messages
listlengths 2
2
| origin
stringclasses 4
values |
|---|---|
[
{
"content": "Tutvu uudise pealkirja ja põhisisuga. Kasuta neid fakte, et luua pikk ja sisutihe lause, mis toimib loo sissejuhatusena.\n\n## Pealkiri:\n\nSelgus jalgpallikoondise koosseis MM-valikmängudeks\n\n## Põhitekst:\n\nTervislikel põhjustel jääb koondisest eemale Ragnar Klavan. Markus Soomets esindab septembris U-21 koondist EM-valikmängudes.\n\nMeeste koondis võõrustab FIFA maailma jalgpallikoondiste edetabeli juhti Belgiat Tallinnas A. Le Coq Arenal 2. septembril. Festivaliala, kus annab täispika kontserdi Smilers, avatakse kell 18.45, avavile kõlab kell 21.45.\n\nEesti kohtub Põhja-Iirimaaga 5. septembril, kui festivaliala koos Karl-Erik Taukari kontserdiga avatakse kell 16.00 ja avavile kõlab kell 19.00.\n\nFIFA edetabelis 19. kohta hoidva Walesiga kohtub koondis võõrsil 8. septembril kell 21.45.\n\nKõiki kolme mängu saab jälgida ETV2 ja ERR-i spordiportaali vahendusel.\n\nEesti koondise koosseis septembrikuisteks kohtumisteks:\n\nVäravavahid\n\nKarl Jakob Hein (13.04.2002) – Londoni Arsenal (ENG) 8/0\nMatvei Igonen (02.10.1996) – Tallinna FC Flora 7/0\nKarl Andre Vallner (28.02.1998) – Tallinna FCI Levadia 0/0\n\nKaitsjad\n\nTaijo Teniste (31.01.1988) – Tartu JK Tammeka 85/0\nSander Puri (07.05.1988) – Tallinna JK Legion 84/4\nKarol Mets (16.05.1993) – klubita 68/0\nKen Kallaste (31.08.1988) – Tallinna FC Flora 46/0\nArtur Pikk (05.03.1993) – FK RFS (LVA) 44/1\nJoonas Tamm (02.02.1992) – Poltava Vorskla (UKR) 41/3\nMärten Kuusk (05.04.1996) – Tallinna FC Flora 11/0\nMichael Lilander (20.06.1997) – Tallinna FC Flora 10/0\nMaksim Paskotši (19.01.2003) – Tottenham Hotspur (ENG) 5/0\nMarco Lukka (04.12.1996) – Tallinna FC Flora 0/0\n\nPoolkaitsjad ja ründajad\n\nKonstantin Vassiljev (16.08.1984) – Tallinna FC Flora 131/25\nSergei Zenjov (20.04.1989) – Tallinna FC Flora 87/13\nHenri Anier (17.12.1990) – Paide Linnameeskond 71/17\nHenrik Ojamaa (20.05.1991) – Tallinna FC Flora 46/1\nRauno Sappinen (23.01.1996) – Tallinna FC Flora 38/8\nMattias Käit (29.06.1998) – NK Domžale (SVN) 34/7\nMartin Miller (25.09.1997) – Tallinna FC Flora 13/1\nVladislav Kreida (25.09.1999) – Helsingborgs IF (SWE) 12/0\nErik Sorga (08.07.1999) – VVV-Venlo (NED) 8/1\nVlasiy Sinyavskiy (27.11.1996) – MFK Karvina (CZE) 8/0\nMarkus Poom (27.02.1999) – Tallinna FC Flora 7/0\nBogdan Vaštšuk (04.10.1995) – Tallinna FCI Levadia 6/0\nRobert Kirss (03.09.1994) – Tallinna FCI Levadia 5/0\nRasmus Peetson (03.05.1995) – Tallinna FCI Levadia 2/0\n\nPeatreener: Thomas Häberli\nAbitreenerid: Norbert Hurt, Andres Oper\nVäravavahtide treener: Mart Poom\nKehalise ettevalmistuse treener: Michael Müller\nVideoanalüütik: Ants Jaakson\nArst: Kaspar Rõivassepp\nFüsioterapeudid: Helvis Trääder, Priit Lehismets, Marius Unt\nMänedžer: Miko Pupart\n\nEesti meeste koondise mängud 2021:\n\n02.09 Eesti – Belgia, A. Le Coq Arena (MM-valikmäng)\n05.09 Eesti – Põhja-Iirimaa, A. Le Coq Arena (maavõistlus)\n08.09 Wales – Eesti (MM-valikmäng)\n08.10 Eesti – Valgevene, A. Le Coq Arena (MM-valikmäng)\n11.10 Eesti – Wales, A. Le Coq Arena (MM-valikmäng)\n13.11 Belgia – Eesti (MM-valikmäng)\n16.11 Tšehhi – Eesti (MM-valikmäng)\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Eesti meeste koondis kohtub septembris kahes MM-valikmängus Belgia ja Walesiga ning maavõistluses Põhja-Iirimaaga. Peatreener Thomas Häberli avalikustas nimekirja 27 mängijaga, kes kogunevad esmaspäeval.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Tutvu artikli sisuga ja loo sellele pika lausega sissejuhatus, mis köidab lugeja tähelepanu.\n\n## Pealkiri:\n\nVõrkpallikoondis peab enne EM-finaalturniiri kolm kontrollmängu Hispaaniaga\n\n## Põhitekst:\n\nHispaaniaga kohtutakse Saku Suurhallis 26., 27. ja 28. augustil. Et pidurdada koroonaviiruse levikut ja tagada koondise maksimaalne kaitstus enne kodust EMi, on mängud publikule suletud.\n\nHispaania vastu saab peatreener Cedric Enard kasutada 14 mängijat, kes EM-iks meeskonna koosseisu valiti. \"Need kolm mängu peavad andma mulle lõpliku kindluse, kellega EM-il mänge alustan ja mis seisus keegi on. Oleme alates eilsest täielikult nö võistluse-režiimil, kõik koos hotellis ja keskendume ainult EM-ile. Hispaania vastu mängime kõrge intensiivsusega, et need oleksid võimalikult sarnased finaalturniiril kogetavaga,\" kommenteeris peatreener.\n\nEesti võõrustab Saku Suurhallil alagrupiturniiri 1.-9. septembril. Ülejäänud kolm meeste alagrupiturniiri toimuvad Poolas (Krakow), Tšehhis (Ostrava) ning Soomes (Tampere). Eesti on ühes alagrupis Läti, Prantsusmaa, Saksamaa, Slovakkia ning Horvaatiaga.\n\nEesti võrkpallikoondise koosseis alagrupiturniiril ja kontrollkohtumistel Tallinnas:\n\nSidemängijad: Robert Viiber, Renet Vanker\nDiagonaalründajad: Oliver Venno, Renee Teppan\nTemporündajad: Ardo Kreek, Timo Tammemaa, Andri Aganits\nNurgaründajad: Robert Täht, Kristo Kollo, Märt Tammearu, Albert Hurt, Karli Allik\nLiberod: Silver Maar, Rait Rikberg\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "1.-9. septembrini Tallinnas Saku Suurhallis EMi alagrupiturniiri võõrustav Eesti rahvusmeeskond peab enne tippsündmust kolm viimast kontrollmängu Hispaaniaga.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Vaata läbi uudise pealkiri ja tekst ning loo loov sissejuhatav lause, mis haakub artikli sisuga.\n\n## Pealkiri:\n\nHaruldased teemandid tekkisid muistsetest elukatest\n\n## Põhitekst:\n\nLooduslikke teemante on kolm tüüpi. Esiteks on olemas litosfääriteemandid, mis moodustusid, nagu nimigi viitab, maapinnast 150–250 kilomeetri sügavusel litosfääris. Litosfääriteemandid on kõige levinumad ja ilmselt leiab juveelipoest just neid, vahendab ScienceAlert.\n\nOokeaniteemandid ja ülimalt sügaval tekkinud mandrilised teemandid on aga haruldasemad. Neist esimesi võib leida ookeanikividelt. Süvamandriliseks teemandiks loetakse aga vääriskivi, mis tekib 300–1000 kilomeetri sügavusel Maa pinnast.\n\nVõrdluseks loetakse kosmose alguseks 100 kilomeetirit üle merepinna, rahvusvaheline kosmosejaam tiirutab Maast 400 kilomeetri kõrgusel ja inimesed on suutnud läbi ajaloo kaevata maapinda vaid kuni 12,2 kilomeetri sügavuse augu. Niisiis kujunevad süvamandrilised teemandid ülimalt sügaval Maa vahevöös.\n\nOotuspäraselt näevad ookeani- ja süvamandrilised teemandid harilikega võrreldes üsna isesugused välja. Teemanti moodustava süsiniku orgaanilist või anorgaanilist päritolu saab aga kindlaks teha süsinikuistoobi δ13C varieerumise järgi. Viimase põhjal otsustades väitsid teadlased seni, et ookeaniteemandid tekkisid muistsete elusolendite orgaanilisest süsinikust.\n\nSüvamandrilistes teemantides on δ13C hulk seevastu äärmiselt erinev. Sestap on keeruline öelda, kas need koosnevad orgaanilisest või anorgaanilisest süsinikust.\n\nUues uuringus leidsid Curtini Ülikooli geoloog Luc Doucet ja kolleegid, et süvamandriliste teemantide tuumad koosnevad ookeaniteemantidega sarnasest δ13C-st. See tähendab uurijate üllatuseks, et ka süvamandrilised teemandid koosnevad muistsete elusolendite jäänustest.\n\nDoucet sõnul andis uuring väljendile \"mullast kullaks\" uue tähenduse: Maa pinnast sadade kilomeetrite sügavusel saavad surnud elukate orgaanilisest süsinikust teemantid. Inimeste kätte jõuavad need haruldased vääriskivid vulkaanipursete käigus pinnale kerkivate kividega.\n\nEnne vulkaani kaudu maapinnale jõudmist läbivad kerkivad teemandid litosfääri. Litosfääris saavad neist orgaanilised teemandituumad, mille ümber kuhjub anorgaaniline teemantkest. Kuna kesta isotoobid on omased just litosfääriteemantidele, saab selgeks, miks süvamandriliste vääriskivide δ13C-koostis on nii erinev.\n\nEhkki avastus avardas teadlaste arusaamu teemantidest, on uurijate sõnul kindlasti vaja täiendavaid uuringuid. Näiteks pole nad veel kindlad, miks moodustuvad niivõrd sügavalt leitud vääriskivid just ümbertöötatud orgaanilisest süsinikust. Curtini Ülikooli geoloog Zheng-Xiang Li oletab, et teemandite koostist võib mõjutada miski vahevöö füsiokeemilises keskkonnas.\n\nUurimus ilmus ajakirjas Scientific Reports.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Teadlased ei tea suurele huvile vaatamata teemantide kohta endiselt kõike. Austraalia teadlaste äsjane uuring näitas, et kaht erinevat tüüpi haruldased teemandid tekkisid sarnasel moel – töötades ümber ammu surnud organismide jäänuseid rohkem kui 400 kilomeetri sügavusel maapõues.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Loe hoolikalt uudise pealkiri ja sisu ning kirjuta artiklile pikk sissejuhatav lause, kasutades oma kujutlusvõimet.\n\n## Pealkiri:\n\nHeiko Leesment: sotsiaalne kiirabi – võimalus päästa inimesi ja säästa raha?\n\n## Põhitekst:\n\n\"Tere, häirekeskus kuuleb. Mis teil juhtus?\" Just nii algavad 3000 kõnet ööpäevas 112 liinil. Numbril, mille teenindamise eest vastutavad päästekorraldajad, vastavad ilmselt enim Eesti inimestega suhtlevad ametnikud. Umbes miljon kontakti aastas, mille tegijaks on 300 000 erinevat helistajat.\n\nVõime meelevaldselt järeldada, et kaks kolmandikku eestlastest saab aasta jooksul hakkama nii, et riigilt abi ei vaja. Aga see oleks lühinägelik ja pinnapealne tõlgendus.\n\nOn vajadus erakorralise sotsiaaltöö järele\n\nMe ei tea, kui paljude inimeste abipalved ei jõua riigini ega 112 numbrini. Riigi eesmärk ei ole nii mõnelgi juhul mitte kõnesid vähendada, vaid vastupidi, probleemi teadvustada ja teavitada. Näiteks lähisuhtevägivalla puhul teame, et probleemist paistab teadete kujul vaid jäämäe tipp. Sotsiaalse abivajadusega tuleb minu hinnangul talitada samamoodi. Tuleb teadvustada ja tuleb teavitada.\n\nOn laupäev, 5. juuni 2021. On see päev kuus, mida häirekeskuses teatakse ja osatakse terasemalt jälgida. Toetuste ja pensionite väljamaksmisele järgnevatel päevadel tarvitavad inimesed oluliselt rohkem alkoholi ja joobes inimestega juhtub oluliselt rohkem erinevaid asju. Kaklused, vigastused, deliirium, kukkumised jne.\n\nNeil päevil ei ole Eesti siseturvalisuse suurim probleem organiseeritud kuritegevus või kriisideks mittevalmisolek. Muidugi on ka need, aga riigilt otsitakse abi hoopis teistes küsimustes. 112 kõnedele vastavad päästekorraldajad töötavad koos politseinike, kiirabitöötajate ja päästjatega selle nimel, et meie ühiskonnaliikmed näeksid oma silmadega ära ka uue nädala. Ja nii kuust kuusse.\n\n5. juuni ööpäeval vastas häirekeskus 3096 kõnele. Kõnede analüüsist selgus, et neist veerandi (üle 700 kõne) puhul saame pöördumise sisu puhul rääkida seosest sotsiaalse abivajadusega või peitub inimese abivajaduse tuum sotsiaalvaldkonnaga seonduvas. Mis ehk kõige märkimisväärsem: nende kõnede teenindamisele kulus häirekeskuse päästekorraldajatel kolmandik kõneajast (35 tundi).\n\nSamale probleemile viitavad ka meie head partnerid, põhjanaabrid Soome häirekeskuses. Nemadki ütlevad, et sotsiaalse abivajadusega klientide kõned on pikemad ja sellel on erinevaid põhjuseid. Ühelt poolt see, et sõltuvusainetega kimpus olevate inimeste probleemist on väga keeruline aru saada, rääkimata nende asukoha tuvastamisest.\n\n5. juunil reageeris 716 sotsiaalse abivajadusega seonduvale juhtumile 444 politseiüksust, 161 kiirabibrigaadi ja kuus päästemeeskonda. Teemade palett on neis kõnedes kirju, kuid umbes 70 protsendi sotsiaalse abivajadusega seonduvate kõnede puhul räägime me sõltuvusprobleemidest. Aga mitte ainult.\n\nTäiskasvanute kõrval vajas abi 57 last, kellest 11 oli kodust ära jooksnud, kümme käitus agressiivselt ja vanemad ei suutnud nendega enam toime tulla, üheksa puhul oli probleemiks narkootikumide tarvitamine ja kuus teadet puudutas suitsiidi või suitsiidikatset.\n\nKõige häirivam on see, et 189 kõne puhul ei olnud häirekeskusel võimalik kedagi appi saata, sest riiklik abistamise süsteem on üles ehitatud ööpäevaringselt reageerivana vaid kiirabi, politsei ja pääste vaates. Ööpäevaringselt alarmeeritavat sotsiaalabiteenust meil pole. Nimetagem seda siis erakorraliseks sotsiaaltööks või sotsiaalseks kiirabiks. Vaadates Eesti inimeste abivajadusele tõsiselt otsa, on vajadus selgelt olemas.\n\nPalusime oma partneritelt taoliste väljasõitude maksumust. Kõiki kulusid kokku pannes räägime minimaalset 50 000 eurost ööpäevas, mis nende väljakutsete teenindamiseks kulus. Aga raha polegi selles kontekstis kõige olulisem.\n\nKeerukus seisneb selles, et politsei, pääste ja kiirabi puhul räägime me ööpäevaringselt valmisolekus ressursist, mida on võimalik 112 numbri kaudu endale appi saada. Selline inimeste abistamise töökorraldus ühelt poolt leevendab olukorda – on kedagi saata –, kuid ei too neile abivajajatele, kellest siin juttu, seda lahendust, mida nad päriselt vajavad.\n\nSoovitan selle mõistmiseks lugeda Argo Soolepa magistritööd sotsiaalprobleemidega seonduvatest väljakutsetest kiirabitöös. Politseinikud, kiirabitöötajad ja päästjad tõrjuvad neil hetkedel vahetu ohu ja lahendavad akuutse probleemi, aga probleem säilib ja need inimesed kutsuvad 112 kaudu abi aina uuesti ja uuesti.\n\n\"Kui 30 protsenti kõneajast kulub klientidele, kelle abivajadus on teist laadi, jääb praegustest lahendustest väheks.\"\n\nNagu ennist mainitud, siis enamik Eesti inimesi riigilt aastas 112 numbri kaudu abi ei otsi. Samal ajal on nende kõrval inimesi, kes pöörduvad 112 numbrile tuhandeid kordi aastas. Riigile võiks ja peaks olema see, kui palju inimene vajab toimetulekuks riigilt abi, üheks indikaatoriks inimese abistamisel. 112 numbri esmane eesmärk on abistada inimesi, kelle elu, tervis või vara on ohus, aga kui 30 protsenti kõneajast kulub klientidele, kelle abivajadus on teist laadi, jääb praegustest lahendustest väheks.\n\nJalgratast pole vaja leiutada, on riike, kellelt õppida. Sotsiaalse abivajaduse märkamiseks, mõistmiseks ja lahendamiseks on vaja teha palju tööd, ütlevad soomlased, kes viimased viis aastat näevad sotsiaalvaldkonna kõnede arvu kasvu 112 numbril. Erinevalt Eestist, on neil olemas lahendus.\n\nMida me teha saame?\n\nVõime rääkida sellest, et meil on ressursse vähe ja neid kärbitakse niigi. Aga nagu eelpool toodud arvutused näitavad, on inimeste aitamine seotud pikemas (ja sugugi mitte väga pikas) perspektiivis kulude kokkuhoidmisega.\n\nEelkõige on meil vaja hoopis selget ühiskondlikku kokkulepet, et sotsiaalsete probleemidega kimpus olemine on samaväärne hädaolukord nagu kõik teised, mille puhul inimesele abi tahetakse.\n\nTeiseks, et sõltlaste ja vaimse tervise probleemidega inimeste abistamine on võrdselt oluline nende ühiskonna osapoolte abistamisega, kes üldiselt oma eluga hästi hakkama saavad.\n\nKolmandaks vajab ühiskonnas laiapõhjalist kokkuleppimist küsimus, kas sõltlased on ühiskonnale väärtuslikud või mitte. Selline kokkulepe peaks väljenduma tegudes, mitte vaid sõnades. Kui kokkulepe on olemas, tuleb meil hakata mõtlema ka sellele, kuidas lisaks regulaarsele väljakutsete-põhisele abistamisele neile inimestele ka isikupõhine abistamine korraldada. Lisaks konkreetsete inimeste aitamisele tähendab see kaudset abi paljudele, kes sõltlastega seotud on.\n\nSee kõik tähendab laiemat vaadet kui politsei-, kiirabi- ja päästeressursside kasutamine ning viib meid aina enam küsimuse juurde, kuidas tulla ka sotsiaalvaldkonnas klientide vajadustele rohkem vastu.\n\nHäirekeskuses arvestame me sellega, et need inimesed on meie kliendid ja me peame tegema kõik selleks, et neid aidata. Nad on pöördunud riigi poole abi saamiseks. Võib-olla on see vale kanal, aga see on kanal, mida nad sellel hetkel on usaldanud. Häirekeskuse käed üksi jäävad lühikeseks, et neid inimesi päriselt aidata, aga lahenduse leidmine üheskoos ei ole kaugeltki võimatu missioon.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Meil on vaja selget ühiskondlikku kokkulepet, et sotsiaalsete probleemidega kimpus olemine on samaväärne hädaolukord nagu kõik teised, mille puhul inimesele abi tahetakse, kirjutab Heiko Leesment.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Tutvu uudise pealkirja ja põhisisuga. Kasuta neid fakte, et luua pikk ja sisutihe lause, mis toimib loo sissejuhatusena.\n\n## Pealkiri:\n\nHC Tallinn on lähedal uue peatreeneri palkamisele\n\n## Põhitekst:\n\nKlubi eestvedaja ja kaks hooaega esindusmeeskonna peatreenerina tegelenud 38-aastane Risto Lepp on viimased pool aastat tegelenud uue peatreeneri otsimisega.\n\n\"Oleme klubis palju aega ja energiat investeerinud leidmaks meile sobilikku inimest, kes lisaks meeste võistkonna peatreeneri rollile võtaks enda vastutusalasse ka noortesüsteemi ning treenerite edasise arengu. Olen pidanud telefonis pikki vestlusi hispaanlaste, prantslaste, hollandlaste, norralaste, taanlaste ja rootslastega. Oleme lähedal sõlmimaks lepingu ühe skandinaavlasega, kuid mõned detailid vajavad veel kooskõlastamist. Enne kui lepingul pole allkirju all, ei maksa nime välja hõisata,\" lausus Lepp.\n\nHC Tallinna meeste võistkond osaleb tänavu neljas sarjas- Eesti meistrivõistlustel, Eesti karikavõistlustel, eurosarjas ning Soome meeste meistriliigas.\n\nLepp ütles, et viimased kaks hooaega on tema jaoks olnud väga kurnavad, sest ta on lisaks peatreeneri rollile pidanud ka olema klubi eestvedaja. Lisaks ootavad teda kodus kolm tütart ja elukaaslane. \"Nende suhtes on äärmiselt ebaõiglane olla hilisõhtuni kodust ära. Olen kõndinud pidevalt läbipõlemise äärel. Tunnen, et nii pererahuks kui kogu käsipalliklubi edasiseks arenguks pole minu jätkamine parim variant. Aega, energiat ja fookust igale poole nii palju ei jätku kui vaja,\" ütles Lepp.\n\nTa keskendub peamiselt klubi juhtimisele, milles tuleb peatreeneri kogemus suuresti kasuks. \"Meie visioon on endiselt luua maailma üks paremaid käsipalli noortesüsteeme, seega tööd on ees tohutult. Kuna meeste võistkond on nagu start-up, mis on nelja aastaga korralikult käima tõmmatud, siis asetan enda fookuse noortepüramiidi tugevdamise ja noortetreenerite akadeemia käivitamisele, et tulevikus kasvaks meie süsteemist maailmatasemel käsipallureid ja treenereid,\" ütles HC Tallinna klubi eestvedaja.\n\nTa lisas, et võtab eesmärgiks klubile esindussaali rajamise.\n\nHC Tallinna meeste esindusvõistkond alustab viiendat hooaega ja on Eesti meeste meistriliiga kaks hooaega lõpetanud play-off mängudeta - hooajal 2019/20 medaleid pandeemia tõttu välja ei antud. Lõppenud hooajal sai HC Tallinn kaela hõbemedalid, mis jagati play-off mängudeta välja põhiturniiri järjestuse põhjal.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Käsipalliklubi HC Tallinn käib üle viimaseid lepingudetaile skandinaavlasest peatreenerikandidaadiga, kes hakkab vastutama ka klubi noortesüsteemi ja treenerite arengu eest.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Tutvu artikli sisuga ja loo sellele pika lausega sissejuhatus, mis köidab lugeja tähelepanu.\n\n## Pealkiri:\n\nMiljonid Microsofti andmed jäid eksikombel kaitseta\n\n## Põhitekst:\n\nAndmete hulgas oli nimesid, aadresse, finantsinfot ja teavet COVID-19 vastu vaktsineerituse kohta.\n\nKaitseta jäid 47 organisatsiooni nagu American Airlines, Ford, JB Hunt, aga ka Marylandi terviseameti ja New Yorgi ühistranspordisüsteemi andmed.\n\nKõik need ettevõtted ja organisatsioonid kasutasid Microsofti toodet Power Apps, mille abil saab luua veebilehekülgi ja mobiiliäppe avalikkusega suhtlemiseks.\n\n\"Teenuse tarkvara vaikeseadistuse tõttu olid andmed kaitseta kuni selle aasta juunini,\" ütles UpGuard.\n\nSeejärel muutis Microsoft Power Appsi portaale.\n\nMicrosofti sõnul teavitasid nad kliente, kui olid potentsiaalse turvaohu avastanud, nii et kliendid said ise vea parandada.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Ühe Microsofti teenuse vea tõttu jäi sel aastal eksikombel kaitseta 38 miljonit ühikut andmeid, ütles turvafirma UpGuard esmaspäeval.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Loe artikli pealkirja ja sisu. Kasuta oma loomingulisi võimeid, et koostada detailne ja põhjalik ühelauseline sissejuhatus sellele uudisele.\n\n## Pealkiri:\n\nKeith Pupart siirdub pärast kaht aastat Saaremaal taas välismaale\n\n## Põhitekst:\n\nCraiova on klubi ajaloos võitnud medaleid (kokku 16, kuid riigi meistriks on tuldud vaid ühel korral 2016. aastal. Mullu jäi neile näppude vahele vaid karikavõistluste hõbemedal, meistriliigas jäädi neljandaks, vahendab Võrkpall24.ee.\n\nSuure tõenäosusega palgati eestlasest nurgaründaja põhikoosseisu mängijaks, kelle kõrval hõivab ilmselt teise nurgaründaja koha Slovakkia koondislane Tomaš Kriško.\n\nEelneval kahel hooajal kandis 36-aastane Pupart kodukoha ehk Saaremaa särki. Eesti klubidest on ta veel esindanud Tallinna Sylverteri ja Tallinna Selverit.\n\nEsimest korda siirdus 195-sentimeetrine mängumees välismaale 2009. aastal, kui lõi käed prantsuse klubi Rennes Volleyga. Kümne välisaasta jooksul esindas Pupart nelja eri klubi, tulles 2019. aastal Maaseiki Greenyardi meeskonnaga Belgia meistriks.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Endine Eesti rahvuskoondislane Keith Pupart sõlmis paariaastase vaheaja järel taas lepingu välisklubiga ning hakkab esindama Rumeenia kõrgliigaklubi Craiovat.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Tutvu artikli sisuga ja loo sellele pika lausega sissejuhatus, mis köidab lugeja tähelepanu.\n\n## Pealkiri:\n\nTimes: Talibani võit suurendas Aafrikas islamistide mõjuvõimu\n\n## Põhitekst:\n\nAafrika islamistlikud rühmitused alustasid suuri rünnakuid. Nigeris, Malis ja Burkina Fasos hukkus eelmisel nädalal islamistide rünnakutes üle 200 inimese. Kaos Kabulis julgustas ka Aafrika islamiste, teatas The Times.\n\nEksperdid kardavad, et Afganistani sõjaväe varustus smugeldatakse Aafrikasse.\n\n\"Aafrikast on saamas relvastatud islamistide keskpunkt. Sahelis on nõrk keskvõim ja valitsused korrumpeerunud,\" ütles inimõiguste organisatsiooni Human Rights Watchi Saheli piirkonna juht Corinne Dufka.\n\n\"Saheli kriis võib levida ka mujale Aafrikasse,\" lisas Dufka.\n\nAafrika lääneosas Sahelis elab seitse miljonit inimest. Piirkonda räsib põud. Piirkonnas tegutsevad mitu džihaadirühmitust. Nende seas on ka Al Qaeda ja ISIS-s. Islamirühmitused kujutavad teravat ohtu Euroopa julgeolekule.\n\nIslamistid kontrollivad suuremat osa Burkina Faso territooriumist. Islamistid saavad raha narkokaubandusest, banditismist ja inimkaubandusest.\n\nMali põhjapiirkonda kontrollivad Al Qaedaga seotud võitlejad. Piirkonnas tegutsevad Prantsusmaa rahuvalvajad. Prantsuse väed on kohalike elanike seas siiski ebapopulaarsed.\n\n\"Prantsusmaad mäletatakse ekspluateeriva koloniaalvõimuna,\" ütles Mali ajakirjanik Bouraima Guindo.\n\n\"Võõrvägede kohalolek on siiski vajalik. Kui nad homme lahkuvad, läheb olukord veelgi hullemaks,\" lisas Bouraima.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Ajalehe The Times hinnangul suurendas Talibani võit Aafrikas islamistide mõjuvõimu. Islamistid kujutavad Euroopale julgeolekuohtu.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Loe artikli pealkiri ja sisu, seejärel loo pikk ja põnev lause, mis võiks olla artikli sissejuhatus.\n\n## Pealkiri:\n\nPärnu Sadam sai õiguse võõrustada eurosarja kvalifikatsiooniturniiri\n\n## Põhitekst:\n\nMeeskonna eestvedaja Johan Kärp teatas uudisest klubi sotsiaalmeedia vahendusel ja lisas, et kvalifikatsiooniturniir toimub 28. septembrist 1. oktoobrini. \"Just äsja saime teada, et Pärnu Sadama korvpallimeeskonnale anti võimalus korraldada FIBA Europe Cup kvalifikatsiooniturniir Pärnu linnas, Pärnu spordihallis,\" ütles Kärp.\n\nPeatreener lisas, et eelkõige on see on suur uudis meeskonna fännide ja toetajate jaoks, kes saavad oma lemmikmeeskonda kodulinnas mängimas näha. \"Ja loomulikult seab see meile kui organisatsioonile, kui klubile, suured nõudmised ja meil on tõenäoliselt väga palju tööd ees, aga loodetavasti saame oma abilistega sellega edukalt hakkama.\"\n\n\"Arvan, et Pärnu linnas tuleb üks suur möll,\" lisas Kärp.\n\nPärnu esimene vastane FIBA Europe Cup kvalifikatsioonis on Austria klubi Viin. Kui Pärnu suudab esimese kohtumise võita, tuleb 28. septembrist 1. oktoobrini peetaval turniiril alistada veel kaks vastast. Kokku peetakse neli kvalifikatsiooniturniiri, kust alagrupiturniirile pääseb kokku 32 võistkonda.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Korvpallimeeskond Pärnu Sadam andis teisipäeval teada, et on saanud õiguse võõrustada FIBA Europe Cup võistluse raames kvalifikatsiooniturniiri Pärnu linnas.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Süvene uudise pealkirja ja sisu ning kirjuta sellele loole sisukas ja informatiivne sissejuhatus, mille pikkus on üks lause.\n\n## Pealkiri:\n\nIMF eraldas protestidest hoolimata Valgevenele miljard dollarit\n\n## Põhitekst:\n\n\"Nagu alati, juhindub IMF rahvusvahelise kogukonna suunistest, mis suhtleb jätkuvalt Valgevenes praegu võimul oleva valitsusega,\" ütles organisatsiooni esindaja kommentaaris ajalehele The Moscow Times. \"Nagu teised IMF-i liikmesriigid, saab ka Valgevene SDR-i programmist toetust proportsionaalselt enda osakaalule,\" lisas IMF.\n\nValuutafondi moodustatud SDR-i maht on 650 miljardit dollarit ning sellest toetatakse praktiliselt kõiki maailma riike. Nii saab näiteks Venemaa sealt 17,5 miljardit dollarit, Valgevenele on mõeldud 940 miljonit dollarit.\n\nIMF-i otsust Valgevenele raha eraldada ei vääranud ka Aleksandr Lukašenko režiimi vastase opositsiooni püüded abi blokeerida. Opositsiooni hinnangul võib režiim abi kasutada oma võimu tugevdamiseks ning teisitimõtlejate represseerimiseks.\n\nÜleskutse abisummade külmutamiseks tegi ka USA rahandusminister Janet Yellen, Valgevene opositsiooniliider Svjatlana Tsihhanovskaja tõstatas küsimuse ka oma hiljutistel kohtumistel USA presidendi Joe Bideni ja Briti peaministri Boris Johnsoniga.\n\nRežiim kasutaks IMF-i eraldatud miljardit dollarit repressioonideks, mitte inimeste toetamiseks, märkis Tsihhanovskaja.\n\nOn Aug 20, 2021, I sent letters to the Managing Director of @IMFnews @KGeorgieva & Secretary of Treasury @SecYellen. On behalf of all Belarusian people, I called on #IMF & government to freeze $1bn of the SDRs allocated to Belarus under Lukashenka's regime in 2021. pic.twitter.com/oaWSOYldbc\n\n— Sviatlana Tsikhanouskaya (@Tsihanouskaya) August 21, 2021\n\nSamas jäid Afganistan ja Venezuela IMF-i toetusest ilma, kuna nende riikide valitsusi rahvusvaheline üldsus ei tunnusta.\n\nWashington on siiski teatanud, et ei anna finantssanktsioonide all olevatele riikidele vabalt konverteeritavas valuutas abi, mis võib ära hoida SDR-i toetuste jõudmise Valgevenele, kuna SDR on moodustatud peamiste suuremate valuutade ehk USA ja selle liitlaste vääringute baasil. See ei piira siiski Valgevene võimalusi tehinguteks teiste riikidega nagu näiteks Venemaa, mille kaudu ta saab hakata IMF-i toetusi kasutama, selgitasid eksperdid The Moscow Timesile.\n\nIMF-i toetus oleks 12 protsenti Valgevene praegustest reservidest ning opositsiooni hinnangul oleks selline tõsine rahasüst Lukašenko režiimile tugev majanduslik tugi ajal, kui lääneriigid on Minskile kehtestanud sanktsioonid ja püüavad riiki üleilmsetest kapitaliturgudest ära lõigata, märkis leht.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Rahvusvaheline Valuutafond (IMF) eraldas koroonapandeemiast tabatud maailmamajanduse taaskäivitamise programmi raames Valgevenele ligi miljard dollarit hoolimata opositsiooni ning lääneriikide vastuseisust.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Pärast artikli pealkirja ja põhiteksti lugemist kasuta oma loovust, et koostada sisutihe ja pikk sissejuhatav lause.\n\n## Pealkiri:\n\nNoor Eesti judoka jõudis kadettide EM-il kümne parema sekka\n\n## Põhitekst:\n\nTartust pärit ja Tartu Do judoklubi esindav 17-aastane Pilt saavutas ühe võidu portugaallase Tiago Alvese üle, mis kindlustas Eesti sportlasele -81kg kaalukategoorias üheksanada koha.\n\nVõistlusel kasutati topeltlohutuse süsteemi. Pärast kindlat võitu Alvese üle kaotas Pilt teise matši hilisemale hõbemedalistile Jason Okoyele (Prantsusmaa).\n\n\"Rahvusvaheline tiitlivõistlus on meie noorte jaoks hea võimalus end proovile panna Euroopa tippude vastu. Kuigi sel korral ei ole medaleid Eestisse tulnud, on meie noorte sportlaste motivatsioon tugev ja võistluselt saadi innustust edasisteks treeninguteks,\" sõnas Eesti Judoliidu president Kaido Kaljulaid.\n\nKadettide Euroopa Meistrivõistlustel esindasid Eestit Anna Kotova (-48kg), Valeria Ušanova (-63kg) ja Maria Simona Papp (-63kg). Poistest osalevad tiitlivõistlusel Mihhail Šur (-55kg), Jegor Novikov (-60kg), Ats Andreas Prangli (-66kg), Saad Dikajev (-66kg), Rasmus Talts (-73kg), Randy Nagel (-73kg), Karl-Johannes Pilt (-81kg), Jakob Vares (-90kg), Kabriel Kirna (+90kg) ja Samuel Mikk (+90kg).\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Kadettide Euroopa Meistrivõistlustel judos saavutas Eesti noor judo sportlane Karl-Johannes Pilt üheksanda koha.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Loe artikli pealkiri ja sisu, seejärel loo pikk ja põnev lause, mis võiks olla artikli sissejuhatus.\n\n## Pealkiri:\n\nJüri Ratas: Eesti maksusüsteemi tuleb kaasajastada\n\n## Põhitekst:\n\nMõned päevad tagasi alustasime neljandat kümnendit oma taasiseseisvunud Eestis. Eelnevate aastatega oleme jõudnud paljudes valdkondades edukamate riikide sekka. Seejuures kohtame, et edu mõõdetakse liigagi sageli rahaga, sellega, kui palju me suudame teenida, kokku hoida ja varuks koguda.\n\nKuid kas raha on õige ja ainus mõõdupuu, millega hinnata Eesti inimeste heaolu, tervist ja riigi sidusust? Nii, nagu igal mündil on kaks külge, nii saame ka meie oma edu hinnata mõlemalt poolt vaadates.\n\nEuroopa statistikaameti andmeil Eesti majanduse kasv on Euroopa Liidus üks kiiremaid. Enne koroonakriisi kulus meie rahvale esikoht ja mullu suutsime esikümnesse jääda. Teisalt see sama amet kinnitab, et Eesti on aastaid kümne riigi seas, kus vaesuse risk on üks kõrgematest. Koroonakriisile eelnenud ajal elas vaesusriskis iga viies meist.\n\nOleme sageli uhked, et meie riik on võlatasemelt Euroopa parim. Selle kõrval vaatab meile otsa tõsiasi, et kuulume nende kümne riigi sekka, kus sotsiaalsed kulutused on kõige madalamad. Viimastel andmetel olid meie kulutused ühenduse keskmisest kaks korda väiksemad.\n\nMeie majanduse ja keskmise palga kasv on aastaid olnud üks kiirematest Euroopa Liidus. Teisalt on Eestis palgavaeseid kolm korda rohkem kui põhjanaabritel. Keskmise pensioni suhe keskmisse palka on aastatega vähenenud.\n\nMeie maksukoormus arenenud riikidega võrdluses on keskmisest madalam. Selle kõrval ütleb meie enda statistika, et iga viies Eesti elanik hooldab või abistab mõnda eakat, terviseprobleemi või puudega inimest. Umbes 80 protsenti vastavatest kuludest on abivajaja või tema lähedaste kanda.\n\nMöödunud reedel kinnitas reitinguagentuur Standard and Poor's Eesti riigireitingu senisel kõrgel tasemel ja tõstis selle väljavaate stabiilse pealt positiivseks. Samal ajal näitab meie riigi koht sotsiaalse arengu indeksis jätkuvalt palju mahajäävaid näitajaid pea igas valdkonnas.\n\nÜlaltoodust koorub välja esimene valik, mille ees me seisame: milles ja kui edukad tahame edaspidi olla?\n\nMinu arvates väärime Eestis suuremat solidaarsust. See tähendab Eestit, kus siht ei piirdu majanduskasvu võimalikult suure numbriga. Tähtis on saavutada majanduskasv, mis vähendab ebavõrdsust ja vaesust ning tõstab kõigi inimeste elatustaset ja ettevõtete konkurentsivõimet.\n\nPraeguses olukorras tähendab see vajadust pöörata meie riik veel rohkem näoga enda inimeste poole. Et Eestis oleks võimalik ennast teostada, lapsi kasvatada ja vanaks elada. Samuti olla kindel, et riigina ei jäta me kedagi maha.\n\nTeisena järgneb valik: kui palju ja mida riigi hoolde jätame?\n\nTänapäeval kasutame ühiseid vahendeid kõikides argielu valdkondades. Näiteks peretoetuste abil oleme toeks neile, kes meie järeltulijaid kasvatavad. Tasuta põhihariduse ja kõrghariduse toel aitame kaasa, et järgmised põlvkonnad meist edukamad on. Üle Eestimaa püüame tagada ootuspärast abi arstidelt, päästjatelt ja korrakaitsjatelt, et igaüks võimalikult kaua tervena elab.\n\nÜle ega ümber ei saa me ühenduste arendamisest ja teede korrashoiust, et elu toimib. Sama kõrgel tasemel hoiame panust teadus- ja arendustegevusse ning julgeoleku tagamisse, et meie iseseisvus kindlalt püsib.\n\nOotused on muutumas ja kiiremini kui meie ühist raha lisandub. Näiteks lapsevanemad ootavad, et lastetoetused oleksid kõigile lastele võrdsed, lasteaias käimine oleks tasuta ja toetus lasterikastele peredele oleks veel suurem. Tervishoiu, hariduse, politsei ja piirivalve, pääste, kultuuri ja spordi valdkonna töötajad on palgatõusu ootel. Suuremat toetust vajavad eakad, puuetega inimesed, üksikvanemad ja need meist, kellel on lähedane või lausa mitu hooldada.\n\n\"Vajame Eestit, kus riigina oleme üksteise jaoks olemas kõiges, mis tagab, et kõigil ja kõikjal Eestis on hea elada ning meie riik kindlalt ja kestlikult püsib.\"\n\nArvan, et tuleb meie inimeste ootustest lähtuda ja lahendused leida, mitte aga neilt lootust ära võtta ja toetamata jätta. Vajame Eestit, kus riigina oleme üksteise jaoks olemas kõiges, mis tagab, et kõigil ja kõikjal Eestis on hea elada ning meie riik kindlalt ja kestlikult püsib. See aga tähendab, et me ei saa jääda ootama kuni raha vabaneb või seda laekub.\n\nAvatud riigina tuleb meil kolmandaks teha valik: millega ja kui palju rohkem teenime?\n\nAastatega on koos Eesti majandusega ka meie Eesti riigieelarve järjepidevalt kasvanud. Viimasel kümnendil on ettevõtluse, töö ja tarbimise vormid väga palju muutunud. Uute vormidena tuli ellu jagamismajandus, e-teenused, piiriülene kauplemine, kaugtöö vormid, vabatahtlik töö. Kui vaadata nendele muudatustele maksustamise seisukohalt, siis küsimusi on veel rohkem kui vastuseid: keda ja kuidas peame maksustama ja kes tarbib neid teenuseid.\n\nSamal ajal on selge, et Eestil tuleb maailma konkurentsis püsida ja seda mõistagi peadpööritavate globaalsete muutuste tuules. Pean silmas nii suunda keskkonnasäästlikkusele, innovatsioonile ja digitaliseerimisele, mida oleme võtnud Euroopa Liidus. Kui ka kavandatavat ettevõtte tulumaksu miinimummäära kehtestamist, mida taotlesid alles hiljuti G7 riigid maailmas.\n\nMinu arvates on Eestil tark muutustele mitte vastu seista ega viimasena kaasa minema, vaid esimeste hulgas kohaneda ja aidata teistel muutused läbi viia. Sellega on ju võimalik samuti teenida. Siin seisame aga silmitsi kuludega, mida tuleb meie ettevõtetel teha nii tehnoloogiatesse kui ka inimestesse. Mis omakorda tähendab vajadust neile riigina positiivne tõuge anda.\n\nMõistan küsimust, et kuidas me seda kõike teeme? Vastan: ühena esimestest tuleb maksusüsteem kaasajastada. Ning kohe ka rõhutan, et eesmärk pole maksutõus, vaid meie inimeste heaks toimiv maksusüsteem.\n\nMaksusüsteem on instrument, millega saame ebavõrdsust ja vaesust vähendada ning kõigi inimeste elatustaset ja ettevõtete konkurentsivõimet tõsta. Üldine maksukoormus määrab avalike hüvede mahu. Tugevat mõju avaldab ka maksude struktuur ehk see, kui suur osa maksutulust kogutakse tootmise, tulu, tarbimise ja omandi maksustamisest.\n\nMaksustamisest on meil kõigil kasu, kui see vastab uuetele eesmärkidele ja majanduskeskkonna muutustele. Mäletame hästi, kui paljud kõhklesid tulumaksuvaba miinimumi tõstmise reformis. Tagantjärgi on aga selge, et keskmisest madalama palgaga inimestele jäigi raha rohkem kätte ja OECD hinnangul ebavõrdsus Eestis vähenes. Sama hea näide on aktsiisid, mille määrade õigeaegne langetamine meie ühist tulu märgatavalt suurendas.\n\nMilliseid muutusi kaalume ja teostame, on meie üheskoos valida ning otsustada. Selge on, et vajame tasakaalukaid, edasiviivaid ja terviklikke lahendusi. Arukad otsused eeldavad häid teadmisi, avatud arutelusid ja sihikindlat koostööd.\n\nKommentaar põhineb Keskerakonna majanduskonverentsil \"Meie valik - millist Eestit tahame?\" peetud ettekandel.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Eesti maksusüsteemi tuleb kaasajastada, aga eesmärk pole maksutõus, vaid meie inimeste heaks toimiv maksusüsteem. Maksusüsteem on instrument, millega saame ebavõrdsust ja vaesust vähendada ning kõigi inimeste elatustaset ja ettevõtete konkurentsivõimet tõsta, kirjutab Jüri Ratas.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Pärast artikli pealkirja ja põhiteksti lugemist kasuta oma loovust, et koostada sisutihe ja pikk sissejuhatav lause.\n\n## Pealkiri:\n\nPookimata saadikud pääsevad Läti seimi negatiivse testi esitamisel\n\n## Põhitekst:\n\nSeimi esinaine Inara Murniece ütles, et selle otsuse kiitsid heaks õigusasjatundjad ja epidemioloogid.\n\nTestimine nähakse ette kui kaasav lähenemine, mis annab kõikidele saadikutele võimaluse istungitel osaleda.\n\nTeadupoolest osutasid seimi küsitletud asjatundjad, et inimõigused ja põhiseadus ei keela negatiivse COVID-19 testiga saadikutel seimis kohapeal töötamist.\n\nEnamikul saadikutest on vaktsineerimistunnistused juba olemas, kuid mõnel veel ei ole.\n\nLäti seim peaks taas kogunema 2. septembril.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Läti seimi eestseisuse ja fraktsioonide nõukogu otsustas teisipäeval üksmeelselt, et COVID-19 vastu pookimata või seda mitte põdenud saadikuid lubatakse istungile vaid negatiivse koroonatesti esitamisel.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Loe artikli pealkirja ja sisu. Kasuta oma loomingulisi võimeid, et koostada detailne ja põhjalik ühelauseline sissejuhatus sellele uudisele.\n\n## Pealkiri:\n\nVenus Williamsi turniir Chicagos piirdus avaringiga\n\n## Põhitekst:\n\nSeitsmekordne suure slämmi turniiri võitja Williams sisenes turniiri maailma edetabelis 147. mängijana, mis on tema halvim asetus alates aastast 1997. Hsieh alustas kogenud ameeriklanna tunni ja kaheksa minutiga ning ei andnud kordagi mängu jooksul edu käest.\n\nChicagos pääses avaringist edasi turniiril esimest asetust hoidev maailma kuues reket Elina Svitolina, kes sai esimese ringi kohtumises prantslanna Clara Bureli käest kolmandas setis loobumisvõidu.\n\nBritt Heather Watson lülitati konkurentsist, kuna ta oli sunnitud vigastuse tõttu rumeenlannale Ana Bogdani vastu mängu katki jätma.\n\nSamuti olid turniiri avaringis edukad rumeenlanna Sorana Cirstea (WTA 36.) ning tšehhitarist olümpiahõbe Marketa Vondrousova (WTA 40.).\n\nTeisipäeva õhtul algavad hooaja viimase suure slämmi turniiri US Openi kvalifikatsioonimängud. Suure slämmi põhiturniir toimub 30. augustist kuni 12. septembrini.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Chicagos toimuv US Openi soojendusturniir piirdus 41-aastase endise maailma esireketi Venus Williamsi (WTA 147.) jaoks avaringiga, kui ameeriklanna kaotas Taiwani päritolu tennisistile Su-Wei Hsiehile (WTA 81.) 2:6, 3:6.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Vaata läbi uudise pealkiri ja tekst ning loo loov sissejuhatav lause, mis haakub artikli sisuga.\n\n## Pealkiri:\n\nSchiff: kõiki ameeriklasi pole 31. augustiks võimalik Kabulist ära tuua\n\n## Põhitekst:\n\n\"Ma arvan, et see on siiski väga ebatõenäoline. Peame arvestama ameeriklaste arvu, keda tuleb veel evakueerida. Ma ei kujuta ette, et seda kõike saab teha augusti lõpuks,\" ütles Schiff.\n\n\"Peame säilitama sõjalise kohaloleku nii kaua, et saaksime kõik ameeriklased välja tuua. Peame täitma ka moraalsed ja eetilised kohustused oma Afganistani partnerite ees,\" lisas Schiff.\n\nBideni administratsioon ei tea täpselt, kui palju inimesi tuleb evakueerida. Eelmisel nädalal hindas Biden, et evakueerida tuleb vähemalt 15 000 ameeriklast ja 65 000 afgaani. Seni on USA evakueerinud 48 000 inimest, teatas Daily Mail.\n\nUSA president Joe Biden ütles pühapäeval, et loodab 31. augustiks Afganistani evakueerimise kõigest hoolimata lõpule viia, kuid jättis vajaduse korral tähtaja pikendamise siiski lauale.\n\n\"Ma loodan, et me ei pea seda pikendama. Vaatame, mida saame teha, kui välisriikide juhid paluvad tähtaega edasi lükata,\" ütles Biden.\n\nTaliban pole tähtaja pikendamisega nõus.\n\nTalibani esindaja Suhail Shaheeni ütles esmaspäeval, et tähtaja pikendamine tähendaks Afganistani okupatsiooni pikendamist.\n\nSchiffi sõnul tuleb alustada uurimist, miks Afganistani valitsuse väed nii kiiresti kokku varisesid.\n\nSchiff on mures ka Kabuli lennujaama turvalisuse pärast.\n\n\"Ma arvan, et oht lennujaamale on väga reaalne. See on islamistidele (ISIS) väga atraktiivne sihtmärk,\" ütles Schiff.\n\nHispaania kaitseminister Margarita Robles ütles teisipäeval, et riik ei saa Afganistanist kõiki hispaanlastega koostööd teinud inimesi ära tuua.\n\n\"Me evakueerime nii palju inimesi kui võimalik, aga on inimesi, kes jäävad maha põhjustel, mis ei sõltu meist, vaid tekkinud olukorrast,\" ütles Robles usutluses raadiojaamale Cadena Ser.\n\nSaksamaa välisminister Heiko Maas ütles teisipäeval samuti, et lääneliitlased ei suuda kõiki kaitset vajavaid afgaane enne USA seatud tähtaega 31. augustit Kabulist ära tuua.\n\n\"Pean ütlema, et isegi kui evakuatsioon kestab 31. augustini või mõni päev kauem, ei piisa sellest, et tuua ära need, keda meie või USA tahaksime,\" ütles Maas.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "USA kongressi demokraadist luurekomitee juht Adam Schiff ütles esmaspäeval, et Kabulist kõigi ameeriklaste ja USA-ga koostööd teinud inimeste evakueerimise lõpetamine 31. augustiks on väga ebatõenäoline.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Loe uudis läbi ning loo sellele fantaasiarikas ja pikk lause, mis võiks uudist tutvustada.\n\n## Pealkiri:\n\nPortaal: Siim-Sander Vene võib ühineda Leedu kõrgliiga debütandiga\n\n## Põhitekst:\n\nAastast 2005 Leedu esiliigas mänginud Jonava võitis mullu tugevuselt teise sarja ära ning üritab uuel hooajal kanda kinnitada meistriliigas. Hetkel on klubi hingekirjas ametlikult ainult kaks mängijat, leedulane Laimonas Kiselius ja ameeriklane Kahlil Thomas, vahendab Korvpall24.geenius.ee.\n\nMeeskonna peatreeneriks on värvikas leedulane Virginijus Šeškus, kellel Venega ka teatav ühine minevik, kui Eesti koondise ääremängija mängis tema käe all hooajal 2012/13 Prienai tiimis.\n\n30-aastane ja 203 cm pikkune Vene ja tema senine koduklubi Fuenlabrada lõpetasid hiljuti ametlikult kahepoolselt lepingu ning korraks seostati Hispaania meedias meest ka Eesti esiklubi BC Kalev/Cramoga.\n\nSiim-Sander Vene veetis enda karjääri alguses Leedu klubi Kaunase Žalgirise rivistuses, kes mängijat erinevatesse klubidesse laenulepinguga saatis. Vene lahkus Žalgirisest 2016. aastal ning on mänginud Venemaal, Itaalias ja Hispaanias.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Leedu korvpalliportaal BasketNews.lt avaldas esmaspäeval ülevaate uueks hooajaks Leedu kõrgliigasse tõusva BC Jonava CBeti uue hooaja koosseisu üle, kuhu seostatakse ka Eesti koondise liidrit Siim-Sander Venet.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Tutvu uudise pealkirja ja põhisisuga. Kasuta neid fakte, et luua pikk ja sisutihe lause, mis toimib loo sissejuhatusena.\n\n## Pealkiri:\n\nKandlemängija Anna-Liisa Eller liitus Prantsuse plaadifirmaga Harmonia Mundi\n\n## Põhitekst:\n\nEller tutvustab värskel album enda seadeid François Couperini, William Byrdi, John Dowland ja Jean-Philippe Rameau lugudest, millele on lisatud improvisatsioonid, lisaks kõlab plaadil Helena Tulve teos.\n\nAnna-Liisa Eller on kandleõpetaja Georg Otsa nimelises Tallinna muusikakoolis ja Tallinna muusikakoolis. Teda seob aktiivne koostöö ansamblitega Supersonus (2019. aastal valmis ansambli esikplaat koostöös plaadifirmaga ECM), The Bright Future Ensemble, Vox Clamantis, Floridante, Rondellus jt.\n\nKuula albumit:\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Muusik Anna-Liis Eller andis 20. augustil Prantsuse plaadifirma Harmonia Mundi alt välja albumi \"Strings Attached: The Voice of Kannel\".",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Süvene uudise pealkirja ja sisu ning kirjuta sellele loole sisukas ja informatiivne sissejuhatus, mille pikkus on üks lause.\n\n## Pealkiri:\n\nTiitli kindlustanud Kullas lõpetas MX Nationali viimase etapi kolmandana\n\n## Põhitekst:\n\nLibedal põllurajal toimunud viimasel etapil Harri enda sõnul rajaga väga sõbraks ei saanud ning kuna ka tiitel oli juba kindlustatud, polnud tal vaja üleliigseid riske võtta. Ajasõidus sõitis eestlane välja kuuenda ringiaja. Esimesena lõpetanud Josh GIlbertile kaotas ta ringi peale 1,1 sekundiga.\n\nEsimeses võistlussõidus võttis Kullas stardi järel sisse kolmanda positsiooni ja hoidis seda kuni finišijooneni. Esikohale võitlesid Shaun Simpson ja Josh Gilbert. Sõitjad vahetasid omavahel mitu korda kohti, kuid lõpuks kuulus võit ikkagi enam kogenud Simpsonile.\n\nTeist sõitu alustas Kullas neljandana ning sõitis võistluse jooksul mööda Dylan Walshist ja jäi sarnaselt avasõidule kolmandaks. Sõitu juhtis algusest kuni lõpuni Gilbert, teisena lõpetas Simpson.\n\nEtapi kokkuvõttes teenis Kullas 40 punktiga kolmanda koha. Gilbert ja Simpson teenisid võrdselt 47 punkti, teise sõidu paremus andis esikoha GIlbertile. Hooaja kokkuvõttes edestas Kullas teisi ülivõimsalt, kogudes viie etapiga kokku 269 punkti. Teisele kohale tulnud Jason Meara teenis 189 punkti. Kolmas oli 183 punktiga Stuart Edmonds.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Möödunud nädalavahetusel toimus Cusses Gorse krossirajal Briti MX Nationali sarja viimane viies etapp. Juba eelmisel etapil MX1 klassi tiitlivõidu kindlustanud Harri Kullas tuli hooaja viimasel etapil kolmandaks.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Tutvu uudise pealkirja ja põhisisuga. Kasuta neid fakte, et luua pikk ja sisutihe lause, mis toimib loo sissejuhatusena.\n\n## Pealkiri:\n\nSoome ei plaani Kabuli saatkonna valvureid evakueerida, valvurid vihased\n\n## Põhitekst:\n\nValvurid palkas Afganistani firma. Afganistani firma sai omakorda raha Soome ettevõttelt, kellel oli leping välisministeeriumiga, teatas Yle.\n\n\"Evakueeritute nimekirja ei ole võimalik laiendada alltöövõtjate alltöövõtjatele,\" ütles esmaspäeval Soome välisminister Pekka Haavisto.\n\nSoome rahvusringhääling Yle suhtles saatkonnas tööl olnud valvuriga. Valvur palus jääda anonüümseks.\n\nValvurite sõnul pakkusid nad Afganistanis Soome diplomaatidele turvalisust. Seetõttu on nende julgeolek otseselt ohus.\n\n\"Kui nad läksid teistesse saatkondadesse, siis saatsime neid. Olime kogu aeg nendega,\" ütles valvur\n\n\"Kui Taliban leiab tõendeid, et töötasime saatkonnas, siis islamistid võivad meid tappa. See on Soome saatkonna süü, me ei andesta neile,\" ütles valvur.\n\nKabulis tööl olnud Soome kodanik kinnitas valvurite tähtsat rolli. \"Nad hoidsid meid elus ja võimaldasid meil oma tööd teha,\" ütles soomlane.\n\nSiseminister Maria Ohisalo ütles esmaspäeval, et riiki saabus 102 inimest Afganistanist. Evakueeritute hulka kuuluvad nii Soome kodanikud kui ka afgaanid, kes olid Soome teenistuses.\n\nSoome saabunud Afganistani kodanikke plaanitakse majutada vastuvõtukeskustesse. Pärast elamisloa väljastamist saavad afgaanid kolida elama riigi omavalitsustesse.\n\nElamisluba antakse humanitaarsetel kaalutlustel ja evakueeritavad ei läbi tavalist varjupaigataotluse protsessi.\n\nTalibani esindaja Suhail Shaheen ütles esmaspäeval, et rühmitus ei kavatse pikendada evakueerimiseks antud tähtaega.\n\nShaheeni sõnul ütles USA president Joe Biden, et viib väed augusti lõpuks välja ja tähtaja pikendamine tähendaks Afganistani okupatsiooni pikendamist.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Soome lubas Afganistanist evakueerida kokku 170 Afganistani kodanikku. Evakueeritavate nimekirjas pole aga Kabuli saatkonna valvureid, kes nüüd kardavad oma julgeoleku pärast.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Loe artikli pealkirja ja sisu. Kasuta oma loomingulisi võimeid, et koostada detailne ja põhjalik ühelauseline sissejuhatus sellele uudisele.\n\n## Pealkiri:\n\nÖöpäevaga lisandus 375 koroonapositiivset\n\n## Põhitekst:\n\nUutest nakatunutest 285 inimest ehk 76 protsenti olid vaktsineerimata. 90 nakatunut ehk 24 protsenti olid lõpetatud vaktsineerimiskuuriga.\n\nÖöpäeva jooksul avati 16 uut COVID-19 haigusjuhtumit, haiglaravi vajab 99 patsienti. Intensiivravil on 12 patsienti, neist juhitaval hingamisel 10.\n\nÖöpäeva jooksul surmajuhtumeid ei registreeritud. Kokku on Eestis surnud 1285 koroonaviirusega nakatunud inimest.\n\nHaiglaravil viibivatest patsientidest 77 ehk 77,8 protsenti on vaktsineerimata (neist sümptomaatilise COVIDi tõttu vajab haiglaravi 71 inimest).\n\nRahvastikuregistri andmetel laekus enim uusi positiivseid testitulemusi Harjumaale, kus koroonaviirusega nakatumine tuvastati 122 inimesel. 78 uutest Harjumaa haigusjuhtumitest on Tallinnas.\n\nTartumaale lisandus 49, Võrumaale 33, Viljandimaale 23, Saaremaale 21, Pärnumaale 20, Valgamaale 19, Järva- ja Põlvamaale 17 uut nakatunut. Ida-Virumaale lisandus 14, Jõgevamaale 11, Raplamaale kaheksa, Lääne-Virumaale viis, Hiiu- ja Läänemaale üks uus nakkusjuhtum. 14 juhul puudus rahvastikuregistrijärgne elukoht.\n\nViimase 14 päeva haigestumus 100 000 inimese kohta on 301 ning esmaste positiivsete tulemuste osakaal tehtud testide koguarvust 6,2 protsenti.\n\nÖöpäeva jooksul manustati 4134 vaktsiinidoosi.\n\nTeisipäevahommikuse seisuga on vaktsineerimisi tehtud kokku 710 288 inimesele, kellest 97 066 on pooleli oleva vaktsineerimisega, 613 222 inimese vaktsineerimiskuur on lõpetatud.\n\nTäisealiste hõlmatus vähemalt ühe vaktsiinidoosiga on 62,9 protsenti. Kogu elanikkonnast on vaktsineeritud 53,4 protsenti.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Viimase ööpäeva jooksul analüüsiti Eestis 4923 koroonaviiruse testi, neist esmaseid positiivseid teste oli 375 ehk 7,6 protsenti testide koguarvust.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Tutvu uudise pealkirja ja põhisisuga. Kasuta neid fakte, et luua pikk ja sisutihe lause, mis toimib loo sissejuhatusena.\n\n## Pealkiri:\n\nMaksu- ja tolliameti peadirektor lahkub ametist\n\n## Põhitekst:\n\n\"Maksu- ja tolliamet on suure potentsiaaliga riigiasutus. Tunnustan ja tänan kogu meeskonda, kelle siht on pakkuda mugavat ja tõhusat maksukogumist ning aidata kaasa hea majanduskeskkonna loomisele riigis. Olen jõudnud veendumusele, et enda potentsiaali suudan paremini realiseerida erasektoris ja olen otsustanud edasi liikuda,\" selgitas Madis Jääger.\n\n\"Näen ennast edaspidi juhina erasektoris, kus kõik äriprotsessid on ühtselt juhitud ja kogu meeskond töötab selgete äriliste eesmärkide nimel,\" lisas Jääger.\n\nRahandusministeeriumi kantsler Merike Saks ütles, et Madis Jäägeri otsus siirduda tagasi erasektorisse tuli ootamatult.\n\n\"Aga igaühele ei sobigi töö avaliku sektori tippjuhina. Tänan Madist meile pühendatud aja eest ja soovin talle edu edaspidiseks,\" ütles Merike Saks.\n\nAvalik konkurss MTA uue peadirektori leidmiseks viiakse läbi lähiajal.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Maksu- ja tolliameti peadirektor Madis Jääger lahkub 19. septembrist ametist, et jätkata tegevust erasektoris.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Vaata läbi uudise pealkiri ja tekst ning loo loov sissejuhatav lause, mis haakub artikli sisuga.\n\n## Pealkiri:\n\nJonas.f.k sõlmis lepingu Smuuv Recordsiga\n\n## Põhitekst:\n\n\"Mulle on alati meeldinud uute inimestega töötamine, Mihkel ja Anton tundusid selleks täpselt õiged härrad. Tundub, et nad saavad aru, mida ma teha tahan ja oskavad aidata mu muusika uuele tasemele viia,\" kommenteerib Jonas Kaarnamets.\n\nPlaadifirmaga koostöös ilmub 26. augustil singel \"(They're Calling Us) Loco\", mis on esimene lugu peagi ilmuvalt EP-lt. Jonas.f.k debüütalbum ''buda.01'' ilmus TIKS rekords\n\nSmuuv Records asutati Anton Musta ja Mihkel Sirelpuu eestvedamisel 2020. aasta detsembris, plaadifirma teeb hetkel koostööd artistidega Gameboy Tetris, Raul Ojamaa ja Andreas. \"Jonas on üks andekamaid uueaja artiste, kellel on äärmiselt suur potentsiaal, oleme põnevil meie ühise teekonna eel,\" lisas Smuuvi asutaja Anton Must.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Jonas Kaarnamets sõlmis oma sooloprojektiga Jonas.f.k lepingu Warner Music Balticsi alaharu plaadifirmaga Smuuv.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Pärast artikli pealkirja ja põhiteksti lugemist kasuta oma loovust, et koostada sisutihe ja pikk sissejuhatav lause.\n\n## Pealkiri:\n\nViimsis selgub teisipäeval Meistrite liiga põhiturniirile pääseja\n\n## Põhitekst:\n\nEelturniiril osaleb 55-st Meistrite liigas meeskonnast 32, kes on jagatud kaheksasse neljaliikmelisse alagruppi. Igast alagrupist pääseb põhiturniirile võitja ja lisaks saab edasi ka parim teise koha meeskond.\n\nViimsis toimuvas D-alagrupis on enne viimast vooru kuue punktiga liider JB Futsal Gentofte (Taani), kolm punkti on kogunud Viimsi Smsraha ja Hammarby IF FF (Rootsi). Kahe esimese vooruga ei ole suutnud avada punktiarvet Sparta Belfast Futsal Club (Põhja-Iirimaa).\n\nViimases voorus kohtuvad kell 16 Hammarby IF FF ja Sparta Belfast Futsal Club ning kell 19.30 lähevad vastamisi Viimsi Smsraha ja JB Futsal Gentofte.\n\nEdasipääsu osas on kõige paremas seisus mõistagi mõlemad senipeetud kohtumised ühe väravaga võitnud Gentofte, kes alistas Hammarby 6:5 ja Belfasti 3:2. Neile piisab kindlaks edasipääsuks ka viimase vooru viigist.\n\nAvavoorus 1:3 Hammarbyle kaotanud Viimsi alistas teises voorus Belfasti klubi koguni 11:1. Juhul kui Hammarby peaks teisipäeval Belfasti võitma, siis vajaks Viimsi klubi viimases voorus taanlaste üle neljaväravalist võitu (kolmeväravaline võit sobiks Eesti klubile vaid skooride 8:5, 9:6 jne puhul, Eesti klubi kolmeväravaline võit vahemikus 3:0 kuni 7:4 viiks edasi Hammarby ning Rootsi klubi saaks alagrupi võidu ka siis, kui Viimsi alistaks Belfasti ühe või kahe väravaga).\n\nSel juhul koguks kolm meeskonda võrdselt kuus punkti ja hakatakse arvestama omavaheliste mängude väravate vahet, mis Hammarbyl on +1 (3:1 võit ja 5:6 kaotus) ning enne enne otsustavat mängu Belfastil +1 (6:5) ja Viimsil -2 (1:3).\n\nEesti klubi elu teeks lihtsamaks, kui Viimsisse Põhja-Iirimaa saalijalgpalliklubide esimest Meistrite liiga punkti jahtima tulnud Belfast suudaks viimases voorus Hammarbyt võita või nendega viigistada. Sel juhul piisaks Eesti klubile alagrupis esikoha saamiseks viimase mängu võidust ükskõik millise väravate vahega.\n\nArvestades kahe vooru järel tekkinud teiste alagruppide seise, siis D-alagrupis teise koha saanud meeskond tõenäoliselt edasi ei saa. Kui D-alagrupis saab teise koha meeskond koguda kõige rohkem kuus punkti, siis vähemalt kahes alagrupis kogub seniste mängude põhjal teise koha meeskond seitse punkti.\n\nKui seitsmes alagrupis lõpeb turniir teisipäeval, siis Bernis toimuvas B-alagrupis peetakse viimase vooru mängud kolmapäeval.\n\nUEFA saalijalgpalli Meistrite liiga eelturniiri kahe esimese vooru tulemused\n\nA-alagrupp (Gevegelia, Makedoonia): KMF Projekt (Makedoonia) ja Luxol St. Andrews Futsal (Malta) 6, Cefn Druids Futsal Club (Wales) ja DSC Dolhins Ashdod (Iisrael) 0 punkti; Luxol St. Andrews - Cefn Druids 5:0, Dolhins Ashdod – KMF Projekt 0:6, Luxol St. Andrews - Dolhins Ashdod 8:0, KMF Projekt - Cefn Druids 8:1.\n\nB-alagrupp (Bern, Šveits): CS Dinamo Plus (Makedoonia) 6 ja Futsal Minerva (Šveits) 6, FC Fiorentino 0 (San Marino) ja Varna City (Bulgaaria) 0 punkti; Dinamo Plus - Fiorentino 3:2, Minerva – Varna 4:0, Dinamo Plus – Varna 2:0, Minerva – Fiorentono 17:1.\n\nC-alagrupp (Tirana, Albaania): Haladas VSE (Ungari) 6, Utleira Idrettslag (Norra) ja KF Tirana (Albaania) 3, FC Differdange 03 (Luksemburg) 0 punkti; Haladas – Utleira 5:1, Tirana – Differdange 4:2, Haladas – Differdange 4:3, Utleira – Tirana 4:2.\n\nD-alagrupp (Viimsi): JB Futsal Gentofte (Taani) 6, Hammarby IF FF (Rootsi) ja Viimsi Smsraha 3, Sparta Belfast Futsal Club (Põhja-Iirimaa) 0 punkti; Gentofte – Sparta Belfast 3:2, Hammarby – Viimsi 3:1, Gentofte – Hammarby 6:5, Viimsi – Sparta Belfast 11:1.\n\nE-alagrupp (Podgorica, Montenegro): KMF FON (Serbia) ja KMF Titograd (Montenegro) 6, MFC CIU (Gruusia) ja Blue Magic FC Dublin (Iirimaa) 0; KMF FON - Blue Magic FC Dublin 4:1, Titograd – CIU 2:0, KMF FON – CIU 3:0, Titograd – Blue Magic Dublin 3:0.\n\nF-alagrupp (Salaspils, Läti): Araz Nacxivan (Aserbaidžaan) ja Kampuksen Dynamo (Soome) 4, FK Raba (Läti) 3, Europa FC (Gibraltar) 0; Araz – Europa 9:2, Kampuksen Dynamo – Raba 5:0, Kampuksen Dynamo – Araz 4:4, Raba – Europa 8:3.\n\nG-alagrupp (Ateena, Kreeka): Doukas SAC (Kreeka) ja FC Diamant Linz (Austria) 4, FC Encamp (Andorra) 3, Apoel FC (Küpros) 0; Encamp – Apoel 2:1, Linz – Doukas 4:4, Doukas – Encamp 4:0, Linz – Apoel 7:6.\n\nH-alagrupp (Sindelfingen, Saksamaa): TSV Weilimdorf (Saksamaa) ja FC Liqeni (Kosovo) 6, London Helvecia Futsal Club (Inglismaa) ja Tavsancali SK (Türgi) 0; Liqeni – Tavsancali 5:0, Weilimdorf - London Helvecia 9:7, Liqeni - London Helvecia 7:6, Weilimdorf – Tavsancali 8:1.\n\nTeisipäevastest mängudest saab vaadata ka otsepilti.\n\n16.00 Hammarby IF FF (Rootsi) - Sparta Belfast Futsal Club (Põhja-Iirimaa)\n\n19.30 Viimsi Smsraha - JB Futsal Gentofte (Taani)\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Laupäeval Viimsi kooli spordikeskuses alanud saalijalgpalli UEFA Meistrite liiga eelturniiril on teisipäeval kavas viimase vooru kohtumised. Võimaluse edasi pääsemiseks on säilitanud ka Eesti meister Viimsi Smsraha.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Loe uudis läbi ja pane oma kujutlusvõime tööle, et välja mõelda üks korralik sissejuhatav lause sellele loole.\n\n## Pealkiri:\n\nJustiitsminister õigushariduse koondamist ühte ülikooli ei toeta\n\n## Põhitekst:\n\nErinevad nimekad õigusteadlased pöördusid juunikuus valitsuse ja ülikoolide rektoritele poole ettepanekuga, et riik peaks rahastama üksnes akadeemilise kõrgkvalifikatsiooniga juristide ettevalmistamist ja seda üksnes ühes ülikoolis. Tasuta akadeemilise õigusõppe kõrval tuleks võimaldada ka tasulist õpet eriõppekavadele, mikrokraadidele ja täiendõppele, leiti pöördumises, millele kirjutasid alla riigikohtu esimees Villu Kõve, õiguskantsler Ülle Madise, advokatuuri esimees Jaanus Tehver, peaprokurör Andres Parmas, notarite koja esimees Merle Saar-Johanson, juristide liidu tegevpresident Mai Palmipuu, akadeemilise õigusteaduse seltsi esimees Irene Kull ja kohtutäiturite ja pankrotihaldurite koja esimees Terje Eipre.\n\nKaks ja pool kuud hiljem, sel esmaspäeval saatis justiitsminister Maris Lauri pöördujatele vastuse. Lauri sõnul peab ta küll õigeks lisaks riiklikule rahastamisele ka eraraha kaasamist kõrgharidusse, aga seda tuleb tema sõnul teha viisil, mis ei takistaks andekatel, kuid vähekindlustatud noortel hariduse omandamist.\n\n\"See tähendab vajadust välja töötada mudel, kus eksisteerivad õppelaenud, stipendiumid, toetused jm. Kahjuks on erinevate osapoolte seisukohad neis küsimustes seni olnud kardinaalselt erinevad ja tahet kompromissi ning ühise lahenduse leidmiseks napib. Seetõttu ei ole ma ka optimistlik, et kõrghariduse, sh õigusalase kõrghariduse rahastamisküsimusi oleks võimalik kiiresti lahendada. Kuid lootust siiski on.\"\n\nLauri üheltpoolt nõustub, et õigusõpetuse väga suur pihustatus erinevate õppeasutuste vahel võib tingida õppekvaliteedi languse põhjusel, et kõikjale ei jätku piisavalt tugevaid õppejõude ning õppurite tase ja õpimotivatsioon ei pruugi alati olla piisaval tasemel.\n\n\"Seetõttu on ettepanekus õigusõpe kontsentreerida vaid mõnda kõrgkooli oma ratsionaalne iva. Siiski ei pea ma õigeks, et õigusharidus koondataks üksnes ühte ülikooli, vaid pooldan erinevate kõrgkoolide omavahelist koostööd ning eripärade arvestamist viisil, mis ühelt poolt vähendab õpperessursside liigset pihustamist, kuid teisalt võimaldaks arendada erinäolist, kuid tugevat õigusõpet.\"\n\nTaaskord nõustub Lauri pöördujate teise ettepanekuga, et õigusteadust võiks käsitleda rahvusteadusena. Kuis samas vajab Eesti Lauri sõnul ka õigusspetsialiste, kes valdaksid suurepäraselt rahvusvahelist õigust, samuti Euroopa Liidu ja teiste riikide õigust ja seetõttu ei peaks välistama vastavate õppeainete omandamisvõimalusi Eestis.\n\nPöördumises tehtud ettepanek üleminekust viieaastasele juristiõppele koos bakalaureusekraadist loobumisega, vajab Lauri sõnul edasist põhjalikumat kaalumist.\n\n\"Peame arvestama üldise arenguga kõrghariduse mitmekesistumise suunas (näiteks erinevate erialade omandamine, samuti mitmes ülikoolis/riigis õppimise kombineerimine). Samas on võimalik, et tõesti tuleb edaspidi kaaluda õppeperioodi pikkuse, õppe sisu ja tulemuste omavahelise tasakaalu muutmist.\"\n\nJustiitsminister lubab siiski moodustada töörühma, et arutada lisaks kutseeksamitele õiguselukutsete ühise baaseksami korraldamise võimalusi.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Justiitsminister Maris Lauri lükkas tagasi nimekate õigusteadlaste ettepaneku koondada akadeemiline õigusharidus ühte ülikooli.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Tutvu artikli sisuga ja loo sellele pika lausega sissejuhatus, mis köidab lugeja tähelepanu.\n\n## Pealkiri:\n\nSõprusesse ja Elektriteatrisse jõuavad Ennio Morricone muusikaga filmid\n\n## Põhitekst:\n\nNeed neli filmi on väike valik paljudest. Ekraanile jõuavad erinevates žanrites linalood:\n\nSergio Leone krimidraama \"Ükskord Ameerikas\" (\"Once Upon a Time in America\", 1984) on Leone viimaseks lavastajatööks jäänud Ameerika juudi allilmategelastest rääkiv film, mille peaosas mängib Robert de Niro ja mille telje moodustavad Leone spagetivesternidest alguse saanud teemad: ahnus, truudus ja sõprus meeste vahel.\n\nTerrence Malicki draama \"Taevalikud päevad\" (\"Days of Heaven\", 1978) räägib noorest paarist Billist ja Abbyst, kes põgenevad enne I maailmasõda ülerahvastatud linnaelust Ameerika preeria avarustele ja reisivad koos loo jutustaja Lindaga. Film võitis parima operaatoritöö Oscari, Ennio Morricone oli nomineeritud parima filmimuusika eest. Cannes'i filmifestivalil pälviti Terrence Malick parima režissööri auhinnaga.\n\nBrian De Palma gängsterifilm \"Äraostmatud\" (\"The Untouchables\", 1987) on jutustus maffiapealikust, kes keeluseaduse aegu Chicagot valitses ning seadusekaitsjast, kes tõotas selle kurikaela kinni panna. Peaosades on Kevin Costner, Sean Connery ja Robert De Niro. Viimane sai selle rolli eest parima meeskõrvalosatäitja Oscari, film oli nomineeritud veel kolmes kategoorias, sh Ennio Morricone muusika.\n\nGiuseppe Tornatore'i romantiline draama \"Malena\" (2000) lugu algab 1940. aastal väikeses Sitsiilia linnakeses, kus poiss nimega Renato kogeb oma eluaastate võimsaimaid sündmusi – Itaalia astub II maailmasõtta, Renato saab endale jalgratta ja poiss armub Malenasse (Monica Bellucci), kes on linna ihaldusväärseim naine. Ennio Morricone oli selle filmiga nomineeritud parima filmimuusika Oscarile.\n\nAjakava kinos Sõprus leiab Sõpruse kodulehelt, ajakava Elektriteatris leiab Elektriteatri kodulehelt.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Kinodesse Sõprus Tallinnas ja Elekriteater Tartus jõuavad 1.–4. septembril neli filmi, mille oluline osa on eelmisel aastal meie hulgast lahkunud filmimuusika looja Ennio Morricone (1928–2020) helilooming.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Pärast artikli pealkirja ja põhiteksti lugemist kasuta oma loovust, et koostada sisutihe ja pikk sissejuhatav lause.\n\n## Pealkiri:\n\nNice'i fännisektor pannakse kähmluse tõttu neljaks mänguks kinni\n\n## Põhitekst:\n\nPrantsusmaa Alpes-Maritimes' departemangi prefektuur teatas, et Nice'i klubi peab sulgema enda staadionil populaarse fännisektori neljaks mänguks. Samuti vahistasid võimud 28-aastase mehe pärast pühapäeval toimunud konflikti.\n\nMäng Marseille' ja Nice'i vahel võttis ettenägematu pöörde, kui teise poolaja lõpus valmistus nurgalööki andma Marseille' poolkaitsja Dimitri Payet. Ootamatult kukkus mees aga murule maha, sest teda tabas tribüünidelt lastud rakett. Vastasvõistkonna fännid viskasid seejärel pikali maas olnud prantslast veel kahel korral pudeliga, kes objektid tagasi inimeste sekka viskas.\n\nKontrolli alt väljunud olukorras jooksid väljakule ka mõlema meeskonna fännid, kellest osad läksid oma mängijaid kaitsma, teised, vastupidi, otsisid vastasmeeskonna mängijate ja poolehoidjatega füüsilist kontakti. Rahva liikumise käigus lasti väljakule veel rakette ja platsile tormanud korrakaitsjad ei omanud olukorra üle mingit kontrolli, mistõttu mäng peatati.\n\nAlpes-Maritimes' prefektuuri prefekt Bernard Gonzalez kinnitas fännisektori sulgemist. Esmaspäeval teatas Prantsusmaa liigasid korraldav juhtorgan, et mõlemad klubid on kutsutud distisiplinaarkomisjoni ette, kus peavad aru andma.\n\nPrantsusmaa spordiminister Roxana Maracineanu kutsus konflikti solvanguks jalgpallile ja spordile.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Kohalikud võimud on kehtestanud karistuse Prantsusmaa jalgpalli kõrgliigaklubi Nice'i vastu pärast seda, kui meeskonna fännid pühapäeval Marseille' mängijatele kallale läksid. Fännisektor sulgetakse neljaks mänguks ning mõlemad klubid peavad veel liiga distsiplinaarkomisjoniga aru pidama.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Loe artikli pealkirja ja sisu. Kasuta oma loomingulisi võimeid, et koostada detailne ja põhjalik ühelauseline sissejuhatus sellele uudisele.\n\n## Pealkiri:\n\nMarika Pensa: anname apteekritele õiguse panustada koroonakriisi lahendamisse\n\n## Põhitekst:\n\nIvo Linna – Eesti rahva muusikaline au, mõistus ja südametunnistus – on lugematute teiste palade seas laulnud populaarseks loo, millel sõnad \"Laintesse heidan end, laintesse peidan end\".\n\nEesti on saabuval sügisel heitmas end kolmandasse koroonalainesse ja kriisi lahendamisega tegelevad otsustajad peitmas end samasse lainesse ajal, mil avalik tähelepanu liigub presidendivalimistele ja kohe selle järel kohalike omavalitsuste valimistele.\n\nMeresõidupärimuses on üheksas laine kõige kõrgem ja hukutavam. Sama tempoga jätkates jõuab Eesti üheksanda koroonalaineni õige pea. Praeguse vaktsineerimiskiiruse juures pole meil liiga palju kindlust uskuda, et üheksas laine Eestini ei jõua. Uued tüved on tekkimas nagu seened pärast vihma. Oleme viirusega võideldes teinud väga palju, aga mitte piisavalt ja mitte piisavalt kiiresti.\n\nOlukorras, kus vaktsineerimisaltimad inimesed on oma sutsu juba kätte saanud, läheb kogu protsess järjest raskemaks ja vaevalisemaks, nagu maratoni viimased kilomeetrid. Aga erinevalt maratonijooksust ei ole meil võimalik võistlust ajaga katkestada ja peame mobiliseerima kõik ressursid, mis meil ühiskonna ja üksikisikuna kasutada on.\n\nVarasematel aastatel on apteekides vaktsineeritud kümneid tuhandeid inimesi puukentsefaliidi ja gripi vastu. Edukalt. Inimeste liikumisteede lähedal – kaubanduskeskustes, asulakeskustes, haiglate lähedal. Inimestele sobivatel aegadel – pärast tööd ja nädalavahetustel. Inimestel on tekkinud õigustatud ootus ja harjumus end apteegis vaktsineerida.\n\nPoolteist aastat pärast uue kurja tõve Eestisse jõudmist andis riik lõpuks loa projektipõhiselt kaitsesüstida apteekides ka koroonaviiruse vastu. Riik hindab seda ajutise vajadusena ja esialgu on antud luba teha esimesi süste apteegis ainult 30. septembrini. Projektipõhine lähenemine on saatnud meid juba kolm aastat nii gripi- kui ka puukentsefaliidi vastasel vaktsineerimistel apteegis.\n\nMeie esimese kuu COVID-19 vaktsineerimise kogemus on julgustav, näiteks Jõhvi apteegis on nüüdseks oma esimese kaitsesüsti saanud üle 800 inimese. Alustasime kaheksas apteegis Tallinnas, Tartus, Narvas, Raplas ja Jõhvis. Nüüdseks oleme laiendanud vaktsineerivate apteekide võrku 24 apteegini kokku üheksas maakonnas.\n\n\"Varasematest puukentsefaliidi- ja gripivaktsineerimistest on apteekidele tekkinud võrgustik usaldusväärsetest õdedest.\"\n\nEesti enda tehtud reeglite järgi tohivad vaktsineerida vaid spetsiaalse immuniseerimiskoolituse läbinud arstid, medõed ja ämmaemandad. Varasematest puukentsefaliidi- ja gripivaktsineerimistest on apteekidele tekkinud võrgustik usaldusväärsetest õdedest, kelle rakendamine nende töövälisel ajal ei võta tükikestki ära muu tervishoiusüsteemi toimimisest. Aga sellest on vähe.\n\nPraegune võimekus on piiratud kahe olulise faktoriga, esiteks vaktsineerijate puudus ja teiseks vaktsineerimiseks sobilike ruumide olemasolu. Riik peaks vaktsineerimisõiguse andma ka tervishoiutöötajatest apteekritele, kellest viimne kui üks on saanud erialase meditsiinivaldkonna kõrghariduse. Täpselt samamoodi nagu seda lubatakse juba teistes Euroopa Liidu riikides, Ameerika Ühendriikidest rääkimata.\n\nApteekrid on toimekas ja hooliv rahvas. Me ei oota riigilt suuniseid, vaid tegutseme ka ise. Kehtivate reeglite järgi tohib apteekides vaktsineerida juhul, kui neis on eraldi teenuste pakkumise ruum. Selliseid apteeke on Eestis ligi 50. Neid oleks palju rohkem, kui riik näeks apteeke ja apteekreid pikaajaliste partneritena ja annaks ka apteekritele loa vaktsineerimiseks ka apteekritele.\n\nApteegid vajavad kindlustunnet, et tekiks valmisolek investeerida ruumidesse. Siiani ei ole riik andnud selget sõnumit, et vajab apteekide näol pikaajalist partnerit Eesti elanikkonna vaktsineerituse taseme tõstmisel ega teinud omalt poolt pingutusi, et apteeker saaks tervishoiutöötajana õiguse vaktsineerida.\n\nProjektipõhine partnerlus ei anna kindlustunnet, et meie abi vajatakse ka homme. Kas teie ostaksite jalgratta, kui õiguse sellega sõita annaks riik projektipõhiselt paar korda aastas?\n\nApteek ei ole ega saa olema massvaktsineerija, apteeker ei hakka asendama tublisid õdesid, arste ega ämmaemandaid. Aga lai apteegivõrgustik ja meie apteekrid saavad kohe kindlasti olla toeks ja abiks meie ühise eesmärgini jõudmisel.\n\nOleme Eestis pusinud koroonavaktsineerimisega üle kivide ja kändude, kukkudes Euroopa esimeste seast tagaotsa. Oleme proovinud perearste, vaktsineerimiskeskusi, haiglaid, busse ja muud. Vahetumas on juhtkond kriisi reguleerivas sotsiaalministeeriumis.\n\nPalun vaatame otsa teiste riikide edukamale kogemusele ja anname Eesti apteekritele, erialase haridusega tervishoiutöötajatele õiguse panustada koroonakriisi lahendamisse, et Eesti saaks kiiremini edasi minna, enne kui saabub üheksas laine.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Siiani ei ole riik andnud selget sõnumit, et apteegid võiks olla Eesti elanikkonna vaktsineerituse taseme tõstmisel riigile pikaajaline partner, ega ole teinud omalt poolt pingutusi, et apteeker saaks tervishoiutöötajana õiguse vaktsineerida, kirjutab Marika Pensa.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Loe artikli pealkiri ja sisu, seejärel loo pikk ja põnev lause, mis võiks olla artikli sissejuhatus.\n\n## Pealkiri:\n\nSpahn: peame loobuma nakatumisnäidu jälgimisest tervishoiu korraldamisel\n\n## Põhitekst:\n\n\"Võrdlusalus, mis tähendab, et viimase seitsme päeva jooksul registreeriti mitte rohkem kui 50 uut nakatumist 100 000 elaniku kohta, töötati välja siis, kui elanikkond oli vaktsineerimata. Leian, et see tuleks seadusest eemaldada, \" ütles Spahn esmaspäeval Saksamaa ringhäälingule ZDF.\n\n\"50 juhtumi võrdlusalus, see on oma aja ära elanud,\" lisas Spahn.\n\nSpahn leidis, et uueks koroonapiirangute võrdlusaluseks peaks saama haiglaravi vajavate inimeste hulk.\n\nSaksamaal on täielikult koroonaviiruse epideemia vastu vaktsineeritud 59 protsenti elanikkonnast.\n\nSpahni toetas ka Saksamaa Kristliku-Demokraatide Liidu (CDU) juht ja kantslerikandidaat Armin Laschet. \"On teada, et 50 võrdlusalus pole enam sama, mis aasta tagasi, paljud inimesed on nüüd vaktsineeritud,\" ütles Laschet.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Saksamaa tervishoiuminister Jens Spahn ütles esmaspäeval, et riik peaks loobuma koroona nakatumisnäidu jälgimisest tervishoiu korraldamisel ja aluseks tuleks võtta hoopis see, kui palju on inimesi haiglates.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Süvene uudise pealkirja ja sisu ning kirjuta sellele loole sisukas ja informatiivne sissejuhatus, mille pikkus on üks lause.\n\n## Pealkiri:\n\nEesti kardispordi meistrivõistlused jätkuvad laupäeval Aravetel\n\n## Põhitekst:\n\nAravete kardirada on Eesti tippkardisõitjate vaieldamatu lemmik. Rajal on mitmeid häid möödasõidukohti, selle kurvid ning kõrguste vahed on nauditavad mitte üksnes sõitjatele, vaid pakuvad enamasti vaatemängulist vaatepilti ka pealtvaatajaile. Ehkki jõujooned on senise kolme etapiga mõnevõrra paika saadud, pole hooaeg üheski võistlusklassis veel kaugeltki otsustatud – Olerex Eesti meistrivõistluste hooaja teine pool tõotab seega tulla äärmiselt põnev.\n\nKiireimas võistlusklassis KZ2 tuleb Aravetel selge soosikuna rajale kõik senised kolm etappi võitnud Markus Kajak (AIX Racing Team). Ligi kahekuulist Eestis võistlemise pausi on Kajak täitnud osalemisega nii Soome kui Euroopa meistrivõistluste etappidel. Kui palju on aga Aravete etapist kasu septembri alguses Rootsis Kristianstadis sõidetavaks MM-ks?\n\n\"MM-i ettevalmistuseks ma Aravete etappi otseselt ei pea, sest rajaolud on paljuski teistsugused. See aga ei tähenda, et kodus võistlemine saaks olla niisama lihtne,\" ütles maailmameistrivõistlustel Tony Kart tehasetiimis võistlev Eesti parim kardisportlane. \"Ootan Aravetelt pigem märgasid rajaolusid, sest vihmaga olen siiani vähe sõitnud ning need oskused vajaks veidi lihvimist.\"\n\nHetkel on Kajak ainus klasside ülene võistleja, kes juhib sarja 100% täiseduga. Kui hooaja kahel esimesel etapil oli Kajaku ülekaal konkurentide ees mäekõrgune, siis kolmandal etapil Põltsamaal pääses ta esimesena üle finišijoone juba üpris napilt. Peamisteks konkurentideks on olnud nii Karl-Markus Sei (TGT Racing) kui tiimikaaslane Siim Leedmaa (AIX Racing Team).\n\n\"Ootan Aravetelt pigem kuivasid ilmaolusid. Viimased etapid on näidanud, et võidu peale sõitmisest on mul puudu veel mõned kümnendikud. Just neid me Aravetele otsima lähemegi,\" ütles punktiarvestuses hetkel teist kohta hoidev Leedmaa.\n\nKZ2-klassis jätkab võiduta mitmekordne Eesti meister Sten Dorian Piirimägi (AIX Racing Team). Seniste etappide käigus rohke ebaõnne käes vaevelnud Piirimägi jaoks võib aga just hooaja teine pool alata võiduarve avamisega, sest Aravete rada kuulub ka tema lemmikute hulka.\n\nTõusvas joones on kulgenud ka Antti Rammo (TARK Racing) hooaeg ning üldarvestuses neljandat kohta hoidev hetke Eesti kogenuim kardisõitja võib heade esitustega hooaja teisel poolel sekkuda koguni hooaja üldarvestuse esikolmiku võitlusse.\n\nKonkurents tihe kõigis klassides\n\nOtseveoliste kiiremas klassi OK punktitabelit juhib hooaja poole peal Joosep Planken (TARK Racing), talle järgnevad Robin Särg (Gear Racing) ja Carmen Kraav (AIX Racing Team). Taaskord teeb Aravetel topeltvõistluse Kajak, startides lisaks KZ2-klassile ka klassis OK, et kaitsta seal oma eelmise aasta meistritiitlit.\n\nVaid konkurentide ülima ebaedu korral võib pärast Aravete võistlust punktiarvestust juhtima pääseda Kajak, igal muul juhul võtab liidripositsiooni sisse ükskõik kes eelpool loetletutest.\n\nKlassis OK-Junior on jaht tiitlile käimas peamiselt kolme vägagi võrdse pretendendi vahel. Poole hooaja järel asub juhtkohal Mia-Mariette Pankratov, talle järgnevad Damir Mingazov (mõlemad AIX Racing Team) ja Mark Dubnitski (DHR Estonia). Kui ühe etapi on võitnud nii Pankratov kui Mingazov, siis Dubnitski hooaja esimene pool on osutunud tagasihoidlikumaks.\n\nPankratovi jaoks ei tähenda punktitabeli liidriks olemine aga hetkel suurt midagi: \"Sõita on veel kolm etappi, seega on kõik vägagi lahtine. Konkurents on Damiri ja Marki näol väga tugev ning mul ei saagi olla muud plaani, kui oma sõitu sõita ja neid kaht edestada,\" kommenteeris Pankratov.\n\nKlassis Mini on meistrivõistlusi juhtimas valitsev Eesti meister Andri Tšikin (DHR Estonia). Talle järgnevad eelmisel etapil õnnetult finaali esimeses kurvis katkestanud Aleksander Uusneem ja samal võistlusel triumfeerinud Hugo Rajamets (mõlemad Vihur Team). Kõigi arvel on seni üks etapivõit ning ka poodiumikohad on jagunenud peamiselt nende vahel.\n\nKlassis Micro on punktitabeli eesotsas jätkuvalt kaks etappi võitnud Meryl Peldes (DHR Estonia), talle järgnevad Põltsamaal oma esimese etapivõidu teeninud Mattias Ojapõld (Vihur Team) ja stabiilselt punkte kogunud Rasmus Teller (KS Academy).\n\nPunktivahed on kõikides arvestustes jätkuvalt üliväiksed ning jaht Eesti meistritiitlite suunas stardib juba tuleval laupäeval Aravete kardirajal.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Kuue-etapilise Eesti meistrivõistluste teine pool stardib laupäeval Aravete kardirajal, kus Eesti paremik asub endi seast välja selgitama etapivõitjaid viies meistrivõistluste klassis.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Vaata läbi uudise pealkiri ja tekst ning loo loov sissejuhatav lause, mis haakub artikli sisuga.\n\n## Pealkiri:\n\nMillenniumilapsed eelistavad isiklikku heaolu rahvusvahelisele karjäärile\n\n## Põhitekst:\n\n\"Üldiselt tundub mulle, et millenniumipõlvkonna esindajad on isepäised, neil on hästi vähe stereotüüpe ja nad vahetavad töökohti pigem sageli,\" ütleb Estonian Business Schooli turunduse teadur Riina Koris. Tema sõnul ei motiveeri praegusi alla 40-aastaseid eluvalikutes tingimata karjäär, staatus, palk ega muud rahalised hüved. Pigem eeldavad nad, et kõik eelnev on vaikimisi olemas ja püüdlevad isikliku heaolu poole.\n\n\"Uuring tuli küsimuse pealt, et kui sa ülikooli lõpetad, siis kas sa pigem läheksid välislähetusse tööle või mitte.\"\n\nKoos Viini Majandusülikooli kolleegi Iris Kollingeriga uuris Koris, mis motiveerib või ei motiveeri millenniumilapsi minema pikemaks ajaks välismaale tööle. Oma töös lugesid autorid millenniumilasteks 1980. aastate algusest 2000. aastate alguseni sündinud inimesed ja küsitlesid ligi tuhandet sobivas vanuses Austria ülikoolide tudengit, kes pärinesid 77 riigist. Korise sõnul oli valim paraku veidi kallutatud, kuna küsitletud tudengid olid juba otsustanud oma koduriigist välismaale ehk Austriasse õppima siirduda. \"Uuring tuli küsimuse pealt, et kui sa ülikooli lõpetad, siis kas sa pigem läheksid välislähetusse tööle või mitte,\" seletab Koris.\n\nEurooplased kalduvad hedonismi\n\n\"Mulle tundub, et millenniumipõlvkonna inimesed on natuke mugavad ega taha oma mugavustsoonist välja minna,\" ütleb Riina Koris küsitluse tulemuste kohta. Ta lisab, et praegused alla 40-aastased hindavad kõrgelt oma tuttavat keskkonda ja sõpru.\n\nSellegipoolest ei saa kõiki noori Korise sõnul ühe vitsaga lüüa. Ehkki uurijate hämmastuseks vastas üleüldiselt palju noori välislähetusse mineku kohta eitavalt, kippusid Euroopa noored olema teistest kodusemad. \"Mõneti võib see tuleneda sellest, et Euroopa noortel on olnud palju rohkem võimalusi reisida. Võib-olla on neil isu täis saanud,\" oletab Koris.\n\n\"Igasugune poliitiline ebastabiilsus on äärmiselt mitteteretulnud.\"\n\nKogu valimi peale nimetasid noored peamiste välismaale mineku põhjustena isiklikku arengut, teiste kultuuride tundmaõppimist ja võimalust reisida. Ameerikast pärit millenniumilapsi tõmbasid välismaale teistest sagedamini reisimisvõimalus, seiklushimu, vaheldusrikkus ja uudsus. Aasiast pärit noored olid seevastu teistest rohkem huvitatud pikaajalistest lähetustest. Neid motiveerisid rohkem ka materiaalsed hüved, nagu kõrge palk ja huvitav töö.\n\nVeel ilmnes, et eurooplased valivad välislähetuse puhul sihtkohta väga hoolikalt. \"Igasugune poliitiline ebastabiilsus on äärmiselt mitteteretulnud,\" kirjeldab Koris. \"Samuti välditakse igasuguseid mittetsiviliseeritud ja võib-olla isegi ohtlikke sihtkohti.\"\n\nJust Euroopa päritolu millenniumilaste jaoks saavad välislähetuse kasuks otsustamisel määravaks lähedased. Kui pereliikmed või elukaaslane ei taha välismaale kaasa tulla, jääb eurooplane koju. \"Hästi suur tegur on, et siis elu kodumaal jääb justkui seisma või pannakse ooterežiimi,\" lisab Koris. Teisisõnu lähtub Euroopa noor oma valikutes just isikliku eluga seotud teguritest ega lase end kõigutada palganumbri suurusest või kojujäämise mõjust tulevasele karjäärile.\n\nUurijad küsisid noortelt sedagi, kui rahvusvaheliselt nad üldiselt mõtlevad. Nende vastuste põhjal selgus, et rahvusvahelisemalt meelestatud tudengid olid välislähetustest rohkem huvitatud. Tervikuna on millenniumilapsed aga üha paiksema eluviisiga põlvkond, järeldasid uurijad, sest tugevalt rahvusvaheliselt meelestatud noori oli vähem kui neutraalselt või nõrgalt rahvusvaheliselt mõtlejaid.\n\nNoor ootab tööandjalt isiklikumat pakkumist\n\nKuigi ühest küljest näitas küsitlus, et millenniumipõlvkonna noored justkui ei eelista välislähetusi, selgus teisest küljest, et noortele on oluline lähetuse pikkus. \"Asi polegi niivõrd selles, et noored ei tahaks minna välismaale tööle, vaid nad eelistavad, et lähetused oleks oluliselt lühemad,\" osutab Riina Koris.\n\n\"Asi polegi niivõrd selles, et noored ei tahaks minna välismaale tööle, vaid nad eelistavad, et lähetused oleks oluliselt lühemad.\"\n\nSiit koorub välja Korise ja Iris Kollingeri soovitus rahvusvahelistele tööandjatele: noortele tuleks pakkuda isiklikuma lähenemisega lähetuspakette. \"Kui varasematel aegadel sai noortele valmistoodetega läheneda, siis nüüd see enam eriti ei tööta,\" ütleb Koris. Eestiski haarasid inimesed 1990. aastatel nurisemata kinni igast võimalusest välismaale minna, kuid nüüd esitavad uurijate sõnul tingimusi just värvatavad. \"Järeldus ongi, et kui sa tahad, et noor tööle tuleks ja tööle jääks, siis juhtkang olgu tema käes,\" tõdeb Koris.\n\nÄsja kirjeldatud erinevustele vaatamata on noored kõikjal maailmas Korise sõnul siiski sarnasemaks muutunud. \"Kui mõtleme näiteks ülikoolilegi, siis eri riikides tudengid õpivad samadest raamatutest. Neile õpetatakse võrdlemisi sarnaseid asju,\" toob ta näite.\n\nRiina Koris ja Iris Kollinger kirjutavad millenniumipõlvkonna tööelust ajakirjades Personnel Review ja Development and Learning in Organizations.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Kui Euroopa, Aasia ja Ameerika päritolu tudengitelt küsida, kas nad tahaksid pärast lõpetamist välismaale tööle minna, on vastus küll pigem jaatav, kuid töö peab vastama noorte ootustele. Sealjuures eelistavad Euroopa noored oma suhetele ja mugavusele mõeldes lühemaid lähetusi, samas kui Aasiast pärit eakaaslased lähevad karjääri nimel meelsamini ka pikaks ajaks välismaale, selgub Eesti teadlase osalusel valminud uuringust.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Tutvu uudise pealkirja ja põhisisuga. Kasuta neid fakte, et luua pikk ja sisutihe lause, mis toimib loo sissejuhatusena.\n\n## Pealkiri:\n\nLutsar: Kagu-Eesti inimestel on vähem antikehasid kui teistes maakondades\n\n## Põhitekst:\n\nKoroonaviiruse levikus on praegu esikohal Võru- ja Valgamaa ning mingil määral ka Viljandimaa ja Tartumaa.\n\nSeevastu varasem nakatumisliider Ida-Virumaa on üks madalama nakatumisega maakondi, kuigi seal on vaktsineeritud teistest vähem inimesi.\n\nLutsar ütles, et haiguse läbipõdemine annab immuunsuse ning pole suurt vahet, kumb parema ja kumb halvema.\n\n\"Kui vaatame teisi riike, siis kuskil pole nakatumised ühtlaselt üle riigi. Kui vaatame näiteks Inglismaad, siis seal torkab silma Põhja-Iirimaa, mis on kaardil sisuliselt must. Seevastu osa piirkondi, näiteks Šotimaa, on rohelised.\"\n\nLutsar lisas, et see tähendab, et haigus levib ennekõike kommuunides.\n\n\"Ida-Viru ja Lõuna-Eesti ju omavahel ei suhtle. Nakatumise kõrgmaakonnad on Võru-, Valga- ja veidi vähemal määral Viljandi- ja Tartumaa. See levib ennekõike kogukondades ja perekondades ja läheb sealt laiali.\"\n\nLutsar lisas, et kindlasti mängib see olulist rolli, et Ida-Virumaa on aasta otsa kõrge nakatumisega olnud.\n\n\"Kui vaadata antikehade uuringuid, siis kolmes Lõuna-Eesti maakonnas on inimesi vähem antikehadega. Ülejäänutes on 70 protsendil antikehad olemas, sealhulgas Ida-Virumaal.\"\n\nSaksa terviseminister Jens Spahn ütles esmaspäeval, et Saksamaa peaks loobuma nakatumisnäidu jälgimisest tervishoiu korraldamisel ja aluseks tuleks võtta see, kui palju on inimesi haiglates.\n\nLutsar ütles, et Eesti on kogu aeg otsuste tegemisel arvestanud sellega, kui palju on inimesi haiglates ja just see on võimaldanud meil riiki rohkem lahti hoida. Rohkem näiteks kui Saksamaal.\n\nAga päris nakatumisnäitajate jälgimisest loobuda Lutsari sõnul ka ei saa, sest nakatumine ja haiglaravi on omavahel korrelatsioonis – kui nakatumine kasvab, siis paari nädala pärast kasvab ka haiglate koormus.\n\nLutsari sõnul arutati esmaspäeva õhtul teadusnõukojas ka kolmandate dooside tegemist ning olukorda Iisraelis, kus nakatumine on kasvanud.\n\n\"Iisraelis on endiselt ligi 40 protsenti populatsioonist vaktsineerimata. Alguses nad vaktsineerisid hästi ja jõudsid kiiresti 60 protsendi peale, aga sealt edasi on olnud raske. Ja tekkinud on suured kogukonnad, kes on vaktsineerimise vastu. Rõhutaksin sõna kogukonnad. Ja nende vaktsineerimist ei õnnestu suurendada.\"\n\nTeise olulise faktorina Iisraelis kasvanud nakatumise kohta tõi ta välja, et Iisraeli asustustihedus on palju suurem kui Eestis ja mitmetes teistes riikides.\n\n\"See on linnade ja tihedate kogukondade haigus. Kindlasti mängib oma rolli ka paremini leviv delta tüvi. Eelmisel nädalal avaldas Reuters, et 70 protsenti Iisraelis haiglas olijatest on täiesti vaktsineerimata. Kui jäävad väga suured hulgad vaktsineerimata, siis mõistagi mängib see nakatumiste kasvul suurt rolli,\" sõnas Lutsar.\n\nMis puudutab kolmandate kaitsesüstide tegemist, mida teadusnõukoda samuti arutas, siis siin on Lutsari sõnul veel maailmas palju teadmatust, mistõttu nõukoda uusi soovitusi veel ei andnud.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Teadusnõukoja juhi Irja Lutsari sõnul näitavad antikehade uuringud, et kui teistes maakondades on antikehad olemas 70 protsendil inimestel, siis kolmes Lõuna-Eesti maakonnas oluliselt vähematel ja seal on praegu ka koroonaviirusega nakatumine suurem.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Vaata läbi uudise pealkiri ja tekst ning loo loov sissejuhatav lause, mis haakub artikli sisuga.\n\n## Pealkiri:\n\nERKI Moeshow 2021 disainereid hindab rahvusvaheline žürii\n\n## Põhitekst:\n\nParima kollektsiooni selgitab välja rahvusvaheline žürii, mille koosseisu kuuluvad muuhulgas professor ja Istituto Europeo di Design (IED) kunstiline juht Giovanni Ottonello ning Fredrika Erlandsson, Voca tegevdirektor ja asutaja. Ka tänavu osaleb žüriis virtuaalselt Katie Dominy, kes on rahvusvahelisi kunstnikke, disainereid ja loovtalente koondava digitaalse platvormi Aartsthread kaasasutaja.\n\nŽürii hulka kuuluvad ka kodumaised nimed Tanel Veenre, kes on Eesti ehtekunstnik ning omanimelise kaubamärgi disainer; moekunstnik ja stilist Liisi Eesmaa, stilist Ženja Fokin, ajakirja Säde peatoimetaja Kristi Pärn Valdoja ja Eesti lavastaja, installatsiooni- ja videokunstnik Ene-Liis Semper.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Patarei merekindluses toimuvat moesündmust ERKI Moeshowd hindab ka sel aastal rahvusvaheline žürii. Noorte disainerite looming jõuab publiku ette 28. augustil.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Loe artikli pealkiri ja sisu, seejärel loo pikk ja põnev lause, mis võiks olla artikli sissejuhatus.\n\n## Pealkiri:\n\nSevilla jätkas Hispaania kõrgliigas täiseduga\n\n## Põhitekst:\n\nPikka aega Tottenhamis väljakule jooksnud Erik Lamela päästis Sevilla väravateta viigist, kui lõi mängu lisaminutitel postist tagasi põrganud palli väravasse, andes nii Sevillale 1:0 võidu. Lamelal on nüüd uue koduklubi eest kahest mängust kirjas kolm väravat.\n\nTeises esmaspäevases mängus ei suutnud Osasuna ning Celta Vigo enamat, kui väravateta viik. Mängu parim võimalus oli Osasuna keskplatsimehel Ruben Garcial, kes 48. minutil ei realiseerinud penaltit.\n\nPärast kaht mänguvooru jätkab LaLigas täiseduga vaid kaks tiimi: eelmainitud Sevilla ja Madridi Atletico. Neli punkti on kogunud neli meeskonda, nende hulgas on ka Madridi Real ja Barcelona. Rayo Vallecano, Alaves ning Getafe ei ole kahe vooru jooksul pälvinud ühtegi punkti.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Hispaania jalgpalli kõrgliigas peeti esmaspäeva õhtul viimased kohtumised hooaja teises voorus, kus Sevilla alistas Getafe 1:0 ning Osasuna ja Celta Vigo mängisid väravateta viigi.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Pärast artikli pealkirja ja põhiteksti lugemist kasuta oma loovust, et koostada sisutihe ja pikk sissejuhatav lause.\n\n## Pealkiri:\n\nIKEA teenis mullu Eestis 4,5 miljonit eurot kasumit\n\n## Põhitekst:\n\nEttevõtte majandusaasta kestis 2019. aasta 1. septembrist kuni 2020. aasta 31. augustini. Möödunud majandusaasta oli ettevõttele esimene tegevusaasta ning sellest tulenevalt ei saa tulemusi eelmise aastaga võrrelda, selgub ettevõtte majandusaasta aruandest.\n\nSeejuures toob ettevõtte juhtkond välja, et COVID-19 viiruse levikust tingitud piirangud avaldasid otsest positiivset mõju firma käibele. Nimelt kasvas perioodil märts 2020 kuni august 2020 käive 21,5 protsenti võrreldes perioodiga september 2019 kuni veebruar 2020.\n\nEttevõtte juhtkonna sõnul on tellimuste mahu suurenemine ja ressursside piiratus seadnud ettevõttele peamiseks eesmärgiks tellimuste täitmise efektiivsuse. Selleks investeeriti mullu 46 000 eurot uue skännersüsteemi kasutusele võtmiseks. See muudab kaupade komplekteerimise automaatseks ja kiirendab oluliselt tarneprotsessi.\n\nLisaks investeeris ettevõte 34 000 eurot arvutiseadmetesse, 36 000 eurot muusse laovarustusse, 11 000 eurot kliendi järjekorrasüsteemi ja 32 000 eurot muusse sisseseadesse. 109 000 eurot investeeriti ka arvutitarkvarasse ja litsentsidesse.\n\nEttevõttes töötas mullu keskmiselt 78 inimest, kelle palgakulu oli 1,3 miljonit eurot.\n\nSeoses lähiaastatel avatava IKEA kauplusega Eestis plaanib ettevõte palgata valdkondade juhid 2021. aasta jooksul.\n\nIKEA tellimis- ja väljastuspunkt avati 28. augustil 2019. aastal ja see asub Tallinnas aadressil Peterburi tee 66/1.\n\nRunikon Retail OÜ opereerib Eestis IKEA tellimis- ja väljastuspunkti Inter IKEA System B.V. sõlmitud frantsiisilepingu alusel. Ettevõte haldab IKEA Eesti e-poodi.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "IKEA kaubamärgi all tegutsev jaekaubandusettevõte Runikon Retail teenis möödunud majandusaastal 26,5 miljoni euro suuruse käibe juures 4,5 miljonit eurot kasumit.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Tutvu artikli sisuga ja loo sellele pika lausega sissejuhatus, mis köidab lugeja tähelepanu.\n\n## Pealkiri:\n\nAC Milan alustas hooaega võidukalt, Cagliari viigistas halvast seisust\n\n## Põhitekst:\n\nMilan asus kohtumist Sampdoriaga juhtima juba üheksandal minutil, kui Brahim Diaz väravani jõudis. Seejärel mängus enam väravalisa ei tulnud ning eelmisel hooajal võõrsilvõitude rekordi püstitanud Milano klubi saavutas hooaja avamängus 1:0 võidu.\n\nTeises esmaspäeva õhtul toimunud mängus tuli Ragnar Klavani endine koduklubi Cagliari välja kaheväravalisest kaotusseisust, et päästa viigipunkte. Spezia lõi sarnaselt AC Milaniga värava juba esimese kümne minuti jooksul, millele meeskond lisas 58. minutil ka teise tabamuse.\n\nJärgmise kaheksa minuti jooksul viigistas Cagliari aga seisu, kui Joao Pedro 62. minutil esimese lõi ning sellele neli minutit hiljem penalti kaudu veel lisas. Mäng lõppeski seisul 2:2.\n\nEsimese mänguvooru Itaalia kõrgliigas lõpetasid võidukalt kaheksa meeskonda, viiki mängisid neli tiimi, nende hulgas ka pikalt Itaalias võimul olnud Juventus. Eelmine hooaeg tuli liigavõitjaks Milano Inter.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Itaalia jalgpalli kõrgliigas mängiti esmaspäeva õhtul viimased kohtumised hooaja avavoorus, kus AC Milan alistas 1:0 Sampdoria ning Cagliari ja Spezia mängisid 2:2 viiki.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Tutvu uudise pealkirja ja põhisisuga. Kasuta neid fakte, et luua pikk ja sisutihe lause, mis toimib loo sissejuhatusena.\n\n## Pealkiri:\n\nAvaseti kindlalt kaotanud Kontaveit ei loovutanud seejärel geimigi\n\n## Põhitekst:\n\nAmeeriklanna asus avasetis koheselt 2:0 juhtima ning pärast üht Kontaveidi geimivõitu realiseeris Davis kindla 6:1 setivõidu. Seejärel pani turniiril teise asetusega mängiv eestlanna enda paremuse maksma ning ei kaotanud ei teises ega kolmandas setis ühtegi geimi. Eestlanna võitis tund ja 35 minutit väldanud kohtumise 1:6, 6:0, 6:0.\n\nMõlemad mängijad lõid kohtumise vältel neli ässa ning sooritasid kolm topeltviga.\n\nKontaveit kohtub turniiri teises ringis prantslanna Caroline Garciaga (WTA 61.), kes alistas enda avaringi kohtumises ameeriklanna Catherine Harrisoni (WTA 147.) 6:1, 6:2.\n\nKontaveit on prantslannaga kohtunud neljal korral ning mõlemad mängijad on võitnud kaks varasemat kohtumist.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Öösel vastu teisipäeva alustas Anett Kontaveit (WTA 30.) USA-s Clevelandis toimuvat tenniseturniiri võidukalt, kui alistas avaringis ameeriklanna Lauren Davise (WTA 97.) 1:6, 6:0, 6:0.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Loe hoolikalt uudise pealkiri ja sisu ning kirjuta artiklile pikk sissejuhatav lause, kasutades oma kujutlusvõimet.\n\n## Pealkiri:\n\nTänavune viljasaak tuleb mullusest kehvem\n\n## Põhitekst:\n\nEesti läinud aasta teraviljasaak oli rekordiline – 1,63 miljonit tonni. Veidi üle poole sellest moodustas nisu ja pisut üle kolmandiku oder.\n\nEesti taimekasvatuse instituudi seemnekeskuse müügijuhi Kaisa Pajusalu sõnul jääb tänavune kogusaak põuase suve tõttu kindlasti väiksemaks kui eelmisel aastal.\n\n\"Talivilja saagikus ei ole nii suurelt langenud. Ma julgeks pakkuda, et see on ehk 15–20 protsenti madalam. Aga põuas märksa rohkem kannatada saanud suvivilja saagi kadu on oluliselt suurem. Ma ei pretendeeri absoluutsele tõele, aga arvan, et 30 protsenti võiks see kindlasti olla,\" rääkis Pajusalu.\n\n152 teravilja- ja rapsikasvatajat koondava põllumeeste ühistu Kevili saakide müügijuhi Janno Toometi sõnul algas teraviljakoristus Eestis tänavu tavapärasest varem. Praeguseks on tema hinnangul veel koristada jäänud 10–15 protsenti saagist. Ka Toometi arvates jääb teravilja kogusaak võrreldes eelmise aastaga umbes kakskümmend protsenti väiksemaks.\n\n\"Vihma ei olnud piisavalt ja sellest tulenevalt on saagid väiksed. Ja probleeme on ka mahukaaludega, tera on väike. Aga toidunisu on iseenesest kõrgema kvaliteediga kui eelmisel aastal,\" ütles Toomet.\n\nTeraviljade hinnad maailmaturul on samas kõrged. Näiteks nisu hind on viimastel kauplemispäevadel liikunud viie aasta kõrgeima taseme lähedal.\n\nToometi sõnul on selle põhjus suurte teraviljakasvatusmaade suhteliselt kehv saagiaasta.\n\n\"Venemaa saaginumbreid on kõvasti kärbitud, Kanadas olid suured probleemid. See on turgudele kõvasti mõju avaldanud. Selle aasta lõpuks prognoositakse näiteks nisu viimase viie aasta madalamaid laojääke. Selle tõttu on hinnad kõrged,\" selgitas Toomet.\n\nEesti teraviljaekspordi kõrghooaeg vältab tavapäraselt augusti lõpust novembri lõpuni.\n\nMöödunud aastal oli teraviljaekspordi koguväärtus 210 miljonit eurot.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Eesti tänavune teraviljasaak kujuneb asjatundjate sõnul umbes viiendiku võrra väiksemaks kui mullu. Samas on teravilja hinnad maailmaturul kõrged.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Loe artikli pealkirja ja sisu. Kasuta oma loomingulisi võimeid, et koostada detailne ja põhjalik ühelauseline sissejuhatus sellele uudisele.\n\n## Pealkiri:\n\nÜliõpilaskorporatsioon tahab kunstimuuseumilt oma vara tagasi\n\n## Põhitekst:\n\nVironia vilistlaskogu esimees dr Marek Miil kirjutas kultuuriminister Anneli Otile saadetud kirjas, et Vironia on oma asutamisest kandnud isamaalise väärtusi ning olnud Eesti Vabariigi ülesehitaja nii Vabadussõjas kui sellele järgnenud aastakümnetel.\n\n\"See oli ka põhjuseks miks 1940. aastal punased okupatsioonivõimud keelustasid Vironia tegevuse ning röövisid Vironiale kuulunud varad. Need Vironiale kuulunud varad jagati laiali Nõukogude Eesti haridusasutustesse ja muuseumitesse.\"\n\nMiil märgib, et ajaloo keerdkäikude tulemusena on osa neist varadest tänasel päeval hoiul Eesti Kunstimuuseumis.\n\n\"Usun, et pärast 30 aastat Eesti iseseisvuse taastamist on meil teie abiga ainulaadne ja väärikas võimalus heastada see 81 aasta tagune kuritegu.\"\n\nVironia vilistlaskogu esimees palub kultuuriministri otsust, et Eesti kunstimuuseum tagastaks Vironiale kui õigusjärgsele omanikule Ernst Enno portree (A. Johani 1935), F.R. Kreutzwaldi büsti (A. Weizenberg 1904), joogiklaasi ja kristallpokaalid.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Korporatsioon Vironia tahab saada tagasi oma vara, mis 1940. aastal neilt ära võeti ja on praeguseks jõudnud Eesti kunstimuuseumisse.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Loe artikli pealkiri ja sisu, seejärel loo pikk ja põnev lause, mis võiks olla artikli sissejuhatus.\n\n## Pealkiri:\n\nTartu Ülikooli töötajatest on vaktsineeritud 87 protsenti\n\n## Põhitekst:\n\nPostimehes avaldatud arvamusloos kirjutas rektor Asser poolteist aastat kestnud koroonapandeemia õppetundidest ja jagas soovitusi tulevikuks.\n\nRektor märkis, et ülikoolis on vaktsineeritud 87 protsenti töötajatest, kuid ülikoolile on teada antud, et vaktsineerimata töötajaid tuleb hakata regulaarselt testima.\n\nAsser seda mõistlikuks ressursikasutuseks ei pea, sest sellega välditav tervisekahju on tema hinnangul marginaalne ning selle asemel tuleks keskenduda hoopis käitumishoiakute kujundamisele, et ükski inimene ei tuleks viirushaiguse sümptomite korral tööle ega kooli.\n\nRektor peab koroonahaiguse vähendamiseks kõige olulisemaks vaktsineerimist, kuid olulised märksõnad on ka tervisehoiu tööjõupuudus, eeskätt õenduses, aga ka digiloo asemel tuleviku võimalustele vastav digilahendus ning planeerimise olulisus juhtimises.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Tartu Ülikooli üle 3600 töötajast on vaktsineeritud 87 protsenti, teatas rektor ja neurokirurgia professor Toomas Asser.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Loe uudis läbi ning loo sellele fantaasiarikas ja pikk lause, mis võiks uudist tutvustada.\n\n## Pealkiri:\n\nNafta maailmaturu hinnad tegid esmaspäeval tõusu\n\n## Põhitekst:\n\nToornafta hind New Yorgi börsil kerkis 5,3 protsenti tasemele 65,46 USA dollarit barrelist.\n\nLondoni Põhjamere brendi lepingute hind kerkis 5,2 protsenti ja sulgus tasemel 68,57 dollarit barreli eest.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Nafta hinnad New Yorgi ja Londoni börsidel liikusid esmaspäeval pärast kogu eelmise nädala kestnud langust üles.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Tutvu artikli sisuga ja loo sellele pika lausega sissejuhatus, mis köidab lugeja tähelepanu.\n\n## Pealkiri:\n\nBideni hinnangul osutub tema tegutsemine Afganistanis õigeks\n\n## Põhitekst:\n\n\"Ma arvan, et kui see on lõppenud, siis ameeriklased mõistavad, mida ja mispärast ma seal tegin. See on minu töö. Minu ülesanne on olukorrale hinnang anda. Minu ülesanne on langetada otsuseid, mida keegi teine ei saa ega taha teha,\" sõnas Biden.\n\nPühapäeval avaldatud NBC küsitluse kohaselt kiidab Bideni töö heaks 49 protsenti vastanutest, mis oli neli kuud varem 53 protsenti. Bideni tegevuse taunimine tõusis samal ajal 39 protsendilt 48 protsendile. Afganistani osas langetatud otsustega polnud aga rahul oma 60 protsenti vastanutest.\n\n\"Ma pole seda küsitlust näinud,\" naljatas Biden.\n\nTalibani eestkõneleja hoiatas varem päeval, et rühmitus ei kavatse pikendada evakueerimiseks antud tähtaega pärast augusti lõppu. Talibani esindaja Suhail Shaheeni sõnul lubas Ühendriikide president Biden, et viib väed augusti lõpuks välja ja tähtaja pikendamine tähendaks Afganistani okupatsiooni pikendamist.\n\n\"Kui USA või Ühendkuningriik soovib lisaaega evakuatsiooni jätkamiseks, siis vastus on ei,\" ütles Shaheen.\n\nShaheen hoiatas ühtlasi väljaviimise tähtaja muutmise puhul tõsiste tagajärgede eest.\n\nViimase 24 tunniga evakueeriti läbi Kabuli lennuvälja umbes 16 000 inimest, teatas esmaspäeval Pentagon. Rahvusvaheline õhusilla operatsioon on enne 31. augusti tähtaega hoogu kogumas.\n\nPentagoni pressiesindaja John Kirby sõnul on sellega Afganistanist alates juulist ümber asustatud inimeste hulk kerkinud 42 000 inimeseni. Intensiivse evakueerimise algusest 14. augustil, kui Taliban Kabuli hõivas, on minema lennutatud 37 000 inimest.\n\nNende seas on mitu tuhat USA kodanikku ja tuhandeid Ühendriikide vägede heaks töötanud afgaane, aga samuti afgaane, kes arvatakse olevat ohus oma varasema töö tõttu vabaühendustes, meedias ja mujal.\n\nKirby sõnul ollakse keskendunud sellele, et viia USA evakuatsioonioperatsioonid lõpule enne 31. augustiks Ühendriikide vägede lahkumisele seatud tähtaega.\n\nSee tähendab ka õhusilda korraldanud ja selle julgeolekut taganud 5800 USA sõduri, aga suure hulga nende missiooni toetuseks toodud varustuse äraviimist.\n\nSaksa, Briti ja Prantsuse ametiisikud ütles esmaspäeval, et evakueerimine võiks nende poolest jätkuda 31. augustist kauem ning et nad sooviksid USA vägede jäämist rahvusvahelist õhusilda aitama.\n\nPrantsusmaa välisminister Jean-Yves Le Drian ütles esmaspäeval, et Pariis peab vajalikuks jätkata Afganistanist inimeste evakueerimist ka pärast Washingtoni seatud 31. augusti tähtaega.\n\nPrantsusmaa soovib evakueerida rohkem kui 1000 afgaani, kes põgenevad riigist pärast nädal tagasi toimunud islamiliikumise Taliban võimuhaaramist.\n\n\"Oleme mures Ühendriikide poolt 31. augustiks seatud tähtaja pärast. Käimasolevate operatsioonide lõpuleviimiseks on vaja täiendavat aega,\" sõnas minister ajakirjanikele Araabia Ühendemiraatides asuvas Al-Dhafra õhuväebaasis, kus Prantsusmaa on seadnud paika vahejaama Kabulist minema lennutatud inimestele.\n\nUSA säilitab mitmetes küsimustes kontaktid Talibaniga\n\nUSA säilitab mitmetes küsimustes kontaktid Afganistani islamiliikumisega Taliban, kuid ametlikest suhetest pole juttugi, ütles Ühendriikide välisministeeriumi pressiesindaja Ned Price esmaspäevasel pressikonverentsil.\n\n\"Me ei usalda Talibanit mingil moel, usalduses pole küsimustki. Siin käb jutt meie huvidest ja Afganistani rahva huvidest ning me suhtleme nendes küsimustes Talibaniga. Me ei küsi neilt luba ega loo nendega mingeid ametlikke suhteid. Me ainult anname endast parima, et evakueerimist võimalikult hõlbustada,\" ütles Price.\n\nValge Maja riiklik julgeolekunõunik Jake Sullivan kinnitas juba varem päeval, et USA administratsioon on poliitilistes ja julgeolekuküsimustes Talibaniga pidevas kontaktis.\n\n\"Me hoiame kontakte Talibaniga iga päev poliitiliste kanalite kaudu ja julgeoleku valdkonnas. Ma ei saa nende arutelude üksikasju esitada, kuid need hõlmavad laias valikus küsimusi,\" ütles Sullivan.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "USA president Joe Biden avaldas esmaspäeval arvamust, et Afganistanist lahkumine võib praegu tunduda katastroofina, kuid lõpuks osutuvad tema otsused õigeks.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Tutvu uudise pealkirja ja põhisisuga. Kasuta neid fakte, et luua pikk ja sisutihe lause, mis toimib loo sissejuhatusena.\n\n## Pealkiri:\n\nResultatiivselt jätkav West Ham tõusis Inglismaal esikohale\n\n## Põhitekst:\n\nPablo Fornals viis kodumeeskonna West Hami Premier League'i ainsas esmaspäevases mängus 26. minutil juhtima ja viis minutit enne poolajavilet muutus seis Leicesteri jaoks veelgi keerulisemaks, sest punase kaardi sai Ayoze Perez.\n\nSaid Benrahma suurendas 56. minutil West Hami edu kaheväravaliseks ning kuigi Youri Tielemansi värav 13 minutit hiljem tõi mängu veel põnevust, kindlustasid Michail Antonio 80. ja 84. minuti tabamused kodumeeskonnale kindla võidu.\n\nÜhtlasi sai West Hami eest 48 Premier League'i väravat löönud Antoniost klubi suurim väravakütt, minnes selles arvestuses mööda Paolo di Caniost.\n\nAvavoorus Newcastle'it 4:2 võitnud West Ham tõusis teise järjestikuse resultatiivse mängu toel Inglismaa kõrgliiga tippu, mõlemad senised kohtumised on võitnud ka Chelsea, Liverpool, Brighton ja Tottenham.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Inglismaa jalgpalli kõrgliiga liidriks on kahe mänguvooru järel West Ham United, kes alistas esmaspäeval 4:1 Leicester City.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Tutvu artikli sisuga ja loo sellele pika lausega sissejuhatus, mis köidab lugeja tähelepanu.\n\n## Pealkiri:\n\nEesti noor vibulaskja näitas MK-etapil taset\n\n## Põhitekst:\n\nPaas alistas esimeses duellis Itaalia laskja Natale Paola ning liikus edasi kaheksandikfinaali, kus talle tuli vastu Hollandi laskja Jody Vermeulen. Matš lõppes punktisummaga 146:143 eestlanna kasuks, millele järgnes veerandfinaal maailmameistri Natalja Avdejeva vastu, kus Paas pidi leppima kaotusega 147:144. Avdejeva lõpetas kokkuvõttes pronksmedaliga.\n\nPlokkvibu segavõistkond koosseisus Lisell ja Robin Jäätma alistas esimeses matšis Itaalia skooriga 155:150, kuid paraku jäi õe-venna duo alla finaalis hõbedale tulnud Taani segavõistkonnale. Eestlaste segavõistkond jäi üldarvestuses kuuendale kohale. Sportvibu segavõistkond Oona/Pärnat jäi 17. kohale.\n\nPlokkvibu naistes olid võistlemas ka Lisell Jäätma ja Maris Tetsmann, kes saavutasid mõlemad 17. koha. Emily Hõim lõpetas 33. kohal. Plokkvibu meestes oli võistlustules Robin Jäätma, kes tuli 33. kohale.\n\nSportvibus võistelnud Märt Oona ja Reena Pärnat lõpetasid võitluse 33. kohaga.\n\nJärgmisel nädalal on eesti vibulaskjad võitlustules Euroopa meistrivõistlustel Türgis Antalyas.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Šveitsis Lausanne'is toimunud vibulaskmise II MK-etapil saavutas 19-aastane Meeri-Marita Paas plokkvibu naiste konkurentsis 38 laskja hulgast kõrge kuuenda koha.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Vaata läbi uudise pealkiri ja tekst ning loo loov sissejuhatav lause, mis haakub artikli sisuga.\n\n## Pealkiri:\n\nJõudemonstratsiooni korraldanud Rootsi avas MM-il võiduarve\n\n## Põhitekst:\n\nTänavust MM-i kaotustega Taanile ja Valgevenele alustanud rootslased läksid Šveitsi vastu juhtima üheksandal mänguminutil, mil skoori avas Jesper Fröden. Poolteist minutit hiljem kahekordistas Rootsi eduseisu Adrian Kempe.\n\nTeisel kolmandikul sai jätku 11-kordsete maailmameistrite selge üleolek. 23. minutil viskas Victor Olofsson seisuks 3:0 ja pooltunni möödudes sai oma teise tabamuse kirja Jesper Fröden, kes tegi seisuks 4:0.\n\nMängu viimasel kolmandikul tegid rootslased skoori veel kolmel korral. Väravad said kirja Magnus Nygren, Nils Lundkvist ja kohtumise 7:0 lõppskoori vormistanud Henrik Tömmernes.\n\nVõiduga kolm punkti teeninud Rootsi tõusis A-grupis kuuendale kohale, Šveits jätkab kuue silmaga kolmandana. Rootsi järgmiseks vastaseks on Tšehhi, Šveits mängib Slovakkiaga.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Jäähoki maailmameistrivõistlustel Riias teenis Rootsi turniiri kolmandas mängus esimese võidu, alistades Šveitsi kindlalt 7:0.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Vaata läbi uudise pealkiri ja tekst ning loo loov sissejuhatav lause, mis haakub artikli sisuga.\n\n## Pealkiri:\n\nKitsingu kaugvisked ei tabanud, kuid Rytas alustas poolfinaalseeriat võidukalt\n\n## Põhitekst:\n\nVisketabavuses jäi Rytas 50% – 42% peale ja lauavõitlus võideti 41:35 (ründelaud 17:16 Lietkabelisele). Korvisööte andis Rytas rohkem 20:11, vaheltlõikeid tegi Lietkabelis enim 8:7. Pallikaotuseid kogunes Rytasel 11, Lietkabelisel 13, kirjutab Korvpall24.ee.\n\nKristjan Kitsing sai mänguaega 11 minutit ja viskas kaks punkti (kahesed 1/3, kolmesed 0/3). Lisaks võttis ta neli lauapalli, millest kolm ründelauast, ja tegi kaks isiklikku viga.\n\nMindaugas Girdziunas ja Martynas Echodas olid Rytase parimad võrdselt 14 punktiga, kellest viimane võttis veel viis lauapalli. Ivan Buva lisas 12 punkti ja kuus lauapalli ning Adrew Goudelock ja Augustas Marciulionis järgnesid kümne punktiga, kes mõlemad andsid veel kolm korvisöötu.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Kristjan Kitsingu koduklubi Vilniuse Rytas võõrustas teisipäeval Leedu korvpalli kõrgliiga poolfinaalseeria esimeses mängus Panevežyse Lietkabelist, kelle üle saadi 97:72 (24:16, 32:23, 21:14, 20:19) võit.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Süvene uudise pealkirja ja sisu ning kirjuta sellele loole sisukas ja informatiivne sissejuhatus, mille pikkus on üks lause.\n\n## Pealkiri:\n\nJuba avapoolajal vähemusse jäänud Paide teenis raske võidu\n\n## Põhitekst:\n\nViimati neli mängu tagasi Legioni vastu võidurõõmu tunda saanud Paide jaoks algas kohtumine hästi, kui Karl Mööl 11. minutil võõrustajad juhtima viis. 39. minutil jäi Paide aga Abdul Razak Yusifi punase kaardi järel vähemusse ning Anton Krutogolov viigistas penaltist seisu. Lõppsõna jäi aga Paidele, sest teisel poolajal sahistas võrku Deabeas Sekyere, tuues võõrustajatele olulised võidupunktid.\n\nParalleelselt peetud kohtumises sai hooaja kolmanda võidu Viljandi Tulevik. Eelmises mängus 1:0 Paide alistanud Tulevik oli sama skooriga kodus parem Tallinna Legionist. Viljandi võiduvärava lõi 50. minutil Ganiu Atanda Ogungbe.\n\nLiigatabelis jätkab Paide 28 punktiga teisel kohal, jäädes kohtumise vähem pidanud Levadiast maha ühe silmaga. Tallinna Legion on 17 silmaga viies, Viljandi 11 punktiga seitsmes ja Pärnu nelja punktiga viimane ehk kümnes.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Jalgpalli Premium liiga 15. vooru kohtumises alistas võidusoonele naasnud Paide Linnameeskond kodus 2:1 Pärnu Vapruse.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Loe hoolikalt uudise pealkiri ja sisu ning kirjuta artiklile pikk sissejuhatav lause, kasutades oma kujutlusvõimet.\n\n## Pealkiri:\n\nUSA kavatseb taasavada Jeruusalemmas konsulaadi palestiinlastele\n\n## Põhitekst:\n\n\"Ühendriigid liiguvad edasi protsessiga konsulaadi taasavamiseks Jeruusalemmas,\" ütles Blinken pärast kohtumist Mahmoud Abbasiga Ramallah's.\n\n\"See on meie riikidele tähtis viis, kuidas kaasata palestiinlasi ja pakkuda neile abi,\" lisas ta.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "USA välisminister Antony Blinken ütles teisipäeval, et Washington plaanib taasavada Jeruusalemmas oma konsulaadi palestiinlaste jaoks, mille president Donald Trumpi administratsioon 2019. aastal sulges.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Loe artikli pealkirja ja sisu. Kasuta oma loomingulisi võimeid, et koostada detailne ja põhjalik ühelauseline sissejuhatus sellele uudisele.\n\n## Pealkiri:\n\nSillamäe ja Rõuge kindlustasid koha saaliliigas\n\n## Põhitekst:\n\nKoroonaviirusest tingituna ei õnnestunud lõpuni mängida saalijalgpalli Esiliigat ning jalgpalliliidu ja saaliliiga meeskondade diskussioonide tulemusel otsustati järgmiseks hooajaks suurendada liigas osalevate võistkondade arvu. Seal kindlustasid koha kõik möödunud hooajal mänginud meeskonnad ning lisaturniiri kaks paremat.\n\nLisaturniiril osalesid JK Sillamäe Kalev, Rõuge Saunamaa ja Aruküla Radius, kes mängisid omavahel korra läbi. Esimeses kohtumises alistas Aruküla Radius 3:2 Rõuge, kuid jäi teises mängus 2:7 alla Sillamäe Kalevile. Rõuge ja Sillamäe omavahelises vastasseisus teenis 6:5 võidu Rõuge Saunamaa. Kuna kõik meeskonnad said kirja ühe võidu ja ühe kaotuse, siis sai otsustavaks väravate vahe, mis andis eelise Sillamäe Kalevile ja Rõuge Saunamaale.\n\nLisaks võistkondade arvule muutub tulevast hooajast veidi Coolbet saaliliiga võistlussüsteem. Endiselt peetakse liigas kaheringiline põhiturniir, millele järgnevad 1.–8. kohale tulnud võistkondade osavõtul peetavad play-off mängud. Muudatus puudutab põhiturniiri esimesel ja teisel kohal lõpetanud võistkondi – kui varasemalt alustasid kaks paremat kohamängudega poolfinaalist, siis nüüd mängitakse ka veerandfinaali.\n\nCoolbet saaliliiga 2021/2022 võistkonnad: Viimsi FC Smsraha, Tartu Ravens Futsal Ares Security, Narva United FC, Tallinna FC Cosmos, Npm Silmet FC Sillamäe, JK Kohila, Tartu Maksimum Welco, Rummu Dünamo, JK Sillamäe Kalev, Rõuge Saunamaa.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Jalgpalli saaliliiga 2021/2022 hooajal on võistlustules kümme meeskonda ning lisaturniiri abil teenisid järgmiseks hooajaks koha liigas JK Sillamäe Kalev ja Rõuge Saunamaa.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Pärast artikli pealkirja ja põhiteksti lugemist kasuta oma loovust, et koostada sisutihe ja pikk sissejuhatav lause.\n\n## Pealkiri:\n\nKallas: EL-i kodanike vaba liikumine tuleb kiiremas korras taastada\n\n## Põhitekst:\n\n\"Kuigi epidemioloogiline olukord on paranemas, vaktsineerimise tempo kasvamas ja peatselt on võimalik kasutada EL-i digitaalset COVID-19 tõendit, pole liikmesriikide kodanike vaba liikumine EL-is veel taastunud. Praegu kehtivad jätkuvalt paljud piirangud, mis on karmimad kui liikmesriikide vahel kokkulepitud soovitused,\" sõnas Kallas.\n\nTa rõhutas, et vaktsiinid on ainus väljapääs koroonapandeemiast.\n\nEL-i riikide juhid kinnitasid solidaarsust EL-i mittekuuluvate riikidega koroonavastases võitluses ning tuge vaktsineerimisel, mis on oluline nii nakkuse üleilmse leviku tõkestamiseks kui ka uute tüvede tekke ennetamiseks.\n\nEuroopa Liit annab aasta lõpuks koos liikmesriikidega hädas olevatele kolmandatele riikidele vähemalt 100 miljonit vaktsiinidoosi. Kallas tõi välja, et oluline on vaktsiine suunata just idapartnerluse riikidele.\n\nLisaks räägiti kohtumisel ka süsinikuheite vähendamisest\n\nMöödunud aasta lõpus leppis Euroopa Ülemkogu kokku EL-i eesmärgis, mis näeb ette, et aastaks 2030 vähendatakse Euroopa Liidus kasvuhoonegaaside heidet vähemalt 55 protsenti võrreldes 1990. aasta tasemega.\n\nEesti toetab EL-i kliimaeesmärke ja kliimaneutraalsuse saavutamist aastaks 2050. \"Nüüd, kui oleme eesmärgid seadnud, peame leppima kokku ka raamistikus, kuidas nende eesmärkideni jõuda viisil, mis oleks realistlik ja kõigile taskukohane,\" sõnas Kallas. Peaminister tõi ka esile suurt vajadust investeeringuteks avamere tuule- ja vesinikutaristusse.\n\nSamuti pidas peaminister tähtsaks, et Euroopa Liidu energiamahukale tootmisele oleks tagatud võrdsed konkurentsitingimused kolmandate riikidega.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Kiiremas korras tuleb taastada kõikide Euroopa Liidu (EL) kodanike vaba liikumine, ütles peaminister Kaja Kallas teisipäeval Euroopa Ülemkogu erakorralisel kohtumisel.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Loe artikli pealkirja ja sisu. Kasuta oma loomingulisi võimeid, et koostada detailne ja põhjalik ühelauseline sissejuhatus sellele uudisele.\n\n## Pealkiri:\n\nRiia linn võtab maha rahvusvahelise jäähokiliidu lipud\n\n## Põhitekst:\n\nTa kinnitas, et sai Faselilt kirja palvega heisata Riias Valgevene riigilipud. \"Kui me seda ei tee, tuleb maha võtta IIHF-i lipud,\" ütles linnapea.\n\nStakis ütles, et Valgevene lipud linnas lehvivad ja need on vaba Valgevene valgepunavalged rahvuslipud.\n\n\"Jäähoki maailmameistrivõistlused on eelkõige sportlaste, hokifännide, riialaste ja Läti elanike pidu, kuid ei saa unustada, et mõnesaja kilomeetri kaugusel peahokiväljakust ärandatakse lennukeid, piinatakse ja tapetakse inimesi. Seda teeb režiim, mis käitub bandiidina nii kohalikul kui ka rahvusvahelisel tasemel,\" ütles Stakis.\n\nTa lisas, et sport peab jääma väljaspoole poliitikat, kuid see ei ole juba ammu enam nii.\n\n\"Valgevenes vahistati, jälitati ja saadeti välja rahvusvahelise taseme sportlasi, kuna rahvusvahelised spordifunktsionäärid samal ajal sageli vaikisid. Antud juhul on minu jaoks vastuvõetamatu vaikida ja teha nägu, nagu midagi ei toimuks, ja nautida hokit. Ma armastan hokit, kuid sporti ei saa kasutada katteks,\" ütles linnapea.\n\nStakis ütles, et on saanud kümneid tuhandeid tänukirju kogu maailmast, et ta heiskas Riias vaba Valgevene valgepunavalged rahvuslipud.\n\n\"Antud juhul peab igaüks tegema valiku, kelle poolel ta on – tagakiusatava, kuid vabadust ihkava rahva, või verjanulise ja taltsutamatu diktaatori poolel. Mina tegin valiku – härra Faseli palvel langetame linnas IIHF-i lipud,\" sõnas linnapea.\n\nLäti välisminister Edgars Rinkevics ja Riia linnapea Martinš Stakis asendasid esmaspäeval Radisson Blu Hotel Latvia ees, kus Valgevene koondis peatub, Valgevene ametliku lipu ajaloolise valgepunavalge rahvuslipuga. Valgevene teatas seepeale, et saadab riigist välja kogu Läti saatkonna. Läti vastas samaga.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Rahvusvahelise Jäähokiliidu (IIHF) lipud võetakse Riias maha, ütles linnapea Martinš Stakis, kommenteerides IIHF-i juhi Rene Faseli palvet heisata linnas taas Valgevene punarohelised riigilipud või võtta maha IIHF-i omad.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Loe uudis läbi ning loo sellele fantaasiarikas ja pikk lause, mis võiks uudist tutvustada.\n\n## Pealkiri:\n\nKasahstani alistanud USA teenis teise järjestikuse võidu\n\n## Põhitekst:\n\nUSA avas skoori avakolmandiku seitsmendal minutil, mil võrku sahistas Adam Clendening. Teise kolmandiku alguses kahekordistas Trevor Moore ameeriklaste eduseisu, mängu lõppskoori vormistas viimase kolmandiku alguses Jack Drury.\n\nB-grupis tõusis kahe võidu ja ühe kaotusega alustanud USA kuue silmaga kolmandale kohale. Neli punkti kogunud Kasahstan jätkab viiendal positsioonil.\n\nUSA mängib järgmisena võõrustajamaa Lätiga, Kasahstan kohtub kolme kaotusega alustanud tunamulluse MM-hõbeda Kanadaga.\n\nEelvaade:\n\nKasahstan alustas turniiri mänguga Läti vastu, kes oli just üllatuslikult alistanud turniiri suurfavoriidi Kanada. Kasahhid suutsid aga omakorda üllatada korraldajaid. Pärast 2:2 (0:0, 1:1, 1:1) lõppenud normaalaega ja väravateta lisaaega alistas Kasahstan lätlased karistusvisetel 4:3.\n\nJärgmiseks üllatati Soomlasi, kellega mängiti samuti normaalajal ja lisaajal viiki ning võideti mäng tänu karistusvisetele. Kahe mänguga on kogutud neli punkti.\n\nUSA alustas turniiri 1:2 (0:0, 1:2, 0:0) kaotusega just Soome vastu, kuid seejärel suudeti 5:1 (1:0, 3:0, 1:1) alistada Kanada meeskond. Kahe mänguga on kogutud kolm punkti. Võidu korral tõustakse Kasahstanist mööda ja play-off 'i viivale kohal.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Jäähoki maailmameistrivõistlustel Riias teenisid Ameerika Ühendriigid turniiri teise võidu, alistades teisipäeval Kasahstani 3:0.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Süvene uudise pealkirja ja sisu ning kirjuta sellele loole sisukas ja informatiivne sissejuhatus, mille pikkus on üks lause.\n\n## Pealkiri:\n\nMait Petersoni koduklubi edenes puhaste paberitega poolfinaali\n\n## Põhitekst:\n\nKolme võiduni peetavates veerandfinaalides ei suutnud A-vahegrupist 7. paigutusega kohamängudele jõudnud Cesena favoriiti üllatada, kaotades võõrsil 76:87 ja 70:78 ning kodus madalaskoorilises kohtumises 55:67, kirjutab Korvpall24.ee.\n\nMait Peterson toetas meeskonda enim avamängus, kui kogus 18 minutiga kaheksa punkti (vabavisked 6/7), neli lauapalli ja ühe vaheltlõike. Teises kohtumises ei õnnestunud eestlasest keskmängijal viie mänguminuti jooksul positiivseid näitajaid protokolli saada ning piirdus kahe isikliku vea, ühe möödaviske ning pallikaotusega. Seeria viimaseks jäänud mängus sai Peterson kümne minutiga kirja kaks punkti ja kaks lauapalli.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Itaalia tugevuselt kolmandas korvpalliliigas (Serie B) jõuti eelmise nädalaga lõpule veerandfinaalidega. Eestlaste koduklubidest ainsana kohamängudele jõudnud Mait Petersoni leivaisa Moncada alistas kolmel korral Cesena Tigersi ning pääses esimeses play-off 'i grupis nelja tugevama hulka.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Tutvu uudise pealkirja ja põhisisuga. Kasuta neid fakte, et luua pikk ja sisutihe lause, mis toimib loo sissejuhatusena.\n\n## Pealkiri:\n\nAnti Kobin: Tõnu Kilgas tõi ruumi sära ja naeru\n\n## Põhitekst:\n\nEsimest korda tegid mehed koostööd Eesti Nuku- ja Noorsooteatri muusikalis \"Romeo ja Julia\", kuid kõige rohkem tehti tööd sarjas \"Õnne 13\", kus Kobin mängis Kilgase tegelase Harry Ahvena poega. \"Ta võttis mu kohe hästi sõbralikult ja toetavana vastu,\" rääkis Kobin. \"Minuga ta suhtles ülihästi ja meeldivalt. Ka need lood, mida ta võttele sõites ja võttelt tulles rääkis, olid alati põnevad ja toredad.\"\n\n\"Iga kord ta põdes, kas tekst on peas või pole, aga muidugi oli tal alati tekst peas,\" meenutas Kobin Kilgast võtetelt.\n\nKa lauljana oli Kilgas Kobini sõnul erakordne. \"Oli Eesti teater 100 ning Tartu laululaval oli suur kontsert ja kõik teatrid laulsid,\" rääkis ta. \"Tõnu Kilgas tuli lavale, laulis oma pala ja see oli uskumatu, kuidas üks mees suutis rahva elama panna. Vaatasidki, et on artist, tuleb ja särab. Eks ta oligi selline inimene, kes tuli ruumi ja kõik oli kohe sära ja naeru täis.\"\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Kolleeg Anti Kobin meenutas äsjalahkunud näitleja Tõnu Kilgast ERR-ile soojade sõnadega ning tõdes, et Kilgas suutis alati ruumi sära ja naeruga täita.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Pärast artikli pealkirja ja põhiteksti lugemist kasuta oma loovust, et koostada sisutihe ja pikk sissejuhatav lause.\n\n## Pealkiri:\n\nSelgus Inglismaa koondise esialgne koosseis EM-iks\n\n## Põhitekst:\n\n33 mängija hulka, kust tuleb 1. juuniks välja arvata seitse meest, kuulub ka Liverpooli paremkaitsja Trent Alexander-Arnold, kes jäeti märtsis Southgate'i poolt MM-valikmängudest kõrvale.\n\nEsmakordselt teenisid koondisekutse Brightoni kaitsja Ben White, Evertoni keskkaitsja Ben Godfrey, West Bromwich Albioni väravavaht Sam Johnstone ja Sheffield Unitedi puurilukk Aaron Ramsdale.\n\nMeeskonda nimistusse arvati ka vigastusega kimpus olevad Jordan Henderson (Liverpool), Harry Maguire (Manchester United ja Kalvin Phillips (Leeds United).\n\nKoondisest jäävad kõrvale tänavu Inglismaa kõrgliigas 17 korral võrku sahistanud Patrick Bamford (Leeds United), aga ka Burnley väravavaht Nick Pope, Eric Dier (Tottenham) ja Danny Ings (Southampton).\n\nJalgpalli EM algab 11. juunil. Inglismaa kuulub ühte alagruppi Horvaatia, Šotimaa ja Tšehhiga.\n\nAhead of naming his final #EURO2020 squad next week, Gareth Southgate has selected 33 players to join up with the #ThreeLions from this weekend as our preparations for this summer's tournament get under way.\n\n— England (@England) May 25, 2021\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Inglismaa jalgpallikoondise peatreener Gareth Southgate teatas teisipäeval 33-mehelise esialgse koosseisu tänavusteks Euroopa meistrivõistlusteks.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Loe uudis läbi ning loo sellele fantaasiarikas ja pikk lause, mis võiks uudist tutvustada.\n\n## Pealkiri:\n\nBaranov liitus Malta valitseva meisterklubiga\n\n## Põhitekst:\n\nHamruni Spartans on üks 17 klubist, kes võib Meistrite liiga esimese eelringi loosimisel kokku sattuda Tallinna Floraga, kirjutab Soccernet.ee.\n\nBaranov on varem klubijalgpalli mänginud Eestis, Norras, Bulgaarias, Armeenias ja Küprosel. Ta on Spartansi üleminekuakna esimene täiendus.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Eesti jalgpallikoondise keskkaitsja Nikita Baranov (28) sõlmis kaheaastase lepingu Hamruni Spartansiga, kes tuli sel kevadel Malta meistriks.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Tutvu uudise pealkirja ja põhisisuga. Kasuta neid fakte, et luua pikk ja sisutihe lause, mis toimib loo sissejuhatusena.\n\n## Pealkiri:\n\nEurocontrol: Valgevene õhuruumi vältivad lennud võiks suunata üle Baltimaade\n\n## Põhitekst:\n\nEurocontroli andmetel läbib iga päev Valgevene õhuruumi umbes 100 EL-i ja Suurbritannia lennufirmade lendu.\n\n\"Valgevene õhuruumi vältivatel lennuettevõtjatel võib sõltuvalt marsruudist olla täiendav aja- ja kütusekulu. Pikemaalennud on sellest suhteliselt vähem mõjutatud,\" teatas Eurocontrol Reutersile.\n\n\"Kui 100 Euroopa Liidu ja Suurbritannia lennufirmat ei saa ülelendudeks kasutada Valgevene õhuruumi, peavad nad lendama keskmiselt 40 meremiili rohkem. Enamiku üle Valgevene lendavate vedajate jaoks on kõige tõhusam ümbersuunatud marsruut läbi Balti riikide,\" lisas agentuur.\n\nEuroopa Liidu liidrid leppisid esmaspäeval kokku, et soovitavad lennufirmadel vältida Valgevene õhuruumi. EL plaanib ka keelata Valgevene lennufirmal Belavia kasutada liikmesriikide õhuruumi ja lennuvälju.\n\nHulk EL-i riikide lennufirmasid, näiteks Lufthansa, KLM, SAS, Air France, LOT, Singapore Airlines on andnud teada, et peatavad üle Valgevene lendamise.\n\nEL-i Ülemkogu langetas sellise otsuse pärast seda, kui Minsk sundis pühapäeval maanduma Ryanairi reisilennuki. Valgevene võimud arreteerisid seejärel lennuki pardal olnud opositsioonilise ajakirjaniku Raman Pratasevitši.\n\nEurocontrol kogub Valgevene jaoks ülelennutasusid, mis 2019. aastal ulatusid 85 miljoni euroni.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Euroopa lennuliikluse kontrolli agentuuri Eurocontrol hinnangul võiks Valgevene õhuruumi vältivad Euroopa Liidu ja Suurbritannia reisilennud suunata üle Balti riikide.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Loe uudis läbi ning loo sellele fantaasiarikas ja pikk lause, mis võiks uudist tutvustada.\n\n## Pealkiri:\n\nViljandis Koidu seltsimajas avatakse EKA tudengite näitus \"Teine vaatus\"\n\n## Põhitekst:\n\nTühi teatrilava on saanud pandeemia üheks sümboliks. Näitus jutustab loo tühjaks jäänud lavadest ja kodust kui kindlusest, kuhu viimase aasta jooksul oleme end kardinate taha peitnud. Teosed on loodud koroonaviiruse teise laine ajal, kantuna mõtetest ja tundmustest, mis kunstnike on tabanud: igatsus, võõrandumine, info üleküllus ja internetipõhine suhtlus. Esindatud on nii maal, vitraaž, skulptuur, videokunst, performance kui ka tantsukunst.\n\nNäitusel osalevad: Eero Alev, Jamie Dean Avis, Muhhammad Suyfan Baig, Aino Garland, Liisbeth Horn, Georg Kaasik, Gregor Pankert, Brenda Purtsak, Maryn-Liis Rüütelmaa, Jonathan Stavleu, Elle Viies ja Junni Yeung.\n\n\"Teine vaatus\" on Eesti Kunstiakadeemia kuraatoriõppe ja kaasaegse kunsti õppekava ühisprojekt, mida juhendavad Anders Härm ja Margit Säde.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Viljandis Koidu seltsimajas saab 4. kuni 6. juunini näha EKA tudengite näitust \"Teine vaatus\", kus üheksa alustavat kunstnikku nii Eestist, Euroopast kui ka Aasiast täidavad oma loominguga teatrilava.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Pärast artikli pealkirja ja põhiteksti lugemist kasuta oma loovust, et koostada sisutihe ja pikk sissejuhatav lause.\n\n## Pealkiri:\n\nTeadlased avastasid, miks teiste mugimishääled inimesi ärritavad\n\n## Põhitekst:\n\nProbleem puudutab inimesi, keda iseloomustab misofoonia, mis sõnasõnaliselt tähendab helide vihkamist. Selliste helitundlikke inimeste jaoks võivad söömishääled tekitada sügavat ärritust ja vastumeelsust.\n\nNewcastle Ülikooli teadlaste tehtud aju-skaneeringud näitasid, et misofoonia diagnoosiga inimeste helisid töötlev ajuosa on tavapärasest tugevamini seotud suu- ja kurgulihaste liikumist kontrolliva premotoorse ajukoorega. Söömishäälte kuulmisel kasvas misofoonikute premotoorne ajukoorse aktiivsus oluliselt rohkem, kui teistel katses osalenud inimestel.\n\nSuu- ja kurgulihaste liigutamisega tegeleva ajuosa aktiveerumine seletab, miks inimesed tunnevad, et helid justkui tungivad nende sisse, selgitas uurimistöö keskset väidet Newcastle'i Ülikooli neuroteadlane Sukhbinder Kumar.\n\nKumar ja tema kolleegid usuvad, et söömishääled käivitavad ajus peegelneuronite süsteemi. Viimane hakkab tööle nii siis, kui inimene sooritab mõnda tegevust, kui ka siis, kui tegusid sooritavad teised.\n\nKatses osalenud misofoonia diagnoosiga inimestel ei tekitanud peegelneuronite käivitumine tahtmatuid närimis- ja neelamisliigutusi. Teadlased arvavad aga, et söömishäälte kuulmine võib misofoonikutel esile kutsuda võimendatud peegeldusefekti, mis väljendub ärritavate helide jäljendamises. See leevendab ärritust, sest inimesel tekib tunne, et ta saavutab teatud kontrolli teda tabanud ebamugavustunde üle.\n\nTulevikus võib uurimusest kasu olla misofooniapatsientide ravis. Teadlased loodavad, et peegelneuronite süsteemi saab treenida nii, et ühendus konkreetse heli ja selle põhjustatud ebameeldiva kogemuse vahel katkeks.\n\nUuringu juhtivautor, Newcastle'i Ülikooli kognitiivse neuroloogia professor Tim Griffiths lisas, et uurimus võimaldas välja tuua, kuidas misofoonia ravi peaks lisaks ajupiirkondadele, mis tegelevad helidega, võtma arvesse ka neid, mis reguleerivad liikumist ja motoorikat.\n\nUurimus ilmus ajakirjas JNeurosci.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Kui enamik inimesi ei pööra söögilauas teiste inimeste matsutamis- ja mugistamishäältele suuremat tähelepanu, siis nii mõnegi jaoks võib sellest kujuneda omamoodi katsumus. Värskes uurimuses põhjendasid teadlased söömishäälte talumatust ajuühenduste eripäradega.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Süvene uudise pealkirja ja sisu ning kirjuta sellele loole sisukas ja informatiivne sissejuhatus, mille pikkus on üks lause.\n\n## Pealkiri:\n\nSaksamaa alustas Google'i monopoolse tegevuse uurimist\n\n## Põhitekst:\n\nUurimist alustatakse Saksamaal vastu võetud uue seaduse põhjal, mida kasutati juba teiste Ühendriikide tehnoloogiahiidude puhul.\n\nFöderaalne kartelliamet hakkab uurima Google'i Euroopa üksuste tegevust Saksamaal ja Iirimaal ning lisaks Californias asuva emaettevõtte Alphabet tegevust, teatas amet oma avalduses.\n\nUurimisel on märkimisväärne \"turgudeülene tähtsus\", tänu Google'i digitaalsete toodete laialdasele kasutusele, ütles kartelliameti juht Andreas Mundt.\n\n\"Google'i ärimudel põhineb peamiselt kasutajate andmete töötlemisel,\" lausus Mundt. \"Google'il on siin strateegiline eelis tänu olemasolevale juurdepääsule konkurentsiga seotud andmetele.\"\n\nPeamine küsimus uurimise puhul oli see, kas tarbijatel \"on piisavalt valikuid oma andmete kasutamise osas Google'i poolt, juhul kui nad soovivad kasutada Google'i teenuseid,\" ütles ta.\n\nUurimine järgnes uue seaduse vastuvõtmisele, mis annab võimudele suurema voli tegelda tehnoloogiahiidude ohjeldamisega ning sarnased menetlused algatati hiljuti ka Amazoni ja Facebooki osas.\n\nJaanuaris tehti Saksa konkurentsiseadusesse parandus, mis kartelliameti sõnul annab ametile suurema voli \"sekkuda varem ja tõhusamalt\" tehnoloogiahiidude tegevusse, selle asemel et neid lihtsalt karistada ülekaaluka turuosa kuritarvitamise eest.\n\nFöderaalne kartelliamet teatas läinud nädalal, et uurib, kas Amazonil on \"pea kõigutamatu majanduslik mõju\", olles algatanud juba kaks tavapärast kuritarvitamise kontrolli menetlust.\n\nKartelliamet kasutas oma suurenenud võimu ka Facebooki tegevuse uurimise laiendamiseks, mis puudutab VR prillide kasutamist.\n\nSurve seadusandlust karmistada tekkis olukorras, kus tehnoloogiahiiud seisavad üle maailma silmitsi suurenenud kontrolliga oma tegevuse osas, sealhulgas ka Ühendriikides, kus Google'i ja Facebooki vastu on esitatud monopolidevastase tegevuse hagid.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Saksamaa kartelliamet teatas teisipäeval, et alustab Google'i konkurentsi kahjustava tegevuse uurimist.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Loe artikli pealkiri ja sisu, seejärel loo pikk ja põnev lause, mis võiks olla artikli sissejuhatus.\n\n## Pealkiri:\n\nKumu dokumentaal jätkab linastustega kuni juuni teise nädalani\n\n## Põhitekst:\n\nFilmis \"Ettepanek\" (\"The Proposal\") astub USA kontseptuaalne kunstnik Jill Magid pretsedenditu sammu, et teha avalikuks maailmakuulsa Mehhiko arhitekti Luis Barragani (1902–1988) arhiiv, mis asub Šveitsis.\n\nArhiiv sattus välismaale pärast arhitekti surma, kui selle ostis disainifirma Vitra omanik Rolf Fehlbaum. Väidetavalt oli tegu pulmakingiga arhitektuuriajaloolasest kihlatule Federica Zancole. 1995. aastast peale on viimane monopoliseerinud Barragani elu ja loomingu, piirates juurdepääsu tema arhiivile ja seades sisse kontrolli arhitekti projekteeritud hoonetest publitseeritavate fotode üle.\n\nFilmi autor laseb Barragani tuhast valmistada teemandi ja pakub seda Zancole – hinnaks on arhiivi avamine ja tagasitoomine Mehhikosse. Provotseeriv ja poleemiline linateos tõstatab küsimuse arhitektuuri kättesaadavusest ja kontrollist kunstiprotsessi üle.\n\nKolmapäeval, 26. mail kell 18 Kumu auditooriumis linastuva seansi juhatab sisse arhitektuuriajaloolane Epp Lankots.\n\nVeel jõuavad sel kevadel publiku ette \"The New Bauhaus. Moholy-Nagy elu ja loomepärand\" (2.06) ja \"Tokyot avastades\" (09.06), milles tuntud Jaapani arhitekt Ryue Nishizawa sõidab mööda Tokyot ja räägib oma suhtest selle linnaga, teda enim mõjutanud paikadest, hoonetest ja inimestest.\n\nKoroonapiirangute tõttu lubatakse igale seansile ainult poole saali jagu vaatajaid ehk kuni 122 inimest. Mask on kohustuslik ja järgida tuleb 2+2 reeglit. Sissepääs kõigile selle sarja seanssidele on prii.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Koroonaviiruse piirangute tõttu oli Kumu kultuuriteemaliste dokumentaalfilmide sari mõnda aega pausil, lähinädalatel jõuab vaatajate ette aga kolm erinevat dokumentaali.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Loe artikli pealkirja ja sisu. Kasuta oma loomingulisi võimeid, et koostada detailne ja põhjalik ühelauseline sissejuhatus sellele uudisele.\n\n## Pealkiri:\n\nEurovisiooni nädala vaadatuim telesaade oli \"Pealtnägija\"\n\n## Põhitekst:\n\n\"Pealtnägijat\" vaatas otse või eetripäeval järele 192 000 inimest, teatas Kantar Emor.\n\nTeise koha saavutas aga 183 000 vaatajaga Eurovisiooni teine poolfinaal, kus osales ka Uku Suviste.\n\nEurovisiooni esimene poolfinaal ja finaal kogusid aga märgatavalt vähem vaatajaid – edetabelis kuuenda koha saavutanud lauluvõistluse finaal köitis 145 000 televaataja pilgud, kaheksandal kohal olev esimene poolfinaal meelitas ekraanide ette aga 132 000 inimest.\n\nLisaks jõudsid edetabelisse ka \"Aktuaalne kaamera. Nädal\", \"Aktuaalne kaamera\", \"Hommik Anuga\", \"Sport\", \"Kuldvillak\" ja \"Kuuuurija\".\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Eelmise nädala vaadatuim telesaade oli \"Pealtnägija\", mis kogus ka Eurovisiooni lauluvõistlusest rohkem vaatajaid.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Vaata läbi uudise pealkiri ja tekst ning loo loov sissejuhatav lause, mis haakub artikli sisuga.\n\n## Pealkiri:\n\nValge Maja: loodetavasti alustab WHO uut koroonaviiruse päritolu uurimist\n\n## Põhitekst:\n\nAjakirjanikud küsisid esmaspäeval Psaki arvamust teooria kohta, et koroonaviiruse epideemia sai alguse Hiinas Wuhani viroloogiainstituudis.\n\n\"Loodame nüüd, et WHO saab alustada läbipaistvamat uut uurimise etappi,\" ütles Psaki.\n\nPsaki kommentaarid tulid pärast pühapäeval avaldatud Wall Street Journali uudist. Uudislugu kajastas aruannet, mille kohaselt mitu Wuhani teadlast jäid haigeks juba kuu enne Hiina võimude ametlikku koroonapuhangu teadet.\n\nTeadlaste haigustunnused meenutasid koroonaviiruse sümptomeid, teatas The Wall Street Journal.\n\nWHO lükkas märtsis pärast esimest uurimist tagasi teooria, et viirus sai alguse laborist.\n\nWHO peadirektori Tedros Ghebreyesusi tõi hiljem siiski välja, et uurimine oli ebapiisav. Ghebreyesuse sõnul keelati WHO meeskonnal juurdepääs olulisele teabele. Seetõttu ei saanud WHO kindlalt välistada, et viirus sai alguse laborist.\n\nPeking keeldub endiselt jagamast algandmeid, mis annaksid rahvusvahelistele teadlastele parema ettekujutuse viiruse esimeste puhangute kohta. Psaki sõnul on sellised andmed aga vajalikud, et viiruse päritolu saaks täielikult ja läbipaistvalt uurida.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Valge Maja pressiesindaja Jen Psaki ütles esmaspäeval, et loodetavasti alustab Maailma Terviseorganisatsioon (WHO) uut koroonaviiruse algse päritolu tuvastamisega seotud uurimist.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Tutvu uudise pealkirja ja põhisisuga. Kasuta neid fakte, et luua pikk ja sisutihe lause, mis toimib loo sissejuhatusena.\n\n## Pealkiri:\n\nRMK nõukogu valis uueks esimeheks Randel Läntsi\n\n## Põhitekst:\n\nLisaks otsustas nõukogu teha ettepaneku maksta dividendidena riigieelarvesse enam kui 33,4 miljonit eurot vastavalt 2021.–2025. aastate riigieelarve strateegiale, teatas RMK.\n\n\"Ühiskonna ootused RMK-le on viimase viie-kuue aastaga muutunud, mistõttu meil on kohustus neile ootustele vastata nii metsamajandamisel kui suhtlemisel kohalike inimestega. Esimehena pean oluliseks, et riigitulundusasutusena oleks RMK avatud ja koostööle orienteeritud ning siinjuures tuleb kindlasti pöörata tähelepanu kohalike kaasamiseks kodulähedaste metsade majandamisel,\" ütles Länts pressiteates.\n\nRMK nõukogusse kuuluvad lisaks mainitud esimeestele riigikogu otsusega nimetatud Yoko Alender ja Mihhail Korb, keskkonnaministeeriumi esindaja Margit Martinson, majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi esindaja Ando Leppiman, rahandusministeeriumi esindaja Merike Saks ning keskkonnaministri ettepanekul nimetatud asjatundjad Ülo Needo ja Mihkel Undrest.\n\nRMK hoole all on ligi 30 protsenti kogu Eestimaast, seal asub 47 protsenti Eesti metsadest. RMK on Eesti riigile kuuluva metsa ja teiste looduskoosluste hoidja, kaitsja ja majandaja.\n\nRandel Länts oli üle 20 aasta Sotsiaaldemokraatliku Erakonna liige ning ka selle peasekretär. Ta lahkus sotside ridadest 2019. aasta detsembris.\n\nTänavu veebruaris asutas Länts koos endise Keskerakonna pressiesindaja ja Tallinna TV juhi Taavi Pukiga valitsussuhete büroo Skia Consult.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Riigimetsa Majandamise Keskuse (RMK) nõukogu valis uueks esimeheks ettevõtja ja endise mõjuka sotsiaaldemokraadi Randel Läntsi ning aseesimeheks Eesti Maaülikooli metsakasvatuse ja metsaökoloogia professori Hardi Tulluse.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Pärast artikli pealkirja ja põhiteksti lugemist kasuta oma loovust, et koostada sisutihe ja pikk sissejuhatav lause.\n\n## Pealkiri:\n\nTulevast nädalast võivad teatrid ja kinod vajadusel ka pärast kella 22 uksi lahti hoida\n\n## Põhitekst:\n\nAlates 24. maist avati üle Eesti nii kinod kui teatrid, ent kehtestati piirang: uksed tuleb sulgeda kell 22 ehk selleks ajaks peavad olema lõppenud nii teatrietendused kui ka kinoseansid. Varasematel kordadel sellist piirangut statsionaarsete istekohtadega kultuuriasutustele ei seatud ning tegevus võis jätkuda ka hiljem.\n\nValitsus otsustas aga siiski seda piirangut tulevast nädalast leevendada, luues erisuse, et kui näiteks teatrietendus või kinoseanss pole täpselt kell 22 lõppenud, tohib selle erandina lõpetada ka mõistliku aja jooksul hiljem. Kultuuriministeeriumi kommunikatsiooninõunik Hannus Luure kinnitas, et nädala jooksul täpsustavad nad selle \"mõistliku aja\" tähendust, et panna paika täpselt, kas see tähendab 10, 15 või hoopis 30 minutit.\n\nSuuremad leevendused tehakse kultuuriasutustele aga alates 14. juunist, kui üritustest tohib osa võtta kuni 600 inimest, kuid arvestada tuleb 50-protsendilise täitumuse nõudega ühe ruumi kohta. Alates juuni keskpaigast tuleb uksed sulgeda kell 00.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Valitsus võttis teisipäeval vastu põhimõttelised otsused leevendada koroonaviirusest tingitud piiranguid, ühe leevendusena tohivad alates 31. maist statsionaarsete istekohtadega kultuuriasutused vajadusel uksi lahti hoida ka pärast kell 22.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Pärast artikli pealkirja ja põhiteksti lugemist kasuta oma loovust, et koostada sisutihe ja pikk sissejuhatav lause.\n\n## Pealkiri:\n\nKai kunstikeskuses avatakse suur rakenduskunsti näitus \"Kumab läbi\"\n\n## Põhitekst:\n\n\"Soovime selle näitusega aidata kaasa rakenduskunsti arengule ning näidata, et tarbekunstnike loomingus on olulisel kohal läbimõeldud idee ja soov kaasa rääkida ühiskondlikult olulistel teemadel,\" sõnas triennaali esinaine Merle Kasonen.\n\nNäituse \"Kumab läbi\" pani kokku Taani kunstiajaloolane, klaasikunstnik ja õppejõud Stine Bidstrup. Näituse katusteema on läbikumavus – läbipaistvuse ja läbipaistmatuse vahele jääv salapärane ja mitmetähenduslik ala. Näha saab nii kohaspetsiifilisi teoseid, mis valmivad vahetult enne avamist, kui ka foto- ja videotöid, installatsioone, klaasist, portselanist või 3D-prinditud objekte, ehteid, mööblit jms.\n\n\"Näitusele valitud töid iseloomustab mängulisus, katsetamisind, kontseptuaalsus,\" selgitas kuraator Stine Bidstrup. \"Tegeletakse kohal- ja puuduoleku, privaatse ja avaliku, individuaalse ja kollektiivse, aja ja ajalisuse, poliitika ja keele, materjalide kaduvuse ja struktuurivigadega.\"\n\nNäitusel osalevad kunstnikud Linda Aasaru (Eesti), Andrew Bearnot (USA), Erin Dickson (Suurbritannia), Ditte Hammerstrøm (Taani), Heidi Bach Hentze (Taani), Sandra Kosorotova (Eesti), Eeva Käsper (Eesti), Julia Maria Künnap (Eesti), Helen Lee (USA), Jiyong Lee (USA), Eve Margus-Villems (Eesti), Reinoud Oudshoorn (Holland), Julija Pociute (Leedu), Helena Tuudelepp (Eesti), Sandra Vaka (Norra), Hanna-Maria Vanaküla (Eesti), Sissi Westerberg (Rootsi), Karlyn Sutherland (Suurbritannia), Grethe Sørensen (Taani) ja Wang & Söderström (Rootsi/Taani).\n\nPeanäituse kõrval on rakenduskunsti triennaalil ka mahukas satelliitprogramm, kuhu kuulub üle paarikümne näituse, installatsiooni ja eri kunstiliike siduva ettevõtmise üle Tallinna.\n\nNäitus \"Kumab läbi\" Kai kunstikeskuses on avatud 29. maist 15. augustini.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Laupäeval avatakse Kai kunstikeskuses rahvusvaheline rakenduskunsti näitus \"Kumab läbi\". 8. Tallinna rakenduskunsti triennaali peanäitusel esitlevad oma töid 21 kunstnikku Põhjamaadest, Suurbritanniast, Hollandist, USAst, Leedust ja Eestist.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Tutvu uudise pealkirja ja põhisisuga. Kasuta neid fakte, et luua pikk ja sisutihe lause, mis toimib loo sissejuhatusena.\n\n## Pealkiri:\n\nAmetlik: Löwilt võtab EM-i järel Saksamaa koondise juhtimise üle Flick\n\n## Põhitekst:\n\nTeisipäeval sai kinnitust Saksamaa jalgpalli avalik saladus, et Flickist saab koondise uus peatreener. Endisel Müncheni Bayerni peatreeneril tuleb täita suured saapad, mida on Löw kandnud juba 15 aastat. Löw asus Die Mannschafti etteotsa 2006. aastal pärast kaht aastat koondise abitreenerina.\n\nLöwi juhendamisel jõuti 2008. aastal Euroopa meistrivõistluste finaali, saadi 2010. aasta MM-il kolmas koht ning neli aastat hiljem võideti maailmameistritiitel. Samal aastal valiti ta ka FIFA aasta parimaks jalgpallitreeneriks.\n\nLöwi käe all on Saksamaa koondis võitnud 192 mängust 122, mis teeb võiduprotsendiks 63,54. Viigistatud on 38 ning kaotatud 32 kohtumist. Pikaaegsest peatreenerist kauem on Saksamaa rahvusmeeskonda juhendanud vaid Sepp Herberger, kes oli peatreener aastatel 1936-1964, kuid juhendatud mängude arvu poolest on Löw mitmekümne mänguga ees.\n\nJärgmine peatreener Flick pidas mängijakarjääri jooksul 104 mängu Müncheni Bayernis, kuid pidi vigastuste tõttu putsad varakult varna riputama. 2006. aastal liitus ta koos Löwiga Saksamaa koondise treeneritetiimiga ning oli seal kuni 2014. aastani abitreener.\n\n2019. aasta juulis sai temast Bayerni abitreener ning kui Kovac peatreeneri kohalt sama aasta novembris lahkus, võttis positsiooni üle Flick. 2019/20 hooajal võideti nii Bundesliga, DFB-Pokal ehk Saksamaa karikas kui ka Meistrite liiga. Järgnenud hooajal võideti Sevilla vastu ka UEFA Superkarikas ja Bayern pärjati klubide maailmameistriks. Käesoleva aasta 17. aprillil pani Flick ameti maha, teatades et soovib saada järgmiseks Saksamaa peatreeneriks. Tuleb välja, et mõned soovid täituvadki.\n\n\"Lepinguni jõudmine käis üllatavalt kiiresti, aga olen väga õnnelik, et mul on võimalus alates sügisest koondise treenerina töötada,\" ütles Flick Saksamaa jalgpalliliidu kodulehele. \"Olen põnevil, sest näen Saksamaa mängijate suurepärast kvaliteeti, eriti noorte mängijate seas. Tänu sellele on järgnevate turniiride, näiteks 2024. aasta koduse EM-i eel põhjust optimismiks.\"\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Saksamaa jalgpalliliit teatas, et pärast peagi algavat EM-finaalturniiri võtab koodise ohjad Joachim Löwi käest üle Hansi Flick.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Tutvu uudise pealkirja ja põhisisuga. Kasuta neid fakte, et luua pikk ja sisutihe lause, mis toimib loo sissejuhatusena.\n\n## Pealkiri:\n\nSaksa rohelised pooldavad Ukraina varustamist relvadega\n\n## Põhitekst:\n\nUkraina soov saada relvastust on põhjendatud ning seda on raske tagasi lükata, ütles äsja Kiievis käinud ning president Volodõmõr Zelenskiga kohtunud Habeck intervjuus lehele Frankfurter Allgemeine Zeitung (FAZ) ja Saksa ringhäälingule, mida vahendas väljaanne Euractiv.com.\n\nSaksamaa hetkel populaarseima erakonna üks juhte kordas ka oma partei vastuseisu Venemaa gaasi Saksamaale transportiva torujuhtme Nord Stream 2 suhtes.\n\nHabeck jäi siiski vaoshoituks Ukraina soovi suhtes saada NATO liikmeks, märkides, et riik peab varuma kannatust, kuna alliansis ei ole näha selget soovi ta liikmeks võtta. Habeck lisas ka, et alliansi liikmeks saamine eeldab paljude nõuete täitmist Ukraina poolt.\n\nPresident Zelenski on andnud märku, et sooviks NATO-lt juunis toimuval tippkohtumisel Ukrainale liikmesuse tegevuskava, mille alusel saaks Kiiev alustada alliansiga liitumise protsessi.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Ukrainal peab olema võimalus tulevikus NATO-ga liituda ning riigile tuleb tarnida kaitseotstarbelist relvastust, ütles Saksamaa võimaliku tulevase peaministripartei - roheliste - kaasesimees Robert Habeck.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Loe hoolikalt uudise pealkiri ja sisu ning kirjuta artiklile pikk sissejuhatav lause, kasutades oma kujutlusvõimet.\n\n## Pealkiri:\n\nUSA võitis Hiinat tehnoloogilises konkurentsis Ida-Aafrikas\n\n## Põhitekst:\n\nEtioopia teatas laupäeval, et valis üleriigilise 5G sidevõrgu ehitamiseks Suurbritannia telekommunikatsioonifirma Vodafone'i juhitud konsortsiumi. Konsortsiumi toetab miljardite dollaritega USA välisabi agentuur.\n\nUSA agentuur pakub madala intressiga laene. Laenudel on aga tingimused. Raha ei tohi kasutada telekommunikatsiooniseadmete ostmiseks Hiina ettevõtetelt.\n\nEtioopia telekommunikatsioonioksjonil jäi kaotajaks Lõuna-Aafrika Vabariigi ettevõte MTN.\n\nMTN-i peakorter asub Johannesburgis. Tegemist on Aafrika suurima telekommunikatsiooniettevõttega. Firma on pikka aega olnud Huawei ja ZTE klient.\n\nMTN tegi Etioopia oksjonil koostööd Hiina Siiditee fondiga. Fondi rahastavad Hiina valitsuse juhitud pangad.\n\n\"USA ja Hiina võitlevad mõjuvõimu pärast Etioopias,\" ütles investeerimisühingu Fairfax Africa Fund esimees Zemedeneh Negatu.\n\nViimase kahe aastakümne jooksul on Etioopia sõlminud Pekingiga miljardite dollarite ulatuses laenulepinguid.\n\nEtioopia on samas oluline USA strateegiline liitlane. Riik asub Aafrika Sarvel ja Punase mere lähedal. USA tahab piirkonnas samuti neutraliseerida mitmeid terrorirühmitusi. Piirkonnas on aktiivsed nii al-Qaeda kui ISIS.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "USA toetatud konsortsium alistas Etioopia telekommunikatsioonioksjonil Hiina rahastatud konsortsiumi. Washington tahab Ida-Aafrikas vähendada Pekingi mõjuvõimu.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Tutvu artikli sisuga ja loo sellele pika lausega sissejuhatus, mis köidab lugeja tähelepanu.\n\n## Pealkiri:\n\nArvustus. \"Rogožin\" on omapärane tervik klassikalise ja modernse teatri vahel\n\n## Põhitekst:\n\nLinnateatri lavastus \"Rogožin\" on loodud Fjodor Dostojevski kuulsa romaani \"Idioot\" ainetel. Kui \"Idioodis\" on Parfjon Semjonovitš Rogožin kõigest kõrvaltegelane, siis Linnateatri lavastuses on ta keskpunkt, kelle ümber ja kellest sõltuvalt tegevus toimub. Laval näeme Rogožini elu, valu, armastust, siseheitlust ning kõike ja kõiki eelnimetatuga seonduvat.\n\nMinu jaoks oli Toom-Kooli 9 mängupaik uus kogemus. Tegu on vanaaegse hapra hoonega, mille esimesel korrusel asuvat ruumi mängupaigana kasutatakse. Hoone mahajäetud, kopitanud hõng sobis lavastusega imehästi kokku ning aitas luua omapärase atmosfääri, mistõttu pole võimalik peale saalist lahkumist nähtut ühelgi teisel laval ette kujutada.\n\nLavastuse üldpilt oli tugev. Suurt aplausi väärib lavatagune meeskond: oskuslikult oli loodud toorik, mis toetas laval toimuvat igal sammul. Elise Metsanurga dramatiseering oli huvitav ja maitsekas. See avas võimalusi erinevatele tõlgendustele ning tekitas huvi näidenditeksti vastu. Muusikaline kujundus oli intensiivne, kuid sobiv. Kostüümid olid mugandatud, kuid siiski ajastutruud.\n\nTallinna linnateatri \"Rogožin\" Autor/allikas: Siim Vahur\n\nKlassikalisele teosele lähenemine läbi kaasaegse mõttemaailma toimis üllatavalt hästi. Lavakujundus koos omapärase lavastajatööga andis uue ja huvitava terviku, mis ei olnud ei klassikaline ega ka modernne teater, vaid oli midagi vahepealset.\n\nLavastuses kasutatud nööride motiiv oli tõeliselt huvitav leid, mis ühendas tegelaste vaimseid ja füüsilisi suutmatusi. Nööre kasutati sümboliseerimaks eluraskusi, mistõttu tegelane üht või teist asja teha ei saanud: ta oli nööri külge kinni aheldatud. Oli tõeliselt tore näha, et noored teatritegijad võtsid ette suure klassiku teose ja lõpptulemuseks midagi niivõrd nauditavat luua suutsid.\n\nKui noored lavastajad ja dramaturg näitasid üles küpsust ja valmisolekut, siis kõigi näitlejate kohta sama öelda ei saa. Simo Andre Kadastu Rogožin jäi kahjuks kaugeks ega tekitanud mingeid emotsioone. Terve lavastuse vältel on Kadastu Rogožin hall kuju ega anna publikule põhjust endale ei kaasa elada ega ka kaasa tunda. Seda on kurb tõdeda, sest mänguruumi oli lavastuses küllalt.\n\nKristiin Räägeli Nastasja jäi mõneti ebaühtlaseks. Oli mitmeid säravaid momente, eriti hetkedel, kui tegelane nõudis ergastatud olekut, samas kui rahulik ja tavapärane dialoog jäi (tõenäoliselt veel vähese lavakogemuse tõttu) ebausutavaks. Häirima hakkasid ebaloomulikud grimassid ja liigne žestikuleerimine. Ometi jäid tema soorituse puhul kummitama pigem positiivsed hetked, mis korvasid need vähesed ebakõlad.\n\nTallinna linnateatri \"Rogožin\" Autor/allikas: Siim Vahur\n\nJan Ehrenbergi Mõškin oli äärmiselt sümpaatne. Ehrenberg mängis Mõškinit ujeda ja elukauge tegelasena, kes suutis säilitada teatava nn nunnufaktori. Seetõttu oli Mõškin terve etenduse vältel äärmiselt positiivne ja meeldiv tegelane, kelle sõnavõttudega lihtsalt pidi nõustuma. Lavastuse teine vaatus nõudis Ehrenbergilt ka tõsisemate situatsioonide läbielamist ning ka nendega sai noor näitleja hästi hakkama.\n\nMainimata ei saa kuidagi jätta ka Peeter Tammearu, kes sai sel korral teha suisa kolm rolli. Taaskord näitas Tammearu vanakooli klassi ning oma ümberkehastumisvõimet. Näitleja kolm tegelast olid üksteisest täiesti erinevad, kuid ometi pisidetailideni läbimõeldud ja igati usutavad. Linnateater on üha enam Tammearu oma lavastustes kasutama hakanud ja see on täiesti arusaadav: näitleja on suurepärases vormis.\n\nLinnateatri \"Rogožin\" on hea tõestus sellest, et ka noored võivad tõsiseid asju teha. Ja hästi. Oli tõeliselt tore üle pika aja jälle teatris olla ja loodame, et nüüdsest jäävadki teatrid lahti.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Uuslavastus\nTallinna linnateatri \"Rogožin\"\nAutor: Fjodor Dostojevski/Elise Metsanurk\nLavastajad: Andreas Aadel ja Markus Helmut Ilves\nTõlkija: Marta Sillaots\nKunstnik ja valguskunstnik: Kristjan Suits\nMuusikaline kujundaja: Arbo Maran\nLaval: Simo Andre Kadastu, Kristiin Räägel, Jan Ehrenberg, Liis Lass ja Peeter Tammearu",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Loe artikli pealkiri ja sisu, seejärel loo pikk ja põnev lause, mis võiks olla artikli sissejuhatus.\n\n## Pealkiri:\n\nOtse kell 15: Liimets ja Jürgenson Eesti ÜRO Julgeolekunõukogu eesistumisest\n\n## Põhitekst:\n\nPressikonverentsil selgub, millised küsimused Eesti julgeolekunõukogu lauale ise plaanib tuua ning räägitakse, kuidas päevakajalised teemad julgeolekunõukogu tööd mõjutavad ning kas ja kuidas julgeolekunõukogu saab reageerida.\n\nEestist saab 1. juunil kuuks ajaks ÜRO Julgeolekunõukogu eesistuja.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Välisminister Eva-Maria Liimets ja Eesti alaline esindaja ÜRO juures Sven Jürgenson tutvustavad teisipäeval videopressikonverentsil teemasid, millele Eesti ÜRO Julgeolekunõukogu eesistumise ajal erilist tähelepanu pöörab. Kell 15 algavat otseülekannet saab jälgida ERR-i portaalist.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Loe uudis läbi ja pane oma kujutlusvõime tööle, et välja mõelda üks korralik sissejuhatav lause sellele loole.\n\n## Pealkiri:\n\nVTB Ühisliigas selgusid finalistid\n\n## Põhitekst:\n\nCSKA pidi finaali pääsemiseks jagu saama põhiturniiri võitjast Peterburi Zeniidist. Kui poolfinaalseeria esimene mäng võideti 78:73, siis teises jäädi Peterburi meeskonnale 104:107 alla. Ülejäänud kahes kohtumises pani pealinnaklubi oma paremuse siiski maksma ja alistas Zeniidi 96:82 ja 85:71.\n\nUniksil tuli finaali pääsemiseks alistada Lokomotiv-Kuban ning selle ülesandega saadi suurepäraselt hakkama. Kaasani meeskond võitis esimese kohtumise 98:87, teise 79:69 ning kolmandas ja otsustavaks saanud mängus jäädi peale 74:70. Uniks pääses VTB Ühisliiga finaali esimest korda viie aasta järel. 2015/16 hooajal oli finaalis vastane just CSKA. Toona Uniks kaotas ja tahab sel korral kindlasti revanši võtta.\n\nEnne VTB peale mõtlemist ootab Moskva CSKA-d esmalt ees aga reedene Euroliiga poolfinaalkohtumine Anadolu Efesi vastu.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Korvpalli VTB Ühisliiga poolfinaalpaaridest väljusid võidukalt Kaasani Uniks ja Moskva CSKA, kes selgitavad finaalis ühisliiga võitja.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Loe artikli pealkiri ja sisu, seejärel loo pikk ja põnev lause, mis võiks olla artikli sissejuhatus.\n\n## Pealkiri:\n\nVichmann soovib kohtult Kruuda pankroti väljakuulutamist\n\n## Põhitekst:\n\nMullu septembris jõustus kohtuotsus, millega Kruudalt ja tema firmalt AS Rubla mõisteti Vichmanni Best Idea OÜ kasuks 15 miljonit eurot, kirjutas Äripäev.\n\nERR-ile kinnitas Tartu maakohtu pressiesindaja, et kohus langetab otsuse pankrotiavalduse menetlusse võtmise osas teisipäeva jooksul.\n\nTallinna ringkonnakohus otsustas mullu, et Kruuda võttis isiklikult ja AS Rubla nimel kirjaliku kokkuleppega kohustuse tasuda kõik võlgnevused Vichmanni äriühingute ees.\n\nAS Rubla, endise nimega Tallinna Piimatööstuse AS ja Tere AS oli alates 2015. aastast likvideerimisel ja on praeguseks pankrotistunud.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Marcel Vichmanni ettevõte Best Idea esitas kohtule avalduse tuntud ettevõtja Oliver Kruuda pankroti väljakuulutamiseks, kohus langetab asja menetlusse võtmise osas otsuse teisipäeval.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Tutvu artikli sisuga ja loo sellele pika lausega sissejuhatus, mis köidab lugeja tähelepanu.\n\n## Pealkiri:\n\nEnesehävituslikud mutantsääsed võivad säästa maailma putukamürkidest\n\n## Põhitekst:\n\nFlorida Keys'i saarestikus läbiviidava katsega tahetakse kärpida mitmeid haigustekitajaid, näiteks Zika ja dengue viirust, kandva sääseliigi Aedes aegypti populatsiooni. Biotehnoloogiafirma Oxitec valmistatud sääsemunad viidi loodusse aprilli lõpus. Nüüd hakkavad kooruma esimesed vastsed, mis tähendab, et loodusse jõuab tuhandeid geneetiliselt muundatud sääski, vahendab Scientific American.\n\nTäpsemalt lisati isassääskedele geen, mis neile endile mõju ei avalda, aga põhjustab järglaste hulgas emassääskede hukkumise. \"Selle eelis on see, et isased saavad emastele järglastele letaalselt mõjuvat geenivarianti muudkui põlvkonniti edasi anda ja selle kaudu pikema aja vältel populatsiooni arvukust alla suruda,\" kommenteeris Tallinna Tehnikaülikooli keemia ja biotehnoloogia instituudi vanemlektor Richard Tamme.\n\nVarem on kiirituse abil steriliseerituid või geneetiliselt täppismuundatud sääski lahti lastud näiteks Brasiilias ja Hiinas. Sääsed konkureerivad looduslike sääskedega ja vähendavad sel moel nende arvu. Ameerika Ühendriikides toimub suuremamõõtmeline välikatse esmakordselt.\n\nSpetsiaalsete sääskede kogumiseks mõeldud lõksude abil mõõdavad teadlased sääskede arvukuse muutumist ja emaste jaoks surmava geeniga isaste osakaalu. \"Kui efekt on liiga väike, siis on võimalus, et tulevikus lastakse loodusesse sääski rohkem,\" selgitas Tamme. Olulisim oodatud efekt on epidemioloogiline – see tähendab sääskede poolt kantava haiguse sageduse vähenemine katsepiirkonnas.\n\nTähtis on, et muundatud sääskede mõju oleks kontrollitud ja piirneks ühe kindla piirkonnaga. \"Ideaalis tuleks selliseid katseid teha hästi isoleeritud, näiteks veega ümbritsetud piirkondades, kust välja lastud geneetiliselt muundatud sääsed ei pääseks minema ja ka muud tulemust potentsiaalselt mõjutavad faktorid oleksid paremini kontrollitavad,\" lisas Tamme.\n\nSääseliike on tuhandeid, kellest kannavad haigusi üksikud. Tamme sõnul ühe liigi eemaldamine märkimisväärset mõju ökosüsteemile ei avalda. \"Kuna tegemist on invasiivse liigiga, siis selle võimalik väljasuremine Florida Keys'i saartelt ei muudaks sealset toiduahelat ega muid ökoloogilisi suhteid,\" kommenteeris Tamme.\n\nTeadlane lisas, et looduslikku tasakaalu silmas pidades võiks ideaalis sääski muundada nii, et nad mitte ei sureks välja, vaid kaotaks võime kanda inimesele ohtlikke haigustekitajaid.\n\nGeneetiline muundamine vs putukamürgid\n\nGeneetiline muundamise eelis putukamürkide ehk insektitsiidide ees on teadlase sõnul see, et need ei kahjusta teisi putukaliike, sealhulgas inimese ja keskkonna jaoks kasulikke liike, näiteks mesilasi. Lisaks on putukamürkide kasutamisel tekkinud olukord, et kahjuritel tekib nende suhtes resistentsus. See tähendab, et tuleb leiutada ja kasutusele võtta aina uusi mürke.\n\nTeisi liike vähem ohustavate putukamürkide puhul on kasutatud näiteks mürgiga kaetud võrke, millel inimverd otsiv sääsk maandub. \"Monitooringute järgi on see tehnoloogia Aafrikas ja Aasias säästud miljoneid elusid. Selle lähenemise puhul on aga oht, et sääskede organismi sisenenud mürk läheb nende kaudu toiduringlusse,\" selgitas Tamme.\n\nPraegu on putukate geneetiline muundamine välitingimustes kontrollimise faasis ehk tegemist ei ole igapäevaselt kasutatava tehnoloogiaga. Tõenäoliselt muutub aga tulevikus nakkushaiguste kontrollimine haigusi kandvate putukate geneetilise muundamise abil aina olulisemaks: \"Selge vajadus on. Olemasolevatest tehnoloogiatest ja insektitsiididest haiguskandjate kontrollimiseks ei piisa. On vaja uusi lähenemisi ja sealhulgas geneetilise muundamise põhiseid tehnoloogiaid,\" arutles Tamme.\n\nTeadlase sõnul on võrreldes tavapärase geneetilise muutmisega, mida kohtab näiteks sordiaretuses, tegemist hästi kontrollitava meetodiga. \"Sordiaretuses muudetakse suurt osa genoomist \"pimesi\". Geneetilise täppismuundamise puhul muudetakse aga tüüpiliselt ühte või kahte geeni väga teadlikult ning me saame kontrollida, et muutus on toimunud just soovitud kohas ja mitte mujal,\" selgitas Tamme.\n\nUute metoodikate laiem edukus sõltub jätkuvate teaduslike välikatsete tulemustest. \"Teaduses ja rakendusteaduses me ei tea tulevikus toimuvaid võimalikke muutusi. Peab tegema hulgaliselt mõõtmisi ja targalt disainituid kontrollkatseid, et olla kindel, et meetod töötab ja on ohutu,\" lisas Tamme.\n\nOhustatud liikide geneetiline tugevdamine?\n\nÜleilmse keskkonnakriisi ajastul tekib küsimus, kas geneetilisest muundamisest võiks mõelda ka võimalusena tugevdada ohustatud liike. \"Oma iva selles on ja sellest on üksjagu ka juba räägitud. Mingi vastutus võiks inimesel olla, sest paljude liikide väljasuremises on inimesed ise süüdi, olgu põhjuseks näiteks salaküttimine või elupaikade hävitamine,\" sõnas Tamme.\n\nSamas möönab teadlane, et tervikuna on tegemist keerulise küsimusega, seda nii eetilises kui ka keskkondlikus plaanis. \"Näiteks võime teha väljasuremisohus olevale liigile muutuse, mille abil ta hakkab kiiremini paljunema. Me ei pruugi aga teada, kas keskkonnatingimuste muutudes see tõhusam paljunemisvõime säilib. Samuti võib olla, et geneetilisel muutusel on mingi varjukülg, mida me ei oska ennustada,\" selgitas vanemlektor.\n\nTamme lisas, et enamikel geenidel on palju rolle. Kui muudetakse näiteks paljunemist reguleerivat geeni, siis võib see mõjutada ka selle geeni teisi võimalikke funktsioone ja viia soovimatute tagajärgedeni.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Ameerikas Florida osariigis lasid teadlased loodusse lahti geneetiliselt muundatud isased sääsed, et vähendada inimese jaoks ohtlikke nakkushaigusi kandva sääseliigi arvukust. Teadlased loodavad, et lähenemine aitab tulevikus piirata mürkide kasutamist.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Loe artikli pealkiri ja sisu, seejärel loo pikk ja põnev lause, mis võiks olla artikli sissejuhatus.\n\n## Pealkiri:\n\nPea 40-aastane Joaquin sõlmis Hispaania kõrgliigaklubiga uue lepingu\n\n## Põhitekst:\n\nHispaanlasel täitub 40 aastat 21. juulil, kuid veteran on jätkuvalt heas vormis ning meeskonnas kindel põhimees. Endine koondislasest sai 8. märtsil Hispaania kõrgliiga vanim väravalööja, kui ta sahistas 39 aasta, seitsme kuu ja viie päeva vanuselt 3:2 võidumängus Alavesi võrku.\n\nÄsja lõppenud hooajal tegi Joaquin kaasa 30 kohtumises ja aitas Betisi liigas kuuendaks, mis tähendab, et järgmisel hooajal mängitakse ka Euroopa liigas. Joaquin on La Ligas pidanud kokku 579 kohtumist, millega hoiab endise Barcelona väravavahi Andoni Zubizarreta (622 mängu) järel teist kohta.\n\nHispaania koondise eest tegi Joaquin debüüdi 2002. aastal ning järgmisel hooajal on ta Hispaania kõrgliigas ainus mängija, kes toonasel MM-il mängis. Kokku on tal koondise eest kirjas 52 mängu ja 4 väravat. Viimati esindas Joaquin Hispaaniat 2007. aasta valikmängus Rootsi vastu.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Hispaania jalgpalli kõrgliigaklubi Real Betisi kapten Joaquin on sõlminud klubiga uue lepingu ning mängib meeskonnas ka peale 40. sünnipäeva täitumist.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Loe hoolikalt uudise pealkiri ja sisu ning kirjuta artiklile pikk sissejuhatav lause, kasutades oma kujutlusvõimet.\n\n## Pealkiri:\n\nValgevenes lennukilt röövitud aktivisti ülestunnistus võidi saada vägivallaga\n\n## Põhitekst:\n\n\"Ema veendumuse kohaselt oli Valgevene telekanalites näidatud video, milles Pratasevitš kinnitas, et on terve ning teeb võimudega koostööd, täiesti ebaloomulik,\" rääkis Leedus aseminister Mantas Adomenas.\n\nNatalja Pratasevitši kinnitusel ei käitu tema poeg tavaolukorras selliselt, tema rääkimise maneer paistis ebaloomulik. Ema hinnangul sunniti tema poega nii käituma, edastas Adomenas. Aseministri sõnul ütles Natalja Pratasevitš talle pärast esmaspäeva õhtul peetud vestlust, et Valgevene režiim püüab tema pojalt [sobilikke] sõnu välja pressida.\n\nLeedu aseministri sõnul on võimalik, et ajakirjanikku oli piinatud, kuna \"tal oli täiesti teistsugune hääletoon, ebaloomulik rääkimismaneer, tema seisund ei paistnud normaalne\".\n\nSama rääkis Briti ajalehele The Guaridan ka Pratasevitši isa Dzmitri Pratasevitš, kelle sõnul peab poeg ennast videos üleval väga vaoshoitult ning paistab, et ta närveerib. Samuti tundub, et tema pojal on murtud ninaluu, kuna ninakuju paistab teistsugune ning näol on näha tugevaid puudri jälgi, lisas isa.\n\nAdomenase kinnitusel muretseb ema oma poja tervise pärast, kuna tal on kaasasündinud südamepuudulikkus. Varasemalt on mitmed vangistatud opositsionäärid Valgevene vanglates südameprobleemide tõttu surnud. Pratasevitš ise kinnitas samas videos, et tema südamega on kõik korras.\n\nSamuti olevat Pratasevitši ema rääkinud, et advokaadil ei õnnestunud tema poega Minski uurimisisolaatorist leida, kus ta Valgevene võimude väitel pidi asuma. \"Talle öeldi, et Ramani seal ei ole. Seega valetetakse kas advokaadile või avalikkusele,\" märkis Adomenas.\n\nPratasevitš ja tema Vene kodanikust sõbranna Sofia Sapega võeti Minski lennuvälja kinni, kui Ryanairi lennuk, millega nad reisisid Ateenast Vilniusesse sunniti valeks osutunud pommiähvarduse ja Valgevene õhujõudude ähvardusega maanduma.\n\nSamal päeval ilmus teade, et Pratasevitš on kriitilises seisu haiglas. Pärast seda avaldas Valgevene televisioon video Pratasevitšiga, milles viimane kinnitab, et temaga on kõik korras ja ta teeb võimudega koostööd.\n\nValgevene võimud on pärast mullu 9. augustil peetud presidendivalimiste võltsimisi puhkenud meeleavaldusi opositsiooni tegevuse jõhkralt maha surunud. Aleksandr Lukašenko režiim pani võimukriitilise meediakanali Nexta käivitanud Pratasevitši ja Stepan Putilo terroristide nimekirja. Portaal Nexta kuulutati äärmuslikuks ja blokeeriti, Putilo ja Pratasevitš põgenesid riigist, viimane sai Poolas poliitilise varjupaiga.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Minski lennuväljal pühapäeval maanduma sunnitud lennukilt kinni võetud Valgevene opositsiooniaktivisti Raman Pratasevitšit võidi enne esmaspäeval avaldatud videot füüsiliselt mõjutada, ütles Pratasevitši emaga vestelnud Leedu asevälisminister.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Tutvu uudise pealkirja ja põhisisuga. Kasuta neid fakte, et luua pikk ja sisutihe lause, mis toimib loo sissejuhatusena.\n\n## Pealkiri:\n\nKerli Ats: pealesunnitud veganlus kui oht suitsupääsukesele\n\n## Põhitekst:\n\nArutelu, mis on jätkunud peale maa- ja rannarahva pöördumist, on näidanud, et meie ühiskonnas on juurdunud väga polariseerunud arvamused. See tõestab ühte pöördumise põhiteesi, mille järgi meil ei ole piisavalt häid ja tugevaid uuringuid, mis annaksid selgeid vastuseid praegustele loodushoidu puudutavatele küsimustele.\n\nEnne kui tekitame ühele või teisele valdkonnale pöördumatu kahju, võiks kavandatavate piirangute mõju põhjalikult uurida. Aga mina kasutan võimalust, et jagada taluinimese perspektiivi karjatamise ja loomakasvatuse vajalikkusest.\n\nAlustame põhitõdedest. Kogu maastikuline elurikkus – putukad, linnud, kahepaiksed ja pisiimetajad – on nii Eestis kui ka kogu Euroopas tekkinud juba ca 50 miljonit aastat tagasi nn megaherbivooride toel. Enne inimesi kõndisid ja toitusid meie aladel mammutid, ninasarvikud, ürgveised, hirved ja muud rohusööjad. Suured karjad, mida hoidsid pidevas liikumises kiskjad, on soodustanud mulla laiemat väetamist.\n\nÜhel hetkel tuli mängu inimene, kes hakkas neid loomi küttima, asendas ajapikku suured ürgsed rohusööjad oma kodustatud rohusööjatega: hobused, lambad, kitsed ja veised. Ürgsete ja ka hilisemate rohusööjatega on kaasas käinud kõik kaasnevad liigid: putukad (muuhulgas sõnnikumardikad, kes nüüdseks on haruldaseks muutunud) linnud ja kahepaiksed, kes mängisid olulist rolli ökosüsteemide formeerumisel ja toetavad seda tänaseni.\n\nMardikad, põldlõokesed, suitsupääsukesed ja kullerkupud sõltuvad suurtest imetajatest, kes aeg-ajalt rohumaa madalaks söövad ja siis edasi liiguvad, jättes maha sõnniku, mis on toiduks taimedele, putukatele ja seeläbi ka lindudele.\n\n\"Viimastel aastakümnetel on vähenenud just piimalehmade karjatamine.\"\n\nViimase 60 aasta jooksul on Eestis kariloomade karjatamine rohumaadel väga suurel määral vähenenud. Viimastel aastakümnetel on vähenenud just piimalehmade karjatamine.\n\nÜheks vähenemise põhjuseks on põllumajandusettevõtete intensiivistumine, mille põhjuseks on tarbijate ootus odava piima ja piimatoodete järgi, mis on omakorda põhjustanud lautade robotiseerimist ja vähendanud karjatamist. Aga meil siiski veel on piimaveiseid, keda karjatamisperioodil karjatatakse. Samuti on lambad ja lihaveised veel karjamaade põhiasukad.\n\nTähelepanuväärne on see, et näiteks 1938. aastal oli Eestis 660 000 veist, 650 000 lammast ja 219 000 hobust, kokku umbes 1,5 miljonit karilooma, kes kõik sõltusid karjamaarohust ja sellest tehtavast heinast (siis oli tasakaal niitudel ja rohumaadel olemas). Praegu on kariloomadest alles vaid umbes 260 000 veist (millest lihaveiseid 80 000), 60 000 lammast ja 10 000 hobust. Ehk siis 4,5 korda vähem.\n\nSeega pole ime, et viimase 20 aastaga on järsus languses kõik karjatamisest sõltuvad liigid - põldlõoke, suitsupääsuke, rukkirääk, kiivitaja jne – ja kõik kahepaiksed, kelle arvukus on erinevatel andmetel langenud kuni 60 protsenti (selles osas jällegi vajame lisauuringuid ja mõjude hindamist).\n\nNeil loetletud liikidel lihtsalt pole enam elukeskkonnaks vajalikke komponente: piisavalt putukaid ja madalaks söödud ning liigirikkaid rohumaid, mida ka parima tahtmise juures ei jõua me ise kunstlikult ja jätkusuutlikult luua.\n\nSellest elurikkuse hävingust ja jätkuvast langusest on maal elanud inimesed rääkinud juba aastaid, kuid uue mõtlemise pealetung, mille järgi on loomad ohustamas meie kliimat ja liha söömine ning piima joomine tekitavad suurimat ohtu inimeste tervisele, on taluniku jutt kui hüüdja hääl kõrbes.\n\nKokkuvõttes – kui debateerida veganitega – siis jah, Eestis karjatatakse lihaveiseid, lambaid kogu tema elu ehk pea iga lihaveise- ja lambakasvataja võib liha ja looma müüa teadmises, et tema tegevus loob toetab Eesti liigirikkust. Kuid viimasel ajal on tekkinud nõudmised liha söömist ja selle aluseks olevat loomapidamise oluliselt vähendada.\n\nVahel pärinevad meie ühiskonna teadmised loodushoiust Netflixis nähtud filmist või Youtube'is nähtud videost, mitte mõne lihaveisetalu või lambakasvataja looduslike rohumaade külastamisest.\n\nIlmselt on see ka põhjus, miks meie maainimeste ja linnainimeste vahelised arutelud on viimasel ajal teravamaks läinud. Sest seal, kus üks soovib toetada Facebookis levivat trendi, näeb teine olukorda sajanditepikkuse ökosüsteemi perspektiivist, mis alati ei soosi uusimaid toitumisalaseid moevoole.\n\nMa kindlasti ei soovi kellelegi personaalseid toitumisotsuseid ette kirjutada. Kui keegi tahab vältida loomset päritolu toitu ja tarbida vaid taimset toitu, siis selline otsus on täiesti arusaadav ja aktsepteeritav. Aga kui keegi tahab lõpetada Eestis traditsioonilise kariloomade pidamise või seda oluliselt vähendada, siis sellisel nõudmisel on juba palju kaugemale ulatuvad ja lausa ohtlikud tagajärjed.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Kui keegi tahab vältida loomset päritolu toitu ja tarbida vaid taimset toitu, siis selline otsus on täiesti arusaadav ja aktsepteeritav. Aga kui keegi tahab lõpetada Eestis traditsioonilise kariloomade pidamise, siis sellisel nõudmisel on juba palju kaugemale ulatuvad tagajärjed, kirjutab Kerli Ats.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Tutvu uudise pealkirja ja põhisisuga. Kasuta neid fakte, et luua pikk ja sisutihe lause, mis toimib loo sissejuhatusena.\n\n## Pealkiri:\n\nLindsay Lohan naaseb näitlemise juurde\n\n## Põhitekst:\n\nTegemist on romantilise komöödiaga, kus Lohan kehastab hiljuti kihlunud ja ärahellitatud naist, kes saab suusaõnnetuse tagajärjel amneesia, kirjutab NME.\n\nPärast õnnetust satub Lohani tegelaskuju jõulude-eelseid päevi veetma ühe nägusa mehe ja tema tütre juures.\n\nProduktsiooni meeskonna ja teiste näitlejate kohta ei ole veel infot avaldatud.\n\nVõtted toimuvad selle aasta novembris.\n\nLohan tegi viimati kaasa filmis \"Among the Shadows\", mis linastus kaks aastat tagasi. Vahepealsel ajal on ta tegelenud muusika kirjutamisega.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Näitlemisest pausi teinud Lindsay Lohan otsustas taas ekraanile naasta ja teeb kaasa Netflixi uues jõulufilmis.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Loe uudis läbi ning loo sellele fantaasiarikas ja pikk lause, mis võiks uudist tutvustada.\n\n## Pealkiri:\n\nIlmus Rein Raua ajalooline romaan \"Päikesekiri\"\n\n## Põhitekst:\n\nRein Raua kümnenda romaani tegevus toimub põhiosas aastatel 1919-1924 ning koondub kahe pealiini ümber. Üks neist räägib Eesti jõunaisest Lily Ojamaast, kelle tegelaskuju on osaliselt inspireeritud Eesti päritolu sumo-maadleja Anette Buschi elust. Lily on koos tsirkusetrupiga ringreisil mööda Tsaari-Venemaad, kuid revolutsioon paiskab riigi kaosesse ning kodusõja keerises on ta sunnitud põgenema kõigepealt Hiinasse ja hiljem edasi Jaapanisse.\n\nSamal ajal alustab sealt vastassuunas kulgevat teekonda harrastuslingvist Nitta Tsuneo, auväärse samurai-suguvõsa järeltulija ja shinto preestri poeg, kes ametlikult siirdub Venemaale otsima sõjas kaduma läinud venna hauda, aga tegelikult tahab lahendada saladust, mis viib teda veel palju kaugemale.\n\n\"Päikesekiri\" ilmus kirjastuse Salv sarjas Viljasalv, kus on varem avaldatud ka Aino Perviku teos \"Miniatuurid mälupõhjast\".\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Kirjastus Salv andis välja Rein Raua uue romaani \"Päikesekiri\", mis on tema esimene teos pärast 2018. aastal ilmunud teost \"Viimane kustutab tule\".",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Vaata läbi uudise pealkiri ja tekst ning loo loov sissejuhatav lause, mis haakub artikli sisuga.\n\n## Pealkiri:\n\nUSA lahtistel asendatakse joonekohtunikud kotkasilma tehnoloogiaga\n\n## Põhitekst:\n\nElektroonilist Hawk-Eye ehk kotkasilma nimelist süsteemi kasutati USA lahtistel ka eelmisel aastal, välja arvatud Arthur Ashe'i ja Louis Armstrongi staadionil. Kotkasilm tegi toona kahe turniiri jooksul üle 314 000 otsuse.\n\nSeni on tavaline olnud, et otsuse teeb joonekohtunik, kuid mängijatel on võimalus otsus vaidlustada ja olukord vaadatakse kotkasilma kasutades üle. Kuna tehnoloogia on nüüdsest ainus otsustaja, pole võimalik mängijatel enam midagi vaidlustada.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Ameerika Ühendriikide tenniseassotsiatsioon (USTA) otsustas esmaspäeval, et joonekohtunikud asendatakse kõikidel väljakutel elektroonilise tehnoloogiaga, mis otsustab, kas pall on väljas või sees.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Pärast artikli pealkirja ja põhiteksti lugemist kasuta oma loovust, et koostada sisutihe ja pikk sissejuhatav lause.\n\n## Pealkiri:\n\nAasias on suur puudus koroonavaktsiinidest\n\n## Põhitekst:\n\nKuigi mitmed Aasia riigid on tööstushiiglased, siis farmaatsiasektor pole seal arenenud, teatas Financial Times.\n\nJaapanis on vaktsineeritud iga 100 inimese kohta ainult 6,3 inimest. Tais, Vietnamis, Lõuna-Koreas ja Filipiinidel on olukord veel kehvem.\n\n\"Aasias puuduvad ülemaailmsed farmaatsiaettevõtted. Aasias pole Pfizerile vastet,\" ütles Tokyo ülikooli vaktsiiniteaduse professor Ken Ishii.\n\nIshii sõnul ei seadnud Jaapan vaktsiinide väljatöötamist esikohale.\n\nJaapan ei ole ainulaadne. Prantsusmaal asub farmaatsiahiid Sanofi. Sanofi ebaõnnestus samuti koroonavaktsiini väljatöötamisel.\n\nUute vaktsiinide lühikese ajaga väljatöötamiseks on vaja palju raha, tehnoloogiat ja teadlasi.\n\nIshii sõnul tuleb tippteadus ühendada suurte farmaatsiafirmadega.\n\n\"Kui BioNTech oleks Saksamaal olnud üksi, poleks nad vaktsiini suutnud kättesaadavaks teha,\" ütles Ishii.\n\nLõuna-Koreal on Jaapaniga sarnased probleemid.\n\nHiina arendas siiski iseseisvalt välja koroonavaktsiinid. Samuti suudetakse vaktsiine massiliselt toota. Peking tahab farmaatsiatööstuses konkureerida lääneriikidega.\n\n\"Me ootame, et Hiinast saab konkurentsivõimeline mängija biotehnoloogia tööstuses,\" ütles analüüsifirma IHS Markiti vanemteadur Margaret Labban.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Aasia riikidel puudub võimekus toota iseseisvalt koroonavaktsiine. Aasia riigid sõltuvad seetõttu lääneriikide vaktsiinitarnetest.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Tutvu uudise pealkirja ja põhisisuga. Kasuta neid fakte, et luua pikk ja sisutihe lause, mis toimib loo sissejuhatusena.\n\n## Pealkiri:\n\nMichael Kiwanuka Tallinna kontsert lükkus taas aasta võrra edasi\n\n## Põhitekst:\n\nEsialgu pidanuks Kiwanuka kontsert toimuma 2020. aasta juunis, aga koroonaviiruse tõttu lükkus see aasta võrra edasi. Nüüd teatasid aga korraldajad, et kontserdi toimumisaega tuleb taas nihutada ning esinemine toimub alles 2022. aastal. Lisaks Tallinna kontserdile edasi lükatud ka Kiwanuka kontserdid Lätis Siguldas ja Leedus Vilniuses.\n\nTallinna kontsert toimub albumi \"Kiwanuka\" esitlustuuri raames, plaadi eest võitis Michael Kiwanuka ka Mercury auhinna. Eestis Michael Kiwanuka varem esinenud pole, 2013. aastal andis ta kontserdi Lätis Positivus festivalil.\n\nKuula Michael Kiwanuka albumit \"Kiwanuka\":\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Noblessneri valukojas toimuma pidanud väljamüüdud Michael Kiwanuka kontsert lükkub edasi 2022. aastasse. Ürituse toimumiskoht ei muutu ning kõik eelnevalt ostetud piletid kehtivad ka 9. juunil 2022 toimuval esinemisel.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Loe hoolikalt uudise pealkiri ja sisu ning kirjuta artiklile pikk sissejuhatav lause, kasutades oma kujutlusvõimet.\n\n## Pealkiri:\n\nPPA ja Merko sõlmisid kagupiiri teise etapi ehituslepingu\n\n## Põhitekst:\n\nEhitatav piirilõik algab Tserebi külas Vanigõjärve lõunakaldal ja lõpeb Võmmorski külas. Tööde teostamisel on juhtiv partner Merko Ehitus Eesti. Ehitustööd valmivad 2025. aasta aprillis.\n\nTeise etapi ehitustööde hankes osales kuus tingimustele vastanud pakkujat, kelle pakkumused olid üsna ligilähedased. Hinnakriteeriumi algusel võitis hanke AS Merko Ehitus Eesti ja AS GRK Infra ühispakkumine, kes ehitavad ka esimest piirilõiku.\n\nIdapiiri esimese lõigu ehitus algas möödunud aasta suvel, kui algas 23,5 kilomeetrise piirilõigu ehitus Eesti-Vene-Läti piiri kokkupuutepunktist kuni Luhamaa piiripunktini. Esimese etapi ehitus peaks valmima kolme aastaga.\n\nKokku on 135 kilomeetri pikkusel maismaapiiril 11 lõiku. Esimene ehitusetapp hõlmas kolme lõiku, teises etapis rajatakse neljas kuni kuues lõik.\n\nKagupiiri teise etapi ehitustööde hind on suurusjärgus 18 miljonit eurot nagu ka esimese ehitusetapi puhul, kuigi lõik on pea poole pikem. \"Seda peaasjalikult põhjusel, et teises väljaehitatavas piirilõigus on maastik oluliselt lihtsam võimaldades kokku hoida muidu soisele alale rajatavate pontoonteede arvelt,\" rääkis PPA piirivalveosakonna juht Egert Belitšev.\n\nSenine ehitustegevus esimesel piirilõigul käib plaanipäraselt. \"Rajatud on pea kõik vajaminevad juurdepääsuteed, umbes 1,5 kilomeetri ulatuses pontoonteid üle soiste alade ning umbes 7,5 kilomeetrit viivitusaeda,\" kirjeldas Belitšev.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Politsei- ja piirivalveamet, Merko Ehitus Eesti ja GRK Infra sõlmisid teisipäeval kagupiiri taristu teise ehitusetapi projekteerimis- ja ehituslepingu. Ehituslepingu maksumus on ligikaudu 18 miljonit eurot ja teise etapi käigus ehitatakse välja 34,7 kilomeetrit piiritara Võrumaal.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Loe hoolikalt uudise pealkiri ja sisu ning kirjuta artiklile pikk sissejuhatav lause, kasutades oma kujutlusvõimet.\n\n## Pealkiri:\n\nTimothée Chalamet kehastab uues filmis noort Willy Wonkat\n\n## Põhitekst:\n\nRoald Dahli loodud legendaarsest karakterist Willy Wonkast on valminud mitmeid filme, neist tuntumad 1971. aasta \"Willy Wonka and the Chocolate Factory\" Gene Wilderiga ning 2005. aasta \"Charlie and the Chocolate Factory\" Johnny Deppiga.\n\nNüüd plaanitakse kinolinale tuua \"Wonka\", mis jutustab loo šokolaadimeistrist enne, kui ta šokolaadivabriku asutas. Wonkat mängib filmis Timothée Chalamet, kes on kogunud tuntust filmides \"Kutsu mind oma nimega\" ja \"Väikesed naised\".\n\nFilmis võib näha ka tantsu- ja laulunumbreid. \"Wonka\" režissöör on \"Paddingtoni\" teinud Paul King ning produtsent \"Harry Potteri\" filmidega töötanud David Heyman.\n\n\"Wonka\" jõuab eeldatavalt kinodesse 2023. aasta kevadel.\n\nVaata ka 1971. aasta \"Willy Wonka and the Chocolate Factory\" ja 2005. aasta \"Charlie and the Chocoloate Factory\" lühivideoid:\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Filmist \"Kutsu mind oma nimega\" tuntud näitleja Timothée Chalamet kehastab uues filmis šokolaadimeister Willy Wonkat.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Loe hoolikalt uudise pealkiri ja sisu ning kirjuta artiklile pikk sissejuhatav lause, kasutades oma kujutlusvõimet.\n\n## Pealkiri:\n\nKinodesse jõuab Ivar Heinmaa dokfilm \"Naised rindejoonel\"\n\n## Põhitekst:\n\nÕhtul kell viis lahkuvad Punase Risti ja OSCE vaatlejad rindejoonelt ning jätavad tule alla võitlejad. Silmakirjalikkus võtab võimust ja siit algab meie naiste lugu, mille stardipauk kõlas Kiievis, Maidani väljakul 7 aasta eest. Südamevalu ja vihkamine, armastuse purunemine, valed otsused ja ometi lootus uuele elule, ka surma palge ees. \"Naised rindejoonel\" on film 2014. aasta kevadel puhkenud sõjast Ida-Ukrainas naiste pilgu läbi.\n\nRežissöör ja operaator Ivar Heinmaa, produtsendid Margit Vremmert, Ivar Heinmaa, Ari Lehikoinen, Marko Lönnqvist, helilooja Timo Steiner. Film on valminud koostöös YLE-ga.\n\n2005. aastal valmis Ivar Heinmaal dokumentaalfilm \"Afganistani armid\", 2012. aastal \"Tšernobõli samuraid\". Ta on võitnud auhindu oma operaatoritöö eest.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Alates 28. maist jõuab kinodesse operaator Ivar Heinmaa värske dokfilm \"Naised rindejoonel\". Film pidanuks esialgu kinodesse jõudma juba 2020. aasta aprillis, aga lükkus koroonaviiruse tõttu edasi.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Süvene uudise pealkirja ja sisu ning kirjuta sellele loole sisukas ja informatiivne sissejuhatus, mille pikkus on üks lause.\n\n## Pealkiri:\n\nPolitsei vahistas mõrvas kahtlustatava kahekordse olümpiamedalisti\n\n## Põhitekst:\n\nMai alguses rünnati kambakesi Delhis asuval kergejõustikustaadionil India maadlejat Sagar Ranat. 23-aastast sportlast peksti hokikeppidega. Ohver viidi küll haiglasse, kuid suri saadud vigastustesse.\n\nKumar püüdis end väidetavalt politsei eest varjata, reisides läbi India, kuid pühapäeval saadi 37-aastane mees kätte ja vahistati. Maadleja soovis kautsjoni vastu vabaneda, kuid seda ei võimaldatud kahtlusel, et ta võib proovida riigist põgeneda. Kumari advokaadi sõnul on sportlane süütu, vahendab AFP uudisteagentuur.\n\nSushil Kumar on 2010. aasta maailmameister ning olümpiamängudelt saanud kaks medalit. 2008. aastal teenis ta Pekingis pronksi ning neli aastat hiljem Londonis sai India maadleja kaela hõbemedali.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "India politsei on Delhis vahistanud maadleja Sushil Kumari, keda kahtlustatakse teise maadleja mõrvas.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Loe uudis läbi ning loo sellele fantaasiarikas ja pikk lause, mis võiks uudist tutvustada.\n\n## Pealkiri:\n\nTerras soovitab kärpimise asemel võtta riigikaitseks laenu\n\n## Põhitekst:\n\n\"Minu hinnangul ei tohiks praegusel hetkel kaitsevaldkonnas kärpeid teha. Rahvusvaheline olukord on nii kriitiline ja pingeline. Kärped kaitsevaldkonnas annavad vale sõnumi ja nõrgendavad Eesti kaitsevõimet,\" ütles Terras ERR-ile.\n\n\"Ja kui selleks on hädavajadus, siis mina ei näe neid kärpekohti, kuna viimased aastad alates eelmisest kriisist on kaitsevägi fokusseerinud reaalsete võimete tootmisele ja püüdnud vähendada kõiki mitte riigikaitsega seotud kulutusi miinimumini. Sealt ei ole enam võtta,\" lisas ta.\n\nTerrase sõnul ei ole küsimus enam rahas, vaid tegevteenistuses olevate inimeste kohtade arvus. \"Kui seda vähendada, siis ei ole võimalik uusi võimeid luua, sest kõikide uute võimetega käivad kaasas ka tegevteenistuses ametikohad ja need on kogu aeg olnud kaitseministri poolt piiratud numbriga,\" lausus Terras.\n\nTerras soovitab valitsusel vaadata, kuidas on viimastel aastatel toimunud kaitseplaneerimine ja näha, et kogu mitteoluline on sealt juba aastate jooksul maha kärbitud.\n\n\"Minu soovitus on, et võtta hoopis riigikaitselaenu, et mingid Eesti jaoks väga olulised võimed kiirkorras valmis teha. Mina ei ole veendunud, et meil on aega piisavalt, et neid aastakümneid edasi lükata,\" sõnas Terras.\n\nTerras rõhutas ka, et kaitseinvesteringute keskus on viimastel aastatel palju betooni pealt kokku hoidnud, et investeerida võimete arendamisse.\n\nKaitseminister Kalle Laanet (RE) märkis, et arutamisele tuleb ka ajateenistuse mahu vähendamine. Laanet ei soovinud veel eelmisel teisipäeval täpsustada, kas ühe võimalusena loobutakse plaanist jõuda ajateenijate arvuga praeguselt 3500-lt 4000-ni.\n\nVõimaliku ajateenistuse mahu vähendamise kohta ütles Terras, et see oleks vale tee.\n\n\"Mida rohkem selle vanuseklassi noortest meestest läbivad ajateenistuse, seda õiglasem see on teiste suhtes, ehk nende suhtes, kes on juba läbinud. Protsent peab minema kõrgemaks. See on ka üks eesmärk, miks on kasvatatud ajateenijate hulka. Et oleks võimalikult palju ühes vanuseklassis olevaid noori mehi läbinud ajateenistuse,\" kommenteeris Terras.\n\n\"Meil on võimalik kasutada peaaegu igat Eesti noort inimest, olenemata tema teatud tervislikest puuetest,\" märkis ta.\n\nTerrase sõnul tuleks ajateenistuse tingimused lõdvemaks lasta. \"Tervisenõuded on olnud väga kõrged. Nüüd on neid lihtsamaks tehtud. Mingite teatud haigustega ei pea ju Carl-Gustav (granaadiheitja - toim.) seljas mööda metsa jooksma, saab näiteks arvuti taga istuda või sidet pidada. Nende tingimuste muutmine on juba toimunud ja selle baasil oli soov suurendada ajateenistujate hulka ja sellega suurendada ka Eesti kaitsevõimet,\" rääkis Terras.\n\nTa rõhutas taas, et uute võimete loomisel on vaja juurde uusi tegevteenistuses olevaid inimesi ja uusi ajateenijaid.\n\nKaitseväe orkestri koondamist ei soovinud Terras lähemalt kommenteerida nimetades seda põhiprobleemilt tähelepanu kõrvale juhtimiseks. \"Orkester on üks paljudest kärbetest, aga kärpimine praeguses julgeolekukeskkonnas ei ole mõistlik,\" ütles Terras.\n\nKaitseväe juhataja Martin Herem teatas kaks nädalat tagasi pressiteate vahendusel, et kulude kokkuhoiu eesmärgil lõpetavad praegusel kujul oma tegevuse kaitseväe orkester ja kaplaniteenistus. Herem märkis ka, et ta esitab kaitseministrile ettepaneku vähendada kaitseväes töötavate ligi 5000 teenistuja arvu 200 võrra. Ümberkorraldused on plaanitud toimuma eelkõige referendi-, finants-, personali- ja õigusteenuste tsentraliseerimisel.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Endine kaitseväe juhataja ja praegune Euroopa Parlamendi liige Riho Terras (Isamaa) ütles, et riik peaks praeguses kriitilises julgeolekuolukorras kaitsevaldkonna kärpimise asemel selle eelarvet hoopis suurendama ning ühe võimalusena pakkus ta selleks laenu võtmist.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Loe artikli pealkirja ja sisu. Kasuta oma loomingulisi võimeid, et koostada detailne ja põhjalik ühelauseline sissejuhatus sellele uudisele.\n\n## Pealkiri:\n\nLeedu parlament hääletas maha sooneutraalse partnerluse eelnõu\n\n## Põhitekst:\n\nEelnõu poolt hääletas 63 ja vastu 58 seadusandjat, seitse jäid erapooletuks. Eelnõu vastuvõtmiseks oli vaja 65 häält.\n\nEelnõu algataja oli Vabaduspartei saadik Tomas Vytautas Raskevicius. Raskeviciuse sõnul kaalutakse parlamendi sügisesel istungijärgul taas eelnõu hääletust.\n\n\"Meil oli 63 häält, vaid kaks häält jäid puudu,\" ütles Raskevicius.\n\nEelnõus oli tsiviilpartnerlus määratletud kahe inimese kooseluna, mis on registreeritud vastavalt õigusaktidega kehtestatud protseduuridele, ning mille eesmärk on luua, arendada ja kaitsta partnerite suhet.\n\n\"Leedus on umbes 600 000 vallalist täiskasvanut, kellest paljud ootavad, et poliitikud täidaksid ootused, mis sündisid 20 aasta eest, kui tsiviilkoodeksis kehtestati tsiviilpartnerluse institutsioon,\" ütles reedel parlamendi spiiker ja üks eelnõu algatajaist Viktorija Cmilyte-Nielsen.\n\n\"Minu seisukoht on selge: meil ei ole täielikult toimivat ühiskoda, kui me stigmatiseerime selle eri gruppe ja anname neile erinevad õigused. See on lühinägelik ja kõlbeliselt vastutustundetu,\" lisas Cmilyte-Nielsen.\n\nEelnõu vastuvõtmisega saanuks Leedust 21. Euroopa Liidu liikmesriik, kus tsiviilpartnerlus on reguleeritud.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Leedu parlament hääletas teisipäeval maha eelnõu, mis seadustanuks nii vastas- kui samasooliste tsiviilpartnerluse.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Loe uudis läbi ning loo sellele fantaasiarikas ja pikk lause, mis võiks uudist tutvustada.\n\n## Pealkiri:\n\nLeedus tuvastati ööpäevaga 537, Lätis 435 nakatunut\n\n## Põhitekst:\n\nLeedus tehti viimase 24 tunniga ligi 10 000 PCR-testi ning lisaks umbes sama palju antigeeni testi, teatas Leedus statistikaamet.\n\nÖöpäeva jooksul suri kuus koroonahaiget.\n\nLeedu viimase 14 päeva nakatumisnäitaja 100 000 elaniku kohta on 420. Viimasel seitsmel päeval tehtud positiivsete testide osakaal on 4 protsenti.\n\nKokku on Leedus pandeemia algusest alates tuvastatud 271 682 koroonaviirusega nakatumise juhtu. COVID-19 tõttu on surnud 4209 inimest, lisaks on surnud veel 8491 koroonaviirusega nakatunud inimest.\n\nLätis suri ööpäevaga 14 koroonahaiget\n\nLäti haiguste ravi ja kontrolli keskuse teatel tehti viimase ööpäevaga 16 463 testi ning nendest osutus positiivseks 435 testi (2,64 protsenti). Viimase 24 tunni jooksul suri 14 koroonahaiget - üks vanuserühmast 50-59, kaks 60-69 ja 90-99-aastaste eagrupist, neli vanuses 70-79 ja viis vanuserühmast 80-89-aastased.\n\nLäti nakatumisenäitaja 100 000 elaniku kohta viimase 14 päeva jooksul on 344, sama aja jooksul tehtud koroonatestidest on positiivseid 2,6 protsenti.\n\nKokku on Lätis pandeemia algusest surnud 2342 koroonahaiget. Aprillis suri 232 inimest, märtsis 281, veebruaris 423, jaanuaris 560 ja detsembris 429 koroonahaiget.\n\nKoroonapandeemia algusest alates on Lätis tuvastatud 131 514 nakatumist.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Leedus tuvastati viimase ööpäeva jooksul 537 koroonaviirusega nakatunut, Lätis oli sama näitaja 435, selgub mõlema riigi tervishoiuasutuste edastatud andmetest.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Loe artikli pealkirja ja sisu. Kasuta oma loomingulisi võimeid, et koostada detailne ja põhjalik ühelauseline sissejuhatus sellele uudisele.\n\n## Pealkiri:\n\nLauri Sommer ja Arles Kangus avaldasid Liisi Ojamaa sõnadele tehtud albumi\n\n## Põhitekst:\n\nAlbumi A-poolel on kuus Lauri Sommeri laulu ja üks tema loetud Liisi Ojamaa luuletus, B-poolel viis Arles Kanguse laulu. Kassette valmis kokku 49 tükki ehk täpselt nii palju, kui vanaks elas Liisi Ojamaa.\n\nLauri Sommer meenutas, et Liisi Ojamaa luule sai talle tuttavaks 1980. aastatelte lõpu Nooruste ja 1990. aastate alguse Vikerkaarte kaudu. \"Tema mustvalgete fotode salapärane, otsekui teisest ajast pärinev kuju mõjutas mu tollast naiseideaali,\" sõnas ta ja lisas, et nad olid samast põlvkonnast, kuulasid sahisevatelt kassettidelt eesti punki, kogesid sarnaseid ühiskondlikke muutusi ja nägime oma ümbruses mütoloogiat.\n\n\"Ta surmale järgnenud kuudel ostsin kõik ta kogud ja lugesin need tasapisi läbi, sain lähemalt tuttavaks temaga, kellega elus juttu ei ajanud,\" mainis Sommer ja lisas, et ta tutvustasin Ojamaa loomingut paarile tuttavale muusikule. Arles Kangus oli Liisi Ojamaa tunnetusele lähedases linnaluules ja rockmuusikas juba sünnipäraselt sees. \"Ta kirjutas selle kasseti teise poole lood mõne nädalaga.\"\n\nVanalinna vahel: laule Väikse Hipi sõnadele by Lauri Sommer / Arles Kangus\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Plaadifirma Õunaviks andis välja Lauri Sommeri ja Arles Kanguse ühise albumi \"Vanalinna vahel\", mille kõik lood on tehtud Väikse Hipi ehk Liisi Ojamaa (1972-2019) sõnadele. Plaat ilmus nii väiksetiraažilise kassetina kui ka digitaalselt.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Süvene uudise pealkirja ja sisu ning kirjuta sellele loole sisukas ja informatiivne sissejuhatus, mille pikkus on üks lause.\n\n## Pealkiri:\n\nMercedese tehniline direktor: meie tuju on madalamal kui mao kõht\n\n## Põhitekst:\n\nRõõmustamiseks tõesti põhjust polnud. Valtteri Bottas katkestas teiselt kohalt, sest mehaanikud ei suutnud boksi sõitnud soomlase esimest paremat ratast eemaldada. Seitsmekordne maailmameister Lewis Hamilton lõpetas alles seitsmendana ning lasi üldarvestuses endast mööda Monaco GP võitnud Max Verstappeni.\n\nAllisoni sõnul püütakse ennast nüüd taas kokku võtta ja aru saada, miks ollakse nii aeglased. \"Meie aeglus on peamine valupunkt. Peame sellega tegelema ja järgmisel sõidul nullist alustama. Loodetavasti suudame edaspidi selliseid käkke vältida,\" lausus Allison.\n\nJärgmine etapp sõidetakse 4. juunil Aserbaidžaani pealinna Bakuu tänavatel.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Mercedese tehasemeeskonna tehniline direktor James Allison sõnas pärast ebaõnnestunud pühapäevast vormel 1 Monaco GP-d väga pettunud, öeldes, et tiimi tuju on madalamal kui mao koht.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Vaata läbi uudise pealkiri ja tekst ning loo loov sissejuhatav lause, mis haakub artikli sisuga.\n\n## Pealkiri:\n\nÜüriautod kuulutavad lõppu autouputusele ning avardavad linnaruumi\n\n## Põhitekst:\n\n\"Isiklike sõiduautodega on üks statistiline probleem – nad seisavad 90 protsenti ajast, sageli isegi rohkem,\" ütles Tallinna Tehnikaülikooli transpordi teaduskeskuse doktorant Kaur Sarv. Ta tõdes, et kuigi eraautod annavad inimestele liikumisvõimalusi ja -vabadust, siis võtavad nad nii parkimisel kui ka sõitmisel ära väga palju linnaruumi.\n\nSarve sõnul lahendavad üle linna paiknevad ühiskasutuses lühiüüriautod, mida linnaelanikud juhilubade olemasolu korral kasutada saavad, osaliselt probleemi. Seda seetõttu, et üüriautod on suurema osa ajast liikumises ega pea enam omanikku oodates päeval parklas või teeveerel jõude seisma.\n\nEestis pakuvad sellist sõidukijagamise teenust Citybee ning Bolt. Leedust pärit Citybee alustas üüriautodega Tallinnas ja Tallinna ümbruses juba poolteist aastat tagasi 2019. aasta oktoobrikuus. Citybee Eesti turundusjuhi Egert Kivisaare sõnul on neil praegu juba üle 110 000 kasutaja, peamiselt nooremast põlvkonnast. Bolt tuli oma ühiskasutuses autodega pealinnas välja alles äsja, mai alguses.\n\n\"Mida rohkem on autosid, seda enam tundub meile, et peame ehitama rohkem teid. Mingil hetkel aga tundub jälle, et see teeruum on otsa saanud ja peab veelgi rohkem ruumi autodele tegema,\" ütles Sarv.\n\nTa lisas, et linnaruum ei ole lõpmatu. Kui sinna autode kasuks aina teid ja parklaid ehitada, siis kaob sealt ruum elamiseks ühel hetkel ära. \"Siis liiguvad inimesed aina rohkem linnast välja ja tekib surnud ring, kus inimesed liiguvad kaugemale ning peavad linna saamiseks liikuma autoga,\" sõnas ta.\n\nCitybee üüriautod ilmusid Tallinna tänavapilti juba poolteist aastat tagasi. Autor/allikas: Anna Aurelia Minev/ERR\n\nSarve sõnul tekitavad alternatiivsed liikumisviisid, nagu üüriautod, teistsuguse spiraali, mis vähendab autokoormust ja annab liikumisruumi juurde. Eriti, kui neid sobitada ühistranspordi või laenu(tõuke)ratastega.\n\nÜhest küljest on linnapilt lahedam ning liikuvate autode arvelt on rohkem ruumi parkimiseks. Teisalt jääb rohkem ruumi ka nendele sõidukitele, mis teenindavad ettevõtteid või tegelevad kaubaveoga, ütles Sarv.\n\n\"Paljuski ei ole see oluline küsimus vaid eraisikute jaoks, vaid see on ka majandusarengu ja ettevõtluse toimimise küsimus. Kui liikluskoormus läheb liiga suureks, siis hakkab see takistama ka ettevõtluse tegevust, sest teenuste ja kaupade tarneajad suurenevad,\" lausus Sarv.\n\nÜüriautod on Sarve sõnul eraautodega võrreldes keskkonnasõbralikumad. Nad vähendavad üleüldist vajadust autoostu järele ning seetõttu kulub ka vähem väärtuslikke maavarasid ja väärismetalle. Ühtlasi on üüriautod uuemad ja säästlikumad kui Eesti keskmine 14aastane sõiduk. Citybee turundusjuht Egert Kivisaar ütles näiteks, et kõik Citybee autod on olnud kasutuses maksimaalselt aasta.\n\nKivisaar tõi ka välja, et isikliku auto omamine on kallis, sest auto peab olema kindlustatud ning seda peab hooldama. \"See pole kuigi mõttekas, kui suurema osa ajast seisab auto paigal,\" ütles ta.\n\nSõidukijagamisega katsetati juba 20. sajandil\n\nAutojagamisteenusega katsetati Euroopas juba 20. sajandi keskpaigas, kirjutavad Ameerika teadlased teadusajakirjas Journal of World Transport Policy & Practice. Üks varasemaid auto jagamise katsetusi pärineb 1948. aastast Zürichis Šveitsis, kus Sefage ühistu (lühend sõnast Selbstfahrergemeinschaft ehk isejuhtiv kogukond) koondas inimesi, kes ise ei jaksanud endale autot osta. Kuigi luhtunult, katsetati ka mujal mitmesuguste auto jagamise ettevõtmistega, nagu näiteks Procotipi initsiatiiv 1971. aasta Prantsusmaal või Witkar 1973. aastal Amsterdamis.\n\nKaur Sarv toob välja, et kui perekonnad või kvartalid tahtsidki tollal sõidukeid omavahel jagada, et kõik ei peaks endale eraldi autot ostma, siis oli selle mitu probleemi. Ühelt poolt polnud kuhugile mugavalt autovõtmeid jätta. Teisalt ei osatud tagada, et keegi autot ära ei vii. Samuti oli tollal keeruline pidada arvestust kütusekasutuse üle.\n\nÜks maailma esimesi sõidukijagamise initsiatiive oli Witkar (\"valge auto\") Hollandis. Pildil Hollandi transpordiminister Irene Vorrink Amsterdamis Witkariga 1974. aastal esimesi sõite tegemas. Autor/allikas: Collectie SPAARNESTAD PHOTO/NA/Anefo/Fotograaf onbekend\n\nSuurema hoo sai autode jagamine sisse 1990. aastatel ning 1999. aastaks oli Lääne-Euroopas juba umbes 200 autojagamisorganisatsiooni, mis tegutsesid 450 linnas ning millest võttis osa ligikaudu 125 000 inimest. Ameerikas hakkas 2000. aastal tuntust koguma Zipcar.\n\nMassachusettsi Tehnoloogiainstituudi (MIT) linnaplaneerimise dotsent Andres Sevtšuk ütles, et kuigi autojagamisteenused, nagu Zipcar, tekitasid alguses Ameerikas suurt elevust, vaibus huvi siiski peagi. Suure hoobi andsid autojagamisele uudsed taksolahendused, nagu 2009. aastal asutatud Uber.\n\nSevtšuk sõnas, et sajandi alguses pärssis autojagamisteenuste edu tõik, et klient pidi auto tagasi viima tagasi samasse kohta, kust ta oli sõiduki üürinud. Viimastel aastatel on tehtud aga samm tehnoloogiliselt edasi. Citybee ja Bolti toimimisloogika, kus auto võib üürida ühest linnaotsast ning jätta teise linnaotsa, tähendab, et autot ei saa enam üürida mitte ainult üheotsasõitudeks, vaid seda saavad inimesed kasutada ka tööl või koolis käimiseks.\n\nAvalikkuse jaoks on autojagamine veel uus nähtus\n\nRiigikogu kantselei juures tegutseva Arenguseire Keskuse tellitud 2021. aasta uuring\"Eesti elanike liikuvusprofiilid\" sedastab, et Eesti transpordisüsteem on praegu väga autokeskne ning järgmiste kümnendite peamiseks väljakutseks on sõiduautodega seotud keskkonnamõjude hindamine.\n\n\"Eestis on viimase 18 aasta jooksul ühistranspordiga, jalgsi ja jalgrattaga tööle liikujate arv vähenenud 120 000 inimese võrra ning kahekordistunud on registrisse kantud sõiduautode arv,\" ütles Arenguseire Keskuse ekspert Uku Varblane.\n\nEelmise aasta septembris avaldatud uuringu aruandes tõdes vaid üks protsent küsitletutest, et liigub enamasti või aeg-ajalt tööle kooli või muudesse peamistesse sihtkohtadesse rendiautoga.\n\nLigikaudu pool vastanutest liikus enamasti tööle sõiduautoga, olles kas juht või kaasreisija, kusjuures kõige populaarsem oli see maa-asulates (69 protsenti) ning vähem populaarsem suurtes linnades nagu Tallinn ja Tartu (43 protsenti).\n\nKõige rohkem mõjutaksid inimesi isikliku või tööauto kasutamisest loobuma kiirem ühistransport, sobiv ühistranspordi liin ja paremad jalgratta- ja kõnniteed. Autorenditeenuste parem kättesaadavus mõjutaks kindlasti kaht protsenti vastanutest ning pigem mõjutaks 11 protsenti vastanutest.\n\nLahedam linnaruum, kuid taganttõuge autostumisele\n\nLiikluseksperdid tõdevad, et kuigi sõidukijagamine tõotab muuta linnaruumi lahedamaks, võib see samas anda autostumisele ka taganttõuke ning vähendada ühistranspordikasutajate arvu. Seda seetõttu, et auto kasutamine on senisest palju hõlpsam ja odavam. Ühistransport aga ei ole enam sobiv teenus, sest aega kulub autoga võrreldes liiga palju.\n\nAndres Sevtšuk juhib tähelepanu tõsiasjale, et ka siis, kui Ameerikas tulid turule sõidujagamisteenused nagu Uber ja Lyft, oli algselt elevus suur. Loodeti, et võib-olla inimesed hakkavad autoomamise asemel ruumiliselt otstarbekamat taksoteenust kasutama. Üsna pea selgus aga, et tegelikult liigutavad sõidujagamisteenused palju inimesi hoopis ühistranspordist taksode peale.\n\n\"Küsitluste järgi vastas umbes 40 protsenti Uberi ja Lyfti klientidest, et kui see teenus poleks olnud võimalik, oleksid nad sõitnud pigem ühistranspordiga,\" sõnas MIT dotsent. Ta ütles, et sõidujagamisteenuste tõttu läks ka autosõitude arv enne pandeemiat aastatel 2017–2019 kõrgemaks, kui ta kunagi varem oli olnud. \"Ka liiklusõnnetuste arvud on üle maailma kasvanud tänu sellele, et tänavatel on rohkem autosid, mis on osaliselt samuti tänu sõidujagamisteenustele,\" ütles Sevtšuk.\n\nUber, Lyft ja muud sõidujagamisteenused suurendasid USAs liikluskoormust ja tõid kaasa rohkem ka liiklusõnnetusi. sõnas MIT dotsent Andres Sevtšuk. Autor/allikas: CR/Scanpix\n\nTallinna Ülikooli inimgeograafia vanemteadur Tauri Tuvikene ütles, et kuigi üüriautod on mõnele inimesele esimene võimalus autot kasutada, näitavad uuringud kokkuvõttes siiski, et autoüürilahendused vähendavad auto kasutamist ja omamist.\n\nCitybee ja Bolti praegustest lahendustest samm edasi on Sevtšuki sõnul teenus, kus ühes autos on mitu inimest. Ta ütles, et linnaliselt on kõige atraktiivsem transpordilahendus ikkagi see, kus võimalikult paljud inimesed kasutavad ühistransporti. Ta lausus, et sel juhul on ruumiline jalajälg on tunduvalt väiksem. Tänu sellele on võimalik luua ka tihedamat ja mitmekülgsemat linnaruumi.\n\n\"Kui me korraks peatume ja mõtleme, mis transpordisüsteem võiks olla, et luua kõige parem linnakeskkond, siis selline autojagamisteenus teeb vaid väikese lapsesammu selles suunas,\" tõdes Sevtšuk. \"Suurem samm oleks parandada ühistranspordisüsteeme, et meil on tihedamad graafikud, laiem võrgustik ning kaasaegsed teenused, mille tulemusel on sõit inimestele võimalikult mugav ja kvaliteetne,\" ütles teadlane.\n\nDotsent tõi heade näidetena välja Amsterdami, Zürichi, Viini ja Londoni: \"Need on linnad, kus ühistranspordiga liikumine on mitte ainult eetilistel põhjustel, vaid ka ratsionaalsetel kaalutlustel kõige parem viis linnas liikumiseks.\"\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Kuigi lühikeses plaanis võivad sõidukijagamisteenused, nagu Citybee ja Bolt, autostumist tagant kannustada, on need siiski samm ummikuvabama ning mõnusama linnaruumi suunas, kus autouputusega kaasnevad parkimisprobleemid on möödanik, ütlevad liikuvuseksperdid.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Loe artikli pealkiri ja sisu, seejärel loo pikk ja põnev lause, mis võiks olla artikli sissejuhatus.\n\n## Pealkiri:\n\nMuusikafestival Juu Jääb tähistab tänavu 25. sünnipäeva, kohal on ka välisesinejad\n\n## Põhitekst:\n\nFestivali looja Villu Veski sõnul on Juu Jääb kõikidest raskustest ja keerukatest olukordadest hoolimata alati kastanid tulest välja toonud. \"Ääremaal nagu Muhu saar on ühe festivali korraldamine juba eos paras väljakutse, kuid kõige kiuste tähistame tänavu 25. sünnipäeva ja seda veel ka väga ägeda programmiga,\" sõnas ta.\n\nJuu Jääbi peaesinejaks on tänavu USA kvartett FORQ, mille loojate ja pillimeeste hulka kuuluvad nii Grammyde kui teiste muusikaauhindadega pärjatud bändi Snarky Puppy liikmed. Lisaks neile saab Muhu Muusikatalu pealaval näha ja kuulda Briti funk-jazzi kollektiivi Incognito üht esisolisti Vanessa Haynesi koos oma ansambliga.\n\nEesti artistidest astuvad Juu Jääbil üles produtsent Sander Mölder, jazzvokalist Ivi Rausi, laulja-laulukirjutaja Maris Pihlap ning muusik Mari Jürjens. Festivali avaõhtu lõpetab bassimängija Janno Trumpi juhitud kollektiiv JT Conception. Saksofonist Raivo Tafenau esineb festivalil trios koos poja Ramuel Tafenau ja kitarrist Ain Aganaga. Tõnu Naissoo toob Juu Jääbile aga oma Hammond Trio.\n\nLisaks Muhu Muusikatalule toimuvad Juu Jääbi kontserdid ka Kuressaare Arensburgi hotelli terrassil, Pädaste mõisas, Muhu Katariina kirikus ning sel aastal ka Kuressaare Laurentiuse kirikus ja Tallinna jazzklubis Philly Joe's.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Muusikafestival Juu Jääb toimub tänavu 1. kuni 4. juulini Hellamaa külas asuvas Muhu Muusikatalus, 25. korda toimuval festivalil esinevad artistid USA-st, Suurbritanniast, Austriast, Rootsist, Soomest ja mujalt.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Loe artikli pealkiri ja sisu, seejärel loo pikk ja põnev lause, mis võiks olla artikli sissejuhatus.\n\n## Pealkiri:\n\nBiden tahab kehtestada rangemad relvaseadused\n\n## Põhitekst:\n\nNädalavahetusel toimusid massitulistamised kaheksas USA osariigis. Surma sai vähemalt 11 inimest. Vigastada sai 69 inimest, teatas The Times.\n\nOhio osariigis sai surma 16-aastane tüdruk. 14-aastane tüdruk tapeti Lõuna-Carolina osariigis loata välikontserdil.\n\n\"Kindlasti on olemas relvaprobleem,\" ütles Valge Maja pressisekretär Jen Psaki.\n\nBiden toetab seaduseelnõud, mis suurendab relvade ostjate taustakontrollimist. Märtsis toetas eelnõud demokraatide kontrollitud kongress. Senatis peab eelnõu aga saama vähemalt 60 poolthäält. Demokraatidel on senatis 50 kohta.\n\nUSA Riiklik laskurliit (NRA) kritiseeris Bideni kavandatavaid rangemaid relvaseadusi. Liidu hinnangul oleksid uued relvaseadused vastuolus USA põhiseaduse ja traditsioonidega.\n\nEsmaspäeval võtsid Texase osariigi seadusandjad vastu eelnõu, mis leevendab relvaseadusi. Eelnõu allkirjastab eeldatavasti sel nädalal ka vabariiklasest kuberner Greg Abbott.\n\nEelnõu võimaldaks kõigil 21-aastastel ja vanematel inimestel kanda oma relva, kui neil pole kriminaalkaristust, teatas The Times.\n\nAbbott lubas alla kirjutada ka seadusele, mis karistab Texase linnu, kui nad vähendavad politsei rahastamist.\n\nMitmed USA suurlinnad vähendasid eelmisel aastal politseijõudude rahastamist. Tänavakampaaniate aktivistid nõuavad raha suunamist korrakaitselt sotsiaalteenustele.\n\nUSA-s on tänavu relvade tõttu surma saanud 7600 inimest, teatas uurimisgrupp Gun Violence Archive.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "USA-s toimusid nädalavahetusel mitmed massitulistamised. President Joe Bideni administratsioon tahab kehtestada rangemad relvaseadused.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Loe uudis läbi ning loo sellele fantaasiarikas ja pikk lause, mis võiks uudist tutvustada.\n\n## Pealkiri:\n\nSusanna Veevo: Valgevene kahe maailma vahel\n\n## Põhitekst:\n\nEesti pikaajaliseks välispoliitiliseks eesmärgiks on olnud Ida-Euroopa sõnavabaduse, vaba ajakirjanduse ja demokraatliku valitsemistava edendamine. Paiknedes Euroopa Liidu idapiiril ja olles objektiivselt üks Ida-Euroopa suurimaid edulugusid, hoiame olulist positsiooni lääne-ida vahelise poliitilise ja ideoloogilise sillana.\n\nNii meie finantsiline tugi kui ka oskusteave on saanud väärtuslikuks ressursiks partnerriikide arenguloos. Mida aga teha, kui partnerite sisepoliitilised pinged ja režiimi kuriteod ohustavad otseselt demokraatlike väärtusi ja kaudselt ka meie enda tööd regioonis?\n\nOlukord Valgevenes on olnud juba pikalt ärev. Varsti möödub terve aasta sellest, kui valgevenelased presidenti valimistulemuste võltsimises süüdistasid ja praeguseni kestvate protestilainetega riigis pretensioonitu ülestõusu tekitasid. Tulemusena võtsid riigis sisuliselt kaks presidenti paralleelselt võimu.\n\nDe jure jäi riiki valitsema juba ligi 27 aastat Valgevenet juhtinud, Euroopa viimaseks diktaatoriks tituleeritud ja oma positsiooni kaotamist meeletult kartev Aleksandr Lukašenko.\n\nDe facto on riigi presidendina tunnustatud aga Svjatlana Tsihhanovskaja, seda iseäranis diplomaatilises ja välispoliitilises sfääris, milles riigi peamiseks dissidendiks saanud valimiste võitja Valgevenet aktiivselt esindanud on. Seda suuresti põhjusel, et diktaatorlik režiim uut presidenti valimiste ööl augustikuus riigist lahkuma sundis ja senini naasta pole lubanud.\n\nNiivõrd keeruliste sisepoliitiliste konfliktide puhul on välispoliitilise surve kaudu üks ainsaid võimalusi riigis päriselt muutusi juhtida.\n\nViimaste päevade sündmused on aga olnud enamat kui sisepoliitiline võimuvõitlus. Kahe Euroopa Liidu pealinna vahel sõitva lennuki kaaperdamist on Euroopa ühemõtteliselt rahvusvahelise õiguse rikkumiseks ja riiklikult juhitud terrorismiks nimetanud. Mida see tähendab välissuhete kontekstis, jõuame ilmselt järgmistel kuudel näha.\n\nJuba nüüdseks on nii Leedu kui ka Ühendkuningriik keelanud Valgevene õhuruumi läbivate lennukite maandumise ja AirBaltic ning WizzAir on oma õhumarsruudid ümber teinud, vältides hoolikalt Valgevene kohal lendamist.\n\n\"Kui esialgsed meetmed tulemusi ei too, siis jõuame tõenäoliselt näha ka üleliidulisi majanduslikke sanktsioone.\"\n\nEsmaspäeva õhtul leppisid ka EL-i liikmesriigid kokku sobivas rahvusvahelises reaktsioonis, mis hõlmab nii Belavia lennukeeldu, tungivat soovitust vältida Valgevene õhuruumi, sanktsioone riigi autoriteetidele ja nõuet arreteeritud isikud koheselt vabastada. Kui esialgsed meetmed tulemusi ei too, siis jõuame tõenäoliselt näha ka üleliidulisi majanduslikke sanktsioone ja äärmisel juhul isegi viisapoliitika karmistamist.\n\nKui muudes poliitilistes otsustes jõuame veel liitlasriikide eeskuju järgida, siis vaba ajakirjandus on Valgevenes lausa katastroofilises seisus. Vaevu 26-aastane Raman Pratasevitš, ühismeedia platvormi Telegram kasutanud blogija, seisab pärast kaaperdatud lennult arreteerimist rahvusvahelise kogukonna väitel silmitsi piinamise, füüsilise vägivalla, terviserikete ja enda sõnutsi ka surmanuhtlusega.\n\nKusjuures tegu ei ole opositsiooniliidri ega poliitikuga, vaid pelgalt sotsiaalmeediat kasutava noore ajakirjanikuga. Üks paljudest omataolistest, lihtsalt mõnevõrra suurema jälgijaskonnaga.\n\nPratasevitšiga juhtunu on isegi suurem näidispoomine kui hiljuti Venemaa dissidendi Aleksei Navalnõiga toimunu. Kui viimane on võtnud selgelt poliitilise oponendi rolli - ja selgi puhul pole mürgitamine mingilgi moel proportsionaalne meede -, siis Pratasevitši töö sotsiaalmeediagrupis tundub olevat praeguste arengutega erakordselt tasakaalust väljas.\n\nNeed kaks sarnase käekirjaga isoleeritud juhtumit on kahtlemata hirmutavaks näiteks regiooni ajakirjanikele. Kui pelk sotsiaalmeediagrupp võib ühe ajakirjaniku elus niivõrd otsustavaks saada, et tema tabamise nimel isegi Euroopa Liidu siselennud ümber suunatakse, siis mille nimel peaksid ajakirjanikud jätkuvalt diktaatorlike režiimide kuritegevust kajastama?\n\nKui iseend võimule määranud valitsejad võivad isegi läbi aluspesu sind mürgitada, siis mille nimel jätkata tõe paljastamist ja sõnavabaduse piiride nihutamist?\n\nVast on see koht, kus Eesti üheskoos liitlastega saaks Ida-Euroopa ajakirjanduse ja sõnavabaduse toetamises veelgi suuremat rolli mängida. Ühest küljest näitaksid resoluutsed poliitilised otsused ja majanduslikud sanktsioonid, et üleöö Valgevene ajakirjanduse ikooniks muutunud Pratasevitši tervist ja elu ähvardavad kuriteod on rahvusvahelisele kogukonnale nähtavad ning mitte ainult hukkamõistetavad, vaid ka tõsiselt karistatavad.\n\nLoomulikult eeldaks see ka reaalseid sanktsioone, mis vähemalt kuni ajakirjaniku vabastamiseni kehtiksid. Seejuures on Pratasevitši vabastamine ja elu päästmine võtmetähtsusega, selle näidispoomise takistamine saaks luua olulise sõltumatu ajakirjanduse mõjuvõimu pretsedendi Ida-Euroopa režiimide jaoks.\n\nTeisalt saame omapoolse järjepideva kodanikuühiskonna ja sõltumatu ajakirjanduse toetamise kaudu kindlustada, et ka pärast Navalnõi ja Pratasevitši hirmutavaid näiteid on idapartnerlusregioonis kasvamas peale uus põlvkond kartmatuid ajakirjanikke, kes üheskoos inimõiguste rikkumisi avaksid ja siseriiklike kulisside taha valgust heidaksid.\n\nMe teame Eestis vägagi hästi, kuivõrd olulised on soojad liitlassuhted. Näitame nüüd, et toetame oma partnerriikide demokraatlike tavasid ka siis, kui nad seda kõige rohkem vajavad.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Valgevene ajakirjaniku Raman Pratasevitši vabastamine ja elu päästmine on võtmetähtsusega, selle näidispoomise takistamine saaks luua olulise sõltumatu ajakirjanduse mõjuvõimu pretsedendi Ida-Euroopa režiimide jaoks, kirjutab Susanna Veevo.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Loe uudis läbi ning loo sellele fantaasiarikas ja pikk lause, mis võiks uudist tutvustada.\n\n## Pealkiri:\n\nVeidemani heast mängust võiduks ei piisanud, Mantoval selg vastu seina\n\n## Põhitekst:\n\nAlgviisikusse kuulunud Veideman viibis väljakul 28 minutit ning viskas selle ajaga 10 silma (kahesed 2/3, kolmesed 0/3, vabavisked 6/6), olles üks kolmest Mantova mängijast, kes jõudis kahekohalise punktisummani. Lisaks kogunes eestlase arvele kolm resultatiivset söötu, kaks vaheltlõiget, üks pallikaotus ja kaks isiklikku viga, vahendab Korvpall24.ee.\n\nMantova on nüüd veerandfinaalseerias 0:2 kaotusseisus. Kolme võiduni peetava seeria kolmas mäng toimub neljapäeval Mantova koduväljakul. Itaalia esiliiga play-off mängudes osalevad põhihooaja 16 paremat meeskonda, kes on jaotatud kahte kaheksaliikmelisse gruppi (kuldne ja hõbedane). Mõlema grupi võitjad pääsevad järgmiseks hooajaks Itaalia kõrgliigasse.\n\nLoe pikemalt portaalist Korvpall24.ee.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Eesti koondislase Rain Veidemani koduklubi Mantova Stings kaotas Itaalia esiliiga hõbedase grupi veerandfinaalseerias ka teise mängu, jäädes Torino Basketile võõrsil alla 56:84 (13:19, 13:19, 17:18, 13:28).",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Loe uudis läbi ning loo sellele fantaasiarikas ja pikk lause, mis võiks uudist tutvustada.\n\n## Pealkiri:\n\nBiden ja Harris mõistsid hukka hiljutised juutide vastased rünnakud\n\n## Põhitekst:\n\n\"Hiljutised rünnakud juudikogukonna vastu on põlastusväärsed ja need peavad lõppema. Ma mõistan hukka selle vihkava käitumise, nii kodu- ja välismaal. Me ei tohi vihkamist lubada,\" teatas Biden.\n\nKriitiline oli ka Harris. \"Riigina peame ühinema igasuguse vihkamise vastu,\" ütles Harris.\n\nUSA suurlinna Chicago lähedal asuvas sünagoogis hakati nädalavahetusel vandaalitsema. Möödunud nädalal rünnati Los Angeles mitut juudi söögikohta. Rünnakuid oli ka New Yorgis.\n\nIisrael ja Gaza sektorit kontrolliv Hamas sõlmisid relvarahu reedel.\n\n2020. aastal toimus USA-s üle kahe tuhande juudi kogukonna vastu suunatud kallaletungi, mis on suurim USA ajaloos, teatas The Hill.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "USA president Joe Biden ja asepresident Kamala Harris mõistsid esmaspäeval hukka hiljutised rünnakud juutide vastu USA suurlinnades.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Loe uudis läbi ning loo sellele fantaasiarikas ja pikk lause, mis võiks uudist tutvustada.\n\n## Pealkiri:\n\nÖöpäevaga lisandus 160 nakatunut\n\n## Põhitekst:\n\nRahvastikuregistri andmetel laekus enim uusi positiivseid testitulemusi Harjumaale, kus koroonaviirusega nakatumine tuvastati 81 inimesel. 58 uutest Harjumaa haigusjuhtudest on Tallinnas.\n\nIda-Virumaale lisandus 30, Tartumaale 18, Pärnumaale üheksa, Valgamaale kaheksa ja Põlvamaale kuus uut nakkusjuhtu. Raplamaale lisandus kaks, Jõgeva-, Lääne-, Saare- ja Võrumaale üks uus positiivne testitulemust.\n\nHiiu-, Järva-, Viljandi- ja Lääne-Virumaale uusi nakkusjuhte ei lisandunud.\n\nKahe positiivse testitulemuse saanul puudus rahvastikuregistris märgitud elukoht.\n\nViimase 14 päeva haigestumus 100 000 inimese kohta on 236,1 ning esmaste positiivsete tulemuste osakaal tehtud testide koguarvust 5 protsenti.\n\nÖöpäeva jooksul avati haiglates uusi COVID-19 haigusjuhtumeid kokku 17. Teisipäeva, 25. mai hommikuse seisuga viibib haiglas 189 COVID-19 patsienti, nendest intensiivravi vajab 25 patsienti, kellest omakorda juhitaval hingamisel on 13 inimest. Koju saadeti seitse inimest, seitse inimest viidi üle mitte-COVID-19 osakonda.\n\nHaiglaravi on kokku vajanud 6,8 protsenti haigete üldarvust. Haiglaravil olevate patsientide keskmine vanus on 66 aastat, kõikidest praegu haiglaravi vajavatest patsientidest on üle 60-aastased 131 inimest (69 protsenti).\n\nÖöpäeva jooksul uusi surmajuhtumeid ei lisandunud. Kokku on Eestis surnud 1241 koroonaviirusega nakatunud inimest.\n\nTeisipäeva hommikuks on haiglates lõpetatud 7770 COVID-19 haigusjuhtumit 7412 inimesega.\n\n25. mai seisuga on tervenenud 121 580 inimest. Neist 79 834 inimese (65,7 protsenti) haigusjuhtum on lõpetatud, 41 746 inimese (34,3 protsenti) puhul on positiivsest testist möödunud rohkem kui 28 päeva ja inimene ei viibi haiglaravil ehk ootab tervenemise kinnitamist.\n\nEestis on koroonaviiruse tuvastamise võimekuse tekkimisest 2020. aasta kevadest tehtud enam kui 1 400 133 viiruse SARS-CoV2 määramise testi. Esmaseid positiivseid teste on kokku olnud 128 829.\n\nÖöpäeva jooksul manustati 5522 vaktsiinidoosi, kokku on manustatud 646 286 vaktsiinidoosi. Vaktsineerimisi on tehtud kokku 442 089 inimesele, vaktsineerimiskuur on lõpetatud 228 280 inimesel, pooleli on 213 809 inimese vaktsineerimiskuur.\n\nÜle 70-aastaste hõlmatus vähemalt ühe vaktsiinidoosiga on 65 protsenti. 70+ vanusegruppi on üle 60 protsenti vaktsineeritud kõikides maakondades, välja arvatud Ida-Virumaal.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Viimase ööpäeva jooksul analüüsiti Eestis 4907 koroonaviiruse testi, neist esmaseid positiivseid teste oli 160 ehk 3,3 protsenti testide koguarvust, teatas terviseamet teisipäeval.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Tutvu uudise pealkirja ja põhisisuga. Kasuta neid fakte, et luua pikk ja sisutihe lause, mis toimib loo sissejuhatusena.\n\n## Pealkiri:\n\nArvustus. \"Keha võitlus\" takerdub osaliselt enda üles ehitatud probleemipusasse\n\n## Põhitekst:\n\nMillal sa viimati toidust mõtlesid? Ilmselt just praegu, aga Marian Võsumetsa dokumentaalfilmi \"Keha võitlus\" peategelased mõtlevad sellest kogu aeg ja ilma, et keegi peaks neile toitu mainimagi. Asi pole mõistagi ainult toidus. Probleem, mida autor oma dokumentaalfilmis lahkab, on oluliselt mitmetahulisem ja õnneks teema end osaliste kirjelduste kaudu täpselt nii selles filmis ka lahti rullib. Kuigi ajuti nii mõttetihedalt, et vaatajana tunned tõsiselt puudust jutustajast, kes teeks esiletõsteid ja kokkuvõtteid.\n\nInimesed, kes võitlusest oma kehaga filmis räägivad, esindavad küllaltki laia kehade, elustiilide, etnilis-rassilise päritolu jm spektrit, nagu keskse tegevuskoha Londoni linnapildile ka kohane. Kuigi katusprobleem on üks – kinnisidee oma kehakuvandiga –, on iga järgmise inimese mure oma kehaga detailides tegelikult pea kõrvutamatu eelmisega. See avab ühelt poolt probleemi selle eri nüanssides, kuid teisalt muudab selle filmi kulgedes lõpuks ka hoomamatuks – kui see kõik on nii keeruline, siis kuidas seda üldse lahendada?\n\nKuigi spetsialistid on oma ekspertkommentaaridega dokumentaalis esindatud ja annavad osaliste kirjeldatule olulise objektiivse lisatasandi, jääb nendegi panus probleemi lahtiharutamise püüdlustes lõpuks küündimatuks. Analüüs on asjakohane ja aitab kujutatud hälbelise käitumise mõistmisele lähemale, kuid ei liigu väga palju sügavamale mõistekaardi joonte vedamisest või õigemini ainult sellega tegelebki – lõpuks muutub see erinevate kausaalsuste ja korrelatsioonide rägastik nii tihedaks, et probleemi ots kaob käest.\n\nTiheda teksti pealt joonistuvad siiski välja kaks suuremat põhjust, miks need inimesed on vaimselt end oma keha osas nurka mänginud – massimeediast, eelkõige sotsiaalmeediast avaldatav surve olla sale, ja samaaegne sotsiaalmajanduslik ebavõrdsus, mis ei võimalda kõigil tervislikku toitu omale lubada ja sunnib leppima taskukohasemate fabrikaatidega, mis soodustavad ülekilosid. See on nokk kinni, saba lahti olukord ja kuigi paberil on lahendused justkui selged, pole nende elluviimine reaalses elus mitte nii lihtne.\n\nKuigi spetsialistid rõhutavad seda dokumentaali päris lõpuosas – unsubscribe from social media (loobu sotsiaalmeedia jälgimisest) – pöörab \"Keha võitlus\" jooksvalt sellele võimalikule ühele abivahendile liiga vähe tähelepanu. Kui Instagrami fitness -gurude profiilid panevad sind end halvasti tundma, siis võib-olla tuleks loobuda alustuseks nende vaatamisest või Instagramis käimisest üldse? See võib tunduda mõne noore jaoks mõeldamatu, aga kui inimene on jõudnud faasi, kus ta mõistab, et tuunitud kehad sotsiaalmeedias on üks põhjus, miks ta tunneb vajadust end näljutada, siis miks ta seal endiselt seda voogu kerib?\n\nVõsumets näeb autorina ennekõike probleemi kehadüsmorfias ja sellega kaasnevas stressis ning ideaalina olukorda, kus inimene ei põe ei seepärast, mida ta sööb ega seepärast, kui palju või vähe ta trenni teeb. Aamen – maailm oleks sellisel juhul tõesti palju parem ja pingevabam koht, aga selline maailm tundub ka üsna saavutamatu, kuna lähtub lähtub liigselt eeldusest, et enese ja oma kehaga rahulolu on teatud lõppjaam, kuhu on võimalik jõuda. Mõned osalised on mõistmisele, et rahuolu on ebapüsiv olek, lähemal kui teised, kuid üldiselt võinuks selles ja igas sama teemat lahkavas dokumentaalis sellele mõtteviisile rohkem ruumi anda.\n\nDokumentaalfilmis näeb kaadrites ka filmi autorit ennast, kes tegelikult mõjub kõigi teiste osaliste kõrval veidi võõrkehana ja tekitab segadust edasiantava sõnumi kohta. Pühapäeval saates \"Hommik Anuga\" selgitas Võsumets küll, et ta soovis sellega illustreerida juttu \"alakaalulistest, konventsionaalselt atraktiivsetest valgetest naistest\", aga tõtt-öelda võinuks see idee filmis paremini välja joonistuda. Kuivõrd autor ise oma lugu teiste kõrval samaväärselt ei ava, mõjub see paraku lihtsalt edevusmomendina.\n\nKuigi \"Keha võitlus\" on dokumentaalfilmi kohta suhteliselt pikk – 1 tund ja 46 minutit – suudab see oma dünaamilise visuaaliga vaataja tähelepanu hoida: nn rääkivaid päid on palju, aga need vahelduvad kaadritega, kus inimesed on liikuvas tegevuses, isegi kui see tähendab peoga otse pakist hommikusöögihelveste söömist. Söömine kui akt on siin dokumentaalfilmis üldsegi eraldi performance ja viis, kuidas see dokumentaalfilmis välja mängitud on, näitab ilmekalt, kui ebaproportsionaalselt tähtsustatud tegevus see võib olla, kui su suhe toiduga on muutunud ebaterveks.\n\nIsegi kui film hoiab vaataja tähelepanu, hakkavad osaliste mõtted lõpuks korduma ja pidev süüdlase otsimine ning vastutuse veeretamine muutub mõneti väsitavaks, isegi kui sellele saab jooksvalt kaasa noogutada või vähemalt leida viisi seda kuidagi mõista. Tahaks, et \"Keha võitlus\" suudaks selle peale ehitada ka muud lahendused kui kehapositiivsuse või tõstaks esile ka kuldse kesktee, mis näitaks, et igapäevane kalorite lugemine ja trenniskäik ilmtingimata ei pea olema vaimselt destruktiivne ning kogu ülejäänud elu halvav tegevus.\n\n\"Keha võitlus\" illustreerib mõjuvalt seda, kuidas kehakaalu- ja kuju üleliigsest tähtsustamisest on saanud omamoodi ühiskondlik vähkkasvaja, mis on ajanud oma siirded nii sügavale erinevatesse elusfääridesse, et selle väljajuurimine tundub heidutav ülesanne. Võsumets on teinud head tööd probleemi keerukuse ja selle eri esinemisvormide väljatoomisel, kuid selle käigus takerdub osaliselt ise enda üles ehitatud probleemipusasse – hüva, meil on suur probleem, aga kuidas me sellest üle saame? Kuigi eeldused on kõik olemas, jätab \"Keha võitlus\" võimaluse ühiskondliku diskussiooni edasiviimisesse panustada ikkagi justkui kasutamata.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Uus film kinodes\n\n\"Keha võitlus\" (\"The Body Fights Back\", 2020)\n\nRežissöör Marian Võsumets\n\n7/10",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Pärast artikli pealkirja ja põhiteksti lugemist kasuta oma loovust, et koostada sisutihe ja pikk sissejuhatav lause.\n\n## Pealkiri:\n\nLiis Aavik: harvikhaiged otsivad ikka veel kohta tervishoiusüsteemis\n\n## Põhitekst:\n\nEnamasti on tegemist geneetiliste haigustega ja geneetiku juurde jõudmine sõltub paljugi sellest, kui pühendunud on oma patsiendi ravimisele perearst ja erialaspetsialistid. Mõnel juhul võib inimene õiget diagnoosi oodata kümneid aastaid.\n\nKui õige diagnoos käes, algab alles tõeline labürindis ekslemine. Bürokraatiat on meie tervishoiusüsteemis nii palju, et erinevatele ustele koputamine ning vajalike dokumentide täitmine tekitab aeg-ajalt tunde lasta lihtsalt käed jõuetult rüppe. Viimast aga mitte kuidagi lubada ei saa, kui oma lapse või enda elu ja heaolu on mängus.\n\nIga harvikhaige teab, milline katsumus on selles labürindis õige tee leidmine, abiks peamiselt omaenese mõistus ja Google. Puude taotlemine on õnneks läinud aastatega veidi lihtsamaks. Laste puhul ei tule enam iga kolme aasta tagant, nagu oli see varem, oma progresseeruva haigusega lapse puuet tõestada. Puue määrataks lapse täisealiseks saamiseni.\n\nBürokraatiast läbi murdmisel oleks palju abi üldisest koordinaatorist, kes oleks haigele diagnoosimise protsessi juures toeks, hiljem aga suunaks patsienti selles osas, kust leida ja kuidas täita erinevaid taotlusi ning kõiki teisi dokumente, mis edasise ravi puhul vajalikud on.\n\nPraegu tunneb patsient või tema hooldaja, et nende elu ja haigus ei lähe riigile eriti korda. Loomulikult on Eestis väga palju häid eriarste, kes aitavad oma patsiente nii palju kui suudavad, aga ka nende võimetel ja ajal on piirid.\n\nOma poja haiguse puhul tunnen sedagi, et vajakajäämisi on arstide omavahelises koostöös. Usun, et taolise tugiisiku ametikoha loomine hoiaks väga palju kokku nii patsientide kui ka arstide aega.\n\nPalju abi oleks harvikhaiguste ravi rahastavast fondist\n\nKõige suurem mure harvikhaige jaoks on ravi kättesaadavus. Eestis hinnatakse harvikhaigusega patsiendi ravikulu täpselt samamoodi kui teiste haiguste puhul, mis tähendab, et ravi ei sõltu patsiendi diagnoosist ega ravimite maksumusest, vaid nii-öelda kulutõhususest. See on ka põhjus, miks haigekassa ei rahulda ravi kompenseerimise taotlusi.\n\nHarvikhaiguste ravimid on kallid ning nende puhul oodatakse tõenduspõhisust, enne kui haigekassa ravimi oma nimekirja lisab. Harvikhaigusega patsiente on aga väga vähe, mistõttu on raske ka ravimite tõenduspõhisust hinnata.\n\nMinu pojale näiteks sobiks kaks ravimit, mis meieni ei jõua. Taotluse vastuses on tavaliselt välja toodud, et eelarve mõju on suur ning ravimit on vähe uuritud. Praegu rahastab Ranari ravi ravimifirma oma uuringute raames, kuid hinges on mure, kas haigekassa võtab pärast uuringu lõppemist rahastamise üle? Ja kui võtabki, siis millal? Ja kes hakkab otsustama selle üle, kas ravist oli abi või ei?\n\nMeil ei ole aega oodata üks-kaks aastat. Aeg on harvikhaigele äärmiselt kriitilise tähtsusega. Samasuguses olukorras patsiente on meie riigis veelgi, kuid kõige hullem ongi teadmatus: mis saab edasi?\n\nÜks hea võimalus ravi rahastamiseks oleks toetusfondi loomine. Loomulikult ei ole taolise fondi loomine kerge ettevõtmine. Meie, Harvikhaiguste Ühing, võime küll initsiatiivi võtta, aga kuna meid on vähe ja meie elud on keerulised, siis meil pole jaksu fondi täiesti üksinda vedada.\n\n\"Näiteks võiks harvikhaiguste ravi rahastamine toimuda 50:50 põhimõttel, kus vabaühendused koguvad poole raviks vajalikust rahast ja riik paneb teise poole.\"\n\nSiinkohal kutsun kõiki harvikhaigeid ja nende lähedasi ühinguga liituma, koos oleme tugevamad ja suudame teha kõvemat häält. Ootame, et riik kuidagigi fondi tegevusele aitaks õla alla panna: näiteks võiks harvikhaiguste ravi rahastamine toimuda 50:50 põhimõttel, kus vabaühendused koguvad poole raviks vajalikust rahast ja riik paneb teise poole.\n\nSellest fondist saaksid abi need, kel pole raviga aega oodata või kes ootavad pärast eksperimentaalravi lõppemist haigekassa otsust ravimi rahastamise osas. Taoliste fondide kohta on häid praktikaid üle maailma, millest eeskuju võtta. Kasvõi meie naabritelt Lätis ja Leedus, esimese puhul kantakse täiendav osa tubakaaktsiisist haigekassale ning Leedu fond rahastab ravi nii kaua, kui läbirääkimised ravimifirmaga ja ravi tõhususe hindamine käib.\n\nIga inimene tahab riigi jaoks olla kulutõhus\n\nDr Mariken Ross tõi väga õigesti Eesti Päevalehes ilmunud arvamusloos välja, et harvikhaiguse puhul käivad asjad täpselt samuti nagu muude haigustega: kui inimene jääb voodisse, siis lisaks üha suurenevatele ülalpidamiskuludele lahkub ta üpris varakult maksumaksjate ridadest.\n\nÕigeaegse raviga tagatakse, et inimene jätkab täisväärtuslikku töö- ja ühiskondlikku elu. Kuigi harvikhaiguste ravi ühe inimese puhul võib ulatuda sadadesse tuhandetesse eurodesse aastas, hoiab see ära inimeste invaliidistumise.\n\nOluline on see, et lisaks patsiendi elushoidmisele tuleb neile pakkuda ka muid teenuseid, mis tõstaks nende elukvaliteeti. Paljude patsientide hooldajad käivad tööl ja hoolitsevad teiste pereliikmete eest, neil ei ole võimalik viia hooldatavat erinevatesse teraapiatesse.\n\nNäiteks on füsioterapeudi koju kutsumine väga kallis, mis tuleks asendada teiste teraapiate arvelt, aga neist ei tahaks ju ka patsient loobuda. Meile ja paljudele teistele on siinkohal väga suureks abiks Lastefond. Ilma Lastefondi ja füsioterapeudi abita oleks minu elu palju keerulisem. Ka harvikhaigusega patsiendile ning tema hooldajale tuleb pakkuda elamisväärset elu.\n\nMina tahaksin väga uskuda president Kersti Kaljulaidi sõnu, kes ütles tänavuses vabariigi aastapäeva kõnes, et tervishoid on palju suurem kui haiguste ravi. President lisas, et sinna hulka kuulub pidev tugi puuetega lastele, et nende haigus ei süveneks. Ja nii haigete laste kui täiskasvanute pered vajavad kindlat teadmist, et see abi on alati kättesaadav, ükskõik mis paragrahvi alusel abivajadust kaalutakse.\n\nLiis Aavik on 7-aastase spinaalset lihasatroofiat (SMA) põdeva poja ema.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Harvikhaigusi põdevaid inimesi on küll Eestis vähe, umbes 90 000, aga muresid on neil palju. Kõik algab juba õige diagnoosi saamisega, mis harvikhaiguste puhul on väga keeruline ning võib aega võtta aastaid, kirjutab Liis Aavik.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Süvene uudise pealkirja ja sisu ning kirjuta sellele loole sisukas ja informatiivne sissejuhatus, mille pikkus on üks lause.\n\n## Pealkiri:\n\nSoome peaministri perekonna hommikusöögi maksab kinni riik\n\n## Põhitekst:\n\nHommikusöögi hüvitis põhineb peaministri kantselei (VKN) tõlgendusel. Tõlgenduse kohaselt on peaministril ja tema perekonnal õigus Kesärantas viibides saada riigi vahenditest hommikueineid.\n\nKesäranta on Soome peaministri residents Helsingis Meilahtis.\n\nKantselei teatel on hüvitist saanud ka teised peaministrid. Marini perioodil on hüvitise kasutamine aga eelmisest kevadest varjatud.\n\nPeaministri kantselei tugineb ministrite töötasu seaduse paragrahv kuuele. \"Peaministril on riigimajas eluase, mille hooldamise, kütmise ja valgustuse eest makstakse riigi vahenditest,\" seisab seaduses. Paragrahvi loetelus pole aga toiduaineid.\n\nSoome presidendil Sauli Niinistöl on samuti riiklik residents. Presidendil on ametikorter Mäntyniemis. Ametlikud vastuvõtud toimuvad aga presidendilossis. Niinistö ja tema perekond toiduaineid riigi raha eest ei osta.\n\n\"Vabariigi president ja tema abikaasa maksavad kogu isiklikuks ja perekondlikuks kasutamiseks mõeldud toidu eest,\" ütles presidendi kommunikatsioonijuht Jouni Mölsa.\n\nPeaministri kantselei teatel põhineb peaministri toiduainete eest maksmine riigi raha eest ka paragrahv seitsmel. \"Valitsuse liikmele hüvitatakse tema ülesannete täitmisel tekkinud mõistlikud lisakulud,\" teatab paragrahv.\n\nPeaministri kantselei ei põhjenda, mis seos on hommikusöögi ja lisakohustuste vahel. Samuti ei luba privaatsuspoliitika öelda, mida poest on ostetud.\n\nSoome statistikaameti viimaste andmete kohaselt kulutavad soomlased keskmiselt toidu peale 365 eurot kuus inimese kohta.\n\nMarin elab Kesärantas koos abikaasa ja lapsega. Pressiteadete kohaselt on residentsis abiks lapsehoidjana olnud ka Marini ema.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Soome peaministri Sanna Marini ja tema perekonna hommikusöögi maksab kinni maksumaksja. Hommikusöögile kulutab Marini perekond 300 eurot kuus, selgub Soome meedias ilmunud uudistest.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
Subsets and Splits
No community queries yet
The top public SQL queries from the community will appear here once available.