Datasets:

---

TalTechNLP

/

alpaca_composite_summarization_et

like 0

Follow

Laboratory of Language Technology at Tallinn University of Technology 24

[ { "content": "Tutvu uudise pealkirja ja põhisisuga. Kasuta neid fakte, et luua pikk ja sisutihe lause, mis toimib loo sissejuhatusena.\n\n## Pealkiri:\n\nVIDEOD | Hiinas toimuma pidanud Manchesteri klubide matš jäeti kehvade olude tõttu ära\n\n## Põhitekst:\n\nHooajaeelsel turneel Hiinas viibivat Unitedi meeskonda transportinud lennuk pidi sihtkohast enam kui saja kilomeetri kaugusel Tianjinis tegema planeerimata peatuse, sest vihm ning tugev tuul ei võimaldanud lennukil Pekingis maanduda.\n\nLost in China ☹ and I still figure out what she's calling this place where we stuck #mood Beijing here we go! pic.twitter.com/dKu6tnfnoC\n\n— Memphis (@Memphis) July 23, 2016\n\n„City ja United kohtuvad minu arvates Old Traffordil, Etihadil või isegi karikafinaalis Wembleyl, mitte sõpruskohtumises,“ ütles Manchester Unitedi peatreener Jose Mourinho pühapäeval. „Pekingit on tabanud ebaõnn, sest väljak on väga halvas seisukorras. Minu mängijate olukord on tähtsam, kui hooajaeelsete kontrollkohtumiste tulemused.“\n\nTagatipuks oli ruum, milles Mourinho pressikonverentsi andma pidi, liiga kuum ning Mourinho pidi ajakirjanikega suhtlema staadionitartaanil. Briti meediaväljaanded on ManU Hiina-turneed nimetanud \"kaootiliseks\" ning \"piinlikuks\".\n\nTo quote Partridge, this place is hotter than the sun #mufc pic.twitter.com/qTRay8cUHZ\n\n— Samuel Luckhurst (@samuelluckhurst) July 24, 2016\n\nMourinho answering a question in his press conference about the tour so far and how it's turning out #mufc pic.twitter.com/z2GOrEyUcG\n\n— Samuel Luckhurst (@samuelluckhurst) July 24, 2016\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Pekingi olümpiastaadionil Manchester Unitedi ja Manchester City vahel toimuma pidanud hooajaeelne kontrollkohtumine jäeti halbade ilmastikutingimuste ning staadioni olukorra tõttu ära.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu uudise pealkirja ja põhisisuga. Kasuta neid fakte, et luua pikk ja sisutihe lause, mis toimib loo sissejuhatusena.\n\n## Pealkiri:\n\nKülmutatud \"mini-ajud\" aitavad uurida Zika viirust\n\n## Põhitekst:\n\nKuna Zika viirus kahjustab loote aju, siis on teadlastel väga raske uurida, kuidas käitub see viirus reaalses keskkonnas ehk arenevates ajurakkudes. Kuigi nii Zika viirust kui inimaju arengut uuritakse mitmel pool maailmas, siis neid kaht kombinatsioonis ning lisaks veel ka kogu vajamineva tehnoloogilise taristuga, saab uurida vaid üksikutes uurimislaborites üle maailma.\n\nÜks neist kohtadest on Johns Hopkinsi ülikooli juurest välja kasvanud spin-off firma Organome LLC, kes tuli äsja välja uue leiutise ehk eelmainitud “mini-ajudega”.\n\nTegu on nn 21. sajandi rakkudega ehk inseneeritud rakkudega, mis suudavad kasvada konkreetse organi koeks, kuid erinevalt organi rakkudest kasvatatud rakkudest on intelligentsemad ja uuringutes paremini kasutatavad.\n\n“Inimesed pole 70-kilosed rotid.”\n\nPraegu käimas oleval Euroopa teadusfoorumil (ESOF, EuroScience Open Forum) tutvustas leiutist Johns Hopkinsi ülikooli juhtivteadur ja Oranome’i Thomas Hartung.\n\n“Põhjus on selles, et inimesed ei ole 70-kilosed rotid,” võttis Hartung kokku. See tähendab, et loomkatsete puhul võib mõne haiguse või ravimi testimine töötada, kuid tegelikkus on see, et 95% inimestesse pandavatest ravimitest ei tööta. Ühe ravimi väljatöötamise miinimumhind on 1,4 miljardit dollarit.\n\nIgal aastal kulutatakse 28 miljardit dollarit uuringutele, mis ei ole korratavad. Vaid veerand uuringutest on üldse publitseeritavad eelretsenseeritavates rahvusvahelistes ajakirjades. Selle kõige põhjuseks on osaliselt see, et nii rakukultuuridel kui loomkatsetes saadavad uuringutulemused ei anna alati samasuguseid tulemusi.\n\nAga kuna luksusautod on väga kallid, oli vaja midagi, mis oleks konkreetse organi profiiliga. Näiteks ajuga. See võimaldab uurida Zika viriust, aga lisaks sellel ka näiteks HIV või teisi viirusi.\n\nSelleks, et uurida haigusi, on Hartungi sõnul vaja 21. sajandi rakke, mis ei ole lihtsalt suvalised rakud tassil, vaid n-ö rakkude Porsched ja Lamborghinid – nad on rakukultuuri rätsepatöö.\n\nDr Thomas Hartung ESOFi pressikonverentsil. Foto: Marju Himma/ERR.\n\nKülmutatud aga siiski funktsioneerivad\n\nHartungi sõnul suudavad need “mini-ajud” oma energiavahetusega reguleerida oma elutegevust täpsemalt kui näiteks muud rakukultuurid.\n\nTegu on siiski naharakkudest aretatud tüvirakkudega, mida on mõjutatud viisil, et nad suudavad kogu koe ulatuses tagada aine- ja energiavahetuse, mis omakorda tagab nende rakkude elujõulisuse.\n\nKülmutatud rakkudes on väga suured erinevused rakukultuurides olevate normaalsete külmutamata rakkudega. Nende “mini-ajude” puhul aga suudeti teha rakud, mis ei muutuks külmutamisel. See omakorda võimaldab saata neid rakukultuure saata testimiseks üle maailma igale poole.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Selle aasta alguses tulid teadlased välja inimese rakkudest aretatud “mini-ajudega” mis annab uued võimalused nii Zika viiruse kui mitme teise haiguse uurimiseks.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Pärast artikli pealkirja ja põhiteksti lugemist kasuta oma loovust, et koostada sisutihe ja pikk sissejuhatav lause.\n\n## Pealkiri:\n\nUue liiklusseadusega võrdsustatakse tasakaalu- ja invaliikurite kasutajad jalakäijatega\n\n## Põhitekst:\n\nUue seadusega on võimalik elektrimootoriga tasakaaluliikuriga ning piiratud liikumisvõimega inimese abivahendiga sõita kõnniteel, kui nende liikumiskiirus jääb alla 20 km/h.\n\nTäna kehtivas liiklusseaduses ei ole selliseid nõudeid välja toodud, kuid kuna mõlemad liiguvad elektrimootoriga, siis võib neid lugeda ka mootorsõidukiteks, mis tähendaks, et nendega ei tohiks sõita näiteks kõnniteedel.\n\nMuudatustega määratletakse need liikumise abivahenditeks ja kasutajad jalakäijateks, tingimusel, et tasakaaluliikuri liikumiskiirus ei ületa 20 km/h ehk seega hakkavad uue seadusega kehtima tasakaaluliikuritele või teistele liikumise abivahenditele jalakäijate liikluseeskirjad.\n\nEelnõu järgi muutuvad lihtsamaks tüübikinnituse saamise nõuded ning muudetakse maanteeameti rolli tüübikinnituste andjana ning turu üle järelevalvet tegeva asutusena.\nSee tähendab, et tulevikus on tüübikinnituse saamine ühtlustatud üle kogu Euroopa ning see muutub lihtsamaks, samuti on maanteeametil võimalus liiklusesse mitte lasta sõidukeid, mis küll täidavad tüübikinnituse nõuded, kuid kujutavad ohtu inimeste elule, tervisele või keskkonnale.\n\nSellist piirangut võidakse rakendada näiteks juhul, kui sõiduki konstruktsiooni elementidel esinevad puudused, näiteks kui rataste kinnitamiseks kasutatavad poldid on kehvast materjalist ning on oht ratta sõidu ajal lahti tulekuks.\n\nUue seadusega on sõiduki tootjatel kohustus tagada sõltumatutele ettevõtjatele sõidukite remondi- ja hooldusteabe ning ka koolitusmaterjalide piiranguteta kättesaadavus. Näiteks kui garantiiperiood lõpeb ja on soov oma sõiduk viia remonditöökotta (mitte esindusse), siis oleks remonditöökojal varasemale remondi ja hooldusteabele ligipääs.\n\nSelleks esitatakse see info veebisaidil standardses vormis, kergesti ligipääsetavalt ja operatiivselt. Eelkõige tuleb teave teha kättesaadavaks viisil, mis ei ole diskrimineeriv volitatud edasimüüjate ja remonditöökodade juurdepääsuga võrreldes.\n\nSamuti muudetakse liiklusseaduses autovedudel kasutatavate sõidumeerikute korda. Uus liiklusseadus reguleerib täpsemalt sõidumeerikuga juhi kohustusi sõidu- ja puhkeaja üle arvestuse pidamisel ning sõidumeeriku kaartide taotlemise, väljastamise ja kehtetuks tunnistamise nõudeid.\n\nMuudatustega välditakse huvide konflikti, kui sõidu- ja puhkeaega järgiv autojuht või ettevõte saaksid olla ka ise digitaalse sõidumeeriku kontrollijaks. Sisuliselt tähendab see, et tehnonõuete kontrollija ei saa edaspidi kontrollida iseenda autot. Selle tulemusena väheneb puhkepausidest hoiduvate autojuhtide hulk ja seeläbi suureneb liiklusohutus.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Liiklusseaduse eelnõu näeb ette tasakaaluliikuritele või piiratud liikumisvõimega inimeste liikumise abivahendite kasutajate võrdsustamise jalakäijatega, kui nende liikurite maksimumkiirus ei ületa 20 km/h.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe hoolikalt uudise pealkiri ja sisu ning kirjuta artiklile pikk sissejuhatav lause, kasutades oma kujutlusvõimet.\n\n## Pealkiri:\n\nPOSÕ pöörab uue singliga tähelepanu metsade olukorrale\n\n## Põhitekst:\n\nTegemist on kolmanda singliga ansambel POSÕ debüütalbumilt \"POSÕ\", mis näeb ilmavalgust 28. juulil.\n\nLugu on pühendatud Marie Põdrale, kes võitis 2015. aasta suvel konkursi, millega kaasnes laulu sisse kirjutamine. Nii saigi metsaga valesti ümber käimisest rääkiv lugu pealkirjaks \"Põdra lugu\".\n\nLoo autorid on Kristjan Põldmaa ja Maret Palusalu.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "POSÕ avaldas folginädalal verivärske singli \"Põdra lugu\".", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe hoolikalt uudise pealkiri ja sisu ning kirjuta artiklile pikk sissejuhatav lause, kasutades oma kujutlusvõimet.\n\n## Pealkiri:\n\nTürgi võimud andsid käsu vahistada 42 ajakirjanikku\n\n## Põhitekst:\n\nNimekirjas on ka tuntud kommentaator ja endine parlamendisaadik Nazli Ilicak, vahendas Reuters.\n\nTürgi võimud on pärast riigipöördekatset ametist tagandanud, kinni pidanud või uurimist alustanud üle 60 000 sõduri, politseiniku, kohtuniku, õpetaja, ametniku jt osas. Samuti on tehtud otsus, mille kohaselt keelatakse teadlastel ja ülikooli õppejõududel välisriikide külastamine. Kümned raadio- ja telejaamad on kaotanud litsentsi.\n\nEile teatas inimõigusorganisatsioon Amnesty International, et Türgis riigipöördekatse järel kinni peetud inimesi on pekstud, näljutatud, piinatud ja vägistatud.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Türgi võimud väljastasid täna käsu 42 ajakirjaniku vahistamiseks, teatas sealne eratelekanal NTV.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Vaata läbi uudise pealkiri ja tekst ning loo loov sissejuhatav lause, mis haakub artikli sisuga.\n\n## Pealkiri:\n\nSilver Sepp viib oma uues videos kuulajad iidsele teekonnale\n\n## Põhitekst:\n\nNaelpill võib Silver Sepa muusikast kaugemal olevad inimesed segadusse viia. Silver suudab luua helisid ükskõik millistest esemetest, vastilmunud videos välja võetud naelpill on sellest perfektne näide. Sääraseid fantaasiapille mängiv mees on teinud Eesti folgimaastikul revolutsiooni ja tõestanud, et kõiki pille ei pea poest ostma.\n\nViljandi Vibes on akustiliste live -sessionide kanal, mille eesmärk on tutvustada head uut Eesti muusikat läbi unikaalsete videosessioonide. Artistide seas on nii värskeid koosseise, kui ka juba paljude lemmikuteks saanuid. Nende tegemisi saab jälgida kodulehelt ja Facebookist\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Eesti üks edukamaid folkmuusikuid, Silver Sepp, on tulnud välja Viljandi Vibes videosessiooniga. Erinevaid fantaasiapille mängiv mees viib seekord vaatajad teekonnale tuhandete aastate tagusesse Eesti metsa.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Vaata läbi uudise pealkiri ja tekst ning loo loov sissejuhatav lause, mis haakub artikli sisuga.\n\n## Pealkiri:\n\nMaxima GP rahvasõidul oli kiireim Magnus Krusemann\n\n## Põhitekst:\n\nTeisele kohale tõusis Kren Kask, kolmandaks jäi Juri Molev (InFocus Team). Naistearvestuses oli kiireim Kristel Soonik ajaga 1:17.09. teiseks tuli Ele Siimson, kolmandaks Krista Karing. Maastikuratturite arvestuses tuli esikohale Marko Tikku, hõbemedal läks Kristo Sepale. Kolmanda koha sai Markus Vähi. Kokku osales rahvasõidul ligi 160 ratturit.\n\nVõitjaks tulnud Magnus Kusemanni sõnul jäi ta sõidu ning rajaga väga rahule. „Ring oli väga hea, sobis mulle. Väga närviliselt sõit ei kulgenud, enamasti osati hästi sõita ning peale väiksemate intsidentide suuremaid kukkumisi ette ei tulnud. Nüüd tuleb teha tööd, et järgmisel aastal saavutatud esikohta hoida,“ rääkis Krusemann.\n\nMaxima Eesti tegevdirektori Vygintas Šapokase sõnul on rõõmustav, et nii rahvasõidust kui ka pere- ja tillusõidust võtab osa üha rohkem erinevas vanuses rattasõpru. „Meie soov on hoida võistlusega elus rattalegend Lauri Ausi mälestust. Lisaks tippratturile suunatud pingelisele võistlusele julgustame Maxima Grand Prix rattasõbrapäeval sadulas oma võimeid proovile panema ja turvaliselt rattaspordiga tegelema,“ rääkis Šapokas.\n\nProfirattur Lauri Aus hukkus liiklusõnnetuses 20. juulil 2003. aastal. Kümnekordne Eesti meister Lauri Aus alustas profikarjääri 1995. aastal ja saavutas karjääri jooksul 11 etapivõitu. 1992. aasta Barcelona olümpiamängudel sai Aus grupisõidus viienda ja 1997. aasta maailmameistrivõistlustel seitsmenda koha. Ühelgi teisel Eesti maanteeratturil pole grupisõidus ega eraldistardis tiitlivõistlustelt ette näidata paremaid tulemusi.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Pühapäeval Lauri Ausi mälestuseks peetud Maxima Grand Prix rattavõistlusel tuli 54-kilomeetrisel harrastajatele mõeldud distantsil esikohale Magnus Krusemann (A&T) ajaga 1:17.06.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Vaata läbi uudise pealkiri ja tekst ning loo loov sissejuhatav lause, mis haakub artikli sisuga.\n\n## Pealkiri:\n\n5 uudist, mida teada täna hommikul: Padar kutsub riigireformi kriitiliselt analüüsima, Clinton fookusesse, Saaremaa tervitab ooperit\n\n## Põhitekst:\n\nMaaelukomisjon kutsub kriitilisele mõttetalgule: riigireform tuleb põhjalikumalt läbi mõelda\n\nTäna koguneb erakorraliselt maaelukomisjon, mis kutsus lisaks riigihalduse ministrile Arto Aasale kokku ka maavanemad. Maaelukomisjon heidab ette, et kui riigireformi terviklikku kava ei ole, pole mõtet ka reformida, sest juba praegu hakkavad ilmnema vasturääkivused ja probleemid. Komisjoni esimees Ivari Padar märkis, et uisapäisa reformimisest annab märku maanteeameti kava koondada ARK vaid suurematesse linnadesse.\n\nMaaelukomisjon tahab seista selle eest, et riiklikud teenused ka maapiirkondades kättesaadavad oleks.\n\nTrumpiga mõneks ajaks kõik: tähelepanu keskpunkti tõusevad demokraadid ja Hillary Clinton\n\nTuleval nädalal on enam kui kindel, et räägitakse USA presidendivalimiste teisest suursoosikust, demokraat Hillary Clintonist. Sarnaselt möödunud nädalal toimunud vabariiklaste kongressile, kogunevad nüüd neljaks päevaks demokraadid. Hillary Clinton vormistatakse ametlikult partei presidendikandidaadiks.\n\nERRi korrespondent USA-s Lauri Tankler selgitab: \"Meeldetuletuseks - USA suured erakonnad on erinevad meie Eesti erakondadest. USA erakonnad korraldavad küll sisevalimisi ja valimisdebatte, kuid erakonna tegevjuhatusel ei ole väga palju sõnaõigust selle kohta, mille eest erakond seisab. Eriti sisevalimiste kontekstis oodatakse nendelt erapooletust, et valijad kõigis osariikides saaksid oma sõna öelda, keda nad tahavad end esindama valida.\"\n\nTeisipäeval on tähelepanu endisel presidendil Bill Clintonil, kolmapäeval räägivad nii president Barack Obama kui ka asepresident Joe Biden. Neljapäeval õhtul peab kõne ja võtab ametlikult vastu oma nominatsiooni Hillary Clinton ise.\n\nTÄNANE ILMATEADE\n\nLääne-Eestis on vahelduva pilvisusega, Ida-Eestis pilves selgimistega ilm. Ida-Eestis sajab mitmel pool hoovihma, on äikest, kohati on sadu tugev. Puhub muutlik tuul 1-7 m/s, äikese ajal võib olla tugevamaid tuuleiile. Õhutemperatuur on 22..27°C.\n\nAntidopinguorganisatsioonid on pettunud, et Venemaa olümpiakoondist ei eemaldatud suurvõistlustelt täielikult\n\nBrasiilias Rio de Janeros Copacabana rannal valmistati olümpiarõngaid taaskasutatavatest materjalidest. Foto: AFP/Scanpix\n\nHiljuti ilmnes, et Vene sportlaste dopingukasutamist on juhitud lausa sealsete ministeeriumide tasemel. Samuti tuvastati mitmete sportlastel keelatud ainete tarbimine. Kui esialgu arutati, et ehk tuleks kogu Venemaa koondis olümpiamängudelt ebasportlasliku käitumise pärast kõrvale jätta, otsustas nüüd Rahvusvaheline Olümpiakomitee (ROK), et jääb iga spordiala rahvusvahelise alaliidu otsustada, kas Venemaa sportlased lubatakse Riosse võistlema või mitte.\n\n„ROK-i otsus viib paratamatult edasiste probleemide ning ebakõlade tekkeni ja dopingut mitte tarvitanud sportlaste väiksema kaitseni,“ sõnas WADA peadirektor Olivier Niggli, kui kommenteeris seda, miks ta ei ole ROK-i tegevusega rahul.\n\nERR Novaator vahendab Euroopa suurimal teadusfoorumil toimuvat\n\nTänasest neljapäevani on ERR Novaatori toimetajad Inglismaal Manchesteris toimuval Euroopa suurimal teadusfoorumil EuroScience Open Forum, kust vahendame värskemaid teadusuudiseid ja Euroopa teaduselus toimuvat.\n\nSaaremaal kaigub ooperilaul\n\nKel selleks nädalaks puhkuseplaanid tegemata, võib võtta suuna Saaremaa poole, kus algavad taaskord ooperipäevad. Esimest korda üheksa aasta jooksul avatakse festival Ülo Kriguli ooperi \"Swan Bone City\" (\"Luigeluulinn\") esietendusega ooperimaja suures saalis.\n\nKolmapäeval jõuab Saaremaale tänavuste ooperipäevade peakülaline Wroclawi ooperiteater.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Meeldivat uue nädala algust! ERR juhatab päeva sisse ülevaatega teemadesse, mis täna kindlasti infovooge rikastavad.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu artikli sisuga ja loo sellele pika lausega sissejuhatus, mis köidab lugeja tähelepanu.\n\n## Pealkiri:\n\nJuncker: Brexiti-kõneluste algustähtaja peavad paika panema britid\n\n## Põhitekst:\n\nJuncker rääkis telekanalile France 2, et tähtaega ei ole, sest Lissaboni lepingu artikli 50, mis lahkumisprotseduuri käsitleb, saab käivitada ainult Suurbritannia ise, vahendas Reuters.\n\n\"Oleksin eelistanud seda, et Suurbritannia oleks meile esitanud niinimetatud lahkumisavalduse võimalikult kiiresti, sest arvasin, et britid, eriti need, kes soovisid EList lahkuda, olid selleks võimaluseks juba valmistunud,\" rääkis ta.\n\nJuncker lisas, et seda paraku ei juhtunud ning Suurbritannia valitsus vajab oma positsiooni välja töötamiseks mitut kuud.\n\nUus Briti peaminister Theresa May on varem Junckerile öelnud, et Suurbritannia soovis pärast 23. juuni referendumit alustada lahkumiskõnelusi, kuid vajab siiski ettevalmistuste tegemiseks rohkem aega.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Suurbritanniale pole seatud tähtaega Euroopa Liidust lahkumise läbirääkimiste alustamiseks, sest selle peavad paika panema britid ise, ütles Euroopa Komisjoni president Jean-Claude Juncker.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe uudis läbi ja pane oma kujutlusvõime tööle, et välja mõelda üks korralik sissejuhatav lause sellele loole.\n\n## Pealkiri:\n\nERR Novaator vahendab Euroopa suurimal teadusfoorumil toimuvat\n\n## Põhitekst:\n\nSel nädalal saab lugeda näiteks kloonlammas Dolly vananemisest, võitlusest superbakteritega, patentide mõttekusest, teadlaskarjäärist ja paljust muust.\n\nEesti tervise ja meditsiiniga seotud teadust tutvustavad ESOFil Tartu teadlased ning Eesti teadusagentuuri algatus Research in Estonia.\n\nManchesteris tutvustatakse mõõteriista MyotonPRO, millega messiboksi külastajad saavad mõõta oma lihasseisundit, kasutades selleks müomeetrlist metoodikat.\n\nLisaks tutvustatakse messil mitmeid Eesti teadusasutustes loodud innovatiivseid lahendusi, teiste hulgas näiteks uuenduslikku sünnieelset geneetilist testimist (NIPT, non-invasive prenatal genetic test) ema verest.\n\nÜhtlasi tutvustatakse ESOFi Eesti messiboksis maailmas ainulaadset geenitesti Fertify, mis võimaldab personaalselt ennustada geneetilist viljatusriski ehk annab naisele infot selle kohta, millal algab tema viljakus langema.\nESOF-i Eesti meeskonda kuuluvad Kaarel Krjutškov (TerviseTAK), Triin Laisk-Podar (TerviseTAK/TÜ) ja Teet Meerits (TÜ) ning teadusagentuuri\nESOF toob kogu maailmast kokku tuhandeid teadlasi, ettevõtjaid, ametnikke ja poliitikuid, teadusadministraatoreid ning teadusajakirjanikke. Programmis on tippteaduse ettekanded, seminarid, töötoad, debatid, messiala ja palju muud.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Tänasest neljapäevani on ERR Novaatori toimetajad Inglismaal Manchesteris toimuval Euroopa suurimal teadusfoorumil EuroScience Open Forum, kust vahendame värskemaid teadusuudiseid ja Euroopa teaduselus toimuvat.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Pärast artikli pealkirja ja põhiteksti lugemist kasuta oma loovust, et koostada sisutihe ja pikk sissejuhatav lause.\n\n## Pealkiri:\n\nKonta alistas Williamsi ning võitis karjääri esimese WTA turniiri\n\n## Põhitekst:\n\nKolmandana asetatud Konta jaoks oli see ka karjääri esimene WTA turniiri finaal. 36-aastane Williams mängis WTA turniiri finaalis 80. korda, võit oleks talle olnud karjääri 50 WTA turniiri triumf.\n\nPoolfinaalis alistas Konta 6:4, 6:2 slovakitari Dominika Cibulkova.\n\nEelmise aasta juunis maailma edetabelis 147. kohal olnud Konta tõuseb Stanfordi turniiri võiduga WTA tabelis 14. pügalale.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "USA-s Stanfordis toimunud WTA turniiri finaalis oli britt Johanna Konta (WTA 18.) 7:5, 5:7, 6:2 parem ameeriklannast Venus Williamsist (WTA 7.) ning võitis ühtlasi oma karjääri esimese WTA turniiri.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu uudise pealkirja ja põhisisuga. Kasuta neid fakte, et luua pikk ja sisutihe lause, mis toimib loo sissejuhatusena.\n\n## Pealkiri:\n\nAvoid Dave avaldab uue albumi ja peab aastast esinemispausi\n\n## Põhitekst:\n\nAvoid Dave on neljaliikmeline Eesti hübriid-elektrooniline ansambel. Teekond algas Dave'i (ehk Taavi Paometsa) tohutust armastusest ja usust muusika vastu. Tema loome on endaga kaasa haaranud ühtselt mõtlevaid inimesi, kes oma nõu ja jõuga on muusika arengusse panustanud. Kolme aasta jooksul on Avoid Dave välja andnud ühe EP ning ühe täispika albumi \"Insert Title\", mis võitis Eesti muusikaauhindade jagamisel parima elektroonilise albumi auhinna.\n\nUus album \"Up Against the Glass\" saab valmis septembris ning antakse välja eksklusiivselt vaid neile, kes plaadi sündi Hooandja keskkonnas toetavad.\n\n\"Esimesel septembril läheb meie Hooandja projekt kinni ning pärast seda album poodidesse müügile ei lähe ja raadiotesse ei jõua. Planeerime küll singlite kaupa uut muusikat avalikustada, kuid täispika albumi saavad septembris endale vaid Hooandjad,\" selgitas bändi juhtfiguur Taavi Paomets. \"Plaat tuleb täies mahus välja tükk aega hiljem, siis kui mina ise juba teisel pool maakera olen,\" lisas Paomets. Nimelt sõidab Taavi pikemaks ajaks välismaale ning vahemikus oktoober 2016 kuni oktoober 2017 Avoid Dave ühtegi kontserti ei anna.\n\nHetkel töötab bänd koosseisus Taavi Paomets (vokaal, kitarr, klahvid), Kristel Aaslaid (vokaal, klahvid), Martin Petermann (trummid) ja Joonas Mattias Sarapuu (klahvid).\n\nÜlevaate teisele plaadile jõudvatest lugudest saad SIIT.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Ansambel Avoid Dave teeb hetkel tööd oma teise kauamängiva kallal ning peab alates oktoobrist aastast esinemispausi.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe hoolikalt uudise pealkiri ja sisu ning kirjuta artiklile pikk sissejuhatav lause, kasutades oma kujutlusvõimet.\n\n## Pealkiri:\n\nVettiku EM-finaal ebaõnnestus vaatamata suurepärasele kvalifikatsioonile\n\n## Põhitekst:\n\nHiljuti Saksamaa meistrivõistluste etapi võitnud Vettik finaalides suurepärasele kvalifikatsioonile vaatamata head tulemust kirja ei saanud. Laupäevases kvalifikatsioonis suutis Vettik välja sõita koguni teise aja. Vettikust kiiremini suutis ringi Loketi rajal läbida vaid austerlane Rene Hofer, kes edestas meie meest 0,9 sekundiga. Kolmanda aja sõitis välja rootslane Anton Nagy, tema kaotas Vettikule omakorda 1 sekundiga.\n\nSamal päeval peetud esimeses võistlussõidus ebaõnnestus Vettiku start ja avaringilt tulles oli ta alles viieteistkümnes. Sealt edasi näitas ta aga väga head kiirust ja poolel sõidumaal oli Vettik juba kaheksandaks tõusnud ning esikolmik oli lähedal. Poolel distantsil suutis eestlane tõusta kaheksandaks, kuid ringiga mahajääja sõitis kurvis talle sisse, Vettik kukkus ja sai jalale viga. Tulemuseks 35. koht. Pingelise sõidu võitis austerlane Hofer, teine oli Nagy ja kolmas hispaanlane Oriol Oliver.\n\nPühapäevases teises võistlussõidus läks juhtima Nagy, keda jälitas ungarlane Adam Kovacs, kes tõusis pärast Nagy kukkumist liidriks. Tema selja taga tegi tempot aga Hofer, kes tõusis teiseks ning lõpuks Kovacsist möödus. Sõidu lõpuks ungarlane aga kustus, teise koha sai Hoferil järel itaallane Alessandro Facca ja kolmanda Oliver. „Teises sõidus jalavalu väga sõita ei lasknud,“ ütles Meico Vettiku isa Veiko Vettik. Vettik tõusis poolel distantsil kolmeteistkümnendaks ning langes siis taas tahapoole, lõpetades 37. kohal ja olles võistluse kokkuvõttes 38.\n\nEuroopa meistriks krooniti Hofer Oliveri ja Facca ees.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Tšehhis Loketis toimus lõppenud nädalavahetusel lisaks motokrossi maailmameistrivõistluste etapile ka kahe noorteklassi, EMX65 ja EMX85 Euroopa meistrivõistluste finaal. Eestist pääses finaali ainsana Meico Vettik klassis EMX85.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Pärast artikli pealkirja ja põhiteksti lugemist kasuta oma loovust, et koostada sisutihe ja pikk sissejuhatav lause.\n\n## Pealkiri:\n\nLeht: Tallinna koole hooldavad firmad said mullu seitse miljonit eurot kasumit\n\n## Põhitekst:\n\nTallinna linn on koolide ja lasteaedade hoolduslepingud sõlminud nelja ettevõttega ehk osaühingutega Vivatex Holding, BCA Center, Kooliarendus ja K&L Arendus, kirjutab Postimees.\n\nFirmad said mullu kontsessioonilepingute alusel Tallinna linnalt kokku 11,54 miljonit eurot ning nelja ettevõtte puhaskasum oli kokku seitse miljonit eurot ning omanikele maksti dividende kokku 4,35 miljonit eurot.\n\nLeht märgib, et ettevõtted OÜ Kooliarendus, K&L Arendus OÜ ja BCA Center omanikeringi kuuluvad isa ja poeg Tiit ja Toomas Kõuhkna ning ehitusettevõtte Skanska juhid eesotsas Jaanus Otsa ja Olaf Hermaniga ning Vivatex kuulub Urmas Sõõrumaale.\n\nFirmadel Kooliarendus ja K&L Arendus on ühine posti ja e-posti aadress ning ka ühine juhatuse liige Toomas Kõuhkna, kes on ka mõlema ettevõtte suuromanik ning üks ühine juhatuse liige Tarmo Lehtmets on osaühingutel Kooliarendus ja BCA Center.\n\nLehe andmetel on näiteks Vivatex üheksa aasta jooksul linnalt saanud kokku 28 miljonit eurot ning teeninud kokku 15 miljonit eurot puhaskasumit.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Tallinna koole ja lasteaedu hooldavad neli firmat said mullu kokku seitse miljonit eurot kasumit.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu uudise pealkirja ja põhisisuga. Kasuta neid fakte, et luua pikk ja sisutihe lause, mis toimib loo sissejuhatusena.\n\n## Pealkiri:\n\nU-18 neidude koondis alustas korvpalli EM-i võiduga\n\n## Põhitekst:\n\nKoondise peatreener Jaanus Levkoi andis minuteid üheksale mängijale, kellest kolm käisid platsil alla seitsme minuti.\n\nEesti võitis avaveerandi 12:7, jäi pärast inglannade 10:0 spurti küll taha 12:17, ent avapoolaja lõpp kuulus taas Eestile. Peamiselt Sandra Reinvaldi, Sandra Taela ja Mariann Adelberti punktidest läks Eesti omakorda 4-5 silmaga ette ning võitis poolaja kahe punktiga.\n\nMidagi murrangulist see muidugi veel ei tähendanud. Inglismaa tüdrukud pressisid kõvasti ja 27. minutiks oli vastane taas peal 33:27, kuid veerandaja lõpp taas Adelberti, Taela ja Eleriin Vaino korvide järel meile - Eesti peal 37:33.\n\nViimasel veerandil suutis Eesti koondis edu hoida ja lõpupoole ka pisut kasvatada. Korra, 2.45 enne lõppu tuli Inglismaa viiele silmale (45:50), seejärel lõpuminutid õnneks siiski kriitiliseks ei saanud. Mängust me küll enam punkte ei aanud, aga ka vastane eksis omalt poolt.\n\nEesti võitis laua 55:39, korvisöödud 7:7, pallikaotusi oli Eestil 23, Inglismaal 16. Kahepunktivisked Inglismaa kasuks 34% vs 31%, kolmesed Eestile 43% vs 12% (Eestil 7/3, Inglismaal 17/2), vabavisked Inglismaa kasuks 64% vs 56%.\n\nKohtumise resultatiivseim oli 22 punkti ja 11 lauapalli toonud Sandra Tael, Mariann Adelbert lisas 12 punkti ja üheksa lauapalli, Ege-Ly Viirmaa, Eleriin Vaino ning Sandra Reinvald kõik viis punkti.\n\nTäna kell 18.30 kohtub Eesti Kreekaga.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Eile Bosnia ja Hertsegoviinas Sarajevos alanud U-18 neidude B-divisjoni EM-il tegi pühapäeval viieses alagrupis avalöögi ka Eesti koondis. Inglismaad võideti põnevalt kulgenud mängus 54:47.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe artikli pealkirja ja sisu. Kasuta oma loomingulisi võimeid, et koostada detailne ja põhjalik ühelauseline sissejuhatus sellele uudisele.\n\n## Pealkiri:\n\nTürgi Eesti-suursaadik: Güleni liikumine kujutab ohtu kõigile riikidele, kus nad tegutsevad\n\n## Põhitekst:\n\nSuursaadik ütles usutluses Eesti Päevalehele, et Güleni liikumine on oht Türgi julgeolekule ja see on Türgi seaduste järgi terroristlik organisatsioon.\n\n\"Sellesse organisatsiooni kuulumine teeb inimese Türgi jaoks ohtlikuks. Nad kujutavad ohtu ka kõigile teistele riikidele, kus nad tegutsevad,\" kinnitas suursaadik.\n\nSuursaadiku sõnul esitlevad gülenistid end islami moodsa näona, kuid nende tegevusel pole midagi pistmist islamiga ning tegemist on võimu jahtiva rühmitusega.\n\n\"Ja paistab, et riigipööre ei ole nende vahendite seast välistatud,\" nentis suursaadik.\n\nTema sõnul on Türgi palunud USA-l moslemivaimuliku Fetullah Güleni (75), keda Türgi süüdistab riigipöördekatse korraldamises, välja anda.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Türgis sõjaväelise riigipöördekatse taga olnud gülenistid on võimu poole püüdlevad terroristid, ütleb Türgi Eesti-suursaadik Hayriye Kumaşcıoğlu.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Süvene uudise pealkirja ja sisu ning kirjuta sellele loole sisukas ja informatiivne sissejuhatus, mille pikkus on üks lause.\n\n## Pealkiri:\n\nWADA ja USADA kritiseerisid ROK-i otsust mitte määrata Venemaale üleüldist olümpiakeeldu\n\n## Põhitekst:\n\n„ROK-i otsus viib paratamatult edasiste probleemide ning ebakõlade tekkeni ja võimaldab dopingut mitte tarvitanud sportlastele väiksemat kaitset,“ sõnas WADA peadirektor Olivier Niggli.\n\nSamuti kritiseeriti ROK-i otsust mitte lubada OM-il neutraalse lipu all võistelda Venemaa dopingurikkumiste paljastamisel üheks peamiseks infolekitajaks olnud Julia Stepanoval.\n\n„WADA on häälekalt toetanud Julia soovi OM-ist eraldiseisva sportlasena osa võtta. Tema vapper tegevus aitas avalikkuse ette tuua kõigi aegade suurima dopinguskandaali ning WADA muretseb, mis sõnumi saadab see tulevastele siseinformaatoritele,“ lisas Niggli.\n\nUSA antidopingu organisatsiooni (USADA) sõnul tähendab ROK-i otsus rasket hoopi kõigi dopingupuhaste sportlaste õigustele.\n\n„Paljud, kaasa arvatud dopingupuhtad sportlased ning siseinformaatorid, on näidanud üles vaprust ja tugevust, võideldes Venemaal lokkava organiseeritud keelatud ainete kasutamise ning korruptsiooniga,“ sõnas USADA juht Travis Tygart. „Kahjuks on ROK keeldunud otsustavat juhirolli võtmast.“\n\nKa Tygart kritiseeris ROK-i otsust Stepanovat Rios võistelda mitte lubada.\n\n„Stepanoval võistlemise keelanud otsus on arusaamatu ja peletab tulevikus infolekitajaid informatsiooni avaldamisest kahtlemata eemale.“\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Maailma antidopingu organisatsioon (WADA) ja USA antidopingu organisatsioon (USADA) avaldasid pettumust, et Rahvusvaheline Olümpiakomitee (ROK) jätab Venemaa sportlaste Rio olümpiamängudele pääsemise iga spordiala rahvusvahelise alaliidu otsustada.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe artikli pealkiri ja sisu, seejärel loo pikk ja põnev lause, mis võiks olla artikli sissejuhatus.\n\n## Pealkiri:\n\nLeht: Meremäe vallavolikogu pidurdab Seto valla loomist\n\n## Põhitekst:\n\nPostimees kirjutab, et Koduvalla esindajad mõlgutavad mõtteid Vastseliina, Orava ja Misso vallaga ühinemiseks, kuid sellise koosluse loomist seadus ei luba.\n\nMeremäe vallavolikogu esimees, valimisliidu Koduvald liikmed Mihhail Link ja Helgi Metsik teemat ei kommenteeri, kuid volikogu liikmed Rein Nikitin ja Arno Vares põhjendavad oma seisukohta peamiselt asjaoluga, et sellist asja nagu Setomaa ei ole olemas, sest on vaid endine Petserimaa.\n\nVares pooldab Suur-Võrumaa ideed, kuna tema sõnul inimesed käivad Võrumaal igapäevaseid toimetusi tegemas ehk elu on aastate jooksul põhimõtteliselt haldusreformi ära teinud ning ka Nikitini sõnul soovib enamik Meremäe rahvast liituda just Võrumaaga.\n\nHaldusreformikavaga on seatud ühendvalla minimaalseks suuruseks 5000, kuid kultuuriliselt seotud valdade liitumise korral piisaks 3500 elanikust ning seda erandit saaks rakendada väikeste Seto valdade Värska, Mikitamäe, Misso ja Meremäe puhul.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Meremäe vallavolikogu kuus valimisliidu Koduvald liiget ei ole nõustunud alustama ühinemisläbirääkimisi Värska vallaga, mistõttu Seto valla loomine praeguse nelja Setomaa Valdade Liidu liikme ehk Meremäe, Mikitamäe, Värska ja Misso valla baasil seisab.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe artikli pealkirja ja sisu. Kasuta oma loomingulisi võimeid, et koostada detailne ja põhjalik ühelauseline sissejuhatus sellele uudisele.\n\n## Pealkiri:\n\nIdris Elba: olen Bondi mängimiseks liiga vana\n\n## Põhitekst:\n\n43-aastase näitleja nimi on tihti esile kerkinud erinevates kihlveokontorites, kui Daniel Craigi tulevane mantlipärija, kirjutab BBC.\n\nPraegu kinoekraanidel filmis \"Star Trek Beyond\" laineid lööv Elba rääkis saates \"Good Morning America\", et peab end selle kõige jaoks liiga vanaks. \"Joosta mööda autosid, naisi ja martiinisid, kes tahaks seda teha? Kõlab kohutavalt,\" kommenteeris Elba.\n\nVanim Bondi kehastanud näitleja läbi aegade on olnud Roger Moore, kes oli oma esimeses Bondi-filmis \"Live and Let Die\" 1973. aastal 45-aastane.\n\nPärast seda, kui Daniel Craig teatas, et ei soovi enam kuulsat spiooni kehastada, on just Idris Elba nimi kõige kõlavamalt esile tõusnud. Teiste seas on välja käidud ka Tom Hiddlestoni, Aidan Turneri ja James Nortoni nimed.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Näitleja Idris Elba sõnul tunneb ta end legendaarse James Bondi mängimiseks liiga vanana.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe artikli pealkiri ja sisu, seejärel loo pikk ja põnev lause, mis võiks olla artikli sissejuhatus.\n\n## Pealkiri:\n\nHispaania alistas finaalis Leedu ning tuli korvpalli U-20 Euroopa meistriks\n\n## Põhitekst:\n\nHispaania koondise resultatiivseim oli ka turniiri kõige väärtuslikumaks mängijaks valitud Marc Garcia, kes viskas finaalis 21 punkti. Ramon Vila lisas 18 punkti ja 14 lauapalli. Leedu parimana tõi Ignas Fiodorovas 13 punkti.\n\nKolmanda koha sai Türgi, kes oli 76:61 parem Saksamaast.\n\nA-divisjonist kukkusid välja Belgia, Soome ja Ungari.\n\nHispaaniale oli see teiseks U-20 finaalturniiri triumfiks pärast 2011. aastal kodus toimunud EM-i. Ühtlasi oli see Hispaania koondisele kümnendaks järjestikuseks poodiumikohaks.\n\nB-divisjoni finaalis alistas Montenegro lisaaja järel 78:76 Islandi.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Soomes Helsingis toimunud korvpalli U-20 Euroopa meistrivõistlused võitis Hispaania, kes alistas finaalis 68:55 Leedu.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu uudise pealkirja ja põhisisuga. Kasuta neid fakte, et luua pikk ja sisutihe lause, mis toimib loo sissejuhatusena.\n\n## Pealkiri:\n\nKaitseministeerium ei ole rahul Eesti Energia allmaakaevandamise plaaniga\n\n## Põhitekst:\n\nEesti Päevaleht kirjutab, et kaitseministeerium tõmbas pidurit Eesti Energia Kaevandused AS-i (EEK) kaevandusloa pikendamisele ning allmaakaevandamisele Ida-Virumaal Sirgala põlevkivikarjääris ja Sirgala harjutusvälja juures, sest see võib häirima hakata riigikaitseliste eesmärkide täitmist.\n\nMinisteerium soostuks kaevandamisloa muutmist lubama ainult siis, kui kaevandamine ei vähenda ega häiri harjutusvälja töövõimet.\n\nPolügoon kasutab kunagist karjääriala, kus põlevkivivaru on ammendunud ning maastik ja mets on harjutamiseks sobilikud, kuid nüüd sattusid EEK ja kaitseministeeriumi plaanid samal ajal eri suundadesse liikkuma, kuna kaitseväel on kavas harjutusvälja laiendada üle poole võrra, eelkõige endiste ja praeguste kavandusalade arvel.\n\nEEK on keskkonnaministeeriumile esitanud taotluse kaevandusloa muutmiseks, mis võimaldaks peale avakaevandamise juurutada ka allmaakaevandamist, millega kaasneb maapinna vajumine.\n\nKaitseministeerium on aga kindel, et sellisel juhul harjutusvälja töövõime ei säili ja paari aasta jooksul võib toimuda järelvajumisi, mistõttu rasketehnikaga ei oleks seal enam ohutu.\n\nTekkinud olukord lahendatakse läbirääkimistega ja allmaakaevandamise ala piiritlemisega.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Eesti Energia plaanib allmaakaevandust, mis muudab soomukite sõitmise selle kohal võimatuks, mistõttu kaitseministeerium tahab selle kava muutmist.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu uudise pealkirja ja põhisisuga. Kasuta neid fakte, et luua pikk ja sisutihe lause, mis toimib loo sissejuhatusena.\n\n## Pealkiri:\n\nLeht: Tiiduse reis Hiinasse maksis maksumaksjale 36 eurot, Mikko reis Prantsusmaale 2300\n\n## Põhitekst:\n\nNäiteks suutis reformierakondlane Urve Tiidus käia Hiinas 10-päevasel reisil 36 euro eest, aga sotsiaaldemokraat Marianne Mikko nädalane lähetus Prantsusmaale maksis üle 2300 euro, kirjutab Postimees.\n\nKõige enam on lähetustele kulutanud riigikaitsekomisjoni esimees ning Euroopa Liidu asjade komisjoni liige Marko Mihkelson (IRL), kes on käinud 12 välislähetuses, sealhulgas kaks korda USA-s ja korra Saudi Araabias, kulud on üle 20 000 euro.\n\nSuuremad reisijad ongi eelkõige riigikaitsekomisjoni, Euroopa asjade ja väliskomisjoni liikmed ning need riigikogulased, kes kuuluvad rahvusvaheliste organisatsioonide parlamendidelegatsioonidesse, märkis leht.\n\nTeisel kohal on Mihkelsoniga samadesse komisjonidesse lihtliikmena kuuluv sotsiaaldemokraat Marianne Mikko, kes on käinud kümnes lähetuses ja kulutanud üle 13 000 euro ning tema meelissihtkoht on Prantsusmaa, kuhu on teda viinud kuus lähetust.\n\nPalju ei jää maha ka teine sotsiaaldemokraat, väliskomisjoni esimees Sven Mikser, kelle kaheksast töölähetusest kaks on olnud USA-sse ja kulud kokku üle 12 000 euro.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Riigikogu liikmete välislähetuste kulud Eesti maksumaksja jaoks kõiguvad mõnekümne euro ja tuhandete eurode vahel ning küünivad poolaastas paarisaja tuhande euroni.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Vaata läbi uudise pealkiri ja tekst ning loo loov sissejuhatav lause, mis haakub artikli sisuga.\n\n## Pealkiri:\n\nEndine vallajuht astub kohtu ette\n\n## Põhitekst:\n\nÕhtuleht kirjutab, et lisaks ametialasele võltsimisele ja omastamisele süüdistatakse Lumistet ka dokumendi võltsimises.\n\nNendes kuritegudes süüdimõistmisel näeb karistusseadustik ette rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistuse.\n\nViru ringkonnaprokuratuuri pressinõunik Jelena Filippova sõnul on väidetav omastamine toimunud seoses Kohtla vallas korraldatud hankega.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Endine Kohtla vallavanem Hannes Lumiste astub Viru maakohtu ette süüdistatuna ametialases võltsimises ja omastamises.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Süvene uudise pealkirja ja sisu ning kirjuta sellele loole sisukas ja informatiivne sissejuhatus, mille pikkus on üks lause.\n\n## Pealkiri:\n\nLiikluses sai viga neli inimest\n\n## Põhitekst:\n\nKell 9.27 juhtus liiklusõnnetus Tallinnas Vabaduse puiestee ja Õie tänava ristmikul, kus 60-aastane mees tegi alarmsõitu päästeameti Scaniaga ning ületas punase fooritulega ristmikku, kuid alarmsõidukile teed andnud ja peatunud autodest tegi möödasõitu samal ajal Mercedes, mida juhtis 58-aastane mees, mistõttu toimus kokkupõrge. Suurel kiirusel liikunud Mercedes paiskus kokkupõrke tõttu üle ristmiku, murdis maha valgusfoori ja paiskus aeda. Mercedese juht sai viga ja ta toimeati Põhja-Eesti regionaalhaiglasse.\n\nKell 14.35 juhtus liiklusõnnetus Narvas Kreenholmi tänaval, kus 50-aastane mees tegi Toyota Avensisega tagasipööret ja ei andud teed otse liikunud Audi A6 Avantile, mida juhtis 75-aastane mees. Audis olnud kuueaastane poiss, kaheksa-aastane tüdruk ja 25-aastane mees pöördusid traumapunkti.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Pühapäeval juhtus üle Eesti kaks liiklusõnnetust, milles sai viga kokku neli inimest, sealhulgas kaks last.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu uudise pealkirja ja põhisisuga. Kasuta neid fakte, et luua pikk ja sisutihe lause, mis toimib loo sissejuhatusena.\n\n## Pealkiri:\n\nTrump teatas Sudaani ja Iisraeli suhete normaliseerimisest\n\n## Põhitekst:\n\nTrump kustutas Sudaani ametlikult riikide hulgast, keda USA peab terrorismi toetajaiks ning pidas kohe seejärel ajakirjanike juuresolekul Valge Maja ovaalsaalis telefonikõne Iisraeli ja Sudaani liidritega.\n\n\"Me laiendame teie juhtimisel nii kiiresti rahuringi,\" oli kuulda Netayahut ütlemas.\n\nTuleb veel palju teisi, lubas Trump. \"Meil on vähemalt viis, kes tahavad veel tulla,\" ütles ta ajakirjanikele Valges Majas.\n\n\"Sudaan ja Iisrael on otsustanud suhted normaliseerida – järjekordne suur samm Lähis-Idas rahu saavutamise teel, kuna veel üks riik ühineb Aabrahami lepinguga,\" kirjutas Trumpi abi Judd Deere Twitteris.\n\nSudaan kinnitas reedel Valge Maja teadet diplomaatiliste suhete sõlmimisest Iisraeliga, mis paneb punkti aastakümneid kestnud sõjaseisukorrale kahe riigi vahel.\n\n\"Sudaan ja Iisrael leppisid kokku suhete normaliseerimises, vaenuseisundi lõpetamises,\" vahendas riigitelevisioon, kus loeti ette Sudaani, Iisraeli ja USA ühisavaldus.\n\nTeretulnud punkt Trumpi välispoliitiliste saavutuste reas\n\nTrump teatas plaanist Sudaan terrorit toetavate riikide nimekirjast maha võtta juba esmaspäeval, tingimusel, et too maksab kompensatsiooni ameeriklastest terroriohvritele. Sudaan kanti nimekirja nüüdseks kukutatud diktaatori Omar al-Bashiri ajal.\n\nSudaani üleminekuvalitsus on eraldanud 335 miljonit dollarit Bashiri-aegasete USA-vastaste rünnakute ohvritele kompensatsiooni maksmiseks.\n\nJärjekordse islamiriigi otsus Iisraeliga suhete normaliseerimist alustada on teretulnud punkt Trumpi välispoliitiliste saavutuste reas otse enne 3. novembri presidendivalimisi.\n\nKolmapäeval külastas Iisraeli delegatsioon Sudaani, et arutada diplomaatiliste suhete võimalust.\n\nIisraeli peaminister Benjamin Netanyahu allkirjastas septembris Valges Majas USA vahendatud diplomaatilised lepped AÜE ja Bahreiniga, kuid Sudaan on tähelepanuväärsem saavutus, sest tegemist on araabia riigiga, kes on olnud Iisraeliga sõjas.\n\n\"Täna tehti Ühendriikide-Sudaani kahepoolsetes suhetes kaalukas samm, mis Sudaani jaoks tähistab pöördepunkti,\" ütles Valge Maja avalduses.\n\nSudaani peaminister Abdulla Hamdok tänas Twitteris Trumpi, kuid ei maininud Iisraeli tunnustamist. Ta on varem öelnud, et üleminekuvalitsuse juhina ei ole tal voli sellist otsust langetada.\n\nSudaani valitsuse allika sõnul võtsid telefonivestlusest osa Trump, Hamdok, Netanyahu ja Sudaani kindral Abdel Fattah al-Burhan.\n\nUSA kandis Sudaani terrorismi toetavate riikide nimekirja 1993. aastal, kui riiki valitses veel Omar al-Bashir. Pärast Bashiri võimuletulekut riigipöördega 1989. aastal, sai riigist pelgupaik džihadistidele ja teistele terroristidele, nende seas Al-Qaeda liider Osama bin Laden.\n\nSamuti võõrustas riik omal ajal tuntuimat terroristi Illich Ramirez Sanchezi ehk \"Šaakal\" Carlost, kes oli seotud terrorirünnakutega 1970.-80. aastatel. Sanchezi nabisid 1994. aastal Hartumis kinni Prantsuse luureagendid.\n\nÜhendriigid kehtestasid Sudaanile, mis on üks vaeseimaid riike maailmas, 1990. aastatel karmid majandussanktsioonid, millest loobuti alles 2017. aastal.\n\nNetanyahu: Iisraeli-Sudaani lepe on võrratu pööre\n\nIisraeli peaminister Benjamin Netanyahu tervitas diplomaatiliste suhete sõlmimist Sudaaniga, millest teatati ametlikult reedel Washingtonis.\n\n\"Milline võrratu pööre,\" kiitis Netanyahu. \"Hartum ütles täna \"jah\" rahule Iisraeliga, \"jah\" Iisraeli tunnustamisele ja \"jah\" suhete normaliseerimisele Iisraeliga.\"\n\nNetanyahu viitas sõnavõtus pärast 1967. aasta sõda vastuvõetud Araabia Liiga Hartumi resolutsioonile, mida tuntakse ka kui \"kolme ei\" poliitikat suhetes Iisraeliga: ei mingit rahu, ei mingit tunnustust ja ei mingeid läbirääkimisi.\n\nPalestiina mõistis Iisraeli ja Sudaani leppe hukka\n\nPalestiina omavalitsus mõistis reedel hukka Iisraeli ja Sudaani leppe suhete normaliseerimise osas.\n\n\"Palestiina presidendiamet väljendas hukkamõistu Sudaani tehingule normaliseerida sidemed Iisraeli okupatsiooniriigiga, mis anastab Palestiina maad,\" seisis võimude ametlikus avalduses.\n\nPalestiina islamiliikumine Hamas mõistis juba varem leppe hukka.\n\n\"Iisraeli ja Sudaani suhete normaliseerimine, millest teatas reedel Valge Maja, on poliitiline patt, mis kahjustab nii palestiinlasi kui sudaanlasi,\" toonitas Hamas.\n\n\"See lepe kahjustab palestiina rahvast ja nende õiglast üritust, ja veel rohkem kahjustab see sudaanlaste rahvuslikke huvisid,\" teatas Hamas. \"See toob kasu ainult Netanyahule.\"\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "USA president Donald Trump teatas reedel, et Sudaan normaliseerib suhted Iisraeliga, keda hiljuti otsustasid tunnustada Pärsia lahe araabia riigid Bahrein ja Araabia Ühendemiraadid.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Vaata läbi uudise pealkiri ja tekst ning loo loov sissejuhatav lause, mis haakub artikli sisuga.\n\n## Pealkiri:\n\nJoonas Riismaa sai Itaalia esiliigaklubi eest punktid kirja\n\n## Põhitekst:\n\n18-aastane ja 199 cm pikkune eestlasest tagamängija viskas Itaalia esiliigaklubi eest samas liigas palliva Forli vastu kolm punkti. Võitjate parimaks kerkis Derrick Marks 19 silmaga, Lorenzo Saccaggi lisas 18, Lorenzo Querci 12 ja Deshawn Sims 11 punkti. Forli poolel viskasid Terrence Roderick 17 ja Erik Rush 16 silma, vahendab Korvpall24.ee.\n\nSerie A2 hooaeg algab Riismaa ja Pistoia jaoks 15. novembril, kui võõral väljakul minnakse avavoorus vastamisi Chieti Basket 1974-ga, kus hingekirjas ka 22-aastane ja 210 cm pikkune eestlasest keskmängija Arnold Mitt.\n\nLoe edasi Korvpall24.ee portaalist.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Selle nädala alguses pidas Joonas Riismaa kodumeeskond Pistoia Basket Itaalias uues koosseisus oma teise treeningmängu, kui kümne punktiga saadi jagu Kaspar Kitsingu eelmise hooaja kodutiimi Forlist. Lõppskooriks oli 84:74 (18:14, 27:24, 21:26, 18:10).", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe uudis läbi ja pane oma kujutlusvõime tööle, et välja mõelda üks korralik sissejuhatav lause sellele loole.\n\n## Pealkiri:\n\nEesti kaotas maailma tippnaiskonnale 0:7\n\n## Põhitekst:\n\nHollandlased asusid avapoolajal 4:0 juhtima ja lisasid pärast vaheaega veel kolm tabamust. Kaks väravat lõid Danielle van de Donk ja Jackie Groenen, ühe lisasid Sherida Spitse (penaltist), Aniek Nouwen ja Katja Snoeijs.\n\nTäpselt sama tulemusega kaotas Eesti naiste jalgpallikoondis mullu MM-finaali jõudnud ja 2017. aastal Euroopa meistriks kroonitud Hollandile ka mullu augustis koduväljakul.\n\nTabeliseis A-valikgrupis: 1. Holland 24 punkti (8 mängust), 2. Venemaa 15 (7), 3. Sloveenia 12 (8), 4. Kosovo 10 (7), 5. Türgi 2 (7), 6. Eesti 1 (7).\n\nEestil seisavad ees veel mängud kodus Sloveenia (27. oktoobril) ja Türgiga (27. novembril) ning võõrsil Sloveeniaga (1. detsembril).\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Eesti naiste jalgpallikoondis kaotas reedel EM-valikmängus võõrsil Hollandile suurelt 0:7.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe hoolikalt uudise pealkiri ja sisu ning kirjuta artiklile pikk sissejuhatav lause, kasutades oma kujutlusvõimet.\n\n## Pealkiri:\n\nKoroonasse nakatunud Sloveenia ministriga kohtunud Reinsalu jääb isolatsiooni\n\n## Põhitekst:\n\nReinsalu andis sotsiaalmeedias teada, et teeb järgmisel nädalal tööd kaugteel.\n\nReinsalu sõnul andis ta reede õhtul ka koroonaproovi, kuid selle tulemus pole veel teada.\n\n\"Sloveenia välisminister külastas sel nädalal enne Sloveenia Euroopa Liidu eesistumist Balti riike. Teisipäeval kohtusin temaga Tallinnas ning ta teatas Sloveenia liitumisest Kolme mere algatuse fondiga. Täna õhtul sain Sloveeniast teada, et Sloveenia ministri tänane viirusetest oli positiivne. Sellega seoses tegin täna õhtul testi (juba kuuenda paari nädala jooksul) ning jään isolatsiooni ja teen järgmisel nädalal tööd kaamera kaudu. Minuga koos alustavad isolatsiooni ka mu ametivennad Lätist ja Leedust ning järgmisel nädalal on meil vähemalt välisministritele Balti mulli asemel Balti karantiin,\" kirjutas Reinslau.\n\nAFP kirjutas reedel, et Sloveenia välisminister Anže Logar antis pärast Balti riikidesse tehtud visiite positiivse koroonaproovi.\n\nLogar naasis kolmepäevaselt tuurilt koju neljapäeval.\n\n\"Minister Logar andis rutiinsel testimisel positiivse koroonaproovi. Tal ei ole haiguse sümptomeid, kuid tema ja ta lähemad töötajad jäävad kümneks päevaks eneseisolatsiooni,\" teatas Sloveenia välisministeerium.\n\nEesti välisminister Urmas Reinsalu ja Sloveenia välisminister Anže Logar. Autor/allikas: Välisministeerium\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Välisminister Urmas Reinsalu jääb isolatsiooni, kuna kohtus sel nädalal Tallinnas Sloveenia kolleegi Anže Logariga, kes on andnud positiivse koroonaproovi.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe artikli pealkiri ja sisu, seejärel loo pikk ja põnev lause, mis võiks olla artikli sissejuhatus.\n\n## Pealkiri:\n\nRäim: imetulemus see pole, aga psühholoogiliselt tähtis verstapost\n\n## Põhitekst:\n\n\"Tänane etapp oli sile ja siiamaani kõige kergem, samas ka kõige kiirem. Kui ma ei eksi, siis keskmine kiirus tuli pea 50 km/h,\" kirjutas eestlane Facebookis. \"Prioriteet oli [võistkonna liidrit] Dan Martinit kaitsta, mina sain vabamad käed, aga ohu korral pidin olema siiski valmis end ohverdama, millest sain sajaprotsendiliselt aru.\"\n\n\"Sõidu keskel hakkas Movistari tiim nalja tegema ja üritas enamasti allatuulelõigul küljetuult teha, mis oli veider. Saan aru, et proovima peab, aga kui sa näed, et keegi maha ei jää või vahet sisse ei saa, siis milleks tekitada paanikat. Kõik olid seetõttu närvilised. Õnneks rahuneti üsna pea maha. Kiirused tõusid kohati siledal 75 km/h, mis oli omaette kogemus,\" lausus Räim.\n\n\"Lõpus olid kaks mees meie liidril abiks ja mina istusin tema taga, kui peaks midagi juhtuma ja siis 10 km enne lõppu sain enda teed minna. Eks sellises olukorras on kerge teha valesid otsuseid ja raske õiged. Peab kuulama sisetunnet, täna õnnestus päris normaalselt.\"\n\nGrupifinišis oli nobedaim iirlane Sam Bennett (Deceuninck - Quick-Step; 3:53.29), kes edestas belglast Jasper Philipseni (UAE - Team Emirates) ja itaallast Jakub Mareczkot (CCC).\n\nKaheksanda koha saanud Räime sõnul võinuks ta siiski viimases kurvis agressiivsem olla, mis oleks toonud ehk mõne koha võrra kõrgemagi tulemuse. \"Siiski olen väga rahul, et suutsin esikümnesse end murda. Mingi imetulemus see pole, aga psühholoogiliselt üpriski tähtis verstapost. Jäin tänasega rahule.\"\n\nVelotuuri järgmise etapil (Huesco - Sabinanigo; 184,4 km) ootavad sõitjaid taas mäed. Ületada tuleb kaks teise ja üks kolmanda kategooria tõus. \"Homme juba veidi raskem päev. Miskipärast arvan, et homse etapi võitja tuleb jooksikute hulgast,\" lausus Räim.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Mihkel Räim (Israel Start-Up Nation) teenis Hispaania velotuuri neljandal etapil (Garray - Ejea de los Caballeros; 191,7 km) grupifinišis kaheksanda koha.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Süvene uudise pealkirja ja sisu ning kirjuta sellele loole sisukas ja informatiivne sissejuhatus, mille pikkus on üks lause.\n\n## Pealkiri:\n\nReitelmann kaalub ERR-i nõukogust lahkumist\n\n## Põhitekst:\n\n\"Ilmselt on mul arukas esmaspäeval teatada konservatiivide fraktsioonile, et lahkun Rahvusringhäälingu nõukogust ja võtta sellega vasakliberaalidelt kont valitsuse ründamiseks,\" kirjutab Reitelmann.\n\n\"Kujutan selle juures juba ette ERR-i juhatuse, osa nõukogu ning eelkõige kultuurimarksistlike toimetajate joovastust. Pind tagumikus on kadunud! Kõike saab rahulikult jätkata: teha segamatult vasakliberaalset propagandat, võimendada suhtekorraldusfirmade kampaaniasõnumeid, levitada homoagendat ja libauudiseid ilma, et Reitelmann aru ei nõua. Plusspoolele tuleb aga kanda see, et ma ei pea enam vaatama AK-d ja vastama üle päeva mõnele vihase televaataja kirjale, kes pärib nördinult, miks nõukogu midagi ette ei võta,\" lisab ta.\n\nReitelmann vabandas solvangu pärast, öeldes, et pidas sõna sodomiit all silmas homoseksuaali, mitte loomapilastajat.\n\n\"Tõe huvides olgu siinkohal üle korratud, et ma ei ole eales seostanud \"Ringvaate\" saatejuhte loomapilastusega, mida \"lügenpresse\" ohtralt korranud on. Kuna seda valet on jõuliselt levitatud, vabandan asjaosaliste ees.\"\n\nMuu hulgas nimetas Urmas Reitelmann neljapäeva õhtul tehtud postituses \"Ringvaate\" saatejuhte Marko Reikopit ja Grete Lõbut sodomiitideks.\n\nERR-i nõukogu esimees Rein Veidemann tegi seepeale EKRE esimehele Martin Helmele ettepaneku kutsuda erakonna poolt nõukogusse nimetatud Urmas Reitelmann solvava käitumise pärast tagasi.\n\nRiigikogu kultuurikomisjoni aseesimees Heidy Purga teatas päeval samuti, et reformierakondlased algatavad EKRE riigikogu saadiku Urmas Reitelmanni tagasikutsumise rahvusringhäälingu nõukogust.\n\nReitelmann eemaldas postituse reede hommikul.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Neljapäeva õhtul \"Ringvaate\" saatejuhtide kohta sotsiaalmeediasse solvava postituse teinud Eesti Rahvusringhäälingu (ERR) nõukogu liige, EKRE-sse kuuluv Urmas Reitelmann andis reede õhtul teada, et võib nõukogust lahkuda.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe artikli pealkirja ja sisu. Kasuta oma loomingulisi võimeid, et koostada detailne ja põhjalik ühelauseline sissejuhatus sellele uudisele.\n\n## Pealkiri:\n\nEuroparlament võttis põllumajandustoetuste eelnõu vastu\n\n## Põhitekst:\n\nEL-i põllumajandustoetused hõlmavad kolmandikku kõigist liikmesriikidele ette nähtud kulutustest. Praegu arutatakse eelarveettepanekut aastateks 2021-2027, kus põllumajandustoetuste osa on 387 miljardit eurot.\n\n\"Kogu austusega reformi vastaste vastu, kes on selle edenemise pidevalt kahtluse alla seadnud, võtme täna vastu tasakaalus teksti, mille eesmärgid vastavad tegelikkusele,\" ütles prantslasest parlamendiliige Anne Sander.\n\nToetuste eest seisavad kindlalt suured põllumajanduspiirkonnad nagu Prantsusmaa, Iirimaa ja Ida-Euroopa riigid, kus põllumeestel on ka poliitikas suur mõju.\n\n\"Kahjuks võeti ÜPP raport vastu,\" ütles roheliste saadik Bas Eickhout.\n\nKeskkonnaaktiviste pahandab, et vaid 20 protsenti kavandatud kulutustest on mõeldud kliimasõbraliku poliitika elluviimiseks.\n\nEuroparlament pani reedese hääletusega paika oma positsiooni üle eelolevatel kõnelustel liikmesriikide valitsustega, kes leppisid oma seisukohtades kokku nädala algul.\n\nKeskkonnaaktivistid püüdsid enne hääletust mõjutada europarlamenti põllumajandustoetuste eelnõu tagasi lükkama, sest see ei vasta kliimamuutuse pidurdamiseks võetud kohustustele.\n\n\"Teil on võimalus muuta tühjad sõnad tegudeks,\" ütles Rootsi kliimaaktivist Greta Thunberg europarlamendi liikmetele.\n\n\"Tulevaste põlvkondade pilgud on teil.\"\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Euroopa Parlament võttis keskonnaaktivistide pahameelest hoolimata reedel Euroopa Liidu põllumajandustoetuste eelnõu vaevata vastu.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Süvene uudise pealkirja ja sisu ning kirjuta sellele loole sisukas ja informatiivne sissejuhatus, mille pikkus on üks lause.\n\n## Pealkiri:\n\nRumeenia vaidlustab EL-i maanteepaketi Euroopa Kohtus\n\n## Põhitekst:\n\n\"Rumeenia tõi täna Euroopa Kohtu ette kolm asja mobiilsuspaketi piiravate ja ebaproportsionaalsete meetmete tühistamiseks,\" kirjutas välisminister Bogdan Aurescu Twitteris.\n\nBukarest on ähvardanud kohtuasja algatada alates juulist, mil Euroopa Parlament niinimetatud mobiilsuspaketi idapoolsete liikmesriikide pahameelest hoolimata heaks kiitis.\n\nEhkki riigid nagu Rumeenia ja Bulgaaria, aga ka Baltimaad, on nimetanud paketti diskrimineerivaks, leiavad selle toetajad, et see tagab Euroopa Liidus ühtsed tööstandardid.\n\nKõige vastuolulisem on reegel, mis nõuab veokitelt naasmist riiki, kus nad on registreeritud, iga kaheksa nädala tagant. Autojuht peab tagasi pöörduma nelja nädala tagant. Vastaste sõnul on sellel muuhulgas ka negatiivne keskkonnamõju, sest see võib tähendada lisareise.\n\nSamuti näeb see ette iganädalast puhkeperioodi väljaspool sõidukit, seejuures peab majutuse eest maksma ettevõte.\n\nRumeenia transporditöötajate ametiühing (UNTRR) on reformi sarjanud ja hoiatanud, et see tähendab transpordifirmadele 10-14-protsendist käibekaotust ja seab pikas plaanis ohtu 200 000 töökohta.\n\nBulgaaria valitsus teatas reformi vaidlustamisest Euroopa Kohtus kolmapäeval.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Rumeenia valitsus teatas reedel, et liitub naaberriigi Bulgaariaga Euroopa Liidu uue maanteepaketi vaidlustamisel Euroopa Kohtus.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe uudis läbi ning loo sellele fantaasiarikas ja pikk lause, mis võiks uudist tutvustada.\n\n## Pealkiri:\n\nGiro etapi võitis kordusstardist Tšehhi rattur, liidrina jätkab Kelderman\n\n## Põhitekst:\n\nSõitjad olid saanud reedel pedaalida vaid kaheksa kilomeetrit, kui halvenevate ilmaolude tõttu otsustati etappi peatada ja startida pisut kaugemalt.\n\nRatturid istusid autodesse ja sõitsid finišipaigale lähemale ning algselt enam kui 250-kilomeetriseks planeeritud sõit osutus enam kui poole lühemaks.\n\nKarjääri esimese suurtuuri võidu teenis jooksikute grupist eraldunud Cerny, kellele järgnes 18 sekundit hiljem belglane Victor Campenaerts (NTT).\n\n26 sekundit võitjale kaotasid neli ratturit, neist esimesena lõpetas lõpujoone ehk sai kolmanda koha itaallane Jacopo Mosca (Trek - Setafredo).\n\nÜldarvestuses etapp muudatusi ei toonud: liidrina jätkab Kelderman, kellele austraallane Jai Hindley (Sunweb) kaotab 12 ja britt Tao Geoghegan Hart (Ineos Grenadiers) 15 sekundiga.\n\nTanel Kangert (EF) kuulus võitjast pea tosin minutit hiljem lõpetanud peagruppi. Eestlane sai 88. koha ja jätkab kokkuvõttes 33. kohal (+1:46.23).\n\nPühapäeval lõppeval velotuuril jääb nüüd sõita veel kaks etappi: laupäeval esimese kategooria lõputõusuga kulmineeriv võitlus mägedega ja pühapäeval individuaalne temposõit.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Itaalia velotuuri 19. etapi (Abbiategrasso - Asti; 124 km) võitis tšehh Josef Cerny (CCC). Üldliidrina jätkab hollandlane Wilco Kelderman (Sunweb).", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu uudise pealkirja ja põhisisuga. Kasuta neid fakte, et luua pikk ja sisutihe lause, mis toimib loo sissejuhatusena.\n\n## Pealkiri:\n\nSiim Kiisler: EKRE lihtsalt lõhub ja lõhub ja hävitab\n\n## Põhitekst:\n\nEile kirjutasid koalitsioonierakondade juhid alla dokumendile, kus rõhutati üle mõned Eesti põhiseaduse punktid ja tõdeti, et kedagi ei tohi solvata. Kas EKRE retooriline ümbersünd on juba näha?\n\nEi, praegu seda küll kuskilt otsast veel näha pole olnud. Mulle tundub, et osadel EKRE poliitikutel on empaatiaga raskusi. Ega nad ei kuulegi või ei saagi aru, et nad valesti käituvad. Aga eilne deklaratsioon justkui näitaks, et nad vähemalt proovivad midagi.\n\nPalun analüüsige, miks on nii, et eelmisel reedel, pärast Mart Helme intervjuud, järgnes Keskerakonna ja Isamaa juhtpoliitikute poolt avalduste laine, kus Helme väljaütlemised mõisteti hukka. Täna lugesime, et parlamendisaadik nimetas ETV saatejuhte väga koledate sõnadega, aga midagi taolist ei järgnenud.\n\nVõib-olla kõik on juba väsinud avalduste tegemisest ja kuulamisest. Urmas Reitelmann ei ole lihtsalt riigikogu liige, ta on ka riigikogu poolt määratud esindaja rahvusringhäälingu nõukogus. See on väga ebameeldiv, aga samas ka ülimalt kummaline olukord.\n\nKujutage ette mõnda teist organisatsiooni, kus nõukogu liige niimoodi solvavalt oma töötajate kohta ütleb. Kuidas nõukogu liige saaks selles asutuses edasi olla? Ma loodan väga, et EKRE reageerib kiiresti ja kutsub Reitelmanni sealt rahvusringhäälingu nõukogust tagasi. Kui EKRE seda ei tee, siis ma loodan, et riigikogu teeb seda oma hääletusega.\n\nKui ühtne oli Isamaa eile, kui Helir-Valdor Seeder oma allkirja andis ja koalitsioon jätkas?\n\nEga otseselt ju kuskil ei hääletatudki, kas koalitsioonis jätkata või mitte jätkata. Selliste jooksvate probleemide klaarimiseks ongi erakonna juhtkond. Aga kindlasti on meil ka erakonnas sees tõsised arutelud sel teemal, et kuidas mõjutada seda, et valitsusliit tervikuna käituks viisakalt, käituks vabale Eestile vääriliselt. Kindlasti on meil sees arutelud ka sellesama referendumi teemal, mille toimumise aja suhtes eile kokku lepiti. Sest nagu näha, midagi head sellest ootamas ei ole.\n\nIsamaa parempoolsete ühendus tegi kolm päeva tagasi avalduse, kus ütles, et vaenamise õhkkonnas referendumit korraldada ei saa. Kas nüüd, kui erakondade juhid on kirjutanud alla, et seda viha ei ole, on mõistlik referendumit korraldada?\n\nIgal juhul on näha, et küsimuse esitamise tulemusena lihtsalt köetakse sellist põlgust ja viha mingite gruppide suhtes. Üks grupp ühelt poolt ja teine grupp teiselt poolt. Äärmuslastele on see tore hapnik, aga tavalisel inimesel sellest midagi võita ei ole. Ka mõistlikel poliitilistel jõududel sellest midagi võita ei ole. Ühiskond tervikuna kindlasti kaotab.\n\nSotsiaaldemokraadid räägivad valitsuse umbusaldamisest, reformierakondlased Mart Helme umbusaldamisest. Kas koalitsioonierakondade siseste arutelude foonil võib öelda, et umbusaldamise katsetel on mingisugune mõte või pigem läheb nii, nagu seni on läinud. Ehk vähemalt umbusaldamise päeval on koalitsioon ka parlamendisaadikute tasandil ühtne?\n\nKas ta päris ühtne on, aga kui nüüd erakondade juhid on jälle midagi kokku leppinud, siis üldiselt püüavad erakondade esindajad järgida neid kokkuleppeid, mida juhid teevad. Mõned kindlasti ütlevad, et ei suuda lihtsalt kaasa minna. Aga tavaliselt enamus neid kokkuleppeid peavad.\n\nKüsimus on lihtsalt selles, et EKRE lihtsalt lõhub ja lõhub ja hävitab ja hävitab. Hävitab ka selle valitsusliidu koosmeelt. Järjekindlat teeb EKRE käitumine kahju. EKRE-le võib-olla ei tee kahju, kuna nad mängivadki sellistel madalatel instinktidel suure osa ajast, aga kindlasti EKRE ministrite käitumine kahjustab Keskerakonda ja Isamaa erakonda. Meie kaks erakonda kannatame selle alla, kui EKRE ministrid ja teised poliitikud ebaväärikalt käituvad.\n\nSee on valitsusliidule probleem ja eks ta sööb ja lõhub järjest enam. Opositsiooni ülesanne on teha neid umbusaldusavaldusi. Aga valitsusliidud lagunevad siiski seestpoolt, kui enam ei jaksata üksteist taluda.\n\nAga praegu veel seda jaksu on?\n\nNo kui esimehed värskelt uue kokkuleppe on teinud, küllap siis on. Aga ma arvan, et selle kokkuleppe osas ja selle referendumi osas seisavad veel arutelud ees.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Isamaa erakonna parempoolsete ühenduse esindaja parlamendiliige Siim Kiisler loodab, et EKRE kutsub Urmas Reitelmanni rahvusringhäälingu nõukogust tagasi.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Pärast artikli pealkirja ja põhiteksti lugemist kasuta oma loovust, et koostada sisutihe ja pikk sissejuhatav lause.\n\n## Pealkiri:\n\nPremium liiga kuu parimate auhinnad teenisid Mošnikov ja Belov\n\n## Põhitekst:\n\nKuna koondise- ja euromängude tõttu pidasid Premium liiga klubid septembris erineva hulga kohtumisi, arvestati kuu parimate valimisel sisse ka oktoobrikuu alguses toimunud mängud. Selle tulemusena valiti parimaks mängijaks Paide Linnameeskonna poolkaitsja Sergei Mošnikov.\n\n32-aastane Mošnikov aitas Paidel valitud perioodil üle mängida nii Viljandi Tuleviku (4:1), Tallinna Kalevi (4:1) kui ka FCI Levadia (1:0). Kõikides mängudes oli tugev roll ka Mošnikovil, kes sai Viljandi Tuleviku vastu kirja kaks väravat ning võidumängudes Kalevi ja Levadia jäi kogenud poolkaitsja nimele väravasööt. Lisaks oli Mošnikovi keskmine InStati näitaja sel perioodil kogu liiga kõrgeim - 315.\n\nKuu parimaks treeneriks valiti aga TJK Legioni juhendaja Denis Belov, kelle käe all teenis Legion 4 mänguga 2 võitu ja 2 viiki. Septembrikuu esimeses mängus alistas Legion kodumurul 2:1 Narva Transi, sealt edasi tehti võõrsil 2:2 viik FC Kuressaarega, alistati 3:1 Tartu Tammeka ning lõpetuseks võideldi võõral väljakul 1:1 viik välja Nõmme Kaljult. Eduka seeria järel kerkis Legion 9. tabelirealt jagama hetkel 21 punktiga 7.-8. kohta.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Premium liiga möödunud kuu parimate auhinnad läksid sedapuhku Paide Linnameeskonna ja TJK Legioni ridadesse.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe uudis läbi ning loo sellele fantaasiarikas ja pikk lause, mis võiks uudist tutvustada.\n\n## Pealkiri:\n\nGirol osalev rattamees põrus dopingukontrollis\n\n## Põhitekst:\n\nEsimest korda karjääri jooksul suurturniiril osalenud Spreafico 15. ja 16. oktoobril antud proovidest ilmnes \"halb analüütiline leid\" ehk jäljed enobosarmi (tuntud ka kui ostariin) tarvitamisest.\n\nAlates 2008. aastast keelatud ainete nimekirja kuuluva aine tõttu ei startinud Spreafico reedesele 19. etapile. Katkestamise hetkel oli tunamullune Venetsueela velotuuri võitja 127. kohal.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Itaalia jalgratturi Matteo Spreafico (Vini Zabu - KTM) dopinguproovist tuvastati keelatud anaboolset ainet ja 27-aastane sportlane pidi Giro d'Italia pooleli jätma.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu uudise pealkirja ja põhisisuga. Kasuta neid fakte, et luua pikk ja sisutihe lause, mis toimib loo sissejuhatusena.\n\n## Pealkiri:\n\nVõistluspaika teel olnud Ratasepp sai viiekordse ultratriatloni tühistamisteate\n\n## Põhitekst:\n\nPrantsusmaa viiekordne ultratriatlon pidi esmalt toimuma suvel, ent koroonaviiruse laialdase leviku tõttu lükati selle start 26. oktoobri peale. Lisaks Ratasepale oli stardinimekirjas end üles andnud nii kahe- kui ka kolmekordse ultratriatloni maailmarekordi hoidja Robert Karaś Poolast kui ka eestlase teine peamine konkurent, sakslane Richard Jung.\n\nSellest tulenevalt ootas Ratasepp kiiret ja enneolematut võistlust maailma parimatega, ennustades, et meeste tasemest lähtuvalt võinuks viiekordse ultratriatloni maailmarekord tulla alla 70 tunni (kehtiv viiekordse ultratriatloni maailmarekord on 73:18.16).\n\nSeni jääb Ratasepa parim viiekordse ultratriatloni aeg möödunud aastasse, kui ta pärast 19 km ujumist, 900 km rattasõitu ja 211 km jooksu finišeeris ajaga 72:55.29. Richard Jung lõpetas sel võistlusel ajaga 71:07.24, olles justkui uus maailmarekordi omanik. Siiski püsib praegu maailmarekordina aeg 73:18.16, kuna Austrias Bad Blumaus toimunud võistlusele ei olnud korraldaja tellinud nõuetekohast dopingukontrolli. Seetõttu ei läinud rekorditulemus ka ametlikult kirja.\n\nRatasepp suundus starti maailmarekordi püstitamise mõtetega. Ettevalmistus, füüsiline vorm ja enneolematult tihe konkurents andsid põhjuse rekordilist aega oodata.\n\nTartust starditi võistluspaika neljapäeva varahommikul, hoolimata sellest, et esimesed küsimärgid võistluse toimumise osas tekkisid juba kolmapäeva õhtul. Kuna võistluspiirkonna viirusnäitajad olid väga madalad, erinevalt Prantsusmaa teistest piirkondadest, siis püsis lootus võistluse toimumiseks. Selle teadmisega lahkus Ratasepp Eestist võistluspaiga suunas.\n\nKaks ööd ja päeva andis korraldaja ametnikega suheldes endast kõik, et saada võistluse korralduseks erand ja positiivne otsus. \"Pärast 27 tundi ja 2000 km autosõitu, veidi enne Saksamaa-Prantsusmaa piiri saime korraldajalt kurva sõnumi, et võistluse toimumine keelati koroonaviiruse tõttu ära. Uudisest teada saamisel olime kõigest paari tunni autosõidu kaugusel võistluspaigast,\" rääkis Ratasepp pressiteate vahendusel.\n\n\"Sõnu ei ole ja meel on kurb, kuid midagi ei ole parata. Ääretult kahju, et kõik see ettevalmistus ja hea füüsiline vorm jäi seekord tulemuseks realiseerimata. Pettumus on suur ja veidi tühi tunne on, kuid katsun selle kiiresti unustada ja sellest vajaliku õppetunni omandada,\" ütles ultrasportlane.\n\nPrantsusmaa viiekordse ultratriatloni toimumine lükati edasi 2021. aasta suvesse.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Neljapäeva varahommikul startis ultratriatleet Rait Ratasepp kolmeliikmelise tiimiga matkaautoga Prantsusmaale Colmari poole, kus pidi toimuma viiekordne katkematu ultratriatlon. Pärast 24 tundi autosõitu ja kõigest paar tundi enne võistluspaika jõudmist tuli teade kauaoodatud võistluse tühistamisest.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe artikli pealkirja ja sisu. Kasuta oma loomingulisi võimeid, et koostada detailne ja põhjalik ühelauseline sissejuhatus sellele uudisele.\n\n## Pealkiri:\n\nEneseisolatsiooni ei pea esmaspäevast jääma Norrast tulles\n\n## Põhitekst:\n\nAlates 26. oktoobrist on Eesti liikumisvabaduse piirangute piirmäär 37,9 (Eesti 1,1-kordne nakatumisnäitaja), teatas välisministeerium. Eneseisolatsiooni kohustus ei laiene neile inimestele, kes saabuvad Eestisse Euroopa Liidu ja majanduspiirkonna, Schengeni ala ning ELi ühise nimekirja riigist, mille nakatumisnäitaja on alla 37,9 inimese 100 000 elaniku kohta.\n\nTuginedes koroonaviirusega nakatunute suhtarvule kehtib alates 26. oktoobrist kahe nädala pikkune liikumisvabaduse piirang järgmistest Euroopa riikidest Eestisse saabujatele: Andorra, Austria, Belgia, Bulgaaria, Hispaania, Holland, Horvaatia, Iirimaa, Island, Itaalia, Kreeka, Küpros, Leedu*, Liechtenstein, Luksemburg, Läti*, Malta, Monaco, Poola, Portugal, Prantsusmaa, Rootsi, Rumeenia, Saksamaa, San Marino, Slovakkia, Sloveenia, Soome*, Šveits, Taani, Tšehhi, Ungari, Vatikan, ja Ühendkuningriik.\n\nLiikumisvabaduse piirang ei rakendu tulles Norrast.\n\n* Vastavalt valitsuse korraldusele ei kohaldata liikumisvabaduse piirangut haigustunnusteta isikutele, kes on viimase 14 päeva jooksul viibinud Leedu, Läti või Soome territooriumil ning saabunud Leedust, Lätist või Soomest Eestisse, juhtudel kui:\n\n(1) isik on teinud mitte enne kui 48 tundi enne Eestisse saabumist koroonaviiruse testi, mille tulemus on negatiivne. Eestist nimetatud riikidesse reisides ning Eestisse tagasi tulles võib koroonaviiruse testi teha ka Eestis ja negatiivse tulemuse korral naasta tavapärase elu juurde. Testi tulemuse teada saamiseni peab püsima eneseisolatsioonis.\n\n(2) isiku Eestisse saabumise eesmärk on töötamine, õppimine, tervishoiuteenuse saamine, perekondlikud sündmused või transiit. Eelpool nimetatud põhjustel ei ole enne Eestisse saabumist kohustust koroonaviiruse testi tegemiseks.\n\nTeave riikide ja liikumispiirangute kohta neist riikidest saabujatele asub välisministeeriumi lehel.\n\n22. oktoobril uuendas Euroopa Liidu Nõukogu Euroopa Liitu mittehädavajaliku reisimise ajutise piiramise ja piirangu võimaliku kaotamise kohta käiva soovituse lisas olevat kolmandate riikide nimekirja, mille alusel on võimalik Eestisse reisida Austraaliast, Jaapanist, Lõuna-Koreast, Rwandast, Singapurist, Taist, Uruguayst ja Uus-Meremaalt. Nimetatud riikidest Eestisse saabudes tulevast nädalast oma liikumisvabadust 14 päevaks piirama ei pea.\n\nKoroonaviiruse leviku tõttu soovitab välisministeerium vältimatu vajaduseta hoiduda rahvusvahelisest reisimisest.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Kõigist Euroopa riikidest, välja arvatud Norrast saabujad peavad uuest nädalast Eestis oma liikumist piirama ja eneseisolatsiooni jääma.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe uudis läbi ja pane oma kujutlusvõime tööle, et välja mõelda üks korralik sissejuhatav lause sellele loole.\n\n## Pealkiri:\n\nImelike Filmide Festival alustab hooaega NO99 teatri lavastusega \"The Rise and Fall of Estonia\"\n\n## Põhitekst:\n\n\"Mõte NO99 teatri asju näidata on olnud aastaid,\" ütles IFF-i juht Harly Kirspuu. \"Ma ei tunne kedagi, kes tunneks kedagi, keda NO99 teater poleks puudutanud, ja kui salvestused on alles, oleks igati mõistlik neid ka rahvale näidata.\"\n\nKirspuu ütles, et NO72 ajaga – 2011 – ja praegusega võrreldes on erinevus väike. \"Sellepärast me selle lavastuse konkreetselt ette võtsimegi, et Eesti on millegipärast enam-vähem samas paigas tagasi kui siis, ja mõnedki temaatikad, mis olid tolla, on järsku jälle väga aktuaalsed.\"\n\nIFF-i sügishooaja avalöögile traditsiooniliselt toimub ka kohtumine tegijatega. Seekord tuleb teosest endast, NO99 teatrist ja muust rääkima Tiit Ojasoo. Kirspuu sõnas, et sellist võimalust iga päev ei teki. \"Etendustel on meist paljud käinud, aga et saaks küsida, mis ja kuidas, see on teine asi.\n\nIFF on alternatiivsete filmide festival, mis toimib Tallinnas aastast 2013 kord kuus. Suve lõpus 2020 võeti üle Tartus kultuuriklubis Salong toimunud Mitte Eriti Heade Filmide Õhtu, mis toimub iga paari nädala tagant, ja nüüd on IFF mõlemas linnas. Imelike Filmide Festivali missioon on näidata avalikkusele filme, mida kinodes muidu ei näidataks. Nende patroon on aastast 2016 Ivo Linna.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Laupäeval, 24. oktoobril alustab kinos Sõprus oma sügishooaega Imelike Filmide Festival (IFF), kus tuleb linastusele NO99 teatri 2011. aasta lavastus \"The Rise and Fall of Estonia\".", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe hoolikalt uudise pealkiri ja sisu ning kirjuta artiklile pikk sissejuhatav lause, kasutades oma kujutlusvõimet.\n\n## Pealkiri:\n\nHolland toimetab taas koroonapatsiente Saksamaa haiglatesse\n\n## Põhitekst:\n\nAlmere linnas tegutsev Flevo haigla teatas, et transpordib reedel kaks intensiivravi vajavat patsienti helikopteriga Hollandi-Saksamaa piirist 65 kilomeetri kaugusel asuvasse Münsteri haiglasse, vahendas Reuters.\n\nTegemist on esimese korraga koroonaviiruse teise laine ajal, mil Holland on pidanud oma patsiente teise riiki saatma.\n\nEsimese koroonalaine ajal märtsis ja aprillis viidi kümned Hollandi patsiendid Saksamaale, kus intensiivravivõimekus on märkimisväärselt parem kui Hollandis.\n\nHollandi haiglate ühendus LCPS teatas, et nädalavahetusel saadetakse tõenäoliselt veel neli patsienti Saksamaale.\n\nHollandis on päevane koroonaviirusesse nakatumiste arv teinud alates septembri keskpaigast peaaegu iga päev uue rekordi, tõustes reedel peaaegu 10 000-ni. Saksamaal leidis viimase ööpäevaga kinnitust 11 242 uut nakatumist, kuid Saksamaa rahvaarv on peaaegu viis korda suurem kui Hollandis.\n\nHaiglaravi vajavate koroonasse nakatunute arv on Hollandis viimase kahe nädala jooksul kahekordistunud ning ligi pooled intensiivravikohtadest riigis on koroonapatsientide kasutuses.\n\nHollandi valitsus karmistas 14. oktoobril koroonapiiranguid, et viiruse levikut ohjeldada. Muu hulgas suleti kõik baarid ja restoranid.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Holland alustas reedel jälle koroonapatsientide viimist Saksamaale, sest kohalikud haiglad on nakatumiste teise laine tõttu suure üha suurema koormuse all.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu artikli sisuga ja loo sellele pika lausega sissejuhatus, mis köidab lugeja tähelepanu.\n\n## Pealkiri:\n\nKlassikaraadios alustab uus kirjandussaade \"Gogol\"\n\n## Põhitekst:\n\nKirjandussaate \"Gogol\" sümboolne teenäitaja on ukraina-vene kirjanik Nikolai Vassiljevitš Gogol, kelle näidendid ja jutustused on veel 200 aastat pärast autori surmagi paljudele eeskuju. Uus saadegi püüab tegeleda nii päevakajalisemate kui ka ajatumate teemadega.\nKaks korda kuus eetris olevas saates saavad sõna autorid, tõlgendajad ja tõlkijad, praktikud ja teoreetikud, kõlavad analüüsid ja arvamused, aga ka spekulatsioonid ja ennustused.\nKirjandussaate autorid on Kaisa Ling ja Maia Tammjärv, kes avasaates vestlevad Andra Teedega sellest, kuidas naiskirjanikuna Eestis karjääri teha. Elu ja kirjandus ning Elo Viidingu raamat tuleb jutuks ka vestluses kirjandusuurija Johanna Rossiga. Autori esituses kõlavad Piret Põldveri luuletused tema debüütkogust \"Alati nii järsku\" (Henrik, 2020).\nKaisa Ling on raadioajakirjanik, muusik ja kirjandusuurija, kelle huvide hulka kuuluvad näiteks 1970. aastate Kuuba kirjandus ja USA lõunaosariikide mustade naisbluusilauljate ajalugu ning luule, esseistika, tõlge ja kriitika. Kaisa alustas Klassikaraadio saadete juhtimist 2019. aasta suvel, lisaks kirjutab arvustusi ja artikleid Eesti kultuuriväljaannetesse ning juhib vodevillibluusi ansamblit Kaisa Ling Thing.\nMaia Tammjärv on ajakirjanik, kirjandusuurija ja -toimetaja. Alates 2015. aastast töötab Maia kultuuriväljaandes Müürileht kirjandus- ja teadustoimetajana. Lisaks kirjutab ta kriitikat ja toimetab kirjandusteoseid. Oma kirgedeks loeb ta: uuem eesti kirjandus, lühiproosa, feministlik pilk kirjandusse puutuvale, narratiivsed mängud, absurd ja huumor.\nKirjandussaade \"Gogol\" on Klassikaraadios kaks korda kuus laupäeviti kell 10.05.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Klassikaraadios alustab uus kirjandussaade \"Gogol\", mis läheb eetrisse kaks korda kuus laupäeviti kell 10. Laupäeval, 24. oktoobril eetrisse jõudva esimese saate külalised on Andra Teede, Johanna Ross ja Piret Põldver.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu uudise pealkirja ja põhisisuga. Kasuta neid fakte, et luua pikk ja sisutihe lause, mis toimib loo sissejuhatusena.\n\n## Pealkiri:\n\nArvustus. Kuidas mitte saada linnuvaatlejaks\n\n## Põhitekst:\n\nLoen lindudest, aeg-ajalt ka kirjutan. Kõike lugeda ei jaksa, kuid eestikeelsete linnuraamatutega hoian end kursis, sest neid ei ilmu just liiga sageli. Eriti veel selliseid, mis on mõeldud üldsuse harimiseks. Seda suurem oli rõõm ja üllatus, kui letile jõudus Tarvo Valkeri raamat \"Kuidas saada linnuvaatlejaks?\", mis peaks aitama inimestel linnuilmas orienteeruda. Soetasin raamatu, avasin, lehitsesin, lugesin – peaaegu iga lehekülg pakkus üllatusi, kuid mitte selliseid, mida lootsin.\n\nTeadus- ja populaarteaduslikul kirjandusel on mitmeid selgeid kriteeriume, millest autor lähtuma peaks. Vaatan raamatut kolme mätta otsast: keel, sisu ja vorm. Kõik need kolm komponenti peavad populaarteadusliku raamatu puhul teenima ühist eesmärki – võimaldama lugejale mõnusat ja kerget teadmiste omandamist. Kuid autor on neile eesmärkidele pealiskaudselt lähenenud ning raamatu avaldamisega kiirustanud, sest suuremaid ja väiksemaid vajakajäämisi, ka päris suuri ämbrisse astumisi, silmab nii siin kui ka seal.\n\nKeel. Keeleküsimused ei ole minu pärusmaa, küll aga hindan ma korrektset ja ladusat eesti keelt, mida selles raamatus ei kohta (küsisin arvamust ka tuttavalt keeletoimetajalt). Jääb mulje, et autoril on väga palju mõtteid, kuid ühtseks tervikuks ei suuda ta neid vormida. Ka näib, et keeletoimetaja töö on poolik, pealiskaudne või on autor pärast keeletoimetamist teksti juurde kirjutanud. Seetõttu on tekkinud ebaühtlase stiiliga, logisevad ja sisuliste loogikaapsudega laused. Ohtrad ühe- või kahelauselised lõigud hakivad lugeja mõttelõnga ja raskendavad ning häirivad teksti mõtte jälgimist.\n\nNäiteks on leheküljel 91 kahelauseline lõik \"Lindudele on sulestik äärmiselt oluline. Sulgi on vaja näiteks lendamiseks, termoregulatsiooniks ja kaitsevärvuseks.\", mis sobiks ideaalselt peatükki alustama, kuid praeguses kohas on see kui valge vares kesapõllul – ei haaku ei eelneva ega järgneva lõigu mõttelõngaga.\n\nLisaks süntaksile on autorile raske ka keele morfoloogia – läbisegi on käänded ja arvud, infiniitsed vormid, pöörded, tegumoed, ajad, kõneviisid ja võrdlused. Näiteks viib lauses \"Linnuvaatlustega alustamine ..\" ainsuse asemel mitmuse kasutamine ebaloogilisuseni, sest ühel hetkel saab ühte lindu vaadelda ühe korra ning vaatlus ei saa olla mitmuses. Mind isiklikult häirib selline hüplevus, mis võiks olla lubatud ja ehk taotluslik ilukirjanduses, kus maitse üle ei vaielda, kuid mitte populaarteaduslikus tekstis.\n\nNäiteks eelnevale väärib märkimist lause \"Mida rohkem me linde märkame ja erinevaid liike enda jaoks teadvustame, seda põnevamaks linnuvaatlus meie jaoks muutub.\" Andke andeks, kui see tundub liigse norimisena, kuid ühes lauses kolmekordne meietamine, on mulle liiast. Ka kolmekordset minatamist tuleb ette \" ... tegin ma oma vaatluspäevikusse ..\" (lk 8). Üldiselt tundub, et autor on aeg-ajalt raamatu kõige tähtsam tegelane, kelle tegemisi ja kogemusi autor hea meelega kirjeldab.\n\nKuna raamatu keel näib toimetamata, tekivad küsitavused ka sisus. Näiteks jääb kahemõtteliseks eessõna 7. lõik \"... inspireerib rohkem loodusesõpru linnuvaatlusega tegelema ...\". Kas autor peab silmas, et raamat innustab suuremat hulka loodusesõpru linde vaatlema või loodusesõpru senisest sagedamini linde vaatlema? Sõnade moodustamisel on eesti keel võimaluste poolest väga mitmekesine – ei pea lähenema rohmakalt ega kantseliitlikult.\n\nLeheküljel 8 asub järgmine lõik: \"... püüdes osa saada võimalikult suurtest rändenumbritest.\" Aiman, et autor on silmas pidanud, et soovitakse rändeperioodil näha võimalikult palju linde, kuid \"rändenumbritest osasaamine\" mõjub pigem kõnekeelsena. Raamatu semantilise (siinkohal eelkõige keele ja mõtlemise omavahelise seose) nõrkuse näide on ka lause, mille mõttest ma aru ei saa: \"... ja teiste leitud linnuharulduste vaatamas käimine ...\". Kas autor peab silmas teiste vaatlejate avastatud linnuliikide vaatlemist või lihtsalt teisi leitud linnuharuldusi?\n\nKuigi autor nimetab ennast mitmete linnuraamatute autoriks, teeksin siiski märkuse lindude kulgemisviisidele: lindudel on mööda maad kombeks joosta, mitte jooksta (lk 14, \"... mööda maapinda jooksta.\") ning liiki täpikhuik käänatakse eesti keeles täpikhuik-täpikhuigu-täpikhuiku (lk 110).\n\nVõimalik, et autor on kulude kokkuhoidmiseks tellinud siiski vaid keelekorrektuuri (keeletoimetamine ja korrektuur on väga erinevad tekstiga töötamise viisid ning tulemus sellise kaootilise teksti puhul on samuti väga erinev). Kuid teadlik ja nõudlik autor peaks siiski lugejat austades eelistama keeletoimetamist. Kuigi keeletoimetaja töö kipub enamasti olema nähtamatu, on ometigi paljudel headel autoritel n-ö ihukeeletoimetaja, ilma kelle panuseta tekstiloomesse autor raamatut avaldama minna ei söanda.\n\nVorm. Raske on leida põhjust, miks on raamat vormistatud just nii nagu on. Vormistus on oluline, sest see loob esmamulje, kuid selle raamatu puhul tekivad mitmed küsimused. Kas teksti paigutamine lehekülgedele on ikka läbi mõeldud? Jääb mulje, et tekstifail on lihtsalt trükifaili tõstetud, lisatud mõned linnufotod ja paar joonist ning trükki saadetud. Nii pole imestada, et mõni alapeatükk, näiteks lehekülgedel 17, 35, 71, 73, 93 ja 118, algab lehekülje alumisest servast, kuhu on mahtunud vaid kaks rida teksti, ja jätkub pöördel oleval leheküljel. Kas poleks saanud peatükki mahutada kogu ulatuses järgmistele lehtedele nii, et kogu peatüki tekst (või vähemalt algus) oleks kompaktselt ühes kohas koos? Miks on leheküljel 14 olevat kaks viimast lõiku n-ö rasvases kirjas? Ilmselt kogemata, sest sisulist põhjendust sellele ei oska välja mõelda.\n\nSamuti ei suuda ma mõista, miks on kasutatud oluliste punktide topelt rõhutamist – nii jutupunktidena kui lisaks ka teksti tausta värvides. Sellisel puhul oleks ehk mõistlikum kasutada jutukaste, milles olulised punktid on juba iseseisvalt välja toodud, eristuvad muust tekstist, ei ole otseselt sellega seotud ning on mõistetavad ülejäänud teksti lugemata. Selline vormistus on laialt kasutuses nii populaar- kui ka teadusraamatutes, ilmselt põhjusega.\n\nKummalised on kohad, kus praktiliselt kogu lehekülje ulatuses on teksti taust värvitud. Ehk on tahetud rõhutada eristumist ülejäänud tekstist? Kuid kui kogu tekst on värvitud, kaotab rõhutamine ju mõtte ning selle asemel võiks kogu teksti esitada jutukastis (lk 95). Häiriv ja lugemist raskendav on ka jutupunktide paigutus: mitmes kohas saanuks need kõik samale leheküljele paigutada, mitte jätta ripakile eelnevale või järgnevale lehele. Kuid näiteks tabelid on kenasti vormistatud – neid on lihtne mõista vaatamata sellele, et pealkirjade puudumise tõttu tuleb süveneda teksti, et saada aimu tabelis räägitavast. Üldise vormistuse kohta kasutan väljendit, mida kasutatakse sageli ülikoolis lõputööde kaitsmisel – töö kannab kiirustamise märke. Tudengitel jääb alati nädal või kaks ajast puudu, kuid raamatu vormistamise puhul tuleb see puuduv nädal või kaks ilmtingimata leida.\n\nMarko Mägi tutvus raamatuga \"Kuidas saada linnuvaatlejaks?\". Autor/allikas: erakogu\n\nSisu. Sisukord paraku ei anna täit aimu raamatu sisust. Millegipärast on autor piirdunud põhipeatükkide esitamisega, kuid alapeatükke sisukorras ei ole. Ma ei näe ühtegi head põhjust, miks alapeatükke ei peaks kajastama sisukorras. Põhjaliku sisukorra abil saab lugeja ülevaate, mida raamat tegelikult sisaldab ning suunab ta täpsemini teema juurde. Praegu aga tuleb hakata peatükki lappama ning otsida, kas ehk just selles peatükis on mind huvitav teema kajastatud. Hea ja täpne sisukord on kui hea reklaam – ütleb ausalt välja, mida toode sisaldab. Teadusraamatute sisukorrad on olulised otsustamaks, kas raamat soetada või mitte.\n\nFopaasid kohtab sisus ohtrasti, kuid piirdun valitud paladega. \"Andmebaasid on loodud küll linnukaitselistel eesmärkidel ...\" (lk 15). Isegi kui räägime vaid bioloogilisest andmestikust, on selline väide liialt ühekülgne. Eelkõige on andmebaasid väga erinevates valdkondades kogunevate teadmiste hoidmiseks, siinkohal kogu elurikkuse (mitte ainult lindude) andmete säilitamiseks. Linnukaitses andmete kasutamine on ainult üks näide, mil viisil (näiteks liikide leviku, käitumise, morfoloogia jne uurimisel) saab andmeid kasutada. Tartu Ülikooli mükoloogia professor Urmas Kõljalg, kelle juhtimisel linnuvaatlejatele hästi tuttavat andmehalduse infosüsteemi PlutoF arendatakse, lisab, et sel platvormil saab hallata andmebaase bakteritest imetajateni ja mistahes bioloogilisi tunnuseid; tegelikkuses on sel veelgi enam võimalusi, näiteks pakkuda andmehaldusplaane, digilaboreid, andmete masinloetavalt publitseerimist, bioproovide haldust ja paljut muud.\n\nKuna tegu ei ole ilukirjandusega, vaid pigem populaarteadusliku raamatuga, ei saa mööda vaadata selle ühest suurimast puudusest, mis on viidete puudumine. Kuna puudub teadus- ja populaarteaduslikule raamatule iseloomulik peatükk \"Kasutatud kirjandus\", tuleb eeldada, et kõik raamatus leiduv on autori enda teadmine. Arusaadav, et n-ö õpikutõed ei vaja viiteid (näiteks see, et linnud suudavad lennata), kuid mitmes kohas ilmestab autor teksti faktide või lühikeste ümberjutustustega, mis pärinevad teistelt autoritelt, teistest uudistest või uuringutest ning mille kohta on lisamata allikas. See on oluline vajak, sest ei võimalda lugejal kontrollida, kas autor on ehk kellegi teadmisi vääralt tõlgendanud.\n\nTeadusilmas kehtib lihtne reegel – kui autor esitab teiste autorite tulemusi, järeldusi, mõtteid enda omade pähe (ehk ei viita algallikale), siis võib selles näha loomevargust. Kas ja kuivõrd on autor endale omistanud teadmisi, mis talle endale ei kuulu, jäägu juba lugeja otsustada, kuid tõsiseks teeb viitepuuduse asjaolu, et raamatuid võivad allikana kasutada paljud õpilased (ja ka tudengid) ning ekslikult viidata kõne all olevale raamatule kui teabealgallikale. Markantne on viitamise puudumine leheküljel 115, kus autor räägib 1905. aasta ja 19. sajandi lõpukümnendist pärit teadmistest – mina küll ei usu, et autor sel ajal elas ja seega ei saa see kohe kuidagi olla tema enda teadmine, vaid pärineb teis(t)elt autori(te)lt. Aga kellelt? Seda ma teada ei saa.\n\nNäite puudulikust viitamisest toon ka lähemast minevikust. Eestis nähtud haruldased linnuliigid on fikseerinud Eesti ornitoloogiaühingu linnuharulduste komisjon, mille aruanded on kõigile kättesaadavad ajakirjas \"Hirundo\", kuid autor ei ole neile aruannetele viidanud (lk 11, 13, 50, 84) ei vihjamisi, eessõnas ega tekstis. Nii võib tõlgendada, et kõigi tekstis esitatud haruldaste linnuleidude taga on autor isiklikult, sest vaatluste tõelevastavust ei ole võimalik kontrollida. Mina tean, kust seda teavet otsida, kuid n-ö keskmine lugeja ei pruugi.\n\nAutor kasutab küll raamatusisest viitamist, kuid selle jälgimine on väga raske. Kohati võimatu on see eelkõige põhjusel, et sisukord on puudulik, mis omakorda viib selleni, et tekstis viidatud peatükini jõudmiseks (reeglina ei ole ka lehekülge täpsustatud) tuleb kogu raamat läbi lapata ja loota, et peatükk jääb silma.\n\nMõnel puhul aga ei ole lootustki viiteni jõua. Näiteks on leheküljel 134 viide \"vt täpsemalt \"Linnuvaatleja aastaring\"\" ning \"vt täpsemalt \"Linnuvaatlus ja ilmaolud\"\". Otsin, mis ma otsin, kuid ei suuda leida raamatust kumbagi nimetatud peatükki. Leheküljel 67 on küll peatükk \"Linnuvaatlus läbi aasta\" ja leheküljel 57 \"Linnuvaatlus ja ilm\", kuid kas ma saan kindel olla, et autor on mõelnud neid peatükke? Äkki ta eksis ning kasutas viitamisel kogemata valesid peatükkide nimetusi? Aga äkki pidas autor silmas, et peaksin neid nimetusi guugeldama? Proovin. Pärast mitu minutit otsimist saan teada, et peatükk \"Linnuvaatleja aastaring\" on olemas raamatus \"Eesti linnuvaatleja teejuht\" – kas autor mõtles tõesti seda? Kui jah, siis kas ta arvas, et selle allika tuvastamine on lihtne? Kui juba minul läks hulk vaeva peatüki teisest raamatust välja raalimiseks, siis oleks naiivne loota, et linnuvaatlejaks saada soovijat saadaks suurem edu. Google´i otsingule \"linnuvaatlus ja ilmaolud\" saan aga järgmise vastuse: \"otsing \"linnuvaatlus ja ilmaolud\" ei andnud tulemusi\". Olen nõutu, lausa pettunud. Korrektne, raamatu tegelikele ehk ikka autori enda kirjutatud peatükkidele vastav sisukord lahendanuks probleemi.\n\nKui eelnevad viitamispuuded on süütute tagajärgedega, siis lindude loendamise metoodika kirjeldamine algallikale viitamata on lausa kuritegelik. Sel võivad olla reaalsed, kogu ornitoloogia valdkonda kahjustavad tagajärjed. Kuid just sellise kirjelduse leiab leheküljelt 115, kus autor äärmiselt lakooniliselt punktloenduste metoodikat kirjeldab. Tegu on loendusega, mille käigus kogutud andmestik on oluline sisend Eesti lindude arvukuse määramiseks, eeldab väga head lindude tundmist ning ei ole seepärast kindlasti igale linnuhuvilisele jõukohane. Kuid esitatud kirjeldusest jääb mulje, et loenduse tegemine on kukepea. Kui linnuvaatlejaks saada soovija lähtub raamatus kirjeldatust, teeb selle järgi loenduse ning edastab andmed, siis … Paremal juhul saab loendaja rõõmu hästi veedetud ajast looduses, kuid tema andmed on kasutuskõlbmatud, praagitakse välja ja panus Eesti linnustiku uurimisse on ümmargune null. Halvemal juhul lisandub raamatust loetud lihtsustatud metoodikaga kogutud andmestik analüüsi ning veelgi halvemal juhul päädib andmeanalüüs kallutatud järeldustega ning meil ei puugi aimugi olla, et keegi kogus andmeid teise metoodikaga. See on teoreetiliselt võimalik, kuid loodetavasti on Eesti linnuhuviliste üldine teadmine ja ka arvutikasutamise oskus piisavalt head ning nad siiski leiavad punktloendusmetoodika algallika Eesti ornitoloogiaühingu kodulehelt üles.\n\nViitamisprobleemid on minu hinnangul ka autori eelnevates raamatutes läbivad, sest neis on pea võimatu vahet teha autori enda ja teiste autorite tulemustele tuginevatel järeldustel. Sel põhjusel olen ma keelanud neid autori eelmisi raamatuid tudengitel oma töödes allikatena kasutada.\n\nLoogika. Lehekülg 12 räägib: \"Hea optikaga on lindude määramistunnused paremini näha ja seetõttu on erinevaid linnuliike ka kergem avastada ning ära tunda\". Hmm, kuidas aitab lindude määramistunnuste parem nägemine parandada isendi avastamist? Loogiline oleks vastupidine, sest isendit leidmata ei ole võimalik liiki määrata. Lehekülg 14: \"Linde on märgatavalt kergem avastada, kui tead, kuidas neid ära tunda. Seepärast on oluline kodus määramistunnused selgeks õppida.\" Ka siin tundub mõte äraspidine, sest linnu avastamisel ei saa olla olulised tema määramistunnused, vaid määramistunnuste nägemiseks tuleb lind esmalt avastada. Ilmselt on autor mõelnud, et lindude määramine on lihtsam, kui tead nende määramistunnuseid – sellele loogikale kirjutan alla.\n\nTerminoloogia. Rahvateadus. See peatükk teeb mind nukraks, sest rahvateadus on etnoloogia ehk teadus, mis tegeleb inimkogemuse, kultuuri ja ühiskonna uurimisega. Ingliskeelne citizen science on suhteliselt uus termin ning kuigi selle emakeelestamise algusaastatel olid mõnda aega samaaegselt kasutuses rahvateadus, kodanikuteadus ja harrastusteadus, siis vähemalt viimased kolm kuni viis aastat on meie keele- ja teadusruumis juurdunud mõistena harrastusteadus. Selle termini kasutamise on heaks kiitnud ka Euroopa harrastusteaduse assotsiatsioon ning eesti keelde on tõlgitud ka kümme harrastusteaduse põhimõtet. Sisestage otsingumootorisse \"rahvateadus\" ja vaadake, mida teile esimeste vastetena pakutakse. Võin öelda, et mitte seda, mida autor on silmas pidanud.\n\nLindude topograafia (lk 89). Pildil on ainult üks lind, seega ei ole mitmuse kasutamine korrektne. Suuresti maitse asi, kuid isiklikult eelistaksin mõiste \"topograafia\" asemel kasutada mõistet \"linnu välimus\", nagu on ka alapeatüki nimi.\n\nPikaajalinnud (lk 115). Kuulen sellistest lindudest esimest korda. Tekstist ei selgu, mida selle terminiga tähistatakse: kas autor peab silmas pikaealisi linde, pika ajaperioodi jooksul rändavaid linnuliike, pika aja jooksul kogutud liikide rändeandmeid, sootuks midagi muud või on tegu lihtsalt trükiveaga. Igatahes vajaks uue termini kasutamine selgitust.\n\nRaamatust leiab ka botaanilisi eksimusi. Näiteks on käbi liigitatud viljaks (lk 125) \"... võiks aias leiduda teisigi vilju – näiteks käbisid, tammetõrusid ja pähkleid.\" Botaaniliselt ei ole käbi vili, sest ta ei teki õies olevast sigimikust. Tegemist on paljasseemnetaimede generatiivse organiga, mille seemnesoomused koos kattesoomustega kinnituvad samale teljele.\n\nSilmatorkavad üksikvajakud. Oma vaatlusandmete hoidmine on linnuvaatluse tegemise juures kahtlemata oluline ning on tänuväärt, et autor on selleks soovitanud Eesti oma teadlaste loodud rakendust. Kuid siiski torkab silma, et autor ise ei näi mõistvat, milline täpselt see rakendus on (kas eElurikkus või PlutoF) ja kuidas seda tekstis ikkagi kirja panna (üks paljudest näidetest on lehekülgedel 15 ja 115). Eesti keeles tähistab eesliide \"e\" elektroonilist (e-post, e-hääletamine, e-raamat), kuid antud juhul ei ole tegu andmebaasiga, kuhu on koondatud elektrooniline elurikkus ehk kogu elektroonikavidinatega seonduv. Nii eElurikkuse kui ka PlutoF-i puhul on kirjaviise raamatut läbivalt mitmeid, kuid eElurikkuse puhul on tegu siiski veebiväljundiga, mis kuvab elektroonilisel kujul elurikkuse teavet ja seepärast on ka selle ametlik nimetus eElurikkus. Leheküljel 15 on öeldud, et Tartu Ülikool haldab e-Elurikkuse andmebaasi, mis on samuti väär, sest Tartu Ülikool arendab andmehalduse infosüsteemi PlutoF, mille üks veebiväljund eElurikkus on.\n\nPeatükis \"Iseloomulikud liigutused\" (lk 101) on kirjas \"Lennus on vihitaja tiivalöögid aeglased ..\". Minu arvates on tegu siiski kiirete värelevate liigutustega. Lühendite tabelis (lk 111) on läbisegi kasutusel lind, linnud ja linnuliigid, mis võib tekitada segadust. Lühend \"ü\" puhul on aga selgituseks \"ülelennul olevad linnuliigid\", mis on eksitav, sest mõeldud on pigem lindu või linde, mitte liiki. Puudulik on ka leheküljel 167 kirjeldatud geograafiline väide Lääne-Palearktise piirnemisest Uurali mäestikega. Minu teada on siiani tegu siiski ühe mäestikuga.\n\nUutest tehnoloogilistest vahenditest rääkides (lk 137) oleks hädasti marjaks kulunud illustreeriv materjal audiologerite ja paraboolmikrofonide kohta, sest lugejal ei pruugi olla eelteadmisi viimastest tehnoloogilistest arengutest.\n\nKõike silmajäänut saanuks vältida sisutoimetaja kaasamine, kuid millegi pärast ei ole raamatu kirjastanud Huvitava Bioloogia Kool seda teinud. Toimetajad ei osale raamatute väljaandmisel niisama, neil on täita oluline roll. Seega lendavad kivid otse autori ja Huvitava Bioloogia Kooli aeda ning neid kive on terve koormatäis. Kurvastama paneb ka, et Huvitava Bioloogia Kool on kahel aastal saanud riikliku teaduse populariseerija auhinna, mis kohustab ning eeldab kõrget taset.\n\nKohati tekib raamatut lehitsedes tunne, et äkki on tegemist kogemata trükki sattunud kavandiga ning kaante vahele on saanud toimetamata tööversioon. Jään ootama parandatud kordustükki. Küll aga soovitan raamatut kõigile, kes tahavad täiendada riiulit küsitava väärtusega teosega. Õnneks ei lähe minu eksemplar raisku, sest saan seda kasutada õppematerjalina näitamaks tudengitele, milliseid vigu tuleb vältida.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Tarvo Valker\n\n\"Kuidas saada linnuvaatlejaks?\"\n\nHuvitava Bioloogia Kool 2020", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe artikli pealkiri ja sisu, seejärel loo pikk ja põnev lause, mis võiks olla artikli sissejuhatus.\n\n## Pealkiri:\n\nPortugalis alustasid nobedaimalt ikka Mercedesed\n\n## Põhitekst:\n\nÜsna selgelt jäid neist maha hollandlane Max Verstappen (+0,781), monacolane Charles Leclerc (+0,899), tailane Alexander Albon (+0,955) ja hispaanlane Carlos Sainz (+1,031).\n\n24 aasta pikkuse pausi järel taas Portugali jõudnud F1 karavanist kostus treeningsõidu järel mitmeid hääli, et Portimao ringrajal on neil keeruline pidamise leidmisega.\n\nBottas on top ????\nThe Mercedes pair lead the way in our first official session in Portugal since 1996 #PortugueseGP???????? #F1 pic.twitter.com/lYa53jGj5y\n\n— Formula 1 (@F1) October 23, 2020\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Vormel-1 MM-etapil Portugalis näitasid esimesel vabatreeningul kiiremaid aegu traditsiooniliselt Mercedese piloodid Valtteri Bottas (1.18,410) ja Lewis Hamilton (+0,339).", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu artikli sisuga ja loo sellele pika lausega sissejuhatus, mis köidab lugeja tähelepanu.\n\n## Pealkiri:\n\nEuroopa terviseamet kutsub riike koroonaviirusega tõsiselt tegelema\n\n## Põhitekst:\n\n\"Mõju, mida avaldab surve tervishoiusüsteemidele ja viirusesurmad, tuleb üha selgemalt esile. Viiruse laia leviku tõttu muutub haavatavate inimeste kaitsmine üha raskemaks,\" ütles ECDC direktor Andrea Ammon. \"Vajalik on avaliku võimu jõuline tegutsemine, et pöörata tagasi tervishusüsteemi ohustav ülekoormus,\" lisas Ammon.\n\nECDC reedel avaldatud uuendatud riskihinnangus öeldakse, et rahvastiku ohustatus koroonaviirusest on endiselt kõrge, kuna immuunsuse on enamikes piirkondades saavutanud alla 15 protsendi elanikest ning surmade arv on juba rohkem kui kuu jooksul kasvanud.\n\nNeljapäeval teatasid Hispaania ja Prantsusmaa rekordiliselt suurest nakatunute arvust ööpäevas - vastavalt ligi 21 000 ja 41 600 uut viirusekandjat ning hinnangute kohaselt võis nakatunute koguarv Prantsusmaal reedel ületada ühe miljoni piiri. Reedel teatasid uutest nakatumise rekorditest ka Poola, Leedu ja Läti.\n\nHispaania peaminister Pedro Sanchez ütles reedel, et tegelik COVID-19 juhtumite arv võib riigis ületada juba kolme miljonit, pandeemia algusest saadik on riigis ametlikult registreeritud 1,09 miljonit nakatunut.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Euroopa haiguste kontrolli ja ennetuskeskuse (ECDC) kutsus reedel riikide valitsusi üles astuma koheselt otsustavaid samme koroonaviiruse leviku peatamiseks, et ära hoida tervishoiusüsteemide ülekoormamine COVID-19 patsientidega. Euroopa Majanduspiirkonna riikidest ainult kuues - Eestis, Soomes, Kreekas, Küprosel, Norras ja Liechtensteinis on epidemioloogiline olukord stabiilne, märkis ECDC.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu uudise pealkirja ja põhisisuga. Kasuta neid fakte, et luua pikk ja sisutihe lause, mis toimib loo sissejuhatusena.\n\n## Pealkiri:\n\nEesti tennisist jõudis Tuneesia turniiril poolfinaali\n\n## Põhitekst:\n\n20-aastane Glinka seljatas avaringis teise asetusega tuneeslase Skander Mansouri, oli siis parem kaasmaalasest Kristjan Tammest ning võitis nüüd veerandfinaalis vabapääsmega osalenud britti Oscar Weightmani (ATP 1464.) tund ja 48 minutit väldanud matšis 6:3, 7:6 (4).\n\nPoolfinaalis kohtub Glinka 19-aastase Poola tennisisti Wojciech Marekiga (ATP 729.), kes alistas argentiinlase Guido Ivan Justo (ATP 722.) 6:3, 6:2.\n\nNaiste üksikmängus langes ainsa eestlannana võistlustules olnud Elena Malõgina (WTA 568.) veerandfinaalis konkurentsist, kui pidi tunnistama viienda asetusega argentiinlanna Maria Lourdes Carle (WTA 506.) 6:4, 6:2 paremust.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Tuneesias jätkuval 15 000 dollari suuruse auhinnafondiga Monastiri ITF-i tenniseturniiril on Daniil Glinka (ATP 955.) jõudnud nelja parema sekka.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe artikli pealkiri ja sisu, seejärel loo pikk ja põnev lause, mis võiks olla artikli sissejuhatus.\n\n## Pealkiri:\n\nEesti teadlaste uuring aitab leida uut raviviisi luukasvajale\n\n## Põhitekst:\n\nTartu Ülikooli ortopeedia professor Aare Märtson rääkis, et luusarkoom on pigem haruldane kasvajavorm – Eestis saab selle diagnoosi kolm või neli inimest aastas. Kuna luusarkoomipatsiendid on peamiselt noored, on neil suur tõenäosus sellest täielikult paraneda.\n\nEhkki keemiaravi ja kirurgilise sekkumise kombineerimine on luusarkoomi põdevate patsientide tervenemist märgatavalt suurendanud, töötab see raviskeem vaid 90 protsendi patsientide puhul. \"Raviefekt on alati parem, kui antakse täpne diagnoos ja haigus avastatakse varajases staadiumis – siis saab kasvaja arengut veel tõhusalt mõjutada,\" nentis Märtson\n\nTeadlaste hinnangul piirab luukasvajaga patsientide ravi tulemuslikkust see, et haiguse molekulaarsed mehhanismid pole piisavalt hästi teada. \"Haiguse kulu parem mõistmine võimaldaks seda varem diagnoosida ja töötada välja tõhusama ravi,\" lisas Märtson.\n\nKõige sagedasem luukasvaja kaebus on pidev tuim valu luus või liigeses, mis sageli suureneb öösel magamise ajal. Aja jooksul valu pigem suureneb. Kasvaja kohal võib esineda turse või mügarik. Kui kasvaja asub jalaluudes, võib laps longata.\n\nMõistmaks luukasvaja olemust, kaitses Xuan Dung Ho 2018. aastal Tartu Ülikoolis professor Aare Märtsoni, ortopeedia dotsendi Katre Maasalu ja professor Sulev Kõksi juhendamisel doktoritöö, kus ta iseloomustas luukasvaja geneetilist profiili. Haiguse molekulaarsete mehhanismide tundmaõppimiseks jätkati Tartus alguse saanud uuringuga Austraalias. Rahvusvahelist jätku-uuringut juhtisid Lääne-Austraalia Ülikooli Perroni neuroloogia- ja siirdemeditsiiniinstituudi teadlased.\n\nUuringu tulemused avaldati teadusajakirjas Experimental Biology and Medicine. Kuna artikkel \" Alternative splicing of leptin receptor overlapping transcript in osteosarcoma\" on valitud perioodi parimaks, saab seda 90 päeva jooksul tasuta lugeda.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Luusarkoom on enamlevinud pahaloomuline luukasvaja, mis tabab peamiselt lapsi ja noorukeid. Tartu Ülikooli meditsiiniteadlaste osalusel leiti rahvusvahelises uuringus, millised on meie organismis luukasvajast tingitud võimalikud muutused, nii on ka võimalik arendada haiguse raviviise.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Süvene uudise pealkirja ja sisu ning kirjuta sellele loole sisukas ja informatiivne sissejuhatus, mille pikkus on üks lause.\n\n## Pealkiri:\n\nElton Johni auks valmis temast inspireeritud Barbie nukk\n\n## Põhitekst:\n\nNukul on seljas tähtede ja vikerkaartega jakk, millel on kirjas Elton. Jalas on tal aga alt laienevad püksid, kus on kirjas muusiku initsiaalid. Lisaks on nukul ees Johni roosad prillid, peas kaabu ja jalas vikerkaarevärvides saapad, kirjutab CNN.\n\nNukuga tähistatakse 45 aasta möödumist Johni edukast kontserdist Californias Dodgersi staadionil. 1975. aasta oktoobris külastas kontserti 100 000 inimest, mis tegi sellest tol ajal kõige suurema publikuga sooloartisti kontserdi.\n\nJohni sõnul on temast inspireeritud Barbie nukk talle suur au ja ta loodab, et nukk inspireerib inimesi oma unistusi taga ajama.\n\nView this post on Instagram\n\nBarbie is an icon in her own right, so having her pay tribute to my work and personal style is a real honour. I hope that she inspires fans everywhere to fearlessly pursue their own dreams and limitless potential ????\n\nA post shared by Elton John (@eltonjohn) on Oct 22, 2020 at 6:30am PDT\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Muusik Elton Johni auks valmis Barbie nukk, mis ei näe küll Elton Johni moodi välja, aga kannab talle omaseid rõivaid.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu uudise pealkirja ja põhisisuga. Kasuta neid fakte, et luua pikk ja sisutihe lause, mis toimib loo sissejuhatusena.\n\n## Pealkiri:\n\nKella saab jätkuvalt keerata nii sel pühapäeval kui ka uuel aastal\n\n## Põhitekst:\n\nMajandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi avalike suhete osakonna nõunik Laura Laaster ütles ERR-ile, et kellakeeramise lõplik otsus on Euroopa Liidu liikmesriikide käes, aga kindlaid ja siduvaid otsuseid vastu võetud pole.\n\n\"Viimaste eesistumistega pole see plaan kuhugi liikunud. Praegu on oma roll koroonakriisil ka, et lihtsalt on ajakriitilisemaid teemasid,\" selgitas Laaster.\n\nEesti võttis seisukoha juba 2018. aastal, sõnas Laaster ja täpsustas, et ka Eesti naaberriigid otsustasid kellakeeramise lõpetamise poolt.\n\n\"Küsimus on selles, kumma aja me valime. Soomlased tahavad talveaega, eestlased suveaega ja lätlased samuti. Siin see teatav arutelu koht on,\" sõnas Laaster.\n\nKellakeeramine pidi esialgse plaani järgi lõppema järgmisest aastast, kuid siiski tuleb 2021. aasta märtsis kell keerata tund aega edasi.\n\n\"Praegu on eesistujate prioriteedid olnud mujal, aga järgmised eesistujariigid võivad selle teema tõstatada. Samas viimased neli eesistujat seda teemat puudutanud pole,\" ütles Laaster.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Ööl vastu pühapäeva minnakse Eestis üle talveajale, seega tuleb kella keerata tund aega tagasi. Plaan terves Euroopa Liidus kellakeeramine lõpetada aga kuhugi edasi liikunud ei ole ning uuesti tuleb kella keerata 28. märtsil", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe hoolikalt uudise pealkiri ja sisu ning kirjuta artiklile pikk sissejuhatav lause, kasutades oma kujutlusvõimet.\n\n## Pealkiri:\n\nLiibüa vaenupooled sõlmisid tähtajatu relvarahu\n\n## Põhitekst:\n\nPärast ÜRO eriesindaja Stephanie Williamsi vahendustegevust kõnelustel jõudis 5+5 Ühine Sõjaväekomisjon maailmaorganisatsiooni sõnul \"olulise pöördepunktini Liibüa rahu ja stabiilsuse suunas\".\n\n\"Täna on liibüa rahva jaoks hea päev,\" ütles Williams viis päeva kestnud kõneluste järel riigi kohta, kus rahvusvaheliselt tunnustatud Tripoli valitsus on aastaid võidelnud riigi idaosa valitsusega, mille eesotsas on sõjapealik Khalifa Haftar.\n\n\"Täna hommikul kell 11.15 kirjutasid kaks Liibüa delegatsiooni siin Genfis ÜRO peakorteris alla täielikule, üleriigilisele ja alalisele relvarahule,\" ütles ta.\n\n\"Kokkuleppele aitas kaasa ÜRO ja meie kirjutasime alla tunnistajatena,\" lisas Williams.\n\nLiibüa konflikt on kestnud ligi kümme aastat, alates diktaator Muammar Gaddafi kukutamisest ja tapmisest ülestõusu käigus, mida toetas NATO.\n\nSestpeale on selles Põhja-Aafrika riigis võim mitme relvarühmituse käes ja riik on jagunenud kahe vaenujalal valitsuse vahel. Mõlemal valitsusel on oma toetajad välisriikide näol.\n\nLahenduselootus hakkas koitma augustis, kui kumbki vaenupool teatas iseseisvalt sõjategevuse peatamisest. Samas süüdistavad mõlemad jätkuvalt vastast \"terrorirühmituste\" toetamises.\n\nÜRO vahendatud kõnelusi peeti formaadis 5+5 Ühine Sõjaväekomisjon, kumbagi poolt esindas viis delegaati.\n\nLäbimurdest teatati reedel allkirjastamistseremoonial, mida ÜRO Liibüa missioon edastas oma Facebooki-lehel.\n\n\"5+5 Ühise Sõjaväekomisjoni kõnelused Genfis tipnesid täna ajaloolise saavutusega: Liibüa meeskonnad jõudsid kokkuleppele üle Liibüa kehtivas alalises relvarahus,\" öeldi seal.\n\nWilliamis sõnul oli see hetk, mis läheb ajalukku.\n\nPärast Gaddafi kukutamist 2011. aastal on pealinn Tripoli olnud rahvusvaheliselt tunnustatud rahvusliku ühtsuse valitsuse (GNA) käes, parlament on aga paiknenud riigi idaosas Tobruki linnas, mida kontrollivad Haftari väed.\n\nHaftar, keda toetavad Venemaa, Araabia Ühendemiraadid ja Egiptus, alustas 2019. aasta aprillis pealetungi Tripolile, et pealinn vallutada, kuid GNA-d toetavad väed lõid tänu Türgi otsustavale toetusele pealetungi tagasi.\n\nPärast seda takerdusid lahingud Gaddafi kodulinna Surti ümbrusse.\n\nTeisipäeval, kõneluste teisel päeval ütles Williams, et pooled nõustusid lahingutes pausi tegema ning avama rahvusvahelised maa- ja õhuteed.\n\n\"See, mille ta täna saavutasite on otsustav märk Liibüa ja tema rahva jaoks,\" ütles ÜRO eriesindaja reedel.\n\nWilliams lisas, et lähinädalatel on ees veel palju tööd, et endale võetud kohustused võimalikult ruttu täita.\n\n\"Ma loodan, et see kokkulepe aitab teha lõpu liibüa rahva kannatustele ja me loodame, et riigi sees ümber asunud ja võõrsile põgenenud inimesed saavad koju naasta ning elada rahulikult ja turvaliselt,\" lisas ta.\n\nKokkuleppe kohaselt jõustub ralvarahu koheselt ning riigis viibivad palgasõdurid peavad sealt kolme kuu jooksul lahkuma. Võitlejatest vabanenud aladel luuakse kahe poole ühised politseijõud.\n\nReedel väljus Tripolist ka esimene kommertslend pärast rohkem kui aastast vaheaega ning rindejoont ületades maandus Benghazis.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Liibüa kodusõja vaenupoolte sõjalised juhid sõlmisid reedel Genfis ÜRO vahendusel tähtajatu üleriigilise relvarahu, mida ÜRO esindaja nimetas ajalooliseks saavutuseks.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe artikli pealkiri ja sisu, seejärel loo pikk ja põnev lause, mis võiks olla artikli sissejuhatus.\n\n## Pealkiri:\n\nBelgias tühistati teinegi ralli, kus Tänak plaanis osaleda\n\n## Põhitekst:\n\nKorraldajate otsuse Hemicuda ralli tühistada tingis Belgia valitsuse määrus kehtestada üha suureneva koroonaviiruse leviku tõttu avalikele üritustele uued piirangud, mistõttu sattus löögi alla ka rallivõistlus.\n\nKaheksa kiiruskatse ja 88,76-kilomeetrise kokkupikkusega Hemicuda rallil plaanisid lisaks Tänakule osaleda ka MM-sarja üldarvestuse kaks esimest, Toyota rallipiloodid Elfyn Evans ja Sebastien Ogier. Samuti oli üles antud Tänaku tiimikaaslane Craig Breen.\n\nBelgia Ypres'i MM-ralli toimumine on hetkeste plaanide kohaselt endiselt jõus ning see sõidetakse 19.-22. novembril.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Valitsevad autoralli maailmameistrid Ott Tänak ja Martin Järveoja pidid end laupäeval enne Ypres'i MM-rallit proovile panema Lõuna-Belgias toimuval võistlusel, kuid see jäeti koroonaviiruse leviku tõttu ära. Reedel tühistati ka asendusena kavva võetud Hemicuda ralli.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu artikli sisuga ja loo sellele pika lausega sissejuhatus, mis köidab lugeja tähelepanu.\n\n## Pealkiri:\n\nPangad teevad pensionireformi tõttu fondides väikseid muudatusi\n\n## Põhitekst:\n\nSwedbank andis sel nädalal oma klientidele teada, et teise samba pensionifondide riskiprofiili tõsteti, muutes kolme fondi vanuselist soovitust.\n\nSwedbanki pensioni ja investeerimise valdkonnajuht Kaire Peik ütles ERR-ile, et fondide vanusepiire muudeti seetõttu, et pensioniiga Eestis kasvab, mitte otseselt paar päeva varem riigikohtust kinnituse saanud pensionireformi tulemusel.\n\n\"Nagu investeerimismaailmas ikka, kehtib ka pensionifondide puhul soovitus: mida pikem kogumisperiood, seda suuremaid riske tasub parema tootluse saamiseks võtta. Ka meie uuendatud soovitused on sellised, et nooremana eelistada fonde, mis võivad investeerida parema kasvu saavutamiseks kuni 100 protsenti aktsiatesse, kuna aeg on piisavalt pikk, et ka langusperioodidest taastuda ja regulaarselt kogudes pensionivara kasvatada,\" selgitas Peik.\n\nSamas pensionireformil väga suurt ja otsest mõju Peigi sõnul fondidele ei olegi.\n\n\"Teine sammas muutub uuest aastast paindlikumaks, aga kogumise vajadus jääb, seega meie jätkame nagu seni,\" sõnas ta.\n\nSEB suhtub ettevaatlikumalt kohalikesse turgudesse\n\nSEB varahalduse äriarendusjuht Peeter Schamardin ütles ERR-ile, et SEB pensionifondide osakuomanikud reformi mõju ei märka.\n\n\"SEB fondide vara on enamalt jaolt investeeritud rahvusvahelistele väärtpaberiturgudele, mille käibed on Eesti teise samba mahtu arvestades kolossaalsed ning meie tagasihoidlikud kogused ei suuda nende hindu liigutada,\" sõnas Schamaradin.\n\nTa lisas, et pensionireform ei tulnud pangale kuidagi üllatusena ning selle jaoks on tegelikult tehtud juba ettevalmistusi.\n\n\"Senisest ettevaatlikumalt suhtume kohalikule turule investeerimisse, kuid pole seda siiski täiesti lõpetanud. Balti väärtpaberid on vähem likviidsed kui näiteks globaalsete gigantide aktsiad ning nende hea hinnaga müümine ei pruugi igal ajahetkel õnnestuda. Sellepärast oleme juba eelmisest aastast nende varade suhtes võtnud ettevaatlikuma hoiaku,\" täpsustas ta.\n\nLuminor ühtegi muudatust ei tee\n\nLuminori Baltikumi pensioniüksuse juht Rasmus Pikkani ütles ERR-ile, et Luminori fondid koosnevad ülekaalukalt varadest, millest on võimalik vajadusel väga kiiresti väljuda.\n\n\"See tähendab, et võimalikud tulevased klientide väljumised meie fondidest ei mõjuta fondidesse jäävaid kliente. Ei nende varade väärtusi ega ka planeerimatult fondide riskitasemeid,\" selgitas Pikkani.\n\nPikkani selgitas, et Luminor ei näe reformi valguses vajadust fondide riskiprofiile muuta.\n\n\"Fondid, mis on loodud konkreetseid klientide sihtgruppe silmas pidades varem, on meie hinnangul pikaajaliseks pensionivara kogumiseks sobilikud ka reformijärgselt. Tulenevalt väga madalast ebalikviidsete varade osakaalust fondides, et teki sellist survet meil ka suuremamahulise klientide lahkumise korral,\" ütles Pikkani.\n\nKa LHV vähendab kohalike investeeringute osakaalu\n\nLHV Varahadluse tegevjuht Vahur Vallistu ütles ERR-ile, et seitsmest LHV pensionifondist on viis erineva riskiklassiga aktiivselt juhitud pensionifondid. Vallistu lisas, et sedasorti investeeringud on loomult kõik likviidsed ja neis pensionireformiga seonduvalt esialgu muudatusi plaanis pole.\n\n\"LHV Varahaldus on kõrgema riskiklassiga aktiivselt juhitud pensionifondides senimaani lisaks noteeritud varadele otsinud ja ka teinud peaasjalikult just Eesti ettevõtete suunalisi börsiväliseid investeeringuid, kuid tegi pensionireformi ootuses ja teeb ka nüüd edasiselt selle jõustudes neid paari aasta taguse ajaga võrreldes vähem ja valikulisemalt,\" sõnas ta.\n\nVallistu ütles, et LHV usub, et paljud inimesed, kes varasemalt teise sambaga liitunud ei ole, otsustavad nüüd investeerimist alustada, seda kas pensionifondide või peatselt turule tuleva pensioni investeerimiskonto kaudu.\n\n\"Laiemalt pensionireformi valguses usume, et olukorras, kus riigikohus samuti veel omakorda kinnitas, et teise samba vahendid on inimese enda pensioniraha ning kus seda saab edasiselt kasutusse võtta, mis tahes ajahetkel, kolm korda aastas, on teine sammas inimese enda jaoks edasiselt veelgi atraktiivsem säästmise ja investeerimise võimalus,\" lisas Vallistu\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Pensionireform pankade sõnul teise samba fondidesse suuri muudatusi kaasa ei too, sest osa muudatusi on juba läbi viidud ning edaspidi ollakse teatud valdkondades ettevaatlikumad.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe artikli pealkirja ja sisu. Kasuta oma loomingulisi võimeid, et koostada detailne ja põhjalik ühelauseline sissejuhatus sellele uudisele.\n\n## Pealkiri:\n\nJanari Jõesaar vigastas koduklubi treeningul põlve\n\n## Põhitekst:\n\nKlubi kodulehel oleva info kohaselt sai eestlane treeningul tugeva löögi põlve pihta ning reede hommikul tehtud uuringutel selgus, et tegemist on tõsise põrutusega. Õnneks on ühtlasi kirjas, et see trauma jätab meie mehe väljaku kõrvale eeldatavalt vaid paariks päevaks. Täpne naasmiskuupäev pannakse paika vastavalt jala paranemisele, kirjutab Korvpall24.ee.\n\n26-aastane ja 198 cm pikkune Jõesaar siirdus sel suvel teistkordselt Hispaania kõrgliigasse, kui allkirjastas Manresaga kaheaastase lepingu. Hispaania liigas on ta platsile pääsenud kuuest kohtumisest vaid kahes ning keskmiselt neis matšides 13 minutiga kogunud 3,5 punkti ja 3 lauapalli.\n\nLoe edasi Korvpall24.ee lehelt.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Hispaania korvpalli kõrgliigaklubi Manresa andis reedel oma veebilehe kaudu teada, et eestlasest ääremängija Janari Jõesaar sai neljapäeval treeningul põlvetrauma ning jääb mõneks ajaks platsilt eemale.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu uudise pealkirja ja põhisisuga. Kasuta neid fakte, et luua pikk ja sisutihe lause, mis toimib loo sissejuhatusena.\n\n## Pealkiri:\n\nTõnis Saarts: Jüri Ratas on Eesti poliitikas ainulaadne talent\n\n## Põhitekst:\n\nSaartsi hinnangul on aga Keskerkonnal keeruline, sest nende venekeelsed põhivalijad ei jaga neid väärtusi, mis on erakonna juhtidel.\n\nKas me erakondade reitingute kogupilti vaadates võime öelda, et Eesti poliitikamaastik on väga stabiilne? Kas see on märk sellest, et liigume samas suunas nagu Soome, kus reitingud kõiguvad suhteliselt vähe?\n\nPraegune stabiilsus viitab sellele, et ühiskonnas on põhilised rajajooned ja konfliktijooned üsna selgelt paigas ja üsna kivistunud. Vaatadates erakonnasüsteemi laiemalt, siis pole välistatud et kuskil kümne aastaga mingisugune suurem muutus võib tekkida.\n\nPraegu on samasugune stabiilsusehetk nagu selle sajandi teise kümne alguses. Toona olid kinnistunud konfliktijooned Keskerakonna ja Reformierakonna vahel.\n\nSkandaalid reitinguid eriti ei mõjuta. Kas möödnud reedest rullunud skandaal annab lihtsalt erakondadele võimaluse pooldajate seas oma sõnumeid kinnistada? EKRE näitab valijatele, et nende seisukohtade eest seistakse?\n\nSeda teevad kõik erakonnad, aga eriti EKRE, kelle stiili tõttu paistab sõnumite saatmine rohkem silma. See tekitab ka rohkem probleeme, sest koalitsioonipartneritel on teistsugused alusväärtused.\n\nHoolimata skandaalidest EKRE toetus ei ole langenud ega ka kasvanud. EKRE jaoks ongi väljakutse, et püsivalijate hoidmisega on nad hakkama saanud, sest tavaliselt radikaalsed erakonnad valitsusse minnes kaotavad suure osa oma toetusest, aga uusi valijaid juurde saadud ka ei ole. Nende jaoks oli üks lahendus referendumi läbiviimine koos kohalike valimistega, kuna see toimub aga varem, siis jääb ka selle võrra võimendus valimistel väiksemaks.\n\nKas see skandaal oli teistsugune? EKRE on ka varem sattunud oma liikmete väljaütlemiste tõttu pahameele tormi kätte?\n\nSee oli vägagi teistsugune. See puudutas mõlema erakonna põhiväärtusi.\n\nKui vaadata selle kriisi kulgemist, siis oli hetki, kus tundus, et kriisist välja tulla ei suudeta. Põhiväärtustega seotud kriise on väga raske lahendada.\n\nSee valitsus on õnnega koos, et neil on selline peaminister nagu Jüri Ratas, kellel on poliitikas täiesti harukordne talent niisugusi olukordi lahendada. Ma ei kujuta ette ühtegi teist Eesti poliitikut, kes põhiväärtuste kokkupõrke puhul oleks suutnud seda valitsust püsti hoida.\n\nVenekeelne valija on juba oma usulise tausta tõttu mitmetes küsimustes konservatiivsete traditsioonide suurem toetaja kui protestantlik eestlane. Venekeelsed valijad on Keskerakonna jaoks ülitähis valijagrupp. Kus on siin väärtuskonflikt?\n\nKahtlemata venekeelne valija on konservatiivsem ja nende jaoks polnudki selles skandaalis väärtuskonflikti. See hoidis tagasi ka Keskerakonna juhte jõulisemast sõnakasutusest, sest nende valija jaoks oleks sellistel põhjustel koalitsioonist äratulemine jäänud mõistetamatuks.\n\nMe peame vaatama Keskerakonna juhtkonda, mis on suhteliselt noor ja liberaalseid väärtusi jagav. Mart Helme väljaütlemine läks vastuollu nende maailmapildiga. Siin on vastuolu Keskerakonna juhtide ja nende valijate vahel. See võib mingil ajal kujuneda Keskerakonna jaoks probleemiks, täna see veel problem ei ole.\n\nKas opositsiooniliidril Kaja Kallasel oli ka mingeid valikuid selle skandaali ajal? Kas selgest pakkumisest Keskerakonnale teha uus valimisliit hoiduti seepärast, et ei taheta jääda taaskord tühjade pihkudega?\n\nKaja Kallas on selliseid pakkumisi varem korduvalt teinud ja nüüd tunnetati ilmselt, et seda pole mõtet teha ja oodati sündmuste arengut. Mingil hetkel oli ju ikkagi õhus võimalus, et koalitsioon läheb laiali.\n\nPärast sellist kriisi on valitsusliit ühtsem, kas see tähendab, et koalitsioon kestab kindlasti kohalike valimisteni või lausa Jüri Ratasest saab peaminister, kes juhtis valitsust samade koalitsioonipartneritega neli aastat järjest?\n\nSeda on tõesti keeruline ennustada.\n\nTuleb arvestada, et 2021 on kolm olulist sündmust: rahvahääletus, presidendi valimine ja kohalikud valimised.\n\nAbieluteemaline rahvahääletus tekitab ka koalitsiooni sees pingeid hoolimata kokkulepitust. Kui kampaania läheb teravaks ja inetuks, siis tekib jälle küsimus selle neljapäeval allkirjastatud deklaratsiooni kehtivuse osas.\n\nMina kardan aga eelkõige presidendivalimisi, mis on Eesti poliitikale ja eriti koalitsioonidele alati tugevat mõju avaldanud. Lisaks on veel kohalikud valimised, selle koosmõjul võib tekkida hetk, kus see koalitsioon võib hakata murenema. Aga see on puhtal kujul spekulatsioon, ka seda valitsuskriisi ei prognoosinud keegi ette.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Ükski teine Eesti poliitik poleks suutnud väärtuskonfliktis olevat valitsusliitu päästa, ütles Tallinna Ülikooli politoloog Tõnis Saarts, aga Keskerakonna esimees Jüri Ratas on Eesti poliitikas ainulaadne talent.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu artikli sisuga ja loo sellele pika lausega sissejuhatus, mis köidab lugeja tähelepanu.\n\n## Pealkiri:\n\nMajandusteadlane: Eesti peab laenurahaga majandamist veel harjutama\n\n## Põhitekst:\n\n\"Eesti senine võlakoormus on olnud Euroopa Liidu madalaim, jäädes alla 10 protsendi SKPst,\" ütleb Tallinna Tehnikaülikooli majandusteadlane Ringa Raudla. \"Sel aastal jõuab see võetud laenude tulemusel hinnanguliselt umbes 18 protsendini SKPst ja aastal 2021 umbes 24 protsendini SKPst.\"\n\nKuna riiklik laenuvõtmine on Eestis kriisi ohjamisel midagi uut, uuris Raudla koos Põhja-Carolina Ülikooli teaduri James W. Douglasega lähemalt, kuidas valitsus koroonakriisis toimis. Samuti huvitas uurijaid, miks käituti seekord varasemate kriisidega võrreldes teisti.\n\nUutmoodi kriisi uutmoodi lahendused\n\nEelmised majanduskriisid tabasid Eestit aastatel 1992–1993, 1999 ja 2008–2009. Ringa Raudla sõnul reageeris Eesti valitsus kõigile neile kriisidele eelarvekärbetega. \"Kärbete rõhuasetused on kriisiti küll mõneti varieerunud,\" märgib ta. \"Kui 1999. ja 2008.­–2009. aastatel vähendati eelkõige tegevuskulusid, siis aastatel 1992–1993 ka kodanikele tehtavaid eraldisi, näiteks pensione.\" Tosina aasta taha jäänud kriisis tõstis valitsus Raudla sõnul ka makse.\n\n\"Sellist riiklikult suunatud erasektori majandustegevuse teadlikku piiramist ei ole varasemate kriiside puhul esinenud.\"\n\nEestit ja kogu maailma kevadel tabanud koroonakriis oli äsja kirjeldatutest erinev, sest riik sulges viiruse leviku tõkestamiseks osa majandustegevusest. \"Sellist riiklikult suunatud erasektori majandustegevuse teadlikku piiramist ei ole varasemate kriiside puhul esinenud,\" ütleb Raudla. Kärpimise ja maksutõusude asemel tõsteti seekord hoopis kulutusi, langetati makse ja laenati raha.\n\nÕppetunnid ja soodne laen\n\nMajandusteadlase sõnul käitus Eesti riik seekord teisiti erinevate poliitiliste ja majanduslike tegurite mõjul.\n\n\"Seekord oli kriisi ajal valitsuse erakondlik ja seega ka ideoloogiline koosseis erinev kui eelmiste kriiside ajal, kuigi Isamaa oli ka seekord osa valitsusest,\" avab ta poliitilisi tegureid. Koroonakriisis valitsust juhtinud Keskerakond on Raudla sõnul alati pooldanud keynsilikumat ehk veidi sekkuvamat majanduspoliitikat. Viimase järgi püütakse majanduskriisi lahendada ergutavate meetmetega.\n\n\"Kindlasti aitas siin investorite usaldusele kaasa see, et Eesti on eurotsooni liige, mida ta eelmiste kriiside ajal veel ei olnud.\"\n\n\"Valitsusel oleks olnud ka poliitiliselt keerukas selgitada ühiskonnale, miks ei kompenseerita vähemalt osaliselt kulusid, mida valitsuse kehtestatud piirangud erasektorile tekitasid,\" lisab ta.\n\nSamuti sai riik eelmistest kriisidest õppetunni, et majanduskriisi ajal eelarvet kärpides jahtub kahanenud majandus veelgi. \"Näiteks 2009. aastal langes SKP umbes 15 protsenti, mis on maailma ajaloo kontekstis üsna dramaatiline,\" seletab Raudla.\n\nMajanduslikest mõjuritest näeb ta valitsuse seekordsete otsuste taga varasemast palju soodsamaid rahvusvahelisi laenutingimusi. \"Kindlasti aitas siin investorite usaldusele kaasa see, et Eesti on eurotsooni liige, mida ta eelmiste kriiside ajal veel ei olnud,\" märgib uurija. \"Samuti on Eesti võlatase Euroopa Liidu madalaim, tänu millele saime isegi soodsamad laenuintressid kui Läti ja Leedu.\"\n\nMida on Eestil koroonakriisist õppida?\n\n\"Esimene õppetund on kindlasti, et globaalseteks pandeemiateks tuleb paremini valmis olla ja ettevalmistuseks ka rohkem rahalisi ressursse suunata,\" ütleb Ringa Raudla.\n\nEhkki terviseametil olid olemas juhised, kuidas üleilmse pandeemiaga toime tulla, polnud majandusteadlase sõnul siiani riigieelarves isikukaitsevahendite varumiseks piisavalt raha eraldatud. Kuna isikukaitsevahendeid seetõttu nappis, tuli valitsusel kasutada majandust piiravaid meetmeid.\n\nSamasuguseid nii-öelda õõnsa riigi tagajärgi oli Raudla sõnul näha ka teiste riikide puhul. \"Näiteks Lõuna-Euroopa riikides, kus Euroopa Liidu viimase kümnendi jooksul soositud kasinuspoliitika tulemusel oli tervishoiuvõrku väga palju \"optimeeritud\", oli raskem hakkama saada järsku kasvava patsientide arvuga,\" seletab ta ja tõdeb, et kriisides aitavad alati puhvrid.\n\nTeine õppetund seisnes Raudla sõnul aga selles, et stimuleeriv ehk majandust ergutav majanduspoliitika oli Eestile veel võõras ning tuli ära õppida käigu pealt.\n\n\"Eestis kasutatud palgatoetus, mida ka näiteks Saksamaa ja teised Euroopa Liidu riigid kasutasid, oli kahtlemata vajalik instrument ja seda oli olemasolevate suutlikkuste juures ka üsna kiiresti rakendada,\" ütleb ta. \"Mis puudutab muid majandust toetavaid meetmeid, siis siin näeme mitmeid puudujääke.\"\n\n\"Seega on oluline õppetund, et riigi suunavamat lähenemist majandusse tuleb nii analüütiliselt kui institutsionaalselt pidevalt harjutada.\"\n\nNäiteks ei suutnud Kredex majandusteadlase sõnul pakkuda ettevõtetele kohe häid laenutingimusi. Ühtlasi polnud riigil hoobilt võtta suuri taristuprojekte, mida kohe ehitama hakata. Raudla hinnangul on muidki toetusi jagatud kaootiliselt ning pole suudetud toetuste jagamise otsuseid ühiskonnale arusaadavalt selgitada.\n\n\"Seega on oluline õppetund, et riigi suunavamat lähenemist majandusse tuleb nii analüütiliselt kui institutsionaalselt pidevalt harjutada – muidu võib olla väga raske kriisi olukorras läbimõeldult reageerida,\" ütleb ta.\n\nLaenuraha võiks suunata tulevikku\n\nNagu eespool öeldud on Eesti madal laenukoormus asendunud nüüd umbes 20-protsendise koormusega SKPst. Ringa Raudla sõnul tuleb seda numbrit vaadates silmas pidada, et äärmiselt soodsate laenutingimuste tõttu jääb laenuintresside koormus riigieelarvele mõõdukaks.\n\nMajandusuurija lisab, et kui laen oleks jäänud võtmata, oleks Eesti majandus oluliselt halvemas seisus. Kui valitsus otsustanuks ka seekord kulusid kärpida, oleks meie majandus veelgi jahtunud.\n\n\"Küll aga on oluline mõelda, kuidas võetud laenuraha võimalikult tootlikult kasutada,\" tõdeb ta. \"Infrastruktuuriprojektid, teadus- ja arendustegevus ning kulutused rohepöördele on kahtlemata suunad, mis võimaldaksid tulevikus majandustegevusel kõrgemat lisaväärtust pakkuda.\"\n\nRinga Raudla ja James W. Douglas kirjutavad Eesti kriisiohjamismeetmetest ajakirjas Journal of Public Budgeting Accounting & Financial Management.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Möödunud majanduskriiside ajal on Eesti valitsus kulusid kärpinud, jahutades seeläbi niigi kitsikuses majandust veelgi. Koroonakriisi ohjamisel otsustas valitsus käituda teisiti ja võtta laenu. Eesti majandusteadlaste hinnangul oli laenamine õige otsus, kuid uut moodi poliitika vajab veel harjutamist.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe uudis läbi ning loo sellele fantaasiarikas ja pikk lause, mis võiks uudist tutvustada.\n\n## Pealkiri:\n\nEuroopa Liidu keskkonnaministrid leppisid kokku kliimaseaduses\n\n## Põhitekst:\n\nKliimaseaduse alusel hakkab EL koostama plaane kasvuhoonegaaside vähendamiseks liikmesriikides ning see hakkab mõjutama majanduse kõiki sektoreid, nõudes aastas sadu miljardeid eurosid investeeringuid. Seadusega fikseeritakse 2050. aasta kliimaneutraalsuse eesmärk ning see paneb paika reeglid, mille alusel hinnatakse eesmärgi suunas tehtavaid samme.\n\nÜkski 27 liikmesriigist reedese otsuse vastu ei olnud, ainult Bulgaaria jäi erapooletuks.\n\nKokkulepe seab siiski kliimaneutraalsuse saavutamise Euroopa Liidu kui terviku kohustuseks, mitte igale liikmesriigile eraldi, jättes nii võimaluse mõnele suuremale saastajale teiste arvelt, kes on oma heitmeid kiiremini vähendanud, rohkem aega kohanemiseks.\n\nSamas jäi otsus poliitiliselt kõige tundlikuma küsimuse - suurendada 2030. aasta kasvuhoonegaaside kärpe-eesmärke - osas kokkulepe saavutama, see jäeti otsustamiseks Euroopa Liidu valitsusjuhtidele, kes kogunevad uuesti detsembris. Euroopa Komisjon on teinud ettepaneku tõsta Euroopa Liidu üleselt kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamise eesmärki seniselt 40 protsendilt vähemalt 55 protsendini aastaks 2030. Eesti on seda ettepanekut toetanud.\n\nKliimaseadus võimaldab Euroopa Komisjonil \"astuda õiguslikke samme, kui need, kes on lubaduse andnud, ei täida seda,\" ütles Euroopa Komisjoni juhtiv asepresident kliimaküsimustes Frans Timmermans reedesel kohtumisel.\n\nEuroopa Parlament, mis peab seaduse kinnitama kooskõlas liikmesriikidega, on siiski teatanud, et soovib igale liikmesriigile eraldi siduva eesmärgi kehtestamist. Rootsi, Taani ja Luksemburg on seda ideed ka toetanud.\n\nKeskkonnaministrid leppisid ka kokku seada eraldi vahe-eesmärk 2040. aastaks ning Euroopa Komisjon sai õiguse kaaluda uusi seadusandlikke algatusi, kui on näha, et senised ei anna tulemusi.\n\nOtsuse ootuses tõusid reede hommikul Euroopa Liidu emissioonikaubanduse süsteemis (ETS) CO2 heitmelubade hinnad rohkem kui 5 protsenti. EL-i kliimaeesmärgid peaksid piirama uute heitmelubade väljaandmist.\n\nLiikmesriikide keskkonnaministrid kogunesid Luksemburgi hoolimata koroonapandeemia üha kasvavast levikust Euroopas.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Euroopa Liidu keskkonnaministrid leppisid reedel Luxembourgis kokku kliimaseaduses, mis muudab õiguslikult siduvaks ühenduse plaani saavutada 2050. aastaks kliimaneutraalsus.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Vaata läbi uudise pealkiri ja tekst ning loo loov sissejuhatav lause, mis haakub artikli sisuga.\n\n## Pealkiri:\n\nLisaks alkoholi müügipiirangutele võivad tulla ka joomispiirangud\n\n## Põhitekst:\n\nValitsuse korraldusel ei tohi Eestis alates südaööst alkoholi müüa. See reegel kehtib ühteviisi kõigile baaridele ja meelelahutuskohtadele.\n\n\"Iga kord, kui me kontrolli teeme, tuleb välja, et kolm-neli asutust ikkagi mingil määral proovivad seda piirangut vältida,\" rääkis ERR-ile Tallinna kesklinna politseijaoskonna välijuht Vadim Kuperštein.\n\nÖötundidel peo käimashoidmiseks on baarid ja ööklubid leidnud päris mitu võimalust.\n\n\"Vahepeal, kui me kontrollime asutusi, on näha, et laudade peal on alkohol, aga meile öeldakse, et kliendid ostsid näiteks 23:59 kümme pokaali õlut ja kell kaks öösel siiamaani joovad,\" ütles Kuperštein.\n\nPolitseinik lisas, et võib-olla saab mõnes kohas ka napsi osta, aga sedagi nii, et seadust ei rikuta.\n\n\"Päris tihti on selline vaatepilt meil, et asutuse töötajad väidavad, et neil on erapidu, uksed on kinni, on näha, et sees on kliendid ja seal alkoholi müüakse,\" rääkis Kuperštein. \"Aga kuna tegu on erapeoga, siis nagu ei olegi mingit rikkumist.\"\n\nRakveres ööklubi pidav linnavolinik Magnus Lehesoo rääkis, et tema on leidnud hoopis kolmanda lahenduse.\n\n\"Lihtsalt on lubatud inimestel tulla oma alkoholiga peole,\" selgitas Lehesoo. \"Alkoholivabasid jooke ja suupisteid saame müüa, see ikka midagi toidab. Igal peol on ka pilet, mille inimene peab soetama, et meie juurde peole saada. See ongi see, kust me võib-olla natuke teenime.\"\n\nLehesoo märkis, et üle südaöö kestev pidu aitab baaripidajal eelarvet vähemalt nulli ligi hoida.\n\n\"Mina näen, et tuleks seda võimalust nii palju ära kasutada, kui võimalik. Muidu võib see sulgemiseni viia lõpuks. Seda ka päris ei taha,\" ütles Lehesoo.\n\nTulevikus keelataks ka öine joomine\n\nMajandus- ja kommunikatsiooniministeeriumis valminud eelnõu looks võimaluse öist peohoogu piirata.\n\n\"Selle eelnõu mõte on anda võimalus avaliku korra tagamise huvides piirata ka alkoholi müügikohas kohapeal tarbimist,\" ütles ministeeriumi kaubanduse ja teenuste talituse nõunik Merike Koppel.\n\nKoppel selgitas, et avaliku korra mõiste on päris lai. Ta tõi näite näite, et niisugust piirangut võib vaja minna ka massirahutuste ajal.\n\nAga eelnõu kirjutama ajendas ikkagi koroonakriis.\n\n\"Kui me täna hoiame üksteisega kaks meetrit vahemaad, kanname maski soovitavalt, väldime kontakte, et siis me selles olukorras ei läheks õhtul meelelahutusasutusse, kus sellised reeglid justkui enam ei kehtiks. Või vähemalt alkoholi mõjul need kipuvad ununema,\" rääkis Koppel.\n\nNii riigi, maakonna kui omavalitsuse piires võiks joomispiiranguid seada valitsus. Maakonna ja omavalitsuse piires oleks see võimalus politseil. Enda linna või valla, aga ka mõne konkreetse asutuse jaoks saaks piirangu seada kohalik omavalitsus.\n\nKoppel rõhutas, et see oleks ikkagi ainult võimalus. \"See ei ole kindlasti esimene asi, et nüüd hakkame tegema korraldusi, et saaks ka tarbimist piirata või üldse alkoholi müüki piirata. Need piirangud on ikkagi teatud põhjustel vajalikud.\"\n\nKlubiomanik: meid on unarusse jäetud\n\nMagnus Lehesoo ütles, et seadust keegi vaevalt rikkuma hakkab. Ehk kui reeglid karmimaks muutuvad, tuleb sellega leppida.\n\n\"Siis ei olegi midagi teha, siis on uksed kinni. Ja ma arvan, et päris paljudel klubidel lähevad siis uksed ka lõplikult kinni,\" tõdes Lehesoo. \"See ellujäämine on päris raske.\"\n\nLehesoo hinnangul ei ole ettevõtjad tänastest müügipiirangutest mööda minnes vastutustundetud. \"Vastutustundetu on pigem, et see valdkond on jäetud täiesti unarusse nii valitsuse kui kohaliku omavalitsuse poolt. Selline huvi puudumine sealt poolt on täielik, et kuidas me hakkama saame ja kas me ikka saame.\"\n\nLehesoole on jäänud mulje, et valitsus peab baaripidamist lustiks ja lillepeoks. \"Tegelikult me teeme 365 päeva aastas korralikult tööd ja näeme vaeva selle nimel,\" rääkis ettevõtja.\n\nReeglina tuleb seaduseelnõu väljatöötaval ministeeriumil hinnata ka muudatuse mõju ettevõtlusele. Merike Koppel ütles, et konkreetseid numbreid neil veel ei ole, aga märgis, et muudatuse mõju on pigem mõõdukas.\n\n\"Majanduslik kasu ei saa olla väga suur, kui ma ei saa müüa alkoholi, vaid ma luban oma alkoholiga seal sees olla,\" selgitas Koppel.\n\nKui alkoholitarbimise ajaline piirang kehtestatakse, siis tuleb politseil ka selle täitmist kontrollida. Kui meelelahutusasutuses reegleid rikutakse, võib ees oodata karistus. Sisuliselt tähendaks see, et kui kell kukub, tuleb baaripidajal tagada, et ükski klient enam uut suutäit õlut ei võtaks.\n\n\"Mul on tänases hetkes tõesti ka väga keeruline öelda, et kuidas see täpselt kell 12 välja hakkaks nägema,\" tunnistas Koppel. \"See on kindlasti praktiliselt väga keeruline ja seal võib tekkida momente, mis tekitavad nii tarbijas kui ettevõtjas segaseid olukordi.\"\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Kui värske eelnõu seaduseks saab, võib valitsus lisaks alkoholi müümisele piirata ka joomist. See tähendaks, et kella kukkudes tuleb baaripidajal inimestelt pudelid käest korjata.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe uudis läbi ning loo sellele fantaasiarikas ja pikk lause, mis võiks uudist tutvustada.\n\n## Pealkiri:\n\nSelver ja Pärnu selgitavad karikavõistlustel esimese poolfinalisti\n\n## Põhitekst:\n\nOma esimese veerandfinaalkohtumise peavad esiliigas mängiv Viljandi Võrkpalliklubi ja TalTech, mäng Viljandi spordihoones algab kell 16.00. Selle paari teine mäng toimub 4. novembril TalTechi kodusaalis.\n\nEsimene poolfinalist selgub aga paarist Selver Tallinn – Pärnu Võrkpalliklubi, kes peavad oma teise mängu Tallinnas Audentese spordihoones algusega kell 17.00. Avamängus teenis 3:1 võidu Pärnu meeskond.\n\nEelringide mängud toimuvad kohalesõitudega: üks mäng kodus, teine võõrsil. Võitjaks osutub kaks võitu saanud võistkond või juhul kui mõlemal võistkonnal on üks võit ja üks kaotus, siis mängu eest antavate suurema punktide arvuga võistkond. Mängu eest antavate punktide võrdsuse korral mängitakse kuldne geim.\n\nKarikafinaal toimub nii naistele kui meestele 22. detsembril meestest kõrgema asetusega (2018/2019 EMV) finalisti kodusaalis, saali puudusel või muul põhjusel loobumisel teise asetusega võistkonna kodusaalis.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Laupäeval toimub võrkpalli Aadu Luukase karikavõistlustel kaks kohtumist ja selgub ka esimene poolfinalist.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe artikli pealkiri ja sisu, seejärel loo pikk ja põnev lause, mis võiks olla artikli sissejuhatus.\n\n## Pealkiri:\n\nAriana Grande avaldas uue videosingli \"Positions\"\n\n## Põhitekst:\n\nLoole valmis ka muusikavideo, mille tegevus toimub Valges Majas, kus tegutsevad vaid naised, kirjutab Consequence of Sound.\n\nGrande ise kehastub videos ülemjuhatajaks.\n\nGrande uus album ilmub nädala pärast, 30. oktoobril.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Lauljal Ariana Grande ilmus äsja uus singel \"Positions\", mis kõlab ka tema peagi ilmuval albumil.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Vaata läbi uudise pealkiri ja tekst ning loo loov sissejuhatav lause, mis haakub artikli sisuga.\n\n## Pealkiri:\n\nKüsimus Martin Helmele: kust läheb viha õhutamise ja solvamise piir?\n\n## Põhitekst:\n\nNeljapäeval allkirjastatud kokkuleppes sõnastasid kolme võimuerakonna juhid, et valitsuskoalitsioon seisab ühemõtteliselt viha õhutamise vastu. Samuti võtsid kolme erakonna juhid kohustuse suhtuda austusega teistesse inimestesse ja kaitsta inimväärikust.\n\n\"Soovime kampaaniat läbi viia keskendudes sisulistele argumentidele ja maailmavaatelistele tõekspidamistele, vältides solvavat ning ähvardavat retoorikat ja käitumist,\" seisab ühisavalduses.\n\nMõni tund hiljem kirjutas EKRE riigikogu liige ja rahvusringhäälingu nõukogu liige Urmas Reitelmann Facebooki väga solvava postituse saate \"Ringvaade\" juhtide aadressil.\n\nMartin Helme Reitelmanni postitust viha õhutavaks ei pea.\n\n\"Kindlasti ei olnud ta viha õhutav,\" ütles Helme.\n\nAjakirjanik Arp Mülleri täpsustavale küsimusele, kas see oli solvav, vastas Helme, et see sõltub vaatenurgast. \"Ma kujutan ette, et need, kelle kohta seda öeldi, tundsid ennast halvasti, puudutatuna. See on suhteliselt tõenäoline, et nii on.\"\n\nAjakirjaniku küsimusele, kas taoline väljendus on vastuolus paar tundi varem allkirjastatud ühisavalduses sisalduvaga, vastas Helme: \"Me peaks püüdma vältida jah sellist inimestele templite otsa ette löömist. See on tõsi.\"\n\nReede hommikul oli Reitelmann oma postituse eemaldanud.\n\nERR-i juhatus mõistab Reitelmanni sõnavalingu hukka\n\nERR-i juhatuse esimees Erik Roose kirjutas pöördumises ERR-i töötajatele, et Reitelmanni postituse sisu ei pea ta vajalikuks selle sisu tõttu korrata. \"Piisab, kui ütlen, et sellised sõnad ja väljenduslaad ei sobi kellelegi, eriti aga ERR-i nõukogu liikmele,\" kirjutas Roose.\n\nKuigi postitus ise on nüüdseks kustutatud, ei tähenda see Roose sõnul nagu seda ei olekski olnud. \"ERR-i tööle võib alati tagasisidet anda, kuid tehes seda konstruktiivselt, sisuliselt ja viisakalt. Nõukogu liikme Urmas Reitelmanni postitus oli kõike muud ja kinnitan kõikidele töötajatele, et juhatus mõistab sellised solvavad sõnavalingud ühemõtteliselt hukka.\"\n\nERR-i juhatus ootab sama ka nõukogult, kes, nagu seadus ütleb, \"peab oma kohustusi täitma rahvusringhäälingule lojaalselt ja nõukogu liikmele vajaliku hoolega.\"\n\nRoose lisas veel, jätkab sel teemal nõukoguga suhtlemist.\n\nRahvusringhäälingu nõukogu esimees Rein Veidemann ütles, et kavatseb teha EKRE esimehele Martin Helmele ettepaneku kutsuda Reitelmann ERR-i nõukogust tagasi.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "EKRE esimees Martin Helme ei pea oma erakonnakaaslase Urmas Reitelmanni väljaütlemisi ERR-i saatejuhtide aadressil viha õhutavaks ning leiab, et see, kas kellegi sõnad on solvavad, on suhteline, kuid soovitas siiski vältida inimeste sildistamist. ERR-i juhatuse esimees Erik Roose mõistab Reitelmanni sõnavalingu ühemõtteliselt hukka.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe hoolikalt uudise pealkiri ja sisu ning kirjuta artiklile pikk sissejuhatav lause, kasutades oma kujutlusvõimet.\n\n## Pealkiri:\n\nSaaremaa pääses Šveitsi klubi loobumise tõttu eurosarjas järgmisesse ringi\n\n## Põhitekst:\n\nSaaremaa ja Lausanne'i vaheline avamäng pidi toimuma 4. novembril Kuressaares ja korduskohtumine 11. novembril Šveitsis.\n\n\"Kahju, et meie esimene vastane loobus Challenge Cupi mängudest. Samas mõistame nende otsust ja loodame, et olukord paraneb ning saame sel hooajal siiski ka eurosarja mänge mängida,\" sõnas Saaremaa VK mänedžer Hannes Sepp.\n\nSaaremaa järgmise ringi vastane tuleb paarist Gorodoki Epicentr-Podolyany (Ukraina) – Belgradi Partizan (Serbia). Kaheksandikfinaalidega tehakse algust detsembris.\n\nKa teine eurosarjas osalev Eesti klubi Pärnu Võrkpalliklubi pääses samal viisil järgmisse ringi, sest ka nende avaringi vastane Kokkola Tiikerit loobus sarjas osalemast. Lisaks on oma loobumisest teatanud Norra klubi Bergeni TIF Viking.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "CEV Challenge Cupil osalev Saaremaa Võrkpalliklubi pääses ilma mänguta kaheksandikfinaali, sest nende avaringi vastane Lausanne UC loobus koroonaviiruse leviku tõttu sarjas mängimisest.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe artikli pealkirja ja sisu. Kasuta oma loomingulisi võimeid, et koostada detailne ja põhjalik ühelauseline sissejuhatus sellele uudisele.\n\n## Pealkiri:\n\nLeedus, Lätis ja Venemaal uued koroonaga nakatumise rekordid\n\n## Põhitekst:\n\nLeedus lisandus viimase ööpäevaga 442 uut koroonaga nakatunut, teatas reedel tervishoiuministeerium. See on kolmandat päeva järjest uus nakatumiste rekord, neljapäeval teatas Leedu terviseamet 424 uuest nakatunust.\n\nLigi pooled ehk 215 nakatunut elavad Vilniuse maakonnas, 72 Kaunase ja 45 Klaipeda maakonnas, teatas riigi ringhääling. Uutest juhtumitest 168 saab seostada juba teadaolevate nakatumiskolletega, 95 juhtumi puhul ei ole nakkuse allikas teada.\n\nSilmapaistvalt vähe inimesi on nakkuse kaasa toonud välismaalt - selliseid oli reedel ainult neli: kaks Norrast saabunut, üks Venemaalt ja üks Hollandist.\n\nCOVID-19 tõttu suri viimase ööpäevaga üks üle 80-aastane inimene ning lisaks veel kuus koroonaga nakatunut, kelle surma põhjus oli muu.\n\nLeedus on koroonadiagnoosi saanud 9104 inimest, neist aktiivseid juhtumeid on 4956 ja 3978 on haigusest paranenud. Surnud on kokku 126 inimest.\n\nPraegu on koroonaviiruse tõttu isolatsioonis 30 923 inimest.\n\nLätis 250 uut nakatunut\n\nLäti haiguste ennetuse- ja kontrollikeskuse reedeste andmete kohaselt avastati ööpäevaga rekordilised 250 uut nakatunut. Viimase ööpäevaga testiti 5726 inimest, mis on samuti ööpäeva rekord.\n\nKokku on Lätis koroona tõttu praegu haiglas 113 inimest, neist raskes seisundis on kümme inimest.\n\nÜks koroonaga naktunud inimene vanusegrupist 55-60 eluaastat suri viimase ööpäevaga, kokku on Lätis COVID-19 tõttu surnud 50 inimest.\n\nAlates pandeemia algusest on Lätis registreeritud 4208 koroonaviirusega nakatumist, neist 1357 on tänaseks tervenenud.\n\nRekordid ka Poolas ja Venemaal\n\nUuest koroonaga nakatunute ööpäevasest rekordist teatasid reedel ka Poola ja Venemaa.\n\nVenemaal ületas ametlik ööpäevane nakatunute arv esmakordselt 17 000 piiri - Vene võimud teatasid reedel 17 340 uuest nakatunust. Moskvas registreeriti 5478 uut nakkusekandjat, Peterburis 710, Leningradi oblastis 133 ja Pihkva oblastis 97 ja Kaliningradi oblastis 85 uut juhtumit.\n\nVene nakkushaigustega võitlemise staabi teatel ei ole 27,7 protsendil nakatunutest haigusnähte.\n\nKokku on Venemaal ametlike andmete kohaselt avastatud 1 480 646 koroonaviiruse juhtu, surnud on 25 525 inimest.\n\nPoola tervishoiuministeerium teatas reedel 13 632 uuest nakkusjuhtumist, mis on samuti suurim arv alates pandeemia algusest tänavu kevadel. Ööpäevaga suri COVID-19 tõttu Poolas 16 patsienti, veel 137 koroonaga nakatunut suri muudel põhjustel.\n\nKokku on pandeemia algusest Poolas registreeritud 228 318 nakkusjuhtumit, surnud on haiguse tõttu 4172 inimest.\n\nPoola tervishoiuminister Adam Niedzielski ütles reedel, et riik loodab järgmisel nädalal hoida uute nakatunute arvu allpool 18 000 piiri.\n\nSoomes 219 uut nakatunut\n\nSoome terviseamet teatas reedel 219 uuest nakatunust, kokku on riigis pandeemia algusest saadik registreeritud 14 474 nakatunut.\n\nSuurim hulk uusi nakatunuid lisandus Helsingi ja Uusimaa piirkonnast, kus avastati viimase ööpevaga 122 koroonaga nakatunut. Vaasa haiglapiirkonnas avastati 24 ja Edela-Soomest 18 uut nakatunut.\n\nReedese seisuga oli Euroopa haiguste kontrolli ja ennetuskeskuse (ECDC) andmeil Leedu viimase 14 päeva nakatumismäär 100 000 elaniku kohta 108,7, Lätil 82,7, Soomel 52,7 ja Eestil 36,8.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Leedus, Lätis ja Venemaal registreeriti reedel koroonaviirusega nakatumise uued ööpäevased rekordid.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe uudis läbi ning loo sellele fantaasiarikas ja pikk lause, mis võiks uudist tutvustada.\n\n## Pealkiri:\n\nRael Artel: lihtsad ideed jõuavadki Eestisse palju hiljem\n\n## Põhitekst:\n\nPaljassaarele rajatavat töökodade kompleksi Naked Island võib pidada Eesti üheks suuremaks eraalgatuslikuks kunstitaristu arendusprojektiks. Ligi 1300 ruutmeetri suuruses töökojahoones, mis avatakse 2021. aasta kevadel, ootavad kasutajat mitmesuguste tehniliste võimalustega töölauad, täisfunktsionaalne metalli- ja puidutöökoda, professionaalne värvikamber, välitööala ning mitmeotstarbeline projektiruum. Korraldatakse koolitusi ja loomeinimesed saavad kasutada ka meistrite teenuseid. Eesmärk on luua terviklik kompleks, kus igasuguse idee saab teostada lõpuni. Kohtusin Naked Islandi asutajate Rael Arteli, Bruno Kadaku, Flo Kasearu ja Tõnu Narroga, et uurida, miks nad pidasid Naked Islandi projekti vajalikuks ja mida see nendele tähendab.\n\nOlete loomeinimestena kõik tihedalt kunstivaldkonnaga seotud, kuid siiski eri nurga alt. Kindlasti on teil Naked Islandiga omad eesmärgid, plaanid ja vajadused. Palun rääkige, mida tähendab teile Naked Island ja miks te seda teete.\n\nTõnu Narro: Naked Island on töökodade kompleks. Äratundmine, et sellist kohta on vaja, tuli suheldes loomeinimestega, kes soovisid paljusid asju teha, kuid minu stuudioruum oli väike, head tingimused puudusid. Oli selge, et toimiva töökoja järele on suur vajadus. Sellise projekti puhul on tähtis luua toimiv unistuste töökoda. Töökoda, kus koos teistega saab lahendada põnevaid ülesandeid.\n\nBruno Kadak: Naked Islandi idee sai alguse siis, kui sattusime aastaid tagasi ühe laua taha asju arutama. Piisas ainult ühest sõnast ja nii see idanema läks. Oleme kõik töötanud õppejõuna, oleme kunstnikud, pea- ja alltöö­võtjad ning seega leidsime kiiresti ühise keele. Otsus osta hoone, kuhu Naked Island rajada, tuli idee väljakäimisest juba kuu aega hiljem. See oli aastal 2016. Otsekohe olime jõudnud meeldiva äratundmiseni, et sobime seda projekti koos vedama. Mul on ääretult hea meel, et meil on kokku tulnud niivõrd tugev tiim.\n\nFlo Kasearu: Esmase idee lükkas käima meie oma vajadus. Brunol oli Tallinnas stuudiot vaja, Tõnu vajas paremaid töötingimusi ning minul pole siiamaani oma stuudiot. Olin käinud mitut stuudioruumi vaatamas, kuid sobivat ei leidnud. Selle peale tekkiski mõte, et kui renditavad ruumid ei sobi, siis tuleb ise teha. Meie vajame paindlikkust, näiteks võimalust mõne projekti tegemiseks laieneda õuealale.\n\nRael Artel: Naked Island on eelkõige võimalus teha midagi väga suurt, teistsugust ja põnevat, mille täit potentsiaali me praegu veel võib-olla ei tajugi. Loomulikult on füüsiline ruum, unistuste töökoda ja praktilised lahendused kunsti- ja disainivaldkonnas töötajale tähtsad, kuid selles projektis näen just nimelt võimalust teha midagi täiesti uut ja unikaalset. Üritan ka teoreetiliselt määratleda, kuidas hoonest ja sellest, mida seal tehakse, üldse mõelda ja rääkida. Kõik etapid – äriprojekt, megahanked, ehitusperiood, teenusedisain, kasutajate kaasamine – on põnevad olnud, loodetavasti seda põnevust jätkub.\n\nKadak: Oleme need neli aastat kasvanud koos selle projektiga ja kogu aeg saanud teada midagi uut. See, kust idee algas ja kuhu praeguseks jõudnud oleme, on eri asjad.\n\nNarro: Praeguseks on oma töökoda selle projekti juures väike osa. Maja tervikuna on juba tähtsam kui see, et saame endale stuudiod või töökojad. Protsess on laienenud suuremaks ja võimsaks.\n\nPeatungi korraks tiimil. Olete varem koostööprojekte teinud ning kõigil teil on selle kõrval eraldi palju toimumas: näitused, uued teosed ja teised projektid. Kuidas te olete oma Naked Islandi tiimi üles ehitanud? Kas on juba välja kujunenud, kes mille eest vastutab?\n\nArtel: Määrasime need rollid EASile esitatud äriplaanis ja suuresti on see nii ka jäänud.\n\nKadak: Valikud said tehtud ka varasemast kogemusest. Kuna Raelil on varasem (projekti)juhtimiskogemus ja dokumendihaldusoskus, siis EASiga suhtlus, aruandlus ja äriplaani temaatika on tema peal. Tõnu on tehniliselt tugev, oskab lugeda jooniseid ja suhtleb ehitajatega. Flo aitas teha küsitlusi, kliendi­uuringuid, tegeleb EASi protokollide ja hinnapakkumise hankimisega ning kodulehega.\n\nArtel: Bruno haldab Naked Islandi finantside poolt.\n\nNarro: Üldjooned on meil seega paigas, kuid tekkinud on suur hulk küsimusi ja teemasid, mida peamegi lahendama koos. Aeg-ajalt peaks tegema koosoleku, kus arutada, millised on kõik järgmised vajalikud koosolekud. Praegu on hoog sees ja neljakesi ühiselt vastutades haarame endale juba hoo pealt ülesandeid, sest teame, et probleemid lihtsalt peavad lahendatud saama.\n\nKadak: On väga hea, et meil on erinevad tugevad küljed, ja seega sobime hästi kokku. Kuna tunneme üksteist juba kaua, siis on ka see suur tugevus, et teame üksteise tugevusi ja nõrkusi.\n\nKasearu: Mina näiteks ei võta seda oma kunstiprojektina. See on täiesti eraldi asi, kus ma vastutan omanikuna ka raha eest. See kõik toimib teistmoodi kui mu kogu ülejäänud kunstipraktika. Selle kaudu ka õpin ja arenen. On väga hea, et oleme erinevad, sest siis me ei dubleeri tehtud tööd ja võetud ülesandeid. Ainult nii jaksame seda teha.\n\nKas olete ka selle peale mõelnud, et kui kompleks valmis saab, kuidas ise sellega seotuks jääte? Kas jääte Naked Islandi töötajaks või palkate juurde meistreid?\n\nKadak: Mina tahan olla nõukogu liige, kes tuleb kord kuus kohale ja vaatab, mis on tehtud ja mis on valesti. (Naerab.)\n\nNarro: Selle küsimuse peab tõenäoliselt poole aasta pärast uuesti küsima. Oleme praegu ehitusfaasis, kus seinad vaikselt kerkivad, ning järgmine faas algab talvel, kui hakkame korralduslikku poolt paika loksutama.\n\nKadak: Kindlasti tuleb tööle võtta Naked Islandi tegevjuht, kes vormib seda asutust oma näo järgi. Praeguses faasis nelja omanikuna panustame oma aega, raha ja oskusi, kuid edaspidi soovime tööle võtta inimese, kes Naked Islandi tööd juhib. See on omamoodi väljakutse, et maja hakkaks iseseisvalt tegutsema ega segaks meie isiklikku tööd. Kui mõni meist tahab seal majas töötada, siis ka see on võimalik.\n\nKasearu: Kindlasti peame puidu- ja metallitöökotta palkama meistrid.\n\nNarro: Kindlasti on meil vaja värsket verd, sest siiamaani on see olnud üks pikk maraton ja vajame ise ka puhkust.\n\nKui rääkida nüüd hoonest endast, siis teie viimasest teatest lugesin, et ehitus käib ja varsti kerkivad ka seinad. Ligi 1300 ruutmeetri suuruses töökojahoones hakatakse kevadest pakkuma koolitusi ja meistriteenust. Esimesed koolitused Naked Islandi nime all toimuvad juba sel sügisel. Kus te neid korraldate ja miks juba nüüd?\n\nArtel: Praegused koolitused toimuvad valmiva Naked Islandi kõrval asuvas hoones, kus tegutseb Bruno skulptuuri­koda Tormis Disain. Esimesed koolitused toimusid tõesti juba oktoobri alguses, kalender on tihe ja tegevust jätkub detsembri alguseni. Otsustasime koolitustega alustada varem, et avalikkust Naked Islandi olemasolust teavitada, õpetada oskusi iseseisvaks tööks töökodades ning valmistada ka ennast ette koolituste korraldamiseks. Ühistöökoda, paindlikult renditavad töölauad ja masinad on ka kunstiavalikkusele uus unikaalne teenus, mis turule tuleb. Võtame praegust koolitustegevust kui maja avamiseks ettevalmistavat faasi. Oleme ka ise põnevil, et teada saada, keda see kõnetab, millistest oskustest on puudu, millised on ootused nendele teenustele ja kui palju me saame ootustele vastu tulla. Seda peaksidki lähikuud näitama.\n\nKadak: Oli selge, et me ei soovi maja valmis ehitada ning siis oodata ja vaadata, kas ja kuidas töö käima läheb. Me vastutame isiklikult ja mõtleme pidevalt, kuidas saaks juba varem alustada, plaanidest rääkida ja tegevusse asuda.\n\nPeale koolituste hakatakse Naked Islandis pakkuma väga palju muid teenuseid. Nende seas on näiteks meistrite abi kasutamine, ruumide, töökodade ja seadmete rent, stuudiote lühiajaline kasutamine. Kellele need teenused peamiselt mõeldud on?\n\nArtel: Sihtgrupp on loomeettevõtjad, kunstnikud, disainerid, rakenduskunstnikud. Meie kõrvale tuleb filmilinnak, kellel oma territooriumil töökojaruumid puuduvad, restauraatorid, käsitöölised, arhitektid. Kindlasti on veel sihtgruppe, kelle peale me praegu ei oskagi mõelda. Praeguste koolituste puhul on välja joonistunud see, et osalejate hulgas ei näe me kuigi palju kujutavaid kunstnikke. Muus osas on kogemus veel liiga väike, et põhjapanevaid järeldusi teha.\n\nKasearu: Kindlasti ei piira me Naked Islandi kasutajaskonda kunstivaldkonnaga. Ootame huvilisi, kes soovivad midagi uut õppida. Tahaksime koolitada kõik eestlased keevitama, pronksi valama ja puidutööd tegema.\n\nArtel: Selle lühikese koolituskogemuse põhjal, mis mul praegu on, võin järeldada, et rohkem ollakse huvitatud lühikestest kiire sissejuhatusega koolitustest, et selgeks saada esmased töövõtted ja/või masina käsitsemise oskused. Sellelt pinnalt saab igaüks omal jõul edasi liikuda. Koolitused, mida praegu korraldame, on mõeldud algajale ja on praegu väga hästi toiminud. Mida aeg edasi, seda rohkem kursusi läbitakse ja neile saame pakkuda iseseisvaks tööks ruume ja seadmeid.\n\nMina olen ka aru saanud, et peale loomeisikute saavad teie teenuseid kasutada kunstiasutused, muuseumid ja teised institutsioonid.\n\nKasearu: Absoluutselt.\n\nKadak: Juba mõnda aega on nii, et kui näeme kedagi mõnest muuseumist, näituseasutusest või muust sellelaadsest institutsioonist, siis räägime neile Naked Islandis tekkivatest võimalustest. Enamjaolt ollakse meeldivalt üllatunud, muuseumid võivad saata oma meistrid meie majja, kus nad saavad abiteenuseid juurde osta, ning tulemuseks on terviklik teos või näituselahendus.\n\nKasearu: Naked Islandi ruumid on mõeldud ka väliskunstnikele, kes tulevad Eestisse oma projekti teostama, kuid neil ei ole püsivat stuudiot. Ühes hoones saab kõik vajalikud etapid teose valmimiseks läbi käia ja uksest väljubki juba terviklik teos või objekt.\n\nKadak: Meil on meistrid, kes on harjunud tegema just eriprojekte. Oleme ise ka erilised fanaatikud, kes tahavadki eriprojekte teha.\n\nArtel: Naked Islandi teenused on tasulised. Toetus ja laen võimaldavad kompleksi valmis ehitada, kuid töökodade käigus hoidmine nõuab maksvaid kliente. Ka EAS on omalt poolt meile seadnud väga konkreetsed raamid: teenused, mida pakume, peavad olema turuhinnaga ja demokraatlikul alusel võrdselt kättesaadavad kõigile soovijatele. Ei tohi olla huvigruppide eelistamist ega diskrimineerimist.\n\nKunstivaldkonnas on pidevalt juttu koostöö tugevdamisest ja mõnevõrra ka konkurentsist. Millisena näete oma erinevust või tugevust näiteks Arsi kunstilinnaku, Valge Kuubi töötoa ja näituseasutuste kõrval?\n\nNarro: Kui konkurentsist rääkida, siis Naked Island on täiesti unikaalne projekt. Meie suur pluss on ruumid, mida kuskil mujal ei ole, näiteks värvikamber, sisustusega töökojad, metallitöökoda ja puidutöökoda. Mujal on küll ruume, kuid enamjaolt ilma tööriistadeta. Arsi eripära on keraamikatöökojad ja selles täiendame teineteist. Konkurents meie meelest ei karju, pigem võiks seda rohkem olla.\n\nKadak: Üldiselt mulle konkurents kui selline meeldib, sest see hoiab heas sportlikus vormis. Kõike ei peagi ise tegema, midagi võime ka partneritega koos teha.\n\nNarro: Arsiga näiteks on meil väga põhjalik koostöö ja ka minu enda töökoda on praegu seal. Põhimõtteliselt täidan praegu Arsis sama rolli, mis mul on Paljassaarel.\n\nKui minna tagasi teie nelja aasta eest vajadusest tekkinud idee juurde, siis kas olite midagi sellist mujal juba märganud? Kas Naked Islandi töökodade kompleksi taga on olnud ka kogemused välisriikidest, mõned eeskujud samalaadsetest keskustest?\n\nArtel: On küll näiteid. Oleme ka mõnda neist külastanud. Näiteks Berliinis käisime sealse kunstnike liidu analoogilises töökojas. Skaala ja dimensioonid on küll teised, kuid visiit sinna oli äärmiselt huvitav ja õpetlik. Näiteks toetab sellise töökeskkonna toimimist Berliini linn, mis on ise huvitatud, et kunstnikkond linnas tegutseks. Samuti olen jälginud sellesarnaseid kohti Londonis ja Kopenhaagenis. Eestis, Baltimaade kontekstis on tegemist unikaalse projektiga, maailma mastaabis on selliseid keskusi aga päris palju tehtud. Tihti jõuavad lihtsad ideed Eestisse palju hiljem.\n\nKadak: Meil on lähiregiooniga võrreldes ka hinnaeelis. Rootsist ja Soomest tulles on Eestis sellise töökodade kompleksi kasutamine kordades odavam kui nendes riikides. Samuti on meistrite puudus. Ka see annab meile eelise.\n\nNaked Island on üks suuremaid eraalgatuslikke kunstitaristu arendusprojekte, mille maksumuseks on ligi 1,5 miljonit eurot. Naked Islandi töökojakeskkonna loomist ja seadmete soetamist toetab Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus (EAS) Euroopa Regionaalarengu Fondist. Kuna taristutoetusi antakse Eestis kultuurile äärmiselt harva ning mainitud toetusvoorud on juba lõppenud, siis millised olid põhitingimused selle toetuse saamiseks? Miks te arvate, et just see projekt osutus rahastamise vääriliseks?\n\nArtel: Miks meie? Sest meil oli lihtsalt nii hea ja oluline projekt, mis avaldab kogu kultuurivaldkonnale väga tugevat mõju. Kunstiteose ja loovobjekti loomise ahelas on alates järgmise aasta kevadest kõik lüngad täidetud. Projekt on suure mõjuulatusega ja paljudele vajalik.\n\nKasearu: EASi avatud konkurss pani meid ka suuremalt ja julgemalt mõtlema. Tänu sellele julgesime nii suurelt planeerima hakata. Kirjutasime väga põhjaliku projekti, sest võtsime asja tõsiselt ette. Oluline oli ka koos taotlema minna. Oleme nii erinevate oskuste ja taustaga, kuid projektile on see ainult kasuks tulnud. Projekt on tugev selle poolest, et me ei tee midagi, mille puhul me ei tea, kas seda kellelegi vaja ka läheb.\n\nArtel: Ka teised rahastatud projektid olid sellised, mille tulemust hakkavad kasutama paljud loovisikud. Oluline on lai auditoorium ja palju kasusaajaid.\n\nKadak: Ka kohustused EASi ja panga ees sunnivad meid mõtlema suuremalt.\n\nAvalikest materjalidest on näha, et kaasrahastajana on õla alla pannud Luminor. Milles see koostöö seisneb?\n\nKadak: Positiivses laenuotsuses. Ka pank nägi, et tegemist on tugeva projektiga, kuid väljakutseks osutus finantside pool. Luminori tiim viis end valdkonnaga kurssi ja mõtles aktiivselt kaasa, kuidas seda projekti on kõige mõistlikum finantseerida. Me vahetasime mitukümmend näidete ja eelarvetabelitega kirja. Laen aitab peale omavahendite ja EASi toetuse katta selle osa, mis eelarvest veel puudu oli.\n\nTe leidsite ka ehitaja täpselt õigel ajal.\n\nKadak: Oleme töödega ilusasti graafikus. Olen teinud ka väikese analüüsi, et koroonakriis on meile hoopis kasuks tulnud. Kui kriisi ei oleks tulnud, siis oleksid ehitushinnad meile liiga kõrged olnud. Seega ajastus oli hea, saime õigel ajal nüansid läbi rääkida ning praeguse ehitajaga, Tallinna ehitustrustiga, on meil väga hea koostöö. Ehitajate tiim mõtleb kaasa, on iga päev kohal ja püüab meid aidata. Neilegi on see huvitav koostöö, mitte ainult üks projekt teiste seas. Siin oleme võitjad meie, sest ehitusprojekte ongi vähem ja tähelepanu jagub meile rohkem. Meil on õnne olnud mitmes etapis.\n\nLubate, et Naked Islandi kompleksis saab valmis teha ka kõige võimatuma kunstiteose, erilahenduse või unikaalobjekti. Siiski, kus on teie piirangud? Nüüdseks täpselt aasta aega Kai kunstikeskuses tegutsenuna võin öelda, et kusagil võib kellelegi ukse suurus või lifti kandevõime piirid ette seada.\n\nNarro: Piiridest saab alati üle astuda. Füüsiliselt saab kõike teha, piirid saavad arvatavasti olema rahalised.\n\nKadak: Kõike saab lõpuks teostada. Kui idee on läbi mõeldud, siis on kõik võimalik. Meie meistritena oleme ise ka omanikud, seega oleme huvitatud lahenduste leidmisest. Me ise vastutame, ise tegutseme ja oleme motiveeritud loomeinimeste eri ideedega tegelemiseks. Ka see on suur tugevus sellise töökoja toimimiseks.\n\nPaljassaare kinnisvaraarenduste kohta on viimasel ajal palju lugeda. Kas kesklinnast eemal asumine ja ligipääsetavus Naked Islandile mõjutab?\n\nArtel: Oleme väga teadlikud kõikidest asukohast tulenevatest miinustest ning oleme sellega ka tegelenud. Kirjutan sel teemal Tallinna linnavalitsusse peaaegu igal kuul. Oleme Kopli tänavale ja trammipeatusele küll väga lähedal, aga meil puudub praegu korralik tee ja sujuv ligipääs. Kui Tallinna Tööstuspargid hakkasid arendama filmilinnakut Tallinn Film Wonderland, kohtusime nendega, et teha koostööd ümbruse ja ligipääsu osas. Kuigi filmilinnak erineb oma kinnisuse poolest, siis praeguseks on vastu võetud piirkonna planeering, kus Paljassaare teel on planeeritud ka kergliiklusteed. Linnaplaneerimise ametile teeb kogu see piirkond peavalu, sest omandisuhted on keerulised, krundid on väikesed, omanikke on palju, olemasolevad ehitised on juhuslikud. Süsteemne lahendus seni puudub.\n\nKadak: Naked Island annab ka linnale ajendi probleemi lahendama hakata, sest enne ei olnud konkreetset põhjust selle piirkonnaga nii detailselt tegeleda. Ootame linnalt samme raudaedade eemaldamiseks ja uue ligipääsutee valmimiseks.\n\nArtel: Oleme oma avalikkusele suunatusega selles piirkonnas pioneerid. Teised asutused, näiteks serveripargid ja autoremonditöökojad, ei vajagi selliseid ligipääse ning tundub, et mehaanikud on harjunud, et klient lõpuks nad üles leiab.\n\nKasearu: Kui nendest probleemidest mööda vaadata, siis meil on siiski super asukoht. Rohelust on palju ja piirkond areneb. Trammipeatusest saab jala hõlpsasti kohale, autoga tulles peab ainult väikse jõnksu tegema.\n\nUsun, et linnaplaneerimine teile takistuseks ei saa. Nagu ka ise mainisite, siis kokku on saanud motiveeritud tiim, kes kõrvale vaatamata teostab neli aastat tagasi idanema pandud mõtet.\n\nKadak: Peame tegema võimalikult vähe valesid otsuseid …\n\nKasearu: Ja õnn peab meid saatma sellel teel …\n\nKadak: Õnn käibki kaasas nendega, kes on julged ja panustavad ise meeletult energiat. Tegelikult olemegi neli hullu, kes mõtlevad, rügavad ja tegutsevad. Kõigil on kõik võimalused alati olemas, tuleb see õige üles leida.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Baltimaade kontekstis on tegemist unikaalse projektiga, maailma mastaabis on selliseid keskusi päris palju, rääkis Rael Artel Sirbis. Kadri Laas-Lepasepp intervjueeris Paljassaarele rajatava töökodade kompleksi Naked Island asutajaid Rael Artelit, Bruno Kadakut, Flo Kasearu ja Tõnu Narrot.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe uudis läbi ja pane oma kujutlusvõime tööle, et välja mõelda üks korralik sissejuhatav lause sellele loole.\n\n## Pealkiri:\n\nPremium liigas ootavad ees olulised lahingud\n\n## Põhitekst:\n\nEnne 25. vooru lahutab kahte tiimi vaid üks punkt, kui Tulevik hoiab 29 silmaga 5. positsiooni ning Tammeka järgneb neile 28 punktiga. Senise hooaja omavahelistes kohtumistes on mõlemal tiimil õnnestunud korra võidurõõmu tunda - 1. voorus teenis Tammeka koduplatsilt 2:1 võidu ning 24. juulil õnnestus Tulevikul enda kodumurul omakorda 2:0 võit võtta.\n\nTeises laupäevases kohtumises astuvad kell 15.00 Kadrioru staadioni murule TJK Legion ning Tallinna Kalev. Ka siin matšis on kaalul ülimalt olulised punktid - kui Legion jagab hetkel 21 punktiga 7.-8. kohta, siis 12 silmaga 10. positsioonil paiknev Kalev vajab liigasse püsimajäämiseks võidupunkte.\n\nPühapäeval peetakse Premium liigas kolm matši. Kell 13.00 saavad samaaegselt avavile Narva Trans - FCI Levadia ning FC Kuressaare - FC Flora vastasseisud. Kui Transi eesmärk on püüda veel kohta esikuuikus, siis Levadia vajab punktilisa medalikonkurentsis. Kuressaare omakorda loodab kerkida 9. tabelirealt ning esikohal paiknev Flora läheb Saaremaale püüdma 12. järjestikust liigamängu võitu.\n\nVoorule tõmmatakse joon alla pühapäeval kell 15.00, kui ETV2 telemängus kohtuvad kaks medalipretendenti Nõmme Kalju ja Paide Linnameeskond. Paide hoiab hetkel 23 mängust kogutud 51 punktiga 2. kohta, Kalju jääb neist ühe enampeetud mängu juures maha 4 silmaga, mis tähendab, et Paide püüdmiseks vajavad Marko Kristali hoolealused kahtlemata võitu. Senise hooaja omavahelistes mängudes on edu saatnud võõrsilmeeskondi - juuni keskel teenis Paide Hiiu staadionilt 1:0 võidu ning juuli keskel oli Kalju omakorda Paides kodumeeskonnast üle skooriga 3:1.\n\nKui tavapäraselt koosneb Premium liiga hooaeg 36 voorust, siis koroonaviirusest tingitud pausi tõttu otsustas jalgpalliliit maikuus hooaega lühendada. Kõik Premium liiga klubid kiitsid heaks uue süsteemi, mille põhjal peetakse esmalt kolm ringi (kokku 27 mängu), misjärel mängivad 1.-6. kohal ning 7.-10. kohal asuvad meeskonnad veel ühe ringi. Lisaringi võetakse varem teenitud punktid kaasa. See tähendab, et esikuuik peab hooaja jooksul 32 ja teised 30 mängu.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Jalgpalli Premium liigas peetakse sel nädalalõpul maha 25. vooru mängud. Voor saab alguse laupäeval kell 13.00, kui Lõuna-Eesti derbis lähevad vastamisi Viljandi Tulevik ja Tartu Tammeka.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu uudise pealkirja ja põhisisuga. Kasuta neid fakte, et luua pikk ja sisutihe lause, mis toimib loo sissejuhatusena.\n\n## Pealkiri:\n\nEkvard Joakit: Brexiti tulevik ehk mis juhtub 1. jaanuaril 2021?\n\n## Põhitekst:\n\nMöödunud aasta sügisel allkirjastas Ühendkuningriigi peaminister Boris Johnson Euroopa Liiduga küll lahkumisleppe, kuid selle peamine sisu oli, et kõiges lepitakse täpsemalt kokku käimasoleva aasta jooksul. Samas on tänavu lahkumisleppe detailide kokku leppimise asemel peamiselt tegeletud vaid üksteisele kaigaste kodaratesse loopimisega. Lahkumisleppe sündi ei usu enam eriti keegi ei siin- ega sealpool La Manche'i väina.\n\nSee tähendab, et ülimalt suure tõenäosusega avastab Suurbritannia end 1. jaanuaril olukorrast, kus neil ei ole pea ühtegi vabakaubanduslepet ning tegutsema tuleb asuda Rahvusvahelise kaubandusorganisatsiooni reeglite järgi, mis toob endaga kaasa nii impordi- kui eksporditariifid.\n\nSõlmitud on küll mõningad kaubanduslepped kolmandate riikidega, näiteks vabakaubanduslepped Austraalia ning Jaapaniga, kuid need ei hõlma ei toidu- ega esmatarbekaupu.\n\nSiiski ei muutuks vähemalt esialgu mitte midagi juba praegu Suurbritannias elavatele EL-i kodanikele või EL-is elavatele Ühendkuningriigi kodanikele. Mõlemad pooled on loonud programmid, mille alusel neil on õigus jätkata elamist oma praeguses elukohariigis.\n\nSuurbritannia suur viga - lootmine anglosfäärile\n\nÜhendkuningriik mängis Euroopa Liiduga läbirääkimislaua taga üsna julgelt. Tehti palju ultimaatumeid, millest taganeda ei soovitud. Samal ajal rõhuti läbirääkimistel väga tugevalt võimalusele, et kui aruteludel Euroopa Liiduga soovitud tulemust ei saavutata, siis võetakse suund partnerlusele teiste anglosfääri riikidega.\n\nEsialgu oligi too strateegia Suurbritanniale võrdlemisi edukas: Euroopa Liit loobus võrdlemisi kiiresti nõudmistest nagu täieliku vaba liikumise säilimine ning EL-i tudengite kohtlemine võrdselt Suurbritannia tudengitega.\n\nAnglosfääri liidu loomise idee hakkas murenema, kui teised anglosfääri riigid andsid mõista, et nemad ei ole partnerlusest sugugi nii huvitatud kui britid neid olevat arvavad. Ja miks peakski?\n\nVõrreldes Austraalia, Ameerika Ühendriikide või Uus-Meremaaga on Suurbritannia võrdlemisi vaene riik, mis pealekauba asub maailma teises otsas. Ehk kõige paremini võtab teiste anglosfääri riigijuhtide suhtumise Suurbritanniasse kokku USA parlamendi alamkoja spiikri Nancy Pelosi ütlus, et USA ei peaks Ühendkuningriigiga koroonavaktsiini väljatöötamise osas koostööd tegema, sest Suurbritannia standardeid ning regulatsioone ei tasu usaldada.\n\nKui veel mõned kuud tagasi võidi Westminsteris loota, et kõige hullemal juhul saavutatakse mingit sorti kaubanduslepe samuti Euroopa Liidule kohta kätte näidata sooviva Donald Trumpiga, siis nüüd paistab, et ka see uks on sulgumas, sest Donald Trumpi valimisvõit tundub väga ebatõenäoline.\n\nSeetõttu ongi Suurbritannia jäänud läbirääkimislaua taha võrdlemisi üksi ning Euroopa Liidul pole mingit soovi edasisi järeleandmisi teha.\n\nSuurbritannia majanduslik seis\n\nVaid neli aastat tagasi kirjutas üks Brexiti-kampaania eestvedajaid Daniel Hannan, et aastaks 2025 on Suurbritannia maailma juhtiv majandus- ja tööstusriik ning Euroopa Liidust on lisaks lahkunud ka Holland, Taani ning Iirimaa.\n\n\"Majanduskasvu asemel on Brexiti-järgne maailm Suurbritanniale kaasa toonud hoopis valuuta nõrgenemise ning aina suureneva võlakoormuse.\"\n\nNüüdseks on selge, et selline visioon on sama utoopiline kui Donald Trumpi miljardi dollari suurune toetus Eestile. Majanduskasvu asemel on Brexiti-järgne maailm Suurbritanniale kaasa toonud hoopis valuuta nõrgenemise ning aina suureneva võlakoormuse. Suurbritanniast suurem võlakoormus on Euroopa Liidu riikidest vaid Kreekal, Portugalil ning Itaalial.\n\nKonservatiivide valitsus on koroonakriisi varjus tõstnud riigi võlakoormuse 80 protsendilt SKT-st üle saja protsendini SKT-st. Kui laenamist jätkataks sama tempoga, siis oldaks nelja aasta pärast võlgu rohkem kui Kreeka.\n\nSeevastu ei ole taoline laenuralli kuidagi aidanud Ühendkuningriigi majandust ning väljavaated laenuraha ammendumisel ning lõplikul Euroopa Liidust lahkumisel on pessimistlikud.\n\nTõsi, siinkohal tuleks Boris Johnsoni juhitud valitsust veidi ka kiita: nad on mõistnud, et eurorahade kadumisel tuleb tunduvalt rohkem investeeringuid suunata riigi vaesematesse piirkondadesse (Suurbritannias on maakondi, mis on majanduslikult samal tasemel Slovakkiaga) ning laenurahaga on seda ka tehtud.\n\nMis saab edasi?\n\nOletame, et läbimurret ei sünni ning Suurbritannia lahkubki Euroopa Liidust kõikehõlmava majandusleppeta. See tooks koheselt kaasa hinnatõusud, koondamised ning üleüldise majanduslanguse.\n\nSuure tõenäosusega lahkuks Boris Johnsoni valitsus ametist. Kusjuures ei pruugiks tegemist olla üldsegi mitte \"silmad maas lahkumisega\". Kuna Johnson teab ka ise, et taoline lahkumine tooks kaasa potentsiaalse majandusliku kollapsi, siis ilmselt astuks ta ise uue aasta alguses tagasi ning ütleks, et Suurbritannia on lõplikult Euroopa Liidust lahkunud ja tema töö seega tehtud ning peamine valimislubadus edukalt täide viidud.\n\nTooride uueks juhiks ning peaministriks saaks senine rahandusminister Rishi Sunak, kes on praegu tänu koroonaepideemia ajal jagatud heldetele toetustele Ühendkuningriigi üks populaarsemaid poliitikuid. Tema populaarsus hakkaks kiiresti kukkuma, sest riigil puudub võimekus majanduse elavdamiseks veel raha juurde laenata, kuid peaministritoolil istuks ta ilmselt siiski kuni järgmiste valimisteni aastal 2024.\n\nVähetõenäoline, aga kõige mustem stsenaarium oleks aga Ühendkuningriigi lagunemine: taastatakse piirikontroll Põhja-Iirimaa ning Iiri Vabariigi vahel, mistõttu taasaktiveerub Iirimaa Vabastusarmee, mis saavutab Põhja-Iirimaa liitmise Iiri Vabariigiga ning Šotimaa saab uue iseseisvusreferendumi, kus viimaste uuringute hääletaks iseseisvuse poolt 57 protsenti šotlasi.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Kaks ja pool kuud enne üleminekuperioodi lõppu on nii Euroopa Liidus kui ka Ühendkuningriigis maad võtnud Brexiti-tüdimus. Sündmus, mis veel mõnda aega tagasi vallutas enamike meediaväljaannete esikaaned, on koroonaepideemia saabudes jäänud pea täielikult tagaplaanile, kirjutab Ekvard Joakit.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Süvene uudise pealkirja ja sisu ning kirjuta sellele loole sisukas ja informatiivne sissejuhatus, mille pikkus on üks lause.\n\n## Pealkiri:\n\nMeedia: Trump tahab tagandada Bideni ründamisest hoidunud FBI juhti\n\n## Põhitekst:\n\nTrump sooviks, et FBI direktor Christopher Wray alustaks uurimist Bideni poja Hunter Bideni äritegevust Ukrainas ja Hiinas puudutavate väidetavate e-kirjade asjus, mis justkui näitaks Bideni perekonna korruptiivset tegevust. Trump lootis, et Bidenite suhtes algatatud uurimine andnuks tema presidendikampaaniale samasuguse tõuke nagu 2016. aastal, kui tollane FBI juht James Comey kaks nädalat enne valimispäeva tõi demokraatide presidendikandidaadi Hillary Clintoni e-kirjade suhtes käivitatud uurimises välja uued kompromiteerivad andmed. Demokraadid leiavad, et tollane uurimine viis suure osa ebakindlaid valijaid viimasel hetkel Clintoni tagant ära, märgib The Times.\n\nAjaleht New York Post avaldas eelmisel nädalal väidetavalt Hunter Bideni sülearvutist pärinevad e-kirjad, mille mõni lõik andvat tunnistust, justkui olevat Hunter kasutanud oma endisest asepresidendist isa enda äritegevuse toetamiseks ning viidanud ka isa võimalikule soovile saada tehingutest oma osa. Trump ja tema toetajad leiavad, et tegemist on Bideni perekonna suure korruptsiooni paljastamisega, kuid Wray ning justiitsminister Bill Barr pole ilmutanud suurt entusiasmi nende andmete uurimisel.\n\n\"Peame saama peaprokuröri (kes on USA-s ka justiitsminister - toim.) tegutsema,\" ütles Trump teisipäeval telekanalile Fox News, lisades, et Barr peaks kiirustama.\n\nAjalehe The Washington Post andmeil olevat Trump kitsas ringis arutanud ideed vallandada nii Barr kui Wray pärast 3. novembri valimisi. Väidetavalt peab ta Wray nimetamist FBI juhiks 2017. aastal üheks oma kõige ebaõnnestunumaks personaliotsuseks. Samuti olevat Valge Maja personalijuht Mark Meadows kritiseerinud teravalt Wrayd.\n\nBarr on aga administratsiooni sisemise kriitika all selle eest, et tema korraldatud uurimine eelmise presidendi Barack Obama algatatud uurimise kohta Trumpi 2016. aasta presidendikampaania ja Venemaa seostee kohta lõppes ilma Trumpi eelkäija rikkumisi tuvastamata.\n\nSel nädalal lisandus Hunter Bideni e-kirjade skandaali uus tegelane, tema endine äripartner Tony Bobulinski, kes kinnitas kirjade õigsust ning tunnistas, et ühe Hiina energiaettevõttega plaanitava tehingu juures olnud viide 10-protsendisele osalusele pidi minema Joe Bidenile. Samuti kinnitas ta, et kui Hunter eitab oma isa osalemist tema äritegevuses, siis tegelikult see nii ei olnud ning tegemist olevat kogu Bidenite perekonna ettevõtmisega.\n\nBobulinski kohta, kes on ise eitanud oma poliitilisi motiive, on vähe teada, tunnistab The Times. Kuid leht viitab, et eelmisel aastal Caymani saartel peetud kohtuvaidluses ühe muu Hiina ettevõtetega seotud tegingute üle seadis kohtunik Bobulinski usaldusväärsuse kahtluse alla. Samuti tekitab Bobulinski neutraalsuse suhtes kahtlusi see, et Trump kutsus ta oma külalisena neljapäevaõhtust televäitlust Bideniga jälgima.\n\nJuhtumit ei muuda selgemaks ka see, et ei demokraadid ega ka ajakirjandus ei ole Hunter Bideni e-kirjade teemat laialt kajastanud ega kommenteerinud, põhjustades sellega Trumpi ja tema toetajate raevu. Sotsiaalmediavõrgustik Twitter takistas isegi New York Posti artikli levitamist ning samuti piiras seda Facebook.\n\nDemokraadid on seni eitanud Joe Bideni seoseid oma poja äritegevusega ning samuti on tõstatatud küsimus, kas e-kirjad ei või olla omandatud või isegi fabritseeritud Venemaa abil, mis USA luure hinnangul võib püüda valimistel Trumpi toetada nagu ta seda tegi 2016. aastal.\n\nVaatlejate hinnangul ei saa äsjasel skandaalil olla ka nii suurt mõju valimistulemustele, kui oli 2016. aastal Hillary Clintoni e-mailide skandaalil. Esiteks ei ole seekord nii palju valijaid, kes ei ole veel oma seisukohta kujundanud. Teiseks aga sobitus Clintoni teema üleval hoidmine 2016. aastal Trumpi poolt hoopis paremini välisministri ja endise esimese leedi kuvandiga, mis nagunii oli paljude jaoks kahtlane. Bidenil ei ole sellist tausta, tõdeb The Times ning lisab, et küsitlused näitavad, et mida rohkem valijad Bidenit näevad, seda rohkem ta hakkab neile meeldima.\n\nKolmandaks on teema tundlik ka Trumpi enda jaoks, kuna tema lapsed on juhtivatel kohtadel nii tema enda äriimpeeriumis kui ka administratsiooni ja valimiskampaania meeskonnas. Lisaks tuli eelmisel nädalal välja, et Trumpil on Hiinas salajane pangaarve ning erinevalt Bidenist, kes on oma maksuandmed avalikustanud, näidates oma tulusid ja nende allikaid, ei ole Trump seda teinud.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "USA president Donald Trump soovib vallandada Föderaalse Juurdlusbüroo (FBI) juhi ja peaprokuröri selle eest, et nood ei ole piisavalt agaralt uurinud süüdistusi demokraatide presidendikandidaadi Joe Bideni ja tema poja väidetavalt korruptiivsete ärisuhete kohta, kirjutab väljaanne The Times.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe hoolikalt uudise pealkiri ja sisu ning kirjuta artiklile pikk sissejuhatav lause, kasutades oma kujutlusvõimet.\n\n## Pealkiri:\n\nSoome lasteaiad parandasid metsalappidega laste immuunsust\n\n## Põhitekst:\n\nSoomes lõid lasteaiatöötajad murulapi, kuhu istutasid metsa pinnakattetaimi nagu kanarbikku ja mustikaid. Kui lapsed said lühikest aega sel metsalapil mängida ja istutuskastides kasvavaid taimi hooldada, paranesid nende tervisenäitajad. Bakterikooslused laste soolestikus oli muutunud rikkalikumaks ning laste nahk nägi üldiselt varasemast tervem välja, vahendab ScienceAlert.\n\nKatselappidel mänginud lapsi võrreldi ka tavalistes lasteaedades asfaldil, sillutisel ja kruusal mängivate lastega. Võrreldes viimastega oli metsalapil mänginud kolme-, nelja- ja viie-aastastel lastel veres rohkem T-rakke ja muid hea immuunsuse markereid ning seda juba pärast 28 päeva uues keskkonnas mängimist.\n\nHelsingi ülikooli keskkonnateadlase Marja Roslundi sõnul ilmnes, et metsa meenutaval murulapil mänginud laste soolestik oli sarnane nende laste soolestikule, kes käivad seal iga päev.\n\nBetoon, mets või muruplats?\n\nUurijad võrdlesid kümne lasteaia keskkonna mõju neis käivatele lastele. Kokku käis neis 75 kolme- kuni viieaastast last. Ühes osas lasteaedadest olid tavalised linnaaiad, kus oli palju betooni ja kruusa. Teistes viidi lapsi iga päev loodusesse. Kolmandates ehk neljas ülejäänud lasteaias katsetati aga metsa meenutava muruplatsiga. Kõigil lastel lasti oma lasteaia keskkonnas mängida 28 päeva jooksul viiel päeval nädalas.\n\nTeadlased võrdlesid laste naha ja soolestiku mikrobioomi enne ja pärast neljanädalast katset. Võrdlus näitas, et rohelapil mänginud laste tervisenäitajad olid teiste lastega võrreldes paranenud. Juba ühe kuuga muutusid metsalapil mänginud laste soolestik ja nahk bakteririkkamaks ning üldine immuunsus tugevamaks. Tulemused olid suuresti samasugused kui iga päev loodusesse viidud eakaaslastel.\n\nTäpsemalt oli mulla, rohu ja puudega mänginud lastel rohkem gammaproteobaktereid, mis suurendasid laste naha kaitsevõimet. Lastel oli veres rohkem ka immuunsust parandavaid eritisi ning vähem interleukin-17A nimelist tsütokiini, mis soodustab immuunsushaigusi.\n\nElurikkuse hüpotees\n\nVarasemad uuringudki näitavad, et kokkupuude rohelusega ja hea immuunsüsteem on omavahel kuidagi seotud. Samas polnud siiani päris selge, kas üks tõesti mõjutab teist. Nüüd Soomes tehtud uuring esimene omalaadne, kus seda lapsi ümbritseva keskkonna muutmisega näidata prooviti.\n\nKuigi äsjane uuring ei anna vastuseid kõigile teemaga seotud küsimustele, toetab see põhiideed, et muutus keskkonna mikroobirikkuses võib üsna hõlpsasti mõjutada laste väljakujunenud soolestiku mikrobioomi ja aidata nende immuunsusel tugevamaks muutuda.\n\nIdeed, mille järgi elurikas keskkond mõjutab meie immuunsust, nimetatakse nn elurikkuse hüpoteesiks. Selle järgi võib linnade elurikkuse kadu olla vähemalt osalt süüdi inimeste immuunsusega seotud haiguste sagenemises. Autorite sõnul räägivad nende uuringu tulemused elurikkuse hüpoteesi kasuks. Ühtlasi toetab uuring ideed, et tänapäeva väikese elurikkusega elukeskkonnad võivad muuta meie immuunsüsteemi nii-öelda rumalamaks ja aidata seeläbi kaasa immuunsusega seotud haiguste levikule.\n\nSiiski pole uuringu tulemused ammendavad ning vaja oleks suurema valimiga täiendavaid uuringuid mujalt maailmast.\n\nLoodus on meie tervisele hea teistegi varasemate uuringute järgi. Näiteks hoiab looduses käimine laste silmanägemist ja on seotud parema vaimse tervisega. Roheluses viibimine on seotud ka struktuurimuutustega laste ajus. Maal elavatel lastel esineb aga vähem astmat ja allergiaid.\n\nUuring avaldati ajakirjas Science Advances.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Kui anda lasteaialastele võimalus kuu aega metsa aluspõhja meenutaval rohulapil mängida, võib see parandada lastel võimet haiguste vastu võidelda, selgub Helsingi ülikooli teadlaste uuringust.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe uudis läbi ja pane oma kujutlusvõime tööle, et välja mõelda üks korralik sissejuhatav lause sellele loole.\n\n## Pealkiri:\n\nKoroonakriis kahandas käsipalli Balti liiga nädalavahetuse kahemänguliseks\n\n## Põhitekst:\n\nLeedu klubides Kaunase Granitas-Karys ja Klaipeda HC Dragunas on meeskonnaliikmeid, kes puutusid kokku positiivse viirusetesti teinutega. Balti liiga juhatus otsustas, et antud olukorras ei tohi meeskonnad mängudele sõita. Riia Celtnieksil on teistsugused probleemid, sest Läti-siseste reeglite kohaselt ei saaks paljud tiimiliikmed reisida.\n\nNii tulebki Eestisse vaid Balti liiga hetkeliider Dobele ZRHK Tenax, kel sarnaseid muresid pole ning peab nädalavahetusel kaks kohtumist. Laupäeval mängib Tenax kolmekordse Balti liiga võitja HC Kehra/Horizon Pulp&Paperi vastu ning päev hiljem külastab Viljandi HC-d.\n\nKõik kolm meeskonda on Balti liigas juba pikaajalised osalejad, kuid eelmisel hooajal vastamisi ei mindud. Kehra kohtus viimati Tenaxiga hooajal 2017/18 ning kaotas küllalt tasavägised mängud nii kodus kui võõrsil. Viljandi eelmised vastasseisud Läti valitseva meistriga toimusid 2018/19 ning võõrsil saadud kolmeväravalise kaotuse järel alistuti kodus koguni 14 väravaga.\n\nTenax juhib hetkel Balti liigat, olles võitnud kõik viis kohtumist. Tõsi, seni pole ei Leedu ega Eesti konkurentidega mängitud. Tenaxil on kümme punkti, nagu ka Põlva Servitil, kel üks kohtumine enam peetud. Kolmandal astmel on Vilniuse VHC Šviesa üheksa silmaga. Kehral ja Viljandil on tabelis neli ning SK Tapa/N.R. Energy'l kaks punkti.\n\nNädalavahetuse mängud Balti liigas:\n\n24.10. 19.00 HC Kehra/Horizon Pulp&Paper – Dobele ZRHK Tenax\n25.10. 18.00 Viljandi HC – Dobele ZRHK Tenax\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Käsipalli Balti liigas oli plaanis muuta Eesti sel nädalavahetusel tõeliseks lahinguväljaks, kui kõik neli Eesti klubi pidanuks kaks kohtumist kodus Läti ja Leedu konkurentide vastu, ent koroonaviiruse tõttu väliskülalised Eestisse tulla ei saa.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe hoolikalt uudise pealkiri ja sisu ning kirjuta artiklile pikk sissejuhatav lause, kasutades oma kujutlusvõimet.\n\n## Pealkiri:\n\nKantar Emor: Reformierakonna toetus oktoobris kasvas aasta kõrgeimaks\n\n## Põhitekst:\n\nKuigi Reformierakonna toetus langes maikuus Emori andmetel 24 protsendi peale, on see olnud aasta vältel stabiilselt 30 protsendi juures. Kaja Kallase juhitud opositsioonipartei toetus oktoobrikuus on aga kõrgeim, mis see 2020. aastal olnud on - 33 protsenti ehk ühe protsendipunkti võrra kõrgem septembrist.\n\nTeisel kohal on jätkuvalt Keskerakond, kelle toetus langes ühe protsendipunkti võrra 17 protsendi peale.\n\nKui koalitsioonis oleva Keskerakonna toetus langes ühe protsendipunkti võrra, nägid teised koalitsioonierakonnad väikest tõusu: EKRE toetus kasvas septembriga võrreldes kahe protsendipunkti võrra 15 protsendi peale ning Isamaa toetus nihkus viie protsendi pealt kuuele.\n\nEesti 200 toetus püsis oktoobrikuus sama - 13 protsenti. Sotsiaaldemokraatlik Erakond, kes on olnud nendega aasta vältel stabiilselt samal pulgal, aga kaotas ühe punkti ning on 11-protsendilise toetusega viiendal kohal.\n\nEestimaa Roheliste toetus oli uuringufirma andmetel oktoobrikuus kolm protsenti ning Eesti Tulevikuerakonna toetus oli kaks protsenti.\n\nKoalitsiooniparteide kogutoetus oli oktoobrikuus 38 protsenti, koalitsioonierakondade toetus oli 44 protsenti.\n\nKantar Emor kasutab oma uuringu valimiks kontaktide baasi, kus on ligikaudu 30 000 vastajakontakti, kellest kord kuus küsitletakse juhuvalimiga soo, vanuse, rahvuse ja elukoha järgi 1000, saades esindusliku pildi Eesti täisealistest kodanikest.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Uuringufirma Kantar Emor erakondade reitingute uuring oktoobri kohta näitab Reformierakonnale 33-protsendilist toetust, mis on nende kõrgeim tase sel aastal.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe uudis läbi ja pane oma kujutlusvõime tööle, et välja mõelda üks korralik sissejuhatav lause sellele loole.\n\n## Pealkiri:\n\nTFW kolmas päev tõi endaga originaalprindid ja jätkusuutliku mõtteviisi\n\n## Põhitekst:\n\nMoenädala kolmanda päeva avas modernsete, funktsionaalsete ja alati mugavust väärtustavate disainide poolest tuntud Iris Janvier moemaja, mis liigub uue kollektsiooniga jätkusuutlikkuse poole. Tänavamoele ja mugavusele fookuse pannud Iris Janvieri kollektsioonis on erikohal orgaanilised kangad, mis on loodud jätkusuutlikke tootmisprotsesse arvesse võttes.\n\nIris Janvier moemaja Autor/allikas: Erlend Štaub\n\nSeejärjel vallutas lava Piret Kuresaare moemaja, mille sügistalvise kollektsiooni värvigammas kohtuvad erinevates varjundites beežid ja hallid toonid. \"Oleme kasutanud kõrgkvaliteedilist siidi ja villaseid kangaid, millest valmivad mantlid, kleidid ja pükskostüümid. Samuti on see aasta esimest korda laval meie oma print,\" tutvustas Piret Kuresaar uut loomingut.\n\nPiret Kuresaar moemaja Autor/allikas: Erlend Štaub\n\nPõhjamaine moebränd WOOM hoolitseb selle eest, et sügistalvisel hooajal end soojas hoida. WOOM-i sügistalvine kollektsioon loob vabaduse nautida tormituultega sügisilma ja jäiseid talvetuuli. Sulemantlite ja -jakkide kollektsiooni täiendavad hoogsa joonega villased mantlid.\n\nWOOM Tallinn Fashion Weekil Autor/allikas: Erlend Štaub\n\nNeljandana vallutas moelava Eesti juurtega bränd Alpaka. Alpaka esitles kollektsiooni, mis ühendab omavahel luksuslikud materjalid ja mängulised nüansid. Esmakordselt tuli esitlusele Alpaka uus mänguline Seasonless Luxury Leisure kollektsioon, mis ühendab endas pehme ja sooja alpakavilla, luksusliku mooruspuu siidi ning orgaanilise Pima puuvilla.\n\nAlpaka kollektsioon Tallinn Fashion Weekil Autor/allikas: Erlend Štaub\n\nMoenädala kolmandale päevale pani punkti AMANJEDA by Katrin Kuldma, tuues TFW moelavale meeste- ja naistekollektsioonid, mida esitleti nii mugavas vaba aja võtmes kui ka kaasaegse kergusega formaalsemas versioonis. Meeste kollektsiooni mudelite hulgas on maalähedasest ruudulisest puuvillaflanellist ja teksakangast jakkpluusid, brändile omaselt elegantse joonega villakangastest bleisrid ja ülikonnad ning siidjatest puuvilladest klassikalised särgid. Oluliseks osaks sügishooajal on mantlid ja soojad ning kerged mahulised tuulekindlad parkad. Naiste kollektsioon tõi moelavale meeste stiilidega harmoneeruvad koloriidid ning ikoonilised mudelid. Muhu Couture'i tikandid olid moepubliku ees kogu ulatuses nii summutatud monokroomsetes kui ka kirgastes ja värviküllastes toonides. Nii stiili kui värvimäng jätkub inspireerituna meeste klassikalistest särgimudelietst – ikooniline särkkleidi mudel on kollektsioonis nii maalähedasest ruudulisest puuvillaflanellist ja teksakangast kui klassikalise päevasärgi triibulisena. Oluline osa on ka kergetel ja duubelkašmiirist mantlitel.\n\nAMANJEDA by Katrin Kuldma kollektsioon Tallinn Fashion Weekil Autor/allikas: Erlend Štaub\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Sügisese Tallinn Fashion Weeki kolmandal päeval, 22. oktoobril olid moelaval esindatud originaalkangad, jätkusuutlik mõtteviis ning soojad ülerõivad.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe artikli pealkirja ja sisu. Kasuta oma loomingulisi võimeid, et koostada detailne ja põhjalik ühelauseline sissejuhatus sellele uudisele.\n\n## Pealkiri:\n\nEelnõu: doktorandid hakkavad saama Eesti keskmist palka\n\n## Põhitekst:\n\nKäesoleval õppeaastal on Eesti kõrgkoolides kokku veidi üle 2300 doktorandi. Seda on ligi 1000 õppuri võrra vähem kui näiteks 2011/2012 õppeaastal, kui doktorantide arv oli viimase 15 aasta suurim – siis oli doktoriõppes veidi üle 3000 inimese.\n\nHaridus- ja teadusministeeriumi strateegiate järgi võiks igal aastal toimuda umbes 300 doktorikraadi kaitsmist. Reaalsus on aga see, et eesmärgist täitub praegu napilt üle kahe kolmandiku, ütles haridus- ja teadusministeeriumi kõrghariduse osakonna peaekspert Allan Padar.\n\n\"Näiteks 2018/2019 õppeaastal kaitses doktorikraadi 235 doktoranti ning paraku me ei näe ka, et see näitaja võiks lähiajal loodetud kujul kasvada. Üheks probleemiks ongi olnud kindlasti madal doktorandi toetus, mis on sundinud doktorante liigsele hõivatusele muu tööga ning ei ole võimaldanud tal täies mahus teadustööle keskenduda,\" ütles Padar.\n\nSeepärast näebki valmiv seaduseelnõu ühe punktina ette, et tulevikus saavad doktorandid tehtava teadustöö eest suuremat tasu. Praegu on doktorantide põhitoetus 660 eurot kuus, aga sihiks on võetud, et doktorandid teeniksid võrdselt Eesti keskmise palgaga.\n\nKas doktorandid võiksid juba järgmisel aastal pangakontol keskmise palga arvu näha, on Padari sõnul veel vara öelda. \"Hetkel konkreetsetest summadest on keeruline rääkida, kuna riigieelarve seadus on hetkel veel riigikogus arutluses ning enne selle vastu võtmist ei saa me konkreetseid summasid lubada. Me mõtleme nendele stsenaariumitele, tingimustele, kuidas saaksime üleminekut varem rakendada,\" lausus Parar.\n\nTa lisas, et tulevikus ei kannaks rahaline süst enam doktorantide toetuse nime, vaid see oleks nooremteaduri töötasu. Soov on, et enamus doktorantidest oleksid ülikoolidega töölepingulises suhtes ja saaksid nii keskenduda täielikult oma teadustööle.\n\n\"Kindlasti on tal seal ka teatavad ülikoolis õpetamise kohustused, mis ei ole otseselt teadustööga seotud, siiski on see doktoriõppe üks osa, aga põhimõtteliselt oleks tema põhitegevus doktoritöö,\" rääkis Padar.\n\nEesti Maaülikooli rektor ja Eesti rektorite nõukogu juhatuse liige, Mait Klaasseni sõnul on planeeritav doktorantide toetuse suurendamine, aga ka nooremteaduri tiitel hädatarvilikud seadusmuudatused, mida kõik ülikoolid ootavad.\n\nKlaassen ütles, et täna on kõik ülikoolid, hädas sellega, et neile ei tule enam eestikeelseid doktorante. Muud majandussektorid võtavad ülikoolilõpetajad endale, kuivõrd tasu on suurem ja seda on kergem teenida kui doktoritööd tehes.\n\n\"Kui nüüd doktorandi tasu tõstetakse ja doktorandid on kõik nooremteaduritena meil kirjas, saame tunduvalt rohkem, ma ei tahaks öelda, et paremaid, aga vähemalt suuremat valikut on võimalik välja valida meie tulevastest doktorantidest. See on kindlasti meie edu pant,\" sõnas Klaassen.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Haridus- ja teadusministeeriumis on valmimas seaduseelnõu, mis muudab praegust doktoriõppe olemust ja suurendab ka doktorantidele makstavat toetust. Seaduseelnõu järgi võiks tulevikus doktorantide töötasu olla võrdne Eesti keskmise palgaga.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Vaata läbi uudise pealkiri ja tekst ning loo loov sissejuhatav lause, mis haakub artikli sisuga.\n\n## Pealkiri:\n\nÖöpäevaga lisandus 53 positiivset koroonatesti\n\n## Põhitekst:\n\nKõige rohkem uusi nakatunuid – 32 – tuvastati Harjumaal, 12 uut nakatunut tuvastati Ida-Virumaal, kaheksal positiivse testi tulemuse saanul puudus rahvastikuregistris märgitud elukoht. Üks nakatunu tuvastati Saaremaal.\n\nTallinna lisandus 29 uut nakatunut. Harjumaa juhtumite puhul on neljal juhul tegemist varasema haigestunu lähikontaktsetega. Ühel juhul toodi viirus sisse Venemaalt. Ülejäänud nakatumiste asjaolud on selgitamisel.\n\nKokku saab põhja regionaalosakonna tööpiirkonnas eristada üheksat kollet: ühe töökoha koldega on seotud 42, teise töökoha koldega kaheksa ning kolmandas töökoha koldes on samuti kaheksa haigestunut. Perekonna koldes on viis inimesest. Ühes kooli koldes on kuus inimest, neljandas töökoha koldes on üheksa nakatunut ning viiendas töökoha koldes kokku kuus inimest. Teises kooli koldes on viis haigestunut. Neljapäeval lisandunud peokoldes on kümme inimest.\n\nPõhja regionaalosakonnas on jälgimisel üle 1600 inimese inimest, kellest 274 on haigestunud.\n\nIda-Virumaale lisandunud 12 juhust neli on seotud nakatumisega pereringis, kahel juhul sai nakatunu viiruse koolist ja kahel juhul lasteaiast. Ühel juhul leidis nakatumine aset töökohal, ühel juhul hooldekodus ning üks haigusjuht toodi sisse Euroopa Liidu riigist. Ühe nakatumise asjaolud on veel selgitamisel.\n\nIda regiooni tööpiirkonnas on seitse aktiivset kollet: Kohtla-Järve kooli koldega on seotud 11 ja Ida-Virumaa pereliikmete ja tuttavate koldega kaheksa inimest. Jõhvi kooli koldega on seotud üheksa ja Jõhvi hooldekeskuse koldega 21 haigestunut. Sillamäe kooli koldega on seotud 36 ja nii-öelda meelelahutusasutuse koldega on kokku seotud kümme haigusjuhtu. Narva töökoldes on seitse inimest.\n\nIda regionaalosakonna jälgimisel on üle 670 inimese, kellest on haigestunud 116.\n\nLõuna regionaalosakonna jälgimisel on 372 inimest, kellest 57 on haigestunud. Osakonna jälgimisel on kaks kollet – töökoha kolle Võrus 24 inimesega ja Jõgevamaa töökoha kolle 20 inimesega.\n\nLääne regionaalosakonna jälgimisel on üle 100 inimese, kellest 18 on haigestunud.\n\nRahvastikuregistri andmetel lisandus üks uus koroonajuhtum ka Saaremaale, nakatumise asjaolud on selgitamisel. Lääne regionaalosakonna jälgimisel on üle 100 inimese, kellest 18 on positiivset.\n\nHaiglaravi vajab 30 patsienti\n\n23. oktoobri hommiku seisuga viibib haiglas 30 COVID-19 patsienti, juhitaval hingamisel on üks patsient.\n\nUusi surmajuhtumeid ööpäeva jooksul ei lisandund. Surmastatistikasse lisandusid 59-aastane mees ja 82-aastane naine, kes surid 17. ja 18. oktoobril oma kodus ning kellel surmajärgselt tuvastati SARS-CoV-2. Kokku on Eestis surnud 73 koroonaviirusega nakatunud inimest.\n\n23. oktoobri seisuga on tervenenud 3418 inimest.\n\nEestis on kokku tehtud üle 249 000 esmase testi, nendest 4300 ehk 1,7 protsenti on olnud SARS-CoV-2 viiruse suhtes positiivsed.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Möödunud ööpäeval Eestis tehtud 1580 koroonatestist osutus positiivseks 53. Eesti nakatumisnäit viimase 14 päeva jooksul 100 000 elaniku kohta on 37,02, selgub terviseameti andmetest. Surmastatistikasse lisandus kaks varem surnud eakat inimest.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu uudise pealkirja ja põhisisuga. Kasuta neid fakte, et luua pikk ja sisutihe lause, mis toimib loo sissejuhatusena.\n\n## Pealkiri:\n\nJaapan ja Ühendkuningriik sõlmisid Brexiti-järgse vabakaubandusleppe\n\n## Põhitekst:\n\n\"Kui sobilik on olla Tõusva Päikese Maal, et tervitada vabakaubanduse uue ajastu koidikut,\" ütles Briti väliskaubanduse minister Liz Truss leppe allkirjastamise tseremoonial Tokyos.\n\nTrussi sõnul on tegu esimese tähtsa kaubandusleppega Suurbritannia jaoks saades Euroopa Liidust lahkumise (Brexit) järel iseseisva kaubanduspoliitikaga riigiks.\n\nLepe peaks muutma 99 protsenti kahe riigi vahelisest kaubandusest tariifi-vabaks ja sellega suurendama pikemas perspektiivis Briti väliskaubandust Jaapaniga 2018. aastaga võrreldes 15,2 miljardi naela (19,9 miljardi dollari) võrra ning lihtsustama Briti firmade tegutsemist Jaapanis.\n\nFinantsteenused moodustavad praegu Ühendkuningriigi suurima ekspordi Jaapanisse, nende osakaal on umbes 28 protsenti. Aga leppega odavnevad Jaapanis ka sellised tooted nagu Inglise vahuvein, Ühendkuningriigis toodetud riided ja jalanõud, Stiltoni juust, samuti küpsised ja sealiha.\n\nKokkuleppe alusel peaks astmeliselt vähenema Jaapani autodele kehtestatud tollid ning 2026. aastaks täielikult kaduma nagu see on praegu sätestatud Jaapani ja Euroopa Liidu kaubanduskokkuleppes.\n\nJaapani välisminister Toshimitsu Motegi märkis omakorda, et uus kahepoolne vabakaubanduslepe tagab pidevuse pärast senist kaubanduslepet Euroopaga. Ta lisas, et uued koostöövaldkonnad on e-kaubandus ja finantsteenused.\n\nJaapani praegune vabakaubanduslepe Euroopa Liiduga hõlmab Suurbritanniat kuni selle aasta lõpuni.\n\nLeppe peavad jõustumiseks heaks kiitma ka mõlema riigi parlamendid. Jaapanis leiab see aset ilmselt järgmisel nädalal.\n\nKohtumisel väljendas Truss huvi ühineda ka praegu 11 riiki ühendava Vaikse ookeani kaubanduskokkuleppega (CPTPP), mille liikmed on Jaapan, Kanada, Austraalia, Brunei, Tšiili, Malaisia, Mehhiko, Uus-Meremaa, Peruu, Singapur ja Vietnam.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Jaapan ja Ühendkuningriik sõlmisid reedel Brexiti-järgse vabakaubandusleppe, millega vähendatakse tollitariife teineteise kaupadele.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu uudise pealkirja ja põhisisuga. Kasuta neid fakte, et luua pikk ja sisutihe lause, mis toimib loo sissejuhatusena.\n\n## Pealkiri:\n\nRauno Alliksaar. Anorgaanilise aine eksistentsiaalne rahu\n\n## Põhitekst:\n\nJa Jeesus vastas talle: \"Rebastel on urud ja taeva lindudel pesad, aga Inimese Pojal ei ole, kuhu ta oma pea võiks panna.\"\n-- Matteuse 8:20\n\n\"Ainult pisarais võin vaadata, millest inimene on tehtud, mida inimene teeb, mis inimesest saab. Tehtud on mullast, sigitatud süüs, sünnitatud piinaks. Ta teeb kurja, mida ei tohi, inetust, mis on kohatu, tühisust, mis on kõlbmatu. Saab tuleroaks, ussi kõhutäiteks, mädahunnikuks. [---] Õnnelikud on need, kes surevad enne, kui ilmavalgust näevad, tundes surma enne, kui saavad teada, mis on elu. [---] Kui suur on äng, mis surelikku ahistab, ja mure, mis närib! Ärevus rõhub, hirm kohutab, värin paneb võbisema, õud ajab taga, valu närib, kurbus ajab segaseks, segasus kurvastab!\" (tlk. Marju Lepajõe)[1]\n\nNõnda kirjutab Lotario dei Segni, hilisem paavst Innocentius III (1160–1216) oma traktaadis \"Inimolu viletsusest\". Olgu teispoolsusega, kuidas on, siinpoolsest kannatusest ei päästa mitte miski. Ja see kannatus ei pea isegi olema füüsiline. Hoolimata sellest, mis eesmärgil elu puudumist või lõppemist taotletakse, olgu paradiis või olematus, elu on sellest hoolimata häda ja vaev. Seega, kust tuleb kannatus ja kuhu kaob rahu?\n\n*\n\nOleme harjunud rääkima Schopenhauerist ja Cioranist, Kogujast ja nihilistist Nietzschest, ent jätame sageli kahe silma vahele tema, kes alustas algusest. Peter Wessel Zapffe (1899–1990) alustab oma \"Viimset messiat\"[2] järgnevalt:\n\n\"Ammumöödunud ajal ärkas mees ühel ööl üles ja nägi ennast.\n\nTa nägi, et on ilmalaotuse all alasti, kodutu omaenese kehas. Kõik asjad lagunesid ta uuriva mõtte ees ning tema pääs rullus lahti ime ime järel, õudus õuduse järel.\n\nSiis ärkas ka naine ja ütles, et on aeg minna ja tappa. Ja mees haaras oma vibu ja noole, hinge ja käe abielu viljad, ning läks välja tähise taeva alla. Aga siis, kui loomad saabusid joogikohta, kus ta neid juba vanast harjumusest ootas, ei tundnud ta oma veres enam tiigri hüpet, vaid suurt ülistuslaulu kannatusvendlusele kõige elava vahel.\n\nSel päeval ei tulnud ta saagiga koju ning kui nad ta järgmise noorkuu ajal leidsid, istus ta surnult joogikoha ääres.\"\n\n*\n\nZapffe ei ole loomulikult esimene suur pessimist ega jää ilmselt viimaseks, ehkki meie aja sundoptimism on laastav. Küll aga on tema see, kes ei seo pessimistlikku hoiakut ja elu mõttetuse/mõttekuse küsimust mitte abstraktse \"olemise\" või mingi filosoofilise \"seisundiga\", vaid püüab leida sellele seletust. Ja leiabki.\n\nInimene on nimelt täiesti lootusetu juhtum, sest ta on ülearenenud. Zapffe võrdleb inimest muinasaegsete hirvedega, keda arvatakse olevat välja surnud seetõttu, et nende evolutsiooni käigus aina võimsamaks ja raskemaks muutunud sarved osutusid ühel hetkel kandjaile takistuseks ning viisid seeläbi hukkasaamiseni. Inimene on samasugune väärareng, absurdsus, rüvedus, bioloogiline paradoks, milles väljendub elu ennasthävitavus. Inimene otsib vastuseid suurtele küsimustele ja nõuab taga õigust, sest ta on selleks võimeline. Suur loodus on tema arengus pannud mängu kõik, andes talle enneolematu vaimse võimekuse, ent jätnud ta sellega üksi. Ja oma suures üksinduses peab inimene oma uudishimuliku ja nõudliku meelega tulema toime maailmas, mis ei ole tema vaimsete püüdluste jaoks loodud.\n\nLoodus ei vasta säärastele küsimustele, sest need ei ole bioloogilise elu seisukohalt lihtsalt olulised. Aga inimene ometigi küsib, tema võime seda teha on karjuvas vastuolus kogu ülejäänud loodusega. Seega maksab inimene oma võimete eest lõppematu rahulolematuse ja ahistusega ränka hinda. Tuletagem siinkohal meelde, et teadaolevalt on vaid üks muu loom ealeski midagi küsinud.[3] Zapffe nendib – ja õigusega – et inimene on söönud hää ja kurja tundmise puust ning selle eest paradiisist välja aetud.\n\n*\n\nMida selle teadmisega pääle hakata? Kui meie eksistentsiaalsete püüdluste bioloogiline mõttetus teravalt selgeks saab, tuleb pöörduda filosoofia poole, et näha, kas seda teed mööda on võimalik olemist kuidagi vähem valulikuks mõelda. Ent mis tähtsust on mõningal valulikkusel suure tühjusega võrreldes?\n\n*\n\nKannatuste merega silmitsi seistes jõudis Schopenhauer järeldusele, et kõiges on süüdi elutahe, mis tõukab aina edasi ja edasi tegutsema, ehkki pääsu võib pakkuda mõistus, mis seda tahet mõnel puhul vaigistada suudab. Schopenhaueri järgija Philipp Mainländer (tegelikult Philipp Batz, 1841–1876) pöörab aga kõik pää pääle ning kirjeldab maailma surmatahtest läbi imbununa, ületades sellega võrratult frankfurtlase pessimismi. Tema nägemuses sai maailm alguse jumalast, kellel oli vaid üks soov – surra. Seda sai ta paraku teha vaid end tükkidena ainelisse universumisse aheldades ning sestap on kõigesse siin ilmas kätketud ihalus mitteolemise järgi ja maailma juhib hoopis lõputu surmatahe. Ajapikku peaks inimkondki seega esmalt paljunemise lõpetama ning seejärel endale otsa pääle tegema.\n\nMainländer ise nõnda toimiski ning poos end 34-aastaselt üles. Selleks kasutas ta muuseas oma trükisooja pääteose \"Lunastuse filosoofia\" (Philosophie der Erlösung) köidete virna. Mainländeri filosoofia on tõenäoliselt üks süngemaid, mis eales kirja pandud. Sellal kui mitmed teised pessimistid on vähemasti argielus näinud helgemaid hetki või väärtuslikke momente, mis võiks kasvõi silmapilguks kaaluda üles eksistentsiaalse tühjuse, märgib Mainländeri kõiksust läbiva surmatungi idee täielikku ja igikestvat maailmapõlgust. Kui meie maailmas ei ole mitte midagi ihaldusväärset, sest ülim eesmärk on mitteolemine, siis ei saa mitte miski maine kuidagi kasulik olla. Nihilistlikult põhiseisukohalt on siiski üsna kergesti võimalik kaitsta egoistlikult motiveeritud tegevusi, kui need on kuidagi indiviidile vajalikud. Mainländeri käsitluses on aga tõeliselt vajalik vaid see, mis surmatungi järgimisele lähemale viib, olgu selleks eneseeitus ja askeetlus või aktiivmeetodid iseenda likvideerimisel.\n\nMainländeri kaasaegne ja Schopenhaueri järgija Julius Bahnsen (1830–1881) surmatahet ei näe, kuid tema vaade on vähemalt samavõrd sünge. Mõistus ilma tahteta on võimetu ning tahte kustutamist ei saa tahta, sest see oleks lahendamatu vastuolu. Mõistus võib tulla lagedale millega tahes, ent satub paratamatusse konflikti irratsionaalse tahtega, ent välja lülitada ei saa kumbagi, mistap pole ka inimesel sellest ahelast iialgi pääsu.\n\n*\n\nMe oleme mõistetud alatiselt ning lõppematult kannatama, seejuures ilma vähimagi võimaluseta seda kuidagi mõtestada. Lihtsustatult võiks öelda, et pessimistid armastavad rota fortunae, saatuseratta ideed. Varem või hiljem litsutakse ka see, kes ajuti on ratta tipus ja sestap teistest kõrgemal, ratta alla. Ükskõik, kust alustada või mida teha, ühtmoodi viljatu on see kõigi jaoks.\n\n*\n\nOluline on siiski eristada pessimismi ning maailmapõlgust. Klassikaline maailmapõlgus (contemptus mundi) on tuntud juba antiikajast, olulisem aga siiski hilisemas kristlikus traditsioonis. Maailmapõlgus on neis tähendanud askeesi ja kontemplatsiooni, viisi, kuidas anda kannatusterohkele ja tühja-tähja pääle kuluvale maisele elule mingi tähendus. Pessimistid, need tõsised, ei näe aga viisi, kuidas eksistentsile põhimõttelist tähendust anda. Isegi ajutised helgushetked on vaid üksikud sähvatused päratult sünges ja pimedas laotuses. Kui rumeenlane Cioran (1911–1995) kirjutab, et on ühe jalaga paradiisis nagu teised on ühe jalaga hauas (\"Vihikud\", 26. juuni 1957[4]), siis ei mõtle ta seda, et on jõudnud mingisuguse hämmastava selguseni, vaid ainult seda, et on mõistmise läbi jõudnud lähemale mitteolemisele.\n\nKui nii mõnigi teine filosoof on piirdunud eelkõige olemise tähenduse küsimusega, siis Emil Ciorani jaoks on märkimisväärselt oluline ka igapäevase kannatuse väljendamine: \"Mida kauem elad, seda vähem näib, nagu oleks elamisest mingit kasu olnud.\" (\"Sündimise ebaõnnest\", 1973[5]).\n\nCiorani rõhutatult pessimistlik vaade nii eksistentsile kui inimelule tõi talle kirjandusliku tegevusega küll edu (\"Iga raamat on edasilükatud enesetapp,\" ütleb Ciorani, ehkki enesetapp on tema käsitluses väärikas tegu), ent samas kaasa ka inimsuhete lagunemise. Samuti nihilistide hulka arvatud Samuel Beckett, kes oli varemalt Cioraniga tihedalt lävinud ja talle isegi raha laenanud, lakkas temaga suhtlemast, sest pidas Ciorani maailmavaadet liialt negatiivseks. Tõenäoliselt oli põhjus vähemalt osaliselt Becketti poliitilises aktiveerumises sellal, kui Cioran oma noorpõlve pattude tõttu (\"Rumeenia muutmine\"!) igasugusest ühiskondlikult aktiivsest tegevusest hoidus. Prantsuse avalikkus, mida ta pingsalt vältis, suhtus temasse aga vähemalt osaliselt kerge muigega, pidades teda samuti veidi liialt süngemeelseks. Optimistlikule 20. sajandile oli sedavõrd sünge ja samal ajal elegantselt veenev aforist siiski liiast.\n\n*\n\nElu kirjeldamatult sünge ja sihituna näinud Ciorani ja Zapffe elulistele tõsiasjadele pilku heites võib näha, et iroonilisesl kombel elas esimene neist 84- ja teine 91-aastaseks. Eks väljendub selleski eksistentsi õelus ja kannatuste valmistamise potentsiaal.\n\nKus on kannatuse piirid? Cioran ütleb, et \"piirkurbust ei ole\". 1949. aastal sündinud saksa kirjandusteadlane ja kirjanik Ulrich Horstmann on oma raamatus \"Elajas\" (Das Untier) aga esitanud teooria, mille kohaselt on inimkonna ülim eesmärk iseenda hävitamine, liiv, mida tuul läbi kolpade tühjade silmakoobaste puhub (durch die Augenhöhlen unter das Schädeldach geblasene, rieselnde Sand). Lõplik rahu saabub siis, kui oleme jõudnud tagasi anorgaanilisele tasandile. Vajadusel saab selleks kasutada tuumarelvi. Kannatusfilosoofia pole kusagile kadunud. On veel teejuhte, kes inimkonda olemasolu mõttetuse mõistmise teel juhiks.\n\n1 Terviktekst on leitav \"Keskaja kirjanduse antoloogias\" (Varrak 2013).\n2 Ehkki \"Viimne messias\" on Zapffe tuntuim ja tõlgituim tekst, on tegu vaid lühendusega pikemast traktaadist \"Om det tragiske\" (\"Traagikast\"). Siiski sisaldab \"Viimne messiaski\" Zapffe mõtte olulisimat osa, st nii käsitlust eksistentsi mõttetusest kui sellest, miks see meid ahistab, kui ka \"arstimeid paanika vastu\", ehk meetodeid, mille abil inimesed elu mõttetusega toime tulevad.\n3 See loom oli märkimisväärset kognitiivset võimekust näidanud papagoi Alex, kes küsis kord, mis värvi ta on. Isegi inimahvid, kellest nii mõnelegi on õpetatud viipekeelt, pole siiani suutnud küsimusi esitada, ehkki neile on selleks vajalikud tööriistad antud.\n4 Ciorani 1997. aastal ilmunud \"Vihikud\" (Cahiers 1957–1972) on koostatud mõtlejast maha jäänud kirjatükkide, mis tema rohketesse teostesse ei mahtunud, põhjal. Ciorani elukaaslase Simone Boué koostatud mahukas köide sisaldab hulgaliselt säravaid aforisme, aga ka päevakajalisi mõtteid kaasaaegse kultuuri kohta, nt 05.jaanuaril 1960: \"Albert Camus hukkus autoõnnetuses. Ta suri hetkel, kui kogu maailm ja võibolla ka ta ise teadsid, et tal pole enam midagi öelda ja elades võiks ta vaid oma ebaproportsionaalsest, teotavast, isegi naeruväärsest hiilgusest ilma jääda. Tohutu lein, kui sain eile õhtul kl 11 Montparnasse'is tema surmast teada. Suurepärane vähetähtis kirjanik, kes oli ometi suur, sest oli prii vulgaarsusest, hoolimata kõigist austusavaldustest, mis talle osaks langesid.\"\n5 Eesti keeles Tõnu Õnnepalu tõlkes, Varrak 2012.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Pessimismi kool: märkmeid sihitusest ja lootusetusest. Rauno Alliksaar tutvustab pessimistlikke filosoofe Peter Wessel Zapffet, Philipp Mainländerit ja Emil Cioranit.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu artikli sisuga ja loo sellele pika lausega sissejuhatus, mis köidab lugeja tähelepanu.\n\n## Pealkiri:\n\nBoris Beckerit ähvardab kuni seitsmeaastane vanglakaristus\n\n## Põhitekst:\n\nUue 28-punktilise süüdistuse kohaselt pole 52-aastane Becker täitnud kohustust avaldada võimudele temalt nõutavat teavet, samuti pole 2017. aastal pankrotistunud endine maailma esireket loovutanud lisaks Wimbledoni trofeedele ka oma kahte Austraalia lahtiste võidukarikat. Sakslane süüd omaks ei võta.\n\nSüüdistuse kohaselt kuuluvad loovutamisele Beckeri 1985. ja 1989. aastal võidetud Wimbledoni trofeed. Neist esimese võitis sakslane kõigest 17-aastasena, saades sellega kõigi aegade noorimaks meesüksikmängu võitjaks. Endine tennisetäht võidutses Wimbledonis veel ka 1986. aastal, Austraalia lahtistel triumfeeris ta 1991. ja 1996. aastal.\n\nEhkki Londoni pankrotikohus kuulutas 2017. aasta juunis välja Beckeri pankroti, kuulub Saksamaa läbi aegade edukaima meestennisisti nimele tänaseni väidetavalt mitmeid kinnisvaraobjekte, samuti olevat tema pangakontodel enam kui miljon naela (ca 1,1 miljonit eurot).\n\nLondonis resideeruva Beckeri kohtuprotsess algab järgmise aasta septembris. Süüdimõistmise korral ähvardab teda kuni seitsmeaastane vanglakaristus.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Kuuekordne slämmivõitja Boris Becker astus neljapäeval Londonis kohtu ette, olles jätnud tagastamata oma kaks Wimbledoni trofeed, mis pidid tema võlgade katteks maha müüdama.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Süvene uudise pealkirja ja sisu ning kirjuta sellele loole sisukas ja informatiivne sissejuhatus, mille pikkus on üks lause.\n\n## Pealkiri:\n\nJust Filmi lastefilmide võistlusprogrammist leiab ka \"Sipsiku\"\n\n## Põhitekst:\n\nJust Film tähistab sel aastal oma 20. sünnipäeva ning lastefilmide võistlusprogrammi kuulub filme, mis ühelt poolt räägivad juba tuttavate tegelaste seiklustest ning teisalt toovad kinokülastajateni uued ja vahvad karakterid.\n\n\"Tegemist on tõeliselt lõbusa, kogu perele mõeldud ja naerma ajava programmiga,\" ütles Just Filmi festivali tegevjuht Mikk Granström.\n\nJust Filmi lastefilmide võistlusprogramm Autor/allikas: Just Film\n\nFilmidest lähemalt:\n\n\"Sipsik\"\nRaggie\nEesti/Taani 2020, 74 min\nR: Meelis Arulepp, Karsten Kiilerich\n\nEesti lastekirjanduse üks armastatum kangelane, kaltsunukk Sipsik on saanud oma filmi täis muusikat, seiklusi ja tõelisi tundeid. Anu saab kuueaastaseks ja tunneb elust rõõmu – tal on suur vend Mart, kes on tüdruku parim sõber ning kellega koos on imetore mängida. Armastusest väikese õe vastu on Mart õmmelnud Anule sünnipäevaks kaltsunuku. Paraku saab idüll läbi, kui saabub 1. september ja Mart läheb jälle kooli ning Anu peab päevi ilma vennata veetma. Lisaks on Mardile tekkinud uued sõbrad ja õe jaoks jääb tal aina vähem aega. Ühel hetkel, kui Anu tunneb end eriti üksiku ja õnnetuna, ärkab kaltsunukk Sipsik nagu võluväel ellu. Vähemalt Anule tundub nii.\n\nNüüd on Anul silmi ainult Sipsiku jaoks. Ühised tegemised nukuga haaravad tüdruku kogu tähelepanu ning kõrvale jäävad nii Mart kui ka ema ja isa. Aga suured seikulused ja väljakutsed ootavad eest nii Anu kui ka Sipsikut.\n\n\"Ajavalvurid\"\nThe Time Guardians\nVenemaa 2020, 94 min\nR: Alexey Telnov\nRahvusvaheline esilinastus\n\nVäike tüdruk Ksyusha lapsendatakse tondilossilikust lastekodust toredasse perekonda – ta saab endale uue kunstnikust ema ja kirjanikust isa. Kõik kolm on äärmiselt õnnelikud ning õhtud veedetakse tihti pere keskel kodus, mil isa loeb tütrele lugusid oma mitmetest fantaasiaraamatutest. Idüllilisse ellu saabub aga järsk lõpp, kui Ksyusha isa vanad tuttavad proovivad perekonda lõhki kiskuda ning kõigele tipuks satub tüdruk emaga autoõnnetusse. Ärgates leiab tüdruk end aga isa raamatutest tuttavast Pimeduse Linnast, mis küll sarnaneb kodulinnale Peterburile, kuid on kõvasti pimedam ja külmem. Pimeduse Linnas elavad äärmiselt veidrad tegelased, keda valitseb hirmuäratav Nõid, kes soovib kõigest väest ka Ksyushat vangistada. Tüdruku ainukeseks liitlaseks uues kõhedas maailmas saab lustakas maagiliste võimetega assistent nimega Paramon, kellega koos võetakse ette ohtlik rännak, et leida üles Ajavõti, millega saab aega tagasi keerata ja nõnda ära hoida hirmus autoõnnetus ja päästa Ksyusha perekond igavesest pimedusest.\n\n\"Berti päevik\"\nBert's Diary\nRootsi 2020, 95 min\nR: Michael Lindgren\n\nTreb Walker alias Bert Ljung teeb midagi, mis on poistele absoluutselt keelatud. Ta kirjutab päevikut. Mõelda vaid, kui klassi kõige tugevam poiss Klimp sellest teada saab! Siis teab varsti kogu maailm, kuidas Bert end tunneb, kui ta oma uued prillid koolis ette peab panema, kui teda jälitab hauabatsill, kui ta teeb koos Akega teaduslikke eksperimente, suitsetab salaja ja kirjutab päevikusse punase pliiatsiga, kui on armunud. \"Berti päevik\" on film, mis põhineb samanimelisel maailmakuulsal lasteraamatul. See on film poistele, kuid mida on huvitav vaadata ka tüdrukutel, kes tahavad teada, mida poisid tegelikult mõtlevad.\n\n\"Indiaanipoiss Yakari suur seiklus\"\nYakari, a Spectacular Journey\nPrantsusmaa 2020, 72 min\nR: Xavier Giacometti, Toby Genkel\n\nVäikese indiaanipoisi Yakari seiklused algavad päeval, mil ta otsustab iseseisvalt järgneda metsiku mustangi, indiaaninimega Tilluke Kõu, jälgedele. Teekonnal külastab Yakarit esimest korda elus tema õnneloom Suur Kotkas, kes kingib poisile ühe imelise sule ning maagilise võime loomadega rääkida. Kodust kaugel ning sügaval ohtliku jahihõimu territooriumil võtavad Yakari ja Tilluke Kõu vastu kõige ohtlikuma seikluse, mis juhatab nad õnnelikult tagasi koju. Imeline teekond koju pitseerib igavese sõpruse vapra indiaanipoisi ja tuulena kappava poni vahel.\n\n\"Jackie ja Oopjen\"\nJackie and Oopjen\nHolland 2020, 90 min\nR: Annemarie van de Mond\n\n12-aastase tagasihoidliku loomuga Jackie ema töötab Hollandi riiklikus kunstimuuseumis, kus on tallel mõned maailma tähtsamad kunstiteosed, mida imetledes tüdruk ka palju aega veedab. Kui ootamatult läheb kuulsalt Rembrandti maalilt kaduma selle subjekt, 17. sajandi naisterahvas nimega Oopjen, kahtlustavad muuseumi töötajad, et on toimunud sajandi kunstirööv, mis avalikkuse ette jõudes oleks ülemaailmne skandaal! Ainult Jackie teab, et tegelikult on Oopjen lihtsalt maali pealt ellu ärganud ning muuseumist jalga lasknud. Kõik selleks, et leida üles armastatud noorem õde Piek, kelle portree enam ammu tema enda maali kõrval ei ripu. Kuna vanast ajast pärit Oopjenil on raskusi 21. sajandil navigeerimisega, siis otsustab Jackie naist salaja aidata.\n\n\"Klaaspoiss\"\nGlassboy\nItaalia 2020, 100 min\nR: Samuele Rossi\nMaailma esilinastus\n\nPino on poiss, kellel on haruldane verehaigus, mille tõttu pole ta tavalise lapse elu elada saanud. Teda on alati tagasi hoitud ning piiratud, justkui oleks ta klaasist. Pino on aga elav poiss, kes tahab ülekõige kogeda suuri seiklusi, põnevaid mänge, tagajaamist ja teha ulakusi. Pino otsustab teha kannapöörde ning läheb otsima suuri seiklusi, mille ta muidugi õige pea ka leiab. Soe ja südamlik koguperefilm, mis näitab, et hoolimata raskustest ja katsumustest, on võimalik olla õnnelik, leida häid sõpru ja uusi seiklusi.\n\n\"Kodutänava piraadid\"\nPirates Down the Street\nHolland 2020, 95 min\nR: Pim van Hoeven\n\nElu ontlikus rannalinnas pööratakse pea peale, kui sinna saabub elama perekond Blunderbuss – täiesti pesuehtne piraatide kamp, koos kõige selle juurde kuuluvaga, nagu mõõgavõitlused, silmaklapid, koduks olev piraadilaev, lemmikloomast kaheksajalg ja papagoi ning lõputu rummi rüüpamine. Linnakese lugupeetud elanikud on uutest naabritest ja nende elukommetest päris kohkunud, kuid Michael saab piraatide perepoeg Billyga peagi heaks sõbraks. Uutel sõpradel seisavad ees põnevad aardejahid ning ohtlikud seiklused, mis viivad nad vastamisi maailma kõige hirmuäratavama mereröövli Cornelius Konkskäega, kuid muretsemiseks pole põhjust – tõeline piraat ei tunne hirmu millegi ees, garr!\n\n\"Madison - sõprus kiirkäigul!\"\nMadison - A Fast Friendship\nSaksamaa/Austria 2020, 90 min\nR: Kim Strobl\n\nLoo peategelane on 13-aastane Madison, kelle jaoks rattasõit on maailma kõige olulisem asi! Ta teeks kõik, et käia oma profiratturist isa jälgedes. Kui aga andekas ja ambitsioonikas noor rattaentusiast peab maanteeratta maastikuratta vastu vahetama, lähevad asjad lörri. Kuid uute sõprade abiga hakkab ta üsna pea avastama uusi eesmärke oma elus. Kas Madison suudab leida tee, mis lookleb jalgrattasõidust eemal? Kas rattasõit oli tõesti tema saatus? See on suure ja põneva seikluse algus…\n\n\"Margot' & Marguerite'i imeline seiklus\"\nThe Fantastic Journey of Margot & Marguerite\nPrantsusmaa 2020, 89 min\nR: Pierre Core\n\nMarguerite ja Margot on 12-aastased tüdrukud, kel on perekonnad, sõbrad, probleemid jms. Üks tüdruk elab aastal 1942 ja teine 2020, muidugi kui mitte arvesse võtta salapärast maagilist laegast, mis neid mõlemaid teineteise aega transpordib. Margotil ja Marguerite'l on midagi veel, mis neid ühendab – kummalgi tüdrukul pole isa. Üks kadus II maailmasõja ajal ning teine ei ela kodus. Tüdrukuid lahutab küll 70 aastat, aga tänu laekale alustavad nad seiklust, et leida oma olevik, avastada minevik ning oma perekondade mälestused.\n\n\"Must veski\"\nThe Black Mill\nPoola 2020, 100 min\nR: Mariusz Palej\n\n12-aastane Iwo elab külakeses, kus vaesus, lootusetus ja igavus iseloomustavad peaaegu iga päeva. Kunagine rikas kant sattus raskustesse, kui kohalik veskitehas maha põles ja enamik piirkonna elanikest jäi sissetulekuta. Iwo kaotas sel saatuslikul ööl oma isa, kes läks põlevasse veskisse ohvreid otsima ning sealt enam ei naasnud. Nüüd peavad Iwo ja tema ema hoolitsema Iwo väikese autistliku õe eest, keda Iwo sugugi ei salli ja keda teised lapsed nõiaks peavad. Nende arvamus aga muutub, kui Must Veski ellu ärkab ja tüdrukust kogu küla päästja saab.\n\n\"Suve mässajad\"\nSummer Rebels\nSaksamaa/Slovakkia 2020, 93 min\nR: Martina Sakova\n\n11-aastane Jonas igatseb suve veeta ägeda vanaisa Bernardiga, koos paadiga kärestikke mööda sõites ja Slovakkia looduses seigeldes. Poisi meeleheitel ema on aga plaaninud suve veeta mere ääres. Jonas põgeneb kodust, et sõita salaja rongiga vanaisa juurde, aga kohale jõudes avastab, et eriti ägedast vanaisast on saanud vana toriseja ning poiss mõistab, miks ema tahtis suve pigem mujal veeta.\n\nJonas on üksi, samal ajal, kui vanaisa toriseb. Õnneks tutvub ta ägeda ja seiklusjanulise naabritüdruk Alexiga, kellega koos pannakse kokku veidi kahtlase maiguga plaan, kuidas saada kokku raha, et omale parv osta. Noorte plaan vallandab aga sündmuste laviini, mille tõttu satub Jonase vanaisa lausa vangi ja muidugi ajab Alexi ja Jonase omavahel tülli. Kuidas seiklus lõppeb ja kas Jonas leiab viisi, kuidas kogu segadus ära klaarida?\n\n\"Üks kõigi eest\"\nOne For All\nHispaania 2020, 95 min\nR: David Ilundain\n\nMis oleks, kui saaksid näha kõrvalt ühe kiusamisloo kulgemist ja seda täiesti uudses rollis – õpetajana? Vastuseid sellele küsimusele võime leida lõpmatult, kuid film \"One For All\" peegeldab ehedat lugu haiget saamisest, tegemisest ja ka kõige olulisemast ehk andestamisest. Kui tavaline koolilaps on rõõmsameelne, tegus ja tubli, siis kiusamine suudab luua midagi, mis ei meenuta hiljem seda poissi isegi mitte näo järgi. Selle kõige kulgemine on pikk protsess, põimides endaga kaasa pealtvaatajate, kiusajate ja teiste lood, tuues selgelt esile teadmise, et igal asjal on lugu. Sündmuste kulgemist iseloomustab teadmine, et filmis pole mitte peategelane, vaid iga roll on oluliselt välja toodud näitena tegelikust kiusamise ahelast.\n\nFilm linastub ka lapse õiguste programmis.\n\nLastefilmide võistlusprogrammi hindab ja võidufilmi valib Just Filmi viieliikmeline lastežürii. Kõik võistlusprogrammi filmid on eestikeelsete subtiitritega.\n\nPimedate Ööde Filmifestivali noorte- ja lastefilmide alafestival Just Film toimub tänavu 13. novembrist 29. novembrini.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "PÖFFi noorte- ja lastefilmide festivali Just Film avalikustas lasteprogrammi võistlusfilmid, kust leiab ka Eestis tehtud filmi \"Sipsik\".", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Pärast artikli pealkirja ja põhiteksti lugemist kasuta oma loovust, et koostada sisutihe ja pikk sissejuhatav lause.\n\n## Pealkiri:\n\nZüleyxa Izmailova ja Kaspar Kurve: abieluvõrdsus kõigile\n\n## Põhitekst:\n\nKerime ajas mõned aastad tagasi. Aasta on 2014, kuupäevaks üheksas oktoober ning kooseluseaduse kolmas ning viimane lugemine on riigikogu saalis edukalt läbitud. Riigikogu esine upub lilledesse, president Toomas Hendrik Ilves kuulutab juba mõne tunni pärast kooseluseaduse välja ja sõnab \"inimõigusi austavas ühiskonnas on ka samasoolistel paaridel õigus elada pereelu ning mitte kogeda ühiskonna halvakspanu ja ebavõrdset kohtlemist.\"\n\nTundub, et aastaid ühiskonda lõhestanud küsimus sai lõpu ning Eesti astus märgilise sammu avatuma, solidaarsema ning empaatilisema ühiskonna suunas.\n\nAga see samm jäi tegemata. Kooseluseaduse toimimiseks vajalikke rakendusakte ei ole tänini vastu võetud. Paradoksaalne on see, et pall oli koalitsioonikaaslaste Reformierakonna ning Sotsiaaldemokraatliku erakonna käes, kes end alati liberaalsete ning isikuvabadusi austavate parteidena näidanud olid.\n\nOli siis põhjuseks hirm valijaid kaotada või midagi muud - suutmatus rakendusakte vastu võtta ei jätnud plekki vaid nende kahe erakonna mainele, vaid Eesti riigile tervikuna.\n\nNüüd on aasta 2020. Rakendusaktidest praegune valitsus enam isegi ei räägi. Seevastu korraldatakse juriidiliselt mittesiduv rahvahääletus abielu mõiste teemal. Millist probleemi see lahendama peaks, ei saa keegi aru.\n\nMiks pakub nii suurele hulgale inimestest sellist hirmu fakt, et üks traditsiooniliselt diskrimineeritud ning tagakiusatud grupp inimesi võiks teistega võrdsed õigused saada, ilma, et kelleltki teiselt neid ära võetaks, on müstika\n\n\"Loetud päevad tagasi kogunesid sajad inimesed Vabaduse väljakule, et avaldada toetust abieluvõrdsusele.\"\n\nAga vahepealse ajaga on ka ühiskondlikus plaanis toimunud märgatavad arengud. Mõned nädalad tagasi sai Rohelistest esimene erakond Eestis, mis toetab ametliku seisukohana kahe täiskasvanud inimese abielu sõltumata nende soost. Nüüdseks on neid erakondi juba kaks. Loetud päevad tagasi kogunesid sajad inimesed Vabaduse väljakule, et avaldada toetust abieluvõrdsusele.\n\nKooseluseaduse rakendusaktid tuleb endiselt vastu võtta, Eesti poliitilises kliimas on end liberaalsena määratleva ning isikuvabadusi oluliseks pidava erakonna jaoks abieluvõrdsuse toetamine sisuliselt ainuvõimalik tee. Loodetavasti suudavad ka Reformierakond ning sotsid poliittehnoloogilised mängud hetkeks tahaplaanile jätta ning liberaalsed väärtused taaskord üles leida.\n\nPlaanitaval rahvaküsitlusel pole otsedemokraatiaga seost, vastupidi, tegu on demokraatiat pärssiva populistliku käiguga. Otsedemokraatlikud meetmed ei ole mõeldud selle jaoks, et enamus otsustaks vähemuste küsimuse üle. Aga hästi, valitsuse häbiväärset otsust me muuta ei saa, küll aga saame me nii erakondade kui ühiskonnaliikmetena teha midagi muud ning saata välja kindel signaal, milliste väärtuste eest peaks Eesti tegelikult seisma.\n\nOn viimane aeg lõpetada meie inimeste tagakiusamine ja viia perekonnaseadus kooskõlla Eesti põhiseadusega, mis ütleb, et me kõik oleme seaduse ees võrdsed.\n\nVäike riik ei pea tähendama väikest ega väiklast rahvast. Väikese riigina on aga eriti oluline üksteist hoida. Suuri kliimakriisist tingitud globaalseid väljakutseid ei saa lahendada omaenda rahva vastu võideldes ning oma inimeste vahel tüli õhutades.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Plaanitaval rahvaküsitlusel pole otsedemokraatiaga seost, vastupidi, tegu on demokraatiat pärssiva populistliku käiguga, kirjutavad Züleyxa Izmailova ja Kaspar Kurve.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe uudis läbi ning loo sellele fantaasiarikas ja pikk lause, mis võiks uudist tutvustada.\n\n## Pealkiri:\n\nUus lennufirma hakkab uue lennukiga Kuressaarde lendama enne jõule\n\n## Põhitekst:\n\nPiletite müük avatakse hiljemalt kaks nädalat enne esimese reisi toimumist, teatas maanteeamet.\n\nNädalas tehakse endiselt 12 reisi ning reisi hind ei muutu.\n\nLepingu järgi lendab Kuressaare–Tallinna lennuliinil 48-kohaline lennuk, milleks on turbopropellermootoriga ATR 42-500.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Maanteeamet ja lennufirma NyxAir OÜ kirjutasid alla lepingu Kuressaare–Tallinna lennuliini teenindamiseks alates 21. detsembrist.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Süvene uudise pealkirja ja sisu ning kirjuta sellele loole sisukas ja informatiivne sissejuhatus, mille pikkus on üks lause.\n\n## Pealkiri:\n\nCyclo-crossi EM peetakse novembris\n\n## Põhitekst:\n\nKorraldajad EM-il publikut raja äärde ei luba ja kõiki sportlasi kui ka taustajõudude liikmeid testitakse. Samuti peavad rattureid teenindavad isikud kandma maske, vahendab Spordipartner.ee.\n\n\"Meie jaoks on olulised kaks asja: me ei võta liigseid riske ning me saame pakkuda Hollandi ja välisratturitele võimalust võistelda EM-il,\" lausus peakorraldaja Niels Geven. \"Oleme tänulikud, et kõik osapooled näitasid üles koostöövalmidust korraldamaks vastutustundlikul moel EM-i. Anname fännidele võimaluse võistlusele kaasa elada televisiooni ja sotsiaalmeedia vahendusel.\"\n\nMehed ja naised võistlevad juuniori, U-23 ja eliidi kategooriates.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Vahepeal koroonaviiruse leviku tõttu kahtluse alla sattunud cyclo-crossi Euroopa meistrivõistlused toimuvad 7.-8. novembrini Hollandis 's Hertogenboschis.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe uudis läbi ning loo sellele fantaasiarikas ja pikk lause, mis võiks uudist tutvustada.\n\n## Pealkiri:\n\nPoola kohus andis loa abordiseadust karmistada\n\n## Põhitekst:\n\nKohtu eesistuja Julia Przylebska ütles kohtuotsuses, et kehtiv seadus, mis lubab teha aborti väärarenguga loote korral, on põhiseadusega \"ühildamatu\".\n\nAlates 1993. aastast on Poola lubanud aborti ainult juhul, kui rasedus on vägistamise või intsesti tagajärg, kui see kujutab ohtu ema elule, või kui loode on väärarenguga. Nüüd võeti viimane argument abordi lubatavuse tingimuste seast välja.\n\nSamas oli eelmisel aastal 38 miljoni elanikuga riigis ametlikult tehtud vähem kui 2000 abordist 1074 just seotud loote väärarenguga, kirjutas EUobserver.com.\n\nOtsusele järgnes laiaulatuslik kriitika\n\nOtsuse mõistis koheselt hukka Euroopa Nõukogu, mille inimõiguste volinik Dunja Mijatovic nimetas seda \"kurvaks päevaks naiste õiguste jaoks\".\n\n\"Pea kõigilt abortidelt õigusliku aluse võtmine Poolas on sisuliselt keeld ja rikub inimõigusi,\" kirjutas ta Twitteris. \"Tänane otsus... tähendab põrandaaluseid või välismaal tehtavaid aborte neile, kes seda endale lubada saavad, ja veel suuremaid katsumusi teistele.\"\n\nPoola naiste ja pereplaneerimise küsimustega tegelev vabaühendus Federa juht Krystyna Kacpura ütles väljaandele Politico, et selle otsusega on naiste õigus tervisele kõrvale lükatud. \"See ei tähenda, et nüüd enam aborte ei tehta. See tähendab, et vaesemad naised teevad aborti oma elu ja tervisega riskides, jõukamad aga maksavad selle eest Tšehhis, Slovakkias, Saksamaa või Hollandis. Sealsetel abordikliinikutel on täna rõõmupäev,\" leidis Kacpura.\n\nTema hinnangul teevad Poola naised aastas 100 000 kuni 150 000 aborti aastas.\n\nKohus täitis võimu tellimuse?\n\nKohtuotsus annab võimupartei Seadus ja Õiglus (PiS) seadusandjatele võimaluse koostada eelnõu, millega keelataks raseduse katkestamine väärarengu korral.\n\nVõimuerakonna rahvaasemikud avaldasid eelnõule, mis sai alguse petitsioonina, sel aastal toetust, kuid paljude Poola naiste pahameele tõttu saadeti asi põhiseaduskohtusse.\n\nKohust, mille peamine ülesanne on otsustada, kas seadused on kooskõlas põhiseadusega, reformiti 2016. aastal ning kriitikute sõnul on see nüüd täis võimupartei liitlasi. Väidetavalt nimetas Poola president Andrzej Duda mõned kohtu liikmed vastuolus põhiseadusega, kirjutas Politico.\n\nPolitico andmeil on ka põhiseaduskohtu juht Przylebska võimupartei PiS juhi Jaroslaw Kaczynski isiklik sõber.\n\nKohtu 13 liikmest ainult kaks hääletas neljapäeval tehtud otsuse vastu.\n\nPoola endine peaminister ja PiS-i kriitik Donald Tusk nimetas abordiküsimuse ajastust \"poliitiliseks nurjatuseks\".\n\n\"Aborditeema ja pseudokohtu otsuse viskamine möllava pandeemia keskele on rohkem kui küüniline,\" ütles Euroopa paremtsentristlikke erakondi ühendava Euroopa Rahvapartei juht. Ta viitas sellele, et koroonapiirangute tõttu on praegu keeruline abordipiirangute kehtestamise vastu proteste ja massimeeleavaldusi korraldada.\n\nPiS proovis abordiseadust karmistada ka 2016. aastal, kuid plaanist loobuti siis just üleriigilise protestilaine tõttu.\n\nSuhted EL-iga võivad veelgi halveneda\n\nPõhiseaduskohtu otsus võib teravdada Poola niigi pingelisi suhteid Euroopa Liiduga, kuna Euroopa Komisjon ja parlament kahtlevad õigusriigi nõuetest kinnipidamises Poola praeguse valitsuse poolt. Kohtute sõltumatus on üks punkte, milles EL-i ja Poola vahel erimeelsused valitsevad.\n\n\"Täna osutusid Poola naised õigusriigi nõuetest taganemise ohvriks,\" leidis Euroopa Parlamendi sotsiaaldemokraatide fraktsiooni liider, hispaanlanna Iratxe Garcia.\n\nLõppenud suvel teatas Poola valitsus ka plaanist lahkuda Istanbuli konventsioonist, mis on suunatud naistevastase ja perevägivallaga võitlemisele. Poola põhiseaduskohus on asunud arutama, kas konventsioon on vastavuses riigi konstitutsiooniga.\n\nPoola valitsus on asunud koguma regioonis toetust ideele asendada Istanbuli konventsioon teistsuguse dokumendiga, mis seaks esikohale \"traditsioonilise perekonna\" toetamise, teatas EUobserver.\n\nEUobserver vahendas Reutersi küsitlustulemusi, mille kohaselt ainult 15 protsenti poolakatest toetas eelmisel aastal abordiseaduse karmistamist.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Poola põhiseaduskohus tühistas neljapäeval abordiseaduse ühe sätte, millega lubas Euroopa niigi üht kõige rangemat seadust veelgi karmistada, tekitades seeläbi sügavat pahameelt inimõiguslastes ja opositsioonis.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Süvene uudise pealkirja ja sisu ning kirjuta sellele loole sisukas ja informatiivne sissejuhatus, mille pikkus on üks lause.\n\n## Pealkiri:\n\nJoosep Vimm: Tallinn vajab variserlike sõnade asemel positiivseid tegusid\n\n## Põhitekst:\n\nErinevad arengudokumendid ja strateegiad räägivad Tallinnas juba aastaid, et pealinn saab jalakäija- ja rattasõbralikuks. Deklaratsioone sel teemal on teinud nii linnapea kui ka linnaosade vanemad. Viimati kiitles ERR-i portaalis Kesklinna vanem Monika Haukanõmm, et 10-15 aasta pärast on Tallinna kesklinn eelkõige jalakäijate, jalg- ja tõukeratturite päralt. Usutavust selles jutus on aga üks ümmargune null.\n\nNüüdseks oleks võinud linnavalitsus aru saada, et jutule peavad järgnema ka teod. Jäi ilmselt just seetõttu saamata ka rohelise pealinna tiitel, et paberile osatakse ilusaid sõnu maalida, aga reaalsuses liigub linnavalitsus vastupidisel rajal. Ühe käega joonistatakse rohelisi strateegiad, teisega laotatakse asfalti ja sedagi peamiselt autodele.\n\nAbilinnapea Andrei Novikov sõnas septembris korraldatud turvalise rattasõidu meeleavaldusel, et Tallinnasse suures osas eraldatud rattateid ei tule. Ruumi polevat. Nii plaanib linnavalitsus tegelikult võimendada praegust olukorda, kus jalg- ja tõukerattad kas tuhisevad jalakäijate vahel või proovivad autode vahel terveks jääda. Kes selles situatsioonis end turvaliselt peaks tundma? Vankriga jalutav lapsevanem \"kergliiklusteel\" või jalgrattur bussirajal?\n\nAutokeskset lähenemist ilmestavad suured plaanid kesklinna maa-aluseid parklaid rajada. Iseenesest on muidugi tervitatav, et lõpuks hakatakse mõtlema just autode maa alla viimisele, selmet jalakäijaid pimedatesse ja kitsastesse tunnelitesse suruda. See aga paistab lähtuvat eesmärgist rohkem autosid parkima mahutada, mitte kesklinna reaalseid alternatiive luua.\n\nKas siis maa-alused parklad hakkavad asendama tänaval parkimist? Võiks ju, see annaks palju ruumi juurde, mida abilinnapea väitel meil Tallinnas liiga vähe on.\n\nTunnelitest on linnavalitsus muidugi ka varem rääkinud. Viimati pandi peatänava projekt sahtlisse vabandusega, et Estonia puiestee autotunnel tuleb esmalt valmis ehitada. Sellest viimasest plaanist lõpuks ikkagi loobuti – peatänava projekti ei ole aga endiselt üles korjatud.\n\nPraeguse linnavalitsuse või kesklinna vanema jutt, et kus nüüd alles hakatakse inimsõbralikku linnaruumi ehitama kõlab jube tuttavalt. Eelmiste kohalike valimiste eel oli peatänav üks Keskerakonna põhilubadustest. Valimised läbi, leiti ülalnimetatud põhjus projekti sahtlisse panemiseks ja tõmmati Reidi tee ristmikud hoopis laiemaks, et ilusat asfalti ikka rohkem laotada.\n\n\"Linnavõim soovib rohelise fassaadi taga tegelikult \"ameerikalikku linnaehitust\", kus parimaks liikumisviisiks on ja jääb isiklik auto.\"\n\nOlen rääkinud linnaruumiekspertidega, kellest mõni on löönud kaasa ka nende asjalike ja sisukate arengudokumentide loomisel. Kurvastusega pean ütlema, et nii mõnigi neist on löönud käega, sest selle linnavalitsusega muutust ei tule. Linnavõim soovib rohelise fassaadi taga tegelikult \"ameerikalikku linnaehitust\", kus parimaks liikumisviisiks on ja jääb isiklik auto.\n\nTallinn kasvab ja kesklinna ning selle lähedaste piirkondade rahvaarv koos sellega. Senise lühinägeliku isikliku auto eelistamise asemel peame võtma tõepoolest eesmärgiks jalakäijate, jalgratturite ja teiste kergliikurite ohutuse, aga ka ühistranspordi efektiivsuse ja mugavuse. Tallinna linnavalitsus ei ole sellega seni hakkama saanud ja ei kavatse seda ka tulevikus teha.\n\nTartus on toimunud juba märgatav nihe paremuse poole pärast uue koalitsiooni moodustamist. Autodel on oma koht meie linnaruumis ja see jääb neile. Parem ühistransport ja turvalisem keskkond jala ning rattaga liikumiseks vähendab lõpuks ka autode ummikuid ning muudab mugavamaks ja ohutumaks kõigi inimeste liikumise linnas – lapsevankriga vanemast, eakate jalakäijate ja autojuhtideni. Tegusid on vaja, mitte variserlikke sõnu.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Autodel on oma koht meie linnaruumis ja see jääb neile. Parem ühistransport ja turvalisem keskkond jala ning rattaga liikumiseks vähendab lõpuks ka autode ummikuid ning muudab mugavamaks ja ohutumaks kõigi inimeste liikumise linnas, kirjutab Joosep Vimm.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe artikli pealkiri ja sisu, seejärel loo pikk ja põnev lause, mis võiks olla artikli sissejuhatus.\n\n## Pealkiri:\n\nRaiko Puustusmaa: hoonete rekonstrueerimisest tehase abiga\n\n## Põhitekst:\n\nEuroopa plaanib aastaks 2050 olla kliimaneutraalne ja selle saavutamiseks lepiti kokku Euroopa Liidu (EL) roheleppes 1, mis annab suuna ka EL-i investeeringutele. See tähendab, et juba 30 aasta pärast on meie hooned ja taristu jätkusuutlikult korraldatud, linnaruumid on heitgaasivabad ja meie energia tuleneb loodussõbralikest lahendustest.\n\nRohelepe näeb ette, et ühe olulise sammuna rohelise tuleviku suunas tuleb fookus seada hoonete energiatõhustamisele ehk sisuliselt hoonete rekonstrueerimisele – Euroopa Komisjon on selle tarbeks ette valmistanud renoveerimislaine tegevusplaani 2.\n\nKuna hoonefond on Euroopas üks suurimaid energiatarbijaid ja Euroopa Komisjoni sõnul on 75 protsenti sellest energiat raiskav 3, on hoonete rekonstrueerimisel oluline positiivne mõju energia säästule, vähendades ka koduomanike energiakulusid.\n\nNäiteks Eesti kogemusel võib korterelamu rekonstrueerimine energiamärgise klassi C anda kütteenergia säästu 65 protsenti ning soojusenergia ja elektrikulusid vähendada 50 protsenti 4.\n\nEestis alustati suuremahulise hoonete ehitusega pärast Teist maailmasõda, kui võeti laialdaselt kasutusele raudbetoonist konstruktsioonid, mis võimaldasid tehaseliselt ehitusprotsesse kiirendada. Efektiivsemad lahendused ja tehased on üheks põhjuseks, miks üle poole Eesti praegusest hoonefondist valmis 20 aasta jooksul vahemikus 1970-1990. 5\n\nHinnanguliselt 80 protsenti praegustest hoonetest nii Eestis kui ka Euroopas on endiselt kasutuses 30 aasta pärast, samas arvestatakse ehitise elukaare teooria kohaselt hoone keskmiseks elueaks 50-70 aastat.\n\nSee tähendab, et meil on ees suuremahuline rekonstrueerimine, et hoida oma elukeskkond ning tänased hooned kvaliteetsete ja elamisväärsetena ka tulevikus. Selleni jõudmiseks kinnitas Eesti sellel aastal uue energiatõhususele suunatud hoonete rekonstrueerimise pikaajalise strateegia 6.\n\nStrateegia peamine eesmärk on hoonefond 2050. aastaks terviklikult rekonstrueerida energiatõhususe klassi C, seega on järgnevatel aastakümnetel on vaja rekonstrueerida 100 000 üksikelamut, 14 000 korterelamut ja 27 000 mitteeluhoonet.\n\nHoonefond on vananemas ja vajab järjekindlat renoveerimist isegi ilma kliimaneutraalsuse kokkuleppeta. Siinkohal on ühelt poolt oluline KredExi kui kompetentsikeskuse roll ning teiselt poolt hooneomanike ja korteriühistute endi huvi ning aktiivsus.\n\nPraegune väljakutse Eestis seisneb selles, kuidas me suudame igal aastal terviklikult rekonstrueerida ainuüksi 450 korterelamut, et täita roheleppega antud lubadusi. Selliste suurte väljakutsete lahendamine karjub innovatsiooni järele ja nõuab teadus- ja arendustegevusele suurema fookuse andmist ehitussektoris.\n\nKui räägime moonshot 7 mõtteviisist, siis tähendab see riigi poolt suuremat rolli, et toetada ja nügida sektorit arendustesse rohkem rõhku panema. Tootlikkuse kasvuks vajame tehnoloogiaid, mis seavad keskpunkti universaalsed lahendused. Vastus, kuidas seda teha, peitub meie lähiajaloos.\n\nPaljud enne 1990. aastaid ehitatud korterelamud valmisid tüüpprojektide alusel elamuehituse kombinaatides ehk sisuliselt tehastes. Näiteks Tallinna Elamuehituskombinaadis toodeti raudbetoonpaneelidest Mustamäe, Õismäe ja Lasnamäe korterelamuid.\n\n\"Tehaseline tootmine tähendab automatiseerimist ja võimekuse kasvu, mis aitab ohjeldada suurenevad nõudlust rekonstrueerimise turul.\"\n\nKõik suuremad elamurajoonid on Eestis valminud tüüpprojektide põhjal ja sarnaseid vanu tehase abil tüüpprojekti järgi ehitatud hooneid on ka mujal Euroopas palju. Mis tähendab, et samm edasi on samm tagasi – me vajame rekonstrueerimise mahtude kasvatamiseks tehaselist võimekust ja tüüplahenduste väljatöötamist vanadele tüüpprojektidele. Tehaseline tootmine tähendab automatiseerimist ja võimekuse kasvu, mis aitab ohjeldada suurenevad nõudlust rekonstrueerimise turul.\n\nRekonstrueerimise mahtude kasvatamiseks tegid sammu õiges suunas TalTechi teadlased, kelle juhtimisel rekonstrueeriti Horisont 2020 rahvusvahelise uurimisprojekti 8 raames 2017. aastal terviklikult TalTechi viiekorruselise raudbetoonpaneelidest tüüpprojekti korterelamu. TalTech töötas välja ja kasutas masstoodetavaid puidust lisasoojustuselemente, mis sisaldasid soojustusmaterjali, aknaid ja ventilatsioonisüsteemi.\n\nProjekt näitas, et hoone fassaadi ja katuse katmine tehases toodetud elementidega on oluliselt kiirem ning võimaldab paremini kontrollitavat kvaliteeti. See sillutas teed korterelamute elemendipõhise rekonstrueerimise pilootprojektile 9, mis käivitub veel sellel aastal.\n\nPilootprojekti eesmärk on elementidega terviklikult rekonstrueerida kuni kakskümmend tüüpprojekti järgi ehitatud korterelamut, millel on kuni viis korrust – hruštšovkad, Tallinna Elamuehituskombinaadi Mustamäe, Õismäe ja Lasnamäe tüüpprojektid ning Tartu Elamuehituskombinaadi Annelinna tüüpprojektid.\n\nKorterelamud saavad uue ventilatsiooni, efektiivsema küttesüsteemi ja elanikke segatakse minimaalselt – tehases toodetud soojustuselemendid koos akende ja ventilatsiooniga paigaldatakse hoonele vaid kuu ajaga.\n\nMe ei ole Euroopas üksi, paljud riigid on alustanud lahenduste otsimisega, kuidas oma vananevat hoonefondi ja elukeskkonda parendada ning energiatõhususe eesmärke täita.\n\nNäiteks üks radikaalseimatest on Moskva lahendus, kus vanu korterelamuid lammutatakse kvartalite kaupa ja asemele ehitatakse uued 10. Hollandis on käimas projekt, mille käigus arendatakse välja tehase prototüübi jooniseid ja plaani, mis võimaldab toota hoone energiatõhustamiseks vajalikke komponente. 11\n\nEesti tugevus on aga see, et keskendume olemasoleva kogemuse baasil mastaabiefekti saavutamisele, millel on laiaulatuslik mõju mitte ainult Eestile, vaid kogu Euroopale.\n\n1 European Commission. A European Green Deal.\n2 European Commission. Renovation wave.\n3 European Commission. Factsheet. The Energy Performance of Buildings Directive.\n4 Kalle Kuusk, Targo Kalamees, Mikk Maivel. Cost effectiveness of energy performance improvements in Estonian brick apartment buildings. Energy and Buildings 77 (2014) 313–322.\n5 Eesti eluasemefondi suurpaneel-korterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga (2009).\n6 Hoonete rekonstrueerimise pikaajaline strateegia.\n7 Moonshot mõtlemine tuleneb USA 1960. aastate Kuule jõudmise eesmärgist – kuidas läbi radikaalsete lahenduste ja innovatsiooni on võimalik suurtele probleemidele lahendusi leida.\n8 MORE-CONNECT Development and advanced prefabrication of innovative, multifunctional building envelope elements for MOdular REtrofitting and CONNECTions.\n9 SA KredEx. Korterelamu tehaselise rekonstrueerimise toetus.\n10 The Guardian. The wrecking ball swings at Moscow – a photo essay.\n11 INDU-ZERO. Mass future proof home renovations.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Eesti ettevõtetel on väga suur potentsiaal tõusta Euroopa tippu, kui traditsioonilise ehitamise kõrval võetakse kasutusele uusi tootlikkust ja kiirust suurendavaid lahendusi. Need lahendused muudavad omakorda koduomanike elu mugavamaks ja elukeskkonda paremaks, kirjutab Raiko Puustusmaa.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Vaata läbi uudise pealkiri ja tekst ning loo loov sissejuhatav lause, mis haakub artikli sisuga.\n\n## Pealkiri:\n\nCorelli Music toob publiku ette koomilise lühiooperi \"Pimpinone\"\n\n## Põhitekst:\n\nHooaja 2020/2021 avakontsertidega Anija ja Saka mõisates ning Pootsi veinimõisas pakuvad Corelli Music ja Opera Veto nautimiseks barokiaja muusikasalongi. Nii nagu helilooja eluajal oli tavaks, ei mängitud koomilist ooperit, mis tegi alles esimesi katseid eralduda opera seria 'st, eraldi teosena, vaid kolm \"Pimpinone\" intermezzo 't pandi kontsertide kavasse vaheldumisi muude heliloojate loominguga.\n\n\"Telemanni \"Pimpinone\" on lugu teenijannast ja tema uuest ülemusest, klassikaline lugu kavalast ja ambitsioonikast alluvast ning heasoovlikust, aga kergeusklikust rikkurist. Nad saavad kokku võrdväärsete, kuid erinevate lootustega, ometi lõpetab üks õnneliku ja võiduka ning teine pettunu ja allaheitlikuna. Kontsertlavastuse peamine eesmärk on esile tuua virtuooslik, mitmetahuline, dramaatiline muusika. Lavastuslik pool püüab näidata tegelasi, kes algselt on justkui nukud, justkui joonistatud ja ühetasandilised, kuid kelle inimlikkus lõpuks publiku ühele või teisele poolele võidavad. Kummal on õigus? Kumb võitis? Kumb tegi kummale liiga?\" rääkis lavastaja Auri Jürna.\n\nPimpinonena astub lavale 2019. aasta muusikapreemia laureaat bariton Atlan Karp ning Vespetta rollis on noor sopran Anneliis Volmer. Barokkansambel Corelli Consort ajastu pillidel esineb laiendatud koosseisus. Lauljate vokaalne juhendaja on peamiselt Roomas tegutsev Toomas Kaldaru.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Kontserdiagentuur Corelli Music tähistab sel hooajal oma 16. tegevusaastat. Hooaja avakontsertidel tuuakse koos ooperistuudio Opera Vetoga publiku ette sügisel 2019 esietendunud ja eriolukorra tõttu kevadest sügisesse lükkunud salongikontsertidel Telemanni koomiline ooper \"Pimpinone\".", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Pärast artikli pealkirja ja põhiteksti lugemist kasuta oma loovust, et koostada sisutihe ja pikk sissejuhatav lause.\n\n## Pealkiri:\n\nLHV Group kavatseb avada Londonis uue panga\n\n## Põhitekst:\n\nGrupi teatel võimaldab äritegevuste eraldamine vastata paremini regulatsioonidest ja järelevalvest tulenevatele nõuetele.\n\nLHV Pank keskendub edaspidi Eesti klientide teenindamisele ja loodav pank Ühendkuningriigis rahvusvaheliste maksevahendajate teenindamisele, teatas LHV börsile.\n\nUus pank asutatakse Ühendkuningriigis LHV Groupi tütarettevõttena. Tütarettevõte asutatakse lähiajal, sellele sammule järgneb ettevõtte mehitamine, kapitaliseerimine ja krediidiasutuse tegevusloa taotlemine järgmisel aastal.\n\nAS LHV Pank tegutseb Ühendkuningriigis alates 2018. aasta algusest, kui pank sai sealse filiaali tegevusloa.\n\nUus pank luuakse senise filiaali pinnale ja olemasolevatele klientidele panga asutamine täiendavaid muutusi kaasa ei too.\n\nLHV Group on Eesti finantskontsern ja kapitali pakkuja Eestis. LHV peamised tütarettevõtted on LHV Pank ja LHV Varahaldus. Kontsernis töötab üle 490 inimese.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "LHV Group plaanib avada Ühendkuningriigis panga, et selgemalt eraldada senised äritegevused Eestis ja Ühendkuningriigis; seni on LHV tegutsenud Ühendkuningriigis filiaali kaudu.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe hoolikalt uudise pealkiri ja sisu ning kirjuta artiklile pikk sissejuhatav lause, kasutades oma kujutlusvõimet.\n\n## Pealkiri:\n\nRäime ja Vahtra koduklubi värbas tugeva klassikute spetsialisti\n\n## Põhitekst:\n\nLisaks Vanmarckele on uustulnukatest Iisraeli klubiga liitunud seitsmekordne suurtuuride võitja Chris Froome, Michael Woods, Daryl Impey, Carl Fredrik Hagen, Patrick Bevin, Alessandro De Marchi, Taj Jones ja Sebastian Berwick, vahendab Marathon100.com. \"Olen meeskonna arengut oma silmaga näinud. Väike klubi on kõigest mõne aastaga tõusnud World Touri ja ambitsioonid on koos sellega veel tõusnud. Samuti minul,\" kinnitas 32-aastane belglane.\n\nVanmarcke on lõpetanud Pariis-Roubaix' ja Gent-Wevelgemi teisena ning Flandria tuuri kahel korral kolmandana, kuid lõpuspurtides on ta pidanud konkurentide paremust tunnistama. Viimase võidu pälvis ta 2019. aastal, kui oli parim Prantsuse ühepäevasõidul Bretagne Classic - Ouest-France.\n\n\"Vanmarckel on palju kogemusi. Ta on end tõestanud klassikutel, kuid suudab abistada liidrit suurtuuridel ning on tasemel ka temposõidus. Seega hea kooslus,\" lausus Israel Start-Up Nationi mänedžer Kjell Carlström.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Mihkel Räime ja Norman Vahtra koduklubi Israel Start-Up Nation sõlmis kolme aasta pikkuse lepingu ühepäevasõitude spetsialisti Sep Vanmarckega, kes sõidab praegu koos Tanel Kangertiga EF Pro Cyclingu ridades. Vanmarcke asendab kevadistel klassikutel Bora-Hansgrohesse siirduvat Nils Politti.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Pärast artikli pealkirja ja põhiteksti lugemist kasuta oma loovust, et koostada sisutihe ja pikk sissejuhatav lause.\n\n## Pealkiri:\n\nMust Hunt avaldas uue singli \"Lilled Algernonile\"\n\n## Põhitekst:\n\n\"\"Lilled Algernonile\" oli minu lapsepõlve lemmikraamat ja ma tahaks selle laulu pühendada meie sõbra Kristjan Lepa mälestuseks,\" sõnas Musta Hundi kitarrist ja loo muusika autor Brad Jurjens.\n\nTrummar Marko Atso lisas aga, et temagi on telefoni salvestanud umbes kolmekümne loo jagu ideid, millest paremad võetakse talve jooksul ühiselt käsile, et salvestada Musta Hundi kolmas kauamängiv plaat.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Tallinna pop-rock bänd Must Hunt avaldas reedel uue singli \"Lilled Algernonile\".", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Vaata läbi uudise pealkiri ja tekst ning loo loov sissejuhatav lause, mis haakub artikli sisuga.\n\n## Pealkiri:\n\nEestis toodeti mullu 30 täispikka filmi, kinosse jõudis 428 linateost\n\n## Põhitekst:\n\nAlla 60-minutilisi lühifilme valmis aasta jooksul 132, neist 62 olid dokumentaal-, 44 mängu- ja 26 animafilmid.\n\nKinokülastusi tehti kokku ligi 3,7 miljonit.\n\nKinofilmidele lisaks toodetakse Eestis ka tellimusfilme, millest suurema osa moodustavad reklaam- ja mainefilmid. Tellimusfilmidena toodeti ka ligi 300 õppefilmi ja mitukümmend muusikavideot.\n\nEesti ettevõtted aitavad kaasa ka välismaiste filmide tootmisele. Välisettevõtetele osutati 19 miljoni euro eest audiovisuaalseid teenuseid, millest enamuse moodustasid mängu- ja reklaamfilmide tootmiseks vajalikud tööd. Eelmisel aastal andis selles osas põhipanuse mängufilm \"Tenet\".\n\nStatistikaameti analüütik Maali Käbin ütles, et kinolevis olnud 428 filmist 58 olid Eesti filmid.\n\n\"Lisaks Eesti filmidele oli mullu kinolevis 199 Euroopa riikide, 136 Ameerika Ühendriikide ja 35 muude riikide filmi. Kinokülastusi tehti pisut rohkem kui aasta varem, kokku ligi 3,7 miljonit. Saja elaniku kohta teeb see 278 külastust. Keskmine kinopiletihind oli 5,9 eurot,\" selgitas Käbin.\n\nEelmise aasta kõige populaarsem film oli konkurentsitult \"Tõde ja õigus\", mida käis vaatamas 267 588 inimest. See film kogus ka suurima kassatulu, kokku üle 1,5 miljoni euro. Järgnesid \"Klassikokkutulek 3: Ristiisad\" ja Ameerika Ühendriikide film \"Lõvikuningas\", mida käidi vaatamas vastavalt 122 146 ning 112 606 korda. Eesti filmidest mahtusid vaadatavuse esikümnesse ka \"Ott Tänak: The Movie\" ja \"Vanamehe film\".\n\n\"Statistikaameti viimase kultuuris osalemise uuringu andmetel käivad aasta jooksul kinos veidi rohkem kui pooled Eesti elanikud. Ligi pooled on vaadanud filme ka interneti vahendusel. Žanripõhiselt eelistatakse peamiselt komöödiaid, põnevikke ja koguperefilme, vähem lähevad peale õudusfilmid ning dokumentaalid,\" lisas Käbin.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Statistikaameti andmetel toodeti Eestis 2019. aastal 30 täispikka filmi, millest 15 olid dokumentaal-, 13 mängu- ja kaks animafilmid.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe hoolikalt uudise pealkiri ja sisu ning kirjuta artiklile pikk sissejuhatav lause, kasutades oma kujutlusvõimet.\n\n## Pealkiri:\n\nPentagon kinnitas USA tahet hoida Iisraeli sõjalist eelist Lähis-Idas\n\n## Põhitekst:\n\nAjal, mil Washington kavatseb müüa Araabia Ühendemiraatidele hävituslennukeid F-35, sai Gantz USA kaitseministrilt Mark Esperilt kinnituse, et Iisraeli \"kvalitatiivne sõjaline eelis\" sellest ei kannata. Iisrael on praegu ainus Lähis-Ida riik, kellel on seda tüüpi USA sõjalennukid.\n\nTegu oli Gantzi ja Esperi teise kohtumisega viimase kuu jooksul. Gantzi sõnul on nad pidanud nädalaid kõnelusi \"tagamaks parteiülene panustamine Iisraeli julgeolekusse\".\n\nPärast kohtumist teatas Gantz Twitteris, et pooled allkirjastasid ühisdeklaratsiooni, kinnitades USA strateegilist panustamist \"Iisraeli kvalitatiivsesse sõjalisse eelisesse Lähis-Idas lähiaastateks\".\n\nIisrael väljendas muret pärast USA presidendi Donald Trumpi teadet eelmisel kuul, et Washingon võib müüa Araabia Ühendemiraatidele F-35 sõjalennukeid.\n\nIisrael on olnud vastu selliste lennukite müümisele USA liitlastele regioonis, seal hulgas Jordaaniale ja Egiptusele, kuigi mõlemad on tunnustanud juudiriiki.\n\nTrump tahab F-35 AÜE-le müümise tehingu kinnitada jaanuariks ehk veel enne, kui tal tuleb valimiskaotuse korral ametist lahkuda.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "USA panustab jätkuvalt, hoidmaks Iisraeli sõjalist domineerimist Lähis-Idas, kinnitas Pentagon neljapäeval Iisraeli kaitseministrit Benny Gantzi võõrustades.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu artikli sisuga ja loo sellele pika lausega sissejuhatus, mis köidab lugeja tähelepanu.\n\n## Pealkiri:\n\nUuring: navigatsiooniseadmeid kasutab juba 85 protsenti Eesti autojuhtidest\n\n## Põhitekst:\n\nPaljudes autodes on sisse ehitatud navigatsiooniseadmed ja veel rohkem on neid sõitjaid, kes kasutavad navigeerimiseks isiklikku telefoni.\n\nIf Kindlustuse ekspertgrupi juhi Marion Meiuse sõnul jagunevad juhid laias laastus kolme rühma: ühed kasutavad navigatsiooniseadmeid igapäevaselt, teised kasutavad neid piirkondades või marsruutidel, mida nad ei tunne, ja kolmandad ei kasuta neid üldse.\n\n\"Kui 15 protsenti juhtidest ei kasuta navigatsiooniseadmeid kunagi, siis igapäevaseid kasutajaid on samasuguses suurusjärgus ehk 13 protsenti. Ülejäänud juhid kasutavad navigeerimisabi endale tundmatutes kohtades. Silma paistab see, et noored võtavad sellised seadmed appi märksa agaramalt,\" selgitas Meius.\n\nUuringust selgus, et 18–24aastastest noortest kasutab navigatsiooniseadmeid 95 protsenti. 55–65aastaste juhtide hulgas on vastav näitaja 74 protsenti.\n\nPiirkondadest eristuvad Põhja-Eesti ja Tallinn, kus päevast päeva kasutab navigatsiooniseadmeid 18 protsenti juhtidest, Lõuna-Eestis on vastav näitaja aga kuus protsenti.\n\n\"Eks need numbrid on ka loogilised, sest pealinnas on liiklustihedus suurem ja seetõttu üritavad sõidukijuhid vältida ummikuid. Lisaks parima teekonna valikule on navigatsiooniseadmed kasulikud ka selles osas, et need annavad teada teel toimunud liiklusõnnetustest ja hoiatavad ette näiteks siis, kui maanteel on hukkunud mõni metsloom või seisab tee ääres auto. Samas tuleb meenutada, et iga seade, mis viib inimese pilgu teelt kõrvale, segab ka tähelepanu hoidmist. Seega tuleb selliseid seadmeid kasutada mõistlikult ja soovitud sihtkoht sisestada alati enne sõidu alustamist,\" lisas Meius.\n\nIf Kindlustuse poolt Eestis, Lätis ja Leedus läbi viidud uuringus osales ligikaudu 1000 inimest igast riigist.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Eesti autojuhid on hakanud õige tee leidmisel aina enam tehnika peale lootma, kasutades selleks telefone või eraldi navigatsiooniseadmeid. Kõige rohkem kasutatakse tehnika abi võõras piirkonnas liikudes, selgus If Kindlustuse poolt läbi viidud uuringust.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Vaata läbi uudise pealkiri ja tekst ning loo loov sissejuhatav lause, mis haakub artikli sisuga.\n\n## Pealkiri:\n\nTuru-uuringute reitingud: Keskerakond tõusis populaarseimaks erakonnaks\n\n## Põhitekst:\n\nKui homme toimuksid riigikogu valimised, annaks Keskerakonnale hääle 27 protsenti valijatest ning Reformierakonnale 26 protsenti valijatest, selgus ERR-i tellitud Turu-uuringute AS-i üle-eestilisest küsitlusest.\n\nSeptembris oli populaarseim erakond Reformierakond 27 protsendiga ning Keskerakonna toetus oli 24 protsenti.\n\nEKRE toetus septembriga võrreldes pisut tõusis – 16 protsendilt 18 protsendile. Sotside reiting langes aga 11 protsendilt üheksale protsendile.\n\nParlamendivälise Eesti 200 toetus langes üheksalt seitsmele protsendile.\n\nIsamaa toetus jäi septembriga võrreldes samaks – viis protsenti.\n\nÜlejäänud erakondade toetus jääb alla valimiskünnise – Eestimaa Rohelisi toetab kolm protsenti, Eesti Tulevikuerakonda üks protsent ning muid erakondi üks protsent valimiseelistust omavatest täisealistest Eesti kodanikest. Küsitletutest kolm protsenti annaks oma hääle üksikkandidaadile.\n\nKuigi üksikute erakondade lõikes pole toetusnäitajad septembriga võrreldes statistiliselt olulisel määral muutunud, on koalitsioonierakondade toetusnäitajaid summeerides näha koalitsiooni toetuse väikest kasvu, 44 protsendilt 49 protsendile.\n\nOpositsioonierakondade toetus oli septembris 38 protsenti ja oktoobris 35 protsenti.\n\nKokku küsitles Turu-uuringute AS ajavahemikus 1.-15. oktoober omnibussi raames 873 Eesti kodanikku vanuses 18 ja üle selle, neist 422 silmast-silma ja 451 veebipaneelis.\n\nKell 12.30 kommenteerivad ERR.ee veebisaates värskeid küsitlustulemusi uuringu läbi viinud Turu-uuringute sotsioloog Tõnis Stamberg ning ERR-i ajakirjanikud Anvar Samost ja Indrek Kiisler.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Keskerakond tõusis Turu-uuringute küsitluse järgi oktoobris Reformierakonna asemel populaarseimaks erakonnaks, edestades viimast napi ühe protsendipunktiga.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe artikli pealkiri ja sisu, seejärel loo pikk ja põnev lause, mis võiks olla artikli sissejuhatus.\n\n## Pealkiri:\n\nReformierakond hoiab Tallinnas veel liidripositsiooni\n\n## Põhitekst:\n\nOktoobris oli Tallinna valimisõiguslike kodanike toetus Reformierakonnale 34 protsenti ja Keskerakonnale 29 protsenti.\n\nSeptembris tõusis toetus Reformierakonnale 35 protsendile, samas kui Keskerakonna toetus oli vaid 20 protsenti.\n\nNeid tulemusi ei saa üks-üheselt üle kanda eelseisvate kohalike omavalitsuste valimiste konteksti, sest küsitlus oli tehtud riigikogu valimiste olukorda silmas pidades ehk esindab vaid valimisõiguslike Eesti kodanike seisukohti. Kohalikel valimistel on valijate ring laiem ja vene hääle kaal suurem.\n\nToetus mujal Eestis\n\nKeskerakond on populaarseim erakond Ida-Virumaal toetusega 43 protsenti ning Lõuna-Eestis toetusega 26 protsenti.\n\nReformierakonna ja Keskerakonna toetus on praktiliselt võrdne Põhja Eestis, kus kummagi erakonna toetus on 26 protsenti.\n\nEKRE on 26-protsendilise toetusega populaarseim erakond Lääne-Eestis ja ka Kesk-Eestis, kus nende toetus on 31 protsenti.\n\nSugu\n\nVõrreldes naistega on meeste seas septembris enam EKRE toetajaid (meestest 22 ja naistest 14 protsenti), vähem aga Sotsiaaldemokraatide toetajaid (meestest viis protsenti ja naistest 12 protsenti). Ülejäänud erakondade toetus on meeste ja naiste seas augustis võrdne.\n\nVanus\n\nAlla 35-aastaste seas on jätkuvalt kõige populaarsem erakond Reformierakond, mida toetab 30 protsenti 15-24-aastastest ja 40 protsenti 25-34-aastastest. 15-24-aastaste seas on populaarsuselt järgmine Eesti 200, mida toetab 21 protsenti. 25-34-aastaste seas aga Keskerakond 16 protsendilise toetusega.\n\n35-49-aastaste seas on Reformierakonna ja Keskerakonna toetajaid praktiliselt võrdselt – Reformierakonda toetab 28 protsenti ja Keskerakonda 26 protsenti selles vanuses küsitletutest.\n\nVanuserühmas 50-64 on Keskerakond populaarseim – seda toetab 29 protsenti, populaarsuselt järgmine on EKRE toetusega 20 protsenti.\n\n65-74-aastaste seas on Keskerakonna ja EKRE võrdselt populaarseimad – Keskerakonda toetab 32 protsenti ja EKRE-t 30 protsenti selles vanuses küsitletutest. Vanimas vanuserühmas ehk 75-aastaste ja eakamate seas on Keskerakond 42-protsendilise toetusega tugeval liidripositsioonil, järgnevad Reformierakond (18 protsenti) ja EKRE (15 protsenti).\n\nKokkuvõttes on Keskerakonna toetus kõrgeim 75-aastaste ja eakamate seas, Reformierakonna toetus 25-34-aastaste seas, EKRE toetus 65-74-aastaste seas ning Eesti 200 toetus 15-24-aastaste seas.\n\nRahvus\n\nEestlaste seas on jätkuvalt toetuselt esikohal Reformierakond (28 protsenti), millele järgnevad pea võrdse toetusega Keskerakond (21 protsenti) ja EKRE (19 protsenti). SDE-d toetab 10 protsenti, Eesti 200-t kaheksa protsenti, ja Isamaad kuus protsenti Eesti rahvusest valijatest.\n\nMuudest rahvustest valijate seas on jätkuvalt kõrgeim Keskerakonna toetus (58 protsenti). Reformierakonda toetab 13 protsenti, EKRE-t 12 protsenti, Eesti 200-t kuus protsenti, SDE-d kaks protsenti ja Isamaad üks protsenti muudest rahvustest valijaist.\n\nHaridus\n\nKõrgharidusega inimesed toetavad kõige sagedamini Reformierakonda (35 protsenti), kutse-, kesk- või keskeriharidusega inimesed Keskerakonda (28 protsenti) ning alg- või põhiharidusega inimesed võrdselt sageli nii EKRE-t (30 protsenti) kui Keskerakonda (29 protsenti). Kõrgharidusega inimeste seas on EKRE toetus keskmisest madalam (11 protsenti).\n\nSissetulek\n\nReformierakonna toetus on jätkuvalt kõrgeim suurima sissetulekuga elanikkonnarühmas - inimestest, kelle netosissetulek pereliikme kohta ületab 1000 eurot kuus, toetab Reformierakonda 41 protsenti. Kuni 1000-eurose isikliku sissetulekuga inimeste seas on populaarseim erakond Keskerakond (erinevates sissetulekurühmades jääb toetus 29-40 protsendi juurde, sealjuures mida madalama sissetulekuga rühmaga on tegu, seda kõrgem on toetus). SDE toetus on keskmisest madalam kuni 400-eurose sissetulekuga inimeste seas (kaks protsenti). Ülejäänud erakondade toetus sissetulekurühmade võrdluses selgesuunaliselt ei erine.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Valimisealiste kodanike eelistuste järgi on oktoobris Tallinnas populaarseim erakond kuu varem selle positsiooni haaranud Reformierakond. Keskerakonna toetus Tallinnas on aga taas kasvamas.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe artikli pealkiri ja sisu, seejärel loo pikk ja põnev lause, mis võiks olla artikli sissejuhatus.\n\n## Pealkiri:\n\nViru-Nigula vald ootab Kunda raudteelõigu säilitamiseks riigi sekkumist\n\n## Põhitekst:\n\nRaudteed oleks vaja nii sadamale kui teistele piirkonna ettevõtetele.\n\nMööda Rakvere ja Kunda vahelist 20-kilomeetri pikkust raudteelõiku veeti põhiliselt tsemenditehasele toorainet. Kevadel lõpetas Kunda Nordic Tsement saastekvootide kallinemise tõttu klinkri tootmise ning nüüd tuuakse toorainet laevadega Rootsist.\n\nKui varem teenis raudteelõigu omanik AS Kunda Trans Rakvere ja Kunda vahel kaupa vedades kuni pool miljonit eurot kasumit aastas, siis nüüd kaalub ettevõte raudtee likvideerimist.\n\nKunda Transi nõukogu esimees Lembit Kaljuvee, ütles ERR-ile, et võimalus, et raudtee üles võetakse, on täiesti reaalne: \"Kui seal liiguvad päevas mõned vagunid, siis selle raha eest ei jaksa me seda süsteemi üleval hoida.\"\n\nSamas nagu kinnitab ka Kaljuvee, oleks raudteed Kundale vaja\n\nKunda on esimese viie linna hulgas arvestades kaubamahtusid, mis sealt läbi käivad: tsemenditehasest, Estonian Cellist, Aerocist, sadamast.\n\nViru-Nigula vallavanema Einar Vallbaum on seda meelt, et Rakvere ja Kunda vahelise raudteelõigu peaks üle võtma Eesti Raudtee, sest ilma raudteeta poleks Viru-Nigulal tulevikku.\n\n\"Kui meil ettevõtteid ei ole, need ära lähevad, nii nagu tsemendi tootmine kinni pandi, siis tegelikult Kunda linn ja Viru-Nigula vald hääbub. Ükskord on sama, nagu Ida-Virumaal, kus neid tühje alevikke on küll. Ja eks pikem huvi oleks see, et kui see oleks riigiraudtee, siis saaks ju panna ka \"porgandi\" lõpuks Kundasse käima,\" ütles Vallbaum.\n\nKaljuvee sõnul on Eesti Raudteega läbirääkimisi peetud, kuid tulutult.\n\nKaljuvee kahtlustab Kunda sadama konkurentide survet: \"Me alahindasime kahe suure sadama lobi, et Põhja-Eestile pole kolme raudteega ühendatud sadamat vaja. See saigi määravaks tegelikult.\"\n\nEesti Raudtee kommertsjuht Arthur Raichmann aga kinnitas, et Kunda raudteelõigu omandamine mõte pole halb, vaid liialt kulukas, kuna raudtee ühendamine sadama ja teiste suuremate ettevõtetega nõuab investeeringuid, mille tasuvusaeg võib venida mitmekümne aasta pikkuseks.\n\nSamas ei välistanud Raichmann Kunda raudteelõigu ostu riigi tellimusel.\n\n\"No eks me täidame omanike suuniseid. Kui me vaatame Haapsalu raudtee ehitust, siis see on ikkagi regionaalpoliitiline otsus. Aga kui see initsiatiiv peaks tulema Eesti Raudteelt endalt, et siis need initsiatiivid on reeglina ikkagi majanduslikult argumenteeritud. Me poliitikat ei tee,\" ütles ta.\n\nViru-Nigula vallavalitsus ootabki Kunda raudteelõigu päästmiseks majandusministri sekkumist.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Viru-Nigula vald ootab Rakvere-Kunda raudteelõigu säilitamiseks riigi sekkumist. Kaubavedude hääbumisega võib omanik raudtee üles võtta, kuid raudteeta poleks vallal tulevikku.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe artikli pealkiri ja sisu, seejärel loo pikk ja põnev lause, mis võiks olla artikli sissejuhatus.\n\n## Pealkiri:\n\nEL kehtestas Vene luurajatele küberrünnaku eest sanktsioonid\n\n## Põhitekst:\n\nVene sõjaväeluure (GRU) juht Igor Kostjukov ja luureohvitser Dmitri Badin said EL-i territooriumile sisenemise keelu, samuti külmutatakse nende võimalikud EL-is asuvad varad.\n\nSüüdistajate hinnangul küberrünnakute eest vastutav GRU üksus kanti samuti EL-i nimekirja. EL-ist ametlikult lahkunud Ühendkuningriik liitus reisikeeldude ja varade külmutamisega eelmainitud isikute ja GRU üksuse vastu.\n\nAprillis ja mais 2015 halvas küberrünnak täielikult Bundestagi arvutivõrgu ja parlamendi veebipõhine tegevus peatus täielikult mitmeks päevaks, kuni süsteem taastati.\n\nEuroopa Ülemkogu teatas avalduses, et rünnaku käigus varastati suures koguses andmeid ning samuti tabas see mitme parlamendiliikme ja ka Saksa kantsleri Angela Merkeli e-kirja kasutajakontosid.\n\nMerkel on rünnakus Venemaad süüdistanud ka avalikult.\n\nBriti välisminister Dominic Raab ütles: \"ÜK seisab õlg õla kõrval Saksamaa ja oma Euroopa partneritega, et võtta Venemaa vastutusele küberrünnakute eest, mille eesmärk oli õõnestada Lääne demokraatiaid.\"\n\n\"See kriminaalne tegevus toob Vene valitsusele veelgi halba mainet,\" lisas ta.\n\nKostjukov on ka ühes teises EL-i mustas nimekirjas. Jaanuaris 2019 keelati tal sisenemine ÜK-sse ja temaga seotud pangakontod EL-is külmutati. Meetmed rakendati pärast närvimürgirünnakut Suurbritannias endise topeltagendi Sergei Skripali ja tema tütre Julia vastu.\n\nSaksa uurijad peavad Badinit Bundestagi vastu korraldatud rünnaku peaarhitektiks.\n\nSaksa peaprokurör väljastas tema suhtes mais vahistamismääruse. USA Föderaalne Juurdlusbüroo (FBI) otsib Badini taga seoses mõjutustegevusega 2016. aasta Ühendriikide presidendivalimistel.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Euroopa Liit ja Suurbritannia kehtestasid neljapäeval sanktsioonid kõrgetele Vene luureohvitseridele nende rolli eest Saksa parlamendi arvutivõrgustikku häkkimisel 2015. aastal.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe uudis läbi ja pane oma kujutlusvõime tööle, et välja mõelda üks korralik sissejuhatav lause sellele loole.\n\n## Pealkiri:\n\nPutin: andsin isiklikult loa Navalnõi Saksamaale ravile toimetada\n\n## Põhitekst:\n\n\"Kohe kui tema naine kodanikuna minu poole pöördus, kohe ütlesin prokuröridele, et nad uuriksid võimalust tal välismaale ravile minna,\" lausus Putin televisioonis, märkides, et Navalnõil võimaldati Venemaalt lahkuda kriminaaljuurdlusest tingitud piirangutest hoolimata.\n\nPresident Putini peamine vastane kukkus kokku lennukis augusti lõpus ning toimetati Siberi haiglasse, kust ta kahe päeva pärast viidi edasi Berliini. Sealses sõjaväelaboris tehtud analüüsid näitasid tema mürgitamist Nõukogude Liidus välja töötatud närvimürgiga Novitšok.\n\nNavalnõi suhtes on Venemaal algatatud mitmeid kohtumenetlusi, mis tema toetajate hinnangul on poliitiliselt motiveeritud.\n\nKohtutäiturid arestisid Navalnõi koomas viibides tema korteri ja külmutasid pangakontod seoses mulluse otsusega, et opositsioonijuht ja tema abi peavad väidetava laimu tõttu tasuma 1,2 miljonit dollarit koolitoitlustusettevõttele Moskovski Školnik, mis kuulub Putinile lähedasele ärimehele Jevgeni Prigožinile.\n\nVene president väitis, et taotles peaprokuratuurilt kohe luba Navalnõi lahkumiseks, kuigi too ei tohtinud seda teha.\n\nEuroopa Liit kehtestas varem sel kuul kuuele Putini siseringi liikmele seoses mürgitamisega sanktsioonid. Ühenduse hinnangul ei saanud Novitšokiga rünnakut toime panna föderaalse julgeolekuteenistuse, kaitseministeeriumi ja Putini administratsiooni osaluseta.\n\nSaksa ekspertide järeldust Novitšokiga mürgitamisest kinnitasid hiljem ka Prantsusmaa, Rootsi ja ÜRO Keemiarelvade Keelustamise Organisatsioon (OPCW).\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Vene president Vladimir Putin kinnitas neljapäeval, et andis isiklikult loa mürgitatud opositsioonijuht Aleksei Navalnõi Saksamaale ravile toimetada.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu artikli sisuga ja loo sellele pika lausega sissejuhatus, mis köidab lugeja tähelepanu.\n\n## Pealkiri:\n\nUSA senat kutsus Twitteri ja Facebooki juhid tunnistajapinki\n\n## Põhitekst:\n\nSenati justiitskomitee otsus tuleb nädal pärast seda, kui internetiplatvormid sattusid pahameele alla demokraatide presidendikandidaadi Joe Bideni suhtes kriitilise New York Posti artikli leviku piiramise eest.\n\nKohtukutse poolt hääletas 12 vabariiklaste senaatorit, samas kui demokraadid boikottisid hääletust seoses Amy Coney Barretti rutaka määramisega ülemkohtusse.\n\nTunnistuste andmise kuupäeva ei ole avaldatud.\n\nKomitee esimees Lindsey Graham ütles, et hoolimata demokraatide puudumisest, \"on minu arust ka teisel poolel suur huvi saada mõned sotsiaalmeedia tegelased siia vastama küsimustele oma platvormide kohta\".\n\nGrahami sõnul tahavad senaatorid uurida tegevjuhtidelt nende meetmete kohta \"veebisisu modereerimisel\".\n\nTehnoloogiahiidude suhtes on 3. novembri presidendivalimiste eel rünnakule asunud nii demokraadid kui vabariiklased.\n\nPresident Donald Trumpi valitsus andis sel nädalal Google'i konkurentsirikkumiste eest kohtusse. Esindajatekoja demokraadid esitasid sel kuul aga raporti, kus toodi välja mure monopoliseisundi kuritarvitamise pärast.\n\nTwitteri, Facebooki ja Google'i tegevjuhid peaks järgmisel nädalal senatile tunnistusi andma ka seoses teise küsimusega, mis puudutab seaduse paragrahvi 230, mis kaitseb platvorme vastutuse eest kolmandate isikute postitatud sisu eest.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "USA senati vabariiklased otsustasid neljapäeval saata kohtukutse Twitteri tegevjuhile Jack Dorseyle ja Facebooki tegevjuhile Mark Zuckerbergile seoses poliitilise sisu modereerimisega.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe artikli pealkiri ja sisu, seejärel loo pikk ja põnev lause, mis võiks olla artikli sissejuhatus.\n\n## Pealkiri:\n\nUSA andis täieliku heakskiidu remdesiviiri kasutamisele koroonaravis\n\n## Põhitekst:\n\nEttevõtte Gilead sõnul on Veklury kaubamärgi all müüdav ravim seni ainus COVID-19 spetsiifiline teraapia, mis on rangema protsessi käigus heaks kiidetud.\n\nVõitluseks COVID-i vastu on kasutatud ka teisi arstimeid nagu steroid deksametasoon.\n\nGileadi aktsiad kerkisid New Yorgi börsil varsti pärast teadet neli protsenti.\n\n\"FDA on pühendunud kiirendama COVID-19 ravi väljatöötamist ja kättesaadavust selle enneolematu rahvatervise hädaolukorra ajal,\" ütles FDA volinik Stephen Hahn. \"Tänast heakskiitu toetavad paljude kliiniliste uuringute andmed, mida amet on rangelt analüüsinud ja mis on oluline teaduslik verstapost COVID-19 pandeemias.\"\n\nAjutise loa remdesiviiri kasutamiseks on andnud ka Euroopa ja muud riigid, näiteks Kanada.\n\nRemdesiviir oli üks esimesi preparaate, mis näitas toimet, lühendades mõne patsiendi toibumisaega. Selle tõhusus suremuse vähendamisel ei ole samas tõestust leidnud.\n\nSeda võib kasutada täiskasvanutel ja enam kui 12 aasta vanustel lastel, kes kaaluvad üle 40 kilo ja kes vajavad COVID-19 tõttu haiglaravi. Ravimit tohib anda üksnes patsientidele haiglates või raviks kohandatud rajatistes.\n\nKoroonaviirusega nakatunud USA presidendi Donald Trumpi ravimikokteil sisaldas samuti remdesiviiri.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "USA toidu- ja ravimiamet (FDA) kiitis neljapäeval täielikult heaks malaariaravimi remdesiviir kasutamise COVID-19 patsientide raviks, tingimusliku heakskiidu sai see mais.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Pärast artikli pealkirja ja põhiteksti lugemist kasuta oma loovust, et koostada sisutihe ja pikk sissejuhatav lause.\n\n## Pealkiri:\n\nEuroopa liiga: Arsenal, Tottenham ja Milan võitsid, AZ üllatas Napolit\n\n## Põhitekst:\n\nSuurima võidu sai neljapäeval Leverkuseni Bayer, kes alistas Nice'i 6:2. Kaks väravat lõi Prantsusmaa klubi võrku Karim Bellarabi. Villarreal lubas Sivassporil kaks korda viigistada, ent Paco Alcacer lõi nelja minutiga kaks väravat ja Hispaania klubi sai koduväljakul 5:3 võidu.\n\nLondoni meeskonnad Arsenal ja Tottenham läksid vastamisi Austria tiimidega. Viini Rapid haaras Bernd Leno jämeda eksimuse järel küll Arsenali vastu eduseisu, aga David Luizi ja Pierre-Emerick Aubameyangi tabamused tõid teisel poolajal Inglismaa klubile võidu. Tottenham sai samas 3:0 jagu LASK-ist, teises väravas mängis suurt rolli hiljuti Spursiga taasliitunud Gareth Bale.\n\nAC Milan jätkas ilusat hooaega 3:1 võiduga Glasgow Celticu üle, lisaminutitel lõi nende kolmanda värava noor norralane Jens Petter Hauge, kellele oli see esimeseks Milani särgiks. Teine Itaalia tippklubi Napoli pidi aga leppima üllatusliku 0:1 kaotusega Alkmaari AZ-ile.\n\nKlubi ajaloo esimest eurohooaega alustanud Granada võttis kohe avamängus ajaloolise 2:1 võidu PSV üle, tippklubidest olid näiteks võidukad veel Poznani Lechi 4:2 alistanud Benfica, Young Boysi 2:1 võitnud AS Roma ning Rijeka võrku ühe vastuseta jäänud palli saatnud Real Sociedad.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Neljapäeva õhtul pandi sel hooajal esmakordselt pall mängu ka jalgpalli Euroopa liigas.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe uudis läbi ning loo sellele fantaasiarikas ja pikk lause, mis võiks uudist tutvustada.\n\n## Pealkiri:\n\nNordic Power Hokiliigas lõppes põhiturniir\n\n## Põhitekst:\n\nLaupäeval, 24. veebruaril alistas Tartu Kalev-Välk võõrsil Narva PSK tulemusega 5:2 (2:1, 3:0, 0:1) ning kindlustas põhiturniiril teise koha. Kalev-Välgu poolel tegi kübaratriki kolme esimese värava autor Maksim Rõbuškin, kõikidele tema tabamustele tegid eeltöö Vassili Titarenko ja Anton Jastrebov. Ühe värava viskasid Igor Savvov (1+1) ja Vladimir Shepelev, mõlemale assisteeris Pakhrudin Gimbatov. Kodumeeskonna Narva PSK poolel olid täpsed Georgi Vassiljev ja Aleksandr Rabotinski. Narva PSK väravasuul tõrjus Dmitri Rovda 40 ning Kalev-Välgul Anton Bek 31 vastaste pealeviset.\n\nPõhihooaja viimases pealinna hokiderbis alistas HC Vipers Tondiraba jäähallis HC Vikingi tulemusega 5:2 (1:0, 3:0, 1:2). Põhiturniiri neljandana lõpetav HC Vipers läks esikohameeskonna HC Vikingi vastu viimase kolmandiku alguses 5:0 juhtima, väravad viskasid Paul Sillandi (1+1), Daniil Fursa, Artur Fedoruk (1+1), Konstantin Ljubobratets (1+1) ja Micahel Tugo. Ilja Tšegotov andis kaks resultatiivset söödu. Kohtumise lõpuminutitel viskasid Saveli Novikov ja Ihor Shamanskyi (1+1) HC Vikingi poolelt kaks väravat tagasi. HC Vipersi väravavaht Roman Šumihhin tegi mängu jooksul 34 ning HC Vikingi Anatoli Sizov 25 tõrjet.\n\nPühapäeval, 25. veebruaril alistas tiitlikaitsja Narva PSK oma kodujääl põhiturniiri võitja Tallinna HC Vikingi tulemusega 4:2 (1:2, 2:0, 1:0). Narva PSK väravad viskasid Kirill Iljin (1+1), Aleksandr Bogdanov (1+1), Nikita Puzakov ja Andrei Aleksandrov. HC Vikingi ridades olid täpsed Aleksandr Kuznetsov ja Roman Kolenchukov. Narva PSK väravavaht Aleksandr Šustov tõrjus mängu jooksul 51 ning HC Vikingi puurilukud Mark Teor ja Anatoli Sizov kahepeale kokku 29 vastaste pealeviset.\n\nTartu Kalev-Välk alistas Tondiraba jäähallis Tallinna HC Vipersi tulemusega 8:2 (2:0, 2:1, 4:1). Tartu Kalev-Välgu poolel olid täpsed Mihkel Võrang, Igor Savvov, Pakhrudin Gimbatov (2+1), Vladimir Shepelev (1+3), Vassili Titarenko (2+1) ja Dmitri Kuznetsov. Maksim Rõbuškin ja Anton Jastrebov andis kaks tulemuslikku söötu. HC Vipersi väravad viskasid Paul Sillandi (1+1) ja Michael Tugo. HC Vipersi väravavaht Roman Šumihhin tõrjus mängu jooksul 33 ning Tartu Kalev-Välgu Anton Bek 38 vastaste pealeviset.\n\nNordic Power Hokiliiga põhiturniiri lõplik tabeliseis: HC Viking 34 (18), Tartu Kalev-Välk 33 (18), Narva PSK 25 (18), HC Vipers 16 (18).\n\nPoolfinaalides kohtuvad HC Viking – HC Vipers ning Tartu Kalev-Välk – Narva PSK. Mängitakse kahe võiduni, kohtumised toimuvad 3., 4. ja vajadusel 10. märstil.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Nordic Power Hokiliigas jõudis nädalavahetusel lõpule põhiturniir ning selgusid poolfinaalide paarid, vastakuti lähevad HC Viking ja HC Vipers ning Tartu Kalev-Välk ja Narva PSK.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe artikli pealkiri ja sisu, seejärel loo pikk ja põnev lause, mis võiks olla artikli sissejuhatus.\n\n## Pealkiri:\n\nViga saanud Barcelona äärekaitsja jääb viieks nädalaks palliplatsilt eemale\n\n## Põhitekst:\n\nMullu juulis 30,5 miljoni euro eest Benficast ostetud Semedo on Barcelona ridades algkoosseisus alustanud 11 mängus, viimati laupäeval 6:1 võidumängus Girona vastu. Tolles kohtumises sai portugallane 86. minutil aga vigastada ja oli sunnitud platsilt lahkuma.\n\nKõigi eelduste kohaselt saab Semedo Barcelonat taas aidata aprillis. Vigastuse tõttu jäävad 24-aastasel Semedol vahele liigamängud Las Palmase, Madridi Atletico, Malaga, Athletic Bilbaoga ning Meistrite liiga korduskohtumine Londoni Chelseaga.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Barcelona portugallasest äärekaitsja Nelson Semedo jääb palliplatsilt viieks nädalaks eemale, olles vigastanud enda põlvekõõluseid.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu artikli sisuga ja loo sellele pika lausega sissejuhatus, mis köidab lugeja tähelepanu.\n\n## Pealkiri:\n\nMathieu van der Poel lõpetas hooaja võiduga\n\n## Põhitekst:\n\nKolmandal ringil üksinda eest sõitnud Beobank-Corendoni meeskonna liider edestas rohkem kui kümne sekundiga Laurens Sweecki ja oma venda David van der Poeli, kirjutab Spordipartner.ee.\n\nSee oli Mathieu van der Poelile esimeseks triumfiks Sluitingsprijsil ja cyclo-crossi hooaja 32. võiduks. Põhimõtteliselt võitis hollandlane kõik peale maailmameistrivõistluste, kus kuldmedali noppis Wout van Aert.\n\nTOP 10\n\n1. Mathieu van der Poel 58.38\n2. Laurens Sweeck +0.12\n3. David van der Poel +0.18\n4. Lars van der Haar\n5. Toon Aerts +0.30\n6. Daan Soete +0.34\n7. Corné Van Kessel +0.36\n8. Quinten Hermans +0.49\n9. Tim Merlier +1.00\n10. Jens Adams +1.15\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Hooaja viimasel kõrgetasemelisel cyclo-crossi võistlusel, Oostmalles peetud Sluitingsprijsil pälvis ootuspäraselt esikoha Mathieu van der Poel.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu uudise pealkirja ja põhisisuga. Kasuta neid fakte, et luua pikk ja sisutihe lause, mis toimib loo sissejuhatusena.\n\n## Pealkiri:\n\nVAATA | Saade \"Tagasi väljakule\" alustas taas\n\n## Põhitekst:\n\n\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Kodune jalgpalli Meistriliiga on alustuseks valmis ja ükski liigahooaeg ei oleks täisväärtuslik, kui seda ei saadaks refräänina saade \"Tagasi väljakule\". Me alustame: 10 meeskonda Premium liigas – kes nad on, kust nad tulevad ja mis on plaanid?", "role": "assistant" } ]