messages
listlengths 2
2
| origin
stringclasses 4
values |
|---|---|
[
{
"content": "Loe hoolikalt uudise pealkiri ja sisu ning kirjuta artiklile pikk sissejuhatav lause, kasutades oma kujutlusvõimet.\n\n## Pealkiri:\n\nCorelli Music jätkab jõulumuusika festivalide sarja\n\n## Põhitekst:\n\nMõisakontserdid toimuvad 16. detsembril kell 18 Kuremaa lossis ning 17. detsembril kell 18 Kõltsu mõisas.\n\nEsinevad: Ka Bo Chan (kontratenor, barokkansambel Corelli Consort ajastu pillidel: Mail Sildos (barokkviiul), Johanna Randvere (barokktšello), Kristo Käo (teorb ja barokk-kitarr)\n\nKavas: Jõulud ja armastus, südamlik kava barokiaja meistrite kaunikõlalistest jõululugudest ja liigutavatest armastuslauludest pisut müstilise hääleliigi kontratenori esituses mahedakõlaliste barokkpillide saatel. Salongiõhtud mõisate ballisaalides tähistavad ka barokkansambli Corelli Consort 25. juubelihooaega.\n\n\"Kirikupühad Maarjamaal\" patroon on Eesti Kirikute Nõukogu president, peapiiskop emeeritus Andres Põder. Aprillis 2017 tunnustas Euroopa Festivalide Assotsiatsioon jõulufestivali kvaliteedimärgiga “EFFE Label 2017-2018”. Festival on muusikute kingitus Eesti Vabariigile 100. sünnipäeva puhul.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Corelli Music jätkab ka tänavu 2010. aastal alanud jõulumuusika festivalide sarja „Kirikupühad Maarjamaal\". Juba homme jätkatakse kolmanda advendi kontserdiga \"Jõulud mõisas. Corelli Consort 25\".",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Süvene uudise pealkirja ja sisu ning kirjuta sellele loole sisukas ja informatiivne sissejuhatus, mille pikkus on üks lause.\n\n## Pealkiri:\n\nNoor väravavaht võib Soome naasta, variant on ka Eestis jätkata\n\n## Põhitekst:\n\n18-aastane puurilukk tõdes, et SJK-st lahkumine ei olnud tema esimene valik. \"Mina otseselt ei tulnud [ära], seal olid klubide omavahelised suhted,\" rääkis Ritson Soccernet.ee -le. \"Ei jõutud kokkuleppele ja nüüd on nii, et otsin muud võimalust, Seinäjoki enam ei lähe.\"\n\nLähitulevikus ootab teda testimine Mariehamnis, 2016. aasta Soome meistri juures, kelle ridadesse kuulus tänavu teine eestlasest väravavaht Andreas Vaikla. Soomes on võimalus ka HIFK, kes tänavu kõrgliigast üleminekumängudega astme võrra allapoole pudenes, kuid Ritson ei välista hoopis Eestisse naasmist.\n\n\"[Viljandi] Tulevik kindlasti, koduklubi ja jäi Premium liigasse püsima, saaks ka seal mängida,\" rääkis mullu kevadel Tuleviku eest ka kaks Premium liiga mängu hinge alla saanud mees. \"Korra oli Paidega jutt, aga nüüd nad võtsid testimisele Itaalia väravavahi, seda täpselt ei tea.\"\n\n\"Võimalusi on muidugi palju, on Eestis, Soomes, mujal. Vaatame rahulikult, on aega veel.\"\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Tänavu sügisel kolmanda väravavahina Seinäjoki JK-s leiba teeninud, kuid detsembri alguses sealt lahkunud Marten Ritson ei ole tuleviku osas veel otsust teinud.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Süvene uudise pealkirja ja sisu ning kirjuta sellele loole sisukas ja informatiivne sissejuhatus, mille pikkus on üks lause.\n\n## Pealkiri:\n\nMeedia Klavani mängust Arsenaliga: Harvardi õppejõust patuoinaks\n\n## Põhitekst:\n\nLiverpool läks teise poolaja alguses mängu 2:0 juhtima, aga siis lagunes meeskonna mäng mõneks ajaks täiesti. Kuue minutiga suutis Arsenal kaheväravalisest kaotusseisust 3:2 juhtima minna. Just selles perioodis nägid hindajad vigu.\n\nVõrreldes keskkaitsepartner Dejan Lovreniga panid Klavanile pisut kehvema hinde väljaanded Liverpool Echo (Klavanile 6), Daily Mail (5,5) ja This Is Anfield (5). Täpselt sama skooriga hindasid neid Independent (6) ja Daily Express (7).\n\nKohalik ajaleht Liverpool Echo tunnistas, et tegelikult on kumbagi keskkaitsjat raske hinnata. \"Esimesel poolajal oli fantastiline ja luges asju osavamalt kui Harvardi õppejõud, aga Arsenali hoogu sattudes jäi temast puudu,\" kirjutati ülevaates Klavani kohta.\n\nSarnase hinnangu andis ka This Is Anfield, kes hindas korralikuks eestlase esitust just avapoolajal. \"Pärast vaheaega see muutus; Klavan kisti oma positsioonilt välja, ta andis palli liiga kiirelt söötu otsides ära ega suutnud Arsenali hoogu sattudes vastupanu osutada,\" kirjutas veebikülg, kes tõi positiivse poole pealt esile veel eestlase tegutsemise kohtumise lõpus Alexandre Lacazette'i vastu.\n\nIndependent meenutas aga vigastusest taastuvat kolmandat keskkaitsjat Joel Matipi, kes Liverpoolil nüüd peagi pingilt võtta on. \"[Klavan] mängis Joel Matipi puudumise tõttu ja kuigi ta ei teinud endale häbi, siis sai selgeks, miks nende kahe mängija vahel on vahe.\"\n\nKa Daily Mail ja Daily Express tõid Klavani puhul esile suutmatust olukorda päästa, kui olukord teise poolaja alguseks raskeks muutus.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Eesti jalgpallikoondise kapten Ragnar Klavan teenis pärast Liverpooli eilset 3:3 viigimängu võõrsil Arsenaliga Inglismaa meedialt kriitikat.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Pärast artikli pealkirja ja põhiteksti lugemist kasuta oma loovust, et koostada sisutihe ja pikk sissejuhatav lause.\n\n## Pealkiri:\n\nNATO näeb Vene allveelaevades ohtu veealustele kaablitele\n\n## Põhitekst:\n\nÜldse ei ole Vene allveelaevad külmast sõjast saadik tegutsenud nii aktiivselt kui praegu, kirjutas Financial Times.\n\nNATO allveelaevastiku admiral Andrew Lennon ütles lehele, et Vene allveelaevad on ilmselt varustatud mere põhjas asuvate objektidega manipuleerimiseks.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Vene allveelaevade tegevus Atlandi ookeani põhjaosas veealuste andmesidekaablite läheduses on märgatavalt aktiivsemaks muutunud, vahendas ajaleht Washington Post NATO esindaja muret.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Loe artikli pealkiri ja sisu, seejärel loo pikk ja põnev lause, mis võiks olla artikli sissejuhatus.\n\n## Pealkiri:\n\n\"Rahva teenrid\" riigi raha andmisest EELK-le: hüvitamine või tehing?\n\n## Põhitekst:\n\nSel nädalal tuli avalikuks uudis, et EELK loobub Niguliste kiriku tagastamise soovist, aga seda juhul, kui valitsus eraldab kirikule sõja ja okupatsiooni käigus tehtud ülekohtu heastamiseks 6,8 miljonit eurot. See sai võimalikuks läbi selle, et valitsus täiendas eelmisel nädalal omandireformi reservfondi määrust, mille järgi on edaspidi usuühingutel võimalus taotleda toetust okupatsiooni ja sõjaga seotud kahjude hüvitamiseks. Esimesena esitaski evangeelne luterlik kirik selle taotluse.\n\nTaavi Eilat rääkis, et kuuldavasti on selleks ka peaminister Jüri Ratasega ka korduvalt kohtutud ja neid asju läbi räägitud.\n\n\"Nagu Urmas Viilma ütles, siis nad on kogu aasta jooksul Ratasega korduvalt kohtunud. Kõik on justkui selgeks räägitud ja küsimus on ainult kirjaliku vormistuse taga,\" lisas omaltpoolt Merilin Pärli.\n\nPärli tõi välja, et ka Eesti õigeusu kirik on EELK tuules seda kompensatsiooninõuet esitamas. \"Mulle tundub, et riik on sellega Pandora laeka avanud,\" arvas Pärli.\n\nEELK avaldust, et nad on valmis Niguliste kiriku tagasinõudmisest loobuma, on Pärli sõnul teatraalne. \"Nad teadsid niikuinii, et nad seda tagasi ei saa.\"\n\nPeeter Helme märkis, et see annab EELK-le väärika taandumise võimaluse. \"Kui nüüd valitsus tõesti ise otsa lahti tegi ja ise ütles, et meil on raha üle - tulge lapsukesed võtke - no miks nad siis ei peaks võtma,\" arutles Helme.\n\nPärli peab asja põhimõtteliselt vildakaks. \"Miks peaks Eesti riik kompenseerima okupatsioonikahjusid, mida Eesti riik ei ole neile põhjustanud,\" avaldas Pärli oma imestust.\n\nTaavi Eilat lisas, et see okupatsioonikahjude hüvitamine tekitab selline niiöelda vorst vorsti vastu mulje. \"Üks asi on okupatsioonikahjude hüvitamine, aga teisalt tekib küsimus, kas seda tahetakse ikkagi okupatsioonidekahjude eest või tahetakse lihtsalt raha saada,\" sõnas Eilat.\n\nPeeter Helme rõhutas okupatsioonikahjude hüvitamisest rääkides, et kiriku varad sattusid Eesti NSV haldusalasse ja paljud nendest varadest on jätkuvalt Eesti riigi käsutuses. \"Seega siin see pühjenduse moment on olemas küll,\" lausus Helme.\nSamas on ka Helme nõus küsimusega, kas see tegemist on hüvitamisega või tehinguga.\n\nMerilin Pärli hinnangul on tegemist pigem tehinguga. \"Vaadates seda retoorikat tahaks pigem küsida, kas see on kristlik tegu minna seda raha niimoodi ise riigilt küsima,\" ütles Pärli veel.\n\nPeeter Helme sõnul ei maksa siin EELK-d süüdistada, sest kui valistus ise raha pakub, siis ongi loogiline see vastu võtta.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Ajakirjanikud Taavi Eilat, Peeter Helme ja Merilin Pärli viskasid Vikerraadio saates \"Rahva teenrid\" õhku küsimuse, kas valitsuse poolt raha andmine Eesti Evangeelsele Luterlikule Kirikule (EELK) on ikka okupatsioonikahjude hüvitamine või tuleks seda nimetada hoopis mingit sorti tehinguks.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Loe uudis läbi ning loo sellele fantaasiarikas ja pikk lause, mis võiks uudist tutvustada.\n\n## Pealkiri:\n\nToomas Karjahärm. Kolm aastapäeva 1987–88\n\n## Põhitekst:\n\nKommunistliku totalitarismi globaalne kriis, Nõukogude impeeriumi ja Idabloki („sotsialismileer“) murenemine ning reformaator Mihhail Gorbatšovi perestroika ja glasnost lõid okupeeritud Balti riikides sootuks uue, põhjalikeks muutusteks soodsa, olukorra. 1980. aastate teisel poolel arenes Nõukogude Eestis massiline mittevägivaldne vabadusliikumine Nõukogude okupatsioonirežiimi vastu, mis 1991. aasta augustis kulmineerus riikliku iseseisvuse taastamisega 1918–1940 eksisteerinud Eesti Vabariigiga õigusliku järjepidevuse alusel. Demokraatliku rahvusliku liikumise (nimetatud ka „laulvaks revolutsiooniks“) katalüsaatoriks sai seni keelatud ajalooliste tähtpäevade tähistamine.\n\n23. augustil 1987 toimus Talinnas Hirvepargis opositsiooni esimene legaalne poliitiline meeleavaldus Nõukogude Eestis, mille korraldas peamiselt dissidentidest kooosnev Molotovi-Ribbentropi Pakti Avalikustamise Eesti Grupp (MRP-AEG) endise poliitivangi Tiit Madissoni juhtimisel „fašismi ja stalinismi ohvrite mälestamiseks“. Miitingul, millest võttis osa mitu tuhat inimest, nõuti Stalini ja Hitleri lepingu salaprotokollide avalikustamist (nende olemasolu Moskva kuni 1989. aastani eitas), stalinismi kuritegude hukkamõistmist, räägiti Balti riikide iseseisvuse hävitamisest, millega tõstatati küsimus nõukogude võimu legitiimsusest. Analoogilised väljaastumised toimusid Riias ja Vilniuses.\n\nKohalikele kõrgematele võimukandjatele oli niisugune üritus ebameeldiv üllatus, mida glasnosti tõttu ära keelata ei saanud. Eestimaa Kommunistliku Partei (EKP) kõrgem organ Keskkomitee büroo eesotsas esimese sekretäri Karl Vainoga andis enne miitingu toimumist partei Tallinna linnakomiteele korralduse organiseerida ideoloogiline vastulöök „vaenulike jõudude sepitsustele ja välismaiste raadiohäälte provokatsioonidele“. Dissidentidega debati pidamiseks moodustas linnakomitee partei liikmetest „kontrapropagandistide brigaadi“ tuntud teadlaste osavõtul.\n\nKuid parteijuhtide kavandatud vastulöök dissidentidele kukkus läbi, sest nende oponentideks väljavalitud isikud miitingule ei ilmunud või ei võtnud seal sõna, olles vaikimisega vähemalt neutraalsed või isegi solidaarsed koosoleku korraldajate taotluste suhtes. Paljud tundsid vabadusvõitlejatele kaasa, kuid võimalike repressioonide, töö ja hüvede (sh välismaasõitude) kaotamise kartuses ei julgenud avalikult oma meelsust näidata. Loomingulistes liitudes, ülikoolides ja teadusasutustes ning sõpruskondades oli alati mingil määral käärinud ja glasnost üksnes tugevdas selliseid võimukriitilisi tendentse.\n\n24. augustil 1987 tuli Karl Vaino eesistumisel kokku EKP Keskkomitee büroo mis täiesti salajase otsuses kvalifitseeris piiritaguste õõnestuskeskuste inspireeritud kogunemise „natsionalistlikuks ja nõukogudevastaseks“, mis pandi traditsiooniliselt nõrga poliitilise kasvatustöö arvele. Kompartei kogu hierarhiline masinavärk pandi käima Hirvepargi koosoleku kahjuliku mõju neutraliseerimiseks ja väljajuurimiseks. Parteiorganite tööplaanides ja instruktsioonides jagati ohtralt ülesandeid internatsionalistliku kasvatuse tugevdamiseks, ajaloo „õige“ tõlgendamise tagamiseks ja „valgete laikude“ uurimiseks. Dissidentide represseerimine ja laimamine jätkus. EKP Keskkomitee raevukas ja hüsteeriline reageering hoidis teema üleval ja oli vabadusvõitlejatele hea reklaam, mis ulatus välismaalegi, aktsenteerides tähelepanu Balti küsimusele ja meelitades Eestisse välisajakirjanikke.\n\nHirvepargi sündmuste kajana moodustati 1987. aasta oktoobris ENSV ja EKP ajaloo „valgete laikude“ uurimiseks EKP Keskkomitee töögrupp, kes püüdis demonstreerida, et „valged laigud“ on üksnes teaduslik, mitte poliitiline ja propagandistlik probleem, mis see aga just oligi. Mainitud töögrupi egiidi all töötati välja plaan väheuuritud ja päevakorda kerkinud küsimuste uurimiseks ning materjalide publitseerimiseks, mis sisaldab 11 suuremat probleemi, uurimissuuna ja teemat ENSV ja EKP ajaloost. Nende täitjateks määrati ligi 30 Eesti humanitaarteadlast, peamiselt ajaloolased. Mis puutub plaanis märgitud teemasid, siis nende valikus ja sõnastuses on sisulisi uuendusi vähe. 20. sajandi Eesti ajalugu käsitleti ikka Nõukogude impeeriumi (Venemaa) vaatepunktist, mille kohaselt iseseisev Eesti oli anomaalia ja teisejärguline uurimisobjekt. Tegelikeks muutusteks ajalooteaduses oli vaja kogu vana süsteem lammutada.\n\nBaltimaades toimunud poliitilistele meeleavaldustele reageeris Moskva närviliselt, mida kinnitavad hiljem avaldatud NLKP Keskkomitee poliitbüroo ja Gorbatšovi fondi dokumendid. 28. septembril 1987 ütles keskkomitee sekretär Jegor Ligatšov ühel nõupidamisel, et „mitte keegi ei astunud välja Nõukogude võimu kaitseks“. Kõige krõbedam oli aga NLKP Keskkomitee salajane otsus 14. detsembrist 1987 „Natsionalistlikest ilmingutest Balti liiduvabariikides“. Selles öeldi otse, et asi pole MRP aastapäevas, vaid Balti riikide NSV Liitu kuulumise seaduslikkuse kahtluse alla panemises. Moskva käskis põhjalikult parandada „elanikkonna internatsionalistlikku, patriootilist ja ateistlikku kasvatustööd“, anda ostsustav vastulöök natsionalismi ilmingutele, paljastada piiritaguse vaenuliku propaganda salasepitsusi.\n\nHuvi kasv ajaloo vastu sünnitas uute publikatsioonide tulva. 1987–1988 algas Eesti ajaloo järkjärguline ümberhindamine, mille üheks pioneeriks oli ajaloolane Evald Laasi (1931–1993). Novembris 1987 avaldas ta kultuurilehes Sirp ja Vasar kirjutise Eesti elanike massiküüditamisest Siberisse Nõukogude võimu poolt aastatel 1941 ja 1949 (vastavalt 10157 ja 20702 inimest).\n\nHirvepargi sündmused oli märk selle kohta, et riigipartei hakkas kaotama kontrolli ühiskonnas toimuvate protsesside üle ja võimuorganites endas ilmnesid kriisinähtused. Järgmisel 1988. aastal niisugune tendents süvenes üha ja ilmnes eriti markantselt Vaino ametisoleku viimastel kuudel. Vaino Väljase ja teiste reformimeelsete võimuletulek 1988. aasta suvel mõnevõrra stabiliseeris olukorda ja pidurdas EKP, kui NLKP ühe allorganisatsiooni, paratamatut allakäiku. Kuid iseseisvuse kohene taastamine tundus 1987. aastal ja veel hiljemgi valdavale enamusele eesti rahvast, sh haritlastele, kättesaamatu paleusena. Reaalseks peeti laiema autonoomia rahumeelset ja järkjärgulist sisseseadmist, mida iseseisvuslaste ehk „rahvusradikaalide“ järsud aktsioonid võivad üksnes takistada. Alles 1989. aasta sügisel võttis massiliikumine Eestimaa Rahvarinne (asutatud 1988) suuna riikliku iseseisvuse täielikule taastamisele.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Historiograafilisi märkmeid ja mälestusi. I osa. Artikli kokkuvõte Tuna numbrist 4/2017.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Vaata läbi uudise pealkiri ja tekst ning loo loov sissejuhatav lause, mis haakub artikli sisuga.\n\n## Pealkiri:\n\nVigadega hätta sattunud Nurger tabas Wichita State'i võidumängus kolmese\n\n## Põhitekst:\n\nNurger pääses platsile kuueks minutiks ning tabas selle ajaga ainsa teele saadetud pealeviske ja tõi 3 punkti. Lisaks kogunes tema kontole ka kolm isiklikku viga.\n\nWichita State'i kasuks kogus Landry Shamet parimana 23 punkti ja 5 korvisöötu, Darral Willis jr. lisas 15 silma ja 13 lauapalli.\n\nWichita State'i järgmine mäng on kavas 30. detsembril, kui külla sõidetakse Connecticut Huskies'i (7-4) meeskonnale.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Rauno Nurgeri koduülikool Wichita State (10-2) sai USA korvpalliliigas NCAA hooaja kümnenda võidu, kui 75:65 alistati Florida Gulf Coast Eagles (7-7). Kahjuks Eesti mehel suurt rolli selles polnud.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Tutvu uudise pealkirja ja põhisisuga. Kasuta neid fakte, et luua pikk ja sisutihe lause, mis toimib loo sissejuhatusena.\n\n## Pealkiri:\n\nJurkatamm tegi hea esituse ning omas võimalust mäng lisaajale viia\n\n## Põhitekst:\n\nOokeani taga järjest enam oma mängu leidnud eestlane alustas algviisikus ja kogus 25 minutiga 8 punkti (kahesed 1/3, kolmesed 2/2), ühe lauapalli ja ühe bloki ning tegi ka 2 pallikaotust.\n\nEestlase peale mängiti ka kohtumise viimane olukord, kui Dons pani palli 0,2 sekundit enne mängu lõppu audist mängu, kuid Jurkatamme pallisuunamine korvi ei kukkunud.\n\nMatt McCarthy viskas Donsi poolel 19 punkti ja hankis 8 lauapalli, Souley Boum tõi 14 silma.\n\nJärgmine mäng on Donsil kavas 24. detsembril, kui vastu tuleb Nevada Wolf Pack (11-2).\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "USA ülikoolikorvpalliliigas NCAA said Taavi Jurkatamm ja San Francisco Dons (7-5) reedel hooaja viienda kaotuse, kui alla jäädi Duquesne Dukes'i (9-3) meeskonnale.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Loe hoolikalt uudise pealkiri ja sisu ning kirjuta artiklile pikk sissejuhatav lause, kasutades oma kujutlusvõimet.\n\n## Pealkiri:\n\nEspanyol sai hilisest väravast jagu Madridi Atleticost\n\n## Põhitekst:\n\nKohtumise ainsa värava lõi 88. minutil 2008. aastal Hispaania koondise võidukasse EM-koondisesse kuulunud 34-aastane ääreründaja Sergio Garcia, kirjutab Soccernet.ee.\n\nKui Atletico eelmine liigakaotus tuli kevade keskel Villarreali vastu, siis sama klubi vastu tuli 2016. aasta 12. detsembril ka nende viimane liigakaotus võõral väljakul.\n\nPäeva esimeses mängus alistas Athletic Bilbao võõrsil Real Betisi. Baskid tõusid oma Andaluusia vastasega võrdsete punktide peale.\n\nTulemused:\n\nReal Betis - Athletic Bilbao 0:2 (0:1)\n36. pen. Raul Garcia, 85. ov. Zouhair Feddal\nEemaldamine: 34. Jordi Amat (Betis)\n\nEspanyol - Madridi Atletico 1:0 (0:0)\n88. Sergio Garcia\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Viimati 25. aprillil Hispaania jalgpalli kõrgliigas kaotusekibedust tundnud Madridi Atletico jäi reedel alla Espanyolile.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Vaata läbi uudise pealkiri ja tekst ning loo loov sissejuhatav lause, mis haakub artikli sisuga.\n\n## Pealkiri:\n\nBriti diplomaat: Tiananmeni veresaunas hukkus 10 000 inimest\n\n## Põhitekst:\n\n\"Minimaalselt 10 000 tsiviilsurma,\" seisab toonase Briti suursaadiku Alan Donaldi telegrammis Londonisse.\n\nDiplomaadi hinnang pärineb veretööle järgnevast päevast, 5. juunist 1989 ja tapetute arv on 10 korda suurem, kui seni üldiselt arvatud. Veresauna järel levinud teadetel ulatus hukkunute arv mitmest sajast rohkm kui tuhandeni.\n\nPrantsuse sinoloogi Jean-Pierre Cabestani hinnangul on Briti suursaadiku esitatud arv usutav, samas suurusjärgus on ka hiljuti avalikustatud USA dokumentidest nähtuv ohvrite arv.\n\n\"Need on kaks üsna sõltumatut allikat, mis räägivad sama asja,\" ütles Hongkongi ülikooli professor Cabestan.\n\nBriti suursaadiku raport ei pane väga imestama, arvestades kui palju rahvast tookord oli tulnud Pekingisse Hiina valitsuse vastu meelt avaldama, rääkis Cabestan, kes ka ise veretööle eelnenud päevadel Hiina pealinnas viibis.\n\nSõjavägi sisenes ööl vastu 4. juunit Tiananmeni väljakule, et teha lõpp seitse nädalat kestnud protestile. Tankidest avati tuli rahvahulga pihta, kelle hulgas oli nii tsiviilelanikke kui sõdureid, ja siis sõitsid tankid inimestest üle, kirjutas suursaadik.\n\nTema andmed pärinevad allikalt, kes edastas healt sõbralt, Hiina valitsusem liikmelt saadud infot.\n\nKui sõjavägi väljakule sisenes, \"said tudengid aru, et neile antakse tund aega lahkumiseks, aga tankid ründasid juba viie minuti pärast\", kirjutas Donald.\n\n1989. aasta juuni lõpus teatas Hiina valitsus, et \"kontrrevolutsioonilise mässu\" mahasurumise käigus sai surma 200 tsiviilisikut ning mitukümmend politseinikku ja sõdurit.\n\nIgasugune debatt Tiananmeni sündmuste üle on Hiinas tänini keelatud.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Hiina sõdurid tapsid 1989. aasta juunis Pekingi Tiananmeni ehk Taevase Rahu väljakul demokraatiat nõudvat meeleavaldust maha surudes vähemalt 10 000 inimest, selgub salajasest Briti diplomaatilisest telegrammist, mille rahvusarhiiv on 28 aastat pärast veresauna avalikuks teinud.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Loe hoolikalt uudise pealkiri ja sisu ning kirjuta artiklile pikk sissejuhatav lause, kasutades oma kujutlusvõimet.\n\n## Pealkiri:\n\nMinisteerium: EL-i rahandus tegi Eesti eesistumise ajal 10 edusammu\n\n## Põhitekst:\n\nEesti saavutas suuremal või vähemal määral kõik eesistumiseks seatud eesmärgid maksu- ja finantspoliitika valdkonnas. Ühtlasi tegi EL-i rahandus kümme edusammu, millest toob ministeerium esimesena välja digimaksu ehk õiglase maksukogumise digiettevõtetelt – see on teema, millega Eesti eesistumine end Euroopa maksuajalukku kirjutab.\n\nAastaid on arutatud erinevates riikides, Euroopa Liidu tasandil ja OECD-s, kas ja kuidas tuua rahvusvahelised maksureeglid 21. sajandisse. Nüüdseks eeldab riigis teenitud kasumi maksustamine ettevõtte füüsilist kohalolekut. Kui tegemist on digitaalselt teenitud kasumiga, maksustatakse see heal juhul mõnes teises riigis või jääb halvemal juhul üldse maksustamata. Ettevõtjad kannatavad ebavõrdse konkurentsi käes ja riigid jäävad ilma maksurahast. Tegemist ei ole hüpoteetilise probleemiga – 2007. aastal tegutses üks kuuest maailma väärtuslikumast ettevõttest digimajanduses, täna aga tegutseb üks kuuest traditsioonilises majanduses.\n\nEesti algatusel jõudsid liikmesriigid kokkuleppele, et digimajanduse ettevõtteid ei maksustata täna teistega võrdselt, rahvusvahelisi maksureegleid on vaja uuendada ning kasumi teenimine digitaalselt ei tohiks takistada selle õiglast maksustamist. Tuginedes Eesti juhitud arutelule, otsustas Ülemkogu kutsuda Komisjoni üles esitama digimajanduse maksustamist puudutav direktiivi eelnõu juba 2018. aasta alguses.\n\nSeega jõudsime esimest korda Euroopas teoreetilistest aruteludest kaugemale ja näeme peagi, millised digimajandusele sobivad rahvusvahelised reeglid välja näevad, kirjutab ministeerium enda blogis ja toob järgmisena välja EL-i edasiviiva aastaeelarve.\n\nEesti juhtis EL-i 2018. aasta eelarve läbirääkimised edukalt kokkuleppeni – 18. novembri hommikul kell 4 sai eelarve EL -i Nõukogu ja Euroopa Parlamendi allkirjad alla. Sellele eelnes kuus kuud kohtumisi ja läbirääkimisi, mis kulmineerusid 18-tunnise aruteluga – protsess, mis pingeline kõigile osapooltele.\n\nEL-i 2018. aasta eelarve on 160 miljardit eurot, millest umbes pool on suunatud tööhõivet soodustavatele investeeringutele ning teaduse ja innovatsiooni toetamisele, kolmandik põllumajandus- ja kalandustoetustele, maaelu edendamisele ning keskkonna- ja kliimaeesmärkidele suunatud tegevuste rahastamisele, ülejäänu julgeolekule, arengu- ja humanitaarabile ning välispoliitikale ja halduskuludeks.\n\nKolmas edusamm on väikeettevõtteid ja ausat konkurentsi kaitsvad käibemaksumuudatused e-kaubanduses. Kümme aastat tagasi lepiti kokku, et elektroonseid teenuseid hakatakse maksustama sihtriigi käibemaksumäära järgi ning selle tarbeks rakendatakse niinimetatud ühe akna süsteemi. Detsembris astuti Eesti juhtimisel suur samm edasi, kui otsustati, et ühe akna süsteemi laiendatakse ka muudele piiriülestele teenustele ja EL-i–sisesele kaupade kaugmüügile. Muudatuste juures on olulised kaks aspekti. Neist esimene on alla 10 000-eurose käibega ettevõtete käibemaksu arvestamine registreerimisriigi reeglite alusel.\n\nSelleks, et lihtsustada piiriülese kaubandusega kaasnevat aruandlust, eriti alustavate ja väikeste ettevõtete jaoks, võimaldatakse alla 10 000-eurose käibega ettevõttel alates 2019. aastast deklareerida teises riigis toimunud käive ja tasuda käibemaksu oma registreerimisriigi reeglite järgi ning sealse maksuhalduri vahendusel.\n\nÜle 10 000-eurose aastakäibe korral e-teenuse pakkujal aga kohustus registreerida end kas igas tarbimise liikmesriigis käibemaksukohustuslaseks või ühe akna süsteemi kasutajaks. Ka EL-i–väliste riikide isikutele luuakse juurdepääs ühe akna süsteemile.\n\nTeibe aspekt on e-kaubanduse käibemaksuvabastuse kaotamine alla 22-eurose kauba kaugmüügil. Alates 2021. aastast kaob ära EL-i–väliste riikide, näiteks Hiina e-kauplustest soetatud vähem kui 22 eurot maksvate kaupade käibemaksuvabastus, mida EL-i e-kauplustel pole. Tarbijale tähendab see, et kui EL-is maksab asi hetkel koos käibemaksuga näiteks 10 eurot ja Hiinast tellides 1 euro, siis koos käibemaksuga oleks Hiina ese 1,20 eurot ehk jätkuvalt märkimisväärselt soodsam. Sääst ei tulene maksudest ja seda pole mõtet enam boonusena pakkuda, sest see on ebaaus konkurents.\n\nE-kaubanduse ettevõtetel on käibemaksu kogumiseks ja tasumiseks kaks varianti:\n\n1) Käibemaksu lisab müügitehingule veebiplatvorm, näiteks Alibaba, ja ostja maksab selle koheselt koos ostuga ära. Käibemaksu deklareerib ja maksab riigile platvorm. Täna toimub 90 protsenti e-kaubandusest 30 platvormi kaudu, kes valdavalt on sellisest lahendusest huvitatud.\n\n2) Kui platvorm ise käibemaksu koguda ei soovi või müüjaks on platvormi mittekasutav väikefirma, peab väikefirma ise tegelema käibemaksu kogumise ja deklareerimisega ning tellima selle teenuse ilmselt posti- ja kullerfirmalt.\n\nNeljas edusamm on selgem ja kindlam kriisilahendus panga sattumisel raskustesse. Eesti eestvedamisel jõudis EL.i nõukogu Euroopa Parlamendiga kokkuleppele võlausaldajate hierarhia rakendamises probleemsete pankade puhul ja finantsinstrumentidelt oodatava kahju arvestamise üleminekupõhimõtetes rahvusvaheliste standardite IFRS9 rakendamisel. Edaspidi peaks nende kokkulepete kaudu muutuma oluliselt selgemaks, millises järjekorras saavad pankade raskustesse sattumisel erinevad osapooled raha tagasi. Kokkulepe puudutab ennekõike erandjuhtumeid, mille puhul muud kriisilahendamise meetmed olukorda ei lahenda. IFRS9-le üleminekupõhimõtetega leevendatakse võimalikku negatiivset mõju pankade oodatava kahju arvestamiseks kogutavatele puhvritele. Koos IFRS9 üleminekupõhimõtetega otsustati pikendada euroalavälistes liikmesriikides eurodes nomineeritud avaliku sektori võla riskide kontsentreerumise erandit. Kirjeldatud kokkulepped hakkavad kehtima veel selle aasta lõpus ja need on osa laiemast finantssektori riskide vähendamise paketist.\n\nViies edusamm on Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fondi (EFSI) mandaadi pikendamine ja ressursside suurendamine. Eesti juhtimisel lepiti kokku EFSI tegevuse pikendamine 2020. aastani, eesmärgiga võimaldada Euroopa arengut ja pikemaajalist majanduskasvu toetavate lisainvesteeringute tegemist vähemalt 500 miljardi euro ulatuses. EFSI on omalaadne investeeringute kanal: EL-i eelarve garantii toel soodustatakse suuremahulist erasektori investeeringute toomist majandusse. Järgmisteks aastateks lisati prioriteetsete eesmärkide-valdkondade hulka ka mitu IT-arenguga seotud märksõna – näiteks plokiahelatehnoloogia ja küberjulgeolek. EFSI abiga toetavad praeguseks Eestis ettevõtlust Kredex ja LHV, samuti on investeeringutuge saanud näiteks Tallinna Lennujaam enda laiendusprojektile ning Skeleton Technologies oma superkondensaatorite arendamiseks.\n\nKuues edusamm on maksualal ebapiisavat koostööd tegevate riikide avalikustamine. Eesti eestvedamisel avaldati nimekiri kolmandatest riikidest, kes ei tee EL-iga piisavat koostööd maksuteabe vahetuses ega pea kinni rahvusvahelisest heast maksuhaldustavast. Selliste maksuparadiiside musti nimekirju on liikmesriikidel varemgi olnud, kuid esmakordselt otsustati luua EL-i ühine nimekiri, mis annab ülemaailmselt tugevama sõnumi, kuna põhineb liikmesriikide ühiselt kokkulepitud kriteeriumidel. Kriteeriumid tuginevad OECD standarditele ning nõuavad maksualase teabevahetuse toimimist, kahjulikest maksurežiimidest ja offshore-skeemide soodustamisest loobumist ning äriühingute kasumi ümberpaigutamise vastaste reeglite rakendamist.\n\nEnamik maailma riike juba rakendavad neid standardeid ning paljud EL-i analüüsitud riigid on lubanud seda teha eeloleva jooksul, mis on selle protsessi suurim edulugu. Antud lubadusi jälgitakse tähelepanelikult ning nimekirja uuendatakse regulaarselt. Nimekirja kuuluvate riikide suhtes hakatakse rakendama ka sanktsioone, mis praeguses etapis seisnevad peamiselt EL-i finantsvahendite piiramises ning nende riikide maksumaksjatega tehtud tehingute rangemas kontrollis.\n\nSeitsmes edusamm on EL-i rahaliste vahendite kasutamise reeglite lihtsustamine. EL-i vahendite kasutamise eeskirjad ja menetlused peaksid tulevikus muutuma lihtsamaks ja paindlikumaks – seda tänu hiljutisele esialgsele kokkuleppele Euroopa Parlamendiga, mida Eesti aitas saavutada. Muudatus võimaldaks Komisjonil ja liikmesriikidel teha väljamakseid tõhusamalt ja kontrollimisel keskenduda rohkem saavutustele. Lihtsamaks muudetakse ka laenude ja garantiide – eriti EFSI – ning erinevate toetuste kooskasutust.\n\nEsialgne kokkulepe esitatakse nüüd nõukogu alaliste esindajate komiteele (COREPER) heakskiitmiseks, misjärel tuleb Euroopa Parlamendil see ära hääletada ning siis saab nõukogu selle järgmisel aastal lõplikult vastu võtta.\n\nKaheksas edusamm on kapitaliturgude liidu edendamine. Eesti juhtimisel kinnitati nõukogu järeldused Komisjoni koostatud kapitaliturgude liidu loomise projekti vaheülevaate kohta. Seal seati ühtlasi edasised sihid, mis peaksid täidetud saama aastaks 2019.\n\nEdasi liiguti ka erinevate kapitaliturgude liidu kontekstis oluliste eelnõudega, millest eraldi väärib väljatoomist Komisjoni algatatud üleeuroopalise erapensioni toode (PEPP). Mõte on luua vabatahtlik pensioniskeem või toode, mis on kasutatav kõikides liikmesriikides ja millega saaks liikuda ühest liikmesriigist teise ehk siis kolida seda sarnaselt telefoninumbrile.\n\nÜheksas edusamm on tuletistehingute halduskoormuse vähenemine ja järelevalve tugevnemine. Eesti eesistumisel lepiti kokku tuletistehinguid puudutavates olulistes muudatustes. Finantsmaailmas kasutatakse derivatiive ehk tuletisinstrumente nii riskide maandamiseks kui ka spekuleerimiseks. Tuletisinstrumendiga saab näiteks põllumees fikseerida tuleviku tarbeks mõne oma põllusaaduse hinna, kui talle tundub, et hind liigub talle tulevikus ebasoodsas suunas. Paljude tuletisinstrumentidega ei kaubelda aga väärtpaberibörsil, vaid kaks poolt lepivad tehingu omavahel kokku.\n\nTuletisinstrumentide tehingute suurt mahtu peetakse üheks finantskriisi peasüüdlaseks. Seepärast otsustati globaalselt need tehingud suurema kontrolli alla võtta ja 2012. aastal kehtestati Euroopa Liidus nõue, mille järgi tuli eelkõige suuremad tuletistehingud kliirida läbi keskse vastaspoole. Need nõuded kehtestati niinimetatud EMIR-i määrusega. Keskne vastaspool on lihtsustatult äriühing või institutsioon, mis viib kaks tehingupoolt kokku ja kontrollib, kas pooltel on piisavalt vahendeid tehingu tegemiseks. EL-is on parasjagu 17 keskset vastaspoolt, samas Eestis neid ei ole.\n\nEesti eesistumise ajal lepiti kokku EMIR-i määruse muutmises liikmesriikide vahel. Muudatustega vähendatakse eelkõige mittefinantsettevõtjate halduskoormust. Ehk kui seni on pidanud ettevõtjad ise oma tehingutest alati teavitama, siis edaspidi tehakse seda nii-öelda nende eest. Väiksemate pankade ja muude väiksemate finantsasutuste puhul ei kohustata enam igat tuletistehingut kliirima läbi keskse vastaspoole.\n\nParalleelselt EMIR-i määruse muutmisega arutati Eesti eesistumise ajal ka täiesti uute reeglite kehtestamist kesksetele vastaspooltele – ehk soovitakse kehtestada reeglid selle jaoks, kes teostab järelevalvet keskse vastaspoole üle ja mis saab siis, kui keskne vastaspool ise satub makseraskustesse. Selle reegleid arutavad liikmesriigid edasi Bulgaaria eesistumise ajal.\n\nKümnes edusamm on selgemad ja rangemad reeglid nii terrorismi rahastamise kui ka rahapesu tõkestamisel. Viimase rahandusvaldkonna saavutusena eesistumisperioodil sõlmiti mõne päeva eest Euroopa Parlamendiga kokkulepe rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise reeglite karmistamises. Eesmärk on paljastada ja takistada finantsvahendite kasutamist kuritegevuse rahastamiseks, säilitades maksesüsteemide ja finantsturgude normaalne toimimine. Kokkulepe sisaldab uusi meetmeid, mis võimaldavad ametivõimudel paremini jälgida rahavoogusid ja takistada kuritegelike võrgustike rahastamist.\n\nDirektiivi eelnõu esitatakse EL-i suursaadikutele nõukogu heakskiidu saamiseks. Parlament ja nõukogu kutsutakse seejärel üles võtma ettepandud direktiivi vastu esimesel lugemisel.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Eesti eesistumise ajal toimus Euroopa Liidu (EL) rahanduses kümme suuremat edasiminekut, kirjutab rahandusministeerium enda blogis.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Loe hoolikalt uudise pealkiri ja sisu ning kirjuta artiklile pikk sissejuhatav lause, kasutades oma kujutlusvõimet.\n\n## Pealkiri:\n\nBologna ja Fiorentina napsasid hiliste väravatega võõrsilt võidud\n\n## Põhitekst:\n\nÜlipõnevalt kulges päeva esimene kohtumine. Kümnekesi mänginud Bologna lasi 2:1 eduseisus olles Chievo Veronal 85. minutil viigistada, kuid Mattia Destro teine värav tõi külalistele siiski dramaatilise võidu, kirjutab Soccernet.ee.\n\nFiorentinale tõi Cagliari vastu 1:0 võidu Senegali koondislase Khouma Babacari 82. minuti värav.\n\nNii Bologna kui ka Fiorentina kindlustasid võitudega oma kohta esikümne teises pooles, vastavalt 8. ja 7. kohal.\n\nTulemused:\n\nChievo Verona - Bologna 2:3 (1:1)\n32. Roberto Inglese, 85. Fabrizio Cacciatore - 4., 90. Mattia Destro, 50. Simone Verdi\nEemaldamine: 81. Andrea Poli (Bologna)\n\nCagliari - Fiorentina 0:1 (0:0)\n82. Khouma Babacar\nEemaldamine: 90. Joao Pedro (Cagliari)\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Itaalia jalgpalli kõrgliiga kahes reedeses mängus said kaks võõrsilmeeskonda võidud tänu hilistele väravatele.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Loe hoolikalt uudise pealkiri ja sisu ning kirjuta artiklile pikk sissejuhatav lause, kasutades oma kujutlusvõimet.\n\n## Pealkiri:\n\nVIDEOD | Euroliiga liider oli tabeli viimase vastu suures hädas\n\n## Põhitekst:\n\nVassilis Spanouils kogus võitjate poolel 12 punkti ja Hollis Thompson viskas 11 silma, kaotajate parim oli Krunoslav Simon 17 punkti ja 7 lauapalliga.\n\nKoos Kreeka klubiga liidrikohta jagav venelaste uhkus Moskva CSKA (11-3) oli kodus 79:68 parem linnarivaalist Moskva Himkist (8-6). Cory Higgins säras võitjate kasuks 26 punktiga, Nikita Kurbanov lisas 18 silma ja 7 lauapalli.\n\nHispaania klubide omavahelises heitluses sai Vitoria Baskonia (7-7) kodusaalis 85:82 jagu Barcelonast (4-10). Tornike Shengelia tõi võitjate edukaimana 24 punkti ja 6 lauapalli, Vincent Poirier' arvele jäi 14 silma.\n\nMalaga Unicaja (6-8) oli samuti kodus 74:71 üle itaallaste Milano EA7 Armanist (4-10). Malaga poolel viskasid Nemanja Nedovic ja Jeff Brooks mõlemad 15 punkti ja Brooks hankis ka 11 lauapalli.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Korvpalli Euroliigas oli üks liidritest Pireuse Olympiakos (11-3) reedel suures hädas, kui võitis võõrsil tabeli punase laterna Anadolu Efesi (3-11) kõigest kolme punktiga - 61:58.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Loe artikli pealkiri ja sisu, seejärel loo pikk ja põnev lause, mis võiks olla artikli sissejuhatus.\n\n## Pealkiri:\n\nMaanteeamet hoiatab suure jäiteohu eest teedel\n\n## Põhitekst:\n\nVarahommikul olid põhimaanteed ja suuremad tugiteed enamasti soolaniisked või -märjad ning mõnel pool esines härmatist. Peamiselt Virumaal ja Kagu-Eestis sajab kohati lund ning teedel on lumiseid lõike. Peale lääneranniku on temperatuurid kõikjal miinuspoolel.\n\nIlmaprognoosi kohaselt jõuab laupäeva ennelõunal saartele lörtsi- ja vihmasadu, mis laieneb kiiresti mandrile ning muudab teeolud taas keeruliseks. Sisemaal tuleb sadu lume ja lörtsina, õhtul läheb see lääne poole üle vihmaks. Õhutemperatuur hakkab tõusma ja jäiteoht on suur.\n\nMaanteeamet tuletab sõidukijuhtidele meelde, et maanteekiirusel tehtav möödasõit vastassuunavööndis on ohtlikem manööver liikluses. Möödasõidul talvetingimustes on ka külglibisemisse sattumise oht tavalisest suurem.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Maaanteeameti liiklusjuhtimiskeskuse teatel valitseb laupäeval Eesti teedel suur jäiteoht.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Vaata läbi uudise pealkiri ja tekst ning loo loov sissejuhatav lause, mis haakub artikli sisuga.\n\n## Pealkiri:\n\nJames Harden viskas taas 51 punkti, kuid Rockets kaotas jälle\n\n## Põhitekst:\n\nKui kaks päeva varem viskas Harden 51 silma kaotusmängus Los Angeles Lakersi vastu, siis nüüd jäid Rockets (25-6) koduplatsil 118:128 alla Los Angeles Clippersile (13-18).\n\nHardeni 51 punkti ja 8 korvisöötu kogunesid 41 minutiga, Eric Gordon lisas 28 silma. Võitjate kasuks tõi Austin Rivers 36 punkti ja 7 korvisöötu, pingilt sekkunud Lou Williams lisas 32 silma ja 7 söötu ning DeAndre Jordan viskas 15 punkti ja hankis 20 lauapalli.\n\nOklahoma City Thunder (17-15) vajas koduväljakul Atlanta Hawksi (7-25) alistamiseks Russell Westbrooki hiilgemängu ja viimaste sekundite viset. Kokku 30 punkti, 15 korvisöötu ja 7 lauapalli kogunud Westbrook tabas viigiseisul 1,7 sekundit enne mängu lõppu kaugviske, mis andis Thunderile 120:117 võidu.\n\nCarmelo Anthony lisas võitjate kasuks 24 punkti, Paul George sai kirja 17 silma ja Steven Adams 16 punkti ja 10 lauapalli. Atlanta poolel kogus itaallane Marco Belinelli 27 punkti ja türklane Ersan Ilyasova lisas 22 silma.\n\nGolden State Warriors (26-6) teenis 11. järjestikuse võidu, kui kodusaalis mängiti 113:106 üle Los Angeles Lakers (11-19). Kevin Durantilt võitjatele 33 punkti, 7 lauapalli ja 7 söötu ning uustulnuk Kyle Kuzmalt kaotajatele 27 silma ja 14 lauapalli.\n\nTulemused:\n\nDetroit - New York 104:101\nOrlando - New Orleans 97:111\nBrooklyn - Washington 119:84\nHouston - LA Clippers 118:128\nMiami - Dallas 113:101\nMilwaukee - Charlotte 109:104\nOklahoma - Atlanta 120:117\nPortland - Denver 85:102\nGolden State - LA Lakers 113:106\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Korvpalliliigas NBA viskas James Harden taas 51 punkti, kuid taas pidi Houston Rockets tunnistama tema hiilgemängus vastase paremust.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Loe artikli pealkirja ja sisu. Kasuta oma loomingulisi võimeid, et koostada detailne ja põhjalik ühelauseline sissejuhatus sellele uudisele.\n\n## Pealkiri:\n\nArvustus: Kuu. Veranda. Hunt\n\n## Põhitekst:\n\nEsimene luulekogu, mida ma Kristiina Ehinilt lugesin, oli „Luigeluulinn“ (2004). Mäletan, et see meeldis mulle, kes ma tol hetkel umbes 17-aastane olin – tekstide kergelt ühiskonnakriitiline stiil ja naiskogemuse mõtestamine imponeerisid noorele kasvavale tüdrukule. Mitmed luuletused sellest kogust käivad siiani muga kaasas, mis sest, et mõnigi neist mõjub praegusel ülelugemisel võibolla liiga naiivsena.\n\nKui nüüd heita pilk Ehini loomingusse veelgi varasemast ajast alates, võib märgata, et ta tekstid on muutunud aina pikemaks, eepilisemaks, proosalisemaks (lohisevamaks, ütleks Alvar Loog). Ehk siis kõik need omadussõnad, millega nii noortele kui vanadele kirjanduskriitikutele meeldib tänapäeva „moodsaid“ luuletajaid hurjutada. Mina seda teha ei kavatse. Samuti ei hakka ma Ehini tekstide asemel analüüsima autori imagoloogiat. Olgugi tegu ometi naisega ja puha. Sedasi teen ma juba kaht asja, mida nii mõnigi Eesti kirjanduskriitik endale tänapäeva luulet arvustades lubada ei või. Ja ei, ma ei räägi ainult Mihkel Kunnusest. Tõsi, Ehini tekstides ei leia me ropendamist, vahel leidub isegi riimis luuletusi, seega päris kõiki „moodsa“ luule patte ei saagi talle inkrimineerida.\n\nKui „Kevad Astrahanis“ (2000) ja „Simunapäev“ (2003) on kogud, mille luuletusi saab iseloomustada pigem kompaktsete, salmilike ja puänteeritutena (banaalselt väljendudes – need näevad välja nagu luuletused ehk nagu see, mida tavaliselt luuletuse pähe võetakse), siis alates „Luigeluulinnast“ hakkab Ehin eksperimenteerima ka pikemate tekstidega. Samas ka nood „pikemad“ erinevad tugevasti praeguse Ehini n-ö proosalisematest luuletustest. Praegused tekstid on suures osas esmalt jutustavad, kirjutatud esimeses isikus ning nii mõnigi kord tundub, et luuletaja on end unustanud „muljetama“. Kuigi selle taga aimub sümpaatsena mõjuv autori kirjutamismõnu, võib lugejal pikapeale tekkida nn edasiskrollimise (sõna, mis Ehinile kindlasti ei meeldiks) tunne.\n\nSel aastal ilmus autoril juba seitsmes luulekogu. „Kohtumised“ on stiili poolest enim võrreldav ehk „Emapuhkusega“ (2009), ka sealsetes tekstides domineerib pigem pikem, jutustavam laad, aeglane tempo. Samas aines – armastus eesti keele vastu, sellele vastanduva inglise keele ja anglitsisme sisaldava keelekasutuse kriitika, preindustriaalse nn primitiiv-naiivse maailma(tunnetuse) vastandamine tänapäeva ratsionaalsele high tech ühiskonnale, õhkavad-õhetavad looduskirjeldused, folkloor ning loomulikult naiskogemus – jääb ühtmoodi samaks nagu kõikides teisteski kogudes. Ja aina ilmestab seda pehme vaoshoitud iroonia. Ei leia naljalt ka „Kohtumistest“ teksti, mis nipsakalt ei vastandaks vana ja uut, moodsat ja anakronistlikku, ning mõnigi kord on see pigem tore ja muhe: „Sinu vanaema ei teadnud / mis asi on ingver / Minu vanaisa ei teadnud / mis asi on spagetid / Mis niidipesa see on? /…/ Sinu vanaema hoidis sahvris Rootsist tulnud abipakke / kümme kotitäit jahu läks tal seal kopitama / sest paki peale oli kirjutatud rasvaselt / Surmjölkskaka / Ja selle all laiutas kurjakuulutav / Kardemummapullakakku / Ilmselt rotimürk / mõtles vanaema“ (lk 12); „See on lihtsalt üks tavaline mobiil / tavaline 4G / lühem kui telekapult / kitsam kui liivakastilabidas // See ripub sul paelaga kaelas / kui koolist tuled / Kui kallistame / surume südamed selle ümber kokku / Ja juba sa vajud sohvapatjadele sellega mängima / klõbistad klahve / silmad ainiti ekraanil / mis pakub puhast põnevust / sääskede ja seljakotita seiklust / kaaluta kangelaslikkust / vereta lahingut / ja üheksat elu“ (lk 96); „Kas mina olen üks neandertaallase kehaga / kuid nutitelefonistuva ajuga vennike / kes ei saa enam endaga kokku?“ (lk 59).\n\nMobiilimotiivi ja industriaal- vs manuaalmaailma muresid on lahatud ka teistes kogudes. Ehini sõnul sünnivadki vaesed lapsed siia ostukärukujulisse maailma, mobiil käes, euroremonditud korteritesse tuulemühinat igatsema. Ses mõttes on Ehini luule kogu oma loodusmetafoorika ja õitevahususe kiuste alati ka ühiskonna valupunktidele osutav, mis minusugusele autorile on loomulikult meelt mööda. Sealjuures aga loosungeid meile näkku ei visata, verd ei lenda ja väga vihale ka nagu ei aja. Ning see viib mõnikord paratamatult mõttele – aga miks siis üldse? Samas hiljuti megapopiks saanud, Ehini kirjutatud ja Naised Köögis poolt esitatud „Aasta ema“ räpp jälle on näide väga heast ühiskonnakriitilisest tekstist.\n\n„Kohtumiste“ põhiliiniks on teatud inimeste-armastatute-sõprade-ideedega lävimine, selle jäädvustamine, üleskirjutamine, mäletamine. Üleüldse suhtlemine ja suhestumine tänapäeva maailmaga, seejuures igatsedes ikkagi rohkem „oma“ ja selle püsimajäämist kui „võõra“ pealetungimist ja tolle ülevõtmist. Võtame näiteks eesti keele. Peaaegu iga neljas tekst valab pisaraid vaese väljasuremisele määratud eesti keele pärast, sest seda nüpeldab inglise keele kupjapiits (lk 29). Sellelaadseid näiteid leiab palju: „Otsides oma sõnu / omakeelseid sõnu / siin Euroopa ääremaal / kus moodsam oleks armastada võõras keeles / targem lugeda kirjutada õppida lõpetada ülikool / suuremas keeles“ (lk 20); „Üks muldvana laul / enne suuri ja stiilseid / pisut üleolevaid üldistusi / enne alati nii valusat põrkumist / vastu keelebarjääre“ (lk 48); „Aga mulle meenub et alles üleeile / ütles üks mu eestlasest sõber ühe raadiointervjuu / kohta et / oli see vast statement / statement? Ütle parem / et ta ütles julgelt välja või kuulutas …/ pakkusin püüdlikult / Hea küll / kuigi see kõlab naljakalt / isegi valesti / vastas tema / Valesti ja … ebamoodsalt“ (lk 31), jne jne. Nn rahvuslased muidugi rõõmustaks selliste ridade üle, minule aga mõjub see tarbetu tädiliku näpuga viibutamisena niigi konservatiivsemaks ja kinnisemaks muutuvas ühiskonnas. Ja jälle selle „moodsa“ (ja „stiilse“) mõiste inkrimineerimine kõigele, mis on lihtsalt elav ja olemuslik tänapäeva maailmas. Mul isiklikult pole anglitsismide vastu midagi, ei taha siin mingit põlvkonnakaarti hakata välja käima, see on mulle arusaamatu täheteadus ja astroloogia, aga niipalju võin ikka öelda, et keel on elav organism ja eesti keele inglistumise pärast ei tasu muretseda. Me ei tea, mida toob homne päevgi, kes laseb kelle õhku, kes surub oma keele peale, kes peab oma keelt hammaste taga hoidma, sestap ma ka anglitsisme ei karda(ks)! Isegi tahaks teada, mis imelikus keeles tuleviku eestlane saja aasta pärast räägib. Põnev ju! Või olen ma lihtsalt üks imelik inime? Mingis mõttes annab võtme ja põhjenduse autori sellisele hoiakule ühe teksti lõpuosa luuletuses, mis räägib uue elu sissepuhumisest ammu lahkunud vanavanaisa toale, hoopiski „Emapuhkuses“: „Oleksin ma ometi võõras / teeksin siin kõik mängeldes korda / puhuksin siia uue eluvaimu sisse / Aga mu süda ütleb / et tuleb olla õrn ja ettevaatlik siin / mälestuste toas“ (lk 59).\n\nEhini tekstide juures on minu arvates paradoksaalne, et ühelt poolt rajanevad need justkui kõigile mõistetavatel teemadel ja sõnastusel, sinna juurde veel nostalgia lihtsama ja aeglasema maailma-ühiskonna-inimese järele. Teisalt aga on tunne, et autori loodud omamütoloogiline maailm ei ole sugugi nii lihtsasti „läbinäritav“, kui esmapilgul võib paista. „Kohtumiste“ tekstidki mõjusid esimesel lugemisel tõesti veidi liiga pikana (ja seda ütlen mina, meetripikkuse „proosaluule“ jumalanna, eks), teisel lugemisel hakkasid nad ikkagi tööle. Olgu lisaks öeldud, et mu enda lemmikkoguks jääb „Simunapäev“ ning mingis mõttes tundub siiani, et autori paremad tekstid on pigem lühemad ja seeläbi kristalliseerunumad. „Kaitseala“ (2005) näiteks mõjus „Simunapäeva“ vastandina ning minu tagasihoidliku arvamuse järgi on ka Ehini üks nõrgemaid kogusid, mis sest, et võitis Kulka aastapreemia. Mitte et seal tekstid oleksid teab mis pikad, aga see toretsev mittemidagiütlev impressionistlik „pärisluuletamise“ stiil ajas ikka kohati meeleheitele. Mäletan siiani sõnastusi stiilis „suuremeelsed ööd“ ja „ihulise inimesena hingeldan mööda maad“. No ma ei tea…\n\n„Kohtumistest“ veel vaid niipalju, et kiiresti ja kohe see kogu end kätte ei anna, nõuab aeglast endaga kaasa kulgemist ning on ses mõttes mõnus suveraamat, mis meeldib ja mõjub iga lugemisega järjest rohkem ja rohkem. Küll aga tahaks ikkagi veidi rohkem verd ja veidi vähem paatoslikku Eeeestit ja juuuuulit: „Ühe tiivaga lind ei lenda / Kui murrad mu südame / kallis / maksan kätte“ (lk 81).\n\nArtikkel ilmus Vikerkaare võrgus detsembris.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Kristiina Ehin. Kohtumised. Luulet 2012–2016. Tartu: Kristiina Ehin, 2017. 160 lk.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Pärast artikli pealkirja ja põhiteksti lugemist kasuta oma loovust, et koostada sisutihe ja pikk sissejuhatav lause.\n\n## Pealkiri:\n\nJõuluvanad jõuavad ka loomaaeda\n\n## Põhitekst:\n\nJuba traditsiooniks saanud lõbusa 3-tunnise jõuluaegse jalutuskäiguga saavad ühineda nii suured kui väiksed. Jõuluvanad saabuvad Õismäe-poolse läänevärava kaudu kell 11.\n\nLoomaaia elukad ei ole kodustatud lemmikloomad, mistõttu kaasatoodud kinke neile pihust pakkuda ei saa. Küll aga võib pähklid, mee, kuivatatud puuviljad vms kassa juures asuvasse kasti poetada, kust see talitajate kaudu loomadeni jõuab.\n\nLoomaaialoomade kingituste eest on hea seisnud Tallinna Loomaaia Sõprade Seltsi vabatahtlikud.\n\nKes kogu retke kaasa teha ei taha, leiab võimaluse lemmikute vaatamiseks alloleva ajakava järgi (vajadusel võib tekkida muutusi):\n\n11.00 – kogunemine lääneväravas (Ehitajate tee 150), kingi saavad valgetups-marmosetid\n\n11.10 – kingitused laste loomaaia loomadele: kitsed, alpakad, kihnu maalambad\n\n11.30 – jõuluvanad paksunahaliste majas: elevandid, ninasarvikud, kääbusjõehobud jt\n\n12.05 – jõuluvanad on grööni muskusveise Silvia vaderiks – kingid muskusveistele\n\n12.15 – amuuri tiigri ja pesukarude kingid\n\n12.30 – kingitus hüäänidele\n\n12.45 – hülged ja jaapani makaagid\n\n13.15 – teel uude jääkarumaailma saavad kingi takiinid\n\n13.30 – jõuluvanad jõuavad uude jääkarumaailma Aroni ja Friida kingitustega\n\n13.45 – jõulupeolised saavad jääkarumajakeses kuuma jooki ja piparkooki\n\n14.30 – tagasiteel lääneväravasse saavad kingi ka kaamelid ja piisonid\n\nRohkem infot.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Teisipäeval, 26. detsembril on Eestimaa Jõuluvanade Ühenduse taadid Tallinna loomaaias, et oma lemmikutele mänguasju ja suupisteid jagada.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Loe uudis läbi ja pane oma kujutlusvõime tööle, et välja mõelda üks korralik sissejuhatav lause sellele loole.\n\n## Pealkiri:\n\nFöljeton | Kuidas teada saada, kas su Jõuluvana petab sind\n\n## Põhitekst:\n\nEnne iseendale medali kinkimist tuleks siiski natuke mõelda – Jõuluvana on ka kõigest mees ning tal on tungid ja vajadused nagu teistelgi Aadama soo esindajatel. Kui truudus on juhuse puudus, siis juhustest tal juba puudu ei tule. Jõuluvana külastab sadu miljoneid lapsi ning ei maksa unustada, et nendel lastel on ka noored ja siredad emad, kellest nii mõnigi võib olla mingi pagana lehtsaba, kes himustab võõra naise polti.\n\nPalju neid lehtsabasid siis olla võib? Kui võtta lähteandmeteks, et Jõuluvana külastab umbes 1,5 miljardit last (allikas: internet) ning jagame selle kahega, et välja arvutada umbkaudne majapidamiste arv, siis teeb see kokku 750 miljonit peret. Nendest peredest on statistika järgi üksikvanemaga 14% (allikas: internet) ning eeldades, et enamus neist on üksikemad, on tulem automaatselt 100 miljonit lehtsaba, kes on su Jõuluvanaga nüüd ja kohe valmis vallatlema.\n\nAga see pole veel kõik – liidame sinna ka need 50% naistest, kes on mõelnud oma abikaasa petmisele (allikas: internet) ning saame kogutulemuseks 400 miljonit lehtsaba ja sedagi alla ümardades. Nii et pühadehommikul võib su kamina kaudu voodisse maanduda üsna muljetavaldav menüü suguhaigusi, millest vabanemiseks jääb korstnapühkija ekspertiisist väheks!\n\nKuidas seda ohtu minimiseerida? Kuidas kindel olla, et su Jõuluvana on truudusetu?\n\nNagu parimates politseifilmides, tuleb enne süüdistuste pildumist tõendid hankida. Punaselt vammuselt on keeruline huulepuna jälgi otsida, nii et parim variant on alustada kirjadest. See pole muidugi lihtne ülesanne. Ole valmis iga viimne kui aasta läbi lugema üle miljardi kirja, SMSi ja postkaardi. Analüüsi hoolikalt ka iga sotsiaalmeedia postitust, sest siinkohal võib julgelt väita, et lehtsaba peitub detailides.\n\nNäiteks, kui silma jääb teade \"Su väike päkapikk ootab sind patsu-patsu kooki mängima,\" siis ei maksa veel endast välja minna, sest tegu võib olla täiesti süütu kolleegi initsiatiiviga veeta koos üks lõbus õhtu. Teisest küljest \"Maksa alimendid ära, tõbras!\" ei pruugi olla väikse 8-aastase Mätthyase fännikiri Raplast.\n\nEsimesel juhul saad lisainfot hankida päkapiku enda käest. Jõuluvana sõpradele lähenemine on kindlasti suurepärane meetod tõendeid hankida. Jälgi tähelepanelikult päkapikkude reaktsioone, kui uurid neilt Jõuluvana tegemiste kohta. Kas nad hakkavad närviliselt teineteisele otsa vaatama ning juttu kingituste pakkimisele viima?\n\nJõuluvana veedab palju aega ka oma maagiliste põhjapõtradega. Vahel võib tunduda, et su jõulumees nokitseb meelsamini nendega tallis kui viib sind kinno või restorani. Ära unusta, et just põhjapõdrad on katusel või akna taga, kui ta mööda ilma ringi tormab ja 400 miljoni lehtsabaga kohtub. Vii neile võileibu ja aromatiseeritud hõõgveini. Jooda põtradel ninad punaseks ning vaata, kas sul õnnestub keelepaelad valla päästa.\n\nEnne, kui peidad end saani kingituste vahele, et Jõuluvana otse teolt tabada, on veel märke, mida võid kodus jälgida:\n\nKas su Jõuluvana kaob koos miljonite kirjadega vannituppa, selle asemel, et neid avalikult lugeda?\nKas tema kuub on tooni muutnud? Kas ta kannab välja minnes erkpunase mantli asemel karmiinpunast? Uuri välja, miks ta end niimoodi üles lööb.\nKas Jõuluvana on oma habeme patsi pununud? Kellele ta muljet üritab avaldada?\nKas ta viskab kirju pärast läbilugemist kaminasse? Need kirjad ei saa kindlasti olla lootusrikastelt lastelt.\nKas miljardi jõulukingi laialivedamine võtab üha rohkem aega? Uuri välja, ega ta oma süles peale laste ei hüpita ka mõnda kuradi lehtsaba.\n\nAga milleks kõik see vaev, võid küsida. Et sa ära ei unustaks, siis tuleta endale iga päev meelde oma algset eesmärki: omandada päkapikkude hooldusõigus ja pool Põhjanaba. Hangi tõendid ja sind saadab edu!\n\nJärgmisel nädalal analüüsib Eesti Rahvusringhäälingu naisteleht, kuidas aru saada, kas su Jeesus petab sind. Kui ta ütleb, et läheb õhtul jüngritega kohtuma, siis kas see vastab tõele või ootavad su Jeesust hoopis kaksteist lehtsaba? •\n\n* Käesoleva artikli näol on tegemist följetoniga.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Niisiis, su abikaasa on Jõuluvana. Palju õnne, sul on kodus mees, kelle tõttu kadestavad sind kogu planeedi naised. Iga proua igatseb oma ellu isiklikku Jõuluvana – massiivse ükspakiga giganti, keda teised suguõed ihaldavad, mehed imetlevad ja lapsed ootavad.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Loe uudis läbi ning loo sellele fantaasiarikas ja pikk lause, mis võiks uudist tutvustada.\n\n## Pealkiri:\n\nHirscher võttis väga tihedas konkurentsis hooaja neljanda etapivõidu\n\n## Põhitekst:\n\nKuigi esimesel laskumisel näitas Hirscher päeva parimat aega 48,46, siis teisel laskumisel jäi tema resultaat 51,33 sekundit parimatest üsna kaugele. Kokkuvõttes andis aeg 1.39,79 aga napi esikoha.\n\nKokkuvõttes vaid 0,04 sekundiga jäi maha šveitslane Luca Aerni ning omakorda 0,05 sekundiga norralane Henrik Kristoffersen.\n\nÜlipingelises lõpuprotokollis mahtusid kuus esimest meest vaid 0,24 sekundi sisse.\n\nMK-sarja kokkuvõttes juhib Hirscher 534 punktiga kolme norralase ees. Kristoffersenil on 505 silma, Aksel Lund Svindalil 374 ja Kjetil Jansrudil 345 punkti.\n\nJärgmised etapid sõidetakse samuti Itaalias, Bormios 28.-29. detsembril, kui on kavas kiirlaskumine ja alpikahevõistlus.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Reedel Itaalias, Madonna di Campiglios toimunud mäesuusatamise MK-etapi slaalomis võitis austerlane Marcel Hirscher, kelle jaoks see oli tänavu juba neljandaks võiduks.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Vaata läbi uudise pealkiri ja tekst ning loo loov sissejuhatav lause, mis haakub artikli sisuga.\n\n## Pealkiri:\n\nSeakatku vastu loodetakse abi vaktsiinist\n\n## Põhitekst:\n\n2013. aasta juulis hakkas Läti kindlustama oma piiri Valgevenega. Põhjuseks katk, Sigade Aafrika katk. Ei läinud poolt aastatki, kui esimesed katkupisikuga nakatunud seakorjust leiti sealtsamast piiri lähedalt. Seakatk oli jõudnud Euroopa Liitu.\n\nTegu on olulise majandusriskiga, kuivõrd näiteks Taani toiduekspordist moodustas sealiha 19 protsenti. Taani ei ole seakatk veel jõudnud, kuid Euroopa Liidu toiduohutusametnikud on murelikud.\n\nEesti teadlased annavad aga oma riigi kogemusele tuginedes sel teemal teistele nõu. “See on elu täielikult muutnud,” nendib Eesti maaülikooli veterinaarepidemioloogia professor Arvo Viltrop ajakirjale Science antud intervjuus.\n\nKatku levimist soodustab asjaolu, et jahimehed toidavad talviti metsloomi, mis paneb metssigu veel enam põhja poole levima. Lisaks puudub teadlastel bioloogiline ülevaade olemasolevatest metsseapopulatsioonidest, samuti sellest, mil määral sead järglasi annavad. Just viimane oleks oluline teada populatsiooni kontrolli all hoidmiseks ehk küttimiseks.\n\nKui Eestis hukati seakatku puhangu tõttu 2015. aastal 22 000 kodusiga, siis üha murelikumad on aga riigid ja seakasvatajad Kesk- ja Lääne-Euroopas.\n\nPärast mitut vaktsineerimislainet oli 80 protsenti sigadest selle haiguse vastu immuunsed.\n\nKuna katkupuhang on nüüdseks epideemiline ehk väga laiaulatuslik, suunatakse mõtted ja tegevused üha enam vaktsiinide väljatöötamise poole.\n\nSaksamaal töötasid 1990. ja 2000. aastate alguses bioloogid välja vaktsiini klassikalise seapalaviku vastu, mis samuti nakatas kodu- ja metssigu. Seda vaktsiini pandi kodu- ja metssigade toidu hulka ning külvati lennukitelt, sarnaselt meil marutõve vaktsiiniga.\n\nPärast mitut vaktsineerimislainet oli 80 protsenti sigadest selle haiguse vastu immuunsed.\n\nAafrika seakatku vastu pole aga jätkuvalt vaktsiini, pole isegi vaktsiinikandidaati. Kõik senised katsed teha inaktiveeritud viirusosakestega vaktsiini on praeguseks luhtunud ning teadlased arvavad, et reaalse vaktsiinini läheb veel vähemalt kümmekond aastat.\n\nSamal ajal aga käib katk mööda Euroopat. Varssavis tuvastati esimene seakatkujuhtum tänavu novembris, lõppeval nädalal osutusid positiivseteks veel vähemalt 40 tuvastamiseks toodud proovi. Mõistagi teeb see Poola ning teiste Euroopa Liidu riikide seakasvatajad murelikuks.\n\nVarssavis tuvastati esimene seakatkujuhtum tänavu novembris, lõppeval nädalal osutusid positiivseteks veel vähemalt 40 tuvastamiseks toodud proovi.\n\nFakte sigade Aafrika katk:\n\nSeakatk avastati esimest korda kodusigadel 1921. aastal Ida-Aafrikas.\nEuroopasse jõudis seakatk 1957. aastal Portugali kaudu. Hispaanias, kuhu katk Portugalist järgmisena levis, võttis haigusest lahti saamine 35 aastat.\nValgevenesse jõudis seakatk 2013. aastal Venemaalt tulnud sõjaväetoidu laadungitega.\nInimestele on see katk ohutu, kuid sigadest tapab see 90 protsendil nakatumisjuhtudest.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Katk käib ringi ja laastab Euroopat. Nii peegelduvad viimased neli aastat teadusajakirja Science populaarteduslikus kokkuvõtteartiklis, mis räägib seakatkupuhangust Balti riikides ja Euroopas. Artiklist selgub, et praegu pannakse üha enam lootust vaktsiini väljatöötamisele.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Loe uudis läbi ning loo sellele fantaasiarikas ja pikk lause, mis võiks uudist tutvustada.\n\n## Pealkiri:\n\nHC Tallinna peatreener: sporti tuleb teha rõõmuga\n\n## Põhitekst:\n\nKõigepealt kaotasid tallinlannad võõrsil Reval-Sport/Mellale 13:27 ning seejärel samuti vastase väljakul AMV House/Põlva SK-le 22:36. Kuna mullu jäädi võiduta, siis nüüdseks on Tallinna kaotusteseeria veninud kümne mängu pikkuseks. Viimati saadi võidurõõmu tunda 2016. aasta aprillis, kui pronksimatšis alistati Tapa. „Mina eelmist hooaega ei kommenteeriks enam, sest mis on olnud see on olnud,“ ütles Tallinna peatreener Ainar Estra. „Iga hooaeg algab puhtalt lehelt ja keegi ei loe ilmselt mitu kaotust ta kokku on saanud hooaegade peale kokku. Selle hooaja esimene pool on olnud meile keeruline, sest võistkonnas on toimunud mõningased koosseisu muutused. Samas on järk-järgult läinud mängupilt paremaks ja eks me proovime kõigile vastu hakata.“\n\nTallinn on tänavu toetunud Anneta Jefimovale ja Merit Morole, kes on kahepeale Tallinna 35-st väravast visanud 25. „Kui aus olla, siis ma ei loe seda, kui palju keegi väravaid viskab,“ tõdes Estra. „Käsipall on võistkondlik mäng ning loeb see mida platsi peal teed. Anneta ja Merit on head mängijad, aga ma ei jätaks teisi tagaplaanile visatud väravate arvelt.“\n\nMullu oli Tallinna suurimaks skooritegijaks Kerli Jõks, kes tänavu suure tõenäosusega väljakule ei tule. „Jõks on vigastusega eemal ja ilmselt sel hooajal me teda platsil ei näe,“ lausus Estra. „Muidugi tunneme temast puudust, kuid sellepärast ei jää mängud mängimata. Merit on meil tänavu mängu juhtimisega väga hästi hakkama saanud.“\n\nTallinn on tänavu esindusnaiskonda kaasanud ka andekaid noori. „Uued mängijad on väga tublid ja arenevad iga trenniga,“ rõõmustas Estra. „Aga käsipalli ühe või kahe aastaga selgeks ei saa ja me pigem tahame võistkondlikult edasi areneda ning selle pealt paremaid tulemusi näidata.“\n\nKuigi Tallinn pole tänavu punktiarvet avanud, on naiskond vähemalt ühe eesmärgi täitnud sellega, et on spordist saanud rahulduse. „Tulemus on kindlasti tähtis, aga kui sa sporti rõõmuga ei tee, siis ei tule ka tulemust,“ lisas Estra.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Eesti naiste käsipallimeistrivõistlustel hoiab jõulupausile minnes viimast ehk viiendat kohta HC Tallinn, kes on kaotanud mõlemad seni peetud kohtumised.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Loe uudis läbi ja pane oma kujutlusvõime tööle, et välja mõelda üks korralik sissejuhatav lause sellele loole.\n\n## Pealkiri:\n\nMetsatagavara või puude juurdekasv ei loe elurikkuse seisukohalt midagi\n\n## Põhitekst:\n\nMeelis Pärtel on Tartu ülikooli ökoloogia ja maateaduste instituudi botaanika professor, Martin Zobel on Tartu ülikooli ökoloogia ja maateaduste instituudi taimeökoloogia professor.\n\nKolm mõtet nende Sirbi artiklist:\n\nMetsade elurikkuse säilimine eeldab ajaloolist järjepidevust ning ruumilist sidusust.\nHästi läbimõeldud metsade majandamine võib elurikkust ka toetada.\nLeitud on üllatavalt palju liike, kaasa arvatud Eestis uus sädesambliku liik. Aga sarnaselt loodusmetsadega on istandike elurikkus suur siis, kui läheduses on vanu metsi, kust liigid saavad istandusse levida.\n\nEesti ühiskonda on elavalt puudutanud küsimus meie metsade tulevikust. Kaalutlemisel on uus puidurafineerimistehas, mis vajaks igal aastal väga suurt kogust toorainet. Sellega seoses on elanike ees ka küsimus, kuidas suurenenud raiemaht ja metsanduse intensiivistamine mõjutavad metsade elurikkust – liikide, genotüüpide ja elupaikade mitmekesisust.\n\nMuuseas, analoogiline arutelu käib ka põhjanaabrite juures, kus üle poolesaja Soome loodusteadlase juhib avalikus märgukirjas tähelepanu elurikkuse vähenemisele seoses sealse intensiivse metsamajandusega.\n\nElurikkus tagab ökosüsteemide hea toimimise ja vastupidavuse. Elurikkad ökosüsteemid loovad aluse inimese soodsale elukeskkonnale ja võimaldavad tarbida hüvesid. Metsamajanduses on pahatihti vaadeldud majandusliku kasu saavutamist ja looduskaitset kui teineteist välistavat tegevust. Tegelikult võib hea tahtmise korral leida ka mõistlikke kokkuleppeid.\n\nParimal juhul toetab loodusõbralik majandamine elurikkust, mis omakorda aitab tagada metsa ökosüsteemi stabiilsust – võimet jätkuvalt toimida ja hüvesid pakkuda ka ootamatute muutuste kiuste. Vaid selline mets võimaldab jätkusuutlikku metsamajandust kümnete ja sadade aastate perspektiivis.\n\nÖkosüsteemide stabiilsuse tähtsus avaldub ilmekalt kliimamuutuste valguses. Tulevikuprognoosides nähakse Eestiski ette soojemaid ja niiskemaid ilmastikutingimusi, mis suure tõenäosusega avavad ukse ka uutele puid kahjustatavatele haigustele. Ülemaailmne majandus toob kaasa ohtlike haigustekitajate kiire leviku üle kogu planeedi. Eestis näeme, kuidas suurem osa saarepuid on hukkunud seenhaiguse saaresurma läbi. Mõned saare genotüübid tunduvad olevat aga vastupidavamad. Need puud on ilmselt kiire kasvu asemel panustanud rohkem haiguskindlusele.\n\nTeeme mõttelise eksperimendi: oletame, et metsanduses on meie ainuke oluline puuliik saar. Kui me oleksime valinud kõige kiiremini kasvava genotüübi ja vaid seda laialdaselt istutanud, oleksime mõneks ajaks oma metsadest ilma! Õnneks on meil metsanduses kasutusel ka teised puuliigid ja saarel on teatav geneetiline mitmekesisus. Aga mis juhtub, kui kuusele või männile tuleb uus laastav haigus? Niisiis toimib elurikkus, sh geneetiline mitmekesisus, omamoodi kindlustuspoliisina ootamatute keskkonnamuutuste vastu.\n\nMetsade elurikkuse säilimine eeldab ajaloolist järjepidevust ning ruumilist sidusust. Eesti koos teiste maailma riikidega on ühinenud Rio de Janeiro bioloogilise mitmekesisuse konventsiooniga ja võtnud ambitsioonika eesmärgi peatada 2020. aastaks elurikkuse kadu. Ideaalis peaks see hõlmama kõiki elupaiku. Elurikkuse kaitse üks põhilisi viise on kaitsealade loomine. Üle maailma on eesmärk võtta kaitse alla 17% maismaast. Teadlaste arvutustele tuginedes on metsaliikide väljasuremise peatamiseks vaja kaitsta minimaalselt 20% algsest elupaigast.\n\nPraegu on meil range kaitse all umbes kümnendik metsamaast ja plaanis on võtta kaitse alla täiendavalt laane- ja salumetsi, mida senistel kaitsealadel on suhteliselt vähe. Kui võtta juurde ka osalise kaitsega piiranguvööndid, on teatava kaitse all tõepoolest juba üle 20% Eesti metsadest. Kas võime jääda loorberitele puhkama? Kahjuks mitte. Paljud kaitstavad alad on kas väga väikesed või ka teistest samasugustest aladest isoleeritud. Elurikkus aga ei püsi üksikus eraldatud metsatukas. Ka looduslikel põhjustel võib paikselt mõni metsaliik kaduda. Näiteks lendoravate asurkond võib sattuda nugise ohvriks.\n\nKui aga sobilikud metsad on „rohelise võrgustikuna“, saavad teistest ümbruskonna metsadest saabunud isendid hävinud asurkonna taastada. Selleks peab ka tulundusmets elurikkust toetama, võimaldama metsaliikidel kas või ajutiselt seal toime tulla. Nii töötavad kaitsealad, kui nad on piisavalt ühendatud. Soome üks tuntumaid ökolooge Ilkka Hanski on selle kohta välja pakkunud tabava nimetuse – elurikkuse-sõbralik maastik.\n\nÖkoloogia teooria järgi saab elurikkus olla suur, kui sobivat elukeskkonda on palju. Eestis on metsade pindala lähiajaloos tublisti kasvanud. Metsamaad on meil praegu kaks korda rohkem kui sajand tagasi. Kas see on ka loonud paremad tingimused metsa elurikkusele? Elurikkuse seisukohalt on aga metsal ja metsal suur vahe. Metsamaa hõlmab ka raiesmikke, noorendikke ja rahva keeles võsa. Riigi Metsamajandamise Keskuse teadusprojektis uurisime, kuidas on ümbritsevas maastikus Lõuna-Eesti metsade elurikkus seotud metsade pindalaga.\n\nAjalooliste kaartide abil kirjeldati uurimisalade ümbruses viimase sajandi jooksul aset leidnud metsamaa muutusi. Taimede ja samblike elurikkus oli suurem neis metsades, mille ümbruses (2–10 km) oli palju metsa juba eelmise sajandi alguses. Kui vana metsa maastikus enam ei leidu, võib paljusid uuritavaid kaitsealuseid metsi ohustada nn väljasuremise võlg. See on nähtus, kus suur elurikkus peegeldab ikka veel endist head aega, kui soodsat elupaika oli laialt saadaval. Ajapikku see võlg makstakse ära: selles kohas surevad järk-järgult välja paljude liikide populatsioonid ja metsa elurikkus väheneb. Kahjuks ei ole viimase sajandi jooksul kasvama hakanud metsad veel suutnud toimima hakata elurikkuse võrgustiku täisväärtusliku osana.\n\nNii tuleb looduskaitseliselt eriti väärtuslikuks pidada metsi, mis on olnud samas kohas juba pikka aega. Kui aga maastikus on alati ka vana metsa, jõuavad sobivad liigid neist viimase sajandi jooksul lisandunud uutesse metsadesse levida. Seda vaid juhul, kui neid uusi metsaalasid majandatakse elurikkust soosivalt ja lastakse ka neil vanaks saada. Seega on Eestil potentsiaali oma metsade elurikkust hoida, kui vaid vanade metsade järjepidevus käest ei kao.\n\nHästi läbimõeldud metsade majandamine võib elurikkust ka toetada. Ideaalis on tulundusmetsal oma osa elurikkuse hoidmisel. Paljudele liikidele sobivad just mõõduka häirimisega metsad, kus on rohkem valgust ja siin-seal vaba mullapinda. Näiteks karukellad ja käpalised on iseloomulikud just nendele metsadele.\n\nLooduslikult on selliseid tingimusi loonud tormiheited, põlengud või metsloomad. Tänapäeva maastikes on nende mõju väiksem, ent just tulundusmetsas saab mõningaid looduslikke häiringud asendada inimtegevusega: eri raieviisid, inimeste tallatud teerajad ja isegi väiksemad raielangid. Kuigi lageraielank võib jätta loodussõbrale rusuva mulje ja paljudele metsaliikidele on see ka täielik häving, siis ometi loob see eluvõimaluse paljudele teistele taime- ja loomaliikidele. K ui raiesmikule jääb maha rohkelt surnud puitu, siis sobib see eripärastele putukatele ja seentele.\n\nValgusküllased raiesmikud võivad mõnel pool isegi ajutiselt täita haruldaseks jäänud liigirikaste heinamaade rolli.\n\nSiinses mitmekesises maastikus on ajalooliselt tormimurde ja põlenguid olnud laiguliselt. Nii võiksidki meile sobida väiksemad raielangid. Eestile haruldased liivikud ja nõmmed on tekkinud ja teatud aega säilinud sõjaväe harjutusaladel, näidates, et inimtegevus ja loodushoid saavad ka koos esineda. Elurikkust võivad toetada isegi otsesed „puupõllud“. Hiljuti avaldati Tartu ülikooli ja Eesti maaülikooli teadlaste uuring Lõuna-Eesti vanadele põldudele istutatud hübriidhaavikute sammalde ja samblike elurikkuse kohta.\n\nTuleb välja, et tegemist ei olegi „rohelise kõrbega“. Leitud on üllatavalt palju liike, kaasa arvatud Eestis uus sädesambliku liik. Aga sarnaselt loodusmetsadega on istandike elurikkus suur siis, kui läheduses on vanu metsi, kust liigid saavad istandusse levida.\n\nÜkski majandustegevus ei ole aga elurikkuse osas must-valge. Suurema metsaraie leevendajana tuuakse tihti välja metsaistutuse kasvavad mahud. Näiteks 2017. aastal on riigimetsa istutatud üle 20 miljoni puu, valdavalt kuuske ja mändi. Metsaistutamisele kaasatakse vabatahtlikke, selles nähakse heategu loodusele. Ei saa kuidagi eitada, et okaspuude monokultuuride loomine lageraiealadele on hea vahend metsakatte kiiremaks taastamiseks ja kindlasti aitab see tagada puidutoodangut.\n\nMõnel juhul on see ainuke viis soovitud puistu saamiseks, näiteks kuusikud tuleksid looduslikult alles pärast lehtpuumetsa vanaks saamist. Kui raiesmikele istutatakse tihedate ridadena okaspuud, metsa elurikkus üldjuhul väheneb. Istutamise mõju metsade elurikkusele ja sellega seotud ökosüsteemi pakutud hüvedele aga ei ole sugugi üheselt healoomuline.\n\nKujunevas üheealises monokultuuris ei leia endale elupaika paljud metsadele iseloomulikud taimed ja linnud, väheneb samblike ja seente elurikkus. Selline üheliigiline ja sarnase genofondiga mets on kõige kergem saak haigusetekitajatele.\n\nSamal ajal isetaastuv mets, mille arengut mitmekesistavad raiesmikule jäetud üksikpuud, kujuneb struktuurilt ebaühtlasemaks. See vähendab mõnevõrra oodatavat puidutoodangut, kuid muudab metsa ökoloogilised tingimused mitmekesisemaks ja pakub soodsamat elupaika paljudele liikidele.\n\nTore, kui valdavalt istuva eluviisiga linnainimesed saavad istutamisele kaasa aidata talgute vormis, aga tegu ei ole kindlasti looduskaitselise üritusega, nagu seda vahel serveeritakse. Kui järgneva metsaistutamisega õigustatakse elurikkust tagava vana metsa lageraiet, siis võib metsaistutamist pidada koguni elurikkuse kahjustamiseks.\n\nVaatega tulevikku. Metsade eri rolle teadvustab eestlane hästi. Paar aastat tagasi tehti Eurobaromeetri uuring, kus küsiti kuni kolme kõige tähtsamat metsast tulenevat hüve.8 70% Eesti elanikest nimetas metsa looduskaitselist tähtsust paljude looma- ja taimeliikide elupaigana, 57% tähtsustas metsa kliimamuutuste leevendajana ja 41% nimetas metsa kui puidutoodangu allikat.\n\nSeisukohtade niisugusest jaotusest paistab, et ka riiklik metsamajanduse ja looduskaitse korraldusvõiksid ühise keele leida. Elurikkuse seisukohalt ei ole oluline, kui suur on puude üldine tagavara või kui palju seda aastas juurde tuleb, vaid see, et elupaigaks sobivat metsa oleks alati piisavalt. Selleks peab nii metsade majandamist kui ka kaitset planeerima palju suuremas skaalas, kui me oleme seni tavatsenud.\n\nEi aita üksikute vanade metsade kaitse alla võtmisest, mõne kvartali majandamisest väljajätmisest. Elupaiku tuleb vaadelda võrgustikuna maastikus, arvestades alade omavahelist sidusust ja tulundusmetsa võimet elurikkust hoida. Elurikkusesõbralikus maastikus on liikide levimisvõime kaugusel nii vana kui ka nooremat metsa, erinevaid raie- ja muid majandamisviise. Oluline, et ükski elupaiga tüüp ei jääks liiga väheseks ja liiga eraldatuks. Elurikkuses ei pea metsamajandaja nägema vaenlast, vaid sõpra, mida võib hädas vaja minna. Silmas peab pidama pikaajalist kasu, kus elurikkus aitab hoida metsi ka tulevastele põlvedele nii raiumiseks, nautimiseks kui ka seni varjul olevate võimaluste avastamiseks.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Elurikkuse seisukohalt ei ole oluline, kui suur on puude üldine tagavara või kui palju seda aastas juurde tuleb, vaid see, et elupaigaks sobivat metsa oleks alati piisavalt, kirjutavad teadlased Meelis Pärtel ja Martin Zobel Sirbis.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Loe uudis läbi ja pane oma kujutlusvõime tööle, et välja mõelda üks korralik sissejuhatav lause sellele loole.\n\n## Pealkiri:\n\nSoome taevas nähti eredat valguskera\n\n## Põhitekst:\n\nAstronoomiaühenduse Ursa andmetel on nad saanud rohkem kui 25 teadet pealtnägijatelt, kes kirjeldasid nähtust muu hulgas eredamana kui täiskuu. Mitmete kirjelduste kohaselt meenutas \"valgus- või tulekera ilutulestikuketti\".\n\nNähtusest kirjutas esimesena ajaleht Savon Sanomat.\n\nLapis nähti novembrikuus samalaadset valguskera, mis sai suure tähelepanu osaliseks oma ereduse tõttu. Tegemist oli meteoriidiga, mille tükid langesid arvatavasti Lapimaa põhjapiirkonda.\n\nHelsingi ülikooli füüsikateaduskonna teadur Tomas Kohout ütles tollal, et nähtud tulekera oli \"üks eredamaid omasuguste seas\" ja tekitas plahvatusega sarnanenud lööklaine. Meteoriiti nähti lisaks Soomele ka Põhja-Norras ja Venemaa Koola poolsaarel.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Soome kohal nähti reede õhtul taas eredat valguskera, mille kohta laekus tähelepanekuid Kuusamost kuni Turku linna ümbruseni, edastas kohalik meedia.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Loe artikli pealkiri ja sisu, seejärel loo pikk ja põnev lause, mis võiks olla artikli sissejuhatus.\n\n## Pealkiri:\n\nVälisuudiste lugemissoovitus nädalavahetuseks (38)\n\n## Põhitekst:\n\nKäesoleval nädalal välismaises ajakirjanduses avaldatud artiklitest on pakkuda järgnev valik:\n\nEUROOPA\n\nHispaania\n\nPolitico: vastastikku põrnitsemise võistlus jätkub. EUobserver samal teemal.\n\nReuters: Kataloonias hea tulemuse teinud Ciudadanose tõusev täht ohustab üleriigiliselt ka Rajoy positsiooni.\n\nPolitico viis olulisemat järeldust Kataloonia valimiste kohta.\n\nEUobserver: iseseisvuslaste valimisedu EL-i seisukohta ei muuda.\n\nGuardian: Rajoy kaitses oma kriisireguleerimise meetodeid.\n\nAFP/The Local: mis edasi?\n\nSuurbritannia\n\nForeign Affairs: Theresa May Brexiti-dilemma.\n\nReuters ja Daily Telegraph: 51 protsenti brittidest tahab uuringu kohaselt EL-i jääda, lahkuda tahab endiselt 41 protsenti.\n\nTimes ja Guardian: liberaaldemokraadid kutsuvad üles korraldama 208. aasta detsembris uut Brexiti referendumit.\n\nMedium: kuidas Vene trollid Briti rahvasaadikuid ründavad.\n\nSpectator: vastutus kibeda Brexiti eest lasub ka peaministril.\n\nGuardian: May võib Putinit kritiseerida, kuid Brexit on viimase unelmate poliitika.\n\nSpectator: Corbyni populaarsuse mage saladus.\n\nPolitico kirjutab SIIN ja SIIN, kuidas May Poolas külas käis, kuidas kaks riiki mõlemad Brüsseliga tülis on ja kuidas nad teinetest selles võitluses väga aidata ei saa. Samal teemal ka Reuters.\n\nMeduza: Boris Johnson külastas Moskvas ka Boriss Nemtsovi mõrva sündmuskohta. Sellest, mida ta Lavroviga kohtudes rääkis, kirjutavad Daily Telegraph, Times, Independent, Guardian ja BBC.\n\nSaksamaa\n\nPolitico: Angela Merkeli tiksuv Baieri kellapomm.\n\nDPA/The Local: Saksa julgeolekuteenistused usuvad, et pool \"ohtlikeks islamistideks\" liigitatud inimestest pole tegelikult ohtlikud.\n\nPolitico: sotside naasmine Saksa koalitsiooni annaks Nord Stream 2 taas lootust juurde.\n\nAFP: Volkswagen saatis USA kohtu poolt süüdi mõistetud tippjuhile vanglasse vallandamisteate.\n\nGuardian: aasta pärast terrorirünnakut Berliini jõuluturul on Saksamaa vajakajäämisi tunnistamas. AFP ja Reuters samal teemal.\n\nPolitico: kuuldused Merkeli poliitilisest surmast on tugevasti liialdatud.\n\nDaily Telegraph ja Times: ISIS-ega liitunud saksa neiu kohtus Iraaki külla saabunud vanematega, ees võib oodata surmanuhtlus.\n\nPolitico: Merkel ja Schulz soovivad jaanuari keskpaigaks esialgsete valitsuskõnelustega ühele poole saada.\n\nAustria\n\nPolitico: Austria \"mitte nii väga\" Euroopa-meelne valitsus.\n\nAPA toob välja, et uuel parempoolsel Austria valitsusel on ootamatult roheline ja väga ambitsioonikas keskkonnapoliitika. Yle samal teemal.\n\nBloomberg: miks Austria migratsioonivastast eksperimenti tasub jälgida.\n\nEuractiv ja The Local: EL-i juhid on igatahes valmis andma Austria uuele valitsusele võimaluse, Junckeri sõnul mingeid eelarvamusi pole.\n\nRadio Svoboda: Kurz Naš?\n\nEuropean Council on Foreign Relations: Austria - Venemaa Trooja hobune?\n\nEUobserver: Austria uus valitsus on tegelikult Euroopa Liidu projekti jaoks hea uudis.\n\nPrantsusmaa\n\nJournal de Dimanche ja Politico: Macroni populaarsus on tagasi tõusuteel.\n\nKa AFP kirjutab, kuidas 40-aastaseks saanud Macron on oma edu valemi taas üles leidnud.\n\nThe Local: inimõiguslased kritiseerivad Macroni valitsust jõuliste sammude ja migratsioonipoliitika karmistamise eest.\n\nSpectator: arvamus Macronist on paranenud ka Rahvusrinde valijate seas.\n\nThe Local: Prantsuse politsei asus aastatetagust briti perekonna tapmist uuesti uurima, sest kinni peeti üks väidetav sarimõrvar.\n\nPõhjamaad\n\nThe Local: Taani tänavatelt kaovad viimased münte vastu võtvad telefoniputkad.\n\nReuters: Taani sai tuleva aasta eelarvega hakkama ning kriisist üle.\n\nThe Local: Taani politsei andis Hiina visiidi ajal ebaseaduslikke korraldusi.\n\nDagens Nyheter ja Kauppalehti: sotsiaaldemokraadist Rootsi minister märkis, et riik on liiga palju varjupaigataotlejaid vastu võtnud ja et integratsioon ei toimi.\n\nThe Local: kuidas võib Rootsi \"feministlik välispoliitika\" pärast 2018. aasta valimisi muutuda?\n\nSVT ja Yle: viie aastaga on surmaga lõppenud tulistamisjuhtumite arv Rootsis kahekordistunud. Politsei sõnul \"sihitakse tänapäeval otse pähe\".\n\nTT/The Local: Rootsi koolides kriitiline õpetajate puudus.\n\nYle: Andorra kohus otsustas tagaotsitavat MV-Lehti asutajat Soomele mitte välja anda.\n\nHelsingin Sanomat: Niinistö toetus jätkab ikka veel kasvamist, Väyryneni liitumine mingit muutust ei tekitanud.\n\nYle: Soome Rootsi Rahvapartei kandidaat Nils Torvalds leiab, et kriisi puhkedes on juba hilja NATO liikmesust taotleda.\n\nHelsingin Sanomat: Soome taevas nähti taas kummalist valgust ja kuuldi pauke.\n\nYle: oktoobris Soome rannast leitud Estonia päästerõngas viiakse Kotka meremuuseumi.\n\nHelsingin Sanomat: nõudes NATO-referendumit, üritavad poliitikud koormat teiste õlgadele libistada - rahvas peaks tegema otsuse ebapiisava info põhjal.\n\nReuters: Norra ostab samuti Lõuna-Koreast raskerelvastust.\n\nMilitary.com: kõrge USA ohvitser tuletas Norras teenivatele merejalaväelastele meelde, miks nad seal on - heidutamiseks, kuid vajadusel ka võitlemiseks.\n\nUkraina\n\nWashington Posti andmetel näitab Trump rohelist tuld \"surmava relvastuse\" müümiseks Ukrainale.\n\nAmeerika Hääl aga vahendab, et tegelikult on vähemalt üks Texase firma müünud sisuliselt surmavat relvastust Ukrainale juba oma aasta aega.\n\nYevropeiska Pravda: Krimmi puudutav resolutsioon kinnitab, et Venemaa on okupant.\n\nRaadio Vaba Euroopa: Volkeri sõnul ei ole Donbassis mingi unine, külmutatud konflikt - see on tõsine kriis.\n\nBellingcat: Briti luureraport kinnitab MH17 vastu kasutatud relva Vene päritolu.\n\nKommersant: Krimmi sillaehitus võib Venemaale vea tõttu kallimaks maksma minna.\n\nItaalia\n\nPolitico: kuidas Itaalia elanikest euroskeptikud said.\n\nAFP: Veneetsia kanalitel leidis aset jõuluvanade võidusõit.\n\nNew York Times: kui Roomas juba kuskil kaevama hakatakse, siis võib üsna kergelt suure varanduse otsa sattuda.\n\nBloomberg: Berlusconi on kaks miljardit rikkam ja tagasi poliitikas.\n\nThe Local: Napolis varastati linna jõulupuu juba ööpäeva jooksul.\n\nPoola\n\nReuters: \"Madame Brexit\" teatas, et Poola põhiseadus on Poola enda asi.\n\nEUobserver: Ungari lubadus vetot kasutada näitab, et tulekul on lahing.\n\nPolitico: Varssavi end Brüsselil hirmutada ei lasknud.\n\nEUobserver: Lech Walesa sõnul on Poolas võimule saanud süüdimatud inimesed.\n\nTeised Euroopa riigid\n\nGuardian: Tšehhi politsei üle hakkab järelevalvet teostama kommunismiaegse märuliüksuse juht.\n\nForeign Policy: Portugalist on Euroopas kujunenud majanduslikult eduka anti-Saksamaa võrdkuju.\n\nBBC ja Guardian: uus USA suursaadik Hollandis pidi kohalikus meedias oma sõnu sööma.\n\nReuters: Iirimaa lubas Trumpil müüri ehitada.\n\nThe Courier Mail: Poguesi kuulsa jõululaulu \" Fairytale of New York\" sünniloost.\n\nEuroopa Liit/NATO\n\nPolitico: Euroopa migrandid on siin selleks, et jääda.\n\nEUobserver: Eesti eesistumine jätab endast maha enesekindlama Euroopa Liidu.\n\nAtlantic Uberi kohtuotsusest: Euroopa sõnum Silicon Valley'le - tech ei ole midagi erilist.\n\nPolitico: Euroopa Liidu suurtest ehitusplaanidest Tallinnas.\n\nCarnegie Europe: soovitusi NATO-le idatiiva kindlustamiseks.\n\nDefense One: kolm asja, mida USA relvajõud avajavad kõige rohkem Euroopas võitlemiseks.\n\nForeign Policy: populism on probleem. Elitaarsed tehnokraadid pole aga lahendus.\n\nBloomberg: võib-olla vaba maailm ei vajagi juhti.\n\nEUobserver. eurovoliniku sõnul peaksid investorid enne järele mõtlema, kui raha Nord Stream 2 projekti panevad.\n\nThe Local: EL ja Šveits on börsiteemadel taas tülitsemas.\n\nReuters: kristlased üle kogu maailma valmistuvad jõulupühadeks julgeolekule mõeldes.\n\nUSA\n\nTrumpi administratsiooni uut rahvusliku julgeoleku strateegiat saab lugeda SIIT.\n\nAtlantic, Commentary Magazine, War on the Rocks, Defense One, Federalist ja Foreign Affairs Trumpi uuest julgeolekustrateegiast.\n\nPolitico: Trump, Putin ja uus külm sõda.\n\nVanity Fair: Steve Bannoni järjekordne plahvatuslik intervjuu, muuhulgas annab ta tuld Jared Kushneri pihta ning spekuleerib võimalusega ise presidendiks kandideerida.\n\nNew York Times ja Guardian ühe demokraadist senaatori poolt algatatud ja Pentagoni poolt 2012. aastal lõpetatud UFO-teemalisest programmist. Siin saab vaadata ka üht õhuväe poolt tehtud videot tundmatust lendavast objektist.\n\nReuters: Kaspersky Lab läks keelu asjus USA valitsuse vastu kohtusse. Defense One samal teemal.\n\nAxios ja Politico: tegelik põhjus, miks Trumpi liitlased Muelleri uurimist ründavad.\n\nObserver endise USA luuredirektori teravast kriitikast Trumpi aadressil.\n\nOsaliselt samal teemal Commentary Magazine: Obama välispoliitilise maine surmakrambid.\n\nNBC: FBI hoiatas 2016. aastal Trumpi meeskonda Kremli katsete eest tema kampaaniasse imbuda, Manafort lahkus kaks päeva pärast esimest luurebriifingut.\n\nVox ja CNN: Senati luurekomitee uurib ka Jill Steini seoses võimalike Venemaa-seostega.\n\nFox News: Napolitano sõnul ei kao Vene-juurdlus niipea kuhugi.\n\nVox: Muelleri juurdluse võtmeisik pole Mueller ega Trump, vaid asejustiitsminister Rosenstein.\n\nAtlantic: senine konservatiivne maailmavaade Trumpi üle ei ela.\n\nPolitico: lekkinud memo, kus kogenud nõunik annab Tillersonile ülevaate, kuidas USA peaks inimõigusi rahvusvahelises suhtluses kasutama, on väga õpetlik lugemine.\n\nPolitico: kuidas Obama administratsioon lasi Iraani tuumaleppe nimel Hezbollah'l puhtalt pääseda.\n\nAmerican Interest: MeToo kampaaniast on saanud moraalne paanikahoog, mis ohustab nii naisi kui ka mehi.\n\nForeign Policy: probleem ei ole Trumpis, Ameerikas ongi dekadentsi ajastu.\n\nNBC ja USA Today: Trumpi poolt esitatud kohtunikukandidaat, kes vabariiklasest senaatori küsimustele vastates naerualuseks jäi, loobus oma kandidatuurist.\n\nWashington Post: Alabamas häbi töötas.\n\nNew York Times: sõda, mille Trump võitis.\n\nDaily Beast: Trumpi pärast võib ju piinlik olla, kuid konservatiividel ei olnud tegelikult üldse halb aasta.\n\nQuartz: kunagi saab Trump oma ekspresidendi raamatukogu - milline see võiks välja näha?\n\nThe Drive: Boeing vihjab uuele salapärasele sõjalennukile.\n\nAxios: mitmed suurfirmad teatasid pärast maksureformi plaanidest töötajate palka tõsta.\n\nVox: maksureformi neli võitjat ja neli kaotajat.\n\nGuardian: USA naine sünnitas lapse, kes \"võiks olla tema eakaaslane\". Meditsiinilise rekordiga on tegu igal juhul.\n\nReuters: Bitcoini halvim nädal pärast 2013. aastat.\n\nVENEMAA\n\nBildi palju tähelepanu pälvinud ja ülevaatlik lugu Venemaa sõjaväeõppusest Zapad 2017.\n\nWindow on Eurasia: FSB juht ütles, et suur osa Stalini valitsemisaja repressioonidest olid õigustatud.\n\nMoscow Times: Putinomics hakkab oma sära kaotama, stagnatsioon aga kinnitab kanda.\n\nWindow on Eurasia: veokijuhtide streik jätkub, kuid Moskva ignoreerib seda.\n\nMeduza: uus eelnõu annaks Vene võimudele ulatusliku ligipääsu inimeste biomeetrilistele andmetele.\n\nVaata, kes olid need 13 isikut, kelle suhtes USA president sel nädalal inimõiguste rikkumiste eest sanktsioone kehtestas. Muuhulgas on seal nimekirjas ka Vene peaprokuröri Juri Tšaika poeg Artjom.\n\nWindow on Eurasia: Uljukajevi kohtuotsus saadab kolm signaali kolmele publikule.\n\nMeduza: Tšetšeenia võimud lootsid reidi abil leida vendi Jamadajeveid.\n\nMedium: Lavrov üritas taas väita, et kriitikat Zapadi aadressil kasutatakse selleks, et salaja Balti riikidesse NATO vägesid juurde tuua.\n\nMeduza: Navalnõi meeskond paljastas jälle Peskovi lähedaste luksuslikku elu.\n\nGlobe and Mail: kuidas Venemaa võim oma õigus- ja vanglasüsteemi endiselt represseerimiseks kasutab.\n\nWindow on Eurasia: väidetavalt on võõrtöölisi Venemaa elanikkonnast juba 10 protsenti, moslemeid kokku 25 protsenti.\n\nMeduza: USA sanktsioonide alla jäänud Kadõrov soovitas ameeriklastel maha rahuneda.\n\nBloomberg: Putin tahab võita, aga mitte iga hinna eest.\n\nMeduza ja Kommersant: kuidas miljardite riisumises süüdistatud Vene ärimees põgenes Suurbritanniast mööbliautos.\n\nMUU MAAILM\n\nLähis-Ida\n\nTownhall: Nikki Haley'i kõrghetk.\n\nGuardian: Briti peaminister teatas Küprosel asuvas baasis, et ISIS on Süürias ja Iraagis laiaks litsutud.\n\nForeign Policy: Araabia Ühendemiraadid palkavad endisi CIA töötajaid, et spioonide impeeriumi rajada.\n\nJerusalem Post: Saudi akadeemik soovitas araablastel tunnistada, et Jeruusalemm on juutide jaoks püha.\n\nForeign Policy: Iraan on Põhja-Korea strateegiat jälgides õppinud.\n\nReuters: Iraani justiitsministeerium teatas, et briti-iraani abitöötaja vabastamise kohta pole mingit otsust.\n\nBBC: Iraani kombluspolitsei pidas kinni sadu pidutsejaid.\n\nPolitico: Türgi majandusel on oht üle kuumeneda.\n\nAFP: Jeemenis võib koolerajuhtumite arv olla kerkinud juba miljonini.\n\nAasia\n\nBloomberg ja Daily Beast: Põhja-Korea hakkab katsetama Siberi katku kandvate rakettidega.\n\nDaily Mail: Jaapani meedia andmetel on Kim Jong-un taas hukkamismeeleolus.\n\nDaily Telegraph: Trumpi administratsioon otsivat väidetavalt võimalust, kuidas Põhja-Koreal hoiatuseks \"nina veriseks\" teha.\n\nReuters: Lõuna-Korea kavatseb osta veel sõjalennukeid F-35.\n\nWall Street Journal: kuidas Hiina võimud oma kodanike järele luuravad.\n\nHong Kong Free Press väidab avalikustatud Briti dokumentidele viidates, et 1989. aastal hukkus Taevase Rahu väljaku sündmustes 10 000 tsiviilisikut.\n\nDaily Telegraph: Jaapan hoiatas, et peagi on oodata eriti võimsat maavärinat.\n\nGuardian: India politsei korraldas \"spirituaalses ülikoolis\" reidi ja avastas ligi 200 vangis hoitud naist ja tüdrukut.\n\nAafrika\n\nReuters: valge farmer sai pärast Zimbabwe võimuvahetust oma maa tagasi, kohalikud võtsid ta vastu aplausiga.\n\nDeutsche Welle: Lõuna-Aafrika Vabariigi võimupartei uue juhi Cyril Ramaphosa esimene ülesanne on puhastada erakond korruptsioonist.\n\nGuardian: Ramaphosa lubas LAV-i võimupartei taasühendada.\n\nForeign Affairs: LAV-is ei ole pärast apartheidi kõik andeks antud.\n\nDaily Telegraph ja USA Today: Uganda parlamendis läks lööminguks, kui kiideti heaks eelnõu, et 31 aastat valitsenud president võib ikka ametis jätkata.\n\nGuardian rääkis Muqdisho ohvriterohkest terrorirünnakust eluga pääsenutega sellest, kuidas neil praegu läheb.\n\nAmeerika\n\nEuractiv: Mehhiko ja EL pole suutnud veel kaubanduse asjus kokku leppida.\n\nGuardian käsitleb võikaid detaile Mehhiko kuritegevusest SIIN ja SIIN.\n\nBBC: Peruu president elas umbusaldushääletuse üle.\n\nGuardian: kuidas Kanada võimud sundisid eakat abielupaari lahku kolima.\n\nBBC: USA kohus mõistis süüdi kaks endist Lõuna-Ameerika jalgpallijuhti.\n\nAustraalia/Okeaania\n\nGuardian: värskeim ülevaade Melbourne'i autorünnaku asjaoludest.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "ERR-i uudisteportaali välisuudiste lugemissoovitus nädalavahetuseks.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Loe artikli pealkirja ja sisu. Kasuta oma loomingulisi võimeid, et koostada detailne ja põhjalik ühelauseline sissejuhatus sellele uudisele.\n\n## Pealkiri:\n\nTaani politsei võttis kinni terrorismis süüdistatava süürlase\n\n## Põhitekst:\n\nKopenhaageni politsei teatel võeti mees kinni koostöös julgeoleku- ja luureteenistusega. Politsei eestkõneleja kinnitas, et mees tabati neljapäeval.\n\nSüüdistuse kohaselt plaanis 30-aastane mees novembris terrorirünnakut koos teise 21-aastase mehega.\n\n\"Mehele esitati süüdistus terrorirünnaku kavandamises koos teise Saksamaalt pärit mehega, kellega kavatseti tappa või vigastada hulgaliselt inimesi Kopenhaagenis,\" kirjutati teadaandes.\n\n\"Mehed tahtsid rünnata inimesi nugadega ja hiljem õhkida ühe või mitu lõhkeseadeldist. Teise vandenõulase pidas kinni Saksamaa politsei,\" lisati avalduses.\n\nAjalehe Ekstra Bladet andmetel mõisteti mehe samuti süürlasest kaasosaline Saksamaal 6,5 aastaks vangi juba juulis.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Taani politsei teatas reedel, et võttis kinni Rootsis turvapaika taotlenud Süüria päritolu mehe, keda süüdistatakse terrorirünnaku sooritamise kavatsuses.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Pärast artikli pealkirja ja põhiteksti lugemist kasuta oma loovust, et koostada sisutihe ja pikk sissejuhatav lause.\n\n## Pealkiri:\n\nSaalihoki maailmameistrivõistlustel selgusid poolfinalistid\n\n## Põhitekst:\n\nTšehhi võitis veerandfinaalis Poola koondist tulemusega 11:4. Poolfinaalis on Tšehhi vastaseks Šveits, kes alistas veerandfinaalis Läti 10:4. Soome oli veerandfinaalis raskustes Slovakkia vastu, aga võitis 0:2 kaotusseisust lõpuks 8:6. Poolfinaalis kohtub Soome oma naabri Rootsiga, kes alistas veerandfinaalis Saksamaa tulemusega 26:2.\n\nPoolfinaalid peetakse laupäeval ning finaal pühapäeval.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Naiste saalihoki MM-võistlustel Šveitsis on selgunud poolfinalistid. Maailmameistritiitli nimel jätkavad heitlust kahekordne maailmameister Soome, Rootsi, Tšehhi ja Šveits.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Vaata läbi uudise pealkiri ja tekst ning loo loov sissejuhatav lause, mis haakub artikli sisuga.\n\n## Pealkiri:\n\nEuroliiga: kehv kolmas veerand tõi Žalgirisele kodus järjekordse kaotuse\n\n## Põhitekst:\n\nŽalgiris alustas kohtumist hästi, kui asus avaveerandi järel 21:19 juhtima. Teisele poolajale vastu minnes oli Valencia küll ühe punkti tagasi visanud, kuid Leedu meeskond juhtis endiselt seisuga 48:47. Žalgirisele sai lõpuks saatuslikuks kolmas veerand, mil visati vaid üheksa silma vastase 17 vastu. Otsustaval perioodil tuldi küll vastasele kolme punkti võrra lähemale, kuid sellest võiduks enam ei piisanud.\n\nKaunase parimana viskas Edgaras Ulanovas 16 punkti. Thomas Walkup toetas meeskonda 15 silmaga. Võitjate resultatiivseim oli üleplatsimehena Louis Labeyrie, kes tabas 22 punkti.\n\nTabelis jätkab Žalgiris kolme võidu ja kümne kaotusega viimasel ehk 18. kohal. Valencia on viie võidu ja kaheksa kaotusega 14. real.\n\nTulemused:\nMüncheni Bayern – Peterburi Zeniit 77:69\nLyon-Villeurbanne – Milano Olimpia 89:82\nBarcelona – Panathinaikos 98:86\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Korvpalli Euroliigas võttis Kaunase Žalgiris vastu järjekordse kaotuse. Seekord jäi Leedu tippklubi alla Valenciale tulemusega 82:86.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Loe artikli pealkiri ja sisu, seejärel loo pikk ja põnev lause, mis võiks olla artikli sissejuhatus.\n\n## Pealkiri:\n\nPompeo hoiatas Teherani USA huvide kahjustamise eest Iraagis\n\n## Põhitekst:\n\nPompeo sõnul on Iraani käepikendused sooritanud hiljuti mitu rünnakut baasidele, kus asuvad USA ja teiste riikide üksused. Ta tõi eraldi välja 9. ja 12. detsembril toimunud raketirünnakud Bagdadi lennujaama alal asuvatele rajatistele, kus sai viga viis Iraagi sõdurit.\n\n\"Peame kasutama seda võimalust meenutada Iraani juhtidele, et nende või nende käepikenduste rünnakuid, mis kahjustavad ameeriklasi, meie liitlasi või meie huve, saavad USA-lt otsustava vastuse,\" rõhutas minister reedeses avalduses.\n\n\"Iraan peab austama oma naabrite suveräänsust ning viivitamatult lõpetama surmava abi ja toetuse andmise kolmandatele osapooltele Iraagis ja mujal piirkonnas.\"\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "USA välisminister Mike Pompeo hoiatas baase tabanud raketirünnakute järel Iraani otsustava vastuse eest, kui USA huvid Iraagis peaksid kahjustada saama.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Loe artikli pealkiri ja sisu, seejärel loo pikk ja põnev lause, mis võiks olla artikli sissejuhatus.\n\n## Pealkiri:\n\nJYP alistas karistusvisete järel TPS Turku, Rooba taas resultatiivne\n\n## Põhitekst:\n\nAvakolmandik möödus väravateta, kuid seejärel tegi otsa lahti Rooba, kes toimetas litri võrku teise kolmandiku kaheksandal minutil. Neli minutit hiljem viigistas seisu Lauri Pajuniemi. Otustavale perioodile viis JYP-i eduseisust Jani Tuppurainen täpne vise. Kui Jarkko Immonen kavaldas üle vastaste väravavahi, juhtis Rooba kodumeeskond juba kahe viskega, kuid TPS Turkule olukord ei meeldinud ning viigistasid seisu kaks minutit enne lõpuvile Topi Nattinen ja Zach Budish.\n\nLisaajal väravaid ei visatud ning võitja selgus karistusvisete järel. JYP-ile tõi võidu Tuppurainen.\n\nRooba on sel hooajal JYP-i eest visanud kaheksa väravat ning andnud üheksa resultatiivset söötu. Edetabelis hoiab eestlase kodumeeskond 19 võidu ja 12 kaotusega neljandat kohta. TPS Turku on kaheksa võidu ja 22 kaotusega 14. positsioonil.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Eesti jäähokikoondislase Robert Rooba koduklubi Jyväskylä JYP alistas Soome meistrivõistlustel karistusvisete järel TPS Turku tulemusega 4:3.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Tutvu artikli sisuga ja loo sellele pika lausega sissejuhatus, mis köidab lugeja tähelepanu.\n\n## Pealkiri:\n\nRakvere Tarvas üllatas kodusaalis Läti tippklubi Ventspilsi\n\n## Põhitekst:\n\nNädal aega tagasi Rain Veidemanist ilma jäänud Rakvere Tarvas jäi kodusaalis avaveerandi järel ühepunktilisse kaotusseisu ning poolajapausiks olid vastased libisenud nelja punkti kaugusele. Tugev teine poolaeg tõi Eesti meeskonnale Ventspilsi üle magusa võidu. Kolmandal veerandil viskas Tarvas 20 punkti vastase 15 vastu ning neljandal 23 silma Ventspilsi 15 vastu.\n\nTarvase resultatiivseim mängija oli Thomas Theddus Hamilton IV, kes viskas 24 punkti, võttis kaheksa lauapalli ja andis ühe korvisöödu. Meeskonda toetas 19 silmaga Kristo saage ja 18-ga Devin Lee Harris. Ventspilsi parim oli 19 punkti, nelja lauapalli ja nelja korvisööduga Timothy Neocartes Shorts II.\n\nVentspilsi kaotus tähendab, et tabelis tõusis neist mööda kolmandale kohale BC Kalev/Cramo. Läti tippklubil on üheksa võitu ja kolm kaotust. Rakvere Tarvas tõusis seitsme võidu ja kuue kaotusega 6. positsioonile.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Eesti-Läti korvpalliliigas alistas Rakvere Tarvas kolmandal kohal paiknenud BK Ventspilsi tulemusega 87:78.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Loe uudis läbi ja pane oma kujutlusvõime tööle, et välja mõelda üks korralik sissejuhatav lause sellele loole.\n\n## Pealkiri:\n\nAndy Murray jättis vigastuse tõttu treeninglaagrisse sõitmata\n\n## Põhitekst:\n\nEndisele maailma esireketile hakkas vigastus mure tegema eelmisel kuul Davis Cupil, kuid õnneks saab Murray väljakult eemal olles siiski treenida. Platsile loodab ta naasta järgmise seitsme päeva jooksul.\n\n3. jaanuaril algaval ATP karikavõistlusel planeerib Murray Suurbritannia meeskonda endiselt aidata. Samuti oodatakse teda 20. jaanuaril Melbourne'is algavatele Austraalia lahtistele meistrivõistlustele.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Suurbritannia tennisist Andy Murray jättis Miamisse detsembrikuisesse treeninglaagrisse sõitmata, kuna teda vaevab vigastus kubeme piirkonnas.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Vaata läbi uudise pealkiri ja tekst ning loo loov sissejuhatav lause, mis haakub artikli sisuga.\n\n## Pealkiri:\n\nUNESCO eemaldas Belgia Aalsti karnevali kultuuripärandi nimekirjast\n\n## Põhitekst:\n\nÜRO organisatsiooni valitsustevaheline komitee ütles teadaandes, et karneval eemaldatakse nimekirjast \"korduvate rassistlike antisemiitlike kujutamiste\" eest.\n\nAalsti karneval lisati UNESCO maailmapärandi nimekirja 2010. aastal.\n\nSel aastal aga kujutas üks karnevalisõiduk kongus ninadega ortodoksseid juute istumas kullakottide otsas. See pälvis Belgia 40 000-liikmelise juudikogukonna pahameele.\n\n\"Aalsti kodanikud on kannatanud grotesksete süüdistuste tõttu,\" ütles linnapea Christoph D'Haese pressiteates. \"Me ei ole juudivaenulikud ega rassistlikud. Kõik, kes seda toetavad, tegutsevad pahauskselt. Aalst jääb alatiseks narrimise ja satiiri pealinnaks.\"\n\nUNESCO ütles Colombia pealinnas Bogotas tehtud otsuses, et organisatsioon jääb kindlaks oma aluspõhimõtetele väärikusest, võrdsusest ja vastastikusest austusest inimeste vahel ning mõistab hukka igasugused rassismi, antisemitismi ja ksenofoobia vormid.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "UNESCO eemaldas reedel oma vaimse kultuuripärandi nimekirjast Belgia linnas Aalstis toimuva iga-aastase karnevali antisemitismi tõttu.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Loe uudis läbi ja pane oma kujutlusvõime tööle, et välja mõelda üks korralik sissejuhatav lause sellele loole.\n\n## Pealkiri:\n\nVenemaa laskesuusatamise teatenelik võib ilma jääda Sotši olümpiakullast\n\n## Põhitekst:\n\nJuba varasemalt on seostatud kahekordset olümpiavõitjat, nüüdseks karjääri lõpetanud venelast Jevgeni Ustjugovit dopinguga. Kahtluse all on ka Svetlana Sleptsova, kes võidutses teatesõidus 2010. aasta olümpial Vancouveris.\n\n\"Rahvusvahelise Laskesuusatamise Föderatsioon (IBU) algatas Ustjugovi, Sleptsova ja kahe teise Venemaa laskesuusataja kohta menetluse 2018. aasta novembris, tuginedes Moskvast pärit LIMS-i andmetele. Juba sel ajal tegi IBU tihedat koostööd WADA-ga,\" tõi IBU pressiteates välja. \"Nimetatud sportlaste kohtuprotsessid on endiselt pooleli, seega me ei saa rohkem infot anda.\"\n\nVenemaa kvarteti diskvalifitseerimise otsuse võtab vastu Rahvusvaheline Olümpiakomitee. Sellisel juhul pälviksid kuldmedalid sakslased Erik Lesser, Daniel Böhm, Arnd Peiffer ja Simon Schempp. Viimane jäi finišiheitluses alla venelasele Anton Šipulinile.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Venemaa dopinguskandaali segatud Venemaa laskesuusatajad võivad ilma jääda 2014. aastal Sotši olümpiamängudel võidetud teatesõidu kuldmedalist. Uueks olümpiavõitjaks tõuseks Saksamaa teatenelik.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Loe artikli pealkiri ja sisu, seejärel loo pikk ja põnev lause, mis võiks olla artikli sissejuhatus.\n\n## Pealkiri:\n\nVormel-1 fännid valisid aasta parimaks uueks tulijaks hoopis Norrise\n\n## Põhitekst:\n\nTai juurtega Suurbritannia sõitja Albon alustas hooaega Toro Rossost, kuid poole hooaja pealt vahetati ta Red Bulli esindusmeeskonda. Möödunud nädalal Prantsusmaal Pariisis toimunud FIA pidulikul galal kuulutati tema aasta parimaks tulijaks, kuid vormelisõbrad arvavad teisiti.\n\n20-aastane Norris pälvis 76% häältest, Albon 16% ja Williamsi sõitja George Russell 8%. Kokku andis oma hääle 86 922 fänni. Norris on publiku poolehoiu võitnud tänu tugevale sotsiaalmeedias loodud kuvandile. Lisaks on tal hea naljasoon ja huvitav suhe hispaanlasest meeskonnakaaslase Carlos Sainziga.\n\nMM-sarja kokkuvõttes pälvis Albon kaheksanda, Norris oli 11. ja Russell 20. koha.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Rahvas hääletas vormel-1 MM-sarja aasta uueks tulijaks McLareni piloodi Lando Norrise, kuigi Red Bulli meeskonnas sõitev Alexander Albon näitas võistlustel paremaid tulemusi.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Vaata läbi uudise pealkiri ja tekst ning loo loov sissejuhatav lause, mis haakub artikli sisuga.\n\n## Pealkiri:\n\nPriit Pärn: kilplased on peaaegu hipsterid\n\n## Põhitekst:\n\nKilplased valutavad südant kliimaprobleemide ja muude üleilmsete hädade pärast ning püüavad olla ise parim osa suurest maailmast. Paraku on Pärna sõnul jõudnud kilplasse ka osa uusrumalusest, vahendas \"Aktuaalne kaamera\".\n\n\"Originaalis on kilplased targad, nad kutsuti naabermaadele nõunikeks ja nad kodus jätsid kogu majandamise naiste kaela. See ei toiminud ja siis nad tulid koju ja hakkasid mängima rumalaid ja pikapeale läksidki rumalateks. Mul hakkas nendest kahju, kui see maailm, kuhu nemad tahavad kuuluda, see tuleb nende enda abiga koju kätte. See ilmselt sõidab neist üle,\" ütles Pärn.\n\nPärn lisas, et seos tänapäevaga tuleb kilplaste kaudu väga hästi esile. \"Pluss veel see, et nemad on üks väike osa sellest maailmast, kellest nemad mõtlevad, et olla nagu maailm, aga kas maailm ka seda mõtleb, et kuskil on kilplased,\" arutles ta.\n\nPärna jaoks on see juba viies pöördumine selle toimeka rahvakillu juurde, esimene koomiksi-versioon ilmus 1977. aastal. Seekordne väljaanne pole kordustrükk, vaid täiesti uus lugu.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Priit Pärna uus raamat kilplaste lugudest väidab, et kilplased globaliseeruvad. Kui üle 40 aasta tagasi olid kilplased väliselt pigem kohmakas matsirahvas, siis tänaseks on autori enda sõnul tegemist juba peaaegu hipsteritega.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Loe uudis läbi ning loo sellele fantaasiarikas ja pikk lause, mis võiks uudist tutvustada.\n\n## Pealkiri:\n\nMonastiris maratonmänge pidanud Tamm langes konkurentsist veerandfinaalis\n\n## Põhitekst:\n\nKahes esimeses ringis üle kahe ja poole tunnised maratonmängud võitnud Tamm langes veerandfinaalis konkurentsist ühe tunni ja 15 minutiga. Tamm servis kohtumise jooksul kaks ässa ja tegi ühe topeltvea. Esimese servi õnnestumisprotsent oli eestlasel 58%. Prantslase vastavad näitajaid olid kaks, üks ja 87%.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Tuneesias Monastiris toimuval ITF-i tenniseturniiril langes Kristjan Tamm (ATP 735.) konkurentsist veerandfinaalis, kui jäi 2:6, 3:6 alla prantslasele Thomas Laurent'le (ATP 721.).",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Loe uudis läbi ja pane oma kujutlusvõime tööle, et välja mõelda üks korralik sissejuhatav lause sellele loole.\n\n## Pealkiri:\n\nAasta parima meesjalgpalluri tiitlile nimetati 12 kandidaati\n\n## Põhitekst:\n\nParim meesjalgpallur selgitati välja Eesti Jalgpalliajakirjanike Klubi (EJAK) ja Eesti Jalgpalli Liidu (EJL) ringküsitluses. Nii EJAK-i kui ka EJL-i poolt osales küsitluses 33 inimest ehk kokku 66 hääletajat, kes nimetasid oma esikolmiku: esikoht teenis kolm, teine koht kaks ja kolmas koht ühe punkti.\n\nHääli kogusid 12 mängijat (tähestikulises järjekorras): Gert Kams (Tallinna FC Flora), Ragnar Klavan (Cagliari Calcio, Itaalia), Mattias Käit (NK Domžale, Sloveenia), Sergei Lepmets (Tallinna FCI Levadia), Karol Mets (AIK Fotboll, Rootsi), Henrik Ojamaa (Miedž Legnica, Poola), Ats Purje (KuPS, Soome), Erik Sorga (Tallinna FC Flora), Sergei Zenjov (Kargandõ Šahtjor, Kasahstan), Joonas Tamm (Lilleström SK, Norra), Taijo Teniste (SK Brann, Norra), Konstantin Vassiljev (Tallinna FC Flora).\n\nAasta parim meesjalgpallur tehakse teatavaks 15. detsembril Estonia kontserdisaalis traditsioonilisel jalgpalligalal.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Pühapäeval Estonia kontserdisaalis toimuval jalgpalligalal kuulutatakse välja Eesti aasta parim meesjalgpallur. Kandidaate on sellele tiitlile 12.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Loe artikli pealkirja ja sisu. Kasuta oma loomingulisi võimeid, et koostada detailne ja põhjalik ühelauseline sissejuhatus sellele uudisele.\n\n## Pealkiri:\n\nEesti parim piljardisportlane alustab laupäeval võitlust MM-tiitlile\n\n## Põhitekst:\n\nGrabe paikneb hetkel maailma edetabeli 19. real ning Euroopa edetabelis on Grabe 2. kohal. Teda edestab vaid valitsev maailmameister, maailma edetabeli liider ja tänane absoluutne piljardimaailma valitseja, kõigest 22-aastane sakslane Josshua Filler.\n\nEnne laupäevaseid kohtumisi on Grabel enesetunne hea ja vaim valmis: \"Olen positiivselt meelestatud ja enesetunne ning vorm peaksid head olema. Võtan turniiri mäng-mängu haaval ja annan kindlasti igas mängus endast parima.\"\n\n\"2016. aasta MM-ilt on Grabel ette näidata 5. koht. Lisaks viimaste rahvusvaheliste suurvõistluste pjedestaalikohad. See võib olla hea kombinatsioon ja eeldus korralikule etteastele. Alal, millega tegeletakse maailma igas riigis ning mille MM-ile pääseb vaid 96 paremat, otseselt favoriite ei ole ja eelmise aasta finalist võib kahe kaotusega lõpetada turniiri ka 65. kohaga. Tase on ülimalt kõrge ja ühtlane ning mängida oskavad seal kõik. Ja väga hästi mängida,\" ütles alaliidu esindaja Kristjan Kuusik.\n\nKui kodustel tähtsaimatel võistlustel (novembri lõpus peetud 9-palli Eesti MV) pidi Grabe piirduma poolfinaaliga (kaotus hilisemale võitjale Mihkel Rehepapile), siis rahvusvahelistel areenidel on Grabel väga korralik hoog sees – Euro-Tour osavõistlusel (maailma üks kõrgetasemelisemaid liigasid) on Grabe 200 osaleja konkurentsis jõudnud kolmel viimasel korral pjedestaalile. Hooaja viimasel Türgi Euro-Tour osavõistlusel riputati Grabele kaela kõige säravaim medal, mida tuli tal viis aastat oodata. Nimelt on 2014. aastast Grabel ette näidata kaks järjestikust Euro-Tour etapivõitu. Sellise saavutusega on hakkama saanud Euro-Touri 28-aastase ajaloo jooksul väga üksikud piljardisportlased.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "14.-17. detsembrini Kataris Dohas peetavatele piljardi 9-palli MM-ile pääsevad osalema vaid maailma selle ala 96 paremat sportlast. Nende hulgas ka Eesti parim piljardisportlane Denis Grabe.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Loe artikli pealkirja ja sisu. Kasuta oma loomingulisi võimeid, et koostada detailne ja põhjalik ühelauseline sissejuhatus sellele uudisele.\n\n## Pealkiri:\n\nMerkel: Suurbritanniast saab Brexiti järel meie lähim konkurent\n\n## Põhitekst:\n\nBriti peaminister Boris Johnson võitis neljapäeval ülekaalukalt ennetähtaegsed parlamendivalimised ja saab seega Brexiti ettenähtud ajaks 31. jaanuariks teoks teha.\n\nPärast seda algavad EL-i ja Suurbritannia kaubanduskõnelused, mis peavad panema paika poolte tulevased suhted.\n\nEL-ile teeb muret kaubanduskõneluste tihe ajakava ja ametnikud on rõhutanud, et Suurbritannial tuleb kokkuleppe saavutamiseks Euroopa norme järgida.\n\n\"Me saame endale lähedase konkurendi, mis võib aga kannustada meid kiiremini otsuseid langetama,\" ütles Merkel.\n\nMõned Brexiti pooldajad tahavad, et Johnson teeks Suurbritanniast madalate maksude ja väheste regulatsioonidega \"Singapuri Thamesil\", Brüssel peab aga tähtsaks tööjõu-, keskkonna- ja teiste normide järgimist.\n\nMacron hoiatas Suurbritanniat ebaõiglase konkurentsi eest\n\nPrantsuse president Emmanuel Macron hoiatas reedel Suurbritanniat ebaõiglase konkurentsi eest Euroopa Liiduga pärast Brexitit.\n\n\"Minu lootus on see, et Ühendkuningriik jääks liitlaseks, sõbraks ja väga lähedaseks partneriks. Tingimuseks on panna paika õiglase suhte reeglid,\" ütles Macron pärast EL-i tippkohtumist Brüsselis.\n\n\"Me ei taha, et Suurbritanniast saaks ebaõiglane konkurent,\" ütles Prantsuse riigipea.\n\nEL hoiatab Londoniga algavate kaubanduskõneluste tiheda ajakava eest\n\nEuroopa Komisjoni president Ursula von der Leyen hoiatas reedel, et Brexiti-järgsetel kaubanduskõnelustel Suurbritanniaga on iga hetk hinnas.\n\nEuroopa Liidu liidrid arutasid Brüsseli tippkohtumisel, kuidas minna edasi pärast Brexitit, millel on pärast peaminister Boris Johnsoni konservatiivide võitu parlamendivalimistel väljavaated 31. jaanuari tähtajaks teoks saada.\n\nVon der Leyen rõhutas, et kaubanduskõneluste ajakava on väga tihe. \"Esimesel veebruaril hakkame tööle,\" kannustas ta.\n\nEuroopa Ülemkogu eesistuja Charles Michel hoiatas, et liikmesriigid ei võta lepet vastu pimesi ja nõuaksid, et Ühendkuningriik peaks kinni Euroopa normidest.\n\n\"Leppeni jõudmine mistahes hinnaga pole kõne all,\" ütles Michel.\n\n\"Läbirääkimised lõppevad, kui selle tulemused on tasakaalus ja lugupidavad,\" ütles endine Belgia peaminister. \"Meil on kombeks teha asju tuginedes kogemusel, läbipaistvusel ja ühtsusel.\"\n\nEuroopa Liit on mures kiiruse pärast, millega Johnson leppeni tahaks jõuda ja Briti võimalike katsete pärast õõnestada allesjääva 27 liikmesriigi ühtsust.\n\nKohtumise järel teatasid liikmesriigid, et tahavad Ühendkuningriigiga võimalikult lähedaid suhteid, kuid see peaks tagama võrdse mänguvälja.\n\nKaubanduskõnelusi hakkab juhtima EL-i pealäbirääkija Michel Barnier. Liikmesriigid jälgivad kõnelusi tähelepanelikult ja annavad neile vajadusel omapoolset sisendit, ütlesid liidrid ühisteates.\n\nJohnsonil on 1. juulini aega taotleda kaubanduskõneluste pikendamist. Kui selleks ajaks lepet ei ole ja läbirääkimisi ei pikendata, terendab 2020. aasta lõpus taas leppeta suhete oht.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Saksa kantsler Angela Merkel hoiatas reedel, et Suurbritanniast saab Euroopa Liidust lahkumise järel ühenduse lähim konkurent.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Loe artikli pealkiri ja sisu, seejärel loo pikk ja põnev lause, mis võiks olla artikli sissejuhatus.\n\n## Pealkiri:\n\nEuroopa Komisjon süsinikulekkest: me ei ole naiivsed\n\n## Põhitekst:\n\n\"Mis puudutab saaste üle piiride kandumist, siis komisjon ei ole siin naiivne,\" ütles Euroopa Komisjoni rohelise kokkuleppe valdkonna kõneisik Vivian Loonela reedel ERR-ile.\n\n\"Kui on võtame näite, kus Euroopa tööstus on investeerinud kliimapõhistesse muudatustesse, aga samal ajal imporditakse sarnaseid tooteid kolmandatest riikidest, kus on märgatavad heitemäärad, siis loomulikult ei ole lahenduseks naiivselt öelda, et las see saaste olla kuskil mujal,\" lisas ta.\n\nEuroopa Liidu liidrid otsustasid neljapäeval võtta suuna kliimaneutraalsuse saavutamiseks 2050. aastaks ning rõhutasid, et seda tuleks teha nii, et säiliks EL-i konkurentsivõime ja hoitakse ära kasvuhoonegaaside heite ülekandumine kolmandatesse riikidesse. \"Sellega seoses võtab Euroopa Ülemkogu teatavaks komisjoni kavatsuse esitada ettepanek piiril kohaldatava süsinikdioksiidi kohandusmehhanismi kohta, mis puudutab CO2-mahukaid sektoreid,\" öeldakse ülemkogu järeldustes.\n\n\"Roheleppe eesmärk on muuta Euroopa majandust nii, et see panustaks positiivselt kliimaneutraalsuse saavutamisse. Aga samuti on vaja selgitada oma rahvusvahelistele partneritele, et ka nende huvides on muuta oma tööstust ja majandust keskkonnasäästlikumaks,\" rääkis Loonela.\n\nEuroopa Komisjon, millel on Euroopa Liidus õigus seadusandlikke algatusi teha, ei ole veel otsustanud, mil tulla välja ettepanekutega piiril kohaldatava süsinikdioksiidi kohandusmehhanismi kohta.\n\n\"See nõuab põhjalikku ettevalmistust, arvestamist Maailma Kaubandusorganisatsiooni (WTO) reeglitega, kuidas piiriülest kaubandust maksustatakse. Komisjoni eesmärk on jätkuvalt, et Euroopa Liidu ettevõtete konkurentsivõime oleks tugev,\" ütles Loonela. Tema sõnul on \"juriidiliselt nuputamist päris palju, kuidas seda õigesti teha\".\n\n\"Aga kuna nüüd ka ülemkogu selle üle rõhutas, siis see on kindlasti midagi, millega hakatakse kiiresti tegelema,\" rõhutas Loonela.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Euroopa Komisjoni esindaja kinnitusel mõistetakse seal suurepäraselt kliimaplaanidega kaasneva niinimetatud süsinikulekke ohtu ning seepärast asutakse sellega ka viivitamatult tegelema.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Tutvu uudise pealkirja ja põhisisuga. Kasuta neid fakte, et luua pikk ja sisutihe lause, mis toimib loo sissejuhatusena.\n\n## Pealkiri:\n\nRatas: ootame brittidelt selgust andvaid samme\n\n## Põhitekst:\n\nRatase sõnul ütlesid britid parlamendivalimistel oma sõna ning andsid sellega tugeva mandaadi Boris Johnsonile.\n\n\"Ühendkuningriik on ja jääb Eesti jaoks oluliseks partneriks, liitlaseks ja ennekõike lähedaseks sõbraks nii praegu kui ka pärast ühendusest lahkumist,\" ütles peaminister.\n\n\"Ootame Ühendkuningriigilt edasisi samme, mis suurendavad selgust ja ettenähtavust EL-ist väljaastumise protsessis. See on oluline korrapärase lahkumise tagamiseks ning annab meile võimaluse asuda tulevikusuhete kõneluste juurde,\" lisas ta.\n\nRatase sõnul on tähtis hoida Euroopa Liidu ühtsust ning jätkata vajaliku ettevalmistusega. \"Eestile on tähtis võimalikult lähedase suhte hoidmine Ühendkuningriigiga, eelkõige välis-, kaitse-, julgeolekupoliitikas ning vabakaubanduses,\" selgitas ta.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Euroopa Ülemkogu arutas reedel edasisi samme seoses Ühendkuningriigi lahkumisega Euroopa Liidust. Peaminister Jüri Ratase sõnul ootab liit brittidelt selgust EL-ist välja astumise protsessis.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Loe uudis läbi ning loo sellele fantaasiarikas ja pikk lause, mis võiks uudist tutvustada.\n\n## Pealkiri:\n\nItaalia legaliseeris lahja kanepi\n\n## Põhitekst:\n\nTubakapoodides ja erikauplustes võib alates 1. jaanuarist müüa kanepitooteid, mis ei sisalda üle 0,5 protsendi kanepi psühhoaktiivset komponenti tetrahüdrokannabinool (THC).\n\nParlament kiitis seadusmuudatuse heaks pärast pikki vaidlusi endise siseministri Matteo Salvini ning väikeettevõtjate ja põllumeeste vahel.\n\nParemäärmuslik Salvini ähvardas panna kinni kõik poed, kus kanepit müüakse.\n\nPõllumajandusühendus Coldiretti tervitas parlamendi sammu ja märkis, et Itaalias on kanepiistanduste pindala kasvanud 2013. aasta 400 hektarilt 4000 hektarile.\n\n\"Sellega on luupainaja läbi,\" kuulutas kanepitarnefirma Cannabidiol Distribution asutaja Luca Fiorentino pärast parlamendihääletust ajalehele la Stampa. \"Ma pidin pärast Salvini nõiajahti 10 inimest vallandama ja kaotasin 68 protsenti tuludest.\"\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Itaalia parlament legaliseeris sel nädalal lahja kanepi tootmise ja müügi, andes põllumeestele ja müüjatele edaspidiseks kindluse.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Loe uudis läbi ning loo sellele fantaasiarikas ja pikk lause, mis võiks uudist tutvustada.\n\n## Pealkiri:\n\nRahvusvaheline näitus aitab mõista puuet uue nurga alt\n\n## Põhitekst:\n\nVäljapaneku kuraatorid peavad tähtsaks murda puuetega seotud eelarvamusi ning seetõttu valisid nad näitusele puuetega kunstnike teosed, mida on eksponeeritud maailma tippgaleriides Guggenheimist Tate'ini. \"Kunstnike töid uurides nägime, et need kõik puudutavad keelt ja suhtlust. Keel aitab teha puude nähtavaks ja selle kandjat kaasata, aga võib muuta selle ka nähtamatuks ja tõrjutuks,\" kirjeldasid Kim ja Van Tomme.\n\n\"Kunst on vaba, ütleb põhiseadus. Kuid juurdepääs kunstile pole seda kahjuks sugugi mitte. Kuidas ikkagi tajuda Ants Laikmaa maali \"Vaade Caprilt\", Arvo Pärdi tintinnabulit, mõnda skulptuuri, tikandisse või videotaiesesse kätketud sõnumit, kui vastavad meeled ei tööta? Kuidas pääseda näitusele, kuhu viib kitsas trepp, kuid ainsaks liikumisvahendiks on ratastool? On liigutav, et peagi avatav näitus püüab – loodetavasti edukalt – nii mõnegi ületamatuks peetud takistuse ületada,\" lisas õiguskantsler Ülle Madise.\n\nNäituse avamisel 13. detsembril kell 16 esines Noëmi Lakmaier performansiga \"The Task of Containing\".\n\nNäitus jääb lahti 24. veebruarini. Sinna pääseb ligi nii liikumis-, nägemis- kui kuulmispuudega inimene.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Tallinna Kunstihoones avati 13. detsembril rahvusvaheline kaasaegse kunsti näitus \"Sõna mõjutus: puue, suhtlus, katkestus\". 13 kunstniku teosed valisid välja kuraatorid Christine Sun Kim ja Niels Van Tomme ning näitus saab teoks koostöös Õiguskantsleri Kantselei ja Brüsseli kunsti- ja meediakeskusega ARGOS.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Pärast artikli pealkirja ja põhiteksti lugemist kasuta oma loovust, et koostada sisutihe ja pikk sissejuhatav lause.\n\n## Pealkiri:\n\nUus-Meremaal on kadunud veel kaks vulkaanipurske tõttu hukkunut\n\n## Põhitekst:\n\nEsmaspäeval oli Valgel saarel 47 inimest, kui seal vulkaan ootamatult purskama hakkas. Esialgu leidis kinnitust kaheksa inimese hukkumine, veel kaheksa inimest jäi kadunuks. 20 inimest on veel haiglas intensiivravil, vahendas BBC.\n\nReedel toimunud päästeoperatsioon kuue surnukeha saarelt ära toomiseks korraldati vaatamata uue vulkaanipurske ohule.\n\nPolitsei kinnitas, et kaks ohvrit, kes on veel kadunud, püütakse leida laupäeva hommikul. Selleks saadetakse saare juurde sukeldujad.\n\n\"Kahjuks ei ole surnukehade ära toomise operatsioon läbi, sest kaks inimest on veel kadunud. Me teame, et vähemalt üks surnukeha on vees ja sukeldujad püüavad ta sealt ära tuua. Me teeme kõik, et leida ja tuua kaks ohvrit saarelt ära,\" ütles politseikomissoar Mike Bush pressiteates.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Uus-Meremaa kaitseväe spetsialistid tõid reedel Valgelt saarelt ära vulkaanipurske tagajärjel hukkunud kuue inimese surnukehad. Laupäeval jätkuvad kahe siiani kadunud inimese otsingud.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Vaata läbi uudise pealkiri ja tekst ning loo loov sissejuhatav lause, mis haakub artikli sisuga.\n\n## Pealkiri:\n\nKristin Kuuba alustas turniiri Milanos kindla võiduga\n\n## Põhitekst:\n\nValikturniiri kaudu põhitabelisse pääsenud taanlanna Fuglsang suutis tartlannale vastumängu korraldada vaid 17 minutit. Esimeses geimis oli ainus viigiseis 1:1, teises läks Kuuba oma teed seisult 5:3.\n\nTeises ringis kohtub kindlalt olümpiakursil liikuva Triitoni klubi esimängija Itaalias viienda asetuse saanud Kanada esindaja Brittney Tamiga. Kuuba ja Tam on seni omavahel kohtunud ühe korra - tänavu oktoobris Hollandi turniiril sai võidu Tam 23:21, 21:15.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Eesti naiste sulgpalli esireket Kristin Kuuba alustas WBF-i Challenge-sarja turniiri (Decathlon Perfly Italian International 2019) Milanos kindla võiduga, alistades Anne Fuglsangi tulemusega 21:9, 21:5.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Tutvu uudise pealkirja ja põhisisuga. Kasuta neid fakte, et luua pikk ja sisutihe lause, mis toimib loo sissejuhatusena.\n\n## Pealkiri:\n\nSüsinikuleke ohustab Eestis ka muid kui ainult energiatootjaid\n\n## Põhitekst:\n\n\"Üldiselt võib öelda, et süsinikulekkest on ohustatud igasugune selline tootmine, mille kolimine Euroopa Liidust välja kolmandatesse riikidesse keskkonnanõuete karmistumisel on lihtne või võimalik,\" ütles keskkonnaministeeriumi kliimaosakonna nõunik Janika Laht ERR-ile. \"Kindlasti võiks süsinikulekkest ohustatuks lugeda veel mitmeid tööstuseid nagu toiduaine- või joogitööstus,\" lisas ta.\n\nKeskkonnaministeeriumi nimekiri nendest ettevõtetest, kellele on Euroopa Liidu kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikutega kauplemise süsteemis (EL HKS) määratud tasuta kvoot selle eesmärgiga, et neid võimaliku süsinikulekke eest kaitsta, sisaldab praegu lisaks energiaettevõtetele ka näiteks AS-i Kunda Nordic Tsement, Horizon Tselluloosi ja Paberi AS-i, AS-i Estonian Cell, Aseri tellisetehast, mille omanik on Wienerberger AS.\n\nSamas on heitkoguse ühikutega kauplemise süsteemis ka Eesti kaugkütte pakkujad, kes pigem ei ole süsinikulekkest ohustatud. \"Osaliselt on sealt puudu elektritootjad, kellele tasuta kvooti ei eraldata, aga kes samas on osaliselt ohustatud süsinikulekkest,\" märkis Laht.\n\nEuroopa Liidu liidrid otsustasid neljapäeval, et kliimaneutraalsus tuleb saavutada nii, et säiliks EL-i konkurentsivõime ja hoitakse ära kasvuhoonegaaside heite ülekandumine kolmandatesse riikidesse. \"Sellega seoses võtab Euroopa Ülemkogu teatavaks komisjoni kavatsuse esitada ettepanek piiril kohaldatava süsinikdioksiidi kohandusmehhanismi kohta, mis puudutab CO2-mahukaid sektoreid,\" öeldakse ülemkogu järeldustes.\n\nTatar: Euroopas puudutab see tööstust\n\nMajandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi energeetika asekantsler Timo Tatar rääkis ERR-ile, et karmistuvatele kliimameetmetele vaatamata tuleb tagada Euroopa Liidu erinevate tööstuste konkurentsivõime globaalsel ja ka Euroopa Liidu turul.\n\n\"Kui meie siin Eestis räägime süsinikulekkest peaasjalikult selles vaates, mis puudutab energiasektorit, elektrikaubandust - me teame, et kolmandatest riikidest pärit elektri osakaal meie turul on kiiresti kasvanud, siis näiteks Prantsusmaa ja Saksamaa ei mõtle seda nii niimoodi. Nende jaoks on süsinikuleke seotud näiteks terasetööstusega, klaasitööstusega, tsemenditööstusega, keemiatööstusega,\" ütles Tatar. \"Nii, et meie huvi on, et selles meetmete disainis ja analüüsis oleks kindlasti ka energiasektor,\" lisas ta.\n\nSamas rõhutas asekantsler, et kuidas meetmed täpselt välja hakkavad nägema, on praegu veel lahtine. \"See on suuresti veel idee tasandil, kuidas see täpselt välja näeb, seda on veel vara öelda. Siin on vaja põhjalikku analüüsi, mida Euroopa Komisjon kindlasti ka teeb,\" märkis ta.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Euroopa Liidu plaanid kaitsta majandusharusid, mis võivad karmistuvate õhusaaste normide tõttu oma konkurentsivõime kaotada, kuna tootmine viiakse sinna, kus nii rangeid piiranguid ei ole, võib Eestis lisaks energiatootjatele puudutada ka muid ettevõtteid.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Loe artikli pealkirja ja sisu. Kasuta oma loomingulisi võimeid, et koostada detailne ja põhjalik ühelauseline sissejuhatus sellele uudisele.\n\n## Pealkiri:\n\nMati Sepa võistkond püsib maailma edetabelis kuuendal kohal\n\n## Põhitekst:\n\nSamal positsioonil on Mati Sepa juhtimisel purjetav võistkond püsinud alates oktoobrikuust. Nende parimaks tulemuseks antud paremusjärjestuses on aga läbi aegade olnud kolmas koht.\n\nMatšpurjetamise maailma edetabelit juhib šveitslase Eric Monnini meeskond. Teisel kohal on Nick Egnot-Johnsoni tiim Uus-Meremaalt ning kolmandal real britt Ian Williamsi võistkond. Edetabelis on enam kui 1100 võistkonda.\n\nMatch Race maailma edetabel järjestab purjetajad nende viimase 24 kuu jooksul saavutatud parimate võistlustulemuste põhjal. Punkte on võimalik saada reitingut omavatel regattidel võisteldes. Regatil kogutud punktisumma sõltub kolmest tegurist: võistluse reiting, võistlejate arv regatil ning sportlase tulemus võistlusel. Viimase 12 kuu jooksul saavutatud tulemused annavad sealjuures topeltpunktid. Edetabeli esinumber on kõrgeima punktide arvuga sportlane kaheksa regati lõikes.\n\nMatšpurjetamine on formaat, kus omavahel võistlevad kaks identset paati. Igas võistlussõidus on tegemist strateegilise ja taktikalise duelliga kahe võistleja vahel, mille eesmärk on lihtne - purjetada esimesena üle finišiliini. Kõige tavalisem Match Race võistluste formaat koosneb eelsõitude seeriast, veerandfinaalist, poolfinaalist ning finaalist võistluse 1.-2. ja petit-finaalist 3.-4. koha saajate väljaselgitamiseks. Purjetatakse vastutuule-allatuule rajal ning iga sõidu pikkus on ligikaudu 20 minutit.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Kõige uuemas Rahvusvahelise Purjetamisliidu World Sailing matšpurjetamise maailma edetabelis on Mati Sepa tiim hoidmas kuuendat positsiooni.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Pärast artikli pealkirja ja põhiteksti lugemist kasuta oma loovust, et koostada sisutihe ja pikk sissejuhatav lause.\n\n## Pealkiri:\n\nTaylor Swift kritiseeris Billboardi auhinna tänukõnes meestekeskset muusikatööstust\n\n## Põhitekst:\n\nSwift pidas tänuüritusel 15-minutilise kõne, kus jagas kriitikat muusikatööstuse suunas. \"Naistele seatakse kõrgemad, vahetevahel võimatud standardid. Ma olen seda palju näinud,\" ütles Swift oma tänukõnes, vahendas BBC.\n\nSwift, kes tähistas eile 30. sünnipäeva, ütles, et on kümme aastat kestnud karjääri jooksul pidanud mitmeid raskusi ületama. Swifti sõnul on tihti räägitud, et tema edu taga on mõni meessoost produtsent või plaadifirma. \"Ei ole. Inimesed lihtsalt tahavad endale põhjendada naiste edu selles valdkonnas,\" ütles ta.\n\nSwifti sõnul suhtutakse naisartistidesse meestest erinevalt. \"Viimase kümne aasta jooksul olen ma näinud, kuidas naisi selles tööstuses kritiseeritakse, üksteisega kõrvutatakse, välimust kommenteeritakse, arutatakse nende armuelu ja moetunnetuse üle,\" ütles ta.\n\nSwift saatis kriitikanooli ka muusikatööstuse tippjuhi Scooter Brauni suunas, kellega Swift on juba pikka aega vägikaigast vedanud. Sel suvel ostis Braun Swiftile teadmata plaadifirma Big Machine Records, omandades sellega ka õiguse Swifti muusikakataloogile.\n\nSwift lubas Braunile viidates, et võitleb \"mürgise meeste privileegi\" vastu ja kavatseb seista oma muusika õiguste eest.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Taylor Swift nimetati Billboardi kümnendi naiseks ning lauljatar pidas tänutäheks kõne, kus kritiseeris meestekeskset muusikatööstust ning naiste ebavõrdset kohtlemist.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Pärast artikli pealkirja ja põhiteksti lugemist kasuta oma loovust, et koostada sisutihe ja pikk sissejuhatav lause.\n\n## Pealkiri:\n\nAndres Mustonen jätkab põnevate kavadega aastavahetuselgi\n\n## Põhitekst:\n\nNovembrikuu alguspoolel dirigeeris Andres Mustonen Kaasanis Sofia Gubaidulina nime kandval nüüdismuusika festivalil 'Concordia'. Juhatades Tatarstani Rahvuslikku sümfooniaorkestrit, tuli seal ettekandele harukordne kava üleni Karlheinz Stockhauseni muusikast, millist pole sealmail, ja võimalik, et isegi meil, varem kuuldud: \"Formula\" kammerorkestrile, \"Three Songs\" aldile ja kammerorkestrile ning \"Ten Star Signs\" (2004 ja 2007) orkestrile. Kontserdisündmus kummardusena Sofia Gubaidulinale leidis aset 9. novembril Saidaševi-nimelises Riiklikus suures kontserdimajas, solistina kaastegev tatari metsosopran Polina Šamajeva. Kõik teosed olid Kaasanis esmaettekandel. Gubaidulina festival toimus Kaasanis üheksandat korda.\n\nKui Andres Mustonen alustas oma festivalidega aastal 1978, oli tal juba esimeses kavas ettekandel ka Sofia Gubaidulina muusikat. Nii formeerus noore muusiku interpretatsiooniline ja uurimuslik tegevus juba algusest peale kahel, varajase ja nüüdismuusika suunal. Viimaste hulgas olid ka Arvo Pärdi 1970ndatel loodud nüüd populaarsed kammeroopused, mis Mustonen tõi oma ansambliga Hortus Musicus esmaesitusele. Mustoneni isiksus on köitnud mitut tänapäeva tuntumat heliloojat.\n\nKaalukaid rahvusvahelisi preemiaid (Leonie Sonningi preemia Taanist, Praemium Imperiale Jaapanist jpt) võitnud Sofia Gubaidulina on Andres Mustoneni valinud palju kordi oma muusika esmaesitajaks, usaldanud ja kutsunud teda oma teoste dirigendiks rahvusvahelistel festivalidel ja muudel tähtsündmustel. Oktoobrilõpul 88-aastaseks saanud helilooja elab praegu Saksamaal Hamburgi lähedal. Aga Praemium Imperiale tänavune laureaat on saksa viiuldaja Anne-Sophie Mutter.\n\nDetsembri esimesel nädalal astus Andres Mustonen üles koos oma Hortus Musicusega Itaalias, kontserdid leidsid aset 4. detsembril Veronas Teatro Ristoris ning 6. ja 7. detsembril Basilica dei Frari (siia on maetud Monteverdi) ja Santa Maria dei Miracoli kirikutes Venezias. Itaalias esineti tänavu juba teist korda. Kahel detsembri laupäeval mängib Hortus Musicus oma koduses Väravatornis Tallinnas ning aasta viimasel päeval Estonia kontserdisaalis Itaalia muusika vaimus.\n\nJärgmisel nädalal kohtub Andres Mustonen taas Iisraeli barokk-kollektiiviga Barrocade, kes, alustades alles oma 13. hooaega, on Mustoneni käe all kordi varem kodumail üles astunud ning kelle Mustonen on ka Eestisse esinema toonud. Nüüd on neil ees neli kontserti Iisraelis (14.- 21. detsembril) kavaga \"Magnificat – The Glory of Italian Baroque\". Kõlama hakkavad Antonio Vivaldi teosed – \"Magnificat\", kontsert 2 viiulile a-moll (üks solistidest Andres Mustonen) ning tuntud ooperiaariad. Aariate solistidena teevad kaasa Iisraeli lauljatarid sopran Yeela Avital ja metsosopran Maya Amir; kontserdipaikadeks on kreeka-õigeusu kirik Haifa all-linnas, Tel Avivi kunstimuuseumi saal, Kfar Shmaryahu Weil Auditorium ning Kiryat Ye'arimi kirik Abu Goshis. Need mainekad saalid on tuttavad juba paljudele meiegi muusikutele, kes siin esinemas käinud Mustoneni kutsel Eesti – Iisraeli festivalil \"Tallinn – Tel Aviv\". Uue aasta veebruaris juhatab Andres Mustonen näiteks täpselt samades saalides Bachi Missat h-moll, mil Iisraeli solistide kõrval teeb kaasa meie kammmerkoor Voces Musicales.\n\nUue aasta algul 6. jaanuaril on Andres Mustonenil soolokontsert Iisraeli lõunapoolseimas sadamalinnas, kaunis mereäärses Eilatis Punase mere muusikakeskuses. Klaveril Svetlana Vest, mängitakse Beethoveni sonaate viiulile ja klaverile.\n\nSiis alustab traditsiooniline MustonenFest meil, kestes 25. jaanuarist kuni 8. veebruarini, kokku üheksa kontserdiga Tallinnas, Pärnus ja Jõhvis. Mõlemal, juba tavaks saanud Mustoneni festivalil järgemööda Eestis ja Iisraelis võib iga muusikahuviline näha Andres Mustoneni kui muusikaelu rahvusvahelist liidrit ning asjatundjat, organisaatorit ja produtsenti, ning veel suurepärast muusikut dirigendi ja viiuldajana. Mustonen tunneb ja on läbi mänginud Euroopa ja teistegi maade muusikat kaugetest aegadest, vähemalt kuuelt aastasajalt, aga samas toob publiku ette kas või eile loodud uue oopuse.\n\nKahtlemata on tegemist harukordse muusikasündmusega, eeskätt Eesti jaoks: Andres Mustonen korraldab kunstilise juhina peaaegu et üksi nüüd juba seitsmendat korda Eesti ja Iisraeli ühisettevõtmisena MustonenFesti \"Tallinn – Tel Aviv\". Kontserdid toimuvad 12. veebruarist kuni 1. märtsini Iisraeli mainekates kultuurikeskustes. Juba 13. veebruaril leiab aset õnnenumbriga 7. festivali galakontsert Tel Avivis filharmoonia uues kammersaalis Zucker Hall'is, kavas Bach, Arvo Pärt ja Vivaldi. Pärdi muusikat on ettekandel veel mitmel puhul ning üsna Iisraeli festivali lõpul, 28. veebruaril on kavas Arvo Pärdile pühendatud õhtu Tel Avivi ülikooli Clairmont'i saalis. Seekord antakse kokku 20 kontserti, mis leiavad aset, nagu alati, paljude Eesti muusikute osavõtul.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Dirigendi ja viiuldaja, ansamblijuhi ja produtsendi Andres Mustoneni esinemised köidavad taas publikut Tatarimaal Kaasanis, Itaalias ning Iisraelis, uude aastasse jäävad soolokontsert Iisraelis ning kuulsad MustonenFesti üritused Eestis ja Iisraelis.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Süvene uudise pealkirja ja sisu ning kirjuta sellele loole sisukas ja informatiivne sissejuhatus, mille pikkus on üks lause.\n\n## Pealkiri:\n\nArvustus. Mõtlemapanevad lood Janika Kronbergilt\n\n## Põhitekst:\n\nJanika Kronbergi ,,Seitse. Valdkondadevahelised jutud\" koosneb kaheksast eri valdkonda hõlmavast jutust. Ilukirjandusliku teose peategelaseks on mitmes jutus autor ise. Miks pealkirjas on juttu seitsmest, aga tegelikult koosneb raamat kaheksast jutust, sellele annab autor selgituse viimases osas ,,Verivorstid\", aga kuna tekstid elavad pärast kirjastamist juba enda elu, nagu Kronberg tabavalt märgib ja tal pole mingit tahtmist nende ellu sekkuda, siis peaks iga lugeja ise otsustama, mida öelda tahetakse ja kuidas sellest aru saada.\n\nÜldiselt peaks olema see nii iga raamatuga, sest otsuse võtab vastu lugeja. Tema on suveräänne universumi direktor, ta otsustab kas ostab raamatu, loeb seda üldse, mis talle seal meeldib ja mida ta sealt välja tahab lugeda jne, sellesse protsessi ei saa kirjanik enam sekkuda. Mida lugemine teeb, on kindlasti mõtlema panemine ja hilisem analüüsimine, millest ja kuidas aru saadi. See kujundab meie maailmanägemust ja suhtumist ühiskonda, mis võib viia selleni, et paljudest tekstidest, mida näiteks noorpõlves koolis kohustusliku kirjandusena pealesunnitult lugesid, saad vanemana juba teistmoodi aru, eriti kui see pole nii tugevalt sunduslik mõne autoriteedi poolt. Kas see toimub meie vabal tahtel, ei oska vastata, filosoofid on vaba tahte olemuse üle vaielnud sajandeid. Saan rääkida ainult enda kogemusest, mil gümnaasiumis sai käsu korras loetud näiteks Karl Ristikivi \"Hingede ööd\", millest arusaamiseks ma polnud siis veel valmiski ja lõpuks öeldi veel lugemiskontrollis ette, kuidas ma sellest aru pidin saama.\n\nSealt tekkis kauane vastumeelsus kõigi raamatute suhtes, millel oli mingigi seos Ristikiviga. Alles aastaid hiljem avastasin ajaloofilosoofilise sarja, mis mind sügavalt liigutas ning pärast seda on minu arvamus Ristikivist muutunud. Olgu öeldud, et tema ajalooliste teoste juurde jõudsin palju individuaalsemalt, oli lihtsalt tekkinud huvi keskaegse Bütsantsi vastu ja tundus hea mõte anda autorile enda poolt uus võimalus.\n\nJanika Kronberg on Eesti üks tuntumaid Karl Ristikivi uurijaid, aastatel 1989-1996 oli ta ka Ristikivi muuseumi juhataja, enne seda lõpetanud Tartu Ülikooli filoloogiateaduskonna eesti keele ja kirjanduse alal. Otsapidi jõuab autor Tartu Ülikooli tagasi 2007. aastal, mida kirjeldab loos \"Maroko-ihalus\", mis esmakordselt ilmus ajakirjas Looming. Arusaadavalt oli ülikool vahepealse ajaga kardinaalselt muutunud, Eesti iseseisvunud ja kõrgharidus saanud olemuslikult täiesti teistsuguse tähenduse. Autor oma ,,naiivsuses\" viis sammud automaatselt ülikooli peahoonesse, lootes leida professori kabinetti, teadmata, et seal töötavad nüüd juba teised asukad-bürokraadid ja vanad piipu popsivad maailmatargad on pagendatud teadmatusse, reeglina sinna, kus on elektri- ja soojaarved odavad, et nad tähtsate ametnike tööd võimalikult vähe segaksid.\n\nMöödunud on üle kümne aasta, Tartu Ülikool tähistas just rahvusülikooli 100. juubelisünnipäeva, kuid Eesti teaduselu tähendus on sama: bürokraatia eelkõige ja kui raha peaks olema, siis ehk veidike ka teadust. Kui hakata mõtlema, siis isiklikult sattusin oma ülikoolipõlves peahoonesse ainult mõne korra - oma akadeemilise tudengiorganisatsiooniga lipuvalvesse, lõpuaktusele ja endise rektori, poliitiku matustele. Viimasel ajal on aktualiseerunud arutelu keeleprobleemist, eriti inglise keele mõjust eesti keelele, ent teadus või isegi tudeng ja õppejõud olemine ning selle väärtustamine tundub jäävat aina rohkem tagaplaanile. Peahoone on endiselt ilus, saalid suured, kuid vaimuvalgust selles majas enam peaaegu ei jagata, kurb, aga ehk nii ongi õige ja saan ise valesti aru. Seetõttu oli rõõm lugeda, et autor oli omal ajal sama suures segaduses, vähemalt kedagi häirib see siin veel, polegi üksi.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Uus raamat\n\nJanika Kronberg\n\n,,Seitse. Valdkondadevahelised jutud\"\n\nIlmamaa",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Loe uudis läbi ning loo sellele fantaasiarikas ja pikk lause, mis võiks uudist tutvustada.\n\n## Pealkiri:\n\nHispaania tegi naiste käsipalli MM-il ajalugu\n\n## Põhitekst:\n\nNeist Hispaania jõudis MM-il finaali esimest korda, seni oli nende parim saavutus pronksmedal. Poolfinaalis alistati 28:22 viimase kahe MM-i finalist Norra, kes on kümne medaliga MM-ide ajaloo edukaim riik.\n\nNorra ja Hispaania mäng algas tasavägiselt ja esimene poolaeg lõppes 13:13 viigiseisul, teisel poolajal ei saanud aga norralannad palli kuidagi väravasse ja hispaanlannad võitsid poolaja 15:9.\n\nHispaania resultatiivseim oli Mireya Gonzalez Alvarez seitsme väravaga, Almudena Rodriguez lisas kuus ning Nerea Pena Abaurrea neli tabamust. Norralannade parim oli Malin Larsen Aune viie väravaga.\n\nNorra on alates 2007. aastast ehk viimasel kuuel MM-il vaid korra medalita jäänud. Sel korral lähevad nad pronksimatšis vastamisi valitseva olümpiavõitja Venemaaga, kes jäi poolfinaalis napilt 32:33 (16:16) alla Hollandile.\n\nEstavana Polman viskas Hollandi eest üheksa ja Lois Abbingh kaheksa väravat, Venemaa resultatiivseim oli Anna Vjahhireva 11 väravaga.\n\nHollandi auhinnakapis on MM-medalitest üks hõbe ja üks pronks. Esimest korda jõudsid nad finaali neli aastat tagasi, kui jäid Taanis peetud MM-il kullamängus kindlalt Norrale alla.\n\nHispaaniale annab ilmselt finaalis lisaindu see, et järgmised maailmameistrivõistlused peetakse just nende kodumaal.\n\nTänavusel MM-il sai viienda koha Montenegro, alistades kohamängus 28:26 Serbia. Seitsmenda koha mängus oli Rootsi 35:24 parem Saksamaast.\n\nFinaal ja pronksimatš peetakse pühapäeval.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Jaapanis jätkuvatel naiste käsipalli maailmameistrivõistlustel jõudsid finaali Hispaania ja Holland.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Loe artikli pealkirja ja sisu. Kasuta oma loomingulisi võimeid, et koostada detailne ja põhjalik ühelauseline sissejuhatus sellele uudisele.\n\n## Pealkiri:\n\nKauplused on M.V. Wooli kriisist üle saamas\n\n## Põhitekst:\n\nPaar nädalat pärast M.V. Wooli tehase seismapanemist ja müügi keelamist on nende tooted poelettidel valdavalt läbi müüdud, kauem säilivaid tooteid võib aga siit-sealt veel leida.\n\n\"M.V. Wooli tooteid on suuremates Selverites veel saadaval. Kauplustes on veel näiteks forellimarja, soolalõhefileed, mille säilivusaeg on kuni nädala lõpuni. Seega uuest nädalast neid tooteid enam riiulitel pole. Saadaval on ka marineeritud tooted nagu tursk, angersäga, hõbeheik, nende toodete \"kõlblik kuni\" ulatub uude aastasse,\" loetles Selveri kommunikatsioonijuht Rivo Veski.\n\n\"Valdav enamus M.V. Wooli pakendatud tooteid on tänaseks läbi müüdud. Tulenevalt toodete elueast ja liikumiskiirusest võib mõnedes kaupluses veel üksikuid tooteid leida,\" ütles Rimi kommunikatsioonijuht Katrin Bats.\n\nKaupmehed ei taha väga täpselt öelda, kui palju nende kalamüük listeeriaskandaali tulemusel kannatas. Küll aga väidab enamik neist, et suures pildis erilist langust pole, erinevused torkavad silma kindlates segmentides.\n\nNäiteks Coopil tegi värske kala müük läbi vaid väikese languse, teiste kalatoodete müük jäi samaks või isegi kasvas pisut.\n\n\"Suures pildis langes kalatoodete müük alla ühe protsendi,\" võttis Coopi kommunikatsioonijuht Martin Miido müügitulemused kokku.\n\n\"Müüginumbritest näeme, et kala on siiski eestlaste poolt armastatud, küll aga tõesti on mõneti langenud külmsuitsukalade läbimüük. Viimaste osas toimusidki suuremad muudatused, mistõttu üleminekuperioodil oli saadavusega probleeme,\" tunnistas Bats Rimi kogemust.\n\nPrisma loodab samuti kalamüügi koguste peatset taastumist.\n\n\"Müügistatistika järgi on kala ostmine natuke vähenenud, aga usume, et see on ajutine. Pingutame ka ise selleks, et kala söömine pikemas plaanis ei väheneks, pakkudes osades kauplustes värskelt kohapeal suitsutatud kala ning lähiajal on meil plaanis oma lettidele tuua uusi põnevaid kalatooteid,\" kommenteeris Prisma kommunikatsioonijuht Piret Lankots.\n\nSelveri kalamüük aga kannatas tugevalt. \"Kindlasti on tarbijaid, kes ei julge enam kala osta ja on ettevaatlikud, kuid on ka neid tarbijaid, kes ei lase end sellest mõjutada ja söövad kala edasi. Kogu kalamüük on langenud ca 15 protsenti, millest suurim langeja on värske punane kala, mille osas tarbija on jätkuvalt ettevaatlik, ning suitsutatud kala, mille saadavus pole enam varasemaga võrreldav,\" loetles Rivo Veski.\n\nKauplused kinnitavad, et M.V. Wooliga kaasnenud tarneraskused on suures osas nüüdseks ületatud.\n\nKõige keerulisemaks hindab olukorda Selver. \"Olukord on kahtlemata keeruline. M.V. Wool oli turul suur tegija, ühe sellise kadumine mõjutab kogu turgu. Sortimendis puudusi tekkinud ei ole, ent kriitiline on suitsukala saadavusega teenindusletis. Suuremale osale toodetest oleme asendused siiski leidnud, mõningate puhul veel tegeleme asendamisega. Kõiki tooteid tõenäoliselt ei ole võimalik asendada,\" tõdes Rivo Veski.\n\nRimi on olukorrast sujuvalt välja tulnud. \"Olukord turul on üldiselt stabiilne. Hetkel oleme suutnud erinevad segmendid sortimendis ära katta ehk klient ei tohiks erinevust väga tugevalt tunnetada,\" kommenteeris Katrin Bats.\n\n\"Prisma kalatoodete lett pole peale M.V. Wooli tehase sulgemist tühi olnud. Uued tarnijad on leitud ja uus sortiment, mille raames asendasime ka M.V Wool tooted, hakkas kehtima kohe peale nende toodete läbi müümist,\" kirjeldas Piret Lankots Prisma seisu.\n\n\"M.V. Wool oli kahtlemata üks suurematest kalatoodete tarnijatest. Nende tootmise peatamine tähendas meie jaoks paljude nende kalatoodete asendamist teiste tarnijate toodetega, kuid hea meel on tõdeda, et toodete asendamine uutega on väga hästi õnnestunud ning isegi detsembrisse planeeritud värske kala kampaaniad toimuvad plaanipäraselt,\" selgitas Martin Miido Coopi olukorda, lisades, et detsembrisse plaanivad nad kalatoodete läbimüügi kasvu.\n\nKa kala hinnad pole vaatamata kaupmeeste hoiatustele kallinenud, jätkuvalt leiab ka väga madala hinnaga kampaaniad. Kaupmehed loodavad pühadeperioodil senise müügilanguse kasvuks vormida.\n\n\"Värske punase kala hinda ei mõjuta tootja kadumine või lisandumine, vaid pigem maailmaturul toimuv. Detsembris on alati punase kala hind kõrgem, kuna nõudlus on suur,\" põhjendas Rivo Veski Selverist.\n\n\"Värske kala hinnad muutuvad iganädalaselt. Eriti praegu, mil pühadeperioodil on hinnad tulenevalt suurenevast nõudlusest kasvus,\" ütles Katrin Bats Rimist.\n\n\"Märgatavat hinnatõusu see kaasa ei toonud,\" tõdes Piret Lankots Prisma kohta, kes allahindluskampaaniaid põhimõtteliselt ei korralda.\n\nKa Coop kinnitas, et M.V. Wooli asendamine teiste tootjatega pole kala müügihindu mõjutanud.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Kauplused on M.V. Woolist jäänud tühimiku suutnud lettidel kiiresti täita ning ka kala hinnad ei ole vaatamata kaupmeeste hoiatustele kuigivõrd tõusnud. Üksiti on tagasi pöördumas tarbijate kõikuma löönud usaldus kalatoodete vastu, pühadelt loodetakse suurt läbimüüki.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Loe artikli pealkirja ja sisu. Kasuta oma loomingulisi võimeid, et koostada detailne ja põhjalik ühelauseline sissejuhatus sellele uudisele.\n\n## Pealkiri:\n\nLiverpooli Euroopa tippu tüürinud Klopp pikendas lepingut\n\n## Põhitekst:\n\nEndine Dortmundi Borussia peatreener liitus Liverpooliga 2015. aasta oktoobris ja sõlmis 2016. aasta juulis uue kuueaastase lepingu, mida nüüd pikendati veel kahe aasta võrra.\n\n\"See klubi on momendil niivõrd heas seisus, et ma isegi ei mõelnud võimalikule lahkumisele,\" kommenteeris 52-aastane sakslane Liverpooli kodulehele. \"Kui näen, kuidas klubi koostöö toel areneb, tunnen, et minu panus saab vaid kasvada.\"\n\nOma esimesel hooajal viis Klopp Liverpooli nii liigakarikasarjas kui ka Euroopa liigas finaali, ent kaotas mõlemas. Oma esimesel täispikal hooajal tüüris sakslane Liverpooli tagasi Meistrite liigasse, kus järgnenud hooajal kaotati finaalis Madridi Realile. Eelmisel hooajal suutsid Klopp ja Liverpool teha aga vigade paranduse, kui Meistrite liiga finaalis alistati Tottenham Hotspur.\n\nInglismaa meistrivõistlustel kaotas Liverpool eelmisel hooajal vaid ühe mängu ja jäi 97 punktiga teiseks. Meistriks kroonitud Manchester Cityst jäädi maha vaid ühe silmaga.\n\nKäimasoleval hooajal on Liverpool 16 vooru järel 46 punktiga kindlalt esimene, edestades teisel tabelireal paiknevat Leicester Cityt kaheksa silmaga. Viimati tuli Liverpool Inglismaa meistriks 1990. aastal.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Eelmisel hooajal Liverpooli kuuenda Meistrite liiga võiduni tüürinud Jürgen Klopp pikendas 18-kordse Inglismaa meistriga lepingut ning jätkab meeskonna juhendajana 2024. aastani.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Pärast artikli pealkirja ja põhiteksti lugemist kasuta oma loovust, et koostada sisutihe ja pikk sissejuhatav lause.\n\n## Pealkiri:\n\nÜlemiste linnaku ettevõtjad: Rail Baltic Estonia surub võidutööd välja\n\n## Põhitekst:\n\n\"Käesolevale ühispöördumisele allakirjutanutele on saanud teatavaks, et hoolimata 6. novembril 2019 avalikustatud Rail Baltic Ülemiste ühisterminali ja seda ümbritseva linnaruumi arhitektuurikonkursi tulemustest, mille kohaselt valis rahvusvaheline žürii parimaks töö \"Light Stream\", ei ole Rail Baltic Estonia OÜ edasine tegevus kantud võidutöö realiseerumise soovist,\" kirjutavad ettevõtjad Guido Pärnits, Gert Jostov, Margus Nõlvak, Allan Remmelkoor, Martin Robert Seppälä ja Rein Suurväli.\n\nNimetatud ettevõtjad esindavad Ülemiste Keskust, T1 Mall of Tallinna, Technopolis Ülemistet ja Mainor Ülemistet ehk ettevõtjaid, kelle naabrusesse peaks uus terminal tulema.\n\n\"Jääb arusaamatuks Ülemiste ühisterminali ja seda ümbritseva linnaruumi arhitektuurikonkursil osalenute seast žürii poolt võitjatöö valimise ja avalikustamise tähendus, samuti vajalikkus ning nii avalikkuse kui ühisterminali ala ümbritsevate ettevõtete eksitamine võidutöö võitja väljakuulutamise näol, kui eeltoodu ei vasta Rail Baltic Estonia OÜ tegelikule tahtele ega haaku edasiste toimingutega projekteerimislepingu sõlmimiseks võitjaks kuulutatuga.\"\n\nEttevõtjad peavad sarnaselt Tallinna linnaplaneerimise ametile ainsaks realseerimisväärseks tööks Zaha Hadid Architects ja OÜ Esplan ühiskavandit \"Light Stream\".\n\n\"Eeltoodust tulenevalt peavad allakirjutanud /.../ ainukeseks realiseerimisvääriliseks lahenduseks 6. novembril 2019 avalikustatud Ülemiste ühisterminali ja seda ümbritseva linnaruumi arhitektuurikonkursi töödest selle võitnud tööd ning välistavad mistahes koostöö mistahes tasandil ülejäänud arhitektuurikonkursil osalenud tööde elluviimiseks.\"\n\nRail Baltic Estonia OÜ juhatuse liige Marko Kivila ütles ERR-ile, et nemad lähtuvad riigihangete seadusest ning et realiseeritavad on lisaks Zaha Hadid Architectsi kavandile veel kaks võistlustööd.\n\nÜLemiste EttevõTted üHispööRdumine (RB ÜLemiste Terminal) (PDF)\nÜLemiste EttevõTted üHispööRdumine (RB ÜLemiste Terminal) (Text)\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Kuus Ülemiste linnaku ettevõtjat tegid ühispöördumise, kus heidavad Rail Baltic Estonia OÜ-le ette, et pärast Ülemiste terminali arhitektuurikonkursi tulemuste avalikustamist ei ole nende tegevus kantud võidutöö realiseerimise soovist.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Pärast artikli pealkirja ja põhiteksti lugemist kasuta oma loovust, et koostada sisutihe ja pikk sissejuhatav lause.\n\n## Pealkiri:\n\nAlusalu sai MK-etapi ühisstardiga sõidus 11. koha\n\n## Põhitekst:\n\nEestlanna ajaks kujunes 8.46,900, lisaks teenis Alusalu ka kaks sprindipukti.\n\nEtapivõidu noppis MK-sarja ühisstardist sõitude üldarvestuse liider kanadalanna Ivanie Blondin, kes läbis distantsi kaheksa minuti ja 26,440 sekundiga.\n\nTeiseks tuli jaapanlanna Nana Takagi (8.26,570), kolmanda koha sai ameeriklanna Mia Kilburg-Manganello (8.27,350).\n\nKokku osales ühisstardiga sõidus 24 kiiruisutajat.\n\nÜhisstardiga sõitude üldarvestuses hoiab kindlat liidripositsiooni 468 silma kogunud Blondin, kellele järgnevad Nana Takagi (356) ja hollandlanna Irene Schouten (348). Saskia Alusalu on 183 silmaga 14. positsioonil.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Kiiruisutamise MK-sarja etapil Jaapanis Naganos sai Saskia Alusalu ühisstardiga sõidus 11. koha.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Loe uudis läbi ja pane oma kujutlusvõime tööle, et välja mõelda üks korralik sissejuhatav lause sellele loole.\n\n## Pealkiri:\n\nJuhan Kivirähk: Jüri Ratas on nagu pritsimees kevadise kulupõletamise ajal\n\n## Põhitekst:\n\nKui riigikogu valimised toimuksid praegu, saaksid neli parlamendierakonda – Reformierakond, Keskerakond, EKRE ja sotsiaaldemokraadid – sama häältesaagi, mis langes nendele osaks ka märtsikuistel valimistel.\n\nVaid Isamaa peaks oma toonased kümme protsenti poolitama ning teise poole toetusest erakonnale Eesti 200 loovutama. Sellised tulemused andis Turu-uuringute AS aasta viimane avaliku arvamuse küsitlus.\n\nOpositsiooni nõrkus\n\nVaatamata näilisele stabiilsusele ei ole toetuspingerea liidrite reitingud kogu aasta vältel paigal püsinud.\n\nKohe pärast valimisi, kui selgus valijate jaoks ootamatu valitsuskoalitsiooni koosseis, hakkas valitsusliitu juhtiva Keskerakonna reiting opositsiooni ja avalikkuse jõulise kriitika mõjul kahanema, valimised võitnud Reformierakonna reiting seevastu kerkis veelgi kõrgemale, kui see oli valimiste päeval.\n\nKüllap mängis siin kaasa valijate õiglustunne – Kaja Kallaselt ju peaministritool sõna otseses mõttes rööviti – ning lootus, et õiglus saab lõpuks jalule seatud ning tekib mingi mõistlikum koalitsioon.\n\nLisaks opositsiooni jäänutele protesteerisid valitsuse vastu ka kodanikuühendused. Tekkis liikumine \"Kõigi Eesti\", valitsuse istungite eel toimusid Stenbocki maja juures piketid. Suve lõpuks kerkis Reformierakonna reiting lausa 34 protsendini, Keskerakonna toetuse madalpunkt oli aga juunis, kui neid toetas vaid 19 protsenti valijatest.\n\nEnt igasugune protestiliikumine aja jooksul väsib. Nähes, et kiireid muutusi valitsuse koosseisus saavutada ei õnnestu, opositsiooni hoog rauges. Opositsiooni nõrkusele juhtis hiljuti tähelepanu riigikogu sõltumatu saadik, Sotsiaaldemokraatliku Erakonnaga liitunud Raimond Kaljulaid.\n\nKaljulaid leiab, et ainult sellest, kui opositsioon ütleb \"valitsus on paha\", ei piisa. Opositsioon peaks esitama oma ettepanekud, oma nägemuse, oma lahendused, ja need peavad olema usutavamad ja veenvamad kui populistidel, kirjutas Kaljulaid Postimehes.\n\nReformierakonnal peaks tänu oma suurele parlamendiesindusele olema küllalt jõudu, et tulla välja alternatiivsete lahendustega ühiskonna edendamiseks. Praeguse seisuga aga paistab riigikogu opositsioon välja üsna hambutu, isegi riigieelarve arutelude juures ei suudetud valitsusele väärikat lahingut anda.\n\nNii ongi sügisperioodil Reformierakonna reiting liikunud pigem kahanevas suunas, Keskerakond on aga oma populaarsust taastamas. Viimases küsitluses oli Reformierakonna edu Keskerakonna ees vaid neli protsendipunkti, vastavalt 29 protsenti ja 25 protsenti.\n\nEKRE toetus püsib nagu raudnael\n\nKeskerakonna taastunud reitingu taga on paljuski peaministri isik. Jüri Ratas on nagu pritsimees kevadise kulupõlemise ajal, kes ühe põlengu likvideerimise järel ei saa voolikut käest pannagi, vaid peab tormama juba järgmist kahjutuld kustutama.\n\nKahetsusväärselt ongi paljudel inimestel tekkinud peaministri tööst selline kuvand, nagu olekski tema põhiülesanne koalitsioonikaaslaste eest vabandamine ning tülitsevate poolte lepitamine. Ning kui ta sellega hakkama saab, siis ongi kõik hästi…\n\nEKRE toetus seevastu on püsinud nagu raudnael, ehkki just selle erakonna suunalt enamik valitsusliidu maineprobleeme esile kerkib. Küllap oli tõetera sees Joosep Värgi kirjutises, milles ta väitis, et Eesti rahvas ootab, et kellelgi näidataks keskmist sõrme ja mida suuremale autoriteedile, seda parem.\n\nKüllap meeldib see siiski mitte kogu Eesti rahvale, vaid sellele 17 protsendile, kes on valmis aplodeerima Mart Helme ja Urmas Reitelmanni stiilis räuskamisele.\n\nKa sotsiaaldemokraatide toetus on olnud valimiste järel üsna stabiilne, erakonna juhi vahetus seda ei mõjutanud. Kogu suve jooksul ei olnud sotsiaaldemokraatidest kippu ega kõppu kuulda.\n\nAlles novembris, kui erakonnaga liitus Raimond Kaljulaid, toetus veidi kerkis. Eks näis, kas eerik-niiles-krossilikke gerilja-kampaaniaid harrastades ja konkurente välja vilistades suudab Kaljulaid kaasa aidata erakonna reitingu kasvule või hakkab sotsiaaldemokraatide mõõdukas valija sellist stiili pigem võõrastama.\n\nValijate vastutus\n\nAinsaks erakonnaks, mis on sel aastal toetut märkimisväärselt kaotanud, on olnud Isamaa. Ehkki nad on jõudnud küllalt lähedale oma põhilise valimislubaduse elluviimisele – teise pensionisamba vabatahtlikuks muutmisele – ei ole see populaarsuse kasvule kaasa aidanud.\n\nIlmselt mõjus just Isamaa väärtuspõhisele valijale EKRE-ga kampa löömine kõige pelutavamalt. Isamaa valija oleks tõenäoliselt eelistanud kas vana koalitsiooni jätkamist (koos Keskerakonna ja sotsidega) või siis võimuliitu Reformierakonnaga.\n\n\"Kindlasti ei tunne ka endisi Isamaa väärtusi esindav Jüri Luik ennast praeguses valitsuses eriti mugavalt.\"\n\nTeatud ebalust on ju tunda ka Isamaa parlamendifraktsioonis, kus Viktoria Ladõnskaja-Kubits ja Mihhail Lotman aeg-ajalt fraktsioonist erinevalt hääletavad. Kindlasti ei tunne ka endisi Isamaa väärtusi esindav Jüri Luik ennast praeguses valitsuses eriti mugavalt.\n\nEnt lõppkokkuvõttes lasub vastutus selle eest, milline poliitika Eestis võimalikuks osutub, valijatel. Kahjuks on nii, et endale koju uut mööblit ostes teevad inimesed rohkem mõttetööd ja kaalutlevad põhjalikumalt, kui siis, kui nad valimispäeval valimisotsust teevad. Ning nagu väidab üks tuntud maksiim: \"kui sina ei tegele poliitikaga, tegeleb poliitika sinuga.\"\n\nSelles mõttes on EKRE esiletõus ning valitsusse jõudmine võib-olla kasulikki, et on aidanud suurt osa ühiskonnast poliitilise apaatia vastu vaktsineerida. Ehkki praegu ei ohusta valitsuse püsimist pealtnäha miski, võib võimulolijate seas leviv suhtumine \"meil on mandaat ja me võime teha seda, mida heaks arvame\" neile mingil hetkel kätte maksta.\n\nKüllap näeme järgmisel aastal üha sagedamini kodanikuühiskonna proteste valitsuse voluntaristliku poliitika vastu.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Keskerakonna taastunud reitingu taga on paljuski peaministri isik. Jüri Ratas on nagu pritsimees kevadise kulupõlemise ajal, kes ühe põlengu likvideerimise järel ei saa voolikut käest pannagi, vaid peab tormama juba järgmist kahjutuld kustutama, kirjutab Juhan Kivirähk.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Süvene uudise pealkirja ja sisu ning kirjuta sellele loole sisukas ja informatiivne sissejuhatus, mille pikkus on üks lause.\n\n## Pealkiri:\n\nFlora kaitsja jätkab Tartu Tammekas\n\n## Põhitekst:\n\n2019. hooajal liitus Aloe Tammekaga küll juriidiliselt juba hooaja alguses, aga kuna pooleli oli kaitseväeteenistus, siis täie jõuga sai mängumees oma panuse tulemustesse anda alates hooaja teisest poolest - just sinna perioodi jäi ka Tammeka tõusulainele jõudmine.\n\nÄärekaitsja positsioonil mänginud mees sai hooaja lõpuks oma kontosse kirja kolmkümmend neli mängu, kaks väravat ja ühe väravasöödu. Kollase kaardi vääriliselt patustas ta kaks korda ja korra saadeti ta ka punase kaardi tõttu varem puhkama.\n\nAloe sõnul oli tal jutuajamisi ka teiste Premium Liiga klubidega, aga otsus Tartu kasuks sündis tänu sellele, et ta tunneb, et treenerid usaldavad teda siin ja noores meeskonnas on kõvasti potentsiaali ning auahnust. Samuti jätsid mehele väga erilise mulje Tammeka fännid ja üleüldine kodumängude aura. Meeskondlikult võiks Aloe arvates suurteks eesmärkideks olla edukas esinemine karikasarjas, seeläbi juba suvel euromängude mängimine, ning suurem mänguline stabiilsus liiga mängudes.\n\nMeeskonna peatreener Kaido Koppel: \"Minule oli Kevini liitumine suurepärane uudis. Kuigi statistiliselt tema eelmine hooaeg nii hea ei olnudki, oli tema esimene nimi paberil, millega ma juhatuse juurde läksin kui 2020. aasta hooaja osas plaane hakkasin tegema. Tema kogemused, võitja-ning võitlejamentaliteet on meie noortele kindlasti suureks abiks. Minu silmis peaks tegu olema ühe meie võtmemängijaga. Tema täielik potentsiaal jäi eelmine aasta tänu kodumaa teenimisele realiseerimata, aga selle vea saame see aasta parandada.\"\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Lõppenud Premium liiga hooajal FC Florast laenulepinguga Tammekas mänginud Kevin Aloe on löönud Tartu klubiga käed ja järgmisel hooajal on mees sinivalges vormis juba ametlikult Tammeka mängijana.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Tutvu artikli sisuga ja loo sellele pika lausega sissejuhatus, mis köidab lugeja tähelepanu.\n\n## Pealkiri:\n\nLätis välja kuulutatud gripiepideemia enne jaanuari Eestisse ei jõua\n\n## Põhitekst:\n\nLätis ületas eelmisel nädalal gripihaigete hulk Riias ja Jelgavas epideemia läve, kuid Eestis on gripiviiruse levik piiratud. Üksikud haigestumised on olnud Tallinnas, Ida-Virumaal, Lääne-Virumaal ja Võrumaal, aga seni on rohkem registreeritud B-gripiviirusesse haigestumist, mis ei levi nii kiiresti kui A-gripp ja tavaliselt massilist haigestumist esile ei kutsu.\n\nTerviseameti gripikeskuse peaspetsialist Olga Sadikova rääkis ERR-ile, et praegu on grippi haigestumus madal veel kogu Euroopas, nagu näitavad Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskuse (ECDC) andmed. Lätis levib nii A kui B-gripp, seejuures viimast seostatakse Venemaal leviva B-gripiviirusega.\n\nGripiviirused ei vaja riigipiiride ületamiseks kaua aega. Sadikova tõi näite, et kui näiteks Hispaanias algab gripihooaeg, jõuab haigus sealt Eestisse kolme nädalaga.\n\n\"Tegelikult levib see väga kiiresti, kuna gripi omadus on kiire paljunemine ja teiseks, inimene võib teisi nakatada veel üks päev enne sümptimite ilmumist, kuigi järgmisel päeval on ta juba voodis. See on gripi omadus,\" tõdes gripispetsialist.\n\nMilline on tänavuse gripihooaja domineeriv tüvi, ei ole veel ei Eesti ega Euroopagi kohta teada. Eestis on seni haigestutud rahvakeeli seagripiks nimetatavasse H1N1 viirusesse, mis on 2009. aasta pandeemiline gripiviirus, ja B-gripiviirusesse Victoria. Euroopas on ringluses H3N2, mida meil veel diagnoositud ei ole.\n\n\"Ei saa välistada, et olukord muutub,\" ütles Sadikova. \"Arvan, et meil algab tõeline gripihooaeg jaanuaris. Ees on koolivaheaeg, jõulud, kui inimesed ei pöördu arsti poole ja puudub statistika.\"\n\nA-gripiviiruse puhul on tema sõnul alati oht, et see võib muutuda pandeemiliseks viiruseks. 2009. aasta H1N1 puhul kardeti aga hullemat ning tegelik kliiniline pilt ja tagajärjed olid suhteliselt kerged. Paraku on selle gripi üks omadusi, et see tabab rohkem kuni viieaastaseid lapsi kui vanemaealisi.\n\n\"Arvatakse, et vanemaealistel on olemas ristimmuunsus, 1957. aastal oli sarnane gripiviirus ja neil, kes on sündinud 1957 ja varem, on teatud ristimmuunsus säilinud. Teaduslikult ei ole see tõestatud, aga igal aastal, ka eelmisel, kui H1N1 ringluses oli, on ikka rohkem ohustatud lapsed,\" rääkis Sadikova.\n\nLaste puhul on gripi sümptomid tema sõnul väga väljapaistvad - neil tekib kõrge palavik ja peavalu, samas on neil aga tüsistusi märksa vähem kui vanemaealistel. Kui haigestub eakam inimene, ei pruugi tal sümptomaatika nii äge nagu lastel olla, kuid tüsistuste tekkimise oht on neil sellest hoolimata.\n\nTänavuses gripivaktsiinis on olemas kõik praegu esinenud gripitüved. Selle tõhususest on veel vara rääkida, kuna kuskil pole tõelist epideemiat, kuid Sadikova sõnul on vähemalt kõik esialgu levivad tüved vaktsiini koostises olemas.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Kuigi Läti kahes linnas kuulutati sel nädalal välja gripiepideemia, siis Eestis algab gripiviiruse laiem levik ilmselt jaanuaris, kui jõulud ja koolivaheaeg mööda saavad.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Loe artikli pealkiri ja sisu, seejärel loo pikk ja põnev lause, mis võiks olla artikli sissejuhatus.\n\n## Pealkiri:\n\nPärnu linn aastavahetusel ilutulestikku ei lase\n\n## Põhitekst:\n\n\"Oleme arutanud, kas tuhandete eurode õhku laskmisele oleks alternatiivi, ja leidnud, et pigem panustaks linna kaunistamisele rohkemate valguskaunistustega, mis on tunduvalt püsivam. Lisaks on ilutulestikust loobumine keskkonnasõbralikum ja ohutum,\" rääkis linnapea Romek Kosenkranius, lisades, et Pärnu pole Pärnumaal esimene omavalitsus, kes ilutulestikust loobub, kuid sellega soovitakse näidata head eeskuju.\n\nLisaks Iseseisvusväljakul ja Keskväljakul kõrguvatele jõulupuudele ning südalinnas ehitud tänavatele ja parkidele on Pärnus tänavu paigaldatud valgusdekoratsioone kohtadesse, kus neid varem pole olnud. Inimesi üllatatavad kuusekujulised foorituled ja muu, mis aitab meeleolu rõõmsamaks muuta.\n\nIseseisvusväljakul ja selle lähedal toimub jõulupühade eel jõululaat ja valgusetendus.\n\nLinna hinnangul ei pakuks nad midagi uut, lisades ettevõtete ja kodanike poolt taevasse lastavatele rakettidele oma ilutulestiku, küll aga hirmutaks osasid inimesi ja neljajalgseid sõpru, keda ootamatu müra häirib.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Pärnu linnavalitsus ei korralda sel aastavahetusel ilutulestikku, pidades linnaruumi kaunistamist kaheksa minutit kestvast tulevärgist tähtsamaks.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Loe artikli pealkiri ja sisu, seejärel loo pikk ja põnev lause, mis võiks olla artikli sissejuhatus.\n\n## Pealkiri:\n\nHotellid: Vene turistid tahavad endiselt aastavahetust Eestis veeta\n\n## Põhitekst:\n\n\"Jõulude ajal ootame peamiselt Soome turiste ning aasta lõpus turiste Venemaalt. Huvi aastavahetuse vastu on endiselt suur ning nõudlus püsib eelmise aasta tasemel,\" ütles Radisson Blu Sky hotellijuht Vitali Makejev BNS-ile. Ta lisas, et ennustab hotellile aasta lõpuks ja jaanuari alguseks üle 90-protsendist täituvust.\n\nSolo Sokos Hotel Estoria ja Original Sokos Hotel Viru hotelle esindava Sokoteli väliskommunikatsiooni juht Urmas Ööbik kinnitas samuti BNS-ile, et Vene turistidel on jätkuvalt huvi Eestisse reisimise vastu. \"Võrreldes eelmise aastaga on nende arv tänavu kasvanud,\" lisas ta.\n\nTallink Grupi kommunikatsioonijuhi Katri Linki sõnul on Tallinki hotellides Venemaalt saabunud aastavahetuse külaliste arv viimastel aastatel jäänud 2500 külastaja kanti. \"Ennustame, et Venemaalt saabujate arv jääb samale tasemele möödunud ja ülemöödunud aastaga,\" ütles ta BNS-ile.\n\nGo Hotel Shnelli hotellis moodustasid Venemaa turistid mullu aastavahetusel üle poole kõigist külastajatest. \"See aasta ei jää eelmisele alla ning loodame, et tuleb rohkemgi külalisi Venemaalt. Kui vaadata perioodi 28. detsembrist 7. jaanuarini, mis on kõige nõutum, siis on Vene turistide osakaal kõigist ööbijatest juba praeguseks üle 60 protsendi,\" rääkis hotelli direktor Alver Pupart.\n\nEesti Hotellide ja Restoranide Liidu tegevjuht Maarika Liivamägi rääkis, et mitmed üritused, hotellides korraldatavad aastavahetuse programmid ja Tallinna jõuluturg meelitavad naaberriikide külastajaid jõuludeks ja aastavahetuseks Eestisse.\n\n\"Hotellid ja restoranid on vastuvõtuks valmis. Loodame, et turistid ka siia pääsevad, mistõttu on ühenduste olemasolu äärmiselt kriitilise tähtsusega,\" ütles Liivamägi BNS-ile.\n\nNii nagu eelmistel aastatel, lisab Eesti Raudtee ka tänavu suurema nõudluse tõttu saabuvaks pühadeperioodiks Venemaa-suunalisele liinile lisaväljumisi.\n\nLennud Tallinna ja Moskva vahel jätkuvad pühade ajal aga tõenäoliselt tavapärase sagedusega.\n\n\"Praeguseni ei ole Aeroflot meid lisalendudest teavitanud ja ilmselt nii lühikese etteteatamisega seda enam ei tee,\" ütles lennujaama turundus- ja kommunikatsioonijuht Margot Holts neljapäeval.\n\nEesti Raudtee lisab pühadeks Venemaa suunale väljumisi\n\nTulenevalt suuremast nõudlusest lisab Eesti Raudtee saabuval pühadeperioodil Venemaa-suunalisele liinile lisaväljumisi.\n\n\"Positiivse uudisena võib välja tuua, et selle aasta jõulude ja aastavahetuse perioodile on planeeritud tervelt kaheksa lisarongi, mis on kõikide aegade rekordtulemus ja ka täituvus tõotab tulla neil väga hea. Prognoos on kõigi nende lisarongide peale on 4000 inimest,\" ütles Eesti Raudtee kommunikatsioonijuht Monika Lilles BNS-ile.\n\nLisarong number 234 väljub Moskvast 27. ja 28. detsembril ning 2. jaanuaril kell 18.45. Samuti väljub lisarong Moskvast 30. detsembril kell 16.20 ja perioodil 4.-7. jaanuarini kell 18.15, selgub GoRaili koduleheküljelt.\n\nTallinna–Moskva suunal väljub lisarong number 234 Tallinnast 29. detsembril ning 3. jaanuaril ja perioodil 5.-8. jaanuarini kell 18.35.\n\nRong Moskva–Tallinn–Moskva ei ole käigus väljumisel Moskvast ja Tallinnast aasta viimasel päeval ehk 31. detsembril.\n\nLilles märkis, et Tallinna–Peterburi–Moskva liinil on reisijate arv tänavu 11 kuuga tõusnud aastavõrdluses ligikaudu 2 protsenti 96 800 reisijani.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Tallinna hotellide hinnangul on Vene turistid jätkuvalt huvitatud aastavahetuseks Eestisse reisimisest.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Vaata läbi uudise pealkiri ja tekst ning loo loov sissejuhatav lause, mis haakub artikli sisuga.\n\n## Pealkiri:\n\nMihkelson: konservatiivide võit oli Pyrrhose võit\n\n## Põhitekst:\n\n\"Ühendkuningriigi valijad andsid Brexitiks selge mandaadi,\" ütles Mihkelson BNS-ile. \"Konservatiivide liidri, peaminister Boris Johnsoni kampaania oli veenev. Tal oli üks sõnum: \"Teeme Brexiti ära\". Kuna Johnsoni vastaskandidaat [Tööpartei liider Jeremy Corbyn] on liidrina arusaamatu tegelane ning Brexiti küsimuses lõhki, võis valimistulemust pidada ilmseks.\"\n\n\"Ma nimetaksin Johnsoni võitu Pyrrhose võiduks,\" ütles Mihkelson, kelle hinnangul saavutasid konservatiivid küll edu, kuid selle hind võib kujuneda rängaks.\n\n\"Šotimaa valimistulemus peaks panema Johnsoni päris tõsiselt mõtlema,\" ütles Mihkelson. \"Brexit tuleb, aga mis saab Šotimaast?\" küsis Mihkelson. \"Võib öelda, et nüüd on Brexiti vari liikunud Šotimaa kohale.\"\n\nTa tõi esile, et kui Šotimaalt valitakse alamkotta 59 saadikut, siis vähemalt 48 neist läheb lahkulöömist pooldava Šoti Rahvuspartei (SNP) esindajatele. Šoti esimene minister Nicola Sturgeon on lubanud korraldada uue hääletuse Šotimaa iseseisvuse üle.\n\n\"Kui Šotimaa iseseisvusreferendum peaks õnnestuma, siis võib juhtud, et need valimised panid aluse Ühendkuningriigi lagunemisele,\" ütles Mihkelson.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Briti peaministri Boris Johnsoni konservatiivid saavutasid neljapäeval peetud valimistel ülekaaluka võidu, riigikogu väliskomisjoni aseesimehe Marko Mihkelsoni hinnangul võib see aga osutuda Pyrrhose võiduks.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Loe hoolikalt uudise pealkiri ja sisu ning kirjuta artiklile pikk sissejuhatav lause, kasutades oma kujutlusvõimet.\n\n## Pealkiri:\n\nAasta parimateks maadlejateks valiti Epp Mäe ja Heiki Nabi\n\n## Põhitekst:\n\nParim naismaadleja on MM-i ja Euroopa Mängude pronks Epp Mäe (SK Wesenberg Wrestling), seda juba 14. korda. Parima naismaadleja treenerid on Ahto Raska ja Maksim Molonov.\n\nParima kreeka-rooma maadleja tiitli pälvis Heiki Nabi (MK Juhan), kes tuli samuti MM-il pronksile ja sõjaväelaste maailma mängudel hõbedale. Nabile oli see 11. kord olla Eesti parim. Parima kreeka-rooma maadleja treenerid on Igor Bugai ja Ivar Kotkas.\n\nParim vabamaadleja on EM-i 8. Aimar Andruse (SK Nipi ), treener Valentin Rusanov.\n\nParim kreeka-rooma maadluse kadett Richard Karelson (MK Nelson/Audentese SG) tuli MM-il ja EM-il pronksile, treener Igor Annus.\n\nVabamaadluses oli juunioridest parim EM-i pronks Erik Reinbok (SK Kuldkaru), treener Aleksei Hapov.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Neljapäeval toimunud Eesti Maadlusliidu aastalõpuüritusel tunnustati 2019. aasta parimaid.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Loe uudis läbi ja pane oma kujutlusvõime tööle, et välja mõelda üks korralik sissejuhatav lause sellele loole.\n\n## Pealkiri:\n\nToyota paneb kaheksal MM-rallil välja neli autot\n\n## Põhitekst:\n\n26-aastane Katsuta tegi lõppenud hooajal kaasa kahel rallil, osaledes Saksamaa ja Kataloonia etappidel. 2020. aastal avaneb jaapanlasel võimalus osaleda kõigil seitsmel Euroopa etapil (Monte Carlo, Rootsi, Portugal, Itaalia, Soome, Saksamaa, Wales) ning MM-kalendrisse naasval Jaapani rallil.\n\n\"Takamoto sai juba tänavu Yaris WRC kogemust ning just sel nädalal lõpetas ta viimased testid Monte Carlo ralli eel. Ta tunneb autot üha paremini. Kataloonia rallil nägime temalt häid aegu ja nüüd on tal vaja vaid kogemust, mis aitab kaasa ta järjepidevusele. Ma olen kindel, et ta näitab uuel aastal häid esitusi,\" kommenteeris Toyota tiimipealik Tommi Mäkinen.\n\n\"Pean tänama Toyota rallitiimi sellise suurepärase võimaluse eest. 2020 on minu jaoks uus väljakutse. Mul on eelmises hooajast häid kogemusi, aga see on suur samm edasi. Tean, et pean enda sõitmist veelgi parandama, et jõuda järgmisele tasemele. Loodan, et suudan hooaja jooksul teha hea sammu edasi.\"\n\nToyota rallitiimi otsus tähendab, et kaheksal MM-rallil saab uuel hooajal näha nelja Toyota masinat, sest täishooaja teevad kaasa kuuekordne maailmameister Sebastien Ogier, Elfyn Evans ja Kalle Rovanperä.\n\nAutoralli MM-sarja uus hooaeg algab 23. jaanuaril Monte Carlos.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Toyota autorallimeeskond kinnitas reedel, et jaapanlane Takamoto Katsuta teeb MM-sarja uuel hooajal kaasa kaheksal etapil.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Loe hoolikalt uudise pealkiri ja sisu ning kirjuta artiklile pikk sissejuhatav lause, kasutades oma kujutlusvõimet.\n\n## Pealkiri:\n\nTallinn nõustub Ülemiste terminali rajamisel vaid Zaha Hadid Architectsi kavandiga\n\n## Põhitekst:\n\n6. novembril avalikustati Rail Balticu Ülemiste ühisterminali arhitektuurikonkursi kolm võidutööd ja kuigi need seati pingeritta, ei tähenda, et parim töö (\"Light Stream\") tingimata ka realiseerub. Kolme võidutöö seast valitakse peale läbirääkimisi välja üks kavand, mille järgi hakatakse terminali projekteerima.\n\nFjuk leiab, et ainuüksi selline konkurss toimus Arhitektide Liidu arhitektuurivõistluste head tava ning ka Riigi Kinnisvara aastatepikkust praktikat mittearvestaval viisil. Fjuki hinnangul oli mitme võitjaga ideekonkursi korraldamine äärmiselt probleemne.\n\n\"Võistlusele laekus eelmainitud põhjustel kõigest neli nõuetele vastavat tööd. Seega ei ole võimalik rääkida tihedast konkursisõelast, mille kõik kolm parimat vääriksid elluviimist. Esikolmiku tööde osas ei saa rääkida ühtlaselt kõrgest kvaliteedist, sest parimate tööde väljasõelumist pole saanud toimuda. Kolmas koht tähendab ju tegelikult eelviimasele kohale jäänud tööd, ning teine koht tagantpoolt kolmandat,\" leidis Fjuk.\n\nAmeti juhataja sõnul oli žürii poolt rõhuva häälteenamusega parimaks tunnustatud töö \"Light Stream\" arhitektuurselt ja funktsionaalselt tasemelt õnneks kõrge ning Tallinna linn suhtub positiivselt selle alusel detailplaneeringu koostamisse ning ühisterminali ja seda ümbritseva avaliku linnaruumi projekteerimisse ja rajamisse.\n\n\"Zaha Hadid Architects rahvusvaheline maine ning kompetents annab meile piisava kindluse rajatava ühisterminali ja seda ümbritseva avaliku linnaruumi taseme osas.\"\n\nÜlejäänud kolm tööd linnaplaneerimise ameti juhataja sõnul detailplaneeringu koostamist ning elluviimist ei vääri.\n\n\"Samal seisukohal oli meie andmetel ka žürii – töösid \"Siht\" ning \"The Ülemiste Leaf\" ei pidanud parimaks lahenduseks mitte ükski žürii liige. Töö \"Videvik\" arhitektuurset lahendust küll tunnustati, kuid leiti, et see pole Tallinnasse sobilik, kuna mitte ei seo raudteega jagatud linnaruumi üheks tervikuks, vaid lõhestab seda veelgi. Pealegi oli mitmete žüriiliikmete tegelikuks sooviks nõrgematele töödele oma hääli üldse mitte anda.\"\n\nSeega tuleb Fjuki sõnul Ülemiste ühisterminali rajamiseks koostatava detailplaneeringu aluseks võtta just ideekonkursi žürii poolt laiapõhjalistel alustel suure häälteenamusega parimaks tunnustatud töö \"Light Stream\".\n\n\"Nimetatud töö vastab konkursile esitatutest enim ideekonkursi eesmärgile, milleks oli saada parim ruumiline lahendus (ideekavand) Rail Balticu Ülemiste ühisterminali hoonele ja ümbritsevale linnaruumile.\"\n\nRail Baltic: teostatavad on kolm kavandit\n\nRail Baltic Estonia OÜ juhatuse liige Marko Kivila vastas Fjukile, et ideekonkursile järgnev väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetlus viiakse läbi vastavalt riigihangete seadusele.\n\n\"Rail Baltic Estonia OÜ hinnangul kannavad kõik kolm väljakulutamiseta läbirääkimistega hankemenetluses osalevat ideekavandit kõrget arhitektuurset ja funktsionaalset taset ning on ka lähtudes ideekonkursi poolt seatud ülesandest teostatavad,\" märkis Kivila.\n\nTa lisas, et Rail Baltic Estonia OÜ ei saa ühte kolmest pakkujast eelistades rikkuda hankemenetluses ette nähtud eduka pakkuja väljavalimise korda ning loodab seetõttu Tallinna linna konstruktiivsele koostööle Ülemiste ühisterminali detailplaneeringu menetluses ka olukorras, kus riigihanke võitjaks ei osutu Tallinna linna poolt eelistatud pakkuja.\n\nLaekunud pakkumiste kohta tehakse otsus juba lähitulevikus.\n\nRahvusvaheline arhitektuurikonkurss\n\nÜlemiste ühisterminali konkursitööd seadis paremusjärjestusse üheksaliikmeline žürii koosseisus Rail Baltic Estonia tollane juht Riia Sillave, Pro Kapital Eesti juhatuse liige Allan Remmelkoor, Eesti Raudtee arendusjuht Andrus Noor, Mainor Ülemiste nõukogu liige Andrus Kaldalu, Tallinna linna tollane peaarhitekt Endrik Mänd, Ülemiste piirkonna struktuuriplaani koostaja Mattias Agabus, arhitekt ja endine Läti kultuuriminister Janis Dripe, Taani arhitektid Jesper Gottlieb ja Thomas-Grave Larsen.\n\nRail Balticu Ülemiste ühisterminali arhitektuurikonkursi esikoha pälvis Zaha Hadid Architects ja OÜ Esplan ühiskavand \"Light Stream\". Teisele kohale jäi Innopolis Inseneride töö \"The Ülemiste Leaf\" ning kolmandale DBA Progetti S.p.A. ja HML Project Management OÜ ühistöö \"Videvik\".\n\nEsimene koht sai auhinnaks 28 000, teine 21 000 ja kolmas koht 14 000 eurot. Neljandale kohale tuli ideekavand nimega SIHT ning tööd premeeritakse ergutuspreemiaga, mille suurus on 7000 eurot. Töö esitas Molumba osaühing.\n\nMajandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi Rail Balticu koordinaator Kristjan Kaunissaare ütles ERR-ile, et Ülemiste terminal koos väljaku ja ühisterminaliga läheb maksma hinnanguliselt 40 miljonit eurot.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Tallinna linnaplaneerimise ameti juhataja Ignar Fjuki hinnangul tuleks Ülemiste ühisterminali rajamiseks koostava detailplaneeringu aluseks võtta konkursil esikoha pälvinud Zaha Hadid Architects ja OÜ Esplan ühiskavand \"Light Stream\", sest ülejäänud kolm tööd tema hinnangul detailplaneeringu koostamist ning elluviimist ei vääri.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Tutvu artikli sisuga ja loo sellele pika lausega sissejuhatus, mis köidab lugeja tähelepanu.\n\n## Pealkiri:\n\nOmanikud taunivad Tallinna otsust anda sundvalduse seadmise õiguse ametnikele\n\n## Põhitekst:\n\nMäärusega delegeeritakse kinnisasjale sundvalduse seadmise otsustamine Tallinna linnavaraametile juhul, kui sundvaldus seatakse linna kasuks. Linnaplaneerimise amet saab sundvalduse seadmise õiguse, kui sundvalduse seatakse avalikes huvides vajaliku tehnovõrgu või -rajatise talumise kohustuse kehtestamiseks tehnovõrgu- või rajatise omaniku kasuks. Määruse aluseks on 2018. aasta 1. juulil kehtima hakanud kinnisasja avalikes huvides omandamise seadus. Selle kohaselt seisneb sundvalduse seadmine kinnisasja koormamises sellise kitsendusega, mis oma sisult vastab isiklikule kasutusõigusele.\n\nVolikogus määruse eelnõu vastu hääletanud Eesti Omanike Keskliidu esimees, Isamaa liige Priidu Pärna ütles ERR-ile, et tema hinnangul ei tohi nii olulisi otsuseid delegeerida nii madalale tasemele, ühe ameti juhile, vaid neid peaks otsustama kas linnavalitsus või volikogu.\n\n\"Selliseid olulisi otsuseid peab siiski tegema rahva mandaadiga linnavolikogu või linnavalitsus kollegiaalsete organitena, mitte üksainus ametnik. Sellega väheneb otsuste erapooletus ja läbipaistvus,\" leidis Pärna.\n\nOmaette küsimus on selles, miks üldse peab kohaldama haldussundi, omanike huvides oleks kindlasti see, kui selliseid omandi kasutamist piiravad sammud lepitakse kahe poole vahel kokku, lisas ta.\n\nTallinna abilinnapea Andrei Novikov selgitas ERR-ile, et otsuse kohaselt jääb olulisemate objektide korral ka linnavalitsusele õigus sundvaldust seada, kuid tavajuhtudel jääb see ametitele.\n\n\"Sellised otsused sisaldavad väga palju tehnilisi detaile, mida valmistavad ette ametnikud. Üldjuhul pole need poliitilise kaalutlemist eeldavad otsused, vaid tehnilist laadi küsimused. Kui läheme siin poliitilise emotsiooni peale, siis see on enamasti otsustamisele halb. Siis hakatakse poolt ja vastu argumentidena tooma sisse poliitilisi argumente,\" rääkis Novikov.\n\nTema sõnul on AS-il Tallinna Vesi näiteks praegu ootel umbes 150 otsust, mis puudutavad peamiselt veetrasside läbiviimist eraomanike kinnistutelt. \"Kui iga kord peaks hakkama näiteks korteriühistu kõigi omanikega notarisse vastavat lepingut sõlmima minema, siis see oleks väga suur ressursikulu,\" rääkis Novikov. Sama oleks ka mõne energia- või kommunikatsiooniettevõte kaablite puhul, lisas ta.\n\n\"Sellisteks juhtudeks antigi omavalitsustele selline instrument,\" märkis Tallinna abilinnapea. Samuti ei oleks ju mõistlik, kui iga mõnda ruutmeetrit puudutavat otsust hakkab arutama volikogu.\n\n\"Mõnes mõttes on Pärnal ka õigus - kui tegemist on suurema teega või olulisema objektiga - siis otsustabki seda linnavalitsus. Sest sundvalduse seadmine on väga oluline otsus, sest see tähendab ju omaniku jaoks olulist omandi piiramist, sisuliselt on see ju sundvõõrandamise alternatiiv,\" märkis Novikov.\n\nSiiani valmistas sundvalduse seadmise otsused ette linnavara amet ja otsuse tegi linnavalitsus. Alates seaduse vastuvõtmisest on Tallinn selliseid otsuseid teinud kümmekond, ütles Novikov.\n\nLinnaametitele vastava otsuse andmine on seaotud aga ka sellega, et need on seotud ehituslubade andmisega, märkis Novikov.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Tallinna volikogu võttis neljapäeval vastu määruse, millega antakse eraomaniku kinnisasjale sundvalduse seadmise õigus kahele linnaametile. Otsuse vastu protestis Eesti Omanike Keskliit, mis leiab, et nii olulisi otsuseid võiks teha linnavolikogu või linnavalitsus.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Loe uudis läbi ning loo sellele fantaasiarikas ja pikk lause, mis võiks uudist tutvustada.\n\n## Pealkiri:\n\nEesti klubisid ootab käsipalli Balti liigas täisprogramm\n\n## Põhitekst:\n\nTugevamas ehk A-alagrupis pole Põlva Serviti veel võiduarvet avanud, aga on ka pidanud vaid kolm kohtumist. Tihedas B-grupis juhib viie vooru järel Kehra kaheksa punktiga, kuid Vilniuse VHC Šviesal on seitse, Celtnieksil ja Kaunase Granitas-Karysil kuus ja Tallinnal kolm silma. Viljandi on viie mängu järel punktita.\n\nKalmer Musting: ees on üliolulised mängud\n\nVärske Eesti karikavõitja Serviti kaotas sügisel kodusaalis Dobele ZRHK Tenaxile 29:31 ning vana tuttava Klaipeda Dragunasega pole veel tänavu kohtutud. Viimasel on nagu Servitilgi tabelis vaid üks punkt, ent seda viiest mängust.\n\n\"Ees ootavad üliolulised mängud, kui tahame Balti liigas kuskile jõuda. Samas kui midagigi reisilt näppude vahele jääb, siis oleks kõik veel võimalik, sest pärast talvepausi on meil neli kodumängu. Tavaliselt ma koosseisumurede üle ei kurda, aga hetkel pole lihtne. Nii kui mõni mees naaseb, nii langevad jälle teised rivist,\" tunnistas Serviti peatreener Kalmer Musting.\n\n\"Viljandi vastu kolmapäeval üritasin mängukoormust jagada võrdselt, et selle tiheda graafikuga perioodi vastu peaksime. Oma riigi meistritena on Dragunas ja Tenax mõlemad tugevad vastased, eriti veel kodusaalis. Lätlased mängivad meiega vägagi sarnast kiiret käsipalli ja neil on hea liider Saksamaalt naasnud Aivis Jurdžsi näol,\" analüüsis Musting.\n\nKolmapäeval Servitile kaotanud Viljandi HC on ainus Eesti klubidest, kes sel nädalavahetusel kodus mängib. \"Meil ongi jõulude eel nüüd kolm kodumängu, mis on tore. Serviti vastu saime 35 minutit kenasti hakkama, mängijad täitsid ettekirjutatut ja viskedki tabasid. Siis pääses põlvalaste pikem pink maksvusele,\" kommenteeris Viljandi peatreener Marko Koks.\n\n\"Põlvas käisime vaid kümne palluriga, Balti liigas saame õnneks oma pingi pikemaks. Esiteks peaks nii Simon Drõgin kui Kristo Järve rivis olema ning erinevalt meistriliigast saame siin ka noori kasutada,\" vaatas Koks koduste rivaalidega kohtumiste suunas lootusrikkalt.\n\nKehra ja Tallinn külastavad Viljandit ja Riiat\n\nKui HC Kehra/Horizon Pulp&Paper pühapäeva õhtul Riiast tagasiteed alustab, on meeskond 33 päevaga pidanud tosin kohtumist ning viimastes mängudes on see kahtlemata kajastunud. Laupäeval karikavõistluste poolfinaalis ja kolmapäeval meistriliigas jäädi alla HC Tallinnale.\n\n\"Peaks täisprofessionaalne tiim olema, et sellise koormusega hakkama saada. Aga midagi pole teha, tuleb mängida ja ilmselt noorematele palluritele vajalikku rahvusvahelist kogemust anda. Õnneks alustasime Balti liigat hästi ja, et ees on veel kolm kodumängu, siis pole midagi katki,\" lausus B-alagruppi juhtiva Kehra peatreener Mart Raudsepp.\n\nSügisel avavoorus kodus Celtnieksiga mängides said Kehra 32:28 võidu, Tallinn aga jäi lätlastele valusalt 29:30 alla. Nädalavahetusel jäeti pealinlased küll ilma mullu võidetud Eesti karikast, ent kolmapäeval alistati Kehra 32:24 ning tõusti meistriliigas teisele kohale.\n\n\"Kehra-mäng oli ikka raske, kumbki meeskond ei saanud pärast karika nädalavahetust end õieti käima. Meie õnneks teisel poolajal saime, aga nüüd on ees juba uued ja vägagi tähtsad mängud. Balti liigas on vaja tabeliseisu parandada ja punktide järgi me nii Riiga kui Viljandisse ka läheme,\" kinnitas Tallinna peatreener Risto Lepp.\n\nEesti klubide mängud Balti liigas sel nädalavahetusel:\n\n14.12. 14.00 Klaipeda Dragunas – Põlva Serviti (Klaipedas)\n\n14.12. 16.00 Riia Celtnieks – HC Tallinn (Riias)\n\n14.12. 19.00 Viljandi HC – HC Kehra/Horizon Pulp&Paper (Viljandis)\n\n15.12. 15.00 Dobele ZRHK Tenax – Põlva Serviti (Dobeles)\n\n15.12. 15.00 Viljandi HC – HC Tallinn (Viljandis)\n\n15.12. 16.00 Riia Celtnieks – HC Kehra/Horizon Pulp&Paper (Riias)\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Käsipalli Balti liiga 2019. aasta viimasel nädalavahetusel ootab kõiki Eesti klubisid täisprogramm ehk kaks mängu. Põlva Serviti sõidab kohtuma Leedu ja Läti meistritega, Viljandi HC võõrustab kaht kohalikku konkurenti ning lisaks mängivad HC Tallinn ja HC Kehra/Horizon Pulp&Paper võõrsil Riia Celtnieksiga.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Loe uudis läbi ja pane oma kujutlusvõime tööle, et välja mõelda üks korralik sissejuhatav lause sellele loole.\n\n## Pealkiri:\n\nSuri kandlemängija Heino Sõna\n\n## Põhitekst:\n\nLahkunud on üks Eesti tuntumaid traditsioonilise kandle mängijaid, Heino Sõna. Heino sündis 5.02.1937 Võrumaal Urvaste vallas. Võru keel ja pillilood olid talle südamelähedased ka siis, kui ta enam Võrumaal ei elanud. Oma esimese õpetuse kandlevallas sai Heino oma isalt, Karl Sõnalt, kes oli tuntud pigem lõõtsamehena. Seega oli Heino repertuaaris palju vanaaegseid pillilugusid, mis võisid kõlada juba tema isa nooruspõlves. Suur mõjutaja noore pillimehe kujunemisel oli elu ja töö Otepääl, kus 1950–60. aastatel käis aktiivne kultuurielu. Heino haarati kohe muusikute punti – nii algas pillimehe elu, mis kestis kuni viimaste aastateni.\nHeino teadmised endisaegsete mängumeeste ja juhtumiste kohta on väärtuslikud ning tema mälestusi ja kandlelugusid on hulgaliselt talletatud nii Eesti rahvusringhäälingu fonoteeki kui Eesti rahvaluule arhiivi. Heino oli esimene, kes hakkas Eestis mängima elektrikannelt. See nuputati välja koos kitarrist Enn Purjega 1970. aastatel, kui Heino oli elama asunud Karksi-Nuiale. Viimastel aastakümnetel tegi Heino palju koosmänge kitarrist Väino Eroga.\nIgapäevaselt oli Heino tegev ehituses. Selles vallas töötas ta Otepääl, Karksi-Nuias ja Vasalemmas. Heinole oli oluline tema suur perekond ja kaunis kodu Karksi-Nuias. Nii nagu ta oli kirglik pillimängus, elas ta kirega kogu oma elu. Sarnaselt suhtus ta ka töösse.\nMinu tutvus Heinoga algas tänu Eesti folkloorinõukogu rahvakandlemängijate kaardistamise ja jäädvustamise projektile. Sealt edasi viis elu meid kokku arvukatel mängudel Viljandis, Tallinnas ja mujal. Heino oli hinnatud õpetaja August Pulsti õpistu korraldatud rahvapilli koduõppe projektis. Temalt saadud õpetust pean kalliks ja annan seda edasi oma õpilastele.\n\nLõpetan selle lühikese järelhüüde Heino Sõna enda sõnadega: \"Kallid sõbrad! Kõlagu eesti kannel teie hinges ja südames igavesti!\"\n\nKallis Heino, ka Sina kõlad meie hinges ja südames igavesti!\n\nKandlemehega tegi suvel juttu ka Vikerraadio saates \"Hittide radadel\".\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Teisipäeval lahkus meie hulgast traditsioonilise kandle mängija Heino Sõna (05.02.1937–10.12.2019). Avaldame muusiku ja kandleõpetaja Tuule Kanni järelhüüde kogenud pillimehele.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Tutvu uudise pealkirja ja põhisisuga. Kasuta neid fakte, et luua pikk ja sisutihe lause, mis toimib loo sissejuhatusena.\n\n## Pealkiri:\n\nHarjumaa ja Eesti keskmise SKP vahe väheneb\n\n## Põhitekst:\n\nAastal 2018 oli Eesti sisemajanduse koguprodukt (SKP) jooksevhindades 26 miljardit eurot. Harjumaa osa moodustas sellest 17 miljardit eurot, millest omakorda 14 miljardit eurot tuli Tallinnast.\n\nHarjumaale järgnesid Tartu- ja Ida-Virumaa, mille osatähtsus Eesti SKP-s oli vastavalt 10 ja kuus protsenti.\n\nSKP osatähtsus oli väikseim Hiiu- ja Põlvamaal – kummagi osa Eesti SKP-s oli alla protsendi.\n\nSKP ühe inimese kohta oli 19 695 eurot, mis on 1647 eurot rohkem kui aasta varem.\n\nSuurim SKP elaniku kohta oli Harju maakonnas – 144 protsenti Eesti keskmisest. Järgnes Tartu ja Viljandi maakond, kus SKP elaniku kohta oli vastavalt 91 ja 67 protsenti Eesti keskmisest. Väikseim SKP elaniku kohta oli Põlva maakonnas – 42 protsenti Eesti keskmisest.\n\nSKP inimese kohta. Autor/allikas: Statistikaamet\n\nAastal 2018 toodeti 69 protsenti kogu Eesti lisandväärtusest teeninduses. Teeninduse osatähtsus oli kõige suurem Harju- (77 protsenti) ning Tartumaal (69 protsenti) ja seda eelkõige Tallinna ja Tartu linna mõju tõttu. Valdavalt püsis osatähtsus sektoris varasemal tasemel või isegi vähenes. Erand oli Järvamaa. Kõige kiiremini vähenes sektori osatähtsus Valga-, Viljandi- ja Võrumaal.\n\nTööstus- ja ehitussektor moodustas 2018. aastal Eesti lisandväärtusest 28 protsenti. Sektori osatähtsus maakondlikus lisandväärtuses oli suurim Ida-Virumaal (58 protsenti), väikseim Harju- (22), Tartu- (26) ja Põlvamaal (28). Riigis kokku püsis sektori osatähtsus 2017. aasta tasemel, kuid maakonniti oli pilt kirjum. Kui Põlva- ja Saaremaal suurenes sektori osatähtsus märgatavalt, siis Pärnu-, Valga- ja Võrumaal oli trend vastupidi.\n\nAastal 2018 moodustas põllumajandussektor Eesti lisandväärtusest kolm protsenti. Selle sektori osatähtsus oli suurim Viljandi (22) ja Jõgeva maakonnas (19). Nii nagu 2017. aastal jätkus sektori osatähtsuse kasv ka 2018. aastal. Enim mõjutas see Valga-, Viljandi- ja Võrumaad.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Statistikaameti andmetel loodi 2018. aastal 65 protsenti lisandväärtusest Harjumaal, kuid selle maakonna edu on ülejäänud riigi ees vähenema hakanud.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Loe uudis läbi ning loo sellele fantaasiarikas ja pikk lause, mis võiks uudist tutvustada.\n\n## Pealkiri:\n\nRapla täiendas ridu USA-s mänginud leedulasega\n\n## Põhitekst:\n\nViimased neli hooaega mängis 201 cm pikkune Žalys USA üliõpilasliigas NCAA, esindades Lafayette Leopardsi meeskonda. Viimasel aastal jäid Kaunasest pärit ääremängija keskmisteks näitajateks 10 punkti, 4,7 lauapalli ja 2,7 tulemuslikku söötu, vahendab Delfi.\n\nHiljuti teatas Rapla, et klubist lahku britist tsenter Christopher Tawiah, kes kogus keskmiselt 20 minuti jooksul 10,2 punkti, 7,7 lauapalli ja 0,8 blokki.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Rapla Avis Utilitase korvpallimeeskond andis teada, et meeskonnaga liitus 24-aastane leedulane Paulius Žalys.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Loe artikli pealkirja ja sisu. Kasuta oma loomingulisi võimeid, et koostada detailne ja põhjalik ühelauseline sissejuhatus sellele uudisele.\n\n## Pealkiri:\n\nCorbyn: ma ei vii Tööparteid järgmistele Briti valimistele\n\n## Põhitekst:\n\n\"Ma ei juhi erakonda üheski tulevases üldvalimiste kampaanias,\" ütles Corbyn (70) pärast seda, kui ta valiti hoolimata erakonna arvatavast kehvast tulemusest järjekorras juba 10. korda Londoni põhjaosa saadikukohale parlamendi alamkotta.\n\nKolme Briti meediaväljaande tellitud lävepakuküsitluse järgi võidavad peaminister Boris Johnsoni konservatiivid 650-kohalises parlamendi alamkojas 368 saadikukohta ja tagavad endale 86-kohalise enamuse. Tööparteile prognoosib küsitlus 191 saadikukohta.\n\nKui prognoos kinnitust leiab, on tegemist Tööpartei halvima valimistulemusega alates 1935. aastast.\n\nCorbyn nimetas valimistulemust suureks pettumuseks, kuid välistas viivitamatu tagasiastumise parteijuhi kohalt, lubades jääda erakonna etteotsa sisekaemuse perioodiks. Ta märkis ka, et valimistulemust mõjutas lõhestav Brexiti küsimus.\n\nLiberaaldemokraadid valivad uue juhi\n\nSuurbritannia Euroopa Liitu jäämist pooldavad liberaaldemokraadid teatasid reedel, et valivad endale uue liidri, sest Jo Swinson kaotas valimistel parlamendikoha.\n\nSwinsoni asetäitja Ed Davey ja partei president Sal Brinton juhivad erakonda ühiselt uue juhi valimiseni, mis on kavas uuel aastal, teatas erakond.\n\nLiberaaldemokraadid on saanud reedehommikuse seisuga 11 parlamendikohta. Hoolimata suurest toetuse tõusust Euroopa Parlamendi valimistel ei võitnud nad neljapäeval kohti juurde.\n\nSwinson kaotas oma koha Šotimaa lääneosas East Dunbartonshire's Šoti Rahvuspartei (SNP) esindajale. Ta tunnistas, et koha kaotus ja peaminister Boris Johnsoni konservatiivide ülekaalukas võit on tohutu pettumus.\n\nSwinson õigustas kampaaniat, milles keskenduti Brexiti tagasikeeramise lubadusele: \"Me ütlesime ausalt, millesse me usume ja mida püüame saavutada.\"\n\n\"See on selge tagasilöök liberaalsetele väärtustele.\"\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Briti opositsioonijuht Jeremy Corbyn teatas reedel pärast ennustusi hävitavast lüüasaamisest üldvalimistel, et ei juhi Tööparteid järgmistele valimistele, mis on kavas viie aasta pärast.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Vaata läbi uudise pealkiri ja tekst ning loo loov sissejuhatav lause, mis haakub artikli sisuga.\n\n## Pealkiri:\n\nKlassikaraadio viib Triskele kontserdi miljonite raadiokuulajateni\n\n## Põhitekst:\n\n20 aastat tegutsenud ansambel Triskele ühendab oma muusikas erinevate maade ja rahvaste muusikatraditsioone. Ansamblis musitseerivad Tarmo Tabas, Ergo-Hart Västrik, Heikki-Rein Veromann, Toivo Sõmer ja Janno Mäe. Pühapäevase kontserdi kavas on jõuluaega sobivad rahvakoraalid ja laulud Gustav Swahni käsikirjalisest koraalikogumikust aastast 1774.\n\nLisaks Klassikaraadiole on kontsert otse-eetris veel 18 raadiojaamas Euroopas ja kaugemal. Tartust jõuab kontsert Hispaania, Inglismaa BBC, Läti, Islandi, Taani, Soome, Sloveenia ja Bulgaaria rahvusraadiote kuulajateni. Kontserti vahendavad veel neli Saksamaa raadiojaama, Rumeenia, Tšehhi, Kreeka ja Austria raadiod ning Kanada jaamad.\n\nJõulumuusikapäev (Euroradio Christmas Music Day) on EBU-sse kuuluvate raadiojaamade projekt, millest saab igal aastal osa rohkem kui kümme miljonit kuulajat mitmel mandril. Tunde kestev jõulumuusika ühisprogramm läheb traditsiooniliselt ühel jõulueelsel pühapäeval igal täistunnil eetrisse maailma erinevaist paigust, pühademeeleolus kirikutest ja kontserdisaalidest. Euroopa raadioid ühendav jõulumuusikapäev toimub 25. korda.\n\nKlassikaraadio vahendab kuulajateni Euroraadio jõulumuusikapäeva pühapäeval, 15. detsembril kell 13–21, Eesti kontsert on Tartu Pauluse kirikust otse-eetris kell 14. Stuudios juhib rahvusvahelist otseülekannete maratoni Klassikaraadio saatejuht Marius Peterson. Jõulumuusikapäeva ajakava leiab Klassikaraadio koduleheküljelt.\n\nPühademeeleolus jätkab Klassikaraadio ka uuel nädalal, kui alates esmaspäevast kingivad muusikud viiel järjestikusel päeval raadiokuulajatele pärastlõunase muusikatunni. Klaveritoas esinevad Sänni Noormets, Tõnu Raadik, Mick Pedaja, Kait Tamra ja Haldi Välimäe. Jõulukontserdid \"Viis laulu\" toimuvad argipäeviti kell 14 ning on jälgitavad Klassikaraadios ja ERR-i kultuuriportaalis.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Pühapäeval, 15. detsembril kell 14 toimub Tartu Pauluse kirikus ansambel Triskele kontsert \"See jõulupäev on rõõmust suur\". Kontsert kuulub Euroopa Ringhäälingute Liidu (EBU) jõulumuusika päeva programmi ja esimest korda ajaloos jõuab Euroopa raadiotesse otseülekanne Tartust.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Loe uudis läbi ning loo sellele fantaasiarikas ja pikk lause, mis võiks uudist tutvustada.\n\n## Pealkiri:\n\nJonna Pechter: mis saab siis, kui pensionifondist on raha välja võetud?\n\n## Põhitekst:\n\nInimeste finantskirjaoskuse tõstmisest räägitakse palju, sest riigil on suur mure. Kuidas kõik need inimesed endaga hakkama saavad, kui on selge, et sotsiaalmaksu arvelt neile väärikat äraelamist pensionipõlves ei suudeta tagada?\n\nLisaks ei tegele keegi ka ise oma tuleviku kindlustamise ja säästmisega. Vanaduses mõnusa olemise lahendamiseks välja mõeldud pensionisambad seniste tootluste ja fondihaldustasude juures eriti häid emotsioone tekitanud ei ole.\n\nHäid ideid süsteemi parandamiseks pole samuti just jalaga segada ning seepärast on riik otsustanud anda valiku inimeste endi kättesse – kogu ja looda, et saad tulevikus sellega hakkama; investeeri ja looda, et see oli õige otsus ning tootlus on meeletu; kuluta, kui jaksad ning lohuta end mõttega, et pensionini on veel pikalt aega.\n\nMida teha murega inimeste saatuse pärast?\n\nInimeste finantskäitumises esineb üks paradoks, mida paljud sotsiaalteadlased on püüdnud selgitada.\n\nNimelt kui küsida inimeste käest, kas nad peavad säästmist oluliseks, siis vastab enamik, et see on oma rahaasjade korraldamisel väga oluline – need samad inimesed ise aga eriti palju ei säästa, kuigi peavad seda oluliseks. Sotsiaalteadlased ainult ohkavad selle peale ja tõdevad, et inimene ei olegi homo economicus ehk majanduslikult mõtlev inimene, vaid teeb ka talle endale mitteratsionaalsena tunduvaid otsuseid.\n\n1957. aastal pakkus tuntud majandusteadlane Milton Friedman välja püsiva sissetuleku mudeli, milles ta kirjeldas, et inimesed ei tee oma kulutamise otsuseid mitte lähtuvalt olemasolevast sissetulekust, vaid järgmise 3-5 aasta sissetuleku ootustest.\n\nKui inimesed usuvad, et nende sissetulek paari järgmise aasta jooksul tõenäoliselt suureneb, siis kulutatakse rohkem ning võetakse ka tarbimise toetamiseks laenu. Pankade rolliks laenajana on siikohal hetkeolukorrast ja minevikust lähtumine, mitte sellest, et mis oleks, kui oleks.\n\nKui usutakse, et tulevikus võivad sissetulekud väheneda, näiteks plaanitakse jääda pensionile või vahetada eriala, siis säästetakse palju jõudsamalt, püüdes endale nõnda üleelamisvarud soetada.\n\n1966. aastal arendas hilisem Nobeli preemia laureaat Francisco Modigliani välja oma elutsükli mudeli, mille kohaselt inimesed teevad plaane lähtuvalt sellest, millises eluetapis nad parajasti on.\n\nNoorena on inimestel kõrgemad kulud, sest ostetakse kodu, luuakse pere ning kasvatatakse lapsi – sel perioodil eriti ei säästetagi. Suuremaid oste finantseeritakse laenuga. Küll aga säästetakse palju järgmises eluetapis, kui lapsed on juba suuremad või kodunt lahkunud. Enamasti püütakse siis ka kogunenud finantskohustusi vähendada või neist vabaneda.\n\nSellest lähtuvalt võib oletada, et kui inimene teab, et tal ei ole tulevikuks head äraelamist võimaldavat pensionit kuskilt oodata, siis hakkab ta ise rohkem säästma. Vähemalt üks osa ühiskonnast.\n\nOsa arvab endiselt, et ta sureb selleks ajaks ära ja kolmas osa loodab riigi abile. Ilmselt on nii isegi parem, et inimesel pole üldse pensionisammast, kui et ta loodab sellele pensionisambale, mis annab tulevikus 50 eurot pensionile lisa ja valmistab kõigile pettumust.\n\nBalti riikide pensionisüsteem pärineb nõukogude ajast\n\nElutsükli mudeli paikapidavust kinnitasid ka jaapani teadlased Charles Yuji Horioka ning Wako Watanabe oma 1997. aastal Jaapanis tehtud uuringus. Nad jagasid inimese elu tinglikult kolmeks.\n\nEsimeses etapis ehk 20-44-aastaselt kasutasid inimesed raha peamiselt õppimiseks, kodu ostmiseks ja vaba aja veetmiseks – selleks koguti raha ning vajadusel laenati juurde.\n\nTeises etapis, 45-59-aastaselt, pandi raha kõrvale selleks, et oma lapsi aidata ning pensioniks sääste koguda.\n\nKolmandas etapis pandi raha kõrvale pensioniks. Pensionile jäädes oldi harjunud madalamate kulutustega ning vajadusel saadi kasutada kogutud raha.\n\n\"Suured võlad on eelkõige jõukamatel leibkondadel ning nendel, kes teenivad keskmisest oluliselt rohkem.\"\n\nEestis ei ole kapitalistlik demokraatia kaua valitsenud ning seepärast pole siinsetele inimestel kogunenud ka suurt kapitali. Sellest tingituna on ka laenud tavapärasest ebaühtlaselt jaotunud – suured võlad on eelkõige jõukamatel leibkondadel ning nendel, kes teenivad keskmisest oluliselt rohkem.\n\nLaene on palju ka vanematel inimestel, kes võiks juba mudelite ja majandusteooriate järgi laenuvaba elu nautida ning nooremaid sugulasi vajalike rahasüstidega aidata.\n\nHoolimata sellest, et majandusteooria järgi peaks enamik inimesi hakkama hea alternatiivi puudumisel keskikka jõudes tublisti säästma, ei ole riigi mure inimeste rahalise saatuse pärast siiski päris põhjendamatu.\n\nNoortel on elu alustades suured väljaminekud ning lisaks näitavad teadusuuringud, et vanaduse peale lihtsalt ei taheta mõelda. Paljude inimeste puhul ei olegi see probleem, kui nad alustavad säästmist hiljem, aga väikese sissetuleku juures ei pruugi nii lihtne olla 10-20 aastaga kogu vajaminev raha kokku koguda, eriti kui enne tahaks ka oma lapsi toetada.\n\nKuidas siis panna inimesi vabatahtlikult pensioniks koguma, ükskõik kas pensionifondi või mitte?\n\n2008. aastal avastas USA rahandusteadlane Lewis Mandell, et hirm olla vanas eas vaene on inimestele väga tugevaks motivaatoriks pensionikogumise süsteemiga liituda.\n\nPsühholoog Hal Herschfield tegi 2011. aastal inimestega katseid, mille käigus ta kirjeldas inimestele, milline nende elu vanaduspõlves võiks välja näha, ning näitas neile juurde pilte, millised nad vanaduses võiksid välja näha. See tegi vanaduspõlve inimestele palju realistlikumaks ning enamik otsustasid tulevikuks koguma hakata.\n\nElisabeth Brüggen Maastrichti ülikoolist kordas sarnast eksperimenti 2013. aastal pensioniteemalise masskommunikatsiooniga ning tulemused olid samamoodi väga head.\n\nSeega on pensioniks säästmise oluliseks alguspunktiks kommunikatsioon ja info jagamine, mis tundub elementaarne, kuid kohustusliku pensionifondide süsteemi puhul kõigile üleliigne. See ei saa olla lihtne poster hallipäisest Andrus Veerpalust sooja päikese all.\n\nNüüdseks me teame, et tema puhul need hallid juuksed ei pruugi vanadusega seotud ollagi. Kui aga müügimehed hakkaksid kaubanduskeskuses oma pensionifondi promomise asemel inimesi toetama pikaajalisel finantsplaneerimisel, siis võidaks sellest ka ühiskond tervikuna.\n\nTeooria on suurepärane, kuid praktika puudub\n\nRahandusministeeriumi tellitud hiljutisest rahatarkuse uuringust selgus, et Eesti elanikel on suhteliselt palju infot ja rahaasjade vastutustundlikuks korraldamiseks ka piisavalt head teadmised, kuid need võiksid rohkem jõuda praktikasse pere rahanduslikku heaolu ja kindlustunnet suurendama.\n\nTegu oleks nagu suusatajaga, kes teab, et laskudes tuleb keerata, et mitte puu otsa sõita, aga ta ei kasuta kurvi sihtotstarbeliselt ja põrutab otse.\n\nSama uuringu kohaselt vaadeldes võimalusi, mil moel viimasel korral raskest olukorrast välja tuldi, näeme, et enamkasutatav variant on laenamine oma perelt ja sõpradelt (40%). Järgnevalt kasutati hakkamasaamiseks varem kogutud sääste (17%) ning vähendati kulutusi (8%).\n\nKüllalt vähesed inimesed on kasutanud krediitkaarti või võtnud pangast uut laenu (mõlemad 3%). Samal ajal on viis protsenti sihtrühmast jäänud võlgu ehk jätnud osa arveid tasumata. Me teame, et enamik inimesi ei sure pensioniajaks ära ning ees on ootamas hulk pensioniaastaid. Selles valguses ei saa perelt ja sõpradelt laenamine olla väga kestlik lahendus.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Säästmist peetakse oluliseks, kuid väga vähesed teevad seda reaalselt, kirjutab Jonna Pechter.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Loe hoolikalt uudise pealkiri ja sisu ning kirjuta artiklile pikk sissejuhatav lause, kasutades oma kujutlusvõimet.\n\n## Pealkiri:\n\nLugemissoovitus. Marusja Klimova sõgedate galerii\n\n## Põhitekst:\n\nMarusja Klimova, \"Blondid elajad\". Tõlkinud Kristiina Bernhardt. Sari \"Moodne aeg\", Varrak\n\nMarusja Klimova romaan \"Blondid elajad\" ilmus juba suve lõpus, aga muidugi hea on teda lugeda ka nüüd, just praegu, kui väljas on pimedus ja vihm ja kaamos, mis poeb juba ka hinge. Just see on õige hetk seista silmitsi Marusja Klimova sõgetate tegelastega, Peterburi ja üheksakümnendatega, mis olid veel pimedamad kui hetkel akna taga valitsev öö ja tatt. Just sedaviisi selgitatakse välja, kes on need kõige kangemad, kes ellu jäävad. Kui sa tuled läbi pimeda Eesti detsembri, käes Klimova raamat, siis oled sa võitnud!\n\nLapsena, kui ma lugesin \"Kolme musketäri\", siis sellest jäi mitte pelgalt ettekujutus, vaid lausa kindel teadmine, et kõik inimesed Prantsusmaal on musketärid, või siis need, kes neid aitavad ja teised, kes kelle vastu musketärid võitlevad, aga inimhing ja süda on suur ja täis õilsaid ning aatelisi mõtteid. Nii tekib paratamatult see küsimus ka Klimova raamatuga. Nagu öeldud, räägib raamat ja ka triloogia kaks eelmist osa, \"Siniveri\" ja teine osa \"Majake Bois-Colombes'is\" (aga neid võib vabalt lugeda ka teineteisest sõltumatult) Venemaa üheksakümnendatest. Ja Klimova puhul on see küsimus siis selline, et kas need raamatu tegelased, pöörased, sõgedad, naeruväärsed, hullud, olid juba Nõukogude liidus sellised, aga varjasid oma hullust, olid nii-öelda kenad ja korralikud Nõukogude liidu kodanikud, aga siis, kui nõukogude liit lagunes, avas ka nende inimeste pöörasuse väravad? Psühhiaatrid ütlevad selle kohta - inimene hakkas õitsema.\n\nMe mäletame, või kui ise ei mäleta, siis lähedalt on ikka keegi võtta, kes mäletab taasiseseisvumisele eelnenud aega Eestis. See oli plahvatuseelne olukord, mis oli segatud hirmu, vene tankide ja sõduritega, aga ka suurte ootuste ja lootustega, et langeb piir lääne ja ida vahelt, et elu hakkab viimaks ometi pihta ja selle vahepealse aja oleme nõus kartulikoori sööma. Ja nii ootasid paljudki ilmselt ka Venemaal, Peterburis, aga ikkagi on neid inimesi, kelle jaoks ei hakkagi muutustest hoolimata midagi pihta, neile jäävadki vaid koored. Ja sellised valdavalt Kilimova tegelased ongi.\n\nJääb tunne, et ainus asi, mis neid tegelasi kannustab, on hirm, et nad ise muutuvad samuti mingiteks pudemeteks, kes kaovad põrandaprakku. Ja see paneb neid rääkima. Tõsi, vahel harva vajuvad need tegelased letargiasarnasesse olekusse, justkui hanguvad, või siis teevad oma elus sellise väikse uinaku nagu Jüri Ratas, et siis taas tõusta ja hakata rääkima.\n\nSee nende tegelaste tahtejõu ja meeleolu kõikumine on selline, mis meenutab väga võimsa mootoriga autot, millel pole käike, on ainult turbo ja käsipirur, vahepealset olekut ei ole. Ja kui nad ärkavad, siis kohe ka kiirendavad ja hakkavad rääkima nii, et selle taga on tsentrifugaalne jõud, mis lausa paiskub nende tegelaste seest nii, et lõpuks tekib tunne, et neil polegi enam mitte midagi peale jutu, mida tuleb palju ja justkui valimatult, nad justkui räägivad end varvastest juukseotsani täis. Selle näiteks lõpetuseks üks väike lõik Kostjast, kes juba tükk aega ei tööta kusagil, lebab vaid tiivanil ja mõtleb, et vaimses maailmas, nagu ka füüsilises, ei saa miski kuhugi jäljetult kaduda, ja see on midagi kapi tassimise sarnast:\n\n\"…kui seda koormat kannavad kõik, pole selle kaalu peaaegu üldse tunda, selle kandmine on kerge, seda saab teha naljatledes, omavahel rõõmsalt juttu ajades, nii nagu see oli sajandi alguses. Aga kui kõik, või peaaegu kõik, kes on sinu kõrval olnud, lasevad järsku kapist lahti, siis see, kellel ei vedanud ja kes oli sattunud kuhugi keskele ega jõudnud õigel ajal eemale hüpata, tunneb kohe, kuidas kapp talle kogu raskusega peale vajub, ja nüüd ei saa ta enam kõrvale astuda, seda koormat endalt heita, isegi kui ta väga tahaks, samamoodi ei saa ta endalt heita seda traditsioonide kappi ega kogu inimkonda, sest alati leidub mõni temasugune, Kostja-taoline lollike, kellel pole õnnestunud end selle alt ära veeretada.\"\n\nNagu selgub Klimova kapi tassimise näitest, ei peagi paika meie ütlus, keskmised koju tulevad. Tulevad või ei, aga \"Blonde elajaid\" tasub kindlasti lugeda.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Urmas Vadi valis \"Vikerhommiku\" lugemissoovituse rubriigis välja raamatu blondidest elajatest.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Süvene uudise pealkirja ja sisu ning kirjuta sellele loole sisukas ja informatiivne sissejuhatus, mille pikkus on üks lause.\n\n## Pealkiri:\n\nAndreas Vaikla on Rootsi kõrgliigaklubist lahkumas\n\n## Põhitekst:\n\nSeoses David Mitov Nilssoni lahkumisega Norrköpingi ridadest taasliitus Vaikla augustikuus Rootsi kõrgliigaklubiga, kuid paraku ei ole õnnestunud tal esindusmeeskonna ridades mänguaega saada, vahendab Soccernet.ee.\n\nVaikla jaoks pole olnud kõige lihtsamad viimased aastad, kui kahe aasta peale on ta kokku mänginud kolm ametlikku kohtumist klubisarjades. Pärast viite kuud on väravavaht taas klubi vahetamas. \"Ma arvan, et lahkun siit. Sooviks minna kohta, kus ma mängida saan,\" ütles Vaikla Rootsi uudisteportaalile.\n\n\"Ma väga sooviksin jääda ning Mathsiga (väravavahtide treener Norrköpingis - toim.) töötada, kuid mänguaeg on minu praeguses karjääri etapis väga oluline,\" jätkas ta.\n\nLoe pikemalt portaalist Soccernet.ee.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Eesti jalgpallikoondislane Andreas Vaikla (22) ütles Rootsi uudistekanalile, et on lahkumas oma praegusest koduklubist.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Loe hoolikalt uudise pealkiri ja sisu ning kirjuta artiklile pikk sissejuhatav lause, kasutades oma kujutlusvõimet.\n\n## Pealkiri:\n\nTiitlivõistlustelt kümme medalit võitnud Endla Vaher lõpetab karjääri\n\n## Põhitekst:\n\n\"Eesmärk oli lõpetada MM-kullaga, aga seda ei tulnud. Fitnessis pole mingisugust garantiid, et saad medali,\" rääkis Vaher Õhtulehele.\n\nNovembri lõpus ja detsembri alguses Slovakkias toimunud MM-il pääses Vaher küll finaali, ent seal pingutasid kohtunikud nii palju, et ta jäi kuuendaks. \"Tulemust kuuldes ma sisimas naersin,\" lausub üle 163 sentimeetri pikkuste naiste kategoorias osalenud tallinlanna. \"Isegi kõige suurem võhik mõistis, et see pole mu õige koht.\"\n\nVaheri sõnul ajendas teda karjääri lõpetama ala stagnatsioon ja ebaõiglane hindamissüsteem. \"Jah, ma olen fitnessis hea ja võiksin mitu aastat edukalt jätkata, võib-olla saaksin ka MM-kulla kätte, paraku puudub alal areng ja loogika,\" lisas Vaher.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Fitnessi tiitlivõistlustelt täiskasvanute klassis kuus ja juunioride hulgas neli medalit võitnud 28-aastane Endla Vaher teatas pärast hiljutist MM-i, et lõpetab profikarjääri.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Pärast artikli pealkirja ja põhiteksti lugemist kasuta oma loovust, et koostada sisutihe ja pikk sissejuhatav lause.\n\n## Pealkiri:\n\nEesti on Les Arcsi filmifestivalil üks fookusriikidest\n\n## Põhitekst:\n\nLühifilmide põhivõistlusprogrammi valiti Eestist kaks filmi – \"Toomas, teispool metsikute huntide orgu\" ja \"Karv\". Chintis Lundgreni Eesti-Prantsusmaa-Horvaatia koostöös valminud animafilmi \"Toomas teispool metsikute huntide orgu\" peategelane on hunt Toomas, kes pärast insenerikarjääri lõppu asub tööle gigolona.\n\nTeine lühifilm põhivõistlusprogrammis on Oskar Lehemaa lühiõudusfilm \"Karv\", mis jutustab loo kiilanemise tõttu komplekside küüsis vaevlevast Leost, kes võtab kasutusele juuksekasvuseerumi, mis põhjustab tema kehas groteskseid moondumisi.\n\nBalti riikide ja Soome fookusprogrammis näidatakse Veiko Õunpuu debüütmängufilmi \"Sügisball\" ja Kadri Kõusaare mängufilmi \"Ema\". Lisaks toimub Priit Pärna ja Olga Pärna lühifilmide seanss, kus tulevad näitamisele \"Elu ilma Gabriella Ferrita\", \"Tuukrid vihmas\", \"Lendurid koduteel\". Lühifilmide sektsioonis on ka Sergei Kibuse \"Teofrastus\" ning Kaspar Jancise \"Piano\".\n\n14.–17. detsembrini toimuvale kaastootmisturule Co-Production Village valiti kaks arendusfaasis olevat Eesti projekti. \"Nähtamatu võitlus\" on Rainer Sarneti (\"November\") kung-fu komöödia, mille tegevus leiab aset 1973. aastal õigeusu kloostris. Filmi keskne teema on taevase ja maise kooseksisteerimine. Filmi produtsent on Katrin Kissa ja tootjafirma on Homeless Bob Production.\n\nRežissöör Triin Ruumet (\"Päevad, mis ajasid segadusse\") osaleb Les Arcsis oma uue filmiprojektiga \"Tume paradiis\". Linaloo keskmes on noor naine, kes peab pärast isa surma ning poolvennaga toime pandud koletut tegu leidma viisi, kuidas eluga edasi minna. Filmi produtsent on Elina Litvinova ja tootjafirma Three Brothers.\n\nBalti riikide ja Soome filmitööstuse koostööd tutvustavas paneelis on ühe juhtumiuuringu keskmes ka Soome režissööri Juho Kuosmaneni (\"Kõige õnnelikum päev Olli Mäki elus\") uus filmiprojekt \"Kupee nr 6\", mille stsenaristid on Livia Ulman ja Andris Feldmanis, (\"Teesklejad\"). \"Kupee nr 6\" kaasprodutsent on Riina Sildos ja kaastootja Amrion.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "14.–21. detsembrini ja 11. korda toimuval Les Arcsi filmifestivalil Prantsusmaal on fookuses Balti riikide ja Soome filmid ja filmitegijad. See on esimene kord, mil Eesti, Läti, Leedu ja Soome tulevad välja ühise fookusprogrammiga, mis hõlmab nii filme kui ka osalemist festivali filmitööstuse osas.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Süvene uudise pealkirja ja sisu ning kirjuta sellele loole sisukas ja informatiivne sissejuhatus, mille pikkus on üks lause.\n\n## Pealkiri:\n\nAsteroidimaanduri põrkeline laskumine aitab vaatlusandmeid tõlgendada\n\n## Põhitekst:\n\nSelgub, et MASCOTi kiirus kasvas 17-minutise laskumise lõpuks 0,6 kilomeetrini tunnis. Kiiremaks ei suutnud asteroidi ülinõrk raskusväli teda tõmmata. Asteroidi pinnalt põrkas maandur neli korda üles tagasi, kuni jäi lõpuks pinnale lebama. Pinnal tegi ta mõõtmisi ja vaatlusi, kuni ta aku ligi 17 tunni pärast tühjaks sai.\n\nMaanduri laskumisteekonna ja põrgete andmeid arvutasid teadlased muu hulgas selle järgi, kus mis hetkel asus maanduri vari asteroidi pinnal. Abiks olid ka maanduri enda pardaseadmete tehtud mõõtmised.\n\nLaskumistee täpsest teadmistest on teadlastele kasu, sest see aitab maanduri tehtud pilte õigesse konteksti asetada – kui kõrgelt ja kust täpselt need tehtud on. Tagasipõrgete põhjal saab teha järeldusi asteroidi pinna mehaaniliste omaduste kohta, nende põhjal omakorda aga pinna ehituse kohta.\n\nSaksa-Prantsuse koostöös loodud maandur MASCOT uuris samuti pinna ehitust ja koostist, mõõtis soojust ja magnetvälja ning tegi pilte; tema maandumine ja edasine tegevus kulges igati edukalt ja plaanipäraselt.\n\nHayabusa2 ise asus novembris tagasiteele, lastiks Ryugu pinnalt, aga ka natuke sügavamalt võetud proovid, mis on kavas tuleva aasta lõpus Maale toimetada.\n\nMASCOTi maandumisandmetest ja nendepõhjalistest järeldustest kirjutab ajakirjas Astronomy & Astrophysics aga Frank Scholten Saksa Õhu- ja Kosmosesõidukeskuse planeediuuringute instituudist koos kolleegidega Saksamaalt ja Jaapanist.\n\nTeadusuudised on Vikerraadios eetris esmaspäevast laupäevani kell 8.25.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Kui Jaapani kosmosesond Hayabusa2 poetas möödunud aasta lõpus Maa-lähedase asteroidi Ryugu pinnale maanduri MASCOT, siis salvestas sondi pardakaamera maanduri laskumist üsna üksikasjalikult. Nüüd on teadlased ülesvõtteid põhjalikult uurinud ja piinliku täpsusega välja selgitanud, kuidas laskumine kulges.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Loe artikli pealkiri ja sisu, seejärel loo pikk ja põnev lause, mis võiks olla artikli sissejuhatus.\n\n## Pealkiri:\n\nIlmus Sergei Stadnikovi kogumik Vana-Egiptusest\n\n## Põhitekst:\n\nStadnikovi erialased artiklid keerlevad peamiselt kahe teema ümber: Vana-Egiptuse kultuuriajalugu, eriti religiooni ja võimuga seonduvad küsimused, ning Vana-Egiptuse retseptsioon ja uurimislugu 19.–20. sajandil, eriti baltisaksa ringkondades. \"Muinas-Egiptuse ahvatlus\" viitab pealkirjana autorile endale, tema Egiptuse-vaimustusele, mis sai alguse juba varases nooruses. Ent niisamuti osutab pealkiri Stadnikovi soovile muuta Vana-Egiptus ahvatlevaks eesti lugejatele – eesmärgile, millele ta pühendas suurema osa oma elust.\n\nTartu ülikooli Lähis-Ida usundiloo dotsendi Amar Annuse sõnul võtavad Stadnikovi kirjutised kõnekal viisil kokku 20. sajandi egüptoloogia peamised uurimissuunad. \"Käesolev raamat sisaldab egüptoloog Stadnikovi elutöö kõige olulisemat osa ehk uurimusi ajast, igavikust, surmast, teispoolsusest, poliitikast ja kõigest muust, mis läks korda muistse Egiptuse vaaraodele ja nende alamatele,\" lisas ta.\n\nRaamatu koostas ja toimetas Marek Tamm ja seda raamivad Mait Kõivu pikem sissevaade Stadnikovi loomingusse ning koos Vladimir Sazonoviga kokku pandud teadustööde bibliograafia.\n\"Muinas-Egiptuse ahvatlus\" ilmus Tallinna Ülikooli kirjastuse sarjas \"Gigantum Humeris\".\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Sergei Stadnikovi (1956–2015) näol on tegemist esimese ja seni viimase Eesti egüptoloogiga, kes suutis ihuüksi kirjutada Vana-Egiptuse kultuuripärandi osaks eesti kultuurist ja teadusmõttest. Raamat \"Muinas-Egiptuse ahvatlus. Artikleid Vana-Egiptuse kultuuriajaloost ja selle retseptsioonist\" hõlmab autori artikleid pikast perioodist ja eri väljaannetest.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Loe artikli pealkirja ja sisu. Kasuta oma loomingulisi võimeid, et koostada detailne ja põhjalik ühelauseline sissejuhatus sellele uudisele.\n\n## Pealkiri:\n\nJaak Aaviksoo: teadus ja raha\n\n## Põhitekst:\n\nViimastel aastatel on teadusest rääkimisel kesksel kohal raha. Teadlased kurdavad teaduse alarahastamise üle ja taotlevad häälekalt riiklike teaduskulutuste tõstmist ühe protsendini sisemaisest koguproduktist, samas kui oponendid, oluliselt vaiksemal häälel, küsivad, mis ühiskond selle raha eest vastu saab.\n\nKogemus näitab, et kui mingis küsimuses jõuab vaidlus tasemele palju-raha-vähe-raha, on tegelik probleem kuskil palju sügavamal ja pelgalt rahaga seda probleemi ei saagi lahendada. Ilmselgelt on lood nii ka Eesti teadusrahastusega.\n\nPüüangi järgnevas mõttearenduses jõuda selle probleemi tuumani, tehes seda pigem arvamusavalduse kui range teadusuuringu vormis. Samas julgen kinnitada, et lisaks mõtisklustele ja isiklikule kogemusele saan järgnevate väidete olulises osas tugineda ka usaldusväärsele statistilisele ja faktilisele tõendusmaterjalile.\n\nProbleemi tuumani jõudmiseks tuleb aga alustada kaugemalt, teaduse ja sellega seotud tegevuste olemuse ja rolli selgitamisest – mida me silmas peame, kui me räägime teadusest.\n\nEvolutsiooniliselt arenenud uudishimu ajendab meid tundmatut tundma õppima ja on ilmselt inimarengu (ja mitte ainult inimarengu) peamiseks liikumapanevaks jõuks. Ent teadmiste jõud ei seisne mitte teadmistes endis, vaid nende kasulikkuses. Selleks peavad teadmised muutuma oskusteks ja viimased omakorda tegudeks.\n\nSeetõttu on antiikmõtlejatest, keskaegsetest munkadest, skolastikutest ja õpetlastest ning uusaegsetest aristokraatlikest teadusmeestest ja leiutajatest tänapäevaks kõigis arenenud riikides kujundatud ühiskonna erinevaid sektorid hõlmavad riiklikud süsteemid, mis püüavad terviklikult korraldada nii teadmiste hankimist (teadus) kui ka teadmiste vormimist tehnoloogiateks ja oskusteabeks (tehnoloogiline arendustegevus) ning sealt edasi uuendatud toodeteks ja teenusteks (innovatsioon).\n\nSee kõik kokku on teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni (TAI) süsteem, mis on kujutatud alljärgneval joonisel.\n\nTai süsteem Autor/allikas: Jaak Aaviksoo\n\nTeadus 1 on selle süsteemi taevani ulatuv lõiketera, mida toidab uudishimu ja mille mõõdetavaks väljundiks on teadusartiklid. Tehnoloogiline arendustegevus ja sellega seotud uuringud on ajendatud eelkõige elus ja majanduses üles kerkinud probleemidest ning innovatsioon on orienteeritud otsesele maisele kasule.\n\nKõik kolm on omavahel läbi põimunud ja kõiki on vaja. Seda kolmikliitu nimetatakse teadus-arendustegevuse ja innovatsiooni TAI süsteemiks (national system of research, technological development and innovation – RTDI).\n\nTeadusest tervikliku TAI süsteemini\n\nTervikliku süsteemi tuumaks on veidi kitsam mõiste \"teadus- ja arendustegevus\" (TA), mis vastab ingliskeelsele terminile research and development (R&D). Viimane on aluseks rahvusvaheliselt võrreldavale statistikale, sealhulgas ka vastavate kulutuste vaates, ning just sellele mõistele tuginevalt sõnastatakse asjakohaseid poliitikaid ja seatakse rahastamiseesmärke.\n\nEuroopa Liit, juhindudes USA ja Jaapani vastavatest tegevussuundadest, sõnastas ligi 20 aastat tagasi eesmärgi jõuda TA kulutustega tasemeni kolm protsenti SKPst, sellest kolmandik ehk üks protsent peaks tulema seejuures avalikest vahenditest. Eestiski on just see (kuri)kuulus üks protsent teadusrahavaidluste keskmes.\n\nEestis on valdkonda haaravaks mõisteks kujunenud sõna \"teadus\", mis tavainimese jaoks seostub eelkõige ülikoolides töötavate teadlastega (kelle hulka arvatakse ka professorid ja doktorandid), kes uurivad isiklikust uudishimust ajendatuna oma eriala teadusprobleeme ja avaldavad selle tulemusi artiklitena üleilmsetes ajakirjades.\n\nParimad neist teadlastest on need, kelle artiklitele kolleegid palju viitavad. Teadusliku edukuse (ekstsellentsuse) mõõduna on kasutusele võetud nn h-indeks H, mis tähendab, et antud teadlasel (koos kaasautoritega) on vähemalt H artiklit, millest igaühele on viidatud vähemalt H korda. TA tervikpildist moodustab niisugune teadus aga vaid osa, üldjuhul väiksema osa.\n\nLisaks sellisele, nn uudishimu-, sinitaeva või akadeemilisele teadusele kuuluvad TA alla veel rakendusteadus (või rakendusuuringud), samuti probleemikeskne avalik uurimis- ja arendustegevus ning ettevõtluses toimuv rakenduslik uurimistöö ja tehnoloogiline arendustegevus.\n\nRahalises väljenduses on avaliku sektori TA-s alusteaduste osakaal 30–50 protsenti, erasektoris 0–10 protsenti, keskmisena 22 protsenti, ehkki see näitaja kõigub riigiti oluliselt.\n\nHeaks orientiiriks on ka teadlaste tsiteeringute analüüs. Ühe protsendi enim tsiteeritud teadlaste nimekirjas on 6000 inimest (sealhulgas ka 9 Eesti teadlast!), seega on tsiteeritud teadlasi kokku umbes 600 000.\n\nTA töötajate koguarv maailmas on aga enam kui kümme korda suurem, umbes üheksa miljonit. Seetõttu on ettekujutus, et teadus- ja arendustegevuse väljundiks on vaid teadusartiklid, äärmiselt piiratud.\n\nTA olulisteks väljunditeks on patendid ja muul kujul intellektuaalomand, aga eriti ja eelkõige varaline oskusteave (proprietary know-how), mis üldjuhul avalikkuseni ei jõuagi ja mida kasutatakse ärilistel (ja riigikaitselistel) eesmärkidel.\n\n\"Ajalooliselt ongi akadeemiline või ülikooliteadus olnud professorite lahutamatu kõrvaltegevus tagamaks õpetuse head taset.\"\n\nVaieldamatult vajame ka Eestis tugevat akadeemilist teadust, mille väljundiks on lisaks artiklitele hea ettevalmistusega ülikoolilõpetajad. Ajalooliselt ongi akadeemiline või ülikooliteadus olnud professorite lahutamatu kõrvaltegevus tagamaks õpetuse head taset. Eelneva arutelu põhjal aga ühiskonna ja majanduse arenguks sellest ei piisa – vaja oleks enamat.\n\nPilk lähiajalukku\n\nEesti TAI maastik on kujundatud 1990. aastate radikaalsetest reformidest. Hääbusid (üleliiduliste) haruministeeriumide teadusliku uurimise instituudid (TUI), Teaduste Akadeemia instituudid ja mitmed riiklikud uurimisasutused liideti ülikoolidega ning, mis kõige olulisem, valdav osa teadusrahastusest viidi konkurentsipõhisele alusele.\n\nKui sellele lisada veel teadushariduse/doktoriõppe koondamine ülikoolidesse, sundemeriteerumine 65. eluaastal ja iga viie aasta tagant korraldatavad ümbervalimised kõigile akadeemilistele ametikohtadele, saame aimu toimunud muutuste ulatusest.\n\nEelneva tulemusena on kujunenud nii Eesti TAI süsteemi struktuur kui ka väärtusruum. Võrreldes teiste Kesk- ja Ida-Euroopa riikidega on meie akadeemiline teadus väga edukas ja konkureerib mitmes teadussuunas maailma parimatega, paistame silma edukusega Euroopa Liidu uurimisprogrammides.\n\nSee on vaieldamatu edulugu, mis on loonud suurepärase vundamendi osale kõrgharidusele, aga ka koostööle (üleilmsete) suurettevõtetega läbimurdeliste tehnoloogiate arendamisel.\n\nOmeti on mündil ka teine pool. Reformide tulemusena lahutati pea kogu teadus muust Eesti elust, mis oli üle pea hõivatud eelkõige oma sotsiaal-majanduslikest ja turumajanduslikest ümberkorraldustest ega olnud huvitatudki \"teaduslikust peenhäälestusest\".\n\nInimsuhetest laenates – möödunud 25 aastaga on Eesti teadus ja Eesti elu teineteisest lahku kasvanud. Tulemusena on kooselu pingestunud – üks pool nõuab oma üleilmsele ekstsellentsusele rõhudes rohkem raha, teine kurdab, et tema muredest ei hoolita. Õigus on mõlemal ja jääb ülegi. Lahutusega seda probleemi ei lahenda.\n\nMeie tipptasemel akadeemiline teadus vajab jätkuvalt tuge ja toetust arenemaks võrdselt oma partnerite-konkurentidega seal, kus me seda suudame; Eesti ühiskond vajab aga teadmispõhiseid lahendusi kuhjuvatele sotsiaal-majanduslikele probleemidele, eelkõige aga uusi tooteid ja teenuseid, mille najal ronida välja kurikuulsast keskmise sissetuleku lõksust, kuhu meie majanduse suuresti isevooluline turupõhine areng meid on toonud.\n\nKa siin on asjakohane tõdeda – see, mis meid siia on toonud, ei vii meid enam edasi.\n\nEesti Euroopa võrdluses\n\nAlustada tuleks olukorra mõistmisest, mida võib kirjeldada ka rahalises mõõtmes. Majanduslikult edukate riikidega võrreldes on kõige tõsisemaks probleemiks TAI rahaline maht ettevõtlussektoris, kus jääme isegi SKP suhtarvude tasemel kordades alla eeskujuks olevatele (naaber)riikidele (Eestis 0,5‒0,7%, Soomes 2% SKT-st), mis siis veel absoluutnumbritest rääkida.\n\nTõsi, siin on suurem probleem meie majanduse struktuuris (väikeste ettevõtete domineerimine), sh ka omandistruktuuris (enamik innovatsioonivõimelisi ettevõtteid on välisomanduses), aga sihikindel riiklik poliitika peaks ühe meetmekompleksina kindlasti toetama erasektori motivatsiooni ja suutlikkust tehnoloogiliseks innovatsiooniks.\n\nKui sellele lisada prioriteete seadev ja oma tugevustele toetuv struktuurne majandus- ja ettevõtluspoliitika, siis võib loota, et keskpikas, viie kuni kümne aasta perspektiivis kasvab tehnoloogilise innovatsiooni toel ka töö tootlikkus, mis on meie majandusliku edenemise peamiseks pudelikaelaks. Võib väita ka radikaalsemalt – meil polegi teist alternatiivi.\n\nHea on see, et eeldused selliseks arenguks on olemas – meil on tugev akadeemiline teadus, mille tugevam orienteeritus ettevõtluskoostööle ja riiklikult toetatud inimeste liikumine sektorite vahel võiks anda tulemusi juba lähiaastatel. Need sammud kasvatavad ühtlasi üldist TAI kultuuri ja viivad ajapikku suuremate investeeringuteni ka ettevõtlussektori enda vahenditest.\n\nRiikliku TAI poliitika keskseks instrumendiks on siiski avaliku sektori TAI korraldamine ja rahastamine. Euroopa ja Eesti ühisest eesmärgist – avalike TA kulutuste kasvatamine ühe protsendini SKT-st jääme mõlemad maha, ehkki meie praegune tase (umbes 0,7% SKT-st) on isegi veidi kõrgem kui ELis keskmiselt (0,6%).\n\nTõsi, mõned Põhja- ja Kesk-Euroopa riigid on ühe protsendi eesmärgini jõudnud. Olulised erinevused ilmnevad aga kulutuste sisemises struktuuris. Selle ilmestamiseks sobib võrrelda Euroopa Liidu ja Eesti kehtivaid TAI programme alljärgneval joonisel.\n\nRahastuse jaotus EL-i ja Eesti TAI programmides\n\nA. Horizon 2020 (2014–2020) miljardites eurodes.\n\nB. Teadmistepõhine Eesti (2016–2020) miljonites eurodes.\n\nNagu eelpool kirjeldatud, saab TAI jagada kolme suuna või samba vahel – tippteadus, ühiskondlikud väljakutsed ja majanduse konkurentsivõime, millele lisanduvad spetsiifilisemad meetmed (Eestis eelkõige rahvusvaheline koostöö; EL-is teaduse levitamine, Tehnoloogiainstituut, Ühisuuringute Keskus ja Euratom).\n\nKui EL-i programmis jaguneb rahastamine kolme samba vahel enam-vähem võrdselt, siis Eesti TAI programmis on tippteaduse osakaal üle kahe kolmandiku ja majanduse konkurentsivõime tõstmine alla kümne protsendi rahastamisest.\n\nSiinjuures on vajalik rõhutada, et lisaks võrreldud programmidele rahastatakse TAI-d nii EL-is kui Eestis ka teiste eelarveridade kaudu ja detailsem analüüs peaks nendega samuti arvestama, ent suurt pilti see ei muuda.\n\nJäreldus on sama kui ülalpool juba esitatud – Eesti TAI on ka rahastuse mahtudelt äärmiselt akadeemilise teaduse keskne. Sellele tõsiasjale on viimase 10–15 aasta jooksul tähelepanu juhtinud kõik Eesti TAI poliitika analüüsid, samuti EL-i iga-aastased riigipõhised soovitused (country specific recommendations).\n\nEelnevast saab ja pigem isegi tuleb teha järeldusi, mis leiaksid oma koha kavandatavates riiklikes poliitikates. On oluline, et need järeldused tehtaks lähimal ajal, sest kavandamisel on EL-i järgmise finantsperioodi 2021–2017 poliitikad, milles Eesti jaoks on olulisel kohal struktuurifondide vahendid.\n\nJust EL-i struktuurifondi vahendite suunamisega saab parimal võimalikul moel muuta Eesti TAI süsteemi struktuuri soovitavas suunas.\n\nKuidas edasi?\n\nEelnevalt esitatust ei saa ega tohigi teha järeldust, et senine TAI poliitika oleks olnud põhimõtteliselt vale, pigem vastupidi.\n\nSenise sotsiaalmajandusliku arengu kitsaskohad ei ole olnud kõrvaldatavad mitte niivõrd teadus- ja arendustegevusel põhinevate sammudega, vaid pigem arenenud riikide kogemusel põhinevate üldiste turumajanduslike ja ühiskonnakorralduslike meetmete rakendamisega.\n\nAga see arenguetapp hakkab läbi saama ja nüüd on aeg rakendada eelnevate kümnendite jooksul üles ehitatud akadeemiline ja hariduslik potentsiaal ka kuhjunud ühiskondlikest väljakutsetest ja ähvardavast keskmise sissetuleku lõksust väljamurdmisele.\n\nSiinkohal võiks juhinduda kehtiva TAI strateegia sihiseadest, mille kohaselt TAI süsteemi \"/…/ üldeesmärk on luua soodsad tingimused tootlikkuse ja elatustaseme kasvuks, heaks hariduseks ja kultuuriks, Eesti kestmiseks ja arenguks.\"\n\nEnam-vähem sarnastele järeldustele on jõudnud ka viimane Teadus- ja Arendusnõukogu tellitud Eesti TAI süsteemi ülevaade (Peer Review of the Estonian R&I System, PSF 2019).\n\nMa ei peatuks siinkohas seal toodud soovitustel ja ettepanekutel, nendega saab suures osas nõustuda ja neid tasuks huvilistel kindlasti lugeda. Küll aga sooviksin järgnevas arendada mõnda mõtet, mida võiks Eesti TAI süsteemi arendamisel, sh teaduse ja raha suhete korraldamisel, arvestada.\n\nEesti ei ole mitte väike, vaid väga väike riik ja meie võimalused, sh TAI valdkonnas, sõltuvad mitte niivõrd kvantiteedist, sh raha hulgast, vaid paindlikkusest, väga praktilisest meelest ja sellest lähtuvatest valikutest.\n\nValikud peaksid olema sisulised, sihikindlad ja teostatavad ning nende saavutamiseks tuleb ette näha vajalikud vahendid. Olulist mõju omavate TAI tulemuste saavutamiseks on vaja hoolikalt kaaluda meie võimalusi ja valida pigem kaks-kolm kui kümme-kakskümmend sihti, leida nendele võimekad liidrid, anda nende kätte vajalikud vahendid ja neid mõistlikult usaldada.\n\nMeil on hea ja õpetlik näide Geenivaramu näol olemas – poliitiline tahe ja tipptasemel liider, viisteist aastat, 50 miljonit eurot ja Eestil on tippteaduse keskus, mille akadeemiline võimekus võib anda olulise panuse ka praktiliste probleemide lahendamiseks.\n\nSamasuguse ambitsiooniga on käivitumas Tulevikulinna keskus, kus ELi ja Eesti riigi ühisrahastus ulatub 32 miljoni euroni seitsmeks aastaks. Kahjuks on meil ka näiteid, kus uut kompetentsi loodetakse luua sada korda väiksemate summade eest.\n\nKuidas jagada ülesandeid ja kes teeb mida\n\nKeskseks väljakutseks on TAI süsteemi teise (ühiskondlikud väljakutsed) ja kolmanda (tööstuse konkurentsivõime) samba väljaarendamine, ent pole selge, kes seda peaks tegema.\n\nSenine koorem TAI edendamisel on olnud haridus- ja teadusministeeriumil, mis on jõudumööda toetanud akadeemilise teaduse kõrval ka teise ja kolmanda samba tegevusi (programmid NUTIKAS ja RITA, samuti ETAgi arendusgrant), ent loomuldasa on see eelkõige majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi jt ministeeriumide vastutus.\n\nKahetsusväärselt ei ole selline tööjaotus seni käivitunud (ja MKM ning selle täidesaatva asutusena EAS on sellest ülesandest isegi kaugenenud). Äärmiselt oluline on saavutada selles küsimuses ühine, nii poliitiline kui ka ametkondlik arusaamine, mille oluliseks osaks on tõdemus, et esmane küsimus ei ole mitte rahas(tamises), vaid tarviliku haldussuutlikkuse väljaarendamises.\n\nKogu TAI süsteemi edukaks toimimiseks on vaja inimesi, ideid/visiooni ja vahendeid elik raha. Kõige olulisemad on inimesed; raha ilma ideede ja inimesteta on raisatud raha.\n\nSeepärast on tervikliku TAI süsteemi vundamendiks ülikoolid, kus valmistatakse ette vajalikke spetsialiste, insenere ja teadlasi. Selleks on tarvilik kõrghariduse/ülikoolide asjakohane (teadus)rahastamine institutsionaalse teadustoetusena (enamikus riikides nn GUF ehk general university funding raames), mis Eestis puudub.\n\nSee raha tagab ühelt poolt tarvilise akadeemilise vabaduse (rahal ei ole riiklikku silti), teisalt aga kõigile erialadele tarvilise teaduse komponendi, ilma milleta ei ole tänapäevane ülikooliharidus mõeldav. Meil täidab seda funktsiooni osaliselt teaduse baasrahastamine, mille ümberkujundamist tasuks kaaluda.\n\nTippteaduse edendamisele suunatud uurimistoetuste süsteem on end Eesti teadusrahastamises kindlasti õigustanud, ent mõelda tasuks mõistlikule tasakaalustatusele teadusvaldkondade vahel.\n\nÜhekülgselt mõistetud ekstsellentsus ja (ühiskondliku) relevantsuse alahindamine võivad viia (ja paljude arvates juba ongi viinud) kogu rahastuse koondumisele üksikutesse edukatesse teadussuundadesse olulisel määral lahus ümbritsevast elust. Kui sellega liitub ka hindamiskogude samasugune struktuurinihe, siis on pingete kasv vältimatu.\n\nKeerulisem on küsimus, kus tuleks viia läbi vajalikke (rakendus)uuringuid ja tehnoloogilist arendustööd.\n\n\"Seepärast tasuks tõsiselt mõelda vastava võimekuse väljaarendamisele ülikoolide tehnoloogiasiirde üksuste baasil.\"\n\nSarnaselt paljudele riikidele on kaalumisel olnud riikliku Rakendusuuringute Instituudi loomine, ent Eesti suuruses riigis võib see olla ülejõukäiv ja kindlasti destabiliseerib see olemasolevaid ülikoole. Seepärast tasuks tõsiselt mõelda vastava võimekuse väljaarendamisele ülikoolide tehnoloogiasiirde üksuste baasil.\n\nVõib-olla olekski see ülesanne lahendatav EL-i eelseisval finantsperioodil TAId puudutava keskse meetmena, integreerides sellesse ka ilmselt lõppevad tegevused nagu tehnoloogiaarenduskeskuste ja kompetentsikeskuste toetamine, samuti tihendades koostööd teadusparkidega. Sarnase ettepanekuni on jõudnud ka viidatud TAI süsteemi analüüs.\n\nEesti teadusrahastuses kuhjunud pingete ühe allikana saab käsitleda ka mitme teadussuuna suhtelist akadeemilist edukust – eduka teadustööga on kaasnenud eriala populaarsus, sealt tuleb bakalaureuse- ja magistriõppe lõpetajate arvu kasv.\n\nKui lõpetajate järele pole tööturul nõudlust, on lõpetajatele pakutav palgatase tagasihoidlik ja võimalus jätkata doktoriõppes tundub ahvatlevam kui suurema tööturunõudlusega erialadel.\n\nNii kasvab doktorikraadiga spetsialistide arv, kel samuti erasektoris ja avalikus teenistuses töökohti napib. Jääbki kodumaal ainus võimalus taotleda uurimistoetust ja kasvatada seeläbi vastava akadeemilise tegevuse mahtu veelgi. Ja nii minnakse uuele akadeemilise edukuse ringile.\n\nEL on üldise majandusarengu paremaks suunamiseks võtnud kasutusele nn nutika spetsialiseerumise instrumendi ning suunab tema käsutuses olevaid vahendeid eelistatult selle metoodika alusel, eriti eelseisval finantsperioodil.\n\nEestile tähendaks see selget nihet meie valikus olevate suundade – IKT kasutuselevõtt horisontaalses koostöös, tervisetehnoloogiad ja -teenused ning (kohalike) ressursside väärindamine. Ilmselt vääriks sellesuunaline tegevus ka üld- ja majanduspoliitilisel tasemel suuremat tähelepanu, sh mitte ainult TAI tegevust puudutavalt.\n\nTeadusest, aga ka kogu TAI-st rääkides ei saa mööda vaadata teadlaste karjääri ja palga küsimustest. Põletavaimaks teemaks on seejuures doktorantide staatus ja sellega seotud sissetulek.\n\nTänapäeval tuleb doktoranti käsitleda kindlasti teadustöötajana, kellele makstakse tema töö eest palka. Oodates doktorandilt täisajalist pühendumist oma teadustööle, tuleb talle tagada ka vääriline sissetulek, mis (koos toetuse/stipendiumiga) peaks olema kindlasti kõrgem kui sama eriala lõpetanutel keskmiselt. Ilma selle sammuta pole ükski TAI poliitika pikaajaliselt jätkusuutlik.\n\nSiit jõuame küsimuseni doktorikraadi omandanute, eelkõige teadlaste ja õppejõudude palgatasemest, mis ei tohi doktorandi sissetuleku tasemele alla jääda. Detailidesse langemata on selge, et TAI praeguse rahastamistaseme juures ei ole kõigile avaliku sektori TAI süsteemis töötajaile võimalik jätkusuutlikku palgataset kindlustada ning seda ei saa lahendada ka üksnes (akadeemilise teaduse) täiendava rahastamisega.\n\nJärelikult tuleb üle vaadata kogu TAI ja sellega seotud kõrgharidussüsteemi struktuur ja efektiivsus, kaaludes koosseisude vähendamist eelkõige seal, kus side TAI soovitavate väljunditega kõige tagasihoidlikum.\n\nKokkuvõtteks\n\nEestil on teadust vaja rohkem kui kunagi varem – sellest sõltub nii meie ühiskondlik edenemine kui ka rahvuslik rikkus – aga mitte asjana iseeneses, vaid loomuliku ja kasuliku osana ühiskonna toimimisest.\n\nEt see nii ka sünniks, võtaksin soovitused lühidalt kokku:\n\nTeaduse rahastamiselt tuleb liikuda tervikliku TAI süsteemi toimimise tagamisele erinevate partnerite koostöös.\nKeskne väljakutse on erasektori innovatsioonivõimekuse väljaarendamine.\nTulemuse saavutamiseks on vaja teha poliitilisi valikuid ja seada sihte.\nTeadlased vajavad selgust eesmärkides ja kindlustunnet.\nKõike seda on vaja eesmärgipäraselt rahastada.\n\n1 Ajalooliselt on teadus (science) tähendanud vaid loodusteadusi. Artiklis on teadust käsitletud ka humanitaar- ja sotsiaalteadusi (humanities and social sciences) hõlmavana. Kuigi ingliskeelne mõiste 'research' erineb mõistest science ja mõlemad tõlgitakse eesti keelde kui teadus, oleks esimese puhul õigem kasutada terminit \"teaduslikud uuringud\".\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Akadeemiline teadus on tervikliku teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni süsteemi lõiketera, mille rahastamistki tuleb vaadelda osana sellest kooslusest, kirjutab Jaak Aaviksoo algselt Riigikogu Toimetistes ilmunud kommentaaris.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Tutvu uudise pealkirja ja põhisisuga. Kasuta neid fakte, et luua pikk ja sisutihe lause, mis toimib loo sissejuhatusena.\n\n## Pealkiri:\n\nKim Gordon avaldas muusikavideo loole \"Earthquake\"\n\n## Põhitekst:\n\nFahrenholz selgitas, et filmis suurema osa materjalist ajal, kui tegi Gordoni eelmist muusikavideot \"Sketch Artist\".\n\n\"Ma kasutasin telefoni, mitte kaamerat, sest see on meedium, mida kasutatakse kogu aeg selle linnapildi vahendajana. Ma tahtsin, et see oleks lihtne, seega tundus loogiline istuda lihtsalt autos ja hoida telefoni vastu klaasi ning samal ajal ringi sõita – peaaegu nagu pardakaamera.\"\n\nTa nimetas videot ka turvakaamerate videomaterjali pikslise materiaalsuse pühitsemiseks, vahendab Pitchfork.\n\n\"Kaamerad jälgivad sind kogu aeg, sinu sülearvuti kuulab sind pealt. Meie arusaam sellest, mis on privaatne, on muutunud avalikuks. Keeruline on isegi defineerida, mis asi on privaatne hetk,\" lisas Gordon.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Kim Gordon avaldas muusikavideo loole \"Earthquake\", mis pärineb tema debüüt-sooloalbumilt \"No Home Record\". Video režissöör ja monteerija on Loretta Fahrenholz ning see filmiti Los Angeleses mobiiltelefoniga.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Loe artikli pealkirja ja sisu. Kasuta oma loomingulisi võimeid, et koostada detailne ja põhjalik ühelauseline sissejuhatus sellele uudisele.\n\n## Pealkiri:\n\nEuroliiga: Real teenis kaheksanda järjestikuse võidu, CSKA kaotas\n\n## Põhitekst:\n\nKodupubliku ees mänginud Real võitis Olympiakose vastu avaveerandi kindlalt 11 punktiga ja kuigi poolajaks vahe suuremaks ei kärisenud, oldi kolmandal veerandil vastastest taas kindlalt üle, kui viimasele veerandile mindi vastu koguni 24-punktilises eduseisus. Külalised Kreekast suutsid küll neljanda veerandi võita, kuid Real teenis sellegipoolest kindla 16-punktilise võidu.\n\nReali parimana viskas Fabien Causeur 18 punkti, Anthony Randolph ja Facundo Campazzo panustasid kumbki 15 silmaga. Olympiakose parimad olid Will Cherry ja Saša Vezenkov, kes tõid mõlemad 12 punkti.\n\nJärjekordse kaotuse sai Euroliigas Moskva CSKA, kes pidi võõrsil tunnistama Tel Avivi Maccabi 90:80 paremust. CSAK võitis küll avaveerandi üheksa silmaga, kuid kolmel järgneval veerandil jäädi võõrustajatele alla. Ühepoolseks osutus teine poolaeg, kus Venemaa klubi kaotas kolmanda veerandi üheksa ja viimase veerandi kaheksa silmaga.\n\nScottie Wilbekin tõi Maccabile parimana 22 punkti, sama palju punkte sai CSKA poolelt kirja Mike James.\n\nTabeliliidrina jätkab 11 võitu ja kaks kaotust kogunud Anadolu Efes, Madridi Real on kümne võidu ja kolme kaotusega teine. Maccabi (9-4) hoiab neljandat kohta, CSKA (8-5) on kuues ning Olympiakos (5-8) 11.\n\nTeised tulemused:\n\nMoskva oblasti Himki – Berliini Alba 104:87\nFenerbahce – Anadolu Efes 73:81\nBelgradi Crvena Zvezda – Saski Baskonia 64:72\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Korvpalli Euroliigas jätkab heas hoos Madridi Real, kes teenis Olympiakose alistamisega kaheksanda järjestikuse võidu. Hooaja viienda kaotuse sai tiitlikaitsja Moskva CSKA.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Süvene uudise pealkirja ja sisu ning kirjuta sellele loole sisukas ja informatiivne sissejuhatus, mille pikkus on üks lause.\n\n## Pealkiri:\n\nMaaülikooli teadlased otsisid Valgevene soodes suur-konnakotkaid\n\n## Põhitekst:\n\nHiljuti lõppes Eesti Maaülikooli kaheaastane projekt \"Globaalselt ohustatud suur-konnakotka teadmispõhine kaitse Valgevenes\", mille eesmärk oli Eestis suur-konnakotkaste uurimisel omandatud teadmisi ja kogemusi rakendada selle liigi seisundi selgitamiseks Valgevenes.\n\nSuur-konnakotkas on globaalselt ohustatud lind, kes on Euroopas jäänud üliharuldaseks. Valgevenes pesitseb seda liiki hinnanguliselt 120–160 paari suur-konnakotkaid. \"Sestap on sealse asurkonna kaitse võtmetähtsusega terve Euroopa jaoks,\" põhjendas elurikkuse ja loodusturismi vanemteadur Ülo Väli.\n\nProjekti käigus märgistati GPS-saatjatega kuus Valgevene suur-konnakotkast. Väli sõnul osutusid nende olulisemateks elupaikadeks madal- ja siirdesood. \"Meie soodes seevastu suur-konnakotkaid enam ei leidu,\" võrdles ta.\n\nSarnaselt liigikaalastega otsisid Valgevene kotkad saaki ka lamminiitudel ja põllumajandusmaastikus. Kuuest märgistatud kotkast kolm talvitas Lõuna-Euroopas (Kreekas) ja kolm Aafrikas (Egiptuses, Etioopias ja Lõuna-Sudaanis). Nende praegust käekäiku saab jälgida aadressil lindude rändekaardilt.\n\n\"Et kogu Euroopas ohustab suur-konnakotkaid hübridiseerimine väike-konnakotkaga, alustasime ka selle teguri olulisuse selgitamist Valgevenes,\" lisas Väli, kelle sõnul koguti geneetilisteks liigimääranguteks ja hübriidide tuvastamiseks 50 pesapaigalt 100 DNA-proovi. Analüüside tulemused selguvad eeloleval talvel.\n\nProjekti partnerid olid mittetulundusühingud Kotkaklubi Eestist ning Akhova Ptushak Batskaushchyny/BirdLife Belarus Valgevenest, seda rahastas arengukoostöö programmi raames Eesti Välisministeerium.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Eesti soodes enam suur-konnakotkaid ei leidu, kuid siinsetel teadlastel on palju teadmisi selle liigi kohta ning nii aitasidki Eesti Maaülikooli teadlased seda üliharuldaseks muutunud liiki otsida ja hoida Valgevene soodes.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Tutvu artikli sisuga ja loo sellele pika lausega sissejuhatus, mis köidab lugeja tähelepanu.\n\n## Pealkiri:\n\nNibali järgmisel aastal Tour de France'il ei osale\n\n## Põhitekst:\n\nUueks hooajaks Trek-Segafredo värvides pedaaliv 35-aastane itaallane alustab hooaega Algarve velotuuril ning sõidab enne Girot ka Tirreno-Adriaticol, Milano - San Remo ja Liege - Bastogne - Liege võistlustel.\n\nNibali on sel kümnendil osaletud Girodel üldarvestuses alati kolme seas lõpetanud, neist 2013. ja 2016. aastal esimesena. Lisaks on ta korra (2010) võitnud ka Vuelta ja tulnud hiljem kahel korral teiseks.\n\nNibali on juba varem teatanud, et tema järgmise aasta suur eesmärk on ka Tokyo olümpia. Rio de Janeiro mängudest on tal kibedad mälestused, sest itaallane kukkus lõpulaskumisel. Meeste grupisõit peetakse aga vaid kuus päeva pärast Prantsusmaa velotuuri kulminatsiooni.\n\nTour de France on olnud viimastel hooaegadel Nibali eelistatuim suurtuur, sest alates 2012. aastat on ta sellelt puudunud vaid kaks korda. Samal ajal on vahele jäänud neli Girot ja neli Vueltat.\n\nPrantsusmaa velotuuril peab Trek-Segafredo lootma austraallase Richie Porte'i ja hollandlase Bauke Mollema võimetele.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Itaalia jalgrattatäht Vincenzo Nibali järgmisel aastal Prantsusmaa velotuuril ei osale, vaid keskendub talle palju edu toonud Giro d'Italiale ja lööb kaasa ka Vueltal.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Loe hoolikalt uudise pealkiri ja sisu ning kirjuta artiklile pikk sissejuhatav lause, kasutades oma kujutlusvõimet.\n\n## Pealkiri:\n\nPolitoloog: rahva tüdimus tagas Johnsonile valimisvõidu\n\n## Põhitekst:\n\n\"Johnson rõhutas läbi kogu valmiskampaania, et konservatiivid on võimelised Brexiti kiiresti läbi viima,\" ütles Toronto Ülikooli professor, politoloog Andres Kasekamp reede hommikul BNS-ile.\n\n\"Johnson mängis selle peale, et Euroopa Liidust lahkumise rahvahääletus oli juba kolme ja poole aasta eest ning Ühendkuningriigi elanikud on tänaseni kestvast segasest olukorrast tüdinenud,\" sõnas ta.\n\n\"Johnsoni peamine sõnum brittidele oli lubadus teha Brexit kiiresti ära. Briti valijad andsid talle nüüd selle võimaluse,\" ütles Kasekamp.\n\n\"Seda lubadust oli kerge anda, kuid nüüd läheb Johnsoni olukord raskemaks,\" lausus Kasekamp. \"Euroopa Liidust lahkumine on Brexiti kergem osa. Läbirääkimised tulevaste koostöövormide või kaubavahetuse korralduse üle on palju keerukamad ja aeganõudvamad protsessid.\"\n\n\"Tõsiasi on see, et Ühendkuningriik vajab Euroopa Liitu ja Euroopa Liit vajab Ühendkuningriiki. Lähedased suhted kahtlemata jätkuvad ka pärast Brexitit, kuid Ühendkuningriigis pole poliitilist üksmeelt, kuidas seda korraldada,\" märkis politoloog.\n\n\"Ka võib Johnson võidu eest tänada Tööpartei juhti Jeremy Corbynit,\" sõnas Kasekamp.\n\nKasekampi hinnangul esindas leiboristide liider erakonna kõige vanamoelisemat vasakpoolset tiiba. \"Ilmselt peletas see leiboristidest eemale tsentristlikult ja mõõdukalt meelestatud valijaid, kes kartsid, et leiboristide võit toob Ühendkuningriigi majanduses kaasa järsu vasakpöörde.\"\n\n\"Corbyn jäi Brexiti küsimuses pigem neutraalseks ning ilmselt tekitas ka see segadust valijate seas, kes muidu oleksid leiboristide poolt hääletanud,\" hindas Kasekamp. \"Valijatel oli raske mõista, mille eest leiboristid Ühendkuningriigi ja Euroopa Liidu suhetes seisavad,\" lisas ta.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Ühendkuningriigi parlamendivalimistel tõi Boris Johnsoni juhitud konservatiividele võidu rahva tüdimus segasest olukorrast, hindas politoloog Andres Kasekamp.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Loe hoolikalt uudise pealkiri ja sisu ning kirjuta artiklile pikk sissejuhatav lause, kasutades oma kujutlusvõimet.\n\n## Pealkiri:\n\nMaksuamet: ehitusplatsil töötajate registreerimine tagab ausa konkurentsi\n\n## Põhitekst:\n\n\"Ümbrikupalgad on kõige suurema ulatusega maksupettuse liik Eestis, kus aastas jääb laekumata 80 miljonit eurot maksutulu,\" rääkis Õun \"Terevisiooni\" intervjuus.\n\nEhituses on saamata jääv maksutulu maksuameti hinnangul aastas 20 miljonit eurot.\n\n\"Iga neljanda ehitusettevõtja puhul osutab meie riskianalüüs ümbrikupalgale,\" ütles Õun. \"Ausatel ettevõtjatel on sellises keskkonnas raske konkureerida.\"\n\nEesti on Õuna sõnul lähinaabruses asuvate riikide seas ainus, kes vahetult ehitusplatsi tasemel töötajate arvestust ei nõua.\n\nMaksuamet näeb, et piiratud platsil viibimise registreerimiseks tehtav kulu võiks ühe peatöövõtja lõikes jääda 1000 euro juurde ühes kuus ja see peaks olema korraldatud elektrooniliselt.\n\nMaksuamet, politsei ja tööinspektsioon tahavad võidelda ehitussektori käibemaksupettuste, ebaseadusliku võõrtööjõu kasutamise ja ümbrikupalga maksmise vastu. Selleks valminud kava paneb igale suuremale ehitusplatsile kohustuse registreerida kõigi platsil käijate nimed ja edastada nende tööplatsil viibimise aeg kesksesse riiklikku andmebaasi.\n\nEhitusettevõtjad pelgavad, et kõigi töötajate ehitusplatsil registreerimine ei ole proportsionaalne ega mõistlik, sest ehitusplatsid on suured ja väravaid alati pole.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Ehitusplatsil töötajate üle vahetu arvestuse pidamise nõude sisseviimine on vajalik ümbrikupalkade vähendamiseks ja ehitusettevõtluses konkurentsi tagamiseks, rääkis maksu- ja tolliameti maksuauditi osakonna valdkonnajuht Oscar Õun.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Loe artikli pealkirja ja sisu. Kasuta oma loomingulisi võimeid, et koostada detailne ja põhjalik ühelauseline sissejuhatus sellele uudisele.\n\n## Pealkiri:\n\nUuring: Järviku skandaal ei murendanud Ratase toetust peaministrina\n\n## Põhitekst:\n\n\"On kindlasti märkimisväärne, et Keskerakonna liider on suutnud vahet hoida, sest viimasesse kuusse on mahtunud ohtralt koalitsioonikaaslase EKRE seatud skandaalimiine,\" kirjutab ajaleht.\n\n\"Teisalt annab uuring alust järeldada, et suurima opositsioonierakonna juhil Kaja Kallasel ei õnnestunud valitsuse ämbrisseastumisi, mis küll palju tähelepanu pälvisid, enda kasuks pöörata ega peaministrit nende eest vastutama panna. See, et selliste tormiliste sündmuste ajal opositsioonijuhi reiting vaid paigale jäi, on päris tähelepanuväärne,\" märgib leht.\n\nKui ka maaeluministeeriumis toimunu võis oma keeruliste nüansside tõttu tunduda paljudele segane või julgeolekusse puutunud uitmõtted paista liiga kauged, siis terve sügise on valitsus muu hulgas menetlenud võimuliidu esimest eelarvet, mille puudujääke on Reformierakond aktiivselt kritiseerinud.\n\nKui vaadata uuringus earühmade kaupa, keda valitsusjuhiks eelistatakse, on näha, et Reformierakonna ja Kallase kriitika Ratase erakorralise pensionitõusu kohta pole pensionärideni jõudnud - vanemaealiste südamed kuuluvad väga ülekaalukalt Ratasele kui valitsusjuhile ja nende toetuse poolest jääb Kallas temast maha rohkemgi kui üldise näitaja järgi.\n\nTuru-uuringute AS-i uuringujuht Juhan Kivirähk tõi esile, et kui Keskerakonna ja Reformierakonna valijad eelistavad peaministriks üpris selgelt oma erakonna juhte, siis väiksemate parteide puhul on olukord kirjum: \"EKRE valijate eelistustes võistlevad toetuse pärast kaks kandidaati: EKRE esimees Mart Helme ja praegune peaminister Ratas.\"\n\nHuvitav on, et nähtavasti tahaksid opositsioonis olevate sotside toetajad SDE-d ka Ratase valitsusse saada. \"Sotsiaaldemokraatide valijate seas on 33 protsendiga esikohal Ratas, Kaja Kallast ja Indrek Saart pooldab võrdselt 23 protsenti,\" tõi Kivirähk esile.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Peaminister Jüri Ratas on endiselt suure edumaaga kõige eelistatum parteijuht valitsust juhtima. Eesti Päevalehe tellitav ja Turu-uuringute AS-i igakuine eelistatava peaministrikandidaadi kohta tehtav küsitlus näitab, et 37 protsenti inimesi eelistab valitsusjuhina Ratast, 25 protsenti Kaja Kallast.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Pärast artikli pealkirja ja põhiteksti lugemist kasuta oma loovust, et koostada sisutihe ja pikk sissejuhatav lause.\n\n## Pealkiri:\n\nPrantsuse allikas: EL leppis kokku süsinikumaksus kogu impordile\n\n## Põhitekst:\n\nSammu eesmärk on kaitsta taastuvatele energiaallikatele üle minevaid Euroopa firmasid.\n\nEuroopa Komisjoni uus president Ursula von der Leyen tahab liikmesriikidelt lubadust liikuda terves EL-is 2050. aastaks süsinikuneutraalse majanduse suunas.\n\nPrantsuse presidendi kantselei ametniku sõnul hõlmab see mehhanismi Euroopa piiridel välistoodete maksustamiseks, mis ei austa Euroopa firmadega samu kliimareegleid.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Euroopa Liidu liidrid jõudsid ööl vastu reedet kokkuleppele süsinikumaksus kogu impordile vähem reguleeritud kolmandatest riikidest, teatas Prantsusmaa.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Loe hoolikalt uudise pealkiri ja sisu ning kirjuta artiklile pikk sissejuhatav lause, kasutades oma kujutlusvõimet.\n\n## Pealkiri:\n\nEuroopa Liidu juhid teatasid süsinikuneutraalsuse eesmärgi kokkuleppest\n\n## Põhitekst:\n\n\"Euroopa Ülemkogu jõudis kokkuleppele tähtsas eesmärgis saavutada kliimaneutraalsus aastaks 2050,\" säutsus Euroopa Ülemkogu eesistuja Charles Michel Twitteris EL-i tippkohtumiselt.\n\nMichel ütles hiljem tippkohtumise avapäeva järel pressikonverentsil, et Euroopa jaoks on oluline näidata selles valdkonnas suuri ambitsioone ja etendada juhtrolli.\n\nKaks EL-i diplomaati ütlesid, et Poola keeldus 2050. aasta eesmärki toetamast ja palus selleni jõudmiseks 20 lisa-aastat, lubades järgmisel aastal teema juurde tagasi pöörduda.\n\nTšehhi soostus plaani toetama alles pärast seda, kui ülejäänud liikmesriigid nõustusid ülemkogu järeldustes sõnastusega, mis lubab mõnedel liikmesriikidel tuumaenergiat kasutada.\n\n\"Meil olid täna intensiivsed arutelud ja saame öelda, et saame kõik pühenduda kliimaneutraalsuse saavutamisele 2050. aastaks,\" vahendas ajakiri Politico Saksa kantsleri Angela Merkeli sõnu.\n\nKantsler tunnistas, et \"üks liikmesriik, Poola, ei saanud täna selle elluviimisele pühenduda, mistõttu me otsustasime selle teema juurde juunis tagasi tulla\". \"Tervikuna on see suur edasiminek,\" ütles Merkel.\n\nÜlemkogu järeldustes seisab, et ülemkogu kiidab heaks eesmärgi saavutada kooskõlas Pariisi leppega 2050. aastaks kliimaneutraalne EL.\n\n\"Üks liikmesriik ei saa praegu sellele eesmärgile pühenduda ja Euroopa Ülemkogu tuleb teema juurde tagasi 2020. aasta juunis,\" lisatakse dokumendis.\n\nÜlemkogu tunnistab vajadust tagada energiajulgeolekut ja austada liikmesriikide õigust otsustada oma energiaallikate üle ning valida kõige sobivamad tehnoloogiad, nähtus järeldustest.\n\n\"Mõned liikmesriigid on andnud mõista, et nad kasutavad oma energiavajaduste rahuldamiseks tuumaenergiat,\" lisati dokumendis.\n\n\"Ma veensin EL-i liidreid täna ülemkogul selles, et tuumaenergia on meie tee kliimaneutraalsuseni. Tšehhi kodanikele tähendab see piisavalt puhast energiat aastakümneteks,\" kirjutas Tšehhi peaminister Andrej Babiš pärast ülemkogu avapäeva Twitteris.\n\nEuroopa Komisjoni uus president Ursula von der Leyen tahab liikmesriikidelt lubadust liikuda terves EL-is 2050. aastaks süsinikuneutraalse majanduse suunas.\n\nVon der Leyeni Euroopa roheline kokkuleppe sisaldab plaani 100 miljardi euro mobiliseerimiseks eesmärgiga aidata liikmesriikidel süsinikuneutraalsele majandusele üle minna, kuid kriitikute sõnul ei ole see piisav.\n\nBabiš, kes nõuab rahastuse kohta detailsemaid tagatisi, ütles tippkohtumisele saabudes, et Tšehhi üksinda vajaks süsinikuneutraalsuse saavutamiseks 30-40 miljardit eurot.\n\nPoola parempoolne peaminister Mateusz Morawiecki lükkas juunis EL-i tippkohtumisel 2050. aasta nullemissiooni eesmärgi tagasi, öeldes, et see annaks hoobi riigi majandusele.\n\nVarssavi tahab, et EL rahastaks 80 protsendi ulatuses söeenergiast sõltuva 38 miljoni elanikuga Poola \"õiglast\" üleminekut süsinikuneutraalsusele.\n\nPoola kliimaminister Michal Kurtyka väljendas heameelt EL-i ettepaneku üle eraldada ülemineku rahastamiseks 100 miljardit eurot, kui hoiatas, et ainult avalikust rahast ei piisa.\n\nPoola valitsusel on plaan, mille järgi tuleks jõuda 2030. aastaks söekasutuse osakaalus 60 protsendini. EL näeb ette selleks ajaks üldse söest loobumist.\n\nPoolas on taastuvenergia kasutamine langenud alates 2016. aastast, mil Seaduse ja Õigluse (PiS) valitsus tõkestas tuule- ja maaenergia arendamise. Viimati lubas ta hakata investeerima päikeseenergiasse ja meretuuleparkidesse.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Mitmed Euroopa Liidu liidrid teatasid, et saavutasid ööl vastu reedet ilma Poola nõusolekuta kokkuleppe seada eesmärk üleminekuks süsinikuneutraalsele majandusele aastaks 2050. Tervikuna jäi küsimus siiski lahtiseks.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Loe uudis läbi ja pane oma kujutlusvõime tööle, et välja mõelda üks korralik sissejuhatav lause sellele loole.\n\n## Pealkiri:\n\nERR-i usutlus Ratasega Brüsselis: tegelikult kliimakokkulepet ei sündinud\n\n## Põhitekst:\n\nKuidas teie kohtumine läks? Kas te jõudsite kokkuleppele kliimaneutraalsuse eesmärgiks seadmises 2050. aastaks või ei?\n\nLühivastus on, et kahjuks ei jõudnud. Aga minu meelest see debatt, see dialoog oli parem kui see oli selle aasta kevadel.\n\nMulle tundub, et selline ühtne soov, et Euroopa Liit oleks eestkõneleja kliimaneutraalsuse osas aastaks 2050 maailmas, et pigem selline tunnetus on olemas. Täna oli siis veel üks riik, kes ütles, et ta ei ole veel valmis sellist otsust tegema. Puhttehniliselt selle juurde tullakse tagasi järgmise aasta juunikuus. Aga samas mul on küll tunnetus, et me oleme palju lähemal ühisele otsusele, see dialoog oli väga sisuline, aga näitas ka ma arvan tugevat ühtsust.\n\nKas see üks riik oli Poola ja mida tema ootab siis rohkem teistelt?\n\nJah, see üks riik oli Poola.\n\nKindlasti me stardime ju kõik väga erinevatest ajastutest, meie platvormid on väga erinevad. Poola ütles, et ta kasutab täna väga palju kivisütt, et teha siin see muutus teistele energiaallikatele, see nõuab väga palju investeeringuid.\n\nLoomulikult on täna õhku visatud õiglase ülemineku fondi või mehhanismi üle tõsised vaidlused, et kuidas see peaks olema, mille arvelt see peaks tulema ja need vaidlused ei ole veel selged, sest need peavad olema koos järgmise eelarveperioodiga.\n\nKindlasti ka Eesti puhul me täna kasutame ju väga palju põlevkivi, ka meil on olnud okupatsiooniaeg üle 50 aasta, nii et eks see stardipositsioon erinevatel Euroopa riikidel on erinev.\n\nMa saan aru, et te arutasite seda õiglase ülemineku mehhanismi ja üleüldse seda rohepöörde rahastamist. Kuhu see arutelu liikus, kuivõrd rahule teie sellega võite jääda ja Eesti, et kuidas seda mõeldakse?\n\nKõigepealt iga riik võib erinevaid tehnoloogiaid kasutada, mida ta just soovib, seda ka mitu korda seal korrati.\n\nAga see, et kas nüüd on selgust rohkem selles õiglase ülemineku fondis või mehhanismis, siis vastus on see, et tegelikult ei ole.\n\nEi ole arusaadav, kuidas seda nähakse, mille arvelt see tuleb, kes üldse seda saab taotleda, kes ei saa, või saavad kõik seda taotleda, need vestlused peavad jääma järgmise aasta algusesse.\n\nJa ma arvan, et see on ka väga mõistlik, mida uus ülemkogu eesistuja Charles Michel tegi ettepaneku, et tema juhtimise all lähevad edasi eelarvemenetlused ja suure tõenäosusega eks me veebruaris siis kohtume ülemkogu raames ja enne on siis kahepoolsed kohtumised.\n\nEELARVEST\n\nKuhu suunas eelarveläbirääkimised liikusid, teatud määral te ju arutasite seda ka?\n\nPõhimõtteliselt liikusidki ainult selles suunas, et kuidas see formaat edasi on ja selge on see, et öeldi, et Soome ettepanekule on väga tugev vastasseis enamusel Euroopa Liidu liikmesriikidel, kes ütlevad, et see ettepanek ei sobi ja nüüd ongi ülemkogu presidendi käes see juhtimisküsimus, et kuidas ta seda lahendab.\n\nAga enamus soovis siis suuremat eelarvet või väiksemat, mis sõnum anti Charles Michelile, mis suunas ta liikuma peab?\n\nSellist püstitõusmist ei olnud, et kui mitu riiki soovib ühe protsendi, kui mitu riiki soovib 1,11 protsenti ja kui mitu riiki soovib 1,16 protsenti. Ma arvan, et on täna ka neid netomaksjaid, kes on tegelikult reaalselt valmis rohkem panustama, aga jah sellist gallupit seekord ei toimunud.\n\nTeil oli mingil määral ka Venemaast juttu. Venemaa sanktsioone pikendati ja rääkisite ka sellest Normandia kohtumisest, mis toon sellel vestlusel oli, kas võib juhtuda, et suvel Venemaa sanktsioonid võivad üldse lõppeda?\n\nNormandia formaadis andis ülevaate nagu ikka Saksamaa kantsler Angela Merkel ja Prantsusmaa president Emmanuel Macron. Mõlemad olid täna grammikese positiivsemad ja grammikese positiivsemad just selles osas, et tippkohtumine toimus ja tippkohtumine oli aastaid-aastaid tagasi. Positiivsed ka selles osas, et on lubadus, et see dialoog jätkub nelja kuu pärast, on mõningad väikesed konkreetsed kokkulepped Normandia formaadi osas.\n\nTäna on väga selgelt see pall Vene Föderatsiooni väravas, kas nad on nüüd nõus tegema oma samme küsimuste lahendamisel või mitte. See, kuhu me võime jõuda 2020. aasta juunis, seda täna prognoosida on väga keeruline. Tänases situatsioonis ma ei näe küll, et on võimalus liikuda edasi sanktsioonide tühistamise osas, aga ma arvan see, et nad suudavad hoida dialoogi, et see on kindlasti hea märk.\n\nTAUST\n\nEuroopa Liidu 27 riiki nõustuvad kliimaneutraalsuse eesmärgi seadmisega 2050. aastaks. Üksmeelse otsuseni valitsusjuhid ülemkogul aga ei jõudnud, kõrvale jäi Poola, kes ootab selgemaid rahastamise lubadusi.\n\nKui ülemkogu eel ei olnud oma jah sõna kliimaneutraalsuse lubadusele andnud Poola, Ungari ja Tšehhi, siis Ungari ja Tšehhi liitusid südaööks riikide enamusega. Tšehhi soovil kirjutati ülemkogu järeldustesse otsesõnu sisse tuumaenergia aktsepteerimine. Poola peaminister Mateusz Morawiecki rääkis kohtumisele tulles aga eelkõige rohepöörde kiirest tempost ja selle kõrgest hinnast Poolale.\n\nEuroopa Komisjoni juht Ursula von der Leyen ja teised riigijuhid ei suutnud Poola peaministrit oma praeguste rahastamislubadustega veenda.\n\nUue eelarveperioodi läbirääkimised jätkuvad eesistuja Charles Micheli juhtimisel, ühtlasi kinnitasid valitsusjuhid Venemaa sanktsioonidega jätkamise.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Peaminister Jüri Ratas ütles pärast Euroopa ülemkogu Brüsselis intervjuus ERR-i korrespondendile Epp Ehandile, et vaatamata teistsugustele teadetele ning edasiliikumisele Euroopa Liidu liidrid süsinikuneutraalsuse eesmärgiks seadmises 2050. aastaks üksmeelele ei jõudnud.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Loe uudis läbi ning loo sellele fantaasiarikas ja pikk lause, mis võiks uudist tutvustada.\n\n## Pealkiri:\n\nRavimiamet: uus seadus halvendaks ravimite kättesaadavust väljaspool viit suuremat linna\n\n## Põhitekst:\n\nRavimiamet toob oma analüüsis esile, et seletuskirja kohaselt on eelnõu eesmärk muuta ravimiseadust viisil, mis võimaldaks apteekidega seonduvat reformi jätkata, vältides olukorda, kus 64 protsenti apteekidest suletakse ning tekib probleem ravimite kättesaadavusega ja reaalne oht patsientide elule ja tervisele. Samuti on eesmärgiks maandada riske riigile ja omavalitsustele ning riivata vähem seniste apteegiomanike põhiõiguseid.\n\nSeletuskirja sisukokkuvõttes aga selgitatakse, et eelnõuga soovitaksegi kaotada olemasolevate apteekide omandistruktuuri osas kehtestatud piirangud kui ebaefektiivne meetod apteegiteenuse kvaliteedi ja ravimite kättesaadavuse tagamiseks. Samuti on eelnõus kavandatud muudatusi, mis ei ole seotud apteegi tegevusloa omandiga seotud piirangutega, näiteks haruapteekide tegevuse ümberkorraldamine, apteegis osutatava teenuse vähendamine ja proviisorite osakaalu vähendamine.\n\nRavimiameti hinnangul nähtub, et vaatamata eelnõus püstitatud eesmärgile võimaldada apteekidega seonduva reformi jätkamist, soovitakse tegelikult omandisuhete korrastamisele suunatud nõuded tühistada (ehk apteegireformi tühistamist), haruapteekide kaudu apteegiteenust laiendada, mis tekitab ebavõrdset konkurentsi üle Eesti, samuti kaotada apteegis ravimite valmistamise enamikus Eesti apteekides, mis tegutsevad alla 20 000 elanikuga linnades (ehk haruapteekide tegevus) ning kvalifitseeritud proviisorite vähendamist apteegis.\n\nKavandatud muudatused ei ole ravimiameti seisukohast proportsionaalsed eelnõu eesmärgiga, vaid sellest oluliselt laiemad. Samuti on eelnõus puudulik probleemi kirjeldus, alternatiivsete lahenduste kaalutlused, muudatuste mõjude hinnang ning muudatustega soovitud eesmärk ja sellega kaasnev mõju tulevikus.\n\nRavimiameti hinnangul halvendaks alla 20 000 elanikuga linnades haruapteekide pidamise võimaldamine apteegiteenuse kättesaadavust, sest neile kehtivad väiksemad nõudmised.\n\nNäiteks ei pea haruapteekides saama ravimeid valmistada, seal ei pea töötama pädevat isikut, ka ruumid ja lahtiolekuajad on väiksemate piirangutega. See tähendab, et Tallinnast, Tartust, Narvast, Pärnust ja Kohtla-Järvest väljaspool enam üldapteeke ei peakski olema. Samuti ei pea väljaspool neid linnu tagama enam apteegiteenuse kättesaadavust vähemalt 40 tundi nädalas. Seni kehtis see nõue üle 4000 elanikuga piirkondades, edaspidi üksnes viies suuremas linnas.\n\n\"Muudatus halvendab apteegiteenuse kättesaadavust. Seletuskirjast ei selgu, miks soovitakse vähendada apteegiteenuse kättesaadavust valdavas osas üle Eesti. Tööjõukulude kokkuhoid ei õigusta apteegiteenuse kättesaadavuse vähendamist,\" heidab ravimiamet ette. \"Tegemist on ketiapteekide huve teeniva ettepanekuga tööjõukulude kokkuhoidmiseks ja seda paraku apteegiteenuse kvaliteedi vähendamise arvelt.\"\n\nLisaks ei piira ravimiseadus haruapteekide arvu ehk edaspidi saab selleks tegevusloa taotleda igaüks, kellel vähemalt ühes neist viiest linnast on üldapteek olemas. Samuti saavad nad uue seaduse järgi muuta oma senised üldapteegid väiksemates linnades haruapteekideks ehk nõuded neile apteekidele väheneksid kohe.\n\n\"Muudatus on suunatud apteekides ravimite valmistamiskohustuse kaotamisele. Väljaspool eespool nimetatud viit linna ei oleks enam patsiendil võimalik saada apteegis valmistatud ravimit, mis halvendaks ravimite kättesaadavust ja pikendaks ravimi kättesaamise aega. Sageli on selliseid ravimeid vaja kiiresti, näiteks lastele mõeldud ravimid,\" leiab ravimiamet.\n\nMöödunud aastal valmistati apteekides kohapeal ca 100 000 pakendit ravimeid.\n\nMuudatus võimaldaks praegustel apteegiketi omanikel laiendada agressiivselt oma apteekide arvu alla 20 000 elanikuga piirkondades, mis omakorda kahjustaks apteekide omavahelist konkurentsi ja tõrjuks turult üldapteegid, sh need, mis on proviisoromandis, leiab ravimiamet.\n\n\"Näiteks, kui ketiapteek loob haruapteegi alla 20 000 elanikuga linna ja seal linnas tegutseb nt proviisoromandis olev üldapteek, siis sellel proviisoromandis oleval apteegil ei ole võimalik oma apteeki haruapteegiks muuta, kui tal ei ole ühtegi teist üldapteeki mõnes neis viies linnas. See loob ebavõrdse konkurentsi olukorra apteegiturul,\" seisab analüüsis.\n\nVertikaalse integratsiooni piirangu kaotamine võimaldab aga jätkuvalt ravimi hulgimüügi tegevusloa omajal saada tulu sama ravimi müümisel hulgimüüjana ja jaemüüjana, mõjutada jätkuvalt apteegis pakutavaid valikud, piirata teistel hulgimüüjatel Eesti turgu siseneda, nõuda ja seada varjatud tingimusi müügiloa hoidjatele ravimi turule toomisel. Kokkuvõttes kahjustab see ravimite turule tulekut, ravimite kättesaadavust ja ei võimalda turul konkurentsi alusel ravimi hinna soodsamaks kujunemist, leiab ravimiamet.\n\nRavimiameti üldine seisukoht on, et probleemid, mis praegu apteegiturul valitsevad, ei kao, vaid pigem süvenevad. Nende hinnangul on põhjendamata eelnõu punktid, mis on seotud piirangute ja kohustuste sõltuvusse viimisega senise 4000 elaniku piiri asemel 20 000 elaniku piiriga.\n\n\"Seletuskirjas ei põhjendata kavandatavate muudatuste vajalikkust, puudub igasugune analüüs, miks just sellised muudatused on kavas kehtestada. Keskendutud on ainult omandipiirangu nõuete kehtetuks tunnistamise põhjendamisele,\" leiab ravimiamet. \"Kavandatavad seadusemuudatused viivad selleni, et kuigi apteegiteenus võib jääda formaalselt väga hästi kättesaadavaks, kannatab selle osutamise sisuline kvaliteet. Seadusemuudatused ei teeni rahvatervise huve, vaid soovitakse kehtestada, kaitsmaks praeguste apteegikettide omanike huve ning kindlustamaks veelgi nende turupositsiooni.\"\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Ravimiameti õigusliku analüüsi alusel süvendaks apteegireformi tühistav ravimiseadus ebavõrdset konkurentsi apteegiturul ning halvendaks ravimite kättesaadavust, sest haruapteekidele kehtivad väiksemad nõuded, näiteks ei pea neis olema võimekust ravimeid kohapeal valmistada.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Loe hoolikalt uudise pealkiri ja sisu ning kirjuta artiklile pikk sissejuhatav lause, kasutades oma kujutlusvõimet.\n\n## Pealkiri:\n\nEgiptuses plahvatas turismibussi möödumisel pomm, hukkus neli inimest\n\n## Põhitekst:\n\nSiseministeerium teatas algses avalduses, et plahvatuses sai surma kaks ja kannatada 10 Vietnami turisti. Samuti said kannatada egiptlasest bussijuht ja kohalik giid. Bussis oli 14 turisti.\n\nVõimuesindajad täpsustasid hiljem, et giid ja veel üks turist surid haiglas.\n\nPeaminister Mostafa Madboul kutsus kokku valitsuse eriistungi ja külastab pärast haiglas haavatuid.\n\nDžihadistid käivitasid vägivallakampaania Egiptuses pärast islamistist presidendi Mohamed Morsi kukutamist 2013. aastal.\n\nOktoobris pikendas Egiptuse president Abdel Fattah al-Sisi riigis mullu aprillis kehtestatud eriolukorda kolme kuu võrra.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Egiptuses Giza püramiidide lähedal plahvatas turismibussi möödumisel lõhkeseadeldis, hukkus vähemalt neli inimest, teatasid julgeolekuametnikud.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Vaata läbi uudise pealkiri ja tekst ning loo loov sissejuhatav lause, mis haakub artikli sisuga.\n\n## Pealkiri:\n\nSiim-Sander Vene ja Gran Canaria alistasid Kaunase Žalgirise\n\n## Põhitekst:\n\nHispaania meeskond võitis avaveerandi kolme silmaga ning poolajaks suurendati edumaa juba kümnele punktile. Žalgiris võitis küll kolmanda veerandi kolme punktiga ja neljandal veerandil vähendati kaotusseis vahepeal kolmele silmale, kuid Gran Canaria saavutas sellegipoolest lõppkokkuvõttes seitsmepunktilise võidu.\n\nPingilt sekkunud Siim-Sander Vene teenis mänguaega 12 minutit ja 45 sekundit. Eestlase kontole kirjutati kaks punkti (vabavisked 2/2) ja kaks lauapalli.\n\nVõitjate parimana tõi Xavier Rabaseda 15 punkti ja kaheksa lauapalli. Ondrej Balvin lisas 12 silma. Kaunase Žalgirise resultatiivseim oli 13 punkti loopinud Arturas Milaknis.\n\nGran Canaria tõusis võiduga 15. vooru järel 12. kohale, olles võitnud kuus ja kaotanud üheksa kohtumist. Kaheksandal, ehk viimasel play-off kohal paiknev Žalgiris on võitnud seitse mängu.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Eesti korvpallikoondislase Siim-Sander Vene koduklubi Gran Canaria alistas Euroliiga kohtumises Kaunase Žalgirise 73:66.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Vaata läbi uudise pealkiri ja tekst ning loo loov sissejuhatav lause, mis haakub artikli sisuga.\n\n## Pealkiri:\n\nMoskva CSKA pidi võõrsil Panathinaikose paremust tunnistama\n\n## Põhitekst:\n\nLiigatabelis kolmandat kohta hoidev CSKA võitis avaveerandi küll seitsme punktiga, ent teine veerand kaotati suurelt 18:36 ja poolajale mindi 11-punktilises kaotusseisus. Kuigi Venemaa klubi kaitsemäng pärast vaheaega paranes, ei suudetud kohtumist enam enda kasuks pöörata. Viimase veerandi kaotas CSKA 22:24 ja Panathinaikos võttis kodupubliku ees kindla 12-punktilise võidu.\n\nVõitjate parimana tõi Ioannis Papapetrou 17 punkti. Stephane Lasme panustas võitu 13 silma ja üheksa lauapalliga, Nick Calathese kontole kirjutati 14 punkti ja kümme resultatiivset söötu. CSKA parimana loopis Will Clyburn 24 punkti ja tõi kümme lauapalli.\n\nParalleelselt peetud kohtumises alistas Müncheni Bayern kodusaalis Buducnosti meeskonna 93:88, tõustes sellega liigatabelis kuuendaks. Liidrina jätkab 15 mängust 14 võitnud Fenerbahce, kes alistas tänases tabelitippude heitluses Madridi Reali 65:63.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Korvpalli Euroliigas alistas Ateena Panathinaikos kodusaalis Venemaa meisterklubi Moskva CSKA 96:84 (19:26, 36:18, 17:18, 24:22).",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Süvene uudise pealkirja ja sisu ning kirjuta sellele loole sisukas ja informatiivne sissejuhatus, mille pikkus on üks lause.\n\n## Pealkiri:\n\nLiliu: hetkel on pakkumisi Venemaalt, Poolast ning Ungarist\n\n## Põhitekst:\n\n\"19-aastaselt läksin Belgiasse, kus veetsin kolm hooaega. Sealt edasi läksin pooleks aastaks Kuveiti. Kuid seal olles tundsin soovi tagasi Brasiiliasse tulla ning ühinesin seejärel teise liiga klubiga CRB,\" rääkis Lilliu senisest karjäärist. \"Finantsprobleemide tõttu pidin jälle Brasiiliast lahkuma. Sealt läksin juba Iisraeli, siis Maltale, Küprosele ning lõpuks jõudsin välja Eestisse.\"\n\nMiks valis brasiillane Eesti? \"Kui mul oli tol ajal valida, siis soovisin saada pikemat lepingut. Kahjuks ei jõudnud kokkuleppele mõnede tiimidega, kes pakkusid küll paremat palka, kuid lühiajalist lepingu. Lepingu pikkus oli peamiseks põhjuseks, miks valisin Eesti ja Nõmme Kalju,\" vahendab Soccernet.ee Lilliu sõnu.\n\nJärgmine sihtkoht on Kalju ründaja sõnul veel lahtine. \"Praegu on parim aeg mõelda tuleviku peale. Hetkel olen saanud pakkumisi Venemaalt, Poolast ning Ungarist. Eks ole näha,\" lausus Liliu.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Jalgpalli Premium liiga tänavuse hooaja parim väravakütt Liliu (28) naasis hooaja lõppedes kodumaale Brasiiliasse ning andis kohalikule uudisteportaalile intervjuu, kus rääkis oma karjäärist, hetkeseisust, unistusest ning tulevikuplaanidest.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Loe artikli pealkirja ja sisu. Kasuta oma loomingulisi võimeid, et koostada detailne ja põhjalik ühelauseline sissejuhatus sellele uudisele.\n\n## Pealkiri:\n\nMehhikos hukkus põlengus seitse last\n\n## Põhitekst:\n\nIdalinnajaos kujutavad mitmed elamud metallist ja papist kokkuklopsitud hütte. Esialgu pole teada, millest tulekahju alguse sai,\n\nLinnaametniku Clara Brugada sõnul juhtus kuu tagasi samalaadne õnnetus, mille põhjustas gaasileke.\n\n\"Me uurime, mis tulekahju põhjustas. Käivitasime ühtlasi kampaania, kuidas gaasisoojendajaid talvel turvaliselt kasutada,\" ütles Brugada.\n\nIztapalapa on Mexico kõige rahvarohkem linnajagu, kus paljud inimesed elavad väga kehvades tingimustes.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Mehhiko pealinnas Mexicos puhkes reedel põleng tihedalt asustatud Iztapalapa linnajaos, surma sai seitse last.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Loe artikli pealkiri ja sisu, seejärel loo pikk ja põnev lause, mis võiks olla artikli sissejuhatus.\n\n## Pealkiri:\n\nRooba koduklubi sai kolmanda järjestikuse kaotuse\n\n## Põhitekst:\n\nKohtumise ainsa värava viskas mängu 47. minutil Lauri Kulmala. Resultatiivse söödu sai kirja Janne Hämäläinen.\n\nJYP hoiab 15 meeskonna konkurentsis 39 punktiga eelviimast kohta, olles võitnud 34 mängust 13 ja kaotanud 21. Viimane play-off koht jääb 13 silma kaugusele.\n\nTabeliliider Kärpät on kogunud 79 punkti.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Eesti jäähokikoondislase Robert Rooba koduklubi JYP kaotas Soome kõrgliigas võõrsil HIFK-ile 0:1 (0:0, 0:0, 0:1).",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Süvene uudise pealkirja ja sisu ning kirjuta sellele loole sisukas ja informatiivne sissejuhatus, mille pikkus on üks lause.\n\n## Pealkiri:\n\nSebastien Loeb lubab Thierry Neuville'i maailmameistriks aidata\n\n## Põhitekst:\n\nÜheksakordne maailmameister Loeb lööb uuel aastal kaasa kuuel rallil ning prantslase sõnul on tal hea meel Hyundaile abiks olla. \"Minu esimene eesmärk on aidata Hyundail triumfeerida konstruktoride arvestuses ning olla abiks meeskonna esisõitjale, Thierry Neuville'ile,\" lausus Loeb portaalile Autosport.\n\n\"Meeskonna sõnum on selge ja mulle see sobib,\" lisas Loeb. \"See on suurepärane, et Hyundai mind usaldab. Ma olen hea meelega Hyundai teine või kolmas piloot, kes saab võistelda oma lõbuks, pingevabalt ja seada peamiseks eesmärgiks punktide võitmise.\"\n\nVähendatud rollist olenemata lubab Loeb anda endast kõik. \"Kui olen kiivri pähe tõmmanud, annan endast kõik, et teha parim võimalik tulemus. Olen igale rallile nõnda lähenenud,\" ütles Loeb.\n\nAutoralli MM-sarja uus hooaeg algab Monte Carlo ralliga 24. jaanuaril.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Uueks hooajaks Hyundai rallimeeskonnaga käed löönud Sebastien Loebi sõnul loodab ta uuel hooajal aidata meeskonnakaaslasel Thierry Neuville'il tulla esmakordselt maailmameistriks ning aidata Hyundail võidutseda konstruktorite arvestuses.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Loe artikli pealkiri ja sisu, seejärel loo pikk ja põnev lause, mis võiks olla artikli sissejuhatus.\n\n## Pealkiri:\n\nMihkel Kirvest vaevab puusavigastus, Siim-Markus Post on lähedal naasmisele\n\n## Põhitekst:\n\nSadama tiimi juhi Johan Kärbi sõnutsi vaevab Kirvest puusavigastus, mis tuleb välja ravida. \"Ta läheb peagi MRT-uuringule, siis saame täpsemalt teada, kui tõsine see asi on ja kui kaua aega läheb,\" selgitas klubi juht Pärnu Postimehele.\n\nRõõmustav uudis oli see, et esimest korda üle pika aja oli mänguprotokolli üles antud hooaja eel põlve vigastanud Siim-Markus Post, kes matšis Riia vastu veel platsil ei käinud. \"Post jõuab peagi platsile tagasi, aga arvatavasti ta jaanuari esimest mängu veel ei mängi. 100-protsendiliselt ta veel trenni teha ei saa,\" rääkis Kärp.\n\nPärnu Sadama järgmine mäng on 9. jaanuaril, kui vastamisi minnakse Läti Ülikooli meeskonnaga.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Neljapäeval Riia VEF-ile suurelt kaotanud Pärnu Sadam peab mõnda aega saama hakkama ilma meeskonna liider Mihkel Kirveseta.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Loe uudis läbi ja pane oma kujutlusvõime tööle, et välja mõelda üks korralik sissejuhatav lause sellele loole.\n\n## Pealkiri:\n\nNikolai Novosjolov: EOK sülitab enda kaevu\n\n## Põhitekst:\n\n\"Ma pole suur kommenteerija kunagi olnud, aga tundub, et mõõt sai täis ja vaikselt ma seda pealt vaadata enam ei saa. Kui olukord on seotud ainult minuga, siis ma elan seda üle nii, nagu olen seda juba varem teinud. Antud hetkel on liiga tehtud kogu Eesti vehklemisele. Aitab. Ma ei ole kusagil deklareerinud, et boikoteerin spordiaasta üritust ja on väär sellist tegu väita. Mul on asjasse oma suhtumine,\" kommenteeris Novosjolov enda Facebooki lehel.\n\n\"Ma täpsustan, et mitte mingil juhul ei alaväärtusta [ma] eesti sportlaste tulemusi. Nad on kõik väga tublid ja väärivad tunnustamist. Minu jutt on osaliselt suunatud ürituse organisaatoritele ehk EOK-le, mitte sportlastele.\"\n\n\"Kolm aastat järjest on toimunud ebasportlik printsiip ja see on organisatsioonis, kelle jaoks sport peaks tähendama kõike. Minu arust tehti väga selgelt eile Katrina Lehisele ja kaks aastat tagasi Gerd Kanterile liiga. Katrina on väga tubli ja tugev tüdruk. Tema reaktsioon eilsele oli lugupidamist väärt, Gerdist rääkimata, ta on omaette klass. Kas selles saab süüdistada rahvast, kindlasti mitte. Rahvas valib südamega ja see on puhas emotsioon. Kas see on objektiivne, kindlasti mitte,\" viitas Novosjolov tänavu Euroopa meistriks tulnud Lehisele, kes jäi taliolümpial neljanda koha saanud kiiruisutaja Saskia Alusalu järel aasta naissportlase valimisel teiseks.\n\n\"Alateadlikult me alati toetame lähedasi. Kuidas jõuda rahva armastuseni? Siin, kahjuks, peame me (Eesti Vehklemisliidu rahvas) vaatama peeglisse. Me oleme väga edukad spordiareenil, aga väljaspool seda meie käitumine ei kannata kriitikat. Riidleme, kakleme ja peseme avalikult musta pesu. Kellele selline käitumine meeldib ja millise mulje jätab? See on retooriline küsimus. Meil on intelligentne spordiala, mis nõuab väga head füüsilist ettevalmistust. Kahjuks oma käitumisega me tõestame vastupidist. Ja nii kaua, kui me ei saa sellest aru, ei ole me teiste jaoks tõsiseltvõetavad,\" lisas kahekordne maailmameister, viidates Katrina Lehise juhendaja Helen Nelis-Naukase kommentaaridele pärast tänavust \"Spordiaasta tähtede\" galat.\n\n\"Mis puudutab EOK-sse, siis minule tundub, et Te sülitate oma kaevu sisse. Ja kui ma eksin, siis Te peaksite mängureeglitest lahtisemalt rääkima. Antud olukord tekitab väga suurt segadust. Arenguruumi on meil kõigil ja üheskoos on see tehtav.\"\n\nEesti Olümpiakomitee peasekretär Siim Suklese sõnul on süüdistused EOK suunal alusetud. \"Aasta sportlaste, võistkonna ja treeneri valimisi korraldab olümpiakomitee. \"Kristjanid\" saavad isikud, kes saavutavad kõrgeima koha 3 kategooria vastajate paremusjärjestuses. Esiteks rahvas ja neid isikuid, kes valivad, oli sel aastal ca 65 000 inimest. Siis spordialaliidud ja viimasena spordiajakirjanikud. Kui nüüd rahulikult mõelda ja süüdistada rahvast rumaluses ja spordist mittemidagi arusaamisest, siis selleks on rahva hääl mitte otsustav, vaid üks liidetavatest selles võrrandis,\" kirjutas Sukles sotsiaalmeedias.\n\n\"Kui keegi võidab, siis see on nende kolme grupi häälte tulemus. Seda ei pane kokku keegi üksikisik olümpiakomitees ega tegele ka olümpiakomitee kellegile ärategemisega.\"\n\n\"Süüdistused olümpiakomitee poole, et rahvas ei anna teatud sportlastele hääli on minu jaoks juba natuke ulme. Rahvas ei ole rumal, talle meeldivad positiivsed emotsioonid, talle meeldib võit, õnn, naeratus ja probleemivaba elu. Iga probleem ja kius ning kisklemine ei meeldi rahvale. Ta hääletab jalgadega ja keerab selja. Ma ei alahindaks rahvast, ma prooviks võita rahva poolehoidu,\" lisas Sukles.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Tänavu epeevehklemise Euroopa meistrivõistlustel hõbemedali võitnud Nikolai Novosjolovi sõnul valitseb Eesti Olümpiakomitee (EOK) organiseeritaval \"Spordiaasta tähtede\" galal ebasportlik printsiip ning sellega teevad korraldajad sportlastele liiga.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Loe uudis läbi ja pane oma kujutlusvõime tööle, et välja mõelda üks korralik sissejuhatav lause sellele loole.\n\n## Pealkiri:\n\nMõttus 27., Kukk juuniorite arvestuses üheksas\n\n## Põhitekst:\n\nSekundiga jäid Hollandi meistrist maha valitsev maailmameister Sanne Cant (Corendon - Circus), Denise Betsema (Marlux - Bingoal) ja Laura Verdonschot (Marlux - Bingoal), vahendab Spordipartner.ee.\n\nDVV Trophy üldliidrina jätkab Cant. Juuniorite arvestuses kukkus Kätlin Kukk (Team Cannibal) viimasel ringil ja pidi leppima üheksanda kohaga.\nMeestest saavutas esikoha Mathieu van der Poel (Corendon-Circus), 40 sekundit kaotas Wout van Aert (Cibel-Cebon) ja 41 sekundit sarja üldliider Toon Aerts (Telenet-Fidea Lions).\n\nVan der Poel läks oma teed juba avaringil ja sõidu keskel oli tema edu 17 sekundit. DVV Trophy järgmine etapp toimub 1. jaanuaril, kui Baalis on kavas GP Sven Nys.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Mari-Liis Mõttus sai Loenhoutis toimunud cyclo-crossi sarja DVV Trophy etapil Azencrossil 27. koha. Team Cannibali esindav Eesti meister kaotas võidu pälvinud Lucinda Brandile (Team Sunweb) 3.06.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
Subsets and Splits
No community queries yet
The top public SQL queries from the community will appear here once available.