messages
listlengths 2
2
| origin
stringclasses 4
values |
|---|---|
[
{
"content": "Loe hoolikalt uudise pealkiri ja sisu ning kirjuta artiklile pikk sissejuhatav lause, kasutades oma kujutlusvõimet.\n\n## Pealkiri:\n\nMailis Pokk lõpetas Saksamaal hooaja hõbemedaliga\n\n## Põhitekst:\n\nEsimese finaalmängu võitis Wasserburg võõrsil 78:66, teise Kelternis 68:65. Kolmas kuulus favoriidile seisuga 96:85.\n\nMailis Pokk viibis eile väljakul 28 minutit ning kogus protokolli kaheksa punkti, kaks vaheltlõiget ja ühe lauapalli. Quenice Davis tõi Kelternile 28+4+8, Marina Markovic 16+7 lp, Emmanuela Mayombo 10+5+3.\n\nWasserburg võitis Kelterni ees ka Saksamaa karikafinaali, seal oli märtsis skoor 57:45.\n\nMailis Pokk osales Bundesligas klubi 27 mängus (hilissügisel jäi paar mängu vahele), viibis väljakul keskmiselt 26 minutit ning kogus mängudes keskmiselt 8,3 pt, 2,4 lp, 0,7 rs ja 0,7 vl.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Saksamaa naiste korvpalli Bundesligas (DBBL) lõppes hooaeg TSV 1880 Wasserburgi kindla valitsemise tähe all. Finaalseeria võiduks Rutronik Stars Kelterni vastu piisas neile kolmest mängust, hõbedast karva medali sai kaela ka eestlanna Mailis Pokk.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe artikli pealkirja ja sisu. Kasuta oma loomingulisi võimeid, et koostada detailne ja põhjalik ühelauseline sissejuhatus sellele uudisele.\n\n## Pealkiri:\n\nJoogitootjad: suhkrumaks toob kaasa suure hinnatõusu\n\n## Põhitekst:\n\n\"Valitsuse istungil heaks kiidetud magustatud jookide ebaaus nii Eesti rahva kui ettevõtjate suhtes,\" märkis Karastusjookide Tootjate Liidu juhatuse liige Nele Normak pressiteates.\n\nEelnõu on Normaku sõnul ebaaus, sest räägib magustatud jookide maksustamisest, kui tegelikult maksustatakse ainult väikest kildu tarbimisest ja maksubaasist jäetakse välja paljud sarnaselt tarbitavad ja suure suhkrusisaldusega tootekategooriad.\n\nValitsus kiitis neljapäevasel kabinetiistungil heaks magustatud joogi maksu seaduse eelnõu, mille kohaselt maksustatakse suhkru või magusainega magustatud joogid, kus on suhkrut rohkem kui viis grammi 100 milliliitri kohta\n\nÜheliitrise joogi, mis sisaldab suhkrut kontsentratsioonis viis kuni kaheksa grammi 100 milliliitri kohta maksumäär on 10 senti liitri kohta. Sellest suurema suhrku kontsentratsiooniga joogi maksumäär on 30 senti.\n\nMagusainega joogi maksumäär on samuti 10 senti liitri kohta. Magusainet ja suhkrut sisaldav jook maksustatakse vastavalt suhkru sisalduse määrale. Magustatud jook, mida tuleb tarbimiseks lahjendada, maksustatakse tootja poolt ette nähtud soovituse kohaselt lahjendatud joogi koguse ning selle suhkru- ja magusainesisalduse järgi.\n\nMõju jaemüügihindadele sõltub müüdava pudeli suurust ja müügikohast. Näitena võiks peale maksumuudatusi kaheliitrise koolamaitselise joogi hind kallineda 54 protsenti 2,45 euroni, 0,5-liitrise koolamaitselise joogi hind 27 protsenti 1,01 euroni ja karboniseeritud õunamaitselise vee hind 22 protsenti 1,21 euroni.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Karastusjookide Tootjate Liidu hinnangul toob valitsuse kava kehtestada maks magustatud jookidele kaasa suuremat sorti hinnatõusu, kuivõrd jaekaubandust mõjutavad ka muud valitsuse poliitikast tingitud hinnatõusud, mille kumulatiivne mõju on suur.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Tutvu uudise pealkirja ja põhisisuga. Kasuta neid fakte, et luua pikk ja sisutihe lause, mis toimib loo sissejuhatusena.\n\n## Pealkiri:\n\nDiabeeti saab leevendada nutitelefoni ja valgustundlike rakkudega\n\n## Põhitekst:\n\nLahendus põhineb viimastel aastatel populaarsust kogunud optogeneetikal. Loomarakkudesse saab siirdada valgustundlike valkude tootmise eest vastutavaid vetikate geene. Piltlikult lisatakse neile sellega lüliti, millega saab kontrollida rakkude tööd. Varem on kasutatud seda näiteks närvirakkude laenglema panemiseks ja selle peatamiseks. Hiina teadlased näitasid nüüd, et samal viisil saab kontrollida ka teisi rakkude bioloogilisi funktsioone.\n\nHaifeng Ye Ida-Hiina normaalülikoolist siirdas kolleegidega vetikageenid insuliini tootvatesse rakkudesse. Hormoon on hädavajalik veresuhkru taseme reguleerimiseks. Suhkruhaiguse korral pankreas seda piisavalt ei tooda. Kesknärvisüsteemi häirete vältimiseks peavad diabeetikud süstima seetõttu mitu korda päevas insuliini või kandma insuliinipumpa.\n\nVärskes töös paigutas Ye töörühm valgustundlikud insuliini tootvad inimeste rakud mündisuurustesse painduvatesse ketastesse, mida oli täiendatud punast valgust kiirgavate LED-lampidega. Ketaste tööpõhimõtte kontrollimiseks siirdati need hiirte seljanaha alla. Lampide valgustugevuse muutmiseks võeti appi spetsiaalselt selleks loodud nutirakendus. Töörühm leidis, et diabeediga hiirte insuliini taseme stabiilsena hoidmiseks pidid tuled põlema päevas neli tundi. Näitkatseid tehti 15 päeva vältel.\n\nTöörühm loodab, et tulevikus võiks muuta insuliini manustamise täielikult automaatseks, täiendades seadet glükoosimõõtjaga. Veresuhkru taseme langedes antaks rakkudele automaatselt käsk insuliini tootmiseks. Esmalt tuleb aga välja selgitada, kui sageli rakupopulatsiooni uuendada tuleb ja kas nahaaluste LED-ide asemel saab stimuleerida rakke ka muul viisil. Kuigi lampide energiaga varustamiseks pole tarvis kasutada juhtmeid, pidid hiired viibima elektromagnetvälja mõjupiirkonnas.\n\nSamuti pole selge, kui suur vajadus seadme järele lähiaastatel üleüldse on. Näiteks eelmisel aastal andis USA toidu- ja ravimiohutusamet rohelise tule esimesele täisautomaatsele insuliinpumbale. Kuid Ye töörühma kasutatud lahendust ka teiste ravimite tootmiseks ja manustamiseks.\n\nUurimus ilmus ajakirjas Science Translational Medicine.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Diabeedi kontrolli all hoidmine võib muutuda tulevikus kergemaks. Hiina teadlased näitavad, et valgustundlikuks muudetud insuliini tootvate rakkude tööd saab mõjutada nutitelefoni rakendusega. Kuigi esialgu tehti katseid hiirtega, saaks kasutada sarnast lahendust ka inimeste puhul.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Pärast artikli pealkirja ja põhiteksti lugemist kasuta oma loovust, et koostada sisutihe ja pikk sissejuhatav lause.\n\n## Pealkiri:\n\nSomaalia korrakaitsjad lasid ministri terroristi pähe maha\n\n## Põhitekst:\n\nSomaalia võimud kinnitasid neljapäeval, et 31-aastane avaliku töö minister Abdullahi Sheikh Abas sai surma, kui julgeolekutöötajad avasid tule tema auto pihta, mis liikus pealinn Muqdishos presidendipalee lähistel, vahendas BBC.\n\nPolitseimajor Nur Hussein selgitas Reutersile, et julgeolekutöötajad tulistasid autot seetõttu, et see takistas liiklust ning nad arvasid, et selles on terroristid.\n\nSõdurid ja muud julgeolekutöötajad peavad riigis pidevalt võitlema islamiäärmuslastest terroristidega, kes teevad aeg-ajalt ka rünnakuid pealinnas. Osa Somaaliast on endiselt hoopis äärmusrühmituse al-Shabab kontrolli all. Seetõttu on korrakaitsjad sageli ka närvilised ning omade pihta tulistamist on juhtunud ka varem. Samas pole sellise eksituse käigus hukkunud veel ühtegi nii kõrget võimukandjat.\n\nAbas oli endine pagulane, kes kasvas üles Keenias asunud põgenikelaagris. Eelmise aasta novembris toimunud valimistel sai 31-aastane poliitik kõigepealt Somaalia ajaloo kõige nooremaks parlamendliikmeks ja peagi ka nooremaks ministriks.\n\nVeebruaris presidendiks saanud Mohamed Abdullahi Mohamed pole juhtunut veel ametlikult kommenteerinud, kuid riigipea katkestas visiidi Etioopiasse. Allikate kinnitusel on president aga rõhutanud, et tragöödia asjaolud tuleb viivitamatult välja selgitada ning süüdlased vastutusele võtta.\n\nInformatsiooniminister Abdirahman Osman kinnitas, et mitu isikut on juhtunu tõttu kinni peetud, kuid täpsemaid detaile ta ei avalikustanud.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Somaalia julgeolekujõud lasid kogemata maha ministri, sest pidasid teda islamiäärmuslasest terroristiks.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Süvene uudise pealkirja ja sisu ning kirjuta sellele loole sisukas ja informatiivne sissejuhatus, mille pikkus on üks lause.\n\n## Pealkiri:\n\nVaštšuki koduklubi murdis end Läti karikafinaali\n\n## Põhitekst:\n\nAvamängu kodus 2:0 tulemusega võitnud Riia jäi võõrsil juba viiendal minutil kaotusseisu ja selle skooriga esimene poolaeg ka lõppes, kirjutab Soccernet.ee. 46. minutil löödi aga viigivärav ning 71. minutil vormistati oma 2:1 ja kahe mängu kokkuvõttes 4:1 võit.\n\nVaštšuk jälgis kohtumist varupingilt. Finaalis minnakse vastamisi Ventspilsiga.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "21-aastase Eesti kodakondse Bogdan Vaštšuki koduklubi Riia FC võitis kolmapäeval Läti jalgpalli karikavõistluste poolfinaali korduskohtumise Jurmala Spartaksi üle, millega tagas pääsu finaali.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe artikli pealkirja ja sisu. Kasuta oma loomingulisi võimeid, et koostada detailne ja põhjalik ühelauseline sissejuhatus sellele uudisele.\n\n## Pealkiri:\n\nRahvahääletus: millise disaini valiksite mupo uutele maasturitele?\n\n## Põhitekst:\n\nLaadimine...scrolling=\"no\"\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Uued mupo autod hakkavad välja nägema nagu variant nr 1. Loome siin alternatiivse hääletuse, et näha, kas rahva valik kattub mupo valikuga.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Tutvu uudise pealkirja ja põhisisuga. Kasuta neid fakte, et luua pikk ja sisutihe lause, mis toimib loo sissejuhatusena.\n\n## Pealkiri:\n\nEL-i kõrgemad kohtud toetavad Poola kohtunikke\n\n## Põhitekst:\n\nÜhendus, kuhu kuuluvad kõigi Euroopa liidu kõrgemate kohtute presidendid, väljendas muret teiste võimuharude sekkumise pärast Poola kohtusüsteemi tegevusse, mis võib ohustada nii Poola kõrgema kohtu kui Poola kohtusüsteemi sõltumatust tervikuna.\n\n\"Koostöö Euroopa liidu justiitsvaldkonnas põhineb vastastikusel usaldusel õigusemõistmise vastu. Teated Poola võimude sekkumise kohta kohtusüsteemi toimimisse kujutavad endast ohtu Poola ülemkohtu ja Poola kohtusüsteemi kui terviku sõltumatusele,\" märkis ühendus avalduses.\n\nPoola konstitutsioon ja selle toimimine tõusis päevakorda seoses Õiguse ja Õigluse partei (PiS) võimulesaamisega 2015. aasta sügisel, kuna partei on teinud samme, mida tõlgendatakse demokraatiavastastena ning üks süüdistusi on riigi konstitutsioonikohtu allutamine endale.\n\nÜhendus koondab Euroopa Liidu kõigi liikmesriikide tsiviil- ja kriminaalvaidlusi lahendavate kõrgemate kohtute esimehi, selle president on alates 1. jaanuarist riigikohtu esimees Priit Pikamäe.\n\nSeoses Eesti kõrgema kohtu eesistumisega koguneb võrgustiku juhatus reedel Tallinnas.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Euroopa Liidu kõrgemate kohtute presidentide ühendus tegi avalduse, milles kinnitatakse solidaarsust Poola kohtunikkonnaga, kes pole rahul poliitikute sekkumisega kohtusüsteemi.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe uudis läbi ning loo sellele fantaasiarikas ja pikk lause, mis võiks uudist tutvustada.\n\n## Pealkiri:\n\nVastuoluline Nastase pole Wimbledoni turniirile oodatud\n\n## Põhitekst:\n\n70-aastane Nastase kannab aprillikuiste väljaütlemiste eest rahvusvahelise tenniseliidu (ITF) ajutist keeldu, mille kohaselt ei tohi ta ühelgi ITF-i turniiril osaleda. Wimbledoni turniiri korraldava All England Club'i esimees Philip Brook mõistis Nastase käitumise hukka: \"sellel aastal ta kuninglikku boksi kutset ei saa.\" Klubi tegevjuht Richard Lewis lisas, et kui Nastase üritab piletiga võistlustele siseneda, võidakse ta kontrollis kinni pidada.\n\nNastase oli 22. aprillil ametis Rumeenia naiskonna kaptenina, kui Rumeenia võõrustas tennise Fed Cupi maailmaliiga teise grupi play-off -kohtumises Suurbritanniat. Kohtumises rumeenlanna Sorana Cirstea ja briti Johanna Konta vahel kaebasid nii Konta kui Suurbritannia kapten Anne Keothavong publiku käitumise üle, vestlusesse sekkus ka Nastase, kes kasutas ebasobivat kõnepruuki ja solvas nii britte kui kohtunikku.\n\nKuna Suurbritannia meedia kirjutas tema pressikonverentsil lausutud solvangust, sõimas Nastase läbi laupäeva hommikul ainsa britina pressikeskuses viibinud Press Associationi naisajakirjaniku.\n\nMatšile eelnenud pressikonverentsil küsiti Rumeenia esinumbrilt Simona Halepilt, kuidas ta kommenteerib Williamsi lapseootust, samal ajal sosistas Nastase ühele teisele mängijale: \"Vaatame, mis värvi tema laps tuleb. Piimašokolaadi?\"\n\n\"Miks on Wimbledon seotud sellega, mida ma ütlesin Serena kohta ning Rumeenia ja Suurbritannia vahelisel matšil?\" rääkis Nastase Rumeenia portaalile ProSport. \"Kui ma oleks Wimbledonil midagi rumalat teinud, saaksin sellest aru, kuid praegu mitte. Kui nad on nii kitsarinnalised, ei saa ma sinna midagi parata.\"\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Wimbledoni tenniseturniiri korraldajad andsid kolmapäeval teada, et Rumeenia tenniselegend Ilie Nastase pole sellel aastal võistlustele oodatud.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe artikli pealkirja ja sisu. Kasuta oma loomingulisi võimeid, et koostada detailne ja põhjalik ühelauseline sissejuhatus sellele uudisele.\n\n## Pealkiri:\n\nTartu kesklinnas algab homme superenduro sari\n\n## Põhitekst:\n\nVarem Tartu proloogina tuntud ürituseks on raja äärde oodata suurt hulka pealtvaatajaid, kellele pakutakse vägagi ekstreemset endurosõitu spetsiaalselt selleks ürituseks tehislikest takistustest loodud võistlusrajal. Osaleda saavad nii krossi-, enduro- kui ka trialitsiklitega võistlevad sõitjad. Osalevaid masinaklasse on viis. Hetkeks on registreerunud sportlased Eestist, Lätist ja Soomest.\n\nSuperenduro algab kell 16.00, kui algavad kvalifikatsioonid, peale mida antakse juba esimene võistlusstart. Ägedaid sõite saab nautida õhtutundideni.\n\nLaupäeval ja pühapäeval sõidetakse aga Võrtsjärve ääres Enduro Eesti meistri- ja karikavõistluste avaetapp “Võrtsjärve enduro”.\n\nVõistluskeskus asub Väike-Rakkes, kust esimene tsikkel stardib rajale laupäeval kell 12.00 ja pühapäeval 10.00. Ühe ringi pikkuseks on 70 kilomeetrit ja see sisaldab ühte enduro-, krossi- ja ekstreemkatset.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Homme, 5. mail toimub Tartu kesklinnas esimene osavõistlus vastloodud kolmeetapilises superenduro karikasarjas, kui Vabaduse puiesteele kunstlikult loodud endurorajal toimub pealtvaatajatele kuhjaga elamusi pakkuv Tartu superenduro võistlus.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe artikli pealkirja ja sisu. Kasuta oma loomingulisi võimeid, et koostada detailne ja põhjalik ühelauseline sissejuhatus sellele uudisele.\n\n## Pealkiri:\n\nERSO meenutab Roman Matsovit maestro 100. sünniaastapäeval\n\n## Põhitekst:\n\nRoman Matsovi side ERSOga kestis kordades kauem kui tema 13 hooaega väldanud peadirigendiperiood. Ta alustas 1938. aastal toonase nimega Riigi Ringhäälingu sümfooniaorkestris viiuldajana, juhatas II maailmasõja ajal Jaroslavlis tagalasse evakueerunud muusikutest moodustatud orkestrit ning jätkas 1944. aasta sügisest dirigendina taas Tallinnas.\n\nAastail 1950–1963 oli ta Eesti Raadio SO (praegune ERSO) peadirigent ja seejärel veerand sajandit orkestri koosseisuline dirigent. Matsovi viimane täispikk kontsert ERSO ees oli pühendatud tema 80. juubelile ning sarnaselt eelolevale reedele kõlas ka siis Tšaikovski neljas sümfoonia.\n\nHoolimata nõukogudeaegsest repertuaaripoliitikast õnnestus Roman Matsovil publikuni tuua mitmed Bachi, Händeli, Mozarti, Beethoveni ja Schuberti vaimulikud suurteosed. Paljud Stravinski, Schönbergi, Weberni, Orffi ja teiste 20. sajandi heliloojate teosed kõlasid Nõukogude Liidus esmakordselt just siinse orkestri esituses ning Šostakovitši sümfooniate teine või kolmas ettekanne toimus Leningradi ja Moskva järel sageli Tallinnas. Matsov tutvustas aktiivselt ka Eesti muusikat, juhatades ja salvestades Elleri, Tambergi, Ilvese, Räätsa, Pärdi jt autorite loomingut.\n\nDirigendipuldis on ERSO eelmine peadirigent ning kauaaegne Peterburi Filharmoonia sümfooniaorkestri dirigent Nikolai Aleksejev, kes on kõigi Moskva ja Peterburi tähtsamate sümfooniaorkestrite kõrval juhatanud ka paljusid välisorkestreid ning andnud kontserte Euroopas, Jaapanis ja Ameerika Ühendriikides.\n\nPõhikontserdi eel, reedel kell 18 meenutavad Estonia kontserdisaalis karismaatilist dirigenti ja dirigeerimisprofessorit tema õpilane, kontserdi solist Toomas Vavilov ja muusikateadlane Maia Lilje. Keelpillikvartett Prezioso esitab Allegretto Roman Matsovi ühest lemmikteosest, Beethoveni seitsmendast sümfooniast.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Reedel, 5. mail, tähistab Eesti Riiklik Sümfooniaorkester (ERSO) orkestri 60 aasta taguse peadirigendi Roman Matsovi 100. sünniaastapäeva. Orkestrit juhatab ERSO eelmine peadirigent Nikolai Aleksejev, soleerib Toomas Vavilov.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe hoolikalt uudise pealkiri ja sisu ning kirjuta artiklile pikk sissejuhatav lause, kasutades oma kujutlusvõimet.\n\n## Pealkiri:\n\nBuckinghami palee: prints Philip loobub sügisel ametiülesannete täitmisest\n\n## Põhitekst:\n\nPrints Philip saab suvel 96-aastaseks ning palee kinnitusel loobub ta ametiülesannete täitmisest alates käesoleva aasta sügisest, vahendasid BBC ja Yle.\n\nKuninganna toetas oma abikaasa otsust täielikult, lisati palee teates.\n\nKuninganna Elizabeth II jätkab oma ülesannete täitmist tavapärasel viisil ning tema puhul mingeid ametialaseid muudatusi ei ole.\n\nÜlesannetest loobumine alles sügisel tähendab sisuliselt seda, et prints Philip osaleb suvistel üritustel, mis on juba kokku lepitud, kuid mingeid uusi kohustusi ta sellel ajal endale enam ei võta.\n\n2016. aastal täitis prints Philip ametiülesandeid kokku 110 päeva, kui käis erinevatel visiitidel või kokkusaamistel. Sisuliselt oli ta eelmisel aastal kuningliku perekonna liikmete seas aktiivsuse poolest viiendal kohal.\n\nPrints Philip on praeguse seisuga patroon, president või liige rohkem kui 780 organisatsioonis ning kuningakoja kinnitusel jääb ta nendega seotuks ka edaspidi, kuid mingit aktiivset ja kohalviibimist eeldavat rolli ta enam ei täida.\n\nKuningakoja teates märgiti, et aeg-ajalt võib mõnel üritusel siiski prints Philipit veel näha.\n\nKuningakoja ootamatu koosolek vallandas spekulatsioonitormi\n\nBriti kuninganna Elizabeth II ega tema abikaasa tervise pärast ei tarvitse muret tunda, ütles informeeritud allikas pärast seda, kui kuningakoja personali ootamatu kokkukutsumine vallandas neljapäeva hommikul spekulatsioonitormi.\n\nTelevisiooni võttegrupid kogunesid neljapäeva koidikul Londoni Buckingham palee juurde, kannustatuna ajaleheteatest, milles viidatud \"erakordselt ebatavaline\" personalikoosolek andis põhjust oodata kuningakojalt mõnd tähtsat teadaannet.\n\nHästiinformeeritud allikas ütles AFP-le, et Buckinghami paleesse kutsuti neljapäevaks kokku kuningakoja töötajad üle kogu riigi, kuid kinnitas: \"Ärevuseks põhjust ei ole.\"\n\nNiisugused kohtumised on harvad, kuid sugugi mitte ennenägematud ja võivad toimuda mitu korda aastas.\n\nAjalehe Daily Mail teade pani muretsema 91-aastase kuninganna ja tema juunis 96-aastaseks saava abikaasa prints Philipi tervise pärast.\n\nKuninganna naasis Londonisse kolmapäeval pärast lihavõttepuhkust Windsori lossis. Ta kohtus õhtupoolikul peaminister Theresa Mayga, et tähistada sümboolselt parlamendi laialisaatmist 8. juuni ennetähtaegsete valimiste eel.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Buckinghami palee teatas neljapäeval, et Briti kuninganna Elizabeth II abikaasa prints Philip kavatseb loobuda oma seniste ametiülesannete täitmisest ning soovib avalikust elust tagasi tõmbuda.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe artikli pealkiri ja sisu, seejärel loo pikk ja põnev lause, mis võiks olla artikli sissejuhatus.\n\n## Pealkiri:\n\nNordica tõi ministrid Brüsselist tagasi Stockholmi liinilt võetud lennukiga\n\n## Põhitekst:\n\nNordica turundus- ja kommunikatsioonijuht Toomas Uibo kinnitas ERR.ee-le, et otsuse tagant ei maksa otsida seisuslikku põhjust ehk Stockholmi lennukit ei suunatud Brüsselisse seetõttu, et seal ootas kojulendu kuus ministrit.\n\n\"Kindlasti polnud põhjus selles, et tegemist oli valitsuse liikmetega. Me ei saa teha inimestel selliselt vahet,\" kinnitas Uibo. \"Tegime seda puhtalt sellepärast, palju reisijaid selle pärast kannatas - meil oli Brüsselis neli korda rohkem reisijaid kui Stockholmis. Me teeme seda kogu aeg samamoodi - see on üks kriteerium, et võimalikult vähe inimesi kannataks sellistel puhkudel.\"\n\nNimelt ootas Uibo sõnul Brüsseli lendu 84 ja Stockholmi lendu 19 inimest.\n\nUibo kinnitusel oleks kehva lahenduse puhul ainult üks variant veel kehvem olnud - kui neli korda rohkem inimesi oleks kannatanud ehk üleöö oleksid ootele jäänud Brüsselis lendu ootavad kliendid.\n\nVarulennukid päästavad olukorra\n\nSelliste juhtumite vältimiseks soetabki Nordica omale kaks varulennukit, et edaspidi oleks vangerdusruumi ja keegi kellegi teise arvelt kannatama ei peaks. Siis lahenevad taolised juhtumid kiiremini ja valutumalt.\n\n\"Ootame pikisilmi seda varulennukit. Esimene peaks jõudma juunis, teine juulis ja loodetavasti augustis peaksid mõlemad olema juba teenistuses,\" ütles Uibo.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Brüsseli lennuki rikke tõttu kolmapäeva õhtul Euroopa Liidu pealinna lõksu jäänud ministrite kojutoomiseks pani Nordica käiku Stockholmi liinilt maha võetud lennuki, mistõttu pääsesid Nordica kliendid Stockholmist koju alles neljapäeva hommikul. Sellised olukorrad peaksid ära langema augustist, kui mõlemad oodatavad asenduslennukid lennuvalmis on.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Tutvu artikli sisuga ja loo sellele pika lausega sissejuhatus, mis köidab lugeja tähelepanu.\n\n## Pealkiri:\n\n;paranoia esitleb kuues linnas noore Serbia autori Adam Randželovitši raamatut\n\n## Põhitekst:\n\nNoore Serbia autori Adam Randželovitši raamat \"Lühimärkmeid laostumisest\" ilmub nii eesti- kui ka venekeelsena. Eestis toimuvad esitlusetendused:\n\n- 10. mai kl 16 Valga Muuseumis (Vabaduse 8, Valga);\n- 12. mai kl 19 Prima Vista festivalil Tartus Sisevete Saatkonnas (Vabaduse pst, sisevetesaatkond.ee/kontakt), kus autoriga suhtlevad Paavo Matsin ja Kaspar Jassa, live 'iga esineb Mihkel Kleis, DJ Kristi Steel;\n- 13. mail kl 21 Kuku klubis Tallinnas (Vabaduse väljak 8). Esinevad Benzokai, Tont, Mihkel Kleis ja Villem Jahu.\n\n\"Lühimärkmeid laostumisest\"\ntõlkija: Aarne Ruben | toimetaja: Jaak Tomberg | kujundaja: Tuuli Aule | illustratsioonid: Mihkel Kleis | eessõna: Vadim Klimov / Опустошитель\n\nAdam Randželovitši tekstikogu põimib omanäolises ühendvormis sürrealistlikku mängulisust ning vahedat enese- ja ühiskonnakriitikat, teatab kirjastus. Ühtaegu nii naljakas kui mõtlemapanev materjal, milles toorust ja väljaütlemisjulgust kannab otsinguliselt eksperimentaalne meetod: nagu ekspi puhul alati, tekitab ka siin rikastavat tunnetuslikku peapööritust otsustamatus, kas lõpptulemuseni on jõutud spontaanse kirjutuse või hoolika planeerimise tulemusena,\n\nLugedes hakkavad varasemad tekstid jõuliselt hilisemates kaasa heiastuma ning koondtulemuseks on teos, mis kannab Daniil Harmsi vaimu, olemata sugugi epigoonlik. Sisekaemuslikkuses on \"Lühimärkmeid laostumisest\" omalaadne 21. sajandi kunstniku noorpõlveportree.\n\nAdam Randželovitš on sündinud Moskvas (1994), elab Belgradis, õpib sealses teatriakadeemias dramaturgiat ja töötab Center za Kulturnu Dekontaminaciju's. Ta on Serbias avaldanud raamatu “Stolica Za Gadjenje” (Utopia; Belgrad, 2014) ning mitmeid lühilugusid ja lühinäidendeid erinevates vene kirjandusajakirjades (peamiselt Moskva Опустошитель). Serbias on avaldatud ka tema tõlkeraamatud – Velimir Hlebnikovi “Ka” (Utopia, 2013) ja Richard Brautigani kogutud luuletused (Utopia, 2016). Randželovitš on koostanud jugoslaavia radikaalse avangardi 1921-1926 antoloogia. Ta on Raiffeisen bank’i and HUB galerii noore kunstniku auhinna finalist (2014). Ta on võitnud auhindu oma lühifilmidega ja organiseerinud Belgradis festivali The Unforeseen Experimental Film Festival (2016).\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "7.–13. maini esitleb rahvusvaheline kirjastuskorporatsioon ;paranoia publishing group ltd. kuues linnas – Peterburis , Helsingis, Valgas, Riias, Tartus ja Tallinnas – oma kolmekümnendat toodet, Adam Randželovitši raamatut \"Lühimärkmeid laostumisest\" / \"Эксперименты по разложению\".",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Pärast artikli pealkirja ja põhiteksti lugemist kasuta oma loovust, et koostada sisutihe ja pikk sissejuhatav lause.\n\n## Pealkiri:\n\nTTÜ keemikud töötasid põlevkivi toel välja unikaalse materjali\n\n## Põhitekst:\n\nAerogeel on väga väikese tihedusega poorne ja madala soojusjuhtivusega materjal, mis saadakse geelist. Materjali teeb eriliseks see, et kui tavapäraselt on geelis vedelik, siis aerogeelis on vedelik asendatud gaasiga.\n\nSeni tuntuim aerogeeli valmistusaine on ränioksiid, kuid kasutatakse ka süsinikku, metallide oksiide ning muid anorgaanilisi ja orgaanilisi ühendeid. Räniaerogeeli, kui aerogeelide kõige levinumat alaliiki, kasutatakse tema erakordselt madala soojusjuhtivuse tõttu laialdaselt nii soojus- kui ka heliisolatsiooni materjalides.\n\nRäniaerogeeli tootmise miinuseks on aga kulukus ja tekkinud materjali habras struktuur.\nTTÜ keemia ja biotehnoloogia instituudi juhtivteadur Mihkel Koeli uurimisrühm aga jõudis oma uurimistöös kohaliku toormeni.\n\nNimelt katsetasid nad aerogeelide tootmist Kohtla-Järve õlitehastest pärit põlevkivifenoolidest ning katsetuste tulemusena saadi unikaalne orgaaniline aerogeel.\n\n„Orgaanilist aerogeeli saab kasutada eelkõige adsorbendina – st materjalina, mis imab endasse kahjulikke aineid ning on seega edukalt rakendatav näiteks looduskeskkonna saasteainetest puhastamisel,“ selgitab Koel.\nVirumaa kolledžis hiljuti kaitstud magistritöö tulemused lubavad kinnitada, et selline orgaaniline aerogeel toimib umbes 20 protsenti tõhusamalt siiani kasutatavatest adsorbentidest.\n\n„Selle teadusprojekti puhul pöörasime tähelepanu ka orgaanilisest aerogeelist saadavale süsiaerogeelile. Süsiaerogeel on teiste süsimaterjalidega võrreldes homogeensem ja veelgi poorsem ning suuremapindsem. Tema ühtlane struktuur annab suure eelise kasutamaks teda katalüsaatorina ning ta on tunduvalt odavam senikasutatud ja väärismetallidega rikastatud süsikatalüsaatoritest.“\n\nSüsiaerogeelist valmistatud materjalide ja katalüsaatorite kasutusvaldkond ulatub patareidest ja kütuseelementidest kuni elastsete sensoriteni.\n2014. aastal uurimisprojekti alustades seadsid teadlased eesmärgiks leida uusi, just analüütilises keemias kasutatavaid materjale.\n\n„See eesmärk sai ka täidetud – töötasime välja uudse orgaanilise aerogeeli ja süsiaerogeeli. Meie head tulemused koostööst TÜ elektrokeemikutega süsikatalüsaatorite vallas on äratanud ka keskkonnatehnoloogide huvi nende materjalide vastu. Neid loodetakse kasutada heitvee puhastamisel ravimijääkidest, millega senised puhastusmeetodid enam hästi hakkama ei saa,“ lisab Mihkel Koel.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Kohtla-Järve õlitehasest pärit põlevkivifenoolidest said Tallinna tehnikaülikooli teadlased unikaalset orgaanilist aerogeeli, mida saab kasutada näiteks loodusest saasteainete kogumisel.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Tutvu uudise pealkirja ja põhisisuga. Kasuta neid fakte, et luua pikk ja sisutihe lause, mis toimib loo sissejuhatusena.\n\n## Pealkiri:\n\nJalgpallikoondis tõusis maailma edetabelis taas esisaja sekka\n\n## Põhitekst:\n\nKoondise järgmine kohtumine toimub 9. juunil A. Le Coq Arenal, kui Eesti võõrustab kell 21:45 algavas MM-valikmängus Belgiat, kes asub tabelis kõrgel seitsmendal kohal.\n\nBelgiast eespool on edetabelis vaid Brasiilia, Argentiina, Saksamaa, Tšiili, Kolumbia ja Prantsusmaa. Esikümnesse mahuvad veel Portugal, Šveits ja Hispaania.\n\nLäti, Eesti võõrsilvastane 12. juunil, Läti, on FIFA edetabelis 124. kohal. Lähimatest naabritest on Venemaa tabelis 61. ja Soome 97. kohal. Leedu jagab Eestiga tabelis 100. kohta.\n\nEesti koondise läbi aegade parim edetabelikoht on 47., milleni jõuti 2012. aasta märtsis.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Eesti jalgpallikoondis asub värskelt avaldatud FIFA edetabelis 100. kohal. Võrreldes aprilliga tegi koondis tabelis ühekohalise tõusu.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe artikli pealkiri ja sisu, seejärel loo pikk ja põnev lause, mis võiks olla artikli sissejuhatus.\n\n## Pealkiri:\n\nÕiguskantsler analüüsib Rail Balticu lepingut\n\n## Põhitekst:\n\n\"Õiguskantsler analüüsib, kas riigikogu tohib Rail Balticu sellisel kujul lepingu ratifitseerida,\" ütles õiguskantsleri büroo kommunikatsioonijuht Janek Luts ERR-ile.\n\nLuts selgitas, et analüüsist selgub, kas leping on kooskõlas põhiseadusega ning ennekõike riigikogu finantspädevusega.\n\n\"Oluline on selgus, et ei tekkiks olukorda, kus Eesti vabariik volitab eraõigusliku isiku langetama otsuseid, mis on Eestile rahaliselt siduvad, ent mille langetamisel Eesti mõju on 33 protsendi ulatuses,\" märkis Luts.\n\nEelmisel nädalal tutvustas majandusminister Kadri Simson valitsusele Rail Balticu uue tasuvusanalüüsi tulemusi, misjärel valitsus otsustas saata Rail Balticu lepingu ratifitseerimiseelnõu edasi riigikogule.\n\nRail Balticu projekt hõlmab kiire rahvusvahelise raudtee ehitust Tallinnast Leedu-Poola piirini.\n\nKolme Balti riigi peaministrid sõlmisid jaanuaris Rail Balticu rajamise kokkuleppe. Leppe kehtima hakkamiseks peab selle ratifitseerimima riigikogu.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Õiguskantsler Ülle Madise analüüsib Rail Balticu lepingu ratifitseerimiseelnõu.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Vaata läbi uudise pealkiri ja tekst ning loo loov sissejuhatav lause, mis haakub artikli sisuga.\n\n## Pealkiri:\n\nPõhja-Korea meedia hoiatas Hiinat \"raskete\" tagajärgede eest\n\n## Põhitekst:\n\nPõhja-Korea riigimeedia kritiseerib Hiinat otse harva. Üldiselt öeldakse kriitilistes artiklites Hiina kohta ainult \"naaberriik\". Pyongyangi peamine kaubanduspartner ja peamine toetaja Hiina ärgitab liitlast USA survel peatama oma tuuma- ja raketiprogrammi.\n\nPõhja-Korea riiklik uudisteagentuur KCNA vahendas artiklit, milles öeldi, et \"rida absurdseid ja hoolimatuid avaldusi on nüüd Hiinast kuulda iga päev, kuid see muudab praeguse halva olukorra veel pingelisemaks\".\n\nKirjutist ei omistatud ühelegi riigiametile ega -ametnikule. Selle kirjutaja kohta oli toodud välja ainult nimi - Kim Chol.\n\nArtiklis viidati Hiina riigimeedia avaldustele, milles Pyongyangi hinnangul lükati süü kahepoolsete suhete halvenemise eest Põhja-Koreale ning esitati \"jõuetuid vabandusi USA pilli järgi tantsimise õigustamiseks\".\n\n\"Hiina ei tohiks enam kompida Põhja-Korea kannatlikkust,\" öeldi artiklis. \"Hiinal on paras aeg mõelda rasketele tagajärgedele, mis kaasnevad Põhja-Korea ja Hiina (suhete) tugisamba hooletu lõhkumisega.\"\n\nHiina riigimeedia hakkas hiljuti regulaarselt avaldama Põhja-Korea tegevusi kritiseerivaid artikleid.\n\nValitseva Hiina kompartei avaldatud tabloid Global Times hoiatas neljapäeval toimetajaveerul, et Põhja-Korea sammud ähvardavad lõhkuda 1961. aastal sõlmitud leppe, milles pooled lubasid hoiduda vastastikkusest sõjalisest agressioonist. Lisaks ärgitati Pyongyangi lõpetama tuumakatsetused.\n\nViimastel päevadel on leht hoiatanud ka, et Hiina suudab anda tagasilöögi \"mis tahes osapoolele, mis ületab punase joone\" ning kehtestab Põhja-Koreale naftaembargo, kui viimane peaks tegema uue tuumakatsetuse.\n\nPõhja-Korea riigimeedia vastas kolmapäeval, et Hiina on see, kes on ületanud \"punase joone\".\n\nHiina president ärgitab Põhja-Korea asjus vaoshoitusele\n\nHiina president Xi Jinping ärgitas kõiki Põhja-Korea küsimuse osapooli end vaos hoidma ning jätkama dialoogi ja läbirääkimisi, et jõuda tuumavaba Korea poolsaareni, teatas Hiina meedia neljapäeval.\n\nXi arutas kolmapäeval telefonivestluses Filipiinide riigipea Rodrigo Dutertega Põhja-Koread. Duterte rõhutas Pekingi tähtsat rolli Korea poolsaarel rahu saavutamises, kirjutas Hiina riiklik uudisteagentuur Xinhua.\n\nDuterte pressiesindaja Ernesto Abella ütles neljapäeval, et liidrid arutasid olukorda regioonis ning Duterte kinnitas, et Filipiinid on huvitatud rahust ja stabiilsusest.\n\nDuterte \"osutas Hiina tähtsale rollile Korea poolsaarel rahu edendamises\", ütles Abella.\n\nUSA püüab veenda Hiinat Põhja-Korea raketi- ja tuumakatsetuste peatamise nimel rohkem pingutama.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Hiina \"hoolimatud avaldused\" Põhja-Korea tuumaprogrammi suunal panevad Pyongyangi kannatuse proovile ning võivad esile kutsuda \"rasked\" tagajärjed, kirjutas kolmapäeval Põhja-Korea riigimeedia.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe artikli pealkiri ja sisu, seejärel loo pikk ja põnev lause, mis võiks olla artikli sissejuhatus.\n\n## Pealkiri:\n\nEesti kultuur õitseb Saksa festivalil\n\n## Põhitekst:\n\nSel aastal kuuluvad festivaliprogrammi fotograaf Arne Maasiku sarju \"Tangles\" ja \"NYC\" hõlmav näitus \"Antud ruumid\" (avatakse 5. mail Vorpommerni teatri galeriis, kahe aasta eest eksponeeriti väljapanekut menukalt Berliinis Eesti saatkonnas), Rein Rannapi klaverikontsert (7. mail Griebenowi lossis, see on helilooja ja pianisti viies soolokonsert Saksamaal alates 2011. aastast) ja popfolgi ansambli Curly String kontsert (13. mail St. Spirituse kultuurikeskuses).\n\nEesti programmi pani kokku ja Maasiku näituse kureeris endine Eesti kultuuriatašee Saksamaal kunstiteadlane Harry Liivrand, kes pakkus välja ka varasemate aastate eesti esinejad.\n\n'Greifswaldi ülikoolis, kirikutes, lossides ja linnaruumis erinevaid kultuurivaldkondi haarav festival Nordischer Klang toimub alates 1990. aastast, seda korraldab Greifswaldi ülikooli fennistika (milles on ka eesti keele õppetool) ja skandinavistika instituut koostöös Greifswaldi linnaga. Igal aastal on festival pühendatud ühele põhjamaale, tänavune fookus on Rootsil.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Ülikoolilinnas Greifswaldis toimub 4.-14. maini festival Nordischer Klang, mis on põhjamaade kultuuri suurim festival tervel Saksamaal. Eesti võtab festivalist osa 2014. aastast.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe artikli pealkiri ja sisu, seejärel loo pikk ja põnev lause, mis võiks olla artikli sissejuhatus.\n\n## Pealkiri:\n\nPäikesevalgus muudab kuutolmu ehitusmaterjaliks\n\n## Põhitekst:\n\nTöö ilmus vaid nädal pärast USA teadlaste Marsi pinnast jäljendava materjaliga tehtud katseid. California tehnoloogiainstituudi insenerid näitasid, et punasel planeedil leiduvast ainest saab valmistada raudbetooniga võrreldava tugevusega telliseid pelgalt selle kokkupressimise teel.\n\nPõhjused Kuu regoliiti meenutava aine kasutusvõimaluste uurimiseks on samad. Iga kilogrammi Maal leiduva aine sh ehitusmaterjali orbiidile saatmine maksab tuhandeid eurosid. Ehitustöödeks juba Kuul leiduva aine kasutamine vähendaks seeläbi oluliselt pikemaajaliste kosmosemissioonide hinda.\n\nEuroopa kosmoseagentuuri teadlased eesotsas Advenit Makayaga ei saanud kasutada katsetes Kuult kogutud proove. Seega pidid nad leppima peeneks pulbriks jahvatatud Maal leiduva vulkaanilise materjaliga, mille koostis on ligilähedane Kuu regoliidile.\n\nPulbrist kasutuskõlbuliku ehitusmaterjali valmistamiseks kasutati koondatud päikesevalgust. Materjal kanti järk-järgult 0,1 millimeetri paksuse kihina 3D-printeri lauale ja sulatati kokku juba seal leidunud ainega. Töörühma kasutatud 147 kõverpeegliga oli võimalik tõsta temperatuuri fookuspunktis 1,000°C'ni. Kolme sentimeetri paksuse, kümne sentimeetri laiuse ja 20 sentimeetri pikkuse tellise valmistamine võttis keskeltläbi viis tundi. Valminud materjali tugevus oli võrreldav kipsiga.\n\nKatseid tehti Maa atmosfääri rõhul. Seega võib lõpptulemus olla Kuud iseloomustavates tingimustes töörühma sõnul mõneti teistsugune. Nii on järgmise sammuna kavas teha katseid kõrgemal temperatuuril ja vaakumis.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Kuutolmule sarnanevast ainest saab koondatud päikesevalgusega valmistada kipsiga võrreldavat ehitusmaterjali, näitavad Euroopa Kosmoseagentuuri (ESA) teadlased. Tulemused vihjavad, et Kuu-maju saab vähemalt osaliselt 3D-printida ka vaid Kuul leiduvast ainest.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe artikli pealkirja ja sisu. Kasuta oma loomingulisi võimeid, et koostada detailne ja põhjalik ühelauseline sissejuhatus sellele uudisele.\n\n## Pealkiri:\n\nAastaid medalit jahtinud Must jõudis Taanis lõpuks sihile\n\n## Põhitekst:\n\nVõidupunkti tõi klubi kontole ka Must, kes alistas rootslase Jacob Nilssoni tulemusega 21:19, 21:15. Veel sai Vendsyssel võidupunktid naiste üksikmängus, kui Beiwen Zhang (USA) võitis Johanna Magnussoni (Rootsi). Samuti aitasid Vendsysseli võidule naispaar Clara Nistad ja Emma Wengberg (Rootsi) ning segapaar Maria Helsbol ja Lasse Moelhede (Taani).\n\nRaul Musta jaoks on see mitmete Taani kõrgliigas mängitud aastate jooksul esimene medal. Eestlastest on oma klubiga medalile tulnud veel Kati Tolmoff, kes kaks aastat tagasi sai samuti pronksi Team Skælskør Slagelse ridades.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Eile õhtul peeti Taani sulgpalli klubide kõrgliigas kolmanda koha kohtumine. Eduka hooaja teinud Raul Musta koduklubi Vendsyssel kohtus pronksmedalimängus Solrod Strand võistkonnaga, Vendsyssel võitis pronksmedalid tulemusega 4:1.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Süvene uudise pealkirja ja sisu ning kirjuta sellele loole sisukas ja informatiivne sissejuhatus, mille pikkus on üks lause.\n\n## Pealkiri:\n\nCrosbyta Penguins jõudis idakonverentsi finaali lävele\n\n## Põhitekst:\n\nKohtumises 2:0 eduseisu haaranud Penguins lubas Capitalsil teisel kolmandikul viigistada, enne, kui Justin Schultzi tabamus neile võidu kindlustas. Penguinsi väravavaht Marc-Andre Fleury tõrjus Capitalsi 36 pealeviset.\n\nAnaheim Ducks oli Edmonton Oilersist lisaaja järel 4:3 üle ja viigistas seerias seisu kaks-kahele.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Jäähokiliigas NHL alistas Pittsburgh Penguins Washington Capitalsi 3:2 ning läks idakonverentsi poolfinaalseeriat kolm-üks juhtima.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Süvene uudise pealkirja ja sisu ning kirjuta sellele loole sisukas ja informatiivne sissejuhatus, mille pikkus on üks lause.\n\n## Pealkiri:\n\nKeskerakond ei lase Jaadlat ja Tamme Rakveres valimisnimekirja\n\n## Põhitekst:\n\nKeskerakonna Rakvere osakonna esimees Siret Kotka-Repinski selgitas, et osakonna juhatus otsustas ühehäälselt jätta Andres Jaadla ja Urmas Tamm Keskerakonna valimisnimekirjast Rakveres kõrvale.\n\n\"Kahjuks tuleb tõdeda, et väga paljud meie erakonnakaaslased on kaotanud usalduse nii Jaadla kui ka Tamme vastu ning seetõttu leiti, et ühiselt ja tugevalt valimistele vastu minna, tuleb teha selline otsus,“ põhjendas Kotka-Repinski.\n\nKotka-Repinski lisas, et eelkõige on erakonnaliikmetes ja kandideerida soovinutes tekitanud küsimusi Rakvere Targa Maja kompetentsikeskuse pankrot. Hoone rajamise idee sai linnapea Andres Jaadla ajal paberile ning viimane töötas seal ka arendusjuhina. Sihtasutuse nõukogu esimees on aga Urmas Tamm, selgitas ta.\n\n\"Kompetentsikeskuse ümber toimuv on kahetsusväärne ja EASi tagasinõue ning Rakvere linna 1,8-miljoniline panus tänaseks surnud projekti tekitab paljudes arusaadavalt küsimusi ja nõutust. Isegi kui silmas peeti selle rajamise ajal linna huve, usume, et praeguses olukorras ei ole võimalik meie nimekirja nendele kahele kandideerijale avada,“ ütles Kotka-Repinski.\n\nEAS-ilt 3,3 miljonit eurot toetust saanud kompetentsikeskus sai tegutseda vaid üle aasta, seejuures teadustegevuseni ei jõutudki. Hoone valmimist toetas ka Rakvere linn 1,8 miljoni euroga. EAS nõuab toetusest nüüd 2,6 miljonit eurot tagasi.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Keskerakonna Rakvere osakonna juhatus otsustas, et erakonna nimekirjas ei saa kohalikel valimistel osaleda endine linnapea Andres Jaadla ega praegune volikogu liige Urmas Tamm.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Pärast artikli pealkirja ja põhiteksti lugemist kasuta oma loovust, et koostada sisutihe ja pikk sissejuhatav lause.\n\n## Pealkiri:\n\n\"MI\": Uus Eesti ooper teeb kogetavaks sõjaõhina ja illusioonide purunemise\n\n## Põhitekst:\n\nAprilli lõpus Vanemuises esietendunud „Tulleminek“ jutustab sõjapaatosest ja sõjategevuse reaalsusest, mis matab kangelased ja nende ootused porri ning tapab inimesi või vähemasti muudab neid igaveseks. Ooperis kasutatakse Trooja sõja kirjeldusi, mälestusi esimesest maailmasõjast ja eesti rahvalaule.\n\nOoperi kirjutamise protsessis töötas helilooja Märt-Matis Lill läbi palju sõjateemalist kirjandust ja mälestusi. Inspiratsiooni sai ta esimesest maailmasõjast ja teiseks suureks allikaks on Lääne kultuuriloo üks esimesi kirjateoseid „Ilias“, mis Lille hinnangul väga mitmetasandiliselt ja vastuoluliselt räägib sõjast. „Juba „Iliaski kõneleb sõja kahesest loomusest – indiviidide koondumisest massiks, kes on omaenda jõust joobunud ning täis usku, et see jõud muudab maailma; aga ka relvade tungimisest ihusse, elude katkemisest. Ajalugu võibki näha pingena sõja idealiseerimise ja selle tekitatud tegelikkuse vahel. Keskaja rüütlikultuur muutis elujõuliseks kujutluse sõjast kui suurte mõõtmetega turniirist, kus vaprad härrad said oma oskusi proovile panna, ilmutada jõudu ja mehisust. See kujutlus elas kuni esimese maailmasõjani, mille porised kaevikud ning anonüümsed massihävitusrelvad purustasid lõplikult kõik romantilised nägemused relvastatud konfliktist,“ jutustab Lill ooperi kavalehel ja lisab, et just sedasorti purunemisest räägib ka „Tulleminek“.\n\nOoperi idee sünnist kuni esietenduseni kulus kolm aastat ja suuresti valmis lavateos meeskonnatööna. Helilooja Märt-Matis Lill sai regulaarselt kokku libretist Jan Kausi ja lavastaja Taago Tubinaga. „Kolmekesi veeretasime seda palli üksteise suunas ja mõtlesime tõesti koos. Kõik me kolm mõtlesime nii libreto kui lavastuse peale, võib-olla muusika peale oli teistel raskem mõelda,“ meenutab Lill muusikasaates „MI“. Muusika osas toob ta välja, et mingis mõttes oli loomulik valada muusikasse sõjatraagikat ja masendust, aga väljakutse oli komponeerida muusikasse „sõjaoptimistlikku meeleseisundit, mis paneb noori poisse õhinal sõtta minema“.\n\nOoperi lavastaja Taago Tubin peab Märt-Matis Lille muusikat kihiliseks. „See on nii rikas maailm, mille ta üles ehitab, et see on lausa vaimustav minu jaoks,“ tõdeb Tubin. Ooperi lavastaja rollis on Tubin esmakordselt ning peab lavastusprotsessi väga põnevaks ja samas väga keeruliseks. „Muidugi me riskime sõja lugu tehes kunstis sellega, et me mingil määral võime anda toitu juurde sellele sõjaideele, mis niikuinii juba õhus on,“ adub Tubin ja kordab selguse mõttes, et ta ei arva, et sõda lahendus oleks.\n\nTubina sõnul ei jutustagi lugu niivõrd sõjast kui tegeleb inimese määratlemisega keset sõja ideed. Alguses on vaimustus, mis ajab noored poisidki sõtta, ja aegamisi „see idee imeb inimese tühjaks ja lõpuks jääb temast järele tühi kest,“ selgitab Tubin. Vaimustus asendub resignatsiooni ja tühjusega.\n\nLibreto autori Jan Kausi sõnul võimaldab ooperižanr libretistil põimida teemakäsitlusse ratsionaalsete argumentide kõrval ka puhtalt emotsionaalseid karjatusi või väljendada nõutust, peata olekut. Kausi sõnul ilmub sõda selles ooperis vaataja ette „nagu sinepigaas kaevikus. See tungib sügavale tegelaste sisse – ning sugugi mitte alati füüsilise hävinguna. Mõned kuulevad sõja häält, millel on lugematu hulk variatsioone, need kostavad kõikjalt, haaravad kõik endasse, ulatuvad kõikjale; need panevad sõnad kahanema. Sestap pole sõjast naasev inimene kunagi enam endine,“ jutustab Kaus ooperi kavalehel. „Sõda, nagu iga teinegi piiripealne kogemus, toob inimeses välja elaja. Aga äkki on nii, et elajas inimeses tahab aeg-ajalt välja tuua sõja?“ küsib Kaus.\n\nOoper ei jutusta otseselt üheski kindlast ajalooperioodist ega poliitilisest olukorrast. Samuti ei tegele ooper moraali lugemisega. Viimast täpsustab Lill: „Ma ei tahtnud, et see muutuks liiga moraliseerivaks. Ma arvan, me kõik saame aru, et sõda on üks halvemaid asju, mis üldse saab olla, aga ma arvan, et ooper ei pea seda otse tingimata välja ütlema.“\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Tänane \"MI\" näitab katkendeid Märt-Matis Lille uuest ooperist „Tulleminek“ ning intervjueerib asjaosalisi. Vaadake saadet ETVst kell 22.10, enne avaldame kultuuriportaalis helilooja Märt-Matis Lille, lavastaja Taago Tubina ja libretisti Jan Kausi kommentaarid saatest.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Pärast artikli pealkirja ja põhiteksti lugemist kasuta oma loovust, et koostada sisutihe ja pikk sissejuhatav lause.\n\n## Pealkiri:\n\nKohus ei lubanud Mait Paltsi ja Marek Helmi tunnistajapinki\n\n## Põhitekst:\n\nKorruptsioonikuritegudes süüdistatud PERHi endise juhi Tõnis Alliku ja ametist lahkunud endise IT-juhi Marko Kilgi kaitsja Margus Kurm kutsus kohtusse tunnistusi andma Mait Paltsi ja Marek Helmi, kuid juba paarikümne minuti pärast oli selge, et kohus keeldub Paltsi tunnistajapinki lubamast ja Kurmil tuli helistada Helmile, et viimane kohtumajja üldse kohale ei ilmuks, kirjutab Postimees.\n\nKaitsja kutsus Paltsi tunnistama asjatundjana, kes räägiks sellest, kuidas Eesti avalikus ja erasektoris toimub kliendiürituste korraldamine, kuna kriminaalasja üks süüdistuse episood puudutab Tõnis Alliku 2014. aastal Saksamaal Oktoberfestivalil käimist PERHi toitlustuspartneri ettevõtte P.Dussmann Eesti OÜ kulul.\n\nHelm pidi lisaks rääkima maksude optimeerimisest, kuna Marko Kilk väidab, et võltsis reisiarveid seetõttu, et tarkvarafirma Helmes soovis seda maksude optimeerimiseks.\n\nRiigiprokurör Steven-Hristo Evestus märkis, et süüdistuses ei opereerita mõistega \"kliendiüritus\" ega pidanud nende tunnistusi asjakohaseks ning ka kohus leidis, et neid tunistajapinki kutsuda pole mõtet.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Harju maakohus leidis eljapäeval, et endine maksu- ja tolliamet juht Marek Helm ja Eesti Kaubandus-Tööstuskoja peadirektor Mait Palts ei saa olla Põhja-Eesti regionaalhaigla (PERH) endiste juhtide kriminaalasjas eriteadmisi omavateks isikuteks ja keeldus nende tunnistajapinki lubamisest.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Tutvu uudise pealkirja ja põhisisuga. Kasuta neid fakte, et luua pikk ja sisutihe lause, mis toimib loo sissejuhatusena.\n\n## Pealkiri:\n\n28. Jazzkaart külastas 25 tuhat inimest\n\n## Põhitekst:\n\nJazzkaare kunstilisel juhil Anne Ermil oli hea meel publiku rohkuse, aga ka kõlanud muusika üle. “Kümne heitliku ilmaga kevadise päeva jooksul oli Tallinnas ja mujalgi Eestis võimalik nautida maailma parimat jazzmuusikat. Legendaarsete artistide, nagu Dianne Reeves, Steve Gadd, Han Bennink või Spyro Gyra kõrval pakkusid samaväärset elamust tipptasemel Eesti jazzmuusikud,” ütles Erm.\n\nPopulaarseimaks osutusid ja välja müüdi Dianne Reevesi, Kira Skovi & Maria Fausti, Steve Gaddi, Iyeoka ja Holler My Deari kontserdid ning galakontsert “Ella Fitzgerald 100”. Tasuta päeva lõpetanud Liisi Koiksoni kontserdil täitis 1000 inimest Vaba Lava saali viimase piirini.\n\nUut Eesti muusikat tõid Jazzkaarele Kristjan Randalu Limes Occidentalis, Tõnu Naissoo, Erki Pärnoja, Liisi Koikson, Maria Faust koos taani lauljatar Kira Skoviga, Siiri Sisask ja Estrada Orchestra.\n\nKeskeale lähenev festival mõtleb ka jazzihuviliste järelkasvule. Sel aastal rõõmustas lapsi tervelt kolm publikurohket perekontserti: Tanja Mihhailova Tallinnas ja Maarja Nuut Tallinnas ning Tartus.\n\nFestivali käigus jagati välja ka Eesti Jazziauhinnad. Tänavuse Danske Jazziauhinna võitis kitarrist Mart Soo, Noore Jazzitalendi tiitli bassist Janno Trump, Jazziedendaja tiitli fotograaf Rene Jakobson ja Aasta Jazzansambliks sai Peedu Kass Momentum.\n\nLisaks mitmendat aastat toimuvale jäätmete sorteerimisele, oli esimest korda koostöös Topsiringiga festivalil kasutusel panditopsisüsteem, et vähendada tekkivate plastjäätmete hulka. Nii suutsime kokku hoida mitu tuhat muidu äraviskamisele minevat topsi.\n\nJazzkaar palub festivalikülastajatel vastata publiku-uuringule, et tulevikus festivali veel paremini korraldada.\n\n28. Tallinna rahvusvaheline festival Jazzkaar arvudes:\n\n25 000 külastajat, 12 500 müüdud piletit\n210 muusikut 23 riigist\n150 vabatahtlikku\n97 muusikalist aktsiooni linnaruumis. Lisaks tänavale, koolidele ja ühistranspordile, jõudis linnaruumiprojekt seekord esmakordselt ka mitmesse hooldekodusse. Viru Keskuses tegutses eraldi jazzilava.\n99 arvustust, publikuküsitlust, intervjuud ja videolugu vabatahtlike meediatiimilt\n20 välisajakirjanikku, agenti ja festivalikorraldajat USAst, Suurbritanniast, Soomest, Ungarist ja Poolast.\n12 kontserdipaika lisaks Tallinnale: Tartu, Pärnu, Viljandi, Türi, Narva, Elva, Otepää, Saku, Kõltsu, Rakvere, Rapla, Haapsalu\n3200 pilti festivali pildigaleriis\n\nJazzkaar 2017 piltides.\nArvustused, intervjuud, publikuküsitlused Jazzkaare kodulehel.\n\nJazzkaar 2017 Youtube’is.\n\nintervjuud artistidega, linnaruumiaktsioonid.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "24.-30. aprillini väldanud 28. Tallinna rahvusvahelisel festivalil Jazzkaar sai kontsertidest, tasuta päeva sündmustest ja linnaruumiprojekti aktsioonidest osa rekordilised 25 000 inimest, neist 12 500 piletiga külalist. Lisaks Tallinnas Telliskivi Loomelinnakus ja Nordea Kontserdimajas toimunud enam kui 70 kontserdile, jõudis festival 12 paika üle Eesti. Jazzkaarel esines 210 muusikut 23 riigist.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe uudis läbi ja pane oma kujutlusvõime tööle, et välja mõelda üks korralik sissejuhatav lause sellele loole.\n\n## Pealkiri:\n\nValitsus kiitis heaks maksumuudatuste kobareelnõu\n\n## Põhitekst:\n\nOsalusoptsioonide maksustamine leeveneb\n\nEelnõu leevendab esmalt osalusoptsioonide maksureegleid. Osalusoptsioonide andmine on töötajate motiveerimismeetod kõrge kasvupotentsiaaliga ettevõtetes, andes töötajale võimaluse teatud ajal kokkulepitud hinnaga oma tööandja või tema emaettevõtte aktsiaid osta.\n\nEdaspidi ei loeta erisoodustuseks töötajate optsioonide realiseerimist juhul, kui investor saab optsiooni andnud ettevõttes täisosaluse ning töötajal on võimalik realiseerida selleks hetkeks väljateenitud optsioonid. Näiteks kui kolmeaastasest perioodist on ettevõtte müügi hetkeks möödas kaks aastat, ei maksustata kahe kolmandiku ulatuses optsioonide realiseerimist erisoodustusena.\n\nSamasugust proportsionaalse maksustamise põhimõtet rakendataks ka olukorras, kus optsioone omav töötaja saab raskelt vigastada või sureb – sündmuse hetkeni välja teenitud optsiooni realiseerimine on maksuvaba.\n\nSamuti viiakse sisse muudatus, millega võimaldatakse muuta optsiooni alusvara, ilma et kolmeaastane hoidmisperiood katkeks. Alusvara muudatus on olukord, kus algselt antud optsioonilepingus määratud ettevõtte aktsia muudetakse ettevõtte ostnud investori aktsia vastu.\n\nPanditulumaks\n\nPanditulumaksu puhul kehtestaks emaettevõtjale või teistele kontsernistruktuuris ülalpool asuvatele ühingule ja sama emafirma teistele tütarettevõtetele maksuvabalt antavate laenude piiriks sellesse firmasse sisse makstud kapitali ja firma võetud laenude summa.\n\nSeatud piiri ületavad laenusummad maksustatakse 20-protsendilise niinimetatud panditulumaksuga, mis on sisuliselt tagasimaks. Kui laen teatud perioodi, näiteks kahe aasta jooksul tagasi makstakse, siis tagastab riik ka tasutud panditulumaksu.\n\nKui laenu selle perioodi jooksul ei tagastata, muutub tasutud panditulumaks lõplikuks äriühingu kasumilt maksuks, mida riigilt tagasi küsida ei saa. Samuti puudub õigus küsida riigilt panditulumaksu tagastamisel intresse.\n\nPlaanitav jõustamise aeg on 1. jaanuar 2018 ja see hakkaks kehtima tehingutele, mis on tehtud alates 1. juulist 2017. Uus maks mõjutaks kuni 11 400 Eestis tegutsevat kontserni kuuluvat ettevõtet, muutes laenamise ja sarnased tehingud nende jaoks kallimaks.\n\nPangamaks\n\nEelnõuga kehtestatakse ka alates 2018. aastast krediidiasutustele 14-protsendiline dividendide avansiline tulumaks eelmises kvartalis teenitud kasumilt. Kehtiva tulumaksuseaduse kohaselt maksavad krediidiasutused ja nende Eesti filiaalid tulumaksu jaotatud kasumilt nagu kõik teised äriühingud.\n\nKasumi jaotamisel ja sellega kaasneva tulumaksukohustuse arvutamisel saab krediidiasutus tasutud avansilist makset arvesse võtta. Maksustatakse üksnes äriühinguid, millel on kasum. Muudatuse netomõju riigieelarvele jääb umbkaudu 20-30 miljoni euro vahemikku aastas.\n\nSõidupäevik kaob\n\nEttevõtluses kasutatavate autode puhul loobutakse üheaegselt nii ettevõtluses kui eratarbeks kasutatavate autode puhul sõidupäeviku kohustusest ja tööandja auto eratarbeks kasutamise korral tasutavad maksud hakkavad sõltuma üksnes auto võimsusest ja vanusest\n\nEelnõu kohaselt asendatakse kehtiv erisoodustuse fikseeritud piirmäär auto võimsusest sõltuva arvestusega ning määratakse kilovati hinnaks 1,96 eurot. Seega kujuneb erisoodustuse maksukohustuseks 1,3 eurot ühe kilovati kohta kuus. Kui sõiduauto on üle viie aasta vana, vähendatakse erisoodustuse hinda täiendavalt 25 protsenti. Uue süsteemi järgi oleks maksukohustus praeguse erisoodustuse fikseeritud määraga võrreldes madalam keskmise ning väiksema võimsusega autode puhul, mis moodustavad umbes 70 protsenti ettevõtte sõiduautodest.\n\nSõiduautosid, mille kasutamist erasõitudeks tööandja ei võimalda, ei maksustata erisoodustusega kaasnevate maksude ja käibemaksuga ka pärast seaduse muutmist. Selliste autode puhul peab tööandja tagama, et neid ei kasutata ettevõtlusega mitteseotud eesmärgil.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Valitsus kiitis neljapäeval heaks kobareelnõu, mis kätkeb nii osalusoptsioonide maksustamist, ettevõtete kontsernisisestele laenudele panditulumaksu kehtestamist, pankade tulumaksu avansilisi makseid ja ettevõtluses kasutatavate autode maksustamist.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe artikli pealkirja ja sisu. Kasuta oma loomingulisi võimeid, et koostada detailne ja põhjalik ühelauseline sissejuhatus sellele uudisele.\n\n## Pealkiri:\n\nValitsus kiitis heaks magustatud jookide maksustamise\n\n## Põhitekst:\n\nÜheliitrise joogi, mis sisaldab suhkrut kontsentratsioonis viis kuni kaheksa grammi 100 milliliitri kohta maksumäär on 10 senti liitri kohta. Sellest suurema suhrku kontsentratsiooniga joogi maksumäär on 30 senti.\n\nMagusainega joogi maksumäär on samuti 10 senti liitri kohta. Magusainet ja suhkrut sisaldav jook maksustatakse vastavalt suhkru sisalduse määrale. Magustatud jook, mida tuleb tarbimiseks lahjendada, maksustatakse tootja poolt ette nähtud soovituse kohaselt lahjendatud joogi koguse ning selle suhkru- ja magusainesisalduse järgi.\n\nSelleks, et tarbija jõuaks harjuda uute maitsetega ning tootja välja töötada uued retseptid, kasutatakse kõrge suhkru sisaldusega jookide maksumäära ajatamist. 2018. aasta 1. jaanuarist on määr 30 senti magustatud joogile, mis sisaldab suhkrut 10 grammi 100 milliliitri kohta või enam. 2019. aasta 1. jaanuarist on sama määr magustatud joogile, mis sisaldab suhkrut üheksa grammi 100 milliliitri kohta või enam. 2020. aasta 1. jaanuarist kehtib antud määr magustatud joogile, mis sisaldab suhkrut kaheksa grammi 100 milliliitri kohta või enam.\n\nVastavalt valitsuse otsusele taotletakse maksustamisel Euroopa Komisjonilt erandit naturaalsetele mahladele. Magustatud joogi maksust on vabastatud need magustatud joogid, mida kasutatakse teiste jookide, toiduainete, ravimite ja muu sellise tootmiseks.\n\nMagustatud jookide maksustamisest ootab rahandusministeerium riigieelarvesse 2018. aastal ligikaudu 15 miljonit eurot, 2019. aastal 16 miljonit ja 2020. aastal 17 miljonit eurot; varasemate maksumäärade juures oleks laekumine 2018. aastal olnud 24 miljonit.\n\nMõju eelarvele esimesel kolmel aastal erinev, kuna kõrgema maksumääraga maksustava suhkru kogust tootes langetatakse ning sellega kaasneb iga-aastaselt kõrgema maksumääraga maksustatavate toodete suurem hulk ja seda isegi kui pooled tooted liiguvad madalamasse maksuastmesse.\n\nMõju jaemüügihindadele sõltub müüdava pudeli suurust ja müügikohast. Näitena võiks peale maksumuudatusi kaheliitrise koolamaitselise joogi hind kallineda 54 protsenti 2,45 euroni, 0,5-liitrise koolamaitselise joogi hind 27 protsenti 1,01 euroni ja karboniseeritud õunamaitselise vee hind 22 protsenti 1,21 euroni.\n\nSeadus on kavandatud jõustuma 2018. aasta 1. jaanuaril\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Valitsus kiitis neljapäevasel kabinetiistungil heaks magustatud joogi maksu seaduse eelnõu, mille kohaselt maksustatakse suhkru või magusainega magustatud joogid, kus on suhkrut rohkem kui viis grammi 100 milliliitri kohta.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Tutvu artikli sisuga ja loo sellele pika lausega sissejuhatus, mis köidab lugeja tähelepanu.\n\n## Pealkiri:\n\nPiltuudis: Viljandi raamatubaari tualettruumi tekkis Nikolai Gogoli mälestustahvel\n\n## Põhitekst:\n\nMälestustahvli paigaldamise taga seisab Ugala teatri suvelavastuse \"Gogoli disko\" lavastusmeeskond, kes kaardistas ja pildistas üles Viljandi nurgataguseid ning varjatud maastiku- ja arhitektuuripärle. Pildistamisel järgiti mõttelist teekonda, mida mööda liigub Paavo Matsini kultusromaani tulevikuutoopias Viljandis käima pandud trammiliin.\n\nRomaani põhjal valmib Ugala teatris lavastus, mille dramatiseeringu kirjutas Ivar Põllu ja seab lavale Ugala loominguline juht Ott Aardam. \"Gogoli disko\" esietendus toimub 2. juunil Ugala teatri pöördlaval, kus publik ja näitlejad vahetavad kohad – publik on paigutatud lavale ning etendus toimub nende ümber 360 kraadi.\n\nFoto: Heigo Teder\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Viljandi raamatubaaris Romaan ilmus 2. mai öösel tualettruumi seinale mälestustahvel, mis tähistab kuulsa vene kirjaniku Nikolai Vassiljevitš Gogoli ööbimist selles majas. Nimelt Paavo Matsini auhinnatud romaanis \"Gogoli disko\" veedab Gogol baari Romaan tualettruumis mitu päeva lukustatud ukse taga.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Vaata läbi uudise pealkiri ja tekst ning loo loov sissejuhatav lause, mis haakub artikli sisuga.\n\n## Pealkiri:\n\nArvustus. Hiilgav näitlejateansambel mõttetus tulevahetuses\n\n## Põhitekst:\n\nEi oska mina täpselt öelda, mis eripära neil brittidel on, et vaimukaimad krimikomöödiad just nende sulest tulevad. \"Päästik põhja\" on muidugi tavapärasest märksa tempokam ja kineetilisem, aga kätkeb endas sellegipoolest guyritchie 'likku sarmi, mis brittidel vaat et tunnusjooneks on kujunenud.\n\n\"Päästik põhja\" sündmustik leiab aset äraütlemata piiratud territooriumil, nii et seda enam paneb imestama, kuivõrd palju liikuvust ja energiat antud teosesse mahub. Põhimõtteliselt on tegu ühe lakkamatu tulevahetusega, millele lisavad vürtsi osavad killud, muhedad rollisooritused ja pidevad pöörded. Mitte et sündmustik ülearu kompleksne oleks, aga süžee on napi tegevuspaiga kiuste alalõpmatuid suunamuutusi ja pooltevahetusi tihedalt täis pikitud. Vaataja tähelepanul hajuda ei lasta.\n\nTegevus leiab aset 1978. aasta Bostonis (ilmselt polnuks säärane situatsioon Suurbritannias kuigivõrd usutav olnud). Toimumisajale liialt palju tähelepanu ei suunata – kostüümid on ajastutruud, aga karjuvalt 70ndate elemente filmis ei kohta. Loo keskmes on pealtnäha lihtne relvatehing, mis asjaosaliste egoismi, rumaluse ja emotsioonide tulvas kiiresti nihu läheb. Nagu juba vihjatud, pole tulemuseks mitte diili katkijäämine, nagu reaalsuses ilmselt loogiline oleks, vaid praktiliselt põhjusetu ja täiesti mõttetu tulevahetus, mis nõuab inimelusid ja suures koguses kunstverd.\n\nBrie Larson Foto: pressimaterjal\n\nEi tasu unustada, et film linastus tänavusel Haapsalu Õudus- ja Fantaasiafilmide Festivalil, nii et omad kiiksud – olgugi et film ürituse nimes figureerivatesse žanritesse ei kuulu – on teosel olemas ikkagi. Nõrganärvilisi hoiatada pole ilmselt vaja, see oleks üleliigne, kuid tasub siiski arvesse võtta, et huumori ja nutika dialoogi kõrval tabatakse vaatajat ka šokifaktoriga.\n\nFilmi tõeline tõmbenumber on loomulikult hiilgav näitlejateansambel, kelle seast igaüks endale ise lemmiku valida saab. Enim tähelepanu pälvib ilmselt umbmäärase aktsendiga Sharlto Copley, kes vaatajat nii lõbustab kui vihale ajab, kuid kui ühes filmis on koos tähed nagu Brie Larson, Cillian Murphy ja Armie Hammer, on silmapaistvaimat nende seast valida üpris keeruline. Peaasi on aga see, kuivõrd vahetu energia terve ansambli vahel on, jättes mulje, nagu oleks tulevahetusse sattunud kamp vanu sõpru. Kujutan ette, milline luksus on režissööril sellise talendivalanguga töötada.\n\nFilmi on lavastanud Ben Wheatley (ohutu välimusega paksuke, nagu kriitik Ralf Sauter HÕFFil teost sisse juhatades tabavalt märkis), kelle möödunud ponnistus \"High-Rise\" (\"Alt üles\") nõnda hästi ei õnnestunud. Mõlemat teost võib kirjeldada mõnevõrra kaootilisena, kuid kui \"Alt üles\" jättis selle arvelt lihtsalt segase ja veidi hullumeelse mulje, kasutab \"Päästik põhja\" oma stiihilist olekut fantastiliselt ära. Nagu Wheatley filmidele omane, on ka tema uusim teos stiilne ja kenasti üles võetud.\n\nAinus puudus ongi vast see, et film on küllalt kerglase sisuga ega jää muu kui oma pöörasuse poolest meelde. Erilist substantsi nagu all ei ole. Mõnus film, mille saatel meelt lahutada ja südamest naerda, ning küllalt intelligentne pealekauba, kuid mitte ülemäära tähenduslik või eriline. Ega seda ju õigupoolest taodeldud ei olegi. Oma otstarbe täidab ära ja enamgi veel!\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Uus film kinodes\n\"Päästik põhja\" (\"Free Fire\")\nRežissöör: Ben Wheatley\nOsades: Sharlto Copley, Brie Larson, Armie Hammer, Cillian Murphy jt\n7/10",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Vaata läbi uudise pealkiri ja tekst ning loo loov sissejuhatav lause, mis haakub artikli sisuga.\n\n## Pealkiri:\n\nSirbis sajab arvustusi\n\n## Põhitekst:\n\nMARGUS LAIDRE: Per errationes ad astra?\n\nInimestele näib kahjuks meeldivat, kui neile valetatakse. Midagi tehes või luues ütleme ootavat ausat hinnangut ja tagasisidet, ent sisimas loodame kiitust ja tunnustust, mis omakorda annab tunde, et meid vajatakse. 2009. aastal sooritatud uuringu kohaselt eelistasid inimesed alateadlikult sellist informatsiooni, mis toetab ja kinnitab nende senist maailmapilti. Vaid ühel juhul kolmest otsustati info kasuks, mis sunnib oma tõekspidamisi või teadmisi üle vaatama. Valikuline suhe tegelikkusega on seega laialt levinud.\n\nIntervjuu Cambridge’i ülikooli Hans Rausingu teadusfilosoofia- ja ajaloo professuuri hoidja Hasok Changiga. HASOK CHANG: „Realismist kõnelda on praegu olulisem kui eales varem“\n\nKAAREL TARAND: Kes küsib, saab teada. 15 aastat rahva palge mõõtmist ühes koguteoses\n\nEesti ühiskond kiirenevas ajas. Uuringu „Mina. Maailm. Meedia“ 2002–2014 tulemused. Toimetanud Peeter Vihalemm, Marju Lauristin, Veronika Kalmus ja Triin Vihalemm, keeleliselt toimetanud Katrin Kern. Kujundanud Roosmarii Kurvits. Tartu Ülikooli Kirjastus, 2017. 812 lk.\n\nEesti ühiskond muutub ja areneb. On palju viise ja vahendeid muutuste mõõtmiseks ja kirjeldamiseks ning ühe vaateviisi üldistav kokkuvõte on Tartu ülikooli sotsioloogide ja kommunikatsiooniuurijate ühistööna nüüd kaante vahele saanud (edasi lühendatult MeeMa). 15 aasta uurimistöö materjal on sedavõrd mahukas, et seda siin ümber jutustada pole võimalik. Kuues peatükis esitavad uurijad oma põhilised uurimistulemused, mis toetuvad Eesti elanikkonna seas viiel korral läbi viidud sotsioloogilise küsitluse andmetele. Esimeses peatükis kirjeldatakse uuringu teoreetilisi lähtekohti ning metoodikat ja tehakse tagasivaade Eesti sotsioloogia arengulukku, ülejäänud viies peatükis keskendutakse ühiskonna mentaalsete struktuuride muutusele, kultuurisuhte muutustele ja meediakasutusele, igapäevaelu praktikale, ühiskonna ajamõõtmele ja sidususele muutuvas sotsiaalses aegruumis.\n\nRAIVO KELOMEES: Teaduse ja kunsti sümbioos\n\nKuraatorid Anna Romanova ja Eha Komissarov ei ole loonud ainult Soosteri, Sobolevi, Vindi ja Meele kunsti sümbioosi, vaid on toonud esile Nõukogude Liidu 1960ndate teaduskunsti ja varase multimeediakunsti teema.\n\nNäitus „Sümmeetrilised maailmad – peegeldatud sümmeetriad. Ülo Sooster, Juri Sobolev, Tõnis Vint, Raul Meel“ Kumus kuni 11. VI. Kuraatorid Anna Romanova ja Eha Komissarov, kujundajad Raul Kalvo ja Helen Oja.\n\nKumu suurejooneline näitus on järjekordne nõukogude aja mõtestamise katse. Eesti vaataja leiab uut just esitatud koosluses. Ülo Soosteril, Juri Sobolevil, Tõnis Vindil ja Raul Meelel oli üksteisega palju pistmist, kuid nende ühisnäitus on meil vaadata esmakordselt. Pean silmas just Juri Sobolevi mängutoomist. Tema nimi peaks seoses Ülo Soosteriga ka Eesti vaatajale tuttav olema. Sobolev oli Soosteri suur sõber, tema ateljee sage külaline, arvukatel ateljeefotodel poseerija ja Soosteri illustraatoritegevuse edendaja, viimasega ehk veidi sarnane kunstnik.\n\nTOIVO TAMMIK: Eesti kõrvaltegelasena arhitektuuri- ja elulooraamatutes\n\nOwen Hatherley, Landscapes of Communism. A History through Buildings. Penguin, London 2015. 256 lk.\n\nWendy Lesser, You Say to Brick. The Life of Louis Kahn. Farrar, Straus and Giroux, New York 2017. 416 lk.\n\nPealesuruva infomüra ajastul on mis tahes valdkonnas olulist ebaolulisest eristada järjest raskem.\n\nArhitektide hariduse kohta ütles Rein Zobel veel 1980. aastate lõpul, et see pole mitte just väga hea, kuid siiski parim selle hulgast, mida ERKIs pakutakse. Sel ajal oli ilmselge, et arhitekt oskab arvestataval tasemel joonistada, valdab võõrkeeli (soovitavalt ka itaalia keelt) ning oskab lugeda.\n\nLugemisoskuse mõiste on paljuski muutunud. Lugemiseks peetakse juba ka eriala veebilehtedel piltide vaatamist ja mitte just liiga pikkade pildiallkirjade sisu mõistmist. Pikemasse teoreetilisse ja ka jutustavasse teksti süvenemiseks ei jätku tihtipeale ei teadmisi ega ka aega. Korraliku monograafia läbitöötamise aeg tuleb kulutada mõne projekti juhtimise, lõputute koosolekute, netis surfamise või Muhu väinas seilamise peale.\n\nLISETE VELT: (Kontsertidest) lookas lauaga aprill\n\nJust nooruslik energia on aprillikuu kontserdielu üks kandev märksõna – see miski, mis nii mitmelgi kontserdil haaras üleni.\n\nAprillikuu muusikaelu oli kui rikkaliku valikuga juubelilaud, kus head ja paremat jagub igale maitsele. Ühelegi lahkelt vastu võetud külalisele ei ole samal ajal võõras mao kiirest täitumisest tingitud valikuvõimaluste ahenemine. Kuuülevaatest on välja jäänud üsna mitu kuuldavasti võrratut kontserti (näiteks ERSO ees soleerinud Pablo Ferrández), kuna kahest või kolmest samal ajal toimuvast kontserdist saab valida vaid ühe. See annab omakorda põhjust rõõmustada tiheda kontserdielu üle.\n\nAprilli rahvapäraste nimetuste – jürikuu, mahlakuu ja sulakuu – kõrvale pakun selles artiklis välja ka festivalikuu. Kuu esimesed päevad langesid kokku Tallinn Music Week' i viimastega. Vaid mõni päev hiljem sai hoo sisse Eesti muusika päevade noortefestival „mini-EMP“, et juhatada sisse 53 uudisteosega startinud Eesti muusika päevad. Aprill lõppes aga „Jazzkaarega“.\n\n(pealkirja pole)\n\nMeil on institutsioonikriitikast palju räägitud, seda on puudutatud ka mõnes kunstiprojektis, kuid Tallinna Kunstihoone võttis selle veebruaris projektiga „Mõtleme kohe pealkirja ka välja, palun oodake“ tõsiselt käsile. Institutsiooni sõbrad (või ka vaenlased) arutlesid hoogtöö vormis kuidas- ja miks-küsimuste üle. Kuid kas uues institutsionaalsuses, kus väljastpoolt tulnud paljastuste asemel on institutsiooni enda esilekutsutud refleksioonid, tajutakse suuremat omavastutust väljal toimuva ees või ollakse skandaalidest tüdinud, sest need õõnestavad kunsti mainet niigi skeptilise publiku hulgas? Või on tegemist veel millegi muuga? Maarin Mürk arutlebki nende küsimuste üle.\n\nJalutuskäik galeriides „Troonid on veel tühjad“\n\nÕhtujutt Siim Pauklinilt\n\nArvustamisel\n\nEesti ühiskond kiirenevas ajas. Uuringu „Mina. Maailm. Meedia“ 2002–2014 tulemused\n\nOoper „Tulleminek“ ja „Jazzkaare“ festival\n\nTeatri NO99 „Unistajad“ ja Tartu Uue teatri „Sümfoonia ühele. Allegro con moto “\n\nJaan Aru „Ajust ja arust. Unest, teadvusest, tehisintellektist ja muust“\n\nVeiko Märka „Minu 1986. Tiigriaasta hullumajas“\n\nEesti tarbekunsti- ja disainimuuseumi uus tarbekunsti püsiekspositsioon „Kogutud teosed“\n\nAnts Heina „ Stenhus ’id, arx ’id, torne ’d … Eesti mõisaarhitektuuri vanim kihistus“\n\nHans Platzgumeri romaan „Serval“\n\nMängufilmid „Esimesena kosmoses“, „Edaspidi“ ja „Aquarius“\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Tutvustame 5. mai Sirpi.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe uudis läbi ning loo sellele fantaasiarikas ja pikk lause, mis võiks uudist tutvustada.\n\n## Pealkiri:\n\nNokk aitab linnul kehasoojust reguleerida\n\n## Põhitekst:\n\nPalja ja ohtrate veresoontega noka kaudu kaotavad linnud kehasoojust. Näiteks tokotuukani kehapindalast moodustab nokk lausa 40% ning selle kaudu eraldub 60% kehasoojusest; väikesel värvulisel laulusidrikul on näitajad vastavalt 2% ja 10%. Kuna suurema nokaga on kergem ülekuumenemist vältida, kuid külmades oludes liialt soojust kaotada, on soojemas kliimas elavatel lindudel suhteliselt suurem nokk kui külmades oludes elavatel liikidel ja liigikaaslastel.\n\nSiiski on lindudel energia säästmiseks lisaks füsioloogilistele ja morfoloogilistele kohastumustele kujunenud ka käitumuslikud kohastumused. Üheks selliseks on noka sulestikku peitmine. Näiliselt ebamugav asend võib olla oluline energia optimaalseks kasutamiseks erinevate eluks vajalike funktsioonide täitmisel ning mõjutada isendi edukust.\n\nKuigi noka nn soojusvaheti rolli on seni vaid pinnapealselt uuritud, on teada, et noka abil kehasooja säästmiseks peaks nokk sulestikus peidus olema sagedamini külmade ilmadega ning pikanokalistel liikidel. Sellele väitele leidsid kinnitust Austraalia teadlased, kes jälgisid kuue kuu jooksul üheksa kahlajaliigi – älverüdi, kõvernokk-rüdi, punakael-rüdi, vesitülli, austraalia meriski, karkjala, punapea-naaskelnoka, heletildri ja lokutkiivitaja – käitumist temperatuuridel 13–43 °C. Kuigi eelnevalt oli saadud kindlaid tõendeid noka soojendamisest külmades oludes vaid vangistuses peetud lindudel, on nüüd kahlajate kui suhteliselt pikkade ja liigiti varieeruvate nokkadega linnurühma näol olemas esimene tõend sellise käitumusliku kohastumuse kehtimisest ka vabas looduses.\n\nOn võimalik, et selline käitumuslik kehasoojuse regulatsioon mõjutab muuhulgas liikide kohanemist kliimamuutustega. Näiteks võib kliimasoojenemine tingida liigisisest nokasuurenemist, sest suurema noka kaudu on võimalik kiiremini liigsest soojusest vabaneda. Samas võivad suuremate nokkadega liigid saada võimaluse suunduda ilma suuremate soojakadudeta jahedamatesse piirkondadesse.\n\nMarko Mägi artikkel ilmus Linnuvaatleja uues teadusuudiste rubriigis.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Linnu nokk pajatab nii mõndagi liigi eluviisidest ning on selle tõttu juba sajandeid teadlastele huvi pakkunud. Näiteks Charles Darwin võrdles mitmeid aastaid Galapagose saarte vindiliikide nokkade suurusi ning seostas nende varieeruvust evolutsiooniliste muutustega. Kõikide teiste ülesannete – toitumis-, sulgede sugemis-, pesaehitamisabivahend – kõrval on lindude nokkadel ka n-ö soojusvaheti roll.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe artikli pealkiri ja sisu, seejärel loo pikk ja põnev lause, mis võiks olla artikli sissejuhatus.\n\n## Pealkiri:\n\nTanel Jan Palgi: Kuressaare päikesepealinluse nörritav sisutühjus\n\n## Põhitekst:\n\nEelmisel nädalavahetusel kuulutas Kuressaare end Eesti päikesepealinnaks. Linnarahvas tuli keskplatsile kokku, linnapea pidas päikest ülistava kõne, meelelahutajad lugesid ette manifesti kõigile Eestimaa rahvastele, mängiti pilli ja lennutati taevasse kollaseid õhupalle.\n\nLinnakodanikele jagati istutamiseks päevalilli, mis suve lõppedes peaksid päikeseliselt õitsele puhkema. Loomulikult pälvis linn meedia tähelepanu, mis ongi selliste tiitlite eesmärk.\n\nKuressaarel on täesti empiiriline alus kuulutada end päikesepealinnaks, kuna linn on juba viimased kuus aastat olnud Eesti kõige päikeserohkemate päevadega linn. Kui mujal Mandri-Eestis võib olla pilvine, siis on suur tõenäosus, et just Kuressaares on järjekordne päikeseline päev.\n\n„Eesti hoiab kasvuhoonegaaside emissiooni osas inimese kohta Euroopas teist kohta ja seda meie energiasõltuvuse tõttu põlevkivist.“\n\nEestil on lisaks kõige uuemale, päikesepealinnale veel ka sügispealinn Narva, talvepealinn Otepää, kevadpealinn Türi, suvepealinn Pärnu ja liikuva tiitlina metsapealinna nimetus. Kõik need tiitlid justkui kohustavad millekski, kuid üldjuhul siiski elavdatakse nende tiitlitega üleriikliku tähelepanu pälvides linnade kultuurielu ja turismi.\n\nNeed kõik ongi toredad algatused ja elavdavad kogukondlikku elu, kuid Kuressaare päikesepealinna tiitel nörritab mind, kuna see tundub sisutühja karglemisena kuuma päikese all. Linnarahvale korraldatakse rongkäik, mängitakse meelelahutsulikku tantsumuusikat, jagatakse õhupalle ja päevalillede istikuid ning ollakse muidu rõõmsad. See kõik mõjub plakatlikult ning tähelepanuta jääb fakt, et sellises meelelahutussäras ei kasutata tegelikku päikesepotentsiaali kogukonna arendamiseks ära.\n\nKuhu jäi näiteks diskussioon päikeseenergia kasutuselevõtmiseks Kuressaares?\n\nKui asi puudutab taastuvenergia kasutamist Eestis, siis rahvana harrastame me niinimetatud jaanalinnutaktikat, peites pea liiva alla ja ignoreerides reaalsust. 2014. aasta Eurostati andmetele tuginedes hoiab Eesti kasvuhoonegaaside emissiooni osas inimese kohta (per capita) Euroopas teist kohta ja seda meie energiasõltuvuse tõttu põlevkivist.\n\n„Kurbusega tuleb tõdeda, et paljud saarte inimesed, nii saarlased kui hiidlased, on tuuleparkide merre rajamise vastu.“\n\n2014. aastal pärines 88,8 protsenti Eesti kasvuhoonegaaside heitkogusest energeetikavaldkonnast. Suur osa energeetika heitkogustest tuleneb fossiilsete kütuste – ehk peamiselt põlevkivi – laialdasest tarbimisest elektri ja soojuse tootmisel. Samal ajal särab Kuressaare kohal tasuta päike.\n\nStatistika on loomulikult suhteline. Eesti osakaal kasvuhoonegaaside tekkes on maailma mastaabis väga väike. Euroopa Liidu liikmesriikide kasvuhoonegaaside heitkogusest moodustab Eesti osa umbes 0,4 protsenti. Kuid see ei tähenda sugugi, et Eesti ei peaks rohkem taastuvenergiat kasutusele võtma.\n\nKuressaare linnal on veel teinegi särav hüüdlause: „Heade tuulte pöörises.“ Ka see hüüdlause ei kasuta oma tegelikku potentsiaali.\n\nKuressaare häid tuuli ei kasutata tuuleenergia kinnipüüdmiseks. Kurbusega tuleb tõdeda, et paljud saarte inimesed, nii saarlased kui hiidlased, on tuuleparkide merre rajamise vastu. See on ju kogukondlik potjomkinlus, kus enam ei olda tuuleparkide vastu „not in my backyard“ [mitte minu tagahoovis -toim] mõttest lähtudes, vaid juba „mitte minu vaateväljas“.\n\n„Päikesepealinn Kuressaarest saaks kujundada Läänemere kõige enama päikesepaneelidega linna – see oleks turismimagnet.“\n\nKuressaarel, Saaremaal ja Eesti saarte kogukondadel on praegu võimalus tegelikult silma paista Eesti elektrienergia teisendamist juhtima asudes. Kuressaarel on nii päikest kui ka tuult, kuid atmosfääri saastav energia saabub ikka Narvast. Hiiumaa lähistele merre soovitakse rajada tuuleparki – see on hea energia, mis ei saasta planeeti ning aitaks kindlustaks saarte rannikualade tuleviku vähesemate kahjustustega kui seda prognoosib kliimasoojenemise negatiivseim stsenaarium, mis ennustab Eesti saartele ulatuslikku veetõusu.\n\nKuressaare linnapea Madis Kallas sõnas päikesepealinna välja kuulutamisel, et kui tulevikus ütleme Kuressaare, mõtleksime päikesepealinn, kui ütleme päikesepealinn, mõtleksime Kuressaare. Jaanalind tegelikult sugugi ei peida oma pead liiva alla, inimestele see lihtsalt näib nii. Jaanalind kohendab nii oma haudekurnas olevaid mune, et iga muna saaks piisavalt sooja. Ma soovin, et Kuressaare linnapea kohendaks samuti päikeseenergia potentsiaaliga päikesepealinna fookust.\n\n„Gotlandi kogukond mõtleb kontoriruumidest kaugemale, kasutades nii päikest kui ka tuult kogu saare elukeskkonna muutmiseks.“\n\nSelmet õhku lennutada heeliumgaasiga täidetud sisutühje kollaseid õhupalle (mis langevad ja jäävad lõpuks Läänemerre), võiks hoopis luua initsiatiive ja strateegiaid päikesepaneelide laiaulatusliks kasutuselevõtmiseks. Päikesepealinn Kuressaarest saaks kujundada Läänemere kõige enama päikesepaneelidega linna – see oleks turismimagnet. Hiiumaale võiks samuti siinkohal kinda visata – tuuleenergia rakendamise osas.\n\nKui jäädakse jänni ideede ja initsiatiivide väljamõtlemisega, tasuks teha koostööd üle Läänemere asuva Gotlandi saarega. Sarnaselt Saaremaale on Gotland Rootsi kõige päikeserohkeim paik. Samuti puhuvad seal ühed Euroopa parimad tuuled tuuleenergia genereerimiseks. Sellest kõigest lähtuvalt soovib Gotlandi saare kogukond kujuneda aastaks 2025 puhta energiaga saareks, mida toetavad samm-sammulised strateegiad.\n\nKuressaare linnavalitsus saab uhkeldada 2015. aastal Eesti Keskkonnajuhtimise Assotsiatsiooni poolt omistatud Euroopa rohelise kontori tunnistusega. Gotlandi kogukond mõtleb siinkohal kontoriruumidest kaugemale, kasutades nii päikest kui ka tuult kogu saare elukeskkonna muutmiseks.\n\nERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil [email protected]. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "„Selmet lennutada heeliumgaasiga täidetud sisutühje kollaseid õhupalle (mis langevad ja jäävad lõpuks Läänemerre), võiks Kuressaare hoopis luua initsiatiive ja strateegiaid päikesepaneelide laiaulatusliks kasutuselevõtmiseks. Hiiumaale võiks samuti siinkohal kinda visata – tuuleenergia rakendamise osas,“ kirjutab Tanel Jan Palgi.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Vaata läbi uudise pealkiri ja tekst ning loo loov sissejuhatav lause, mis haakub artikli sisuga.\n\n## Pealkiri:\n\nÖöklubis mehe surnuks pussitanu pääses lõplikult süüdimõistmisest\n\n## Põhitekst:\n\nKuna riigikohus prokurör Merike Lugna kaebust ei aruta, siis jõustus tänavu jaanuaris Tallinna ringkonnakohtus Freddy Leppäneni suhtes langetatud õigeksmõistev kohtuotsus.\n\nRingkonnakohus tühistas jaanuari alguses Pärnu maakohtu mullu novembris tehtud otsuse Leppäneni süüdimõistmises ning määras ta viivitamatult vahi alt vabastamisele.\n\nLeppänen oli kohtu all süüdistatuna selles, et mullu märtsis lõi ta Paides ööklubis Bucket Baar tüli käigus noaga meest, kes hiljem suri reiearteri vigastuse tõttu verekaotuse tagajärjel.\n\nSamuti esitati Leppänenile süüdistus selles, et ta lõi samal ööl omavahelise tüli käigus noaga teist kannatanut, põhjustades talle füüsilist valu ja tervisekahjustustena kaks haava.\n\nRingkonnakohtu kolleegium leidis, et maakohus hindas kogutud tõendeid ühekülgselt ning asus seega ebaõigele järeldusele, et konflikti kannatanutega provotseeris süüdistatav.\n\nRingkonnakohus tõdes, et rünnet süüdistatavale planeerisid hoopis kannatanud, kes tõid endaga kaasa nuge ja teleskoopnuia.\n\nKohus leidis, et olukorras, kus süüdistatav oli kahe kannatanu poolt rünnatud ning mõlemad kannatanud kasutasid külmrelvi, oli igati põhjendatud Leppäneni kaitsetegevus sama vahendiga ehk noaga.\n\nSaabunud raske tagajärje ehk ühe kannatanu surma osas leidis ringkonnakohus, et süüdistatav tegutses ettevaatamatusega, kuna ei osanud ette näha, et ühekordne löök kannatanu jalga, mis ei ole elutähtsaks organiks, tabab reiearterit ning kannatanu sureb ägeda verekaotuse tagajärjel.\n\nSeega leidis kohus, et Leppänen tegutses kannatanute ründe tõrjumisel hädakaitses ning kuulub seega õigeksmõistmisele raske tervisekahjustuse tekitamises, millega põhjustati surm.\n\nPärnu maakohus mõistis mullu 21. novembril Leppänen süüdi tervisekahjustuse tekitamises, millega põhjustati kannatanu surm ning karistas teda kuueaastase vangistusega.\n\nKehalise väärkohtlemise süüdistuses mõistis maakohus Leppäneni õigeks.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Mullu märtsis Paides ööklubis tüli käigus mehe surnuks pussitanud mehe õigeksmõistmine jõustus, sest riigikohus ei võtnud prokuröri kaebust arutusele.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe uudis läbi ning loo sellele fantaasiarikas ja pikk lause, mis võiks uudist tutvustada.\n\n## Pealkiri:\n\nOTSE: valitsuse pressikonverents\n\n## Põhitekst:\n\nValitsus alustas neljapäeva hommikul kabinetinõupidamisega, millel kiitis istungi otsustena heaks kuus maksualast või riigi rahandust puudutavat eelnõu. Pressikonverentsist võtavad osa peaminister Jüri Ratas, rahandusminister Sven Sester ning tervise- ja tööminister Jevgeni Ossinovski.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Neljapäeval kell 13 toimub valitsuse kabinetiistungile järgnev pressikonverents.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Süvene uudise pealkirja ja sisu ning kirjuta sellele loole sisukas ja informatiivne sissejuhatus, mille pikkus on üks lause.\n\n## Pealkiri:\n\nKristian Kullamäe klubi tõusis Bundesligasse\n\n## Põhitekst:\n\nPoolfinaalis jäi Rockets kolmanda asetusega ning põhiturniiril viis võitu enam teeninud Chemnitzi vastu seerias null-kaks taha, kuid võitis kolm viimast kohtumist vastavalt viie, nelja ning kolme punktiga.\n\n\"Kui mängu kirjeldada, siis olime kolm veerandit enamasti taga,\" rääkis Kullamäe Basket.ee-le otsustavast 70:67 võidust. \"Kaotusseis oli vist isegi 12 punkti. Neljandal veerandil hakkasid meie visked lõpuks kukkuma ja vahe muudkui sulas.\"\n\n\"Darrell Mitchell on meie poolel hea mängumees, talt on palju ōppida,\" lisas 25. mail 18-aastaseks saav Kullamäe, kellele eile minuteid ei jätkunud. \"Tema näitas ka täna (eile) kõrget taset ja tegi mängu. Kolmesed ja ründelauad olid lõpus kõik meie. Meie fänne oli omajagu. Tõestasime endale, teistele ja skeptikutele, et tähtsad mängud on alles play-off 'is!\"\n\nKullamäe klubil seisab ees esiliiga finaal maineka Mitteldeutscheriga, põhiturniiri võitjaga, kes kogus turniiril 11 võitu rohkem. Kullamäe on Oettingeri eest käinud 20 kohtumises väljakul keskmiselt kuus minutit ning selle ajaga kogunud 3 punkti mängu kohta, eestlase leping kestab Rocketsiga veel ühe aasta.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Saksamaa korvpalli 2. Bundesligas jõudis Kristian Kullamäe koduklubi Oettinger Rockets finaali, mis tähendab, et noore eestlase tööandja mängib järgmisel hooajal Saksamaa kõrgliigas.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe artikli pealkirja ja sisu. Kasuta oma loomingulisi võimeid, et koostada detailne ja põhjalik ühelauseline sissejuhatus sellele uudisele.\n\n## Pealkiri:\n\nViljandis toimus välkloeng \"Väikelinn - kuidas liigud, kuhu liigud\"\n\n## Põhitekst:\n\nModeraatorid Ülle Maiste ja Diana Taalfeld on arhitektid, kes on seotud büroodega AT Home ja NU arhitektuur. Teemaga seob moderaatoreid hetkel projekteerimises olevad Viljandi ja Elva keskväljaku ning ümbruse projektide koostamine, mis on EV100 arhitektuurikonkursside võidutööde jätk.\n\nEsinejad:\nErik Alalooga (visuaal- ja helikunstnik, lavastaja, õpetaja ja kultuurikorraldaja)\nAndres Rõigas (geograaf, Viljandi Kultuuriakadeemia ettevõtluspraktikate koordinaator)\nJiri Tintera (Valga linnarhitekt)\nGea Melin (kohvik Fellin tegevjuht, Tule õue! kogukonnaliikumise asutaja ja eestvedaja, Kohvikuöö peakorraldaja ning Viljandi Music Walk korraldusmeeskonna liige)\nR. Paul Firnhaber (Ameerika antropoloog, kirjanik ja kollektsionäär)\n\nTeema ajendiks on Eesti Arhitektide Liidu ja Eesti Vabariik 100 projekt \"Hea avalik ruum\", mis tegeleb linnakeskuste korrastamisega. Projekti tulemusena korrastatakse 15 Eesti väikelinna keskväljakud, peatänavad või nende ümbrus.\n\nProjekti \"Hea avalik ruum\" algatajad näevad linnakeskuste kordategemises suurt võimalust inimesi kokku tuua, kasvatada kohaliku kogukonna ühtsustunnet ja muuta väikelinnade elukeskkond ligitõmbavamaks. Korrastatud keskused kujunevad kultuuriürituste korraldamise ja vaba aja veetmise kohaks ning annavad liikumiseelise jalakäijale. Muutes linnasüdamed inimsõbralikumaks ja meeldivamaks elukeskkonnaks, saab hoogustada ettevõtlust ja vältida linnade laialivalgumist.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Arhitektuuri välkloeng kolis 4. mail Viljandisse, värskelt renoveeritud Ugala teatrimajja. Loengul küsiti, mis muudab väikelinna atraktiivseks, loob identiteedi? Kas ja milleks on linnale keskust vaja?",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe artikli pealkirja ja sisu. Kasuta oma loomingulisi võimeid, et koostada detailne ja põhjalik ühelauseline sissejuhatus sellele uudisele.\n\n## Pealkiri:\n\nGerda Märtensi illustratsioonid jõudsid näitusele\n\n## Põhitekst:\n\nEksponeeritud pildid on originaalis valminud aeganõudvas, hariliku pliiatsi ja akvarelli tehnikas.\n\nPildiraamat \"Loomine\" ilmus esmalt 2015. aastal Itaalias kirjastuselt Orecchio Acerbo ning 2016. aastal andis kirjastus Koolibri raamatu välja eestikeelsena.\n\nGerda Märtens on lõpetanud Eesti Kunstiakadeemia maali ja graafika erialal ning õppinud illustratsiooni Macerata Kunstiakadeemias Itaalias. Ta on osalenud näitustel Eestis, Lätis, Itaalias, Kreekas, Poolas, Soomes, USA-s, Venemaal ning tema töid on Roomas asuva galerii Tricromia kogus. Raamatute illustreerimisega tegeleb Gerda alates 2014. aastast.\n\n\"Loomise\" puhul on tegemist on rändnäitusega, mis liigub kuu aja pärast edasi Pärnu ja seejärel Jõhvi Kontserdimajja.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Nordea kontserdimajas saab maikuu jooksul vaadata Gerda Märtensi isikunäitust \"Loomine\", mis koondab Dino Buzzati samanimelisele lühijutule loodud illustratsioone suurendatud ning prinditud kujul.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Tutvu artikli sisuga ja loo sellele pika lausega sissejuhatus, mis köidab lugeja tähelepanu.\n\n## Pealkiri:\n\nTürgi peatas Eesti teekonna koolide korvpalli MM-il\n\n## Põhitekst:\n\nEsimese poolaja järel oli Türgi veel käega katsutaval kaugusel (32:39). Kolmandal veerandajal kärises vahe juba üle kümne punkti ning mängu lõpus olid tablool numbrid 60:80. Eestlastele tõi Oliver Suurorg 23 punkti ja 6 lauapalli ning Saytir Yigitcan türklastele 19 punkti ja üheksa lauapalli.\n\n\"Aukartust meie poisid kindlasti kasvult suurte ja nimekates klubides mängivate türklaste vastu ei tundnud,\" sõnas võistkonna peatreener Meelis Songe mängu järel. \"Pidime koguaeg natuke rohkem endast välja panema, et masside vahet kuidagi kompenseerida. Lõpuks lihtsalt väsisime.\"\n\nVõistkonna esindaja ja abitreener Erik Mäe ütles: \"Eks lauas jäime ikka päris koledasti hätta. Põhimõtteliselt said nad (türklased) nii mõnelgi korral visata seni, kuni tabasid.\"\n\nLauavõitluse kaotasid eestlased koguni 16:46. Homme jätkavad noormehed mänge kohtadele 9.-16., järgmiseks vastaseks on eelmisel suvel Tallinnas toimunud 3x3 korvpalli MM-i võitnud sloveenlased. Mäng algab Eesti aja järgi kell 12.\n\nVeerandfinaalpaarid:\n\nSerbia - Soome\n\nKreeka - Türgi\n\nHorvaatia - Prantsusmaa\n\nSaksamaa - Taani\n\n9.-16. kohtadele mängivad:\n\nEesti - Sloveenia\n\nKosovo - Läti\n\nBelgia Prantsuse kogukond - Iisrael\n\nBrasiilia - Belgia Flaami kogukond\n\nNeidude turniiril on samuti selgunud veerandfinalistid:\n\nTürgi - Serbia\n\nUngari - Soome\n\nIisrael - Saksamaa\n\nHorvaatia - Kreeka\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Koolide korvpalli maailmameistrivõistluste neljandal päeval algas play-off ' ning Eesti pidi tunnistama Türgi 80:60 paremust.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Pärast artikli pealkirja ja põhiteksti lugemist kasuta oma loovust, et koostada sisutihe ja pikk sissejuhatav lause.\n\n## Pealkiri:\n\nIivi Anna Masso: hullumeelsesse maailma sobib Trump paremini kui mõnigi muu\n\n## Põhitekst:\n\nArtikkel on algselt ilmunud portaalis Edasi.\n\nTegelikkuses algas hoogne kommentaaride aeg juba ammu enne kui ametiaeg alata jõudis. Kui heidame pilgu rahvusvahelisele meediapildile pikema kui paaripäevase perspektiiviga, siis märkame, et kommentaarid on tegelikult nüüd, pärast esimest sadat päeva, tunduvalt vaiksemad ja rahulikumad kui Trumpi valiku aegu ja ta ametiaja alguses.\n\nPaanika on enamjaolt möödas. Kriitika seevastu jääb.\n\nTunnistades, et poliitiku töö on talle ootamatult raske, andis maailma võimumees number 1 ise kriitikutele nii-öelda trumbid kätte. Aga võib-olla on kriitikud oma trumbid juba enneaegselt ära kasutatud?\n\nMida oleme 100 päeva jooksul teada saanud?\n\nPresident Trumpist endast õigupoolest väga vähe sellist, mis ametiaja alguses juba teada ei olnud. Paremad õppetunnid oleme saanud USA demokraatiast. Ja meediast, nii jänkide kodumaal kui laias ilmas. Ka siinkandis.\n\nOmalt poolt võin, erilise võidurõõmuta, aga siiski rahul olles (rahul sellega, et midagi on meie arvamatust ilmast võimalik enam-vähem kindlalt teada ja midagi koguni usaldada) jääda truuks varem väljendatud skepsisele viimsepäevaprohvetite suhtes, kes maailisid pilti uuest Hitlerist, tulevast fašistlikust Ameerikast, demokraatia hukust ja tõrjutute jõhkrast ahistamisest. Nagu oli oodata, midagi sellist pole juhtunud.\n\nOleme näinud, et USAs poliitilist võimu vastastikku kontrollivad institutsioonid (nn checks and balances) täidavad igati oma funktsiooni.\n\nOleme näinud, et presidendi võim USAs ei ole piiramatu, ehkki erinevalt Euroopa riikide enamusest on USA president ühtlasi ka valitsusjuht ja ta meeskond omab reaalset täidesaatvat võimu. Seadusandlik võim on see-eest rangelt kontrollitud, ning kongressist ega kohtutest ei saa ükski pealik üle ega ümber nii kaua, kui põhiseadus ja selle määratud kord püsib.\n\n„Ehkki rahal on poliitikas oluline roll otsustamaks, kes võimule üldse ligi saab, ei taga raha isegi ärielu tõotatud maal kellelegi totaalset võimu.“\n\nSellest ehk tulebki 100 päeva tähistav suhteline vaikus võrreldes algse kriitikatormiga. 100 päeva ei paku erilist võidurõõmu ei Trumpi tulistele pooldajatele – sest tema vastaste silmis ebapopulaarsed otsused ja plaanid on üksteise järel ebaõnnestunud –, ega ka vastastele: oodatud katastroof jäi tulemata, populistiks ja veel kõigeks hullemaks tembeldatud mehe juhitud USA on endiselt tavaline Ameerika, business as usual. Täpselt nagu ta oli eelmise presidendi ajal, kellest progressiivsed ringkonnad ootasid suisa Lunastajat.\n\nMõnes mõttes sisendab USA süsteemi oodatust stabiilsem jätkuvus lootusetust: ilmub keegi, kel on raha, poliitringkondadest väljaspool kogutud võimu ja kuratlikku karismat ning kes lubab pühalikult selle kõik establishment ’i kukutamiseks mängu panna – ainult selleks, et 100 päeva möödudes tõdeda, et establishment on mässaja juba alla neelanud, ära kodustanud, et ta ei erine õigupoolest kutselistest broileritest kuigivõrd.\n\nSamas sisendab see ka lootust: ehkki rahal on poliitikas oluline roll otsustamaks, kes võimule üldse ligi saab, ei taga raha isegi ärielu tõotatud maal kellelegi totaalset võimu: võimul olles on ka rahamees teistest inimestest sõltuv, ta ei saa tegutseda täiesti meelevaldselt.\n\nMuidugi ei saa ohtude ees silmi kinni pigistada.\n\n„Hetkel ohustab ühiskonnastruktuuride murenemine pigem Euroopat.“\n\nHoiatajate seas, kes Trumpi valitsusaega mustades värvides maalivad, on väga tõsiseltvõetavaid poliitilisi mõtlejaid nagu Francis Fukuyama ja Timothy Snyder. Fukuyamat ei või kindlasti süüdistada USA institutsioonide halvas tundmises, vastupidi: kui keegi institutsioonide rolli poliitilistes režiimides põhjalikult mõistab, siis just tema.\n\nOma 2014 välja antud suurteoses „ Political Order and Political Decay “ hoiatab Fukuyama nimelt selle eest, et me juba loodud institutsioonidesse liiga pimedalt ei usuks – sest saavutatu pole kunagi automaatselt igavesti püsiv, progress pole endastmõistetavalt ühesuunaline, ühiskonnad ei arene ainult paremuse poole. Toimivad, arenenud ühiskonnad võivad ka kokku variseda – inertsuse, omakasu, ahnuse, privileegide kaotamise pelgusest tekkiva arengupeatumise tõttu.\n\nKindlasti on ka USAs põhjust seda ohtu tõsiselt võtta. Kuid hetkel ohustab viidatud põhjustel käivituv ühiskonnastruktuuride murenemine pigem Euroopat, mis on omaenda institutsioonide hapruse teadvustamise asemel praegu sukeldunud hävitavalt mustvalgesse võitlusse nn globalistide ja nn natsionalistide vahel (aga see juba on eraldi arutluse teema).\n\nKas Trump astub tagasi?\n\nAga proovime ennustamist, seda kõige tänamatumat mõtteharjutust: täna küsitakse, kas Trump astub keset ametiaega tagasi? Arvan, et ei, ehkki on vägagi usutav, et ta 2020. aastal taasvalimisele ei pretendeeri. Samuti arvan endiselt, et USA-st ei ole tulemas ei diktatuuri ega fašistlikku režiimi, sõltumata sellest, kas Trump isiklikult sellist arengut soovib (milles sügavalt kahtlen) või mitte.\n\nKui millegi pärast muretseda, siis on selleks meeleheitlikud sammud kaduva veenvuse taastamiseks rahvusvahelisel areenil vaenlasi jahtides. Need aga on võimalikud alati, sõltumata sellest, kes Valges Majas hetkel peremees on.\n\nMaailm on hetkel mitmel põhjusel hullumeelne, hirmutav, arvamatu. Tunnistagem: sellesse maailma sobib Trump paremini kui nii mõnigi muu.\n\nIivi Anna Masso on riigiteaduste doktor, õpetanud poliitilist filosoofiat Helsingi Ülikoolis, töötanud ajakirja Diplomaatia peatoimetaja ja Eesti Vabariigi presidendi nõunikuna, kirjutanud väljaannetele Soomes, Eestis ja kaugemal.\n\nERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil [email protected]. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Kardetud, kirutud, hurjutatud ja pilgatud USA president Donald Trump on ametis olnud oma esimesed 100 päeva. On siis, üldise tava järgi, kommentaaride aeg.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Vaata läbi uudise pealkiri ja tekst ning loo loov sissejuhatav lause, mis haakub artikli sisuga.\n\n## Pealkiri:\n\nMTÜ-d esitasid aasta ema kandidaadiks lahutatud viie lapse ema\n\n## Põhitekst:\n\nEesti Päevaleht kirjutab, et kandidaadi lahutuse põhjuseks polnud tahtmatus abielu koos hoida, vaid mehe aastate jooksul üha süvenev jõhker vägivald.\n\nEestis käib praegu arutelu küsimuses, kes väärib aasta ema tiitlit, sest Eesti naisliit peab üheks tingimuseks kindlasti abielus olekut. Samas on suur toetajaskond ka arvamusel, et lapse kasvatamiseks ei pea tingimata abielus olema.\n\n\"Me ei esitanud Hainit protestikandidaadiks. Kõik, kes Hainit tunnevad, ütlevad, et paremat kandidaati polekski. Head inimest paned ju tähele,\" ütles Pärnu naiste tugikeskuse juht Margo Orupõld.\n\n\"Kui ma saan emana eeskujuks olla kasvõi ühelegi naisele, kel puudub julgus enda ja oma laste elu väärtuste eest seista, siis aitan ma lähisuhtevägivalla teemat ühiskonnas avalikustada,\" ütles tänavu aasta ema kandidaadiks esitatud Haini Ilonen.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Kaheksa MTÜ-d, sealhulgas Pärnu naiste tugikeskus ja MTÜ Kodanikujulgus, esitasid aasta ema kandidaadiks viie lapse ema Haini Iloneni, kes vastab põhimõtteliselt Eesti naisliidu kehtestatud reeglitele, välja arvatud tõsiasi, et ta on lahutatud.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe artikli pealkirja ja sisu. Kasuta oma loomingulisi võimeid, et koostada detailne ja põhjalik ühelauseline sissejuhatus sellele uudisele.\n\n## Pealkiri:\n\nU-19 neiud alustasid sõprusturniiri kaotusega\n\n## Põhitekst:\n\nSportland Arenal peetud kohtumist alustasid aktiivsemalt külalised, kes läksid juhtima 10. minutil, kirjutab jalgpall.ee. Esmase löögi suutis Eesti väravas seisnud Emma Treiberg küll tõrjuda, kuid tagasi põrkunud palli lõi väravasse Jana Chubrinoska. Eesti suutis enne esimese poolaja lõppu mänguseisu viigistada, kui Grete Daut suutis kena löögiga saata palli üle vastaste väravavahi tagumisse nurka. Makedoonial oli veel häid võimalusi värava löömiseks, kuid Treibergi head tõrjed ja suluseis päästis eestlannad kaotusseisu jäämisest.\n\nTeisele kolmveerandtunnile tuli aga aktiivsemalt vastu taaskord Makedoonia koondis, kes kohe teisel minutil suutis mängu juhtima minna. Kuigi eestlannad tekitasid ka ise teravusi vastaste kastis, lendasid löögid napilt raamidest mööda. 77. minutil nõelasid veel külalised, kes vormistasid kohtumise lõppseisuks 3:1.\n\nTäna kell 12 on kavas Makedoonia ja Läti omavaheline kohtumine ning Eesti koondise viimane mäng toimub reedel, 5. mail kell 15, kui Sportland Arenal minnakse vastamisi Läti eakaaslastega.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Eesti neidude U-19 jalgpallikoondis pidas kolmapäeval esimese kohtumise UEFA sõprusturniiril Tallinnas ning vandus alla Makedoonia koondisele.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Tutvu artikli sisuga ja loo sellele pika lausega sissejuhatus, mis köidab lugeja tähelepanu.\n\n## Pealkiri:\n\nAbivahendifirmade juhid said kahtlustuse kelmuses\n\n## Põhitekst:\n\nKahtlustuse kelmuses said AS-i Gadox juht Marko Tilk ja Tervise Abi OÜ juhi Andre Leguš, kirjutab Äripäev.\n\nEsialgse kahtlustuse järgi on firmad mitme aasta jooksul esitanud haigekassale võltsitud arveid eesmärgiga suurendada käivet ja kasumit.\n\nHaigekassa Harju piirkonna juht Ado Viik ütles, et nende poole on pöördunud võimaliku pettuse asjus alla 10 inimese.\n\nMärtsi keskel paljastas \"Pealtnägija\" skeemi, kuidas Eesti üks juhtiv meditsiinitarvikute firma esitas aastaid haigekassale võltsarveid, kasseerides patsientide pealt nende teadmata alusetult hinnanguliselt sadu tuhandeid eurosid.\n\n\"Pealtnägija\" loo peale asus asja uurima keskkriminaalpolitsei majanduskuritegude büroo.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "ETV telesaatest \"Pealtnägija\" märtsis alanud uurimine abivahendite väidetava müügipettuse kohta tõi asjaosalistele kahtlustuse kelmuses.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe uudis läbi ja pane oma kujutlusvõime tööle, et välja mõelda üks korralik sissejuhatav lause sellele loole.\n\n## Pealkiri:\n\nAbdul-Jabbarist möödunud James vedas Cavaliersi taas võidule\n\n## Põhitekst:\n\nLühikese koosseisuga alustanud Raptors suutis avaveerandil võtta kõigest kaks lauapalli, Cavaliers haaras poolajaks 14-punktilise eduseisu ning jätkas domineerimist ka kolmandal veerandajal. Taas oli võidu arhitektiks LeBron James, kes viskas 39 punkti (visked väljakult 10/14, kaugvisked 4/6, vabavisked 15/21), võttis kuus lauapalli ning jagas neli resultatiivset söötu.\n\nTaaskord oli kehv päev Toronto staaril DeMar DeRozanil, seekord jäi 11 viskest kaks tabanud ääremängija arvele viis punkti. Raptorsi resultatiivseimaks kerkis pingilt alustanud Jonas Valanciunas, kes viskas 23 silma.\n\n\"Ma tunnen end väga hästi,\" ütles play-off 'ide kõigi aegade skooritabelis Kareem Abdul-Jabbarist (5762) möödunud ning teiseks tõusnud James (5777) kohtumise järel. \"Mu meeskonnakaaslased teevad head tööd, et mind väljakul leida, mu treenerid teevad head tööd, et mind väljakul leitaks. Ma näen palju vaeva ja lõikan sellest kasu.\" Jamesist on play-off 'ides rohkem punkte visanud vaid Michael Jordan (5987). Cavaliersi staar on käesoleva aasta play-off 'is visanud keskmiselt 34,2 punkti mängus.\n\nKawhi Leonard viskas 34 punkti, jagas kaheksa resultatiivset söötu ning võttis seitse lauapalli ja vedas San Antonio Spursi 121:96 võidule Houston Rocketsi üle, viigistades seeria üks-ühele. Tasavägiselt kulgenud kohtumise otsustas Spurs viimasel veerandajal, mis võideti 33:13. Spursi mängujuht Tony Parker jõudis 26 minuti jooksul visata 18 punkti, kuid vigastas viimasel veerandajal põlve ning ei naasnud tagasi väljakule.\n\nSeekord ei leidnud Rockets abi ka James Hardenist, kes tabas 17 viskest kolm ning lõpetas kohtumise 13 punkti ja kümne korvisööduga. Kahe Texase meeskonna duell jätkub laupäeval Houstonis.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Korvpalliliigas NBA alistas tiitlikaitsja Cleveland Cavaliers Toronto Raptorsi 125:109 ja läks nelja võiduni peetavat idakonverentsi poolfinaalseeriat kaks-null juhtima.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe artikli pealkiri ja sisu, seejärel loo pikk ja põnev lause, mis võiks olla artikli sissejuhatus.\n\n## Pealkiri:\n\nKrunks More rõhutab uues singlis aja olulisust\n\n## Põhitekst:\n\nUus lugu, mille pealkiri on \"Anna aega\", turgutab bändiliikmete sõnul tuju ning tuletab meelde seda, et tähtsate asjade parimal viisil tegemiseks, tuleb endale ja olulistele tegemistele aega anda.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Eestikeelne popfolkbänd Krunks More on avaldanud uue loo, mis sobib nii lõbusale tantsuõhtule kui ka unisesse hommikusse, kui on vaja päev hoogsalt käima tõmmata.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe artikli pealkirja ja sisu. Kasuta oma loomingulisi võimeid, et koostada detailne ja põhjalik ühelauseline sissejuhatus sellele uudisele.\n\n## Pealkiri:\n\nRapla kultuurifestival Särin täieneb mitmete programmidega\n\n## Põhitekst:\n\nOlgugi, et fookus on Raplamaal, tuleb esinejaid siiski ka mujalt Eestist ja üle piirigi. Lavale astuvad ligi 20 artisti, nende seas ka poetess Kristiina Ehin, ansambel Ans.Andur, DJ-na Vaiko Eplik ja Rootsi luuletaja Pär Hansson. Lõplik programm avalikustatakse 1. juunil.\n\nFestivali teemaprogramme kureerivad Raplamaaga seotud oma ala tegijad, nende hulgas kirjandusprogrammi kirjanik, tõlkija ja kirjastaja Mathura; teatriprogrammi näitleja, muusik ja lavastaja Loore Martma; muusikaprogrammi muusik ja helitehnoloog Sten-Olle Moldau; filmiprogrammi režisöörid Aljona Suržikova ja Jürgen Volmer ning kujutava kunsti programmi kunstnik Kairi Orgusaar.\n\nFestivali idee autor ja peakorraldaja on Raplas sündinud muusik ja näitleja Maili Metssalu (ansambel RÜÜT, Kultuuriklubi BAAS). \"Oma näitleja-pärimusmuusiku haridustee mitte just loogilise jätkuna olen Raplas tagasi ja arvan, et üldse mitte niisama. Olen loomult visionäär ja armastan seda pisikest linna, inimesi, töökoda ja äsja hoo sisse saanud Kultuuriklubi BAAS. Armastan kõiki neid võimalusi, mis just siin avanevad. Olen ise nooremana saanud kodust ja Raplast palju inspiratsiooni, toetust ning tunnen, et nüüd on minu kord midagi vastu pakkuda,\" kommenteeris Metssalu festivali idee tagamaid.\n\nEelmisel aastal pälvis festival Särin Raplamaa Aasta Tegu 2016 peapreemia. \"Kultuurifestival Särin otsib loomet, mis tunnetaks ja mõtestaks nii oma kodukohta kui vaataks ka siit kaugemale, nägemaks, kuis maailm meile meie kodu vastu peegeldab,\" ütles kirjandusprogrammi juht Mathura.\n\nFestival toimub endistes Rapla autobaasi ruumides, kuhu tänaseks on pesa teinud kultuuriklubi BAAS ja Raplamaa kaasaegse kunsti keskus.\n\nSärin paneb Rapla särisema 15.-16. septembril.\n\nSärin toimub teist aastat.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Septembris toimub Raplas kultuurifestival Särin, mille põhirõhk on Raplamaaga seotud artistide loomingul. Sellel aastal lisandub muusika- ja teatriprogrammi kõrvale ka kunsti-, filmi- ja kirjandusprogrammid.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe artikli pealkiri ja sisu, seejärel loo pikk ja põnev lause, mis võiks olla artikli sissejuhatus.\n\n## Pealkiri:\n\nTööandjad ja Koda: panditulumaks on hiiliv ettevõtte tulumaks\n\n## Põhitekst:\n\nPanditulumaksu on Eesti ettevõtluskeskkonda olulisel määral kahjustava meede, mis vähendab Eesti atraktiivsust välisinvestorite silmis, ent toob miljoneid eurosid kahju ka kohalikele ettevõtetele, kirjutavad tööandjad ja koda ühises avalduses rahandusminister Sven Sesterile.\n\n\"Saame aru vajadusest otsida lahendusi, kuidas tõkestada kasumi varjatud ja pahatahtlikku Eestist väljaviimist. Selleks on aga juba praeguse seadusandluse raames võimalus olemas – maksu- ja tolliametil on õigus laen, mis tegelikult on antud dividendide väljamaksmiseks, ka vastavalt ümber kvalifitseerida ja maksud välja nõuda,\" ütles tööandjate keskliidu juhataja Toomas Tamsar.\n\n\"Selle asemel soovib valitsus varjatud ettevõtte tulumaksuga karistada seaduskuulekaid ettevõtteid, kes kasutavad kogu maailmas levinud ja tavapärast kontsernikontot grupi ettevõtete vahel arveldamiseks,\" märkis ta.\n\nKaubandus-tööstuskoja peadirektori Mait Paltsi sõnul lõhub valitsus Eestile edu toonud lihtsat ja läbipaistvat maksusüsteemi.\n\"Panditulumaks ei arvesta ettevõtluses kasutatavate normaalsete protsessidega ja toob lisaks otsesele majanduslikule kahjule kaasa halduskoormuse ja bürokraatia kasvu. Seetõttu võivad tegemata jääda investeeringud ja loomata töökohad, mille tulemusena maksulaekumine hoopis väheneb,\" ütles ta.\n\n\"Taaskord näeme eelnõud, mille mõju ettevõtluskeskkonnale on analüüsimata ja vastamata on küsimused: milline on konkreetne rahaline mõju Eestis tegutsevatele ettevõtetele, kuidas mõjutab uus maks välisinvesteeringuid ja millised on alternatiivid probleemi lahendamiseks,\" märkis Palts.\n\nLisaks juhivad ettevõtlusorganisatsioonid tähelepanu mitmele küsitavusele. Näiteks on olulised ja arutelusid vajavad maksumuudatused pandud ühte nö kobareelnõusse.\n\nLisaks panditulumaksu kehtestamisele soovitakse sama seadusaktiga sisse viia ka tulumaksusoodustus regulaarselt makstavatelt dividendidelt, krediidiasutuste kasumi avansiline tulumaks, astmelise tulumaksuvaba miinimumi arvestusmetoodika ja mitmed muudatused erisoodustuste maksustamises, muuhulgas tööandja sõiduauto kasutamine erasõitudeks, tööandja bussitransport ja majutus. See muudab eelnõu mõtte raskemini hoomatavaks ja menetluse riigikogus aeglasemaks.\n\nSamuti ei ole enne eelnõud koostatud väljatöötamiskavatsust, millega on rikutud hea õigusloome ja normitehnika eeskirja.\n\nLisaks ei ole seadusega kooskõlas plaan jõustada panditulumaks 2018. aastast nii, et see hakkaks kehtima tagasiulatuvalt juba alates 1. juulist 2017 toimunud tehingutele.\n\nEesti Tööandjate Keskliit ja Eesti Kaubandus-Tööstuskoda on oma seisukohad ja küsimused seoses panditulumaksuga juba 3. aprillil saatnud ka peaminister Jüri Ratasele.\n\nEttevõtlusorganisatsioonide hinnangul peaks valitsus panditulumaksu ja teiste uute maksude kehtestamise ning üldise maksukoormuse tõstmise asemel keskenduma majanduskasvu toetamisele, ettevõtluskeskkonna stabiilsuse tagamisele ja riigisektori efektiivsemaks muutmisele.\n\nRahandusministeerium on saatnud kooskõlastusringile tulumaksuseaduse muudatused, millega kehtestatakse panditulumaks teatud kontsernisisestele laenudele, samuti kontsernikonto kaudu tehtavatele finantseerimistehingutele, kui need on tehtud eesmärgiga laenata Eestis teenitud kasumit teistele kontserni ühingutele.\n\nValitsuses ja riigikogus menetlemiseks on rahandusministeeriumil plaanis eelnõule liita veel mitmeid tulumaksuseaduse ja käibemaksuseaduse muudatusi. Plaanitav jõustamise aeg on 1. jaanuar 2018 ja see hakkaks kehtima tehingutele, mis on tehtud alates 1. juulist 2017.\n\nUus maks mõjutaks kuni 11 400 Eestis tegutsevat kontserni kuuluvat ettevõtet, muutes laenamise ja sarnased tehingud nende jaoks kallimaks. Kõigi Eesti ettevõtete käibest moodustab kontsernide käive üle 60 protsendi.\n\nSajast suurimast maksumaksjast olid 2016. aastal kontserni emaettevõtted või kuulusid kontserni 94 ettevõtet, kokku maksid nad 30 protsenti riigieelarvesse laekunud maksutulust, üle kahe miljardi euro.\n\nStatistikaameti hinnangul töötas kontsernides 2015. aastal kokku 35 protsenti hõivatutest ehk umbes 225 000 inimest.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Eesti Tööandjate Keskliidu ja Eesti Kaubandus-Tööstuskoja hinnangul on tulumaksuseaduse muudatused, millega kontsernisisesed laenud ja finantstehingud maksustatakse 20 protsendi suuruse tulumaksuga, hiiliv ettevõtte tulumaksu kehtestamine ning ei aita kaasa eesmärgile takistada kasumi varjatult Eestis väljaviimist.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Tutvu artikli sisuga ja loo sellele pika lausega sissejuhatus, mis köidab lugeja tähelepanu.\n\n## Pealkiri:\n\nAjax lõi Euroopa liiga poolfinaalis Lyonile neli väravat\n\n## Põhitekst:\n\nBertrand Traore ja Kasper Dolberg viisid Hollandi klubi esimesel poolajal kahe väravaga ette, Amin Younes lisas teise poolaja alguses kolmanda tabamuse. Mathieu Valbuena vähendas 66. minutil Lyoni kaotusseisu, kuid Traore värav 71. minutil kindlustas kodumeeskonnale 11. mail toimuvaks korduskohtumiseks suure eduseisu.\n\nViimati mängis Ajax suures Euroopa finaalis 1996. aastal, kui Meistrite liiga finaalis jäädi penaltiseeria järel alla Torino Juventusele. Aasta varem alistas Ajax finaalis Patrick Kluiverti värava toel Milani, Euroopa liiga eelkäija UEFA karika võitis Ajax 1992. aastal. Lyon suurte Euroopa tiitliteni jõudnud ei ole.\n\nTeise poolfinaali avakohtumises võõrustab Celta täna Manchester Unitedit, finaal peetakse 24. mail Stockholmi Friends Arenal.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Jalgpalli Euroopa liigas astus kolmapäeval ühe jalaga finaali Amsterdami Ajax, kes alistas esimeses poolfinaalkohtumises koduväljakul Lyoni Olympique'i 4:1.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Tutvu artikli sisuga ja loo sellele pika lausega sissejuhatus, mis köidab lugeja tähelepanu.\n\n## Pealkiri:\n\nRahanappuses maaomavalitsuste juhtide palgad tõusid\n\n## Põhitekst:\n\nOsa palgatõusu saanutest tunnistab, et töötasu tõsteti riigi poolt lubatava lahkumishüvitise tõttu, kirjutab Postimees.\n\nSeaduse järgi saavad sel sügisel riigilt kuue kuni 12 kuu palga suuruse lahkumiskompensatsiooni need omavalitsusjuhid, kes oktoobris rakenduva haldusreformi käigus praeguse töö kaotavad.\n\nSummat arvestatakse kahe aasta kuu keskmise ametipalga põhjal. Värsketest palgaandmetest ilmnebki, et 164 Eesti vallavolikogust 93 tõstsid viimase aasta jooksul oma vallavanema palka.\n\nPalgatõstjate tabelis ei trooni mitte Eesti rikkaimad vallad Harju- ja Tartumaal, vaid ääremaa pisivallad, keda aastaid on kimbutanud rahanappus.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Kui tavaliselt Eestis vallavanemate palgad valimiste eel ei tõuse, siis viimase aasta jooksul tõstsid enam kui pooled volikogud oma omavalitsusjuhi töötasu.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe artikli pealkiri ja sisu, seejärel loo pikk ja põnev lause, mis võiks olla artikli sissejuhatus.\n\n## Pealkiri:\n\nKinnipidamiskeskuse põlema pannud varjupaigataotlejat ähvardab vangla\n\n## Põhitekst:\n\nPõhja ringkonnaprokurör Merika Nimmo hinnangul tuleb Ilkhamzhan Baratovit (37) karistada nelja aasta pikkuse vangistusega, millest kohe tuleks ära kanda üks aasta ning karistuse ülejäänu osa tuleks talle mõista tingimisi viieaastase katseajaga, kirjutab Õhtuleht.\n\nLisakaristusena palub prokurör kohaldada Baratovile pärast reaalse vangistuse ärakandmist Eestist väljasaatmist 48 tunni jooksul ning tsiviilhagi tuleks rahuldada täies ulatuses.\n\nBaratov kinnitas kohtus, et kodumaal Kõrgõzstanis ootaks teda piinarikas surm, kuid prokuratuur leiab, et endale ja teistele ohtlik kohtualune tuleks aasta pärast ikkagi koju saata.\n\nEelmise aasta 9. septembri õhtul sai häirekeskus teate, et Harku vallas põleb Aia 5 kinnipidamiskeskuse teine korrus ning uurimine tuvastas, et süütajaks oli Baratov.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Prokurör taotles Harju maakohtus mullu septembris Harku kinnipidamiskeskuse põlema pannud varjupaigataotleja karistamist reaalse vangistusega.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Süvene uudise pealkirja ja sisu ning kirjuta sellele loole sisukas ja informatiivne sissejuhatus, mille pikkus on üks lause.\n\n## Pealkiri:\n\nLiikluses sai viga viis inimest\n\n## Põhitekst:\n\nKell 11.50 juhtus liiklusõnnetus Pärnus Tallinna maantee ja Lille tänava ristmikul, kus 26-aastane naine ei näinud Volkswagen Passati roolis silma paistnud päikese tõttu foori keelavat tuld ja sõitis ristmikul otsa sõidueesõigust omanud Fiat Bravale, mida juhtis 41-aastane naine. Fiati juht toimetati Pärnu haiglasse.\n\nKell 17.30 juhtus liiklusõnnetus Sillamäel J.Gagarini tänaval, kus 49-aastane naine sõitis Peugeot Partneriga õuealal otsa 13-aastasele tüdrukule. Jalakäija toimetati Ida-Viru keskhaiglasse.\n\nKell 17.26 juhtus liiklusõnnetus Tartumaal Vahi alevikus Vahi tee- Savi tänava ja Savimäe tänava ristmikul, kus mootorrattaga Suzuki TL1000R sõitnud 29-aastane mees kukkus. Mootorrattur toimeti Tartu ülikooli kliinikumi.\n\nKell 22.20 juhtus liiklusõnnetus Võrumaal Lasva vallas Võru-Räpina maantee 5,3. kilomeetril, kus 32-aastane mees sõitis Opeliga otsa teele jooksnud põdrale. Juht ja autos olnud 63-aastane naine toimetati Lõuna-Eesti haiglasse.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Kolmapäeval juhtus üle Eesti neli raskemat liiklusõnnetust, milles sai viga kokku viis inimest.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Tutvu artikli sisuga ja loo sellele pika lausega sissejuhatus, mis köidab lugeja tähelepanu.\n\n## Pealkiri:\n\nVabariiklased: Obamacare'i tühistamiseks on hääled koos\n\n## Põhitekst:\n\nTeade on seotud uue tervishoiureformi eelnõuga, mis sai hoogu juurde kolmapäeval, kui kaks mõjukat vabariiklasest kongresmeni - Fred Upton Michiganist ja Billy Long Missourist - andsid oma toetuse eelnõule, mis lisab kavale kaheksa miljardit dollarit, millega aidata katta ravikindlustuskulusid neile inimestele, kel juba on eelnevalt olnud haigusnähud.\n\n\"Me hääletame tervishoiueelnõu üle homme. Sest meil on piisavalt hääli koos,\" ütles esindajatekoja enamuse liider Kevin McCarthy Californiast. \"See kiidetakse heaks. Tegu on hea eelnõuga.\"\n\nEelnõu varasem vabariiklaste versioon kukkus kokku märtsis, kui nii mõõdukad kui konservatiivsed vabariiklased torpedeerisid partei enda katset tasalülitada demokraadist ekspresidendi Barack Obama tervishoiuseadus.\n\nPresident Donald Trump on viimastel päevadel uut eelnõu korduvalt kiitnud.\n\nPaljud tervishoiueksperdid on siiski märkinud, et kaheksast miljardist dollarist lisarahast ei piisa haigetele ravikindlustuse pakkumiseks.\n\nEsindajatekoda võttis vastu 1,1 triljonilise eelarve\n\nEsindajatekoda võttis kolmapäeval suure enamusega vastu 1,1 triljoni dollari suuruse eelarve, milles oli väikesi võite nii demokraatidele kui ka vabariiklastele.\n\nSamas jäeti hilisemaks aruteluks president Donald Trumpi vastuoluline lubadus ehitada lõpuni müür Mehhiko piiril ning kava jätkata sõjaväe ulatuslikku täiustamist.\n\nEelarve-eelnõu võeti vastu 309 poolthäälega 118 vastu. Nüüd liigub eelnõu edasi senatisse, kus see tuleb kinnitada enne reede keskööd.\n\nValge Maja on teatanud, et Trump allkirjastab eelarve. Tegemist on esimese niinimetatud suure seaduseelnõuga, mis võetakse vastu Trumpi presidentuuri ajal.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "USA seadusandjad asuvad neljapäeval hääletama president Barack Obama tervishoiukava ehk Obamacare'i tühistamise ja asendamise üle, ütlesid kolmapäeva õhtul esindajatekoja vabariiklastest liidrid.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe hoolikalt uudise pealkiri ja sisu ning kirjuta artiklile pikk sissejuhatav lause, kasutades oma kujutlusvõimet.\n\n## Pealkiri:\n\nLapseootel Euroopa sisemeister pani karjäärile punkti\n\n## Põhitekst:\n\nNooremana kaugushüppe ja mitmevõistluse poole kaldunud Rosolova karjääri ilmselt suurimaks võiduks jääb esikoht 2011. aasta sise Euroopa meistrivõistlustel 400 meetri jooksus.\n\nVälitingimustes võitis ta kaks medalit aasta hiljem, olles Helsingis 400 meetri tõkkejooksus hõbedal ja tulles Tšehhi naiskonna pronksile 4x400 meetri teatejooksus.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Mitmekülgne Tšehhi kergejõustiklane Denisa Rosolova teatas eile, et on lapseootel ja lõpetab 31-aastaselt sportlaskarjääri.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Tutvu artikli sisuga ja loo sellele pika lausega sissejuhatus, mis köidab lugeja tähelepanu.\n\n## Pealkiri:\n\nHokiliidu juht: KHL peab välismaalased olümpiale laskma\n\n## Põhitekst:\n\n5. detsembril otsustab rahvusvaheline olümpiakomitee, kas lubab Venemaa sportlased viimaste aastate dopinguskandaalide valguses PyeongChangi mängudele või mitte. KHL-i juhid on juba eelnevalt ähvardanud säärase käigu korral vastumeetmetega.\n\nPeamiselt Venemaa klubisid koondava KHL-i presidendi Dmitri Tšernišenko sõnul ei tule ROK erinevate vilepuhujate ja komisjonide survega toime ning selle tulemusena võib olla tulemuseks selliste sportlaste kõrvaletõrjumine, kelle seotud dopinguga pole tõendust leidnud.\n\nHiljem lisas KHL-i varasem president, aastatel 2008-2014 maailma tugevuselt teist jäähokiliigat juhtinud Aleksandr Medvedev agentuurile TASS, et liiga võib vaadata ümber oma graafiku ja tühistada olümpiamängudeks ette nähtud akna, kui Venemaa rahvuskoondist sinna ei lubata.\n\nRahvusvahelise hokiliidu president Rene Fasel sõnas aga, et KHL Venemaa jäähokiliidu liikmena peab järgima rahvusvahelise alaliidu reegleid ning olümpiamängudel osalevad välismängijad selleks perioodiks siiski vabastama.\n\n\"Me loodame, et ROK teeb PyeongChangi osas Venemaad soosiva otsuse,\" sõnas Fasel TASS-ile. \"Jäähokis pole meil suuri dopinguprobleeme ning McLareni raportis ei viidatud ühelegi meesjäähokimängijale.\"\n\n\"Pole mitte ühtegi põhjust jätta eemale Venemaa meeste või naiste jäähokikoondis,\" lausus Fasel, aga hoiatas, et KHL-i võivad oodata karistused, kui võõrleegionäridele tehakse takistusi olümpial osalemiseks.\n\n\"Ma olen kindel, et mängijad - soomlased, rootslased, tšehhid ja ülejäänud, kes on olümpiale pääsenud - tahavad sinna minna ja oma riike olümpiamängudel esindada,\" jätkas alaliidu juht. \"Kui seda mitte lasta teha, siis annaks see vale signaali.\"\n\nPyeongChangi olümpia meeste hokiturniiril on koht Kanadal, Tšehhil, Šveitsil, Lõuna-Koreal (kõik A-grupis); Venemaal (vähemalt hetkeseisuga), USA-l, Slovakkial ja Sloveenial (kõik B-grupis; Rootsil, Soomel, Norral ja Saksamaal.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Rahvusvahelise jäähokiföderatsiooni presidendi Rene Faseli sõnul peaks hokiliiga KHL lubama välismaalastest mängijad PyeongChangi olümpiale ka siis, kui ROK ei luba Venemaa sportlastel võistlustest osa võtta.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Pärast artikli pealkirja ja põhiteksti lugemist kasuta oma loovust, et koostada sisutihe ja pikk sissejuhatav lause.\n\n## Pealkiri:\n\nBundesliga eestlased said tähtsad võidud\n\n## Põhitekst:\n\nNädala kõige kõvema saavutusega sai kahtlemata hakkama Dener Jaanimaa tööandja MT Melsungen, alistades Saksamaa Bundesligas koduseinte toel tiitlikaitsja Rhein-Neckar Löweni 29:26 (15:13). Võõrustajad jäid algul selgelt tagaajaja ossa, Löwen juhtis isegi 8:3, kuid tasapisi sai Melsungen kaitse pidama ning viis minutit enne poolajavilet juhiti juba 12:11.\n\nEduseisu Melsungen enam käest ei andnud ja sai magusa võidu. Jaanimaa viskas oma meeskonna viimase värava ning andis ka ühe resultatiivse söödu. Melsungen jätkab liigatabelis viiendana, kuid tõusis vaid punkti kaugusele kolmandal astmel paiknevast Löwenist. Punkte on klubidel vastavalt 20 ja 19, valitseval meistril on küll üks mäng varuks.\n\nNende kahe vahele mahub samuti 19 punktiga Mait Patraili kodutiim TSV Hannover-Burgdorf, kes neljapäeval oli 27:20 (16:11) üle TVB 1898 Stuttgartist. Patrail sai sarnaselt koondisekaaslasega protokolli 1+1 märke. Bundesligat juhib Berliini Füchse 23 punktiga, SG Flensburg-Handewittil on 21 silma ja liidriga võrreldes mäng vähem peetud.\n\nSaksamaa 2. Bundesligas kohtusid eestlaste klubid omavahel, kuid Janar Mägi sõrmevigastuse tõttu EHV Aue ridades kaasa ei teinud. Karl Roosna jäi nullile, kuid tema koduklubi Esseni TUSEM alistas võõrsil Aue 29:27 (14:11). Roosna tiim kerkis tabelis 12. kohale, Aue jätkab viimasena.\n\nTugevuselt kolmandas liigas said eestlased küll käe valgeks, ent meeskonnad pidid pärast võidetud poolaega tunnistama kaotusekibedust. TV 1893 Neuhausen jäi 25:28 alla TSB Heilbronn-Horkheimile 25:28, Karl Toom viskas ühe värava ning Mecklenburger Stiere kaotas TSV Burgdorf II-le 25:26, Armi Pärt oli täpne kolmel korral.\n\nSel hooajal enim eestlasi koondav tiim ehk Siuntio IF sai Soome kõrgliigas teise võidu, alistades võõrsil kindlalt 33:24 Åbo IFK. Kolm platsil käinud eestlast viskasid kokku enam kui pooled meeskonna väravatest – Ott Varik ja Taavi Tibar 6 ning Sten Maasalu 5! Kaks kuud võiduta kannatanud Siuntio tõusis liigatabelis viie punktiga seitsmendaks.\n\n\"Esimene ring on näidanud, et suudame nii hästi kui halvasti mängida,\" lausus Siuntio paremäär Ott Varik. \"Kokkumängu peame harjutama kõvasti paremaks, et tähtsateks mängudeks valmis olla. Meeskond on väga noor ja kogemusteta. Lisaks on meil tagant viskejõudu vähe ehk tunneme väga puudust meniskilõikusest taastuvast Ardo Punast.\"\n\nEsimest hooaega välismaal mängiv Varik asub meistriliiga väravaküttide edetabelis 55 tabamusega kolmandal kohal. \"Tunnen, et olen hästi kohanenud. Kõik on sõbralikud, nalja saab palju, kodusaal on hea ja kodupublik võimas. Mängimise kõrvalt käin ikka tööl nagu Eestiski, mis on ehk veidi kurnav, aga saab hakkama,\" kirjeldas Varik.\n\nEestlaste suurest rollist järgmisel aastal 100. aastapäeva tähistavas Siuntio IF-is kõneleb ka tõsiasi, et snaiprite tabelis on Sten Maasalu 49 väravaga kohe Variku järel. \"Mängu ehitatakse paljuski meie kahe ümber, aga siin juba neli aastat pallinud Taavi Tibaritki on viimastes kohtumistes kaitsespetsitöö kõrvalt rohkem rünnakul kasutatud, nii paremsisemise kui joonemängijana,\" selgitas 27-aastane Varik eestlaste rolle.\n\nVõidukad olid teisedki eestlaste klubid Soomes. Karjaa BK-46 sai 38:32 jagu Helsingi IFK-st, Janis Selge väravaid ei visanud. Helsingi Dicken oli 29:16 parem HC HIK-st, Valdar Noodla arvele jäi üks tabamus. Dicken tõusis liigatabelis teiseks, BK-46 on kolmas – mõlemal on 12 punkti.\n\nRumeenia meistriliigas jätkavad liidrina Martin Johannson ja Bukaresti Steaua. Neljapäeval oldi võõrsil HC Vaslui vastu küll suur osa mänguajast taga, aga kui Johannson meeskonna 48. minutil 21:20 ette viis, enam võiduvõtmeid käest ei antud – 29:22 edusse panustas Eesti koondise kapten kolme väravaga.\n\nTürgis viskas Kristo Voika minut enne kohtumise lõppu otsustava viigivärava, kui tema leivaisa Serik Belediyespor Nilüfer Belediyesporiga 21:21 viigi tegi. Voika arvele jäi kokku neli tabamust ja Serik jätkab liigatabelis 9 silmaga kuuendana, Nilüfer on punkti võrra tagapool.\n\nSloveenias sai kibeda kaotuse RK Maribor Branik, jäädes kodusaalis 25:26 alla MRK Krkale. Andris Celminš sai kaotajate ridades kirja kaks väravat. Branik on kümne vooru järel 11 punktiga viiendal kohal, Krka läks ühe silmaga mööda, liider RD Koper 2013 jääb viie punkti kaugusele.\n\nJürgen Rooba viskas viis väravat Amo HK 30:23 võidumängus Skånela IF-i üle. Amo jätkab tõusu liigatabelis ning kerkis Rootsi esiliigas juba neljandaks. Tõelise väravatesaju korraldas Islandi karikasarjas Alina Molkova, visates Reykjaviki Vikinguri kasuks 17 väravat, kui naiskond kaotas pealinna teisele esiliigatiimile IR 27:34.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Eesti käsipalluritel välismaal möödus eelmine nädal vastuoluliselt – tuli nii nappe kaotusi kui ka viike, ent samas võidud meie mõlemale Bundesliga pallurile ja väravatesadu Eesti mängijatelt Soomes ja Islandil.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Süvene uudise pealkirja ja sisu ning kirjuta sellele loole sisukas ja informatiivne sissejuhatus, mille pikkus on üks lause.\n\n## Pealkiri:\n\nSoome jalgpallikoondise kapteni viimaseks mänguks jäi võit Eesti üle\n\n## Põhitekst:\n\n\"Otsus lõpetada ei sündinud kergelt,\" sõnas 32-aastane kaitsemängija Soome jalgpalliliidu kanalile Huuhkaja TV. \"Mõte hakkas idanema eelmisel aastal ja otsuseni viisid mitmed asjaolud.\"\n\nMoisander hakkas Soome noortekoondisi esindama juba 2000. aastal ning debüteeris täiskasvanute seas kaheksa aastat hiljem. Kaptenipaela kandis ta 2011. aastast. Kokku jäi Moisanderi nimele 64 maavõistlust ja kaks väravat.\n\nHetkel Saksamaal Bremeni Werderis palliv mängumees kuulus aastatel 2003-2006 ja 2012-2015 Amsterdami Ajaxi rivistusse. 2008-2012 teises Hollandi klubis AZ Alkmaaris mänginud põhjanaaber jagas toona reisidel tuba ka Ragnar Klavaniga.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Soome jalgpallikoondise kapten Niklas Moisander teatas koondisekarjääri lõpetamisest. Tema viimaseks maavõistluseks jäi 3:0 võidumäng Eesti üle.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe uudis läbi ja pane oma kujutlusvõime tööle, et välja mõelda üks korralik sissejuhatav lause sellele loole.\n\n## Pealkiri:\n\nAntonovi klubi võitis udu tõttu katkestatud matši\n\n## Põhitekst:\n\nRudar alistas Gorica 2:0, värava lõid Damjan Trifkovic ja Dario Vizinger teisel poolajal. Antonov tegi kaasa kõik 90 minutit, vahendab Soccernet.ee.\n\nPärast 16 vooru paikneb Rudar Sloveenia kõrgliigas kolmandal kohal.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Eesti jalgpalluri Ilja Antonovi koduklubi Velenje Rudar võitis liigamängu, mis laupäeval udu tõttu 26. minutil katkestati ja täna lõpuni mängiti.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Pärast artikli pealkirja ja põhiteksti lugemist kasuta oma loovust, et koostada sisutihe ja pikk sissejuhatav lause.\n\n## Pealkiri:\n\nVinokurov ennustab 23-aastasele Kangerti klubikaaslasele suurt tulevikku\n\n## Põhitekst:\n\nNimelt teatas Astana mänedžer Aleksandr Vinokurov, et kindlasti saab Miguel Angel Lopez võimaluse suurtuuril kõrget kohta püüda. 23-aastase Kolumbia ratturi tänavune hooaeg jäi kasinaks, sest teda kimbutasid haigused ja vigastused, vahendab Rattauudised.ee.\n\nSellest hoolimata võitis Lopez etapi Austria ja Burgose velotuuril ning sai kaks esikohta Vueltal, pälvides parima noore ratturi auhinna. \"Miguel on väga andekas ja suure potentsiaaliga rattur. Lisaks on ta väga noor ja pikk karjäär seisab alles ees. Kahjuks pole vigastused ja haigused lasknud tal ennast avada. Tänavune hooaeg näitas aga, kui kõrgele tasemele ta võib küündida,\" rääkis Vinokurov.\n\nGrupisõidus Londoni olümpiavõitjaks kroonitud Vinokurovi hinnangul on Lopezil eeldused jõuda ühel heal päeval suurtuuri võiduni. \"Tal on kõik olemas, et selleni jõuda: andekus, püsivus, võitlusvaim, võimekus mägedest üles saada ja tugev temposõit. Miguel vajab lihtsalt aega ja kogemusi,\" lausus Vinokurov.\n\n\"Tagasilöökide tõttu pole Lopez saanud eraldistardile piisavalt tähelepanu pöörata. Normaalse treeningprotsessi korral saame seda rohkem arendada.\"\nLõplikult pannakse Astana ässade võistluskalender paika pärast Giro d’Italia ja Vuelta etappide avalikustamist.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Kuigi koos Tanel Kangertiga Astanas sõitev Jakob Fuglsang jõudis avalikult välja öelda, et tema on järgmisel aastal Tour de France’il Kasahstani klubi liider, ei pruugi see nii minna.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe artikli pealkiri ja sisu, seejärel loo pikk ja põnev lause, mis võiks olla artikli sissejuhatus.\n\n## Pealkiri:\n\nKeskerakond arvas välja 31 erakonna vastu kandideerinut\n\n## Põhitekst:\n\nErakonna peasekretär Mihhail Korb sõnas, et erakonna volikogu otsustas 3. septembril, et erakonna vastu kandideerivad inimesed ei saa erakonnas jätkata ning nende osas tuleb piirkondadel teha oma otsused.\n\n„Erakonna piirkonnajuhatused tegid vastavad otsused ja esitasid juhatusele 31 inimese nime, kes tuleks volikogu otsuse järgi erakonnast välja arvata. Juhatus arvestas otsuse tegemisel piirkonna juhatuste ettepanekuid ja soove ning arvas need inimesed erakonnast välja,“ sõnas Korb.\n\n3. septembril tegi Keskerakonna volikogu avalduse, milles seisis, et erakonna programmi täitmiseks ja valijate ning erakonnakaaslaste usalduse hoidmiseks ei saa erakonna vastu kandideerivad inimesed jätkata Keskerakonnas.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Keskerakonna juhatus arvestas esmaspäeval piirkondade ettepanekuid inimeste osas, kes kandideerisid kohalikel valimistel Keskerakonna nimekirjade vastu, ning arvas 31 inimest erakonnast välja.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Pärast artikli pealkirja ja põhiteksti lugemist kasuta oma loovust, et koostada sisutihe ja pikk sissejuhatav lause.\n\n## Pealkiri:\n\nKlavan: treeningutel Salah'd ei näe - ta on nii kiire!\n\n## Põhitekst:\n\nNelja vooru järel on Liverpoolil esimesena kaheksa ja Sevillal teisena seitse punkti. Samade klubide esimene omavaheline matš Liverpoolis lõppes 2:2 viigiga.\n\n\"Kaks mängu on minna ja need on alagrupifaasis otsustavad hetked. Loomulikult tahame jõuda väljalangemisfaasi,\" sõnas Klavan pressikonverentsil.\n\n\"Iga klubi on veidi erinev, aga Hispaania tiimid on alati tehniliselt heade jalgpalluritega. Neil on palju kvaliteeti ja häid mängijaid. Nii see sellisel tasemel juba on.\"\n\nNeli korda järjest Liverpooli põhikoosseisu kuulunud Klavani ajal on meeskonna kaitsetegevus paranenud. \"Viimased nädalad on olnud head. Me oleme neljas mängus lasknud endale lüüa ühe värava. See on hea areng,\" ütles eestlane.\n\nSamuti kiitis ta kohtumise eel Liverpooli ründetähte Mohamed Salah'd. \"Salah on suurepärane mängija. Treeningutel teda ei näe - ta on nii kiire!\"\n\n\"Ta on alates tiimiga liitumisest olnud tõesti hea ja eriti praegu, kus lööb tähtsaid väravaid. Ta on meie jaoks tõesti oluline mängija.\"\n\nÄärmiselt tõenäoliselt alustab Klavan horvaat Dejan Lovreni kõrval algrivistuses ka homme, sest kamerunlane Joel Matip on vigastusega eemal. Küll aga on tagasi koosseisus pikalt eemal olnud poolkaitsja Adam Lallana.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Ragnar Klavan käis täna koos Liverpooli peatreener Jürgen Kloppiga Meistrite liiga kohtumise eelsel pressikonverentsil. Eestlase koduklubi läheb alagrupifaasi viiendas voorus võõrsil vastamisi Sevillaga.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe uudis läbi ning loo sellele fantaasiarikas ja pikk lause, mis võiks uudist tutvustada.\n\n## Pealkiri:\n\nPetter Northug jäeti MK avaetapiks koondisest väja\n\n## Põhitekst:\n\nKoondise juhi Vidar Löfshusi sõnul leppis ta Northugiga kahe kuu eest Val Senaleses viibides kokku, et viimane teeb Kuusamosse pääsemiseks kaasa hooajaeelsed võistlused Bruksvallarnas ja Beitostölenis.\n\nParaku jäi Northug Beitostöleni võistluste ajaks haigeks ja kuigi pühapäeval tundis ta end juba paremini, ei arvatud teenekat suusameest rivistusse. \"Ta ei nõustu meie otsusega,\" tunnistas Löfshus väljaandele VG. \"Ta on vihane ja väljendas seda ning saan sellest täiesti aru, sest hetkel loeb Petterile vaid üks asi ja see on olümpiale saamine.\"\n\nKoondise juhi sõnul ei ole aga Northugi lootused PyeongChangi pääseda sellest veel kustunud. Alates 2007. aasta MM-ist on ta ainus Norra meessuusataja, kes tiitlivõistlustel individuaalseid distantsikuldasid teeninud.\n\nReedel sõidetakse Kuusamos klassikasprindid, laupäeval on kavas individuaalsed eraldistardist klassikatehnikasõidus ja pühapäeval vabatehnikas läbitavad viitstardiga sõidud.\n\nJärgmisel nädalal sõidavad murdmaasuusatajad Lillehammerisse ja ületuleval nädalal Davosi. Nendel võistlustel võib ka Northug juba kaasa teha.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Norra suusakuulsust Petter Northugi ei arvatud Kuusamos peetavaks MK-hooaja avaetapiks koondisesse. Seega jääb 31-aastasel mehel minituur sõitmata.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Tutvu artikli sisuga ja loo sellele pika lausega sissejuhatus, mis köidab lugeja tähelepanu.\n\n## Pealkiri:\n\nO'Sullivani võimas hoog jätkus ka Shanghai Mastersil\n\n## Põhitekst:\n\n41-aastane O'Sullivan põrutas 7:0 juhtima ja kuigi Trump võitis seejärel kaks freimi järjest, vastas eksmaailmameister sellele viimase sessiooni alguseks 108-punktise seeriaga.\n\nTrump võitis veel ühe freimi, aga kaks järgmist taas O'Sullivan. \"Osa sellest tuli tänu oskustele, osa tänu kogemustele, aga palju eelkõige õige vaimse valmisoleku tõttu,\" lausus O'Sullivan.\n\nKarjääri 30. reitinguturniiri võitnud ja vastavas arvestuses üksnes šotlasele Stephen Hendryle alla jääv O'Sullivan on heas hoos: oktoobris võitis ta Inglismaa lahtised ning pääses finaali nii Hong Kongis kui ka Champions of Champions turniiril.\n\n\"Mul on olnud fantastilised neli-viis nädalat. Võit Barnsley's, finaali jõudmine Coventrys ja nüüd võit siin,\" jätkas viiekordne maailmameister. \"Olen veidi väsinud ja vajan ehk natuke puhkust, aga vähemalt on mul tiitlid taskus.\"\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Inglise snuukrilegend Ronnie O'Sullivan alistas nädalavahetusel lõppenud reitinguturniiri Shanghai Mastersi finaalis Judd Trumpi 10:3 ja nimetas esikohta üheks oma karjääri parimaks.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe uudis läbi ja pane oma kujutlusvõime tööle, et välja mõelda üks korralik sissejuhatav lause sellele loole.\n\n## Pealkiri:\n\nKaljulaid rääkis NATO saadikutega nii Läänemere kui Vahemere julgeolekust\n\n## Põhitekst:\n\n\"Liitlaste lahingugrupi pidev kohalolek Eestis annab tugeva signaali NATO ühtsusest ja otsusekindlusest kogu oma territooriumi kaitsta. Lahingugrupi senine tegevus koos Eesti kaitseväega on olnud väga edukas ning oleme tänulikud kõikidele riikidele, kes sinna on oma sõdureid panustanud,\" ütles president Kaljulaid.\n\nEesti riigipea sõnul tuleb 2018. aastal toimuval NATO tippkohtumisel leida lahendused, kuidas vajadusel korraldada lisavägede suunamine Läänemere piirkonda ning tugevdada liitlaste kohalolekut merel ja õhus. \"Samas tuleb võrdselt NATO idapiiriga pöörata tähelepanu ka Euroopa lõunapoolsete riikide julgeolekumuredele,\" lisas ta.\n\nSamuti räägiti kohtumisel NATO ja Euroopa Liidu tihenevast koostööst.\n\nEesti suursaadik Kyllike Sillaste-Elling, Prantsusmaa suursaadik Helene Duchene, Taani suursaadik Michael Zilmer Johns ning Ühendkuningriigi suursaadik Sarah Macintosh külastasid esmaspäeval ka Tapal paiknevaid liitlasvägesid, riigikogu, välisministeeriumit ning ja rahvusvahelist kaitseuuringute keskust.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "President Kersti Kaljulaid kohtus esmaspäeval Kadriorus Taani, Prantsuse, Ühendkuningriigi ja Eesti suursaadikutega NATO juures, et arutada alliansi rolli piirkonna julgeoleku tugevdamisel ning NATO 2018. aasta tippkohtumist.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Pärast artikli pealkirja ja põhiteksti lugemist kasuta oma loovust, et koostada sisutihe ja pikk sissejuhatav lause.\n\n## Pealkiri:\n\nVesine temp: M-Sport tegi Tänaku kulul kõvasti nalja\n\n## Põhitekst:\n\nAustraalia rallil teise koha teeninud eestlasele viskasid vembu meeskonna insenerid, kes seadistasid auto ülesõitudeks nii, et Tänaku istmik märjaks sai, vahendab Motorsport.com.\n\n\"Vaatan asja selle külje pealt: M-Sport võitis meistrivõistlused, mis tähendab, et meil on üsna head insenerid... nii tegid nad erilise süsteemi, et iga kord, kui ülesõitudel kolmanda käigu sisse lükkasin, pritsisid mõned voolikud mu kerad märjaks,\" lausus Tänak ralli järel.\n\nInsenerid kasutasid tünga tegemiseks aknapesuvedelikku, mis nüüd juhiistmesse suunati. Sama tembuga saadeti omal ajal meeskonnast minema ka soomlane Mikko Hirvonen.\n\nTegemist polnud ka ainsa säärase juhtumiga, mis Tänakule Austraalias mängiti. Eestlane pani oma Instagrami kontole video sellest, kuidas ta ühel hetkel hotellituppa naastes avastas sealt lademetes Toyotaga seotud meeneid.\n\nYou @msportltd ???? You have good taste ???? I wish you all the best and we see soon again! #nevergoodbyejustseeyoulater\n\nA post shared by Ott Tänak (@otttanak) on Nov 18, 2017 at 10:39pm PST\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Järgmisel hooajal Toyota tehasetiimiga liituv rallipiloot Ott Tänak lahkus M-Spordi võistkonnast mitme tünga saatel.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe uudis läbi ning loo sellele fantaasiarikas ja pikk lause, mis võiks uudist tutvustada.\n\n## Pealkiri:\n\nVirumaa muuseumis suhtleb külastajatega humanoidrobot\n\n## Põhitekst:\n\nReedel kell 17.00 avatakse Rakveres Tallinna tänav 5 Rehbinderi maja, mis nimetati tema esimese omaniku Krahv Gustav Dietrich von Rehbinderi järgi. Majas on nii püsinäitusi kui ka ajutisi, nende seas robootikast kõnelev näitus \"Meie, robotid\".\n\nNäitusel \"Meie, robotid\" on plaanis kajastada robootika ajalugu, robotitega seotud võimalusi ja nende kasutamisest tulenevaid ohtusid. Lisaks näidatakse reaalseid roboteid kodumajapidamises, meelelahutuses, jõustruktuurides, sõjanduses ning tööstuses. \"Seoses robotite näitusega leidsime, et Pepper sobiks sinna suurepäraselt,\" sõnas Virumaa muuseumide juht Ants Leemets.\n\n\"Robot annab meie näitusele ja muuseumile juurde palju väärtust ja atraktiivsust ning on kindlasti midagi uudset. Tulevikus plaanime ta õpetada välja ka loenguid pidama ja giiditööd tegema,\" lubas Leemets.\n\nPepper jõuab näitusele kohale tänu Eesti maaletoojale Hansab AS-le. \"Meil on hea meel, et robot muuseumis kasutust leiab. Püüame olla head partnerid ja õpetada inglisekeelsele Pepperile selgeks ka eesti keele,\" selgitas Hansab AS müügi- ja turundusdirektor Rainer Saaron.\n\nRehbinderi maja avatakse kõikidele külastajatele 25. novembril kell 11. Tutvuda saab erinevate näituste ja muidugi Pepperiga.\n\nPepper on humanoidrobot, mis valmistatud firmade Aldebaran roboticsi ja softBanki poolt, mida esmakordselt tutvustati konverentsil 5. juunil 2014. aastal ja sellele järgnevalt päeval Jaapani softBanki mobiilipoodides.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Sihtasutust Virumaa muuseumid võib nimetada esimeseks muuseumiks Eestis, mille ekspositsiooni osaks on humanoidrobot Pepper, kes suhtleb külastajatega, teenindab neid, suudab tantsida ja on valmis tegema selfiesid.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe hoolikalt uudise pealkiri ja sisu ning kirjuta artiklile pikk sissejuhatav lause, kasutades oma kujutlusvõimet.\n\n## Pealkiri:\n\nKaks korda All-Star mängule kutsutud NBA meister lõpetab\n\n## Põhitekst:\n\n206-sentimeetrine ameeriklane veetis maailma tugevaimas liigas kokku tosin hooaega, tegi kaasa 829 kohtumist, milles viskas keskmiselt 13,5 punkti ja haaras 8,8 lauapalli mängus.\n\nKahel hooajal keskmiselt enam kui 20 punkti visanud ja neljal hooajal keskmiselt enam kui kümme lauapalli võtnud Lee pääses Tähtede mängule 2010. ja 2013. aastal.\n\nAn epic night celebrating my retirement with my friends and family! Thank you to my amazing fiancée @carowozniacki for planning the surprise!\n\nA post shared by David Lee (@dlee042) on Nov 19, 2017 at 10:48am PST\n\nVõistkondlikult kujunes tema parimaks viimane hooaeg Golden State Warriorsis, mis tipnes kahe aasta eest ka NBA meistrisõrmusega.\n\nKarjääri jooksul mängis ta Warriorsi (2010-2015) kõrval ka New York Knicksis (2005-2010), Boston Celticsis (2015-2016), Dallas Mavericksis (2016) ja San Antonio Spursis (2016-2017).\n\nHiljuti teatas ta kihlusest Taani tennisestaari Caroline Wozniackiga.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Kaks korda Tähtede mängule valitud NBA korvpallur David Lee teatas sotsiaalmeedia vahendusel karjääri lõpetamisest.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Süvene uudise pealkirja ja sisu ning kirjuta sellele loole sisukas ja informatiivne sissejuhatus, mille pikkus on üks lause.\n\n## Pealkiri:\n\nNarva muuseumil jääb tänavu linnaeelarvest saamata 70 000 eurot\n\n## Põhitekst:\n\nNarva linnavolikogu esimees Aleksandr Jevimov ütles ERRi venekeelse portaali teatel, et praegu on see raha eelarvereservis.\n\n\"Meie linna reeglite järgi ei saa kaks kuud enne aasta lõppu eelarves enam mingeid muudatusi teha. Seetõttu kandub see raha üle 2018. aasta eelarvesse,\" sõnas ta.\n\nJefimov on veendunud, et olukord ei avalda Narva muuseumile negatiivset mõju.\n\nKogu tänavuse aasta on kestnud konflikt Narva muuseumi ja linnavõimude vahel, sekkuda on tulnud ka kultuuriminister Indrek Saarel.\n\n15. novembril saatis Saar Narva linnavõimudele kirja, kus tänas neid selle eest, et novembri alguses toimunud kohtumine Narva muuseumi teemal möödus konstruktiivses õhkkonnas ning vastu võeti otsus kuulutada välja konkurss muuseumi juhi kohale.\n\nSamas meenutas minister linnavõimudele kirjas ka seda, et linn on võtnud endale kohustuse rahastada muuseumi vähemalt 429 000 euroga. Praeguse seisuga on muuseum saanud tänavuseks aastaks ette nähtud summast 70 000 eurot vähem, mis võib muuseumi tegutsemist detsembris raskendada.\n\nSamuti palus minister Narva võimudel esitada plaan muuseumi rahastamiseks järgmisel aastal ja tuletas meelde, et kui linn finantseerimist vähendab, siis kahandab oma panust ka riik.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Tänavu jääb Narva muuseumil linnalt saamata 70 000 eurot. Kultuuriminister Indrek Saar teatas Narva linnavõimudele saadetud kirjas, et kui tuleval aastal kavatsetakse muuseumi rahastamist vähendada, kahaneb ka riigi panus.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe uudis läbi ja pane oma kujutlusvõime tööle, et välja mõelda üks korralik sissejuhatav lause sellele loole.\n\n## Pealkiri:\n\nArgentina kadunud allveelaev teatas viimases kõnes rikkest\n\n## Põhitekst:\n\n\"Allveelaev tõusis pinnale ja teatas rikkest. Laev sai korralduse muuta kurssi ja suunduda Mar del Plata baasi,\" ütles mereväebaasi ülem Gabriel Galeazzi.\n\nMereväe esindaja Enrique Balbi ütles esmaspäeval pressikonverentsil, et nädalavahetusel riigi mereväebaasides saadud seitse signaali ei olnud allveelaeva hädakutsungid.\n\n\"Saime signaale analüüsinud ettevõttelt kinnituse, et need ei tulnud allveelaeva satelliittelefonilt. Meil ei ole endiselt õnnestunud laevaga ühendust saada,\" ütles Balbi.\n\nViimase asukohana on teada, et alus viibis San Jorge lahes, mis asub Argenita rannikust umbes 400 kilometri kaugusel. Ilamstikutingimused otsingupiirkonnas on viletsad.\n\n65 meetri pikkune ja seitsme meetri laiune allveelaev ehitati Saksamaal Thyssen Nordseewerke tehases ja lasti vette 1983. aastal. Alust remonditi ja moderniseeriti 2007. ja 2014. aastal, et pikendada tema kasutusiga veel umbes 30 aasta võrra.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Argentina merevägi teatas esmaspäeval, et viiendat päeva kadunud allveelaev San Juan, mille pardal on 44 meeskonnaliiget, teatas viimase ühenduse ajal mehaanilisest rikkest ning et nädalavahetusel saadetud signaalid ei tulnud aluselt nagu algul loodeti.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Tutvu artikli sisuga ja loo sellele pika lausega sissejuhatus, mis köidab lugeja tähelepanu.\n\n## Pealkiri:\n\nEestlanna tõi jiu-jitsu Euroopa meistrivõistlustelt koju tiitlivöö\n\n## Põhitekst:\n\nSel nädalavahetusel toimusid NAGA (North American Grappling Association) Euroopa meistrivõistlused. Eestist kohale sõitnud Jane Soodla ja Liisi Vaht (klubi 3D Treening) esinesid erakordselt edukalt.\n\nVaht võitles no-gis kaalukategoorias -54,9 kg ja saavutas kõrgeimas tasemes võidu, alistades esimese vastase sirge käeluku ja teise punktidega 6:2. Givõistlusel võitis ta oma ainsat vastast (kaalukategooria kõrgemal) vibukägistusega. Kuna kaht tiitlivööd NAGA reeglid ette ei näinud, sai Vaht võidu eest kaela kuldmedali.\n\n\"Erinevalt teistest võistlustest võimaldab NAGA kaaluda päev enne võistlust - mis tegi kaaluvõtu pingevabamaks. Võistlus oli suur, matšid toimusid 12 matil. Õnneks saime üsna ruttu matile,\" kommenteeris Vaht.\n\n\"NAGA oli heaks testvõistluseks enne novembris toimuvaid maailmameistrivõistluseid. Sain rohkem teada oma vigadest ja juurde enesekindlust.\"\n\nJane Soodla võitis no-gis hõbemedali (kaotus finaalis punktidega) ja gis saavutas võidu kohtunike otsusega - tulemuseks kuldmedal.\n\nJärgmise sammuna plaanib Vaht jätkata valmistumist MM-iks.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Eesti edukaim Brasiilia jiu-jitsu sportlane Liisi Vaht võitis Prantsusmaal NAGA Euroopa meistrivõistlustelt kõrgeimas kategoorias tiitlivöö ja kuldmedali, Jane Soodla heitles välja kuld- ja hõbemedali.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe artikli pealkirja ja sisu. Kasuta oma loomingulisi võimeid, et koostada detailne ja põhjalik ühelauseline sissejuhatus sellele uudisele.\n\n## Pealkiri:\n\nERR-i saatejuhi Tarmo Maibergi ideevälgatusest sai EKI tunnuslause\n\n## Põhitekst:\n\nSuve hakul tehti üleskutse e-posti ja sotsiaalmeedia kaudu leidmaks EKI-le tunnuslause. Lauseid sõeluti läbi kolme vooru ja Eesti Keele Instituut (EKI) valis oma tunnuslauseks \"Mis keeles, see meeles\".\n\n\"Eesti Keele Instituut otsustas valida minu pakutud lause omale tunnuslauseks. Aitäh ja jõudu keele hoidmisel, mille suurepärast ja suurt tööd ei oska me oma igapäevases ringiuhamises tabadagi,\" kirjutas Maiberg sotsiaalmeediasse.\n\nMaiberg tunnistas, et lause jõudis temani juhuslikult, pikka eeltööd ta konkursil osalemiseks ei teinud. \"See lause on mulle kusagilt kõrvu jäänud ja mõte on, et niikaua kui on sõna olemas, on ka keel alles. Kui mäletad sõnu, siis keel elab,” ütles Maiberg.\n\nLause põhineb eesti vanasõnadel, nt Mis meele peal, see keele peal. Mis mõistsid mõtleda, mõista ka ütleda. Mis meel mõtleb, seda suu räägib. Mis suus, see südames. Kõik need viitavad mõtte ja väljenduse otsesele seosele, keelele, mille kaudu ennast väljendame. Tunnuslauses on esikohale tõstetud keel, sest keele kaudu hoiame kõike meeles.\n\nMis on kord mõeldud, sõnastatud, välja öeldud või kirja pandud, sellel on võimalus alles jääda nii suulises kui ka kirjalikus pärimuses. Teistpidi – kui midagi on meeles, on see peagi ka keeles, ehk tuleb sõnastada. Tähtis on asjaolu, et tunnuslauses olevad sõnad on ürgugrilikud: \"keel\" on Uurali tüvi ja sõna \"meel\" tuntus ulatub udmurtideni.\n\n\"Eesti Keele Instituut aitab hoida ja arendada meie vaimset ühisvara – eesti keelt. Meile on väga tähtis, et instituut ja selle pakutavad teenused oleksid eesti keele kasutajatele tuttavad ja lähedased,\" ütles EKI direktor Tõnu Tender. \"Loodetavasti aitab instituudi tunnuslause valimine ning selle kasutamine instituudi tuntusele veidi kaasa,\" lisas ta.\n\nKaasatud eksperdi, Tallinna ülikooli kommunikatsiooni instituudi reklaami ja imagoloogia lektori Tiina Hiobi sõnul väljendab see lause keele seost mäluga ning annab kaudselt edasi ka EKI kui organisatsiooni rolli puudutavat sisu. \"Lause on rütmiline ja riimuv. Võimaldab kujuneda assotsiatsioonidel, mis on seotud eesti keele ja kultuuriga,\" sõnas Hiob.\n\nKonkursile saadeti kokku 33 lauset.\n\nEesti Keele Instituut on riigi teadus- ja arendusasutus, mille põhieesmärk on aidata kaasa eesti keele säilimisele läbi aegade. Instituut tähistab tänavu oma 70. sünnipäeva.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Eesti Keele Instituut valis oma tunnuslauseks \"Mis keeles, see meeles\", mille pakkus avalikul konkursil välja Eesti Rahvusringhäälingu välissaadete toimetaja Tarmo Maiberg.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Vaata läbi uudise pealkiri ja tekst ning loo loov sissejuhatav lause, mis haakub artikli sisuga.\n\n## Pealkiri:\n\nHumoristid kinnitasid Hispaania ministrile, et Puigdemont on Vene spioon\n\n## Põhitekst:\n\nHumoristid hüüdnimedega Lexus ja Vovan on varem vedanud ninapidi näitaks muusik Elton Johni, Türgi presidenti Recep Tayyip Erdogani ja USA energeetikaministrit Rick Perryt. Lätlasest kaitseministrina esinedes andsid nad nüüd Hispaania ministrile teada, et Kataloonia tagandatud regionaalvalitsuse president Carles Puigdemonti näol on tegu Kremli spiooniga, kelle koodnimi olevat kusjuures Cipollino, vahendas ajaleht The Times.\n\nStoljarov ehk Lexus kinnitas Hispaania kaitseministrile, et Puigdemont on töötanud Vene luure jaoks juba pikemat aega. \"Ja tegelikult, 50 protsenti Katalooniat külastavatest Vene turistidest teeb koostööd Vene luureteenistustega,\" lisas ta.\"\n\nMinister Cospedal tundus olevat üllatunud ning küsis vastu: \"50 protsenti?\"\n\nHispaania kaitseminister nõustus edastama \"sensitiivse informatsiooni\" peaminister Mariano Rajoyle ning küsis veel libakõne tegijalt üle: \"Kui kaua te olete teadnud, et Puigdemont töötab Vene luure heaks?\"\n\nÜhel hetkel telefonikõne ajal pakkus Stoljarov ka seda, et Läti võib saata oma armee Katalooniasse keskvalitsusele appi. \"Ma arvan, et meil on olukord kontrolli alla, sest Puigdemonti sidemed ja tema liitlased on Euroopas laiali lagunemas, kuid on oluline, et teema kohta teataks kogu tõde,\" vastas seepeale Cospedal.\n\nKäesoleva aasta esimeses pooles õnnestus Lexusel ja Vovanil veenda USA energeetikaministrit Rick Perryt, et ta räägib Ukraina peaministri Volodõmõr Groismaniga, kellega arutati pikemalt seasõnnikust elektri tootmise teemal.\n\nPärast seda, kui libakõne juhtum avalikustati, teatas Hispaania kaitseminister Cospedal, et talle oli kogu vestlus algusest peale kahtlane tundunud.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Venemaa humoristid Aleksei Stoljarov ja Vladimir Kuznetsov, kes on tuntud nahaalsete telefoni teel tehtud libakõnede poolest, valisid oma järjekordseks ohvriks Hispaania kaitseministri María Dolores de Cospedali, kellele nad jätsid mulje, et minister räägib oma Läti kolleegi Raimonds Bergmanisega. Telefonikõne avaldati lõppenud nädalavahetusel.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Vaata läbi uudise pealkiri ja tekst ning loo loov sissejuhatav lause, mis haakub artikli sisuga.\n\n## Pealkiri:\n\nTrump pahandas Mehhiko hümni ajal seisnud, aga USA hümni ajal istunud jalgpalluriga\n\n## Põhitekst:\n\nRaidersi ja New England Patriotsi kohtumine peeti sedakorda Mexico Citys ning lisaks USA hümnile mängiti ka Mehhiko hümni. Selle ajaks tõusis Lynch koos teistega kombekohaselt püsti.\n\n\"Suur lugupidamatus!\" säutsus Trump esmaspäeva varahommikul. \"Järgmine kord peaks NFL ta kogu ülejäänud hooajaks eemaldama. Publikuarvud ja reitingud kukuvad.\"\n\nMarshawn Lynch of the NFL’s Oakland Raiders stands for the Mexican Anthem and sits down to boos for our National Anthem. Great disrespect! Next time NFL should suspend him for remainder of season. Attendance and ratings way down.\n\n— Donald J. Trump (@realDonaldTrump) November 20, 2017\n\nUmbes aasta tagasi alustas NFL-i meeskonnas San Francisco 49ersis mänginud Colin Kaepernick hümniprotestiga, juhtides nii tähelepanu USA-s valitsevale sotsiaalsele ebavõrdsusele ja politsei brutaalsele käitumisele. Tema käitumisest on pärast inspiratsiooni saanud kümned ülejäänud mängijad.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Ameerika Ühendriikide president Donald Trumpi arvates tuleks pühapäevases kohtumises USA hümni ajal istuma jäänud NFL-i klubi Oakland Raidersi ründemängija Marshawn Lynch tegevuse jätkudes kogu hooajaks diskvalifitseerida.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe hoolikalt uudise pealkiri ja sisu ning kirjuta artiklile pikk sissejuhatav lause, kasutades oma kujutlusvõimet.\n\n## Pealkiri:\n\nTallinna järgmise aasta eelarve kasvab 683 miljoni euroni\n\n## Põhitekst:\n\n\"Tegime traditsiooniliselt konservatiivse eelarve ehk kui eelarve tulud peaksid aasta jooksul paremini laekuma, on meil võimalus alati teha ka lisaeelarve,\" ütles linnapea Taavi Aas ERR-i uudisteportaalile. Eelarve avalikustatakse kolmapäeval pärast linnavalitsuse istungit.\n\nAasa sõnul on järgmise aasta eelarve prioriteet lapsed, kuna linn on võtnud enda kanda nii lasteaedade kui ka gümnaasiumide õpilaste toitlustamise kulud.\n\n\"Samuti suurendame lasteaedade investeeringuraha seniselt kuuelt miljonilt üheksale miljonile eurole,\" sõnas linnapea.\n\nLaste kõrval on linna teiseks prioriteediks Aasa sõnul eakamad inimesed, kelle pensionilisa tõstetakse ning mis tähendab linnaeelarvest täiendavat ligi nelja miljonit eurot.\n\nSuurematest 2018. aasta infrastruktuuriobjektidest tõi Aas välja Haabersti ristmiku, Reidi tee ja Gonsiori tänava ehitused ning Linnahalli projekteerimise.\n\nTallinna 2017. aasta eelarve maht oli 655 miljonit eurot. Sellele tehti juunis esimene lisaeelarve 21 miljoni ulatuses. Teise lisaeelarve tegi linn oktoobris, mille järel kujunes 2017. aasta lõplikuks eelarvenumbriks 676 550 938 eurot.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Tallinna linnavalitsus leppis esmaspäevasel kabinetiistungil põhimõtteliselt kokku, et linna tuleva aasta eelarve maht on 683 miljonit eurot ja selle üheks prioriteediks lapsed.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe hoolikalt uudise pealkiri ja sisu ning kirjuta artiklile pikk sissejuhatav lause, kasutades oma kujutlusvõimet.\n\n## Pealkiri:\n\nAro Velmet. Kas kahekümnes sajand oli viga?\n\n## Põhitekst:\n\nHitleri rassipoliitika oli õõnestanud eurooplaste eneseimetlust ja muutis kolonialismi õigustamise keeruliseks. Suure majandussurutise õppetunnid ja Teise maailmasõja aegne mobilisatsioon võimustasid ametiühinguid ja töölisi ning tõid võimule terve põlvkonna sotsiaaldemokraate. Isegi need poliitikud, kes nimetasid ennast konservatiivideks või kristlikeks demokraatideks, jagasid arusaama, et uue Euroopa ülesehitamine vajab tugevat riiki, koostööd ja kõigi ühiskonnaliikmete kaitsmist. 1940–1950ndatel ehitati üles solidaarsed ravikindlustussüsteemid, kuulsaimaks näiteks Suurbritannia NHS, mille roll rahvusliku sümbolina on võrreldav laulupeoga. Valitsused natsionaliseerisid terve hulga tööstusharusid ja strateegilisi ressursse – terasetööstused ja söekaevandused, raudteed, sideliinid. Rikaste maksukoormust tõsteti mõnes riigis kuni 90%ni. Ning uute sõdade vältimiseks loodi Euroopa Söe- ja Teraseliit, mille eesmärgiks oli sulatada kokku kontinendi põhiliste tülinorijate, Prantsusmaa ja Saksamaa majandused, mis ühelt poolt tõstaks heaolu, nii et inimestel poleks enam põhjust sõdida, teisalt aga muudaks need riigid üksteisest nii sõltuvaks, et neil poleks ka parima tahtmise juures enam võimalik sõdida. Sellest projektist sündis Euroopa Liit.\n\nSõjajärgse Euroopa suureks teeneks peetakse demokraatia kaitsmist kahe kolli, natsionalismi ja revolutsiooni eest. Kumbagi hirmu ei maksa alahinnata. Esimese maailmasõja tuules lagunesid mitmed pealtnäha igavesed impeeriumid: Osmani impeeriumist sai Türgi, Tsaari-Venemaast sai Nõukogude Liit, keiserlikust Saksamaast Weimari vabariik. Töölisliikumised kerkisid esile üle kogu Euroopa ja maailmarevolutsioon oli mõistagi Kommunistliku Internatsionaali otsene eesmärk. Sõjajärgsed tugevad heaoluriigid maandasid pingeid ja garanteerisid stabiilsust – asjaolu, mille tegi lihtsamaks pretsedenditu, kolmkümmend aastat väldanud majanduskasv. Rahvusluses nähti ühte sõdadeajastu peapõhjust, rahvusteülene Euroopa Liit ning universaalsete inimõiguste režiim pidid selle asendama liberaalsete, indiviidikesksete väärtustega. Ida-Euroopa integreerimist Euroopa Liitu nähti erilise õnnestumisena, kuna 1990ndate Balkani sõjad olid hoiatavaks näiteks sellest, mis võib juhtuda, kui natsionalismi taltsutada ei õnnestu.\n\nSee lugu tundub täna lootusetult naiivne. Radikaalselt rahvuslikud jõud on võimul Poolas ja Ungaris ning enneolematult populaarsed ka Lääne-Euroopas: Prantsusmaal jõudis Rahvusrinde juht Marine Le Pen tänavu presidendivalimiste teise vooru, tehes seal oluliselt parema tulemuse oma isast, holokausti „ajaloo ääremärkuseks“ nimetanud Jean-Marie Le Penist. Saksamaal jõudis esimest korda pärast Teist maailmasõda parlamenti paremäärmuslik partei. Rahvuslus pole kusagile kadunud. Samas pole palju jäänud järele ka heaoluriigist. Juba 1970ndate lõpus hakkas sotsiaaldemokraatlik konsensus murenema, majanduse kiirendamise ja struktuurireformide nimel hakati heaoluriiki õhemaks viilima ning ettevõtetele ja finantsinstitutsioonidele tegutsemisvabadust tagasi andma. Pärast 2008. aasta majanduskriisi tundub heaoluriigist rääkimine paraja künismina, kui Hispaania ja Kreeka võitlevad enam kui 20% tööpuudusega. Ajaloo lõppu tähistav paradiis tundub aina enam viivukese vahepeatusena pikemal ja halvaendelisemal teekonnal.\n\nNende dramaatiliste muutuste valguses on üha rohkem ajaloolasi hakanud küsima: kuidas see kõik meil märkamata jäi? Miks osutus Euroopa unistus nõnda viirastuslikuks? Terve hulk ajaloolasi – Camille Robcis, Mary Anne Case, Marco Duranti, James Chappel ja Samuel Moyn – väidavad, et konservatiivne pööre Euroopas pole mitte mingi anomaalia, vaid kogu sõjajärgset perioodi tuleks näha kui konservatiiv-kristlike jõudude vaikset triumfi sotsiaalset õiglust taotlevate progressiivide üle. Nende hinnangul ei olnud Euroopa kogukond ja seda toetav inimõiguste diskursus mitte ambitsioonikas projekt rahvusluse ja sõdade ajastu seljataha jätmiseks, vaid konservatiivsete jõudude ponnistus kaitsta traditsioonilisi privileege (eraomandi puutumatust, meeste domineerimist, kiriku positsiooni ühiskonnas) ähvardava kommunismiohu ees. Samuel Moyn kirjeldab oma raamatus „Kristlikud inimõigused“ („Christian Human Rights“), kuidas peaasjalikult katoliiklikud jõud keskendusid pärast 1917. aasta revolutsiooni jõuliselt kommunismivastasele võitlusele, leides sõdadevahelisel ajal liitlasi eeskätt fašistlike ja autoritaarsete režiimide hulgast – Franco toetajad Hispaanias, Vichy valitsus Prantsusmaal, Vaterländische Front Austrias. 1930. aastatel ei tundunud liberaalne demokraatia kuigi jõulise vastasena maailmarevolutsiooni taotlevale kommunismile.\n\nKuid pärast sõda, kui fašistlikud režiimid olid lüüa saanud, keskendusid kristlikud konservatiivid rahvusülestele institutsioonidele. Marco Duranti näitab, kuidas Euroopa Inimõiguste Konventsioon ja selle alusel asutatud Inimõiguste Kohus (ECHR) loodi Briti impeeriumimeelsete konservatiivide, Euroopa turufundamentalistide ja eeskätt prantsuse katoliiklaste koostöös. Kui näiteks Winston Churchill nägi ECHR-i rolli suuresti antikoloniaalsete aktivistide tegevuse piiramises ja turufundamentalistid lootsid, et ECHR suudab peatada heaoluriigi sotsiaalprogrammide võimsat laienemist, siis katoliiklased, nagu näiteks ajakirjanik Louis Salleron, tahtsid kohtu abil kaitsta niisuguseid õigusi nagu religioossete koolide avalik rahastamine. Samuel Moyn, James Chappel jt näitavad omakorda, kui olulist rolli mängisid universaalsete inimõiguste deklaratsiooni loomisel ja populariseerimisel kristlik-konservatiivsed jõud. Moyn rõhutab siin eriti katoliikliku personalismi doktriini mõju, mis jõudis inimõiguste-diskursusesse suuresti tänu prantsuse filosoof Jacques Maritainile. Idee universaalsetest õigustest, mis ei võrsu mingisugusest poliitilisest kokkuleppest, sümpatiseeris katoliiklastele, kes nägid selles paralleele loomuõigusega. Tõeliselt vaba inimene pidi nende arusaama järgi säilitama „inimväärikuse“, mis tähendas orgaanilist juurdumist oma kogukonda ja traditsiooni. Indiviid ei saa olla lihtsalt atomistlik homo oeconomicus ega kommunistlik „uus inimene“, vaid peab säilitama oma väärikuse põlvkondade jooksul akumuleeritud traditsioonides.\n\nPraktikas võtsid selle lähenemise omaks Euroopa kristlik-demokraatlikud parteid, kes põhjendasid kogukondlike huvidega majandusse sekkumist ja turumajanduslike reformide piiramist. Kõige selgemalt võis seda näha Lääne-Saksamaa sõjajärgsel ülesehitamisel. Inimõiguste doktriini formuleerimisel üle-euroopalisel tasandil rõhutati samadel põhjustel õiguste kristlikku tausta. ECHR-i esimesed usuvabaduse-teemalised otsused ei kujutanud endast mitte ilmaliku avaliku ruumi kaitsmist religiooni pealetungi eest, nagu usuvabaduse küsimust tänapäeval näiteks moslemi pearätiskandaalide valguses sageli raamistatakse, vaid vastupidi, need otsused kaitsesid kristlikku avalikku ruumi just nimelt ilmalikkuse eest, andes oma heakskiidu Lääne-Saksamaa otsusele keelustada kommunistliku partei tegevus. 1960ndatel ja 1970ndatel kristlike ringkondade mõju Euroopa arhitektuuri ülesehitamisel vähenes, nii nagu vähenes ka nende üldine olulisus ühiskondliku mõtte kujundamisel. Aga kristlike konservatiivide mõju Euroopa inimõigustepõhise projekti raamide seadmisel ei maksa alahinnata.\n\nSelles valguses tuleks lugeda ka Samuel Moyni esseed inimõigustest ja heaoluriigi ideest. Kuigi inimõiguste ülddeklaratsioon on algusest peale sisaldanud ka punkte, mida võiks meie neoliberaalses maailmas suisa radikaalseks nimetada (artikkel 23 garanteerib õiguse tööle ja töötuskindlustusele, artikkel 24 õiguse töötundide mõistlikule piiramisele ja palgalisele puhkusele, artikkel 25 mõistlikule elustandardile, artikkel 26 tasuta põhiharidusele), kujutab see, kuidas seda dokumenti ajalooliselt mõisteti ja rakendati, endast minimaalset ja piiravat lähenemist, mille eesmärgiks on eeskätt hoida ära riigivõimu suuremat sorti sigatsemist. Moyn juhib tähelepanu, et rahvusriigi tasandil oli sõjajärgsete reformide ambitsioon märksa suurem, aga riigiülestesse struktuuridesse – inimõiguste doktriini raamesse ja ühinenud Euroopa projekti – üldist ebavõrdsust piiravad meetmed kunagi ei jõudnudki. Need ettevõtmised olid algusest peale konservatiivsed, nende põhiliseks eesmärgiks oli riigivõimu laienemise pidurdamine. Sellega on nad ka võrdlemisi hästi toime tulnud.\n\nTänapäeval, kui inimõiguste doktriin on keskendunud jõuliselt „staatuseõiguste“ kaitsmisele (nagu näiteks reproduktiivõiguste kaitsmine üle kogu maailma), on kristlikest konservatiividest saanud taas kord inimõiguste kritiseerijad, mitte kaitsjad. Argumendid „inimväärikusest“ kõlavad üha uuesti nende suust, kelle eesmärgiks on piirata näiteks naiste ja samasooliste paaride enesemääramisõigust. Samas pole ei Euroopa projekt ega inimõiguste doktriin suutnud pakkuda heaoluriigi unistusega võrreldavat alternatiivi, mis suutnuks säilitada poliitilist stabiilsust ja hoida inimesi patuoinaste otsimisega kaasa minemast. Nii võib Euroopa lähiajalugu jutustada mitte kui sõjajärgse puhastumise ajalugu, vaid kui hetke, kus eurooplased sepistasid magavate draakonite talitsemiseks ahelad, mis nüüd neid endid kammitsevad. Ja draakonid on uuesti ärkamas.\n\nArtikkel ilmus ajakirja Vikerkaar novembrinumbris.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Žanr, milles tavaliselt jutustatakse Euroopa lähiajalugu, on apokalüpsis. Katastroof, millele järgneb puhastumine ning „uus taevas ja uus maa“. Suure majandussurutise ja Teise maailmasõja õudustest tulid eurooplased välja veendumusega, et millelgi sellisel ei tohi kunagi lasta korduda",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe hoolikalt uudise pealkiri ja sisu ning kirjuta artiklile pikk sissejuhatav lause, kasutades oma kujutlusvõimet.\n\n## Pealkiri:\n\nTänak üldvõiduta jäämisest: keskendusin rohkem rallide võitmisele\n\n## Põhitekst:\n\n\"Võib-olla ei olnud meie lähenemine üldarvestuse mõttes õige,\" sõnas eestlane väljaandele Autosport. \"Hooaega alustades oli meil esimene võit puudu ja ma keskendusin rohkem rallide võitmisele kui punktide teenimisele.\"\n\nKoos kaardilugeja Martin Järveojaga kaks rallivõitu teeninud Tänak kogus tänavusel hooajal 191 punkti. Ettepoole jäid viienda MM-tiitli järjest võitnud Sebastien Ogier (232 punkti) ja belglane Thierry Neuville (208).\n\n\"Hooaja lõpus avaldasime Sebile survet, kuid kokkuvõttes ei olnud me meistritiitli võitluseks valmis,\" jätkas Tänak. \"Montes [järgmise hooaja avaetapil] on meie häälestatus ja eesmärgid erinevad, peame lähenema teistmoodi.\"\n\nKui eestlaselt küsiti, mis on ta konkreetsed eesmärgid, vastas Saaremaa mees: \"See pole saladus, et tahame võidelda meistritiitli nimel. See on meie isiklik eesmärk.\"\n\n\"Sel aastal olime lähedal, nii et ma ei näe põhjust, miks seda tulevikus muuta,\" lausus M-Spordist lahkuv piloot. \"Jah, me vahetame võistkonda, aga Toyota on meie meelest kõigeks võimeline.\"\n\nVeel kord avaldas Tänak kiitust oma nüüdseks juba endisele tiimile. \"See oli mulle hea kool. Ma sain palju õppetunde ja uues võistkonnas saavad asjad olema teistmoodi, kõik on uus.\"\n\n\"Hea on olla võidumeeskonnas ja suurepärane on näha, kuidas erameeskond suudab võita tootjate arvestuse. Oli suurepärane hooaeg, kõik M-Spordi kutid pingutasid kõvasti. Nad on tore perekond ja jään neid igatsema.\"\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Autoralli MM-sarjas tänavuse hooaja kokkuvõttes kolmanda koha teeninud Ott Tänak tunnistas, et keskendus üldarvestuse asemel võib-olla liiga palju etapivõitude saavutamisele.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe uudis läbi ning loo sellele fantaasiarikas ja pikk lause, mis võiks uudist tutvustada.\n\n## Pealkiri:\n\nGoogle ostis Taanis maatüki rajatava Apple'i keskuse kõrvale\n\n## Põhitekst:\n\nApple teatas käesoleva aasta juulis, et neil on kavas rajada Åbenrå valda andmekeskus, mis läheb maksma umbes 950 miljonit dollarit ja mis loodetakse avada 2019. aastal. Kui Google samuti sinna oma keskuse rajab, oleks tegu maailma ühe suurema infotehnoloogia piirkonnaga, vahendas Reuters.\n\n\"See on suurepärane uudis,\" nentis Taani energeetikaminister Lars Christian Lilleholt. \"See näitab, et Google'il on Taanis plaane, ja ma arvan, et põhjuseks on see, et meil on ettevõtete jaoks Euroopa ühed madalamad energiahinnad, oleme rohelise energia tootmisel esirinnas ning pakume kindlat energiaga varustamist.\"\n\nLisaks 131 hektari suurusele uuele maatükile, omab Google 73 hektari suurust maatükki ka 80 kilomeetrit põhjas asuvas Fredericias.\n\nGoogle kinnitas, et konkreetseid plaane neil selle kinnisvaraga ei ole, vaid ostude põhjuseks oligi tagada võimalus vajaduse korral Euroopas keskusi rajada.\n\nJaanuaris teatas ka Facebook, et rajab Taani keskossa Odensesse oma keskuse. Tegemist on kolmanda väljaspool USA-d asuva Facebooki keskusega.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Google'i omanikfirma Alphabet Inc teatas, et ostis Taani lõunaosas asuva krundi, mille kõrvale on peagi kerkimas ka Apple'i andmekeskus. Alphabet Inc on ostu põhjendanud vajadusega kindlustada, et neil oleks samuti olemas võimalus sinna andmekeskus ehitada.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe artikli pealkirja ja sisu. Kasuta oma loomingulisi võimeid, et koostada detailne ja põhjalik ühelauseline sissejuhatus sellele uudisele.\n\n## Pealkiri:\n\nKaivo Kopli: Merkeli hämmastav põrumine – või kas ikka on nii?\n\n## Põhitekst:\n\nSaksa riigitelevisioonis – või kui soovite, siis avaõiguslikus telekanalis – on päris populaarne hommikusaade „Morgenmagazin“. Täna hommikul tehti see pool tundi pikemaks, et jõutaks kohale kutsuda, kergelt meikida ja siis intervjueerida kõiki asjaosalisi poliitikuid. Neid, kes ei suutnud – või ei tahtnudki – leppida kokku uues koalitsioonis.\n\nIlmselt on siiski liialdus öelda, et kogu Saksamaa (või nagu mõni kommentaator siin kärmelt oletas, et kogu Euroopa) ärkas uue nädala esimesel päeval šokis. Kuid küllap tõesti tabas paljusid hommikukohvi juures üllatus ja pettumus, et kaks kuud peale valimisi olid ligi neli nädalat kestnud valitsusliidu läbirääkimised kokku kukkunud.\n\nLiberaalsete vabade demokraatide (FDP) juht Christian Lindner teatas pühapäeva üsna viimastel minutitel, et „valesti valitseda“ nemad ei taha ning seega Jamaika-koalitsiooni (asjaosaliste parteide sümbolvärvide ja tolle Kariibi saareriigikese lipu järgi) ei tule. Muide, (kuulu)juttude järgi ei tahtnudki FDP algusest peale koalitsiooni minna ja tõepoolest – jäi mulje, et Lindner tuli südaööl kaamerate ette justkui tekstiga, mis tal ammu valmis ja mille esitamist ta harjutanudki oli.\n\nBrexit, Trump ja kõik muud jamad ning nüüd siis see ka veel – aastaid lausa maailma mõjuvõimsaimaks naiseks tituleeritud kantsler Angela Merkel ei saanud hakkama! Majanduslikult stabiilne ja edukas Saksamaa, Euroopa süda, euroliidu mootor, on vaat et kokku jooksnud…\n\nKuid kas see oli ettearvamatu? Mitte päriselt. Valimistelt nõrgenenult, kuid siiski võitjana väljunud Merkelile langes enneolematu ülesanne: kui senised koalitsioonipartnerid, üle aegade kehvima tulemuse saanud sotsiaaldemokraadid (SPD) teatasid kindlast opositsiooni jäämisest, ei jäänud Merkelil muud üle, kui üritada koalitsiooni FDP ja rohelistega – need aga on lepitamatu paar, nagu nüüd paistab. Pluss veel tema Baieri sõsarpartei (CSU), millega oli ja on nägelemist eelkõige pagulaste küsimuses.\n\nKuigi oli algusest peale selge, et tegemist olnuks abieluga mitte armastusest, vaid pigem nagu (häda)vajadusest, ei saanud sellestki asja, hoolimata Merkeli tosina aasta pikkusest kogemusest koalitsioonivalitsuste eesotsas.\n\nMis saab edasi? Septembrikuiste valimiste järel kirjutasin ma artikli ühte Eesti ajalehte, mille pealkirjaks panin midagi sellist, nagu „kas eksootiline kokteil või lõpuks ikkagi tavaline Saksa õlu“. Pidades siis esimese all silmas Jamaika-koalitsiooni ja teisena senise suure koalitsiooni ehk Merkeli kristlike demokraatide (ja CSU) ning sotsiaaldemokraatide jätkamist.\n\nViimast ei välistaks ma endiselt täielikult, kuigi hetkeseisuga on sotsid jäänud kindlaks, et nemad selle Merkeli valitsusvankri rattaks ei hakka, nagu ütles ka kohe pärast valimisi nende kantslerikandidaat Martin Schulz.\n\nAga ma kirjutasin septembri lõpupoole ka nii: „SPD opositsioonis oleks küll loogiline, arvestades, et senine vähemusena valitsuses olek neile säärase valimistulemuse tõi. Kuid vähemasti mõttemänguna oleks huvitav, et sotsid lõpuks ikkagi valitsusse lähevad, küll ilma Schulzita, nii et oma sõnu ta ei sööks. Pealegi, nagu kirjutas Frankfurter Allgemeine Zeitung – kui SPD-le tuleb kaotus kasuks, nad võtavad end kokku, siis Merkel ei sa üldse aru, et midagi valesti oleks või läks.\n\nMuidugi veelgi puhtalt hüpoteetilisem oleks variant, et ka valitsus tuleks ilma Merkelita.\n\nMõnevõrra vähem hüpoteetilise võimaluse käis aga välja näiteks üks Frankfurter Allgemeine kommentaator, kelle meelest kolmeparteiline (või nelja, kuidas võtta) koalitsioon jõuab oma hõõrdumistes paari aastaga käärimisest kärisemiseni ning sotsid on jõudnud arusaamisele, et ega opositsioonis sitsimine ka parem ei ole. Ning tuleb uus suur koalitsioon. Või uued valimised. Ilmselt siis juba ilma Merkelita.“\n\nJa nüüd, kõigest paar kuud hiljem, polegi see variant enam puhtalt hüpoteetiline. Selles mainitud hommikuses telesaates kõlaski ka küsimus, kas Merkel on ikka õige tegelane koalitsiooni looma, milles ta ju end kehtestama suutmata või siis liiga enesekindlalt käitudes põrus.\n\nMerkeli enda sõnul juhib ta Saksamaa läbi eelolevate raskete nädalate. Ta ütles seda umbes tund aega pärast FDP Lindneri teadet koalitsioonikõnelustelt lahkumisest. Telepildis otse Merkeli taga seisis Ursula von der Leyen – praegune kaitseminister, kelles on ammu nähtud või tahetud näha Merkeli järglast. Võimalik, et see jõuab nüüd kätte varem kui nelja aasta pärast, sest tulgu mis tuleb, aga „Merkel on üsna selgelt oma poliitilise seniidi läbinud“, nagu ma septembris oletasin.\n\nAga mis siis tuleb? Teoreetiliselt on laias laastus kolm võimalust. Esiteks (aga mitte just esmajärjekorras) ikkagi senine suur koalitsioon. Teiseks vähemusvalitsus, mida vähemasti seni pole Merkel soovinud ja mis tähendaks iga olulisema parlamendi heakskiitu vajava küsimuse korral mingilt osalt opositsioonist toetuse saamist. Sel juhul võiks (kergemat sorti) mürki võtta, et see ei peaks selle parlamendikoosseisu mandaati ehk nelja aastat vastu.\n\nNing kolmandana ikkagi uued valimised. Kahju muidugi neist kuskilt Tüüringi tagant metsast Berliini Reichstagi (Entschuldigung, Bundestagi ikka, kuigi parlamendihoonet siiski Reichi järgi nimetatakse) pääsenud saadikutest, kes nüüd võibolla uute valimistega oma vastse pesitsuspaiga pealinnas kaotada võivad.\n\nUued valimised aga ei tule paljalt ühe näpuliigutuse peale. Põhiseaduse järgi peaks presidendi esitatud kantslerikandidaat parlamendis mitu korda läbi põruma, et saaks uued valimised korraldada.\n\nPärast siinset „Terevisiooni“ (ehk Moma´t, nagu seda lühendatult nimetatakse ja mis mingil kummalisel kombel tuleb korraga kahel avalikõiguslikul telekanalil) on teise kanali ehk ZDF-i eetris magasini tüüpi üldhuvisaade „Volle Kanne“. Muu hulgas on seal tavaliselt kohal mõni meelelahutustegelane, näitleja, laulja, kes iganes. Poliitikast üldjuhul muidugi ei räägita, kuid seekord sadas saatejuht kellelegi muusikule just Jamaika-koalitsiooni crash´iga peale (too vastas suhteliselt kobamisi) ning ka järgmised saatelõigud tulid sel samal teemal.\n\nTubli reageering saate tegijate poolt ühest küljest, teisalt aga küllap näitab see ka seda, et valitsuskõneluste – Sondierung, nagu seda siin nimetatakse – kokkuvarisemine on sakslaste jaoks siiski parajalt šokeeriv teema. Ja huvitav.\n\nTõsi küll, mõni tund hiljem poemüüja seda muidugi minuga teemaks ei võtnud. Aga ta on ka türklane. •\n\nERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil [email protected]. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Saksamaa valitsuskõneluste põrumise järel on võimalikud kolm peamist võimalust, kirjutab ajakirjanik Kaivo Kopli Berliinist.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Süvene uudise pealkirja ja sisu ning kirjuta sellele loole sisukas ja informatiivne sissejuhatus, mille pikkus on üks lause.\n\n## Pealkiri:\n\nUus-Meremaa peaminister kahetseb Trumpist naljaloo rääkimist\n\n## Põhitekst:\n\nOktoobris peaministriks saanud Ardern kohtus Trumpiga Vietnamis novembri alguses toimunud Aasia ja Vaikse Ookeani Majanduskoostöö (APEC) tippkohtumisel. Pühapäeval rääkis kohalik koomik ajakirjanikele, et Arderni sõnul oli Trump ta Kanada riigipea Justin Trudeau abikaasaga segi ajanud, vahendas BBC.\n\nKa Arderni sõber Tom Sainsbury rääkis kohalikule raadiojaamale, et ei ole kindel, kas ta peaks seda ütlema, aga peaministri sõnul oli Trump tükk aega teda Trudeau naiseks pidanud.\n\nIntervjuu leidis Uus-Meremaa meedias ohtralt kajastust ja pealkirjadesse jõudis väide, et Trump ei teadnud, kes Ardern on.\n\nArdern ise eitas juhtunut. Ta ütles Uus-Meremaa televisioonile, et tegu oli kellegi teise tähelepanekuga, aga kui tema Trumpiga suhtles, ei jäänud talle muljet, nagu oleks USA president teda kellekski teiseks pidanud. \"Seda märkas keegi teine,\" kinnitas ta.\n\nArdern ei täpsustanud, kelle tähelepanekuga oli tegu, kuid ta tunnistas, et jagas juhtunut hiljem mitmete sõpradega.\n\n\"Ma ütlesin, et küsimus, kes ma olen, tekitas mõningast segadust,\" lausus Uus-Meremaa peaminister ja lisas, et mõistab nüüd, kuidas seda sai vääralt tõlgendada ja kuidas lugu suust suhu ringeldes pöördeid võttis.\n\n\"See oli lihtsalt naljakas lugu, midagi, millega ma ei taha diplomaatilist intsidenti põhjustada,\" lausus Ardern. \"Arvan, et ma poleks kunagi pidanud seda lugu edasi rääkima\".\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Uus-Meremaa peaminister Jacinda Ardern kahetseb enda sõnul, et rääkis sõpradele edasi naljaka loo oma hiljutisest kohtumisest USA presidendi Donald Trumpiga.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Tutvu artikli sisuga ja loo sellele pika lausega sissejuhatus, mis köidab lugeja tähelepanu.\n\n## Pealkiri:\n\nNõmme aktivistid võitlevad Pääsküla gümnaasiumi sulgemise vastu\n\n## Põhitekst:\n\nLinnavolikogu esimehe Mihhail Kõlvarti allkirjaga on valminud otsuse eelnõu, millega Pääsküla Gümnaasium muudetaks 2020. aastast alates põhikooliks ja hakkaks kandma nime Tallinna Pääsküla Kool.\n\nOtsust hakkab sel nädalal arutama Tallinna hariduskomisjon, kes esitab otsuse eelnõu seejärel volikogule.\n\nNõmme elanike aktiivile tuli otsus aga ootamatult ning nad on alustanud võitlust gümnaasiumi sulgemisotsuse vastu, paludes aeg maha võtta, et saada vähemalt infot linna tulevikuplaanide kohta Nõmme linnaosa gümnaasiumihariduses.\n\nPöördujad leiavad, et 40 000 nõmmeka kohta on üks järelejääv gümnaasium - Nõmme Gümnaasium - vähe.\n\n\"Nõmme elanikud tunnevad muret, et Pääsküla Gümnaasiumi gümnaasiumiastme sulgemine Nõmmel, mis nii elanike arvult kui suuruselt on võrreldav Pärnu linnaga, halvendab oluliselt gümnaasiumihariduse kättesaadavust kodukohas, suurendab Nõmme ja Tallinna linnaosade vahelist õpilaste pendelrännet ja lisab gümnaasiumiõpilastele täiendavat ajakulu, mis muidu kuluks õppimisele ning huvitegevustele,\" seisab Nõmme seltside koostöökotta kuuluvate seltside ja organisatsioonide ühispöördumises, mis on esitatud Ülle Miti allkirjaga.\n\n\"Võimalik, et kõigile neile küsimustele on olemas põhjalikud vastused, kuid Nõmme elanikega, keda gümnaasiumiastme sulgemine otseselt puudutab, ei ole seda arutatud. /---/ Riski maandamise eest on vastutav Tallinna haridusamet, kes peab korraldama pidevat ja avatud infovahetust avalike ürituste raames, vajaduste ja plaanide tutvustamist ning selgitamist, korrektiivina veelkord täiendavate ürituste korraldamist ning erandite tegemist. Võib julgelt väita, et senine teavitustöö on olnud puudulik,\" heidavad pöördujad linnale ette.\n\nSeetõttu teeb Nõmme seltside koostöökoda ettepaneku peatada ettevalmistatud eelnõu menetlemine ja alustada dialoogi Nõmme kogukonnaga, selgitades plaane, nende vajadusi ja alles pärast kogukonna kaasamist ning dialoogi teha otsus, mis arvestab Nõmme huvidega.\n\n\"Selliseid otsuseid ei saa teha üle 40 000 elaniku peade,\" seisab pöördumises.\n\nNõmme aktivist, pöördumise autor Tiit Kruusalu leiab, et gümnaasiumiharidus peaks olema ikka oma linnaosas kättesaadav.\n\n\"Teisest küljest, infot on praegusel hetkel liiga vähe, dialoogi kogukonnaga peetud ei ole, võib-olla on lahendused olemas, aga me lihtsalt ei tea seda,\" möönab Kruusalu ERR-ile. \"Pöördumise eesmärk pole vastandumine, vaid aeg maha võtta, et Nõmme elanikud saaksid linnaga dialoogi pidada.\"\n\nKool vastu ei võitle\n\nPääsküla Gümnaasiumi direktrissile Leena Saagile tuli Nõmme seltside avaldus üllatusena - tema on viimased 17 aastat kuulnud sulgemisjutte pidevalt, pigem oli küsimus ajas, millal see ära tehakse.\n\nPääsküla Gümnaasiumi probleemiks on kehvad tulemused riigieksamitel, kool on olnud aastakümneid üks madalamate eksamitulemustega koole Eestis. samuti on koolimaja amortiseerunud, linn pole sellesse investeeringuid teinud. Seetõttu ei ole olnud ka erilist tungi selle kooli gümnaasiumiastmesse.\n\nLeena Saag kiidab oma kooli õpetajaid väga.\n\n\"Kui õpetajal on valitud lapsed – kodus toetatud, motiveeritud, andekad, on üks asi. Aga mõelge, kui te saate vähem motiveeritud lapsed, kes on ka kodu toetuseta, aga kui nad suudavad minna tööle ja luua pered ja õppida ameti. Ma ütlen, need on ühed väga tublid õpetajad meil!\" viitab direktriss sellele, et kesklinnakoolid tõmbavad õpilaste koorekihi endale.\n\n\"Jätkata praegu ühe klassiga, kus polnud sageli 32-34 õpilastki nagu ideaalis, ei ole õige. See 30 õpilast leiaks koha ka teistes koolides,\" usub Saag.\n\nJust sellele viitab ka volikogu eelnõu: praegu õpib gümnaasiumiastmes vaid 87 õpilast ehk klassid on alakomplekteeritud.\n\n\"Sellise õpilaste arvuga gümnaasiumi pidamine ei ole mõistlik. /---/ Tallinna Pääsküla Gümnaasiumi varasemate aastate õpilaste arvu langus oli otseselt seotud kooli väga halva õpikeskkonnaga, mis ei vastanud juba pikka aega tänapäevastele töö- ja õpikeskkonna nõuetele,\" seisab otsuse seletuskirjas.\n\nMöödunud aastal ei olnud Pääsküla koolis 12. klassi, sest ühel aastal keelas linn juba 10. klassi avada. Järgmisel aastal jälle lubas. Nii lastaksegi praegu gümnaasiumis õppivatel noortel oma koolitee Pääsküla koolis lõpuni käia, ent järgmisest sügisest enam gümnaasiumisse vastuvõttu ei toimu.\n\nPõhikool saab aga uue maja, kus hakkab õppima 27 klassikomplekti ehk 650 õpilast kolmes paralleelklassis. Gümnaasiumihoone kolmest korpusest on kaks lammutatud ja nende asemele ehitatakse uued hooned, kuhu tulevad muuhulgas võimla, jõusaal, maadlussaal, aeroobikasaal, tööõpetusklass jpm.\n\nSaagi unistus on, et ainus linnaossa alles jääv gümnaasium, Nõmme Gümnaasium muudetaks puhtalt gümnaasiumiks, mis tähendaks, et õpilaskohti oleks rohkem ja see võimaldaks Nõmme põhikoolide õpilased kodukandis vastu võtta.\n\n\"See oleks minu soov – siis saaksime põhikoolidena pakkuda eri suundi gümnaasiumile,\" ütleb Saag.\n\nSellist plaani linnal siiski ei ole, kinnitab haridusameti juhataja Andres Pajula.\n\nHaridusamet: edasi saab õppida üle linna\n\nHaridusamet selles traagikat ei näe, et Nõmme linnaossa vaid üks gümnaasium alles jääb.\n\n\"Juba praegu liiguvad õpilased pärast põhikooli lõpetamist suurematesse gümnaasiumitesse Kesklinnas, Mustamäel ja mujal ning seda mitte ainult Nõmme ja Pääsküla piirkonnast, vaid liikumisi on igal pool üle linna. See, kus õpilane soovib pärast põhikooli lõpetamist oma õpinguid jätkata, on tema vaba valik ning fakt, et Pääsküla gümnaasiumi gümnaasiumiosas õpib alla 90 õpilase, räägib ise enda eest,\" ütleb haridusameti juhataja Andres Pajula. \"Gümnaasiumikohti on Tallinnas piisavalt kõigile linna õpilastele ning olemasolevatele koolidele lisanduvad lähiaastatel veel riigigümnaasiumid.\"\n\nSeda, et õpilaste suunamine Nõmmelt teistesse linnaosadesse võiks kasvatada Tallinna ummikuid veelgi, Pajula ei nõustu.\n\n\"Gümnaasiumiõpilased liiguvad reeglina pigem ühistranspordiga (sh Kesklinna ja tagasi saab mugavalt rongiga), mistõttu ohtu täiendavate ummikute tekkimiseks ei ole,\" leiab haridusameti juht.\n\nHüppelist põhikooliõpilaste arvu kasvu Nõmme piirkonnas haridusameti prognoos ei näita, kuid Pääsküla Gümnaasiumi ümberkorraldamine peaks leevendama mitme kooli ruumikitsikust, kes praegu mitmes vahetuses töötavad, nagu Rahumäe põhikool, Nõmme põhikool, Nõmme gümnaasium ja Kivimäe põhikool.\n\n\"Renoveeritav Pääsküla kool pakub tänapäevaseid õpivõimalusi, mis võimaldab Nõmme piirkonna koolidel edaspidi korraldada õppetööd ühes vahetuses,\" selgitab Pajula.\n\nKa kooli personal, õpilased ja nende vanemad on sulgemisotsusega linna kinnitusel päri.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Novembris jõuab Tallinna volikokku eelnõu Pääsküla gümnaasiumi muutmisest põhikooliks. Nõmme kogukond on pöördunud linna poole palvega see otsus peatada ja nendega läbi rääkida. Pääsküla koolipere ise otsuse vastu ei võitle ja on sulgemisega päri.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe hoolikalt uudise pealkiri ja sisu ning kirjuta artiklile pikk sissejuhatav lause, kasutades oma kujutlusvõimet.\n\n## Pealkiri:\n\nEesti curlingunaiskond sai EM-il neljanda võidu\n\n## Põhitekst:\n\nEesti naiskond alistas täna kindlalt Hispaania võistkonna punktidega 8:2 jätmata vastasele võimalust. Pärast viiendat vooru ehk poolajaks oli Eesti naiskonna edu juba 6:1 ja mäng lõpetati kaheksanda vooru järgselt.\n\nHetkel on Eesti naiskonnal kirjas neli võitu ja mitte ühtegi kaotust ning B-alagrupi liidri positsiooni jagatakse Norra ja Läti naiskondadega. Täna õhtul kohtub Eesti naiskond Lätiga, seega saab pärast mängu puhaste paberitega jätkata vaid üks kahest võistkonnast.\n\nKohamängudeks on Eestil vaja kindlustada vähemalt 4. koht 10 võistkonna konkurentsis, kaks parimat pääsevad järgmiseks aastaks A-divisioni mängima. Eesti naiskonna peamiseks eesmärgiks on säilitada koht B-divisionis, et kindlustada Eestile koht järgmise aasta EM-il, mis toimub Tallinnas.\n\nEesti curlingunaiskonda kuuluvad kapten Marie Turmann, Heili Grossmann, Erika Tuvike, Victoria-Laura Lõhmus ja Kerli Laidsalu. Eesti naiskond on maailma edetabelis 18. kohal. B-grupis on Eestist kõrgem positsioon ainult kolme riigi naiskonnal.\n\nEuroopa meistrivõistlustel osaleb kokku 46 võistkonda, neist 26 meeste ja 20 naiste arvestuses. Uued Euroopa meistrid curlingus selguvad 25. novembril. B-divisioni kaks parimat võistkonda tagavad endale pääsu 2018. aastal Euroopa meistrivõistluste A-divisioni.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Šveitsis toimuvatel Euroopa curlingu meistrivõistlustel jätkab Eesti naiskond võidukalt ühegi kaotuseta, tänases esimeses mängus alistati Hispaania tulemusega 8:2.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Tutvu uudise pealkirja ja põhisisuga. Kasuta neid fakte, et luua pikk ja sisutihe lause, mis toimib loo sissejuhatusena.\n\n## Pealkiri:\n\nReval-Sport/Padise alistas mulluste finalistide duellis Reval-Sport/Mella\n\n## Põhitekst:\n\nKahe Reval-Sport naiskonna duellis saavutas algedu Mella, kes läks kuue minutiga juhtima 5:1. Kaotusseisus 2:6 tegi tiitlikaitsja aga 3:0 vahespurdi ning viigistas 20. minutiks seisu 8:8-le. Külalised pääsesid taas ette 10:8, kuid avapoolaja lõpp kuulus võõrustajatele, kelle kaheväravalises eduseisus mindi ka puhkama. Teisel poolajal läks Reval-Sport/Padise ette 18:13 ning võttis lõpuks 28:22 võidu.\n\nReval-Sport/Padise resultatiivseimad mängijad olid Maarja Põldver 8, Marie Urvik ja Nadezda Denisenko 5 ning Kim Ly Hoang 4 tabamusega. Reval-Sport/Mella suurimateks skooritegijateks osutusid Kristina Zgurskaja 7, Jekaterina Tšerneštšuk 5 ja Natalia Gorozhanina 3 väravaga.\n\nMulluse pronksiduelli kordusetenduses võttis revanši Tapa, alistades võõrsil AMV House/Põlva kahe väravaga. Kohtumise esimest kolmveerandtundi dikteerisid võõrustajad, kes võitsid poolaja nelja tabamusega. Kümmekond minutit enne lõppu tõrjus Gerda Staal Tapa puurisuul 21:21 viigiseisul kaks seitsmemeetri viset ning 3:1 spurdiga võttis Lääne-Virumaa naiskond 24:22 võidu.\n\nMarjette Maie Müntser tõi Tapale 12 väravat, millele Mia-Marii Tedrekull ja Keili Kadak lisasid 4 tabamust. Põlva vankrit vedasid Teele Utsal 6 ning Helena Anijalg ja Janeli Patrail 5 väravaga.\n\nTabeliseis: Reval-Sport/Mella 4 (3-st mängust), Reval-Sport/Padise 2 (1), SK Tapa 2 (2), AMV House/Põlva SK 0 (1), HC Tallinn 0 (1) punkti.\n\nMeistrivõistlused jätkuvad 29. novembril, kui Reval-Sport/Mella võõrustab Kristiine Spordis algusega kell 17.45 AMV House/Põlva SK naiskonda.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Eesti naiste käsipallimeistrivõistlustel sai tiitlikaitsja Reval-Sport/Padise mulluste finalistide duellis kodus 28:22 (14:12) jagu Reval-Sport/Mellast ning SK Tapa oli võõrsil 24:22 (9:13) üle AMV House/Põlva SK-st.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe uudis läbi ning loo sellele fantaasiarikas ja pikk lause, mis võiks uudist tutvustada.\n\n## Pealkiri:\n\nSõõrumaale ja Mõisale läksid valimised maksma üle 380 000 euro\n\n## Põhitekst:\n\nSõõrumaa annetas erakondade rahastamise järelevalve komisjonile (ERJK) esitatud aruande järgi valimisliidule 310 503 ning Jüri Mõis 70 000 eurot. Kokku läks aruande järgi kampaania maksma 564 680 eurot, millest suurem osa läks valimisreklaamile - kokku 366 423 eurot.\n\nSuhtekorraldusele läks 54 972, avalikele üritustele 47 437, publikatsioonidele 3264 eurot. Muude kulutustena deklareerib valimisliit 92 584 eurot.\n\nVõlgu on Savisaare ja Tegusa Tallinna Liidul ligi 190 000 eurot.\n\nValimisliidust pääses Tallinna volikokku ainsana isikumandaadiga Edgar Savisaar. Narvas ei saanud nimekiri ühtegi kohta, Maardus ja Sillamäel oli tulemus parem.\n\nErakond kajastab valimiskampaania aruandes vaid erakonna nimekirjas kandideerinud isikute kulud ja nende tasumiseks kasutatud vahendite päritolu. Erakonnad peavad komisjonile oma laekumised deklareerima regulaarselt igas kvartalis.\n\nValimiskampaania lubatud rahastamise allikaks on füüsiliste isikute annetused, üksikkandidaadi puhul ka tema isiklik vara, selgitab ERJK oma veebilehel avaldatud juhendis. \"Aruandes kajastatakse kõik kulud arvete kaupa\nning arved omakorda tasutud ja tasumata lõikes. Kulude tasumiseks kasutatud vahendite osas märgitakse annetuse puhul annetaja nimi.\"\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Savisaare valimisliit ja Tegus Tallinn deklareeris kohalike valimiste kampaania maksumuseks 564 680 eurot, peamised toetajad olid Urmas Sõõrumaa ja Jüri Mõis.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe uudis läbi ning loo sellele fantaasiarikas ja pikk lause, mis võiks uudist tutvustada.\n\n## Pealkiri:\n\nKaspar Viilupi PÖFFi-minutid: lollidest tibidest Puustusmaa kelmideni\n\n## Põhitekst:\n\nVaadetes nii Andres Puustusmaa uut linalugu \"Rohelised kassid\" kui ka tema varasemat filmograafiat (\"Punane elavhõbe\", \"Rotilõks\"), siis tundub, nagu polekski Eesti veel üheksakümnendatest välja pääsenud. Sööklad ja kullapoed, pimedad kõrvaltänavad ja kiilakad Vene maffiosnikud - need on vaid mõned näited, mis kuuluvad Puustusmaa Eesti argireaalsusesse. Peaaegu nagu Kaur Kenderi looming, kui ainult narkootikumid juurde panna.\n\n\"Rohelised kassid\" saabki alguse just sellelt pinnalt. Kaks elupõlist kelmi, keda mängivad Tõnu Kark ja Sergey Makovetskiy, pääsevad pärast 20 aastast vangistust välja ning üritavad vaikselt jalgu alla saada. Ühest küljest käivad sellega kaasas kõiksugu sahkerdused, teiselt poolt näeb aga oskamatust kohaneda muutunud maailmaga. Elu on kaks aastakümmet edasi kihutanud, nemad üritavad aga veel toonaste reeglite järgi mängida ega taha muutustega leppida.\n\nKriminaalsuse kõrval on uus Puustusmaa film tegelikult ootamatult südamlik ja helge, draama asemel isegi pigem komöödia. Sealt tekib aga ka konflikt - mida vaatajale täpselt pakkuda taheti? Seal näeb sellist pikaajalise vangi rasket elu vabaduses (mida on lummavalt näidanud \"Shawshanki lunastus\") kõrvuti rassistliku reaalsuse ja vanaks jäänud kelmide toterdamisega, mille seob kokku tühi kondamine ja segane sündmustik. Ükski neist lähtepunktidest ei jõua kuigi kaugele, stsenaarium seikleb ühele ja teisele poole, ning ei leiagi lõpuks õiget kohta.\n\nKui paigutaks \"Rohelised kassid\" päriselt 2017. aastasse, asendaks mõne kiilaka venelase hipsteriga ning laseks kahel suurepärasel peategelasel särada, siis saaks toreda ajastukroonika post-soviet Eestist. Hetkel paigutub film kõrvuti \"Kelgukoerte\" ja \"Ohtliku lennuga\", ei muud.\n\nMaailmaesilinastus toimub 20. novembril kell 18:30 Kosmos IMAX kinos.\n\nPöörates aga kaardid täiesti teistpidi, siis tasuks uurida hoopis Justfilmil linastuvat Šveitsi lavastaja Lisa Brühlmanni filmi \"Hädas iseendaga\" (kusjuures, ingliskeelne pealkiri \"Blue My Mind\" on palju kavalam ja mitmetähenduslikum).\n\nEsmapilgul justkui Harmony Korine'i filmide \"Kids\" ja \"Springs Breakers\" väikevend, mis asetab samad teemad Euroopa konteksti. Noorte tähelepanuvajadus, üleskasvamisraskused, mis toovad mängu seksi, narkootikumid, alkoholi. Teismelised, kellel ei ole sooja ega külma kellegi arvamusest, tähtis on kõike proovida ja katsetada.\n\nKui Korine viis realismi ülima äärmuseni, siis Brühlmann teeb põhimõtteliselt sama, aga astub külma kõhuga sammu kaugemale - ulmesse. Ühe tüdruku üleskasvamise lugu võtab ootamatu pöörde, kui menstruatsiooni asemel hakkavad tema kehas toimuma ka mitmed teised muutused. Ta varbad kasvavad kokku ning jalad hakkavad mustaks tõmbuma. Mis toimub?\n\nHea stiilitunnetusega ning eriti realistlike tegelastega - avage sotsiaalmeedia ning teile vaatavad vastu samasugused tüdrukud, nagu näeme \"Hädas iseendaga\" eesotsas - karm linateos, mis lõppeb kui üks lüüriline poeem, andes valusale elupõletamisele mõnusalt kummalise pitseri. Tegelikult midagi muidugi hästi ei lähe, pole mingit tilu-lilu õnnelikku lõppu. Lapsed jäävad troppideks edasi ja kõik on ühtlaselt s*tasti. Ajee.\n\nLinastub 20. novembril kell 16.15, 24. novembril kell 18.30 ja 26. novembril kell 15.45.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Kuigi PÖFF pakub täna palju muudki, siis põhiline fookus kaldub kindlasti Andres Puustusmaa uue filmi \"Rohelised kassid\" maailmaesilinastusele.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Pärast artikli pealkirja ja põhiteksti lugemist kasuta oma loovust, et koostada sisutihe ja pikk sissejuhatav lause.\n\n## Pealkiri:\n\nIllustraator nimetab John Lewise kaubamaja jõulureklaami plagiaadiks\n\n## Põhitekst:\n\nRiddell postitas sotsiaalmeediasse video John Lewise jõulureklaami kaadritest, mille vahele on pandud katkendid tema illustreeritud lasteraamatust \"Mr Underbed\", vahendas Independent.\n\nMõlemad teosed räägivad sinisest koletisest, kes elab lapse voodi all. \"Idee voodi all elavast koletisest pole midagi uut, kuid reklaami tegelaskuju on minu loodud koletisega sarnane - suur, sinine ja sõbralik koletis, kes norskab valjult,\" rääkis Riddell The Guardianile.\n\nJohn Lewis helps themselves to my picture book. https://t.co/mrVHmalTwh\n\n— chris riddell (@chrisriddell50) November 16, 2017\n\nIllustraator tunnistas, et oli ise rabatud oma loomingu sarnasusest kauaoodatud jõulureklaamiga, kuid seda märkasid ka paljud teised, kes Riddellile sellest sotsiaalmeedias märku andsid. \"Ma otsustasin seetõttu teha kahemõttelise Facebooki postituse teemal, et John Lewis on otsustanud promoda minu raamatut,\" selgitas Riddell.\n\n\"Mr Underbed\" on pildiraamat, mis avaldati 1986. aastal. 2009. aastal sai raamat kirjastaja palvel uued illustratsioonid.\n\nJohn Lewise esindaja kommenteeris, et lugu sinisest koletisest voodi all on universaalne muinasjutt, mida on läbi aastate räägitud. \"Meie jõululugu Joe ja koletis Mozi vahel räägib sõprusest ja lõbust. Joe saab endale reklaamis kingituseks öölambi, mis aitab tal magama jääda. Meie loo põhiidee on Chris Riddelli raamatust täiesti erinev,\" selgitas kaubamaja kõneisik.\n\nJohn Lewise jõulureklaamid on igal aastal fännide poolt väga oodatud. Tänavune reklaam räägib loo seitsmeaastasest poisist nimega Joe, kes ärkab üles norskamise ja kolina peale. Ta avastab, et tema voodi all peidab end suur ja karvane koll Moz, keda poiss algul kardab, kuid õige pea saavad nad sõpradeks.\n\nTaustamuusika autoriks on ansambel Elbow, kes teeb oma versiooni The Beatlesi loost \"Golden Slumbers\". Lugu jõuab ka nende albumile \"Best Of\", mis avaldatakse 24. novembril.\n\nLisaks reklaamile on John Lewise kaubamajja jõudnud müügile ka viieosaline koll Mozi teemaline sari, kuhu hulka kuuluvad näiteks lasteraamat, pidžaama ja sussid.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Lasteraamatute illustraator Chris Riddell süüdistab John Lewise kaubamaja jõulureklaami loomevarguses.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Tutvu uudise pealkirja ja põhisisuga. Kasuta neid fakte, et luua pikk ja sisutihe lause, mis toimib loo sissejuhatusena.\n\n## Pealkiri:\n\nPariisis saab näha Eesti disaini\n\n## Põhitekst:\n\nLigi poolteist kuud kestva ürituse eesmärgiks on Eesti ja Eesti kultuuri tutvustamine, tehes seda eelkõige läbi disainiga seotud temaatika.\n\nLoov kultuuri tuumaks on Eesti Disainerite Liidu poolt välja töötatud Eesti disaini ülevaatenäitus Size Doesn ́t Matter (Suurus ei loe), mis vastandab maa väiksust disainerite ning nende saavutuste rohkusele. La Cité kuraator Sandra Biaggi küsib vastu: mis loeb, kui suurus ei loe? ning annab seejärel ka vastuse: \"Kvaliteet ja praktilisus - väärtused, mis on omased põhjamaadele, kus eelistatakse ajatut disaini moeröögatustele, ratsionaalsust luksusele, tervemõistuslikkust ekstravagantsusele.\"\n\nDisaininäitust saadavad paralleelselt erinevad lisaprojektid. Näiteks loob arhitektuuribüroo Salto koostöös kunstnik Neeme Külmaga La Cité välisalale päevakajalise installatsiooni Heat Wave: sooja- ja valguselaine, mis saadab kail jalutajaid talvekaamoses. Antud projekt tõstab tähelepanu kliimaprobleemidele, olles seega igati kõnekas projekt Pariisi kliimakokkulepe ning COP21 taustal.\n\nTeisele, kuid mitte vähemolulisele moodsa maailma valupunktile - masstootmisele ning selle hävitavale mõjule planeedile juhib tähelepanu Reet Aus, kes esineb ettekandega, tutvustades jätkusuutliku disaini kontseptsiooni ning selle rakendamist moe- ja tekstiilitööstuses. Koos Reet Ausiga mõtisklevad jätkusuutlikkuse üle Prantsuse moedisainerid, kes oma loomingus taaskasutusest lähtuvad.\n\nÜrituselt ei puudu ka prantslaste poolne Eesti käsitlus. Fotograaf Raphaël Gianelli-Meriano on mitme aasta vältel jäädvustanud Eesti eluolu looduse rütmide taustal. Tema pilk Eestile on antud näitusel koondatud pealkirja alla Un Pritnemps en Estonie (Üks kevad Eestis). Lisaks esitlevad disainer Sophie Larger ning maastikukunstnik Stéphanie Buttier Eesti padrikust inspireeritud köitest ja nööridest teostatud suuremõõtmelist installatsiooni Vagabondes. Puuderägastiku installatsioon pakub sobiva koduse tausta sealsamas eksponeeritavale Iglusaunale, viidates looduse ja sauna lahutamatule osale eestlaste elus.\n\nEdward von Lõnguse digitaalne tänavakunstiprojekt kulgeb läbi Pariisi ning sel korral võtavad tema sajandivanused tegelased Miina ja Enn kohad sisse La Cité seinal vaatega La Seine ́ile. Veel toimub vildist moodulitest kujundite valmistamise töötuba lastele ning Loov kultuuri lõpetab Eesti animatsioonide õhtu, kus külastajatele näidatakse nii kullavaramusse kuuluvat loomingut kui ka EKA animatsioonitudengite kõige värskemaid töid.\n\nVarasemalt on Eesti kultuur Pariisis olnud nii laiahaardeliselt esindatud 2012. aastal “Estonie Tonique” festivali raames, mil üle linna erinevad Eestiga seotud üritused toimusid. Nüüd, 5 aastat hiljem ja Eesti 100 sünnipäeva lävel, on pariislastel taas võimalus Eesti kultuurist osa saada ja seda lausa pooleteise kuu vältel. Vous êtes tous les bienvenus: Loov is in the air!\n\nLoov Kultuuri korraldavad:\n\nLa Cité de la Mode et du Design, Eesti Kultuuriministeerium, Eesti Suursaatkond Pariisis, NID.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "8. detsembril avatakse La Cité de la Mode et du Design keskuses Eesti disaini suurnäitus Loov kultuur, mida saadab mitmekülgne lisaprogramm. Tegu on Eesti Vabariik 100 ja Eesti esimesele Euroopa Liidu Nõukogu eesistumisele pühendatud üritusega, tähistades seda suurejooneliselt Pariisis.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Tutvu uudise pealkirja ja põhisisuga. Kasuta neid fakte, et luua pikk ja sisutihe lause, mis toimib loo sissejuhatusena.\n\n## Pealkiri:\n\nValerenga tõusis kuuendaks, Kristiansund kümnendaks\n\n## Põhitekst:\n\nValerenga alistas Oddi 2:0, Jääger tegi kaasa terve kohtumise. Kristiansund võitis Sandefjordi 3:2, Baranov puudus vigastuse tõttu, kirjutab Soccernet.ee.\n\nTaijo Teniste mängis kõik 90 minutit, kui tema leivaisa Sogndal viigistas Stabaekiga 1:1. Sogndal paikneb endiselt eelviimasel, 15. positsioonil, mis tähistab otse väljalangemist. Üleminekumängudele viivale 14. kohale jäädakse aga alla vaid löödud väravate arvu tõttu. Viimases voorus võõrustab Sogndal Valerengat.\n\nJärgmiseks hooajaks on Tenistel leping Bergeni Branniga, kes on endale kindlustanud viienda koha.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Norra jalgpalli kõrgliiga eelviimases voorus tõusis Enar Jäägeri koduklubi Oslo Valerenga kuuendaks ja Nikita Baranovi tööandja Kristiansund kümnendaks. Kuuendat ja 12. kohta lahutab aga vaid kolm punkti.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe uudis läbi ja pane oma kujutlusvõime tööle, et välja mõelda üks korralik sissejuhatav lause sellele loole.\n\n## Pealkiri:\n\nTõniste viib aktsiisiküsimuse neljapäeval valitsuskabinetti\n\n## Põhitekst:\n\nSeederi sõnul jõuti kokkuleppele, et rahandusminister Toomas Tõniste (IRL) läheb neljapäeval valitsuskabinetti, kus on eraldi arutelu teemal alkoholiaktsiis, selle laekumine ja mõjud.\n\n\"Ootame, et koalitsioon jõuaks ühisele arusaamisele, et alkoholiaktsiisi laekumine ja selle mõjud ei ole ainult IRL-i probleem, vaid, et kogu koalitsioon vaatab sellele reaalsusele otsa ja suudab leida mingisugused ühesugused lahendused,\" rääkis Seeder.\n\nPeaminister Jüri Ratas ütles, et aktsiisimuudatusteks enam aega ei ole. \"Nendes küsimustes on võimalis muudatusi teha aastas kaks korda, nendeks võimalusteks hetkel aega ei ole. Isamaa ja Res Publica Liit on selle aasta jooksul rahandusministri portfelli hoidnud, neljal korral on eelarvet läbi arutatud ja seda teemat pole varasemalt lauale toodud,\" lausus Ratas.\n\nRahandusminister Tõniste ütles eelmisel nädalal ERR-ile, et kaalub võimalusi alkoholiaktsiisi tõusu ära jätmiseks.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Valitsus arutab aktsiisitõusu võimalikku tühistamist neljapäevasel kabinetiistungil, ütles IRL-i esimees Helir-Valdor Seeder ERR-ile pärast koalitsiooninõukogu koosolekut.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Tutvu uudise pealkirja ja põhisisuga. Kasuta neid fakte, et luua pikk ja sisutihe lause, mis toimib loo sissejuhatusena.\n\n## Pealkiri:\n\nProkuratuur süüdistab vendasid kahe mehe mõrvas\n\n## Põhitekst:\n\nLisaks süüdistab prokuratuur samas kriminaalasjas Eduardi kuriteo varjamises ning Siimu peksmises ja kuriteo varjamises.\n\nSüüdistatavad ning nende hilisemad ohvrid, kuritegeliku ilmaga seostatud Lauri Merimaa ja Sergei Permanov veetsid ühes seltskonnas aega kuni nad ühise alkoholi tarvitamise käigus tülli läksid.\n\nTekkinud tülis peksid Erik, Sten ja ka Siim mehi käte ja jalgadega ning põhjustasid neile kergemaid vigastusi. Pärast seda kui nood olid peksmise tõttu pikali kukkunud, pussitasid Erik ja Sten mõlemat meest üle 10 korra, mistõttu mehed kohapeal surid.\n\nKuriteo varjamiseks toimetasid süüdistatavad ohvrite surnukehad Viljandimaal asuva talu territooriumile, kus matsid surnukehad talukompleksis asuva saunamaja alla ning viskasid kuriteojälgedega esemed kaevu.\n\nKuriteojälgede varjamiseks süütasid Sten Kruusimägi ja Siim 22. jaanuaril ööklubi Poseidon ruumid.\n\nPõhja ringkonnaprokuratuuri eriasjade prokurör Endla Ülviste selgitas, et niivõrd julmad kuriteod on Eestis väga harvad.\n\n\"Kuigi tapmised pannakse tavaliselt toime alkoholi tarvitamise pinnalt tekkinud tülide käigus, siis antud kuriteo varjamiseks tegid toimepanijad märkimisväärseid pingutis - surnukehad peideti kohta, kust kurjategijate arvates neid ei leita ning kuriteojälgede hävitamiseks süüdati ka kuriteopaik. Kohtueelse menetluse käigus oleme siiski kogunud piisavalt tõendeid, et kaks meest mõrvas süüdistatuna kohtu alla anda,\" selgitas Ülviste.\n\n\"Kui tavaliselt on kuriteo avastamisel tähtis kiirus, siis selle mõrva uurimisel oli määrav järjepidevus,\" ütles Põhja prefektuuri kriminaalbüroo talituse juht Rait Pikaro.\n\n\"Lõime kuriteo avastamiseks mitme üksuse ametnikest koosneva uurimisgrupi, mis päev päeva järel kogus tõendeid kuriteo kohta. Kõik see päädis sellega, et kui alguses otsisime kadunud mehi, siis tükk haaval pilti ette saades sai üsna varakult selgeks, et uurime mõrva. Iga tegu jätab oma jälje, sõltumata sellest, kui hoolikalt neid üritatakse peita,\" märkis ta.\n\nPikaro ütles, iga kuriteo puhul on tähtis, et selgitatakse välja võimalikud süüdlased. \"Seda veel eriti kuritegude puhul, kus kelleltki võeti elu. Samamoodi on tähtis, et ohvrite lähedased saaksid teada, mis tegelikult juhtus,\" lausus Pikaro.\n\nKõik neli süüdistatavad viibivad prokuratuuri taotlusel vahi all ning nad kõik on ka varasemalt erinevate kuritegude eest kriminaalkorras karistatud, seejuures Erik on varasemalt karistatud ja vangistust kandnud ka tapmise eest.\n\nMõrvas süüdimõistmisel näeb karistusseadustik ette 8-20 aasta pikkuse või eluaegse vangistuse.\n\nKriminaalasja uuris Põhja prefektuur ja uurimist juhtis Põhja ringkonnaprokuratuur.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Põhja ringkonnaprokuratuur süüdistab Erik Kruusimäge ja Sten Kruusimäge tänavu 16. jaanuaril Tallinnas ööklubis Poseidon kahe mehe mõrvas.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe uudis läbi ning loo sellele fantaasiarikas ja pikk lause, mis võiks uudist tutvustada.\n\n## Pealkiri:\n\nRiigikohus: vanglates suitsetamise keelu peab otsustama halduskohus\n\n## Põhitekst:\n\nRiigikohus leidis, et halduskohtu pöördumised olid ennatlikud ehk halduskohus peab esmalt tegema vastava sisulise lahendi ja alles seejärel saab halduskohus pöörduda riigikohtusse põhiseaduslikkuse järelevalve menetluse algatamiseks.\n\nHalduskohus oli põhiseaduspärasuse küsimuse tõstatanud määrustes, millega kohaldas esialgset õiguskaitset ehk peatas Viru vangla kodukorda suitsetamise osas muutva direktori käskkirja kehtivuse.\n\nHalduskohus ei otsustanud kõne all olevates määrustes selle üle, kas vangla direktori käskkiri tühistada või mitte.\n\nRiigikohtu hinnangul saaks halduskohus algatada põhiseaduslikkuse järelevalve menetluse riigikohtus lahendiga, milles halduskohus otsustab selle üle, kas tühistada Viru vangla kodukorra muutmine suitsetamise keelu osas või mitte.\n\nVahepealsel ajal oleks halduskohtul võimalik kaebaja õiguste tõhusaks kaitsmiseks keelata vanglal suitsetamist takistavate toimingute tegemine või kohustada vanglat tegema toiminguid, mis on vajalikud suitsetamise võimaldamiseks.\n\nJustiitsminister võttis mullu 6. oktoobril vastu määruse, millega muutis vangla sisekorraeeskirja (VSKE) ning lisas kõik suitsetatavad tubakatooted vanglas keelatud asjade loetellu ning tunnistas kehtetuks vanglas suitsetamist reguleerinud sätted. Justiitsministri määrus jõustus tänavu 1. oktoobril.\n\nVastavalt määrusele andis Viru vangla juht välja käskkirja, millega muutis vangla kodukorda ning keelas alates tänavu 1. oktoobrist suitsetamise vangla territooriumil ning tühistas kodukorra sätted, mis reguleerisid senist suitsetamise korraldust vanglas.\n\nMitmed kinnipeetavad esitasid seepeale halduskohtule kaebuse, milles palusid tunnistada põhiseadusvastaseks ja kehtetuks vangla sisekorra eeskirja vastavad punktid ning taotlesid esialgse õiguskaitse korras vastava punkti kehtivuse peatamist.\n\nHalduskohus rahuldas vangide taotluse osaliselt ning saatis oma määruse põhiseaduslikkuse järelevalve menetluse alustamiseks riigikohtule.\n\nKolleegium märkis, et praegusel kujul ei kuulu halduskohtu taotluse läbi vaatamine riigikohtu pädevusse.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Riigikohus leidis esmaspäeval, et Tartu halduskohus oleks pidanud enne põhiseaduslikkuse järlevalve menetluse taotlemist tegema vanglates suitsetamise keeldu puudutavates taotlustes sisulise lahendi.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe artikli pealkirja ja sisu. Kasuta oma loomingulisi võimeid, et koostada detailne ja põhjalik ühelauseline sissejuhatus sellele uudisele.\n\n## Pealkiri:\n\nVõrkpallurid välismaal: Laak ja Raadik särasid Soomes, Juhkami Prantsusmaal\n\n## Põhitekst:\n\nSoome naiste meistriliigas aitasid Kertu Laagi head esitused Salo LP Viesti kahe võiduni. 3:1 (15:25; 25:23; 25:17; 25:19) oldi esmalt üle Kangasalast. Laak oli naiskonna resultatiivseim, tuues 19 punkti (+9), eestlanna rünnakud õnnestusid 55-protsendiliselt (31st 17), 1 punkt lisandus blokist ja 1 serviga. Teises mängus saadi samuti 3:1 (22:25; 25:11; 25:10; 25:18) jagu Oriveden Ponnistuse naiskonnast. Taas oli Laak naiskonna parim, kogudes 22 punkti (+12). 35st tõstest lõi Laak punktiks 15 (43%), lisaks koguni 4 serviässa ja 3 blokipunkti. Salo on nüüd liigatabelis kerkinud kolmandaks, ent neil on euromängude tõttu konkurentidest mitu mängu vähem peetud, kirjutab volley.ee.\n\nSoome meeste meistriliigas tegi hea mängu Andrus Raadik, kelle 20 punkti (+13) toel sai Pielaveden Sampo 3:1 (22:25; 25:15; 25:23; 25:19) võidu Leka Volley üle. Eesti koondise nurgaründaja vastuvõtuprotsent oli 52, rünnakud õnnestusid 53-protsendiliselt (30st 16). Sampo on Soome liigas neljas.\n\nPoola kõrgliigas kaotas Robert Tähe ja Keith Puparti koduklubi Lubini Cupurum 0:3 (25:27; 22:25; 15:25) Olsztynile. Pupart piirdus seekord 7 punktiga (+7), servi vastuvõtt 67%, rünnak 37% (19st 7). Robert Täht ravib hüppeliigese vigastust ja on seetõttu sunnitud mängupausil. Liigatabelis on Lubin langenud 10. positsioonile. Poola naiste esiliigas kohtus Eesti rahvusnaiskonna kapteni Julija Mõnnakmäe tööandja Wieliczka Solna Krosno Karpatyga ning võitis 3:1 (19:25; 25:15; 25:16; 25:20). Liigatabelis kerkis Wieliczka viiendaks.\n\nPrantsusmaa meistriliigas aitas Martti Juhkami Tourcoingu 3:0 (25:23; 25:16; 25:20) võidule Nice´i üle. Eestlasest nurgaründaja kerkis 18 punktiga (+15) meeskonna resultatiivseimaks. Tema vastuvõtt oli 33%, rünnak 65%. Liigatabelis hoitakse kuuendat positsiooni. Andri Aganits ja Montpellier pidid vastu võtma 0:3 (19:25; 20:25; 23:25) kaotuse Toursilt. Eesti rahvuskoondise tempomehe arvele kogunes 5 punkti (+2), 4 blokiga ja 1 rünnakust. Liigatabelis on Montpellier langenud viiendaks. Hooaja algusest saadik vigastust ravinud Pariisi Volley temporündaja Ardo Kreek tegi kauaoodatud come-backi ning aitas meeskonna 3:1 (25:17; 26:24; 27:29; 25:20) võidule Ajaccio üle. Suurt koormust mees veel ei saanud, ent kogus 4 punkti (+3). Ta lõi 1 serviässa, pani kaks blokki ning 1 punkt tuli rünnakust. Pariis on Prantsusmaa liigas neljandal kohal. Sidemängija Kert Toobal ja Rennes Volley ei suutnud võiduarvet suurendada ning paiknevad jätkuvalt viimasel kohal. Seekord kaotati 1:3 (18:25; 25:20: 21:25; 18:25) Poitiers´le. Toobal tegi tavapäraselt kaasa kogu kohtumise ning tõi mängu juhtimise kõrval ka 3 punkti (+2).\n\nPrantsusmaa naiste meistriliigas kaotas Liis Kullerkannu koduklubi Pariisi St Cloud 0:3 (22:25; 16:25; 20:25) Quimperile. Eestlanna tõi 3 punkti (+1). Kristiine Miileni 6 punkti (+2) ei päästnud St Raphaeli samuti 0:3 (24:26; 15:25; 19:25) kaotusest Mulhouse´i vastu. St Raphael on liigatabelis neljas, Pariis seitsmes.\n\nRahvusmeeskonna diagonaalründaja Oliver Venno oli tavapäraselt heas hoos, ent võiduks selleks ei piisanud ja Maliye Piyango jäi 0:3 (25:23; 26:24; 25:20) alla Halkbankile. Venno lõi 26st tõstest punktiks 12 (46%) ning kogus 3 silma ka blokiga. Türgi liigas on Venno tööandja kuuendal kohal. Türgi naiste esiliigas kaotas Kadi Kullerkannu koduklubi Yesil Bayramic 0:3 (18:25; 23:25; 9:25) Salihli BLD naiskonnale. Yesil Bayramic on liigas 13. ehk eelviimane.\n\nBelgias said Timo Tammemaa ja Maaseiki Noliko 3:1 (25:23; 25:20: 20:25, 25:16) jagu liidermeeskonnast Aalsti Lindemansist. Tammemaa tõi 7 punkti. Teine Belgias mängiv eestlane Rait Rikberg aitas oma koduklubi Meneni Prefaxise kindla 3:0 (25:18; 25:17; 25:20) võiduni Guibertini üle. Rikberg vigastas mõnda aega tagasi hüppeliigest ning teeb seetõttu mängudes kaasa vaid kaitses, servi vastuvõtul tegutseb teine libero. Rikberg pidas trauma tõttu ka väikese trennipausi, ent ühtegi kohtumist pole vahele jätnud. Liigatabelis on Maaseik neljas ja Prefaxis kolmas.\n\nSidemängija Andres Toobal Slovakkias viimases kohtumises mänguaega ei teeninud kui VK Prievidza alistas 3:0 (25:14; 25:14; 25:21) Myjava Spartaki. Prievidza pidas lõppenud nädalal veel teisegi mängu, kui võitis 3:1 (25:21; 25:14; 18:25; 31:29) Nitra Bustrynat. Selles kohtumises viibis eestlane platsil kogu mängu ning tõi ka 5 punkti (+4). Slovakkia liigas tõusis Prievidza esimeseks.\n\nTšehhis mängiv Henri Treial ja CEŽ Karlovarsko said samuti võidurõõmu tunda, sest 3:0 (25:13; 25:15; 25:20) oldi üle Ostrava klubist. Temporündajana tegutsev Treial oli taas resultatiivne, tuues 10 punkti (+10) ja oli sellega meeskonna resultatiivsuselt teine mees. Treial kogus 3 silma blokiga, 5 rünnakul ja lõi ka 2 serviässa. Liigatabelis tõusis Karlovarsko kolmandale positsioonile.\n\nŠveitsis tuli Kristo Kollo ja treener Rainer Vassiljevi koduklubil Schönenwerd Volleyl tunnistada võõrsil kahe vastase paremust. Esmalt kaotati laupäeval Näfelsi meeskonnale 0:3 (21:25; 24:26; 11:25) ning seejärel pühapäeval Amriswilile 1:3 (27:29; 25:22; 19:25; 12:25). Liigatabelis on Schönenwerd jätkuvalt neljandal kohal.\n\nŠveitsi naiste meistriliigas pidasid Eesti rahvusnaiskonna üks liidreid Anu Ennok ja tema tööandja Sm'Aesch Pfeffingen kaks kohtumist ja said kaks võitu. Laupäeval saadi 3:0 (26:24; 25:19; 25:20) jagu Zürichi Volerost. Eestlanna arvele kogunes 6 punkti (+1). Pühapäeval võideti 3:0 (25:19, 25:20, 25:13) Zesari-VFMi naiskonda. Ennok tõi 9 punkti (+6). Ühtlasi tõusis Ennoki koduklubi liigas liidrikohale. Nette Peit ja Könizi Edelline alistasid 3:0 (25:19, 25:20, 25:17) VBC Cheseax´naiskonna. Pühapäeval kaotati aga Lugano Volleyile 1:3 (16:25; 19:25; 25:21; 19:25). Tabelis on Köniz seitsmes. Naiste liiga B-divisjonis kaotas Merlin Hurda koduklubi VBC Aadorf 2:3 (25:19 ; 25:27 ; 20:25 ; 25:20 ; 10:15) VBC Toggenburgile. Hurt tegi korraliku esituse ja tõi 16 (+9) punkti. Liigatabelis on VBC Aadorf neljandal kohal.\n\nKarli Allik pidi taas pingilt vaatama, kuidas Düren Powervolley sai Saksamaa meistriliigas 0:3 (16:25; 17:25; 22:25) kaotuse VfB Friedrichshafenilt. Tabelis on Düren Friedrichshafeni järel teisel kohal. Saksamaa esiliigas palliv Kevin Soo ja CV Mitteldeutchland said 3:2 (19:25; 25:14; 25:18; 20:25; 15:8) jagu Delbrückist ning hoiavad põhjadivisjonis teist kohta.\n\nPortugali meistriliigas oli Robert Viiberi tööandjal Fonte Bastardol edukas nädalavahetus. Esmalt alistati 3:0 (25:9; 25:21; 25:21) Mamede, seejärel saadi 3:1 (29:31; 25:13; 25:22; 25:18) jagu VC Vianast. Tabelis on Bastardo kolmandal positsioonil.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Välisliigades pallivatest Eesti võrkpalluritest tegid lõppenud nädalal säravaimad esitused Kertu Laak ja Andrus Raadik Soomes, Martti Juhkami Prantsusmaal ning Oliver Venno Türgis.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Tutvu artikli sisuga ja loo sellele pika lausega sissejuhatus, mis köidab lugeja tähelepanu.\n\n## Pealkiri:\n\nÜRO: Põhja-Korea naised kannatavad vägivalla ja alatoitumuse käes\n\n## Põhitekst:\n\nKomitee teatel on koduvägivald Põhja-Koreas tavaline. Sel teemal napib teadlikkust ja ka võimalusi saada juriidilist või psühholoogilist tuge ning pole ka ohvritele mõeldud varjupaiku, vahendas Reuters.\n\nNaised on alaesindatud ka kõrghariduse saajate hulgas, justiitsvaldkonna, julgeoleku- ja politseijõudude seas ning juhtivatel ametikohtadel kõikidel ebatraditsioonilistel aladel.\n\nPõhja-Korea naiste seas on levinud alatoitumine - see mõjutab komitee andmetel 28 protsenti rasedatest ja imetavatest naistest.\n\nLisaks ei ole riigis vägistamise eest mõistetavad karistused kooskõlas kuriteo tõsidusega ja sageli jäävad vägistajad üldse karistuseta. 2012. aastal tehtud seadusemuudatused leevendasid karistusi mõnede vägistamisliikide osas, nende seas laste vägistamise, alluva vägistamise ja korduva vägistamise eest.\n\nPõhja-Korea teatas novembri alguses ÜRO komiteele, et tegeleb naiste õiguste ja sugude võrdsuse edendamisega, kuid suurriikide kehtestatud sanktsioonid mõjutavad ka emasid ja lapsi.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Põhja-Koreas jäetakse naised ilma haridusest ja töötamisvõimalustest, kodus saab neile sageli osaks vägivald ning tööl seksuaalne ahistamine, teatas ÜRO naiste diskrimineerimise kõrvaldamise komitee esmaspäeval.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Pärast artikli pealkirja ja põhiteksti lugemist kasuta oma loovust, et koostada sisutihe ja pikk sissejuhatav lause.\n\n## Pealkiri:\n\nIlmus Tõnu Õnnepalu uus romaan \"Valede kataloog. Inglise aed\"\n\n## Põhitekst:\n\nRaamatu tutvustus:\n\nAga igaühel on mingi eesmärk. Kes tahab saada rikkaks, kes surra, kes leida armastuse, kes mingitki tööd, kes elab päevast päeva, sest küll iga päev muretseb ise enda eest. Võib-olla tuleb homme katastroof. Võib-olla õnnestub kellelgi lõpuks internet kokku lasta.\n\nVõib-olla tuleb suur vihm või suur põud, suur külm või suur kuum, veeuputus või veepuudus. Aga mis me sinna teha saame? Täna peab reisija saama lennukisse, piloot oma kohale, stjuuardid ja stjuardessid on juba ametis, kakssada, kolmsada inimest on valmis tõusma taevasse, midagi eriti tundmata, mõeldes millelegi hoopis muule. DHL-i kuller peab leidma õige aadressi ja paki kätte andma, india mees, kes töötab meie küla postkontoris, peab lõunatunnini veel kaks tundi ootama. Poolakas Konrad peab lammutama ja ehitama, kuni õhtu kätte jõuab. Kuninganna peab valitsema, kuni jõuab surm.\n\nMaailm peab kestma nii kaua, kuni Jumal temast ära tüdineb. Teist valikut pole. Kas kellelgi on?\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Raamatupoodidesse on jõudnud kirjanik Tõnu Õnnepalu värske romaan \"Valede kataloog. Inglise aed\"",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe hoolikalt uudise pealkiri ja sisu ning kirjuta artiklile pikk sissejuhatav lause, kasutades oma kujutlusvõimet.\n\n## Pealkiri:\n\nEesti kino top 7. Paljas Jan vs. Batman\n\n## Põhitekst:\n\nÜlemaailmselt alustas pealetungi DC superkangelaste kollektiivprojekt \"Õigluse liiga\", mis toob ekraanil kokku Batmani, Wonder Womani, Aquamani, Flashi ja teised.\n\nMärkimisväärne seltskond oli siiski sunnitud alla vanduma seksinäljaste eestlaste liigale filmis \"Svingerid\". Teise uustulnukana mahtus seitsme vapra sekka sakslaste koguperemuinasjutt \"Pettson ja Findus: Maailma parimad jõulud\", mille nimitegelastele annavad oma hääle Andres Ots ja Tiit Sukk.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Nädalavahetusel alanud 21. Pimedate Ööde filmifestival ei suutnud kustutada filmisõprade palavat huvi ka kinode tavakava vastu.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Süvene uudise pealkirja ja sisu ning kirjuta sellele loole sisukas ja informatiivne sissejuhatus, mille pikkus on üks lause.\n\n## Pealkiri:\n\nLinna, Mägi, Taukar ja Lepland ühinevad üheks õhtuks\n\n## Põhitekst:\n\nKontsertide märksõnadeks on kuumad hitid, metsik energia ja törtsuke juttu.\n\nIvo Linna on üks uskumatu energiaga palavalt armastatud artist. Alles hiljuti osales ta Eesti Laulu rallil ning andis välja nii uue plaadi kui raamatu \"Suur Loterii\". Tema raamatus on ära mainitud 36 laulu koos kommentaaridega ning sinna kuulub ka \"Tähti üheks õhtuks\". Kindlasti on Ivo repertuaaris olevad Alo Mattiiseni viis isamaalist laulu need lood, mille puhul on tehtud ajalugu koos rahvaga.\n\nTõnis Mägi on Eesti muusikamaailma üks olulisemaid mõjutajaid ning legendaarne muusik, olles eeskujuks paljudele noortele artistidele kogu oma loominguga. Pika ja värvika loometee jooksul on sündinud väga palju häid lugusid ning üks tema loomingu kõige eredamaid tähti on kindlasti \"Koit\", mille tähendus on rahvale igavikuline ning mida peetakse ilmselt kõige paremaks ja kordaminevamaks looks läbi aegade.\n\nKarl-Erik Taukar on noor superstaar, kelle hitid kõlavad iga päev meie ümber ning kes on teinud puhta vuugi ka Eesti muusikaauhindade galal. Fenomenaalse lennu taga on väga töötaks ja sisukas artist. \"Sellise vägeva lauljate meeskonnaga pole mul varem au olnud lava jagada. Mul on Estraadiraadioga õnnestunud ka varem tuuritada ning võin julgelt öelda, et see on üks kihvtimaid orkestreid Eestimaal,\" ütles Taukar.\n\nOtt Leplandi erilise andekuse märgiks on tema laulukirjutamise anne ja oskus, sest tema lood kõnetavad väga paljusid kuulajaid.\n\nEstraadiraadio asutati juba 2006. aastal ning nendest on kujunenud Eesti parim poporkester. Estraadiraadio repertuaaris on omalooming ning väga heal tasemel levimuusika seaded läbi nelja möödunud kümnendi.\n\nLaval:\nIvo Linna\nTõnis Mägi\nKarl-Erik Taukar\nOtt Lepland\nTanel Aavakivi – trompet, kunstiline juht, seaded\nVallo Mänd – trompet\nArtur Kiik – tromboon\nKarl Laanekask – kitarr\nIndrek Mällo – basskitarr\nPriit Sootla – klahvpillid\nAndrus Lillepea – trummid\nMargus Tammemägi – löökpillid\nKaire Vilgats – vokaal\nDagmar Oja – vokaal\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Naistepäeva järgsel nädalal toimub kontserdiseeria \"Tähti üheks õhtuks\", kus esimest korda annavad sellises koosseisus kontserdid Ivo Linna, Tõnis Mägi, Karl-Erik Taukar ja Ott Lepland, keda saadab poporkester Estraadiraadio.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe uudis läbi ja pane oma kujutlusvõime tööle, et välja mõelda üks korralik sissejuhatav lause sellele loole.\n\n## Pealkiri:\n\nTTÜ alistas karika veerandfinaali avamängus esiliiga liidri\n\n## Põhitekst:\n\n13 punktiga (+8) oli TTÜ resultatiivseim Valentin Kordas, 10 punkti (+8) kanti Ragnar Kalde arvele. Kaotajate poolel jõudis ainsana kahekohalise punktiskoorini Janno Õunpuu, kes tõi 11 silma, kirjutab volley.ee.\n\nSuur ülekaal ilmnes blokis, kust TTÜ kogus 16 punkti (neist 6 teenis Jörgen Vanamõisa ja 5 Kalde), Neemeco vaid 3. Vastuvõtul oli võitjate protsent 61,1, rünnati 43,9-protsendilise täpsusega. Neemeco vastuvõtt oli 56,7%, rünnakuprotsent 37,7.\n\nVeerandfinaali korduskohtumine peetakse teisipäeval, 21. novembril kell 18.30 TTÜ spordihoones.\n\nKarikavõistlustel selgub edasipääseja kahe mängu kokkuvõttes. Kui mõlemad võistkonnad võidavad ühe kohtumise, määrab edasipääseja punktide arv. Nagu ikka, 3:0 ja 3:1 edu annavad võitjale kolm ja kaotajale null punkti, 3:2 paremuse eest teenib võitja kaks ja kaotaja ühe punkti. Punktide võrdsuse korral mängitakse edasipääseja selgitamiseks kuldne geim. Finaalis selgub võitja ühe mänguga.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Pühapäeval peeti üks kohtumine meeste võrkpalli karikavõistlustel, kui veerandfinaali avamängus kohtusid Credit24 Meistriliigas hetkel viimasel kohal olev TTÜ ning esiliiga liider LotusTimber/Neemeco SK. Kindla 3:0 (25:20; 25:14; 25:15) võidu võttis TTÜ meeskond.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Pärast artikli pealkirja ja põhiteksti lugemist kasuta oma loovust, et koostada sisutihe ja pikk sissejuhatav lause.\n\n## Pealkiri:\n\nZopp tõusis edetabelis, Kontaveit ja Kanepi säilitasid kohad\n\n## Põhitekst:\n\nVladimir Ivanov tegi läbi 52-kohalise kukkumise, 591. reale. Kenneth Raisma on 972. (+6), Mattias Siimar 1260. (+4) ja Kristjan Tamm 1280. (+126.). Kõik kolm viimatimainitut on 19-aastased.\n\nMeeste edetabelis on liider 31-aastane hispaanlane Rafael Nadal ning teisena jätkab 36-aastane šveitslane Roger Federer. Tänavuse aastalõputurniiri võitnud 26-aastane bulgaarlane Grigor Dimitrov tõusis kahe legendi järele kolmandale kohale.\n\nNaiste maailma edetabelis säilitasid meie kaks tipptennisisti oma kohad, kui 21-aastane Kontaveit on 34. positsioonil ja 32-aastane Kanepi täpselt 100.\n\nTabeli tipp on väga tihe, kui 6175 punktiga juhib rumeenlanna Simona Halep, vaid 40 silmaga jääb maha hispaanlanna Garbine Muguruza ja kolmas on 6015 punktiga taanlanna Caroline Wozniacki.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Esmaspäeval avaldatud värskes meeste tennise maailma edetabelis tõusis meie esinumber Jürgen Zopp kaks kohta ning asub nüüd 162. positsioonil.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Süvene uudise pealkirja ja sisu ning kirjuta sellele loole sisukas ja informatiivne sissejuhatus, mille pikkus on üks lause.\n\n## Pealkiri:\n\nTanel Kurbase 18 punkti aitasid Levice kindla võiduni\n\n## Põhitekst:\n\nEesti koondise ääremängija Tanel Kurbas sai platsile algviisikus ning kogus 22 minutiga 18 punkti (kahesed 5/7, kolmesed 2/4, vabavisked 2/2), 4 korvisöötu ning tegi kolm pallikaotust ja ühe vea.\n\nLevice poolel olid edukaimad 24 punkti, 7 lauapalli ja 6 söötu kirja saanud Miha Vasl ja 12 punkti ning 13 lauapalli kogunud Boris Bojanovsky.\n\nLevice on liigatabelis 11 võidu ja 2 kaotusega teisel kohal, alla jäädakse vaid ühe kaotusega jätkavale Bratislava Interile.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Slovakkia korvpalli kõrgliigas võttis järjekordse võidu Levice meeskond, kes koduväljakul sai 96:74 jagu Zilinast.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Süvene uudise pealkirja ja sisu ning kirjuta sellele loole sisukas ja informatiivne sissejuhatus, mille pikkus on üks lause.\n\n## Pealkiri:\n\nEtendub Pärt Uusbergi kooritsükkel \"Eestimaa atmosfäärid\"\n\n## Põhitekst:\n\nTunnipikkuse teose kannavad ette üleriigilised noortekollektiivid – Eesti Meestelaulu Seltsi üle-eestiline poistekoor Kalev, üle-eestiline tütarlastekoor Ilmalilled, üle-eestiline neiduekoor Leelo, Eesti Noorte Segakoor (dirigent Silja Uhs) ja Eesti Noorte Puhkpilliorkester. Laval on kokku üle 200 noore laulja ja muusiku.\n\nPärt Uusbergi sõnul on teos loodud võimendamaks taolist nähtust nagu seda on üle-eestilised noortekollektiivid ning on tänuavaldus selle eest, mida helilooja Eesti Koolinoorte Segakooris ja Eesti Noorte Puhkpilliorkestris koges: “Laulsin ise üle kümne aasta Eesti Koolinoorte Segakooris ning mängisin mõnda aega ka Eesti Noorte Puhkpilliorkestris trompetit. Üle-eestilistes kollektiivides laulmine annab ühele noorele kogemuse ja mälestused ning ka sõbrad kogu tema ülejäänud eluks.” Uusbergi sõnul seostus tal ideega Eestimaa kaunis ja vahelduv aastaring, mille üle on põhjust olla tänulik: “Eestimaa suurim aare on Eestimaa loodus ja eesti keel ning sellest teoses saavad nad omavahel kokku – lauldakse Eestimaa loodusest eesti keeles meie maa luule meistrite poolt.”\n\nMuusikat saadavad Madis Reimundi kaadrid Eestimaa loodusest erinevatel aastaaegadel, millele on loonud lavakujunduse kunstnik Getter Vahar ning valguslahenduse Priidu Adlas. Kontserdi seob tervikuks helikunstniku Mait Visnapuu loodud helilised vahekujundid. Esiettekanne toimub 31. detsembril 2017 kell 18 Nordea Kontserdimajas.\n\n“Eestimaa atmosfäärid” on üks 2015. aastal toimunud EV100 muusikasündmuste ideekonkursi võitjatest, mis moodustavad EV100 muusika tähtsündmuste tuumiku ning ühtlasi juhatab sisse Eesti Vabariigi juubeliaasta.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "31. detsembril 2017 tuleb Nordea kontserdimajas esitusele Pärt Uusbergi poolt Eesti Vabariigi 100. sünnipäevaks kirjutatud kooriteos “Eestimaa atmosfäärid”, mis koosneb laste-, nais-, mees- ja segakooritsüklitest ning neid põimivatest regilauluseadetest puhkpilliorkestrile.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Vaata läbi uudise pealkiri ja tekst ning loo loov sissejuhatav lause, mis haakub artikli sisuga.\n\n## Pealkiri:\n\nTaavi Pukist võib saada Tallinna Televisiooni juht\n\n## Põhitekst:\n\nPukk tunnistas ERR-ile, et ta ei ole kandideerimise avaldust veel ära saatnud, kuid nimetas võimalikku väljakutset Tallinna TV-s huvitavaks. \"Konkurss käib, see on kindlasti huvitav töökoht,\" sõnas Pukk.\n\nTa kinnitas, et Kesklinna vanemana ta kindlasti ei jätka. \"Eks ma teadsin kuhu ma lähen ja kui kaua see volitus kestab,\" ütles Pukk.\n\nKüsimusele, kas Pukk oleks soovinud linnaosavanemana jätkata ja kas temaga oli sellest juttu, vastas Pukk, et igasuguseid arutelusid oli.\n\nTaavi Pukist sai Kesklinna vanem tänavu jaanuaris. Enne seda töötas Pukk Keskerakonna pressisekretäri ja Tallinna linnavolikogu avalike suhete nõunikuna. Pukk on sündinud 1989. aastal Pärnus ja lõpetanud seal Sütevaka humanitaargümnaasiumi. Kõrghariduse sai Pukk 2014. aastal Tallinna Tehnikaülikooli sotsiaalteaduskonnas haldusjuhtimise erialal.\n\nHetkel on Tallinna Televisiooni juhatuses üks liige, kelleks on Revo Raudjärv. 15. novembril kuulutas SA Tallinna Televisiooni nõukogu välja uue konkursi juhatuse liikme leidmiseks. Konkursil osalemise tähtaeg on 23. november. Varasem konkurss, kuhu laekus kuus sooviavaldust, kuulutati nõukogu poolt sobivate kandidaatide puudumise tõttu 1. novembril nurjunuks.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Senisest Tallinna Kesklinna vanemast Taavi Pukist võib saada Tallinna Televisiooni teine juhatuse liige.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Tutvu uudise pealkirja ja põhisisuga. Kasuta neid fakte, et luua pikk ja sisutihe lause, mis toimib loo sissejuhatusena.\n\n## Pealkiri:\n\nMadli Teller. Tantsuhullus viies pildis. 1. ja 2. osa\n\n## Põhitekst:\n\nEsimene pilt. Savoy on avatud. 1926\n\nSavoy peomaja mahagonist põrandaparkett särab kutsuvalt. Piletid on soodsad – kellajast ja päevast sõltuvalt alates 30 pennist. Iga soovija saab endale osta toredust, glamuuri, kõrgendatud emotsioone, võibolla pisut unustust? Majandus järkärguline allakäik pigistab juba kõikide eluvaldkondade esindajaid; toidujärjekorrad kasvavad, aga meelelahutus õitseb ning big band jazzi kõla ja swing on tõusuteel. Mis saaks olla veel ennastunustavam kui elava muusika saatel oma kehast kõikide murede välja tantsimine? See on depressiooniaastate odavaim ning populaarseim öine tegevus.\n\nNädala algul saabutakse odavama pileti tõttu varakult, neljapäeviti on köögitööliste ja kokkade lühema tööpäeva tõttu Kitchen Mechanics õhtu. Algajamad paarid on saanud tasakesi oma oskusi lihvida, tegijamad uusi trikke – ruumi jätkub. Laupäeva pärastlõunal on parimad pintsakud-särgid-kleidid saadetud pressimisse. Pühapäev on SEE PÄEV. Terve kvartali suurusesse Savoy’sse voolavad Broadway staarikesed, produtsendid, Harlemi elanikud, kaugemalt kandi valgem keskklass uudishimulikult tumedanahaliste meeletut tantsu vaatama, näitlejad, muusikud, tantsijad, ajakirjanikud, kõik, kes ennast kellekski peavad. Korraga mahub saalidese 4000-5000 inimest.\n\nSwingbänd, kelle ees võib olla üks või teine praeguseks legendaarne muusikajuht, mängib hoolega, eesmärgiks „kuumus“ tantsupõrandal. Tantsijad on ausad – kui tants jäetakse pooleli ja paar platsilt lahkub, peab bänd latti tõstma – vaja on põrand elama saada, kõigest jõust hoos hoida. Hittloo sünnist ja salvestuse müügipotentsiaalist annab märku puupüsti täis tantsupõrand. Tantsijate ja muusikute vaheline side on otsene, hea tants nakatab bändijuhti ja mängijat, publikut sütitav paar võib saada väikese tänuaplausigi muusikute poolt. Ja muusika, kuidas see tantsijatele ning publikule mõjub... lärm on kõrvulukustav, kaasa elatakse pööraselt, parimad tantsijad külvatakse üle hõisete, tähelepanu ja jootrahaga. Rõõmurõkked tõusevad kauni kultuurimaja kõrgete rõdude ja lühtriteni. Tantsupõrand on juba tükkideks tantsitud ja seda peab iga kolme aasta tagant asendama.\n\n’Kasside nurgas’, Cat’s Corner’is tantsivad ainult kõige tegijamad ja ennast juba tõestanud paarid, seal püsimiseks peab pidevalt individuaalseid oskusi ja trikke lihvima. Tantsitakse ’põrandasamme’ ja ’õhusamme’ – partnerid liiguvad üksteisest kinni hoides osavalt mõnusate, rütmikate sammude ja pööretega ümber üksteise või siis loobivad üksteist õhku, hüppavad kõrgele maast lahti või üle partneri.\n1939. aastal esimest korda Savoy’d külastanud kirjanik Leonard Ross meenutab: „Ma kuulsin vaskpuhkpillide kooslust lõputult „Flat Foot Floogiet“ pasundamas. Esimesena nägin suurel piklikul tantsupõrandal umbes neljasadat tumedanahalist tantsijat hullumas. Mehed tõstsid naisi kõrgele üles, viskasid neid maha, üle oma õlgade, heitsid üle pea, loopisid kaugusesse, sikutasid tagasi, raputasid neid kui märgi kaltse.“\n\nSavoy peomaja püsib 32 aastat – 20ndate lõpust kuni 40ndate alguseni – Harlemi linnaosa ja kogukonna tõelise hinge ja südamena. See on kogukonna ja ajastu personifikatsioon, swingiajastu monument. Savoy 25ndaks juubeliks on seal tantsinud oma 15 miljonit inimest, umbes 700 000 aastas... Swingmuusika pulbitsevast energiast ning afroameerika ja euroopa kultuuri kohtumisel on sündinud sütitav tants, nimetatagu seda siis Jitterbug’iks, Lindy Hop’iks või kuidagi teisiti. Lindy Hop, Flying Charleston, Stomp, Shim Sham Shimmy, Rhumboogie, Suzie-Q, Big Apple, Black Bottom ja Scrontch tõstetakse Savoy’s uskumatule esitustäiuslikkuse tasemele. Selles siseringis loovad suurepärased tantsijad ja muusikud uusi trende ja tantsu- ning muusikastiile, mis levivad kulutulena üle kogu maailma.\n\nTeine pilt. Rock’n’rolli rünnak. 1956\nSee on taas midagi täiesti pöörast. Kohevate kleidikeste ja sätitud lokkidega keskkoolineiud ei suuda oma silmi uskuda – õhtu peaesineja ei tule seekord lavale šiki, sundimatu enesekindluse ja elegantse ülikonnaga. Mida ta üldse kannab – see tõstetud krae? Need... on need volangid ta püksisäärtel? Ja nende säärte ülevoolavalt lopsakas vorm – ja... ta tudistab jalgu? Väristab lausa, viib põlved ühele ja teisele küljele, haarab publiku tähelepanu oma puusaringidesse, viskab oma uhket õlitatud juuksetukka... See on enneolematu. Esialgu tabab vaatajaid palavikutunne, seejärel võetakse nende kehad otsekui muusika poolt üle.\n\nAjad on Ameerika Ühendriikides taas pingelised: põrkuvad võimulolijate traditsioonilised väärtused ja noorte innovatsioonilisemad ideed – sotsiaalsetes suhetes, tehnoloogias, äris, kunstides, meelelahutuses. Majanduslik ja tehnoloogiline areng on näha äärelinna eramajades, uhketes ameerika autodes, kiirtoidus, majapidamitarvetes ning eriti televiisoris – meedias hakkab levima õnnelik, rahulolev 1950ndate perepilt, samas kui sotsiaalsed pinged pealispinna all hõõguvad. Rock’n’rolli helid ja nendele tantsitavad vabastavad liigutused muutuvad vanematele generatsioonidele – ja oma lapsevanematele – vastandumise sümboliks. Kehastades avalikult aafrika ja euroopa muusikaliste mõjude sulamit, näitavad 1950ndate noored välja oma toetust rassilisele integratsioonile, samal ajal kui koolide desegregatsiooni ja inimõiguste teemad riiklikus poliitikas jõudsalt esiplaanile tõusevad. Paljud täiskasvanud seisavad kategooriliselt rock’n’rollile omistatud vulgaarsete joonte vastu: selle kaasakiskuva rütmi, laulusõnade seksuaalsete kõrvaltähenduste, selle afroameerika R’n’B juurte – tolleaegse nimetusega ’rassimuusika’ – tõttu, ka Hollywood’i filmides esitletud rock’n’rolli ja alaealiste kuritegevuse seose tõttu. Vanemad on tunnistajaks, kuidas nende silme all vallutatakse nende laste kehad rock’n’rolli vulgaarsete helide poolt.\n\nRock’n’roll on sündinud kolme muusikastiili ristumisteel: kantri-, popmuusika ja R’n’B. Tantsuliigutustes jätkub 1950ndatel tuttavlik swingiaegne Jitterbug, 1960ndatel arenevad välja uued tantsud nagu Stroll, Hand Jive, Bop, Slop, Madison, Twist. Rock’n’roll tuleb afroameerika kultuuripärandist mõjutatuna otsekui elementaalse, metsiku, sensuaalsena ja näiliselt ahvatleb, võrgutab, hukutab valged noored täpselt nii, nagu nende vanemad kardavad. Ameerika avalik kuvand – stabiilne, rahulik, korralik – lööb rock’n’rolli skandaalsuse taustal kõikuma. Elvis ei sobitu, ei kuulu, ta on hea näide kuritegelikust noorest, kes ei ole nõus vastu võtma tema jaoks mõeldud madalama ühiskonnakihi argipäeva.\nRock’n’rolli edulugu on afroameeriklastele endilegi problemaatiline. Tõustes esile suurte sotsiaalsete käärimiste keskel, see otsekui integreerib nende kultuuri ja toob selle mainstream’i hulka – ent pakub samas ka võimalust tumedanahaliste artistide ja loomingu ärakasutamiseks; neile püsivalt metsiku, taltsutamatu ja pahelise kuvandi külge kleepimiseks.\n\nKirjandus:\nEngelbrecht, B. 1983. Swinging at the Savoy. – Dance Research Journal, vol. 15, nr. 2, lk. 3-10.\nSpring, H. 1997. Swing and the Lindy Hop: Dance, Venue, Media, and Tradition. – American Music, vol. 15, nr. 2, lk. 183-207.\nSagolla, L. J. 2011. Rock’n’roll dances of the 1950s. Santa Barbara, California; Denver, Colorado; Oxford, England: Greenwood.\nAltschuler, G. C. 2003. All Shook Up : How Rock 'n' Roll Changed America. Oxford University Press.\n\nVideod:\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Koostöös Sõltumatu Tantsu Lavaga alustab ERR tantsuajalooliste kirjutiste sarja, milles põimuvad tantsu ja ühiskonna seosed.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe artikli pealkirja ja sisu. Kasuta oma loomingulisi võimeid, et koostada detailne ja põhjalik ühelauseline sissejuhatus sellele uudisele.\n\n## Pealkiri:\n\nKaljuronimise karikasarjas Tallinnas tehti osalejaterekord\n\n## Põhitekst:\n\nRonimisministeeriumis toimunud võistlusele tulid võistlejad üle kogu Eesti ning ka meie lähiriikidest. Kokku oli võimalik läbida 55 erineva raskusastmega rada. Esimene võistlusgrupp koosnes enamasti eestlastest ning hilisem grupp juba kaugemalt kohale sõitnud külalistest.\n\nFinaalis oli kuus parimat võistlejat. Kokku keerati finaaliks seina neli erinevat rada ning finalistid said ühe kaupa neid järjest sooritada. Meeste kolm esikohta läksid Lätti, võitis Kaspars Vilks.\n\nAleksandr Shorikov tuli napilt neljandaks, parandades oma eelmise aasta tulemust kahe koha võrra. Naistest tuli esimeseks venelanna Anna Rõkunova. Esimene Eesti naine, Margarita Frolova, oli 12.\n\nUue olümpiaalana on ronimine kavas ka Tokyos aastal 2020. Võistlus koosneb kolmest erinevast stiilist - kiirusronimine, altjulgestusega ronimine ning boulderdamine. Sel laupäeval võisteldi just boulderdamises ehk madalamal seinal ilma julgestuseta ronimisega.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Nädalavahetusel toimunud kaljuronimise Tallinn Open võistlusel osales kokku 149 võistlejat vähemalt üheksast riigist. Naiste võit läks Venemaale ning meeste esikoht meie lõunanaabritele Lätti. Parim eestlane, Aleksandr Shorikov, tuli neljandaks.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
Subsets and Splits
No saved queries yet
Save your SQL queries to embed, download, and access them later. Queries will appear here once saved.