Datasets:

---

TalTechNLP

/

alpaca_composite_summarization_et

like 0

Follow

Laboratory of Language Technology at Tallinn University of Technology 24

[ { "content": "Vaata läbi uudise pealkiri ja tekst ning loo loov sissejuhatav lause, mis haakub artikli sisuga.\n\n## Pealkiri:\n\nMaratonmängus peale jäänud Badosa võitis Indian Wellsi turniiri\n\n## Põhitekst:\n\nTurniiril 21. asetatud Badosa võitis kolm tundi ja kuus minutit kestnud matši 7:6, 2:6, 7:6. Azarenkal oli kolmandas setis seisul 5:4 kasutada matšpall, aga Badosa võitles end mängu tagasi.\n\n23-aastase Badosa jaoks on see teine WTA tiitel. Esimese võitis ta mais Belgradis toimunud turniiril. Badosa on esimene hispaanlanna, kes on Indinan Wellsis võidutsenud.\n\n\"See ei ole olnud kerge, aga raske töö tasus end ära. Ära lase kellelgi endale öelda, et sa ei saa hakkama. Ma olen sellest nii kaua unistanud ja täna ma täitsin selle. See unistus hoidis mind tugevana,\" kirjutas Badosa pärast võitu sotsiaalmeedias. \"Aitäh minu tiimile ja inimestele minu ümber. See on individuaalala, aga ilma tiimita, kes mind alati toetab, ei oleks see võimalik.\"\n\nMaailma edetabelis tõusis Badosa karjääri kõrgeimale 13. kohale.\n\nAzarenka üritas esimese naisena võita Indian Wellsi turniiri kolmandat korda.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Indian Wellsis kõrgeima kategooria WTA tenniseturniiril võidutses hispaanlanna Paula Badosa, kes alistas finaalis valgevenelanna Viktoria Azarenka (WTA 32.).", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe uudis läbi ning loo sellele fantaasiarikas ja pikk lause, mis võiks uudist tutvustada.\n\n## Pealkiri:\n\nKumu uus näitus kutsub tutvuma Lõuna-Eesti kunstnike ja kultuuriga\n\n## Põhitekst:\n\nNäitusel on esindatud paljude tuntumate 20. sajandi esimesel poolel tegutsenud Eesti kunstnike looming, kokku ligi viiekümnelt kunstnikult, nende seas Karl Pärsimägi, Konstantin Süvalo, Jaan Vahtra, Eduard Rüga, Villem Ormisson, Jaan Koort, Peet Aren, Konrad Mägi, Ants Murakin, Roman Nyman, Andrus Johani ja Eduard Wiiralt. Eraldi tõstab näitus esile Eduard Timbermanni, kelle looming on jäänud siiani olulisema tähelepanuta.\n\nNäitusel ja sellega kaasnevas raamatus uuritakse, kuivõrd on Lõuna-Eestist pärit kunstnike loomingus mänginud rolli kohavaim ehk genius loci, miks sündisid just seal Eesti 20. sajandi alguse radikaalseimad kunstiuuendused, kuidas kujundasid Lõuna-Eesti kuvandit vanavara kogumisretked, millisena on kunstnikud näinud siinset loodust, kultuuri ja inimest ning kuidas Lõuna-Eestist kujunes puhkusekultuuri ja 1930. aastate patriootilise ideoloogia lipulaev. Väljapaneku rõhuasetus on perioodil 19. sajandi lõpust kuni Teise maailmasõja lõpuni, sest just sel ajal toimus lisaks üldisele rahvusliku ja poliitilise eneseteadvuse defineerimisele kitsam paikkondlik identiteediloome, mis haaras ka Lõuna-Eestit.\n\nKarl Pärsimägi, \"Autoportree pärlitega\". Autor/allikas: repro\n\nNäituse kuraator, kunstiteadlane Liis Pählapuu märgib, et paraku ei ole Lõuna-Eesti kunstnikke ja nende loomingut seni vaadeldud päritolupaigast lähtuvalt.\n\n\"Kirjanduse ja pärimuslike-etnograafiliste uurimuste kõrval on seni puudunud käsitlused, mis analüüsiksid lõunaeestilikkust piirkonnas kasvanud ja sellega tihedalt seotud kunstnike loomingus. Ometi on Lõuna-Eestist pärit paljud Eesti kunstielu algusaja modernistlikud võtmeautorid, kelle looming on mõjutanud meie kujutluspilte ja arusaamu lõunaeestilikkusest,\" kirjeldas Pählapuu.\n\nNäitusega kaasnev publikuprogramm hõlmab nii täiskasvanutele kui ka lastele suunatud ekskursioone, töötubasid ja muid sündmusi. Näituse jaoks loodud audiogiid tutvustab valikut eksponeeritud teostest eesti, võro ja inglise keeles. Näitus on avatud 10. aprillini 2022.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Kumu avab reedel, 22. oktoobril Lõuna-Eesti kultuurile ja sealsete autorite loomingule pühendatud näituse \"Talomuro ilmaruum. Lõuna-Eesti loojad\", mis vaatleb kunstnike ja kohavaimu suhet ning Lõuna-Eesti mõju Eesti kunstimaastikul.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu uudise pealkirja ja põhisisuga. Kasuta neid fakte, et luua pikk ja sisutihe lause, mis toimib loo sissejuhatusena.\n\n## Pealkiri:\n\nRatas ja Kõlvart ootavad Tallinnas Keskerakonda välistavat koalitsiooni\n\n## Põhitekst:\n\n\"Mulle tundub, et see on õige ja ka õiglane, et erakonnad, kes peamise lubadusena kuulutasid välja Keskerakonnast lahti saada, peaksid nüüd seda lubadust ka ellu viima,\" ütles Mihhail Kõlvart \"Terevisioonis\".\n\nJüri Ratas märkis \"Vikerhommikus\", et Keskerakond on valmis Tallinna linna edasi juhtima, aga erakond peab arvestama ka sellega, et viis erakonda said volikogusse sisse, kes soovisid lõpetada Keskerakonna ainuvõimu.\n\n\"Viis erakonda peaksid võtma täna selle momentumi, mis valija neile andis – valija andis neile rohkem kui 40 kohta – ja proovida moodustada linnavalitsust. Kui nad seda ei suuda, siis loomulikult Keskerakond on valmis seda protsessi juhtima,\" sõnas Ratas.\n\nTegelikkuses lubas Keskerakonna võimu täielikku lõpetamist vaid EKRE, kõik teised valimistel osalenud erakonnad rääkisid vaid Keskerakonna ainuvõimu lõpetamisest, seejuures mitte välistades ise Keskerakonnaga koalitsiooni moodustamist.\n\nPärast valimistulemuste selgumist ütles sotsiaaldemokraatide esimees Indrek Saar Vikerraadios, et sotsid ei näe reaalset võimalust EKRE-ga ühte koalitsiooni minna. Ilma sotsiaaldemokraatideta aga Tallinnas Keskerakonda välistavat koalitsiooni võimalik teha ei ole.\n\nMihhail Kõlvart kinnitas, et kui teised erakonnad tulevad Keskerakonna juurde läbi rääkima, siis nad vastutusest ei loobu ja partei on läbirääkimisteks valmis. Ta lisas, et Keskerakond ei tee koalitsiooni erakonnaga, kellega ei ole võimalik Keskerakonna programmi ellu viia ja kellega ei ole ühiseid väärtusi.\n\n\"Meil on suured asjad, mida me soovime kindlasti ellu viia. Suuremad objektid, nagu Tallinna haigla ja linnahall või pensionilisa suurendamine või uue toetusmeetme rakendamine, nagu õpilaste toetamine 1. septembriks. Kui me leiame partneri, kes on valmis neid lubadusi koos meiega ellu viima, siis see koalitsioon on võimalik,\" lausus Kõlvart.\n\nRatas: Tartus peavad järgnema muutused\n\nTartu tulemuse kohta ütles Ratas, et see on Keskerakonna jaoks alla igasugust arvestust, saades volikogusse vaid neli mandaati. Ratase sõnul sellise tulemusega Keskerakonnal ilmselt Tartus koalitsiooni asja ei ole.\n\n\"Keskerakond peab nüüd need järgnevad 15 kuud tõsiselt mõtlema, valmistuma riigikogu valimisteks ja kindlasti seal muutusi on vaja,\" sõnas ta.\n\n\"Kui on otsustatud piirkonna poolt mingitel põhjustel, et erakonna väga pika ajalooga Tartu poliitik, professor, tänane riigikogu liige, jäetakse lihtsalt kõrvale, siis see ei ole kõige mõistlikum lahendus,\" ütles Ratas.\n\n\"Tartus peab Keskerakond mõtlema, mis olid vead nendel valimistel ja kindlasti oma tegevusi korrigeerima,\" lausus Ratas.\n\nRääkides Narva tulemusest ütles Ratas, et igasugused sisemised kaklused ja vaidlused ei anna erakonnale midagi juurde. \"Narvas me saime kümme kohta ja tõsi on see, et Katri Raiki nimekiri on teinud seal väga kõva tulemuse,\" ütles Ratas.\n\nRatas sai Mustamäel kandideerides 3034 häält ja ostus sellega kogu Eestis kaheksandaks häälekogujaks.\n\nRatas ütles, et läheb ka Tallinna volikokku tööle. \"Mina olen otsustanud, et ma lähen, kuna väga palju neid põhimõtteid ja seisukohtasid, mida valimiskampaania jooksul sai ka välja öeldud, saab teha volikogu liikmena,\" lausus Ratas.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Keskerakonna esimees Jüri Ratas ja Tallinna linnapea Mihhail Kõlvart ütlesid ERR-ile, et Keskerakonnaga konkureerinud erakonnad peaksid hakkama moodustama oma alternatiivset koalitsiooni.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Pärast artikli pealkirja ja põhiteksti lugemist kasuta oma loovust, et koostada sisutihe ja pikk sissejuhatav lause.\n\n## Pealkiri:\n\nRiia NATO keskuses vahetab Peeter Tali välja Einar Linn\n\n## Põhitekst:\n\nLinn on lõpetanud avalikkussuhete ja teabekorralduse eriala Tartu Ülikoolis ning 2007. aastast alates on ta töötanud erinevatel ametikohtadel kaitsepolitseiametis.\n\nRiigisekretäri Taimar Peterkopi sõnul on NATO strateegilise kommunikatsiooni kompetentsikeskus olnud valdkonna tippteadmiste siia regiooni koondamisel tulemuslik. \"Eesti oli selle keskuse asutajate seas ning võimalus täita seal asedirektori positsioon on meile suureks tunnustuseks. Usun, et Einar jätkab edukalt eelmiste asedirektorite Aivar Jaeski ja Peeter Tali jälgedes,\" sõnas Peterkop.\n\nEinar Linn võtab teatepulga üle 2017. aastast sama positsiooni täitnud Peeter Talilt.\n\nNATO strateegilise kommunikatsiooni kompetentsikeskus loodi 2014. aastal Läti eestvedamisel Riiga ning selle töösse panustavad Lätile lisaks veel Eesti, Saksamaa, Itaalia, Leedu, Poola, Ühendkuningriik, Holland, Soome, Rootsi, Kanada, Slovakkia, Taani ja USA. Liitumas on Prantsusmaa ja Ungari.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Esmaspäevast alustab Riias asuva NATO strateegilise kommunikatsiooni kompetentsikeskuse asedirektorina tööd Einar Linn.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Süvene uudise pealkirja ja sisu ning kirjuta sellele loole sisukas ja informatiivne sissejuhatus, mille pikkus on üks lause.\n\n## Pealkiri:\n\nLidl värbab Eestis 800 poetöötajat\n\n## Põhitekst:\n\nLidl Eesti juhatuse esimehe Jakob Josefssoni sõnul on poetöötajate värbamine oluline etapp Eestis poodide avamiseks.\n\n\"Lidl on arendanud jõudsalt oma poevõrgustikku Eestis. Nüüd on aeg alustada meeskondade moodustamisega ja selleks ootame uusi kolleege meiega liituma,\" ütles Josefsson.\n\nLidl Eesti personaliosakonna juht Liina Kippasto ütles, et Tallinnas on poetöötaja tunnitasu 6,40 ning mujal linnades 6,10 eurot. Ta lisas ka, et ettevõte tasustab iga töötatud minuti ning pakub täiendavat tervisekindlustust.\n\nLidlil on praegu valmimisjärgus neljas Eesti linnas kaheksa poodi. 2018. aastal asutatud Lidl Eesti OÜ keskendub praegu poevõrgu loomisele üle kogu Eesti.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Jaekaubandusettevõte Lidl loob Tallinnas, Tartus, Pärnus ja Narvas üle 800 uue töökoha. Ettevõtte sõnul pakub ta igale täistööajaga poetöötajale enam kui 1000-eurost ehk sektori keskmisest 25 protsenti kõrgemat kuupalka.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu uudise pealkirja ja põhisisuga. Kasuta neid fakte, et luua pikk ja sisutihe lause, mis toimib loo sissejuhatusena.\n\n## Pealkiri:\n\nUngaris võitis opositsiooni ühiskandidaadi eelvalimised Marki-Zay\n\n## Põhitekst:\n\nMarki-Zay pearivaaliks olnud vasakpoolne Klara Dobrev tunnistas oma kaotust, kui kokku olid loetud veidi üle poole häältest.\n\nMarki-Zay sai lõpuks 57 protsenti häältest.\n\nOpositsioon otsustas valimistel, kellest saab ühiskandidaat, et heita tuleva aasta valimistel väljakutse peaminister Viktor Orbanile. Opositsioon on esmakordselt kokku leppinud, et Orbanile esitatakse ühtne vastaskandidaat. Samuti seatakse Orbani Fideszi partei vastu igas ringkonnas üles ühiskandidaat.\n\nDobrev õnnitles rivaali võidu puhul ja kinnitas talle oma toetust. Dobrev kannustas ühtlasi opositsiooni ühisrindena jätkama ja kõik oma jõud ühendama võitluses valitsuspartei Fideszi vastu.\n\nPärast eelvalimiste esimest vooru, kus osales 600 000 inimest, jäi sõelale kaks võistlejat. Need olid vasaktsentrist Dobrev ja majandusteadlane Marki-Zay.\n\n\"Marki-Zay võit oleks Orbanile õudusunenägu. Erinevalt Dobrevist ei saa Orban ja Fidesz teda niisama lihtsalt (endise peaministri) Ferenc Gyurcsany hüpiknukuks nimetada,\" on öelnud poliitikaanalüütik Robert Laszlo.\n\nMarki-Zay sai üleriigilise tähelepanu 2018. aastal, kui võitis kodulinnas Hödmezovasarhelys, mis on olnud aastaid Fideszi kants, meerivalimised. Temalt oodatakse nii opositsiooni ühendamist ja ka võimet meelitada opositsioonileeri konservatiivsemaid valijaid, kes on Orbanist väsinud.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Ungaris võitis opositsiooni ühiskandidaadi eelvalimised konservatiivne linnapea Peter Marki-Zay, teatasid esmaspäeva varahommikul kohalikud meediakanalid.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Pärast artikli pealkirja ja põhiteksti lugemist kasuta oma loovust, et koostada sisutihe ja pikk sissejuhatav lause.\n\n## Pealkiri:\n\nIda-Virumaal tuleb vähemalt neljas omavalitsuses koalitsioonivalitsus\n\n## Põhitekst:\n\nAlutaguse vallas sai 15 volikogu kohast kaheksa vallavanem Tauno Võhmari valimisliit Alutaguse. Võhmar oli ka valla populaarseim poliitik, keda 2401 valijast toetas 248. Eelmisel korral sai Võhmari nimekiri seitse kohta, kuid siis oli ka volikogus kaks kohta rohkem. Pindlalalt Eesti suurimas mandrivallas pole 2017. aasta valdade ühinemise järel ametlikult koalitsiooni ja opositsiooni olnud ning valimiseelsel debatil ütles Võhmar, et ta sooviks vallas ka tulevikus sama joont hoida. EKRE, valimisliit Oma Vald ja Eesti Reformierakond said Alutagusel kõik kaks kohta, Eesti Keskerakond sai ühe koha ehk volikokku pääsesid kõigi viie nimekirja esindajad.\n\nJõhvi vallas jagunesid 21 volikogu kohta järgmiselt:\nVL Ühtselt Jõhvi Eest 7 (nimekirjas ja vallas kogus enim hääli (366) nende esinumber, üle 10 aasta Jõhvi poliitikast eemal olnud endine volikogu esimees ja eksminister Vallo Reimaa),\nEesti Keskerakond 5 (nimekirja edukaim endine vallavanem ja volikogu esimees Aleksei Naumkin 205 häälega, eksminister ja -vallavanem Martin Repinski sai seitsmendana 46 häält ehk kaotas nelja aastaga 260 häält, eksvallavanemad Max Kaur ja Jüri Konrad said vastavalt 41 ja 40 häält ning Riigikogust Jõhvi nimekirja tugevdama saadetud Oudekki Loone piirdus 35 häälega),\nVL Jõhvikad 4 (286 häält sai Nikolai Ossipenko, kes pole ajalehe Põhjarannik arvepidamist mööda kaheksa aastat volikogu koosolekutel osalenud),\nEesti Reformierakond 3 (vallavanem Maris Toomel sai 261 häält) ja EKRE 2 kohta (180 häält kogus nende edukaimana eksminister Arvo Aller).\nVälja jäid VL Ühtne Jõhvi ja Isamaa. Ajalehe Põhjarannik andmetel võivad Jõhvis koalitsiooni moodustada VL Ühtselt Jõhvi Eest, Reformierakond ja EKRE, kellel oleks kokku volikogus napiks häälteenamuseks vajalikud 12 kohta.\n\nKohtla-Järvel võitis valimised küll Eesti Keskerakond, kuid 25 volikogu kohast said nad vaid 12 ehk kaotasid kuus kohta. See annab võimaluse viiel ülejäänul (SDE – 5, VL Restart Kohtla-Järve – 4, VL Progress – 2 ja Eesti Reformierakond – 2) teha napp koalitsioonivalitsus. Kaalukeeleks võib saada Reformierakond, kellele seni oli Keskerakond kahe volikogu lisahääle eest andnud abilinnapea koha. Kohtla-Järvel jäi SDE ja Reformierakonna volikogu kohtade arv samaks, kuid Keskerakonna kuus kohta noppisid kaks valimisliitu. Valimistel enim hääli kogus SDE esindaja, Riigikogu liige Eduard Odinets, kelle poolt hääletas 614 inimest. Meie venekeelses portaalis ennustas Odinets, et jätkub Keskerakonna ja Reformierakonna võimuliit. Kohtla-Järve linnapea Ljudmila Jantšenko kogus vaid 93 häält ja see tulemus oli Keskerakonna pingereas 16. Kohtla-Järvel käis valimas 38,9 protsenti valijatest (valijaid oli nimekirjas 26 976, hääletamas käis 10 491 inimest) ja see oli Eesti ainus omavalitsus, kus valimisaktiivsus jäi alla 40 protsendi. Kohtla-Järvel ei osutunud valituks EKRE ja kaks üksikandidaati.\n\nLüganuse vallas jagunesid 19 volikogu kohta kuue valimisnimekirja vahel: Eesti Keskerakond 6, VL Meie vald 4, VL Oma Rahva Eest 3, Eesti Reformierakond 3, Isamaa 2, VL Meie Koduvald Lüganuse 1 ehk Lüganusel taas ees keeruline ja tõenäoliselt mitte väga püsiva koalitsiooni moodustamine. Üksikkandidaat valituks ei osutunud. Edukamad häältekogujad olid Riigikogu liige Dmitri Dmitrijev (192; Keskerakond) ja vallavanem Andrea Eiche (187; VL Meie vald). Ajaleht Põhjarannik ennustab Lüganusel võimupööret, sest senine opositsioon sai uues volikogu koosseisus 11 kohta.\n\nNarvas võitis VL Katri Raigi nimekiri, kelle 9137 häälest 4512 (eelmisel korral 1490) sai ekslinnapea Katri Raik. 15 saadud kohast jääb üksi võimule saamiseks väheseks, sest Narva volikogus on 31 kohta. Keskerakonna 23 volikogu kohast jäi järele 10 (Riigikogu liige Mihhail Stalnuhhin sai 619 häält, neli aastat tagasi oli ta tulemus 1376 häält). Lisaks sai neli kohta VL Elagu Narva (ekslinnapea Aleksei Jevgrafov kogus 972 häält) ja kaks kohta Eesti 200. EKRE, VL Narodnyi Sojuz ja üksikkandidaat volikokku ei pääsenud.\n\nNarva-Jõesuu 17 volikogu kohast 12 sai VL Ühtne Kodu, kelle ridades kogus enim hääli linnapea Maksim Iljin, kelle poolt hääletas 232 valijat. Viis kohta sai Eesti Keskerakond. Üksikkandidaat valituks ei osutunud.\n\nSillamäel sai kindla võidu Eesti Keskerakond, kellele kuulub volikogu 21 kohast 17 ehk nad said juurde kaks kohta. Sotsiaaldemokraatlik Erakond sai neli kohta. Välja jäid VL Värsked Sillamäe Tuuled ja EKRE. Tugeva populaarsuse tõusu tegi perearst Valeri Abramovitš, kes Keskerakonna ja Sillamäe edukaimana kogus 405 häält, neli aastat tagasi sai 175 häält. Teisegi koha hõivas Sillamäel perearst: Andrei Žoga sai 238 häält. Kolmandat tulemust näitas linnapea Tõnis Kalberg, kes on viimastel aastatel Sillamäel oma toetajaskonda suurendanud: 2005 – 59, 2009 – 63, 2013 – 46, 2017 – 155 ja 2021 – 232 häält. Rohkem kui kolmekordse tagasilöögi sai volikogu esimees Jelena Koršunova, kes vahetas 2017. aasta 491 häält 155 hääle vastu.\n\nToila vallas juhtus see, et kahe edukama nimekirja eesotsas kogusid enim hääli keskerakondlased. Valimised võitis VL Ühtne Vald, mis eesotsas vallavanem Eve Eastiga (126 häält) sai 17-liikmelises volikogus 9 kohta, kusjuures volikogust jäi välja vaid 19 häält kogunud volikogu esimees Roland Peets. VL Terve Meie Kogukond sai 7 kohta, nende ridades kandideerinud Johannes Neiland kogus valla edukaimana 163 häält. Eesti Reformierakond sai volikogus ühe koha. Eesti 200 ainus esindaja volikokku ei pääsenud.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Ida-Virumaa kaheksast omavalitsusest saab soovi korral volikogus ainuvõimu nautida Alutaguse ja Toila vallas ning Sillamäe ja Narva-Jõesuu linnas enim hääli kogunud valimisnimekiri. Narva ja Kohtla-Järve linnas ning Lüganuse ja Jõhvi vallas peavad algama koalitsiooniläbirääkimised.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu artikli sisuga ja loo sellele pika lausega sissejuhatus, mis köidab lugeja tähelepanu.\n\n## Pealkiri:\n\nSenaator Joe Manchin ei toeta Bideni energiaprogrammi\n\n## Põhitekst:\n\n\"Senaator Manchin väljendab selgelt muret, et ta ei toeta maksumaksja raha kasutamist eraettevõtete toetamiseks, kuna nad lähevad taastuvenergiale üle juba iseseisvalt. Senaator toetab jätkuvalt jõupingutusi kliimamuutustega võitlemiseks. Samuti tahab ta kaitsta Ameerika energiasõltumatust ja tagada meie energiaturvalisust,\" ütles Manchini pressiesindaja.\n\nKliimaaktivistid aga kritiseerisid Manchini vastuseisu energiaprogrammile.\n\n\"Ta kavatseb lõhkuda Bideni kliimakava ja koos sellega pidurdab ka ülemaailmset arengut,\" ütles kliimamuutuste vastu võitleva organisatsiooni 350.org juht Bill McKibben\n\nHulk demokraatliku partei liikmeid peab kliimamuutuste vastu võitlemist Bdeni administratsiooni 3,5 triljoni suuruse stiimulipaketi kõige tähtsamaks komponendiks.\n\n\"Maailm teab panuseid. Nad näevad meie lääneranniku osariike põlemas. Nad näevad Austraalias suuri tulekahjusid. Siberis on tulekahjud isegi suuremad. Mitu riiki võib aastakümnete pärast jääda vee alla,\" ütles Illinoisi osariigi kongressisaadik Sean Casten.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Demokraadist senaator Joe Manchin ei toeta Joe Bideni administratsiooni energiaprogrammi. Programm näeb ette investeeringute suurendamist taastuvenergiasse ja vähendada fossiilsete energiaallikate kasutamist.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu uudise pealkirja ja põhisisuga. Kasuta neid fakte, et luua pikk ja sisutihe lause, mis toimib loo sissejuhatusena.\n\n## Pealkiri:\n\nRapla vallas võitis valimisliit Rapla vallakodanike liit\n\n## Põhitekst:\n\nVõitja sai 34,9 protsenti häältest, mis toob neile volikogus kümme kohta.\n\nJärgnes EKRE üheksa mandaadiga, Reformierakond viie ja valimisliit Sidus Rapla kolme mandaadiga.\n\nRapla valla suurim häältemagnet oli endine minister Rene Kokk (EKRE), kes kogus 469 häält.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Raplamaal Rapla vallas võitis valimised Rapla vallakodanike liit.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe artikli pealkirja ja sisu. Kasuta oma loomingulisi võimeid, et koostada detailne ja põhjalik ühelauseline sissejuhatus sellele uudisele.\n\n## Pealkiri:\n\nTartus võitis Reformierakond, kuid Eesti 200 tegi läbimurde\n\n## Põhitekst:\n\nSilmapaistva läbimurde tegi Tartus Eesti 200, kes sai paremuselt kolmanda häältesaagi ja EKRE-ga võrdselt kaheksa mandaati.\n\nSotsiaaldemokraatlik Erakond sai viis mandaati, mida on kolme võrra vähem kui eelmistel valimistel.\n\nViis mandaati sai ka Isamaa, eelmistel valimistel oli neil kolm mandaati ehk tulemus paranes.\n\nSuurimaks kaotajaks Tartus võib pidada sisetülide käes vaevelnud Keskerakonda, kes sai Jaan Tootsi juhtimisel neli mandaati. Nelja aasta eest sai Keskerakond volikogus seitse kohta.\n\nIsikutest kogus suurima häältesaagi Urmas Klaas - 6476 häält. See on parem tulemus kui nelja aasta eest, mil Klaas sai 4699 häält.\n\nEesti 200 liider Kristina Kallas sai paremuselt teisena täpselt 3000 häält.\n\nIsamaa juhtfiguur Tartus Tõnis Lukas sai paremuselt kolmandana 1538 häält.\n\nEKRE poliitikud Loone Ots ja Jaak Valge kogusid vastavalt 1277 ja 1207 häält.\n\nSDE esinumber Lemmit Kaplinski sai 713 häält ja Keskerakonna esinumber Jaan Toots vaid 466 häält.\n\nKui Reformierakond tahab Tartus teha koalitsiooni, kus peale nende on veel üks erakond, on neil oma 19 häälele vaja juurde veel vähemalt kuus häält. Ehk sel juhul oleks neil valik EKRE ja Eesti 200 vahel.\n\nMuudes variantides peaksid nad kaasama kaks erakonda.\n\nTartu reformierakondlasest linnapea Urmas Klaas ütles ETV otsesaates valimistulemusi kommenteerides, et kuigi Reformierakond volikogus ühe koha kaotas, annab ka seekordne tulemus soliidse aluse koalitsiooni kokkupanekuks Tartus valitsemiseks. Klaasi kinnitusel algavad kõnelused koalitsiooniks juba lähitundidel.\n\n\"Usun, et juba täna Reformierakonna piirkonna juhatus koguneb ja teeb otsuse, kuidas edasi liigume,\" ütles Klaas.\n\nVõimaluste kohta võtta koalitsioonipartneriks EKRE või Eesti 200 vastas Klaas, et EKRE seisukohtadest ja poliitilisest kultuurist on Reformierakond siiski väga erinev. Eesti 200 kohta märkis ta vaid, et noor erakond pole seni aru saanud, et Tartus on üldplaneering juba kehtestatud.\n\nTulevane linnavõimu koosseis sõltub suuresti parteide positsioonist südalinna kultuurikeskuse ja keskpargi teemal, tõdes Eesti 200 esimees ja reformierakondlasest linnapea Urmas Klaasi järel populaarsuselt teine häältemagnet Kristina Kallas.\n\n\"Ilmselge on see, et Tartu valija on täna väga selgelt öelnud, et tema keskparki ehitada ei soovi. See on selge,\" sõnas Kallas.\n\nSeevastu viis mandaati saanud Isamaa on võtnud keskpargi kohta leebema positsiooni.\n\n\"Kesklinna ehitamine ei ole tabu, kesklinna tuleb arendada, see ei pea olema igalt poolt ümbritsetud karjamaaga. Selle tõttu ei ole meil põhimõttelist vastasseisu,\" ütles Isamaa Tartu esinumber Tõnis Lukas.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Tartus võitis valimised Reformierakond, kes sai 49-liikmelises volikogus 19 kohta ehk ühe vähem kui nelja aasta eest.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe artikli pealkiri ja sisu, seejärel loo pikk ja põnev lause, mis võiks olla artikli sissejuhatus.\n\n## Pealkiri:\n\nJõgeval oli edukaim Isamaa\n\n## Põhitekst:\n\nIsamaa kogus 1755 häält, mis annab neile volikogus kaheksa mandaati. Isamaa ja Jõgeva valla suurim häältekoguja üldse oli Aivar Kokk, kes sai 336 häält.\n\nIsamaale järgnes Keskerakond, kes kogus 21,9 protsenti häältest ja sai volikogus kuus kohta. Järgnevad valimisliit Omad inimesed 19,3 protsendiga ja Reformierakond 18,3 protsendiga. Mõlemad saavad volikogus võrdselt viis mandaati.\n\nEesti Konservatiivne Rahvaerakond (EKRE) kogus 12,9 protsenti häältest ja tagas sellega volikogus kolm kohta.\n\nKokku andis Jõgeva vallas hääle 6510 inimest.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Jõgeval võitis kohalike omavalitsuste valimised Isamaa, kes kogus 27 protsenti valijate häältest.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu artikli sisuga ja loo sellele pika lausega sissejuhatus, mis köidab lugeja tähelepanu.\n\n## Pealkiri:\n\nPõlva vallas sai valimisvõidu EKRE\n\n## Põhitekst:\n\nEKRE sai 22,5 protsenti häältest ja see annab neile volikogus kuus kohta. Reformierakonna poolt tuli 22,2 protsenti häältest, mis annab neile samuti kuus mandaati. Ning samuti kuus mandaati saab Keskerakond, kelle osaks jäi 20 protsenti häältest.\n\nErakond Eesti 200, Isamaa ja valimisliit Põlva areng said igaüks volikogus kolm mandaati.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Põlvamaal Põlva vallas sai napi valimisvõidu EKRE ja seda Reformierakonna ees.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu uudise pealkirja ja põhisisuga. Kasuta neid fakte, et luua pikk ja sisutihe lause, mis toimib loo sissejuhatusena.\n\n## Pealkiri:\n\nValgas sai napi võidu Keskerakond\n\n## Põhitekst:\n\nKeskerakonnast pääsesid volikokku Ester Karuse, Rein Randver, Julia Belova, Allain Karuse, Ants Tiisler, Alar Nääme, Valentina Melehhova ja Anastasija Kikkas.\n\nValimisliidust Valga 2.1 said sisse Monika Rogenbaum, Jaanika Põder, Rasmus Onkel, Jelena Jallai, Andres Illak, Ester Peterson, Vladimir Baranov ja Kaupo Kutsar.\n\nSuurim häältekoguja oli Karuse - 737 häält, tema suur oponent Rogenbaum sai teisena 561 häält.\n\nVolikogusse said ka Reformierakond (kuus kohta) ja EKRE-le (kolm kohta).\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Valga vallas sai napi võidu Keskerakond, kes edestas vaid 119 häälega praeguse vallavanema Monika Rogenbaumi valimisliitu \"Valga 2.1\". Mõlemaid nimekirjad said volikogus kaheksa kohta.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe artikli pealkirja ja sisu. Kasuta oma loomingulisi võimeid, et koostada detailne ja põhjalik ühelauseline sissejuhatus sellele uudisele.\n\n## Pealkiri:\n\nHiina energiakriis häirib globaalset tarneahelat\n\n## Põhitekst:\n\nHiina kirdeosas on hulk majapidamisi ilma elektrita, tehased ei tööta täisvõimsusel.\n\n\"Suures Hiina tööstuskeskuses Guangdongis tabas septembris elektripuudus ligi 150 000 ettevõtet,\" ütlesid asjaga kursis ametnikud ajalehele Financial Times.\n\nHiina kompartei tahab, et ettevõtted suurendaksid tehastes energiatõhusust ja investeeriksid rohkem taastuvenergiasse.\n\n\"Elektripuudus toob kaasa doominoefekti. See mõjutab otseselt tootmist. Peame tootmisliinid ümber seadistama. See on tülikas,\" ütles Guangzhou linnas asuva elektroonikatehase juht Philip Richardson.\n\nHiina tootmisprobleemid häirivad globaalset tarneahelat, mis mõjutab ka lääneriikide tarbijaid.\n\nSuurbritannia küttesüsteemide edasimüüja Heat Outdoors juhi Steve Levy sõnul jõuavad tarned Hiinast kohale suure hilinemisega. \"Olukord on isegi hullem kui pandeemia ajal. Ma ei saa aprilliks midagi prognoosida. Mul pole aimugi, milline turg siis on,\" ütles Levy.\n\nHiina valitsus proovib energiapuudust siiski vähendada. Riik suurendas ajutiselt söetootmist. Viimase nädala jooksul laiendati mitmes suures kaevanduses söetootmist. Siiski ei lõpeta kompartei tegevus kohe elektripuudust, vahendas Financial Times.\n\nKonsultatsioonifirma Bain analüütiku Thomas Luedi sõnul võib elektri hinnatõus tootmist Hiinas lõpuks vähendada.\n\n\"Ebaefektiivsed tootjad võivad tegevuse lõpetada,\" ütles Luedi.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Hiina energiakriis häirib ülemaailmset tarneahelat. Maailmas kasvab nõudlus Hiina ekspordi järele, president Xi Jinping tahab aga riigis vähendada söetootmist.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu uudise pealkirja ja põhisisuga. Kasuta neid fakte, et luua pikk ja sisutihe lause, mis toimib loo sissejuhatusena.\n\n## Pealkiri:\n\nArda Turan võib kodumaale laenule liikuda\n\n## Põhitekst:\n\n29-aastane türklane ei ole suutnud Kataloonia klubis korralikult kanda kinnitada, mistõttu arvatakse, et 34 miljoni euro eest Madridi Atleticost Barcelonasse liikunud Turani karjäär Hispaania meisterklubis on otsa saamas, vahendab Soccernet.ee.\n\nSamuti ei soosi Türgi koondislase võimalusi väljakule pääseda ka Barca hiljutised täiendused Denis Suarezi ning Andre Gomesi näol.\n\nVarasemalt seitse aastat Istanbuli Galatasaray koosseisu kuulunud Turani soovib väidetavalt endale tuua aga hiljuti Saksa ründajast Mario Gomezest ilma jäänud Besiktas, kes pakuks endisele Atletico mehele tõenäolisemalt stabiilset mänguaega.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Istanbuli Besiktas on näidanud üles huvi kutsuda enda juurde laenule Barcelona eest mitte kõige veenvamaid esitusi näidanud Arda Turani.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe artikli pealkiri ja sisu, seejärel loo pikk ja põnev lause, mis võiks olla artikli sissejuhatus.\n\n## Pealkiri:\n\nAustraalia olümpiakoondis kolib kolmapäeval olümpiakülla\n\n## Põhitekst:\n\nAustraalia delegatsioon teatas pühapäeval, et nad ei koli olümpiakülla tänu kehvale torustikule ja kaabeldusele, mis tegid nende ruumid elamiskõlbmatuks.\n\n\"Mitmete probleemide tõttu olümpiakülas, sealhulgas gaasi, elektri ja torustikuga, otsustasin, et ükski Austraalia koondise liige ei koli meile määratud hoonesse,\" ütles Chiller pühapäeval.\n\n\"Me oleks pidanud kolima olümpiakülla 21. juulil, kuid me oleme elanud ümberkaudsetes hotellides, kuna olümpiaküla lihtsalt ei ole turvaline ega valmis,\" lisas ta.\n\nKorraldajad lubasid paari päeva jooksul probleemid parandada ja ruumid valmis teha.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Austraalia olümpiadelegatsiooni juht ütles, et korraldajad on teinud fantastilisi edusamme probleemidega tegelemisel, mis austraallastel olid seoses lõpetamata majutusega olümpiakülas ning plaanivad kolmapäeval sisse kolida.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe artikli pealkirja ja sisu. Kasuta oma loomingulisi võimeid, et koostada detailne ja põhjalik ühelauseline sissejuhatus sellele uudisele.\n\n## Pealkiri:\n\nDoris Kudre sai rattaorienteerumise juunioride MM-il neljanda koha\n\n## Põhitekst:\n\nEelmise aasta täiskasvanute MM-i sprindi pronksmedalist Lauri Malsroos sai meeste põhiklassis 19. koha. Poolel rajal liikus Lauri vaheaegade järgi veel medalikursil.\n\nSamas toimunud noorte EM-i parimaks oli Markus Harald Pais 15. kohaga.\n\nTeiste eestlaste tulemused:\n\nMärten Henrik Pais (meesjuunioride klass) - 19. koht\nMargus Hallik (meeste põhiklass) - 32. koht\nMari Kaseväli (naiste põhiklass) - 45. koht\nRiivo Roose (meeste põhiklass) - 54. koht\nArbo Rae (meeste põhiklass) - 55. koht\nTaaniel Tooming (meeste põhiklass) - tühistatud\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Täna Portugalis alanud rattaorienteerumise tiitlivõistlustel saavutas Doris Kudre naisjuunioride klassis sprindis neljanda koha. Pronksmedalist jäi teda lahutama 16 sekundit ning esikohast täpselt üks minut. Vaheaegade põhjal sõitis Doris kiirenevas tempos, kerkides esimese poole seitsmendalt kohalt lõpuks neljandaks.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Süvene uudise pealkirja ja sisu ning kirjuta sellele loole sisukas ja informatiivne sissejuhatus, mille pikkus on üks lause.\n\n## Pealkiri:\n\nSanders ärgitas oma toetajaid Clintoni poolt hääletama\n\n## Põhitekst:\n\n\"Me peame seljatama (USA vabariiklaste presidendikandidaadi) Donald Trumpi. Me peame valima Hillary Clintonit ja Tim Kaine'i,\" lausus Vermonti senaator Sanders tunde enne Philadelphias algavat demokraatide parteikongressi algust. Esmaspäeva õhtul esineb Sanders ka demokraatide kongressi täiskogu ees, vahendasid BNS ja Reuters.\n\nPaljud Sandersi toetajad suhtuvad Clintonisse umbusuga ega soovi tema poolt hääletada.\n\n\"Trump on jõhkard ja demagoog,\" lisas Sanders. \"Trump on teinud silmakirjalikust vagatsemisest ja vihkamisest oma kampaania nurgakivi. Ta on solvanud mehhiklasi ja Ladina-Ameeriklasi kogu oma kampaania vältel. Ta on solvanud islamiusulisi ja afroameeriklasi.\"\n\n\"See pole mitte ainult minu arvamus. Seda usuvad ka mitmed konservatiivsed vabariiklased. Trump on oht meie riigi tulevikule ja ta tuleb seljatada ... Kavatsen teha kõik, et ta saaks seljatatud,\" ütles Sanders.\n\nSandersi toetajad reageerisid Clintoni mainimise peale vilekooriga\n\nSandersi kõne ajal oli samas kosta endiselt hüüatusi \"Me tahame Berniet!\" ning kui Sanders Clintonit mainis, järgnes sellele vilekoor. Kuigi Vermonti senaatori toetajad süüdistasid Clintonit \"valimiste varastamises\", üritas Sanders neid rahustada ja nentis, et see on \"maailm, kus me praegu elame\" ning et tuleb teha kõik Trumpi peatamiseks.\n\nKüll aga võeti positiivselt vastu teade Demokraatide Rahvuskomitee (DNC) esimehe Debbie Wasserman Schultzi tagasiastumisest. Kui varem räägiti, et tal võib peatsest tagasiastumisest hoolimata olla endiselt roll parteikongressi korraldamisel, siis hilisemate teadete kohaselt on ta otsustanud end juhtrollidest koheselt taandada.\n\n\"Tema tagasiastumine annab võimaluse, et Demokraatliku Partei etteotsa kerkib uus juhtkond,\" rõhutas Sanders, kes oli ka ise andmelekke skandaali sattunud Wasserman Schultzi tagasiastumist nõudnud.\n\nTäna Philadelphias algav demokraatide parteikongress kestab neli päeva, esimesel päeval peab lisaks Sandersile kõne ka USA presidendi abikaasa Michelle Obama.\n\nTõenäoliselt Venemaa häkkerite poolt sooritatud küberrünnakut Demokraatliku Partei vastu aga uurivad nii Föderaalne Juurdlusbüroo (FBI) kui ka USA Kongressi esindajatekoja luurekomisjon.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "USA demokraatide eelvalimistel Hillary Clintonile kaotanud Bernie Sanders ärgitas esmaspäeval oma toetajaid hääletama presidendivalimistel Clintoni poolt.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu artikli sisuga ja loo sellele pika lausega sissejuhatus, mis köidab lugeja tähelepanu.\n\n## Pealkiri:\n\nPäästevestita merele läinud Norra politseinik tegi endale trahvi\n\n## Põhitekst:\n\nAjaleht Verdens Gang avaldas foto kordnik Arne Stavnesist politseipaadi roolis Oslost 38 kilomeetri kaugusel Utøya saare lähedal.\n\nLugejad kommenteerisid, et politseinik ei kanna päästevesti, mis on Norras alla kaheksa meetri pikkustel alustel kohustuslik.\n\nStavnes avaldas seepeale foto 500 Norra krooni (58,5 eurot) suurusest trahvist, mille oli endale ise välja kirjutanud.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Norra politseinik, kes ei pannud paadiga patrullima minnes selga päästevesti, tegi endale trahvi.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe artikli pealkirja ja sisu. Kasuta oma loomingulisi võimeid, et koostada detailne ja põhjalik ühelauseline sissejuhatus sellele uudisele.\n\n## Pealkiri:\n\nPrantsusmaa noored tulid jalgpalli Euroopa meistriteks\n\n## Põhitekst:\n\nTeel finaali alistas Prantsusmaa hiljuti nende iidolitelt tiitli napsanud Portugali eakaaslased, jäädes seejuures ka veel varakult kaotusseisu. Seekord suutsid prantslased Portugali siiski alistada ning tiitli võitmiseks tuli prantslastel jagu saada Itaalia U-19 koondisest, vahendab Soccernet.ee.\n\nEsimese värava lõi prantslaste poolelt PSG-s igapäevast leiba teeniv Jean-Kevin Augustin juba kuuendal minutil ning nii ei saanudki itaallased oma mängu lõplikult käima. Prantslased ei lasknud mängu oma kontrolli alt käest, ning lõpuks võideti 4:0.\n\n4:0 on suurim skoor, millega U-19 finaalis võidetud.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Kui Prantsusmaa A-koondis ei suutnud kodusel EM-il võitjaks tulla, siis Prantsuse U-19 koondis suutis aga omavanuste Euroopa meistrivõistluste finaalis alistada Itaalia koguni 4:0.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe hoolikalt uudise pealkiri ja sisu ning kirjuta artiklile pikk sissejuhatav lause, kasutades oma kujutlusvõimet.\n\n## Pealkiri:\n\nU-18 EM: neiud jäid teisel päeval alla Kreekale\n\n## Põhitekst:\n\nMitut puhku juhtinud Eesti neiud viigistasid esimese veerandi 15:15. 17. minutil viis Kätrin Varik meie esinduse ette 21:19, kuid õnnetuseks ei tulnud punkte lisaks ei teise veerandi lõpus ega ka kolmanda veerandi esimesel neljal minutil - eduseis pöördus 21:35 kaotuseks. Kolmanda veerandi lõpetas Eesti paremini, Sandra Tael tõi väikseks vaheajaks meie naiskonna seisu 31:41.\n\nViimasel veerandil võitles Eesti paiguti samuti hästi. 7.34 enne lõppu sai Eesti kaks korvi (Tael ja Eleriin Vaino), ning seis oli taas miinus kümme - 35:45. Kuid mitmed mõõnad ei lasknud lähemale ronida: häid viskekohti polnud palju, pall takerdus, vastane sai kergeid punkte kiirrünnakutest ning vabavisked ebaõnnestusid.\n\nKreeka võitis laua 47-43, korvisöödud neile 7-4, pallikaotusi oli Kreekal 12, meil 22, vaheltlõiked Kreekale 14-3. Kahepunktivisked Kreeka kasuks 35% vs 32%, kolmesed Eestile 17% vs 16% (meil 1/6, Kreekal 2/13), vabavisked Kreeka kasuks 78% vs 45%.\n\nSandra Tael tõi 11p+7lp, Mariann Adelbert 8+13lp, Eleriin Vaino 8+4lp. Mõningate põhimängijate panus jäi täna oodatust pisemaks. Vastaspoolel oli edukaim Elena Tsineki - temalt 19 p, Stavriani Vintsilaiou lisas 6+14+3, Evgenia Kollatou 8+6+4.\n\nKell 22 kohtuvad täna tähtsas mängus Iirimaa ja Makedoonia. Eestil on pärast eilset võitu (Inglismaa vastu) ja tänast kaotust saldo 1-1 ning homme kell 17.15 ees kohtumine Makedooniaga.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Neidude U-18 vanuseklassi B-divisjoni EM-il Sarajevos pani Eesti koondis täna südikalt vastu grupi favoriidile Kreekale, ent kaotas 38:53. Otsustavaks sai seitsmeminutiline korvipõud mängu keskel.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe uudis läbi ning loo sellele fantaasiarikas ja pikk lause, mis võiks uudist tutvustada.\n\n## Pealkiri:\n\nPolitsei: Jerevani patrullpolk on umbes 30 relvastatud äärmuslase käes\n\n## Põhitekst:\n\nTeate kohaselt kuulub sinna 31 meest.\n\nRühm vangistatud opositsioonijuhi Žirair Sefiljani relvastatud toetajaid tappis pühapäeva, 17. juuli koidikul hoonesse tungides ühe politseiniku, võttis mitu korrakaitsjat pantvangi ja hõivas relvalao. Laupäeval vabastasid relvastatud isikud viimased pantvangid tingimusel, et neil lubatakse meedia poole pöörduda.\n\nRündajad on nõudnud president Serž Sargsjani tagasiastumist ja Sefiljani vabastamist.\n\nKuus päeva kestnud vastasseis on toonud Jerevanis kaasa valitsusvastased meeleavaldused, mille käigus on aset leidnud kokkupõrkeid politseiga.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Armeenia politsei avalikustas Jerevanis politsei patrullpolgu hõivanud relvarühma liikmete nimed ja fotod.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe uudis läbi ja pane oma kujutlusvõime tööle, et välja mõelda üks korralik sissejuhatav lause sellele loole.\n\n## Pealkiri:\n\nVenelaste dopingukasutamise paljastanud Stepanova: ROK-i otsus on ebaaus\n\n## Põhitekst:\n\nStepanova lootus osaleda Rio olümpial purunes, kui Rahvusvaheline Olümpiakomitee (ROK) otsustas, et mitte ükski Vene sportlane, kes on kunagi dopingut kasutanud, ei saa osaleda Rio olümpial, vahendab Reuters.\n\nStepanova ütles, et ROK-i otsus on vastuolus Rahvusvahelise Spordiarbitraažikohtu varasema otsusega, kus öeldi, et juba karistatud sportlasi ei saa sama asja eest mitu korda karistada.\n\nStepanova ja tema abikaasa Vitali teatasid, et nad on saatnud kirja ROK-ile, kus paluvad Stepanova võistluskeeld üle vaadata. \"ROK-i otsus on ebaaus, kuna see põhineb valedel avaldustel,\" teatas paar.\n\nRahvusvaheline Kergejõustikuliit (IAAF) oli toetanud Stepanova panust dopinguvastasesse võitlusesse ning oli lubanud tal olümpial osaleda neutraalse sportlasena.\n\nROK kutsus keskmaajooksja vaatama olümpiat pealtvaatajana, kuid ei andnud talle võistlejakohta, viidates Stepanova dopingupatusele minevikule.\n\nROK väitis, et Stepanova oli keeldunud osalemast olümpial Venemaa tiimi liikmena, mis ei ole Stepanova sõnul tõsi. \"Julia tegi selle täiesti arusaadavaks, et tema otsus ei tulenenud tema soovist mitte esindada Venemaad, vaid vaenuliku käitumise ja ähvarduste tõttu, mis talle osaks on saanud peale seda, kui ta venelaste dopingu kasutamise paljastas,\" teatas paar.\n\nStepanova on Venemaalt põgenenud ning elab teadmata kohas Põhja-Ameerikas, kartes oma turvalisuse pärast.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Julia Stepanova, kes aitas paljastada viimaste kümnendite suurima dopinguskandaali, palus viimase hetke lootuses ROK-il üle vaadata oma olümpiakeeld.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe uudis läbi ning loo sellele fantaasiarikas ja pikk lause, mis võiks uudist tutvustada.\n\n## Pealkiri:\n\nMadagaskari majapõlengus hukkus ligi 40 inimest\n\n## Põhitekst:\n\nPõleng Ambavalato külas leidis aset laupäeval, kui ühes majas peeti äsja valmis saanud remondi puhul pidu, vahendasid Yle ja BBC.\n\nNaabrid üritasid küll majaelanikke ja nende külalisi päästa, kuid ei saanud õigel ajal ust lahti. Tulekahjust pääses elusana vaid üks 14-aastane poiss, kellel õnnestus aknast välja hüpata.\n\nEsialgsetel andmetel sai põleng alguse köögis asuva tuleaseme sütest. Tuli levis kiiresti hoone rookatuseni.\n\nMadagaskari maapiirkondades on tüüpilisteks elamuteks savist majad, mida katavad rookatused. Väga vähestel inimestel on elektriühendus ning seega on köögis lahtine tulekolle ning valguse saamiseks kasutatakse küünlaid ning petrooleumlampe.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Madagaskaril Ikalamavony piirkonnas puhkes ühes elumajas tulekahju, mille tagajärjel hukkus 38 inimest, nende seas 16 last.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Vaata läbi uudise pealkiri ja tekst ning loo loov sissejuhatav lause, mis haakub artikli sisuga.\n\n## Pealkiri:\n\nSelgus naiste jalgpallikoondise koosseis Balti turniiriks\n\n## Põhitekst:\n\nEesti avamäng toimub 4. augustil Iecavas Fääri saarte vastu. Päev hiljem on eestlannade vastaseks võõrustaja Läti, kellega kohtutakse Riias Arkadija staadionil. Turniiri viimane kohtumine toimub 7. augustil, kui Iecavas mängitakse Leeduga.\n\nErinevatel põhjustel jäävad turniirist eemale mõned põhimängijad. Vigastuste tõttu ei saa kaasa teha noormängijad Ketlin Saar, Lisette Tammik ja Annaliis Strigin. Töökohustused hoiavad eemal Pärnu JK keskpooliku Kairi Himaneni. Kuna Balti turniiri näol ei ole tegemist ametlike FIFA mängupäevadega, ei saa mitmed välismaal mängivad jalgpallurid koondist esindada klubikohustuste tõttu. Eemale jäävad Eesti esiväravavaht Getter Laar (FC Metz-Algrange), kaitsja Inna Zlidnis (Ferencvárosi Torna Club) ja ründaja Signy Aarna (Kuopio Pallokissat). Keskkaitsja Pille Raadik (Aland United) teeb kaasa esimeses kohtumises Fääri saarte vastu ning sõidab seejärel tagasi klubi juurde.\n\n„Meil on korraliku tasemega võistkond ja mängijate pärast loodan, et nad suudavad näidata head esitust. Kui nad suudavad oma potentsiaali realiseerida, siis ma ei näe põhjust, miks me ei võiks ka häid tulemusi näidata,” sõnas Boanas.\n\nVõimalus debüüdiks avaneb Getriin Striginil ja Liisi-Vink Lainasel, kes kuulusid koosseisu ka valikmängudes Belgia ning Bosnia ja Hertsegoviinaga, kuid seal platsile ei pääsenud. Esmakordselt selle aastanumbri sees tõmbavad sinisärgid selga ka varasemalt koondist esindanud Liis Pello, Saskia Sonnberg ja Anett Vilipuu.\n\nEesti naiste A-koondis:\n\nVäravavahid\nImbi Hoop (15.12.1988) – Nõmme Kalju FC 18/0\nGetriin Strigin (07.07.1996) – Tallinna FC Flora 0/0\n\nKaitsjad\nRagne Hindrimäe (15.10.1995) – Tallinna FC Flora 1/0\nLiis Lepik (02.10.1994) - Tallinna FC Flora 13/0\nAnete Paulus (27.09.1991) - Pärnu JK 38/1\nLiis Pello (07.02.1988) - Kirkop United FC (MAL) 23/1\nPille Raadik (12.02.1987) - Aland United (FIN) 51/0\nSirje Roops (02.10.1992) – Tartu JK Tammeka 13/0\nSaskia Sonnberg (18.05.1991) - KoldingQ (DEN) 8/0\n\nPoolkaitsjad\nKaire Palmaru (11.08.1984) – FL Fart (NOR) 100/9\nKelly Rosen (23.11.1995) – Tallinna FC Flora 13/0\nEneli Vals (27.05.1991) – Tallinna FC Flora 40/2\nAnett Vilipuu (25.09.1996) - West Ham United (ENG) 3/1\nLiisi Vink-Lainas (18.09.1996) – Penn State (USA) 0/0\nKethy Õunpuu (04.12.1987) – Tallinna FC Flora 70/3\n\nRündajad\nKristina Bannikova (15.06.1991) – Pärnu JK 32/3\nVlada Kubassova (23.08.1995) - Tallinna FC Levadia 16/1\nKatrin Loo (02.01.1991) – Tallinna FC Flora 71/15\nMerily Toom (20.08.1994) – Pärnu JK 26/1\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Naiste A-koondis osaleb 4.-7. augustini Lätis toimuval Balti turniiril. Peatreener Keith Boanas tegi teatavaks oma valiku.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Vaata läbi uudise pealkiri ja tekst ning loo loov sissejuhatav lause, mis haakub artikli sisuga.\n\n## Pealkiri:\n\nEsimene juhtum Euroopas: Hispaanias sündis Zika-viirusesse nakatunud emale mikrotsefaaliat põdev laps\n\n## Põhitekst:\n\nKuigi Euroopas on viimasel ajal registreeritud sadu Zika-viirusesse nakatunud inimesi - üldjuhul on olnud tegu viiruse levikupiirkondades, näiteks Brasiilias reisimas käinud inimestega - siis praegune juhtum on esimene kord, kui Euroopa elanikust nakatunule sünnib kardetud arenguhäirega laps, vahendas Reuters.\n\nKataloonia tervishoiuametnike sõnul diagnoositi Ladina-Ameerikas käinud rasedal naisel Zika-viirus käesoleva aasta maikuus. 20. nädalat rase naine otsustas nakatumisest hoolimata lapsest mitte loobuda.\n\nBarcelonas asuva Vall d'Hebro haigla esindaja kinnitas, et mikrotsefaalia diagnoosiga lapse seisund on stabiilne.\n\nHispaanias on tänaseks registreeritud 190 Zika-viirusesse nakatumist - 189 korral oli tegu reisi käigus saadud nakkusega, ühel juhul aga nakkuse seksuaalsel teel edasi kandumisega.\n\nAlles aastal 1947 Ugandast Zika metsast avastatud Zika palavik oli läänemaailmale suhteliselt tundmatu kuni 2007. aastani. Sellest ajast saadik on haiguspuhanguid esinenud regulaarselt nii Mikroneesias asuval Yapi saarel kui ka teistel Vaikse ookeani saartel nagu Fidžil ja Vanuatul. Läänepoolkeral hakkas Zika-viirus jõudsalt levima 2014. aastal.\n\nPraegune Zika-viiruse puhang algas eelmise aasta alguses Brasiiliast, kus on teatatud rohkem kui 1,5 miljonist nakatunust. Alates sellest ajast on epideemia levinud ka mujale Ameerikasse.\n\nTeadlased usuvad, et viirus on seotud mikrotsefaaliaga sündinud laste arvu järsu kasvuga Brasiilias.\n\nKäesoleva aasta 1. veebruaril kuulutas WHO Zika-viiruse tõttu välja globaalse hädaolukorra.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Hispaanias registreeriti Euroopa esimene juhtum, kus Zika-viirusesse nakatunud naine sünnitas mikrotsefaalia nime kandva arenguhäirega lapse.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Süvene uudise pealkirja ja sisu ning kirjuta sellele loole sisukas ja informatiivne sissejuhatus, mille pikkus on üks lause.\n\n## Pealkiri:\n\nSeitsmele Vene ujujale määrati olümpiakeeld\n\n## Põhitekst:\n\nRahvusvaheline Olümpiakomitee (ROK) otsustas pühapäeval, et iga alaliit peab ise otsustama, kas Vene sportlased pääsevad olümpiale.\n\n\"FINA mõistab ja toetab ROK-i otsust lubada puhtad Vene sportlased Rio olümpiamängudele,\" teatas FINA avalduses.\n\nVenemaa ujujad Mihhail Dovgaljuk, Natalia Lovtsova, Anastasia Krapivina, Nikita Lobintsev, Vladimir Morozov ja Darja Ustinova ei saa samuti olümpial osaleda varasema dopingukasutuse tõttu.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Rahvusvaheline Ujumisliit (FINA) otsustas, et seitse Venemaa ujujat, sealhulgas rinnuliujumise medalilootus Julija Jefimova, ei saa osaleda Rio olümpial.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Vaata läbi uudise pealkiri ja tekst ning loo loov sissejuhatav lause, mis haakub artikli sisuga.\n\n## Pealkiri:\n\nKlavani uus koduklubi sai fännide käitumise tõttu trahvi\n\n## Põhitekst:\n\nJürgen Kloppi juhitav meeskond kaotas Baselis toimunud finaalis 1:3 Hispaania klubile Sevillale. UEFA esitas finaaljärgselt mõlemale meeskonnale süüdistuse seoses korrarikkumistega pealtvaatajate poolt.\n\nPolitsei pidi sekkuma, et peatada kaklused fännide vahel.\n\nUEFA otsustas trahvida ka Sevillat, kes sai 17 000 eurot trahvi selle eest, et nende toetajad viskasid väljakule objekte.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Liverpool sai 16 000 eurot trahvi keelatud lipu ning ilutulestiku kasutamise eest sel mail toimunud Euroopa liiga finaalis, teatas UEFA.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Vaata läbi uudise pealkiri ja tekst ning loo loov sissejuhatav lause, mis haakub artikli sisuga.\n\n## Pealkiri:\n\nDemokraatliku Partei vastast küberrünnakut uurivad nii FBI kui ka Kongress\n\n## Põhitekst:\n\n\"Sellise ulatusega andmeleke on asi, mida me võtame väga tõsiselt ning FBI jätkab uurimist ja võtab vastutusele need, kes küberruumis ohtu kujutavad,\" seises Reutersi vahendatud FBI teates.\n\nKüberrünnakust on antud ülevaade ka Kongressi esindajatekoja luurekomisjoni liikmetele ning rünnaku päritolu ja võimalikke seoseid Venemaaga on kavas edasi uurida.\n\n\"Kui see häkkimine on seotud Venemaaga, poleks see esimene kord, kui Kremli ja tema toetajatega seotud küberrünnakute abil üritatakse teistes riikides poliitilisi protsesse mõjutada,\" märkis demokraadist rahvasaadik Adam Schiff.\n\n\"Hillary Leaks\" koosneb rohkem kui 19 000 e-kirjast\n\nTäna algab Philadelphias Demokraatliku Partei parteikongress, kus kinnitatakse ametlikuks presidendikandidaadiks endine USA välisminister Hillary Clinton. Samal ajal aga räsib erakonda andmelekkeskandaal, mille niidid viivad Clintoni kampaaniameeskonna väitel Kremli häkkeriteni.\n\nUSA Demokraatide Rahvuskomitee (DNC) juhtkond on sattunud skandaali keskmesse seoses internetti lekkinud elektronkirjadega, millest selgub, et senaator Bernie Sandersi presidendikampaaniat üritati parteisiseselt igati nurjata.\n\nInternetti lekkis rohkem kui 19 000 elektronkirja, mis annavad erakonna siseelu kohta üsnagi räpase pildi.\n\nWikileaks ei avaldanud kirjade päritolu, kuid teada on, et eelmisel kuul murdsid tõenäoliselt venelastest häkkerid Demokraatide Rahvuskomitee (DNC) serverisse sisse.\n\nWikileaksi kinnitusel on tegemist DNC \"seitsme võtmeliikme\" kirjavahetusega ja see on alles esimene osa uuest seeriast Hillary Leaks.\n\nAndmelekke tagajärjel on juba tagasi astunud DNC esimees Debbie Wasserman Schultz.\n\nClintoni meeskond: Kreml üritab Trumpi võidule aidata\n\nClintoni kampaaniameeskond süüdistas taas Venemaad sekkumises USA presidendivalimistesse ja selles, et küberrünnaku abil üritab Kreml Trumpi võidule aidata.\n\n\"Eksperdid ütlevad meile, et Venemaa riikliku taustaga tegijad murdsid sisse DNC andmebaasi, varastasid need e-kirjad ja avaldavad neid eesmärgiga aidata Donald Trumpi,\" rääkis kampaaniajuht Robby Mook.\n\n\"Ma ei usu, et see on juhus, et neid e-kirju avaldatakse vahetult enne meie parteikongressi,\" nentis ta CNN-ile antud intervjuus. \"See ei ole minu arvamus. See on see, mida eksperdid meile ütlevad.\"\n\nTrumpi kampaaniameeskond lükkas süüdistused tagasi.\n\nTrumpi kampaaniajuht Paul Manafort ütles ABC saatele \"This Week\", et demokraatide väited on \"absurdsed\" ning Clintoni meeskond üritab vaid \"vett segada\".\n\n\"Need e-kirjad näitavad, et [demokraatide] valimisprotseduur oli selgelt kallutatud ning et Bernie Sandersil polnud kunagi mingit võimalust,\" märkis ta.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Föderaalne Juurdlusbüroo (FBI) teatas täna, et nende eksperdid uurivad küberrünnakut, mis sooritati eelmisel kuul Demokraatide Rahvuskomitee (DNC) serveri vastu. Tõenäoliselt Vene päritolu häkkerite poolt saadud andmeid on asunud nüüd Demokraatliku Partei kongressi ajal avalikustama keskkond Wikileaks.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Vaata läbi uudise pealkiri ja tekst ning loo loov sissejuhatav lause, mis haakub artikli sisuga.\n\n## Pealkiri:\n\nTallinna hotellid on suviste tulemustega rahul\n\n## Põhitekst:\n\n\"Võrreldes eelmise aastaga on täituvus suvel 2,5 protsenti kasvanud ja ootame sama trendi jätkumist ka augustis,\" ütles Original Sokos Hotel Viru ja Solo Sokos Hotel Estoria kommunikatsioonijuht Peep Ehasalu BNS-ile. \"Augusti algus on ajalooliselt olnud kõrge nõudlusega periood ning prognoosime seks ajaks nii Estoria kui Viru hotelli sajaprotsendilist täituvust,\" lisas ta.\n\nKüsimusele, et kuidas mõjutab hotelli täituvust 5.-14. augustini toimuv 3500 osalejaga veteranide orienteerumisvõistlus, vastas Ehasalu, et positiivselt. \"Orienteerumisvõistlusel osalejaid on rohkesti ka meie hotelli külaliste hulgas, kuid hetkel antud perioodiks veel vabu tube leidub, mitte küll igaks päevaks.\"\n\n\"Hindame üldse väga kõrgelt nende inimeste tööd, kes korraldavad erinevaid üritusi ja toovad Tallinnale uusi külalisi,\" märkis Ehasalu.\n\n\"Suvehooaeg on olnud võrreldav eelmise aastaga. Suvine kõrge nõudlus Tallinnas ei ole erand ja hotellide täituvus pea alati väga kõrge. Augusti prognoosid on samuti head,\" rääkis Savoy Boutique Hotell, Hotell Palace, Hotel Berni opereeriva Tallinnhotels tegevjuht Ain Käpp BNS-ile.\n\n\"Augusti algus on Lõuna Euroopa maades veel puhkuste periood ja hotellides jätkub suvine kõrge nõudlus. Samuti aktiveerub uuesti ärikülaliste segment,\" sõnas ta. \"Pigem oleme mures järgmise aasta madalhooajaga ja pea poole võrra kasvava käibemaksu mõjuga,\" lisas ta.\n\nVeteranide võistluse mõju või eripära seisneb Käpa sõnul selles, et enamus neid broneeringuid on tehtud pea aasta ette, mis tänasel päeval on pigem harukordne ja võistusel osalejate peatumise aeg on pikem.\n\nRadisson Blu Hotel Olümpia hotelli tegevjuhi asetäitja Vitali Makejev sõnul on ettevõte selle aasta kõrghooaja tulemustega väga rahul, eriti mai-juuni tulemustega. \"Tänu linnas toimunud üritustele saime eelmise aastaga võrreldes tõsta nii täituvust, kui ka keskmist hinda,\" ütles Makejev BNS-ile.\n\nSelle aasta augustikuu on tema sõnul samuti parem eelmise aastaga võrreldes, kuna [hotellitoa] keskmine hind on eelmise aastaga võrreldes kõrgem. \"Selle aasta augustikuus toimuv orienteerumisvõistlus avaldab mõju Tallinna hotellide täituvusele isegi siis, kui hotell üritusest osalevaid sportlasi ei võõrusta,\" sõnas Makejev.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Tallinna suurimate hotellide täituvus ja tulemus on sel suvel olnud hea ning selle tendentsi jätkumist ootavad hotellid ka augustikuus.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe artikli pealkiri ja sisu, seejärel loo pikk ja põnev lause, mis võiks olla artikli sissejuhatus.\n\n## Pealkiri:\n\nVenemaa spordiminister IAAF-ile: puhtad Vene kergejõustiklased peaksid olümpiale pääsema\n\n## Põhitekst:\n\n\"Minu arvates on ebaaus, et üldise dopinguprobleemi tõttu on kõigile sportlastele kehtestatud sanktsioonid, kaasa arvatud sellisele suurkujule nagu Jelena Isinbajeva, kellel on laitmatu reputatsioon, mille tõestuseks on suur hulk edukalt läbitud dopinguproove,\" ütles Mutko kirjas IAAF presidendile Sebastian Coe'le, vahendab R-Sport.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Venemaa spordiminister Vitali Mutko saatis esmaspäeval kirja Rahvusvahelisele Kergejõustikuliidule (IAAF), kus palus neil lubada ausatel Vene kergejõustiklastel Rio olümpial osaleda.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu uudise pealkirja ja põhisisuga. Kasuta neid fakte, et luua pikk ja sisutihe lause, mis toimib loo sissejuhatusena.\n\n## Pealkiri:\n\nBelgia jalgpallikoondis võõrustab Eestit Brüsselis rahvusstaadionil\n\n## Põhitekst:\n\n50 000 pealtvaatajat mahutav staadion, mis kandis varem ka Heyseli nime, on aastate jooksul võõrustanud mitme klubisarja finaali, aga ka 1972. aasta Euroopa meistrivõistluste finaali ja 2000. aasta EM-finaalturniiri kolme alagrupimängu, ühte veerandfinaali ja poolfinaali.\nÄsja lõppenud EM-finaalturniiril veerandfinaali jõudnud Belgia ja Eesti on varasemalt vastamisi olnud neli korda. 2002. aastal Tallinnas teenis Belgia 1:0 võidu, aasta hiljem Liege'is võitsid väljakuperemehed 2:0. 2008. aastal jäi Belgia Liege'is peale napilt 3:2, viimati kohtuti 2009. aastal A. Le Coq Arenal, kus Eesti võitis tulemusega 2:0.\nEesti koondise poolehoidjad saavad Brüsselis peetavale Belgia – Eesti MM-valikmängule pileteid soetada Eesti Jalgpalli Liidu kaudu. Pääsmete hinda pole Belgia alaliit veel teatanud.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "FIFA edetabelis teisel kohal asuv Belgia koondis võõrustab 13. novembril toimuvas MM-valikmängus Eestit Brüsselis asuval kuningas Baudouin'i nime kandval rahvusstaadionil. Kohtumise avavile kõlab kell 20:45 kohaliku aja järgi (kell 21:45 Eesti aja järgi).", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Pärast artikli pealkirja ja põhiteksti lugemist kasuta oma loovust, et koostada sisutihe ja pikk sissejuhatav lause.\n\n## Pealkiri:\n\nTartu Kunstimajas näeb kummalisi Soome kunstnikke\n\n## Põhitekst:\n\nNäitus “Põhjaveed” Tartu Kunstimaja monumentaalgaleriis esitleb gruppi noori soome kunstnikke, kes omas meediumis – maal, graafika, foto – keskenduvad kummalisele ja tundmatu kujutamisele. Haaratuna läbi alateadvuse kulgeva mälestuste sürrealistliku voolu, juhib nende näitus vaataja läbi segunevate reaalsuste helgatuste.\n\nKaija Hinkula maalid sarjast “India ekspress” moodustuvad eksootilise loomusega kiiretest ja spontaansetest pintslilöökidest. Sarjana vaadatuna on need kui abstraktne päevik reisidest võõrastele maadele ja kohtumistest eksootiliste kultuuridega. Hinkula abstarktid on tundmatuga kohtumisel tekkiva vaimse pinge jäädvustused.\n\nJussi Nykänen loob fotograafia ja monotüüpia meediumite abil kunstnikule hingelähedase Põhjala sürrealistlike olevusi ja maastikke. Otsides võimalusi pildiliselt ja pildil kujutada nii nähtavat kui nähtamatut, on ta jõudnud tesoteni, mida ise nimetab panteistlikeks ikoonideks.\n\nEmma Peura leiab oma õõvastavate teoste ainese unenägudest ja mahasurutud ihadest. Peura jaoks on kunst tasakaalu otsimine enesepaljastamise ja -varjamise vahel. Seetõttu on igal joonel, mille kunstnik maalinud on, rohkem kaalu kui ühelgi värvil maailmas.\n\nJanette Holmströmi fotodel domineerib maaliline pitoresksus. Erinevate filtrite ja peegelduste abil loodud fotodel kuhjuvad kohamälu ja hetke emotsioonid.\n\nKõik neli kunstnikku on lõpetanud Saamimaa Rakenduteaduste Ülikooli Imatras vahemikus 2008 - 2012 ning olnud seotud Imatras asuva kunstnike kommuuniga Krimi maja. Neil on varem olnud ühisnäitus ITÄÄ (=EAST) galeriis Rantakasarmi Helsingis.\n\nNäituse \"Põhjaveed\" avamine on 28. juulil kell 18.00.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "28. juulist kuni 21. augustini on Tartu Kunstimaja Monumentaalgaleriis avatud Emma Peura, Janette Homström, Kaija Hinkula ja Jussi Nykäneni ühisnäitus \"Põhjaveed\".", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu uudise pealkirja ja põhisisuga. Kasuta neid fakte, et luua pikk ja sisutihe lause, mis toimib loo sissejuhatusena.\n\n## Pealkiri:\n\nÜks-ühele tänavakorvpalli võistluse Red Bull King of the Rock viimane eelvoor toimub Tallinnas\n\n## Põhitekst:\n\nÜks-ühe vastu kolme eelvooru ja finaaliga peetav võistlus selgitab välja parima, kes saab astuda võistlustulle rahvusvahelisel finaalvõistlusel. Möödunud nädalal selgusid kaheksa parimat Tartust ning esikohale mängis end Priit Tiislär.\n\nIga eelvooru kaheksa parimat liiguvad edasi 12. augustil toimuvale finaalvõistlusele, mis toimub avalikkusele suletud Murru vanglas ning mille võitja sõidab ülemaailmsele finaalvõistlusele Serbiasse.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Juba sel neljapäeval, 28. juulil, jõuab esmakordselt Eestis toimuv tänavakorvpalli turniir Red Bull King of the Rock Tallinnasse. Tallinnas Shnelli pargis asuval korvpalliväljakul toimuv võistlus on eelvoorudest viimane.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe artikli pealkiri ja sisu, seejärel loo pikk ja põnev lause, mis võiks olla artikli sissejuhatus.\n\n## Pealkiri:\n\nAustraalias selgusid rogaini maailmameistrid\n\n## Põhitekst:\n\nTehniliselt nõudlikul maastikul tulid ülekaaluka eduga maailmameistriteks Chris Forne ja Greig Hamilton Uus-Meremaalt. Chris Forne'ile on see kolmas maailmameistri tiitel rogainis, millega ta jõudis tiitlite arvult järele vendadele Silver ja Rain Eensaarele, kes tänavusel rogaini MM-il ei osalenud.\n\nSegavõistkondade hulgas võitsid tiitli austraallased Rob ja Kathryn Preston, olles üldarvestuses teised.\n\nNaisvõistkondadest olid parimad uus-meremaalased Georgia Whitla ja Lara Prince.\n\nViiest osalenud Eesti võistkonnast kogusid kõrgeima punktiskoori Lea ja Lauri Leppik, olles segavõistkondadest 9. kohal ja segaveteranide hulgas viiendad.\n\nMeesultraveteranide klassis võitsid Johannes Tasa, Tõnu Nurm ja Arvo Kivikas hõbeda.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Nädalavahetusel toimusid Austraalia Põhjaterritooriumil Alice Springsi lähedal East MacDonnelli mäestikus 14. rogaini maailmameistrivõistlused. MM-il osales 300 võistkonda 17-st riigist.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe artikli pealkirja ja sisu. Kasuta oma loomingulisi võimeid, et koostada detailne ja põhjalik ühelauseline sissejuhatus sellele uudisele.\n\n## Pealkiri:\n\nEesti korvpallikoondis kohtub kontrollmängudes Kosovo ja Saksamaaga\n\n## Põhitekst:\n\nKohtumine Kosovoga toimub laupäeval 6. augustil algusega kell 19 Saku Suurhallis ning esmaspäeval 8. augustil on sealsamas kell 19 vastaseks Saksamaa.\n\nEsimest korda tuleb Eestisse Kosovo koondis. Riik võeti alles 2015. aasta lõpus FIBA liikmeks, iseseisvuse Serbiast kuulutasid nad välja 2008. Elanikke on ses väikses Balkani riigis isegi pisut rohkem kui Eestis. Meie varem omavahel kohtunud ei ole. Kosovo valmistub niisamuti EM-kvalifikatsiooniturniiriks.\n\nSaksamaa on üks tituleeritumaid korvpalliriike, kes Eestis viimastel aastatel käinud. Neil on auhinnakogus kaks medalit EMilt (1993 kuld ja 2005 hõbe), samuti MM pronks aastast 2002. Eesti võitis Saksamaad teatavasti 1993. aasta EM-i avamängus, samas kui 2001. aasta EM-il neile kaotasime.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Tänasest on alanud piletimüük Eesti korvpallikoondise esimeseks kaheks koduseks kontrollmänguks Tallinnas – 6. augustil Kosovo ning 8. augustil Saksamaaga.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Süvene uudise pealkirja ja sisu ning kirjuta sellele loole sisukas ja informatiivne sissejuhatus, mille pikkus on üks lause.\n\n## Pealkiri:\n\nLottemaa tähistas teist sünnipäeva\n\n## Põhitekst:\n\nHeiki Ernitsa, Janno Põldma ja Andrus Kivirähki Lotte teemalistel raamatutel ja joonisfilmidel baseeruv teemapark avati 2014 a. 25 juulil. Tänaseks on teemaparki külastanud kokku üle 150 000 inimese, kellest kolmandik on välisturistid. Lottemaa on pälvinud mitmeid auhindu sh. Parim turismiobjekt 2014 ning Aasta Parim 2015.\n\nTeemapargi juhi ja ühe rajaja, Rein Malsubi sõnul on Lottemaa nagu Tallinna linn, mis ei saa kunagi valmis. Igal aastal ootab külalisi täielikult uuenenud programm, Janno Põldma poolt lavastatud näidendid ning mitmed uued leiutised – atraktsioonid. Lotte autorite sõnul jätkuvad Lotte seiklused veel aastaid, järgmisel aastal linastub ETV poolt Lottemaal toodetud kaheksa osaline lastesaade ja ülejärgmisel aastal valmib uus täispikk joonisfilm „Lotte ja kadunud lohed“. Lotte ja tema maailm on läbinisti heatahtlik olles selliselt eeskujuks meile kõigile ning mis kõige olulisem – läbinisti eestlaslik ja eesti oma.\n\nLottemaa sünnipäeva puhul oli kõikidele lastele, kes on kostümeeritud Leiutajateküla elanikuks, prii sissepääs. Kostümeeritult külastas Lottemaad sünnipäeva puhul üle 300 lapse.\n\nLottemaa asub Pärnu lähedal Tahkuranna vallas ja seal töötab suvel üle 130 inimese. Lottemaa ehitamist aitas kaasfinantseerida Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Baltiriikide suurim teemapark Lottemaa pidas 25. juulil oma kahe aastast sünnipäeva.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Süvene uudise pealkirja ja sisu ning kirjuta sellele loole sisukas ja informatiivne sissejuhatus, mille pikkus on üks lause.\n\n## Pealkiri:\n\nMartin Rump võttis Tais kindla võidu\n\n## Põhitekst:\n\nAudi R8 LMS CUP teine etapp algas noorele eestlasele keeruliselt. Kvalifikatsioonist sai Martin turvalise teise tulemusega kaheksa parema sekka, kes said õiguse osaleda superkvalifikatsioonis (Superpole), kus otsustatakse esimesed kaheksa stardipositsiooni. Vaid ühest ringist koosnevas Superpole’is sai Martin paremuselt neljanda aja, mis aga hiljem kustutati, kuna eestlane oli viimases kurvis liialt rajalt kõrvale kaldunud. Seega tuli startida kaheksandalt positsioonilt.\n\nStart läks suuremate viperusteta kuni teise ringi keskel rammis rajalt kõrvale kaldunud ja seejärel sinna ohtlikult naasnud kaasvõistleja Rumbi autot nii, et viimane paiskus sisekurvi seina. Vigastused olid siiski minimaalsed ja pärast boksipeatust rajale naastes suutis Martin sõita välja kiireima ringiaja, mis tagas talle järgmiseks võistlussõiduks esimese stardipositsiooni.\n\nNädalavahetuse teine võidusõit kulges täielikult Rumbi kontrolli all starditulest finišilipuni. Võit tuli turvalise 7.3 sekundilise edumaaga ja taas võistluste kiireima ringiajaga.\n\nPunktiseis on pärast teist etappi tihe. Juhib belglane Alessio Bicariello 65 punktiga. Teine on eks-F1 sõitja Alex Yoong 62 punktiga ning kolmas Martin Rump 61 punktiga.\n\nJärgmine võistlus toimub Malaisias Sepangi F1 ringrajal, 13-14 augustil.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Martin Rump võitis Audi R8 LMS CUP neljanda võidusõidu Tais, Burirami ringrajal.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Süvene uudise pealkirja ja sisu ning kirjuta sellele loole sisukas ja informatiivne sissejuhatus, mille pikkus on üks lause.\n\n## Pealkiri:\n\nPoolas vahistati \"lõhkeainejälgedega\" iraaklane\n\n## Põhitekst:\n\nPoola on tugevdanud julgeolekumeetmeid enne sel nädalal Krakowis toimuvat Maailma Noortepäeva, kuhu oodatakse sadu tuhandeid palverändureid ja mida külastab ka paavst Franciscus.\n\nIraaklasele esitati süüdistus Poola keskosas Lodzis, kahtlusalune õeti kaheks kuuks vahi alla, teatas kohus.\n\nProkurör Beata Marczaki sõnul leiti mehe juures \"lõhkeaine jälgi\", mille eest võid oodata kuni kaheksa-aastane vangistus.\n\n\"See ei tähenda, et me oleksime leidnud piisavas koguses lõhkeainet plahvatuse korraldamiseks,\" lisas prokurör.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Poola võimud esitasid süüdistuse Iraagi kodanikule, kelle juurest leiti mõni päev enne paavsti Poola-visiiti lõhkeaine jälgi.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu uudise pealkirja ja põhisisuga. Kasuta neid fakte, et luua pikk ja sisutihe lause, mis toimib loo sissejuhatusena.\n\n## Pealkiri:\n\nSaksamaal lasi end õhku ISIS-ele truudust vandunud varjupaigataotleja\n\n## Põhitekst:\n\nUudisteagentuur DPA teatas, et süürlase turvapaigataotlust ei rahuldatud juba aasta tagasi, vahendasid BNS, BBC ja Yle.\n\nMehele oli antud luba ajutiselt Saksamaal viibida, arvestades tema kodumaal toimuvat, ning samuti oli talle antud korter Ansbachis, ütles Baieri liidumaa siseminister Joachim Hermann.\n\nMinistri sõnul oli enesetapja varem kahel korral üritanud endalt elu võtta ning teda oli ravitud ka psühhiaatriahaiglas. Ka oli ta korduvalt politsei huviorbiiti sattunud, kuna tarvitas uimasteid ja pani toime teisi korrarikkumisi.\n\n\"Me ei tea, kas see mees kavatses ennast ära tappa või oli tal plaan teisi tappa,\" sõnas Hermann, kuid lisas, et mehe seljakotis sisalduvast piisanuks tegelikult veel paljude inimeste tapmiseks ja haavamiseks.\n\n\"Isiklikult arvan, et kahjuks oli siin väga tõenäoliselt tegu islamistliku enesetapurünnakuga,\" märkis ta ajalehele Die Welt.\n\nAnonüümsust palunud USA luureallikas ütles, et uurijad keskenduvad nüüd sellele, millega tapja enne Süüriast lahkumist tegeles ja miks talle asüüli ei antud. Allika sõnul tundus, et plahvatus ei olnud hästi läbi mõeldud ning see võib vabalt osutuda lihtsalt vaimselt ebastabiilse üksikisiku teoks.\n\nKohaliku meedia andmetel üritas mees enne restorani ründamist pääseda naabruses toimunud Ansbachi muusikafestivalile. Saksa meediakanali Reporter 24 info kohaselt olid kontserdi turvamehed väravalt tagasi saatnud mehe, kes kandis seljakotti ja siirdus sealt restorani, kus hetk hiljem kärgatas plahvatus.\n\nVabaõhukontsert katkestati plahvatuse järel. Üritusel osales 2500 inimest.\n\nRündaja telefon sisaldas islamistlikke videomaterjale\n\nLiidumaa siseminister Hermann ütles, et hukkunu juurest ja tema elukohast leiti kaks telefoni, mitu SIM-kaarti ja sülearvuti, milles olid islamistlikud videod.\n\n\"Sealt leiti salafistlikku sisu,\" kinnitas ta, kuid lisas, et uurimine jätkub.\n\nHerrmann tunnistas, et ühel videotest vandus pommimees truudust äärmusrühmituse ISIS juhile Abu Bakr al-Baghdadile ning lubas Saksamaale \"kätte maksta\".\n\nÄärmuslastega seotud uudisteportaali Amaq teatel on ISIS juba rünnaku eest vastutuse võtnud.\n\nSee on alates 18. juulist juba neljas sellelaadne juhtum ning sakslaste seas kasvab rahulolematus liidukantsler Angela Merkeli \"avatud uste\" poliitika vastu. Eelmisel aastal saabus Saksamaale üle miljoni migrandi, paljud neist Afganistanist, Süüriast ja Iraagist.\n\nHermann ütles Reutersile, et viimase aja rünnakud on tekitanud tõsiseid küsimusi Saksamaa asüüliseaduse ja riigi turvalisuse osas. Ta kavatseb Baierimaa valitsuse homsel istungil tutvustada meetmeid, millega tugevdatakse politseijõude.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Saksamaa lõunaosas asuvas Ansbachis lasi end pühapäeva õhtul restoranis õhku 27-aastane süürlane, kelle turvapaigataotlus oli tagasi lükatud, teatasid Baieri liidumaa julgeolekuametnikud. Plahvatuses sai surma ründaja ja haavata 15 inimest, kellest kolme seisund on raske. Ründaja telefonist leiti hiljem video, kus ta vandus truudust äärmusrühmitusele ISIS.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Süvene uudise pealkirja ja sisu ning kirjuta sellele loole sisukas ja informatiivne sissejuhatus, mille pikkus on üks lause.\n\n## Pealkiri:\n\nFIFA eetikakomitee määras endisele Saksa jalgpalliliidu presidendile aastase tegutsemiskeelu\n\n## Põhitekst:\n\nFIFA eetikakomitee kohtunikud otsustasid keelata Niersbachil aastaks kõik jalgpalliga seotud tegevused. FIFA uurijad nõudsid keeldu kaheks aastaks, vahendab Reuters.\n\n\"Meie juhtum ei uurinud võimalikke rikkumisi seoses altkäemaksude ja korruptsiooniga 2006. aasta MM-i korraldajamaa valimisel, vaid uuris ainult seda, kas Niersbach oli neist sündmustest teadlik ning miks ta ei teavitanud eetikakomiteed rikkumistest õigeaegselt,\" ütles eetkakomitee oma avalduses.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "FIFA eetikakomitee määras Saksa jalgpalliliidu endisele presidendile Wolfgang Niersbachile aastase tegutsemiskeelu, sest ei teavitanud võimalikest vääriti käitumistest seoses 2006. aasta jalgpalli MM-i Saksamaale andmisega.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu artikli sisuga ja loo sellele pika lausega sissejuhatus, mis köidab lugeja tähelepanu.\n\n## Pealkiri:\n\nTallinna kesklinnas Liivalaia tänaval on suur ummik\n\n## Põhitekst:\n\nKolmest sõidureast on suletud kaks, lisaks on kinni samal lõigul asuv pööre Juhkentali tänavale.\n\nUmmik ulatus kella 13 ajal teisele poole Pärnu maanteed. Õhtuse tipptunni ajal oli aga ummik veelgi suurem.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Talllinna kesklinnas elava liiklusega Liivalaia tänaval on kaevetöödeks suletud kaks sõidurada ning seetõttu on tekkinud väga suur ummik. Õhtuseks tipptunniks oli liiklusolukord muutunud veelgi keerulisemaks kui lõuna ajal.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe artikli pealkirja ja sisu. Kasuta oma loomingulisi võimeid, et koostada detailne ja põhjalik ühelauseline sissejuhatus sellele uudisele.\n\n## Pealkiri:\n\nArvustus. Kabareeinstallatsioon: uue teatri fragmentaarium\n\n## Põhitekst:\n\n\"Skaala surm”. Idee ja lavastus: Riina Maidre ja Nero Urke. Esitus: Riina Maidre, Nero Urke, Evelin Jõgiste ja Veronika Vallimäe. Helikunstnik: Tanel V Kulla. Dramaturgiline tugi: Triin Ruumet. Esietendus 21. IV 2016 Kanuti Gildi SAALis.\n\n\"All Tomorrow’s Parties”. Autor/esitaja: Inga Salurand. Autor/muusikaline kujundaja: Hendrik Kaljujärv. Lava/valgus: Oliver Kulpsoo. Video: Emer Värk. Esietendus 11. V 2016 Sõltumatu Tantsu Laval.\n\n\"Location X: Black Side”. Esitaja ja koreograaf: Taneli Törma. Video: Constantin Georgescu. Muusik: Sųren Lyngsų Knudsen. Konsultatnt: Eleni Pierides.\n\n1.\n\nLahtistest ustest tuleb alati sisse murda kõva jalalöögiga! Nii et… Kui asutakse tõsimeelselt kaitsma nüüdistantsu (et \"tants” tantsu sisse tagasi tuua) või -teatrit, et inimesed vajavad ikka psühholoogilist süvatööd ja \"teatriimet”, näitlejate suuri rolle ja lugude võluilma, siis sageli ei mõisteta, et koreograafia, mis tegeleb liikumise ja inimolemise mõtestamisega \"hullumeelsemate vahenditega”, et \"postdramaatiline” või improvisatoorne-füüsiline teater ei võta sellelt \"klassikaliselt” mitte midagi ära. Umbes nagu homoabielu ei saa võtta killukest abieluinstitutsiooni pühadusest, vaid sellele lihtsalt uut tähendust lisada. Asja olemus muutub, aga kõik too \"vana ja väärtuslik” ei kao kuhugi.\n\nNarratiivsus klassikalisel-lineaarsel kujul ei kao kuhugi (nagu ei kao tants või riimidega luule), aga üks suur suundumus on siin küll: tänane koreograafia, nn lavakunstid, performance-kunst, sõgedamad muusikajämmid ja luuleõhtud hakkavad tasapisi kokku sulama. Tänasele kunstile hakkab tekkima ühine katus, see on laval (lava on muidugi sageli juba tinglik, see võib asuda inimeste keskel, tänaval, aga siiski ka spetsiifilises markeeritult teatraalses ruumis, kus me teda vastu võtma oleme harjunud), noh, tollel kogu-maailma-laval. See on inimestega kontaktis, areneb suhtluses-kompamises-publikutunnetamises-publikuosaluses (kuigi omal moel on publik alati osalenud, seegi pole uus).\n\nSpetsiifilised meediumimuutused on tinginud olukorra, kus kunsti võime puudutada-raputada-muuta seisneb sageli eheduses, kohalolus. Virtuaalsed maastikud on meid muutnud, niisama teksti-pildi kujul on kõik kättesaadav ja kuidagi valmis, surnud. Seega igav. Kunstid voolavad tasapisi kokku performatiivseks meediumiks. Tõsi, virtuaalsuses peitub oma võlu. Näiteks Cabaret Rhizome/Erinevate Tubade Klubi on osanud seda kasutada, loomise mootoriks muuta. Või bulgaarlasest geenius-koreograaf Ivo Dimchev, kes ühes etenduses esitab järjest publikust talle lähetet teksti. Noid näiteidki on palju. Nagu palju hääks loodud instrumente on kurale ära keeratud (näiteks dissidentide töö soodustamiseks internetis enesevarjamiseks loodud vahendeid kasutavad ka pedofiilid jne), saame me võtta ka kurja enese riistu ja neid ta vastu pöörata.\n\n2.\n\nNõnda ongi tänane teater võtnud teatava kabareelise, \"skettijadadest” koosneva stiili. Pildid voolavad ja räägivad meile lahti ühe loo/mõttevõimaluse/tundepinevuse aspekte. Lugu on justkui olemas, aga nii napilt käeulatusest väljas, et inimene peab ise tunnetuslikku tööd tegema (mitte higist vaimunärimist, kuigi sedagi võib ette tulla).\n\nSee on vaataja seisukohalt nõudlik kunst, ses mõttes, et meil on ümberringi nii palju toda, mis meilt eriti midagi ei nõua. Heida poollebokile, lase ilal suunurka niriseda ja võta lihtsalt vastu! Kas see on teatriime? Aga näe, jõuab pea miljoni eestlaseni, eks? Selliseid asju on me igapäevaelu meelelahutusprotsessides muidugi veel rä­medamal kujul.\n\nKummalisel kombel ei ole see mittenarratiivne, mänglev struktuur-mõtlemine mingi võõras või veider hiljuti tekkinud asi. XXI sajandi popkultuuri tipust võib tuua näiteks Queeni megahiti \"Bohemian Rhapsody” või Monty Pythoni \"Elu mõtte”. Samas ei puudunud kunagises ränd- või laadateatriski säärane hakitum vorm, lugude põimimine, inimestega suhtlemine (koos loomine).\n\n\"Kabaree” (skettipõhine) on mingis mõttes ka Lauri Lagle \"Paradiis”, ainult et värvid on tihedalt üksteisesse sulatatud, pildid pigem \"valguvad“ üksteiseks üle, iga stseeni algus või lõpp ei ole nii selgelt markeeritud. Ivar Põllu \"Baskin ehk Nalja põhivormid” (Katrin Pärn, Janek Joost) ehitub nõnda üles, see on suurepärane emotsionaalne tükk. Just nagu vähenõudlik, tagasihoidlik tükike, humoreskne-sentimentaalne pala meie naljamöödanikust … — mis meie, meie teeme ainult natuke nalja! Aga selle ettevaatliku minekuga saab Põllu vaataja konksu otsa, nii et teise vaatuse kurvemad stseenid purevad juba hinge. Ja lõpuks on \"suur narratiiv” kuskil ka kohal.\nOn surm.\n\nKõige selgemalt kabareelik uue aja asjust on Maidre—Urke \"Skaala surm”. Nagu püütonlaste elumõtte otsingki, tegeleb see elu kõige suuremate asjadega. Lustakas-märatsevas vormis.\n\n\"Skaala surma” vabastas minu jaoks näitlejate kohalolu (Riina Maidre, Nero Urke, Evelin Jõgiste, Veronika Vallimäe + üks väike poiss, kelle osalus on diskreetselt mainimata jäetud, ju mingi põhjusega), teatav pingeline-keskendunud \"ladna-olek”. Skettistik voolab \"Skaala surmas” küll sujuvalt, aga pildid on väga selgelt, markeeritult eraldatud. Igaühel on oma soolod, on teatavad duetid-duellid, ja siis rühmakonstellatsioonid, justkui juhuslikud-põimuvad vastasseisud.\n\nMingis mõttes võib \"Skaala surm” olla natuke nagu tänapäeva lavakunsti positiivne õpik (Henrik Kalmeti \"Festival Piece’i” vastand ses mõttes, nagu Lagle \"Paradiiski” — Kalmet püüdis kasutada kõiki noid võtteid nagu mingi tuima pilana ja ebaõnnestus, sest ei suutnud sisse minna ega mõista toda valitud keelt, nõnda jäi see kummaliseks-kohatuks naljapüüdmiseks), kogu vahendite arsenal pannakse siin meie ette. Ja see on mingis mõttes ka selle tüki nõrkus.\n\nKaheksakümmend minutit on lühike aeg, aga siiski on siin mingit arbitraarsust, mingit liiasust. Ma ei räägi sellest, et too teatav arbitraarsus ongi tänase lavakunstikeele eriomadus, vaid sellest, et ka tolle keeleruumi sees võib eksida grammatika- või stiilireeglite vastu, oma mänguruumi piires. \"Skaala surm” katsub suurte teemade ümber liikuda diskreetselt-mänglevalt, aga siiski veidi liiga lobisedes, kõiki vahendeid kaasa kahmates.\n\nSeejuures on üksiti raske nõrgemat sketti välja tuua. Etenduses vallanduv hullund versioon Queeni \"Under Pressure’ist” näiteks võinuks olla veel hullem (sic! seda laulu kasutas ka Renate Valme oma tükis \"Pure Mind”, tema käekiri on veel enam nagu märatseval-lustival lapsel, et kuidas see mänguvabadus — koos kõigi ebakohtade ja häbimomentide ja eksimistega — publiku ees tööle panna), aga ma ei saanuks näiteks kurja diktaatordramaturgina tööle asudes stseeni ka välja lõigata, sest ma mõistan, kui oluline see emotsionaalselt on (mullegi tähtis). Ehkki see võinuks tükile kasulik olla.\n\nMuide, kui ma muidu ei andesta pateetikat (ehk ainult oma luulele), siis \"Skaala surma” lõpus lavale mahedasse värvivalgusmaailma üksi klaverit mängima jääv poiss ei teinud mulle valu, pigem mõjus puhta ja kargena (nagu \"Baskini” lõpu eel ingli ja Baskini suhtlemise stseen, mis meelega hollywoodlikult tobepateetiliseks keeratud, ainult et see oligi positiivselt hellnaljakas, samal ajal kui \"Skaala surm” on lõpus vaid hell — ma tegelikult hetkeks ootasin, et \"päris lõpus” ilmub kardinate vahelt veel korraks Nero Urke silindris ja monokliga pää ja küsib publikult: \"Mooonei, jeeeesss?!”). Üldse, see oli üle jupi aja tugev lapsnäitleja, kes liikus ja oli laval kuidagi usutavalt, mitte üle mängides või nii, et me näeme, et vanainimesed on lapse lavale näitlema ajanud.\n\nÜhesõnaga, pilt-pildilt kõnelemise oht peitub selles keele loomuliku intensiivsuse vaheldumises, et tugevale stseenile järgneks rõhuta silp, mis on siiski oluline … Selle rütmikaga ei kanna \"Skaala surm” lõpuni välja, kuigi, peab rõhutama, see on puhastav, vabastav kabaree-kogemus. Muide, tekstiinimesena uppus minusse enim vahest Riina Maidre pikk mänguline sotsiaal-dada luuletus. Pole päris säärast eesti luulelavadelgi kuulnud.\n\nKabareekeele eelis on teatav meelelahutuslikkus, see ikkagi kõnetab inimest (ka subjektiivsemas-poeetilisemas vormis, nagu \"Paradiis”), aga mis saab siis, kui teater jätab meid osaliselt sellestki ilma. Laulmise-võitlemise asemel näitab pildistikku, installeerib mingi maailma?\n\n3.\n\nLavakunstis on märgatavalt tõusnud ka installatiivne, visuaalse kunsti element. Renzo van Steenbergeni, Juha Valkeapää ja Emer Värgi lavastus \"2341 AD” Kanuti gildis oligi pildi-heli-tekstiloome, mingi meditatiivne seisund. Kusjuures, ma sain sellest \"lavastusest” või \"etendusõhtust” omamoodi laksu küll, aga kardan, et tulevikuretkele, lagunend-muutund maailma ikkagi ei jõudnud.\n\nInga Saluranna ja Hendrik Kalju­järve \"All Tomorrow’s Parties” viib meid botaanilistesse ulmadesse (see on küll vaid lähtepunkt, alustekst ehk). Ühe pildi pakkumise asemel loob see piltide jada. Salurand muudab installatsiooni pidevalt tegutsemise-staatika rütmi vaheldades. Kahhelplaatidest ehitatud helevalge, peaaegu steriilne lavapind (tagumine pool publiku suhtes tõusev) on ise visuaalselt mõjuv. Sellele rajatav maailma segapuder võiks olla loodud ka mõnes tänapäeva kunsti keskuses või performance-festivalil.\n\nVaatasin Kopenhaagenis \"Vaba maailma festivalil” ka Taani-Soome koreograafi Taneli Törma valguse-pimedusega mängivat tükki \"Location X: Black Side”, mis kasutab (hämarapoolse) valgusmaailma loomiseks videoprojektoreid. Videvikus mässav mees, põhjala kaadrid ja meeleolud. Virmalised, lumeväljad, ööklubi. Törma meelega rohmakas liikumine (millele sekundeeris üks helgem, piruettidega stseen, aga see langes kogu kontseptsioonist kuidagi kummaliselt välja, oli liiga tants-tants), tohutu kontsentratsioon ja energia muidugi tõid pildi sisse liikumise, aga ka \"Location X” on suuresti n-ö pildiloome (mil need pildid ka kirglikult liikuva kehaga on elustatud, aga eks sama tee ju ka Salurand, kargemalt-napimalt).\n\nÜks tegeles niisiis teatava botaanilise kujundisüsteemiga, (inim)taimede sirgumise ja samuti valguse poole pürgimisega, teine peamiselt valgusega, inimesega selles valguses-pimeduses (st hämaruses), meie maailmajaos. Olemuslikult sarnased teemad, aga ma mõistsin neid mõlemaid vääriti.\n\nNimelt hakkasid nii Saluranna kui ka Törma maailmad (maalid) mulle mõjuma apokalüptiliselt või isegi post­apokalüptiliselt (mis oli ju \"2341 AD” eesmärk!!), need tegelevad esmalt üksiku inimesega maailmas, mis on sedavõrd veider ja nõudlik. Kus peab üksi hakkama saama, ellu jääma; kus tingimused on karmid, puhastavad.\n\nSalurand peab lõpuks sellesse steriilsesse, alles jäänud ja puhastatud maailma rajama pisikese põllu, see on keha kutse. Me võime jõuda kui tahes tehnologiseeritud või virtualiseeritud maailma, kuskil keegi peab selle jaoks midagi harima, kasvatama, tapma. Kõige parem on, kui need oleme me ise, ei võõrandu sellest esmasest päriselt ja lõplikult.\n\nSama moodi Törma — just nagu tõmmates välja kalavõrku, just nagu trampides üksi meeleheites seda maastikku, kuhu ta on unustatud. Kus hämaras tekkivad varjud on kogu seltskond, kogu inimkooslus.\n\nInstallatiivteater eeldab muidugi tugevat helikeelt. Törma lõi ambientse tausta pääle rütme oma sammudega, tants ise andis muusika (ühes kohas ta selle vastu veidi eksib, klubitantsu stseenis tundub tehnomuusika liiga markeeriv, reetlikult matkiv). Salurand kasutab lisaks muusikale mingit võnkuvat agregaati ja mikrit. Aga igal juhul on nende etenduste helikeelde sisse kirjutatud intensiivne nukrus. Või üksildus. Või pürgimine tühjusest välja, tühjust täitma.\n\n4.\n\nKabareelik ja installatiivne keel ei välista teineteist, nagu Lauri Lagle \"Paradiisis” oma trupiga väga hästi tõestas (Mari Abel, Mart Kangro, Erki Laur, Tiina Tauraite, Reimo Sagor — kõik stseenid, kogu tekst sündiski koos). See, kuhu teater liigub, on mingi väga inimlik ruum. Ei ole see mingi intellektuaalses soos rähklemine või teabmiskeerukas uus meedium.\n\nMinu küsimus on hoopis selles: see salaline \"teatrirevolutsioon”, lavakunsti vabastamine mängule, vabastamine jäigast diktaatorikäekirjast ja loo rääkimise sunnist ning karakterikohustuse painest, oli tänini positiivne teekond. Aga kogu ühiskond on selgelt astumas stagnatsiooni. Lehtedes ilmuvad lood, mis räägivad, milline on ikka \"päris luule”. Kriitikud õhkavad taga \"päris teatrit”.\n\nMis siis, kui see kabareelik-installatiivne olekski/ongi uue teatri keel, ega tänane psühholoogiline-dramaatiline teatergi pole kaua aega olemas olnud. See on üsna uus asi. Millal see stanislavski välja mõeldigi, eks. Kui nüüd tollel uuel asjal, mis nii uhkeid-kummalisi-plahvatavaid õisi ajand, kõri kinni suruda, näiteks võõrandades sellest hirmutamis- või alandamistaktikaga potentsiaalse publiku, siis mis on võimalikud arengukäigud?\n\nNeokonservatiivses Eestis on lavakunstnikule (teatritegijale!) muidugi see lohutus, et ärevad ajad, mis sunnivad kunsti õigustama, on ka kunstniku käitamiseks hää mootor — sa pead end ja oma loomingut kaitsma. Sa tead, et see, mis sa teed, ei vasta mingitele standarditele või ootustele, et see on alles keele otsimine, mitte valmislahenduste, valmismööbli müügiladu. See ongi nii habras ja veider, mis sa teed, et sul võib ehk olla pohhui nii publiku ootustest, kriitikutest kui ka auhindadest? Aga päriselt ei ole kunagi, sest kellele sa seda siis teed, eks, endale, muidugi, aga see ohverdus on suurem.\n\nÄrevad ajad ja pinge, väljakutse, on alati ka väsitavad. Äkki sellest siis ka nood (post)apokalüptilised tungid ja morbiidselt-lõbusalt surma poole vaatavad kurikabareed? Kuigi — lõpu uuri­mine on üldinimlik. Pole vist kedagi, kes ajuti ei peatuks lõpule, eesriidele mõtlema. Isegi postdramaatilises teatris, kus eesriiet enamasti ehk polegi (Maidre ja Urke tegid tollest aga lausa olulise tegelase, see meeldis mulle väga).\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Teater. Muusika. Kino juuli-augusti topeltnumbris: Jürgen Rooste Eesti nüüdisteatri lavakeelest.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe artikli pealkiri ja sisu, seejärel loo pikk ja põnev lause, mis võiks olla artikli sissejuhatus.\n\n## Pealkiri:\n\nBeyond Beyond avaldas esimese koos kirjutatud laulu \"Little Love\"\n\n## Põhitekst:\n\nKõik neli poissi aitasid kaasa nii sõnade kui viisi loomisele, mistõttu on laulu tähendus iga liikme jaoks erinev. Kuulajad saavad ise otsustada, kuidas nad antud lugu tõlgendavad.\n\nBeyond Beyond on vaid mõned kuud avalikkuse ees olnud uus noortebänd, kes on suutnud selle lühikese aja jooksul enda esiksingliga \"So Alive\" vallutada kõikide Eesti peamiste raadiojaamade edetabelid ning jõudnud paljude kuulajate südametesse. Vaid mõne kuuga on Youtube-s kogutud üle 120 000 vaatamise ning Spotifys üle 100 000 kuulamise. Bändi kuuluvad Frank Pintsaar (17), Frederik Küüts (17), Gevin Niglas (17) ja Karl Killing (15).\n\nBeyond Beyondi saab näha ja kuulda juba 30. juulil toimuval Valge Rannafestil. Esitlusele tulevad nii poiste enda lood kui ka tuntud lood.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Alles hiljuti Eesti muusikamaastikuga liitunud poistebänd Beyond Beyond üllatas eelmisel nädalal fänne uue looga \"Little Love\", mis on esimene üheskoos kirjutatud pala.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu artikli sisuga ja loo sellele pika lausega sissejuhatus, mis köidab lugeja tähelepanu.\n\n## Pealkiri:\n\nAmetlik: Siim Luts liitub Tšehhi kõrgliiga klubiga Bohemians Praha\n\n## Põhitekst:\n\nÜhtlasi sõlmis Luts Bohemiansiga kaheaastase lepingu. Mullusel hooajal lõpetas Bohemians Praha 1905 Tšehhimaa Synot Liga üheksanda kohaga.\n\nFC Levadia tänab Siim Lutsu meeskonna heaks tehtud töö eest ning soovib talle edu karjääri uues väljakutses.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "FC Levadia ja Tšehhi kõrgliiga klubi Bohemians Praha 1905 jõudsid täna kokkuleppele poolkaitsja Siim Lutsu ülemineku osas. Kokkuleppe üksikasju ei avalikustata.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Pärast artikli pealkirja ja põhiteksti lugemist kasuta oma loovust, et koostada sisutihe ja pikk sissejuhatav lause.\n\n## Pealkiri:\n\nEL-i eesistumise varasemaks toomine seda odavamaks ei tee\n\n## Põhitekst:\n\nRiigikantselei Euroopa Liidu sekretariaadi kommunikatsioonijuht Tiina Urm ütles esmaspäeval ERR-i uudisteportaalile, et suuremat osa inimesi, kes eesistumises osalevad, ei ole veel tööle võetud.\n\n\"Juhul kui eesistumine algab varem, tuleb inimestel alustada ka tööd varem, ehk siis ei muutu vajamineva inimjõu hulk, see nihkub lihtsalt ajas ettepoole. Võimalik, et seoses lühema ja seega ka intensiivsema ettevalmistusperioodiga, kasvab ka ajutiste abikäte vajadus,\" rääkis Urm.\n\nPraegu tegeletakse värbamisplaanide Urmi sõnul kohandamisega uude ajagraafikusse ning selgem pilt sellest, kuidas see eelarvet mõjutab, selgub sügisel.\n\n\"Ka korralduslikke üksikasju, olemasolevaid kokkuleppeid vaadatakse uues valguses lähiajal üle. Oleme algusest peale seadnud eesmärgiks mõistlikkuse ja efektiivsuse, loomulikult tahame seda joont hoida ka nüüd. Tõsiasi on see, et kuna aega on vähem, on meie võimalused selles osas kahtlemata mõnevõrra piiratumad - aega läbirääkimisteks napib. Palju sõltub koostööpartnerite paindlikkusest,\" selgitas Urm.\n\nRahandusminister Sven Sesteri sõnul läheb Eestile Euroopa Liidu eesistumine maksma 76 miljonit eurot, mis jaguneb kolmele aastale.\n\nSester selgitas, et viis miljonit eurot panustatakse juba käesoleval aastal. Järgmisel aastal kuluks eesistumisega seotud tegevustele suurusjärgis 30 miljonit eurot ja 2018. aastal suurusjärgus 40 miljonit eurot.\n\nSester on öelnud, et kui eesistumine peaks Eesti jaoks juba 2017. aastal kätte jõudma, siis 2017. aasta eelarves ei ole veel seda ette nähtud. \"Sügisel riigieelarve reaalsel kokku panekul tuleb sellega hakata arvestama, et milliseid kulusid 2018. aastast tuleb tuua 2017. aastasse,\" sõnas rahandusminister.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Euroopa Liidu (EL) Eesti eesistumise ettepoole nihkumine ei muuda seda odavamaks, vaja võib minna hoopis lisatööjõudu.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe uudis läbi ning loo sellele fantaasiarikas ja pikk lause, mis võiks uudist tutvustada.\n\n## Pealkiri:\n\nDokumendiäri süüasjas lõpetati 35 kahtlustatava suhtes menetlus\n\n## Põhitekst:\n\nRiigiprokuratuur tõi mastaapse dokumendiäri avalikkuse ette mullu oktoobris ning selleks ajaks ligi seitse kuud väldanud uurimisega oli tuvastatud 12 isiku seotus kuritegudega. Samas märkis prokuratuur juba siis, et kuna kuriteod võivad ulatuda aastate taha, on võimalik, et kahtlusaluste ring üha laieneb. Nii ka juhtus ning menetluse käigus lisandus kümneid kahtlusaluseid, kellest enamus olid need, kes dokumendiäri teenust kasutasid ehk endale ebaseaduslikul teel dokumente hankisid.\n\nJuhtiva riigiprokuröri Steven-Hristo Evestuse sõnul asusid paljud kahtlusalused uurijatega koostööle ning nende kõigi kohtu ette viimisel polnud mõtet. \"Olen praeguseks lõpetanud kriminaalmenetluse oportuniteedi põhimõttel 35 kahtlustatava suhtes, kes kahtlustuse kohaselt tarbisid aastatel 2011-2015 kuritegeliku ühenduse pakutud teenuseid,\" rääkis Evestus BNS-ile.\n\nKahtlustatavatele, kelle suhtes kriminaalmenetlus lõpetati, määrati Evestuse kinnitusel rahaline- või üldkasuliku töö tegemise kohustus. \"Pidasin seda võimalikuks, kuna tegu on teise astme kuriteoga ning üksikute kuriteoepisoodidega. Isikud tunnistasid ja kahetsesid oma tegu ning asusid uurimisasutusega koostööle, millega aitasid asjaolusid selgitada,\" ütles Evestus, lisades, et neid isikuid kahtlustati tähtsa isikliku dokumendi kuritarvitamises ning ligi 15 isikul lasus kahtlustus ka altkäemaksu lubamises või andmises.\n\nEvestuse sõnul on kuritegeliku ühendusega seotud kahtlustusega jätkuvalt uurimise all 11 isikut, nende hulgas ka neli endist riigiametnikku. \"Arvestades, et kahtlustatavate tegevus ulatub aastate taha, on menetlus olnud keskmisest keerukam ja mahukam ning seega plaanitakse kohtueelne menetlus lõpule viia sügisel,\" lisas Evestus.\n\nPolitsei- ja piirivalveameti (PPA) sisekontrolli osakond sai illegaalsele dokumendiärile jälile eelmise aasta esimesel poolel, kui käivitati kriminaalmenetluse raames kahtlusaluste jälgimine. Grupi tegevus oli üsna konspireeritud ning detailid said menetlejatele teatavaks möödunud aastal järk-järgult. Peagi sai ka kinnitust, et kogu dokumendiäri juhtis 65-aastane naine, kes oli sõlminud tutvused PPA ametnikega pika aja jooksul ning just tema oli see, kes edastas vahendajatele raha ja muid hüvesid, mida PPA töötajad oma ebaseadusliku tegevuse eest said.\n\nUurimisandmetel ei maksnud ühenduse kliendid konkreetse võltsdokumendi eest, vaid selle eest, et tagada Eesti kondakondsuse, elamisloa või elamisloa pikendamisel protsesside võimalikult ladus kulgemine. Näiteks hoolitsesid kahtlustuse saanud PPA ametnikud selle eest, et hankida vajalikke andmeid, mis kergendaksid riiklike dokumentide väljastamise menetlust, lisaks võimaldasid mitmed kahtlusalused dokumendi taotlejatel end registreerida elanikuks kathlusaluste elukohtades, et siis edaspidi dokumentide taotlemisel neid kinnistuid oma ametliku elukohana esitleda.\n\nMuuhulgas käisid kahtlusalused ka dokumentide taotlejate eest keele- või kodakondsuseksamil. Selleks olid palgatud ilusalongi töötajad, kes hoolitsesid selle eest, et eksamile läinud isik näeks võimalikult sarnane välja dokumendi tegeliku taotlejaga.\n\nKurioosse seigana selgus eeluurimisel, et ühenduse juht kasutas ka ise oma illegaalse tegevuse töövilju, luues endale veel kaks kõrvalidentiteeti.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Riiklike dokumentide illegaalse väljastamisega tegelenud kuritegeliku grupi süüasjas on senise menetluse käigus vabanenud uurimise alt 35 kahtlustatavat, kes tegid uurijatega igakülgset koostööd ja kelle osas nägi riigiprokuratuur võimalust lõpetada menetlus otstarbekuse kaalutlustel.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe artikli pealkirja ja sisu. Kasuta oma loomingulisi võimeid, et koostada detailne ja põhjalik ühelauseline sissejuhatus sellele uudisele.\n\n## Pealkiri:\n\nTurkish Airlines vallandas riigipöördekatsest ajendatult 211 töötajat\n\n## Põhitekst:\n\nPresident Recep Tayyip Erdogan süüdistab riigipöördekatse korraldamises USAs elavat vaimulikku Fethullah Gülenit ja lennufirma väitel olid vallandatud töötajad Güleni liikumisega seotud, vahendas Reuters.\n\nTurkish Airline teatas avalduses, et töölepingud lõpetati seoses ebaefektiivsuse, kehvade töötulemuste ja Güleni liikumise toetamisega.\n\nGülen ise on oma osalust riigipöördekatses eitanud, Türgi aga nõuab USAlt vaimuliku väljaandmist.\n\nTürgi võimud on riigipöördekatsega seoses töölt kõrvaldanud või vahistanud vähemalt 60 000 riigitöötajat, nende hulgas nii sõdureid kui ka õpetajaid ja teadlasi. Täna andsid võimud käsu vahistada 42 ajakirjanikku.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Türgi riiklik lennufirma Turkish Airlines teatas täna, et vallandas 211 töötajat, kes olid seotud riigipöördekatsega väidetavalt seotud usuliikumisega.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe artikli pealkirja ja sisu. Kasuta oma loomingulisi võimeid, et koostada detailne ja põhjalik ühelauseline sissejuhatus sellele uudisele.\n\n## Pealkiri:\n\nIlmus esimene video \"Prison Breaki\" uuest hooajast\n\n## Põhitekst:\n\nUued osad toob ekraanile sama tiim, kelle käe all sündisid \"Prison Breaki\" esimesed hooajad. Teiste hulgas kuuluvad meeskonda Paul T. Scheuring, Neal Moritz, Marty Adelstein ja Dawn Olmstead.\n\n\"Prison Break\" jõudis esmakordselt ekraanile 2005. aastal, kui Michael Scofield, keda kehastab Wentworth Miller, end sihilikult vangistada lasi, et aidata põgeneda oma süütul vennal Lincolnil. Sari oli eetris neli hooaega, kokkuvõttev telefilm jõudis vaatajateni 2009. aastal.\n\nKuna seriaal kogus Netflixis aastaid hiljem taas populaarsust, otsustasid Fox ja seriaali autor Paul Scheuring \"Prison Breaki\" uuesti ekraanile tuua.\n\n\"Prison Break\" on aja jooksul võitnud mitu Kuldgloobust parima seriaali ja näitlejatöö eest.\n\nJärjes astuvad lisaks Wentworth Millerile üles eelmistest hooaegadest tuttavaid näitlejaid nagu Sara Tancredi (Sarah Wayne Callies), Theodore \"T-Bag\" Bagwell (Robert Knepper), Amaury Nolasco (Fernando Sucre), Rockmond Dunbar (Benjamin Miles \"C-Note\" Franklin) ja Paul Adelstein (Paul Kellerman).\n\n\"Prison Break\" (\"Põgenemine\") jõuab taas ekraanile 2017. aasta jaanuaris.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Kevade lõpus rõõmustas fänne uudis, et populaarne seriaal \"Prison Break\" tuleb pärast seitset aastat taas ekraanile. Tänaseks on väljas ka esimene videomaterjal uuest hooajast.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe artikli pealkirja ja sisu. Kasuta oma loomingulisi võimeid, et koostada detailne ja põhjalik ühelauseline sissejuhatus sellele uudisele.\n\n## Pealkiri:\n\nPotentsiaalseks kandidaadiks peetud Jõerüüt ei taha enam presidendivalimistest rääkida\n\n## Põhitekst:\n\nERR-i uudisteportaal küsis esmaspäeval Jõerüüdilt, kuidas ta olukorda presidendivalimiste teemal näeb.\n\nKas teil oleks aega rääkida veidi presidendivalimistest?\n\nSuur suvi on. Mis nendest ikka rääkida.\n\nTõesti?\n\nJah, täpselt. Tundke mõnu, minge ujuma.\n\nKas selline ongi teie vastus näiteks küsimusele, milline on olukord presidendikandidaadi kandidaadi Jaak Jõerüüdi presidendivalimisteks ettevalmistamisel?\n\nMa olen seda umbes 15 korda viimase kuu-pooleteise jooksul vastanud ja ega mul enam midagi lisada praegu ei ole.\n\nKas hakkate loobuma presidendiks pürgimisest või olete seda juba teinud?\n\nMa pean ikka kordama teile oma vastust, sest teist mul ei ole. Mu nimi ilmus välja seoses Vabaerakonna niinimetatud kuulamistega. See protseduur on lõppenud, Vabaerakond minu teada on osaliselt oma otsused teinud. Ja ma ei näe üldse praegu midagi, mida peaks sellele vastusele lisama.\n\nPõhimõtteliselt võib siis öelda, et teid enam presidendiks pürgijate hulgas ei ole?\n\nPõhimõtteliselt ei taha ma sellel teemal üldse ühtegi vastust öelda. Ma kasutaksin praegu õigust vaikida.\n\nPikaaegne diplomaat ja kunagine minister Jaak Jõerüüt avaldas varem lootust, et kui Vabaerakond ta presidendikandidaadina üles seab, siis võiksid ta teised riigikogu erakonnad talle tuge avaldada. Seda aga ei juhtunud. Vabaerakonna fraktsioon avaldas toetust hoopis Allar Jõksile. Ametlikku toetust ei ole Vabaerakond veel ühelegi kandidaadile kinnitanud.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Oma soovi ja valmisolekut presidendiks kandideerida kinnitanud Jaak Jõerüüt ei soovi enam presidendivalimistest rääkida. Ta ei olnud nõus ütlema, kas ta on presidendiks pürgimisest loobunud.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe artikli pealkiri ja sisu, seejärel loo pikk ja põnev lause, mis võiks olla artikli sissejuhatus.\n\n## Pealkiri:\n\nJaan Talts: ROK-i otsus saadab vale signaali\n\n## Põhitekst:\n\nEesti tõsteliidu presidendi Jaan Talts juuniori sõnul on olümpia eel olukord selline – Euroopa ja maailmameistriks tulnud grusiin Laša Talahhadze on omaette klassist. Samasse klassi kuuluks ilmselt ka Venemaa meistrivõistlustel 455 kiloga võidutsenud Albegov, vahendab Delfi.\n\n„Ülejäänud medalitele mõtlevad 5-6 meest,“ pakkus Talts, kellel puudub info, kas Venemaa tõstjad saavad olümpial osaleda või mitte. „Olin kindel, et ROK otsustab selle ära. Paras jama, et seda ei tehtud. Minu arust on see teiste alade solvamine. Uurimises toodi ju isegi alade kaupa välja, kui palju eri alade sportlasi positiivsest proovist päästeti. See saadab välja väga vale signaali – võid igast asju teha, aga karistust ei järgne,“ ütles Talts.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Rahvusvaheline olümpiakomitee ei langetanud pühapäeval otsust kogu Venemaa olümpiakoondis diskvalifitseerida, vaid jättis otsused alaliitude õlule.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe artikli pealkirja ja sisu. Kasuta oma loomingulisi võimeid, et koostada detailne ja põhjalik ühelauseline sissejuhatus sellele uudisele.\n\n## Pealkiri:\n\nAvalikkuse ette jõudis \"Trainspotting 2\" esimene treiler\n\n## Põhitekst:\n\n\"Trainspotting\" põhineb Irvine Welshi samanimelisel raamatul, mis räägib Edinburghis elavatest narkomaanidest. Aastal 2002 avaldas Welsh raamatule järje nimega \"Porno\", millele \"Trainspotting 2\" mingil määral ka põhineb, aga filmitegijad ei hoia sellest kümne küünega kinni. Seni on vaid teada, et filmikangelased leiavad väga innovaatilise viisi ühinemaks täiskasvanud filmide tööstusega. Lisaks, \"Trainspotting 2\" nimeks ei saa kindlasti mitte \"Porno\", sest seda ei saa töö juures olles guugeldada, kirjutab NME.\n\nFilmistsenaristiks oli John Hodges. \"See on üks parimaid käsikirju, mis ma olen kunagi lugenud. John Hodge on kirjutanud nii nutikalt,\" ütles Carlyle eelmisel aastal antud intervjuus. \"See film mõjub inimestele kindlasti väga emotsionaalselt, sest see paneb mõtlema enda peale. Sa hakkad mõtlema: \"Mida kuradit ma olen oma eluga teinud küll?\"\" lisas Carlyle.\n\nFilmivõtted toimuvad sel suvel. Võrreldes esimese osa 1,5 miljoni naelaga, on seekord eelarve palju suurem – ligi 13 miljonit naela.\n\n\"Trainspotting 2\" jõuab kinodesse 20 aastat pärast esimest osa. Film esilinastub 27. jaanuaril 2017.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Esimeses treileris on näha tuttavaid tegelasi: Renton (Ewan McGregor), Spud (Ewen Bremner), Sick Boy (Jonny Lee Miller) ja Begbie (Robert Carlyle).", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe artikli pealkirja ja sisu. Kasuta oma loomingulisi võimeid, et koostada detailne ja põhjalik ühelauseline sissejuhatus sellele uudisele.\n\n## Pealkiri:\n\nKrossile kuuluv Kõue mõis on jätkuvalt suures kahjumis\n\n## Põhitekst:\n\nKõue Mõis OÜ tegevusaruanne on veel audiitori poolt kinnitamata ja äriregistrile esitamata, kuid OÜ Trustcorp aruandes on kirjas, et majutus-, toitlustus- ja konverentsiteenuseid pakkuva mõisa käive oli 2015. aastal 470 962 eurot ja kahjum 226 980 eurot. 2014. aastal oli Kõue mõisa kahjumiks 289 876 eurot.\n\nOÜ Trustcorp enda kahjum on mullu vähenenud. See oli 33 874 eurot, aga ülemöödunud aastal 164 736 eurot.\n\nOÜ Trustcorpil oli nõudeid ostjate vastu 514 459 eurot, aasta tagasi oli see 518 865 eurot. Laenunõudeid oli 749 928 eurot, kokku nõudeid ja ettemakseid ligi 1,3 miljonit eurot.\n\nTrustcorpi müügituluks (ärinõustamine ja juhtimisalane nõustamine) on märgitud 225 115 eurot, sellest väljaspoole Euroopa Liitu 222 000 eurot.\n\nRiigikogu liikmena majanduslike huvide deklaratsioonis on Kross märkinud oma ainsaks sissetulekuks riigikogu liikme palga.\n\nMullu septembris sai Kõue Mõis OÜ ettevõte pangalaenu refinantseerimise kaudu uue investori. \"Mitmepoolse kokkuleppe tulemusena lõpetati senine koostöö Swedbanki AS-ga ning uueks investoriks on Blue Oil Limited. Kõue mõis OÜ kohustused Swedbank AS ees on täies ulatuses täidetud,\" teatas mõisa esindaja tollal.\n\nBriti Neitsisaartel registreeritud Blue Oil Limitedi peakorter asub Londonis, ettevõtte põhitegevus on selle enda andmeil naftasaaduste tarnimine, ladustamine ja müük Lõuna- ja Põhja-Ameerikas, Vaikse ookeani rannikul ning Lääne-Aafrikas.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Riigikogu reformierakondlasest liikmele Eerik Niiles Krossile erinevate ettevõtete kaudu kuuluv Kõue mõis on jätkuvalt suures kahjumis, selgub samuti talle kuuluva OÜ Trustcorp majandusaasta aruandest.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Pärast artikli pealkirja ja põhiteksti lugemist kasuta oma loovust, et koostada sisutihe ja pikk sissejuhatav lause.\n\n## Pealkiri:\n\nZakarin võib Rio olümpial osaleda iseseisva sportlasena\n\n## Põhitekst:\n\nROK andis lõpliku otsustusõiguse rahvusvaheliste alaliitude, rattaspordis siis UCI kätte. UCI pole veel ametlikku otsust langetanud, vahendab Spordipartner.ee.\n\nPortaal Cyclingnews kirjutab, et kui UCI ei peaks lubama Zakarinil, kes teenis 2009. aastal anaboolse steroidi methandienone kasutamise eest kaheaastase võistluskeelu, olümpial Venemaa eest võistelda, saab 26-aastane mees end proovile panna iseseisva sportlasena. Katjuša mänedžer Vjatšeslav Jekimov ütles Touril, et Zakarin on alates mullu novembrist andnud 12 võistlusvälist proovi ning kõiki neid on testitud Euroopa laborites Pariisis, Lausanne'is ja Barcelonas.\n\nKui UCI ei peaks äsjalõppenud Tour de France'il 17. etapi võitnud Zakarinit starti lubama, pöördutakse suure tõenäosusega Rahvusvahelisse Spordiarbitraaži.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Rahvusvahelise Olümpiakomitee (ROK) täitevkomitee otsus, et Rio olümpial ei tohi võistelda varem dopinguga vahele jäänud Venemaa sportlased, on pannud keerulisse olukorda Katjuša ratturi Ilnur Zakarini.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu artikli sisuga ja loo sellele pika lausega sissejuhatus, mis köidab lugeja tähelepanu.\n\n## Pealkiri:\n\nEesti kino top 7: külmapühad kinos jätkuvad\n\n## Põhitekst:\n\nRaskeks läheb nende elu eeloleval nädalavahetusel, sest animatsioonikangelastele esitavad väljakutse maailma ühed naljakamad naiskoomikud komöödias „Tondipüüdjad“ ning Oscari-võitja Matt Damon kivikõvas möllus „Jason Bourne“.\n\nKoht\n\nOriginaalpealkiri\n\nEesti pealkiri\n\nNädal\n\nVaatajaid\n\nVaatajaid kokku\n\n1\n\nIce Age: Collision Course\n\nJääaeg: Kokkupõrge\n\n2\n\n11703\n\n77310\n\n2\n\nStar Trek Beyond\n\nStar Trek tundmatusse\n\n1\n\n5585\n\n5585\n\n3\n\nLights Out\n\nTuled surnuks\n\n1\n\n2461\n\n2461\n\n4\n\nThe Infiltrator\n\nSisseimbuja\n\n1\n\n1894\n\n1894\n\n5\n\nMike and Dave Need Wedding Dates\n\nMike ja Dave otsivad pulmakaaslasi\n\n3\n\n1178\n\n15654\n\n6\n\nThe Legend of Tarzan\n\nTarzani legend\n\n3\n\n1047\n\n17266\n\n7\n\nNow You See Me 2\n\nNüüd sa näed mind 2\n\n6\n\n1041\n\n40087\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Hoolimata kolme uustulnuka maandumisest „seitsme vapra“ seas, polnud suurel kosmoseseiklusel „Star Trek tundmatusse“, verdtarretaval õudusfilmil „Tuled surnuks“ ega tõsielul põhineval põnevikul „Sisseimbuja“ piisavalt rammu, et ühekaupa või kambakesi „Jääaja“ bandest jagu saada.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu uudise pealkirja ja põhisisuga. Kasuta neid fakte, et luua pikk ja sisutihe lause, mis toimib loo sissejuhatusena.\n\n## Pealkiri:\n\nRio linnapea austraallaste kriitikast: me paneme neile känguru akna taha\n\n## Põhitekst:\n\n„Me tahame, et nad ennast siin kodus tunneksid,“ ütles Paes, kelle sõnul on olümpiaküla ilusam, kui 2000. aasta Sidney OM-küla. „Ma tunnen, et ma peaksin nende maja ette panema känguru, kes seal üles-alla hüppaks.“\n\n„Me ei vaja kängurusid, me vajame torumehi, kes parandaksid ära katkised torud,“ vastas Austraalia olümpiakomitee esindaja Mike Tancredi Paesile Brasiilia meedia vahendusel.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Austraalia olümpiakoondise juht Kitty Chiller ütles pühapäeval, et koondis ei koli Rio de Janeiro olümpiakülla, sest see pole piisavalt turvaline. Rio linnapea Eduardo Paes soovib aga majutust Austraalia delegatsioonile veidi kodusemaks muuta.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Süvene uudise pealkirja ja sisu ning kirjuta sellele loole sisukas ja informatiivne sissejuhatus, mille pikkus on üks lause.\n\n## Pealkiri:\n\nRihanna ei taha pokemonijahtijaid oma kontserdile\n\n## Põhitekst:\n\n\"Ma ei taha näha, et keegi saadab minu kontserdil oma poissõbrale või tüdruksõbrale sõnumeid või jahib pokemone,\" teatas Rihanna keset kontserti, vahendas EW.\n\nRihanna esineb juba kevadest maailmaturneel Anti, mis lõppeb tänavu novembris. Publikut kutsus Rihanna korrale Prantsusmaal Lilles toimunud kontserdil.\n\nÜlipopulaarne telefonimäng Pokemon Go tuli välja kuu alguses ning seda on saatnud ülemaailmne edu. 15. juulil sai sellest USA ajaloo suurim telefonimäng.\n\nNot the Pokemon Rihanna!!! ???? pic.twitter.com/GA8qUpAwj5\n\n— Shady Music Facts (@TheShadyFacts) July 24, 2016\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Popstaar Rihanna teatas fännidele, et ei soovi oma maailmaturneel näha pokemonijahtijaid.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe artikli pealkiri ja sisu, seejärel loo pikk ja põnev lause, mis võiks olla artikli sissejuhatus.\n\n## Pealkiri:\n\nSturgeon: Šotimaa teeb ettevalmistusi Suurbritanniast eraldumiseks\n\n## Põhitekst:\n\nKuigi Suurbritannia otsustas referendumil EList lahkuda, toetasid šotlased ülekaalukalt liitu jäämist ning see on tekitanud debati Šotimaa tuleviku üle Suurbritannias, vahendas Reuters.\n\nSturgeon täpsustas oma seisukohta, et Šotimaa iseseisvus, mida šotlased kahe aasta tagusel referendumil ei toetanud, peaks jääma võimaluseks, mis sõltub Suurbritannia tulevastest suhetest ELiga ja nende tõhususest Šotimaa jaoks.\n\n\"Kui selgub, et meie huve ei saa Suurbritannia kontekstis kaitsta, peab iseseisvus olema üks võimalustest, mida Šotimaal on õigus kaaluda,\" rääkis Sturgeon. \"Seepärast astume ettevalmistavaid samme, tagamaks, et see on Šotimaa parlamendi jaoks avatud võimalus, juhul kui Šoti parlament seda vajalikuks peab\".\n\nSturgeon ei täpsustanud, mida ettevalmistused endast täpselt kujutavad, kuid ta rõhutas, et Suurbritannia EList lahkumise pretsedenditus tähendab, et kaaluda tuleb kõiki võimalusi tulevasteks sidemeteks ELi ja ülejäänud Suurbritanniaga.\n\n\"Suurbritannia, millesse jäämise poolt me 2014. aastal hääletasime, Suurbritannia Euroopa Liidus, on fundamentaalselt muutumas. Suurbritannia tulevik on ebakindel, murranguline ja ettearvamatu,\" sõnas Šoti esimene minister.\n\n\"Sellises olukorras võib vabalt juhtuda, et suurimat kindlust, stabiilsust ja maksimaalset kontrolli meie saatuse üle andev võimalus on iseseisvus,\" nentis ta.\n\nHiljutise arvamusküsitluse järgi ei toeta šotlased uue Brexiti-referendumi korraldamist - ligi 45 protsenti on selle vastu ja ligi 42 protsenti poolt.\n\nBrittide värske valitsusjuht Theresa May on varem rõhutanud, et Brexit peab toimuma kõigi regioonide huve arvestades ning lubanud Šotimaa sellesse protsessi kaasata. Sturgeoni väljaütlemiste kommentaariks ütles aga May pressiesindaja, et otsust EList lahkuda tuleb austada.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Šotimaa esimene minister Nicola Sturgeon lubas alustada ettevalmistusi Suurbritanniast eraldumiseks, et jätta võimalused avatuks ka pärast brittide 23. juuni otsust Euroopa Liidust lahkuda.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe artikli pealkirja ja sisu. Kasuta oma loomingulisi võimeid, et koostada detailne ja põhjalik ühelauseline sissejuhatus sellele uudisele.\n\n## Pealkiri:\n\nUus-Meremaa sportlane: ma langesin Rios inimröövi ohvriks\n\n## Põhitekst:\n\nPea aasta Brasiilias elanud Lee sõnul röövisid ta politseinikeks riietunud mehed, kes viisid sportlase sularahaautomaadi juurde ning käskisid tal sealt raha välja võtta.\n\nWhat did you guys get up to yesterday?\nI got kidnapped. Go Olympics! #Rio2016\n\n— Jason Lee (@jasonleejitsu) July 24, 2016\n\n„Kõigepealt käskis üks neist mul oma käed välja sirutada ning katsus mu seejärel läbi,“ kirjeldas Lee juhtumit Uus-Meremaa portaalile stuff.co.nz. „Siis ütles üks mees, et välismaalasel on Brasiilias keelatud ilma passita autot juhtida. Ma tean, et see ei vasta tõele.“\n\nSeejärel nõudsid mehed, et Lee maksaks neile 2000 Brasiilia reaali (veidi üle 500 euro – toim.) või teda ootab ees öö Rio vanglas.\n\nLeed, kellel polnud sellist summat kaasas, sunniti sõitma läheduses asunud politseipunkrisse, kus ta pidi istuma ilma numbrimärgita eraautosse ja sõitma sularahaautomaadini. Punkrisse naasnuna maksis Lee raha ära ning lasti seejärel vabaks.\n\n„Nad ütlesid, et ma ei tohi sellest kellelegi rääkida,“ ütles Lee, kes esitas siiski Rio ametivõimudele kaebuse.\n\nRio olümpiamängudel Jason Lee osaleda ei saa, sest jiu-jitsu pole ametlik olümpiaala.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "27-aastane uus-meremaalasest jiu-jitsu võitleja Jason Lee andis Twitteri postituse teel teada, et langes Rio de Janeiros inimröövi ohvriks.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu artikli sisuga ja loo sellele pika lausega sissejuhatus, mis köidab lugeja tähelepanu.\n\n## Pealkiri:\n\nOssinovski: töötame selle nimel, et president saaks riigikogus valitud\n\n## Põhitekst:\n\nOssinosvki märkis ERR-i uudisteportaalile antud lühiintervjuus, et lisaks Nestorile on ka teisi tugevaid kandidaate ning laiapõhjalise kokkuleppe saavutamisel võib valituks osutuda ka keegi teine.\n\nKas teie hinnangul valitakse president ära juba riigikogus või läheb valimine valijameestekogusse? Kumba varianti te eelistate?\n\nVastavalt põhiseadusele on presidendi valimine riigikogu töö. Valijameeste kogu regulatsioon on loodud hädaabinõuna, kui riigikogul ei õnnestu laiemat poliitilist toetust ühele kandidaadile leida. Riigikogu kahekolmandikuline toetus on kahtlemata tugevam mandaat kui valijameeste lihthäälteenamus. Seepärast töötame selle nimel, et president saaks riigikogus valitud.\n\nKas Eiki Nestoril on paremad võimalused valituks saada riigikogus või valijameestekogus?\n\nEiki Nestor on nii kogenud ja tugev poliitik, et teda teab nii iga riigikogu liige kui ka valijamees. Tal on head võimalused mõlemas kogus.\n\nKas Nestorile toetuse saamiseks olete suhelnud teiste erakondadega? Milline on olnud tagasiside?\n\nLoomulikult on erinevate erakondade vahel presidendivalimisi arutatud. Nüüd, kui Reformierakond on oma kandidaadi sisuliselt valinud, saab parlament hakata teemaga tõsisemalt tegelema hakata.\n\nKas on võimalik, et sotsid mingit sorti kokkuleppe saavutamisel toetavad riigikogus mõnda teist presidendikandidaati? Millised tingimused selleks oleks?\n\nEiki on väga tugev kandidaat ning kahtlemata on tal kõik eeldused osutuda riigikogus valituks. Samas on alles jäänud kandidaatide seas ka teisi tugevaid inimesi. Küsimus on ju lõpuks väga lihtne - kui erakonnad on valmis laiapõhjaliseks kokkuleppeks, nagu näiteks 2011. aastal president Ilvese puhul, siis õnnestub president riigikogus valida. Kui ei ole, läheb asi valijameeste kogusse.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Sotsiaaldemokraatide esimees Jevgeni Ossinovski ütles, et kuigi sotsid töötavad selle nimel, et president saaks valitud riigikogus, on nende presidendikandidaadil Eiki Nestoril head šansid valituks saada ka valijameestekogus.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe artikli pealkiri ja sisu, seejärel loo pikk ja põnev lause, mis võiks olla artikli sissejuhatus.\n\n## Pealkiri:\n\nAfganistanis hukkunud laste arv tegi poolaastaga hüppe\n\n## Põhitekst:\n\nVahemikus jaanuarist kuni juunini hukkus 1601 tsiviilisikut ja neist 388 olid lapsed. Aruande autorite sõnul on laste surmajuhtumite kasv häbiväärne ja murettekitav, vahendas BBC.\n\nÜRO inimõiguste ülemvolinik Zeid Raad Al Hussein ütles, et nende meeskond kuulis üle 5000 loo perekondadelt, kes olid viimasel poolaastal vägivallaga kokku puutunud, ja neist kolmandik olid seotud laste tapmise ja vigastamisega. ÜRO hinnangul on ametlikud numbrid peaaegu kindlasti tegelikkusest väiksemad.\n\nAruanne sisaldab ka andmeid inimõiguste raskete rikkumiste kohta, mille hulgas on laste kasutamine konfliktides, seksuaalvägivald laste vastu, tahtlik advokaatide, aktivistide ja naiste sihikule võtmine ning rünnakud tervise- ja haridusasutustele.\n\n60 protsenti hukkumistest on põhjustanud \"valitsusvastane element\" ehk eelkõige rivaalitsevad mässuliste rühmitused - Taliban ja IS.\n\nAlates 2011. aastast, mil liitlasväed hakkasid Afganistanist taanduma - ametlik NATO missiooni lõpp oli 2014. aastal - on tsiviilohvrite arv aasta-aastalt tõusnud.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Afganistanis tapeti ja vigastati tänavu esimese kuue kuuga rohkem lapsi kui ükskõik millisel kuue kuu pikkusel perioodil alates 2009. aastast, teatas ÜRO.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe uudis läbi ning loo sellele fantaasiarikas ja pikk lause, mis võiks uudist tutvustada.\n\n## Pealkiri:\n\nBirk Rohelend: liiga kergekäeliselt oleme vähe rõõmsad\n\n## Põhitekst:\n\nKirjanik Birk Rohelend lõpetas oma viimase romaani kirjutamise alles üleeile. Ta leiab, et iga kunstiteos võiks lõppeda küsimärgiga - see peaks panema mõtlema, kuidas sinu maailm seostub kunstiga.\n\n\"Mulle tundub, et selles pidevalt muutuvas maailmas on üks asi, mis ei muutu – see on uudishimu ja vajadus lahutada meelt,\" vastas Rohelend küsimusele, miks ta kirjutab. \"Minu romaani võiksid lugeda need, kellele meeldivad süngemad teemad,\" lisas ta.\n\nKirjanikule endale meeldivad pigem romaanid, kui filmid. \"Filmide puhul saan kõik vastused kätte, romaani lõppu jõudes võib tekkida segaduse, et kuidas lõpp ikka selline on,\" sõnas ta. Samuti meeldivad talle diskussioonid, mis võivad tekkida teiste lugejatega. \"Näiteks võib tekkida vaidlus selle üle, kuidas näeb välja peategelase maja, sest kõigil on oma peas see detailselt välja mõeldud,\" kirjeldas ta.\n\nViimase romaani tõukeks oli Rohelennu subjektiivne lähenemine, et inimestel pole oma ümbritseva suhtes huvi. \"Naabrihoovis toimub mõrv, aga mind see ei puuduta, sest mina ei karju appi. See on kõige suurem jõud, mis lubab kurjadel jõududel olla – heade inimeste ükskõiksus,\" sõnas kirjanik, kelle sõnul võib ükskõiksust olla rohkem kui varem, sest elame info külluses. \"Üritame mitte näha ja üritame vältida reklaami, mis meie ümber elab. Suures infotulvas maailmapilt aheneb, sest inimesed selekteerivad järjest kitsamalt endel huvipakkuvast valdkonnast infot. Inimese personaalne infoväli jääb väikseks. Raske on märgata seda, mille olemasolust sa pole teadlik,\" rääkis ta.\n\nRohelennu lapsepõlv oli keeruline ja karm, nagu ka muusika, mida ta on saatesse valinud. \"Oletame, et minu emal oli väga õnnelik lapsepõlv. Mina kasvasin üles kodutülides. See polnud tema jaoks probleem, sest ta läks mõttes tagasi oma heasse kohta. Minul polnud aga sellist kohta, kuhu põgeneda, nüüd ehitan seda täiskasvanuna,\" kirjeldas Rohelend. \"Positiivses mõttes on mu elu eesmärk võitlus, ma pean midagi tegema ja see hoiab mind elus,\" sõnas ta.\n\n\"Mina tunnen, et kunsti osa on minus lihtsalt kaasa sündinud. Seni kaua, kuni mul üks sõrm liigub, ei saa ma valida, et ma ei tee seda,\" ütles Rohelend, kes hariduselt on geenitehnoloog. Ta ei arva, et halb elu tuleb kaasa geenides.\n\n\"Kui sa omandad teatud keskkonnavälja - vahetad töökohta, on jama, vahetad suhet, ikka on jama, siis võibolla on vaja murda mustrit. Katkistes perekondadest tuleb väga vähe terveid inimesi, ilmselt ma ei ole terve inimene,\" arvas Rohelend. \"Hullu ja terve inimese vahe on enesega hakkama saamine. Kui sa pole kodust kaasa saanud kasvatust, kuidas luua omale pere, siis pead selle ise välja mõtlema. Ja ega see lihtne ülesanne pole,\" sõnas ta.\n\nKunsti abil üritatakse tihti lapsi päästa. Rohelennu arvates päästab inimese see, kui ta leiab endas millegi, milles ta on hea. \"Ühe asja, milles ta on hea, hakkab seda tegema ja tuleb tunnistus - siis ta on aktsepteeritud,\" kirjeldas ta. \"Kaks olulist momenti on igas inimeses – talent ja anne, midagi teha. Olulisem neist on talent,\" lisas ta.\n\nRohelend tahab elus teha palju ja on selletõttu pidevas liikumises. \"Kadestan neid inimesi, kes elavad vähem teadlikult sellest, et aeg on nii lühike. Kui olin viieaastane, ema haigestus vähki ja vanaema ja isa haigestusid. Ma ärkan selle teadmisega, et ma tahan teha väga palju asju ennem kui mu aeg saab otsa,\" seletas ta.\n\n\"Ma olen vilets lapsevanem, sest mul on jube vähe reegleid. Mina ei hakka nende eest mingeid otsuseid ära tegema. Kui inimene saab 18, siis ta peab oskama süüa teha ja koristama. Küll elu õpetab,\" sõnas Rohelend.\n\nKoolis inimesed võivad õppida mingi hinnangu enda suhtes, näiteks, et nad ei ole head matemaatikas. \"Ja siis kool lõppeb ja algab töö. Tänapäeval on väga paljud tööd sellised, kus pole tööülesandeid - pole metoodikat, pole kedagi, kellegagi lahendada koos. Selle jaoks on 12 aastat õppimist väga vähe tööriistu andnud. Mul on vahel kahju, et inimestele pole suudetud selgeks teha olulisi asju nagu füüsikat. Võibolla tuleb kord see päev, kus pole enam Google't ja on vaja mingit juhet ühendada,\" sõnas ta. Nii leiab ta, et koolis võetakse näiteks matemaatika ülesannete lahendamisel loogiline mõttekäik ära ja õpilastele antakse vaid abstraktsed valemid.\n\nMeie ühiskonna suurimaks probleemiks peab Rohelend seda, et me ei väärtusta ja ei kiida oma inimesi. \"Liiga kergekäeliselt oleme liiga vähe rõõmsad,\" lisas Rohelend, kes eelistaks pigem võltsnaeratust.\n\nRohelennu lapsed on küsinud temalt, et miks ta ei hakanud näitlejaks \"Kirjanikuna saan kõik tegelased oma peas läbi mängida, mitte ei pea jääma ühele,\" kirjeldas ta.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Saatejuht Mingo Rajandi valis tänase \"Suvila\" teemaks \"Kunst - kellele ja millest?\" sellepärast, et see oli tema keskkooli lõpukirjandi teema. Tol ajal ta ei osanud sellest palju rääkida, aga läbi elu on ta ikka ja jälle leidnud end sellel teemal arutlemas.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe uudis läbi ning loo sellele fantaasiarikas ja pikk lause, mis võiks uudist tutvustada.\n\n## Pealkiri:\n\nTLÜ/Kalev palkas kaks võõrleegionäri\n\n## Põhitekst:\n\nKeskmängija kohale palgati äsja Akroni ülikooli lõpetanud 211 sentimeetri pikkune Pat Forsythe. Tagamängija positsiooni täitev kanadalane Jahmal Jones mängis eelmisel hooajal Tšehhis ning valiti mitmel korral sealse kõrgliiga nädala parimaks mängijaks.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Algaval hooajal eurosarjas debüüdi tegev Tallinna Ülikool/Kalevi korvpallimeeskond andis klubi Facebooki lehel teada, et meeskonnaga liituvad kaks välismaalast.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Pärast artikli pealkirja ja põhiteksti lugemist kasuta oma loovust, et koostada sisutihe ja pikk sissejuhatav lause.\n\n## Pealkiri:\n\nTallinna tänavatel seikles näljane viiking\n\n## Põhitekst:\n\nMuuseum avab näitused toreda videosarjaga, kus viiking seikleb Tallinnas ning teeb teiste tulekuks ettevalmistusi. Seekord on ta söödava jahil:\n\nAugusti keskel jõuavad Tallinnasse tõelised viikingid, kui lennusadamas avatakse Rootsi ajaloomuuseumi koostatud suurnäitus \"Viikingid: elu legendide taga\", mis tutvustab viikingite kultuuri seni vähetuntud vaatenurgast ning toob publikuni rikkaliku valiku viikingiaegseid aardeid, mida on kunagi käes hoidnud ehtsad viikingid.\n\nPaksus Margareetas avatud näitusel \"Viikingiaja aarded Eestist\" saab juba tutvuda Eesti maapõuest leitud haruldaste viikingiaegsete aaretega ning viikingite jalajäljega Eestis.\n\nVideo viikingi Tallinnasse jõudmisest on leitav SIIT.\nVideo viikingi raua otsingutest on leitav SIIT.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Viikingid täiendasid mereretkedel oma toiduvarusid ka Eestis ning Eesti meremuuseum asub sel puhul tutvustama viikingite kultuuri ning avab kaks näitust.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe uudis läbi ja pane oma kujutlusvõime tööle, et välja mõelda üks korralik sissejuhatav lause sellele loole.\n\n## Pealkiri:\n\nU-16 neidude korvpallikoondis sai mängudes Rootsi vastu võidu ning kaotuse\n\n## Põhitekst:\n\nReedese mängu võtmesõnadeks võis U-16 koondise peatreeneri Marek Koitla sõnul pidada võitluslikust nii rünnakul kui kaitses. \"Laupäeval alustasid meie mängijad sealt, kuhu pooleli jäädi. Esimese veerandaja võitsime 22:16. Ülejäänud kolm veerandaega küll kaotasime, kuid rootslastele ei antud võitu lihtsalt.\"\n\n\"Seda kinnitavad ka mõtted Rootsi koondise peatreeneritelt, kes kiitsid meie mängijate tahtejõudu ja mängudistsipliini, samuti väga heade viskekohtade leidmist ja kaugvisete realiseerimist. Laupäevases mängus domineeris mõlemal võistkonnal kaitsemäng, mistõttu oli rünnakul enda maksma panemine raskendatud.\"\n\nJärgmisena on Eesti U-16 tüdrukutel kavas Ventspilsis 29-31. juulini toimuv Balti matš. Koondise vastasteks on A-divisjoni kuuluvad Läti, Leedu ja Venemaa.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Nädalavahetusel mängis Eesti U-16 neidude korvpallikoondis Kilingi-Nõmmel A-divisjoni kuuluvate Rootsi eakaaslastega. Kui reedel võitis Eesti 61:53, siis laupäeval olid külalised paremad 67:61.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Vaata läbi uudise pealkiri ja tekst ning loo loov sissejuhatav lause, mis haakub artikli sisuga.\n\n## Pealkiri:\n\nTrump läks arvamusküsitluses Clintonist mööda\n\n## Põhitekst:\n\nCNNi/ORCi arvamusküsitluse kohaselt on see Trumpi parim tulemus Clintoni vastu alates eelmise aasta septembrist.\n\nKui kõiki nelja presidendikandidaati arvesse võtta, toetas Trumpi 44 protsenti, Clintonit 39, Libertaarse Partei kandidaati Gary Johnsonit 9 ja roheliste esindajat Jill Steini 3 protsenti valijaist. Kui aga valida oli vaid Trumpi ja Clintoni vahel, jagunes toetusprotsent 48-45.\n\nTrumpi värske edumaa tugineb suuresti sõltumatute valijate toetusele. Neist 43 protsenti ütlesid, et Trumpi esinemine möödunud neljapäeval Clevelandis toimunud parteikongressil tekitas neis arvamuse, et nad toetaksid pigem teda, samas kui 41 protsendi vastanute jaoks ei olnud Trump veenev.\n\nEnne vabariiklaste kongressi toetas sõltumatutest valijatest 34 protsenti Clintonit ja 31 protsenti Trumpi, 22 protsenti Gary Johnsonit ning 10 protsenti Jill Steini. Nüüd toetab 46 protsenti Trumpi, 28 protsenti Clintonit, 15 protsenti Johnsonit ja 4 protsenti Steini.\n\nArvamusküsitlus peegeldab teravat hariduslikku lõhet valijate seas: kolledži lõpetanud valijate toetus Clintonile kongressi järel isegi suurenes, samas kui Trumpi edumaa taga oli kõrghariduseta valgete valijate toetuse kasv.\n\nPärast kongressi on paranenud ka Trumpi maine. 52 protsenti vastanuist leidis nüüd, et Trump kandideerib presidendiks riigi hüvangu nimel, mitte isikliku kasu lõikamiseks, vaid 44 protsenti leiab sama Clintoni puhul. Kasvanud on ka nende inimeste hulk, kes peavad Trumpi ausaks ja usaldusväärseks ning kes oleksid uhked, et Trump on nende president.\n\n46 protsenti vastanuist usub, et Trump tunneb probleeme, millega tavalised ameeriklased oma igapäevaelus kokku puutuvad.\n\nHoolimata sellest, et Trumpi abikaasa Melania Trumpi vabariiklaste kongressil peetud kõne sisaldas lõike Michelle Obama 2008. aasta demokraatide kongressi kõnest, kasvas temagi populaarsus kongressieelselt 27 protsendilt 43 protsendini.\n\nCNNi/ORCi arvamusküsitlus viidi läbi 22.-24. juulil telefonitsi, küsitleti 1001 täisealist.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "USA vabariiklaste presidendikandidaadi Donald Trumpi toetus on pärast parteikongressi tõusnud 48 protsendini demokraadist Hillary Clintoni 45protsendilise toetuse ees, selgus CNNi arvamusküsitlusest.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Süvene uudise pealkirja ja sisu ning kirjuta sellele loole sisukas ja informatiivne sissejuhatus, mille pikkus on üks lause.\n\n## Pealkiri:\n\nInglismaa koondise uus peatreener pole veel kindel, kas Rooney jätkab kaptenina\n\n## Põhitekst:\n\n„Praegu on veel selgelt liiga vara, et mingeid ennustusi tegema hakata,“ vastas Allardyce küsimusele, kas seni koondise kaptenipaela kandnud Wayne Rooney jätkab samas rollis ka edaspidi.\n\n„Inimesed näevad minus kedagi, kes suudab halvas vormis klubide käekäiku kiirelt muuta, kuid ma arvan, et minus on sellest enam sisu,“ sõnas Allardyce.\n\n„Möödunud on kümme aastat sellest, kui mind (koondise peatreeneri koha raames – toim.) viimati intervjueeriti ning siin olla on minu jaoks põnev.“\n\nAllardyce pole varem olnud ühegi Meistrite liigas mängiva klubi peatreener ning pole võitnud ka ühtegi suurt tiitlit.\n\n„Ma olen juhendanud mõningaid maailmaklassi mängijaid,“ lausus Allardyce. „Fernando Hierro, Youri Djorkaeff, Jay-Jay Okocha, Gary Speed, Nicolas Anelka ja Michael Owen. Inglismaa parimate mängijatega koos töötamine saab minu jaoks olema väga põnev, sest nad võtavad kõik ideed väga kiirelt omaks.“\n\nAllardyce'i esimene mäng Inglismaa koondise lootsina saab Briti meedia sõnul olema kohtumine Horvaatia vastu veel teadmata kuupäeval. Koondise järgmine ametlik matš on 4. septembril toimuv MM-valikmäng Slovakkia vastu.\n\n„Ma olen aastate jooksul karastunud,\" jätkas Allardyce. \"Ma olen siin, sest ma tahan väljakutset. Ma usun, et ma saan meeskonda paremaks muuta ning ma olen piisavalt kõvast puust, seega teeme ära!“\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Inglismaa jalgpallikoondise uus peatreener Sam Allardyce andis esmaspäeval koondise juhendajana oma esimese ametliku pressikonverentsi.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe hoolikalt uudise pealkiri ja sisu ning kirjuta artiklile pikk sissejuhatav lause, kasutades oma kujutlusvõimet.\n\n## Pealkiri:\n\nVenemaa vibukoondis saab OM-il osaleda\n\n## Põhitekst:\n\nRahvusvaheline vibuföderatsioon teatas, et eelmisel aastal toimunud maailmameistrivõistlustel pronksi võitnud Inna Stepanova, Ksenija Perova ja Tujana Dašidoržijeva saavad võistlustulle astuda ka Rio OM-il.\n\nRahvusvaheline Olümpiakomitee otsustas pühapäeval, et ei määra Venemaale üleüldist olümpiakeeldu ning jätab sportlaste olümpiale pääsemise iga spordiala rahvusvahelise alaliidu otsustada.\n\nWA avaldas ROK-i „julgele otsusele“ Venemaa olümpiakoondisele üldkeeldu mitte määrata toetust, lisades, et see oleks dopinguga mitte patustanud sportlaste suhtes olnud ebaaus, vahendas Reuters.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Venemaa kolmeliikmeline vibukoondis sai rahvusvaheliselt alaliidult (WA) loa osaleda Rio olümpiamängudel.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu uudise pealkirja ja põhisisuga. Kasuta neid fakte, et luua pikk ja sisutihe lause, mis toimib loo sissejuhatusena.\n\n## Pealkiri:\n\nSaksa siseminister hoiatas põgenike stigmatiseerimise eest\n\n## Põhitekst:\n\n\"Me ei tohi seada põgenikke üldise kahtluse alla hoolimata üksikjuhtumitest, mille suhtes on algatatud uurimine,\" ütles minister usutluses meediagrupile Funke.\n\nLäinud reedel lasi 18-aastane iraanlane Münchenis kaubanduskeskuses maha kümme inimest. Teisipäeval ründas aga 17-aastane kirve ja noaga afgaani noormees Würzburgis rongireisijaid, vigastades nelja inimest.\n\nPühapäeva õhtul lasi end Saksamaa lõunaosas Ansbachis restoranis õhku süürlane, haavata sai 12 inimest. Samal päeval tappis Süüria põgenik Reutlingenis matšeetega ühe ja vigastas kaht inimest.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Saksa siseminister Thomas de Maiziere hoiatas esmaspäeval, et sakslased ei suhtuks viimase nädala rünnakutelainest hoolimata põgenikesse kui julgeolekuohtu.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Pärast artikli pealkirja ja põhiteksti lugemist kasuta oma loovust, et koostada sisutihe ja pikk sissejuhatav lause.\n\n## Pealkiri:\n\nAnder Tenno sai Riia kesklinnas peetud temposõidul 13. koha\n\n## Põhitekst:\n\nTeise koha saanud Klavis Eisaks (Doltcini Latvia) kaotas 28 ja kolmanda aja saanud Saulius Janeliunas (Veloclub) 34 sekundit. Parima eestlasena teenis Ander Tenno (Tervisesport) 13. koha.\n\nAinulaadsele, eelkõige harrastajatele suunatud võistlusele pani end kirja üle 130 rattasõbra.\n\nFilter Velokauss 6. etapp toimub 11. augustil Jurmalas, kus on kavas 11 km individuaalne eraldistart.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Riia kesklinnas toimunud sarja Filter Velokauss viienda etapi, üheksa km pikkuse temposõidu võitis Läti profiklubi Rietumu-Delfin rattur Klāvs Rubenis, kes läbis raja, mis hõlmas ka Daugava jõge ületavat Vanšu silda, ajaga 12.56. See teeb keskmiseks kiiruseks 41,7 km/h.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe artikli pealkirja ja sisu. Kasuta oma loomingulisi võimeid, et koostada detailne ja põhjalik ühelauseline sissejuhatus sellele uudisele.\n\n## Pealkiri:\n\nEttevõtetele antud laenud suurenesid aastaga kaheksa protsenti\n\n## Põhitekst:\n\nEttevõtetele antud pikaajaliste laenude ja liisingute käive oli juunis 230 miljonit eurot, mis on eelnevate kuudega sarnasel tasemel. Eelmise aasta juuniga võrreldes väljastati pikaajalisi laene ja liisinguid 18 protsenti rohkem. Eelnevate kuudega võrreldes anti juunis rohkem laene tööstus- ja logistikasektorile, teatas keskpank.\n\nMajapidamistele antud laenu- ja liisinguportfelli aastakasv on püsinud viimasel poolaastal veidi alla viie protsendi.\n\nSuurima osa majapidamistele antud laenudest moodustavad eluasemelaenud, mida väljastati juunis 92 miljoni euro väärtuses ehk 14 protsenti rohkem kui aasta tagasi. Autoliisingute senine suhteliselt kiire kasv juunis aeglustus, kuna uute autode müük võrreldes eelneva kahe kuuga vähenes.\n\nPankade laenuportfelli kvaliteet ei muutunud, üle 60 päeva viivises olevate laenude osakaal püsis 1,3 protsendi juures.\n\nMajapidamiste ja ettevõtete hoiuste maht pankades oli juunis esmakordselt üle 11 miljardi euro ning suurenes aastaga 7,5 protsenti. Samas mitteresidentide hoiused jätkavad vähenemist.\n\nJuunis väljastatud uute eluasemelaenude keskmine intressimäär veidi kasvas ning oli 2,3 protsenti. Tegemist on kõige kõrgema eluasemelaenude keskmise intressimääraga viimase aasta jooksul. Ettevõtetele antud laenude intressimäär jäi eelmise kuu tasemele ja oli 2,5 protsenti.\n\nPangad teenisid teises kvartalis 89 miljonit eurot puhaskasumit. Kui mitte arvestada tütarettevõtetest laekuvaid dividende ja makstud tulumaksu, on tegemist viimaste aastate suurima kvartalikasumiga. Enim on suurenenud netointressitulu, seda eelkõige tänu intressikulude vähenemisele.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Pankade poolt ettevõtetele ja eraisikutele antud laenude ja liisingute jääk kasvas juunis aastataguse ajaga võrreldes 6,4 protsenti ning moodustas 16,5 miljardit eurot; laenu- ja liisinguportfelli kasvu kiirenemine tuleneb eelkõige ettevõtetele antud laenudest, mis on aastaga kasvanud kaheksa protsenti.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe hoolikalt uudise pealkiri ja sisu ning kirjuta artiklile pikk sissejuhatav lause, kasutades oma kujutlusvõimet.\n\n## Pealkiri:\n\nKohus kaalub Savisaare ametist kõrvaldamise põhjendatust kinniste uste taga\n\n## Põhitekst:\n\nKohus arutab Savisaare suhtes rakendatud piirangut eeluurimisasjadele tavapäraselt kinniste uste taga.\n\nERR-ile teadaolevalt on riigiprokuratuur jätkuvalt seisukohal, et Savisaare ametist kõrvaldamine on põhjendatud.\n\nSavisaare kaitsja Oliver Nääs on aga seisukohal, et Savisaare ametist kõrvaldamise määrus tuleks tühistada, sest Savisaar pole mingilgi määral uurimisse sekkunud või seda takistanud.\n\nHarju maakohus rahuldas mullu 30. septembril riigiprokuratuuri taotluse Savisaare ametist kõrvaldamiseks ning maakohtu määrus jõustus kohe. Eelmise aasta 23. oktoobril jättis maakohtu määruse muutmata ka Tallinna ringkonnakohus ning riigikohus Savisaare kaitsjate kaebusi sellele arutusele ei võtnud.\n\nSeepeale esitas Tallinna linnavolikogu riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumile taotluse tunnistada Savisaare ametist kõrvaldamist lubav kriminaalmenetluse seadustiku säte selle vastuolu tõttu kohaliku omavalitsuse põhiseaduslike tagatistega põhiseadusega vastuolus olevaks.\n\nTänavu 15. jaanuaril leidis riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium, et Savisaare ametist kõrvaldamine on põhiseadusega kooskõlas.\n\nKohus on Savisaare ametist kõrvaldamise põhjendatust ka varem kontrollinud, kuid leidnud, et selle tühistamiseks pole alust.\n\nKriminaalasjas esitatud kahtlustused\n\nRiigiprokuratuur kahtlustab Savisaart rahapesus, erakonnale keelatud annetuse vastu võtmises ja korduvas altkäemaksu võtmises ning talle altkäemaksu andmises kahtlustatakse ettevõtjaid Alexander Kofkinit, Hillar Tederit, Aivar Tuulbergi ja Vello Kunmanit.\n\nEndine tipp-poliitik Villu Reiljan on kahtlustatav Savisaarele altkäemaksu andmise vahendamises ning Tallinna linnavolikogu esimeest Kalev Kallot kahtlustatakse kaasaaitamises altkäemaksu andmisele ja võtmisele.\n\nReklaamiärimees Paavo Pettai, kes on korraldanud erakonnale mitu valimiskampaaniat, sai kahtlustuse dokumendi võltsimises, notarile valeandmete esitamises ning võltsitud dokumendi kasutamises ning selles, et ta aitas kaasa Keskerakonnale suures ulatuses keelatud annetuste tegemisele ning nende vastuvõtmisele.\n\nPraegu on riigiprokuratuur andnud süüasja materjalid tutvumiseks kaitsjatele.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Harju maakohus kaalub teisipäeva pärastlõunal, kas jätkuvalt on põhjendatud korduvas altkäemaksu võtmises kahtlustatava Keskerakonna esimehe Edgar Savisaare kõrvaldamine Tallinna linnapea ametist.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Süvene uudise pealkirja ja sisu ning kirjuta sellele loole sisukas ja informatiivne sissejuhatus, mille pikkus on üks lause.\n\n## Pealkiri:\n\nFlorida ööklubis hukkus tulistamises kaks inimest\n\n## Põhitekst:\n\nÖöklubis Club Blu toimus tulistamise ajal teismeliste pidu, vahendas BBC.\n\nNBC teatel toimus tulistamine ööklubi parklas kohaliku aja järgi kella 00.30 paiku. Mõlemad ohvrid on meessoost, üks oli 14-aastane, teine aga 18-aastane.\n\nHaavatasaanute hulgas on nii kergelt vigastatuid kui ka neid, kelle seisund on raske.\n\nPolitsei tegi pärast juhtunut avalduse, kus kinnitas, et piirkonda otsitakse aktiivselt läbi, et leida teisi isikuid, kes võisid juhtunuga seotud olla.\n\nPraeguseks on politsei tulistamisega seoses pidanud kinni kolm inimest. Kinnipidamisel tulistati mitu lasku ning üks isik sai kergelt vigastada.\n\nTulistamise motiivi ei ole veel teada, kuid võimud on kinnitanud, et terrorirünnakuga praegusel juhul tegu ei ole.\n\nKuus nädalat tagasi tappis relvastatud mees Floridas Orlando ööklubis 49 inimest. Tegu oli ohvriterohkeima massitulistamisega USA ajaloos.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Kaks inimest on tapetud ja kuni 16 vigastatud USAs Floridas Fort Myersi linna ööklubis toimunud tulistamises, juhtunuga seoses on kolm inimest vahistatud, teatas sealne politsei.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe hoolikalt uudise pealkiri ja sisu ning kirjuta artiklile pikk sissejuhatav lause, kasutades oma kujutlusvõimet.\n\n## Pealkiri:\n\nArtjom Savitski tuli välja uue singliga \"Xklusiivne\"\n\n## Põhitekst:\n\nLoo muusika autorid on Artjom Savitski ja Carl-Philip Madis, sõnad kirjutas Artjom Savitski.\n\nLugu räägib mehest, kes märkab ilusat neidu ja hakkab ette kujutama, et sellest tüdrukust saab tema kallim. Mõne aja pärast aga tuleb neiu ise tema juurde ja hakkab vestlema. \"Elus ongi tihtipeale olukordi, kus näed midagi ja hakkad unistama, aga see tuleb ise sulle kätte, need on elu toredad hetked,\" rääkis Artjom loo sõnumist. Muusik tunnistab, et ka tema kohtumine praeguse kaaslanna Annaga oli sarnane, justkui tähtede seisust tekkinud — ta pidi kohtuma sõbrannaga, aga tollel oli kaasas keegi, kellest on nüüd saanud Artjomi kallim.\n\nArtjom ütles, et loo saund on täiesti muutunud ja tavapärasest erinev, eestikeelsete sõnadega lugu kõlab tänapäevaselt ja modernselt. Ta tegi enda jaoks analüüsi raadiotes kõlavatest lugudest, saamaks sotti sellest, kuidas nad helide poolest kuulajate peal töötavad, et selle baasilt uus laul valemipõhiselt kokku panna. \"Loo käik hakkas peas kumisema, panin selle kirja, leidsin õige vaibiga sound' i ja hakkasin selle peale ehitama,\" seletas ta. Artjom kaasas loo tegemisse ka sõbra, kelleks on Carl-Philip Madis, kes on elektroonilises muusikas tugev, too kuulas demot, asi hakkas meeldima ja lõpetati juba koos.\n\nKogu loomisprotsess kulges aasta jagu, sest sinna jäid sisse ka magistrikraadi kaitsmine ülikoolis ning koostöös teistega peab arvestama ka seda, et ajad alati ei klapi. Edasi aga liiguvad muusiku mõtted uue plaadi suunas, materjali selleks koguneb pidevalt juurde.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Artjom Savitski ilmutas uue singli pealkirjaga \"Xklusiivne\".", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe artikli pealkirja ja sisu. Kasuta oma loomingulisi võimeid, et koostada detailne ja põhjalik ühelauseline sissejuhatus sellele uudisele.\n\n## Pealkiri:\n\nValls: Prantsusmaa vajab uut julgeolekukultuuri\n\n## Põhitekst:\n\nPeaminister ütles telekanalile BFM, et riigi julgeolekukultuur vajab sügavaid muutusi, kuid ei täpsustanud, milles need peaksid seisnema.\n\nValls kaitses teleusutluses siseminister Bernard Cazeneuve'i seoses süüdistustega, nagu oleks ministeerium survestanud kohalikke võime vaikima maha üleriigilise politsei puudumist Nice'i Bastille'i päeva pidustuste ajal toimunud rünnakus, milles hukkus 84 ja sai vigastada mitusada inimest.\n\nCazeneuve eitab süüd ja on pöördunud abi saamiseks kohusse.\n\nValls ütles esmaspäeval, et siseministri vastu esitatud süüdistused on konservatiivse opositsiooni katse valitsust destabiliseerida. Prantsuse president on andnud korralduse politsei sisejuurdluseks Nice'i rünnaku õhtu kohta.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Prantsuse peaminister Manuel Valls tunnistas esmaspäeval, et riigi julgeolekukultuur vajab Nice'i rünnaku järel muutmist.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe artikli pealkiri ja sisu, seejärel loo pikk ja põnev lause, mis võiks olla artikli sissejuhatus.\n\n## Pealkiri:\n\nIsinbajeva: keegi ei kaitsnud minu õigusi\n\n## Põhitekst:\n\n„Meie võitlus olümpiakoha eest on läbi. Minu saatus pole taas olümpiamängude poodiumi kõrgeimal astmel seista. Venemaa hümni ei mängita enam minu auks ning ma ei rõõmusta enam fänne oma hüpetega,“ kirjutas Isinbajeva.\n\nRahvusvaheline Spordiarbitraaž jättis neljapäeval jõusse Venemaa kergejõustiklased olümpiamängudelt eemale jätva võistluskeelu.\n\n„Meie kaitse oli nõrk, ma ütleks, et isegi olematu, keegi ei kaitsnud minu õigusi. On väga kurb tunda ennast jõuetuna sellise seadusetuse ja kaosega silmitsi seistes,\" jätkas Isinbajeva.\n\n\"Koos Jevgeni Vassiljevitšiga (Jevgeni Trofimov, Isinbajeva treener – toim.) olime oma võitude ja maailmarekorditega kümme aastat ajast ees. Teivashüppest sai kergejõustiku ala number üks ning minu võit Tšeboksarõs on siiani kõigi aegade parim tulemus. Jääb selgusetuks, millist kõrgust ja milliseid emotsioone oleks ma suutnud Rios pakkuda,“ lõpetas Isinbajeva.\n\nIsinbajeva treener Jevgeni Trofimov avaldas pühapäeval, et teivashüppaja pöördub abi saamiseks Euroopa inimõiguste kohtusse.\n\nНу вот и все... Закончилась наша борьба за Рио... Не судьба мне вновь встать на высшую ступень пьедестала на Олимпиаде, не прозвучит больше гимн России в мою честь, не порадую больше своих дорогих болельщиков полетами через планку... Боже, как же обидно от такой несправедливости. Слабая у нас защита, я бы сказала нулевая. Никто не отстоял и не защитил мои права. Грустно до слез от собственного бессилия перед этим беззаконием и беспределом. Слезы по щекам от осознания всего, что я сделала для легкой атлетики. Мы с Евгением Васильевичем опередили время на 10 лет. Своими мировыми рекордами и победами, прыжки с шестом стали видом номер один в мировой легкой атлетике. Моя победа в Чебоксарах по сей день остаётся лучшим результатом сезона в мире. Что я могла бы подарить миру в Рио, какую высоту, какие эмоции, так и останется загадкой... И для меня тоже... Хочу разрыдаться...\n\nA photo posted by Yelena (@isinbaevayelena) on Jul 24, 2016 at 1:04pm PDT\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Kahekordne teivashüppe olümpiavõitja Jelena Isinbajeva avaldas pühapäeval oma Instagrami kontole tehtud postituse läbi pettumust, et Rahvusvahelise Spordiarbitraaži otsus jätab ta Rio olümpiamängudest lõplikult eemale.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu uudise pealkirja ja põhisisuga. Kasuta neid fakte, et luua pikk ja sisutihe lause, mis toimib loo sissejuhatusena.\n\n## Pealkiri:\n\nÕhkrelvast koera vigastamine tõi kriminaaluurimise\n\n## Põhitekst:\n\nNeljapäeval kell 19 avastas omanik, et seni täpselt tuvastamata ajal ja kohas on vigastatud tema koera.\n\nLoomakliinikus tuvastati, et koera on lastud pneumorelvast.\n\nJuhtunu asjaolude selgitamiseks käivitas politsei kriminaaluurimise karistusseadustiku paragrahvi järgi, mis käsitleb looma julma kohtlemist.\n\nHetkel teadaolevalt liikus koer Audru vallas Kabriste ja Lindi küla lähistel.\n\nPolitsei palub kõigil, kes nägid pildil olevat koera 21. juulil liikumas Audru vallas või omavad rohkem infot looma laskmise kohta, teatada sellest telefonil 44 46 673.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Politsei käivitas kriminaaluurimise, et tabada Pärnumaal õhkrelvast koera vigastanud inimene.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Süvene uudise pealkirja ja sisu ning kirjuta sellele loole sisukas ja informatiivne sissejuhatus, mille pikkus on üks lause.\n\n## Pealkiri:\n\nEndla teatritrupp saab sügisest täiendust\n\n## Põhitekst:\n\nSaara Nüganen ning Ott Raidmets on Pärnu publikule tuttavad Endlas etendunud lavakunstikooli diplomilavastusest \"Uhkus ja eelarve\", esimesed rollid Endla näitlejatena teevad värsked koolilõpetanud Ingomar Vihmari lavastatud tragikomöödias \"Mitte praegu, kallis!\".\n\nSten ja Liis Karpov teevad kaasa sügishooaja esimeses uuslavastuses \"See asi\". Rännaklavastuse teatrimajas lavastab Laura Mets, lavastuse kunstnik on Illimar Vihmar, lisaks Sten ja Liis Karpovile mängivad lavastuses Kadri Rämmeld (endine Adamson), Meelis Rämmeld, Priit Loog, Sander Rebane ja Arabella Anderson.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Endla teatriga liituvad uuest hooajast lavakunstikooli 27. lennu lõpetanud Saara Nüganen ja Ott Raidmets. Lisaks naasevad Endlasse Sten Karpov ning Liis Karpov (endine Laigna).", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Pärast artikli pealkirja ja põhiteksti lugemist kasuta oma loovust, et koostada sisutihe ja pikk sissejuhatav lause.\n\n## Pealkiri:\n\nMaaelukomisjon otsustab karusloomakasvatuste saatuse võimalikult kiiresti\n\n## Põhitekst:\n\n\"Luban, et see otsus tehakse ära võimalikult kiiresti,\" ütles maaelukomisjoni sotsiaaldemokraadist esimees Ivari Padar esmaspäeval BNS-ile. \"Kas otsus on nii või naa - selle otsustab komisjoni hääletus. Kui otsus on tehtud, siis nii ongi ja asi on väga selgelt paigas.\"\n\nEesti Karusloomakasvatajate Aretusühing annab esmaspäeva pärastlõunal Padarile üle petitsiooni, millaga karusloomakasvatajad nõuavad kasvatuste keelustamise protsessi lõpemist. Samas on maaelukomisjoni menetluses juba üle 10 000 inimese allkirjaga pöördumine, millega nood taotlevad Eestis karusloomakasvanduste keelustamist kümne aasta jooksul.\n\n\"Meil on nüüd petitsioon petitsiooni vastu. Aga luban, et teeme sügisel kiiresti omad otsused ära - kas ühele või teisele poole, see sõltub maaelukomisjoini meelsusest,\" sõnas komisjoni esimees.\n\nLisaks Padarile otsustavad sügisel karusloomakasvatuste saatuse veel maaelukomisjoni kuuluvad sotsiaaldemokraat Tanel Talve, keskerakondlased Siret Kotka, Heimar Lenk ja Martin Repinski, reformierakondlased Igor Gräzin ja Terje Trei, Isamaa ja Res Publica Liitu kuuluv Einar Vallbaum, Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna liige Arno Sild ja Vabaerakonna fraktsiooni liige Artur Talvik.\n\n\"Oleme ära kuulanud karusloomakasvatuste vastaste seisukohad, oleme läbi lugenud maaülikoolis koostatud karusloomakasvatuste teemalise uuringu. Ja nüüd tullakse kasvatajate omapoolse petitsiooniga. Me oleme maaelukomisjonis kokku leppinud, et septembris teeme lõpliku otsuse. Otsuse sisu on üks - kas me algatame eelnõu karusloomakasvatused keelustada või me ei algata seda,\" sõnas Padar.\n\nLoomade eestkosteorganisatsioon Loomus peab maaülikooli koostatud karusloomakasvatuse mõjuanalüüsi erapoolikuks, sest maaülikoolis õpetatakse karusloomakasvatust ja uuringu koostajate seas oli ka karusloomakasvatajate aretusühingu juhatuse liige.\n\nPadar ei soovinud maaelukomisjoni liikmete eelhäälestatust kommenteerida.\n\n\"Mul on väga raske öelda, milline see eelhäälestatus on, sest see on puhtal kujul komisjoni hääletus. Mis on tähtis - tähtis on see, et seda kummi rohkem ei venitataks, et otsused tuleksid ära,\" lausus Padar. \"Minu poole on pöördunud päris palju inimesi, kes on huvitatud karusloomade kasvatamisest ja nende otsused seisavad riigi otsuste taga. Inimesed ei tea ka, kas hakata koostama projekte põllumajanduse investeeringute saamiseks.\"\n\nPadar tõdes, et maaelukomisjoni liikmed on karusloomakasvatuse keelamise või lubamise suhtes eri meelt.\n\n\"On neid, kes arvavad, et karusloomakasvatus, kui selline ebahummaanne tegevus, tuleks keelustada ja on neid, kes ütlevad, et kui nende kasvatamine toimub vastavalt kehtivatele seadustele, mis eelkõige puudutavcad veterinaarkontrolli ja seda, et ei toimu loomapiinamist, siis on tegu mõistliku majandusharuga. Et miks me peaksime tõmbama vahe vahele sea- ja karusloomakasvatusele. Inimesed on ju läbi aegade loomi oma elutegevuseks tarvitanud,\" rääkis Padar. \"Nad arvavad, et igal juhul on tegu võimeka ja perspektiivika majandusharuga ning miks me peaksime neile võimalustele käe ette panema.\"\n\nLoomakaitsjad taotlevad karusloomakasvanduste keelustamist eetilistel põhjustel, toonitades, et metsloomadele ei ole kasvandustes võimalik tagada liigiomast elu ning karusnahk on mittevajalik luksuskaup. Nende ettepaneku kohaselt tuleks kasvandused sulgeda piisava üleminekuaja ehk kümne aasta jooksul.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Riigikogu maaelukomisjon otsustab tänavu sügisel esimeses järjekorras, kas algatab karusloomakasvatusi keelava eelnõu või ei tee seda.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu uudise pealkirja ja põhisisuga. Kasuta neid fakte, et luua pikk ja sisutihe lause, mis toimib loo sissejuhatusena.\n\n## Pealkiri:\n\nLaupäeval toimub teine Tallinn Triathlon\n\n## Põhitekst:\n\nTallinn Triathloni võistluskeskus seatakse üles Pirita jõe ääres. Triatloni start antakse Pirita jõe suudmes, mis oli paatide randumispaigaks juba muinasajal. Ujumisdistants kulgeb Tallinna lahel Pirita supelranna suunas. Mööda mereäärt kulgeval rattadistantsil saab nautida suurepäraseid vaateid Tallinna vanalinnale. Jooksurada möödub 1436. aastal avatud Pirita kloostri müstilistest varemetest ja lookleb Pirita jõe ürgoru maastikukaitsealal.\n\nTallinn Triathloni programm pakub sportlikku põnevust kogu päeva. Päev algab Eesti meistrivõistlustega olümpia- ja sprindidistantsil. Võistluse põhidistantsil tuleb oma eelmise aasta meistritiitlit kaitsma ka Eesti tipptriatleet Aleksander Latin. Keskpäeval antakse start Rahvatriatlonile, mis on jõukohane distants kõikidele spordisõpradele. Päeva jäävad lõpetama Lastetriatlon, kus selguvad selle aasta Eesti meistrid lastevanuseklassides ning Pom’bel Põnnisprint, kus kõige pisemad saavad läbida 200-400 m distantsi kas joostes, keksides või jalutades, lõpetades oma võistluse uhkelt Tallinn Triathloni laval.\n\nTallinn Triathlon kuulub Eesti Triatloni Liidu karikasarja, ning on sel aastal ühtlasi ka Eesti meistrivõistlusteks olümpidistantsil, noortele ja veteranidele sprindidistantsil ning ka lastedistantsil.\n\nTallinn Triathlon ajakava:\n8.30 VÕISTLUSKESKUSE AVAMINE\n10.00 TALLINN TRIATHLON OLÜMPIADISTANTS JA SPRINT EESTI MEISTRIVÕISTLUSED (indv) START\n10.15 TALLINN TRIATHLON OLÜMPIADISTANTS VÕISTKONDLIK START\n10.30 TALLINN TRIATHLON SPRINT START\n13.30 TALLINN TRIATHLON RAHVATRIATLON JA NOORED B EESTI MEISTRIVÕISTLUSED START\n15.00 TALLINN TRIATHLON LASTETRIATLON START EESTI MEISTRIVÕISTLUSED\n15.30 TALLINN TRIATHLON POM’BEL PÕNNISPRINT\n16.00 TALLINN TRIATHLON LÕPETAMINE JA AUTASUSTAMINE\n\nTallinn Triathlon võistlustulemustega on võimalik tutvuda võistluse kodulehel ja olulisemaid sündmuseid kajastab ka Tallinn Triathlon Facebooki lehekülg.\n\nLiikluseks on suletud Viimsi-Tallinn teel Tallinnasse suunduvad sõidurajad 30. juulil ajavahemikul 8.30 – 16.00. Autode ja busside liikumine on suunatud Viimsisse suunduvatele sõiduradadele, millest üks võimaldab liikuda Tallinna ja teine Viimsi suunas. Võistluse korraldaja soovitab võistluskeskusesse liikuda rattaga või jala liikudes mööda kergliiklusteid ning nautides kaunist merevaadet.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Laupäeval, 30. juulil toimub teine Tallinn Triathlon. Tallinn Triathlon hõlmab nelja erinevat distantsi ja pakub seeläbi võimalust end proovile panna nii professionaalidele, harrastajatele kui ka noortele-lastele olles Eesti meistrivõistlusteks olümpia-, sprindi- ja lastedistantsidel.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe artikli pealkiri ja sisu, seejärel loo pikk ja põnev lause, mis võiks olla artikli sissejuhatus.\n\n## Pealkiri:\n\nIisraeli turist langes Indias grupivägistamise ohvriks\n\n## Põhitekst:\n\nNaine tahtis sõita Keylongi, et oma sõpradega kokku saada, kui peatas tavalise auto, mida ta taksoks pidas. Autos olnud kuuest mehest kaks vägistasid väidetavalt turisti, vahendas BBC politsei teadet.\n\nPolitseiinspektor Padam Chand rääkis AFP-le, et korrakaitsjad vaatavad üle valvekaamerate salvestisi ning loodavad kurjategijad tabada. Teavitatud on ka Iisraeli saatkonda.\n\nManali on maaliliste vaadete tõttu populaarne sihtkoht nii välisturistide kui ka kohalike hulgas, naiste turvalisus on seal aga probleemiks.\n\nPärast seda, kui 2012. aastal langes Delhi bussis tudeng grupivägistamise ja mõrva ohvriks ning juhtunu tõttu toimus meeleavaldusi ja see sai ohtralt meediakajastust, võeti Indias vastu uued vägistamist puudutavad seadused. Siiski tuleb kogu Indiast jätkuvalt teateid julmadest seksuaalrünnakutest naiste ja laste vastu.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Indias Himachal Pradeshi osariigis langes 25-aastane Iisraeli naine grupivägistamise ohvriks, kui pühapäeva hommikul turistide seas populaarses Manali linnas takso asemel ekslikult tavalisse autosse istus, teatas sealne politsei.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe uudis läbi ning loo sellele fantaasiarikas ja pikk lause, mis võiks uudist tutvustada.\n\n## Pealkiri:\n\nArvustus. Mäetamm - võluv tüütusekirjanik\n\n## Põhitekst:\n\nKirjastus Paranoia avaldas Marko Mäetamme raamatu \"Juubeliaasta“ – päevikliku jutustuse kunstniku elust. Mõnus, mõttetu lugemine. Pretensioonitu, aga seetõttu vahepeal ka pingetu.\n\nMa loen harva ajaviitekirjandust, sellist, mis lihtsalt aitab aega mööda saata. Aga siiski vahel. Noh, ma pelgan ka noid raadiopause, kus tuleb meeleolumuusika-nimelist tühjust. Aga mõnikord jääd seda tühikäigul tiksumist korraks kuulama. See on hirmutav, veidike nagu, et millelgi pole mõtet.\n\nMarko Mäetamme \"Juubeliaasta“ on just siuke mittemiskijutustus. Ühe inimese üks aasta. See on ehe tõestus sellest, et igaühe elust võib saada romaani, aga ei pruugi. Võib olla ka lihtsalt muhe ja pretensioonitu kulgemine, siuke paarisajaleheküljeline raamat, et loed läbi, vahepeal on isegi huvitav, aga üldiselt lihtsalt... olmekas. Ja ei aita, kui kirjastaja (või keegi kirjastajalähedane?) ütleb, et \"\"Juubeliaasta\" on uus olmekirjanduse tippsündmus ja -teos – põhjalik sissevaade elava legendi igapäevasesse professionaalsesse ellu.“ No, see ei ole. Elav legend oskab mõndagi varjata või räägib nagu meelega sellest, mis väga ei köida, lastes läbi vilksatada, et kuskil taga on miskit, mida me võiks tahta kuulda.\n\nSeda enam, et tühjusekõnelejaid, neid, kes suudavad peaaegu \"mittemillestki“, s.t siis sellest, mis juhtub, mis on, kõnelda säärases keeles, et see on üdini võluv, on Eestis päris mitu. Õnnepalu. Sauter. Nemad on juba klassikud. No neid on veel, nt meenub Mäetamme kunstnikust kolleeg Margus Tamm.\n\n\"Juubeliaasta“ on kirjutatud just nii, nagu kirjutab kultuurne inimene, kellel on vähe kirjutamiskogemust, aga teadlikkus, kuidas keele- ja kultuuriruumis hakkama saada. Kuigi teksti toestavad ja ajuti päästavad väiksed vinjetid-joonistused, ei ole see Mäetammelik kunstiprojekt – seal oleks ta terasem, teravam, julmem ehk halastamatum, küünilisem-mängulisem. Aga kirjanduses, säärases päeviklikus pihtimuskirjanduses justkui miski takistaks veidi. Ei teagi, mis. Võib-olla seatud ülesanne, et kirjutan (seega pean kirjutama) ühe aasta jooksul pea kõik toimuva üles.\n\nPigem meenuvad natuke Karl Ristikivi päevikud, mille puhul ka – küll siiski lugedes – mõtlesin, kas on vaja seda avaldada. Kõike seda, et raha ei ole, ja äkki inimesed vaatavad mind kuidagi veidralt ja … Mingis mõttes on muidugi alati tore, kui inimesed (miuksed \"inimesed“ – need \"lihtsad“, oot, need, kes raamatuid ei loe?) saavad teada, et suur kunstnik on ka inimene, et koguaeg püüab tööd teha, aga raha ei tule, võitleb joomise ja pohmelliga, püüab oma naisest aru saada, lipsab aeg-ajalt pidudele, ei suuda olla keerulistes olukordades alati piisavalt konkreetne või kui on, siis põeb. Laseb lastel liiga palju tahvlis-telefonis mängida. Tunneb, et tervises närib koguaeg midagi, ja ei oska arvata, kas peaks usaldama \"imearste“ või \"loodusravi“ või …\n\nSee on inimlik. Aga sellevõrra ka veidi tüütu. Kaua sa jaksad lugeda inimese kõhuhädadest ja arstimisest või Leedus turismireisil käimisest (kust kõhuhäda algab), kui seda kirjeldatakse säärases \"kirjand: minu suvi“ keeles. Mäetamme raamat on hea näide tüütusekirjandusest, paljastus- või päevikukirjanduse elementidega. Sest ega väga miskit ei paljastata, kui välja arvata mõned väiksed kodused jamad, pea pidev painav rahamure, ja kerge alkoholism.\n\nTõsi, siis on olulist põnevat materjali, näiteks kuidas jääda kunstnikuna iseendaks, kui sind suure riikliku projekti juures ruunatakse (nt presidendiballi kujundajana). On väga võluvaid keelekulge – nt oma muresid varjutavate maailmahädade loetlemine. On kujundlikke elustseene – nagu isa sünnipäeval alasti laua peal tantsimine (see üks mõjusam stseen on kena spoilerina ka raamatukaanel). On täitsa toredat pisikest jooksufilosoofiat (see on üks Mäetamme lõõgastusviise, meditatsioone). On näiteks ka väga hästi sõnastatud tabamus, mis võiks käia tolle raamatu kohta: \"Ühesõnaga,, jah, tegelikult on see kõik niisugune täiesti ebavajalik mõttemüra, mis kulutab lihtsalt energiat, aga millest reaalselt ei ole kõige vähematki kasu. Nagu päikselise ilmaga põlema unustatud tänavavalguslambid.“ (lk 262) Aga millisest kirjandusest/kunstist üldse on kasu? Ja kas kunstnik küsib kasu kohta?\n\nJa samas, mul oli täitsa mõnus seda lugeda sõidu peal ja muidu. Nii et ma ütleks, et pigem – eriti kui Mäetamme tööd on lugejale põnevad, ja nad ju on – peaks seda raamatut ka lugema, sellise kerge vahepalana, aga siis satun ma jälle millegi otsa, mida kas kirjastaja või keegi kirjastajalähedane on kirjutanud: \"Mäetamme käsikiri järgib talle omast tekstuaalset ja pildilist narratiivi, asetudes uusolme kategooriasse.“ Ohh, uusolme? Kuidas see uusolme vanaolmega täpselt suhestub? Nagu uussiirus pärissiirusega?\n\nJa veel üks kuskilt pressitekstist pärinev kirjandusteadusliku lennuga märkus, millel pole Mäetamme raamatuga kahjuks või õnneks vähimatki pistmist, küll aga hea näide sellest, kuidas on võimalik mittemidagi väga keeruliselt öelda. Mäetamme mõnu peitub just selles, et ta ütleb oma mittemidagit üsna üheülbaliselt ja lihtsalt. Aga kirjastaja või keegi kirjastajalähedane arvab nii: \"Lugu ei jutusta enam autor, vaid seda teeb tegelane, kelle on samas loonud autor (NB! – nii erinev kogu muust kirjandusest! – JR). Sellises kontseptsioonis väljendub hästi tautoloogiline arusaam autorist – autor ei ole kirjutaja, kirjutaja ei ole autor, keel (ega ka tekst) ei ole instrument, vaid struktuur, sunnitud substants ning reaalsus on selle eeltekst - niisiis ei saa ta kunagi kirjeldada maailma.“\n\nOhh, sõnad mu sõbrad. Mida inimesed teiega küll teevad? Mida halba olete te neile teinud, et teid niiviisi koheldakse? Ma muidugi tean, et teis ongi peidus kogu hea, kogu kuri. Aga see selleks. See selleks, tõesti.\n\n\"Juubeliaasta“ on tore väike eksperiment. Ei midagi maailmamuutvat ega ülearu erilist või uudset või kirjanduslikku (mis üldse on?). Aga piisavalt oluline, et näiteks galeristid või sündmusekorraldajad või teletegijad loeksid-teaksid, mida üks tubli kunstnik selle kaadervärgi keskel üsna vaesena rabeldes tunneb. Mida tähendab deprekas. Või mida pihta hakata tuhande hea ideega, mida kellelgi lõpuks vaja ei ole.\n\nKuigi vahel on kunstnikul hea jääda veidi salapäraseks, veidi sellesse oma valitud rolli. Mu jaoks on Mäetamm siin veidikene oma rollist liiga välja astunud, ja võibolla reetnud-näidanud meile natuke rohkem argist-ühepajalist, kui tahtnuks. Samas, mis sest ikka. Veidikese toimetajatöö, igavuse mahakraapimise-tihendamisega saanuks tollest intensiivsema tühjuse-, vabandust, uusolmekirjanduse. Praegu on ta ikka ilma filtrita säärane mõnus soga ning kui raamatu Mäetamme-hääl nüüd hakkaks põdema, nagu ta seal kriitiliste märkuste peal põeb, siis päris Mäetammele, kes ei ole muidugi autori loodud tegelane, vaid autor ise, soovitaks mitte põdeda. See on ilus väike asi. Lihtsalt võib-olla liigagi ladna, liiga meelega hooletu, et ahh, mis kirjanik nüüd mina. Kui juba kirjutad, siis oledki. Siis peab ikka veidi pingutama. Veidi rohkem pingutama, tähendab.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Uus raamat\nMarko Mäetamm\n\"Juubeliaasta“\nParanoia, 2016.\n238 lk.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe artikli pealkirja ja sisu. Kasuta oma loomingulisi võimeid, et koostada detailne ja põhjalik ühelauseline sissejuhatus sellele uudisele.\n\n## Pealkiri:\n\nIlmus \"Sherlocki\" kauaoodatud uue hooaja treiler\n\n## Põhitekst:\n\nÕrritusklipis saab näha kurikuulsat Moriartyt, kes Sherlockile teleekraanil uusi väljakutseid hakkab esitama. Sarjas on ka täiesti uus pahalane, keda kehastab näitleja Toby Jones, vahendas Independent.\n\nUue hooaja juhatas sisse kuu alguses avaldatud foto, millele järgnes nüüd ka värske video.\n\nSeriaali neljas hooaeg jõuab teleekraanidele järgmisel aastal. Sarja looja Steven Moffat pole avalikustanud, kas \"Sherlockile\" järgneb pärast seda veel mõni hooaeg või jääb see hittseriaalile viimaseks.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "\"Sherlocki\" tegijad avaldasid värske treileri hittsarja neljandale hooajale.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Süvene uudise pealkirja ja sisu ning kirjuta sellele loole sisukas ja informatiivne sissejuhatus, mille pikkus on üks lause.\n\n## Pealkiri:\n\nPakosta ei pea arvamusartikli tõttu õpetaja vallandamist õigeks\n\n## Põhitekst:\n\n\"Kaalunud pikalt võimalust mitte siduda inimese vallandamist meedias avaldatud artikli tõttu diskrimineerimisega, ei pea ma õigeks seda teha, kuna inimese õigus oma veendumustele truuks jääda ja neid avalikus debatis kaitsta on iga demokraatliku riigi, sealhulgas Eesti vabariigi, üks põhiväärtusi,\" ütles Pakosta.\n\nPakosta märkis, et kooliõpetaja arvamusavalduse kvaliteedi ja tõenduspõhisuse üle ta debatti pidama ei hakka, kuna see ei ole antud asjas oluline, sest inimesel on õigus väljendada ka ekslikke seisukohti.\n\nPakosta nentis samas, et tuleb pidada selgelt taunitavaks ja koolieluga mitte kokku sobivateks nii menetluse käigus ilmnenud kui ka juba töösuhte lõpetamise dokumentides toodud asjaolusid, mille kohaselt ei saanud õpetaja oma põhitööga nõuetekohaselt ja õpilasi toetavalt hakkama ning väljendas enda veendumusi viisil ja vormis, mis ei ole kooskõlas põhiseaduslike väärtustega, sealhulgas võrdsusõigustega.\n\"Osad diskrimineerimisriskiga olukordadest kajastuvad töölepingu ülesütlemise põhjendustes otseselt, osad ei kajastu. Esitatud materjalide põhjal saab väita, et õpetaja diskrimineeris kas otseselt või kaudselt soo, puude või seksuaalse sättumuse alusel kas konkreetseid õpilasi või ühiskonnagruppe,\" kinnitas Pakosta.\n\nTema sõnul on koolil kohustus sellistele diskrimineerimisjuhtumitele reageerida ning osadele juhtumitele on kool reageerinud korralikult dokumenteeritult ja lahenduste leidmiseks võrgustikutööd kasutades, kuid osad juhtumid raporteeriti kooli juhtkonnale pärast vallandamisotsuse asjaolude meedias kajastamist.\n\n\"Ehkki avaldus ei olnud esitatud nende juhtumite osas diskrimineerimise tuvastamiseks, on need asjaolud olulised töösuhte lõpetamise hindamiseks asjaolude kogumina,\" leidis Pakosta.\n\nÕpetaja käskis õpikutes \"sobimatu\" õpilastel kinni kleepida\n\nKuna kool viitas töösuhte lõpetamise käskkirjas õpetaja varasematele eetilistele konfliktidele, siis küsis volinik nende kohta täiendavat selgitust.\n\nNii kool, õpilased kui ka lapsevanemad tõdesid, et konfliktiolukorrad tekkisid õpetajal eranditult tütarlastega, samuti tekitasid küsitavusi õpetaja õpetamismeetodid.\n\nNäiteks lasi õpetaja ühiskonnaõpetuse õpikutes erinevatest peremudelitest rääkivas peatükis õpilastel tema arvates sobimatud pildid kinni kleepida ning tõi kooli esineja, kes tegi propagandat kooseluseaduse vastu.\n\nÜks lapsevanem rääkis, kuidas ühiskonnaõpetuse tunni teema oli seotud perekondadega ning vanemal ja tema põhikoolis õppival lapsel tuli jutuks, missuguseid perekondi praegusel ajal ühiskonnas leiduda võib.\n\n\"Vestluse käigus tuli välja, et ühel ühiskonnaõpetuse tunnil oli lastel ülesanne kaasa võtta liim ja valge paber. Õpetaja käskis lastel kinni kleepida pildid, kus on näidatud võimaliku peremudelina ka kahte isa ja kahte ema, sest need pole tema arvates õiged,\" rääkis lapsevanem ja lisas, et see tuli välja juhuslikult, kuna õpetaja oli keelanud lastel sellest kodus vanematele rääkida.\n\nÕpetaja viis vallandamise ka töövaidluskomisjoni\n\nDieves palub tööinspektsiooni töövaidluskomisjoni tehtud avalduses tuvastada tema töölepingu erakorralise ülesütlemise tühisus ning tuvastada, kas tema vallandamisel on rikutud tema põhiseaduslikke õigusi ja töölepingu seadust ja teisi seadusi ning eeskirju.\n\nDieves rääkis ERR.ee-le, et Järva-Jaani gümnaasiumi direktor Raigo Prants vallandas ta kooli ajaloo- ja ühiskonnaõpetuse õpetaja ametikohalt alates 10. juunist ning tõi vallandamise põhjuseks 8. juunil tema poolt Õhtulehes ilmunud artikli \"Lastetud naised, laske oma ülikõrge latt alla!\".\n\n\"Seoses antud artikli sisuga leidis Järva-Jaani gümnaasiumi direktor, et sellega on töötaja rikkunud töölepingu seaduse § 88 lg 1 p 3, 5, 6, lg 3. Samas, tutvudes artikli sisuga, tuleb tõdeda, et Õhtulehes ilmunud arvamus ei ole nimetatud töölepingu seaduse paragrahviga kooskõlas,\" kinnitas Dieves.\n\nTema sõnul ei saa täiesti viisakas vormis ja kultuurselt kirjutatud arvamusartiklis oma seisukohtade väljendamist üleriigilise levikuga päevalehes põhjendatult käsitleda tööandja usalduse kaotamise alusena.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Võrdõigusvolinik Liisa Pakosta märkis vastuses Järva-Jaani gümnaasiumist arvamusartikli tõttu vallandatud õpetaja Priit Dievese (EKRE) avaldusele vastates, et ei pea tema vallandamist sellisel motiivil õigeks. Samas nentis volinik, et ei saa eirata juhtumi menetluse käigus ilmnenud muid asjaolusid.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Pärast artikli pealkirja ja põhiteksti lugemist kasuta oma loovust, et koostada sisutihe ja pikk sissejuhatav lause.\n\n## Pealkiri:\n\nSpordikulu maksuerisus võib eelarvest viia 11,2 miljonit\n\n## Põhitekst:\n\n\"Ebasoovitavate mõjude riskina võib välja tuua võimaluse, et osa tööandjaid eelistab töötasu tõstmisele pakkuda töötajatele tervise edendamiseks ette nähtud soodustust,\" märgib rahandusministeerium kooskõlastusringile saadetud eelnõu seletuskirjas.\n\nKui eeldada, et 10 protsendil hõivatutest ehk ligi 63 000 töötajal võimaldatakse soodustust kasutada maksimaalses ulatuses ehk 400 euro eest aastas, võib see 2017. aastal eelarvest viia kuni 11,2 miljonit eurot.\n\nAastal 2018 viiks muudatus sellise olukorra puhul eelarve tulude poolelt 11,3 miljonit, aastal 2019 11,4 miljonit ning 2020. aastal kuni 11,6 miljonit eurot.\n\nRahandusministeerium Sven Sester saatis reedel kooskõlastusringile eelnõu, mis annab tööandjale aastas kuni 400 euro suuruse maksuvabastuse töötaja spordi- ja liikumisharrastuse edendamiseks; maksumuudatus hakkab plaanide kohaselt kehtima alates 2018. aastast.\n\n\"Tööandjad saavad avaramad võimalused panustada töötajate tervisesse, sest tervise edendamiseks ja sportimiseks tehtud kulutusi ei loeta eelnõu jõustumise järel enam erisoodustuseks,\" ütles rahandusminister Sven Sester pressiteate vahendusel.\n\nEelnõu järgi ei loeta 2018. aasta 1. jaanuarist enam erisoodustuseks töötaja tervise edendamiseks tehtud järgmisi tööandja kulutusi: avaliku rahvaspordiürituse osavõtutasu, sportimis- või liikumispaiga regulaarne kasutamine, tööandja olemasolevate spordirajatiste ülalpidamine ning taastusarsti, füsioterapeudi, tegevusterapeudi, kliinilise logopeedi või kliinilise psühholoogi teenused.\n\nKulude maksuvaba hüvitamise piirmäär on kuni 100 eurot kvartalis ehk 400 eurot aastas iga töötaja kohta. Tööandjal ei teki kohustust kulusid hüvitada, kuid seadus annab võimaluse teha seda maksuvabalt. Maksuvabastust ei saa üle kanda ühelt töötajalt teisele ega teistesse\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Rahandusministeeriumi kava anda tööandjale aastas kuni 400 euro suurune maksuvabastus töötaja spordi- ja liikumisharrastuse edendamiseks võib järgmise aasta riigieelarve tulude poolelt viia hinnanguliselt 11,2 miljonit eurot, kuna firmad võivad uut meedet hakata kasutama palgatõusu asemel.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu artikli sisuga ja loo sellele pika lausega sissejuhatus, mis köidab lugeja tähelepanu.\n\n## Pealkiri:\n\nMari-Liis Laanemaa uus näitus on harmoonia ja loovenergia mandalatest\n\n## Põhitekst:\n\nSanskriti keeles tähendab mandala ringi ja India religioonides sümboliseerib mandala universumit. Mandalate ringi kuju meenutab meile terviklikkust ja lõpmatust. Mandalad ilmnevad meile kõigile igapäevaselt alates päikesest ja kuust ning lõpetades pere- ja sõpraderingiga. Sakala Keskuse näitusesaali jõuavad Mari-Liis Laanemaa poolt 22 aasta jooksul loodud ja lõuendile prinditud mandalad.\n\nMari-Liis Laanemaa on Eesti Kunstiakadeemias õppinud graafikuks, aastatel 1994-1997 oli ta samas kunstimagistratuuris, võttis vahepealse paaril aastal videokursuse Sidekoolis ja seejärel õppis aastatel 2007-2008 taas Eesti Kunstiakadeemias, läbides seal kunstipedagoogika magistrantuuri.\n\n\"Tunnen end kahekordselt õnnistatuna, esiteks seetõttu, et mulle on antud joonistamisanne ja teiseks seetõttu, et mandalad on saanud osaks minu elust. Enamasti ei mõtle ma, et nüüd hakkan mandalat joonistama. Mulle meeldib lihtsalt keskelt alustada ja siis kujunebki sellest mandala,\" sõnas Laanemaa. \"Vaadates oma pilte ei mõtle ma neist kui enda omadest - see kaunis harmooniline ja vaimustav maailm saab läbi joonistamise nähtavaks ja tihti ei oska ma isegi öelda, kuidas ma seda tegin. Igatahes võimalus neid maailmu luua teeb mind väga õnnelikuks ja usun, et sama tunneb ka vaataja. Näitusel väljas olevad mandalad on loodud erinevates tehnikates - maalitud siidile, joonistatud pliiatsite ja pastellidega või käsitsi trükitud vaskplaadilt. Ühtsuse huvides on need prinditud lõuendile ja neid on võimalik ka näituselt osta,\" sõnas Laanemaa.\n\nNäitus on osa Mandalafestivalist, mis toimub Viljandis ja Sakala Keskuses 20.-21.augustil.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "27. juulil kell 16.00 avatakse Viljandis Sakala Keskuses Mari-Liis Laanemaa näitus \"Mandala\".", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu uudise pealkirja ja põhisisuga. Kasuta neid fakte, et luua pikk ja sisutihe lause, mis toimib loo sissejuhatusena.\n\n## Pealkiri:\n\nMets ja Teniste aitasid koduklubidel Norras viigistada\n\n## Põhitekst:\n\nKarol Mets teenis Stavangeri Vikingi eest kohtumises Oddiga oma tavapärased 90 minutit mänguaega, kui võideldi välja 2:2 viik, vahendab Soccernet.ee. Esimese poolaja lõpupoole juhtima minnes ei suutnud Viikingid teisel poolajal eduseisu hoida, jäädes hoopis tagaajaja rolli. Päeva päästis aga Patrick Pedersen kelle normaalaja viimase minuti värav kinkis Stavangerile liigatabeli teisel positsioonil asuva Oddi vastu väärt viigi.\n\nTaijo Teniste koduklubi Sogndal võõrustas aga Pavel Londaku endist klubi Bodö/Glimti, kui kohtumise 61. minutiks jäädi 0:2 kaotusseisu. Seejärel pakuti kohalikele fännidele aga tõeline hingestatud tagasitulek kui esmalt lõi ühe tagasi Kristian Opseth ning hiljem viigistas Ole Sveen ka skoori, sealjuures oli viigivärava puhul väravasöödu andjaks ei keegi muu kui Teniste. Sarmaselt Metsaga sai ka Teniste kirja täismängu.\n\nLiigatabelis asetsevad Viking ning Sogndal vastavalt seitsmendal ning üheksandal tabelireal. Metsa leivaisa lahutab aga viimasel eurokohal asetsevast Bergeni Brannist kõigest kolm punkti.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Norra kõrgliiga 17. vooru raames toimunud mängudes lõi vähemalt üks meeskond igas kohtumises täpselt kaks väravat, erandiks ei olnud ka Karol Metsa ning Taijo Teniste koduklubid.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Süvene uudise pealkirja ja sisu ning kirjuta sellele loole sisukas ja informatiivne sissejuhatus, mille pikkus on üks lause.\n\n## Pealkiri:\n\nEesti Pank: ettevõtetele antud laenu- ja liisinguportfell suurenes aastaga 8%\n\n## Põhitekst:\n\nEttevõtetele antud pikaajaliste laenude ja liisingute käive oli juunis 230 miljonit eurot, mis on eelnevate kuudega sarnasel tasemel. Eelmise aasta juuniga võrreldes väljastati pikaajalisi laene ja liisinguid 18% rohkem. Eelnevate kuudega võrreldes anti juunis rohkem laene tööstus- ja logistikasektorile.\n\nMajapidamistele antud laenu- ja liisinguportfelli aastakasv on püsinud viimasel poolaastal veidi alla 5%. Suurima osa majapidamistele antud laenudest moodustavad eluasemelaenud, mida väljastati juunis 92 miljoni euro väärtuses ehk 14% rohkem kui aasta tagasi. Autoliisingute senine suhteliselt kiire kasv juunis aeglustus, kuna uute autode müük võrreldes eelneva kahe kuuga vähenes.\n\nPankade laenuportfelli kvaliteet ei muutunud, üle 60 päeva viivises olevate laenude osakaal püsis 1,3% juures.\n\nMajapidamiste ja ettevõtete hoiuste maht pankades oli juunis esmakordselt üle 11 miljardi euro ning suurenes aastaga 7,5%. Samas mitteresidentide hoiused jätkavad vähenemist.\n\nJuunis väljastatud uute eluasemelaenude keskmine intressimäär veidi kasvas ning oli 2,3%. Tegemist on kõige kõrgema eluasemelaenude keskmise intressimääraga viimase aasta jooksul. Ettevõtetele antud laenude intressimäär jäi eelmise kuu tasemele (2,5%).\n\nPangad teenisid teises kvartalis 89 miljonit eurot puhaskasumit. Kui mitte arvestada tütarettevõtetest laekuvaid dividende ja makstud tulumaksu, on tegemist viimaste aastate suurima kvartalikasumiga. Enim on suurenenud netointressitulu, seda eelkõige tänu intressikulude vähenemisele.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Pankade poolt ettevõtetele ja eraisikutele antud laenude ja liisingute jääk kasvas juunis aastataguse ajaga võrreldes 6,4% ning moodustas 16,5 miljardit eurot. Laenu- ja liisinguportfelli kasvu kiirenemine tuleneb eelkõige ettevõtetele antud laenudest, mis on aastaga kasvanud 8%.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Pärast artikli pealkirja ja põhiteksti lugemist kasuta oma loovust, et koostada sisutihe ja pikk sissejuhatav lause.\n\n## Pealkiri:\n\nPsühholoogiamagister: olge endale hea sõber ja unustage enesehinnangu upitamine\n\n## Põhitekst:\n\nMiks see nii on? Lühiajalise tõuke enesehinnangule võivad anda paljud stiimulid: hea hinne koolis, ametikõrgendus, palgatõus või muu tööalane võit, kiitus, komplimendid, suur hulk “meeldimisi” Facebookis jne. Need panevad enamikku inimestest end hästi tundma. Isegi sedavõrd hästi, et üliõpilased väärtustavad enesehinnangut lühiajaliselt tõstvaid tegureid nagu kiitus või head hinded enam kui seksi, lemmiksööki või parima sõbraga kohtumist. Nii on kirjutanud teadlased Bushman ja Moeller artiklis “Sweets, sex or self-esteem?”.\n\nSamas seda, et enesehinnangu suurendamisele suunatud sekkumised suudavad tõsta enesehinnangut püsivalt ning toovad kaasa edu koolis või muudes valdkondades, ei ole suudetud veenvalt tõestada.\n\nNäiteks üks maailma juhtivaid sotsiaalpsühholooge Roy Baumeister on koos teiste teadlastega uurinud olukordi, kus kehvade tulemustega üliõpilaste enesehinnangut prooviti tõsta. Selgus, et need üliõpilased said hiljem eksamil keskmiselt halvemaid tulemusi kui üliõpilased, kelle enesehinnangut tõsta ei üritatud. On küll tõsi, et head hinded koolis ning kõrge enesehinnang on omavahel seotud, kuid pigem võib väita, et head hinded annavad tõuke meie enesehinnangule, mitte vastupidi.\n\nÜha rohkem on uurimusi, mis kahtlevad enesehinnangu kõikvõimsuses ning otstarbekuses panustada selle kunstlikku tõstmisse. Nimelt on selgunud, et kõrge enesehinnang võib olla seotud ka paljude negatiivsete teguritega nagu isekus, nartsissism, enesepettus, ebamõistlikud ootused ja muu taoline.\n\nPaljud inimesed kipuvad end ka üle hindama, näiteks erinevate uurimuste andmetel kuni 90 protsenti autojuhtidest peab end keskmisest paremaks juhiks. Statistiliselt ei ole see kuidagi võimalik. Lisaks võib oma sõiduoskuse ülehindamine olla seotud liigse riskide võtmise ja liiklusõnnetustega, kirjutatakse teadusartikis “I am a better driver than you think”.\n\nSeega on enesehinnang üsna paradoksaalne: võib tuua kaasa head, aga ka halba ning ei ole lõplikult selge, mis teeb enesehinnangu kasulikuks ning mis kahjulikuks. Seda küsimust lahkasin oma magistritöös.\n\nKuidas endaga hästi läbi saada? (Foto: flickr.com/creativecommons)\n\nMis on enesehinnang ja mis enesesõbralikkus?\n\nEnesehinnang tähendab lihtsustatult öeldes enese väärtustamist: enesekohaseid positiivseid või negatiivseid hoiakuid ja hinnanguid. On igati loomulik, et inimesed tahavad tunda, et nad on väärtuslikud. Samas võib enese väärtustamine ehk enesehinnang põhineda väga erinevatel mehhanismidel ja teguritel ning on selgunud, et kõik neist ei ole sugugi üdini positiivsed.\n\nNäiteks võib enesehinnang põhineda sotsiaalsel võrdlusel ja edukusel: soovil end tõestada, olla teistest parem, võita ja saavutada. Samas, nagu leidsin magistritöös ning mille osas võib kinnitust saada ka teistest uurimustest, võib kõrge enesehinnangu kaasa tuua ka heasoovlikkus ja empaatia enese suhtes, mida võib nimetada enesesõbralikkuseks (self-compassion).\n\nMagistritöös uurisin, kas just enesesõbralikkus võiks olla üks mehhanisme, mis on optimaalse, tervisliku enesehinnangu taga. Selleks, et saada paremat ülevaadet enesehinnangu ja enesesõbralikkuse omavahelistest seostest, uurisime seda oma uurimisgrupis kahel moel.\n\nÜheks osaks oli enesehinnangut ja enesesõbralikkust mõõtvate küsimustike täitmine osalejate poolt. Uudse meetodina arendasime oma uurimisgrupis juhendaja Andero Uusbergi eestvedamisel lisaks välja testi, millega on võimalik mõõta nii enesehinnangut kui enesesõbralikkust pisut peidetud moel, nii et inimene ise ei teadvusta, mida parajasti mõõdetakse (IAT, implitsiitsete assotsiatsioonide test).\n\nSelles testis keskendub inimene ekraanile ilmuvate sõnade võimalikult kiiresti ja täpselt kategooriatesse paigutamisele, ega tea, mida testi läbiviijad täpselt uurivad. Hiljem arvutatakse inimese reaktsioonide pinnalt välja, millised seosed on tema ajus aktiivsemad ning selle alusel on võimalik hinnata inimese enesehinnangut ja/või enesesõbralikkust. Hea kooskõla teadvustatult (eksplitsiitselt) ning mitteteadvustatult (implitsiitselt) mõõdetud enesehinnangu vahel viitab optimaalsele, tervislikule enesehinnangule.\n\nUurimusest selgus, et inimestel, kes on enese vastu sõbralikumad, on optimaalsem, tervislikum enesehinnang. Kuna sellist tüüpi implitsiitset mõõtevahendit enesesõbralikkuse mõõtmiseks kasutasime esimest korda, saame praegu rääkida vaid üldistest tendentsidest ning selleks, et teha tõsikindaid järeldusi, peaks kasutatud teste kindlasti täiustama.\n\nKas enesehinnangut saab osta? (Foto: Flickr: Creative Commons/Dave Hogg)\n\nVälistel teguritel versus enesesõbralikkusel põhinev enesehinnang\n\nMiks siis ei pruugi igasugune enesehinnang alati hea olla? Nagu öeldud, on üks enesehinnangu mehhanisme hinnangutel ja võrdlustel põhinev süsteem, mis lähtub standarditele vastamisest, enese heade külgede näitamisest, nii endale kui teistele oma väärtuslikkuse tõestamisest.\n\nSelline võrdlustel ja edukusel põhinev enesehinnangu mehhanism on klassikaliselt paljude enesehinnangu-alaste uurimuste ja programmide keskmes. Selline enesehinnangu mehhanism tagab, et kui kõik läheb edukalt, hindab inimene end kõrgelt, kogeb positiivseid emotsioone, on enda üle uhke.\n\nSamas võib välistel teguritel ning standarditel põhinev enesehinnang olla kergesti haavatav ja ebastabiilne. Kiitus ja võidujoovastus on sageli lühiajalised. Kui tekib mis tahes olukord, mida inimene tõlgendab kui ebaedu või läbikukkumist, võivad tagajärjeks olla negatiivsed emotsioonid nagu häbi, pettumus ja abitus. Inimene võib end tunda vähem väärtuslikuna ning enesehinnang langeb.\n\nTeadusuuringutest on selgunud, et isikud, kelle enesehinnang põhineb peamiselt standarditele vastamisel ning välisel kiitusel, tunnevad end negatiivsete olukordade korral tugevalt ohustatuna, asuvad probleemide lahendamisel kergesti enesekaitsele, võivad olla kaaslaste suhtes agressiivsed ning vältida vastutuse võtmist. Neil on ka suurem oht riskikäitumisteks, sealhulgas alkoholi kuritarvitamiseks pingetega toimetulekuks ning tuju tõstmiseks ebaedu korral. Lisaks on leitud ka seoseid kõrgema depressiooni- ja suitsiidiriskiga.\n\nSaavutuste ja võitude nautimine ei ole aga ainus mehhanism enese väärtustamiseks. Teine enesehinnangu mehhanism kaasab endas enesesõbralikkust, mis tähendab enese kohtlemine sõbralikult, humaanselt, ärksameelselt (inglise keeles: mindfulness) ning seda ka rasketel hetkedel\n\nEnesesõbralikkuse uurijate sõnul tagab enesesõbralikkus stabiilse, positiivse aluse enese väärtustamiseks ega põhine sotsiaalsel võrdlusel, hinnangulisusel või ideaalsete standardite saavutamisel.\n\nOn ka leitud, et empaatial ja sõbralikkusel põhinev enese väärtustamine aitab paremini saavutada inspireerivaid pikaajalisi eesmärke, aitab hoida hästitoimivaid suhteid ning toetab inimest psühholoogiliselt paremini kui võitudest ja saavutustest indu saav ego upitamise mehhanism. Lisaks aitab enesesõbraikkus negatiivsete elusündmustega paremini toime tulla.\n\nSee võimaldab võtta aktsepteeriva ja avatud hoiaku probleemide, sealhulgas enda puuduste osas. Enese suhtes sõbralikud inimesed ei jää pikaks ajaks kinni negatiivsetesse mõtetesse, võtavad vastutuse probleemide lahendamise eest ega kaldu agressiivsesse enesekaitsesse. Enesesõbralikkus suurendab uskumust, et keerulised olukorrad on võimalik ületada ning tõstab motivatsiooni viia ellu muutusi ja arendada isiklikke puudusi.\n\nVõib öelda, et kui edul ja võitudel põhinev enesehinnang ei paku inimesele head psühholoogilist tööriistakomplekti hetkedel, mil edu kaob, siis enesesõbralikkusel põhinev enesehinnang toetab inimest neil hetkedel enam.\n\nNäiteks kui raskel hetkel tekivad negatiivseid mõtted nagu ‘Ma ei ole piisavalt hea’, ‘Ma olen rumal’ ‘Ma olen väärtusetu’ vms, siis on suur tõenäosus, et kui inimese enesehinnang põhineb edukusel, võib tekkida suur vastuolu. Kui inimene tunneb, et ta peab alati igas olukorras ideaalselt hakkama saama, olema “parim versioon endast”, peab negatiivseid mõtteid nõrkuse märgiks ning on enda puuduste suhtes kriitiline, ei ole tal ebaedu korral enam milleski tuge saada.\n\nSamas, kui inimese enese väärtustamine põhineb sõbralikkusel enese vastu: kui ta aktsepteerib, et kõik inimesed tunnevad end vahel kehvasti, keegi pole täiuslik ning et ka rasketel hetkedel tuleb endasse suhtuda lahkelt ja empaatiliselt, on tal parem stardipositsioon negatiivse sündmusega toimetulekul ning ta suudab end väärtustada vaatamata tagasilöökidele.\n\nVõimalik, et üks põhjuseid, miks enese suhtes sõbralikumatel inimestel on optimaalne enesehinnang, on see, et nad on paremini kursis oma emotsioonidega, on teadlikud ja vastuvõtlikud oma sisemistest kogemustest ja see peegeldub ka nende enesehinnangus. On ka teada, et enesesõbralikkuse üks aspekte, ärksameelsus (mindfulness) on seotud eneseteadlikkusega ning sellel on oluline roll eneseregulatsioonis.\n\nHea uudis on see, et enesesõbralikkust on võimalik erinevate sekkumiste teel suurendada. Enesesõbralikkuse treenimisega on seostatud erinevaid psühholoogilisi kasusid, näiteks enesetõhususe, optimismi ja üldise heaolu tõusu. Kohustus saavutada ja võita selleks, et end hästi tunda, loob paratamatult pingeid nii täiskasvanutele kui ka lastele, keda tihti innustatakse varasest noortusest konkureerima ja olema eakaaslastest paremad.\n\nKokkuvõtlikult võib öelda, et selle asemel, et suunata oma energia enesehinnangu tõstmisele läbi lõputu võistlemise ja saavutamise, “et olla naabrist parem” ning piitsudada end olukordades, kus parem olla ei õnnestu, on psühholoogilise heaolu saavutamiseks mõistlikum strateegia arendada endas enesesõbralikkust.\n\nEnesesõbralikkuse kohta saab rohkem õppida enesesõbralikkuse uurija Kristin Neff’i Youtube’i kanalis:\n\nEestikeelsetest materjalidest pakuvad huvitavat lugemist ja praktilisi harjutusi Oxfordi ülikooli professori Mark Williamsi ja Danny Penmani raamat \"Ärksus: tee rahuni pöörases maailmas\", teadvelolekut uuriva teadlase Jon Kabat-Zinn’i raamat “Sa oled alati kohal” ning meditatsiooniõpetaja Maitreyabandhu “Praktiline kursus teadlikkuse arendamiseks”.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Kõrget enesehinnangut on arvukates teadusuuringutes seostatud positiivsete teguritega nagu hea tervis, õnn, heaolu, edukus koolis ja tööl. Seetõttu on paljudes riikides, eesotsas Ameerika Ühendriikidega, aastakümneid panustatud enesehinnangut tõstvatesse programmidesse ning antud välja tuhandeid enesehinnangu-teemalisi eneseabiõpikuid, mis ka Eestis populaarsed on. Samas loodetud kasusid heaolule, tervisele ning edukusele ei ole järgnenud, kirjutab magistritöös enesehinnangut ja enesesõbralikkust analüüsinud Tartu ülikooli psühholoogia magister Kerttu Mäger.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Pärast artikli pealkirja ja põhiteksti lugemist kasuta oma loovust, et koostada sisutihe ja pikk sissejuhatav lause.\n\n## Pealkiri:\n\nEesti käsipallikoondislane siirdub Prantsusmaale\n\n## Põhitekst:\n\n25-aastane Pärt mängis eelmisel hooajal Hispaania klubis Villa de Aranda, Prantsusmaa klubiga sõlmitud leping on käsipalliliidu sõnul ühe aasta pikkune.\n\nKaks meetrit ja viis sentimeetrit pikk Pärt tegi koondisedebüüdi 2012. aastal Iirimaa vastu. Oma karjääri Kehras alustanud Pärt on mänginud ka Türgi klubi Besiktase ning Taani klubi Rækker Mølle eest.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Eesti käsipalliliit avaldas oma Facebooki lehel, et koondislane Armi Pärt siirdus Hispaaniast Prantsusmaale ning mängib järgmisel hooajal klubis Massy Essonne.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe uudis läbi ja pane oma kujutlusvõime tööle, et välja mõelda üks korralik sissejuhatav lause sellele loole.\n\n## Pealkiri:\n\nUSA korvpallikoondis alistas Hiina 49 punktiga\n\n## Põhitekst:\n\nKevin Durant viskas kohtumise resultatiivseimana 19 punkti, Klay Thompson toetas teda 17 punktiga. Hiina parim oli 18 punkti visanud Yi Jianlin.\n\nEesti aja järgi reede öösel vastu laupäeva toimunud kohtumises oli USA 111:74 parem Argentinast. USA kohtub Hiinaga uuesti Eesti aja järgi teisipäeva öösel vastu kolmapäeva.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Rio olümpiamängudeks valmistuv USA korvpallikoondis võõrustas Los Angeleses Hiinat ning võitis kohtumise 106:57.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Süvene uudise pealkirja ja sisu ning kirjuta sellele loole sisukas ja informatiivne sissejuhatus, mille pikkus on üks lause.\n\n## Pealkiri:\n\nKeelsäuts. \"Ära\" ärajätmisest\n\n## Põhitekst:\n\nPahatihti on tekstis ülearune ka abimäärsõna \"ära\", mille arvelt on hõlbus kirjutatut lühendada ja ruumi kokku hoida. Siin on mõned asjakohased näitelaused: \"Kontserdi kuupäev on ära muudetud\", \"Need lõigud mahuvad ära ühele leheküljele\", \"Selles karjääris ujumine tuleks ära keelata\", \"Avakõnes peaks ära nimetama kõik ürituse sponsorid\".\n\nNeis lausetes on \"ära\" liigne, saaks ka ilma selleta: \"Kontserdi kuupäev(a) on muudetud\", \"Need lõigud mahuvad ühele leheküljele\", \"Selles karjääris ujumine tuleks keelata\", \"Avakõnes peaks nimetama kõik ürituse sponsorid\".\n\nOlen kuulnud isegi väljendit \"kui mu laps ära sündis\" – siin tundub \"ära\" kuidagi iseäranis sündmatu.\nMõistagi ei saa \"ära\" vältimisega liiale minna; mõnes tekstikohas on see sobilik ja hädavajalikki. Näiteks on see omal kohal juhul, kui me tahame väljendada tegevuse täielikkust, lõplikkust või lõpetatust: \"ajasin lehmad karjamaale\", aga \"ajasin lehmad ristikust ära\"; \"ajan habeme lühemaks\", aga \"ajan habeme ära\", \"jutustan lugu\", aga \"jutustan loo ära\".\n\nIgatahes tasub abimäärsõna \"ära\" puhul alati hoolikalt kaaluda, kas see ikka lisab tegusõnale mõne uue ja olulise tähendusvarjundi või saab \"ära\" seekord ära jätta.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Üks kohmaka, oskamatult kokku seatud teksti sagedasi tunnuseid on tarbetute määrsõnade rohkus. Varem olen rääkinud määrsõna \"ka\" tarbetust kasutusest koos mõne samatähendusliku määrsõnaga, nagu näiteks väljendites \"samuti ka\", \"muuhulgas ka\", \"ühtlasi ka\", \"lisaks ka\", \"veel ka\".", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe uudis läbi ja pane oma kujutlusvõime tööle, et välja mõelda üks korralik sissejuhatav lause sellele loole.\n\n## Pealkiri:\n\nPrantsusmaa lõi U-19 EM-finaalis Itaaliale neli vastuseta väravat\n\n## Põhitekst:\n\nPrantsusmaa läks kohtumist kuuendal minutil Jean-Kevin Augustini väravast juhtima, 19. minutil suurendas Ludovic Blasi peavärav prantslaste eduseisu kaheväravaliseks. Poolaja lõpus oli Andrea Favillil kahel korral hea võimalus Itaalia kaotusseisu vähendada, kuid lähemale enam ei jõutud ning Lucas Tousarti ja Issa Diopi väravad vormistasid Prantsusmaale suureskoorilise võidu.\n\nKohtumise avavärava löönud Augustin oli kuue väravaga ka turniiri suurimaks väravakütiks, edestades viis väravat löönud koondisekaaslast Kylian Mbapped.\n\nPrantsusmaa võitis U-19 EM-i ka 2005. ning 2010. aastal, 2013. aastal kaotati finaalis Serbiale.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Saksamaal lõppenud kuni 19-aastaste noormeeste jalgpalli Euroopa meistrivõistlused võitis Prantsusmaa, kes alistas finaalis 4:0 Itaalia.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe uudis läbi ning loo sellele fantaasiarikas ja pikk lause, mis võiks uudist tutvustada.\n\n## Pealkiri:\n\nKossatšov: Trumpi võidu puhul ilmuks suhetesse USAga võimaluste aken\n\n## Põhitekst:\n\n\"Ma ei võtaks ennustada Vene-USA suhteid Trumpi presidendiks saamisel. Ütlen vaid, et loomulikult ilmub mõningane võimaluste aken. Kui palju me koos suudame seda kasutada, sõltub suurest hulgast esialgu teadmata mõjuritest. Selles võrrandis on liiga palju tundmatuid,\" ütles Kossatšov ajalehes Izvestia esmaspäeval ilmunud usutluses.\n\nTema sõnul on Trumpi võidu põhul võimaluste hulk märgatavalt laiem.\n\n\"Nii hämmastav see ka ei oleks, on neid praegusest olukorrast nii halvemaid kui ka paremaid. Trump on ennustamatu. Ta ei ole oma strateegilist lähenemist veel otsustanud ja nagu öeldakse, kompab pinda,\" märkis Kossatšov.\n\n\"Vastaspoolest rääkides arvan, et Clintoni võidu puhul ei muutu meie suhetes mitte midagi. Need jäävad äärmiselt madalasse seisu - vastasseisu, vastastikusse mittemõistmisse ja süüdistuste tasemele. Proua Clintoni presidendikohale asumisel selles mõttes minu arvates ei muutu midagi,\" märkis senaator.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Milliseks kujunevad USA suhted Venemaaga vabariiklaste presidendikandidaadi Donald Trumpi võidu puhul, on tema käitumise ennustamatuse tõttu raske öelda, kuid kui võidab demokraat Hillary Clinton, ei muutu neis suhetes midagi, ütles Vene föderatsiooninõukogu väliskomisjoni esimees Konstantin Kossatšov.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe uudis läbi ja pane oma kujutlusvõime tööle, et välja mõelda üks korralik sissejuhatav lause sellele loole.\n\n## Pealkiri:\n\nWeekend Festival Baltic avaldas tänavuse ajakava\n\n## Põhitekst:\n\nWeekend Festival Baltic toob 4.-6. augustini suvisesse Pärnu randa hetke maailma tipud pop- ja tantsumuusikas. Suve suurimal rannapeol astub üles ligi 90 artisti, nende hulgas Avicii, Martin Garrix, Tiësto, Dimitri Vegas & Like Mike, Axwell & Ingrosso, Steve Aoki, Knife Party, Example, Robin Schulz, Don Diablo, Brainstorm ja paljud teised.\n\nAjakava on nähtav festivali kodulehel.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Juba järgmisel nädalal Pärnu rannas teistkordselt toimuv suve suurfestival Weekend Festival Baltic avalikustas festivali detailse ajakava.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe uudis läbi ning loo sellele fantaasiarikas ja pikk lause, mis võiks uudist tutvustada.\n\n## Pealkiri:\n\nJuncker: surmanuhtluse taastamine tähendab Türgile liitumislootuse kiiret kustumist\n\n## Põhitekst:\n\n\"Usun, et sellisena nagu ta praegu on, ei saa Türgi liikmeks saada ei lähiajal ega isegi pikemas perspektiivis,\" nentis Juncker Prantsuse telekanalile France 2 antud intervjuus, vahendas Reuters.\n\nTa lisas, et riigil, mis lisab oma karistusarsenali surmanuhtluse, ei ole Euroopa Liidus kohta.\n\nTürgi võimud on pärast riigipöördekatset ametist tagandanud, kinni pidanud või uurimist alustanud üle 60 000 sõduri, politseiniku, kohtuniku, õpetaja, ametniku jt suhtes. Täna andsid võimud käsu vahistada 42 ajakirjanikku.\n\nMöödunud reedel tegid Euroopa Liidu välispoliitika juht Federica Mogherini ja laienemisvolinik Johannes Hahn ühisavalduse, kus teatasid, et Türgi võimude riigipöördekatsele järgnenud sammud haridus- ja justiitssüsteemis ning meedias on vastuvõetamatud.\n\nTürgi president Recep Tayyip Erdogan on ähvardustest hoolimata keeldunud välistamast võimalust, et surmanuhtlus taastatakse. Võimud põhjendavad seda rahva tahtega.\n\nTürgis kaotati surmanuhtlus rahuaja kuritegude eest 2002. aastal, 2004. aastal kaotati aga surmanuhtlus mitmete Euroopa Liidu kannustatud inimõigusreformide tulemusel täielikult.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Türgil pole mingisugust võimalust lähiajal Euroopa Liidu liikmeks saada ning kui riik peaks surmanuhtluse taastama, katkevad läbirääkimised otsekohe, ütles Euroopa Komisjoni president Jean-Claude Juncker.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe uudis läbi ning loo sellele fantaasiarikas ja pikk lause, mis võiks uudist tutvustada.\n\n## Pealkiri:\n\nPäeva video: Pixies - \"Head Carrier (Live at NOS Alive! 2016)\"\n\n## Põhitekst:\n\nKolme tuliuut sellele minevat pala testis legendaarne bänd esimest korda avalikkuse eest Portugalis peetud festivalil NOS Alive! ja pole midagi halba öelda, on taas neile omast klassikalist dünaamilist jõudu, peent irooniat ja parasjagu poppi.\n\n\"Head Carrier“ ilmub 30. augustil ning hetkeseisuga tõotab tulla oluliselt huvitavam kui bändi paari aasta tagune, kohati liiga sihitult rapsiv come-back\"Indie Cindy“.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Vana hea Pixies valmistub taas uut albumit välja andma.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe uudis läbi ja pane oma kujutlusvõime tööle, et välja mõelda üks korralik sissejuhatav lause sellele loole.\n\n## Pealkiri:\n\nPatrick Pals võidutses SuperMoto meistrivõistluste Aravete etapil\n\n## Põhitekst:\n\nS1 klassi kvalifikatsioon andis juba aimu, et esikohale hakkavad heitlema nii eelmine, kui see hooaeg korralikke võitluseid maha pidanud vennad Patrick ja Prants Pals (TM, Türi MK) ning valitsev Eesti meister soomlane Sami Salstola (TM), kes oli ka enne Aravete etappi punktitabelis esimene. Tänase ajasõidu kiireim oli Patrick Pals, kelle parimast ringiajast jäid Salstola 0,7 ja vend Prants 0,3 sekundit.\n\nAvasõidus haaras liidrikoha Patrick Pals, kelle järgi kihutasid Salstola, tema kaasmaalane Sami Uutela (Yamaha) ja Prants Pals. Nii sõideti rongina kuus ringi peale mida pidi Salstola tehnilistel põhjustel seisma jääma ja ta langes mõned kohad. Selleks hetkeks oli Patrick Pals piisava edu sisse sõitnud, nii et Uutela ja Prants talle enam ohtlikuks ei saanud ning selles järjestuses lõpetati ka sõit. Salstola suutis peale tehnilist viperust sõitu siiski jätkata ja lõpetas neljandana.\n\nTeisest stardist sai samuti parimana minema Patrick Pals, keda seirasid taas Salstola ja vend Prants. Vahepeal said Patrick ja Salstola Prantsuga väikse vahe sisse, kuid sõidu lõpuosas sai omakorda Patrick väikse vahe sisse ning võttis magusa võidu. Salstola võitles aga Prantsuga kuni viimaste meetriteni, kus eestlane sai küll paar korda põhjanaabrile kõrvale, kuid pidi talle siiski ülinapilt alla vanduma.\n\nKahe sõidu kokkuvõttes moodustasid esikolmiku seega Patrick Pals (50 punkti) ning Salstola ja Prants Pals (mõlemad 40 punkti).\n\nSuperQuad võistlusel oli peale paari aastast pausi rajal toona kiireim noor Eesti quadisõitja olnud Ardo Tigane (Yamaha, Yamamoto RC), kes sõitis ka tänases kvalifikatsioonis kiireima aja välja.\nAvasõidus sai Tigane hästi minema ja asus liidriks, kuid juba avaringi lõpus murdus tema quadil ühel maandumisel veermiku detail ja ta pidi boksi minema. Seejärel käis sõit juba lätlaste Kuzminsite perekonna siseselt, kus seekord oli parem poeg Valerijs alistades isa Aleksejsi kindlalt, kolmandaks sõitis end samuti lätlane Janis Klavins (kõik KTM). Eestlastest, keda oli täna rajal ainult kaks, edukam oli Peeter Tomp (Yamaha, Motobox Racing Team), kes sai kuuenda koha. Tigane naases küll rajale, aga oli konkurentidest mitu ringi maas ja sai lõpuks üheksanda koha.\n\nTigane asus ka teist sõitu juhtima, kus teda jälitasid Kuzminsid ning trio kihutas esimesed kümme ringi koos, kuid siis andis taas Tigase quadi veermik järgi ja noormees pidi tempot alandama. Kuzminsite perekonna duellis jäi seekord peale vanem generatsioon ning kolmandana tuli üle lõpujoone Andris Liepins (Suzuki), kuna kindlal kolmandal kohal sõitnud Tigase masin suri eelviimasel ringil välja ja ta ei saanud seda pikka aega käima. Tomp oli taas parem eestlane lõpetades Tigase ees neljandana.\n\nKokkuvõttes kuulus etapivõit isa Kuzminsile poja (mõlemad 47 punkti) ja Liepinsi (38 p) ees, Tomp (33 p) oli neljas ja Tigane (28 p) kaheksas.\n\nÜheks publiku lemmik võidusõitudeks olid kindlasti Streetmoto SM klassi stardis, kus oli oma SuperMoto debüüti tegemas Anastassia Kovalenko (Honda, AK Racing Team) ning seda konkurentide tsiklitest tunduvalt väiksemal ja jõu poolest lahjemal võistlusmasinal.\n\nEsimeses sõidus sõitis Kovalenko veidike rahulikumalt ja õppis uut spordiala ning lõpetas sõidu 12. kohal edestades ühte meeskonkurenti. Teises sõidus võttis ta aga hoopis julgemalt ja seda juba stardist, kus möödus mitmest konkurendist ning ta suutis head kohta hoida terve sõidu ja oli lõpuks kaheksas.\n\nKummaski sõidus võidutses soomlane Aslan Hasan poolaka Pawel Zuralski (mõlemad TM) ees ning nemad olid ka Läti arvestuses kaks paremat, kus neile järgnes eestlane Neeme Ervin (Honda, Streetmoto), kes võistleb tänavu meie lõunanaabrite tiitlivõistlustel. Eesti esikolmiku moodustasid aga Keijo Keneth Indreko (Aprilia, AK Racing Team) ning võrdselt 42 punkti kogunud Kovalenko ja Eiki Kunder (KTM).\n\nOpen masinaklassi Eesti karikavõistluste arvestuses ei leidunud kummaski sõidus vastast Marek Virvesele (Kawasaki, Motodepoo), kes võttis Aravetelt kindlate sõidu võitudega maksimumpunktid. Mõlemas sõidus järgnes eestlasele soomlane Otto Lappalaine (Honda) ning kahe sõidu kokkuvõttes saavutas kolmanda koha lätlane Gatijs Tikins (Yamaha), kes oli sõitudes neljas ja kolmas.\n\nStreetmoto Bike klassis oli mõlemas sõidus esikolmik Margus Nilisk (Honda, RedMoto Racing), Peeter Vaher ja Aare Pihlak (mõlemad Yamaha).\n\nSivitrans Eesti supermoto meistrivõistlused jätkuvad 6. augustil Riia lähistel 333 rajal, kus peetakse eelviimane etapp. Finaalvõistlus, mis pidi algselt toimuma Tartus, toimub 28. augustil Tabasalus.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Pühapäeval sõideti Aravete kardirajal Sivitrans Eesti SuperMoto meistrivõistluste neljas etapp, kus terve päeva pakuti põnevaid võidukihutamisi ja seda enamustes klassides. Kiireimas S1 klassis olid ühed peaosalised vennad Palsid ning Streetmoto SM arvestuses debüteeris Anastassia Kovalenko, kes võitles vapralt väiksemal tsiklil meeskonkurentide vastu.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu artikli sisuga ja loo sellele pika lausega sissejuhatus, mis köidab lugeja tähelepanu.\n\n## Pealkiri:\n\nZopp langes maailma edetabelis 11 koha võrra\n\n## Põhitekst:\n\nATP tabeli eesotsas suuri muutusi ei toimunud, esireketina jätkab serblane Novak Djokovic, kellele järgnevad britt Andy Murray ning šveitslane Roger Federer.\n\nVladimir Ivanov langes 175 koha võrra 703. pügalale. Kenneth Raisma tõusis kaks kohta 852. astmelle.\n\nNaiste maailma edetabelis jätkab Anett Kontaveit 89. kohal, Kaia Kanepi tõusis ühe koha võrra 205. ning Valeria Gorlatš kahe koha võrra 902. positsioonile.\n\nWTA tabelit juhib jätkuvalt ameeriklanna Serena Williams, kellele järgneb sakslanna Angelique Kerber ning hispaanlanna Garbine Muguruza.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Täna avaldatud uues tennise maailma edetabelis langes Eesti meeste esireket Jürgen Zopp üheteiskümne koha võrra 186. positsioonile.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe uudis läbi ja pane oma kujutlusvõime tööle, et välja mõelda üks korralik sissejuhatav lause sellele loole.\n\n## Pealkiri:\n\nSoome farmerid kardavad Eesti piimatoodangu turule tungimist\n\n## Põhitekst:\n\nSoome piimatootjad on hädas, sest Baltimaade piimatoodang on kiiresti kasvanud. Pellervo hinnangul on Eesti, Läti ja Leedu piimatootmisbuum tõsine oht Soome piimatööstusele ning raskemad ajad on alles ees, vahendas Yle.\n\nPellervo ökonomist Lauri Vuori ütles, et kui EL 2015. aasta kevadel piimakvootidest loobus, oli arvata, et suured tootjariigid oma toodangut kasvatavad. Poliitilistes aruteludes on tema sõnul Balti riikide kiire toodangukasv täiesti kõrvale jäetud, seda ei tohiks aga teha, sest Soome põllumajanduses on piimatoodangul väga tähtis roll.\n\n\"Meie probleem on ületootmine ning tootjahinnad on madalad, lisaks suruvad Balti tootjad üha rohkem oma piima turgudele,\" rääkis ta.\n\nEelmisel aastal lõpetas Soomes töö 500 piimafarmi. Samal ajal on Vuori sõnul keskmine farmi suurus kasvanud ning lehmapiimatoodang jäänud üsna stabiilseks.\n\nSelle aasta alguses võttis Euroopa Komisjon vastu 500 miljoni euro suuruse toetuspaketi piimafarmidele, millest Soome sai 7,5 miljonit eurot.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Samal ajal, kui Euroopa turg keskendub suurtele tootjariikidele nagu Saksamaa ja Prantsusmaa, on tähelepanuta jäetud Eesti, Läti ja Leedu piimatoodangu kasv, mis ohustab Soome piimafarme, teatas Soome ühistuid esindav organisatsioon Pellervo.", "role": "assistant" } ]