messages
listlengths 2
2
| origin
stringclasses 4
values |
|---|---|
[
{
"content": "Loe uudis läbi ning loo sellele fantaasiarikas ja pikk lause, mis võiks uudist tutvustada.\n\n## Pealkiri:\n\nAndrus Veerpalule määrati kaheaastane tegutsemiskeeld\n\n## Põhitekst:\n\nRahvusvahelise Suusaliidu (FIS) sõnul rikkus Veerpalu nende antidopingu reegleid, aidates vahendada ja varjata keelatud ainete kasutamist. Rikkumisest tulenevalt ei tohi Veerpalu kuni 2023. aasta 17. märtsini FIS-i egiidi alla kuuluvatel võistlustel ei treeneri ega sportlasena osaleda. Veerpalu CAS-i otsust ei apelleerinud.\n\nAndrus Veerpalu osales treenerina 2019. aasta suusaalade maailmameistrivõistlustel Seefeldis, kus viidi läbi operatsioon \"Aadrilaskmine\", mille käigus paljastati laiaulatuslik dopinguvõrgustik. Saksa spordiarst Mark Schmidt oli vahendanud mitmele MM-il osalenud suusatajatele veredopingut, sealhulgas Team Haanja suusaklubi sportlastele Andreas Veerpalule, Karel Tammjärvele ning Andrus Veerpalu juhendatud Kasahstani koondislasele Aleksei Poltoraninile. Schmidti kontakti vahendas suusatajatele Mati Alaver.\n\nAndrus Veerpalu, keda süüdistatakse Innsbrucki prokuratuuri poolt spordipettuses, lasi süüdistuse järgi 22. veebruaril 2019 Seefeldi MM-i ajal oma hotellituppa sisse kasahhi suusataja Aleksei Poltoranini ja dopinguvõrgustiku ninamehe Mark Schmidti isa Ansgard Schmidti, et nad saaksid veredopinguga tegeleda. Algselt eelmise aasta 16. novembril toimuma pidanud Veerpalu kohtuistung lükati koroonaviiruse pandeemia tõttu määramata ajaks edasi.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Rahvusvahelise Spordiarbitraaži (CAS) antidopingu osakond leidis Andrus Veerpalu olevat süüdi organiseeritud dopinguskeemis osalemises ning määras kahekordsele olümpiavõitjale kaheaastase tegutsemiskeelu.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Tutvu uudise pealkirja ja põhisisuga. Kasuta neid fakte, et luua pikk ja sisutihe lause, mis toimib loo sissejuhatusena.\n\n## Pealkiri:\n\nReedel Sirbis: võrdõiguslikkus filmimaailmas, ravimtaimed, võim ja sugu\n\n## Põhitekst:\n\nSel reedel Sirbi vahel Eesti Kultuurkapitali 2021. aasta I jaotuse vihik.\n\nOn vaja ainult ühte head näidet! Merle Karro-Kalberg intervjueeris Marek Rannalat. Marek Rannala: \"Usku, et autoliikluse kasv on paratamatu, levitatakse visalt ja järjekindlalt. Selle pidurdamist peetakse soovunelmaks.\"\n\nMarek Rannala on nii mõneski mõttes linnaplaneerijatele, arhitektidele ja maastikuarhitektidele olnud õlekõrs, kes muidu autokeskse liikluse planeerimise maailmas on pakkunud liiklusinseneri tuge hea, see tähendab, jalakäija- ja rattasõbraliku elukeskkonna kavandamisel. Marek on koostanud liiklusuuringuid, teinud strateegilist planeerimist, tegelenud ka autoliikluse modelleerimisega (selliseid spetsialiste saab Eestis kahe käe sõrmedel üles lugeda). Ta on aidanud argumenteerida laia autokeskse Reidi tee vastu ja peatänava poolt. Märtsi lõpus tegi ta ettekande arenguseire keskuse seminaril \"Kas 21. sajand on kohalolemise sajand?\".\n\nAIRI TRIISBERG: Kunstivaldkonna baas on rahastamata\n\nMaarin Ektermann: \"Kunstiväli on nüüdseks niivõrd mitmekesine ja professionaalne, et kulka vahenditest lihtsalt ei jätku enam selle kõige toetamiseks!\"\n\nSel sügisel valitakse taas Eesti Kultuurkapitali sihtkapitalide uued nõukogud. Praegusesse (2019–2021) kujutava ja rakenduskunsti (KuRa) sihtkapitali nõukogusse kuuluvad Maarin Ektermann (esinaine, kunsti sihtkapitali esindaja kulka nõukogus), Indrek Grigor, Indrek Köster, Kaire Rannik, Sten Ojavee, Anne Parmasto ja Mari Vallikivi. Kultuurkapital täidab kunstivaldkonna rahastajana keskset rolli, seega on töötingimuste parandamine suurel määral kulka kätes. Vestlusringis sihtkapitali liikmete Maarin Ektermanni, Indrek Grigori, Kaire Ranniku ja Mari Vallikiviga keskenduti küsimusele, mida saab või ei saa kulka kaudu muuta.\n\nMART KULDKEPP: Eesti ajaloo marginaalidest\n\nAjalugu on kasulik vaadelda võimalikult mitmekesistest vaatenurkadest, mis kõik võivad öelda midagi teistsugust ja harjumuspäratut.\n\nOma 1991. aastal ilmunud Aleksander Keskülast rääkivas artiklis kirjutab Olavi Arens, et \"Eesti ajaloos on olemas väike Kesküla-probleem\", pidades silmas seda, et Kesküla omapärase isiku ja tegevuse kaudu annab valgustada tema eluajal ja osalusel aset leidnud pöördelisi ajaloolisi sündmusi – olgu selleks 1905. aasta revolutsioon või Eesti iseseisvumisprotsess – mõnevõrra teistsuguse ja harjumuspäratu nurga alt.\n\nEre kujund, elitaarsus ja totalitarism. Taavi Hark intervjueeris viiuldajast heliloojat Mihkel Keremit.\n\nMihkel Kerem: \"Kõigile justkui meelepärase crossover 'iga kedagi kontserdimajja juurde ei too ja need, kes enne seal käisid, enam ei tule.\"\n\nViiuldajast helilooja Mihkel Keremi loomingu toekasse hulka kuulub kolmekohaline arv teoseid. Kõige rohkem on ta komponeerinud kammermuusikat, milles on kesksel kohal keelpillid. Sümfoonilise muusika ja instrumentaalkontsertide kõrval on Kerem kirjutanud koguni kümme keelpillikvartetti, sonaate viiulile ja klaverile, sonatiine sooloviiulile ning peotäie klaveriteoseid. Viiele sümfooniale tuli hiljuti lisa: seljataguse nädala lõpus sai Venemaal Kislovodskis esiettekande Keremi kuues sümfoonia.\n\nPANOS KOTZATHANASIS: Skandaalid ja katse need seljatada\n\nOscarite määramisel on küll tänu Ameerika filmiakadeemia põhjalikele ümberkorraldustele astutud tubli samm võrdõiguslikkuse suunas, aga Aasia seisukohalt on tänavugi mitmeid valupunkte.\n\nKui \"Parasiit\" võitis eelmisel aastal neli Oscarit, hõlmas selle sündmuse järellainetus kogu filmitööstuse. Esialgne üllatus andis mõne aja pärast teed tervele hulgale küsimustele, kuidas sai midagi sellist üldse juhtuda sai (rääkimata president Trumpi hämmingust 2). Ilmselgelt oli \"Parasiidi\" meeskond ära teinud suurepärase lobi- ja promotöö, kasutanud ära nii režissöör Bong Joon-ho kui ka näitleja Kang Ho-songi (ning ka tõlgi ülesannetes Sharon Choi) karismaatilisuse. Siiski jääb õhku küsimus, kuidas sai grupp inimesi (Ameerika filmiakadeemia), kellele heideti 2016. aastal ette, et teist aastat järjest lähevad näitlejanominatsioonid vaid valgetele, hääletada seejärel korea filmi poolt. Sellest tulenevalt tõstatub ka teine küsimus: kas filmiakadeemias ollakse nüüd rassismist võitu saanud? Kas me näeme ka edaspidi Aasia filme auhindu saamas või oli \"Parasiit\" anomaalia? Ja kuidas on kõige sellega seotud hiljutine rünnakulaine Ameerika asiaatide vastu? Või skandaalne kõmu \"Minari\" ja \"Paremate päevade\" 3 tänavuste nomineeritute ümber?\n\nENRIKO MÄSAK: Konrad Mäe mälestamise paradoks\n\nMida me ikkagi teeme, kui mälestame? Kui Tartus on tõesti vaja Konrad Mäe mälestus jäädvustada, siis mis on selles monumentaalset?\n\nKunst on väga tõsine asi, on alati olnud, juba aegade ja kunsti algusest. Kes selles kahtleb, võib uuesti läbi vaadata Konrad Mäe loomingu ja öeldus veenduda. Paraku on seejuures irooniline, et just Tartu Raekoja platsile maalikunstniku mälestuseks paigutatava monumendi konkursiga on avalik skulptuur omandanud üha poliitilisema tähenduse ja irdunud esteetilisest. Kui traditsioonilised retoorikavõtted hakkavad ammenduma, võib alati mõne avaliku skulptuuri püstitada.\n\nKAARINA REIN: Solaarne metafüüsika 200aastases Kreekas\n\nOdisseas Elitise sõnul peaks ideaalne luuletus olema päikesesüsteemi miniatuur ne koopia, kus valitseb totaalne rahu, igavikulisus ja kestab lakkamatu igavene liikumine.\n\nKreeka iseseisvuspäeva 25. märtsi tähistatakse nii Kreekas, Küprosel kui ka mujal maailmas. Pandeemiale vaatamata oli tänavu põhjust teha seda pidulikumalt, sest Osmanite riigist lahkulöömiseks kavandatud ülestõusu algusest möödus hiljuti 200 aastat. Võitlus võõrvõimu vastu algas 1821. aastal küll juba mõnevõrra varem, kuid 25. märtsil haaras see kogu Peloponnesose poolsaare. Oluline on seegi, et sel kuupäeval langevad kokku nii rahvuspüha kui ka kirikupüha paastumaarjapäev.\n\nMÄRT LÄÄNEMETS: Aasia sajand II I. Kõrgtehnoloogia ja koonduslaagrid\n\nL ääs alahindas Hiina kommunistliku partei autokraatliku traditsiooni tugevust ja jäikust ning pimestatuna kasumiihast ja soovmõtlemisest ei osanud või ka ei tahtnud Hiina eesmärke läbi näha.\n\nUue lootuse Hiina kiiremaks ja tõhusamaks lõimumiseks vaba maailmaga andis interneti ja digitehnoloogia levik. Läänes usuti, et internet avab seni autokraatliku riigi kontrolli all olevatele hiinlastele ja teistele Hiina rahvastele akna maailma, vabastab nende mõtlemise ning riigil ja kommunistlikul parteil ei jää muud üle, kui liberaliseerimisega kaasa minna, et rahva vaba mõtlemine neid minema ei pühiks. Levinud kõnekäänu järgi olevat ju interneti kontrolli alla saamine sama lootusetu ettevõtmine kui püüda tarretist seina külge naelutada.\n\nAIN RAAL, KRISTEL VILBASTE: Eesti ravimtaimed est\n\nX I osa. Milles peitub üheksavägise vägi ehk Kas väetud vägilased või vägevad väekad\n\nTaimede väega oleme kõik kokku puutunud. Kas või siis, kui õitsev toomingasalu meid enda juurde meelitab, nii et me arugi ei saa, mis meil arus on. Või paneb väike piibeleht meid käpuli laskuma ja oma õrnasid kellukaid puudutama. Esimest korda puisniidu salasopis kuldkingi nähes läheme täiesti pöördesse. Pole vist mõtet rääkida sellest, kuidas jõulude ajal ümber kuuse tantsime või Tamme-Lauri tamme alla sattudes häält tasandame ja tahtmatult selja vastu igivana tüve sirutame. Mismoodi seda mõõta ja mis on selle ühikuks? Öeldakse, et väikesed mateeriaühikud ongi teadlased välja mõelnud selleks, et ära seletada maailma see osa, mida inimaju ei mõista, aga religioosses maailmas jumalaväena kirjeldatakse.\n\nPIRET KARRO: VÕIM JA SUGU. Kuidas patriarhaat mehi rõhub\n\nOhvri süüdistamine on üks kahjulik tendents vägivallakuritegude käsitlemisel, sellele on Eestis viimased ajal üha enam tähelepanu pööratud. Aga-mis-tal-seljas-oli-tüüpi küsimustest salakavalamadki on tihti näiteks autoavariisid kajastavad pealkirjad: \"Naine jäi auto alla\", selle asemel et pealkirjastada \"Joobes mees ajas naise alla\". Sama on lähisuhtevägivalda kajastavate artiklitega: piltidel on tihti oma nägu löögi eest kaitsev naine, selmet lööja mees. Hiljuti välja tulnud üleeuroopalise ohvriuuringu põhjal võib väita, et umbes kümnendik Eesti meestest on vägivaldsed. Kes nad on? Vägivallapandeemia lõpetamiseks tuleb tegeleda kuritegude toimepanijatega.\n\nArvustamisel\n\nMargarita Karapanu\" Kassandra ja hunt\"\n\nJohn Dos Passos e \"42. laiuskraad\"\n\nWalter Dehio \"Erhard Dehio. Suurettevõtja ja poliitikuna vanas hansalinnas Tallinnas\"\n\nJaanus Paali \"Trepist üles, trepist alla …\"\n\nMari Saarepera ja Tauri Mae näitus \"Võrdne, mitte võrdne!\"\n\nERSO \"Romantika\" sarja kontsert \"Teekond\"\n\nfestivali \"Klaaspärlimäng\" kontsert \"… et hing sees\"\n\netenduskunstide festival \" Made in Estonia maraton\"\n\nZürichi ooperimaja Junior Balleti \"Impulss\"\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Tutvustame 16. aprilli Sirpi.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Loe artikli pealkiri ja sisu, seejärel loo pikk ja põnev lause, mis võiks olla artikli sissejuhatus.\n\n## Pealkiri:\n\nTreier sai Euroliiga veerandfinalisti vastu punktid kirja\n\n## Põhitekst:\n\nLigi viis minutit enne kohtumise lõppu juhtis Milano vaid 64:62 ning minut enne lõpuvilet 80:73, kirjutab Korvpall24.ee.\n\nKaspar Treier teenis mänguaega 13 minutit ja viskas kaks punkti (kahesed 1/3, kolmesed 0/3). Lisaks võttis ta kolm lauapalli, andis kaks korvisöötu, tegi ühe vaheltlõike, ühe pallikaotuse ja ühe isikliku vea.\n\nTurniiritabelis asub Sassari 14 võidu ja üheksa kaotusega viiendal kohal. Milano on 19 võidu ja kuue kaotusega teisel positsioonil.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Kaspar Treieri koduklubi Sassari Dinamo oli kolmapäeval Itaalia korvpalli kõrgliigas võõrustamas sealset tippklubi ja käimasoleval hooajal ka Euroliigas veerandfinaali pääsenud Milanot, kellelt tuli vastu võtta 73:85 (15:19, 18:21, 18:21, ) kaotus.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Tutvu artikli sisuga ja loo sellele pika lausega sissejuhatus, mis köidab lugeja tähelepanu.\n\n## Pealkiri:\n\nJaapani kõrge poliitik: viirus võib sundida Tokyo olümpiat ära jätma\n\n## Põhitekst:\n\n\"Me peame tühistama kõhklemata, kui see pole enam võimalik,\" tsiteeris uudisteagentuur Jiji Press neljapäeval liberaaldemokraatliku partei (LDP) peasekretäri Toshihiro Nikai sõnu.\n\n\"Kui nakkused levivad olümpia tõttu, siis ma ei tea, mille jaoks olümpia on,\" lisas Nikai, kes on võimupartei tähtsuselt teine poliitik.\n\n\"Me kindlasti tahame teha sellest eduloo, kuid lahendada on palju küsimusi,\" tsiteeris päevaleht Mainichi kõrge poliitiku sõnu 99 päeva enne pandeemia tõttu juba aasta võrra edasi lükatud mängude kavandatavat avamist 23. juulil.\n\nKoroonanakkuste arvu suurenemine teeb Jaapanis tõsist muret. Viimastel päevadel on Osakas tuvastatud rekordiliselt nakatunuid ning valitsus oli sunnitud andma korralduse uuteks piiranguteks vaid mõni nädal pärast pandeemiaga seotud tervishoiu eriolukorra tühistamist.\n\nOlümpiamängude korraldajad kinnitavad, et neid on endiselt võimalik turvaliselt läbi viia.\n\nArvamusuuringud aga näitavad, et enamik jaapanlasi sooviks olümpia uut edasilükkamist või hoopis ärajätmist.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Tokyo olümpiamängud tuleb ära jätta, kui nende korraldamine pole enam võimalik seoses koroonanakkuste arvu tõusuga, hoiatas Jaapani võimupartei kõrge liige.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Tutvu uudise pealkirja ja põhisisuga. Kasuta neid fakte, et luua pikk ja sisutihe lause, mis toimib loo sissejuhatusena.\n\n## Pealkiri:\n\nHiina suursaadik: väide uiguuride genotsiidist on naeruväärne vale\n\n## Põhitekst:\n\nSaadik kirjutab, et Xinjiangi Uiguuri autonoomses piirkonnas olevat varem olnud raskused ja mahajäämus, mis nüüd on asendunud õitsengu ja progressiga.\n\n\"Majanduslik õitseng ja sotsiaalne areng on olnud muljetavaldav ning inimesed elavad ja töötavad rahus ja õnnes. Nüüd aga kasutatakse Xinjiangist rääkides selliseid sõnu nagu \"kontsentratsioonilaager\", \"genotsiid\" ja \"sunnitöö\" ning need on palju tähelepanu äratanud.\"\n\nSaadiku väitel on tegemist \"sajandi naeruväärseima vale ja kuulujuttudega\", millele järgneb pikk jutt sellest, kuidas pahatahtlike poliitiliste manipulatsioonidega olevat piirkonnale genotsiidi silt külge kleebitud. Suursaadik tsiteerib ühtlasi piirkonna kohta kiidusõnu selliste riikide suursaadikutelt nagu Pakistan, Nepal, Armeenia ja Tadžikistan.\n\nSelliste reklaamtekstide avaldamine Hiina võimude poolt pole siiski midagi ebatavalist - selliseid massiivseid reklaamtekste avaldatakse näiteks ka Ameerika väljaannetes. Meediaväljaannetele on sellised reklaamtekstid tänuväärne sissetulekuallikas, sest reeglina makstakse nende eest täishinnakirja alusel.\n\nUiguuridega Hiinas toimuv on pälvinud maailmas teravat kriitikat. Näiteks Eesti peaminister Kaja Kallas ütles küll veel opositsioonipoliitikuna eelmisel suvel, et Hiina käitumine oma moslemitest rahvusvähemuse uiguuridega meenutab Natsi-Saksamaa hävitustööd juutide kallal.\n\n\"See on kohutav, mis Hiina teeb uiguuridega. Kõik need paralleelid, mis tekivad Natsi-Saksamaa ja juutidega, on väga hirmutavad,\" ütles Kallas ERR-i veebisaates\"Otse uudistemajast\".\n\nInimõigusorganisatsioonide ning Läände põgenenud uiguuride väitel on Hiina käivitanud riigi loodeosas Xinjiangi provintsis kampaania, mille käigus seal elavaid uiguure piinatakse, näljutatakse, vägistatakse ja steriliseeritakse, et nende rahvuslik identiteet hävitada. Väidetavalt hoitakse vangilaagrites miljonit uiguuri, et neid Hiina väitel islamiäärmuslusest ümber kasvatada.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Hiina suursaatkond Eestis ostis neljapäevases Õhtulehes lehekülje suuruse reklaamteksti, kus suursaadik Li Chao kirjutab, et väited Uiguuri autonoomses piirkonnas toime pandud genotsiidist ja sunnitööst olevat naeruväärne vale.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Vaata läbi uudise pealkiri ja tekst ning loo loov sissejuhatav lause, mis haakub artikli sisuga.\n\n## Pealkiri:\n\nOtse kell 12: valitsuse pressikonverentsil Kallas, Aab, Kiik ja Kruuse\n\n## Põhitekst:\n\n\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Kell 12 algaval valitsuse virtuaalselt pressikonverentsil osalevad peaminister Kaja Kallas, riigihalduse minister Jaak Aab, maaeluminister Urmas Kruuse ning tervise- ja tööminister Tanel Kiik. ERR.ee näitab pressikonverentsi otseülekandes.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Vaata läbi uudise pealkiri ja tekst ning loo loov sissejuhatav lause, mis haakub artikli sisuga.\n\n## Pealkiri:\n\nNarvas on tühje kortereid kardetust vähem\n\n## Põhitekst:\n\nNarva elanikkond väheneb iga aastaga umbes tuhande inimese võrra ja eeldatavasti peaks Narvas iga aastaga jääma tühjaks vähemalt paarsada korterit. Samas, nagu näitas elektritarbimise uuring, on tegelik olukord arvatust hulga parem. Elektri null-tarbimisega kortereid on vaid üks protsent ja vähese tarbimisega kortereid, kus elektrikasutus jääb alla 100 kWh aastas, alla viie protsendi.\n\n\"Tegelikult uuringu tulemused andsid rahustava tulemuse, et meil siiski on alla viie protsendi linna korterifondist tühje kortereid. See ei ole väga ehmatav tulemus, et meil tühje korterelamuid jääks linnapilti, mille lammutamisega peaks näiteks tegelema,\" ütles Narva linnavalitsuse arhitektuuri- ja linnaplaneerimise ameti direktor Kaie Enno.\n\nEnno hinnangul on tühje eluruume oodatust vähem seetõttu, et Narva korterid oli ülerahvastatud.\n\n\"Mitmed leibkonnad elasid ühes korteris ennem ja kui kortereid vabaneb, siis leibkonnad leiavad võimaluse kasutusele võtta need tühjaks jäänud korterid.\"\n\nKuigi tühjade korterite protsent on väike, siis arvuliselt on neid Narvas siiski päris palju. Elektri null-tarbimisega kortereid on 350 ja seal, kus elektrit tarbiti aastas wifi-ruuteri toite jagu, tervelt poolteist tuhat. Kinnisvarafirma Domus kinnisvara Narva regiooni juhi Aleksandr Bogensi hinnangul on nii suur tühjade korterite hulk Narvas tema jaoks üllatav, kuid vaevalt, et paar tuhat korterit ühekorraga müüki paisatakse.\n\n\"Mina usun, et need on ikkagi korterid, mida omanikud kasutavad harva, aga kasutavad. Kas nad töötavad Tallinnas, Rootsis või Soomes ja see on neile mugavam, kui saada praegu mingi raha selle korteri müügi eest ja siis elada hotellis või booking-korteris.\"\n\nBogensi arvates ootavad tühjade korterite omanikud paremaid aegu.\n\n\"Ma usun, et kui koroonakriis on läbi ja piirid on jälle avatud, siis Venemaa elanikud ja turistid hakkavad reisima Eestisse palju suuremas mahus, kui see oli enne kriisi ja sellel juhul osa nendest korteritest ilmselt lähevad lühiajaliseks üüriks.\"\n\nNarva linnavalitsus tellib korteriomandite elektritarbimise uuringuid VKG Elektrivõrkudelt alates 2015. aastast. Uuringu tulemusi kasutatakse uue üldplaneeringu koostamisel, mis peaks arvestama Narva elanikkonna kahanemise suundumust.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Narvas on ligi paar tuhat korterit, mis aasta läbi tühjana seisavad või kus inimesed vaid lühikest aega elavad. Narva linnavalitsuse tellitud elektritarbimise uuring näitas, et tühjade korterite osakaal on arvatust siiski hulga väiksem.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Pärast artikli pealkirja ja põhiteksti lugemist kasuta oma loovust, et koostada sisutihe ja pikk sissejuhatav lause.\n\n## Pealkiri:\n\nRein Lang: NETS-i eelnõu oleks võinud ka kirjutamata jääda\n\n## Põhitekst:\n\nKuidas teie suhtute nendesse juba kaks nädalat igapäevaselt toimunud meeleavaldustesse, mille ajendiks on eelkõige hirmud, et politseile antakse liigselt võimu ja vaba voli?\n\nSee, kuidas mina nendesse meeleavaldustesse suhtun, ei puutu niivõrd asjasse, kui see, et igal inimesel on õigus vabalt meelt avaldada, ükskõik millal ja ükskõik, mis vormis, kui ta sellega ei riku avalikku korda. See on üks demokraatliku riigi põhialuseid - õigus avaldada meelt.\n\nMa olen häiritud rohkem sellepärast, et need meetmed, mida Eesti politsei kasutusele võttis selleks, et seda avalikku korda tagada, olid minu arvates täiesti proportsioonist väljas.\n\nJa siin astubki mängu üks Euroopa Liidu väga selge õiguslik printsiip, mille nimi ongi proportsionaalsuse printsiip, ehk kõik avaliku võimu poolt kasutusele võetavad meetmed peavad olema proportsioonis, õiges suhtes selle saavutatava eesmärgiga. Ja kui saavutatav eesmärk on selles, et inimesed ei koguneks külg-külje kõrval mingitesse suurtesse rühmadesse, mis on nakkushaiguse vältimiseks vajalik, siis selleks ei pea tingimata kaasama koeri ja automaatureid. See sarnaneb olukorraga, kui taskuvarast aetakse mööda Viru tänavat taga tankiga.\n\nSee oli minu meelest selge viga politsei poolt. Ja mind ka ei veena eriti need selgitused, et tegemist oli taktikalise võttega. Kõike saab teha palju viisakamalt ja arukamalt ja mitte nii, et see solvab paljusid neid, kes seal meelt avaldasid.\n\nSeal on ka neid inimesi sekka sattunud, kelle eesmärk ongi lamenti lüüa ja valetada jne. Aga neid kõiki ei saa kohelda võrdselt ja nii, et ajada neid märulipolitseiga eemale.\n\nKas on võimalik, et politsei lähtus antud juhul mingist ohuhinnangust, sest meeleavaldus ju järjest kasvas, samal ei olnud seal kindlat juhti, piirangutest ei peetud kinni ja oli ka provokatiivset käitumist?\n\nKõike tuleb vaadata ajas ja ruumis. Mina olen lihtne meediatarbija, mina loen, et ei ole tegemist mingi Kremli õhutatud mässuga. Siis ma loen seda, et seal on väga palju inimesi, kes on sattunud sinna täiesti juhuslikult.\n\nKui kogu see avalik informatsioon panna ühele poole ja teise poole need politsei meetmed, siis mina teen sellest järelduse, et tegemist on ebaproportsionaalse ettevõtmisega.\n\nMinu hinnangul just see põhjustabki paljudes inimestes seda trotsi ja ka soovi tulla ise välja. Niisugused jõuvõtted alati provotseerivad ka teist poolt mingisugustele võtetele, mida ma tegelikult ei taha saada.\n\nJuhul kui politseil on mingit teist informatsiooni, et tegemist oli väga selge ohuga Eesti põhiseaduslikule korrale, siis on muidugi teistsugune olukord, aga keegi ei ole seda seni väitnud.\n\nKust läheb see piir, kus tõepoolest tuleks politseil suurte jõududega meeleavaldusse sekkuda?\n\nKui keegi hakkab ohustama teiste inimeste vara või tervist, siis loomulikult peab politsei sekkuma. Kui sellist käitumist ei ole ja pole ka ohtu sellisele käitumisele, siis on tegemist rahumeelse kogunemisega, milleks on põhiseaduslik õigus igal inimesel.\n\nKas meeleavaldustele tuleks praeguses viirusekriisi olukorras kehtivat kogunemispiirangut arvestades teha mingi erand?\n\nSee on väga hea küsimus. Nii päris lambist sellele vastata on väga raske. Lähtuma peab ikkagi ühest eeldusest, et inimestel on kogunemisvabadus ja õigus oma meelt avaldada. Seni on Eestis ju tõlgendatud seda selliselt, et spontaanne meeleavaldus ei vaja ka mingit eriluba. Eriluba on vaja siis, kui meeleavalduse korraldajad näevad ette mingisuguste rajatiste püstitamist, võimenduse üles panekut, mingi ajutise lava püstitamist. Ja see on ka mõistetav, sest see väga suure tõenäosusega häirib teiste inimeste igapäevast rutiini, liiklemist, autodega sõitmist jne.\n\nAga kui niisugune õigus on olemas, siis see õigus peaks olema ikka üsna absoluutne. Ei saa ju olla nii, et kui politsei näeb tänaval, et ootamatult üle kümne inimese on samal territooriumil, siis öeldakse, et tuleb laiali minna. Minu arvates see ei ole õige.\n\nAga lõppkokkuvõttes on ikkagi palju kinni inimeste enda terves mõistuses. Kui on väga selgelt öeldud, et hoidke kahemeetrist vahet ja ärge rohkem kui kümnekesi kogunege mingile territooriumile, siis on ju mõistlik sellest kinni pidada.\n\nAlguses jäi ka mulje, et sellest peetigi kinni. Probleemid hakkasid seal tekkima natuke hiljem, kui juba avalik võim hakkas kasutama meetodeid, mida poleks pidanud kasutama.\n\nKui meeleavaldusel hakkavad kõlama üleskutsed, mis võivad kahjustada inimeste tervist, olgu selleks siis viirusekriisis distantsihoidmisest või maskikandmisest loobumine või sootuks MMS-i tarvitamine, siis kuidas peaks sellesse suhtuma?\n\nKujutage nüüd ette, et keegi läheb mööda tänavat, lumelabidas käes ja sinna peale on kirjutatud, et jooge soolhapet, siis ma arvan, et seda inimest ei pea kohe tingimata tsemendi peale viima. See on ka vabadus oma arvamusi avaldada. Nii nagu igaühe vabadus on seda võtta tõsiselt või mitte.\n\nTe arutasite koos Väino Koorbergiga sel teemal Kuku raadio saates \"Olukorrast ajakirjanduses\" ja seal jäi kõlama mõte, et mistahes protestivat ja kasvõi vandenõuteooriaid levitavad gruppi ei tohiks marginaliseerida ega mõnitada. Sest neid marginaliseerides, me tegelikult radikaliseerime neid ja nad kinnistavad end veelgi sügavamalt oma kaevikusse.\n\nEi maksa arvata, et Toompeal praegu meelt avaldavad inimesed kujutavad endast mingit homogeenset inimrühma, et neil kõigil oleks üks ja seesama huvi või üks ja seesama tõekspidamine.\n\nSeal on väga palju erinevaid inimesi väga paljude erinevate soovidega ja me ei saa neid kõiki sildistada, kas kloorijoojateks või MMS-i tarbijateks või maskivastasteks.\n\nSee on minu meelest olnud ka ajakirjanduse väga suur viga.\n\nViimased uudised räägivad meile sellest, et protesti põhjustanud nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse (NETS) eelnõu osas jõudsid erakonnad kompromissile. kas nüüd hakkavad protestid vaibuma või leitakse teised põhjused meele avaldamiseks?\n\nMa kordan, et need inimesed, kes seal Toompeal meelt avaldasid, ei kujuta endast mingit homogeenset rühma, seal on paljudel erinevad arvamused. Ma kujutan ette, et üle 90 protsendi meelt avaldanud inimestest pole seda eelnõud kunagi lugenud.\n\nNüüd, kas see kompromiss, mis Toompeal erinevate poliitiliste jõudude vahel on tehtud, viib selleni, et igasugused meeleavaldused vaibuvad, seda ma hästi ei usu. Niikaua kuni on avalik võim inimestele kehtestanud inimestele mingeid liikumispiiranguid, nende igapäevase toimetamise piiranguid ja ka majandustegevuse piiranguid, on loomulikult palju neid inimesi, kes tunnevad end sellest riivatuna ja tunnetavad ka mingit ebaõiglust.\n\nEbaõigluse vastu meele avaldamine on täiesti normaalne asi demokraatlikus ühiskonnas.\n\nJa mida te sellest NETS-i eelnõust endast arvate?\n\nMis puudutab seda eelnõud, siis juristina on minu hinnang selline, et selle eelnõu oleks võinud ka vabalt kirjutamata jätta.\n\nOleks saanud ka vabalt eesmärgipäraselt tegutseda ka ilma selle eelnõuta. See on jällegi üks hea näide sellest, kuidas tahetakse, et saab parem, aga välja kukub nagu alati.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Mitmekordne minister ja riigiõiguse asjatundja, staažikas Reformierakonna liige Rein Lang kritiseeris politsei tegutsemist nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse (NETS) eelnõu vastastel meeleavaldustel. Eelnõu ise oleks tema hinnangul võinud vabalt ka sündimata jääda.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Loe uudis läbi ning loo sellele fantaasiarikas ja pikk lause, mis võiks uudist tutvustada.\n\n## Pealkiri:\n\nBiden ja Merkel kutsusid Venemaad vähendama vägesid Ukraina piiril\n\n## Põhitekst:\n\nAmetkonna teadaande kohaselt jõudsid mõlema riigi liidrid telefonikõnes üksmeelele, et Venemaa vägede vähendamine Ukraina piiril tooks kaasa pingete languse kogu regioonis.\n\nUkraina julgeolekuteenistus (SBU) viib Hersoni oblastis läbi ulatusliku mitmeetapilise terroritõrjeõppuse, ütles SBU pressikeskus varem päeval. Õppus keskendus rannikualale ja piirile Krimmiga ning sellest võtavad osa SBU, relvajõudude, piirivalveteenistuse, politsei ja riikliku eritransporditeenistuse üksused.\n\nHerson asub 2014. aastal Venemaa poolt annekteeritud Krimmi piiril. Teisipäeval teatas Ukraina poolteist kuud kestvate terroritõrjeõppuste algusest Venemaa piiril asuvas Harkivi oblastis.\n\nKa USA välisminister Anthony Blinken ja NATO peasekretär Jens Stoltenberg rääkisid kolmapäeval Brüsselis kohtudes vajadusest, et Venemaa lõpetaks sõjalise kohaloleku suurendamise Ukraina piiril.\n\n\"Nad arutasid pakilist vajadust, et Venemaa peataks agressiivse üksuste koondamise Ukraina piirile ja okupeeritud Krimmi,\" märgiti pressiavalduses. \"Välisminister ja peasekretär jõudsid üksmeelele, et NATO jaoks on äärmiselt tähtis jätkata Ukraina toetamist.\"\n\nSaksamaa süüdistas varem päeval vägesid Ukraina piirile koondavat Venemaad kolmapäeval provotseerimises.\n\n\"Minu mulje on, et Venemaa pool teeb kõik, et provotseerida reaktsiooni,\" lausus Saksa kaitseminister Annegret Kramp-Karrenbauer avalik-õiguslikule telekanalile ARD.\n\n\"Üheskoos Ukrainaga, ei lase me end sellesse mängu tõmmata,\" lisas ta.\n\nVenemaa kasvav kohalolek Ukraina piiril on põhjustanud Läänes viimastel päevadel muret. Ühendriikide sõnul on Vene sõdureid piiril rohkem kui kunagi varem pärast 2014. aastat, mil puhkes sõda Kreml-meelsete separatistidega.\n\n\"Ukraina on seni reageerinud mõõdukal viisil. Oleme Ukrainale pühendunud, see on väga selge,\" märkis Kramp-Karrenbauer.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "USA president Joe Biden ja Saksamaa liidukantsler Angela Merkel kutsusid kolmapäeval Venemaad üles vähendama vägesid Ukraina piiril, teatas kantsleri ametkond.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Loe hoolikalt uudise pealkiri ja sisu ning kirjuta artiklile pikk sissejuhatav lause, kasutades oma kujutlusvõimet.\n\n## Pealkiri:\n\nToomi koduklubi teenis Saksamaa esiliigas kolmanda järjestikuse võidu\n\n## Põhitekst:\n\nEmsdetten pääses avapoolajal 15:10 juhtima, kuid puhkama mindi viigiseisul. Teise pooltunni alguses sai Emsdetten ette 21:17 ja hiljem 26:22 ning võttis kolmeväravalise võidu. Toomi arvele protokolli märkeid ei tehtud, kirjutab Käsipall24.ee.\n\nKolmanda järjestikuse võidu võtnud Emsdetten hoiab turniiritabelis kümnest mängust teenitud 12 punktiga kaheksandat kohta, kohtumise rohkem pidanud, kuid kolm silma vähem teeninud Hagen on 14. positsioonil.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Eesti käsipallikoondislase Karl Toomi koduklubi TV Emsdetten alistas Saksamaa meistrivõistluste esiliigas võõrsil Hageni VfL Eintrachti 31:28 (16:16).",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Pärast artikli pealkirja ja põhiteksti lugemist kasuta oma loovust, et koostada sisutihe ja pikk sissejuhatav lause.\n\n## Pealkiri:\n\nLuts alistas tasavägises kohtumises oma eelmise koduklubi\n\n## Põhitekst:\n\nSiim Luts alustas täna endiselt Teplice pingilt, kuid sekkus juba teises kohtumises järjest mängu. Kui eelmises kohtumises sai Eesti koondise poolkaitsja kirja seitse minutit, siis täna teise vahetusmehena mängu sekkunud Luts sai kirja 16 minutit, vahendab Soccernet.ee.\n\nHooaja keskpaik on ühe mängu kaugusel, kui Teplice asub pärast tänast kümnendal positisioonil, jäädes nüüd Bohemiansist maha vaid ühe punktiga.\n\nJärgmises kohtumises võtab Teplice koduväljakul vastu 13. positsioonil asuva Olomouci Sigma.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Alles tänavu suvel vahetas Eesti jalgpallikoondislane Siim Luts Bohemiansi rohesärgi Teplice kollase oma vastu ning esimeses kohumises oma eelmise tööandja vastu suudeti võtta napp 3:2 võit.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Tutvu artikli sisuga ja loo sellele pika lausega sissejuhatus, mis köidab lugeja tähelepanu.\n\n## Pealkiri:\n\nVälisuudiste lugemissoovitus nädalavahetuseks (73)\n\n## Põhitekst:\n\nKäesoleval nädalal välismaises ajakirjanduses avaldatud artiklitest on pakkuda järgnev valik:\n\nUSA\n\nSeekord New York Timesi ülevaade vahevalimistest.\n\nIntercept: vabariiklasest rahvasaadiku asutatud inkassofirma nõuab meditsiinivõlgu välja tema enda valimispiirkonna elanikelt.\n\nTime: Texase demokraadid hoiavad hinge kinni.\n\nWashington Post: endine pikaaegne vabariiklane Max Boot kutsub kõiki oma kunagise kodupartei vastu hääletama.\n\nVox: demokraadid lubavad esindajatekoja võidu korral võtta sihikule Trumpi välispoliitika.\n\nPolitico: Trumpi kampaaniaüritused viitavad 2020. aasta plaanidele.\n\nVice Newsi meeskond esitles end Facebookile poliitreklaami ostvate senaatoritena. Facebook kiitis tehingud heaks.\n\nDaily Beast: ameeriklased on Vene trollidele lihtne saak. Veel samal teemal.\n\nNPR: järjekordne kodusõda? Lõhestunud USA elanikud on poliitilise vägivalla teemal üha pessimistlikumad.\n\nBloomberg: poliitilisest korrektsusest on saanud suurepärane relv USA vasakliberaalide vastu.\n\nAxios tegi intervjuu president Trumpiga (SIIN ja SIIN), kuid intervjuud tabas kolleegide terav kriitika, nendivad Intercept ja Observer.\n\nNBC sünnijärgsest kodakondsusest ja USA põhiseadusest.\n\nVox seletab lahti eriprokurör Muelleri vastu suunatud laimukampaania.\n\nForeign Policy: Pentagonist lahkub kolm kõrget ametnikku, taustaks on väidetavalt Mattise lähenev lahkumine.\n\nAtlantic: Pittsburghi rünnak tõi esile nii USA halvima kui ka parima külje.\n\nAssociated Press Pittsburghi sünagoogist pärast rünnakut.\n\nForeign Policy: ässituspoliitika surmavad tagajärjed.\n\nBusiness Insider: käesoleval aastal on USA-s olnud juba ligi 300 massitulistamist.\n\nBuzzfeed: 11-aastase tüdruku kallal vägivallatsenud politseinik pääses karistuseta.\n\nProPublica: miks Giuliani nii tihti endises Nõukogude Liidus käib?\n\nMedium: identiteedipoliitika on uus rassism.\n\nDaily Beast: USA ministeeriumiametnikel keelati Halloweeni puhul Trumpiks riietuda - võib rikkuda seadust.\n\nNBC, Fox News, Independent, Associated Press: Tennessee osariigis kasutati hukkamiseks taas elektritooli.\n\nVox: Elon Musk arvab, et ta sureb Marsil. Hea uudis on see, et sina ei saa seda endale lubada.\n\nAtlantic: kui terroristid suurt küberrünnakut alustavad, siis me ei näe seda.\n\nBBC: Kanadas kehtivad endiselt ammused nõidusevastased seadusesätted, mis ka praegu mõnikord kasutust leiavad.\n\nEUROOPA\n\nSpectator: kas prohvet Muhamedi nimetamine pedofiiliks peaks olema ebaseaduslik?\n\nPolitico: miks Euroopa vajab endiselt Merkelit. Veel samal teemal SIIN, SIIN ja SIIN.\n\nGuardian Merkeli taandumisest ja võimuvõitlusest CDU-s. Euractiv võimalikest mantlipärijatest.\n\nBloomberg: üks Merkeli võimalikest mantlipärijatest on ka \"päris konservatiiv\".\n\nReuters: Merkeli liitlasest ministri arvates tuleb sisserändajatele seksuaalkuritegude teemal selge sõnum edastada.\n\nSpectator: koos Merkeliga on kadumas ka tema visioon Euroopa Liidust.\n\nCapX: Merkelit peaks hindama ametiajal tehtud otsuste, mitte ametiaja pikkuse alusel.\n\nBloomberg: Merkelit ei maksa üldse veel maha kanda, parteijuhi kohast loobumine võib talle liidukantslerina vabadust juurde anda.\n\nDPA/The Local: kuidas AFD ja põgenikeagentuur Kölni büroohoonet jagavad.\n\nAFP: Macron kinnitab, et teda läbipõlemine ei ähvarda.\n\nReuters/Euractiv: Macroni poliitikastrateeg rääkis tulevikuplaanidest.\n\nDaily Beast: Brexiti suurrahastaja, Venemaaga seostatud miljardär Arron Banks võis Briti võimude hinnangul kasutada kampaania toetamiseks kellegi teise raha.\n\nBBC: Briti endine rahandusminister Osborne tunnistas Brexiti-referendumi eel tehtud vigu.\n\nGuardian: Briti võimud rakendavad happerünnakute ennetamiseks jõulisemaid meetmeid.\n\nFrance24 Iiri Vabariigi tagasi valitud poeet-presidendist maailmapoliitika kontekstis.\n\nPolitico: Belgia valitsus on Liibüa-maksete skandaali tõttu üha suurema surve all.\n\nThe Local: Veneto ja Liguuria löövad kokku tormi- ja tulvaveekahjusid.\n\nPolitico Hispaania 40-aastasest \"sügelusest\".\n\nYle: kunagine presidendikandidaat Pekka Haavisto kandideerib Soome roheliste esimeheks.\n\nIltalehti: karjala kultuuri aktivist ei saanud Soomelt ja Eestilt viisat.\n\nHelsingin Sanomat: kas Vantaa arhitekt sai jälile rahvusvahelisele pedofiilidevõrgustikule?\n\nGuardian: Stockholmi linn ütles Apple'ile \"ei\".\n\nBloomberg: Taani tegelik elu oleks ameeriklaste jaoks igal juhul üllatuseks.\n\nThe Local: Taani keskkonnaparteid süüdistatakse silmakirjalikkuses.\n\nNew York Times ja AFP Norras toimuvast NATO suurõppusest. Ja kuidas Vene riigitelevisioon teemat kajastas.\n\nTime: NATO õppusel osalenud tuhanded USA sõjaväelased tekitasid Islandil õllepuuduse.\n\nWashington Post: Eesti pakub lääneriikidele õppetunde võitluses Vene luurega.\n\nBloomberg: Poola võimupartei kaklus Brüsseliga on neile kätte maksmas.\n\nPoola Raadio: kaitseministri sõnul on Fort Trumpi rajamiseks ka USA-s toetust.\n\nEuractiv: Ungari ülemkohus mõistis kurikuulsa operaatori õigeks.\n\nPolitico Euroopa uuest geopoliitikast Serbia ja Kosovo näitel.\n\nHromadske: Sentsov kirjutas inimõiguslastele kirja.\n\nBusiness Ukraine: Ukraina põllumehed said rekorditele läheneva teraviljasaagi.\n\nMedium ja Unian: Ukraina helikopter tulistas Kiievi kontrolli all oleva Donbassi kohal alla Venemaa drooni.\n\nRaadio Vaba Euroopa: Donbassi võitlejad tulistasid alla Vene relvastust märganud OSCE drooni.\n\nNew York Times Donbassi sõjatsoonis elavatest eakatest inimestest.\n\nVENEMAA\n\nBulletin of The Atomic Scientists: INF-leppe kokkukukkumine tähendab sisuliselt ka seda, et Venemaa rikkumised muutuvad seaduslikeks.\n\nMeduza plahvatusest Arhangelski FSB hoones.\n\nForeign Policy: kuidas on \" Fake News\" vene keeles?\n\nMoscow Times: mis on Kremli jaoks kaalul USA vahevalimistel?\n\nObserver: Nõukogude luure tundis Trumpi vastu huvi juba ammu enne 1987. aastat.\n\nDeseret News ja Politico: USA suursaadik Venemaal rääkis diplomaatiast Trumpi-ajastul ning ka oma tervisest.\n\nWindow on Eurasia: üha rohkem kohtuprotsesse toimub Venemaal kinniste uste taga.\n\nMeduza Venemaa ja Hiina poolt jagatud saarest ja kunagisest keemiarelvade arendamises rolli mänginud linnast.\n\nWindow on Eurasia: Prigožini järjekordne skandaal on Putini jaoks ohtlikuks proovikiviks.\n\nNovaja Gazeta: Peterburi opositsiooniaktivist süüdistab enda vastu suunatud rünnakus \"Putini kokaga\" seotud meest.\n\nMeduza: Dagestani politseinik tulistas end kihlveo käigus pähe.\n\nNovaja Gazeta: Jaroslavli vangla piinamisjuhtumi asjus peeti kinni uus kahtlustatav.\n\nMeduza: kohus peatas Inguššia piirileppe.\n\nMoscow Times: Vene fotograaf tõlgendas Halloweeni meeleolu.\n\nWindow on Eurasia: venemaalased usaldavad CIA-d rohkem kui FSB-d.\n\nMoscow Times: Moskva linnapea tänas protestijaid nüpeldanud kasakaaktivistide juhti.\n\nLÄHIS-IDA\n\nNew York Times: miks me avaldame fotosid nälgivatest Jeemeni lastest.\n\nHill: suhted Saudi Araabiaga jäävad igal juhul keeruliseks.\n\nForeign Policy: Mohammed bin Salman pole esimene \"libareformija\" Saudi Araabias.\n\nDaily Telegraph ja AFP: Saudi Araabia hukkas vägistamise ohvriks langenud indoneeslannast koduabilise.\n\nAFP: Erdogan avas Istanbulis uue lennujaama.\n\nReuters: kuidas ISIS-e kontrolli all olnud Mosulis kultuurielu taastatakse.\n\nReuters: Taani võimud kahtlustavad Iraani luuret atentaadi kavandamises. Samal teemal veel SIIN, SIIN ja SIIN.\n\nFrance24/AFP: uuest nädalast hakkavad kehtima USA Iraani-vastased sanktsioonid.\n\nAFP: ÜRO Süüria eriesindajaks sai Norra diplomaat.\n\nJerusalem Post: kuidas eriprokurör Muellerit laimata üritanud Trumpi-aktivist Iisraeli supermodelli fotot kasutas.\n\nTimes of Israel: Abu Dhabis toimunud judoturniiril kõlas Iisraeli hümn.\n\nAASIA\n\nBBC: raporti kohaselt viivad Põhja-Korea võimuesindajad karistamatult ellu naistevastast seksuaalvägivalda.\n\nReuters: Põhja-Korea valmistab tuuma- ja raketiobjekte ette vaatlejate külaskäiguks.\n\nForeign Policy: külm sõda on tulekul ning see ei ole Hiina süü.\n\nBloomberg: Trump andis ametnikele ülesande valmistuda võimalikuks kaubandusleppeks Hiinaga.\n\nBBC: suri \"Hiina Tolkieniks\" kutsutud kirjanik Jin Yong.\n\nForeign Policy: uiguuride jaoks on Afganistan Hiinast turvalisem.\n\nBBC: kuidas Hiinas toodetud Halloweeni-kaunistus peitis meeleheitlikku sõnumit.\n\nGuardian: kuidas Jaapanis saar kaduma läks ja mida see majandusvööndile tähendab.\n\nGuardian (SIIN ja SIIN): Pakistani kõrgeim kohus tühistas jumalateotuse eest määratud surmanuhtluse, islamiäärmuslastele see samm ei meeldinud.\n\nAFP/Daily Mail: Indias kogub hoogu Zika-epideemia.\n\nAAFRIKA\n\nReuters: Prantsusmaa hinnangul ei aita Venemaa kuidagi Kesk-Aafrika Vabariiki stabiliseerida.\n\nBusiness Insider ja National Geographic: Lõuna-Aafrika ninasarvikud on taas Hiina eliidi sihtmärkideks.\n\nReuters: eSwatini kuningas hankis endale uue peaministri.\n\nLADINA-AMEERIKA\n\nVox: \"Türannia Troika\" - Bolton tegi Ladina-Ameerika teemal \"Axis of Evil\" stiilis sõnavõtu.\n\nIntercept: Brasiilia uus president Jair Bolsonaro ja valik tema enda poolt öeldud avaldusi.\n\nBusiness Insider: maailma teadlased on mures seoses Bolsonaro plaanidega Amazonase piirkonna vihmametsades.\n\nPolitico: Bolton nimetas Bolsonarot partneriks.\n\nReuters: Bolsonaro kavandab juba Washingtoni visiiti.\n\nBBC: Venezuelas loobuvad laostunud emad oma lastest.\n\nAssociated Press: Ecuadori kohus lükkas Assange'i kaebuse tagasi.\n\nAUSTRAALIA/OKEAANIA\n\nReuters: Austraalia peaministri reiting on paari nädalaga märkimisväärselt kukkunud.\n\nGuardiani ülevaade Uus-Kaledoonia iseseisvusreferendumist.\n\nAustralian ja ABC: Paapua Uus-Guinea palub Austraalialt abi relvajõudude turgutamiseks.\n\nQuartz ja Daily Mail: Antarktika baasis töötanud Vene teadlane pussitas kolleegi, kes talle raamatute lõpud ette lobises.\n\nNature: 70% planeet Maa säilinud metsikust loodusest on viie riigi territooriumil.\n\nAtlantic: kas me oleme tõesti pärast 1970. aastat hävitanud 60 protsenti loomaliikidest?\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "ERR-i uudisteportaali välisuudiste lugemissoovitus nädalavahetuseks.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Süvene uudise pealkirja ja sisu ning kirjuta sellele loole sisukas ja informatiivne sissejuhatus, mille pikkus on üks lause.\n\n## Pealkiri:\n\nVõimsalt alustanud Žalgiris hävis viimasel veerandil\n\n## Põhitekst:\n\nKohtumist suurepäraselt alustanud Leedu meisterklubi võitis mängu avaveerandi koguni 14 punktiga, kui külaliste 18 punkti vastu visati 32 silma. Teisel veerandil suutis Madridi Real küll kaotusseisu kolmele punktile vähendada, aga kolmas veerand kuulus jällegi Žalgirisele, kes võidutses numbritega 24:19. Kaunase klubi mäng lagunes aga täielikult koost viimasel veerandil, mis kaotati koguni 17 punktiga – 11:28. Lõppkokkuvõttes tuli Žalgirisel vastu võtta 79:90 kaotus.\n\nŽalgirise resultatiivseim oli 18 punkti loopinud Paulius Jankunas, kes panustas ka kolme resultatiivse sööduga. Nate Wolters lisas 16 silma, Brandon Daviese kontole kirjutati 11 punkti. Võitjatele tõi enim punkte 16 silma visanud Anthony Randolph, kellele järgnes Rudy Fernandez 15 punktiga. Gustavo Ayon panustas võitu 13 punktiga.\n\nViienda järjestikuse võidu võtnud Madridi Real asus tänase tulemusega liigatabeli liidriks. Hispaania klubi pole seni kaotanud ühtegi mängu. Ka Moskva CSKA-l on seni kirjas vaid võidud.\n\nTulemused:\n\nHimki – Gran Canaria 87:72\nBuducnost – Panathinaikos 67:72\nKaunase Žalgiris – Madridi Real 79:90\nOlimpia Milano – Anadolu Efes 81:80\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Korvpalli Euroliigas tuli Kaunase Žalgirisel vastu võtta valus kaotus, kui kodusaalis jäädi Madridi Realile alla 79:90 (32:18, 12:25, 24:19, 11:28).",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Tutvu artikli sisuga ja loo sellele pika lausega sissejuhatus, mis köidab lugeja tähelepanu.\n\n## Pealkiri:\n\nErdoğan: Khashoggi tapmise korraldus tuli kõrgeimalt tasandilt\n\n## Põhitekst:\n\n\"Me teame, et kordasaatjad on 18 kahtlusaluse seas, kes Saudi Araabias kinni võeti. Me teame ka seda, et need isikud tulid, et täita korraldus: tapke Khashoggi ja lahkuge,\" kirjutas ta lehes.\n\n\"Lõpuks teame ka seda, et korraldus tappa Khashoggi tuli Saudi valitsuse kõrgeimalt tasandilt,\" lisas ta.\n\nErdoğani sõnul \"ei uskunud ta sekunditki\", et Saudi kuningas Salman oleks andnud korralduse Khashoggi tappa. Ajakirjanik tapeti Saudi Araabia Istanbuli konsulaadis 2. oktoobril.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Korraldus tappa Saudi ajakirjanik ja režiimikriitik Jamal Khashoggi tuli ar-Riyadi valitsuse \"kõrgeimalt tasandilt\", ütles Türgi president Recep Tayyip Erdoğan reedel ajalehes Washington Post.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Loe hoolikalt uudise pealkiri ja sisu ning kirjuta artiklile pikk sissejuhatav lause, kasutades oma kujutlusvõimet.\n\n## Pealkiri:\n\nMadise: Saarde volikogu juht rikkus kinnist istungit pidades seadusi\n\n## Põhitekst:\n\nKohaliku omavalitsuse aluspõhimõte on tegevuse avalikkus, ütles Madise vallavolikogu esimehele reedel saadetud kirjas. Istungi avalikkus tähendab muu hulgas, et inimesel on õigus teda huvitavate päevakorrapunktide arutelu ja hääletust kohapeal jälgida. Kui aga külalistel palutakse istungiruumist lahkuda, riivab see nende põhiõigust vabalt saada üldiseks kasutamiseks levitatavat infot.\n\nSiiski pole õiguskantsleri seletuse kohaselt iga inimese õigus volikogu istungil viibida absoluutne. Sellele seab piirid juba istungiruumi suurus. Ent kõnealusel juhul põhjendas volikogu esimees külaliste ruumist lahkumise nõuet sellega, et volikogu peab olema otsustamisel mõjutamisest vaba ja sõltumatu.\n\nVolikogu esimehe otsus paluda külalistel saalist lahkuda oleks õiguspärane istungil korra tagamise äärmise abinõuna. Samuti oleks see õiguspärane istungi küsimuse arutelu suhtes kinniseks kuulutamise korral.\n\nTselluloositehase päevakorrapunkti arutelul külalised korda ei rikkunud ja arutelu ei kuulutatud kinniseks. Seega tegi volikogu esimees kõnealuse otsuse puhul kaalutlusvea. Kui päevakorrapunkti arutelu pole ettenähtud korras kuulutatud kinniseks ja istungil korda ei rikuta, tuleb volikogul teha avalikest huvidest lähtuvaid otsuseid istungi külaliste juuresolekul.\n\nSiiski ei pea volikogu õiguskantsleri hinnangul tselluloositehast puudutavas päevakorrapunktis vastu võetud otsust üle vaatama. Saarde volikogu otsustas 17. oktoobri istungil toetada riigi eriplaneeringut oma territooriumil ja tselluloositehase rajamise uuringuid.\n\n17. oktoobril, kui Saarde vallavoliku arutas tselluloositehase küsimust, palus volikogu esimees enne hääletust saalist välja minna kõigil külalistel, kaasa arvatud ajakirjanikel. Volikogu esimees põhjendas otsust sellega, et volikogu oleks mõjutamata ja sõltumatu.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Saarde vallavolikogu esimehe Kadri-Aija Viigi otsus saata avalikult istungilt seda jälgima tulnud inimesed välja, oli vastuolus valla põhimääruse, seaduste ja põhiseadusega, leiab õiguskantsler Ülle Madise.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Loe uudis läbi ning loo sellele fantaasiarikas ja pikk lause, mis võiks uudist tutvustada.\n\n## Pealkiri:\n\nMaailma viies reket sai Pariisis üllatuskaotuse osaliseks\n\n## Põhitekst:\n\nMaailma viiendat reketit 6:1, 6:2 võitnud venelasel kulus Zverevi alistamiseks kõigest tund ja kaheksa minutit.\n\nHatšanov alustas avasetti servimurdega, minnes kiirelt 1:0 juhtima. Kuigi Zverev murdis kohe teises geimis venelase servi ja viigistas seisu 1:1-le, kuulusid järgnevad viis geimi kindlalt Hatšanovile, kes murdis veel kolmel korral sakslase servi.\n\nKa teine sett kulges sarnaselt esimesele, kuid seekord suutis Zverev võita kaks geimi. 2:2 viigiseisule järgnevalt võitis Hatšanov neli geimi järjest, murdes seejuures kahel korral vastase servi ning võites seti 6:2.\n\nHatšanov kohtub poolfinaalis austerlase Dominic Thiemiga (ATP 8.), kes oli parem ameeriklasest Jack Sockist (ATP 23.) 4:6, 6:4, 6:4.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Pariisis jätkuval ATP Masters tenniseturniiril sepistas tõelise üllatustulemuse maailma 18. reket Karen Hatšanov, kes alistas veerandfinaalis Saksamaa esireketi Alexander Zverevi.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Süvene uudise pealkirja ja sisu ning kirjuta sellele loole sisukas ja informatiivne sissejuhatus, mille pikkus on üks lause.\n\n## Pealkiri:\n\nAasta naiseks valiti Eva Truuverk, nooreks naisettevõtjaks Ann Runnel\n\n## Põhitekst:\n\nEENA kutsus üles kõiki organisatsioone, ettevõtteid ja üksikisikuid esitama aasta naise kandidaate. Ettepanekute põhjal valis EENA juhatus välja neli tähelepanuväärset naist aasta naise 2018 nominentideks: kunstiajaloolase ja Eesti Kunstimuuseumi direktori Sirje Helme; mängufilmi \"Seltsimees laps\" stsenaristi ja režissööri Moonika Siimetsa; lasteriiete brändi Kalamaja Printsess looja Karin Raski; maailmakoristuspäeva eestvedaja Eva Truuverki.\n\n\"Mul on siiralt hea meel selle tunnustuse üle, sest olen alati jälginud aasta naise valimisi ning korduvalt rõõmuga tõdenud, kui huvitavad ja tublid naised toimetavad Eestimaal. On suur au olla üks selles väärikas seltskonnas,\" sõnas Eva Truuverk tunnustamise järel.\n\nSelle aasta septembris puhastati Truuverki meeskonna eestvedamisel 144 riiki ja maailmakoristamise päevast võttis osa 13 miljonit inimest.\n\nAasta noore naisettevõtja tiitli pälvinud Ann Runnel juhib ettevõtet Reverse Resources, mis arendab veebipõhist platvormi, mis aitab kaardistada ja suunata taaskasutusse rõivaste masstootmises tekkivaid tekstiilijääke.\n\n\"Iduettevõtluses on tavapärane, et ette tuleb nii suuremaid kui väiksemaid tõuse ja mõõnasid. Selline tunnustus ja märkamine aitab hoida motivatsiooni, sest meenutab et tegeleme millegagi, mis on oluline meile kõigile,\" märkis Runnel.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Eesti ettevõtlike naiste assotsiatsioon (EENA) andis reedel tänavuse aasta naise tiitli maailmakoristuspäeva Teeme Ära eestvedajale Eva Truuverkile. Aasta nooreks naisettevõtjaks valiti Ann Runnel, kes tegeleb juba kümme aastat tekstiilijääkide nutika kasutamisega.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Loe artikli pealkirja ja sisu. Kasuta oma loomingulisi võimeid, et koostada detailne ja põhjalik ühelauseline sissejuhatus sellele uudisele.\n\n## Pealkiri:\n\nNaiste karikavõistlustel on kaks täiseduga võistkonda\n\n## Põhitekst:\n\nTapa läks esimese veerandtunniga 7:3 juhtima ja sellega oli kohtumise saatus otsustatud. Võitjate resultatiivseimad mängijad olid Marjette Maie Müntser üheksa, Keili Kadak seitsme ja Mia-Marii Tedrekull nelja tabamusega. Kaotajate suurimateks skooritegijateks osutusid Karina Adissova seitsme ning Karina Mere kuue väravaga, vahendab Käsipall24.ee.\n\nTapa juhib turniiritabelit kahest mängust teenitud nelja punktiga. Reval-Sport/Mellal ja Reval-Sport/Padisel on kaks silma, kuid Padisel on üks kohtumine varuks.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Eesti naiste käsipallikarikavõistlustel sai tabelijuht SK Tapa eile võõrsil 28:19 (15:8) jagu debütant Kehrast.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Loe uudis läbi ning loo sellele fantaasiarikas ja pikk lause, mis võiks uudist tutvustada.\n\n## Pealkiri:\n\nKevin De Bruynet ootab taas ees pikem vigastuspaus\n\n## Põhitekst:\n\n27-aastane belglasest mängujuht pidi juba hooaja alguses pidama kahekuulist mängupausi treeningul saadud põlvevigastuse tõttu. Mänguplatsile naasis ta 20. oktoobril, vahendab Soccernet.ee.\n\nKui augustis sai haiget parema jala põlv, siis liigakarika mängus Fulhami vastu vasaku jala oma. De Bruyne'i jaoks oli tegu alles senise hooaja teise mänguga algkoosseisus ja ta vahetati välja 86. minutil. City võitis mängu 2:0.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Manchester City talisman Kevin De Bruyne'i peab veel ühe põlvevigastuse tõttu pidama viie-kuue nädala pikkust mängupausi.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Loe hoolikalt uudise pealkiri ja sisu ning kirjuta artiklile pikk sissejuhatav lause, kasutades oma kujutlusvõimet.\n\n## Pealkiri:\n\nOtsa koduklubi hammas mulluse hõbeda peale ei hakanud\n\n## Põhitekst:\n\nOts kogu kohtumises tagaajajarollis olnud Bergischer HC meeskonna rivistusse ei kuulunud, kirjutab Käsipall24.ee.\n\nBergischer HC hoiab 11-st kohtumisest teenitud 14 punktiga viiendat kohta. Mängu vähem pidanud eelmise hooaja hõbe Löwen on 17 silmaga neljas.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Eesti käsipallikoondise väravavahi Rasmus Otsa koduklubi Bergischer HC kaotas Saksamaa meistrivõistluste kõrgliigas omal väljakul Rhein-Neckar Löwenile 25:30 (13:15).",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Loe uudis läbi ja pane oma kujutlusvõime tööle, et välja mõelda üks korralik sissejuhatav lause sellele loole.\n\n## Pealkiri:\n\nNicklas Bendtner mõisteti 50 päevaks vangi\n\n## Põhitekst:\n\nIntsident leidis aset tänavu septembris, kui tüli tasumata arve üle päädis rusikahoopidega. Rünnaku käigus murdis Rosenborgi jalgpalliklubi ridadesse kuuluv Bendtner taksojuhi lõualuu, mille tõttu vajas ohver operatsiooni.\n\nBendtner tunnistas taksojuhi löömist, kuid ütles, et tegemist oli enesekaitsega. Taani koondislase sõnul viskas taksojuht teda ja ta tüdruksõpra pärast arve maksmata jätmist ja taksost lahkumist pudeliga.\n\nTäna seisis 81 korral Taani jalgpallikoondist esindanud Bendtner Kopenhaagenis kohtu ees ning talle määrati 50-päevane vanglakaristus. Ründaja appelleeris otsuse.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Taani jalgpallikoondise ründaja ja endine Londoni Arsenali mängumees Nicklas Bendtner mõisteti taksojuhi ründamise eest 50 päevaks vangi.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Tutvu uudise pealkirja ja põhisisuga. Kasuta neid fakte, et luua pikk ja sisutihe lause, mis toimib loo sissejuhatusena.\n\n## Pealkiri:\n\nI Wear* Experiment andis välja uue singli \"Almere\"\n\n## Põhitekst:\n\nBänd kirjutas loo Hollandis tuuritades ning pala esmaesitlus oli suurejooneline – 10 000 inimesele Monsoon festivalil Hanois, Vietnamis. \"Loos on kuulda elemente Depeche Mode'ist Twenty One Pilotsini,\" sõnas loo üks autoritest Hando Jaksi. \"Meid intrigeeris ja inspireeris valetamine, kuidas me kõik seda teeme, sest see on mugav ning rahustab ennast ja teisi. Piir empaatia ja sotsiopaatilise käitumise vahel on õhkõrn,\" avas ta loo tagamaid.\n\nI Wear* Experimentis musitseerivad Hando Jaksi, Mikk Simson ja Johanna Eenma. Bändi debüütalbum \"Patience\" ilmus 2016. aastal ning tõi neile Eesti muusikaauhindade jagamisel aasta debüütalbumi auhinna.\n\nI Wear* Experiment on viimastel aastatel palju Euroopas ja Aasias tuuritanud ning esinenud suurtel rahvusvahelistel festivalidel nagu näiteks Positivus Festival (Lätis), Monsoon Festival (Vietnamis), Zandari Festival (Lõuna-Koreas) ja Focus Wales Festival (Suurbritannias).\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Sel nädalal ilmus I Wear* Experimenti uus lugu \"Almere\", mis on teine singel peagi ilmuvalt täispikalt stuudioalbumilt nimega \"Jupiterz\".",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Loe uudis läbi ja pane oma kujutlusvõime tööle, et välja mõelda üks korralik sissejuhatav lause sellele loole.\n\n## Pealkiri:\n\nKlavan: mul ei olnud plaanis Liverpoolist lahkuda – kuni tuli Cagliari\n\n## Põhitekst:\n\n33-aastane Klavan liitus Liverpooliga 2016. aastal ja sai Inglise kõrgliigaklubi eest ühtekokku kirja 53 mängu. Tänavu augustis siirdus keskkaitsja Cagliari Calcio ridadesse.\n\n\"Tõtt-öelda polnud mul plaanis Liverpoolist lahkuda,\" rääkis Klavan Goal.com-ile antud intervjuus. \"Mul oli laual mitu pakkumist erinevatelt Euroopa klubidelt, aga ma ei soovinud meeskonda vahetada.\"\n\n\"Siis tuli aga pakkumine Cagliarilt ja mul polnud enam kahtlustki, sest nägin võimalust panna enda proovile suures liigas. Itaalia kõrgliiga on otsekui taktika ülikool.\"\n\nEnne Itaaliasse siirdumist kõneles Klavan ka endiste ja praeguste Liverpool mängijatega, kel on Itaalia kõrgliigaga kogemusi. Eesti koondise kapten küsis teiste seas nõu Lucas Leivalt ja Liverpooli parimalt väravakütilt Mohamed Salahilt. \"Nad mõlemad kirjeldasid Serie A-d kui väga huvitavat ja võistluslikku liigat.\"\n\n\"Siinne elustiil on fantastiline ja ka toit on väga hea. Kui vigastused kõrvale jätta, siis on need esimesed kuud on olnud suurepärased,\" lisas Klavan, kelle koduklubi mängib järgmises voorus valitseva meistri Torino Juventusega. \"Me ei saa vaid Ronaldole keskenduda, sest terve Juventuse meeskond koosneb meistritest. Samas arvan, et oleme võimelised peatama nii Ronaldo kui ka tema ründekaaslased – kuid ainult siis, kui mängime meeskondlikult.\"\n\nCagliari on Itaalia kõrgliigas kümne mängu järel 13. kohal, olles kogunud 13 punkti.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Eesti jalgpallikoondise kapteni Ragnar Klavani sõnul ei olnud tal esialgu plaanis Liverpoolist lahkuda, kuid mõtles pärast Itaalia kõrgliigaklubilt Cagliarilt saadud pakkumist ümber.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Tutvu uudise pealkirja ja põhisisuga. Kasuta neid fakte, et luua pikk ja sisutihe lause, mis toimib loo sissejuhatusena.\n\n## Pealkiri:\n\nAnkara: Türgi ja USA tühistasid vastastikku sanktsioonid ministrite vastu\n\n## Põhitekst:\n\nTürgi välisministeerium teatas, et Kirstjen Nielseni ja Jeff Sessionsi vastased sanktsioonid, mille hulgas oli nii reisikeeld kui ka nende Türgis olevate varade külmutamine, tühistati vastusena USA samasisulisele otsusele, vahendas Reuters.\n\nUSA kehtestas Türgi justiits- ja sisministri vastu sanktsioonid augustis seoses ameeriklasest pastori Andrew Brunsoni vangistamisega Türgis. Brunson vabastati oktoobris.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Türgi tühistas reedel sanktsioonid USA sisejulgeolekuministri ja justiitsministri vastu, teatas Türgi välisministeerium. Enne seda oli Washington kõrvaldanud kaks Türgi ministrit oma sanktsioonide nimekirjast.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Loe hoolikalt uudise pealkiri ja sisu ning kirjuta artiklile pikk sissejuhatav lause, kasutades oma kujutlusvõimet.\n\n## Pealkiri:\n\nFerencvaros sai raskest võõrsilmängust kindla võidu\n\n## Põhitekst:\n\nAvapoolaeg lõppes 1:1 viigiga, kuid üheksanda järjestikuse võidu saanud Ferencvaros lõi viimase 21 minutiga kolm väravat, vahendab Soccernet.ee.\n\nEesti koondislane Inna Zlidnis sai taaskord kirja kõik 90 minutit.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Ungari naiste kõrgliiga suveräänne liider Ferencvaros alistas võõrsil tabeli neljanda DVTK naiskonna 4:1.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Tutvu artikli sisuga ja loo sellele pika lausega sissejuhatus, mis köidab lugeja tähelepanu.\n\n## Pealkiri:\n\nJungle'i liider Josh Lloyd-Watson: uuel plaadil keskendume rohkem iseendile\n\n## Põhitekst:\n\nKas esimese plaadi \"Jungle\" edu oli teile ootamatu? Kuldplaadi staatust ja Mercury Prize'i nominatsiooni on vist raske ette aimata.\n\nMe ei osanud seda oodata ja kindlasti oli see väike šokk, sest midagi sellist on raske ette aimata. Samas on muidugi alati tore tunnustust saada.\n\nKuidas on uuel albumil läinud? Kas olete uue plaadi tagasisidega seni rahul?\n\nUus album on isiklikum ja seetõttu ei ole isegi vahet, kuidas avalikkus sellele reageerib. Kui esimese plaadiga proovisime teha muusikat ja olla bänd, siis uuel albumil süveneme rohkem iseendile ja oma emotsioonidele. Mõnes mõttes on \"For Ever\" isegi autobiograafiline album, meile see meeldib ja see ei vaja kellegi teise heakskiitu.\n\nAga üldiselt on sellel plaadil ikkagi hästi läinud, jah (naerdes).\n\nMinu arust on \"For Ever\" üks viimase aja rõõmsameelsemaid albumeid, mida ma kuulnud olen. Kas selle plaadi valmimine oli teie jaoks ka rõõmus protsess?\n\nPigem mitte, sest see on lahkuminekuplaat, mis tegeleb minu ja Tomi (bändi teine liider Tom McFarland, toim.) viimase kahe aasta läbielamistega. Seal on siiski mõned lood, mis kannavad ka muid emotsioone, tegelikult isegi kogu plaadi esimene pool, kus inimene alles armub, naeratab ja naudib kogu maailma.\n\nAga mida plaat edasi läheb, näiteks siis, kui sa keerad vinüüli teise poole, tuleb \"House of LA\", mis kõlab kui surmamarss. Ma olen alati ette kujutanud, et keegi kannab selle loo saatel sinu lootusi ja unistusi kirstuga minema.\n\nSa tõid välja, et kuulaja keerab vinüüli teise poole. Kas vinüül on teie muusika kuulamiseks parim platvorm?\n\nMa arvan, et see on huvitav, kuna sa pead muusikale rohkem keskenduma. Spotify ja muud voogedastuskeskkonnad annavad inimestele lihtsalt eelvaate, aga vinüül nõuab kuulamiseks palju rohkem tähelepanu. Sa pead vahepeal plaati ümber keerama, mis toob sind muusikale lähemale.\n\nSpotify puhul on inimestele teatud käitumismustrid ette määratud. Näiteks Instagrami kogu väärtus tulebki sellest, et sa saad story 'sid edasi kerida, see käitumine on meisse juba sisse programmeeritud. Kui sa proovid vinüüli edasi keerata, siis ta teeb jubedat heli. See ei meeldi kellelegi, seega sa lihtsalt ei tee seda.\n\nMõtle, kui iga kord, kui sa vahetad Instagrami story 't või Spotifys lugu, tuleks vinüüli ragisemise heli (naerdes). Ma arvan, et inimesed kuulaksid siis rohkem albumeid ja vinüüle.\n\nKas te mõtlete oma muusikat luues ka sellele, kes võiksid olla teie kuulajad?\n\nMa ei usu, et me seda teeme, oluline on ikkagi see, et muusika meeldiks meile endale. Kui me tunneme, et see sobib meile, siis see ongi õige suund.\n\nMe sattusime sellesse lõksu varem, aga mitte uuel plaadil...\n\nSee on huvitav, kuidas ühelt poolt põhineb teie muusika 1970. aastate funk -traditsioonil, aga teiselt poolt te pole absoluutselt retro, vaid pigem kõlate futuristlikult. Kuidas te selle saavutate?\n\nHaha, see on miljoni dollari küsimus. Ma ei tea. Me lihtsalt järgime oma maitset ja teeme seda muusikat, mis meile meeldib ja tekitab meis hea tunde.\n\nNostalgiline element meie puhul tuleb ilmselt sellest, kuidas lugusid ette kanname. Samas ka see erineb, sest kui on kittaride ja trummidega lood, siis öeldakse, et see kõlab nagu 70ndad, aga kui on lood nagu \"Cherry\", kus on kasutatud elektroonikat, siis öeldakse, et see kõlab nagu tulevik.\n\nMa arvan, et kui kuulata praegu mingeid 70ndate lugusid, kus on kasutatud elektroonikat, öeldaks ka nende kohta, et see on tulevik.\n\nMillised artistid on Jungle'it kõige rohkem mõjutanud?\n\nMeie jaoks on olulised artistid kindlasti Crosby, Still & Nash, The Beach Boys, Rolling Stones, paljud 60ndate aastate bändid. Samas on suur mõju ka neo-soul 'i artistidel nagu Bon Iver ja Frank Ocean. Laias laastus kõik hea muusika.\n\nKuidas teie muusika sünnib? Kas kirjutate ühiselt, mis tundub keeruline, arvestades seitset bändiliiget, või lihtsalt jämmite koos ja lood sünnivad loomulikult?\n\nEnamik lood on kirjutatud minu ja Tomi poolt, bänd lihtsalt mängib lugusid kontsertidel. Me töötame samamoodi nagu Tame Impala (kõik Tame Impala lood kirjutab liider Kevin Parker, toim.), kuigi erinevus on see, et me oleme kahekesi.\n\nLood tulevad erinevatest kohtadest ja kui sa soovid, et jämmimise käigus sünniks mingi lugu, siis see enamasti ei õnnestu. Parimad lood sünnivad just neil hetkedel, kui sa seda ei oota ja me otsimegi neid orgaanilisi momente, kus muusika sünnib iseenesest.\n\nTeie tuur algas mõni päev tagasi Norras. Kas inimesed on teie uue plaadi materjaliga juba tuttavad, kas sõnad olid publikul peas?\n\nInimesed on lugudele väga hästi reageerinud, tundub isegi, et tullakse kuulama rohkem just uusi lugusid.\n\nTuleval nädalal annate oma esimese kontserdi ka Eestis. Mida te Eestist ootate?\n\nMe ei oota enamasti midagi. Läheme lavale ja teeme muusikat, tähtsam on pigem see, mida eestlased meist ootavad. Aga muidugi, oleme põnevil, et saame lõpuks Eestisse tulla, eelmise plaadi tuuriga me kahjuks sinna ei jõudnud.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "6. novembril annab Eestis oma esimese kontserdi Briti bänd Jungle, kes avaldasid septembris teise albumi \"For Ever\". ERR-ile antud intervjuus kinnitas ansambli liider Josh Lloyd-Watson, et nad ootavad huviga Eesti kontserti.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Tutvu artikli sisuga ja loo sellele pika lausega sissejuhatus, mis köidab lugeja tähelepanu.\n\n## Pealkiri:\n\nOdavnenud nafta mootorikütuse hindadele Eesti lähiajal mõju ei avalda\n\n## Põhitekst:\n\nCircle K Eesti mootorikütuste hinnastamisjuht Indrek Sassi rääkis reedel ERR-ile, et mootorikütuste jaehind sõltub peamiselt kolmest tegurist: maailmaturuhinnast, maksudest ja konkurentsist.\n\n\"Maailmaturuhind on viimastel päevadel tõepoolest veidi langenud /.../ Toornafta hindade umbes neljaprotsendilisest langusest lähtuvalt on ka bensiini ja diislikütuse sisseostuhinnad alanemas, nii oli neljapäevane bensiini hinnatase kolm ning diislikütuse hinnatase kaks protsenti nädala keskmisest allpool,\" ütles Sassi.\n\nSellest lähtuvalt langetas Sassi sõnul Circle K reede hommikul kütusehindu oma automaat- ja teenindusjaamades ühe sendi võrra ehk tasemele 1,389 mootoribensiini ja 1,389 diislikütuse liitri kohta.\n\n\"Mootorikütuste jaehinna puhul tuleb arvestada, et tänasest jaehinnast moodustab sisseostuhind 40 protsenti ja riiklikud maksud sõltuvalt kütuseliigist umbes 52-58 protsenti. See tähendab, et maailmaturuhinna muutused mõjutavad pisut rohkem kui kolmandikku jaehinnast ja valdava enamuse jaehinnast moodustavad maksud,\" rääkis Sassi.\n\nAlexela juhatuse liige Alan Vaht ütles ERR-ile, et naftaturul on väga palju spekulatsioone ja mängus on ka suurriikide kokkulepped nagu Ameerika Ühendriikide ja Hiina vahelised suhted ning Iraani naftaeksport.\n\n\"Aga aus vastus on, et mina ei oska täpselt öelda, milliseks mootorikütuse hind Eestis seoses toornafta hinna kukkumisega kujuneb. Igal juhul on näha, et hinnad kõiguvad väga järsult üles ja alla,\" rääkis Vaht.\n\nOlerexi müügidirektor Marko Laving märkis, et eelmise kuu alguses võis näha mootorikütuste hinna tõusu, mida mõjutasid Venezuela naftatööstuse kokkuvarisemine ning Iraani sanktsioonid.\n\n\"Viimastel nädalatel on toornafta hind aga jätkuvalt langenud. Turge rahustavalt on mõjunud taandunud hirm selle ees, et USA kehtestaks Saudi Araabia suhtes sanktsioonid, seoses ajakirjanik Jamal Khashoggi mõrvaga. Lisaks on hirme taandanud ka sündmusteahel, kus Totali CEO Pouyanné osales tähtsal saudide investeerimiskonverentsil ning seejärgne Saudi Araabia lubadus naftapakkumist suurendada,\" rääkis Laving.\n\nLavingu sõnul mõjutavad kütuse hinda lõpptarbijale kolm peamist komponenti, millest kütuse ostuhind moodustab tänu maksudele ja aktsiisile vaid 35 protsenti.\n\n\"Toornafta hind mõjutab kütuse hindasid viitega ning väiksemad kõikumised nafta hinnas tavatarbijani ei pruugi jõudagi. Hinnalangus toornaftas kajastub prognoositavalt lähiajal langevates kütuse sisseostuhindades. See, kui kiiresti muutub hind aga tanklates päevade ja tundide lõikes on peamiselt mõjutatud kohalikust konkurentsist,\" rääkis Laving.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Nafta hinna langus maailmaturul Eestis bensiini ja diislikütuse hindu lähiajal oluliselt ei mõjutata.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Loe uudis läbi ja pane oma kujutlusvõime tööle, et välja mõelda üks korralik sissejuhatav lause sellele loole.\n\n## Pealkiri:\n\nItaalias on tormide tagajärjel hukkunud 17 inimest\n\n## Põhitekst:\n\nKõige tugevamalt mõjutasid tormid Itaalia põhja- ja lääneosa, eriti Trentino ja Veneto piirkonda, kus tuli koolid sulgeda, vahendas BBC.\n\nMitmel pool on tormid toonud kaasa maalihkeid. Belluno ümbruses said teed suuri kahjusid, sest viis päeva kestnud torm pani liikuma muda, vee ja kivid.\n\nKuni 120 kilomeetrit tunnis puhunud tuuled murdsid Fiemme orus kümneid tuhandeid puid. Dolomiitides tegid tormituuled suurt kahju vanale kuusemetsale.\n\nReedel olid kümned tuhanded majapidamised elektrivooluta.\n\nSuur osa inimestest sai surma langenud puude tõttu.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Itaalias nõudsid tormid veel viis inimelu, varem sel nädalal hukkus tormides vähemalt 12 inimest.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Pärast artikli pealkirja ja põhiteksti lugemist kasuta oma loovust, et koostada sisutihe ja pikk sissejuhatav lause.\n\n## Pealkiri:\n\nPeeter Helme raamatusoovitus: Rein Raud üllatab\n\n## Põhitekst:\n\nRein Raud on kirjanik, kes suudab üllatada. Kas just ennast, seda ma ei tea, aga lugejat küll. Üllatamine on muidugi ohtlik tegevus. Nimelt ei tea järjekordset Rein Raua raamatut kätte võttes iial, millega tegu ning kas see kõnetab, mõjub mõnusalt ja huvitavalt või mitte. Selles mõttes on ka raske öelda, kes on Raua lugeja. Julgen väita, et sõltub raamatust – Rein Raud on mitmekülgne autor.\n\nNüüd on Raua sulest ilmunud värske romaan. See on 191-leheküljeline teos \"Viimane kustutab tule\". Tagakaanele on lisatud kaks soovitust. Neist esimese on kirjutanud kunagine peaministri pressinõunik Daniel Vaarik, kes nimetab teost poliitiliseks ulmethrilleriks. Teise soovituse autor on õiguskantsler Ülle Madise, kelle definitsiooni kohaselt on raamat \"haarav rännak, mitte lihtsalt põnevus või ulme...\"\n\nMõlema väitega võib nõustuda, aga lisan siia mõtte, mille ütles raamatu autor kord ise ühes seltskondlikus vestluses – ühte raamatut ei peakski žanriliselt määratlema, vähemalt mitte liiga kitsalt, sest eelkõige on kirjandus hea või halb ja alles teises järjekorras kuulub teos ühte või teise žanrisse.\n\nKindlasti on oluline pidada seda silmas romaani \"Viimane kustutab tule\" puhul, sest raamatu võtmine eelkõige või ainult ulmeteosena eksitab – kuigi ulmeline element on siin olulisel kohal. Samuti ei maksa võtta Rein Raua vastset romaani üheselt poliitilise põnevikuna, sest siis tekib oht seostada seda päevapoliitikaga. See aga kitsendaks.\n\nOmeti on selge, et Rein Raud räägib lugejaga siin, nüüd, praegu. Raamatus käsitletakse teemasid, mis Eesti ühiskonda painavad, mille üle meil arutletakse ja fantaseeritakse.\n\nRomaani käivitab stseen, kuidas Eesti Vabariigi peaminister Holger Tramm absurdsel ja verisel moel tapetakse – nimelt hammustab üks usuhull ta surnuks, olles just selleks puhuks lasknud teritada oma hambad skalpellide lihvimiseks mõeldud käiaga.\n\nSee mõjub ogara ja vahest isegi ülepakutuna, kuid lugedes teeb Raud hästi selgeks ühe kahjuks universaalse tõsiasja – rohkem kui ihad, soovid ja unistused, tõukavad inimesi tagant hirmud ja paranoiad.\n\nJust nendest \"Viimane kustutab tule\" kõneleb. Romaan jutustab vandenõuteooriatest või sellest, kuidas piisab vaid vandenõuteooriate välja mõtlemisest, et nad asuksid ühiskonda mõjutama. Ja muidugi räägib see Eesti ühiskonnast. Rein Raud asub fantaseerima, mis juhtub, kui mõni ühiskonnas valitsev suund, mõte või hirm arenevad äärmuseni. Milliseks võib meie ühiskond muutuda olukorras, kus üks seltskond on veendunud, et tal ja ainult tal on ravim kõigi haiguste vastu. Kas sellises olukorras saab enam kõnelda moraalist, vastutustundlikust valitsemisest ja vähemustega arvestamist? Ega vist.\n\nÜtlemata ära, mis täpselt juhtub, mainin vaid, et \"Viimane kustutab tule\" on hoogne põnevik. Siit leiab seiklusi ja värvikaid karaktereid, leiab Eesti elu peegeldusi ja kõverpeegeldusi ning just parajal määral müstikat, et hoida lugejat lõpuni südame põksudes lehte keeramas. Head lugemist!\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Rein Raud - \"Viimane kustutab tule\"\n\nSalv, 2018. 191 lk.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Vaata läbi uudise pealkiri ja tekst ning loo loov sissejuhatav lause, mis haakub artikli sisuga.\n\n## Pealkiri:\n\nDraamat täis eliitturniiril selgusid poolfinalistid\n\n## Põhitekst:\n\nEsmalt pidi turniiril kolmandana asetatud valgevenelanna Arina Sabalenka orhidee alagrupi viimases mängus tunnistama kaheksanda paigutusega prantslanna Caroline Garcia 6:4, 6:4 paremust. Avamängus üheksanda asetusega austraallanna Ashleigh Bartyle alla jäänud Garcia võit Sabalenka üle aga tähendas, et kõigil kolmel oli kirjas üks võit ja üks kaotus, kõik kolm võitsid kaks ja kaotasid setti ning seetõttu selgus edasipääseja geimivõitude põhjal ja poolfinalisti otsustas vaid üks enamvõidetud geim – Barty võitis 20 ja kaotas 19 geimi ning sai orhidee alagrupis esikoha, Sabalenka võitis 20 ja kaotas 20 geimi ning lõpetas teisena, Garcia oli kolmas, olles võitnud 19 ja kaotanud 20 geimi.\n\nVeelgi enam dramaatikat pakkus kameelia alagrupi viimane kohtumine, kus seitsmenda paigutusega hispaanlanna Garbine Muguruza päästis kolm matšpalli ja alistas 6:7 (4), 6:2, 7:6 (1) teisena asetatud lätlanna Anastasija Sevastova ning pääses täiseduga alagrupist edasi.\n\nAsalea alagrupi viimases kohtumises sai 11. paigutatud hiinlanna Wang Qiang 1:6, 6:3, 6:1 jagu kuuenda asetusega ameeriklanna Madison Keysist, mis tähendas, et ka selles grupis oli kõikidel üks võit ja üks kaotus. Et aga Keys võitis kõrgeimana asetatud venelanna Darja Kasatkinat kahes setis, oli ameeriklannal kirjas kolm võidetud ja kaks kaotatud setti, mis tagas talle esikoha. Asalea alagrupi lõpetas teisena Wang, kes võitis kolm ja kaotas samuti kolm setti, kolmandaks jäi Kasatkina, kes võitis kaks ja kaotas kolm setti.\n\nPoolfinaalides kohtuvad omavahel asalea ja kameelia ning orhidee ja roosi alagrupi võitjad ehk Keys läheb vastamisi Muguruzaga ning Görges kohtub Bartyga.\n\nBarty alagrupist edasipääs tähendab ühtlasi ka seda, et Eesti esireket Anett Kontaveit järgmise nädala edetabelis kõrgemale ei tõuse ja jätkab 20. real.\n\nThe last semifinal seat goes to Madison @Madison_Keys!⁰The final four players are: Julia Goerges, Ashleigh Barty, Garbine Muguruza, Madison Keys! @juliagoerges @ashbar96 @GarbiMuguruza\nCongrats ???????????????? #WTAEliteTrophy #ShineinZhuhai #Zhuhai pic.twitter.com/3qMtjm9lRp\n\n— WTA Elite Trophy (@WTAEliteTrophy) November 2, 2018\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Tiitlikaitsja Julia Görges tagas juba neljapäeval koha WTA Elite Trophy poolfinaalis, ülejäänud poolfinalistid selgusid tasavägiste heitluste järel reedel.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Loe uudis läbi ning loo sellele fantaasiarikas ja pikk lause, mis võiks uudist tutvustada.\n\n## Pealkiri:\n\nSoomlanna jooksis aasta jooksul iga päev ühe maratoni\n\n## Põhitekst:\n\nMaratonidistantsi pikkuseks on 42,195 km ehk teisisõnu Puskala aastaseks jooksukilometraažiks kujunes 15 443,37 km. Puskala on esimene soomlanna, kes sellise väljakutsega hakkama on saanud. Esimene jooksja, kes läbis maratoni aasta jooksul igal päeval oli belglane Stefaan Engels 2010-2011. aastal. Engelsi järel on mõned teisedki jooksjad sama saavutusega hakkama saanud, aasta hiljem läbis 366 maratoni 365 päevaga näiteks taanlanna Annette Fredskov, kirjutab Marathon100.com.\n\nSuure osa maratonidest jooksis Puskala oma kodutalu ümber rajatud 2 km pikkusel jooksuringil. Kuivõrd talvine ilm ja paks lumekate ei võimaldanud alati maratoni õues joosta, tuli vahel 42,2km läbida ka jooksulindil.\n\nKuna igapäevane maratonijooksmine on organismile suureks koormuseks, hoidis soomlanna jooksutempo tavaliselt üsna aeglase. Mitmed maratonid võtsid aega seitse ja enam tundi. Kõige kiirem maraton lõppes tulemusega 3.51.\n\nVigastusi õnnestus Puskalal aasta jooksul vältida, jooksja käis enne väljakutsega alustamist loomulikult arstlikus kontrollis ning hoidis tervisel pilku peal ka hiljem.\n\nIgapäevaselt tegutseb Puskala hobusefarmis. Esimese maratoni jooksis Puskala alles viis aastat tagasi. Nüüd kavatseb Puskala jooksmisest 1-2 nädalat puhata.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "43-aastana Iina Puskala lõpetas eile täpselt aasta kestnud väljakutse – nimelt läbis ta aasta jooksul 366 maratoni ehk ühe maratoni iga päev (pluss lisaks veel üks maraton).",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Vaata läbi uudise pealkiri ja tekst ning loo loov sissejuhatav lause, mis haakub artikli sisuga.\n\n## Pealkiri:\n\nKoondises mänginud Sten Olmre siirdus esiliigaklubisse\n\n## Põhitekst:\n\nOlmre lõi kaasa kuues OlyBet Eesti-Läti korvpalliliiga kohtumises, kus kogus keskmiselt üheksa punkti mängu kohta. Tema parim hooaeg Eesti meistriliigas oli 2016/17, mil ta viibis platsil keskmiselt 32 minutit, tuues selle ajaga 16 punkti, viis lauapalli ja neli söötu mängu kohta, kirjutab Basket.ee.\n\n2018. aasta veebruaris kerkis Olmre Eesti koondise 78:62 võidumängus Iisraeli üle 16 punktiga meeskonna parimaks.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Üllatuslikult esitas Paide Viking Window korvpallimeeskond alaliitu vajalikud paberid, mille alusel liitub nendega seni Eesti-Läti korvpalliliigas TalTechi meeskonnas mänginud Sten Olmre.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Tutvu artikli sisuga ja loo sellele pika lausega sissejuhatus, mis köidab lugeja tähelepanu.\n\n## Pealkiri:\n\nHaigekassa hakkab rahastama laste insuliinipumpasid ja puudega inimeste hambaravi\n\n## Põhitekst:\n\nSamuti lisab haigekassa rahastatavate tervishoiuteenuste nimekirja ravimid mitmete harvaesinevate haiguste raviks, mida kokku kasutab alla kümne patsiendi aastas ning plaanib laiendada perearstide e-konsultatsiooni võimalusi taastusravi, dermatoveneroloogia, veresoontekirurgia ja valuravi erialadel.\n\nERR.ee kirjutas diabeetikutest laste vanemate võitlusest kaasaegsete insuliinipumpade rahastamise nimel sel suvel. Vanemate sooviks oli tagada lastele pumbad, mis oskavad nahaaluse sensori abi ise veresuhkru taset määrata ja vajadusel insuliini süstida. Sellised pumbad muudavad diabeetikust lapse elu kergemaks, sest laps ei pea ise ennast mitmeid kordi päevas süstima. Ära jäävad ka vanemate unetud ööd lapse insuliinitaset pidevalt jälgides. Nende maksumus on aga 3500 eurot. Raviteenuste loetellu läksid pumbad 90-prtosendilise toetusega. Haigekassa toetab ka vajalike lisatarvikute soetamist. Varem haigekassa poolt rahastatud vanema sensoriga mudeli soodusmäär tõusis samuti 90 protsendini.\n\nEnamiku teenuste loetelu täiendamise ettepanekutest on teinud erialaühendused. Näiteks lisatakse loetellu uue teenusena alalõualiigese totaalne endoprotees, mis tõstab tunduvalt proteesi vajavate inimeste elukvaliteeti. Samuti lisandub enteraalne ehk sondiga toitumine, mis mõjutab ligikaudu 300 inimese igapäevast elu ja toimetulekut.\n\nLisaks on nimekirjas uued bioloogilised ravimid, mis aitavad inimesi näiteks raskekujulise astma, atoopilise dermatiidi või hulgiskleroosi korral. Esmakordselt saavad rahastuse bioloogilised ravimid, mis aitavad hulgimüeloomi põdevaid patsiente. Põhjalikult muutuvad kopsukasvajate ravi võimalused tänu immuunravi lisandumisele.\n\nEttepanekute rahaline mõju on 6,3 miljonit eurot. Summa ei sisalda erialade põhist terviklikku hindade uuendamist ja esmatasandiga seotud uuendusi. Kõik muudatused kokku lähevad maksma üle 15 miljoni euro.\n\nNõukogu otsus rahastavatasse hinnakirja lisatud ravimite ja teenuste kohta liigub kinnitamiseks vabariigi valitsusele, mille otsuse järel muutuvad need inimestele kättesaadavaks alates 1. jaanuarist.\n\nMeditsiiniseadmete loetelu peab kinnitama tervise- ja tööminister, et kavandatud muudatused saaksid 1. jaanuarist jõustuda.\n\n\"Saame uusi teenuseid, seadmeid ja ravimeid lisada seetõttu, et tervishoiu rahastamises viisime läbi olulise reformi ning ka palgad on kasvanud, mistõttu sotsiaalmaksu laekub varasemast rohkem,\" sõnas haigekassa nõukogu esimees, tervise- ja tööminister Riina Sikkut.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Haigekassa nõukogu tegi ettepaneku lisada rahastatavate tervishoiuteenuste ja meditsiiniseadmete loetellu muuhulgas doteeritud kaasaegsed insuliinipumbad lastele ja tasuta hambaravi puuetega inimestele. Kui valitsus ettepanekud heaks kiidab, jõustuvad muudatused uue aasta 1. jaanuarist.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Vaata läbi uudise pealkiri ja tekst ning loo loov sissejuhatav lause, mis haakub artikli sisuga.\n\n## Pealkiri:\n\nTiitlikaitsjad teenisid naiste võrkpalli esiliigas esimese võidu\n\n## Põhitekst:\n\nKoduväljakul mänginud Sparta võitis esimese geimi tiitlikaitsja Peetri Võrkpalliklubi vastu tulemusega 25:22, kuid seejärel võõrustajad enam geimivõiduni ei jõudnud. Teises geimis 25:22, kolmandas 25:20 ja neljandas 25:16 resultaadiga peale jäänud Peetri naiskond võttis seega võõrsil magusa 3:1 (-22, 22, 20, 16) võidu, millega kirjutati tabelisse esimesed punktid, vahendab Volley.ee.\n\nÜks mäng toimus ka kolmapäeval, kui oma esimese võidu ja punktid saavutanud VK Kramp N1 mängis kodusaalis 3:2 (-8, 17, -24, 21, 12) tulemusega üle Gerardo's Toys/Neemeco.\n\nTurniiritabeli tipus paikneval Ülenurmel on kahe mänguga kirjas maksimaalsed kuus punkti, esimese kaotuse saanud Sparta on samuti kuue punktiga teine. Kolm punkti kogunud Peetri Võrkpalliklubi tõusis kolmandaks. VK Kramp N1 on kahe punktiga neljas ja Gerardo's Toys/Neemeco ühe punktiga viies. 12. novembril võõrustab Peetri naiskond Krampi.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Naiste võrkpalli esiliigas püsib kaotuseta vaid Ülenurme, kui neljapäeval pidi kahe võidu järel esimese kaotusega leppima 2017. aasta meister Sparta.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Tutvu uudise pealkirja ja põhisisuga. Kasuta neid fakte, et luua pikk ja sisutihe lause, mis toimib loo sissejuhatusena.\n\n## Pealkiri:\n\nCyclo-crossi EM-i avapäev tõi eestlastele kaks esikümne kohta\n\n## Põhitekst:\n\nVanuseklassis naised 40-45 võitis esikoha hollandlanna Bianca van den Hoek, kes edestas teiseks tulnud saklsannat Julia Nikolopoulost kolme minuti ja 34 sekundiga. Pronksi sai kaela belglanna Gertie Willems (+4.05). Kaarjärve jäi medalist lahutama 25 sekundit.\n\nVanuseklassis naised 50-54 läks kaksikvõit Hollandisse. Kulla pälvis Reza Hormes-Ravenstijn ja hõbeda Marianne van Leeuwen (+1.58). Kolmas koht läks inglanna Joanne Newsteadile (+2.41). Möödunud aastal võidutsenud Lang jõudis finišisse võitjast 3.52 hiljem ja sai kuuenda koha.\n\nEuroopa meistrivõstlused lõppevad pühapäeval eliitklassi sõitudega.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Hollandis 's-Hertogenboschis alanud Euroopa meistrivõistlustel olid esimesel võistluspäeval rajal eestlannad Maris Kaarjärv ja tiitlikaitsja Tea Lang, kes lõpetasid vastavalt 4. ja 6. kohal.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Pärast artikli pealkirja ja põhiteksti lugemist kasuta oma loovust, et koostada sisutihe ja pikk sissejuhatav lause.\n\n## Pealkiri:\n\nHollandi prokurörid ei tea Bosnia sõjaroimari mürgi päritolu\n\n## Põhitekst:\n\nBosnia horvaatide sõjaväejuht Slobodan Praljak võttis eelmise aasta 29. novembril ÜRO sõjaroimakohtus mürki protestiks 20-aastase vanglakaristuse.\n\nRahvusvaheline sõjaroimatribunal (ICTY) oli jätnud jõusse Praljaki 20-aastase vanglakaristuse 1992.-95. aasta Bosnia sõja ajal sooritatud kuritegude eest. Hetk pärast otsuse teatavakstegemist jõi süüalune väiksest pudelist kaaliumtsüaniidi.\n\nKohtuprotsessi kanti televisioonis üle, nii et Praljaki enesetapp leidis aset kogu maailma silme all.\n\n\"Uurimine ei ole näidanud, kuidas ja missugusel ajahetkel sai härra Praljak kaaliumtsüaniidi, mida ta kasutas,\" ütles Hollandi prokuratuur reedel ja lisas, et kuritegu ei tuvastatud.\n\nPraljak suri kaks tundi pärast mürgi joomist Haagi haiglas südamepuudulikkuse tagajärjel.\n\nUurijad on veendunud, et Praljak oli enesetappu juba mõnda aega kaalunud.\n\n\"Näiteks oli ta pakkinud isiklikud asjad Horvaatiasse saatmiseks ja mitme inimesega hüvasti jätnud.\"\n\nPärast Praljaki surma leiti ka enesetapule viitav hüvastijätukiri, milles ta ütleb perekonnale, et on juba ammu otsustanud elule lõpu teha, kui ta peaks apellatsiooniprotsessi kaotama.\n\n\"Ei saa välistada, et mürk oli Praljaki käsutuses juba pikka aega,\" ütles prokuratuur ja lisas, et kuna kaaliumtsüaniidi saab hoida tahkel kujul ja surmav kogus on väga väike, pole imelik, et seda ei märganud.\"\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Hollandi prokurörid tunnistasid reedel, et ei ole suutnud välja selgitada, kuidas eelmisel aastal Haagis ÜRO kohtus enesetapu sooritanud Bosnia horvaadist sõjakurjategija mürki sai.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Tutvu artikli sisuga ja loo sellele pika lausega sissejuhatus, mis köidab lugeja tähelepanu.\n\n## Pealkiri:\n\nUšakovs: Euroopas elavad Vene kodanikud aitavad ennetada tülisid\n\n## Põhitekst:\n\n\"Peab mäletama, et lääneriikides elab mitte üksi Vene kodanikke, vaid ka vene emakeelega inimesi,\" märkis ta.\n\n\"Tuleb rääkida sadadest tuhandetest Läänes elavatest Vene kodanikest, tegevatest, jõukatest, venemaalaste mitmesuguseid rühmi esindavatest. Need on inimesed, kes elavad kahe kodu vahel, on erinevalt 20. sajandist on suhtluse aknaks,\" ütles Ušakovs, rõhutades, et nad võimaldavad Vene-Lääne suhtlust.\n\nEL-is elab mitu miljonit EL kodanikku, kelle emakeel on vene keel. Nende heaolu eest vastutavad nii asukohariigid kui EL tervikuna, märkis Ušakovs.\n\n\"Suur hulk Vene kodanikke ei ole maailmas midagi uut. Ei ole mingeid märke, et EL või mõni riik sellega hakkama ei saaks,\" arvas ta. Läti suudab selle küsimuse ise lahendada, vaatamata \"rahvuskaardi väljamängimisele\", oli Riia linnapea veendunud.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Vene kodanike Euroopa Liidus elamine loob võimaluse vältida tulevasi tülisid, ütles Riia linnapea Nils Ušakovs Balti foorumi aastakonverentsil.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Loe artikli pealkirja ja sisu. Kasuta oma loomingulisi võimeid, et koostada detailne ja põhjalik ühelauseline sissejuhatus sellele uudisele.\n\n## Pealkiri:\n\nSaaliliiga teises voorus lähevad vastamisi liidrid\n\n## Põhitekst:\n\nEsimene mäng toimub juba reedel kui Tallinna SK Augur Enemat võõrustab Kristiine Spordihallis Sillamäe FC NPM Silmetit. Kohtumise avavile kõlab kell 19.30. Avavoorust on Auguril kirjas kolm punkti, kui tasavägises kohtumises tuldi kaks korda kaotusseisust välja ja alistati 4:3 Tartu Ravensi meeskond. Silmet sai esimeses mängus ülikindla kaotuse, kui koduväljakul tunnistati Narva Unitedi 14:1 paremust.\n\nLaupäeval on oodata põnevuskohtumist, kui avavooru järel esikohta hoidev Narva United võõrustab Narva Spordikeskuses teisel kohal asuvat Viimsi Smsraha. Tänu paremale väravate vahele on tabeli tipus Narva, kes sai avavoorus suure võidu Sillamäe üle. Viimsi kohtus esimeses mängus Tartu Maksimumiga ja teenis sealt võidupunktid. Narva United – Viimsi Smsraha mäng algab kell 19.\n\nPühapäeval on kavas kaks mängu. Kell 18.30 on Viimsi Kooli Spordikompleksis vastamisi Tallinna FC Cosmos – Tartu Maksimum. Tabelis on Cosmos hoidmas kolmandat positsiooni, Maksimum on hetkel viimasel ehk kaheksandal kohal.\n\nKell 19 pannakse pall mängu Narva Spordikeskuses, kui Tartu Ravens EMÜ sõidab külla liiga uustulnukale Narva SK Ganzale. Mõlemad meeskonnad on hetkel nulli peal, Ravens hoiab viiendat kohta, Ganza asub vahetult nende järel kuuendal tabelireal.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Saaliliigas peetakse nädalavahetusel teise vooru mänge, teiste seas kohtuvad ka tabeliliidrid Narva United ja FC Cosmos.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Loe artikli pealkirja ja sisu. Kasuta oma loomingulisi võimeid, et koostada detailne ja põhjalik ühelauseline sissejuhatus sellele uudisele.\n\n## Pealkiri:\n\nLeedus jõustub jalakäijatel teed ületades telefoni kasutamise keeld\n\n## Põhitekst:\n\nEnne sõiduteele astumist ja selle ületamisel peavad jalakäijad \"vältima igasugust tegevust\", mis eksitaks nende tähelepanu ümbritsevalt maailmalt ja liiklusolukorralt, muu hulgas ei tohi nad kasutada mobiiltelefoni.\n\nHalduskoodeks näeb selle eest ette trahvi 20-40 eurot, esmakordse rikkumise puhul aga poole trahvist - 10 eurot.\n\nAutojuht peab laskma läbi mitte üksi ülekäigurajal olija vaid ka sellele astuva või \"ülekäiguraja ääres seisva ootaja\".\n\nMuudatuste eesmärk on parandada jalakäijate turvalisust. Mullu hukkus Leedus 68 jalakäijat, tänavu kaheksa kuuga 42, neist 11 ülekäigurajal.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Leedus jõustus neljapäevast jalakäijatel tänavat ületades mobiiltelefoni kasutamise keeld, autojuhid peavad aga lubama üle tee jalakäijad, kes on astunud ülekäigurajale.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Loe artikli pealkiri ja sisu, seejärel loo pikk ja põnev lause, mis võiks olla artikli sissejuhatus.\n\n## Pealkiri:\n\nKodune maanteekarikasari muutub kaheksaetapiliseks\n\n## Põhitekst:\n\nRatturid kogunevad suvepealinnas 2. juunil. Etappide üksikasjad selguvad lähiajal, kuid võistluskeskus asub Tallinna maanteel asuva McDonald'si läheduses. Sealt võetakse suund Tõstamaa poole.\n\n\"Pindalalt suurim ja elanike arvult Eesti neljas linn väärib suurt rahvasportlastele suunatud maanteerattavõistlust. Pärnu Rattapäeval osalemine annab ka suurepärase võimaluse tutvuda suvehooajaks valmistuva kuurortlinnaga. Pärnu Rattapäeva eripäraks on olnud suur tervisesõitjate osakaal, loodame nende hulka veel kasvatada,\" lausus Filter Maanteekarikasarja peakorraldaja Mihkel Reile.\n\nMaanteekarikasarja uue hooaja etappide järjestuses on järgitud põhimõtet, et esmalt on kavas kergemad võidusõidud, kus saab vormi koguda, ning augusti lõpus on võimalus end proovile panna mäefinišitega lõppevatel Suure-Munamäe 3. Rattarallil ja finaalüritusena kavas oleval Mulgi 9. Rattarallil.\n\nMaanteekarikasarja kokkuvõttes läheb kaheksast etapist arvesse kuus paremat tulemust.\n\nFilter Maanteekarikasari 2019. aastal:\n4. mai Kuusalu 26. Rattaralli 83 km / 42 km\n19. mai Elva 34. Rattapäev 87 km / 44 km\n2. juuni Pärnu 19. Rattapäev\n9. juuni Fakto Auto Tallinna 9. Rahvasõit 117 km / 76 km\n22. juuni Haapsalu 19. Rattaralli 91 km / 53 km\n13. juuli Pandivere 29. Rattaralli 99 km / 44 km\n18. august Suure-Munamäe 3. Rattaralli 83 km / 42 km\nFinaal 31. august Mulgi 9. Rattaralli 117 km / 45 km\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Järgmisel hooajal on jalgratturile mõeldud maanteekarikasari kaheksaetapiline, sest kalendrisse naaseb Pärnu 19. Rattapäev.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Süvene uudise pealkirja ja sisu ning kirjuta sellele loole sisukas ja informatiivne sissejuhatus, mille pikkus on üks lause.\n\n## Pealkiri:\n\nLugeja küsib: mis Tartu sügelised eriliseks muudab?\n\n## Põhitekst:\n\nNimele vaatamata ei tekita seda Norrast pärit või eeskätt Skandinaavias elavad sügelislestad. Küll tunnustati koorikulisi sügelisi seal 1848. aastal esimest korda haiguse erivormina. Sügeliste all kannatav patsient põdes ühtlasi leeprat ehk pidalitõbe. Seni läbiviidud uuringute kohaselt pole koorikulisi sügelisi põhjustavad lestad tavapärasest nakkavamad.\n\nVormi avaldumist seostatakse immuunsüsteemi nõrgenemisega või seda põhjustavate haigustega. Riskitegurid on näiteks alatoitumine, lümfoom ja kaugelearenud HIV-nakkus. Samas tuleb seda sagedamini ette mõnedes kindlates rahvarühmades, näiteks Austraalia aborigeenide seas.\n\nNõrgem immuunsüsteem võimaldab lestadel hõlpsamalt vohada, misläbi võib elada inimese nahas ja selle pinnal äärmuslikematel juhtudel miljoneid lesti. Nahale tekkinud koorikut puutudes on seetõttu risk sügelistega nakatuda ka märkimisväärselt suurem. Tavalise nakkuse korral võib elada kehal ainult 10–15 lesta.\n\nTüüpiliselt kaasneb nakkusega käe- ja jalanaha paksenemine, ent seda võib esineda ülejäänud kehal. Sinna asuvad uuristama parasiidid käigukesi. Samuti iseloomustavad nakkust koorikulised sõlmekesed, naastud peopesal ja labajalgadel ning üle kogu keha. Harvem esineb tavaliselt sügelistega seostatavat löövet ja punetust. Sügelemine võib olla vähene või üldse puududa.\n\nÜhtlasi kasvatavad koorikulised sügelised riski bakteriaalsete nakkuste tekkimiseks, mis suurendab seda põdevate haigete suremusriski. Enamasti viivad surmani just teisesed põletikud.\n\nKoorikulisi sügelisi ravitakse samal viisil kui tavalisi sügelisi. Reeglina kasutatakse selleks bensüülbensoaadi salvi või permentiini geeli. Need tapavad lesti ja mõned geelid sobivad ka munade hävitamiseks. Raskemate juhtumite puhul on vaja võtta täiendavalt suukaudseid ravimeid.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Tartu Ülikooli kliinikum teatas neljapäeval 44 haiglatöötaja nakatumisest sügelistega. Puhang sai alguse ühest, sügeliste koorikulist vormi põdenud patsiendist. ERR Novaator uuris, mis muudab nn norra sügelised eriliseks.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Loe artikli pealkiri ja sisu, seejärel loo pikk ja põnev lause, mis võiks olla artikli sissejuhatus.\n\n## Pealkiri:\n\nMalõgina jõudis Stockholmis veerandfinaali\n\n## Põhitekst:\n\nTeises ringis oli ta vastamisi kvalifikatsioonist põhitabelisse pääsenud 15-aastase rootslanna Julia Lovqvistiga. Malõgina alustas hästi ning rebis 3:0 ette. Rootslanna küll murdis seitsmendas geimis tagasi, kuid Malõgina võitis seejärel kaks geimi järjest ja setivõit 6:3. Teises setis murdis Malõgina viiendas geimis, aga Lovqvist vastas murdega kuuendas ja kümnendas geimis ning seisuga 6:4 viis kohtumise otsustavasse setti, kirjutab Tennis.ee.\n\nOtsustavas setis murdis Malõgina kaks korda ja kahel korral rootslanna viigistas. Kolmas murre seisul 3:3 sai otsustavaks ja Malõgina võitis kohtumise 6:3, 4:6, 6:4.\n\nVeerandfinaalis kohtub Malõgina esimesena asetatud 22-aastase rootslanna Jacqueline Cabaj Awadiga (WTA 555.). Malõgina on sarnastel ITF-turniiridel veerandfinaali jõudnud varemgi, kuid võitnud pole veel kordagi.\n\nPaarismängus said Malõgina ja Anastasia Kulikova (Soome) avaringi magusa võidu kõrvale kirja 3:6, 2:6 kaotuse Soome-Venemaa paarilt Oona Orpana - Anna Mahorkina. Avaringis said nad revanši Rootsi paarilt Alexandra Viktorovitch - Lisa Zaar, kellele nad möödunud nädalal finaalis napilt kaotasid.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Elena Malõgina (WTA 984.) jõudis Stockholmis 15 000 dollari suuruse auhinnafondiga turniiril veerandfinaali.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Tutvu artikli sisuga ja loo sellele pika lausega sissejuhatus, mis köidab lugeja tähelepanu.\n\n## Pealkiri:\n\nEesti Kontsert peab mullust aastat üheks tormilisemaks\n\n## Põhitekst:\n\nEesti Kontsert andis mullu kokku 1191 kontserti ja kuulajaid oli kokku ligi 212 000.\n\nSihtasutuse aastaaruande bilansimaht oli eelmise aasta lõpu seisuga 20,3 miljonit eurot ning aruandeaastal jäädi 319 765 euroga miinusesse. Aasta varem jäädi miinusesse ligi 16 000 euroga. Riigieelarvest sai Eesti Kontsert mullu ligi 4,7 miljonit eurot, kontserttegevusest laekus 1,9 miljonit eurot.\n\n\"Eesti Kontserti tuntakse ja hinnatakse nii idas kui läänes. Oleme pingutanud ja võitnud, aga ka kaotanud – nii nagu elus ikka,\" kirjutas Eesti Kontserdi juht Jüri Leiten aruandes.\n\nKunstilises mõttes nimetab Leiten 2017. aasta kevadtalve ülevoolavalt külluslikuks, sest Eesti Kontsert võõrustas tihedalt välismaiseid orkestreid - hooaja jooksul kokku 12.\n\n\"See on Eesti kultuuriruumis ennastületav kangelastegu, mis paraku, ja loomulikult, jätab jälje majandusaasta tulemustesse,\" tõdes Leiten.\n\nEelmise aasta esimesteks külalisorkestriteks olid kaks Hiina orkestrit, kuid sellega seoses tekkis üle 68 000 euro suurune kahjum. Aruandes märgitakse, et Hiina orkestrite kontserdid on oluline osa muusikaekspordi ühispaketist, mis pisut õigustab korraldatud kontsertide majanduslikku kahjumit.\n\n\"Enesekriitiliselt tuleb eriti ebaõnnestunuks lugeda koostöölepingujärgseid Hiina orkestrite kontserte Helsingis ning Tamperes, mis ei toonud loodetud tulu,\" märkis sihtasutuse juht.\n\n2017. aasta esimeses pooles haigestus mitu varem väljakuulutatud maailmamastaabiga naissolisti ootamatult vahetult enne kontserti ning kasutada tuli asendajaid. Publikuhuvi oli aga kasin ning seetõttu lõpetas üks kontsert ligi 19 000-eurose kahjumiga, teise kahjumiks kujunes lausa ligi 64 000 eurot.\n\nKevadhooajal käisid Eesti Kontserdil külas kaks mainekat Saksa ringhäälinguorkestrit. \"Väärt kontserdid ei pälvinud paraku liiga suurt huvi – tõenäoliseks põhjuseks publiku kevadväsimus ning välisorkestrite tõeline üleküllasus kevadhooajal,\" põhjendas Leiten.\n\nMärksa paremini läksid 22.-23. märtsil Tallinnas ja Tartus toimunud Royal Stockholm Philharmonic Orchestra kontserdid.\n\n\"Peale orkestrite tuleb kindlasti ära märkida maailmanimega artistide edukalt kulgenud soolokontserdid, mis eeldatud suure publikuhuvi tõttu planeeriti Estonia kontserdisaali asemel Nordea kontserdimajja – see oli õige otsus ka majanduslikus mõttes,\" kirjutas Leiten.\n\nSuvel toimus esimest korda Haapsalu Tšaikovski festival, mille pealkülaline oli Moskva Novaja Opera, kuid ürituse ajal oli ilm äärmiselt ebasoodne. Samas toob aruanne välja, et kõik siseruumides toimunud kontserdid müüdi välja.\n\n\"Majanduslikult ületas festival eelarve kulupoole piire, kuid arvestades festivali\nmastaapi, olid Eesti Kontserdi planeeritud rahalised vahendid pigem tagasihoidlikud. Nagu lepingus kokku lepitud, jagas Haapsalu linnavalitsus planeerimata kahjumit,\" sedastas Leiten.\n\nSaaremaa ooperipäevad olid Eesti Kontsedi hinnangul läbi aegade edukaimad, kogudes üle 14 500 külastuse. Ooperipäevadel kõlas spetsiaalselt festivaliks tellitud Rein Rannapi rokkooper \"Nurjatu saar\", mida Eesti Kontsert peab nii kunstilises, mainekujunduslikus kui ka majanduslikus mõttes kordaläinuks.\n\n\"Ooperipäevadejärgses positiivsuse vaimus langetati otsus korraldada kordusetendused oktoobrikuus Nordea kontserdimajas. Kolm lisaetendust Nordeas kogusid küll peaaegu täissaalid, kuid peamiselt projektipõhiselt kokku pandud koosseisuga ooperi lavastuslikud kulud olid niivõrd kõrged, et loodetud tulu jäi saamata,\" tõdes sihtasutuse juht.\n\nNovembris tõi Eesti Kontserdile 13 000 euro suuruse kahju tõsiseid eelteadmisi ning pühendumist eeldav kontsert \"Les espaces acoustiques\", mille kohta oletati aruandes, et hinnanguliselt oli Estonia kontserdisaalis kohal kogu sihtrühm, kes Eesti oludes paraku ei moodusta täissaali.\n\n\"Samas võiks retooriliselt küsida: kui selliseid muusikasündmusi ei korraldaks Eesti Kontsert, siis kes üldse oleks suuteline siin sellist asja ette võtma,\" märkis Leiten.\n\nKokkuvõtteks tõdes Leiten, et selline aasta sõnades ja arvudes avaldaks muljet igas suurriigis, rääkimata Eestist, kus rahvaarv ei küündi isegi Peterburi Jaani kirikut ümbritseva Admiraliteedi rajooni elanike arvuni. Võetud on palju riske ja saadud õppetund: saamata jäänud piletitulu ja kiirelt tehtud emotsionaalsed otsused viivad eelarve tasakaalust välja.\n\n\"Oleme 2018. aastal paremad ja hoolikamad, kuid ei loovuta kättevõidetud positsiooni,\" lubas Leiten.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Eesti Kontserdi majandusaasta aruande järgi oli 2017. aasta sihtasutusele üks tormilisemaid ja loomingulisemaid - võeti palju riske ning saadi ka õppetund, et kiirelt tehtud emotsionaalsed otsused viivad eelarve tasakaalust välja.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Loe uudis läbi ja pane oma kujutlusvõime tööle, et välja mõelda üks korralik sissejuhatav lause sellele loole.\n\n## Pealkiri:\n\nJäätisetootja La Muu plaanib hakata tegema ka pulga- ja vahvlijäätist\n\n## Põhitekst:\n\nJäätiseliini plaanib firma investeerida järgmisel aastal. See peaks võimaldama kindlasti tootmiskulusid alla viia ja valmistada selliseid jäätiseid, mida firma käsitsi teha ei suuda – näiteks pulga- ja vahvlijäätist, rääkis La Muu tegevjuht Rasmus Rask BNS-ile.\n\n\"Ma ei saa olla päris kindel, et me jõuame järgmisel aastal sellega kõikidesse sortimentidesse, aga see on meie ettevõtte suurem kasvuhüpe, mida näeme,\" rääkis Rask. Ta märkis, et kuna seni on firma teinud tooteid mahetoorainest ning käsitsi, tähendab see ka, et toote hind on kõrge, nii et paljud inimesed ei jaksa seda osta.\n\n\"Seni on nii, et need, kes on meil Telliskivi loomelinnakus vabrikus külas käinud, üllatuvad, sest tegemist on lihtsalt suure köögiga, kus jäätist valmistatakse mõne masina, pottide ja pliidiga,\" lisas Rask. Uute toodetega soovib La Muu tema sõnul jõuda laiema tarbijaskonnani.\n\nEksporditurgudest on ettevõte vaadanud Saksamaa suunas, kus on esimesed väikesed tellimused juba tehtud, ent suurem eksport saab käivituda siis, kui tootmisliin on käivitunud ning seeläbi hinnapaindlikkus suurem, rääkis La Muu tegevjuht. Enne ekspordiga alustamist tahab firma siiski esmajoones saavutada suurema rolli Eesti turul.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Käsitööjäätisetootja La Muu plaanib soetada tootmisliini ning hakata tootma ka pulga- ja vahvlijäätiseid.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Pärast artikli pealkirja ja põhiteksti lugemist kasuta oma loovust, et koostada sisutihe ja pikk sissejuhatav lause.\n\n## Pealkiri:\n\nErdoğani nõunik: ajakirjanik Khashoggi surnukeha lahustati happes\n\n## Põhitekst:\n\nSama teooria on üks Türgi ametnik esitanud varem ajalehele Washington Post, millele Khashoggi kaastööd tegi. Ametniku sõnul uurivad võimud verisooni, et surnukeha hävitati happes.\n\n\"Me näeme nüüd, et seda ei lõigatud lihtsalt tükkideks, nad vabanesid laibast lahustamise teel,\" ütles Erdoğani ja tema erakonna nõunik Yasin Aktay reedel ajalehele Hürriyet.\n\n\"Viimastel andmetel tükeldasid nad surnukeha selleks, et seda oleks lihtsam lahustada,\" lisas ta.\n\nTürgi peaprokurör kinnitas kolmapäeval esimest korda, et oktoobri algul Saudi Araabia Istanbuli konsulaadis tapetud Khashoggi kägistati kohe pärast hoonesse sisenemist ja lõigati seejärel \"ettevalmistatud plaani\" alusel tükkideks.\n\n\"Nad tahtsid kindlad olla, et surnukehast ei jää mingeid jälgi. Nii on prokuröri avaldusest aru saada,\" sõnas tapetud ajakirjanikku isiklikult tundnud Aktay.\n\n\"Süütu inimese tapmine on üks kuritegu, aga tema kohtlemine ja see, mida surnukehaga tehti, on teine kuritegu ja teotamine.\"\n\nWashington Posti viidatud Türgi ametnik ütles, et konsulaadi ajast leitud bioloogilised tõendid viitavad, et Khashoggi surnukehast vabaneti tapmiskoha lähedal.\n\n\"Khashoggi laipa ei olnud vaja matta,\" ütles tundmatuks jääda eelistanud amentik USA lehele.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Kuu aja eest Saudi Araabia Istanbuli konsulaadis tapetud ja tükeldatud ajakirjanik Jamal Khashoggi surnukeha lahustati, ütles Türgi presidendi Recep Tayyip Erdoğani nõunik reedel.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Vaata läbi uudise pealkiri ja tekst ning loo loov sissejuhatav lause, mis haakub artikli sisuga.\n\n## Pealkiri:\n\nEesti pääses 3x3 korvpallis maailmameistrivõistlustele\n\n## Põhitekst:\n\n\"Olümpiaalal maailmameistrivõistlustele jõudmine on Eesti korvpallile suur saavutus,\" ütles Eesti Korvpalliliidu peasekretär Keio Kuhi, kelle sõnul näitavad selle aasta meeste 3x3 rahvuskoondise tulemused MM-ilt ja U-18 noormeeste tulemused noorte olümpiamängudelt, et 3x3 korvpallis oleme maailma tipule väga lähedal.\n\nEesti sai 3x3 korvpallis maailmameistrivõistluste pääsme FIBA ülemaailmse reitingutabeli alusel, milles arvestatakse kategooria top100 mängija üheksat paremat turniiritulemust viimase aasta jooksul. \"Igal aastal on MM-ile pääsemine läinud raskemaks, kuid tänu aktiivsetele mängijatele ja turniirikorraldajatele on meil see senimaani pea igal aastal õnnestunud,\" ütles Eesti Korvpalliliidu 3x3 valdkonna juht Reigo Kimmel.\n\nLisaks Eestile, said meeste arvestuses FIBA 3x3 ülemaailmse reitingutabeli alusel 2019. aasta FIBA 3x3 MM-i pääsme Läti, Leedu, Serbia, USA, Holland, Sloveenia, Ukraina, Poola, Venemaa, Türgi, Hiina, Jaapan, Brasiilia, Mongoolia, Katar ja Lõuna-Korea. Viimased kolm pääset 2019. juunis Amsterdamis toimuvale FIBA 3x3 MM-ile jagatakse välja 4.-5. maini Puerto Ricos toimuval kvalifikatsioonil.\n\nEesti 3x3 koondise peatreeneri Siim Raudla hinnangul tuleb järgmise aasta MM läbi aegade kõige tugevam: \"Aasta enne Tokyo olümpiamänge soovivad kõik riigid olümpiaala maailmameistrivõistlustelt maksimumi võtta, kuna 2019. aasta FIBA 3x3 MM-i kolm paremat saavad pääsme ka 2020. aasta Tokyo olümpiamängude kvalifikatsiooniturniirile,\" ütles Raudla, kelle sõnul on Eesti koondise eesmärgiks jõuda esmalt alagrupist edasi kaheksa parema sekka ja siis võtta mäng mängult.\n\nMängijate valikus kehtivad 2019. aastast uued FIBA reeglid, mille alusel tuleb koondisesse valida vähemalt kaks mängijat Eesti top10 mängija seast ning teistel mängijatel peab olema vähemalt 53 000 3x3 reitingupunkti. Koondise koosseis tuleb kinnitada hiljemalt 11. maiks.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Rahvusvaheline Korvpalliliit (FIBA) avalikustas 17 riiki, kes saavad oma võistkonna saata 12.-16. juuni 2019 Amsterdamis toimuvatele FIBA 3x3 maailmameistrivõistlustele. Euroopast sai FIBA ülemaailmse reitingutabeli alusel MM-i pääsme ka Eesti.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Loe uudis läbi ja pane oma kujutlusvõime tööle, et välja mõelda üks korralik sissejuhatav lause sellele loole.\n\n## Pealkiri:\n\nArvustus. Kas Maarja Kangro \"Minu auhinnad\" võib saada auhinna?\n\n## Põhitekst:\n\nMäletan - ja sinna on rida aastaid tagasi - kui Maarja võttis (vist kuskil kõrtsus veiniklaasi juures) jutuks, et kas on äkki nii, et vahetult elust lähtuv kirjanduslik tekst läheb rohkem korda ja on ehedam kui puhas fiktsioon?\n\nMa ei osanud midagi vastata (minu meelest oli enamasti nii nagunii, kui sa pole just valdavalt fantaasiamaailmas elav või muidu hull) ja teema tundus Maarja puhul mõttetu ja absurdne. Maarja polnud siis veel kirjutanud \"Klaaslast\", aga oli kirjutanud pinude viisi krüptilist luulet, millele ma pihta ei saanud, kuigi korduvalt proovisin. Luule tundus mõistuslik, ideedest lähtuv, meelelisusevaba, isegi eluvaba. Kuigi Maarja ise on veider kombinatsioon jõulisest ratsionaalsusest ja meelelisusest, teravast irooniast ja empaatiast (kena kombo tekstitegija jaoks). Kuskilt ma adusin, et kirge peab ta luules olema, aga mis sorti kirg see on, pihta ei saand. Tundus, et kui muidu püüab inimene ajuga oma ihu ja hinge analüüsida, siis Maarja sööstab tundeliselt mõistust katki hammustama, või siis keelt või loogikat, aga taoline kraam on alati mu haardeulatusest välja jäänud.\n\nPisut paremini saan pihta nüüd, kui Maarja kirjutab auhinnaraamatus Zanzottost, keda ta siis tõlkis ja kuidas Zanzotto eritleb tunnetust ja keelt ja poeb vist kuidagi veel nende sisse või taha (taju tajub iseennast). Samas kui Zanzottol jõudvat enesereflektsioon võõrandumiseni, siis Maarjal (vähemalt näiliselt) on identiteet esmapilgul tugev ja selge (aga nüüd tundub mulle juba, et identiteet on mitmetine või rollirikas, mänguline, olemata skisofreeniline).\n\nNojah, ja proosa, jutud olid tal sarkastilisevõitu, andsid sotsiaalseid ja seksistlikke lõuahaake ja neis puudus see, mis veetles mind - lasta kirjutamisel end kanda, aga mitte uppuda, kui õnnestub ja mitte püüda kirjutamist oma kontrolli all hoida. Nagu jazzis võib kirjutades olla väikseid salaplaane, aga kui kerkinud loominguline elukas või golem dirigendikepiga läbi susata, siis visiseb ta tühjaks ja vajub kokku. Kirjanik ehitab krati, kes talle loomingut kokku kannab, aga selle kratiga käib lõputu võitlus ja vastasikune ärategemine nagu Rainer Sarneti \"Novembris\".\n\nÜhesõnaga, ma ei saanud aru, miks Maarja sellist juttu ajab.\n\nAga siis kirjutas ta \"Klaaslapse\", mis ratsionaalsuse kõrval lasi mängumaale irratsionaalse loodusjõu, mille vastu uhke inimene on võimetu. Tulemus oli kobe. Toores ja verine elu. Nagu kuninganna oleks pööbli lossi lasknud ja nautinud, kui need lagastavad ja lossi maha põletavad. (Meenub Reinu jutustus \"Krahvinna von Richter\"). Ühe nõksu leidis Maarja minu meelest veel. Kui seni oli keskne tegelane olnud valitseja ja kunn, siis korraga võis kunn osutuda peksupoisiks ja see dualism on tugev tekstialus. Kui kuningast saab kerjus, on alati huvitavam, kui kerjusest kuningas. Mida kerjus ikka lossis teha oskab, nagu Andruselt teame, sööb lihtsalt seepi. Te võite öelda, et klaaslapse lugu on dokumentaal ja pole seal mingit taolist rehkendust. Ei tea, minu jaoks on, isegi kui on alateadlik. Ja ehk ongi asi selles, et teadvus on alateadvusega dialoogi astunud. Surma palge ees ja viimsel võitlusväljal tuleb iga sõdur lahingusse tuua. Kuigi näiliselt täristab Maarja sealgi endiselt oma iroonia- ja mõistusemõõka.\n\nSarnane vigur on mu meelest ka auhinnaraamatuga. Mustkunstnik näitab algul, et tal on tühi nii kaabu kui käed. Mida imet siit ikka tulla saaks. Trikitegija on lihtsalt jutupaunik. Ja ma hakkangi lihtsust uskuma, uskuma, et see, kes räägib, on lihtne nagu mina. Ja eks ta on ka, aga kui kaasa jalutada, hakkab tühjast silindrist tulema siidrätte ja tuvisid ja varsti ei saa enam aru, kust neid muudkui aga juurde tekib. Irratsionaalne maailm võtab võimust ja kipub kontrolli alt väljuma, mõistus eksleb kaoses ja üritab elumere lainetel surfata. Surfabki, aga kui ratsionaalselt, on iseasi.\n\nMulle on märkamatult sisse söödetud miski kibe silmiavav ravum või uus vaatepunkt. Potjomkini küla kistakse maha, trambitakse pilbasteks, aga ehitatakse samas kerge käega uuesti üles. Võibolla liialdan, aga minu meelest on raamat hea demo ratio ekslemisest kaoses. Et kaost võita, tuleb ta relvad omaks võtta ja olla isegi irratsionaalne.\n\nKui ma pidin kirjutama kohtumistest kirjanikega Hea Loo kirjastuse raamatusarjas, siis püüdsin ka ajada luulu, et kirjanikud on pseudoperekond, aga viga oli vist, et ma ei andnud niivõrd lugu, vaid ütlesin mõtted otse välja, mille tulemusena on mul mitu korda nööbist kinni võetud ja öeldud, et kõik on vale ja \"ma kirjutan ise sinust ja sellest, kuidas päriselt oli\". (Ei saa kedagi vägisi omaks teha.) See tähendab, ma ei näidanud asju, aga seletasin. Mida kirjanik tegema ei peaks. Ta peaks just näitama nii, et seletus ja tähendus, mida kirjutaja esitada soovib, tekiks lugeja peas.\n\nMaarjal, ennäe, tundub, see õnnestuvat. Ka siin tõmmatakse igasugused maskid maha ja samas luuakse uus värskendav illusoorne reaalsus. Jällegi täiesti muretult ja lihtsalt, nagu punamütsike räägiks, kuidas vanaemale kooki viis ja noh, nii möödaminnes, ka hundiga pisut hullas. Tavaline jalutuskäik ja no hard feelings, kuigi vahepeal sai vist hundi kõhus oldud ja jahimehega veidi veini joodud.\n\nKas mina olen Peeter raamatust? Nii ja naa. Tegelane on ikkagi autori tegelane. Maarja raamatus olen tore tegelane, aga kellegi teise raamatus... Üks mu oma raamatu tegelastest leidis, et olen väike vana munn ja lubas kirjutada, kuidas asjad tegelikult olid. Ootan huviga. Teine kolleeg arvas, et ma ihkan, et kollane ajakirjandus must kirjutaks, aga kuna ei kirjuta, siis teen ise kollast ajakirjandust endast ja avaldan raamatuna. Eks ta ole. Õhtulehe toimetajana käis ta tõesti pinda, et must lugu teha. Punnisin vastu, aga lõin käega. Tühja kah. Aga nagu Maarja ütleb, ropendama peab lugupidamisega, nii võib kindlasti üksteist ivake aasida, kui empaatia säilib. Maarjal säilib. Minu meelest on inimarmastus neil perekonnaviga ja sinna ei tee mitte keegi mitte midagi.\n\nJa nüüd peaasi, kas kirjaniku palgal kirjutatud (pidin juba õelalt kihvama, et palga õigustuseks sooja sarkasmiga (pigem küll eneseirooniliselt) kirja pandud) auhinnaraamat saab auhinna? Tore oleks ja niiehknaa ei pääse kulka vabaauhinna otsustajad raamatust üle ega ümber. (Sest keegi pole suutnud siiani otsustada, mis žanris see raamat on.) Ja siis sõltub otsus juba nende huumori- ja absurditajust ja eneseirooniavõimekusest. Nad on keerulise olukorra ees. Kui auhindavad, tunnistavad auhindamise absurditeatrit, kui jätavad auhindamata, siis justkui püüavad seda varjata. Maarja on neile (kes on suuresti semud-sõbrad-tuttavad nagu raamatuauhindajadki) peene lõksu üles seadnud. Astud lõksu - jama, vaatad püüdlikult mööda - kah jama.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Uus raamat\n\nMaarja Kangro\n\n\"Minu auhinnad\"\n\nNähtamatu Ahv",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Loe uudis läbi ning loo sellele fantaasiarikas ja pikk lause, mis võiks uudist tutvustada.\n\n## Pealkiri:\n\nBritish Airways lõpetab otselennud Tallinna ja Londoni vahel\n\n## Põhitekst:\n\nTallinna Lennujaama kommertsjuht Eero Pärgmäe ütles ERR-ile, et Tallinna Lennujaamal on väga kahju kui mõni lennufirma peab majanduslikel põhjustel liini sulgema, aga lennunduse näol on tegemist väga konkurentsitiheda äriga ning klientide valikud tulenevad viimasel ajal eelkõige parimast hinnast.\n\n\"Tugevast konkurentsist ja tarbijate ootustest tulenev hinnasurve on osutunud British Airwaysile ületamatuks ning lennufirma on otsustanud majanduslikel kaalutlustel liini sulgeda,\" lausus Pärgmäe.\n\n\"Näha on ka mitmete lennufirmade ettevalmistumist Brexitiks, seda nii lennukipargi ümberpaigutamisel kui ka liinivõrgustike optimeerimisel,\" lisas ta.\n\nTa märkis, et British Airways võtab ühendust kõigi reisijatega, kelle lennuplaane see mõjutab ning annab juhised, kuidas leida parim alternatiiv või tagastada piletiraha.\n\nPärgmäe sõnul on konkurents Tallinna ja Londoni vahelises lennuliikluses viimase kahe aastaga mitmekordistunud, kui veel 2017. aasta talvel opereeris kaks lennufirmat ja nädalas toimus kuus lendu, siis tänaseks lendab liinil viis erinevat lennufirmat ja sagedusi on 15 Londoni erinevatesse lennujaamadesse.\n\n\"London on Eesti reisijate seas jätkuvalt populaarseim lõppsihtkoht ja Tallinna Lennujaam jätkab tööd nelja lennuvedajaga suurendamaks sagedusi Londoni,\" ütles Pärgmäe veel.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "British Airways lõpetab tuleva aasta aprillist otselennust Tallinna lennujaama ja Londoni Heathrow lennujaama vahel.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Süvene uudise pealkirja ja sisu ning kirjuta sellele loole sisukas ja informatiivne sissejuhatus, mille pikkus on üks lause.\n\n## Pealkiri:\n\nVietnam korraldab 2020. aastal vormel-1 etappi\n\n## Põhitekst:\n\nVormel-1 ei ole Vietnamis veel väga populaarne, kuigi spordialadele, kus osalevad Vietnami sportlased, elatakse väga kaasa. Sellegipoolest toetati rahvahääletusel vormel-1 MM-sarja etapi korraldamist. Etapi toimumist rahastab erasektor.\n\nVietnami etapp oleks MM-sarjas viiendaks, mida korraldatakse Aasias. 2017. aasta lõpust kadus kalendrist Malaisa etapp kehva piletimüügi tõttu.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "2020. aastal toimub vormel-1 MM-sarja üks etapp esmakordselt Vietnamis Hanois. Rahvusvaheline autoliit FIA ja Vietnami valitsus arutlevad veel võistluse detailide üle, mis avalikustatakse 7. novembril.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Tutvu uudise pealkirja ja põhisisuga. Kasuta neid fakte, et luua pikk ja sisutihe lause, mis toimib loo sissejuhatusena.\n\n## Pealkiri:\n\nPopduo Púr Múdd avaldas koos Andreas Poomiga singli \"Truth Is\"\n\n## Põhitekst:\n\n\"See oli tore üllatus, kui Púr Múdd minuga ühendust võttis, et koostööd teha,\" rääkis Andreas. \"Laulu teeb eriliseks just see, et refrääniks osutus hoopiski salm.\"\n\n\"Andreas on väga andekas noor laulja. Usun, et Eesti pole veel nii musikaalset noormeest näinud. Kindlasti tulevikus murrab ta välismaale,\" kirjeldas Púr Múddi liige Oliver Rõõmus.\n\n\"Hetkel katsetame koostöövõimalusi just erinevate aristidega. Üheskoos on muusika loomise protsess nii inspireeriv kui ka nauditav, sest tekib väga palju uusi ideid, millele annab ka edaspidi keskenduda,\" lisas Joonatan Toomiste.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Púr Múdd sattus Rootsis tuuritades juhuslikult Andreas Poomi esialgsele versioonile laulust \"Truth is\" ning nii tekkis idee anda loole ka Púr Múddile omane versioon.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Pärast artikli pealkirja ja põhiteksti lugemist kasuta oma loovust, et koostada sisutihe ja pikk sissejuhatav lause.\n\n## Pealkiri:\n\nEKRE möödus liikmete arvult Isamaast\n\n## Põhitekst:\n\nEKRE on ainus parlamendierakond, kelle liikmeskond 2018. aastal on kasvanud. Reedel mööduti liikmeskonnalt teisest konservatiivsest erakonnast Isamaast. Äriregistri andmetel on EKRE-s reede keskpäeva seisuga 8599 ja Isamaas 8598 liiget.\n\nKusjuures aasta algul oli kahe erakonna liikmeskonna vahe ligi 600 Isamaa kasuks. Aasta jooksul on Isamaa kaotanud ligi 200 ja EKRE võitnud juurde ligi 400 liiget.\n\nEesti suurim erakond on endiselt Keskerakond 14 706 liikmega. Suvel kaotas Keskerakond paarsada liiget, eeskätt Narva organisatsioonist. Aasta lõpus on Eesti suurima partei liikmeskond taas kasvama hakanud, kuid jääb siiski ligi 100 liikmega alla aasta alguse liikmete arvule.\n\nLiikmeskonnalt teisel kohal on Reformierakond - suurimasse opositsiooniparteisse kuulub 12 171 liiget, mida on sarnaselt Keskerakonnale ca 100 liiget vähem kui aasta algul.\n\nSadakond liiget on kaotanud ka sotsiaaldemokraadid, kelle liikmeskonna suurus oli novembri algul 5777.\n\nParlamendiparteidest on kaotanud ca 50 liiget aastaga Vabaerakond, kuid arvestades nende liikmeskonna väiksust - novembris 591 liiget - on protsentuaalselt nende liikmeskonna vähenemine suurim.\n\nPoolsada liiget on kaotanud ka parlamendivälised Rohelised, kelle liikmeskond langes alla tuhande (992).\n\nUutest poliitikasse tulijatest teatas Eesti 200, et sai erakonna asutamiseks vajalikud 500 liiget täis 22. oktoobril. Eeloleval laupäeval peab Eesti 200 erakonna asutamiseks üldkogu.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Eesti Konservatiivne Rahvaerakond (EKRE) möödus reedel liikmete arvult Isamaast ja tõusis liikmeskonna suuruselt Eesti kolmandaks parteiks.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Loe artikli pealkiri ja sisu, seejärel loo pikk ja põnev lause, mis võiks olla artikli sissejuhatus.\n\n## Pealkiri:\n\nKa EKRE toetab teise samba vabatahtlikuks muutmist\n\n## Põhitekst:\n\n\"EKRE-l on plaan muuta teine sammas vabatahtlikuks ning teha sambast väljumine võimalikuks nii, et inimene saab sissemakstud raha tagasi. Täpsema reformikava avalikustame valimisprogrammis,\" ütles EKRE aseesimees Martin Helme ERR-ile.\n\nErakond Isamaa pakkus teisipäeval välja teise pensionisamba reformimise kava, mis ei tähenda selle kaotamist, vaid inimestele õigust kanda pensionifondi kogunenud raha oma investeerimiskontole ning seda ise paigutada.\n\nReedel ütles Vabaerakonna esimees Kaul Nurm ERR-ile, et toetab teise samba vabatahtlikuks muutmist.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Sarnaselt Isamaale ja Vabaerakonnale toetab ka Eesti Konservatiivne Rahvaerakond (EKRE) teise samba vabatahtlikuks muutmist.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Loe artikli pealkiri ja sisu, seejärel loo pikk ja põnev lause, mis võiks olla artikli sissejuhatus.\n\n## Pealkiri:\n\nSarimõrvar Ustimenko abiellus ja tahab minna karistust kandma Venemaale\n\n## Põhitekst:\n\nRiigikohtu kolleegiumi otsusest selgub, et Tartu vanglas eluaegset vanglakaristust kandev sarimõrvar Juri Ustimenko on vanglas abiellunud ning tema abikaasa on vanglas viibinud pikaajalistel kokkusaamistel.\n\nUstimenko abikaasa on vaegnägija ja ta elab Venemaal.\n\nUstimenko esitas juba 2014. aasta 20. novembril taotluse tema üleviimiseks Venemaale karistuse kandmise jätkamiseks, kuid justiitsministeerium jättis selle 2016. aasta 18. mail rahuldamata. Otsuse põhjenduste kohaselt on kaebaja toime pannud erandlikult rasked kuriteod. Väga oluline aspekt oli ka vangla hinnang tema senisele karistuse kandmisele, millest nähtub, et Ustimenko käitub vanglas agressiivselt ja sooritab uusi rikkumisi, mis on toonud kaasa ka uue kriminaalmenetluse.\n\nJustiitsministeerium lisas, et Eestis kehtiva õiguse kohaselt võib eluaegse vangistusega karistatud isiku katseajaga tingimisi karistusest vabastada, kui karistusajast on tegelikult ära kantud vähemalt 30 aastat, Venemaal aga juba 20 aasta järel.\n\nUstimenko vaidlustas justiitsministeeriumi keelduva otsuse, kuid Tartu halduskohus jättis mulu 17. märtsil õiguse justiitsministeeriumile. Samas mullu aprillis saatis Ustimenkot Tartu ringkonnakohtus edu, kui teise astme kohus leidis, et justiitsministeerium peab Ustimenko taotluse uuesti läbi vaatama.\n\nRingkonnakohtu lahendi peale esitas justiitsministeerium kassatsioonkaebuse riigikohtusse, mis muutis küll veidi ringkonnakohtu põhjendusi, kuid jättis lahendi siiski jõusse. Seega tuleb nüüd justiitsministeeriumil Ustimenko taotlus uuesti läbi vaadata.\n\nUstimenko ja tema kaasosalise Dmitri Medvedjevi 2002. aasta veebruarist kuni maini Eestis ja Lätis toime pandud kuritegude sarjas kaotas elu seitse ning sai vigastada kuus inimest. Ustimenkole pandi süüks Eestis viie ja Lätis ühe inimese tapmist, ühe mõrva pani toime Medvedjev, kes ise hukkus hiljem tulevahetuses Läti politseinikega.\n\nVaata uuesti! Aastal 2011 eetris olnud saate \"Pealtnägija\" lõigus olevatel unikaalsetel kaadritel avaldab Ustimenko oma ehtsa palge.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Tartu vanglas eluaegset vanglakaristust kandev sarimõrvar Juri Ustimenko on abiellunud, selgub riigikohtu otsusest. Ühtlasi peab mees justiitsministeeriumiga kohtulahingut selle nimel, et minna karistust kandma kodumaale Venemaale.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Loe artikli pealkiri ja sisu, seejärel loo pikk ja põnev lause, mis võiks olla artikli sissejuhatus.\n\n## Pealkiri:\n\nEne Ergma hoiatus: parlament kardab muuta saadikute kuluhüvitiste korda\n\n## Põhitekst:\n\nRiigikogu juhatusse kuuluvad parlamendi spiiker, sotsiaaldemokraat Eiki Nestor ning aseesimeestena keskerakondlane Enn Eesmaa koalitsioonist ja reformierakondlane Kalle Laanet opositsiooni poolelt. 6. novembril arutavad nad taas kord riigikogu liikmete kuluhüvitiste süsteemi.\n\nPraegu võivad parlamendisaadikud saada igakuiselt kuluhüvitisteks kuni 30 protsenti palgast, ca 1000 eurot, mis eeldab neilt kulutšekkide esitamist riigikogu kantseleile, kes teeb siis vajalikud väljamaksed.\n\nValitsuse liikmed ehk ministrid aga saavad lisaks palgale 20 protsenti esindustasu, mis kantakse nende pangaarvele ilma igasuguste kulutšekkideta.\n\nKalle Laanet kehtestaks samasuguse korra ka parlamendisaadikutele. Märtsis, kui Reformierakond tõstis ta partei eelmise esimehe Hanno Pevkuri asemel riigikogu aseesimeheks, pani ta kuluhüvitiste arutelu riigikogu juhatuse nõupidamislauale\n\n\"Ega midagi otsustatud. Korraks oli arutelu, otsust ei tehtud, hoiak oli rohkem nii, et vaatame, mõtleme, arutame ja püüaks leida laiapõhjalist toetust,\" mäletab Laanet. \"Kõigi fraktsioonide konsensus pole võimalik, meil on ju demokraatlik ühiskond.\"\n\nEnn Eesmaa arvates peaks kuluhüvitiste süsteem olema võimalikult lihtne ja läbipaistev. Riigikogu liikmetel on paratamatult tööga seotud kulusid, nende hüvitamine oleks kõige mõistlikum kulutšekkidest vaba esindustasu maksmise kaudu, nagu tehakse ministritega, arvab Eesmaa.\n\nTa meenutab kümne aasta tagust lugu parlamendisaadik Jaan Kundlaga, toonase keskerakondlasega, kes sai endale majoneesise hüüdnime, sest esitas riigikogu kantseleile kuludokumendina poetšeki, kus oli kirjas ka purk majoneesi. Tegelikult korraldas Kundla Eesti-Hiina sõprusrühma poolt oma suvilas Hiina diplomaatidele pikniku ja kattis koos abikaasaga külalistele ise laua. Munad majoneesiga olid seal suupistete seas.\n\n\"Jaan Kundlale tehti liiga,\" on Enn Eesmaa praegugi kurb. Põhjuseks oli kuluhüvitiste süsteem, kus lihtsalt tšekke lugedes võib kergesti ka valesid järeldusi teha.\n\nRiigikogu esimees Eiki Nestor seda korda muutma ei kiirusta. \"Valimisteeelne aeg ei ole kõige sobivam panna arutelu alla suuri muudatusi kuluhüvitiste osas, see viib tähelepanu olulistelt küsimustelt kõrvale ega vii elu edasi,\" selgitab ta sõnu ükshaaval rõhutades.\n\nMida siis riigikogu juhatus 6. novembril arutab?\n\n\"Kuidas elada selles leiutajate külas, kus rahvasaadikud on loominguliselt suhtunud kuluhüvitistesse. Mina põhimõtteliselt ei pea õigeks, et keegi teeb endale selle kaudu valimiskampaaniat,\" viitab Nestor parlamendisaadik Martin Helmele, kes võimendas sotsiaalmeedias EKRE sõnumeid ja see võimendus maksti kinni tema kuluhüvitistest.\n\nLaiemate teemadeni riigikogu esimees ei taha jõuda? \"Vaatame, kuhu [oma aruteluga] välja jõuame,\" jääb ta igaks juhuks ettevaatlikuks.\n\nAkadeemik Ene Ergma, kes toonase Res Publica ja siis IRL-i parlamendipoliitikuna oli riigikogu esimees aastatel 2003-2006 ja 2007-2014, kuulab neid arutelusid muigelsui.\n\nKümmekond aastat tagasi püüdis ta koos tollase reformierakondlasest riigikogu aseesimehe Kristiina Ojulandiga asendada praegused kuluhüvitised parlamendisaadikute esindustasuga.\n\n\"Alguses olid paljud saadikud meiega nõus, aga ainult seni, kuni asja vaikselt arutati. Kui mikrofonid pandi neile nina alla, muutus jutt ja siis öeldi, et see on ainult juhatuse soov,\" ei varja Ergma praegugi oma pettumust.\n\n\"Praegune [kuluhüvitiste] süsteem alandab parlamenti. Eesti ajakirjandus muidugi ei taha, et neil selline rasvane teema käest võetakse. See oli vist Tiit Made, kes ütles, et riigikogu liikmete kuluhüvitised on laisa ajakirjaniku külmkapi toit, sest kui muud teemad otsa saavad, siis kuluhüvitised on ikka saadaval,\" torkab Ergma.\n\nTa ei usu, et praegu suudaks riigikogu saadikute kuluhüvitiste korda muuta: \"Ei, ei õnnestu. Seal ei ole kedagi, kes julgeks ja teeks. Võibolla olen liiga õel, aga ma ei usu, et see oleks võimalik, eriti enne valimisi.\"\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Kümme aastat riigikogu esimehena töötanud akadeemik Ene Ergma loeb iroonilise umbusuga uudiseid, et riigikogu juhatus hakkab jälle arutama parlamendisaadikute kuluhüvitiste praegust sasipundart.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Loe artikli pealkiri ja sisu, seejärel loo pikk ja põnev lause, mis võiks olla artikli sissejuhatus.\n\n## Pealkiri:\n\nOlümpiavõitja: kui juht oleks meist veel lähemalt möödunud, oleksime surnud\n\n## Põhitekst:\n\nTreeninglaagrist koju jõudnud Diggins läks pühapäeval pikale rullsuusatreeningule koos Kris Hanseni, keskkooliaegse treeneri ja ühe lähedase sõbraga. Väikese liiklusega teel võtsid suusatajad auto lähenemisel ühte rivvi üksteise taha, et juht neist kergemini mööda pääseks. Kuna kedagi vastu ei tulnud, siis oli autojuhil võimalik sõitjatest mööduda vastassuunas.\n\n\"Aga ta ei teinud seda ja sõitis meist nii lähedalt mööda, et masinast tekitatud tuul pani mind kõikuma,\" kirjutas Diggins oma blogipostituses. \"Seejärel võttis auto hoo maha ja me püüdsime temast mööduda vasakult poolt. Kui me olime talle külje peale jõudnud, siis ta hakkas meiega samal kiirusel sõitma. Kui me kiirendasime, siis ta kiirendas samuti, kui me aeglustasime, siis ta aeglustas ka. Ma koputasin talle mitu korda aknale ja karjusin, et niiviisi jätkates tapab ta meid ära. Selle peale viibutas ta mulle keskmist sõrme ja keeras muusika valjemaks.\"\n\nKui Hanses proovis juhist telefoniga pilti teha, siis kiirendas viimane minema. Diggins kirjutas autonumbri üles ja kutsus politsei, kelle sõnul on Minnesotas keelatud autoteel treenivatest sportlastelt nii väikese vahega mööduda. \"Kui see juht oleks meist möödunud natukene lähemalt, siis me oleksime, kas haiglas või surnud,\" jätkas Diggins. \"Mulle tundub, et mõnikord agressiivsed autoomanikud ei saa aru, mida nende \"napikad sportlastele õppetundide jagamiseks\" põhjustada võivad. Halvimal juhul võivad neist saada mõrvarid.\"\n\nDiggins krooniti olümpiavõitjaks sprinditeates koos Kikkan Randalliga PyeongChangi talimängudel. Tema sõnul on suures pildis Aftonis peale tiitli võitmist suhtutud sportlastesse suurema austusega kui varem.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Pühapäeval oma kodukandis Aftonis, Minnesotas treeninud olümpiavõitja ja maailmameister Jessica Diggins elas üle äreva hetke, kui autojuht tahtis ameeriklannast tippsportlast ehmatada ja mängis temaga seejärel kassi-hiire mängu",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Loe hoolikalt uudise pealkiri ja sisu ning kirjuta artiklile pikk sissejuhatav lause, kasutades oma kujutlusvõimet.\n\n## Pealkiri:\n\nPostimehe sporditoimetuse juht Ott Järvela lahkub ametist\n\n## Põhitekst:\n\n\"Panin poolteist aastat sellesse töösse kogu oma ametialase kire ja oskuse. Oli raske, aga nautisin. Kahjuks olen sunnitud lahkuma,\" teatas Järvela sotsiaalmeedias.\n\nJärvela lisas, et esialgu keskendub ta puhkamisele. \"Ja ühtlasi inimkatsetusele, et kas ja kuidas on võimalik elada rohkem kui 22 päeva järjest ilma lehetoimetuse ainulaadset, inspireerivat ja hasartset õhustikku vahetult kogemata. Nii pikalt olin viimati sellest eemal 2006. aastal,\" kirjutas ta.\n\nVäidetavalt olid Järvela lahkumise põhjuseks eriarvamused Eesti Meedia tegevprodutsendi Marko Kaljuveeriga. Järvela ütles ERR-ile, et ei soovi seda kommenteerida, kuid kinnitas, et lahkus ametist poolte kokkuleppel.\n\nEnne Järvelat juhtis Postimehe sporditoimetust Peep Pahv, kes asus tööle Eesti Päevalehte/Delfi sporditoimetuses.\n\nViimase aasta jooksul on Postimehes vahetunud nii uudiste, uuriva toimetuse kui majandustoimetuse juht.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Ajalehe Postimees sporditoimetuse juht Ott Järvela teatas reedel, et on otsustanud ametist lahkuda.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Loe hoolikalt uudise pealkiri ja sisu ning kirjuta artiklile pikk sissejuhatav lause, kasutades oma kujutlusvõimet.\n\n## Pealkiri:\n\nKeskkonnaamet soovib Nursipalu metsaraie kohtuvaidluse ärajätmist\n\n## Põhitekst:\n\nKaebus on halduskohtus menetlusse võetud ja kaebajale on antud seisukoha esitamiseks tähtaeg 16. novembriks.\n\n\"Keskkonnaamet taotleb kaebuse läbivaatamata jätmist seoses sellega, et keskkonnamõju hindamise aruanne, mille puudumist kaebaja ette heitis on valminud ja kinnitatud. Seetõttu on kaebajale antud tähtaeg oma seisukoha esitamiseks, kaaludes, kas kaebuse esitamine uuesti muudetuna või teistel põhjendustel on võimalik ja tema eesmärgi saavutamiseks vajalik,\" ütles reedel ERR-ile esimese ja teise kohtuastme pressiesindaja Annika Vilu.\n\nTallinna halduskohus peaks Eesti Metsa Abiks kaebust arutama seoses Nursipalu harjutusvälja raadamisega ringkonnakohtus tehtud otsusega.\n\nEesti Metsa Abiks soovib selgitada, kas keskkonnaameti luba võtta Nursipalul peaaegu 100 hektarit metsa maha ilma vajaliku ehitusprojektita ja keskkonnamõjude hindamiseta oli ebaseaduslik.\n\nTallinna halduskohus leidis, et peale raiet pole selle ebaseaduslikkust enam võimalik tõestada. Ringkonnakohus peab lubamatuks raadatava ala jaotamist väiksemaks kui 100-hektarilisteks aladeks, et pääseda keskkonnamõjude hindamisest.\n\nRingkonnakohus leidis, et kuna lõplikult on samal eesmärgil raadatava ala suuruseks ligi 165 hektarit, tuleks mitmes etapis läbi viidavat raadamist vaadelda ühtse tervikuna.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Keskkonnaamet taotleb, et Tallinna halduskohus jätaks arutamata kodanikuühenduse Eesti Metsa Abiks kaebuse seoses Nursipalu harjutusvälja raadamisega.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Pärast artikli pealkirja ja põhiteksti lugemist kasuta oma loovust, et koostada sisutihe ja pikk sissejuhatav lause.\n\n## Pealkiri:\n\nTalvik: loodame Elurikkuse Erakonna registreerida enne detsembrit\n\n## Põhitekst:\n\n\"Ekvaator on ületatud, ehk üle poole on koos ja väga palju on viimase hetke lubadusi. Me oleme siiski veel optimistlikud,\" ütles Talvik ERR-ile.\n\nTalviku sõnul loodetakse erakond registreerida enne 3. detsembrit. \"Me ei ole läinud laatadele inimesi noppima, kes pärast ei saagi aru, kas nad on kuskil erakonnas või ei ole. Me oleme ikkagi personaalselt lähenenud inimestele. See on võtnud kõvasti aega, aga nüüd loodame, et kõik need personaalsed pöördumised ka paari nädalaga täide lähevad,\" ütles Talvik.\n\nTalvik rääkis, et erakonna registreerimisega on neil varuks üllatus. \"Erakonna registreerimisega me teeme natuke teistmoodi kui tavaliselt on tehtud. Mismoodi, seda ma ei taha praegu öelda. On üks variant, mida me praegu juristidega konsulteerima. Jäägu see väikseks üllatuseks,\" rääkis Talvik.\n\nOsad liikmed lootsid ühenduse erakonnana registreerida 10. novembril toimuval koosolekul. Talviku sõnul see ilmselt reaalne ei ole.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Elurikkuse erakonna eestvedaja Artur Talvik ütles, et loodab Elurikkuse Erakonnana registreerida enne 3. detsembrit. Praegu on Elurikkuse erakonnal koos üle 250 liikme. Erakonna registreerimiseks on vaja 500 liiget.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Loe uudis läbi ning loo sellele fantaasiarikas ja pikk lause, mis võiks uudist tutvustada.\n\n## Pealkiri:\n\nBolt ja Austraalia klubi kokkuleppeni ei jõudnud\n\n## Põhitekst:\n\n32-aastane Bolt liitus Austraalia klubiga augustis ning tegi kaasa sealseid sõpruskohtumisi, kus kergejõustikutähel õnnestus ka kahel korral värav lüüa. Üheski liigamängus Bolt kaasa ei teinud. Central Coast Mariners pakkus 100 ja 200 meetri maailmarekordi omanikule küll lepingut, kuid jamaikalane küsis pakutava asemel kolme miljoni suurust aastapalka, mida klubi pakkuda ei suuda, sest sponsorid ei ole nõus Bolti palkamist toetama.\n\n\"Ma tahan tänada Central Coast Marinersi omanikke, juhatust, abilisi, mängijaid ja fänne. Minu veedetud aeg Austraalias oli meeldiv ja ma tundsin end siin teretulnult,\" ütles Bolt, kes on osalenud veel Dortmundi Borussia (Saksamaa), Sundownsi (Lõuna-Aafrika Vabariik) ja Stromsgodseti (Norra) treeningutel.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Austraalia jalgpalli kõrgliigaklubi Central Coast Mariners ei jõudnud kaheksakordse olümpiavõitja Usain Boltiga lepingu osas kokkuleppele.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Süvene uudise pealkirja ja sisu ning kirjuta sellele loole sisukas ja informatiivne sissejuhatus, mille pikkus on üks lause.\n\n## Pealkiri:\n\nVabaerakond avalikustas oma valimisloosungi\n\n## Põhitekst:\n\n\"Terve Eesti heaks!\" räägib Vabaerakonna esimehe Kaul Nurme kinnitusel arengust ja edust, millest saab osa kogu Eesti.\n\n\"Teiselt poolt räägib see heausksest ja inimest usaldavast riigist,\" selgitas Nurm. \"Hea Eesti ei pea eestimaalasi totudeks, ei kahtlusta ega ürita kõike kontrollida. Heas Eestis on Euroopa parimad tingimused töö ja äri tegemiseks ning riigi suurim eesmärk on mitte segada inimestel raha teenida.\"\n\nNurm ütles, et Vabaerakond küsib valimistel mandaati saada parempoolseks kaalukeeles järgmises koalitsioonis.\n\n\"Eestis oli viimati parempoolne valitsus 2002. aastal,\" rõhutas Nurm. \"Kõik hiljem valitsuses käinud parteid kannavad ühist süüd vaikivas vasakpöördes, milleks pole rahva mandaati küsitud. Vabaerakond seisab järgmises koalitsioonis lihtsa, õhukese ja inimesi usaldava riigi eest, mille poolt eestimaalased on alati hääletanud.\"\n\nNurm kinnitas, et Vabaerakond läheb nii riigikogu kui Euroopa Parlamendi valimistele täisnimekirjaga.\n\nOktoobris oli Vabaerakonna toetus ERR-i uudistetoimetuse tellitud Turu-Uuringute AS-i uuringu järgi kaks protsenti, mis jääb alla valimiskünnise.\n\nNurm: mustas värvis ei ole mingeid musti stsenaariume\n\nERR küsis Kaul Nurmelt, miks alustas Vabaerakond oma kampaaniat kasutades musta värvi. Kas kahe protsendilise toetusega maadlev Vabaerakond on matusemeeleolus?\n\n\"Sellel musta värvi valikul on nende inimeste mõtted juures, kes teavad, kuidas jõuda efektiivsemalt inimesteni. Selles mustas värvis ei pea nägema ei meie kampaania värvi, ega ka mingeid musti stsenaariume. Pigem on see mõeldud selleks, et üldisest reklaamipinnast tõsta üks eriline reklaam visuaalselt esile,\" selgitas Nurm.\n\nNurm ütles, et ta ei karda, et inimestel musta värvi kasutamisega negatiivsed seoses tekivad.\n\n\"Ei karda, sest me ei kinnista seda musta värvi kuigi pika aja jooksul. Juba järgmisel nädalal tulevad esile palju rõõmsamad värvid,\" lausus ta.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Vabaerakond läheb riigikogu valimistele programmiga, mille kampaanialoosungiks on \"Terve Eesti heaks!\". Valimisprogramm on kavas vastu võtta 17. novembri esinduskogu koosolekul Põlvas.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Loe artikli pealkiri ja sisu, seejärel loo pikk ja põnev lause, mis võiks olla artikli sissejuhatus.\n\n## Pealkiri:\n\nTrummi ja bassi peosari ja raadiosaade Tjuun In tähistab 19. sünnipäeva\n\n## Põhitekst:\n\nPola & Bryson on uue generatsiooni produtsentide duo, kes avaldasid oma esimese singli 2015. aastal plaadifirma Soulvent Records alt. 2016. aastal ilmus juba nende esimene album \"This Time Last Year\", millega nad võitsid samal aastal D&B Arena Awardsil parima uue produtsendi ja parima uue plaadifirma auhinnad. Järgmisel aastal sõlmisid Pola & Bryson lepingu Shogun Audio plaadifirmaga ning selle aasta augustis ilmus duolt teine kauamängiv \"Lost In Thought\".\n\nF-Hoone uksed avatakse kell 23.00.\n\nKuula peaesineja Pola & Brysoni lugu \"Unsaid\":\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "2. novembril tähistab peosari ja R2 õhtuse vööndi saade Tjuun In oma 19. sünnipäeva F-Hoone mustas saalis. Sünnipäevapeol mängivad muusikat külalisartist Inglismaalt, Pola & Bryson, kodumaised Majestim ja Yohan ning saatejuhid Qba, To-Sha ja L.Eazy.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Loe hoolikalt uudise pealkiri ja sisu ning kirjuta artiklile pikk sissejuhatav lause, kasutades oma kujutlusvõimet.\n\n## Pealkiri:\n\nVabaerakond hüppas pensionireformi asjus Isamaaga ühte paati\n\n## Põhitekst:\n\n\"Me oleme liikumas tõepoolest sinna suunda, et teine sammas võiks muutuda vabatahtlikuks. Sest senine praktika pensionisammaste osas näitab seda, et see on eelkõige kasulik pankadele ja kindlustusfirmadele ning see, kellele ta mõeldud on, ehk inimene, saab kõige viimases järgus sellest kasu,\" ütles Nurm ERR-ile.\n\n\"Meil juba on kohustuslik pensionikindlustus esimese samba näol olemas. See ju lõppude lõpuks tuleb ikkagi tööjõumaksudest. Kui me räägime nüüd kohustuslikust teisest sambast, siis, kas meil peab olema kaks kohustuslikku pensionisammast,\" arutles Nurm.\n\nNurm arvab, et ilmselt on neid inimesi, kes vabatahtlikuna teisest sambast loobuvad päris palju. \"Siis põhimõtteliselt seda riiklikku juurdemakset ja seda osa, mida inimene täna sisuliselt kahe protsendi näol tööjõumaksudena ära annab, saaks ja kasutada kasvõi jooksvate pensionide suurendamiseks. See oleks raha kiiresti uuesti meie majanduses ja aitaks inimeste elujärge,\" lisas ta.\n\nErakond Isamaa pakkus teisipäeval välja teise pensionisamba reformimise kava, mis ei tähenda selle kaotamist, vaid inimestele õigust kanda pensionifondi kogunenud raha oma investeerimiskontole ning seda ise paigutada.\n\nEttevõttepensionid\n\nNurm rääkis, et Vabaerakonnal on pensionisüsteemi osas ka veel täiendav ettepanek - ettevõttepensionid.\n\n\"Vabaerakond on tulemas välja ideega, et kas teise samba asemele või selle kõrvale võiks tuua ka selle võimaluse, et ettevõtted saavad hakata tegelema oma töötajate pensionikindlustusega. See on mitmetes välisriikides kasutusel ja vähemalt seda võimalust tuleks Eestis ka pakkuda,\" arvas Nurm.\n\nEriti puudutaks Nurme sõnul niiöelda pika vaatega ettevõtteid. \"See oleks lahendus kinnistada enda juurde see kogemus ja need oskused, mida nad on koos ettevõtte ja töötajate arenguga läbi teinud,\" selgitas Nurm.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Vabaerakonna esimees Kaul Nurm ütles, et toetab teise pensionisamba vabatahtlikuks muutmist, nagu nädala alguses pakkus välja erakond Isamaa.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Tutvu artikli sisuga ja loo sellele pika lausega sissejuhatus, mis köidab lugeja tähelepanu.\n\n## Pealkiri:\n\nPÖFF toob tagasi Balti filmide võistlusprogrammi\n\n## Põhitekst:\n\nEestit esindavad mängufilmid \"Seltsimees laps\" ja \"Võta või jäta\" ning animafilm \"Kapten Morten lollide laeval\", mis on seni tiirelnud üksnes välisfestivalidel ja jõuab siinsete vaatajate ette esimest korda.\n\nLätist on kavas mängufilmid \"Vaht suus\" ja \"Bille\" – viimane põhineb ühe sealse tuntuma kirjaniku Vizma Belševica samanimelisel autobiograafilisel teosel ja lubab tõmmata huvitavaid paralleele \"Seltsimees lapsega\" –, aga ka dokumentaalfilm\"Jätkub...\", vanameister Ivars Seleckise värskeim töö, mis samamoodi nagu Marje Jurtšenko \"Aeg on siin\" jälgib laste esimest kooliaastat, andes selle kaudu läbilõike ühiskonnast. Film esindab tänavu Lätit ka võõrkeelse filmi Oscari konkurentsis.\n\nLeedust kuuluvad valikusse mängufilmid \"Hingeõhk marmoril\", \"Suve ellujääjad\" ja\"Tuhk lumes\" – viimase aluseks on Ruta Sepetyse eesti keeleski ilmunud raamat \"Hallaaegade algus\", mis käsitleb Leedu rahva küüditamist ja elu Siberis 15-aastase tüdruku pilgu kaudu – ning dokumentaalfilm \"100 aastat koos\", mille peategelased on inimesed, kes on sama vanad nagu Leedu riik.\n\nKolme riigi koostöös on valminud dokumentaalfilm \"Ajasillad\", rännak läbi 1960ndatel Balti riikides tekkinud uue laine dokumentalistika poeetiliste filmimaailmade. Eesti meistritest on filmis jäädvustatud Andres Sööt ja Mark Soosaar. Ka selle linateose puhul on tegu Eesti esilinastusega.\n\nTähelepanuväärne on, et programmi valitud filmide autoritest on koguni seitse naised. Noorim režissöör on 27-aastane Marija Kavtaradzė ja vanim 84-aastane Ivars Seleckis.\n\nBalti filmide võistlus oli PÖFFil kavas ka aastatel 2008–2011. Võistlusprogrammi filme hindab rahvusvaheline žürii.\n\nFestivali juhi Tiina Loki sõnul on Balti riikide filmitööstus viimastel aastatel jõudsalt arenenud ja väljatulevate filmide hulk kasvanud. \"Meil on väga hea meel naasta vana idee juurde, sest PÖFFi üks eesmärke on edendada kogu regiooni filmitööstust ja tutvustada seda rahvusvaheliselt. Aga võidab ka Eesti vaataja, kellel võiks olla huvitav näha, kuhu on meiega võrreldes jõudnud Läti ja Leedu film,\" ütles ta.\n\nKavva kuuluvad filmid:\n\n\"Kapten Morten lollide laeval\", režissöör: Kaspar Jancis (Eesti-Belgia-Iirimaa-Suurbritannia)\n\"Võta või jäta\", režissöör: Liina Triškina-Vanhatalo (Eesti)\n\"Seltsimees laps\", režissöör: Moonika Siimets (Eesti)\n\"Ajasillad\" (\"Laika tilti\"), režissöörid: Kristīne Briede ja Audrius Stonys (Läti-Leedu-Eesti)\n\"Bille\" (\"Bille\"), režissöör: Ināra Kolmane (Läti-Leedu-Tšehhi)\n\"Vaht suus\" (\"Ar putām uz lūpām\"), režissöör: Jānis Nords (Läti-Poola-Leedu)\n\"Jätkub...\" (\"Turpinājums\"), režissöör: Ivars Seleckis (Läti)\n\"100 aastat koos\" (\"100 metu kartu\"), režissöör: Edita Kabaraitė (Leedu)\n\"Tuhk lumes\" (\"Ashes in the Snow\"), režissöör: Marius Markevičius (Leedu-USA)\n\"Hingeõhk marmoril\" (\"Kvėpavimas į marmurą\"), režissöör: Giedrė Beinoriūtė (Leedu-Läti-Horvaatia)\n\"Suve ellujääjad\" (\"Išgyventi vasarą\"), režissöör: Marija Kavtaradzė (Leedu)\n\nPÖFF leiab tänavu aset 16. novembrist 2. detsembrini.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Pimedate Ööde filmifestivalil võtavad üle pika aja omavahel mõõtu Eesti, Läti ja Leedu filmid. Tagasi on Balti filmide võistlusprogrammi, mis oli viimati festivali kavas 2011. aastal.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Süvene uudise pealkirja ja sisu ning kirjuta sellele loole sisukas ja informatiivne sissejuhatus, mille pikkus on üks lause.\n\n## Pealkiri:\n\nLa Liga tipus paiknev Sevilla jäi teise liiga meeskonna vastu nullile\n\n## Põhitekst:\n\nHooaega kõrgliigas suurepäraselt alustanud ja hetkel kolmandal kohal asuv Sevilla pidi pettuma tugevuselt kolmanda liiga meeskonna Villanovense vastu, sest väravad jäid löömata, kuigi viik saadi kätte. Mõneti piinlikumaks kujunes mängupäev Eibaril ja Espanyolil, kes mõlemad pidid tunnistama esiliiga võistkondade paremust, kirjutab Soccernet.ee.\n\nKorralik põnevuslahing leidis aset järjekordse esiliiga tiimi Almeria ja mullu La Ligas viiendaks jäänud Villarreali vahel. Poolajaks keegi jalga valgeks ei saanud, kuid järgmisel kolmveerandtunnil löödi väravaid koguni kuus. Seejuures oli Villarreal 86. minutil veel 3:1 eduseisus, aga senegallasest ründaja Sekou Gassama kaks hilist tabamust tõid kodupubliku rõõmuks viiginumbrid tabloole.\n\nOma ülesannete kõrgusel oli ainsa kõrgliiga meeskonnana Real Betis. Sergio Leon realiseeris kaheksandal minutil penalti ja sellest piisas, et Racing Santanderi võita.\n\nAthletic Bilbao ja Huesca vaheline mäng toimub 28. novembril. Karikavõistluste teise ringi kohtumistega tehakse algust 5. detsembril.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Hispaania karikamängud jätkusid neljapäeval kuue kohtumisega. Kõrgliiga tiimidest sai ainsana võidu kirja Real Betis.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Loe uudis läbi ning loo sellele fantaasiarikas ja pikk lause, mis võiks uudist tutvustada.\n\n## Pealkiri:\n\nSuperkangelased kaklevad ja tapavad pahalastest sagedamini\n\n## Põhitekst:\n\n\"Tundub vähetõenäoline, et filmitootjad hästi töötavat valemit kuidagi muudavad. Nõnda peaksid vanemad superkangelaste tegemisi kajastavaid filme lastega koos vaatama, kuid mitte ainult. Passiivsus saadab vaikimisi sõnumi, et nad annavad filmi sisule heakskiidu,\" märkis uurimuse esimene autor John Muller ERR Novaatorile. Nii pidas Muller mõistlikuks pärast filmi või filmi ajal lastega rääkida, kuidas nad nähtut tõlgendavad.\n\nKokku analüüsis Muller koos Pennsylvania Osariigiülikooli Meditsiinikolledži kolleegidega kümmet aastatel 2015–2016 ilmunud linateost. Analüüsi põhjal panid positiivsed kangelased tunnis toime keskmiselt 23 vägivallategu. Antikangelased jäid neist maha viie vägivallateoga. Töörühm märkas selget erinevust ka nais- ja meessoost kangelaste käitumises. Kui naiskangelased vägivallatsesid tunnis keskmiselt seitse korda, siis mehed panid sama ajaga toime 34 vägivallategu.\n\nKõige sagedamini meeldis kangelastele kakelda, kasutada surmavaid relvi ja hävitada teiste vara. Samas täheldasid teadlased ka 168 mõrva. Antikangelastele eelistaid kasutada eeskätt surmavaid relvi, kakelda ning kiusata ja piinata. Teiste mõrvamist näidati 93 korral.\n\n\"Häda on selles, et lapsed näevad superkangelasi reeglina \"hea\" poole esindajatena. Sel kombel vägivaldse käitumise normaliseerimine võib mõjutada seega omakorda, kui palju võtavad nad ise riske ja kasutavad probleemide lahendamiseks vägivalda,\" laiendas Muller.\n\nVägivaldsete filmide mõju laste käitumisele pole teaduskirjanduse põhjal aga veel ühene. Näiteks järeldasid Iowa ja Ohio Osariigiülikooli teadlased 2015. aastal ilmunud ülevaates, et vägivaldsete filmide vaatamine on üks riskiteguritest, mis võib kergitada nii kergemate kui ka raskemate vägivallategude toime panemise riski. Samas pole nende vahel selget põhjuslikku seost. Lapse paadunud kurjategijaks muutmiseks on vaja ka muud.\n\nTulemusi esitletakse USA Pediaatrite Akadeemia aastakonverentsil.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Headus võidab alati kurjuse. Hollywoodile sadade miljonite dollarite suurust tulu toonud filme uurinud psühholoogid nendivad, et filmiloogikast lähtudes tuleb superkangelastel selleks kurikaeladest ka rohkem inimesi tappa ja sandistada.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Loe uudis läbi ja pane oma kujutlusvõime tööle, et välja mõelda üks korralik sissejuhatav lause sellele loole.\n\n## Pealkiri:\n\nAerts alistas EM-i peaproovis Van Aerti, favoriit Van der Poel lõpetas 21.\n\n## Põhitekst:\n\n11 sekundit kaotanud Michael Vanthourenhout (Marlux-Bingoal) oli teine ja 14 sekundit hiljem finišisse saabunud Wout van Aert (Cibel-Cebon) kolmas.\nSee oli Aertsile hooaja kolmandaks võiduks - ta saavutas esikoha ka hooaja kahel esimesel MK-etapil. Aerts pani oma paremuse maksma lõputõusul, legendaarsel Koppenbergi mäel, kirjutab Spordipartner.ee.\n\nAertsi sõnul on viimane võit tema silmis väärtuslikum kui 2016. aasta EM-tiitel ja kaks MK-etapivõitu tänavu sügisel. Aerts hoiab MK-sarjas liidrikohta ja on Supeprestige'il teine.\n\nVan Aert ütles, et ta oli juhtkolmikust kõige raskem ja seetõttu oli kolmandaks jäämine prognoositav. \"Kokkuvõttes jäin esitusega rahule. EM-iks lisas see enesekindlust, sest seal on rada siledam. Ja kes ütles, et cyclo-cross on igav?\" küsis van Aert.\n\nEuroopa meister Mathieu van der Poel (Corendon-Circus) alustas aeglaselt ja pudenes kukkumise tagajärjel juhtgrupist. Ta sai 21. koha, kaotades Aertsile neli minutit ja 12 sekundit. Nädalavahetusel peetavat EM-i silmas pidades läks seis meeldivalt segaseks.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Cyclo-crossi sarja DVV Verzekeringen Trofee avetapi, Oudenaardes peetud Koppenbergcrossi võitis Toon Aerts (Telenet Fidea Lions).",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Loe uudis läbi ning loo sellele fantaasiarikas ja pikk lause, mis võiks uudist tutvustada.\n\n## Pealkiri:\n\nSotside esinumber saartel ja Läänemaal on Madis Kallas\n\n## Põhitekst:\n\n\"Kohapeal saab küll mingeid protsesse mõjutada, aga suuri otsuseid kahjuks mitte. Peame veel jõulisemalt seisma vastu mõttemaailmale, nagu oleks Eesti Tallinna ääreala ning kaugemate piirkondade hääbumine paratamatus – kindlasti ei pea kõik koonduma Tallinna,\" selgitas Kallas kandideerimisotsust.\n\nKallase hinnangul ei ole valdkonda, kus jõulisemate otsustega ei saaks Saaremaa, Hiiumaa ja Läänemaa arenguid positiivselt suunata. \"Arstiabist ühenduseteni, ettevõtlusest hariduseni, kui mainida vaid mõnda olulist valdkonda.\"\n\nSotsiaaldemokraatliku Erakonna esimehe Jevgeni Ossinovski sõnul on Madis Kallas tõestanud end võimeka linnapea ja vallavanemana. Kallas on juhtinud Kuressaare linna ja 11 Saaremaa valla ühinemisprotsessi ning lükanud Saaremaal käima olulisi taristuarendusi. \"Isiklikult sooviksin teda kindlasti näha riigikogus, sest usun, et parlamendis on tema sihikindlusest ja teravast taibust kasu nii saarte kui ka kogu Eesti arengule,\" ütles erakonna juht.\n\n2013. aastal sai Madis Kallasest alguses Hannes Hanso linnavalitsuse abilinnapea, 2015. aastast on ta Kuressaare linnapea. Mullu sotside esinumbrina Saaremaa vallavolikogu valimistel ainsana isikumandaadi saanud Kallas töötab praegu ka Saarema vallavanemana. Ta on endine sporditegelane ja mitmevõistleja. Madis Kallas on abielus, kahe lapse isa.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Saaremaa vallavanem ja Kuressaare linnapea Madis Kallas kandideerib sotsiaaldemokraatide ridades riigikokku Hiiu-, Lääne- ja Saaremaa valimisringkonna esinumbrina.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Vaata läbi uudise pealkiri ja tekst ning loo loov sissejuhatav lause, mis haakub artikli sisuga.\n\n## Pealkiri:\n\n2032. aasta olümpiamängud võivad toimuda Põhja-Koreas\n\n## Põhitekst:\n\nMõlema riigi spordiametnikud on korduvalt arutanud, kuidas laiendada nii Põhja- kui ka Lõuna-Korea sportimisvõimalusi. Aruandes toodi välja ka nõusolek moodustamaks järgmisel aastal Saksamaal toimuvateks meeste käsipalli maailmameistrivõistlusteks konkureeriv ühendvõistkond.\n\nKa Lõuna-Koreas Pyeongchangis toimunud taliolümpiamängudel marssisid kahe riigi sportlased avatseremoonial ühise lipu all. 2032. aasta suveolümpiamängude korraldamiseks on väljendanud huvi veel Indoneesia ja India.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Põhja- ja Lõuna-Korea juhid Kim Jong Un ja Moon Jae-in jõudsid kokkuleppele, et saata Rahvusvahelisele Olümpiakomiteele ühiselt kandideerimisavaldus 2032. aasta olümpiamängude korraldamiseks.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Loe uudis läbi ja pane oma kujutlusvõime tööle, et välja mõelda üks korralik sissejuhatav lause sellele loole.\n\n## Pealkiri:\n\nKuusmaa tõusis hooaja avamängus üleplatsimeheks\n\n## Põhitekst:\n\nItaalia U-15 vanuseklassis tegi suurepärase alguse Kaspar Kuusmaa, kelle võistkond Rooma Stella Azzurra alistas laupäeval peetud hooaja avakohtumises võõrsil linnarivaali San Paolo Ostiense koguni 81:39 (30:9, 24:7, 15:12, 12:11). Mullu U-14 finaalturniiri sümboolsesse viisikusse valitud Kuusmaa viskas võidumängus üleplatsimehena 22 punkti, vahendab Korvpall24.ee.\n\nKaspar Kitsingu koduklubi Trento Aquila Basketi U-18 võistkond kohtus esmaspäeval võõrsil Ravenna Compagnia dell'Albero esindusega. Mängu esimesed minutid möödusid punkt-punkti heitluses, kuid avaveerandi lõpus haaras eestlase koduklubi initsiatiivi ega loovutanud seda kohtumise lõpuni, teenides kindla 76:43 (24:15, 18:9, 30:20, 21:13) võidu.\n\nVõidulisa teenis esmaspäeva õhtul ka Mait Petersoni koduklubi Bologna Virtus, kes alistas kodus avapoolaja hea kaitsemängu toel linnarivaali Fortitudo 103 võistkonna 79:55 (20:10, 22:16, 17:13, 20:16).\n\nLoe rohkem Korvpall24.ee portaalist.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Eesti noorkorvpallurid jätkasid Itaalias edukalt, tunnistades laupäeval peetud U-15 vanuseklassi põhiturniiri avamängus ning esmaspäeval jätkunud U-18 liiga kohtumistes ainult võite.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Pärast artikli pealkirja ja põhiteksti lugemist kasuta oma loovust, et koostada sisutihe ja pikk sissejuhatav lause.\n\n## Pealkiri:\n\nUuring: lapse füüsiline karistamine on mõistetav, täiskasvanu löömine mitte\n\n## Põhitekst:\n\nLöömist, tutistamist ja teisi füüsilisi karistusviise pidas mõistetavaks kasvatusmeetodiks 42 protsenti täiskasvanutest. Iga kümnes nõustus seejuures väitega täielikult. Enam kui viiendik vastanutest tunnistas, et ka see on vägivald, kuid on siiski teatud olukordades õigustatud. Täiskasvanute vahelist vägivalda tauniti märgatavalt sagedamini. Arvete füüsilist klaarimist ei pidanud mõistetavaks neli viiendikku täiskasvanutest.\n\nLaste füüsiline karistamine keelati Eestis 2016. aastal. Sellest polnud aga kuulnud või ei osanud seda puudutavale küsimusele vastata pea kolmandik lapsevanematest. Laste seas oli teadmatus suurem. Kindlat vastust ei osanud anda 43 protsenti lastest. Õiget vastust teadsid ligi pooled. Mida kauem olid lapsed koolis käinud, seda suurem oli teadlikkus.\n\nVägivallaks pidas kehalist karistust seevastu kaks kolmandikku lastest. Veidi enam kui veerand lastest nägid seda aga siiski kohati mõistetava ja vajaliku kasvatusmeetodina. Viimase aasta jooksul karistada saanud lapsed nõustusid seejuures väitega märgatavalt sagedamini. Teisisõnu, vägivalla kogemine muudab inimesed selle kasutamise suhtes sallivamaks.\n\nVarasemate Eestis tehtud uuringute kohaselt on kodus kehaliselt karistatud ja vägivalda kogenud noored on mittekogenutega võrreldes sagedamini koolikiusamise ohvrid või kiusajad. Samuti kalduvad nad tarvitama ülemäära alkoholi ning panevad rohkem toime õigusrikkumisi.\n\nUuringus pandi tähele sedagi, et lapsepõlves ise füüsiliselt karistada saanud vanemad nägid vägivalda kasvatusmeetodina oluliselt tihedamini. Kui karistada saanud täiskasvanutest nõustusid sellega ligi pooled, siis sellega mitte kokku puutunud inimestest olid samal seisukohal vaid 29 protsenti. Erisused tulevad siinkohal välja ka sugude lõikes. Naistest pidas laste kehalist karistamist peab vägivallaks kolm neljandikku. Meestest arvas nii vaid 54 protsenti, kusjuures viimase kuue aastaga on langenud sellega nõustujate arv 12 protsendi võrra.\n\nPraxise uuringus nenditakse, et võrreldes 2010. aastaga pole füüsilise karistuse vastuvõetavus Eesti lapsevanemate seas vähenenud. Ühiskonna hoiakud tervikuna on muutunud viimase kuue aastaga selles osas isegi sallivamaks. Värskete tulemuste varasemate uuringutega võrdlemine on siiski mõnevõrra raskendatud. Kasutatud metoodika on uuringutes veidi erinev.\n\nKüsitluse kohaselt tutistas küsitlusele eelnenud aasta jooksul last 18 protsenti vanematest, 14 protsenti andis vitsa ja kolmandik vanematest kasutas ähvardas seda lapse korrale kutsumiseks teha. Laste sage füüsiline karistamine on siiski pigem harv nähtus. Enamasti üritatakse julgustada last õigesti käituma, selgitakse tehtud eksimust ja keelatakse selle uuesti tegemist.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Kuigi laste kehaline karistamine on Eestis keelatud, peab suur osa lapsi ja täiskasvanuid selle kasutamist mõnikord vajalikuks ja mõistetavaks. Pea iga viies lapsevanem kasutab seda lapse korrale kutsumiseks ka ise, selgub Praxise laste õiguste ja vanemluse uuringust.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Süvene uudise pealkirja ja sisu ning kirjuta sellele loole sisukas ja informatiivne sissejuhatus, mille pikkus on üks lause.\n\n## Pealkiri:\n\nViimasel kolmel minutil kolm väravat visanud Canadiens alistas Capitalsi\n\n## Põhitekst:\n\nCanadiensi mängijad püstitasid uue NHL-i rekordi skoorides ajaloo kiireimad kaks viimast väravat viimase 22 sekundi jooksul, mis tõid meeskonnale võidu. Kui mängida jäi veel kolm minutit ja neli sekundit, siis oli Canadiens 3:4 kaotusseisus. 18-aastane soomlane Kotkanieni viigistas kõigepealt seisu 4:4-le, seejärel viis Canadiensi ühe punktiga ette Max Domi ja 6:4 võidu vormistas Joel Armia täpne tabamus.\n\n\"See oli hullumeelne kohtumine,\" ütles Kotkaniemi mängujärgselt. \"Ma ei ole kunagi kuulnud publikut selliselt kaasa elamas.\"\n\nSoomlasest sai teine noorim NHL-i mängija viimase 75 aasta jooksul, kes on jäähoki populaarseimas liigas värava visanud. Esikoht kuulub Aleksander Barkovile, kes 2013. aastal skoorides oli 18 aasta ja 31 päeva vanune. Kotkaniemil on vanust 18 aastat ja 118 päeva.\n\nTulemused:\nNew York Islanders - Pittsburgh Penguins 3:2 (karistusvisete järel)\nToronto Maple Leafs - Dallas Stars 1:2\nDetroit Red Wings - New Jersey Devils 4:3\nMontreal Canadiens - Washington Capitals 6:4\nOttawa Senatros - Buffalo Sabres 4:2\nTampa Bay Lightning - Nashville Predators 1:4\nSt. Louis Blues - Vegas Golden Knights 5:3\nCalgary Flames - Colorado Avalanche 6:5\nEdmonton Flames - Chicago Blackhawks 4:0\nAnaheim Ducks - New York Rangers 2:3 (karistusvisete järel)\nLos Angeles Kings - Philadelphia Flyers 2:5\nSan Jose Sharks - Columbus Blue Jackets 1:4\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Jäähokiliigas NHL võitis läinud ööl Montreal Canadiens kodujääl toimunud põnevusmängus Washington Capitalsi seisuga 6:4. 18-aastane soomlane Jesperi Kotkaniemi skooris NHL-i karjääri esimesed kaks väravat.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Pärast artikli pealkirja ja põhiteksti lugemist kasuta oma loovust, et koostada sisutihe ja pikk sissejuhatav lause.\n\n## Pealkiri:\n\nMilwaukee Bucks võttis viimase NBA-meeskonnana vastu hooaja esimese kaotuse\n\n## Põhitekst:\n\nCeltics läks kohtumist juhtima juba avaveerandil seisuga 23:16, kuid seejärel viskas Bucks viis punkti tagasi ning uut poolaega alustati seisult 55:53 Celticsi kasuks. Kolmandal veerandil suutis kodumeeskond vahe suurendada 15-punktiliseks. Bucks jõudis Celtcsile küll viimasel neljandikul kandadele, kuid pidi siiski vastu võtma 113:117 kaotuse. See tähendab, et sel hooajal on kõik NBA meeskonnad vähemalt korra pidanud tunnistama vastase paremust.\n\nVõitjate resultatiivseim oli Kyrie Irving 28 punktiga. Üleplatsimeheks tõusis Bucksi parimana Giannis Antetokounmpo 33 silma ja 11 lauapalliga.\n\nTeised tulemused:\nCharlotte Hornets - Oklahoma City Thunder 107:111\nCleveland Cavaliers - Denver Nuggets 91:110\nPhiladelphia 76ers - Los Angeles Clippers 122:113\nAtlanta Hawks - Sacramento Kings 115:146\nPortland Trail Blazers - New Orleans Pelicans 132:119\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Korvpalliliigas NBA pidi läinud ööl hooaja esimese kaotuse vastu võtma Milwaukee Bucks, kes tunnistas võõrsil Boston Celticsi paremust seisuga 113:117.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Loe hoolikalt uudise pealkiri ja sisu ning kirjuta artiklile pikk sissejuhatav lause, kasutades oma kujutlusvõimet.\n\n## Pealkiri:\n\n19-aastane keskväljatalent kukutas Fulhami\n\n## Põhitekst:\n\nEnamik põhitegijatest pingile jätnud City saatis tuntumatest nimedest algkoosseisus väljakule Vincent Kompany, Leroy Sane, Kevin De Bruyne'i, John Stonesi ja Gabriel Jesusi. See aga ei takistanud soovitud tulemuse saamist, kirjutab Soccernet.ee.\n\n18. minutil avas skoori 19-aastane hispaanlasest poolkaitsja Brahim Diaz. Karistusalasse tulnud palli Fulhami mehed ei suutnud ära klaarida ning noormees saatis mänguvahendi õnneliku rikošeti abil võrku. Teinegi tabamus kanti Diazi arvele 65. minutil, mil postist tagasi põrkunud palli sai ta muretult paarilt meetrilt väravasse virutada.\n\nVeerandfinaalid toimuvad 18. ja 19. detsembril. Tulises vastasseisus kohtuvad kaks Londoni klubi Arsenal ja Tottenham Hotspur. Middlesbrough mängib Burton Albioniga ning Londoni Chelsea Bournemouthiga.\n\nManchester City vastane selgub paarist Leicester City - Southampton. Leicesteri klubi esimehe Vichai Srivaddhanaprabha surmaga lõppenud kopteriõnnetuse tõttu lükati kohtumine Southamptoniga edasi, mis leiab nüüd aset 27. novembril.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Inglismaa liigakarika neljapäevases ainsas mängus alistas Manchester City probleemideta Fulhami ja sammus edasi veerandfinaali.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Loe hoolikalt uudise pealkiri ja sisu ning kirjuta artiklile pikk sissejuhatav lause, kasutades oma kujutlusvõimet.\n\n## Pealkiri:\n\nKultuuriportaal soovitab: \"Bassein\" ETV2-s\n\n## Põhitekst:\n\nPrantsuse režissööri Jacques Deray'i 1969. aastal valminud meisterlik psühholoogiline ja erootiline põnevik \"Bassein\" on draama, mis lahkab ühe pealtnäha ideaalse paari suhetes kobrutavaid tumedaid tunge, armukadedust ning omandikirge. Hedonistlik meeleline raugus muutub vähehaaval hirmust ja õudusest laetud pingeks. Peaosades kinoklassika tähed Alain Delon, Romy Schneider, Maurice Ronet ja Jane Birkin.\n\nFilm \"Bassein\" on ETV2 ekraanil kell 21:30.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "2. novembril on ETV2 ekraanile režissöör Jacques Deray linateos \"Bassein\", kus astuvad üles Alain Delon ja Romy Schneider.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Tutvu artikli sisuga ja loo sellele pika lausega sissejuhatus, mis köidab lugeja tähelepanu.\n\n## Pealkiri:\n\nÜhistud: korteriomanikele ei tohi panna uusi kohustusi pakendikogumisel\n\n## Põhitekst:\n\n\"Korteriühistute esindajana oleme seadusemuudatusele sellisel kujul kindlasti vastu,\" ütles Eesti Korteriühistute Liidu juhatuse esimees Andres Jaadla.\n\n\"Nagu viitas oma arvamusloos Eesti Kaubandus-Tööstuskoja poliitikakujundamise ja õigusosakonna juhataja Marko Udras, suureneksid nii Eesti ettevõtete ja majapidamiste kulud rohkem kui 10 miljoni euro võrra aastas,\" märkis Jaadla.\n\n\"Korteriühistud peavad pakendikonteinerid (pakendi liigiti kogumiseks) juurde ostma või rentima. See kulu on põhjendamatu,\" ütles Jaadla. \"Isegi kui mahutid tuleksid tasuta, on korteriühistud sunnitud oma jäätmemajad suuremaks ehitama, tehes lisakonteinerite mahutamiseks suuri kulutusi. Keegi pole korteriühistus kulude olulise suurenemisega arvestanud, määratud ei ole ajakava ega ettevalmistusperioodi.\"\n\nJaadla sõnul toob avalike pakendikonteinerite kadumine kaasa ka olukorra, kus varem avalikke konteinereid kasutanud inimesed toovad oma jäätmed korteriühistute territooriumile, konteineritesse või jäätmemajade juurde.\n\nJaadla hinnangul pole jutt sellest, nagu väheneks pakendi eraldi kogumisega olmejäätmete hulk ei piisavalt põhjendatud. \"Niisuguse seadusemuudatuse ettevalmistamine oleks eeldanud sihtrühmadega läbiarutamist, mida antud juhul pole tehtud. Üleminekuaeg peab olema ja alustada tuleks vabatahtlikkuse alusel üleminekust.\"\n\nKorteriühistute Liitu kuulub rohkem kui 1400 korteriühistut üle Eesti.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Korteriühistute Liit peab kavandatavat seadusemuudatust, mille kohaselt peaks korteriühistud pakendeid muudest jäätmetest eraldi koguma hakkama, korteriomanike kohustuste lubamatuks suurenemiseks.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Süvene uudise pealkirja ja sisu ning kirjuta sellele loole sisukas ja informatiivne sissejuhatus, mille pikkus on üks lause.\n\n## Pealkiri:\n\nAsteroidivöös objekte uurinud NASA kosmoselaev lõpetas missiooni\n\n## Põhitekst:\n\nTeadlased on juba ligi kuu aega teadnud, et Dawnil on otsakorral kütuse hüdrasiini varud, mis on hoidnud laeva antenne Maa poole suunatuna ja aidanud pöörata selle päikesepaneele laadimiseks Päikese poole.\n\nNASA kuulutas missiooni lõppenuks pärast seda, kui Dawn ei võtnud kolmapäeval ja neljapäeval enam ühendust NASA süvakosmose võrguga.\n\n\"Nõudmised, mille me Dawnile esitasime, olid tohutud, kuid see oli iga kord ülesande kõrgusel. On raske jätta hüvasti selle hämmastava kosmoselaevaga, kuid on aeg seda teha,\" lausus NASA missioonijuht ja peainsener Marc Rayman.\n\nDawnist sai 2011. aastal esimene kosmosealev, mis on kunagi tiirelnud Marsi ja Jupiteri vahel asuvas tähtsaimas asteroidivöös, kui see asus liikuma asteroid Vesta orbiidil.\n\n2015. aastal liikus laev kääbusplaneet Cerese orbiidile ning sellest sai esimene kääbusplaneeti külastanud kosmoselaev ajaloos, teatas NASA.\n\nVesta ja Ceres on meie päikesesüsteemi suurimad säilinud protoplaneedid - \"kaks viimast läbiuurimata maailma\" päikesesüsteemis.\n\nKosmoselaev on alates stardist 2007. aastal läbinud ilmaruumis üle 6,9 miljardi kilomeetri.\n\nDawn jääb ilmselt Cerese ümber orbiidile tiirlema veel aastakümneteks, kuid see ei ole suuteline enam Maaga ühendust võtma.\n\n\"Rabavad fotod ja andmed, mida Dawn Vestalt ja Cereselt kogus, on elutähtsad meie päikesesüsteemi ajaloo ja arengu mõistmiseks,\" lausus Washingtonis asuva NASA teadusmissiooni direktoraadi kaashaldur Thomas Zurbuchen.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Asteroidivöös kaht suurimat objekti uurinud USA kosmoseagentuuri (NASA) kosmoselaev Dawn lõpetas 11 aastat pärast starti kütuse otsalõppemise tõttu oma missiooni.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Pärast artikli pealkirja ja põhiteksti lugemist kasuta oma loovust, et koostada sisutihe ja pikk sissejuhatav lause.\n\n## Pealkiri:\n\nArmeenia korraldab detsembris ennetähtaegsed parlamendivalimised\n\n## Põhitekst:\n\nTegemist on peaministri kohusetäitja Nikol Pašinjani esile kutsutud sammuga, mis peaks suurendama tema toetust parlamendis.\n\nPašinjan ütles, et president Armen Sargsjaniga saavutatud kokkuleppe järgi viiakse valimised läbi 9. detsembril.\n\n\"Täna saadetakse parlament esmakordselt laiali ja esmakordselt tulevad meie riigis ennetähtaegsed valimised,\" lausus mais tänavaprotestide laineharjal peaministriks saanud Pašinjan. Ta lubas tagada \"läbinisti õiglased ja legitiimsed valimised\", tõdedes, et ülejäänu on rahva kätes.\n\nAnalüütikute sõnul on Armeenia poliitilise maastiku põhjalikku ümberkujundamist taotleva Pašinjani võit erakorralistel valimistel peaaegu tagatud.\n\n\"Erakorraliste valimiste tulemus on üsna ennustatav - Pašinjan saab detsembris kontrolli parlamendi üle,\" ütles analüütik Vigen Hakobjan AFP-le.\n\nPašinjan on olnud sunnitud valitsema ilma ülekaaluta parlamendis, kus on enamus Vabariiklikul Parteil.\n\nErakorraliste valimiste abil loodab peaminister teha lõpu endise presidendi Serž Sargsjani Vabariikliku Partei mõjuvõimule Kaukaasia riigis.\n\nVabariiklased püüdsid takistada erakorraliste valimiste korraldamist veel sel aastal, surudes parlamendis läbi seaduse, mis muutis parlamendi laialisaatmise ja erakorraliste valimiste korraldamise raskemaks. Seda sammu \"kontrrevolutsiooniks\" nimetanud Pašinjan sai lõpuks sellest hoolimata oma tahtmise.\n\nPašinjan on võimul oldud peaaegu kuue kuu jooksul ajanud tasakaalustatud välispoliitikat ning kohtunud teiste seas Vene presidendi Vladimir Putini, Prantsuse riigipea Emmanuel Macroni ja Saksa kantsleri Angela Merkeliga. Ta on lubanud säilitada Armeenia strateegilised liitlassuhted Moskvaga.\n\nPolitoloog Stepan Safarjani sõnul tahab Pašinjan korraldada erakorralised valimised oma populaarsuse tipul. \"Praegu on Pašinjani ja tema erakonna toetusnumbrid väga kõrged, kuid kes teab, kui kaua see kestab,\" lausus ta AFP-le.\n\n\"Just seetõttu oli ta sedavõrd tugevalt huvitatud varajaste valimiste korraldamisest võimalikult kiiresti,\" lausus Safarjan.\n\nSeptembris peetud kohalikel valimistel kogus Pašinjani valimisblokk pealinnas Jerevanis 80 protsenti häältest.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Armeenia korraldab detsembris ennetähtaegsed parlamendivalimised, sest senine parlament ei suutnud peaministrit valida ja läks laiali.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Tutvu artikli sisuga ja loo sellele pika lausega sissejuhatus, mis köidab lugeja tähelepanu.\n\n## Pealkiri:\n\nNafta hindade langus börsidel kiirenes\n\n## Põhitekst:\n\nToornaftatehingute hind New Yorgi börsil langes 1,62 USA dollarit, jäädes pidama tasemel 63,69 dollarit barreli eest.\n\nLondoni Põhjamere brendi hind alanes 2,15 dollarit, lõpetades päeva tasemel 72,89 dollarit barrelist.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "New Yorgi ja Londoni toorainebörsidel tegid nafta hinnad neljapäeval läbi juba mitmenda järjestikuse suure languse.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Vaata läbi uudise pealkiri ja tekst ning loo loov sissejuhatav lause, mis haakub artikli sisuga.\n\n## Pealkiri:\n\nApple'i kvartalikasum kasvas oodatust rohkem\n\n## Põhitekst:\n\nApple teatas, et firma puhaskasum suurenes septembriga lõppenud kvartalis 32 protsenti 14,13 miljardi USA dollarini olukorras, kus käive kasvas 20 protsenti 62,9 miljardini. Firma käive suurenes eelkõige tänu digitaalse sisu ja digiteenuste ning teiste seadmete müügi kasvule.\n\nApple'i aktsiad tegid seevastu läbi 4,2-protsendise languse seoses teatega, et firmal ei õnnestunud 46,9 miljoni nutitelefoni IPhone müügiga täita püstitatud eesmärki.\n\n\"Meil on hea meel teatada järjekordsest rekordilisest kvartalist, mis paneb punkti vapustavale rahandusaastale 2018,\" ütles Apple'i tegevjuht Tim Cook.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "USA tehnoloogiahiid Apple teatas neljapäeval kvartalikasumi oodatust suuremast kasvust.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Loe artikli pealkirja ja sisu. Kasuta oma loomingulisi võimeid, et koostada detailne ja põhjalik ühelauseline sissejuhatus sellele uudisele.\n\n## Pealkiri:\n\nTrump: USA järgmiseks saadikuks ÜRO-s võib saada Nauert\n\n## Põhitekst:\n\nUSA praegune alaline esindaja ÜRO-s Nikki Haley teatas oktoobris, et paneb aasta lõpus ameti maha.\n\nArvukates meediaartiklites on mainitud Nauertit favoriidina Haley´st vabanevale kohale.\n\n\"Tema kandidatuuri kaalutakse tõsiselt,\" ütles Trump Valges Majas vastuseks ajakirjanike küsimusele.\n\n\"Ta on olnud suurepärane. Ta on olnud meiega pikka aega ja meid kaua toetanud, tõesti - suurepärane. Tõenäoliselt teeme otsuse järgmisel nädalal,\" lausus president.\n\nNauert oli enne 2017. aasta aprillis välisministeeriumi pressiesindajaks saamist konservatiivse telejaama Fox News saatejuht ja korrespondent.\n\nTelekanali CNN andmeil kaalutakse USA ÜRO saadiku kohale teiste seas ka riigi praegust suursaadikut Saksamaal Richard Grenelli, suursaadikut Prantsusmaal Jamie McCourti ja saadikut Kanadas Kelly Crafti.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "USA president Donald Trump kinnitas neljapäeval kuulujutte, et tema valitsus kaalub Ühendriikide järgmise suursaadiku kohale ÜRO-s välisministeeriumi praegust pressiesindajat Heather Nauertit.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Vaata läbi uudise pealkiri ja tekst ning loo loov sissejuhatav lause, mis haakub artikli sisuga.\n\n## Pealkiri:\n\nDenis Grabe teenis USA lahtistel teise võidu\n\n## Põhitekst:\n\nGrabe sai jagu ameeriklasest Nickolas Carsonist 9:5 ja pääses edasi kolmandasse ringi. Avaringis oli ta saanud jagu teisest ameeriklasest Tony Roblesist 9:6.\n\nKolmandas ringis läheb Grabe vastamisi poolaka Mateusz Sniegockiga ning mäng peetakse Eesti aja järgi kolmapäeval kell 17.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Eesti piljardisportlane Denis Grabe jätkas võidukalt Ameerika Ühendriikides Atlantic Citys toimuvaid 9-palli USA lahtiseid.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Tutvu uudise pealkirja ja põhisisuga. Kasuta neid fakte, et luua pikk ja sisutihe lause, mis toimib loo sissejuhatusena.\n\n## Pealkiri:\n\nTiitlikaitsja ei kinkinud Hollandile geimigi, kindel võit ka võõrustajale\n\n## Põhitekst:\n\nKõige lähemal geimivõidule oli Holland kolmas geimis, kus seisul 24:23 oli kasutada geimpalli, aga seda realiseerida ei suudetud.\n\nTiitlikaitsja Serbia võitis alagrupis viiest mängust neli, jäädes alla vaid Poolale 2:3. Kaheksandikfinaalis saadi jagu Türgist 3:2.\n\nHollandi koondis võitis C-alagrupi, kuigi kaotas Venemaale 2:3. Kaheksandikfinaalis saadi aga jagu Portugalist 3:2.\n\nTeises poolfinaalis sai viimase kahe korra (2014, 2018) maailmameister Poola oodatult jagu Venemaast 3:0 (25:14, 26:24, 25:19).\n\nTurniiri sõelmängude faasi võõrustaja läbis alagrupi täiseduga ja alistas kaheksandikfinaalis Soome 3:0. Tokyo olümpial hõbedale tulnud Venemaa alustas turniiri 1:3 kaotusega Türgile, aga kulges seejärel eksimatult kuni veerandfinaalini. Eelnevas ringis alistati Ukraina 3:1.\n\nKolmapäevastes veerandfinaalides lähevad vastamisi Itaalia - Saksamaa ja Tšehhi - Sloveenia.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Meeste võrkpalli Euroopa meistrivõistluste poolfinaali jõudis esimesena oodatult Serbia, kes oli kaheksa hulgas üle Hollandist 3:0 (25:23, 25:20, 27:25).",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Loe uudis läbi ning loo sellele fantaasiarikas ja pikk lause, mis võiks uudist tutvustada.\n\n## Pealkiri:\n\nBurundilanna Niyonsaba jooksis 2000 meetri maailmarekordi\n\n## Põhitekst:\n\n28-aastane Niyonsaba läbis viis staadioniringi ajaga 5.21,56 ehk ületas pea nelja sekundiga 1994. aastast iirlanna Sonia O'Sullivani nimel olnud senise maailmarekordi.\n\nEtiooplanna Genzebe Dibaba 2017. aastal püstitatud sisetingimuste maailmarekordist oli ta parem enam kui kahe sekundi jagu.\n\n2016. aasta Rio de Janeiro olümpiamängudel 800 meetris hõbemedali võitnud Niyonsaba ei saa oma meelisalal liiga kõrge testosteroonitaseme tõttu võistelda.\n\nÄsja Teemantliiga 5000 meetri üldarvestuse võitnud burundilanna osales samal distsipliinil ka Tokyo olümpial, aga diskvalifitseeriti eeljooksus. 10 000 meetris lõpetas sportlane viiendana.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Burundi jooksja Francine Niyonsaba püstitas kergejõustikuvõistlusel Zagrebis uue maailmarekordi harvajoostaval naiste 2000 meetri distantsil.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Loe hoolikalt uudise pealkiri ja sisu ning kirjuta artiklile pikk sissejuhatav lause, kasutades oma kujutlusvõimet.\n\n## Pealkiri:\n\nEJL Paide - Levadia penaltiolukorrast: parim lahendus olnuks teistsugune\n\n## Põhitekst:\n\n\"Kohtunike osakonna esmane analüüs ütleb, et kolmest olukorrast kahes - punane kaart ja teise poolaja penalti - olnuks õige teha teistsugune otsus ning ühes - avapoolaja lõpu penaltiolukorras - olnuks parim lahendus teistsugune. Need olid olulised eksimused,\" vastas EJL-i avalike suhete juht Mihkel Uiboleht Soccernet.ee-le.\n\n\"Esimese poolaja lõpu penaltiolukord ei olnud esmase analüüsi järgi must-valge kohtuniku eksimus, pigem ei olnud lahendus parim.\"\n\n\"Reeglid lubavad olukorras, kus penalti protseduuriga alustati selgelt pärast lisaminutite lõppu, nii toimetada,\" jätkas Uiboleht. \"Samuti oli kohtunik antud lähenemist selgelt mõlemale võistkonnale ka löögi eel kommunikeerinud.\"\n\n\"Siiski kui arvestada mänguaega penalti määramise hetkel, mil lisaminutid ei olnud veel täitunud, olnuks optimaalseim kasutada tavapärast lähenemist penaltile.\"\n\nLoe edasi Soccernet.ee portaalist.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Eesti Jalgpalli Liidu avalike suhete juht Mihkel Uiboleht selgitas Premium liiga 23. vooru kohtumises Paide Linnameeskonna ja Tallinna FCI Levadia vahel toimunud intsidente, mille keskmes oli peakohtunik Grigori Ošomkovi käitumine ja mis tekitasid palju järelkajasid.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Loe uudis läbi ning loo sellele fantaasiarikas ja pikk lause, mis võiks uudist tutvustada.\n\n## Pealkiri:\n\nHaiti peaprokurör süüdistab seoses presidendi mõrvaga peaministrit\n\n## Põhitekst:\n\nPealinna Port-au-Prince'i peaprokurör palus tapmist uurival kohtunikul esitada peaministrile kaasuses süüdistus väidetavate telefonikõnede tõttu Henry ja ühe peamise kahtlusaluse vahel.\n\nMoïse sai surma 7. juulil, kui püssimehed tungisid öösel presidendi residentsi ja tapsid ta. Rünnaku käigus sai vigastada ka tema perekond. Rünnaku järel evakueeriti esileedi USA-sse Miami haiglasse, kust ta paar nädalat hiljem välja sai.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Haiti peaprokurör ütles teisipäeval, et esitab süüdistuse seoses presidendi Jovenel Moïse'i tapmisega peaminister Ariel Henryle.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Süvene uudise pealkirja ja sisu ning kirjuta sellele loole sisukas ja informatiivne sissejuhatus, mille pikkus on üks lause.\n\n## Pealkiri:\n\nEestlased jõudsid värskel Tampere krossirajal esikolmikusse\n\n## Põhitekst:\n\n11-12-aastaste poiste seas saavutas kolmanda koha Rommi Maidla (Spot of Tallinn) ning kaheksanda koha Trevor Uiga (Spot of Tallinn).\n\n\"Uus ja hea rada, väga kiire gate, teravad kurvid,\" iseloomustas Maidla uut krossirada. \"Vihm tegi raja nii raskeks, et ratas vajus läbi selle ja tahtis lausa seisma jääda. Manuaali teha oli raske ja hüppete jaoks ei saanud hoogu. Olen saavutatud kolmanda kohaga väga rahul.\"\n\nVanuseklassis M15+ saavutas kolmanda koha Oliver-Sten Saar (Spot of Tallinn) ning mehed 30+ vanuseklassis pälvis neljanda koha Janek Maidla (CC Rota Mobilis).\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Soomes Tamperes toimus täielikult uuendatud BMX krossirajal Suomi Cup 5, millest võtsid osa ka eestlased.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Tutvu artikli sisuga ja loo sellele pika lausega sissejuhatus, mis köidab lugeja tähelepanu.\n\n## Pealkiri:\n\nEesti olümpiakrossi karikasarja võitsid Mõttus ja Petaks\n\n## Põhitekst:\n\nKahel etapil võidutsenud ja kahel etapil kolmandaks jäänud Petaks pälvis esikoha 184 punktiga. Tema järel sai teise koha Peeter Tarvis (177 punkti) ja kolmanda Erki Kukk (124), vahendab EJL.ee.\n\nNaiste seas oli parim neli etapivõitu teeninud Mõttus, kes kogus 245 punkti. Hõbedase autasu sai Sille Puhu (177) ja pronksise Maris Kaarjärv (124). Kaks etappi võitnud Merili Sirvel (100) pidi leppima neljanda kohaga.\n\nMeesjuunioride võidu teenis Johann Mattias Puuorg (235), edestades Tauri Jürisaart (217) ja Henry Grünbergi (150). Naisjuunioride pjedestaalile astusid Carolin Tammsoo (227), Annabrit Prants (145) ja Evelina Ermane-Marcenko (100).\n\nKuni 16-aastaste noormeeste seas võidutses läbi terve hooaja esikohti noppinud Matthias Mõttus (250), alistades Markus Mäeuibo (217) ja Virgo Mitti (126). Sama vanade neidude hulgas sai kuldse autasu Eliise Kivistu (235). Pjedestaalile mahtusid veel Karolin Surva (150) ja Maria Treier (42).\n\nVanuseklassis M-14 pälvis 29 poisi konkurentsis kuue etapivõiduga kindla esikoha Riko Tammepuu (250). Teise koha teenis Sebastian Suppi (219) ja kolmanda Ralf Hürden (211). N-14 klassis oli parim Loore Lemloch (245), noppides esikoha Mairit Kaarjärve (216) ja Lauren Pohli (206) ees.\n\nKuni 12-aastaseid poisse oli hooaja jooksul stardis kokku 33. Nende seas teenis üldvõidu Egert Tammeleht (250), kes pidi teise koha pälvinud Kristo Õruste (230) paremust tunnistama vaid avaetapil. Kolmanda koha sai Niklas Lond (210). Sama vanade tüdrukute konkurentsis võidutses Marta Mõttus (245). Kahvatumate autasudega pidid leppima Linda Lensment (235) ja Gisele Rang (210).\n\nVanuseklassis M-10 pälvis ülekaaluka üldvõidu Steven Sumberg (250), alistades 33 poisi konkurentsis Simon Suppi (211) ja Trevor Aola (200). N-10 klassis jõudsid esikolmikusse Kertu Mitt (245), Eleanor Rang (235) ja Johanna Linnas (171).\n\nSeenior1 klassi meeste seas oli parim Imre Ojavere (250), edestades Erkki Stüfi (209) ja Marko Pohli (202). Seenior2 seltskonnas võidutses Margus Malva (245). Teise ja kolmanda koha teenisid Indrek Epner (210) ja Egon Rembla (195). Seenior3 konkurentsis pälvis üldvõidu Tarmo Neemela (250) Alar Reiska (225) ja Armas Elo (163) ees. MSport klassis sai esikoha Raiko Kaldoja (250).\n\nEesti Olümpiakrossi karikasari on üle-eestiline jalgrattakrosside võistlussari, mis koosneb kuuest etapist ning vältab maist septembrini. Karikasarja formaat on klassikaline olümpiakross (ingl k. cross-country olympic) ehk XCO. Olümpiakross märgib võistluse formaati, kus sõidetakse lühikesel 4-6 km pikkusel tehnilisel ringil ning raja läbimine nõuab võistlejatelt häid rattavalitsemise oskusi ning paneb proovile füüsilise suutlikkuse.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Maist septembrini toimunud kuueetapilise Eesti olümpiakrossi karikasarja üldvõidu teenisid Rodšers Petaks ja Mari-Liis Mõttus.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Süvene uudise pealkirja ja sisu ning kirjuta sellele loole sisukas ja informatiivne sissejuhatus, mille pikkus on üks lause.\n\n## Pealkiri:\n\nPeeter Pruus tuli Prantsusmaal 11. kohale\n\n## Põhitekst:\n\nVõistluse võitis sakslane Andreas Seewald ajaga neli tundi, 28 minutit ja 52 sekundit. Kolme sekundiga napsas valitsev Euroopa meister esikoha tšehhi Martin Stošeki nina alt. Kolmanda koha teenis 36-aastane šveitslane Urs Huber (+1.03), vahendab EJL.ee.\n\nPruus ületas lõpujoone ajaga neli tundi, 34 minutit ja 56 sekundit ning pälvis 11. koha. \"Start läks hästi ja olin esimesed kümme kilomeetrit päris grupi eesotsas. Vahepeal saime kolmekesi isegi väikese vahe sisse,\" kirjeldas Pruus võistluse käiku. \"Enne esimest joogipunkti oli üpris järsk, libe ja kivine tõus, mida mindi kõndides ja jäin seal veidi karpi. Leidsin end 20.-25. positsioonilt. Järgnev kivine laskumine ei aidanud ka eriti kohti parandada. Sellele järgnes kiirem osa ja nägin küll esimesi gruppe enda ees, kuid järgi neile ei saanud.\"\n\n\"Sain esimese osaga kohe aru, et ratta valik osutus valeks. Nimelt sõitsin ainult ühe amordiga rattaga, aga ilmselgelt oli see nn fully rada. Viimasel kuul ajal olin treeninud selle rattaga ja teine oli Itaalias remondis, sestap selline valik. Ühesõnaga tunne oli üpris okei ja liikusime edasi väikese grupiga,\" jätkas Pruus. \"Ühel hetkel haakisin end Alban Lakata sappa, kuna teadsin, et ta oskab hästi tempot teha. Tunne käis üles-alla ning mõned raputavad laskumised osutusid kehale üpris kurnavaks. Tõusudel tundsin end aga üpris hästi. Liikusimegi terve sõidu jooksul vaikselt ettepoole ja püüdsime eest mehi kinni. Esimesed ei jäänud ka kaugele, kuid me ei teadnud sõidu jooksul vahesid.\"\n\n\"Tegin oma sõitu ning endalegi üllatuseks oli viimasel tõusul tunne veel väga okei. Liikusime ühe teise mehega siis veel ettepoole ja tempo osutus nii heaks, et suutsime järgneva 18 kilomeetriga veel neljast-viiest mehest mööduda. Viimasel laskumisel said kaks meest eest ära, kuna minu ratta valik oli selle laskumise jaoks taas vale ja see sai minu väsinud kehale saatuslikuks. Läksin rahulikult, kuna ei tahtnud mõttetuid riske võtta. Tähtsamad võistlused on veel ees,\" ütles Pruus, keda on 2. oktoobril ees ootamas veel maailmameistrivõistlused.\n\nNaiste seas võidutses 75-kilomeetrisel distantsil šveitslanna Ariane Lüthi (3:15.55), edestades Lejla Tanovici (3:17.32) ja Katazina Sosnat (3:19.49).\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Peeter Pruus saavutas Prantsusmaal La Forestieres UCI MTB Marathon Series kalendrisse kuuluval 100 kilomeetri pikkusel maastikumaratonil 11. koha.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Süvene uudise pealkirja ja sisu ning kirjuta sellele loole sisukas ja informatiivne sissejuhatus, mille pikkus on üks lause.\n\n## Pealkiri:\n\nKangert alustas Luksemburgis 38. kohaga\n\n## Põhitekst:\n\nEtapivõidu teenis grupifinišis portugallane Joao Almeida (Deceuninck - Quick Step), kes edestas hollandlast Bauke Mollemat (Trek - Segafredo) ja šveitslast Marc Hirschit (UAE - Team Emirates).\n\nLuksemburgi velotuur kestab viis päeva ja lõppeb laupäeval. Velotuuri eelviimane etapp on ühtlasi individuaalne temposõit, ülejäänud etapid läbitakse grupisõidu formaadis.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Tanel Kangert (BikeExchange) teenis UCI tugevuselt teise taseme mitmepäevasõidu ehk Luksemburgi velotuuri avaetapil (Luxembourg City - Luxembourg City; 140 km) 38. koha.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Loe uudis läbi ja pane oma kujutlusvõime tööle, et välja mõelda üks korralik sissejuhatav lause sellele loole.\n\n## Pealkiri:\n\nPaskotši Tottenhami eest Konverentsiliiga alagrupis ei mängi\n\n## Põhitekst:\n\nKonverentsiliiga koosseisu tohib iga klubi registreerida kuni 25 A-nimekirja mängijat, kellest vähemalt 8 peavad olema kohalikult treenitud mängijad (nagu on Eesti Premium liigas ETM-id). Lisaks tohib üles anda B-nimekirja noori, 2000. aastal või hiljem sündinud mängijaid, kes on kuulunud klubisse vähemalt kaks aastat, vahendab Soccernet.ee.\n\nKuna Paskotši pole Tottenhamis veetnud kahte aastat (ehk ei kvalifitseeruks B-nimekirja) ja ta pole kohalikult treenitud mängija ning Tottenham soetas üleminekuakna viimasel päeval Barcelonast kaitsja Emerson Royali, siis ei mahtunudki Eesti koondislane enam eurosarjaks meeskonda.\n\nKonverentsiliiga alagrupiturniir algab Nuno Espirito Santo juhendatava tiimi jaoks ülehomme. Tottenham kuulub G-alagruppi koos Mura (Sloveenia), Rennes'i (Prantsusmaa) ja Vitessega (Holland).\n\nLoe edasi Soccernet.ee portaalist.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Eesti kaitsja Maksim Paskotši (18) pääses küll Euroopa Konverentsiliiga viimases eelringis Tottenham Hotspuri eest kolmeks minutiks väljakule, aga alagrupiturniiriks teda enam meeskonda ei registreeritud.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Loe uudis läbi ning loo sellele fantaasiarikas ja pikk lause, mis võiks uudist tutvustada.\n\n## Pealkiri:\n\nEndine riskifondi juht tahab Parlerile anda uue hingamise\n\n## Põhitekst:\n\nParler eemaldati pärast Kapitooliumi rahutusi Apple'i ja Google'i veebipoodidest. Nädalaid hiljem vallandati Parleri tegevjuht John Matze. Ta läks riidu Parleri peamise investori Rebekah Merceriga.\n\nMais liitus Parleriga Suurbritannia kodanik George Farmer. Farmer tahab rakendusele anda uue hingamise. \"Minu eesmärk on pakkuda Parlerit inimestele, kes tunnevad, et peavool on nad välja lõiganud,\" ütles Farmer.\n\nFarmer tahab Parleri viia massidesse, kuid samal ajal vastanduda suurtele tehnoloogiafirmadele nagu Twitter ja Facebook.\n\nFarmer töötas varem oma isa asutatud riskifondis. Ta osales aktiivselt ka Brexiti kampaanias. Samuti juhatas ta USA parempoolse rühmituse Turning Point Suurbritannia haru.\n\nFarmeri sõnul tahab ta Parleri juhtimisel kaitsta sõnavabadust.\n\n\"Suuri tehnoloogiafirmasid süüdistati varem, et nad aitasid 2016. aastal kaasa Trumpi võidule. Nende vastukäiguks oli kehtestada tsensuur,\" väitis Farmer.\n\nFarmer tahab Parleri platvormile meelitada tuntuid parempoolseid poliitikuid ja arvamusliidreid. Suurim eesmärk on meelitada platvormile Trump. Endise presidendi konto tegevus on Facebookis, Twitteris peatatud.\n\n\"Trump on tsensuuri toimimise kohta parim näide,\" väitis Farmer.\n\nParler käivitati 2018. aastal ja sai populaarseks USA endise presidendi Donald Trumpi valijate seas.\n\nFacebook ja Twitter suurendasid 2020. aasta USA presidendivalimiste eel väärinfot sisaldava sisu ohjeldamist. Seetõttu kasvas kiiresti Parleri populaarsus, kus hakkasid kohe levima vandenõuteooriaid sisaldavad postitused.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Suurbritannia kodanik George Farmer tahab sotsiaalmeedia platvormi Parler viia miljonite kasutajateni. Farmer väidab, et tahab kaitsta sõnavabadust ja võitleb tehnoloogiahiiglaste tsensuuri vastu.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Loe hoolikalt uudise pealkiri ja sisu ning kirjuta artiklile pikk sissejuhatav lause, kasutades oma kujutlusvõimet.\n\n## Pealkiri:\n\nRingkonnakohus mõistis Jõhvi volikogu juhi süüdi\n\n## Põhitekst:\n\nRingkonnakohus arutas asja teist korda, kuna kevadel saatis riigikohus selle tagasi ringkonnakohtule uueks arutamiseks.\n\nRingkonnakohus tunnistas teisipäevase otsusega Neglasoni süüdi ja mõistis talle rahalise karistuse, teatas Tartu kohtute pressiesindaja Anett Kreitsmann.\n\n\"Niina Neglason pani teadvalt toime õigushüve rikkumise, mis kaitseb nii avaliku võimu korrakohast toimimist, aga ka kohaliku omavalitsuse võimu ausust, õiguspärasust, usaldusväärsust ja äraostmatust,\" leidis kohtukolleegium kriminaalasja arutamisel.\n\nKohus asus seisukohale, et Neglason oli teadlik, et ta on ametiisik ning et tal on keelatud teha tehingut või otsust endaga seotud isiku suhtes. Kaitseväited, mille kohaselt ei pruukinud Neglason sellest aru saada, on ringkonnakohtu arvates otsitud.\n\nNeglason sai kohtu hinnangul aru, et Corrigos töötamine mõjutas piisavalt intensiivselt tema otsustusi ning et tihedate tööalaste sidemete tõttu esineb oht, et ta ametiisikuna Corrigo vaikival palvel või ka omaenda initsiatiivil käitub viisil, mis on tema tööandjast osaühingule meelepärane. Seda näitab ka Neglasoni poolt 9. oktoobril 2017. aastal nii sotsiaalkomisjoni kui ka volikogu nimel toetuse avaldamine sellele, et Kaare 3 ruumidesse tuleks Corrigo.\n\nNeglason oli teadlik oma positsioonist Corrigos ning endaga seotud osaühingu majanduslikust huvist ja eesmärkidest seoses Kaare 3 ruumidega, samuti otsustatava küsimuse sisust ja tähendusest. Kohtu hinnangul sai ta kõigiti aru, et 12. oktoobril 2017 Jõhvi vallavolikogus otsuse hääletuses ja vastuvõtmises osalemisel ja enda taandamata jätmisel teeb ta süüdistuses kirjeldatud otsuse. Asjaolu, et Jõhvi vallavolikogu hääletusel 12. oktoobril 2017 ei arutatud ega hääletatud selle üle, milline saab olema võimaliku tehingu hind, toimingupiirangu rikkumist ei väära.\n\nRingkonnakohus ei pidanud Neglasoni süü välistamiseks piisavaks kohtule esitatud väidet, et ta ei teadnud, et peab otsuse tegemisel taanduma. Seaduse mittetundmine ei vabasta vastutusest. Pikaajalise vallavolikogu liikmena pidi ta endale vastava valdkonna reeglid selgeks tegema. Lisaks oli tal võimalus küsida nõu, kas otsustusprotsessis osalemisega ei riku ta toimingupiirangut.\n\nSeega leidis ringkonnakohus, et Niina Neglasoni tuleb toimingupiirangu teadvas rikkumises suures ulatuses süüdi mõista ning määras talle rahalise karistuse 100 päevamäära ulatuses ehk 14 340 eurot. Karistusaja hulka arvatakse tema eelvangistuses viibitud aeg, seega jääb Niina Neglasoni lõplikuks rahaliseks karistuseks 13 479 eurot ja 60 senti. Lisaks tuleb tal tasuda sundraha 876 eurot. Rahaline karistus tuleb tasuda 30 päeva jooksul otsuse jõustumisest arvates.\n\nProkurör Liisa Nuut ütles, et ringkonnakohtu otsuses on välja toodud peamised punktid, millele prokuratuur ringkonnakohtu eelmist otsust vaidlustades ka rõhus.\n\n\"Tegemist on olnud pika kohtumenetlusega, kuid kui kõne all on kohaliku võimu ausus ja usaldusväärsus, siis ei saa riik siin järeleandmisi teha ja prokuratuuri jaoks on kriminaalmenetluses olnud eeskätt oluline tõe tuvastamine. Olgu veel tänase otsuse valguses rõhutatud ka põhimõte, mille tõi välja Riigikohus kriminaalasja tagasi saates – toimingupiirangut rikutakse juba ohu loomisega, ohu realiseerumine vajalik ei ole,\" ütles Nuut.\n\nKohtuotsus ei ole jõustunud ning selle saab vaidlustada riigikohtus 30 päeva jooksul.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Tartu ringkonnakohus tühistas teisipäeval Viru maakohtu mullu 30. juuni otsuse osas, millega Jõhvi volikogu esimees Niina Neglason mõisteti õigeks toimingupiirangu rikkumises ning mõistis ta selles süüdi.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Tutvu uudise pealkirja ja põhisisuga. Kasuta neid fakte, et luua pikk ja sisutihe lause, mis toimib loo sissejuhatusena.\n\n## Pealkiri:\n\nBrasiilia vutilegendi Pele tervise kohta tuli häid uudiseid\n\n## Põhitekst:\n\n80-aastane jalgpallikuulsus viibib Sao Paulos asuvas Albert Einsteini nimelises haiglas alates 31. augustist, kui tavapärase kontrolli käigus avastati käärsoole kasvaja.\n\nOperatsiooni abil eemaldati kasvaja ja mängija tütre Kely Nascimento sõnul läheb tema isal hästi ja ta pole valudes.\n\n\"Ta on tugev ja kangekaelne. Koos Einsteini haigla suurepärase kollektiivi ning kogu maailmast jagatud armastuse, energia ja valguse toel tuleb ta sellest välja,\" kirjutas Nascimento ühismeedias.\n\nPelel on viimastel aastatel olnud mitmeid tervisega seotud probleeme: 2015. aastal käis ta eesnäärmeoperatsioonl ja sattus 2019. aastal haiglasse kuseteede infektsiooniga.\n\n2020. aasta veebruaris sõnas jalgpallikuulsuse poeg, endine Santose väravavaht Edinho, et ta isal on häbi kodunt lahkuda, kuna ei suuda iseseisvalt kõndida.\n\nKolmekordne maailmameister Pele on 77 tabamusega endiselt Brasiilia kõigi aegade parim väravakütt ja üks neljast mängijast, kes skoorinud neljal erineval MM-finaalturniiril.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Maailma kõigi aegade üheks paremaks jalgpalluriks peetav Edson Arantes do Nascimento ehk Pele saab lähikondsete teatel päeva-paari jooksul haigla intensiivraviosakonnast välja.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Tutvu uudise pealkirja ja põhisisuga. Kasuta neid fakte, et luua pikk ja sisutihe lause, mis toimib loo sissejuhatusena.\n\n## Pealkiri:\n\nNoormets: loodame filmilinnaku ehitustöödega alustada juba sel aastal\n\n## Põhitekst:\n\nFilmilinnaku Tallinn Wonderland juhatuse liige Gren Noormets ütles ERR-ile, et tänu riiklikult tähtsate kultuuriobjektide nimekirja jõudmisele saavad nad oma plaanidega edasi minna. \"Samas ma saan aru, et viies koht tabelis ei tähenda seda, et me kohe rahastust saaksime, pigem vastupidi.\"\n\n\"Teine asi, millest ma praeguseks aru olen saanud, on see, et tegu pole mitte objektide ehitamise järjekorraga, vaid rahastamise järjekorraga,\" tõdes ta ja mainis, et filmilinnaku projekti arendus on hetkel nii kaugel, et võiks ehitustöödega alustada. \"Meil on ehitusluba olemas, krunt olemas, kinnistu omanikul ehk AS Tallinna Tööstuspargil on vaja läbi viia ehitushange, aga iseenesest selleks on ka ettevalmistused tehtud.\"\n\n\"Otseselt me rahastus ei oota, pigem üritame aru saada, millised võimalused meil seda otsust ära kasutades finantseerimiseks on,\" nentis ta ja lisas, et loodetavasti õnnestub juba sel aastal ehitustöödega alustada. \"Kui sel aastal ehitama hakkame, siis esimene etapp peaks ühe aastaga valmis olema.\"\n\nNoormets rõhutas samas, et aastaga valmiks ainult esimene etapp. \"Jutt on linnakust, seega meil on plaanis ka igasugu teisi asju,\" selgitas ta ja lisas, et selle aja jooksul, kui tema on filmilinnaku juures tegutsenud, on ta juba näinud mitmeid filmiprojekte, mis on Eestist lahkunud, kuna siin pole vajalikku stuudiot. \"Ma ei ole saanud neile ka öelda, millal Eestis stuudio avatakse.\"\n\n\"Väga loodame, et esimene film saab stuudios hakata tootma juba 2022. aastal.\"\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Esmaspäeval läbis riigikogus teise lugemise riiklikult tähtsate kultuuriobjektide nimekiri, kuhu lisati viienda objektina ka Tallinna filmilinnak. Projekti eestvedaja Gren Noormets usub, et kui kõik hästi läheb, saab esimene film linnakus tootmist alustada juba tuleval aastal.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Tutvu uudise pealkirja ja põhisisuga. Kasuta neid fakte, et luua pikk ja sisutihe lause, mis toimib loo sissejuhatusena.\n\n## Pealkiri:\n\nLeedu korvpallikoondise uus peatreener sai paika\n\n## Põhitekst:\n\nMaksvytis tegi endale nime erinevate Leedu noortekoondiste juures. Nimelt viis ta omaealiste maailmameistriks Leedu U-19 koondise (2011) ning Euroopa meistriks U-16 (2008), U-18 (2010) ja U-20 (2012) koondised.\n\nHiljem juhendas Maksvytis erinevaid Leedu klubisd ja asus 2019. aastal Permi Parma etteotsa. Kuigi esimesel aastal jäeti hooaeg koroonaviiruse tõttu pooleli, siis mullu jõuti põhiturniirilt viimasena sõelmängudele, kus alistuti Peterburi Zeniidile.\n\nLeedu korvpallikoondis pole viimastel aastatel suurte saavutusteni jõudnud: 2017. aasta EM-il ja 2019. aastal MM-il ei pääsetud veerandfinaali ning Tokyo olümpiamängude valikturniiril kaotati otsustavas matšis Sloveeniale.\n\nJärgmisena ootavad meeskonda ees novembrikuised MM-valikmängud Bulgaaria ja Tšehhiga.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Leedu korvpallikoondise uueks peatreeneriks hakkab 44-aastane VTB Ühisliiga klubi Permi Parma juhendaja Kazys Maksvytis.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Loe uudis läbi ning loo sellele fantaasiarikas ja pikk lause, mis võiks uudist tutvustada.\n\n## Pealkiri:\n\nSuri vasaraheitekuulsus Juri Sedõhh\n\n## Põhitekst:\n\nSedõhh tuli 1976. ja 1980. aastal olümpiavõitjaks ning olnuks favoriit ka 1984. aastal Los Angeleses, mida NSV Liit aga boikoteeris. 1988. aastal Soulis jäi ta koondisekaaslase Sergei Litvinovi järel teiseks.\n\nSedõhh suutis maailma tipus püsida pikalt - 1991. aastal Tokyos tuli ta 36-aastaselt esimest korda ka maailmameistriks. Kaheksa aastat varem Helsingis oli ta piirdunud hõbemedaliga.\n\n1980. aastatel heitles ta koondisekaaslaste Sergei Litvinovi ja Jüri Tammega maailmarekordite nimel. Kokku püstitas ta neid kuus, neist viimane - heidetud 1986. aastal Stuttgardis - püsib siiani (86.74).\n\nEuroopa meistrivõistlustel heidetud tipptulemuse ajal oli Sedõhh enda sõnul elu parimas vormis - samal jõuproovil sai ta kirja ka 86.68 ja 86.62. Kuue heite keskmiseks kujunes aga 85.78.\n\n\"Sel päeval klappis kõik: minu meeleolu, füüsiline valmisolek, tahe, võistlus, sektor, fännid ja ilm,\" kommenteeris elu viimased aastakümned Prantsusmaal elanud Sedõhh hiljem ise.\n\nIsa jälgedes käisid ka tema tütred. Vanem õdedest, Oksana Kondratjeva võistluse Venemaa koondises ja noorem ehk Aleksia Sedõhh tuli 2010. aastal noorte olümpiavõitjaks.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Teisipäeval suri 66 aasta vanuselt kõigi aegade parimaks vasaraheitjaks peetav Juri Sedõhh, kelle 1986. aasta maailmarekord püsib siiani.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Loe hoolikalt uudise pealkiri ja sisu ning kirjuta artiklile pikk sissejuhatav lause, kasutades oma kujutlusvõimet.\n\n## Pealkiri:\n\nUSA tarbijahinnad tõusid 5,3 protsenti\n\n## Põhitekst:\n\nIgakuine hinnatõus aeglustus. Inflatsioon kasvas juulist augustini 0,3 protsenti. Maist juunini kasvas tarbijahinnaindeks 0,9 protsenti ja kuu hiljem oli see number 0,5 protsenti.\n\nBaasinflatsioon, kus volatiilsed toidu- ja energiahinnad on välja jäetud, kasvas aastatagusega perioodiga võrreldes 4 protsenti.\n\nPeamiselt suurendasid aastases võrdluses hinnatõusu tarneprobleemid ja pandeemiaga seotud piirangud.\n\nAugustis kasvas ka koroonaviiruse delta variandi levik, mille tõttu kehtestati uued piirangud. Tarbijausalduse indeks langes augusti lõpus kümne aasta madalaimale tasemele. Ka tarbijad on mures delta variandi ja inflatsiooni pärast.\n\nAugustis loodi USA-s 235 000 uut töökohta. Juunis ja juulis loodi aga kaks miljonit uut töökohta.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "USA statistikaameti andmetel kasvas riigis tarbijahinnaindeks augustis eelmise aastaga võrreldes 5,3 protsenti. Tegemist on suurima tõusuga alates 2008. aastast.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Loe artikli pealkiri ja sisu, seejärel loo pikk ja põnev lause, mis võiks olla artikli sissejuhatus.\n\n## Pealkiri:\n\nWTA liigutas hooaja finaalturniiri Hiinast Mehhikosse\n\n## Põhitekst:\n\nWTA teatas, et turniir, kus võtavad mõõtu kaheksa maailma parimat üksikmängijat ning paarismängu paari, algab sel aastal 8. novembril Guadalajaras.\n\nWTA esimees Steve Simon tänas Guadalajara turniiri korraldajaid. \"Me oleme väga põnevil, et saame tuua sellise vaatemängulise turniiri sellisesse põnevasse ja elavasse linna nagu Guadalajara,\" ütles Simon.\n\nOrganisatsioon lisas, et finaalturniir naaseb Shenzhenisse 2022. aastal ning kolib sinna kümnendi lõpuni. Varasemalt toimus turniir Singapuris ning enne seda Türgis.\n\nEelmisel aastal jäi samuti Shenzhenis toimuma pidanud turniir koroonaviiruse leviku tõttu ära. Viimati toimus turniir 2019. aastal, samuti Shenzhenis, kus tuli üksikmängus meistriks Ashleigh Barty ja paarismängus võitsid Timea Babos ja Kristina Mladenovic.\n\nOrganisatsioon teatas juulis, et tühistab koroonaviirusega seotud piirangute tõttu kõik sel hooajal Hiinas ja Jaapanis toimuvad turniirid. Toona jäeti otsus Shenzheni aastalõputurniiri osas veel lahtiseks, kuid organisatsioon on nüüd otsuse kinnitanud.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Naiste tennise katuseorganisatsioon WTA teatas teisipäeval, et traditsiooniliselt aasta lõpus toimuv finaalturniir toimub koroonaviiruse leviku tõttu sel aastal Hiina linna Shenzheni asemel hoopis Guadalajaras Mehhikos.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Loe uudis läbi ja pane oma kujutlusvõime tööle, et välja mõelda üks korralik sissejuhatav lause sellele loole.\n\n## Pealkiri:\n\nAvo Keel ei jätka Läti võrkpallikoondise peatreenerina\n\n## Põhitekst:\n\n\"Jah, see oli mu soov. Olen seda ametit pidanud neli aastat ja kui Läti koondis tahab edasi areneda, on neil vaja teistsugust peatreenerit, kellel oleks uued ideed ja energia,\" ütles Keel ERR-i venekeelsele portaalile rus.err.ee. Keel lisas, et treeneri vahetamine oleks hea mõte, sest siis tekiks mängijatel suurem soov end heast küljest näidata.\n\nKümme aastat Eesti võrkpallikoondise peatreenerina veetnud Keel ütles, et tal oli Läti koondisega leping EM-i lõpuni. \"Ja pärast seda pidi Läti võrkpalliliit otsuse tegema. Et seda otsust kiirendada, teatasin liidule oma soovist lahkuda. Andsin Läti koondisele kõik, mis mul oli,\" lisas treener.\n\n58-aastane treener jätkab Pärnu võrkpallimeeskonna juhendajana.\n\nAvo Keel võttis Läti võrkpallikoondise peatreenerina üle 2017. aasta sügisel ning juhendas meeskonna 26-aastase vahe järel taas Euroopa meistrivõistluste finaalturniirile. Saku Suurhallis toimunud alagrupiturniiri avamängus alistas Läti Eesti ning seejärel kaotati enda järgmised mängud Horvaatia, Slovakkia, Saksamaa ja Prantsusmaa vastu.\n\nLäti koondis kohtus EM-i kaheksandikfinaalides Itaalia koondisega, kes nad 3:0 (25:14, 25:13, 25:16) konkurentsist lülitas.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Läti võrkpallikoondise võrkpalli EM-finaalturniiril kaheksandikfinaalidesse juhendanud Avo Keel on otsustanud ameti pärast nelja hooaega maha panna.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Tutvu uudise pealkirja ja põhisisuga. Kasuta neid fakte, et luua pikk ja sisutihe lause, mis toimib loo sissejuhatusena.\n\n## Pealkiri:\n\nAlžeeria judoka sai olümpiast loobumise eest kümneaastase võistluskeelu\n\n## Põhitekst:\n\nKuni 73 kg kaaluvate meeste seas heitlev Nourine loositi juuli lõpus ja augusti alguses toimunud Tokyo olümpiamängudel esimeses ringis vastamisi Sudaani judoka Mohamed Abdalarasooliga, aga võidu korral oodanuks teda Iisraeli esindaja. Intervjuus Alžeeria televisioonile sõnas Nourine, et ei tee oma \"käsi mustaks\" ja tema otsus on lõplik.\n\nRahvusvaheline judoföderatsioon teatas teisipäeval, et on määranud sportlasele ja treenerile kümneaastase keelu, sest paar \"kasutas olümpiamänge platvormina, et protestida ning õhutada poliitilist ja religioosset propagandat\".\n\nFöderatsiooni distsiplinaarkomisjoni sõnul on tegemist selge ja tõsise põhikirja ja eetikakoodeksi rikkumisega. Nourine ei tohi osaleda ühelgi rahvusvahelise judoföderatsiooni võistlusel kuni 2031. aasta juulikuuni.\n\n30-aastane Alžeeria judoka loobus samal põhjusel ka 2019. aasta maailmameistrivõistlustes. Toona talle karistust ei määratud.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Alžeeria judokale Fethi Nourinele ning tema treenerile Amar Benikhlefile määrati rahvusvahelise judoföderatsiooni poolt kümneaastane võistluskeeld, sest maadleja otsustas Tokyo olümpiamängudest loobuda, et vältida võimalikku kohtumist Iisraeli sportlasega Tohar Butbuliga.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
Subsets and Splits
No community queries yet
The top public SQL queries from the community will appear here once available.