messages
listlengths 2
2
| origin
stringclasses 4
values |
|---|---|
[
{
"content": "Pärast artikli pealkirja ja põhiteksti lugemist kasuta oma loovust, et koostada sisutihe ja pikk sissejuhatav lause.\n\n## Pealkiri:\n\nEesti lähinaabrite nakatumisnäitajad langesid\n\n## Põhitekst:\n\nLeedus tuvastati ööpäevaga 541 nakatumist. Teste tehti 3832 ehk positiivsete testide osakaal oli 14,1 protsenti, teatas Leedu rahvusringhääling LRT.\n\nSuri 15 koroonaviirusega nakatunud inimest. Kokku on alates pandeemia algusest surnud Leedus 2664 koroonaviirusega nakatunud inimest.\n\nLeedus on tehtud kokku 67468 vaktsineerimist, neist kaks vaktsiinidoosi on saanud 8997 inimest.\n\nLätis lisandus ööpäevaga 223 nakatumist, suri kolm inimest, kirjutas Läti rahvusringhääling LSM.\n\nKoroonateste tehti 3901 ehk positiivsete testide osakaal oli 5,7 protsenti.\n\nKokku on Lätis koroonaviiruse tõttu alates pandeemia algusest surnud 1114 inimest.\n\nSoome rahvusringhäälingu Yle teatel lisandus Soomes ööpäevaga 192 koroonapositiivset.\n\nSoomes on alates epideemia algusest diagnoositud 42 772 koroonaviirusnakkust.\n\nVenemaal registreeriti 19 290 koroonaviirusnakkust, suri 456 inimest, teatas Interfax.\n\nKokku on alates pandeemia algusest surnud Venemaal ametlikult koroonaviiruse tõttu 69 918 inimest.\n\nNakatunud on kokku 3,74 miljonit inimest.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Viimase ööpäevaga lisandus Leedus 542, Lätis 223 ja Soomes 192 koroonaviirusega nakatunut, kuid ka teste tehti argipäevadest vähem.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Tutvu uudise pealkirja ja põhisisuga. Kasuta neid fakte, et luua pikk ja sisutihe lause, mis toimib loo sissejuhatusena.\n\n## Pealkiri:\n\nLondoni Chelsea vallandas Frank Lampardi\n\n## Põhitekst:\n\nMängijana Chelseaga kolmel korral Inglismaa meistriks tulnud ja korra Meistrite liiga võitnud Lampard asus oma pikaaegset koduklubi juhendama 2019. aasta suvel, mil vahetas välja itaallase Maurizio Sarri. Eelmisel hooajal sai Londoni meeskond Lampardi käe all kõrgliigas neljanda koha, ent praegu ollakse 19 mängu järel üheksandad. Viimasest 24 võimalikust punktist on Chelsea võtnud vaid seitse.\n\nEelmisel suvel kulutas Chelsea Frank Lampardi käe all uutele mängijatele üle 200 miljoni naela (u 225 miljonit eurot), mis on klubi ühe üleminekuakna rekord. 71 miljoni naela (u 80 miljonit eurot) eest osteti näiteks Leverkusenist Kai Havertz, 45 miljonit naela (u 50,5 miljonit eurot) kulutati Leicesteri kaitsjale Ben Chilwellile.\n\nFrank Lampard oli Londoni Chelsea kümnes täiskohaga peatreener pärast klubi ostu miljardär Roman Abramovitši poolt 2003. aastal. BBC andmetel oli Abramovitš enne Lampardi vallandamist treenerite lepingute lõpetamisele kulunud ligikaudu 110 miljonit naela.\n\nLampardi viimaseks mänguks Chelsea peatreenerina jäi pühapäevane karikasarja kolmanda ringi 3:1 võit esiliigaklubi Lutoni vastu.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Inglismaa jalgpalli meistrivõistlustel üheksandat kohta hoidev Londoni Chelsea vallandas viimased 18 kuud peatreeneri ametit pidanud Frank Lampardi.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Süvene uudise pealkirja ja sisu ning kirjuta sellele loole sisukas ja informatiivne sissejuhatus, mille pikkus on üks lause.\n\n## Pealkiri:\n\nPolitico: EL on koroonavaktsineerimise graafikust maas viiekordselt\n\n## Põhitekst:\n\nSuve lõpuks 70 protsendi ulatuses kodanike vaktsineerimise eesmärk on osa Euroopa Komisjoni mittesiduvate soovituste loendist, teatas Politico.\n\n\"Suve lõpu all mõeldakse 22. septembrit,\" ütles Euroopa Komisjoni ametnik Politicole.\n\nPraeguses vaktsineerimise tempos jõutaks Euroopa Komisjoni seatud eesmärgini alles 2024. aasta märtsis.\n\nHetkel on liikmesriikidest viimasel kohal Bulgaaria, kes jõuaks komisjoni seatud eesmärgini praeguse tempoga 2040. aastal.\n\nKoroonaviiruse vastase vaktsineerimisega on Euroopa Liidus kõige edukamalt toime tulnud Malta. Malta peab ainult kahekordistama oma koroonavaktsineerimise tempot, et jõuda Euroopa Komisjoni seatud eesmärgini.\n\nKoroonaviiruse vastase vaktsineerimise tempo määravad mitmed tegurid, alustades vajalike annuste arvust. Praegu nõuavad kõik saadaolevad koroonavaktsiinid kahe süsti tegemist.\n\nKoroonaviiruse vastast vaktsineerimise kiirendamist on seganud ka logilistilised probleemid, mis on seotud tarnimise, transportimise ja ladustamisega.\n\nLähikuudel võib koroonaviiruse vastane vaktsineerimine kiireneda, kuid see sõltub peamiselt uutest vaktsiiniarendusest ja paremast koordineerimisest.\n\nEuroopa Ravimiamet võib jaanuari lõpus anda heakskiidu kolmandale Oxfordi/AstraZeneca koroonavaktsiinile, mis on odavam ja hõlpsam kasutada kui BioNTechi ja Moderna vaktsiinid. Samas on ka selle kohta juba teada, et tarnete maht jääb Euroopa Komisjoniga kokku lepitust väiksemaks.\n\nSuurbritannia alustas koroonavaktsineerimise programmi mõni nädal varem ja senise tempoga on seal suve lõpuks vaktsineeritud 83 protsenti täiskasvanud kodanikest.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Euroopa Komisjoni eesmärk on tagada, et 70 protsenti EL-i täiskasvanud kodanikest saaksid suveks koroonaviiruse vastu vaktsineeritud. Praeguse tempoga jõuab Euroopa Liit septembri lõpuks koroonaviiruse vastu vaktsineeritud ainult 15 protsenti täiskasvanud kodanikest.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Tutvu artikli sisuga ja loo sellele pika lausega sissejuhatus, mis köidab lugeja tähelepanu.\n\n## Pealkiri:\n\nKehalise kasvatuse õpetaja karm käsk motiveerib õpilast vaid lühiajaliselt\n\n## Põhitekst:\n\n\"Kehalise kasvatuse tundi oodatakse, sest oma olemuselt erineb see olulisel määral teistest õppeainetest,\" ütleb Tartu Ülikooli sporditeaduste teadur Henri Tilga Eesti koolilaste üldise suhtumise kohta. \"Juba asjaolu, et ei pea pingis istuma ja saab natuke liigutada, teeb kehalise kasvatuse tunni rohkem oodatuks,\" selgitab ta.\n\nKui mõte natukesest liigutamisest paistab õpilastele meeldivat, siis kui motiveeritud on nad tundi jõudes seal kaasa tegema? Koostöös rahvusvahelise uurimisrühmaga vaatles Tilga kehalise kasvatuse õpetaja kontrolliva käitumise skaalat (CTS-PE) kui mudelit, mille abil mõõta õpilaste suhtumist õpetaja kontrollivasse käitumisse. Veel selgitas ta, kuivõrd motiveeritud on õpilased õpetaja erineva käitumise puhul.\n\n\"Sa pead!\" vs häbitunne\n\n\"Uuritud skaala eristab õpetaja kontrollivas käitumises nii-öelda sisemiselt ja välimiselt kontrollivaid tegureid,\" sõnab Henri Tilga. Lahtiseletatuna tähendab see, et õpetaja õpetamisstiil määrab ära, kuidas lapsed oma tegevusse suhtuvad.\n\n\" Väliselt kontrollivad tegurid on seotud sotsiaalse keskkonnaga, kus näiteks õpetaja karjub õpilase peale ja kasutab käskivat kõneviisi. Näiteks ütleb ta: \"Sa pead!\",\" selgitab teadur. Sisemiselt kontrollivate tegurite korral tunnevad õpilased sisemiselt survet mõnd ülesannet sooritada ning õpetaja tekitab neis oma käitumisega süü- või häbitunnet.\n\nSisemiselt ja väliselt kontrollivad tegurid on Tilga sõnul omavahel tugevalt seotud. Samuti saab nende abil prognoosida õpilaste psühholoogilisi vajadusi ehk vajadust autnoomsuse, kompetentsuse ja seotuse järele.\n\n\"Vajadus autonoomsuse järele tähendab, et õpilane kogeb, et tema on tegevuse algataja,\" selgitab uurija. Kompetentsusevajadus väljendab õpilase soovi kogeda, et ta saab õppeolukorras hakkama ja talle antud ülesanded pakuvad piisavalt pingutust. Seotusevajadus tähendab, et õpilane tahab end tunda rühmas olulise liikmena.\n\n\"Need vajadused mõjutavad õpilaste motivatsiooni ning rääkides motivatsioonist tuleks eristada sisemiselt sisemist ja välist motivatsiooni,\" seletab Tilga edasi.\n\nVäline motivatsioon on pool võitu, aga...\n\nSisemiselt motiveeritud õpilased tunnevad Henri Tilga sõnul oma tegevusest rõõmu. Nad võtavad omaalgatuslikult tegevusi ette ja on tegutsema asudes püsivamad. \"Juhul kui õpilased kogevad tegevusest endast rõõmu, siis on ju selge, et selle rõõmu kogemiseks võtavad õpilased ise seda tegevust üha uuesti ja uuesti ette,\" põhjendab ta. Varasemate uuringute põhjal aitab autonoomsust toetav õpetaja olla õpilastel rohkem sisemiselt motiveeritud.\n\nVäliselt motiveeritud õpilasi innustab näiteks autasu saamine või hoiduvad nad kellegi sunnil süütundest. \"On ju selge, et kui autasu on käes või kui süütunne on ära hoitud, siis tegevus lõpetatakse ning seda ei võeta omaalgatuslikult enam ette,\" märgib Tilga. Väliselt motiveeritud õpilased pole tema sõnul ka kuigi püsivad. Nad ei pruugi tegevust omal algatusel ette võtta ega seda nautida. Siingi viitavad varasemad uuringud, et kontrollivalt käituv õpetaja tekitab õpilastes pelgalt välist motivatsiooni.\n\nLaias plaanis saab Tilga sõnul rääkida motivatsiooni pidevast skaalast. Selle ühes otsas on inimene amotiveeritud ehk praeguse teema puhul ei näe amotiveeritud õpilane oma tegevusel mingit mõtet. Amotiveeritusest jõuab inimene edasi välise motivatsioonini ja sealt omakorda skaala teise otsa sisemise motivatsioonini. Tilga sõnul võib varem amotiveeritud õpilase puhul olla väline motiveerimine mõningal juhul olla lühikest aega õigustatud, sest õpetaja saavutab õpilasega nii vähemalt mingi esialgse kontakti.\n\n\"Välise motivatsiooni juurde ei ole mõistlik pikaks ajaks püsima jääda, sest see ei tekita siiski suure tõenäosusega pikaajalist harjumust tegutseda,\" nendib ta. Õpilane hakkab küll tegutsema, kuid lõpetab kohe, kui kontrolliv tegur kaob ehk näiteks tunnihinne on käes. \"Lõppeesmärk võiks olla jõuda sisemise motivatsiooni, nii et inimene ehk siis antud juhul õpilane tahab seda tegevust ise teha,\" ütleb Tilga.\n\nKaasarääkimisõigus kehalise tunnis viib liikumisharjumuseni elus\n\nHenri Tilga sõnul näitavad ka varasemad uuringud, et õpetaja autonoomsust toetav ja kontrolliv käitumine mõjutavad õpilase motivatsiooni. Õpetaja saab õpilase autonoomsust toetada, kui kuulab ta ära, püüab olukorda näha õpilase vaatenurgast, pakub talle valikuvõimalusi ja annab tehtule asjakohast tagasisidet.\n\nMida rohkem õpilane tunneb, et saab kehalise kasvatuse tunnis otsustamisel kaasa rääkida, seda rohkem on ta sisemiselt motiveeritud ja seda tõenäolisemalt liigub ta meeleldi ka väljaspool kehalise tundi. \"Teisisõnu, õpetajapoolne autonoomsuse toetus on seotud sellega, et õpilased kogevad kehalise tunnis rõõmu ja heameelt, mis on omakorda seotud õpilaste vaba aja kehalise aktiivsusega,\" tõdeb Tilga.\n\nÕpilase motivatsiooni mõjutavad ka teised tegurid, nagu õpilase kehaline vorm, spordihuvi ja kooli pakutav spordivarustus, kuid näiteks viimane sõltub kooli võimalustest ehk on teisiti muudetav.\n\nVeel märgib Tilga, et varasemate uuringute põhjal teeb õpilase kehaline aktiivsus koolipäeva jooksul tõenäoliselt ta ülejäänud ainetundides rahulikumaks ja aitab teistes tundides paremini keskenduda.\n\n\"Ühes hiljuti ajakirjas Scientific Reports avaldatud uuringus leiti, et kehalise kasvatuse ainetunnis osalemine on seotud noorukite kehalise aktiivsusega,\" toob Tilga näite. Uuringu andmebaas koguti 65 erinevast riigist üle maailma vahemikus 2007–2016. aastal ja töös analüüsiti 206 417 õpilase andmeid vanuses 11–17 eluaastat.\n\n\"Täpsemalt leiti sellest uuringust, et kui noorukid osalevad ühel või kahel päeval nädalas kehalise kasvatuse tunnis, on 26 protsenti kõrgem tõenäosus, et nad on päeva jooksul piisavalt kehaliselt aktiivsed,\" ütleb uurija. Ta usub enda sõnul, et see uuring annab tugeva aluse väitmaks, et kehalise kasvatuse ainetunnil on oluline roll õpilaste igapäevasele kehalisele aktiivsusele.\n\nHenri Tilga ja kaasautorid kirjutavad kehalise kasvatuse õpetajate kontrolliva käitumise hindamisest ajakirjas International Journal of Environmental Research and Public Health.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Kui kehalise kasvatuse õpetaja juhib tunnis toimuvat käskude ja pelgalt süütunde tekitamisega, teevad õpilased kaasa vaid hinde saamiseni. Õpilastes igapäevase liikumisharjumuse loomiseks peaks õpetaja laskma õpilastel rohkem tegevusi ise valida, neid ära kuulama ja andma sisukat tagasisidet, selgub Eesti teadlase osalusel valminud rahvusvahelistest uuringutest.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Süvene uudise pealkirja ja sisu ning kirjuta sellele loole sisukas ja informatiivne sissejuhatus, mille pikkus on üks lause.\n\n## Pealkiri:\n\nKäsipallileegion: Soomes, Rootsis ja Tšehhimaal jätkati mängudega\n\n## Põhitekst:\n\nHollandi meistriliigas jõuti ära pidada vaid mõned voorud, enne kui mängud sügisel katkestati. Läinud suvel klubi vahetanud Jesper Bruno Bramanis jõudis Almere HV Havasi särgis visata kahe kohtumisega üheksa väravat. Aprillis loodab kohalik alaliit tippklubide vahel miniturniire korraldada, aga seniks käsipallielu peatati.\n\nSoome meistrisarjas jääb põhiturniiril pidada vaid üks kohtumine, kuid eestlaste jaoks on see oluline. Nimelt hoiab mängud lõpetanud Siuntio IF tabelis hetkel neljandat kohta, kuid Helsingi IFK-l on võimalus järgmisel nädalal Karjaa BK-46 alistades tõusta SIF-ist mööda vaheturniiriks tugevamasse nelikusse.\n\nEelmisel nädalal lõpetasid Ott Varik ja Siuntio IF põhiturniiri kahe kaotusega, kui Riihimäe Cocksile jäädi alla 24:37 (10:20) ja BK-46-le 31:39 (15:18). Eesti koondise paremäär viskas SIF-i kasuks vastavalt viis ja kolm väravat.\n\nKristo Voika ja Helsingi IFK said nädalaga võidu ja kaotuse. Abo IFK-st oldi üle 33:21 (18:10), ent pealinnaderbis tunnistati Dickeni 24:18 (8:9) paremust. Voika viskas vastavalt kuus ja seitse väravat ning tõusis snaiprite tabelis seitsmendale astmele 66 tabamusega. Enne liigamängu BK-46-ga ootab HIFK-i ees veel karikasarja poolfinaal sama vastasega.\n\nSamas jäi HIFK ilma teisest eestlasest, sest hooaja keskel meeskonnaga liitunud Sten Maasalu otsustas kodumaale tagasi kolida. \"Poolprofi hektiline elu ja suheliselt värske lapsevanema roll mõjutasid mu otsust. Hetkel pole veel Viljandi HC trenni jõudnud, aga küllap varsti kisub pallisaali tagasi,\" tunnistas Soome liigas 355 väravat visanud Maasalu.\n\nTšehhi kõrgliigas jätkas edukalt eurosarjas Põlva Serviti vastu pudenenud Praha HC Dukla ning alistas võõrsil Brno SKKP Handballi 30:25 (14:10). Martin Grištšuk viskas ühe värava ja pealinlased on liigatabelis viiendal astmel, vaid ühe punkti kaugusel teisel kohal paiknevast Plzeni Talent tymist.\n\nRootsi esiliigas jätkab kindla liidrina Hendrik Varuli tööandja Hammarby IF. Eestlasest joonemängija jäi küll väravata, aga VästerasIrsta IF alistati 26:23 (13:12). Esimesed punktid sel hooajal teenis Stockholmi AIK, kes ilma Robin Obergi abita tegi 35:35 (14:19) viigi Tyresö Handbolliga ja oli 34:21 (14:13) parem Kärra HF-st.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Egiptuses jätkuva käsipalli maailmameistrivõistluste finaalturniiri tõttu on paljudes riikides kodused liigad pausil, aga Soomes, Rootsis ja Tšehhimaal mängud jätkuvad. Samas tehti Hollandis juba jaanuaris otsus tänavune hooaeg ametlikult lõppenuks kuulutada, sest koroonakriisi tõttu oli selge, et normaalses mahus meistrivõistusi läbi viia ei suudeta.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Loe artikli pealkirja ja sisu. Kasuta oma loomingulisi võimeid, et koostada detailne ja põhjalik ühelauseline sissejuhatus sellele uudisele.\n\n## Pealkiri:\n\nLiimets tahab tuua Keskerakonda välispoliitilist pädevust\n\n## Põhitekst:\n\n\"Ma tulin tänasesse ametisse jagama oma välis- ja julgeolekupoliitika ekspertiisi ning selle suuna pealt töötama kaasa erakonna tegevuses,\" ütles Liimets vastuseks küsimusele enda ja Keskerakonna suhete kohta.\n\nTulevase välisministri sõnul jätkub uue valitsuse välis- ja julgeolekupoliitika kindlasti senises suunas ning kannapööret oodata ei ole. \"Eesti riigi suurem eesmärk on kindlasti jätkata senist välispoliitikat - kinnistada liitlassuhteid NATO-s, töötada tihedalt koos oma Euroopa Liidu partneritega, edendada Euroopa väärtusi - need on need põhilised asjad, millega me kohe tööd alustame ja jätkame,\" rääkis Liimets ERR-ile.\n\nVenemaa suhete osas rõhutas Liimets Ukraina kriisi lahendamiseks sõlmitud Minski lepete täitmist kui eeltingimust suhete parandamiseks idanaabriga. \"Ja sealt siis juba saab edasi vaadata,\" lisas ta.\n\nKüsimusele, kuidas ta suhtub Keskerakonna koostööleppesse Vene võimuparteiga Ühtne Venemaa, vastas Liimets, kes ei ole Keskerakonna liige, et see küsimus tuleb adresseerida erakonna juhatuse ja seniste liikmete poole. \"Kuid see koostöölepe on minu arusaamist mööda olnud juba kümmekond aastat varjusurmas, ega ole seetõttu tänases päevapoliitikas aktuaalne,\" lisas ta.\n\nLiimets lubas kohe oma esimestel töötundidel hakata tegelema Soome valitsuse kehtestatud liikumispiirangutega koroonaviiruse leviku peatamiseks. \"Milliseid konkreetseid ettepanekuid ma teen, saan ma vastata pärast seda, kui ma olen ametisse astunud, sest see eeldab väga mitmete detailsete küsimustega tutvumist, enne, kui on võimalik uusi soovitusi teha. Selles teemas ma usun, et me saame lähiajal veel vestelda,\" rääkis välisministri kandidaat.\n\nKüsimusele, miks Keskerakond tema välisministriks kutsus, viitas Liimets, kes töötas seni Eesti suursaadikuna Prahas, oma kokkupuutele lahkuva peaministri ja Keskerakonna esimehe Jüri Ratasega: \"Üheks põhjuseks on kindlasti see, et minu tänasel ametikohal on meil olnud mitu kokkupuutepunkti. Ma olen aidanud kaasa tema visiidile Horvaatias ja kahele visiidile Tšehhis. Meil oli väga hea koostöö ja ma arvan, et see oli ajend, miks ma talle silma jäin ja mulle see ettepanek tehti.\"\n\nLisaks tunnistas Liimets, et on viimasel ajal mõelnud võimalikule muutusele oma tööalases karjääris ning kutse ministriks tulla langes selles mõttes soodsale pinnasele. \"Ma vaagisin seda otsust pikalt, sest mulle meeldib väga ka minu tänane töö. Kuid viimane aasta olen ma mõelnud, et ma sooviksin võib-olla teha elus veel midagi, midagi uut ja huvitavat, saada üht-teist kogemust. Ja seetõttu olin ma sisemiselt uueks väljakutseks justkui valmis. Konkreetne ettepanek tuli mulle laupäeva hommikul ootamatult, sellist ettepanekut ma ei osanud oodata,\" rääkis uus välisminister.\n\nOma maailmavaate kohta vastas Liimets, et see on \"pigem liberaalne, kuid nüanssides võib leida tükke siit ja sealt\". \"Selles osas on kindlasti teemasid ja valdkondi, kus ma olen erakonna vaadetega päri, aga on ka neid, kus ma võib-olla kõiki nüansse ei jaga. Need asjad vajavad kindlasti veel välja kujundamist,\" rääkis tulevane välisminister.\n\nKeskerakonda astumise kohta vastas Liimets, et mõistab ministriameti poliitilist iseloomu: \"Ma annan endale aru, et tegemist on poliitilise ametikohaga ja see küsimus on meil olnud arutusel, kuid me ei ole täpselt kokku leppinud, millal ja kuidas see saab toimuma.\"\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Keskerakonna poolt uueks välisministriks kutsutud Eva-Maria Liimets ütles, et liitub valitsusega selleks, et pakkuda erakonnale oma välis- ja julgeolekupoliitilist pädevust.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Loe hoolikalt uudise pealkiri ja sisu ning kirjuta artiklile pikk sissejuhatav lause, kasutades oma kujutlusvõimet.\n\n## Pealkiri:\n\nJoala monument jääb püsti kuni järgmise linnavolikogu istungini\n\n## Põhitekst:\n\nMadis Timpson kinnitas, et nädal, mis esialgu monumendi teemalisteks aruteludeks anti, on tänaseks möödas. \"Vahepeal on linnavalitsuse poole pöördunud Viljandi volikogu erinevad fraktsioonid nii opositsioonist kui ka koalitsioonist, kes soovivad seda teemat arutada ka volikogus,\" rääkis Timpson. \"Seetõttu otsustas linnavalitsus, et saadame selle teema siis volikogule arutamiseks ja seisukoha võtmiseks.\"\n\nSeda, millal monumendi saatus selgub, linnapea öelda ei osanud. \"Saadame selle volikogu poole teele, jaanuari volikogu on 28. jaanuaril, siis oleks esimene võimalus.\"\n\nKüll aga nentis Viljandi linnapea, et enne järgmist linnavolikogu istungit sambaga midagi juhtuda ei saa.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Viljandi linnapea Madis Timpson ütles ERR-i raadiouudistele, et Jaak Joala monumendi teema saadetakse Viljandi volikogule arutamiseks. Senikaua püsib poleemikat tekitanud sammas omal kohal.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Tutvu artikli sisuga ja loo sellele pika lausega sissejuhatus, mis köidab lugeja tähelepanu.\n\n## Pealkiri:\n\nOtt Leplandi ja Pur Muddi singlist \"Vaikida võib\" valmis akustiline versioon\n\n## Põhitekst:\n\n\"Saime Pur Muddi poiste Oliveri ja Joonataniga taaskord üle mitme kuu stuudios kokku ja ühise jämmi käigus otsustasime teha akustilise versiooni meie ühisest singlist. Kuna tulemus meeldis meile väga, siis otsustasime seda jagada ka kõikide enda kuulajatega,\" rääkis Ott Lepland.\n\n\"Vaikida võib\" on inspireeritud muusikute enda eludest – emotsioonidest, kogemustest ja mõtetest. \"Lugu räägib sellest, kuidas sageli võtame kõike oma elus iseenesest mõistetavana ja hakkame seda väärtustama alles siis kui meil seda miskit enam ei ole,\" selgitas Ott loo sisu.\n\n\"Lugu ise on põnev, müstiline ja samaaegselt ka helge\" kirjeldas Pur Muddi liige Joonatan Siiman. \"Usun, et nii mõnigi inimene võib end selle loo sõnades ära tunda,\" lisas Joonatan.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Detsembris ilmus Ott Leplandi ja elektroonilise duo Pur Muddi koostöös lugu \"Vaikida võib\", millest on nüüd valminud ka akustiline versioon.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Loe artikli pealkiri ja sisu, seejärel loo pikk ja põnev lause, mis võiks olla artikli sissejuhatus.\n\n## Pealkiri:\n\nSassari teenis suure võidu, Treier kasutas mänguminutid efektiivselt ära\n\n## Põhitekst:\n\nKaspar Treier sai mänguaega 13,4 minutit ja viskas kümme punkti (vabavisked 1/1, kahesed 3/3, kolmesed 1/4). Veel võttis ta ühe lauapalli, tegi ühe vaheltlõike, kaks pallikaotust ja kaks isiklikku viga, kirjutab Korvpall24.ee.\n\nMarco Spissu oli Sassari parim 28 punkti ja kuue lauapalliga. Miro Bilan lisas 20 punkti ja kaheksa lauapalli, Eimantas Bendzius 15 punkti ja viis lauapalli ning Stefano Gentile 14 punkti.\n\nTurniiritabelis hoiab Sassari 11 võidu ja viie kaotusega teist kohta. Trieste on seitsme võidu ja kaheksa kaotusega seitsmendal positsioonil.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Itaalia korvpalli kõrgliigas kohtus Kaspar Treieri koduklubi Sassari Dinamo pühapäeval võõrsil Trieste Pallacanestroga ning kirja läks 103:82 (28:18, 27:28, 20:15, 28:21) võit.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Loe uudis läbi ning loo sellele fantaasiarikas ja pikk lause, mis võiks uudist tutvustada.\n\n## Pealkiri:\n\nPolitico: Balti riigid võivad ähvardada taastepaketi blokeerimisega\n\n## Põhitekst:\n\nRail Balticu projekt pidi saama Euroopa Liidu juhtide vahel sõlmitud juulilepingu alusel mahus 1,4 miljardit eurot, kuid Euroopa Parlament peab võitlust konkreetsete projektide rahastamise üle.\n\nPolitico andmetel ähvardavad Balti riigid nüüd takistada 750-miljardilise taastepaketi käivitamist, et tagada juulilepingu täitmine.\n\n\"18. jaanuaril saatsid Balti riikide juhid Euroopa Liidu eesistuja riigi Portugali peaministrile kirja, kus nad palusid, et austatakse EL-i juhtide otsust eraldada Rail Balticule 1,4 miljardit eurot,\" teatas Politico.\n\nRail Balticu projektile raha eraldamine nõuab Euroopa Parlamendi nõusolekut. Tegemist on tehniliste läbirääkimiste osaga, mis on seotud Euroopa transpordi rahastamise eelarvega - see on 28,4 miljardi euro suurune fond (Euroopa ühendamise rahastu) , millega rahastatakse transpordi-, energia- ja digitaalset infrastruktuuri.\n\nEuroopa Parlamendi liikmed on vastu ideele eraldada raha mis tahes sihipärasele konkreetsele projektile. \"Sellist sihtotstarbelist raha eraldamist ei saa teha. See pole tavaline protseduur,\" ütles Euroopa Rahvapartei liige Marian-Jean Marinescu.\n\nMarinescu viitab rahastu eeskirjadele, mille kohaselt tuleb raha eraldada konkursimenetluse teel.\n\n\"Ma saan aru, et nad teavad juba selle konkursi võitjat. Raha on ette nähtud aga kõikidele liikmesriikidele ja seda tuleb kasutada kõikide liikmesriikide jaoks,\" lisas Marinescu.\n\nBalti riigid väidavad, et EL-i parlament ei saa juulilepingut tühistada. Eelmisel nädalal peetud kolmepoolsete kõneluste voor parlamendi, nõukogu ja komisjoni vahel lõppes edusammudeta ning uut kõneluste kuupäeva pole veel paika pandud.\n\nRail Baltic ühendaks omavahel Eesti, Läti ja Leedu ning seoks nad ülejäänud Euroopa Liiduga, mis pakuks kiiret transiitkaubandust Balti riikide pealinnade ja Varssavi vahel.\n\nKõik Euroopa Liidu riigid peavad ratifitseerima otsuse, et Euroopa Komisjon laenaks kapitaliturgudelt raha ja jagaks selle siis toetuste ja madala intressiga laenudena EL-i riikidele. See protsess võtab eeldatavasti aega paar kuud ja raha hakkab voolama suvel.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Rahvusvahelise veebiväljaande Politico teatel on Eesti, Läti ja Leedu kindlalt otsustanud tagada neid riike Euroopa Liiduga ühendava kiire raudteeühenduse (Rail Baltic) rahastamise ja võivad selle saamise kindlustamiseks ähvardada taastepaketi blokeerimisega.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Loe uudis läbi ja pane oma kujutlusvõime tööle, et välja mõelda üks korralik sissejuhatav lause sellele loole.\n\n## Pealkiri:\n\nLoojad pääsesid #reklaami-sundusest\n\n## Põhitekst:\n\nKuni reedeni oli tarbijakaitse ja tehnilise järelevalve amet (TTJA) seisukohal, et seda nõuab Eesti seadus, kirjutab Postimees.\n\nTTJA loogika põhines sellel, et kui postitajal on võimalik saada postituse abil isiklikku kasu (inimesed ostavad plaadi või raamatu, kuulavad muusikat voogedastusteenusest, maksvad pileti eest jne), siis on postitus käsitletav reklaamina ning see kehtib muusikute, kirjanike, kunstnike, filmitegijate ja kõigi inimeste kohta, kes midagi loovad, sellest ära elada tahavad ning oma loomingut sotsiaalmeedias tutvustavad.\n\n\"Hindasime kahju, mida loomeinimese kontol tema enda loomingu avaldamine ja tutvustamine võiks jälgijatele põhjustada ning see kahju ehk jälgijate eksitamise risk praktiliselt puudub, kuigi seadusest tulenevalt on tegu reklaamiga. Seega leidsime, et loomeinimestele märgistamise kohustuse panemine pole põhjendatud. Kui juhendit koostasime, siis käsitlesime selliseid olukordi põgusalt ega pühendanud sellele juhendis eraldi tähelepanu,\" rääkis TTJA tarbimiskeskkonna osakonna juhataja Jaana Tael, et seadus küll ei muutunud, kuid TTJA tõlgendab seda nüüd teisiti.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Tänu uuele seadusetõlgendusele ei peagi loovinimesed enam sotsiaalmeedias oma tööst rääkides seda hoiatussõnaga varustama.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Loe uudis läbi ja pane oma kujutlusvõime tööle, et välja mõelda üks korralik sissejuhatav lause sellele loole.\n\n## Pealkiri:\n\nUus valitsus annab teisipäeval ametivande riigikogus kohapeal\n\n## Põhitekst:\n\nMöödunud esmaspäeval otsustas riigikogu juhatus korraldada täiskogu istungid eneseisolatsiooni nõuete täitmise võimaldamiseks kaugosalusega. Saadikutel on võimalik sellegipoolest osaleda istungil nii saalist, oma kabinetist kui ka koduarvuti tagant.\n\nRiigikogu avalike suhete osakonna juht Urmas Seaver kinnitas, et riigikogu jätkab ka sel nädalal sama korraldusega.\n\nTeisipäeval annab riigikogu ees ametivande Kaja Kallase valitsus. Seaveri sõnul pole teada, et mõni ametisse astuv minister eneseisolatsiooni nõude tõttu parlamendihoonesse kohale ei tuleks. \"Kõik see käib nii nagu iga aasta, tulevad ette ja kirjutavad füüsiliselt allkirja,\" ütles ta.\n\nSellise olukorra tekkimisel on uutel ministritel võimalik ametivande andmisel osaleda ka kaugistungil. \"Teoreetiliselt on võimalik digitaalselt allkirjastada seda, see kõik on vajadusel tehtav,\" sõnas Seaver.\n\nEsmaspäeva lõunal andis uues valitsuses majandus- ja taristuministri ametis jätkav Taavi Aas teada, et on lähikontaktne ja annab ametivande digitaalselt läbi interneti.\n\nJuhul, kui uus minister soovib ametivande anda siiski riigikogu ees, võib seda teha teistest hiljem.\n\nUue valitsuse ametivande andmist saab teisipäeval vaadata ETV-s ja ERR-i portaalis.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Riigikogu on alates möödunud nädalast pidanud istungeid kaugosalusega, kuna neli Isamaa fraktsiooni saadikut nakatus koroonaviirusega ning mitmed saadikud on eneseisolatsioonis. Uue valitsuse ametisse asumist see ei takista ning praeguste plaanide kohaselt tulevad ministrid siiski ametivande andmiseks parlamendi ette kohale.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Loe uudis läbi ja pane oma kujutlusvõime tööle, et välja mõelda üks korralik sissejuhatav lause sellele loole.\n\n## Pealkiri:\n\nThierry Neuville'i koostöö uue kaardilugejaga jätkub\n\n## Põhitekst:\n\nMonte Carlos kolmanda koha saavutanud ralliekipaaž alustas koostööd vaid loetud päevad enne hooaja esimest etappi, kui Neuville ja tema pikaaegne paariline Nicolas Gilsoul ei jõudnud uue lepingu asjus kokkuleppele.\n\nOotamatust vastutusest hoolimata Neuville'i Sebastien Ogier ja Elfyn Evansi järel kolmandaks aidanud Wydaeghe saab Hyundai piloodi sõnul nüüd veebruari lõpus teisegi võimaluse, kui kavas on Arktika ralli Põhja-Soomes.\n\n\"Ta oli lõppenud nädalavahetusel väga rahulik, kontrollis pidevalt olukorda ning see oli väga positiivne,\" vahendab ralliportaal DirtFish Neuville'i sõnu. \"Monte Carlo keerulisi olusid silmas pidades oli koostöö autos muljetavaldav, mistõttu sõidame koos ka järgmisel rallil ja loodetavasti ka ülejäänud hooajal.\"\n\nAutoralli MM-sari jätkub 26.–28. veebruaril.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Monte Carlo MM-rallil Martijn Wydaeghega kihutanud Hyundai piloot Thierry Neuville jätkab uue kaardilugejaga koostööd ka Arktika rallil.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Süvene uudise pealkirja ja sisu ning kirjuta sellele loole sisukas ja informatiivne sissejuhatus, mille pikkus on üks lause.\n\n## Pealkiri:\n\nLidl avab esimesed poed Eestis sel aastal\n\n## Põhitekst:\n\nEttevõtte kommunikatsioonijuht Katrin Seppel ütles, et korraga avatakse mitu kauplust erinevates linnades, ent millistes, mitu ja täpsemalt millal, ei saa ta veel kommenteerida. Kindel on, et see juhtub veel sel aastal.\n\n\"Praegu keskendume poodide ehitusele, aga avamisaega veel ei ütle välja,\" kommenteeris Seppel ERR-ile. \"See ongi meie strateegia, et me ei kommenteeri praegu rohkem, kui oleme siiani välja öelnud.\"\n\nRiias valminud 51 000-ruutmeetrine logistikakeskus hakkab toidu- ja tarbekaupadega varustama kauplusi nii Eesti kui Lätis. Logistikakeskusesse investeeriti üle 55 miljoni euro ja see annab tööd enam kui 150 inimesele.\n\nLaopind moodustab sellest 45 000 ruutmeetrit, mis on võrdne kuue jalgpalliväljakuga. Ülejäänud hoone on hõivatud kontoripindadega.\n\nToodete kvaliteedi säilimise ladustamise ajal tagavad kuus temperatuuritsooni (–24 kraadi külmutatud toodetele, +1 kraad värsketele toodetele (näiteks piima- ja lihatooted), +4 kraadi ja 90–95 protsenti õhuniiskust eksootilistele puu- ja köögiviljadele, +14 kraadi puu- ja köögiviljadele, +20 kraadi šokolaadile ja +18 kraadi muudele toodetele).\n\nKaubaalused on paigutatud kuni 12 meetri kõrgustele riiulitele, mille kogupikkus ulatub kolme kilomeetrini.\n\nLidl on esindatud 32 riigis üle maailma ning haldab 11 200 kauplust ja enam kui 200 logistikakeskust 29 riigis üle maailma. Lidlis töötab üle 310 000 töötaja.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Riias Baltikumi modernseima logistikakeskuse avanud Saksa jaekaubanduskett Lidl plaanib esimesed kauplused avada Eestis veel tänavu.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Vaata läbi uudise pealkiri ja tekst ning loo loov sissejuhatav lause, mis haakub artikli sisuga.\n\n## Pealkiri:\n\nViljandi Tulevik täiendas ridu Eesti noortekoondislasega\n\n## Põhitekst:\n\n\"Mul on hea meel Tulevikuga liituda! Tulin, et siin kõvasti tööd teha. Meeskond on mind hästi vastu võtnud ning ootan põnevusega uut hooaega. Loodan väga, et tuleb huvitav jalgpalliaasta,\" kommenteeris Tuhkanen.\n\nTuleviku spordidirektor Sander Post, kes on Tuhkaneni varem juhendanud U-17 noortekoondise abitreenerina lausus, et peab tema Tulevikuga liitumist klubile oluliseks käiguks.\n\n\"Daniel on noor ja potentsiaalikas mängumees ja ma ei kahtle selles, et ta on heas keskkonnas võimeline tegema järgmise sammu oma karjääris. Viljandis on sellega hakkama saanud mitmed varem siia tulnud noormängijad,\" kõneles Post.\n\nVarasematel aastatel FC Flora noortesüsteemi võistkondi esindanud ning duubelvõistkonna tuumikusse kuulunud Daniel Tuhkanen tegi debüüdi Premium liigas möödunud aasta märtsis FC Kuressaaret esindades ning sai hooaja vältel saarlaste esindusvõistkonnas kirja kokku 19 kõrgliigakohtumist.\n\nAastate jooksul on Tuhkanen järjepidevalt kuulunud eri vanuseklasside noortekoondistesse. U-19 vanuseklassi koondises käis Tuhkanen enne koroonapandeemia algust platsil kaheksas kohtumises.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Viljandi jalgpalliklubi Tulevik ja Tallinna FC Flora jõudsid kokkuleppele 19-aastase poolkaitsja Daniel Tuhkaneni üleminekus.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Loe artikli pealkiri ja sisu, seejärel loo pikk ja põnev lause, mis võiks olla artikli sissejuhatus.\n\n## Pealkiri:\n\nKersna: koolide laussulgemisest tuleks viimase võimaluseni hoiduda\n\n## Põhitekst:\n\n\"Minu jaoks on isiklikult oluline, et läheneksime koolidele personaalselt. Ma viimase võimaluseni hoiduks lausalistest koolide sulgemisest. Et nii kaua kui vähegi võimalik, siis piirdume sellega, et kui klassis on avastatud haigus, siis läheb distantsõppele vaid see klass. Ja et vajadusel kasutataks hübriidõpet,\" rääkis Kersna.\n\nKui haigus koolis laiemalt levib, siis läheks Kersna sõnul ajutiselt distantsõppele kogu kool.\n\n\"Aga ka sel juhul on oluline hoida väiksemaid lapsi niipalju kui võimalik koolis ja pakkuda erilist tuge lõpetajatele ehk üheksandikele ja kaheteistkümnendikele. See on hästi oluline, et me hoiaks hariduses võimalikult personaalset joont praeguses COVID-kriisis,\" lisas ta.\n\nRääkides uue valitsuse muudest tegevustest haridusvaldkonnas, tõi Kersna välja venekeelset kooli puudutava.\n\n\"Eesti muukeelsetest koolidest tulnud laste PISA-testi tulemused on olnud aastaid madalamad Eesti keskmisest. Muukeelsetest koolidest jõuab ka Eesti ülikoolidesse liiga vähe andekaid ja tublisid noori. Takistuseks on just see, et nad ei oska piisavalt hästi riigikeelt,\" rääkis Kersna.\n\nEt selliste noorte potentsiaali Eesti ühiskonnas maksimaalselt rakendada, on Kersna sõnul uues koalitsioonis kokku lepitud, et intensiivsema eesti keele õppega alustatakse juba lasteaias.\n\n\"On ju teada, et mida varem keeleõppega alustada, seda paremini laps selle omandab. Lisaks peaksid põhikoolis lapsed hakkama lisaks eesti keelele osasid aineid õppima eesti keeles, sest teadlased on öelnud, et see on kõige efektiivsem viis keeleõppeks,\" sõnas Kersna ja lisas, et samuti tuleb soodustada Ida-Viru noorte Eestis rohkem ringi liikumist ja eesti noortega ühise sotsiaalvõrgustiku teket.\n\nProbleemsena tõi ta välja, et praegu pole muukeelsetes koolides eesti keele rohkemaks õppeks piisavalt õpetajaid, kuid Kersna sõnul on sellest räägitud juba ülikoolidega.\n\n\"Neil on valmidus koolitada rohkem õpetajaid, kes suudaks ainetunde õpetada muukeelsetele lastele eesti keeles. Ehk õpetajaid on vaja välja õpetada, aga lisaks on vaja ka kaasaegseid ja atraktiivseid õppematerjale, et teha eesti keele õpe noortele huvitavaks.\"\n\nLisaks tõi Kersna välja, et tõstab riigieelarve strateegia aruteludel välja selle, et 2022. aastal tuleks õpetajatele palgatõus.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Uueks haridus- ja teadusministriks saav Liina Kersna ütles ERR-ile, et koolidele tuleb praeguses COVID-kriisis läheneda personaalselt ning et ta hoiduks viimase võimaluseni koolide laussulgemisest.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Süvene uudise pealkirja ja sisu ning kirjuta sellele loole sisukas ja informatiivne sissejuhatus, mille pikkus on üks lause.\n\n## Pealkiri:\n\nJuventus naasis võidurajale, Napoli langes kuuendaks\n\n## Põhitekst:\n\nKoduväljakul mänginud Juventus haaras tabelikeskmik Bologna vastu eduseisu 15. minutil, mil Cristiano Ronaldo söödust sai jala valgeks Arthur. Võõrustajate teise värava lõi 71. minutil ameeriklane Weston McKennie.\n\nTabeli esiotsa meeskondadest pidi vastase paremust tunnistama Napoli, kes kaotas võõrsil Verona Hellasele 1:3. Napoli läks küll juba esimesel minutil Hirving Lozano väravast juhtima, aga Federico Dimarco, Antonin Baraki ja Mattia Zaccagni tabamused tõid kolm punkti võõrustajatele.\n\nLiigatabeli liidrina jätkab 19 mänguga 43 punkti kogunud AC Milan, kellele järgnevad lnter (41 p) ja AS Roma (37 p). Ühe kohtumise vähem pidanud Torino Juventus on 36 silmaga neljas, samuti 18 kohtumist pidanud Napoli on 34 punktiga kuues.\n\nTeised tulemused:\n\nLazio – Sassuolo 2:1\nParma – Sampdoria 0:2\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Itaalia jalgpalli kõrgliigas naasis pärast nädalatagust kaotust Milano Interile võidurajale tiitlikaitsja Torino Juventus, kes sai pühapäeval 2:0 jagu Bolognast.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Pärast artikli pealkirja ja põhiteksti lugemist kasuta oma loovust, et koostada sisutihe ja pikk sissejuhatav lause.\n\n## Pealkiri:\n\nJoonas Hellerma: ma ei oska väga raamatutega aega viita või meelt lahutada\n\n## Põhitekst:\n\nJuba seitse hooaega on kõlanud ETV2 vahendusel \"Plekktrummi\" tuttav tunnusviis, juhatades meid minimalistliku kujundusega stuudiosse, teejuhiks Joonas Hellerma, toimetajaks Hedi Rosma ning seltsiks saatekülaline, kellega hakatakse üheskoos kultuurile ja ühiskonnas toimuvale uusi tähendusi laduma.\n\n\"Plekktrummi\" kõla ei ole ärev, nagu on afektijanus maailmas kombeks, vaid põristab rahulikult, ilma suurema intriigi ja konfliktita, ent tabades samas inimolemuse, ühiskonna ja kultuuri rütme nii, et oleks midagi kaasa võtta ja mõtiskleda. Juba tuttavat formaati toetas lõppenud aasta detsembrist käesoleva jaanuari alguseni eetris olnud kuueosaline erisaade \"Plekktrummi raamatud\" (toimetajad Hedi Rosma ja Johanna Ross), kus aktuaalsetele ja ajatutele teemadele otsiti vastuseid kirjandusest, teiste hulgas piiblist, Goethe \"Hingesugulastest\", Jaan Krossi teostest, Gustav Suitsu luulest. Kuna Joonas on tegutsenud lisaks \"Plekktrummile\" nii \"OP!-i\" toimetaja, muusikasaate \"MI\" toimetaja kui ka saatejuhina ning pälvis 2019. aastal Ene Mihkelsoni kultuurimõtestaja preemia, otsustasime vaadata teistkümnendate kultuurielu sündmustele ja tendentsidele tagasi just läbi tema silmade.\n\nAasta ja kümnendi lõpus tehakse ikka kokkuvõtteid. Kuidas sa ise sellistesse edetabelitesse suhtud ja tagasivaateid teed?\n\nPean ütlema, et tunnen iga kord kimbatust, kui neid edetabeleid tehakse, sest mul pole sinna tavaliselt midagi panna (naerab). Kõike ei jõua lihtsalt jälgida. Ma ei käi kõigil etendustel, ei loe kõiki raamatuid, ei vaata ka kõiki filme. Seepärast ei söandaks järjestusi ja edetabeleid ise eriti välja pakkuda. Enamasti on huvitavamad toimetuste koostatud ja mingil kujul n-ö filtreeritud ülevaated. Inimeste subjektiivsed aasta kokkuvõtted võivad samuti vahel huvitavad olla, aga neid ei saa nii esinduslikuna võtta. Isiklikult loen ja jälgin pigem seda, mis ei ole aastanumbriga nii selgelt ühenduses. See ei tähenda, et ma iga päev uuenevat kultuurielu ei jälgiks. Loomulikult teen seda, aga selles tulvas vähegi selgemapilguliseks orienteerumiseks on vaja mingit laiemat konteksti ja taustsüsteemi. Palju aega kulub isikliku hariduse loomisele ja kultuuri laiemale tundmaõppimisele.\n\nEsimeses \"Plekktrummis\" aastast 2014 kõlab mõtisklus, et kas kultuur võiks pakkuda vastukaalu ärevatele aegadele. 2015. aasta saatest David Vsevioviga lipsab aga läbi fraas \"emotsioonid on avalikus ruumis lõkkele löönud\". Mõlemad mõtted võiksid sobida sama hästi ka aastasse 2020. Kas kümnend on üldse piisav aeg, et suuremad muutused saaksid toimuda? Kas need teemad on praegu teised?\n\nSee on ilmselt väga suhteline. Aastaid ja terveid kümnendeid meenutatakse enamasti eredate sündmuste kaudu, aga need on sageli mõne pikalt arenenud protsessi viimaseks vaatuseks. See tähendab, et ühiskonnas miilab tulekoldeid alati, mõne suurema tuulehooga tekib ka suuremaid tulelonte. Ühiskonnas toimuva juurde käib paratamatult väike ärevusfoon, mida meedia muidugi hea meelega võimendab ja vahel ka juurde loob. Mulle meenub Tõnu Õnnepalu raamat \"Pariis. Kakskümmend viis aastat hiljem\", kus peategelane tunnistab üldist tsivilisatsiooni allakäiku, aga nendib samas, et inimene on kaval ja leiab sellele alati mingi vasturohu. Pikemas perspektiivis on see muidugi allakäigu agoonia pikendamine. See ei tähenda, et tolles intervjuus David Vsevioviga oleks niisama kurdetud. Vastupidi, tänu sellele, et meie hulgas on sellised inimesed nagu David Vseviov, on mõni mõttetult kuumaks kippuv tulease olnud kindlasti paremini vaoshoitud. Nii et ühtpidi käib mure allakäigu pärast iga ajastu juurde, aga see ei vähenda samas ühegi ajastu probleemide tõsiseltvõetavust.\n\n\"Aastaid ja terveid kümnendeid meenutatakse enamasti eredate sündmuste kaudu, aga need on sageli mõne pikalt arenenud protsessi viimaseks vaatuseks.\"\n\nKui ma mõtlen sellele ajale saatetegemise seisukohast, siis toimetuse jaoks on see olnud laialdane harjutamise ja eneseharimise protsess. Nii et töises mõttes iseloomustab seda kümnendit kindlasti areng. Isiklikult on algusega võrreldes ikka väga palju muutunud. Nüüd on olemas meetod ja oskused selles tööprotsessis osalemiseks. Kuidas teha intervjuud otse-eetris, mida on selleks küsitlejana vaja, mis intervjuu üldse on – kõik need asjad tuli omal nahal lõpuks avastada või leiutada. Võrdleksin seda teatrietenduse andmisega, mis vajab õnnestumiseks üksjagu tehnilisi teadmisi ja taustade sättimist, et sooritus õnnestuks.\n\nKui rääkida teatrist, siis võiks öelda, et 2010ndad olid omamoodi NO99 ajastu, mil etendus ka nende \"Ühtne Eesti suurkogu\". Kas sa mäletad, mis emotsioonid sind selle ettevõtmisega seoses valdasid?\n\nMinu jaoks oli see rohkem selline üks projekt, suur etendus. Seda elevust, kas tehakse nüüd erakond, ma endas ei mäleta, aga meelde see muidugi jäi. Tagantjärele võib seda näha omamoodi murdepunkti või verstapostina, mis juhatas kümnendi mingil kujul sisse – muidugi ei aimatud siis, mis meid ees ootab. Ühiskonnakriitika on vaieldamatult oluline osa kunsti missioonist. Aga võidud sellel rindel ei kesta kunagi liiga kaua, raiud ühe pea maha, kasvab mitu asemele. Nii et siin tuleb olla valmis kestvaks ja pidevaks tööks, mis vajab omamoodi pikameelsust.\n\nNO99 vaimulaadi ja esteetika võttis minu jaoks võib-olla rohkemgi kokku Ene-Liis Semperi \"El Dorado: klounide hävitusretk\" 2015. aastast. Seda iseloomustas Semperi isikupärane ja alati mõjuv käekiri. Professionaalne ja detailideni läbimõeldud ülesehitus sisendas samas lohutamatut eksistentsiaalset võõrandatuse tunnet. Kui \"Ühtse Eesti\" lõpetas n-ö mõistuse hääl, kainenemine ja selle võrra ka läkitus tulla mõistusele, siis tolles lavastuses oli kõige keskmes juba kloun, trikster. Selles hilisemas lavatöös selgus, et ühiskonda ei saa kutsuda mõistusele, sest tegelikult see polegi päriselt mõistuslik, arhetüüpsel tasandil on ühiskond pigem karneval, mida ei juhi mitte mõistuse hääl, vaid mingid tumedamad tungid. Kõik kokku on seepärast maskide ringkäik, mille läbinägemisel aitab meeleheite vastu ehk vaid naer, taju kõige koomilisusest. Etendus lõppes suure pallimerega, mis jäi väga eredalt meelde, aga mille mõtet kohe lugeda ei taibanud. Pallimere võimalikud tähendused tekkisid aegamööda hiljem. Selles mõttes läksid selle teatri viimased tööd, millest ma ei ole kõiki näinud, aina lohutumaks.\n\n2010. aastaid võib pidada murdepunktiks ka kohalikul filmimaastikul – Eestit tabas üsna suur kodumaiste filmide sadu, mille üheks põhjuseks olid Eesti Vabariigi 100. sünnipäevaks eraldatud rahad. Linastusid näiteks \"Põrgu Jaan\", \"Tõde ja õigus\", \"Seltsimees laps\" jt, millega käis kaasas ka mõte, et need avavad omamoodi eestluse olemust. Kui hästi need sinu arvates oma eesmärki tabasid või mingeid ühiskonna valupunkte välja tõid?\n\nNeed filmid ei olnud vist tehtud nii suure valupunktide tabamise eesmärgiga, pigem on tegu publiku poole pööratud kinoteostega, mille üks tagamõte oli anda eesti ajaloo ja kirjandusega seotud olulistele sündmustele ning narratiividele elamuslik ja meeldejääv vorm. Lahe on vaadata filme, kus eelarvelised võimalused on olnud tavapärasest pisut suuremad ja filmitegijatel on olnud natuke rohkem loomisruumi. Oma mullukevadisel Lõuna-Eesti rännakul kõndisin mööda ka \"Tõe ja õiguse\" filmi jaoks loodud Vargamäest Läti piiri ääres. See oli eemalt tee pealt vaadates vaat et tõelisem, kui päris Vargamäe oligi. Aga Eesti ajaloost saaks filme kindlasti veelgi teha.\n\nMis sündmuseid või teoseid sa silmas pead?\n\nFilmiainest oleks näiteks mõnes Jaan Krossi romaanis. Kas või \"Paigallend\", kus on justkui lavastatud uuesti võtmesündmused, mis on seotud Eesti riigi kaotusega II maailmasõja eel ja kestel. Kross lisab sinna ka rahvusvahelise mõõtme, mis teeks võimaliku ekraniseeringu väga mitmekihiliseks ja võiks niimoodi ka laiemalt huvi pakkuda. Ehkki kõnealused sündmused on Eesti perspektiivist rasked ja keerulised, ei ole Krossis raskemeelsust või liigset sentimentaalsust, ta kirjutab pigem kroonikuna, kelle puhul säilib teatud rõõm sündmustesse kätketud detailide ja inimlike nüansside üle. Need mõjuvad lugedes omajagu filmilikult. Selles mõttes vaatasin hingevärinaga Margus Paju hiljutist filmi \"O2\", mis harvaesineva lennukusega juba puudutas seda aega.\n\nViimase kümnendi dokumentalistikast leiab ka viiteid usule, võtkem või näiteks Jaan Tootseni \"Igapäevaelu müstika\" isa Vello Salost, Marko Raadi \"Matusepäevikud\" või Heilika Pikkovi \"Õlimäe õied\". Kas sulle tundub, et usuleigete eestlaste jaoks on usk muutumas millekski eksootiliseks või on tegemist pigem aja vaimuga, mis soodustab selliste teemade üle arutlemist?\n\nSellele usuleiguse müüdile ei leia alati kinnitust. Pigem on see usuleiguse lugu seotud antiklerikaalsusega, millel meil on siin oma ajalooline tagapõhi. Vello Salo ja ema Ksenia \"Õlimäe õitest\" olid värvikad persoonid, kes pühendasid oma elu religioonile ja usule. Ma ei oska võib-olla näha neis filmides märki üldisemast suundumusest, et usk on kuidagi aktuaalsemaks muutunud. Minu arust tuksub see kogu aeg vaikselt pinna all, kõik ei väljendu alati klassikalises traditsioonilise religiooni vormis.\n\nOmamoodi usuks muutus eelmisel kümnendil ju ka virtuaalmaailm. Sotsiaalmeedia populaarsus tõusis plahvatuslikult ning leidis oma koha ühiskondlikes debattides. Samuti kerkisid esile mitmesugused voogedastusplatvormid. Millised on sinu suhted digimaailma ja -kultuuriga?\n\nOlen digimaailma asukas nagu ilmselt paljud. Samas erilisi kinnisideid mul sellega seotud ei ole. Lõpuks on sellel ikkagi instrumentaalne väärtus, mis aitab heal juhul teha elu mõnes asjas lihtsamaks ja ladusamaks. Mul ei ole erilisi eelistusi, kas vaadata näitust virtuaalselt või käia kohal, lugeda raamatut vanas variandis või digitaalselt. Tõsi, klassikaline raamatuformaat on lõpuks ikkagi käepärasem. Digiraamatuid on hea reisides või matkates kaasas kanda. Tehnoloogia ei tee kunsti ega kultuuri iseenesest kuidagi huvitavamaks või paremaks. Mõistan, et kultuur peab digiteerumisega sammu pidama ning olema kättesaadav ja tarvitatav ka digimeediumite vahendusel. Aga kultuuri sisu sõltub ikkagi millestki muust – inimestest, kes selles vallas tegutsevad ja loovad. Virtuaalmaailmast on saanud keskkonna igapäevane osa. Igasugused trans- ja posthumanismid, mis annavad tehnoloogiale keskse staatuse inimkonna lähitulevikus, võivad ju isegi õiged olla, aga uusi jumalaid sealt vaevalt sünnib.\n\nÜhes 2016. aasta \"Plekktrummis\" vestlesite Rein Rauaga baastekstidest, mis iga kultuuri üles ehitavad. Ta toob näiteks, et meie kultuuri saavad suuresti mõjutada ka popkultuuri nähtused, nagu \"Simpsonid\", mida me võime samamoodi tsiteerida nagu \"Tõde ja õigust\". Kas meie eelmises kümnendis leidub sinu arvates mõni baasteksti potentsiaaliga teos?\n\nTunnen kultuuri liiga vähe, et anda hinnang, kas mingeid baas- või tüvitekste tuli juurde. Võib-olla ei tulnud. \"Plekktrummi raamatuid\" ette valmistades selgus, et uuema eesti kirjanduse viimane täieõiguslik tüvitekst on vist Andrus Kivirähki \"Rehepapp\", mis ilmus juba aastal 2000. Tüvitekst siis selles mõttes, et see on tõesti rahva sekka läinud ja teosest endast on saanud juba omamoodi folkloor. See ilmus ilusal aastanumbril, uue sajandi hakatuseks sai verstapost maha pandud ja nüüd ootame, kes järele teeks. Kivirähki romaan toetub omakorda \"tüvitekstile\" – eesti rahvamuistenditele ja mütoloogiale, mis ei ole mingi terviklik \"üks tekst\". Nii et Kivirähk teeb siin justkui veljotormisliku käigu. See mõjub eestlasele äratuntavalt ja koduselt ning rahvusvahelisele lugejale piisavalt eksootiliselt.\n\n\" Mõistan, et kultuur peab digiteerumisega sammu pidama ning olema kättesaadav ja tarvitatav ka digimeediumite vahendusel. Aga kultuuri sisu sõltub ikkagi millestki muust – inimestest, kes selles vallas tegutsevad ja loovad.\"\n\nTeisalt on Tõnu Õnnepalu minu jaoks kirjanik, kellelt püüan lugeda kõike ja kes on alati huvitav. Nagu enne juba möödaminnes jutuks tuli, siis tema tekstid justkui tõotavad, et need ilmutavad midagi aja vaimu kohta. Ja ilmutavadki. Ka kunagine \"Piiririik\" on loetav tüvitekstina. Üheksakümnendad algasid \"Piiririigiga\", nullindad \"Rehepapiga\" ja teistkümnendad… Tõesti, sellist suurt \"üht\" ei oska välja tuua. Meenub, et suure elevusega võeti vastu Valdur Mikita Eesti-teemalised nn mütopoeetilised esseed. Sa viitad küsimuses \"Simpsonite\" ning \"Tõe ja õiguse\" võrdõiguslikkusele olla kultuuris tähenduslikud, Mikita vist just seda tegigi, segades poppi ja olmelist vana ja väärikaga. Skype, seenenuga, Hurt ja Herder ning kes kõik veel osalevad võrdväärsetena Mikita Eesti-maagias. Tahan aga kindlasti lisada, et see tüvitekstide kaudu kirjanduse või kultuuri kaardistamine on ainult üks variant, millest lähtuda. Kirjandusteose väärtust ja sisukust ei määratle ainult see, kas sellest saab nn tüvitekst.\n\nKas see huvi eestluse vastu tundub laienevat ka Mikita raamatutest kaugemale?\n\nMõni aeg tagasi juhtusin lugema August Kitzbergi jutustust \"Rahvuslane\". Mul ei ole seda praegu käepärast ja seepärast ei söanda päriselt refereerida, aga Kitzberg ilmutas selles parajat irooniat \"rahvuslase\" üle. Oli vist nii, et sellel rahvuslasel olid kodus mingid pitsid ja satsid rahvuslike värvide ja kaunistustega ning seltskonnas viibis ta rõhutatult rahvuslikult. On täiesti arusaadav, et Eestiga seotud küsimused köidavad meie meeli. Need on Eesti ellu sisse kodeeritud. Aga Kitzberg osutab karikatuurile, milleks see Eesti mure võib muutuda.\n\nÜhelt poolt oleme pidanud Eesti üle teistkümnendatel vihaseid diskussioone, Eesti kaitsjaid ja tema eest kõnelejaid leidub, aga see kipub olema lõpuks rohkem show. Taastatud vabariigi ajal ei ole meie kultuuri neidsamu tüvitekste alates kas või Kreutzwaldist, Koidulast või Tammsaarest korralikult toimetatud, kommenteeritud ja redigeeritud koondväljaannetena ilmunud. Viimased esinduslikud autorite tekste koondavad väljaanded pärinevad enamasti nõukogude ajast. Nii et ühtpidi küll deklareeritakse eesti kultuuri olulisust, aga teisalt, kui palju sellesse tegelikult investeeritakse? Tollesama Rein Raua kultuuriteooria järgi elab tüvitekst siis, kui ta suudab anda jätkuvalt uusi tõlgendusi, kui tekst püsib jätkuvalt aktuaalsena. Meie kultuuri tüvitekstide arhiiv, kui seda väljendit nüüd veel kasutada, on poeetiliselt ja intellektuaalselt küll nii rikas, et ei lase ennast lihtsustatud ja ideoloogiliselt moonutatud Eesti nimel peetavate kihutuskõnede suhtes haneks võtta. Aga selleks peaks see varamu olema aktiivsemalt mälus, toestama mõtlemist ja otsustusvõimet ajal, mil meie tähelepanule pretendeerivad väga eripalgelised jõud.\n\nSa oled ise kajastanud palju eesti klassikalist ja nüüdismuusikat, sealhulgas Arvo Pärdi tegemisi, kes oli 2010ndatel ka kaheksa aastat järjest maailma esitatuim nüüdishelilooja. Samas on ikkagi õhus teema, et klassikaline muusika ei jõua piisava hulga inimesteni. Mida me õigesti või valesti oleme teinud?\n\nOleks tore olnud, kui teistkümnendaid oleks saanud meenutada uue ooperi- või kontserdimaja rajamisega, aga neid ikka ei jõutud veel ehitada. Estonia kontserdisaal on väga tore ja meile armas, aga see on oma arhitektuurilt ja sümboolselt auralt küllaltki konservatiivne ning pole sümfooniaorkestrile ka saali akustiliste omaduste tõttu kõige sobivam. Kui käia ERSOt kuulamas, siis võib küll alati rõõmustada. Nende kontserdid on väga lahedad, harivad ja elamuslikud. Peab tekitama endale väikese harjumuse, et neid tõepoolest ka kuulama jõuda. Klassikalisel muusikal on minu jaoks õilistav dimensioon. Ma ei ole kaugeltki peene maitsega muusikakuulaja, toetun üldisele kuulamismuljele ja lihtsalt naudin seda. Ma ei näe klassikalist muusikat kuidagi eraldi muust kultuurielust. Selles mõttes oleks olnud nii hea, kui uus kontserdimaja oleks juba töös. Praegu tegutsetakse selle nimel, kõik võtab muidugi aega, aga ehk see saal siiski millalgi tuleb. Siingi on paradoks: ühelt poolt ehitame ning hoiame müüti laulu- ja muusikarahvast, aga teisalt tulevad nii raskelt muusikakultuuri edendamiseks mõeldud otsused ja kapitalipaigutused.\n\nBerliinis on hea näide filharmoonikute maja, kus on tõepoolest fantastilised (rõhutab tugevalt) kontserdid. Püüdsin seal Berliinis veedetud õpingute aastal võimalikult palju käia. See kuulus hoone on ehitatud 60ndatel ning meenutab oma saaliarhitektuurilt midagi pesalaadset, kus orkester on all põrandal ja kuulajate kohad on paigutatud kõikjale nende ümber. Seda hoonet pole mõtet muidugi otse eeskujuks võtta, aga see on näide, kuidas saal ja maja mõjutavad otseselt suhet muusikaga ning muusika kohalolu. Sinna kohe tahad minna, sest maja ise on juba elamus.\n\nEesti kontekstis võiks teistkümnendatest veel mainida Pärdi keskuse ehitamist ja valmimist. See on täiesti seninägematu muusikamaja, mis lubab uudistada Pärdi muusikat omas tempos ja taktis. Kui olen ise sinna käima juhtunud, siis maja ümber on hiilinud alati hulgaliselt välismaalasi ja kõiksugu külalisi. Nii et üks värav süva- ja klassikalise muusika maailma on praegu kindlasti Laulasmaal. Pärdi keskus on ka hea näide sellest, kuidas käib väga kõrgel tasemel ühe helilooja loomingu arhiivimine, talletamine ja uurimine. Palju muud eesti muusikat ootab selles vallas veel oma järge.\n\nSa oled pälvinud Ene Mihkelsoni kultuurimõtestaja preemia ja sind on valitud parimaks meessaatejuhiks. Kas sulle tundub, et \"Plekktrumm\" on kultuuri inimestele lähemale toonud?\n\nPean tunnistama, et ei oskagi vist sellele päriselt vastata, kas ja mis muutusi tal on õnnestunud kaasa tuua. Kultuuri kajastamisega on meil seotud huvitav vastuolu. Ühelt poolt on kogu Eesti ajakirjandustraditsioon lähtunud rahvavalgustuslikust liikumisest ja rõhutanud kultuuri tähtsust. Teisalt ei ole kultuurist sõnagi juttu ajakirjanduseetika koodeksis. Selle järgi pole kultuuri käsitlemine või mõtestamine justkui ajakirjanduse esmane ülesanne. Nii on iga väljaande enda teha, kas ta mõistab kultuuri rohkem elustiili osana või millenagi, mis on ühiskonnale laiemalt tähtis. \"Plekktrumm\" on ideaalis suunatud natuke laiemale publikule, kellele võiks kultuur huvi pakkuda, aga kelle elus see ei ole ainus asi. Püüame ühendada isiksust ja teemat. Meieni jõudnud tagasiside on olnud tõepoolest väga heatahtlik ja julgustav, pakkudes toimetusele iganädalases töös suurt tuge. Kuidagi läks see saateformaat seitse aastat tagasi õnneks tööle. Praegu mõjub see veidi nagu alternatiivtelevisioon. \"Plekktrumm\" on eetris ETV2-s, ta ei võistle suure vaatajaskonna pärast. Tõsi, saatel on üksjagu järelvaatamisi ning korduste kaudu koguneb samuti vaatajaid juurde. Ta on alternatiivne just oma formaadilt. Kui tavapärane prime time 'i vöönd on hõivatud praegu ennekõike kiirete ja kompaktsete teemakäsitlustega, siis \"Plekktrumm\" liigub teisel rajal ja pakub pikemat formaati. Ta võiks näitlikustada seda, et on võimalik teha natukene pikemat ja aeglasemat televisiooni. Üks osa vaatajatest on selle vastu võtnud ja tunnustab ka sedasorti televisioonitegemist. Nii oleme saanud seda tööd teha.\n\n2016. aastal arutlesite intervjuus Meelis Oidsaluga selle üle, miks ei ole rahvusringhäälingus üht korralikku kultuurikriitilist saadet. Kas meil oleks seda üldse vaja?\n\nJah, muidugi võiks selline saade olla, aga teisalt on televisioon massikommunikatsioonimeedium ning seal väga kitsalt konkreetsete teoste ja kultuurinähtuste väga karmi kriitikaga arvustamine ei ole minu arust proportsionaalne. \"Plekktrummi raamatute\" jaoks teoseid otsides tajusin jälle teravamalt, et ühele raamatule televisioonis kriitikat tehes peab see olema väga tasakaalustatud. Muidu võid mingi asja väga lihtsalt ja kergekäeliselt põrmustada või, vastupidi, seda teenimatult turundada. Ma ei välista, et väga teravat kriitikat ei võiks olla, aga see eeldaks harjutamist ning õige ja tasakaalustatud formaadi loomist. Kiiret ja reljeefset kriitikat ihaledes otsiksin seda pigem meie kultuuriajakirjadest. Äkki seda ilmub seal.\n\nMil määral sa välismaa kultuurimeediat jälgid? Kas oled täheldanud seal midagi, millest me siin õppida võiksime?\n\nJälgin vahetevahel, aga mitte väga rutiinselt. Kui \"Plekktrummi\" formaati otsisime, vaatasime mitmesuguseid saateid, mida mujal Euroopas tehakse. Üldiselt ongi vanade Euroopa maade kultuurisaadetes ka lihtsalt vestlused, mis võivad mõjuda veel konservatiivsemalt kui meie omad siin. Aga see pole sugugi halb, vastupidi. \"Plekktrummil\" on režiiline pildikeel küllaltki dünaamiline, aga seal võib see vahel olla veelgi lihtsam ja staatilisem. Šveitsis on saade, mille pealkiri on \"Sternstunde Philosophie\" ehk \"Filosoofia tähetund\", mis on \"Plekktrummiga\" analoogne vestlusformaat. Poolteist aastat tagasi, kui ma Zürichis käisin, kohtusime sealse saatejuhiga ja jagasime kogemusi. Neil on käinud saatest läbi maailma mõtlejate ja kirjanike koorekiht, filosoofidest popstaarid ja intellektuaalid, aga nende vaadatavus on enam-vähem proportsioonis sellega, mis on \"Plekktrummi\" oma. Ei saa öelda, et Šveitsis kõik metsikult kultuurisaateid vaataksid, sealgi on sellel ikkagi oma nišš. Samas on neil vahendeid rohkem, nimekad külalised lennutatakse ja sõidutatakse kohale, kui nad lähikonda satuvad. Vahel maksavad intervjuu eest kopsaka summa, kui teisiti ei saa. Kui ma nüüd õigesti mäletan, siis kellelegi maksti vist kuskil 10 000 eurot, et hotellitoas intervjuu ära teha. Nii et vahe meie ja nendega on umbes sellistes asjades. Aga sisult ja vormilt ei ole nii suuri erinevusi. Kõik pingutavad, et teha, nagu oskavad. Üldise taseme mõttes on küllaltki sama. \"Plekktrumm\" on samuti väliskülalisi võõrustanud. Näiteks helilooja Max Richter või teatriteadlane Irena Veisaitė, kes oli Grigori Kromanovi abikaasa ja kelle tütrele pühendas Arvo Pärt oma kuulsa teose \"Aliinale\". Seoses Veisaitė hiljutise lahkumisega näidatakse tema \"Plekktrummile\" antud intervjuud Leedus. Nii et \"Plekktrumm\", ehkki kurval põhjusel, jõuab ka ise väljaspool Eestit näitamisele.\n\n\"Plekktrummist\" on käinud seitsme aasta jooksul läbi juba päris suur hulk inimesi. Kas on hirm ka, et see ring hakkab kokku tõmbuma?\n\nKitsikuse tunne on ehk alati, aga teisalt neid inimesi jagub. Toimetuse silmaring on niivõrd kriitilise tähtsusega – see saaks alati olla avaram. On õudne, kui vähe me näeme ja teame (naerab). Tuleb lihtsalt otsida oma võimalusi ja pragusid, mille kaudu rohkem näha. Televisioonis on see pinge vahel päris suur, kas kutsuda juba tuntud inimesi, kes võiksid tagada mingi vaatajaarvu, või riskida ja püüda kutsuda kedagi, keda vaataja võib-olla ei tunne, aga kellel võiks olla inimestele midagi väga huvitavat anda. \"Plekktrummil\" on olnud see võimalus. Oleme saanud päris palju riskida, katsetada. Marju Lepajõe andis \"Plekktrummile\" ühe esimese pikema avaliku teleintervjuu. Väga tore oli ka vestlus Nora Pärdiga, kes avas intervjuu vormis Pärdi maailma. Selliseid külalisi on olnud, kes on saadet ja selle tegijaid piisavalt usaldanud, et intervjuu anda. Aga see on muidugi pidev põhiküsimus, et mis järgmiseks. Kui see on vastatud, siis edasine on juba konkreetne töö. Igas inimeses on oma element, mida teistel sellisel kujul päriselt pole. Kui oskad selle välja tuua, on osa tööst tehtud.\n\n\"Plekktrummis\" puudutatakse ju tegelikult mitmeid eri valdkondi. Sul endal on lisaks BFMi kogemusele ka filosoofia taust, millest tundub saate juhtimisel päris palju kasu olevat.\n\nKüsimus on inimese ja teemaga kontakti saamises. Siin võib tõesti olla abiks filosoofia ja sellega kaasnev humanitaarne mõtlemisviis. Filosoofe saab lugeda kui vanu ajaproovile vastu pidanud õpetajaid. Filosoofia juurde kuuluvad ka argumentatsioonioskused, loogilise mõtlemise arendamine, kriitikameel ja palju muud, aga see on rohkem tehniline pool. Filosoofia hariduslik külg seisneb suures panoraamis, mille vastu on filosoofias huvi tuntud, nagu teadus, kunst, õigus, moraal, kultuur, ajalugu, religioon jne. Filosoofia ei tee sind üheski valdkonnas spetsialistiks ega autoriteediks, aga pakub neis asjades orienteerumisruumi ja ajaloolist meelt. Aga ennekõike suunab muidugi edasi õppima. Eri ajakirjanikel on oma väikene erialane sahver või tagala, millest nad lähtuvad ja mida tuleb niikuinii kogu aeg täiendada ja korrastada.\n\nInfoajastul on meile valla kõik teed, poed on raamatuid täis ning internet on ujutatud üle podcast 'idest ja artiklitest. Kuidas sa ise selles inforägastikus navigeerid?\n\nTäitsa juhutunnetuse alusel. Ma ei ole eriline podcast 'ide kuulaja, kuigi üht-teist ikka kuulan. Mind huvitavad pigem formaadid, milles neid tehakse. Kuidas eristutakse muust, kas on leitud mingi võte, kuidas üht või teist asja esitleda või välja tuua. Võib-olla ma passin sellele vormiliste lahenduste poolele isegi rohkem peale.\n\nÜtlesid intervjuus \"Terevisioonile\", et meelelahutuslikke raamatuid sa eriti ei loe, kuna meelelahutust on meie ümber niigi palju ning kui juba raamat kätte võtta, siis pigem selle eesmärgiga, et sealt ka midagi tummisemat kaasa võtta.\n\nSee ei tähenda, et ma raamatuid ainult tõsimeelselt ja raske meelega kätte võtaks, aga raamatutega ma väga aega viita või meelt lahutada tõesti vist ei oska. See on meelelahutuseks aeganõudev ja siiski üsna suurt enda aktiivsust vajav tegevus.\n\nLõpetuseks üks abstraktsem küsimus. Praeguses maailmas pole meil eriti võimalust igavust tunda. Kas igavusest on saamas kaduv nähtus?\n\nÜhtpidi võiks öelda, et igavuse peletamises on inimene praegusel ajal päris osav. Igavuse eemaleajamiseks saab stimuleerida aju mõnukeskusi uute impulsside ja mõnuretseptorite ärritusega pidevalt kas või nutitelefonis.\n\nVahel näevad mõned autorid ja mõtlejad igavuses mingit positiivset või loovat meeleolu, millel modernne ühiskond justkui ei lase enam tekkida või mille eest meid sunnitakse kogu aeg põgenema. Ma pole siiski kindel, et igavustunne ise on kuidagi loov või sisukas. See võib olla signaal mingist tühjusest või loidusest ning on selles mõttes palve peatuda ja puhata. Nii võib igavusel ehk olla meie siseelus oma ülesanne, aga igavust ennast ma kuidagi idealiseerida siiski ei oska. Ma ei taju seda aktiivse meeleoluna. Näiteks looduses on raske igavust tunda. Loodus liigub kogu aeg, miski uueneb ja varieerub temas pidevalt. Kui igavus kummitab, siis võib kosutust otsida loodusest. Selle vaatlemine ja endale mõjuda laskmine on küll alati teraapiline ja tervistav. Vastupidi, pigem tuleb taltsutada uudishimu ja erisuunalisi huvisid, sest igale huvile ei saa ühtmoodi järgneda.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Mariliis Mõttus arutas Müürilehes\"Plekktrummi\" saatejuhi Joonas Hellermaga, kas üks raamat suudab tõsta huvi eestluse vastu, kas tehnoloogia teeb kultuuri paremaks ning kas kunst saab mõjutada ühiskonnas toimuvat.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Pärast artikli pealkirja ja põhiteksti lugemist kasuta oma loovust, et koostada sisutihe ja pikk sissejuhatav lause.\n\n## Pealkiri:\n\nLäti meedia: PBK omanikud lähevad kokkuleppemenetlusele\n\n## Põhitekst:\n\nLäti riigiprokurör Aldis Lasmanis ütles Re: Balticale, et Balti Meedia Alliansi (BMA) kaasomanik Oleg Solodov ja tema äripartner Margus Merima on läinud kokkuleppemenetlusele. BMA-le kuulub Baltikumi populaarseim venekeelne telekanal PBK.\n\n\"Venemaa populaarseid telekanaleid levitava BMA grupi omaniku väidetavat Euroopa Liidu sanktsioonide rikkumist võidakse lõpuks kohtus arutada suletud uste taga,\" teatas Re: Baltica.\n\n2020. aasta 4. veebruaril otsisid Läti ja Eesti kaitsepolitseiametid läbi BMA Riia ja Tallinna kontorid.\n\nJõustruktuuride poolne läbiotsimine on seotud Euroopa Liidu Venemaa vastaste sanktsioonide rikkumistega. Enamus venekeelseid uudistesaateid kadus selle järel Pervõi Baltiiski Kanali (PBK) eetrist.\n\n12. novembril ütles prokurör Lasmanis, et kahele füüsilisele ja juriidilisele isikule on esitatud süüdistus, mis on seotud Euroopa Liidu poolt Venemaa vastu kehtestatud sanktsioonide rikkumisega. Re: Baltica teatel said süüdistuse Solodov ja Merima.\n\n\"Kolm neljast süüdistatavast on jõudnud kokkuleppele,\" ütles Lasmanis. See tähendab, et süüdistavad tunnistavad oma süüd ebaseadusliku rahavoo korraldamises ja lepivad prokuröriga kokku karistuses, mis seejärel kinnitatakse kohtus.\n\nKogu protsess toimub suletud uste taga.\n\n\"Juhtumile kulutatud ressursside seisukohast tundub see optimaalne lahendus,\" ütles Lasmanis.\n\nLasmanise sõnul on alles jäänud veel mõningad suured küsimused, kuid kohtuasi jõuab kohtusse veebruari lõpuks.\n\nUurimise huvides keeldub Läti prokuratuur juhtumi üksikasju avaldamast. Avalikkusega jagatakse ainult lühikest kirjeldust, kus mainitakse, et üksikisikud on ettevõtte abiga ja erinevate koostöölepingute alusel ebaseaduslikult korraldanud rahavoogu Venemaa kodanikule. See Venemaa kodanik on Euroopa Liidu sanktsioonide nimekirjas.\n\n\"Hinnanguline summa on suurem kui 10 miljonit eurot,\" teatas prokurör Lasmanis.\n\nRe: Baltica hinnangul on juhtumi keskmes Venemaa oligarh Juri Kovaltšuk. Euroopa Liit on Kovaltšuki pannud koos teiste Venemaa tippametnike ja ärimeestega Krimmi annekteerimise pärast sanktsioonide nimekirja.\n\n\"Kovaltšuk on Bank Rossija esimees ja suurim aktsionär, millel on olulised osalused riiklikus meediakontsernis NMG grupp. NMG omakorda kontrollib telejaamu, mis toetavad aktiivselt Venemaa valitsuse Ukraina destabiliseerimise poliitikat,\" on kirjas Euroopa Liidu Venemaa vastaste sanktsioonide dokumendis.\n\n\"Paljud 25 telekanalist, mida BMA Baltikumis edastab, kuuluvad Venemaal registreeritud Pervõi Kanalile, mille vähemusosalus kuulub NMG kaudu kaudselt Kovaltšukile. Nii on Solodov seotud Venemaa oligarhiga,\" teatas Re Baltica.\n\nSolodov ja Merima ei vastanud Re: Baltica kommentaaritaotlustele.\n\nHalvimal juhul võib karistuseks olla kuni kaheksa aastat vangistust, kuid pärast kokkuleppemenetlusele minemist tundub see ebatõenäoline.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Läti uuriva ajakirjanduse keskuse Re: Baltica teatel on PBK omanikud Oleg Solodov ja Margus Merima läinud prokuratuuriga kokkuleppemenetlusele. Mõlemat ärimeest süüdistatakse Euroopa Liidu poolt kehtestatud Venemaa vastastes sanktsioonide rikkumises.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Loe uudis läbi ja pane oma kujutlusvõime tööle, et välja mõelda üks korralik sissejuhatav lause sellele loole.\n\n## Pealkiri:\n\nMängu käiku muutnud Kertu Laak valiti kohtumise parimaks\n\n## Põhitekst:\n\nMängu alustas Chieri diagonaalründajana tavapäraselt Kaja Grobelna, kes piirdus aga pooleteise geimi jooksul kõigest nelja punktiga (-3). Nii otsustas peatreener Giulio Bregoli saata belglanna asemel platsile liigaks ühe paremaks vahetusmängijaks kujunenud Laagi, kes aitaski naiskonna avageimi kaotusest hoolimata lõpuks 3:1 võidu ehk maksimaalse kolme punktini, kirjutab Võrkpall24.ee.\n\n22-aastane Laak kogus üleplatsinaisena 16 punkti (+13). Eestlanna realiseeris 27 tõstest 15 (56%), lisa tuli ühe serviässa näol.\n\nLoe pikemalt Võrkpall24.ee portaalist.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Eesti võrkpalli rahvusnaiskonna rünnakuliider Kertu Laak valiti sel hooajal juba teist korda Itaalia kõrgliigas mängu parimaks, kui aitas Chieri kodus 3:1 (-22, 32, 17, 20) võiduni põhikonkurendi Scandicci üle.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Loe uudis läbi ning loo sellele fantaasiarikas ja pikk lause, mis võiks uudist tutvustada.\n\n## Pealkiri:\n\nÖöpäevaga registreeriti 259 koroonapositiivset, suri seitse inimest\n\n## Põhitekst:\n\nViimase 14 päeva haigestumus 100 000 inimese kohta on 540 ning esmaste positiivsete tulemuste osakaal tehtud testide koguarvust 11,2 protsenti.\n\nÖöpäeva jooksul avati haiglates uusi COVID-19 haigusjuhtumeid kokku 32, haiglaravi vajab 417 patsienti, mis on 13 võrra enam kui päev varem. Intensiivravil on 45 inimest (pühapäeval sama arv), juhitaval hingamisel on 28 patsienti (pühapäeval 29).\n\nÖöpäeva jooksul suri seitse koroonaviirusega nakatunud inimest – 90-aastane mees, 85-aastane naine, 81-aastane naine, 80-aastane mees, kaks 79-aastast naist, ja 68-aastane naine. Kokku on Eestis surnud 383 koroonaviirusega nakatunud inimest.\n\nRahvastikuregistri andmetel laekus enim uusi positiivseid testitulemusi Harjumaale, kus koroonaviirusega nakatumine tuvastati 122 inimesel. 98 uutest Harjumaa haigusjuhtudest on Tallinnas.\n\nTartumaale lisandus 36, Ida-Virumaale 32, Pärnumaale 29, Võrumaale 9, Lääne ja Lääne-Virumaale viis uut positiivset testi. Valga- ja Raplamaale lisandus neli, Järvamaale kolm, Jõgeva- ja Viljandimaale kaks, Põlvamaale üks uut nakkusjuhtu. Saare- ja Hiiumaale ei lisandunud ühtegi uut positiivset testi. Viie positiivse testitulemuse saanul puudus rahvastikuregistris märgitud elukoht.\n\nEestis on COVID-19 vastu vaktsineerimisi tehtud 26 126 inimesele. Ööpäevaga vaktsineeriti 162 inimest, neist 161 esmakordselt. Teise vaktsiinidoosi on esmaspäeva seisuga saanud 2404 inimest.\n\nTerviseameti jälgimisel on üle 28 300 inimese\n\nPõhja regionaalosakonna jälgimisel on üle 14 400 inimese, kellest 3222 on nakatunud.\n\nIda regionaalosakonna jälgimisel on üle 5400 inimese, kellest nakatunud on 1260.\n\nLääne regionaalosakonna jälgimisel on üle 3400 inimese, kellest 711 on nakatunud (jälgitavate seas on lisaks põhja ja lõuna regiooni nakatunuid).\n\nLõuna regionaalosakonna jälgimisel on üle 5100 inimese, kellest 1130 on nakatunud (jälgitavate seas on lisaks põhja, ida ja lääne regiooni nakatunuid).\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Terviseameti andmetel tehti viimase 24 tunni jooksul 3099 koroonatesti, millest 259 ehk 8,4 protsenti osutus positiivseks. Ööpäeva jooksul suri seitse koroonaviirusega nakatunud inimest.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Tutvu artikli sisuga ja loo sellele pika lausega sissejuhatus, mis köidab lugeja tähelepanu.\n\n## Pealkiri:\n\nRagn-Sells soovib jäätmevedajate eelisjärjekorras vaktsineerimist\n\n## Põhitekst:\n\nRagn-Sells soovib sotsiaalministeeriumi asekantsler Maris Jessele saadetud kirjas, et nende töötajad lisatakse riskirühma nimekirja, mis tagaks eelisjärjekorras vaktsineerimise.\n\nEttevõte soovib, et eelisjärjekorda lisataks jäätmeautode juhid, autojuht-laadijad ja sorteerijad.\n\nEttevõtte personalijuht Irene Metsis märkis, et eelkõige jäätmeautode juhid ja prügisorteerijad puutuvad igapäevaselt kokku muu hulgas ohtlike meditsiinijäätmetega, mille maht ja nakkusoht seoses COVID-19-ga on märgatavalt kasvanud.\n\n\"Rag-Sellsis töötab umbes sada töötajat, kes igapäevatööd tehes riskivad pidevalt tervisega, kogudes meditsiinijäätmeid tervishoiusüsteemist ning muid ohtlikke jäätmeid. Nende töötajate risk kokku puutuda nakkusohuga ja seejärel haigestuda COVID-19-sse on väga kõrge,\" märkis Metsis.\n\nMetsise sõnul on ettevõte omalt poolt kõik teinud, et töötajate tervis oleks maksimaalselt kaitstud, kui siiski on näha, et inimeste kindlustunne on saanud seoses kõrge riskiga üksjagu kannatada. \"Autojuhtide seas on risk kõige kõrgem just haiglate jäätmeruumide teenindamisega, kus töötajad on sunnitud jäätmeid tõstma mahutitesse,\" nentis Metsis.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Jäätmekäitlusettevõtte hinnangul on nende autojuhid ja sorteerijad eesliinitöötajad, kelle tervis on ohtlike meditsiinijäätmetega kokkupuutumumise tõttu ohus.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Loe uudis läbi ning loo sellele fantaasiarikas ja pikk lause, mis võiks uudist tutvustada.\n\n## Pealkiri:\n\nSPAL andis teiseks tõusmise võimaluse lõpuga käest\n\n## Põhitekst:\n\nGeorgi Tunjovi ja Kristofer Pihti koduklubi läks Milani kasvandiku ja mullu korraks ka Cagliari ridadest läbi põiganud Alberto Paloschi väravast 63. minutil juhtima, ent ei suutnud edu lõpuvileni hoida. 85. minutil viigistas Daniel Ciofani seisu ja sellest Cremonesele piisas, et punktist kinni hoida, vahendab Soccernet.ee.\n\nSPAL, kes pole sel hooajal liigamängudes Tunjovile esindusmeeskonna eest minutikski mänguvõimalust andnud, jätkab liigatabelis 33 punktiga neljandal kohal. Sama palju punkte on kogunud ka Cittadella ja punkt rohkem on Salernitanal, liigat juhib 38 punktiga Empoli.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Itaalia jalgpalli esiliigas omas SPAL head võimalust teiseks tõusta, ent lasi võõrsil Cremonese vastu lõpu eel võidu peost ja pidi leppima 1:1 viigiga.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Tutvu artikli sisuga ja loo sellele pika lausega sissejuhatus, mis köidab lugeja tähelepanu.\n\n## Pealkiri:\n\nRaieste tegi hooaja parima mängu, kuid Baskonia kaotas Valenciale\n\n## Põhitekst:\n\nDuško Ivanovic andis viimasel veerandil mänguaega 21-aastasele Raiestele, kes kasutas oma võimaluse kenasti ära. Eestlase arvele jäi 7,5 minutiga seitse punkti (kahesed 2/4, kolmesed 1/1), mis on ühtlasi ka tema Hispaania kõrgliiga punktirekord. Lisaks sai Raieste statistikasse kirja kaks lauapalli, ühe vaheltlõike ja pallikaotuse, kirjutab Korvpall24.ee.\n\nAinsana sai Baskonia poolelt kahekohalise punktisumma kirja Zoran Dragic, kelle arvele jäi 12 silma. Kaheksa punkti peale jäid Achille Polonara ja Luca Vildoza.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Hispaania korvpalli meistriliigas palliv Sander Raieste koduklubi Baskonia teenis suure kaotuse, kui võõral väljakul peetud kohtumises tuli tunnistada Valencia 83:61 (14:18, 21:13, 23:12, 25:18) paremust.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Vaata läbi uudise pealkiri ja tekst ning loo loov sissejuhatav lause, mis haakub artikli sisuga.\n\n## Pealkiri:\n\nCarlos Ukareda avaldas uue singli \"Miracle\"\n\n## Põhitekst:\n\nMuusika ja sõnade autor on Ukareda ise, loo produtseeris Vahur Valgmaa.\n\n\"Laul räägib tundest, kui armastatu alati, kõigest hoolimata ja igas olukorras ikka imelisena tundub. Heas ja halvas, rõõmus ja kurbuses. Isegi riius olles,\" kirjeldas muusik oma uut lugu.\n\n\"Kuna tegemist on väga hea ja inspireeriva looga, kulges produtseerimisprotsess ladusalt. Kandev roll on siin vokaalil. Carlosel on Eestis pigem haruldane kõrge tämber ja väga hea võime oma häält kontrollida,\" lisas produtsent Vahur Valgmaa.\n\nUkareda avaldas lootust, et uuel aastal olud paranevad ja tal avaneb võimalus realiseerida mitmeid põnevaid projekte.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Muusik Carlos Ukareda andis välja uue loo pealkirjaga \"Miracle\".",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Vaata läbi uudise pealkiri ja tekst ning loo loov sissejuhatav lause, mis haakub artikli sisuga.\n\n## Pealkiri:\n\nLemmit Kaplinski: pensioni üle otsustan ise, aga kes vastutab?\n\n## Põhitekst:\n\nAlanud aasta tõi lisaks koroonavaktsiinile ka olulise muudatuse Eesti pensionisüsteemis. Isamaa valimislubadusena ellu viidud pensionireform võimaldab nüüdsest kas investeerida pensionivara iseseisvalt või sellest süsteemist sootuks lahkuda. Mina pean seda lühinägelikuks muudatuseks, aga mõistan ka, et isiklikes rahaasjades ei kehti ühtainust tõde.\n\nPalusin oma Facebooki-seinal, et süsteemist lahkuda plaanivad tuttavad jagaksid oma lugusid ja põhjendusi. Tagasiside üleskutsele oli üllatavalt lai ja mitmekesine. Enda mõtetest ja saadud kommentaaridest ajendatud püüan järgnevalt selgitada oma arusaama uutest valikutest ja isiklikust vastutusest.\n\nÜlevaade\n\nEsmalt kiire meenutus Eestis pensionisüsteemi ülesehitusest ehk kolmest sambast. I sammas on riiklik pension, mida rahastatakse sotsiaalmaksu arvelt riigieelarvest ning mis toimib ühise poti põhimõttel.\n\nKogumispension ehk II sammas on isikustatud ja sinna kogutakse raha põhimõttel kaks protsenti töötasust inimese poolt ja neli protsenti riigi poolt lisaks.\n\nTäiendav kogumispension ehk III sammas võimaldab panna kõrvale rohkem kui kaks protsenti brutotöötasust ning saada selle pealt ka maksusoodustust. Oluline on, et nii II kui ka III sammas ei ole mitte raha sukasääres, vaid selle rahaga ostetakse fondiosakuid, mis omakorda on investeeritud näiteks kasumit teenivatesse aktsiatesse ja võlakirjadesse. Teisisõnu – kui I sammas on ainult kohustus riigieelarves, siis II ja III sammas on inimese enda tegelikud varad, mis kasvavad ajas.\n\nKuni aasta alguseni oli võimalik oma II sambasse kogutud raha saada kätte alles pensioniea saabudes. Arvestades, et riik paneb omapoolse panuse sinu pensionikontole juba praegu, siis arusaadavalt on tema poolt ka mõistlik eeldada, et see raha läheb kasutamisele eesmärgipäraselt.\n\nRiigi panus tuleb ju sotsiaalmaksu arvelt ja kujuteldamatu oleks, et riik jagaks soovijatele lihtsalt osa nende maksudest kingitusena laiali. Täpselt selline olukord aga on loodud, sest reformi tulemusena tekkis soovijatel võimalus oma II samba raha varem välja võtta. Kuigi selle pealt tuleb kohe maksta 20 protsenti tulumaksu ja tekib ebakindlus pensionieaks, on siiski kümned tuhanded selle kasuks otsustanud. Miks?\n\nKui sambad ei sirgu\n\nOluline põhjendus II samba vabaks laskmiseks on seotud justnimelt tõdemusega, et ootustele vastupidiselt ei ole see raha eriti kasvanud. Kriitika mõistmiseks vaatame korraks, kuidas üldse see protsess välja nägema peaks.\n\nValides mõne pensionifondi (näiteks pankade pakutava või ühistulise Tuleva fondi) anname me oma raha fondihaldurile ja saame vastu sissemaksele vastava osa fondi varadest. Need omakorda moodustuvad aktsiatest ja võlakirjadest, mida fondihaldurid ostavad erinevate kaalutluste alusel — analüüsides maailmamajandust püütakse riske hajutada, leida arenevaid firmasid ja sektoreid ning osta ja müüa neid vastavalt oma hinnangutele.\n\nKokkuvõtvalt püüab fondihaldur (milleks on pigem terve meeskond finantsspetsialiste) oma parima teadmise kohaselt teha meie rahaga tarku otsuseid ja teenida meile tulu. Selliselt saadud tulu kutsutakse tootluseks, mida väljendatakse protsentides aasta kohta ja erinevate fondide tootlust saate vaadata näiteks pensionikeskuse kodulehel.\n\nMõistagi maksab ka fondihalduri ja tema meeskonna tööaeg ning seetõttu tuleb fondi valides vaadata valitsemistasu suurust. Sedagi väljendatakse protsentides aasta kohta ja see tähendab kõige lihtsamalt, et igal aastal võtab fondihaldur sinu rahast valitsemistasu jagu endale.\n\nPensionikeskuse lehel toodud tootlusgraafikutes on valitsemistasu juba maha arvestatud, seda ise eraldi arvutama ei pea. Küll aga tasub pöörata tähelepanu väljalasketasule – nii mitu protsenti võetakse teenustasuks raha fondi paigutamisel – ning tagasivõtmistasule, mis näitab vastavalt teenustasu protsenti pensioni väljamaksmisel.\n\nNüüd jõuame probleemi tuumani: pensionifondid, mida eestlastele II samba loomisel pakuti, olid tihti valitsemistasudega ca 1,5 protsenti ning väljalaske- ja tagasivõtmise tasud samuti vahemikus 1 - 1,5 protsenti.\n\nNeed näivad väikeste numbritena, kuid investeeritakse pika aja peale. Kui tootlus on madal, sööb kümnete aastate jooksul ka väike protsent kogu raha inflatsioonist veel kiireminigi.\n\nSelleks, et pensionifondis raha koguda, peab tootlus ületama kõiki kulusid ja ületama veel ka inflatsiooni. Nendesamade kõrgete tasudega fondide teine \"väärtus\" seisnes nende madalas tootlikkuses, mis jäi kolme-nelja protsendi lähedale.\n\nKokkuvõtvalt - pensionifondides olev raha tõi heal juhul väikest tulu tulevasele pensionärile, kindlat tulu aga ainult fondiomanikule ehk pangale. Siit saabki arvatavasti alguse nii Isamaa kampaania II samba vabakslaskmiseks kui ka minu tutvusringkonnas paljude kahtlused või täielik pettumus kogumispensionis.\n\nII sambast väljumine\n\nKui pensionifondid suudavad napilt inflatsiooni edastada, siis on jumet mõttel investeerida see raha muul moel, olgu selleks kinnisvara, mets või midagi kolmandat. Olen rääkinud mitme tuttava või kolleegiga ning nende peamised murekohad on olnud nii senised kõrged tasud kui ka madal tootlus, aga ka üldine pettumus ja kahtlus riigivõimu osas koos veendumusega: \"ma kasutan ise seda raha mõistlikumalt\".\n\nMa usun, et nendel tuttavatel on õigus kahelda, aga samal ajal on mul ka hea meel, et ükski neist ei ole veel tormanud oma II samba raha välja võtma. Pikaaegse investeeringu puhul ei tohikski ühtegi otsust teha üle jala ning ka aasta oodata ei muuda suures plaanis midagi, võimaldab aga endale põhjalikult selgeks teha plussid, miinused ja kõik kaasnevad kulud.\n\nNeid on aga II sambast väljumisel lisaks otseselt tulumaksule veel oi kui palju ning hea ülevaate väljumise mõttekusest annab Taavi Pertman RahaFoorumi kahes artiklis: \" Kas tasub II sambast raha välja võtta ja …?\" ning \" Milliseid laene tasub 2. samba raha eest ära maksta?\"\n\n\"Eestis on elementaarse finantskirjaoskuse õpetamine olnud pea olematul tasemel ning oma noorte sugulaste pealt näen, et see olukord pole paranenud.\"\n\nMind teevad murelikuks kõik need kümned tuhanded eestlased, kes on juba esitanud sambast lahkumise avalduse, aga keda ma ei tunne. Ma võin loota, et nad on selle otsuse enda jaoks läbi mõelnud, kuid ma tõsiselt kahtlen selles. Miks? Sest Eestis on elementaarse finantskirjaoskuse õpetamine olnud pea olematul tasemel ning oma noorte sugulaste pealt näen, et see olukord pole paranenud.\n\nMa kardan, et paljudes otsustes saavad kokku soovimatus teha pikaajalisi otsuseid (pension on ju nii kaugel), naiivne lootus riiklikule pensionile ja sugulaste abile ning jah, ka lihtsalt soov paremini elada, kasvõi korraks ja kasvõi tuleviku arvelt ehk siis tarbimisharjumused.\n\nRiiklikust pensionist ei piisa\n\nIsikustatud kogumispensioni vajadus tuleb demograafilisest püramiidist — maksumaksjad peavad oma sotsiaalmaksust üleval pensionäre. See süsteem töötab ja tagab mingigi äraelamise ainult juhul, kui suhe on maksjate kasuks.\n\nArenenud riikides pole see enam ammu nii, ka Eesti rahvastikupüramiid on \"pea peale\" pöördumas ehk statistikaameti prognooside kohaselt kasvab vanemaealiste osakaal ning väheneb noorte ja tööealise elanikkonna osakaal.\n\nSeega oleme lõhkise küna ees. Lisaks tervishoiusüsteemile, haridusele ja infrastruktuurile mõjutab rahvastiku koosseis ka pensionisüsteemi. Kõigile pensionäridele riiklikust pensionist tulevikus lihtsalt enam ei jätku.\n\nMa ei tea, milliste tähtedega see kuhu tuleb kirjutada, et igaüks mõistaks: kuigi riik ei saa jätta kedagi nälga surema, siis mõnusa äraelamise saad endale tagada ainult sina ise.\n\nKas pensionifondi kaudu või muul moel, sa pead täna mõtlema sellele, kust tuleb sinu sissetulek ülehomme. Lastel on omad elud, ka õdedel-vendadel ning kui sa ise pole nõus oma vanaduspõlve kindlustama, siis kellele sa veel loodad seda koormat veeretada?\n\nSee tähendab, et kulutades pensioniraha ära igapäevaste väljaminekute peale, laenad sa tulevase iseenda käest raha ja teed seda väga suurte kuludega. Viitasin juba RahaFoorumile, kus need numbrid välja on toodud, aga keskendume kahele peamisele.\n\nEsiteks on riik andnud pensionirahale tulumaksuvabastuse. Tulumaks tuleb raha välja võttes aga riigile kanda. Seega kaotad sa kohe 20 protsenti oma varast, mida on rohkem, kui võtab aastate jooksul ka kõige röövellikum pensionifond.\n\nTeine ja palju tõsisem põhjus oma otsus läbi mõelda on aga see, et vaatamata pensionifondide ajalooliselt kõrgetele kuludele ja madalatele tuludele, on võimalik valida palju mõistlikumaid tooteid. See tähendab, et kui sa ise välja võetud raha edasi ei investeeri, kaotad sa ka kogu kasumi, mida fond sulle oleks vahepealse ajaga teeninud.\n\nOmal käel investeerimine on üks võimalusi, mida pensionireform ette näeb. Sa saad raha liigutada spetsiaalsele pensioni investeerimiskontole ja olla iseenda fondihaldur. Selle juures ei kaota sa tulumaksu, aga päris kuludeta ei pääse siingi. Väärtpaberite ostmisel-müümisel on teenustasud ja kohati ka omakorda täiendavad valitsemistasud, nii et pead päris täpselt aru saama, kuidas toimida.\n\nMida siis teha selle pensioniga?\n\nSinu elukvaliteet pensionipõlves on olulisel määral sinu enda teha. Kordan uuesti, et ühiskond ei saa toimida nii, et me jätame toeta ja abita need, kel ei ole endal tagavara soetatud. Täiesti objektiivsetel põhjustel ei saa selline elu kunagi olla mõnus ega meenutada meie ettekujutust Põhjamaade sõbralikest eakatest.\n\nVananemine on paratamatu ja vääramatu, väärikas vananemine vajab aga planeerimist. Selle eest vastutad sina ise ja riik on andnud sulle selleks vahendid ja soodustused pensionisammaste näol. Kuigi finantsnõu andmine on ülimalt riskantne, julgen siiski anda paar üldist soovitust:\n\nVarasemalt on pakutud pensioniks kogumiseks väga halbu investeerimisvõimalusi, kuid olukord on muutunud. Minu soovitus enne igasuguse otsuse tegemist on võtta ette pensionikeskuse graafikud ja ja võrrelda ja vaadata.\nJust uuemad nn indeksfondid paistavad silma madalate kuludega, pakkudes sealjuures mõistlikku või isegi head tootlust, kuigi 2020. aasta maailmasündmuste juures ei tasu mingeid järeldusi teha. Igasuguste võrdluste juures ära vaata lühiajalist, vaid pikema perioodi tootlust, sa ei investeeri mitte selleks, et odavalt osta ja kallilt müüa.\nSa investeerid mitmekümneaastase perspektiiviga ja siin on pidev stabiilne kasv olulisem kui lühiajalised kõikumised. Ära unusta tootlusgraafikutele lisaks kõrvutamast ka valitsemistasusid, väljalaske- ja tagasivõtmistasusid.\nKui sa oled otsustanud hakata investeerima ise läbi pensioni investeerimiskonto, siis kindlasti on see julge samm ja sinu soov olla paremini kursis ja omada paremat kontrolli oma vara üle on ainult tervitatav.\nKui sa ei ole aga varemalt investeerinud, siis tee üks samm korraga – ava tavaline investeerimiskonto ja tutvu investeerimismaailmaga seal. Sinu pensioniga ei juhtu näiteks aasta jooksul midagi. Teisisõnu, ära kasuta oma pensioni investeerimise õppevahendina, selleks on odavamaid ja isegi täiesti tasuta võimalusi.\nKui oled otsustanud sambast väljuda ja kasutada raha näiteks mõne laenu tagasimakseks või muul viisil investeerimiseks, siis ka see on hea otsus. Seda aga tingimusel, et numbrid sinu otsust toetavad.\nArvuta kõik korralikult läbi ja küsi nõu ka mõnelt rahaasjadega tihedamalt kokku puutuvalt sõbralt. Ära mõtle sellest nii, et kiire otsus teenib sulle rohkem tulu. Rohkem tulu saad targema otsusega ning aastakümnete pikkuse investeeringu puhul tasub ju võtta natuke aega kaalumiseks?\nKui sa leiad, et erinevatel põhjustel on mõistlikum II samba raha kulutada vajalike ostude peale, siis mõtle palun see otsus veel korra läbi. Räägi see läbi ka oma vanemate ja sugulastega ning jõua selgusele, milliseks kujuneb sinu vanaduspõlv ning keda sina pead toetama ja kelle toele sa võid loota.\nKui sa ka ise ei pea seda oluliseks, siis kas inimesed sinu ümber jagavad sinu optimismi? Võta eeskuju kasvõi pensionireformi eest vedanud Isamaa poliitikutest, kes ise ei kavatse lahkumisega kiirustada.\n\nPensionireform on andnud inimestele oluliselt suurema õiguse ise oma vara hallata. See õigus tähendab ka suuremat vastutust ja lausa kohustust end harida. Kuna koolides jagatakse rahatarkust liiga vähe, siis valmis vastuseid on vähestel. Mis muud kui aeg maha ja rohkelt tarku valikuid. Minu valik on selge, jään nii II sambasse kui ka kasutan ka III samba võimalusi maksuvabaks täiendavaks investeerimiseks.\n\nRiigilt ootan nüüd aga kahte asja. Rahatarkus tuleb viia koolidesse ja II sambale tuleb lisada võimalus ettevõttepoolseks maksueelseks toetuseks. Investeerime rohkem ja teeme seda targemalt.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Pensionireform on andnud inimestele oluliselt suurema õiguse ise oma vara hallata. See õigus tähendab ka suuremat vastutust ja lausa kohustust end harida, kirjutab Lemmit Kaplinski.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Vaata läbi uudise pealkiri ja tekst ning loo loov sissejuhatav lause, mis haakub artikli sisuga.\n\n## Pealkiri:\n\nVõidulainel jätkav Atletico suurendas tabelitipus edumaad\n\n## Põhitekst:\n\nKohtumist võõrustanud Atletico jäi küll 11. mänguminutil 0:1 kaotusseisu, kui skoori avas Valencia mängumees Uros Racic, ent Joao Felix viigistas kümmekond minutit hiljem seisu. Teisel poolajal skoorisid Madridi meeskonna eest Luis Suarez ja Angel Correa.\n\nVõidulisa teenis pühapäeval ka FC Barcelona, kes alistas võõrsil liigatabeli eelviimase meeskonna Elche 2:0. Külaliste eest said jala valgeks Frenkie de Jong ja Ricard Puig.\n\nLiigatabelis on liider Madridi Atleticol 18 mängust kirjas 47 punkti. Linnarivaal Real on 40 punktiga teine, olles seejuures pidanud ühe kohtumise enam. Samuti 19 mängu pidanud Barcelona kaotab liidrile kümne punktiga ja on kolmas.\n\nTeised tulemused:\n\nOsasuna – Granada 3:1\nCelta Vigo – Eibar 1:1\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Hispaania jalgpalli meistrivõistlustel teenis tabeliliider Madridi Atletico seitsmenda järjestikuse võidu, kui alistas pühapäeval Valencia 3:1.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Loe artikli pealkiri ja sisu, seejärel loo pikk ja põnev lause, mis võiks olla artikli sissejuhatus.\n\n## Pealkiri:\n\nTänavuse Super Bowli võitja selgitavad Kansas City ja Tampa Bay\n\n## Põhitekst:\n\nNFC konverentsi poolel kohtusid poolfinaalis Tampa Bay Buccaneers ning Green Bay Packers. 43-aastane legendaarne mängujuht Tom Brady alustas mängu kiirelt, viies oma Buccaneersi juba esimese rünnakuga touchdown' ini. Packers viigistas esimese veerandi lõpuks mängu, kuid nende kaitse ei suutnud järgmisel veerandil ohjeldada Buccaneersi söödumängu, mis tõi Tampa Bayle poolaja eel pika palliga 11-punktilise edu. Poolajale mindi seisul 21:10.\n\nGreen Bay kaotas teise poolaja esimesel rünnakul palli, mis viis koheselt veel ühe Buccaneersi touchdown 'ini, tehes seisuks 28:10. Green Bay mängujuht Aaron Rodgers viis seejärel Packersi kahel järjestikusel rünnakul touchdown 'ini, viimasel veerandil lisasid mõlemad tiimid kolm punkti ning Tampa Bay võttis võõrsil 31:23 võidu.\n\nAFC konverentsi poolel peetud kohtumises alustas Buffalo Bills mängu Kansas City Chiefsi vastu kiirelt, võttes esimeselt rünnakult kolm punkti ning lisades sellele pärast Chiefsi pallikaotust touchdown' iga veel kuus punkti. Mängujuht Patrick Mahomes ja ajalooliselt plahvatuslik Chiefsi rünnak vastas Billsi kiirele algusele aga kolme touchdown 'iga ning poolajaks haaras Chiefs 21:12 edu.\n\nTeisel poolajal jätkas Kansas City samas hoos: neljanda veerandi esimese rünnaku järel suurendas tiitlikaitsja oma edu 23-punktiliseks ja lõpetas mängu 38:24 võiduga, jõudes teist aastat järjest Super Bowli.\n\nTampa Bay Buccaneersist saab esimene tiim Super Bowli 55-aastases ajaloos, kes mängib finaalmängu oma koduväljakul. Mängule on esmaspäevase seisuga plaanitud lubada 22 000 fänni, kellest 7500 on vaktsineeritud tervishoiutöötajad. Super Bowl 55 algab Eesti aja järgi ööl vastu 8. veebruari kell 01.30.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Ameerika jalgpalli liiga NFL hooaja lõputurniiril olid poolfinaalides võidukad Tampa Bay Buccaneers ning Kansas City Chiefs, kes kohtuvad Eesti aja järgi ööl vastu 8. veebruari finaalmängus Super Bowl.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Tutvu artikli sisuga ja loo sellele pika lausega sissejuhatus, mis köidab lugeja tähelepanu.\n\n## Pealkiri:\n\nKadri Hansalu: kriisikommunikatsioonis on hirmu asemel vaja lootust\n\n## Põhitekst:\n\nKas te olete mõelnud, miks koroonakriisi puhkedes just Arkadi Popov Eesti avalikkuses üleöö kõige usaldusväärsemaks, isegi armastatumaks inimeseks tõusis? Ja miks korjab ta nüüd järjepanu endale kõik üleriigilised tunnustused, välja arvatud \"Aasta naine\"? Sest tema on olnud see, kes on andnud keset seda hoomamatut tervisekriisi Eesti inimestele lootust.\n\nKogenud meediku ja kriisijuhina kiirgas ta algusest peale enesekindlust, ta sisestas Eesti inimestele usku, et olukord on kontrolli all. Isegi kui ümberringi käis peata kanade kombel sagimine ja teadlik hirmu õhutamine, kinnitas Popov, et kriisi lahendamine on meie endi kätes ja viskas isegi enamikes intervjuudes nalja. Ta mõjus rahustavalt, on korduvalt välja toodud.\n\nHirmutamine\n\nKoroonakriisi kommunikatsiooni peamine ülesanne on olnud veenda inimesi järgima riikide poolt seatud piiranguid liikumisele ja sotsialiseerumisele. Ükski demokraatlik riik ei suuda piirangute täitmist jälgida jõuga, selleks pole ressurssi ja see pole ka seadusandlikult vabas riigis võimalik.\n\nSuur osa riike valis selle ülesande täitmiseks sama strateegia: hirmutamine. Seda valikut oli lihtne teha, sest meedia kajastab juba mitu kümnendit ülekaalukalt rohkem negatiivseid uudiseid ja haigus iseenesest on midagi, mis tekitab inimestes juba niikuinii hirmu.\n\nPolnudki vaja palju rohkem vaeva näha, lihtsalt näidata, kui hull on olukord haiglates, kui raskelt osa inimesi seda põeb ja kuidas haiguse sümptomid võivad jääda kestma mitmeteks kuudeks.\n\nHirm ja oht käivitavad inimese ajus ürgse kaitserefleksi, mille puhul kõik vahendid võetakse kasutusele enda ja oma lähedaste kaitsmiseks. Suur osa inimesi peituski kevadel oma kodu- või veel parem, suvilaseinte vahele ja ootas, et ähvardav oht mööduks.\n\nMöödusid nädalad ja kuud, aga enamik inimestest ei puutunudki isiklikult haigusega kokku. Nende tuttavad põdesid haigust pigem kergelt ja haiglates heitsid hinge üksikud vanemaealised. Riigi sõnum jäi aga endiseks: haigus on äärmiselt ohtlik, me peame kõik pingutama ja ennast isoleerima.\n\nInimeste valmisolek neid sõnumeid vastu võtta vähenes iga päevaga, sest võimust võttis pidevast ärevusest tekitatud stress, tüdimus ja teatav harjumine uue maailmakorraga. Suur osa inimesi tegi endaga kokkuleppe: \"Kui põen läbi, siis põen, ma ei saa elu elamata jätta.\"\n\nKui riik jõulupühade eel kutsus kõiki oma leibkonnaga kodus viibima ja armastatud pühad ära jätma, siis kuulati see jutt ära, kuid mindi eluga edasi. Enamik vanemaid inimesi ütles, et kui ma ei saa isegi jõule pereringis veeta, siis polegi see elu elamist väärt.\n\nAeg muuta strateegiat\n\nLigi aasta aega pärast kriisi algust oleks viimane aeg strateegiat muuta, sest inimesed muutuvad selle pideva hirmutamise suhtes immuunseks. Nüüd oleks vaja aktiveerida inimeste ülemist aju osa, kus toimub ratsionaalne mõtlemine ja tekib empaatia.\n\nInimesed peaksid tundma kaasa riskirühmadele, inimestele, kes on pidanud surema ilma lähedasteta, peredele, kes on üleöö kaotanud oma lähedased ja pole saanud neile toeks olla, ettevõtjatele, kes on kaotamas oma elutööd.\n\nRatsionaalselt peaks suutma mõelda, et me peaksime ühiskonna hüvanguks vähendama võimalikult palju haigestumist, et haiglad saaksid funktsioneerida ja kõikide haigustega vaevlevad inimesed saaksid abi.\n\nSamal ajal tuleks ka mõelda hirmul ja ärevatele inimestele, kes on koduseinte vahel istumisest hulluks minemas ja vajavad positiivseid sõnumeid nagu õhku. Selleks on aga kommunikatsioonis hirmu asemel vaja pakkuda lootust.\n\nKoroonakriisi lootus seisneb vaktsiinides ja plaanides: vaktsineerimiskava ja selle täitmine, raskustes ettevõtete toetamise ja piirangutest väljumise plaan jne. Isegi kui pole väga head plaani ja selles on palju muutujaid, siis tuleks kogu kommunikatsioonipingutus suunata sellesse, et inimesed usuksid plaanide olemasolusse ja nende täitmisse.\n\n\"Välja tuleks käia selge näitaja, mille põhjal piirangute lõdvendamist või karmistamist otsustatakse.\"\n\nPlaanide täitmine tuleb teha inimestele jälgitavaks. Välja tuleks käia selge näitaja, mille põhjal piirangute lõdvendamist või karmistamist otsustatakse. Sellega antakse inimestele vastutus ja võimalus jälgida piirangute seadmise protsessi. Praegu tunduvad piirangud sündivat kinnistes tubades, kus kõige suurem roll on poliitilistel kaalutlustel. See aga tekitab piirangute suhtes rohkem trotsi kui midagi muud.\n\nRohkem on ka vaja näha ja kuulda inimesi, kes on raskest haigusest jagu saanud ja eluga edasi läinud. Kus on kõik meie saja-aastased koroonast tervenenud, keda maailma meediast ohtralt leida võib? Vähemalt on meil ettevõtja Enn Veskimägi, kes pärast kolme nädalat kunstlikus koomas viibimist taas täies elujõus on ja kõigile halvas olukorras haigete lähedastele natukenegi lootust annab.\n\nMitmed värsked uuringud on leidnud, et naisjuhid on Covid-19 kriisiga paremini hakkama saanud. Üks globaalne uuring kinnitas, et riikides, mida juhtisid naised, oli vähem nii koroonajuhtumeid kui ka surmasid.\n\nTeine uuring jõudis samale järeldusele USA osariikide kohta, mille senaatorid olid naised. Uuringutest selgus, et naisjuhid olid teadlikumad hirmudest, mida inimesed võisid tunda, huvitusid siiralt rahva heaolust ja olid oma plaanides enesekindlamad.\n\nSellest kõigest ongi Eesti riigi kriisikommunikatsioonis puudu olnud. Ka Eesti on saamas endale naisjuhi ja ka senisest naisterohkema valitsuskabineti. Ehk tähendab see ka Eesti inimestele koroonakriisis rohkem lootust, empaatiat ja enesekindlust. Sest seda kõike on meil kõigil tõesti hädasti vaja.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Koroonaajal tuleks mõelda hirmul ja ärevatele inimestele, kes on koduseinte vahel istumisest hulluks minemas ja vajavad positiivseid sõnumeid nagu õhku. Selleks on aga kommunikatsioonis vaja hirmu asemel pakkuda lootust, kirjutab Kadri Hansalu.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Vaata läbi uudise pealkiri ja tekst ning loo loov sissejuhatav lause, mis haakub artikli sisuga.\n\n## Pealkiri:\n\nAntetokounmpo jõudis võimsa tähiseni, Clippersile seitsmes järjestikune võit\n\n## Põhitekst:\n\nVõõrustajad haarasid juba avaveerandi järel 17-punktilise edu ja ehkki teise veerandi võitis Oklahoma City, mindi poolajale 56:45 juhtseisus. Kohtumise teine poolaeg jätkus tasavägiselt – kolmanda veerandi võitis minimaalselt Clippers, neljas veerand kuulus jällegi Thunderile. Kaheksapunktilise võidu võttis lõppkokkuvõttes siiski Los Angelese meeskond.\n\nVõitjate parimaks osutus ülekaalukalt Kawhi Leonard, kelle nimele kirjutati 34 punkti, üheksa lauapalli ja kaheksa tulemuslikku söötu. Teda toetasid Serge Ibaka 17 ja pingilt sekkunud Reggie Jackson 14 punktiga. Külaliste resultatiivseimad olid Shai Gilgeous-Alexander ja George Hill 23 ja 22 silmaga.\n\nVõidulainele naasis viimased kaks mängu kaotanud Milwaukee Bucks, kes sai kodus numbritega 129:115 jagu Atlanta Hawksist. Bucks võitis avaveerandi kindlalt 17 punktiga ja poolajaks haarati 19-punktiline edu. Ehkki kolmanda veerandi võitis kaheksa punktiga külalismeeskond Atlantast, jäi kokkuvõttes 14 punktiga kindlalt peale Milwaukee.\n\nMilwaukeele tõi Giannis Antetokounmpo meeskonna parimana 27 punkti ja 14 lauapalli. Kreeklane jõudis oma punktisaagiga märgilise tähiseni, saades Bucksi ajaloo kuuendaks mängijaks, kes visanud klubi eest vähemalt 11 000 punkti. Pingilt sekkunud Bobby Portis tõi võitjatele 21 punkti, Atlanta parim oli De'Andre Hunter 33 silmaga.\n\nTeised tulemused:\n\nBoston – Cleveland 141:103\nOrlando – Charlotte 104:107\nSan Antonio – Washington 121:101\nPortland – New York 116:113\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Korvpalliliigas NBA teenis Los Angeles Clippers läinud öösel seitsmenda järjestikuse võidu, kui kodusaalis alistati Oklahoma City Thunder 108:100.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Loe artikli pealkirja ja sisu. Kasuta oma loomingulisi võimeid, et koostada detailne ja põhjalik ühelauseline sissejuhatus sellele uudisele.\n\n## Pealkiri:\n\nUus nüüdismuusika festival Balti Muusika Päevad saab alguse Eestist\n\n## Põhitekst:\n\nBalti Muusika Päevad on esimene festival, mis uue kaasaegse muusika võrgustiku raames toimub. Festivali programmis on lisaks Eesti esinejatele välisesinejaid ka Lätist ja Leedust ning kontserdikavades kuuleb Balti heliloojate loomingut.\n\nTänavune festival avatakse Tartus. Igal aastal on festivalil keskne teema, mille ümber koonduvad ettekandele tulevad teosed ja kontserdid. 2021. aasta festivali fookuses on \"DNA\", mis otsib dialoogi teaduse, meie bioloogilise geneetika, kultuurilise päritolu ja muusikalise mõtlemise vahel.\n\nFestivalil astuvad üles Synaesthesis (Leedu), Riga Sinfonietta String Quartet (Läti), Quadra Piano Quartet (Läti), Twenty Fingers Duo (Leedu), Maria Faust, Eesti Elektroonilise Muusika Seltsi Ansambel, Kadri-Ann Sumera ja Talvi Hunt, Tallinna Uue Muusika Ansambel, YXUS ja Iris Oja, EMTA Sinfonietta, Trio Hetk, Ansambel U:, Tallinna Kammerorkester, Eesti Riiklik Sümfooniaorkester ja Eesti Filharmoonia Kammerkoor.\n\nFestivali käivitajaks on 2019. aastal loodud Balti nüüdismuusika professionaalide katusorganisatsioon Baltic Contemporary Music Network ehk Balti Nüüdismuusika Võrgustik. \"On suur rõõm näha, et meie idee ühendada Balti riikide nüüdismuusika institutsioonid ühe katuse alla edeneb jõudsalt. Ebakindlaid aegu trotsides hakkavad meie paari ühise tegutsemisaasta jooksul seatud plaanid reaalsete tegudeni jõudma,\" ütles Leedu Heliloojate Liidu esimees Mykolas Natalevicius. \"Balti riigid on küll rahvaarvult väikesed, kuid vaimult suured. Tänapäeva infoküllases maailmas on väga oluline keskenduda just ühistele väärtustele ning teha selle nimel koostööd. Usun, et meie esimene täismahus festival Baltic Music Days näitab Eesti, Läti ja Leedu nüüdismuusika rikkust, mitmekesisust ja autentsust.\"\n\nEdaspidi toimuvad festivalid igal aastal erinevas riigis – 2022. aastal Leedus Kaunases, 2023. aastal Läti pealinnas Riias ning 2024. aastal taas Eestis. \"Vaatamata praegustele keerulistele aegadele loodame väga, et kevadine pikalt planeeritud festival saab siiski toimuma. Oleme arvestanud ka võimalusega, et kogu programm jõuab vajadusel publikuni ka voogedastuse kaudu,\" kommenteeris festivali produtsent Mari-Liis Rebane.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Festival Eesti Muusika Päevad võõrustab eeloleval kevadel Tallinnas ja Tartus esimest korda toimuvat Baltimaade nüüdismuusika festivali Balti Muusika Päevad, mis jõuab publikuni ka voogedastuse kaudu.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Loe artikli pealkiri ja sisu, seejärel loo pikk ja põnev lause, mis võiks olla artikli sissejuhatus.\n\n## Pealkiri:\n\nRakubioloog: praegu kasutatav koroonatest võib olla liiga täpne\n\n## Põhitekst:\n\nPCR ehk polümeraasi ahelreaktsioonil põhinev koroonaviirustest annab positiivse tulemuse ka juhul, kui viirusosakesi on proovis väga vähe. Tartu Ülikooli rakubioloog Toivo Maimets seletas, et ahelreaktsiooniga paljundatakse viiruseosakesi seni, kuni neid on lihtne märgata. Võrdluseks tõi Maimets, et see on nagu ühest grammist kasvatada 33 tonni suhkrut.\n\n\"Kui teilt sealt ninakaapest seda sisaldist võetakse, siis, kui seal on ühes mikroliitris üks viiruspartikkel, siis leiab PCR-test selle üles. Võib-olla see üks partikkel on ja ta teile midagi ei tee, teda on lihtsalt nii vähe,\" selgitas Maimets.\n\n\"On terve rida artikleid, mis tõepoolest ütlevad, et vähem kui tuhat partiklit mikroliitris ei ole kliiniliselt oluline. Ehk ei tekita kliinilist pilti, ei tekita viiruse levikut. Teiste sõnadega, meie PCR-test tundub justkui tuhat korda tundlikum kui vaja oleks.\"\n\nNii võib positiivse proovi anda ka asümptomaatiline või lausa mittenakkusohtlik inimene. Siiski rõhutas Maimets, et veel ei ole lõplikku selgust, kas ka asümptomaatilised inimesed levitavad viirust või ei.\n\nTerviseamet väärtustab tundlikku testi just seetõttu, et see lubab avastada viiruse võimalikult vara. Tartu Ülikooli Eesti geenivaramu juhtivteadur Lili Milani uurib, kas proovi võiks võtta ka süljest.\n\n\"On ka uuringuid, mis näitavad, et süljest või siis füsioloogilise lahusega suuloputusvedelik näiteks annab sama häid tulemusi kui ninaneelu test. Kui mõelda mingisugusele seireuuringule, kus tahetakse näiteks mõnda kooli testida, teha laustestimine mõnes linnas või koolis, kus tahaks mõelda natukene ka kõikidele muudele teguritele - ebamugavus ja nii edasi, siis kindlasti see tundlikkus ei jää nii palju alla,\" rääkis Milani.\n\nSüljest proovi võtmine tähendab ka, et seda ei pea tegema meditsiinitöötja, mis lubab kulusid kokku hoida. Terviseamet kasutab näiteks hooldekodude laustestimisel ka antigeeni kiirteste, mis ei põhine PCR-meetodil. Toivo Maimetsa sõnul on testimise puhul veel palju teadmatust ja tuleb oodata teadustöö tulemusi.\n\n\"Uusi meetodeid viiruse detekteerimiseks – süljes, ninakaapes, reovees –, neid meetodeid töötatakse täna tohutu palju maailmas välja. Tohutu paanilise kiirusega, et saada need testid kiiremaks, saada need testid odavamaks, et saada need testid usaldusväärsemaks. Need on need kolm kõige tähtsamat asja,\" ütles Maimets.\n\n\"Alati on oluline see, et nende meetodite efektiivsust tuleb kontrollida ja vot see võtab aega, see võtab sellist igapäevast tuima teaduslikku tööd. Keegi ei taha teadustööd teha, kõik tahavad kohe homme tulemusi saada.\"\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Ninaneelust PCR-testi koroonaviiruse proovi võtmine eeldab meditsiinitöötjat, on ajakulukas ja võib olla ebameeldiv. Vastukaaluks on suur täpsus, mis ei pruugi aga alati olla oluline.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Tutvu artikli sisuga ja loo sellele pika lausega sissejuhatus, mis köidab lugeja tähelepanu.\n\n## Pealkiri:\n\nKaugviskeid tabanud Henri Drell aitas Pesaro võidule\n\n## Põhitekst:\n\nPesaro tabas nii vaba-, kahepunkti- kui ka kolmepunktiviskeid paremini vastavalt 83,3% – 62,5%, 61,1% – 48,6% ja 54,5% – 48,1%. Lauavõitluse võitis Pesaro 33:31 (ründelaud 14:14). Korvisööte andis Pesaro rohkem 22:12 ja vaheltlõikeid tehti samuti rohkem 7:5, kirjutab Korvpall24.ee.\n\nAlgviisikusse kuulunud Henri Drell sai mänguaega 27 minutit ja viskas 17 punkti (vabavisked 1/1, kahesed 2/5, kolmesed 4/4). Lisaks võttis ta kolm lauapalli ja tegi kaks isiklikku viga.\n\nTurniiritabelis jätkab Pesaro kaheksa võidu ja kaheksa kaotusega kuuendal kohal.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Itaalia korvpalli kõrgliigas oli Henri Drelli koduklubi Pesaro Victoria Libertas pühapäeval võõrustamas Cantu Acqua S.Bernardo võistkonda, kelle üle saadi kindel 107:83 (26:20, 27:18, 29:14, 25:31) võit.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Loe artikli pealkiri ja sisu, seejärel loo pikk ja põnev lause, mis võiks olla artikli sissejuhatus.\n\n## Pealkiri:\n\n15 inimest sai süüdistuse ulatusliku narkoäri ajamises\n\n## Põhitekst:\n\nKriminaalmenetluses kogutud andmetel tegeles grupp narkootiliste ainete käitlemisega kahe 29-aastase Gruusia kodanikust mehe juhtimisel vähemalt 2018. aasta suve lõpust kuni 2020. aasta suve keskpaigani, mil politseinikud pidasid kinni viimased grupi liikmed.\n\nGrupi käest liikus süüdistuse järgi läbi vähemalt 263 kilogrammi marihuaanat, ligi üks kilogramm ketamiini ja 2,4 kilogrammi kokaiini ning enam kui 6000 MDMA tabletti ja pea kaks kilogrammi kristalsel kujul MDMA-d.\n\nRingkonnaprokuröri Raigo Aasa sõnul tõid noored eeluurimisel kogutud andmetel välisriikidest Eestisse narkootilisi aineid, mille väärtus hulgimüügis ulatus enam kui 2,1 miljoni euroni.\n\nKohtueelse menetluse käigus selgitati välja, et narkootilisi aineid tõid grupi liikmed Eestisse nii auto kui ka reisibussidega Hispaaniast, Saksamaalt, Lätist ja Leedust ning müüsid neid edasi peaasjalikult Tallinnas. \"Selliste koguste juures ulatunuks tänaval narkomüügist saadav kriminaaltulu arvestuslikult kuni viie miljoni euroni,\" kirjeldas Aas.\n\nSüüdistus esitati 15 inimesele ja eeluurimise ajaks võeti kohtu loal vahi alla kümme inimest, kellest viis viibib seal tänaseni.\n\n\"Kõnealuses kriminaalmenetluses esitasime süüdistuse ka ühele advokaadile, kes vahendas oma vahi all viibiva kliendi juhiseid grupi vabaduses viibivatele liikmetele narkomüügi jätkamiseks,\" lisas prokurör.\n\nGrupi juhtidele esitati süüdistused karistusseadustiku paragrahvi järgi, mis käsitleb narkootiliste ainete ebaseaduslikku käitlemist suure varalise kasu saamise eesmärgil. Ülejäänud grupi liikmeid süüdistatakse narkootiliste ainete suures koguses ebaseaduslikus käitlemises. Harju maakohus määras eelistungi 5. märtsile.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Põhja ringkonnaprokuratuur saatis kohtusse mahuka kriminaalasja, milles süüdistab 15 inimest enam kui 2,1 miljoni euro väärtuses narkootiliste ainete Eestisse toomises edasimüügi eesmärgil.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Loe uudis läbi ja pane oma kujutlusvõime tööle, et välja mõelda üks korralik sissejuhatav lause sellele loole.\n\n## Pealkiri:\n\nPrantsusmaa kaalub taas riigi lukkupanekut\n\n## Põhitekst:\n\nKui veel möödunud aasta lõpus lootis Prantsusmaa president Emmanuel Macron jõuda koroonaviirusega nakatumiste arvult umbes 5000-ni ööpäevas, siis kuu aega hiljem ollakse eesmärgist veel kaugel.\n\nPraegu on Prantsusmaal ööpäevas keskmiselt 23 000 koroonaviirusega nakatumist ning haiglas üle 25 000 inimese.\n\nPrantsusmaa tervishoiuminister ütles Le Monde'i vahendusel, et kui koroonaviiruse Briti mutatsioon peaks hoogsalt levima, on riigi kolmandasse üleriiklikusse karantiini panek vältimatu.\n\nPraeguseks on lisaks maskikandmisele soovitatud inimestel hoiduda telefoniga ja omavahel rääkimisest ühistranspordis, kui füüsilist distantsi hoida ei õnnestu.\n\nVõimud soovitavad ka kahe vaktsineerimise vahet pikendada kolmelt nädalalt kuuele. Le Monde kirjutas, et sel juhul saaks vaktisneerida suuremat hulka riskirühmi. Selleks on vaja aga selekteerida inimesed alates 75. eluaastast, viia muudatused vaktsineerimise süsteemis sisse kiiresti ja vaktsineerimist tuleks võimaldada ka karantiiniperioodil.\n\nVõimalik kolmas üleriigiline karantiin oleks aga laastava mõjuga majandusele ja igapäevaelule.\n\nAlates pühapäevast tuleb teistest Euroopa Liidu riikidest sadamate või lennujaamade kaudu Prantsusmaale saabujatel esitada eelnenud 72 tunni jooksul tehtud negatiivse testitulemuse kohta tõend.\n\nMaad mööda Prantsusmaale tulevad Euroopa Liidu kodanikud negatiivset testitulemust esitama ei pea.\n\nTranspordiministri sõnul tuleb igal nädalal sadamate ja lennujaamade kaudu Euroopa Liidust Prantsusmaale umbes 62 000 inimest.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Kuigi Prantsusmaal on koroonaviiruse vastase esmase vaktsiini saanud miljon inimest, on nakatumiste arv jätkuvalt kõrge ning riik kaalub taas, järjekorras kolmandat korda riigi nii-öelda lukkupanekut.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Loe hoolikalt uudise pealkiri ja sisu ning kirjuta artiklile pikk sissejuhatav lause, kasutades oma kujutlusvõimet.\n\n## Pealkiri:\n\nNarva koolid jäävad veel vähemalt nädalaks distantsõppele\n\n## Põhitekst:\n\nEnne säärase otsuse langetamist 21. jaanuaril arutas Narva linnavalitsus seda koolidirektoritega, kirjutab Põhjarannik. \"See otsus on ebapopulaarne, sest õpilased tahavad kooli minna, kuid midagi pole teha,\" ütles linnapea Katri Raik.\n\nNarva linnavalitsuse korraldus lükata õpilaste kooli naasmine nädala võrra edasi põhineb terviseameti soovitusel, kus muu hulgas seisab, et nädala jagu hiljem ehk alates 1. veebruarist võiks Narva korraldada koolides kontaktõpet ainult maksimaalselt pooltele õpilastest.\n\nTerviseameti Ida regionaalosakonna juhataja Marje Muusikuse andmetel on nakatumiste arv viimase kahe nädala jooksul Narvas olnud endiselt tõusutrendis: 7.-21. jaanuarini kasvas koroonapositiivsete arv 14 protsenti ning konkreetselt 21. jaanuaril oli 645 registreeritud nakatunut, mis oli 54 protsenti Ida-Virumaa nakatunute koguarvust.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Kuigi valitsus on lubanud alates 25. jaanuarist kõik õpilased üle Eesti taas kontaktõppesse, jäävad Narva linnavalitsuse otsusega sealsete munitsipaalkoolide 5.-8. ja 10.-11. klassid 25.-29. jaanuarini edasi distantsõppele, kuna koroonaviirusesse nakatumise näitaja on Narvas endiselt kõrge.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Loe artikli pealkiri ja sisu, seejärel loo pikk ja põnev lause, mis võiks olla artikli sissejuhatus.\n\n## Pealkiri:\n\nNorra tahab uuesti avada Oslo piirkonna alkoholipoed\n\n## Põhitekst:\n\nAmeti hinnangul kujutab naabervaldadesse alkoholi ostma siirduvate inimeste vool suuremat nakatumisohtu, kui kaupluste lahtihoidmine. Ühtlasi toodi välja, et alkoholipoodides on rakendatud väga häid meetmeid nakatumiste ärahoidmiseks.\n\nOslo ümbruse omavalitsustes kasvas laupäeval alkoholipoodide müügimaht ligi 300 protsenti võrreldes eelmise nädalaga. Mitmel pool tekkisid kaupluste juurde pikad järjekorrad.\n\nRootsi valitsus otsustas pühapäeval erakorralisel istungil keelata riiki sisenemise Norrast saabujatele, kus Oslo piirkonnas levib koroonaviiruse nakkavam Briti tüvi.\n\nKeeld jõustus keskööl ning kehtib kuni 14. veebruarini.\n\nVälisministeerium soovitab hoiduda ka mitte hädavajalikest reisidest Norrasse. Rootsi kodanikke ei saa Norrast tulles takistada kodumaale naasmast. Siseminister Mikael Damberg lausus, et usub, et paljud on olukorrast teadlikud ning lükkavad reisi naaberriiki edasi.\n\nDambergi sõnul mõjutas otsust asjaolu, et Norra rakendas Oslo piirkonnas rangeid piirangud, mille tõttu on seal suletud kõik poed peale apteekide ja toidukaupluste. \"Kuna Norra poed ja alkoholikauplused on suletud, on oht, et norralased tulevad Rootsi ja lisavad siin nakatumist,\" põhjendas Damberg.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Norra tervishoiu- ja hoolekandeamet Helsedirektoratet tahab uuesti avada Oslo piirkonna alkoholipoed, mis laupäeval suleti seoses koroonapiirangute karmistamisega riigis, teatas ööl vastu esmaspäeva kohalik meedia.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Vaata läbi uudise pealkiri ja tekst ning loo loov sissejuhatav lause, mis haakub artikli sisuga.\n\n## Pealkiri:\n\nServiti sai kindla võidu debüüthooaja lõpetanud Raasiku/Mistra üle\n\n## Põhitekst:\n\nServiti jättis küll Arukülla sõites kuus põhimeest koju, kuid tiitlikaitsja koosseisu sügavus on hetkel muljetavaldav. Ülljo Pihus tabas kohtumise algul kaks korda järjest, Sten Toomla pühkis võõrustajate tabloopoolelt nulli, aga Tõnis Kase viske järel juhtisid külalised 4:1.\n\nRaasiku/Mistra oli rünnakul raskustes ning kuigi saadi kiirrünnak ja teeniti karistusvise, siis need tõrjus suurepäraselt väravapostide vahel alustanud Jürgen Lepasson. Kümneminutilise mängu järel oli Serviti ees 7:1 ja raasikulaste peatreener Jüri Lepp võttis minutilise vaheaja.\n\nKase viskas 14. minutil seisuks 9:1, ent kümnekonnaks minutiks suutis Raasiku siis mängupildi võrdsustada. Hästi pommitas Toomla, kelle arvele jäi avapoolajal viis väravat. Eduseisult 12:5 lõpetas Serviti poolaja aga 6:1 spurdiga ning Carl-Eric Uibo tulistas vaheajaskooriks 18:6.\n\nRaasiku väljus riietusruumist võideldes, kaitse muutus aktiivsemaks ja väravaidki lisandus hoogsalt. Taavi Tibar ja Enrico Anton realiseerisid kiirrünnaku ning Marko Slastinovski vähendas vahe ühekohalise numbrini. Ehkki põlvalasedki tabasid kolm korda järjest, kasutas Raasiku hästi ära arvulise ülekaalu ning kahe Antoni värava järel oli seis 22:14.\n\nServiti jäi uuesti vähemusse, paar head tõrjet tegi kodumeeskonna 16-aastane väravavaht Johannes Paju ning Toomla viskest tuli 24:17. Siis tõstis liigaliider pisut tempot, skoorimishoo said üles Uibo, Pihus ja Mathias Rebane ning vahe kärises jälle.\n\nLõpuvile kõlades olid Serviti võidunumbrid 32:21, mis on siiski väikseim vahe, millega Raasiku/Mistrat tänavu võidetud. Rebane viskas seitse, Uibo viis ja Pihus neli väravat. Kaotajate poolel olid hooaja viimase mängu täpseimad Toomla seitsme ja Anton kolme tabamusega.\n\nTabeliseis: 1. Põlva Serviti 36 punkti (18 mängust), 2. Tallinn 25 (19), 3. Viljandi HC 21 (19), 4. HC Kehra/Horizon Pulp&Paper 19 (17), 5. SK TApa/N.R. Energy 7 (19), 6. Raasiku/Mistra 4 (20).\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Esimesena lõpetas käsipalli meeste meistriliigas põhiturniiri Raasiku/Mistra meeskond. Kahele võidule debüüthooajal neljapäeval lisa ei saadud, aga vastas oli ka täiseduga jätkav Põlva Serviti. 21. liigamängu järjest võitnud põlvalased olid võõrsil 32:21 (18:6) paremad.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Loe artikli pealkiri ja sisu, seejärel loo pikk ja põnev lause, mis võiks olla artikli sissejuhatus.\n\n## Pealkiri:\n\nKadri-Ann Lassile ja Györile lõppes hooaeg pronksmedalitega\n\n## Põhitekst:\n\nViimase kümne hooaja jooksul Ungari kõrgliigas kõiki karva medaleid võitnud Györ juhtis hooaja viimast kohtumist algusest lõpuni, vahendab Korvpall24.ee.\n\nKui eelmisel lõpuni mängitud hooajal kaks aastat tagasi jäädi pronksmedalitest õige napilt ilma, siis sel hooajal suudeti teha vigade parandus ning võita Aluinventi DVTK kahes mängus kindlalt (95:77 ja 83:74).\n\nEesti koondislane Kadri-Ann Lass viibis hooaja viimases kohtumises väljakul 17 minutit, mille jooksul viskas kaks punkti. Lisaks noppis eestlanna ka kaks lauapalli. Györi ründeraskus toetus taaskord ameeriklanna Beatrice Mompremieri õlule, kes kostitas võõrustajaid 22 punktiga.\n\nLoe edasi Korvpall24.ee portaalist.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Kadri-Ann Lassi koduklubi Györi Ülikool lõpetas eile õhtul oma liigahooaja pronksmedalite üle rõõmu tundes. Teises kolmanda koha mängus alistati Aluinventi DVTK numbritega 83:74 (26:20, 21:17, 19:13, 17:24).",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Pärast artikli pealkirja ja põhiteksti lugemist kasuta oma loovust, et koostada sisutihe ja pikk sissejuhatav lause.\n\n## Pealkiri:\n\nUSA kehtestas Venemaale täiendavad sanktsioonid\n\n## Põhitekst:\n\nPresident Joe Bideni allkirjastatud otsusega keelatakse vastuseks Kremli sekkumisele Ühendriikide valimistesse, ulatuslikule küberrünnakule ja muudele vaenulikele sammudele USA finantsettevõtetel Venemaa riiklike võlakirjade omandamine. Lisaks nimetati kuus piirangute alla pandavat Vene tehnoloogiaettevõtet, mis pakuvad oma teenuseid Venemaa võimuasutustele, mida peetakse seotuks USA-vastaste küberrünakutega.\n\nVenemaa saatkonnast Washingtonis väljasaadetavatest diplomaatilise passiga isikutest osa on Vene luuretöötajad, öeldakse dokumendis.\n\nBideni otsus saadab signaali, et Ameerika Ühendriigid määravad Venemaale destabiliseeriva rahvusvahelise tegevuse jätkamise või laiendamise eest strateegiliselt ja majanduslikult kaaluka hinna, teatas Valge Maja.\n\nPresidendi täitevkorraldusega keelatakse USA pankadel kaubelda Venemaa riigivõlakirjadega, saadetakse välja kümme diplomaati, kellest osa on väidetavalt luuretöötajad, ning kehtestatakse sanktsioonid 32 isikule, kes on püüdnud sekkuda 2020. aasta presidendivalimistesse.\n\nAvalduses märgitakse esmalt Moskva katseid õõnestada vabade ja õiglaste demokraatlike valimiste läbiviimist ning samuti Ameerika Ühendriikide ja selle liitlaste ja partnerite demokraatlikke institutsioone.\n\nSee osutab varasematele süüdistustele, et Vene luureteenistused korraldasid 2016. ja 2020. aasta USA valimiste ajal desinformatsioonikampaaniaid ja kasutasid alatuid võtteid osaliselt selleks, et toetada Donald Trumpi kandidatuuri.\n\nValge Maja sõnul vastatakse meetmetega ka \"pahatahtlikule kübertegevusele USA ning selle liitlaste ja partnerite vastu\", viidates USA valitsuse arvutisüsteemide mullusele massilisele ründamisele USA IT-firma SolarWinds tarkvarauuenduste kaudu.\n\nAvalduses märgiti ka teisitimõtlejate ja ajakirjanike sihikulevõtmist oma riigist väljaspool ning julgeoleku õõnestamist USA turvalisuse seisukohalt olulistes riikides.\n\nVene välisministeerium lubas sanktsioonidele vastust\n\nVenemaa välisministeeriumi pressiesindaja Maria Zahharova ütles neljapäeval, et vastus USA sanktsioonidele on vältimatu.\n\nVenemaa kutsus välja Ühendriikide suursaadiku John Sullivani.\n\n\"Ühendriigid ei ole valmis leppima objektiivse reaalsusega multipolaarsest maailmast, kus ei ole kohta Ameerika hegemoonial,\" lausus Zahharova televisioonis üle kantud sõnavõtus. \"Vastus sanktsioonidele on vältimatu,\" lisas ta.\n\nPoola saatis välja kolm Venemaa diplomaati\n\nPoola välisministeerium teatas neljapäeval, et saatis Moskva tegevusega seoses riigist välja kolm Venemaa diplomaati järgides sellega USA langetatud samalaadseid otsuseid.\n\n\"Avaldasime sellega oma täielikku solidaarsust USA poolt teatavaks tehtud Venemaa sanktsioonidele ja diplomaatide väljasaatmisele. Liitlaste ühiselt langetatud otsused on kõige sobivam vastus Venemaa vaenulikule tegevusele,\" selgitas välisministeerium.\n\nSuurbritannia kutsus välja Vene suursaadiku\n\nSuurbritannia kutsus neljapäeval välja Venemaa suursaadiku, et väljendada oma riigi muret Moskva \"pahatahtliku tegevusmustri\" pärast.\n\nVälisministeeriumi sõnul hõlmab selline tegevus \"küberrünnakuid, sekkumist demokraatlikesse protsessidesse, vägede koondamist Ukraina piirile ning ebaseaduslikult annekteeritud Krimmi\".\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Ameerika Ühendriigid kehtestasid Venemaale täiendavad sanktsioonid, mis hõlmavad finantspiiranguid ning 16 inimese ja 16 ettevõtte suhtes rakendatud piiravaid meetmeid. Lisaks otsustas USA riigist välja saata kümme Vene diplomaati.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Vaata läbi uudise pealkiri ja tekst ning loo loov sissejuhatav lause, mis haakub artikli sisuga.\n\n## Pealkiri:\n\nKoroona laastas finaali jõudnud TLÜ-d, haigust põdes pool naiskonda\n\n## Põhitekst:\n\nTallinna Ülikooli kaotas Tartu Ülikool/Kalevile finaalseeria esimese kohtumise 26 ja neljapäeval teise 11 punktiga. Seega võib tartlannade esimene medal pärast 30-aastast pausi olla kohe kuldne.\n\n\"Ma ei taha pugeda mingite asjade taha. Vastane on väga enesekindel ja väga hea. Aga haigusepaus, mis meie võistkonnas oli, laastas,\" lausus TLÜ peatreener Janne Schasmin ERR-ile.\n\n\"Meie emotsioon on väga kõrge - me tahame ja võitleme -, kuid on näha, et ülemaailmne pandeemia on jätnud kahjuks jälje. Inimvõimetel tegelikult on mingid piirid. Mul ei ole oma mängijatele mitte ühtegi etteheidet.\"\n\nSchasmini sõnul ei soovi ta mängijaid viimse piirini viia, et vältida haiguse põdemisest tekkivaid tüsistusi. Peatreeneri teatel nakatusid vahepeal isolatsioonis olnud naiskonnas umbes pooled liikmed, sealjuures tema ise.\n\n\"Minu esimene küsimus arstidele oli \"kas nüüd on kõik?\", sest kõik arstlikud tagasisided on tulnud, et tegelikult peaks treenima hakkama alles kuu aja pärast. Mul on väga suur südamevalu, sest elu ei ole ainult korvpall.\"\n\n\"Ma väga tahaks, et need noored naised ei peaks meie suure emotsiooni ja tahtmise pealt kuidagi pärast ütlema, et peatreener võttis selle otsuse vastu,\" ütles Schasmin. \"Kohutavalt raske on, aga see mitte kuidagi ei vähenda Tartu head emotsiooni, hooaega ja kokkumängu.\"\n\nHetkel on TLÜ naiskond kolme võiduni peetavas seerias null-kaks taga. Mis võiks olla salarelv, et seeriat veel päästa? \"Salarelv oleks [olnud] võib-olla vaktsiini näol natuke varem. See on võib-olla nooruses, uljuses ja suures tahtmises, aga ütlen uuesti - mitte tervise hinnaga.\"\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Tallinna Ülikooli korvpallinaiskond on kaotanud meistriliiga finaalseeria kaks esimest kohtumist suhteliselt kindlalt, kuid võistkonda on tõsiselt häirinud ka läbipõetud koroonaviirus.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Loe uudis läbi ning loo sellele fantaasiarikas ja pikk lause, mis võiks uudist tutvustada.\n\n## Pealkiri:\n\nLeedu leevendab järgmistel nädalatel piiranguid\n\n## Põhitekst:\n\nKinod ja teatrid tohivad avada uksed 19. aprillist, lubatud on korraldada ka publikuga üritusi nii sees kui väljas. Valitsus kaalus esialgu piirata lubatud külastajate arvu 50 inimeseni, kuid otsustas lõpuks seda suurendada 150-ni. Ühes saalis tohib istuda vaid kuni 30 istekohal.\n\nLisaks tohivad uksed avada ka ostukeskustes seni suletud olnud poed, kuid peavad nädalalõppudeks siiski suletuks jääma.\n\n22. aprillist alates tohivad uksed avada ka välikohvikud, ühes lauas tohib einestada vaid kuni kaks inimest. Toitlustusasutused võivad olla avatud vahemikus 7.00–21.00. Uksed võivad avada ka sadamate ja lennujaamade toidukohad.\n\nSpordisaalid võivad tööd alustada alates 26. aprillist, kuid peavad tagama, et ühe inimese käsutuses on 20 ruutmeetri suurune ala. Rühmatreeningutel ei tohi lisaks treeneritele osaleda üle viie inimese.\n\nPiiranguid leevendatakse ka inimeste jaoks, kellel on kas viiruse läbipõdemisest saadud immuunsus, või keda on vaktsineeritud. Nad võivad olla kuni kümne inimese suurustes rühmades, kasutada ühistransporti ja olla avalikes kohtades lähikontaktis, osaleda pereüritustel ja ekskursioonidel.\n\nSellised inimesed võivad külastada kõigi hoolekandeasutuste elanikke ja haiglapatsiente ning neile on lubatud ka pidude korraldamiseks ruume üürida.\n\nTööle tagasi minejad peavad tegema ennetava koroonaviiruse testi.\n\n\"Loome lähinädalateks ennustatava keskkonna, et kellelegi ei tuleks üks või teine otsus suure üllatusena ning siis nende kahe nädala jooksul teeme jälle ettevalmistusi järgmiseks kaheks nädalaks,\" lausus peaminister Ingrida Šimonyte valitsuse nõupidamisel.\n\nKõik ärid, mis nüüd uuesti uksed võivad avada, olid suletud alates novembri algusest, mil Leedus kehtestati teised viirusepiirangud.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Leedu valitsus otsustas neljapäeval leevendada järgmise kahe nädala jooksul kauplemist, kultuuriüritusi, spordi- ja toitlustusasutusi puudutavaid meetmeid.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Loe hoolikalt uudise pealkiri ja sisu ning kirjuta artiklile pikk sissejuhatav lause, kasutades oma kujutlusvõimet.\n\n## Pealkiri:\n\n125 aasta eest tõmmati joon alla esimesele nüüdisaegsele olümpiale\n\n## Põhitekst:\n\nAntiikolümpia eeskujul ja Prantsusmaa aristokraadi Pierre de Coubertini eestvedamisel toimunud mängud kestsid kümme päeva ja võisteldi üheksal alal. Kavas olid kergejõustik, jalgrattasõit, vehklemine, sportvõimlemine, laskmine, ujumine, tennis, tõstmine ja maadlus.\n\n241 sportlast (üksnes mehed) 14 riigist selgitasid isekeskis välja 43 distsipliinid parimad.\n\nKõige enam esikohti (11) võitis USA koondis, kellele järgnesid võõrustaja Kreeka (10) ja Saksamaa (6). Enim esikolmikukohti kokku kogus aga Kreeka (46), ameeriklastele jagunes neid 20 ja sakslastele 13.\n\nTagantjärele arvestatakse neid kuld-, hõbe- ja pronksmedalitena, aga tegelikult oli toona võitjatele määratud hõbemedal ning teiseks tulnud sportlastele vasest medal. Kolmanda koha omanikud auraha ei saanudki.\n\nMängude suurimaks kangelaseks kerkis esimese maratonijooksu võitnud kreeklane Spiridon Louis, kuid medalite arvult tituleerituimaks kujunes sakslasest võimleja Carl Schuhmann nelja esikohaga.\n\nAteena valiti esimesteks olümpiamängude korraldajaks antiikolümpia traditsiooni tõttu ning mitmete kaasaegsete arvates pidanuks ürituse toimumine üksnes kreeklaste korraldada jäämagi, aga ajalugu läks siiski teisiti ja neli aastat hiljem võisteldi juba Pariisis.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Täna ehk 15. aprillil 125 aastat tagasi kulmineerusid Ateenas esimesed kaasaegsed olümpiamängud, millest sai hiljem üks maailma suuremaid ja tuntumaid ettevõtmisi.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Süvene uudise pealkirja ja sisu ning kirjuta sellele loole sisukas ja informatiivne sissejuhatus, mille pikkus on üks lause.\n\n## Pealkiri:\n\nSüdameprobleem lõpetas päevapealt NBA tähe karjääri\n\n## Põhitekst:\n\n35-aastase Aldridge'i viimaseks kohtumiseks jäi Brooklyn Netsi pühapäevane lahing Los Angeles Lakersiga, kus tuli vastu võtta 101:126 kaotus. Aldridge viibis väljakul 23 minutit ja viskas 12 silma.\n\n\"Mu viimases mängus tekkisid mul südamerütmihäired. Hiljem õhtul läks olukord kehvemaks, mis pani mind veel enam muretsema,\" teatas Aldridge neljapäeval ühismeedias.\n\n\"Rääkisin järgmisel hommikul meeskonnale, mis toimub ja see oli neist suurepärane tegu viia mind haiglasse ja lasta mind üle vaadata.\"\n\n\"Kuigi praegu on mul juba parem, siis see, mida tol ööl oma südame juures tundsin, on üks hirmsamaid asju, mida olen elu jooksul kogenud,\" lisas seitse korda tähtede mängule valitud korvialune jõud.\n\n\"Seda arvestades langetasin raske otsuse NBA karjäär lõpetada. Olen 15 aastat seadnud korvpalli esikohale ning nüüd on aeg asetada esikohale tervis ja mu perekond.\"\n\nAldridge veetis esmalt üheksa hooaega Portland Trail Blazersis, seejärel viis ja pool hooaega San Antonio Spursis ning vahetati hiljuti Brooklyn Netsi ridadesse, kelle särgis õnnestus teha vaid viis mängu.\n\nAldridge on pidanud NBA põhihooajal 1029 kohtumist, visanud keskmiselt 19,4 punkti ja haaranud 8,2 lauapalli. 2011. aasta veebruaris teenis ta ka läänekonverentsi kuu mängija tiitli.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Korvpalliliiga NBA tähtmängija LaMarcus Aldridge otsustas terviserikke tõttu ootamatult karjääri lõpetada. Tema arvele kogunes maailma tugevamas liigas enam kui 1000 kohtumist ja ligemale 20 000 punkti.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Pärast artikli pealkirja ja põhiteksti lugemist kasuta oma loovust, et koostada sisutihe ja pikk sissejuhatav lause.\n\n## Pealkiri:\n\nKivioja enne hooaja avavõistlust: julgen öelda, et olen elu parimas vormis\n\n## Põhitekst:\n\n\"Ma olen terve talve, välja arvatud paar nädalat jõulude ajal, kui tulin tagasi koju, oma treeninggrupi ja treeneriga Portugalis Monte Gordos treeninud. Siin on väga head tingimused ja ma olen saanud järjepidevalt neli kuud väga kvaliteetselt treenida,\" lausus Kivioja Eesti Triatloni Liidu koduleheküljel avaldatud intervjuus.\n\n\"Kui ma siia jaanuaris tagasi tulin, oli koroona olukord üpris kriitiline, aga õnneks me saime sarnaste erilubadega, nagu koondise sportlased Eestis treenivad, siin edasi treenida. Bassein jäeti avatuks ainult meie grupile, mis tegi meie treenimise ohutumaks.\"\n\n\"Õnneks läks olukord paremaks suhteliselt kiiresti ja me saime kõike plaanipäraselt jätkata,\" tundis eestlanna kergendust. \"Üldiselt on mu trennid läinud väga hästi. Tunnen, et eelmine aasta, kui sai natukene kergemalt võtta, mõjus mu kehale ja vaimule väga hästi. Julgen isegi väita, et ma olen praegu oma elu parimas vormis.\"\n\n\"Iga hooaja eesmärgiks on areneda sportlasena ja inimesena. Aga sel aastal on kindlasti olümpia see kõige tähtsam võistlus, millele me keskendume.\"\n\nOlümpiapiletid pole veel jagatud, aga Kivioja on optimistlik. \"Hetkel olen ma olümpiakvalifikatsiooni nimekirjas suhtleliselt kindlalt sees. Kokku on 55 kohta ja ma olen nimekirjas 41. Seis on kindasti palju parem kui 2016. aastal enne Riot. Aga enne, kui see nimekiri lukku läheb, on kavas veel viis võistlust.\"\n\nHiljem ootavad maailma karika etapid Lissabonis ja Itaalias Arzachenas, aga avastart toimub sel pühapäeval Melillas. \"Esimene võistlus on hea võimalus kõike, millele ma trennides olen keskendunud, praktikasse panna. Ja lihtsalt tuletada endale meelde kõike võistlemisega seonduvat. Lähen eesmärgiga anda endast parim, et näha, kus mu vorm täpsemalt on ning millega veel tööd peab tegema.\"\n\nMelilla Euroopa karikaetapp algab pühapäeval Eesti aja järgi kell 17.30. Stardinimekirja on kantud 69 naist.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Olümpiapiletit jahtiv triatleet Kaidi Kivioja avab pühapäeval võistlushooaja Hispaanias Melillas toimuval Euroopa karikaetapil. Oma talvise ettevalmistusega jäi ta väga rahule.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Tutvu artikli sisuga ja loo sellele pika lausega sissejuhatus, mis köidab lugeja tähelepanu.\n\n## Pealkiri:\n\nKallas tunnustas Hiina mõjutustegevust tauninud pöördumist\n\n## Põhitekst:\n\n\" Avaliku pöördumise üle Hiina mõjutustegevusele vastu astumiseks, millele on alla kirjutanud pea 70 Eesti teadus-ja kultuuritegelast, ajakirjanikku ja riigikogu liikmeid, on mul hea meel. On oluline, et mõeldakse kaasa, meie ühiskonnategelasi ei jäta maailmas toimuv ükskõikseks ja märgatakse nii võimalike ohte kui ka ollakse valmis seisma meie väärtuste eest,\" ütles Kallas ERR-ile edastatud kommentaaris.\n\nPeaminister tõdes Hiina intensiivistunud tegevust Eestis ja ütles, et Pekingi mõjutuspüüdlusi tõrjutakse koos EL-i ja NATO-ga: \"On tõsi, et Hiina aktiivsus Eesti suunal on kasvanud. Eesti vastavad teenistused hoiavad arengutel tähelepanelikult silma peal, teema on toodud välja ka äsjases kapo aastaraamatus ja ka välisluureameti aastaraamatus. Mõjutusvastane tegevus ja desinformatsiooni tõrjumine on teemad, millega pidevalt üheskoos teiste Euroopa Liidu ja NATO riikidega tegeleme. Mõjutamiskatsetele tuleb reageerida resoluutselt.\"\n\nKallas kinnitas ka, et talle teeb inimõiguste olukord Hiinas, sealhulgas uiguuride olukord. \"Eesti on inimõiguste rikkumist puudutavaid küsimusi tõstatanud nii rahvusvaheliselt - ÜRO Inimõiguste Nõukogus, ühiskirjades samameelsete riikidega, Euroopa Liidu tasandil kui ka kahepoolses suhtluses Hiinaga ja teeme seda ka edaspidi,\" rõhutas peaminister.\n\n\"Eesti ja meie liitlaste jaoks on Hiina üha suurem väljakutse väärtuste, kaubanduse, inimõiguste kaitse ja rahvusvahelise õiguse seisukohast. Lõpuks taanduvad meie suhted väljakutsete ja võimaluste vahel tasakaalu leidmisele,\" tõdes Kallas.\n\nPeaminister kordas ka üle Eesti eelistuse teha Hiinaga koostööd mitte formaadis 17+1, mis hõlmab Hiinat ja 17 peamiselt Ida-Euroopa riiki, vaid kahepoolselt või ühiselt Euroopa Liiduga. \"Mis puudutab 17+1 koostööformaati, siis Eesti eelistab suhetes Hiinaga kahepoolset koostööd ning tegutsemist formaadis EL 27+1, lähtudes EL-i ühistest väärtustest ja huvidest,\" ütles Kallas.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Peaminister Kaja Kallas tunnustas kolmapäeval tehtud avalikku pöördumist, milles väljendatakse muret Hiina üha kasvava surve üle demokraatlikele riikidele ning tõdes, et kompartei juhitud Hiina Rahvavabariik on Eesti jaoks \"üha suurem väljakutse\".",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Loe artikli pealkiri ja sisu, seejärel loo pikk ja põnev lause, mis võiks olla artikli sissejuhatus.\n\n## Pealkiri:\n\nKaupluseketid nõuavad müüjatele lubatud vaktsiini\n\n## Põhitekst:\n\nKettide teatel andis sotsiaalministeeriumi asekantser Maris Jesse veebruaris kaubandusettevõtetele edasi rahustava sõnumi, et toidupoodide müüjad on eesliinitöötajad ja nendega on eelisvaktsineerimise kavas selgelt ka arvestatud.\n\n\"See sõnum oli kergendus rohkem kui ligi 20 000 inimesele, kes hoiavad käigus Eesti suuri ja väiksemaid toidupoode ning puutuvad iga päev kokku sadade ja tuhandete inimestega. Ootasime lootusrikkalt aprilli, et olla valmis, kui jõuab kätte järjekord grupile nr 5, kuhu toidupoodide müüjad koos toidutootjatega arvati,\" seisis pöördumises.\n\nKaupluseketid asusid tegema ettevalmistusi: kaardistati vaktsineerimisest huvitatud töötajad, koostati vastavalt ministeeriumi juhistele nimekirjad. Grupi number 5, kuhu kuuluvad ka müüjad, vaktsineerimine pidi algama alates aprillist.\n\nNüüd on käes aprilli keskpaik, kuid müüjad pole lubatud vaktsiini saanud.\n\n\"Tänaseks ei ole meiega jagatud mingit täiendavat infot ei vaktsineerimiskava ega vaktsineerimiskorralduse kohta. Rääkimata sellest, et vaktsineerimisega oleks algust tehtud. Kahjuks ei tea me isegi seda, kuhu ja kellele vaktsineerimist soovivate töötajate nimekirjad peaksime esitama. Piinlik on samuti sellepärast, et ei oska midagi vastata ka segaduses töötajate küsimustele, kes oma vaktsineerimist ootavad,\" märgiti pöördumises.\n\n\"On arusaadav, et vaktsiinitarnete heitlikkuse tõttu on keeruline vastata küsimusele millal? Kuid kui vaktsineerimine käib ka päriselt konkreetse plaani järgi, siis peab olema suhteliselt lihtne vastata küsimusele – mitme doosi pärast jõuab järjekord kaubanduse eesliini töötajateni?\" lisasid kaupluseketid.\n\nPöördujad soovivad valitsuselt ja sotsiaalministeeriumilt vastust küsimusele, kuidas ja millal jaekaubanduse eesliini töötajad vaktsineeritakse.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Coop, Selver, Maxima, Rimi, Prisma ja Circle K saatsid sotsiaalministeeriumile avaliku pöördumise, kus tuletatakse meelde, et toidupoodide müüjad ootavad riigilt lubatud vaktsiinisüsti.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Vaata läbi uudise pealkiri ja tekst ning loo loov sissejuhatav lause, mis haakub artikli sisuga.\n\n## Pealkiri:\n\nRonnie O'Sullivan alustab MM-i debütandi vastu\n\n## Põhitekst:\n\nMullu kuuendat korda maailmameistriks tulnud O'Sullivan ja Joyce on kohtunud ajaloo jooksul kolm korda ning kahel juhul on peale jäänud O'Sullivan, sealjuures kuu aja eest WST Pro Series turniiril Milton Keynesis.\n\nKui O'Sullivan on ala suurkuju ja pääsenud tänavusel hooajal viie reitinguturniiri finaali, siis ligemale 20 aastat on Joyce pidanud piirduma mängudega MM-i kvalifikatsioonis. Tema karjääri säravamateks tulemusteks on kaks UK Championshipi veerandfinaali (2010 ja 2017).\n\nMaailma esinumber ja eksmaailmameister Judd Trump kohtub esimeses ringis kaasmaalase Liam Highfieldiga, keda on ta on samuti kaks korda võitnud ja kellele korra 2010. aastal alla jäänud.\n\nKui Joyce pole varem põhitabelis mänginud, siis maailma edetabelis hetkel 49. kohta hoidev Highfield korra 2018. aastal nii kaugele siiski jõudis, kaotades kohe avaringis põhja-iirlasele Mark Allenile.\n\nKolmanda asetusega austraallane Neil Robertson läheb esimeses ringis vastamisi hiinlase Liang Wenboga, neljanda paigutusega Mark Selby kohtub norralase Kurt Mafliniga ja viienda asetusega šotlane John Higgins mängib hiinlase Tian Pengfeiga.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Laupäeval algavate snuukri maailmameistrivõistluste avaringis loositi tiitlikaitsja Ronnie O'Sullivan vastamisi debütant Mark Joyce'iga.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Loe uudis läbi ja pane oma kujutlusvõime tööle, et välja mõelda üks korralik sissejuhatav lause sellele loole.\n\n## Pealkiri:\n\nKuninglik pere jagas seninägemata pilti Elizabethist ja Philipist nende lastelastelastega\n\n## Põhitekst:\n\nPildi tegi hertsoginna Catherine 2018. aastal, kirjutab BBC.\n\nFotol on lisaks kuninganna Elizabethile ja prints Philipile prints George, prints Louis, printsess Charlotte, Isla Phillips, Lena Tindall, Mia Tindall ja diivani taga seisab Savannah Phillips.\n\nGeorge, Louis ja Charlotte on Williami ja Kate'i lapsed. Mia ja Lena on printsess Anne'i tütre Zara Tindalli ja tema abikaasa Mike Tindalli lapsed. Isla ja Savannah on aga printsess Anne'i poja Peter Phillipsi ja tema abikaasa Autumni lapsed.\n\nKuna pildi tegemisest on möödas kolm aastat, on Elizabethi ja Philipi lastelastelaste nimekiri vahepeal veelgi täienenud. 2019. aastal, kui sündis Archie, said lapsevanemateks Harry ja Meghan, kes sel aastal ka tütre saavad. Selle aasta alguses sünnitas poja ka prints Andrew' tütar printsess Eugenie ning hiljuti sai pisipoeg Lucase näol täiendust ka Tindallite perekond.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Briti kuningakoda avaldas seninägemata foto kuninganna Elizabethist, prints Philipist ja nende lastelastelastest.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Loe uudis läbi ning loo sellele fantaasiarikas ja pikk lause, mis võiks uudist tutvustada.\n\n## Pealkiri:\n\nLätis saavad sel nädalavahetusel kõik soovijad end vaktsineerida\n\n## Põhitekst:\n\nSel nädalavahetusel saavad kõik Läti elanikud ennast vaktsineerida seitsmes linnas. Need linnad on: Riia, Daugavpils, Liepaja, Rezekne, Jelgava, Jurmala ja Cesis. Vaktsineerimisel kehtib, \"kes ees see mees põhimõte\".\n\nVaktsineerimine toimub ilma eelneva registreerimiseta. Inimesi vaktsineeritakse nii kaua, kuni vaktsiinid saavad otsa. Elanikud peavad kaasa võtma ainult isikut tõendava dokumendi.\n\nVaktsineerimine toimub ajavahemikus 9:00 kuni 17:00.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Lätis tervishoiuministeerium teatas neljapäeval, et sel nädalavahetusel hakatakse kõiki soovijaid elavas järjekorras koroonaviiruse epideemia vastu vaktsineerima.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Pärast artikli pealkirja ja põhiteksti lugemist kasuta oma loovust, et koostada sisutihe ja pikk sissejuhatav lause.\n\n## Pealkiri:\n\nDjokovic sai aasta esimese kaotuse ja langes Mastersil konkurentsist\n\n## Põhitekst:\n\nDjokovic kaotas kiirelt kaks servigeimi ja jäi avasetis 0:3 taha, kuid kogus end ja jõudis 4:4 viigini. Üheksandas geimis murdis Evans aga serblase pallingu taas ja võitis seti 6:4.\n\nTeises setis jäi Evans ise 0:3 taha, aga suutis võtta järele 3:3 ja murda veel korra 11. geimis, minnes ette 6:5. Järgnevas geimis lubas ta Djokovicile vaid ühe punkti ja võitis 7:5.\n\nEvans jäi kogupunktidega peale 84:76 ja kuigi Djokovicil oli mängu jooksul hetk, kus ta võitis üheksa pallivahetust järjest, siis murdepallidel oli Evans selgelt osavam: 5/7 vs 3/10.\n\nDjokovicile tähendas kaotus esimest allajäämist sel aastal, viimati tuli tänavusel Austraalia lahtiste tšempionil tunnistada novembris Londoni aastalõputurniiril austerlase Dominic Thiemi paremust.\n\nKaheksa parema hulgas läheb Evans vastamisi belglase David Goffiniga, kes lülitas eelmises ringis auti viiendana paigutatud sakslase Alexander Zverevi 6:4, 7:6 (9:7).\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Meeste tennise maailma esireket Novak Djokovic kaotas Monte Carlo Mastersi kolmandas ringis edetabelis 33. kohta hoidvale britile Dan Evansile 4:6, 5:7.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Loe hoolikalt uudise pealkiri ja sisu ning kirjuta artiklile pikk sissejuhatav lause, kasutades oma kujutlusvõimet.\n\n## Pealkiri:\n\nPPA võttis Madisonilt abipolitseiniku staatuse pärast MTÜ Süvariik kaebust\n\n## Põhitekst:\n\n\"Loodetavasti on ka teie silme ette jõudnud see Youtube'is kiirelt leviv intervjuu. Vestluses Varro Vooglaiuga kutsub abipolitseinik Jaak Madison üles relvastuma ja \"sotsialiste hävitama\". Kas selline üleskutse on kooskõlas abipolitseiniku kutse-eetikaga? Kas politsei juhtkond on selle tegevusega kursis ja peab seda vastuvõetavaks?\" küsib MTÜ Süvariik 18. jaanuaril politsei- ja piirivalveametile (PPA) laekunud e-kirjas, viidates portaalis Objektiiv 14. jaanuaril ilmunud usutlusele.\n\nKaebusele 28. jaanuaril vastanud PPA Põhja prefektuuri Ida-Harju politseijaoskonna juht Roger Kumm lubas Madisoniga vestelda: \"Abipolitseinik peab oma tegevuses järgima kehtivaid õigusakte, sealhulgas abipolitseiniku seadust ja ametnike eetikakoodeksis sätestatud põhimõtteid, samuti politsei väärtusi. Politsei taunib kehtivate õigusaktide rikkumisele üleskutsumist. Suhtleme kindlasti abipolitseinikuga, et kuulata ära tema selgitused ning hinnata seejärel tema käitumise vastavust abipolitseinikule kehtestatud nõuetele.\"\n\nMadisoniga vesteldi veebi vahendusel ning 23. märtsil vabastas Põhja prefekt ta oma otsusega abipolitseiniku staatusest seoses abipolitseinikule sobimatu käitumisega, ütles Kumm esmaspäeval ERR-ile.\n\n\"Jaak Madison väljendas internetis avaldatud saates seisukohti, mis kutsusid üles korrarikkumistele ning rikkus sellega ametnike eetikakoodeksi usaldusväärsust ja erapooletust käsitlevaid põhimõtteid,\" ütles Kumm.\n\nAbipolitseiniku seaduse kohaselt peab abipolitseinik järgima ametnike eetikakoodeksis sätestatud põhimõtteid.\n\nKumm ütles neljapäeval pressiesindaja vahendusel, et kuna asi on läinud kohtusse, siis ei ole enne kohtumenetluse lõppu võimalik täiendavaid kommentaare anda.\n\nSamuti on teatanud Madison, et enne kohut ta uusi kommentaare ei jaga.\n\nMTÜ Süvariik on eelmise aasta juunis registreeritud ühing, mille tegevusalana on nimetatud kodanikuõiguste kaitse ja eestkoste ning teatud elanikegrupi huvide kaitse. Selle juhatuse liikmed on teatmik.ee andmeil Maia-Liisa Anton ja Maris Hellrand.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Politsei otsustas Euroopa Parlamendi saadiku Jaak Madisoni (EKRE) abipolitseiniku staatusest vabastada pärast MTÜ-lt Süvariik laekunud kaebust.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Loe artikli pealkirja ja sisu. Kasuta oma loomingulisi võimeid, et koostada detailne ja põhjalik ühelauseline sissejuhatus sellele uudisele.\n\n## Pealkiri:\n\nCrvena Zvezda sai rassismi eest karistada\n\n## Põhitekst:\n\nMilan ja Crvena Zvezda kohtusid Euroopa liigas tänavu veebruaris ning külaliste koosseisu kuulus ka bosnia juurtega Rootsi koondislane Zlatan Ibrahimovic.\n\nKohtumise jooksul kostus staadioni VIP-tribüünilt Ibrahimovici suunas etnilise taustaga solvamist ja UEFA otsustas Serbia klubi karistada nii pealtvaataja käitumise kui ka pandeemia-aegsete eeskirjade rikkumise eest, mis puudutavad sotsiaalset distantseerimist ja publiku lubamist staadionile.\n\nNii peab Crvena Zvezda pidama kaks kohtumist suletud tribüünide ees, neist teise tingimisi aastase katseajaga.\n\nBelgradi Crvena Zvezda on juhtunu pärast Milani ees vabandanud ja lubanud koostöös Serbia võimudega vääritult käitunud pealtvaataja välja selgitada, kuid hetkel pole kellelegi veel süüdistust esitatud.\n\nAvamäng Belgradis lõppes 2:2 ja korduskohtumine Milanos 1:1 ning Itaalia klubi pääses tänu võõrsil löödud värava reeglile edasi 16 hulka, kus tuli küll tunnistada Manchester Unitedi paremust.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Serbia jalgpalliklubi Belgradi Crvena Zvezda ehk Red Star peab pidama vähemalt ühe eurosarja mängu suletud tribüünide ees ja maksma 30 000 eurot trahvi, sest Euroopa liiga kohtumises sõimati AC Milani ründajat Zlatan Ibrahimovic.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Tutvu uudise pealkirja ja põhisisuga. Kasuta neid fakte, et luua pikk ja sisutihe lause, mis toimib loo sissejuhatusena.\n\n## Pealkiri:\n\nRestoranipidajad ootavad võimalust terrasside avamiseks\n\n## Põhitekst:\n\n\"Oleme rääkinud erinevate osapooltega, terrasside avamisest oleks kõige mõistlikum alustada,\" rääkis Maidla. Käesoleval nädalal kohtus liit olukorra arutamiseks ka ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Andres Sutiga.\n\nMaidla sõnul saab terrassidel järgida erinevaid ohutusmeetmeid, omalt poolt on liit välja pakkunud näiteks distantsihoidmise jälgimise, külastajate arvu piiramise ja siseruumi astumisel ka maskinõude kontrollimise. Küsimus on lahtine selles, kas distantsi peaks laudkondade vahel olema kaks meetrit või näiteks 1,5 meetrit, nagu mitmel pool Euroopas.\n\nMõnevõrra sarnanevad need tingimused möödunud kevadega, mõningad toona rakendatud meetmed end praegu aga enam ei õigusta. \"Tänaseks oleme viiruse osas targemad. Näiteks tekkis küsimus, kas peame desinfitseerima iga külastaja järel toole. Laudade puhastamine klientide vahel on muidugi toitlustusasutuses normaalne,\" sõnas Maidla.\n\n\"Mida väga ootame on see, et lahtiolekuajad ei oleks piiratud näiteks kella kuueni, sest teame, et restoranide käive tuleb peamiselt õhtusel ajal,\" rääkis Maidla. Tema sõnul päevasel ajal avatud olemine restorane hädast välja ei aita. \"Meie sektori jaoks on hästi oluline see, et viirus saaks kontrolli alla. Ees on suvi ja see on meie jaoks eluliselt oluline. Kui peame suvi läbi minema piirangutega, siis võib saada saatuslikuks sektorile.\"\n\nSamuti ootab sektor niinimetatud roheliste passide siseriiklikult sisse viimist, millega saaks tõendada, kas inimene on vaktsineeritud, viiruse läbi põdenud või hiljuti negatiivse testi andnud. Maidla sõnul see küll restorane otseselt ei aita, kuid võimaldaks korraldada seminare, konverentse ja muusikafestivale, kuna sel juhul ei peaks nende mahutavust piirama. Samuti aitaks kaasa ka kiirtestide kasutelevõtt.\n\n\"Väga tahaks loota, et saaks terrassid avada, inimesed tahavad õues aega veeta, ilmad lähevad ilusamaks ja päevad pikemaks,\" sõnas Maidla.\n\nMaidla sõnul on praegu näha, kuidas inimesed ostavad restoranist toidu kaasa, leiavad lähedusest mõne istumiskoha ja asuvad sööma. \"Kas see on oluliselt parem kui süüa restoranitoitu terrassil kindlate vahemaadega?\" küsis ta.\n\nLiidu tegevjuht avaldas lootust, et varsti võimaldavad nakatumisnäitajad avada ka restoranid. See tooks tema sõnul inimesi ka hotellidesse, mis toetaks siseturismi.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Eesti hotellide ja restoranide liidu tegevjuhi Killu Maidla sõnul ootavad restoranid võimalust terrasside avamiseks, restoranipidajad on selleks valmis erinevaid ohutusmeetmeid rakendama.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Pärast artikli pealkirja ja põhiteksti lugemist kasuta oma loovust, et koostada sisutihe ja pikk sissejuhatav lause.\n\n## Pealkiri:\n\nPresidendid on teenetemärgi ära võtnud 14 inimeselt\n\n## Põhitekst:\n\nPresidendi kantselei teatas neljapäeval, et Andrus Veerpalul tuleb tagastada talle 2002. aastal antud Eesti Punase Risti I klassi ja 2006. aastal antud Valgetähe I klassi teenetemärk.\n\nVeerpalult teenetemärkide äravõtmise aluseks on teenetemärgi seaduse paragrahv 13 lõike 1 punkti 3, mille järgi võib vabariigi president otsustada teenetemärgi ära võtta, kui inimese hilisem käitumine on olnud niivõrd vääritu, et see välistaks talle teenetemärgi andmise.\n\nKaks aastat tagasi võttis president kaks teenetemärki suusatreener Mati Alaverilt, kellel tuli tagastada talle 2001. aastal antud Eesti Punase Risti IV klassi ja 2006. aastal antud Valgetähe III klassi teenetemärk.\n\nLisaks Veerpalule ja Alaverile on pidanud teenetemärgi tagastama veel 12 inimest.\n\n2019. aastal võttis president Kotkaristi hõberisti ära Venemaa kasuks luuramise eest vangi mõistatud kaitsepolitsei endiselt töötajalt Vladimir Kulikovilt.\n\nPresident Kersti Kaljulaid võttis 2017. aastal ära Kotkaristi V klassi teenetemärgi endiselt kaitsepolitseinikult Jüri Figlovskilt. Ta mõisteti kohtus süüdi riigisaladusele ebaseadusliku juurdepääsu võimaldamises.\n\n2014. aastal mõistis kohus omastamises ja riigisaladuse avalikustamises süüdi teabeameti töötaja Sergei Bõstrovi ja president Ilves võttis talt seejärel ära Valgetähe V klassi teenetemärgi.\n\n2009. aastal nõudis president Valgetähe IV klassi teenetemärgi tagasi riigireetur Hermann Simmilt.\n\nSamal aastal nõudis Ilves Maarjamaa Risti V klassi teenetemärgi tagastamist Risto Teinonenilt. Teinonen oli selle saanud Eesti iseseisvuse taastamisele kaasa aitamise eest, ent 2007. aastal lasi ta endast teha foto, millel kandis Maarjamaa Risti koos Natsi-Saksamaa embleemiga.\n\nPresident Toomas Hendrik Ilves võttis 2009. aastal Kotkaristi IV klassi teenetemärgi ära korruptsioonis süüdi mõistetud endiselt Lõuna prefektilt Aivar Otsaltilt.\n\nMaadevahetuse kriminaalasja tõttu jäid teenetemärkidest aastatel 2010 ja 2014 ilma poliitikud Villu Reiljan ja Ester Tuiksoo, ettevõtja Toomas Annus ning maa-ameti endine juht Kalev Kangur.\n\n2013. aastal küsis president teenetemärgi tagasi rahvakultuuri edendajalt Jaan Aitajalt, kes mõisteti süüdi pedofiilias.\n\nTänavu 8. aprillil võeti president Kaljulaidi otsusega kasulaste väärkohtlemise eest vangi mõistetud Malle Kobinilt talle 2014. aastal antud Eesti Punase Risti IV klassi teenetemärk.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Koos täna tehtud otsusega võtta teenetemärgid ära kahekordselt olümpiavõitjalt Andrus Veerpalult on presidendi antud riiklik teenetemärk ära võetud 14 inimeselt.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Loe hoolikalt uudise pealkiri ja sisu ning kirjuta artiklile pikk sissejuhatav lause, kasutades oma kujutlusvõimet.\n\n## Pealkiri:\n\nAirBalticu kahjum oli 2020. aastal 264 miljonit eurot\n\n## Põhitekst:\n\nLennufirma käive oli eelmisel aastal 142,6 miljonit eurot. Ettevõtte kahjum suurenes eelmisel aastal 29 korda.\n\n2019. aastal oli AirBalticu käive 509 miljonit eurot. Kahjum oli 9,1 miljonit eurot.\n\n2020. aastal reisis AirBalticu lennukitega 1,34 miljonit reisijat. Reisijate arv langes võrreldes 2019. aastaga 73 protsenti.\n\nKontserni töötajate arv vähenes eelmisel aastal 30 protsenti.\n\n\"2020. aastal maailma tabanud koroonaviiruse epideemia tõi kaasa dramaatilisi muutusi. Põhivisioon AirBalticu tuleviku osas jääb aga samaks. Tahame olla Baltikumi number üks lennuettevõte,\" teatas AirBalticu tegevjuht Martin Gauss.\n\nAirBalticu turuosa Baltikumis on 37 protsenti.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Läti riiklik lennukompanii AirBaltic teatas neljapäeval, et ettevõtte kahjum oli 2020. aastal 264,6 miljonit eurot.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Süvene uudise pealkirja ja sisu ning kirjuta sellele loole sisukas ja informatiivne sissejuhatus, mille pikkus on üks lause.\n\n## Pealkiri:\n\nDaniil Glinka langes Peterburis konkurentsist\n\n## Põhitekst:\n\nKvalifikatsioonis esimest asetust omanud Eesti tennisist alistas esmalt venelase Aleksandr Stepini 6:4, 6:3 ja oli seejärel parem valgevenelasest Aleksandr Žgirovskist 7:6 (2), 7:6 (4).\n\nPõhitabeli avaringis läks Glinka vastamisi Venemaa tennisisti Marat Šaripoviga. Tund ja 22 minutit väldanud matšis võidutses Šaripov 6:2, 6:3.\n\nTeise Eesti tennisistina osaleb Peterburis Vladimir Ivanov, kes teeb kaasa paarismängus. Veerandfinaalis kohtuvad Ivanov ja tema paarismängupartner Maksim Ratnjuk Naoki Tajima (Jaapan) ja Aleksei Zahharoviga (Venemaa).\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Peterburis peetaval 15 000 dollari suuruse auhinnafondiga ITF-i tenniseturniiril langes Daniil Glinka põhitabeli avaringis konkurentsist.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Loe artikli pealkiri ja sisu, seejärel loo pikk ja põnev lause, mis võiks olla artikli sissejuhatus.\n\n## Pealkiri:\n\nFinantsinspektsioonil puudub registreeritud väikefondide üle kontroll\n\n## Põhitekst:\n\nPõlvamaal elava Malle poole pöördub ladusa jutuga välismaine meesterahvas, kes räägib võimalusest osta maailma parima investeerimisfondi osakuid. Fond suunab raha peamiselt Brasiilia kohviistandusse, kusjuures tootlust lubab mees 200 protsenti aastas.\n\nMalle on umbusklik, aga finantsinspektsiooni kodulehelt näeb ta, et helistaja ettevõte on Eestis registreeritud väikefondi valitseja. Finantsinspektsioon on võimekas asutus, usub Malle ja ostab äsja pensionisambast vabanenud raha eest fondi osakuid.\n\nAga järgmisel nädalal tema telefonile enam ei vastata. Finantsinspektsiooni juhatuse liige Siim Tammer tõdes, et kui see oleks pärislugu, siis jääks Malle tõenäoliselt abita.\n\n\"See teenus, mida talle pakutakse, pole kuidagi kontrollitud ja me ei tea, kas see vastab üleüldse sellele investeerimispoliitikale, mida nad meile on kirjeldanud,\" selgitas Tammer. \"Ja ega me ei tea ka, kes need isikud on, ehk kas nad on varasemalt kedagi petnud või on nad kelmid. Ühesõnaga, meil puudub täielik teadmine sellest teenusest ja nendest isikutest.\"\n\nOmeti saab ettevõte ennast reklaamida, kui Eesti finantsinspektsioonis registreeritud väikefondivalitseja. Et aru saada, tuleb natukene mõistetesse kaevuda.\n\nEttevõte, mis käsutab investeerimisfondi, on fondivalitseja. Kui tema fondid keerutavad üle saja miljoni euro, tuleb üldjuhul taotleda fondivalitseja või väikefondi valitseja tegevusluba. Kui summad jäävad alla selle, piisab ainult registreerimisest.\n\nMuidugi on niisugusele fondile ka tegutsemispiirangud, millest kõige olulisem on, et avalikult ei tohi selle osakuid pakkuda. Aga avalikuks pakkumiseks nimetatakse asja ainult siis, kui kokku kogutakse üle 2,5 miljoni euro. Väiksemad summad lähevad radari alt läbi ja ettevõte võib kasvõi ajalehte reklaami panna, et tulge, ma kasvatan teie raha viiekordseks. Reklaami juurde võib panna finantsinspektsiooni logo.\n\n\"Siin see probleemi iva iseenesest ongi, et kui finantsinspektsioon registreerib väikefondi valitseja, siis inimestele, kes nii detailselt ei tea finantsjärelevalve raamistikku, on see ikkagi teatud kvaliteedimärk, et tegu on fondivalitsejaga, kelle üle on mingi kontroll. Kontrolli tegelikult selliste väikefondivalitsejate üle Eesti seadus meil teha ei lase,\" rääkis Tammer.\n\nRegistreeritud fondivalitsejaid tuleb üha juurde\n\nSelleks, et ennast väikefondi valitsejana registreerida, tuleb finantsinspektsioonile saata kontaktandmed, põhikiri ja info fondide ning investeerimispoliitika kohta.\n\n\"Põhimõtteliselt ei olegi meil võimalik registreerimisest keelduda, kui faktiliselt on need andmed esitatud,\" ütles Tammer.\n\nKas pärast registreeringu saamist lubatud poliitikatest kinni peetakse, seda finantsiinspektsioon ei tea. Inspektsioon ei tea ka seda, kes täpselt ettevõtete taga peituvad.\n\n\"Me küll näeme, et tihti on neil seotust Eestiga väga vähe. Tihti on üleüldse tegu kolmandatest, kõrge rahapesuriskiga riikidest tulevate isikutega või seal osutatavate teenustega,\" selgitas Tammer.\n\nVäikefondi valitsejad saavad ennast registreerida alates 2017. aastast. Tegemist pole Eesti enda leiutise, vaid Euroopa Liidu raamistikust tuleva võimalusega. Esimesed paar aastat oli ettevõtjate huvi üsna kesine, kuid siis sai registreerimine hoo sisse. Nüüdseks on finantsinspektsiooni kodulehel kirjas 45 tegevusloata väikefondi valitsejat, kusjuures huvilisi tuleb juurde üha suurema hooga.\n\n\"Me näeme, et üsna aktiivselt uuritakse sellise registreeringu võimaluse kohta ja väga aktiivselt ka taotletakse neid väikefondi valitseja registreeringuid,\" märkis Tammer.\n\nJa ettevõte, kel registreering käes, saab end sellega ilusamaks maalida kõikjal maailmas. Soovi korral võib ta petta vanureid Lätis või Ukrainas, aga miks mitte ka meie oma Eesti inimesi.\n\n\"Arvestades, et meie finantssektorisse võivad tulla ka vabad vahendid pensionireformist, siis meie kui finantsjärelevalve roll on ka teatavat hoiatust ja tähelepanu juhtida rahandusministeeriumile, et äkki veel jõuab ka mingeid muudatusi teha selles raamistikus,\" ütles Tammer.\n\nInspektsioon: fondivalitseja võiks olla Eestiga seotud\n\n12. aprillil saatis finantsinspektsioon rahandusministeeriumile pöördumise, kus pakkus välja, et seadusesse võiks luua selged reeglid, kuidas fondivalitseja registreerimisest keelduda.\n\n\"Et me saaksime siis käe ette panna nende kohtade puhul, kus on tõsised probleemid,\" selgitas Tammer. \"Ja teine hästi oluline osa on sellise tugevama kontrolliraamistiku loomine, et me saaksime neid omanikke ja juhte kontrollida ja me saaksime sellele äritegevusele ka teatavat järelkontrolli teha.\"\n\nSiim Tammer lisas, et taotluse esitajat võiks siduda Eestiga veel midagi lisaks siin registreeritud osaühingule. \"Peakontorid näiteks, omanikud, ärimudelid, et siduda see kohustus Eestiga rohkem ära.\"\n\nÜhtlasi võiks Tammeri sõnul mõelda suurematele menetlustasudele. Praegu saab finantsinspektsiooni templi kätte 200 euro eest.\n\n\"Ma arvan, et see on see raamistik, mille ümber võiks seadusandja hakata mõtlema, et kuhu neid fookuseid seada ja milliseid kriteeriume täiendavalt seadusesse seada,\" rääkis Tammer.\n\nAga senikaua, kuni seaduseid ei muudeta, tasub inimestel ilma tegevusloata investeerimisfondidesse lihtsalt väga ettevaatlikult suhtuda. Kusjuures ka siin ei saa finantsinspektsioon väga konkreetselt aidata. Siim Tammer tuletas meelde jaanuarikuist riigikohtu lahendit, mis ütles, et seadus ei anna finantsinspektsioonile alust hoiatusteateid avaldada.\n\n\"Ehk me täna oleme olukorras, kus tänu õiguslikule olustikule ei ole meil võimalik inimesi isegi hoiatada selliste äriühingute eest, kes võib-olla osutavad teenust seadusevastaselt,\" märkis Tammer. \"Kogu seda raamistikku vaadates on meil päris kehv keskkond, arvestades, et septembris tulevad inimestele pensionireformist päris suured vahendid.\"\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Finantsinspektsiooni logo ettevõtte kodulehel ei pruugi sugugi tähendada, et seda firmat usaldada tasub. Inspektsioon tõdeb, et registreeritud, kuid tegevusloata väikefondide üle pole neil peaaegu mingisugust kontrolli.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Tutvu uudise pealkirja ja põhisisuga. Kasuta neid fakte, et luua pikk ja sisutihe lause, mis toimib loo sissejuhatusena.\n\n## Pealkiri:\n\nEvelyn Bencicova: tahan luua pilte, mis viivad vaataja iseenda sisse\n\n## Põhitekst:\n\nSlovakkia noor kunstnik ja tõusev talent Evelyn Bencicova ületab oma loomingus žanripiire, kasutab erinevaid meediume ning käsitleb fotot pigem loomingulise väljendusvahendi kui omaette eesmärgina. Näitus \"Merror\" köidab vaatajat pakitseva ebamugavustunde ja naudinguga samaaegselt.\n\nOmanäolise stiili ja esteetikaga fotograaf on töötanud rahvusvaheliselt suurte nimedega, alates moe- ja luksusbrändidest Gucci, Cartier ja Nehra kuni kultuuriasutusteni nagu Berghain, Frieze, Kunsthalle Basel, Slovakkia Rahvusteater ning Londoni Kuninglik Ooper.\n\nKel enne piiranguid nägemata jäi, saab Bencicova näitust \"Merror\" külastada loodetavasti niipea, kui Eestis muuseumid taas avatakse, ning näitus jääb praeguse plaani järgi avatuks maikuu lõpuni.\n\nKas oled kunagi Tallinnas käinud?\n\nMitte kunagi! Aga sooviksin väga tulla.\n\nLeiaksid siit ilmselt mitmeid sarnasusi enda kodumaa, Slovakkiaga. Kui palju oled üldse reisinud endistes Nõukogude Liidu riikides?\n\nLapsena ei reisinud ma rahalistel põhjustel üldse palju. Lendasin esimest korda lennukiga 19-aastaselt. Seega alustasin reisimist väga hilja, aga minu töö tõttu muutus see väga kiirelt ka väga intensiivseks. 99 protsenti ajast reisin ma töö tõttu, aga proovin vähemalt kord aastas käia reisil ka enda jaoks.\n\nKõik Slovakkiast on loomulikult käinud Tšehhi Vabariigis ja Ungaris. Olen käinud ka Venemaal, Ukrainas ja Poolas, aga pole siiani näinud näiteks Rumeeniat ja Bulgaariat [mainitud riigid, v.a Venemaa ja Ukraina olid siiski Nõukogude liidu nn satelliitriigid ehk formaalselt iseseisvad, kuid NL-ist poliitiliselt, majanduslikult ja sõjaliselt sõltuvad – toim].\n\nIgal juhul on tore minna nendesse riikidesse ja mõista, et mul on läbi mingite asjade side kohtadega, kus ma pole kunagi käinud. Tulen generatsioonist, kes oskab neid asju – teatud arhitektuuri ja üleüldist olustikku – hinnata. See loob minus teatava kuuluvustunde.\n\nSee on osa meie ajaloost. Oled sündinud 1992. aastal, seega ei kasvanud sa Nõukogude Liidu ajal üles, kuid tead tänu oma vanematele ja vanavanematele, mida see aeg tähendas ning oskad mõista, kui kuskil selleaegseid märke näed.\n\n\"Ma arvan, et post-sovietlikud riigid proovivad end sellest ajastust eraldada, rohkem läänelikumaks muutuda, aga seda aega on meie ühiskonnas ja mälestustes veel nii palju.\"\n\nKindlasti. Minu projekt \"Asymptote\" täpselt sellest ongi. Mina ja Adam, kellega koos seda projekti tegin ja kes on samuti Slovakkiast, oleme täpselt see põlvkond pärast Nõukogude Liidu lagunemist. Postsoveedi riigid proovivad end sellest ajastust eraldada, rohkem läänelikumaks muutuda, aga seda aega on meie ühiskonnas ja mälestustes veel nii palju. Vahet pole, kui palju proovida seda maha suruda või peita, see on ikka seal.\n\n\"Asymptote\" Autor/allikas: Evelyn Bencicova/evelynbencicova.com\n\nBratislavas, kus üles kasvasin, on seda kõike veel palju näha, nii arhitektuuris kui ka muus mõttes. Meie elame seda aega läbi oma vanemate kaudu, kes meid väiksemana palju mõjutavad. Lapsena kujuneb sul minevikust ja sellest ajast mingi ettekujutus, aga seda projekti tehes saime aru, et tahaksime selle aja kohta teada rohkem kui see, mida kuulsime enda vanematelt ja vanavanematelt ning lugesime ajalooraamatutest. Me tahaks rääkida inimestega, kes nägid seda kõikvõimalikelt erinevatelt positsioonidelt.\n\nSaime aru, et mõne inimese jaoks oli see võib-olla parim aeg elus, samal ajal, kui mõne teise jaoks oli see õudusunenägu. Mõne jaoks võis see olla mõlemat. See tõesti sõltus sellest, mis positisioonil sa olid. Me tahtsime seda edasi anda võimalikult mitmest erinevast vaatenurgast võetuna. Ei halva ega heana, ilma nostalgia ja negatiivsuseta, aga avastada seda kõike erinevate vaatenurkade kaudu. See on olnud väga huvitav.\n\nKas arvad, et inimesed, kes näevad seda projekti riigis, mis polnud Nõukogude Liidus, mõistavad seda vähem või teistmoodi?\n\nMa usun, et seda kindlasti on juhtunud. See teema pole muidugi ainult selles projektis, vaid enda lapsepõlvega seotud teemasid puudutan ka mujal ja see on minu arvates väga huvitav, kui seda näidatakse mõnes riigis generatsioonile, kes ei pruugi sellest aru saada. Samal ajal on minu arvates väga oluline, et kui näidata midagi, millest ei pruugita aru saada, siis proovida seda seletada nii, et ka inimene, kellel seda kogemust pole, saaks sellest aru.\n\nSeda võib tegelikult näha ka palju laiema teemana, näiteks poliitilise režiimi, esteetika või kultuuri kohta. Kuigi iga foto on spetsiifiline, siis üleüldine teema käsitleb seda, kuidas me loome mingi mustri, et mahtuda mingi ideaali sisse. See on midagi, mis kõnetab ka tänapäeval.\n\nMa tahan kindlasti õppida veel erinevate kultuuride kohta, mis on minu omast erinevad. Läbi projektide, kunsti, inimeste. Nii saame üksteise toel koos kasvada.\n\n\"Asymptote\" Autor/allikas: Evelyn Bencicova/evelynbencicova.com\n\nRääkides postsoveedi stiilist, mis on läbivalt sinu töödes sees – kas oled kuulnud kunagi Tommy Cashist?\n\nJah, olen temast kuulnud ja tema visuaale näinud.\n\nTema stiilis on samuti palju mõjutusi nii nõukogude ajast kui ka postsoveedi ajast. \"Asymptote\" meenutas mulle tema tööd.\n\nTa on eestlane? Ma teadsin, et ta on sellest piirkonnast, aga ei teadnud, et ta on eestlane. Väga lahe! Minu arvates on see väga huvitav, et erinevad inimesed sellistest riikidest võtavad nii palju referentse oma minevikust. Me oleme esimene põlvkond, kes seda teemat ilma traumata lahata saab.\n\nMa ei ütleks, et ma sellist esteetikat kõigis oma töödes kasutan, pigem lihtsalt teatud projektides. Aga Slovakkias on mitmeid inimesi kas minu generatsioonist või vanemast, kes samuti nõukogude ajast inspiratsiooni saavad ja minult on küsitud, kuidas ma end tunnen, et me kõik sama teeme. Aga ma ei tunne, et me teeksime sama asja, vaid pigem võtame referentsi ja igaüks tõlgendab seda omamoodi ja veidi erinevalt.\n\n\"Noored inimesed on valmis nõukogude ajast rääkima avatult ja ilma selle häbita, mis on juurdunud vanematesse generatsioonidesse, ning näitama seda ajalugu kui midagi väärtuslikku ja huvitavat.\"\n\nSee viitab teatud liikumisele nendes postsoveedi riikides. Noored inimesed on valmis sellest ajast rääkima avatult ja ilma selle häbita, mis on vanemates generatsioonides juurdunud, ning näitama seda ajalugu kui midagi väärtuslikku ja huvitavat. See, et erinevaid inimesed samast asjast inspiratsiooni saavad ja sellest räägivad, see on hea asi. See on midagi suurt ja sellele peaks tähelepanu pöörama.\n\nSee foto, millest sa räägid, on projekt, mille tegin viis-kuus aastat tagasi. Ma leidsin pildi oma korterikaaslase isast, kes nägi välja nagu perfektne nõukogude kontoriinimene sellest ajast. Ma hakkasin otsima kedagi, kes näeks täpselt selline välja ja leidsingi. Tegin temast pildi ja tegin sellest maski. Seega selle projekti eesmärk oligi leida see ideaalne nõukogude aja töötav kontorimees.\n\nRääkides sinu loomingust üldisemalt – oled öelnud, et sinu stiil võib panna inimesi ebamugavalt tundma. Üksteise peale kuhjatud paljad kehad, noor teismeline tüdruk steriilses keskkonnas ujumiskostüümis ja siiami kass poseerimas toore kalaga – tõepoolest, see kõik võib panna vaatajat niimoodi tundma. Miks sa tahad inimestes ebamugavust tekitada?\n\nMa ei ütleks, et ma tahan ebamugavust tekitada. Pigem tahan luua eklektilisust, uudishimu ja sügavat mõtlemist. Ma tahan luua pilte, mis viivad vaataja iseenda sisse. Seda ei pruugi alguses mõista, aga pilti saab sisse minna, ja vaadelda, mida tunned, isegi kui see on ebamugav.\n\n\"ecce homo\" Autor/allikas: Evelyn Bencicova/evelynbencicova.com\n\n\"(an)organic\" Autor/allikas: Evelyn Bencicova/evelynbencicova.com\n\nMa tahan, et inimesed näeksid mingis mõttes minu töös iseennast. Ma ei paku selgeid perspektiive. Ma tahan jätta ruumi vabaks tõlgenduseks ja mu eesmärk pole panna inimesi ebamugavalt tundma, aga panna neid mõtlema ja reflekteerima, sekundiks seisma panna ja mõtlema sügavamalt. See, kas ta mõistab pilti või mitte, pole isegi nii oluline kui see, et see lihtsalt temas mõtteprotsessi alustaks.\n\nKas sa arvad, et inimesed väldivad enda sisse vaatamist palju?\n\nPraegu, koroonaajal tundub mulle, et inimesed vaatavad enda sisse päris palju. Ma tunnen seda enda ümber ja ka iseenda sees.\n\nÜleüldiselt on see, kuidas me visuaale ja infot tarbime, väga kiire. Nii kiire, et mulle on hakanud tunduma, et meie aju ja taju on selle käigus muutumas. Informatsioonivool on nii kiire, et kõigest ei suuda isegi kinni haarata. Ma tõesti arvan, et midagi on juhtumas.\n\nMinu eesmärk ongi luua pilt või üleüldiselt visuaale, mis seda mustrit murraks, eriti näitustel. Ma soovin, et inimesed peatuksid ja võtaks hetke, et pilti vaadata. Kõik pildid loomulikult nii ei mõju, aga vahel mõni pilt paneb mind ennastki peatuma või telefonis kerimist lõpetama ja lihtsalt vaatama. Võib-olla on see kompositsioon, võib-olla midagi muud, mis mulle niimoodi mõjub. Seega, kui ma ise pilte teen, mõtlen eelkõige sellele, mida ma selle pildiga öelda tahan ja kuidas seda vaadates end tunnen.\n\nFotografiskas oleva isikunäituse nimi on \"Merror\", mis on väga puhta ja isegi steriilse esteetikaga. Samas oled sa öelnud, et tihti on nendel esteetilistel pindadel näha lõhesid või arme, mis teevad inimese isegi ilusamaks, sest näitavad, mis on inimese sees.\n\n\"Esteetika näitab palju inimese iseloomu ja kogemuste kohta. Kui enda esteetikat uurid, saad teada, miks teatud asjad sulle meeldivad.\"\n\nMa ei ütleks isegi, et ilusamaks, vaid unikaalsemaks, rohkem inimese enda moodi. Kui me räägime esteetikast, on sellel enamasti küljes negatiivne tähendus. Ma näen seda hoopis teistmoodi. Minu jaoks on esteetika osa kontseptsioonist. Ma ei arva, et inimesel on spetsiifiline esteetika ainult visuaalse tähelepanu saavutamiseks. Esteetika näitab palju inimese iseloomu ja kogemuste kohta. Kui enda esteetikat uurid, saad teada, miks teatud asjad sulle meeldivad. See võib olla seotud sotsiaalse taustaga, kohaga, kus üles kasvati, hirmude, soovidega. Kõik see mõjutab seda, kuidas ma näiteks kompositsiooni sätin või mis mulle meeldib. Kui sellesse sügavamalt süveneda, saab teada, miks oled inimesena selline nagu oled. Samuti saab teada ka, miks sulle mingi asjad ei meeldi. See on ka osa sellest.\n\nInimesed räägivad mu esteetikast palju ning ütlevad, et näevad läbivalt mu töödes midagi sarnast. Samas mina ise ei näe seda üldse nii. Ma usun, et esteetika areneb ja muutub kogu aeg. Ma ei taha, et minu töödes oleksin ainult mina, aga ka see inimene, kes on pildil või inimene, kellega koostööd teen. Samuti mõjutab minu töid projekti teema. Vahel on mu tööd täiesti digitaalsed, vahel analoog ja täiesti ilma järeltöötluseta.\n\nLõhedest ja armidest rääkides – fotoprojekt \"Alice\" käsitleb vaimse tervise probleeme, nii minu enda omi kui ka üldisemalt. See on täpselt selline projekt, mis on visuaalselt puhas ja ilus, kuid samas võib tunnetada, et midagi on valesti. Seda paljastab mingi väike detail pildil. Minu jaoks on see hea metafoor vaimse tervise murede kontekstis. Pealtnäha on kõik perfektne, kuid pinna alla vaadates näeb hoopis teistsugust maailma. Ma usun, et elus on vajalik minna läbi ka keerulistest perioodidest ja selles mingi valgus leida.\n\n\"Alice\" Autor/allikas: Evelyn Bencicova/evelynbencicova.com\n\nTõesti, vaimse tervise probleemid võivad tunduda väga rasked, kuid nendest läbi minemine aitab õppida midagi uut iseenda kohta.\n\nJah, sellepärast on ka minu projektis oluline osa sõnal \"peegel\", sest mu tööd on tihti autobiograafilised ja peegeldavad mind, kuid ma soovin, et nad peegeldaksid ka nende tööde vaatajale teda ennast.\n\nInimese arengust rääkides – sul on ka töö nimega \"Work In Progress\". Vahepeal võib tõesti tunda, et oled kui ehitusjärgus inimene. Oled ka öelnud, et mingi osa su tööst peegeldab tüdruku naisekssaamist ning seda oli palju näha ka seerias \"Alice\".\n\nSee on väga raskest ajast mu elus. Käsitlen enda töös naiseks saamise ja olemise teemasid palju ning tunnen end aina rohkem naisena, kuid samas olen siiski alles teekonnal. \"Alice\" on projekt minu enda vaimsetest raskustest, keha muutumisest – asjadest, mida paljud kogevad ja mitte ainult naised.\n\nMinu projekt \"Ripe\", millest kaks pilti Fotografiskas väljas on, on samuti sellest, kuid hoopis teise nurga alt. Slovakkias üles kasvades jäi mul naiste vanemaks jäämisest selline mulje, mida ei tohiks tegelikult jääda – pensionärist vanaema. See hirmutas mind, sest ma ei tahtnud kunagi selliseks saada. Seega otsisin ma naisi, kes olid inspireerivad. Mõned neist isegi olidki juba pensionil ja vanaemadeks saanud, kui nende puhul luges see mõttelaad ja energia, mida nad endas kandsid. Ma olen väga tänulik, et sain nendega vestelda ja aega veeta.\n\nSelle projekti raames pildistasin ka oma ema ja see tõesti hävitas mingid hirmud minu sees. Mõnikord tulevad need muidugi jälle tagasi, kuid siis meenutan, mida see projekt mulle õpetas ja see aitab mind siiani.\n\n\"Fotoprojektide tegemine on alati ka mingil moel teraapiline.\"\n\nFotoprojektide tegemine on alati ka mingil moel teraapiline. Võtad mingi teema, mis sind hirmutab ning töötad selle teema koos erinevate inimestega tänu projektile läbi. Sa tuled sellest tugevamana välja.\n\n\"Ripe\" Autor/allikas: Evelyn Bencicova/evelynbencicova.com\n\nMida sa veel oled iseenda kohta õppinud läbi oma tööde? Mida ütleksid mineviku-endale, kellel need hirmud olid?\n\nMul on nüüd lihtsalt uued hirmud. Sa asendad ühe probleemi teisega. Need on võib-olla vanadega sarnased, sest need on seotud mu iseloomuga. Ühel päeval tunnen, et olen hirmudest jagu saanud, aga järgmisel päeval tulevad need uuesti.\n\n\"Läbi projektide olen õppinud, et sinu nõrkus võib olla ka sinu tugevus.\"\n\nKuid minu enda tööd on mind aidanud küll. Näiteks kultuurilise identiteediga tegelemine on aidanud mind naiselikkusega. Lapsena ma ei olnud tegelikult väga õnnelik, et olin tüdruk. Mul oli sellega palju probleeme, mis olid seotud erinevate kogemustega. Aga läbi projektide olen õppinud, et sinu nõrkus võib olla ka sinu tugevus. On oluline enda nii-öelda mõrasid ja arme näidata ning nendest rääkida. See hetk, kui neid näitad ja nendest räägid, ei ole need enam saladus, vaid sinu tugevus.\n\nRäägi veidi ka soorollide teemast, mida mitmes oma töös samuti käsitled.\n\nFotografiskas on üleval väike osa projektist \"Artificial tears\", mis koosneb nii pildist kui ka virtuaalreaalsuse kogemusest. Selles projektis näiteks uurisin ma soostereotüüpe tehnoloogias ning kuidas siis tehnoloogia meid omakorda vastu mõjutab. Olin inspireeritud virtuaalassistentidest nagu Siri ja Alexa, mis on saanud nii suureks osaks meie elust. Mina ise neid ei kasuta, kui väga paljud inimesed kasutavad.\n\nTavaliselt on virtuaalassistendid naisehäälega ning esindavad justkui stereotüüpset naist. Samas kui on naine, kes on sihikindel ja eesmärkidele keskendunud, öeldakse, et ta on nagu mees. Mida on sihikindel ja eesmärkidele keskendunud olekus mehelikku?\n\nOma projektis uurisin ma seda, kuidas virtuaalassistendid reageerivad sellele, kui nendega ebaviisakas ollakse ning kuidas nad on programmeeritud täpselt selliste kriteeriumide ja ootuste järgi, mis naistele ka päriselus praegu peale pannakse. Lisaks tehnoloogiale uurisin ka seda, kuidas üleüldiselt ajaloos mehe ja naise stereotüübid on kujunenud. Minu jaoks on huvitav see, et me teame neid lugusid ja tõdeme, et see oli halb ja naistel ei olnud piisavalt õigusi, aga näiteks tänapäeva tehnoloogiat jälgides võib öelda, et kordame ikka sama mustrit. Tore on muidugi see, et inimesed siiski võtavad sellel teemal sõna ja see kõik muutub. Me peame asjadest rääkima, et need ei korduks.\n\nVeel olen teinud ühe projekti hüsteeriast. Kuidas loodi diagnoos, mida ei eksisteerinud, et naisi vaigistada ning nende soove ja teadmisi demoniseerida. Siinkohal pole isegi mõtet rääkida sellistest inimestest nagu Donald Trump, kes kasutab sõna ''hüsteeriline''. Iga kord, kui keegi seda sõna kasutab, küsin ma üle, kas ta teab, mida see tähendab ja kust see tuleb.\n\nSeega ma tegelen väga palju minevikuteemadega, aga ma kasutan neid selleks, et vaadata ka olevikuprobleemidele otsa. Ja samuti on mul endalgi asju, millega vaja tegeleda. Ma võin oma projektides olla kriitiline, aga see ei tähenda, et mul endal kõik selgeks mõeldud on.\n\n\"Artificial tears\" Autor/allikas: Evelyn Bencicova/evelynbencicova.com\n\nMida tähendab sinu, kui noore naise jaoks see, et sinu küllaltki valulikel ja ühiskonnakriitilistel teemadel tehtud tööd on näitusena näiteks Fotografiskas, või et näiteks maailma suurimad moemajad tahavad sinuga koostööd teha?\n\nMa olen tänulik. Ma olen tihti enda suhtes liiga nõudlik ja karm, võtan väga harva aega hinnata seda, mis praegu on. Ma alati tunnen, et saaks paremini, et mul on tegelikult öelda rohkem kui ma ütlesin. Alatihti tunnen projekti lõppedes, et midagi jäi ikkagi ütlemata.\n\n\"Ma tunnen, et minul lasub vastutus enda mõttemaailma laiendada, õppida oma ideid kommunikeerima ning seejärel panna see kõik mingisse vormi, mis looks väärtust.\"\n\nSamas, kui sa praegu kõike seda ette loed, on see minu jaoks kohati isegi uskumatu. Muidugi olen ma tänulik. Ma olen väga õnnelik, et mul selliseid võimalusi on tekkinud, aga samas on seal ka pinge siis neid võimalusi täiel rinnal ära kasutada. Ma tunnen, et minul lasub vastutus enda mõttemaailma laiendada, õppida oma ideid kommunikeerima ning seejärel panna see kõik mingisse vormi, mis looks väärtust.\n\nMinu suurim hirm on see, et mul on platvorm ja ma ei kasuta seda hästi, et ma võtan ainult ruumi ja ei loo midagi, mis võiks seal olla. Ma võtan seda lihtsalt kui väljakutset iseendale, et jätkuvalt avastada ning enda vaimu avardada. Samas tundub ka see keeruline, sest maailmas on nii palju asju, mida võiks teha! Iga kord, kui mõne inimesega millestki huvitavast räägin, mõtlen, et jah, sellest teemast võiks projekti teha! Mõnel päeval tunnengi end lootusetult ja väsinult ning mõtlen, et miks ma valin olla nii nõudlik, aga samas on see minu jaoks ainuke viis olemiseks.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Noore Slovakkia fotograafi Evelyn Bencicova isikunäitus \"Merror\" jõudis enne piiranguid mõned nädalad Fotografiskas huvilistele avatud olla. Oma töödes nii rahvuslikku identiteeti, naiselikkust kui ka vaimseid probleeme käsitlev Bencicova ütles ERR-ile, et soovib oma tööga peegeldada vaatajale ka teda ennast.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Loe uudis läbi ja pane oma kujutlusvõime tööle, et välja mõelda üks korralik sissejuhatav lause sellele loole.\n\n## Pealkiri:\n\nKliimamuutus võib teha kohvigurmaanide elu kibedaks\n\n## Põhitekst:\n\nUuringu juhtivautori Potsdami kliimamõjuuuringute instituudi teaduri Abel Chemura sõnul avaldab kliimamuutus Etioopia kohvitööstusele vastakat mõju. Arvutisimulatsioonide järgi võib Etioopias tavalise kohvi kasvatamiseks sobivat maad kuni 2090. aastateni isegi pisitasa juurde tulla.\n\nSelline juurdekasv pole Chemura sõnul aga tingimata parem. Kui kliimamuutust ei ohjeldata, jääb nimelt vähemaks maad, mis sobiks kõrge kvaliteediga eriliste kohvisortide kasvatamiseks. Viimased on kohvigurmaanide seas hinnas oma lillelõhnaliste, puuviljaste ja vürtsikate maitsenüansside poolest. Chemura märgib, et mure ei puuduta siiski vaid kohvisõpru, vaid Etioopia kohaliku põllumajanduse konkurentsivõimet.\n\nPole maad erilisele kohvile\n\nTeadlasrühm mängis arvutis läbi erinevaid stsenaariume, kus 19 kliimategurit mõjutasid tulevikus viie erineva erilise kohvisordi kasvatust. Tegurite seas olid muu hulgas piirkonna keskmine temperatuur, aastane sademete hulk ja aastaaegade vaheldumine.\n\nNäiteks tähendab soojem ilm, et kohvipuu viljad ehk niinimetatud kohvikirsid küpsevad kiiremini, kui neis jõuavad valmida kohvioad. See omakorda tähendab, et valmiva kohvi kvaliteet on tavapärasest kehvem. Rohkem vihma aitab samas küll igasugusele kohvikasvatusele kaasa, kuid ei pruugi olla parim kõigi erisortide jaoks.\n\nEhkki teadlased ennustavad, et viiest erisordist neljale jääb sobivat kasvupinnast tulevikus vähemaks, saavad mõned sordid rängema hoobi kui teised. Näiteks üks maailma vanemaid ja tuntumaid sorte Yirgacheffe, mida kasvatatakse Etioopia edelaosas, võib kõige mustema stsenaariumi järgi kaotada sajandi lõpuks üle 40 protsendi sobivast kasvupinnasest.\n\nHoop Etioopia majandusele\n\nNagu öeldud, ei puuduta kliimamuutus pelgalt maailma kohvisõpru, vaid võib kaasa tuua tõsiseid tagajärgi Etioopia majandusele. Uuringu kaasautori Kasseli Ülikooli teaduri Christoph Gornotti sõnul tähendab ühe või ka mitme kohvipiirkonna eristaatuse kadu, et kohalikud väiketalunikud kaotavad oma konkurentsivõimes.\n\nÜleminek tavalistele ja mõrumatele kohvisortidele paiskab Etioopia väiketalunikud ühele pulgale kõigi maailma suurte ja palju tõhusamate kohvitootjatega. Gornotti sõnul võib see riigile saatuslikuks saada, arvestades, et kohvieksport moodustab kogu nende põllumajandusekspordist kolmandiku.\n\nKõigele vaatamata saab muutusele veel pidurit vajutada. Gornotti sõnul sõltuvad erilised kohvisordid suuresti kohalikest kliima-, koha- ja mullateguritest. Sestap tuleks tema sõnul luua iga sordi kasvupiirkonnale omaette kohanemismeetmed. Gornotti sõnul näitab uus uuring otse, kuidas kliimamuutus mõjutab lõuna pool elavate inimeste majandusi ning ühe maailma armastatuma joogi maitset ja kättesaadvust.\n\nUuring ilmus ajakirjas Scientific Reports.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Tulevikus võib Etioopia kliimamuutuse mõjul toota rohkem õrnamaitselisi ja vähem erilisi kohvisorte, leidis rahvusvaheline teadlasrühm. Järeldus on oluline, sest Etioopia on Aafrika suurim kohvitootja, kelle käekäik mõjutab nii kohalikke väiketalunikke kui ka baristasid ja kohvigurmaane üle maailma.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Süvene uudise pealkirja ja sisu ning kirjuta sellele loole sisukas ja informatiivne sissejuhatus, mille pikkus on üks lause.\n\n## Pealkiri:\n\nUmbusaldus kukkus läbi, Kosenkranius jäi Pärnu linnapeaks\n\n## Põhitekst:\n\nTänavu 18. märtsil esitasid kõik opositsiooni 19 liiget linnapea Kosenkraniuse vastu umbusaldusavalduse, heites ette, et Pärnu linnavalitsus on Kosenkraniuse juhtimisel alates 2018. aastast otsinud erinevaid võimalusi Lootsi 10 asuvale riigikaitsemaale sihtotstarvet eirates korruselamu rajada.\n\nKosenkranius lükkas süüdistused tagasi, öeldes, et ehitusloa järgi ei tohi Lootsi 10 korruselamut ehitada. Kui omanik soovib ehitada vabatahtlike päästjate maja ümber kortermajaks, on tal vaja algatada detailplaneering ja läbi detailplaneeringu muuta maa sihtotstarvet.\n\nTegemist oli juba teise umbusaldusavaldusega linnapea Kosenkraniusele.\n\nPärnu linnavolikogu esimees Andrei Korobeiniku hinnangul ühtegi sisulist etteheidet linnavõimule opositsioonilt ei ole, umbusaldajate ainuke soov on võimule pääseda ja takistada koalitsioonileppe täitmist.\n\n\"Reformierakonda ja Isamaad häirib kõige rohkem peatselt algav kolmanda Pärnu silla ehitus, mida nad üritasid blokeerida ka vabariigi valitsuse tasandil. Iseenesest on see kurb – Pärnu on väike koht ja kõik kohalikud poliitilised jõud võiksid vastandumise asemel teha koostööd ühiste eesmärkide nimel,\" lausus Korobeinik.\n\nPärast eelmise aasta kevadel toimunud Isamaa lahkumist Pärnu võimuliidust moodustasid uue koalitsiooni valimisliit Pärnu Ühendab, Keskerakond ja Eesti Konservatiivne Rahvaerakond (EKRE), kellel on volikogus 20 esindajat. Opositsiooni jäid 19 Reformierakonna, Isamaa ja Sotsiaaldemokraatliku Erakonna (SDE) esindajat. Seega on koalitsioonil Pärnus juba ligi aasta olnud ainult ühehääleline ülekaal.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Opositsiooni katse Pärnu linnapead Romek Kosenkraniust umbusaldada ebaõnnestus, 39 Pärnu linnavolikogu liikmest hääletas selle poolt 19, vastu oli 20 volikogu liiget, teatas Pärnu linnavalitsuse pressiteenistus.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Loe artikli pealkiri ja sisu, seejärel loo pikk ja põnev lause, mis võiks olla artikli sissejuhatus.\n\n## Pealkiri:\n\n16-49-aastasteni jõuab vaktsineerimine mai lõpus\n\n## Põhitekst:\n\n16-18-aastaste vaktsineerimine on kava kohaselt plaanis ülejäänud täisealise elanikkonnaga samaaegselt. Alates maikuust käivitub esmalt 50-69-aastaste vaktsineerimine, 16-49-aastasteni jõuab järg tõenäoliselt mai lõpus, ütles tervise- ja tööminister Tanel Kiik ERR-ile.\n\n\"Praeguse teadmise pinnalt ei ole põhjust neid sihtrühmi enam vanuse kaupa laiali jaotada, kui just ei ilmne näiteks mõne vaktsiini puhul vanuselisi soovitusi vms põhjuseid, mis seda tegema sunnivad,\" ütles Kiik 16-49-aastaste kohta. \"Puhtmeditsiinilistel põhjustel see alla 50-aastaste erinevate vanuserühmade ohustatus on suhteliselt sarnane.\"\n\n16-18-aastaste vaktsineerimine toimuks üksnes Pfizer/BioNTech vaktsiiniga, mis on ainsana nooremate kui 18-aastaste vaktsineerimiseks loa saanud.\n\n\"Nende vaktsineerimata jätmisel pole ühtki põhjendust,\" kinnitas Kiik.\n\nMinister lisas, et enne sellele vanuserühmale digiregistratuuris vaktsineerimisele registreerimise avamist tuleb registratuuri võimekust ka testida.\n\nEesliini vaktsineerimine peatus siis, kui AstraZenecaga vaktsineerimine alla 60-aastastele peatati. Eesliini vaktsineerimise jätkamise üle otsustab riigikantselei.\n\n\"Aprillikuu fookus on saavutada 70+ vanuserühmade 70 protsendiline vaktsineerituse tase. Seejärel on meie ettepanek vaadata peale kõigi riskirühmade hõlmatusele, ka nooremate, kes meditsiinilistel põhjustel riskirühma kuuluvad. Orienteeruv tase on 60 protsenti kõigi riskirühmade lõikes, mille järel võiks ka eesliiniga jätkata,\" ütles Kiik.\n\nTa lisas, et eesliinitöötajate vaktsineerise edasine kava peaks tulema järgmisel nädalal valitsuskabineti nõupidamisel arutelu alla.\n\nLaste vaktsineerimine ootab vaktsiiniuuringute taga\n\nNooremate kui 16-aastaste vaktsineerimise saab kavva võtta siis, kui mõni vaktsiinitootja on läbinud preparaadi katsetused, mis tunnistatakse laste jaoks sobivaks.\n\nNäiteks Pfizer/BioNTech viib läbi uuringuid 12-15-aastaste vaktsineerimiseks, ka Modernal on laste vaktsineerimisuuringud käsil.\n\nNeid uuringutulemusi oodatakse teise kvartali jooksul ning kui need on soodsad, lisatakse ka lapsed vaktsineerimiskavva.\n\nVähemalt 20 000 inimest ootab kodudes vaktsiini\n\nJansseni vaktsiiniga seotud probleemid panevad ootele ka kõik need inimesed, kes pidid oma vaktsiinisüsti saama kodus - hooldatavad ja sügava puudega inimesed, kes ise liikuma ei pääse. Kuna Jansseni vaktsiini puhul piisab vaid ühest doosist, olnuks see nende jaoks ideaalne lahendus, sest logistiliselt on koduvaktsineerimist keeruline korradalda.\n\n\"Praegu on selle kodus vaktsineerimise projektiga edasiliikumine edasi lükatud täpsema selgumiseni,\" ütles Kiik.\n\nSotsiaalvaldkonnaga koostöös tehtud esialgne kaardistus andis tulemuseks, et kodus hooldatavate ja sügava puudega inimeste hulk üle Eesti on suurusjärgus 15 000-20 000.\n\n\"Potentsiaalsete tahtjate ring võib olla veel suurem – näiteks hajaasustusega piirkondades elavad inimesed, kõrgemas eas inimesed jms kaalutlused,\" lisas Kiik.\n\nKa omastehooldajad võivad vajada oma vaktsiinidoosi kodus, sest ei pruugi hooldatava juurest linna arstile käima pääseda.\n\n\"Kodus vaktsineerimine on oluliselt aeganõudvam, tehniliselt keerulisem. Mõistlik on seda võimaldada neile inimestele, kes kodus vaktsineerimist vajavad,\" ütles Kiik.\n\nKodus vaktsineerimist on plaanitud läbi viia koostöös sotsiaaltöötajatega, kes aitavad vaktsiinisoovijaid kaardistada ja nende vaktsineerimist korraldada. Kuna aga vaktsiinisüsti peab tegema tervishoiutöötajad, tuleks seda teha kas perearstikeskuste või kiirabibrigaadide abil.\n\n\"Sel nädalal oleksime alustanud esimesi vaktsineerimisi, mille pealt plaanisime hinnata, milline struktuur seda kõige paremini teostama sobib,\" ütles Kiik.\n\nRevaktsineerimise küsimus alles ootab arutamist\n\nKiige sõnul näitavad kõik märgid, et tulemata ei jää ka koroona kolmas ja neljas laine, mistõttu on põhjust rääkida ka revaktsineerimise vajadusest. See on COVID-19 strateegiatöörühma pädevuses, mis hakkab tegelema just pikema ajahorisondi küsimustega, nagu laste vaktsineerimine, revaktsineerimine, vaktsiinihanked alates 2022. aastast.\n\n\"Kindlasti jätkame osalemist Euroopa Liidu ühishangetes koostöös Euroopa Komisjoniga ja eeskätt mRNA-tüüpi vaktsiinide tootjatega,\" ütles Kiik.\n\nSeda tüüpi vaktsiinide kasuks räägib nende võime kohalduda uute viirusetüvedega, samuti vähemalt Pfizeri puhul ka tarnekindlus. Läbirääkimisi on aga plaanis pidada kõigi mRNA tehnoloogial vaktsiinitootjatega, et hajutada riske ja rääkida läbi hinda.\n\nSeni on valitsus öelnud, et tänavu on koroona vastu vaktsineerimine kõigile soovijaile tasuta, ent järgmisest aastast pidi see esialgse plaani järgi tasuliseks muutuma. See aga enam nii kindel ei ole ja tegelikult on järgmise aasta vaktsineerimisplaanid veel paika panemata, täpsustas Kiik.\n\n\"Seda küsimust on vaja põhjalikult arutada kabinetinõupidamisel. Minu isiklik positsioon on, et kui pandeemia jätkub, on mõistlik võimaldada vaktsiini tasuta võimalikult paljudele Eesti elanikele, et negatiivseid tagajärgi minimeerida. Debati jaoks on vaja suuremat selgust, kui kaua vaktsineerimine inimese organismis antikehade taseme tagab. Lisaks, milline on viiruse kolmanda laine ulatus, kui palju võib uusi viirusetüvesid olla, mis on resistentsed seniste vaktsiinide suhtes jne,\" loetles Kiik.\n\nTema hinnangul peaks vähemalt riskirühmad ka edasipidi koroonavaktsiini tasuta saama.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Vaktsineerimiskava põhjal jõuab järg 16-49-aastaste kaitsepookimiseni mai lõpus. Eesliini vaktsineerimisega on plaan edasi minna siis, kui riskirühmades on saavutatud 60-protsendiline vaktsineerituse tase.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Vaata läbi uudise pealkiri ja tekst ning loo loov sissejuhatav lause, mis haakub artikli sisuga.\n\n## Pealkiri:\n\nPaide riigigümnaasiumi söögisaali seina hakkab ilmestama teos \"Teadmiste värvid\"\n\n## Põhitekst:\n\nPaide riigigümnaasiumi moodustab muinsuskaitsealune ajalooline hoone ning uus rajatav hooneosa. Kunstiteose asukohaks on uue hoonemahu idasein 0-korruse toitlustusalal, millele avaneb vaade läbi hoone kolme korruse.\n\nKunstikonkursi esikoha pälvisid Vahram Muradyani ja Svetlana Bogomolova värviküllane ja terviklikult läbitunnetatud kompositsiooniga \"Teadmiste värvid\", mis kujutab abstraheeritult erinevaid nooruse, kasvu, õppimise ja tasakaalu sümboleid. Seinataiesele loob ruumilisust alumiiniumlehtedest elementide kihilisus ning eendumine taustseinast. Žürii tõi võidutöö tugevusena välja kaasaegse esteetika, dünaamilisuse ning kujundliku vormikeele, mis võiks pakkuda mitmeid tõlgendusvõimalusi ja avastamisrõõmu.\n\nArmeeniast pärit illustraator ja graafik Vahram Muradyan ja Venemaalt pärit kunstnik Svetlana Bogomolova elavad ja tegutsevad Tartus. \"Paide riigigümnaasiumi hoone on tõesti vaimustav. Hoone uus arhitektuuriline lahendus mõjutas meid, esiteks seina- ja ruumikuju, vaatenurkade ja vahemaade võimaluste rohkus (nt vaade esimeselt korruselt, raamatukogust, väljast läbi akende),\" mõtestasid ideekavandi autorid oma töö tausta. \"Uue hooneosa astmekujulised arenevad vormid ja vana hooneosa ajaloolisus olid samuti teose kontseptsioonile toepunktiks. Huvitav väljakutse oli visualiseerida idee esteetikasse, mis täiendaks hoonelahendust nooruslikul viisil.\"\n\nVõidutöö \"Teadmiste värvid\" paigaldatakse Paide riigigümnaasiumi uude hoonesse sellel sügisel.\n\nTeise koha pälvis Lauri Kiluski ja Juss Heinsalu keraamiline seinapannoo \"Kivikiri\", mille aluseks on Paide kirivööst tuletatud algkujund. Teose tugevuseks on tervet seinapinda hõlmav visuaalne lahendus ning maalähedane materjalikasutus punase savi näol; samas juhtis žürii tähelepanu ühesuguste elementide kasutamisest tulenevale teatavale ühetaolisusele/monotoonsusele.\n\nKolmanda kohale valiti Mikk Heinsoo ja Hedi Jaanisoo fotolavastuste seeria \"Katsetamised\", mille tugevuseks on žürii hinnangul esteetiline värskus ning mänguline suhestumine kooli ja haridustemaatikaga. Seeria inspireerib gümnaasiumiõpilaste tundides õpitut oma loovuse, vabaduse ja huvifookuste järgi rakendada.\n\nŽürii otsustas ära märkida klaaspannoo \"Tuleviku kokaraamat\", mis paistis silma programmilise lähenemise, läbitöötatud ja mõtestatud kontseptsiooniga, autoriks Anne-Liis Leht ning Merike Estna loodud keraamilise mosaiikpannoo \"Mets-Kodu\", mis tõlgendab oskuslikult looduslikke protsesse esteetilisse süsteemi ning mille teostust žürii pidas jõuliseks ja professionaalseks.\n\nKunstikonkursi žüriisse kuulusid žürii esimees Paide riigigümnaasiumi direktor Margo Sootla, Eesti Kunstnike Liidust Marko Kekišev ja Vano Allsalu, Eesti Kunstiteadlaste ja Kuraatorite Ühingust Anu Allas ja Joanna Hoffmann, Paide riigigümnaasiumi hoone arhitekt Maarja Kask ning hääleõiguseta ekspert Einar Künnapuu Riigi Kinnisvarast.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Paide riigigümnaasiumi kunstikonkursi žürii tegi valiku 45 kavandi hulgast ning valis võitjaks Vahram Muradyani ja Svetlana Bogomolova teose \"Teadmiste värvid\".",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Süvene uudise pealkirja ja sisu ning kirjuta sellele loole sisukas ja informatiivne sissejuhatus, mille pikkus on üks lause.\n\n## Pealkiri:\n\nNotre Dame'i katedraal avatakse 2024. aastal, kuid ilma katuseta\n\n## Põhitekst:\n\n2019. aasta 15. aprillil toimus katedraalis suur tulekahju. Katedraali taastamise eest vastutab pensionärist kindral Jean-Louis Georgelin.\n\n\"850 aastat vana katedraal võib siiski isegi 2024. aastal olla ilma katuseta. Georgelini eesmärk on tagada, et kirik oleks Pariisi olümpiamängude ajaks avatud turistidele. Parandustööd võivad samal ajal aga jätkuda,\" teatas The Times.\n\n\"Sisetööd saame valmis, kuid tõenäoliselt peame katusega tööd jätkama ka pärast 2024. aastat,\" ütles Georgelin.\n\nTulekahjust on möödas 24 kuud, kuid kiriku taastamine pole veel alanud. Selle asemel on töölised kindlustanud kiriku ümbrust ja kaitsnud seda varisemisohu eest. Kulutatud on juba 165 miljonit eurot.\n\nKiriku taastamiseks on plaanitud 833 miljonit eurot. Kaks Prantsusmaa rikkamet ettevõtjat annetasid Notre Dame' taastamiseks näiteks 300 miljonit eurot.\n\nGeorgelini sõnul on katedraali taastamist aeglustanud karmid ohutuseeskirjad ja koroonaviiruse epideemia.\n\nPrantsusmaa president Emmanuel Macron lubas eelmisel aastal, et katedraal taastatakse algsel kujul.\n\n\"Kiriku sees peab enne restaureerimist tegema samuti palju ettevalmistamist vajavat tööd. Näiteks tuleb taastada kiriku orel. Kõik oreli kaheksa tuhat toru on eemaldatud ja viidud puhastamiseks salajasse kohta,\" teatas The Times.\n\nTegemist on pika ja keerulise protsessiga. Tõenäoliselt alles suvel saavad restauraatorid tööle asuda.\n\nEksperdid pole veel tulekahju põhjust välja selgitanud. Politsei ei usu samas, et tegemist oli süütamisega. Kõige rohkem kahtlustatakse elektririkkest alguse saanud põlengut. Suure tõenäosusega aga ei saagi kunagi teada, mis tulekahju päriselt põhjustas.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Pariisi Notre Dame'i katedraal on plaanis taasavada 2024. aastal, kui toimuvad Pariisi olümpiamängud. Katedraal avatakse siiski ilma katuseta, kuna ehitustööd venivad.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Tutvu uudise pealkirja ja põhisisuga. Kasuta neid fakte, et luua pikk ja sisutihe lause, mis toimib loo sissejuhatusena.\n\n## Pealkiri:\n\nMaadlusliit lähetab EM-ile kuueliikmelise koondise\n\n## Põhitekst:\n\nMeeste vabamaadluses lööb kaasa kaks eestlast: kuni 74-kilogrammiste kaalukategoorias võistleb Aimar Andruse, -79 kg kategoorias Erik Reinbok. Reinbok astub matile 19., Andruse 20. aprillil.\n\nMeeste kreeka-rooma maadluses on võistlustules kolm Eesti sportlast: Helary Mägisalu (-60 kg), Ranet Kaljola (-82 kg) ja Andreas Välis (-87 kg). Välis alustab 23. aprillil, Mägisalu ja Kaljola päev hiljem.\n\nAinsa Eesti naismaadlejana võistleb EM-il Epp Mäe. Kuni 76 kilogrammiste kaalukategoorias osalev 2017. aasta EM-pronksmedalist Mäe asub võistlustulle 21. aprillil.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Esmaspäeval Varssavis algavatele maadluse Euroopa meistrivõistlustel sõidab kuus Eesti sportlast.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Loe artikli pealkiri ja sisu, seejärel loo pikk ja põnev lause, mis võiks olla artikli sissejuhatus.\n\n## Pealkiri:\n\nMõned tanklad tõstsid taas bensiini hinda\n\n## Põhitekst:\n\n98-oktaanise bensiini hind kerkis samuti 4,5 sendi võrra 1,449 euroni.\n\nDiislikütuse hind jäi püsima 1,199 euro tasemel liitri kohta.\n\nMitmes tanklas on hinnad endiselt kolmapäevasel tasemel. Näiteks Neste tanklad hinnatõusuga kaasa ei läinud.\n\nNeste tanklas oli 15. aprillil veel endine hind. Autor/allikas: Siim Lõvi /ERR\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Kui veel neljapäeva hommikul maksis 95-oktaanine bensiin tanklates 1,354 eurot, siis päeval tuleb näiteks Alexela tanklates liitri eest välja käia 4,5 senti rohkem ehk 1,399 eurot. Diislikütuse hind püsis esialgu muutumatuna.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Pärast artikli pealkirja ja põhiteksti lugemist kasuta oma loovust, et koostada sisutihe ja pikk sissejuhatav lause.\n\n## Pealkiri:\n\nLillemäe võistkonna hooaeg lõppes konverentsi veerandfinaalis\n\n## Põhitekst:\n\nUTRGV läks küll veerandfinaali neljanda ja New Mexico viienda asetusega, kuid juba 52. minutiks lõi New Mexico kolm väravat, kirjutab Soccernet.ee.\n\nLillemäe lõi kokkuvõttes oma USA debüüthooajal 15 mänguga kaks väravat ja sai kirja kaks resultatiivset söötu.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Rio Grande Valley ülikooli (UTRGV) jalgpallinaiskonna hooaeg lõppes Western Athletic konverentsi veerandfinaalis 0:3 kaotusega New Mexico State'ile. Mari Liis Lillemäe kuulus UTRGV põhikoosseisu ja mängis 62 minutit.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Loe artikli pealkiri ja sisu, seejärel loo pikk ja põnev lause, mis võiks olla artikli sissejuhatus.\n\n## Pealkiri:\n\nIlmus \"Kiirete ja vihaste\" üheksanda filmi uus treiler\n\n## Põhitekst:\n\nTegemist on filmi teise treileriga, kirjutab CNN.\n\nFilmi esimene treiler avaldati juba eelmise aasta jaanuaris ning film pidi kinodesse jõudma eelmise aasta mais.\n\nKoroonapandeemia tõttu lükati aga filmi esilinastust edasi ning film jõuab kinodesse 25. juunil.\n\nHiljem saab \"Kiirete ja vihaste\" filmisari ka kümnenda ja 11. osa.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Suvel kinodesse jõudev \"Kiirete ja vihaste\" üheksas film \"F9\" sai äsja uue treileri.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Loe hoolikalt uudise pealkiri ja sisu ning kirjuta artiklile pikk sissejuhatav lause, kasutades oma kujutlusvõimet.\n\n## Pealkiri:\n\nDerek Chauvini kohtuprotsess muutus ekspertide vaidluseks\n\n## Põhitekst:\n\nFowleri ütlused olid vastuolus prokuratuuri ekspertiisiga ja kinnitasid Chauvini meeskonna kaitset, et uimastid ja terviseprobleemid olid Floydi surma põhjuseks, teatas The Wall Street Journal.\n\n\"Minu arvates oli Floydil äkiline südame rütmihäire, mille põhjustas südamehaigus ja politseiniku poolne mahasurumine. Tema südamehaigust suurendasid fentanüüli ja metamfetamiini tarbimine,\" ütles Fowler.\n\n\"Ma ei välista, et Floyd mõrvati. Floydi tervislik seis oli halb ja politseinik kasutas jõudu. Kuid uimastite tarbimine ja selle mõju tervisele ei luba mul surma põhjust täpsel viisil kindlaks teha,\" lisas Fowler.\n\nHennepini maakonna meditsiiniekspert Andrew Baker ja teised prokuratuuri eksperdid leiavad, et Floydi surma põhjustas Chauvini kasutatud jõud.\n\n\"Floyd suruti vastu maad ja Chauvin surus teda põlvega. Vägivald põhjustas tema südamehäired,\" ütles Baker.\n\nChauvin ei ole end süüdi tunnistanud teise ja kolmanda astme mõrvas.\n\n\"Chauvini kaitse esitab viimased argumendid neljapäeval. Esmaspäeval algavad vandekohtu arutelud,\" teatas The Wall street Journal.\n\nUuringud näitavad, et kaitsjate poolt esitatud ekspertiisid võivad mõjutada vandekohtunike otsust.\n\nVirginia ülikooli ja Duke'i ülikooli õigusteaduste professorite avaldatud uuringus leiti, et vandekohtunikud toetasid süüdimõistvat otsust palju vähem, kui nad vaatasid ka kaitse-eksperdi aruannet, kus selgitati, et prokuratuuri esitatud tõendid ei olnud piisavalt veenvad.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Derek Chauvini mõrvaprotsessis puhkesid viimastel päevadel meditsiiniekspertide vaidlused. Kolmapäeval leidis endine Marylandi osariigi kohtuekspertiisi ekspert David Fowler, et George Floyd suri südamehaiguse tõttu.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Tutvu artikli sisuga ja loo sellele pika lausega sissejuhatus, mis köidab lugeja tähelepanu.\n\n## Pealkiri:\n\nÕhtuleht vabandas Hiina propagandaartikli avaldamise pärast\n\n## Põhitekst:\n\n\"Õhtuleht avaldab reklaame vastavalt kehtivale seadusele, kuid lisaks sellele oleme püüdnud tagada, et reklaamid vastaksid ettevõtte väärtustele. Antud juhul oleme nende väärtuste vastu eksinud ja vabandame,\" ütles Õhtulehe peatoimetaja Martin Šmutov neljapäeval ERR-ile.\n\n\"Teeme ettevõttes töökorralduslikud muutused, et selliseid vigu tulevikus vältida,\" lisas Šmutov.\n\nÕhtulehes ilmus neljapäeval reklaamtekstina Hiina suursaadiku Li Chao leheküljesuurune artikkel, milles diplomaat kirjutab, et väited Uiguuri autonoomses piirkonnas (Xinjiangis) toime pandud genotsiidist ja sunnitööst olevat naeruväärne vale.\n\nŠmutov ega lehe reklaamiosakonna esindaja ei öelnud, kui palju artikli avaldamise eest maksti, kuid Õhtulehe kodulehel oleva hinnakirja kohaselt maksab täislehekülje suurune reklaam 3300-4200 eurot.\n\nPostimehe ja Eesti Päevalehe peatoimetajad ütlesid neljapäeval ERR-ile, et keelduksid selliste artiklite avaldamisest.\n\nInimõigusorganisatsioonide ning Läände põgenenud uiguuride väitel on Hiina käivitanud riigi loodeosas Xinjiangi provintsis kampaania, mille käigus seal elavaid uiguure piinatakse, näljutatakse, vägistatakse ja steriliseeritakse, et nende rahvuslik identiteet hävitada. Väidetavalt hoitakse vangilaagrites miljonit uiguuri, et neid Hiina väitel islamiäärmuslusest ümber kasvatada.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Õhtulehe peatoimetaja tunnistas, et leht eksis reklaampinnal Hiina suursaadiku propagandaartiklit avaldades omaenda väärtuste vastu ning vabandas selle pärast.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Loe hoolikalt uudise pealkiri ja sisu ning kirjuta artiklile pikk sissejuhatav lause, kasutades oma kujutlusvõimet.\n\n## Pealkiri:\n\nPresident võtab Andrus Veerpalult teenetemärgid\n\n## Põhitekst:\n\nAndrus Veerpalul tuleb tagastada talle 2002. aastal antud Eesti Punase Risti I klassi ja 2006. aastal antud Valgetähe I klassi teenetemärk. Teenetemärkide seaduse paragrahvi 13 järgi võib Vabariigi President otsustada teenetemärgi ära võtta, kui inimese hilisem käitumine on olnud niivõrd vääritu, et see välistaks talle teenetemärgi andmise.\n\nRahvusvahelise Spordiarbitraaži (CAS) antidopingu osakond leidis Andrus Veerpalu olevat süüdi organiseeritud dopinguskeemis osalemises ning määras kahekordsele olümpiavõitjale tänavu märtsis kaheaastase spordis tegutsemise keelu. Veerpalu oli Team Haanja treenerina aidanud vahendada ja varjata keelatud ainete kasutamist. Laiaulatuslik dopinguvõrgustik paljastati operatsiooni \"Aadrilaskmine\" käigus Seefeldi suusaalade MM-il 2019. aastal.\n\nAndrus Veerpalu, keda süüdistatakse Innsbrucki prokuratuuri poolt spordipettuses, lasi süüdistuse järgi Seefeldi MM-i ajal oma hotellituppa sisse Kasahstani suusataja Aleksei Poltoranini ja dopinguvõrgustiku ninamehe Mark Schmidti isa Ansgard Schmidti, et nad saaksid veredopinguga tegeleda. Algselt eelmise aasta 16. novembril toimuma pidanud Veerpalu kohtuistung lükati koroonaviiruse pandeemia tõttu määramata ajaks edasi.\n\n2019. aasta märtsis võeti president Kersti Kaljulaidi otsusega teenetemärgid ka suusatreener Mati Alaverilt. Eesti suusatajatele Andreas Veerpalule, Karel Tammjärvele ja Algo Kärbile dopinguarst Mark Schmidti kontakti vahendanud Alaveri mõistis Harju maakohus 2019. aasta novembris dopingu tarvitamisele kallutamises süüdi, karistades treenerit aastase tingimisi vangistusega poolteiseaastase katseajaga.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "President Kersti Kaljulaidi otsusega võetakse murdmaasuusatamise kahekordselt olümpiavõitjalt Andrus Veerpalult talle antud kaks riiklikku teenetemärki.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Loe artikli pealkirja ja sisu. Kasuta oma loomingulisi võimeid, et koostada detailne ja põhjalik ühelauseline sissejuhatus sellele uudisele.\n\n## Pealkiri:\n\nKaljulaidi välisnõunik läheb suursaadikuks Hollandisse\n\n## Põhitekst:\n\nKuusingu nimetamine Eesti Vabariigi erakorraliseks ja täievoliliseks suursaadikuks Madalmaade Kuningriigis, asukohaga Haagis selgub presidendi kantselei dokumendiregistrist.\n\nKuusing vahetab välja senise suursaadiku Kaili Terrase, kes alustas Hollandis tööd 2017. aastal.\n\nKuusing töötas enne asumist presidendi välisnõunikuks 2017. aasta suvel kolm aastat Eesti esinduse asejuhina NATO-s ja aastatel 2010-2014 Eesti saatkonna asejuhina Moskvas. Välisteenistusega liitus Kuusing 2005. aastal, enne seda töötas ta justiitsministeeriumi välissuhete osakonnas ja muinsuskaitseametis.\n\nTavapäraselt toimuvad vahetused diplomaatilistes välislähetustes augustis, Kuusing alustab suursaadikuna Hollandis 1. septembril.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "President Kersti Kaljulaidi praegune välisnõunik Lauri Kuusing saab pärast suve Eesti uueks suursaadikuks Hollandis.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Pärast artikli pealkirja ja põhiteksti lugemist kasuta oma loovust, et koostada sisutihe ja pikk sissejuhatav lause.\n\n## Pealkiri:\n\nDmitrijevi koduklubi mängis arvulises ülekaalus kaheväravalise eduseisu maha\n\n## Põhitekst:\n\nŽetõsu haaras juhtohjad 37. minutil ja suurendas eduseisu 68. minutil - mõlemad väravad lõi Bauržan Turõsbek, teise penaltist. Viimased paarkümmend minutit Dauren Mažitovi punase kaardi tõttu kümnekesi mänginud Atõrau rabeles 0:2 kaotusseisust välja, kui 76. minutil realiseeris penalti Petar Kunic ja kolmandal üleminutil lõi omavärava Askhat Baltabekov, vahendab Soccernet.ee.\n\nDmitrijev mängis neljaväravalises viigimängus algusest lõpuni ja sai teisel poolajal kollase hoiatuskaardi. Samal minutil eemaldati teise kollase kaardi saanud Mažitov.\n\nHooaega kolme miinuspunktiga alustanud Žetõsu asub Kasahstani kõrgliigas 14 meeskonna konkurentsis 12. kohal.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Eesti poolkaitsja Artjom Dmitrijevi koduklubi Taldõkorgani Žetõsu sai Kasahstani jalgpalli kõrgliigas kolme kaotuse ja ühe võidu kõrvale esimese viigi, kui võõrsil ei suudetud alistada Atõraud.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Loe uudis läbi ja pane oma kujutlusvõime tööle, et välja mõelda üks korralik sissejuhatav lause sellele loole.\n\n## Pealkiri:\n\nUSA progressiivsed demokraadid tahavad laiendada ülemkohtu koosseisu\n\n## Põhitekst:\n\nEelmisel nädalal allkirjastas president Joe Biden täidesaatva korralduse, millega moodustati 36-liikmeline komisjon ülesandega uurida ülemkohtu kodukorra muutmist, sealhulgas liikmete arvu suurendamist. Komisjoni uurimine kestab kuus kuud.\n\nBiden nimetas komisjoni esimeesteks Barack Obama endise nõuniku Bob Baueri ja Yale'i ülikooli õigusprofessori Cristina Rodriguezi. Komisjoni liikmete seas on veel palju tunnustatud teadlasi, sealhulgas mõned tuntud konservatiivid.\n\nProgressiivsed demokraadid pole aga rahul aeglase protsessiga.\n\n\"Kohtu terviklikkuse taastamiseks vajame rohkem kui komisjoni,\" ütles Massachusettsi senaator Ed Markey.\n\nMarkey on kohtu koosseisu muutmise seadusandluse algataja.\n\nAlgatajad kavatsevad kohtu koosseisu muutmise eelnõu välja kuulutada neljapäevasel pressikonverentsil. Õigusaktide vastuvõtmine on aga vähetõenäoline.\n\n\"Vabariiklased ei toeta ülemkohtu koosseisu suurendamist, samuti on sellele vastu mitmed demokraadid, kes tahavad ära oodata Bideni loodud komisjoni hinnangu,\" teatas The Wall Street Journal\n\nMitmed liberaalsed õigusteadlased hoiatasid, et ülemkohtu koosseisu muutmine ideoloogilistel põhjustel kahjustab kohtu mitte-poliitilist mainet.\n\nMarkey kriitikaga ei nõustu.\n\n\"Nelja kohtuniku lisamine võimaldab Bidenil luua kohtus liberaalne enamus. See suurendab usaldust kohtu vastu ja selle legitiimsust avalikkuse silmis,\" ütles Markey.\n\n1937. aastal tegi president Franklin D. Roosevelt ettepaneku suurendada ülemkohtu koosseisu. Siis domineerisid kohtus konservatiivid, kes takistasid Roosevelti New Deali algatusi. Kohtu koosseisu suurendamine kukkus siis kongressis läbi. Siiski asusid konservatiivsed kohtunikud lõpuks toetama Roosevelti majandusprogrammi.\n\nNii nagu eelmisel korral, kui demokraadid proovisid ülemkohtu koosseisu muuta, üritatakse ka praegu konservatiivseid kohtunikke hirmutada, ütles Arkansase osariigi senaator Tom Cotton.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "USA demokraatliku partei progressiivse tiiva poliitikud kavatsevad neljapäeval algatada kongressis eelnõu, mis lisaks ülemkohtule veel neli kohta. Seadusandlus suure tõenäosusega heakskiitu ei saa.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Vaata läbi uudise pealkiri ja tekst ning loo loov sissejuhatav lause, mis haakub artikli sisuga.\n\n## Pealkiri:\n\n\"Plekktrummi\" saatekülaline tuleval nädalal on Märt-Matis Lill\n\n## Põhitekst:\n\nPeatselt algavate Balti ja Eesti Muusika Päevade keskne teema on kultuuriline ja geneetiline pärilikkus. Kuidas leida üles isikupära, kui kanname oma vanemate DNA-d ning oleme seotud oma suguvõsa ja ümbritseva kultuurikontekstiga?\n\nSaatejuht Joonas Hellerma vestleb Märt-Matis Lillega esmaspäeval, 19. aprillil kell 21.30 ETV2-s.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Esmaspäeval, 19. aprillil on ETV2 \"Plekktrummi\" saatekülaline Eesti heliloojate liidu esimees, helilooja Märt-Matis Lill.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Süvene uudise pealkirja ja sisu ning kirjuta sellele loole sisukas ja informatiivne sissejuhatus, mille pikkus on üks lause.\n\n## Pealkiri:\n\nHÕFF toob vaatajate ette Jakuutia žanrikino\n\n## Põhitekst:\n\n\"Hirmutis\" (\"Пугало\") räägib jakuudi posijast, kes imeb nagu käsn inimeste seest haigusi välja. Teda põlatakse ja alandatakse, aga kui häda käes, otsitakse tema juurest abi. Naise anne on ühtlasi tema needus, sest seda kasutades loovutab ta iga kord ka tükikese iseendast. Eneseohverdusele sunnib teda minevikust pärit sünge saladus. Film võitis mullu esimese jakuudi linateosena Vene filmide festivali Kinotavr ja tiirles 2021. aasta alguses ka ülevenemaalises kinolevis.\n\nAastas valmib Venemaa föderatsiooni koosseisu kuuluva miljonilise elanikkonnaga Jakuutias umbes 20 filmi, mida levitatakse peamiselt kohalikul turul, kus omakeelsete linateoste vastu valitseb tohutu huvi. Esimest korda näitas HÕFF Jakuutia filmikunsti 2018. aastal, kui ekraanile jõudis Stepan Burnaševi ja Jevgeni Ossipovi õudusfilm \"Kuri vaim\".\n\nJakuutia filmikunsti teist, pöörasemat poolt esindab Haapsalus Viktor Li-Fu muusikaline komöödia \"Tšeeke, tantsiv politseinik\" (\"Чээке\"), mille alternatiivreaalsuses püütakse pätte ainult tantsides.\n\nHaapsalu õudus- ja fantaasiafilmide festival toimub tänavu 4.–6. juunini Haapsalu kultuurikeskuses. Osa Baltimaade suurima žanrifilmide festivali programmist jõuab ka veebikino ekraanile, kogu kava avalikustatakse 6. mail.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Haapsalu õudus- ja fantaasiafilmide festivalil tuleb näitamisele režissöör Dmitri Davödovi müstiline draama \"Hirmutis\", mis pärineb Sahhawoodist ehk Jakuutia filmitööstusest.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Vaata läbi uudise pealkiri ja tekst ning loo loov sissejuhatav lause, mis haakub artikli sisuga.\n\n## Pealkiri:\n\nKodune kultuurisoovitus | Õõvastav ja provokatiivne sari \"Them\"\n\n## Põhitekst:\n\nSarja esimesed episoodid kulgevad justkui klassikaliselt. Mustanahaline perekond kolib 1960. aastatel Comptonisse, kus sel ajal elavad veel põhiliselt valged. Pealtnäha idülliline kvartal, kuhu nad kolivad, osutub aga verejanuliste rassistide pesitsuspaigaks, kes kõik hakkavad esimesest päevast peale ihuma hammast, et mustanahaline perekond sealt välja süüa. Kogu sari toimubki kümne järjestikuse päeva jooksul, kus olukord samm-sammult eskaleerub ja lõpuks täiesti hüsteeriliseks painajaks kasvab.\n\n\"Themi\" tugevus on aga ennekõike selles, et lugu on väga täpselt fokusseeritud: pole üleliigseid tegelasi ega põhjendamatut sisulist laialivalguvust, mis enamike telesarjade puhul kipub juhtuma. Ma isegi arvan, et mõni kogenud monteerija suudaks \"Themi\" ilma eriliste kadudeta suruda kahetunniseks mängufilmis. Küll aga töötab see just sarjana, kuna paranoiadele, mida perekond läbi elab, antakse seeläbi vabalt aega transformeeruda ja kasvada. Enamik situatsioonid venitatakse nii pikale, et ekraani ees istudes hakkab juba vaikselt ebamugav.\n\nVaataja jääb lisaks ka segadusse: piir reaalsuse ja illusioonide vahel on praktiliselt olematu, kuid enne finaali ei kaldu ekraanil toimuv siiski teadlikult ka ulmesse. \"Them\" muudab mustanahaliste igapäevased hirmud füüsiliseks, neist saavad hullumeelsed deemonid, kes hakkavad perekonna eluolu igal võimalikul moel tükkideks rebima. Visuaalselt on see aga trööstitu ja provokatiivne, muutudes kohati nii visuaalseks, et isegi minusugune kogenud õudusfilmivaataja pidi silmad sulgema.\n\nKuigi \"Them\" laenab oma probleemistiku reaalsest elust, siis on kogu lugu asetatud ikkagi alternatiivsesse ajalukku, mitte reaalsesse sündmustikku, mis annab aga võimaluse kõiki tänaseni eksisteerivaid rassismiprobleeme rasvase punase joonega rõhutada. Seeläbi pakub \"Them\" korraga nii tõeliselt võimsa õudusfilmikogemuse, kuid lööb põlvest nõrgaks oma julgete ühiskonnakriitiliste alltekstide ja häiriva visuaalse keelega. Nõrganärvilised võiksid sarjast küll kaarega mööda minna, seda julgen kinnitada!\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Viimastel aastatel on rassismiprobleemidest Ameerikast tehtud terve hulk tugevaid õudusfilme ja -sarju – Jordan Peele'i \"Us\" ja \"Get Out\", Gerard Bushi ja Christopher Renzi \"Antebellum\", samuti HBO sari \"Lovecraft Country\" –, kuid Amazon Prime'i jõudnud kümneosaline sari \"Them\" on neist kõigist kõige hirmuäratav ja provokatiivsem.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Loe hoolikalt uudise pealkiri ja sisu ning kirjuta artiklile pikk sissejuhatav lause, kasutades oma kujutlusvõimet.\n\n## Pealkiri:\n\nNHL: divisjoni liider Avalanche jätkab võidulainel\n\n## Põhitekst:\n\nKohtumise avavärava viskas avakolmandikul Avalanche'i mängumees Pierre-Edouard Bellemare, ent viis minutit hiljem viigistas Vince Dunn Bluesi eest seisu. Teine kolmandik kuulus aga täielikult külalistele Coloradost, kui J.T. Compheri, Mikko Rantaneni ja Brandon Saadi väravad viisid Avalanche'i 4:1 juhtima. Ehkki Mike Hoffmani kaks tabamust vähendasid viimasel kolmandikul Bluesi kaotusseisu ühele, lahkus napi võiduga Avalanche.\n\nLäänedivisjonis jätkab võidukas Avalanche 64 punktiga liidripositsioonil. Lähim jälitaja Vegas Golden Knights, kes alistas paralleelselt peetud kohtumises Los Angeles Kingsi 6:2, jääb maha nelja silmaga. St. Louis Blues on 44 punktiga neljandal kohal.\n\nTeised tulemused:\n\nMontreal – Calgary 1:4\nOttawa – Winnipeg 2:3\nSan Jose – Anaheim 1:4\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Jäähokiliigas NHL alistas neljanda järjestikuse võidu teeninud Colorado Avalanche läinud öösel peetud kohtumises St. Louis Bluesi 4:3.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Süvene uudise pealkirja ja sisu ning kirjuta sellele loole sisukas ja informatiivne sissejuhatus, mille pikkus on üks lause.\n\n## Pealkiri:\n\nÖöpäevaga lisandus 572 koroonapositiivset, haiglaravil 506 patsienti\n\n## Põhitekst:\n\nÖöpäeva jooksul avati haiglates uusi COVID-19 haigusjuhtumeid kokku 44, haiglaravi vajab 506 patsienti. Seda on 23 patsiendi võrra vähem kui kolmapäeval.\n\nIntensiivravil on 61 patsienti, neist juhitaval hingamisel on 46. Need arvud on kahe võrra väiksemad kui ööpäev varem.\n\nHaiglaravil olevate patsientide keskmine vanus on 69 aastat, kõikidest haiglaravi vajavatest patsientidest on üle 60-aastased 395 inimest (78 protsenti).\n\nSuri seitse koroonaviirusega nakatunut\n\nSuri seitse koroonaviirusega nakatunut patsienti - 41-aastane mees, 57-aastane mees, 61-aastased mees ja naine, 69-aastane mees, 71-aastane mees ja 83-aastane naine.\n\nKokku on Eestis alates pandeemia algusest surnud 1064 koroonaviirusega nakatunud inimest.\n\nRahvastikuregistri andmetel laekus enim uusi positiivseid testitulemusi Harjumaale, kus koroonaviirusega nakatumine tuvastati 305 inimesel. 248 uutest Harjumaa haigusjuhtudest on Tallinnas.\n\nIda-Virumaale lisandus 82, Lääne-Virumaale 28, Viljandimaale 27, Pärnumaale 26, Tartumaale 16 ja Raplamaale 15 uut positiivset testi. Põlvamaale lisandus 11, Jõgeva-, Järva- ja Läänemaale 10, Võrumaale kaheksa, Hiiu-, Saare- ja Valgamaale kaks uut nakkusjuhtu.\n\n18 positiivse testitulemuse saanul puudus rahvastikuregistris märgitud elukoht.\n\nViimase 14 päeva haigestumus 100 000 inimese kohta on 653,4 ning esmaste positiivsete tulemuste osakaal tehtud testide koguarvust 13,4 protsenti.\n\nKaitsesüste tehti ööpäevaga 7231\n\nÖöpäeva jooksul manustati 7231 vaktsiinidoosi, millest esmaseid kaitsesüste oli 5356.\n\nKokku on Eestis vaktsineerimisi tehtud 268 428 inimesele, kellest 77 719 on saanud mõlemad doosid.\n\nÜle 70-aastaste hõlmatus vähemalt ühe vaktsiinidoosiga on 53 protsenti. 70+ vanusegruppi on üle 60 protsendi vaktsineeritud Hiiu-, Lääne-, Tartu-, Järva-, Rapla-, Jõgeva- ja Saaremaal.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Viimase ööpäevaga analüüsiti Eestis 5287 koroonaviiruse testi, millest esmaseid positiivseid teste oli 572 ehk 10,8 protsenti testide koguarvust.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Vaata läbi uudise pealkiri ja tekst ning loo loov sissejuhatav lause, mis haakub artikli sisuga.\n\n## Pealkiri:\n\nEesti jalgpallur valiti USA-s põhihooaja parimaks uustulnukaks\n\n## Põhitekst:\n\nTulsa teenis American Athletic konverentsis põhihooajal kuue meeskonna seas teise koha ning kohtub poolfinaalis Temple'iga. Meinhard lõi kaheksa mänguga seitse väravat (sealhulgas viis võiduväravat), olles konverentsi parim skooritegija. Parima ründava mängija auhinna teenis ta kuue peatreeneri hääletusel, kirjutab Soccernet.ee.\n\n\"Olen Alexi üle superõnnelik,\" ütles Meinhardi treener Tom McIntosh Tulsa Hurricane'i kodulehele. \"Tal on olnud rasked aastad, aga tema visadus ja treeningud kandsid vilja. Ta on need auhinnad oma tööga välja teeninud.\"\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Tulsa ülikooli ründaja Alex Meinhard valiti USA kõrgeimas jalgpalli ülikooliliigas oma konverentsi põhihooaja parimaks ründavaks mängijaks ja parimaks uustulnukaks.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Loe artikli pealkirja ja sisu. Kasuta oma loomingulisi võimeid, et koostada detailne ja põhjalik ühelauseline sissejuhatus sellele uudisele.\n\n## Pealkiri:\n\nMadis Vasser: kliimaneutraalne Eesti 2035 - vajalik, võimalik ja väärtuslik\n\n## Põhitekst:\n\nRahvaalgatusele \"Kliimaneutraalne Eesti 2035\" allkirjade kogumine toimus juba poolteist aastat tagasi. Siis oli tegemist võrdlemisi teistsuguse maailmaga. Näiteks ei olnud Euroopa Parlament veel välja kuulutanud kliimakriisi. Samuti ei olnud siis ülemaailmset pandeemiat ega tol hetkel ilmselt mõeldamatuid elukorralduse muutusi.\n\nKoroonakriisi ja võimuvahetuse tõttu lükkus riikliku tähtsusega olulise küsimuse arutelu kaks korda edasi. Praegu peame neid vestlusi olukorras, kui maailm meie ümber on juba suurte muutuste keerises.\n\nRahvaalgatuse \"Kliimaneutraalne Eesti 2035\" on allkirjastanud kokku 2848 kodanikku ja 12 vabaühendust.\n\nPalun mõttes vastata, kas nõustute järgnevalt kõlava väitega: \"kui inimkonna tegevus jätkub praegusel kujul, satume me peagi ökoloogilisse katastroofi\". Täpselt sama küsimus esitati eelmisel aastal tuhandele inimesele Eesti elanike keskkonnateadlikkuse uuringu raames. Selle väitega nõustus 74 protsenti vastajatest.\n\nSeega on väga laiapõhjaline arusaam suurte ja pakiliste muutuste vajalikkusest ühiskonnas olemas. Meie rahvaalgatusega liitunute arv on vaid jäämäe tipp. Veel enam, väidan, et riigi tegevus on jätkumas praegusel kujul, kui räägime kliimaneutraalsuse saavutamisest alles aastaks 2050, nagu hetkel kokku lepitud.\n\nPöördumisele allkirja andnud inimesed ja organisatsioonid soovivad Eesti riigilt kiiret ja otsustavat tegutsemist kliimamuutuste pidurdamiseks. Eesti peab saavutama kliimaneutraalsuse läbi teaduspõhiste ja kogu ühiskonda kaasavate lahenduste. Need lahendused peavad olema õiglased, loodussäästlikud ja targad. Ja seda hiljemalt aastaks 2035.\n\nMis on kliimaneutraalsus?\n\nSee on Eestis kasvuhoonegaaside heitmete ja nende sidumisega summaarselt nulli jõudmine. Nii palju kui heitmeid atmosfääri paiskame, peame suutma ka kuidagi sealt aasta lõikes tagasi võtta. Aga see ei ole ainult üks kokkulepitud tähtaeg, näiteks 2035. Pigem on see järg-järguline protsess, kuidas selle sihini jõuda ja pärast saavutatut ka hoida.\n\nVale on mõelda, et meie heitmed saavad püsida kõrgel järgmised neliteist aastat ja kukkuda siis üleöö. Suurimad sammud tuleb astuda juba lähimatel aastatel. Heitmete vähendamine on laiahaardeline teema, mis hõlmab nii energeetikat, transporti, tööstust, jäätmeid, põllumajandust, metsandust, riigikaitset, tervishoidu jne.\n\nMida tähendavad aga rahvaalgatuses mainitud teaduspõhised ja kaasavad lahendused? Eelkõige tähistavad need lähenemisi, mis on juba täna saadaval ja inimestele vastuvõetavad. Õigem oleks muidugi öelda mitmuses \"teadusTEpõhised\" lahendused, sest kliimamuutuse leevendamine ei ole ainuüksi insenertehniline või majandusökonoomiline ülesanne. Ega ka kitsalt sotsiaalne, kultuuriline või keskkonnaküsimus. See on kõik need korraga.\n\nInnustan riigikogu liikmeid mõtlema lisaks kõrgtehnoloogilistele ideedele ka seadusandlike ja käitumuslike muutuste potentsiaalile. Kõigi osapoolte sisukas kaasamine juba varases staadiumis on siinkohal muidugi möödapääsmatu. Kliimakriis on küll kriis, kuid sellele reageerimine peab samas olema demokraatlikult läbi arutatud.\n\nMiks just aasta 2035?\n\nTegemist on kompromissiga, ühelt poolt reaalsete arengute kohaselt vajaliku ja teisalt poliitiliselt näiliselt võimaliku vahel. Selged ja julged eesmärgid on olulised, et tekitada motivatsiooni nii meis endis, et väljakutsega tegelema hakata, kui ka teistes riikides. Eesti saab siin näha võimalust innovaatiliseks hüppeks, mitte vabandust tegevusetuseks.\n\nKirjeldan seda mõttelise ajajoonega, kus kõigepealt on praegu kehtivad poliitilised lubadused:\n\n2050 - kehtiv eesmärk Eesti kliimaneutraalsuse saavutamiseks.\n2040 - praeguse valitsuse pakutud lõpuaasta süsinikumahuka põlevkiviõli tootmisel.\n2035 - kliimaneutraalse energiatootmise tähtaeg katusstrateegias \"Eesti 2035\".\n\nAga on ka arenguid enne aastat 2035:\n\n2030 - maakasutuse ja metsanduse sektor hakkab intensiivse majandamise tõttu heitma süsinikku rohkem, kui suudab siduda.\n2028 - Eesti Keemiatööstuse Liidu analüüside kohaselt põlevkiviõli tootmise võimalik lõpuaasta, mis muutub järjest tõenäolisemaks.\n2019 - loetud tundide jooksul ei toodetud Eestis mitte ühtegi megavatti põlevkivielektrit.\n\nSiin on selged käärid poliitiliste otsuste ja reaalsete arengute vahel. Seega, isegi ilma rahvaalgatuseta on tegelikult selge, et riiklikud eesmärgid tuleb kaasajastada. Ignoreerides reaalse maailma arenguid, võivad need tabada meid ootamatult ja valusalt.\n\nValitsuse tegevusplaanis on aasta lõpu tähtajaga kirjas kahe võtmedokumendi muutmine. Nendeks on energiamajanduse arengukava ja kliimapoliitika põhialused. Sama taotleb ka kõne all olev rahvaalgatus ning aasta alguses 21 keskkonnaühenduse poolt veel lisaks esitatud pöördumine.\n\nKas ambitsioonikam eesmärk on ka sisuliselt saavutatav?\n\nMõttekoja SEI Tallinn poolt tehtud ja aasta 2050 perspektiivi käsitlenud analüüsi põhjal võib väita, et jah. 15 aastat varasem kliimaneutraalsus on tehtav, kui pingutada rohkem transpordisektoris ja tegeleda otsustavalt autostumise kasvu pidurdamisega.\n\nLisaks rõhutab uuring seda, et hoolimata lõpptähtajast tuleb suuri samme hakata igal juhul planeerima kohe. Tihti ei teadvustata, et just heitmete vähendamise viimane ots on kõige keerulisem.\n\nTeine oluline uuring pärineb mõttekojalt Praxis, kes analüüsis tagajärgi, mis tekiksid põlevkivisektori täielikul hääbumisel aastaks 2035.\n\nTulemustest selgus, et olulist ennetavat tähelepanu tuleks pöörata vaesusriski tekkimise vältimisele Ida-Virumaal. Kuid neid põlevkivisektoris hõivatud inimesi, kes põlevkivi-järgsel ja mitmekesisema majandusega maakonnas enam kerge vaevaga uut tööd ei leiaks, on uuringu hinnangul kokku vaid alla tuhande inimese. See on kordades vähem, kui tavaliselt neis aruteludes kostuvad hinnangud.\n\n\"Pelgalt tehnoloogilised läbimurded meid kliimaneutraalsuse poole ei aita, vaja on ka muutusi seadusandluses ja üldises mõtteviisis.\"\n\nPean põgusalt mainima ka mõnd tehnoloogilist lahendust, millele ei maksaks liiga palju loota. On oluline rõhutada, et pelgalt tehnoloogilised läbimurded meid kliimaneutraalsuse poole ei aita, vaja on ka muutusi seadusandluses ja üldises mõtteviisis.\n\nRääkides 2035. aasta perspektiivist, mis on juba 14 aasta pärast, ei saa me kindlasti panna lootusi nendele tehnoloogiatele, mida praegu praktiliselt olemas ei ole või mille alusloogika on küsitav. Nagu näiteks:\n\nSuuremahuline biomassi põletamine. Praeguste mahtude ja metsamajandusvõtete juures ei ole tegemist kliimasõbraliku tegevusega. Lisaks hävinevad metsade lageraiumisel väärtuslikud ökosüsteemid, mis on hädavajalikud süsiniku pikaajaliseks talletamiseks. Et oleks üheselt selge - rahvaalgatuse allkirjastanud kodanikud ei soovi üleraie intensiivistumist rohepöörde sildi all.\n\nSüsiniku püüdmine on põhimõtteliselt võimalik ka tehislikult. Paraku on need võimalused järgneva kümnendi kontekstis lubamatult kallid ega toimi suurel skaalal. Lisaks tekiks põlevkivitööstuses püütud süsinikku kordades rohkem kui on ennustatav nõudlus sellise tooraine kasutamiseks.\n\nVesinikust loodetakse palju, ent ekspertide hinnangul on sellel energiakandjal vaid piiratud kasutusalad. Näiteks spetsiifilises rasketööstuses ja maanteetranspordis. Vesiniku tootmine on energiakulukas ning selle transportimine ja hoiustamine keerukas ja arvestatavate kadudega.\n\nTuumaenergeetika. Eestis varem korduvalt välistatud mõte rajada kodumaine tuumajaam on taaskord liikvel. Seekord väikese tuumajaama sildi all, mille tehniline teostatavus on jätkuvalt vaid paberil. Ja isegi kui tuumajaam oleks Eestis rajatav, kaasnevad selle tehnoloogiaga lahendamatu ja kallis tuumajäätmete probleem ning suur julgeoleku- ning avariioht.\n\nSageli väidetakse ekslikult, et Eesti inimesi huvitab energia puhul eelkõige selle hind ja sõltumatus teistest riikidest. Kõne alguses viidatud keskkonnateadlikkuse uuring küsis muuhulgas inimeste eelistusi elektritootmise kohta.\n\nVastanutest 47 protsenti pidas kõige olulisemaks võimalikult väikest kahju keskkonnale, samas kui odavust pidas esmatähtsaks 26 protsenti inimestest ja sõltumatus oli esikohal 27 protsenti vastanute jaoks. Veebruaris mitmete Eesti keskkonnaorganisatsioonide poolt koostatud energeetikavisioon kirjeldab üht lahendust, mis oleks nii võimalikult keskkonnasõbralik, odav kui ka sõltumatu.\n\nLühidalt kõlab see järgmiselt. Energia tootmine ja tarbimine peab oluliselt vähenema. Seda nii efektiivsuse kui ka üldise energia kokkuhoiu kaudu. Eelkõige kehtib see rasketööstuses ja transpordis. Tõeline rohepööre muutub seda võimalikumaks, mida vähem energiatootmist vaja on. See ei pea aga samas kaasa tooma langust inimeste elukvaliteedis. Vajame nutikust teha vähemaga rohkem.\n\nVäiksema energianõudluse puhul on varustuskindlus saavutatav taastuvate ja kestlike allikate baasilt. Olulised on ka energia salvestamise ja tarbimise nutika juhtimise koosmõju. Lisaks, ühistuliste omandivormide kaasabil on võimalik leida kauaotsitud tasakaal omavalitsuste, kogukondade ja arendajate huvide vahel.\n\nSamal ajal on esmatähtis pöörata tähelepanu nende inimeste tulevikule, kelle sotsiaalmajanduslik käekäik on senini suuresti sõltunud fossiilkütustest. Rohepöörde puhul ei tohi unustada ka taastuvenergia enda negatiivseid mõjusid looduskeskkonnale, seda nii Eestis kui kaugemal. Kui me laiemat pilti ei vaata, võime üleminekuga teha rohkem kahju kui kasu.\n\nOluline on poliitiline raamistus\n\nViimastel aastatel on Eesti heitmed järsult vähenenud. Tundub, et midagi enam lisaks tegema justkui ei peagi. Kuid ettenägelikumalt vaadates saab öelda, et Eestil on suur edumaa, nüüd tuleks see lõpuni ära vormistada ja seejärel oma positsiooni hoida. Õigem oleks küll vaadata keskkonnaküsimusi mitte kui võistlust, mida võita, vaid kui ühist pingutust, kus anda endast parim.\n\nMõtteviisi muutusi saab olla teisigi:\n\nOhvri asemel tuleb olla kangelane. Kui suudame lahendada terve riigi mastaabis hajutatud kogukonnaenergeetika tootmise ja salvestamise, oleme Eesti Teaduste Akadeemia presidendi Tarmo Soomere sõnutsi vingemad kui Skype'i loomine ja bitcoini alustehnoloogiad kokku. Kui suudame Ida-Virumaale võimaldada uue narratiivi, mis peab lugu minevikust, kuid vaatab nüüd julgelt tulevikku, siis saame öelda, et pole kedagi üleminekus maha jätnud.\n\nPaanika asemel tuleb arutleda. Suurte siirete tegemisel on oluline just rohkem demokraatiat, mitte vähem. Kliimaneutraalne Eesti 2035 eeldab valikuid. Me ei saa muuta kõike, jättes kõik samasuguseks. Üheks võimaluseks on rahvakogude pidamine nii üleriiklikult kui regiooniti. On näidatud, et informeeritud kodanikud on valmis kaalutlema ja heaks kiitma palju suuremaid samme keskkonnahoiu nimel, kui seda eeldavad neid esindavad poliitikud.\n\nMõjude vähendamise kõrval tuleb aga ka kohaneda. Mõningane kliimamuutus on süsteemi juba paraku sisse lukustunud ning äärmuslikud ilmastikunähtused aina sagedasemad. Mõni aasta on liiga märg, mõni liiga kuiv, mõni rekordiliselt soe, siis jälle ootamatult jahe. Väheneb ennustatavus ja suureneb haavatavus.\n\nRahvaalgatuse arutelul keskkonnakomisjonis poolteist aastat tagasi kõlas ka küsimus, kas oleme ehk juba tegutsemisega hiljaks jäänud? Kuigi seda on võimatu kinnitada või ümber lükata, kutsub üha kasvav hulk teadlasi üles aruteludele, kuidas saaksime võimalikeks suuremateks ühiskondlikeks šokkideks valmistuda ja seeläbi nende negatiivseid mõjusid leevendada.\n\nKokkuvõtteks\n\nKliimaneutraalne Eesti 2035 on vajalik, sest nii saame ise olla rohepöörde juhid, mitte selle tõmbetuultes. Ja see on võimalik, sest ühiskondlikult on levinud arusaam nende muutuste vajalikkusest ning erinevaid meetmeid on analüüsitud piisavalt. See eesmärk on ka väärtuslik, sest annab ühiskonnale julge sihi, erasektorile selge raamistiku ja elurikkusele suurema kaalu.\n\nJa lõpetuseks. Kuidas te julgete? Kaua veel? Kuulake teadlasi! Võidelge 1,5°C kraadi nimel! Aitab tühjadest lubadustest! Ma loodan, et need kõlavad loosungid tulid teile kõigile tuttavad ette. Need on pealkirjad meeleavaldustelt, mida viimase kahe aasta jooksul on Toompea lossi ees korraldanud\"Reeded tuleviku nimel\" kliimanoored. Reedel on nende 111. järjestikune koolistreik. Kaua veel?\n\nRiigikogu keskkonnakomisjoni ametlikus vastuses meie rahvaalgatusele seisis: \"Mida kaugemale lükata strateegiliselt olulised otsused ning meetmete rakendamisega alustamine, seda keerukamaks ja kallimaks kliimaneutraalsuse suunas liikumine läheb.\"\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Kliimaneutraalne Eesti 2035 on vajalik, sest nii saame ise olla rohepöörde juhid, mitte selle tõmbetuultes. Ja see on võimalik, sest ühiskondlikult on levinud arusaam nende muutuste vajalikkusest ning erinevaid meetmeid on analüüsitud piisavalt, ütles Madis Vasser riigikogus olulise tähtsusega riikliku küsimuse \"Kliimaneutraalne Eesti aastaks 2035?\" arutelul peetud ettekandes.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Pärast artikli pealkirja ja põhiteksti lugemist kasuta oma loovust, et koostada sisutihe ja pikk sissejuhatav lause.\n\n## Pealkiri:\n\nFT: Putin otsib sõjaväe manöövritega lääne tähelepanu\n\n## Põhitekst:\n\n\"Venemaa presidendi Vladimir Putini otsus paigutada Venemaa väed Ukraina piirile võis olla soov saada lääne tähelepanu,\" kirjutas Financial Times neljapäeval avaldatud analüüsis.\n\nUSA president Joe Biden helistas teisipäeval Putinile, et korraldada kahe riigi vaheline tippkohtumine. Putin ongi juba aastaid oodanud, et teda kutsutakse tagasi kõrgeimatele läbirääkimistele.\n\nVenemaa on koondanud Ukraina piiri lähedale 50 000 sõdurit, hulgaliselt tanke ja raskerelvastust. Vägesid on rohkem kui 2014. aastal.\n\nRahvusvaheliste suhete eksperdid leiavad, et Moskva eesmärk on lääne hirmutamine ja Bideni administratsiooni testimine. Samuti taheti Valgele Majale meenutada Venemaa tähtsust Euroopa julgeolekupoliitikas.\n\n\"Venemaa saatis selge signaali, et Moskva pole enam valmis Ukraina suhtes järeleandmisi tegema,\" ütles Venemaal baseeruva strateegiate ja tehnoloogiate analüüsi keskuse (CAST) direktor Ruslan Puhhov.\n\nKiiev süüdistab Moskvat separatistide toetamises. Kreml eitab seost, kuid väidab, et Venemaal on kohustus kaitsta Donbassi venekeelseid elanikke. Mõlemad pooled süüdistavad üksteist Minski kokkulepete mittejärgimises.\n\n\"Venemaa ja Ukraina suhete praeguses olukorras, pole meil muid vahendeid Kiievi mõjutamiseks, kui ainult jõuga ähvardamine. Venemaa ei tee seda sellepärast, et on oma olemuselt julm, vaid kuna see on ainus viis Ukrainale surve avaldamiseks,\" ütles Puhhov.\n\nMoskva Carnegie keskuse juhi Dmitri Trenin leiab, et lääneriikide toetus Kiievile on suurendanud Venemaa-Ukraina konflikti ulatust.\n\n\"Tänu kriitikavabale ja automaatsele toele, mida Ukraina saab alati USA-lt, on Kiievil võime panna Venemaa olukorda, mida maletajad nimetavad Zugzwangiks - iga käik mida mängija teeb või peab tegema, ainult halvendab mängija positsiooni,\" ütles Trenin\n\n\"Venemaal ei tule enam teist Mihhail Gorbatšovi tulemist ja lääs peab sellega leppima,\" lisas Trenin.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Suurbritannia ajaleht The Financial Times hindab, et Venemaa koondas sõjajõud Ukraina piirile sellepärast, et saada läänelt senisest enam tähelepanu.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Loe artikli pealkiri ja sisu, seejärel loo pikk ja põnev lause, mis võiks olla artikli sissejuhatus.\n\n## Pealkiri:\n\nPeaminister: Leedu palub Taanilt AstraZeneca vaktsiini endale\n\n## Põhitekst:\n\n\"Tegime seda juba eile,\" ütles peaminister seimis ajakirjanikele.\n\n\"Pöördusime kiiruga juba eile, ütlesime, et kui Taani kaalub selle mahtude jagamist, siis oleksime tõepoolest hea meelega nende hulgas, kes selle võtaks,\" ütles ta.\n\nTaani teatas kolmapäeval, et lõpetab esimese Euroopa riigina täielikult AstraZeneca koroonavaktsiini kasutamise selle haruldaste, kuid tõsiste kõrvaltoimete tõttu.\n\nHoolimata Maailma Terviseorgaisatsiooi (WHO) ja Euroopa Ravimiameti (EMA) soovitustest jätkata AstraZeneca koroonavaktsiiniga kaitsepookimist, otsustas Taani minna edasi ilma selle vaktsiinita, ütles terviseameti direktor Søren Brostrøm ajakirjanikele.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Leedu palub Taanilt AstraZeneca vaktsiini endale, ütles neljapäeval Leedu peaminister Ingrida Šimonytė.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Pärast artikli pealkirja ja põhiteksti lugemist kasuta oma loovust, et koostada sisutihe ja pikk sissejuhatav lause.\n\n## Pealkiri:\n\nEL plaanib edaspidi vaid mRNA tehnoloogial koroonavaktsiine osta\n\n## Põhitekst:\n\n\"Oleme alustamas läbirääkimisi Pfizer/BioNTechiga kolmanda tarnelepingu sõlmimiseks. See näeb ette 1,8 miljardi vaktsiinidoosi tarnimist aastatel 2021-2023,\" ütles Euroopa Komisjoni president Ursula von der Leyen.\n\nLisaks andis ta mõista, et Euroopa Liidu prioriteediks on mRNA tehnoloogial põhinevad vaktsiinid ehk Pfizer/BioNTechi, Moderna ja CureVaci toodang.\n\n\"Ühel hetkel võime me vajada revaktsineerimist, et immuunsust pikendada, ja kui ilmnevad viiruse mutatsioonid, tuleb meil aretada vaktsiine, mis suudavad hakkama saada ka muteerunud viirusega, lisaks vajame me neid piisavas koguses,\" ütles von der Leyen. \"Seda silmas pidades tuleb fokuseerida tehnoloogiatele, mis on end tõestanud, mRNA vaktsiinid seda selgelt on.\"\n\nInimeste peal on mRNA vaktsiine katsetatud alates 2011. aastast, seega on tegemist võrdlemisi uue tehnoloogiaga.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Euroopa Komisjon on sõlmimas kolmandat tarnelepingut Pfizer/BioNTechiga täiendava 1,8 miljardi doosi vaktsiini soetamiseks, jättes pikendamata lepingud AstraZeneca ning Johnson & Johnsoniga (Janssen). Euroopa tulevik on mRNA tehnoloogial põhinevad vaktsiinid, ütles Euroopa Komisjoni president Ursula von der Leyen.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Tutvu uudise pealkirja ja põhisisuga. Kasuta neid fakte, et luua pikk ja sisutihe lause, mis toimib loo sissejuhatusena.\n\n## Pealkiri:\n\nPostimees ja EPL lubavad keelduda Hiina propaganda avaldamisest\n\n## Põhitekst:\n\n\"Sellist kommunistlikku propagandat meie ei avalda. Meil on ju ka riigina teatud väärtused,\" ütles Postimehe peatoimetaja Mart Raudsaar neljapäeval ERR-ile.\n\nSama kinnitas ka Eesti Päevalehe peatoimetaja Urmo Soonvald. \"Oleme öelnud kategooriliselt, et me enam sellist sisu ei avalda ja Ekspress Meedia reklaamitoimetuse sõnul pole taolisi lugusid ka enam pakutud,\" ütles Soonvald ERR-ile. \"Lähtume väärtuspõhistest otsustest ega soovi kaasa aidata propagandale, mis vaatab mööda ja surub alla kõige elementaarsemad inimõigused,\" lisas EPL-i toimetuse juht.\n\nÕhtuleht avaldas neljapäeval reklaamtekstina Hiina suursaadiku Li Chao leheküljesuuruse artikli, mille diplomaat kirjutab, et väited Uiguuri autonoomses piirkonnas (Xinjiangis) toime pandud genotsiidist ja sunnitööst olevat naeruväärne vale.\n\nRaudsaar rääkis, et Postimehel on eelmise aasta algusest pretsedent, kus neile pakuti samuti kommunistliku Hiina propagandamaterjalide avaldamist, kuid nad keeldusid sellest ja sama artikkel ilmus 4. veebruaril Eesti Päevalehes (EPL). EPL-i välja andva Ekspress Meedia reklaamidirektor Mihkel Luks märkis tookord kirjalikus vastuses uudisteagentuurile BNS, et Hiina suursaadiku Li Chao lugu Xinjiangi kohta ei vasta väljaande klassikalistele sisuturunduslugude standardile ning tegemist oli \"kahetsusväärse töökorraldusliku eksimusega\".\n\nRaudsaar lisas ERR-ile, et Postimees suhtub sõbralikult hiina kultuuri, aga kui juttu oleks repressioonide õigustamisest, siis seda leht ei avaldaks. Tema kinnitusel seekord lehele ka sellist teksti ei pakutud.\n\nÕhtulehe peatoimetaja Martin Šmutov ütles hiljem ERR-ile saadetud lühikommentaaris, et leht eksis oma väärtuste vastu ning vabandas juhtumi pärast. Samuti lubas ta teha ettevõttes töökorralduslikke muutusi, \"et selliseid vigu tulevikus vältida\".\n\nInimõigusorganisatsioonide ning Läände põgenenud uiguuride väitel on Hiina käivitanud riigi loodeosas Xinjiangi provintsis kampaania, mille käigus seal elavaid uiguure piinatakse, näljutatakse, vägistatakse ja steriliseeritakse, et nende rahvuslik identiteet hävitada. Väidetavalt hoitakse vangilaagrites miljonit uiguuri, et neid Hiina väitel islamiäärmuslusest ümber kasvatada.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Postimees ja Eesti Päevaleht lubavad keelduda repressiivsete riikide propaganda avaldamisest nagu neljapäeval Õhtulehes reklaampinnal ilmunud Hiina suursaadiku artikkel.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Pärast artikli pealkirja ja põhiteksti lugemist kasuta oma loovust, et koostada sisutihe ja pikk sissejuhatav lause.\n\n## Pealkiri:\n\nMitt ja Chieti võtsid Kaspar Kuusmaa koduklubi vastu napi võidu\n\n## Põhitekst:\n\nMäng kulges tasavägiselt ning kumbki meeskond ei juhtinud kordagi rohkem kui seitsme punktiga. Võidu toonud kahepunktivise tabati seejuures vaid sekund enne normaalaja lõppu, vahendab Korvpall24.ee.\n\nKohtumist pingilt alustanud Mitt viibis väljakul ligi kümme minutit, kuid ei teinud selle aja jooksul ühtegi pealeviset. 22-aastase eestlase arvele jäi üks resultatiivne sööt.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Arnold Miti tööandja Chieti Basket 1974 alistas Itaalia korvpalli esiliigas koduväljakul 63:61 Rooma Stella Azzurra, kelle noortesüsteemi hingekirja kuulub ka Kaspar Kuusmaa.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Tutvu artikli sisuga ja loo sellele pika lausega sissejuhatus, mis köidab lugeja tähelepanu.\n\n## Pealkiri:\n\nTeadlane selgitab, miks konnad autoteele kipuvad\n\n## Põhitekst:\n\nKahepaiksed – konnad, kärnkonnad ja vesilikud – on kõigusoojased loomad, kelle kehatemperatuur ja aktiivsus sõltuvad ümbritseva keskkonna temperatuurist. See on ka põhjus, miks kahepaiksed meie laiuskraadil kuni kuus kuud talvitumispaikades veedavad ja alles kevadel, ilmade soojenedes, välja ilmuvad. Just talvitumisjärgse kevadrände ajal puutuvad paljud meist kahepaiksetega kokku, sest suurel hulgal teed ületavad konnad ei jää märkamatuks. Miks aga konnad massiliselt teedele tulevad?\n\nEestis elutsevast 11 kahepaikseliigist talvitub suurem osa kuival maal – metsaalustes urgudes ja kännualustes õõnsustes, liivases pinnases ja pinnasepragudes, aga ka keldrites ja vundamendialustes. Rohukonn, järvekonn ja mõnel juhul veekonn talvituvad aga veekogudes – vooluveekogude kaldaõõnsustes ja allikakohtades, järvedes, tiikides või kraavides.\n\nVeekonn. Autor/allikas: Kristiina Kübarsepp\n\nKuna talvitumine kestab pea pool aastat, on kvaliteetne talvituspaik kahepaiksetele eluliselt oluline. Seetõttu kasutatakse samu talvituskohti põlvest põlve ja ühes kohas talvituvate isendite arv võib olla muljetavaldav.\n\nKevadel, ilmade soojenedes, rändavad kahepaiksed talvitumispaikadest sigimisaladele, milleks on üleujutatud jõe- ja järvelammid, ajutised metsa- ja niidulombid, järvikud, tarnastikud või muud alalised või ajutised veekogud. Sarnaselt talvitumispaikadega pöörduvad kahepaiksed aastast aastasse ka samadesse sigimiskohtadesse tagasi. Nii on aegade jooksul talvitumispaikade ja sigimiskohtade vahel välja kujunenud kindlad liikumisteed.\n\n\"Asurkonna väljasuremiseks piisab sellest, kui igal aastal hukkub rände ajal teed ületades enam kui kümme protsenti täiskasvanud isenditest.\"\n\nKui sellisele liikumisteele tekib takistus, näiteks rajab inimene sinna maantee, tuleb kahepaiksetel see ületada. Paraku sõltub tee edukas ületamine nii liiklustihedusest kui ka tee laiusest. On näidatud, et teedel, kus liiklustihedus on kümme sõidukit tunnis, hukkub 30 protsenti hariliku kärnkonna emasloomadest. Teid, mille liiklustihedus on üle 60 sõiduki tunnis, enamus kahepaikseid aga ületada ei suuda.\n\nAsurkonna väljasuremiseks piisab aga sellest, kui igal aastal hukkub rände ajal teed ületades enam kui kümme protsenti täiskasvanud isenditest.\n\nRabakonn. Autor/allikas: Kristiina Kübarsepp\n\nKuigi Eesti näib esmapilgul suhteliselt looduslikuna, on 20. sajandi teisest poolest alates kadunud või oluliselt vähenenud mitmed biotoobid, mida kahepaiksed eluks vajavad. Nii on ulatusliku metsastamise tagajärjel hävinud avatud luitealad ja liivikud, samuti suured loo- ja rannaniidualad. Intensiivse kuivendustegevuse tagajärjel on muudetud paljud märgalad metsa- ja põllumaaks.\n\nKuivendatud maa pindala moodustab käesolevaks ajaks ligi kolmandik Eesti maismaast ehk üle 1,35 miljoni hektari ning kraavide kogupikkus ületab seejuures rohkem kui kolm korda ojade ja jõgede pikkuse. Tulemuseks on madalsoode, suurepindalaliste lammi- ja rannaniitude, aga ka märgade metsade ja tuhandete väikeveekogude hävimine.\n\nKahepaiksed on märgaladest ja väikeveekogudest sõltuv loomarühm. Oma elutsükli läbimiseks vajavad nad kvaliteetseid ja omavahel hästi ühendatud vee- ja maismaaelupaiku. Vees toimub kahepaiksete sigimine, maismaal aga toitumine. Kolmanda komponendina lisandub elupaigakompleksi ka talvituspaik.\n\n\"Eestis 2018. aastal läbi viidud punase nimestiku hinnangul on meie kümnest omamaisest kahepaikseliigist pooled ohustatud.\"\n\nElupaigakompleksi toimimise lakkamiseks piisab paraku vaid ühe komponendi või nendevahelise ühenduse kadumisest. Eestis 2018. aastal läbi viidud punase nimestiku hinnangul on meie kümnest omamaisest kahepaikseliigist pooled ohustatud, kusjuures kolme liigi seisund on viimase kümne aasta jooksul oluliselt halvenenud. Nii on rohe-kärnkonn praeguseks meie loodusest välja surnud ning halvenenud on ka mudakonna ning siiani üsna tavaliseks peetud rabakonna seisund.\n\nJust viimane – väga tavalise ja laialt levinud liigi arvukuse kiire vähenemine – peaks meid mõtlema panema, et looduse ümberkorraldamisel on väga tõsised tagajärjed.\n\nMiks me kahepaiksete pärast muretsema peaksime?\nKahepaiksetel on oluline roll koosluste tasakaalustajatena. Moodustades mitmetes ökosüsteemides enamuse selgroogsete loomade biomassist, kasutavad kahepaiksed toiduks hiigelkogustes selgrootuid loomi, kelle hulgas on nii põllukahjureid kui ka haiguskandjaid.\n\nSeetõttu oleks väga mõistlik kahepaikseid aia- ja põllumaadele meelitada, mitte neid sealt veekogude kuivendamise ja põllumajanduskemikaalide kasutamisega eemale tõrjuda. Teisalt on kahepaiksed, kõigis oma arenguetappides (kudust täiskasvanuteni), oluline toiduobjekt teistele loomarühmadele – nii lindudele, imetajatele kui ka roomajatele.\n\nKui kahepaikseid on vähe, mõjutab see ühelt poolt nende saakloomade (selgrootute) arvukust, teisalt aga neist toituvate liikide seisundit. Konnakullestel on lisaks ka oluline roll pinnavee puhastajatena. Nimelt toituvad kullesed vetikatest, mis oma kasvuks vees lahustunud toitaineid kasutavad. Moonde läbides viivad väikesed konnad suure hulga toitaineid veekogudest välja. Seega on kahepaiksed hädavajalikuks lüliks ökosüsteemides kindlustades nende terviklikkuse ja toimimise.\n\n\"Kahepaiksete arvukuse oluline langus või asurkonna hääbumine on märk olulistest keskkonnamuutustest, mis peaksid meid valvsaks tegema ja tegutsema panema.\"\n\nKuna kahepaiksed on keskkonnas toimuvate muutuste, nagu elupaikade kao ja keskkonnamürkide suhtes väga tundlikud, võib neid pidada ka n-ö \"kanaarilinnuks söekaevanduses\" ehk kahepaiksete arvukuse oluline langus või asurkonna hääbumine on märk olulistest keskkonnamuutustest, mis peaksid meid valvsaks tegema ja tegutsema panema.\n\nMida me kahepaiksete kaitseks teha saaksime?\nMeist igaüks saab kahepaiksete kaitseks omalt poolt midagi ära teha, kasvõi sellega, et jätab ajutise lodukoha kuivendamata, kuna selline märgala on kahepaiksetele asendamatu sigimispaik. Abi on ka võsast, tihedast hundinuiast või prügist mõne väikeveekogu puhastamisest. Märgata võiks teed ületavaid konni ning aeglustada seepeale sõidukiirust või aidata võimalusel konnad üle tee.\n\nSamuti võiks kala- või saunatiiki kalad asustamata jätta. Kaladega asustatud väikeveekogud on üldjuhul elustiku poolest vaesed ning ka vee kvaliteet on neis halvem kui kaladeta veekogudes. Eestis on üheks peamiseks väikeveekogudesse asustatud kalaliigiks olnud hõbekoger, kes on 1950. aastatel meile sissetoodud võõrliik. Viimastel kümnenditel kogub aga üha enam populaarsust uue võõrliigi – valgeamuuri – veekogudesse asustamine.\n\nTähnikvesilik. Autor/allikas: Kristiina Kübarsepp\n\nKuigi mõlemat liiki peetakse \"ohututeks\" taimetoidulisteks kaladeks, on uuringud näidanud, et neil on kahepaiksetele siiski nii otsene kui ka kaudne negatiivne mõju. Hõbekogred ja valgeamuurid toituvad ka kahepaiksete kudust ja kullestest. Veekogudes, kuhu neid liike on asustatud, kahepaiksete sigimine ebaõnnestub. Veetaimestikku vähendades halvendavad nad vee kvaliteeti ning põhjustavad veekogu elustiku üldist vaesumist.\n\nLisaks toituvad mõlemad liigid zooplanktonist, mille vähenedes hakkavad veekogus piiramatult vohama hõljumvetikad (fütoplankton) ning vesi muutub häguseks ja hapnikuvaeseks, mis omakorda vähendab kulleste ellujäämust.\n\nOma igapäevaseid tegevusi planeerides ja nende tegevuste laiemat mõju hinnates saame nii mõndagi kahepaiksete hüvanguks ära teha.\n\nKasutatud allikad:\n\nAde, C.M., Boone, M.D., Puglis, H.J. 2010. Effects of an Insecticide and Potential Predators on Green Frogs and Northern Cricket Frogs. Journal of Herpetology, 44(4): 591–600.\n\nBrönmark, C., Hansson, L.A. 2005. The Biology of Lakes and Ponds. Oxford University Press, Oxford.\n\nEnneveer, M. 1985. Kalakasvatus. Tallinn.\n\nGibbs, J.P., Shriver, W.G. 2005. Can road mortality limit populations of pool-breeding amphibians? Wetlands Ecology and Management 13: 281–289.\n\nHels, T., Buchwald, E. 2001. The effect of road kills on amphibian populations. Biol. Conserv. 99: 331–340.\n\nHolopainen, I.J., Tonn, W.M., Paszkowski, C.A. 1992. Effects of fish denity on plnktonic communities and water quality in a manipulated forest pond. Hydrobiologia 243/244: 311–321.\n\nMaaparandussüsteemide register\n\nMonello, R.J., Wright, R.G. 2001. Predation by goldfish (Carassius auratus) on eggs and larvae of the eastern long-toed salamander (Ambystoma macrodactylum columbianum). Journal of Herpetology 35: 350–353.\n\nOertli, B., Parris, K. M. 2019. Review: Toward management of urban ponds for freshwater biodiversity. Ecosphere 10(7):e02810. 10.1002/ecs2.2810.\n\nRannap, R. 2015. Kahepaiksed – muutuvate maastike indikaatorid. Sirp.\n\nRannap, R., Lõhmus, A., Briggs, L. 2009. Restoring ponds for amphibians: a success story. Hydrobiologia 634: 87–95.\n\nRannap, R., Markus, M., Kaart, T. 2013. Habitat use of the common spadefoot toad (Pelobates fuscus) in Estonia. Amphibia-Reptilia 34: 51–62.\n\nSeiler, A. 2001. Ecological effects of roads, a review. Introductory Research Essay No 9 Department of Conservation Biology SLU, Uppsala.\n\nVan Gelder, J.J. 1973. A quantitative approach to the mortality resulting from traffic in a population of Bufo bufo. Oecologia 13: 93–95.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Teedel, kus liiklustihedus on kümme sõidukit tunnis, hukkub 30 protsenti hariliku kärnkonna emasloomadest. Teid, mille liiklustihedus on üle 60 sõiduki tunnis, enamus kahepaikseid aga ületada ei suuda, nendib alanud konnade rände valguses Tartu Ülikooli märgalade ökoloogia kaasprofessor Riinu Rannap.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Loe uudis läbi ning loo sellele fantaasiarikas ja pikk lause, mis võiks uudist tutvustada.\n\n## Pealkiri:\n\nTaliban: me võitsime Afganistani sõja\n\n## Põhitekst:\n\n\"Oleme valmis ja oleme lahinguväljal juba kohal. Meie võitlejad on valmis ründama NATO sõdureid. Usaldus puudub, kuna Biden lükkas USA vägede väljaviimist edasi,\" teatas Talibani komandör.\n\n\"Taliban on tõeline poliitiline üksus ja me olime sõjas võidukad. Meie võit sundis USA-d Talibaniga koostööd tegema,\" lisas komandör.\n\nUSA president Joe Biden teatas kolmapäeval, et 11. septembriks on kõik koalitsiooni sõdurid Afganistanist lahkunud. Liitlasvägede lahkumisega saab läbi 20 aastat kestnud Afganistani sõda.\n\n11. september on ameeriklaste silmis sümboolne kuupäev. Siiski on tähtaeg neli kuud hilisem sellest, mida lubas USA eelmine president Donald Trump. Trump lubas eelmisel aastal USA väed välja viia juba mai alguses. Vastutasuks lubas Taliban mitte enam rünnata NATO vägesid.\n\nUSA kaotas Afganistani sõjas 2488 sõdurit. Sõda läks maksma üle kahe triljoni dollari. Taliban on endiselt üks võimsamaid sõjalisi rühmitusi riigis.\n\nBideni valitsus näeb peamise prioriteedina välispoliitikas Vaikse ookeani piirkonda. USA eesmärk on piirata Hiina kasvavat mõjuvõimu.\n\nBideni sõnul on ta kindel, et Afganistani valitsuse väed suudavad riigis korda hoida.\n\nUSA presidendid tahtsid viimase aastakümne jooksul lõpetada Afganistani sõda, kuid samal ajal vältida Vietnami stsenaariumi.\n\n\"1975. aastal põgenesid viimased USA väed helikopteritega Saigoni saatkonna katuselt. 2020. aastal 11. septembril USA väed Afganistanist ei põgene, kuid ebaõnnestumise õhk jääb endiselt püsima,\" teatas The Times.\n\nVägivald on viimastel nädalatel Afganistanis kasvanud.\n\nTaliban pidas vastu kaks aastakümmet kestnud liitlasvägede survele. Taliban liitus juba eelmisel aastal Kataris USA vahendatud rahuläbirääkimistega. Taliban lubas ametlikult katkestada sidemed Al-Qaidaga ja lõpetada barbaarse naistevastase vägivalla.\n\nIslamiorganisatsioon aga lihtsalt ootas USA vägede lahkumist.\n\nLääne luureagentuuride teatel teeb Taliban endiselt koostööd Al-Qaidaga. Talibani valduses olevates piirkondades pommitatakse tüdrukute koole. Taliban terroriseerib samuti Afganistani haritlasi, mõrvates ajakirjanike, kohtunike, riigiteenistujaid ja teadlasi.\n\n\"Jaanuaris tapeti Kabulis kaks naissoost ülemkohtu naiskohtunikku. Jalalabadis lasti märtsis maha kolm naissoost ajakirjanikku,\" teatas The Times.\n\nTuhanded afgaanid põgenevad juba riigist. Taliban tegeleb juba kodanikuühiskonna likvideerimisega.\n\nAfganistani presidendi Ashraf Ghani juhitud valitsus on korrumpeerunud. Ghani süüdistatakse ka valimiste võltsimises.\n\nAfganistanis elab umbes 39 miljonit inimest.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Fundamendalistlik islamiorganisatsioon Taliban teatas kolmapäeval, et võitis Afganistani sõja ja alustab lahkuvate NATO vägede ründamist.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Tutvu artikli sisuga ja loo sellele pika lausega sissejuhatus, mis köidab lugeja tähelepanu.\n\n## Pealkiri:\n\nYoko Alender: kliimaneutraalsele majandusmudelile pole alternatiivi\n\n## Põhitekst:\n\nSeni kuni meie arutasime, moodustasime uue valitsuse ja tegelesime koroona tõrjumisega võttis erasektor Rohetiigri egiidi alla koondudes ette kliimaneutraalsuse strateegia koostamise, sest nähti, et see on Eesti ettevõtluse konkurentsivõime seisukohast möödapääsmatu.\n\nStrateegia oma põhiolemuses valmib eeldatavasti suve teises pooles, loodame selleks ajaks ka riigi poolt valmiduse sinnamaale viia, et jõed koos ühe mere poole voolama panna.\n\nNagu ütles üks esineja, kes riigikogu ees kõnelemisest loobus:: kliimaneutraalsel majandusmudelil puudub tõsiseltvõetav alternatiiv.\n\nVeebruraris avaldati Ühendkuningriigi rahandusministeeriumi nn Dasgupta elurikkuse raport, mis tõestas minu jaoks, kui oluline on sõna jõud. Raport tõlkis looduse rahanduse keelde. See tegi millegipärast selle hämara, vahel isegi usuküsimuses tituleeritu, mis tegelikult on teada olnud kogu aeg väga selgeks, üheselt mõistetavaks. Nimelt meil on üks planeet, kõik meie ressursid on siit, peame õppima oma varaga kestlikumalt ümber käima.\n\nKõik pärineb moel või teisel loodusest, ka bilanss ehk väärtuse säilimine, kasvamine ja kahanemine. Selleks, et meil oleks toorainet, peame hoolitsema looduse säilenõtkuse eest, taastootmisvõime eest.\n\nRahanduses maandab riske ja tagab kestlikkuse portfoolio mitmekesisus. Meie füüsiliste varade - sest need on kõik moel või teisel loodusest tulevad või sõltuvad - kestlikkuse tagab looduslik mitmekesisus ehk elurikkus. Ilma elurikkuseta meie planeet kliimamuutustele vastu ei pea.\n\n\"Viigrihüpet pole vaja üksnes viigrile, vaid ennekõike meile, inimestele, kelle kestmine sõltub täielikult planeedi tervisest.\"\n\nUmbes 20 aastaga on toodang inimese kohta planeedil kahekordistunud, looduslikud varad aga kahanenud 40 protsenti inimese kohta. Dasgupta raport tõdeb, et senise elustandardi säilitamiseks vajaksime 1.6 planeeti. Soovitan soojalt lugeda Dasgupta raportit või vähemalt selle kümneleheküljelist kokkuvõtet. See aitab mõista, et viigrihüpet pole vaja üksnes viigrile, vaid ennekõike meile, inimestele, kelle kestmine sõltub täielikult planeedi tervisest.\n\nKliimateadlased tõdevad, et metsade hulk planeedil kasvab, aga ometi väheneb nii kliimamuutustest kui metsamajandamisest tulenevalt metsade võime hoida planeedil elutähtsat süsinikutasakaalu.\n\nMetsade kasvuala kolib üha kõrgemale põhjapoolkerale. Seni on inimtekkelistest heitmetest mets ja taimestik kolmandiku kinni pidanud. Kui taimestikku poleks, oleks kliimasoojenemine praegusest veel veerandi võrra vängem. Samuti neelavad süsinikku maailmamered. Kokku hoiab biosfäär lausa 55 protsenti meie heitmetest. Seega on meile eluliselt oluline, et loodust sellisena hoiame.\n\nKui taimestikul pole kliimamuutustest ja majandamispraktikatest tingitult piisavalt vett ja toitaineid, võib suund teadlaste sõnul pöörduda, taimestik võib minetada võime süsihappegaasi siduda, meile hapnikku anda ja selle asemel hoopis ise hakata süsihappegaasi välja hingama.\n\nTänu teadlastele avardub ka meie maailmapilt. Teame, et oleme õhku paisanud üle 2000 miljardi tonni süsihappegaasi, Maa kliima on soojenenud keskmiselt 1,1 kraadi. Kuni viimase suure kliimaraportini teadsime, et kriitiline 1,5 kraadine temperatuuritõus ohustab meid umbes 60 aasta pärast. Aastal 2018 ilmus IPCC ehk rahvusvahelise kliimateadlaste paneeli raportit. Nüüd teame, et 1,5 kraadine soojenemine on käes tõenäoliselt juba järgmisel kümnendil.\n\nMõelge korraks, mida te kümme aastat tagasi tegite. Edasi tormab aeg sama armutu kiirusega.\n\nIPCC raport võrdleb 1,5-kraadise soojenemise mõju pool kraadi suurema ehk kahekraadise soojenemise mõjuga, mis on samuti väga tõenäoline. Poolekraadine vahe väljendub oluliselt madalamas majanduskasvus nii rikastes kui vaestes riikides, kümme sentimeetrit enam kerkinud mereveetasemes, soolvesi mürgitab põllumaad, põua ja kuumalainetes, veel enam suurenevas kliimarändes. Ja nii edasi.\n\nInimkond ei sure kahekraadise soojenemise juures veel välja. Ent ometi on oluline vahe, kuivõrd suudame soojenemise peatada, kuivõrd kiiresti suudame kliimamuutustega kohaneda.\n\nKoroona-aastal vähenesid CO2-heitmed ühiskondade sulgumise tõttu rekordiliselt. Maksimaalselt oli globaalse heite vähenemine ühel päeval võrreldes sama päevaga eelmisel aastal 17 protsenti. Üksnes teise maailmasõja ajal oli olukord koroona-aastaga võrreldav.\n\nKliimamuutuste ümberpööramiseks, planeedi soojenemise peatamiseks pooleteise kraadi juures peaksime järgmisel kümnendil igal aastal vähendama heitmeid sama palju kui seda tehti pandeemia-aastal.\n\nOmeti ei ole ju selline \"maailma peatamine\" konstruktiivne lahendus kliimaprobleemidele. Struktuurseid muutusi me ellu viinud veel ei ole. Sõidame ikka samade autodega, toodame elektrit ja sooja ning tarbime vanaviisi. Tegime lihtsalt väikese sunnitud pausi.\n\nTeadmisi, mida teha ja kuidas, on meil tänu teadlastele üha enam. Nüüd on vaja ka julgust ja head tahet neid igal rindel rakendada. Esimesed olulised teemad keskkonnakomisjoni tööplaanis ongi rohepöörde ellu rakendamise plaani koostamine, kokkuleppe otsimine jätkusuutlikuks metsanduseks ja ambitsiooni tõstmine elurikkuse hoidmisel.\n\nAitäh rahvaalgatuse \"Kliimaneutraalne Eesti aastaks 2035\" algatajatele ja kõigile 2248 inimesele, kes algatust oma allkirjaga toetasid. Tegemist on ühe sisukama ja tõsisema petitsiooniga, millega on olnud au riigikogus oldud viie aasta jooksul tegeleda.\n\nKeskkonnakomisjon arutas pöördumist 2019. ja 2020. aastal sisulistel kohtumistel seitsmel erineval istungil. Arvamust küsisime ka teistelt komisjonidelt.\n\n\"Selge suund on seatud, fossiilsetesse kütustesse me ei investeeri, väljume põlevkivienergeetikast järgmise 20 aastaga.\"\n\nTöötasin läbi nende istungite protokollid. See on hea lugemine. Üks detail jäi silma. Nimelt Eesti Energia nõukogu esimehe tsitaat ühelt istungilt. Väino Kaldoja lausus Eesti Energia nimel: vajame valitsuse täpseid juhiseid. Nüüd uue valitsuse koostööleppes on need olemas - selge suund on seatud, fossiilsetesse kütustesse me ei investeeri, väljume põlevkivienergeetikast järgmise 20 aastaga.\n\nToon lühidalt veel mõned kliimavaatest olulised algatused, mis on valitsusel töös. Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi eestvedamisel uuendatakse energiamajanduse arengukava ja kiirendatakse taastuvenergiale üleminekut nii tootmises kui tarbimises.\n\nKaitseministeeriumil on soetamisel radarid, mis vabastavad Ida-Virumaal alasid tuuleenegia tootmiseks. Valmimas on merealade teemaplaneering, et kiirendada meretuuleparkide rajamist, neis peitub suurim taastuvenergiale ülemineku võimekus. Samuti on käimas vesiniku teekaardi koostamine, esimesed Eesti ettevõtted on pürgimas valdkondliku IPC üleeuroopalisse rahastuskavasse.\n\nMotiveerimaks inimesi kogukondlikult ka energiamajanduses kaasa lööma soodustatakse kohalike taastuvenergiaühistute teket ja toimimist. Omavalitsusi peaks motiveerima investeeringuid oma piirkonda tooma riigihaldusministeeriumi loodav kohaliku kasu instrument.\n\nKogu avalikus sektoris tuleks samm-sammult läbi viia roheenergiapööre, olles eeskujuks ja minnes üle taastuvenergia tarbimisele. Euroopa vahendite toel jätkatakse hoonete energiatõhususe tõstmist. Kohalikele omavalitsustele on olemas kliimakavade toetus.\n\nSelleks, et inimesed võiksid ise valida linnalises keskkonnas liikumise viisi, säästa raha, mis pere eelarvest praegu kulub ühele või lausa kahele autoliisingule, tuleb arendada mugavat, toimivat ühistransporti ja turvalist jalgrattateede võrgustikku. Investeeringud mitmetasandilistesse ristmikesse ja neljarealistesse teedesse toovad tõestatult juurde vaid autostumist, seetõttu ei saa neid projekte õnneks ka Euroopa Liidu rahadest finantseerida.\n\nKeskkonnaministeeriumis on käimas suure valdkondliku arengukava KeVad koostamine ja sellesse mahuvad ka olulised elurikkuse eesmärgid. Õigustatud märkuse tegi hiljutisel metsanduse arutelul Kooslooduse esindaja, et kas ei peaks mitte metsanduse arengukava koostamine toimuma lähtuvalt elurikkuse eesmärgist, ehk peaks siin tõepoolest terviklikumat lähenemist püüdma?\n\nMetsanduses on oluline toetada Euroopa Liidu initsiatiivi vaadata üle taastuvenergia direktiiv ja biomassi säästlikkuse kriteeriumid. Seda suunda toetas keskkonnakomisjon hiljuti üksmeelselt.\n\nSelle petitsiooniga tegelesime pea kaks aastat. Üksjagu on sellest ajast selgemaks saanud, aga saame veel paremini. Lõpetan keskkonnakomisjoni eelmise valitsuse aegse seisukohaga, mis kehtib endiselt:\n\nKeskkonnakomisjon toetab kollektiivse pöördumise algatajate arvamust, et Eesti peab saavutama kliimaneutraalsuse võimalikult kiiresti teaduspõhiste ja kogu ühiskonda kaasavate õiglaste lahenduste kaudu. Kliimaneutraalsusele majandusele üleminek peab toimuma võimalikult kiiresti, sest mida kaugemale lükata strateegiliselt olulised otsused ning meetmete rakendamisega alustamine, seda keerukamaks ja kallimaks kliimaneutraalsuse suunas liikumine läheb.\n\nLõpetuseks paar konkreetset ettepanekut, mille kallale üheskoos kohe asuda võiksime. Teiste Põhjamaade eeskujul võiksime luua riigikantselei juurde riigijuhte, teadlasi ja ettevõtjaid koondava kliimakogu. Üheskoos koostaks kliimakogu ühise Eesti tegevuskava kliimaneutraalsuse saavutamiseks aastaks 2050. Nagu mainisin, on erasektor siin juba poolel teel. Lähme neile vastu ja koos kiiremini edasi.\n\nEdasi seame kliimaneutraalsuse riiklikuks eesmärgiks. Algatame \"Kliimapoliitika põhialused aastani 2050\" uuendamise. Kuna tegemist on riigikogu dokumendiga, siis sellega võiksimegi algust teha riigikogust. Riigikogu liikmete panus on oodatud ja vajalik. Sellest sõltub meie laste ja lastelaste saatus.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Kogu avalikus sektoris tuleks samm-sammult läbi viia roheenergiapööre, olles eeskujuks ja minnes üle taastuvenergia tarbimisele, ütles Yoko Alender riigikogus olulise tähtsusega riikliku küsimuse \"Kliimaneutraalne Eesti aastaks 2035?\" arutelul peetud ettekandes.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Loe uudis läbi ja pane oma kujutlusvõime tööle, et välja mõelda üks korralik sissejuhatav lause sellele loole.\n\n## Pealkiri:\n\nNew York Times: USA kehtestab Venemaa vastu karmid finantssanktsioonid\n\n## Põhitekst:\n\nNew York Timesi teatel kehtestab USA sanktsioonid karistusena Venemaa varasemate rünnakute eest.\n\n\"USA süüdistab Venemaad mitmes Washingtoni vastases tegevuses. Washington leiab, et Venemaa sekkus riigi valimistesse. Samuti leiab USA luureamet CIA, et Venemaa rahastas USA sõdurite tapmisi Afganistanis,\" teatas The New York Times.\n\nSanktsioonid suunatakse Venemaa keskvalitsuse välisvaluutas emiteeritud võlakirjade vastu, mille ostmine USA pankadel keelatakse. Nii jõuline samm näitab ajalehe hinnangul, et Bideni administratsioon tahab tekitada Moskvale reaalset kahju.\n\nRiigivõla piirangud hirmutavad rahvusvahelisi laenuandjaid, kes kardavad enda äralõikamist USA finantsturgudest. USA rakendab sarnaseid sanktsioone ka Iraani vastu.\n\nBideni administratsioon on kaalunud mitu kuud, milliseid ja kui tugevaid sanktsioone Venemaa vastu kehtestada.\n\n\"Need ei ole lihtsalt tavalised sanktsioonid,\" ütles presidendi riikliku julgeoleku nõunik Jake Sullivan veebruaris.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "USA ajaleht New York Times teatas, et president Joe Bideni administratsioon kuulutab neljapäeval välja uued Venemaa-vastased finantssanktsioonid.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Vaata läbi uudise pealkiri ja tekst ning loo loov sissejuhatav lause, mis haakub artikli sisuga.\n\n## Pealkiri:\n\nEesti jätab Jansseni vaktsiini Euroopa ravimiameti otsuse ootele\n\n## Põhitekst:\n\nTeisipäeval jõudis Eestisse esimene Jansseni vaktsiinisaadetis 2400 doosiga. Vaktsiinitootja on soovitanud vaktsiini kasutuselevõtuga Euroopas oodata, kuni Euroopa ravimiamet avaldab oma seisukoha vaktsiini edasiseks kasutamiseks.\n\nEile õhtul kogunenud Eesti riiklik immunoprofülaktika ekspertkomisjon soovitaski alustada Eestis vaktsiini kasutamisega pärast Euroopa ravimiameti seisukoha avaldamist.\n\nEuroopa ravimiamet ning USA toidu- ja ravimiamet hindavad Ameerika Ühendriikides 6,8 miljoni vaktsiinidoosi manustamise käigus ilmnenud kuut tromboosijuhtumit ja annavad juhised vaktsiini edasiseks kasutamiseks. Euroopa ravimiameti hinnangut on oodata järgmise nädala lõpus.\n\nKa vaktsiinitootja Janssen pöördus kirjaga Euroopa Liidu riikide poole soovitusega oodata vaktsiinide kasutuselevõtuga Euroopa ravimiameti seisukohani.\n\n\"Ekspertkomisjoni liikmed pidasid üksmeelselt mõistlikuks oodata ära Euroopa ravimiameti hinnang, mille alusel saavad liikmesriikide eksperdid kujundada oma seisukohad. Samuti peaks see aitama kaasa Euroopa Liidus vaktsiini kasutamisel ühtsema lähenemise kujunemisele, nii et inimeste jaoks oleksid sõnumid ühtsemad ja selgemad,\" ütles riikliku immunoprofülaktika ekspertkomisjoni juht Maris Jesse. \"Vaid üht doosi vajav vaktsiin annab meile võimaluse lihtsamini pakkuda vaktsineerimist neile vanemaealistele inimestele, kes on kodused ning kellel ei ole tervise tõttu võimalik perearstikeskusesse või haigla juures asuvasse vaktsineerimiskeskusesse minna ning keda ei ole võimalik sinna ka viia. Jätkame ettevalmistusi selleks, et alustada kodus vaktsineerimisega niipea, kui Euroopa ravimiameti hinnang tuleb ja vaktsiini sobivust selleks kinnitab.\"\n\nJansseni vaktsiin põhineb adenoviirusvektoril ja selle toime saabub kaks nädalat pärast vaktsineerimist. Teistest erinevaks teeb Jansseni vaktsiini see, et seda manustatakse ühe annusena.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Eesti Immunoprofülaktika ekspertkomisjon soovitab alustada Jansseni COVID-19 vaktsiini kasutamist alles pärast Euroopa Ravimiameti seisukoha avaldamist.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Loe uudis läbi ning loo sellele fantaasiarikas ja pikk lause, mis võiks uudist tutvustada.\n\n## Pealkiri:\n\nKerr Kriisa võib Arizonast lahkuda\n\n## Põhitekst:\n\nESPN-i analüütiku Jonathan Givony sõnul plaanib 20-aastane Kriisa neljapäeval anda enda nime üles üleminekuportaalis.\n\n\"Loodan näha, millised on mu valikud. Samas olen jätkuvalt avatud Arizonasse naasmisele, aga see sõltub sellest, kuidas olukord areneb,\" lausus endine Žalgirise mängumees ESPN-ile.\n\nArizona ülikooli korvpallimeeskond sattus hiljuti korruptsiooniskandaali, millest tingituna vabastati ametist senine peatreener Sean Miller, kes oli meeskonda toonud ka Kriisa. Uueks peatreeneriks nimetati tänavuse NCAA finalisti Gonzaga abitreener Tommy Lloyd.\n\nGivony hinnangul on Kriisal jätkuvalt suur potentsiaal. \"Ta on üks lubavamaid mängujuhte ülikoolikorvpallis, mistõttu tasub temalt nüüd läbimurdehooaega – kusiganes ta lõpuks maandub.\"\n\nLõppenud hooajal tegi Kriisa mänguloa viibimise tõttu kaasa vaid kaheksas Arizona kohtumises. Eesti koondislane viskas keskmiselt 5,5 punkti ja jagas 2,4 resultatiivset söötu.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Eelmise aasta suvel Arizona ülikooli ridadesse siirdunud Eesti korvpallikoondislane Kerr Kriisa võib peatselt meeskonda vahetada.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Loe artikli pealkirja ja sisu. Kasuta oma loomingulisi võimeid, et koostada detailne ja põhjalik ühelauseline sissejuhatus sellele uudisele.\n\n## Pealkiri:\n\nAlar Karis: Eesti presidendid ei pea olema nagu Lennart Meri, vastupidi\n\n## Põhitekst:\n\nViimati kerkis maaülikooli ja Tartu Ülikooli endise rektori, endise riigikontrolöri Alar Karise kui võimaliku presidendikandidaadi nimi üles siis, kui nüüdne riigikogu esimees Jüri Ratas kutsus sotsiaalmeedias inimesi pakkuma, kes võiks olla tulevane Eesti riigipea ja tõi pärast avalikkuse ette 20 enim mainitud inimest.\n\n\"Minul on presidendile väga kõrged nõudmised ja ei näe endal neid isikuomadusi, et seda ametit pidada. Olles näinud erinevaid presidente, kohtunud kuningate ja šeikidega, ei oska mina leida, et oleksin selle ameti pidaja,\" ütles Karis inimtühjas Eesti Rahva Muuseumis antud pikas intervjuus, mis reedel ilmub ERR-i portaalis ja on kuuldav Vikerraadios.\n\nKüll aga nõustus Karis arutlema, milline peaks olema Eesti järgmine president.\n\n\"Lennart Meri kombel näpu viibutamine ja dotseerimine tekitab tõenäoliselt õlakehituse. Kuigi omal ajal oli see igati õigustatud, tuligi õpetada noa ja kahvliga sööma, pintsaku nööpe kinni panema. Aga tänapäeval see ilmselt ei tööta,\" arvas ta.\n\nPresidendist kui välissuhtlejast tõstis Karis ettepoole riigipea oskuse vaadata Eesti sisse, \"et kuidas oma rahvaga suhelda, et sa ei tundu kõrgina, et oled oma, mida ka Lennart Meri ju oskas, ta võis külapoe juures kohalikuga õlut juua\".\n\nEndine pikaaegne peaminister Andrus Ansip soovitas sarnases intervjuus, et järgmine president ei peaks tulema poliitikute seast. Karis nõustus sellega, kuid tegi remargi: \"Ta ei võiks tulla poliitikute seast, aga teadmata poliitikat, teadmata, kuidas poliitikat tehakse, on väga raske olla president.\"\n\nSõnaga, riigipeal peaks olema sisepoliitilist kuulmist?\n\n\"Jah, kindlasti. Aga see ei tähenda, et ta peaks sisepoliitiliselt sekkuma päevapoliitikasse,\" täpsustas Karis. \"Presidentide ja kuningatega ongi nii, et rahulikel aegadel neid väga palju ju vaja ei olekski. Nende olulisus – eriti veel, kui on õige president – tuleb välja just siis, kui on keerulised ajad.\"\n\nTa soovitas vaadata kõiki viimase 30 aasta presidente omas ajas.\n\n\"Näiteks ma ei kujuta Lennart Merit täna presidendina Eesti riigis. Kuigi intelligentse inimesena ta kindlasti kohaneks ka praeguste oludega, aga oma iseloomult ta tõenäoliselt ei sobiks,\" arvas Karis.\n\n\"See pidev võrdlemine Lennart Meriga ei ole kohane,\" sõnas ta kindlalt. \"See pidev võrdlemine võibolla isegi solvab istuvaid presidente, et nad nagu peaksidki olema Lennart Meri. Aga ei pea. Vastupidi.\"\n\nPresidendile vajaliku omadusena nimetas Karis ka lastetuba: \"Seda ei õpi, lastetuba sul kas on või seda sul ei ole. Kui presidendil on lastetuba, siis ta suudab ka orienteeruda väga erinevates oludes ja tunnetab hästi, kus võib mida öelda, kellele võib mida öelda ja kus peaks päris vait olema.\"\n\nKolmapäeva hommikul Terevisioonis – see läks eetrisse Eesti Rahva Muuseumist – ütles Karis nn presidendiküsimusele vastates: \"Vaadates enda sisse, küsin ma, kas mul on neid isikuomadusi, et seda rolli täita. Kui keegi suudab tõestada, et need on, siis võib seda intellektuaalset vestlust edasi pidada. Aga praegu pole mul küll plaani kuhugile kandideerida ja ei näe ka põhjust end ise Teele kombel sinna toppida.\"\n\nSelle aasta suve lõpus ja sügisel alguses toimuvad Eestis presidendivalimised, mis algavad 10. augustil riigikogus ja kui parlament ei suuda riigipead valida, selleks on vaja vähemalt 68 riigikogu liikme toetus, liiguvad valimised edasi valimiskogusse.\n\nAlar Karise intervjuud saab lugeda reede hommikul ERR-i uudisteportaalis ja kuulata kell 14.05 Vikerraadios.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Eesti Rahva Muuseumi direktor Alar Karis, keda on nimetatud ühe võimaliku kandidaadina presidendivalimistel, muigab selle jutu peale – ta ei näe ise endal neid isikuomadusi, et seda ametit pidada. Küll aga nimetab Karis kohatuks Eesti riigipeade pidevat võrdlemist Lennart Meriga, presidendiga aastatel 1992-2001.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Tutvu artikli sisuga ja loo sellele pika lausega sissejuhatus, mis köidab lugeja tähelepanu.\n\n## Pealkiri:\n\nJürgens lõi Interi noorte eest hooaja neljanda värava\n\n## Põhitekst:\n\nJürgens tegi kaasa kõik 90 minutit ja oli täpne 22. minutil. Ta on löönud sel liigahooajal kokkuvõttes seitsme mänguga neli väravat, olles oma võistkonna parim väravakütt, ja on andnud kolm resultatiivset söötu, vahendab Soccernet.ee.\n\nInteri U-18 meeskond jagab hetkel liigatabelis 4.-6. kohta.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Ründaja Oliver Jürgens lõi Milano Interi U-18 võistkonna eest 3:1 võidumängus Atalanta vastu kohtumise avavärava.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Loe artikli pealkirja ja sisu. Kasuta oma loomingulisi võimeid, et koostada detailne ja põhjalik ühelauseline sissejuhatus sellele uudisele.\n\n## Pealkiri:\n\nKohus võttis menetlusse Tallinki hagi Tallinna Sadama vastu\n\n## Põhitekst:\n\nHarju Maakohus võttis menetlusse Tallink Grupi 1. märtsil esitatud hagi AS Tallinna Sadama vastu 15,4 miljoni euro suuruse sadamatasu osalise tagastamise või tekitatud kahju hüvitamise nõudes.\n\nTallinki väitel kehtestas sadam aastatel 2017-2019 rahvusvahelistel regulaarliinidel sõitvatele laevadele Vanasadamas ebaõiglaselt kõrged sadamatasud ja kuritarvitas seeläbi oma turgu valitsevat seisundit.\n\nSadama hinnangul on Tallinki hagiavaldus põhjendamatu ja ettevõte plaanib seista oma jätkusuutlikkuse ja aktsionäride huvide eest.\n\nTallinki juht Paavo Nõgene on varem öelnud, et sadama esitatud lahendusettepanekud ja peetud läbirääkimised pole olukorra sisulist lahendust kaasa toonud.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Harju Maakohus võttis menetlusse Tallinki esitatud hagiavalduse Tallinna Sadama vastu, milles laevafirma nõuab sadamalt 15,4 miljonit ülemäära makstud sadamateenuste eest.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Loe uudis läbi ning loo sellele fantaasiarikas ja pikk lause, mis võiks uudist tutvustada.\n\n## Pealkiri:\n\nMüürileht otsib uut peatoimetajat, Helen Tammemäe uuesti ei kandideeri\n\n## Põhitekst:\n\nUuelt peatoimetajalt oodatakse Eesti kultuuri- ja ajakirjanduselu head tundmist ning ajakirjandusliku töö kogemust. Lisaks avaldusele oodatakse igalt kandidaadilt ka ajalehe tulevikuplaani. Konkursile oodatakse kandidaate kuni 30. aprillini.\n\nMüürilehe asutas 2007. aastal Tartu Genialistide Klubi juht Ivar Põllu, esimene number ilmus 2008. aasta veebruaris. Alates 2018. aastast annab Müürilehte välja SA Kultuurileht, kuni selle ajani tegeles väljaandmisega MTÜ Tartu Kultuuritehas. Helen Tammemäe on Müürilehe peatoimetajana töötanud alates 2010. aastast.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Nüüdiskultuuri väljaanne Müürileht otsib avaliku konkursiga uut peatoimetajat. 11 aastat Müürilehte juhtinud Helen Tammemäe on kinnitanud, et tema uuesti ei kandideeri.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Süvene uudise pealkirja ja sisu ning kirjuta sellele loole sisukas ja informatiivne sissejuhatus, mille pikkus on üks lause.\n\n## Pealkiri:\n\nKotsar ja Hamburg pikendasid võimsat võiduseeriat\n\n## Põhitekst:\n\nHamburg alustas kohtumist suurepäraselt ning kolme ja poole minuti möödudes juhiti Kotsari korvi järel juba 12:0. Kuigi seejärel mäng võrdsustus ning poolajaks oli vahe vaid kaks punkti, ei andnud võõrustajad eduseisu kordagi käest, kirjutab Korvpall24.ee.\n\nAlgviisikus alustanud Kotsar sai mänguaega 33 minutit, mille jooksul viskas Hamburgi klubi paremuselt teise korvikütina 15 punkti (kahesed 6/14, vabavisked 3/4), hankis kaheksa lauapalli, andis ühe resultatiivse söödu, tegi ühe vaheltlõike ja blokeeris ühe vastaste pealeviske.\n\nÜhtlasi kindlustas Hamburg endale võiduga koha veerandfinaalis. Liigatabelis ollakse 38 punktiga kuuendal kohal.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Eesti korvpallikoondislase Maik-Kalev Kotsari koduklubi Hamburgi Towers teenis Saksamaa kõrgliigas juba üheksanda järjestikuse võidu, kui alistas külla sõitnud Oldenburgi EWE Basketsi 80:74 (23:19, 16:18, 15:8, 26:29).",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Süvene uudise pealkirja ja sisu ning kirjuta sellele loole sisukas ja informatiivne sissejuhatus, mille pikkus on üks lause.\n\n## Pealkiri:\n\nEesti panustab valeinfoga võitlemise asemel kriisiinfo kättesaadavusele\n\n## Põhitekst:\n\n\"Covid-19 pandeemiaga seoses on aina enam aru saadud sellest, kui tähtis on ühtne ja selge kommunikatsioon, mis väldib kantseliiti ning kus otsustajad võtavad vastutuse. Kui see jätkub, siis pole erinevate tervisele ja elule kahjulike vandenõuteooriate leviku kasvu Eestis üleliia vaja karta,\" kommenteeris uuringu juhtivautor Sten Torpan, kes on Tartu Ülikooli ühiskonnateaduste instituudi doktorant ja kriisi-sotsioloog.\n\nEnne Covid-19 pandeemiat Eestis, Norras, Soomes, Ungaris, Rootsis, Belgias, Itaalias ja Saksamaal läbi viidud uuringus tehti ligi 100 intervjuud ja analüüsiti erinevaid dokumente ja määruseid. \"Me uurisime, kuidas kirjeldatakse väärinfo haldamist ametlikes dokumentides, regulatsioonidokumentides, ametijuhistes ja kuidas professionaalid ja praktikud nendest ise aru saavad,\" selgitas Torpan.\n\nTorpan täpsustas, et väärinfo haldamine hõlmab erinevaid praktikaid, mille hulka ei kuulu mitte ainult väärinfo allikale reageerimine, vaid ka näiteks usaldusväärse sideme loomine info sihtgrupiga ning tõhus ja kiire täpse info edastamine.\n\nSelgus, et nii meil kui mujal on erinevates ametijuhistes väärinfole eraldatud ruum reeglina üpris napp ja sellest kirjutatakse enamasti üldisemate kommunikatsioonijuhiste osana. Torpan märgib, et lisaks, on meil olemas valitsuse kommunikatsioonibüroo dokument väärinfo rünnakutega toimetulemiseks, aga see käsitleb just rünnakuid ehk pahatahtlikku väärinfot, mitte väärinfo levimist laiemalt.\n\n\"Peamine väärinfot puudutav teadmus näib uuritud riikides olevat professionaalide ja praktikute enda pädevuses, mida ei ole tingimata kirja pandud. Nende teadmised võivad tulla kas heast väljaõppest või organisatsiooni mälust,\" selgitas Torpan. Ta põhjendas seda sellega, et liiga ranged juhised võivad luua infohaavatusi, sest ametnikel tuleb reageerida aina uutele, sealhulgas sotsiaalmeediast lähtuvatele väärinfoga seotud väljakutsetele.\n\nSuur omavastutus\n\nNii nagu ka näiteks Soomes on Eestis väärinfo haldamine olnud detsentraliseeritud, mis tähendab, et iga asutus on vastutav oma kriisikommunikatsiooni eest. See omakorda eeldab, et asutuste kommunikatsioonispetsialistidel lasub suur vastutus ja nad peavad omama head väljaõpet. \"Kui olukorra tõsidus ületab kriitilise piiri, asub riigi poolt kriisiinfot koondama ja haldama riigikantselei,\" täiendas Torpan.\n\nSee aga ei tähenda, et teiste asutuste kommunikatsioon hoobilt lakkaks. \"Kuna kriisiga seotud asutuste kommunikatsioonispetsialistid peavad ka üksi hakkama saama, on ülimalt tähtis nende kvaliteetne väljaõpe ning pidev enesetäiendus,\" lisas ta.\n\nSellele lähenemisele vastandub tsentraliseeritud kriisijuhtimine, mida kasutatakse näiteks Rootsis ja Belgias. Nendes riikides on kriisikommunikatsioon detailsemalt reguleeritud ning riiklik haldaja otsustab, kuidas ühe või teise juhtumiga tegeletakse.\n\nLisaks on Eestis olemas kriisikommunikatsiooni käsiraamat, kuid selle viimane täiendus pärineb aastast 2010 ja väärinfoga toimetulekuks konkreetseid juhiseid see ei sisalda. Torpan märkis, et Eestis läbi viidud 19 intervjuu käigus selgus, et käsiraamatust olid ametnikud küll kuulnud, kuid aktiivselt nad seda ei kasutanud.\n\nRiiklik infoliin\n\nKui asutuste omavastutus on kriisinfo jagamisel suur, siis on oht, et tekib palju üksteisega mitte kooskõlastatud infot. Sellele vastukaaluks käivitati eelmise aasta kevadel riiklik kriisiinfo telefon 1247 ja loodi sellega seotud infosüsteem. Lisaks on riigikantseleis tööle võetud riigiinfo teenuse juht, kelle ülesanne on riigiasutustest info kokku tuua. Seda just selleks, et kriisitelefonile helistaja saaks kogu info ühelt numbrilt kätte.\n\nTorpan täiendas, et infoliikumise arhitektuuri ehitamine pole veel lõpuni viidud. Tema sõnul võiks sellest infokanalist tulevikus välja kujuneda keskne süsteem, kust erinevad institutsioonid saaksid endale vajaliku info ja näeksid ka teiste institutsioonide väljastatud infot.\n\nVäärinfoga võitlemise asemel rõhk täpsusel\n\nUuringust selgus, et erinevalt teistest riikidest eelistavad Eesti ja Soome institutsioonid väärinfoga võitlemise asemel oma energia kiiresse ja täpsesse kriisikommunikatsiooni suunata. Samuti pannakse neis riikides suurt rõhku usaldusliku sideme loomisele oma publikuga. Torpan märgib, et kuigi Eesti on Euroopas üks kõrgema avalike institutsioonide usaldusega riike, siis oleks naiivne arvata, et infokülluse ajastul oleks võimalik kõiki inimesi vääritimõistmistes ümber veenda: \"Kriisisõnumid ei peagi suutma kõiki päästa, nende peamine ülesanne on vähendada riske.\"\n\nTorpan tõi välja, et praeguse Covid-19 pandeemia kontekstis on ühtse sõnumi edastamine olnud keerulisem kui kunagi varem. \"Kuuleme pidevalt erinevate ekspertide arvamusi, mis aga lähevad tihtipeale lahku ja tekitavad inimestes segadust. See tuleneb selle kriisi keerukusest,\" selgitas teadlane.\n\nTänu Eesti väiksusele ja rahva kõrgele usaldusele riigi suhtes on Torpani sõnul meie kriisikommunikatsioon siiski heal järjel: \"See on luksus, et meil on olemas ERR, kella üheksane \"Aktuaalne Kaamera\", mis on rahvuslik rituaal, ning riiklik infoliin.\" Ta märgib, et näiteks madala usaldusega ning oluliselt suuremas riigis Itaalias oleks sedalaadi kommunikatsioonivõimekuse saavutamiseks tarvis märkimisväärselt suuremat ressurssi.\n\nUuring ilmus ajakirjas International Journal of Disaster Risk Reduction.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Riikide toimetulek kriisidega sõltub muu hulgas nende võimekusest ohjeldada väärinfo levikut. Kaheksa Euroopa riigi praktikaid ja regulatsioone käsitlenud uuringust selgus, et Eesti kriisihalduses on oluline mitte niivõrd otsene väärinfoga võitlemine, vaid kriisiinfo kättesaadavus ja sõnumite kvaliteet.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Tutvu artikli sisuga ja loo sellele pika lausega sissejuhatus, mis köidab lugeja tähelepanu.\n\n## Pealkiri:\n\nInimesed igatsevad nõukogudeaegseid aabitsaid\n\n## Põhitekst:\n\nKuigi Matsina sõnul on koroonaajal kontaktide vältimise soovi tõttu raamatute poodi toomine veidi vähenenud, jõuab siiski vanu raamatuid ringlusesse palju. \"Kes raamatuid loevad, soetavad neid ka pidevalt juurde ja riiulid ei ole kummist, mis tähendab, et vahepeal tuleb väikest reha teha,\" rääkis Matsina \"Terevisioonis\".\n\n\"Kõige rohkem tahetakse ära anda nõukogudeaegseid raamatuid, millel olid suured tiraažid ja mida enam ei loeta, kuid mida sai tol ajal hooga kokku ostetud,\" rääkis Matsina. \"Viimaste aastate muutus on see, et hakatakse järjest rohkem pakkuma kaasaegseid raamatuid, mida pärast nõukogude aega oleme suutnud 30 aastat toota ja neid on juba päris palju.\"\n\n\"Me alati ütleme, et kui on võimalik, siis ärge tehke meie eest valikut ära, vaid pakkuge kõike, mis teil on. Kui inimene pole suurim raamatusõber, siis tema jaoks on kõik raamatud ühesugused ja ta küsib, miks me ei taha mõnda heas korras raamatut ning miks võtame koleda ja nässaka,\" rääkis ta. \"Mingeid raamatuid on aga kogunenud nii palju. Me püüame igast välja antud raamatust vähemalt ühte eksemplari laos hoida. Väga palju on selliseid, mida keegi enam ei loe.\"\n\nPaljud raamatud, mida inimesed poodi aga otsima tulevad, on Matsina sõnul seotud lapsepõlvenostalgiaga ja kipuvad olema lasteraamatud, näiteks aabitsad. \"See on tihti selline raamat, mis pärast kasutamist jääb unustusse ja kolimiste käigus kaotatakse ära, aga siis kunagi tekib tahtmine, et see siiski oleks alles,\" selgitas Matsina.\n\nNäitena tõi ta 1963. aasta aabitsa, mida küsitakse tema sõnul tihti. \"See on aabits, millega on nostalgilised tunded paljudel praeguse aja vanaisadel ja vanaemadel,\" rääkis ta. \"Seda küsitakse meilt väga tihti, meil on tavaliselt järjekord sellele raamatule. Ta oli ka pikalt kasutuses, umbes 15 aastat ja temast oli kümme erinevat trükki.\"\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Raamatukoi raamatupoe asutaja Margo Matsina sõnul soovitakse kõige rohkem raamatupoodi tuua ja ära anda just nõukogudeaegseid raamatuid, kuid samas on tänu lapsepõlvenostalgiale suur nõudlus tolleaegsete aabitsate järele.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Loe artikli pealkiri ja sisu, seejärel loo pikk ja põnev lause, mis võiks olla artikli sissejuhatus.\n\n## Pealkiri:\n\nSiim Espenberg: põlevkivisektoris hõivatute õiglasest üleminekust\n\n## Põhitekst:\n\nRohepööre, kasvuhoonegaaside heite ja muu reostuse vähendamine ning uute majandusmudelite leidmine on järjest aktuaalsemad teemad, sest nii Euroopas kui ka Eestis on seatud eesmärgiks jõuda 2050. aastaks kliimaneutraalse majanduseni.\n\nEesti puhul tähendab see, et üha rohkem on tähelepanu all Ida-Virumaa tulevikuvõimalused. Peamiselt selles maakonnas olev põlevkivisektor on olnud ja on jätkuvalt Eesti jaoks tähtis, muuhulgas töökohtade loojana, sest põlevkivi kaevandamise ja töötlemisega tegelevates ettevõtetes on tööl ligi 4500 inimest.\n\nSeega, kui eesmärgiks on saavutada süsinikuneutraalsus ja järkjärgult sulgeda põlevkivitööstus, tuleb leida lahendused, et need suured muutused ei tooks inimeste jaoks kaasa raskusi, mida saaks planeerides vältida.\n\nÜheks oluliseks küsimuseks on, et kui Eestis otsustatakse põlevkivisektor sulgeda, siis kui suured kulud kaasneksid riigile, et selle otsuse tõttu tööta jäänud inimestele kompensatsioone maksta.\n\nAasta tagasi analüüsis Tartu Ülikool, milline oleks kulu riigile Ida-Virumaal põlevkivisektoris töötavate inimeste tööta jäämisel erinevate stsenaariumide korral. Analüüsis kasutasime 2020. aasta veebruari lõpu andmeid. Kuna sektoris pole suuri muutusi tööhõives võrreldes toonasega toimunud, on tulemused sarnased ka praegu.\n\nAnalüüsime nelja stsenaariumit. Kõikide stsenaariumide puhul on eelduseks, et põlevkivisektor lõpetab töö täielikult. Kulu riigile põlevkivisektorist väljunud inimeste palga hüvitamisel, kui:\n\nsaamata jäänud töötasu hüvitatakse kuni töötajate pensioniikka jõudmiseni;\nsaamata jäänud töötasu hüvitatakse kuni töötajate eelpensioniikka jõudmiseni;\nhüvitatakse palgavahe praegusel ja tulevasel Ida-Virumaa keskmise palgaga töökohal;\nneile töötajatele, kellel on pensionini jäänud vähem kui viis aastat, kompenseeritakse saamata jäänud töötasu täies mahus, ja neile, kellel on pensionini rohkem kui viis aastat, palgavahe praegusel ja tulevasel Ida-Virumaa keskmise palgaga töökohal.\n\n2020. aasta veebruaris oli rohkem kui pool põlevkivisektori töötajatest keskealised (vanuses 36–55 aastat) ning veidi enam kui viiendik nooremaealised (vanuses kuni 35 aastat). Tegu on seega inimestega, kes pole peatselt pensionile minemas ja on eeldatavasti tööturul aktiivsed veel suhteliselt pikka aega.\n\nSektoris tervikuna oli veebruaris 2020 tööjõukulu 1 oli 9,5 miljonit eurot: kaevanduses 4,1 miljonit, töötlemises 2,8 miljonit, elektrienergias 2,3 miljonit ning muus allharus 0,3 miljonit eurot.\n\nEeldades kolmeprotsendilist palgakasvu määra aastas, on esimese stsenaariumi puhul kulu riigi jaoks tööta jäänud inimestele töötasu hüvitamisel sektoris kokku 3,345 miljardit eurot, teise stsenaariumi puhul 2,744 miljardit, kolmanda stsenaariumi puhul 1,008 miljardit ning neljanda stsenaariumi puhul 1,026 miljardit eurot. Võrdluseks, 2020. aastal oli riigieelarve maht 11,6 miljardit eurot.\n\nVõrreldes erinevaid stsenaariumeid, mis on seotud põlevkivisektori ettevõtete töö lõpetamisega, näitas analüüs, et stsenaarium 3 on vähem kulukas kui stsenaarium 4.\n\nTeisisõnu, kõigile töötajatele palgavahe kompenseerimine on odavam variandist, et pensionieelikutele makstakse kompensatsiooni ja ülejäänud töötajatele kompenseeritakse palgavahe.\n\nKuna stsenaarium 2 baseerub eelpensionieal (saamata jäänud töötasu kompenseeritakse täies ulatuses eelpensionieani), stsenaarium 1 aga vanaduspensionieal (saamata jäänud töötasu kompenseeritakse täies ulatuses pensionieani), siis on kompenseeritavad kulud esimesel juhul väiksemad kui teisel juhul.\n\nKui võrrelda stsenaariumide 3 ja 2 kulusid, siis stsenaarium 3 nõuab vähem ressursse, kuigi hüvitamisele kuuluv aeg on stsenaarium 3 korral pikem kui stsenaarium 2 korral, kuna saamata jäänud töötasu ei kompenseerita täies mahus, vaid üksnes palgavahe endisel ja uuel töökohal.\n\n\"Põlevkivisektori sulgemine tähendab riigi jaoks ainuüksi palgakulude hüvitamise mõttes märkimisväärseid kulusid.\"\n\nKuigi analüüsitud stsenaariumid on äärmused ja praktikas oleks kompensatsiooni maksmise periood ilmselt piiratum, on kokkuvõttes selge, et põlevkivisektori sulgemine tähendab riigi jaoks ainuüksi palgakulude hüvitamise mõttes märkimisväärseid kulusid, millega on vaja arvestada, et inimesed ei jääks hätta.\n\nArvestades kulude mahtu erinevate stsenaariumide puhul, on mõistlik keskenduda stsenaariumile, mille puhul hüvitatakse palgavahe praegusel ja tulevasel töökohal. See toetaks ka sotsiaalministeeriumi n-ö töölt-tööle ettepanekut Ida-Virumaa tegevuskavasse.\n\nLisaks arvutuslikult väiksematele kuludele on selle stsenaariumi puhul kasulikuks motivaatoriks nii riigi kui ka ühiskonna jaoks see, et palgavahe hüvitamise kulud on seda väiksemad, mida rohkem hea palgaga ja kliimapoliitikakindlaid töökohti Ida-Virumaale luuakse. Ja see on igas mõttes Eesti huvides.\n\n1 Tööjõukulu – tööandja tööjõukulu, mis on defineeritud järgmiselt: palga väljamakse + muu väljamakse (juhul, kui see ei ole tööandja haigushüvitise väljamakse) + sotsiaalmaks + tööandja poolt tasutud töötuskindlustusmakse.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Kui sulgeda põlevkivitööstus, tuleb leida lahendused, et need suured muutused ei tooks inimeste jaoks kaasa raskusi, kirjutab Siim Espenberg.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
Subsets and Splits
No community queries yet
The top public SQL queries from the community will appear here once available.