messages
listlengths 2
2
| origin
stringclasses 4
values |
|---|---|
[
{
"content": "Pärast artikli pealkirja ja põhiteksti lugemist kasuta oma loovust, et koostada sisutihe ja pikk sissejuhatav lause.\n\n## Pealkiri:\n\nKelly Sildaru olümpiast eemale jäämisest: olin algul väga kurb\n\n## Põhitekst:\n\n\"Olin algul väga kurb, kui mõistsin, et pean olümpiamängud vahele jätma. Ma tahtsin väga minna,\" lausus Sildaru ESPN-ile antud intervjuus. \"Üks hetk sain aga aru, et asi pole nii hull. See ei tähenda ju elu lõppu.\"\n\nSildarut aitas raskel ajal motiveerida tema noorem vend Henry. \"Ta läks suusatama, aga mina jäin koju. Nägin, kuidas ta arenes ja tahtsin ise sama teha. Püüdsin veelgi rohkem vaeva näha, et kiiremini tagasi suusaradadele naasta.\"\n\nKuu keskel võistles Sildaru mainekal Dew Touril, kus võidutses kolmandat korda sealses pargisõidus.\n\n\"Kõik teavad, et Kelly tase on uskumatult hea,\" kommenteeris kolmanda koha saanud Ühendriikide freestyle suusataja Maggie Voisin pärast Dew Touri. \"Ta tõstab terve spordiala taset ja ma arvan, et see oli midagi, mida me kõik vajasime. Naiste freestyle suusatamine on parem kui kunagi parem. Tema naasmine aitab seda veelgi enam populariseerida.\"\n\n\"Ma armastan seda, mida ma teen ja ma püüan seda nautida nii palju kui võimalik,\" lisas Sildaru lõpetuseks. \"Kui sul on võimalus midagi teha, siis naudi selle tegemist. Kunagi ei tea, millal see võimalus võib kaduda.\"\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Tänavu veebruaris peetud PyeonChangi taliolümpiamängudest põlvevigastuse tõttu eemale jäänud Kelly Sildaru sõnul tegi uudis ta küll kurvaks, ent noor freestyle suusataja mõistis peagi, et tegu on kõigest ajutise tagasilöögiga.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Süvene uudise pealkirja ja sisu ning kirjuta sellele loole sisukas ja informatiivne sissejuhatus, mille pikkus on üks lause.\n\n## Pealkiri:\n\nTanel Kurbas: minu ülesanne on kaitsetöösse panustada\n\n## Põhitekst:\n\n30-aastane ääremängija on ise Kalev/Cramo üks uuemaid liikmeid, kui on tiimis olnud praeguseks kolm nädalat. \"Olen hästi sisse elanud,\" kinnitas Jurmala vastu 18,5 minutiga nullile jäänud, kuid eelmistes matšides ka tublisti skoori teinud mängumees portaalile Korvpall24.ee.\n\nTema sõnul oodatakse talt peamiselt ikka musta tööd: \"Ma pean kaitses kõvasti panema ja igale pallile lauda järgi minema. Need on minu peamised ülesaned. Kui rünnakul pall minu kätte satub, siis üritan seal ka teha. Vahepeal on veel veidi keeruline ja raske ning ei saa täpselt aru, mida tegema peab, aga läheb järjest paremaks.\"\n\nKalev/Cramo mänedžer Kaarel Sibul kinnitas neljapäeval pärast Jurmala mängu, et Kurbas jääb klubisse hooaja lõpuni.\n\nLoe pikemalt Korvpall24.ee portaalist.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Detsembris Kalev/Cramo korvpalliklubiga liitunud Tanel Kurbase sõnul ootab meeskonna peatreener temalt eelkõige musta töö tegemist.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Loe uudis läbi ja pane oma kujutlusvõime tööle, et välja mõelda üks korralik sissejuhatav lause sellele loole.\n\n## Pealkiri:\n\nPühade-eelsel nädalal oli kümne vaadatuima seas kaheksa ETV saadet\n\n## Põhitekst:\n\n\"Pealtnägijat\" jälgis 154 000 inimest, teatas Kantar Emor.\n\nTabeli teisel kohal oli ETV seriaal \"Õnne 13\" 148 000 vaatajaga ning kolmandal Kanal 2 teleseriaal \"Pilvede all\" 139 000 vaatajaga.\n\nETV saadetest olid otse- ja järelevaatamise tabelis veel \"Reis ümber Eesti\" (130 000), \"Aktuaalne kaamera\" (125 000), \"Hommik Anuga\" (113 000), \"Ringvaade\" (100 000), \"Sport. Sport\" (100 000) ja \"Intervjuu president Kersti Kaljulaidiga\" (98 000).\n\nLive + VOSDAL tabel sisaldab saadete otsevaatamist koos eetripäeval järelvaatamisega:\n\nLive tabelis on kuvatud ainult otsevaatamine:\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Eelmisel nädalal oli 29 Kantar Emori poolt mõõdetavas telekanalis eetris 6477 saadet, millest enim vaadati otse või eetripäeval järele ETV saadet \"Pealtnägija\".",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Loe artikli pealkiri ja sisu, seejärel loo pikk ja põnev lause, mis võiks olla artikli sissejuhatus.\n\n## Pealkiri:\n\nMerkel ja Macron nõudsid Venemaalt Ukraina meremeeste vabastamist\n\n## Põhitekst:\n\n\"Me nõuame turvalist, vaba ja takistusteta laevaliiklust kõikidele laevadele Kertši väinas ning ebaseaduslikult kinni peetud Ukraina meremeeste kohest ning viivitamatut vabastamist,\" vahendas Reuters Merkeli ja Macroni pöördumist.\n\n\"Neil peaks olema võimalik tähistada pühadeaega koos oma perekondadega,\" rõhutasid nad.\n\n\"Inimõiguste olukord Krimmi poolsaarel, mis annekteeriti Venemaa poolt rahvusvahelist õigust rikkudes, sõjalise jõu kasutamine Kertši väinas ja Aasovi mere ahistav kontrollimine valmistavad meile tõsist muret,\" nentisid Saksa liidukantsler ja Prantsuse president.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Saksamaa liidukantsler Angela Merkel ja Prantsusmaa president Emmanuel Macron tegid reedel ühisavalduse, milles nõudsid Venemaalt Kertši väinas hõivatud Ukraina laevade ja meremeeste vabastamist ning vaba laevaliikluse tagamist Aasovi merel.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Süvene uudise pealkirja ja sisu ning kirjuta sellele loole sisukas ja informatiivne sissejuhatus, mille pikkus on üks lause.\n\n## Pealkiri:\n\nSven Mikser ei huvitu Euroopa Parlamendi saadiku kohast\n\n## Põhitekst:\n\n\"Meil on väga tublisid ja väärikaid kandidaate ja ma kindlasti olen vajadusel valmis toetama neid ka Euroopa Parlamendi valimistel, aga ma ei ole tänasel päeval endale seda sihti küll seadnud,\" rääkis Mikser usutluses BNS-ile.\n\n\"Ma olen praegu täielikult keskendunud selle valitsuse lõpukuude töödele ja tegemistele ning andnud erakonnale lubaduse kandideerida riigikokku,\" ütles Mikser.\n\n\"Kuna nimekirjad on erakondadel mõnevõrra pikemad kui isegi see seitse kohta, mis meile nüüd uues Euroopa Parlamendis on eraldatud, siis ilmselt oma välis- ja julgeolekuprofiiliga ma võiksin olla erakonnale abiks ja kasuks, aga ma näen hea meelega, et Marina Kaljurand on meie esinumber, hoiab seda lippu kõrgel ja veab meie tublit tiimi nendel valimistel. Olen vajadusel talle abiks,\" lisas Mikser.\n\nKüsimusele, kas sotsiaaldemokraatide teine number Kaljuranna järel võiks olla erakonna nimekirjas riigikokku kandideeriv praegune Euroopa Parlamendi saadik Indrek Tarand, tunnistas Mikser, et see pole otsustatud.\n\n\"Seda ei ole otsustatud, eks me seda hakkame alles otsustama, kes meil on ja kas ... Mina ei ole (temaga) vestelnud, ma eeldan, et erakonna esimees (Jevgeni Ossinovski - BNS) ehk on rääkinud Indrek Tarandiga, kas ta üldse kavatseb kandideerida Euroopa Parlamenti. Olles kaks perioodi seal olnud, siis inimesel võib ju olla ka muid huvisid ja väljakutseid. Samas ei saa välistada, et ta pürib veel üheks perioodiks,\" rääkis välisminister.\n\nTarand on kahel korral üksikkandidaadina Euroopa Parlamenti kandideerides kogunud isikumandaadi jagu hääli.\n\nEuroopa Parlamendi valimised toimuvad järgmise aasta 26. mail.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Sotsiaaldemokraadist välisminister Sven Mikser lubab vajadusel oma erakonda Euroopa Parlamendi valimistel toetada, kuid andis mõista, et ei ole eurosaadiku kohast huvitatud.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Loe uudis läbi ning loo sellele fantaasiarikas ja pikk lause, mis võiks uudist tutvustada.\n\n## Pealkiri:\n\nSoome lotofirma seifist raha näpanud töötaja võis pageda Tallinna\n\n## Põhitekst:\n\nPolitsei teatel varastati raha Vantaas asuvast firmast eelmisel laupäeval. Kahtlusalune on 1999. aastal sündinud mees - Veikkaus OY töötaja, vahendas ajaleht Ilta-Sanomat.\n\nEttevõtte esindaja sõnul teatas kahtlusalune jõulupühade eel, et jäi keset tööd haigeks ja lahkus.\n\n\"Firma turvakaamera salvestus näitab, kuidas kahtlusalune võtab seifis olnud raha endale ning lahkub, seljakott seljas ja kilekott käes,\" ütles kriminaalkomissar Simo Kauppinen.\n\nKahtlusalune on kuulutatud tagaotsitavaks. Politsei andmetel sõitis ta veel samal päeval Tallinna.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Soome lotofirma Veikkaus seifist on kadunud 150 000 eurot, politsei kahtlustab töötajat, kes arvatavasti põgenes Tallinna.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Loe hoolikalt uudise pealkiri ja sisu ning kirjuta artiklile pikk sissejuhatav lause, kasutades oma kujutlusvõimet.\n\n## Pealkiri:\n\nLinkedIni asutaja vabandas desinformatsiooni levitajate rahastamise eest\n\n## Põhitekst:\n\nTegemist oli esimese korraga, kui Hoffman ametlikult tunnistas, et andis 750 000 dollarit organisatsioonile American Engagement Technologies (AET), mis kasutas USA senatisse pürginud vabariiklasest kandidaadi Roy Moore'i vastu eksitavaid Facebooki-lehti ja muud desinformatsiooni ning lasi samad võtted käiku, et demokraadist kandidaadi Doug Jonesile toetust koguda, vahendavad Axios ja Washington Post.\n\nHoffman rõhutas oma avalduses, et ei olnud oma raha sellisel viisil kasutamisest teadlik ning et ta pooldab sellel teemal algatatud föderaaljuurdlust.\n\nMiljardäri sõnul ei tohiks USA demokraatias olla mingit kohta tegevusel, kus poliitilise edu saavutamiseks manipuleeritakse faktidega ja levitatakse valesid.\n\nHoffman on Demokraatliku Partei toetusgruppe varem korduvalt rahastanud ning tema sõnul toetab ta \"agressiivset kampaaniategemist\" ning kodanikkonna kaasamist, kuid tema hinnangul on AET meetodid \"tõsiselt häirivad\".\n\nJones edestas 2017. aasta 12. detsembri valimistel vabariiklast Roy Moore'i umbes 22 000 häälega ja temast sai esimene Alabamast Ühendriikide senatisse lähetatud demokraat viimase veerandsajandi jooksul. Moore sai 48,4 protsenti, Jones aga 49,9 protsenti häältest.\n\nMoore'i kaotuses mängis olulist rolli ahistamisskandaal. Nimelt väitis vähemalt üheksa naist, et Moore ahistas neid seksuaalselt, kui nad olid teismelised. Ahistamissüüdistuste esitamise näol polnud iseenesest tegu desinformatsiooniga ning teemat kajastasid sisuliselt kõik USA meediaväljaanded, küll aga pannakse AET-le süüks näiteks seda, et nad heidutasid valijaid väidetega, justkui teeksid Moore'i veebikampaaniat peamiselt Vene päritolu veebirobotid, ja lõid sotsiaalmeediasse libakontosid, mis pidid justkui kajastama Moore'is pettunud vabariiklasi.\n\nPresident Donald Trump hoidus mõnda aega Moore'i toetamast, kuid otsustas seda lõpuks teha, sest ei soovinud senatisse demokraati.\n\nValimistulemus varjutas muuhulgas ka Trumpi ja tema kunagise poliitnõuniku Steve Bannoni suhteid, sest viimane tegi aktiivselt kampaaniat vabariiklaste peavoolust oluliselt äärmuslikuma Moore'i toetuseks, mis võis lõppkokkuvõttes maksma minna Vabariiklikule Parteile pikka aega kuulunud senatikoha.\n\nAlabamas toimusid valimised sellisel ajal seetõttu, et senine senaator Jeff Sessions sai justiitsministriks.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Veebiplatvormi LinkedIn asutajate hulka kuuluv miljardär Reid Hoffman vabandas kolmapäeval avalikult selle eest, et rahastas gruppi, mis levitas eelmisel aastal toimunud Alabama vahevalimiste ajal desinformatsiooni.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Tutvu uudise pealkirja ja põhisisuga. Kasuta neid fakte, et luua pikk ja sisutihe lause, mis toimib loo sissejuhatusena.\n\n## Pealkiri:\n\nSuri Iisraeli kirjanik Amos Oz\n\n## Põhitekst:\n\nAmos Ozi lahkumist kinnitas reedel sotsiaalmeedias tema ajaloolasest tütar Fania Oz-Salzberger. \"Kõigile, kes teda armastasid, tänan teid,\" kirjutas Oz-Salzberger Twitteris, vahendas BBC.\n\nAmoz Oz oli üks tuntumaid iisraeli kirjanikke. Ta sündis 1939. aastal Jeruusalemmas, õppis filosoofiat ja kirjandusteadust. Oz töötas Ben-Guriyyoni ülikooli kirjandusprofessorina ning temalt on ilmunud 23 romaani ja esseekogumikke. Mehe loomingut on tõlgitud rohkem kui 25 keelde.\n\nOzi autobiograafilisest teosest \"A Tale of Love and Darkness\" valmis 2015. aastal film, mis oli režissööridebüütiks Natalie Portmanile.\n\nOz oli Iisraeli-Palestiina konflikti kahe riigi lahenduse silmapaistev toetaja ning teenis sellega mõnedelt ka reeturi tiitli. Mees on öelnud, et kannab seda tiitlit auga.\n\nEesti keeles on Ozi teostest ilmunud \"Kurja nõu mägi\" ja \"Ära ütle, et öö\".\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "79-aastaselt suri Iisraeli kirjanik ja ajakirjanik Amos Oz.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Vaata läbi uudise pealkiri ja tekst ning loo loov sissejuhatav lause, mis haakub artikli sisuga.\n\n## Pealkiri:\n\nMäesuusatamise MK-sari jätkus itaallaste kaksikvõiduga\n\n## Põhitekst:\n\n29-aastane Paris, kelle võiduajaks kujunes 1.55,21, edestas kaasmaalast Christof Innerhoferit 0,36 sekundiga. Kolmandaks tuli šveitslane Beat Feuz, kes jäi võitjale alla 0,52 sekundiga. Esimesena jäi poodiumilt välja ameeriklane Bryce Bennett (+0,67).\n\nMeeste MK-sarja üldliidrina jätkab 620 punkti kogunud austerlane Marcel Hirscher, kes tänasel võistlusel kaasa ei teinud. Teist kohta hoiab Max Franz (363 p), kolmas on norralane Aksel Lund Svindal (355 p).\n\nNaiste mäesuusatamise MK-etapil Austrias Semmeringis noppis oma hooaja esimese võidu slovakitar Petra Vlhova, kelle suurslaalomi võiduajaks kujunes 2.04,72. Vlhova järel tuli teiseks sakslanna Viktoria Rebensburg (+0,45) ja kolmandaks prantslanna Tessa Worley (+0,60).\n\nMK-sarja tiitlikaitsja Mikaela Shiffrin piirdus viienda kohaga, kaotades võitjale 0,66 sekundiga.\n\nÜldarvestuses jätkab kindla liidrina 934 silma kogunud Shiffrin, kelle järel hoiab teist kohta Petra Vlhova (488 p). Kolmas on norralanna Ragnhild Mowinckel (396 p).\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Meeste mäesuustamise MK-sarja etapil Itaalias Bormios võidutses kiirlaskumises oma käesoleva hooaja esimese poodiumikoha teeninud itaallane Dominik Paris.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Loe artikli pealkiri ja sisu, seejärel loo pikk ja põnev lause, mis võiks olla artikli sissejuhatus.\n\n## Pealkiri:\n\nDortmundi eest viimati 509 päeva tagasi platsil käinud mees vahetab klubi\n\n## Põhitekst:\n\n28-aastane mängumees liikus Dortmundi 2016. aasta suvel Müncheni Bayernist, kuid langes seal soosingust ruttu välja. Viimane ametlik mäng Dortmundi särgis tuli temalt 2017. aasta suvel Saksamaa superkarika mängus. Kokku jäi tema arvele 22 mängu, vahendab Soccernet.ee.\n\nBayernisse lahkus Rode 2014. aastal just Frankfurtist, kelle ridades käis ta nelja aasta jooksul platsil 94 Bundesliga mängus.\n\nBundesligas kuuendat kohta hoidev Frankfurt naaseb talvepausilt 19. jaanuaril kodumänguga Freiburgi vastu.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Saksamaa jalgpalli kõrgliigaklubi Dortmundi Borussia laenas oma poolkaitsja Sebastian Rode välja mehe endisele koduklubile Frankfurti Eintrachtile.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Tutvu artikli sisuga ja loo sellele pika lausega sissejuhatus, mis köidab lugeja tähelepanu.\n\n## Pealkiri:\n\nHelsingi kohtus toimus jõuluõhtul mõrvatud lapse juhtumit puudutav istung\n\n## Põhitekst:\n\nSoome avalikkust on šokeerinud algkooliealise poisi tapmine Helsingis jõululaupäeval. Politsei on mõrvas kahtlustatavana pidanud kinni 1982. aastal sündinud mehe. Soome meedia allikate kohaselt on nii kahtlustatav kui ka ohvri perekond välismaise taustaga, vahendavad Yle, Helsingin Sanomat, Ilta-Sanomat ja Iltalehti.\n\nVõimud olid keeldunud juhtumit varem täpsemalt kommenteerimast põhjendusega, et see seaks ohtu algusjärgus oleva uurimise.\n\nKuritegu leidis aset Arabianranta piirkonnas asuvas korteris esmaspäeva hilisõhtul ning politseinikud pidasid kahtlustatava kinni sündmuskohal. Ohvriks oli seitsmeaastane poiss.\n\nKahtlustatava kohta on teada, et ta on sündinud 1982. aastal ja omab sissekirjutust Espoos - ehk mitte korteris, kus kuritegu aset leidis - ning et teda on 2015. aastal karistatud joobes juhtimise eest.\n\nYle pikemast artiklist tuli välja, et mehel on veelgi pikem kuriteoregister - Helsingi esimese astme kohus on ta mõistnud süüdi neljas vägivallakuriteos, võimuesindajale vastu hakkamises, varguses, joobes juhtimises ja liiklusreeglite rikkumises. Esimese süüdimsõitva kohtuotsuse - võõra mobiiltelefoni omastamise eest - sai mees juba 2001. aastal. Vägivallakuritegude puhul on olnud tegu peamiselt kaklustega avalikes kohtades.\n\nJuhtumi puhul oli juba varem eriti märkimisväärne see, et politsei kahtlustas meest mõrvas ning see oli ka kahtlustus, mille alusel kohtult tema edasist vahi all pidamist taotleti.\n\n\"Kuriteoliigi põhjenduseks on äärmisel jõhker ja julm sooritusviis ning see, et kuriteo sihtmärgiks on olnud kaitsetu laps,\" kommenteeris komissar Kirsi Kanth Helsingi politseist.\n\nPolitsei polnud neljapäevase seisuga veel valmis kommenteerima küsimusi, mis puudutavad kahtlustatavat, ohvrit ja muid juhtunuga seotud asjaolusid. Ohvri omastele on pakutud kriisiabi ning nende ülekuulamine oli alles pooleli.\n\nReedel toimunud vahi all pidamist puudutav kohtuistung oli politsei taotlusel kinnine, seetõttu ajakirjanikke kohtusaali ei lastud.\n\nReedel selgunud asjaolud\n\nKahtlustatav on oma tegu tunnistanud, kuid hetkel pole veel selge selle motiiv.\n\nPolitsei kinnitas, et ohvriks oli seitsmeaastane poiss ja kahtlustatava näol on tegu lapse onuga.\n\nMees oli külas ohvri perekonnal. Hetkel, kui sündmused alguse said, viibisid korteris sealse pere kaks täiskasvanut ja lisaks ohvrile ka teine alaealine laps. Kahtlustatav teiste suhtes vägivalda ei tarvitanud.\n\nPolitsei senise juurdluse kohaselt oli käik juhtunud väga kiirelt ning varem oli jõuluõhtu möödunud täiesti rahulikult.\n\n\"Olukord arenes nii kiiresti, et keegi ei jõudnud sellele vahele. Kahtlustatavat on üle kuulatud ühel korral ning ta on rääkinud luuludest, mis mõjutasid teda tegu korda saatma. Kasutati terariista ja ilmselgelt oli tegevuse eesmärgiks tapmine,\" selgitas uurimist juhtiv komissar Kirsi Kanth.\n\nHetkeks olevat õnnestunud kahtlustatava tegevust peatada ning ohvrile abi hankida. Kanthi sõnul tuli sellel ajal juhtunu kohta ka teade häirekeskusele ning sündmuskohale saadeti kiirabibrigaad.\n\nParaku õnnestus kahtlustataval ohver uuesti enda kätte saada ning sulgeda end koos temaga korterisse.\n\nHetkel pole andmeid selle kohta, et kahtlustatav oleks juhtunu ajal olnud mingite joovastavate ainete mõju all. Samuti pole senise juurdluse käigus tulnud välja, et kahtlustatav oleks lapse või tema pere suhtes varem kuidagi ähvardavalt käitunud.\n\nPolitseinike saabudes andis kahtlustatav rahumeelselt alla.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Helsingi esimese astme kohtus toimus reedel kohtuistung, kus otsustati jõuluõhtul aset leidnud lapse mõrvamises kahtlustatud mees vahi alla võtta. Pärast jagas politsei rohkem selgitusi juhtumi asjaolude kohta ning selgus, et kahtlustatavaks on tapetu onu, kes on teo üles tunnistanud ja rääkinud end vaevanud luuludest.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Tutvu artikli sisuga ja loo sellele pika lausega sissejuhatus, mis köidab lugeja tähelepanu.\n\n## Pealkiri:\n\nValgamaal uppus läbi jää vajunud kalamees\n\n## Põhitekst:\n\nValgamaal Tõrva vallas Pikasilla külas leiti reede hommikul märgade riiete ja tugevate alajahtumise tunnustega vanem mees, kes ei olnud seetõttu kontaktivõimeline.\n\nSelgus, et tegu oli sinna kalastama tulnud 70-aastase lätlasega, kelle käest saadi haiglas teada, et ta oli Pikasillas koos kaaslasega läbi jõejää vajunud. Mees ise pääses, kuid teine mees jäi kadunuks.\n\nPolitseile saabus ka tähelepanelike elanike info, et Väike-Emajõel Pikasilla küla sadama lähedal on jääaugus näha kellegi kummikuid. Kohale sõitnud päästjad leidsid kella 11.10 ajal kümne meetri kaugusel kaldast jääaugust hukkunud mehe ning tõid ta kaldale. Jää paksus läbivajumise kohal oli maksimaalselt viis sentimeetrit.\n\nPäästjad hoiatavad, et praegu jõgede jää inimest ei kanna ning sellele minna on ohtlik. Turvalisem jää saab tekkida vähemalt nädal aega kestvate külmakraadidega. Inimest kandva jää paksus peab talvisel ajal olema kümme sentimeetrit.\n\nJääle minnes peavad kalameestel olema kaela riputatud jäänaasklid, millega end läbi jää vajudes tagasi jää-äärele sikutada.\n\nMöödunud aastal uppus Eestis kalastamisel kaheksa inimest.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Valgamaal Pikasillas uppus kalamees, kes oli vajunud läbi Väike-Emajõe jää, teatas päästeamet.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Loe artikli pealkirja ja sisu. Kasuta oma loomingulisi võimeid, et koostada detailne ja põhjalik ühelauseline sissejuhatus sellele uudisele.\n\n## Pealkiri:\n\nItaalia peaminister eitab EL-i rolli uues riigieelarves\n\n## Põhitekst:\n\nConte ütles reedel traditsioonilisel valitsuse aastalõpu pressikonverentsil, et \"Brüssel ei sundinud meid eelarvet ümber kirjutama. See on ekslik. See on eelarve, mida me alati tahtsime.\"\n\nPeaminister lisas veel, et eksis, kui ta tõstis mittetulundussektori töötajate makse ning lubas selle sammu tagasi pöörata.\n\nEuroopa Komisjon lükkas oktoobris tagasi Itaalia 2019. aasta riigieelarve, mis nägi ette 2,4 protsendist puudujääki, ehk kolm korda enam kui eelmise valitsuse lubatu.\n\nTagasilükkamine võinuks kaasa tuua ülemäärase eelarvepuudujäägi menetluse Itaalia suhtes, millega oleksid võinud kaasneda trahvid kuni 0,2 protsendi Itaalia sisemajanduse koguprodukti ulatuses.\n\nDetsembris jõudsid Euroopa Komisjon ja Itaalia eelarve osas aga leppele, seejuures tegi Itaalia Komisjonile järeleandmisi kulukate meetmete osas, nende seas kodanikupalk ja pensionireform.\n\nItaalia uue riigieelarve puudujäägiks on 2,04 protsenti SKP-st.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Itaalia peaminister Giuseppe Conte eitas reedel, et Itaalia 2019. aasta uue riigieelarve dikteeris Euroopa Komisjon ja ütles, et on endiselt pühendunud töötutele kodanikupalga maksmisele ja pensionireformi tühistamisele.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Pärast artikli pealkirja ja põhiteksti lugemist kasuta oma loovust, et koostada sisutihe ja pikk sissejuhatav lause.\n\n## Pealkiri:\n\nPortaal: Kangertil on viimane võimalus esile tõusta\n\n## Põhitekst:\n\nCyclingnewsi andmetel on USA-s registreeritud klubi eelarve World Touri üks väiksemaid ning seetõttu tuleb võtta rattureid palgates riske ja olla leidlik. See tähendab, et värvata tuleb mehi, kes on teistest tiimidest üle jäänud, kes ei kuulu tugevamate meeskondade huviorbiiti või kes ei ole end täielikult avanud, vahendab Marathon100.com.\n\nCyclingnewsi hinnangul vastavad kõik EF Education First-Drapac p/b Cannondale'i ratturid ühele eelpool nimetatud kolmest tingimusest. Huvitav, millise kategooria alla mahub Kangert?\n\nTänavu pälvis EF Education First-Drapac p/b Cannondale kuus võitu, Cyclingnewsi prognoosi kohaselt pole suurt põhjust loota, et tuleval hooajal see number kasvaks. Koosseisu arvestades on tegemist tiimiga, mis tahab olla tegija igal võidusõidul, kindlatesse valdkondadesse ei ole panustatud.\n\nCyclingnews pakub, et uusproffidel Luis Villalobosil ja James Whelanil ning Sean Bennettil (Hagens Berman Axeon) ja Jonathan Caicedol (Medellin) on piisavalt talenti, kuid küsib kohe: kas klubil on piisavalt võimekust, et neid arendada? Kangerti kohta öeldakse, et mehel on viimane võimalus esile tõusta, enne kui füüsiline võimekus langema hakkab.\n\nSuurimaks küsimärgiks peetakse Tejay van Gardereni (BMC Racing). Cyclingnews loodab, et ameeriklasele seatakse reaalsed eesmärgid mitte ei nõuta head tulemust Tour de France'i kokkuvõttes.\n\nTulijad: Alberto Bettiol (BMC Racing), Tejay van Garderen (BMC Racing), James Whelan (neo-pro), Julius van den Bergh (neo-pro), Moreno Hofland (Lotto Soudal), Tanel Kangert (Astana), Luis Villalobos (as of June 2019 - neo), Jonathan Caicedo (Medellin), Sean Bennett (Hagens Berman Axeon), Lachlan Morton (Dimension Data), Sergio Higuita (Manzana Postobon) ja Jonathan Klever Caicedo (Medellin).\n\nLahkujad: Pierre Rolland (Vital Concept), Will Clarke (Trek-Segafredo), Daniel Moreno, Tom Van Asbroeck (Israel Cycling Academy), Brendan Canty, Kim Magnusson, Julian Cardona (Androni).\n\nLepingu pikendajad: Matti Breschel, Sebastian Langeveld, Sep Vanmarcke, Hugh Carthy, Taylor Phinney, Joe Dombrowski, Mitch Docker\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Portaal cyclingnews.com tegi ülevaate Tanel Kangerti uue koduklubi EF Education First-Drapac p/b Cannondale'i järgmise hooaja koosseisust ja võimalikest eesmärkidest.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Tutvu uudise pealkirja ja põhisisuga. Kasuta neid fakte, et luua pikk ja sisutihe lause, mis toimib loo sissejuhatusena.\n\n## Pealkiri:\n\nNoortesari \"Miks mitte?!\" jõuab viimase osani\n\n## Põhitekst:\n\nSarja viimases osas tahab räppar Genka Annaga kokku saada ja asju arutada. Anna ei tea, mida uskuda. Ta peab oma isa moe show 'ga aitama ja Genka lubab sinna kohale tulla. Ja siis on veel kooli lõpuaktus ootamas.\n\n\"Miks mitte?!\" on ETV eetris täna kell 20.30. Sarja stsenarist on Martin Algus ja režissöör Ergo Kuld.\n\nKes tele-eetrini ei jõua oodata, näeb sarja kõiki episoode Menu lehelt.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Täna õhtul on ETV eetris noortesarja \"Miks mitte?!\" viimane, kümnes osa.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Pärast artikli pealkirja ja põhiteksti lugemist kasuta oma loovust, et koostada sisutihe ja pikk sissejuhatav lause.\n\n## Pealkiri:\n\nDamaskus: Süüria armee sisenes kurdide kutse järel Manbiji linna\n\n## Põhitekst:\n\nVärske areng on jätkuks USA presidendi Donald Trumpi eelmisel nädalal avalikustatud otsusele tuua USA sõdurid kiirkorras Süüriast välja. USA liitlasteks äärmusrühmituse ISIS vastases võitluses oli just YPG ning see koostöö häiris Türgit, kes omakorda pidas YPG-d keelustatud Kurdistani Töölispartei (PKK) Süüria haruks. Seetõttu on Türgi korduvalt ähvardanud tungida Süüria kurdide alale, eriti Manbiji linna.\n\nUSA taandumisest tulenevalt tegigi YPG reedel avalduse, millega kutsus president Bashar al-Assadi vägesid kehtestama kontrolli aladel, kust kurdide üksused on olnud sunnitud taanduma, vahendas Reuters.\n\nSeda ka Süüria armee oma teate kohaselt tegi ning praegu olevat linn valitsusvägede kontrolli all. Sõltumatut kinnitust sellele, kui palju Süüria sõdureid Manbijis hetkel viibib ei ole, sest alles hiljuti asusid linnas USA sõdurite vaatluspostid.\n\nSüüria valitsusväed rõhutasid oma avalduses, et nad tagavad kõigi Manbiji elanike turvalisuse, pürgivad tagama riigi territoriaalset terviklikkust ning on valmis tagasi lööma kõik välismaised sissetungijad.\n\nAssadi liitlaseks olev Venemaa jõudis juba tervitada valitsusvägede kontrolli taastamist piirkonnas.\n\nTürgi-meelsed jõud lükkasid Damaskuse väited tagasi, väed liiguvad edasi\n\nTürgi ja Ankara poolt toetatud Süüria mässulised aga väidavad, et mingeid Süüria valitsusväelasi Manbijis veel ei ole ning otsus edasi liikuda on endiselt kehtiv.\n\nSeega liikuvat Türgi-meelsete jõudude sõidukitekolonnid praegu Manbiji rindejoone suunas.\n\nTürgi poolt toetatud Süüria mässuliste kõneisik major Youssef Hamoud rääkis, et tema võitlejad ootavad praegu vaid Washingtoni ja Ankara kokkulepet, kuidas USA sõdurid täpsemalt Manbijist lahkuma hakkavad.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Süüria armee teatas reedel, et on sisenenud Manbiji linna ning heisanud seal riigilipu. Varem tegi Süüria kurdide omakaitsevägi YPG avalduse, milles kutsusid valitsusvägesid üles linna tulema ja kaitsma seda Türgi pealetungi eest.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Süvene uudise pealkirja ja sisu ning kirjuta sellele loole sisukas ja informatiivne sissejuhatus, mille pikkus on üks lause.\n\n## Pealkiri:\n\nSuitsetamise mahajätmist hõlbustab alkoholist loobumine\n\n## Põhitekst:\n\nTeadlased leidsid, et alkoholi tarbinud inimeste keha lagundab nikotiini kiiremini kui kaine inimese keha. Mida kiiremini keha nikotiini lagundab, seda kiiremini tekib n-ö suitsunälg. Seega soovitavad Oregoni osariigi ülikooli teadlased oma värskes artiklis, et suitsetamist maha jättes võiksite loobuda ka alkoholist, nii läheb suitsetamisest loobumine kergemalt.\n\nTeada on, et suitsetamine ja joomine käivad käsikäes. Varasemad uuringud on näidanud, et suitsetamine tõukab sageli inimesi ka alkoholi tarvitama ning alkoholi joomine suitsetama.\n\nOregoni ülikooli teadlase tegid oma katsed alkoholiravil oleva 22 inimese peal, kes olid lisaks alkoholisõltuvusele kimpus ka suitsetamisega. Kolme ravinädala jooksul mõõdeti nende süljest ja uriinist ka nikotiini metabolismi määra (NMR ehk nicotine metabolite ratio), mis annab aimu, kui kiiresti nikotiin inimese kehas laguneb.\n\nUuringu üks autoritest Sarah Dermody sõnul on uuringu tulemused olulised kliinilises rakenduses, sest nii on võimalik suitsetamisest loobujatele anda esmaselt soovitus loobuda alkoholist. Naiste ja meeste puhul oli selles uuringus erinevus, kuid see tulenes pigem uuringu metoodilisest eripärast.\n\nNimelt vähenes ravile tulnud meeste alkoholitarbimine keskmiselt 29-lt ühikult alkoholilt seitsmele. Uuringus osalenud naised aga tarvitasid juba alguses vähe alkoholi, mistõttu nende puhul ei olnud alkoholi vähendamise mõju nikotiini metabolismi näitajale niivõrd suur.\n\nSarah Dermody kavandab nüüd jätku-uuringut, et selgitada välja, kas meeste ja naiste vahel on erinevusi ning ühtlasi korrata uuringut suurema hulga inimeste peal.\n\nUuring ilmus ajakirjas Nicotine & Tobacco Research.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Kui plaanite suitsetamisest loobuda, siis on abi, kui lõpetate ka alkoholi tarvitamise, selgub Oregoni osariigi ülikooli teadlaste uuringust.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Loe hoolikalt uudise pealkiri ja sisu ning kirjuta artiklile pikk sissejuhatav lause, kasutades oma kujutlusvõimet.\n\n## Pealkiri:\n\nNõukogu vallandas Läti Televisiooni juhatuse esimehe ja liikme\n\n## Põhitekst:\n\nOtsus jõustus kohe pärast selle vastuvõtmist reedel, teatasid NEPLP-i esindajad BNS-ile.\n\nNEPLP-i esindajate sõnul ei suutnud LTV 2017-2018. aastatel tagada strateegiliste arendusprojektide plaanimist ja järelevalvet vastavalt ajakavale ja eelarveraamistikule. See lõi riski, et maksumaksjate raha kasutati ebatõhusalt, märkisid esindajad.\n\nLTV juhatust süüdistatakse ka organisatsioonile 2016. aastal suurte arendusprojektide jaoks eraldatud miljoni euro väärkasutamises.\n\nNEPLP viis koos kolmandate osapooltega läbi LTV auditi ja avastas, et telekanal on pakkunud reklaamiteenuseid äriklientidele. Näiteks avastati, et selle aasta oktoobris sõlmis Belte reklaamileppe, mis NEPLP hinnangul tegi avalikõiguslikust ringhäälingust sisuliselt reklaamiagentuuri, mis kasutas avalikku raha äriklientide teenindamiseks.\n\nAndes hinnangu LTV ja selle juhatuse töö tulemustele 2017. aastal, otsustas NEPLP ka juhatusele mitte maksta preemiaid. Juhatuse liikmed pole aga sellega nõus ja nõuavad otsuse tühistamist.\n\n10. jaanuaril korraldab NEPLP konkursi vabanenud juhatuse kohtade täitmiseks.\n\nLTV esindaja Krista Luzie Priedite ütles BNS-ile, et ei saa asja kommenteerida, kuid rohkem teavet avaldatakse tuleval nädalal.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Läti riiklik elektroonilise massimeedianõukogu (NEPLP) vallandas ühehäälselt sellele kuuluva Läti Televisiooni (LTV) juhatuse esimehe Ivars Belte ja juhatuse liikme Sergejs Nesterovsi.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Loe artikli pealkirja ja sisu. Kasuta oma loomingulisi võimeid, et koostada detailne ja põhjalik ühelauseline sissejuhatus sellele uudisele.\n\n## Pealkiri:\n\nKlavan jääb Cagliari aasta viimasest kohtumisest eemale\n\n## Põhitekst:\n\nCagliari kohtub laupäeval kell 16 võõrsil Udinesega, kuid paraku Eesti koondise kapten tuharavigastuse tõttu mängust osa võtta ei saa, vahendab Soccernet.ee.\n\nJärgmine võimalus avaneb Klavanil alles uue aasta keskpaigas, kui 14. jaanuaril kohtutakse karikamängu raames Atalantaga.\n\n#UdineseCagliari, i convocati ???? pic.twitter.com/APpYQNnpYW\n\n— Cagliari Calcio (@CagliariCalcio) December 28, 2018\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Eelmisel laupäeval Cagliari eest vigastuse tõttu avapoolaja järel väljavahetatud Ragnar Klavan veel paranenud ei ole ning peatreener Rolando Maran teda laupäevasesse koosseisu ei lisanud.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Vaata läbi uudise pealkiri ja tekst ning loo loov sissejuhatav lause, mis haakub artikli sisuga.\n\n## Pealkiri:\n\nLõuna-Koreas lekkisid häkkeritele Põhja-Koreast põgenenute andmed\n\n## Põhitekst:\n\nLõuna-Korea ühinemisministeeriumi teatel on tegu esimese korraga, kui varastatakse sellises ulatuses põhjanaabri režiimi eest põgenenute andmeid, sealhulgas nimed ja aadressid.\n\nKüberrünnak korraldati keskusele, mille ülesandeks on aidata ülejooksikutel leida Lõuna-Koreas kodu ja kohaneda sealse ühiskonnaga.\n\nAndmed lekkisid eraarvutist, mis nakatus viirusega, kui pahaaimamatu tööline avas Hana keskuses Põhja-Gyeongsangi provintsis e-posti.\n\nLõuna-Koreas on 25 sellist keskust ning need pakuvad abi umbes 30 000 ülejooksikule, kes riigis elavad.\n\nPärast rünnaku kinnitamist möödunud nädalal viisid ametivõimud läbi kõigi keskuste arvutite erakorralise inspektsiooni. Rohkem lekkeid ei tuvastatud.\n\n\"Vabandame Põhja-Koreast põgenenute ees. Teeme kõik, et nende isikuandmeid kaitsta ja vältida sellise vahejuhtumi kordumist,\" teatas ministeerium.\n\nPõhja-Korea riigimeedia on ähvardanud vaigistada ülejooksikud, kes tegelevad Pyongyangi vastaste tegevustega, näiteks lendlehtede õhupalliga Põhja-Koreasse saatmisega.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Pea tuhande Lõuna-Koreas elava Põhja-Koreast põgenenu isikuandmed lekkisid häkkeritele, teatasid ametnikud reedel.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Loe uudis läbi ja pane oma kujutlusvõime tööle, et välja mõelda üks korralik sissejuhatav lause sellele loole.\n\n## Pealkiri:\n\nMeedia: Trump kavatseb määrusega lõpetada Huawei ja ZTE äritegevuse USA-s\n\n## Põhitekst:\n\nTeemast on oma allikatele viidates kirjutanud näiteks Reuters ja Wall Street Journal ning teemat on kajastanud ka Times ja Yle.\n\nAllikate sõnul on määrus olnud kavandamisel rohkem kui kaheksa kuud ning võib algava aasta jaanuaris kehtima hakata. Määrus oleks jätkuks käesoleva aasta augustis kehtestatud keelule, mis puudutas USA avaliku sektori asutusi. Sisuliselt tähendaks see Huawei ja ZTE äritegevuse lõppu USA-s.\n\nTrump saab keelu kehtestada ilma kongressi nõusolekuta, sest kavatseb kasutada viidet riiklikku julgeolekut puudutavale hädaolukorrale. Sama sätet on ta varem kasutanud näiteks imporditollide kehtestamisel. Väidetavalt ei maini määruse tekst kaht Hiina ettevõtet nimeliselt, kuid määruse sisust tuleb välja, et sihtmärkideks on just nimelt Huawei ja ZTE.\n\nHuawei ja ZTE - ega ka Valge Maja - pole äsjast uudist veel kommenteerinud.\n\nUSA administratsioon on juba pikka aega süüdistanud kaht suurettevõtet liiga lähedastes suhetes Hiina Rahvavabariigi võimudega ja selles, et kahe firma toodetud telekommunikatsioonivahendeid kasutatakse lääneriikides luuramiseks. Washington on teinud Huawei ja ZTE toodete vastast intensiivset selgitustööd ka oma liitlaste seas, kellest paljud on samuti täielikult kahe firma toodetest keeldunud või keeldumas.\n\nHuawei ja ZTE on süüdistused luuramises tagasi lükanud.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "USA president Donald Trump kavatseb kasutada eriolukorra kehtestamise volitusi selleks, et keelustada määrusega kahe Hiina tehnoloogiaettevõtte - Huawei ja ZTE - toodete ostmine USA ettevõtete poolt.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Vaata läbi uudise pealkiri ja tekst ning loo loov sissejuhatav lause, mis haakub artikli sisuga.\n\n## Pealkiri:\n\nUgala teater kogus 2018. aastal üle 90 000 külastuse\n\n## Põhitekst:\n\nPubliku ette jõudis sel aastal seitse uuslavastust. Ugala ja ühenduse R.A.A.A.M. koostöölavastuse \"Hipide revolutsioon\", mis valmis EV100 sarja \"Sajandi lugu\" raames, tõi välja vene lavastaja Juri Kvjatkovski. Kevadel lisandus veel kaks uuslavastust: Marika Palmi lastelavastus \"Tuul kuu pealt\" ning Kristo Viidingu lavastajadebüüt Tolstoi näidendiga \"Elav laip\". Augustis jõudis viimast korda publiku ette publikumenuki staatusesse tõusnud suvelavastus \"Kõrboja perenaine\", mida külastas kolme suve jooksul Vargamäel enam kui 25 000 pealtvaatajat.\n\nSügisel avati hooaeg Andres Noormetsa tõlgendusega Henrik Ibseni teosest \"Naine merelt\". Ringo Ramul tõi oktoobris esimest korda Eesti teatrisõprade ette Nick Payne'i auhinnatud näidendi \"Tähtede seis\". Tanel Ingi kanda jäi novembris ülesanne tuua lavale Ugala väärikaimatele näitlejatele Luule Komissarovile ja Peeter Jürgensile kirjutatud näidend \"Meistrite liiga\". Detsembris esietendus muusikaline koguperelavastus \"Kohtume kell 8 Noa laeval\", mis oli Marika Palmil teine suure saali lavastus sel aastal.\n\nUgala teatri menukaimaks lavastuseks 2018. aastal kujunes Liis Aedmaa autorilavastus \"Emadepäev\", mis endiselt jätkab oma võidukäiku kõikjal üle Eesti. Lavastusest, mis nägi ilmavalgust ajal, mil Ugala teatrimaja renoveeriti ja teater tegutses ajutises mängusaalis nimega Ugala black box, sai sel aastal osa 8130 külastajat. Jätkuvalt kinnitab Ugala laste- ja noortelavastuste kõrget taset ka asjaolu, et enim külastatud lavastusele \"Emadepäev\" järgnevad \"Vai-vai vaene Vargamäe\", \"Kohtume kell 8 Noa laeval\" ja \"Lumekuninganna\".\n\nUgala teatri korraldada oli tänavu ka koolinoorte teatripäev, millest võttis osa ligi tuhat Viljandimaa noort teatrisõpra. Samuti käivitus sel hooajal ka Ugala teatri hariv ja meelelahutuslik teatriteemaline haridusprogramm, mille raames toimuvad lastele professionaalide juhendamisel erinevad töötoad grimmist teatriteksti loomiseni. Aasta jooksul osales erinevates töötubades 549 koolinoort. Lisaks töötubadele pakub Ugala oma maja ja ajalugu tutvustavaid ekskursioone. 2018. aastal osales tutvustavatel ringkäikudel teatrimajas 2685 inimest.\n\nEtendustegevuse kõrval jätkas Ugala teater äsja lõppenud hooajal ka meelelahutuslike ning harivate lisategevustega teatrisõpradele. Lisaprogrammi raames jõudsid publiku ette vestlusõhtud teatraalidega, näitused Teatrigaleriis, erinevaid subkultuure tutvustavad üritused. Korraldati meelelahutuslikke viktoriiniõhtuid ning Teatrikohvikus toimusid erinevatele rahvustele pühendatud toiduteemanädalad. Oli nii kitsamale ringile suunatud haridusõhtuid kui ka rahvarohkeid pidusid kuni suure staadionikontserdini välja, mis tõi Viljandi linnastaadionile 5000-pealise publiku. Oma panuse andis Ugala ka linnaruumi rikastamisse – nädal aega kaunistas Viljandi ööelu Ugala lavatornis lainetav videoinstallatsioon \"Sisemeri\". Ugala lisaprogrammi sündmusi külastas aasta jooksul kokku ligi 10 000 inimest. Ugala teatripere kanda oli ka Viljandi linna Eesti Vabariik 100 aktuse korraldamine.\n\nLisades etendusepublikule hooaja jooksul toimunud eriürituste, ekskursioonide hariduslike töötubade, kontsertide, näituste, kino ja vestlusõhtute külastajad, koguski Ugala teater 2018. aastal kokku üle 90 000 külastuse.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Ugala renoveeritud teatrimaja avamisest on möödunud pea kaks aastat. 2018. aastal andis teater 279 etendust, mida külastas 80 907 inimest. Lisades etendusepublikule hooaja jooksul toimunud eriürituste, kontsertide, näituste, kino ja vestlusõhtute külastajad, kogus Ugala teater 2018. aastal kokku üle 90 000 külastuse.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Tutvu artikli sisuga ja loo sellele pika lausega sissejuhatus, mis köidab lugeja tähelepanu.\n\n## Pealkiri:\n\nSundvõõrandatava põlevkivikarjääri omanik süüdistab riiki kiirustamises\n\n## Põhitekst:\n\nERR kirjutas pühapäeval, kuidas rahandusministeeriumis koostatud eelnõu seletuskirja kohaselt plaanib riik algatada Kiviõli II põlevkivikarjääri kinnistute omandamise menetluse, sest riigi huvi on kindlustada, et riigile kuuluvat ressurssi kasutataks võimalikult efektiivselt ja et riik saaks sellest õiglast tulu.\n\nÜks maaomanikke on osaühing N.R. Energy, mille juhatuse liikme Ahto Tisleri sõnul püüab valitsuskoalitsioon sundvõõrandamist läbi suruda varjatult, kiirustades ning otsesele valeinfole tuginedes.\n\n\"Esiteks on selgelt vaidlustatav seletuskirja väide, et Kiviõli maade sundvõõrandamist on vaja läbi viia avaliku huvi tõttu. Alexela kontserni kuuluv Kiviõli Keemiatööstuse OÜ on samasugune eraettevõte nagu iga teine. Riigil puudub igasugune vajadus teha ühele turutingimustel tegutsevale eraettevõttele umbes 150 miljoni eurone kingitus eraisikute ja teiste ettevõtjate arvelt,\" ütles Tisler.\n\nTema hinnangul pole selles protsessis vähimatki avalikku huvi ja halvimal juhul on tegu ebaseadusliku riigiabiga.\n\n\"Kui riigi huvi on teenida tulu kaevandamisest laekuvast maavaramaksust, siis võiks seda maksu sama hästi tasuda ka maade tänased seaduslikud omanikud, kes viivad kaevandamist ise läbi,\" sõnas Tisler.\n\nÜhtlasi pidas ta selgusetuks, miks riik viib avalikule huvile tuginedes sundvõõrandamist läbi sisuliselt riiulifirma kasuks.\n\n\"2009. aastal esitas majandusministeeriumile taotluse maade ja maavarade sundvõõrandamiseks Kiviõli Keemiatööstuse OÜ, millest on tänaseks saanud sisuliselt riiulifirma, sest maksuameti andmetel on ettevõttel septembri lõpu seisuga üks töötaja ja puudus käive. Äriregistris on märgitud ettevõtte põhitegevuseks soojuse ja elektri tootmine – ei sõnagi põhjustest või tegevustest, miks antud firma vajab riigilt põlevkivi. Miks plaanib riik teha sadadesse miljonitesse eurodesse ulatuva kingituse riiulifirmale?\" küsis maaomanik.\n\nSamuti nimetas ta otseseks valeks väidet, et Kiviõli keemiatööstus on pidanud maaomanikega läbirääkimisi juba 2008. aasta sügisest, kuid tulutult. Tisleri kinnitusel pole lõppeval kümnendil ükski Alexela või Kiviõli Keemiatööstuse esindaja selles küsimuses maaomanikega isegi kontakti võtnud ning ministeerium ja riigiametid pidanuksid seda väidet kontrollima.\n\nTisleri arvates püüab valitsuskoalitsioon kogu sundvõõrandamise protsessi maaomanike eest varjata, sest omanikega pole mingeid läbirääkimisi alustatud.\n\n\"Arusaamatu on ka asjaga valimiste-eelsel ja pühade vahelisel ajal kiirustamine, kuna meie andmetel on Kiviõli Keemiatööstusel võimalik endale kuuluvate maade alt kaevandada põlevkivi veel viis aastat ning riigi äriühingutelt oleks põlevkivi ostmise võimalus vähemalt veel 50 aastat. Müügitehingu taga tuleb kahjuks näha Alexela tihedaid sidemeid mõningate valitsuskoalitsiooni juhtpoliitikutega,\" lausus ta.\n\nTisleri sõnul kavatsevad maaomanikud kõigi seaduslike vahenditega oma õiguste eest seista.\n\nMinisteerium: praeguse olukorra tõttu jääb põlevkivi kaevandamata\n\nMajandusministeerium vastas N.R. Energy süüdistuste kommentaariks ERR-ile, et riik on lähtunud oma tegevuses maapõueseadusest ja põhiseadusest, mille 11. paragrahvi esimese lõike kohaselt kuulub aluspõhja maavara riigile.\n\n\"Põlevkivi on aluspõhja maavara. Põhiseaduse 5. paragrahvi kohaselt on Eesti loodusvarad ja loodusressursid rahvuslik rikkus, mida tuleb kasutada säästlikult. Tänane olukord on ekspertide hinnangul kaasa toomas olukorda, kus suur osa riigile kuuluvat Põhja-Kiviõli II karjääris asuvat põlevkivi jääb kaevandamata, seega ka säästlikult kasutusele võtmata,\" ütles Mihkel Loide ministeeriumi avalike suhete osakonnast.\n\nTa lisas, et see omakorda muudab lähiaastatel küsitavaks Põhja-Kiviõli II karjääris kaevandamise jätkumise võimalikkuse.\n\n\"Lisaks riigi saamata jäävale tulule temale kuuluva maavara kasutamise eest kaasneksid kaevandamise lõppemisega suure tõenäosusega laiemad negatiivsed sotsiaalmajanduslikud mõjud - eelkõige piirkondliku tööhõive drastiline vähenemine seoses Kiviõli keemiatööstuse töö seiskumisega,\" märkis Loide.\n\nTa tõi välja, et seadusest tulenevalt on riigil õigus teatud juhtudel kinnisasjad avalikes huvides omandada, kui avalik huvi kaalub üles omaniku erahuvid. Riik lähtub oma tegevuses eesmärgist, et sekkumine kinnistute sundvõõrandamise kaudu oleks tõesti viimane abinõu ning seega ka proportsionaalne, juhul kui kõik teised võimalused maaomanikega kokkuleppe saavutamiseks maade vabatahtlikuks võõrandamiseks peaksid luhtuma.\n\n\"Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium on tuginenud oma seisukohtades ja tegevustes eelnimetatud seadustes toodud põhimõtetele, aga ka erinevatele õiguslikele ja ekspertanalüüsidele,\" tõdes Loide.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Valitsus plaanib avalikes huvides võõrandada Ida-Virumaal asuva Põhja-Kiviõli II põlevkivikarjääri vaidlusalused kinnistud, kuid üks maaomanikke leiab, et valitsus tegi otsuse kiirustades ja valeandmetele tuginedes.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Loe uudis läbi ning loo sellele fantaasiarikas ja pikk lause, mis võiks uudist tutvustada.\n\n## Pealkiri:\n\nEesti filmid tõid 2018. aastal kinodesse rekordarvu vaatajaid\n\n## Põhitekst:\n\nEesti filmi vaatajate hulk on liikunud viimastel aastatel tõusujoones: 2016. aastal vaatas kodumaiseid filme 347 036 vaatajat, 2017. aastal 282 421 vaatajat. Sellel aastal toimus aga publiku arvus hüppeline kasv ning seda eeskätt tänu Eesti Vabariik 100 pühendatud filmidele.\n\nProgrammi avafilm \"Seltsimees laps\" on tänaseks kogunud üle 116 000 vaataja. Detsembri alguses linastunud jõulufilm \"Eia jõulud Tondikakul\" on vähem kui kuu ajaga ületanud 110 000 vaataja piiri. Võõrkeelse Oscari kandidaat \"Võta või jäta\" on toonud kinodesse üle 57 000 vaataja ning dokumentaalfilm \"Tuulte tahutud maa\" üle 41 000 vaataja, mis on dokumentaalfilmi kohta harukordne tulemus. Lisaks linastusid 2018. aastal Eesti Vabariik 100 filmiprogrammiga seotud mängufilm \"Põrgu Jaan\" ja lühidokumentaalfilmide kogumik \"Juured\". Kokku said Eesti Vabariik 100 filmid üle 330 000 vaataja, mida on rohkem kui 2017. aastal kõigil Eesti filmidel kokku.\n\nEesti Filmi Instituudi juhataja Edith Sepp märkis, et need arvud kõnelevad publiku ehedast ja kasvavast huvist kodumaise filmi vastu. \"Eesti kinolevis on konkurents tihe, aastas linastub ligi kolmsada uut filmi. Sel aastal on kinolevi esikümnes lausa kolm Eesti filmi ja kodumaise filmi turuosa on üle 15 protsendi. See on tulemus, millest me unistasime aastaid,\" lausus Sepp ning lisas, et Eesti Vabariik 100 filmiprogrammi toetus andis eesti filmitegijatele erakordse võimaluse ning tulemus näitab, et see oli väga õige otsus.\n\nMängufilmi \"Võta või jäta\" produtsent Ivo Felt kinnitas samuti, et Eesti Vabariik 100 filmiprogramm tõstis lühikeseks hetkeks Eesti filmi täiesti uuele tasemele. \"Noorte režissööride esimesed filmid on toonud kinno ennenägematu hulga publikut ning osutunud edukaiks ka rahvusvahelistel festivalidel. Lisaks on oluliselt tõusnud mängufilmide tootmise võimekus,\" ütles Felt. \"Kuna aga eriprogramm lõpeb, tehakse algaval aastal juba palju vähem filme. Jääb üle loota, et noored talendid ei lähe laia maailma õnne otsima ja filmilvaldkond ei kuiva õnnetult kokku.\"\n\n2018. aasta vaadatuim Eesti film oli \"Klassikokkutulek 2: Pulmad ja matused\", mida vaatas üle 146 000 inimese. Sellel aastal oli kinolevis 14 Eesti mängufilmi, kümme dokumentaalfilmi ja kolm lühifilmide kassetti.\n\n2019. aastal linastuvad veel kaks Eesti Vabariik 100 filmi. 4. jaanuaril jõuab ekraanidele animafilm \"Lotte ja kadunud lohed\" ning 22. veebruaril mängufilm \"Tõde ja õigus\".\n\nKokku valmib Eesti Vabariigi 100. sünnipäevaks viis mängufilmi, täispikk animafilm, kaks dokumentaalfilmi ja telesari.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "2018. aasta on Eesti filmi rekordaasta. Kodumaise filmi vaatajate arv ületas 600 000 piiri ning enam kui poole neist tõi Eesti Vabariik 100 filmiprogramm.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Loe artikli pealkiri ja sisu, seejärel loo pikk ja põnev lause, mis võiks olla artikli sissejuhatus.\n\n## Pealkiri:\n\nNeli Läti erakonda lubasid esitada peaministrikandidaadi 4. jaanuariks\n\n## Põhitekst:\n\nKõnealused neli parteid on Uus Ühtsus, Uus Konservatiivne Partei (JKP), Arengu Eest/Poolt ja Rahvuslaste Ühendus.\n\nErakonnad on samuti nõus KPV LV (Kellele kuulub riik) liitumisega tulevase valitsuskoalitsiooniga ning loodavad erakonna arvamust selle kohta 3. jaanuariks.\n\nViie erakonna võimuliidu peaministrikandidaadiks on nõustunud saama Uue Ühtsuse liige Krišjānis Kariņš, ütles tema erakonnakaaslane Arvils Ašeradens. Kui koalitsioon tuleb neljaparteiline, siis kaalub Kariņš ka selle juhtimist, sõnas Ašeradens.\n\nNeljal erakonnal on 100-kohalises seimis 50 saadikukohta. Kui koalitsiooniga liituks ka KPV LV, oleks kohti 66.\n\nVējonis kohtub reedel konsultatsioonideks kõigi seimi valitud erakondade juhtidega.\n\nZatlers: Läti president tegelegu valitsuse moodustamisega\n\nKujunenud olukorras peab valitsuse moodustamises ohjad haarama president, ütles Läti endine president Valdis Zatlers varem reedel.\n\nTema arvates pidanuks seda tegema juba kuu aega pärast seimivalimisi, kuid see lükkus aina edasi lootuses, et olukord laheneb iseenesest. \"Sellise lähenemisega muutub määramatuse aeg järjest pikemaks,\" lausus Läti üle-eelmine president Zatlers teleusutluses.\n\nTema arvates on kahe peaministrikandidaadiks esitatud mehe valitsuse moodustamise läbikukkumine ka presidendi läbikukkumine.\n\nVastuseks küsimusele, kuidas ta ise sellises olukorras toimiks, ütles Zatlers, et lahendust tuleb otsida riigi põhiseadusest, mis ütleb, et see \"on presidendi aeg\".\n\nZatlers ei välistanud erakorralisi seimivalimisi, kuid arvas, et sellele peab tõsisemalt mõtlema märtsis või aprillis. \"Kui inimestel ei jätku mõistust kokku leppida, peab ilmselt otsima uusi inimesi,\" sõnas erupresident.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Neli võimalikku Läti valitsuskoalitsiooni erakonda leppisid reedel kokku esitada president Raimonds Vējonisele ühine peaministrikandidaat 4. jaanuariks.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Loe hoolikalt uudise pealkiri ja sisu ning kirjuta artiklile pikk sissejuhatav lause, kasutades oma kujutlusvõimet.\n\n## Pealkiri:\n\nKinos Sõprus algab Eesti filmide maraton\n\n## Põhitekst:\n\nSõpruse eesti filmimaratoni kavas on järgmised filmid.\n\n28. detsember\n\n11.15 Eia jõulud Tondikakul - ENG / RUS subtiitrid\n13.15 Värske veri - EST / ENG subtiitrid\n15.10 Alberti leiutamine - EST / ENG subtiitrid\n17.00 Enam kui elu\n18.45 Põrgu Jaan - RUS subtiitrid\n21.00 Mihkel - EST / RUS subtiitrid\n\n29. detsember\n\n11.00 Tuulte tahutud maa - RUS subtiitrid\n12.30 Viimane vürst - RUS subtiitrid\n14.10 Elagu skandaalid ja kollased sandaalid\n15.30 Tõnu Kõrvits. Lageda laulud - ENG subtiitrid\n17.00 Rodeo - ENG subtiitrid\n18.45 Portugal - ENG subtiitrid\n21.00 Võta või jäta - RUS subtiitrid\n\n30. detsember\n\n11.00 Ahto. Unistuste jaht - ENG subtiitrid\n13.00 Mäed, mida polnud - ENG subtiitrid\n14.45 Vello Salo. Igapäevaelu müstika - ENG subtiitrid\n16.50 Seltsimees laps - RUS / ENG subtiitrid\n19.00 Tuliliilia - ENG subtiitrid\n21.00 Juured - ENG subtiitrid\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Kino Sõprus alustab reedel, 28. detsembril kolm päeva vältava eesti filmide maratoniga, mille raames tulevad näitamisele nii tänavu välja tulnud kodumaised mängu- kui ka dokumentaalfilmid. Kolmel maratonpäeval, mis kestavad kl 11.00–23.00, tuleb näitamisele 19 kodumaist filmi.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Tutvu uudise pealkirja ja põhisisuga. Kasuta neid fakte, et luua pikk ja sisutihe lause, mis toimib loo sissejuhatusena.\n\n## Pealkiri:\n\nU: vana-aasta uue muusika kontserdil tuleb esiettekandele Andrus Kallastu müsteerium \"Šamaani surm\"\n\n## Põhitekst:\n\n\"Kui päris aus olla, siis arutades ansambliga, keda valida 2018. aasta \"Residentuu:ri\" heliloojaks, alustasime tõdemusest, et Andrus – ta on hull\". Loomulikult kõige paremas mõttes,\" on U: liige Tarmo Johannes esiettekandele tuleva teose kohta öelnud.\n\n\"\"Residentuu:ri\" üks kõravaleesmärke on hoida ansambel arenemises, püstitada küsimusi, vaielda, võib-olla nihutada paigast mingeid piire. Peab tunnistama, et piiride paigast lükkamisega ei olnud Andrusel abosluutselt mitte mingisuguseid probleeme. Esimestes Residentuu:ri kohtumistes küsisime endilt, et mis see on ja miks nii, aga tasapisi erinevaid komponeerimise tahkusid uurivates õpitubades nihkus kõik paika. Kujunes välja äärmiselt loominguline koostöö.\"\n\n\"\"Residentuu:r\" ja valminud teos on täiesti otseses seoses – suur osa õpitubades U: liikmete ning ka publiku poolt loodud materjali on jõudnud teosesse. Et sellisel moel, ei osanud me tõesti ette näha. Ning esiettekande eel oleme täpselt samas seisus nagu aasta alguses – mis asi see on ja mida ta tahab? Usun, et staažikamad U: kuulajad teavad selle koha peal täpselt – kui miski on raskesti määratletav, tasub tähelepanelik olla,\" lisas Johannes.\n\nAnsambel U: vana-aasta uue muusika kontsert toimub laupäeval, 29. detsembril kell 18 EMTA kammersaalis (Rävala pst 16, IV korrus). Kavas on Andrus Kallastu muusikalise müsteeriumi \"Šamaani surm\" esiettekanne.\n\nAnsambel U: on lisaks esinemistele Eestis on U: tutvustanud eesti muusikat aastate jooksul Saksamaal, Inglismaal, Rumeenias, USAs, Soomes, Hollandis, Leedus, Islandil, Brasiilias jm. 2016 aastal esines U: mainekal Veneetsia muusikabiennaalil. Ansambel asutati 2002 aastal Taavi Kerikmäe ning Tarmo Johannese poolt ning töötab ilma dirigendita.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Üheksandat aastat järjest toimuv ansambel U: vana-aasta uue muusika kontsert on seekord teiseilmeline – ettekandele tuleb helilooja Andrus Kallastu enam kui tunnipikkune muusikaline müsteerium \"Šamaani surm\". Teos kasvas välja töötubadest sarjas \"Residentuu:r\" aasta esimeses pooles.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Loe hoolikalt uudise pealkiri ja sisu ning kirjuta artiklile pikk sissejuhatav lause, kasutades oma kujutlusvõimet.\n\n## Pealkiri:\n\nIndia politsei süüdistab konfiskeeritud alkoholi kadumises rotte\n\n## Põhitekst:\n\nBihari osariigis on alkoholi müümine alates 2016. aastast keelatud ning nn kuiva seaduse täitmise jälgimine on politsei ülesandeks. Leitud alkohol aga tuleb konfiskeerida ning pärast proovide võtmist hävitada, vahendasid Times of India ja Yle.\n\nUmbes 1000 liitrit alkoholi hoiti plastikkanistrites Bareilly politseijaoskonna laos. Kolmapäeval tehtud kontrollreidi ajal aga avastati, et osa kanistritest on kadunud ning alles jäänud kanistritesse on tekkinud augud.\n\nKomissar Abhinandan Singh selgitas, et on alustatud juurdlust saamaks kinnitust, et alkoholi kadumises on süüdi rotid. \"Me võtame selle rotijõugu kinni ja tagame, et nad ei pääse enam lattu,\" lisas ta.\n\nMärkimisväärne on see, et tegu pole selles osariigis esimese korraga, kui \"janused rotid\" politsei laos alkoholi kallal käivad. BBC andmetel leidis sarnane juhtum aet ka eelmise aasta mais ühe teise linna politseijaoskonnas.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "India põhjaosas Bihari osariigis asuva Bareilly linna politseijaoskonnast läks kaduma umbes 1000 liitrit konfiskeeritud alkoholi. Politseinikud kinnitavad, et alkoholi kadumises on süüdi rotid.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Loe uudis läbi ja pane oma kujutlusvõime tööle, et välja mõelda üks korralik sissejuhatav lause sellele loole.\n\n## Pealkiri:\n\nMiller: Nord Stream 2 gaasitorust on merre asetatud 380 kilomeetrit\n\n## Põhitekst:\n\n\"Alustasime toru Läänemerre laskmist septembris. Kokku on Saksa territoriaalvetesse paigaldatud 380 kilomeetrit ja praegu käib töö Soome ja Rootsi majandusvööndites ning Saksa ja Venemaa maismaa osades,\" ütles Miller videokonverentsil ettevõtte aastatulemusi tutvustades.\n\nTorujuhe on üks Vene projektidest, mis Ukrainast mööda minnes annab maailma suurimale gaasitootjale otse juurdepääsu selle suurematele Euroopa turgudele.\n\nNord Stream 2 kulgeb läbi Läänemere, ühendades Venemaa tarnijaid Euroopa tarbijatega. Selle pikkus on 1200 kilomeetrit ja läbilaskevõime 55 miljardit kuupmeetrit aastas. Projekti teostajad on Vene Gazprom ning Euroopa ettevõtted Engie, Uniper, OMV, Shell ja Wintershall.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Praeguseks on valminud 380 kilomeetrit gaasitoru Nord Stream 2 merealusest osast, ütles Vene riikliku gaasikontserni Gazprom esimees Aleksei Miller reedel.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Loe hoolikalt uudise pealkiri ja sisu ning kirjuta artiklile pikk sissejuhatav lause, kasutades oma kujutlusvõimet.\n\n## Pealkiri:\n\nNiinistö ja Putin vestlesid tund aega telefonis\n\n## Põhitekst:\n\nPresidendi kantselei pressiteate kohaselt rääkisid riigipead kahepoolsetest suhetest, Arktika Nõukogu ja Euroopa Nõukogu teemadest, tuumajärelevalvest ning ka olukorrast Aasovi merel, vahendas Yle.\n\nLisaks soovisid Niinistö ja Putin teineteisele ka head algavat aastat.\n\nTelefonikõne toimus Soome poole algatusel.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Soome presidendi Sauli Niinistö ja tema Venemaa kolleegi Vladimir Putini vahel leidis reedel aset umbes tunni pikkune telefonikõne.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Vaata läbi uudise pealkiri ja tekst ning loo loov sissejuhatav lause, mis haakub artikli sisuga.\n\n## Pealkiri:\n\nJoobes äädikakärbsed aitasid mõista, mida alkohol ajuga teeb\n\n## Põhitekst:\n\nUSA-s asuva Scrippsi uurimisinstituudi teadlased eesotsas Scott Hanseniga lähtusid eelnevalt tehtud tähelepanekutest, et tuimestuse tegemisel ja alkoholi tarbimisel on mõndagi ühist. Mõlemad haaravad endas ensüümi fosfolipaas D2. Valk aitab kinnituda etanooli molekulidel rakumembraanides või selle pinnal oleva rasva külge.\n\nSellele järgneva sündmuste ahela lahkamiseks pakkus töörühm alkoholi äädikakärbestele. Kuigi putukad erinevad inimestest nii oma suuruse kui ka vaimse võimekuse poolest, mõjutab etanool neid sarnasel viisil kui inimesi. Joobes olek peegeldub kasvõi nende lennutrajektooris.\n\nÄädikakärbeste ajusid uurides selgus, et etanoolil end rasva külge haakida võimaldav ensüüm hakkab seda ühtlasi lagundama. Muu hulgas tekib selle käigus nii alkoholi kui ka rasva sisaldav ühend fosfatidüületanool. See hõlbustab omakorda ajurakkude laenglema hakkamist. Piltlikult muutuvad need hüperaktiivseks. Midagi sarnast leiab tõenäoliselt aset inimajus.\n\nEnsüümi olulisuse proovile panemiseks lõi Hansen kolleegidega äädikakärbseid, kelle organism seda fosfolipaasi ära tunda ei suutnud. Tehtud muutus oli ilmne. Kärbsed võisid küll alkoholi tarbida, kuid nähtavat mõju sel enam polnud.\n\nTöörühm loodab seetõttu, et tulevikus võib viia see ravimi väljatöötamiseni, millega piirata soovi korral alkoholi kaudseid kahjulikke mõjusid, muu hulgas purju jäämist. Ühtlasi võib leida fosfatidüületanooli ajus ka enam kui 16 tundi pärast alkoholi tarvitamist.\n\nSeni on valdavalt arvatud, et etanool mõjutab ajurakke otseselt. Hanseni töörühma uurimus viitab aga, et mehhanism on mõneti keerukam. Samas tõdes ta kolleegidega, et enne põhjapanevate järelduste tegemist tuleks uurida uue nurga alt põhjalikumalt ka inimesi.\n\nUurimus ilmus ajakirjas Journal of Molecular Biology.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Uue aasta saabumine päädib keskööl mitmete inimeste jaoks šampanjaklaasist kihiseva vedeliku rüüpamisega. Rühm teadlasi on saanud nüüd parema ülevaate, mis põhjustab kerge joobega seotud eufooriat ja näilist erksust.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Loe artikli pealkiri ja sisu, seejärel loo pikk ja põnev lause, mis võiks olla artikli sissejuhatus.\n\n## Pealkiri:\n\nRiigikogu hakkab arutama sissesõidukeeldu Vene piirivalve juhile ja propaganda juhile\n\n## Põhitekst:\n\nSiseministeerium samas leiab, et poliitilise hukkamõistuna ei ole Eestil üksinda võimalik kedagi panna Schengeni \"musta nimekirja\".\n\nVabaerakonna parlamendifraktsioon, kellega on ühinenud riigikogus ka Henn Põlluaas (EKRE) ja Mart Nutt (Isamaa) soovivad sissesõidukeelu alla panna Venemaa Föderaalse Julgeolekuteenistuse (FSB) direktori esimese asetäitja kindral Vladimir Kulišovi, kes on ka Vene piirivalveteenistuse juht. Eelnõu esitajate hinnangul korraldas just Vene piirivalve Kertši väinas \"füüsilise rünnaku, seega kannab otsest vastutust\".\n\nLisaks kindral Kulišovile hakkab riigikogu arutama ka Venemaa okupeeritud Krimmi piirivalvejuhi Sergei Stankevitši, Venemaa parlamendi alamkoja julgeoleku ja korruptsioonivastase võitluse komitee esimehe Vassili Piskarjovi ning Venemaa parlamendi ülemkoja informatsioonipoliitika komisjoni esimehe Aleksei Puškovi lisamist Schengeni \"musta nimekirja\", sest nad kõik on olnud seotud kas Ukraina laevade ja meeskondade kinnipidamise või selle õigustamisega.\n\nSeni on Kertši väina intsidendi järel vaid Leedu kehtestanud sanktsioonid Venemaa ametiisikutele.\n\nEesti peaminister Jüri Ratas mõistis toimunu hukka ja kutsus kokku valitsuse julgeolekukomisjoni. Eesti välisministeerium on tegutsenud Euroopa Liidus selle nimel, et ühendus võtaks ühise hoiaku nõudmaks Ukraina sõjalaevade ja nende vangistatud meeskondade kiiret vabastamist.\n\n\"Mõne liikmesriigi rahvuslik sanktsiooni-otsus on nõrk,\" tõdes üks Eesti diplomaat. \"Praegu peaks meie kõigi, pean silmas Euroopa Liitu, tähelepanu keskmes olema Ukraina sõjaväelaste vabastamine. Täpselt nii nagu me tegutsesime näiteks [sügisel 2014 FSB poolt Eesti-Vene piirilt röövitud ja aasta hiljem riigireetur Aleksei Dresseni vastu vahetatud] kaitsepolitseinik Eston Kohveri koju jõudmise nimel.\"\n\nSiseministeeriumi kodakondsus- ja rändepoliitika osakonna juhataja Ruth Annus meenutas, et Eestisse saab poliitilise hukkamõistuna kehtestada sissesõidukeelu valitsus välisministeeriumi ettepanekul.\n\n\"Euroopa Liidu õigus ütleb aga, et meie saame sissesõidukeelu Schengeni territooriumile kehtestada üksnes juhul, kui isik ohustab Eesti Vabariigi avalikku korda või julgeolekut. Poliitilise tahteavalduse või hukkamõistuna ei ole Eestil võimalik kehtestada [kellelegi] sissesõidukeeldu Schengeni territooriumile,\" lisas Annus.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Novembri lõpus Kertši väinas kolme Ukraina sõjalaeva hõivamine ja 24 sõjaväelase vangistamise juhtum on jõudnud riigikogusse, kes arutab peagi ettepanekut valitsusele, et kehtestada sissesõidukeeld Eestisse ja Schengeni piirkonda neljale Venemaa poliitikule või piirivalve juhile.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Süvene uudise pealkirja ja sisu ning kirjuta sellele loole sisukas ja informatiivne sissejuhatus, mille pikkus on üks lause.\n\n## Pealkiri:\n\nOECD prognoos: järgmise kümnendi vajalikem amet on andmeteadlane\n\n## Põhitekst:\n\nOECD avaldas teaduse tehnoloogia ja innovatsiooni väljavaate, milles võetakse kokku järgmise kümne aasta trendid teaduses ja teaduselus.\n\nNoored, kes endale otsivad eriala, võiksid kõrva taha panna teadmise, et järgmise kümne aasta jooksul kasvab tohutult vajadus nende inimeste järele, kes oskavad andmeid analüüsida ja ehitada süsteeme, mis andmeid analüüsiksid. Teisisõnu, andmeteadus on tulevikueriala ning Eestigi on selles valdkonnas üks parimaid kohti õppimiseks ja töötamiseks.\n\nTehisintellekt (AI - i.k artificial intelligence) ja masinõpe on kaks märksõna, millele OECD raportis pannakse järgmise kümnendi jooksul kõik kaardid.\n\nJuba praegu on tehisintellekt suutnud inimesest tõhusamalt teha andmeanalüüsi, leida mustreid ja seoseid näiteks geenitehnoloogias, astronoomias, bioloogias ja keemias. Sisuliselt loodetakse AI ja masinõppe abil suurendada inimese teadusvõimekust.\n\nKitsaskohaks selles arengus on aga asjaolu, et meil napib AI tehnoloogiat sisuliselt mõistvaid tudengeid ja teadlasi. Enamik AI ja masinõppega seotud eksperte töötab era- mitte avalikus sektoris. Ühiskondlike ja üleilmsete probleemide teaduspõhiseks lahendamiseks oleks aga vaja andmeteadlasi just avalikku sektorisse, ülikoolidesse.\n\nTeadusraha väheneb enamikus riikides\n\nSuuremas kontekstis aga nähakse OECD raportis probleemi, mis takistab digiarengut. Ja see probleem on mõistagi rahastus. Kuna ettevõtlusest tuleb teadus- ja arendusrahastus toetab pigem rakendusteadust, siis alusteaduse jaoks raha napib. Samas tuleb suur osa digitaalvaldkonna ja andmeteaduse arengust just alusteadusest ning alusteadust peaks rahastama riik. Enamikus OECD riikidest on aga riigieelarveline teadusrahastus 2009. aastast alates langenud.\n\nVaid viies riigis kasvas sel ajavahemikul riiklik teadusrahstus. Eesti kuulub nende seitsme riigi hulka, kelle teaduse rahastus kõige enam vähenes.\n\nRiiklik teadusrahastus on enamikus OECD riikides vähenenud. Autor: OECD Science, Technology and Innovation Outlook 2018\n\n320-leheküljeline OECD raport ei räägi mõistagi ainult andmeteadusest, ehkki enamik teemadest jõuavad moel või teisel digivaldkonna, AI ja masiõppe juurde välja. Raportis on välja toodud trendid, mis peaksid mõtteainet pakkuma ka meie poliitikutele, poliitikakujundajatele ja teadlaskonnale.\n\nTeaduselu mõjutavad trendid järgmise 10-15 aasta jooksul:\n\nSurve riigieelarvelisele teadus- ja arendustegevusele üha kasvab. Sellepärast peab teadus riikliku rahastuse asemel senisest enam otsima rahastusvõimalusi erakapitalist, näiteks fondidest, teadusmetseenidelt ja ühisrahastusest.\nTeadus peab oma uurimisvaldkonnad fokusseerima teemadele, mis aitavad lahendada suuri ühiskondlikke probleeme. Senisest enam tuleb teha interdistsiplinaarset teadust ning ühendada omavahel tihedamalt alus- ja rakendusteaduste.\nJärjest enam hakkab kasvama kodanikuteaduse ja nn tee ise teaduse osakaal.\nAndmeid on järjest rohkem, mis võimaldab kohati teha teadust tõhusamaks ja avab täiesti uusi väljavaateid. Samas tuleb andmetega kohe kaasa lahendust vajavad probleemid, näiteks kes andmeid omab, huvide lahknevus avaandmete osas, andmete haldamise ja infrastruktuuri rahastamise küsimus ning andmeanalüüsi oskuste puudus.\nMaailma kõige kiireimini arenev teadusriik on Hiina. Teadusrahastuse summa on OECD riikidest küll jätkuvalt suurim USAs, kuid teisel kohal on Hiina.\nKasvab ebakindlus teadlaskarjääri osas. Tihedas konkurentsis on oht kaotajaks jääda eriti naistel. Samuti puudutab see probleem teadlaskonna järelkasvu.\nPraeguse tugevalt tsiteeringutel põhineva hindamissüsteemi kõrval peab võtma kasutusele hindamissüsteemi, mis arvestab ka teadustöö reaalset mõju ühiskonnale.\n\nKas ikka kõik teadlased ettevõtjateks?\n\nHuvitava ning üha aktuaalsemaks muutuva teemana tõstatakse raportis küsimus, kas ikka kõigile teadlastele peab kehtima ettevõtluse nõue. Eestigi teadlastelt nõutakse üha enam ja enam seotust ettevõtlusega, samas on ju üsna keeruline leida seost ettevõtlusega näiteks ühiskonnateadlasel, arheoloogil või teoreetilisel matemaatikul.\n\nOECD raportis märgitakse, et kui vaid üliväiksel osal uutest ettevõtetest on suur kasvupotentsiaal, kas siis ikka tasub panustada avalikku raha ükskõik millisesse koostöösse ettevõtlusega. Pigem tasuks välja peilida need ettevõtted, millel on potentsiaal kasvada teadusmahukateks ja suurteks.\n\nJärgmine küsimus on mõistagi kuidas - kuidas leida üles alustavad suure kasvupotentsiaaliga ettevõtted? OECD raport ei anna sellele vastust, või kui siis ainult hüpoteetiliselt: appi võiks tulla tehisintellekt ja masinõpe.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Meie ümber on järjest rohkem andmeid, millest on tehisintellekti ja masinõppe abil võimalik välja võtta üha rohkem ja rohkem, kuid mõistagi on selles kitsaskohad: näiteks andmeteadlaste nappus ja lahendamata küsimused andmetega ümberkäimise kohta.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Süvene uudise pealkirja ja sisu ning kirjuta sellele loole sisukas ja informatiivne sissejuhatus, mille pikkus on üks lause.\n\n## Pealkiri:\n\nKultuuriministeerium kohtub uue määruse suhtes rahulolematute kunstiühendustega jaanuaris\n\n## Põhitekst:\n\n\"[---] kuna tingimuste täpsustamine on tekitanud meie partneritel lisaküsimusi, oleme esimese sammuna kutsunud meie poole pöördunud kunstivaldkonna organisatsioonid kohtumisele Kultuuriministeeriumisse 7. jaanuaril,\" ütles ERR-ile kultuuriministeeriumi kommunikatsiooninõunik Kai-Ines Nelson.\n\n\"Taotlusvooru peamised tingimused ja toetuste maht ei ole muutunud, kuid mõistagi on Kultuuriministeerium valmis aruteluks ja vahetult veelkord selgitama,\" lisas Nelson.\n\nKujutava kunsti ühenduste pöördumine puudutas taotlusvooru määrust \"Eesti kultuuri rahvusvahelistumise ja tutvustamise toetamise tingimused ja kord\". Ühendused tõid muu hulgas välja, et potentsiaalsetel taotlejatel ei olnud võimalik enne jõustumist tutvuda kavandatava määruse projektiga, samuti polevat kultuuriministeerium jõustumise kohta saatnud ka teavitust.\n\nTaoline sündmuste käik läheb ühenduste sõnul otseselt vastuollu Vabariigi Valitsuse kinnitatud \"Kaasamise hea tava\" ja Kultuuriministeeriumi enda põhimõtetega. Nende väitel ei vasta tõele ka see, et uue määrusega sisuliselt midagi ei muutu. \"Uue määrusega kehtestatud reegli \"üks projekt=üks taotlus\" potentsiaalsed tagajärjed on samuti jäänud arvestamata,\" seisab pöördumises. See suurendab ühenduste sõnul bürokraatiat ja välistab alla 5000 euro suuruse eelarvega üksikprojektide taotlusvooru esitamise.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Kujutava kunsti ühendused saatsid möödunud nädalal kultuuriministrile ühispöördumise, kus avaldavad rahulolematust uue määruse üle, mis puudutab Eesti kunstnike välisprojektide rahastamist. Kultuuriministeeriumi sõnul on nad kutsunud ühendused jaanuari alguseks ministeeriumisse arutelule.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Pärast artikli pealkirja ja põhiteksti lugemist kasuta oma loovust, et koostada sisutihe ja pikk sissejuhatav lause.\n\n## Pealkiri:\n\nEestimaalaste laenamisind kodu ja autode tarbeks ei rauge\n\n## Põhitekst:\n\nLaenunõudlus püsis novembris suur ja kuuga võeti uusi eluasemelaene 116 miljoni euro väärtuses. Seetõttu on ka eluasemelaenude portfelli aastakasv pisut kiirenenud ja ulatub seitsme protsendini. Uusi autoliisingulepinguid sõlmisid eraisikud sarnaselt varasemaga hoogsalt. Autoliisingu jääk on aastatagusega võrreldes suurenenud rohkem kui viiendiku võrra. Majapidamiste muude tarbimislaenude aastakasv aga aeglustus novembris neljale protsendile.\n\nHoiused pankades kasvasid laenudest ja liisingutest kiiremini.\n\nMittefinantssektori ettevõtted võtsid uusi pangalaene ja liisinguid sel aastal rohkem kui aasta eest. Osalt on laenu võetud varasemate laenude refinantseerimiseks. Novembris kasvatasid laenumahtu ka mõned energeetikasektori suurtehingud. Teiste sektorite laenunõudlus oli sama suur kui varasematel kuudel. Ettevõtete laenu- ja liisingujääk kokku kasvas novembris eelmise aastaga võrreldes 5,2 protsenti.\n\nEluasemelaenude keskmine intressimarginaal, mis aasta esimesel poolel suurenes, pole viimastel kuudel tõusnud. Novembris oli see 2,5 protsenti ehk siiski kõrgem kui eelmise aasta keskmine. Mullusega võrreldes on tõusnud ka ettevõtete uute pikaajaliste laenude keskmine intressimarginaal, mis oli novembris 2,6 protsenti.\n\nEesti ettevõtete ja eraisikute hoiused pankades jätkasid tempokat kasvu ja suurenesid aastatagusega võrreldes ligikaudu kümme protsenti. Seega on hoiused kasvanud laenudest ja liisingutest kiiremini ning ettevõtete ja inimeste finantspuhvrid on suurenenud. Mitteresidentide hoiused novembris vähenesid; möödunud aastaga võrreldes on nende maht kahanenud 29 protsenti. Kuu lõpus moodustasid mitteresidentide hoiused ettevõtete ja eraisikute hoiuste jäägist 6,2 protsenti.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Eesti inimesed võtsid novembris uusi eluasemelaene 14 protsenti aastatagusest rohkem ja autoliising kasvas endise hooga, küll aga aeglustus novembris aastatagusega võrreldes muude tarbimislaenude kasv, selgub Eesti Panga statistikast.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Vaata läbi uudise pealkiri ja tekst ning loo loov sissejuhatav lause, mis haakub artikli sisuga.\n\n## Pealkiri:\n\nEAS avab välisesinduse New Yorgis\n\n## Põhitekst:\n\nEAS-i ettevõtluse keskuse juhi Tanel Rebase sõnul on ettevõtjate vajadus USA idaranniku esinduse vastu suur.\n\n\"Erinevalt meie peamiselt tehnoloogiavaldkonnale suunatud Silicon Valley esindusest on idarannikule eksportimise vastu huvi tundnud ka mitmed ettevõtted traditsioonilisest tööstusest ning samuti toidu-, puidu- ja kaitsetööstusest,\" kommenteeris Rebane.\n\nReabe sõnul oli idaranniku esinduse puhul kaalumisel ka Boston, kuid New Yorgi kasuks otsustati, sest tegemist on maailma juhtiva ärikeskusega.\n\n\"Seal on võimalik sünergia peakonsulaadi ja saatkonnaga ning esindatud on rohkem sektorid, milles Eesti tugev on, näiteks finantstehnoloogia, tehisintellekt, pangandus, arenevad tehnoloogiad ja IT,\" rääkis Rebane.\n\nKoos New Yorgiga on EAS-i ekspordinõunikud esindatud kokku 14 turul. Aasias on esindused Singapuris, Indias, Hiinas ja Jaapanis ning peagi avatakse esindus ka Dubais. Euroopa esindused on Soomes, Rootsis, Norras, Taanis, Saksamaal, Prantsusmaal, Hollandis ja Suurbritannias.\n\nEkspordinõunike teenuste hulka kuuluvad näiteks konsultatsioonid, turu-uuringud, ärikontaktide loomine, sündmuste korraldamine, ekspordipartnerite leidmine ja Eestis sihtturuseminaride läbiviimine. Samuti on ekspordinõunikud abiks VIP- ja ärivisiitide korraldamisel.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus (EAS) avab 2019. aasta esimeses pooles esinduse Ameerika Ühendriikides New Yorgis.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Tutvu artikli sisuga ja loo sellele pika lausega sissejuhatus, mis köidab lugeja tähelepanu.\n\n## Pealkiri:\n\nKreml: Venemaa teeb WADA-ga koostööd\n\n## Põhitekst:\n\nNeljapäeval tegi Venemaa antidopingu (RUSADA) juht Juri Ganus avaliku pöördumise Vladimir Putinile, milles palus presidendi abi. \"Me oleme kuristiku veerel ja ma palun, et te kaitseksite puhta spordi olevikku ja tulevikku, praegust ja tulevast sportlaste põlvkonda,\" kirjutas Ganus Putinile.\n\nWADA eksperdid saabusid Venemaale eelmisel nädalal, kuid neil ei õnnestunud saada Moskva dopingulaborist kõiki soovitud andmeid. WADA teatas, et nende delegatsioon ei saanud oma missiooni lõpule viia, sest Venemaa nõudis ootamatult nende seadmete \"sertifitseerimist vastavalt Venemaa seadustele\". WADA sõnul taolisest nõudest eelnevalt juttu polnud.\n\nWADA tühistas septembris RUSADA-le kehtestatud keelu. Vene dopinguprogrammi avalikustamise järel jõustunud keelu tühistamise tingimuseks oli ligipääsu võimaldamine Vene dopingutestide andmetele 31. detsembriks 2018.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Kreml teatas, et Venemaa teeb koostööd rahvusvahelise antidopinguagentuuriga (WADA), et lahendada tekkinud olukord ja võimaldada WADA-le ligipääs Moskva dopingulaborisse.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Loe hoolikalt uudise pealkiri ja sisu ning kirjuta artiklile pikk sissejuhatav lause, kasutades oma kujutlusvõimet.\n\n## Pealkiri:\n\nSoome võimud pidasid USA taotlusel kinni venelanna\n\n## Põhitekst:\n\nTass sai omakorda informatsiooni Venemaa Soome saatkonnast.\n\nSaatkonna andmetel võeti naine kinni 15. detsembril Helsinki-Vantaa lennujaamas. Aastal 1988 sündinud naine oli teel Peterburist Hispaaniasse.\n\nNaise enda ütluste kohaselt süüdistavad Ühendriikide võimud teda uimastismugeldamises ja rahapesus.\n\nUSA peab esitama Soome võimuesindajatele tõendid süüdistuste toetuseks hiljemalt 29. jaanuariks. Selle järel otsustab kohus, kas naine lastakse vabaks või antakse Ühendriikidele välja.\n\nMoskva kinnitas Vene kodaniku kinnipidamist Soomes\n\nVene saatkond Helsingis kinnitas Vene kodaniku kinnipidamist USA palvel Soomes; Helsingi nõuab kahtlustuste põhjendamist.\n\n\"Arvestades arvukaid teateid meedias, kinnitame 1988. aastal sündinud naissoost Vene kodaniku kinnipidamist Soomes,\" kirjutas Vene saatkond Facebookis.\n\n\"Vastavalt Soome võimude saatkonnale antud infole viidi kinnipidamine läbi Interpoli vahistamismääruse alusel ja USA võimude palvel,\" kirjutas saatkond.\n\nKooskõlas Soome-USA kokkuleppega kurjategijate vastastikuse väljaandmise kohta nõudsid Soome võimud Ühendriikidelt kahtlustuste põhjendamist, lisas Vene diplomaatiline esindus.\n\nNaise enda ütluste kohaselt süüdistavad USA võimud teda uimastismugeldamises ja rahapesus, mis väidetavalt leidnud aset, kui ta elas aastatel 2013-2016 Ühendriikides. Venelanna kinnitas samas, et on süütu ja pole kõnealuseid kuritegusid sooritanud.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Soome võimud pidasid USA taotlusel detsembri keskel kinni venelanna, vahendas põhjanaabrite uudisteagentuur STT venelaste Tassi uudist.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Pärast artikli pealkirja ja põhiteksti lugemist kasuta oma loovust, et koostada sisutihe ja pikk sissejuhatav lause.\n\n## Pealkiri:\n\nPühade ajal kukkunud Eesti laskesuusataja pidi operatsioonil käima\n\n## Põhitekst:\n\nHooaega tagasihoidlikult alustanud Beilmann võistles peamiselt IBU karikasarjas, kus parimaks tulemuseks oli tavadistantsi 37. koht. MK-sarjas tegi ta vaid ühe stardi, kui kuulus Hochfilzenis 15. koha saanud Eesti teatenaiskonda.\n\n\"Õnnetus ei hüüa tulles. Esimene jõulupüha ei möödunud minu jaoks rõõmsate emotsioonide saatel. Kukkusin treeningul laskumisel õnnetult ja vigastasin oma kätt. Alguses ei tundunud asi hull, kuid röntgenilt selgus, et murd vajas kiiret kirurgilist sekkumist ning käisin eile operatsioonil, mis läks hästi,\" kirjutas 23-aastane Beilmann. \"Kätte paigaldati 9 kruvi ning tänaseks olen tagasi kodus ja pean mõnda aega raja kõrvalt omadele kaasa elama. Suur aitäh dr. Madis Rahule ja dr. Andres Niineväljale pühadeaegse kiire reageerimise ja abi eest. Järgmine arstlik kontroll on uuel nädalal, misjärel tean täpsemalt, kui kaua pean võistlusrajalt eemal olema.\"\n\nKa eelmisel hooajal kimbutas Beilmanni vigastus, kui sügisel diagnoositi tal reieluukaela stressmõra.\n\nView this post on Instagram\n\nÕnnetus ei hüüa tulles. Esimene jõulupüha ei möödunud minu jaoks rõõmsate emotsioonide saatel. Kukkusin treeningul laskumisel õnnetult ja vigastasin oma kätt. Alguses ei tundunud asi hull, kuid röntgenilt selgus, et murd vajas kiiret kirurgilist sekkumist ning käisin eile operatsioonil, mis läks hästi. Kätte paigaldati 9 kruvi ning tänaseks olen tagasi kodus ja pean mõnda aega raja kõrvalt omadele kaasa elama. Suur aitäh dr. Madis Rahule ja dr. Andres Niineväljale pühadeaegse kiire reageerimise ja abi eest. Järgmine arstlik kontroll on uuel nädalal, misjärel tean täpsemat, kui kaua pean võistlusrajalt eemal olema.\n\nA post shared by Meril Beilmann (@merilb) on Dec 28, 2018 at 1:42am PST\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Eesti laskesuusataja Meril Beilmann teatas sotsiaalmeedias, et vigastas treeningul kätt ja pidi käima operatsioonil, mistõttu peab ta mõneks ajaks võistlustelt kõrvale jääma.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Pärast artikli pealkirja ja põhiteksti lugemist kasuta oma loovust, et koostada sisutihe ja pikk sissejuhatav lause.\n\n## Pealkiri:\n\nTallinna Linnateatrit külastas tänavu ligi 75 000 vaatajat\n\n## Põhitekst:\n\n2018. aastal jõudis Tallinna Linnateatris lavale kaheksa uuslavastust: Laura Jaanholdi \"Preili Julie\" (autor August Strindberg), Ingmar Jõela \"Kratt\" (autorid Priit Põldma ja Ingmar Jõela), Uku Uusbergi lavastus \"Põhjas\" (autor Maksim Gorki), Elmo Nüganeni \"Miljoni vaade\" (autor Paavo Piik), Diana Leesalu lavastus \"Vürst Gabriel ehk Pirita kloostri viimased päevad\" (autor Eduard Bornhöhe), Mehis Pihla lavastus \"John\" (autor Annie Baker), Hendrik Toompere lavastus \"Mineku eel\" (autor Florian Zeller) ja EMTA lavakunsti osakonna 29. lennu bakalaureuselavastus \"Väike prints\", mille lavastas Elmo Nüganen.\n\nLõppev aasta jäi meelde külalislavastajate rohkuse poolest, kellest suur osa lavastas Linnateatris esimest korda. Esimese lavatöö tegid Linnateatris Laura Jaanhold, Mehis Pihla ja Ingmar Jõela. Oma teise lavastuse Linnateatris tõid lavale Hendrik Toompere ja Uku Uusberg.\n\n2018. aastal esietendus paralleelselt kaks suvelavastust. Maikuus jõudis EV100 teatrisarja \"Sajandi lugu\" raames lavale Tallinna Linnateatri ja Vana Baskini Teatri ühistöö \"Miljoni vaade\", mille lavastas Elmo Nüganen. Kuu aega hiljem esietendus Lavaaugus Eduard Bornhöhe romaanil põhinev \"Vürst Gabriel ehk Pirita kloostri viimased päevad\", mis oli Diana Leesalu esimene lavastus Linnateatri Lavaaugus.\n\nKaheksast uuslavastusest kaks sündisid koostöös Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia lavakunsti osakonnaga. Kevadel jõudis Hobuveskis lavale Ingmar Jõela bakalaureuselavastus \"Kratt\", sügisel lavastas Elmo Nüganen lavakunsti osakonna 29. lennu esimese diplomitöö \"Väike prints\".\n\n2018. aasta taaselustas ka Teatrisõprade klubis toimuvate kohtumisõhtute traditsiooni. Vaatajatel oli võimalik vahetada mõtteid lavastuste \"Preili Julie\", \"Kratt\", \"Põhjas\" \"John\" ja \"Mineku eel\" teemadel. Ühtlasi alustati hooaja alguses teatrikontsertide sarjaga, mis toob Linnateatri Hobuveskisse igal aastaajal esinema ühe teatriga lähedalt seotud eesti artisti. Sarja esimese kontserdi andis Ardo Ran Varres Film Music Band. Jaanuaris seisab ees järjekorras teine kontsert, mis on pühendatud Lauri-Dag Tüüri heliloomingule. 20. märtsil toimub kevadine Argo Valsi teatrikontsert.\n\nSel aastal korraldati kümnendat korda teatrifestivali Talveöö Unenägu, millega tehti publikurekord – kokku külastas festivali üle 6000 vaataja. Festival oli pühendatud Euroopa tipplavastajale Alvis Hermanisele ja tema teatriloomingule.\n\nSel hooajal on oodata uuslavastusi Peeter Tammearult, Diana Leesalult ja Elmo Nüganenilt. Suvel jätkatakse lavastuse \"Miljoni vaade\" mängimist Toom-Kooli tänaval. Ühtlasi toimuvad 2019. aastal lavastuse \"Vürst Gabriel ehk Pirita kloostri viimased päevad\" viimased etendused, mis jäävad praegusel kujul eksisteeriva Lavaaugu viimasteks.\n\nAlgaval 2019. aastal valmistub Tallinna Linnateater aktiivselt eesseisvaks ehitusperioodiks, mille algus on hetkeseisuga planeeritud 2020. aasta algusesse. Seega on kestev hooaeg viimane, mis möödub täies mahus Laial tänaval. Ehitusperioodiks kolib teater etendustegevusega Salme kultuurikeskusesse, mis läbib enne kolimist põhjaliku värskenduskuuri.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "2018. aastal külastas Tallinna Linnateatrit 74 693 vaatajat. Kokku toimus aasta jooksul Linnateatris 478 etendust ja lisaüritust.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Süvene uudise pealkirja ja sisu ning kirjuta sellele loole sisukas ja informatiivne sissejuhatus, mille pikkus on üks lause.\n\n## Pealkiri:\n\nLe Peni partei Venemaalt saadud laenuga on juhtunud kummalised asjad\n\n## Põhitekst:\n\nWashington Post nendib oma pikas artiklis, kuidas Le Peni partei laenusaaga iseloomustab hästi Venemaa mõjutustegevuse võrgustikku, mis sageli pürgib president Vladimir Putini välispoliitiliste eesmärkide poole isegi ilma erilise tsentraalse planeerimiseta. Samuti väärib äramainimist, et laen ei suutnud Le Penile anda võitu eelmise aasta presidendivalimistel, küll aga sidus Prantsuse erakonna pikemaks ajaks isikutega, kellel on seoseid Venemaa organiseeritud kuritegevusega, rahapesuga ja mitteametlike sõjaliste operatsioonidega.\n\nLaenusaaga sai 2014. aastal alguse lihtsatest asjaoludest - Le Peni partei vajas raha, Kreml aga nägi NATO-st ja võib-olla ka Euroopa Liidust lahkumist lubavas parteis selget liitlast.\n\n\"See oli Venemaa huvides Marine Le Peni toetada,\" kommenteeris Euroopa Parlamendi saadik Aymeric Chauprade, kes oli kunagi Le Peni parteikaaslane ja välispoliitika nõunik. \"Alati, kui on poliitiline liider, kes räägib Venemaa-suunalise poliitika muutmise vajadusest, on neil huvi teda toetada.\"\n\nLe Peni väitel oli erakonnal raskusi Prantsusmaa pankadest laenu saamisega ning seetõttu otsiti võimalusi välismaalt. Selles küsimuses tuli appi Euroopa Parlamendi saadik, Le Peni parteiga samasse blokki kuuluv Jean-Luc Schaffhauser, kes oli aastaid rääkinud liidust Euroopa ja Venemaa vahel, mis peaks justkui olema \"kristlik kaitsemüür\" Aasia ja Lähis-Ida vastu.\n\nSchaffhauser oli töötades Prantsuse nafta- ja lennundusfirmade heaks pikka aega unistanud päevast, mil tal õnnestuks rajada Venemaa-meelne fond, mis jagaks Euroopas Vene raha Moskvale meelepärast poliitikat ajavatele organisatsioonidele.\n\nSchaffhauser kontakteerus Vene õigeusu kirikus tegutseva ühise tuttava kaudu ärimehe ja riigiduuma liikme Aleksandr Babakoviga, kes pakkus välja võimaluse - Prantsusmaa partei saab laenu Vene omanikele kuuluvalt Tšehhi pangalt (First Czech Russian Bank - FCRB).\n\nFCRB oli saanud alguse koostööst ühe Tšehhi panga ja Venemaa rahastaja vahel. 2000. aastate alguses sai see osaks Venemaa gaasitorude ettevõttest, mis hiljem osteti ära firma poolt, mis kuulub Putini liitlasele, miljardär Gennadi Timtšenkole.\nHiljem hakkas pank tegutsema iseseisvalt Venemaa finantsisti Roman Popovi juhtimise all ning hankis ka Tšehhi Vabariigi kaudu Euroopa litsentsi, mis oli just sobivaks garantiiks Schaffhauserile. Popovi suhtes on USA praeguseks rakendanud ka Iraani režiimi rahastamisega seotud sanktsioone.\n\n2014. aasta septembris läks Rahvusrinde finantsjuht Wallerand de Saint Just Moskvasse ning erakond sai 9,4 miljonit eurot laenu intressiga kuus protsenti aastas. Viimane tagasimakse pidi toimuma 2019. aasta 23. septembril.\n\nSamal ajal jätkasid Rahvusrinde poliitikud üha Kremli-meelsemate avalduste tegemist. Eurosaadik Aymeric Chauprade'ist sai hiljem \"valimisvaatleja\" Krimmi \"referendumil\", kus osales ka teisi Euroopa Liidust pärit äärmuslasi. Schaffhauser aga osales hiljem nn separatistide poolt korraldatud referendumitel Donbassis. Venemaalt saadud laenust Prantsusmaa avalikkust aga ei teavitatud.\n\nVene laen aga saladuskatte alla kauaks ei jäänud - väljaanne Mediapart paljastas selle kõigest kaks ja pool kuud pärast allkirjastamist. Le Pen põhjendas kõike vaid väitega, et tal polnud laenu saamiseks muud võimalust ning et see laen pole tema poliitilisi seisukohti mõjutanud.\n\nSchaffhauser, kes sai laenu vahendamise eest isiklikult 140 000 eurot, märkis omakorda, et tema Venemaa-meelsed avaldused ning laenu vahendamine ei kujuta mingit huvide konflikti. \"Milles on probleem? Mul on õigus nende vastu olla,\" ütles ta näiteks Venemaa suhtes kehtestatud EL-i sanktsioonide kohta.\n\nNatuke aega hiljem hakkasid aga laenuga, õigemini selle andnud pangaga kummalised asjad juhtuma - 2016. aasta algusest hakkas pangast kummalisel kombel raha välja voolama. Samal ajal hakkas Venemaa keskpanga juht Elvira Nabiullina president Putini heakskiidul üha rohkem võitlema kahtlaste pankadega, mis sageli olid lihtsalt oligarhide, poliitikute ja kriminaalsete autoriteetide nö mänguasjadeks. Kampaania tulemusena suleti 2016. aasta lõpuks keskpanga nõudmisel umbes 100 sellist panka, sealhulgas ka FCRB, mis Vene pangandusjärelevalve andmetel oli andnud erinevatele riiulifirmadele laenu kuni 19,2 miljardi rubla ulatuses.\n\nNatuke aega enne sulgemist aga müüs pank teiste laenude seas ka Prantsuse erakonna laenu edasi ühele ettevõttele, mis registriandmete kohaselt tegeleb masinate rentimisega. Sealt müüdi see laen aga edasi ettevõttele Aviazapchast, mis on küll ametlikult erafirma, kuid sai alguse Nõukogude Liidu lennundusministeeriumist ning mis loodi selleks, et hooldada välismaale müüdud Vene lennukeid ja helikoptereid. Firma juhtkond on lähedalt seotud Venemaa relvajõududega ning üheks ettevõtte kliendiks on ka Süüria õhuvägi.\n\nSamas käib Venemaal endiselt kohtuprotsess selle üle, kellele Le Penile antud laen tegelikult kuulub. Ehk hetkeseisuga maksab Le Peni erakond oma laenu tagasi Moskvas elavale notarile, kes siis peab summa pärast kohtuvaidluse lõppu edastama kas Aviazapchastile või siis Venemaa võimudele.\n\nHetkel on ebaselge, miks lennundusfirma Le Penile antud laenu ostis. Küll on aga teada, et ettevõtte omanik Valeri Zahharenkov omab korterit Pariisis, triumfikaare lähedal.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Prantsusmaa erakonna Rahvusrinne (praegune Rahvuslik Liit) ja selle juhi Marine Le Peni aastaid tagasi võetud laenu võlausaldajaks on nüüdseks saanud Vene sõjaväelennundusettevõte. Kuid ka see pole päris kindel, kirjutab Washington Post.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Tutvu uudise pealkirja ja põhisisuga. Kasuta neid fakte, et luua pikk ja sisutihe lause, mis toimib loo sissejuhatusena.\n\n## Pealkiri:\n\nMängijakarjääri lõpetanud Dmitrijevist sai Kalevi peatreeneri\n\n## Põhitekst:\n\nDmitrijev lõpetas möödunud hooajal oma mängijakarjääri, mille jooksul on ta esindanud klubisid Norras, Venemaal, Valgevenes ja Eestis. Dmitrijev asub tööle jaanuaris, detsembrikuud kasutab ta ära meeskonnaga tutvumiseks, teatas klubi enda kodulehel.\n\n\"Olen väga õnnelik, et selliste kogemustega mees liitub meie klubiga. Kõikidest kandidaatidest oli ta riskantseim, kuid mina ja Raku oleme kindlad, et tema on meie jaoks parim valik,\" kommenteeris Kalevi spordidirektor Joel Lindpere. \"Aleksandri valik on midagi uut ja erakorralist ning tundes teda inimesena ja persoonina, ootame tema arengut ning aitame teda igas olukorras. Tal on raske töö ees, aga parim valik laual meie jaoks.\"\n\n\"Joel võttis ühendust ja pakkus sellist võimalust, kuna ma mängijakarjääri lõpetasin. Tahtsin jalgpalli juurde jääda ja kui see võimalus tekkis, siis ei saanud sellest keelduda,\" lausus Dmitrijev. \"Eesmärk on jääda meistriliigasse, meeskond on väga noor ja on vaja teha palju tööd. Peame oma selle eesmärgi saavutama.\"\n\nAbitreenerina jätkab Liivo Leetma, väravavahtide treeneriks asub Kristjan Tamme. Uuel hooajal alustab füsioterapeudina tööle Maali Pruul.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Tallinna Kalevi jalgpalliklubi esindusmeeskonna etteotsa asub Eesti koondist 106 korral esindanud Aleksandr Dmitrijev.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Vaata läbi uudise pealkiri ja tekst ning loo loov sissejuhatav lause, mis haakub artikli sisuga.\n\n## Pealkiri:\n\nKaks kuud valimisteni - kas jõudude vahekorrad on kivisse raiutud?\n\n## Põhitekst:\n\nErakondade detsembrikuu toetusküsitlused näitasid, et selge liider ja valimisvõidu favoriit on Keskerakond. Ning et teisel-kolmandal kohal on sisuliselt võrdsustunud Reformierakonna ja EKRE toetused. Valimiskünnise ületaksid ka Sotsiaaldemokraatlik erakond, Eesti 200 ja Isamaa.\n\nKuid millised olid erakondade toetused samal ajal eelmiste valimiste eel ja kui palju jõudsid need paari kuuga veel muutuda? See võiks anda aimu ka sellele, kas praegune seis on kivisse raiutud või võivad vahekorrad veidi enam kui kahe kuuga ehk 3. märtsiks veel muutuda?\n\n2014. aasta detsembris olid Keskerakond ja Reformierakond võrdse, 24 protsendi suuruse toetusega. Valimiskampaania tipu ehk 2015. aasta kahe esimese kuuga õnnestus tollasel peaministriparteil Reformierakonnal oma toetust tõsta ning valimispäeval 1. märtsil toetas neid ca 28 ja Keskerakonda 25 protsenti valijatest.\n\nDetsembris 2018 sama metoodikaga tehtud küsitluses lahutas kahte erakonda kümme protsendipunkti - Keskerakonna toetus oli 31 ja Reformierakonnal 21 protsenti. Nüüd läheb hoopis Keskerakond valimistele vastu peaministriparteina. Seega peab Reformierakond tegema veelgi tugevama lõpuspurdi kui nelja aasta eest ning lootma ka, et Keskerakond oma toetajaid märkimisväärselt kaotab. Pole päris võimatu, kuid väikestviisi ime, sest nagu näitas ränderaamistiku vaidlus, ei viinud isegi selle poolt olemine Keskerakonnalt märkimisväärselt toetajaid.\n\n2014. aasta detsembris ehk kaks kuud enne valimisi olid toetuselt kolmandal-neljandal kohal Sotsiaaldemokraatlik erakond 17 ja Isamaa (IRL) 14 protsendi suuruse toetusega. Sotside toetus valimispäevaks märsis 2015 veidi langes, olles 15,2 protsenti. Isamaa toetus oli sisuliselt sama - 13,7 protsenti.\n\nDetsembris 2018 oli sotside nelja aasta tagusest 17 protsendist järel kaheksa ning Isamaa 14 protsendist viis. Sotside puhul väärib märkimist, et veel septembris-oktoobris oli nende toetus mitte palju kehvem kui 2014. aastal (vastavalt 14 ja 12 protsenti), kuid toetus kukkus märgatavalt pärast Eesti 200 poliitikamaastikule sisenemist, kes röövis toetust just sotsidelt, aga ka oravatelt.\n\nDetsembris 2014 läbiviidud küsitluses jäid valimiskünnise alla nii EKRE kui ka Vabaerakond, keda mõlemat toetas siis kolm protsenti. Tõsi, mõlema partei toetus kerkis üle künnise kuuele protsendile juba järgmisel kuul jaanuaris 2015. Valimispäeval 1. märtsil 2015 kogus Vabaerakond 8,7 ja EKRE 8,1 protsenti toetust.\n\nKui vaadata mõlema partei edasist käekäiku, siis on see olnud täiesti erinev. Valimiste järel sööstis Vabaerakonna toetuskõver üles, kerkides juuniks 2015 juba 15 protsendile. Vähemalt 10 protsendi suurust toetust jagus Vabaerakonnale augustini 2016. Sealtpeale hakkas see langema, kukkudes esimest korda septembris 2017 alla valimiskünnise. 2018. aasta kahel viimasel kuul on toetus olnud vaid üks protsent.\n\nEKRE käekäik on olnud sootuks erinev - esimestel kuudel pärast eelmisi valimisi erakonna toetus isegi langes, olles üsna valimiskünnise piiril kuuel protsendil. Esimese suure jõnksu üles tegi EKRE toetus oktoobris 2015 kui neid toetas 10 protsenti. Vabaerakonnast mööduti märtsis 2016 kui EKRE-t toetas 13 ja Vabaerakonda 12 protsenti. Viimane tagasilöök EKRE-le oli periood detsember 2016 kuni märts 2017, mil nende toetus jäi kaheksa ja kümne protsendi vahele, kuid sealt edasi on see olnud stabiilses tõusus.\n\nVabaerakonna ja EKRE eelmiste valimiste kogemus näitab, et valimispäeval valimiskünnise ületamiseks peaks erakonna toetus hiljemalt jaanuarikuises küsitluses kerkima vähemalt künnise piirile. Neil valimistel on see tõsine katsumus Vabaerakonnale endale, aga ka Rohelistele, Elurikkuse Erakonnale jt praegu väikese toetusega parteidele.\n\nKüsitlustulemuste puhul tasub arvestada, et erakondade igakuised toetusreitingud mõõdavad ennekõikie erakonna brändi populaarsust. Valimispäeval on inimesel aga ees ka konkreetsed nimed tema ringkonnas, mis kindlasti toovad kaasa muutusi - mõni nõrgema brändiga, kuid tugevama nimekirjaga partei kindlasti tõuseb ja vastupidi.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Veidi enam kui kaks kuud enne eelseisvaid riigikogu valimisi on Keskerakond valimisvõidu favoriit nii Turu-uuringute kui ka Emori küsitluses. Kas eelseisva kahe kuuga võiks jõudude tasakaal veel muutuda?",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Tutvu uudise pealkirja ja põhisisuga. Kasuta neid fakte, et luua pikk ja sisutihe lause, mis toimib loo sissejuhatusena.\n\n## Pealkiri:\n\nKalev/Cramo toob tiimi tagamehe, kelle karjääri NBA-s rikkus põlvevigastus\n\n## Põhitekst:\n\n198 cm pikkune mängumees, kes suudab täita mõlemat tagamängija positsiooni, paistis USA-s silma juba keskkooli ajal ning teda peeti oma aastakäigus top3 tagameheks. Kolledžikorvpalli mängis Wroten ühe aasta Washingtonis ning kogus seal keskmiselt 16 punkti, 5 lauapalli ja 3,7 korvisöötu, vahendab Korvpall24.ee.\n\nÜlikooli mängumees pikemaks peatuma ei jäänud ja andis pärast ühte hooaega oma nime üles NBA draft'is, kus ta valiti Memphis Grizzliesi poolt 25. mehena. Debüüthooajal NBA-s Wroten Memphises läbimurdevõimalust ei saanud, kui mängis vaid 35 kohtumist, keskmiselt 7,8 minutit.\n\n2013/14 hooaja eel vahetati Wroten Philadelphia 76ersisse, kus ta alustas kohe võimsalt – oma esimeses mängus algviisiklasena kogus mees Houston Rocketsi vastu kolmikduubli. Kui esimesel Philadelphia hooajal jäid tema keskmisteks näitajateks 13 punkti, 3,2 lauapalli ja 3 söötu, siis aasta hiljem alustas ta hooaega veel võimsamalt – 30 mänguga keskmiselt 16,9 silma, 5,2 söötu, 2,9 lauapalli ja 1,6 vaheltlõiget mängus.\n\nKahjuks vigastas mängumees raskelt põlvesidemeid ning käis 2015. aasta jaanuaris operatsioonil.\n\nKalev/Cramo saab olema tema jaoks esimeseks kogemuseks Euroopa korvpallis. Esialgse info kohaselt tuleb Wroten Kalev/Cramosse ühe kuu pikkuse katseajaga ning peaks tiimi juurde jõudma 2. jaanuaril.\n\nLoe pikemalt portaalist Korvpall24.ee.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Eesti valitsev meisterklubi andis reedel teada, et tiimiga liitub 25-aastane tagamängija Tony Wroten jr, kellel on CV-s ette näidata paar väga korralikku hooaega NBA-s.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Süvene uudise pealkirja ja sisu ning kirjuta sellele loole sisukas ja informatiivne sissejuhatus, mille pikkus on üks lause.\n\n## Pealkiri:\n\nEesti maadlejad said Moskvas esikoha\n\n## Põhitekst:\n\nKarelson (-92 kg, MK Nelson/Audentese SG/Tallinna Spordikool) sai kolm kindlat võitu, Leitham (-51 kg, Korrus3) tuli ühe võidu ja ühe kaotusega nn. surnud ringis võitjaks.\n\nKristo Merilain (-55 kg, MK Nelson) sai ühe võidu ja kahe kaotusega viienda koha.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Moskvas toimunud UWW kalendrisse kuulunud jõuluturniiril kadettide vanuserühmale saavutasid kreeka-rooma maadluses esikoha Richard Karelson ja Ekke Kõu Leitham.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Loe uudis läbi ja pane oma kujutlusvõime tööle, et välja mõelda üks korralik sissejuhatav lause sellele loole.\n\n## Pealkiri:\n\nTallinn: Rail Balticu projekteerimishange on vastuolus Harju maakonnaplaneeringuga\n\n## Põhitekst:\n\nDetsembri keskel saatis majandusministeerium huvitatud osapooltele kirja, kus teatas, et Tallinna kesklinnast ohtlike kaupade väljaviimine on kahtlemata väga oluline, kuid mitte Rail Balticu projekteerimise ja rajamise ilmselge osa. Minister Kadri Simson märkis, et ümbersõiduraudtee projekteerimisest ei saa rääkida, kuna sellele eelnevad planeeringuetapid on läbimata.\n\nTallinna linnavalitsuses on koostamisel vastuskiri, mis kavatsetakse ministeeriumile läkitada veel selle aastanumbri sees.\n\nAbilinnapea Andrei Novikov ütles ERR-ile, et vastuse põhisisu on see, et linna hinnangul on Rail Balticu väljakuulutatud raudtee projekteerimise hange ja lähteülesanne, mis ei arvesta Tallinna lõunapoolse ümbersõidutee rajamise vajadusega Rail Balticu raudteega ühes koridoris, vastuolus Harju maakonnaplaaneeringuga 2030+.\n\nLõunapoolne raudteeümbersõit kulgeks Rae ja Kiili vallas Rail Balticuga ühes koridoris lõunapool Ülemiste järve. Lisaks saaks sinna teha mõned kohalikud peatused elu- ja tööstusaladel, näiteks Tänassilmas, Luigel ja Assakul.\n\n\"Asi taandub sellele, kas Rail Balticuga koos õnnestub Tallinnast välja viia kaubaveod otse Muugale ja Paldiskisse või mitte. Nad peavad edaspidi läbima suures osas linna ja linna jaoks see tähendab, et kas tekib võimalus või mitte võtta kasutusele need alad, mis täna on Koplis ja Ülemistes mingi muu funktsioonina,\" selgitas Novikov.\n\nTema sõnul oleks linnaehituslikult sobiv kavandada Ülemistesse näiteks ärilinnakut, mis toetaks Ülemiste Cityt, ja mitte panna sinna edaspidi raudteevaguneid Rail Balticu reisijatega läbisegi seisma. Sama kehtib Kopli puhul.\n\nAbilinnapea märkis, et ringraudtee jaoks oleks vaja eri liiki planeeringut võrreldes praegu kavandatavaga. Seetõttu teeb linn majandusministeeriumile ettepaneku jätta väljakuulutatud Rail Balticu ehitusprojekti koostamise hankest välja Tallinna linna ja lõunapoolset ümbersõiduraudteed hõlmav trassi osa projekteerimine ning määrata see eraldi projekteerimise etapiks, millele koostatakse uus lähteülesanne ja eraldi hange.\n\nUus lähteülesanne peaks abilinnapea sõnul arvestama kehtivate planeeringute ja linnaruumiliste vajadustega ning seadma ülesandeks ringraudtee projekteerimise Rail Balticuga kattuvas lõigus, lisaks ka kergliikluse ja autoliikluse eritasandiliste ristumiste ja raudteejaamade projekteerimise, et oleks tagatud võimalus need hiljem ehitada.\n\nÜmbersõiduraudteed toetab aktiivselt ka Harjumaa omavalitsuste liit, mille tegevjuht Joel Jesse on varem ERR-ile öelnud, et kui Rail Balticut kavandades ümbersõiduraudteed ei arvestata, on selle rajamine tulevikus palju kulukam, kui mitte võimatu. Liit saatis tänavu augustis majandusministeeriumile kirja, kus samuti seda aspekti rõhutas.\n\nSeptembris läkitas kirja majandusministeeriumile teele ka Tallinn, mis omakorda teatas, et toetab täielikult Harjumaa omavalitsuste liidu kirjas välja öeldud seisukohti.\n\nKa Eesti Raudtee juht Erik Laidvee on öelnud, et Tallinna ringraudtee väljaehitamise kava oleks mõistlik juba praegu paika panna. Kogu ringraudtee ehitamise maksumuseks hindab Eesti Raudtee umbes 112 miljonit eurot, kuid täpne ehitusmaksumus sõltub kasutatavatest lahendusvariantidest, mis hetkel on lahtised.\n\nRiigikogu Vabaerakonna fraktsiooni liikmed Andres Herkel, Krista Aru, Enn Mere, Külliki Kübarsepp ja Ain Lutsepp ning \"aknaalune\" Tiina Kangro esitasid 17. detsembril Kadri Simsonile arupärimise, kus soovivad teada, mis põhjusel on loobutud ümbersõiduraudtee projekteerimisest ja miks ei arvestata Rail Balticu ehitusprojekti koostamisel ümbersõiduraudtee vajadusega.\n\nAllakirjutanud märgivad, et ringraudtee vajadus on olnud päevakorras juba ammu, sest räägitud on vajadusest viia ohtlikud kaubad ja kaubarongide manööverdamine Tallinna kesklinnast välja ning samal ajal kasvab ohtlike vedude arv prognooside järgi tulevikus veelgi.\n\nSamuti tahavad nad teada, kui palju liigub raudtee kaudu läbi Tallinna ohtlikke veoseid ja kuidas on riskid maandatud ning mida võtab Simson ette selleks, et Kopli kaubajaama ala muutuks hubaseks linnaruumiks ega poolitaks Põhja-Tallinna asumeid.\n\nSimsonil tuleb arupärimisele vastata hiljemalt tuleva aasta 18. veebruaril.\n\nRingraudtee plaan Harju maakonnaplaneeringus 2030+.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Rail Baltic AS-i välja kuulutatud raudtee projekteerimise hange ja lähteülesanne, mis ei sea ülesandeks Tallinnas kergliikluse ja autoliikluse eritasandiliste ristumiste projekteerimist, on Tallinna abilinnapea Andrei Novikovi sõnul vastuolus Harju maakonnaplaneeringuga ja Lasnamäe tööstusalade üldplaneeringuga.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Loe artikli pealkirja ja sisu. Kasuta oma loomingulisi võimeid, et koostada detailne ja põhjalik ühelauseline sissejuhatus sellele uudisele.\n\n## Pealkiri:\n\nKaia Kanepi alustab hooaega Austraalia lahtistel\n\n## Põhitekst:\n\nTustiti sõnul on Kanepi (WTA 61.) jalad treeningutel hästi vastu pidanud, kuid hooaega mõnel väiksemal võistlusel nagu Brisbane või Sydney alustada oleks vara, vahendab Delfi.\n\nKanepi, kes tegi viimase võistluse septembris US Openil ja pidas seejärel vigastuspausi, lendab Melbourne'i 2019. aasta esimesel päeval. Kui tema treeneri Dušan Vemici teine õpilane, sakslanna Andrea Petkovic jõuab Brisbane'is kaugele, liitub Kanepi nendega seal.\n\nAustraalia lahtised meistrivõistlused algavad Melbourne'is 14. jaanuaril. Eesti esireket Anett Kontaveit (WTA 21.) alustab hooaega juba järgmisel nädalal Brisbane'is. Eesti meeste esinumber Jürgen Zopp on öelnud, et jätab Austraalia turnee vahele.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Kaia Kanepi füüsilise ettevalmistuse treener Indrek Tustit kinnitas Delfile ja Eesti Päevalehele, et Eesti teine reket on otsustanud Austraaliasse sõita ja teha hooaja avavõistluse just suure slämmi turniiril.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Vaata läbi uudise pealkiri ja tekst ning loo loov sissejuhatav lause, mis haakub artikli sisuga.\n\n## Pealkiri:\n\nLillard tõi Portlandile lisaajal võidu Golden State'i üle\n\n## Põhitekst:\n\n14,3 sekundit enne lisaaja lõppu kaotas Stephen Curry palli, kaheksa sekundit hiljem tabas Damian Lillard kaugviske ja viis külalised punktiga ette. Järelejäänud ajaga rohkem korvini ei jõutud ja nii võttiski Portland napi võidu.\n\nWarriorsi ridades sai Kevin Durant kirja kolmikduubli – 26 punkti, 11 resultatiivset söötu ja kümme\n\nlauapalli. Meeskonna resultatiivseim oli Curry 29 punktiga. Trail Blazersi parim oli Jusuf Nurkic, kes viskas 27 punkti ja võttis 12 lauapalli, CJ McCollum lisas 24 punkti.\n\nViimasest 22 kohtumisest oli Warriors Blazersi alistanud 17 korral, seejuures olid nad kodus Portlandist jagu saanud kaheksas järjestikuses mängus.\n\nJames Harden tõi üleplatsimehena 45 punkti, aidates Houston Rocketsi 127:113 võidule Boston Celticsi üle. Clint Capela lisas 24 punkti ja 18 lauapalli ning Eric Gordon 20 punkti. Bostoni parim oli Kyrie Irving 23 punkti ja 11 resultatiivse sööduga.\n\nTulemused:\nHouston – Boston 127:113\nMilwaukee – New York 112:96\nSacramento – LA Lakers 117:116\nUtah – Philadelphia 97:114\nGolden State – Portland 109:110 la.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Korvpalliliigas NBA kaotas tiitlikaitsja Golden State Warriors koduväljakul lisaajal 109:110 Portland Trail Blazersile.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Süvene uudise pealkirja ja sisu ning kirjuta sellele loole sisukas ja informatiivne sissejuhatus, mille pikkus on üks lause.\n\n## Pealkiri:\n\nCoop saavutab lõppeval aastal rekordkäibe\n\n## Põhitekst:\n\nMööduva aasta puhul tõi Coopi juht positiivsena esile selle, et eestlaste elu on tema hinnangul praegu palju parem kui see on kunagi varem olnud. Samas suhtub ta negatiivselt valitsusse, mis on tema arvates soodustanud piirikaubanduse levikut ning ka liigse bürokraatia teket.\n\n\"[Negatiivne] on muidugi valitsuse tegevus piirikaubanduse tekitaja ja soosijana, mis on rahva rahakotist ära viinud sadu miljoneid. Samuti see, et aina agaramalt soovivad usinad ametnikud tekitada uusi seaduseid, millele aga hoolimata korduvatest küsimistest mõjuanalüüse ei soovita teha ja niimoodi on oht, et sarnaselt piirikaubanduse tekkele on meil varsti veel terve rida uusi valdkondi, kus suure hurraaga veel suurem segadus korraldatakse. Kõige otsesem näide sellest on hetkel käsil olev uue jäätmeseaduse loomine,\" rääkis ta BNS-ile.\n\nVaatamata piirikaubandusele on lõppev aasta Vihandi kinnitusel Coopi jaoks läbi ajaloo kõige parem aasta. \"Kinnistasime turuliidri positsiooni veelgi, kasvades pea kaks korda rohkem kui turg keskmiselt. Coop Eesti netokäive ületab tänavu 580 miljonit eurot,\" kommenteeris ta lõppeva aasta tulemusi.\n\nVihandi arvates on ka Coopi kasumlikkus võrreldes teiste jaekettidega väga korralik, kuid kuna ettevõte tegutseb ühistulisel alusel, siis kasum ei ole tema sõnul keti jaoks peamine eesmärk, vaid vahend, mis reinvesteeritakse teenuse arendamiseks ja kohaliku kogukonna hüvanguks. Mullu teenis Coop 551,4 miljoni euro suuruse käibe juures 20,8 miljonit eurot kasumit.\n\nSeejuures plaanib ettevõte tuleval aastal avada vähemalt viis uut kauplust ning põhjalikult uuendada ka 10-20 poodi. Samas märkis Coopi juht, et ilmselt nii mõnigi pood kahjuks ka suletakse.\n\n\"Põhjusi selleks igal konkreetsel juhul tavaliselt rohkem kui üks – piirkonna vähenenud elanike arv, piirikaubandus, muudatused liiklusskeemides, lähedale ehitatud mõni uus suurem kauplus või muu selline,\" loetles Vihand.\n\nJaekett plaanib 2019. aastal välja tulla ka mitme uue nutikassa arendusega, luues uusi lahendusi ennekõike nutipuldi kasutajatele. Nimelt pakub ettevõte oma klientidele ligi 50 kaupluses nutikassat, viiendikus neist on kasutusel ka hübriidlahendus, ehk korraga kasutatakse nii nutipulti kui ka iseteeninduskassat.\n\nTänavu alustas Coop ka sularaha väljamakseid kõikides kauplustes, uuel aastal plaanitakse Vihandi sõnul teenust täiendada seeläbi, et Coop Panga kauplustes saavad kliendid oma kontole ka sularaha sissemakseid teha.\n\nPraeguse seisuga võetakse jaeketi kauplustes igas kuus raha välja rohkem kui 15 000 korda ja kokku üle 1 miljoni euro eest. Keskmiselt jäävad väljavõetavad summad 25 ja 35 euro vahele.\n\nLisaks plaanib ettevõte uuel aastal jätkata investeeringuid e-teenuste arendamiseks.\n\n\"E-kaubanduse kasv tervikuna oli jätkuvalt märkimisväärne, selle mahud mitmekordistuvad igal aastal. [...] Kui täna tegutseme Tallinnas, suurel osal Harjumaast ja Pärnus, siis tuleval aastal kuulete kindlasti uudiseid e-Coopi laienemise kohta,\" kommenteeris Vihand ettevõtte plaane antud valdkonnas.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Coop Eesti Keskühistu juhi Jaanus Vihandi sõnul ületab jaeketi lõppeva aasta netokäive 580 miljoni euro piiri, mis on ettevõtte jaoks ka rekordiline tulemus.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Tutvu uudise pealkirja ja põhisisuga. Kasuta neid fakte, et luua pikk ja sisutihe lause, mis toimib loo sissejuhatusena.\n\n## Pealkiri:\n\nRootsi võimud süüdistavad Kesk-Aasiast pärit mehi terroriakti kavandamises\n\n## Põhitekst:\n\nKahtlustuse kohaselt hankisid ja ladustasid mehed suurt kogust kemikaale ja muid vahendeid eesmärgiga teisi inimesi tappa ja vigastada, vahendas AFP.\n\nKolme eelpool mainitud meest ja lisaks veel kolme meest süüdistatakse ka terrorismi rahastamises - täpsemalt puudutab see raha saatmist välismaale äärmusrühmituse ISIS operatsioonideks.\n\nKõik kuus süüdistatavat on oma süüd eitanud. Kohtuprotsess peaks plaanide kohaselt algama 7. jaanuaril.\n\nSüüdistatavad on kõik Kõrgõzstan või Usbekistanist pärit mehed - noorim neist on 30-aastane ja vanim 46-aastane. Hetkel pole veel nende Rootsis viibimise asjaolusid veel avalikustatud.\n\nViis meest peeti kinni aprilli lõpus Strömsundis toimunud politseioperatsiooni käigus. Kuuendat meest pole vahi alla võetud.\n\nAprillis toimunud reidi järel rääkisid naabrid ajalehele Dagens Nyheter, et politsei viis muidu tühjal krundil asuvast kuurist kaasa umbes 15 suurt plastikkonteinerit.\n\nDagens Nyheter on kirjutanud ka seda, et vähemalt üks süüdistatutest on olnud varem kontaktis Rakhmat Akiloviga ehk Usbekistanist pärit äärmuslasega, kes korraldas 2017. aasta aprillis Stockholmis terrorirünnaku. Akilov rammis varastatud veokiga Rootsi pealinna tänavatel inimesi, kellest viis hukkus. Käesoleva aasta juunis mõistis Rootsi kohus Akilovile eluaegse vanglakaristuse.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Rootsi prokuratuur esitas neljapäeval kolmele mehele süüdistuse terrorirünnaku kavandamises. Võimude hinnangul oleks terroriakti edukas korraldamine toonud kaasa väga tõsiseid tagajärgi.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Loe artikli pealkirja ja sisu. Kasuta oma loomingulisi võimeid, et koostada detailne ja põhjalik ühelauseline sissejuhatus sellele uudisele.\n\n## Pealkiri:\n\nAjakirjanikel keelati Williamsilt skandaalse US Openi finaali kohta küsida\n\n## Põhitekst:\n\nMäletatavasti võidutses US Openil naiste seas jaapanlanna Naomi Osaka, kuid Osaka suurepärasest triumfist enam pakkus kõneainet pukikohtunik Carlos Ramosega sõnelenud Williams.\n\nAmeeriklanna teenis esimese hoiatuse keelatud juhendamise eest – Mouratoglou tegi tribüünil istudes käega žesti, mida pukikohtunik Carlos Ramos tõlgendas juhendamisena, mis on aga slämmiturniiridel keelatud. Williams küll eitas juhendamist, aga sai siiski hoiatuse. Teise hoiatuse sai Williams reketilõhkumise eest ja reeglite kohaselt kaasneb kahe hoiatusega punkti loovutamine. Sellega polnud Williams absoluutselt rahul ja otsustas Ramost verbaalselt rünnata, nimetades teda valetajaks ja vargaks. Kohtuniku aususe kahtluse alla seadmise eest sai ta järjekordse hoiatuse, kolme hoiatusega kaasneb aga geimikaotus. Pärast mängu süüdistas Williams Ramost seksismis. Ameeriklannale määrati rikkumiste eest 17 000 dollari suurune rahatrahv.\n\nAbu Dhabi näidismatš oli Williamsi esimene mäng pärast kõmulist US Openi finaali ja kohapeal anti ajakirjanikele teada, et nad ei tohi septembrikuise mängu kohta küsimusi esitada. \"Meile öeldi enne hommikust pressikonverentsi ja ka nüüd enne tema mängujärgset pressikat, et me ei tohi Serenale US Openi kohta küsimusi esitada,\" kirjutas ajakirjanik Reem Abulleil Twitteris.\n\nAbulleil otsustas siiski keeldu eirata ja küsis pressikonverentsil Williamsilt, kas US Openi finaal on teema, mida ta soovib edaspidi vältida. \"Ma ei väldi midagi. Mul lihtsalt pole aega sellest rääkida,\" teatas Williams. \"Olen sellest rääkinud, kõik on sellest kuude kaupa rääkinud. Parem on liikuda edasi suuremate ja paremate asjade poole.\"\n\nSuuremate ja paremate asjade all pidas Williams silmas enda suurt sihti – jõuda samale tasemele kõigi aegade edukaima slämmivõitja Margaret Courtiga ehk võita karjääri 24. slämmiturniir. \"Number 24 on minu jaoks alati tähtis olnud pärast seda kui võitsin 22. ja siis 23. slämmiturniiri. See on miski, mida ma ilmselgelt tahan saavutada,\" tõdes Williams. \"Et selleni jõuda, pean alistama mitmed head mängijad.\"\n\nHooaja avalöögi teeb Williams võistkondlikul turniiril Hopman Cup, kus tema paariliseks on kaasmaalane Frances Tiafoe.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Endine naiste tennise maailma esireket Serena Williams pidi Abu Dhabis peetud näidismatšis tunnistama enda vanema õe Venuse 4:6, 6:3, 10:8 paremust. Matšist enam küttis aga endiselt kirgi tänavuste USA lahtiste finaal, mille kohta ajakirjanikel ei lubatud Serena Williamsile küsimusi esitada.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Loe artikli pealkiri ja sisu, seejärel loo pikk ja põnev lause, mis võiks olla artikli sissejuhatus.\n\n## Pealkiri:\n\nRahvakultuuri keskus jõudis Viljandisse\n\n## Põhitekst:\n\n\"Praegu korrastame veel kabinette,\" lausus direktor ja rääkis, et IT-meestel on vaja arvuteid üles seada ja telefone ühendada ning selleks pole vaja kõiki 14 Viljandis tööle asuvat inimest kohale ajada, neile on aasta lõpus antud kaugtöö võimalus, kirjutab Sakala.\n\nViljandisse kolides on rahvakultuurikeskus saanud endale ka uusi töötajaid mitte ainult Viljandist, vaid samast kandist laiemalt. Vister tõdes, et kogu protsess läks väga hästi, sest tema imestuseks oli nõudlus suurem kui pakkumine.\n\nKuigi keskuse kolimise kohta tegi kultuuriministeerium otsuse juba 2017. aastal, võib nüüd Visteri sõnul öelda, et asi on lõpule viidud ja riigiasutus pealinnast Viljandisse jõudnud.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Veel enne jõulupühi panid rahvakultuuri keskuse töötajad kraami kastidesse, mis jõudsid Tallinnast Viljandisse Leola tänava majja – nüüd on asutuse direktori Kalle Visteri sõnul aega mõni päev sättida ja 3. jaanuaril kell 14 on ametlik avamine.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Loe uudis läbi ning loo sellele fantaasiarikas ja pikk lause, mis võiks uudist tutvustada.\n\n## Pealkiri:\n\nVenemaa antidopingu juht pöördus abipalvega Putini poole\n\n## Põhitekst:\n\nWADA tühistas septembris RUSADA-le kehtestatud keelu. Vene dopinguprogrammi avalikustamise järel jõustunud keelu tühistamise tingimuseks oli ligipääsu võimaldamine Vene dopingutestide andmetele 31. detsembriks 2018.\n\n\"Me oleme kuristiku veerel ja ma palun, et te kaitseksite puhta spordi olevikku ja tulevikku, praegust ja tulevast sportlaste põlvkonda,\" ütles RUSADA juht Juri Ganus avalikus pöördumises Putinile.\n\nWADA eksperdid saabusid Venemaale eelmisel nädalal, kuid neil ei õnnestunud saada Moskva dopingulaborist kõiki soovitud andmeid. WADA teatas, et nende delegatsioon ei saanud oma missiooni lõpule viia, sest Venemaa nõudis ootamatult nende seadmete \"sertifitseerimist vastavalt Venemaa seadustele\". WADA sõnul taolisest nõudest eelnevalt juttu polnud.\n\nKui RUSADA-le kehtestatakse uuesti keeld, siis Vene sportlastel ei lubata enam rahvusvahelistel võistlustel osaleda ning Venemaa kaotab õiguse võõrustada rahvusvahelisi spordiüritusi, ütles RUSADA juht pöördumises.\n\n\"See olukord ei saa kauem kesta ja vajab viivitamatut lahendamist,\" ütles Ganus. \"Enese isoleerimine ei ole Venemaa huvides,\" sõnas ta.\n\nWADA teatel on nende meeskond valmis \"jätkama andmete täielikku kogumist, kui Venemaa lahendab olukorra kiirkorras\".\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Vene antidopingu (RUSADA) juht kutsus neljapäeval president Vladimir Putinit tagama maailma antidopinguagentuurile (WADA) ligipääsu dopinguskandaali keskmes olevasse Vene laborisse.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Tutvu uudise pealkirja ja põhisisuga. Kasuta neid fakte, et luua pikk ja sisutihe lause, mis toimib loo sissejuhatusena.\n\n## Pealkiri:\n\nPettunud Nelis-Naukas: pole enam tahtmist oma medaleid Eestile tuua\n\n## Põhitekst:\n\nMõistagi tekitas kuldsete Kristjaniteta jäämine Nelis-Naukases nördimust. \"Niikaua kui EOK ei muuda valimissüsteemi, on minu poolt sellele üritusele boikott,\" kirjutas ta sotsiaalmeedias. \"Rahvalemmik tuleb valida eraldi. Paarist lisakujust on kahju või. Vehklejad võitsid viis tiitlivõistluste medalit ja ei ühtki auhinda – see ületas minu taluvuspiiri. Novosjolov juba tegi boikoti sellele üritusele, mina olen järgmine. Kahetsen et muutsin oma puhkuse aega ja üldse tulin. Mind pandi istuma kaamera alla, kus kaamera sõitis terve ürituse aja üle minu pea ja näitas rahvast saalis, mitte nominente. Olen pettunud.\"\n\n\"Ütlen ausalt, minul on mott maas Eestit esindada,\" lisas ta hiljem. \"Ei huvita meie etteasted Eesti rahvast, nagu näha. Kui EOK ei lisa paar Kristjanit rahvalemmikutele, siis pole tahtmist enam oma medaleid Eestile tuua – neid pole vaja eestimaalastele.\"\n\nERR Spordi Facebooki lehel võis Nelis-Naukase kommentaaridest välja lugeda, et ta pole rahul ka sellega, et aasta meessportlaseks valiti Magnus Kirt, mitte Nikolai Novosjolov. \"Tänak peaks kandideerima mitte kahes kategoorias, vaid ainult võistkonnana. Novosjolov oli EM-hõbe, Kirt EM-pronks,\" kirjutas ta.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "\"EV 100 Spordiaasta tähtede\" galal pälvis aasta naissportlase tiitli kiiruisutaja Saskia Alusalu. Spordiajakirjanike seas parima valitud epeevehklemise Euroopa meister Katrina Lehis jäi olümpia neljanda naise järel teiseks. Treenerite arvestuses hindasid ajakirjanikud parimaks Lehise juhendaja Helen Nelis-Naukase, kes aga rahvalt ega alaliitudelt punkte ei teeninud ja jäi esikolmikust välja.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Loe artikli pealkiri ja sisu, seejärel loo pikk ja põnev lause, mis võiks olla artikli sissejuhatus.\n\n## Pealkiri:\n\nTallinna Linnatransport kuulutas välja 100 uue gaasibussi hanke\n\n## Põhitekst:\n\nHankele kvalifitseeruvad bussitootjad selguvad märtsis ja hanke võitja loodab ettevõtte kinnitada 2019. aasta aprillis.\n\n\"Tallinna läbi ajaloo suurima bussihankega vahetame välja täna kasutusel olevatest bussidest kõige vanema osa, millega muutub bussipark sõitjatele oluliselt mugavamaks ja meile kui vedajale oluliselt efektiivsemaks,\" selgitas Tallinna Linnatranspordi juhatuse esimees Deniss Boroditš. \"Tänu uutele gaasibussidele säästame kütuse- ja remondikulult kokku ligi kaks miljonit eurot aastas.\"\n\nBoroditši sõnul asendatakse vastavalt ettevõtte uuele strateegiale järgmistel aastatel kõik vanad diiselbussid kütusena maagaasi kasutavate linnaliinibussidega. \"Esimese saja uue bussi saabumise järel paraneb bussipargi keskmine vanus nelja aasta võrra ning mõju linnakeskkonnale on sarnane umbes tuhande auto eemaldamisega Tallinna tänavatelt,\" näitlikustas Boroditš.\n\n\"Pikemat perspektiivi arvestades töötame selle nimel, et aastaks 2025 ei sõidaks Tallinna tänavatel enam diiselbusse, mis panustab lisaks paremale ühistranspordile ka puhtamasse linnakeskkonda,\" selgitas Boroditš. Tema sõnul hangitakse selleks järgmise viie aasta jooksul kokku 300 uut gaasibussi ja tehakse esimesi ettevalmistusi elektribusside kasutusele võtmiseks.\n\nAlates 2019. aasta teisest poolest saab ettevõte kokku 60 uut normaalpikkuses ja 40 liigendbussi, mis moodustavad rohkem kui viiendiku Tallinna Linnatranspordi kasutuses olevast 469 bussist.\n\nKõigile uutele bussidele ostetakse sise- ja väliskaamerad ning sõitjate lugejad eraldi hankega.\n\nTallinna Linnatranspordi AS teenindab pealinnas 469 bussi, 70 trammi ja 51 trolliga aastas kokku rohkem kui 130 miljonit sõitjat. Ettevõttes töötab kokku 1800 inimest, kes teenindavad 62 bussiliini ning nelja trammi- ja trollibussiliini.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Tallinna Linnatranspordi AS kuulutas välja riigihanke, millega ostab 100 uut linnaliinibussi võimalusega osta sama lepingu raames veel lisaks 100 bussi.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Loe uudis läbi ning loo sellele fantaasiarikas ja pikk lause, mis võiks uudist tutvustada.\n\n## Pealkiri:\n\nKanakasvatus jätab võimsa fossiilijälje\n\n## Põhitekst:\n\nKanu kasvatatakse nii suurel hulgal, et meie aega iseloomustab tulevases fossiiliandmestikus kahtlemata kanaluufossiilide hulga plahvatuslik kasv. Tähelepanuväärsed on ka luudes tõuaretuse toimel tekkinud muutused.\n\nCarys Bennett Inglismaalt Leicesteri Ülikoolist ja ta kolleegid kirjutavadki ajakirjas Royal Society: Open Science, et meie ajast märku andev kanaluufossiilide kiht hakkab silma paistma nii oma hiiglasliku arvukuse kui ka järsult muutunud välimuse poolest, eriti arvestades 20. sajandil alguse saanud intensiivset broilerikasvatust.\n\nBennett ja ta kaasautorid tuvastasid, et tänapäeva broileri koivaluu on kolm korda jämedam kui kanade metsiku esivanema oma.\n\nJärsk muutus kanaluude arvus ja suuruses võib olla üks niinimetatud antropotseeni ajastu alguse tähiseid, sest langeb ajaliselt kokku teiste tähtsate muutustega nagu plasti, kunstväetiste, ja fossiilkütuste laialdase kasutuselevõtuga, samuti radioaktiivsete saasteainete ladestamisega.\n\nSuurem osa maailma kanaluid satub lõpuks prügimäele, kus valitsevad head tingimused fossiilistumiseks. Miljonite aastate pärast võib neid olla sealt huvitav leida.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Kui inimkond peaks maamunalt kaduma, kuidas siis tulevased mõistusega olendid meist ja meie tsivilisatsioonist teada saavad? Üks võimalus on teada saada kanakontide kaudu.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Loe hoolikalt uudise pealkiri ja sisu ning kirjuta artiklile pikk sissejuhatav lause, kasutades oma kujutlusvõimet.\n\n## Pealkiri:\n\nAÜE avas seitsmeaastase vaheaja järel saatkonna Damaskuses\n\n## Põhitekst:\n\nSaatkonnahoonele heisati uuesti AÜE lipp tseremoonia käigus, millest võtsid osa diplomaadid ja ajakirjanikud.\n\nAÜE asjuri kohusetäitja on Damaskuses juba tööd alustanud, seisis avalduses, milles rõhutati, et AÜE on \"huvitatud suhete asetamisest tagasi nende normaalsele rajale\".\n\nAÜE teatel on diplomaatiliste sidemete jätkamise eesmärk \"toetada Süüria suveräänsust ja iseseisvust\" ja vastu astumine \"piirkondliku sekkumise ohtudele\".\n\nSaatkonna avamises nähakse katset tuua president Bashar al-Assadi režiim tagasi araabia maailma rüppe pärast aastaid kestnud diplomaatilist eraldatust.\n\nSama eesmärgiga on seostatud Sudaani presidendi Omar al-Bashiri detsembri alguse Damaskuse-visiiti.\n\nAÜE katkestas Süüriaga suhted 2012. aasta veebruaris üleriigiliste repressioonide tõttu, millega püüti suruda maha režiimimuutust nõudvaid proteste.\n\nPaar tundi pärast AÜE teadaannet andis ka Bahrein teada kavatsusest taasavada oma saatkond Damaskuses, mis suleti 2012. aasta märtsis.\n\nPärsia lahe äärse väikeriigi välisministeerium teatas, et Bahrein \"kibeleb jätkama suhteid\" Süüriaga ja \"tahab tugevdada araablaste rolli ja taaskäivitada selle Süüria iseseisvuse, suveräänsuse ja territoriaalse terviklikkuse säilitamiseks ja piirkondliku sekkumise ärahoidmiseks selle asjadesse\".\n\nSüüria liikmesus Araabia Liigas peatati 2011. aasta novembris, kui ohvrite arv riigis puhkenud konfliktis oli tõusmas ja piirkondlikud jõud tegid panuse president Bashar al-Assadi režiimi kokkuvarisemisele.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Araabia Ühendemiraadid (AÜE) avasid saatkonna Damaskuses, mis suleti pea seitsme aasta eest, kui Abu Dhabi katkestas suhted Süüriaga sealse kodusõja vallandanud vägivaldsete repressioonide tõttu.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Loe uudis läbi ning loo sellele fantaasiarikas ja pikk lause, mis võiks uudist tutvustada.\n\n## Pealkiri:\n\nTulevärgisõbrad paugutamisvastaste kampaaniatega kaasa ei lähe\n\n## Põhitekst:\n\nRühmasid, kes paluvad aastavahetuse paugutamisest hoiduda, on seinast seina: looma- ja keskkonnakaitsjad, loodusteadlased, poliitikud, aga tasapisi hakkavad lisanduma ka kohalikud omavalitsused, märgib ajaleht.\n\nEelkõige loomadele mõeldes tegid Tallinna rohelised linnavalitsusele ettepaneku tuleval aastal ilutulestikust loobuda. Nad kutsusid Tallinna tuleval aastal korraldama ilutulestiku asemel laseršõud ja kasutama valguslahendusi ja tõid näiteks Espoo linna, kus nii tehakse.\n\nTänavu ilutulestik Tallinnas siiski paugub, kuid linn palub inimestel jätta eraviisilised ilutulestikud õhku laskmata.\n\nTallinna kesklinna vanem Vladimir Svet märkis, et Vabaduse väljaku ilutulestik on eraviisilistest ilutulestikest erinev nii professionaalse ja ohutu korralduse kui ka elurajoonidest kauge asukoha poolest - samuti on see tema sõnul oluline traditsioon.\n\nSvet lisas, et see ei tähenda, et linn ei võiks kaaluda ilutulestiku asendamist millegi muuga, näiteks laseršõuga.\n\nOhtratest üleskutsetest hoolimata ei näita pürotehnika müük vähenemise märke. Ruf Ilutulestike müügi- ja turundusjuht Kätlyn Nurmsalu ütles, et müük on varasemate aastatega samal tasemel.\n\nNäiteks Tallinn kulutab ilutulestikule 17 480 eurot, aga Tartu 4000 ja Rakvere 7000.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Üha enam on sel aastal enne aastavahetuse pidustusi välja tulnud kampaaniaid, milles kutsutakse ilutulestikust loobuma, aga ilutulestiku müük püsib stabiilsena, kirjutab Eesti Päevaleht.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Pärast artikli pealkirja ja põhiteksti lugemist kasuta oma loovust, et koostada sisutihe ja pikk sissejuhatav lause.\n\n## Pealkiri:\n\nÜksikkandidaadid riigikokku väga kandideerima ei kipu\n\n## Põhitekst:\n\n1992. aastal kandideeris riigikokku 25 kandidaati, 1995. aastal 12, 1999. aastal 19,\n2003. aastal 16, 2007. aastal seitse, 2011. aastal 32, viimastel valimistel ehk 2015. aastal aga 11.\n\nValimisteenistuse meedianõunik Kristi Kirsberg ütles ERR-ile, et ka tuleval kevadel toimuvate valimistega seoses on üksikkandidaadid huvi ilmutanud.\n\n\"Uuritud on ikka, näiteks küsitud on, et mis on kautsjoni suurus, milliseid dokumente on vaja, kuid ükski kandidaat praeguse seisuga oma dokumente esitanud ei ole,\" lausus Kirsberg. \"Üksikkandidaatide arv on kõikunud üles-alla.\"\n\nMitmetele üksikkandidaatidele on ilmselt takistuseks ka kautsjon, mida maksmata ei saa oma kandidatuuri üles seada. Kautsjoni suuruseks on ühekordne kuutasu alammäär, mis praegu on 500 eurot. Tagastamata kautsjon läheb riigi tuludesse.\n\nÜksikkandidaadile või erakonnale makstakse kautsjon tagasi, kui kandidaat osutub valituks või saab valimisringkonnas hääli vähemalt poole lihtkvoodi ulatuses või kui erakonna kandidaadid kogusid üleriigiliselt kokku vähemalt viis protsenti häältest.\n\n1992. aastast alates ei ole ükski üksikkandidaat riigikokku pääsenud. Üksikkandidaadina riigikokku pääsemiseks peab koguma tuhandeid hääli. Täpset häälte arvu ei saa ennustada, kuna see sõltub valimisringkonna suurusest ja valimisaktiivsusest.\n\nNäiteks reservkolonelleitnant Leo Kunnas kandideeris 2011. aastal üksikkandidaadina riigikogusse. Ta sai Harju- ja Raplamaal märkimisväärsed 3267 häält, mis polnud aga piisav parlamenti pääsemiseks.\n\nKandidaatide esitamine märtsis toimuvateks riigikogu valimisteks lõppeb 17. jaanuaril.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Iseseisvumise taastamise järel on üksikkandidaatide huvi valimistel osalemise vastu näidanud kahanemist juba mitmel aastal, rekordarv üksikkandidaate osales 2011. aastal.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Pärast artikli pealkirja ja põhiteksti lugemist kasuta oma loovust, et koostada sisutihe ja pikk sissejuhatav lause.\n\n## Pealkiri:\n\nValge Maja ja kongress pole tööseisaku lõpetamisele lähemale jõudnud\n\n## Põhitekst:\n\nKongresmenid on pühade ajaks Washingtonist lahkunud ning neile on antud teada, et hääletusele ilmumiseks teavitatakse neid 24 tundi ette. Kuigi neljapäeva pärastlõunal toimus senati istung, siis seal viibisid vaid vähesed senaatorid ning mingitele kokkulepetele vabariiklaste ja demokraatide vahel ei jõutud.\n\nPärast nädalavahetust ja kaht riigipüha oli kolmapäev esimene tööpäev, kui seisak riigiametnikke mõjutas.\n\nKuigi senat jõudis möödunud nädalal parteideülesele leppele jätkata valitsusametite rahastamist veebruarini ja eraldada piirikaitseks 1,3 miljardit dollarit, lükkas Trump selle tagasi, kuna plaan ei näinud ette müüri rajamist. Trump nõuab müüri jaoks 5,7 miljardit dollarit.\n\nKolmapäeval ütles ta Iraaki väisates, et \"teeb mida iganes tarvis\", et saada piirimüüri rajamiseks rahastust.\n\nNeljapäeval tagasi USA-sse jõudes säutsus Trump, et USA-Mehhiko piirimüür on hädavajalik.\n\n\"Kas demokraadid saavad aru, et enamik inimesi, kes palka ei saa, on demokraadid?\" kirjutas Trump sotsiaalmeedias.\n\nSamas väitis Trump ka, et föderaalametnikud toetavad seisakut ja mõned neist olla talle öelnud, et see peaks kestma, kuni saadakse rahastus piirimüürile.\n\nFöderaaltöötajate ametiühingu International Federation of Professional and Technical Engineers juht Paul Shearon lükkas Trumpi väited tagasi ja ütles, et ametiühing ei ole kuulnud ühestki seisakut toetavast töötajast. \"Enamik näevad seda kui oskamatust,\" ütles ta.\n\nValitsusametite osaline tööseisak algas laupäeval ja see mõjutab üheksat ministeeriumi ja kümneid föderaalameteid. Umbes 420 000 töötajat on seetõttu tööl palgata, samas kui 380 000 töötajat saadeti palgata puhkusele.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Valge Maja ja USA kongress ei ole jõudnud lähemale valitsusametite ajutise tööseisaku lõpetamiseks.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Loe uudis läbi ning loo sellele fantaasiarikas ja pikk lause, mis võiks uudist tutvustada.\n\n## Pealkiri:\n\nNafta hinnad maailmaturul liikusid uuesti miinusesse\n\n## Põhitekst:\n\nToornaftatehingute hind USA börsil langes 1,61 dollarit, jäädes pidama tasemel 44,61 dollarit barreli eest.\n\nLondoni Põhjamere brendi hind liikus 2,31 dollarit allapoole, lõpetades päeva tasemel 52,16 dollarit barrelist.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "New Yorgi ja Londoni toorainebörside nafta hinnad liikusid neljapäeval taas miinusesse.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Tutvu artikli sisuga ja loo sellele pika lausega sissejuhatus, mis köidab lugeja tähelepanu.\n\n## Pealkiri:\n\nUSA tähtsamad aktsiaturud liikusid plussi\n\n## Põhitekst:\n\nTööstusindeks Dow Jones kerkis 1,1 protsenti, sulgudes tasemel 23 138,82 punkti.\n\nS&P 500 tõusis 0,9 protsenti tasemele 2488,83 punkti.\n\nTehnoloogiaindeks Nasdaq liikus ülespoole 0,4 protsenti, sulgudes tasemel 6579,49 punkti.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "USA tähtsamad aktsiaturud liikusid neljapäeval plussi, kui leevenes mure majanduskasvu aeglustumise üle.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Vaata läbi uudise pealkiri ja tekst ning loo loov sissejuhatav lause, mis haakub artikli sisuga.\n\n## Pealkiri:\n\nVIDEO | O'Bryanti hiilgav mäng tõi Maccabile tähtsa võidu\n\n## Põhitekst:\n\nAvaveerandil 14:0 spurdi teinud Milano juhtis vähem kui minut enne lõpusireeni ühe punktiga, Maccabile tõid aga võidu Alex Tyuse ja Kendrick Ray tabavad vabavisked. Milanol oli viimastel sekunditel võimalus mäng võita, kuid nende kolmepunktivise ei tabanud. Iisraeli klubi kangelaseks kerkis kaheksast kaugviskest viis tabanud Johnny O'Bryant, kelle kontole kogunes mängu lõpuks 32 silma.\n\nMaccabile oli see kümne kaotuse kõrval viiendaks võiduks, kaheksandal kohal olev Müncheni Bayern on samas vaid kahe võidu kaugusel. Teistes neljapäevastes mängudes oli Istanbuli Darüssafaka Toney Douglase 19 punkti toel 79:75 üle Pireuse Olympiakosest, Barcelona Lassa alistas 80:65 Istanbuli Anadolu Efese ning Baskonia 85:77 Moskva Himki.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Korvpalli Euroliigas alistas Tel Avivi Maccabi põnevuskohtumises Milano Olimpia 94:92.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Süvene uudise pealkirja ja sisu ning kirjuta sellele loole sisukas ja informatiivne sissejuhatus, mille pikkus on üks lause.\n\n## Pealkiri:\n\nRahva seas olid selged soosikud Alusalu ja Tänak\n\n## Põhitekst:\n\nÜlekaalukaima võidu sai Ott Tänak meessportlaste kategoorias ning koos Martin Järveojaga võeti kindel esikoht ka võistkondade arvestuses.\n\nAasta meessportlane, naissportlane, võistkond ja treener selgusid rahva, spordiajakirjanike ja spordiorganisatsioonide hääletustulemuste liitmisel.\n\nRAHVAHÄÄLETUSE TULEMUSED\n\nNaissportlane\n\n1. Saskia Alusalu 23 860 punkti (1. koha hääli 4696)\n2. Kelly Sildaru 21 077 (3663)\n3. Anett Kontaveit 21 018 (3475)\n4. Katrina Lehis 10 933 (1906)\n5. Arida Muru 6144 (1031)\n6. Ksenija Balta 4436 (367)\n7. Kristin Tattar 3833 (776)\n8. Kristina Kuusk 2894 (216)\n9. Julia Beljajeva 2681 (228)\n10. Kaidi Kivioja 2724 (322)\n11. Epp Mäe 1583 (142)\n\nMeessportlane\n\n1. Ott Tänak 34 402 punkti (1. koha hääli 8843)\n2. Magnus Kirt 24 863 (4392)\n3. Maicel Uibo 6908 (189)\n4. Nokolai Novosjolov 5507 (419)\n5. Ott Kiivikas 5037 (347)\n6. Marko Albert 3877 (315)\n7. Erik Aaslav-Kaasik 4134 (495)\n8. Heiki Nabi 3365 (134)\n9. Mart Seim 2752 (64)\n10. Andras Kaasik 2158 (356)\n11. Helary Mägisalu 1670 (151)\n\nTreener\n\n1. Tõnis Sildaru 19 973 punkti (1. koha hääli 3429)\n2. Gheorghe Cretu 18 863 (4632)\n3. Indrek Tustit 14 800 (2241)\n4. Tristan Loy 6211 (696)\n5. Helen Nelis-Naukas 5651 (789)\n6. Ott Kiivikas 5555 (761)\n7. Eduard Korotin 3015 (517)\n8. Natalja Kotova 2809 (272)\n9. Petros Kyprianou 2620 (261)\n10. Ivar Kotkas 1854 (233)\n11. Peeter Nelis 1667 (142)\n12. Jüri Käen 1643 (215)\n13. Angelo Mazzoni 1103 (83)\n\nVõistkond\n\n1. Ott Tänak ja Martin Järveoja 36 705 punkti (1. koha hääli 9927)\n2. Võrkpalli rahvusmeeskond 22 862 (2497)\n3. Epeenaiskond 12 919 (920)\n4. Konstantin Gorodilov – Dominika Bergmannova 9141 (1092)\n5. Jääkeeglinaiskond 5665 (334)\n6. Jaht Olympic 3618 (357)\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Suurejoonelisel \"EV100 Spordiaasta tähed 2018\" galaõhtul kuulutati välja aasta sportlaste auhindade laureaadid. Kõige tihedam rebimine oli meessportlaste ja treenerite seas. Rahvahääletusel andsid enda panuse võitjate väljaselgitamisesse 62 660 unikaalset hääletajat.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Tutvu artikli sisuga ja loo sellele pika lausega sissejuhatus, mis köidab lugeja tähelepanu.\n\n## Pealkiri:\n\nKõik hääled: Kirt edestas napilt Tänakut, Alusalu kindlamalt Lehist\n\n## Põhitekst:\n\nAasta meessportlaseks valiti odaviskaja Magnus Kirt, parimaks naissportlaseks tunnistati kiiruisutaja Saskia Alusalu, parima võistkonna Kristjani võitis ralliekipaaž Ott Tänak – Martin Järveoja, parima treeneri tiitli pälvis teist aastat järjest võrkpalli rahvusmeeskonna juhendaja Gheorghe Cretu ning parimaks noorsportlaseks valiti kolmandat aastat järjest Kelly Sildaru.\n\nAasta meessportlane, naissportlane, võistkond ja treener selgsid rahva, spordiajakirjanike ja spordiorganisatsioonide hääletustulemuste liitmisel. Aasta noorsportlase valisid ajakirjanikud ja organisatsioonid. Võitjate väljaselgitamisesse andsid oma panuse rahvahääletusel koguni 62 660 unikaalset hääletajat, rekordiliselt 67 spordiorganisatsiooni ning 49 spordiajakirjanikku.\n\nMeessportlaste kategoorias kogus Kirt 14 punkti, pälvides esikoha nii spordiajakirjanike kui alaliitude pingereas, rahvahääletusel jäi Kirt teiseks. Rahvas valis parimaks Tänaku, kes jäi kokkuvõttes tema järel 13 punktiga teiseks. Kolmas oli kaheksa punktiga mitmevõistleja Maicel Uibo.\n\nAjakirjanikud Rahvas Liidud KOKKU\n1. Magnus Kirt 5 punkti 4 punkti 5 punkti 14 punkti\n2. Ott Tänak 4 punkti 5 punkti 4 punkti 13 punkti\n3. Maicel Uibo 3 punkti 3 punkti 2 punkti 8 punkti\n4. Nikolai Novosjolov 2 punkti 2 punkti 1 punkt 5 punkti\n5. Marko Albert 3 punkti 3 punkti\n6. Ragnar Klavan 1 punkt 1 punkt\n7. Ott Kiivikas 1 punkt 1 punkt\n\nNaissportlaste arvestuses sai Alusalu esikoha 14 punktiga, teenides maksimumpunktid rahvalt ja alaliitudelt. Teine oli 11 punktiga spordiajakirjanike hääletusel esikoha saanud vehkleja Katrina Lehis, kolmanda koha sai üheksa punktiga tennisist Anett Kontaveit.\n\nAjakirjanikud Rahvas Liidud KOKKU\n1. Saskia Alusalu 4 punkti 5 punkti 5 punkti 14 punkti\n2. Katrina Lehis 5 punkti 2 punkti 4 punkti 11 punkti\n3. Anett Kontaveit 3 punkti 3 punkti 3 punkti 9 punkti\n4. Kelly Sildaru 1 punkt 4 punkti 2 punkti 7 punkti\n5. Kristina Kuusk 2 punkti 1 punkt 3 punkti\n6. Arida Muru 1 punkt 1 punkt\n\nVõistkondade arvestuses oli harvanähtav üksmeel nii spordiajakirjanike, rahva kui alaliitude seas – kõik hääletasid esimeseks Tänaku – Järveoja, kes said seega maksimumi ehk üheksa punkti, teiseks hääletati Eesti võrkpallikoondis ja kolmandaks epeenaiskond.\n\nAjakirjanikud Rahvas Liidud KOKKU\n1. Ott Tänak - Martin Järveoja 3 punkti 3 punkti 3 punkti 9 punkti\n2. Meeste võrkpallikoondis 2 punkti 2 punkti 2 punkti 6 punkti\n3. Epeenaiskond 1 punkt 1 punkt 1 punkt 3 punkti\n\nTreenerite kategoorias aga arvamused lahknesid. Kui spordiajakirjanikud valisid parimaks Lehise juhendaja Helen Nelis-Naukase, siis rahvas hoopis Kelly Sildaru isa Tõnise ning alaliidud Cretu. Nelis-Naukas rahvalt ega alaliitudelt punkte ei teeninud, jäädes seega kolme punktiga neljandaks. Kõikidelt punkte noppinud Cretu kogus kuus punkti ja edastas punktiga Tõnis Sildaru, kes omakorda teenis punkti enam kui Tustit.\n\nAjakirjanikud Rahvas Liidud KOKKU\n1. Gheorghe Cretu 1 punkt 2 punkti 3 punkti 6 punkti\n2. Tõnis Sildaru 3 punkti 2 punkti 5 punkti\n3. Indrek Tustit 2 punkti 1 punkt 1 punkt 4 punkti\n4. Helen Nelis-Naukas 3 punkti 3 punkti\n\nNoosportlase arvestuses olid nii spordiajakirjanikud kui alaliidud üksmeelel, valides parimaks Sildaru.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Suurejoonelisel \"EV100 Spordiaasta tähed 2018\" galaõhtul kuulutati välja aasta sportlaste auhindade laureaadid. Kõige tihedam rebimine oli meessportlaste ja treenerite seas.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Tutvu uudise pealkirja ja põhisisuga. Kasuta neid fakte, et luua pikk ja sisutihe lause, mis toimib loo sissejuhatusena.\n\n## Pealkiri:\n\nKäsipalli Balti liiga: Viljandile võit, Kehrale kaotus\n\n## Põhitekst:\n\nViljandi murdis SKA hea rünnakuga\n\nAvapoolaeg Viljandis kulges vahelduva eduga ning mõlemad meeskonnad jõudsid paariväravalist eduseisu omada, ent pooltunni lõpp kuulus mulkidele, kes asusid Balti liiga kolmekordse võitja Minski SKA vastu 16:15 eduseisu. \"Erinevalt eilsest saime rünnaku algusest peale toimima, aga nüüd oli jällegi probleeme kaitses,\" selgitas Viljandi peatreener Marko Koks.\n\n\"Teisel poolajal hakkasime agressiivsemalt kaitses mängima ja noored valgevenelased väsisid,\" lisas Koks 34:25 võiduga lõppenud mängu järel. \"Mängisime targalt ja eriti hästi just rünnakul. Kokkuvõttes peab nädalavahetuselt saadud kahe punktiga kindlasti rahul olema.\"\n\nOtt Varik viskas Viljandi HC kasuks 12 väravat. Sergei Rodjukov ja Robert Lõpp tabasid 6, Kristo Järve ja Kristjan Koovit 4, Mikk Varik 2 ja Mark Lõpp 1 korra. SKA ridades oli teist päeva järjest parim 18-aastane Artur Rudz, kes viskas 12 väravat.\n\nIndrek Lillsoo: tugevam võttis oma\n\nEile Minski SKA nelja väravaga alistanud kehralased alustasid tänagi hästi. \"Olime keskendunud ja enamuse esimesest poolajast oli mäng võrdne,\" kinnitas HC Kehra peatreener Indrek Lillsoo. \"Poolaja lõpp vajus ära, jäime viiega teha ning kahjuks teisel poolajal hakkas välja lööma väsimus.\"\n\nZTR libises eest ja sai lõpuks päris ülekaaluka 34:21 võidu. \"Eks siin mängis rolli ka tasemevahe – tegemist on väga tugeva ja professionaalse tiimiga,\" tunnustas Lillsoo ukrainlasi. \"Meie peamine probleem oli võimaluste realiseerimine, liidrite hulka kuuluvad Nikita Jermaševitš ja Marko Slastinovski jäid nullile ning teisel poolajal eksisime kolmel karistusviskel. Mängu see kõik muidugi päästnud poleks, vastane oli parem.\"\n\nUku-Tanel Laast ja Kaspar Lees viskasid kehralaste kasuks 5 väravat, Dmõtro Jankovski 4, Kaupo Liiva ja Jorma Käsper 2 ning Jaan Kauge, Antti Rogenbaum ja Indrek Normak lisasid ühe tabamuse. ZTR-i poolelt oli pidurdamatu Oleksii Gantšev 9 väravaga.\n\nJärgmine Balti liiga nädalavahetus toimub 12. ja 13. novembril kui peetakse üheksa kohtumist. HC Kehra/Horizon Pulp&Paper ja Viljandi HC mängivad siis Kehras omavahel, täna mänguvaba olnud Põlva Serviti teeb aga reisi Leetu, kohtudes Kaunase Granitas-Karysi ja Vilniuse VHC Šviesaga.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Käsipalli Balti liiga avanädalavahetuse teisel päeval olid võistlustules kaks Eesti klubi. Vastupidiselt eilsele, sai täna võidu Viljandi HC ja kaotuse HC Kehra/Horizon Pulp&Paper. Mulgid alistasid Minski SKA 34:25 (16:15) ja kehralased kaotasid Zaporožje ZTR-le 21:34 (11:16).",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Loe uudis läbi ja pane oma kujutlusvõime tööle, et välja mõelda üks korralik sissejuhatav lause sellele loole.\n\n## Pealkiri:\n\nOtt Kiivikas tuli Prahas neljandaks\n\n## Põhitekst:\n\nEVLS Prague on äärmiselt kõrgetasemeline võistlus, kuhu sõidavad igal aastal kohale maailma parimad kulturismi- ja fitnessisportlased. Nii ka sel aastal.\n\nParima tulemuse eestlastest tegi Ott Kiivikas, kes kategoorias -90 kg tagas kindla pääsu finaalidesse ning lõpetas neljandana. Kiivika võistluskategooria on üldjuhul -85 kg ning seega võistles ta koos mitmetete suurema kaaluklassi sportlastega.\n\nKaspar Tõnisson rannafitnessi kategoorias +178 cm ja Kristiina Nuut bikiinifitnessis -172 cm pääsesid äärmiselt tihedas konkurentsis kümne parima sekka, kuid jäid napilt finaalist ehk esikuuikust välja.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "30. septembril ja 1. oktoobril toimus Prahas kulturismi- ja fitnessivõistlus EVLS Prague. Ott Kiivikas tuli neljandale kohale, Kaspar Tõnisson ja Kristina Nuut pääsesid kümne parima sekka, kuid jäid napilt välja finaalist.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Loe uudis läbi ja pane oma kujutlusvõime tööle, et välja mõelda üks korralik sissejuhatav lause sellele loole.\n\n## Pealkiri:\n\nLätisse sisserännanutest on suurem enamus mehed\n\n## Põhitekst:\n\nSaabunutest vanuses 25-29 on 812 mehed ja 626 naised ja vanuserühmas 30-35 798 mehed ja 621 naised.\n\nSeptembri alguses teatas Läti telekanal LTV, et pea kõik Euroopa Liidu ümberpaigutamiskava alusel vastu võetud pagulased on Lätist lahkunud. Telekanali andmetel on Läti ümberpaigutamiskava alusel vastu võetud varjupaigataotlejatest andnud rahvusvahelist kaitset 23-le, kellest 21 viibib nüüdseks Saksamaal.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Lätisse eelmisel aastal sisserännanud 9479 inimesest on 5580 mehed ja 3899 naised.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Loe hoolikalt uudise pealkiri ja sisu ning kirjuta artiklile pikk sissejuhatav lause, kasutades oma kujutlusvõimet.\n\n## Pealkiri:\n\nVIDEO | JYP võitis Soome kõrgliigas, Rooba koosseisus ei olnud\n\n## Põhitekst:\n\nHooaja esimeses kuues mängus jääl käinud Rooba sedakorda meeskonna koosseisu ei kuulunud. Kaks väravat viskas võitjate kasuks Jani Tuppurainen, neist ühe kohtumise lõpus tühja väravasse.\n\nVaata kohtumise tipphetki siit.\n\nJYP on kogunud seitsme mänguga üheksa punkti ja asub tabelis üheksandal positsioonil. SaiPa on saanud seitse punkti ja on 11.\n\nTeisipäeval, 4. oktoobril peab JYP koduväljakul Meistrite liiga play - off 'i 1/16-finaali kohtumise rootslaste Skellefteaga.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Eesti jäähokikoondislase Robert Rooba koduklubi Jyväskylä ehk JYP alistas Soome meistrivõistlustel koduväljakul SaiPa meeskonna 5:2 (1:0, 1:1, 3:1).",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Tutvu artikli sisuga ja loo sellele pika lausega sissejuhatus, mis köidab lugeja tähelepanu.\n\n## Pealkiri:\n\nValga-Valka sai Läti liigas hooaja esimese kaotuse\n\n## Põhitekst:\n\nEesti-Läti ühisvõistkonna resultatiivseim oli 18 punktiga Ivars Rihards Zvigurs. 11 punkti lisas Viljar Veski, Kristo Saage nimele jäi üheksa silma ja viis resultatiivset söötu.\n\nValga-Valkal on nüüd tabelis üks võit ja üks kaotus. Täisedu ehk kaks võitu on üksnes Ventspilsil, Riia VEF-il ja Jurmalal.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Valga-Valka korvpallimeeskond sai Läti kõrgliigas hooaja esimese kaotuse, kui jäi võõrsil 75:89 (20:24, 21:25, 18:26, 16:14) alla Valmiera/ORDO võistkonnale.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Loe uudis läbi ja pane oma kujutlusvõime tööle, et välja mõelda üks korralik sissejuhatav lause sellele loole.\n\n## Pealkiri:\n\nMan City särav seeria katkes Londonis, Arsenalilt käega värav ja Dea Gea eksimus maksis Man Unitedile võidu\n\n## Põhitekst:\n\nArsenal sai võõrsil 1:0 jagu Burnley'st ja seda tänu Laurent Koscielny tabamusele viimasel minutil, kuid kordused näitasid, et pall põrkas väravasse prantslase käest.\n\nManchester United piirdus kodus Stoke City vastu 1:1 viigiga (69. Anthony Martial - 82. Joe Allen). Seejuures sündis Stoke'i värav Unitedi puuriluku David De Gea eksimusest, kui hispaanlane pillas palli.\n\nNeljandas täna peetud kohtumises tegid tiitlikaitsja Leicester City ja Southampton 0:0 viigi.\n\nTabelitipp 7. vooru järel: 1. Manchester City 18, 2. Tottenham Hotspur 17, 3. Arsenal 16, 4. Liverpool 16, 5. Everton 14, 6. Manchester United 13, 7. Chelsea 13, 8. Crystal Palace 11.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Inglismaa kõrgliigas sai hooaja esimese kaotuse liidermeeskond Manchester City, kes alistus võõrsil Tottenham Hotspurile 0:2 (9. ov Aleksander Kolarov, 37. Dele Alli).",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Loe uudis läbi ning loo sellele fantaasiarikas ja pikk lause, mis võiks uudist tutvustada.\n\n## Pealkiri:\n\nIndia ratifitseeris Pariisi kliimaleppe\n\n## Põhitekst:\n\nLeppe kohaselt lubab India, et aastaks 2030. toodab riik vähemalt 40 protsenti elektrienergiast taastuvatest allikatest, vahendas BBC.\n\nSüsihappegaasi (CO 2) peetakse kliimamuutuse peamiseks põhjustajaks.\n\nEelmise aasta detsembris leppisid riigid Pariisis kokku, et vähendavad heitgaaside hulka, et hoida globaalne keskmine õhutemperatuuri tõus alla 2 kraadi.\n\nPariisi kliimalepe jõustub ametlikult alles siis, kui selle on ratifitseerinud vähemalt 55 riiki, kes kokku toodavad vähemalt 55 protsenti maailma süsinikuheitmest.\n\nPariisi kliimaleppega on ametlikult liitunud ka USA ja Hiina, mis annavad kokku 40 protsenti maailma heitgaasidest. India osa on umbes 4,5 protsenti kasvuhoonegaaside emissioonist.\n\nNüüd on kokku ratifitseerinud kliimaleppe 62 riiki. Euroopa Liit teeb seda ilmselt lähitulevikus ning selle tulemusel ületavad leppe heaks kiitnud riikide emissioonid kokku 55 protsendi piiri.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "India, mis on üks maailma suuremaid saastajaid, ratifitseeris Pariisi kliimaleppe.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Loe artikli pealkiri ja sisu, seejärel loo pikk ja põnev lause, mis võiks olla artikli sissejuhatus.\n\n## Pealkiri:\n\nEmbrichi treener ootab alaliidult kompetentset juhatust ja vehklemiskeskust\n\n## Põhitekst:\n\n\"Tahaks, et need, kes pääsevad juhatuse liikmeteks, on vehklemises kompetentsed ja suudaks kuidagi aidata,\" sõnas Jasnov intervjuus Vikerraadio saatele \"Spordipühapäev\".\n\n\"Probleeme on palju. Alustame kas või vehklemissaalist. Tallinnas on nii väike vehklemissaal, et koondis ei saa selles ette valmistada tippvõistlusteks. Kuulsin, et tuleb Tallinna uus saal, võib-olla tõesti tulevad paremad tingimused, aga praegu seda ei ole.\"\n\nJasnov loodab, et alaliit loob vehklemiskeskuse, mis võiks asuda näiteks Haapsalus, kus loodetavasti peagi vastavad tingimused ees ootavad. \"Võib-olla moodustada sinna selline vehklemiskeskuse, kus saab korraldada rahvusvahelisi laagreid ja paremad eesti sportlased saavad seal treenida. Kas või kord kuus teha laagrid kõigile, kes tahavad pääseda koondisesse.\"\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Irina Embrichi isiklik treener Anatoli Jasnov loodab, et 5. detsembril toimuval vehklemisliidu üldkogul valitakse juhatusse kompetentsed liikmed, kes suudavad luua ka üleriigilise vehklemiskeskuse.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Pärast artikli pealkirja ja põhiteksti lugemist kasuta oma loovust, et koostada sisutihe ja pikk sissejuhatav lause.\n\n## Pealkiri:\n\nLinnuvaatluspäevadel vaadeldi üle 130 linnuliigi\n\n## Põhitekst:\n\nVõrreldes varasemate aastatega tõotab liikide arv tulla keskmine, kuid vaadeldud lindude arv kesine. Just nädalavahetuseks saabus lindude sügisrändes väike paus.\n\nEnamik sookurgi, tihaseid ja teisi n-ö esimese laine rändureid on Eestist läinud, samas haned, arktilised veelinnud ja teised massrändurid hakkavad alles saabuma.\n\nSiiski jätkus näiteks Pärnumaal Kabli rõngastusjaamas sabatihaste erakordselt arvukas ränne.\n\nEsialgse kiirkokkuvõtte andmetel loendati linnuvaatluspäevadel kõige enam kuldnokki, viuparte, merivarte, valgepõsk-laglesid, hanesid ja kiivitajaid.\n\nKõige sagedamini nähtud liigid olid samad ja samas järjestuses nagu eelmiselgi aastal: rasvatihane, hallvares, pasknäär, sinikael-part ja harakas.\n\nEsialgsetel andmetel oli kõige haruldasem kohatud liik vööt-lehelind, keda on sel sügisel meil nähtud juba erakordselt palju. Huvitavamad liigid olid ka näiteks koldjalg-hõbekajakas, lepalind, sinirind, lõopistrik.\n\nEestimaal on veel liikvel isegi mõni valge-toonekurg ja hulk suitsupääsukesi.\n\nNädalavahetusel tehtud linnuvaatluste tulemusi oodatakse 5. oktoobrini. Neid saab edastada veebi vaatlusvormi abil Eesti Ornitoloogiaühingu kodulehel www.eoy.ee või saata postiga aadressil Veski 4, 51005 Tartu.\n\nLinnuvaatluspäevade lõplik kokkuvõte tehakse oktoobri teisel nädalal.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Nädalavahetusel toimunud rahvusvahelistel linnuvaatluspäevadel EuroBirdwatch2016 olid linnuhuvilised pühapäeva pärastlõunaks Eestis kokku lugenud ligi 50 000 lindu vähemalt 132 liigist.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Vaata läbi uudise pealkiri ja tekst ning loo loov sissejuhatav lause, mis haakub artikli sisuga.\n\n## Pealkiri:\n\nJüri Vipsi viimase ringi möödasõit tõi võistkonnale meistritiitli\n\n## Põhitekst:\n\nHockenheimi ringrajal toimunud viimase etapi kvalifikatsioonis sõitis Jüri Vips välja ringiajad, mis andsid kaheks esimeseks sõiduks vastavalt neljanda ja kolmanda koha.\n\nAvasõidus õnnestus hea stardi teinud Jüri Vipsil mööduda ühest konkurendist ja tõusta kolmandale kohale. Lisaks poodiumikohale teenis Vips ka esikohapunktid uustulnukate seas. Teises sõidus kastis vihm raja märjaks kohe pärast starti. Vips kaotas stardisaginas paar kohta ja oli seejärel sunnitud sõitma rajalt välja vältimaks tema ees toimunud avariid ja ta langes kolmandasse kümnesse. Finišijoone ületas ta 16. kohal ja teenis mõned punktid uustulnukate arvestuses.\n\nKolmandat sõitu alustas Jüri Vips kaheksandalt kohalt ja tõusis suurepärase stardi järel kiirelt viiendaks. Peagi möödus Vips veel ühest konkurendist ja alustas viimast ringi neljandalt kohalt. Veel üks möödasõit aitas Jüri Vipsil tõusta taas poodiumile ja mis veelgi tähtsam - aitas Prema Powerteamil võita kokkuvõttes meistritiitel võistkondlikus arvestuses.\n\n\"Kvalifikatsioonis polnud meie tiimi autodel head kiirust sirgetel, aga siiski õnnestus lõpuks välja sõita päris head stardikohad,\" kommenteeris Jüri Vips. \"Esimeses sõidus tegin hea stardi ja finišeerisin kolmandal kohal. Teises sõidus polnud mul avarii vältimiseks muud võimalust, kui murule sõita. Aga kolmandas sõidus oli see viimase ringi möödasõit ülitähtis, sest just tänu sellele möödumisele teenisime piisavalt punkte, et võita Prema Powerteamile tiitel tiimide arvestuses.\"\n\nNelja nädala pärast sõidetakse viimane etapp Itaalia F4 sarjas, kus Jüri Vips hoiab liidrikohta uustulnukate arvestuses.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Saksamaa F4 meistrivõistluste viimasel etapil Hockenheimis saavutas Jüri Vips üldarvestuses kaks kolmandat kohta ja oli mõlemal korral parim uustulnukate arvestuses. Meistrivõistluste kokkuvõttes saavutas Jüri Vips teise koha uustulnukate seas ja kuuenda koha üldarvestuses.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Tutvu artikli sisuga ja loo sellele pika lausega sissejuhatus, mis köidab lugeja tähelepanu.\n\n## Pealkiri:\n\nRalf Aron oli F3 etapil uustulnukate seas esimene ja teine\n\n## Põhitekst:\n\nImola ringrajal toimunud etapi kvalifikatsioonisõitudes sõitis Aron võistlussõitudeks välja vastavalt kümnenda, kuuenda ja viienda stardikoha.\n\nHea stardiga avasõidus suutis Ralf Aron mööduda mitmest konkurendist ja ületas finišijoone seitsmendana. Teine sõit oli nagu esimese kordus ja taas suurepärase stardi teinud Ralf Aronil õnnestus mööduda kahest konkurendist ning finišeerida neljandana. Uustulnukate arvestuses tõusis Aron aga poodiumi teisele astmele. Kolmandas sõidus tegi Ralf Aron olulise möödasõidu kohe avaringil, kui ta suutis mööduda oma peamisest rivaalist uustulnukate punktitabelis ja tõusta neljandaks. Tõrjunud edukalt konkurendi edasised rünnakud, lõpetas Prema Powerteami sõitja võidusõidu neljandana ja saavutas esikoha uustulnukate arvestuses.\n\n\"Vabatreeningutel oli mul kiirus väga hea, aga kahjuks oli kvalifikatsioonis palju ebõnne, sest konkurentide väljasõidud rikkusid mitu head ringi,\" kommenteeris Ralf Aron. \"Viimastel etappidel on Volkswageni mootorid olnud sirgetel palju kiiremad kui meie Mercedese jõuallikad, aga sellegipoolest õnnestus mul kõigis kolmes sõidus oma stardikohta parandada.\"\n\nEnne kahe nädala pärast toimuvat Euroopa F3 meistrisarja viimast etappi hoiab Ralf Aron uustulnukate punktitabelis teist kohta ja on üldarvestuses kaheksandal kohal.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Euroopa F3 meistrivõistluste eelviimasel etapil õnnestus Ralf Aronil kõigis kolmes võistlussõidus parandada oma stardikohta ja lõpetada esikümnes, nendest kahel saavutas ta neljanda koha. Uustulnukate arvestuses lisas eestlane oma kontole esimese ja teise koha punktid.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Loe hoolikalt uudise pealkiri ja sisu ning kirjuta artiklile pikk sissejuhatav lause, kasutades oma kujutlusvõimet.\n\n## Pealkiri:\n\nHalb märk valikmänguks: Vassiljev puudub Poola liigas meeskonna koosseisust\n\n## Põhitekst:\n\nPraeguseks on selge, et Vassiljevit segab kerge vigastus ja seetõttu teda täna koosseisus ei olegi, vahendab Postimees.\n\n\"Vassiljev andis meile enne mängu teada, et tal on kerge vigastus ja ta jätab seetõttu liigamängu vahele,\" edastas Eesti Jalgpalli Liit. Homsel koondise kogunemisel pidi Vassiljev kohal olema.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Eesti jalgpallikoondise poolkaitsja Konstantin Vassiljevi koduklubi Bialystoki Jagiellonia kohtub täna Poola kõrgliigas koduväljakul Szczecini Pogoniga. Ootamatult ei ole võistkonna koosseisus aga Vassiljevit, kes on sel hooajal Poola kõrgliiga suurim väravakütt.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Vaata läbi uudise pealkiri ja tekst ning loo loov sissejuhatav lause, mis haakub artikli sisuga.\n\n## Pealkiri:\n\nEesmärk: 3. klassi järel peaks laps oskama ujuda 200 meetrit, sukelduda ja vee peal puhata\n\n## Põhitekst:\n\n\"Selleks, et saada uut kvaliteeti, on vaja ka vahendeid juurde, mida me ka riigieelarvest taotlesime,\" sõnas kultuuriminister Indrek Saar intervjuus Vikerraadio saatele \"Spordipühapäev\". \"Valitsuses oli sel teemal ka üsna põhjalik arutelu, aga leppisime kokku, et tuleme enne järgmist riigieelarve strateegia arutelu selle teema juurde tagasi. Valmistame ta veel nende küsimuste pealt ette, mis tehnilise külje pealt üles jäid. Loodame, et sealt tuleb ka mingi kindlam kokkulepe, mis lähitulevik olema saab.\"\n\nSaare sõnul on juba praeguseks ujumisliit, päästeamet, kultuuriministeerium, haridusministeerium ja ka rahandusministeeriumi riigihalduse osa selle teema vedamisel üksjagu tööd ära teinud.\n\n\"Meil on selge nägemus olemas ja see annaks jõuda tasemeni, kus laste baas pärast esimest kolme klassi oleks tasemel, kus nad suudavad ujuda järjest mitte 25 meetrit nagu praegu, vaid 200 meetrit, kusjuures sinna sisse käib ka oskus vahepeal vee peal puhata ja sukelduda,\" lausus Saar. \"See on oluline kvaliteedivahe ja peaks päästma terve hulga inimelusid, sest ootamatult vette kukkudes ei pruugi tänane tase sugugi mitte piisav olla.\"\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Lähitulevikus plaanitakse oluliselt parandada eestlaste ujumisoskust ja seda eelkõige läbi algklassides pakutava õpetuse. Kui praegu peavad kolmanda klassi lapsed ujuma järjest 25 meetrit, siis tulevikus soovitakse seda nihutada lausa 200 meetri peale.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Loe artikli pealkirja ja sisu. Kasuta oma loomingulisi võimeid, et koostada detailne ja põhjalik ühelauseline sissejuhatus sellele uudisele.\n\n## Pealkiri:\n\nKestvuskrossi Eesti meistrivõistluste kolmanda etapi võitis Edgars Silins\n\n## Põhitekst:\n\nSoolotsiklite kahetunnise võidukihutamise seitsmekilomeetrisel rajal võitis lätlane Edgars Silins Martin ja Aigar Leoki ees. Stardist asus sõitu juhtima Aigar Leok, tema järel lätlane Janis Vinters ja vend Martin. Teiseks ringiks olid vennad positsioonid vahetanud, lätlane Silins oli aga tõusnud kolmandaks. Martin ja Aigar vedasidki sõitu tandemina, vahetades pidevalt omavahel positsioone kuni kümnendal ringil Silins ette pääses ning Martin Aigari ees üle finišijoone sõitis. Silins oli ka ainus, kes etteantud sõiduajaga 11 ringi läbis.\n\nSilins võitis ühtlasi klassis E-1, kus ta jättis selja taha Andre Parki (RedMoto Racing) ja Gints Berzinsi (Läti). Klassis Enduro võidutses üldarvestuse teine Martin Leok (KTM, Sõmerpalu MK), teine oli Mart Meeru (KTM, Sõmerpalu MK) ja kolmas Ragnar Valdstein (KTM, Karksi Racing Team). Klassis E-2 oli kiireim üldarvestuse kolmas Aigar Leok (Yamaha, Sõmerpalu MK) Janis Vintersi (Läti) ja Gregor Kaarese (Yamaha, RedMoto Racing) ees. Klassi E-3 kiireimad olid Elary Talu (KTM, Sõmerpalu MK), Jarmo Lehiste (Sherco, Paikuse MK) ja Edgar Kasesalu (KTM, Paikuse MK).\n\nÜlejäänud klasside esikolmikud: Harrastajad B: Siim Rotmeister (Honda, Pärnu Motoclub), Carl Mattias Räägel (KTM, MX Racing Team), Kermo Uue (Yamaha, Motoklubi AEX); Hobby 30+: Janis Freimanis (Husqvarna, Läti), Aivars Kukojs (KTM, Läti), Oliver Toomela (Yamaha, Paikuse MK); Veteran 40+: Einars Vinters (KTM, Läti), Toivo Nikopensius (Yamaha, Paikuse MK), Reio Engman (Yamaha, MK Lääne); Seenior 50+: Ivars Mikelsons (KTM), Jüri Makarov (Honda, Päru Motoclub), Andris Kalninš (Husqvarna, Läti); Harrastajad C: Jorma Arukase (Honda, Pärnu Motoclub), Risto Ild (Yamaha, Pärnu Motoclub), Janis Lubans (KTM, Läti); 85cc: Markuss Daniels Jantirans (KTM, Läti), Mattias Graumann (KTM, Pärnu Motoclub); Naised: Kadri Ehamäe (Honda, HRC Eesti), Kris Jalas (TM, Sõmerpalu MK).\n\nQuadide ja ATV-de sõitu asus stardis juhtima lätlane Valters Kirilko Martin Filatovi ja Kaspar Kanguri ees. Teisel ringil suutis Kangur haarata teise ja neljandal ringil esimese koha. Sõidu võitis Kangur (Honda, Catwees Honda Racing, Paikuse MK). Pooleteist tunni jooksul läbis ta seitse ringi. Kangur oli võitja ka Quad klassis, teine oli seal Kangurile 35 sekundiga kaotanud Valters Kirilko (KTM, Läti) ja kolmas Martin Filatov (Honda, Catwees Honda Racing, Kagu MK).\n\nQuad Harrastajad klassi esikolmik oli Taavi Raadik (Honda, Catwees Honda Racing, Paikuse MK), talle vaid 1,20 minutiga kaotanud Läti tütarlaps Monta Kirilko (KTM) ja kolmas Janek Vernik (Yamaha, Motobox Racing Team).\n\nATV-sid oli stardis vaid kolme: esimene Armands Laptins (Can-Am, Läti), teine Gunars Bucenieks (Can-Am, Läti) ja kolmas Ernst Saan (Yamaha).\n\nVõistluse detailsed tulemused.\n\nMeistri- ja karikavõistluste üldseis.\n\nKestvuskrossi EMV neljas ja viimane etapp toimub 22. oktoobril Haapsalu lähedal Kiltsi lennuväljal.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Laupäeval, 1. oktoobril toimus Paikusel Reiu liivakarjääris Eesti kestvuskrossi meistri- ja karikavõistluste kolmas etapp, mille raskel rajal võitsid soolotsiklitel Edgars Silins ja quadidel Kaspar Kangur.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Loe hoolikalt uudise pealkiri ja sisu ning kirjuta artiklile pikk sissejuhatav lause, kasutades oma kujutlusvõimet.\n\n## Pealkiri:\n\nVIDEO | Vene koduklubi alustas Ühisliigat kaotusega\n\n## Põhitekst:\n\nVene viibis väljakul ligi 31 minutit ja viskas selle ajaga üheksa punkti, lisaks võttis ta viis lauapalli ja andis ühe korvisöödu. Nižni Novgorodi parimatena viskasid nii Kenny Boynton kui Deandre Kane 15 punkti.\n\nUniksi resultatiivseim oli Jevgeni Voronov 18 punktiga.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Korvpalli Ühisliiga uue hooaja avamängus võõrustas Kaasani Uniks Siim-Sander Vene koduklubi Nižni Novgorodi, kodupubliku ees mänginud Uniks võttis kindla 104:81 võidu.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Tutvu artikli sisuga ja loo sellele pika lausega sissejuhatus, mis köidab lugeja tähelepanu.\n\n## Pealkiri:\n\nSchäuble kutsus üles looma \"Saksa islamit\"\n\n## Põhitekst:\n\nSchäuble kutsus inimesi üles olema sallivad, öeldes, et sadade tuhandete migrantide saabumine nõuab sakslastelt suuremat mõistmist, vahendas Reuters.\n\n\"Kahtlemata on moslemite arvu kasv meie riigis väljakutse tavaühiskonna avatusele,\" ütles Schäuble ajalehes Welt am Sonntag.\n\n\"Enamiku põgenike päritolu tähendab seda, et me peame varasemast rohkem tegelema inimestega, kes on pärit üsna erinevast kultuuriringist,\" lisas ta.\n\nMinister tunnistas, et seksuaalrünnakud Kölnis ja kaks rünnakut suvel, mille eest võttis vastutuse ISIS, on inimeste tuju alla viinud.\n\n\"Me ei peaks selles pingestunud olukorras lubama tekkida atmosfääri, kus hästi integreerunud inimesed tunnevad end Saksamaal võõrana,\" ütles ta.\n\nVaatamata ksenofoobsete rünnakute arvu kasvule Saksamaal, usub Schäuble, et enamik sakslasi tahab pagulasi enda sekka.\n\nEelmisel aastal saabus Saksamaale Lähis-Idast ja Aarfikast ligi miljon migranti. See tekitas aga ühiskonnas pingeid ja kasvatas toetust parempoolsele parteile Alternatiiv Saksamaale (AfD). AfD hinnangul ei vasta aga islam Saksa põhiseadusele.\n\nSamuti on tekitanud suure hulga migrantide saabumine pingeid kogukondades ning toonud kaasa paremäärmusliku vägivalla kasvu ja üha enam rünnakuid migrandikeskuste vastu.\n\nSchäublet nähakse võimaliku CDU kandidaadina kantsleri kohale, kui Angela Merkel ei peaks tuleval aastal enam kandideerima.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Rahandusminister Wolfgang Schäuble kutsus Saksamaal elavaid moslemeid üles looma \"Saksa islamit\", mis põhineks liberalismil ja sallivusel. Tema sõnul on Saksamaal varjupaika otsivate inimeste sissevool tavaühiskonna jaoks suur väljakutse.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Süvene uudise pealkirja ja sisu ning kirjuta sellele loole sisukas ja informatiivne sissejuhatus, mille pikkus on üks lause.\n\n## Pealkiri:\n\nTund aega ülekaalus mänginud Sogndal leppis 0:0 viigiga\n\n## Põhitekst:\n\nPealtnäha väärtusliku viigipunkti kõrval jättis veidi mõru maigu sisse fakt, et Brann teenis 32. minutil punase kaardi ning oli ligi tund aega sunnitud mängima arvulises vähemuses, vahendab Soccernet.ee.\n\nTaijo Teniste tegi Sogndali eest paremkaitsjana taaskord kaasa kõik 90 minutit. Tabelis hoiab klubi endiselt üheksandat positsiooni.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Norra kõrgliigas tegi Taijo Teniste koduklubi Sogndal koduväljakul tabeli ülemise otsa meeskonna Bergeni Branniga 0:0 viigi.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Vaata läbi uudise pealkiri ja tekst ning loo loov sissejuhatav lause, mis haakub artikli sisuga.\n\n## Pealkiri:\n\nÜRO: Aleppo idaosa tervishoid on hävitatud\n\n## Põhitekst:\n\nTema sõnul elab tsiviilelanikkond mässuliste kontrollivates linnaosades põrgulikes oludes.\n\n\"Haiglate pihta antakse pidevalt lööke,\" märkis ta.\n\nAleppo idaosa suurimat haiglat tabas laupäeval muu hulgas kaks tünnipommi. Haigla sai pihta juba kolmapäeval ja oli seejärel suletud. Samal päeval sai tabamuse ka sama piirkonna suuruselt teine haigla.\n\nIda-Aleppos on vaid kuus toimivat haiglat, teatas neid toetav Süüria Ameerika Meditsiiniselts (Syrian American Medical Society). Neist vaid üks saab aidata traumadega patsiente. Enam kui 250 000 lõksus olevat tsivilisti on ravimas vaid 30 arsti.\n\nPommirünnakud Ida-Aleppole on O'Brieni hinnangul sellise taseme metsikused, mis ei tohiks kellelegi osaks saada.\n\n\"Kell käib. Lõpetage veresaun kohe!\" nõudis O'Brien.\n\nSüüria relvajõud üritavad Vene õhujõudude toel vallutada kogu Aleppot. Rängad pommirünnakud on nõudnud sadu inimohvreid.\n\nSüüria relvajõud liikusid pühapäeval vähesel määral edasi linna põhjaosas, teatas Süüria Inimõiguste Vaatluskeskus. Üle nädala kestnud suurpealetung ei ole viinud läbimurdeni.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Süüria Aleppo linna idaosa tervishoid on pea täielikult hävitatud, ütles pühapäeval ÜRO humanitaarabi koordinaator Stephen O'Brien.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Loe uudis läbi ning loo sellele fantaasiarikas ja pikk lause, mis võiks uudist tutvustada.\n\n## Pealkiri:\n\nKüünlavalgel peetud Männiku öösõidu võitis Andre Kull\n\n## Põhitekst:\n\nFatbike'i omanike arvestuses pälvis esikoha Bruno Tamm, kes edestas napilt Tiimo Tõnissoni ja kolme sekundiga Marek Valdnerit. Rada kulges 4,7 km pikkusel ringil Männiku sõjaväelinnaku territooriumil ja valgust andsid tuhatkond õueküünalt.\n\nEventRent Elamussõitude Sari lõppeb 15.-16. oktoobrini peetava kahe viimase etapiga Hiiumaal. Esimesel päeval on Ristnas kavas mereranna sõit ja hooaja lõpetab Emmastes toimuv mägiratturite teatesõit.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "EventRent Elamussõitude Sarja 6. etapi, Männiku öösõidu võitis Andre Kull, kes edestas sekundiga Kristjan Savisikki ja Dmitri Sõptšenkot. Naistest oli kiireim Marian Punane, kellele järgnesid sama aja saanud Laura Tormet ja poolteist minutit kaotanud Kelly Kalm.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Tutvu uudise pealkirja ja põhisisuga. Kasuta neid fakte, et luua pikk ja sisutihe lause, mis toimib loo sissejuhatusena.\n\n## Pealkiri:\n\nVIDEOD | Saalijalgpall sai läbi aegade kolmanda maailmameistri\n\n## Põhitekst:\n\nFinaalmatšis lõid võitjate kasuks kaks väravat Alamiro Vaporaki ja Alan Brandi, ühe tabamuse lisas Leandro Cuzzolina. Venemaa eest tegi kübaratriki Brasiilia juurtega Eder Lima. Ühe värava lõi ka Dmitri Lõskov.\n\nPronksikohtumises oli Iraan pärast 2:2 lõppenud mängu Portugalist penaltiseerias 4:3 üle.\n\nTurniiri parimaks mängija ja parima väravavahi tiitel läks Argentinasse. Need said vastavalt Fernando Wilhelm ja Nicolas Sarmiento. Turniiri parimaks väravakütiks osutus 12 tabamusega portugallane Ricardinho.\n\nArgentinale oli see ajaloo esimeseks MM-medaliks üldse. Viis korda on maailmameistriks kroonitud naaber Brasiilia ja kaks korda Hispaania. Tänavusel turniiril kaotas Hispaania veerandfinaalis Venemaale ja Brasiilia juba kaheksandikfinaalis Iraanile.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Kolumbias peetud saalijalgpalli maailmameistrivõistlustel teenis esikoha Argentina koondis, kes alistas finaalis Venemaa 5:4.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Loe artikli pealkiri ja sisu, seejärel loo pikk ja põnev lause, mis võiks olla artikli sissejuhatus.\n\n## Pealkiri:\n\nÕigusemõistmise nädalal on tähelepanu all kohtusüsteemi käekäik\n\n## Põhitekst:\n\nJustiitsminister Urmas Reinsalu sõnul püsib usaldus Eesti kohtusüsteemi vastu kõrge ja ka rahvusvahelistes võrdlustes on Eesti õigussüsteem kõrgel kohal.\n\nNädala vältel annavad SA Õigusteenuste Büroo juristid vähekindlustatud isikutele tasuta õigusnõu 11 Eesti linnas - Tallinnas, Tartus, Jõhvis, Rakveres, Raplas, Haapsalus, Kärdlas, Võrus, Jõgeval, Valgas ja Kuressaares.\n\nTartus annab tasuta õigusnõu ka justiitsminister Urmas Reinsalu. Täpsem info asukohtade ja kellaaegade kohta kohtute kodulehelt.\n\nNeljapäeval toimuval ümarlaual astuvad paneeldiskussioonis üles riigikohtu esimees Priit Pikamäe, riigi peaprokurör Lavly Perling, advokatuuri esimees Hannes Vallikivi, ajakirjanikud Kärt Anvelt ja Tarmo Vahter.\n\nArutelu modereerib ERR-i veebiväljaande peatoimetaja Anvar Samost. Ümarlaua eesmärk on täiendada teadmisi ja jagada kogemusi osapoolte tööspetsiifikast, teadvustada ühisosa õigusriigi kujundamisel ja leida lahendusi edasise koostöö tõhustamiseks.\n\n\"Meedia ja seeläbi ka avalikkuse kaasamine õigusemõistmisesse võimaldab kindlustada kohtulahendite ühiskondlikku aktsepteeritavust ja vältida õigusemõistmise võõrandumist tegelikust elust. Et lahend ja selle asjaolud tavainimesele siiski arusaadavaks teha, on ajakirjanduse ja kohtute koostöö väga vajalik,\" märkis Priit Pikamäe.\n\nTraditsiooniliselt kuulutab riigikohus õigusemõistmise nädalal välja ka õpilaste kaasuskonkursi, mille eesmärk on tõsta õpilaste õigusteadlikkust ning arusaamist õigusemõistmise protsessist.\n\nKa tänavu on õpilastel võimalik kaasuseid lahendada loovas vormis, olgu selleks essee, luuletus, joonistus, näidend vms.\n\nNädala kavas on mitmeid teisigi õpilastele ja tudengitele suunatud üritusi - õpilased on kutsutud kohtumajadesse ühiskonnaõpetuse tunde pidama ja osalema istungitel, kohtunikud tutvustavad õpilastele ja üliõpilastele kohtute tööd ning kohtunikuametit.\n\nLisaks korraldab Tartu halduskohus abiturientidele suunatud harjutuskohtu võistluse.\n\nSamuti avatakse näitus \"Õigusriik karikatuuris\".\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Esmaspäeval algab üle-eestiline õigusemõistmise nädal, mille käigus jagatakse tasuta õigusnõu ja räägitakse tavapärasest enam kohtusüsteemi käekäigust.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Vaata läbi uudise pealkiri ja tekst ning loo loov sissejuhatav lause, mis haakub artikli sisuga.\n\n## Pealkiri:\n\nPolitsei kaasas Viljandimaal kadunudks jäänud Tõnise otsingutesse ka lennusalga\n\n## Põhitekst:\n\nViljandi politseijaoskonna välijuht Erki Jürgen ütles, et maastikuotsingud Tõnise leidmiseks jätkuvad.\n\n\"Inimahelikud, teenistuskoer ja kopterimeeskond kontrollisid metsamaastikku, kuid meest sealt leida ei õnnestunud,\" kirjeldas välijuht Erki Jürgen, kelle sõnul jätkatakse otsimist lähistele jääval rabamaastikul.\n\n\"Meil on abis mitu inimest ATV-dega, kes tuvastasid raba esmasel ülevaatusel ka ühe kahtlase jälje. Vajab siiski lähemalt selgitamist, kas sel võib olla seost otsitava Tõnisega,\" selgitas välijuht.\n\nTeist päeva vältavad aktiivsed otsingud on planeeritud esialgu pimeduse saabumiseni, sest halb nähtavus raskendab oluliselt võimalust leida meest, aga ka teisi abistavaid juhtlõngu.\n\n\"Samuti on otsingute peatamine pimenemisel vajalik selleks, et tagada abis olevate otsijate ohutus,\" rõhutas Jürgen.\n\nOtsinguoperatsioonil osaleb umbes poolsada inimest, nende seas on lisaks politseinikele kohalikud elanikud ning ESTSAR ja OPEROG vabatahtlike otsingugrupid.\n\nTõnis on umbes 180 cm pikk, hallide lühikeste juustega ning kannab prille. Mehel on seljas rohekas-pruun jope, peas pruun nokamüts ning jalas tumedad püksid. Kaasas oli tal roheline seljakott.\n\nPolitsei abi Tõnise asukoha tuvastamisel palus tema lähedane, kelle sõnul pidanuks Tõnis täna hommikul minema Viljandimaal Tänassilma kanti jahile, kuid mees sinna ei jõudnud. Lähedaste mure on seda suurem, et Tõnis lahkus kodust küll oma tavapärases jahiriietuses, ent relva ega jahitunnistust ta kaasa ei võtnud.\n\nPolitsei kogus infot mehe tuttavatelt, kelle hinnangul olevat Tõnis kodust lahkumise eel käitunud kahtlaselt. Teada on, et Tõnis kurtis eelnevalt oma tervisliku seisundi pärast, mistõttu ei saa välistada, et ta võib kõrvalist abi vajada. Seda enamgi püüdsid lähedased ja tuttavad täna jooksvalt Tõnisega telefonitsi ühendust saada, kuid mehe mobiiltelefon on välja lülitatud ning tema asukohta pole seega võimalik positsioneerida.\n\nÕhtupoolikuks õnnestus välja selgitada, et mitu inimest nägid päeval Tõnist suundumas Kõpu valda, kus on tema sünnikodu. Sinna on suundunud ka praegusel ajal politseinikud ja Tõnise tuttavad, et mees üles leida ning saada selgust, kas tema tervis või elu võib olla ohtu sattunud.\n\nKui keegi on kirjeldatusele vastavalt meest näinud pärast laupäeva hommikut või teavad öelda, kus Tõnis võiks olla, palutakse sellest teada anda hädaabinumbril 112.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Politsei käivitas laupäeval otsingud tuvastamaks Viljandis kodust lahkunud ja arvatavalt Kõpu valda suundunud 78-aastase Tõnise asukohta. Otsingutesse on kaasatud ka koerad ja PPA lennusalk.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Tutvu artikli sisuga ja loo sellele pika lausega sissejuhatus, mis köidab lugeja tähelepanu.\n\n## Pealkiri:\n\nOtt Tänak: me ei olnud paremaks tulemuseks võimelised, aga saime kogemusi\n\n## Põhitekst:\n\n\"Oli raske nädalavahetus,\" tunnistas Tänak meeskonna pressiteate vahendusel. \"Me ei olnud paremaks tulemuseks võimelised, aga tähtis oli kõik katsed lõpetada ja järgmiseks hooajaks kogemusi saada. Need teed on väga erilised ja nüüd meil vähemalt 2017. aastaks rohkem teadmisi.\"\n\nKa Tänaku tiimi DMACK-i juht Dick Cormack tähtsustas uute teadmiste hankimist. \"See oli esimene kord, kui me Korsikal võistlesime ja igal juhul oli raske heidelda Micheliniga, kel on nendelt teedelt ja teekatetelt aastatepikkused kogemused. Ott tegi sama tulemuse, mis eelmisel aastal ja saime kogemusi, mida saab sellisel tasemel üksnes võistlustel.\"\n\nMM-sarja kokkuvõttes hoiab Tänak 53 punktiga üheksandat kohta. Esikolmiku moodustavad prantslane Sebastien Ogier (Volkswagen) 195, norralane Andreas Mikkelsen (Volkswagen) 127 ja belglane Thierry Neuville (Hyundai) 112 punktiga. Sõita jääb veel kolm etappi Hispaanias, Suurbritannias ja Austraalias.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Ott Tänak ja Raigo Mõlder (Ford) lõpetasid autoralli MM-etapi Korsikal kümnenda kohaga. Rallivõidu võttis MM-sarja üldliider Sebastien Ogier.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Loe uudis läbi ja pane oma kujutlusvõime tööle, et välja mõelda üks korralik sissejuhatav lause sellele loole.\n\n## Pealkiri:\n\n90 raamatut 90 päevaga. Ray Bradbury \"451º Fahrenheiti\"\n\n## Põhitekst:\n\nKäes on 1953. aasta.\n\nEesti rahva alateadvusse läheb see aasta lootuse aastana. 5. märtsil sureb Jossif Stalin ning tekib lootus olude paranemisele, kuigi antud tõika ei maksa ka üle tähtsustada. Jah, juba märtsi lõpus kuulutati välja NSV Liidus esimene amnestia ja juuni lõpus vahistatakse kurikuulus Beria, kuid impeeriumi ääremail ollakse keskuses toimuva suhtes äraootaval seisukohal. Eesti elab metsavendadevastaste suuroperatsioonide tähe all ning sellised sündmused nagu Elizabeth II kroonimispidu või Berliini tööliste ülestõus 17. juunil jõuavad Eestini vaid kauge kajana Ameerika Hääle vahendusel.\n\nLoomulikult ei tea toona keegi ka midagi teisel pool Atlandi ookeani ilmuvast Ray Bradbury romaanist \"451º Fahrenheiti\". See on teos, mille toona 33aastane autor kirjutas Ameerikas leviva mäkartismi – kommunistidevastase paranoilise nõiajahi – laineharjal hoiatusromaanina ühiskonnast, kus raamatud on keelatud ja tuletõrjujate töö on trükisõna hävitamine.\n\n\"451º Fahrenheiti\" on Bradbury teine romaan. 1950. aastal ilmub algaja kirjaniku sulest novellidest koosnev ja ruttu legendi staatusse tõusev \"Marsi kroonikad\". Aja jooksul kujuneb Bradburyst üks viljakamaid Ameerika ulmekirjanikke, kelle loomingul on olnud oluline roll ulmekirjanduse avamisel peavoolulugejale ning ulmeteemade toomisel peavoolukirjandusse. Ja vastupidi.\n\nKuigi \"451º Fahrenheiti\" on oma ajastu laps, näitavad nii teose ekraniseeringud kui selle pidevad uustrükid ja tõlked, et raamatu tähendus on laiem. Eks igal ajastul on oma hirmud ning paljuski on praegugi aktuaalne kirjandus, milles räägitakse inimeste mõtteid suunavast ja tasalülitavast ühiskonnast. See, et \"451º Fahrenheiti\" ilmus eesti keeles Loomingu Raamatukogus Hans Luige tõlkes juba 1959. aastal, kuulub aga vaat et imede valda. Pole ju raske aimata, kuidas mõtestas nõukogude ajal eesti lugeja seda totalitarismikriitilist raamatut.\n\nSari \"90 raamatut 90 päevaga\" on eetris iga päev alates 5. septembrist \"Vikerhommikus\" kell 8.50.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "90 aasta jooksul, mis lahutavad meid regulaarsete raadiosaadete algusest Eestis, on ilmunud maailmas palju põnevat kirjandust. Need raamatud on kõik oma ajastu lapsed ja ühtlasi selle kujundajad, peegeldades erinevaid tehnilisi, kultuurilisi ja poliitilisi olusid. Vikerraadio toimetajad Urmas Vadi ja Peeter Helme valisid välja 90 teost ajavahemikust 1926 kuni 2016, mida tutvustatakse iga päev alates 5. septembrist. Teksti kujul saab neid lugeda ERR kultuuriportaalist.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Vaata läbi uudise pealkiri ja tekst ning loo loov sissejuhatav lause, mis haakub artikli sisuga.\n\n## Pealkiri:\n\nJaanimaa värske koduklubi võitis eestlase abita\n\n## Põhitekst:\n\nJaanimaa veel Melsungeni rivistusse ei kuulunud. Võitjate parim oli kaheksa väravat visanud Michael Allendorf.\n\nHooaega kolme kaotusega alustanud, kuid viimasest kolmest mängust kaks võitnud Melsungen hoiab tabelis nelja punktiga 12. kohta. Mait Patraili meeskond Hannover-Burgford on kuue punktiga kaheksas.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Eesti käsipallikoondislase Dener Jaanimaa uus koduklubi Melsungen alistas Saksamaa kõrgliigas eile koduväljakul Göppingeni meeskonna 31:27 (16:16).",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Loe artikli pealkiri ja sisu, seejärel loo pikk ja põnev lause, mis võiks olla artikli sissejuhatus.\n\n## Pealkiri:\n\nTürgi politsei pidas kinni Fethullah Güleni venna\n\n## Põhitekst:\n\nPolitsei võttis Kutbettin Güleni vihje peale kinni sugulase kodus Izmiri provintsi Gaziemiri piirkonnas, vahendas uudisteagentuur Anadolu.\n\nTegemist on esimesega Güleni viiest elusolevast vennast ja õest, kes putšikatse järel kinni on peetud. Teda süüdistatakse relvastatud terrorirühmitusse kuulumises, lisas Anadolu üksikasju täpsustamata.\n\nKutbettin Güleni kuulab üle terrorivastane politsei.\n\nKunagine Recep Tayyip Erdoğani liitlane Fethullah Gülen elab Ühendriikides eksiilis alates 1999. aastast. Türgi süüdistab teda 15. juuli riigipöördekatse korraldamises, Gülen on neid süüdistusi kategooriliselt eitanud.\n\nPutšikatse järel on vahistatud umbkaudu 32 000 inimest.\n\nTürgi meedia andmeil on Gülenil viis venda, kellest kaks on surnud, ning kaks õde.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Türgi politsei pidas pühapäeval kinni riigipöördekatses süüdistatava ja USA-s elava vaimuliku Fethullah Güleni venna, teatas riigimeedia.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Loe uudis läbi ning loo sellele fantaasiarikas ja pikk lause, mis võiks uudist tutvustada.\n\n## Pealkiri:\n\nSebastian Vettel sai tänase intsidendi eest karistada\n\n## Põhitekst:\n\nVettel põrkas Malaisa etapi esimeses kurvis kokku Max Verstappeniga (Red Bull), sõitis seejärel otsa Nico Rosbergile (Mercedes) ja katkestas. Rosberg kukkus algselt 21. positsioonile, kuid suutis siiski kolmandaks tõusta. Kohtunikud tõlgendasid õnnetust Vetteli veana.\n\nLisaks kolmele loovutatud positsioonile stardirivis sai Vettel ka kaks karistuspunkti. Kokku on tal neid hetkel neli.\n\nMalaisias sai kaksikvõidu Red Bull, esikohal lõpetas Daniel Ricciardo ning teine oli Verstappen. MM-sarja juhib 288 punktiga Rosberg, kellest tiimikaaslane Lewis Hamilton jääb maha 23 silmaga. Vettel on 153 punktiga viies.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Neljakordne vormel-1 maailmameister Sebastian Vettel (Ferrari) peab järgmisel MM-etapil Jaapanis loovutama stardireas kolm positsiooni.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Loe artikli pealkiri ja sisu, seejärel loo pikk ja põnev lause, mis võiks olla artikli sissejuhatus.\n\n## Pealkiri:\n\nLigur edestas rallikrossi MM-debüüdil Solbergi, Loeb võttis esimese võidu\n\n## Põhitekst:\n\nTavapäraselt Super1600 klassi EM-sarjas võistlev Ligur sõitis Lätis SuperCar klassis Reinsalu Sport meeskonna Ford Fiestaga. Avapäeval tehniliste probleemidega kimpus olnud ja kahe kvalifikatsioonisõidu järel 18. kohal olnud Ligur oli pühapäeval kolmandas eelsõidus 15. ja neljandas eelsõidus 17.. Ligur sai ka kokkuvõttes 17. koha, olles esimene, kes jäi punktita.\n\nLigur edestas ka MM-sarja kahel esimesel hooajal maailmameistriks tulnud norralast Petter Solbergi, kes tegi Lätis karjääri halvima võistluse, jäädes esimest korda poolfinaalidest välja.\n\nSolberg alustas Riia etappi esimese kvalifikatsioonisõidu viienda kohaga, teise sõidu järel aga näidati talle keelatud võtte eest musta lippu ja tulemus tühistati, seega lõpetas Solberg avapäeva alles 22. kohal. Teisel päeval sai Solberg vihmamärjal rajal kirja 14. ja 8. tulemuse, mis andis talle kokkuvõttes vaid 19. koha. Solbergi senine halvim tulemus MM-sarjas oli 10. koht.\n\nKarjääri esimese võidu rallikrossi MM-sarjas võttis üheksakordne autoralli maailmameister Sebastien Loeb (Peugeot 208), teisena lõpetas MM-sarja üldliider Mattias Ekström (Audi S1) ja kolmanda koha sai Loebi tiimikaaslane Timmy Hansen (Peugeot 208). Neljas oli finaalis Andreas Bakkerud (Ford Focus) ja viies Johan Kristoffersson (Volkswagen Polo), Timur Timerzjanovi (Ford Fiesta) võistlus lõppes esimeses kurvis seinasõitmisega.\n\nSolbergi kolmas järjestikune MM-tiitel tundub üsna võimatu ülesandena, kuna jäänud on vaid kaks etappi ja 228 punktiga on liider Ekström, teiseks tõusis Kristoffersson 201 punktiga, Solbergil on kolmandana 194 punkti. Ühelt etapilt on maksimaalselt võimalik koguda 30 punkti.\n\nParalleelselt SuperCar’i MM-etapiga oli Riias kavas ka sama klassi viimane EM-etapp, kus samuti Reinsalu Sport meeskonna Ford Fiestaga sõitev Andri Õun sai 17. koha.\n\nEM-sarjas neli esimest etappi võitnud ja tiitli juba kindlustanud Kevin Hansen (Peugeot 208) sõitis finaali esimesel ringil seina ja langes võistlejaterivis tahapoole, aga suutis lõpuks ikkagi teisena lõpetada, võidu võttis norralane Tommy Rustad (Peugeot 208), kolmas oli ungarlane Tamas-Pal Kiss (Peugeot 208).\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Rallikrossi MM-sarjas debüüdi teinud Janno Ligur sai esimest korda Riias Bikernieki rajal peetud etapil 17. koha.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Loe hoolikalt uudise pealkiri ja sisu ning kirjuta artiklile pikk sissejuhatav lause, kasutades oma kujutlusvõimet.\n\n## Pealkiri:\n\n\"Olukorrast riigis\": Keskerakonda suudaks koos hoida Yana Toom\n\n## Põhitekst:\n\n\"Umbes samasuguse tõenäosusega nagu Kersti Kaljulaid on Eesti president pärast homset ei ole Edgar Savisaar pärast novembrit enam Keskerakonna juht,\" ütles Lobjakas saates.\n\n\"Kui ei juhtu imet, siis saab Edgar Savisaarest auesimees,\" nõustus Lobjakaga Andrus Karnau.\n\nKarnau hinnangul pole aga näha Savisaare troonile pretendente. \"On Jüri Ratas, kes minu teada siiani ei ole ametlikult öelnud, et ta kandideerib esimeheks. Siis on Kadri Simson, kes on öelnud, et kui Jüri ei ole nõus, siis on tema nõus. Ja see, mida ma näen on see erakond on killustunud mitmeks osaks ja praegu neid erinevaid osasid ühendab see, et tõugata võimult Edgar Savisaar,\" rääkis ta.\n\n\"Kui Edgar Savisaar on tõugatud, siis järgneb omakorda uus võimuvõitlus. Sest ma usun, et igas nendes grupeeringutes on kandidaate, kes tahaks saada kui mitte esimeheks, siis muud rasvast kohta. Suur küsimus on see, kellest teeb erakond Tallinna linnapea kandidaadi, sest aasta ja kahe nädala pärast on kohalikud valimised,\" lisas Karnau.\n\nLobjakas viitas, et kui Ratas ja Simson on Savisaarele kaotanud, siis Reps on võitnud (Reps valiti Keskerakonna volikogu poolt erakonna presidendikandidaadiks - toim.) ja just pidanud eduka esimehe kampaania. Lobjakas ei mõista, miks Repsist ei tehta praegu erakonna esimehe kandidaati.\n\nKüll aga peab Lobjakas Keskerakonna võimuvõitluses võtmeisikuks Yana Toomi. Ta viitas selles valguses ka potentsiaalile Eesti ja Vene tiiva eraldumiseks selles parteis. Parteid suudaks tema hinnangul koos hoida just Toom.\n\nLobjakas arvas, et kui partei võtavad üle Eesti jõud, siis ilmselt tuleb Vene jõududele anda kompenseeriva meetmena rohkem ruumi Tallinnas. \"Kui seda suudetakse teha, siis see partei püsib koos,\" arvas ta.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Raadio kahe saate \"Olukorrast riigis\" saatejuht Ahto Lobjakas leidis, et Keskerakonna lõhenemist Eesti ja Vene tiibadeks suudaks ära hoida Yana Toom. Sellest peaks niiöelda Eesti tiib temaga kompromissile minema. Edgar Savisaare jätkamist parteijuhina pärast novembrikuist kongressi saatejuhid eriti tõenäoliseks ei pea.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Süvene uudise pealkirja ja sisu ning kirjuta sellele loole sisukas ja informatiivne sissejuhatus, mille pikkus on üks lause.\n\n## Pealkiri:\n\nSoomer avas MM-sarjas Supersport klassis punktiarve\n\n## Põhitekst:\n\nKvalifikatsioonis 31. aja sõitnud Soomer (Kalliro Racing) sai võidusõidus 12. koha, teenides selle eest neli punkti.\n\nEtapivõidu võttis prantslane Jules Cluzel (MV Agusta Reparto Corse), teine oli soomlane Niki Tuuli (Kallio Racing) ja kolmas itaallane Ayrton Badovini (Gemar Balloons – Team Lorini).\n\nCluzelile oli see hooaja neljas esikoht.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Hannes Soomer tegi sel nädalavahetusel Prantsusmaal Magny-Coursis kaasa oma selle hooaja teisel Supersport klassi motoringraja maailmameistrivõistluste etapil ja avas punktiarve.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Vaata läbi uudise pealkiri ja tekst ning loo loov sissejuhatav lause, mis haakub artikli sisuga.\n\n## Pealkiri:\n\nLoomehäki võitis kunstiteoste seletaja\n\n## Põhitekst:\n\n\"Inimesed võivad muuseumis olla tihti segaduses, seistes mõne moodsa kunstiteose ees,\" ütles võistkonna liider, Läti Kunstimuuseumis töötav Elina Berzina. Tema idee on luua rakendus, mis skaneerib pildi ning pakub vaatajale selle kohta põnevaid kilde (näiteks: \"Miks lõikas van Gogh endal kõrva ära?\") või teavet, mis lubab kunstiteost paremini mõista.\n\nLoomehäkil, mis toimus Tallinna Ülikooli Balti filmi, meedia, kunstide ja kommunikatsiooni instituudi (BFM) veetava projekti “Cross Motion“ raames, keskenduti innovaatiliste lahenduste otsimisele hariduse, tervise ja turismi valdkonnas. 24-tunnise ürituse käigus töötasid meeskonnad välja ideid mängu- ja audiovisuaaltööstuse kogemuste kasutamiseks neis valdkondades.\n\n\"The Artsy Game’ile tõid võidu läbimõeldud ja selge esitus ning kahe valdkonna, hariduse ja turismi edukas ühendamine,\" põhjendas žürii liige Uldis Zarins. Preemiaks on võimalus arendada oma idee järgneva kaheksa kuu jooksul töötavaks prototüübiks.\n\nÜlejäänud auhinnalised kohad pälvisid:\n\n2. koht: Find a right place – mobiilirakendus, mis võtab arvesse personaalseid eelistusi ja soovitab reisil olles huvipakkuvaid kohti.\n\n3. koht: MoleQL – rikastatud reaalsuse lahendus, mis visualiseerib keemilisi reaktsioone ja aitab keemiat õppida.\n\n4. koht: Topographics – mäng, mis lubab inimesel ekraanile joonistada topograafilisi märke ja näha kohe nende põhjal visualiseeritud maastikku.\n\nÜrituse korraldasid BFM ja loomeettevõtete inkubaator Digix. Auhindadega panustasid lisaks kirjastus Avita ja Eesti Turismifirmade Liit.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Tallinna Ülikoolis lõppenud rahvusvahelise loomehäki võitjaks tuli võistkond The Artsy Game, kelle idee on luua mobiilirakendus, mis teeb kunstimuuseumis käimise lõbusaks ja harivaks.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Tutvu uudise pealkirja ja põhisisuga. Kasuta neid fakte, et luua pikk ja sisutihe lause, mis toimib loo sissejuhatusena.\n\n## Pealkiri:\n\nEesti karateka jõudis Jaapanis finaali\n\n## Põhitekst:\n\nPaabo alistas esmalt 4:0 Chi Yung Wangi ( Taipei), seejärel oli ta 3:0 parem Ren Fukuokast ( Jaapan) ning siis sai 5:2 jagu Daichi Kondost ( Jaapan).\n\nFinaalis pidi Paabo tasavägises kohtumises tunnistama Saudi Araabia Kuningriigi esindaja Tareg Hadedi 5:2 paremust, lõpetades seega etapi teise kohaga.\n\nOktoobri lõpus võistleb Paabo Austrias MM-il.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Jaapanis Okinawas peetud karate K1 Premier League’i ehk MK- sarja hooaja viimasel, 11. etapil jõudis Tanel Paabo kalukategoorias 84+ kg finaali.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Loe uudis läbi ja pane oma kujutlusvõime tööle, et välja mõelda üks korralik sissejuhatav lause sellele loole.\n\n## Pealkiri:\n\nAustria välisministri hinnangul peaks EL põgenikekavast loobuma\n\n## Põhitekst:\n\nSaksa päevalehele Welt am Sonntag usutluse andnud Sebastian Kurz ütles, et EL peaks lõpetama klammerdumise kava külge, mis näeb 160 000 põgeniku jagamise liikmesriikide vahel. Vaid murdosa sellest plaanist on praeguseks teostatud.\n\n\"Eesmärk on täiesti ebarealistlik,\" lausus ta, hoiatades, et riikide erimeelsused plaaniga seoses ohustavad kogu ühenduse ühtsust.\n\nTeine probleem on tema hinnangul see, et paljud põgenikud keelduvad minemast teatud riikidesse.\n\nKonservatiivse ministri kommentaare ilmselt tervitatakse naaberriigis Ungaris, kus peaminister Viktor Orban on teinud ägedat kihutustööd kohustuslike põgenikekvootide vastu.\n\nUngaris peetakse pühapäeval referendumit põgenikeküsimuses, mille Orbani \"ei\" leer peaks prognooside kohaselt kindlalt võitma.\n\nKurz hoiatas kritiseerimast Ungari valitsuse seisukohta, mis on teravas vastuolus Saksa liidukantsleri Angela Merkeli avatud uste poliitikaga.\n\n\"On ohtlik, kui mõned Euroopa Liidu riigi loovad mulje moraalsest üleolekust teiste liikmesmaade suhtes,\" sõnas ta lehele.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Austria välisministri sõnul peaks Euroopa Liit loobuma oma ebarealistlikust ettepanekust põgenikud üle kogu bloki ümber jagada.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Vaata läbi uudise pealkiri ja tekst ning loo loov sissejuhatav lause, mis haakub artikli sisuga.\n\n## Pealkiri:\n\nOjamaa oli kolmandat mängu järjest pingil\n\n## Põhitekst:\n\nEagles läks kohtumist juhtima juba 11. minutil Sander Duitsi tabamusest. 36. minutil suurendas Sam Hendriks penaltist eduseisu ning Hendriksi teine resultatiivne 11 meetri karistuslöök 72. minutil tegi seisuks 3:0, vahendab Soccernet.ee.\n\nHooaja algul stabiilselt mänguaega kogunud Henrik Ojamaa ei ole peale 11. septembrit enam minuteid teeninud.\n\nVõit tõstis Eaglesi vähemalt ajutiselt 12. kohale. Excelsior paikneb kaks kohta kõrgemal.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Hollandi kõrgliigas oli Henrik Ojamaa sunnitud taaskord pingilt vaatama, kuidas Go Ahead alistas koduväljakul Excelsiori 3:0.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Vaata läbi uudise pealkiri ja tekst ning loo loov sissejuhatav lause, mis haakub artikli sisuga.\n\n## Pealkiri:\n\nParvlaev Hiiumaa alustas Virtsu-Kuivastu liinil sõitmist\n\n## Põhitekst:\n\nPaevlaev Hiiumaa tehniline hooldus läks plaanitust pikemaks ja seetõttu laeva enne tänast liinile ei toodud. Algselt pidi Hiiumaa opereerimist alustama juba laupäevast.\n\nAlates laupäevast võttis riigifirma Tallinna Sadam tütarfirma TS Laevad üle mandri ja suursaarte vaheliste laevaliinide opereerimise.\n\nTS laevad teenindas esimesel päeval 4000 reisijat ja 1700 sõidukit\n\nTS Laevad alustas 1.oktoobril parvlaevaliikluse opereerimist mandri ja suursaarte vahel ning teenindas esimesel päeval kokku 4000 reisijat ja 1700 sôidukit.\n\nOperatiivandmetel veeti Heltermaa-Rohuküla suunal 350 reisijat ja 142 sõidukit ning Rohuküla-Heltermaa suunal 595 reisijat ja 224 sõidukit. Laevaliiklus Hiiumaa liinil toimus vastavalt sôiduplaanile.\n\nKuivastu-Virtsu suunal teenindati 1.oktoobril operatiivandmetel 1339 reisijat ja 614 sõidukit ning Virtsu - Kuivastu suunal 1713 reisijat ja 736 sõidukit. Esimesel päeval sôitsid Saaremaa liinil laevad vabagraafikus.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Pühapäeval teenindavad Virtsu-Kuivastu liini parvlaevad Hiiumaa, Ionas ja Harilaid. Rohuküla-Heltermaa liinil sôidavad parvlaevad Regula ja St.Ola, teatas TS laevad.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
Subsets and Splits
No community queries yet
The top public SQL queries from the community will appear here once available.