Datasets:

---

TalTechNLP

/

alpaca_composite_summarization_et

like 0

Follow

Laboratory of Language Technology at Tallinn University of Technology 24

[ { "content": "Tutvu uudise pealkirja ja põhisisuga. Kasuta neid fakte, et luua pikk ja sisutihe lause, mis toimib loo sissejuhatusena.\n\n## Pealkiri:\n\nPuhtalt lasknud Tomingas sai Östersundi sprindis 21. koha\n\n## Põhitekst:\n\nTomingas läbis mõlemad lasketiirud puhaste paberitega ja lõpetas 21. kohal, kaotades võitjale 1.05,7. Seejuures oli Tomingas teise tiiru järel 12. kohal, aga viimasel ringil läks rajal raskeks. Kokkuvõttes näitas Tomingas 52. sõiduaega, kaotades kiireimale puhtas sõidus 1.30,5.\n\nEtapivõidu võttis samuti tiirudes eksimatult tegutsenud austerlanna Lisa Theresa Hauser, kellele see oli karjääri esimene etapivõit sprindis. Võiduga tõusis Hauser ka MK-sarja üldliidriks.\n\nTeise koha sai kiireimat sõiduaega näidanud rootslanna Elivra Öberg, kes pidi käima kahel trahviringil ja kaotas Hauserile 12,5 sekundiga. Kolmandana lõpetas valgevenelanna Hanna Sola, kes eksis ühel lasul ja kaotas võitjale 14,4 sekundiga.\n\nKolmandat võistlust järjest pidi neljanda kohaga leppima valgevenelanna Dzinara Alimbekava, kes läbis mõlemad tiirud nulliga, aga kaotas võitjale 20,6 sekundiga.\n\nTeised eestlannad jälitussõitu ehk 60 parema sekka ei jõudnud. Ühel lasul eksinud Susan Külm sai 76. koha (+2.31,7), kaks märki üles jätnud Regina Oja oli 89. (+2.46,2) ja samuti kahel trahviringil käinud Johanna Talihärm lõpetas 94. positsioonil (+2.59,0).\n\nNaiste 10 km jälitussõitu sõidetakse laupäeval.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Laskesuusatamise MK-etapil Rootsis Östersundis oli naiste 7,5 km sprindis eestlannadest parim Tuuli Tomingas, kes sai 21. koha. Teised Eesti koondislased jälitussõitu ei pääsenud.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Pärast artikli pealkirja ja põhiteksti lugemist kasuta oma loovust, et koostada sisutihe ja pikk sissejuhatav lause.\n\n## Pealkiri:\n\nSaksamaa klubi lõpetas Eesti koondislasega lepingu\n\n## Põhitekst:\n\nAmetliku pressiteate kohaselt oli lepingu lõpetamine mängija ja klubi üksmeelne otsus. 23-aastane Laak pole sel hooajal suutnud teha kõige paremaid esitusi ning klubi ise on kuue mängu järel liigatabelis kuuendal kohal, vahendab Võrkpall24.\n\n\"Soovin tänada eelkõige Schwerini tüdrukuid, treenereid ja ka teisi klubiga seotud inimesi, kes on äärmiselt toredad ja mul oli kahju nende juurest keset hooaega lahkuda. Samas saangi nüüd teha väikese reseti ja keskenduda mõnda aega eelkõige iseendale,\" sõnas Laak.\n\nKertu Laak valiti 2017. ja 2018. aastal Eesti parimaks naisvõrkpalluriks. Varasemalt on Laak mänginud Eestis Kohila Võrkpalliklubis, Soomes LP Viesti Salo naiskonnas ja Itaalias Reale Mutua Fenera Chieri võistkonnas.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Saksamaa kõrgliigaklubi Schwerini Palmberg otsustas lõpetada lepingu Eesti võrkpallikoondise diagonaalründaja Kertu Laagiga.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe uudis läbi ning loo sellele fantaasiarikas ja pikk lause, mis võiks uudist tutvustada.\n\n## Pealkiri:\n\nEesti: hinnatõus ei anna alust EL-i energiaturu ümberkorraldamiseks\n\n## Põhitekst:\n\n\"Kõrgeks tõusnud energiahindadele tuleb leida lahendused Euroopa Liidu üleselt. Me ei tohiks rikkuda seni toiminud elektrituru korraldust ning pärssida sellega elektri- ja gaasituru konkurentsipõhisust,\" ütles majandus- ja taristuminister Taavi Aas neljapäeval ERR-ile kirja kommenteerides.\n\nAhead of tomorrow's #TTE #Energy Council, where #EnergyPrices are again on the agenda, publish a joint statement following the publications of the ACER and ESMA reports. Read our joint statement pic.twitter.com/9flO1LyUGd\n\n— Germany in the EU (@germanyintheeu) December 1, 2021\n\nAustria, Saksamaa, Taani, Soome, Iirimaa, Luksemburg, Läti, Holland ja Eesti avaldasid kolmapäeval ühiskirja, milles viitasid Euroopa energiaregulaatorite ühenduse (ACER) hiljuti valminud energiaturu analüüsile, kus leiti, et fundamentaalseid muutusi EL-i elektrituru korraldusse pole vaja teha.\n\nAas märkis, et kui me tänast süsteemi ei säilita, võib ühel hetkel tekkida ka energiadefitsiit.\n\nKüll aga pidas Keskerakonna liikmest minister vajalikuks leida võimalusi CO2 kvoodi hinnatõusu ohjeldamiseks. Aas ei läinud siiski nii kaugele, et oleks nimetanud süsinikukvoodi tonni hinna ülempiiri nagu seda tegi oktoobris, enne kohalikke valimisi riigikogu Keskerakonna fraktsioon.\n\n\"Meil on hoopis vaja lahendusi, mis võimaldavad kriitilistel hetkedel kiiresti reageerida energiahindade hüppelisele kasvule. Eesti näeb ühe lahendusena, et tarvis on süsinikuhinna stabiliseerimise mehhanisme, mis võimaldaksid liiga kõrgeks kasvanud hindu alla tuua,\" märkis Aas. \"Paraku tänased ülikõrged energiahinnad ja CO2 heitkoguste hind, mis on tõusnud üle 70 eurole tonni kohta, ei täida enam oma eesmärki meelitada turule uusi taastuvenergia tootmisvõimsusi, vaid on pannud riigid keerulisse olukorda,\" lisas minister.\n\nÜheksa riigi pöördumises vastustati mitme lõunapoolse EL-i riigi pakutud ideed, vaadata ümber senine energia hinnastamise korraldus. Eesti ja teised leidsid, et kui liikmesriigid hakkavad energia hinnastamisel rakendama erinevaid põhimõtteid, võib see pärssida riikidevahelist elektrikaubandust ning töötada vastu eesmärgile lisada turule juurde taastuvenergiat.\n\nKirjaga ühinenud üheksa riiki rõhutasid, et EL-i elektrituru heaks toimimiseks on oluline kasutada energiaressursse tõhusalt üle kogu Euroopa, anda investeerimissignaale uute võimsuse jaoks, tõsta varustuskindlust ja toetada taastuvenergia suuremat kasutuselevõttu. Elektrituru praegune ülesehitus võimaldab kasutusele võtta ka paindlikkusmehhanisme, mis muudavad energiasüsteemi tõhusamaks ja teevad taastuvenergiale ülemineku taskukohasemaks.\n\nAas osaleb neljapäeval Brüsselis Euroopa Liidu energeetikaministrite kohtumisel, kus peateemaks on kliimapaketi Eesmärk 55 (Fit for 55) energiat puudutavad aspektid, taastuvenergeetika ja järsult kasvanud energiahinnad.\n\nEUenergy ministers will discuss today rising #EnergyPrices, #EnergyEfficiency and renewable energy directives. Also policy debate on Fit for 55 package! #TTE pic.twitter.com/EukdtJNAgp\n\n— Marten Kokk (@martenkokk) December 2, 2021\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Eesti koos veel kaheksa riigiga tegi pöördumise, milles rõhutatakse, et praegune energiahindade tõus ei saa olla põhjuseks, miks peaks hakkama muutma Euroopa Liidu energiaturu senist korraldust.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe uudis läbi ja pane oma kujutlusvõime tööle, et välja mõelda üks korralik sissejuhatav lause sellele loole.\n\n## Pealkiri:\n\nArvustus. Vaimudega on ka laval ohtlik mängida\n\n## Põhitekst:\n\nNoor Kellerteater on keerulistel aegadel tavapärase teatriruumi kõrvale pannud püsti digisaali, mis võimaldab piirangutest hoolimata teatrist osa saada ka neil, kel pole võimalik päris saali kohale tulla. Nii saab teater täistuuridel edasi toimetada ning tuua välja uusi lavastusi, mida publik kogeb nii saalis kui ekraani vahendusel. Sellisel hübriidsel viisil esietendus 28. novembril Indrek Hargla kirjutatud ning teatri juhtfiguuri Vahur Kelleri lavastatud \"Hingede tund\", mis toob lavale kokku kolm sõpra, kes kohtuvad kõledas maamajas.\n\nVõib üpris kindel olla, et päris mitmed inimesed on mõelnud vaimude ning teistpoolsusega suhtlemise peale. Ehk on nii mõnigi proovinud ka hingi välja kutsuda. Võimalik, et selleks on kasutatud näiteks ouija -lauda, millele on märgitud tähed ning abistavad sõnad. Ringleb uskumusi, et selle laua abil saavad elavad vaimudega suhelda. Iseasi, kas seda kõike tõeks või silmamoonduseks pidada, kuid ouija -lauaga mängivad ka lavastuse kolm tegelast, kes püüavad mõista, mis juhtus nende surnud sõbratariga. Kogu lavastus pöörleb selle mõistatuse ümber. Tegelased kasutavad ouija -lauda, millega kaasneb palju ragistamist ja kolistamist, saabub ootamatuid külalisi ning mitte nii mugavaid teadmisi sõprade isiklikest eludest.\n\nHargla kirjutatud süžee on küll põnev, kuid kohati liiga etteaimatav. Lugu kulgeks pisut usutavamalt, kui sisse oleks põimitud rohkem ootamatusi, mille abil vaataja saaks tunda tõelist õudu ning usuks, et laval toimuvad trikid võiksid päriselt võimalikud olla. Samas on lavastus oma lihtsuses suhteliselt hästi toimima saadud, kuid kripeldama jääb tegevuse sisse poogitud huumor, mis hakkab hoopis terviku tähenduse mõju ja ideed devalveerima. Põnevustüki puhul võiks toimida reegel – mida vähem seda parem. Lavastus ongi heas mõttes lihtne ja selge, kuid oleks ihanud veelgi rohkem kontsentreeritust peateemale, et vaatajas tekiks loo arenedes pinge ja põnevus.\n\nHirmu ja õuduse edasikandmine lavalt publikusse on aga loomulikult meeskonnatöö, kus lisaks autorile ja lavastajale mängivad väga olulist rolli näitlejatöö meisterlikkus, lavakujundus, valgus- ja helilahendused. Lavale on sisse seatud vana maamaja üks tuba, kus kogu tegevus toimub. Valgus- ja heliefektid võimendavad selle mahajäetust ja üksindust, mis toetavad kujundust ja kannavad sisu edasi. Näitlejate töös mõjub aga väsitavalt kohati üleliigne karjumine – saal on väike ning antud loo puhul tekitaks kõhedust pigem vaikus. Valju häält tehakse pea iga emotsiooni juurde. Näitlejatöö on piiripealne – osati kaasahaarav, mõneti liialt teatraalne. Eriti noil hetkeil, mil vaimud kuskilt ilmuma peaksid. Kummitused ja teistpoolsus laval on riskantne süžee, mille õnnestunud vahendamiseks tuleb olla väga täpne. Seetõttu on vaimud laval ohtlik valik. Suures plaanis paistab siiski, et näitlejate rollilahendused sobivad lavastusse.\n\nOlles kohaliku teatrimaastiku esimene põnevus- ja õudusteater, on innustav, et Kellerteater on suutnud käima panna toimivad veebiülekanded. Põnevuslavastusi on Eesti teatrites küllaltki vähe, kuigi sellised teemad suudaksid kutsuda teatrisse publikut, kes ehk muid žanre vaatama ei kipu. Endal puudub küll Kellerteatri veebietenduse vaatamise kogemus, aga võib ette kujutada, et osa lavastusi võivad oma sisult just koduseinte vahel vaadates isegi kõhedamad tunduda kui publiku hulgas kohapeal.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Kellerteatri uuslavastus \"Hingede tund\"\n\nAutor Indrek Hargla\n\nLavastaja Vahur Keller\n\nKunstnik Britt Urbla Keller\n\nOsades Kaisa Selde, Liis Haab, Hans Kristian Õis\n\nEsietendus 28. novembril 2021", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu artikli sisuga ja loo sellele pika lausega sissejuhatus, mis köidab lugeja tähelepanu.\n\n## Pealkiri:\n\nSuri akadeemik Arved-Ervin Sapar\n\n## Põhitekst:\n\nNovaator avaldab teaduste akadeemia ja Tartu ülikooli Tartu observatooriumi järelehüüde täismahus.\n\n\"Eesti astronoomide, astrofüüsikute ja kosmoloogide peret on tabanud raske kaotus.\n\nMeie seast äkitselt lahkunud Arved-Ervin Sapar sündis 7. veebruaril 1933 Rakvere vallas Paatna külas talupidaja peres. Omandanud keskhariduse Rakvere 1. keskkoolis, lõpetas ta 1957. aastal Tartu ülikooli matemaatika-loodusteaduskonna, spetsialiseerudes teoreetilisele füüsikale.\n\nSamas 1965. aastal kaitstud füüsika-matemaatikakandidaadi väitekirjas leidis ta täpsed analüütilised lahendid teatavatele universumimudelitele. Praegu oleks see võrdne filosoofiadoktori kraadiga. Pingutusi kineetikavõrrandite üldistamise suunas ja kuumade tähtede spektrite lahtimõtestamise poole krooniti füüsika-matemaatikadoktori kraadiga 1989 Leningradi riiklikus ülikoolis. Juba järgmisel aastal (1990) omistati talle professori kutse ning ta valiti Eesti teaduste akadeemia liikmeks.\n\nErialast tööd alustas Arved-Ervin Sapar Tartu tähetornis ning jätkas varsti Tõravere (alates 1995 Tartu) observatooriumis kuni pensionile siirdumiseni. Seal on ta olnud nooremteadur, aspirant, vanemteadur, sektorijuhataja, osakonna juhataja ja peateadur.\n\nTema huvide fookus on olnud teoreetilise astrofüüsika erinevatel aspektidel, nagu täheatmosfääride ja tähetuule füüsika, atmosfääriväliste tähespektrite omadused, täheplasma teooria ja kosmoloogia, aga eelkõige neid protsesse kirjeldavate võrrandite analüüs ja üldistamine.\n\nTeadustöö viis Arved-Ervin Sapari 1978. aastal Goddardi kosmoseuuringute keskusesse USAs, kus tal oli harukordne võimalus salvestada tehiskaaslasega International Ultraviolet Explorer väljaspool atmosfääri vaadeldud tähtede ultraviolettspektreid.\n\nArved-Ervin Sapar oli oma eriala liider terves Nõukogude Liidus ja panustas ülemaailmselt selle arengusse, olles Euroopa astronoomia ühingu asutajaliige. Aastatel 1976–1991 juhtis ta Nõukogude Liidu täheatmosfääride füüsika töörühma, 1976–1994 oli rahvusvahelise astronoomia liidu täheatmosfääride teooria komisjoni korralduskomitee liige ja 1989–1993 NSV Liidu astronoomiaühingu kaasesimees ning sellest välja kujunenud Euraasia astronoomiaühingu büroo ja juhatuse liige. Heidelbergi ülikoolis pidas ta juba 1981. aastal loenguid täheplasma kineetikast. Ka pensionipõlve pidades jätkas ta teadustööd oma meelisvaldkondades.\n\nVeerand sajandit oli Arved-Ervin Sapar Tartu observatooriumi publikatsioonide toimetaja ja peatoimetaja. Kõigis oma ametites pidas ta oluliseks eesti teaduskeele kõrge taseme hoidmist. Tema sulest on ilmunud üle 200 teadusartikli. Ta on viie monograafia autor või kaasautor ning kümne doktoritöö juhendaja. 1986. aastal autasustati Arved-Ervin Saparit Eesti teaduste akadeemia medaliga ja 2006. aastal Eesti Vabariigi Valgetähe IV klassi teenetemärgiga.\n\nLeiname akadeemik Saparit koos tema lese, laste ja nende perekondadega.\"\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "1. detsembril suri 88-aastasena akadeemik ning astrofüüsik ja kosmoloog Arved-Ervin Sapar.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Süvene uudise pealkirja ja sisu ning kirjuta sellele loole sisukas ja informatiivne sissejuhatus, mille pikkus on üks lause.\n\n## Pealkiri:\n\nSoomes leidis kinnitust esimene omikroni tüve juhtum\n\n## Põhitekst:\n\nKoroonaviiruse omikronvariant tuvastati Rootsist saabunud inimesel. Viirusega on nakatunud ka teised sama seltskonna liikmed, aga nende puhul ei ole viirustüvi veel selgunud, vahendas Yle.\n\nOmikronvariandi juhtum tuvastati Helsingi ja Uusimaa haiglapiirkonnas.\n\nUusimaa maakond hõlmab muu hulgas Soome pealinna Helsingit ning selles elab kokku 1,7 miljonit inimest. Tegemist on ka Soome kõige tihedamini asustatud piirkonnaga ning koroonaviiruse juhtumeid on seal tuvastatud selgelt rohkem kui mujal riigis.\n\nViimase ööpäevaga tuvastati Soomes 1622 koroonanakkuse juhtu, mis on uus ööpäevarekord. Eelmine rekord sündis päev varem.\n\nViimase kahe nädalaga on registreeritud umbes 15 900 nakatumist, mida on umbes 4500 võrra rohkem kui eelnenud kahenädalasel perioodil.\n\nSoomes on kogu pandeemia vältel tuvastatud 189 730 koroonajuhtu.\n\nKahe nädala nakatumus 100 000 elaniku kohta on tõusnud 288-le. Eelmisel kahel nädalal oli see 206.\n\nHaiglates oli kolmapäeval 275 koroonahaiget, neist 51 vajas intensiivravi.\n\nKahe doosiga on koroona vastu vaktsineeritud 81,9 protsenti 12-aastastest ja vanematest elanikest ehk umbes neli miljonit inimest. Esimese doosi on saanud 86,9 ja kolmanda kuus protsenti soomlastest, kel aastaid vähemalt 12.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Soomes tuvastati ühel koroonasse nakatunud inimesel omikrontüvi, teatas neljapäeval terviseamet (THL).", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe uudis läbi ning loo sellele fantaasiarikas ja pikk lause, mis võiks uudist tutvustada.\n\n## Pealkiri:\n\nHC Tallinn ja Põlva Serviti valmistuvad eurosarja mängudeks\n\n## Põhitekst:\n\nHC Tallinn peab mõlemad EHF European Cupi kolmanda eelringi kohtumised pealinnas ning Põlva Serviti võõrustab pühapäeval Venemaa klubi Saratovi SGAU, kellele avamängus kaotati ühe väravaga.\n\n\"Väravapostide vahel on kõik korras ja julgen öelda, et meeskondlik kaitse on paranenud. Rünnak on veidi kõikuvam ning seal tahaks rohkem näha liidrite esilekerkimist ja vastutuse võtmist. Kerge ülesanne meid pühapäeval muidugi ei oota – üheväravaline kaotus piisavalt suureks võiduks mängida,\" rääkis Serviti peatreener Kalmer Musting.\n\n\"Saratov on mullusega võrreldes tehnilisemalt ja ladusamalt tegutsemas. Tagaliin on neil väga ohtlik mängujuht Sergei Bolotini ja vasaksisemise Artjom Ponomarjovi näol ning keskkaitsesse toodud kahemeetrine Ivan Nekrassov on kõva täiendus,\" analüüsis Musting.\n\nHC Tallinna vastaseks on hetkel Rootsi meistriliigas viiendat kohta hoidev Alingsas HK.\n\n\"Vastane on kahtlemata väga tugev. Alingsas mängib sarnases stiilis, mille suunas meiegi üritame liikuda. Rootslased mängivad meeskondlikult, neil on väga head ääred ja tugevad viskajad,\" ütles HC Tallinna peatreener Bo Östergaard.\n\n\"Arvestades, et meil pole üheski kohtumises olnud täiskoosseisu, siis olen mängijate üle uhke. Peame pidevalt otsima uusi lahendusi, kui mõni pallur kas vigastuse tõttu või muul põhjusel rivist langeb. Aga platsil võideldakse ja sunnitakse end paremini mängima,\" lisas Östergaard.\n\n\"Nädalavahetus ei tule lihtne, sest kolm ukrainlast jäävad eemale. Täiskoosseisus arvaksin meil olevat päris hea šanss, nüüd peame tegema maksimumsoorituse. Aga seda me üritama lähme ja kas realistlikult või mitte, seame eesmärgiks edasipääsu,\" kinnitas Östergaard.\n\nEesti klubide euromängud sel nädalavahetusel:\n\n4.12. kell 14.00 Alingsas HK – HC Tallinn (Sõle spordihoones)\n5.12. kell 14.00 HC Tallinn – Alingsas HK (Kalevi spordihallis)\n5.12. kell 17.00 Põlva Serviti – Saratovi SGAU (Mesikäpa hallis, avamäng 24:25)\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Sel nädalavahetusel mängivad EHF European Cupi kolmanda ringi eelkohtumisi HC Tallinn ja Põlva Serviti.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe uudis läbi ning loo sellele fantaasiarikas ja pikk lause, mis võiks uudist tutvustada.\n\n## Pealkiri:\n\nÜlevaade. Maailmamuusikamess Portugalis – positiivse muutuse ootuses\n\n## Põhitekst:\n\nKohal oli Music Estonia eestvedamisel ligi 20-liikmeline delegatsioon Eestist, sealhulgas artiste, agente, festivalide ning muusikaorganisatsioonide esindajaid. Eesti delegatsiooni eestvedaja Music Estonia juht Ave Tölpt rääkis valdkonna olukorda kommenteerides, et raske on olnud just 2021. aasta ja seda seetõttu, et sektori tegijad on olnud eelmise aasta väsimuses positiivse muutuse ootuses ja varasemalt kogutud ressursid paljudel ettevõtetel juba eelmisel kriisiaastal kasutatud. Sel aastal on tulnud hakkama saada väga järskude tõusude ja langustega.\n\n\"Valdkonnas üldiselt on kõige tugevamalt muutunud ürituste planeerimine. Nii korraldajate kui ka publiku reageerimisaeg on väga üürike, kasutatakse kõiki avanevaid võimalusi, sest uusi ei pruugi tulla,\" rääkis Tölpt.\n\n\"Kindlasti ei ole see jätkusuutlik viis, mis paneb raskesse olukorda nii korraldaja, artisti kui ka publiku, kuid senikaua, kui me ei suuda riikidena tekitada viiruse vastu immuunsust, on raske sektorit taaskäivitada ja nii igal pool maailmas,\" jätkas ta.\n\n\"Loomulikult tahaksin loota, et videosilla vahendusel toimunud etteasted festivalidel on mõjutanud positiivselt nende artistide kuulamisnumbreid, mis on üks võimalus tegeleda tulubaasi kasvatamisega sellest allikast – kuid need on muidugi palju väiksemad numbrid kui live -esitustest saadav tulu.\"\n\nWOMEX-il on lisaks ka temaatiline dokfilmi programm ning mentorprogrammid bändidele. Seesugused valdkonnasisesed kohtumised annavad parema võimaluse peegeldada koroonavintsutustega seonduvaid muresid, hetkeolukorda ning teha plaane ja tulevikuprognoose, nii palju kui see praeguse info puhul võimalik on.\n\nNädal enne WOMEX-it toimus Kataloonias, Manresas ligi 1200 delegaadiga traditsioonilisele Vahemere kultuurile ja maailmamuusikale fokusseeritud professionaalide kokkusaamine Fira Mediterrània of Manresa, mida väisas Eesti pärimusmuusika keskuse juhataja Tarmo Noormaa. Mõlema sündmuse näol on tegemist pärimus- ja maailmamuusika professionaalide kohtumispaigaga, mis pakuvad arutelusid konverentsi, kontserte ja öist DJ-programmi ja muidugi muusika- ja artistide vahendust.\n\nManresa Fira Mediterrània kokkusaamisel osalenud Noormaa toob muutusena sektoris välja pikema ette planeerimise. \"Artiste kinnitada ja valida julgetakse alles 2023. aasta suveks, mõningatel juhtudel räägitakse isegi 2025. aastast. Samuti on eelisseisus väiksemad koosseisud, sest nende puhul on muutused reisikorralduses väiksemat kulu nõudvamad,\" selgitas Noormaa ja lisas, et ühe tendentsi ja muutusena tajub ta sektoris koostööd ka ühe piirkonna tegijate vahel.\n\n\"Valitakse artiste, kes on samas piirkonnas juba tuuritamas või lepitakse meie puhul siis näiteks Balti riikides või Skandinaavias tegutsevate korraldajatega omavahel kokku, et tehakse üks ühine tuur. Nii vähendame oluliselt reisikulusid ja saame pakkuda kaugemalt kohale sõitvale artistile rohkem esinemisvõimalusi, sest korraldamine muutub järjest kallimaks nagunii,\" analüüsis Noormaa.\n\nMaailmamuusikaturg kui nišiturg\n\n14 aastat artistide, teiste hulgas Trad.Attack!-i, Mari Kalkuni ja Puuluubi, välisagendina tegutseva Juliana Voloži sõnul on maailmamuusikaturg olnud alati ikkagi nišiturg, kus juba enne pandeemiat ei liikunud suurt raha.\n\n\"Maailmamuusikale on omane, et artistid elavad enamasti kultuuriruumis, mille muusikat nad esitavad ja vahendavad ning tihtipeale on need madala sissetulekuga riigid. Nii on mõnedki festivalide korraldajad, toimumiskohtade pidajad, artistid ja ka agendid leidnud endale uue väljundi sektorist väljaspool, et üldse ellu jääda,\" selgitas Volož.\n\n\"Samuti on festivalide ja sündmuste eelarveid vähendatud, varasemalt kinnitatud artiste ei kanta festivali edasilükkumisel uude aastasse, vaid esinemised pigem tühistatakse, rahvusvaheliselt olnud suur probleem vaktsiinide sertifitseerimisega. Nii ei ole sugugi kindel, et sektor üldse 100 protsenti taastub. Kindlasti ei ole ta enam kunagi endine,\" märkis ta.\n\nWOMEX-il oli Eestist Music Estonia eestvedamisel kohal ligi 20-liikmeline delegatsioon. Autor/allikas: pressimaterjalid\n\nVolož toob lisaks veel välja, et peamine maailmamuusika valdkonnasisene areng paistab silma suhtumise muutuses ja koostöö väärtustamises. \"Järjest rohkem festivale ja ka agentuure, kes varem pidasid üksteist esmajärjekorras konkurentideks, on nüüd mõistnud, et sektori päästab omavaheline koostöö.\"\n\nTa lisas, et nii ongi tekkinud mitmeid platvorme ja lahendusi, kus koos leitakse ühistele artistidele laiem turg ja suurem nähtavus. \"Hea näide on 17 festivali vastloodud digitaalne platvorm Culturas360°, kus kahe päeva jooksul esitletakse artiste üle maailma ning eelkõige on fookuses äärealadel ja keerulises poliitilises olukorras tegutsevad muusikud. \"Samuti on loodud muusikuid vahendavate agentide ühing AGIMA, kus olen ka ise tegev,\" lisas Volož.\n\nCOVID toonud välja nõrkused\n\nSolidaarsusele ja sektorisiseste lahenduste otsimisele keskendus ka WOMEX-i paneeldiskussioon \"Taasehitades katkist sektorit katkises maailmas\". Paneeli ühe osaleja, Beirutis elava kirjaniku, filmitegija ja raadiohääle Jackson Allersi sõnul on valdkonnas oluline küsimus hetkel selles, kuidas aidata muusikuid piirkondades, kus riiklik abi pandeemia tagajärgedega tegelemiseks puudub sootuks.\n\nAllersi sõnul on COVID-19 välja toonud nõrkused maailmamuusika ökosüsteemis – piirkondades, kus valitsuse toe puudumise tõttu olid muusikud juba enne pandeemiat keerulises seisus, on viimase aasta jooksul ebavõrdsus süvenenud veelgi. Seetõttu saab sektorit uuesti taas üles ehitada ja sellest taastuda vaid valdkonna siseselt tegijatena vastutust võttes.\n\n\"Peame kohanema ja leidma lahendusi, kuidas live -kontserte anda, aga ka alternatiive live -kontsertidele, et jätkata muusika kui artistide geniaalsuse vormi levitamist ka keerulistes tingimustes,\" rääkis Allers.\n\nOluline noorte muusikute pealekasv\n\nKuidas siis minna edasi olukorras, kus teadmatust ja sellest tulenevat ebakindlust on maailmas, aga ka ühes pandeemias enim pihta saanud sektoris palju? Kuhu võiks areneda valdkond järgmise viie aasta jooksul?\n\n\"Nii Maailmamuusika suunal kui ka üldiselt valdkonnas suunal on väga oluline järgneva viie aasta osas silmas pidada noorte muusikute pealekasvu, juba tegevate artistide vaates fookuse uuesti seadmist ning nende toetamist, näiteks mentorluse toel,\" sõnas Tölpt.\n\nTölpt kinnitas ka eelnevalt väljatoodut, uskudes, et rahvusvahelised koostööd süvenevad. \"Trendid muusikalises plaanis liiguvad ilmselt senisest enam valdkonnasisestele interdistsiplinaarsetele koostöödele ja esinemisvõimalustele just lähiriikides.\"\n\nVolož usub, et viie aasta perspektiivis hübriidformaati, kus sündmused toimuvad samaaegselt nii live -kontsertite kui veebiülekannetena, arendatakse veelgi ja seesugune kaksiklahendus jääb ülemaailmselt püsima. \"Sellega peab arvestama ning antud suunda arendama selliselt, et kogu maailmamuusika valdkond, riikidest sõltumata, saaks digitaalsest üritustest raha teenida.\"\n\nPaneeldiskussiooni \"Taasehitades katkist sektorit katkises maailmas\" lõpetuseks jõudsid kolm esinejat Sonya Mazumdar, Alfredo Caxaj ning Jackson Allers arvamusele, et maailmamuusika sündmused muutuvad regionaalsemaks, kontserte antakse pigem lähipiirkondades ning üle maailma lennatakse vähem. Globaalset mõõdet loovad digitaalsed platvormid ja veebiülekanded. \"Lisaks sellele saab võtmeküsimuseks valdkonna taastamisel üksteise toetamine ja koos lahenduste leidmine.\"\n\nEesti pärimusmuusika keskuse juhataja Tarmo Noormaa vaatab tulevikku ehk kõige optimistlikumalt arvates, et niipea kui oleme viirusega elama õppinud ning taastub lennuliiklus, jõuab ka turg kiiresti endisele tasemele.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Pärast üht digitaalset vaheaastat toimus Portos taaskord maailmamuusikamess WOMEX, mis ühendas enam kui 2500 muusikaprofessionaali 102 riigist. Pandeemiast tulenevalt olid ka WOMEX-i arutelude põhiteemad muutused meelelahutusvaldkonnas, nendega toimetulek ning lahenduste otsimine, et aidata sektor uuesti jalule.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe uudis läbi ning loo sellele fantaasiarikas ja pikk lause, mis võiks uudist tutvustada.\n\n## Pealkiri:\n\nEM-il kokku kukkunud Eriksen treenib lapsepõlveklubi juures\n\n## Põhitekst:\n\nChristian Eriksen pole Euroopa meistrivõistlustest saadik üheski ametlikus kohtumises mänginud. Koduklubi Interi eest taanlane mängida ei saa, kuna Itaalia kõrgliiga reeglid ei luba südamestimulaatoriga mängijatel Serie A-s mängida.\n\nTaani meedia kohaselt on Eriksen viimastel nädalatel salaja treeninud koos oma lapsepõlveklubi OB-ga.\n\n\"Oleme väga õnnelikud, et Christian on otsustanud end meie klubi juures vormis hoida. Oleme temaga pidevas suhtluses olnud alates sellest, kui ta meie klubist lahkus,\" ütles OB spordidirektor Michael Hemmingsen B.T. vahendusel.\n\nVäljaande kohaselt teeb Eriksen peamiselt kardiotrenne, kuid samuti harjutab ka palliga mängimist. Eriksen mängis OB noorteakadeemias aastatel 2005 kuni 2008, kui ta siirdus Hollandi tippklubisse Amsterdami Ajax.\n\nErikseni koduklubi Inter kinnitas oktoobris, et lubab taanlasel soovi korral klubist lahkuda, kuid seni pole Eriksen uut koduklubi leidnud. Erikseni on pikalt seostatud endise koduklubi Amsterdami Ajaxiga, kus mängib ka Hollandi koondislane Daley Blind, kellel on samuti südamestimulaator.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Sel suvel jalgpalli Euroopa meistrivõistlustel väljakul kokku kukkunud ja infarkti saanud taanlane Christian Erikseni treenib lapsepõlveklubi OB juures.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe uudis läbi ning loo sellele fantaasiarikas ja pikk lause, mis võiks uudist tutvustada.\n\n## Pealkiri:\n\nTürgi rahandusminister astus ametist tagasi\n\n## Põhitekst:\n\nLutfi Elvan oli tehnokraat, kes toetas traditsioonilist rahanduspoliitikat. Erdogan aga pooldab madalaid intressimäärasid. Erdogani hinnangul aitavad intressikärped suurendada eksporti, luua töökohti ja tuua riiki investeeringuid. Erdogani poliitika tõttu kiireneb riigis inflatsioon, vahendas Financial Times.\n\nAlates aasta algusest on Türgi liir USA dollari suhtes kukkunud juba 40 protsenti. Türgi oktoobrikuine inflatsioon oli ligi 20 protsenti. Keskpank aga jätkab intressimäärade kärpimist.\n\nElvani asemel saab rahandusministriks Nureddin Nebati. Nebati toetab aktiivselt Erdogani rahanduspoliitikat.\n\nNebati sõnul proovis Türgi aastaid rakendada madalate intressimäärade poliitikat, kuid seisis silmitsi tugeva vastuseisuga. \"Seekord oleme otsustanud seda rakendada. Praegustes turutingimustes pole intressimäärade madalal hoidmisega probleeme,\" ütles Nebati.\n\nViimase kahe aasta jooksul on Erdogan vallandanud kolm keskpanga juhti.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Türgi rahandusminister Lutfi Elvan astus ametist tagasi, tema asemel saab ministriks president Recep Tayyip Erdogani lähedane liitlane Nureddin Nebati.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu uudise pealkirja ja põhisisuga. Kasuta neid fakte, et luua pikk ja sisutihe lause, mis toimib loo sissejuhatusena.\n\n## Pealkiri:\n\nElisa Eesti sai uue juhi\n\n## Põhitekst:\n\nHiiepuu on olnud ettevõtte turundusdirektor ja seejärel juhtinud juhatuse liikmena eri perioodidel äri- ja erakliendiüksuseid.\n\n\"Olen kindel, et sellega kaasnevad muudatused toovad ettevõttesse uut energiat ja julgust kasvatada konkurentsivõimet ning teenindada kliente tänasestki paremini,\" ütles Seppänen.\n\nSeppäneni sõnul on üle 20 aasta tegevjuhina tegutsemist olnud pikk aeg, mille jooksul on ettevõte kasvanud väikesest mobiilsidefirmast interneti- ja TV teenuste pakkujaks.\n\n\"Praegu on nii ettevõtte kui ka minu vaatenurgast hea hetk kõrvale astuda. Mõne aasta tagused Santa Monica Networksi ja Starmani ostmisega seotud eesmärgid on tänaseks täidetud ning uus tehnoloogiline ajastu on käivitumas nii interneti kui ka TV toodete vallas,\" sõnas Seppänen.\n\nHiiepuu juhtis Elisa ühinemist Starmaniga. \"Täna pole Elisa enam lihtsalt telekomi-, vaid on edukas meelelahutusettevõte, mis toob inimesteni kõrgkvaliteetsed TV- ja telkoteenused,\" ütles Hiiepuu.\n\nSeppänen alustas telekommunikatsiooni tegevusalal Soomes 1994. aastal ja seda mobiiltelefonide ja arvutite jaemüügis. Alates aastast 2000 on ta juhtinud Elisa Eestit ja selle eelkäijat Radiolinja Eestit.\n\nHiiepuu alustas aastal 1995 Radiolinja Eesti turundusdirektorina ning jätkas aastal 2000 teenusoperaatorüksuse juhina. Alates 2009. aastast juhib ta erakliendiüksust ning viimasel kahel aastal on juhtinud lisaks ka Elisa Eesti strateegiaprotsessi. Ta on lõpetanud Tallinna Tehnikaülikooli ning on Tartu Ülikooli Ärijuhtimise magister (MBA).\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Üle 20 aasta Elisa Eestit juhtinud Sami Seppänen lahkub ametist ning kolmapäevast alustas ettevõtte tegevjuhi ja juhatuse esimehena tööd Andrus Hiiepuu.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe uudis läbi ja pane oma kujutlusvõime tööle, et välja mõelda üks korralik sissejuhatav lause sellele loole.\n\n## Pealkiri:\n\nPesapalliliigas MLB algas tööseisak\n\n## Põhitekst:\n\nPesapalliliigas MLB algas esimene tööseisak alates 1994/95 hooajast, kuna liiga kollektiivleping (Collective Bargaining Agreement ehk CBA) mängijate ametiühingu ja meeskondade vahel sai läbi.\n\n\"Täna on raske päev, kuid nagu olen varasemalt öelnud, siis kindlasti suudame leida ühise keele ja sõlmida uue kokkuleppe,\" ütles MLB juht Rob Manfred pressiteate vahendusel.\n\nKollektiivlepingu lõppemine tähendab seda, et sisuliselt on MLB-s tööseisak. Näiteks, lepinguta mängijad ei saa sõlmida klubidega uusi lepinguid ning lepingutega mängijad ei tohi suhelda oma koduklubidega.\n\nMängijate ametiühing ja MLB meeskonnad peavad enne uue hooaja algust sõlmima uue kollektiivlepingu, sest vastasel juhul ähvardab MLB mänge osaline või täielik ärajätmine.\n\nMLB-s oli viimane tööseisak 1994/95 hooajal, kui kokku jäeti ära 948 mängu.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Eesti aja järgi öösel vastu neljapäeva lõppes pesapalliliigas MLB seni kehtinud kollektiivleping.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe uudis läbi ning loo sellele fantaasiarikas ja pikk lause, mis võiks uudist tutvustada.\n\n## Pealkiri:\n\nPoola ja Ungari võivadki vaidluses õigusriigi üle EL-i toetustest ilma jääda\n\n## Põhitekst:\n\nEuroopa Kohtu kohtujuristi arvamus, mis neljapäeval avaldati, ei ole Euroopa Kohtule siduv, kuid kohus üldjuhul arvestab sellega oma otsuse tegemisel. Euroopa Kohtu otsust samas küsimuses on oodata järgmise aasta alguses.\n\nEL-i liikmesriikide liidrid saavutasid mullu detsembris kokkuleppe, mis võimaldab ühenduse ühisest eelarvest toetuste väljamaksmise siduda õigusriigi reeglite järgimisega liikmesriikides. Nii Ungari kui Poola esitasid juba märtsis selle kokkuleppe alusel koostatud regulatsiooni suhtes Euroopa Kohtusse kaebuse.\n\nMõlemad pöördusid kohtusse, kuna leidsid, et mehhanism, niinimetatud õigusriigi klausel, mis takistaks neile toetuste väljamaksmist, ületab EL-i aluslepingutes sätestatud institutsioonide pädevust.\n\nMõlemad riigid on Euroopa Liidus formaalse uurimise all seoses kahtlustega, et nende valitsused õõnestavad kohtute ja meedia sõltumatust. Kui Euroopa Kohus regulatsiooni õiguspärasuse kinnitab ja Euroopa Komisjon uut regulatsiooni rakendama hakkab, võib see mõlemad riigid jätta ilma võimalusest saada EL-i eelarvest miljardite eurode ulatuses toetusi.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Euroopa Kohus lükkab ilmselt tagasi Ungari ja Poola taotluse peatada Euroopa Liidu regulatsioon, mis keelab toetuste väljamaksmise õigusriigi reegleid eiravatele liikmesmaadele, selgus neljapäeval kohtust saabunud seisukohast.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe uudis läbi ning loo sellele fantaasiarikas ja pikk lause, mis võiks uudist tutvustada.\n\n## Pealkiri:\n\nPiret Räni: oleme justkui unustanud, milleks meile Eestit vaja on\n\n## Põhitekst:\n\nAlustagem nullist ehk põhiseadusest: \"Eesti riigi eesmärk on tagada eesti rahvuse, keele ja kultuuri säilimine läbi aegade\". Ning: \"Eesti loodusvarad ja loodusressursid on rahvuslik rikkus, mida tuleb kasutada säästlikult\". Miks siis praegu tundub, et riik on otsustanud tegutseda vastupidiselt: pürib odava toorme maaks ning jätab unarusse keele, kultuuri ja looduse?\n\nMeil on prioriteetide kriis\n\nMõtleme rahast. Ma tooksin väikese võrdluse selgitamaks riigi rahalisi prioriteete. Rail Balticu Tallinnast Poola-Leedu piirile kulgeva raudteeühenduse kogumaksumuseks on hinnatud 5,8 miljardit eurot, sealjuures on Euroopa Liit valmis kaasfinantseerima projektikuludest kuni 85 protsenti. Esialgsetel hinnangutel on Eesti osa maksumus 1,35 miljardit eurot, millest Eesti omafinantseering on 229 miljonit eurot. Need summad suurenevad pidevalt.\n\nOtsus ehitada Rail Baltic kõige kallimale uuele trassile tehti riigikogus uisapäisa ja üle jala. Lugege siit, kui kergekäeliselt otsustatakse palju suuremate rahade kasutamist, samal ajal kui finantse vajaksid tähtsamad valdkonnad.\n\nKõrgharidusest on hinnanguliselt puudu sada miljonit eurot, seega saaksime Rail Balticu ehitamiseks plaanitud raha eest saaksime 2,29 kvaliteetse tasuta kõrghariduse jätkumist. Ehk oleks 229 miljoni eest võimalik saada nii tasuta kõrgharidus kui ka kohaliku raudteevõrgu rekonstrueerimine, mis on riigi tegelik vajadus. Neid summasid võrreldes paistab ilmselgelt, et haritus ei ole praegu Eesti Vabariigis prioriteet, nagu ei ole seda ka regionaalpoliitika ega loodushoid.\n\nOlgu võrdluseks ka meenutatud, et Eesti Vabariigi riigieelarve on 13 miljardit eurot. Kindlasti on meil võimalik sinna tegelikult paigutada ka kõrghariduse iga-aastane toetamine. Selleks on vaja tahet.\n\nPoliitikud jagavad igal aastal katuserahaks kolm miljonit eurot. Kui esimese asjana suunata kõrgharidusse need kolm miljonit, saaks lappida augu, mis praegu haigutab ülikoolide õppejõudude ning üldhariduskoolide õpetajate vahel õppejõudude kahjuks. Jah, just nii praegu on, kooliõpetaja palk on suurem kui õppejõu oma, mis tekitab ülikoolides heade õppejõudude puuduse, kuna õppejõud liiguvad üldhariduskoolidesse õpetajateks.\n\nVäärtused vs killustik\n\nMiks ma mainisin loo alguses killustikku? Sellepärast, et võrdluseks toodud Rail Balticu tegelik eesmärk on tõsta pinnast ühest kohast teise. Raudteeühendus Euroopaga on meil olemas, piisaks mõningasest remondist ja reisirong Berliini poleks midagi keerulist. Elurikkuse hääbumise ja kliimakriisi ajastul peaks hoiduma kõigest, mis allesjäänud loodusmaastikke rikub ning enim süsinikku siduva pinnasega märgalasid lõhub.\n\nSuurprojekt, millel puudub tegelik vajadus ja mõte ning mis on loodusele kahjulik, on kilplastele paslik ettevõtmine, aga mitte Eesti riigile. Niimoodi mõtleval riigil ei ole tulevikku.\n\nMillisel Eestil on tulevik?\n\n\"Eestlased on ju tegelikult nutikad. Me oleme suutelised mõtlema killustikust kaugemale.\"\n\nKuidas me saaksime korraga kaitsta keelt, kultuuri ning loodust? Loomulikult tarka ja teadmuspõhist riiki ning majandust prioritiseerides. Eestlased on ju tegelikult nutikad. Me oleme suutelised mõtlema killustikust kaugemale.\n\nMe saame hakkama ka innovatiivsete, teadust ja leiutamist vajavate majandusharudega, me suudame luua huvitavat ja vaimu arendavat kultuuri. Me suudame luua maailmasse väärtust juurde oma ajudega.\n\nSelleks, et suunduda ajude ragistamisel põhineva majandusega tuleviku-Eestisse, on meil vaja hoida kõigile avatud tasuta kõrgharidust. Igaüks meie seast, kellel on potentsiaali olla tark ja nutikas, peab saama haridusmaastikul rännata nii kõrgele kui võimalik, et tema kutsumus avaneks võimalikult kõrgel tasemel.\n\nMe ei tohi tekitada ühiskonda, kus nutikad jäävad haridusest kõrvale, kuna nende vanematel pole olnud killustikuliigutamise alast andekust, vaid nad on olnud vaesed ülikooliõppejõud või teinud mõnd muud vajalikku, ent mitte eriti kõrgelt tasustatud tööd.\n\nHaridus, teadus ja kultuur ei saa olla vaadeldud majandusharudena, need valdkonnad on midagi, mida me eluks vajame, mis on palju enamat kui teenus. Neist valdkondadest moodustub meie identiteet ja tulevikuvõimalus. Me peame neid hoidma just nagu loodust meie ümber. See on koht, kus riik peab võtma vastutuse ja tagama täie teadlikkusega keele, kultuuri ja looduse säilimise tulevastele põlvedele.\n\nMe tahame ju, et saja aasta pärast saaks uhkelt öelda: \"Siin on Eesti, looduskaunis maa, kus elavad targad inimesed\", mitte: \"Siin on Eesti, kunagi kaevandati siin killustikku ja fosforiiti, nüüd pole siin suurt midagi alles, ja me ei tea neist inimestest ka midagi, mingit kultuuri neil ei paista olevat, elavad vaesuses omaenda poolt rüüstatud maal.\"\n\nRektorite nõukogul on nüüd vastutus kõrghariduse lobitöö eest. Nii nagu on ilmnenud, et riik ei kaitse loodust ja looduskaitsjad peavad käima lobitöö korras riigikogujatele meenutamas, et Eesti loodus vajab kaitset ja tulevastele põlvedele säilitamist, peavad ka kõrghariduse kaitsjad käima killustikukaevandajatega võrdse intensiivsusega oma valdkonna rahastamist nõudmas.\n\nTuleb loota, et eksrektorist president Alar Karis ei lase meie kõrgharidust lõplikult eliitteenusena ära lörtsida.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Kõrgharidusdebatti vaadeldes tekib tunne, et me oleme ära unustanud, milleks on eestlastele vaja Eesti Vabariiki. Igatahes mitte selleks, et haridusest saaks eliitteenus ja loodusest metsavaba killustikukaevandus, kirjutab Piret Räni.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe artikli pealkiri ja sisu, seejärel loo pikk ja põnev lause, mis võiks olla artikli sissejuhatus.\n\n## Pealkiri:\n\nSuri endine aerutaja ja treener Viktor Preiman\n\n## Põhitekst:\n\n1924. aasta 27. aprillil sündinud Viktor Preiman siirdus 19-aastasena vabatahtlikult Soome armeesse, mille ridades osales kuni 1944. aasta augustini kaitselahingutes Kagu-Soomes. Eestisse naastes liitus Preiman metsavendadega.\n\nPreiman õppis Leningradis Lesgafti-nimelises kehakultuuriinstituudis ja võitis Eesti meistrivõistlustel medaleid suusatamise teatesõidus ja aerutamises.\n\nAastatel 1954 kuni 1959 töötas Preiman Spartakis suusatreenerina ning alates 1959. aastast kuni 1989. aastani töötas Preiman Dünamos ja Kalevis aerutamistreenerina.\n\nPreimani õpilaste hulka kuuluvad näiteks Are Eller, Taavi Rajasalu, Ivar Metsküll, Jaan Koppel, Renee Preiman jpt.\n\n1985. aastal sai Viktor Preiman ENSV teenelise treeneri aunimetuse, 1987. aastast oli ta Kalevi auliige ning 2015. aastal andis president talle Kotkaristi V klassi teenetemärgi.\n\nViktor Preimani ärasaatmine toimub Pärnamäe kalmistu suures saalis 10. detsembril kell 13.30.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Eesti aerutamisföderatsioon teatas, et 97-aastaselt suri endine aerutaja ja pikaaegne treener Viktor Preiman.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe hoolikalt uudise pealkiri ja sisu ning kirjuta artiklile pikk sissejuhatav lause, kasutades oma kujutlusvõimet.\n\n## Pealkiri:\n\nAustria ekskantsler Sebastian Kurz lahkus poliitikast\n\n## Põhitekst:\n\nKurz teatas, et lahkub poliitikast, kuna tahab rohkem keskenduda oma perekonnale.\n\nOktoobris astus Kurz korruptsioonisüüdistuste tõttu tagasi kantsleri ametikohalt. Tema tagasiastumine võimaldas võimule jääda senisel Rahvapartei koalitsioonil rohelistega. Uueks kantsleriks sai Alexander Schallenberg.\n\nKurz eitab kõiki korruptsioonisüüdistusi.\n\nKurzi lahkumine poliitikast tuli Austrias paljudele üllatusena. Meedia spekuleeris, et Schallenberg on vaid ajutine kantsler ja Kurz naaseb pärast oma nime puhastamist ametisse, vahendas Deutsche Welle.\n\nKurzi asemel saab erakonna juhiks siseminister Karl Nehammer.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Austria endine Kantsler Sebastian Kurz teatas neljapäeval, et lahkub poliitikast. Kurz astus tagasi Konservatiivse Rahvapartei esimehe kohalt.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe uudis läbi ja pane oma kujutlusvõime tööle, et välja mõelda üks korralik sissejuhatav lause sellele loole.\n\n## Pealkiri:\n\nTäht ja Belchatow teenisid eurosarjas kindla võidu\n\n## Põhitekst:\n\nBelchatowi algkoosseisu kuulunud Täht tegi kaasa kogu kohtumise ning tõi 14 punkti (+5), olles sellega resultatiivsuselt teine mees oma meeskonnas. Ta realiseeris 20 rünnakust 11, 3 punkti tuli blokiga, vahendab Volley.ee.\n\nVõrkpalli Meistrite liigas kohtusid kolmapäeval Andri Aganitsa ja Märt Tammearu koduklubid VfB Friedrichshafen ja Roeselare Knack. Võõrsil võttis 3:2 (25:18, 23:25, 25:16, 22:25, 15:9) võidu Roeselare meeskond.\n\nVahetusest sekkunud Aganits tõi 4 geimiga Saksamaa klubile kaks punkti (+0), Tammearu ravib kõhulihasevigastust ja Roeselare ridades kaasa ei teinud.\n\nHenri Treiali koduklubi Maaseiki Greenyard sai Meistrite liiga B-alagrupis 0:3 kaotuse Ankara Ziraat Bankasilt. Treial sai kirja täismängu ning panustas seitse punkti (+6).\n\nEesti rahvusmeeskonna peatreener Cedric Enardi juhendatav Berliini Recycling Volleys sai D-alagrupis 3:0 jagu Serbia klubist Novi Sadist.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Robert Täht aitas oma koduklubi Belchatowi Skra CEV Cupi 1/16-finaalis 3:0 (25:15, 25:20, 25:21) võiduni Tšehhi klubi Dukla Libereci vastu.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Pärast artikli pealkirja ja põhiteksti lugemist kasuta oma loovust, et koostada sisutihe ja pikk sissejuhatav lause.\n\n## Pealkiri:\n\nTelemäng \"Kuulsuste lahing\" toob ETV ekraanil kokku Eesti näitlejad\n\n## Põhitekst:\n\nAlates 3. detsembrist saavad reede õhtuti telemängu \"Kuulsuste lahing\" stuudios kokku näitlejad, kes tuntud nii teatrilavadelt kui ka kinolinalt. Igas saates lähevad vastamisi kaks meeskonda, kes hakkavad mõõtu võtma suures viktoriinis, kus võetakse ette küsimused muusikast, teatrist, meelelahutusest ja paljust muust. Telemängu ohjavad Maire Aunaste ja Marko Reikop.\n\nReedeses avasaates lähevad vastamisi kaks pealinna teatrit. Tallinna Linnateatri au kaitsevad \"Kuulsuste lahingus\" Piret Kalda, Argo Aadli ja Andero Ermel ning Eesti Draamateater on kohal koosseisus Merle Palmiste, Rein Oja ja Taavi Teplenkov.\n\nNädal hiljem võtavad mõõtu Vanemuise teatri näitlejad Saara Nüganen, Margus Jaanovits ja Ken Rüütel ja Paide Teatri noor jõud Maria Paiste, Jan Teevet ning Johannes Richard Sepping. Oodata on tulist lahingut ka Endla ja Rakvere teatri, Ugala ja Kuressaare teatri vahel ning saatega liituvad veel mitmed filmilinalt tuntud tandemid ning väiketeatrite esindajad.\n\nSaatesarja režissöör on Sander Allikmäe, toimetaja Anne-Mari Müller, produtsendid Tarmo Kiviväli ja Maarek Toompere (Thors Films) ning Age Kraus (ERR).\n\n\"Kuulsuste lahing\" alustab ETV-s reedel kell 20.00.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Reedel, 3. detsembril kell 20.00 alustab ETV ekraanil meeleolukas telemäng \"Kuulsuste lahing\", kus teadmistes ja nutikuses hakkavad mõõtu võtma Eesti tuntud näitlejad. Saadet juhivad Marko Reikop ja Maire Aunaste.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Pärast artikli pealkirja ja põhiteksti lugemist kasuta oma loovust, et koostada sisutihe ja pikk sissejuhatav lause.\n\n## Pealkiri:\n\nNHL: Edmonton jätkab läänekonverentsi tipus\n\n## Põhitekst:\n\nEdmonton Oilers alistas 5:2 tulemusega Pittsburgh Penguinsi. Võitjate poolel viskas kaks väravat Zach Hyman, ühe tabamuse said kirja Kailer Yamamoto, Evan Bouchard ja Connor McDavid. Edmonton on võitnud 16 ja kaotanud viis kohtumist ning on NHL-i läänekonverentsis esimesel kohal.\n\nIdakonverentsi liider Toronto Maple Leafs teenis 8:3 võidu Colorado Avalanche'i üle. Toronto eest viskasid värava kuus erinevat mängijat, Auston Matthewsi tegi kübaratriki. Torontol on kirjas 17 võitu ja seitse kaotust.\n\nNew York Rangers alistas suurrivaali Philadelphia Flyersi 4:1. Rangersi eest viskasid värava Jacob Trouba, Dryden Hunt, Chris Kreider ja Artemi Panarin. Philadelphia auvärava skooris Morgan Frost. Rangers hoiab idakonverentsis 14 võidu ja seitsme kaotusega viiendat kohta.\n\nTulemused:\n\nPhiladelphia Flyers - New York Rangers 1:4\nColorado Avalanche - Toronto Maple Leafs 3:8\nVancouver Canucks - Ottawa Senators 6:2\nSeattle Kraken - Detroit Red Wings 3:4\nVegas Golden Knights - Anaheim Ducks 5:6\nPittsburgh Penguins - Edmonton Oilers 2:5\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Jäähokiliigas NHL alistas möödunud öösel Edmonton Oilers 5:2 tulemusega Pittsburgh Penguinsi.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe artikli pealkirja ja sisu. Kasuta oma loomingulisi võimeid, et koostada detailne ja põhjalik ühelauseline sissejuhatus sellele uudisele.\n\n## Pealkiri:\n\nShinzo Abe: Hiina sissetung Taiwani ohustaks Jaapani julgeolekut\n\n## Põhitekst:\n\nAbe astus peaministri kohalt tagasi eelmisel aastal. Siiski on Abe endiselt mõjuvõimas poliitik oma koduparteis (LPD). Jaapani peaminister Fumio Kishida on samuti LPD liige. Partei võitis ka viimased Jaapani parlamendivalimised, vahendas The Times.\n\n\"Iga relvastatud sissetung Taiwani kujutaks endast tõsist ohtu Jaapanile. Taiwani kriis oleks Jaapani kriis, see oleks ka Jaapani-USA liidu kriis,\" ütles Abe.\n\n\"Pekingi poliitikud ja eriti Xi Jinping peavad sellest aru saama,\" lisas Abe.\n\nTaiwan on de facto iseseisev alates 1949. aastast, kuid Hiina kompartei näeb seda enda provintsina ja on lubanud selle vajadusel jõuga tagasi võtta.\n\nJaapan tunnistab, et Taiwan on Hiina suveräänne osa. Jaapan seisab siiski vastu kõikidele katsetele, kus Hiina vallutaks saareriigi jõuga tagasi.\n\nLPD poliitikud toetasid varem suuremat suhtlemist Hiinaga. Viimastel aastatel on pinged aga kasvanud. Jaapani poliitikuid ärritab ka Pekingi kasvavad nõuded vaidlusalustele Senkaku saartele. Hetkel haldab saari Jaapan.\n\nAbe avaldas toetust ka Taiwani taotlusele ühineda Vaikse ookeani piirkonna partnerluse lepinguga (CPTPP).\n\n\"Tugevam Taiwan, vabadust ja inimõigusi tagav Taiwan on samuti Jaapani huvides. See on kogu maailma huvides,\" ütles Abe.\n\nPeking reageeris Abe kommentaaridele vihaselt.\n\n\"Endine peaminister Shinzo Abe eiras ühe Hiina põhimõtet ja tegi Taiwani küsimuses valesid märkuseid,\" ütles Hiina välisministeeriumi pressiesindaja Wang Wenbin.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Jaapani endine peaminister Shinzo Abe ütles, et Hiina sissetung Taiwani ohustaks ka Jaapani julgeolekut.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe hoolikalt uudise pealkiri ja sisu ning kirjuta artiklile pikk sissejuhatav lause, kasutades oma kujutlusvõimet.\n\n## Pealkiri:\n\nMaria Metsalu lavastus \"The Well\" kutsub publikut üles tunnetama oma võimu\n\n## Põhitekst:\n\n\"The Well\" on järg Maria Metsalu 2017. aastal esietendunud soolotööle \"Mademoiselle x\", mis janunes inimliku läheduse, puudutuse ja kaastunde järele.\n\nOma eelmise soolotööga tuuritas Metsalu edukalt mitmel pool Euroopas ja New Yorgis. Uude töösse on Metsalu kaasanud tekstilooja Jaakko Pallasvuo Soomest, inglise muusiku Oxhy ning serbia juurtega etendaja Bosa Mina. Eestist liituvad metallikunstnik Tarvo Porroson ja valgustaja Priidu Adlas.\n\nLavastuse \"The Well\" peategelasel pole perekonda, sõpru ega sidemeid. Ta langetatakse kaevu oma nelja psühhoterapeudi poolt – need on AJ, Brian, Kevin ja Nick. Tema ülesandeks, kaevu põhjas nahkdiivanil lamades, on kirjutada ja anda maailmale tagasi struktuur.\n\nLavastuse ruum muutub erootiliseks mõttemaailmaks – sisemiseks ja salajaseks ruumiks. See ruum mõjub vangistavalt vääralt käituvale ja reaalsusest eraldatud kehale, mis kuuleb asju, mida ei tohiks kuulda, ja näeb asju, mida seal pole.\n\n\"The Well\" kujutleb pealtvaatajate tavapäraselt vaid tunnistavat pilku kliinilise pilguna. See on kutse publikule tunnetada oma võimu ja teadvustada, kuidas see mõjub laval olevale kehale, jäämata vaid passiivseks vaatlejaks.\n\nMaria Metsalu (1990) on eesti päritolu koreograaf ja kunstnik, kes lõpetas 2016. aastal Amsterdami Kunstiülikooli SNDO (School for New Dance Development). Metsalu käsitleb performance 'it kui radikaalset ruumi, mis on võimeline looma uusi tähendusi ning vaatamis- ja nägemisviise.\n\n\"The Well\" esietendub 20. detsembril, järgmised etendused toimuvad 21., 22., 28. ja 29. detsembril kell 19.30 Kanuti Gildi SAALis.\n\n22. detsembri etendusele järgneb vestlus, mida viib läbi Maria Arusoo.\n\nVahetult enne esietendust, 19. Detsembril avaneb Eesti kunstiakadeemia väligaleriis Metsalu, Pallasvuo ja Porrosoni ühisnäitus, kus saab näha lavastusega seotud ja meeskonna loodud visuaale ja tekste.\n\nLavastus on inglise keeles.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "20. detsembril esietendub Kanuti Gildi SAALis Maria Metsalu lavastus \"The Well\". Lavastusega soovib autor, et publik tunnetaks oma võimu ning teadvustada, kuidas see mõjub esinejale.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe artikli pealkirja ja sisu. Kasuta oma loomingulisi võimeid, et koostada detailne ja põhjalik ühelauseline sissejuhatus sellele uudisele.\n\n## Pealkiri:\n\nIluuisutamise GP-sarja finaaletapp jääb uue koroonatüve tõttu ära\n\n## Põhitekst:\n\n9.-12. detsembrini pidi Osakas toimuma iluuisutamise GP-sarja viimane etapp, kuid alates 30. novembrist sulges Jaapan piirid ning ei luba riiki ühtegi välismaalast. Otsus on tingitud uue koroonatüve omikroni levimise piiramiseks.\n\nRahvusvaheline Uisuliit tõi oma avalduses välja, et reisipiirangud, karmid karantiininõuded ja logistilised raskused olid peamised põhjused, miks GP-sarja etapp ära jäetakse. Rahvusvaheline Uisuliit üritas koostöös Jaapani Uisuföderatsiooniga leida võimalikku lahendust, kuid pidi tõdema, et GP-sarja etappi oleks piirangute tõttu võimatu korraldada.\n\nRahvusvaheline Uisuliit lisas, et finaaletapp korraldatakse võimaluse korral hooaja lõpus, sellekohane otsus langetatakse võimalikult kiiresti.\n\nIluuisutamise GP-finaaletappi peetakse üheks olulisemaks võistluseks enne Pekingi taliolümpiamänge. Kuue GP-etapi järel selgusid igal alal kuus paremat, kes finaaletapile pääsesid.\n\nMeestest tagasid koha jaapanlased Yuma Kagiyama ja Shoma Uno, ameeriklased Vincent Zhou, Nathan Chen ja Jason Brown ning venelane Mihhail Koljada. Naistest pääsesid finaaletapile venelannad Kamilla Valijeva, Anna Štšerbakova, Jelizaveta Tuktamõševa, Maia Hromõhh ja Aljona Kostornaja ning jaapanlanna Kaori Sakamoto.\n\nPaarissõidus teenisid koha finaaletapile neli Venemaa, üks Hiina ja üks Jaapani paar ning jäätantsus Prantsusmaa, Venemaa, Kanada, Itaalia ja kaks USA paari.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Neljapäeval teatas Rahvusvaheline Uisuliit (ISU), et iluuisutamise GP-sarja finaaletapp Osakas jäetakse ära.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe hoolikalt uudise pealkiri ja sisu ning kirjuta artiklile pikk sissejuhatav lause, kasutades oma kujutlusvõimet.\n\n## Pealkiri:\n\nKristo Reinsalu: kas Eesti jääb ainult e-riigiks või loome ka droonide maa?\n\n## Põhitekst:\n\nEXPO 2020 maailmanäitusel Dubais koosneb Korea paviljon 1597 pöörlevast kuubikust, mille eesmärk on sümboliseerida riigi ja rahva mobiilsust. Liitreaalsuse abil õnnestub heita pilk nutikatele taristutehnoloogiatele rajatud virtuaalsesse linna. Skaneerides QR-koodi oma mobiilseadmesse maandub 21. sajandi lennuväljakule Hyundai Motorsi vesinikkütusel töötav droon.\n\nJärgmises vaatluspunktis hõljub Dubai taevas uhke vesinikudroon. See kõik tundub nii tõetruu ja paneb igatsema sellist tulevikku päriselt. Juba mõned tunnid hiljem olen keset kõrbe lennukompanii Emirates aerodroomil. Varsti tõuseme teslalikult täiesti hääletult uudse vesiniku- ja päikeselennukiga pilve piirile. Virtuaalreaalsuse prillide abil saab nautida maailma parima lennufirma pardateenindust.\n\nInnovatsiooni juhtriigid jutustavad meile oma paviljonides lugusid meid ootavast tulevikust. Aga meie? Valdavalt räägime oma e-Eestist. Sel ajal, kui teised püüdlevad kuhugi, siis tundub, et meie juba olemegi täiuslikud.\n\nRahulolu on teatavasti paigalseis, et mitte öelda tagasiminek. Sestap peaksime rohkem välja näitama seda, milles me tahame olla parimad. Milliseid lugusid me võiksime jutustada 2025. aastal Osaka EXPO-l?\n\nMa usun, et märksõnad on droonid ja autonoomne mobiilsus. Näiteks SKYCORP on vesiniktehnoloogia abil pikendanud droonide lennuaega minutitelt lausa tundidele. Futuristliku välimusega nutidroonid kannavad nime e-Drone Zero. Luues täisautonoomse struktuuri on võimalik mitte ainult vähendada kalli mehitatud lennunduse vajalikkust, vaid ka maapealset liiklust.\n\nKui me Eestis oleks kasutanud droone tervisekriisi lahendamisel nagu Dubai, siis võiksime ehk juba nüüd olla Euroopa üks juhtivaid riike. Emiraadiriik tuli möödunud aasta juulis välja kõige eeskujulikuma drooniseadusega maailmas. See võimaldab kasutada droone medikamentide transpordil, politseipatrullidel ja rahvahulga juhendamisel, mida tehti kogu koroonapandeemia vältel.\n\nKui tahame olla innovatsioonis jätkuvalt juhtivriik, siis kutsun üles tegema palju rohkem, kui Euroopa Liit nõuab. Miks mitte luua drooniseadus, mille abil looksime kogu Eestit katva virtuaalse õhuruumi taristu emiraatide Sky Dome eeskujul. Hõlmame ühte ökosüsteeemi kõik nii praegused kui tuleviku lennujaamad, lennurajad ning -väljakud (sh vertiportid) avalikus ruumis.\n\nSelleks, et meelitada Eestisse maailma parimad ettevõtted arendama ja testima, teen ettepaneku luua ambitsioonikas riiklik droonitehnoloogiate programm. Maailma lennunduses liigutakse kiirteel kiirusega 120 km/h. Selleks, et mitte maha jääda, peame investeerima.\n\n\"Drooniteenuste kaudu soovitakse Dubaid positsioneerida maailma ühe targema linnana.\"\n\nIlmselt teavad väga vähesed, et Araabia Ühendemiraadid on olnud ühed suunanäitajad drooninduses. Juba 2014. aastal loodi Drones for Good auhind, mis on pälvinud suurt rahvusvahelist tähelepanu. Äsja lõppenud Dubai lennundusnäituse järel lansseeriti šeik Mohammed bin Rashid Al-Maktoum eestvedamisel drooniteenuste programm. Drooniteenuste kaudu soovitakse Dubaid positsioneerida maailma ühe targema linnana.\n\nUSA ettevõte Matternet näitas Dubai Airshow ajal droone, mis transpordivad esimesena maailmas Pfizeri vaktsiine eri asukohtade vahel. Juba 2022 alguses moodustavad need droonid autonoomselt liikuva parve kiireloomuliste kuni kaks kilogrammi kaaluvate meditsiinisaadetiste transportimiseks riigi pealinnas Abu Dhabis tervishoiuasutuste vahel. Droonid hakkavad liiklema 40 lillekujulise maajaama vahel. See jaam on väljanägemiselt väga sarnane Cleveroni pakitornidele.\n\nLõpetagem oma naba imetlemine ja hakkame mõtlema suuremalt. Sealsamas Dubais võetakse juba paari aasta pärast koostöös General Motorsi Cruise'iga kasutusele autonoomsed taksod. Vastavalt isejuhtiva transpordi strateegiale tehakse aastal 2030 vähemalt 25 protsenti kõigist sõitudest ilma juhita.\n\nEestis on plejaad innovaatilisi autonoomse mobiilsuse ettevõtteid. Lisaks juba mainitud SKYCORP-ile veel Threod Systems, Hepta Airborne, KrattWorks, AuveTech, Starship, Cleveron jpt. Juba sel kümnendil võiks meist saada kliimaneutraalsete lennukite ja droonide üleriigilise võrgustiku rajamisel kogu maailmas regionaalse mobiilsuse tõeline musterriik. Siit võiks kasvada välja meie tuleviku bränd ja vääriline järglane e-Estoniale.\n\nEestil on kaks trumpi, milles ei kahtle keegi: tugev IT ning ambitsioonikas start-up sektor. Puudu on vaid avaliku sektori poolt pühendunud eestvedaja. Kui mujal on selleks kuningas või šeik, siis meie eestkõnelejaks võiks saada president. Alustame sellest, et sõlmime üleriigilise koostöö kokkulepe selleks, et saavutada lõplik läbimurre autonoomses mobiilsuses. Osaka EXPO on vähem kui nelja aasta pärast.\n\nLisalugemist\n\nHamdan bin Mohammed launches Dubai programme to enable drone transportation\nhttp://www.koreaherald.com/view.php?ud=20211004000151\nMatternet's automated drone-docking station makes its real-life debut in Switzerland\nhttps://www.urbanairmobilitynews.com/logistics/dubai-airshow-ends-on-a-high-with-leading-drone-companies-attracting-much-interest/\nhttps://dronelife.com/2020/07/21/new-dubai-drone-law-paves-the-way-for-commercial-ecosystem/\nDrones that tackle fires and deliver medicines on display at Dubai Airshow\nhttps://www.biznesstransform.com/dubai-sky-dome-next-after-extensive-use-of-drones-in-national-sterilisation/\nhttps://www.businessinsider.com/drone-technology-research-temperature-middle-east-weather-engineering-emirates-meteorology-2021-7\nhttps://www.cnbc.com/2021/04/12/gm-backed-cruise-to-expand-self-driving-operations-to-dubai-in-2023.html\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Kui tahame olla innovatsioonis jätkuvalt juhtivriik, siis kutsun üles tegema palju rohkem, kui Euroopa Liit nõuab. Miks mitte luua drooniseadus, mille abil looksime kogu Eestit katva virtuaalse õhuruumi taristu, kirjutab Kristo Reinsalu.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Pärast artikli pealkirja ja põhiteksti lugemist kasuta oma loovust, et koostada sisutihe ja pikk sissejuhatav lause.\n\n## Pealkiri:\n\nAafrikas jalutas 3,7 miljoni aasta eest mõistatuslik inimlane\n\n## Põhitekst:\n\nTänapäevase Põhja-Tansaania vulkaanituhaga kaetud maastikul tatsas 3,7 miljoni aasta eest senitundmatu liigi esindaja. Aastamiljonite jooksul kivistusid nii tuhk kui ka sellesse jäetud jäljed. Kui need 1978. aastal avastati, peeti neid ekslikult karujälgedeks, vahendab ScienceAlert.\n\nPäris kõik siiski karuteooriaga ei nõustunud. California Ülikooli antropoloogid Tim White ja Gen Suwa osutasid 1987. aastal, et Laetoli A leiukoha mõistatuslikke jalajälgi saab ammendavamalt kindlaks määrata alles peale seda, kui need on täielikult puhastatud ja külgvaatest läbi uuritud.\n\nEnam kui 40 aastat peale jälgede leidmist võtsid Ohio Ülikooli antropoloog Ellison McNutt ja kolleegid White'i ja Suwa soovitust kuulda. Nad võrdlesid viit järjestikust muistset jalajälge baribalide (Ursus americanus), šimpansite (Pan troglodytes) ja inimeste jälgedega.\n\nMcNutti ja kolleegide analüüs viitab, et jäljed jättis kahejalgne, kuid senitundmatust liigist inimahv. Tema jäljed erinesid selgelt samast piirkonnast leitud teise omaaegse inimliigi esindaja jälgedest.\n\nLaetoli jäljerada on liikide poolest üldse kirju: 18 400 loomajälje seast leiab nii hüäänide, kaelkirjakute, jaanalindude kui ka muistsete inimlaste jälgi.\n\nKivistunud jalajälgi, muistseid luustikke ja kadunud liike on omavahel kokku viia keeruline. Sellegipoolest on uurijad nüüd üsna veendunud, et leiukohtade G ja S jalajäljed jättis Australopithecus afarensis ehk sama liik, kuhu kuulus tuntud muistne inimene Lucy. A. afarensisele omistatud jäljerida viitab, et kõndijal oli pikkust 111–168 sentimeetri jagu.\n\nSeevastu paistab A leiukoha jäljejätja olema lühem: pigem umbes 100 sentimeetri pikkune. See võib küll tähendada, et tegu oli noorukiga, ent uurijad ise leiavad, et luumorfoloogilised erinevused seda ei kinnita.\n\nMõõtude poolest meenutasid jäljed tõepoolest karu jälgi, sest jalalaba paistis olema ebatavaliselt lai ja lühike. Mõistatuslikul liigil oli selgelt eristuv suur varvas, pikk teine varvas ja lai kand. Šimpansitel ja karudel seevastu on suhteliselt kitsad kannad. Karu-teooria vastu räägib ka karude komme kõndides käppi rohkem harali hoida ja tõik, et jälgedel polnud küünistest märkigi.\n\nLeiukoha A jäljed kõnelesid ka kahejalgse tatsaja kummalisest liikumisest: muu hulgas astus ta vahel küljelt küljele ristise sammuga ja asetas laba maha kand ees. Selle tulemusel asus vasak jalajälg rohkem paremal pool kui parema jala jälg ise ja vastupidi.\n\nOn ka võimlik, et ebahariliku kõnnaku tingisid mingid spontaansed olukorrad kõndija teekonnal: näiteks võis tal mõnes kohas olla oht kukkuda. Võib-olla mõjutas kõnnakut maapind, kuid ega inimesedki ole tuntud oma ühtlase kõnnaku poolest: vahel kipub ka nüüdisinimene eriti noores eas keksima või kikivarvul käima.\n\nSuure varba jälg eendus muistsel kõndijal küljele välja rohkem kui tänapäeva inimesel, ent vähem kui šimpansil – see võib uurijate sõnul olla märk okste haaramiseks sobivatest varvastest. Samuti viitab võimalik kõrgem jalavõlv, et kõndija suutis liigutada ka oma labajala keskosa, mis tuleb puude otsas ronimisel samuti kasuks.\n\nUuringuga koos avaldatud kommentaaris osutab Max Plancki Instituudi paleoantropoloog Stephanie Melillo, et Etioopiast leitud Burtele jalakivististel olid samasugused haaramisvõimeliste jalgade tunnused, näiteks labale vastu pööratav varvas. Siiski on uue liigi esindaja suur varvas selgelt suurem kui tema teine varvas ning pole teada, kas varvaste mõõdud erinesid kuidagi liigi isendite vahel,\n\n1970. aastatel oli A. afarensis kõige varajasem teadaolev nüüdisinimese eellane, mistap arvasid uurijad toona, et tegu oli meie otsese esivanemaga. Aastakümnete jooksul leitud kivistised näitasid, et inimese sugupuu on palju keerulisem, ja et mitu erinevat inimlaseliiki elasid ühel ajal kõrvuti. Äsjane uuring pakub sugupuusse välja aga järjekordse haru.\n\nLõpuks järeldavad McNutt ja kolleegid tõendusmaterjali põhjal, et 3,7 miljoni aasta eest liikus Aafrikas ringi mitut liiki inimlasi, kelle kondimootor toetus väga erineva kujuga jalalabadele.\n\nTeadustöö avaldati ajakirjas Nature.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Põhja-Tansaania tuhasest pinnasest 40 aasta eest leitud jäljed jättis tõenäoliselt senitundmatut liiki inimlane. Kuigi jälgede kuju tõttu on neid kerge pidada karujälgedeks, paistab muistse liikuja kõnnak kuuluma rohkem maastikuga kohanevale inimesele, kirjutavad USA teadlased.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Pärast artikli pealkirja ja põhiteksti lugemist kasuta oma loovust, et koostada sisutihe ja pikk sissejuhatav lause.\n\n## Pealkiri:\n\nPSG mängis Nice'iga väravateta viiki\n\n## Põhitekst:\n\nParis Saint-Germain ja Nice mängisid 0:0 viiki. PSG eest tegid kohtumises kaasa nii Kylian Mbappe kui ka Lionel Messi, kuid Prantsusmaa tippklubi ei suutnud Nice'i kaitset lahti murda. Äsja seitsmenda korda maailma parimaks jalgpalluriks valitud Lionel Messi on Prantsusmaa kõrgliigas löönud seitsme mänguga ainult ühe värava.\n\nLiigatabelis teisel kohal olev Marseille alistas 1:0 tulemusega Nantes'i. Kohtumise ainsa värava lõi Gerson. Kolmandal kohal olev Rennes kaotas tiitlikaitsjale Lille'ile 1:2. Lyon'i kehv hooaeg sai jätku, kui koduväljakul pidi seitsmekordne Prantsusmaa meister tunnistama Stade de Reims'i 1:2 paremust.\n\nPrantsusmaa kõrgliigas jätkab esikohal PSG, kes on kogunud 41 punkti. Teisel kohal on Marseille 29 punktiga ja kolmandal kohal on Rennes 28 punktiga.\n\nTulemused:\n\nLyon - Stade de Reims 1:2\nParis Saint-Germain - Nice 0:0\nRennes - Lille 1:2\nNantes - Marseille 0:1\nClermont Foot - RC Lens 2:2\nStade Brestois - Saint-Etienne 1:0\nMetz - Montpellier 1:3\nRC Strasbourg - Bordeaux 5:2\nTroyes - Lorient 2:0\nAngers - AS Monaco 1:3\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Kolmapäeval mängiti Prantsusmaa jalgpalli kõrgliigas 16. vooru kohtumised. Paris Saint-Germain pidi koduväljakul leppima 0:0 viigiga.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe hoolikalt uudise pealkiri ja sisu ning kirjuta artiklile pikk sissejuhatav lause, kasutades oma kujutlusvõimet.\n\n## Pealkiri:\n\nTeadlased leidsid geeni, mis soodustab naiste tervist ohustavat sündroomi\n\n## Põhitekst:\n\nPCOS-i iseloomustavad ebaregulaarsed menstruaaltsüklid, kõrge meessuguhormoonide tase ning tsüstid munasarjades. Samuti võib see mõjutada viljakust ja suurendada metaboolsete haiguste, näiteks teist tüüpi diabeedi riski. Tegemist on komplekshaigusega, mis tähendab, et haigus kujuneb välja nii geneetiliste riskifaktorite kui ka keskkonnategurite koosmõjul.\n\nTartu ja Oulu ülikooli teadlaste koostöös valminud uurimistöö analüüsis PCOS-i geneetilisi riskitegureid, kasutades Eesti geenivaramu ning Soome Helsinki ülikooli poolt koordineeritava FinnGen biopanga andmeid. Kokku analüüsiti 233 000 naise geneetilist infot, kellest ligikaudu 3600 olid haigusekandjad.\n\nGeneetiliste tegurite välja selgitamiseks võrdlesid teadlased sündroomiga naiste DNA-järjestust kontrollgrupiga. \"Leidsime kaks geneetilist variatsiooni, mis võrreldes teiste populatsioonidega on sagedasemad just eestlastel ja soomlastel. Need variatsioonid mõjutavad geeni CHEK2 funktsioneerimist, mis omakorda seostub kõne all oleva sündroomiga,\" kommenteeris uurimuse kaasautor Natàlia Pujol-Gualdo, Tartu Ülikooli genoomika instituudi doktorant ja reproduktiivgenoomika nooremteadur.\n\nUurija sõnul ei tähenda geenide ja sündroomi seoste leidmine, et tegemist oleks põhjusliku seosega. Põhjuse tuvastamine eeldab täiendavaid ja suuremahulisemaid uurimusi.\n\nLisaks geneetilistele teguritele mängivad PCOS-i kujunemisel olulist rolli keskkonna- ja elustiilifaktorid, näiteks ülekaalulisus. Nende rolli analüüsimine on praeguste andmete põhjal aga mõnevõrra keeruline, sest geneetika ja teiste faktorite koosmõju ei osata veel piisavalt täpselt mudeldada. \"Terviklikuma pildi loomiseks on vajalik geneetiline info siduda inimeste tervise ja elustiili andmetega, mis on üks peamisi väljakutseid tulevikus,\" sõnas Pujol-Gualdo.\n\nTeadlased loodavad, et tulevikus, kui sündroomi nii geneetiline kui ka keskkonnatingimustest tulenev aluspõhi on terviklikumalt selge, saab uusi teadmisi kasutada PCOS-i ennetamiseks ja raviks, samuti erinevate haiguste omavaheliste seoste paremaks mõistmiseks. \"Naistele, kellel on geneetiline kalduvus sündroomi väljakujunemiseks, saaks tulevikus soovitada selliseid elustiilimuudatusi, mis vähendaks haiguse tekke riski. Selle kaudu panustame personaalse meditsiini edendamisse,\" rääkis Pujol-Gualdo.\n\nUurija sõnul on geneetilise info ja erinevate haiguste seoste otsimine tänapäeval üpris levinud uurimisviis. \"Eesti Geenivaramu biopank pakub suurepärase võimaluse uurida haiguste ja geneetika omavahelisi seoseid. Kuna geenivaramu taolistes populatsioonipõhistes biopankades on paljude inimeste andmed, võimaldab see sagedaste haiguste geneetilist tausta uurida seniolematus mahus. See suurendab ka haigusseoseliste geenide leidmise tõenäosust,\" selgitas Pujol-Gualdo.\n\nArtikkel ilmus ajakirjas Human Reproduction.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Polütsüstiliste munasarjade sündroomi ehk PCOS-i (polycystic ovary syndrome) all kannatab ligi kaudu 10 protsenti naistest. Tartu Ülikooli teadlaste osalusel valminud uurimistöö leidis uue geneetilise teguri, mis sündroomi esinemist soodustab. Tulevikus võib see aidata kaasa arengutele sündroomi ravis ja ennetuses.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe uudis läbi ja pane oma kujutlusvõime tööle, et välja mõelda üks korralik sissejuhatav lause sellele loole.\n\n## Pealkiri:\n\nSoomes võib koroonatestide tegemine veel väheneda\n\n## Põhitekst:\n\n\"Riik lõpetab koroonaviiruse testide rahastamise – järgmise aasta eelarves raha selleks pole,\" ütles Lehtonen.\n\nHUS-i koroonatestide eelarve on sel aastal 250 miljonit eurot. Lehtoneni sõnul on järgmisel aastal selle tarbeks eelarves 100 miljonit eurot.\n\n\"Pärast aastavahetust tuleb testide arvu poole võrra vähendada,\" ütles Lehtonen.\n\nLehtoneni sõnul tuleb raha kokkuhoiuks vaktsineerida võimalikult palju inimesi.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Helsingi Ülikooli Haigla (HUS) diagnostikaosakonna juht Lasse Lehtonen ütles ajalehele Iltalehti, et koroonateste hakatakse Soomes ilmselt poole vähem tegema.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Vaata läbi uudise pealkiri ja tekst ning loo loov sissejuhatav lause, mis haakub artikli sisuga.\n\n## Pealkiri:\n\nKeskkonnaametit asub juhtima Rainer Vakra\n\n## Põhitekst:\n\nVakra ametisse määramise käskkirja allkirjastas lähtuvalt avaliku teenistuse tippjuhtide valiku komisjoni soovitusest neljapäeval keskkonnaminister Erki Savisaar (KE).\n\n\"Olen kindel, et Rainer Vakra seotus keskkonnateemadega ning kogemus poliitiku ja juhina on piisavad, et selles vastutusrikkas ametis tulemuslikult hakkama saada,\" sõnas Savisaar.\n\n\"Rainer Vakra lubab muuta keskkonnaameti veelgi avatumaks ja kaasavamaks asutuseks. See on tähtis, sest keskkonnainspektsiooni ja -ameti liitumise järel sündinud keskkonnavaldkonna kompetentsikeskus peab olema väärikas partner nii asutustele, ettevõtetele, omavalitsustele kui ka kõigile inimestele,\" lisas Savisaar.\n\nRainer Vakra kinnitas, et mõistab keskkonnaameti püüdlust mitte olla pelgalt seaduste elluviija ja nende täitmise kontrollija, vaid erinevate osapoolte partner sellel teel. \"Tegutseme ju kõik ühise eesmärgi nimel, et loodusel ja looduses oleks hea olla,\" ütles Vakra.\n\n\"Keskkonnaamet paikneb 28 Eestimaa punktis, ametis töötab üle 500 valdkonna spetsialisti – selline kohalolek rohujuuretasandil peab jätkuma,\" lausus Vakra.\n\nRainer Vakra on lõpetanud Tallinna Ülikooli keskkonnakorralduse erialal. Ta on muu hulgas olnud Tallinna Nõmme linnaosa vanem ja riigikogu kahe koosseisu liige, sealjuures juhtinud keskkonnakomisjoni. Praegu töötab Rainer Vakra ASi Tallinna Soojus juhatajana.\n\nEndine Sotsiaaldemokraatliku Erakonna liige Vakra teatas selle aasta jaanuarikuus, et lahkub poliitikast ning asub tööle Tallinna Soojuse juhatajana. Vakra otsus tähendas ka seda, et ta ei kandideerinud kohalike omavalitsuste volikogude valimistel ning sotsid jäid ilma häältest, mida Vakra oleks erakonnale toonud.\n\nÄrileht kirjutas, et Vakra palk hakkab olema 5500 eurot kuus.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Keskkonnaameti peadirektoriks saab tuleva aasta 1. jaanuarist Rainer Vakra.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu artikli sisuga ja loo sellele pika lausega sissejuhatus, mis köidab lugeja tähelepanu.\n\n## Pealkiri:\n\nRooba naasis vigastuspausilt ja aitas Severstalil pikendada võiduseeriat\n\n## Põhitekst:\n\nKaks nädalat vigastuse tõttu vahele jätnud Robert Rooba sai kohtumises viis ja pool minutit mänguaega. Rooba sooritas neli pealelööki, kuid ühtegi väravat ega söötu eestlane kirja ei saanud.\n\nKohtumise avavärava viskas esimesel perioodil Riia Dünamo ründaja Lukas Radil. Teisel perioodil läks Severstal kohtumist juhtima. Kõigepealt viigistas seisu Vladislav Kodola ning seejärel viis Severstali juhtima Daniil Vovtšeko värav. Kolmandal perioodil viigistas seisu Raidl, kes viskas kohtumises oma teise värava.\n\nNormaalajal ega lisaajal rohkem väravaid ei visatud ning mäng läks karistusvisetele. Severstali kangelaseks kerkis Daniil Vovtšeko, kes realiseeris otsustava karistusviske.\n\nSeverstal on võitnud viimased viis kohtumist ning on KHL-i läänekonverentsis 48 punktiga kolmandal kohal. Riia Dünamo on 27 punktiga läänekonverentsis viimasel kohal.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Jäähokiliigas KHL naasis vigastuspausilt Eesti koondislane Robert Rooba, kes aitas Tšerepovetsi Severstalil alistada Riia Dünamo 3:2.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Vaata läbi uudise pealkiri ja tekst ning loo loov sissejuhatav lause, mis haakub artikli sisuga.\n\n## Pealkiri:\n\nRokkbänd Uriah Heep annab Eestis kontserdi\n\n## Põhitekst:\n\nMaailmale sellised rokihümnid nagu \"Lady in Black\", \"Gypsy\" ja \"Easy Living\" andnud bänd on 50 tegutsemisaasta jooksul loonud 24 stuudioalbumit, müünud 45 miljonit plaati ning astunud lavalaudadele üle 4000 korra.\n\nUriah Heep on üks vanimaid bände, mis siiani aktiivselt mööda maailma ringi tuuritab. Ansambli liidri Mick Boxi sõnul on bänd suutnud murda põlvkondadevahelisi barjääre, sest näeb enda kontsertidel ka palju noori.\n\nEestis lubab rokkbänd anda kolmetunnise kontserdi. Esitlusele tuleb Uriah Heepi viie aastakümne paremik.\n\nUriah Heep loodi 1969. aastal Londonis ning bänd oli neil aastatel rokkmuusika lätete juures koos Led Zeppelini, Black Sabbathi ja Deep Purple'iga.\n\nBänd on oma karjääri jooksul hoidnud omanäolist ja stiilipuhast joont. Uriah Heepi debüütalbum \"...Very 'Eavy ... Very 'Umble\" ilmus 1970. aastal. Viimane plaat nägi ilmavalgust 2018. aastal. Oma hiljutistes avaldustes on bänd öelnud, et peagi on oodata ka 25. stuudioalbumit.\n\nTallinna kontserdi piletid tulevad eelmüüki 3. detsembrist Piletilevis.\n\nViimati esines Uriah Heep Eestis 2018. aastal.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Maailma vanimate ja nimekaimate rokkmuusika tegijate reas seisev Uriah Heep sai 50-aastaseks. 15. novembril 2022 esineb muusikalegend Alexela Kontserdimajas.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe hoolikalt uudise pealkiri ja sisu ning kirjuta artiklile pikk sissejuhatav lause, kasutades oma kujutlusvõimet.\n\n## Pealkiri:\n\nEL ei muuda 2022. aastal kliimameetmete kava\n\n## Põhitekst:\n\nEuroopa Komisjoni asepresidendi Frans Timmermansi kabinetiülem Diederik Samsom ütles kolmapäeval, et ei saa välistada, et Brüssel vaatab 2022. aastal üle oma kliimameetmete eesmärgid.\n\nKomisjoni pressiesindaja Eric Mamer lükkas hiljem Samsomi väited ümber. \"Komisjon ei kavatse muuta EL-i 2030. aasta heitkoguste vähendamise eesmärki,\" ütles Mamer.\n\nOktoobris Glasgow's toimunud COP26 kliimatippkohtumisel lepiti kokku, et tugevdatakse 2030. aasta kliimaeesmärke, et viia need kooskõlla Pariisi kokkuleppe temperatuurieesmärgiga.\n\nCOP26 leppe lõplik tekst kutsub riike üles kiirendama pingutusi kivisöe järk-järguliseks kasutusest kõrvaldamiseks ja ebaefektiivsete fossiilkütuste riigitoetustest loobumiseks.\n\n\"Üleskutse oli suunatud kõikidele riikidele, isegi neile, kel juba on väga ambitsioonikad eesmärgid, nagu Euroopa Liidul,\" ütles ÜRO kliimamuutuste juht Patricia Espinosa.\n\nKomisjoni ametnik leidis, et EL-i plaanid on juba kooskõlas Pariisi kokkuleppe eesmärgiga.\n\nHulk riike leppis kuus aastat tagasi Pariisis kokku, et pingutavad hoidmaks üleilmset kliimasoojenemist alla kahe kraadi võrreldes tööstuseelse ajaga.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Euroopa Komisjon teatas kolmapäeval, et ei uuenda järgmisel aastal Euroopa Liidu (EL) heitkoguste vähendamise kava.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Vaata läbi uudise pealkiri ja tekst ning loo loov sissejuhatav lause, mis haakub artikli sisuga.\n\n## Pealkiri:\n\nCarlseni ja Nepomnjaštši viies partii lõppes viigiga\n\n## Põhitekst:\n\nMale maailmameistri tiitlimatši viiendal partiil mängis Jan Nepomnjaštši valgete malenditega ja Magnus Carlsen mustade malenditega. Viiendal partiil tehti kokku 43 käiku, kuid kumbki maletaja ei suutnud oma paremust maksma panna ja partii lõppes viigiga.\n\n\"Üha ilmselgemaks muutub tõsiasi, et meil mõlemal on raskusi läbimurde saavutamisega,\" ütles Carlsen New York Timesi vahendusel.\n\nKõik tiitlimatši viis partiid on lõppenud viigiga. Alates 1886. aastast on ainult kaheksa maailmameistri tiitlimatši alanud viie järjestikuse viigiga. Neljapäeval on võistlejatel puhkepäev ja tiitlimatš jätkub reedel.\n\nMagnus Carlsen kerkis maailmameistriks 2013. aastal, kui alistas hindu Viswanathan Anandi. Pärast seda on ta tiitlit kaitsnud nii Anandi (2014), venelase Sergei Karjakini (2016) kui ka ameeriklase Fabiano Caruana (2018) vastu. Tänavune matš kestab 26. novembrist 14. detsembrini ja kavas on kuni 14 partiid.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Male maailmameistri tiitlimatšil Dubais lõppes viies partii viigiga. Seis tiitlikaitsja Magnus Carlseni ja väljakutsuja Jan Nepomnjaštši vahel on 2,5:2,5.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe uudis läbi ja pane oma kujutlusvõime tööle, et välja mõelda üks korralik sissejuhatav lause sellele loole.\n\n## Pealkiri:\n\nRatas noomib Kallast: miks ministrid riigikogu eiravad?\n\n## Põhitekst:\n\n\"Palun Teid edasise hea koostöö huvides, et juhiksite Vabariigi Valitsuse liikmete tähelepanu riigikogu kodu- ja töökorra seaduse (RKKTS) /---/ sätetest tulenevatele kohustustele,\" kirjutas Ratas.\n\nRiigikogu esimees viitas oma kirjas riigieelarve kontrolli erikomisjoni esimehele Urmas Reinsalule (Isamaa), kes Ratase sõnul juhtis tähelepanu \"kahetsusväärsele praktikale, mis on tekkinud seoses valitsuse liikmete osalemisega erikomisjoni istungitel\".\n\n\"Nimelt ei osale valitsusliikmed komisjoni istungitel, vaid saadavad arutelu juurde valdkonna ametnikke. Teise probleemina tõi erikomisjoni esimees välja asjaolu, et komisjoni arutelude toimumiseks vajalikke materjale ei edastata komisjonile või kui edastatakse, siis mitte õigeaegselt või on need liiga üldistavad,\" kirjutas Ratas.\n\nErikomisjoni esimees Reinsalu ütles neljapäeval ERR-ile, et komisjon arutas hiljuti seda teemat ja võttis vastu otsuse pöörduda küsimusega riigikogu juhatuse poole.\n\nReinsalu sõnul on eriti kahetsusväärne, et praeguse kriisi ajal valitsuse liikmed riigikogu eiravad. \"Riigikogu on ju Eesti rahva esindus ja on väga kahetsusväärne, kui ministrid ei pea oluliseks tulla isiklikult selgitusi andma,\" märkis ta.\n\nReinsalu tõi välja majandus- ja kommunikatsiooniministri Taavi Aasa, kes saatis hiljutisele Rail Balticu teemalisele arutelule ministeeriumi kesktaseme ametniku, kes pidi seal valitsuse nimel aru andma, miks raudtee valmimine neli aastat planeeritust hilisemaks lükkub. Samuti ei ole peaminister Kallas vastanud komisjoni kutsetele kohale tulla, lisas ta.\n\nRatas tõdes oma kirjas, et lisaks seadusandlikule rollile on parlamendi funktsiooniks ka täidesaatva võimu üle kontrolli teostamine, mida riigikogu liikmed saavad teha nii individuaalselt kui kollektiivselt, st komisjonide kaudu. Komisjonid vajavad aga selleks teavet, mida riigikogul endal ei pruugi olla ning mida komisjonid ei suuda erinevatel põhjustel iseseisvalt hankida. Seetõttu sätestabki RKKTS komisjoni laiaulatusliku teabe saamise õiguse, millega on vastavuses valitsuse kohustus anda komisjonile asjakohast ja täpset teavet, kusjuures teabe andmine võib seisneda andmete edastamises või komisjoni istungil osalemises, märkis Ratas.\n\n\"Kuivõrd minister vastutab poliitiliselt oma valitsemisalas toimuva eest, on parlamentaarse kontrolli teostamiseks vajalik, et komisjonil oleks võimalik kohustada teda komisjoni istungil osalema ja vastuseid andma,\" jätkas riigikogu esimees ning viitas, et seda sätestab ka seadus. \"See tähendab valitsusliikme (Ratase rõhuasetus – toim.) kohustust ilmuda komisjoni istungile. Kui komisjon soovib, et istungil osaleks ministri asemel keegi teine, saab komisjon kutsuda istungile valitsusasutuste ametnikke ja teisi isikuid. Ent selle otsuse, kes komisjoni istungil osaleb, saab teha üksnes komisjon ise,\" märkis Ratas.\n\n\"Eelnevat arvesse võttes pean äärmiselt oluliseks seda, et kui komisjon on kutsunud ministri komisjoni arutelule, siis seal osaleks just nimelt minister, ja et kui komisjon palub esitada materjale, siis need ka komisjonile esitataks, nii nagu RKKTS seda ette näeb,\" lõpetas riigikogu esimees oma kirja.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Riigikogu esimees Jüri Ratas (Keskerakond) kutsus peaminister Kaja Kallasele (Reformierakond) saadetud kirjas valitsusjuhti üles mõjutama ministreid osalema riigikogu komisjonides toimuvatel kuulamistel, kuna praegu nad saadavad pahatihti enda asemel rahvasaadikute ette ametnikke.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe artikli pealkirja ja sisu. Kasuta oma loomingulisi võimeid, et koostada detailne ja põhjalik ühelauseline sissejuhatus sellele uudisele.\n\n## Pealkiri:\n\nKoroonaviirusega on haiglaravil 256 inimest, suri viis patsienti\n\n## Põhitekst:\n\nÖöpäev varem oli haiglaravil 275 patsienti ehk haiglaravil olevate patsientide arv väheneb endiselt. Kolmanda laine tipphetkel 7. novembril oli haiglaravil 623 patsienti.\n\nRaskelt põdevatest Covid-patsientidest 160 ehk 75,5 protsenti on vaktsineerimata ja 52 ehk 24,5 protsenti on lõpetatud vaktsineerimiskuuriga.\n\nÖöpäeva jooksul avati haiglates 18 uut haigusjuhtu. Suri viis koroonaviirusega nakatunud inimest: 35-aastane mees, 72-aastane mees, 75-aastane mees, 86-aastane mees, 89-aastane naine.\n\nKokku on Eestis surnud 1808 koroonaviirusega nakatunud inimest.\n\nViimase ööpäeva jooksul analüüsiti 5531 testitulemust, millest 521 osutus positiivseks. Positiivse testi saanutest oli 340 vaktsineerimata ja 181 lõpetatud vaktsineerimiskuuriga.\n\nEesti viimase kahe nädala nakatumisnäitaja 100 000 elaniku kohta on nüüd 626,5. Sellest kõrgem on nakatumisnäitaja Euroopas 23 riigis.\n\nÖöpäeva jooksul manustati 5911 vaktsiinidoosi, neist uusi vaktsineerimisi alustati 690. Tänahommikuse seisuga on lisa- või tõhustusdoosi saanud 183 520 inimest.\n\nKogu Eesti elanikkonna hõlmatus kahe vaktsiinidoosiga on 59,4 protsenti.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Neljapäevahommikuse seisuga on koroonaviirusega haiglaravil 256 inimest, kellest 212 vajab haiglaravi raskeloomulise Covid-19 tõttu.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe artikli pealkirja ja sisu. Kasuta oma loomingulisi võimeid, et koostada detailne ja põhjalik ühelauseline sissejuhatus sellele uudisele.\n\n## Pealkiri:\n\nSerbia pääses Davis Cupi poolfinaali\n\n## Põhitekst:\n\nSerbia ja Kasahstani avakohtumises läksid vastamisi Miomir Kecmanovic (ATP. 69) ja Mihhail Kukuškin (ATP 182.). Kasahh Kukuškin võitis matši 7:6, 4:6, 7:6. Teises üksikmängus alistas maailma esireket Novak Djokovic 6:3, 6:4 tulemusega Kasahstani esireketi Aleksandr Bubliku (ATP 36.).\n\nOtsustavas paarismängus olid Djokovic ja Nikola Cacic (ATP paarismängu 36.) üle Andrei Golubevist (ATP paarismängu 28.) ja Aleksandr Nedovjesovist (ATP 534.) 6:2, 2:6, 6:3.\n\nPoolfinaalis läheb Serbia koondis vastamisi Horvaatiaga. Teises poolfinaalis on koha kindlustanud Saksamaa, kes mängib kas Rootsi või Venemaa esinduse vastu.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Serbia koondis eesotsas maailma esireketi Novak Djokoviciga alistas Davis Cupi veerandfinaalis Kasahstani 2:1.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe uudis läbi ning loo sellele fantaasiarikas ja pikk lause, mis võiks uudist tutvustada.\n\n## Pealkiri:\n\nElroni piletid lähevad tuleval aastal pea 10 protsenti kallimaks\n\n## Põhitekst:\n\nHinnatõus on tingitud nii diislikütuse kui ka elektrihinna tõusust, aga ka infrastruktuuritasude kallinemisest. Viimati tõsteti rongipiletite hindu 2019. aasta augustis.\n\n\"Elron on seni püüdnud hoiduda rongipiletite hinnatõusust, kuid kuna nii diislikütus kui ka elektrihind on juba pikka aega stabiilselt kasvanud, siis mõjutab sisendhindade kallinemine ka rongiliiklust. Seetõttu oleme paratamatult sunnitud hindu tõstma,\" ütles Elroni juhatuse esimees Lauri Betlem.\n\nRongipiletite hinnad on püsinud senisel tasemel üle kahe aasta. Vahepealse ajaga on sisendite hinnad märkimisväärselt kasvanud.\n\n2022. aasta prognoositavad kulud energiale ehk elektri- ja diislikütustele on võrreldes 2020. aastaga 45 protsenti mis on 2,5 miljonit eurot suuremad ning raudtee kasutamise ehk infrastruktuuri tasud 16 protsenti ehk üle kolme miljoni euro enam.\n\nRiigi dotatsioon Elroni tegevuskuludeks kasvab aastaga 2,6 miljoni võrra 30 miljoni euroni, kuid see ei kata rongifirma teatel sisendite kallinemist.\n\nBetlemi sõnul kallineb pileti hind linna lähiliikluses 10–40 senti ning pikematel liinidel keskmiselt ühe euro võrra.\n\n\"Jätkame 2019. aastast ekspressrongides kehtinud nõudluspõhist hinnastamist ehk soodsamad piletihinnad on vähem sõidetavatel väljumisaegadel,\" rääkis Betlem.\n\nSeega on rongist ostes näiteks Tallinna-Rapla või Tallinna-Aegviigu ehk nelja tsooni pileti maksimaalseks uueks hinnaks praeguse 3,4 euro asemel 3,7 eurot ning Tallinna-Tartu ekspressliinil senise 12,5 euro asemel 13,6 eurot.\n\nKehtima jäävad ka piletisoodustused ehk näiteks veebist ette ja rongi piletimasinast ostetud piletid on ka edaspidi soodsamad.\n\n2022. aasta teisest kvartalist plaanib Elron liiklussagedust mõnevõrra tõsta. \"Kui 2021. aastal on Elroniga tehtud kuus miljonit sõitu, siis loodame, et järgmisel aastal reisijate arv taas kasvab ning 2022. aasta lõpuks saavutame seitsme miljoni reisi taseme,\" ütles Betlem.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Jaanuarist tõusevad rongipiletite hinnad energia kallinemise tõttu keskmiselt 9,5 protsenti.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe hoolikalt uudise pealkiri ja sisu ning kirjuta artiklile pikk sissejuhatav lause, kasutades oma kujutlusvõimet.\n\n## Pealkiri:\n\nFT: USA ülemkohus võib toetada abordi tegemise piiramist\n\n## Põhitekst:\n\nUSA ülemkohtu 1973. aastast pärineva murrangulise otsusega kaasuses Roe vs Wade seadustati abort üle kogu riigi.\n\nRoe vs Wade otsus leiab, et osariigid ei saa keelata aborte enne, kui loode on elujõuline. Selle elujõulisuse piiriks loetakse tavaliselt 24-28 nädalat, vahendas Financial Times.\n\n2018. aastal kehtestas Mississippi osariik seaduse, mis keelab kõik abordid pärast 15 rasedusnädalat.\n\nMadalama astme kohtud blokeerisid Mississippi abordiseaduse, leides, et see on vastuolus põhiseadusega. 2021. aasta mais nõustus ülemkohus Mississippi juhtumit arutama. Ülemkohus peaks otsuse tegema 2022. aasta juunis, mõni kuu enne vahevalimisi.\n\nAbordivastased aktivistid on aastaid teinud kampaaniat, et ülemkohus tühistaks Roe vs Wade otsus. Mississippi juhtum annab neile esimese võimaluse, et vaidlustada ajalooline otsus.\n\nUSA endine president Donald Trump määras ülemkohtusse Amy Coney Barretti ja Brett Kavanaughi. Ülemkohtus on nüüd konservatiividel tugev enamus.\n\n\"Kui põhiseadus ei võta abordiküsimuses seisukohta, siis peavad selle otsustama inimesed,\" väidab Mississippi esindaja Scott Stewart.\n\nKavanaugh toetab Mississippi argumenti. \"Kuna põhiseadus on abordi küsimuses neutraalne, siis võiks ka ülemkohus naasta neutraalsele positsioonile. Otsustamine tuleb jätta inimeste ehk osariikide hooleks,\" väitis Kavanaugh.\n\nMississippis tegutseb ainult üks abordikliinik, Jacksoni kliinik. Kliiniku hinnangul on Mississippi 15-nädalane keeld põhiseadusega vastuolus ja hoiatas, et abordiõiguste vähendamine piiraks naiste vabadust.\n\nLiberaalsed kohtunikud väljendasid kolmapäeval muret, et Roe vs Wade kaasuse ümberlükkamine kahjustaks ülemkohtu mainet.\n\nKui ülemkohus toetab Mississippit, siis võivad uued abordiseadused kehtestada ka teised USA osariigid.\n\nUSA on abordiseaduse küsimuses lõhenenud. Kolmapäeval kogunesid ülemkohtu hoone ette mõlema poole meeleavaldajad. Protestijad eraldati taraga.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "USA ülemkohtu konservatiivsed kohtunikud andsid kolmapäeval märku, et nad lubavad osariikidel piirata abordi tegemist. Konservatiivsed kohtunikud on ülemkohtus ülekaalus.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe uudis läbi ning loo sellele fantaasiarikas ja pikk lause, mis võiks uudist tutvustada.\n\n## Pealkiri:\n\nUrmas Viilma: kui riik lahkub maalt, siis kirik seda ei tee\n\n## Põhitekst:\n\nAasta tagasi toimunud kirikukogu eelmise koosseisu 6. istungjärgul peetud kõnes \"Olukorrast kirikus\" kõnelesin järgmist:\n\n\"Ajalugu on täis rahutusi, sõdu, vägivallaakte, aga ka suuri epideemiaid, mis on muutunud pandeemilisteks. Iga sõda saab kord otsa, igale rahutusele järgneb rahuaeg ja lõpuks vaibuvad ka kõik epideemiad. Eriti kui valmib vaktsiin, mis jõuab kriitilise osani maakera elanikkonnast, et lõpetada pandeemia.\"\n\nEsimesed vaktsiinidoosid süstiti eelmise aasta jõuluperioodil Inglismaal. Nüüd oleme olukorras, kus mitmed on saanud juba kolm doosi, kuid viirus laiutab endiselt meie ümber ja mõjutab suuremal või vähemal määral meie igapäevaelu – kord rohkem, kord vähem.\n\nPeaminister Kaja Kallas on lubanud, et peagi jõuame nn valgusfoori kollasesse perioodi, mis võiks tuua pisut enam leevendusi kui hetkel kehtivad. Karta on, et uus laine on aga peagi meist taas üle rullumas. Kõiki on teinud nõutuks ja pisut kohutab hiljuti Lõuna-Aafrikas avastatud ja juba Euroopassegi jõudnud viiruse omikroni tüvi.\n\nKirikutena võime olla siiski tänulikud, et oleme saanud tegutseda praktiliselt ilma osaluspiiranguteta. Augustikuus kehtestas valitsus korraks ka jumalateenistuste tarvis vaktsineerimispassi nõude, kuid kiire reageerimine Eesti Kirikute Nõukogu poolt ja vaide esitamine valitsuse korraldusele päädis kohtumisega peaministriga ja vaktsineerimispassi nõudest loobumisega.\n\nKehtestus maskikohustus, desinfitseerimise, hajutumise ja 50-protsendilise täitumuse nõue. Selliseks on üldjoontes regulatsioonid kirikutes ka jäänud. Ei ole teada ka koldeid, mis oleksid kirikutest alguse saanud. See kõik toidab lootust, et jõulupühad võivad toimuda sel aastal avatud kirikutega, kus on inimesi ehk rohkem kui eelmise aasta jõulude ajal, mil kirikud jäid eriti linnades väga hõredaks.\n\nLõpule jõudnud õigusreformist\n\nLõppeval aastal jõudis lõpule 2016. aastal alanud õigusreform. Selleks hääletas kirikukogu XXX koosseis selle aasta aprillis toimunud ühel korralisel ning juunis ja septembris toimunud kahel erakorralisel istungjärgul läbi mitusada parandusettepanekut mitmekümnes plokis.\n\nTegemist oli tiheda tööga, mis nõudis kõigilt kirikukogu saadikutelt suurt süvenemist ja ka kohaloleku distsipliini, sest kõik põhikirja muudatused vajasid 2/3 kirikukogu koosseisu toetust. Võimalik, et saavutasime väga hea tulemuse just seetõttu, et veebis toimunud kirikukogu istungid võimaldasid osaleda ka nendel kirikukogu liikmetel, kes muidu ei oleks saanud füüsiliselt kohale tulla. See puudutab eriti diasporaasaadikuid Kanadas, Ameerikas ja Rootsis.\n\nAlates 1. novembrist kehtib EELK põhikirja uus redaktsioon.\n\nKiriku õigusreformi läbiviimise protsessi on ka üksikud isikud väga teravalt kritiseerinud. Hiljuti ilmus ERR-i portaalis EELK vaimuliku Thomas-Andreas Põderi artikkel \"Korruptsioonist ja ebaõiglusest EELK (majanduslikus) juhtimises. Repliik kirikukogu eelõhtul\".\n\nSelles artiklis väidab autor, et EELK õigusreform \"absolutiseerib peapiiskopi positsiooni ning pärsib ja tasalülitab EELK ühiste juhtimisorganite töövõime ja mõtte\". Majandusnõukogu muutmist kirikukogu nõukogust konsistooriumi komisjoniks, mida ameti poolest juhib kantsler, peab autor de facto peapiiskopi alluvusse viimiseks.\n\nAutori järeldusest tuleb oletada, et kõik konsistooriumi komisjonid on järelikult de facto peapiiskopi alluvuses, isegi kui neid juhivad piiskopid, assessorid või kantsler ning nendesse kuuluvad vaimulikud ja ilmikud, kelle on liikmeteks kinnitanud konsistoorium. Ja see on olnud nõnda läbi EELK ajaloo.\n\nNõnda teeb Thomas-Andreas Põder oma artiklis just majandusnõukogu muutumise põhjal kirikukogu nõukogust konsistooriumi komisjoniks järelduse, et:\n\n\"Kui juhtimine ja otsustamine koondub üha kitsama (ja viimselt ühe isiku) kätte, kui väheneb ühine vastutus (kirikukogu roll) ja vastastikune kriitilise tagasisidestamise võimalus, muutub juhtimine ja otsustamine järjest läbipaistmatumaks ja suureneb tõsiselt korruptsioonioht. /-/ Absolutistlik kirikuvürstiriik on kirik peapiiskopi, mitte evangeeliumi teenistuses\".\n\nThomas-Andreas Põder lõpetab oma artikli tõdemusega: \"kirikukogu [on] nüüd faktiliselt olukorras, kus peaks kutsuma peapiiskoppi korrale. Muidu ohustab usalduse kaotus – kui see ei ole juba toimunud.\"\n\nMinu küsimus on siinjuures, et kas ka kirikukogu pole olnud EELK-s alati de facto peapiiskopi alluvuses, kuna ameti poolest on just peapiiskop selle juhataja?\n\nKuna see artikkel oli suunatud nii laiemale avalikkusele kui ka kirikukogu liikmetele, siis on oluline, et tuletan meelde, millise sisuga EELK õigusreform oli ning milliseid parandusi selle käigus EELK põhikirja ja EELK kirikuseadustikku kirikukogu poolt läbi mitme aasta ja istungjärgu tehti.\n\nEsmalt markeerin ära olulisemad ja ehk põhimõttelisemad muudatused EELK Põhikirjas, et ka uued kirikukogu liikmed oleksid muutustega paremini kursis ja saaksid hinnata ka äsjakuuldud kriitika valguses:\n\n§ 1 ei ole enam juttu väljaspool Eestit asuvatest ja EELK kanoonilises alluvuses olevatest kogudustest, vaid EELK-ga osaduses ja samadel õpetuslikel alustel tegutsevatest kogudustest;\n§ 9 sätestab, et EELK-st välja astudes ei pea isik enam esitama avaldust koguduse juhatusele, vaid koguduse õpetajale (kes on juhatuse liige ameti poolest);\n§ 10 lg 3 1 lisati viide vaimulikuga sõlmitavale teenistuslepingule;\n§ 12 lg 6 sätestati peapiiskopi õigus ameti poolest kuuluda Tallinna Püha Neitsi Maarja Piiskopliku Toomkoguduse nõukogusse ja osaleda hääleõigusega koguduse juhatuse koosolekul;\n§ 13 lg 1 asendus piiskopi teenitava geograafilise ala nimetus \"piirkond\" sõnaga \"piiskopkond\";\n§ 13 lg 5 sätestati, et piiskop on piiskopkonna katedraalkiriku, või tööala piiskopi puhul, oma kodukoguduse nõukogu liige ja võib osaleda hääleõigusega koguduse juhatuse koosolekul;\n§ 18 ja § 20 täpsustati vikaarvaimulike ametisse määramist ja vabastamist ning vaimulike alluvust;\n§ 38 piiskopliku nõukogu liikmete hulka arvati konsistooriumi liikmed;\n§ 39 1 lisati piiskoppide kogu, mis koosneb peapiiskopist ja kõikidest ametis olevatest piiskoppidest ja mis tegeleb soovituste andmisega kiriku organitele, vaimuliku ametiga seotud üksikküsimuste ning usu ja kõlblusega seotud üksikute vaidlusküsimuste lahendamisega;\n§ 41 1 lisati piiskopkond, mis koosneb kirikukogu poolt kindlaks määratud praostkondadest ja mida juhib piiskop;\n§ 54 lg 5 lisati võimalus koguduse nõukogu otsuste vastu võtmiseks veebi teel;\n§ 59 lg 3 lisati võimalus koguduse juhatuse otsuste vastu võtmiseks veebi teel;\n§ 65 lg 2 loodi võimalus valida koguduse revisjoni komisjoni liikmed või revident väljastpoolt koguduse nõukogu;\n§ 68, § 69 ja § 70 tunnistati kehtetuks, sest kirikukohus lõpetati;\n§ 71 sätestati, et kiriku, praostkonna või koguduse juhtimisorgani liige osaleb vastava juhtimisorgani töös isiklikult – see välistab volituste alusel osalemise.\n\nParalleelselt EELK põhikirjaga muudeti ka EELK kirikuseadustikku. Lisaks põhikirja puhul nimetatud muudatustele, mis sünkroonselt viidi sisse ka kirikuseadustikku, toon välja täiendavad olulisemad muudatused:\n\n§ 9 lg 1 sõnastati täpsemalt diakoni õigus pidada sõnajumalateenistust;\n§ 16 lg 7 sätestati, et vaimulik sõlmib riiklikult abielu üksnes koos laulatusega;\n§ 33 ja § 37 täpsustati vaimulike ametirõivastuse elemente;\n§ 39 lg 4 1 ja § 45 lg 3 sätestatakse piiskopi ja kaplani poolt ristitud või konfirmeeritud inimese koguduslik kuuluvus;\n§ 51 lg 1 1 lisati viide teenistuslepingule koos täpsustusega, et teenistusleping ei ole tööleping seaduse tähenduses;\n§ 51 lg 5 piirati peapiiskopi ja piiskopi õigust anda lisaks sõnajumalateenistuse pidamise õigusele diakonile luba talituse läbiviimiseks, mis ei ole tema pädevuses (sh armulaua pühitsemine);\n§ 51 lg 6 lisati vaimulikele täiendkoolituse kohustus;\n§ 57 täpsustati vaimulike haridusnõudeid ja anti piiskoppide kogule õigus teatud juhtudel erandite tegemiseks;\n§ 58 seati vaimuliku ameti pidamise eapiiriks riiklik vanaduspensioni iga;\n§ 68 1 sätestatakse toompraosti nimetuse kasutamine Toomkoguduse õpetaja poolt peapiiskopi poolt antud ülesannete täitmisel või kiriku esindamisel;\n§ 70 asendati koguduse diakoni ja abiõpetaja ametikoha loomise nõue koguduse nõukogu nõusolekuga diakoni või abiõpetaja ametisse määramisel. Praosti ja piiskopi nõusolek asendati arvamuse küsimisega.\n§ 73 lg 2 ja lg 3 loodi peapiiskopi poolt kord aastas kokku kutsutav kaplanite konverents;\n§ 75, § 77, § 78 ja § 79 täpsustati koguduse õpetaja vakantsele ametikohale kandideerimist, valimiste läbiviimist, õpetaja kohale kinnitamist, määramist ja ametisse seadmist;\n§ 80 täpsustati hooldajaõpetaja määramist;\n§ 84 täpsustati koguduse õpetaja ametist vabastamis tingimusi;\n§ 88 lg 1 sätestati, et peapiiskopi ja piiskopi ametiaja piiriks on 72 eluaastat;\n§ 88 lg 2 sätestati, et preestri või diakoni ametiaja pikendamise ettepaneku teeb vaimulik, kellele ta allub (mitte enam koguduse nõukogu);\n§ 91 lg 4 sätestati, et reservvaimulik on kohustatud pidama vähemalt kümme jumalateenistust või talitust aastas;\n§ 93 p 3 sätestati, et vaimulike nimekirjast võib kustutada reserv- või vikaarvaimuliku, kes ei ole kolm aastat täitnud omale kirikuseadustikuga määratud kohustusi (aruandluskohustus);\n§ 100 1 sätestati tingimused kirikukogu korraldamiseks tehnilise vahendi kaudu;\n§ 104, § 105 ja § 106 lõpetati arengunõukogu ja majandusnõukogu kirikukogu nõukogudena;\n§ 164 1 sätestab piiskopkonna moodustamise kirikukogu poolt;\n§ 164 2 sätestab piiskopkonna nõukogu moodustamise piiskopi ettepanekul;\n§ 249 lg 4 sätestati, et koguduse juhtorgani liige peab osalema koguduse ja juhtimisorgani töös ning jumalateenistuslikus elus;\n§ 279, § 280 ja § 281 täpsustati koguduse kinnisvara kasutada andmise ja võõrandamise tingimusi;\n§ 285 täpsustati EELK või koguduse poolt laenude käendamise ja garandiks olemise tingimusi;\n§ 292 loodi võimalus kassapõhise eelarve kõrval kasutada tekkepõhist;\n§ 299 - § 318 täpsustati EELK, praostkonna ja koguduse eelarve koostamist, täitmise jälgimist ja järelevalve teostamist;\n§ 322 - § 327 täpsustati konsistooriumi ja praostkonna kassase laekuvate maksude tasumise korda;\n§ 329 - § 332 täpsustati koguduse liikme tasude sisu ja kogumise korda;\n§ 333 - § 357 täpsustati ja lihtsustati revideerimisega seotud korda ja küsimusi;\n§ 358 - § 367 täpsustati ja lihtsustati arengukava koostamise ja täitmisega seotud küsimusi;\n§ 386 piirati peapiiskopi õigust ja anti piiskoppide kogule õigus kirikukari rakendamiseks;\n§ 398 täpsustati EELK kuldristi andmise tingimusi;\n§ 400 1 sätestati EELK autasuna koostöömedal;\n§ 407 – 412 täpsustati EELK diasporaa piirkonna, praostkonna ja koguduse tegevusi.\n\nViis aastat kestnud õigusreform on suuresti nüüdseks lõppenud. Nagu loetletud paranduste sisust oli võimalik kõigil veenduda, ja seda on võimalik isiklikult igaühel ka soovi korral üle kontrollida, et EELK juhtimine ja otsustamine ei ole selle reformi tulemusel koondunud üha kitsama (ja viimselt ühe isiku) kätte, ega ole ka vähenenud sugugi ühine vastutus ega kirikukogu roll.\n\nKa kiriku juhtimises pole toimunud olulisemaid muudatusi, mis viitaks otsustamise muutumist järjest läbipaistmatumaks suurendades seeläbi tõsiselt korruptsiooniohtu.\n\nHetkeseis piiskoppide ja piiskopkondadega\n\nOlen loomulikult märganud, et eriti eelmisel ja lõppeval aastal olnud tähelepanu all piiskopkondade moodustamise või loomise küsimus. Olen ka märganud, et kirikukogu 2/3 koosseisu toetusega tehtud otsus asendada põhikirjas seni piiskopi teenimisala tähistanud sõna \"piirkond\" sõnaga \"piiskopkond\" on pöördumatult paisanud pahupidi EELK eneseteadvuse ja teoloogilise orientatsiooni.\n\nJust sellise segaduse ja hirmu maandamiseks on oluline, et neid küsimusi arutatakse. Kuid pean oluliseks, et nende aruteludes osaleksid inimesed, kes on kehtiva õigusruumiga detailideni kursis ja teavad ka, millised on peapiiskopi kavatsused ja plaanid järgmiste sammude astumiseks või mitte astumiseks piiskoppide/piiskopkondade küsimuses.\n\nMa oleksin tegelikult tänulik, kui saaksin sellistel aruteludel isiklikult osaleda, sest see tagaks teema käsitlemisel ja küsimuste tekkimisel ehk kõige parema ülevaate, kuidas võiks asjad edasi areneda.\n\nSamuti on mulle ääretult oluline teada, mida praostkondades piiskopkondade küsimusest arvatakse ja mida sellest oodatakse või kardetakse. Kui kohal ei ole inimest, kes teaks, kuidas kehtiv olukord piiskoppide ja piiskopkondade rolli just EELK-s on ette näinud, hakatakse esitama arutelude käigus hoopis erinevaid piiskopkondade mudeleid sellest, millised need oleksid tegelikult meie puhul.\n\nAlates 1. novembrist moodustub EELK ühest ülemaailmsest (pea)piiskopkonnast. Sõna \"piirkond\" saab kasutada ainult diasporaa kohta, sest Eesti territooriumil enam piiskoppidel oma piirkondi ei ole. Piiskopkondi samuti ei ole, sest need peab moodustama kirikukogu.\n\nKirikukogule ei ole esitatud ühetegi eelnõu piiskopkondade moodustamiseks. Mina ei pea võimalikuks piiskopkondade moodustamist enne, kui selles küsimuses on toimunud rahulikud ja konstruktiivsed arutelud praostkondade ja vajadusel enne eelnõude koostamist ka kirikukogu tasandil.\n\nAlates 1. novembrist ei ole ametis olevad piiskopid enam peapiiskopi abilised piirkondade piiskoppidena, vaid abipiiskopid neile määratud tööaladel. Kuni puudub üldisemal tasemel piiskoppide territoriaalset teenimist reguleeriv otsus, lahendame piiskoppidega tööjaotuse kaasuse- ja vajaduspõhiselt.\n\nOlukord on sarnane ajale, kui EELK-s olid koos teenimas peapiiskop ja piiskop ning piiskop tegutses peapiiskopi antud ülesannetes ja volitusel. Usun, et umbes sellist olukorda peavad parimaks nädala eest kogunenud Lõuna-Eesti kolme praostkonna, Tartu, Valga ja Võru praostkondade esindajad, kes oma kohtumise lõppedes viisid läbi hääletuse, mille otsus on protokolli kantud sõnastuses: \"Valdav enamus hääletas ühe piiskopkonna poolt.\"\n\n\"Seoses piirkondade kadumisega on vaid vaja täpsemalt reguleerida piiskoppide territoriaalne töö praostkondades ja kogudustes.\"\n\nPraegu ongi EELK-s üks piiskopkond ja ei ole esitatud ühtegi ettepanekut selle olukorra muutmiseks. Seoses piirkondade kadumisega on vaid vaja täpsemalt reguleerida piiskoppide territoriaalne töö praostkondades ja kogudustes.\n\nHetkel ei ole Joel Luhamets ja Tiit Salumäe ühegi piirkonna piiskopid. Nende vapid asuvad küll vastavalt Tartus ja Haapsalus, mis on piiskoppide nende asukohalinnad. Ka on kirikuseadustiku muudatustega saanud piiskopid oma kodukoguduse nõukogu liikmeks ameti poolest ja võivad osaleda juhatuse töös hääleõigusega.\n\nKuna piiskop Tiit Salumäe on endiselt koguduse õpetaja, puudutab seadustiku muudatus peamiselt piiskop Joel Luhametsa kaasamist koguduse juhtorganite töösse. Selleks, et piiskop saaks osaleda, tuleb piiskoppi muidugi juhatuse koosoleku toimumisest informeerida.\n\nUsu võim\n\nPealkirja \"Usu võim\" kandis augustis Levilas ja Eesti Päevalehes ilmunud artiklite sari, mis lahkas EELK tegemisi ja kuvandit. Suur rõhk asetati kiriku annetajaliikmete kahanemisele. On tõsi, et 2015. aastal, mil asusin peapiiskopi ametisse, oli EELK annetajaliikmeid 29 000. Eelmisel raskel viiruseaastal 2020 oli luteri kirikul nime ja isikukoodiga annetajaliikmeid järel 25 000 ja ristitud liikmeid kokku koos lastega hinnanguliselt umbes 170 000.\n\nTunnistan, et oleksin rõõmus, kui see number oleks suurem. Sest Jeesus käskis ju ristida kõik rahvad! Eesti rahvas on aga endiselt suures osas ristimata. Eestis ei ole me saavutanud isegi seda, et ülejäänud Euroopa kombel võiks kooliõpilased saada elementaarseid teadmisi maailma religioonidest.\n\nÜkski valitsus ei ole seni tahtnud selles küsimuses ülejäänud Euroopa poole vaadata. Ka Venemaa poole ei taha vaadata. Isegi Põhjamaade ja Baltimaade poole ei taha vaadata, sest kõigis nimetatud maades haritakse usuküsimustes oma rahvast. Eestis on üleüldise usundiõpetuse küsimuses olnud kõigi valitsuste silmad jonnakalt kinni.\n\nPean tunnistama, et mul on selle pärast ka kahju, et kirikud ise ei ole osanud usualase kirjaoskamatuse küsimust otsustajatele piisavalt hästi adresseerida. Sel sügisel ametisse asunud Eesti Vabariigi president Alar Karis on öelnud, et Eesti lapsed ei peaks olema teadmiste poolest mitte ainult esimeste seas, vaid lausa esimesed maailmas. Ilma usualaste teadmisteta seda positsiooni ei saavuta!\n\nKiriku ühiskondliku mõju mõõdikuks olen pidanud ise midagi muud kui liikmemaksu maksjate arv või taotletava rahahulga suurus. Statistilistest näitajatest on mulle näiteks olnud oluline hoopis see, et advendi- ja jõuluperioodil käib kirikus teenistustel sama suurusjärk inimesi, kui osaleb riigikogu valimistel.\n\nStatistikaameti andmetel külastas 2019. aastal, ehk aasta enne koroonaviiruse saabumist, ühel etendusepäeval teatrietendusi Eestis keskmiselt kokku 3500 vaatajat. EELK statistika näitab, et luteri kiriku jumalateenistustel osaleb ühel pühapäeval keskmiselt kokku 5000 inimest.\n\nSeda näitajat olen pidanud Eesti rahva kirikusõbralikkuse ja usklikkuse tunnuseks. Kuigi maapiirkondades on kirikusse jõudmine muudetud kehva korraldusega transpordiühenduse tõttu paljudele pühapäeviti täiesti võimatuks.\n\nJääb ka tunne, et luteri kirik peaks ebavõrdsuse likvideerimiseks maa ja linna vahel toimima samal kombel, kui on toiminud meie pangad, apteegid, postkontorid või paljudes omavalitsustes on tehtud lasteaedade ja koolidega – need kõik tuleb maalt ära kolida linna.\n\nLinnas ei ole kunagi inimestest puudust ei pangakontoris, postkontoris, apteegis, rääkimata lasteaiajärjekordadest ja koolide vastuvõtukonkurssidel osalevatest lastest. Sellisel juhul jääksid aga maale alles vaid tühjad kirikuhooned, kus kunstiväärtused on justkui konserveeritud olekus riigi nähtamatu kaitse all, vajamata vabatahtlike kogudusete memmekeste hoolt ja liikmemaksuraha.\n\nSiiski olen korduvalt väljendanud seisukohta, et kui riik lahkub maalt, siis kirik seda ei tee. Kui inimesed maalt linnadesse lahkuvad, peaks olema just linnades kasvavad kogudused.\n\nEelpool viidatud artiklisarjas \"Usu võim\" oli viide nelipühilasest piiskopi ja kaitseväe peakaplani Ago Lilleoru valmivale doktoritööle, milles ta uurib kasvavaid kogudusi. Ta järeldab, et kasvavad kogudused on seal, kus õpetajal on sotsiaalsed oskused ja hea suhtevõrgustik. Lisaks tuleb ta oma töös huvitavale järeldusele, et sotsiaalselt võimekate pastorite juhitud kasvavate koguduste puhul ei ole väga olulist vahet, kas pastori vaated on keskmisest liberaalsemad või konservatiivsemad.\n\nMaailma teiste piirkondade kogemus ei ole samuti kinnitanud arvamust, et just keskmisest liberaalsem või konservatiivsem õpetus on see, mis peataks kiriku liikmete arvu vähenemise.\n\nEELK ja tema vaimulikud\n\nEELK-s on vaimulikul võtmeroll ja iga vaimulik või ka koguduse juhtkond peaks koguduse kasvu ja \"tervist\" analüüsides vastama järgmistele koguduse elu mõjutavatele küsimustele:\nKuidas vaimulik paneb teisi ennast tundma?\nKas vaimulik kaasab teisi või teeb kõike ise?\nKas koguduse kasvu mõjutavad pigem vaimuliku sotsiaalsed oskused või teoloogilised teadmised?\nKas vaimulikul on oskus jõuda kirikulisteni ka hoolimata käsiraamatu või agenda korrast?\nKas vaimuliku kohalolu on koguduses ja kogukonnas tunda – kas ta viibib, elab, osaleb kogukonna elus ja on kogukonnaga suhtes/kooselus?\n\nEELK ja rahvas\n\nMida tähendab EELK kogu rahva kirikuna ja kuidas me saame seda mõjutada koguduste tasandil. Eriti puudutab see küsimus vaimulikke ja koguduse juhtorganite liikmeid. Vastuseid tuleks otsida küsimustele:\n\nMiks valdavalt protestantlik ja luterliku taustaga eestlaskond ei identifitseeri end luterlikuks?\nKellega peame tööd tegema ja keda teenima (Jumal ja ligimesed, ehk liikmed, mitteliikmed, kogukond, jne)?\nKas inimestega töö tähendab ainult jumalateenistusi ja/või ka muid tegevusi teenistuste vahel?\nKas oodatakse inimesi kirikusse või kirik läheb inimeste juurde?\nMiks me pole paljudes kohtades seal kohal, kuhu inimesed on liikunud aga oleme jäänud paigale sinna, kus inimesi enam ei ole?\nKas keskendumine küsimustele liberaalsuse/konservatiivsuse skaalal on see, mis inimesi enim huvitaks ja liikmeskonna kasvu üldises plaanis mõjutaks, või huvitab see pigem enam ajakirjandust ja vaimulikke endid?\nMillised kiriklikud uuendused ja muudatused vähendavad segadust, killustumist ja hajaliolekut ning millised toetavad ühtsust, kaasamist ja hõlmamist?\nKas rahvakirikut (kohalikku kogudust) huvitavad eestlaste kõrval ka venelased?\n\nEELK ja noored\n\nKõige kriitilisem küsimus EELK tuleviku seisukohast on liikmeskonna juurdekasv. Kus on meie kirikunoored? Kas vaimulikud ja koguduste juhtorganid on maha istunud ja analüüsinud järelkasvu küsimuse üle. Strateegia koostamisel aitaks ehk kaasa järgmised teemapüstitused:\n\nkui noori ei ole, kas koguduses on mingigi organiseeritud lastetöö, sest just lapsed on tulevased noored;\nkui kogukonnas on kool, on piirkonnas ka noored - kas nad on kirikus või on sild kooli ja kiriku vahel katki või alles loomata;\nkui kogudused on noored, milline on nende kaasatus kogudustes – mida nad koguduses teevad lisaks sellele, et ootame neid pühapäeval kirikupinki istuma;\nkui suur on koguduse liikmete ja kaastööliste tähelepanu kodusele kristlikule kasvatusele – kas uus põlvkond saab väärtused ja oma luterliku identiteedi uuele kodust kaasa;\nkas sinu/minu lapsed/lapselapsed on ristitud, käivad pühapäevakoolis, tulevad leeri?\n\nEELK hääl ja mõju\n\nOleme elanud ajal, mil kirik oli avalikus ruumis suurema osa ajast nähtamatu, viimastel aastatel aga on kirik olnud vägagi tähelepanu keskmes. Ehk tuleks meil analüüsida, kas EELK peab häält tegema/nähtav olema/mõju omama? Selles kontekstis on erinevatel gruppidel erinevad ootused ja arvamused, mis võivad olla kohati ka vastassuunalised. Näiteks:\nkirikuvastased tahaksid ja peaksid õigeks, et kirik oleks vait;\noikumeenilised partnerid on mures EELK erineva sisuga hääle pärast – sõnum pole selge ja ühene;\nkiriku sees on erinevad arvamused ja ootused kiriku häälele avalikkuses (liiga liberaalne või konservatiivne, tühised teemad, ei kuuluta Kristust, liiga poliitiline ja ühiskondlik, üheülbaline ja dotseeriv, hoiduma meelelahutusest, jne)\n\nOn oluline analüüsida, kas ja milline on kiriku hääl/koht ühiskonnas/kogukonnas nii üldkiriku tasandil, aga eriliselt just koguduslikus vaates:\n\nKas kirikul on hääl ühiskondlike protsesside ja otsuste muutmiseks/suunamiseks, et elu muutuks paremaks riigis/kogukonnas?\nKas kirikul on hääl inimeste elude muutmisel sotsiaalses ja/või hingeõndsuslikus mõttes?\nKui kirikul on avalikus ruumis hääl ja mõju, siis mida see mõju/hääl tähendab ja tagajärjeks toob, ehk keda tahame mõjutada, keda peame mõjutama. Kuidas mõjume:\niseendale (EELK-le);\noikumeenilistele partneritele EKN-is;\nkristlaskonnale laiemalt;\nreligioossetele inimestele, kes ei ole tingimata kristlased;\nilmalikule ühiskonnale;\nüksikisikule?\n\nKui üldiselt oleme seisukohal, et peame olema nähtavad, et omada mõju ühiskonnas või ka üksikisiku elus, siis kes EELK nimel peab/omab õigust kõneleda? Kuidas mõjutab kiriku kõnetamisvõimet:\n\npeapiiskopikesksus (selle plussid ja miinused);\nmeedia lemmikvaimulike kuvand ja sõnumid (selle plussid ja miinused);\nenamik vaimulike vaikimine (eriti oma kogukonna keskel);\nluterlastest/kristlastest avaliku elu tegelaste kõneisikute vähesus?\n\nEELK ja tema ajaloolised varad\n\nTundub, et ajalooliste varade ja \"Pühakodade programmi\" teemad on EELK-spetsiifilised teemad. Keegi teine neist ei räägi – ainult meie ise. Meie oikumeenilised partnerid on olnud meiega solidaarsed ja elanud meile kaasa, kui need teemad on kõikidel kohtumistel riigi esindajatega alati laual. Ometi ei puuduta see nii olulisel määral teisi. Kas oskame ja julgeme tõdeda ja tunnistada:\n\najaloolised kirikud ja kunstiväärtused on meile koorem;\nme ei tea, kuidas ja mida nendega teha ja see olukord tundub igavene;\ntähelepanu hoonetele võtab tähelepanu inimestelt?\n\nKokkuvõtteks\n\nEes ootab advendi ja jõuluaeg, mis on ootuspäraselt leppimise ja rahunemise aeg. Kahtlen, kas koroonastress ja -depressioon, mis on lisandunud kuumaks köetud ja polariseerunud ühiskonna pingetele, laseb meil jõulurahust osa saada.\n\nSiin on meil endil kristlastena palju ära teha. Meie endi suhtumisest, käitumisest, eneseväljendusest nii analoog- kui virtuaalmaailmas sõltub palju. Üks hea ametivend tõdes minuga vesteldes, et sotsiaalmeediast paistab silma, kuidas oleme võtnud üle kõnepruugi ja suhtlemismustri, mis varem iseloomustas inimesi väljaspool kirikut - me oleme muutunud samasuguseks.\n\nMe ei tohi unustada, et iga mõtteavalduse, olgu meeldiva või ebameeldiva taga on inimene. Isegi erakonda, riiki, ametkonda, kogukonda, kirikut esindav inimene on ligimene. Kui asume verbaalsesse võitlusse, ei tohi me unustada, et ka sõna on tegu.\n\nKommentaar põhineb peapiiskop Urmas Viilma ettekandel EELK XXXI Kirikukogu 1. istungjärgul, 29. novembril 2021 eKirikukogul.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Kiriku ühiskondliku mõju mõõdikuks olen pidanud ise midagi muud kui liikmemaksu maksjate arvu või taotletava rahahulga suurust. Statistilistest näitajatest on mulle näiteks olnud oluline hoopis see, et advendi- ja jõuluperioodil käib kirikus teenistustel sama suurusjärk inimesi, kui osaleb riigikogu valimistel, kirjutab Urmas Viilma ülevaates \"Olukorrast kirikus 2021\".", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu uudise pealkirja ja põhisisuga. Kasuta neid fakte, et luua pikk ja sisutihe lause, mis toimib loo sissejuhatusena.\n\n## Pealkiri:\n\nVanameistri Ibrahimovici värav aitas Milani võiduni\n\n## Põhitekst:\n\nMilan läks kohtumist 10. minutil juhtima, kui värava lõi 40-aastane Zlatan Ibrahimovic. Avapoolaja viimasel minutil suurendas Milani eduseisu Junior Messias, kes teisel poolajal lõi oma teise värava ning Milan teenis 3:0 võidu.\n\nTiitlikaitsja Inter alistas 2:0 tulemusega Spezia. Roberto Gagliardini viis Interi 36. minutil juhtima ja 58. minutil realiseeris Interi eest penalti Lautaro Martinez.\n\nLiigatabelis esikohal olev Napoli mängis võõrsil 2:2 viiki Sassuologa. 51. minutil lõi Napoli avavärava Fabian Ruiz ja üheksa minutit hiljem suurendas külalismeeskonna eduseisu Dries Mertens.\n\nSassuolo lõi 72. minutil ühe värava tagasi, kui resultatiivne oli Gianluca Scamaccia ning 90. minutil viigistas seisu Gian Marco Ferrari.\n\nItaalia kõrgliigas hoiab esimest kohta Napoli, kes on kogunud 36 punkti. Teisel kohal on Milan 35 punktiga ja kolmandal kohal on Inter 34 punktiga.\n\nTulemused:\n\nGenoa - Milan 0:3\nInter - Spezia 2:0\nSassuolo - Napoli 2:2\nBologna - Roma 1:0\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Itaalia jalgpalli kõrgliigas mängiti kolmapäeval neli kohtumist. AC Milan alistas 3:0 tulemusega Genoa.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe uudis läbi ja pane oma kujutlusvõime tööle, et välja mõelda üks korralik sissejuhatav lause sellele loole.\n\n## Pealkiri:\n\nTartu Ülikool võitis Põhja-Euroopa korvpalliliigas Läti klubi\n\n## Põhitekst:\n\nTartu Ülikooli spordihoones peetud mängu kontrollisid tartlased algusest peale. Kaitses anti korralikku survet ning Valmieral polnud hea viskepäev. Mängu tasakaalustasid tartlaste pallikaotused, mida avapoolajal kogunes 11. Avapoolaja võitis Tartu 32:24.\n\nMängu teine poolaeg tõi rohkem korve ja eelkõige hakkasid rohkem sisse kukkuma Tartu meeskonna kaugvisked. Kolmandal veerandil tabati viis kaugviset ning enne viimast neljandikku olid tartlased 57:37 eduseisus. Tartu teenis kindla 65:55 võidu.\n\nRobin Kivi kogus vaid 17 mänguminutiga meeskonna parimana 12 punkti. Emmanuel Wembi arvele kogunes 10 punkti ja 14 lauapalli. Kolm kaugviset tabanud Oliver Suurorg lõpetas 11 punktiga. Valmiera poolel jõudis ainsana kahekohalise punktisummani Darious Clark, kelle arvele jäi 18 punkti.\n\nTartu Ülikool Maks & Moorits peatreeneri Nikolajs Mazursi sõnul pandi rohkem rõhku kaitsele.\n\n\"Keskendusime täna [kolmapäeval - toim.] rohkem kaitsele, et nende tagamängijad ei saaks lihtsaid viskeid ja palliga toimetada. Tegime selle osas head tööd, hoidsime vastased 55 punkti peal ning enamvähem kontrollisime lauavõitlust. Teisel poolajal saime päris palju vabalt visata ja sellest ka suur kaugvisete arv. Parandama peame pallikaotuste osa, aga üldjoontes meeskond pingutas täna hästi ja saime hea võidu,\" sõnas Mazurs.\n\nPõhja-Euroopa korvpalliliiga tabelis on Tartul kolmest mängust kirjas kaks võitu. Neljapäeval läheb Tartu vastamisi BC Borisfeniga. Kohtumine algab kell 17.30. Tartlaste mängunädala lõpetab laupäeval, 4. detsembril kell 17.00 Eesti-Läti liiga kodumäng Riia VEFi vastu.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Tartu Ülikool Maks & Moorits võõrustab Põhja-Euroopa korvpalliliiga teist etappi, mille esimeses mängus mindi vastamisi lätlaste Valmiera GLASS VIAga. Tartu võitis kohtumise 65:55.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe hoolikalt uudise pealkiri ja sisu ning kirjuta artiklile pikk sissejuhatav lause, kasutades oma kujutlusvõimet.\n\n## Pealkiri:\n\nKilgist kirjutatud raamatus esitatud fakte hakkab kontrollima kohus\n\n## Põhitekst:\n\nRein Kilk pole rahul raamatus \"Kaval Kilk ja kaksteist lolli. Pankrottimine kui uue aja hobusevargus\" esitatud suure hulga faktiväidetega. Kilk tahab, et raamatu üllitanud Raamatuvägi OÜ ning autorid Tarmo Teeväli ja Jaano Martin Ots lükkaksid ümber tema hinnangul ebaõiged faktiväited ning ühtlasi tahab ta kohtu abil neilt mittevaralise kahju väljamõistmist.\n\nRiigikohus tühistas kolmapäeval osaliselt maakohtu ja ringkonnakohtu määrused, millega jäeti Kilgi nõue ebaõigete faktiväidete ümberlükkamiseks läbi vaatamata ning saatis asja maakohtule tagasi menetluse jätkamiseks.\n\nHagis ja selle hilisemates täiendustes palus Kilk ümber lükata üle 100 faktiväite. Harju maakohus jättis nõude paarikümne väite suhtes läbi vaatamata, sest kohtu hinnangul ei puudutanud need Kilki isiklikult. Tallinna ringkonnakohus tühistas maakohtu määruse paari faktiväite suhtes, kuid nõustus üldjoontes maakohtu põhjendustega.\n\nRiigikohus märkis, et kohtud jätsid Kilgi hagi läbi vaatamata kõigis neis vaidlusalustes väidetes, mis ei sisaldanud tema nime, kuid ei hinnanud seda, kas vaatamata tema nime puudumisele konkreetses väites võiksid need siiski käia tema kohta.\n\nRiigikohus rõhutas, et kohtul tuleb hinnata faktiväite avaldamise viisi ja konteksti ning sellest tuletada mõistliku inimese arusaam vastava faktiväite suhtes.\n\n\"Muuhulgas tuleb arvestada sellega, et kõik vaidlusalused faktiväited esitati raamatus, mis rääkis Kilgist ja tema tegevusest, ning mitmed vaidlusalused väited sisaldavad viiteid äriühingutele, mida avalikkus ja kindlasti raamatu keskmine mõistlik lugeja võib seostada temaga,\" tõdes riigikohus.\n\nRiigikohus täpsustas, et maakohus peab asja läbivaatamisel hindama iga vaidlusalust väidet eraldi ning tegema kindlaks, kas väide käib Kilgi kohta või võiks tema õigusi rikkuda ning Kilk peab seejuures põhjendama, miks võivad konkreetsed väited rikkuda tema õigusi.\n\n200-leheküljeline tavaformaadis ja pehmes köites raamat \"Kaval Kilk ja kaksteist lolli. Pankrottimine kui uue aja hobusevargus\" ilmus 2015. aastal.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Riigikohus otsustas kolmapäeval, et ettevõtja Rein Kilgist üllitatud raamatus esitatud faktiväidete paikapidavust peab hakkama kontrollima maakohus.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu artikli sisuga ja loo sellele pika lausega sissejuhatus, mis köidab lugeja tähelepanu.\n\n## Pealkiri:\n\nVolkswagen viib Eestist intellektuaalomandi portfelli\n\n## Põhitekst:\n\nVolkswageni tarkvarafirma CARIAD Estonia hakkab edaspidi haldama kõiki ettevõtte rahvusvahelisi tütarettevõtteid.\n\nTarkvaraga seotud intellektuaalomandi õiguste haldamine jääb Saksamaale ning tehisintellekti tarkvaralahendusi arendavad meeskonnad luuakse teistesse riikidesse, kus CARIAD SE tegutseb.\n\nCARIAD SE tegevjuhi Dirk Hilgenbergi sõnul jääb Volkswagen Grupi tarkvaraarendus jätkuvalt Eestiga tihedalt seotuks. Samuti otsitakse uusi ärivaldkondi, mida Eestist juhtida.\n\nCARIAD Estonia 2020. aasta majandustulemuste kohaselt investeeriti grupisiseste tarkvaralahenduste arendusse eelmisel aastal 1,57 miljardit eurot.\n\n\"Viimase aasta jooksul on ettevõtte ärimudeli üle peetud palju arutelusid. Lõpuks oli CARIAD SE üheks strateegiliseks otsuseks viia intellektuaalomandi õiguste haldamine Saksamaale, et see oleks lähemalt seotud seal toimuva tarkvaraarendusega,\" ütles CARIAD Estonia tegevjuht Nicolas Derbin.\n\nCARIAD SE tehtud rahalised investeeringud Eesti tütarettevõttesse jäävad Eestisse ning suunatakse ümber rahvusvaheliste tütarettevõtete haldamisega seotud tegevustesse.\n\nEestisse varem tehtud investeeringuga seotud muudatus kajastub peatselt ka riiklikus statistikas.\n\nVeel enne 2021. aasta lõppu hakkab CARIAD Estonia haldama Hiinas, Rootsis ja Israelis asuvaid tütarettevõtteid. Ülejäänud tütarettevõtete haldamine tuuakse CARIAD Estonia alla 2022. aasta jooksul.\n\nCARIAD SE loodi 2020. aastal. Alates 2025. aastast peaks olema ühtne tarkvaraplatvorm eelduseks kõigile kaubamärkidele ja mudelitele isejuhtivate sõidukite arenduseks ning täielikult ühendatud digitaalse auto loomiseks. Eesmärgi kohaselt hakkaks 2030. aastal üle 40 miljoni Volkswagen Grupi auto sõitma digitaalsetel CARIAD-i platvormidel.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Volkswagen Grupp viib tarkvaravaldkonnas tegutsevad tütarettevõtted Eesti tütarfirma alla. Praegu Eestis tegutseva intellektuaalset omandi tarkvaraportfelli viib ettevõte aga siit Saksamaale.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe artikli pealkirja ja sisu. Kasuta oma loomingulisi võimeid, et koostada detailne ja põhjalik ühelauseline sissejuhatus sellele uudisele.\n\n## Pealkiri:\n\nLiverpool alistas mängleva kergusega linnarivaali\n\n## Põhitekst:\n\nLiverpool oli eelmisest üheksast Evertoni kodustaadionil peetud mängust suutnud võita ainult ühe kohtumise, kuid kolmapäeval teenisid Jürgen Kloppi hoolealused kindla 4:1 võidu.\n\nLiverpooli eest lõi kaks väravat Mohamad Salah, ühe tabamuse said kirja kapten Jordan Henderson ja Diego Jota. Evertoni auvärava lõi Demarai Gray.\n\nLiigaliider Chelsea alistas 2:1 tulemusega Watfordi. 29. minutil viis Mason Mount Chelsea juhtima, kuid 14 minutit hiljem viigistas seisu Emmanuel Dennis. Chelsea võiduvärava lõi 72. minutil Hakim Ziyech.\n\nTiitlikaitsja Manchester City teenis 2:1 võidu Aston Villa üle. Manchester City väravad lõid esimesel poolajal Ruben Dias ja Bernardo Silva. Villa ainsa värava lõi teisel poolajal Ollie Watkins.\n\nInglismaa kõrgliigas jätkab esikohal Chelsea, kes on kogunud 33 punkti. Teisel kohal on 32 punktiga Manchester City ja kolmandal kohal on 31 punktiga Liverpool.\n\nTulemused:\n\nEverton - Liverpool 1:4\nAston Villa - Manchester City 1:2\nWatford - Londoni Chelsea 1:2\nWest Ham United - Brighton Hove & Albion 1:1\nWolveshampton Wanderers - Burnley 0:0\nSouthampton - Leicester City 2:2\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Inglismaa kõrgliigas mängiti kolmapäeval kuus kohtumist. Liverpool alistas linnarivaali Evertoni 4:1.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe hoolikalt uudise pealkiri ja sisu ning kirjuta artiklile pikk sissejuhatav lause, kasutades oma kujutlusvõimet.\n\n## Pealkiri:\n\nTarmo Soomere: sada aastat liidus loodusega\n\n## Põhitekst:\n\nKogu priiuseaja vältel on loodus olnud meie strateegiline liitlane. Eesti loodus on rikkalik. Selle taga on nii muutlikud pinnavormid kui ka paiknemine Atlandi ookeani hinguse ja Euraasia mandri siseosa kontinentaalsete tingimuste piirialal. Eesti on tohutult suur kliima mõttes. Naudime mahedat merelist kliimat meie saartel ja rannikul. Kagupoolsetel kõrgendikel on aga märksa külmem ja lumi paksem.\n\nMeil on ikka veel palju sellist loodust, mis suurelt jaolt toimetab omaette, kuigi oleme aastasadu seda modifitseerinud. Nagu on kirjeldanud Anton Hansen-Tammsaare ühes meie rahva tüvitekstis: veidi kilplaste moodi, ühest küljest kaevates kraave ja teisest küljest ehitades jõgedele tõkkeid.\n\nLoodusele mõeldes tuleb harva meelde soo, võsa või lepikusse kasvanud kraav. Need on Eesti looduse tagamaa, on märkinud Friedebert Tuglas. Põld või karjamaa samuti mitte. Võib-olla õige natuke heinamaa. Ikka meenub midagi muud ja meeldejäävamat. Sageli heiastub rand. Võib-olla sellepärast, et see kant oli aastakümneid enamusele kättesaamatu. Või mõni vulisev jõgi või vaikne järv.\n\nPigem esimesena ikka mets. Kuigi meie mõtlemise ajaloo uurijad ütlevad, et eestlane metsarahvana on tegelikult okupatsiooniaja unistuste peegeldus ja tõelisusest üsna kaugel. Küll aga on ilusaimad metsad süüvinud meie teadvusesse looduslike pühapaikade, hiite näol. Hiis on sageli kaunite puude salu mõnes kaunis ja kuivas kohas. Ja kes siis nii väga täpselt suudab salu ja metsa eristada. Korvpallihuvilised kindlasti mitte.\n\nTsaariaja lõpul, veidi rohkem kui saja aasta eest, oli Eestis katastrisse kantud metsamaad napp viiendik riigi pindalast. Tegelikult oli metsa küll rohkem, sest osa talumetsadest polnud katastris. Sellegipoolest sai metsast matti võtta näiteks asundustalude jaoks. Vaba maad mujal ju lihtsalt ei olnud, aga sangarid kindlasti väärisid sellist tuge. Peamiselt riigi tagavaramaadest raadati üle 100 000 hektari ehk üle tuhande ruutkilomeetri põlluks ja muuks tarbemaaks. See on üle kahe protsendi kogu Eesti pindalast. Riik oli siis väga rikas, kui tal oli selline tagavara.\n\nIsegi kui see kõik ära tarvitati, olgu siis põllumaaks, heinamaaks, karjamaaks või ehituseks, oli 1939. aastal Eestist enam-vähem täpselt kolmandik metsaga kaetud. See sisaldas ka osa heinamaid ja karjamaid. Palju meie mõistes metsa päriselt oli, et tea enam keegi. Aga kindlasti rohkem kui viiendik maast.\n\n\"Nii on mets olnud meie liitlane läbi sajandite. Ja ka viimasel sajandil.\"\n\nMets on rohkem kui vaese mehe kasukas. Mets on varandus. Metsa sai panti panna. Nii Eesti Vabariigi algusaegadel kui ka taasiseseisvumise rasketel aegadel. Tõsi küll, 30 aasta eest seda operatsiooni lõpuks vaja ei läinud. Aga tuge selle võimalusest sai meie riik kindlasti. Nii on mets olnud meie liitlane läbi sajandite. Ja ka viimasel sajandil.\n\nNõukogude ajal metsastus meie maa päris kiiresti. Nüüd oleme seda strateegilist liitlast paljude meelest kohelnud ülemeelikult, et mitte öelda vastutustundetult. Mets – tegelikult selle ökosüsteem – ja puhas mage vesi on ühed meie suurimad väärtused.\n\nKa maavarad on looduse osa. Isegi põlevkivi. Aga see pole varandus, mille on meile pärandanud meie esivanemad. Hoopis vastupidi, see on kapital, tegelikult isegi põhikapital, mille oleme võtnud laenuks oma lastelt. Tsaariajal osati seda kasutada ainult kehva kütusena. Tööstusliku kasutuseni jõuti just enne Eesti iseseisvumist, 1916. aastal. Aasta pärast Tartu rahu hakati tootma põlevkiviõli (1921), elektrit kolm aastat hiljem ja bensiini veel seitse aastat hiljem.\n\nSee tohutu loodusväärtus sai meie riigi energiajulgeoleku ja energiasõltumatuse aluseks. Väga tõenäoliselt just selle tõttu, et loodus meile seda õlekõrt pakkus, oli üleminekuperiood taas võidetud vabadusele 30 aasta eest märksa vähem valus, kui see võinuks olla ilma oma energiata.\n\nPõlevkivi kasutades oleme rüüstanud päris suure osa meie maast. Põlekivikarjääride kaart näitab, kui suure pindala oleme kas üles kaevanud või seest õõnsaks uuristanud. Kuigi kõike seda isegi helikopterilt ei ole näha, on emakese Maa sees sügavad, pikad ja laiad haavad. Mõne koha oleme teinud lausa kasutamiskõlbmatuks.\n\nPeame selles kontekstis oma liitlasele loodusele sügava kummarduse tegema. Loodus on absorbeerinud suure hulga keskkonda paisatud reostusest ja suutnud siiski veel hoida – isegi kaevanduste naabruses – meile sobivaid looduse hüvesid, kantseliitliku sõnaga: ökosüsteemi teenuseid.\n\nPõlevkivi on teinud Eesti arengule veel ühe olulise, kuigi hästi varjatud teene. Räägime praegu palju teaduspõhisusest ja sellest, et riikide edukus nüüdisajal sõltub oluliselt sellest, kui hästi suudavad nad nii majanduslike kui ka poliitiliste otsuste keskse komponendina kasutada parimat teaduslikku teadmist.\n\nSelline teadmine ei sünni iseenesest. Seda tuleb luua. Kasvatada pikkade aastakümnete vältel. Nagu metsa, et seda siis küpsena mõistlikult tarvitada.\n\nKui Eesti iseseisvus, arutati ka meie maal teiste eeskujul teaduste akadeemia loomist. Saadi aga kiiresti aru, et Eesti teadus oli selle jaoks veel liiga hõre ja õhuke. Seda adudes pandi käima Eesti uuringud nii looduse, keele kui ka kultuuri vallas. Need tõusid 20 aastaga päris arvestatavale tasemele.\n\nVeel olulisem oli, et põlevkivi uuringud vedasid mitmed muud Eesti teadusharud n-ö mudaliigast välja. Geoloogia ja keemia on vaid kaks märksõna. Peame olema sellele maavarale ikka väga tänulikud ja väga mitmes mõttes. Eriti teaduste akadeemia poolt. Sest see materjal on suures osas meie laiapõhjalise teaduse algne allikas. Kuigi nüüd on vist tulemas aeg, mil targem oleks see väärtus mõneks ajaks vähemalt osaliselt maa sisse jätta. Vähemalt seni, kuni oskame sellest veel midagi palju paremat teha või sealt midagi väärtuslikku veel sündimata keemiatööstuse harude jaoks kätte saada.\n\nEesti loodus on meile pakkunud palju muudki ainest, mis on jätnud märgatava jälje meie maastikule ja teadvusesse. Põhjapoolsetel aladel on palju nii meie oma paekivi kui ka Soomest liustiku poolt siia tassitud raudkivi. Mõnest meie oma paekivist oleme juba aastasadu osanud põletada lupja ja hiljem tsementi.\n\nInimeste tarkusega loodud sideained ja uued kivid on sündinud sellest, et sädelevad inimesed on osanud tänulikult vastu võtta meie looduse annid. Nii näiteks on Johannes Hindi silikaltsiit sünteesitud selle kaudu, et desintegraatoriga lõhutud liivaterade ja lubjatükkide värsked purustuspinnad on natuke aega varmad teiste materjalidega reageerima.\n\n\"Mõnest lihtsast materjalist saab midagi veel uhkemat. Korralikust valgest liivast saab oskaja teha klaasi.\"\n\nLiivimaa kubermangus on sama rikkalik looduse and savi. Sellest saab tarvilist tarkust rakendades teha telliseid, mis sobivad nii lihtsa maja seina kui ka kõrge kirikutorni müüri. Mõnest lihtsast materjalist saab midagi veel uhkemat. Korralikust valgest liivast saab oskaja teha klaasi. Nii on meil olnud külluslikult looduse pakutud vahendeid, et oma elu korraldada ja üha paremaks teha. Ühelt poolt mineraalained, mida töödelda ja teisalt energiaallikad, nii fossiilsed kui ka taastuvad, mille abil vajalikud protsessid käivitada.\n\nSuurepärased looduse annid, mille peale harva mõtleme, on veekogud. Nii järved, vooluveed kui ka meri tunduvad olevat nii loomulikud Eesti looduse osad, et ilma nendeta ei oska elu ettegi kujutada. Põhjavesi ja sagedane vihm pealekauba, kaladest rääkimata.\n\nMered ja suured jõed-järved on sajandeid ühendanud riike ja rahvaid. Selle missiooni katkestas viiekümneks aastaks võõrvõim. Mereriik on aga alati üks rikas riik. Sellisel riigil on veel üks lahutamatu omadus. Selle sõnastas president Lennart Meri. Ta ütles 1994 aastal ametlikul riigivisiidil Taani kuninganna suveresidentsis Fredensborgi lossis riikliku õhtusöögi kõnes: \"Riiki, millel on vaba juurdepääs merele, ei saa nimetada väikeriigiks.\"\n\nNii on meie loodus olnud Eesti jaoks juba sajandeid kõige tähtsam liitlane. Sõltumata poliitilisest olukorrast või võimutuulte vahetumisest on see pakkunud meile fantastilisi võimalusi oma elu korraldamiseks, alates toidu, eluaseme ja kütte hankimisest kuni sadade pisiasjadeni, mida looduses naudime või kasutamine.\n\nVeel enam, oleme sattunud elama mitmes mõttes paradiislikku paika. Kohta, kus on piisavalt vett ja sooja ning omaette elavat loodust. Kus võimsad transpordimagistraalid sõnas otseses mõttes uhuvad meie randu. Kus kaasaegsete magistraalide ehitamise jaoks on maapõues veel palju materjali varuks. Paika, mida ei külasta maavärinad, tsunamid ega mastaapsed maalihked ja kus isegi suurt osa maailmast otseselt ähvardavad kliimamuutused on meile pigem soodsad.\n\nSeda enam peaksime meeles pidama, mida Antoine de Saint-Exupery loodud rebane ütles väikesele printsile: kui taltsutad, siis vastutad. Me vastutame oma looduse edasise hea käekäigu eest. Me vastutame selle eest, et hoiame nii eluslooduse hüved kui ka maavarad põhikapitalina sellisena, et need saaksid olla paljude järgnevate põlvkondade liitlased.\n\nKommentaar põhineb riigikogus toimunud omariikluse põlistumise tänupäevale pühendatud konverentsil peetud sõnavõtul.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Meie loodus on olnud Eesti jaoks juba sajandeid kõige tähtsam liitlane. Sõltumata poliitilisest olukorrast või võimutuulte vahetumisest on see pakkunud meile fantastilisi võimalusi oma elu korraldamiseks, alates toidu, eluaseme ja kütte hankimisest kuni sadade pisiasjadeni, mida looduses naudime või kasutamine, kirjutab Tarmo Soomere.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Süvene uudise pealkirja ja sisu ning kirjuta sellele loole sisukas ja informatiivne sissejuhatus, mille pikkus on üks lause.\n\n## Pealkiri:\n\nSpotify tegi muusika-aastast kokkuvõtte ja avaldas menukamad artistid\n\n## Põhitekst:\n\nSpotify teeb muusika-aastast statistikat nii oma 381 miljonile kasutajale personaalselt kui ka üleüldiselt.\n\nTänavused enim kuulatud artistid Spotify keskkonnas on Bad Bunny, Taylor Swift, BTS, Drake ja Justin Bieber.\n\nMenukamateks albumiteks osutusid Olivia Rodrigo \"Sour\", Dua Lipa \"Future Nostalgia\", Justin Bieberi \"Justice\", Ed Sheerani \"=\" ja Doja Cati \"Planet Her\".\n\n2021. aasta populaarsemateks lauludeks kujunesid Olivia Rodrigo \"drivers license\", Lil Nas X'i \"Montero (Call Me By Your Name)\", Kid Laroi ja Justin Bieberi \"Stay\", Olivia Rodrigo \"good 4 u\" ja Dua Lipa ning Dababy \"Levitatin\".\n\nRohkem kui 20 aastat tagasi avaldatud lugudest olid sel aastal enim kuulatud Fleetwood Maci \"Dreams\", Queeni \"Bohemian Rhapsody\", Coldplay \"Yellow\", Nirvana \"Smells Like Teen Spirit\" ja The Police'i \"Every Breath You Take\".\n\nKummalise statistikana avaldas Spotify veel, et 2021. aastal striimiti enam kui 42 miljonit korda vaktsiiniteemalisi muusikaliste, kuhu kuulusid näiteks lood \"Hit Me With Your Best Shot\" (Pat Benatar) ja \"The Cure\" (Lady Gaga).\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Muusikaplatvorm Spotify tuli taas välja oma aastakokkuvõttega Spotify Wrapped, milles avaldas tänavused menukamad artistid ja lood.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe hoolikalt uudise pealkiri ja sisu ning kirjuta artiklile pikk sissejuhatav lause, kasutades oma kujutlusvõimet.\n\n## Pealkiri:\n\nAntetokounmpo 40 punkti aitasid Bucksi võiduni\n\n## Põhitekst:\n\nMilwaukee Bucks alistas 127:125 tulemusega Charlotte Hornetsi. Avaveerandi võitis Hornets kindlalt 41:25, kuid Bucks suutis viimaseks veerandajaks juhtima minna ja teenis lõpuks hooaja 14. võidu.\n\nGiannis Antetokounmpo sai kirja kaksikduubli 40 punkti ja 12 lauapalliga. Hornetsi parimana viskas LaMelo Ball 36 punkti ja andis üheksa resultatiivset söötu.\n\nDallas Mavericks teenis 139:107 võidu New Orleans Pelicansi üle. Luka Doncic viskas 28 punkti ja andis 14 söötu, kaotajate parimana viskas Brandon Ingram 29 punkti. Mavericksil on 11 võitu ja üheksa kaotust, New Orleans on kuue võidu ja 17 kaotusega läänekonverentsis eelviimasel ehk 14. kohal.\n\nMinnesota Timberwolves pidi võõrsil tunnistama Washington Wizardsi 107:115 paremust. Karl-Anthony Towns viskas Timberwolvesi eest 34 punkti ja haaras 10 lauapalli, Washingtoni parimana kogus Montrezl Harrell 27 punkti. Timberwolvesil on 11 võitu ja 11 kaotust, Washington teenis kaheksa kaotuse kõrvale 14. võidu.\n\nTulemused:\n\nAtlanta Hawks - Indiana Pacers 114:111\nDenver Nuggets - Orlando Magic 103:108\nMinnesota Timberwolves - Washington Wizards 107:115\nPhiladelphia 76ers - Boston Celtics 87:88\nCleveland Cavaliers - Miami Heat 111:85\nCharlotte Hornets - Milwaukee Bucks 125:127\nDallas Mavericks - New Orleans Pelicans 139:107\nHouston Rockets - Oklahoma City Thunder 114:110\nSacramento Kings - Los Angeles Clippers 124:115\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Korvpalliliigas NBA alistas tiitlikaitsja Milwaukee Bucks 127:125 tulemusega Charlotte Hornetsi. Kaksikduubli kirja saanud Giannis Antetokounmpo arvele jäi 40 punkti ja 12 lauapalli.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu uudise pealkirja ja põhisisuga. Kasuta neid fakte, et luua pikk ja sisutihe lause, mis toimib loo sissejuhatusena.\n\n## Pealkiri:\n\nOTSE kell 12: valitsuse pressikonverentsil Kallas, Kiik, Pentus-Rosimannus, Jaani\n\n## Põhitekst:\n\nMuude teemade hulgas otsustab valitsus kehtestada 1. jaanuarist 2022 põhikooli ja gümnaasiumi õpetaja töötasu alammääraks täistööajaga töötamisel 1412 eurot kuus. Kehtiv õpetaja töötasu alammäär on 1315 eurot kuus.\n\nArutusele tuleb ka eelnõu, millega tehakse kaitseväeteenistuskohustuslase tervisenõuetes muudatus, mis võimaldab teostamata immuniseerimise tõttu kaitseväekohustuslase aja-, asendus- või reservteenistusse asumist vajaduse korral ajutiselt edasi lükata.\n\nValitsus arutab ka sotsiaalministeeriumi põhimääruse muutmist, millega nähakse ette, et ministeeriumi koosseisus võib olla kuni viis asekantsleri ametikohta. Kehtiva põhimääruse järgi on ministeeriumi koosseisus neli asekantsleri ametikohta. Veel ühe asekantsleri koha lisandumine peaks eelnõu väitel võimaldama \"paindlikumalt korraldada ministeeriumisisest juhtimist\".\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Kell 12 algaval valitsuse pressikonverentsil osalevad kava kohaselt peaminister Kaja Kallas, tervise- ja tööminister Tanel Kiik, rahandusminister Keit Pentus-Rosimannus, siseminister Kristian Jaani ja maaeluminister Urmas Kruuse. ERR.ee näitab pressikonverentsi otseülekandes.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Süvene uudise pealkirja ja sisu ning kirjuta sellele loole sisukas ja informatiivne sissejuhatus, mille pikkus on üks lause.\n\n## Pealkiri:\n\nReedel Sirbis arhitektuur ja koroonaaja elujaatav kontserdimelu\n\n## Põhitekst:\n\nKoolide ja väljakute meistrid. Karin Paulus vestleb Mari Rassi, Alvin Järvingu ja Ott Alveriga\n\nArhitekt Must töötab usus, et puidust saab ehitada sama hästi kui betoonist.\n\nArhitekt Must on silmapaistev arhitektuuribüroo. Viimastel aastatel on tulnud neile robinal konkursivõite, mille seas on nii suured kui ka väikesed koolid, väljakud, mõned planeeringud, lisaks Tõrvandi keskuse hoonestus, Tartumaa tervisekeskus. Mitu tööd, näiteks Suure-Jaani tervisekoda, on teeninud auhinnana ka kolleegide ja kriitikute paitust.\n\nEesti arhitektuuripreemiate nominendid\n\nArhitektide, sisearhitektide ja maastikuarhitektide liidu ning kultuurkapitali preemiate laureaadid kuulutatakse välja 1. veebruaril 2022.\n\nALARI PURJU: Miinimumpalk, migratsioon, haridus ja maskid\n\nTänavune Nobeli majanduspreemia läks statistiliste seaduspärasuste uurijatele, kes pakuvad käitumisjuhiseid oludes, kus mingeid tagatisi pole, kuid elu saab siiski korraldada mõistlikul ja heaolu suurendaval viisil.\n\n2021. aasta Nobeli majandusauhind läks Ameerikas töötavatele majandusteadlastele: Berkeley California ülikooli professorile David Cardile, Massachusettsi tehnoloogiaülikooli professorile Joshua D. Angristile ja Stanfordi ülikooli professorile Guido W. Imbensile. Võrreldes mõne varasema aastaga on seekord eriline, et auhind jaotati uurijate vahel, kelle tegevus on küll tihedalt seotud, kuid Card on andnud oma osa tööjõuökonoomikasse empiirilise tööga, Angrist ja Imbens on panustanud aga metodoloogias, analüüsides põhjuslikke suhteid. Selle aasta auhinna puhul on eraldi esile toodud Cardi ja Angristi oluliste tööde kaasautor Alan Krueger, kes suri 2019. aastal.\n\nHEIDI IIVARI: Jukka Viikilä pälvis teist korda Finlandia auhinna\n\n\"Taevalik vastuvõtt\" on oletusi ja aforisme tulvil mitmehäälne romaan lugevatest inimestest tänapäeva Helsingis.\n\n1. detsembril selgusid Soome Kirjandusfondi Finlandia auhinna tänavused laureaadid. Ilukirjanduse Finlandia laureaat 2021 on Jukka Viikilä autobiograafilise metaromaaniga \"Taivaallinen vastaanotto\" ehk \"Taevalik vastuvõtt\" (Otava). Luuletajana alustanud Viikilä on pälvinud Finlandia preemia ka varem: 2016. aastal oma esimese romaani \"Akvarellid Engeli linnast\" eest. Mõlemaid romaane ühendab tegevuspaik Helsingi ja peategelase lähedane suhe kirjutamisega.\n\nJOOSEP SUSI: Suitsu nurk XI. Sveta Grigorjeva \"kui ma oleks\"\n\nMARIELL AREN: Ootamatult optimistlik november\n\nOn tunda, et nii esinejail kui ka publikul on vaja praegu rohkem turgutust kui tavaliselt. Kunst paneb unustama argiraskused ning lubab enesesse kaduda.\n\nNovembris kipuvad meeleseisundit dikteerima järjest pimedam päev ning nostalgiat või nukrust esile kutsuvad tähtpäevad. Kui lisada sellele üle pooleteise aasta kestnud koroonapandeemiast tingitud mured, võib kergesti tekkida lootusetuse tunne. Mõneti isegi ootamatult oli novembrikuine kontserdielu hoopis erakordselt elujaatav: kontserdisaalides hakkas silma publiku muretu olek, rõõm jällenägemisest ning üksteise maski varjust tuvastamisest.\n\nNinja vabastab pornotööstuse naised. Andrei Liimets intervjueeris Ninja Thybergi\n\nVaevalt kujunes ühegi Pimedate Ööde filmifestivali filmijärgne küsimuste-vastuste osa sedavõrd tuliseks kui rootsi filmile \"Nauding\" järgnenud kohtumine lavastajaga. Filmi 37-aastast autorit Ninja Thybergi süüdistati pornograafia kahjuliku mõju pehmendamises ja vähemalt üht vaatajat tuli publikul vaigistada.\n\nKriitiliste küsimustega on Thyberg harjunud. Enne filmikooli tegeles ta sooõpingutega. Tema sama pealkirjaga auhinnatud lühifilm valmis juba 2013. aastal, millest saati on lavastaja kaevunud üha sügavamale pornotööstuse telgitagustesse. \"Nauding\" räägibki loo 20aastasest Linnéast (suurepärase rolliga debüteerib Sofia Kappel), kes maandub Los Angeleses, silme ees vaid üks eesmärk saada pseudonüümi Bella Cherry all suureks pornotäheks.\n\nPuhta tunde otsingul. Tristan Priimägi intervjueeris Mihkel Kuuske.\n\nMihkel Kuusk: \"\"Lend\" räägib ennekõike ekstreemsete tunnete väljendamisest, sellest, mida noor oma ekstsentrilisuses kogeb ja läbi elab.\"\n\n3. detsembril esilinastub Viljandi kultuuriakadeemia etenduskunstide XIII lennu diplomitöö, mis on esimest korda lahendatud filmina. Tunniajane, kümnest etüüdist koosnev film \"Lend\" on üheaegselt noort näitlejakursust tutvustav video ja abstraktne audiovisuaalne teos. Huvitava pildilise külje kõrval tehakse ka paar mõtlemapanevat (autoriga suheldes selgub, et enam kui ühele tõlgendusele alluvat) üldistust. Uudsest lahendusest ja sellest otsingulisest filmist oli nõus rääkima \"Lennu\" režissöör Mihkel Kuusk.\n\nLooming on võitlus. Margit Arndt-Kalju intervjuu Jaan Elkeniga\n\nJaan Elken: \"Soovin, et mu pildid annaksid praeguses ajas kaotatud rahu mingilgi määral tagasi, olgugi et maalid on ka ise haavatavad. Neid saab ainult armastusega vaadata.\"\n\nJaan Elkeni näitus \"Valguse vari\" Tallinna Jaani kiriku galeriis kuni 12. XII.\n\nJaan Elkenil on olnud rohkem kui kuuskümmend isikunäitust, praegu on ta maalid väljas Jaani kiriku galeriis. Kunstniku peas liikuvatest mõtetest said paar päeva enne näituse ülespanekut sõnad ja laused tema Vabaduse väljaku ateljees, helibarjääriks kirikuga vaid kohe otse maja ees asuv Chopini pink, mis devalveerib nüri järjekindlusega klassikat, tungides avatud aknast mürana sisse. Maalid ja sõnad saavad sellest küll hõlpsasti jagu, pealegi võib riiulist plaadikuhjadest valida maalide ja maalimise juurde midagi sobivamat ja kuulata seda: Rollinguid, Joe Cockerit, Marianne Faithfulli.\n\nHENDRIK VISSEL, KULNO TÜRK, ENELI KINDSIKO: COVID-19 pandeemia aegse kaugtöö eelised ja puudused\n\nCOVID-19 aegne kaugtöö on oma olemuselt ekstreemne, sest tegemist pole vabatahtliku ja kokkuleppelise töökorraldusega, vaid sundusliku töövormiga.\n\nKaugtöö on nüüdisaegse töökorralduse paindlik vorm, mille tegemist on paljud töötajad juba aastakümneid soovinud ning teadlased soovitanud. Kaugtööks nimetatakse töövormi, mille tegemiseks kasutatakse info- ja kommunikatsioonitehnoloogia vahendeid (IKT) ning viibitakse seejuures füüsiliselt väljaspool tööandja tööruume. Tehnoloogia kiire areng, hea internetiühendus ja tööülesannete digiteerimine aitab kaugtöö tegemisele tublisti kaasa. 2020. aasta teises kvartalis tegi Eestis kaugtööd ligi 200 000 töötajat, 1/3 kõigist hõivatutest.\n\nTANEL MÄLLO: Nutikas veepudel V. emi\n\nUnistuses õiglasemast ja mõistlikuma rollide ja eesmärkide jaotusega ühiskonnakorraldusest lähtuvad tehnoloogiate (sh nii digitaalsete, institutsionaalsete jne) eesmärgid inimesest, mitte vastupidi nagu praegu.\n\nEelnenud artiklite Venni diagramme kokku vahustades võiks saada umbes sellise koogelmoogeli: tänapäeva ühiskonna olulisimad osalised on institutsioonid, tehnoloogiad ja ahvid. \"Institutsioonid\" hõlmavad nii era- kui avalik-õiguslikke jt juriidilisi isikuid. \"Tehnoloogia\" tähistab tehnoloogia arendajaid, kes võivad samaaegselt tegutseda nii era- kui ka avalik-õigusliku või muu institutsioonina. Ahvidest väiksem osa on seotud kas tehnoloogiate või/ja institutsioonidega ning saab vara või võimu akumuleerides nende edust vahetut kasu, samal ajal kui nende sotsiaalset, keskkondlikku ja isiklikku kahju kannavad kõik ahvid enam-vähem solidaarselt.\n\nART LEETE: Soomeugrilastel pole hinge\n\nSoomeugrilased on usundiuurijatelt aina kiita saanud selle eest, et meil, eriti Siberi omadel, on mõtterikas süsteem hingede ettekujutamiseks. Selle struktuurne keerukus ja viimistletus annab silmad ette suuremale osale maailma rahvastest.\n\nArvustamisel\n\nAndrus Kiviräha \"Mälestused\"\n\nKazuo Ishiguro \"Lohutu\"\n\nVanemuise \"Don Giovanni\"\n\nfestival \"Tallinn feat. Reval\"\n\nrõõmukontsert \"Rejoice! Kurbus kaob, mure kaob …\"\n\nnäitused: Edith Karlsoni \"Süütuse tagasitulek\" ja Vano Allsalu \"Maailm peas\"\n\nVanemuise \"Terror\" ja Ugala teatri \"Sume on öö\"\n\nEMTA lavakunstikooli ja Von Krahli teatri \"Fundamentalist\"\n\nEkspeditsiooni \"Eikellegi kõrb\"\n\ndokumentaalfilm \"Päris Rannap\"\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Tutvustame 3. detsembri Sirpi.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe uudis läbi ja pane oma kujutlusvõime tööle, et välja mõelda üks korralik sissejuhatav lause sellele loole.\n\n## Pealkiri:\n\nOtse kell 11: Tallinn tutvustab tuleva aasta eelarvet\n\n## Põhitekst:\n\nPressikonverentsil osalevad linnapea Mihhail Kõlvart, abilinnapea Madle Lippus ja linnakassa juhataja Silver Tamm.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Tallinn tutvustab neljapäeval linna 2022. aasta eelarvet. Kell 11 algavat pressikonverentsi näeb otsepildis ERR-i portaalis.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu artikli sisuga ja loo sellele pika lausega sissejuhatus, mis köidab lugeja tähelepanu.\n\n## Pealkiri:\n\nYle: Koonderakond on endiselt Soome populaarseim\n\n## Põhitekst:\n\nKoonderakonna toetus on praegu 21,8 protsenti. Teisel kohal on Põlissoomlased 18,7 protsendiga.\n\nPeaminister Sanna Marini sotsiaaldemokraadid langesid 18,3-protsendise toetusega kolmandale positsioonile.\n\nKeskerakonna poolehoid on 12,5 protsenti.\n\nRohelisi toetab 10,1 protsenti vastanutest, see on madalaim tase alates 2015. aastast.\n\nVasakliidu toetus on 8,2 protsenti ja Rootsi Rahvaparteil (RKP) 4,6 protsenti.\n\nKüsitluse korraldas Taloustutkimus 3.-31. novembrini ja selles osales 1650 inimest. Veamäär oli 2,0 protsendipunkti mõlemas suunas.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Soome populaarseim partei on endiselt Koonderakond ehk Kokoomus, ilmnes neljapäeval rahvusringhäälingu Yle tellitud arvamusküsitluse tulemustest.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Süvene uudise pealkirja ja sisu ning kirjuta sellele loole sisukas ja informatiivne sissejuhatus, mille pikkus on üks lause.\n\n## Pealkiri:\n\nTalTech pääses eurosarjas kaheksandikfinaali\n\n## Põhitekst:\n\nTalTech kaotas kolmapäeval korduskohtumise 2:3 (30:32, 25:19, 22:25, 25:19, 15:17) Gentoftele, kuid Eesti klubil piisas edasipääsu kindlustamiseks kahest geimivõidust. Teisipäeval peetud avakohtumise võitis TalTech 3:0.\n\nTalTechi parimana tõi Matej Šmidl 28 punkti (+13), Kevin Saar lisas 13 punkti (-2) ning Beau Grahami arvele jäi 11 (+8) punkti. Eesti klubi vastuvõtt oli 48%, rünnak 50%, blokiga saadi kuus punkti ja kokku löödi 11 ässa. Gentofte kõige resultatiivsem oli Mads Möllgaard 19 punktiga (+5).\n\nChallenge Cupi kaheksandikfinaalis kohtub TalTech kas Austria klubi Ried im Innkreisi või Šveitsi klubi Schönenwerdiga. Avakohtumise võitis Schönenwerd 3:0.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Võrkpalli Challenge Cupi 1/16-finaali korduskohtumises läksid kolmapäeval vastamisi TalTech ja Taani klubi Gentofte Volley.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Süvene uudise pealkirja ja sisu ning kirjuta sellele loole sisukas ja informatiivne sissejuhatus, mille pikkus on üks lause.\n\n## Pealkiri:\n\nOmavalitsused tõstsid juhtide palka keskmiselt viiendiku võrra\n\n## Põhitekst:\n\nVähemalt viies omavalitsuses lisatakse palgale tuhat eurot või rohkemgi. Paljudel juhtudel tõsteti ka volikogu esimehe palka, kirjutab Maaleht.\n\nProtsentuaalselt on suurim palgatõus Paide linnapeal, kellele makstakse 2800 euro asemel nüüd igakuiselt 4000 eurot. Linnapea palk tõusis seega 43 protsenti.\n\nPõhja-Sakala valla uus volikogu tõstis vallavanema palka 1000 euro võrra, 3800 euroni.\n\nKui vallavanemate ja linnapeade palgad lähevad ainult ülespoole, siis volikogu esimeeste hüvitis on ka vähenenud.\n\nNäiteks Vormsi vallas langetati see 64 eurolt nullini. Volikogu esimehe hüvitist vähendas ka Mulgi vald, kus uus koosseis otsustas esimehele varasema 1360 euro asemel maksta 1000 eurot kuus.\n\nSuurima tõusu on teinud Luunja vald, kus volikogu esimehele makstakse igas kuus 2636 eurot. Varem oli see 975 eurot.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Enamik vastvalitud kohalikke volikogusid alustas tööd sellega, et tõstis vallavanema või linnapea palka. Seni on omavalitsusjuhtide keskmine palgatõus 21 protsenti.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe artikli pealkirja ja sisu. Kasuta oma loomingulisi võimeid, et koostada detailne ja põhjalik ühelauseline sissejuhatus sellele uudisele.\n\n## Pealkiri:\n\nUSA soovib omikrontüve juhtumi tuvastamise järel karmistada testimisnõudeid\n\n## Põhitekst:\n\nUSA esimene omikronitüve juhtum avastati California osariigi elanikult, kes oli täielikult vaktsineeritud ja saabus Lõuna-Aafrika Vabariigist nädala eest. Valge Maja meditsiininõuniku Anthony Fauci sõnul on nakatunu sümptomid kerged ja ta viibib eneseisolatsioonis.\n\n\"Me ei saa teha mingisuguseid järeldusi ühe patsiendi põhjal. Meil on hea meel, et sellel patsiendil olid kerged sümptomid, aga veelgi enam, et need sümptomid juba leevenevad,\" rääkis Fauci.\n\n\"Parim kaitse omikronitüve vastu on vaktsiini tõhustusdoos,\" ütles USA president Joe Biden.\n\nHaiguste Kontrolli ja Tõrje Keskus soovib karmistada testimisnõudeid USA-sse sisenejatele. Praegu peavad reisijad tegema koroonatesti kolm päeva enne lendu, nüüd tahetakse see tuua ühe päeva peale. Nõue kehtiks kõikidele inimestele, sõltumata nende vaktsineerimisseisust ja asukohariigist.\n\n\"Ma arvan, et nende otsuste tegemisega peaks veidikene ootama. Vaatama, mida eksperdid ütlevad, ja järgima võimalikke uusi juhiseid,\" rääkis Kanada reisija Abdalla Alkadhimi.\n\n\"Teades inimesi, kes on koroonaviirusega nakatunud, ja nähes uudislugusid, kuidas inimesed Indias ja ka USA-s deltatüve pärast kannatasid, siis arvan, et kõik ettevaatusabinõud on head, millega kaitstakse mind, mu perekonda ja töökaaslasi,\" sõnas USA reisija Nithin Mallya.\n\nLisaks suurendatakse testimisvõimekust USA neljas suures lennujaamas, mis asuvad New Yorgi, San Francisco ja Atlanta ümbruses.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "USA-s avastati esimene koroonaviiruse omikronitüve juhtum. Uue viiruselainega võitlemiseks soovivad rahvaterviseametnikud karmistada testimisnõudeid rahvusvahelistele reisijatele ja ärgitada ameeriklasi tõhustusdoose tegema.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe artikli pealkiri ja sisu, seejärel loo pikk ja põnev lause, mis võiks olla artikli sissejuhatus.\n\n## Pealkiri:\n\nJaapan taganes otsusest peatada saabuvate lendude broneerimine\n\n## Põhitekst:\n\nTranspordiministeerium teatas neljapäeval, et taganes oma sammust kodu- ja välismaise kriitika tõttu.\n\nOtsuse eesmärk oli vähendada rahvusvaheliste saabuvate lendude arvu päevas 5000-lt 3500-le, et tõhustada piirikontrolli seoses uue viirustüvega, ütlesid ametnikud.\n\nValitsuse sekretär Hirokazy Matsuno ütles neljapäeval ajakirjanikele, et broneeringute peatamine üheks kuuks \"tekitas segadust\".\n\nJaapan on teatanud kahest omikronvariandi juhtumi tuvastamisest.\n\nJaapani piirid on olnud kogu koroonapandeemia aja suuresti suletud, 2020. aastal oli periooditi isegi kodanikel keelatud kodumaale tulla.\n\nPärast nakatumise tõusu suvel on Jaapan viimastel kuudel registreerinud vaid paarkümmend nakkusjuhtu päevas.\n\nKoroona vastu on täielikult vaktsineeritud 77 protsenti jaapanlastest.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Jaapan taganes kolmapäeval vastu võetud otsusest peatada lennufirmadel riiki sisenevate lendude broneerimine kuni aasta lõpuni, kuna kardetakse maailmas liikvele läinud koroonaviiruse uut omikrontüve.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe artikli pealkiri ja sisu, seejärel loo pikk ja põnev lause, mis võiks olla artikli sissejuhatus.\n\n## Pealkiri:\n\nSugu muutnud inimese abielu tühistamiseks saab kohtusse pöörduda minister\n\n## Põhitekst:\n\nJustiitsministeeriumi kantsler Tõnis Saar selgitas vastuskirjas siseministeeriumile, et abielu saab seaduse järgi tühistada vaid siis, kui seda nõuab üks abikaasadest või piisava avaliku huvi korral ka siseminister.\n\nJustiitsministeeriumi hinnangul tuleb abielu kehtetuks tunnistamisel siseministril iga konkreetse juhtumi asjaolude põhjal kaaluda, kas selleks esineb piisav avalik huvi.\n\nMida piisav avalik huvi tegelikult tähendab, ametnikud täpselt öelda ei oska.\n\n\"Igat konkreetset juhtumit tuleb eraldi kaaluda,\" sõnas siseministeeriumi rahvastiku toimingute osakonna nõunik Mari Käbi ERR-ile, \"sellele pole võimalik lühikese vastusega vastata.\"\n\n\"Ühiskonnas on viimase viie-kuue aasta jooksul toimunud olulised muudatused, mille tulemusel ei saa enam väita, justkui oleks samasoolise paari abielu vastuolus Eesti avaliku korraga,\" leidis Saar.\n\nKäbi lisas, et minister ei saa nõuda otsuse langetamist oma suva järgi. \"Tegemist on siseministrile seadusest tuleneva kaalutlusõigusega, mille kasutamisel peab minister järgima kaalutlusõigusele seatud nõudeid.\"\n\nSaare hinnangul on siseministril õigus pöörduda kohtusse, kui üks abikaasadest otsustab sugu muuta, ja nõuda abielu tühistamist. Kohustust tal seda aga teha ei ole.\n\n\"Kui abikaasad vastasid abielu sõlmimise hetkel abielu sõlmimise eeldustele, kuid üks neist hiljem sugu muudab, siis ei ole tegemist automaatselt tühise abieluga, vaid on ette nähtud võimalus see abielu kehtetuks tunnistada,\" selgitas Saar.\n\nMari Käbi möönis, et temaatikat puudutav probleem Eestis on tegelikult väga väike.\n\n\"Eestis on mõned sellised paarid, kelle abielu on ühe abikaasa soomuutmise tagajärjel samasooliseks muutunud, aastate jooksul on selliseid paare olnud alla kümne,\" ütles Käbi.\n\nJustiitsministeeriumi avalike suhete nõunik Kertu Laadoga täpsustas, et kuna küsimus kuulub siseministeeriumi pädevusse, peavad just nemad kaaluma, kas ja millal on põhjendatud kohtusse pöördumine.\n\n\"Kui abielu on sõlmitud mehe ja naise vahel, kuid hiljem on asjaolud muutunud, siis on see abielu kehtivalt sõlmitud ning tegemist ei saa olla automaatselt tühise abieluga, kuna abieluga kaasnevad ulatuslikud õiguslikud tagajärjed,\" ütles Laadoga.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Ehkki perekonnaseadus ei näe Eestis ette võimalust samast soost paaril sõlmida abielu, ei muutu see ka kehtetuks, kui üks abikaasadest otsustab pärast abiellumist sugu muuta. Abielu tühistamiseks võib aga siseminister avaliku huvi korral pöörduda kohtusse.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Vaata läbi uudise pealkiri ja tekst ning loo loov sissejuhatav lause, mis haakub artikli sisuga.\n\n## Pealkiri:\n\nÜRO juht: reisikeelud Covidi uue tüve tõttu on ebaõiglased\n\n## Põhitekst:\n\n\"Tõeliselt piirideta viirusega ei ole mis tahes riiki või piirkonda isoleerivad reisipiirangud mitte üksnes sügavalt ebaõiglased ja karistavad, vaid ka ebatõhusad,\" ütles Guterres kolmapäeval.\n\nKümned riigid kehtestasid Lõuna-Aafrika riikidest reisimisele piirangud pärast seda, kui eelmisel nädalal teatati regioonis esmakordselt koroonaviiruse omikronvariandist.\n\nGuterresi sõnul ei tohiks uue tüve tekkimisest teatanud riike \"kollektiivselt karistada olulise teadus- ja terviseteabe tuvastamise ja jagamise eest maailmaga\". Ta kordas üleskutset valitsustele rakendada reisijate täiustatud testimist \"koos muude kohaste ja tõeliselt tõhusate meetmetega\". \"See on ainus viis vähendada leviku riski, võimaldades samal ajal reisimist ja majanduslikku kaasamist.\"\n\nMaailma Terviseorganisatsiooni (WHO) hinnangul on omikroni üldine risk \"väga kõrge\", kuid WHO Aafrika direktor on samuti võtnud sõna reisikeeldude vastu, öeldes, et see pole kooskõlas \"üleilmse solidaarsusega\".\n\nLAV ametnikud on öelnud, et neid karistatakse tüve tuvastamise eest, mida on nüüdseks avastatud kõikjal Hollandist Suurbritannia, Kanada ja Hongkongini, samas kui Malawi president Lazarus Chakwera süüdistas lääneriike \"afrofoobias\".\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "ÜRO peasekretär Antonio Guterres peab omikrontüve tõttu kehtestatud reisikeelde teatud riikide ja piirkondade suhtes ebaõiglaseks ja ebatõhusaks.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe hoolikalt uudise pealkiri ja sisu ning kirjuta artiklile pikk sissejuhatav lause, kasutades oma kujutlusvõimet.\n\n## Pealkiri:\n\nNafta hinnad jätkasid kolmapäeval langust\n\n## Põhitekst:\n\nNew Yorgis kukkus toornafta jaanuaritehingute hind 61 senti 65,57 dollarini barrelist.\n\nLondonis langes Põhjamere Brenti veebruaritehingute hind 36 senti 68,87 dollarini barrelist.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Nafta hinnad New Yorgi ja Londoni toorainebörsidel kolmapäeval langesid veel tõugatuna murest koroonaviiruse uue tüve pärast.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe artikli pealkiri ja sisu, seejärel loo pikk ja põnev lause, mis võiks olla artikli sissejuhatus.\n\n## Pealkiri:\n\nUuring: Madagaskari näljahäda ei põhjustanud üleilmne soojenemine\n\n## Põhitekst:\n\nIndia ookeani lõunaosas asuvat saart Aafrika lähedal on tabanud viimase nelja aastakümne suurim põud. ÜRO Maailma Toiduprogramm (WFP) teatas novembris, et selle tõttu on ohus enam kui 1,3 miljoni sealse inimese toidujulgeolek.\n\nJuunis väitis WFP, et Madagaskar on \"esimene riik maailmas, mis kogeb kliimakriisi tõttu näljahäda laadseid tingimusi\".\n\nLäinud kuul ütles riigi president Andry Rajoelina: \"Minu kaasmaalased maksavad hinda kliimakriisi eest, mida nad ise ei ole tekitanud.\"\n\nKuid uue uuringu tulemused, mille avaldas neljapäeval teadlaste võrgustik World Weather Attribution (WWA), ei toeta teooriat, et Madagaskari näljahäda on põhjustatud kliimamuutusest.\n\nVarem kliimamuutusi äärmuslike ilmastikunähtusega sidunud WWA uuringu kohaselt aga küündis nii aastate 2019/2020 kui 2020/21 vihmahooajal sademete hulk Madagaskari lõunaosas vaid 60 protsendini tavalisest.\n\nSeda vihmanappust 24 kuu jooksul 2019. aasta juulist 2021. aasta juunini hinnati väga haruldaseks. \"Sellest laastavamaks on osutunud vaid aastate 1990–1992 põud,\" öeldakse uuringus. \"Vaatluste ja kliimamudelite põhjal ei ole 2019. aasta juulist 2021. aasta juunini Lõuna-Madagaskaril täheldatud viletsad vihmaolud inimtegevusest tingitud kliimamuutuste tõttu märkimisväärselt suurenenud.\"\n\nNeed leiud vastavad ÜRO valitsustevahelise kliimamuutuste ekspertkogu augustikuise aruande tulemustele, mis näitasid, et globaalne soojenemine ei mõjuta põua taset Madagaskaril enne, kui see on kaks kraadi Celsiuse järgi kõrgem tööstuseelsest ajastust. Praegu on tõus umbes 1,1 kraadi Celsiuse järgi.\n\n\"Meie tulemused ei ole üllatavad, need on vägagi kooskõlas varasemate uuringutega,\" ütles Friederike Otto Oxfordi ülikooli keskkonnamuutuste instituudist. \"On tõesti oluline mitte automaatselt eeldada, et iga halb asi, mis juhtub, on tingitud kliimamuutusest, see pole tõsi.\"\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Üleilmne soojenemine mängis Madagaskarit tabanud näljahädas vaid minimaalset rolli, selgub neljapäeval avaldatud uuest uuringust, mis on vastuolus ÜRO kirjeldusega kriisist kui \"kliimamuutuste näljahädast\".", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe artikli pealkirja ja sisu. Kasuta oma loomingulisi võimeid, et koostada detailne ja põhjalik ühelauseline sissejuhatus sellele uudisele.\n\n## Pealkiri:\n\nEOK kinnitas Eesti delegatsiooni osalemist PyeongChangi olümpial\n\n## Põhitekst:\n\nEesti Olümpiakomitee president Urmas Sõõrumaa rõhutas koostöö ja ühiste eesmärkide tähtsust. „Kõik hea algab meist endist ning igaühel on tähtis roll suurte asjade ülesehitamisel ja hoidmisel. Tänan südamest sponsoreid, kes on EOK-d toetanud juba aastaid, ning sponsoreid, kes olümpiaperega täna liituvad. Sponsorlusega tekib vahetu andja-saaja suhe, mida mäletatab terve põlvkond. Koos anname panuse tipp- ja noortespordi arendamisesse, et Eesti lipp lehviks ka edaspidi olulistel spordivõistlustel kõrgelt, ning liikumisharrastuse arendamisesse, et Eesti inimesed elaksid kauem tervemalt ja õnnelikumalt. Suured asjad algavad meist igaühe seest,“ ütles Sõõrumaa.\n\nUuel olümpiatsüklil aastail 2017-2020 jätkavad Eesti Olümpiakomitee sponsoritena pikaajalised toetajad: mänguportaal PAF, kindlustusfrma ERGO, välireklaamiettevõte JCDecaux, olümpiadelegatsioone rõivastavad Monton ja Nike ning Olympic Casino. Uute sponsoritena lisanduvad kodumaine kaubandusgrupp Coop, autopartner Toyota Baltic ja turvafirma USS Security. Sponsorlepingute kogumaht on 2,5 miljonit eurot, mis suunatakse tippspordi, noortespordi ja liikumisharrastuse edendamisesse.\n\nOlulise tähisena taliolümpiamängude ootuses allkirjastas Eesti Olümpiakomitee täna vastuse Rahvusvahelise Olümpiakomitee ametlikule kutsele osaleda PyeongChang 2018 olümpial, koondis kinnitatakse 2018. aasta jaanuaris. Lisaks sai allkirja ka leping Eesti olümpiadelegatsioonile võistlusriideid tarniva Baltimaade suurima sporditarvete jaemüügiketi Sportlandiga – PyeongChangis võistlevad eestlased esmakordselt Salomoni rõivastuses. Taliolümpia piletipartneriks on Estravel.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Eesti Olümpiakomitee (EOK) sõlmis täna uueks olümpiatsükliks 2017-2020 sponsorlepingud üheksa ettevõttega ning kinnitas Eesti delegatsiooni osalemist PyeongChangi olümpial.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu uudise pealkirja ja põhisisuga. Kasuta neid fakte, et luua pikk ja sisutihe lause, mis toimib loo sissejuhatusena.\n\n## Pealkiri:\n\nU-16 G4S Noorteliiga Final Four peetakse sel nädalavahetusel Raplas\n\n## Põhitekst:\n\nNoormeeste esimeses poolfinaalis laupäeval algusega kell 13 lähevad vastamisi BC Tartu/Salva ja KK Paulus.\n\nBC Tartu/Salva oli kahe võiduni peetavas veerandfinaalseerias kindlalt üle KK Tallinna meeskonnast. Esimene mäng võideti numbritega 92:71 ja teine 108:88. Avamängus hiilgas 20 punktiga Kerr Kriisa, korduskohtumises paugutas Patrik Peemot vastaste korvi 26 silma.\n\nKK Paulus seljatas veerandfinaalis KK Viimsi/Kesklinna KK/TSK samuti kahe mänguga. 69:49 võidumängus viskas Mihkel Kersalu Pauluse parimana 23 punkti. Teise, tasavägisema mängu võitsid Johan Kärpi hoolealused 75:69.\n\nTeises poolfinaalis laupäeval kell 17 hakkavad madistama Märt Raami juhendatav BC Tarvas/ Rakvere SK I ja SK RIM/TTÜ Korvpallikool Sinine, kelle peatreener on Kaarel Loigu.\n\nRakvere seljatas veerandfinaalides SK RIM/TTÜ Korvpallikool/TSK meeskonna kahes mängus, 52:44 ja 72:55. Avamängus tõi Martin Laandu võitjate parimana 12 punkti. Teise mängu Rakvere resultatiivsem oli 16 silmaga Andreas Poolen 22 silmaga.\n\nSK RIM/TTÜ Korvpallikool Sinine pani samuti kahes mängus paremuse maksma BC Raplamaa I meeskonna vastu. Napis 86:83 võidumängus kostitas vabaviskeid eksimatult (10/10) visanud Marek Ojamäe Raplamaa noormehi koguni 24 punktiga. Korduskohtumine läks samuti nugade peale, SK RIM võitis mängu ühe korviga, 68:66. Taaskord oli resultatiivsem Ojamäe, seekord 23 punktiga.\n\nPõhiturniiri võitja BC Tartu/Salva peatreeneri Gert Prantsi kommentaar: „Arvan, et väga positiivne nähtus oli poiste väga tubli mäng ilma ühe liidrita (põhiturniiril ei olnud meeskonna juures Kerr Kriisa – toim). Kerkisid esile järgmised kutid ja osad said võimaluse, mida nad olid kaua oodanud. Play-off’is on alati isukas andmine ja nendele mängudele peab minema tõsise suhtumisega.\"\n\nPronksikohtumine mängitakse 7. mail kell 14.00. Finaal algab kell 18.00.\n\nTütarlaste esimeses poolfinaalis laupäeval kell 11 astuvad võistlustulle Pärnu SK ja Audentese Spordiklubi/TSK.\n\nPärnu SK lunastas põhiturniiri teise kohaga poolfinaalpääseme automaatselt. Audentese Spordiklubi/TSK oli aga kahes mängus selgelt parem S&S võistkonnast. 90:25 võidumängus viskas Audentese parimana Triinu Ojala 20 punkti. Teises mängus kostitas Annaliisa Väljaots vastaseid 15 silmaga. 70:49 võit ja pääs poolfinaali Marek Koitla hoolealustele.\n\nTeine poolfinaal algab kell 15 ja vastamisi lähevad Tartu Kalev I ja BC Kalev/Cramo.\n\nTartu Kalev I võitis põhiturniiri, millega kindlustati koht Final Fouril. BC Kalev/Cramo võitis kahes mängus veenvalt Tallinna Kalevi naiskonna. Maia Dorbeku juhendatav Cramo võitis esimese mängu 68:46 ja otsustava kohtumise 60:48.\n\nPõhiturniiri võitja Tartu Kalevi peatreeneri Kaire Asi kommentaar: „Suurimat rõõmu on hoobilt raske väljagi tuua – pigem oli sel hooajal väga palju konarusi ja vigastusi. Suur rõõm oligi ehk sellest, et vaatamata kõigele on õnnestunud ikkagi säilitada võitlusvaim. Et võistkond on hoolimata kõigist kodaratesse lendavatest kaigastest ikkagi hakkama saanud.\"\n\nU-16 tütarlaste finaal peetakse pühapäeval kell 16. Pronksikohtumine algab kell 12.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "6.-7. maini peetakse Raplas, Sadolini spordihoones U-16 vanuseklassi G4S Eesti korvpallimeistrivõistluste Final Four. U-14 finaalturniiri toimub sellest järgneval nädalavahetusel ja U-18 turniir mai teises pooles kõige lõpuks.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Pärast artikli pealkirja ja põhiteksti lugemist kasuta oma loovust, et koostada sisutihe ja pikk sissejuhatav lause.\n\n## Pealkiri:\n\nTänavu pakutakse treeneritele põnevaid täiendkoolitusi\n\n## Põhitekst:\n\n„Peamine eesmärk on pakkuda treeneritele võimalust end mitmekülgselt harida, lisaks on erinevate litsentside puhul kindlate tundide kogumine kohustuslik,“ selgitas Eesti Jalgpalli Liidu koolitusosakonna juhataja Karel Voolaid.\n\nViimati leidis täiendkoolitustest aset „Väravavahi roll võistkonnas“, mis toimus kuu alguses Tallinnas. 16. mail võetakse sama teema ette Tartus ning samal päeval toimub Taaralinnas lisaks koolitus „Erinevad generatsioonid jalgpallis ja nende treenimine“. Samuti on võimalik end kirja panna päev varem, 15. mail toimuvale koolitusele „Mängija positsioonispetsiifiline arendamine“, mis toimub Tallinnas.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Treeneritel on end ka tänavu võimalik täiendada erinevatel koolitustel. Programmi on lisandunud mitmeid uusi teemasid.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe uudis läbi ja pane oma kujutlusvõime tööle, et välja mõelda üks korralik sissejuhatav lause sellele loole.\n\n## Pealkiri:\n\nUSA seadusandjad hääletasid Obamacare'i asendamise poolt\n\n## Põhitekst:\n\nEelnõu poolt hääletas 217 saadikut, vastu 213. See tähendab, et vabariiklased said napilt nii palju hääli, et viia eelnõu edasi senatisse, vahendas Reuters.\n\nEelnõu läbiminekuks oli vaja vähemalt 216 häält. Demokraadid eelnõu üle ei hääletanud.\n\nTegemist on USA presidendi Donald Trumpi jaoks olulise võiduga.\n\nTrump tervitas tervishoiueelnõu heakskiitmist esindajatekojas ja väljendas veendumust, et see läheb läbi ka senatis.\n\n\"Obamacare on surnud, põhimõtteliselt on see nüüd surnud,\" rõõmustas Trump, kes kirjeldas Obama tervishoiukava täieliku katastroofina.\n\n\"Me lõpetame selle ära ja hakkame tegelema teiste asjadega,\" ütles Trump.\n\nUus tervishoiureformi eelnõu sai hoogu juurde kolmapäeval, kui kaks mõjukat vabariiklasest kongresmeni - Fred Upton Michiganist ja Billy Long Missourist - andsid oma toetuse eelnõule, mis lisab kavale kaheksa miljardit dollarit, millega aidata katta ravikindlustuskulusid neile inimestele, kel juba on eelnevalt olnud haigusnähud.\n\n\"Me hääletame tervishoiueelnõu üle homme. Sest meil on piisavalt hääli koos,\" ütles esindajatekoja enamuse liider Kevin McCarthy Californiast. \"See kiidetakse heaks. Tegu on hea eelnõuga.\"\n\nEelnõu varasem vabariiklaste versioon kukkus kokku märtsis, kui nii mõõdukad kui konservatiivsed vabariiklased torpedeerisid partei enda katset tasalülitada demokraadist ekspresidendi Obama tervishoiuseadus. Eelnõu läbikukkumine oli hoop president Donald Trumpi kui paljukiidetud tehingusobitaja mainele.\n\nEndine esileedi ja demokraatide kandidaat mullustel presidendivalimistel Hillary Clinton nimetas tollal vabariiklaste ettevõtmise nurjumist kõigi ameeriklaste võiduks.\n\nTrump on viimastel päevadel uut eelnõu korduvalt kiitnud.\n\nPaljud tervishoiueksperdid on siiski märkinud, et kaheksast miljardist dollarist lisarahast ei piisa haigetele ravikindlustuse pakkumiseks.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "USA seadusandjad hääletasid neljapäeval president Barack Obama tervishoiukava ehk Obamacare'i tühistamise ja asendamise poolt.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe artikli pealkiri ja sisu, seejärel loo pikk ja põnev lause, mis võiks olla artikli sissejuhatus.\n\n## Pealkiri:\n\nEesti U-19 saalihokikoondis mängis Norra vastu edu maha\n\n## Põhitekst:\n\nEesti edu tähe all kulgenud esimese kolmandiku järel haaras initsiatiivi vastasmeeskond. Kaks minutit enne kohtumise lõppu suutis meie meeskond vähendada vahe kahele väravale 5:7 ja mängis edasi ilma väravavahita ehk lisamängijaga väljakul. Kuid värava viskas omalt väljakupoolelt siiski Norra.\n\nEesti meeskonnast tunnistati kohtumise parimaks Andreas Õun, kes viskas 3 väravat.\n\nReedel kell 11 on vastaseks Jaapan.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Rootsis jätkuval U-19 vanuseklassi saalihoki MM-finaalturniiril kaotas Eesti juunioride meeskond 5:8 (3:1, 1:4, 1:3) Norrale.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Süvene uudise pealkirja ja sisu ning kirjuta sellele loole sisukas ja informatiivne sissejuhatus, mille pikkus on üks lause.\n\n## Pealkiri:\n\nEpp Mäe: loodetavasti algab siit uus tõus\n\n## Põhitekst:\n\n\"Viimased kaks matši olid väga-väga rasked, aga õnneks suutsin pronksi välja võidelda. Medalimatšiks oli väga keeruline häälestuda, sest sain poolfinaalis väga napi kaotuse ja see kripeldas sisemuses tükk aega. Väga keeruline oli uueks kohtumiseks häälestuma hakata,\" rääkis Mäe Delfile ja Eesti Päevalehele.\n\n\"Loodetavasti algab siit uus tõus. Eelmine aasta, võib öelda, läks vigastuste nahka, aga tänavu olen hästi treenida saanud. Turniir lõppes mulle rõõmsates värvides.\"\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Epp Mäe tuli Serbias Novi Sadis toimuval maadluse Euroopa meistrivõistlustel naiste raskekaalus (-75 kg) pronksile, võites 2015. aasta MM-i pronksi kõrvale karjääri teise tiitlivõistluste medali.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe artikli pealkirja ja sisu. Kasuta oma loomingulisi võimeid, et koostada detailne ja põhjalik ühelauseline sissejuhatus sellele uudisele.\n\n## Pealkiri:\n\nRaplast kindlalt jagu saanud Tartu jäi poolfinaalseerias ellu\n\n## Põhitekst:\n\nVaekausi kolmandal veerandajal lõplikult enda kasuks kallutanud tartlaste resultatiivseimad mängijad olid Mandell Thomas 20, Janari Jõesaar 18 ja Dominykas Milka 11 punktiga. Kaksikduubli teinud Jõesaar võttis ka 11 lauapalli. Rapla poolelt jõudis kahekohalise punktisummani kaks meest. Martin Paasoja viskas 16 ning Indrek Kajupank 11 silma.\n\nRapla juhib kolme võiduni peetavat seeriat nüüd 2-1 ja võib koha finaalis kindlustada laupäeval koduväljakul.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Eesti meeste korvpallimeistrivõistluste poolfinaalseeria kolmandas kohtumises sai selg vastu seina seisev Tartu Ülikool kodus 85:61 (25:20, 18:17, 26:7, 16:17) jagu AVIS Utilitas Raplast.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu artikli sisuga ja loo sellele pika lausega sissejuhatus, mis köidab lugeja tähelepanu.\n\n## Pealkiri:\n\nKitsingu koduklubi jõudis meistritiitlist ühe võidu kaugusele\n\n## Põhitekst:\n\nKitsing viibis väljakul 4.03, mille jooksul eestlane isiklikku skoori ei avanud. Korra proovis mees kolmest, mis läks mööda. Siiski märgiti ääremängijale protokolli üks lauapall ja isiklik viga.\n\nSeeria esimese mängu kaotanud, kuid kolm järgmist võitnud Bakken Bears võib meistritiitli kindlustada 8. mail Aarhusis.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Korvpallur Kristjan Kitsingu koduklubi Aarhusi Bakken Bears alistas Taani meistrivõistluste finaalseeria neljandas kohtumises võõrsil Horsens IC 93:85 (25:15, 14:30, 31:12, 23:28) ning asus nelja võiduni peetavat seeriat juhtima mängudega 3-1.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe artikli pealkiri ja sisu, seejärel loo pikk ja põnev lause, mis võiks olla artikli sissejuhatus.\n\n## Pealkiri:\n\nTšehhi peaminister lükkas ametist lahkumise edasi\n\n## Põhitekst:\n\nSobotka saabus neljapäeval Praha lossi, et pidada presidendiga konsultatsioone seoses otsusega astuda koos valitsusega tagasi rahandusministri Andrej Babise hämarate äritehingute tõttu.\n\nSobotka pidi president Miloš Zemanile esialgsete plaanide järgi esitama ka tagasiastumisavalduse. Neljapäeval teatas ta selle sammu edasilükkamisest mai teise poolde.\n\nMeedia teatel võttis Zeman Sobotka vastu sõnadega, et rahuldab peaministri tagasiastumisavalduse ning tänas teda tehtud töö eest.\n\nSilmnähtavalt šokeeritud Sobotka ütles, et president ei oleks pidanud sellist stseeni korraldama. Seejärel suundusid Zeman ja Sobotka kõnelusi pidama.\n\nPeaministri sõnul astub ta ametlikult tagasi 20. mai paiku, rõhutades, et tema partei on valmis moodustama valitsust olemasoleva koalitsiooni alusel.\n\nNii välisminister Lubomír Zaorálek kui ka siseminister Milan Chovanec on teatanud valmidusest Sobotkat valitsusjuhi kohal asendama kuni sügisel toimuvate valimisteni.\n\nSobotka vasakpoolne CSSD on olnud koalitsioonivalitsuses võimul alates 2014. aastast. CSSD partnerid on tsentristlik ANO ja paremtsentristlik KDU-CSL.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Tšehhi peaminister Bohuslav Sobotka teatas neljapäeval, et lükkas edasi oma tagasiastumisavalduse esitamise, soovides enne jõuda kokkuleppele koalitsioonivalitsuse püsimiseks.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe uudis läbi ja pane oma kujutlusvõime tööle, et välja mõelda üks korralik sissejuhatav lause sellele loole.\n\n## Pealkiri:\n\nTony Parkeri jaoks on hooaeg läbi\n\n## Põhitekst:\n\nPrantslane vigastas põlve Eesti aja järgi läinud öösel toimunud Läänekonverentsi poolfinaalis Houston Rocketsi vastu, kus mehe 18 punkti aitasid Spursi 121:96 võidule. \"Seis pole hea,\" ütles Spursi peatreener Gregg Popovich pärast kohtumist.\n\nNBA-s 15. hooaega veetev Parker, kelle abil on Spurs võitnud neli tiitlit, oli põhihooajal eemal 16 kohtumisest. Nendest mängudest võitis Spurs 12 ja kaotas neli.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Korvpalliliiga NBA klubi San Antonio Spursi tagamängija Tony Parkeri jaoks on tänavune hooaeg vigastuse tõttu läbi.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu artikli sisuga ja loo sellele pika lausega sissejuhatus, mis köidab lugeja tähelepanu.\n\n## Pealkiri:\n\nTusk: Brexiti-kõnelused võivad muutuda võimatuks\n\n## Põhitekst:\n\nTuski hoiatus järgnes Briti peaministri Theresa May süüdistustele, et Brüssel sekkub Ühendkuningriigi valimistesse.\n\n\"Need läbirääkimised on niigi rasked. Kui me hakkame vaidlema enne, kui need isegi alata saavad, muutuvad need võimatuks,\" ütles Tusk Brüsselis ühisel pressikonverentsil Norra valitsusjuhiga.\n\nTusk rõhutas, et kõnelustel ei tohi lasta emotsioonidel käest minna ning ta kutsus üles diskreetsusele ja mõõdukusele.\n\n\"Sellest sõltuvad miljonite inimeste elud kummalgi pool La Manche'i väina,\" rõhutas Tusk, lisades, et kõik pooled peavad üksteisest lugu pidama.\n\nEuroopa Parlamendi president Antonio Tajani rõhutas mõni tund varem, et keegi ei ürita mõjutada Suurbritannia valimiskampaaniat.\n\nBriti peaminister Theresa May süüdistas kolmapäeval Brüsselit brittide sihilikus ähvardamises Brexiti-kõneluste asjus, et mõjutada juunikuiste parlamendivalimiste tulemust.\n\nMay tegi avalduse mõni tund pärast seda, kui Euroopa Liidu Brexiti-läbirääkija oli avalikustanud kõneluste plaanid. Briti peaministri sõnul ei taha osad inimesed EL-is, et läbirääkimised õnnestuksid.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Euroopa Ülemkogu alaline eesistuja Donald Tusk hoiatas neljapäeval, et edasised tülid võivad muuta Brexiti-läbirääkimised võimatuks.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe artikli pealkirja ja sisu. Kasuta oma loomingulisi võimeid, et koostada detailne ja põhjalik ühelauseline sissejuhatus sellele uudisele.\n\n## Pealkiri:\n\nLigi: venekeelne haridus marginaliseerub\n\n## Põhitekst:\n\n\"Mina olen täiseestikeelsest lasteaiast ja pôhikoolist tasapisi rääkinud ligi aasta. /.../ Mu jutt on käinud väikestes ringides ja saanud muuhulgas innustust Kirillitsas Eestist. Oleksin hakanud ajama asja eelmisel sügisel ministrina, aga ei jõudnud, et erakond sellest innustus, on ainult tore,\" kirjutas Ligi sotsiaalmeedias ja tuletas meelde, et võttis viimati sõna ETV saates \"Suud puhtaks\" ilma vähimagi valimiskampaaniata.\n\n\"Asja suur tôuge on kahe rahvuse eraldiolek, eraldi inforuumid ja suhtlusvõrgustikud, erinevused sotsiaalses staatuses ja õppeedukuses. Venekeelne kool siiski marginaliseerub, kaotab õpilasi, konserveerub ja teeb kehvemaid tulemusi testides,\" lisas endine haridusminister.\n\nReformierakonna Tallinna piirkonna esimees ja tõenäoline linnapeakandidaat Kristen Michal ütles kolmapäeval ERR-ile, et partei valimisprogramm Tallinnas näeb ette, et kogu haridussüsteem oleks alates lasteaiast eestikeelne.\n\n\"Haridussüsteemis soovime põhimõttelist muutust - kogu haridussüsteem võiks lasteaiast alates olla üks ja eestikeelne. Nii kaoks ka Keskerakonna kasutatav pinnas eesti- ja venekeelsete inimeste vastandamiseks ja erineva jutu rääkimiseks erinevates auditooriumites,\" ütles Michal.\n\nHaridusminister Mailis Reps (KE) kommenteeris neljapäeval Reformierakonna ettepanekut eestikeelse hariduse kohta ja ütles, et tegemist ei ole usutava ettepanekuga.\n\n\"Väga kahju, et hariduse sisu teemad tuuakse ainult enne valimisi ning poliitiliselt üles. Erakond, kes on olnud 17 aastat Eesti elu otsene mõjutaja; sellest arvestava osa peaministri erakonnana ka juhtiv jõud - pole teemat kordagi sisuliselt arendanud. Sellised poliitilised loosungid mõni kuu peale poliitilise vastutuse kadumist pole lihtsalt usutav ettepanek,\" kommenteeris Reps ERR-i uudisteportaalile.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Endine haridusminister Jürgen Ligi leiab, et venekeelne kool marginaliseerub ja Reformierakonna idee täielikult eestikeelsest haridusest on tema peas küpsenud juba pikemat aega.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe uudis läbi ning loo sellele fantaasiarikas ja pikk lause, mis võiks uudist tutvustada.\n\n## Pealkiri:\n\nVehklemisliit kuulutab välja avaliku konkursi peasekretäri ametikohale\n\n## Põhitekst:\n\nPeasekretär on EVL tegevjuht ja koordineerib liidu igapäevast tööd. Eesti Vehklemisliit pakub uuele peasekretärile eneseteostuse võimalust huvitaval ja mitmekülgsel ametialal, võimalust arendada Eesti ühte edukaimat spordiala. Tööle asumise aeg 2017.a. augustikuu teises pooles.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Eesti Vehklemisliit kuulutab välja avaliku konkursi liidu peasekretäri ametikohale. Kandideerida saab kuni 1. juunini 2017.a.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu artikli sisuga ja loo sellele pika lausega sissejuhatus, mis köidab lugeja tähelepanu.\n\n## Pealkiri:\n\n2023. aasta põhja suusaalade MM-ile pretendeerib kaks linna\n\n## Põhitekst:\n\nEeskätt lennumäega kuulsust kogunud Sloveenia suusakeskuses Planicas pole varem MM-i korraldatud, Norras Trondheimis aga võistles maailma paremik 1997. aastal.\n\nSama aasta mäesuusatamise MM-ile pretendeerivad prantslaste Courchevel-Meribel ja austerlaste Saalbach-Hinterglemm. FIS teeb mõlema MM-i korraldaja osas valiku 2018. aasta juunis.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Rahvusvaheline suusaliit FIS teatas, et 2023. aasta põhja suusaalade maailmameistrivõistluseid soovivad korraldada Trondheim ja Planica.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe artikli pealkiri ja sisu, seejärel loo pikk ja põnev lause, mis võiks olla artikli sissejuhatus.\n\n## Pealkiri:\n\nDavid O'Brock lahkus Baltic Workboatsi juhatusest\n\n## Põhitekst:\n\nJuhatuse liikme leping lõpetati põhjusel, et ettevõtte praeguses arengufaasis ei ole O’Brock ikkagi see inimene, keda nad vajavad, kirjutab leht.\n\nO'Brocki jaoks tuli teade ootamatult. \"Olen 47 aastat vana ja ei ole kunagi varem kuskilt kinga saanud. Kuid eks seegi on kogemus ja õpin ka sellest midagi,\" ütles ta lehele.\n\n\"Kõiges, mida teen, annan endast sada protsenti,\" sõnas O'Brock. \"Aga selline see otsus neil oli ja nüüd on mind esimest korda elus ees ootamas vaba suvi,\" lausus O'Brock\n\nO'Brocki sõnul jõudis ta Baltic Workboatsis töötada natukene alla nelja kuu ja ettevõtte omanike vastu tal negatiivseid tundeid ei ole. \"Lahkusime väga sõbralikult. Olen nendega paar korda peale seda rääkinud. Isiklikult on meil suhted väga toredad. Nemad näevad, et seal oleks natukene teistsugune juhataja,\" märkis ta BNS-ile.\n\nTäpseid edasisi plaane O'Brockil veel ei ole. \"Kuna see tuli natukene ootamatult, siis ma ei ole veel otsustanud. Olen sel nädalal saanud iga päev jõusaalis käia. Ma ei ole seda saanud 15 aasta jooksul teha. Praegu on lihased nii valusad, et on raske telefoni hoida kõrva ääres. Aga vaatame. Ma kindlasti olen liiga noor, et pensionile jääda. Tahaks ikkagi kellegi firmale väärtust lisada.\"\n\nMöödunud aasta novembri lõpus esitas senini NPM Silmet AS-i peadirektor ja juhatuse esimees David O'Brock ettevõtte nõukogule tagasiastumise avalduse, mille nõukogu otsustas rahuldada. Detsembri lõpus lahkus O'Brock ka Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse (EAS) nõukogust.\n\nNasvas alumiinium- ja terasematerjalist lootsi- ja patrulllaevu ning erinevaid tööpaate tootev Baltic Workboats AS ekspordib suurema osa oma toodangust. Baltic Workboatsi käive oli 2015. aastal 24,2 miljonit eurot, mis on 8 protsenti enam kui 2014. aastal; ettevõtte puhaskasum langes veidi ja oli 3,2 miljonit eurot.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Vähem kui neli kuud tagasi Saaremaa laevaehitusfirmaga Baltic Workboats liitunud kauaaegne haruldaste muldmetallide tehase Silmeti juht David O'Brock lahkus möödunud nädalal laevehitaja juhtkonnast, kirjutab Saarte Hääl.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu uudise pealkirja ja põhisisuga. Kasuta neid fakte, et luua pikk ja sisutihe lause, mis toimib loo sissejuhatusena.\n\n## Pealkiri:\n\nKeskerakonna esinumber kesklinnas on Korb ja Nõmmel Reps\n\n## Põhitekst:\n\nEttepaneku teinud Keskerakonna esimees Jüri Ratas sõnas, et Mailis Reps on aastate jooksul ennast tõestanud väga võimeka poliitikuna, kellel on kaalukas kogemus nii ministriametist kui ka riigikogu tööst.\n\n„Mailis Reps on Nõmme elanikuna väga hästi kursis selle linnaosa peamiste murede ja vajadustega. Mailise suurt töövõimet ja pühendumust teades ei ole mul kahtlustki, et ta on õige valik juhtimaks Keskerakonna Nõmme valimisnimekirja,“ lausus erakonna esimees Jüri Ratas.\n\nMihhail Korbi kohta ütles Ratas, et ta on juhtinud mitut Tallinna linnaosa ning pälvinud oma tööga valijate usalduse.\n\n„Mihhail on hea suhtlemisoskusega ja otsusekindel poliitik, kelle saavutused linnaosavanema, riigikogu liikme ja ministrina kõnelevad iseenda eest. Põhjaliku inimesena on ta peensusteni kursis linnajuhtimise murede ja rõõmudega ning kohalike omavalitsuste valdkonnaga laiemalt,“ tunnustas erakonna esimees.\n\nNõmme esinumber Mailis Reps sõnas, et Nõmmel kandideerimine on loogiline, sest ta on pikalt seal elanud ja on kursis selle linnaosa igapäeva eluga.\n\nKorb lubas, et annab endast Kesklinna esinumbrina parima, et Keskerakond võidaks kohalikud valimised Tallinnas ka sel korral ning riigi-linna vaheline koostöö jätkuks.\n\n„Riigi ja linna koostöö on Kesklinnale positiivne. Võtame näiteks ühisel jõul Kalevi Keskstaadioni rekonstrueerimise või linnaosa lähedal asuva Linnahalli koos korda tegemise,“ rääkis Korb.\n\nTänaseks on Keskerakonnal nimetatud kõik Tallinna valimisringkondade esinumbrid. Mustamäe esinumbrina läheb kohalike omavalitsuste valimistele vastu Tallinna tegevlinnapea Taavi Aas, Lasnamäel abilinnapea Mihhail Kõlvart, Haaberstis riigikogu liige Viktor Vassiljev, Põhja-Tallinnas europarlamendi liige Yana Toom, Kristiines riigikogu liige Andrei Novikov ja Pirital linnaosa vanem Tõnis Mölder.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Kolmapäeval otsustas Keskerakonna Tallinna nõukogu nimetada Kesklinna valimisringkonna esinumbriks Mihhail Korbi ning Nõmme valimisringkonna esinumbriks Mailis Repsi.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe artikli pealkiri ja sisu, seejärel loo pikk ja põnev lause, mis võiks olla artikli sissejuhatus.\n\n## Pealkiri:\n\nTrump külastab esimesel välisvisiidil Iisraeli ja Saudi Araabiat\n\n## Põhitekst:\n\nAllikate sõnul kohtub Trump 24. mail Vatikanis paavst Franciscusega, vahendas Reuters.\n\nPäev hiljem, 25. mail osaleb Trump NATO kohtumisel Brüsselis ning 26. mail G7 tippkohtumisel Sitsiilias.\n\nVisiit Lähis-Itta viitab sellele, et Trump püüab tugevdada liitu USA tähtsaimate liitlastega regioonis. Trump on tõstnud rahu saavutamise Lähis-Idas ning võitluse ISIS-ega oma administratsiooni välispoliitika keskmesse.\n\nEelmisel nädalal kurtis Trump Reutersile antud intervjuus, et Saudi Araabia ei kohte USA-d õiglaselt ning Washington kaotab kuningriiki kaitstes suure hulga raha.\n\nSaudi Araabia kroonprintsi asetäitja Mohammed bin Salman kohtus märtsis Washingtonis Trumpiga. Seda visiiti nimetas kõrge Saudi ametnik ajalooliseks pöördepunktiks kahe riigi suhetes.\n\nIisraeli peaministri Benjamin Netanyahuga kohtus Trump veebruaris Valges Majas. Trump määras oma väimehe Jared Kushneri juhtima läbirääkimisi Lähis-Ida rahuleppeni jõudmiseks.\n\nSelle nädala kolmapäeval kohtus Trump Valges Majas palestiinlaste liidri Mahmoud Abbasiga.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Donald Trump külastab esimesel visiidil USA presidendina muu hulgas Iisraeli, Vatikani ja Saudi Araabiat, teatas valitsusametnik neljapäeval.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu uudise pealkirja ja põhisisuga. Kasuta neid fakte, et luua pikk ja sisutihe lause, mis toimib loo sissejuhatusena.\n\n## Pealkiri:\n\nKontaveit alustab Madridi turniiri maailma 87. reketi vastu\n\n## Põhitekst:\n\nKontaveit on 25-aastase ameeriklanna vastu pidanud kaks matši ja need mõlemad võitnud. 2014. aastal Nottinghamis oli eestlanna parem 6:1, 6:1 ning aasta hiljem Eastbourne'is 7:6 (7:2), 6:1.\n\nKvalifikatsiooniturniiriga tehakse algust homme, põhitabelisse pääsemiseks on vaja alistada kaks vastast.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Eesti esitennisist Anett Kontaveit (WTA 65) kohtub Madridi WTA turniiri kvalifikatsiooni avaringis Julia Boserupiga (WTA 87).", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe uudis läbi ja pane oma kujutlusvõime tööle, et välja mõelda üks korralik sissejuhatav lause sellele loole.\n\n## Pealkiri:\n\nEndine kahevõistluse valitseja naaseb tippsporti\n\n## Põhitekst:\n\n30-aastase Lamy Chappuis tagasitulekuotsus sündis Rio de Janeiro olümpiamängudel. \"Rios oli uskumatu tunne,\" meenutas prantslane. \"Tahan seda tunnet olümpial nautida jälle sportlasena.\"\n\nKahe aasta pikkuse võistluspausi pidanud Lamy Chappuis pole vahepeal spordile selga pööranud. \"Raske saab olema, sest ma pole suusahüppeid teinud,\" tunnistas Lamy Chappuis. \"Aga ma olen jooksnud poolmaratone ja hoidnud ennast jõusaalis vormis.\"\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Kahevõistluses viis MM-tiitlit võitnud ning 2010. aastal Vancouveris olümpiavõitjaks kroonitud Jason Lamy Chappuis naaseb tippsporti.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe uudis läbi ja pane oma kujutlusvõime tööle, et välja mõelda üks korralik sissejuhatav lause sellele loole.\n\n## Pealkiri:\n\nJürgen Zopp pudenes Prantsusmaal konkurentsist\n\n## Põhitekst:\n\nTund ja 25 minutit kestnud kohtumises murdis kolmanda asetusega prantslane Zopi esimese servigeimi, kuid eestlane vastas samaga. Seejärel murdis Muller veel kaks eestlase servigeimi ning läks ette 5:1. Zopp murdis ühe geimi vastu, kuid kaotas seti 3:6.\n\nTeises setis õnnestus Zopil hoida ainult teine enda servigeim, mis tähendas kokkuvõttes 1:6 kaotust ning kvalifikatsiooni kaudu põhitabelisse pääsenud eestlase jaoks oligi turniir läbi.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Prantsusmaal toimuval Grasses Futures ITF-i tenniseturniiril kaotas Jürgen Zopp (ATP 477) teises ringis Alexandre Mullerile (ATP 330) 3:6, 1:6.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe artikli pealkirja ja sisu. Kasuta oma loomingulisi võimeid, et koostada detailne ja põhjalik ühelauseline sissejuhatus sellele uudisele.\n\n## Pealkiri:\n\nGoogle maksab Itaalia maksuvaidluse lahendamiseks 306 miljonit eurot\n\n## Põhitekst:\n\nItaalia maksuameti teatel rahuldas makse Google-i kohustused vahemikus 2009-2013. Ühtlasi lõpetati sellega vaidlused 2002-2006 ja 2014-2015 perioodide üle.\n\n\"Lisaks sellele alustasime kokkuleppe kavandamist, mis kindlustaks, et Google maksab Itaalias edaspidi õigeid makse,\" teatas maksuamet.\n\nGoogle kasutab Iirimaad tulude näitamiseks, sest Iirimaal on madalaim ettevõtte tulumaksumäär Euroopas.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Google teatas kolmapäeval, et maksab 306 miljonit eurot, et lahendada maksuvaidlus Itaalias, kus ettevõte oli kriminaaluurimise all riigis teenitud tulude Iirimaal näitamise eest.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe artikli pealkiri ja sisu, seejärel loo pikk ja põnev lause, mis võiks olla artikli sissejuhatus.\n\n## Pealkiri:\n\nSiim-Sander Vene koduklubi sai uue peatreeneri\n\n## Põhitekst:\n\n45-aastane serblane juhendas Nižni Novgorodi ka aastatel 2008-2014. Enne seda töötas ta India koondise abitreenerina ning oli hooajal 2014-2015 türklaste Bandirma Banviti eesotsas.\n\nNižni Novgorod jäi tänavu VTB Ühisliigas esimesena veerandfinaalist välja. EuroCupil saadi oma alagrupis viie kaotuse kõrvale vaid üks võit, millega oldi nelja meeskonna seas viimased.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Eesti korvpallikoondislase Siim-Sander Vene koduklubi Nižni Novgorod palkas peatreeneriks Zoran Lukici, kellega sõlmiti kahe aasta pikkune leping.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu uudise pealkirja ja põhisisuga. Kasuta neid fakte, et luua pikk ja sisutihe lause, mis toimib loo sissejuhatusena.\n\n## Pealkiri:\n\nRiia VEF on Ühisliigas väljalangemise äärel\n\n## Põhitekst:\n\nLätlased haarasid Peterburis toimunud teises mängus kohe alguses initsiatiivi ning võitsid esimese veerandaja kaheksa punktiga. Teisel perioodil mindi ette 24:15, kuid võõrustajad said kätte viigi 26:26. VEF oli veel ees 33:31, kuid see oli ka kõik. Neljandal veerandajal jõudis VEF korra viigini 61:61, aga kaotas tasavägise mängu viie punktiga.\n\nZeniidi resultatiivseimad mängijad olid Aaron White ja Ryan Toolson 20 punktiga. Ekskalevlane Demonte Harper tabas väljakult seitsmest viskest vaid ühe ning kogus isiklikku kontosse 4 silma, 2 lauapalli ja 3 tulemuslikku söötu. VEF-i parimaks osutus Martins Meiers 18 punkti ja 12 lauapalliga.\n\nZeniit sai põhihooajal teise ning VEF seitsmenda koha.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Korvpalli VTB Ühisliiga teises veerandfinaalkohtumises jäi Riia VEF võõrsil 74:79 (18:10, 21:29, 14:20, 21:20) alla Peterburi Zeniidile. Venelased juhivad kolme võiduni peetavat seeriat mängudega 2-0 ning võivad koha esinelikus tagada 6. mail Riias.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe artikli pealkiri ja sisu, seejärel loo pikk ja põnev lause, mis võiks olla artikli sissejuhatus.\n\n## Pealkiri:\n\nVabaerakond ja EKRE toetavad eestikeelse hariduse andmist alates lasteaiast\n\n## Põhitekst:\n\nEKRE Tallinna linnapea kandidaat ja riigikogu fraktsiooni esimees Martin Helme ütles, et toetab Reformierakonna ettepanekut.\n\n\"Absoluutselt õige. Meie programmis on ka sees see, et selle asemel, et alustada gümnaasiumis seda n-ö eestikeelestamist, oleks pidanud aastaid ja aastaid tagasi alustama lasteaiast ja sealt loomupäraselt edasi kasvama. Igal juhul on lasteaed õige koht, mis peaks minema kõige kiiremas korras täielikult eesti keelele,\" ütles Helme.\n\n\"Meie jaoks see Tallinnas toimiv massiline venestamine haridussüsteemis, mis eriti viimasel ajal pärast valitsuse vahetumist on lahti läinud, on kindlasti üks väga oluline teema nii kohalikel kui ka riigikogu valimistel. See ei puuduta ainult lasteaedu, see puudutab ka koole,\" sõnas Helme.\n\n\"Meie jaoks on see keskne teema Eesti tulevikku silmas pidades. Me kindlasti kohalikel valimistel selle teema tõstatame väga teravalt üles,\" ütles Helme veel.\n\nVabaerakonna esimees Artur Talvik ütles, et ka nende seisukohtadega läheb Reformierakonna ettepanek kokku.\n\n\"See avaldus on selles mõttes positiivne, et see läheb meie avaldusega kokku. /.../ Me võtsime jaanuari lõpus vastu eesti keele avalduse üldkogu seisukohad eesti keele suhtes. Selles me ütleme konkreetselt, et peaks kiiresti alustama süvendatud keeleõpet muukeelsetes lasteaedades eesmärgiga viia need kuue aasta jooksul üle eesti keelseks,\" ütles Talvik.\n\nReformierakonna Tallinna piirkonna esimees ja tõenäoline linnapeakandidaat Kristen Michal ütles kolmapäeval, et partei valimisprogramm Tallinnas näeb ette, et kogu haridussüsteem oleks alates lasteaiast eestikeelne.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Vabaerakond ja Eesti Konservatiivne Rahvaerakond (EKRE) toetavad Reformierakonna ettepanekut, et kogu Tallinna haridussüsteem oleks alates lasteaiast eestikeelne.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe artikli pealkirja ja sisu. Kasuta oma loomingulisi võimeid, et koostada detailne ja põhjalik ühelauseline sissejuhatus sellele uudisele.\n\n## Pealkiri:\n\nSuzuki toob vigastatud Rinsi asemele Superbike-sarja eksmaailmameistri\n\n## Põhitekst:\n\n34-aastane prantslane, kes krooniti kolm aastat tagasi Superbike-sarja maailmameistriks, tegi MotoGP klassis viimati kaasa täishooaja 2008. aastal Ducati värvides. Lisaks sellele osales ta kolm aastat hiljem Saksamaa GP-l.\n\n\"Guintoli on Superbike'ide maailmameister ning lisaks sellele omab ta suuri MotoGP klassi kogemusi. Samuti on ta ka Suzuki sõitja,\" seisis Jaapani mootorrattatootja avalduses.\n\nSuzuki vajab tänavu Briti Superbike'ide sarjas osaleva Guintoli teeneid, sest Rins vigastas ennast märtsis motokrossi tsikliga sõites ning jättis vahele Texases toimunud Ameerika GP, kus kukkus viimasel treeningul.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "21. mail Le Mansis toimuval mootorrataste ringrajasõidu MM-etapil asendab vigastatud Alex Rinsi Suzuki MotoGP meeskonnas Sylvain Guintoli.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe uudis läbi ning loo sellele fantaasiarikas ja pikk lause, mis võiks uudist tutvustada.\n\n## Pealkiri:\n\nMärt-Matis Lill ja Tõnu Kõrvits valiti \"Maailma muusika päevadele\" Eestit esindama\n\n## Põhitekst:\n\nISCM on kaasaegse muusika valdkonna suurim rahvusvaheline võrgustik, mis ühendab üle 50 riigi, lisaks alaorganisatsioonidena festivale või uue muusika keskuseid. \"Maailma muusika päevad\" on ISCMi tegevuse üks tähtsamaid väljundeid. Heliloojate jaoks on tegemist ühe aasta olulisema nüüdimuusikasündmusega, teatab heliloojate liit.\n\nMärt-Matis Lille teos \"When the Buffalo Went Away\", mida esitab Vancouveris ansambel Standing Wave, põhineb tasandike indiaanlaste hulka kuuluva Crow hõimu pealiku sõnadel, millega ta kirjeldas napisõnaliselt oma kultuuri hääbumist.\n\n\"Mulle tundub, et praegusel hetkel, kus tasandike hõimud – eelkõige lakotad – ja nende õigused oma maale on jälle vägagi ajakohaseks muutunud, on see lugu saanud samuti ühe olulise aktuaalse mõõtme juurde,\" kommenteeris helilooja Märt-Matis Lill oma teost.\n\nTõnu Kõrvitsa teose \"The Songs of Songs of Songs\" kannab ette naiskoor Elektra. Kõrvits on ka varem kolmel korral Eestit esindanud: 2007 Hong Kongis, 2011 Zagrebis ja 2013 Košice´s. Antud teose eestikeelne nimetus on \"Laulud Laulude Laulust\". Tekst on pärit Ülemlaulust ja selle on tõlkinud Isa Vello Salo.\n\nTava kohaselt tutvustab festival igalt liikmeskonna maalt vähemalt ühe helilooja teost. Varasemalt on ISCMi festivalil Eestit esindanud näiteks heliloojad Tatjana Kozlova-Johannes ja Helena Tulve, Mirjam Tally, Páll Ragnar Pálsson ning Liisa Hirsch.\n\nIgal aastal korraldatakse festival erinevas liikmesriigis. Tänavu toimuvad ISCMi \"Maailma muusika päevad\" 2.–8. novembrini Kanadas, Vancouveris. Eesti Heliloojate Liit on ISCMi liige alates 2005. aastast ning aastal 2019 on Eesti valitud ISCMi suursündmuse võõrustajaks.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Rahvusvahelise Nüüdismuusika Ühingu (ISCM) korraldatava festivali \"Maailma muusika päevad\" (World Music Days) kavasse valiti tänavu esindama Märt-Matis Lille teos \"When the Buffalo Went Away\" ja Tõnu Kõrvitsa teos \"The Songs of Songs of Songs\".", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu uudise pealkirja ja põhisisuga. Kasuta neid fakte, et luua pikk ja sisutihe lause, mis toimib loo sissejuhatusena.\n\n## Pealkiri:\n\nSarimõrvar Ustimenkol ei õnnestunud vanglalt hüvitist saada\n\n## Põhitekst:\n\nKohus ei rahuldanud Ustimenko (39) kaebust Tartu vangla vastu ning jättis tema mittevaralise kahju nõude 3000 eurot rahuldamata.\n\nUstimenko leidis, et talle tekitati kahju sellega, et mullu sügisel katkestas vanglaametnik tema telefonikõne notariga ja võttis temalt telefoni ära ning seetõttu jäi tal pidamata ka telefonikõne Venemaa konsuliga.\n\nVangla tunnistas, et telefoni äravõtmine oli õigusvastane, kuid tegemist ei olnud Ustimenko inimväärikuse alandamisega.\n\nKohus tõdes, et vangla õigusvastase tegevuse tõttu ei kaasnenud Ustimenkole siiski pöördumatuid negatiivseid tagajärgi.\n\nUstimenko kuriteod\n\nUstimenko ja tema sõbra Dmitri Medvedevi (toona 21) 2002. aasta veebruarist maini Eestis ja Lätis toimunud kuritegudes kaotas elu seitse ning sai vigastada kuus inimest.\n\nSüüdistuse kohaselt tappis Ustimenko Eestis viis ja Lätis ühe inimese ning ühe mõrva pani toime Medvedev, kes ise hukkus hiljem tulevahetuses Läti politseinikega.\n\nKoos Ustimenko ja Medvedeviga osales röövimistes ka Ida-Virumaalt pärit Valentin Oleinikov (toona 22), kelle Ustimenko ja Medvedev hiljem tapsid.\n\n2002. aasta mais põgenes Ustimenko Eestist Poolasse, kuid tabati seal ning anti sama aasta 12. novembril Eestile välja.\n\nUstimenko eluks ajaks vangi mõistmine jõustus 2004. aasta detsembris, kui riigikohus ei võtnud tema kaitsja kaebust arutusele.\n\nEestis on Ustimenkol võimalik taotleda enda enne tähtaega vanglast vabastamist 2032. aastal, kui tal on eluaegsest vanglakaristusest kantud 30 aastat. Samas ei ole tema vabastamine garanteeritud.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Sarimõrvar Juri Ustimenko üritas kohtu kaudu saada Tartu vanglalt hüvitist enda väidetava inimväärikuse alandamise eest, kuid kohus leidis, et nõue pole põhjendatud.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Pärast artikli pealkirja ja põhiteksti lugemist kasuta oma loovust, et koostada sisutihe ja pikk sissejuhatav lause.\n\n## Pealkiri:\n\nLeedu soovib korraldada käsipalli suurvõistlust\n\n## Põhitekst:\n\nMõlemale turniirile on oma pakkumise esitanud teiste seas Leedu. 2022. aasta EM-i soovivad ka Belgia, Hispaania ja Prantsusmaa; Tšehhi, Ungari ja Slovakkia; Taani, Saksamaa ja Šveits; Makedoonia ning Venemaa ja Valgevene. Sama aasta naiste EM-ile pretendeerib vaid Makedoonia.\n\n2024. aasta EM-i tahavad lisaks Leedule saada Tšehhi, Ungari ja Slovakkia; Taani ja Šveits; Saksamaa ning Makedoonia. Naistest kandideerivad Makedoonia ja Venemaa.\n\n2018. aasta meeste EM toimub Horvaatiaas ning kaks aastat hiljem Austrias, Norras ja Rootsis. Naiste turniir peetakse aasta pärast Prantsusmaal ning 2020. aastal Taanis ja Norras.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Euroopa käsipalliliit EHF teatas 2022. ja 2024. aasta Euroopa meistrivõistluste finaalturniiride korraldajamaa kandidaadid.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Süvene uudise pealkirja ja sisu ning kirjuta sellele loole sisukas ja informatiivne sissejuhatus, mille pikkus on üks lause.\n\n## Pealkiri:\n\nKeila tänavasõidul näeb Martin Laasi ja Gert Jõeääre duelli\n\n## Põhitekst:\n\nEsmakordselt on proovialana kavas võistlus fixed gear ratast, millel puuduvad pidurid ja vabakäik, kasutavatele inimestele, teatas Spordipartner.ee.\n\nEelmisel aastal võidutses Keilas Viljar Kuljus, talle järgnesid Karlo Aia ja Kert Martma. Naistest oli kiireim Kelly Kalm.\n\nVõistlus toimub Keila Terviseradade rollerirajal ja eraldi stardid toimuvad erinevate vanuseklassi ratturitele.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Pühapäeval toimub Keilas kriteeriumisõidu Eesti meistrivõistluste teine etapp. Ässadest on lubanud starti tulla eksproff Gert Jõeäär (CFC) ja Prantsuse profiklubis Delko Marseille Provence KTM leiba teeniv Martin Laas.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe artikli pealkiri ja sisu, seejärel loo pikk ja põnev lause, mis võiks olla artikli sissejuhatus.\n\n## Pealkiri:\n\nSaksamaa: Kreml otsustab, kas kasutada häkkimisel saadud andmeid\n\n## Põhitekst:\n\nBfV president Hans-Georg Maassen ütles, et 2015. aasta mais toimunud küberrünnakus Bundestagi vastu saadi suurel hulgal andmeid. Varem on küberrünnakus süüdistatud Vene häkkerite rühmitust APT28, vahendas Reuters.\n\nMaasseni sõnul on kantsler Angela Merkeli Kristlik-Demokraatlikku Liitu (CDU) kuuluvate parlamendisaadikute ja teiste parteiga seotud institutsioonide vastu korraldatud küberrünnakuid ka hiljem, kuid pole teada, kas nende käigus on ka andmeid varastatud.\n\n\"Meie kolleegid püüavad luua informatsiooni, mida saaks kasutada valeinfona või mõjutustegevusena. Kas nad seda ka teevad või mitte, on poliitiline otsus, mille teeb arvatavasti Kreml,\" ütles Maassen Potsdamis pressikonverentsil.\n\nOodata on uusi küberrünnakuid\n\nMaasseni hinnangul on oodata enne 24. septembril toimuvaid valimisi uusi küberrünnakuid Saksa poliitikute ja valitsusametnike vastu.\n\n\"Me eeldame rünnakute jätkumist ja me jälgime neid ohte tähelepanelikult,\" ütles ta.\n\nTa lisas, et agentuur on tuvastanud ja suutnud nurjata korduvaid andmepüügirünnakuid CDU vastu.\n\nMaasseni sõnul on Saksa ametnikud väga tähelepanelikud, arvestades hiljutisi küberrünnakuid USA sõjaväe vastu ning USA luureametnike teateid sellest, et demokraatide vastu suunatud rünnakutega püüti mõjutada valimisi.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Saksa julgeolekuteenistuse (BfV) juhi sõnul otsustab lõpuks Kreml, kas kasutada küberrünnakutega saadud andmeid sügisel toimuvate valimiste mõjutamiseks või mitte.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Süvene uudise pealkirja ja sisu ning kirjuta sellele loole sisukas ja informatiivne sissejuhatus, mille pikkus on üks lause.\n\n## Pealkiri:\n\nPaavo Piik. Seks tühja õllepurgiga\n\n## Põhitekst:\n\nArtikkel Vikerkaare veebist.\n\nKui muud leiud pandi ühte patta klassikalise kõrgkultuuriga, siis viimased vaikiti maha, paigutati nn salajastesse muuseumidesse, kus kaua oli neile ligipääs vaid valitud inimestel, hariduslikul ja varanduslikul eliidil.\n\nPeitmise komme laienes tollal ka tuntud Rooma autorite tekstide tõlkimisele, kusjuures see valikuline tsensuur kestis julgelt 20. sajandi keskpaigani välja – hoidmaks ülal vanade meistrite hea maitse ja kultuursuse kuvandit. Catulluse 16. luuletuse mahavaikitud algust, kus ta oma rivaalidele koha kätte näitab, võiks tagantjärele pidada räpižanri alguspunktiks:\n\nPaedicabo ego vos et irrumabo\nAureli pathice et cinaede Furi\n(põhimõtteliselt: „Ma keeran teile taha ja lükkan teile kurku, Aurelius, sa kukk, ja Furius, vana pede“).\n\nNeid ja teisi katseid piirata seksuaalse sisuga materjali kättesaadavust kirjeldab Walter Kendrick oma raamatus „Salajane muuseum“, [1] mille põhiline tähelepanek on see, kui viljatud on ajalooliselt olnud üritused piiritleda ja teistest kunstilistest vormidest eristada pornograafiat.\n\nNii on renessansiajast peale pornograafia kättesaadavus olnud ühtlasi sõnavabaduse küsimus. Erutav kirjandus, riigi- ja kirikuvastane kriitika moodustasid tollases Euroopas põrandaaluste raamatute ebatavalise kolmiku, kusjuures vahel need žanrid põimusid.\n\nItaalias naeruvääristas noor haritlane Antonio Vignali 1526. aastal võimuvõitlust Siena linnas suguorganite kaudu: Munnide, Vittude, Kottide ja Persete anatoomiliselt põnev arveteklaarimine „La Cazzaria“ (cazzo tähendab itaalia keeles peenist) levis hoogsalt tollaste vabamõtlejate seas, käsikirja salajane trükkimine hävitas aga Vignali reputatsiooni ning edasise võimaliku kirjandusliku karjääri.\n\nPrantsusmaal istus valgustusaja postripoiss Denis Diderot üksvahe vangis, kuna avaldas lisaks entsüklopeediatele ateistlikku kirjandust ning ka ühemõtteliselt kahemõttelise romaani „Ebadiskreetsed juveelid“ („Les Bijoux indiscrets“, 1748). Peale teadusliku mõtlemise võidukäigu uskus Diderot, et „isegi meie kõige ülevamate tunnete ja puhtama õrnuse põhjas on natuke munandeid“ (kirjas Étienne Noël Damilaville’ile, 1760).\n\nNeed ja teised näited, mis pärinevad Lynn Hunti toimetatud esseekogumikust „Pornograafia leiutamine“, [2] selgitavad, mil moel pornograafia võis omal ajal paljastada sotsiaalseid struktuure, näidata maailma sellisena, nagu ta on, vabana riiklikest ettekirjutustest ja kiriku soovmõtlemisest.\n\nSeksuaalse sisuga kirjandus oli muuhulgas oluline seetõttu, et võimaldas nimetada asju õigete, anatoomiliste nimedega, „ilma ümberütlemisteta ja ebavajalike loorideta“ (Mercier de Compiègne). Porno ei peida ega ilusta, räägib asjast nii, nagu see on. Üks esimesi populaarseid pornožanre oli kahe naise vaheline dialoog, kus vanem õpetab nooremale, kuidas need seksiasjad tegelikult käivad (vt nt Pietro Aretino „Ragionamenti“, 1534).Viimane on omakorda sillaks seksuaalsusest avalikult rääkimisele, mis jääb Lääne kultuuriruumis vaevaliseks kuni 1960. aastate seksrevolutsioonini välja. Veel sada aastat tagasi keelati Ameerikas avaldada raamatuid, mis rääkisid seksuaalhügieenist ja rasestumise ärahoidmisest, osutades nende tekstide obstsöönsusele.\n\nHüppamegi mõned sajandid edasi. 2002. aastal saavutas USA kodanikuorganisatsioon Free Speech Coalition (Sõnavabaduse Koalitsioon) ülemkohtus tähelepanuväärse võidu. Nimelt otsustati kaasuses Ashcroft vs Free Speech Coalition, et 1996. aastal vastu võetud lapspornograafia (õigem oleks öelda: lapse seksuaalse kuritarvitamise kujutamise) tõkestamise seadus (Child Pornography Prevention Act) piirab sõnavabadust. Senise ettekirjutuse asemel, et pornograafilises materjalis ei tohi kujutada alaealisi, hakkas käibima lihtsamini rakendatav reegel, et pornograafilises materjalis osalejad ei tohi olla alaealised. See avas ukse lugematutele koolivormides ja põlvsokkides täisealistele neidudele, varustatud hambaklambrite ja kaisuloomadega; vähese meigi ja pipipatsidega petiitsed kehad, kes saavad õlistelt meestelt taha, hakkavad pornovideotes järjest rohkem asendama meigitud suurte rindadega pornostaare, kes saavad õlistelt meestelt taha…\n\nMuud kunstilised väljendusvormid ühiskonnas järgivad teatud mõttes seda, mis pornos toimub – sealhulgas seda, mida peetakse pornograafiaks, ning seda, kuhu tõmmatakse lubatavuse piir. See ei ole kokkusattumus ega meie ajale iseloomulik nähtus. Pornograafilise kirjanduse ja romaanižanri arengu vahel on huvitav seos. Romaani süüdistatakse sünnist saati sisuliselt samades pattudes, mis pornograafiatki – korrumpeerivas mõjus, eriti mis puudutab noori, kellele kõiksugu üleskütvad kirjeldused panevad pähe rumalaid ja seisusele mittevastavaid mõtteid. Heal kirjandusel on sama võime, mis pornolgi – erutada lugejat, kõditada tema närve – kuigi see ei ole alati seksuaalse spetsiifikaga erutus. Porno viib teatud mõttes loogilise lõpuni romaani taotluse põhjustada lugejas füsioloogilisi reaktsioone. Kui metoodilise inglise päevikupidaja Samuel Pepysi kätte satub 1668. aastal üks varasemaid üle Euroopa levinud pornograafilisi raamatuid „Tütarlaste kool“ („L’École des filles“, 1655; eesti keeles on sellest katkend ilmunud Indrek Koffi tõlkes Vikerkaares, 2000, nr 11/12), siis tähendab Pepys oma päevikusse kuivalt, et pärast lugemist sai õhtul natuke masturbeeritud ja järgmisel hommikul raamat põletatud. See, mis on parasjagu erutav, kajastub pornos otsesemal ja muudes kultuurivormides veidi kaudsemal kujul. Või siis enam mitte nii kaudselt.\n\nMa ei väsi jagamast Siim Nestori geniaalset arvustust Miley Cyruse Helsingi kontserdile:\n\n„Kontserdi kolmas lugu ja Miley Cyrus väänleb laval roomava kuldse džiibi kapotil. Jalad on ta harki ajanud. Sedasi, et parem jalg paindub kõrgele õhku. Miley hõõrub mikrofoniga jalgevahet ja tema näolt kiirgab kelmikas kiim. Cyruse ümber tantsisklevad lavajõud värvilistes karvaloomakostüümides, bravuurikas liliput ja veel bravuurikam kahe meetri pikkune ja ühemeetrise ahtriga megaemand, saalis põrklevad suured värvilised õhupallid, videoekraanil vilgub koloriitne kaos. On tunne, nagu ma oleks väike tolmukübe keset mürtsuvat maiustustekauplust. – Kui kapotil esitatud laul, „Love Money Party“, on läbi, märkab Miley, et suur osa tema vasakust häbememokast on akrobaatilise numbri käigus kombinesooni alt välja lupsanud, ega tee seda häbenema. „Kõik, kellele meeldib, kui vagiina on väljas, hüüdke „Jeee!““ hõiskab pop-sensatsioon Helsingile. – Helsingi vastab: „Jeee!“ – Ja kui te olete selle pildi endale vaimusilma ette mananud, siis katsuge silmas pidada ka seda, et oluline osa publikust on umbes 10aastased tütarlapsed. Teismelised tüdrukud. – Ja see on alles peo algus. Isegi minusugune lodev liberast kratsib kimbatusest lõuga. Kuhu me niimoodi jõuame? Kuhu, nagu küsitakse, edasi? – Ma vastan. Keegi viskab lavale rinnahoidjad ja Miley lakub neid. Võtab hambusse. Keegi viskab lavale kuldse pärlmuttervärviga kaetud dildo. Miley mängitab sädelevat kunstpeenist, ise kõike samal ajal sünnipärases lõunaosariikide aktsendis ja robustses kõnepruugis kommenteerides. „We gonna find a good use for this dick on our tour. That’s the one, I’m gonna promise you lot, heh heh heh.“ Miley nuusutab dildot. Limpsib seda ja sokutab plastkürva oma rindade vahele. Samal ajal on lavale kerkinud hiiglaslik voodi. Miley võtab seal koha sisse ja teki alt imbub välja tosin tantsijat, kaasa arvatud liliput ja megaemand, kelle ühine rütmiline aelemine üksteise kehade küljes jättis minu fantaasiale ruumi vaid mõne millimeetri. Ja kõiki käeulatuses olevaid lavapartnereid tülitas Miley leitud seksileluga. Ühesõnaga, fullcore -grupiseks. (…) Kui ma nüüd kõigele nähtule ennast maandanult tagasi mõtlen, sees leht Xanaxit, pool pudelit diasepaami ja üks tassike rahustavat piparmünditeed, siis tekib ikkagi küsimus: kuidas on pop sellise hardcore -pornoni jõudnud?“ [3]\n\nKa popmuusika üheks eesmärgiks on katsetada, provotseerida, kust läheb lubatavuse piir. Mida aktsepteeritavamad on mingit liiki pornograafilised kujutised, seda kaugemale piir nihkub.\n\nKiusatus on asetada Kendricki järgi nii Catullus kui ka Ashcroft vs Free Speech Coalition samasse traditsiooni, panna kõik eeltoodud näited ühte patta sõnavabaduse väljendusena. Ometi tundub, et eelmodernse ja praeguse sõnavabaduse eest võitlemise vahel on mingi fundamentaalne erinevus – ja mitte lihtsalt see, et rindejoon on liikunud täiskasvanud inimeste seksuaalaktide kujutamiselt alaealiste juurde ning porno täiskasvanutele kättesaadavaks tegemise juurest selle alaealistele kättesaadavaks tegemise juurde. (Viimane rindejoon on de facto nagunii juba ületatud; noored puutuvad esimest korda pornovideotega kokku keskmiselt 11-aastaselt.)\n\nPeamine pole isegi mitte see, et tänapäeval räägime me lubatavuse piire tõmmates pornovideotest – ja mitte enam kirjandusest või kujutavast kunstist. Kirjanduses ja kujutavas kunstis ei ole võimalik olla alaealine, seal võibki alaealisi ainult kujutada – kui tegu ei ole just dokumentaalse materjaliga. (Meenutagem selles kontekstis Kaur Kenderi protsessi.)\n\nErinevus on selles, et 60ndatel alanud seksrevolutsioonist peale on porno vaikselt, aga visalt liikunud massitarbimise ja massilise kättesaadavuse suunas. Salajastest muuseumidest leidis ta 70ndatel tee Ameerika indie -kinodesse, kus filmid nagu „Deep Throat“ (1972) ja „The Devil in Miss Jones“ (1973) saavutasid „porno kuldajastul“ nii publikumenu kui ka hea retseptsiooni kriitikutelt, enne kui VHS-kassettide tulek kunstipärase porno tagasi odavtootmise alasile paiskas (samal ajal selle kättesaadavust veelgi suurendades). Porno kuldajastu lõppu kujutab iseloomulikult Paul Thomas Anderson filmis „Boogie Nights“ (1997).\n\nSeksrevolutsiooni aeg oli ilmselt viimane periood Lääne-Euroopas, mil pornot võis seostada mingit liiki vabadusliikumisega. Kui porno kuldajastu taiesed olid seotud seksuaalsete kujutiste läbimurdmisega mainstream ’i ning ka kunstilise eksperimenteerimisega (Eesti kontekstis sobib siia kultuuriplahvatusena Soome televisioonist näidatud legendaarne „Emmanuelle“, 1974), siis videokassettide tulekuga liikus porno kinosaalidest edasi madalaeelarvelisse privaatkasutusse, pimendatud akendega kodukuvaritesse. Tõsi, kassette müüdi või laenutati, ning tarbijale kehtis vanusepiir. Arvutite ja interneti saabumisega ja üldkättesaadavaks muutumisega 90ndatel kadusid varanduslikud ja ealised piirangud ning tänaseks on porno jõudnud tooda-ise faasi 2.0, kus igaüks võib lihtsa vaevaga käia läbi kogu tootmistsükli (vt celebrity sex tape) ning videoid üles riputada, tasuta ja vanusepiiranguta tarbimisest rääkimata.\n\nKui mitte juba varemgi, siis hiljemalt umbes 2006. aastast, mil internetis tekkisid Youtube’i eeskujul esimesed pornovideoid koondavad agregaatsaidid, on porno tänapäeval põhimõtteliselt paari klikiga kõigile kättesaadav. See on kaasa toonud omamoodi uue, tarbimise kuld-ajastu (mis – nagu vabaleviva muusika puhul – ei ole samas tähendanud häid aegu tööstusele). Kui näitleja Leonardo DiCaprio kirjeldas kunagi ühes intervjuus tunnet, mida tekitas temas kusagil maailma otsas bambushütis televiisorist „Titanicut“ vaatav perekond, siis pornost on saanud samasugune ülemaailmne kultuuriline valuuta nagu Hollywoodi filmidestki, mille populaarsemad videod ja meemid ühendavad eri maailma paigus suureks pornopereks kristlasi ja moslemeid, eri nahavärvi, vanuse ja sotsiaalse klassikuuluvusega inimesi. Ühel populaarseimal agregaatsaidil Pornhub vaadati 2016. aasta jooksul 12,5 pornovideot iga inimese kohta planeedil Maa. Lisaks seksuaalsete ja kultuuriliste normide mõjustamisele – eelmainitud popmuusika on üks näide – on pornosõnavara jõudnud laiatarbekasutusse (milf, sex tape). Interneti reegel number 34 ütleb, et kui miski on olemas, siis on sellest ka porno.\n\nÜks asi on võidelda sõnavabaduse eest salajaste muuseumide kontekstis ja teine asi „võidelda“ selle eest piiramatu kättesaadavuse kontekstis.\n\nRääkides vabadusest absoluutse kättesaadavuse tingimustes, satume sama paradoksi ette nagu näiteks alkoholi või tarbimismaania puhul. Kui miski on üleüldiselt kättesaadav, võivad välja kujuneda ühiskondlikud normid, mis hakkavad omakorda inimeste vabadust ahistama. Sellist vabadust on keerulisem sõnastada ja ka kaitsta – nagu on välja toonud Isaiah Berlin oma kuulsas essees „Vabaduse kaks mõistet“ (1958) [4] – aga see ei tee seda, nn positiivset vabadust, vabadust ise otsustada, vähem oluliseks. Kui pead ühel hetkel seltskonnas põhjendama, miks sa ei joo, siis ilmselt ei ole enam mõtet rääkida vabadusest alkoholi kättesaadavuse või piirangute mõttes, vaid on mõtet hea seista sinu vabaduse eest mitte juua. Kui porno tarbimine muutub domineerivaks ühiskondlikuks normiks, võib see hakata ahistama vabadust ise oma seksuaalsust määratleda. Eriti arvestades seda, et seksis on (vähemalt mõnikord) kaks osapoolt.\n\nPopulaarses TED-loengus 2009. aastal kirjeldas aktivist Cindy Gallop lühikese aja jooksul toimunud muutust oma meespartnerite seksuaalkäitumises. Tema väitel erinevad noorema põlvkonna meeste käitumisnormid voodis märgatavalt vanema põlvkonna omadest, kuna esimesed on üles kasvanud pornovideotega, kus tegutsetakse teise reeglistiku alusel. Vanema partnerina oli ta pidevalt olukorras, kus pidi „ümber kasvatama“ oma nooremaid voodikaaslasi. Tähelepanekutest sündis veebisait makelovenotporn.com, kus on ära toodud levinumad väärarusaamad, mida porno loob.\n\nMitmed uuringud näitavad, et inimesed moodsates ühiskondades seksivad vähem ja masturbeerivad rohkem. Selles kontekstis on eriti esile tõstetud Jaapanit, kus pooled abielupaarid ei oma seksuaalsuhteid ning noorte hulgas on populaarsed nutitelefonimängud, mis simuleerivad romantilisi suhteid, niisamuti ka virtuaalsed poiss- ja tüdruksõbrad. „Kuigi nad ei ole päris, tekivad sul nende vastu tunded,“ tsiteeritakse ühte äpikasutajat 2017. aasta valentinipäeva Japan Timesis.\n\nNii jõuame justkui vabadusest pornot kätte saada ja vaadata vabaduseni end pornost mitte mõjutada lasta, oma seksuaalsust ise määratleda. Viimastel aastatel on tekkinud õige mitmeid ülemaailmseid organisatsioone ja liikumisi, mis püüavad seksuaalsust porno käest tagasi võita. Stop Porn Culture tegeleb mehekeskse pornokultuuri leviku probleemi tõstatamisega ja ekspluatatsioonivaba seksuaalsuse otsingutega, mis arvestaks mõlema soo vajadusi. Fight The New Drug ja Your Brain On Porn koondavad uurimusi, mil moel pornovaatamine õõnestab tarbija seksuaalset ja ka sotsiaalset käitumist. Culture Reframed püüab tähelepanu juhtida üleseksualiseeritud popkultuuri mõjudele. Kui mainida vaid mõnesid.\n\nPorno kättesaadavaks muutumisel ja massidesse liikumisel on huvitav paralleel suhkruga – ka suhkur oli 18. sajandil luksuskaup, mis jõudis vaid eliidini. Tänapäeval on see toiduainetes ja jookides piiramatus koguses vabalt kättesaadav kõigile, mis on kaasa toonud ületarbimise. Tekib küsimus: kui tõkestame suhkru kättesaadavust – näiteks nn limonaadimaksu abil –, kas piirame siis näiteks „Ameerika kõige paksema linna“ Houstoni elanike vabadust, kellest üks viiendik põeb praeguste arvestuste kohaselt aastaks 2040 diabeeti? Või paradoksaalsel moel hoopiski suurendame seda, aidates vähendada sõltuvust suhkrust?\n\nSõltuvuse mõiste toob hästi välja vabaduse paradoksi. Sõltuvusest võib mõelda kui vabaduse antipoodist. See on aju haigus, mis sunnib kordama organismile pikas plaanis kahjulikku käitumismustrit – olgu see seotud narkootiliste ainete tarvitamise või teatud tüüpi käitumistega, mis konverteerivad pikaajalise heaolu või stabiilsuse lühiajaliseks mõnuks. Hasartmängusõltuvus on neist viimastest, n-ö käitumuslikest sõltuvustest jõudnud ka meditsiinilise tunnustuseni (ameeriklaste manuaalis DSM-5), arvutimängusõltuvus, aga ka toidu-, seksi-, arvuti-, porno- ja poodlemissõltuvus ootavad veel oma järjekorda.\n\nMuidugi võib siinkohal tekkida küsimus: miks peaks kõik head asjad elus seostatama kohe sõltuvusega? Friikartulid või rõõm uutest asjadest, samuti ajutine eneserahuldamine on ju nimelt need pisikesed preemiad, mis elu elamisväärseks teevad. Nõus, aga kättevõidetud vabaduse juures selliseid preemiaid nautides ei tasu unustada, et tänapäevaks on nende taga tööstused, mis saavad suurt kasu selliste vabaduste üleekspluateerimisest. Eesti ühed kasumlikumad ettevõtted on alkoholi- ja kasiinofirmad, maailma toiduainetööstuse tipus troonivad suhkru- ja kiirtoidutootjad. Kõik nad on rohkem kui valmis kaitsma inimeste vabadust saada neid tooteid kätte piiramatus koguses, kujundada ühiskondlikke norme, mis teevad raskeks nende mitte tarbimise. Ka ülemkohtus võitnud Sõnavabaduse Koalitsioon on tegelikult lobigrupp, mis ühendab pornotööstureid.\n\nElu väikeste naudingute paremaks mõistmiseks on abiks üks mõiste bioloogiast – supernormaalne stiimul. See tähendab peibutist, mis apelleerib meie kõige põhilisematele instinktidele, ent millest ei ole nende instinktide rahuldamisel tegelikult mingit kasu. 2011. aastal võitsid kaks professorit lg Nobeli auhinna uurimuse eest, mis käsitles Austraalia mardikaid, kes püüdsid kopuleerida teatud tüüpi tühjade õllepurkidega, kuna need meenutasid suurendatud versioone emastest mardikatest. Mõned neist tegid seda niikaua, kuni kuuma päikese käes surid. Tühi õllepurk ongi antud juhul näide supernormaalsest stiimulist, mis petab ära mardikate soojätkamise instinkti ja laseb neil tühja tõmmelda. Ei pea liiga kaugele vaatama, et näha paralleeli nende õllepurkide ja virtuaalsete poiss- ja tüdruksõprade vahel. Ka pornovideod, rämpstoit ja kollased uudised vajutavad teatud nuppudele meie ajus, mis käivitavad evolutsioonilised vajadused, milleganeed tooted oskuslikult manipuleerivad, aga mida nad tegelikult rahuldada ei suuda – teoretiseerib psühholoog Deirdre Barrett oma raamatus „Supernormaalsed stiimulid“. [5]\n\nÜlekantud tähenduses võib öelda, et teatud protsendi jaoks ühiskonnas ongi tühja õllepurgiga kopuleerimine nii mõnus, et nad ei viitsi enam päris mardikaga ühtida. Nimetagem siis neid näiteks sõltlasteks. Kui varem olid peibutised kättesaadavad ainult eliidile, siis nüüd on nad kättesaadavad kõigile. Nende disainimises oleme aga muutunud järjest osavamaks.\n\n[1] W. Kendrick, The Secret Museum: Pornography in Modern Culture. Berkeley; Los Angeles; London, 1996 (1987).\n\n[2] The Invention of Pornography, 1500–1800: Obscenity and the Origins of Modernity. Toim. L. Hunt. New York, 1993.\n\n[3] S. Nestor, Popmürgi üledoos. Eesti Ekspress, 11.06.2014.\n\n[4] Eesti k-s rmt-s: I. Berlin, Valik esseid. Tlk E. Sivonen. Tallinn, 1998.\n\n[5] D. Barrett, Supernormal Stimuli : How Primal Urges Overran Their Evolutionary Purpose. New York; London, 2010.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Kui mõned sajandid tagasi avastati vulkaanipurskes hukkunud Pompei linn, avanes üksikasjaline sissevaade vanade roomlaste elukorraldusse AD 79 – alles olid teatrihooned, termid ja isegi seintele soditud grafiti. Kõrvuti imeteldud kunstiväärtustega tuli Pompei varemete vahelt aga välja ka üksjagu teoseid, mis sugugi ei sobitunud leidmisaegse ettekujutusega antiikmaailmast: seksuaalse sisuga maale, erigeerunud peenisega Priapose kujusid ja – tõesti – isegi üks skulptuur, mis kujutas saatürit vahekorras kitsega.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Vaata läbi uudise pealkiri ja tekst ning loo loov sissejuhatav lause, mis haakub artikli sisuga.\n\n## Pealkiri:\n\nMacron lubab Le Peni laimu eest kohtusse anda\n\n## Põhitekst:\n\n\"Me ei kõhkle kohtu alla andmast mitte kedagi, kes seda valeinfot kordab,\" ütles Macroni kampaaniameeskonna esindaja.\n\nEnne pühapäevaseid valimisi on tähelepanu keskmesse tõusnud libauudiste teema.\n\nLe Pen ütles kolmapäeva õhtul televäitluses Macroni kohta: \"Loodetavasti me ei avasta, et teil on Bahamal offshore '-arve.\"\n\nTa näis tuginevat kahele valele, mis avaldati mõni tund enne teledebatti ja millega üritati justkui vihjata, et Macron on mingil moel seotud ühe Kariibi pangaga ja Nevise saarel baseeruva firmaga.\n\nLe Pen taganes aga väitest kiiresti, kui tuli välja, et tegu on ilmselge võltsinguga.\n\nNeljapäeval kinnitas ta vastuseks BFM TV küsimusele, kas ta süüdistab Macroni ametlikult salajases offshore '-arves: \"Mitte sugugi. Kui ma oleks tahtnud seda teha, oleksin teinud seda juba eile. Ma esitasin talle lihtsalt küsimuse.\"\n\nMacron süüdistas usutluses raadiojaamale France Inter Le Peni tema kohta libauudiste levitamises ja ütles, et tal ei ole kunagi olnud pangaarvet üheski maksuparadiisis.\n\nLe Pen ja Macron seisavad silmitsi pühapäeval presidendivalimiste teises voorus. Viimaste arvamusküsitluste põhjal on tsentrist Macronil Rahvusrinde kandidaadi Le Peni ees umbes 20 protsendipunktine edumaa.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Prantsuse presidendiks pürgiv Emmanuel Macron esitas neljapäeval hagi oma konkurendi Marine Le Peni vastu, kes oli teledebatis mõista andnud, et Macronil on \"Bahama saartel offshore'-arve\".", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe artikli pealkirja ja sisu. Kasuta oma loomingulisi võimeid, et koostada detailne ja põhjalik ühelauseline sissejuhatus sellele uudisele.\n\n## Pealkiri:\n\nTele2 osad kliendid jäid ööpäevaks internetita\n\n## Põhitekst:\n\nTele2 selgitas pressiesindaja vahendusel ERR-ile, et kolmapäeva hommikul tekkis viga ühe ruuteri töös, mille tulemusena oli osadel äriklientidel tõrkeid kõne- ja internetisidega.\n\n\"Teenused taastusid kolmapäeva jooksul,\" ütles pressiesindaja.\n\nTa ütles, et tõrke mõju ei olnud suur ja oli seotud mitte kindla piirkonna, vaid seadme ja kasutusega.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Telekommunikatsiooniettevõtte Tele2 osad kliendid jäid päevaks internetiühenduseta.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe artikli pealkirja ja sisu. Kasuta oma loomingulisi võimeid, et koostada detailne ja põhjalik ühelauseline sissejuhatus sellele uudisele.\n\n## Pealkiri:\n\nTõnu Karjatse filmikomm. \"Tüdruku ja koletise\" romantilise süžee fantastiline väljendus\n\n## Põhitekst:\n\n\"Tüdruk ja koletis\" räägib 30ndate künnisel olevast Gloriast, kes elab kindla ameti ja sissetulekuta oma eduka sõbra juures Brooklyni korteris ning on oma tegevusetuses hakanud rohkem sõbrustama alkoholiga. Gloria noormees viskab ta välja ning tüdruk naaseb oma kodulinna, kus juba esimesel päeval satub kokku kunagise koolikaaslase Oscariga, kes seal oma isalt päritud baari peab. Selgub, et Oscar on Gloriat salamisi kooliajast peale ihaldanud, kuid Gloriale on see Oscari taltsutamatu loomuse pärast tähendanud vaid kannatusi. See on filmi romantiline pool, mis annab aluse dramaatilisteks konfliktideks. Eriliseks teeb filmi aga selle üpris tavapärase süžee fantastiline väljendus – Gloria astumine kodulinna mänguväljakule tähendab hiiglasliku monstrumi ilmumist Soulis. Kohmakalt käituv koletis purustab maju ja hukuvad inimesed, siis haihtub hiiglane õhku, kuni järgmise ilmumiseni. Murrang saabub siis, kui Gloria koletise kõrvale ilmub hiiglaslik robot, kellega monster ilmselgelt läbi ei saa.\n\nAsja keeravadki teravaks kõrvaltegelased – sõbrad, kes mahasurutud konflikti välja toovad. Muidugi oleks Gloria tegutsemise motiive ja karakterit andnud stsenaariumis veidi enam läbi kirjutada, mis oleks muutnud tegelaskuju selgepiirilisemaks, samas teeb Anne Hathaway väga hea rolli noore naise eneseks saamisel. Veidi segaseks jäävad ka Oscari kurjuse põhjused, kuid see polegi antud juhul peamine. Oma loomingus jätkuvalt fantaasia ja üleloomulikkusega flirtinud Vigalondo uue linatöö võlu on selle piiramatus fantaasias, mis lubab ühildada ettekujutamatu argiselt labase suhtedraamaga.\n\nSee, et liblika tiivalöök võib kaasa tuua hiidlaine maailma teises otsas, on kausaalse fantastika levinud motiiv, mis väljendab universumi lahutamatut tervilikkust, ideaalset harmonia mundi´ t, mis on oma võimsas ulatuslikkuses siiski äärmiselt habras. Just seesama haavatavus ja delikaatne õrnus ühendab Gloria mikrokosmost mandriteülese makrokosmosega. Koolitüdruku hingeline šokk toob kaasa koletisliku, mahasurutud kättemaksuiha, mis pääseb esile siis, kui selleks on tekkinud soodsad tingimused. See on ta sisemine needus, antivarandus, mille päästab valla see, kes selle tekitas.\n\nVigalondo näitabki selle protsessi lõppfaasi, kusjuures alguse legend on vaid õrnalt markeeritud. See on ka ühe naise sisemise küpsemise lugu. Gloria on kogu elu olnud sõltuv meestest, kes on talle põhjustanud peamiselt hingelist valu ega ole vastanud ta ootustele. Filmis olevad mehed ei muutu: nad on sündinud äpud, kel ilmselgelt puuduvad liidri omadused. See puudumine on filmi teine märksõna: Gloria igatseb surnud vanemaid ja peab kodulinnas elama nende tühjaks jäänud majas, mis märgib ka unustatud lapsepõlve.\n\nSee on täitmata ruum, tühjenenud tähendusväli, mille täitmine tekitab omaette küsimärgi. Vigalondo seda temaatikat ei arenda, kuid see on Gloriaga toimuva juures sisemiselt hoomatav. Oscari püüded seda ruumi sisustada on võõra sissetung isiklikku maailma, kusjuures esimese esemena toob Oscar Gloriale hiiglasliku teleri, mis vahendab tüdrukule koletise hirmutegusid Soulis. Ehk siis, see on tema hinge peegel.\n\nVigalondo tekitab põneva ruumilise luubi, mis tuletab meelde ta 2007. aasta filmi \"Aja kuriteod\" (\" Los Cronocrimenes\"), mis linastus Haapsalu fantaasia- ja õudusfilmide festivalil. Seal sattus peategelane ajaspiraali, kus üks hetk hakkas väljapääsmatult korduma ja ta pidi seisma vastakuti iseenda mannetusega. \"Tüdruku ja koletise\" Gloria on söakam ja suudab psühholoogilisest silmusest välja rabelda, ehkki filmi finaal sarnaneb rohkem mõnele lapsikule mecha -filmile. Kuid see on looja vabadus ja meil vaatajana jääb üle seda ka sellisena võtta ning reis kaasa teha. Vaatamata selle reisiga kaasnevatele küsimustele on selles oma võlu ning siit saadav emotsionaalne laeng on tugevam kui mõnel keskpärasel romantilisel komöödial.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Kui ühe suhte loomist võib võrrelda maailma loomisega, siis igasugune suhte purunemine on katastroof, selle maailma kokku varisemine. Hispaania lavastaja Nacho Vigalondo \"Tüdruk ja koletis\" on romantiline fantaasiadraama või fantaasiaelementidega romantiline komöödia – teisiti öeldes, film ei lase end žanrit pidi just hõlpsasti liigitada.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu uudise pealkirja ja põhisisuga. Kasuta neid fakte, et luua pikk ja sisutihe lause, mis toimib loo sissejuhatusena.\n\n## Pealkiri:\n\nEesti Koolispordi Liidu presidendina jätkab Lauri Luik\n\n## Põhitekst:\n\nToetust avaldati ka senisele asepresidendile Margit Kurvitsale, kes jätkab asepresidendina. Uus juhatus valiti kolmeks aastaks ning nende volitused lõppevad 2020. aasta mais.\n\n\"Eesti Koolispordi Liidu tegemistesse on kaasatud umbes 40 000 noort 350 koolist üle Eesti. Meie tegevuse eesmärk on kasvatada koolinoortes armastust liikumise ja tervislike eluviiside vastu. Terve füüsis on terava vaimu üks olulisi eeldusi, seetõttu peame hästi tähtsaks, et aina suurem hulk koolinoori oleksid füüsiliselt aktiivsed. Vaid nii saame kindlad olla, et meie koolisüsteemist kasvavad täisväärtuslikud ühiskonnakodanikud,\" sõnas Luik.\n\nJuhatusse osutusid valituks Kaspar Koolman, Ülo Kurig, Raina Luhakooder, Ulvi Mägi, Aive Pähn, Piret Reinfeld, Tiina Tooding, Taavi Toomel ja Rainer Võsaste.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Täna, 4.mail kogunes Eesti Koolispordi Liidu (EKSL) üldkogu, et valida ametisse uus juhatus, president ja asepresident. Presidendiks valiti tagasi riigikogu liige Lauri Luik, keda toetasid valimistel kõik liikmesorganisatsioonid.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Pärast artikli pealkirja ja põhiteksti lugemist kasuta oma loovust, et koostada sisutihe ja pikk sissejuhatav lause.\n\n## Pealkiri:\n\nRäim kaotas Aserbaidžaani tuuril liidrisärgi\n\n## Põhitekst:\n\nKuna tegemist oli mägise etapiga, siis Räime liidrisärki kaitsma täna ei hakatud ning Israel Cycling Academy saatis kaks meest suurde jooksikute gruppi, mis jäigi püüdmata, vahendab Rattauudised.ee.\n\nPozdnjakovi järel sai täna teise koha ukrainlane Oleksandr Polivoda (Kolss), kes kaotas võitjale 38 sekundit. Kolmas oli Räime meeskonnakaaslane Dennis van Winden (+0.42). Pruus lõpetas tänase etapi grupis, mis kaotas võitjale 13.27 ning Räim kaotas 13.34.\n\nTuuri üldliidriks tõusis Pozdnjakov. Eestlaste üldkohad pole veel teada.\n\nHomme sõidetakse tuuril 177,2 kilomeetri pikkune künklik ülesmäge finišiga etapp. Velotuur lõppeb pühapäeval.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Aserbaidžaani velotuuri täna sõidetud teise etapi võitis kohalik rattur Kirill Pozdnjakov (Synergy Baku Cycling Project). Peeter Pruus (Rietumu Banka – Riga) sai 42. koha ja liidrisärgis sõitnud Mihkel Räim (Israel Cycling Academy) 50. koha.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Süvene uudise pealkirja ja sisu ning kirjuta sellele loole sisukas ja informatiivne sissejuhatus, mille pikkus on üks lause.\n\n## Pealkiri:\n\nTillerson: USA julgeoleku tagamisel ei saa alati väärtuste jagamist nõuda\n\n## Põhitekst:\n\n\"Mõnel juhul, kui me seame oma julgeolekupoliitiliste eesmärkide saavutamise eelduseks selle, et keegi võtab üle meie väärtused, ei suuda me tõenäoliselt oma julgeolekupoliitilisi eesmärke saavutada,\" vahendas Politico Tillersoni sõnavõttu välisministeeriumi töötajatele.\n\nSisuliselt andis Tillerson mõista, et USA ei saa endale alati lubada seda, et oma välissuhetes ja julgeoleku tagamisel seatakse eeltingimuseks, et välismaine partner jagab USA seisukohti demokraatlikke väärtusi puudutavates küsimustes.\n\nTegemist oli teise korraga pärast ametisse asumist, kui Tillerson välisministeeriumi personali ees kõnega üles astus.\n\nTillerson ei nimetanud üheti teemasse puutuvat välisriigi juhti nimepidi, kuid Trump on hiljuti rääkinud positiivselt Egiptuse presidendist Abdel Fattah al-Sisist, Türgi riigipeast Recep Tayyip Erdoganist ja Hiina presidendist Xi Jinpingist. Põhja-Korea liidrit Kim Jong-uni nimetas ta hiljuti \"üsna nutikaks tegelaseks\".\n\nValimiskampaania ajal aga tegi Trump kiitvaid märkusi Venemaa presidendi Vladimir Putini kohta.\n\nNädalavahetusel kutsus ta külla aga Filipiinide presidendi Rodrigo Duterte, kes on lisaks inimõiguslaste meelepaha pälvinud narkovastasele kampaaniale äratanu tähelepanu ka sõimuga USA aadressil.\n\nInimõiguslaste väitel tähendas küllakutse sisuliselt Duterte poolt algatatud vägivalla heaks kiitmist, kuid Valge Maja kinnitusel oli tegu strateegilise sammuga, mille eesmärgiks on tugevdada liitlassuhteid Põhja-koreaga seotud pingete ajal.\n\nKuigi Duterte küllakutset Tillerson oma kõnes otseselt ei maininud, selgitas ta samas, et kui Washington teeb koostööd riikidega, kes pole USA demokraatiale omaste väärtuste jagamisel järjekindlad, ei tähenda see seda, justkui oleks Ameerika Ühendriigid neist väärtustest loobunud.\n\n\"Mõnikord me peaksime tegema ja teeme ka seda, et me seame oma panustamise tingimuseks, et mingid inimesed võtavad kasutusele teatavaid reegleid, kuidas inimesi kohelda. Me peaksime seda nõudma. Kuid see ei tähenda, et see on iga juhtumi puhul nii,\" rääkis välisminister.\n\nTillerson andis ülevaate ka sellest, millisena ta näeb Trumpi USA-d esikohale seadva seisukoha - nn America First - rakendamist USA välispoliitikas. Välisministri sõnul tähendab see näiteks seda, et USA rakendab diplomaatiat eesmärgiga parandada USA julgeolekut ja majanduslikku heaolu.\n\nVälisminister kinnitas, et välisministeeriumis on ees ootamas ulatuslikud struktuurireformid, kuid detailselt ta sellest ei rääkinud. Samuti ei maininud ta suuri kärpeid, mida administratsioonil on kavas tema ministeeriumis teha ning mis allikate kinnitusel on sealsete ametnike töömoraali tõsiselt räsinud. Selle asemel lausus ta, et praegu alles analüüsitakse ministeeriumi tööprotsessi ning eeldatav restruktureerimine algab alles pärast seda.\n\nReforme põhjendas Tillerson väitega, et maailm on pärast külma sõja lõppu oluliselt muutunud ning välisministeerium pole seni muudatustega piisavalt kohaneda suutnud.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "USA meedia on president Donald Trumpi korduvalt kritiseerinud selle eest, et ta kasutab autokraatiasse kalduvate riigijuhtide või lausa diktaatorite kohta liiga sooje sõnu. Välisminister Rex Tillerson aga kaitses kolmapäeval administratsiooni seisukohti ja märkis, et mõnikord tuleb koostööd teha ka välisriikide valitsustega, kelle väärtused erinevad USA omadest.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Pärast artikli pealkirja ja põhiteksti lugemist kasuta oma loovust, et koostada sisutihe ja pikk sissejuhatav lause.\n\n## Pealkiri:\n\nRiigihangete seadus läheb riigikogus uuele ringile\n\n## Põhitekst:\n\nRigiikogu majanduskomisjoni esimees Aivar Kokk (IRL) ütles ERR.ee-le, et riigikogule üle antud seaduseelnõus midagi ei muudetud, muutusi tehti vaid seletuskirjas.\n\n\"Loodame, et järgmise nädala teisipäeval või kolmapäeval on see juba esimesel lugemisel, siis on võimalik soovijatel teha veel parandusettepanekuid ning juunis võiks eelnõu juba teisele või kolmandale lugemisele saata,\" on Kokk optimistlik.\n\nNimelt ei andnud Reformierakonna fraktsioon eelnõule oma toetust, kuna vastustas tellijale pandavat allhankijate kontrollimise nõuet, väites, et see teeb protsessi mõttetult keeruliseks ja kulukaks ning selle mõju on läbi arutamata. Samuti väitis opositsioon, et see nõue suruti eelnõusse sisse viimasel hetkel.\n\nKokk opositsiooni kriitikaga ei nõustu. Tema sõnul oli plaan selline nõue seadusesse lisada juba möödunud aasta lõpul, mil veel Reformierakond koalitsioonis oli, üksnes täpne sõnastus polnud siis veel paigas. Nõuet peab ta aga igati eluliselt põhjendatuks.\n\n\"Ma ei saa sellest tohutu koormuse jutust väga hästi aru. Näeme ju, mis on juhtunud Tartu Ülikooli raamatukoguga - üle 90 protsendi tööst teevad alltöövõtjad, peatöövõtjad on aga tihti juristide ja eelarvstasjate seltskond ja hea, kui ka ka objektijuhid on seal. Peame kaitsma ka neid, kes töö ära teevad,\" põhjendab Kokk nõuet.\n\nKoka sõnul oli ehitussektoris kümmekond aastat tagasi tavaline, et hankenõuete järgi pidi esitama ka alltöövõtjate kontaktid. Samuti tuleks alltöövõtjatele võimaldada pöörduda mõjuval põhjusel otse tellija poole.\n\nSelline vajadus võib ette tulla pahatahtlikult madala maksumusega hangetel osalemisel, eesmärgiga end hiljem pankrotti lasta ja alltöövõtjatele maksmata jätta, nagu oli korduvalt ehitusettevõtte Facio ja selle uute kehadega.\n\nUue seadusega saaks takistada ka madalaima hinna pakkuja hankevõitjaks kuulutamist, juhul kui hinnavahe järgmise pakkujaga on üle kümne protsendi ning allhankijate dokumentide esitamise nõude peale ilmneb, et asi ei klapi.\n\nKoda: liiga palju infot muutub kättesaadavaks\n\nSeaduse sõnastusega on rahulolematust väljendanud ka kaubandus-tööstuskoda. \"Nende meetmete eesmärk on võimaldada alltöövõtjatel kaitsta oma õigusi peatöövõtja vastu, kes pole lubatud töörahasid tasunud. Praktikas on see tõepoolest tõsine probleem, kuid eelnõusse lisanduvad sätted tõenäoliselt olukorda ei paranda,\" on koja seisukoht.\n\n\"Veel tekib alltöövõtjale õigus saada hankijalt teavet, kui palju on hankija tasunud pakkujale selle alltöövõtja teostatud tööde eest. Hankija kohustub sel juhul avaldama hankelepingu sisu kolmandale osapoolele, mis omakorda võib tõstatada pakkuja ärisaladuse kaitse küsimuse. Lisaks võib hankija jätta alltöövõtja põhjendatud taotluse alusel pakkujale töötasu maksmata, kui alltöövõtja ja pakkuja vahel on tekkinud vaidlus ning alltöövõtja ei ole pakkujalt oma lepingujärgset tasu saanud,\" tõi kaubandus-tööstuskoda esile seaduseelnõus sisalduvaid puudusi.\n\nSõnastust saab muuta\n\nKokk pareerib kriitikat, öeldes, et nüüd, mil seadus uuesti suurde saali läheb, saab selle sõnastust veel muuta, et see võimalikult paljudele sobiks. Seadust peab ta siiski vajalikuks ja loodab, et see juunis, enne parlamendi suvepuhkusele suundumist vastu võetakse.\n\n\"Sõnastust vaieldi kõikide osapooltega pikalt. Aga nüüd on sõnastust võimalik veel korra üle vaadata, leida parim kompromiss,\" viitas Kokk uuele ringile riigikogus.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Kolmapäeval riigikogus tööõnnetusena hääletusel läbi kukkunud riigihangete seadus läheb muutmata kujul uuele ringile. Juba neljapäeval anti seaduseelnõu uuesti riigikogule üle.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Süvene uudise pealkirja ja sisu ning kirjuta sellele loole sisukas ja informatiivne sissejuhatus, mille pikkus on üks lause.\n\n## Pealkiri:\n\nEvertoni juhendav Hollandi legend unistab Barcelona peatreeneriametist\n\n## Põhitekst:\n\n\"Ma tunnen end meelitatuna, et nad minule mõtlevad,\" sõnas Koeman. \"Kõik teavad, et ma olen Barcelona, nad teavad, et armastan klubi, kus ma kasvasin nii mängija kui inimesena.\"\n\n\"Tahan oma treenerikarjääris täita kaks unistust,\" jätkas Koeman. \"Üks neist on Hollandi rahvuskoondise juhendamine. Ma oleks saanud seda teha, aga mind takistasid mu kohustused Evertoni ees. Mu teine soov, mu unistus, on juhendada Barcelonat. See on tõde.\"\n\nEverton hoiab Premier League'is 58 punktiga seitsmendat kohta ning on kindlustanud koha järgmise aasta Euroopa liigas. \"Meil on käsil väga põnev projekt, mida me üritame võimalikult palju tugevdada, et seeläbi järgmisel hooajal Meistrite liigasse jõuda,\" rääkis Koeman.\n\n\"See on hüpotees, millele me keskenduda ei saa,\" vastas Koeman küsimusele, mida ta teeks, kui Barcelona talle pakkumise esitaks. \"Jalgpallis, nagu elus ja äriski saab rääkida ja arutleda kõige üle.\"\n\nBarcelonas mängis Koeman aastatel 1989-1995, esindades Kataloonia klubi värve 192 mängus.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Inglismaa jalgpalli kõrgliigasse kuuluva Evertoni hollandlasest peatreener Ronald Koeman ütles Kataloonia ajalehele Sport, et tema unistuseks on Hispaania tippklubi Barcelona juhendamine.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Pärast artikli pealkirja ja põhiteksti lugemist kasuta oma loovust, et koostada sisutihe ja pikk sissejuhatav lause.\n\n## Pealkiri:\n\nEestlaste toetus Euroopa Liitu kuulumisele on kasvanud\n\n## Põhitekst:\n\nKui Eestis peab EL-i kuulumist heaks 67 protsenti küsitletutest, siis Euroopas keskmiselt on see näitaja tõusnud 57 protsendile, näitas värske Eurobaromeetri uuring.\n\nMis puutub EL-i tegevusse, siis osa liikmesriike, sealhulgas Eesti (53 protsenti), on teatud olulistes valdkondades valmis intensiivistama Euroopa ühispoliitika väljatöötamist.\n\nSee toetus on Eestis tõusnud alates 2015. aastast lausa 13 protsenti ja EL-is keskmiselt 8 protsenti.\n\nÜle kolme neljandiku Euroopa kodanikest eelistab globaalsete väljakutsete puhul EL-i tasandil tegutsemist. Nii eelistab 73 protsenti vastanutest EL-i tasandil reageerimist sellistele geopoliitilistele arengutele nagu kasvav ebastabiilsus Araabia maades (Eestis 71 protsenti), Venemaa mõju ja võimsuse kasv (Eestis 72 protsenti), Hiina kasvav võimsus ja mõju (67 protsenti), Brexit (61 protsenti) ning Donald Trumpi valimine (59 protsenti).\n\nUuringust selgus, et kasvab eurooplaste osakaal, kes tunnevad, et nende häält võetakse EL tasandil kuulda (43 protsenti).\n\nSeegi tulemus on riikide võrdluses vägagi erinev. Eestis tunneb suur enamus jätkuvalt, et nende kui üksikisiku hääl EL-i tasandile ei jõua (77 protsenti). Küll aga leiab 58 protsenti vastanutest, et Eesti kui riigi arvamust võetakse EL-is kuulda.\n\nEurobaromeetri uuringu tellis Euroopa Parlament, et kaardistada avalikku arvamust kaks aastat enne 2019. aasta europarlamendi valimisi. Eestis viis Kantar EMOR läbi ajavahemikus 18.-27. märts 1017 personaalintervjuud.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Nende eestlaste ja ka ülejäänud eurooplaste arv, kes peavad Euroopa Liitu kuulumist heaks, on võrreldes varasema küsitlusega kasvanud nelja protsendipunkti võrra.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe uudis läbi ja pane oma kujutlusvõime tööle, et välja mõelda üks korralik sissejuhatav lause sellele loole.\n\n## Pealkiri:\n\nBulgaaria parlament kiitis uue valitsuse heaks\n\n## Põhitekst:\n\nSeadusandjad valisid häältega 133-100 kahekordse peaministri Bojko Borisovi kolmandat korda valitsusjuhiks.\n\nEraldi hääletusega kiideti heaks ka valitsus, kuhu kuulub lisaks Borisovi paremtsentristlikule erakonnale GERB kolme marurahvusliku väikepartei liit Ühinenud Patrioodid (UP).\n\nBorisovi erakond võitis 26. märtsi valimised, kuid ei saanud enamust, mistõttu tuli tal valitsuse moodustamiseks liitlasi otsida.\n\nEndise ihukaitsja ja hilisema Sofia linnapea Borisovi esimene valitsus oli võimul aastatel 2009-2013, kuid pidi vägivaldseks muutunud protestide tõttu tagasi astuma. Eelmise aasta novembris lahkus ta teise ametiaja poole peal peaministrikohalt, kuna tema partei presidendikandidaat kaotas sotsialistidele.\n\nGERB-il on 240-kohalises parlamendis 95 ja marurahvuslastel 27 kohta. Uus valitsus on sunnitud arvestama ka populistliku Volja 12 rahvaesindaja lubatud toetusega.\n\nBorisov lubas neljapäeval parlamendikõnes hoida Bulgaaria Euroopa Liidu ja NATO kursil. Valitsuse peamised ülesanded on stabiilsuse kindlustamine Brexiti tõttu ebakindlaks muutunud Euroopa Liidus, suhetes naabrite Türgi ja Makedooniaga ning potentsiaalse rändevooga silmitsi seistes.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Bulgaaria parlament kiitis neljapäeval heaks uue paremtsentristliku valitsuse, mille ametisseastumisega loodetakse taastada stabiilsus, turgutada majandusarengut ja viia läbi refromid.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe artikli pealkiri ja sisu, seejärel loo pikk ja põnev lause, mis võiks olla artikli sissejuhatus.\n\n## Pealkiri:\n\nFIBA hakkab taas lubama religioossete peakatete kandmist\n\n## Põhitekst:\n\nPeakatete kandmine keelati 20 aasta eest, toona toodi põhjuseks mängijate ohutuse tagamine. \"Uus reegel jõustub, sest mõnedes riikides käibel olnud traditsiooniline riietumisstiil, mis nõuab pea või kogu keha katmist, ei ühildunud FIBA eelmiste reeglitega,\" kirjutas FIBA pressiteates.\n\n2014. aastal otsustas Katari naiskond Lõuna-Koreas toimunud Aasia mängudel mitte osaleda, sest ei võinud väljakul kanda hijab'i. FIBA sõnul lubab uus reegel ka turbanite ning juutide palvemütside kandmist.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Neljapäeval teatas rahvusvaheline korvpalliliit (FIBA), et alates oktoobrist võivad mängijad religioossetel põhjustel taas kanda erinevaid peakatteid.", "role": "assistant" } ]