messages
listlengths 2
2
| origin
stringclasses 4
values |
|---|---|
[
{
"content": "Pärast artikli pealkirja ja põhiteksti lugemist kasuta oma loovust, et koostada sisutihe ja pikk sissejuhatav lause.\n\n## Pealkiri:\n\nHololei: ainult üks lennufirma on teatanud Ukraina-lendude peatamisest\n\n## Põhitekst:\n\n\"Ukraina õhuruum on praegu avatud, välja arvatud Dnepri sektor ja Simferoopoli sektor, mida on juba aastaid soovitatud vältida,\" ütles Euroopa Komisjoni liikuvuse ja transpordi peadirektoraadi peadirektor Hololei esmaspäeval ERR-ile.\n\nTema sõnul jälgivad maailma juhtivad tsiviillennunduse ohutusega tegelevad organisatsioonid nagu Euroopa Lennundusohutusamet (EASA) ja USA Föderaalne Lennuamet (FAA) olukorda, ega ole praegu omalt poolt täiendavaid piiranguid seadnud.\n\n\"Aga kui vaja, siis on võimalus väga lühikese ajaga vastavad soovitused välja saata,\" rõhutas Hololei. \"EASA eesmärk nagu ka Euroopa Komisjoni eesmärk on kõigepealt tagada kõikide lendude täielik ohutus ja mitte ühtegi riski võtta. Teisalt ei tee me ka omalt poolt mingisuguseid ennetavaid samme, kui selleks ei ole selget põhjust. Hetkel on Ukraina õhuruum meie poolt avatud,\" lisas ta.\n\nSamas on Ukrainasse lendamine lennuettevõtete kui erafirmade enda otsus, tõdes Hololei.\n\n\"Meile teadaolevalt ei ole ükski muu lennuettevõtte peale [Hollandi firma] KLM-i vähemalt praeguseks hetkeks lende katkestanud, kuigi see võib kindlasti lähipäevil, kui mitte lähitundidel juhtuda,\" lisas ta.\n\n\"KLM-i puhul võib arvata, et tegu võib olla teatud mõttes emotsionaalse otsusega, arvestades seda, kui palju Hollandi kodanikke Malaisia lennu puhul Ukraina õhuruumi kohal alla tulistati,\" rääkis Hololei.\n\n2014. aasta 17. juulil lasid Ukraina separatistid Vene raketiga Ida-Ukraina kohal alla Amsterdamist Malaisia pealinna Kuala Lumpurisse sõitnud reisilennuki 298 inimesega pardal, neist suurim osa hollandlased, kes kõik hukkusid.\n\nKindlustuses suuri muutusi pole\n\nSama tõdes Hololei ka kindlustusfirmade käitumise kohta, mis väidetavalt olevat suurendanud lennuettevõtete kindlustusmakseid Ukrainasse kui ohupiirkonda lendamise eest.\n\n\"On selge, et nii lennuettevõtted kui ka kindlustusettevõtted on erafirmad ja kui risk kasvab, siis ka kindlustusmaksed kasvavad – selles mõttes ei ole ju midagi ootamatut. Samas mingisugust massiivset käiku kindlustusettevõtete poolt ei ole teada. Eile õhtul suhtlesin rahvusvaheliste lennuettevõtete assotsiatsiooni IATA presidendiga ja ka temal ei olnud sellist informatsiooni, justkui oleks kindlustusettevõtete poolt massiivset kindlustusmaksete kasvu ette näha,\" rääkis Hololei.\n\n\"Aga samas, riskide puhul loomulikult hinnatakse olemasolevaid lepinguid uuesti, see on tavapärane praktika. Ma arvan, et ega antud juhulgi ei saa me mööda sellest, et risk on kasvanud ja loomulikult need, kes lennukeid omavad, on huvitatud sellest, et nad need lennukid kätte saavad,\" tõdes peadirektor.\n\nSõda võib peatada Venemaale lendamise\n\nHololei rääkis ka sellest, et kui Moskva siiski otsustab alustada suurt sõda Ukraina vastu, võib see kaasa tuua tsiviillendude peatamise Euroopast Venemaale.\n\n\"Mis puudutab lennuohutust, siis kui olukord peaks eskaleeruma, kui Venemaa peaks alustama agressiooni, vaatame üle ka lendamise ohutuse Venemaa õhuruumis ja teeme vastavad soovitused, kui selleks on vajadust,\" ütles ta. \"Aga me vaatame seda lennuohutuse seisukohalt ja puhtalt selle põhjal, mis on vajalikud meetmed, et tagada maksimaalne ohutus kõikidele lendajatele,\" lisas ta.\n\nMis puudutab aga võimalikke lennundusalaseid sanktsioone Venemaale, siis see on poliitilise taseme otsus, lisas Hololei.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Euroopa lennundusvõimude jaoks on Ukraina õhuruum endiselt avatud ning ainult üks lennufirma on teatanud Ukraina-lendude peatamisest, ütles Euroopa Komisjoni transporditeemade kõrgeim ametnik Henrik Hololei. Kui aga Venemaa peaks alustama piirkonnas sõjategevust, võib päevakorda tõusta ka Venemaale lendamise keelamine, lisas ta.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Pärast artikli pealkirja ja põhiteksti lugemist kasuta oma loovust, et koostada sisutihe ja pikk sissejuhatav lause.\n\n## Pealkiri:\n\nCeltics võitis Hawksi, Pacers jäi alla Timberwolvesile\n\n## Põhitekst:\n\nCeltics pikendas oma võiduseeria nüüd kaheksamänguliseks, olles võidulainel alates 29. jaanuarist. Celticsi parim oli Jayson Tatum, kes viskas 38 punkti, neist 16 kolmandal veerandajal. Lisaks võttis ta kümme lauapalli.\n\nJayson Tatum was getting buckets all over the court as he lifted the @celtics to their 8th-straight-win! #BleedGreen @jaytatum0: 38 PTS | 10 REB | 4 3PM pic.twitter.com/eXYzERPdck\n\n— NBA (@NBA) February 13, 2022\n\nTrae Young viskas Hawksi eest 30 punkti ja jagas kümme korvisöötu. Bogdan Bogdanovic tegi oma hooaja parima mängu, visates 26 punkti.\n\nAnthony Edwards tabas seitse kaugviset ning viskas kokku 37 punkti, kui Timberwolves võitis võõrsil 129:120 Indiana Pacersit. D'Angelo Russell lisas Timberwolvesi kasuks 23 ja Karl-Anthony Towns 15 punkti. Oshae Brissett viskas Pacersi eest 22 punkti ja võttis 13 lauapalli. Tyrese Haliburtoni arvele jäi 22 punkti ja 16 resultatiivset söötu.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Korvpalliliigas NBA peeti pühapäeva õhtul vaid kaks kohtumist. Boston Celtics võitis 105:95 Atlanta Hawksi ning Minnesota Timberwolves oli 129:120 parem Indiana Pacersist.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Tutvu uudise pealkirja ja põhisisuga. Kasuta neid fakte, et luua pikk ja sisutihe lause, mis toimib loo sissejuhatusena.\n\n## Pealkiri:\n\nLaanet: Eesti väljaõpet andvaid kaitseväelasi Ukrainast ära ei too\n\n## Põhitekst:\n\nKalle Laaneti sõnul püsib olukord Ukraina ümber pinev ja pinged kasvavad lähiajal ilmselt veelgi.\n\n\"Eesti jälgib arenguid koos liitlastega valvsalt ja liitlaste toetus meie piirkonnale on kindel,\" ütles Laanet, kelle sõnul kinnitas Ühendkuningriik eelmisel nädalal lisaüksuste saatmist Eestisse ning otsuseid ja avaldusi valmisolekust saata Läänemere piirkonda täiendavaid võimeid tuleb pidevalt.\n\nÜhtlasi jätkab Eesti Laaneti sõnul kindlalt Ukraina toetamist ega too Ukrainast ära seal väljaõppe andmisega tegelevaid kaitseväelasi.\n\nVälisminister Eva-Maria Liimets ütles, et Ukrainas viibivatel Eesti inimestel tuleks vaadata selgelt otsa oma reisiplaanidele ja leida võimalusi riigist lahkumiseks, samas jätkab saatkond tööd.\n\n\"Kuigi olukord Ukrainas on pingeline, jätkab Eesti saatkond Kiievis kindlasti tööd ning saab pakkuda Eesti inimestele abi Ukrainast lahkumisel, ent oluline on rõhutada, et kui olukord peaks muutuma keerulisemaks, siis hoolimata meie saatkonna heast võimekusest, võib olla oluliselt pärsitud vajaliku abi andmine meist sõltumatutel põhjustel,\" ütles Liimets.\n\nKallas: Eesti jätkab Ukraina toetamist ka sõja korral\n\nPeaminister Kaja Kallas (RE) ütles, et Eesti riik toetab Ukrainat ja Ukraina inimesi ning jätkab abistamisega ka siis, kui Venemaa agressioon Ukrainas muutub sõjaks. \"Ukrainat toetades konsulteerime pidevalt oma liitlastega,\" ütles Kallas.\n\n\"Eesti on suurendanud oma valmisolekut sõjaga kaasnevate kõrvalmõjude leevendamiseks vastavalt meie tegevusplaanile. Riigi kõrval peab ka iga inimene, ettevõte ja asutus läbi mõtlema, mida teha, kui Ukraina kriis eskaleerub sõjaliseks rünnakuks, mille mõjud võivad puudutada meid kõiki,\" lausus Kallas.\n\nValitsuse liikmed said esmaspäeva hommikul julgeolekualasel kabinetinõupidamisel ülevaate Ukraina kriisi viimasest seisust.\n\nUkraina piiride lähistele ja Valgevenesse on koondatud pretsedenditu hulk Vene Föderatsiooni vägesid, mistõttu on sõjalise eskalatsiooni oht väga kõrge. Eestile otsest sõjalist ohtu pole, kuid arvestama peab sõjaga kaasnevate kõrvalmõjudega küber- ja siseturvalisuse, energeetika ja majanduse vallas ning võimalike sõjapõgenikega.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Vaatamata sellele, et Eesti kodanikke kutsutakse Ukrainast lahkuma, ütles kaitseminister Kalle Laanet (RE), et väljaõpet andvad Eesti kaitseväelased riigist ära ei tooda. Välisminister Eva-Maria Liimetsa (KE) sõnul jätkab ka Eesti saatkond Kiievis oma tööd.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe artikli pealkiri ja sisu, seejärel loo pikk ja põnev lause, mis võiks olla artikli sissejuhatus.\n\n## Pealkiri:\n\nKlassikaraadio avas uue veebiraadio KlaRa Nostalgia\n\n## Põhitekst:\n\nVeebikanali pidevalt täienevas repertuaaris on praegu rohkem kui 3500 pala heliplaatidelt ja ERR-i fonoteegist. Muusikakataloogis on oluline osa teiste Euroopa raadiojaamade materjalidel ning mõni ülipopulaarne meloodia võib veebikanalil kõlada kümnes keeles. Ligi neljandik nostalgiajaama muusikast on eesti esitajatelt ja autoritelt ning paljud lood on salvestanud Eesti Raadio oma orkestrid ja ansamblid.\n\nKlassikaraadio saade \"Lihtsalt nostalgia\", mis on eetris argipäeviti kell 9.15 ja keskendub samasugusele muusikale, saab 14. veebruaril viieaastaseks. Klassikaraadio peatoimetaja Tiia Tederi sõnul on Kaisa Jõhviku juhitud sari väga populaarne, saab kuulajatelt head vastukaja ning tema saadete järelkuulamine veebis on juba pikemat aega püsinud kasvutrendis.\n\n\"Nüüd pakume meie nostalgiasaate kuulajatele lisavõimalust kuulata kauneid meloodiaid, peenekoelisi orkestriseadeid ja võrratuid lauljaid ööpäev läbi,\" ütles Teder. \"Loomulikult jäävad KlaRa Nostalgia kuulajad ilma Kaisa Jõhviku toredatest infokildudest palade vahel, kuid nad on ühe valiku võrra rikkamad nendel kellaaegadel, mil Klassikaraadio eetris ei kõla saade \"Lihtsalt nostalgia\".\"\n\nKlaRa Nostalgia signatuuride helitaustad on pärit lauluklassikast. Tekstid ja sõnad ütlesid Piret Simson, Kaisa Jõhvik ja Jaan Tootsen.\n\nKlaRa nimi on tuleb Klassikaraadio silplühendist. Veebilehel klara.ee saab nüüd ööpäev läbi kuulata klassikalist muusikat, džässi ja igihaljaid meloodiaid.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "14. veebruaril alustas tööd Klassikaraadio uus lisakanal KlaRa Nostalgia, kus kõlab peamiselt muusika 1940. kuni 1970. aastatest.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Pärast artikli pealkirja ja põhiteksti lugemist kasuta oma loovust, et koostada sisutihe ja pikk sissejuhatav lause.\n\n## Pealkiri:\n\nIlves näitas päev enne suure mäe võistlust taas head hüppevormi\n\n## Põhitekst:\n\nEsmaspäevase treeningu avavoorus olid poomil kõik Pekingis kohal olevad kahevõistluse suuremad nimed peale Saksa koondislaste, austerlaste Franz-Josef Rehrli ja Johannes Lamparteri ning jätkuvalt isolatsioonihotellist pääsemist ootava Norra tähe Jarl Magnus Riiberi.\n\nIlves hüppas 134,5 meetrit, mis jäi alla vaid norralasele Espen Andersenile, aga eestlane teenis treeningkaaslasest seitse punkti enam.\n\nTeises ringis olid kohal ka sakslased ja Manuel Faisst teeniski seal esikoha, kui hüppas sarnaselt Ilvesele 136,5 meetrit, aga sai eestlasest 2,6 punkti rohkem. Austerlane Johannes Lamparter kaotas Ilvesele 0,8 punktiga.\n\nKolmandaks vooruks Ilves enam mäele ei läinud, seal tegi võimsa soorituse sakslane Vinzenz Geiger, kelle õhulennu pikkuseks mõõdeti 142,5 meetrit.\n\nPekingi olümpiamängude suure mäe hüppevõistlus algab Eesti aja järgi teisipäeval kell 10, 10 km murdmaarajale minnakse kell 13.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Pekingi olümpiamängudel suure mäe võistluseks valmistuv Eesti kahevõistleja Kristjan Ilves näitas ka esmaspäevasel treeningul häid hüppeid.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Vaata läbi uudise pealkiri ja tekst ning loo loov sissejuhatav lause, mis haakub artikli sisuga.\n\n## Pealkiri:\n\nTallinna Linnateater jagas kolleegipreemiaid\n\n## Põhitekst:\n\nLõuna paiku järgnes traditsiooniline käik Metsakalmistule, et oma eelkäijaid meenutada. Tavapärast õhtust pidu otsustas teater ka sel aastal viiruse leviku tõttu mitte pidada ja jagas kolleegipreemiaid videokõne kaudu, kus teatripere veetis koos aega ühtse virtuaalse peolaua taga.\n\nKokku jagas teater kümme kolleegipreemiat. Parima lavastuse auhinna võitis Diana Leesalu \"Muusikale\". Parima lavakujunduse preemia läks \"Balti tragöödia\" kunstnikule Kristjan Suitsule ja parima lavastust toetava kujunduse preemia \"Balti tragöödia\" kostüümikunstnikule Kristīne Pasternakale.\n\nParima naispeaosatäitja tiitli pälvis Kristiin Räägel Nastasja Filippovna Baraškova rolli eest lavastuses \"Rogožin\" ja parima meespeaosatäitja tiitli Tõnn Lamp Joaquin Monegro rolli eest lavastuses \"Abel Sánchez. Ühe kire lugu\". Parima nais- ja meeskõrvalosa auhinnad anti rollide eest lavastuses \"Muusikale\": Maris Nõlvakule, kes kehastas Margrethe Irene Floedi, ja Allan Noormetsale, kes kehastas Hjalmar Vindingut.\n\nParimaks lavastusala töötajaks hindasid Linnateatri kolleegid etenduse juhti Oliver Reimanni ja parimaks maja töötajaks värsket peanäitejuhti Uku Uusbergi. Eripreemia pälvisid teatrijuhid Uku Uusberg ja Mihkel Kübar suure pühendumise ning teatrisse uue hingamise ja positiivse energia toomise eest.\n\nJuhtkonna preemiaga tunnustati helitehnik Arbo Maranit ja maja perenaist Margot Böttcherit ning 2021. aastal enim etendusi andnud näitlejaid Simo Andre Kadastut ja Kristiin Räägelit.\n\nLisaks jagasid tunnustust ka Tallinna Linnateatri pikaaegsed toetajad ja koostööpartnerid. ABC Motorsi näitlejapreemia pälvis Piret Kalda ja Priit Pius ning Nordeconi preemia teatri kassapidajad Aveli Kadastik ja Nelly Loginov. Lisaks annab oma preemia ka Linnateatri pikaaegne partner Espak, preemia laueraat selgub tuleval nädalal.\n\nTallinna Linnateatri publiku lemmiknäitleja hääletuse võitis Anne Reemann.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Tallinna Linnateater tähistas pühapäeval oma 56. sünnipäeva, mis algas nurgakivi panemisega uuele Laia tänava hoonetekompleksile. Tavapärase peo asemel toimus virtuaalne koosviibimine, mille käigus jagas teater välja kümme kolleegipreemiat.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Tutvu uudise pealkirja ja põhisisuga. Kasuta neid fakte, et luua pikk ja sisutihe lause, mis toimib loo sissejuhatusena.\n\n## Pealkiri:\n\nHC Tallinn lõpetas Soome liiga põhiturniiri võiduga\n\n## Põhitekst:\n\nSoome klubi saatis Tallinnasse pühapäeval oma duubelmeeskonna, kuna algselt eelmisel nädalal toimuma pidanud ning koroonaviiruse tõttu edasi lükatud mängu polnud Cocksi esindusvõistkonnal tiheda Soome liiga ning Euroopa liiga graafiku tõttu võimalik mängida.\n\nHC Tallinna resultatiivseim oli üheksa tabamusega Jürgen Rooba. Tallinlaste ridades ei olnud pühapäevaseks kohtumiseks üles antud koroonaviirusega kimpus olevat ukrainlast Oleksii Shcherbaki ning viirushaigusest taastuvat Kaspar Leesi.\n\n\"Meil on raske viirusteperiood selja taga ning mänge viimasel ajal vähe olnud. Sellegipoolest tegime hea mängu, kuigi kaitse saab toimida paremini\", lausus HC Tallinna taanlasest peatreener Bo Östergaard.\n\nMängu parimaks valitud ning kuus väravat visanud HC Tallinna valgevenelasest paremsisemine Uladzislau Barylau sõnul oli tegemist hea mänguga ning eriti rünnakufaasis.\n\nAinult Soome meeste meistriliiga põhiturniiril osalenud HC Tallinn kogus 14 kohtumisega 11 punkti, mis andis kaheksa võistkonna konkurentsis viienda koha.\n\nPõhiturniiri võitjaks tuli Helsinki Dicken 24 silmaga, sama palju punkte kogunud Karjaa BK-46 platseerus teiseks ning Cocks 22 silmaga kolmandaks. Tallinlasi edestas veel 14 punkti kogunud Grankulla IFK.\n\nSoome meeste meistriliiga jätkub nelja ülemise ning kolme alumise võistkonna (Helsinki IFK, Turu AIFK ning Siuntio IF) kaheringilise jätkuturniiriga enne play - off mänge. HC Tallinn saab nüüd keskenduda vaid Eesti meistriliigale, mis sel hooajal toimub esmakordselt Eesti ajaloos iseseisvalt ilma play - off 'ita ning paremusjärjestus selgub põhiturniiri põhjal.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Eesti käsipalliklubi HC Tallinn alistas Soome meeste käsipalli meistriliiga viimases põhiturniiri kohtumises 42:21 (21:9) Riihimäki Cocksi.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Tutvu artikli sisuga ja loo sellele pika lausega sissejuhatus, mis köidab lugeja tähelepanu.\n\n## Pealkiri:\n\nVaata: Super Bowli reklaamid tõid Hollywoodi staarid ekraanidele\n\n## Põhitekst:\n\nSuper Bowli reklaamid on saanud omaette hittideks, mistõttu panustavad reklaamitootjad nendesse ohtralt raha ja aega. Ka tänavuste reklaamide hulgast võib leida mitmeid tuntuid Hollywoodi staare, nende seas näiteks Arnold Schwarzeneggeri, Miley Cyruse, Paul Ruddi, Seth Rogeni ja mitmeid teisi.\n\nTõime välja mõningad näited tänavustest reklaamidest.\n\nBMW: ZEUS & HERA\n\nFlamin' Hot Cheetos\n\nLay's\n\nT-Mobile\n\nCaesars Sportsbook\n\nBIC\n\nSquarespace\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Super Bowlina tuntud Ameerika jalgpalli profiliiga NFL finaalmäng köidab igal aastal tähelepanu suurejooneliste reklaamidega. Ka tänavune aasta ei möödunud teisiti.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Tutvu artikli sisuga ja loo sellele pika lausega sissejuhatus, mis köidab lugeja tähelepanu.\n\n## Pealkiri:\n\nRaske koroonaga on haiglas 313 patsienti, suri kaks inimest\n\n## Põhitekst:\n\nRaske Covidiga haiglas olevatest patsientidest omakorda 198 ehk 63,3 protsenti on vaktsineerimata ja 115 ehk 36,7 protsenti on lõpetatud vaktsineerimiskuuriga.\n\nÖöpäeva jooksul avati haiglates 69 uut haigusjuhtu, millest 33 juhul vajasid patsiendid hospitaliseerimist sümptomaatilise Covid-19 tõttu. Viimase 10 päeva jooksul on haiglaravile lisandunud keskmiselt 42 sümptomaatilist Covid-19 patsienti.\n\nViimane arv on oluline, sest valitsus jõudis kokkuleppele, et kui 17. veebruari seisuga on eelneva 10 päeva jooksul haiglasse jõudnud keskmiselt alla 25 sümptomaatilise Covid-19 patsiendi päevas, lõpetab valitsus alates 21. veebruarist Covid-tõendi nõude.\n\nIntensiivravil on 25 patsienti, neist juhitaval hingamisel 14.\n\nSuri kaks koroonaviirusega nakatunud inimest, kes mõlemad olid vaktsineerimata: 86-aastane naine ja 89-aastane naine. Kokku on Eestis surnud 2115 koroonaviirusega nakatunud inimest.\n\nUusi nakatunuid lisandus 2898\n\nViimase ööpäeva jooksul analüüsiti 5304 testitulemust, millest 2898 osutus positiivseks. Viimase seitsme päeva jooksul on 100 000 täielikult vaktsineeritud elaniku kohta nakatunud keskmiselt 321,0 vaktsineeritud inimest päevas ja 100 000 vaktsineerimata inimese kohta nakatunud keskmiselt 509,7 vaktsineerimata inimest päevas.\n\nEesti viimase kahe nädala nakatumisnäitaja 100 000 inimese kohta on nüüd 6468,7.\n\nÖöpäeva jooksul manustati 522 vaktsiinidoosi, neist uusi vaktsineerimisi alustati 50. Esmaspäevahommikuse seisuga on lisa- või tõhustusdoosi saanud 420 130 inimest.\n\nKogu Eesti elanikkonna hõlmatus kahe vaktsiinidoosiga on 62,8 protsenti. Täisealistest on vaktsineeritud 73,4 protsenti.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Esmaspäevahommikuse seisuga on raskeloomulise Covid-19 tõttu haiglaravil 313 patsienti, kokku on haiglates 525 koroonaviirusega nakatunud patsienti.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Vaata läbi uudise pealkiri ja tekst ning loo loov sissejuhatav lause, mis haakub artikli sisuga.\n\n## Pealkiri:\n\nKristjan Kalkun: ainulaadne etendus, kahes vaatuses ja vähestele\n\n## Põhitekst:\n\nVõib vist öelda, et need, kellele kavalehe kohaselt pakutakse hokiareenil olulisemaid rolle, on osatäitmisse kenasti sisse elanud. Ehk ainult Taani üllatas ja võttis enam sõna kui eeldatavale kõrvalosatäitjale kohane: võidud Tšehhi ja Šveitsi üle pole taanlastele just igapäevased.\n\nAga eks selle etenduse võlu on ju selleski, et lavastaja jätab osatäitjatele ehk meeskondadele vabad käed ja rollide jaotus selgub vahetus sportlikus võistluses. Midagi pole veel otsustatud ja teises vaatuses sõelmängudel tulevad igal juhul olümpial kõik vähemalt korraks veel lavale: kes üheks episoodiks, kes kauemaks; keegi jääb sinna etenduse lõpuni ja pälvib lõpuks olümpiavõitja nimetuse. Tahe ja meisterlikkus otsustavad, millal osatäitmine lõppeb. Õnn - olgu, kriimuke seda on ka vaja!\n\nTurniiri seniseid mänge jälgides läks millalgi mõte just sellele, et kas ja kuivõrd tajutakse olümpia puhul olukorra ainulaadsust? Võimaluse taolises etenduses kaasa teha saavad vähesed ja vaid korra nelja aasta jooksul. Kogu olümpiaturniir kestabki ainult poolteist nädalat ja neist esimesed viis päeva alagrupiturniiril on nagu proovietendused, kus on vaja saavutada parim häälestus otsustavateks mängudeks. Alates homsest läheb asi Pekingis tõsiseks ja üle ühe võimaluse kellelegi korraga ei anta: kas võidad nüüd või sõidad koju. Uus võimalus tuleb nelja aasta pärast Milanos.\n\nJäähokimaailmas on kolm tiitlit, mis on teistest enam hinnatud, neist olümpiavõitu saab püüda kõige harvem. Maailmameistriks on võimalik tulla kord aastas, turniir ise on olemuselt ja ülesehituselt olümpiale sarnane, lühike ja intensiivne, eksimisruumita sõelmängudes. Kord aastas tõstavad mõned kätele ka Stanley karika, ilmselt ihaldatuima trofee jäähokis, kuid sellele eelneb üheksa kuud pingutust: pikk 82-mänguline NHL-i põhiturniir ja neli ringi Stanley karikamänge, igas ringis nelja võiduni. Rahaliselt on see tasuvaim ja seepärast ongi enamik maailma parimaid hokimängijad kogunenud Põhja-Ameerikasse, kus on mõlemad – money and fame [raha ja kuulsus - toim]!\n\nJätame raha sinnapaika ja mõtiskleme, mida ja mitmel korral nendest kolmest hinnatud tiitlist saab väga hea jäähokiproff karjääri jooksul võita. Oletame, et mängitakse tipptasemel 15-20 aastat nagu tavaliselt, harvem tehakse seda kauem. Reaalne on mängida neljal-viiel olümpial, kui kuuluda riigi parimate hokimeeste ringi. Eelkõige Kanada, USA, Venemaa, Tšehhi, Rootsi ja Soome koondises avaneb ka hea võimalus olümpial võita, aga mitte ilmtingimata. Meenutan, et profiliiga NHL tegi viimati olümpia ajal mängupausi 2014. aastal ja maailma parimad hokimängijad on jäänud eemale kahest järjestikusest taliolümpiast. Mitte igal aastal ei jõua kõik paremad ookeani tagant ka maikuus peetavatele MM-turniiridele Euroopas, kuivõrd paljude koduklubid mängivad alles Stanley karikaturniiril. Kui leping näeb ette lavale astumist NHL-is, ei saa samaaegselt vastu võtta rolli koondises kas olümpial või MM-il. Aga tupikusse jookseb tee sageli ka teistpidi, sest nii mõnigi, kes on saanud tähtede eemalejäämisel võimaluse mängida olümpial või MM-il, pole kunagi saanud kutset NHL-i.\n\nOmeti on maailmas tänaseks 29 jäähokimängijat, kes on võitnud ühe nendest tiitlitest vähemalt korra: 11 kanadalast, üheksa rootslast, seitse venelast ja kaks tšehhi. Üks esimesi nn Kolme Kulla Klubi liikmeid on alates 1994. aastast Eesti juurtega rootslane Hakan Loob. Viimati täienes nimekiri 2019. aastal, kui kanadalane Jay Bouwmeester võitis St. Louis Bluesi klubiga Stanley karika. Eelmisel, 2018. aasta taliolümpial, õnnestus valitud seltskonnaga liituda venelasel Pavel Datsjukil, kes oli selleks ajaks NHL-i karjääri lõpetanud. Nüüd võib Pekingi olümpial klubi liikmete arv kasvada veel kahe võrra... kui Rootsi võidab!\n\nKellest on jutt? Kolmandat hooaega Šveitsi liigas mängiv Marcus Krüger on kahekordne Stanley karikavõitja Chicago Blackhawksi ridades (2013, 2015) ja 2017. aasta maailmameister Rootsi koondisega. Enne tänavuse hooaja algust NHL-ist lahkunud ja Moskva CSKA-ga (KHL) liitunud Joakim Nordström on samuti 2017. aasta maailmameister ja Stanley karikavõitja Chicago klubiga (2015). Kui NHL oleks teinud olümpia ajaks mängupausi ja jäähoki tippriikide koondised oleksid saabunud Pekingisse parimas võimalikus koosseisus, siis saaksime siinkohal loeteluga jätkata. Aga koroonaolukord maailmas viimasel kahel aastal on vähendanud märgatavalt ka võimalusi eksklusiivse klubi uksele koputada.\n\nLõpetuseks viktoriiniküsimus. Pekingi olümpiaturniiril osaleb tegelikult üks mainitud klubi liige, kes on 37-aastane ja mänginud NHL-is ligi 1300 kohtumist. Tal on kolm venda, neist kaks mängivad ka praegu NHL-is. Olümpiaturniiri teine vaatus algab Pekingis homme, mõelge selleks ajaks välja! Või kui ei leia vastust, helistage sõbrale nagu selles miljonimängus – ikkagi sõbrapäev!\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Kui vaadelda jäähoki olümpiaturniiri nagu pooleteise nädala pikkust teatrietendust mõnede vaheaegadega puhkepäevade näol, siis avamäng on kõlanud ja esimene vaatus on nähtud, kirjutab ERR-i spordiajakirjanik Kristjan Kalkun oma arvamusloos.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe hoolikalt uudise pealkiri ja sisu ning kirjuta artiklile pikk sissejuhatav lause, kasutades oma kujutlusvõimet.\n\n## Pealkiri:\n\nEdvard Garder: haiglad peavad saama eraldi rahastusmudelid\n\n## Põhitekst:\n\nKäidud tee analüüsimine, hetke situatsiooni kaardistamine ja tulevikuks plaanide tegemine on organisatsiooni või valdkonna arengut silmas pidades igati normaalne ja vajalik tegevus. Sotsiaalministeeriumi tellitud analüüs \"Inimkeskne ja integreeritud haiglavõrk 2040\" on seega dokument, mille vajalikkuses pole põhjust kahelda. Raporti statistiline osa annab väga hea ülevaate lähimineviku tendentsidest ning hetkeolukorrast.\n\nParaku aga ei saa ma rahuliku südamega vaadata tulevikuks väljapakutud stsenaariumidele, sest kogu raport, vaatamata oma heale statistilisele kvaliteedile, on oma olemuselt hiljaks jäänud ning esimesed kaks stsenaariumit ei ole seetõttu teostatavad ja kolmandat rakendades süsteem ka enam kaua vastu ei pea. *\n\nKui unustada hetkeks lõpptulemust kajastavad tulpdiagrammid ja laskuda rohujuure tasandile, et vaadelda, millised on reaalsed olud, millest joonistuvad kokku statistilise töö algandmeid koondavad Exceli tabelid, on nähtu pehmelt öeldes ehmatav.\n\nMe oleme harjunud arvama, et meditsiinilise tööjõu puudus valitseb kusagil perifeerias ja maakonnahaiglates. See ei vasta tõele, arstide ja õdede puudus mõjutab päev-päevalt aina valusamalt ka pealinna suurhaiglate tegevust, rääkimata väljaspool Tallinna asuvatest keskhaiglatest ning ammugi rääkimata Ida-Virumaast.\n\nPealinna suurhaiglates puudu olev õdede koondarv ulatub sadadesse. Reaalses elus on eelmainitud defitsiit korrigeeritud õdede poolt tehtud ületunnitööga. Sisehaiguste erialade arstide puuduse tõttu meelitavad suurhaiglad üksteise töötajaid neile paremaid pakkumisi tehes enda asutusse üle tulema, kuid tulemuseks on vaid sama ressursi episoodiline ümberjagamine ning kokkuvõttes jäävad kuskil ametikohad ikkagi täitmata ja arstid teevad läbipõlemise piirini ületööd.\n\nEMO-des on saanud tavapäraseks nähtuseks, et oluline osa tööst on kantud mittetäieõiguslike abiarstide poolt. Samuti on graafikuid raske kokku saada ilma töötajaile ületunde märkimata. Kui abiarstidest ja ületundidest ka enam ei piisa, tuleb graafikusse jäänud tühi lahter EMO juhatajal enda nimega täita. Selles valguses ei tundugi enam veidrana uudis selle kohta, et suure haigla EMO juhataja ametipositsioonile ei soovinud keegi kandideerida.\n\nAastaid tagasi vastu võetud abiarstide ja abiõdede tööle rakendamise süsteem on mitmeid aastaid käärivale olukorrale olulist puhvrit pakkunud. Töötades lisaks haiglajuhataja positsioonile igapäevaselt ka arstina, näen olukorda ka tavatöötaja tasandilt ning julgen väita, et ka eelmainitud puhversüsteem on oma maksimaalse võimekuse piirini jõudmas.\n\nEllujäämisvõitlus\n\nSamal ajal, kui Eesti suurimaks tõmbekeskuseks olevas Tallinnas on märkimisväärne arstide ja õdede puudus, käib mitmetes üldhaiglates juba mitme aasta vältel sisuliselt ellujäämisvõitlus.\n\nKui seni on väikehaiglatele olulist abi pakkunud võrgustumine suurhaiglatega, siis olukorras, kus emahaiglas on ressursside puudus, ei ole nad suutelised pikalt \"vee peal hoidma\" tütarhaiglaid, kus on veel suurem ressursside puudus.\n\nLoole vajutab oma pitseri ka jõudsalt pead tõstev erameditsiin, kus aina enam kolleege leiab parema tööaja ja töötasu suhte olevat. Töötaja seisukohast ei tundugi dilemma keeruline olevat, kui erasektoris pakutakse riigihaiglaga võrreldes samaväärset või suuremat töötasu, kuid tööaeg on seejuures esmaspäevast reedeni ning õhtud, nädalavahetused ja pühad on võimalik veeta oma lähedastega.\n\nKui riigihaigla võluks on läbi aegade olnud parem aparatuur ja keerulisemad patsiendid ning seeläbi suuremad eneseteostamise võimalused, siis vabas Eestis sündinud põlvkond on hakanud ka nende trumpide jõudu murendama, öeldes, et emotsiooni leiva peale ei määri.\n\nTuginedes eelnevale argumentatsioonile, julgen väita, et \"Inimkeskne ja integreeritud haiglavõrk 2040\" on väga hästi koostatud statistiline töö, kuid 20-aastast vaadet kajastava dokumendiga pole hetkel midagi peale hakata, sest paljud Eesti väikehaiglad vajavad selge plaani ja väljundi koostamist juba järgmiseks kaheks-kolmeks või maksimaalselt viieks aastaks.\n\nKui väikehaiglate rolli kiiresti ei määratleta ja selle elluviimiseks otsustavaid samme ei astuta, jääb iroonilisel kombel üle loota vaid majanduskriisile, mis tooks teatava osa töötajaid erasektorist tagasi kindlale riigipalgale ja süsteem saaks mõnda aega endisel kujul veel edasi hingitseda. Muu juhul on aga oodata süsteemi suurejoonelist kokkuvarisemist.\n\nMeditsiinitöötajate puuduses ei ole aga süüdi ükski haigla. Tegematajätmised, mille vilju hetkel maitseme, sündisid juba mitukümmend aastat tagasi, kui algas meditsiinitöötajate massiline väljaränne teistesse riikidesse, eeskätt Soome.\n\nAlates 2012. aastast on aga arstide väljaränne pidevalt vähenenud ning selles kontekstis võib täheldada selget seost järjepidevalt sõlmitud kollektiivlepingutega, tänu millele on kodumaal töö- ja palgatingimused pidevalt paranenud.\n\nNüüdseks on meditsiinitöötajate väljaränne Eestist sisuliselt peatunud, kuid vahepealsete aastatega võõrsile kaotatud põlvkonnad on jätnud meie töömaastikule suure tühimiku: jäänud on \"noored\" ja \"vanad\" ning vahepealne põlvkond on kärbitud kujul.\n\n\"Vanad\" pensioneeruvad ja \"noori\" ei tule piisaval hulgal peale. Sisearstlike erialade esindajatel ning perearstidel oli eriala profiilist tulenevalt kõige lihtsam asuda tööle Soome tervisekeskustes ning seepärast tunneme ka nendes valdkondades hetkel kõige suuremat defitsiiti.\n\nHaiglad peavad saama eraldi rahastusmudelid\n\nVäiksemad üldhaiglad on aga eriti täbaras seisus seetõttu, et lisaks eelmainitule on haiglate rahastusmudelid Eestis ühesugused (välja arvatud eraldi rahastusmudel SA Hiiumaa Haiglale).\n\nKuna inimesed eelistavad elada ja töötada tõmbekeskustes, tuleb väiksemates linnades asuvatel haiglatel maksta töötajate värbamiseks riigi suuremate haiglatega võrreldes kõrgemat palka. Selline palgafond sööb aga omakorda ära väikehaiglate investeerimisvõimekuse.\n\nKui haigla ajaga kaasas käia ei suuda, on veelgi raskem leida töötajaid, kes on valmis tööle tulema trööstitu välisilmega hoonesse, kus puuduvad ka kaasaegsed võimalused eneseteostamiseks. Kokkuvõttes on tegemist surnud ringiga.\n\nMeie meditsiinisüsteem ei ole enam olukorras, kus lööklaused \"Võimestame esmatasandit!\" ja \"Tõstame transpordivõimekust!\" päästaksid päeva. Vaja on tõsta vastuvõtunumbreid arstiteaduskonda ja õenduse erialale ning mitte 20 või 30 protsenti, vaid mõõna-aastate üleelamiseks tuleb seda teha dramaatiliselt, ehk isegi sada protsenti.\n\n\"Kui Tartus jääb Linkbergi auditoorium väikseks, tuleb arstiteaduskond rajada ka Tallinnasse.\"\n\nVaja ei ole koolitada mitte ainult perearste, vaid ka mitmed eriarstivaldkonnad vajavad töötajate defitsiidile leevendust. Kui Tartus jääb Linkbergi auditoorium väikseks, tuleb arstiteaduskond rajada ka Tallinnasse. Et tulevastel põlvedel ei areneks taaskord vaid enda haigla põhist tunnelnägemist, peaks igati soodustama väljaõppe perioodi vältel residentide roteerumist erinevate linnade ja erineva suurusega haiglate vahel, see on elust tegeliku pildi saamiseks hädavajalik.\n\nHaiglad peavad saama eraldi rahastusmudelid, mis võimaldaksid väiksematel haiglatel püsida konkurentsis. Kui töötaja käib osalise koormusega Tallinnast Haapsalusse või Tartust Põlvasse tööle, siis ongi normaalne selle eest töötajale rohkem maksta. Nõnda toimib see ka teistes riikides.\n\nVäikehaiglad vajavad ka konkreetset rolli määratlemist ja identiteeti. Need ei pea olema väiksemad koopiad suurematest haiglatest. Igal haiglal võiks olla oma nägu ja tegu, mis on tema leib.\n\nKui Haapsalus või Põlvas pakutaks mingit teenust, mis on riigis hinnatud tasemel, siis ei pea inimesed paljuks tõmbekeskusest saja kilomeetri kaugusele sõita, et vastavat teenust saada, teades, et järjekorrad on kordades lühemad ning neid teenindavad suurhaigla taustaga arstid.\n\nHea näide tugevast identiteedist on SA Haapsalu Neuroloogiline Rehabilitatsioonikeskus. Sinna mineku puhul ei räägi me isegi mitte enam sajast kilomeetrist, sinna minnakse ka kõige kaugematest Eesti nurkadest.\n\nPraeguseks on tõenäoliselt jäänud väga vähe oponente sellele, et paljudes maakondlikes üldhaiglates oli mõistlik sünnitusosakonnad sulgeda. Vaevalt soovib keegi ka vaidlustada insuldi- ja infarktijuhtumite suunamist suurtesse regionaalhaiglatesse, sest need on valdkonnad, kus ravi on kõrgtehnoloogiline ja kallis ning mis peamine, raviga alustamiseni kulunud aeg on kõige kallim, sest see võib maksma minna elu.\n\nVäga paljude muude mitte nii kõrgtehnoloogilisi lahendusi vajavate ravivaldkondade puhul on aga väikehaiglatel olemas vajalik infrastruktuur. Seda ressurssi tuleks paremini ära kasutada, mitte Exceli tabelis kahanevaid numbreid vaadates mõelda haigla tegevuse kärpimisele ning tõmbekeskustesse uute ravikorpuste rajamisele, kuhu samuti ei jätku töötajaid.\n\nMeditsiin on valdkond, mis koondab kõrge empaatiavõimega inimesi, kes tänu sellele on ka valmis väga palju ületunnitööd tegema. Kui praegu võtta vastu julged ja vajalikud otsused, luua haiglatele nende vajadusi rahuldavad rahastusmudelid ning määratleda nende roll, suurendada olulisel määral meditsiinitöötajate järelkasvu ning jätkata väljarände suhtes edu taganud palgapoliitikaga, siis peame ehk eesseisva mõõnaperioodi vastu ning seejärel saame meditsiinisüsteemi, mille üle uhkust tunda.\n\n* Esimese stsenaariumi kohaselt muutuvad väiksemad üldhaiglad kogukonna haiglateks, kus ravi juhivad perearstid ning haiglas ei osutata erakorralise eriarstiabi valveteenust. Samasugused üksused luuakse ka suuremate üldhaiglate, keskhaiglate ja regionaalhaiglate juurde. Teise stsenaariumi kohaselt jätkavad kõik üldhaiglad tegevust eriarstiabi süsteemi osana, kuid väiksemates üldhaiglates säilib erakorralise eriarstiabi ööpäevaringne teenus vaid sisehaiguste erialal. Kolmanda stsenaariumi kohaselt proaktiivseid strateegilisi muutusi tervishoiusüsteemis ei rakendata.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Meie meditsiinisüsteem ei ole enam olukorras, kus lööklaused \"Võimestame esmatasandit!\" ja \"Tõstame transpordivõimekust!\" päästaksid päeva. Vaja on tõsta vastuvõtunumbreid arstiteaduskonda ja õenduse erialale ning mitte 20 või 30 protsenti, vaid isegi sada protsenti, kirjutab Edvard Garder.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Tutvu artikli sisuga ja loo sellele pika lausega sissejuhatus, mis köidab lugeja tähelepanu.\n\n## Pealkiri:\n\nUkraina ei loobu NATO liikmeks pürgimisest\n\n## Põhitekst:\n\nPrõstaiko täpsustas esmaspäeval oma varasemaid väljaütlemisi ja ütles, et Ukraina ei kaalu loobuda taotlusest saada NATO liikmeks.\n\nPrõstaiko vastas küsimusele, kas Ukraina võib loobuda oma ambitsioonist NATO-ga ühineda. \"Ei, see pole nii ja ma olen õnnelik, et mul on võimalus oma seisukohta selgitada,\" ütles Prõstaiko.\n\nPrõstaiko ütles varem Ühendkuningriigi rahvusringhäälingule BBC, et Ukraina võib loobuda oma taotlusest saada NATO liikmeks.\n\n\"Me võime sellest loobuda, kui meid ähvardatakse, meilt välja pressitakse ja meid sunnitakse,\" ütles Prõstaiko. Suursaadiku sõnul võib loobumine olla paratamatu, ehkki taotlus NATO-ga ühinemiseks on praegu sisse kirjutatud Ukraina põhiseadusesse. Prõstaiko sõnul peab Ukraina oma taotlustes paindlik olema.\n\nUkrainale anti juba 2008. aastal lubadus, et riik võib tulevikus NATO-ga liituda. Venemaa on sellest ajast peale Ukraina võimalikku liitumisse väga närviliselt suhtunud.\n\nVenemaa presidendi Vladimir Putini sõnul tähendavad Ukraina tihedamad sidemed NATO-ga, et Ukraina territooriumile võidakse tuua Venemaa pihta sihitud raketid. Seetõttu on Ukraina ühinemine NATO-ga Putini sõnul Venemaa jaoks punane joon.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Ukraina suursaadik Ühendkuningriigis Vadõm Prõstaiko ütles esmaspäeval, et Ukraina ei loobu oma taotlusest saada NATO liikmeks. Varem väitis Prõstaiko, et Kiiev võib loobuda alliansiga liitumise taotlusest, et vältida sõda Venemaaga.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe uudis läbi ja pane oma kujutlusvõime tööle, et välja mõelda üks korralik sissejuhatav lause sellele loole.\n\n## Pealkiri:\n\nSule: haiglaravi pikkus on lühenenud laste nakatumise tõttu\n\n## Põhitekst:\n\nSule sõnul jõudis nädalavahetusel koroonaviirusega haiglatesse palju inimesi ning esmaspäeva hommikuse seisuga oli haiglaravil 525 koroonaviirusega nakatunud inimest. Neist intensiivravil on 25 patsienti ja 14 juhitaval hingamisel.\n\n\"Patsiente on erinevaid. On need, kes saabuvad sümptomaatilise Covidi tõttu ravile, aga on neid, kellel on Covid kaasuvaks haiguseks. Viimase ööpäeva jooksul on neid umbes pooleks,\" ütles Sule. \"Covid kaasuvana patsiente on hästi erinevate patoloogiatega. On nii psühhiaatrilisi haigeid kui ka palju Covid-positiivseid sünnitajaid.\"\n\nKui jaanuari keskel oli keskmine haige haiglas 13–14 päeva, siis eelmisel nädalal kuus päeva. Sule sõnul on statistiliselt läinud keskmine alla laste haiglaravivajaduse tõttu, kuid üldpildis haiglaravi pikkus ei erine.\n\n\"Mis viib raviperioodi lühemaks on see, et ravil on lapsed ja neid kevadise laine ajal praktiliselt ei olnud Covidi tõttu haiglates. Viimastel perioodidel on neid ikkagi olnud päris palju ja lapsed üldjuhul paranevad palju kiiremini. Kui on nooremad haiglaravi vajajad, siis haiguse kestus on lühem,\" ütles ta.\n\n\"Väga suuri muutusi, et haigus oleks kuidagi iseloomult väga erinev, seda ei ole. Me näeme, et haigestunute gruppe on lihtsalt juurde tulnud. Lapsed, palju sünnitajaid, neid on juurde tulnud,\" ütles Sule.\n\nSule märkis, et kui üldine haigestumise tipp on saabunud, siis haiglaravi vajadus jõuab järele nädal-kaks hiljem. \"Loomulikult kõik loodame, et seda haiglaravi vajadust pole sellistes kõrgustes tarvis, aga ega kindlust ei ole. Haiglaravi vajajate hulga osas on palju ka juhusel kaasa rääkida, kui tekivad kolded haiglates, siis on haiglaravi vajajate number suurem ja nii edasi,\" sõnas ta.\n\nHaiglate jaoks on suur mure meditsiinitöötajate nakatumine, praegu on haigeid sadades. \"Kõige keerulisem väljakutse on hakkama saada inimestega. Kui meil inimesed langevad rivist välja, siis on oht, et teistele koormus kasvab ja see omakorda tekitab uuesti terviseriske. Püüame rakendada kõiki meetmeid nii palju kui vähegi võimalik haigestumise piiramiseks, aga peab arvestama, et töötajad saavad nakkuse väljastpoolt haiglat,\" ütles Sule.\n\nKeeruline on prognoosida, kui palju inimesi nädala lõpuks haiglates on, kuid Sule hinnangul pole põhjust arvata, et haiglaravi vajadus hakkaks langema. \"Väga loodan, et nädala alguses saame ka rohkem patsiente välja kirjutada, aga arvata on, et see number kasvab. Kas ta jõuab 600ni – loodame, et ei jõua, aga põhjust on arvata, et ta kasvab.\"\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Terviseameti hädaolukorra meditsiinijuhi Urmas Sule sõnul teeb koroonaviirusega haiglaravil viibivate inimeste haiglas viibimise perioodi lühemaks see, et haiglatesse jõuab rohkem lapsi ning nad paranevad kiiremini.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe artikli pealkiri ja sisu, seejärel loo pikk ja põnev lause, mis võiks olla artikli sissejuhatus.\n\n## Pealkiri:\n\nDoktoritöö otsis kohta lubatu piire kompavale kirjandusele\n\n## Põhitekst:\n\n\"Kõige üldisemas mõttes on kultuuriga suhestumise eeldus see, et kunst on ilus,\" ütleb eesti kirjanduse nooremlektor Janek Kraavi. Kunstiks peab inimene sedagi, mis haakub tema maailmavaatega. \"Kui satume vastakuti teosega, kus väljendatakse inetust, kurjust või ideoloogilist kahemõttelisust, tajume kas teadlikult või mitteteadlikult, et inetus pole tegelikult kunstiaines. Siis meil tekib teatud võõristus,\" osutab Kraavi.\n\n\"Kõige üldisemas mõttes on kultuuriga suhestumise eeldus see, et kunst on ilus.\"\n\nOma hiljuti kaitstud doktoritöös avas ta transgressiooni kui nähtust ja Eesti kirjanike teoseid, mida võib oma teemaderingi ja keelekasutuse põhjal nimetada transgressiivseteks ehk ilusa ja inetu piire ületavaks.\n\nMillest me ei räägi\n\n\"Kui meil on üldiselt arusaam, et me ei kasuta avalikult solvavaid väljendeid ega käi alasti tänaval, siis nende üldiselt aktsepteeritud normide rikkumine ongi transgressioon,\" osutab Janek Kraavi. Mõiste ise pärineb tema sõnul geoloogiast, kus see tähistab mere pealetungi kas maapinna vajumise või merepinna kerkimise tõttu. Humanitaar- ja sotsiaalteadustes tähistab see aga vastuhakku mingile ühiskondlikule normile või üleastumist sündsa piiridest.\n\nKraavi sõnul on kirjanduses ja kunstides välja kujunenud teatud viisid, kuidas mingitest teemadest rääkida. \"Näiteks surmast me väga üldse ei räägi või kui räägime, siis kasutame teatud tonaalsust ja sõnavara,\" toob ta välja. Tänapäeva inimene võib jääda Kraavi sõnul kimbatusse, kui peab rääkima näiteks eutanaasiast või enesetapust.\n\n\"Kui meil on üldiselt arusaam, et me ei kasuta avalikult solvavaid väljendeid ega käi alasti tänaval, siis nende üldiselt aktsepteeritud normide rikkumine ongi transgressioon.\"\n\nPiireületava kirjanduse keskseid teemasid on surma kõrval teisigi. Eeskätt on need Kraavi sõnul kultuuris alaväärsemaks peetud tabulised nähtused. \"Minu töö kontekstis on need näiteks keha, intiimsete tegevuste, keha eritiste, vigastuste, seksuaalaktide ja haigustega seotud teemad,\" loetleb ta. Teisalt kompavad piire ka sõltuvuskäitumise, vaimuhaiguste, moraalsete puuduste ja reetlikkuse käsitlused ning ülim egoism ja kuritegevuse ülistus.\n\n\"Teine asi transgressiooni puhul on see, et rünnatakse nii-öelda kõrgeid valdkondasid, näiteks poliitikat, religiooni ja teadust,\" lisab Kraavi. Teisisõnu ületab lubatu piiri seegi, kui poliitika, religiooni ja teaduse loodud kord kahtluse alla seatakse. \"Kirjandust, mis neid ühiskondlik-kultuurilisi tabusid justkui rõhutatult trotsib ning nendest võib-olla avalikumalt ja otse räägib, nimetataksegi transgressiivseks,\" tõdeb värske doktor.\n\nOma töös mõistis Kraavi tabude ja keeldude rikkumist kujutavat kirjandust kui mitmete poeetikaelementide koosmõju. Nii tunneb tänapäevase transgressiivse kirjandusteose tema sõnul ära teadlikult valitud ebameeldivast, häirivast ja kultuuris tõrjutud teemaderingist.\n\nTransgressiivse teose tuum on Kraavi sõnul keelu või vaikimisi kehtiva sündsusnormi rikkumise tagajärjel tekkiv ja vastakaid tundeid tekitav tähendusväli. Viimane luuakse piire kompavas teoses tabusõnade, üksikasjaliku ja ereda kujutamisviisi ning keelu üle arutlemise kaudu. \"See tähendab, et kirjeldatav ainevaldkond, teose vaatepunkt ning kujutamislaad võivad olla häirivad või lugejale vastuvõetamatud,\" kirjutab Kraavi.\n\nVabadus minna üle piiri\n\n\"Kaasaegne transgressiivne kunst on siiski demokraatliku ühiskonna nähtus,\" märgib Janek Kraavi veel. Mujal maailmas on piiriületavat kunsti tehtud rohkem ja vähem alates 19. sajandi teisest poolest ehk need pole kultuuriloos midagi uut. Kraavi sõnul transgressioon lihtsalt võimendus 1980. ja 1990. aastate kunstis.\n\nEsimesed transgressiooniilmingud pärinevad tema sõnul Eesti kultuuriloos juba 16. sajandist, mil eesti keelde tõlgitud Wanradti-Koelli katekismus ära keelati. Teine hea näide on Kraavi sõnul Marie Underi erootilisi motiive sisaldav luule 20. sajandi algusest. \"Marie Underi erootika oli toona ikkagi väga tugevalt ühiskondliku normi proovile panev ja kodanlust epateeriv,\" osutab ta.\n\n\"Kaasaegne transgressiivne kunst on siiski demokraatliku ühiskonna nähtus.\"\n\nKuna totalitaarses ühiskonnas nagu Nõukogude Liidus oli piiriületus otseselt tsenseeritav, saab Eestis rääkida läänelikust transgressiivsest kunstist alates 1990. aastatest. \"Sel kümnendil on kindlasti mitmed teosed, mis otseselt nii hea maitse kui ka kirjanduse piire kompisid,\" märgib värske doktor.\n\nNäiteks nägi 1990. aastatel trükivalgust Sven Kivisildniku skandaalne teos \"Eesti Nõukogude Kirjanike Liit 1981. aasta seisuga, olulist\". Kümnendi keskpaigas ilmus Peeter Sauteril aga sünnitust kirjeldav novell \"Kõhuvalu\". \"Leiame kümnendist näiteks sama autori poeemi \"Lauakõne\", mis koosnes sisuliselt tabusõnadest ja mille vorm oli nii-öelda joodiku jauramine,\" lisab Kraavi.\n\nIlmselt kõige enam pakkus tema sõnul kõneainet Kaur Kenderi 2014. aastal valminud novell \"Untitled 12\". \"Mis siin salata: üks minu töö kirjutamise impulsse oligi nimelt see tekst,\" ütleb värske doktor. Kenderi teoste kõrvale leidis ta piire kompavaid tekste juurde nii eelnenud kui ka järgnenud kümnendist. \"Minu arust väga huvitavalt kombib neid piire näiteks Maarja Kangro oma proosaloomingus. Ka Margit Lõhmuse looming on minu meelest samuti sellesse žanrissse kuuluv,\" osutab ta.\n\nÜksik vastuhakk pigem toetab normi\n\n\"Kui mõtleme, mis on tänapäeva kultuuris ja Eestis üldse tabuline või ümbritsetud teatud pühadusega, siis ega neid teemasid kuigi palju ei ole,\" arutleb Janek Kraavi. Siiski on selline teema nii Eestis kui ka läänemaailmas laiemalt lapsega ja lapsevastaste kuritegudega seonduv. \"See tabu püsib ja mingi üks tekst seda kuidagi ei lammuta,\" tõdeb värske doktor. Eestis ümbritseb pühaduseloor tema sõnul ka rahvuslust ja rahvusliku olelusvõitluse narratiivi.\n\nSamas osutab Kraavi oma töös, et viimaste kümnenditega on ühiskond muutunud sedapalju individualistlikumaks, et ei saagi rääkida enam ühisest või terviklikust kultuurist. Pigem arutletakse ühiskonnas erinevate inimrühmade identiteedi üle ning otsitakse lubatu ja lubamatu piire ajal, mil arusaamad samasusest, erinevusest, normaalsest ja normist hälbivast nihkuvad.\n\n\"Tabud ja normid on alati eksisteerinud ning need on alati kõnelenud midagi inimloomuse ja ühiskonna tumedast poolest või suletud osast.\"\n\n\"Minu arusaamist mööda mingi üks piiriületus veel ei muuda tabu kuidagi nõrgaks või ei tühista seda,\" ütleb Kraavi. Transgressiooni mõte seisneb tema sõnul selles, et tegu on kahesuunalise protsessiga. \"See tähendab, et ühelt poolt toimub justkui normi rikkumine, aga samal ajal üleastumine ka kinnitab või tugevdab seda normi,\" seletab ta.\n\n\"Tabud ja normid on alati eksisteerinud ning need on alati kõnelenud midagi inimloomuse ja ühiskonna tumedast poolest või suletud osast,\" sõnab Kraavi veel. See tumedam pool on inimesi tema sõnul alati köitnud, mistap on populaarsed ka kõikvõimalikud krimiromaanid ja -sarjad. \"Need lubavad piiluda varjatud ja vastuolulistesse maailmadesse, aga teha seda ohutult ja distantsilt. Need lubavad elada kaasa piiriületamisega kaasnevale vabadustundele, aga ka seda saatvale hirmule ja ängistusele,\" kirjeldab ta.\n\nTransgressiivse kunsti olemuse võtab Kraavi sõnul hästi kokku mõte New Yorgi intellektuaali ja kirjaniku Susan Sontagi 1967. aastal ilmunud esseest: \"Diskursus, mida võib nimetada üleastumise luuleks, on samuti teadmine. Üleastuja ei riku ainult reeglit. Ta läheb kuhugi, kust teised pole käinud ja ta teab midagi, mida teised ei tea.\"\n\nJanek Kraavi kaitses eesti kirjanduse erialal doktoritöö\"Transgressioon ja transgressiivsuse poeetika eesti nüüdiskirjanduses\" 4. veebruaril.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Transgressiivne kunstiteos on selline, mis käsitleb rõhutatult ühiskonnas mahavaikitud teemasid. Sageli ei oska inimesed selliseid teoseid vastu võtta, mistõttu tekivad arusaamatused ja vääritimõistmine. Tartu Ülikooli doktoritöö osutab, et piire kompavad teosed aitavad ühiskondlikke norme hoopis üldisemalt mõtestada ja sellistena võiks neid ka lugeda.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe artikli pealkirja ja sisu. Kasuta oma loomingulisi võimeid, et koostada detailne ja põhjalik ühelauseline sissejuhatus sellele uudisele.\n\n## Pealkiri:\n\nMadis Somelar: miks me õpilasi hindame?\n\n## Põhitekst:\n\nEesti omariiklus taastati augustis 1991 ning septembris ühines Eesti Vabariik Ühinenud Rahvaste Organisatsiooniga. 26. septembril 1991. aastal võttis Eesti tollane parlament vastu mitmed rahvusvahelised kokkulepped, sh lapse õiguste konventsiooni.\n\nNii ÜRO inimõiguste ülddeklaratsioon kui ka lapse õiguste konventsioon määratlevad juurdepääsu haridusele üheks inimese põhiõiguseks. Eesti hääleõiguslik kodanikkond võttis 1992. aasta suvel vastu põhiseaduse, mis sätestas, et õppimine on kooliealistel lastel seadusega määratud ulatuses kohustuslik ning hariduse andmine riigi järelevalve all.\n\nSidudes põhikooli lõpetamise tingimustest lahti põhikooli riiklike eksamite sooritamise loobub riik endale võetud järelevalve kohustusest kvaliteetse hariduse, inimese põhiõiguse tagamisel.\n\nEestis on väga ilusad koolimajad, tasuta õppematerjalid ja koolitoit, tunnustatud õppekavad. Meil on aga tohutu puudus pädevatest õpetajatest. Siit tuleneb ka peamine põhjus, miks ei piisa põhikooli lõputunnistusele pandud õpetajapoolsetest aastahinnetest. Paljud neist hindajatest on õpetajad vaid nime poolest, paljudel puudub erialane väljaõpe, mitmed on lihtsalt juhuslikud inimesed, kes on valmis koolis veidi ajutiselt \"kätt proovima\".\n\nMinu õe lapsele annab eesti keelt ja kirjandust kehalise kasvatuse kvalifikatsiooniga õpetaja, matemaatikat käsitööõpetaja, füüsikatunde aga ei toimunudki terve sügise vältel, sest koolil ei olnud õpetajat võtta.\n\nKõigil juhtudel oli tunnistusel hinne, ka füüsikas. Kuid mis on nende hinnete sisu ja väärtus?\n\nHindamine on õppeprotsessi osa\n\nAjakirjanduses on levinud mitmeid dogmaatilisi arusaamu hindamise kohta. Püüan järgnevas hindamist selgitada. Hindamine tugineb õppekava eesmärkidele ja õpitulemustele.\n\nHindamise objektiks on õpitulemused: oskused ja teadmised. Oskused on intellektuaalsed (näiteks oskus eristada peamist, olulist, süstematiseerida ja liigitada), ainealased ja õppimisoskused (näiteks grupis töötamise oskus, lugemisoskus, oskus kasutada õpikut).\n\nRiiklikus õppekavas on õpioskused kirjeldatud kooliastme pädevustena, ainealased oskused on esitatud kooliastme õpitulemustena. Intellektuaalsed oskused on lülitatud ainealastesse oskustesse ning kajastuvad õpitulemustes.\n\nEesti koolides on enam kui kümme aastat juurutatud õppimist toetava hindamise põhimõtteid. See on õppijakeskne, õppija arengut toetav, riikliku õppekava õpitulemuste saavutamist tagasisidestav.\n\nLapse arengut võrreldakse tema enda võimete arenguga ja riikliku õppekava õpitulemustega. Laps peab jõudma kokkulepitud õpitulemustes vähemalt rahuldavale tasemele, sest hiljem on vaja tal ka ühiskonnas elutervelt toimida.\n\nÜhiskond meie ümber peegeldab seda, mida ka koolis näeme: kõik tulemusteni ei jõua ning ühiskonnas oma elu korraldamisel ka hakkama ei saa. Samuti toetab õppimist toetav hindamine õppija enesejuhtimise kujunemist.\n\nMitmetes koolides on esimeses ja teises kooliastmes loobutud numbrilisest tagasisidest. Klassiõpetajad on selles olnud suurepärased teerajajad. Õppimist toetav hindamine nõuab õpetajalt pädevust, aega süvenda iga õppija arengusse, sellele kulub tohutu õpetajapoolne ressurss. Kahjuks ei ole avalik võim seda tööpanust suutnud töötasus väärtustada.\n\nIga hindamine tähendab selget ettevalmistustööd, hinnatava õpitulemuse määratlemist, kvaliteetse ülesande koostamist, läbiviimist ning õppijale tagasiside andmist. Hindamine on õppeprotsessi osa ning Eesti koolis hinnatakse reeglina õpilasi nii vähe kui võimalik ja nii palju kui vajalik.\n\nLihtsustatult öeldes on hindamine omandatud teadmistele, oskustele, pädevustele tagasiside andmine. Probleemiks on kvalifikatsioonita õpetajad, kes kipuvad hindama faktipõhiseid teadmisi, sest analüüsioskuse kujunemiseks tingimuste loomiseks puudub neil erialane väljaõpe ja vilumus. Usun, et nende hulgas on ka hindega hirmutajaid.\n\nKindlasti ei ole Eesti kool eksamipõhine. Põhihariduse vältel veedab õpilane koolis veidi vähem kui 1600 koolipäeva, eksamipäevi on neist kolm. Pole adekvaatne väide, et õpetajad hirmutavad üheksa aastat õpilasi kolme lõpueksamiga.\n\nEnamikes õppeainetes polegi kohustuslikku eksamit. Kohustuslikud eksamid on matemaatikas ja eesti keeles. Viimase sooritavad vähemalt rahuldavale tulemusele praktiliselt kõik. Küll võib õppijal endal see hirm tulla, kui ta ühel hetkel mõistab, et oleks enam pidanud pingutama ning teadmised ja oskused on lünklikud. Vähem haritud inimesel on keerulisem on unistusi teostada, sest töötasu tööturul on madalam. Seda teemat avas Kaarel Tarand 4. veebruaril ilmunud Sirbis.\n\nSenini avaldatakse Eesti Vabariigis koolide pingeridu gümnaasiumiastme eksamitulemuste põhjal. Kolm riigieksamit – eesti keele, matemaatika ja võõrkeel – on kõigile gümnaasiumilõpetajatele kohustuslikud. Teistes ainetes riigieksameid ei ole. Seega on ka väär väide, nagu õpetaja saaks edetabelite hirmus õpilase eksamivalikut piirata. See võis nii olla vana eksamisüsteemi ajal, mis kehtis ligi kümme aastat tagasi.\n\n\"Põhikoolide edetabelitesse panemine tekitab ühiskonnas kindlasti palju vastukaja.\"\n\nKavandatava reformi tulemusena, kui eksamitulemusi hakatakse esitama protsentides, hakkavad ilmuma arvatavasti ka põhikooli eksamitulemuste pingeread. Põhikoolide edetabelitesse panemine tekitab ühiskonnas kindlasti palju vastukaja.\n\nPraegu määratavad paljudes omavalitsustes esimese klassi õpilasele kooli ametnikud. Mis tundega paneb vanem oma lapse kooli, mille puhul on teada, et õpitulemusteni selles koolis ei jõuta, sest õpetajateks on palgatud suvalised inimesed?\n\nSee, et laps ja ka täiskasvanud inimene end teistega võrdleb, on normaalne. Ka koduhoovis mängides, huvikooli tegevustes osaledes ning sõpradega aega veetes tajub laps, mis on teistega võrreldes tema tugevused ja nõrkused. Lapse õiguste konventsioon rõhutab, et last tuleb põhjalikult ette valmistada iseseisvaks eluks ühiskonnas. Võrdlust teistega soosib sotsiaalmeedia.\n\nEksam näitab õpitulemusteni jõudmist\n\nMeediaruumis on arutelude keskmesse tõusnud äärmused. Normintellektiga õppijad, kes moodustavad õpilaskonna enamuse, naudivad õppimist ja koolis käimist ning nende jaoks ei ole põhikooli riikliku õppekava õpitulemuste saavutamine ja eksamite lävendipõhine sooritamine probleemiks.\n\nEestis on olnud aegu, mil pea kõik ained lõppesid eksamiga. Pärast iseseisvuse taastamist oleme leidnud põhikooli eksamisüsteemis tasakaalu: väärtustame eesti keelt ja kirjandust, mille eksamil saab näidata oma laiapõhjalist lugemust ka teiste õppeainete kohta, matemaatikat, mis näitab õpilase võimet loogiliselt mõelda ja probleemülesandeid lahendada. Lisaks valib õpilane ühe eksami, mis väljendab tema erihuvi.\n\nEksami ülesanne ei ole lahendada probleeme, mis on tekkinud õpitulemuste omandamisel. Eksam näitab ühiskonnas kokkulepitud õpitulemusteni jõudmist. Kui tulemusteni pole jõutud, on võimalik läbida osa õppeprotsessist uuesti, näiteks sooritada täiendav õppetöö, korrata viimast õppeaastat või õppida üksikaine õppijana just neid kohti, milles lüngad on.\n\nVastab tõele, et õpilaste vaimse tervise probleemid on suurenenud. Koolipsühholoogide sõnul on põhjusteks segased suhted perekonnas (vanemate lahutused, suhted kärgperes, kasvamine üksnes ühe vanemaga, teadmata, kes on sinu isa), soolise identiteediga seotud küsimused, suutmatus kohaneda eluga ühiskonnas, toitumishäired, kuid paljuski ka unehäired jne.\n\nVäga-väga suureks probleemiks on nuti- ja arvutisõltuvus. Erinevates koolides kogutud tagasisidedest ilmneb, et õpilased veedavad ekraanide taga neli–viis tundi päevas, tihti hilistel õhtutundidel või öösel, kui vanemad juba magavad.\n\nOn lapsi ja noori, kes alustavad võrgumängude mängimist reede õhtul ning lõpetavad mängimise sisuliselt pärast põgusaid unepause pühapäeva hilisõhtul, seda nii põhikoolis kui ka gümnaasiumis. Magamata ööd ning nutisõltuvus avaldavad ülisuurt mõju ka õppetööle.\n\nPalju on kõneldud põhikooli lõpueksamite ja sisseastumiskatsete ühildamisest. Põhikooli lõpueksamid tagasisidestavad kooliastmele seatud õpitulemuste saavutamist, mistõttu saavad need toimuda üksnes kooliastme lõpus (üheksanda klassi mai lõpus või juunis).\n\nLõpueksamid on koostatud tavapärasest õpilasest lähtudes. Näiteks eesti keele eksamit ei soorita esimesel korral alla kahe protsendi õpilastest. Sisseastumistestid on suunatud neile õppijaile, kes jätkavad gümnaasiumiastmes ning on seetõttu suurema eristusvõimega.\n\nKui tulevikus soovime põhikooli lõpueksameid hakata enam gümnaasiumide komplekteerimisel arvestama, peab eksamitööde parandamine toimuma tsentraalselt nagu ka gümnaasiumiastme lõpus.\n\nVälishindamise analüüsid näitavad, et õpetajate pädevus eksamitööde parandamisel on varieeruv ning seetõttu ei ole tulemused usaldusväärsed. Hetkel puudub ka analüüs, millist mõju avaldaks haridusliku erivajadusega õppijale väga keeruka lõpueksami sooritamine, mille eesmärk on komplekteerida gümnaasiumiastet.\n\nLapse õiguste konventsioonis rõhutatakse järgnevat: osalisriik tagab lapse arengu võimalikult maksimaalselt ning last tuleb põhjalikult ette valmistada iseseisvaks eluks ühiskonnas. Juurdepääs haridusele on samal ajal võimestava õigusena eeldus mitmete teiste põhiõiguste teostamisele.\n\nÜhelt poolt on inimesel õigus seda kohustuslikus ulatuses kvaliteetselt riigilt saada, teiselt poolt on see üksikisikule seatud kohustus, sest riik vajab haritud elanikkonda, mis tagaks demokraatia, ühiskonna (sh ka majandusliku) edenemise ja riigi elanikkonna homogeense väärtussüsteemi.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Iga hindamine tähendab selget ettevalmistustööd, hinnatava õpitulemuse määratlemist, kvaliteetse ülesande koostamist, läbiviimist ning õppijale tagasiside andmist. Hindamine on õppeprotsessi osa ning Eesti koolis hinnatakse reeglina õpilasi nii vähe kui võimalik ja nii palju kui vajalik, kirjutab Madis Somelar.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Süvene uudise pealkirja ja sisu ning kirjuta sellele loole sisukas ja informatiivne sissejuhatus, mille pikkus on üks lause.\n\n## Pealkiri:\n\nAnalüütikud: Ukraina kriisi tõttu ületab nafta hind 100 dollari piiri\n\n## Põhitekst:\n\nVenemaa on maailmas suuruselt kolmas naftatootja. Konflikt Ukrainaga tooks kaasa Vene nafta ekspordi vähenemise. Toornafta pakkumine ja nõudlus on aga juba praegu tasakaalust väljas, teatas The Wall Street Journal.\n\nToornafta hind ületas viimati 100 dollari piiri 2014. aastal. Ukraina kriis aga tõstab järsult nafta hinda. Rahvusvahelise energia võrdlusaluse Brenti toornafta hind on nüüd 95, 57 dollarit barreli kohta. USA-s kaubeldava toornafta WTI hind on 94,39 dollarit barreli kohta.\n\n\"Oleme valmis turbulentsiks. Energiaturg on pingeline,\" ütles Columbia ülikooli energiapoliitika keskuse direktor Jason Bordoff.\n\nAnalüütikute hinnangul suuremat Vene naftaekspordi katkestust siiski ei toimu. USA presidendi Joe Bideni administratsioon pole andnud märku, et võimalike sanktsioonide raames karistatakse tõsiselt Venemaa energiatööstust. Venemaa majandus sõltub aga fossiilkütuste ekspordist, seetõttu on ebatõenäoline, et Moskva vähendab kättemaksuks nafta tarnimist, teatas The Wall Street Journal.\n\n\"Isegi kui USA ei võta sihikule Venemaa energiatööstust, siis muud sanktsioonid võivad nafta hinda ikkagi tõsta. Sanktsioonid finantsasutustele muudavad nafta eest maksmise keerulisemaks,\" ütles konsultatsioonifirma Foreign Reports analüütik Matthew Reed.\n\nUSA hoiatas hiljuti, et Venemaa võib lähiajal Ukrainat sõjaliselt rünnata. Venemaa on koondanud Ukraina piiri äärde umbes 130 000 sõdurit. Kreml eitab, et plaanib Ukrainat rünnata.\n\nGeopoliitilised pinged tõstavad aga nüüd ka autokütuse ja tarbekaupade hinda. See kiirendab inflatsiooni veelgi. Venemaa ekspordib päevas viis miljonit barrelit toornaftat, mis moodustab 12 protsenti ülemaailmsest naftakaubandusest. 60 protsenti Venemaa naftaekspordist läheb Euroopasse, 30 protsenti Hiinasse.\n\nVenemaa ja OPEC-i liikmed sõlmisid eelmise aasta alguses pikaajalise kokkuleppe. Leppe kohaselt suurendavad OPEC+ riigid alates augustist naftatootmist 400 000 barreli võrra päevas iga kuu alates augustist. Selle eesmärk on saavutada naftatootmisel pandeemiaeelne tase.\n\n\"See on nüüd kahtlane, et OPEC+ suudab jõuda tootmisel pandeemiaeelsele tasemele,\" ütles konsultatsioonifirma Lipow Oil juht Andy Lipow\n\nAnalüüsifirma IHS Markit eeldab, et nõudlus nafta järele kasvab ning pärast koroonaviiruse omikroni variandi leviku vaibumist kasvab nõudlus veelgi kiiremini. Geopoliitiliste pingete tõttu tõuseb ka gaasi hind.\n\nEuroopa Liit peab läbirääkimisi USA ja Katariga, et parandada oma gaasivarustust. Euroopa gaasist 40 protsenti pärineb Venemaalt.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Venemaa võimalik sissetung Ukrainasse mõjutab ülemaailmset naftaturgu, hulk analüütikuid eeldab, et nafta hind ületab varsti 100 dollari piiri, kuna geopoliitilised pinged suurendavad tarnehäireid.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Tutvu artikli sisuga ja loo sellele pika lausega sissejuhatus, mis köidab lugeja tähelepanu.\n\n## Pealkiri:\n\nKanada viskas poolfinaalis kümme väravat ning jõudis esimesena finaali\n\n## Põhitekst:\n\nKanada naiskond on finaali jõudnud kõigil seitsmel olümpial, mil naiste turniir toimunud. Vahemikus 2002-14 neli järjestikust olümpiakulda võitnud kanadalannad viskasid Šveitsi vastu poolfinaali esimesel perioodil veidi enam kui kolmeminutilise perioodi jooksul viis väravat.\n\nKanada võitis A-alagrupis kõik neli mängu väravate vahega 33:5, sealjuures alistasid valitsevad maailmameistrid viimases grupivoorus USA 4:2. PyeongChangi OM-finaalis kaotas Kanada lõunanaabritele karistusvisete järel.\n\nSamad naiskonnad lähevad suure tõenäosusega OM-finaalis vastamisi ka tänavu. Ameeriklannad kohtuvad oma poolfinaalis Soomega, keda võideti alagrupis 5:2, soomlannad jäid grupis Šveitsile alla 2:3.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Pekingi taliolümpiamängudel alistas valitsev maailmameister Kanada naiste jäähokiturniiri poolfinaalis Šveitsi 10:3 ning pääses esimesena kullamängule.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe artikli pealkiri ja sisu, seejärel loo pikk ja põnev lause, mis võiks olla artikli sissejuhatus.\n\n## Pealkiri:\n\nTalisurfi EMV II etapp peeti Haapsalus\n\n## Põhitekst:\n\nKelkude võistlusdistsipliiniks oli lühiraja slaalom. Päeva lõpuks saadi kirja 17 sõitu. Kuna jää oli puhas ja tuult omajagu, siis olid sõidud kiired ja tihedad. Etapi võitis Meelis Rang (Viljandi Talisurfi Akadeemia). Teise koha saavutas noorsurfar Kaur Säärits (NYCS) ja kolmandaks tuli kogenud vanameister Arvidas Moliusis Leedust.\n\nNaiste arvestuse võitis Marta Arete Sokk (NYCS), teine oli venelanna Serafima Afanasieva ja kolmas Johanna Lukk (NYCS). Noorte U-20 arvestuse võitis Kaur Säärits, teine oli Jakob Tuubel (NYCS) ja kolmas Marta Arete Sokk (NYCS).\n\nEMV sarja kokkuvõttes on peetud kaks etappi. Sarja juhib Meelis Rang, teine on Raivo Saarm (Team Jahe) ja kolmas Kaur Säärits. Naiste arvestuses on liider Johanna Lukk, teine Marta Arete Sokk ja kolmas Serafima Afanasieva. Noorte U-20 arvestust juhib Kaur Säärits, teine on Jakob Tuubel ja kolmas Johanna Lukk.\n\nLohe klassi võistlus peeti pikal kursisõidu rajal ning kokku tehti seitse sõitu. Lohes domineeris jätkuvalt Madis Kallas (Pirita SK), võites kõik sõidud. Kindla teise koha saavutas Martti Ainola (Laulasmaa SK) ja kolmas oli Silver Kattai. EMV sarja kokkuvõttes on tulemus täpselt sama.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Talisurfarid kasutasid ära lumevaba jääd ning korraldasid Haapsalu Eeslahel Eesti meistrivõistluste II etapi, kus osalesid kelgu ja lohe klassi võistlejad.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe artikli pealkirja ja sisu. Kasuta oma loomingulisi võimeid, et koostada detailne ja põhjalik ühelauseline sissejuhatus sellele uudisele.\n\n## Pealkiri:\n\nLõiv lõpetas Mediterranean Epicu viiendana, Pruus sai 37. koha\n\n## Põhitekst:\n\nViimasel, 49-kilomeetrisel etapil oli eliitklassi naiste seas kiireim Ramona Forchini ajaga kaks tundi, kaheksa minutit ja 16 sekundit. Teisena lõpetas Evie Richards (2:10.05) ja kolmandana Natalia Fischer Egusquiza (2:11.39). Lõiv pälvis ajaga 2:17.07 viienda koha.\n\n\"Tänane etapp algas raskelt. Kogu keha oli kolmest eelnevast päevast natuke väsinud ja hommikul jahedas läks aega käima saamisega,\" rääkis Lõiv peale võistlust. \"Seega läksid neli kiiremat naist kohe eest ära. Sõitsin oma tempos ja mulle võttis sappa üks itaallanna. Pool distantsist sõitsime koos, kuni ta jäi ühel tõusul lihtsalt maha.\"\n\n\"Teine pool rajast oli pikk laskumine, palju siledat kruusa ja mereäärset promenaadi. Seal püüdsin meeste tuules kiiremini finišisse saada,\" jätkas Lõiv. \"Kokkuvõttes oli raske ja tehniline sõit nagu arvata võis. Hea treening ja tagasiside, kuidas edasi minna.\"\n\nKokkuvõttes pälvis üldvõidu Fischer Egusquiza (10:16.09) Evie Richardsi (10:26.45) ja Janina Wusti (10:32.28) ees. Lõiv sai viienda tulemuse ajaga 10:50.17.\n\nEliitklassi meeste seas pälvis etapivõidu Georg Egger ajaga üks tund, 46 minutit ja 12 sekundit. Pjedestaali madalamatele astmetele pääsesid Wout Alleman (1:46.27) ja Simon Stiebjahn (1:46.27). Pruus finišeeris 35. positsioonil (1:53.25).\n\n\"Raske päev. Algus oli parem kui eelnevatel päevadel, vähemalt esimesed 15 minutit,\" ütles Pruus. \"Suutsin esimese grupi sabas olla, aga siis läks jälle raskeks. Liikusin tõusul oma tempos ja nii läks viis meest minust veel mööda. Järgmise grupi sabas suutsin istuda kuni tehnilise laskumiseni. Kui tagant jõudis uus grupp järele, siis trügis minu ette sama mees, kes eelmisel laskumisel oli vahe sisse jätnud ning seekord juhtus samamoodi. Nii jäimegi kolmekesi sõitma. Sain hea pingutuse ja nüüd tuleb veel kõiki päevi analüüsida. Uus võistlus toimub juba nädala pärast.\"\n\nKokkuvõttes sai Pruus 37. koha ajaga üheksa tundi, 17 minutit ja 30 sekundit. Esikolmikusse kuulusid Egger (8:32.47), Alleman (8:35.01) ja Hans Becking (8:35.57).\n\nLõivu järgmine võistlus toimub 20. veebruaril Chelvas (C1) ja Pruus stardib 21. veebruaril algaval mitmepäevasõidul Andalucia Bike Race.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Hispaanias lõppenud maastikuratturite mitmepäevasõidul Mediterranean Epic (SCH) pälvis Janika Lõiv kokkuvõttes viienda ja Peeter Pruus 37. koha.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Süvene uudise pealkirja ja sisu ning kirjuta sellele loole sisukas ja informatiivne sissejuhatus, mille pikkus on üks lause.\n\n## Pealkiri:\n\nUSA antidoping Valijeva juhtumist: Venemaa on taas olümpia kaaperdanud\n\n## Põhitekst:\n\nCAS toonitas esmaspäeval oma otsust avalikustades, et Valijeva kuulub oma vanuse tõttu WADA koodeksi alusel nn kaitstud isikute sekka ning tal üksiksõidus võistlemise keelamine tekitaks noore sportlase jaoks korvamatut kahju.\n\n\"Ainult aeg näitab, kas ta peaks nendel olümpiamängudel osalema ja kas tema tulemused jäävad jõusse,\" sõnas USA antidopingu pealik Travis Tygart.\n\n\"Kahjuks on Venemaa kuuendaid olümpiamänge järjest võistlused kaaperdanud ja puhaste sportlaste asemel tähelepanu keskpunkti kerkinud. Lisaks sportlastele ja avalikkusele on Venemaa ja üleilmne antidopingusüsteem kohutavalt alt vedanud ka seda noort sportlast, kes on ebaõiglaselt kaosesse heidetud,\" lisas Tygart.\n\nValijeva osales Pekingi olümpial enne positiivse proovi ilmsikstulekut võistkonnavõistlusel, aidates Venemaa olümpiakomitee võistkonna kullale. Mis saab Pekingi olümpiamängude võistkonnavõistluse tulemustest, otsustatakse tõenäoliselt pärast OM-i lõppu.\n\n\"Oleme pettunud selles, millise sõnumi see otsus saadab,\" tõdes USA olümpiakomitee tegevdirektor Sarah Hirshland. \"Kogu olümpiakogukonna ühine vastutus on spordi ausust kaitsta ning meie sportlastelt, treeneritelt ja kõikidelt kaasatutelt nõuda rangeimatele standarditele vastamist.\"\n\n\"Sportlastel on õigus teada, et nad võistlevad võrdsetel tingimustel. Kahjuks pole seda neile täna võimaldatud. Tundub, et see on järjekordne peatükk Venemaa süstemaatilise ja ulatusliku ausa spordi eiramise raamatus,\" lisas Hirshland.\n\nNii rahvusvaheline testimisagentuur ITA kui rahvusvaheline uisuliit ISU kinnitasid esmaspäeval, et lepivad CAS-i otsusega.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Rahvusvaheline Spordiarbitraaž CAS lubab detsembris positiivse dopinguproovi andnud 15-aastasel Venemaa iluuisutajal Kamila Valijeval siiski Pekingi olümpiamängudel naiste üksiksõidus osaleda.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe hoolikalt uudise pealkiri ja sisu ning kirjuta artiklile pikk sissejuhatav lause, kasutades oma kujutlusvõimet.\n\n## Pealkiri:\n\nAsteroidid pommitasid Marssi arvatust kauem\n\n## Põhitekst:\n\nNiisugusele järeldusele on teadlasi viinud Marsilt pärit meteoriit, milles sisalduvaid pisikesi tsirkooniterakesi nad on uurinud.\n\nMiljardeid aastaid tagasi sagis Päikesesüsteemi siinpoolses osas ülirohkesti asteroide. Palju sadas neid nii Maale kui ka Marsile, tekitades võimsaid raputusi ja vapustusi, mis tegid elu tekke üsna võimatuks. Seda peamiselt põhjusel, et planeedi pind oli liiga kuum.\n\nSeniste teadusuuringute põhjal on jõutud arusaamale, et Marsil lõppes see tiheda pommituse ajajärk umbes 4,48 miljardit aastat tagasi. Sealt edasi pidi kuluma veel vähemalt umbes 300 miljonit aastat, kuni tingimused planeedil sedavõrd rahunesid, et elu võis põhimõtteliselt tekkima hakata.\n\nNüüd aga on Aaron Cavosie Austraaliast Perthist Curtini Ülikoolist ja ta kolleegid uurinud lähemalt Marsilt pärit meteoriiti nimega NWA 7034 ja hüüdnimega Must Iludus, mis leiti aastal 2011 Lääne-Saharast Sahara kõrbest.\n\nMust Iludus sisaldab väikesi tsirkooniterakesi; tsirkoon on element tsirkooniumi sisaldav magmalise tekkega mineraal.\n\nUuritud 66 tsirkooniterakesest ühes täheldasid teadlased kristallstruktuuri ülitugevat deformatsiooni. Samasugust deformatsiooni on märgatud suurtest maapealsetest löögikraatritest leitud tsirkoonis.\n\nSellest järeldavad Cavosie ja kaaslased, et ka marsitsirkoonis on need moonutused tekkinud just võimsa meteoriidilöögi toimel.\n\nMeteoriidikivimi vanuseks määrasid teadlased aga umbes 4,45 miljardit aastat, mis jätab ta tekkehetke suure pommitusajastu seniarvatud lõpust 30 miljonit aastat hilisemasse aega.\n\nTeadlaste arvates on täiesti mõistlik mõelda, et tegu ei tarvitsenud olla üksikjuhtumiga, vaid et suurte segipaiskamiste aeg kestiski Marsil vähemalt 30 miljonit aastat arvatust kauem. Samavõrra tuleb siis meie arusaamades edasi lükata ka elu tekkeks soodsa aja tulekut Marsil.\n\nOma uuringust kirjutavad Cavosie ja kaasautorid ajakirjas Science Advances.\n\nTeadusuudised on Vikerraadios eetris esmaspäevast reedeni ca kell 8.35 ja laupäeval ca kell 8.25.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Pole teada, kas Marsil on üldse kunagi elu olnud, aga kui on olnud, siis tõenäoliselt sai ta tekkida ja levima hakata mitukümmend miljonit aastat hiljem, kui seni võimalikuks on peetud.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe uudis läbi ja pane oma kujutlusvõime tööle, et välja mõelda üks korralik sissejuhatav lause sellele loole.\n\n## Pealkiri:\n\nSuri \"Tondipüüdjate\" lavastaja Ivan Reitman\n\n## Põhitekst:\n\n27. oktoobril 1946 praeguses Ungaris, endises Tšehslovakkias sündinud ja seejärel perega Kanadasse emigreerunud Reitman alustas oma filmikarjääri produtsendina David Cronenbergi õudusfilmide \"Shivers\" (1975) ja \"Rabid\" (1977) juures, enne kui produtseeris John Landise lavastatud 1978. aasta filmi \"National Lampoon's Animal House\", millest kujunes suur hitt.\n\nSellele järgneval aastal tegi Reitman lavastajadebüüdi filmiga \"Lihapallid\" (\"Meatballs\"), kus tegi esimest korda koostööd näitleja Bill Murray'ga, kelle jaoks see oli esimene peaosa filmis.\n\nReitmanist sai 1980. aastate üks silmapaistvamaid komöödiarežissööre, sealhulgas lavastas ta 1981. aasta filmi \"Triibud\" (\"Stripes\") ja 1988. aasta filmi \"Kaksikud\" (\"Twins\"), viimase peaosades Arnold Schwarzenegger ja Danny DeVito, kes avastavad, et nad on kaksikud.\n\nReitmani suurimaks hitiks kujunes siiski 1984. aasta ulmekomöödia \"Tondipüüdjad\" (\"Ghostbusters\"), kus Murray, filmi \"Stripes\" peaosatäitja Harold Ramis ja Dan Aykroyd kehastasid parapsühholooge, kes püüavad New Yorgis kummitusi. Filmist sai üks tolle aasta suurimaid kassahitte ja see pälvis ka kaks Oscari-nominatsiooni.\n\nSellest sündis omakorda rida telesarju ja järjefilme. Reitman lavastas \"Tondipüüdjate\" 1989. aastal esilinastunud teise osa, kuid usaldas 2016. aasta uusversiooni juba komöödiafilmi \"\"Pruutneitsid\" (\"Bridesmaids\") lavastaja Paul Feigile ja 2021. aasta filmi \"Tondipüüdjad: pärand\" oma pojale, lavastaja Jason Reitmanile, kuigi tegutses viimase filmi juures ise produtsendina.\n\nReitmani lavastajakarjäär püsis suures hoos 1990. aastateni, kui välja tulid 1990. aasta film \"Lasteaiapolitseinik\" (\"Kindergarten Cop\") ja 1994. aasta film \"Juunior\" (\"Junior\"), mille mõlema peaosas oli Schwarzenegger. Kuigi pärast 1998. aasta filmi \"Kuus päeva, seitse ööd\" (\"Six Days, Seven Nights\") Reitman kaugenes lavastajatööst, tegutses ta mitmete filmide juures hiljem produtsendina.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Laupäeval suri 75-aastasena \"Tondipüüdjate\" ja mitmete teiste 80. aastate hittkomöödiate lavastaja Ivan Reitman.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Tutvu artikli sisuga ja loo sellele pika lausega sissejuhatus, mis köidab lugeja tähelepanu.\n\n## Pealkiri:\n\nLos Angeles Rams krooniti koduväljakul NFL-i meistriks\n\n## Põhitekst:\n\nCooper Kupp skooris oma mängu teise touchdown 'i, kui mängida oli vaid üks minut ja 25 sekundit, tõi meeskonnale võidu ning nimetati ka kohtumise kõige väärtuslikumaks mängijaks. Eelmisel nädalal võitis Ramsi mängumees aasta ründemängija auhinna.\n\n\"Ma olen lihtsalt nii õnnelik,\" ütles Ramsi kaitseliinis mängiv Aaron Donalds. \"Ma tahtsin seda võitu nii väga, ma nägin seda isegi unes. Ma tunnen ennast suurepäraselt, see on ebareaalne.\"\n\nRams juhtis teise veerandi alguses 13:3, kuid Bengals kogus ennast ja teenis seitse punkti tagasi. Teisel veerandajal kaotas Rams põlvevigastus tõttu ründemängija Odell Beckham Jr.-i ning kolmanda veerandi alguses suutis Bengals 20:13 juhtima minna. Rohkem aga Rams Bengalsil tegutseda ei lasknud ning võttis lõpuks 23:20 võidu.\n\nVõiduga liitus Rams mulluse Super Bowli võitja Tampa Bay Buccaneersiga, olles ainsad meeskonnad, kes on koduväljakul meistritiitli võitnud. Kolm aastat tagasi pidi Rams finaalis tunnistama New England Patriotsi 13:3 paremust.\n\nIT'S BEEN COOPER KUPP ALL YEAR.\nHE DOES IT AGAIN. #RamsHouse\n: #SBLVI on NBC\n: https://t.co/K02y40b5Nu pic.twitter.com/02QlsZmirX\n\n— NFL (@NFL) February 14, 2022\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Los Angeles Rams alistas Ameerika jalgpalliliiga NFL-i finaalis hilise touchdown 'i toel Margus Hundi endise koduklubi Cincinnati Bengalsi 23:20.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Süvene uudise pealkirja ja sisu ning kirjuta sellele loole sisukas ja informatiivne sissejuhatus, mille pikkus on üks lause.\n\n## Pealkiri:\n\nIsamaa heitis kauaaegse liikme segastel põhjustel erakonnast välja\n\n## Põhitekst:\n\n\"Eestseisus otsustas Piret Maasiku erakonnast välja arvata, sest tema käitumine seadis kahtluse alla Harjumaa piirkonna juhatuse esimehe valimiste aususe ja läbipaistvuse,\" ütles Isamaa kommunikatsioonijuht Karl Kase Eesti Päevalehele (EPL).\n\nIsamaa erakonna Harjumaa piirkonna juhatuse esimehe valimised võitis jaanuari lõpus Lavly Perling kuue häälega, piirkonna eelmine juht Jan Trei sai viis häält, kuigi väidetavalt oli Trei poolt hääletamist kinnitanud kuus liiget, kirjutas EPL.\n\nAlanud nõiajahis puudujäänud hääle leidmiseks peeti süüdlaseks üle 20 aasta Isamaa erakonda kuulunud Maasikut, ütles naine lehele. Maasik ei saa enda sõnul seni aru, miks otsustati just tema kallale minna.\n\nPerling saatis eelmisel nädalal erakonnakaaslastele Maasiku juhtumi kohta selgituse, milles ütles, et teisipäeval oli talle teadmata toimunud eestseisuse istung, kus arutati Maasiku personaalküsimust. Seejärel märkis Perling, et on aru saanud, et istungil andis ülevaate Jan Trei ja istungile oli kutsutud ka hulk erakonna juhatuse liikmeid.\n\n\"Mis seal toimus, kes kutsus valikuliselt inimesi eestseisusesse, kuidas meie piirkonna teemadega hakkab ootamatult tegelema eestseisus ning kuidas jõuti selleni, et üks oma piirkonna juhatuse liige lasti erakonnast välja arvata, tasub küsida seal osalejate käest,\" lausus Perling.\n\nJan Trei kirjutas samuti erakonna liikmetele. \"Mitte keegi, ka mina isiklikult ei ole kellelegi hääletamist ette heitnud, vaid umbusuõhkkonna ja usalduskriisi tekitamist,\" kommenteeris ta Maasiku juhtumit.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Isamaa eestseisus heitis ootamatu tulemusega lõppenud Harjumaa piirkonna juhatuse valimiste järel erakonnast välja kauaaegse liikme Piret Maasiku, süüdistades teda valimiste aususe kahtluse alla seadmises.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Tutvu artikli sisuga ja loo sellele pika lausega sissejuhatus, mis köidab lugeja tähelepanu.\n\n## Pealkiri:\n\nEesti jooksevkonto oli detsembris 35 miljoni euroga plussis\n\n## Põhitekst:\n\n2020. aasta jooksevkonto miinus oli 811 miljonit eurot.\n\nDetsembri kaupade väljavedu kasvas aastatagusega võrreldes 27 ja sissevedu 30 protsenti ning kaupade konto negatiivne saldo suurenes 109 miljoni euroni.\n\nKaubavahetuse kasvu taga on Eesti Panga teatel nii hinnatõus kui ka mahu suurenemine. Võrreldes möödunud aasta sama kuuga kasvas enim mineraalsete toodete ning puidu ja puittoodete väljavedu. Impordikasvu hoogustas mineraalkütuste ja keemiakaupade sissevedu\n\nTeenuste eksporti kasvatasid ühekordsed grupisisesed intellektuaalomandi kasutustasud ja arvutiteenuste väljavedu, aga ka kriisist taastuvad veo- ja reisiteenused.\n\nTeenuste import kahanes tänu eelmise aasta kõrgele võrdlusbaasile, ehkki nii veo- kui ka reisiteenuste maht on taastumas.\n\nKapitalikontot mõjutas ühelt poolt suuremahuline intellektuaalomandi müük ja teiselt poolt CO2 kvootide ostmine. Netolaenuandmine (jooksev ja kapitalikonto summa) ulatus 2,5 miljardi euroni.\n\nFinantskontos andsid tooni erakorralised grupisisesed tehingud, mis mõjutasid otseinvesteeringute nõudeid ja kohustusi, samuti muude investeeringute nõudeid, teatas Eesti Pank.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Eesti maksebilansi jooksevkonto oli detsembris 35 miljoni euroga plussis, 2021. aasta 12 kuu lõikes oli puudujääk 808 miljonit eurot ehk 3,7 protsenti sama perioodi sisemajanduse koguproduktist (SKP).",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Pärast artikli pealkirja ja põhiteksti lugemist kasuta oma loovust, et koostada sisutihe ja pikk sissejuhatav lause.\n\n## Pealkiri:\n\nPrantsusmaa konservatiivide presidendikandidaat alustas kampaaniüritustega\n\n## Põhitekst:\n\n\"Äärmuslased valetavad teile, hoiduge nostalgia maomürgi eest,\" ütles Pécresse oma pooldajaile, pidades silmas oma peamisi konkurente, parempopulistliku Rahvusliku Ürituse (varasema Rahvusrinde) presidendikandidaati Marine Le Peni ja teist parempopulistlikku kandidaati Eric Zemmouri.\n\nPécresse konkureerib Le Peni ja Zemmouriga teise koha pärast presidendivalimistel, mis tähendab, et tõsist konkurentsi valitsevale presidendile Emmanuel Macronile ta enam ei paku. Kui Pécresse'i kandidatuur välja kuulutati, peeti aga just teda Macroni kõige tõsisemaks konkurendiks.\n\nVabariiklaste kandidaadi populaarsuse languse üheks põhjuseks peetakse tema loidu kampaaniat. Seda viga üritas Pécresse nüüd parandada.\n\nKampaaniakõnes ütles Pécresse, et parempopulistid toovad vaid kaost ja korratust ning korda ja stabiilsust armastavatel prantslastel tasub hoida temasuguste klassikaliste konservatiivide poole. Samas kutsus vabariiklaste kandidaat rajama Euroopa Liidu piiridele müüre, et Liidu piire kindlustada.\n\nKa lubas Pécresse võimule saades lõpetada praeguse presidendi tsentristliku poliitika.\n\nPécresse'i vähest aktiivsust presidendikampaanias on teravalt kritiseerinud tema parteikaaslasest ekspresident Nicolas Sarkozy, kelle sõnul ei räägi Pécresse'st Prantsusmaal enam keegi.\n\nEhkki aprillis peetavate valimiste favoriidiks peetakse valitsevat presidenti Emmanuel Macroni, ei ole ta oma kandidatuuri tagasivalimiseks üles seadnudki. Prantsusmaa poliitikavaatlejate hinnangul teeb Macron seda lähiajal.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Prantsusmaa konservatiivse Vabariiklaste Partei presidendikandidaat Valérie Pécresse korraldas esimese suurema kampaaniaürituse, et suurendada oma viimasel ajal vähenema hakanud populaarsust.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe hoolikalt uudise pealkiri ja sisu ning kirjuta artiklile pikk sissejuhatav lause, kasutades oma kujutlusvõimet.\n\n## Pealkiri:\n\nNoor muusik Ingrid Rabi avaldas albumi \"Circle of Love\"\n\n## Põhitekst:\n\n\"See on aine, millest võib kirjutada lõputult ning ma pean armastust kindlasti üheks oma elu suurimaks edasiviivaks jõuks ja inspiratsiooni allikaks,\" sõnas ta ning lisas, et nende lauludega teebki ansambel ühele armastuse loole justkui tiiru peale.\n\nAlbumil musitseerivad lisaks Ingrid Rabile veel Mathei Florea, Johannes Laas, Robert Nõmmann, Ramuel Tafenau, Allan Järve, Tobias Tammearu ning Artur Kiik.\n\nIngrid Rabi Groupi näeb laval märtsikuus, mil toimub tänavune Tudengijazzi festival.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Noor jazz -muusik Ingrid Rabi avaldas esmaspäeval lühialbumi \"Circle of Love\". Albumi köidab Rabi sõnul üheks tervikuks lugude temaatika – armastus.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Pärast artikli pealkirja ja põhiteksti lugemist kasuta oma loovust, et koostada sisutihe ja pikk sissejuhatav lause.\n\n## Pealkiri:\n\nKumu keskendub 16. sünnipäeval roheteemadele\n\n## Põhitekst:\n\nKumu kunstimuuseumi direktori Kadi Polli sõnul on kestliku ja rohelise mõtteviisiga muuseumiks saamise teel oluline mõelda väga mitmes suunas, olgu selleks siis näituste kujunduses kasutatud materjalide eluea pikendamine või muutused töötajate, kunstnike ja külastajate tegutsemises.\n\n\"Kumu on esimese muuseumina Eestis taotlemas ka Rohelise Muuseumi sertifikaati,\" märkis Polli. Kumu kunstimuuseumi kestliku arengu põhimõtete ja seda mõtestava näituseprojektiga \"Kunst antropotseeni ajastul\" saab tutvuda muuseumi kodulehel.\n\nSünnipäevanädala programm hõlmab praegu avatud näitustega seotud programmi. Neljapäeval, 17. veebruaril toimub näituse \"Jeremy Shaw. Phase Shifting Index\" lõpetamine, mille raames on publikul võimalik osaleda näituse tutvustusel ja liikumise töötoas \"Techno Praxis: klubitantsu praktika\", mida juhendab Üüve-Lydia Toompere.\n\nReede, laupäev ja pühapäev on pühendatud eri näitustele. Siis saab osaleda Liis Pählapuu kuraatorituuril näitusel \"Talomuro ilmaruum. Lõuna-Eesti loojad\", kuulata seto leelokoori Leelokandja etteastet, lüüa kaasa märkmiku köitmise töötoas, mida viib läbi IKIGI @köitegaraaž ning tutvuda värske väljapanekuga \"Kunst mugavustsoonis? Nullindad Eesti kunstis\".\n\nInfo ja täpsem kava asuvad muuseumi kodulehel ja Facebookis. Vastavalt valitsuse ja Terviseameti nõuetele palutakse muuseumis kanda maski ning esitada nakkusohutust tõendav dokument.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Kumu kunstimuuseum tähistab oma 16. sünnipäeva, mis lähtub seekord rohetemaatikast: kõik töötoad, ekskursioonid ja eriüritused tõukuvad keskkonna, selle ajaloo ja tuleviku teemast.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe artikli pealkiri ja sisu, seejärel loo pikk ja põnev lause, mis võiks olla artikli sissejuhatus.\n\n## Pealkiri:\n\nKontaveit tõusis maailma edetabelis karjääri kõrgeimale kohale\n\n## Põhitekst:\n\nEnne Peterburi turniiri võitmist asus Kontaveit üheksandal kohal. Oma kuuenda turniirivõidu teeninud Kontaveit alistas pühapäeval kolm tundi kestnud finaalis kreeklanna Maria Sakkari (WTA 8.) 5:7, 7:6 (4), 7:5. Eestlanna on nüüd võitnud siseväljakutel 20 matši järjest ning temast sai kuues mängija, kes on seda pärast 1990. aastat suutnud.\n\nNaiste maailma edetabeli liidrina jätkab austraallanna Ashleigh Barty, kellele järgneb valgevenelanna Arina Sabalenka. Kolmas ja neljas on tšehhitarid Barbora Krejcikova ja Karolina Pliskova. Viiendal kohal Kontaveidi ees on hispaanlanna Paula Badosa.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Eesti esireket Anett Kontaveit tõusis väskelt avaldatud naiste tennise maailma edetabelis kolm kohta ja asub nüüd karjääri kõrgeimal kuuendal kohal. Kaia Kanepi hoiab endiselt 62. positsiooni.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Tutvu artikli sisuga ja loo sellele pika lausega sissejuhatus, mis köidab lugeja tähelepanu.\n\n## Pealkiri:\n\nCAS: Valijeva võib Pekingi OM-il üksiksõidus võistelda\n\n## Põhitekst:\n\nRahvusvahelise testimisagentuuri ITA teatel leiti Valijeva organismist detsembris keelatud südameravimi trimetatsidiini jälgi. Kuna proov võeti enne olümpiamänge, oli otsustusõigus Venemaa antidopinguagentuuril (RUSADA), mitte rahvusvahelisel olümpiakomiteel ROK-il; 9. veebruaril andis Valijeva RUSADA distsiplinaarkomisjonile selgitusi ja samal õhtul otsustas RUSADA tema ajutise keelu tühistada.\n\nROK ja üleilmne antidopinguagentuur WADA vaidlustasid RUSADA otsuse reedel, rahvusvaheline uisuliit ISU laupäeva hommikul. CAS pidas oma istungi pühapäeval ning teatas päev hiljem, et Valijeva võib siiski teisipäeval algavas naiste üksiksõidus osaleda.\n\nPaneeli juhtis spordiadvokaadina enam kui 20 aastat töötanud itaallane Fabio Iudica, vahekohtunikeks olid sloveen Vesna Bergant Rakocevic ja ameeriklane Jeffrey Benz, kes on töötanud mitmete venelaste dopingukaasuste juures.\n\nCAS toonitas otsust avalikustades, et Valijeva kuulub oma vanuse tõttu WADA koodeksi alusel n-ö \"kaitstud isikute\" sekka.\n\n\"Paneel võttis arvesse aususe, proportsionaalsuse ja korvamatu kahju tekitamise aluspõhimõtteid. Sportlane ei andnud Pekingi olümpiamängudel positiivset dopinguproovi ja võtta temalt võimalus OM-il edasi võistelda tekitaks talle korvamatut kahju,\" kirjutas CAS esmaspäeval.\n\nLisaks toonitas CAS, et proovi andmise ja selle tulemusest teavitamise vahele jäi liialt pikk aeg, mis ei ole olümpiamängudel võistlemiseks valmistuva sportlase süü.\n\nLõplik otsus dopingureeglite rikkumise osas tehakse hiljem.\n\nRahvusvahelise olümpiakomitee esindaja Mark Adams ütles enne CAS-i otsuse avalikuks tulemist, et võistkonnavõistluse, kus Valijeva aitas Venemaa olümpiakomitee koondise võidule, medalite saatus selgub ilmselt pärast olümpiat. \"See ei leia tõenäoliselt nende mängude ajal lahendit. See on kahetsusväärne, aga peame protsessi järgima,\" ütles Adams.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Rahvusvaheline Spordiarbitraaž CAS lubab detsembris positiivse dopinguproovi andnud 15-aastasel Venemaa iluuisutajal Kamilla Valijeval siiski Pekingi olümpiamängudel naiste üksiksõidus osaleda.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe artikli pealkiri ja sisu, seejärel loo pikk ja põnev lause, mis võiks olla artikli sissejuhatus.\n\n## Pealkiri:\n\nBalti riigid kutsusid Valgevene esmaspäevaks õppuste kohta aru andma\n\n## Põhitekst:\n\n\"Eesti, Läti ja Leedu on otsustanud OSCE Viini dokumendi riskide maandamise mehhanismist lähtuvalt kokku kutsuda täiendavad konsultatsioonid Valgevenega, kus saavad osaleda ka teised huvitatud OSCE osalisriigid. Kohtumine on plaanitud toimuma esmaspäeval, 14. veebruaril OSCE eesistuja Poola juhtimisel,\" ütles välisministeeriumi pressiesindaja Liisa Toots ERR-ile.\n\nBalti riigid said reedel Valgevenelt vastuse oma päringule, milles nad küsisid andmeid seal alanud ühisõppuste kohta Venemaaga, kuid välisministeeriumi hinnangul ei saanud vastust piisavaks pidada.\n\n\"Valgevene vastus kolme Balti riigi päringus esitatud konkreetsetele küsimustele jäi ebapiisavaks ning ei näidanud üles soovitud läbipaistvust seoses õppuse eesmärkide, mahu ja seal osalevate vägede tegevusega,\" tõdes Toots.\n\nSarnast mehhanismi otsustas nädalavahetusel Venemaa suhtes kasutada ka Ukraina, mis päris Venemaalt aru vägede koondamise kohta oma piiridele.\n\n\"Olemasolevate läbipaistvusmeetmete maksimaalne rakendamine on tänases julgeolekuolukorras oluline, kuid need saavad toimida vaid siis, kui kõik osapooled näitavad üles avatust ja valmisolekut sisukaks dialoogiks,\" märkis välisministeeriumi esindaja.\n\nLeedu saatis kolmapäeval Balti riikide nimel Valgevenele Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsiooni (OSCE) Viini dokumendi alusel järelepärimise seoses seal 10.-20. veebruari peetavate Vene-Valgevene ühisõppustega.\n\nVäljaanne DefenseNews teatas neljapäeval, et Balti riigid nõuavad Valgevenelt õppuste kohta detailset ülevaadet, muuhulgas selles osalevate sõjaväelaste, tankide, soomukite, suurtükkide ja raketipatareide arvu, kavandatavat väljalendude arvu osalevate sõjalennukite kohta ning kiirreageerimisüksuste suurust, ütles Eesti Washingtoni-saatkonna esindaja väljaandele.\n\nVenemaa ja Valgevene relvajõudude ühisõppuste \"Sojuznaja Rešimost 2022\" (Liitlaslik Otsustavus) eesmärk on Vene kaitseministeeriumi teatel välja töötada kaitseoperatsioon välisagressiooni mahasurumiseks ja tõrjumiseks, samuti terrorismi vastu võitlemiseks ja liitriigi huvide kaitsmiseks.\n\nUSA nimetas aga õppust pingeid õhutavaks tegevuseks, olukorras, kus pinged on niigi suured seoses Ukraina piiridel toimuvaga. Venemaa on korduvalt eitanud plaani Ukrainat rünnata, kuigi Moskva on Ukraina piiridele koondanud väidetavalt juba 120 000 sõjaväelast ning hulgaliselt relvastust.\n\nVene sõjavägi saatis õppuste ajaks Kaug-Idast Valgevenesse kaks õhutõrje raketisüsteemide S-400 divisjoni. Moskva teatel osalevad õppustel ka 12 hävitajat Su-35 ja raketisüsteem Pantsir.\n\nJaanuari lõpus ütles Valgevene kindral Viktor Gulevitš, et pärast õppust lahkub Vene sõjavägi Valgevenest ning Euroopa naabritele pole mingisugust ohtu. Sama kinnitas sel nädalal Vene presidendi pressiesindaja Dmitri Peskov.\n\nNATO teatel on Valgevenes suurim hulk Vene vägesid pärast külma sõja lõppu.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Balti riigid kutsusid Valgevene esindajad esmaspäeval Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsioonis (OSCE) kohtumisele, et nõuda täpsemat infot seal toimuvate ühisõppuste kohta Venemaaga.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe uudis läbi ja pane oma kujutlusvõime tööle, et välja mõelda üks korralik sissejuhatav lause sellele loole.\n\n## Pealkiri:\n\nSoome autojuhid plaanivad meeleavaldusi\n\n## Põhitekst:\n\n\"Nõuame valitsuselt hoiakute muutmist autojuhtide suhtes, keda ei saa kohelda lüpsilehmadena,\" ütles meeleavalduste korraldaja Leevi Ruotsalainen. Korraldaja sõnul ei piirdu autojuhtide probleemid sugugi ainult ootamatult kõrgele tõusnud kütusehindadega.\n\nEeskätt nõuavad protestijad kütuseaktsiisi langetamist. Autojuhid rõhutavad, et kütusehind ei löö neid ainult otseselt, vaid ka kaudselt, sest kallinevad kõik kaubad, mida raskeveokitega veetakse. See aga tähendab vedude vähenemist.\n\nTegu on esimese korraga, mil veokijuhtide protestid laienevad pealinnast väljapoole.\n\nProtestiürituse korraldajad eitavad seoseid mitmele poole maailma levinud Vabaduse Konvoi meeleavaldustega. Korraldajate sõnul pole neil Vabaduse Konvoiga mitte mingit pistmist, peale meeleavalduste välise sarnasuse.\n\nPolitsei teatel on nad mitmel pool Soomes saanud taotluse meeleavaldust korraldada soovivailt veokijuhtidelt. Esialgu on aga veel vähe infot selle kohta, kuidas meeleavaldused välja nägema hakkavad.\n\nSeekordsete protestide korraldajate varasemad meeleavaldused on politsei teatel toimunud viisakalt ning suuri etteheiteid politseil protestijaile ei ole. Pahaks võib panna vaid autosignaalidega pidevat tuututamist, mis jalakäijate kõrvakuulmise tõsisele proovile paneb.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Kõrgete kütusehindade vastu protestivad veokijuhid plaanivad Soomes eeloleval nädalavahetusel 11 paikkonnas tänavaile tulla.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Tutvu artikli sisuga ja loo sellele pika lausega sissejuhatus, mis köidab lugeja tähelepanu.\n\n## Pealkiri:\n\nMaailmarekordit nihutanud Prantsusmaa paar sai ihaldatud olümpiakulla\n\n## Põhitekst:\n\nRütmitantsus 90,83 punkti kogunud ja nõnda oma maailmarekordit 0,80 silmaga nihutanud Prantsusmaa duo oli parim ka esmaspäevases vabatantsus, kuigi seal jäädi oma tippmargile (136,58) 0,43 punktiga alla.\n\nKoondskoor 226,98 on aga siiski 0,37 punktiga parem kui Papadakise ja Cizeroni alates 2019. aastast kehtinud senine maailmarekord ning tõi neile nelja aasta taguse pettumuse - hõbemedalite - järel nüüd olümpiavõidu.\n\nPekingis sõitsid end hõbedale venelased Viktoria Sinitsina - Nikita Katsalapov (220,51 punkti), pronksile tuli USA paar Madison Hubbell - Zachary Donohue (218,02).\n\nPapadakis ja Cizeron on nüüd võitnud sisuliselt kõik, mis võita saab: lisaks olümpiavõidule kuulub nende auhinnakappi neli MM- ja viis EM-tiitlit, kahel korral on võidutsetud GP-finaalis.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Prantsusmaa jäätantsupaar Gabriella Papadakis - Guillaume Cizeron krooniti Pekingis olümpiavõitjateks uut maailmarekordit tähistava 226,98 punktiga.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe artikli pealkirja ja sisu. Kasuta oma loomingulisi võimeid, et koostada detailne ja põhjalik ühelauseline sissejuhatus sellele uudisele.\n\n## Pealkiri:\n\nUkraina tahab 48 tunni jooksul OSCE-s kohtumist Venemaaga\n\n## Põhitekst:\n\nUkraina välisministri Dmõtro Kuleba sõnul on Venemaa ignoreerinud OSCE kaudu talle esitatid ametlikku pöördumist põhjendada vägede koondamist piirile. Järgmise sammuna tulebki Kuleba sõnul korraldada lähima 48 tunni jooksul kohtumine, et Venemaa tegevuses selgust saada.\n\nKui Venemaa on oma julgeoleku tagamise juttudes tõsiseltvõetav, peab ta täitma sõjalise läbipaistvuse kohustust ja suurendama julgeolekut kõigi jaoks, kirjutas Kuleba Twitteris. Sestap kiireid kõnelusi Moskvaga soovitaksegi.\n\nVenemaa eitab täielikult plaane Ukrainale kallale tungida, ehkki kahe riigi piirile on koondatud juba väidetavalt 140 000 sõdurit. Paljud lääneriigid on hoiatanud Venemaa agressiivsete kavatsuste eest. USA hinnangul võib Venemaa alustada õhurünnakuid Ukrainale iga hetk.\n\nNATO, USA ja Ühendkuningriik rõhutavad, et Ukriana piiriäärse olukorra destabiliseerimise taga on Venemaa.\n\nNii märkis eile ka Saksamaal äsja tagasivalitud president Frank Walter Steinmeier, kes kutsus Venemaa presidenti siduma lahti silmust Ukraina kaela ümbert. See näitab suuremat selgust Berliini positsioonis, mida on kritiseeritud liigses pehmuses Moskva suhtes.\n\nSaksa kantsler Olaf Scholz sõidab esmaspäeval Kiievisse, et kohtuda Ukraina presidendi Volodõmõr Zelenskiga, ja teisipäeval Moskvasse, et kohtuda Putiniga.\nKantsler teeb selgeks, et Euroopa Liidu, USA ja Suurbritannia ühtsust ei tohiks alahinnata ning et vägede kogunemist saab tõlgendada ainult ohuna, ütles Saksa valitsusallikas.\n\nUSA president Joe Biden ja tema Ukriana kolleeg Volodõmõr Zelensky leppisid pühapäeval peetud telefonivestluses kokku vajaduses taotleda \"diplomaatiat ja heidutust\".\n\nSellele vastanud Vene välisminister Sergei Lavrov leiab, et kõik see on hüsteeria ja propaganda või nagu ütles välisministeeriumi pressiesindaja Maria Zahharova, et need on anglosaksid, kes vajavad sõda.\n\nVenemaa üsna otsekohene suursaadik Rootsis Viktor Tatarintsev ütles ebaviisakas sõnastuses ajalehele Aftonbladet antud intervjuus, et Moskva ei hooli sanktsioonidest. \"Meil on juba nii palju sanktsioone olnud, aga need on meie majandusele ja põllumajandusele positiivselt mõjunud,\" ütles veterandiplomaat ja tõi näite: \"Meil ei ole Itaalia ega Šveitsi juustu, kuid oleme õppinud Itaalia ja Šveitsi retseptide järgi tegema sama häid Vene juustusid.\"\n\nUued sanktsioonid ei ole midagi positiivset, kuid mitte nii hullud, kui lääs sellel kõlada laseb, ütles Tatarintsev ja süüdistas läänt vene mentaliteedi mittemõistmises. Mida rohkem lääs surub, seda tugevam on Venemaa reaktsioon, ütles ta.\n\nSõjaväeametnike sõnul on Ukraina liitlaste abiga aga oluliselt tugevdanud oma relvajõude, eelkõige USA ja Suurbritannia tankitõrjesüsteemide ning Türgi droonidega. Leedust saabus pühapäeval lennuk Stingeri õhutõrjeraketisüsteemide ja laskemoonaga.\n\nUkraina president Volodõmõr Zelenski teatas ka, et kutsub USA presidendi Joe Bideni Kiievit külastama.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Ukraina teatas pühapäeva õhtul, et soovib 48 tunni jooksul Euroopa Julgeoleku- ja Koostöörganisatsiooni (OSCE) raames kõnelusi Venemaaga, et küsida selle vägede koondamise kohta oma piiridele.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Pärast artikli pealkirja ja põhiteksti lugemist kasuta oma loovust, et koostada sisutihe ja pikk sissejuhatav lause.\n\n## Pealkiri:\n\nKanadale kaks OM-kulda toonud sportlane võidutses uuel alal USA värvides\n\n## Põhitekst:\n\n36-aastane Calgaryst pärit Humphries võidutses naiste kahebobis nii Vancouveri kui Sotši mängudel, aga esitas 2018. aastal Kanada alaliidu vastu ahistamissüüdistuse ning on pärast seda esindanud USA-d.\n\nEsmaspäeval edestas Humphries nelja laskumise kokkuvõttes hõbedale tulnud ameeriklannat Elana Meyers Taylorit 1,54 sekundiga, temast 22 sajandiku kaugusele jäi kanadalanna Christine de Bruin.\n\nSealjuures pidi Meyers Taylor OM-i avatseremoonial kandma USA lippu, aga andis Pekingisse jõudes positiivse koroonatesti ja pidi koos abikaasa ning pojaga 9. veebruarini isolatsioonihotellis viibima.\n\nNaiste ühebobi oli olümpiamängude kavas esmakordselt.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Pekingi taliolümpiamängude uuel medalialal, naiste ühebobil, tuli esimeseks olümpiavõitjaks USA-d esindav Kaillie Humphries.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe uudis läbi ning loo sellele fantaasiarikas ja pikk lause, mis võiks uudist tutvustada.\n\n## Pealkiri:\n\nValitsus kogunes arutama julgeolekuolukorda\n\n## Põhitekst:\n\nRiigikantselei julgeoleku ja riigikaitse koordinatsiooni direktor Indrek Sirbi sõnul on Eesti riik jälginud Ukraina piiride lähedal toimuvat kaua ja olnud tihedas infovahetuses oma liitlastega.\n\n\"Kuna olukord on viimastel päevadel pingestunud, anname valitsuse liikmetele uuendatud ülevaate Venemaa rünnaku ohu kohta Ukrainale,\" ütles Sirp. \"Venemaa on koondanud Ukraina piiridele ja Valgevenesse piisavalt lahingvalmis relvajõudusid, et alustada ulatuslikku sõjategevust Ukraina vastu.\"\n\nSirp rõhutas, et otsest sõjalist ohtu Eestile ei ole, kuid Venemaa sõjategevuse suurendamisega Ukrainas kaasnevad mõjud kogu Euroopale, seal hulgas Eestile. Arvestatavad mõjud võivad kaasneda küberturvalisuse, energeetika, majanduse ja siseturvalisuse vallas ning arvestada tuleb võimalike sõjapõgenikega.\n\nMurettekitava olukorra tõttu Ukraina piiril uuendas välisministeerium Ukrainasse reisimise hoiatust Eesti inimestele. Venemaa sõjalise tegevuse suurenenud ohust tulenevalt ei ole soovitatav ilma tungiva vajaduseta Ukrainasse minna. Juba kohapeal olles tuleb kaaluda Ukrainas viibimise olulisust ja võimalusel pöörduda tagasi Eestisse.\n\nRahvusvaheline meedia teatas pühapäeval USA Luure Keskagentuur (CIA) ja kaitseministeerium (Pentagon) saanud enda valdusesse info Venemaa koostatud detailsetest plaanidest Ukraina ründamiseks, rünnakuplaan on kavandatud algava nädala kolmapäevaks.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Peaminister Kaja Kallas kutsus valitsuse liikmed esmaspäeval kell kaheksa algavale kabinetinõupidamisele, et arutada julgeolekuolukorda. Valitsuse liikmed saavad ülevaate viimastest arengutest ja kõne all on Eesti valmisolek olukorraks, kui Venemaa ründab sõjaliselt Ukrainat, teatas valitsuse pressiteenistus.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Tutvu uudise pealkirja ja põhisisuga. Kasuta neid fakte, et luua pikk ja sisutihe lause, mis toimib loo sissejuhatusena.\n\n## Pealkiri:\n\nSaksamaa liidukantsler sõidab Vene-Ukraina piiripingeid leevendama\n\n## Põhitekst:\n\n\"Kui Ukraina vastu pannakse toime sõjaline agressioon, mis ohustab Ukraina territoriaalset terviklikkust ja suveräänsust, tuleb meil koos oma NATO ja Euroopa liitlastega viivitamatult käiku lasta hoolikalt ettevalmistatud sanktsioonid,\" ütles Scholz enne Ukrainasse reisimist.\n\nScholz ei täpsutanud, millised sanktsioonid kehtestatakse. Varem on USA ja EL aga teada andnud Venemaa pankade vastu kavandatud sanktsioonidest. Samuti jääb ilmselt pikaks ajaks ootele gaasijuhtme Nord Stream 2 käikulaskmine.\n\nScholz kavatseb mõlemal kohtumisel edastada ka sõnumi, et Euroopa on Venemaa agressiivsete plaanide vastu ühtselt.\n\nVenemaad hoiatas ka Saksamaa värskelt tagasivalitud president Frank-Walter Steinmeier, kes soovitas Venemaal silmuse Ukraina kaela ümbert taas lahti siduda.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Saksamaa liidukantsler Olaf Scholz kohtub esmaspäeval Ukraina presidendi Volodõmõr Zelenskiga ja teisipäeval Venemaa presidendi Vladimir Putiniga, kuid valitsusallikate teatel konkreetseid tulemusi neilt kohtumistelt ei oodata.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe artikli pealkiri ja sisu, seejärel loo pikk ja põnev lause, mis võiks olla artikli sissejuhatus.\n\n## Pealkiri:\n\nŠveitsi kodanikud hääletasid tubakatoodete reklaamikeelu poolt\n\n## Põhitekst:\n\n\"See on selge sõnum parlamendile, et me ei lepi praeguste seadustega,\" ütles Šveitsi rahvusringhäälingule RTS kodanikeühenduse Addiction Switzerland direktor Grégoire Vittoz. Vittozi sõnul näitasid šveitslased referendumil, et nad tahavad kaitsta oma lapsi.\n\nStefanie de Borba Vähivastasest Liigast ütles infoagentuurile AFP, et inimesed on aru saanud, kuidas tervis on tähtsam majandushuvidest. Uut ja ranget seadust pooldas 56 protsenti hääletanutest enamuses Šveitsi kantonites.\n\nKõige tugevamini olid suitsureklaami vastu itaalia- ja prantsuskeelsed kantonid ning linnapiirkonnad. Saksakeelsete kantonite hulgas leidus neidki, mis hääletasid uue seaduse vastu.\n\n\"Täna räägime sigarettide reklaamikeelust, homme tahame keelata liha- ja alkoholireklaami,\" ütles RTS-le senaator Neuchatelist Philippe Bauer. Keelu vastaste sõnul on seda sotsiaalmeediaajastul ka väga raske ellu viia.\n\nSuitsetab iga neljas šveitslane ning uuringute kohaselt on suitsetajaid keskmisest veidi rohkem just noorte hulgas. Uuringud näitavad ka, et suurem osa suitsetavaid šveitslasi alustas suitsetamist juba alaealisena.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Šveitslased võtsid referendumil vastu seaduse, mis keelab tubakatoodete reklaami pea täielikult, ehkki saksakeelsetes kantonites oli palju ka keelu vastaseid.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Vaata läbi uudise pealkiri ja tekst ning loo loov sissejuhatav lause, mis haakub artikli sisuga.\n\n## Pealkiri:\n\nÜRO julgeolukunõukogu kiitis Põhja-Korea sanktsioonideresolutsiooni heaks\n\n## Põhitekst:\n\nResolutsiooniga rakendatakse ekspordikeeld, mis jätab Pyongyangi ilma umbes ühest miljardist dollarist tuludest aastas.\n\nSanktsioone toetas ka Põhja-Korea tähtsaim liitlane Hiina.\n\nUSA koostatud resolutsioonikavandis pannakse ette kehtestada Pyongyangile teatud toodete ekspordikeeld. See puudutaks muu hulgas kivisütt, pliid, rauamaaki, kala ja muid mereande.\n\nDiplomaatiliste allikate andmeil võiks keeld rakendumise korral viia umbes kolmandiku Põhja-Korea iga-aastasest kolme miljardi dollari suurusest eksporditulust.\n\nSanktsioonide eesmärk on sundida Põhja-Koread loobuma tuuma- ja raketikatsetustest.\n\nSanktsioonikavand ei näe ette kärpeid Põhja-Korea naftaimpordis, samas lisatakse piiranguid tehnoloogiaimpordile.\n\nHiina välisminister Wang Yi ütles pühapäeval, et kutsus Põhja-Koread pidama kinni ÜRO resolutsioonidest ning lõpetama \"rahvusvahelise üldsuse hea tahte provotseerimise\" raketistartide ja tuumakatsetustega.\n\nWang ütles Manilas toimuvatel regionaalkõnelustel pärast kohtumist Põhja-Korea välisministri Ri Yong-hoga, et kutsus Pyongyangi säilitama rahu ja hoiduma ÜRO resolutsioonide rikkumisest.\n\nÜhtlasi kutsus Wang Ühendriike ja Lõuna-Koread lõpetama \"olukorra pingestamist\" Korea poolsaarel ning märkis, et kõik pooled peaksid jätkama läbirääkimisi.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "ÜRO julgeolekunõukogu kiitis laupäeval ühehäälselt heaks USA esitatud resolutsioonieelnõu, mis näeb ette sanktsioonide olulise karmistamise Põhja-Korea suhtes.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Pärast artikli pealkirja ja põhiteksti lugemist kasuta oma loovust, et koostada sisutihe ja pikk sissejuhatav lause.\n\n## Pealkiri:\n\nEesti korvpallikoondis naaseb Makedooniast väärt võiduga\n\n## Põhitekst:\n\nEsimese veerandi tosina punktiga kaotanud, kuid teisel perioodil mängu tagasi tulnud Eesti suutis viimasel kümnel minutil mõnepunktilist edu hoida ja alustas valiksarja väärt võiduga.\n\nRain Veideman panustas Eesti võitu 26 punktiga, Kristjan Kanguri nimele jäi 14 silma. Kaotajate parim oli 26 punkti visanud Vojdan Stojanovski.\n\nEesti koondis tabas 13 kaugviset vastaste kuue vastu ning tabas võitis lauavõitluse 37:33.\n\nEesti jaoks jätkub eelvalikturniir kolmapäeval kodus Kosovo vastu, kes sai samuti esimeses voorus kodus Makedooniast jagu.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Eesti meeste korvpallikoondis alistas 2019. aasta MM-eelvalikturniiri avamängus võõrsil Makedoonia 80:76 (17:29, 26:13, 20:19, 17:15).",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Süvene uudise pealkirja ja sisu ning kirjuta sellele loole sisukas ja informatiivne sissejuhatus, mille pikkus on üks lause.\n\n## Pealkiri:\n\nAlmaz Ayana ei andnud 10 000 meetris konkurentidele mingit sõnaõigust\n\n## Põhitekst:\n\nHeitluses teisele kohale edestas teine etiooplanna, kolmekordne olümpiavõitja Tirunesh Dibaba (31.03,69) keenialannat Agnes Jebet Tiropit (31.03,50).\n\nKaheksa hulka mahtusid veel keenialanna Alice Aprot Nawowuna (31.11,86), hollandlanna Susan Krumins (31.20,24), ameeriklanna Emily Infeld (31.20,45), keenialanna Irene Chebet Cheptai (31.21,11) ja ameeriklanna Molly Huddle (31.24,78).\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Londoni MM-i naiste 10 000 meetri jooksus teenis ülivõimsa võidu etiooplanna Almaz Ayana (30.16,22, maailma hooaja tippmark), kes võitis mullu Rio de Janeiro olümpial nii 5000 kui ka 10 000 meetri jooksu.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Vaata läbi uudise pealkiri ja tekst ning loo loov sissejuhatav lause, mis haakub artikli sisuga.\n\n## Pealkiri:\n\nVõidukad debüüdid: Mets ja Dmitrijev kandsid esimest korda uue klubi värve\n\n## Põhitekst:\n\nMetsa debüüt Breda eest tuli kontrollmängus Frank Liivaku kasvatajaklubi Almere City vastu, kes alistati 3:1. Mets sekkus vahetusest 62. minutil, kui seis oli 2:0, vahendab Soccernet.ee.\n\nDmitrijev visati kohe tulle liigamängus ja poolkaitsjast vanameister tegi Hönefossi 3:1 võidumängus Vidari üle kaasa kõik 90 minutit. 2:0 eduseisu haaranuna lubati vastasel küll poolajaks üks tagasi lüüa, kuid teisel poolajal kallutati mäng siiski enda kasuks.\n\nHönefoss tõuseb võiduga Norra tugevuselt kolmandal liigatasemel väljalangemistsoonist veidi kaugemale, kuid väga kindlalt ennast veel tunda ei saa. Metsa ja Breda jaoks algab Hollandi kõrgliigahooaeg järgmisel nädalavahetusel.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Eesti jalgpallikoondislased Karol Mets ja Aleksandr Dmitrijev tegid uute koduklubide eest debüüdid, aidates vastavalt NAC Breda ja Hönefossi võidule.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe uudis läbi ja pane oma kujutlusvõime tööle, et välja mõelda üks korralik sissejuhatav lause sellele loole.\n\n## Pealkiri:\n\nLevadia ja Flora kostitasid vastaseid kaheksa väravaga\n\n## Põhitekst:\n\nEelmises voorus ootamatult Viljandi Tulevikule kaotanud Levadia haaras 4:0 eduseisu juba pisut enam kui poole tunniga (10. Joao Neto Morelli, 19. Ingemar Teever, 23. Mark Oliver Roosnupp, 31. Jevgeni Kobzar).\n\nTeisel poolaja lõi Morelli veel kaks väravat (56. ja 76. minutil) ning jõudis kübaratrikini. Lisaks kostitasid kesk-eestlasi ka Pavel Marin (69.) ja Rimo Hunt (87.).\n\nSarnase väravaralli pakkus Pärnus liiga liider Tallinna Flora, kes alistas kohaliku Vapruse 8:1. Kaks väravat lõi Rauno Sappinen (8. ja 79. minutil), ühe lisasid Zakaria Beglarišvili (12.), Rauno Alliku (13.), Martin Miller (21.), Brent Lepistu (34.), Roman Sobtšenko (68.) ja German Šlein (90+2.).\n\nTabeliseis 22. vooru järel: 1. Tallinna FC Flora 58 punkti, 2. Tallinna FC Levadia 51, 3. Nõmme Kalju FC 51, 4. FCI Tallinn 39, 5. JK Narva Trans 25, 6. Tartu JK Tammeka 24, 7. JK Sillamäe Kalev 22, 8. Paide Linnameeskond 17, 9. Viljandi JK Tulevik 16, 10. Pärnu JK Vaprus 9.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Tallinna Levadia teenis jalgpalli Premium liigas väga suure võidu, kui alistas Paide Linnameeskonna lausa 8:0.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Pärast artikli pealkirja ja põhiteksti lugemist kasuta oma loovust, et koostada sisutihe ja pikk sissejuhatav lause.\n\n## Pealkiri:\n\nMo Farah' jalg vajas pärast MM-tiitlit kolme õmblust\n\n## Põhitekst:\n\nFarah' ettevalmistust 5000 meetriks ei tee lihtsamaks asjaolu, et eilses jooksu viimasel ringil oli tal kontakt keenialase Paul Tanuiga, mistõttu vajas briti jalg kolme õmblust. \"Ma sain mõned kriimud ja mõned sinikad, aga kui ma piisavalt puhkan, siis see on võimalik. Ma usun sellesse,\" lausus Farah BBC-le.\n\nNeljakordne olümpiavõitja lisas, et seekordne 10 000 meetri jooks oli tema karjääri raskeim. \"Kui minna oli veel 3000 meetrit, siis mul oli valus, olin väsinud ja palju asju toimus korraga, rohkelt küünarnukihoope. Vaimses plaanis täiesti segane jooks,\" lausus Farah.\n\n34-aastane Farah on võitnud nüüd MM-idelt kuus kuldmedalit: pooled 5000 ja pooled 10 000 meetris. Võimalik triumf 5000 meetri distantsil oleks talle juba neljas järjest.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Eile taas meeste 10 000 meetri jooksu maailmameistriks tulnud Mo Farah usub, et on võimeline Londoni publiku ees duubli sooritama ehk võitma ka 5000 meetris.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe artikli pealkirja ja sisu. Kasuta oma loomingulisi võimeid, et koostada detailne ja põhjalik ühelauseline sissejuhatus sellele uudisele.\n\n## Pealkiri:\n\nEesti purjetaja tuli noorteklassi maailmameistriks\n\n## Põhitekst:\n\nTema võiduseeria koosnes sõidukohtadest 4, 12, 33, 8, 5, 1, 2, 1, 1, 4, 4. Hõbemedali sai soomlane Lucas Karlemo ja pronksmedali venelane Dmitry Golovkin. Esikümnes lõpetas seitsmendana Hugo Vaino (ROPK).\n\nTüdrukute arvestuses lõpetas regati üheksanda Liis Annus (ROPK).\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Rootsis Helsingborgis 30. juulist 5. augustini peetud purjetamise noorteklassi Zoom8 maailmameistrivõistlustel võitis poiste seas esikoha Jakob Haud (ROPK).",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe artikli pealkirja ja sisu. Kasuta oma loomingulisi võimeid, et koostada detailne ja põhjalik ühelauseline sissejuhatus sellele uudisele.\n\n## Pealkiri:\n\nKuubalanna parandas kõrgushüppes kolm korda isiklikku rekordit\n\n## Põhitekst:\n\nRio olümpia seitsmes saabus Londonisse isikliku rekordiga 1.87, kuid 1.74 pealt alustanud kuubalanna ületas teisel katsel 1.89, seejärel kolmandal üritusel 1.92 ja teisel katsel ka 1.95. Lisaks talle lendas nii kõrgele vaid belglannast favoriit Nafissatou Thiam.\n\nKahe ala järel haaras Rodriguez sellega teise positsiooni, kaotades Thiamile üksnes kaheksa punktiga.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Kuuba seitsmevõistleja Yorgelis Rodriguez sai Londoni MM-i kõrgushüppes hakkama üliharuldase saavutusega, kui parandas ühe võistluse jooksul lausa kolmel korral isiklikku tippmarki.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Tutvu artikli sisuga ja loo sellele pika lausega sissejuhatus, mis köidab lugeja tähelepanu.\n\n## Pealkiri:\n\n17-aastane ujuja oli Kanadas väga lähedal Eesti rekordile\n\n## Põhitekst:\n\nEelujumises oli Gold enda 200 m seliliujumise isiklikule rekordile väga lähedal ujudes 2.16,62. Tippmark pärineb 17-aastasel piigal nädala tagusest ajast, kui Kanada juunioride meistrivõistlustel sai ajaks 2.16,58, vahendab Priit Aaviku Ujumisblogi.\n\nGold pääses viimasena ehk kümnendana A-finaali. Finaalis läbis ta distantsi ajaga 2.15,76 ning saavutas tubli seitsmenda koha uue võimsa tippmargiga. Alina Kendziorile kuuluvast Eesti rekordist (2.15,13) jäi Goldi lahutama veidi üle poole sekundi. Eesti kõigi aegade edetabelis tõusis Gold kolmandaks ning tema värske isiklik tippmark on Eesti kõigi aegade viies tulemus.\n\nNoor tulevikulootus on Kanada täiskasvanute meistrivõistlustel veel startimas 100 m, 200 m ja 400 m vabaltujumises ning 200 m- ja 400 m kompleksujumises.\n\nMöödunud nädalal toimusid Torontos Kanada juunioride meistrivõistlustel ning Gold tegi edukaid starte ka seal. Ta võitis 200 m vabaltujumises hõbemedali ajaga 2.03,22. Nii kiiresti ujuti seda distantsi eestlanna poolt viimati 2008 aastal. Goldist kiiremini läbi aegade on Eestis seda distantsi ujunud vaid Eesti rekordinaine Elina Partõka. Kanadas elav eestlanna võitis veel pronksmedali 100 m vabaltujumises suurepärase isikliku rekordiga ning uue Eesti hooaja tippmargiga 56.66. Näiteks temast aasta vanem Kertu Ly Alnek on seda distantsi ujunud vaid ühe sajandiku võrra kiiremini.\n\nIsikliku tippmargini jõudis ta veel 100 m seliliujumises saades teateujumise avavahetuses kirja aja 1.03,69. Poole pikemal distantsil saavutas ta alles seitsmenda koha, kui ujus finaalis 2.17,31. Gold on hetkel juhtimas Eesti hooaja edetabelit neljal erineval distantsil.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Kanadas Montrealis algasid eile neli päeva kestvad riigi meistrivõistlused, millest võtab osa ka Torontos elav ning treeniv väliseestlane Aleksa Gold. Võistluste avapäeval oli ta lähedal 200 m seliliujumise Eesti rekordile.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe uudis läbi ning loo sellele fantaasiarikas ja pikk lause, mis võiks uudist tutvustada.\n\n## Pealkiri:\n\nKohlschreiber jäi Kitzbühelis taas ületamatuks\n\n## Põhitekst:\n\nMõlemad setid kulgesid sarnase stsenaariumi järgi - kõigepealt jäi 33-aastane sakslane murdega taha, aga võttis siis kaks Sousa pallingugeimi endale.\n\nKohlschreiber mängis Kitzbüheli finaalis kolmandat korda: 2012. aastal pidi ta tunnistama hollandlase Robin Haase paremust, aga tunamullu alistas prantslase Paul-Henri Mathieu. Kokku on Kohlschreiberil nüüd kaheksa ATP turniirivõitu.\n\n28-aastane Joao Sousa on ATP turniiride finaalides mänginud üheksa korda ja vaid kaks neist võitnud: 2013. aastal Kuala Lumpuris ja üle-eelmisel aastal Valencias.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Saksamaa tennisist Philipp Kohlschreiber (ATP 47.) võitis aastase pausi järel taas Kitzbüheli tenniseturniiri, kui alistas finaalis portugallase Joao Sousa (ATP 62.) 6:3, 6:4.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe uudis läbi ja pane oma kujutlusvõime tööle, et välja mõelda üks korralik sissejuhatav lause sellele loole.\n\n## Pealkiri:\n\nEesti naised pidi Balti turniiril lõunanaabrite paremust tunnistama\n\n## Põhitekst:\n\nEesti lõpetas sellega turniiri null väravaga, sest eilses avamängus viigistati võõrustaja Leeduga 0:0. Turniiri võitja selgitavad homme Läti ja Leedu.\n\nEesti naiste koondise järgmine mäng on planeeritud 17. septembrile, mil A. Le Coq Arenal võõrustatakse eksootilist Jordaania koondist.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Eesti naiste jalgpallikoondis pidi Šiauliais peetaval Balti turniiril tunnistama teises mängus Läti selget 3:0 paremust. Vastased lõid väravad 23., 68. ja 88. minutil.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Tutvu artikli sisuga ja loo sellele pika lausega sissejuhatus, mis köidab lugeja tähelepanu.\n\n## Pealkiri:\n\nPitka luurevõistluse võitis Kaitseliidu Tallinna maleva I võistkond\n\n## Põhitekst:\n\nVõitjameeskonda kuulusid kapten Tanel Järvet, leitnant Tiit Rosenberg, seersant Lennart Komp ja kaplan Marek Marek Soop.\n\nLuurevõistlusel tuli teiseks Scoutspataljoni I ja kolmandaks Kaitseliidu Pärnumaa maleva III võistkond.\n\nKapten Tanel Järveti sõnul tõi võidu väga hea meeskonnatöö. \"Väga kihvt tiim on. See on kõige suurem tegur, et üldse võita selliseid võistlusi,\" ütles Järvet.\n\nEsimest korda Pitka luurevõistluse ajaloos oli rajal eri riikide võitlejatest moodustatud segavõistkond. Eesti, Bosnia ja Herzegovina ning USA segavõistkond saavutas võistlusel 15. koha.\n\nAinus võistlusel osalenud naiskond, Naiskodukaitse Rapla ringkonna võistkond tuli 22. kohale.\n\nKokku lõpetas admiral Pitka luurevõistluse kakskümmend neli võistkonda kahekümne kaheksast startinust. Omavahel võtsid mõõtu Eesti, Bosnia ja Herzegovina, Leedu, Läti, Poola, Rootsi, Soome, Suurbritannia, Taani, Ungari ja USA riigikaitse organisatsioonide esindused.\n\nMaailma üheks raskemaks militaarvõistluseks peetaval admiral Pitka luurevõistlusel pidid neljaliikmelised võistkonnad 1.-4. augustini läbima varjatult kontrollpunktist kontrollpunkti liikudes linnulennult ligi sada kakskümmend kilomeetrit.\n\nAdmiral Pitka luurevõistlus on rahvusvaheline sõjalis-sportlik üritus, mis toimub igal aastal erinevas Eesti piirkonnas, et vähendada Eesti võistkondade koduväljaku eelist.\n\nVõistluse eesmärk on mõõta reaalsusele võimalikult lähedastes oludes osalejate väljaõppetaset, relvastust/varustust ning kindlasti ka moraali.\n\nMilitaarvõistluse ülem on Kaitseliidu ülem kindralmajor Meelis Kiili, võistluste peakohtunik on Soome reservohvitser kapten Tomi Haimelin.\n\nVõistluse peakorraldaja on Kaitseliit, ettevalmistusele ja läbiviimisele on kaasatud nii kaitsevägi, Erna selts, reservohvitseride kogu, laskurliit kui teised organisatsioonid.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Surjus reedel lõppenud admiral Pitka luurevõistluse võitis Kaitseliidu Tallinna maleva I võistkond.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe artikli pealkirja ja sisu. Kasuta oma loomingulisi võimeid, et koostada detailne ja põhjalik ühelauseline sissejuhatus sellele uudisele.\n\n## Pealkiri:\n\nBelglane võitis teise mitmepäevasõidu järjest\n\n## Põhitekst:\n\n25-aastasele Teunsile oli see hooaja teiseks mitmepäevasõidu võiduks, sest eelmisel nädalal triumfeeris ta ka Valloonia velotuuril. Kevadel tuli ta Le Fleche Wallonne ühepäevasõidul kolmandaks.\n\nPunktiarvestuses võitis Poolas slovakk Peter Sagan (Bora - Hansgrohe), mägedes itaallane Diego Rosa (Sky) ja võistkondlikult belglaste Lotto Soudal.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Eile lõppenud World Tour'i arvestusse kuuluva Poola velotuuri võitis belglane Dylan Teuns (BMC), kes edestas kahe sekundiga kohalikku lemmikut Rafal Majkat (BORA - Hansgrohe) ja kolme sekundiga viimase etapi võitnud hollandlast Wout Poelsi (Sky).",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Pärast artikli pealkirja ja põhiteksti lugemist kasuta oma loovust, et koostada sisutihe ja pikk sissejuhatav lause.\n\n## Pealkiri:\n\nKolm meest otsivad maskuliinsust\n\n## Põhitekst:\n\nKolm tuntud meeskunstnikku – üks eestlane ja kaks soomlast on valinud ühise väljapaneku teemaks maskuliinsuse. Ivo Lille nimi ei vaja ei eesti, aga ka laiemale kunstipublikule eraldi tutvustamist, teda tuntakse eelkõige võimsate, veenvate, aga alati esteetiliste klaasist objektide ja installatsioonide kaudu. Ka Teemu Mäki ja Matti Vainio ei ole Eesti kunstiväljal uued tegijad: Vainio elab Eestis ja on viimastel aastatel esinenud Tallinnas mitmetel grupinäitustel ja näidanud oma töid ka isikunäitustel.\n\nTeemu Mäki on eestlastele tuttav mitte ainult kunstnikuna (tema esimene suur isikunäitus oli Tallinnas Rotermanni soolalaos 2002. aastal), ta on astunud üles lavastajana (Von Krahli teatris “Harmoonia”, 2008 jt), esinenud konverentsidel, tema luulekogu “Surelik” on eesti keeles kätte saadav. Kui Matti Vainiot on huvitanud üksikisiku ja ühiskonna suhted eelkõige isiklikust vaatenurgast, siis Mäki väljaastumised on paljuski olnud kriitilised, filosoofilis-poliitilised arutlused praeguse ühiskonna ja seda kujundavate arusaamade üle.\n\nTeemu Mäki põhjendab valitud teemat soolilisuse aspekti järjest kasvava olulisusega: “Soolisus määrab poliitiliselt, filosoofiliselt, vaimselt ja emotsionaalselt, mida tähendab olla inimene. Ma pole kindel, et see peab nii olema, kuid see on, vähemalt meie ühiskonnas nii. Isegi meie suhteliselt egalitaarne, emantsipeerunud ja pluralistlik ühiskond on ehitatud üles soolisuse stereotüüpsetele ettekujutistele: mehed käituvad niiviisi, sest see on nende loomuses, nad ei saa selle vastu. Seetõttu oodatakse naistelt sootuks midagi muud ja neile on ka märksa vähem lubatud kui meestele. Ja seetõttu ei ole siiani ühiskonnas just palju ruumi ja arusaamist nii-öelda kolmandale soola või kahe “normaalse” soo variantidele. /---/ Loomulikult eksisteerib soost tulenevaid ootusi, mida ise oleme enda ette seadnud – ma tahan olla just selline mees -, aga märksa enam on tegemist kultuuriliselt paika pandud reeglitega, mida on meile esitatud kui midagi loodusest kaasa antut, mille vastu ei saa.”\n\nSeetõttu on vaja ka kunstis (ja kunstiga) jätkuvalt rääkida, mida tähendab mehelikkus ja naiselikkus?, milline mees või naine ma olen?, milline on minu seksuaalsus ja mida see ühiskonnas tähendab?\n\nMatti Vainio teosed käsitlevad Vabaduse galerii teatel raskusi, üllatusi ja hämmingut, mida tema, mees kohtab, kui on hakanud mõtlema, mida tähendab olla mees: kui ta püüab vastata ootustele või mässata nende vastu.\n\nTeemu Mäki video “Tavaline tapmine” on algselt tehtud tema lavastatud ooperi tarvis, kuid toimib ka eraldi teosena. Seal kõneletakse vägivallast: miks inimesed, peamiselt mehed tapavad. Soome juhtiv psühhiaater professor Hannu Lauerma intervjuu on kombineeritud Antti Auvineni muusika ja dokumentaalsete kaadritega. Kunstniku teine eksponeeritud teos, triptühhon “Transmehe portree (Maru Hietala)” käsitleb transseksuaalsuse problemaatikat. Portreteeritav sotsiaaltöötaja Maru Hietala on ka näitleja, ta osaleb Teemu Mäki lavastatud dokumentaaletenduses “Transformatsioonid. Maskuliinsuse ümberkirjutamine”, mida saab septembris näha Tallinnas Vabalaval.\n\nIvo Lille klaasist installatsioon “Jäikuse klirin” käsitleb mehelikkust abstraktsemal, kui emotsionaalselt väga mõjuval viisil. Ta on ise oma töö kohta öelnud: “Must-valge maskuliinsus idealiseerib paindumatut tugevust iga hinna eest, kuid klaasimaailmas on jäärapäisel jäikusel klirisev lõpp. Samas võivad purunemise heli ja pilt olla vägagi nauditavad.”\n\nNäitus jääb lahti 23- augustini.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Vabaduse galerii avas Ivo Lille, Teemu Mäki ja Matti Vainio näituse “Maskuliinsus”.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe hoolikalt uudise pealkiri ja sisu ning kirjuta artiklile pikk sissejuhatav lause, kasutades oma kujutlusvõimet.\n\n## Pealkiri:\n\nLiikluses sai viga viis inimest\n\n## Põhitekst:\n\nKell 11.43 juhtus liiklusõnnetus Harjumaal Jõelähtme vallas Ruu-Ihasalu maantee 2. kilomeetril, kus 63-aastane mees sõitis Škoda Rapidiga vastu puud. Juht toimetati Põhja-Eesti regionaalhaiglasse.\n\nKell 18.35 sõitis 19-aastane mees Tapal Paide maantee ja Lembitu puiestee ristmikul Volkswagen Passatiga ette paremalt lähenenud mopeedile Sonik, mida juhtis 31-aastane mees. Mopeed paiskus kokkupõrkest vastu aeda. Mopeedijuht sai viga ja ta toimetati Rakvere haiglasse.\n\nKell 21.23 sõitis 15-aastane nooruk Harjumaal Viimsi vallas Rohuneeme tee ja Kaluri tänava ristmikul mopeediga Darbi vasakpööret tehes tagant otsa teisele sama manöövrit tegevale mopeedile Gilera, mida juhtis 15-aastane nooruk. Mõlemad juhid kukkusid ja said viga ning nad toimetati Tallinna lastehaiglasse.\n\nKell 1.10 sõitis juhtimisõiguseta 17-aastane noormees Rakveres Vahtra puiesteel BMW 530D-ga vastu seisvat Chrysler Voyageri. BMW juht lahkus õnnetuskohalt ja toimetati hiljem kiirabiga Rakvere haiglasse.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Reedel juhtus üle Eesti neli raskemat liiklusõnnetust, milles sai viga kokku viis inimest.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Süvene uudise pealkirja ja sisu ning kirjuta sellele loole sisukas ja informatiivne sissejuhatus, mille pikkus on üks lause.\n\n## Pealkiri:\n\nReintami võiduvärav aitas Trinecil jätkata täiseduga\n\n## Põhitekst:\n\nKahe ja poole nädala eest karikamängus skoori teinud Reintam ei jätnud ka täna midagi juhuse hooleks, vahendab Soccernet.ee.\n\nJuba 13. minutiks oli seis tablool 1:1 ja avapoolaja lõpus, 41. minutil, lõi Reintam nurgalöögi järel peaga lõppskoori tabloole. Eesti keskkaitsja tegi kaasa täismängu.\n\nKui 16 meeskonnast pooltel on kaks vooru mängitud, jätkab Trinec ainsa meeskonnana kuue punkti peal. Veel kahel klubil on võimalik nende saavutust korrata.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Tšehhi esiliigas jätkab heas hoos Mikk Reintam ja tema koduklubi Trinec, kui 2:1 alistati täna hommikul Pribram.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Vaata läbi uudise pealkiri ja tekst ning loo loov sissejuhatav lause, mis haakub artikli sisuga.\n\n## Pealkiri:\n\nTaaramäe valis taas Prantsusmaa võistkonna\n\n## Põhitekst:\n\nTaaramäe sõnul kaalus ta Prantsusmaale siirdumist juba enne Katjušaga liitumist. \"Kui seekord kaardid lauale pandi, siis otsustasin üsna kiiresti. Prantsusmaa ja prantslased kogu oma kiiksude ja kääksudega mulle meeldivad. Olen väga õnnelik ja kibelen juba uude aastasse,\" kirjutas ta oma Facebooki leheküljel.\n\n\"Meeskond ei asu kõrgeimas World Touri staatuses, seega on suurtele sõitudele saamine alati lahtine, kuid see mind ei häirinud. Ei mäleta millal viimati Jean-Rene Bernadeau (tiimi manager) meeskond Le Tour'ilt kõrvale oleks jäänud ning Cofidise kui pro cont tiimi näol oli hea kogemus olemas, st. kalender oli korralik.\"\n\nTaaramäe sõnul on tal Direct Energia meeskonnas tuttavaid nii sõitjate kui ka personali seas. \"Enne otsuse tegemist ma loomulikult uurisin maad ja kuulsin enamjaolt kiidusõnu. Lisaks andis ka oma soovituse meie vanameister Erki Pütsep, kes ka samas seltskonnas pedaalinud.\"\n\n\"Laual olid ka World Tour'i lepingud konkreetsete pakkumistega, kuid Direct Energie meelitas mu ära oma koduse õhkkonna ja agressiivse sõidutaktikaga. Vähemalt tundus, et mulle ei pakutud lepingut vaid ärilisel eesmärgil kellegi aitamiseks. Põhimõtteliselt kehtib tiimis reegel, kui oled hea, siis saad ka seda head minekut realiseerida, kuid siiski on ka Direct Energies kutte, kes hiilgavad oma võimsa talendiga.\"\n\n\"Näiteks sõidab seal noor prantslane Calmejane, kes vaid kahe profihooajaga on jõudnud mitmete võitudeni. Sealhulgas Vuelta Hispaania ja TDF-i etapi võitudeni ning ma olen enam kui kindel, et me pole veel päriselt selle kuti sisu näinud. Seega õnnestub kindlasti ka Direct Energies head tööd teha. Niisiis on minu kogemused kindlasti väga olulised Liljan Calmejeane'i silmas pidades,\" tõi Taaramäe välja.\n\nSel hooajal sõidab ta veel Katjuša-Alpecini ridades 10.-13. augustil peetaval Arctic Race'il, Hispaania velotuuril ilmselt mitte. \"Olen nüüdseks juba igast veest ja tulest läbi käinud ning juba kõike proovinud ja kõike uurinud. Kui nüüdki vorm ei parane, siis pean vaikselt hooaega kokku hakkama tõmbama, et uuel hooajal taas tegudeni jõuda. Ent sellele ma veel mõelda ei sooviks. Käimas on veel siiski 2017 ja kui minekut jagub, siis võidusõite jagub oktoobri lõpuni.\"\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Sel hooajal Katjuša-Alpecini esindav Eesti rattur Rein Taaramäe sõidab järgmisel hooajal Prantsusmaa kontinentaaltaseme võistkonnas Direct Energie.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Pärast artikli pealkirja ja põhiteksti lugemist kasuta oma loovust, et koostada sisutihe ja pikk sissejuhatav lause.\n\n## Pealkiri:\n\nAstana palkas Vuelta mägedekuninga\n\n## Põhitekst:\n\n“Astana on üks suuremaid ja kuulsamaid meeskondi ning mul on suur au selle projektiga liituda,” vahendas Rattauudised.ee Fraile sõnu. “Viimastel aastatel olen profiratturina suure sammu edasi astunud ja loodan, et see jätkub ka Astanas. Mulle meeldib meeskonna stiil ja panustamine suurtuuridele.”\n\n2013. aastal profiks saanud Fraile tõusis esile tunamullu, kui pälvis Vueltal mägironijate arvestuses esikoha, ning Baskimaalt pärit meest hakkasid jahtima mitmed klubid. Fraile kaitses mullu Dimension Data ridades aasta viimasel tuuril parima mägironija tiitlit. Parimaks mägironijaks kerkis Fraile 2016. aastal ka Burgose tuuril, tänavu tuli ta Yorkshire’i tuuril teiseks.\n\nHea temposõitja Fraile on esimene uus mees, kes Astanaga järgmisel hooajal liitub. Varem pikendas Kasahstani klubi lepingut Jakob Fuglsangi, Dario Cataldo, Laurens de Vreese ja Luis Leon Sancheziga.\n\n“Omar on väga hea mägedes ja ta tugevdab meie meeskonda suurtuuridel,” ütles Astana juht Aleksandr Vinokurov. “Omar saab hästi üles igasugustest mägedest ja on meile abiks meeskonnasõidus. Oleme Omari viimased aastad jälginud ja sel hooajal avaldas ta mujet Girol. Olen kindel, et suudab meie tiimis oma potentsiaali avada.”\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Tanel Kangerti koduklubi Astana sõlmis kahe aasta pikkuse lepingu Omar Frailega. 27-aastane hispaanlane on kaks viimast hooaega esindanud Dimension Datat. Fraile on tugev mägironija, tänavu pälvis ta esimese etapivõidu suurtuuril, olles parim Giro d’Italia 11. etapil.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Pärast artikli pealkirja ja põhiteksti lugemist kasuta oma loovust, et koostada sisutihe ja pikk sissejuhatav lause.\n\n## Pealkiri:\n\nNeljakordne Eesti meister Sten Oja naaseb suurde rallikrossi\n\n## Põhitekst:\n\nSten Oja koduklubiks saab uue tiimina Eesti meistrivõistlusega liituv Crosskart Racing Estonia, kus ta hakkab tegutsema nii meeskonna esisõitjana kui ka noorte tulevikulootuste abistaja ja nõuandjana.\n\n“Soovin olla noortele eeskujuks ja innustajaks ning jagada kogemusi, mida olen aastate jooksul korjanud erinevatest võistlussarjadest, samuti koostööst rallisõitja Petter Solbergiga,” ütles Oja. “Kavatsen Crosskart Racing Estonia värvides ka ise sõita ning sel aastal palju trenni teha, et järgmisel hooajal Eesti meistritiitli eest heidelda, palju välissarjades sõitmas käia ning samuti on sihikul Põhja-Euroopa meistritiitel.”\n\nOja sõnul otsustas ta krosskardil võistlemise kasuks, kuna krosskardil kihutamine pakub samaväärset elamust rallikrossi tippautodega, kuid maksab oluliselt vähem.\n\n“See kiirus, mille krosskardiga kätte saab, on võrdväärne rallikrossi tippautoga, ent auto on mõistliku hinnaga ning seda on tunduvalt kuluefektiivsem üleval pidada ja hooldada,” ütles Oja. “See on eelarveliselt ülihea väljund just alustavatele noortele, kes soovivad ühel päeval ka muudesse võistlusklassidesse siirduda.”\n\nSten Oja avastart toimub 5. augustil Oleg Grossile kuuluval uuel rallikrossi rajal toimuval Eesti Meistrivõistluste V etapil Kehalas. Crosskart Racing Estonia on loodud kõigile huvilistele sõiduvõimaluse ja elamuse pakkumiseks ning noorte sõitjate järelkasvu eest hoolitsemiseks. Meeskonda veavad Eesti krosskardi tipud Raul Orav ja Eero Nõgene. Krosskartide näol on tegemist koos juhiga ca 420 kg kaaluva võimsa võistlusmasinaga, mida liigutab 150 hobujõuline 750 cm3 superbike’i mootor.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Neljakordne Eesti ja kahekordne Põhja-Euroopa meister rallikrossis Sten Oja osaleb 5. augustil Kehalas toimuval rallikrossi Eesti meistrivõistluste viiendal etapil Xtremekartide arvestuses, kui teeb debüüdi Crosskart Racing Estonia meeskonna esisõitjana.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Süvene uudise pealkirja ja sisu ning kirjuta sellele loole sisukas ja informatiivne sissejuhatus, mille pikkus on üks lause.\n\n## Pealkiri:\n\nUSA-Eesti duo Three Free Radicals esitleb Kukemuru festivalil uut CD-d\n\n## Põhitekst:\n\nAlbum \"Travelogue\" on salvestatud 2016 oktoobris Peeter Salmela stuudios ja see ilmub IMPROTEST RECORDS leibli alt.\n\nThree Free Radicals poolt esitletud improvisatsioon viib rännakule läbi glitchilikult mehaaniliste tekstuuride ja konarliku, põrguliku helimaastiku. Manipuleeritakse nii eelsalvestatud materjaliga kui lisatakse juurde Soo mängitud ja Milleri poolt reaalajas Kymaga töödeldud materjal.\n\nScott L. Miller on tuntud oma interaktiivse elektroaukustilise kammermuusika, ekosüsteemsete esinemiste ja Kyma helidisaini platformi kasutamise poolest vabas improvisatsioonis, kannab professori tiitlit St.Cloud Osariigi Ülikoolis Minnesotas ja on Ameerika Ühendriikide Elektro-Aukustilise Muusika Liidu (SEAMUS) President.\n\nMart Soo on Eesti kitarrist/helilooja/improviseerija, kes on loonud hulga muusikat raadiosaadetele, teatrietendustele ning filmidele. 2005. aastast alates korraldab ta koos muusik Taavi Kerikmäega improvisatsioonilise muusika ürituste seeriat IMPROTEST ning on teinud koostööd muljet valdava hulga muusikutega Euroopast, Ameerikast ning Jaapanist.\n\nPlaati on võimalik kuulata ka digitaalselt.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Improvisatsiooniline kooslus Three Free Radicals koondab kaht kogenud muusikut - duo moodustavad Minneapolise helilooja ja live-elektroonika artist Scott L. Miller ja äsja väärika Danske Jazziauhinna pälvinud kitarrist-helilooja Mart Soo. Täna, 5. augusti õhtul kell 21 esitlevad mehed plaati Kukemuru Ambienti festivalil.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Tutvu artikli sisuga ja loo sellele pika lausega sissejuhatus, mis köidab lugeja tähelepanu.\n\n## Pealkiri:\n\nPevkur: ettevõtjate huvid olgu riigi huvidest eespool\n\n## Põhitekst:\n\nPevkur meenutas Reformierakonna suvepäevadel peetud kõnes partei looja ja auesimehe Siim Kallase 22 aastat tagasi kirjutatud Kodanike riigi manifesti: me ei saa kehtestada niisuguseid liiklusreegleid, mis lubavad sõita vasakul ja paremal teepoolel korraga.\n\n\"Eesti riik vajab ka praegu, aastal 2017, selget, parempoolset ja võimalikult väheste piirangutega keskkonda, kus ettevõtlikud inimesed saaksid edukalt tegutseda. Samas neid, kes vajavad abi, tuleb meil koos ühiselt toetada,\" lausus Reformierakonna esimees.\n\nPevkuri sõnul on Reformierakonna põhimõte, et inimene on targem kui riik. „Ettevõtjate ja maksumaksjate huvid tuleb seada riigi huvidest ettepoole.\"\n\nSeetõttu kavatseb Reformierakond seista põhimõtte eest, et majandus saab kasvada vaid tingimustes, kus piirangud on viidud miinimumini ning mängureeglid on selged.\n\nSamuti seab partei eesmärgiks maksumaksjate arvu tõusu. Selleks tuleb Pevkuri sõnul aidata välismaal elavatel eestlastel Eestisse tagasi tulla. Samuti tuleb võimaldada sünnijärgsetel eestlastel säilitada Eesti kodakondsus isegi juhul, kui soovitakse võtta mõne teise riigi kodakondsus. Teisisõnu, seadustada topeltkodakondsus.\n\nSelleks, et teha lõpp ühiskonna lõhestamisele, lubab Reformierakond panna kinni kogu keskerakondliku propagandamasina ja võimaldada igal lapsel juba lasteaiast alates õppida eesti keeles.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Tugevama ja edukama Eesti nimel tuleb kaotada segane astmeline tulumaks, ettevõtjate ja maksumaksjate huvid olgu riigi huvidest eespool, leiab Reformierakonna esimees Hanno Pevkur, kes alustab esmaspäevast valimiseelset üle-Eestilist ringsõitu.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe artikli pealkirja ja sisu. Kasuta oma loomingulisi võimeid, et koostada detailne ja põhjalik ühelauseline sissejuhatus sellele uudisele.\n\n## Pealkiri:\n\nIraan kritiseeris Euroopa seisukohta raketikatsetuste suhtes\n\n## Põhitekst:\n\nMogherini kohtus Iraani välisministri Mohammad Javad Zarifiga laupäeval enne president Hassan Rouhani inauguratsioonitseremooniat Teheranis.\n\nIraani raketikatsetused ja satelliidi ilmaruumi lähetamine 27. juulil ei ole vastuolus ÜRO resolutsioonidega, on öeldud pärast kohtumist tehtud Zarifi kantselei avalduses.\n\nSurubritannia, Prantsusmaa ja Saksamaa ühinesid läinud nädalal Ühendriikidega ning kutsusid ÜRO-d üles reageerima satelliidistardile, öeldes, et vastavat tehnoloogiat saab kasutada ballistiliste rakettide loomiseks, mistõttu tuleb seda käsitleda ähvardava ja provokatiivsena.\n\n\"See on vale tee,\" seisab Zarifi avalduses.\n\nÜRO resolutsioon nr 2231, mis jõustati koos 2015. aasta tuumaleppega Teherani ja suurriikide vahel, kutsub Iraani hoiduma katsetamast rakette, mis võivad kanda tuumalõhkepead.\n\nIraan on kategooriliselt eitanud soovi tuumarelva soetada ning öelnud, et raketikatsetused on osa selle legitiimsest kaitseprogrammist.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Iraan kritiseeris Euroopa Liidu välispoliitikajuhi Federica Mogherini visiidi ajal Euroopa valitsuste seisukohta Teherani raketikatsetuste vastu.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Pärast artikli pealkirja ja põhiteksti lugemist kasuta oma loovust, et koostada sisutihe ja pikk sissejuhatav lause.\n\n## Pealkiri:\n\nAnna Maria Orel sai maailmameistrivõistluste debüüdil 18. koha\n\n## Põhitekst:\n\nMaailmameistrivõistluste debütant alustas kvalifikatsiooni 64.80-ga, sai seejärel kirja 62.80 ning heitis viimases voorus oma parima 67.37. Oreli tänavune isiklik tippmark on 67.39.\n\nKvalifikatsiooninormi 71.50 alistas üheksa naist. Tabeli tipus troonisid poolakad Malwina Kopron 74.97 ja Anita Wlodarczyk 74.61-ga.\n\nFinalistid:\n\nMalwina Kopron POL 74.97 Q\nAnita Wlodarczyk POL 74.61 Q\nSophie Hitchon GBR 73.05 Q\nHanna Malõšik BLR 72.79 Q\nDeAnna Price USA 72.78 Q\nAlexandra Tavernier FRA 72.69 Q\nZheng Wang CHN 71.89 Q\nHanna Skõdan AZE 71.78 Q\nJoanna Fiodorow POL 71.72 Q\nWenxiu Zhang CHN 71.39 q\nKaterina Safrankova CZE 70.67 q\nKathrin Klaas GER 70.33 q\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Kergejõustiku maailmameistrivõistlustel Londonis sai Anna Maria Orel naiste vasaraheites 67.37-ga 18. koha.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Süvene uudise pealkirja ja sisu ning kirjuta sellele loole sisukas ja informatiivne sissejuhatus, mille pikkus on üks lause.\n\n## Pealkiri:\n\nNaiste 100 meetri eeljooksudes sai 11 sekundist jagu ainult sakslanna\n\n## Põhitekst:\n\nIsikliku rekordi püstitanud sakslannale järgnesid Elevandiluuranniku jooksjad Marie-Josee Ta Lou 11,00 ja Murielle Ahoure 11,04-ga.\n\nTulemused:\n\n1. jooks\n\nGina Lückenkemper GER 10,95\nMurielle Ahoure CIV 11,04\nJura Levy JAM 11,09\nAsha Philip GBR 11,14\nToea Wisil PNG 11,41\nNaomi Sedney NED 11,43\nIm Lan Loi MAC 12,00\nJelena Rjabova TKM 12,27\n\n2. jooks\n\nElaine Thompson JAM 11,05\nCrystal Emmanuel CAN 11,14\nAriana Washington USA 11,28\nYongli Wei CHN 11,37\nKhalifa St Fort TTO 11,44\nOrphee Neola FRA 11,58\nCharlotte Wingfield MLT 11,82\n\n3. jooks\n\nTori Bowie USA 11,05\nBlessing Okagbare NGR 11,22\nIvet Lalova-Collio BUL 11,31\nDesiree Henry GBR 11,32\nAngela Tenorio ECU 11,33\nJamile Samuel NED 11,52\nPatricia Taea COK 12,18\nMarie-Charlotte Gastaud MON 13,52\n\n4. jooks\n\nMarie-Josee Ta Lou CIV 11,00\nDafne Schippers NED 11,08\nCarina Horn RSA 11,28\nSalome Kora SUI 11,30\nCarolle Zahi FRA 11,41\nNarcisa Landazuri ECU 11,59\nRechelle Meade AIA 12,67\nHereiti Bernardino PYF 12,88\n\n5. jooks\n\nRosangela Santos BRA 11,04\nMujinga Kambundji SUI 11,14\nMichelle-Lee Ahye TTO 11,14\nSimone Facey JAM 11,29\nLeya Buchanan CAN 11,84\nDutee Chand IND 12,07\nGorete Semedo STP 12,46\nTatjana Pinto GER dq\n\n6. jooks\n\nDaryll Neita GBR 11,15\nDeajah Stevens USA 11,17\nNatasha Morrison JAM 11,21\nKelly-Ann Baptiste TTO 11,21\nEwa Swoboda POL 11,24\nAndrea Purica VEN 11,43\nCecilia Bouele CGO 12,15\nZarinae Sapong NMI 13,29\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Londonis toimuvatel kergejõustiku maailmameistrivõistlustel näitas naiste 100 meetri eeljooksudes parimat aega 10,95 sekundit Gina Lückenkemper.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Tutvu artikli sisuga ja loo sellele pika lausega sissejuhatus, mis köidab lugeja tähelepanu.\n\n## Pealkiri:\n\nKai Valtna. Kas keha ja vaim on siiski eraldi?\n\n## Põhitekst:\n\nHiljuti kaitsti TÜ Viljandi Kultuuriakadeemias edukalt üks alguses palju poleemikat tekitanud seminaritöö. Kirjutajaks nüüdseks kooli lõpetanud etenduskunstide osakonna üliõpilane ja teemaks nüüdistants kümne käsu fookuses. (Toomel, 2017) Performance` likus võtmes muretseti selles kaasaegse tantsukunstniku hingeõnnistuse ja taevariiki pääsemise võimaluste üle, muuhulgas siiski ka korralikult kokku võttes nüüdistantsu olemuslikest huvidest lähtuvate väljendusvahendite iseloomu (seisundilisus, kontseptuaalsus, kehakesksus), mis võiksid saada takistuseks mitte ainult paradiisi pääsemisele, vaid kaasaegse etenduskunsti populaarsusele üldisemalt: tekitades hämmastust, ükskõiksust või suisa vastumeelsusust nähtuse suhtes.\n\nLugude jutustamise asemel tegeletakse atmosfääri loomisega, liikuvad kehad ja situatsioonid laval nõuavad vaatajalt konteksti tabamiseks omapoolset intellektuaalset pingutust. Pigem huvitabki nüüdistantsu tegijaid see, mis tekib antud hetkel ja ruumis etendaja ja vaataja vahel kui muretsemine asjaolu pärast, kas kõik saalis ikka „õigesti“ aru saavad. Tänapäeva tantsu huviks on iga elatava keha võime dialoogiks, kordumatu maailmasolemise ilmsiks toomine (sest kunst on millegi senivarjatu ilmsiks toomine). Kindlasti on selline kahekõne vaataja jaoks ettearvamatum kui ühtlaseks vormitud kehade virtuoosne „kõne“, mis ajalooliselt tantsulavastusest ettekujutuse on loonud.\n\nKas nn. ihuline maailmas olemine kritiseerib a priori ka kartesiaanlikku keha ja vaimu eristust ning tühistab hinge ja keha ühtsuse, millest räägib näiteks 12. sajandi müstik, nunn ja kirjanik Hildegard von Bingen: „Hing räägib: Ma olen elav hingus inimeses, laskunud üdi ja veresoonte, luude- liikmete ja liha kotta.“ (Bingen, 2001: lk. 43) Kristlik ruumisemantika on siin ilmselge: põrgusse laskutakse ja taevasse tõustakse. Füüsilise ruumi suunad üleval-all muutuvad kultuuriteadvuses väärtuskandjateks. Meeleliselt tajutav maailm asub selles hierarhias kõige madalamal. Kujutades nähtavat maailma nähtava maailma kaudu, ei suudaks kunstnik justkui midagi öelda kõrgema reaalsuse kohta. Kas liikuval kehal, mis ei pruugi viidata millelegi muule peale iseenda korruptiivsususe ja mandumise, on kohta kirikuseinte vahel?\n\nKristlus on kahtlemata meie kollektiivset ja individuaalset mitteteadvust tugevasti mõjutav diskursus. Paneb ainult imestama, miks ei kergita me kulmugi visuaalset kultuuriruumi täitva ühe teatava keha alastioleku ja alanduste peale või loo peale sünnitajast neitsist…\n\n„Laval roomab vana bikiinides mees, kes tõuseb ja hakkab end aeglaselt ning rituaalselt riietama: bikiinidele järgneb idamaisele preestrile omane rüü, mida hakkab katma politseivorm. Samal ajal alustab lava teises nurgas seisev politseivormis mees enese lahtiriietamist. Lahtiriietatud mees istub sinna juba varem valatud punase värviloigu ( vereloigu) kõrvale. Kaks uut politseirõivais mees alustavad seepeale lahtiriietanud mehe nuiadega peksmist, mille helitaustana on kasutatud valje peksmist kujutavaid perkussioone. Löökide eest põgeneda püüdev ning siplev mees kattub värvi - verega, mida hiljem talle ka peale valatakse. Läbipekstud, näiliselt elutu keha surutakse musta kilekotti, mille ette asetatakse mikrofon. Kilekotist ehk laibakotist lükatakse välja organid, mis juba uute tegelaste poolt minema veetakse.“ (Toomel 2017: lk.21) Eelkirjeldatu on stseen suhteliselt radikaalse kaasaegse teatri esindaja Romeo Castellucci lavastusest „ BR.#04“. Lavastusterviku loovad meelevaldselt järgnevad visuaalsed kujundid, mis moonutavad ja diskrediteerivad viiteid, mis vaatajal iga üksiku detailiga kultuurimälu pinnalt tekkida võiksid. Selline moonutatud kultuuri portreteerimine võib avaldada samas sügavat emotsionaalset mõju, nagu Castellucci lavastused enamasti mõjuvadki. (ibid.) See on nagu julia kristevalik jälestus, mis tõukab eemale ja tõmbab ligi samaaegselt.\n\n1520. aastal maalib sakslane Matthias Grünewald oma „Väikese ristilöömise“. Teose, mis erineb suuresti tavapärasest Kristuse kujutamisest. Kunstnikku huvitab toimingu vägivaldsus, aeglane piinarikas surm ristil ning pekstud keha ilustamata kujul. Julgen väita, et see ( olemuselt religioosne) teos ei erine oma kavatsustelt mingilgi moel Romeo Castellucci etenduskunstist. Grünewaldi Kristus ja Castellucci tegelased ilmutavad end vaatajale oma sügavaima (kehalise) alanduse hetkeil, selleks, et ülendus saaks võimalikuks. Loomulikult mõjuvad kohaloleva keha alandused vahetumalt kui maalitud. Aga siiski - kas 16. sajandi kunstnikku huvitab publiku šokeerimine või intrigeerib võimalus paradiisiväravate taha jääda?\n\nMulle tundub, et kirikut (?) ei häiri siin mitte niivõrd keha alandused, vaid kunsti ambivalentne hoiak ja olemus üleüldse: jumala ( ja inimese kui jumala näo järgi loodud olendi) kujutatud keha paneb alati mõtlema veel millestki muust kui liha vaimukssaamisest. Nendest piltidest ja etendustest on ju eemaldamatu valu ja alanduse erootika, piiri tõmbamine aga osutub väga keerukaks ja kunstlikuks. Kujutamise diskursus ise võib olla kahtlasem kui sisu, mida ta loob. Baudrillard räägib igasuguse kujutamise reaalsust hävitavast jõust, omaenda originaali hävitavast jõust. (inimese puhul siis jumal?). „ Kas märk võiks osutada tähenduse sügavustele, kas märk võiks välja vahetada tähenduse ning kas miski- Jumal muidugi mõista- võiks olla selle vahetuse kautsjoniks?“ (Baudrillard 1999: lk. 14 ) Ohtlike tähenduste asemel, mida kehastatud kunst luua võib, on võib-olla suuremaks ohuks hoopis võimalus, et märgi taga pole midagi, ammugi mitte Jumalat ja isegi mitte jumalateotust? Võimalus, et Jumal saab kunsti läbi teotatud, ei suuda kahtluse alla seada siiski Jumala olemasolu.\n\nKujutamise ja mängimise diskursused iseenesest võivad sisaldada teatavat ohtu „hea maitse“, inimliku ja/või jumaliku korra vastu ühiskonnas ning inimese heitlikus hinges. Ühe puhul võib puhas esteetiline nauding joone meisterlikkusest või proportsiooni täiuslikkusest varjutada kujutatud loo moraalse kasuteguri (kas sellepärast võibki leida kirikutest kohutavalt halba maalikunsti, minge näiteks Jaani kirikusse Tallinnas?), teise puhul -\n\n„Mängimiskultuuri traditsioonides on alati midagi väga füüsilist. Olgu jutuks jalgpall, tants või aiandus- neid saab õppida vaid tegevuse kaudu. Mängimise reegleid saab omandada vaid füüsilise kogemuse ja füüsiliste oskuste kaudu. Ja kuna mängimine seisneb suurelt jaolt vaikivas teadmistes ja füüsilistes oskustes, on mängu tulemust väga raske kontrollida, s.t. mängimine kätkeb võimalikku õõnestustegevust. Sel põhjusel ongi teater alati olnud võimukandjatele mureallikaks: teater on alati väljendanud rohkemat, kui tekstis kirjas.“ (Sauter 2011: lk. 177) Olgu siis mureks Jumala autoriteet, riigi alustalad või alamate moraal. Nii et pilt või skulptuur või tants kirikus on igal juhul problemaatiline- jumaliku olemuse tabamatuse tõttu võib kõik taanduda pelgalt inimlikuks rähklemiseks. Iga pildi või tantsuetenduse kõrvale ei pane ka selgitavat silti, kuidas asjast „õigesti“ aru peaks saama. Ning kas fakt, et asume pühakojas on tagatiseks , et inimese poolt loodu on tähistajaks mitte tühjusele (millest räägib Baudrillard) vaid erakordsele sisule?\n\nKaasaegne tantsukunst on järjest enam eemaldumas traditsioonilisest, ajalooliselt lavalist tantsukunsti saatnud kehakontseptsioonist. Michel Foucault (kes räägib küll sõduri kehast) kirjeldab, kuidas keha muutub võimu objektiks, mida valvata, distsiplineerida, manipuleerida, vormida, dresseerida; keha, mis kuuletub, vastab, muutub osavamaks ja omandab mitmesuguseid üha kasvavaid jõude. Kehale avaldatakse lakkamatult survet, teda püütakse võtta haardesse mehhaanika enda tasandil, ohjates tema liikumisi, žeste ja poose.“ (Foucault 2014: lk. 196) Ballett ( ehk siis tantsukunst tervikuna suurema osa oma ajaloost) on lõputu võitlus nõdra liha ja maa gravitatsioonijõuga. Küsimus on, kas see teeb meist jumalad? Ning kas kirikusse võiks sobida ihust puhastatud keha, pigem juba puhas idee või ilu kui mateeria?\n\nSisenen saali, mille laes hõõgub kuldne valgusallikas. Loomulikult tuvastab skeptik minus 30 sekundit hiljem, et tegemist on hiiglasuure lakkeriputatud kommipaberiga, aga lavamaagia ja valgustus teevad siiski oma töö - olen lummatud. Kuldse tulekera keskelt laskub alla üleni kuldse lateksiga kaetud keha. Niimoodi, pea alaspidi rippudes loeb olend Nietzschet, läbiloetud lehti efektselt maa poole läkitades. Gravitatsioon muutub nähtavaks ja kogu asja sisulist veenvust suurendab asjaolu, et maa külgetõmbejõud mõjub küll paberile ( sõnale?) aga mitte kuldsele üliinimesele. Tekst kosmosesse või Maa peale saadetud, hakkab jumalus suuremaid kaari ja efektsemat õhulendu demonstreerima. Kaugel allpool lihtsurelikud seda kõike pea kuklas ja kätt ereda valguse kaitseks silmade ette seades tunnistamas. Sedakorda on meil siiski vedanud - enamasti on jumalate ja nende kehastatud asemike jõllitamine keelatud igal ajal ja igal pool.\n\nTegemist on kevadel Kanuti Gildis etendunud Raho Aadla soololavastusega „Mina olen Ra“. Tantsija on tekitanud situatsiooni, kus maa külgetõmbejõud ei ole enam liikumist takistavaks asjaoluks. Paradoksaalsel kombel ennast sellega liikumatusse määrates - puudub ju toetuspunkt, millelt soorituseks impulssi, põhjendust ja jõudu hankida. Kui eemaldame keha jaoks selle eksisteerimise tingimused (õigemini küll simuleerime nende kaotamist), kas jõuame lähemale jumalikule olemisele? Kas Raho Aadla kehastatud kuldne üliinimene ( jumalus?) sobiks kõlkuma pühakotta ristilöödu kaaslaseks? Tantsukunsti ja kiriku suhted sõltuvad seega „keha“ ja „kujutamise“ mõistete lahtiharutamisest. Ühelt poolt kunsti ja religiooni kõrvutamisel ning teisalt vahetegemisel elataval ja omataval kehal.\n\n1. Baudrillard, J. 1999. Simulaakrumid ja simulatsioon. Tallinn, Avatud Eesti Fond, Kirjastus Kunst, tlk. Leena Tomasberg\n\n2. Bingen von, H, 2001. Elava valguse sõnad. Tallinn, Kristlik kirjastusselts Logos, tlk. Liina Ootsing\n\n3. Foucault, M, 2014. Valvata ja karistada: vangla sünd. Tartu, Ilmamaa, tlk. Mirjam Lepikult\n\n4. Sauter, W. 2011. Teatrisündmus- mis see on? Valitud artikleid teatriuurimisest. Tartu Ülikooli Kirjastus, tlk. Ott Karulin.\n\n5. Toomel, H-M, 2017. Nüüdistantsu problemaatikast lähtudes kümnest käsust: nelja lavastuse näitel. Seminaritöö, TÜ VKA.\n\nTöö asub TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia raamatukogus: https://www.ester.ee/search~S78*est?/aToomel/atoomel/1%2C14%2C26%2CB/frameset&FF=atoomel+helle+mari+++++1994&2%2C%2C3\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Suvisel Arvamusfestivalil leiab aset Sõltumatu tantsu lava korraldatav arutelu \"Miks kirikus ei tantsita\", mis keerleb religiooni ja kunsti ning nende kokkupuutepunktide ja erinevuste ümber. Arutelu on seotud ka ühe harukordse aktsiooniga - nimelt etendub Arvamusfestivali ajal Paide kirikus Kadri Sireli tantsulavastus. Koostöös Sõltumatu Tantsu Lavaga avaldab ERR kultuuriportaal arvamusartiklite sarja.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Vaata läbi uudise pealkiri ja tekst ning loo loov sissejuhatav lause, mis haakub artikli sisuga.\n\n## Pealkiri:\n\nRonaldo tahab tagasi Inglismaale\n\n## Põhitekst:\n\nCadena SER-i andmetel on Ronaldo vihjanud Inglismaale naasmisele. \"Ma olen alati oma maksud ilusti ära maksnud, nii Inglismaal kui siin, Hispaanias. Inglismaal aga polnud mul sääraseid probleeme, seetõttu tahaksin sinna tagasi minna,\" vahendas Soccernet.ee Ronaldo sõnu.\n\n\"Ma olen kui avatud raamat - minu poolt oleks lauslollus püüda maksud maksmata jätta, see tuleks niikuinii välja.\" Ronaldo kinnitas kohtunikule, et ta usaldab oma nõustajaid ning tema poolt on kõik korralikult tehtud: \"Ma maksin 2014. aastal kõik maksud ära. Ma ei jaga maksudest väga midagi, käisin koolis kuuenda klassini ning ainus, mida oskan hästi teha, on jalgpalli mängimine. Kui mu nõustajad ütlevad \"Cristiano, kõik on korras\", siis ma usaldan neid.\"\n\nMaksusaagat on Inglismaal agaralt monitoorimas mehe endine koduklubi Manchester United, kelle tegevjuht Ed Woodward on nõus kasvõi läbi põrgu minema, et sellise kaliibriga meest tagasi Unitedisse tuua - nii turundusliku kui mängulise tõuke andev 32-aastane maailma parim jalgpallur oleks enamikele Unitedi fännidele kui päästeingel, kes viib Unitedi tagasi tippu - sinna, kuhu klubi kuulus legendaarse peatreeneri Sir Alex Fergusoni ajal.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Jalgpalliklubi Madridi Reali elav legend Cristiano Ronaldo andis mõista, et praegune Hispaanias toimuv maksudest kõrvale hiilimise kaasus poleks Inglismaal kunagi juhtunud.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Tutvu artikli sisuga ja loo sellele pika lausega sissejuhatus, mis köidab lugeja tähelepanu.\n\n## Pealkiri:\n\nNaiste kolmikhüppes oli seitse normitäitjat\n\n## Põhitekst:\n\nKvalifikatsiooninormi 14.20 alistas seitse naist. Viimasena viis aga lõppvõistlusele tulemus 14.07. Esimesena jäi 12 seast välja ameeriklanna Tori Franklin, kes hüppas isiklikuks rekordiks 14.03.\n\nFinalistid:\n\nOlga Rõpakova KAZ 14,57 Q\nYulimar Rojas VEN 14,52 Q\nSusana Costa POR 14,35 Q\nPatricia Mamona POR 14,29 Q\nKristin Gierisch GER 14,25 Q\nShanieka Ricketts JAM 14,21 Q\nCaterine Ibarguen COL 14,21 Q\nHanna Knjazjeva-Minenko ISR 14,17 q\nKimberly Williams JAM 14,14 q\nAnna Jagaciak POL 14,09 q\nNeele Eckhardt GER 14,07 q\nAna Peleteiro ESP 14,07 q\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Londonis toimuvatel kergejõustiku maailmameistrivõistlustel näitas naiste kolmikhüppe kvalifikatsioonis parimat tulemust 14.57 Olga Rõpakova Kasahstanist.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Tutvu artikli sisuga ja loo sellele pika lausega sissejuhatus, mis köidab lugeja tähelepanu.\n\n## Pealkiri:\n\n400 meetri eeljookse valitsesid Botswana mehed\n\n## Põhitekst:\n\nParemuselt teise tulemuse 44,75 jooksis välja Steven Gardiner Bahamalt ning kolmas oli Makwala kaasmaalane Baboloki Thebe 44,82-ga.\n\nTulemused:\n\n1. jooks\n\nFred Kerley USA 44,92\nLalonde Gordon TTO 45,02\nKevin Borlee BEL 45,09\nPavel Maslak CZE 45,10\nMatthew Hudson-Smith GBR 45,31\nLucas Carvalho BRA 45,86\nLucas Bua ESP 46,00\nCollins Omae Gichana KEN 46,10\nBachir Mahamat CHA 47,50\n\n2. jooks\n\nWayde Van Niekerk RSA 45,27\nDavide Re ITA 45,71\nMachel Cedenio TTO 45,77\nTeddy Atine-Venel FRA 45,90\nYoandys Lescay CUB 45,93\nLuka Janezic SLO 46,06\nSteven Solomon AUS 46,27\nKimorie Shearman VIN 47,05\nNery Brenes CRC 45,53 dq\n\n3. jooks\n\nBaboloki Thebe BOT 44,82\nDemish Gaye JAM 44,98\nDwayne Cowan GBR 45,39\nBoniface Mweresa KEN 45,58\nRafal Omelko POL 45,69\nSamuel Garcia ESP 46,37\nPieter Conradie RSA 46,62\nWarren Hazel SKN 46,96\nNarek Ghukasjan ARM 49,70\n\n4. jooks\n\nSteven Gardiner BAH 44,75\nWilbert London III USA 45,10\nBrian Gregan IRL 45,37\nJonathan Borlee BEL 45,70\nLuguelin Santos DOM 45,73\nMamoudou Hanne FRA 45,89\nYlimar Herrera COL 47,18\nSteven Gayle JAM dq\n\n5. jooks\n\nIsaac Makwala BOT 44,55\nLaShawn Merrit USA 45,00\nJamal Walton CAY 45,05\nOscar Husillos ESP 45,22\nRaymond Kibet KEN 45,75\nMartyn Rooney GBR 45,75\nRenny Quow TTO 45,95\nWinston George CUY 46,02\nSailosi Tubuilagi FIJ 48,98\n\n6. jooks\n\nNathon Allen JAM 44,91\nGil Roberts USA 44,92\nAbdalelah Haroun QAT 45,27\nMuhammed Yahiya IND 45,98\nSamson Nathaniel NGR 46,63\nTakamasa Kitagawa JPN 47,35\nKarabo Sibanda BOT 47,44\nEmmanuel Dasor GHA dns\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Londoni olümpiamängudel peeti täna meeste 400 meetri eeljooksud, kus näitas parimat aega 44,55 sekundit Isaac Makwala.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Süvene uudise pealkirja ja sisu ning kirjuta sellele loole sisukas ja informatiivne sissejuhatus, mille pikkus on üks lause.\n\n## Pealkiri:\n\nSiim-Tanel Annus lõi loomise\n\n## Põhitekst:\n\nViimsi pühakoda on nüüdseks tegutsenud kümme aastat. Sama kaua on tegutsenud ka Jaakobi kiriku galerii, seega on kunstnik Siim Tanel Annuse isikunäitus kirikus juubelinäitus.\n\n\"Loomine – genesis – tähendab uue algust, edasiminekut, kreatsiooni. Elutu ja kaootilise maailma muutumist korrapäraseks, elavaks ehk siis jätkumisele ja elule suunatud keskkonnaks. Selles on vanatestamentlikku jõudu, väge ja ilmutuslikkust, kus eimillestki sünnib elu, kaootiline muundub korrapäraseks ja elule ainuomaseks,\" märgitakse näituse saatetekstis.\n\nNäitusel on eksponeeritud kunstniku paaril viimasel aastal loodud maalid. Tegu on kolme erineva maaliseeria osalise esitlusega, mis annab tunnistust kunstniku mastaapsete maaliseerijate olemusest ja tema väekusest luua sisukaid ja mõtestatud uusi maailmu. Samas lähtub ta meile tuttavatest looduse igavest ringkäiku puudutavatest algetest.\n\nEsitletud kolmest maalist koosnev tsükkel „Tee“ on algselt loodud Pekingi biennaali jaoks. Siim-Tanel Annus ütleb nende tööde kohta järgmist: „Püüdsin kujutada vaimset kulgemist, kasvamist ja teekonda, kusjuures maalide algne vorm pärineb juba ligi kümme aastat tagasi alguse saanud teostest.“\n\nMaalid sarjast „Ilmapuu“ on osa suuremast maaliinstallatsioonist, millega kunstnik on esinenud 2016. aastal Hiinas Nanjingis ja Saksamaal „Nordart 2017“ näitustel. Kunstnik lisab: „Olen kasutanud vanade puumajade pragunenud palgiotsi. Aastaringid ja praod nendes palkides on justkui ajarännakud mõnesaja aasta taha. Neis väljendub konkreetse puu elulugu ja ajalugu. Nendes palgi läbilõigetes on teatud saladuslik ülesehitus ja korrapära, mis viitavad kasvu, aja ja viimselt ka puu enese loole. Need on lagunemise mandalad.“\n\nNäitusel üleval olevad kolm maali sarjast „Genesis“ on inspireeritud meid ümbritsevast kosmilisest maailmaruumist ja selle loomisest. Kunstnik Siim-Tanel Annus sai nende maalide eest 2015. aastal Hiinas Nanjingi rahvusvahelisel näitusel Grand Prix’.\n\n\"Näitus „Genesis“ võimaldab osa saada tõdemusest, et kus looja puutub kokku Jumaliku olemusega, seal juurdub ta alati Temasse enesesse. Vaid siis sünnib muutus, korratuse asemele tekib selgesuunaline arusaam olemasolust ja uue loomisest. Teostub mõte ja tekib tähendus, mis viib üksindusest jumaliku soojuse ja kaasloodute mõistmiseni, rõõmusõnumi lätetele, täpsemalt siis evangeeliumisse,\" kommeteeris kuraator Erkki Juhandi.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Kunstnik Siim-Tanel Annus avas Viimsi Püha Jaakobi kirikus isikunäituse „Genesis“, mis väljendab seda, et loomine ei millestki kuulub kunstniku igapäeva töö ja olemuse juurde.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Süvene uudise pealkirja ja sisu ning kirjuta sellele loole sisukas ja informatiivne sissejuhatus, mille pikkus on üks lause.\n\n## Pealkiri:\n\nEesti U-18 koondise peatreener: play-off võibki olla ühe-kahe viske mäng\n\n## Põhitekst:\n\nTasavägiselt kulgenud kohtumises juhtisid võõrustajad viimase veerandaja keskel 60:57, kuid olid poolteist minutit enne lõpusireeni ees 67:61 ning võtsid viiepunktilise võidu. Alla kolme punkti vahe teisel poolajal õnneks ei langenud, kuigi see ei kasvanud ka enamaks kui 8-9 punkti.\n\nPoola oli lauas parem 50-43, korvisöödud Eesti kasuks 12-7, pallikaotusi oli meil 15, Poolal 19. Kahepunktivisked Eesti kasuks 53 vs 42 %, kolmesed meile 18,5 vs 9 % (meil 27/5, Poolal 22/2), vabavisked meile 84 vs 63 % (meil 6/5, neil 30/19).\n\nEesti koondise resultatiivseimad mängijad olid: Kristian Kullamäe 17 pt, 6 lp, 5 rs, Hugo Erkmaa 15+3+3, Henri Drell 11+5+2 ja Matthias Tass 10+4 lp, Erki Kuhi kogus isiklikku kontosse 4 punkti ning 8 lauapalli.\n\nPeatreener Vaido Rego tunnistas, et mäng oli raske: \"Tunda, et pinget oli peal, publikut oli hallis ja kaasalemaist senisest rohkem. Mäng oli rabe. Mõlemad tiimid olid kodutöö ära teinud, punktid tulid raskelt. Mängu tuleb asjaolu, kellel on paremad närvid. Play-off võibki olla ühe-kahe viske mäng.\"\n\n\"Kaitses oli kohati ülepüüdmist - sealt ka 27 viga. Seda on meil varemgi juhtunud - kui lähed agressiivselt kaitsma, on oht üle pingutada. Teeme omad järeldused. Ka ünnakul oli meil kaheldavaid viskeid. Ma ei arva, et me oleksime pidanud Poolat võitma kindlalt, ses mõttes tuleb olla rahul ja valmistuda uueks ning veel olulisemaks mänguks,\" lõpetas Rego.\n\nTänases poolfinaalis kohtub Eesti Suurbritanniaga, kes alistas Bulgaaria 76:73 (41:31). Bulgaaria tuli kaotusseisust kaks korda mängu tagasi, ent tugevam siiski võitis. Veel jõudsid poolfinaali Horvaatia ja Iisrael, viimane kindlamalt, Horvaatia pidi natuke rohkem vaeva nägema.\n\nLaupäevased poolfinaalid:\n\nKell 18.15 Eesti - Suurbritannia\nKell 20.30 Horvaatia - Iisrael\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Tallinnas toimuval kuni 18-aastaste korvpallurite Euroopa meistrivõistluste B-divisjoni turniiril sai Eesti veerandfinaalis 68:63 (40:33) jagu Poolast. Publikut oli kaasa elamas umbes tuhat.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Tutvu artikli sisuga ja loo sellele pika lausega sissejuhatus, mis köidab lugeja tähelepanu.\n\n## Pealkiri:\n\nHaigekassa tulubaasi suurendav eelnõu on kooskõlastuste ootel\n\n## Põhitekst:\n\nTeistele ministeeriumile kooskõlastamiseks saadetud eelnõuga viib sotsiaalministeerium ellu valitsusliidu tegevusprogrammi tagamaks Eesti inimestele arstiabi parem kättesaadavus ja tervishoiusüsteemi jätkusuutlikkus.\n\nKehtiva regulatsiooni kohaselt moodustub ravikindlustuse tulubaas riikliku ravikindlustuse vahenditesse ülekantava sotsiaalmaksu osast, mis moodustab 13% töötava inimese tasudelt.\n\nTänavu aprillis kinnitas valitsus riigi eelarvestrateegia 2018–2021 läbirääkimiste raames haigekassa tulubaasi laiendamise ja otsustas täiendavalt panustada eelarvesse 2018. aastal 7%, 2019. aastal 10%, 2020. aastal 11%, 2021. aastal 12% ja 2022. aastal 13% mittetöötavate vanaduspensionäride pensionilt.\n\nLisanduvad vahendid tervishoiusektorisse on vastavalt Vabariigi Valitsuse otsusele aastatel 2018–2021 järgmised: 2018. aastal 34 miljonit, 2019. aastal 46 miljonit, 2020. aastal 53 miljonit ja 2021. aastal 76 miljonit eurot.\n\nSelle raha abil viiakse järgnevad tervisehoiuteenused haigekassa eelarvesse:\n\nalates 2018. aastast rahastatakse haigekassa kaudu järgmisi teenuseid:\n1) hambaravi toetus;\n2) sügava vaimupuudega täiskasvanute üldanesteesias hambaravi tagamine;\n3) kiirabi osutamine;\n4) viljatusravi kulude hüvitamine;\n5) HIVi ja AIDSi ravikonsiiliumi töö toetamine;\n6) meremeeste ööpäevaringse eesti- ja ingliskeelse meditsiinilise kaugkonsultatsiooni võimaluse\ntagamine laeval;\n7) täiendav ravimihüvitis;\n8) perearstide asendustasud;\n\nalates 2019. aastast rahastatakse Eesti Haigekassa kaudu järgmisi teenuseid:\n9) HIVi ravimid;\n10) immuunpreparaatide soetamine;\n11) ravikindlustamata isikute vältimatu abi rahastamine;\n12) tuberkuloosiravimite soetamine;\n13) antidoodid;\n\nalates 2019. aastast rahastatakse Eesti Haigekassa kaudu järgmisi teenuseid:\n14) riikliku siirdamisasutuse ülesannete täitmise tagamine;\n15) residentuuri konsolideerimine.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Sotsiaalministeerium annab viimast lihvi eelnõule, mis suurendab järgnevatel aastatel haigekassa tulubaasi, võimaldades ravikindlustuse teenuseid laiendada.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe uudis läbi ja pane oma kujutlusvõime tööle, et välja mõelda üks korralik sissejuhatav lause sellele loole.\n\n## Pealkiri:\n\nMeeste kuulitõukes ületati juba hommikul 22-meetri piir\n\n## Põhitekst:\n\nParima tulemuse eest hoolitses uusmeremaalane Tomas Walsch, kellele märgiti protokolli 22.14 meetrit. Viimasena pääses lõppvõistlusele poolakas Konrad Bukowiecki 20.55-ga, jättes ühe sentimeetriga 12 parema seast välja koondisekaaslase Jakub Szyszkowski.\n\nFinalistid:\n\nTomas Walsh NZL 22.14 Q\nDavid Storl GER 21.41 Q\nMichal Haratyk POL 21.27 Q\nDarren Hill USA 21.11 Q\nJacko Gill NZL 20.96 Q\nRyan Crouser USA 20.90 Q\nStipe Zunic CRO 20.86 Q\nRyan Whiting USA 20.84 Q\nTomas Stanek CZE 20.76 Q\nJoe Kovacs USA 20.67\nAndrei Gag ROM 20.61\nKonrad Bukowiecki POL 20.55\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Londonis toimuvatel kergejõustiku maailmameistrivõistlustel ületas meeste kuulitõukes kvalifikatsiooninormi 20.75 üheksa meest. 20 meetrist sai jagu 18 atleeti.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Vaata läbi uudise pealkiri ja tekst ning loo loov sissejuhatav lause, mis haakub artikli sisuga.\n\n## Pealkiri:\n\nHarku Kantri saab 30\n\n## Põhitekst:\n\nLisaks muusikale pakutakse sööki-jooki, väiksematele on lasteala batuutide, mängude ja näomaalingutega ning saab ratsutada hobustega.\n\nAnsamblite vaheajal saab tantsida Kaie Segeri juhendamisel Line-tantsu ning festivali hoiab ohjes kauboi - Heino Seljamaa.\n\nAjakava\n\n15.00 avatakse väravad\n\n16.00 ROBIROHI\n\n17.15 LOVELY BEATS\n\n18.15 KUKERPILLID + külalisena David O`Brock\n\n19.45 LÕÕTSAVÄGILASED\n\n21.15 FOLKMILL\n\n22.30 KAIDI & BARN BROTHERS + AIRI OJAMETS, TRIIN NIITOJA\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Täna, 5. augustil tähistab vabariigi üks vanemaid festivale 30. sünnipäeva. Vanamõisa vabaõhukeskusse on oodatud kõik kantrisõbrad.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe artikli pealkiri ja sisu, seejärel loo pikk ja põnev lause, mis võiks olla artikli sissejuhatus.\n\n## Pealkiri:\n\nKarikavõistluste mullune poolfinalist pidi vastasele andma loobumisvõidu\n\n## Põhitekst:\n\n„Kahjuks peame teatama, et meil pole võimalik laupäevaseks mänguks meeskonda kokku saada ja mängule sõita. Meil on kahju, et selline olukord tekkis, palume Võru Heliose esindajatelt ja meeskonnalt vabandust,” teatas Narva United Lõunalehe vahendusel.\n\nSeni oli mõlemal meeskonnal tabelis 27 punkti, narvakatel seejuures üks mäng rohkem peetud, nüüd aga rebis Helios end konkurendist kolme punktiga ette. II liiga ida-põhjapiirkonnas ob Helios neljas, jäädes liidrist Tartu Merkuurist maha vaid kahe silmaga.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Eesti jalgpallimeistrivõistluste II liigas sai Võru FC Helios kirja loobumisvõidu, sest võrulaste tänane vastane, kevadel karikavõistlustel poolfinaali jõudnud Narva United ei saa Võrru sõiduks meeskonda kokku.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Tutvu uudise pealkirja ja põhisisuga. Kasuta neid fakte, et luua pikk ja sisutihe lause, mis toimib loo sissejuhatusena.\n\n## Pealkiri:\n\nRatas palus India peaministrilt laevakaitsjate juhtumis kiiret lahendust\n\n## Põhitekst:\n\nPeaminister Ratas väljendas India kolleegile kahetsust, et 14 Eesti laevakaitsja osas ei ole Tamil Nadu Kõrgem Kohus kaheksa kuu jooksul kohtuistungite lõppemist veel otsust teinud.\n\n„Austame India kohtusüsteemi sõltumatust ja ei sekku kohtumenetlusse, aga kohtuotsuse saamine mõistliku aja jooksul on õiglase kohtupidamise üks põhimõtetest. Eriti olukorras, kus välismaalased, antud juhul eestlased, on kodust kaugel ja nad ootavad otsust vanglas,\" sõnas peaminister.\n\nRatase sõnul heidab laevakaitsjate kaasus varju India ja Eesti headele suhetele ning selle lahendamine tuleks riikidevahelisele läbisaamisele kasuks.\n\n„Loodan väga, et Eesti ja India valitsuse koostöö aitab leida laevakaitsjate kohtuprotsessile lahenduse ja meie mehed jõuavad koju,\" ütles peaminister.\n\nLisaks laevakaitsjate küsimusele arutasid peaministrid Eesti Euroopa Liidu eesistumise võtmeteemasid, eelkõige digitaalse Euroopaga seoduvat. Peaminister Ratas väljendas ka lootust, et India avab tulevikus saatkonna Tallinnas.\n\nKõne lõpetuseks kutsus peaminister Ratas peaminister Narendra Modi ka Eestisse visiidile.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Peaminister Jüri Ratas ja India peaminister Narendra Modi arutasid tänases telefonikõnes Indias kinnipeetud Eesti laevakaitsjate küsimust.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe artikli pealkirja ja sisu. Kasuta oma loomingulisi võimeid, et koostada detailne ja põhjalik ühelauseline sissejuhatus sellele uudisele.\n\n## Pealkiri:\n\nAS Monaco alustas tiitli kaitsmist raske võiduga\n\n## Põhitekst:\n\nZinedine Machach viis külalised 6. minutil juhtima, kuid Jemerson viigistas 28. minutil. Toulouse pääses 53. minutil Andy Delort tabamusest taas ette, aga tiitlikaitsjale päästsid kolm punkti Radamel Falcao 58. ja Kamil Gliki 70. minuti väravad.\n\nTäna kohtuvad Paris Saint-Germain - Amiens SC, Saint-Etienne - Nice, ESTAC Troyes - Stade Rennes, Metz - En Avant de Guingamp, Montpellier HSC - Caen ja Olympique Lyon - Racing Strasbourg ning homme Lille - Nantes, Angers SCO - Girondins Bordeaux ja Olympique Marseille - Dijon FCO.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Prantsusmaa jalgpallimeistrivõistluste kõrgliiga Ligue 1 hooaja avakohtumises sai AS Monaco kodus 3:2 jagu Toulouse'ist.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Pärast artikli pealkirja ja põhiteksti lugemist kasuta oma loovust, et koostada sisutihe ja pikk sissejuhatav lause.\n\n## Pealkiri:\n\nMaailma rikkaimaks kirjanikuks sai Rowling\n\n## Põhitekst:\n\nPotteri võlurimaailma tagasitulek ekraanile ja lavale tähendab, et 95 miljoni naela omanik Rowling lükkab seni juhtinud James Pattersoni teisele kohale tema 87 miljoniga.\n\nGuardiani hinnangul peab Rowling nüüd reserveerima eriti ohtralt ruumi Gringottsi pangas, sest romaan ja film \"Fantastilised elukad ja kust neid leida\", näidend \"Harry Potter ja neetud laps\" ning Potteri romaanide illustreeritud uusväljaanded on Potteri frantsiisi kergitanud võrreldes aasta varasemaga 76 miljonit naelsterlingit.\n\n20 aastat tagasi alanud Potteri-saaga autor troonis viimati popkirjanike nimekirja 2008. aastal.\n\nKuna Rowling on teeninud 2017 juba esimese viie kuuga 95 miljonit, tähendab see Forbesi hinnangul sissetulekut 180 naela minutis.\n\nMöödunud suvel avaldatud \"Neetud last\" on müüdud juba 680 000 füüsilist eksemplari.\n\nForbes arvestab sissetulekuid trüki- ja e-raamatute, filmi, lava- ja teletulude liitmisel.\n\nForbesi tipp-10 menukirjanikest:\n\n1 JK Rowling (UK) – $95m\n2 James Patterson (US) $87m\n3 Jeff Kinney (US) $21m\n4 Dan Brown (US) $20m\n5 Stephen King (US) $15m\n6= John Grisham (US) $14m\n6= Nora Roberts (US) $14m\n8 Paula Hawkins (UK) $13m\n9 EL James (UK) $11.5m\n10= Danielle Steel (US) $11m\n10= Rick Riordan (US) $11m\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "JK Rowlingi naasmine Harry Potteri teemasse on teinud ta Forbesi andmeil maailma enim teenivaks kirjanikuks, teatab Guardian.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe uudis läbi ja pane oma kujutlusvõime tööle, et välja mõelda üks korralik sissejuhatav lause sellele loole.\n\n## Pealkiri:\n\nMerle Karro-Kalberg. Tartu taastamine\n\n## Põhitekst:\n\nTartu kesklinnas ei jää märkamata ajalugu ega Teise maailmasõja purustused: linnasüdame linnaehituslikus koes domineerivad praegugi veel pommitamistest tekkinud augud. Kohati on neid auke täidetud, näiteks Raekoja platsi äärsed kvartalid taashoonestati juba 1950. aastatel, kuid suurema osa purustatud kvartalite asemele planeeris toonane linnaarhitekt Arnold Matteus haljasalad ja lootis, et kunagi tulevikus osatakse neile ehitada midagi arhitektuurilisemalt väärtuslikku, kui toonane režiim seda tahtis ja suutis.\n\nTuleb tõdeda, et see tulevik on nüüd käes, sest kesklinna tihendamist on kavandatud juba mõnda aega. Juuli keskel kuulutati välja ajaloolise Holmi kvartali arhitektuurivõistluse tulemused. Sealses ulatuslikus pargis laiutab vaid 1963. aastal arhitekt Voldemar Herkeli kavandatud ja 1995. aastal ööklubiks ümber ehitatud endine restoran Kaunas, praegune Atlantis. Kvartalisse on kavandatud kortereid, büroosid ja poode, pakutakse välja koht riigimajale ning Emajõe väliujula. Alljärgnevalt analüüsib võistlust ja Tartu linnaehituse ülesandeid linnaarhitekt Tõnis Arjus.\n\nHolmi kvartali ulatuslikul haljasalal laiutab praegu vaid 1963. aastal arhitekt Voldemar Herkeli kavandatud ja 1995. aastal ööklubiks ümber ehitatud endine restoran Kaunas, praegune Atlantis.\n\nMargus Ansu / Postimees / Scanpix\n\nSõjapurustuste asemele rajatud haljasalasid, parke ja linnaehituslikke tühimikke on Tartus omajagu. Miks valisite nende hulgast võistlusalaks just Holmi kvartali?\n\nKesklinna üldplaneeringu koostamise ajal arutati läbi, milliseid linnaehituslikke auke täitma peaks ja millised säilitada haljasaladena. Jõudsime mingi status quo’ ni. See muidugi ei välista, et tulevased põlved meie praegusi plaane ümber teha ei või ning edaspidi ka teised tühimikud taashoonestatud saavad. Saame kesklinna tihendamisega alustada ennekõike seal, kus kinnistuomanikud selleks soovi avaldavad ja kus konkreetsed plaanid ka juba olemas on.\n\nHolmi kvartal on keeruline paik, see jaguneb mitme omaniku vahel, kõigil neil ei ole lähitulevikus küll ehitamise kavatsust, kuid paljud on arendusplaane veeretanud juba mõnda aega. Korduvalt on seal proovitud algatada planeeringuid, aga linna soov oli saada kogu kvartalile terviklahendus, mitte seda jupikaupa arendada. Täpsema terviklahenduse väljatöötamine omakorda seisis kesklinna üldplaneeringu kinnitamise taga. Kui see nüüd tehtud sai, siis vallandusid ülejäänud plaanid paisu tagant. Peale Holmi võistluse kuulutame peagi välja Sadama kvartali planeeringuvõistluse, räägime ka jõeäärse vana katlamaja piirkonna terviklikust ümber planeerimisest.\n\nHolmi kvartalile püüdis uut linnaehituslikku ilmet leida ka eelmine linnaarhitekt Tiit Sild. Mis põhjusel eelmised plaanid osalistele ei sobinud?\n\nMõneti oli eelmise plaani eesmärk ärgitada linlasi kaasa mõtlema ning näidata, et tegelikult võiks selle roheala asemel olla tihe linn. Toona, 2011. aastal, püüdsid kaks kinnistuomanikku detailplaneeringut algatada, kuid nii olulise koha arendamiseks oli vaja läbimõeldud terviklahendust. See oligi kuue aasta taguse kavandi mõte.\n\nSiis tekitas selle hoonestuskava avaldamine ägedat vastureaktsiooni ja ilmus artiklite laviin. Nendest ilmnes, et tartlased suhtuvad Ülejõe parki ja Holmi parki väga vastakalt: Ülejõe pargi taashoonestamist ei pooldatud, küll aga suhtuti mõistvamalt Holmi kvartali hoonestamisse.\n\nHolmi kvartalile antakse praeguse võistluse tulemusel päris suur hoonestusõigus: kuni kuus korrust. Lisaks hakatakse sinna lähedale Ülejõe pargi teise serva peagi ehitama uut ülikooli IT-keskust Delta. See tähendab, et Raekoja platsist teisele poole jõge, praegu suuresti hoonestamata alale, tuleb elama ja töötama rohkesti inimesi ning tekib suur nõudlus ka avaliku ruumi järele. Ma loodan, et siis saame täpsemalt ümber mõtestada ka Ülejõe pargi, anda sellele uus hingamine juba vastavalt kasutajate soovidele ja vajadustele.\n\nHolmi kvartali arhitektuurivõistluse võidutöös „Emajõgi“ on Toivo Tammik ja Veiko Vahtrik leidnud kõige parema tasakaalu tulevikuplaanide ja praeguste piirangute vahel.\n\nKui mõni aeg tagasi räägiti, et Tartu kesklinn valgub Raekoja platsist Riia tänava poole ja nüüd uue Kvartali kaubanduskeskuse avamisega ka üle selle magistraaltänava, siis kas uued plaanid näevad ette kesklinna laiendamist üle jõe ja jõeääre arendamist?\n\nNii Holmi kvartali kui ka Delta arendamise eesmärk on olnud kesklinna sidususe suurendamine ning jõekallaste ühendamine.\n\nÜhest küljest on see kokkusattumus, et jõe ääres on kohad, millega pole varem linnaehituslikult väga intensiivselt tegeletud, teisest küljest on jõgi Tartu väärtus ja selle linnale lähendamine on meie väga kindel eesmärk.\n\nÜhte paika ei saa elavdada ilma inimesteta, parim moodus on anda neile võimalus selles kohas elada ja töötada. See ei tähenda, et kogu jõeäär peaks olema täis ehitatud, kuid praegu on ilmselgelt tehtud liiga vähe kaldaalade elavdamiseks.\n\nMillega Holmi kvartali arhitektuurivõistluse võitnud Toivo Tammiku ja Veiko Vahtriku ettepanek „Emajõgi“ teiste seast esile kerkis, mida nad pakuvad, mida teised ei suutnud?\n\nEks see võistlus üldiselt oli raske, eelkõige just seetõttu, et alal on mitu omanikku ja neil on palju soove. Kinnistu piire on muidugi võimalik muuta, kuid praktikas osutub see alati vaevaliseks ja on pigem takistus. Teostatavus ja praeguste piirangutega arvestamine oli üks võidutöö valiku kriteeriume. Väga mitme kavandi puhul saigi takistuseks realiseerimise ebarealistlikkus. Näiteks loodi küll linnaruumiline tervik, kuid kinnistu piiridega ei arvestatud. Sellise lahendusega edasi minnes oleksime ikkagi umbseisus, sest keegi ei julge enam garantiide puudumise tõttu järgmist sammu astuda. Väga hoolega vaatas žürii ka seda, kuidas osalejad suudavad luua head linnaruumi, tasakaalustada avalik ruum ja eraomaniku soovid ning ootused. Häid lahendusi oli palju, kuid „Emajõgi“ suutis tasakaalu tekitada ning üldplaneeringu tingimustega kõige paremini arvestada.\n\nVõidutöös on ette nähtud üsna range hoonestusplokk Narva maantee äärde ja rohkem liigendatud hoonestus Emajõe poole. Arhitektid on tabanud hästi ka Tartu olemust ja selle paiga konteksti. Näiteks säilitati praegune jaapani kirsipuudega linlaste armastatud pargiala, arvestati juba olemas olevate projektidega Emajõe kallastele ning Kaarsilla otsa tuleva Jannseni ja Koidula platsiga. Nende ettepanek seob kõik kavandid uueks tervikuks.\n\nKuivõrd kavandatud hoonestusmaht ja lubatud kuus korrust sobivad Tartu mõõtkavva? Kas seda pole liiga palju?\n\nSee lubatud kuus korrust on maksimum ja ma pean seda päris suureks töövõiduks, sest räägitud on ka 15 korrusest. Me tahame kesklinna piirkonnas hoida just sellist madaltihedat hoonestust, mitte arendada pilvelõhkujaid. Kui vaatame Tartu vanalinna, siis näeme, et siin on kõrgete lagedega neljakorruselised hooned, mis praeguste standardite järgi loetaks viiekorruselisteks. Siinne tihedus pole ju paha, pigem meeldiv. Suuresti Emajõe- äärse tühjuse pärast ei ole Ülejõe jõeäärne keskkond kuigi atraktiivne olemispaik.\n\nMe tahtsime saada linnalikku keskkonda, mis tähendab liigendatud ja tänavale avatud fassaade, atraktiivset tänavat ja seda, et linlased ei pea elu- ja töökoha ning meelelahutusvõimaluste vahel palju pendeldama. Eelkõige kavandasime kuuekorruselise hoonestuse võrdlemisi tiheda liiklusega magistraali Narva maantee äärde, kus teisel pool tänavat on kümnekorruselised hooned. See loob hea mürabarjääri. Emajõe pool hoonestusmaht väheneb ning avaliku ruumi osa suureneb.\n\nKindlasti ei ole „Emajõgi“ ideaalne: kohati oli vähe linnaruumilist konkreetsust, liikumissuundi on kavandatud liiga palju ning avalikkuse soovitud ajaloolise Holmi tänavaga ei arvestatud.\n\nHolmi tänava taastamine on suur asi ja avalikkus lausa eeldab seda. Kui tänavat nüüd tagantjärele väljavalitud kavandisse suruma hakatakse, siis mil määral see hoolega väljatöötatud lahenduse sassi lööb?\n\nTagantjärele tark olles tuleb tõdeda, et oleks pidanud korraldama kaheetapilise võistluse, et need teemad juba eos läbi arutada. Leppisime kokku, et enne detailplaneeringu koostamist paneme võidutöö arhitektide ja kinnistu omanikega paberile ž ürii ja ekspertide märkuste ning osapoolte soovidega arvestava veel täpsema hoonestuskava.\n\nOleme oma vigadest õppinud ning järgmiseks kuulutamegi välja kaheetapilise sadamaala arhitektuurivõistluse, mis on sama oluline või isegi veel olulisem kui Holmi kvartal.\n\nMis selle nii eriliseks teeb?\n\nSeal asub linlastele oluline väliturg, mis on jõele selja keeranud ning tegelikult pigem takistab juurdepääsu kaldale. See on kindlasti kitsaskoht, millele lahendust ootame. Sadama kvartal on sisuliselt tühjale kohale rajatud ning kõik 1990. ja 2000. aastate planeerimisvead on seal läbi tehtud ja nähtavad. Kui vaatame Tasku kaubanduskeskuse ees mööda Turu tänavat kaugusesse, siis näeme tankla parklat, kõrget torni kiirsöökla keti logoga ning taamal räämas katlamaja. See meenutab pigem Las Vegase slummi ääreala, mitte mõnusat ajaloolist linna.\n\nPaljud varem koostatud hoonestuskavad on tartlastelt pigem hävitava hinnangu pälvinud, Holmi kvartali võistluse tulemused ei ole aga suurt lainetust tekitanud. Kas see võib veel tulla?\n\nTulised vaidlused toimusid kesklinna üldplaneeringu koostamise ajal ära. Kaasamise mõttes oli see hea protsess ja ma usun, et kõik, kes tahtsid kaasa mõelda ja midagi öelda, selle võimaluse ka said. Dialoog jääb alati õhku ja see pole sugugi halb, niikaua kuni koppa maasse löödud pole, on võimalus lahendusi veel paremaks vaielda.\n\nHolmi kvartali arhitektuurivõistlus Tartus\n\nI preemia – „Emajõgi“, Toivo Tammik, Veiko Vahtrik (arhitektuuribüroo Ansabel)\n\nII preemia – „Atlantise park“, Villem Tomiste (Stuudio Tallinn)\n\nErgutuspreemiad – „Luts ja Simm“, Alver Arhitektid ja „Roheline“, (3+1 Arhitektid).\n\nŽürii: Jarno Laur (abilinnapea), Tõnis Arjus (linnaarhitekt), Margit Mutso, Tiit Trummal, Peeter Pere (kõik arhitektide liit).\n\nSirp.ee\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Tõnis Arjus: „Linna ei saa elavdada inimesteta. See ei tähenda, et kogu jõeäär peaks olema täis ehitatud, kuid praegu on siin linnaehituslikku tihedust ilmselgelt liiga vähe.“",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Tutvu artikli sisuga ja loo sellele pika lausega sissejuhatus, mis köidab lugeja tähelepanu.\n\n## Pealkiri:\n\nKOMMENTAAR | Jamaica karm sprinditehas otsib Boltile sobivat mantlipärijat\n\n## Põhitekst:\n\nEelnevatel päevadel USA keskläänt laastanud tornaadod tegid New Yorgi IAAF-i GP-etapi korraldajad murelikuks ja peatselt selgus, et selleks oli ka põhjust. Tumedad pilved keerlesid kiirelt üle Hudsoni jõe Randall Islandi staadioni kohale, äkkvihm sundis juba tartaanile tulnud jooksjad tagasi riietusruumi ja sprindikuningas Tyson Gay järjekordset võidumarssi vaatama saabunud pealtvaatajad tõmbasid nördinult selga vihmakeebid. Selleks, et naasta 40-minutilise võistluspausi järel läbivettinud rajale ning joosta tingimustele vaatamata hea aeg, ei tohi sportlasel enesekindlusest vajaka jääda. Et sellistes tingimustes saada kõigi aegade kiireimaks inimeseks, peab aga olema tegemist ainulaadse talendiga. 2008. aasta 31. mai äikesetorm oli möödas, aga säravaim välgunool tabas maad vahetult pärast selle lõppu.\n\nSee, kui kiiresti seni 200 meetrile keskendunud Usain Bolt suutis lühikesele sprindidistantsile üle tulla, oli ennenägematu. New Yorgis maailmarekordilise tulemuse 9,72 andnud 100 meetri start oli toona 21-aastasele jamaicalasele alles viiendaks tema professionaalse karjääri jooksul. Talendika sprinteri treener Glen Mills nägi noormehes tema pika kasvu ja aeglase stardikiiruse tõttu hoopis 400 meetri jooksu tulevikku ning ei tahtnud teda lühikesel maal pakkudele lubada. Bolt ei jätnud aga jonni - riigis, kus sitkuse ja võitluslikkuse tähtsust hakatakse lastele juba vaat et sünnitusmajas sisendama, ilmselt teistmoodi ei saakski - ning Mills lubas Bolti viimaks starti ka sirgel maal.\n\nVaid 13 kuud enne Pekingi olümpiamänge sai Bolt oma esimeses ametlikus 100 meetri jooksus kirja aja 10,03. Kümme aastat, kaheksa olümpiakulda, üksteist maailmameistritiitlit ning seitse maailmarekordit hiljem tõmbas jamaicalane sümboolse ringi emotsionaalselt kokku Kingstonis, kui jõudis juunis oma viimases kodumaal toimunud võistluses finišisse täpselt sama tulemusega. Vahepealse aja jooksul on teadlased mõõtnud jõudu, mida on Bolt igal oma pikal sammul rakendanud, puurinud kaader kaadri haaval läbi tema jooksud, leidmaks, milliseks oleks jamaicalase rekord võinud kujuneda, kui tema stardid oleks olnud võrdväärsed rivaalide Gay, Powelli ja Gatliniga ning tema vanematekoju Sherwood Contenti voorinud kümned reporterid on sealt lahkunud teadmisega, et sprindilegendi ning teiste jamaicalaste kiiruse võtmeks on kohalikud jahubanaanid ning papaiad. Selge on see, et jooksmisest tähtsamaid asju Jamaical palju ei ole.\n\nUsain Bolti viimane jooks kodumaal oli emotsionaalne. Autor: AFP/Scanpix\n\nÜle-eelmise jalgpalli MM-i ajal televaatajaid üle kogu maailma heidutanud vuvuzelade hääl sulandub trummipõrina ja pealtvaatajate erinevate lauludega ühtseks orgaaniliseks kompotiks, mis Kingstoni rahvusstaadionil lainena voolab. Kui sprintimine on Jamaica tõeliseks religiooniks, on selle sinise raja kohal kõrguvad tribüünid katedraaliks ja häälekate külastajate üle valvab sissepääsu ees seisev reggae jumala Bob Marley kuju. See on Jamaica vastus ameeriklaste Final Four 'ile, aga ka omamoodi lõpuball, mille kuningad ja kuningannad saavad kroonide ja tiaarade asemel võimaluse paremale elule.\n\nViis päeva kestval spordipeol, mis kannab nime Inter-Secondary Schools Boys and Girls Championships ehk lihtsalt Champs, selgitavad Jamaica keskkoolid välja saareriigi parimad 13-19-aastased kergejõustiklased. Siin sirguvad sprinterid, kes tõid Jamaicale Pekingist kaheksa ning nii Londonist kui Rio de Janeirost 11 olümpiamedalit. Kingstonisse kogunenud pealtvaatajad on endaga kaasa võtnud igasugust erinevat atribuutikat, alustades koolide värvides pastapliiatsitest ja lipsudest ning lõpetades mitmekümnemeetriste lippude ja plakatitega.\n\n30 000 inimese ees staadionile tulevad noored, kellest paljud võistlevad oma kooli territooriumilt väljaspool esmakordselt, peavad lisaks konkurentidele üle olema ka kõrvulukustavast kärast ja sellega kaasnevast pingest. See on TV 10 Olümpiastarti hunterthompsonlike prillide läbi. Mängus on sponsorrahad, kohad suurvõistlustel ning USA tippülikoolides ja seetõttu on Champs 'i olulisust Jamaica spordiloos raske üle tähtsustada.\n\n\"Jamaicalased on oma loomult väga võitluslikud inimesed ja nii mõneski mõttes on Champs selle elav tõestus,\" on võistluseid iseloomustanud ajalehe Jamaica Gleaner kolumnist Andre Lowe. \"See on osa suuremast plaanist, Jamaica kergejõustikutalentide konveierilindist. See on palavikuline kaleidoskoop kirest, rivaalitsemisest, intensiivsusest, pühendumusest ja ajaloolisest taustast. Pole liialdus öelda, et Jamaica sportlased on Champs 'il võisteldes suurema pinge all kui hiljem olümpiamängudel.\" Mitmed edukad Jamaica sprinterid on tunnistanud, et teismelisena Kingstonist saadud kogemus on aidanud neil suurvõistluste atmosfääriks ette valmistuda.\n\n\"Kui ma tunnelist väljusin ja rajale astusin, mõtlesin: \"mu jumal!\" Ma olin nii väike,\" meenutas kahekordne olümpiavõitja ning seitsmekordne maailmameister Shelly-Ann Fraser-Pryce oma debüüti Champs 'il. \"Toona jäin 100 meetri finaalis seitsmendaks, aga ma olin uhke, sest hulgaliselt noori ei jõua siin nii kaugele. Hiljem olümpiamängudel võisteldes teadsin, et olen sellise publiku ees juba pakkudele astunud ning seda adrenaliinilaengut tundnud. Professionaalsed sportlased vajavad adrenaliini, aga mitte liigselt.\" Verejanuline võidukultuur, millesse noored kasvavad, toob lisaks suurvõistluste medalitele aga kaasa ka negatiivsemaid tagajärgi.\n\nChamps'i kuulsate vilistlaste hulka kuuluvad ka olümpiavõitjad Shelly-Ann Fraser-Pryce ning Elaine Thompson Autor: AFP/Scanpix\n\nJamaicat on aastate jooksul kimbutanud mitmed tõsised probleemid, alustades suurest sotsiaalsest lõhest saareriigi rikkamate ja vaeste elanike vahel ning lõpetades kõrge tapmiste ja vägivaldsete kallaletungide arvuga. Kui mujal maailmas ahvatleb kitsikusest pääsemist ootavaid peamiselt jalgpall, on Jamaical selle rolli võtnud enda kanda sprint. Tihti juba neljaselt või viieselt trennidega alustavad lapsed näevad ränka vaeva, kuid paljud neist langevad ülekoormusest tingitud vigastuste ohvriteks - tulemustele orienteeritud keskkoolides ei ole kergejõustikutreeneritel aega noortele individuaalselt pühenduda ning seetõttu hakkavad korralikult välja ravimata jäänud vigastused lapsi hiljem kimbutama. Taastumiseks on ambitsioonikatel sportlastel raske aega leida, sest pildilt kõrvale jäädes on treeneritel uus talendikas laps kohe varrukast võtta.\n\nSprint on saareriigi veres ja hinges. Kui Gerald Claude Foster 100 jardi jooksus rahvusrekordi püstitas, broneeris ta entusiastlikult koha Londonisse sõitval banaanilaeval, et osaleda 1908. aasta olümpiamängudel. Kohale jõudes selgus aga tõsiasi, et Jamaica ei kuulu rahvusvahelise olümpiakomitee liikmete hulka (Jamaica olümpiakomitee jäi rajamata 1936. aastani) ning Fosteril jäi Londonis rajale tulemata. 1920. aastatel algatati Rockefelleri sihtasutuse spetsialistide toel tervisekampaania, mille ladinakeelset mantrat \" mens sana in corpore sano\" (\"terves kehas terve vaim\") korrati peatselt kõigis Jamaica koolides. Jooksmine kui kõige odavam ja kättesaadavam spordiala leidis kiirelt koha elanike südames ning vaba Jamaica ühe rajaja Norman Manley näol toetust ka juhtivatelt poliitikutelt.\n\nÜlejäänud maailma jaoks on Jamaica edu aga jätkuvalt müsteeriumiks ja pole raske ette kujutada, mille ümber peamised kahtlused keerlevad. Kriitikute argumendid on lihtsad: riik, kus elab 2,9 miljonit inimest, ei saa ühte ala ometi nii tugevalt valitseda, seega peavad mängus olema keelatud ained. Seda enam, et üsna suur osa maailma tippsprinteritest, teiste hulgas Gay, Gatlin ja Marion Jones on patustajate hulka kuulunud. Kuigi nende eksimused on olnud väiksemad ja harvemad, pole ka jamaicalased olnud päris puhtad. Asafa Powell pidi dopingukahtluste tõttu vahele jätma 2013. aasta MM-i, dopinguküttide hambusse on sattunud nii Fisher-Pryce kui Veronica Campbell-Brown ja Nesta Carteri positiivse järeltesti tõttu jäi ühest olümpiakullast ilma ka Usain Bolt.\n\n2011. aasta lõpus saatis maailma antidoping WADA Jamaicale noodi, milles toonitati, et kohaliku antidopingu JADCO juhatuses ei tohiks olla nii palju inimesi, kes on lähedalt seotud tippspordi ja poliitikaga. JADCO juhatus saadeti laiali, kuid samal ajal tehti sama ka Jamaica valitsusega. Uus valitsus nimetas juhatusse uued liikmed, kuid peatselt selgus, et ka nemad pole huvide konflikti tõttu sobilikud ja nii sõitiski Jamaica koondis Londoni olümpiale, olles JADCO poolt võistlusväliselt testitud vaid kahel korral. Rahvusvahelisele spordiarbitraažile ja WADA-le ei pakkunud saaga nalja, neid toetasid kohalikud staarid, kes ähvardasid probleemide jätkumise korral ka suurvõistlusi boikoteerida.\n\nEt Champs on Jamaica sprinterite kasvulavaks, on aastaid nõutud, et ka seal osalevad noored proove annaks. 2014. aastal hakkas JADCO abi saama Kanada antidopingult ja ühtlasi teatati, et aasta pärast viiakse Champs 'il läbi esimesed testid - kuni kolm nädalat enne võistlusi kanti see plaan siiski maha. Oma poegade ja tütarde saavutuste üle uhked jamaicalased on ülejäänud maailma kahtluste tõttu trotslikud ja peavad süüdistusi lihtsaks kadeduseks. Head näidet jamaicalaste positsioonist võib lugeda uuriva spordiajakirjaniku Richard Moore'i raamatust \"The Bolt Supremacy\". 2014. aastal Champs 'i väisanud IAAF-i asekommunikatsioonidirektor Anna Legnani sattus ühele Jamaica raadiojaamale otse-eetris kommentaare andes keerulisse olukorda.\n\nSaatejuht:\"Tooge siia WADA ja ROK! Tooge tippametnikud, et nad näeks, mis sellel unikaalsel võistlusel toimub! Dopinguga vahele jäämine ning dopingukultuur on kaks erinevat asja ning dopingukultuuri siin ei eksisteeri. Anna, kas te olete siin toimuvat näinud kuskil mujal maailmas?\"\nLegnani:\"Ei, mõned siin nähtud esitused on tasemel, mis-\"\nKaassaatejuht:\"Kas Euroopas ja USA-s toimuvatel sarnastel võistlustel tehakse õpilastele dopinguteste?\"\nLegnani:\"Meil pole selliseid keskkoolivõistluseid. Euroopas hakkab koolisport pildilt kaduma, millest on väga kahju. Teil on nii palju talendikaid-\"\nSaatejuht:\"Kas te väidate, et Euroopa keskkoolivõistlused ei ole sellisel tasemel ning seetõttu ei testita seal noori?\"\nLegnani:\"Nad ei ole sellisel tasemel.\"\nSaatejuht:\"Miks peaksime meie Jamaicas testima, kui ülejäänud maailmas seda ei tehta?\"\nLegnani:\"See on hea küsimus-\"\nSaatejuht:\"Ma ei näe, et me peaksime ülejäänud maailmale katsejäneste eest olema.\"\n\nJärgnenud vaikus oli pikk ja paljuütlev. Jamaicalased seletavad oma sprinterite edu lausega \" wi likkle but wi tallawah\" (\"me oleme väikesed, aga võimsad\"). See on osa nende identiteedist, rahvuslikust uhkusest. Kui eestlased naljatavad mõnikord, et ühtseks rahvaks saadakse vaid laulupidude ajal, kehtib Jamaica puhul sama siis, kui juttu tuleb kergejõustikust.\n\nVärvikad Jamaica kergejõustikufännid seisavad alati kohalike sportlaste selja taga. Autor: Reuters/Scanpix\n\nIgal aastal astuvad Jamaica talenditehase konveierilindilt maha kümned noored kergejõustiklased, kes on valmis võistlema suurvõistlustel kõrgete kohtade eest või liituma USA ülikoolidega. Sellel kevadel rabas Kingstonis maailma kõigest 12-aastane Brianna Lyston, kes jooksis Champs 'i kuni 13-aastaste tüdrukute 200 meetri poolfinaalis lubatust 0,2 m/s suurema tagatuule toel välja uskumatuna näiva aja 23,46. Oma vanuseklassi maailmarekord uuenes finaalis, kui peaaegu täielikus tuulevaikuses jäi neiu ajaks 23,72. Tema nimel on ka kuni 14-aastaste 100 meetri jooksu maailmarekord 11,68. Maailma meedia hakkas Lystonit koheselt võrdlema Usain Bolti ja Shelly-Ann Fraser-Pryce'iga, aga õendusest huvitatud Lyston postitas võimsa jooksu järel oma Facebooki lehele hoopis stoilised sõnad \" labor omnia vincit\" (\"töö võidab kõik\").\n\nNimi Inter-Secondary Schools Boys and Girls Championships võib küll lohiseda, aga noorte jamaicalaste jalad mitte. Mõned kuud varem 15-aastaseks saanud Briana Williams jooksis juunis Kingstonis 100 meetri isiklikuks rekordiks 11,30, ajaga 11,24 võitis sama jooksu 16-aastane Kevona Davis. Päev hiljem jooksis Davis 200 meetri finaalis välja aja 22,97. Lisaks talle on 24 sekundi piiri alistanud ka 15-aastane Joanne Reid ning 14-aastased Gabrielle Matthews ja Sashieka Steele. Ka poiste seas pole millegi üle nukrutseda.\n\nAprillis Champs 'il võidutsenud Calabari keskkoolil on võimalik väljakule saata nimed, mis on kergejõustikumaailma vastuseks Duke'i ja Kansase ülikoolikorvpalluritele. Christopher Taylor tuli 15-aastasena U-18 vanuseklassi 400 meetri maailmameistriks, joostes finaalis välja aja 45,27. Kaks aastat hiljem on Taylor oma 200 jooksu rekordi viinud 20,59-ni, ka 100 meetris on tema tippmargiks aeg alla 10,50. Samuti 17-aastane De'Jour Russell jooksis eelmisel aastal 110 meetri tõkkejooksu U-20 vanuseklassi hooaja parima tulemuse 13,20. 100 meetrile keskenduvad sprinterid peavad küll rinda pistma 16-aastase ameeriklase Anthony Schwartziga, kes on sellel hooajal jooksnud 10,40-st kaheksal korral kiiremini (neist parim aeg 10,15), aga jamaicalaste võitluslikkuse tõttu ei pöörata sellele suuremat tähelepanu.\n\nUsain Bolt teeb täna õhtul oma karjääri viimased individuaalstardid ning kogu Jamaica on sellel ajal vääramatult televiisorite ees. Kõigi aegade kiireim inimene on väljunud kergejõustiku seatud piiridest ja saanud spordimaailma üheks tuntuimaks näoks. Talle vaatavad alt üles kõik Jamaica tüdrukud ja poisid, kelle mõtteis mõlgub Bolti poolt püstitatud kõrguste ületamine ja nende endi arvates polegi tegemist võimatu missiooniga, sest isegi Bolt ei jõudnud oma kahel esimesel katsel talentidest üleküllatud Champs'i pjedestaalile. Täna näeb maailm sprindilegendi viimast korda 100 meetri individuaalses jooksus, seda, kas Champs 'il säranud noored suudavad tema naelikutesse astuda, võib näha mõne aasta pärast. Võimalused selleks on head, sest välk lööb ju ikka mitu korda samasse kohta.\n\nVaata SIIT GQ põnevat fotoesseed Champs'ist.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Kõigi aegade kiireim inimene Usain Bolt lõpetab eile alanud Londoni MM-i järel oma sportlaskarjääri ning koos tema naelikute varna riputamisega jääb kergejõustikumaastikule haigutama suur tühimik. Miks on aga 2,9 miljoni elanikuga saareriigi Jamaica jooksjad nii kiired ja kas on lootust, et sealt sirgub sprindikuningale ka vääriline mantlipärija?",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe artikli pealkirja ja sisu. Kasuta oma loomingulisi võimeid, et koostada detailne ja põhjalik ühelauseline sissejuhatus sellele uudisele.\n\n## Pealkiri:\n\nHasso Krull. Varsti\n\n## Põhitekst:\n\n1.\n\nMaailm lõpeb varsti. See tähendab, et lõpu algus on juba minevik, sellest on saanud ajalugu, mida võib nimetada modernsuseks, progressiks, kapitalismiks või mõne veel peenema nimega. Muidugi pole selline lõpp ainukordne: ta moodustab pika seeria, millel ei paista kuskil tulevat lõppu, ja see võib omakorda tekitada tunde, et maailm on lihtsalt kadunud ilma kordagi lõppemata. Siiski ei tohiks lubada, et see tunne võimust võtab, sest nii langeksime viirastuslikku seisundisse, kus hakkame tõsiselt uskuma, et pärast ei tulegi midagi, et meie maailm oli ainus ja selle lõputu lõppemine on kõigi ilmade lõppemine igavesest ajast igavesti. Aga nõnda ei ole ju. Maailm algab varsti.\n\nTore, et maailmalõpul on nüüd ka täpsem nimi: üleilmne soojenemine. See soojendab südant. Tõsi küll, „üleilmne jahtumine“ oleks sama ilus, aga see ei väljendaks nii malbelt seda põrgulikku nõutust, mis käib kaasas iga katsega neoliberaalset üksmeelt tõsisemalt kritiseerida. Nojah, kõik võib ju õige olla, aga mida me siis teha saame? Kas meil on veel mingit valikut? Ei ole, sest „ratsionaalsete valikute“ ühiskonnas ei ole tulevik enda teha, selle määrab mingi mõistatuslik ratsionaalsus, mida on mõistusega raske seostada, sest see ei allu vabadele otsustele, vaid kulgeb omasoodu, justkui oleks eesmärk juba teada. Ometi pole seda eesmärki kuskil avaldatud. Kuhu me läheme? Mis meist saab? Kui küsida nõnda, siis jõuab fookusesse üks oluline nüanss. Kes on meie? Kas see on mingi kujuteldav tervik, mis annab meeldiva kindlustunde, et kui kõik on koos, siis ei saa asjad päris halvasti minna? Sest „teised teevad ju ka“, nad kõik on ju meiega? Või hoopis vastupidi: meie on kõige väiksem kujuteldav ühtsus, mis on tingimata partikulaarne, ta püüab teistest „meiedest“ eralduda ja luua omaette enklaavi, kus on võimalik pääseda, sellal kui teised „meied“ sõidavad mühinal torust alla, head teed neil minna, tore, et neist lahti sai. Sellise meie kõige suurem võimalik piirväärtus on rahvus, natsioon. Aga tegelikult on ta alati palju väiksem. Kui hakata kokku arvama, kes võiks olla see meie, kes lõppkokkuvõttes kõige halvemast ära pääseb, hakkab hulk kiiresti kahanema, ja kui õigel ajal kinni ei pea, siis on ta varsti väiksem kui ainsuse esimene isik. Ma ei ole päris kindel, kas kogu mina ikka mahub selle meie sisse ära. Võib-olla tuleb osast loobuda, võib-olla suuremast osast, võib-olla kõigest. Siis tekib aga paradoks: meie on keegi teine. Mind ei olegi seal, ei ole nende hulgas. Aga kes nad on?\n\nAutor Ave Taavet\n\n2.\n\nUlrich Beck on selle põletava meie -küsimuse lahendanud kaheastmeliselt. Meie pole tema silmis kildkond ega konsensus, vaid ühiste probleemide ilmsikstuleku ala: „Üleilmne risk ei ole üleilmne katastroof. See on katastroofi etteaimamine… Kui silmapiiril on globaalne risk, siis järgivad elu ja ellujäämine loogikat, mis on sõjale diametraalselt vastandlik. Sellises olukorras on mõistlik ületada vastandus meie-nemad ja tunnistada teist pigem partnerina, mitte vaenlasena, kes tuleb hävitada. Riskiloogika suunab pilgu paljususeplahvatusele maailmas, mida sõbra-vaenlase [vastandusel põhinev] pilk eitab. Maailmariski-ühiskond avab moraalse ruumi (kuigi mitte mingil juhul paratamatult), mis võiks sünnitada vastutusel põhineva kodanikukultuuri, kus ületatakse vanad antagonismid ning luuakse uued liidud ja uued konfliktiliinid.“ [1] Selline lahendus tühistab ühest küljest arusaama, et meie võiks olla mingi partikulaarne rühm, mis vastandub teistele „meiedele“, teisest küljest aga visandab võimalike kokkupõrgete välja selle meie enese sees. Ühest küljest vaenlasi küll pole, sest me kõik oleme meie, aga teisest küljest võib igaüks meie seast olla vastane, ehk nagu Beck veel ütleb: „Üleilmsel riskil on kaks külge: kõikide traumaatiline haavatavus ja sellest johtuv vastutus kõige eest, kaasa arvatud iseenda ellujäämine.“ Niisugune sisemiselt konfliktne meie moodustab maailmariski-ühiskonna (Weltrisikogesellschaft), kus saab võimalikuks „vaenlastevaheline koostöö“ ja teatav „egoistlik kosmopolitism või kosmopoliitiline egoism“, mida tuleb selgesti eristada neoliberaalsest egoismist. [2]\n\nMaailmariski-ühiskond on ebatavaline selle poolest, et ta on esimest korda tõepoolest kõigile ühine. Muidugi pole selline ühiskond lihtne ega mugav. Tema eeliseks on aga siiski see, et ta kätkeb võimalust oma saatusega midagi peale hakata, ilma et selleks peaks kõiki teisi lakkamatult kõrvale tõrjuma või koguni oma eesmärke teiste eest varjama. Uut tüüpi meie on sisemiselt konfliktne selle pärast, et ei saa olla mingit üksmeelt, kuidas riske omaks võtta ja nendega toime tulla. Üksmeele asemel on „paljususeplahvatus“ (explosion of plurality), milles orienteerumine nõuab kosmopoliitilist raamistikku. Selline kosmopoliitiline paljusus ei sobi aga kokku vanemale modernsusele omase rahvusriigi-ideega (Beck nimetab seda die Erste Moderne, „esimene modernsus“). Rahvusriik põhineb kollektiivsuse, territoriaalsuse ja riigipiiri printsiipidel, mis eeldavad rahvusvahelist õigust. Uue ehk teise modernsuse paradigma peaks seevastu kokku viima individualiseerumise ja globaliseerumise, määratledes uuesti riigi, õiguse, poliitika ja indiviidi mõisted. [3] Seega oleks uus meie õigupoolest osa maailma muutumisest, metamorfoosist, mis hõlmab kõiki eluvaldkondi: see ongi metamorfoosi-meie, kes kujundab ka uue mineviku, sest tuleviku oletamine oleneb mineviku mõistmise viisist: „Metamorfoos tähendab ühtlasi mineviku reproblematiseerimist ähvardava tuleviku kujutlemise kaudu. Toonaseid otsuseid juhtinud normid ja imperatiivid hinnatakse ümber. Siit johtuvad ideed, mis pakuvad alternatiive kapitalismi ja tarbimisühiskonna, teaduse, seaduse jm valdkondade jaoks.“ [4] Maailmariski-ühiskonnas muutuvad tulevik ja minevik ühekorraga, kuid erinevalt varasemast modernsusest ei kujutleta tulevikku mingi ühemõtteliselt helge ilmana, mille saabumine õigustaks varasemaid ohvreid: vastupidi, ähvardav tulevik mõistab need ohvrid hukka ja hakkab meilt nõudma hoopis teistsuguseid lahendusi ja teistsugust õiglust.\n\nBecki arusaam maailma metamorfoosist ei ole siiski lihtsakoeliselt optimistlik. Kuigi Beck on loobunud pessimismist, ei välista ta võimalust, et meie tsivilisatsioon võib hukkuda, pealegi suhteliselt kiires tempos. Vestluses Bruno Latouriga on Beck hüüatanud: „Elame omamoodi lõpuaja-ootuses (Endzeiterwartung). Kuigi paljud väidavad, et poliitika olevat lõppenud, kogeme tegelikult risti vastupidist: poliitika lõpu lõppemist.“ [5] Maailmariski-aeg on ka uute sõdade aeg, ja kindlasti apokalüptiline aeg. Maailmalõpu oht ja ootus avavad ühe võimaluse, mida Beck nimetab emantsipatoorseks katastrofismiks: üleilmse hävingu kõrvalmõjuna saab võimalikuks „modernsuse uuestisünd“. Becki arvates toimub see kolmes järgus. Globaalse katastroofi aimus õõnestab teatavaid pühi väärtusi, mis seni on olnud kultuuri ja inimolemise lahutamatu koostisosa. Pühade väärtuste hävimine tekitab antropoloogilise vapustuse ja loob uue normi (mitte vastupidi). Ühtlasi vallandab vapustus ühiskondliku katarsise, millest ilmubki poliitilise toimimise normatiivne horisont ja kosmopolitiseerunud tegevusväli.\n\nKõik selle võib kokku võtta ka paari sõnaga: meil on maailmalõppu väga vaja. Kuigi see kõlab paradoksaalselt, oleks ilmalõpu-kujutelma puudumine tänapäeval kõige suurem oht, justkui üheotsapilet hävingu kuristikku. Seepärast ei peagi tänapäeval apokalüpsise jutlustajaid kartma. Vastupidi, kartma peab suigutajaid, kussutajaid, maharahustajaid, kes lakkamatult püüavad veenda, et kõik läheb vanaviisi edasi ja hädakella lüüa ei tasu. Nende uinutavas hääles kaigub inimkonna hääbumismeloodia. Aga õnneks „meie“ ei peagi neid kuulama. Sest see uus, kosmopoliitiline „meie“ ei sõltu riigist, rahvusest ega klassist: see „meie“ pole Euroopa ega Aasia, ida ega lääs, kodanlus ega proletariaat. Päris kindlasti ei ole see „meie“ Eesti ega Läti, Venemaa ega USA, Hiina ega India. Ei mustad ega valged, punased ega rohelised, kristlased ega muslimid. See „meie“ on nimetu kogukond, mille loob ilmalõpu-nägemus ja ebamäärane aim, et midagi on sündimas, kuigi me veel ei tea, mis see on.\n\n3.\n\nMaailmalõpp ei ole siiski rõõmusõnum. Pigem on ta sõjasõnum, sest muutus toob kaasa uut tüüpi sõjad. Harald Welzer on neid nimetanud kliimasõdadeks (Klimakriege). Kliimasõjad erinevad klassikalistest riikidevahelistest sõdadest kõigepealt selle poolest, et vägivald suunatakse ennekõike tavakodanike vastu. Siin mängivad olulist rolli paramilitaarsed organisatsioonid, mis võtavad hõlpsasti vastu noortejõuke ja kurjategijaid, ning sõjaväelised eraettevõtted, kuhu värvatakse kogenud veterane suurte riikide armeedest või konfliktipiirkondade võitlejate seast. Sellised sõjad on ebasümmeetrilised, sest siin ei võitle omavahel kunagi võrdsed osapooled, vaid ettevõtjad ja elanikkond: sõjapealike huvides on sõja lõputu jätkamine, ja seepärast ei lõpe sõda õieti kunagi. Tekib uus majandusharu, mida on nimetatud vägivallaturuks. „Vägivallaturg on vabaturumajanduse radikaalne vorm, kus kaupu ostetakse, tarbitakse ja antakse edasi seal, kus vägivallavõimalus on kõige suurem. Tavaliselt nõrgendab selle levik piirkonna traditsioonilisi sektoreid: kaubandust, tööstust ja põllumajandust, mis satuvad kriisiolukorda, sest varusid ei suudeta enam väljastpoolt hankida ega jõuta ka müügikanaliteni. Seepärast pole midagi imestada, kui vägivalla-ettevõtja tegutses varem mõnes teises majandusharus, enne kui laiendas tegevust vastavalt uuele turustruktuurile. Sama kehtib ka vägivalla toimepanijate puhul, kes varem võisid väiketööstuses hõivatud olla.“ [6] Lakkamatu oht loob erilise õhustiku, kus vägivald on lahendus ja tapmist tajutakse alati enesekaitsena, kuni see muutub lihtsalt tööks, mida polegi vaja õigustada.\n\nKliimasõda on Welzeri arvates ennekõike sotsiaalne ja poliitiline probleem, sest loodusteadlased ei oska selle kohta midagi olulist öelda. Tõsi küll, põhjuste ahel algab siin põuast ja veepuudusest, kuid see on liiga pikk ja keeruline, et kohalikud ise suudaksid seda jälgida ja tajuda. Kliimakonflikt teiseneb peagi etniliseks, usuliseks või rahvuslikuks konfliktiks. Kuna soojenemise all kannatavad kõige rohkem lõunapoolsed alad, mis on süsihappegaasi emissioonist kõige vähem kasu saanud, jõuab kliimasõda põhjamaadesse kõigepealt pagulaste kujul, kes lihtsalt ei saanud enam oma kodupaigas elada. Mingil määral markeerib seda ka terrorism, mille sisuline kahju on küll väga väike (võrreldes kas või igapäevaste autoõnnetustega), aga mille mõju meedia otse üleloomulikult võimendab. Terrorismi kaudu jõuab isegi rikastesse ja turvalistesse riikidesse kliimasõja esimene tingimus: ebakindlus ja hirm. Kui sellele järgneb eluliste väljavaadete kahanemine ja ettekujutus, et ennast on vaja vägivaldselt kaitsta, ongi sõja atmosfäär kohale jõudnud, isegi kui mingit relvastatud vastasseisu ei ole. Üks varasemaid sümptomeid, mis niisugusest protsessist märku annab, on põgenike segiajamine sõdalastega, sest iga tulija võib olla vaenlane. Paradoksaalsel moel on see juhtunud ka Eestis, kus põgenikke on tõesti vähe ja tõsiseid probleeme pole kunagi olnud. Nii nihkubki avalik tähelepanu põhiküsimustelt kõrvale.\n\nWelzeri analüüs on siiski ettevaatlik ning ta ei ütle kordagi, et üleilmse soojenemise taga võiks olla „meie“. Mitte küll sellepärast, et ta inimtegevuse põhjustatud muutusi eitaks, vaid sellepärast, et nende muutuste taga pole ühtki kollektiivset subjekti, kes tahtlikult muutusi esile kutsuks. Vastupidi, muutusi põhjustatakse teadvustamatult ja täiesti erinevatel motiividel. „Sõna „meie“ eeldaks kollektiivset reaalsustaju, mida tegelikult olemas ei ole, isegi kliimamuutuse puhul, mis on üleilmne probleem. Sest globaalne soojenemine mõjutab inimesi täiesti erineval viisil: mõned tunnevad muret lapselaste kaugema tuleviku pärast, teised aga näevad oma lapsi siin ja praegu suremas.“ [7] Ühtsuse puudumine ei tähenda siiski seda, et lahendusi peaks otsima individuaalsel tasandil. Selliseid strateegiaid peab Welzer pigem uinutavaks, sest nii jääb arutamata küsimus, kuidas tulevikus elada tahetakse. Peamine vaenlane on ikkagi apaatia, mis takistab kultuuri uuenemist. Kliimamuutus tähendab paratamatult kultuurimuutust, mis omakorda tähendab suurejoonelist väärtuste ümberhindamist. Senised ettekujutused „rahvusriigist“, „arengust“, „progressist“ ja „majanduskasvust“ pole lihtsalt vananenud, vaid nad on muutunud eluohtlikuks. Maailmalõppu on tõsiselt võetud alles siis, kui käsile on võetud põhimõisted, millele praegune maailmapilt on üles ehitatud. Apokalüpsis omandaks siis hoopis teise tähenduse: mitte inimkond ei saa hukka, vaid hoopis puruneb üks dogmaatiline maailmapilt, mida liiga kaua „maailmaks“ peeti. See „maailm“ polnud lihtsalt illusioon, vaid õudne ja painav unenägu, millest võib nüüd viimaks ometi ärgata.\n\n4.\n\nKust aga tuleb kultuurimuutust pidurdav apaatia? Ja milline on see dogmaatiline maailmapilt, mis praegu veel tumeda pilvena tegelikkust varjab? Neile küsimustele otsib vastust Bruno Latour raamatus „Gaia palge ees“. „Küsimus on selles: miks meile näib, nagu ei puudutakski ökoloogilised probleemid otseselt meie identiteeti, varasid ega turvalisust? Miks me ei suuda neid võtta normaalselt, banaalselt, tavaliselt ja ilmalikult? Ärge tulge mulle rääkima, et see olenevat ohu tõsidusest või sellest, et ta jäävat meie igapäevastele askeldustele kaugeks. Vähimgi terrorirünnak vallandab ju üleüldise reaktsiooni, seevastu aga teade, et meie põhjustamegi maapealsete liikide kuuenda väljasuremislaine, kutsub esile vaid tülpinud haigutuse. Ei, siin peaks uurima just reaktsiooni ja tundlikkust. Me ise valime kollektiivselt, mille suhtes tundlik olla ja millele kiiresti reageerida.“ [8] Tundetuse tõeline põhjus pole Latouri meelest mitte sotsiaalne ega psühholoogiline, vaid sõna tõsises mõttes teoloogiline. Tänapäeva inimene ei karda maailmalõppu, aga mitte sellepärast, et ta olekski loid ja ükskõikne või et talle läheks korda ainult isiklikud mured ja hirmud, vaid hoopis sellepärast, et ta usub: maailmalõppu ei saa enam tulla, sest see on juba toimunud. Modernsus ongi immanentne apokalüpsis, Lääne kultuur on juba jõudnud aegade lõppu ja sellelt teelt tagasi pöörata ei saa. Ehk nagu kunagi kuulutas George H. W. Bush: „Ameerika elulaadi üle ei vaielda.“ Mistahes katsed senist kurssi muuta tähendaksid tagasilangust paganlikku barbaarsusesse, sest modernsus ongi inimkonna siht ja ajaloo lõpp. Piiblis pole kuskil juttu mingist „teisest apokalüpsisest“, kuidas saaks siis juhtuda, et Lääne tsivilisatsioon ohustab iseennast? Kui just see tsivilisatsioon ometi ongi arengu vaieldamatu tipp? Kuidas saaks tal olla mingeid materiaalseid piiranguid, kuidas saaks teda piirata planeedi ökosüsteem? Niisugune jutt näib mõistusevastane ja paljud arvavadki nõnda. See teadvustamatu teoloogiline eeldus ehk täpsemalt, religioosse transtsendentsi immanentiseerumine tekitabki olukorra, kus hädakellad löövad kurtidele kõrvadele, sest nende jaoks on kellalöömiseaeg ammu möödas. Teist apokalüpsist ei tule enam: jumalariik on juba saabunud, vähemalt rikastes riikides. Ehk nagu kirjutab Latour: „Pole vähematki kahtlust, et Lääne ühiskond on tunginud kõigi teiste kallale apokalüpsisena, mis teeb neile lõpu peale. Ise usutakse küll, et levitatakse õnnistust, aga tegelikult ollakse teiste maailmalõpp. Kas taipate, miks ei saa usaldada neid, kes süüdistavad ökoloogilist diskursust selles, et ta olevat liiga tihti apokalüptiline? Asi on risti vastupidi – just nemad ongi need, kes keeldusid [transtsendentse] lõpu ajas edasi elamast ja sundisid kõik teised tsivilisatsioonid vägivaldselt lõppema. Joseph Conradil ja Francis Coppolal on õigus: ei peaks ütlema „eilne apokalüpsis“, vaid alati „Apocalypse now“ – tänapäeva apokalüpsis.“ [9]\n\nInimesed, kes peavad end „kliima-skeptikuteks“, sest nad ei usu üleilmset soojenemist, pole seega vähemalgi määral skeptilised. Vastupidi, siin pööratakse skepsise mõiste pea peale: tegu on just nimelt pimeda usuga modernsuse kõikvõimsusesse. See usk põhineb veendumusel, et transtsendents on üle kolinud immanentsusesse, jumalik tõotus on täitunud ja ollakse õnnelikult jõudnud teispoole materiaalse maailma piiri. „Siit tulebki see kõikumatu meelerahu, jäine tardumus ja vankumatu enesekindlus, hoolimata iga päev saabuvatest sõnumitest, mis kuulutavad katastroofe. Neil näib olevat õigus sellele Maale, mida neile tõepoolest tõotati – they feel entitled –, aga see Maa ise pole sugugi maine, sest eitatakse just tema ajalugu, ajaloolisust, tagasimõju ja võimsust, lühidalt tema toimimisvõimet. Kõik vappub, nemad aga mitte, nende jalge all maa ei värise. Nende ajalugu kulgeb vankumatult stabiilses raamis. Maailmalõpp on ainuüksi idee.“ [10] Sellepärast arvabki Latour, et maailmalõpu purustamiseks tuleb paradoksaalsel kombel apokalüptilise kõnepruugi juurde tagasi tulla. Olgu „need, kes nutavad, otsekui nad ei nutaks, ja kes rõõmustavad, otsekui nad ei rõõmustaks, ja kes ostavad, otsekui nad ei oleks omanikud, ja kes seda maailma kasutavad, otsekui nad ei kasutaks seda. Sest praeguse maailma pale on möödumas“. [11] Lühidalt, me peaksime võtma hoiaku, et meie tsivilisatsioon on hävimas, selleks et uuesti mõistusele tulla, vastutustundlikeks saada ja arukalt tegutsema hakata.\n\n5.\n\nVeidi teistsugusest vaatepunktist käsitleb maailmalõppu Timothy Morton, kes mõistab üleilmset soojenemist kui hüperobjekti – st niisugust objekti, mille ajaline haare ja ruumiline ulatus ületab inimese tajumisvõime. Kuigi hüperobjekti ei saa tervikuna tajuda, pole temast võimalik ka distantseeruda, sest ta hakkab kõikjal külge ilma tõeliselt kohal olemata. Hüperobjektid muudavad võimatuks iroonilise distantsi, mis on seni olnud kultuurikriitika eeldus, ja tühistavad üldse igasuguse metakeele: Lacani vormel „metakeelt pole olemas“ on sellega saanud uue, endisest tugevama tähenduse. Ajalugu ei kuulu enam inimestele, vaid sellesse tuleb hõlmata arvukalt mitteinimesi, kes otsustavalt astuvad inimestega kontakti. Maailma lõpp on selles mõttes juba toimunud, sest see, mis varem oli üksnes inimtegevuse taust, kerkib nüüd esile ja nõuab järjest rohkem tähelepanu. Keegi ei saa enam süütult rääkida „lihtsalt ilmast“, sest ilmateema puudutab tahtmatult üleilmset soojenemist. Kui ma teen juttu ilmast, teen juttu maailmalõpust.\n\nMortoni silmis on maailmalõpp ennekõike ontoloogiline kategooria, mis on küll seotud mõnede ajalooliste sündmustega (aurumasina leiutamine 1784, tuumarelva kasutamine 1945), aga pole iseenesest sündmus, vaid tänapäeva inimese olukord. Võtmeline moment on siin see, et sündmused ei saa enam toimuda millegi taustal, sest tausta ei ole enam olemas. „Üleilmse soojenemise ajastul pole olemas tagaplaani ja seega pole olemas ka esiplaani. See ongi maailmalõpp, sest maailmad olenevad tagaplaanidest ja esiplaanidest. Maailm on habras esteetiline efekt, ja me hakkame juba aimama, mis on tema nurkade taga. Tõeline planetaarne teadlikkus ei seisne mõistmises, et „meie olemegi maailm“, vaid hoopis selles, et me ei ole.“ [12] Vaidlused, kas soojenemises on süüdi inimeste tegevus või mitte, on seega täiesti mõttetud, sest nii jääb vale mulje, nagu oleneks „maailma saatus“ meie suhtumistest ja hoiakutest. Paraku on hüperobjektil täiesti ükskõik, kas temasse usutakse või ei, kas inimesed oma tegevust temaga seostavad või ei. Hüperobjekt toimib nüüd juba omasoodu, soojenemise tagajärjed kestavad vähemalt viissada aastat ja sellest ei saa enam kuidagi lahti öelda. Mõned helgemad pead võisid küll alles hiljuti väita, et kui me midagi ei tee, on varsti juba liiga hilja: aga see aeg on nüüd möödas. Varsti on möödas, sest varsti oligi juba liiga hilja.\n\nOmeti pole ka Timothy Mortoni nä-gemus täiesti pessimistlik. Vastupidi, Morton näeb just maailma kadumises võimalust luua uus ontoloogia ja uus eetika. „Kui meie ei olegi maailm, mis siis veel alles jääb? Lähedus. Maailm läks küll kaduma, aga me leidsime hinge – meiega koos elavad olevused [ entities that coexist with us ] tungivad järjest ägedamalt meie meelde. Hüüdkem kolm korda elagu maailmalõpule, sest sel hetkel algabki ajalugu ja lõpeb eksiarvamus, nagu oleks reaalsusel tähendus ainult inimeste jaoks. Inimeste ja mitteinimeste vahel saab nüüd sõlmida uusi liite, sest me pugesime maailma kookonist välja.“ [13] Mortoni arusaamist mööda on seega kõige tähtsam antropotsentrismi ületamine inimese alandamise kaudu: ökoloogiline mõtlemine peab inimese jalge alt põhja ära tõmbama, et ta suudaks uuesti maa peal seista. [14] Sõna „alandus“, humiliation saab sellega tagasi midagi oma algsest tähendusest, sest inimene tuuakse kujuteldavast kõrgusest tagasi alla, maapinnale (humus). Seni on tänapäeva teadus inimest korraga vähendanud ja suurendanud: ühest küljest käsitatakse teda loodusliku objektina, mis ei erine muust mateeriast, teisest küljest aga eeldatakse, et looduse uurimine ise on kuidagi eriline ja asub loodusest väljaspool. Niisugust mõtteviisi võrdleb Morton ühe kinematograafilise tehnikaga Hitchcocki filmides, kus kaamera objektist eemaldub, objekti ennast aga suurendatakse: tekib kummaline peapööritusefekt, kuigi näiliselt püsib vaatepunkt paigal (nn pull focus). Hüperobjekte paraku niimoodi vaadelda ei saa: seepärast kutsuvad hüperobjektid esile irreduktsionistliku mõtlemise, sest enam ei saa väita, et maailm, loodus või keskkond oleks reaalsem kui indiviid (ja muidugi ei saa väita ka vastupidist). Nii tekivad ontoloogilised dilemmad ja olemise alus lööb vankuma. „Modernsuse Titanic põrkab vastu hüperobjektide jäämäge.“ [15] Ontoloogia muutub poliitiliseks ja võib tõsiselt kahelda, kas kapitalism üldse on suuteline hüperobjektidega rinda pistma, sest võib-olla on temas algusest peale rike, mis ta kõlbmatuks muudab. „Kogu parempoolne absurd, paanika ja üleilmse soojenemise salgamine on täiesti mõistetav. Hüperobjektid ohustavad mitme kandi pealt individualismi, natsionalismi, antiintellektualismi, rassismi, spetsiesismi, antropotsentrismi ja mida kõike veel. Võib-olla koguni kapitalismi ennast.“ [16]\n\nNiisiis ollakse tänapäeval olukorras, kus olu-korda endises tähenduses enam ei ole. Maailm on käest kadunud ja ajalugu pole enam inimese ajalugu, sest ilma maailmata pole inimesel tähendust. Selle asemel on lakkamatu lähedus ja igapäevane kokkupuude hüperobjektidega, mis sunnivad meid ümber mõtlema ja panevad iseenda olemist teisiti tajuma. Inimene on väeti. Ta ei saa mitte kunagi isandaks, looduse peremeheks, maailma valitsejaks. Suurushullustuse aeg on läbi, ükskõik kui meeleheitlikult mõned seda salgaksid. Hüperobjektide moraalse sõnumi võiks kokku võtta isegi nii: mida vägevam on inimene, seda väetim ta ka on. Mida enam jõude suudetakse vallandada, seda enam ollakse ohus. Morton ei aruta kuskil, kas selline inimkond moodustab mingi „meie“ või mitte: õigupoolest on see küsimus muutunud ülearuseks. Sest keegi „meie“ seast pole hüperobjektidest vaba. Pigem hakkab see „meie“ tasapisi hõlmama olendeid, kellega seni pole ühtekuuluvust tuntud, st mitteinimesi. „Meie“ pole enam ainult inimesed, vaid korraga palju vähem ja palju rohkem. Oleme meie ise ja veel midagi muud; miski, mida me osaliselt aimame, ja miski, mida me uneski ei näe.\n\n6.\n\nTunnistagem siis, et kapitalismis on rike. Aga milline rike see on? Ja miks ei saa seda parandada? Nendele küsimustele on juba mõnda aega vastust otsitud. Üks selgemaid lahendusi on tõdemus, et vigane on tänapäeval valitsev majanduskasvu idee, mis ei sobi kokku ühegi rohelise majandusmudeliga. Rupert Read on seda ideed nimetanud „kasvu-ismiks“ (growthism). „Kasvu-ism põhjustabki elutingimuste halvenemise, iseäranis tulevaste põlvede jaoks. Ennekõike on just majanduskasv süüdi selles, et oleme kollektiivselt rikkunud planetaarseid piire, mis avaldub näiteks bioloogilise liigirikkuse kriisina: hiljuti saime teada, et viimase neljakümne aasta jooksul on hävitatud tervelt pool maapealsest metsikust loodusest.“ [17] Read leiab, et kui majanduskasv toob kannatusi tulevastele põlvedele, siis ei saa ta olla ka egalitaarne, vähemalt eeldusel, et tuleviku inimesed on meiega võrdväärsed. Sarnaselt on arutlenud ka Jason Moore, osutades tõsiasjale, et odava tööjõu kõrval on kapitalism kogu aeg kasutanud „odavat loodust“, mis õigupoolest tekitabki kasvu illusiooni. [18] Odav loodus on aga see, mis majanduskasvu käigus kahaneb või hävib: seega on majanduskasvu taga alati hävitustöö, paistku kasvunumbrid pealtnäha kui siledad tahes.\n\nMajanduskasv on mask, mis varjab vanakurja nägu. Paraku on meie ümber nii palju inimesi, kes ei oskagi enam mõelda, et elu ilma majanduskasvuta üldse võimalik oleks. Seda suutmatust võib küll pidada omasüüliseks alaealisuseks või lihtsalt ratsionaalse alge kärbumiseks, aga see on ikkagi tõsi. Ehk peaks selle kontekstuaalse paratamatusega siis vähemasti ajutiselt arvestama? Just sellise käigu on teinud Dieter Helm, kes on säilitanud majanduskasvu idee, kuid lisanud sellele loodusliku kapitali mõiste. Helmi arvates peaks looduslik keskkond olema majanduse kese, mitte ääreala, ja loodusest tulekski mõtelda majanduslikult. „Kui võtta keskkonda loodusliku kapitalina, paigutub ta inimkapitali ja inimtekkelise kapitali kõrvale. Keskkond pole siis enam teisejärguline lisand, vaid ta on majandusega lõimitud. Majanduslik tootmine ühendab loodusliku kapitali muude kapitalivormide ja tööga, andes toodangut, mida me tarbime.“ [19] Niisugune lähenemine eeldab, et majanduslike arvestuste fookuses on varad, mitte aga tarbimine. Seepärast kritiseerib Helm halastamatult sisemajanduse kogutoodangu arvestamist (SKT), mis jätab varad kõrvale ja innustab hoopis võlgu võtma. Kapitali kahanemine muutub sellega nähtamatuks, ja kui tegemist on loodusliku kapitali kahanemisega, muutub nähtamatuks kasvav võlg, mis jääb tulevaste põlvede kanda. „Tulevased põlved pärivad küll võla, aga nende huvisid ei arvestata kuskil, kui välja arvata oletatav majanduskasv, mis peaks tekkima laenamise kaudu.“ [20] SKT väljatõrjumiseks määratleb Helm loodusliku kogukapitali reegli (aggregate natural capital rule), mis nõuab, et loodusliku kapitali tase tervikuna ei tohi langeda. [21] Reegli tugevam versioon eeldab siiski ka seda, et looduslikku kapitali hakatakse kasvatama, hüvitades sellega varasema majandustegevuse tekitatud kahjusid.\n\nKogukapitali reeglit kehtestades väldib Helm ometi mõtet, et majandus võiks üle minna nullkasvu põhimõttele. „Nullkasv on siiski kiusatus, millele tuleks vastu panna. Kuigi see pakub poliitikale, majandusele ja ühiskonnale alternatiivse mudeli, on sel kaks tõsist puudust, nagu vist kõigil utoopiatel: see ei ole tingimata ihaldusväärne; ja seda ei juhtu kunagi. Paremal juhul on see kõrvalekalle, halvemal juhul aga vabandab tõelisest maailmast hoidumist – selle asemel mõtlevad idee toetajad välja omaenda maailma, kus paratamatult piirataks vabadust, valikut ja ettevõtlikkust.“ [22] Majandusteadlase mure on mõistetav, sest nullkasv näib eeldavat radikaalseid abinõusid ahnuse, kadeduse ja egoismi ohjeldamiseks, mis praegu kehtiva mudeli järgi on ühiskonna kõige tähtsamad liikumapanevad jõud. Nii ongi lihtne kujutleda, et piiramisega minnakse üle piiri ja utoopiast saab düstoopia, mis mineviku painetest ei vabasta, vaid üksnes võimendab neid. Paraku ei arvesta Helm siin aga tõsiasjaga, et neoliberaalses maailmas toimivad juba praegu protsessid, mis ähvardavad meid uue, digitaalse totalitarismiga. Edward Snowdeni paljastused näitavad üksnes selle hiilivat algusjärku. [23] Juba praegu on Lääne ühiskonnas märgata arengut ühe totalitaarse düstoopia vormi poole, mida Peter Frase on nimetanud rentismiks. Rentism tähendab intellektuaalse omandi laienemist paljudele inimtegevuse aladele, mis seni on toiminud vabalt ja iseeneslikult, ilma eraomandiga seotud juriidiliste probleemideta. Frase kirjutab: „Intellektuaalse omandi definitsioon näitab hästi, kui lihtne on „omandi“ mõistet oma tahtmist mööda vormida. Kuigi selle kaitsjad enamasti väidavad, et intellektuaalne omand olevat muude omandiliikidega analoogne, põhineb see tegelikult hoopis teisel printsiibil. … Intellektuaalne omandiõigus ei ole õigupoolest mitte õigus omada üht konkreetset asja, vaid õigus omada mustrit [ pattern ]. See tähendab, et siin ei kaitsta mitte lihtsalt „sinu õigust oma idee koopiale, mis on sinu valduses“, nii nagu omandiõigus kaitseb minu õigust oma kingapaarile või oma majale. Pigem annab see õiguse dikteerida teistele, kuidas nad peavad kasutama neid idee koopiaid, mis on juba nende „omad“.“ [24] Vanasse omandikäsitusse tõlgituna tähendab see, et ostes tassi kohvi, saan ma ühtlasi kaasa rea piiranguid, kuidas ma seda kohvi juua ei tohi. Kuna üleastumine tähendab seaduserikkumist, võivad sel olla rängad tagajärjed, mistõttu kõik kohvijoojad elavad lakkamatus hirmus midagi valesti teha. Selline üleüldine hirm ongi piisav tingimus, et ühiskonna iseloom muutuks. Kuna tänapäeval on võimalik patenteerida ka elusolendite DNA-d, pole raske kujutleda, millised kurjakuulutavad mõõtmed võiks rentism tulevikus võtta. Intellektuaalne omand tähendab, et omatakse mustrit: seega võib inimene sündida DNA-ga, mille teatavad olulised lõigud kuuluvad mõnele multinatsionaalsele korporatsioonile. Kõik nullkasvu puhul oletatavad „piirangud“ paistavad selle kõrval üsna tühised – õigupoolest vabastaksid need meid hoopis paljudest hirmudest, tuleviku õudusunenäost.\n\nLoodusliku kapitali mõiste on aga siiski väga vajalik, sõltumata sellest, kas majanduskasvu ideoloogiat tahetakse päästa või ei. Selle mõiste sissetoomine majanduslikku arvestusse oleks ühtlasi määrava tähtsusega poliitiline samm, sest „odava looduse“ laastamine ongi võtmeline küsimus, mis seob ühelt poolt kapitalismi ja majanduskasvu ning teiselt poolt üleilmset soojenemist ja süsihappegaasi emissiooni. Eitajate jaoks on ju ennekõike tähtis see, kuidas vabastada süüst turumajandus, tehniline progress ja valitsevad võimusuhted. Jaatajate jaoks on aga oluline kliimaõiglus (climate justice), ebavõrdsuse vähendamine ja vajadus jaatada elu väärtust iseeneses. Need kaks poliitilist taotlust on ilmselgelt lepitamatud. Ehk nagu kirjutab Naomi Klein, üks silmapaistvamaid kliimaõigluse aktiviste: „Püüded kliimaohule adekvaatselt vastata jäävad viljatuks, kui selles ei nähta osa palju laiemast maailmavaadete võitlusest, mille käigus tuleb uuesti luua ja leiutada kollektiiv, kogukond, kodanikkond, ühiskond ja ühisvara, pärast aastakümneid kestnud rünnakuid ja mandumist.“ [25] Klein usub, et võitlus kliimaõigluse eest võiks saada tulevikus arengu stiimuliks, mis võiks suure osa inimkonda vaesusest välja aidata: see on „nägemus, mis kasutab kriisi kollektiivselt ära, et sooritada hüpe kuhugi mujale, kus võiks tõtt-öelda olla palju parem kui siin, kus me asume praegu“. [26] Kleini meelest annab see tagasi „julguse avalikult unistada“, mis oli omane varasematele vabastusliikumistele: see tähendab, et „maailmalõpp, nii nagu meie teda tunneme, pole midagi seesugust, millele iga inimene peaks üksipäini vastu astuma“. [27] Jaatajate käitumisjuhis on seega lihtne: kui meil on võimalik midagi teha, siis me teemegi seda. Nii saab „meie“ siin selge kuju ja määratluse. Lahendamata jääb aga see, kas jaatajatele vastanduvad ennekõike eitajad või hoopis tuimus, tardumus ja apaatia, mis takistab olukorra nägemist, mõistmist ja hindamist.\n\nSellest kõneldes kerkib kohe silme ette „keskmise eestlase“ mõtlik nägu. Ta ei saa aru, kuidas see kõik võiks teda puudutada. Kas see tähendab, et ka tema on milleski süüdi? Või hoopis, et temagi kannatab kellegi teise pärast? Kummale poole ma jään? Kas Eesti on ikka piisavalt tugev, piisavalt rikas, piisavalt tähtis paik, et selliseid probleeme üldse arutama hakata? Kas maailmalõpp on tõesti käimas „meiegi“ jaoks? Või ehk isegi juba toimunud? Need on olulised küsimused. Aga ta peab need vastama ise. Sest nii naljakas kui see ka pole: Eestil on vaja uut ärkamisaega. Vanadega lihtsalt ei ole enam midagi peale hakata. Millal see ärkamisaeg võiks tulla? Varsti.\n\n[1] U. Beck, The Metamorphosis of the World. Cambridge, 2016, lk 43.\n\n[2] Sealsamas, lk 44.\n\n[3] U. Beck, Der kosmopolitische Blick oder: Krieg ist Frieden. Frankfurt am Main, 2004, lk 184–185.\n\n[4] U. Beck, The Metamorphosis of the World, lk 125.\n\n[5] S. Selchow, Die Apokalypse duldet keinen Sachzwang. Ein Gespräch mit Ulrich Beck und Bruno Latour. Frankfurter Allgemeine Zeitung, 15.05.2014.\n\n[6] H. Welzer, Climate Wars: Why People Will Be Killed in the 21st Century. Tlk P. Camiller. Cambridge, 2012, lk 102–103. Vägivallaturu mõiste on pärit Georg Elwertilt, vt G. Elwert, Markets of Violence. Rmt-s: Dynamics of Violence: Processes of Escalation and De-escalation in Violent Group Conflicts. Toim. G. Elwert jt. Berliin, 1999. Kliimasõdade lokaalsetest arengutest annab ülevaate: C. Parenti, Tropic of Chaos: Climate Change and the New Geography of Violence. New York, 2012.\n\n[7] H. Welzer, Climate Wars, lk 29.\n\n[8] B. Latour, Face à Gaïa. Pariis, 2015, lk 248.\n\n[9] Sealsamas, lk 267.\n\n[10] Sealsamas, lk 268–269.\n\n[11] 1 Kr 7:30–31. Vt B. Latour, Face à Gaïa, lk 275.\n\n[12] T. Morton, Hyperobjects: Philosophy and Ecology after the End of the World. Minneapolis; London, 2013, lk 99.\n\n[13] Sealsamas, lk 108.\n\n[14] „What ecological thought must do, then, is unground the human by forcing it back onto the ground.“ Sealsamas, lk 18.\n\n[15] Sealsamas, lk 19.\n\n[16] Sealsamas, lk 21.\n\n[17] R. Read, Green Economics versus Growth Economics. Radical Philosophy, 2015, nr 189, lk 10.\n\n[18] J. W. Moore, Capitalism in the Web of Life: Ecology and the Accumulation of Capital. London, 2015.\n\n[19] D. Helm, Natural Capital: Valuing Our Planet. New Haven; London, 2015, lk 6.\n\n[20] Sealsamas, lk 83.\n\n[21] „The aggregate level of natural capital should not decline.“ Sealsamas, lk 8 ja 63–65.\n\n[22] Sealsamas, lk 37–38.\n\n[23] Vt G. Greenwald, No Place to Hide: Edward Snowden, the NSA and the Surveillance State. London, 2014.\n\n[24] P. Frase, Four Futures: Life After Capitalism. London, 2016, lk 76–77.\n\n[25] N. Klein, This Changes Everything: Capitalism vs. the Climate. New York, 2014, lk 460.\n\n[26] Sealsamas, lk 7.\n\n[27] Sealsamas, lk 461–462.\n\nVikerkaar.ee\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Artikkel Vikerkaare maailmalõpu-erist, numbrist 7-8, 2017.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe artikli pealkiri ja sisu, seejärel loo pikk ja põnev lause, mis võiks olla artikli sissejuhatus.\n\n## Pealkiri:\n\nTeadlaste ennustus: sajandi lõpus nõuab ilmastik 150 000 inimelu aastas\n\n## Põhitekst:\n\nHukkunute number oleks praegusest 50 korda suurem ning suurim kannataja oleks Lõuna-Euroopa, vahendas BBC ajakirjas The Lancet Planetary Health avaldatud teadlaste uurimistööd.\n\nTeadlased tuginevad oma ennustuses senistele looduskatastroofidele perioodil 1981-2010. Teadustöö analüüsisis kuuma- ja külmalainetest, maastikutulekahjudest, põuast, üleujutustest ja tormidest tingitud ohte.\n\nKui inimkond ei suuda kliimasoojenemise tempot aeglustada, põhjustab ekstreemne ilm perioodil 2071-2100 igal aastal umbes 152 000 surmajuhtu. Viimasel neljakümnel aastal on see näitaja olnud keskmiselt 3000 ringis.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Ekstreemsed ilmaolud võivad aastaks 2100 nõuda igal aastal kuni 150 000 inimelu, kui kliimasoojenemise vastu midagi ette ei võeta, ennustavad teadlased.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe uudis läbi ja pane oma kujutlusvõime tööle, et välja mõelda üks korralik sissejuhatav lause sellele loole.\n\n## Pealkiri:\n\nNaiste teivashüppes oli üks kvalifikatsiooninormi alistaja\n\n## Põhitekst:\n\nViis aastat tagasi samal staadionil olümpiavõitjaks kroonitud ning neli aastat enne seda Pekingis hõbedale tulnud ameeriklanna Jennifer Suhr ei alistanud algkõrgust 4.55 ja peab lõppvõistlust kõrvalt vaatama.\n\nFinalistid:\n\nEkaterini Stefanidi GRE 4.60\nSandi Morris USA 4.55\nRobeilys Peinado VEN 4.55\nLisa Ryzih GER 4.55\nAlysha Newman CAN 4.55\nYarisley Silva CUB 4.55\nNicole Büchler SUI 4.55\nAngelica Bengtsson SWE 4.55\nOlga Mullina ANA 4.55\nAnicka Newell CAN 4.50\nHolly Bradshaw GBR 4.50\nEliza McCartney NZL 4.50\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Londonis toimuvatel kergejõustiku maailmameistrivõistlustel sai naiste teivashüppe kvalifikatsioonis ainsana normist 4.60 jagu kreeklanna Ekaterini Stefanidi.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Vaata läbi uudise pealkiri ja tekst ning loo loov sissejuhatav lause, mis haakub artikli sisuga.\n\n## Pealkiri:\n\nKvitova suutis 18-aastase ameeriklanna vastu võita vaid kaks geimi\n\n## Põhitekst:\n\nBellis kohtub poolfinaalis kaasmaalanna Coco Vandeweghega (WTA 24.), kes sai kaheksa parema hulgas 6:2, 6:3 jagu venelannast Anastassia Pavljutšenkovast (WTA 18.).\n\nTeise poolfinaalpaari moodustavad esimese asetusega hispaanlanna Garbine Muguruza (WTA 4.) ja ameeriklanna Madison Keys (WTA 21.). Muguruza oli veerandfinaalis 6:1, 6:3 üle Horvaatia esindajast Ana Konjuhist (WTA 20.) ning Keys ukrainlannast Lesia Tšurenkost (WTA 32.) 6:4, 6:3.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "USA-s Stanfordis toimuval WTA tenniseturniiril kaotas tšehhitar Petra Kvitova (WTA 14.) veerandfinaalis 18-aastasele ameeriklannale Catherine Cartan Bellisele (WTA 44.) 2:6, 0:6.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Süvene uudise pealkirja ja sisu ning kirjuta sellele loole sisukas ja informatiivne sissejuhatus, mille pikkus on üks lause.\n\n## Pealkiri:\n\nTäna Augustibluusil: Robert ja Ivo Linna, Eric Gales jt\n\n## Põhitekst:\n\nFestivali eriprojekti „Teine suur, teine väike\" raames annavad Linnad esmakordselt ühise täispika kontserdi.\n\nProgrammijuhi Raul Ukareda sõnul on seekordse Augustibluusi programm läbi aegade kaalukaim. Kokku on esinejaid 30.\n\nFestival lõpeb homme Eesti meeste Carlos Ukareda ja Andres Estna kontserdiga Soffas.\n\nTänane kava:\n\nHaapsalu Kultuurikeskus (Posti 3)\n12.00 Workshop: NATHAN JAMES (USA)\n\nHaapsalu Kuursaal (Promenaadi 1)\n12.00 EMIL RUTIKU VIKTORIIN (EST)\n01.00 ORELIPOISS JAAN PEHK (EST)\n\nRannarootsi Selveri lava (Rannarootsi tee 1)\n13.00 CARLOS UKAREDA & ANDRES ESTNA (EST)\n\nAfrica Pubi terrass (Tallinna mnt 1)\n13.00 CROSSWOOD (EST)\n14.00 PÄRNU BLUESIKLUBI BÄND (EST)\n\nRootsituru kohvik (Karja 3)\n13.00 LARS LEMBERG & LOS RESONATORS (FIN))\n15.30 TOMAHAWCK BROTHERS (EST)\n\nHaapsalu raudteejaam (Raudtee 2)\n14.00 TINY LEGS TIM (BEL)\n15.00 MICKE BJÖRKLÖF & VILLE LEPPANEN (FIN)\n16.00 TAMMEPÕLD, ROOTS, TEREP (EST)\n\nPealava / main stage @ Piiskopilinnus (Lossiplatsi 3)\n17.00 LEPATRIINU (EST)\n18.00 IVAN BLUES & FRIENDS (UKR)\n19.00 THE RIDE (FRA)\n20.00 LACHY DOLEY (AUS)\n21.15 ROBERT JA IVO LINNA ,,TEINE VÄIKE, TEINE SUUR” (EST)\n22.30 ERIC GALES (USA)\n\nClub 56 Blues @ Haapsalu Kultuurikeskus (Posti 3)\n01.00 MISS VELVET & THE BLUE WOLF (USA)\n01.45 JAM SESSION (EST)\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Täna jätkub Haapsalus eile alanud 24. Augustibluus. Tänastest tipphetkedest võib välja tuua teise peaesineja eileõhtuse Duke Robillardi kõrval: USA bluusiveteran Eric Gales. Kodumaistest muusikutest astuvad teiste seas üles isa ja poeg: Ivo ja Robert Linna.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Vaata läbi uudise pealkiri ja tekst ning loo loov sissejuhatav lause, mis haakub artikli sisuga.\n\n## Pealkiri:\n\nKeskerakonna piirkonnajuhid: kultus ei saa asendada läbimõeldud tegevuskava\n\n## Põhitekst:\n\nAvalduses tuletavad erakonnajuhid meelde, et Keskerakond on Tallinnas pälvinud enamiku valijate usalduse neljal järjestikkusel korral ning absoluutne võit valimistel on andnud võimaluse luua tasuta ühistransport, toetada eakaid ja noori, käivitada munitsipaalehituse programm ning pakkuda linna poolt enam tuge abivajajatele.\n\nAvalduses rõhutavad erakonnajuhid, et see poliitika saab jätkuda vaid Keskerakonna poolt hääletades ja erakonnas kandideerides.\n\n\"Seetõttu on arusaadav, et meie konkurendid vaid tervitavad valimisliite, mis valimistulemust neile rõõmupakkuvamaks võib muuta,\" seisab avalduses.\n\n\"Valimised ei ole pelgalt rahulolematute loendus. 15. oktoobril valitakse poliitiline jõud, kellele tehakse ülesandeks konkreetsete probleemide lahendamine. Selles valguses ei saa ega tohi ükski kultus asendada konkreetset ja läbimõeldud tegevuskava.\"\n\nAvaldusele kirjutasid alla:\n\nJüri Ratas – Keskerakonna esimees\nMihhail Korb – Kesklinna piirkonna esimees\nMaria Jufereva – Lasnamäe piirkonna aseesimees\nMihhail Kõlvart – Põhja-Tallinna piirkonna esimees\nJuhan Hindov – Haabersti piirkonna esimees\nAndrei Novikov – Kristiine piirkonna esimees\nEha Võrk – Mustamäe piirkonna esimees\nTiit Terik – Nõmme piirkonna esimees\nEnno Tamm – Pirita piirkonna esimees\nVärner Lootsmann – Harjumaa piirkonna esimees\nAnts Vahtras – Hiiumaa piirkonna esimees\nEevi Paasmäe – Ida-Virumaa piirkonna esimees\nValeri Korb – Kohtla-Järve piirkonna esimees\nYana Toom – Narva piirkonna esimees\nAndres Vään – Jõgevamaa piirkonna esimees\nKersti Sarapuu – Järvamaa piirkonna esimees\nJaanus Karilaid – Läänemaa piirkonna esimees\nToomas Väinaste – Lääne-Virumaa piirkonna aseesimees\nTarmo Tamm – Põlvamaa piirkonna esimees\nMarko Šorin – Pärnumaa piirkonna esimees\nKadri Simson – Pärnu piirkonna esimees\nMailis Reps – Raplamaa piirkonna esimees\nMihkel Undrest – Saaremaa piirkonna esimees\nPeeter Ernits – Tartumaa piirkonna esimees\nAadu Must – Tartu piirkonna esimees\nAlar Nääme – Valgamaa piirkonna esimees\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Keskerakonna esimees Jüri Ratas ja kümned partei piirkonnajuhid tegid erakonnakaaslastele ja valijatele ühisavalduse, milles sooviatavad valimisliite vältida.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Süvene uudise pealkirja ja sisu ning kirjuta sellele loole sisukas ja informatiivne sissejuhatus, mille pikkus on üks lause.\n\n## Pealkiri:\n\nU-18 Balti meistrid selgitatakse Valmieras\n\n## Põhitekst:\n\nU-18 vanuseklassi sportlased selgitavad Baltimaade parimad välja järgmistel aladel: 100 m, 200 m, 400 m, 800 m, 1500 m ja 3000 m jooksus; 100 m/110 m ning 400 m tõkkejooksus; 2000 m takistusjooks; kaugus-, kolmik-, kõrgus-, ja teivashüppes; kuulitõukes, vasaraheites, odaviskes ja kettaheites ning 4x100 ja 4x400 m teatejooksus.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "5.-6. augustini toimuvad Lätis Valmieras U-18 vanuseklassi Balti kergejõustikumeistrivõistlused.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Vaata läbi uudise pealkiri ja tekst ning loo loov sissejuhatav lause, mis haakub artikli sisuga.\n\n## Pealkiri:\n\nLauri Liiv: arvasin, et meid loobitakse tomatitega\n\n## Põhitekst:\n\n„Mul oli tunne, et kes seda Black Velvetit ikka mäletab, kuid siiamaani on läinud kõik vastupidi,“ nentis Liiv.\n\nPigem on Black Velveti publik uue põlvkonna võrra täienenud. \"Meieealised on nende lugudega üles kasvanud ja käivad endiselt meie kontsertidel ning mõningatel juhtudel õpetavad oma lastele ka laulud selgeks, sest muidu ma ei oskaks seletada seda fenomeni, et noored lapsed laulavad tihtilugu lava ees laule kaasa – nad ei peaks meist mitte midagi teadma,“ üllatus Lauri Liiv, pidades eriti silmas nende võimsaimat hitti \"17\".\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Taaskogunenud Black Velveti laulja Lauri Liiv meenutab, et kui Black Velvet mõni aasta tagasi taas lavale tuli, oli ta kindel, et avantüür lõppeb läbikukkumisega. „Olin veendunud, et keegi ei tule meid kuulama ja need, kes ka tulevad, loobivad meid tomatitega,“ ütles ta Õhtulehe Saundile.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Vaata läbi uudise pealkiri ja tekst ning loo loov sissejuhatav lause, mis haakub artikli sisuga.\n\n## Pealkiri:\n\nÄra usalda filmikriitikuid (vähemalt mitte ülemäära)\n\n## Põhitekst:\n\nKui väita Sam Raimi „Ämblikmehe“ 1 moel, et suure võimuga kaasneb ka suur vastutus, siis võib ka öelda, et suure teadmispagasiga kaasneb suur väsimus – vähemalt filmikriitika puhul.\n\nMeediamaastik muutub kiiresti ja suure tõenäosusega jäädavalt. Pauline Kaelid ja Roger Ebertid tunduvad kuuluvat minevikku, tõrjutud eemale digiteadlikest blogijatest ja mikroarvamuskujundajatest, kes säutsuvad uuematest Hollywoodi väljalasetest teemaviidete ja junniemotikonide abil. Kuigi jah, see viimane ongi olnud puuduolev element Pasolini filmide puhtteoreetiline analüüsist.\n\nVaatame tõele näkku: filmikriitika kultuuriline tähtsus, prestiižist rääkimata, hakkas hajuma umbes siis, kui Harry Knowlesil tuli pähe mõte teha algust oma veebilehega 2 ja stuudiod hakkasid eelistama kergesti vaimustuvaid fänne karastatud kirjutajatele.\n\nUut tüüpi filmikirjutisi iseloomustab suhtumine: „kui film pole veel esilinastunud, kohtleme seda, kui kõigi aegade parimat linateost“. Ja me ei hakka isegi rääkima staariintervjuudest, mille ainsaks ülesandeks tundub olevat lasta ilusatel inimestel ikka ja jälle üle kinnitada, kuivõrd suurepärane oli kogu selle filmi tegemise kogemus ja kui kenad olid kõik kaasnäitlejad. Mõni ime, et kriitikud hakkasid üle jala laskma.\n\nAnimasarja „Kriitik“ („The Critic“, 1994-1995) peaosaline, filmikriitik Jay Sherman (Jon Lovitz) on pidevalt sunnitud arvustama filme, mis talle ei meeldi.\n\nKaader filmist\n\nKriitikutel on ükskõik …\n\nDigirevolutsioonil, nagu kõigil inimkonnale teada revolutsioonidel, on olnud oma head ja halvad küljed. Mõnel juhul sai plussist miinus – huvitav pööre, mis passib imehästi filmikunsti konteksti. Kui filmitegemine muutus märksa lihtsamaks, hakati tegema palju rohkem halbu filme. Täname sind tõesti väga, „Blairi nõiaprojekt“. 3\n\nÜtlen nüüd siis otse: filme on liiga palju. Ja enne kui keegi hakkab jaurama, et see on sama, kui öelda keiser Joseph II kombel Mozarti kohta „liiga palju noote“, 4 võtame ette iganädalase uute kinofilmide kava või mõne festivali programmi. Isegi selleks, et nibin-nabin kõigega kursis olla, peaks kogu aeg kinos istuma, minimaalsete lõunapauside ja vetsupeatustega. Mis ongi põhjuseks, miks inimestel on pigem täiesti ükskõik. Ja miks ei peakski olema, kui iga nurga tagant paistab seitse uut filmi.\n\nTean kriitikuid, kes on jõudnud selleni, et neil ei hakka igav mitte filmi vaadates, vaid juba ENNE seda. Üks kogenud filmikriitik, kes reisib pidevalt ühelt festivalilt teisele, jääb iga kord magama kohe pärast algustiitreid – teooria, millele leidsin isiklikult kinnituse, kui ma parema meelelahutuse puudusel Cannes’is teda jälgima hakkasin. See tukkumiskomme ei takista teda loomulikult kirjutamast igapäevaseid ülevaateid ja tegemast süvaintervjuusid: kõike seda võimaldab internet kogu oma ilus. „Kel magada, kel valvata – eks nii kõik ilmas käi” pomises Hamlet tükk aega tagasi. Ju tal oli ikka õigus.\n\n… aga neile läheb väga korda teiste arvamus\n\nMõne arvates on uus tehnoloogia teinud inimesed laisemaks. Nii see on. Pärast igat linastust, kui filmilt on eemaldatud pressikeeld, hakkavad isegi endast kõige paremal arvamusel olevad ajakirjanikud puurima Variety või Hollywood Reporteri arvustusi oma kiiresti kokkuklopsitud arvamuse sõnastamiseks. Mõni muudab pisut algmaterjali, mõni ei vaevu sedagi tegema. Milline lugeja võiks Türgis seda Google Translate’i abil kontrollima hakata?\n\nJah, seda juhtub tõesti. Ja asi läheb meelelahutuslikuks siis, kui kellegi süütud eksimused või kirjavead hakkavad korduma väljaannetes üle kogu maailma. Huvitav küll, et selline häbitu käitumine ei piirdu ainult nende kordadega, kui linastus on kinos kas tervikuna või osaliselt maha magatud.\n\nEi maksa segadusse sattuda lõputust debatist „Dunkirki“ ümber. Tänapäeva filmikriitikutele ei meeldi massist erineda, vähemalt mitte palju. Mistõttu enamik neist kontrollib enne üle ametliku konsensuse ja kirjutab alles seejärel oma arvustuse. Sest kes siis soovib mutta tampida filmi, mida juba peetakse meistriteoseks või kirjutada midagi positiivset ilmse läbikukkumise kohta. „See jätab ebaprofessionaalse mulje,“ tunnistas üks mu kolleeg täie tõsidusega, kui temalt küsiti, miks ta peaks, taeva pärast, lugema kellegi teise teksti enne enda omaga pealehakkamist. Plagiaat siis vist ebaprofessionaalset muljet ei jäta.\n\n„Lukustage kriitik kinnisesse ruumi koos filmiga, mida keegi näinud ei ole ja tal pole aimugi, mis sellega peale hakata. Sest erinevalt eeldusest pole tal isiklikku maitset ega arvamust, sest seisukoht pannakse kokku status quo põhjal. Keegi neist pole nii julge, et öelda: mulle see meeldib, kui see ei lähe kokku üldise arvamusega,“ ütles Alex Proyas ühes tiraadis, mille oli esile kutsunud tema viimase filmi „Egiptuse jumalad“ 5 üleüldine tümitamine. Pidage seda meeles – täna loetud arvamused on juba eile välja öeldud. Või on keegi need kinni maksnud.\n\nNad tahavad levitajatele külje alla pugeda\n\nOo jaa – suurt osa tänapäeval ilmuvatest arvustustest mõjutavad levitajad. See praktika varieerub riigiti ja mitte kõik väljaanded pole langenud veel selle ohvriks, aga nende protsent on juba kaalukas. Üldine arusaam on selline: kui levitaja on ostnud reklaamipinda, olgu arvustus positiivne. Ja oi kuidas sellest reeglist ka kinni hoitakse.\n\nMinu mahategevaid arvustusi on levitaja palvel maha võetud, neist on jäänud vaid õhkõrn rajake internetti.\n\nMul on palutud leida „häid külgi“ filmides, mis mulle ei meeldinud, et neid seejärel saaks juba valmis arvustusele külge kleepida.\n\nMult on küsitud, kas antud tärne saaks paremaks muuta, sest „keegi ei loe niikuinii tervet arvustust“ ja turustamiseks kõlbab ainult neljatärnine hinne.\n\nMul on palutud kirjutada kiitev arvustus filmidele, mida ma ei olnud veel näinud.\n\nVõi siis, väga stiilselt, avaldati mu keskpärase hinnanguga „Julieta“ 6 arvustus kogu aupaistes, välja arvatud … mõned laused. Nimelt negatiivse sisuga. See sandistatud artikkel oli tükk aega kõigile vaatamiseks väljas, kuni ma seda täiesti juhuslikult ühel päeval märkasin ja loomulikult pahaseks sain. Ometi jätkasin sellele saidile kaastöö tegemist, kuni see umbes aasta hiljem kõrvad pea alla pani.\n\nSelline ülearune kontroll ulatub aga arvustustest märksa kaugemale. Siis, kui levitajad jagavad välja kohti suurtele intervjuudele, tähendab nende filmide regulaarne kritiseerimine lihtsalt seda, et järgmiste filmide staare enam intervjueerida ei õnnestugi. Seetõttu on tihti palju lihtsam hoiduda üldse filmi arvustamisest ja eelistada mõnd juba mainitud ohutut vahukirjutist või piirduda vaid nende filmidega, mis meeldivad. Ja mis sellises tegevuses siis huvitavat on.\n\nNad vaatavad liiga palju filme …\n\nSellel on oma põhjus, miks pressilinastustel välja vilistatud filmidele võib seejärel osaks saada suurepärane esilinastus püstijalu ovatsiooni ja muu sellisega. Tihti väljendab publik pärast filmi nägemist arusaamatust selle üle, mida kriitik üldse mõtles või mida nägi, sest film tundus igati korralik. Tundub, et selle töö õigesti tegemiseks tuleb vahel unustada kõik eelteadmised. Muidu on jälle käes õnnetu olukord, kus pidevad filmivaatajad annavad nõu neile, kes üldse kinos ei käi. Nii see on. Kui suurem kogemuse- ja teadmisepagas võib oma töös aidata mõnd arsti, on filmikriitika puhul asi keerulisem. Kas järjest suurema arvu filmide vaatamine tagab parema arusaamise sellest, mis on üldse filminduse mõte? Võib-olla. Aga see väsitab ka hirmsat moodi ära ja muudab märksa küünilisemaks, kui vanus seda lubab.\n\nOlen alati mõelnud, et artiklis filmi nimetamine „klišeelikuks“ on pisut mõttetu. See, mis on klišeelik inimesele, kes neelab (või magab maha) viis filmi päevas, ei ole seda teisele, kes vaatab ühe filmi kuus või lausa aastas. Seetõttu ongi kriitikule tervislik külastada aeg-ajalt pressilinastuste asemel tavalinastusi, ja mitte ainult selleks, et popkorni hinna peale kulme kergitada. Ühtäkki tunduvad pressilinastusel naerupahvakaid põhjustanud stseenid täiesti toimivat. Kõige etteaimatavamad süžeekäigud saavad üllatusrikka ahhetuse osaliseks ja sajast paremast filmist varastatud dialoogiridadest piisab, et paar pisarat välja meelitada.\n\nJust sellisel hetkel tunneb kriitik end maailmas täiesti üleliigsena.\n\n… või mitte piisavalt\n\nPärast aastaid ja aastaid tehtud tööd otsustab mõni kriitik, et on juba kõike näinuna väikese puhkuse ära teeninud. Näide? Kunagi olid ajad, mil ajakirjanik pidi mõne filmitegija intervjueerimiseks olema tuttav tema loominguga ning – mõelge vaid! – tema filme enne kohtumist ka vaatama. Nüüd piisab enamasti pressikausta sirvimisest ja kiirest surfimisest IMDb’s. Kahju küll, kui seda liiga kiiresti tehakse, nagu selgus ühel hiljutisel ümarlauaintervjuul, kus kriitik muudkui aga küsis filmide kohta, millega näitlejal mitte midagi pistmist polnud. Teemast loobumise ja laua alla pugemise asemel tagus ta aga rauda edasi, kuni tuli aeg näidata näitlejale võidukalt ta enda kodulehte. Kahjuks oli lehekülg vale, nagu ka nime kirjapilt: kriitiku detailsema uuringu objektiks oli internetis sattunud hoopis üks operaator. Nalja puändina oli see veel ka mustanahaline. Erinevalt lumivalgest näitekunstnikust.\n\nMuidugi, eks me ole kõik üle koormatud ja püüame võtta vastu rohkem tööotsi väiksema tasu eest. Kodutöö tegemata jätmine ja huvipuudus on aga selgelt tunda artiklist, kus keskendutakse rohkem kumule ja lobale kui kellegi loomingule. Tundub, nagu püüaks oma tulevikus ebakindel kriitikkond endale jala peale lasta. Veel mõni aasta ja me hakkame oma pead sihtima.\n\nGene Siskel ütles kord, et viisakas kolmetärniarvustus on filmikriitika surm. Sellele võiks surma põhjusena lisada ka meediamaastikul toimunud muutuse, mis ei teinud igaühest filmikriitikut, nagu lubatud, vaid korrumpeeris hoopis olemasolevad.\n\nAga miks ikkagi tehakse tööd, mille miinused kaaluvad üles plussid, eriti tänapäeval? Lihtsalt sellepärast, et meeldib. Kogu virisemist kõrvale jättes: mulle küll meeldib. Aga kas ma võin iga päev nähtu põhjal eeldada, et inimesed mind usaldavad? See on juba täiesti teine asi.\n\nÕiendus: see tekst on isikliku arvamuse väljendus. Kindlasti on veel kriitikuid, kes on väga toredad inimesed ega maga linastustel. Mitte kunagi. Loodame ühel päeval kohtuda ja magusaid sõnu vahetada.\n\nTõlkinud Tristan Priimägi\n\n1 „Spider Man“, Sam Raimi, 2002–2007.\n\n2 Harry Knowles on USA filmikriitik, kellel on filmikriitika lehekülg Ain’t It Cool News (aintitcool.com).\n\n3 „The Blair Witch Project“, Daniel Myrick ja Eduardo Sanchez, 1999.\n\n4 „Amadeus“, Miloš Forman, 1984.\n\n5 „The Gods of Egypt“, Alex Proyas, 2016.\n\n6 „Julieta“, Pedro Almodóvar, 2016.\n\nSirp.ee\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Filmikriitika allakäigus on ennekõike süüdi kriitikud ise, kes ei süvene ega viitsi tööd teha.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe uudis läbi ning loo sellele fantaasiarikas ja pikk lause, mis võiks uudist tutvustada.\n\n## Pealkiri:\n\nFinnairi Helsingi-Tallinna lennuk pöördus Eesti kohalt Soome tagasi\n\n## Põhitekst:\n\nSoome pöördus tagasi kell 23.45 Helsingist Tallinna suunas startinud lennuk. Tallinna lennujaama pressiesindaja Priit Koff ütles Postimehele, et Finnairi lennuk keeras enne Tallinnasse jõudmist otsa ringi ja lendas Helsingisse tagasi. Seal paigutati reisijad teise lennukisse ja toodi Tallinnasse.\n\n\"Finnairi ametlik põhjendus oli, et lennukil oli tehniline rike,\" täpsemalt saavad nad kommenteerida ise,» lausus Koff.\n\nLennuki pardal olnud Postimehe lugeja rääkis, et lennuk läbi äikesepilve laskudes välguga pihta ning ta nägi seda oma silmaga. Selle tulemusena lakkas väidetavalt üks mootoritest töötamast.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Finnairi Helsingi-Tallinna liinilennuk pöördus täna öösel tehnilise rikke tõttu Soome tagasi, väidetavalt sai lennuk välgutabamuse.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe hoolikalt uudise pealkiri ja sisu ning kirjuta artiklile pikk sissejuhatav lause, kasutades oma kujutlusvõimet.\n\n## Pealkiri:\n\nEndine Iirimaa koondise kapten jätkab karjääri India meisterklubis\n\n## Põhitekst:\n\n37-aastast iirlast ootab ATK peatreenerina ees mehe kunagine klubikaaslane Tottenham Hotspurist Teddy Sheringham, kes määrati ametisse käesoleva aasta juulis.\n\nKeane lõi Inglismaa kõrgliigas Coventry City, Leeds Unitedi, Wolverhampton Wanderersi, Liverpooli ja Tottenhami eest kokku 126 väravat. Iirimaa koondise särgis tegi mees 146 kohtumises skoori 68 korral.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Endine Iirimaa jalgpallikoondise kapten ja ründaja Robbie Keane liitus India meistri ATK Kolkataga.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe uudis läbi ja pane oma kujutlusvõime tööle, et välja mõelda üks korralik sissejuhatav lause sellele loole.\n\n## Pealkiri:\n\nTom Sawyer hakkab jälle Tartus seiklema\n\n## Põhitekst:\n\nLavastus esietendus mullu augustis ja pälvinuna publiku palava poolehoiu, tuleb tänavu taas mängimisele. Lavastuses mängib Tomi südamerahu rööviva koolitüdruk Becky rolli Jaune Kimmel (Rakvere Teater). Tema sõnul on lavastus üks väga siiras ja puhas sõbra hoidmise ja mõistmise lugu.\n\n„Südamlik kogum, õpetus ja äratundmine sellest, mis asi on sõprus. Ja võib-olla osadele inimestele isegi meeldetuletus,” iseloomustas Kimmel lavastust. „Kui vanematele vaatajatele on Tom Sawyeri lood klassika, siis nooremat publikut paelub tegelaste avastamis- ja mängurõõm. See lugu on nii lastele kui täiskasvanutele universaalselt arusaadav.”\n\nNimiosa mängib Silver Kaljula (Must Kast), Indiaani Joe`na astub üles Karol Kuntsel (Vanemuine) ja tädi Polly rollis on Anne Veesaar. Äsja saabus pikemalt reisilt tagasi Huckleberry Finni osatäitja Kaarel Targo (Must Kast), keda muusikalisõbrad on näinud kandvates rollides Vanemuise muusikalis „Mamma Mia!” ja Estonia muusikalis „Karlsson katuselt”.\n\nLaulud kõlavad ka „Tom Sawyeri seiklustes” ning need on spetsiaalselt lavastuse jaoks kirjutanud Inga ja Toomas Lunge. Näitemängu lavastaja on Peep Maasik, koreograaf Jaanika Tammaru ja kunstnik Birgit Landberg.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "10. augustil algab muusikalise koguperelavastuse „Tom Sawyeri seiklused” mängusessioon, kus publik saab augustis Tartu Seikluspargis kaheksal etendusel kaasa elada Tomi, Becky, Finni ja teiste pöörastele seiklustele.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe artikli pealkirja ja sisu. Kasuta oma loomingulisi võimeid, et koostada detailne ja põhjalik ühelauseline sissejuhatus sellele uudisele.\n\n## Pealkiri:\n\nSaare omavalitsused tahavad maavalitsuse hoonet endale\n\n## Põhitekst:\n\nPraegu tegutseb hoones Saare maavalitsus, mis seoses maavalitsuste reformiga 1. jaanuarist oma tegevuse lõpetab.\n\n\"Me sooviks sellest teha Saaremaa valla esindushoone, kuhu tuleks siis kabinet vallavanemale linnapea ülesannetes ja mitmeid teisi kabinette,\" ütles Kuressaare linnapea ja omavalitsusliidu esimees Madis Kallas BNS-ile. \"Kuna juhtimine koondub Kuressaarde, siis ametkond oluliselt suureneb ja tekib vajadus täiendava büroopinna jaoks.\"\n\nEnamik 2000-ruutmeetrisest Lossi tänav 1 asuvast hoonestusest on Saare maavalitsuse kasutuses, lisaks on rentnikeks Saaremaa omavalitsuste liit, rahvusringhäälingu (ERR) korrespondendipunkt, Saaremaa Arenduskeskus ja Benu apteek. Pärast Saare maavalitsuse tegevuse lõpetamist jääb umbes kaks kolmandikku hoonest vakantseks.\n\nPraegune hoone valdaja RKAS on esitanud hoone kasutajatele järgmiseks aastaks üüriteatise, mille kohaselt tõuseb üürihind mitmekordseks. Koos lisakuludega on Saaremaa omavalitsuste liidu üüri suuruseks koos lisakuludega kavandatud 11,2 eurot ruutmeetri eest kuus, mida oleks kolm korda enam võrreldes praegu makstavaga.\n\n\"Kui hoone Saaremaa vallale eraldatakse, siis plaaniksime kolida järgmine suvi. Mis ametkonnad ja mis töökohad maavalitsuse hoones olla võiks, seda otsustaks pigem siis järgmise aasta alguses,\" ütles Kallas. \"Maavalitsuse hoone pole väga hea ligipääsetavusega näiteks ratastooliga inimestele, seetõttu sotsiaalvaldkonda sinna planeeritud pole, aga nende asjade üle on liiga vara spekuleerida.\"\n\nSaaremaa omavalitsuste liit on varasemalt teinud ettepaneku RKAS-ile ja riigihalduse ministrile, et Saare maavalitsuse hoone antaks tulevasele Saaremaa vallale.\n\nSaaremaa vald moodustatakse Pöide valla, Kuressaare linna, Lääne-Saare valla, Orissaare valla, Pihtla valla, Valjala valla, Salme valla, Kihelkonna valla, Laimjala valla, Mustjala valla, Torgu valla ja Leisi valla liitmisel. Valla keskus on Kuressaare linnas, Pöide valla maa-alal ja piires moodustatakse osavald koos osavallakoguga. Ühinevate haldusüksuste rahvaarv 2017. aasta 1. jaanuari seisuga kokku on rahvastikuregistri andmetel 32 007.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Saaremaa omavalitsuste liit pöördus peaministri poole sooviga anda Riigi Kinnisvara Aktsiaseltsi (RKAS) omanduses olev Saaremaa maavalitsuse hoone Saaremaa vallale.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Tutvu uudise pealkirja ja põhisisuga. Kasuta neid fakte, et luua pikk ja sisutihe lause, mis toimib loo sissejuhatusena.\n\n## Pealkiri:\n\nÜheteistkümnes Euroopa riigis tõusis õhutemperatuur üle 40 kraadi\n\n## Põhitekst:\n\nMeteoroloogide sõnul on nii kõrged temperatuurid seotud Aafrikast saabunud kuumalainega.\n\nKuuma käes vaevlevad Itaalia, Šveits, Ungari, Poola, Rumeenia, Bosnia, Horvaatia ja Serbia. Erakordse kuuma käes on ka Hispaania ja Prantsusmaa.\n\nTervisele ohtlikult kõrge õhutemperatuur registreeriti 26 Itaalia linnas. Ilma jahenemist ei ole oodata enne esmaspäeva.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Üheteistkümnes Euroopa riigis tõusis õhutemperatuur üle 40 kraadi, mitmes piirkonnas aga kuni 47 kraadini, kirjutas ajaleht Guardian.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe artikli pealkiri ja sisu, seejärel loo pikk ja põnev lause, mis võiks olla artikli sissejuhatus.\n\n## Pealkiri:\n\nVAATA UUESTI | FCI Tallinn - Nõmme Kalju täispikkuses\n\n## Põhitekst:\n\n\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Jalgpalli Premium liiga 22. vooru telekohtumises läksid vastamisi FCI Tallinn ja Nõmme Kalju.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Pärast artikli pealkirja ja põhiteksti lugemist kasuta oma loovust, et koostada sisutihe ja pikk sissejuhatav lause.\n\n## Pealkiri:\n\nTeadlased: milleks doktorikraad, kui teadlasi rakendada ei osata?\n\n## Põhitekst:\n\nPaari viimase aasta jooksul räägitakse Eesti teadusest ja selle rahastamisest palju rohkem kui kümmekond aastat tagasi. Peamisteks rääkijateks on küpsed teadlased ja noorteadlased – teaduse tegijad – ja kõik nad on silmnähtavalt rahulolematud.\nAinsad, kes teadusest kuigi palju ei räägi on riik, riigikogulased, seaduseandjad ja teised institutsioonid, kes peaksid olema see teaduse saaja-pool ja olema seega huvitatud astuma teadlastega diskussiooni ning üritama nende probleeme leevendada ja ehk lahendadagi.\n\nSoovitame mõnel IT-inimesel töötada läbi riigikogu istungite viimase viie aasta stenogrammid ja analüüsida sõnade ’teadus’ ja/või ’teadlane’ esinemissagedust. Ennustame, et neid sõnu kohtab märkimisväärselt harva ja seetõttu pole ka ime, et teaduse rahastamine ei kipu jõudma üle 0,8 protsendi SKPst.\n\nKõik toimib ju niigi hästi: meil on tublid teadlased, kes saavad keskmisest rohkem Euroopa Liidu grante, kellest piisavalt suurt hulka tsiteeritakse pea samapalju kui nende rikaste riikide saatusekaaslasi, ent kelle teadusartiklid on tehtud märksa väiksema raha eest – ju siis ajutöö protsent artiklis on suurem kui aparaatide-tarvikute osa.\n\nSiiski on praegu teadus ja teadlased Eesti ühiskonna argielus suuresti nähtamatud.\n\nNii nagu on paljulapselises peres nähtamatu see laps, kes käib kenasti koolis ja kellega ei pea koos õppima ja kes ka muidu probleeme ei tekita. Küll aga tegeldakse probleemsete lastega – käiakse lastevanemate koosolekul, õpitakse koos ja aidatakse järele.\n\nTeadlaste ja teaduse nähtamatust kinnitab meediakajastus: vaadake „Aktuaalse kaamera“ (AK) uudiseid ja näete, et haruharva ületab mõni teadussaavutus uudisekünnise või siis kulgeb tagasihoidlikult alumises uudisteribas.\n\nIsegi eesti teaduspreemiate kätteandmise päeval jätkus meie mäletamist mööda AK eetrit vaid teaduse elutööpreemiatele. Selles kontekstis on lausa võõrastav-üllatav kuulda, kuidas Eesti EL-i eesistujana rõhutab, et „... Teadusvaldkonna inimesed on tõestanud ja teavad, et teaduse mõju ühiskonnale ja majandusele on suur “ ja „... Teadusvaldkonnas seisame eesistumise ajal selle eest, et teaduse tähtsus ühiskonna ja majanduse edendamisel Euroopa Liidus kasvaks...“\n\nPaneme teadusarengule pidurit – äkki ei juhtugi midagi erilist?\n\nSoovitame teha lugejal mõttelise katse või siis, juhul kui fantaasiat napib, reaalse katse – kuidas on elu ilma elektrita näiteks kolme päeva jooksul. Siis saate aru, mis asjad teie majapidamises ja elus-olus kõik elektriga töötavad ja mis jamad juhtuvad, kui nad ei tööta.\n\nTeadusega on sama moodi. Esmapilgul on ju tunne, et kõik ju toimib – sõidame auto, bussi ja rongiga ja üha mugavamalt, pintseldame kogu perega nutiseadmetes, vaatame ette ja taha oma lemmiksaateid ja filme, olles ise kasvõi seenemetsas. Kõige selle taga on teadus.\n\nTeadus on autovärvi, telekaekraani ja auto aku sees, kreemipurgis, hambapastas, teie apteegikapis, teie perearsti kabinetis, haiglast rääkimata.\n\nSeega, kui teadust ja teadlasi piisavalt kaua ignoneerida, siis maksab see ühiskonnale väga valusalt kätte. Teaduse taga on teadlased. Teadlaste tegemised pidavat tooma ühiskonnale tagasi kesmiselt 11 eurot sisse pandud 1 euro kohta. See on väga suur kasumlikkus.\nTeadus algab innovatiivsest ajust – seega inimesest ehk teadlasest. Teadlane küpseb küllaltki kaua: 12 aastat kooli, siis 3+2 aastat ülikooli ja siis 4–5 aastat doktorantuuri. Ja siis 2–4 aastat järeldoktorantuuri.\n\nLugege kokku need õpi- ja õpipoisi aastad ja peaks olema selge, et teadlane, kes on selle tee valinud, ei peaks leidma end lõpuks tupikust ja avastama, et ühiskonnal ei ole teda vaja. Äkki on siiski vaja, aga Eesti riik ei oska veel teadust piisavalt väärtustada ja doktorikraadiga inimeste oskusi ja teadmisi riigi jõukuseks pöörata?\n\nKui palju on doktorikraadiga inimesi meie riigi oluliste küsimuste otsustajate seas: riigikogus, ministeeriumides, ettevõtete nõukogudes? Seega on aeg küsida: milleks see doktorikraad? Parafraseerides hiljutisi avalikke arutelusid tipp-otsustajate keeleoskuse kohta lisame samalaadse küsimuse: milleks see võõrkeele oskus?\n\nDoktorikraad – kellele ja milleks?\n\nPraegused doktorandid ja noorteadlased on tulevase teaduspõhise Eesti alus. Aastatel 2012–2016 on doktorikraadi kaitsnud aastas umbes 200 inimest. Kui doktoriõppe lõpetanute arv on olnud pigem tõusutrendis, siis doktoriõppesse vastuvõetavate ja seal õppijate arv on langenud vastavalt 9 protsenti ja 13 protsenti.\n\nSee on murettekitav tendents eriti arvestades, et Eesti doktorantide tingimused on viimastel aastatel paranenud. Nii on tekkinud rohkem toetusi väljasõitudeks, praktikateks välismaal ning täiendavaid sotsiaalseid garantiisid nagu näiteks õppestipendiumi arvestamine emapalga arvutamisel.\n\nTallinna tehnikaülikool (TTÜ) on astunud doktorantide tingimuste parandamise osas eriti suure sammu ja on kehtestanud doktorantide kohustuliku minimaalse sissetuleku. Teisalt, kuna osa sellest kohustuslikust sissetulekust peab tulema doktorandi juhendaja rahastusest, võib see TTÜ doktorantide arvu lähitulevikus veelgi vähendada.\n\nVaatame ka võimalust kraadi kaitsnud noorel jätkata Eesti teadusmaastikul: 2015. aasta teadusagentuuri hindamisnõukogu otsusega said personaalse uurimistoetuse 9 järeldoktori-, 26 stardi- ja 54 otsinguprojekti.\n\nSeega umbes 200 doktorikraadi saanu päralt olid üheksa järeldoktorigranti ja ehk ka mõned stardigrantidest, ehkki stardigrandi taotlemine vaikimisi eeldab järeldoktorantuuri läbimist. Mida siis need ülejäänud 180-190 kõrgelt haritud noort inimest ette võtavad? Kas nad leiavad endale Eestis hariduseväärilist tööd?\n\nSiinjuures tuleb kohe mainida, et nende värskete kraadikaitsjate juhendajad on oma rahasaamise võimaluste poolest isegi raskemas seisus: 54 rahastatud otsinguprojekti aastas on käputäis ja see tähendab seda, et ka tipud jäävad rahata.\nSeega ei hakka peatselt olema ka piisavalt juhendajaid, kes oma teadusgrandist doktorandi tööks raha leiavad (eksperimentaalse töö puhul on see märkimisväärne summa) ja teda tipptasemel juhendavad.\n\nSeega küsime taas: kui palju meil on doktorante vaja?\n\nNiisiis on kohane küsida, kas doktorantide arvu langemine on ilmtingimata halb? Eesti Noorte Akadeemia (ENTA) president dr Els Heinsalu arvab, et doktorantide kohti peab tänasest olema poole võrra vähem, kuid doktorantidele peaks olema tagatud vääriline sissetulek. Kas sellest aga piisab?\n\nLühiajalise sissetuleku suurusest (doktoriõppe stipendium või palk) on doktorantidele ja noorteadlastele tihti märksa olulisemad tuleviku väljavaated: akadeemiline vabadus, eneseteostuse võimalus ning teadlaskarjääri läbipaistvus. Eesti teaduse projektipõhisus ja sõltuvus Euroopa raamproprogrammi rahastusest ei toeta (noor)teadlaste ootusi, sest teadlase töökoht on kindlustatud ainult projekti kestvuse ajaks, st kaheks-neljaks aastaks. Seega puudub teadlasel kindlus tuleviku suhtes, ta on sunnitud tihti liikuma välismaale uute projektide otsingul ning ta pigem keskendub keskmise „riskitasemega“ projektidele, mis viivad garanteeritult publikatsioonide ja järgmise teadusprojektini.\n\nOlukorda leevendaks tähtajatute akadeemiliste ametikohtade loomine ehk tenuuril põhineva karjäärimudeli väljatöötamine, mis peaks olema riigiseadusega reguleeritud, ühtlane ja läbipaistev. Tenuuri sisseseadmise progress ja kitsaskohad Eestis on hästi kirjeldatud professor Ülo Niinemetsa ja ENTA liikmete poolt.\n\nKas doktorikraadiga inimesest peaks kasvatama teadlase?\n\nPraegusel teaduse rahastamise tasemel ei saa siiski kõik doktorikraadiga inimesed (Eesti) teadlasteks, veel vähem neist saab tenuuri. Doktorikraadiga inimese tulevikku nähakse Eestis eelkõige teadlasena, mujal ei osata paraku seda tohutut inimressurssi süstemaatiliselt rakendada.\n\nSellises olukorras kaotavad mõlemad, nii teadusdoktor, kes kulutas haridusele aega ja leppis aastaid madalama sissetulekuga, kui ka riik, mis ei teeni tagasi doktoriharidusse investeeritud raha.\n\nAjakirja Nature teadusajakirjanik Julie Gould leiab, et juba doktoriõppe tasemel peaks doktorante jagama kahte leeri: nendeks, kes on huvitatud süvateadusest ja nendeks, kellele on teadusteadmised vajalikud alternatiivsete karjääride jaoks.\n\nOn rõõm tõdeda, et ka Eesti ülikoolide juhtkonnad on tunnistanud, et doktoriõppekavad vajavad ajakohastamist, et suurendada nn ülekantavate oskuste (juhtimisoskus, avalik esinemine, läbirääkimised, finantsteadmised, teadusprojektide ja -artiklite kirjutamine jms) osakaalu.\n\nTähtis on ka see, et need teadmised poleksid liiga teoreetilised. Nii võiks ettevõtlusega seotud kursused (nt ettevõtluse alused, finantsarvestus) vähemalt osaliselt asenda praktikaga ettevõttes või kohtumistega iduettevõtete asutajatega.\nÜleüldse, üks hea viis doktoriprogrammide kaasajastamiseks on pöörata rohkem tähelepanu võrgustike loomisele: konverentsidel käimine, suvekoolid, ettevõtluspraktikad või pikemad õppeperioodid välismaal. See võimaldaks juba doktorantuuri tasemel intensiivistada sidet teaduse ja teiste ühiskondlikult tähtsate (ettevõtlus, poliitika, meedia) valdkondade vahel, mis on kõik teadusmahuka riigi eelduseks.\nTulevikuperspektiivis võidab nii riik, mida edendavad teadusdoktorid, kui ka teadusdoktorid, kelle esialgset madalat sissetulekut kompenseeritakse suurepäraste ja mitmekesiste karjääriväljavaadetega.\n\nSüstemaatiline teaduse integreerimine riigi tähtsatesse valdkondadesse on ilmselt üks kõige perspektiivsemaid ja samas ka kõige keerulisemaid tegevusi. See on ilmselt aga ainus tegevus, mis viib teadmusmahuka majanduseni. Strateegiliselt saab teaduse integreerimist väga erinevalt suunata. Kui mõned Eesti ülikoolid ja ettevõtted soovitavad suurendada rakendusuuringute osakaalu ja keskenduda „tööstusdoktorantidele“, siis paljud tippteadlased arvavad, et ettevõtlus ja innovatsioon sünnivad tipptasemel fundamentaalteaduse baasil.\n\nKahjuks Eesti riigis on innovatsioon, teadus ja haridus reaalselt tihti lahus ning vajatakse konkreetseid riigipoolseid samme kommunikatsiooni arendamiseks erinevate huvigruppide vahel.\n\nDoktorantuuri tasemel võiks näiteks selleks olla valikpraktikumid nt ettevõtetes, teadus- ja arenduskeskustes, ministeeriumides ja teistes asutustes, kuhu tahaksime teadusmõtlemist ja -lähenemist integreerida. Samuti võiks mõelda klastrite, inkubaatorite ja seltside moodustamisele, kuhu kuuluvad sarnaste huvidega ettevõtjad, poliitikud ja teadlased ning ühisüritustele, kus lisaks teadlastele oleksid diskussiooni kaasatud ka teiste huvigruppide esindajad.\n\nMida hakkame Arvamusfestivali diskussioonis arutama?\n\nDoktorantide roll teaduses, majanduses ning ühiskonnas (sh ülikooliväline rakendamine, teadlase kuvandi parandamine).\nKuidas peaks välja nägema ideaalne doktoriprogramm? (sh doktorantide arv, oskused, palk/stipendium, uued õppeained, praktikumid ettevõtetes, koostöö, välislähetused).\nKuidas parandada doktorantide ja noorteadlaste tulevikuväljavaateid (näiteks projektipõhisuse proportsioon, tenuuri reguleerimine, alternatiivsed karjäärivõimalused).\n\nKBFI tõstab kõige põlevamad doktorihariduse ja noorteadlastega seotud küsimused avalikule arutelule Arvamusfestivali Teadusalal ning kutsub arutlusele ettevõtete, ülikoolide, poliitikute ja ka laiema publiku esindajaid, et jõuda ühise arusaamiseni ning pakkuda lahendusi.\n\nArvamusfestivali diskussioon pealkirjaga \" The pain and glory of the PhD degree: do you and does society need it?\" ehk doktorikraadi ilu ja valu toimub laupäeval, 12. augustil kell 14:00-15:30 Paide Vallimäel.\n\nArutlevad KBFI juhtivteadur ja Teaduste Akadeemia uurija-professor dr Anne Kahru, TTÜ professor Erkki Truve, OÜ Rantelon arendusdirektor prof Andres Taklaja, Tartu tervishoiu kõrgkooli rektor ja poliitik dr Ulla Preeden. Arutelu korraldab KBFI teadur dr Olesja Bondarenko ning modereerib dr Martin Aher.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Milleks koolitada doktorikraadiga inimesi, keda Eesti tööturg ja avalik sektor tegelikult ei oska palgata ega ka rakendada? Sinna juurde tuleks küsida, kust peaks tulema teadus, kui teadlastele uuringute tegemiseks raha ei leita? Nii võiks kokku võtta Keemilise- ja bioloogilise füüsika instituudi (KBFI) teadlaste dr Anne Kahru ja dr Olesja Bondarenko mõtted Eesti teaduse valupunktidest, mis tulevad arutelu alla Arvamusfestivalil.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Süvene uudise pealkirja ja sisu ning kirjuta sellele loole sisukas ja informatiivne sissejuhatus, mille pikkus on üks lause.\n\n## Pealkiri:\n\nVälisuudiste lugemissoovitus nädalavahetuseks (18)\n\n## Põhitekst:\n\nKäesoleval nädalal välismaises ajakirjanduses avaldatud artiklitest on pakkuda järgnev valik:\n\nUSA\n\nPolitico: erukindral John Kelly saamine Valge Maja personaliülemaks paneb meenutama ajalugu.\n\nPolitico: ilma Priebusita on Trump president ilma parteita. Politicolt veel tagasivaade Priebusi ametiajale.\n\nFox News ja Huffington Post meenutavad veel Bill Browderi tunnistusi senatis ning seda, et jutuks tuli ka kurikuulus Steele'i memo.\n\nPolitico: vabariiklasest senaator Jeff Flake nendib, et tema erakond on Trumpi küsimuses enesepettuse teel. Samal teemal ka Washington Post.\n\nGQ portreelugu Trumpi siseministrist Ryan Zinkest, endisest mereväe eriüksuslasest.\n\nNPR: kohtuhagi kohaselt tegid Fox News ja Valge Maja Seth Richi vandenõuteooria levitamisel koostööd. Samal teemal ka Daily Beast, Observer ja Washington Post.\n\nLos Angeles Times: Venemaa annab USA-le põselaksu, kuid Trump vastu ei löö. Kurb.\n\nAtlantic teeb kokkuvõtte teemadest, kus Trumpi administratsioonil on õnnestunud oma eesmärke ellu viia.\n\nFox News: millised on Sessionsi meetmed lekitajate vastu.\n\nPolitico: Trumpi rõõm börsi üle on enneaegne.\n\nDaily Beast: Kellyanne Conway abikaasa töö 1990. aastatel võib veel Trumpi kummitama hakata.\n\nWashington Post avaldas Trumpi kunagised telefonikõned Mehhiko presidendi ja Autraalia peaministriga.\n\nNew Yorker analüüsib fotot, mis pidavat iseloomustama \"Scaramucci ajastut\".\n\nKaks endist CIA ametnikku avaldab New York Timesis arvamust nn Venemaaga kokkumängu teemal.\n\nPolitico: Trumpi kindralid üritavad maailma päästa.\n\nQuartz: Pence õõnestas Trumpi Venemaa-poliitikat igal sammul.\n\nPolitico: Kelly helistas Sessionsile ja teatas, et viimase töökoht ei ole ohus.\n\nWashington Post: Stephen Miller - mõtleva inimese Donald Trump.\n\nNew Yorker: jah, Scaramucci kurikuulsast telefonikõnest on ka salvestus.\n\nQuartz: kuidas Tim Cookil õnnestus Trumpiga seotud küsimusele vastamisest kõrvale põigelda.\n\nCNN: FBI jälgis presidendivalimite päeval tähelepanelikult ulatuslikku Vene desinformatsioonikampaaniat.\n\nNew York Times: kuidas ja mille eest \"USA vihatuim mees\" Martin Shkreli kohtus süüdi mõisteti.\n\nAtlantic: kuidas McMaster on sattunud Trumpi-aktivistide ja nn alt-righti rünnaku alla.\n\nEUROOPA LIIT\n\nDaily Telegraph: Wikileaks avaldas Macroni meeskonnalt varastatud e-kirju.\n\nPolitico: Brüssel kahtlustab, et brittide peataolek Brexiti teemal on osa mingit riukalikust plaanist.\n\nGuardian: May endine juhtivstrateeg tunnistab, et nad alahindasid Corbynit.\n\nReuters: happerünnakute ohvrid nõuavad valitsuselt selliste kuritegude karmimat karistamist.\n\nSky News: NHS-i küberrünnaku tõkestamisega kuulsak saanud noormees läheb nüüd ise kohtu alla.\n\nGuardian: kunagine Londoni leiboristist linnapea Ken Livingstone leiab, et Venezuela hädad on tingitud sellest, et Chavez omal ajal liiga vähe hukkamisi korraldas.\n\nGuardian: ühe ISIS-e vastu sõdima läinud briti noormehe lugu.\n\nEuractiv: Hollandi ja Saksamaa munaskandaal laieneb.\n\nReuters: Viie Tähe liikumise juhitud Rooma transpordisüsteem on kaoses.\n\nGuardian: Poola valitsuspartei ei saa niisama lihtsalt Brüsselile järele anda.\n\nEUoberver kirjutab Poola noorte poliitilisest aktiivsusest.\n\nPolitico intervjuu enesekindlusest pakatava Jean-Claude Junckeriga.\n\nYle: Soome võimude poolt taga otsitud \"alternatiivmeedia\" portaali eestvedaja peeti Andorras kinni.\n\nForeign Affairs: miks Horvaatia on Lääne jaoks oluline.\n\nLäti ringhääling: ühest kummalisest lätikeelsest sõnast.\n\nVENEMAA\n\nPolitico portreelugu Aleksei Navalnõi kampaaniajuhist.\n\nObserver: meil on nüüd käsil külm sõda 2.0.\n\nWindow on Eurasia: massikaklusest Sverdlovski oblasti sõjaväeosas.\n\nGuardian: kuidas Vene võimud stalinistliku terrori uurijale tõsise süüdistuse esitasid.\n\nAtlantic meenutab, kuidas Nõukogude Liit 1980. aastatel USA diplomaate välja saatis.\n\nReuters: USA sanktsioonid Vene gaasitoruprojekte tõenäoliselt ei peata.\n\nAtlantic: venelased on rõõmsad, et Trump uusi sanktsioone jälestab.\n\nMeduza tegi diplomaatide väljasaatmisest veebimängu.\n\nTime: Putin lihtsalt ei mõista USA presidendi võimupiire.\n\nMoscow Times: Trumpi ja Vene organiseeritud kuritegevuse seostest rääkimisega tuleks hoogu maha võtta.\n\nRaadio Vaba Euroopa: kuidas Peskovi tütar karjääri teeb.\n\nMUU MAAILM\n\nAtlantic: palgasõdurid näevad Afganistanis võimalust.\n\nEconomist: USA võib Ukrainale surmavat relvastust anda, kuid sisemiste hädade eet neid ei kaitse.\n\nJohn Bolton analüüsib Wall Street Journalis sõjalisi võimalusi Põhja-Koreas.\n\nCommentary Magazine: Iraan ei ole üldse nii stabiilne kui paistab.\n\nVice News kohtus mikroriikide juhtidega.\n\nForeign Policy: kuidas islamiäärmuslus on Kasahstanis juured alla saanud.\n\nLos Angeles Times: mäletate kõiki neid vasakpoolseid arvamusliidreid, kes Venezuelale kiidulaulu laulid?\n\nSpectator: eelmisel suvel sööstsid feministid burkiinit kaitsma. Äkki kaitseks nüüd bikiine?\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "ERR-i uudisteportaali välisuudiste lugemissoovitus nädalavahetuseks.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Süvene uudise pealkirja ja sisu ning kirjuta sellele loole sisukas ja informatiivne sissejuhatus, mille pikkus on üks lause.\n\n## Pealkiri:\n\nUSA-le ei jätkunud kodupubliku ees pikkades teatejooksudes vastaseid\n\n## Põhitekst:\n\nNaiste pikas teatejooksus võitis USA nelik (Talitha Diggs, Abby Steiner, Britton Wilson, Sydney McLaughlin) ajaga 3.17,79 ja edestas hõbedale tulnud Jamaica kvartetti pea kolme sekundiga (3.20,74). McLaughlinist sai sealjuures kolmekordne maailmameister. Suurbritannia võitis pronksi 3.22,64-ga.\n\nKa meeste teatejooksus oli ameeriklaste edu kindel, Elija Godwin, Michael Norman, Bryce Deadmon ja Champion Allison läbisid distantsi ajaga 2.56,17 ja edestasid teiseks tulnud Jamaica nelikut 2,41 sekundiga. Nii, nagu kolm aastat tagasi Dohas, teenis ka Eugene'is pronksi Belgia meeskond.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "USA-s Oregonis toimunud kergejõustiku maailmameistrivõistlustel võitsid ameeriklased viimasel päeval nii meeste kui naiste 4x400 meetri jooksu.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe hoolikalt uudise pealkiri ja sisu ning kirjuta artiklile pikk sissejuhatav lause, kasutades oma kujutlusvõimet.\n\n## Pealkiri:\n\nFrank Aron Ragilo võitis Austrias velotuuri\n\n## Põhitekst:\n\nViimasel 109,1-kilomeetrisel etapil pääsesid peagrupilt eest ameeriklased Artem Scmidt (Cannibal Team) ja Andrew August (LUC/CTS p/b Specialized). Etapivõidu pälvis 23-sekundilise eduga järgmiste ees Ragilo tiimikaaslane Scmidt (2:40.31), jättes teiseks Augusti. Kolmanda koha sai belglane Jens Verbrugghe (Avia-Rudyco Cycling Team). Ragilo veeres üle lõpujoone 21. positsioonil, millest piisas velotuuri üldvõidu pälvimiseks.\n\nKokkuvõttes järgnesid Ragilole austerlane Benjamin Eckerstorfer (+0.21) ja Roman Ermakov (Cannibal Team; +0.24). Eestlane võitis ühtlasi ka punktiarvestuse ning sai parimate ronijate arvestuses üheksanda koha. Ragilo koduklubi oli velotuuri parim tiim.\n\n\"Proloogile läksin üsna enesekindlalt, kuid tulemus oli oodatust kehvem,\" analüüsis Ragilo velotuuri algust. \"Õnneks oli kaotus väike ja kõik jäi veel lahtiseks. Esimesele grupisõidule läksime terve meeskonnaga vabade kätega ja minu eesmärgiks oli kohe algusest jooksikute hulka saada. Kui 15 kilomeetrit oli sõidetud, sai minu meeskonnakaaslane eest ära ja mõned kilomeetrid hiljem tabasin ise grupi peata oleku ning pääsesin samuti eest. Järgmised 15 kilomeetrit sõitsime kahekesi ning peale seda sai meid kätte viieliikmeline grupp. 20 kilomeetrit enne lõppu oli vahe 2.10 ja sain hakata ennast natuke hoidma. Kõik läks planeeritult, kuid ameeriklane oli lihtsalt tol päeval teravama jalaga.\" Ragilo lõpetas esimese grupisõidu teisena.\n\n\"Teisele etapile läksime kindla plaaniga võtta kollane liidrisärk, millest olin nelja sekundi kaugusel,\" jätkas Ragilo. \"Meeskond vedas mind vahefinišiteks lahti ning juba tollel hetkel olin virtuaalselt liider. Kuna kümme kilomeetrit enne lõppu said kaks poissi grupist minema, siis pidid mu kaks lahtivedajat end väga varakult tühjaks sõitma ja finišis tuli mul natuke rohkem teisi kasutada. Sain üsna heale positsioonile ja võitsin päris napilt. Belglane, kes oli teine, tuli juba palju suurema hooga ja mul vedas, et joon tuli enne vastu.\"\n\n\"Viimasele etapile läksime samuti kindla plaaniga sõitu kontrollida ja soovisime gruppi koos hoida kuni lõpuringideni,\" lisas Ragilo. \"See meil õnnestus ja sain vahefinišist veel kaks boonussekundit. Lõpuringil sai meeskonnakaaslane peale mäefinišit eest ära ja talle järgnes austerlane, kes oli üldarvestuses üsna ohtlik. Pidin vahe üksi kinni vedama ning seetõttu olin lõpuks üsna tühi. Meeskonna abita poleks ma ilmselt etappi ega üldarvestust võitnud, seega olen päris tänulik ja rahul.\"\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Frank Aron Ragilo (Cannibal Team) võitis Austrias toimunud esimese kategooriaga Rundfahrti juunioride velotuuri. Ühtlasi pälvis eestlane ühe etapivõidu ning lõpetas ühel etapil teisena.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe artikli pealkiri ja sisu, seejärel loo pikk ja põnev lause, mis võiks olla artikli sissejuhatus.\n\n## Pealkiri:\n\nPaul Kerese mälestusfestivali kiirturniiri üks esikoht jäi Eestisse\n\n## Põhitekst:\n\nKorraldajate teatel oli kiirturniir festivali kõige kõrgetasemelisem võistlus, kus nii Volodin kui ka Agrest kogusid seitsmest partiist kuus punkti. Kolmanda koha sai sama punktide arvuga Kantans, kellele järgnesid turniiri kõrgeima reitinguga mängija, Hispaania suurmeister Alexei Shirov ning viienda koha saanud Mihkel Vohla, kes mõlemad kogusid 5,5 punkti.\n\nReedel lõppenud Paul Keres Classic Open oli klassikalise ajakontrolliga turniir, kus kindla esikoha viis Lätti suurmeister Toms Kantans, kes kogus üheksast partiist 8,5 punkti. Teist kohta jagasid FIDE lipu all võistelnud suurmeister Nikita Maiorov ja rahvusvaheline meister Artem Smirnov. Maleolümpiale sõitvatest Eesti maletajatest kogus kuuenda koha saanud Kirill Chukavin kuus punkti ning parim naismängija Margareth Olde 5,5 punkti.\n\nFestival lõppes pühapäeval välkturniiriga, kus partiid olid kuni kolme minuti pikkused ning käigud tuli teha kahe sekundiga. Turniiri võitis Nikita Maiorov, kellele järgnesid Agrest ja Chukavin.\n\nMaailma 32. maletaja, suurmeister Shirov andis reedel festivali toetajatele malesimultaani. Üheksast vastasest ainsana õnnestus suurmeistrilt pool punkti kätte saada viigi saavutanud Urmas Randma (Treeningpartner).\n\n\"Kerese mälestusfestival oli tõeline malepidu, mis tõi kuurortlinna mängijad mitmest riigist. Kõrget sportlikku taset pakkusid tippmängijad ning tore oli näha, kuivõrd entusiastlikult lõid festivalil kaasa noored mängijad. Mitmele Eesti maletajale oli Kerese festival viimane võistlus enne sõitu Indias toimuvale maleolümpiale,\" ütles festivali peakorraldaja Hendrik Olde.\n\nFestivalil toimus kolm erinevat turniiri kokku üle 150 osalejaga. Võistlused toimusid klassikalises, kiir- ja välkmales ning samuti peeti malesimultaan ja noorte treeninglaager. Turniiridel osalesid lisaks Eesti maletajatele mängijad Lätist, Leedust, Hispaaniast, Rootsist, Ungarist ning mõned tiitlitega mängijad, kes võistlesid FIDE lipu all. Kõige kaugem osaleja oli Filipiinidelt.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Pärnus kolmandat korda peetud Paul Kerese mälestusfestivali kiirturniiri võit läks jagamisele meie suurmeistri Aleksandr Volodini ja Rootsi suurmeistri Evgenij Agresti vahel. Festivalil varem toimunud Paul Keres Classic Openi võitis Läti suurmeister Toms Kantans ning tänase välkturniiri võitis FIDE lipu all võistelnud suurmeister Nikita Maiorov.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe hoolikalt uudise pealkiri ja sisu ning kirjuta artiklile pikk sissejuhatav lause, kasutades oma kujutlusvõimet.\n\n## Pealkiri:\n\nSõja 151. päev: Ukraina jõud liiguvad okupeeritud Hersoni oblastisse\n\n## Põhitekst:\n\nOluline 24. juulil kell 22.57:\n\n- Ukrainas hukkus Kanada kodanik;\n\n- Ukraina plaanib Hersoni septembriks tagasi võtta;\n\n- Sadamate avamisel võiks Ukraina eksportida üheksa kuuga 60 miljonit tonni teravilja;\n\n- Vene väed hävitasid Donetski oblastis kaks koolimaja, laupäeval hukkus rünnakuis kaks tsiviilelanikku;\n\n- Venemaa väitel tabasid Vene täppisraketid laupäeval Odessa sadamas Ukraina sõjaväealust ja laevatõrjerakettide hoiustamise ladu;\n\n- Briti luure: Hersoni ja Zaporižžja oblasti vallutamine oli algusest peale Venemaa invasiooni eesmärk;\n\n- Ukraina relvajõud: ööpäevaga sai surma 280 Vene sõjaväelast, hävitatud on 14 Vene vägede tanki ja 13 jalaväe lahingumasinat;\n\n- Ukraina presidendi sõnul liiguvad riigi relvajõud järk-järgult invasiooni alguses okupeeritud Hersoni oblastisse;\n\n- Vene väed on hävitanud 127 haiglat;\n\n- Mõkolajivis kõlasid taas plahvatused;\n\n- Vene väed püüavad luua soodsaid tingimusi pealetungi jätkamiseks Bahmutile;\n\n- Ukraina president nimetas Odessa sadama ründamist rakettidega barbaarsuseks;\n\n- Donbassis sai hiljuti kaks ameeriklast surma.\n\nSteinmeier: Putin peab sõda Euroopa ühtsuse vastu\n\nSaksamaa president Frank-Walter Steinmeier ütles pühapäeval, et sõda, mida Venemaa president Vladimir Putin peab Ukraina vastu, on ka \"sõda Euroopa ühtsuse vastu\".\n\n\"Me ei tohi lasta end lahutada, me ei tohi lasta hävitada suurt tööd, mida oleme teinud ühendatud Euroopa nimel,\" ütles ta pühapäeval peetud kõnes.\n\nSteimeier sõnas, et sõda ei ole vaid Ukraina territoorimi üle, vaid ka väärtuste üle. Nende väärtuste kaitsmiseks peab olema valmis leppima ka kehvemate tingimustega, ütles Steimeier, kuid ei täpsustanud, mida selle all mõtleb.\n\n\"Kas me oleme selleks valmis? Me kõik vaatame tõtt selle küsimusega, nii täna kui ka tulevatel päevadel, nädalatel ja kuudel,\" ütles ta.\n\n\"Venemaa ei sea kahtluse alla vaid piire, ta ei okupeeri vaid iseseisva ja suveräänse naaberriigi territooriumi, vaid seab küsimuse alla Ukraina omariikluse,\" ütles ta.\n\nUkraina lasi alla veel ühe Vene lennuki\n\nUkraina teatas pühapäeval, et lasi alla Vene vägede lennuki Su-25.\n\nUkrainas hukkus Kanada kodanik\n\nKanada teatas pühapäeval, et hiljuti hukkus Ukrainas Kanada kodanik.\n\nMeedia teatel võis hukkunud Kanada kodanik surra koos Donbassis hukkunud kahe USA kodanikuga.\n\n\"Konsulaarametnikud on kontaktis hukkunu perekonnaga ja pakuvad neile abi,\" ütles Kanada välisministeeriumi kõneisik pühapäeval, andes mõista, et privaatsuse tõttu ei jagata hukkunu kohta rohkem detaile.\n\nUSA kinnitas laupäeval kahe USA kodaniku hukkumise.\n\nUkraina plaanib Hersoni septembriks tagasi võtta\n\nHersoni oblasti kuberneri nõunik Serhi Khlani sõnul võiks Ukraina võtta Hersoni tagasi septembriks. \"Me saame öelda, et Hersoni oblast vabastatakse kindlasti septembriks ja okupantide plaanid kukuvad läbi,\" ütles ta intervjuus Ukraina televisioonile.\n\nVene väed okupeerisid Hersoni oblasti sissetungi alguses ja piirkond mängib olulist rolli Ukraina põllumajanduses. Ukraina väed on viimastel nädalatel teinud piirkonnas edusamme.\n\n\"Me näeme, et meie relvajõud liiguvad edasi. Me saame öelda, et läheme kaitselt üle vasturünnakutele,\" ütles Khlan.\n\nHersoni linna võtsid Vene väed üle 3. märtsil, linn oli üks esimesi suurlinnu, mis sissetungis Vene vägede kätte langes.\n\nSadamate avamisel võiks Ukraina eksportida üheksa kuuga 60 miljonit tonni teravilja\n\nUkraina presidendi Volodõmõr Zelenski majandusnõunik Oleh Ustenko sõnul võiks Ukraina ilma sadamablokaadideta eksportida kaheksa-üheksa kuuga 60 miljonit tonni teravilja. Praeguste piiratud ekspordimahtude juures kuluks selleks aga ligi kaks aastat.\n\nUstenko sõnul näitas Venemaa rünnak Odessa sadamale, et eksport ei saa lihtne olema.\n\nUkraina võiks teenida varutud 20 miljoni tonni vilja müügist 10 miljardit dollarit, lisaks koristatavale saagile, mida on ligikaudu 40 miljonit tonni. \"Aga see, mis praegu toimub, Venemaa tegevus Mustal merel, eilne rünnak, näitab, et see ei saa nii lihtne olema,\" ütles ta.\n\nKuberner: Donetski oblastis hukkus laupäeval kaks inimest\n\nDonetski oblasti kuberner Pavlo Kõrõlenko ütles sotsiaalmeedias, et laupäeval sai oblastis Vene vägede tehtud rünnakutes surma kaks ja vigastada samuti kaks tsiviilelanikku.\n\nKõrõlenko lisas, et pühapäeva öösel hävitasid Vene väed oblastis kaks koolimaja. Pommitamises said tema sõnul pihta ka lasteaed ja eramajad.\n\nBriti luure: Donbassist suurema ala vallutamine on olnud algusest peale Venemaa eesmärk\n\nSuurbritannia kaitseministeerium ütles pühapäeval oma värskeimas luureülevaates, et Venemaa rünnakutegevus keskendub Donbassis Bahmutile, kuid seal on olnud minimaalseid edusamme.\n\nLisaks kommenteeris Briti luure Venemaa välisministri Sergei Lavrovi sõnu sel nädalal, et Moskva on \"laiendanud oma sõjalist erioperatsiooni\" isehakanud Luhanski ja Donetski rahvavabariikidest väljaspoole.\n\n\"Lavrov väitis, et operatsioon hõlmab nüüd uusi, täiendavaid piirkondi, sealhulgas Hersoni ja Zaporižžja oblastit, kuna lääneriigid tarnivad Ukrainale pikamaarelvi. See on peaaegu kindlasti vale. Venemaa ei ole \"laiendanud\" oma sõda, vaid nende alade üle pikaajalise kontrolli hoidmine oli peaaegu kindlasti invasiooni algne eesmärk,\" selgitas Briti luure.\n\n\"Venemaa tungis neile aladele veebruaris ja okupatsioonivõimud on alates vähemalt märtsi keskpaigast avalikult arutanud seal iseseisvusreferendumite korraldamist. On reaalne võimalus, et Lavrovi kommentaari eesmärk oli sillutada teed referendumitele okupeeritud aladel väljaspool Luhanskit ja Donetskit,\" lisas luure.\n\nLapsed mängivad Harkivi oblastis bussipeatuses, mille nad on kontrollpunktiks maskeerinud. Autor/allikas: SCANPIX/AFP PHOTO/Anatolii Stepanov\n\nVenemaa väitel tabas rakett Odessa sadamas Ukraina sõjaväealust\n\nVenemaa välisministeeriumi pressiesindaja Maria Zahharova ütles, et Vene väed tulistasid laupäeval Odessa sadamat täppisrakettidega.\n\nVenemaa kaitseministeeriumi väitel hävisid Odessa sadama laevaremonditehase territooriumit tabanud rünnakus Ukraina sõjaväelaev ja USA tarnitud Harpoon laevatõrjerakette hoiustav laohoone.\n\nUkraina relvajõud sisenevad tasapisi okupeeritud Hersoni oblastisse\n\nUkraina presidendi Volodõmõr Zelenski sõnul liiguvad riigi relvajõud järk-järgult Hersoni oblastisse.\n\nVenemaa võttis Hersoni enda kontrolli alla juba täiemahulise invasiooni alguses.\n\n\"Okupeerijad on püüdnud seal kanda kinnitada, aga kuidas see neid aitas? Ukraina relvajõud liiguvad samm-sammult piirkonda,\" sõnas Zelenski.\n\nMõttekoja Institute for the Study of War teatel on Ukraina jõud valmistumas või juba alustanud vastupealetungi Hersoni oblastis, kuid info vasturünnaku edenemise ja tempo kohta on piiratud.\n\nHersoni oblastivalitsuse Ukraina ametnik Serhi Hlan ütles, et Ukraina väed on oblastis mõned asulad tagasi võtnud, kuid ta kutsus kohalikke elanikke vastupealetungi edusammude kohta vaikima.\n\nMinister: Vene väed on hävitanud 127 haiglat\n\nUkraina terviseministri Viktor Ljaško sõnul on Vene väed kahjustanud alates 24. veebruarist ligi 900 tervishoiuasutust ja 450 apteeki. Hävinud on 127 haiglat.\n\nSamuti on rünnanud nad kümneid kiirabiautosid ja hõivanud 250 sõidukit.\n\nMõkolajivis kõlasid taas plahvatused\n\nMõkolajivis kõlasid pühapäeva varahommikul kella nelja paiku viis võimsat plahvatust, ütles linnapea ja kutsus elanikke varjus püsima.\n\nLaupäeva varahommikul ründasid Vene väed linna rakettidega.\n\nUkraina peastaap: Vene väed jätkavad pealetungi Bahmutile\n\nUkraina relvajõudude teatel keskenduvad Vene väed Donetski oblastis jätkuvalt Kramatorskile ja Bahmutile.\n\nLaupäeval pommitasid Vene väed Kramatorski suunal mitut asulat ning püüdsid parandada oma taktikalisi positsioone Verhnokamjanskõi piirkonnas, rünnates seda mitmest suunast. Ukraina relvajõud suutsid rünnakud tagasi tõrjuda.\n\nUkraina peastaabi teatel püüavad Vene väed luua soodsaid tingimusi pealetungi jätkamiseks Bahmuti vastu. Vene väed tulistasid piirkonnas Ukraina vägesid tankidest ja suurtükkidest ning tegid õhurünnakuid.\n\nPresident: Odessa sadama ründamine on barbaarsus\n\nPresident Zelenski nimetas Vene vägede raketirünnakut Odessa sadamale barbaarsuseks.\n\nTema sõnul näitab rünnak, et Venemaad ei saa usaldada lepingu täitmisel.\n\nZelenski lubas teha kõik võimaliku, et riik saaks õhukaitsesüsteemi, mis edaspidi suudaks sellised raketirünnakud tõrjuda.\n\nUkraina relvajõudude sõnul ei suutnud raketid sadamas olulist kahju tekitada ning valitsuse teatel jätkuvad seal ettevalmistused vilja eksportimise taastamiseks.\n\nTulekahju kustutamine Odessa sadamas. Autor/allikas: SCANPIX/EPA/ODESA CITY HALL PRESS OFFICE\n\nDonbassis sai hiljuti kaks ameeriklast surma\n\nUSA välisministeeriumi teatel sai Donbassis hiljuti surma kaks USA kodanikku. Ministeerium ei täpsustanud, millal või millistel asjaoludel nad surma said.\n\n\"Austusest nende perekondade suhtes sel keerulisel ajal ei saa me midagi rohkemat öelda,\" sõnas ministeeriumi pressiesindaja.\n\nMõned ameeriklased on Ukraina eest vabatahtlikult sõtta läinud hoolimata USA hoiatustest seda mitte teha. Maikuus sai üks USA kodanik lahingus surma, kui ta oli ühinenud tuhandete välisvõitlejatega, kes Ukrainale appi läinud.\n\nUkraina hinnang Venemaa kaotustele\n\nUkraina kaitsejõudude peastaap avaldas laupäeval tavapärase hinnangu Venemaa senistele kaotustele sõjas alates 24. veebruarist:\n\n- elavjõud umbes 39 520 (võrreldes eelmise päevaga + 280);\n\n- tankid 1722 (+14);\n\n- jalaväe lahingumasinad 3942 (+13);\n\n- lennukid 221 (+0);\n\n- kopterid 188 (+0);\n\n- suurtükisüsteemid 869 (+5);\n\n- mobiilsed raketilaskesüsteemid (MLRS) 255 (+2)\n\n- õhutõrjesüsteemid 113 (+0);\n\n- operatiivtaktikalised droonid 714 (+0);\n\n- tiibraketid 170 (+3);\n\n- autod ja muud sõidukid, sealhulgas kütuseveokid umbes 2823 (+3);\n\n- laevad / paadid 15 (+0);\n\n- eritehnika 73 (+1).\n\nUkraina relvajõudude teatel kannatasid Vene väed viimasel ööpäeval enim kaotusi Kramatorski piirkonnas.\n\nUkraina enda kaotuste kohta samasuguse regulaarsusega andmeid ei avalda.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Ukraina relvajõud liiguvad järk-järgult riigi lõunaosas asuvasse okupeeritud Hersoni oblastisse.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe artikli pealkiri ja sisu, seejärel loo pikk ja põnev lause, mis võiks olla artikli sissejuhatus.\n\n## Pealkiri:\n\nKuues finaal tõi ihaldatud tiitli lõpuks lõuna-aafriklastele\n\n## Põhitekst:\n\nViigilise avapoolaja järel sai oma kuuendat finaalmatši mänginud Lõuna-Aafrika esimesena hoo sisse. 63. minutil vedas Jermaine Seoposenwe omad vasturünnakule, leidis värava alt Hildah Magaia ning Lõuna-Korea kõrgliigas palliv ründaja kõksas palli võrku. Loetud minutid hiljem lõi puurilukuga silmitsi pääsenud Magaia teisegi, vahendab Soccernet.\n\nPoolfinaalis rekordiliselt 11 korral võidutsenud Nigeeria kukutanud Maroko harutas lõuna-aafriklaste kaitseliini lahti 80. minutil ning palli saatis võrku igapäevaselt Tottenhamis toimetav Rosella Ayane. Siiski jäi see tabamus vaid auväravaks ning Lõuna-Aafrika võttis 2:1 võidu.\n\nPeale Nigeeria ja nüüd ka Lõuna-Aafrika on tiitli võitnud ka Ekvatoriaal-Guinea (aastatel 2008 ja 2012), ükski teine naiskond pole seni Aafrika meistriks tulnud.\n\nLoe pikemalt portaalist Soccernet.ee.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Aafrika Rahvaste Karikas sai endale uue võitja, kui esmakordselt tõstis ihaldatud karika pea kohale Lõuna-Aafrika naiskond, kes sai suures finaalmatšis 2:1 jagu Marokost.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe hoolikalt uudise pealkiri ja sisu ning kirjuta artiklile pikk sissejuhatav lause, kasutades oma kujutlusvõimet.\n\n## Pealkiri:\n\nU-20 korvpallikoondis võitis EM-ilt pronksi ja pääses A-divisjoni\n\n## Põhitekst:\n\nEesti suutis agressiivseks kaitselahinguks kujunenud mängus soomlased hoida kahepunktivisetel 32,4% ja kolmestel 26% peal. Lauavõitluse võitsid eestlased 51:40, seejuures ründelauapallides oldi paremad 19:12, vahendab basket.ee.\n\nEnamuse kohtumise ajast juhtpositsioonil olnud Eesti resultatiivseimaks oli 13 punkti kogunud Joonas Riismaa. 12 silma ja viis lauapalli sai kirja Johannes Kirsipuu, 10 punkti ja 12 lauapalli tõi Kasper Suurorg ning väga efektiivselt mänginud Kaspar Sepp panustas üheksa punkti, kuue lauapalli, kolme söödu ja kahe blokiga.\n\nSoome poolel tõi Gezim Bajrami 15 punkti ja 10 lauapalli, Eemi Luukkonen lisas 13 silma ja kuus lauapalli ning Valtteri Mervola arvele kanti kaheksa punkti. Kohtumine on järelvaadatav siin.\n\nSellega tõusevad uueks aastaks U-20 vanuseklassis A-divisjoni tänavused B-divisjoni finalistid Serbia ja Island ning pronksimeeskond Eesti. Täpselt samal ajal Montenegros, Podgoricas toimunud A-divisjoni turniiril jõudsid finaali Leedu ja Hispaania. B-divisjoni kukkusid Ukraina, Portugal ja Tšehhi.\n\nEesti U-20 koondise koosseis Tbilisis:\n\nJoonas Riismaa (Happy Casa Brindisi, ITA)\nKasper Suurorg (St. Francis Terriers, USA)\nGregor Kuuba (Libertas Livorno, ITA)\nJohannes Kirsipuu (Central Arkansas Bears, USA)\nMarkus Ruubel (Rapla Korvpallikool)\nSverre Aav (Pärnumaa Korvpall)\nKen-Martti Reinart (TTÜ Korvpallikool)\nMait Peterson (Fortitudo Agrigento, ITA)\nKaspar Sepp (Tartu Ülikooli Akadeemiline Spordiklubi)\nJoosep Heinla (TTÜ Korvpallikool)\nRalf Küttis (TTÜ Korvpallikool)\nMarkus Ilver (Wisconsin Badgers, USA)\n\nTreenerid ja abipersonal:\n\nAlar Varrak, Rauno Pehka, Toomas Kandimaa, Raido Ringmets, Elo Heinaste.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Eesti U-20 korvpallikoondis alistas Gruusias, Tbilisis toimunud B-divisjoni EM-turniiril pronksimatšis Soome 63:53 (17:13, 15:12, 20:19, 11:9) ning pääses aste kõrgemale A-divisjoni.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
Subsets and Splits
No community queries yet
The top public SQL queries from the community will appear here once available.