liiga külm, nad tunnevad, et jalad-käed jahtuvad, tõmbuvad krampi. Sellest omakorda tekivad lihaspinged, mis omakorda võib viia valudeni, siis on juba töö taksitatud ehk siis kohe hakata otsima lahendusi,\" rääkis Miidla-Vanatalu.\n\n\"Kui inimene tunneb, et tal hakkab halb, on ebamugav, siis kindlasti ka ise kohe liigutama hakata, mitte oodata, kuni keegi tuleb sind püsti tõstma, vaid et sa teaksid, et sul on see õigus ja võimalus iseenda heaks midagi ära teha.\"\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Energiasäästu eesmärgil on eeloleval sügisel ja talvel ametiasutuste tööruumid paari-kolme karaadi võrra jahedamad. Tööinspektsiooni selgitusel peab tööandja hoolitsema selle eest, et inimene tööl olles ei külmeta, näiteks tagama sooja joogi ja pikemad puhkepausid, mille ajal töötaja saab sooja tegemiseks end liigutada.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Loe uudis läbi ning loo sellele fantaasiarikas ja pikk lause, mis võiks uudist tutvustada.\n\n## Pealkiri:\n\nDemograafid: Venemaa niigi lainetav rahvastik kaotab taaskord mehi\n\n## Põhitekst:\n\n\"Erinevad eksperdid hindavad, et kui sõda lähiajal ei lõpe, võib eeldada, et selle aasta lõpuks on Venemaa kaotanud kuni miljon inimest,\" ütleb Eesti Demograafia Keskuse teadur Liili Abuladze. Samas rõhutavad nii Abuladze kui ka Eesti Demograafia Keskuse vanemteadur Lauri Leppik, et sõja täpset mõju Venemaa rahvastikule on veel vara täpselt ennustada. \"Me ei tea, kuidas ja millal see sõda lõpeb ning kui suuri ohvreid veel kaasa toob,\" selgitab Leppik.\n\n\"Kuna Venemaa rahvaarv on nii suur, siis peab kindlasti arvestama, et hukkunute mastaabid on nende jaoks teistsugused kui meie jaoks.\"\n\nPraegu oletatakse, et Ukraina sõjas võib olla elu kaotanud 50 000–70 000 Vene meest. Samas on tegu 144-miljonilise rahvaarvuga riigiga. \"Kuna Venemaa rahvaarv on nii suur, siis peab kindlasti arvestama, et hukkunute mastaabid on nende jaoks teistsugused kui meie jaoks,\" sõnab Abuladze.\n\nPrognooside tegemist raskendab peamiselt asjaolu, et praegu pole võtta kuigi täpseid hukkunute, vigastatute või Venemaalt välja rännanute andmeid. Ennustatavasti võidakse esimesed täpsemad andmed kokku saada teaduri sõnul aasta lõpus või uue aasta alguses, kui saab kättesaadavaks ametlik statistika. \"Samas ametlikku statistikasse läheb ka kõigi uute vallutatud alade rahvaarv. Näiliselt rahvaarv jälle kasvab nende inimeste arvelt ja see moonutab tegelikku olukorda,\" kirjeldab ta.\n\nMeeste eluea allakäigutee\n\nVarasemate konfliktide põhjal saab Lauri Leppiku sõnul öelda, et sõja järelmõju kajastub rahvastiku koosseisus veel aastakümneid. \"Juba kiirpilk Venemaa rahvastikupüramiidile osutab, et Venemaa rahvastiku soo-vanuskoostises on senini ilmekalt näha teise maailmasõja järelmõju,\" toob vanemteadur välja. Isegi veel rohkem kui 75 aastat hiljem on venemaalaste põlvkonnad väga erineva suurusega ehk rahvastiku koosseis nii-öelda lainetab.\n\nMõlemad demograafid osutavad, et meeste suremus on Venemaal juba niigi pikemat aega naiste omast kõrgem. \"Seda mitte ainult kõige vanemates vanuserühmades, vaid juba 30. eluaastates põlvkondadest peale,\" märgib Liili Abuladze. Leppiku sõnul tähendab naiste ja meeste keskmise eluea enam kui kümneaastane erinevus, et Venemaal elab suur hulk enam kui 40-aastaseid üksikuid naisi.\n\n\"Sotsiaalmajanduslike olude kõrval nähakse meeste suremuse põhjusena ka kõrget alkoholitarbimist.\"\n\nNooremate meeste kõrge suremuse taga on Venemaal eeskätt õnnetused, sealhulgas sõjategevusega seonduv. Samuti viivad Abuladze sõnul mehi hauda erinevad nakkus- ja südmeveresoonkonna haigused. \"Sotsiaalmajanduslike olude kõrval nähakse meeste suremuse põhjusena ka kõrget alkoholitarbimist,\" lisab Leppik.\n\nVenemaalaste keskmine eluiga on Abuladze sõnul koroonapandeemia tõttu juba keskmiselt kaks aastat langenud. \"Kui naistel oli keskmine eluiga 2019. aastal 78 ja meestel 68, siis pandeemia ajal langes seemõlemal: praegu on see naistel 76 ja meestel 66 aastat,\" võrdleb ta. Võrdlusena oli Eestis 2019. aastal meeste keskmine eluiga 74,5 aastat.\n\n\"Samas on eluiga üldiselt selline näitaja, mis kajastab mingi hetkeperioodi tervise- ja tervishoiuseisundit, nii et see taastub üsna kiiresti,\" tõdeb Abuladze. Kuna sõda puudutab eelkõige mehi, võib teaduri sõnul oodata täiendavat langust just nende elueas.\n\nVäike põlvkond noori teeb sõja tagasi?\n\nNii Liili Abuladze kui ka Lauri Leppik osutavad Venemaa rahvastikupüramiidis ühele ja samale lainetusele: 1990. aastatel sündinud ja praegu 20. eluaastates põlvkonnad on väikesed. \"See avaldab muu hulgas mõju mobilisatsioonipotentsiaalile. Kui sõda selle põlvkonna meeste hulka veelgi kärbib, siis jääb omakorda väiksemaks ka nende laste põlvkond,\" arutleb Leppik.\n\n\"Kui sõda selle põlvkonna meeste hulka veelgi kärbib, siis jääb omakorda väiksemaks ka nende laste põlvkond.\"\n\nAbuladze sõnul on sündimus Venemaal jäänudki allapoole taastetaset, kuigi 2000. aastatel sündis lapsi juba 1990. aastatega võrreldes veidi rohkem. Väikese sündimuse ja väikeste pereloomiseas põlvkondade koosmõjul võib Leppiku sõnul oodata, et ka ilma Ukraina sõjata kujuneb praeguste 20–25-aastaste laste põlvkond väikeseks.\n\n\"Kui räägime aga ainult sündimusest, siis puhtalt matemaatiliselt ei pruugigi sõda sündimustaset väga oluliselt mõjutada,\" osutab Abuladze samas. Sündimust mõjutab tema sõnul matemaatiliselt pigem naiste arv vanuserühmas. \"Loomulikult kriisi- ja sõja-aastatel sündimus üldiselt väheneb, aga see võib sõja lõppedes jälle väga kiiresti taastuda. Siis tehakse tagasi kõik, mis vahepeal olemata oli,\" arutleb ta.\n\nLeppik lisab, et niinimetatud suremusšokkide ehk suure suremuse järel lühikesel ajaperioodil paranevad suremusnätajad tihtilugu kiiresti. See on seotud kohordi inversiooni nimelise nähtusega. \"See tähendab, et kriiside põhjustatud liigsuremus on valikuline: ellu jäävad keskmisest parema tervise ja vastupidavusega indiviidid,\" selgitab ta.\n\nNoored piirkonnad tõstavad pead\n\nLiili Abuladze sõnul on senised sõjakaotused mõjutanud Venemaal teatud piirkondade elanikke teistest rohkem. Neis piirkondades elab tema sõnul noorem rahvastik, mistõttu puudutab mobilisatsioon seal suuremat osa elanikkonnast. \"Rohkem surnuid on näiteks Tuvast, Burjaatiast ja Põhja-Osseetiast,\" loetleb ta.\n\n\"Rohkem surnuid on näiteks Tuvast, Burjaatiast ja Põhja-Osseetiast.\"\n\nPiirkondlikud erinevused ilmnevad tema sõnul ka elanikkonna suhtumises Ukraina sõtta. \"Praegu on näha, et toimuvad rahutused teatud Põhja-Kaukaasia piirkondades,\" toob ta välja. Sõja vastu avaldavadki tema sõnul meelt noorema vanuse struktuuriga piirkonnad, kust on juba palju mehi värvatud. \"See võib olla üks nende rahulolematuse põhjus: nad on justkui oma normid täitnud. Ja miks nad üldse peavad minema võitlema kellegi eest?\" sedastab teadur.\n\nKokkuvõttes on rahvastiku vähenemine ja vananemine Abuladze sõnul olnud Venemaal pikaaegsed negatiivsed suundumused. Kui enne koroonapandeemiat hakkas olukord pisut paranema, lõi sõda teaduri hinnangul kaardid uuesti sassi. \"Nüüd olenebki, kui kiiresti ja missuguste tulemustega sõda lõpeb. Sellest olenevalt võib ka Venemaa rahvastikukriis olla kas sügavam või vähem sügavam,\" ütleb ta.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Praeguseks on Venemaa Ukrainas sõdides kaotanud umbes 60 000 meest ja uus mobilisatsioonilaine võib hukkunute arvu veelgi kasvatada. Eesti rahvastikuteadlaste sõnul on sõja mõju Vene rahvastikule veel vara lõplikult hinnata, kuid Vene meeste niigi suure suremuse taustal võib elada Venemaal tulevikus palju küpsemas eas naisi ja väga vähe lapsi.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Pärast artikli pealkirja ja põhiteksti lugemist kasuta oma loovust, et koostada sisutihe ja pikk sissejuhatav lause.\n\n## Pealkiri:\n\nMaailma esireket on alaliitude peale pahane\n\n## Põhitekst:\n\nSwiatek võttis vastu otsuse, et ta ei osale Billie Jean King Cupil, vaid keskendub aastalõputurniirile.\n\n\"Ma mõtlesin selle üle pikalt ja arutasin oma meeskonnaga läbi. Jõudsin otsusele, et ma ei mängi Billie Jean King Cupil Glasgows. See teeb mind kurvaks, sest ma alati esindan Poolat ja annan iga kord oma parima,\" ütles poolatar sotsiaalmeedia vahendusel.\n\nTexases toimuv WTA finaalturniir lõpeb 7. novembril ning Billie Jean Cup algab 8. novembril. Šotimaa ja Texase ajavahe on kuus tundi.\n\n\"Ma olen pettunud, et tennise alaliidud ei jõudnud kokkuleppele nii tavalises asjas nagu turniiride kalender. Nimelt annavad nad meile vaid ühe päeva, et reisida läbi ajatsoonide. Selline olukord ei ole tervisele kasulik ning see võib lõppeda vigastusega. Ma kavatsen rääkida WTA ja IFT-iga ning loodetavasti nad muudavad midagi. See situatsioon ei ole raske ainult tennisistidele, vaid ka fännidele, kes meid toetavad.\"\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Naiste tennise esireket Iga Swiatek on tennise alaliitude peale pahane ega osale Glasgows, Šotimaal toimuval Billie Jean King Cupil, kuna kõigest päev enne Glasgow turniiri algust lõpeb Texases WTA finaalturniir, mis tähendaks, et poolatar peaks reisima läbi kuue ajavööndi väga lühikese aja jooksul.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Loe hoolikalt uudise pealkiri ja sisu ning kirjuta artiklile pikk sissejuhatav lause, kasutades oma kujutlusvõimet.\n\n## Pealkiri:\n\nSoome riigivõlg kasvas koroona ajal 5000 eurot inimese kohta\n\n## Põhitekst:\n\nSoome rahvusringhääling Yle analüüsis erinevate riikide lisanduvat riigivõlga koroonaviiruse leviku tipp-perioodil 2019. aasta lõpust 2022. aasta märtsini.\n\n27 riigi võrdluses on Soome riigivõlg 8. kohal.\n\n2019. aasta lõpuks oli Soome riigivõlg 156 miljardit eurot, mille hulka arvestati nii keskvalitsuse kui ka kohalike omavalitsuste võetud laenud.\n\n2022. aasta märtsiks oli Soome võlakoorem kasvanud 185 miljardi euroni, mis Soome elanike peale jagatuna tähendaks 5236 eurot soomlase kohta.\n\nSoomes elab ligikaudu 5,6 miljonit inimest CIA World Factbooki järgi.\n\nKui arvestada ka enne koroonapandeemiat võetud laenukohustusi, siis oleks Soome riigivõlg elanike peale jaotatuna 33 000 eurot iga soomlase kohta ning samamoodi Rootsi puhul 18 000 eurot iga rootslase kohta.\n\nYle põhines oma arvutustes Eurostati andmetele.\n\nOma võla suurusega on Soome sarnases olukorras nö vanade Euroopa Liidu liikmesriikidega, kes liitusid enne 2004. aastat.\n\nSuurima võlaga on riigid, kus on suur avalik sektor ning tehti otsus kasutada koroonapandeemia ohjeldamiseks karme piiranguid. Sellised riigid on näiteks Belgia, Prantsusmaa ja Itaalia.\n\nMadala võlakoormaga riikidel on enamasti ka väiksem majandus ja väiksem avalik sektor ning kus riigivõla suurendamine ei ole poliitiliselt soositud.\n\nRootsi ja Taani samas on väiksema riigivõlaga. Koroonaperioodil suurenes taanlaste riigivõlg 1732 eurot inimese kohta ning Rootsi võlg 1670 eurot elaniku kohta.\n\nVäljaspool Euroopa Liitu oleva Norra võlg on Soomele sarnasel tasemel olles 4501 eurot elaniku kohta.\n\nRootsi ja Taani täiendav riigivõlg on sarnasel tasemel Balti riikide, Balkani riikide ja Poolaga. Mõlema riigi majanduskasv oli ka 2010 kuni 2019 kiirem kui Soomel.\n\nEesti riigivõlg Eurostati järgi on 2448 eurot inimese kohta.\n\nRootsis oli koroonapandeemia ajal leebed piirangud, mistõttu ei olnud ka vaja meetmete leevendamiseks palju laenata. Samas suri Rootsis koroona tõttu ligikaudu 20 000 inimest ning Soomes vaid 6000.\n\nRiigivõlga käsitletakse teistmoodi kui eraisiku võlga.\n\nRiik, kelle krediidireiting on hea ning mis tundub krediitoritele usaldusväärne saab laene odavalt. Seetõttu on praegu riigivõla teenindamise kulud Soome jaoks pidevalt langenud hoolimata lisanduvatest laenudest.\n\nLaenuintresside maksed samas kasvavad ning järgmise aasta Soome riigieelarvest on neile järgmiseks aastaks eraldatud 1,5 miljardit eurot.\n\nSamas olid riigivõla teenindamise kulud 90ndate lõpus Soome jaoks palju kõrgemad.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Soome riigivõla kasv koroonapandeemia ajal on Lääne-Euroopa riikide võlakoormusega sarnasel tasemel. Rootsi ja Taani võlakoorem on samas märksa madalam.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Loe artikli pealkirja ja sisu. Kasuta oma loomingulisi võimeid, et koostada detailne ja põhjalik ühelauseline sissejuhatus sellele uudisele.\n\n## Pealkiri:\n\nMait Agu tantsupreemia pälvisid Aneta Varts ja Elo Unt\n\n## Põhitekst:\n\nAneta Varts lõpetas koreograafia bakalaureuse õppekava 2019. aastal. Kaks aastat hiljem jätkas ta õpinguid koreograafia õppekava magistrantuuris. Lisaks töötab laureaat Rocca al Mare Koolis kultuurikorraldaja, tantsuõpetaja ja klassijuhatajana. Oma loomingulises töös saab Varts inspiratsiooni muusikast ja rütmimaailmast. Aneta Varts on pälvinud Mait Agu nimelise stipendiumi ka 2018. aastal koos oma terve kursusega.\n\nElo Unt on lõpetanud koreograafia eriala 2002. aastal ning seejärel olnud pikaaegne Eesti Tantsuagentuuri koreograaf ja tantsuõpetaja ning assisteerinud mitmete eesti muusikalide koreograafe. 2002–2015 oli Unt Eesti Tantsuagentuuri kunstiline juht ja tantsuõpetaja. Vahemikus 2016–2021 oli ta TLÜ BFMi tantsukunsti lektor. 2021. aastal pälvis laureaat rahvakultuuri kategoorias aastapreemia Tallinna Ülikooli rahvatantsuansambli Soveldaja juhendamise eest kui loominguline ning pühendunud rahvatantsu edendaja.\n\nPreemia anti välja 24. korda. Tantsupreemia loodi eesmärgiga toetada andekaid tudengeid ning tantsuloojaid ning see antakse üliõpilasele, vilistlasele või loomingulisele kollektiivile, kes on silma paistnud loomingulise või teoreetilise tööga, olnud edukas ja aktiivne õppetöös ning võtnud osa erinevatest tantsualastest projektidest.\n\nTantsupreemia anti üle 1. oktoobril Balti filmi, meedia ja kunstide instituudis, kus toimus koreograafi ja professionaalse tantsualase kõrghariduse alusepanija Mait Agu juubeliaastale pühendatud lõpusündmus.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Mait Agu nimelise tantsupreemia pälvisid sel aastal Tallinna Ülikooli BFMi koreograafia magistrant Aneta Varts ning koreograaf ja tantsuõpetaja Elo Unt.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Loe artikli pealkirja ja sisu. Kasuta oma loomingulisi võimeid, et koostada detailne ja põhjalik ühelauseline sissejuhatus sellele uudisele.\n\n## Pealkiri:\n\nArvustus. Tarantlihammustus\n\n## Põhitekst:\n\nAlkeemik Matthias Erbinäus von Brandau on 1620. aasta paiku kirjeldanud teoses \"Univerzal-Medizin\" (ilmus 1689) üht tõesti aset leidnud pidusööki vanas Praha õukonnas, mis lõppes ühele osalejale tarantlihammustusega. Ta sedastab kõigepealt pidusaalis sädeleva kristalli, marmori ja maagilised sümbolid seintel, lauda ehib hulk vääriskive, põrandad ja pingid on aga üleni kaetud lilledega: rooside, liiliate ja spetsiaalselt aretatud siniste tulpidega. Kutsututele näidatakse hakatuseks veidi keemia abil tehtavat kunsti, kus draakon sööb ära lõvi, kes pistab aga nahka draakoni südame ja tuleb ta surnud kehast välja tugevamana kui varem (lõvi on siin filosoofide kivi sümbol). Keset söögilauda on mehaaniline inimese pea, mis ütleb (XVII sajandil olid niisugused asjad väga populaarsed) hetkel, kui külalised võtavad istet: \"Initium sapientiae timor Domini\" (\"Issanda kartus on tarkuse algus\") 1. Edasi pakutakse imesuppi roosiveest, kaneelist, sidrunimahlast ja lahustatud korallidest, mis ilmselt jällegi tähistavad lahustatud filosoofilist kivi. Supile järgneb veel palju kurioosseid roogi nii taime-, linnu- kui ka loomamaailmast, näiteks neljajalgne kana kuskilt Böömi talust ja isegi lendkalad. Uhke õhtu lõpetavad puuviljad: nii suured viinamarjad, et inimene vaevalt jõuab neid tõsta, seejärel Aadama õun ja viimaks Soodomast pärinev õun, mis on täidetud tuhaga. Kui aga pidusöögi lõpul saabuvad ruumi kolm juhuslikku sissetungijat, antakse ühele neist maitsta tarantli hammustust, misjärel ta hakkab tantsima (see pidavat aitama mürgi vastu). 2\n\nIraani morbiidse dekadendi Sadeq Hedayati juttudes on inimeste eksistentsiaalsed horisondid löödud kõikuma, nagu oleks neidki hammustanud mõni mürgine madu või ämblik. Kolmandas eesti keelde jõudnud meistriteoses \"Lunastust lootes\" demonstreerib autor valdavalt isikuid, kes on jäänud puruneva traditsiooni hammasrataste vahele – olgu see siis šiiitlus, millesse Hedayat kriitiliselt suhtus, või salapärane zoroastrism, tulekummardamine – ning peavad oma tavaliselt lühikeseks ja õnnetuks jääva elu mööda saatma ebaloomulikult tantsides. Näiteks arvab keegi, et tunneb tänaval ära oma islamilikult kaetud naise, annab sellele kõrvakiilu ning saab seejärel võõra naise käperdamise eest ihunuhtluse (\"Ḥāǧī Murād\"). Või siis langeb kvartali kõige kõvemale lööma- ja elumehele kaela raske kohustus hakata ühe perekonna testamenditäitjaks ning tema maine käib alla (\"Dāš Ākol\"). Veelgi lootusetumad on aga juhtumid, kus ollakse juba sünnipäraselt \"tarantlist hammustatud\", nii et normaalne elu ei tule kõne alla: nõnda tutvume süfiliitiku vigase pojaga, keda naised põlgavad ja kes lõpuks leiab lohutust vaid ühest surnud loomast (\"Küürselg Taavet\"), või inetuna sündinud tütarlapsega, kes end ilusa õe abielludes uputab (\"Ābji Ḵānum\"). Üks kummaline naine, kelle juurest mees põgeneb, jätab ise lõpuks maha oma lapse ja läheb kaasa uue mehega, kellelt loodab saada piitsa nagu oma mehe käest (\"Naine, kes oma mehe ära kaotas\").\n\nHedayati dekadents ilmneb kõigis käesoleva kogu juttudes. Tänapäeva lugejale on need ehk liigagi rasked ja halastamatud. Enamasti naiivsetesse psühholoogilistesse probleemidesse ja totakatesse emotsioonidesse süveneva nüüdiskirjandusega harjunud lugejat, kes ikkagi eeldab ja otsib maailmast mingisugustki peidetud progressi või sotsiaalset õiglust, võivad need lood jahmatada, sest lootus paremale tulevikule puudub Hedayati lugudes täielikult. Peavalu valmistab neis laguneva traditsiooni kõrval ju ka modernne maailm. Näiteks on jutus \"Mannekeen eesriide taga\" lääneliku hariduse saanud kurb ja rõhutud mees armunud mannekeennukku ning tapab lõpuks oma pruudikandidaadi, kes üritab nukku jäljendada. Väga reljeefselt ja naturalistlikult kujutatakse siin inimese lõplikku allakäiku ja allajäämist kõigele ümbritsevale.\n\nKummalisel kombel võib aga Hedayati religioonikriitika mõjuda ta tõenäolisele taotlusele vastupidi. Juttudes, kus liigutakse siinpoolsetest olmeõudustest sujuvalt teispoolsuses ootavate metafüüsilisemate õudusteni, ilmneb küll kõige ehedamal kujul traditsiooni degeneratsioon evolalikus tähenduses, kuid mitte ainult. Kui Spengler rääkis allakäigust pluraalselt, siis Julius Evola kasutas vaid kahte kategooriat: moodne maailm ja traditsiooni maailm. 3 Hedayati religioonikriitika puhul leidub neis päästvaid õhuauke. Näiteks eristub tema eelmises eesti keeles ilmunud jutukogus \"Kolm veretilka\" lugu \"Tulekummardaja\", kus prantsuse orientalist Flandin elab läbi müstilise kogemuse zoroastrismi pühakojas ja tunneb ennastki tulekummardajana. 4 Lugeja saab ju siin imelise müstilise kirjelduse läbi veidi oma dekadentsist vaevatud hingele palsamit määrida, saab nuusutada natuke tõelist traditsiooni, mis siis, et põhiliselt selle jäänuste ja allakäigu demonstreerimise kaudu. Religioonikriitiline kirjanik paneb küll peategelase Flandini viimaks kahtlema ning vabandust paluma sõbra ees, kellele ta oma müstilisest kogemusest oli rääkinud (\"Ehk oli see lihtsalt mingi inimlik nõrkushoog või vajakajäämine!\"), kuid lugejatena oleme sellest kogemusest juba osa saanud.\n\nNii et Hedayati lood võivad olla oma lootusetuses küll väga õõvastavad, kuid on siiski õpetlikud-ravivad! Jutu \"Surnupalve\" peategelane, habras naine, on surnud ja viidud zoroastrismis kasutusel laibatorni: \"Zarbānu kõrval lösutas päikeselõõsas kõrbenud kohvipruuni värvi koolnu: silmad pealuust välja nokitud, hallid habemetüükad, lõhkikistud kõht. [—] Lagunenud surnukehade püdel, kõrbenud või kärbunud liha haises teravalt ja lämmatavalt, see lehk segunes hellalt hoovavate õhtuste õhuvoogudega. Valged küütlevad kondid helkisid kuupaistel: kolbad, keder- ja sääreluud, lahtitulnud ribikondid; kokkupressitud hambad ja pingsalt rusikasse surutud kämblad andsid tunnistust viimaste eluhetkede valust ja piinast\" (lk 89-90). Teised variolendid soovitavad naisel jätta palvetamine, sest teispoolsuses pole mingit lootust – surmajärgsus on sama piinarikas kui elu. Tegelikult isegi jubedam, sest midagi teha enam ei saa: joodik istub lihtsalt tühja korvpudeli juures ning ahnitseja põrnitseb oma varandust kõrvalt. Maapealne õudne elu näib variolenditele nagu muinasjutt, võrreldes lõputu passimisega iseenda laiba kõrval. Kõik lihtsalt konutavad laibatornis, kuulavad öösiti hüäänide ulgumist ja jälgivad päeval raipekotkaid, kes nende kehast tükke kisuvad. Leinajad ei täida oma kohustusi. Keegi ei tea, mis lõpuks saab.\n\nOmeti võib öelda, et Hedayat, iraani geniaalne dekadent, kes tegi lõpuks suitsiidi, on tabanud ikkagi kümnesse. Religiooni totaalset allakäiku näinud inimene saab nüüd tema teoseid lugedes rahulikult mõtiskleda selle üle, miks kõik nii on läinud. Eriti soovitan \"Surnupalvet\" ja teisi jutustusi lugeda ateistidel. See, kes Hedayati teoseid ei loe, võib olla teispoolsuses igaveseks mõistetud kirjaniku kinnise raamatu kõrvale konutama …\n\nVõib küsida, kas Hedayatil ei ole tõesti mitte kellelegi mingit lunastust varuks. Ehk ikka on, ka laibatornis ei konuta ju variolendeid väga palju, ilmselt on nad siis ikkagi edasi liikunud. Pigem peabki Hedayati maailmas ilmselt kaasa tundma siiajäänutele, võltsleinajatele ja igasugustele pärandi pärast kaklejatele. Nemad on tõelised raisakotkad kujundlikus tähenduses, linnud teevad seevastu ausalt oma söömistööd, nagu ilmneb jutus \"Raisakotkad\". Selles jutus pöördub surnud mees mullasena ja surilinas kalmistult tagasi, sest oli saanud siiski vaid ajurabanduse, ja ehmatab põhjalikult ära oma naised, kes on vahepeal vihaste tarantlitena jätkanud kogu elu kestnud kaklust. Teisal näitab Hedayat inimese allakäiku ka pealtnäha veatute ja kõige eeskujulikumate puhul: jutus \"Lunastust lootes\" saabub pühasse linna Karbalāsse mitu palverändurit teadmisega, et nad saavad andeks isegi palverännu ajal tehtud tapatöö …\n\nMida siis teha, kui tarantel hammustab? Üks võimalus on mürgi mõju vähendamiseks tantsida, nagu seda tegi Praha õukonna pidusöögile tunginu. Teine variant oleks kasutada mõnd kummalist salvi, näiteks kunagist Paracelsuse nn relvasalvi, mida kanti kuulu järgi relvadele, mitte haavadele! Selle koostiseks oli inimaju ja -rasv, vihmaussid, veri ja mitmesugused õlid. Ehk sobiks selline salv ka tarantlitele? Või salvame ikkagi siin elus end ise? Seega, soovitan Hedayati jutte lugeda.\n\n1 Psalm 111:10.\n\n2 Vt Vladimír Karpenko, Matthias Erbinäus von Brandau (von Brandow), Alchemy between Reality and Phantasy. Rmt: Alchemy and Rudolf II. Artefactum, 2016, lk 418.\n\n3 Julius Evola, The Path of Cinnabar. An Intellectual Autobiography of Julius Evola. Tlk Sergio Knipe. Arktos Media Limited, 2010, lk 136.\n\n4 Sadeq Hedayat, Kolm veretilka. Jutustusi ja novelle. Tlk Üllar Peterson. TLÜ Kirjastus, 2020, lk 318.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Uus raamat\nSadeq Hedayat\n\"Lunastust lootes. Valik jutustusi\"\nKoostanud ja pärsia keelest tõlkinud Üllar Peterson\nToimetanud Siiri Ombler\nSarjas \"Hieronymus\"\nSarja kujundanud Mari Kaljuste\nIlmamaa, 2022\n198 lk.\n\nArvustus ilmus Sirbis",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Vaata läbi uudise pealkiri ja tekst ning loo loov sissejuhatav lause, mis haakub artikli sisuga.\n\n## Pealkiri:\n\nRiigikohus tegi koroonapiirangute kaasuses otsuse\n\n## Põhitekst:\n\nRiigikohtu pressiesindaja Arno Põder ütles ERR-ile, et esialgu palus riigikohus saata menetlusosalistel oma seisukohad augusti lõpuks, kuid riigikogu küsis paar nädalat ajapikendust, sest suvel on neil istungivaba periood.\n\nArvestades asja mahtu ja keerukust otsustas kohus Põdra sõnul selle taotluse ka rahuldada.\n\n\"Praeguseks on riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium kohtuasja ka läbi vaadanud ja lahend avaldatakse 1. novembril,\" ütles Põder.\n\nTallinna halduskohus rahuldas 31. mail tehtud otsusega 56 isiku kaebused, kes vaidlesid valitsuse mullu kehtestatud koroonapiirangute ja piirangutest päästvate nõuete vastu. Kohus leidis, et osa NETS-i punkte on põhiseadusega vastuolus.\n\nNäiteks leidis kohus, et koroonatõendi nõudmine riivab osa inimeste põhiõigustest ning et see pole üleüldse sobiv meede ei nakatumise vältimiseks, leviku vältimiseks ega ka haiglakoormuse vältimiseks.\n\nHalduskohus edastas kohtuasja seejärel riigikohtule põhiseaduslikkuse järelevalve tegemiseks.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Riigikohus on teinud otsuse koroonapiirangute kaasuses ja avaldab selle 1. novembril.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Loe artikli pealkirja ja sisu. Kasuta oma loomingulisi võimeid, et koostada detailne ja põhjalik ühelauseline sissejuhatus sellele uudisele.\n\n## Pealkiri:\n\nPfizeri koroonaravimi jõudmine Eestisse venib endiselt\n\n## Põhitekst:\n\nHaigekassast öeldi ERR-ile juunis, et Paxlovidi hankeleping on Euroopa Liidu liikmesriikide poolt kinnitatud ja esimene tarne Eestisse peaks toimuma selle aasta kolmandas kvartalis.\n\nLäbirääkimised Euroopa Komisjoni ja Pfizeri vahel on aga erimeelsuste tõttu venima jäänud ning tulemust pole siiani.\n\n\"Oleme jätkuvalt selle teemaga tegelemas, kuid Paxlovidi hanke osas on seis sama, mis viimased paar kuud. Riike rahuldavaid kokkuleppeid pole saavutatud, sest Euroopa Liit ei soovi riikidele ebakindlaid lepinguid ning seetõttu on täna raske ennustada, millal jõuavad ravimid Eestisse,\" ütles haigekassa pressiesindaja Sander Rajamäe.\n\nRavimite jõudmine Eestisse sõltub vaid läbirääkimiste tulemusest, sest Eestil pole plaanis ravimeid Pfizerilt väljaspool ühishanget soetada. Rajamäe sõnul aitab ühishange vältida ebamõistlikke tingimusi.\n\n\"Nendeks on näiteks kõrge hind või olukord, kus tellimusele on seatud miinimumkogused, mida ostjal ei ole oma turu vajaduse katmiseks võimalik realiseerida. See tähendab, et Euroopa Liidu ühishangetes osalejate hankevajadusi kokku pannes võimalik saavutada mastaabiefekti kaudu nii ühikuhinna vähendamist kui ka riigile vajaliku koguse fikseerimist,\" lausus Rajamäe.\n\nRajamäe lisas, et riikide omapäi tegutsemist võib piirata ka Euroopa Komisjon, sest see võib ravimite hinda tõsta.\n\n\"Euroopa Liidu ühishangete korraldamisel võib Euroopa Komisjon ühishanke korraldamisel seada osalevate riikidele ka tingimuse, et paralleelselt ühishankes osalemisega ei või riigid otseostu sooviga tootjatega läbirääkimisi teha. See vähendab riski, et tootjad Euroopa Komisjoniga läbirääkimistel on olukorras, kus vabaturu nõudlus hakkab mõjutama tootja poolt ühishankesse pakutavat ühikuhinda, tarnetingimusi või ka poolte vastutust puudutavaid tingimusi,\" lausus ta.\n\nPaxlovidi näol on tegu retseptiravimiga, mida hakataks apteekides müüma eelkõige riskirühma patsientidele. Seetõttu lähevad lahku ka hinnangud, kas selle jõudmine apteekidesse annaks võimaluse Covidi ümberhindamiseks hooajaliseks nakkushaiguseks, mis omakorda jätaks riigile vähem võimalusi liikumispiirangute kehtestamiseks.\n\nRavimiameti peadirektori asetäitja Ott Laius ütles septembris ERR-ile, et Paxlovidi Eestisse jõudmine koroona staatuse muutmisel sugugi nii määrav. Suuremat rolli mängib eelkõige koroonaviiruse võime põhjustada rasket haigestumist, mis vajab haiglaravi, lausus ta.\n\nSiiani käivad ka Euroopa Komisjonil läbirääkimised Mercki koroonaravimi Lagevrio hankimise üle. Eesti osaleb ka selles ühishankes.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Kuigi suve alguses oli haigekassa looturikas, et Euroopa Liidu ühishankega soetatav Pfizeri koroonaravim jõuab Eestisse juba suve jooksul, siis läbirääkimiste venimise tõttu pole ka oktoobri alguses selge, millal ravim nimega Paxlovid Eestisse jõuab.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Vaata läbi uudise pealkiri ja tekst ning loo loov sissejuhatav lause, mis haakub artikli sisuga.\n\n## Pealkiri:\n\nArg Part haudus välja debüütalbumi\n\n## Põhitekst:\n\nAlbumil kõlavate laulude sõnade autor, multitalendist solist Karl Vilhelm Valteri sõnul tuleks nende muusikat kuulata juba üksnes seetõttu, et lauldakse emakeeles, mis on aina haruldasem nähtus. \"Ma usun, et olen teinud eesti keelega asju, mida ma varem pole kuulnud. Põnevat kuulamist on kindlasti!\" kinnitas Valter.\n\n\"Saime lõpuks purki viie aasta jagu loomingut, mis on sama kirju nagu need viimased aastad minu elus,\" lisas Valter.\n\nKitarrist Johannes Pihlaku sõnul leiab albumilt head muusikat seinast seina. \"Leidub hoogsaid energiapomme, leidub rahulikumat naudingut, leidub ka instrumentaali. See ei ole \"kõigile midagi\" album. See on \"kõigile kõike\" üllitis,\" rääkis Pihlak.\n\nArg Part alustas tegevust 2017. aastal, kui koolivennad Johannes Pihlak, Harmo-Ron Kallaste ja Karl Vilhelm Valter leidsid, et tuleb teha suurepärast emakeelset funkmuusikat. Praeguseks on ansambli koosseisus Karl Vilhelm Valter (klahvid ja vokaal), Harmo-Ron Kallaste (trummid), Peeter Johannes Priks (basskitarr), Johannes Pihlak (kitarr), Artur Leppik (tenor saksofon), Ingmar Nõmmann (trompet) ja Marko Lillemägi (alt saksofon).\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "End eestikeelse funkmuusika grupeeringuks tituleeriv Arg Part avaldas debüütalbumi \"Inkubaator\".",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Loe hoolikalt uudise pealkiri ja sisu ning kirjuta artiklile pikk sissejuhatav lause, kasutades oma kujutlusvõimet.\n\n## Pealkiri:\n\nKeeleminutid. Marsruuttakso või liiniauto?\n\n## Põhitekst:\n\nOmal ajal, üle poole sajandi tagasi, võttis Eesti Raadio Henn Saaril \"natist kinni\", et ta räägiks keelest, \"ja tingimata midagi praktilist, mis kõiki huvitab\". Saari vestis keelelugusid rohkem kui inimpõlve – kolmkümmend aastat, kuni aastani 1999. Esiti ta küll pelgas, kuidas kuulajaid köita nii, \"et keegi teistelt lainetelt jatsu ei hakkaks otsima\". Aga kartus oli ülearune – avalikkus sai keelemees Saarit tundma just keeleminutite kaudu.\n\nOma esimeses loos 1969. aastal vaeb Saari kõigi aegade kõige põletavamat probleemi: keeleviga. Mille järgi saab väita, et \"siin on õige, aga seal vale\" või: \"Kui kõik ütlevad nii (nagu nad parajasti ütlevad), kuidas see saab siis viga olla?\" Tegelikus keeletarvituses käibib \"kõiksuguseid väljendeid\", mis asuvad \"hea ja vea vahemail\", ning kuulajatele soovis ta nende üle otsustamisel abiks olla.\n\nSõna, mille üle Saari toona arutas, oli marsruuttakso, tema sõnutsi \"absoluutselt üldiselt levinud keelend\", aga ometi \"keeleliselt vääratanud\". Miks vääratanud? Sest selle tähendus p e a k s tulenema komponentide summast, mis aga nii ei ole. Vääratus ilmneb selles, et kui taksos tasutakse kilomeetrite järgi, siis marsruuttaksos piletimüügi korras. \"Niisiis on takso vale ja tema asemel peab siin seisma mingi muu sõna,\" ütleb Saari. Range tulenemise põhjuse vastu on eksinud ka esiosa marsruut, misasemel parem oleks liin. Kohe esimeses saates alustas Saari seega \"keeleraviga\" ja pakkus \"keelelise katsejänkuna\" kirjakeele jaoks välja uue, parema kandidaadi: liiniauto, mida seni \"ei ole veel keegi kunagi ja kuskil tarvitanud\".\n\nVaatame põgusalt, kuidas asjalood on tänasel päeval, viiskümmend aastat hiljem.\n\nKeeleandmetest näeme, et me pole õppust võtnud kriipsuvõrd. Endiselt on ülekaalukalt esikohal marsruuttakso, sellest kolm korda vähem esineb liinitakso ning liiniauto on täiesti vaeslapse osas, esinedes üle kümne korra vähem. Kõnekeeles on levinud marsa, mis omal moel hoiab alal sidet marsruuttaksoga, sest on sellest sündinud. Vanemasse pruuki on jäänud kõnekeelne kutsikas – seda tänapäeval enam naljalt ei kohta. Kõik need sõnad on kirjas ka EKI ühendsõnastikus (Sõnaveebis), kus liiniauto loojaks on märgitud Henn Saari (1969), aga kasutust iseloomustab siiski tähis harv. See on meie keele praegune seis.\n\nUue aja keeleminutites räägime ikka keelest – aga kindlasti rohkem keele rõõmudest kui keele muredest. Soovime lugejat pigem informeerida, mitte niivõrd õpetada. Uus on ka see, et räägime kirjalikult. Eks ole seegi moodsa aja märk, et kirjutatud lugude juures on sageli märge, kui palju aega kulub nende lugemiseks. Nõnda on tegemist ikka keeleminutitega, nüüd EKI keeleminutitega.\n\nTsitaadid: H. Saari \"Keelehääling. Eesti Raadio Keeleminutid 1969–1974\". Tallinn: Valgus, 1976.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Kultuuriportaal alustab koostöös Eesti Keele Instituudiga uut iganädalast rubriiki \"Keeleminutid\", mis on mõtteline järg Henn Saari samanimelisele pika ajalooga raadiosaatele. Igal esmaspäeval ilmuva rubriigi avab EKI juhtivleksikograaf Margit Langemets.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Loe hoolikalt uudise pealkiri ja sisu ning kirjuta artiklile pikk sissejuhatav lause, kasutades oma kujutlusvõimet.\n\n## Pealkiri:\n\nKullamäe ja Lietkabelis jätkasid Leedu liigat võiduga\n\n## Põhitekst:\n\nLietkabelis kaotas esimese veerandaja 19:25, kuid teisel veerandajal näidati hoopis paremat mängu, visates 24 punkti vastaste üheksa vastu. Poolajale läks Kullamäe koduklubi üheksapunktilises eduseisus.\n\nTeisel poolajal jätkati head hoogu ning enne viimast veerandaega juhiti 17 punktiga. Gargždai ei suutnud kaotusseisust välja tulla ning Lietkabelisele kaotati 71:91.\n\nKristian Kullamäe panustas võitu 13 punkti, neli lauapalli ja kuus resultatiivset söötu. Mängu parimana viskas Paulius Murauskas (Lietkabelis) 24 punkti ja võttis seitse lauapalli. Vastaste resultatiivseim oli Giedrius Staniulis samuti 24 punkti ja kuue lauapalliga.\n\nLietkabelis hoiab Leedu korvpalli kõrgliigas kolmandat kohta Kaunase Žalgirise ja Vilniuse Rytase järel.\n\nLietkabelis peab järgmise kohtumise 9. oktoobril, kui kodus mängitakse tabeliliidri Žalgirisega.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Eesti korvpallikoondislase Kristian Kullamäe koduklubi Panevežyse Lietkabelis teenis Leedu liigas pühapäeva õhtul toimunud kohtumises järjekordse võidu, kui 91:71 alistati Gargždai SC.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Tutvu artikli sisuga ja loo sellele pika lausega sissejuhatus, mis köidab lugeja tähelepanu.\n\n## Pealkiri:\n\nPenaltil eksinud Benzema ja Madridi Real kaotasid punkte\n\n## Põhitekst:\n\n42. minutil asus Real mängu juhtima, kui täpne oli Vinicius Junior. Teise poolaja algul, täpsemalt 50. minutil, viigistas seisu Kike Garcia.\n\n78. minutil sai David Garcia punase kaardi, kuna lükkas oma meeskonna karistusalas Karim Benzemad selga, kes kukkus pikali. Kohtunik andis Realile penalti, kuid prantslane tabas palliga latti.\n\n81. minutil suutis küll Benzema veel Osasunale värava lüüa, aga ta tegi seda suluseisust, mistõttu väravat ei loetud.\n\nReal oli Hispaania liigas enne Osasunaga kohtumist kõik kuus mängu võitnud. Tabelis on Realil kirjas 19 punkti ja sellega langeti teisele kohale. Sama palju punkte on kogunud Barcelona, kes asus liigat juhtima parema väravatevahe tõttu. Barcelona on löönud 19 väravat ning endale on lastud lüüa vaid üks. Real on skoorinud 18. korral, aga endale on lastud lüüa seitse.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Hispaania jalgpalli kõrgliigas andis Madridi Real sel hooajal esimest korda punkte ära, kui pühapäeva õhtul toimunud kohtumises mängiti 1:1 viiki Osasunaga.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Loe uudis läbi ja pane oma kujutlusvõime tööle, et välja mõelda üks korralik sissejuhatav lause sellele loole.\n\n## Pealkiri:\n\nNeil Young andis välja uue singli\n\n## Põhitekst:\n\nNeil Young ja bänd Crazy Horse teatasid, et nende uus album \"World Record\" ilmub tänavu 18. novembril. Värskel stuudioalbumil saab olema 11 lugu ning selle esiksingel \"Love Earth\" tuli äsja välja.\n\n\"World Recordi\" produtsendid on Young koos Rick Rubiniga. Pressiteates sõnas ansambel, et uus album lahkab keskkonnaprobleeme ja planeedi Maa ebakindlat tulevikku.\n\nYoungil on ilmunud pika karjääri jooksul üle 40 stuudioalbumi ning muusiku viimane album \"Barn\" tuli välja 2021. aasta detsembris.\n\nUue albumi \"World Record\" lugude pealkirjad:\n\n\"Love Earth\"\n\"Overhead\"\n\"I Walk With You (Earth Ringtone)\"\n\"This Old Planet (Changing Days)\"\n\"This World (Is in Trouble Now)\n\"Break the Chain\"\n\"The Long Day Before\"\n\"Walkin' on the Road (To the Future)\"\n\"The Wonder Won't Wait\"\n\"Chevrolet\"\n\"This Old Planet Reprise\"\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Neil Young avaldas koos oma pikaaegse bändiga Crazy Horse uue singli \"Love Earth\".",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Loe uudis läbi ja pane oma kujutlusvõime tööle, et välja mõelda üks korralik sissejuhatav lause sellele loole.\n\n## Pealkiri:\n\nEesti hokiliigas olid võidukad Tartu Välk 494 ja Narva PSK\n\n## Põhitekst:\n\nNelja viimase hooaja Eesti meister Tartu Välk 494 alistas Astri Arenal hokiliiga liidri HS Riga kindlalt 6:2 (2:1, 1:0, 3:1). Kübaratriki tegi Vassili Titarenko. HS Riga tabamuste eest hoolitsesid Rauls Kapura ja Dmitrijs Dilevka.\n\nNarva PSK alistas Kohtla-Järvel kohaliku SK Viru Sputniku tulemusega 5:3 (2:1, 1:2, 2:0) ning avas hooaja punktiarve. Kõikides võitjate väravates oli osaline 1+4 punkti kogunud 16-aastane ründaja Maksim Burkov. Tema kõrval tegid Narva PSK meeskonnas silmapaistva esituse kaks väravat visanud Kirill Iljin (2+0) ja Nikita Kirillov (2+2). Meeskonna väravavaht Daniil Seppenen tõrjus 39 kodumeeskonna pealeviset. SK Viru Sputniku tabamuste autorid olid Maksim Urlihh, Arseni Belov ja Ivan Omeltšuk. Väravavaht Sergei Andreev sekkus mängu käiku 51 korral.\n\nMaksim Burkov on kahes seni toimunud mängus visanud kolm väravat ja andnud viis tulemuslikku söötu.\n\nCoolbet Hokiliiga tabeliseis: HS Riga kuus punkti (4), HC Panter neli punkti (2), Välk 494 kolm punkti (2), Narva PSK kaks punkti (2), HC Everest kaks punkti (3), Viru Sputnik null punkti (3), HK Kurbads null punkti (0).\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Coolbet hokiliigas alistas tiitlikaitsja Tartu Välk 494 pühapäeval, 2. oktoobril toimunud mängus kodujääl 6:2 HS Riga ning Narva PSK võõrsil 5:3 Kohtla-Järve SK Viru Sputniku. Välgu poolel tegi kübaratriki Vassili Titarenko, Narva PSK särgis hiilgas kõikide väravate sünnis osalenud 16-aastane ründaja Maksim Burkov (1+4).",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Vaata läbi uudise pealkiri ja tekst ning loo loov sissejuhatav lause, mis haakub artikli sisuga.\n\n## Pealkiri:\n\nMeeste tennise edetabelis tegid hispaanlased kaksikjuhtimisega ajalugu\n\n## Põhitekst:\n\nKaks sama riigi sportlast juhtisid edetabelit viimati 22 aastat tagasi. 2000. aastal olid meeste edetabeli tipus ameeriklased Andre Agassi ja Pete Sampras.\n\nNorralane Casper Ruud on kolmandal positsioonil ning Daniil Medvedev kerkis neljandaks. Andrei Rubljov langes kuuendalt kohalt üheksandaks. Stefanos Tsitsipas langes kahe koha võrra ja hoiab kuuendat positsiooni.\n\nAlexander Zverev tegi tõusu ning on viiendal kohal. Endine maailma esireket Novak Djokovic hoiab seitsmendat positsiooni.\n\nEesti esireket Mark Lajal paikneb 483. kohal.\n\nNaiste tennise maailma edetabelis tõusis Eesti esireket Anett Kontaveit ühe koha võrra ja paikneb kolmandal positsioonil. Kaia Kanepi hoiab jätkuvalt 32. kohta.\n\nTallinna WTA turniiri võitnud Barborca Krejcikova (WTA 23.) kerkis nelja koha võrra.\n\nLiidrikohal on endiselt Iga Swiatek ning teist kohta hoiab Ons Jabeur.\n\nKõigest nädal tagasi kerkis Paula Badosa Anett Kontaveidist mööda, kuid nüüd langes hispaanlanna tagasi neljandale kohale.\n\nEsikümnes toimus lisaks see muutus, et Arina Sabalenka kerkis viiendale positsioonile ja lükkas ameeriklanna Jessica Pegula kuuendaks.\n\nElena Malõgina tõusis kuue koha võrra ja hoiab 394. kohta. Eestlanna Maileen Nuudi kerkis 16 kohta kõrgemale ning on 624. positsioonil. Maria Lota Kaul parandas samuti oma kohta ning on edetabelis 753. kohal.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Värskelt avaldatud tennise maailma edetabelit juhib jätkuvalt hispaanlane Carlos Alcaraz. Teisele kohale kerkis samuti hispaanlane Rafael Nadal. Nadal ja Alcaraz tegid ajalugu, kuna mitte kunagi varem pole kaks hispaanlast edetabeli tipus olnud.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Tutvu artikli sisuga ja loo sellele pika lausega sissejuhatus, mis köidab lugeja tähelepanu.\n\n## Pealkiri:\n\nJuhan-Madis Pukk: väljend \"riigi aeglane IT-arendus\" on millegi sümptom\n\n## Põhitekst:\n\nTavaks on, et selgitame nendele ettevõtete juhtidele, kes soovivad oma tootmist automatiseerides efektiivsemaks muuta järgmist: enne kallite robotite soetamist tuleb alustada oma tootmisprotsessi lahtimõtestamisest ehk n-ö digidiagnostikast.\n\nÜhele võib-olla piisabki Exceli tabelite parendamisest, aga teisele võib olla mingis etapis uuema tehnoloogia kasutuselevõtt kasulikum. Ehk siis tehnoloogia valimisest olulisem on juhtimisprotsessi mõtestamine. Sarnaselt tuleb läheneda riigi e-teenuste arendamisele.\n\nOleme rahvusvaheliselt väga hea kuvandiga innovaatiline digiriik, kuid peame endale tunnistama, et see, mille poolest meid tuntakse, on saanud alguse aastakümneid tagasi ja vajab uuendamist selleks, et mitte ajale jalgu jääda. Kui soovime, et ka kümne aasta pärast saaksime asutada firmat digitaalselt või esitada eeltäidetud tuludeklaratsiooni kahe minutiga, peame investeerima järjepidevalt riigi infotehnoloogia baasrahastusse.\n\nPole reaalne eeldada, et üha kasvava protsesside keerukuse juures meie tehnoloogiline võlg ilma investeeringuteta väheneb. Aastaid on Eesti e-riigi arendamine toimunud nõnda, et olemasoleva vundamendi külge on Euroopa Liidu rahastuse toel pidevalt lisatud detaile ja keerukusi. Samal ajal ei ole süsteemselt panustatud baasi uuendamisse või kasutajamugavuse arendamisse.\n\nKui nüüd räägitakse sellest, et IT-arendus võtab liiga kaua aega, siis tahan rõhutada, et probleem ei ole kindlasti tehnoloogias, vaid ebaselgelt lahti mõtestatud protsessides ning läbimõtlemata otsustes, mis ei võta arvesse digiriigi jätkusuutlikku arengut.\n\nViies läbimõtlemata poliitilisi kokkuleppeid kiirkorras ellu ongi tulemuseks ühe häkk-lahenduse otsa järgmise tegemine selleks, et asjad kuidagigi koos püsiksid ning tegelik hind selgub tulevikus.\n\nKiirelt ja agiilselt on arendatavad need protsessid, mis on terviklikult läbi mõeldud ning loodud just sellisel moel, et kasutada IT võimalusi seal, kus see kõige enam väärtust loob. Käsitöö tegemine riigi teenuste pakkumisel jäägu erandiks, sest meie inimeste tööaega saaks tootlikkuse tõstmiseks palju targemalt kasutada.\n\nMuide, kui vaadata Eesti tööjõu tootlikkust EL-i võrdluses, siis oleme 84,7 protsendi peal töötaja kohta. Suur eesmärk on aastaks 2035 jõuda 110 protsendini EL-i keskmisest, aga praeguse tempoga jõuame EL-i saja protsendi peale aastaks 2046. Ehk siis lähenemist tuleb muuta.\n\n\"Aastaid tagasi ehitasime digiriigi tugeva era- ja avaliku sektori koostöö toel, kaasates oma ala parimaid spetsialiste.\"\n\nJätkates digiriigi teemal, siis selleks, et saaks kiiresti luua uusi, terviklikke riigiteenuseid, on vaja koostööd era- ja avaliku sektori vahel. Aastaid tagasi ehitasime digiriigi tugeva era- ja avaliku sektori koostöö toel, kaasates oma ala parimaid spetsialiste ja ühendades kompetentse. Teeme seda taas, koondame koostöös parimad oskused tehnoloogia ja andmete parimaks kasutamiseks. See pole midagi müstilist, kõigepealt on vaja läbi mõelda äriprotsessid ja siis tuleb see pool, kuidas tehnoloogia saab kõige efektiivsemalt abiks olla.\n\nEestlastel on digiidentiteet DNA-s, me soovime kasutada riigi teenuseid 24/7 ja eeldame, et need on turvalised. Selleks, et tagada jätkuvalt meie teenuste toimimine ja kõrge turvalisuse tase on vajalik alustada baasist.\n\nEelmine koalitsioon suurendas esmakordselt riigi IT baasrahastust. Ehk siis see mitmekümne aastane maja sai vundamendile paar tuge juurde. Praegu on riigi IT kogu baaseelarve 1,4-1,5 protsenti riigi tegevuskuludest (erasektoris on sama näitaja keskmiselt viis-kaheksa protsenti).\n\nAga ühekordsest rahasüstist ei piisa, samuti ei saa loota Euroopa Liidu rahadele. IT püsikulude stabiilne katmine riigieelarvest toetab seda, et riik saab töid paindlikult planeerida ning otsustada, kus on vaja vananevat taakvara (legacy) korrastada, millised teenused täielikult ümber mõtestada ja uuendada. Praeguses julgeolekusituatsioonis on kriitilisem kui kunagi varem tagada meie riigi IT baasi toimimine.\n\nKui riigieelarve aasta aastalt paisub, siis infotehnoloogia rahastus on jäänud sarnasele tasemele ehk suhtena riigieelarvesse on rahastus lausa vähenenud ning pole näha selle muutumist. E-riigi tuntus on erakordselt oluline, sest see avab maailmas Eesti ettevõtetele uksi ning jutupunktides nõustuvad sellega ka poliitikud. Siiski, ressursse praeguse taseme hoidmiseks ei leita, rääkimata taseme tõstmisest.\n\nTarkvaraarendajaid ei jagu tõepoolest erasektorisse ega avalikku sektorisse. Seda suurem peab olema omavaheline dialoog piiratud hulga inimressursi jaotamisel. Toome kokku teenuse omanikud ja IT-inimesed. Selleks pole vaja kasvatada IT-inimeste osakaalu avalikus sektoris, vaid teha koostööd.\n\nÜhiselt avalikult plaanidest ja ressursi jagamisest rääkides saab palju paremaid tulemusi. Selliselt toimetades suudavad osapooled kiiremini aru saada protsessi keerukusest, lahti mõtestada reaalsed vajadused ning kiiremini toetada avalikku sektorit tarkvaraarenduste tegemisel.\n\nTehnoloogia areneb meeletu kiirusega ja me saame sellest väga palju võita, kui oleme järjepidevad ja agiilsed uuendajad, kellel on maailma lihtsaim ja tõhusaim riigikorraldus. Tõhususe saavutamiseks tuleb meeles pidada kahte asja: me ei tohi ära unustada vundamenti, mis vajab järjepidevat stabiilset rahastust, ja koostööd, sest kaasates erasektorit juba äriprotsesside lahtimõtestamisse, suurendame agiilselt teenuste arenduse kiirust.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Viimasel ajal on kostnud riigi IT-arenduse suunalisi süüdistusi, justkui oleks tehnoloogia miski, mis takistab arengut. Aeg on riiklike IT-murede puhul korra peeglisse vaadata ja siis koos paremini edasi tegutseda, kirjutab Juhan-Madis Pukk.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Loe uudis läbi ja pane oma kujutlusvõime tööle, et välja mõelda üks korralik sissejuhatav lause sellele loole.\n\n## Pealkiri:\n\nInglismaa Premier League'is vallandati juba kolmas peatreener\n\n## Põhitekst:\n\nLage oli Premier League'is sel hooajal juba kolmas peatreener, kes vallandati. Lisaks temale on ametist lahkunud Bournemouthi endine peatreener Scott Parker ja Chelseat juhendanud Thomas Tuchel. Chelsea leidis Tuchelile asenduse, kui uueks peatreeneriks palgati Brighton & Hove Albionit juhendanud Graham Potter.\n\nEelmisel hooajal tüüris Lage oma meeskonna liigas 10. kohale. Viimasest 15 liiga mängust on Wolves võitnud vaid ühe ning kaotanud üheksa.\n\nWolvesi juhatuse esimees Jeff Shi ütles, et kehv vorm tähendab, et tal ei olnud muud valikut, kui teha \"raske otsus\" ja Lage vallandada.\n\n\"Bruno on suurepärane treener, töökas ja pühendunud juht ning soe, tark ja aus mees,\" ütles Shi.\n\n\"Koos tema ja ta abilistega on olnud rõõm töötada kogu Wolvesis oldud aja jooksul, seega teatan kurbusega, et pidime tegema sellise otsuse,\" lisas Shi.\n\n\"Ma ausalt öeldes ei kahtle Bruno võimetes ja olen kindel, et ta saavutab ka mujal edu, kuid meeskonna vorm ja viimaste kuude esitused tähendavad, et meil ei jää muud üle, kui tegutseda.\"\n\nOtsus sündis pärast laupäevast Londoni staadionil saadud 0:2 kaotust, mis tekitas taas küsimusi endise Benfica treeneri suhtes.\n\nWolves on sel hooajal kaheksas mängus löönud vaid kolm väravat ja kogunud kuus punkti. Liigatabelis paiknevad nad 18. kohal. Tahapoole jäävad Nottingham Forest ja Leicester City.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Inglismaa jalgpalli Premier League'is vallandas Wolverhampton Wanderers oma peatreeneri Bruno Lage, kelle ametiaeg kestis 16 kuud.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Loe uudis läbi ja pane oma kujutlusvõime tööle, et välja mõelda üks korralik sissejuhatav lause sellele loole.\n\n## Pealkiri:\n\nAdamson-Ericu muuseum tutvustab glamuurseid käekotte ja nende ajalugu\n\n## Põhitekst:\n\nItaalia erakogude põhjal valminud näitus heidab pilgu käekottide arengule viimasel sajal aastal ning uurib ka naise rolli muutusi ühiskonnas. Näha saab nii oma ajastu tüüpilisi kotte kui neidki, mis on tuntud moemajade ja disainerite loominguna muutunud ihaldusväärseks ajatuks klassikaks. Väljas on ka mudelid kottidest, mille on kuulsaks kandnud Grace Kelly, Jacqueline Kennedy, printsess Diana ja teised moeikoonid.\n\nTänapäevane käekott kujunes välja 20. sajandil ning seda on mõjutanud nii kunst, moesuundumused ja uued materjalid kui ka sotsiaalsed muutused, näiteks naiste iseseisvumine ja suurenenud tööhõive. 1920. aastatel sai käekotist iga naise moekas kaaslane. Viimase saja aasta jooksul on kotist kujunenud üks püsivaim moe aksessuaar.\n\n\"Käekott võib olla igapäevaselt praktiline, aga ka erakordselt luksuslik ja kallis staatusesümbol, ehtelikult pilkupüüdev disainielement, samuti tugeva sotsiaalse sõnumi kandja. Käekott on midagi enamat kui üksnes moodne või praktilise otstarbega ese, kõneldes palju kandja moetundlikkusest, elustiilist ja staatusest ühiskonnas, aga ka meelelaadist, identiteedist ja maailmavaatest. Eri ajastute originaalkotid on ka ihaldatud ja vägagi hinnalised kollektsioneerimise objektid,\" kommenteeris näituse koordinaator Kersti Koll.\n\nVäljapanekus on ligi 50 originaalkotti ning esindatud on tuntud moemajad Hermés, Gucci, Dior, Fendi, Vuitton, Chanel, Chloé, Roberta di Camerino ning disainerid Judith Leiber, Karl Lagerfeld, Alexander McQueen, John Galliano, Marc Jacobs, Wali Mohammed Barrech, Riccardo Tisci, Frida Giannini, Paco Rabanne, Lulu Guinness ja teised. Näitusega koos ilmub eesti- ja ingliskeelne rikkalikult illustreeritud kataloog ning kaasnevad ka mitmed publiku- ja haridusprogrammid.\n\nRahvusvahelisest käekotinäitusest ajendatuna on muuseumi teise korruse Adamson-Ericu püsiekspositsiooni kujundatud spetsiaalne väljapanek kunstniku disainitud käekottidest. Eesti kunstiloo ühe kõige mitmekülgsema looja Adamson-Ericu kavandatud kotid on kõik ainueksemplarid. Väljas on ka abikaasale tekstiilikunstnik Mari Adamsonile, poetess Debora Vaarandile ja klaverikunstnik Lilian Semperile loodud kotid.\n\nNäitus \"Alati moes. Käekottide 100 aastat\" saab teoks Eesti Kunstimuuseumi – Adamson-Ericu muuseumi, Expona (Itaalia) ja Museo Milavida (Soome) koostöös. Näituse kuraator on Günther Fulterer (Itaalia) ja koordinaator Kersti Koll, väljapaneku kujundaja Mari Kurismaa, graafiline disainer ja kataloogi kujundaja Tuuli Aule. Näitus jääb avatuks 2023. aasta 12. märtsini.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "7. oktoobril avatakse Adamson-Ericu muuseumis publikule näitus \"Alati moes. Käekottide 100 aastat\", mis esitleb rahvusvahelist käekotidisaini 1920. aastatest tänapäevani. Näitus toob vaataja ette kümnendite kaupa käekottide saja aasta pikkuse loo. Välja on toodud kottide disaini arengu ja ühiskonnas toimunud muutuste seosed. Samuti vaadeldakse näitusel popkultuuri ja kuulsuste mõju kotimoele.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Süvene uudise pealkirja ja sisu ning kirjuta sellele loole sisukas ja informatiivne sissejuhatus, mille pikkus on üks lause.\n\n## Pealkiri:\n\nKäsipalli meistriliigas alistas mullune hõbe eelmise hooaja pronksi\n\n## Põhitekst:\n\nViljandi HC oli mängu algusest peale rohkem valmis kui vastased. Juba esimestest hetkedest haarati ohjad enda kätte ning Andrei Basarab viis nad 9. minutil 8:2 ette. HC Tallinna peatreeneri Risto Lepa aja mahavõtmise järel tulid võõrustajad lähemale ja Hugo Liiva tabamus tõi nad kolme punkti kaugusele. Poolaja lõpus aga jätkasid lõuna-eestlased resultatiivset mängu ning garderoobi minnes särasid tablool numbrid 19:13 nende kasuks.\n\nTeisel poolajal viljandlased jalga gaasilt ei lasknud ning perioodi keskpaigaks juhtisid nad Hendrik Koksi järjekordse tabamuse järel 26:18. Edasi püsisid ohjad külaliste käes ning lõpuks sai käe valgeks lausa 11 Viljandi HC pallurit ja lõppseisuks vormistas Rando Sein 37:25.\n\n\"Kuigi skoori järgi tundus tänane mäng väga ühepoolne, siis oli kohtumine siiski meie poolt väga rabe ning tegime palju rumalaid otsuseid. Vaatamata paljudele väravatele ma enda sooritusega ka rahule ei jäänud. Usun, et meie pikem pink tõi meile lõpuks edu. Suutsime joosta piisavalt palju kiirrünnakuid,\" analüüsis Viljandi HC mängujuht Hendrik Koks.\n\nHC Tallinna poolt viskasid Volodõmõr Štšerban kaheksa ja Markus Oliver Mädo neli väravat. Viljandi HC poolt olid resultatiivseimad Ott Varik ja Hendrik Koks kaheksa tabamusega. Enne kui meistriliiga läheb koondisepausile, jõutakse pidada veel üks kohtumine. Kolmapäeval võõrustab Viljandi HC mullust Eesti meistrit, Põlva Servitit.\n\nKolme vooru järel juhib sarja täisedu ja kuue punktiga Serviti. Neile järgnevad kahe võiduga Viljandi HC ja Mistra. SK Tapa/N.R Energyl ja HC Kehra/Horizon Pulp&Paperil on kirjas kaks punkti ning HC Tallinn ei ole sel hooajal veel punktiarvet avanud. Resultatiivsustabeli tipust leiame Hendrik Koksi 26 värava peal. Tema järel on Ott Varik 22 tabamusega ning siis tuleb pealinlaste Štšerban 21 skooritud viskega.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Pühapäeval, 2. oktoobril kohtusid Eesti käsipalli meistrivõistluste kolmanda vooru viimases mängus HC Tallinn ja Viljandi HC. Võõrustajad ei olnud enne matši veel sarjas punktiarvet avanud, külalised olid kaotanud Mistrale ning alistanud HC Kehra/Horizon Pulp&Paperi. Skoori poolest ühepoolseks kujunenud mängus võttis mullune hõbe Viljandi HC võidu eelmise hooaja pronksi HC Tallinna üle.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Loe uudis läbi ning loo sellele fantaasiarikas ja pikk lause, mis võiks uudist tutvustada.\n\n## Pealkiri:\n\nOdav euro hoiab kütuse tanklates kallina\n\n## Põhitekst:\n\nKuigi kütusehinnad on suvistest tippudest veidi langenud, ei ole need langenud nii palju, kui on langenud toornafta hind. Peamine põhjus on dollari suhtes odav euro, toornaftat ostetaks ka Euroopas dollarites.\n\n\"Pärast Teist maailmasõda oli ainult üks riik, mille valuuta oli stabiilne – Ameerika Ühendriigid ja dollar. Teisest maailmasõjast saati arvestatakse tegelikult kõiki toormehindasid dollarites. Nii, et kui meie ostaks toornaftat Norrast, siis ka meie ostaks seda dollarites,\" selgitas Tallinna Tehnikaülikooli makroökonoomika professor Karsten Staehr.\n\nEuro väärtus ei tõota ka tõusta, tõdes Staehr.\n\n\"Euroopa on sõjas. Tavaliselt kui on sõda, siis otsitakse pelgupaika. Euroopas seda turvalisust ei ole, seega investorid vaatavad pigem Ameerika Ühendriikide poole. Ameerikat ei ohusta sõda nii nagu Euroopat. Ameerika makroökonoomiline prognoos on ka helgem, sest nad toodavad palju energiat ning nii on neile kõrgemad energiahinnad kasuks.\"\n\nTeisalt on oluline tarneahelate pikkus. Vene naftale ja rafineeritud kütustele alternatiivi leidmine tähendab nende toomist kaugemalt. See aga tähendab kõrgemaid transpordikulusid, mis on niigi kõrged pandeemia puhkemisest saati.\n\nSamamoodi mõjutas pandeemia rafineerimistehaseid. Väikse nõudluse tõttu tootmist vähendati, nüüd kui hüppeliselt tarbimine tõusis, siis tootmise tõstmine võtab veel aega. Pealegi ei pruugi see Euroopas ära tasuda, nentis Tallinna Tehnikaülikooli rakendusliku keemia professor Allan Niidu.\n\n\"Uue tehase ehitamise on risk, aga ka ajutiselt seisva tehase taaskäivitamine on risk. Teed selle käivituskulu ära ja pärast seda hakkad toodangut tootma ning seda müüma ja siis tuleb välja, et nõudlus kaob ära. Selliseid otsuseid niisama lihtsalt vastu ei võeta. Tõenäoliselt on ikkagi nii, et rafineeritud produktide tootmine on paljuski väljaspool Euroopat,\" rääkis Niidu.\n\nVeel mõjub toornafta hinnale turuspekulatsioon. Kuid tihti kerkib ka küsimus, kui palju on hinnatõusu taga Eesti enda kütusemüüjad.\n\n\"See on olnud mureks teistel turgudel, et müüjaid on nii vähe, et nad töötavad kuidagi koos. Ma ei näe Eestis sellest suuri märke. Kui me vaatame hinnatõusu Eestis, siis need on samad kui teistes Balti riikidest. Täpselt samad numbrid,\" sõnas Karsten Staehr.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Kuigi nafta hind on langenud sõjaeelsele tasemel, on kütus bensiinijaamas endiselt kallis. Peamiselt on süüdi odav euro ning nafta töötlemise mahu puudujääk.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Loe artikli pealkiri ja sisu, seejärel loo pikk ja põnev lause, mis võiks olla artikli sissejuhatus.\n\n## Pealkiri:\n\nBrasiilia presidendivalimised lähevad teise vooru\n\n## Põhitekst:\n\nAmetis olev vastuoluline Brasiilia president Jair Bolsonaro sai 43 protsenti häältest.\n\nVasakpoolne Luiz Inácio Lula da Silva sai 48 protsenti häältest, vahendab BBC. Silva oli 2003 kuni 2011 Brasiilia president.\n\nJärgmine presidendivalimiste voor toimub nelja nädala pärast 30. oktoobril.\n\nTeise vooru toimumist oli oodata, viimane kord võideti Brasiilia presidendivalimised esimeses voorus 24 aastat tagasi.\n\nMõlemal kandidaadil on põhjust pidada end esimeses voorus võitjaks.\n\nLula ei saanud 2018. aasta presidendivalimistel osaleda, kuna viibis samal ajal korruptsioonisüüdistuste tõttu vangis. Seega oli tema suur häältesaak märkimisväärne tagasitulek Brasiilia poliitikasse.\n\nKüsitlusuuringute järgi oli Bolsonaro toetus väiksem kui ta lõpuks häältena sai, mistõttu on tema positsioon teise vooru minnes tugevam kui alguses hinnati.\n\nPoliitiline võitlus enne valimisi oli äge ning presidendivalimistele eelnenud õhtutel oli Rio de Janero tänavatel kuulda hõikeid \"Lula on varas\" ja \"Bolsonaro välja\", vahendab BBC.\n\nKahe kandidaadi vaated on teineteise suhtes peegelpildis.\n\nLula sõnul tuleb Amazoni vihmametsi kaitsta, kuid Bolsonaro tahab vihmametsades majandustegevust laiendada.\n\nBolsonaro ametiajal on suurenenud metsaraied Amazoni vihmametsas. Samas ei olnud kriitikute sõnul ka Lula riiki valitsedes keskkonnaküsimustes ideaalne.\n\nAmetisolev Bolsonaro on lähenenud toetuse saamiseks riigi põllumajandussektorile ja sektori töötajatele ning Lulat eelistavad kliimaaktivistid.\n\nValijate muredeks on samal ajal kasvavad toiduainete hinnad, mistõttu on riigis kasvanud vaesus ja nälg.\n\nPaljude valijate sõnul peaks järgmine president tegelema ka riigi haridussüsteemiga, mis praegu ei suuda ära hoida kõrget ebavõrdsust.\n\nValimiskampaania muid teemasid varjutas aga Bolsonaro väide, et teda saab ametist vabastada \"ainult jumal\", mis tekitas osades valijates muret Bolsonaro soovimatusest võimalikku valimiskaotust tunnistada.\n\nBolsonaro on ka valimiskampaania ajal ilma tõenditeta väitnud, et Brasiilia valimistel esineb valimispettust.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Brasiilia presidendivalimised lähevad teise vooru, kuna kumbki kandidaat ei saanud üle 50 protsendi häältest. Järgmine presidendivalimiste voor toimub 30. oktoobril.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Pärast artikli pealkirja ja põhiteksti lugemist kasuta oma loovust, et koostada sisutihe ja pikk sissejuhatav lause.\n\n## Pealkiri:\n\nBulgaaria valimised võitis endise peaministri partei GERB\n\n## Põhitekst:\n\nBulgaaria valimised võitis endise Bulgaaria peaministri Boiko Borissovi juhitud parempoolne erakond GERB (kodanikud Bulgaaria Euroopaliku arengu eest), mis sai 25,8 protsenti häältest, vahendas uudisteagentuur BGNES.\n\nTeise koha valimistel sai eelmise peaministri Kiril Petkovi juhitud liberaalne ja euroopameelne Muutuste jätkumine, mis sai 18,5 protsenti häältest.\n\nPetkov tunnistas enda valimiskaotust, vahendas Reuters.\n\nTürgi vähemust esindav Õiguste ja vabaduste liikumine jõudis kolmandale kohale saades 13,5 protsenti häältest.\n\nPraegusest valitsuskoalitsioonist sai Bulgaaria sotsialistlik partei 11 protsenti häältest ning venemeelne Taassünni erakond 10,2 protsenti.\n\nDemokraatlik Bulgaaria saab samuti tõenäoliselt parlamenti sisse ligikaudu seitsme protsendi häältega.\n\nPopulistlik On selline rahvas ja Tõuse Bulgaaria ei ületanud valimiskünnist.\n\nViimast erakonda juhtis endine Bulgaaria kaitseminister Stefan Janev, kes pidi ametist tagasi astuma kui nimetas Venemaa sõda Ukraina vast \"operatsiooniks\", meenutas Ukrainska Pravda.\n\nBulgaarias algas juunis valitsuskriis kui On selline rahvas lahkus valitsuskoalitsioonist.\n\nPeale seda algatas opositsioonis olnud GERB umbusaldushääletuse Kiril Petkovi valitsuse vastu.\n\nBorissov lubas valimiskampaanias püsida Euroopa Liidu ja NATO poliitika suunal liitlastega ühtselt, kuid vihjas ka võimalusele suhete taastamiseks Venemaaga kui Vene-Ukraina sõda lõppeb.\n\nPetkov välistas koalitsiooni tegemist Borissoviga, kes tema sõnul sümboliseerib korruptsiooni, vahendas Reuters.\n\nSamas hindavad analüütikud, et raskete majandusolude, Ukrainas toimuva sõja ning raske talve tõttu võivad erakonnad siiski omavahel kokkuleppele jõuda.\n\nTegu on neljandate parlamendivalimistega Bulgaarias viimase pooleteise aasta jooksul.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Borissovi juhitud GERB sai üle neljandiku häältest, Petkovi erakond sai ligi viiendiku häältest. Kolmanda koha sai Türgi vähemuse huve esindav partei. Kuigi Petkov lubas Borissoviga mitte koalitsiooni minna, siis analüütikute sõnul võib see Ukraina sõja ja külma talve tõttu siiski juhtuda.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Tutvu artikli sisuga ja loo sellele pika lausega sissejuhatus, mis köidab lugeja tähelepanu.\n\n## Pealkiri:\n\nLäänemets utsitab justiitsministrit erakonnaseaduse muutmisega kiiremini edasi liikuma\n\n## Põhitekst:\n\nLäänemets meenutas, et justiitsministeerium esitas juba maikuus kooskõlastamiseks erakonnaseaduse ja krediidiasutuste seaduse muutmise eelnõu, millele siseministeerium vastas märkustega 20. juunil.\n\n\"Palun justiitsministril otsida võimalusi, et liikuda kiiremas korras edasi eelnõuga, mis annaks täiendavaid võimalusi erakondade rahastamise järelevalve tõhustamiseks. Eelnõu ning selle kaudu järelevalvemeetmete võimestamine ja tõhusam kontrollmehhanism tagaks Eestile ausama ja läbipaistvama poliitilise kultuuri ning maandaks huvide konflikti ja korruptsiooniriski,\" kirjutas Läänemets.\n\nSiseminister lisas, et eriti oluline on täiendavate kontrollmeetmete võimaldamine tänases julgeolekuolukorras.\n\n\"Risk, et vaenulikud välisriigid ja -agendid otsivad võimalusi Eesti sisepoliitika mõjutamiseks, on täna suurem kui kunagi varem. Üks võimalus siseriiklike protsesse mõjutada, suunata ja vajadusel destabiliseerida, on erinevate ühiskondlike ja poliitiliste jõudude, sealhulgas erakondade rahastamine,\" märkis Läänemets.\n\nTa lisas, et me peame teadma, kes ja miks rahastavad meie erakondi ning Erakondade Rahastamise Järelevalve Komisjon on selles küsimuses esmatasandi kontrollorgan, kes saab esmaste kahtluste puhul teavitada juba asjakohaseid õiguskaitseasutusi.\n\nDanilson-Järg: eelnõu pole poliitiliselt tähtis\n\nERR kirjutas 22. septembril, et kuigi eelmise valitsuse ajal algatatud erakonnaseaduse muutmise eelnõu ootas kooskõlastuse läbinult valitsusse ja sealt edasi riigikogusse saatmist, on ta jäänud justiitsministeeriumisse toppama. Uue justiitsministri Lea Danilson-Järgi sõnul pole eelnõu, mis suurendaks erakondade rahastamise järelevalvet, hetkel poliitiliselt esmatähtis.\n\n\"Iga valitsus lähtub tööplaani koostamisel eelkõige enda poliitilistest prioriteetidest, mistõttu võivadki varasemalt koostatud eelnõud kõrvale jääda. Hetkel tuleb tegeleda kiireloomulisemate teemadega,\" tõi Danilson-Järg põhjenduseks.\n\nErakondade Rahastamise Järelevalve Komisjoni (ERJK) aseesimehe Kaarel Tarandi sõnul on kahetsusväärne, et kui eelnõu edasi ei liigu, sest see tähendab, et ei saa saavutada poliitiliselt sõnastatud eesmärke ja rahvusvaheliselt võetud kohustusi võidelda korruptsiooniga.\n\nTa nentis ka, et selles eelnõus pole suuri sisulisi poliitilisi või maailmavaatelise konfliktiga punkte, vaid pigem punktid, mis võimaldavad komisjonile paremat menetlusprotsessi. \"Kuid seal on mõned elemendid, mis aitavad kaasa erakondade õiguskuulekuse kasvule, mis võiks olla ka erakondade endi huvides,\" sõnas Tarand.\n\n\"See [justiitsministri] põhjendus, et praegu pole õige aeg või et praegu on teisi ja tähtsamaid asju teha, ei ole väga veenev. Eriti selle erakonnaseaduse muutmise eelnõu puhul, mis on valmis. See ei vaja rohkemat kui viit minutit tähelepanu justiitsministrilt, et saata see riigikantselei poole ehk valitsuse istungile teele. See ei ole suur töökoormus,\" märkis Tarand.\n\nSeadusemuudatusega loodaks ERJK-le õiguslik alus küsimaks dokumente, teavet ja selgitusi ka kolmandatelt isikutelt ning võimaldatakse isikuid kutsuda ERJK ametiruumidesse. Sealjuures antakse kohale ilmumiseks mõistlik tähtaeg ning viidatakse sunniraha ja sundtoomise rakendamise võimalusele kutse peale ilmumata jätmise korral.\n\nSamuti muudetakse keelatud annetuse vastuvõtmisele kohaldatavaid tagajärgi, sealhulgas viiakse sisse objektiivne tähtaeg (30 kalendripäeva), mille jooksul tuleb keelatud annetus kanda tagasi annetuse teinud isikule. Tähtaja möödumisel tuleb keelatud annetus kanda igal juhul riigieelarvesse.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Siseminister ja Sotsiaaldemokraatliku Erakonna esimees Lauri Läänemets saatis justiitsminister Lea Danilson-Järgile (Isamaa) kirja, et see liiguks kiiremini edasi eelmise valitsuse ajal justiitsministeeriumi enda poolt algatatud eelnõuga, mis annaks täiendavaid võimalusi erakondade rahastamise järelevalve tõhustamiseks.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Tutvu artikli sisuga ja loo sellele pika lausega sissejuhatus, mis köidab lugeja tähelepanu.\n\n## Pealkiri:\n\nLäti parlamendivalimiste tulemused on teada\n\n## Põhitekst:\n\nLäti parlamendivalimised võitis oodatult peaministri Krišjanis Karinši juhitud erakond Uus Ühtsus (Jaunā Vienotiba), kes saab uues Läti seimi koosseisus kokku 26 kohta, Roheliste ja Talurahva Liit (Zalo un Zemnieku savieniba) sai uues parlamendis 16 kohta, Läti rohelise erakonna ja regioonide partei ning Liepaja erakonna ühisnimekiri (''Apvienotais saraksts'' – Latvijas Zalā partija, Latvijas Regionu apvienība, Liepājas partija) sai 15 kohta.\n\nNimekiri Emamaa ja vabaduse eest! (Nacionālā apvienība \"Visu Latvijai!\"-\"Tevzemei un Brīvībai/LNNK\") sai 13 kohta, Erakond Stabiilsuse eest! (Politiskā partija \"Stabilitātei!\") sai 11 kohta ning progressiivid (\"Progresīvie\") 10 kohta, Läti esikohal (\"Latvija pirmajā vietā\") sai üheksa mandaati.\n\nLäti parlamendis on kokku 100 kohta.\n\nLäti parlamenti pääsemiseks on valimiskünnis viis protsenti ning sellest jäid napilt alla Arengule! Poolt! (Attistibai Par), kes sai 4,97 protsenti häältest.\n\nPartei esinumber Artis Pabriks sai üle kümne tuhande hääle ja paremuselt teise tulemuse tegi Ieva Ilves, kes sai 4670 häält.\n\nIeva Ilves tänas sotsiaalmeedias oma toetajaid ja kriitikuid ning tänas toetuse eest ka oma abikaasat Toomas Hendrik Ilvest.\n\nÜllatuslikult jäi parlamendist välja Läti sotsiaaldemokraatlik partei (Socialdemokrātiskā partija \"Saskana\"), mis varem kandis nime Koosmeel.\n\nLäti parlamendivalimised toimusid 1. oktoobril. Valimistel osales 59,4 protsenti hääleõiguslikest elanikest ning ning seekord oli valimisaktiivsus kõrgem kui eelmistel ja üle-eelmistel parlamendivalimistel.\n\nDetailsed valimistulemused on leitavad Läti valimiskomisjoni veebilehelt.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Läti parlamendivalimised võitis oodatult praeguse peaministri Krišjanis Karinši juhitud Uus Ühtsus, teise koha sai Roheliste ja Talurahva Liit. Parlamendist jäi napilt välja Artis Pabriksi juhitud Arengule! Poolt!, mille nimekirjas kandideeris ka Ieva Ilves. Üllatuslikult jäi nimekirjast välja Läti Sotsiaaldemokraatlik partei, mis varem kandis nime Koosmeel, vahendas Läti rahvusringhääling LSM.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Loe hoolikalt uudise pealkiri ja sisu ning kirjuta artiklile pikk sissejuhatav lause, kasutades oma kujutlusvõimet.\n\n## Pealkiri:\n\nEestil jääb välismaistelt e-poodidelt aastas saamata 145 miljonit eurot\n\n## Põhitekst:\n\nVandeadvokaat Allar Jõks koos kolleegi Kaido Künnapasega analüüsisid E-kaubanduse Liidu palvel välismaiste e-poodide käibemaksustamist. Jõks ütles ERR-ile, et analüüsi aluseks on kõik avalikud andmed, mida oli võimalik kätte saada. Nii küsiti teabenõu kaudu infot Eesti Pangalt, kui palju on näiteks välismaiste e-poodide orienteeruv käive ning andmeid ka maksu- ja tolliametilt deklareeritud käivete kohta.\n\n\"Ja sealt tekkis siis vahe, mis kinnitabki seda, et ümmarguselt 145 miljonit eurot jääb Eesti riigieelarvesse saamata,\" sõnas Jõks.\n\n145 miljoni euro eest saaks näiteks neljarajaliseks ehitada Tallinna-Tartu maantee või tõsta õpetajate palgafondi, ütles riigikogu rahanduskomisjoni esimees Aivar Kokk. Nii Kokk kui ka Jõks viitasid, et seesuguse maksuaugu teke viitab mitmele probleemile.\n\nEsiteks, Eestis registreeritud e-poed peavad ostude pealt maksma käibemaksu, üldjuhul määraga 20 protsenti. Paljud välismaised e-poed käibemaksu aga ei maksa ja saavad nii konkurentsieelise, mis väljendub näiteks selles, et välismaised e-kauplejad saavad oma kaupa müüa odavama hinnaga.\n\n\"Küll on seadusega kokku lepitud, et kui käive on üle 10 miljoni euro, siis tuleks käibemaks maksta selles riigis, kus seda teenust pakutakse, aga kahjuks jäätakse see töö tegemata,\" märkis Kokk. (Tegelikult tekib käibemaksukohustus alates 10 000 eurost - toim.)\n\nPuuduslik seadusandlus\n\nTeise probleemina tõi analüüs esile Eesti puuduliku seadusandluse. Nimelt rääkisid nii Kokk kui ka Jõks, et maksu- ja tolliametil pole praegu ligipääsu ega ka seadusest tulenevat kohustust kontrollida, millises väärtuses ja milliste välisriikide e-kauplejad on eesti tarbijatele kaupu müünud.\n\n\"Kui see info kellelgi on, näiteks kui makseteenuse teostajal ehk Eesti pankadel, kes esitavad need andmed Eesti Pangale, kui isegi seal need andmed nimeliselt või personaliseeritult kujul on olemas, siis Eesti Pank ei tohi neid andmeid, ka makseteenuse teostajad ei tohi neid andmeid maksu- ja tolliametile anda, sest see on maksusaladusega kaetud. Ehk probleem on selles, et puuduvad õiguslikud hoovad selleks, et need andmed jõuaksid maksuametile,\" ütles Jõks.\n\nProbleemi kõige kiirema lahendusena näevad nii Jõks kui ka Kokk vajadust Eesti panga seaduse muutmiseks. Muudatus tuleks teha nii, et Eesti pangal on lubatud e-kauplejaid puudutavaid andmeid jagada maksu- ja tolliametiga.\n\n\"Et Eesti pangad ning rahanduse ja ülekannetega tegelevad üksused ka rahvusvaheliselt peavad andma Eesti pangale andmeid konkreetsemalt, et millistele ettevõtetele kantakse Eestist siis e-kaubanduses raha, ja nende numbrite alusel on võimalik siis maksu- ja tolliametil esitada järelpärimised välismaal tegutsevatele ettevõtetele, kes oma kaupa Eestis müüvad ja nõuda sisse siis maksmata käibemaks,\" märkis Kokk.\n\nSamuti näeb seadusemuudatus ette ka vastava Euroopa Liidu direktiivi ülevõtmist. Direktiivis on ette nähtud, et alates 1. jaanuarist 2024. aastal peaks olema e-kaubandust puudutav info vajalikele osapooltele kättesaadav. Koka sõnul on vastav eelnõu ka töös ja seadusemuudatus soovitakse vastu võtt veel sel aastal.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Igal aastal jääb Eesti riigil välismaiste e-poodide käest saamata hinnanguliselt 145 miljonit eurot käibemaksu. Seesugust maksuauku võimaldab puudulik seadusandlus, mis näiteks ei kohusta maksu- ja tolliametit kontrollida ja võrrelda välismaiste e-poodide deklareeritud käibemaksu infoga, mis olemas Eesti Pangal.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Loe hoolikalt uudise pealkiri ja sisu ning kirjuta artiklile pikk sissejuhatav lause, kasutades oma kujutlusvõimet.\n\n## Pealkiri:\n\nWales avaldas koosseisu mänguks Eestiga: Bale ja Ramsey on olemas\n\n## Põhitekst:\n\nEM-finaalturniiri vigastuse tõttu vahele jätnud St. Pauli keskkaitsja James Lawrence on koosseisus tagasi, aga trauma tõttu puudub seekord Connor Roberts (Swansea City), vahendab Soccernet.ee.\n\nWales kohtub 1. septembril sõprusmängus võõrsil Soomega, 5. septembril MM-valikmängus Kaasanis Valgevenega ning 8. septembril MM-valikmängus kodus Eestiga.\n\nKohtumine Cardiffis Eestiga on Walesi jaoks esimene kodumäng pärast 2019. aastat, kuhu on lubatud täismaja publikut.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Walesi juhendaja Robert Page avaldas 27 mängijast koosneva koosseisu septembrikuisteks kohtumisteks, millest ühes on vastaseks Eesti. Walesi rivistuses on olemas nende suurimad staarid Gareth Bale (Madridi Real) ja Aaron Ramsey (Juventus).",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Süvene uudise pealkirja ja sisu ning kirjuta sellele loole sisukas ja informatiivne sissejuhatus, mille pikkus on üks lause.\n\n## Pealkiri:\n\nKaia Kanepi: vastane sai ilmastiku ja väljakuga paremini hakkama kui mina\n\n## Põhitekst:\n\nAugusti alguses Pärnus 25 000-dollarilise auhinnafondiga ITF-i turniiri võitnud Kanepi alustas Chicago WTA250 turniiri raske 3:6, 6:2, 7:5 võiduga ukrainlanna Anhelina Kalinina (WTA 75.) üle ning kaotas teises ringis 2:6, 3:6 Marta Kostjukile (WTA 56.).\n\n\"Vastane mängis kindlamini kui mina ja tegi vähem vigu. Ta sai nende ilmastikuolude, väljaku, tuule ja kõigega paremini hakkama kui mina ning mängis tähtsatel hetkedel väga hästi. Olud olid päris keerulised. Lämbe ja niiske ilm tegi kuidagi uimaseks,\" kommenteeris Delfile Kanepi, kes siirdub nüüd New Yorki valmistuma esmaspäeval algavateks USA lahtisteks meistrivõistlusteks.\n\nKüsimusele, kas ta arvab, et kaks võistlusmängu kõvaväljakul on talle suure slämmi ettevalmistuseks piisav, vastas Kanepi: \"Arvan, et see on okei. Palju oleneb US Openi tabelist, eks siis paistab. Eelmisel aastal polnud mul enne US Openit ühtegi mängu all. See pole alati kõige olulisem.\"\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Kaia Kanepi (WTA 70.) usub, et kaks mängu USA kõvaväljakutel enne aasta viimast suure slämmi turniiri on talle ettevalmistuseks piisavad.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Vaata läbi uudise pealkiri ja tekst ning loo loov sissejuhatav lause, mis haakub artikli sisuga.\n\n## Pealkiri:\n\nErikseni elu päästnud arste ja koondise kaptenit pärjati kõrge autasuga\n\n## Põhitekst:\n\n29-aastane Eriksen sai 12. juunil Kopenhaagenis Parkeni staadionil peetud Taani-Soome alagrupikohtumise esimese poolaja lõpuminutitel infarkti ja kukkus kokku. Arstidel läks tema elustamiseks vaja defibrillaatorit, hiljem paigaldati talle haiglas ka südamestimulaator, vahendab Soccernet.ee.\n\nKjaeri tunnustati \"erakordsete liidriomaduste eest\" juhtunule reageerimisel. Igapäevaselt Itaalias Milani ridades mängiv kaitsja asetas murule vajunud Erikseni õigesse asendisse, alustas enne arstide kohalejõudmist elustamisega ning aitas seejärel moodustada Taani koondise mängijatest Erikseni ümber ringi, mis lubas arstidel segamatult tegutseda ning varjas Erikseni kogu maailma pilkude eest.\n\nStaadionil viibinud meditsiinibrigaad tegutses kõigi hinnangute järgi ainuõigesti ja kiirelt, suutes Erikseni südame uuesti lööma saada.\n\nUEFA presidendi Aleksander Ceferini sõnul ulatub tänavuse auhinna tähendus jalgpallist märksa kaugemale.\n\nUEFA presidendi auhinna pälvisid:\n\nStaadioni meditsiinibrigaad:\n\nMogens Kreutzfeldt (meditsiiniteenistuse juht)\nFrederik Flensted (staadioni meditsiinijuht)\nAnders Boesen (väljakuäärne kiirabiarst)\nPeder Ersgaard (parameedik)\n\nUEFA meditsiinibrigaad:\n\nJens Kleinefeld\nValentin Velikov\n\nTaani koondise esindajad:\n\nMorten Boesen (võistkonna arst)\nMorten Skjoldager (võistkonna arsti saatev füsioterapeut)\nSimon Kjaer (Taani rahvuskoondise kapten)\n\nLoe pikemalt portaalist Soccernet.ee.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Taani koondise kapten Simon Kjaer ja arstid, kes päästsid suvisel EM-finaalturniiril Taani koondise poolkaitsja Christian Erikseni elu, pälvisid tänavuse UEFA Presidendi Auhinna.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Loe hoolikalt uudise pealkiri ja sisu ning kirjuta artiklile pikk sissejuhatav lause, kasutades oma kujutlusvõimet.\n\n## Pealkiri:\n\nKanepi pidi Chicagos tunnistama Ukraina tõusva tähe paremust\n\n## Põhitekst:\n\nÕlavigastuse tõttu seitse nädalat võistluskarussellilt eemal olnud Kostjuk võitis 34-kraadises kuumuses ja tuulistes oludes peetud matši pooleteise tunniga.\n\nAvasetis jäi Kanepi alla 2:6. Eestlannal oli kohe esimeses geimis murdevõimalus, mida tal ei õnnestunud realiseerida ja seejärel kaotas ta hoopis enda pallingugeimi. Kostjuk pääses setti 3:0 ja 4:1 juhtima. Kanepil oli kaks murdepalli, et vahe 3:4-le vähendada, aga tal ei õnnestunud neid ära kasutada ja hoopis ukrainlanna läks 5:2 ette. Enda servil päästis Kanepi ühe settpalli, kuid teise sai Kostjuk kätte.\n\nTeises setis päästis Kostjuk kolm murdepalli ja murdis siis ise Kanepi servi, asudes 3:1 juhtima, kuid Kanepi sai murde kohe tagasi ja päästis siis enda pallingul kaks murdepalli, viigistades seisu 3:3-le. Seisul 3:4 päästis Kanepi ühe murdepalli, aga teise sai Kostjuk kätte. Seejärel oli Kostjukil enda servil kaks matšpalli, mida tal ei õnnestunud realiseerida ja siis tuli tal päästa ka kaks murdepalli. Lõpuks vormistas ukrainlanna võidu kolmandal matšpallil, võites seti 6:3.\n\nKanepi servis kaks ässa ja tegi kaheksa topeltviga, tema esimese servi õnnestumisprotsent oli vaid 41. Kostjuk sai kirja neli ässa ja kuus topeltviga.\n\nKanepi realiseeris üheksast murdevõimalusest vaid ühe, Kostjukil õnnestus üheksast murdepallist ära kasutada neli. Mängitud punktidest võitis Kanepi 55 ja Kostjuk 68.\n\nJärgmisena mängib Kanepi USA lahtistel, mille põhiturniir algab 30. augustil.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Kaia Kanepi (WTA 70.) langes Chicagos peetava WTA tenniseturniiri teises ringis konkurentsist välja, jäädes 2:6, 3:6 alla 19-aastasele ukrainlannale Marta Kostjukile (WTA 56.).",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Loe hoolikalt uudise pealkiri ja sisu ning kirjuta artiklile pikk sissejuhatav lause, kasutades oma kujutlusvõimet.\n\n## Pealkiri:\n\nEesti U-18 jäähokikoondis koguneb hooajaeelsesse treeninglaagrisse\n\n## Põhitekst:\n\n''Oleme väga õnnelikud, et saame hooajaga alustada. Loodame, et tänavu õnnestub ka viimaks ärajäänud maailmameistrivõistlustel osaleda: 95% laagris osalejaist on potentsiaalsed kandidaadid, kellel võimalus aprillis Eesti koondise värve U-18 koondise koosseisus esindada,\" kommenteeris peatreener Balint Fekti. \"Meie eesmärk on mängijatega aus ja tugev side luua ning neid hooajavältel aidata, et kevadel uuesti kohtudes oleksid kõik meie mängu (ja koondise sisuga) kursis.\"\n\n\"Ühtlasi oleme laagrisse planeerinud mitmeid tegevusi, et koondislased neil päevil proovile panna ning anda neile rahvusesinduse kandidaatidena maksimaalne kogemus,\" lisas Fekti. \"See kõik on oluline, kuna praegustel U-18 koondislastel ei ole veel olnud võimalust IIHF-i suurüritusel osaleda, mida Eesti jäähokiajaloos ei ole pikka aega juhtunud.\"\n\nVaata osalejate nimekirja siit.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "25.-28. augustini toimub Tondiraba jäähallis Eesti U-18 rahvuskoondise laager.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Loe uudis läbi ja pane oma kujutlusvõime tööle, et välja mõelda üks korralik sissejuhatav lause sellele loole.\n\n## Pealkiri:\n\nSuri Rolling Stonesi trummar Charlie Watts\n\n## Põhitekst:\n\nWattsi esindaja teatas teisipäeval tehtud avalduses, et Watts suri samal päeval Londoni haiglas pere keskel. Avalduses nimetati Wattsi oma põlvkonna üheks märkimisväärsemaks trummariks.\n\nMõni nädal varem oli teatatud, et Watts jääb kõrvale bändi USA tuurist, et taastuda haiglaravist. Millist ravi Watts sai, ei täpsustatud. Wattsil avastati 2004 kõrivähk.\n\nWatts oli legendaarse Rolling Stonesi liige aastast 1963, mil ta ühines Mick Jaggeri, Keith Richardsi ja Brian Jonesiga.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Rolling Stonesi trummar Charlie Watts suri 80 aasta vanuselt, teatas BBC.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Tutvu uudise pealkirja ja põhisisuga. Kasuta neid fakte, et luua pikk ja sisutihe lause, mis toimib loo sissejuhatusena.\n\n## Pealkiri:\n\nBiden ei pikendanud Afganistanist vägede väljaviimise tähtaega\n\n## Põhitekst:\n\nPresident Joe Biden tegi otsuse pärast konsultatsioone oma julgeolekunõustajatega. Biden andis samas ülesande koostada varuplaan juhuks, kui tähtajast Afganistanist lahkumisega siiski veidi üle minnakse, vahendas uudisteagentuur A P Valge Maja ametniku sõnu.\n\nBiden avaldas varem lootust, et suudab pidada kinni 31. augusti tähtajast vägede väljaviimisel, kuid liitlased Euroopas survestavad teda tähtaega pikendama.\n\nTalibani kõneisik Zabihullah Mujahid teatas teisipäeval, et USA peab inimeste evakueerimise Afganistanist lõpule viima 31. augustiks ning mingit ajapikendust ei anta.\n\nMujahid kutsus Kabulis korraldatud pressikonverentsil ka USA-d lõpetama afgaanidest ekspertide nagu inseneride evakueerimise.\n\n\"Nõuame, et nad selle protsessi lõpetaksid,\" ütles ta Kabulis toimunud pressikonverentsil.\n\n\"See riik vajab nende ekspertteadmisi. Neid ei tohiks viia teistesse riikidesse,\" lisas Mujahid.\n\nMujahid esitas teisipäeval toimunud otseülekandes ka rea nõudmisi, sest USA juhitud väed kiirendavad tuhandete inimeste Kabulist väljaviimist.\n\nMujahid kordas rühmituse varasemat teadaannet, et Taliban ei luba USA-l pikendada vägede täieliku väljaviimise tähtaega pärast järgmist nädalat.\n\n\"Neil on lennukeid, neil on lennuväli, nad peaksid oma kodanikud ja kaastöötajad siit välja saama,\" ütles Mujahid.\n\nTalibani kõneisik püüdis pakkuda ka turvalisust, lubades, et naised võivad uuesti tööle minna siis, kui julgeolek riigis on taastatud.\n\n\"Tahame, et nad töötaks, kuid tahame, et julgeolekuga oleks korras,\" ütles ta ajakirjanikele.\n\nValge Maja teatas teisipäeva hommikul, et 24 tunniga evakueeriti Afganistanist umbes 21 600 inimest.\n\n32 USA C-17 ja viis C-130 transpordilennukit toimetasid riigist ära 12 700 inimest, veel 8900 inimest lahkus Ühendriikide liitlaste korraldatud 57 lennuga.\n\nKokku on USA valitsuse teatel Kabuli lennuväljalt põgenenud pea 50 000 välismaalast ja afgaani pärast seda kui Taliban üheksa päeva tagasi riigis võimu haaras.\n\nPaljud afgaanid kardavad islamiseaduste karmi tõlgendamise kordumist, mida Taliban rakendas eelmisel võimulolekul aastatel 1996-2001 ning kättemaksu USA toetatud valitsusega koostöö tegemise eest viimasel 20 aastal.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "USA president ei pikendanud 31. augustile seatud Afganistanist USA vägede väljaviimise tähtaega, teatas teisipäeval Valge Maja.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Loe uudis läbi ning loo sellele fantaasiarikas ja pikk lause, mis võiks uudist tutvustada.\n\n## Pealkiri:\n\nViimasel laskumisel kukkunud Roglic kaotas Vueltal liidrisärgi\n\n## Põhitekst:\n\nEtapivõidu võttis uhkes üksinduses finišeerinud austraallane Michael Storer (Tam DSM), edestades järgnenud nelikut 22 sekundiga. Teise koha sai kirja belglane Mauri Vansevenant (Deceuninck-QuickStep) ja kolmanda prantslane Clement Champoussin (AG2R Citroen Team).\n\nJooksikutest enam kui 12 minuti kaugusel olnud peagrupis sõitnud Roglic otsustas viimasel tõusul ette võtta soolorünnaku ja võitiski konkurentidega võrreldes aega, paraku tabas teda aga laskumisel ebaõnn, kui ta sõitis kurvist välja ja kukkus. Roglic sai küll kiiresti jalule, aga jälitajad said ta peagi kätte. Sloveen lõpetas lõpuks 37. kohaga, kaotades võitjale 11.49.\n\n\"Ilma kukkumiseta oleks seis muidu olnud parem, aga praegu pole ka hullu,\" avaldas ta. \"Kui ei riski, ei tule ka edu. Lihtsalt libisesin teelt välja, kõik on hästi.\"\n\nRein Taaramäe (Intermarche - Wanty - Gobert Materiaux) lõpetas etapi 74. kohaga, kaotades võitjale 19.08. Martin Laas (Bora-Hansgrohe) lõpetas eelviimase ehk 170. kohaga.\n\nVuelta uueks liidriks tõusis Taaramäe tiimikaaslane, päeva viiendana lõpetanud Eiking, kes edestab nüüd 58 sekundiga prantslast Guillaume Martini (Cofidis) ja 2.17-ga Roglicit. Päeva alustades oli Eiking Roglicist enam kui üheksa minutiga maas.\n\nTaaramäe jätkab üldarvestuses 97. positsioonil, kaotades tiimikaaslasele 1:18.56. Laas on kokkuvõttes 167.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Hispaania velotuuri kümnenda etapi järel vahetus üldliider, kui seni punast särki kandnud sloveen Primož Roglic kukkus viimasel laskumisel ja kaotab nüüd esimeseks tõusnud norralasele Odd Christian Eikingile enam kui kahe minutiga.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Süvene uudise pealkirja ja sisu ning kirjuta sellele loole sisukas ja informatiivne sissejuhatus, mille pikkus on üks lause.\n\n## Pealkiri:\n\nLastekirjanduse keskuses saab seigelda Põhjamaade lugude seas\n\n## Põhitekst:\n\nNäituse idee autor on Islandi kirjanik ja illustraator Kristin Ragna Gunnarsdottir. See tutvustab mänguliste tegevuste kaudu iidseid Põhjamaade muistendeid ja muinasjutte ning tänapäevaseid raamatulugusid. Nii näevad külastajad, millistes rahvajuttudes peituvad tänapäeval Skandinaavias populaarsete lastejuttude juured. Islandilt alguse saanud näitus on varem rännanud Leedus ja Lätis ning igas riigis on see avatud erinäolises ja uues kuues. Nii ka Eestis, kus lisaks mütoloogilistele Põhjala kangelastele kõneldakse meie koduste rahvajuttude tegelastest.\n\n\"Kirjandus on midagi, mis ühendab ja inspireerib, laiendab silmaringi ning arendab loovust. Mul on hea meel, et ühes Eesti Lastekirjanduse Keskusega saame tuua noorte lugejateni laia valiku Põhjala ja Eesti kirjandust. Koos viime huvilised põnevale reisile maailma, kust leiab eest juba nii tuttavaid kui ka täitsa uusi kirjanduskangelasi,\" sõnas Põhjamaade Ministrite Nõukogu Eesti esinduse noorte- ja kultuurinõunik Andra Heinat.\n\nNäitus on raamatuhuvilistele avatud 26. augustist kuni 30. oktoobrini.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Eesti Lastekirjanduse Keskuses avatakse Läänemere päeval, 26. augustil Skandinaavia mütoloogiat tutvustav tegelusnäitus \"Raamatuuputus. Seiklus läbi Põhjamaade lugude\".",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Loe uudis läbi ja pane oma kujutlusvõime tööle, et välja mõelda üks korralik sissejuhatav lause sellele loole.\n\n## Pealkiri:\n\nDelta Air Lines tellis veel 30 Airbus A321 lennukit\n\n## Põhitekst:\n\nHinnakirja järgi on tellimus väärt umbes 3,9 miljardit eurot, kuid lennufirmad tavaliselt saavad märkimisväärset allahindlust suuremate tellimuste korral.\n\nLennufirma tahab tagada oma lennukipargi konkurentsivõime pärast koroonapandeemiat.\n\n\"Nende lennukite lisamine tugevdab Delta panustamist vanade lennukite väljavahetamisele kestlikumate, ökonoomsemate lennukite vastu,\" ütles Delta asepresident lennukite ja tehnoloogia valdkonnas Mahendra Nair avalduses.\n\nKokku tellib Delta Air Lines 155 uut Airbusi lennukit.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "USA lennufirma Delta Air Lines teatas teisipäeval, et muutis võimalused osta täiendavalt 30 Airbus A321 lennukit kindlateks tellimusteks.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Loe uudis läbi ning loo sellele fantaasiarikas ja pikk lause, mis võiks uudist tutvustada.\n\n## Pealkiri:\n\nKreida ja Helsingborgs luhtasid võimaluse liidriks tõusta\n\n## Põhitekst:\n\nÕhtu möödus klubitasandil selgelt paremini Grauberg Lepikul, kes pääses väljakule kohtumise 85. minutil. Koduklubi Akropolis, kes oli hooaega alustanud seitsmemängulise võidupõuaga, suutis juba kolmandat korda viimase nelja matši sees võtta võidupunktid, vahendab Soccernet.ee.\n\nSeejuures oldi üle neljandat kohta hoidvast Norrbyst. Grauberg Lepiku kodutiim kerkis lisapunktidega lausa neli positsiooni ning hetkel hoitakse 16 tiimi arvestuses kümnendat kohta.\n\nVasalund napsas punkte Vladislav Kreida koduklubi Helsingborgsilt, kellega tehti väravateta viik. Kuigi liigatabelis kerkiti teiseks, siis potentsiaalselt oleks nad võidu korral võinud mööda saada ka liider Värnamost, kellel on tabelis kaks punkti rohkem. Kreida platsile ei pääsenud.\n\nLoe pikemalt portaalist Soccernet.ee.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Nii Vladislav Kreida kui ka Kristoffer Grauberg Lepik jälgisid esmaspäeval, kuidas meeskonnakaaslased tõid Rootsi esiliigas omadele punktilisa.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Loe artikli pealkirja ja sisu. Kasuta oma loomingulisi võimeid, et koostada detailne ja põhjalik ühelauseline sissejuhatus sellele uudisele.\n\n## Pealkiri:\n\nKreeka kehtestab uued piirangud neile, kes pole vaktsineeritud\n\n## Põhitekst:\n\nUute piirangute eesmärgiks on suurendada vaktsineerimiste arvu.\n\nAlates 13. septembrist peavad nii era- kui avaliku sektori vaktsineerimata töötajad laskma end oma kulu ja kirjadega testida sõltuvalt ametikohast korra või kaks nädalas.\n\nKa tudengid peavad maksma kahe kiirtesti eest nädalas, kuid kooliõpilastele antakse testid tasuta.\n\nTasuta testimine avalikes ruumides jääb võimalikuks vaid neile, kes on juba vaktsineeritud, või neile, kellel on selged koroonaviiruse sümptomid.\n\nKiirtest maksab 10 eurot, mis on märkimisväärne summa riigis, kus miinimum netopalk on 650 eurot.\n\n\"Need pole karistusmeetmed,\" ütles Kreeka tervishoiuminister Vasilis Kikilias. \"See on meie kohus kõigi nende ees, kes läbisid 18 kuud pandeemiat hoolikalt piiranguid järgides, kes kaotasid oma poed, töökohad, ja pidid enda kaitsmiseks töötama kodus.\"\n\n\"Kas mängime koroonaviirusega vene ruletti?\" küsis ta, lisades, et üle 90 protsendi haiglas viibivatest koroonapatsientidest on vaktsineerimata.\n\nUute reeglite kohaselt lubatakse kohvikutesse, restoranidesse ja spordiklubidesse siseneda vaid vaktsineeritutel või neil, kellel on immuunsuse tõend.\n\nKinod, teatrid ja muuseumid ning spordisaalid on avatud ka neile, kes pole vaktsineeritud, kuid neil peab olema ette näidata viimase 48 tunni jooksul tehtud negatiivne viirusetesti tulemus.\n\nSuve algul võttis Kreeka parlament vastu seaduse, millega muudeti vaktsineerimine kohustuslikuks tervishoiutöötajatele, sealhulgas ka hooldekodude töötajatele.\n\nKreeka 10,7 miljonist elanikust on täielikult vaktsineeritud umbes 5,6 miljonit inimest.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Kreeka valitsus teatas teisipäeval tervest reast uutest piirangutest ja tasuta testimise lõpetamisest neile, kes pole end viiruse vastu pookinud.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Süvene uudise pealkirja ja sisu ning kirjuta sellele loole sisukas ja informatiivne sissejuhatus, mille pikkus on üks lause.\n\n## Pealkiri:\n\nJupiter pakub eksklusiivselt vaatamiseks kolme Saksa noortefilmi\n\n## Põhitekst:\n\nKolm eripalgelist noortefilm käsitlevad inimese ja ühiskonna kui terviku avatust ning viivad uutesse maailmadesse, tehes seda vahel vaikselt, vahel valjult, kord epohhiloova ja kord hapra pildikeele kaudu. Filmivalik on veebikanalisse jõudnud koostöös Goethe Instituudiga ja kuulub instituudi sarja \"Meie ja Mina\". Kõik filmid on Jupiteris vaatamiseks üleval kuni 22.septembrini.\n\"Neli kuningat\"\nAastalõpupühad, perekondlik pidu. Kahjuks mitte nelja teismelise, Lara, Alexandra, Timo ja Fedja ega ka doktor Wolfi jaoks, kes hoolitseb neliku eest noorte psühhiaatriaosakonnas. Kõigi jaoks kurnavad teraapiasessioonid näitavad selgelt, et noorte konfliktide põhjused peituvad eelkõige nende perekondades. Pidu osakonnas toob kaasa häid ja halbu üllatusi, kuid annab kibedast kaotusest hoolimata põhjust lootusrikkaks jääda.\n\"Kookon\"\nVaimustavalt raamitud lugu jäädvustab ühe muutuste suve Nora elus, kes elab Berlin-Kreuzbergis, linnamaastikul, mida on harva kujutatud sellise õrnusega.\nLena Urzendowsky mängib tüdrukut omamoodi tõrksusega, kujutades nagu vaikset pealtvaatajat, kes vanema õe sõpradega alati kaasa jookseb. Alles siis, kui ta õpib tundma Romyt, mõistab ta, kui suurel määral erineb tema maailmataju oma eakaaslastest, kes žongleerivad lakkamatult mobiiltelefonidega ja üritavad kuhugi kuuluda. Ühtäkki on õhus kuulda muusikat, kõik elav lööb õide ja koos sellega ka Nora. Leonie Krippendorff on oma teises filmis suutnud tabada neid eneseotsinguid ehedas, kuid samas unenäolises atmosfääris.\n\"Meie kolm\"\nParvise, kelle vanemad rändasid kunagi Iraanist Saksamaale, elu keerleb vanemate ridaelamu pööningu, Grindri kohtamiste ja reivide vahel. Pärast poevargusi mõistetakse ta ühiskondlikule tööle tõlkijana pagulaskodus, kus ta kohtub Iraanist põgenenud venna ja õega. Sellest saab suvi täis armastust ja öiseid tantsumaratone, hetkelist muretust elamisloaga seotud ebakindluse suhtes. Erinevate migratisoonitaustaga inimeste lugude kaudu teadvustab Saksamaal sündinud Parvis enda allasurutud võõrapärasust, hakates samas paremini mõistma oma vanemate kogemusi.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "24. augustist on ERR-i veebikanalis Jupiter vaatamiseks üleval kolm Saksa noortefilmi, mille keskmes on kaasaegsed teemad noorte vaatevinklist käsitletuna.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Loe uudis läbi ja pane oma kujutlusvõime tööle, et välja mõelda üks korralik sissejuhatav lause sellele loole.\n\n## Pealkiri:\n\nNutella tahab lühendada tarneahelaid ja suurendab Itaalias tootmist\n\n## Põhitekst:\n\nFerrero ostab hetkel kolmandiku oma pähklitest Türgist. Türgi toodab umbes 70 protsenti ülemaailmsest sarapuupähklite vajadusest, teatas Financial Times.\n\nFerrero tahab tarneahelate pikkust vähendada. Poliitikud survestavad samuti, et Itaalia suurfirmad arendaksid kohalikku tootmist. Ferrero otsustaski suurendada Itaalias pähklite kasvatamist 30 protsendi võrra.\n\nFerrero konkureerib samuti teise suure Itaalia toidufirma Barillaga. Barrilla šokolaadikreem koosneb täielikult Itaalias kasvatatud pähklitest.\n\n\"Tarbijad on üha teadlikumad, kust nende toode pärineb,\" ütles Suurbritannia vahendusfirma Freeworld Trading juht Ishan Das.\n\nMonokultuursed istandused asendavad aga väiketalusid.\n\n\"Sarapuupähklite kasvatamine on plahvatuslikult kasvanud. See muudab kogu ümbritsevat ökosüsteemi. Nad imevad ära kõik meie maa ressursid,\" ütles kohalik talunik Giacomo Andreocci\n\nKeskkonnakaitsjad väidavad, et kohalikud põllumehed istutavad nüüd pähklipuid mereäärde. Intensiivne põllumajandus aga võib röövida põlisliikidelt nende elupaiga.\n\n\"Monokultuurid aitavad levitada taimehaigusi ja putukaid, mille tulemusel kasutatakse rohkem pestitsiide, \"ütles Tuscia ülikooli teadlane Goffredo Filibeck.\n\nItaalia valitsus plaanib mahepõllumajanduse ja bioloogilise mitmekesisuse edendamiseks investeerida 6,8 miljardit eurot.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Maailmakuulsa šokolaadikreemi valmistaja Nutella omanikfirma Ferrero laiendab Kesk-Itaalias pähkliistandusi. Firma tahab vähendada sõltuvust globaalsetest tarneahelatest.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Tutvu artikli sisuga ja loo sellele pika lausega sissejuhatus, mis köidab lugeja tähelepanu.\n\n## Pealkiri:\n\nFinantsinspektsioon: Luminor peab parandama rahapesu tõkestamise süsteeme\n\n## Põhitekst:\n\nFinantsinspektsiooni teatel peab Luminor üle vaatama, kuidas pank hindab grupiüleselt rahapesu tõkestamiseks vajalikku ressurssi, sealhulgas infotehnoloogiliste lahenduste parendamise vajadust. Lisaks vajavad üle vaatamist panga andmete kvaliteet ja tehingute jälgimise süsteem.\n\nLuminor teatas kontrollide tulemuste avaldamise järel, et suhtub rahapesu ja finantskuritegevuse ennetamisse ja tuvastamisse täie pühendumusega. \"Meil on madal riskiisu ja meie ärimudel on suunatud peamiselt Balti riikide klientide teenindamisele ja neile, kellel on Balti riikidega tugev isiklik või äriline side,\" märkis Luminor teates.\n\nPanga sõnul täiendatakse pidevalt oma rahapesuvastaseid meetmeid ning järelevalveasutustele ollakse tänulikud põhjaliku kontrolli läbiviimise eest, kuna taolised hinnangud annavad pangale väärtuslikku sisendit rahapesuvastaste protsesside jätkuvaks tõhustamiseks.\n\n\"Me nõustume läbi viidud tavapäraste kohapealsete kontrollide tulemustega. Järelevalveasutused on välja toonud parendamist vajavad valdkonnad meie sisemistes protsessides ja lahendustes. Oleme paljud nendest parendustest juba sisse viinud ning viime ellu ka ülejäänud tegevused vastavalt tegevuskavadele, mille järelevalveasutustele esitasime,\" kinnitas pank pressiteates.\n\nFinantsinspektsioon, Läti finants- ja kapitalituru komisjon ning Leedu keskpank viisid eelmisel aastal kõigis kolmes riigis samal ajal läbi Luminor AS-i kohapealsed kontrollid. Järelevalveasutused kontrollisid, kas Luminoril olid sel perioodil rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise süsteemid ja sise-eeskirjad seadustega kooskõlas.\n\nKohapealsed kontrollid toimusid pidevas koostöös Läti ja Leedu järelevalveasutustega läbi FI kui Luminori grupi juhtjärelevalveasutuse loodud rahapesu tõkestamise kolleegiumi.\n\nLuminoril on õigus finantsinspektsiooni otsus edasi kaevata Tallinna halduskohtusse 30 päeva jooksul alates haldusakti teatavaks tegemisest.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Eesti, Läti ja Leedu järelevalveasutuste koordineeritud tegevuse tulemusel antud hinnangul peab Luminor rahapesu tõkestamise süsteemides ja sise-eeskirjades tegema parendusi, teatas Eesti finantsinspektsioon.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Loe artikli pealkirja ja sisu. Kasuta oma loomingulisi võimeid, et koostada detailne ja põhjalik ühelauseline sissejuhatus sellele uudisele.\n\n## Pealkiri:\n\nKarikavõistluste loos tõi Kalju – Tuleviku vastasseisu\n\n## Põhitekst:\n\nSamad meeskonnad läksid vastamisi ka eelmiste karikavõistluste veerandfinaalis, kui selle aasta märtsikuus peetud kohtumises teenis Tulevik lisaajal 2:1 võidu, vahendab jalgpall.ee.\n\nTeistes paarides kõrgliigaklubid omavahel kokku ei saanud. Konkurentsis on praeguse seisuga veel 24 meeskonda, kui pidamata on kaheksa 1/16-finaali.\n\nKarikavõistluste kaheksandikfinaalide eeldatavad mängupäevad on 28. ja 29. september. Kohtumiste täpsed toimumisajad teatab jalgpalliliit esimesel võimalusel.\n\nTipneri karikavõistluste 1/8-finaalid:\n\nFC Tallinn vs. Paide Linnameeskond võitja – FCI Tallinn vs. Tallinna FC Flora U-21 võitja\n\nTartu JK Tammeka – FA Tartu Kalev vs. FC Nõmme United võitja\n\nJK Narva Trans – Tartu FC Helios vs. Tartu JK Welco võitja\n\nTallinna JK Legion – FC Elva\n\nTallinna FCI Levadia – JK Tallinna Kalev vs. JK Tabasalu II võitja\n\nTallinna FC Ararat vs. FC Vastseliina võitja – Pärnu JK vs. JK Tabasalu võitja\n\nViljandi JK Tulevik – Nõmme Kalju FC\n\nTallinna FC Flora U-19 vs. Tallinna FC Flora võitja – Paide Linnameeskond III\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Teisipäeval toimunud Evald Tipneri karikavõistluste loosimisel selgusid kaheksandikfinaalpaarid. Muuhulgas kohtuvad omavahel Premium liiga klubid Viljandi JK Tulevik ja Nõmme Kalju FC.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Loe artikli pealkirja ja sisu. Kasuta oma loomingulisi võimeid, et koostada detailne ja põhjalik ühelauseline sissejuhatus sellele uudisele.\n\n## Pealkiri:\n\nSaksa sotsiaaldemokraadid möödusid küsitluses Merkeli konservatiividest\n\n## Põhitekst:\n\nRinghäälingu NTV tellimusel tehtud arvamusuuring näitas, et SPD-d toetas 23 protsenti vastanutest, Merkeli Kristlik-Demokraatliku Liidu (CDU) ja selle Baieri sõsarpartei Kristlik-Sotsiaalse Liidu (CSU) allianssi aga 22 protsenti.\n\nSPD ja CDU-CSU on praegu ühises võimukoalitsioonis, mida juhivad konservatiivid. Merkel astub pärast 26. septembrile kavandatud üldvalimisi ametist tagasi.\n\nCDU-CSU liit nautis suveni tugevat juhtpositsiooni, kuid on toetust kaotanud pärast konservatiivide juhi Armin Laschetiga seotud vahejuhtumeid.\n\nJuulis nähti Laschetit naermas koos mitme ametnikuga ajal, mil Saksa president pidas kõne tulvaohvrite mälestuseks.\n\nRohelised, kes samuti aasta alguses nautisid populaarsuse kasvu, pole suutnud samuti uut hoogu saada pärast seda, kui nende kantslerikandidaati Annalena Baerbocki tabas plagiaadiskandaal.\n\nVaid mõni nädal tagasi oli SPD reiting küsitlustes nii madal, et paljud arvasid, et partei ei suuda jõuda järgmisse valitsusse.\n\nEelmisel nädalal aga näitasid küsitlused sotsiaaldemokraatide tasavägist seisu konservatiividega, kes on juhtinud Saksamaad neljas koalitsioonis alates 2005. aastast, mil Merkel ametisse astus.\n\nReedel avaldatud küsitlus näitas, et 41 protsenti vastanutest eelistaks näha järgmise kantslerina SPD kandidaati Olaf Scholzi. Laschetit toetas vaid 16 protsenti.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Saksa vasaktsentristlikud sotsiaaldemokraadid (SPD) edestavad kantsler Angela Merkeli konservatiivseid kristlikke demokraate (CDU) esimest korda alates 2006. aastast, näitasid teisipäeval avaldatud küsitlustulemused.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Tutvu uudise pealkirja ja põhisisuga. Kasuta neid fakte, et luua pikk ja sisutihe lause, mis toimib loo sissejuhatusena.\n\n## Pealkiri:\n\nJõks: valitsuse üldkorralduses on küsitavusi\n\n## Põhitekst:\n\nValitsuse korraldus on taas kord üldkorraldus. Olete seda varem kritiseerinud, nüüd see praktika jätkub, mis te arvate sellest?\n\nVabariigi valitsuse üldkorraldusega piirangute kehtestamine on küsitav sellepärast, et see ei taga selle korralduse põhjalikku ja kvaliteetset õiguslikku kontrolli.\n\nMiks ta siis ei taga?\n\nSellepärast et üldkorralduse vaidlustamine toob positiivseid tulemusi ainult sellele inimesele, kes on selle vaidlustanud. Ehk kui mina näiteks selle maski kandmise kohustuse homme kohtus vaidlustan ja võidan, siis mina ei pea maski kandma, aga teie peate maski edasi kandma.\n\nKa õiguskantsler saab vaid anda soovituse kohtusse minna!?\n\nJah. Õiguskantsler ei saa teostada põhiseaduslikkuse järelevalvet nende piirangute üle, kuna need on tehtud üldkorraldusega ja on ju teada, et üldkorraldus võiks olla õigustatud siis, kui see puudutab teatud piirkondi, teatud piiritletud isikuid, näiteks siin Rotermanni väljakul asuvaid kohvikuid. Aga kui piirang käib kõigi eestimaalaste kohta, siis selle üldkorralduse kehtestamine on väga küsitav.\n\nKas see korraldus on arusaadav ja korrektselt koostatud dokument?\n\nSelle üldkorralduse põhjendustes on väga palju küsitavusi. Ma loodan, et inimesed pöörduvad kohtusse ja siis saab selgeks, kas kõik need piirangud on põhjendatud või mitte. Sellise korralduse ainsa õigustusena näen seda, et see võibolla innustab inimesi rohkem vaktsineerima. Selle korralduse keeleline mõistmine juristile on hoomatav, aga mittejuristil võib olla väga raske aru saada, mis on siis talle lubatud ja mis mitte, sest see keel on raskesti mõistetav ja seal üks viide ajab teist viidet taga. See nõuab tavalisel inimesel tõsist teadustööd, et nende piirangute iseloomust aru saada.\n\nÜks puudus on ka see, et kui varem on erinevaid piiranguid õigustatud sellega, et teadusnõukoda soovitas, siis ma võin eksida, aga see on üks esimesi vabariigi valitsuse korraldusi, mille seletuskirjas ei ole mitte ühtegi viidet sellele, et teadusnõukoda soovitas. Ja ma vaatasin teadusnõukoja soovitusi, teadusnõukoda ei soovitanud maskisundi, vaid ütles, et see võiks olla soovituslik. Ja üks puudus on ka see, et tegelikult üleminekuaeg vanadelt piirangutelt uutele on väga lühike.\n\nKuidas te advokaadina hindate selle korralduse vaidlustamise perspektiive?\n\nSeda peab igaüks ise otsustama, sest selge on see, et seal küsitavusi on. Aga see, kas piirangud on õigusvastased või mitte, saab öelda ainult kohus. Seni kuni kohus ei ole tunnistanud kehtestuks, tuleb neid täita, sõltumata sellest, kas need meile meeldivad või mitte. Aga sellest valitsuse korralduse keelest ma lugesin sellist väsimust ja tüdimust. Neid korraldusi tehakse, copy/paste võetakse eelmistest korraldustest. Ja selle asemel, et hakata mõtlema, et meil juba läheb kolmas laine ja me tegelikult ei ole kaugemale jõudnud sellest, et me rakendame neid piiranguid, mida paljudes riikides enam mõistlikuks ei peeta.\n\nMa tuletan meelde, et Taani juba paar nädalat tagasi otsustas, et avalikes kohtades maski kandmine ei ole põhjendatud. Selle asemel võiks, nagu ka täna Postimehes rektor Toomas Asser on väga selgelt öelnud, et tegelikult võiks põhjendamatute piirangutega rapsimise nüüd ära lõpetada ja keskenduda nendele tegevustele, mis tegelikult kasu toovad, eelkõige vaktsineerimise korraldamine koos sellega kaasnevate alternatiivsete meetmetega.\n\nKas nende piirangute kehtestamine on üldse administratiivselt või ka politsei ressursi kasutamise koha pealt mõistlik? Kas on üldse realistlik, et neid täitma hakatakse?\n\nSelliste piirangute kehtestamine nõuab tegelikult meeletut haldusressurssi, et nendest kinnipidamist järgida. Ja tegelikult tuleb küsida, kas see ressursi kulu sinna on põhjendatud või mitte. Ja mida sellised piirangud kaasa toovad, mille põhjendatuses on võimalik kahelda. See toob kaasa selle, et õigusteadlikkus, õiguskuulekus oluliselt langeb.\n\nKas vaktsiinipass on seaduslik dokument?\n\nKindlasti tal ei ole kehtiva seadusega antud mingisugust eraldi õiguslikku tähendust, aga selge on see, et ta võimaldab teatud avalikke teenuseid tarbida ja see iseenesest ei ole ju paha, kui see võimaldab vältida erinevate asutuste, ürituste kinni panemist või keelamist.\n\nKuidas hindate maskikohustuse reguleeritust uues korralduses?\n\nKüsimus on, miks vaktsineeritud inimesed peavad kandma maski. Ainuke põhjendus paistis olevat see, et siis nad kaitseks vaktsineerimata inimesi. Selline põhjendus maski kandmiseks on väga küsitav ja on üleüldse kaheldav, kas selline piirang sellisel kujul vaktsineeritud inimestele on üldse proportsionaalne, arvestades, et vaktsineeritud inimeste nakatumine on viimaste andmete järgi neli korda väiksem.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Vandeadvokaat Allar Jõks ütles \"Aktuaalsele kaamerale\" antud intervjuus, et valitsuse värskelt kehtestatud üldkorralduses piirangute kehtestamiseks on palju küsitavusi.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Vaata läbi uudise pealkiri ja tekst ning loo loov sissejuhatav lause, mis haakub artikli sisuga.\n\n## Pealkiri:\n\nTalTechiga liitub meeskonna korvpallikooli kasvandik\n\n## Põhitekst:\n\nLisaks mängimisele hakkab Heinla sügisest õppima Tallinna Tehnikaülikooli inseneriteaduskonnas. \"Selle hooaja eesmärkideks oleks siduda ülikooliõpingud ja korvpallurikarjäär ning saada võimalikult palju mängukogemust. Trennidest proovin võtta viimast ja anda endast parim. Väga ootan ja loodan, et sellel hooajal lastakse ka publik saali,\" ütles 19-aastane korvpallur.\n\nMeeskonnale pikkust ja korvialust jõudu toov mängumees saab oma esimesed tuleristsed Eesti meistriliigas ja Eesti-Läti ühisliigas.\n\nHeinla mängis eelmisel hooajal Saku I liigas ning viskas Audentese Spordigümnaasiumi esindusmeeskonna G4S Noorteliiga eest keskmiselt hooaja peale 12,9 punkti, haaras 10,8 lauapalli ja jagas 2,3 resultatiivset söötu. Samuti esindas ta Eesti U-20 koondist Nordic Cup võistlustel.\n\nTalTech läheb uuele hooajale vastu 15 eestlasest mängijaga. Lisaks Heinlale on rivistuses Janar Aniste, Ran Andre Pehka, Karl Andres Matute Perner, Mikk Jurktamm, Sten-Timmu Sokk, Ralf Küttis, Gregor Ilves, Tanel Sokk, Ken Martti Reinart, Erik Keedus, Jaan Erik Lepp, Indrek Kajupank, Toomas Raadik ja Oliver Metsalu. Võistkonna peatreener on Alar Varrak.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "TalTechi korvpallimeeskond teatas teisipäeval, et klubi läheb tulevale hooajale vastu 15 mängijaga, kellest kõik on eestlased. Meeskond teatas, et viimase mängijana liitub meeskonnaga TTÜ korvpallikooli kasvandik Joosep Heinla.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Süvene uudise pealkirja ja sisu ning kirjuta sellele loole sisukas ja informatiivne sissejuhatus, mille pikkus on üks lause.\n\n## Pealkiri:\n\nUSA ametnik: CIA direktor kohtus Kabulis Talibani liidriga\n\n## Põhitekst:\n\nKohtumise üksikasjad pole teada.\n\nJoe Bideni administratsioon kaalub hetkel, kas pikendada evakueerimise tähtaega. Taliban lükkas esmaspäeval tähtaja pikendamise ettepaneku tagasi, teatas The Wall Street Journal.\n\nCIA keeldus samuti kommenteerimast Burnsi kohtumist Talibani liidriga.\n\nTegemist oli kõrgeima tasemega kohtumisega, mis Talibani ja Bideni administratsiooni vahel on toimunud.\n\nBurns külastas CIA juhina ametlikult Afganistani teist korda. Märtsis pidas ta läbirääkimisi endise presidendi Ashraf Ghani valitsusega.\n\nBurns on staažikas diplomaat. Barack Obama administratsiooni ajal juhtis ta salajasi läbirääkimisi Iraaniga. Selle tulemusena sõlmiti 2015. aastal Iraani tuumalepe.\n\nUSA kongressi demokraadist luurekomitee juht Adam Schiff ütles esmaspäeval, et Kabulist kõigi ameeriklaste ja USA-ga koostööd teinud inimeste evakueerimise lõpetamine 31. augustiks on väga ebatõenäoline.\n\nKabuli lennujaama ümber ning teel sinna valitseb Talibani eest pääseda soovivate inimeste meeleheitlik surve. Lennuvälja perimeetrit kaitsevad USA merejalaväelased, väljaspool kontrollib läbipääsu Taliban.\n\nLisaks tuhandetele ameeriklastele on pagemist üritamas mitu korda suurem hulk lääneriikidega koos töötanud afgaane.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "USA Luure Keskagentuuri (CIA) direktor William Burns kohtus esmaspäeval Kabulis Talibani kõrgeima poliitilise juhiga, mis oli osa jõupingutustest evakueerida Afganistanist inimesi, ütles teisipäeval USA ametnik.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Loe artikli pealkiri ja sisu, seejärel loo pikk ja põnev lause, mis võiks olla artikli sissejuhatus.\n\n## Pealkiri:\n\nArvustus. Äratades unustusse vajunud hiiglasi\n\n## Põhitekst:\n\nSuured tehased on nagu mikroorganismid. Need sünnivad, kasvavad ja hingavad omas rütmis. Neid hoiavad töös inimkäed, kes oma hinge ja verega masinatel seiskuda ei lase ning pidevalt seda täitmatut koletist orjavad. Aga ka armastavad, sest aja jooksul muutub tehas koduks ning töökaaslased perekonnaks.\n\nSel suvel taaselustasid kaks kohaspetsiifilist lavastust eesti teatripubliku jaoks kaks suurt tööstushiiglast ja viisid külastajad seiklema Ida-Virumaal asuva Kiviõli keemiatööstuse (\"Põlevkiviõli\") ning Tallinnas asuva Balti puuvilla ketramise ja kudumise vabriku (\"Sitsi Silentium\") mälestuste radadele.\n\nPõlevkivist\n\n\"Põlevkiviõli\" on dokumentaalne rännaklavastus Kiviõli keemiatööstuse territooriumil. Publik liigub neljas grupis, kahekaupa reas, kõrvaklapid kõrvas ja kiivrid peas. Klappidest kostuvad tööstushelid, kummituslikud meloodiad ja tekst, mis ühendab endas auditiivse ekskursiooni, faktid põlevkivi minevikust ja tulevikust ning intervjuud kohalike inimestega. Masinlikult grupijuhi samme järgides ning silmanurgast teist, meiega paralleelselt liikuvat gruppi silmitsedes tekib peaaegu apokalüptiline sensatsioon, justkui oleks me kõik õhtusesse vahetusse minevad sõjavangid, keda distsiplineerib vangivalvuri tasane samm ja terane silm. Saksa okupatsiooni ajal töötas siin tuhandeid sõjavange ning mitmed tänini kasutuses olevad hooned on vangide rajatud. Nii meile väideti.\n\nTöötavad tööstuslinnakud ei ole kohad, kuhu ma igapäevaselt satuks. Neis on justkui midagi kauget ja keelatut, mis tekitab uudishimu ja ootusärevust. Seda viimast aga lavastuse sõnaline osa kahjuks lõpuni üleval hoida ei suutnud. Kui alguses ja lõpus oli klappidest kostuv jutt liikumistrajektooriga kenasti kooskõlas, siis lavastuse keskel hakkas tervik lagunema. Aina enam juhuslik tundus see kõik ning mis kõige hullem, korduv. Samad ideed, samad loosungid. Tehase sulgemise traagilistest tagajärgedest rahvastiku tööhõivele kuulsin vähemalt viis korda (kui mitte rohkem). Uudishimu pöördus vaikselt tüdimuseks. Mitmes kord kuulen sõna rohepööre? Ja kuidas seostubki see hoonega, mille ees kohusetundlikult seisame?\n\nKõige põnevam oli kuulata inimeste endi mälestusi. Kes töötas üle 20 aasta laboratooriumis, kes sorteeris paekivi põlevkivist välja. Lavastaja Elar Vahteri sõnul 1 intervjueeriti lavastuse tarbeks 40 Ida-Virumaa inimest. Esimese hooga ei meenu üle kümne isikliku loo, kuid eks sulandanud dramaturgid Sven Karja ja Eero Epner need muu jutuga ühtsesse tervikusse. Siiski väheks jäi seda isiklikku puudutust ja mälestusi. Inimesena, kes siin ei ela ning teab põlevkivi kaevandamisest sama palju kui keskmine Lõuna-Eesti kodanik, oleks oodanud, et abstraktse mineviku, oleviku ja tuleviku vahel hõljumise kõrvalt tehase igapäevaelu konkreetsemalt silme ette joonistuks.\n\nPuuvillast\n\n\"Sitsi Silentium\" on vormilt traditsioonilisem. Erinevalt \"Põlevkiviõlist\" ei toimu tehase territooriumil mitte rännak ruumis, vaid ajas. Vabrikusaaga rullub lahti noore kangakuduja Leegi (Silva Pijon) eluloo telgedel. Ajalooline traagika on põimitud fiktiivse tegelase eluloosse ja lineaarselt kulgevas lavastuses kaetakse peaaegu sajandi jagu sündmusi, mida kannavad lummav visuaal, dialoog ning paras annus töötajate sisemonoloogi.\n\nKas vile juba käis? Kui vaid ometi saaks aknaid avada… Töö on kurnav ja monotoonne; käed liiguvad väsimatult üles, üles, kõrvale; helikujunduses (Villem Rootalu) on tunda lakkamatult töötavaid hammasrattaid. Leegi kõrval illustreerivad tehase tööd 16 noort näitlejat, kelle kõrval sammub ülemvaatajana võimukas ja uhke Elviine (Piret Krumm). Tüdrukud minestavad ja kukuvad, kuid Elviine vastutab, et töö hetkekski seisma ei jääks. Kes kaebab ülipikkade tööpäevade, madala töötasu, õhupuuduse, väsimuse või ohtlike töötingimuste üle, saab trahvi. Kuigi võhikule jäi töö reaalne sisu jällegi avamata, illustreeriti tööliste igapäevaseid muresid ja rõõme siiski piisava põhjalikkusega, et puuvillaimpeerium ellu äratada. Võimalik, et isegi liiga põhjalikult, kuna edukaks loojutustamiseks oli lavastuses fookuspunkte liialt palju ja mitte kõik ei õigustanud end täiel määral ära.\n\nLavastaja Helen Rekkor tõdes 2, et teda liigutas enim fakt, et \"omal ajal toimetati siin haridusseltsi raames nii näiteringi kui ka pasunakooriga ja loodi spordiselts. See räägib nii mõndagi inimhinge sitkusest\". Inimhinge sitkust võib see kirjeldada küll, aga sellest hoolimata ei saanud lahti tundest, et siin jäädi endale sümpaatsesse tegevusliini kinni ning unustati küsida, kui palju aitab Kitzbergi \"Libahundi\" taaslavastamine Sitsi kangavabriku ajaloo jutustamisele päriselt kaasa. Materjali mastaapsuse tõttu meenutas lavastus niigi kohati ajaloomaratoni, kus üks stseen ajas teist meeletu kiirusega taga, ning seda enam jäi arusaamatuks, miks teatritegemisele nii palju aega kulutati, et sündmustik sootuks seisma jäi.\n\nTänuväärne oli see tegevusliin vaid näitlejatööde tõttu. Rauno Kaibiaineni särasilmne Rihard mõjus päikesekiirena hallis tolmu sisse mattunud vabrikuelus ning võib oletada, et tema ajaloolisel prototüübil Riho Hoolmal oli enda kaasaegsetele sarnane mõju, kuid ometigi oleks seda saanud kujutada kompaktsemal. Ehkki ka Piret Krummi etteaste Tiinana oli muljetavaldav, ei hakanud sellekordne \"teater teatris\" võte tervikuna tööle ning esimene vaatus muutus laialivalguvaks.\n\nTeises vaatuses said dramaturgilised komistuskohad lahendatud ja lavastus liikus edasi loogilises rütmis, ning mis peamine – tegevust hakkas juhtima peategelaste sisemine areng. Laia ajalise panoraami suur eelis ehk tegelastele jäetav kasvamisruum kasutati ära täiel määral ja kõik näitlejad kandsid selle teekonna väärikalt välja. Eriti selgelt oli seda näha Piret Krummi Elviines, kes oma rolliloome autentsuselt tõesti silma jäi, kuid kandvamad rollid anti ka noortele vabatahtlikele. Esimesest vaatust kohati saatnud kooliteatri tunne kadus; trupp muutus ühtsemaks ja noorte seast tuli nii mõnigi veenev ja meeldejääv etteaste.\n\nKogemustest\n\nKui loojutustamises leidus konarusi, siis visuaalselt olid mõlemad lavastused äärmiselt paeluvad. \"Põlevkiviõli\" vaieldamatuks eeliseks on aktiivselt töötava tööstuskompleksi mastaapsus. Vaadates tossava korstna jalamilt üles kõrgustesse või siis alla sügavikku, mitme kilomeetri pikkuse šahti lõppu, mida mööda põlevkivitükid lakkamatu voona tehasesse suundusid, hakkas pea tahtmatult keerlema. Aga meenub ka soe muhelev pilk, millega kohalik töötaja meie mööduvat gruppi silmitses. See ongi päris koht, päriselt töötav mikroorganism. \"Sitsi Silentiumis\" seda \"päris koha\" tunnet nii tugevalt ei tekkinud, kuid kunstiliste vahenditega loodud visuaalid olid seda lummavamad. Õhkõrnadele siidkardinatele projitseeritud valguse, varjude ja värvide mäng lõi teatrisaali unenäolise atmosfääri ning valgetest sammastest õhkus nukrat kaduviku hõngu. Visuaalsele teatrikeelele keskendunud Misanzen ootusi ei petnud, kunstnikutöö olid kaunis ja poeetiline.\n\nKui aga küsida, mis tähendusi lavastused neile tehastele andsid, siis \"Põlevkiviõli\" asetas Kiviõli keemiatööstuse väga laiale panoraamile, astudes tehasest veel mitu sammu väljapoole. Lavastus mõtles põlevkivi ajaloolisele väärtusele, maavara kohale Eesti energiatööstuses, kaevandamise looduslikele tagajärgedele, poliitilistele debattidele ning põlevkivi kohale Ida-Virumaal. Miks on nii, et Ida-Virumaad peetakse Eesti \"ühiseks solgiauguks\", kuid tehase töö tulemusi naudime iseenesestmõistetavalt. Ning kuidas unustatakse ära, et see, mida meie peame Ida-Virumaa solgiauguks, tähendab teisele inimesele kodu? Ehkki liialt lai teemade ring nõrgestas kunstilist tervikut ja vähendas rännaku kohaspetsiifilisust, inimlikustas lavastus siiski tervet Ida-Virumaad ja lisas minu mõttemustritesse uue teadlikuma dimensiooni.\n\n\"Sitsi Silentium\" lähenes kitsamat radapidi fiktiivsete tegelaste kaudu, kuid oli seetõttu ka emotsionaalselt veenvam. Sitsi puuvillavabrikust ei loodud üleelusuurust maailmaimet, vaid imed leiti tehase enda ajaloost, tehase tähendus avanes erinevate karakterite kaudu. Kellele oli see vangla, kellele rahamasin, kellele turvatsoon ning kellele ainus koht, kus tunda end vajaliku ja väärtuslikuna. Neist kahest tööstusgigandiga tegelevast lavastusest kooruv mõtteline ühisosa taandub lõpuks inimlikkusele ja sellele, et tehas pole mitte ainult ehitis: koht, kus töötada ja surra, vaid ka koht, kus elada ja armastada. Leida sõpru, õnne ja lootushetki tolmuses argipäevas.\n\n1 A. Viita-Neuhaus, \"Põlevkiviõli\" lavastaja: \"Ida-Virumaa on Eesti ühisosa. Meie ühine solgiauk\", Lääne-Virumaa Uudised.\n\n2 R. Weidebaum, Lavastus \"Sitsi Silentium\" toob publikuni Balti manufaktuuri ajaloo, ERR.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Lavastused\n\n\"Põlevkiviõli\"\nLavastaja: Elar Vahter\nDramaturgid: Eero Epner, Sven Karja\nKunstnik: Illimar Vihmar\nHelilooja: Marianna Liik\nVideokunstnik: Maria Elisaveta Roosalu\n\n\"Sitsi Silentium\"\nAutor: Helen Rekkor\nDramaturg: Mihkel Seeder\nLavastaja: Helen Rekkor\nKunstnik: Laura Kõiv\nKostüümikunstnik: Maarja Pabunen\nOsades: Silva Pijon, Piret Krumm, Rauno Kaibiainen, Andres Roosileht jt",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Loe uudis läbi ning loo sellele fantaasiarikas ja pikk lause, mis võiks uudist tutvustada.\n\n## Pealkiri:\n\nVaikla valiti koduliigas nädala parimaks väravavahiks\n\n## Põhitekst:\n\nSel hooajal USA kolmandas divisjonis kaheksal korral platsile saanud mees tegi suurepärase esituse eelmisel neljapäeval, mil eestlane tegi mängus Forward Madisoniga seitse tõrjet löökidele, millest kolm tehti trahvikasti seest. Lõppkokkuvõttes viigistas Toronto duubelvõistkond Madisoni klubiga 2:2, vahendab Soccernet.ee.\n\nVaikla kodutiim paikneb 12 võistkonna seas kuuendal kohal. Vahe liider Chattanooga Red Wolvesidega on kaheksa silma. Eestlane on suvel säranud varemgi heade mängudega ning kuu aega tagasi kandideeris pallur vooru ilusaima tõrje auhinnale.\n\nThe stars of Week 20, brought to you by @CleerAudio\nDetails: https://t.co/BGcWHRk1zh pic.twitter.com/IZf9GdnaY5\n\n— USL League One (@USLLeagueOne) August 23, 2021\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Maikuus tagasi üle ookeani lennanud ning MLS-is mängiva FC Toronto duubelmeeskonnaga liitunud 24-aastane Andreas Vaikla valiti USL League One'is nädala parimaks puurilukuks.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Vaata läbi uudise pealkiri ja tekst ning loo loov sissejuhatav lause, mis haakub artikli sisuga.\n\n## Pealkiri:\n\nAustraalia võimud tapsid piirangute tõttu hulga varjupaiga koeri\n\n## Põhitekst:\n\nKoerad tapeti Austraalias Bourke Shire'i provintsis. Koerad asusid spetsiaalses varjupaigas.\n\nNõukogu võttis vastu selle meetme, et kaitsta oma töötajaid ja kogukonda, koroonaviiruse epideemia ohu eest, vahendas The Sydney Morning Herald.\n\nAjalehe teatel kehtisid varjupaigas koroonaviiruse epideemiast tingitud ettevaatusabinõud.\n\nAustraalias puhkesid nädalavahetusel suured rahutused, mis olid seotud karmide piirangutega.\n\nAustraalias elab umbes 26 miljonit inimest. Kaks riigi suurimat linna Sydney ja Melbourne on praktiliselt suletud. Karmid liikumispiirangud kehtivad ka riigi pealinnas Canberras.\n\nAustraalias on täielikult vaktsineeritud vaid 22 protsenti täiskasvanud elanikkonnast, teatas The Wall Street Journal.\n\nSydney linnavõimud teatasid reedel, et pikendavad piiranguid vähemalt septembrini. Linnas hakkasid piirangud kehtima juba suve alguses.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Austraalias kehtivad karmid koroonaviiruse epideemiast tingitud liikumispiirangud. Meedia teatel tapsid võimud hulga varjupaiga koeri, et vabatahtlikud neid päästma ei läheks.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Tutvu artikli sisuga ja loo sellele pika lausega sissejuhatus, mis köidab lugeja tähelepanu.\n\n## Pealkiri:\n\nRakvere teatris esietendub muusikaline armastuslugu \"Tavaline ime\"\n\n## Põhitekst:\n\nJevgeni Švartsi ühiskondliku draamana kirjutatud lugu on saanud Eili Neuhausi lavastuses uue rõhuasetuse, kus ka igal poliitikul on inimlik pool.\n\nOtt Leplandi sõnul saavad vaatajad selle lavastuse põhilise info ja mulje kätte rohkem sõnalise poole pealt ning muusikalised vahepalad on sinna hoolikalt sisse pikitud.\n\n\"See roll on mulle olnud mugavustsoonist oluliselt välja astumine. See on olnud väga huvitav protsess ning annab kogemust ja uusi tuuli elus juurde. Lavastaja Eili Neuhaus ja kogu Rakvere Teatri trupp on mind väga palju aidanud,\" märkis Lepland.\n\nSaara Pius tõi samuti välja Ott Leplandi dramaatilisema poole. \"Me kõik teame, et Otil on näitlejapisik sees ja komöödiaanne on tal väga hea, aga selles lavastuses teeb ta suurepärase draamarolli ja me näeme hoopis teistsugust Otti.\"\n\nLavastusele on muusika loonud Hando Põldmäe, Doris Kareva ja Leelo Tungla sõnadele loodud laulu \"Mu pea on sinu süles\" saab kuulata Youtube'is.\n\nLavastuses mängivad Saara Pius, Ott Lepland (külalisena), Margus Grosnõi, Ülle Lichtfeldt, Eduard Salmistu ja Toomas Suuman. Lavastuse tõlkija on Katrin Ruus, kunstnik Reili Evart ning valguskujundaja Märt Sell. Repetiitor Kristjan Veermäe.\n\nRakvere teatris on traditsioon hooaja esimesel kodusaali etendusel lüüa gongi.\nTeinegi hooaja alguse traditsioon ulatub aastate taha. Alates 2002. aastast tunnustatakse neid, kes on teatrile hooaja jooksul tugevaks toeks olnud. Teatritruuduse ordeniga tänab ja tunnustab Rakvere teater külastajat, kes leiab tee teatrisse eriti sagedasti. Külalislahkuse ordeni annab teater parimale võõrustajale. Samuti tänab teater ordeniga möödunud hooajal vastutulelikkusega silma jäänud koostööpartnerit. Nii gongi kui ordenite saajaid saab näha ning kuulda pärast esietendust suures saalis.\n\nPärast esietendust ning tseremooniat on kõigil võimalus osaleda hooaja avapeol \"Imede öö\", mis toimub teatri taga rahvaaias, muinasjutulises atmosfääris, kella 22-st kuni keskööni.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Rakvere Teatri suures saalis esietendub reedel, 27. augustil, Jevgeni Švartsi muusikaline armastuslugu \"Tavaline ime\", mille lavastab Eili Neuhaus. Lavastuse peaosades astuvad lavale Saara Pius printsessina ja Ott Lepland karu rollis.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Tutvu uudise pealkirja ja põhisisuga. Kasuta neid fakte, et luua pikk ja sisutihe lause, mis toimib loo sissejuhatusena.\n\n## Pealkiri:\n\nVaktsineerimisega hädas olev NFL-i klubi kutsus arsti mängijatega kõnelema\n\n## Põhitekst:\n\nVikingsi peatreener Mike Zimmer ütles, et Osterholm tegi head tööd mängijate veenmises ning Zimmer avaldas lootust, et külastus kannab vaktsineerimise osas vilja. \"Mõned küsimused, mis temalt küsiti, on asjad, mida sa loed internetist,\" lisas peatreener.\n\n\"Ma hoolin nendest mängijatest ja hoolin nende perekondadest. See on minu peamine põhjus,\" ütles Zimmer. \"Kui nad jätavad mängu koroonaviiruse tõttu vahele, siis las see olgu. Aga ma ei taha, et nad jääksid haigeks, ma ei taha, et nende pere jääks haigeks, nende lapsed või minu lapsed jääksid haigeks.\"\n\nHooajaeelses treeninglaagris sattus Vikings NFL-i vaktsiinitähelepanu keskmesse, kui meeskonna põhimängujuht Kirk Cousins ütles, et ta ei lase end vaktsineerida. Samuti ei olnud seda teinud veel kaks mängujuhti ning ühel hetkel tohtis laagris Vikingsi eest väljakule astuda vaid üks mängujuht.\n\nCousins kinnitas pärast enda haigestumist, et ei lase end vaktsineerida ning istuks pigem meeskonna koosolekutel klaaskastis.\n\n17. augustil teatas Atlanta Falcons, et on esimese meeskonnana saavutanud 100-protsendilise hõlmatuse. NFL teatas siis, et mängijate vaktsiinihõlmatus on ligikaudu 92 protsenti. Samas on veel nii mõnigi tähtmängija vaktsineerimata, sealhulgas kaks aastat tagasi liiga väärtuslikeimaks mängijaks valitud Lamar Jackson.\n\nNFL kinnitas juuli lõpus reeglistiku, mis karistab mängijaid ja meeskondasid juhul, kui mõni mäng peaks koroonaviiruse tiimisisese leviku tõttu ära jääma. Meeskonnad vastutavad mängude ära jäämise eest tuleval hooajal rahaliselt ning mängijad, kes on vaktsineeritud, saavad nakatumise puhul naaseda tiimi juurde kahe negatiivse testi järel. Teade on mitmeid meeskondi agaramalt vaktsineerima utsitanud.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Ameerika jalgpalli profiliiga NFL meeskond Minnesota Vikings kutsus esmaspäeval tuntud epidemioloogi ja nakkushaiguste eksperdi Michael Osterholmi vaktsiini suhtes skeptiliste mängijatega rääkima. Minnesota on vaktsineerimistempo poolest üks NFL-i aeglasemaid meeskondasid.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Pärast artikli pealkirja ja põhiteksti lugemist kasuta oma loovust, et koostada sisutihe ja pikk sissejuhatav lause.\n\n## Pealkiri:\n\nIsamaa esimees Seeder sai koduravile\n\n## Põhitekst:\n\n\"Kodus tehakse veel vajalikud proovid ja protseduurid, aga nii on mugavam. Olen väga tänulik Viljandi haigla personalile, kes minu eest nendel päevadel hoolt kandsid. Kõik oli väga professionaalne ja osavõtlik. Aitähh!\"\n\nSeeder märkis, et nii raskelt pole ta varem haige olnud.\n\n\"Ja hapnikutorud olid ninas ka esmakordselt. Eks iga kogemus õpetab ja on millekski kasulik. Vähemalt minu elus on see niimoodi olnud. Head sõbrad, kes te mind uudishimulikult toetasite, see oli täiendava ravimi eest, mida apteegis ega mujal ei pakuta - Aitähh! Jätkan taastumist ja varsti kohtume!\"\n\nIsamaa pressiesindaja kinnitas esmaspäeva õhtul Delfile, et Seeder on saanud ühe vaktsiinidoosi. Seega ei ole tema vaktsineerimiskuur lõpetatud.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Eelmisel nädalal koroonaviirusega haiglasse sattunud Isamaa esimees Helir-Valdor Seeder teatas, et ta lubati haiglast koduravile.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Vaata läbi uudise pealkiri ja tekst ning loo loov sissejuhatav lause, mis haakub artikli sisuga.\n\n## Pealkiri:\n\nLäti võimud ei toeta vaktsineerimisega seotud referendumi korraldamist\n\n## Põhitekst:\n\nAllkirjade kogumise vastu hääletas kuus komisjoni liiget. Poolt oli kaks liiget. Gobzems koosolekul ei osalenud, teatas LSM.\n\nKomisjoni koosolekul toodi Gobzemsi ettepaneku suhtes välja mitu argumenti. Näiteks toodi välja, et komisjon on lihtsalt valimiste korraldaja, mitte institutsioon, kes peaks ettepanekute sisu kaaluma.\n\nEnamik liikmeid toetas aga seisukohta, et põhiseadus ei peaks sisaldama selliseid ettepanekuid. Komisjon leidis, et inimõigusi piiravaid seadusi peab arutama kohus ja selleks pole vaja muuta põhiseadust.\n\nKomisjon leidis ka, et Lätis puudub kohustuslik vaktsineerimine. Samuti ei saa kedagi sunniviisiliselt vaktsineerida.\n\nGobzemsi ettepanekut ei toetanud ka justiits- ja tervishoiuministeerium. Otsuse võib edasi kaevata riigikohtusse.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Läti parlamendisaadik Aldis Gobzems tegi ettepaneku põhiseaduses keelata sunniviisiline vaktsineerimine ja vaktsineerimata inimeste tegevuse piiramine. Gobzems plaanis hakata allkirju koguma, et saaks ettepaneku panna rahvahääletusele. Läti keskvalimiskomisjon lükkas Gobzemsi ettepaneku tagasi.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Loe uudis läbi ning loo sellele fantaasiarikas ja pikk lause, mis võiks uudist tutvustada.\n\n## Pealkiri:\n\nEesti istevõrkpallikoondis osaleb esmakordselt Euroopa liigas\n\n## Põhitekst:\n\nKui juulikuus said Eesti istevõrkpallurid rahvusvahelisi kogemusi Sloveenia rannavõrkpalliturniirilt, siis Prantsusmaale sõitvad mehed esindavad koondist esmakordselt. Eesti koondise vastasteks on Prantsusmaa ja Tšehhi ning mõlema võistkonnaga peetakse kaks mängu.\n\nKoondise kapten Margus Hoop ütles, et vastased on korralikud, sest mõlemad meeskonnad osalevad oktoobris ka Euroopa meistrivõistlustel. \"Lähme andma kõva lahingut. Eesmärk on saada jalg ukse vahele ehk Euroopa istevõrkpalliperre. Eelmistest turniiridest jäi mulje, et meie tase läheb iga mänguga aina paremaks, seega võistlusformaat peaks meile hästi sobima,\" ütles Hoop.\n\n\"Võistkonnas on sel korral ka uusi liikmeid, kuid enamus mehi on koos mänginud juba pikalt, seega ei tohiks uute sulandumine olla liialt keeruline,\" lisas kapten ning naljatles, et meeskond võtab eesmärgiks vähemalt finaalis mängimise.\n\nNädal enne pronksiliiga turniiri lihvib võistkond vormi Norras Stavangeris, kus kohalikul turniiril osalevad lisaks Eesti koondisele ka neli Norra klubivõistkonda ning Suurbritannia istevõrkpalli rahvusnaiskond.\n\nEesti võistkonna koosseis: Margus Hoop, Marek Piirimägi, Tarmo Lepik, Rene Hinrikus, Ivan Smirnov, Emil Hiiesalu, Ott Jõesaar, Alar Õige. Peatreener on Meelis Stamm ning abitreeneri ja mänedžeri rolli täidab Laura Milk.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Eesti istevõrkpallikoondis osaleb esmakordselt Euroopa liiga turniiril, kui mängivad 18.-19. septembril Prantsusmaal Lyonis toimuval võistlusel pronksiliigas.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Loe uudis läbi ning loo sellele fantaasiarikas ja pikk lause, mis võiks uudist tutvustada.\n\n## Pealkiri:\n\nPutin kingib valimiste eel igale pensionärile 10 000 rubla\n\n## Põhitekst:\n\nErakonna populaarsust on kahandanud viimase aja hinnatõus ja sissetulekute kahanemine.\n\nPresident andis korralduse maksta 10 000 rubla välja septembri jooksul, ütles Kreml avalduses. Sellega tõuseb väljamakstav pension kuu enne valimisi pea kahekordseks.\n\nPutin ütles pühapäeval Ühtse Venemaa esindajatega kohtudes, et pensionärid kannatavad inflatsiooni tõttu kõige rohkem.\n\nVenemaa keskpanga andmetel on ulatub aastainflatsioon 6,5 protsendini.\n\nPutin tegi pühapäeval ka ettepaneku maksta sõjaväelastele 15 000 rubla preemiat. Juunis lubas ta kulutada miljardeid teede remondiks ning ühistranspordi, taristu ja tervishoiu parandamiseks.\n\nÜhtset Venemaad toetab riigiduuma valimiste eel läbi viidud arvamusküsitluste põhjal umbes 30 protsenti elanikkonnast. 2016. aasta valimistega võrreldes on toetus langenud 10 protsendipunkti võrra.\n\nPraegu on Ühtse Venemaa käes 75 protsenti parlamendikohtadest.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Venemaa president Vladimir Putin andis teisipäeval käsu kinkida igale pensionärile 10 000 rubla (115 eurot), millega ilmselt loodetakse tagada septembrivalimistel nende toetus võimuerakonnale Ühtne Venemaa.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Vaata läbi uudise pealkiri ja tekst ning loo loov sissejuhatav lause, mis haakub artikli sisuga.\n\n## Pealkiri:\n\nTiit Vähi: me ei heiduta, vaid ärritame Venemaad\n\n## Põhitekst:\n\n\"Me räägime julgeolekust ühekülgselt. Et raketibaasid ja tankibaasid ja lennukibaasid. Et me heidutame sellega Venemaad. Tegelikult me hoopis ärritame Venemaad. Miks me ärritame Vene karu? Teeme parem koostööd,\" ütles Vähi Keskerakonna majanduskonverentsil.\n\nTa lisas, et esmalt tuleks meie julgeolekukontseptsioon ja seejärel ka Ida-Viru majanduskontseptsioon üle vaadata.\n\n\"Üks kõrgete pagunitega kindral ütles, et Tapal on hea investeerimiskliima, sest NATO sõdurid armastavad pizzat. No kuulge. Teha pizzat ei saa olla majanduskontseptsioon,\" sõnas Vähi.\n\nVähi pidas oluliseks kultuurilist koostööd Venemaad, sealhulgas spordis. Ta leidis, et see parandab ka meie julgeolekut.\n\n\"Ma tooksin juurde ka Afganistanis toimunu. Kolm-neli päeva enne Kabuli hõivamist Talibani poolt ütles Biden, et sellist äraminekut kui Saigonis ei tule. Aga tuli veel hullem. Ehk tuleb loota enda peale ja mitte mingil juhul pole mõtet panustada jõule. Ainult rumal mõtleb nii, isegi kui ta on tugev. Tark panustab mõistusele ja suhete arengule,\" sõnas Vähi.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Endine peaminister Tiit Vähi ütles, et Eesti julgeolekupoliitika on väga ühekülgne ning Venemaa heidutamise asemel me hoopis ärritame seda.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Süvene uudise pealkirja ja sisu ning kirjuta sellele loole sisukas ja informatiivne sissejuhatus, mille pikkus on üks lause.\n\n## Pealkiri:\n\nŽalgirisega liitub kunagine NBAdraft'i seitsmes valik\n\n## Põhitekst:\n\n25-aastane Kongo päritolu tagamängija liitub Leedu klubiga üheks aastaks ning klubi kirjutas kodulehel, et Mudiay oli tiimi peadirektori Paulius Motiejunase ja peatreener Martin Schilleri jaoks prioriteetseks lisanduseks.\n\nDenver Nuggets valis Mudiay 2014. aasta NBA draft' is seitsmenda valikuna, enne seda oli mängumehel juba üks aasta professionaalset kogemust Hiina kõrgliigas, kui ta otsustas jätta ülikoolikarjääri vahele.\n\nPärast kolme hooaega Denveris siirdus tagamängija New York Knicksi, misjärel liitus ta Utah Jazziga, kellega jõudis esimest korda karjääris play-off' i. Mängija oli veel sel suvel Portland Trail Blazersi suveliiga meeskonnas, aga liitub nüüd Leedu korvpalliklubiga.\n\nMudiay on karjääri jooksul NBA-s mänginud täpselt 300 põhihooaja mängu, milles viskas keskmiselt mängus 11 punkti, andis 3,8 resultatiivset söötu ja võttis maha 2,9 lauapalli.\n\n2014. aasta NBA draft' i seitsmes valik liitub Žalgirise treeningutega lähipäevil.\n\nView this post on Instagram\n\nA post shared by BC Zalgiris Kaunas (@bczalgiriskaunas)\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Leedu korvpallihiid Kaunase Žalgiris teatas teisipäeval, et on sõlminud lepingu eelmisel hooajal NBA-s Utah Jazzi eest mänginud Emmanuel Mudiayga.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Loe artikli pealkirja ja sisu. Kasuta oma loomingulisi võimeid, et koostada detailne ja põhjalik ühelauseline sissejuhatus sellele uudisele.\n\n## Pealkiri:\n\nWSJ: majandusraskused võivad sundida Talibani järeleandmistele\n\n## Põhitekst:\n\nAfganistani endine president Ashraf Ghani ja enamik ministreid põgenesid Kabulist 15. augustil. Riigis puudub rahvusvaheliselt tunnustatud valitsus. Pangad ja valuutavahetuspunktid on suletud ja esmatarbekaupade hinnad tõusevad.\n\n\"Inimestel on raha, aga see on pangas. Seetõttu neil tegelikult pole raha. Kogu äritegevus on Kabulis seiskunud,\" ütles endine finantsametnik Bahir.\n\n1990. aastate keskel lõpetas Taliban rivaalitsevate sõjapealikute omavahelise võitluse. Riigis taastati osaliselt kaubavahetus. Samuti lõid Pakistan, Saudi Araabia ja Araabia Ühendemiraadid diplomaatilised suhted Talibani režiimiga.\n\nPraegu pole Talibani juhitud valitsust tunnustanud ükski riik.\n\n\"Mida kiiremini me poliitilisele kokkuleppele jõuame, seda kiiremini päästame Afganistani katastroofilistest majanduslikest tagajärgedest,\" ütles Afganistani endine rahandusminister Omar Zakhilwal.\n\nZakhilwal naasis Kabuli, et liituda Talibaniga peetavatel läbirääkimistel. \"Me töötame koos Talibaniga, et taastada Kabulis normaalne elu. Et saaksime pangad ja ministeeriumid uuesti avada,\" ütles Zakhilwal.\n\nTaliban mehitab veel finantsinstitutsioone enda inimestega. Esmaspäeval sai Afganistani keskpanga uueks juhiks Hajji Mohammad Idris. Idris on islamiorganisatsiooni pikaaegne liige.\n\nKui Taliban esimest korda Kabuli vallutas, siis Afganistani pealinn oli varemetes. Tänapäeval elab Kabulis kuus miljonit inimest. Märkimisväärne osa elanikest kasutab nutitelefone ja kaabeltelevisiooni. Inimesed on harjunud raha kulutama, teatas The Wall Street Journal.\n\nKuna enamik Kabuli poode on suletud, siis üha rohkem kaubeldakse mustal turul.\n\nTaliban keelustas nädala alguses vanametalli ekspordi. Islamiorganisatsioon lubas jätkata valitsustöötajatele palkade maksmist.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Talibani režiimi stabiilsust ohustab Afganistani majanduslik kokkuvarisemine. USA ajalehe The Wall Street Journal hinnangul võivad majandusprobleemid sundida islamiorganisatsiooni moodustama kaasavamat ja mõõdukamat valitsust.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
Subsets and Splits
No community queries yet
The top public SQL queries from the community will appear here once available.