Datasets:

---

TalTechNLP

/

alpaca_composite_summarization_et

like 0

Follow

Laboratory of Language Technology at Tallinn University of Technology 24

[ { "content": "Tutvu artikli sisuga ja loo sellele pika lausega sissejuhatus, mis köidab lugeja tähelepanu.\n\n## Pealkiri:\n\nGaia pani Linnutee tähtede teekonnad kaardile\n\n## Põhitekst:\n\nKokku hoiab Gaia teleskoop silma peal ligi kahel miljardil tähel. Värskete täienduste toel leiab nüüd selle andmete alusel koostatud kaardilt ka kümnete miljonite tähtede ja tuhandete asteroidide kolmemõõtmelised liikumistrajektoorid. Samuti kajastuvad seal niinimetatud tähevärinate esinemiskohad ja võimalikud Päikesesüsteemi-välised planeedid, vahendab Nature News.\n\nGaia meeskond tegi andmebaasi ja uued teadusartiklid 13. juunil kõigile huvilistele kättesaadavaks. Kahetonnise observatooriumi saatis ESA teele 2013. aastal. Nagu eelmine 2020. aastal avaldatud andmebaas, koondab ka äsja avaldatud uusversioon endas 34 kuu jagu vaatlusandmeid aastatest 2014–2017.\n\nESA teadusjuhi Günther Hasingeri sõnul avaldatakse Gaia andmete põhjal iga päev viis teadusartiklit. Viimase kolme aastaga on sellega Gaia andmestik tõuganud astronoomia kuldstandardi troonilt Hubble'i kosmosteleskoobi andmed. Kokku valmib Hasingeri sõnul igal aastal Gaia andmestikku abil 1600 teadustööd.\n\nÜksikasjalikud spektrid\n\nGaia sond tiirutab Päikese ümber Maast kindlal kaugusel. Ühe aasta jooksul mõõdab see samu tähti mitu korda, aga erinevate nurkade alt. Nii näib iga tähe asend sõltuvalt tähe kaugusest taevas õige pisut ehk tavaliselt miljondiku kraadi võrra muutuvat. Nende väikeste muutuste ja parallaksi-nimelise tehnika abil arvutab Gaia meeskond välja, kui kaugel iga täht Päikesest täpselt asub.\n\nLisaks mõõdab Gaia tähtede valgusspektrit. Võrreldes varasema kataloogiga seiseb suurim uuendus just umbes miljonit tähte ümbritsevate spektrite üksikasjalikes kirjeldustes.\n\nMeeskond mõõtis iga spektri sees ära valguskiirguse Doppleri nihke. Helilainete puhul on hea näide samast efektist olukord, kus kiirabiauto sireeni kõrgus sõltub sellest, kas auto parasjagu läheneb kuulajale või eemaldub temast. Nihkemõõtmiste põhjal arvutasid uurijad välja 30 miljoni tähe radiaalkiiruse ehk kui kiiresti need Päikesele lähenesid või sellest kaugenesid.\n\nUurijate arvutused koos Gaia andmetega tähtede kauguse ja liikumise kohta võimaldavad luua iga tähe trajektoorist Linnutee galaktikas täieliku rekonstruktsiooni.\n\nSaksamaal Garchingis asuva Euroopa Lõunaobservatooriumi astronoomi Tereza Jerabkova sõnul on üks kaardi peamine eesmärk leida ja uurida galaktikas ringi liikuvaid tähteparvi. Kõik täheparveuurijad hakkavad tema sõnul ilmselt kiiresti kasutama võimalust uurida varasemast rohkemaid tähti kuuemõõtmeliselt – iga tähe kohta on uuel kaardil olemas kolm asukohta kajastavat mõõdet ja kolm liikumissuuna mõõdet.\n\nTähevõnked\n\nGaia kataloogis on nüüd olemas info ka üksikute tähtede nii-öelda võnkumise kohta mõne massiivsema kaaslasobjekti mõjul. Selle abil tegi missiooni meeskond kindlaks 800 000 kaksiksüsteemi ehk ühe objektina näivat tähepaari.\n\nMõnel juhul ei paista tõmme tulenevat tähe kaaslaselt, vaid mõnelt tähe ümber tiirutavalt suurelt planeedilt, märgib Gaia koostööprojekti liige Alessandro Sozzetti. Sellised juhtumid on tema sõnul uurijatele eriti magusad. Kui vaatlusandmeid koguneb veel mitme aasta jagu, loodab Gaia meeskond leida sel viisil tuhandeid uusi eksoplaneete.\n\nNASA eksoplaneediarhiivi projekti teaduri Jessie Christianseni sõnul ulatab Gaia oma planeediotsingutega abikäe ka puhtalt sellel keskendunud missioonidele nagu NASA Kepleri ja TESS-i missioonid.\n\nViimased on niinimetatud kuumade Jupiteride ehk oma tähele väga lähedal tiirlevate Jupiteri-laadsete planeetide suhtes eriti tundlikud, samas kui Gaia leiab Christianseni sõnul ridamisi ka tähest kaugemaid ja jahedamaid hiidplaneete. Jahedate hiidplaneetidega süsteemid on tema sõnul aga eriti huvitavad, sest need võivad meenutada meie enda jahedate hiidudega Päikesesüsteemi.\n\nGaia on lisaks praegu kataloogitud andmetele kogunud veel nelja aasta jagu andmeid ja meeskond plaanib lähiaastatel avaldada veel suuremaid ja põhjalikumaid katalooge. Eeldatavasti kogub miljardi-eurose eelarvega missioon andmeid 2024. aastani, mil selle kütus peaks lõppema.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Euroopa Kosmoseagentuuri (ESA) Gaia kosmosemissiooni üha täienev tähekataloog on astronoomidele praeguseks peamine Linnutee atlas. Nüüd täienes kataloog tähetrajektooride kolmemõõtmeliste mudelitega.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Vaata läbi uudise pealkiri ja tekst ning loo loov sissejuhatav lause, mis haakub artikli sisuga.\n\n## Pealkiri:\n\nAugustis suletakse linnaruumifestivali ajal kolmeks päevaks lõik Rävala puiesteest\n\n## Põhitekst:\n\nTallinna linnavolikogu esimees Jevgeni Ossinovski selgitas, et festivali näol on tegemist lühiajalise katsetusega, mille abil näitlikustatakse seda, kui mitmekülgne võib olla elu, kui tänavatele mahutada lisaks autodele ka inimesed koos põneva programmiga. \"Katsetame koos elanikega tänavaruumi erinevaid palgeid ja saame näha, millist mõju omab tänavate teadlik sulgemine, elanike kaasamine ning aktiivne osalemine linnaelus,\" rääkis Ossinovski.\n\nKahel päeval toimuva festivali programm on jaotatud nelja plokki: tegutse, vaata ja koge, kuula ning räägi kaasa ja avasta linnaruumi. Toimuvad erinevad vestlusringid, töötoad, kontserdid ning ruumieksperimendid, lisaks saab vaadata öökino ja osaleda ekskursioonidel. Festival on külastajatele tasuta.\n\nLinnaruumifestival \"Tulevik on täna/v\" toimub 18. ja 19. augustil Tallinnas Rävala puiesteel. Sündmuse toimumiseks sulgetakse autoliiklusele kolmeks päevaks Rävala puiestee lõik Solarise keskusest Kentmanni tänavani.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Tallinn korraldab tänavu 18. ja 19. augustil Tallinnas Rävala puiesteel linnaruumifestivali \"Tulevik on täna/v,\" mis asetab fookusesse pealinna linnaruumi, kliimaküsimused ning Tallinna tulevikuperspektiivid.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe hoolikalt uudise pealkiri ja sisu ning kirjuta artiklile pikk sissejuhatav lause, kasutades oma kujutlusvõimet.\n\n## Pealkiri:\n\nKütuseaktsiisi langetus Saksamaal loodetud hinnaleevendust ei toonud\n\n## Põhitekst:\n\nARD Tagesschau kirjutas, et kuigi kütuse maksusoodustus on kehtinud juba kaks nädalat, siis hinnad tanklates on langenud palju vähem, kui loodeti. Kriitika läheb aina valjemaks nii kütusemüüjate kui ka föderaalvalitsuse vastu.\n\n\"Kui maksukärbe välja arvata, siis alates mai lõpust on tankla hinnad tõusnud rohkem kui toornafta hind. See tekitab loomulikult küsimusi,\" ütles konkurentsiameti juht Andreas Mundt.\n\nSamas ütles Mundt, et kütusefirmade vahel ei ole tuvastatud hinnakokkuleppeid, mis teeb ka sekkumise keerukamaks.\n\nEt aktsiisilangetusest loodetud efekti ei saadud, tunnistas ka Saksa konjunktuuriinstituudi juht Marcel Fratzscher.\n\n\"Kütusepaagi loodetud allahindlus kukkus läbi,\" ütles Fratzscher. Tema sõnul saaks selline maksulangetus toimida vaid \"tõelise konkurentsi korral\".\n\nFratzscher lisas, et kui kütusemüüjad ja rafineerimistehased kontrollivad turgu, siis jätavad need ettevõtted maksulangetuse endale ega kanna üle tarbijatele. Ta leidis, et selle tõttu peaks föderaalvalitsus aktsiisilangetuse lausa peatama.\n\n1. juunist alandati Saksamaal kolmeks kuuks kütuste kütuseaktsiise, mis oleks pidanud muutma bensiini 35,2 senti ja diislikütuse 16,7 senti odavamaks.\n\nVahetult enne aktsiisilangetust olid hinnad tanklates märgatavalt tõusnud. Maksusoodustusega need lühikeseks ajaks veidi langesid, kuid mõne päeva järel läksid taas üles.\n\nMineraalõlide assotsiatsiooni Fuels und Energie lükkas kriitika tagasi ja teatas, et riiklik soodustus antakse tanklaklientidele täielikult edasi.\n\nSaksa majandusminister Robert Habeck (Rohelised) on käinud välja ettepaneku karmistada monopolivastaseid seadusi, mis tõi kriitikat nii koalitsioonikaaslastelt kui ka kaubandusliidult.\n\nKaubandusliidu esindaja ütles, et tegemist on tõendamata süüdistustega, mis toob kaasa poliitilise sekkumise ettevõtlusesse ja hinnakujundusse ning kahjustaks Saksamaa ärikliimat ka laiemalt.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Kuigi Saksamaa langetas kolmeks kuuks kütuseaktsiise, on hinnad tanklates langenud märksa vähem kui loodeti ning see on tekitanud debati, kas anda riiklikule konkurentsiametile rohkem volitusi kütusemüüjate tegevusse sekkuda või aktsiisilangetus suisa tagasi pöörata.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Vaata läbi uudise pealkiri ja tekst ning loo loov sissejuhatav lause, mis haakub artikli sisuga.\n\n## Pealkiri:\n\nSeireuuring: koroonavastaste antikehade levimus püsib kolmandat kuud sama\n\n## Põhitekst:\n\nJuuni kahel esimesel nädalal andis koroonaviiruse proovi 2496 täisealist. Neist osutus positiivseks 2,5 protsendi testitulemus. Nakatunutest kaks kolmandikku olid juba haiguse läbi põdenud ega olnud enam nakkusohtlikud. Ligi kolmandikul positiivse proovi andnutest aga nakkusoht püsis.\n\nNõnda on praegu nakatunud iga 38. täisealine, mida on võrreldes maikuise uuringuetapiga kolmandiku võrra vähem. Samuti on vähenenud selgete haigustunnustega nakkusohtlike hulk.\n\nKoroonaviirusevastased antikehad olid olemas 87 protsendil uuritutel. Seeläbi on Tartu Ülikooli peremeditsiini professori Ruth Kalda sõnul antikehadega täisealiste osakaal püsinud ühiskonnas samal tasemel alates märtsist. \"Arvestades, et uusi vaktsineerimisi toimub väga visalt, on see tulemus üsna ootuspärane,\" märkis Kalda.\n\nJoonisel on näha viiruse levimus uuringuetappide lõikes. Autor/allikas: Tartu Ülikool\n\nSeekordses uuringuetapis leidis taas kinnitust, et vaktsineeritutel püsivad antikehad kauem kui läbipõdenutel. Vaktsineeritutest on antikehad olemas pea kõigil, aga läbipõdenutest kolmel neljandikul. Uue nakatumise eest on teadlaste sõnul kõige paremini kaitstud need, kes on peale läbipõdemist ka vaktsineeritud.\n\nSeire käigus toimunud käitumisuuring näitas, et vanuserühmiti on valmisolek tõhustusdoosi teha üsna erinev. Kui üldiselt väljendas sellekohast valmidust iga kolmas tõhustusdoosita täisealine, siis vanemaealistest kinnitas seda plaani 40 protsenti. Seejuures olid eestlastest vanemaealised oma sõnul altimad vaktsineerima kui mitte-eestlased.\n\nVõimalike omikrontüve uuest variandist tingitud puhangute tõttu soovitasid teadlased teha riskirühmadesse kuulujatel tõhustusdoosi juba enne sügist.\n\nJärgmine seireetapp on kavas augustis.\n\nTerviseameti nädalaülevaade\n\nTerviseameti epiidülevaate kohaselt on viimase seitsme päeva keskmine Covid-19 tõttu hospitaliseeritute arv on Eestis 3,8. Esmaspäeva hommikul viibis haiglas 24 inimest, kes vajasid hospitaliseerimist sümptomaatilise Covid-19 tõttu. Nädala jooksul lisandus kaks surmajuhtumit vanuses 53 ja 91 aastat, neist üks oli vaktsineerimata.\n\nEelmisel nädalal analüüsitud 9079 testist osutus 840 koroonapositiivseks. \"Üle 60-aastaste hulgas kasvas haigestumine pea kõikides vanusrühmades,\" selgitas terviseameti nakkushaiguste osakonna juhataja Hanna Sepp ja lisas, et nakatamiskordaja R tõusis veidi üle ühe (1,01). Hospitaliseerimist arvestava riskimaatriksi järgi on koroonaviiruse leviku riskitase madal.\n\nNädala jooksul manustati 1068 vaktsiinidoosi, neist uusi vaktsineerimisi alustati 294. Lisa- või tõhustusdoosi on saanud 460 614 inimest. Kogu Eesti elanikkonna hõlmatus kahe vaktsiinidoosiga on 63,7 protsenti.\n\nSARS-CoV-2 viiruse sisaldus reovees on valdavalt rohelisel ohutasemel. Kõige rohkem viirusosakesi oli Harjumaa proovides, neist enim Tallinnas.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Koroonaviirusega nakatunute hulk on kolmandat kuud languses. Viirusevastaste antikehade levimus on püsinud aga alates märtsist samal tasemel, viitab Tartu Ülikooli juhitava koroonaviiruse levimuse seireuuring.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe uudis läbi ning loo sellele fantaasiarikas ja pikk lause, mis võiks uudist tutvustada.\n\n## Pealkiri:\n\nReal näitas finaalseeria esimeses kohtumises Barcelona vastu võimu\n\n## Põhitekst:\n\nEsmaspäeval peetud avakohtumist domineeris Madridi Real algusest peale, kui esimesel kolmandikul visati lausa 30 punkti, juhtides Barcelona ees 13 punktiga.\n\nReal oleks võidust kindlasti rohkem rõõmu tundnud, kui nende üks põhimängija Anthony Randolph poleks teisel veerandil oma jalga vigastanud.\n\nKolmanda veerandi lõpus juhtis Real juba lausa 23 punktiga. Barcelona suutis seejärel visata 12 punkti järjest ning vahe 11 punktile vähendada.\n\nGabriel Deck (Madridi Real) viskas parimana 18 punkti, millest kaheksa tulid viimasel veerandil ning Adam Hanga lisas kõik 16 silma esimesel poolajal. Fabien Causeur tabas kolm kolmepunktiviset ning tõi 15 punkti.\n\nBarcelona parimatena tõid Nicolas Laprovittola 16, Nikola Mirotic 13 ja Kyle Kuric 12 punkti.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Hispaania korvpalli kõrgliiga finaalseeria esimeses kohtumises näitas Madridi Real võimu, kui skooriga 88:75 võideti igipõlist rivaali Barcelonat.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe uudis läbi ning loo sellele fantaasiarikas ja pikk lause, mis võiks uudist tutvustada.\n\n## Pealkiri:\n\nRakveres toimub TV 10 Olümpiastarti finaaletapp\n\n## Põhitekst:\n\nFinaalvõistlus saab avalöögi teisipäeval kell 11.30. Esimese päeva lõpus toimub võistluse pidulik avamine Eesti Olümpiakomitee poolt korraldatava Olümpiapäeva raames.\n\nFinaali pääsenud suured koolid: Rakvere Reaalgümnaasium, Kuusalu Keskkool, Paikuse Kool, Peetri Lasteaed-Põhikool, Valga Põhikool, Ülenurme Gümnaasium, Põlva Kool, Vanalinna Hariduskolleegium, Saue Gümnaasium, Kuressaare Nooruse Kool, Tartu Tamme Kool, Jõgeva Põhikool, Tallinna 21. kool ja Türi Põhikool.\n\nFinaali pääsenud väiksed koolid: Orissaare Gümnaasiumi/Tornimäe Põhikooli ühendvõistkond, Parksepa Keskkool, Tarvastu Gümnaasium, Ääsmäe Põhikool, Kiltsi Põhikooli/Simuna Kooli/Võsu Kooli ühendvõistkond ja Haljala Kool.\n\nLisaks on osalemas individuaalvõistlejad 28 koolist.\n\nVõistluste tulemusi saab jälgida Eesti Kergejõustikuliidu kodulehel. Võistluste ajakava.\n\nFinaaletapi kokkuvõttev saade on nähtav ETV kanalil pühapäeval, 19. juunil kell 17.30.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Teisipäeval ja kolmapäeval (14.- 15. juuni) toimub Rakvere staadionil TV 10 Olümpiastarti finaaletapp. Osalema on oodata 162 noorsportlast 48 koolist.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Vaata läbi uudise pealkiri ja tekst ning loo loov sissejuhatav lause, mis haakub artikli sisuga.\n\n## Pealkiri:\n\nSikk ja Rasva teenisid Soome meistrivõistlustel kaksikvõidu\n\n## Põhitekst:\n\nSikk pälvis esikoha ajaga 1:04.08, edestades Rasvat 24 ja parimat Soome triatleeti Max Waltherit 33 sekundiga. Teistest eestlastest sai Armin Angerjärv (+1.12) viienda ja Rinel Pius (+3.08) 12. koha.\n\n\"Jään tiitlikaitsmisega rahule ja tegelikult sujus võistlus päris kenasti,\" ütles Sikk. \"Ujumisest tulin kolmandana veest välja ning kohe ratta alguses saime treeningkaaslase Gregoriga eest ära. Kahjuks ei suutnud me vahet hoida ja poolel distantsil jõudis suur grupp järele. Edasi oli grupis äraminekuid, kuid mitte midagi otsustavat. Jooksus võtsin kiirelt juhtpositsiooni, kuid alguses vahe tagumistega ei kasvanud väga. Õnneks sain lõpuks ikkagi ennast natuke kindlamalt tunda ja piisava vahega lõpetada. Kokkuvõttes oli päris hea võistlus ning ainult jooksus olekski võinud natuke paremat minekut näidata.\"\n\nNaiste seas võidutses soomlanna Julia Kekkonen ajaga 1:11.14. Kapten kaotas talle ühe minuti ja kahe sekundiga ning teise eestlannana stardis olnud ja neljanda koha saanud Hanne Grete Hanvere ühe minuti ja 47 sekundiga. Kolmas oli soomlanna Minttu Hukka (+1.09).\n\n\"Soomes oli minu esimene sprindi võistlus,\" ütles Kapten. \"Ujumine õnnestus paremini kui lootsin ja tundsin end tugevalt. Rattas tegin grupis tööd koos Julia ja paari teise triatleediga. Jooksu esimesel ringil tundsin end juba päris väsinult, kerge maksapiste ei tulnud samuti kasuks. Teine jooksuring oli juba puhas kannatamine. Ühesõnaga väga raske oli, aga arvan, et sain hästi hakkama ega hoidnud ennast kusagil tagasi.\"\n\nTeatevõistlusel said eestlased samuti kaksikvõidu. Esimesena lõpetas võistkond, kuhu kuulusid Sikk, Kapten ja Angerjärv ning teisena tiim koosseisus Rasva, Hanvere ja Pius. Kahte võistkonda jäi lahutama 59 sekundit. Kolmanda koha sai Soome parim tiim koosseisus Timi Malinen, Julia Kekkonen ja Juha-Matti Halonen (+1.24).\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Vantaas peetud triatloni sprindidistantsi Soome meistrivõistlustel pälvisid kaksikvõidu eestlased Johannes Sikk ja Gregor Rasva. Naiste hulgas jõudis pjedestaalile Liis Kapten.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Pärast artikli pealkirja ja põhiteksti lugemist kasuta oma loovust, et koostada sisutihe ja pikk sissejuhatav lause.\n\n## Pealkiri:\n\nSoome maikuu inflatsioon tõusis üle seitsme protsendi\n\n## Põhitekst:\n\nStatistikaameti arvutatav tarbijahinnaindeks oli veel aprilli 5,7 protsenti.\n\nInflatsiooni kiirenemist põhjustasid peamiselt elektrienergia, bensiini ja diislikütuse hinnatõus, teatas Soome statistikaamet teisipäeval. Samuti kasvasid muud kaubad ja teenused, muuhulgas kallines järsult eramute renoveerimine.\n\nStatistikaamet tõi esile, et kui mai algul maksis bensiin keskmiselt 2,21 eurot liitrist, siis kuu lõpus oli selle hind kasvanud 2,53 euroni. Diislikütus kallines kuu alguse 2,24 eurolt 2,34 euroni.\n\nSoome kaubanduskoja peaökonimist Jukka Appelqvist märkis sotsiaalmeedias, et viimati ületas Soomes inflatsioon seitsme protsendi piir 1990. aastal. Kinnisvaraettevõtete liidu Hypo analüütik Juho Keskinen tõdes, et nii kiire hinnakasv on paljud inimeste jaoks ootamatu.\n\n\"Inimeste tulude ei suurene samas tempos, mis tähendab, et nende ostujõud väheneb. Kui kinnisvara hind kasvab kolm protsenti, siis see tähendab sisuliselt, et nende hind kahaneb, kuna üldine hinnatõus on kaks korda kiirem,\" tõdes Keskinen.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Soome tarbijahinnaindeks tõusis mais aastases võrdluses 7,1 protsendini, mis on viimase 30 aasta kõrgeim inflatsiooni tase.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu uudise pealkirja ja põhisisuga. Kasuta neid fakte, et luua pikk ja sisutihe lause, mis toimib loo sissejuhatusena.\n\n## Pealkiri:\n\nKonkurentsiamet sai uue juhi\n\n## Põhitekst:\n\nEvelin Pärn-Leel on õigusalase töö kogemused nii era- kui avalikust sektorist.\n\nMaris Lauri ootused konkurentsiameti uuele juhile on, et ta kontrolliks ühiskonnas levivate konkurentsikokkulepete kahtluste tõelevastavust, samuti peab amet hindama koondumistega kaasnevaid riske ja praeguses inflatsiooniolukorras olema eriti nõudlik oma regulaatori rolli täites.\n\nPraegu töötab Evelin Pärn-Lee vandeadvokaadina, ta on advokaadibüroo PrioriLaw omanik. Samuti annab ta loenguid Tallinna Tehnikaülikoolis.\n\nVarem on ta aastatel 2016–2018 töötanud AS-i Hoolekandeteenuste juristina, aastatel 2012–2016 Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuses õigus- ja hankeüksuse direktorina, aastatel 2006–2012 eri advokaadibüroodes advokaadina ning aastatel 1998–1999 justiitsministeeriumis eraõiguse spetsialistina.\n\nPärn-Lee on omandanud nii Tartu Ülikooli kui Helsingi Ülikooli magistrikraadi õigusteadustes ning praegu õpib doktorantuuris Tallinna Tehnikaülikoolis.\n\nKonkurentsiameti korralisele peadirektori konkursile laekus kuus avaldust.\n\nKonkurentsiameti peadirektor Märt Ots on praegu ametis juba kolmandat ametiaega, ühe ametiaja pikkus on viis aastat.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Justiitsminister Maris Lauri nimetas konkurentsiameti uueks peadirektoriks praegu vandeadvokaadina töötava Evelin Pärn-Lee, kes asub ametisse alates 8. augustist.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe hoolikalt uudise pealkiri ja sisu ning kirjuta artiklile pikk sissejuhatav lause, kasutades oma kujutlusvõimet.\n\n## Pealkiri:\n\nTiisaar ja Nõlvak kohtuvad MM-il \"õnneliku kaotajaga\"\n\n## Põhitekst:\n\nViimases alagrupimängus üllatuslikult Hollandi paari Alexander Brouwerit ja Robert Meeuwsenit 2:1 võitnud Tiisaar ja Nõlvak tulid C-grupis täiseduga esimeseks. Hollandlased tulid kahe võiduga teiseks ja kolmandaks platseerus Mehhiko duo Virgen – Sarabia, kes oli viimases voorus 2:0 üle Maroko esindusest Abicha – El Gharouti, vahendab volley.ee\n\nKokku on alagruppe 12, kus igast pääses otse edasi kaks esimest paari, lisaks tagasid kohe koha play-off' is 1/16-finaalis kõigi alagruppide peale neli paremat kolmanda koha saajat. Kaheksa ülejäänud kolmanda koha tiimi mängivad teisipäeval lisaringi, et selgitada viimased edasipääsejad.\n\nEesti läheb kolmapäevases 1/16-finaalis vastamisi just ühe nn \"õnneliku kaotajaga\" ehk kolmandana edasi saanud meeskonnaga. Seejärel oleks kaheksandikfinaalis vastaseks üks alagrupis teise koha saanud tiim. Alles veerandfinaalis võiks kokku minna alagrupivõitjaga, kas itaallaste Nicolai – Cottafava või tšehhide Perušic – Schweiner duoga.\n\nTegelikult ei tähenda alagrupi kolmandaga kokkuminek MM-il debüüti tegevatele eestlastele tingimata oluliselt kergemat mängu, kuna alagruppide koosseisud olid taseme mõttes erinevad. Tiisaare ja Nõlvaku grupp oli üks kergemaid, samas näiteks B-grupp oli täielik surmagrupp ja neljandaks osutus seal Poola duo Bryl – Losiak, keda loeti enne turniiri viie suurema soosiku sekka.\n\nB-grupp tuli seepärast nõnda tugev, et üks Aafrika duo loobus osalemisest ja neid pääses asendama Hollandi paar Varenhorst – Van de Velde. Bryl – Losiak kaotasid hollandlastele 0:2, võitsid siis küll 2:0 kanadalasi Schachter – Dearing, kuid viimases matšis tunnistasid itaallaste Lupo – Ranghieri paremust seisuga 2:0 ja viletsam geimide suhe jättis nad viimaseks.\n\nTeisipäeval selguvad lucky loser' i ringis viimased neli edasipääsejat ja siis loositakse 1/16-finaalide paarid.\n\nLucky loser' i ring:\n\nKrou – Gauthier-Rat (Prantsusmaa) vs Surin – Banlue (Tai)\n\nM. Grimalt – E. Grimalt (Tšiili) vs N. Capogrosso – T. Capogrosso (Argentiina)\n\nHuber – Dressler (Austria) vs Benzi – Bonifazi (Itaalia)\n\nVirgen – Sarabia (Mehhiko) vs Schachter – Dearing (Kanada)\n\nAlagrupiturniir\n\nA-grupp\n\n1. Carambula – Rossi (Itaalia) kolm võitu, 2. Bruno Schmidt – Saymon (Brasiilia) kaks võitu, 3. N. Capogrosso – T. Capogrosso (Argentiina) üks võit, 4. Jawo – Jarra (Gambia) null võitu.\n\nB-grupp\n\n1. Lupo – Ranghieri (Itaalia) kaks võitu, 2. Varenhorst – Van de Velde (Holland) üks võit, 3. Schachter – Dearing (Kanada) üks võit, 4. Bryl – Losiak (Poola) üks võit.\n\nC-grupp\n\n1. Tiisaar – Nõlvak (Eesti) kolm võitu, 2. Brouwer – Meeuwsen (Holland) kaks võitu, 3. Virgen – Sarabia (Mehhiko) üks võit, 4. Abicha – El Gharouti (Maroko) null võitu.\n\nD-grupp\n\n1. Cherif – Ahmed (Katar) kolm võitu, 2. Sander – Crabb (USA) kaks võitu, 3. Krou – Gauthier-Rat (Prantsusmaa) üks võit, 4. Gonzalo – Roger (Paraguay) null võitu.\n\nE-grupp\n\n1. André – George (Brasiilia) kolm võitu, 2. Samoilovs – Šmedinš (Läti) kaks võitu, 3. Huber – Dressler (Austria) üks võit, 4. Salemi – Vakili (Iraan) null võitu.\n\nF-grupp\n\n1. Perušič – Schweiner kolm võitu, 2. Berntsen – H. Mol (Norra) kaks võitu, 3. Schalk – Brunner (USA) üks võit, 4. Martinho – Monjane (Mosambiik) null võitu.\n\nG-grupp\n\n1. Ermacora – Pristauz (Austria) kaks võitu, 2. Herrera – Gavira (Hispaania) kaks võitu, 3. Immers – Boermans (Holland) kaks võitu, 4. Wu – Ha (Hiina) null võitu.\n\nH-grupp\n\n1. A. Mol – Sörum (Norra) kolm võitu, 2. Luini – Penninga (Holland) kaks võitu, 3. Benzi – Bonifazi (Itaalia) üks võit, 4. Aravena – Droguett (Tšiili) null võitu.\n\nI-grupp\n\n1. Seidl – Waller (Austria) kolm võitu, 2. Kantor – Rudol (Poola) üks võit, 3. M. Grimalt – E. Grimalt (Tšiili) üks võit, 4. Windisch – Dal Corso (Itaalia) üks võit.\n\nJ-grupp\n\n1. Ehlers – Wickler (Saksamaa) kaks võitu, 2. Díaz – Alayo (Kuuba) kaks võitu, 3. McHugh – Burnett (Austraalia) ja 4. Hannibal – Cairus (Uruguai) mõlemad üks võit.\n\nK-grupp\n\n1. Nicolai – Cottafava (Itaalia) kolm võitu, 2. Crabb – Bourne (USA) kaks võitu, 3. Surin – Banlue (Tai) üks võit, 4. Murray – Rivas (Kolumbia) null võitu.\n\nL-grupp\n\n1. Nicolaidis – Carracher (Austraalia) kaks võitu, 2. Alison – Guto (Brasiilia) kaks võitu, 3. Renato – Vitor Felipe (Brasiilia) kaks võitu, 4. Mora – López (Nicaragua) null võitu.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Võit tugeva Hollandi paari üle toob Mart Tiisaare ja Kusti Nõlvaku vastaseks rannavolle MM-i 1/16-finaalis ühe alagrupis kolmanda koha saanud võistkondadest.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Vaata läbi uudise pealkiri ja tekst ning loo loov sissejuhatav lause, mis haakub artikli sisuga.\n\n## Pealkiri:\n\nVallad-linnad on uue ehitisregistri vigade tõttu tähtaegadega hätta jäänud\n\n## Põhitekst:\n\nEhitisregistri ulatuslikud probleemid on saanud otseseks takistuseks kohalikele\nomavalitsustele ehitus- ja kasutuslubade taotluste menetlemisel ning registris esinevate probleemide tõttu on ehitus- ja kasutuslubade menetlemine\nosutunud äärmiselt keeruliseks, tihti ka võimatuks, märkis HOL pöördumises.\n\nEhitisregistris on probleeme ametnikule suvaandmete kuvamises, dokumentide meelevaldses sidumises registri enda poolt, samuti menetlusdokumentide kustumises. \"Praeguseks on ilmne, et uus ehitisregister ei ole kasutamiseks valmis ja registril esineb märkimisväärseid puudusi,\" teatas HOL.\n\nHOL-ile teadaolevalt on mitmed omavalitsused ja teised ehitusloa menetlusega seotud asutused teavitanud, et nad on ehitusloa taotluste menetlused peatanud seni, kuni ehitisregister on võimeline taas tagama korrektse menetluse.\n\n\"Paraku seab ehitusseadustik ette taotluste menetlemisele ja loa andmise üle otsustamisele lühikesed tähtajad ja neid järgida ei ole tekkinud olukorras parimagi tahtmise juures võimalik,\" märkis HOL.\n\nHOL pakkus välja, et seni, kuni uus ehitisregister töökorda parandatakse, võiks kasutusele võtta endise registri.\n\nMKM: suuremaid tehnilisi tõrkeid ei tohiks enam olla\n\nMöödunud nädalal lahendati enamik suurimatest tehnilistest probleemidest, kuid seni tegeldakse spetsiifilisemate muredega, öeldi ERR-ile MKM-ist.\n\n\"Tänaseks ei tohiks olla suuremaid tehnilisi tõrkeid, mis takistaksid laiemalt lubade väljastamise protsessi, pigem on tegu nii-öelda anomaaliatega,\" ütles ministeeriumi pressiesindaja Kadri Laube.\n\nLaube tõi näiteks, et juba reedel anti ehitisregistri kaudu välja ehitus- ja kasutuslube ning projekteerimistingimusi 63, esmaspäeval 60. Lubade väljastamiseks esitati reedel 156 taotlust, esmaspäeval oli see arv 193.\n\nLaube möönis, et sellist olukorda, kus asutused ehitisregistri vigade tõttu hätta satuvad, ei oleks tohtinud tekkida. \"Ennekõike palume praegu kõigilt osapooltelt kannatust – nagu arvudest näha, siis on toimunud ka pärast registri uuele versioonile üleminekut igapäevaselt nii taotluste kui teatiste esitamine ja menetlemine, kuigi tõrgetega. Siiski on selge, et tavapäraste menetlusaegade taastumiseks läheb mõni nädal,\" lausus ta\n\nLaube sõnul on kõik ajakriitilised probleemid, millest on ehitisregistri talitusele teada antud, esmatähtsad ja hättajäänuid aidatakse, et ükski luba seisma ei jääks.\n\nLaube nentis, et enim oli probleeme energiamärgise väljastajatel, kes ei saanud energiamärgist salvestada, ja enamikul kasutajatel kooskõlastuste nägemisega. Mitmes omavalitsuses oli takistatud haldusaktide väljastamine. \"Need probleemid on lahendatud. Küll on aga alles veel mõned probleemid, mis võivad ühe või teise omavalitsuse tööd raskendada või ajutiselt pärssida,\" ütles ta.\n\nVana registri turvariskid oleks liiga suured\n\nHOL-i ettepanek võtta ajutiselt kasutusele vana ehitisregister pole mõistlik, märkis Laube.\n\n\"Esiteks on kriitilisemad probleemid möödunud nädala keskpaigast lahendatud. Teiseks olid vanas süsteemis vananenud tehnoloogiast tulenevad turvaaugud, mille paikamine oleks olnud ajutiseks kasutuselevõtuks ebamõistlikult kallis, peaaegu 100 000 eurot, ja avatuks jätmine riskantne,\" ütles ta.\n\n30. mail kasutusele võetud uue ehitisregistri tarkvara arendati mitme projekti käigus ja arendamine jätkub. Laube sõnul tehakse uueneva ehitisregistri erinevad projektid raamlepinguga, mille osalejad on Tieto, Datel, Idakoidliku ja Informata konsortsium.\n\nArendusprojektid maksid riigile kokku 351 761 eurot. Tarkvaravead kõrvaldavad registri tegijad tasuta.\n\nLaube sõnul ei tulenenud peamised probleemid üldse tarkvaravigadest, vaid eelmise ehitisregistri versiooni kaardistamata andmebaasivigadest, mis testimise käigus kahjuks ei ilmnenud. \"Need ja ootamatud välised tehnilised probleemid tõid kaasa tõrked, mis on kahjuks põhjustanud ehitisregistri kasutajatele probleeme,\" ütles ta.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Uue ehitisregistri vead on nii suured, et omavalitsused on ehituslubade taotluste menetlemisega hädas ning tähtaegu ei suudeta täita, teatas majandusministeeriumile (MKM) Harjumaa Omavalitsuste Liit (HOL). Ministeeriumi teatel on suur osa vigadest kõrvaldatud.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Süvene uudise pealkirja ja sisu ning kirjuta sellele loole sisukas ja informatiivne sissejuhatus, mille pikkus on üks lause.\n\n## Pealkiri:\n\nEuroopa Komisjon loodab ületada Poola vastuseisu suurettevõtete tulumaksule\n\n## Põhitekst:\n\nPärast kuid kestnud frustratsiooni on diplomaatide ja ametnike seas kasvanud lootus, et Poola nõustub EL-i riikide ühehäälset toetust nõudva direktiiviga, kirjutab väljaanne Financial Times.\n\nPoola nõusolek oleks Euroopa Liidu jaoks oluline, sest miinimummaksu kehtestamine on üks pool ehk teine sammas eelmisel aastal 136 riigi heakskiidu saanud maksupaketist, millega EL ühines.\n\nMajanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooni (OECD) algatusel sõlmitud kokkuleppe esimene sammas näeb ette maailma sajale suurimale korporatsioonile nõude deklareerida oma tulu riikides, kus nad selle teenivad ja maksta selle pealt ka tulumaksu.\n\nPoola rahandusminister Magdalena Rzeczkowska on seni kinnitanud, et Poola ei nõustu miinimummaksu kokkuleppega enne, kui ei ole legaalselt siduvat kinnitust, et ka kokkuleppe esimese sambaga liigutakse edasi. Kuid väidetavalt on Poola seatud tõkke tegelik põhjus selles, et Euroopa Komisjon ei olnud seni kinnitanud EL-i taastefondist 35 miljardi euro suuruse paketi eraldamist Varssavile. Nüüd on aga komisjon selle takistuse eemaldanud.\n\nKomisjoni otsus, millega Poola saab 23,9 miljardi euro eest toetusi ja 11,5 miljardi mahus madala intressiga laenu, seisis seni vaidluse taga Poola justiitsreformi üle, mis komisjoni hinnangul võib kahjustada kohtute sõltumatust ja õigusriiki.\n\nEL-i eesistujariik Prantsusmaa loodab kokkuleppe vormistada reedel Luxembourgis toimuval rahandusministrite nõukogul.\n\nOECD kokkuleppe esimese samba heakskiitmine on jäänud venima rahvusvahelisel tasemel ning komisjon on ka loobunud ideest veel enne suvevaheaega selle rakendusaktid kinnitamiseks esitada.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Euroopa Komisjoni hiljutine otsus kiita heaks taastefondi summade eraldamine Poolale peaks aitama üle saada Varssavi senisest vastuseisust Euroopa Liidu direktiivile, mis kehtestaks suurettevõtetele minimaalselt 15-protsendise tulumaksu.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe uudis läbi ning loo sellele fantaasiarikas ja pikk lause, mis võiks uudist tutvustada.\n\n## Pealkiri:\n\nMarit Piirisaar ja Kadri Matteus: probleemidest riigihangete korraldamisel\n\n## Põhitekst:\n\n1. juunil jõustunud riigihangete seaduse muudatused suunavad hankijaid üle vaatama oma senise hankepraktika, et juhinduda edaspidi uuendatud riigihangete seaduse regulatsioonist. Hankepraktikat suunavad hankijaid üle vaatama ka riigihangete järelevalvemenetluses tuvastatud eksimused, mis võimaldavad hankijatele anda tagasisidet nende tegevusele ning õppida tuvastatud vigadest, vältimaks rikkumisi tulevastes riigihangetes.\n\nKuigi ühelt poolt on riigihangete plaanilise järelevalvemenetluse eesmärk rahandusministeeriumile riigihankepraktikast tervikliku pildi saamine, et olemasolevat õigusraamistikku kujundada, võimaldab see korrigeerida hankijatel ka riigihangete läbiviimist. Selleks on võimalik tutvuda iga-aastaselt koostatavate riigihangete järelevalve kokkuvõtetega, milles märgitakse muuhulgas peamised struktuursed probleemid riigihanke-eeskirjade kohaldamisel.\n\n2021. aasta riigihangete järelevalve kokkuvõttest tuleneb, et sageli on probleemiks riigihanke eeldatavale maksumusele vastava riigihankemenetluse korraldamata jätmine. Teisisõnu on tegemist probleemiga, et hankija jätab riigihanke eeldatavast maksumusest tuleneva nõuetekohase riigihanke menetluse korraldamata või viib läbi menetluse, mis ei ole riigihanke eeldatavat maksumust arvestades seaduslik.\n\nSelliste rikkumiste vältimiseks on enne riigihanke alustamist oluline riigihanke eeldatava maksumuse määramise reeglite, aga ka ebaseadusliku riigihanke osadeks jaotamise keelu järgimine, sealjuures võiks hankijale abiks olla hankeplaani koostamisest, millesse koondatakse aasta jooksul korraldatavad riigihanked ning mis võimaldab paremini aru saada, millised asju, teenuseid või ehitustöid tellitakse sama eesmärgi saavutamiseks või mis on funktsionaalselt koos toimivad.\n\nTegemist on avalik-õigusliku asutuse juhi jaoks elulise probleemiga, sest rikkumine võib päädida väärteomenetlusega nagu oleme näinud haridus- ja teadusministri suhtes algatatud väärteomenetlusest kiirtestide hankimisel. Väärteovastutus on ette nähtud füüsilisele isikule mitte avalik-õiguslikule asutusele kui abstraktsioonile, välja arvatud juhul, kui hankijaks on mõni osaühing või muu eraõiguslik juriidiline isik, mil vastutusele saab võtta ka ühingu (trahv kuni 32 000 eurot).\n\nEnamlevinud struktuurseks probleemiks osutus ka riigihanke alusdokumentide koostamise nõuete eiramine, kuhu on mahutatud erinevad eksimused, mis riigihanke alusdokumentide koostamisel esineda võivad.\n\nNendeks on vastuolud riigihanke alusdokumentides kehtestatud tingimustes, ebaseaduslikud ettevõtjate kvalifitseerimise, kõrvaldamise või pakkumuse vastavuse tingimused, aga ka õigusvastased hindamise kriteeriumid ning avatud hankemenetluses läbirääkimiste võimaluse sätestamine.\n\nKui vastuolude esinemine riigihanke alusdokumentides võib olla tõlgendamise teel ületatav, siis teised loetletud rikkumised on sellised, mille kõrvaldamine pärast pakkumuste esitamise tähtpäeva ei ole enam võimalik, sest riigihanke alusdokumente saab muuta kuni pakkumuste esitamise tärminini.\n\nPärast pakkumuste esitamise tähtpäeva on selliste rikkumise kõrvaldamiseks vajalik riigihanke menetlus kehtetuks tunnistada ning vajadusel alustada uut riigihanget. Seetõttu võib pidada riigihanke alusdokumentide koostamist võtmeteguriks eduka riigihanke menetluse läbiviimisel, vastasel juhul riskib hankija olulise ajakuluga.\n\nRahandusministeeriumi 2021. aasta kohta koostatud riigihangete järelevalve kokkuvõttest selgub, et enamlevinud struktuurse probleemina tuvastati mh hankekorra ja/või –plaani puudumine või mittevastavus riigihangete seaduses sätestatud nõuetele.\n\nHankekorra kehtestamine on riigihangete seaduse järgi kohustuslik lähtuvalt ühes eelarveaastas planeeritavate riigihangete eeldatavast kogumaksumusest, mis on avaliku sektori hankijatele ja võrgustikusektori hankijatele kehtestatud erinev.\n\nLisaks sätestab riigihangete seadus minimaalsed nõuded, mida peab hankekord reguleerima. Hankekorras peab olema kehtestatud riigihangete planeerimise, sh iga-aastase hankeplaani koostamise ja kinnitamise kord ja tähtpäev ning riigihanke eest vastutava isiku määramine, sh hankelepingu täitmise eest vastutava isiku määramine.\n\nÜhtlasi tuleb hankekorras reguleerida alla lihthanke piirmäära jäävate riigihangete ehk nn väikehangete läbiviimise kord, vajadusel sotsiaal- ja eriteenuste tellimise kord, kaitse-ja julgeolekuvaldkonnas lihtsustatud korras tellitavate teenuste tellimise kord ning meetmed huvide konflikti ennetamiseks, tuvastamiseks ja kõrvaldamiseks riigihankel, kui need ei ole kehtestatud muus organisatsioonisiseses dokumendis.\n\nEraldi väärib märkimist, et valdkonna eest vastutav minister, kohalik omavalitsus või võrgustikusektori hankija võib kehtestada hankekorra ja hankeplaani üksnes vastavalt ministeeriumi valitsemisala hankijate, kohaliku omavalitsuse üksuse asutuste või võrgustikusektori hankija kontsernis tegutsevate hankijate eest.\n\nNii ei saa näiteks kohalikule omavalitsusele kuuluva äriühingu eest hankekorda kehtestada kohaliku omavalitsuse üksus ise, vaid selline äriühing peab oma hankekorra kehtestama ise, kui nende eelarveaastas planeeritavate riigihangete eeldatav kogumaksumus ületab riigihangete seaduses ette nähtud summat.\n\n\"Hankija peab seega jälgima ka seda, et tema hankekord ja hankeplaan oleksid pärast nende kehtestamist ka riigihangete seaduse kohaselt avalikud.\"\n\nPraktikas on ette tulnud, et hankijatel on hankekord ja hankeplaan küll olemas, ent need ei ole riigihangete seaduse kohaselt avalikud. Hankija peab seega jälgima ka seda, et tema hankekord ja hankeplaan oleksid pärast nende kehtestamist ka riigihangete seaduse kohaselt avalikud.\n\nAlla lihthanke piirmäära või alla sotsiaalteenuste riigihanke piirmäära jäävate riigihangete korraldamisel tuvastas rahandusministeerium 2021. aastal struktuurse probleemina riigihanke üldpõhimõtete rikkumised.\n\nAlla lihthanke piirmäära riigihangete ehk nn väikehangete ning alla sotsiaalteenuste riigihanke piirmäära riigihangete korraldamist riigihangete seadus detailselt ei reguleeri, ent riigihanke korraldamise üldpõhimõtteid, millel baseerub ülejäänud riigihangete seaduse regulatsioon, tuleb selliste riigihangete läbiviimisel siiski järgida.\n\nViidatud probleemi alla kuulub ka võrreldavate pakkumuste küsimata jätmine, mille põhjuseks võib olla näiteks hankija kiire vajadus konkreetse hankelepingu eseme järele, mistõttu võrreldavaid pakkumusi ei küsita, aga ka hankija soov sõlmida hankeleping talle meelepärase ettevõtjaga.\n\nRiigihangete korraldamise üldpõhimõtete rikkumiste vältimiseks ongi hankijal kohustus kehtestada väikehangete, sotsiaal- ning eriteenuste ning kaitse- ja julgeolekuvaldkonnas lihtsustatud korras tellitavate teenuste regulatsioon oma hankekorras.\n\nVähemal määral eksisid hankijad 2021. aastal veel teistegi riigihangete korraldamisel kohalduvate nõuete vastu. Tähelepanuväärseks võib pidada aga seda, et ka varasematel aastatel on peamiste probleemidena läbivalt esinenud nii puudusi hankekorda või –plaani puudutavas, riigihanke dokumentide koostamisel kui ka riigihanke eeldatavale maksumusele vastava riigihanke menetluse korraldamata jätmisel.\n\nKokkuvõttes tuleb tõdeda, et riigihangete korraldamisel esineb struktuurseid probleeme, mis on ületatavad, kuid vajavad laiemat arutelu ja teadvustamist kõikide Eesti hankijate seas. Riigihankeõiguse reeglite rikkumine on ka põhjuseks, miks tuleb tihti struktuuritoetusi Euroopa Liidule tagasi maksta.\n\nTihti on probleemide allikaks vähene teadlikkus ning ajapuudus keeruka regulatsiooni ja selle alusel tehtud kohtupraktikaga tutvumisel. Arvestades, et ainuüksi 2021. aastal korraldati riigihankeid ca 5,15 miljardi euro väärtuses ning riigihankereeglid panevad paika selle raha jaotamise reeglid, on struktuursete probleemide tähelepanuta jätmine äärmiselt kulukas nii hankijatele kui ka meie ettevõtluskeskkonnale.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Riigihangete korraldamisel esineb struktuurseid probleeme, mis on ületatavad, kuid vajavad laiemat arutelu ja teadvustamist kõikide Eesti hankijate seas. Riigihankeõiguse reeglite rikkumine on ka põhjuseks, miks tuleb tihti struktuuritoetusi Euroopa Liidule tagasi maksta, kirjutavad Marit Piirisaar ja Kadri Matteus.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe hoolikalt uudise pealkiri ja sisu ning kirjuta artiklile pikk sissejuhatav lause, kasutades oma kujutlusvõimet.\n\n## Pealkiri:\n\nEne Mihkelsoni selts avas kultuurimõtestaja preemia ja stipendiumi konkursi\n\n## Põhitekst:\n\nKultuurimõtestaja preemiale saavad kandidaate esitada nii autorid ise, kultuuriväljaannete toimetused kui ka Ene Mihkelsoni Seltsi liikmed. Lisaks ootab Tartu kultuurkapital Ene Mihkelsoni loomingu uurimisele pühendatud stipendiumitaotlusi. Tegemist on uurimustega, mis võiksid kujuneda osaks Ene Mihkelsoni 80. sünniaastapäeva tähistamisest 2024. aastal.\n\nVõimalike teemadena on Ene Mihkelsoni Selts välja pakkunud:\n\nkirjanik kui aja(stu) meedium ja rahva ajaloolise kogemuse mõtestaja: stalinismiaja ja metsavendluse kajastumine Ene Mihkelsoni loomingus;\nkirjaniku kui looja eneserefleksioon Ene Mihkelsoni tekstides (\"…mu päevatöö on sõnad, turnimine sügaviku kohal\");\nmihkelsonlik poeetika, proosa ja luule põimitus.\n\nStipendiumi saab taotleda akadeemilisemas või esseistlikumas vormis loodavateks uurimistöödeks ja analüüsideks. Stipendiumi taotlejatel on võimalus välja pakkuda ka teisi Ene Mihkelsoni loominguga seotud teemasid.\n\nStipendiumifondi kogusumma on 5000 eurot, taotletavate stipendiumite suurus võib olla 750, 1000 või 1500 eurot, sõltuvalt esitatava projektitaotluse mahust. Lähtudes saabunud taotluste iseloomust otsustab žürii välja antavate stipendiumide arvu ja suuruse. Stipendiumid makstakse välja kahes osas.\n\nTaotlusi Ene Mihkelsoni uurimisstipendiumile võetakse vastu 1. augustini 2022. Otsus stipendiumide määramisest tehakse kuu aja jooksul. Tööde esitamise esmane tähtaeg on 1. oktoober 2023, suurema mahuga töö puhul on lõpptähtaeg 1. märts 2024. Stipendiumi toel tehtavaid töid tutvustatakse Ene Mihkelsoni seltsi aastakoosolekul oktoobris 2023 ning avaldatakse 2024. aastal Ene Mihkelsoni juubeliks valmivas kogumikus.\n\nEttepanekuid 2022. aasta Ene Mihkelsoni kultuuripreemiale oodatakse 1. septembrini 2022. Preemia on mõeldud kultuurimeedias ühe akadeemilise aasta (august 2021–august 2022) jooksul ilmunud silmapaistvate kirjutiste, tele- või raadiosaadete esiletõstmiseks, mis on aidanud kaasa raamatukultuuri ja kirjandusliku loomingu väärtustamisele Eesti ühiskonnas, süvitsi analüüsinud ja mõtestanud eesti keeles ilmuvat kirjasõna ning avardanud kaasaja Eesti kultuuris ja kirjanduses toimuva mõistmise ajalisi ja ruumilisi piire.\n\nPreemia antakse 2022. aastal erandlikult üle mitte kirjanike sünnipäeval (21. oktoobril), vaid 23. septembril ehk Ene Mihkelsonile pühendatud mälestuspäeval.\n\nStipendiumitaotlused (1.08) ja kultuurimõtestaja preemia ettepanekud (1.09) tuleb esitada Tartu kultuurkapitalile ([email protected]).\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Tartu kultuurkapital ja Ene Mihkelsoni selts kuulutasid välja järjekordse Ene Mihkelsoni kultuurimõtestaja preemia ning Ene Mihkelsoni 80. sünniaastapäevale pühendatud uurimisstipendiumide konkursi.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu uudise pealkirja ja põhisisuga. Kasuta neid fakte, et luua pikk ja sisutihe lause, mis toimib loo sissejuhatusena.\n\n## Pealkiri:\n\nEesti koondise korvpallur sõlmis lepingu Poola kõrgliigaklubiga\n\n## Põhitekst:\n\nÄsja 25-aastaseks saanud Hermet on alates 2020. aastast mänginud Kalev/Cramo ridades. 2018-2020 esindas ta Tartu Ülikooli korvpalliklubi. Varasemalt on ta korra mänginud ka välismaaklubis. Nimelt esindas ta aastatel 2016-2018 Hispaania esiliigaklubi Forca Lleidat.\n\nKREGOR HERMET⚫ nowym zawodnikiem zespołu Polskiego Cukru Pszczółki Startu Lublin\nMierzący 2️⃣0️⃣4️⃣ cm. wzrostu, 2️⃣5️⃣-letni Estończyk podpisał kontrakt na nadchodzący sezon 2022/23 @PLKpl.\nWitamy w zespole! ⛹️‍♂️ #plkpl #CzerwonoCzarni #WeAreFamily ⚫ pic.twitter.com/0ufjB7dc5w\n\n— MKS Start Lublin (@StartLublin) June 13, 2022\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Eesti koondise korvpallur Kregor Hermet sõlmis aastase lepingu Poola kõrgliigas mängiva klubiga MKS Start Lublin.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe uudis läbi ja pane oma kujutlusvõime tööle, et välja mõelda üks korralik sissejuhatav lause sellele loole.\n\n## Pealkiri:\n\nVäike valgujupp muutis vähiravimi täppisrelvaks\n\n## Põhitekst:\n\nTartu Ülikooli bio- ja siirdemeditsiini doktorant Anni Lepland uurib professor Tambet Teesalu täppis- ja nanomeditsiini laboris, kuidas saaks rinnavähki ravida paremini kui praegu. Kui inimene saab rinnavähi diagnoosi, siis peamised ravivõimalused on operatsioon, keemia- või kiiritusravi. Veel kasutatakse hormoonravi ja immuunteraapiat ehk immuunravi. Viimast ei ole ravis väga kaua praktiseeritud ja selle maksumuski on küllaltki kõrge. Seepärast ei kasutata seda sageli esimese variandina.\n\nAnni Leplandi sõnul on kõigi meetodite, välja arvatud operatsioon ja immuunteraapia, probleem selles, et nad ei ole spetsiifilised. See tähendab, et ravi käigus saavad kannatada ka teised organismirakud ja see võib viia laastavate kõrvalmõjudeni. Selleks võib olla juuste väljalangemine, väsimus, aga ka immuunsüsteemi nõrgenemine. Kuna keemiaravi ründab ühtlasi rakke, mis pole vähirakud, oli teadlaste eesmärk välja töötada uus meetod, mis viiks ravimi täpselt sinna, kuhu vaja ja seeläbi vähendaks kõrvalmõjusid.\n\nLepland koos kolleegidega tegeles kolmekordselt negatiivse rinnavähi vastu aitava ravimi arendamisega. Tegemist on väga agressiivse vähitüübiga ja see tekib tavaliselt alla 50 aasta vanustel inimestel. \"Tegemist on noorte naistega, kes ei käi rutiinses mammograafias. Tihti inimene ei teagi, et tal areneb vähk ja kui ta lõpuks jõuab arsti juurde, on sõraline levinud üle keha. See omakorda tähendab, et ravi võimalused on väga piiratud,\" rääkis doktorant. Proovida saab küll keemia- ja kiiritusravi, aga tihtipeale ei pruugi needki enam toimida ning elada võib olla jäänud alla aasta.\n\nTartu Ülikooli bio- ja siirdemeditsiini doktorant Anni Lepland. Autor/allikas: Erakogu\n\nTeistmoodi vähiravi\n\nLeplandi ja tema kolleegide eesmärk oli välja mõelda vähiravi, kasutades varasemast teistsuguseid meetodeid. Ta selgitas, et kui kasvaja kasvab, siis tekitab ta enda ümber teatud keskkonna, kus elavad erinevad rakud, nagu makrofaagid. Üldjuhul vastutavad makrofaagid organismis selle eest, kui mõni võõrkeha, näiteks haigustekitaja, satub organismi, siis see saaks kõrvaldatud. \"Kui meil tekib mõni haav, siis makrofaagid on need, kes vastutavad selle eest, et haav saaks parandatud,\" sõnas Lepland. Just seda funktsiooni kasutavad aga kasvajad enda jaoks ära.\n\n\"Kasvaja saadab teatud signaale, mida võib lugeda selliselt, et tule minu juurde, siin on hea, hakka minu jaoks tööle,\" rääkis doktorant. Kuna makrofaagid suudavad sõltuvalt keskkonnast väga kiiresti muutuda selliseks nagu vaja, saavadki nad muutuda kasvajate signaalide peale halvaks ja hakata inimeste vastu töötama.\n\n\"Kasvaja saadab teatud signaale, mida võib lugeda selliselt, et tule minu juurde, siin on hea, hakka minu jaoks tööle.\"\n\nNagu mainitud, makrofaagide üks ülesanne on ka haavade parandamine, mistõttu suudavad nad veresooni juurde tekitada. Kasvaja seisukohast tähendab see, et kasvajasse tuuakse pidevalt toitaineid, mis viivad selleni, et kasvaja saab järjest suuremaks kasvada. \"Samuti on makrofaagid need, kes aitavad kasvajal peituda immuunsüsteemi eest, nemad annavad sealsetele immuunrakkudele signaale, et immuunvastust ei ole vaja, kõik on hästi. Kuigi tegelikkuses kasvaja kasvab ja midagi ei ole hästi,\" selgitas Lepland. Seega on makrofaagid kasvaja arengu ja levimise seisukohast väga olulised.\n\nKuidas teadlased makrofaagid ära tunnevad? Igal rakutüübil on kindlad markerid, mis on iseloomulikud just neile. Lepland tõi näite, et kui inimene kohtub võõraga, siis ta võib selgitada, et kannab prille. Kui nüüd võõras peab prillikandja üles leidma ja suures seltskonnas keegi teine neid ei kanna, siis võõras mõistab koheselt, kelle juurde tal minna tuleb. Samamoodi on rakkudega: nende peal on marker, mille järgi ümbritsevad rakud või molekulid saavad aru, et peavad sinna minema.\n\nLeplandi juhendajad Pablo Scodeller ja Tambet Teesalu töötasid välja peptiidi, mis võtab sihikule just halvad makrofaagid. Peptiid on lühike ahel aminohappeid ja neid saab disainida täpselt selliseks, et need tunneksid ära ainult konkreetse markeri. Seeläbi saab muuta peptiidid väga spetsiifiliseks selle koha jaoks, kuhu neid suunata tahetakse.\n\nTartu teadlased koostöös María J. Vicenti laboriga Hispaanias Valencias disainisid uue ravimi selliselt, et halbadele makrofaagidele suunatud peptiid pandi süsteemi koos tuntud keemiaravimiga, doksorubitsiiniga. Nii sündis ravim OximUNO, mis tapab ainult halvad makrofaagid. Ravim leiab tänu peptiidile üles halvad makrofaagid ja seondub nendele, misläbi saab liikuda kaasas olev ravim rakku, mis siis omakorda tapab raku. \"Rakk siis otsustab, et tema aeg on lahkuda,\" sõnas Lepland.\n\nIdee seisneb selles, et kasvaja mikrokeskkonnas, kus on palju teisi rakutüüpe, tuleb hävitada ainult halvad makrofaagid. Head makrofaagid, mis seal eksisteerivad, aga lihtsalt väiksemas koguses, saavad sellisel juhul võidule.\n\nRaviuuringud hiirte peal\n\nSelleks, et ideed katsetada, tegid teadlased hiirte peal raviuuringuid. Närilistele tekitati rinnavähikasvajad, misjärel süstiti neile väljatöötatud ravimit. Uuringute käigus jälgisid teadlased kasvaja suurust ja hiirte välimust. Väljanägemist vaadati seepärast, et vähiravil on üldiselt väga tugevad kõrvalmõjud ja teadlased soovivad neid vähendada.\n\nKahe raviuuringu tulemusel selgus, et teadlased suutsid vähendada rinnakoes esmast kasvajat. Kolmekordselt negatiivse rinnavähi puhul on esimeseks metastaaside ehk siirete tekkimise kohaks kops. Raviuuringust selgus lisaks, et ravim vähendas isetekkivaid kopsusiirdeid.\n\nSellest tulenevalt otsustas uurimisrühm, et nad analüüsivad siirete tekkimise osa veidi edasi ja nii tehti kolmas uuring, mille puhul tekitati hiirtele kasvaja kopsu, et vaadata ainult kopsusiirdeid. \"Süstisime hiirtele OximUNOt ja nägime, et oleme suutnud vähendada ka kopsusiirdeid, võrreldes kontrollrühmadega,\" lausus Lepland. Ta selgitas, et vähiravi ongi tihipeale keerukas justnimelt siirete pärast. \"Kui suudame vähendada siirdeid, siis on see väga suur edasiminek,\" sõnas ta.\n\n\"Kui suudame vähendada siirdeid, siis on see väga suur edasiminek.\"\n\nSeejärel viisid teadlased läbi elumusuuringu, mille puhul alguses ravitakse hiiri nagu tavalise raviuuringu puhul, aga siis lastakse neil ravita edasi elada. Teadlased jälgisid ja vaatasid, kui suureks kasvaja kasvab ja kuidas hiir välja näeb. Seda aga ei tehtud lõputult, vaid loomade elu lõpetati teatud loomkatseloast tulenevate punktide alusel.\n\nKatse tulemusel mõisteti, et ravimit süstides elab hiir kauem. \"See loodetavasti võrdub tulevikus sellega, et nende inimeste, kelle puhul kasutatakse OximUNOt ravimina, eluiga pikeneb,\" ütles Lepland. Teadlaste eesmärk ei ole aga pikendada inimese eluiga mõne kuu võrra, vaid kauemgi ja samal ajal kindlustada, et selle aja jooksul saaks inimene ka normaalselt elada.\n\n\"Praegu on väga palju vähiravimeid, mis pikendavadki elu mõne kuu võrra, aga siis inimene ikkagi vannub haigusele alla või elukvaliteet sellel ajal ei ole väga hea, sest inimene on kohutavates valudes või üleüldse liiga nõrk, et normaalselt elada,\" sõnas doktorant. Seega ongi teadlaste pikem eesmärk pakkuda inimestele ravi abil võimalikult pikka ja kvaliteetset elu, ideaalis saaks inimesed aga vähist täiesti terveks ravitud.\n\nLisaks näidati kolme raviuuringuga, et OximUNO pole mürgine südamele, neerudele ega maksale. Seetõttu võib järeldada, et selle manustamine on turvaline.\n\nTeadlased tegid hiirte peal raviuuringuid. Katse tulemusel mõisteti, et ravimit süstides elab hiir kauem. Autor/allikas: Anni Lepland\n\nMitme meetodi kombinatsioon\n\nKuigi praegu kasutasid teadlased halbade makrofaagide hävitamiseks üht meetodit, tahaksid nad toime suurendamiseks tahaksid kombineerida OximUNOt teiste juba kasutusel olevate teraapiatega. Lisaks on olemas meetod, kuidas halbade makrofaagide hävitamise asemel saaks nad keerata tagasi headeks. \"On olemas erinevaid aineid, mille mõjul halvad makrofaagid hoopis otsustavad, et tal on vale funktsioon ja ta nüüd läheb heaks tagasi,\" ütles Lepland.\n\nPraeguse uuringu puudus on Leplandi sõnul see, et see tehti hiirte peal. \"Hiirte peal tundub, et see meetod võiks olla lootustandev, aga kahjuks ei oska ma veel inimeste kohta öelda,\" sõnas doktorant.\n\nKui taoline ravi aga tõesti töötaks, siis vähemalt nende jaoks, kellel on kolmekordselt negatiivne rinnavähk, annaks see Leplandi sõnul ravi osas kindlasti lisavõimaluse ja loodetavasti raviks nad ka terveks nii, et nad saaksid elada täisväärtuslikku elu.\n\nKuigi esmased tulemused on olemas, siis enne, kui jõutakse inimkatseteni, kulub veel aega. Kõigepealt peavad teadlased näitama suuremat toimet kasvajate ravimise osas. Kui minnakse inimkatseteni, siis selleks hetkeks peavad teadlased olema täiesti kindlad, et välja töötatud ravim või meetod aitab vähki ravida. \"Praegu me vähendame kasvaja suurust ja siirdeid, aga me ei ravi hiirt terveks,\" sõnas Lepland.\n\nTa rääkis, et üldjuhul võtab uudse raviviisi avastamisest inimkatseteni jõudmine 10-15 aastat. \"Ma ise väga loodan ja usun sellesse, et me ühel hetkel jõuame ka inimkatseteni,\" lausus doktorant.\n\n\"Ma ise väga loodan ja usun sellesse, et me ühel hetkel jõuame ka inimkatseteni.\"\n\nHalvad makrofaagid ei ole iseloomulikud ainult rinnavähile, vaid nad on omased kõikidele mõnest elundist alguse saanud kasvajatele, nagu kopsuvähk, soolevähk, nahavähk. Kuigi praegu on Lepland uurinud ainult rinnavähki, siis tulevikus soovib ta lisada ka teisi vähimudeleid. Seetõttu võiks väljatöötatud uus ravim töötada kõikide taoliste soliidkasvajate peal.\n\nAnni Leplandi juhendajad on Pablo Scodeller ja Tambet Teesalu täppis- ja nanomeditsiini laborist. Uurimistöö on tehtud koostöös María J. Vicenti laboriga Valencias Principe Felipe uurimiskeskuses, Hispaanias ja Alessio Malfantiga, kes töötab hetkel Leuveni Katoliiklikus Ülikoolis. Lisaks aitasid tööle kaasa koostööpartnerid Argentiinast Buenos Airesest, Uku Haljasorg ja Pärt Peterson Tartu Ülikooli molekulaarpatoloogia laborist ja Liis Salumäe Tartu Ülikooli Kliinikumi patoloogiaosakonnast. Tulemused on avaldatud Ameerika Vähiühingu ajakirjas Cancer Research Communications.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Rinnavähk avastatakse tihtipeale üsna hilja, mis tähendab, et ravivõimalused on kesised. Värsked loomkatsed annavad lootust, et eestlaste kaasabil loodud uudne täppisravim võiks inimeste eluiga pikendada ja nad sõralisest terveks ravida.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu artikli sisuga ja loo sellele pika lausega sissejuhatus, mis köidab lugeja tähelepanu.\n\n## Pealkiri:\n\nEesti meeste korvpallikoondis peab sel nädalal kaks kontrollmängu Soomega\n\n## Põhitekst:\n\nEesti rahvuskoondise peatreeneri Jukka Toijala sõnul on mängudel Soomega kaks peamist eesmärki. \"Me soovime pakkuda võimalust mängijatele, kes ei ole meiega varem olnud, et nad saaksid kogemusi ning harjuksid meie süsteemiga. Lisaks on meil mõned mängijad, kes vajavad mängupraktikat eelseisva MM-valikmängude eel ning need kaks mängu pakuvad täpselt seda võimalust.\"\n\nSarnaselt Eestiga valmistub ka Soome otsustavateks mängudeks 2023. aasta korvpalli maailmameistrivõistluste raames, kus kolmandas aknas minnakse vastamisi Rootsi ja Horvaatiaga. Soome on seni kogunud MM-valikmängude esimeses ringis kolm võitu ja ühe kaotuse.\n\nEsimene mäng Eesti ja Soome vahel leiab aset neljapäeval, 16. juunil kell 18.00 ning teine kohtumine kohe päev hiljem kell 13.30.\n\nEesti ja Saksamaa vahelise MM-valikmängu piletid soeta siit.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Suvisteks 2023. aasta korvpalli maailmameistrivõistluste valikmängudeks Saksamaa ja Iisraeliga valmistuvad Eesti meeste korvpallikoondise kandidaadid kohtuvad sel nädalal kahel korral Soome koondise nooremate kandidaatidega. Tegemist on ametlike kontrollmängudega, mis peetakse suletud uste taga Tallinnas.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Süvene uudise pealkirja ja sisu ning kirjuta sellele loole sisukas ja informatiivne sissejuhatus, mille pikkus on üks lause.\n\n## Pealkiri:\n\nEpidemioloog: liigne selgus jätab maailmast vale mulje\n\n## Põhitekst:\n\nKui poleks epidemioloogiat ning selle suurkujusid nagu John Snow või Janet Lane-Claypon, kus me ühiskonnana oleks, seda nii rahvatervishoiu kui ka teiste teadusvaldkondade arengu mõttes, millega on epidemioloogia tihedalt läbi põimunud?\n\nSee on hea küsimus. Meditsiin ja erinevad ravivõtted on aastatega väga tublisti arenenud. Kui räägime aga näiteks haiguste ennetamisest, jätavad rahvatervishoiu vallas tehtud edusammud minu arvates meditsiini vallas toimunud progressi mõju kaugelt varju. Oodatav eluiga on nende toel rabavalt kasvanud.\n\nTasub märkida, et see juhtus enne antibiootikumide leiutamist ja meditsiiniajastut laiemalt. Peamiselt saame selle kirjutada erinevatele rahvatervishoiu vallas tehtud jõupingutustele, nagu paremale hügieenile ja kanalisatsioonile. Maailm oleks seeläbi epidemioloogiata praegu hoopis teistsugune paik.\n\nMis ühte head epidemioloogi iseloomustab? Võib-olla olen ülekohtune, kuid kasvõi koroonapandeemia ilmestas hästi, et kuigi teadlased tulevad numbrite kokku löömise ja prognooside koostamisega toime suurepäraselt, kipuvad üksikinimese vajadused ja käitumine selle taustal kaotsi minema. Kui palju peaks epidemioloogid olema oma leidude tuginedes ühe või teise poliitika või otsuse eestkõnelejad?\n\nRahvatervishoiu üks osa on anda edasi teadustulemusi viisil, et neid rakendada annaks. Selle teine osa on teaduse arendamine. Arvan, et need on kaks erinevat tegevust, mida tuleks lahus olla ja sel on omad eelised.\n\n\"Hea teadlane peab olema valmis kõigeks. Mingi poliitika eestkõnelejaks hakates on palju raskem hiljem oma eksimusi tunnistada.\"\n\nHea teadlane peab olema valmis kõigeks. Mingi poliitika eestkõnelejaks hakates on palju raskem hiljem oma eksimusi tunnistada ja soovitada millegi muu tegemist. Meil on ruumi nii millegi propageerijatele kui ka teadlastele, kuid nende rollide segamine ei lõppe tavaliselt kuigi hästi.\n\nKas keegi on suutnud neid kahte edukalt klapitada?\n\nMa olen selles kindel, kuid mulle isiklikult oleks see liiga raske ja eelistan jääda teaduse tegemise juurde. Teadlane peab olema tõe suhtes agnostiline. Mitmed minuga sama ametit pidavad inimesed, keda ma imetlen, on samas rohkem aktivistide laagris. Nende eesmärk on muuta inimeste käitumist, et sellega nende elu paremaks muutuks. Selleks peavad nad aga teadma, mis inimeste jaoks õige on. Mina tunnistan aga, et ei tea, kus see lõplik tõde on, isegi kui üritan seda välja selgitada.\n\nKen Rothman Autor/allikas: Priit Mürk/ERR\n\nAndmeid saab koguda mitmel viisil ja neid ka erineval moel tõlgendada, kuid neil on komme tuua ilmsiks nähtusi, mida me ise ehk mõnikord tunnistada ei tahaks. Kui palju poliitikud epidemioloogilisi andmeid seetõttu hindavad, arvestades, et need viitavad ühiskonnas sageli mõnele süstemaatilisemale probleemile, mida lihtsa meditsiinilise sekkumisega ei paranda?\n\nSelle hea näide on tubaka suitsetamine. Teadustööd tehti mitmete aastakümnete vältel, sellest suurem osa 1950.–1970. aastatel. See näitas, et tubaka suitsetamine seostub mitmete kahjulike mõjudega, sh eluea lühenemise ja mitmete haigustega. Muutus inimeste harjumustes nõuab aga sotsiaalset liikumist ja poliitilist tahet, maksude kehtestamist, poliitikate muutumist, jne.\n\n\"Teadlased võivad küll raporteid ja uuringuid teha, kuid nad pole ise parimad inimesed muutuste esile kutsumiseks.\"\n\nTeadlased võivad küll raporteid ja uuringuid teha, kuid nad pole ise parimad inimesed muutuste esile kutsumiseks. Siin tulevad mängu poliitikud ja ühiskond tervikuna peab otsustama, et aeg on selleks küps. Näiteks kehtestati meil USA-s 20. sajandi alguses kuiv seadus, mis keelas alkoholi müümise, kuid sellel olid katastroofilised sotsiaalsed tagajärjed, sest inimesed ei tulnud sellega kaasa.\n\nTeadlased võivad küll muretseda oma muutuva positsiooni pärast ühiskonnas, kuid sellegipoolest kasutavad poliitikud vähemalt Eestis nende tulemusi oma poliitiliste vaadete toetamiseks, isegi kui need on kohati risti vastupidised. Kui sageli näete te epidemioloogiliste uuringute järelduste väärastamist, et neid saaks rakendada neid seejärel oma poliitilise vankri ette?\n\nSeda juhtub kogu aeg. Ilmselt langeb meie arvamus kokku, et teadlase ülesanne on esitada oma väiteid nii selgelt ja üheselt mõistetavalt kui võimalik. Arvan, et rahvatervishoiu vallas on aktivismile ruumi, kuid teadlase roll lõpeb sellega, kui oled mingile tulemusele jõudnud.\n\nSee ei ütle sulle midagi selle kohta, milline peab olema seda probleemi lahendav sotsiaalne poliitika. Isegi suitsetamise puhul polnud selge, et seda peaks sirgjooneliselt keelama. Arvan, et inimesi tuleb riskide osas harida, millist hinda nad mingi käitumise eest maksavad, kuid otsuse peavad langetama nemad.\n\nKen Rothman Autor/allikas: Priit Mürk/ERR\n\nTeadusajakirjanikuna mõtisklen aeg-ajalt, kas teadustulemuste vääral tõlgendamisel ei lange vähemalt osa vastutusest teadlastele endile. Praegune teadusuuringute avaldamiskultuur soodustab väga selgete piiride tõmbamist, millest alates muutub mingi asi oluliseks ja selle piiri ületamise nimel ka alateadlikult pingutatakse. Samal ajal loob see maailmast must-valge pildi, meid ümbritsev maailm on samas tavaliselt kogum halli erinevatest varjunditest.\n\nNõustun sellega täielikult. Tegelikult olen ma terve karjääri vältel kuulutanud, et teadlased peaksid hoiduma statistilise olulise hindamisest. Minu õpetuse järgi ei peaks seda üldse tegema. See on aga vaid üks viisidest, mis võib viia teadlast oma tulemuste liigse lihtsustamiseni. Antud juhul võib see päädida vale tulemuseni jõudmisega.\n\nKui võtta ühe selle äärmusliku näitena toitumisteaduse, kuidas sellest august välja ronida? Kas selleks mõned lihtsad nipid või nõuab see terve kultuuri muutmist?\n\nMa arvan, et selleks on vaja kultuurilist muutmist. Kui parafraseerida kvantfüüsikaga tegelenud Max Plancki, uued ideed ei juurdu teaduses mitte nende vastaste veenmisega, vaid vanad inimesed peavad eest ära surema.\n\nMillist rolli peaksid selle juures mängima teadusajakirjad? Kui palju on kasu kosmeetilistest muutustest, nagu olulisuse tõenäosusest ehk p-väärtusest vabanemisest, mille alusel tavaliselt alternatiivseid selgitusi kõrvale heidetakse?\n\nTeadusajakirjad võtavad lihtsalt aluseks nende toimetajate ja lugejate otsused ja veendumused. Need pole paremad inimestest, kes seal töötavad. On aga õige viide, et see on laiem hariduslik probleem. Teadlaste harimine on miski, mida ma olen püüdnud kõik need aastad teha.\n\nViimase 15 aasta jooksul tabas mitmeid teadusvaldkondi nn replikatsioonikriis. Järsku tunnistati, et mitmeid tunnustatud tulemusi polegi võimalik teatud piirides korrata. Ehkki see tuli teadusele ja avalikkusele teatud mõttes kasuks, sundides meid küsima, millele need säravad pealkirjad toetuvad, mis oli selle miinuspool?\n\n\"Ühe selle tulemusena näeme rohkem kliiniliste uuringute pjedestaalile paigutamist. Minu arvates peetakse neid liigselt au sees.\"\n\nÜhe selle tulemusena näeme rohkem kliiniliste uuringute pjedestaalile paigutamist. Minu arvates peetakse neid liigselt au sees. Kui need oleksid nii ideaalsed, kui need mõnede hinnangul on, piisaks tõe välja selgitamiseks vaid ühest katsest. Näeme aga, et nende kordamisel jõutakse erinevale tulemusele ehk need pole ideaalsed. Seeläbi tuleks neid kohelda kui ükskõik millist teist uuringut.\n\nKen Rothman Autor/allikas: Priit Mürk/ERR\n\nMinu jaoks on veidi veider, kuidas mõned tervishoiuvaldkonnas töötavad inimesed usuvad, et põhjuslikku seost saab tõestada vaid juhuslikustatud kliinilise uuringuga. See on aga vale tõlgendus. Õige tõlgendus on, et lõplikult ei saa tõestada põhjuslikku seost mitte millegagi. Alati on oma roll teoreetilisel raamistikul, mida me kasutame.\n\nOsutaksin ka, et leidub mitmed teadusharusid, kus pole võimalik kliinilisi katseid üldse läbi viia, kuid need arenevad sellele vaatamata. Näiteks õpivad astrofüüsikud universumi kohta päris palju, kuigi nad ei tee tähtedega katseid. Seega on minu arvates uuringute hierarhilisest püramiidist rääkimine kohatu. See on mõttetus.\n\nKuidas peaks siis selliste selgete väliste tundemärkide puudumisel laiem avalikkus aru saama, mis on parasjagu teadlaste arvates kõige parem teadmine mõne valdkonna kohta või mida usaldada tasub? Tõenduspõhise meditsiini üks käilakujudest Gordon Guyatt on käinud välja näiteks mõtte elavatest ehk vastavalt uuele infole jooksvalt muutuvatest ülevaateartiklitest.\n\n\"Teaduslike ideede populariseerimisel on [...] oht liigsete lihtsustuste tegemiseks. See süstib inimestesse liiga palju julgust, et miski on usaldusväärne. Mõnikord pööratakse need tulemused hiljem pea peale.\"\n\nTeaduslike ideede populariseerimisel on alati oma roll, eriti kui need on keerulised. Ent selle juures on oht liigsete lihtsustuste tegemiseks. See süstib inimestesse liiga palju julgust, et miski on usaldusväärne.\n\nMõnikord pööratakse need tulemused hiljem pea peale. Näiteks kuulutati minu nooruseas, et või asemel tuleb margariini süüa, kuna see on tervislik ja hea. Hiljem sain teada, et margariinil on omad probleemid ja peaks sööma midagi muud, näiteks võid.\n\nMõistan, kuidas see teaduslikus mõttes toimub. Vastavalt uutele uuringutele tuleb ilmsiks uusi fakte, mis meie mõtteviisi muudavad. Nõnda ongi avalikkusele liiga selge sõnumi saatmine ohtlik. Reeglina on inimesed seda tehes milleski kindlamad, kui nad tohiksid olla. Avalikkusele ei meeldi muidugi määramatusest kuulda. Kui keegi ütleb, et miski võib niimoodi olla, ei jäta see kuigi head muljet.\n\nKen Rothman Autor/allikas: Priit Mürk/ERR\n\nAvalikkuse jaoks on see raske, kuid oleks väga kasulik mõista, et teadmised kuhjuvad aegamisi ja selle käigus näeme mitmeid keerdkäike. Pikemat ajavahemikku vaadates on progress nähtav, ent peaksime söandama lasta oma ellu määramatust. Me ei pruugi olla alati täiesti kindlad, kuid mõnikord tuleb oma käitumist muuta. Siin tulevadki mängu individuaalsed otsused.\n\nKui vaatame epidemioloogia tulevikku, milline võiks see välja näha? Ühelt poolt koguneb üha rohkem andmeid, kasvõi geeniandmete või liikumismonitoride kogutava teabe näol, mis võimaldavad arvestada uuringutes üha rohkem inimeste eripäradega, kuid samas tunneb ühiskond üha rohkem muret selle pärast, kes neid kasutab. Kus on kuldne kesktee?\n\nMul pole sellele head vastust. Epidemioloogia on juba praegu hoopis teistsugune, kui ajal, mil ma oma karjääriga algust tegin. Kasutame palju rohkem andmeid. Mõnes vaates on privaatsust praegu hoopis vähem, kuigi tunneme selle pärast rohkem muret.\n\nKogutavad andmed on olnud seni teadusele väga kasulikud ja oleme palju õppinud, ent privaatsusküsimused on tähtsad. Teisalt meeldib mulle, kui meil andmed olemas on. Need aitavad kõiki. Võib-olla peame inimestele selgemalt näitama, mida nad nende andmete eest saavad, kuid ma ei tea, kuhu me praegusel kursil välja jõuame. Euroopas on see mõnevõrra suurem probleem kui näiteks USA-s.\n\nJa lõpuks, mis on üks soovitus, kuidas praeguses maailmas paremini hakkama saada?\n\nJulgustaksin inimesi olema skeptilised ja kaaluma võimalust, et erinevad vaatenurgad võivad tõele vastata, mitte vaid nende oma. See tuleb kõigile kasuks.\n\nKen Rothman Autor/allikas: Priit Mürk/ERR\n\nKen Rothman (snd 1945) on Ameerika epidemioloog, kes on avaldanud karjääri vältel enam kui 600 teadusartiklit, millele on viidatud ligi 87 000 korral. Tema kaasautorlusel ilmub praegugi aastas mõnikümmend teadusartiklit. Muu hulgas on ta ka kahe laialt kasutatava epidemioloogiaõpiku \"Modern epidemiology\" ja \"Epidemiology: an introduction\" autor. Nõukogude Liitu, sh Eestit külastas ta teaduskoostöö algatamiseks esmakordselt 1975. aastal.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Teaduslike ideede liigne lihtsustamine ja selgete soovituste andmine jätab teaduse olemusest ning meid ümbritsevast maailmast vale mulje. Rahvatervishoiu vallas lõpeb aga teadlase ja poliitika eestkõneleja rolli segamine tavaliselt kehvasti, leiab Kenneth Rothman, Bostoni ülikooli epidemioloogiaprofessor ja mitme laialt kasutatava epidemioloogiaõpiku autor.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe uudis läbi ning loo sellele fantaasiarikas ja pikk lause, mis võiks uudist tutvustada.\n\n## Pealkiri:\n\nPolitico: Euroopa Komisjon soovitab anda Ukrainale kandidaatriigi staatuse\n\n## Põhitekst:\n\n\"Mitme ametniku sõnul, kes on kursis esmaspäeval volinike peetud arutelu sisuga, soovitab Euroopa Komisjon anda Ukrainale ametliku kandidaatriigi staatus,\" öeldakse Politico esmaspäeva hilisõhtul avaldatud artiklis.\n\n\"Komisjon ei unusta, et Ukraina on ainus Euroopa riik, kus inimesed on hukkunud, kus inimesi tulistati selle eest, et nad olid tänavatel Euroopa lippudega. Me ei saa nüüd neile öelda: \"Vabandust, poisid, te ei lehvitanud õiget lippu,\" rääkis üks allikas Politicole.\n\nTeemat kommenteerinud diplomaadid ja ametnikud viitasid vestlustes Politico ajakirjanikega Ukraina, Moldova ja Gruusia kandidaatriigi staatuse üle peetud arutelude juures sellele, et Lääne-Balkani riikidele anti EL-i kandidaadi staatus juba rohkem kui kümme aastat tagasi.\n\n\"Volinikud arutasid esmaspäeval laiemat küsimusteringi, mis puudutab seda, milline hakkaks Euroopa Liit pärast edasist laienemist välja nägema, sealhulgas kas igal liikmesriigil oleks oma esindaja Euroopa Komisjonis. Diskussioon puudutas ka võimalust, et eelseisval ülemkogul võivad mõnede riikide liidrid siduda Ukrainale kandidaatriigi staatuse andmise mingite eeltingimustega või mingisuguse uue staatuse, mis ei oleks kooskõlas ametliku kandidaatriigi staatusega,\" märkis Politico.\n\nUkraina tunnistamine kandidaatriigiks nõuab Euroopa Liidu riikide ühehäälset otsust, mida loodetakse järgmise nädala ülemkogult Brüsselis. Politico märgib siiski, et praegu on veel vähemalt kolm riiki sellise otsuse vastu.\n\nEuroopa Liidu kandidaatriigi staatust on taotlenud ka Moldova ja Gruusia ning Politico andmeil olid volinikud üldiselt toetavad Moldova suhtes, kus on praegu võimul tugevalt Euroopa-meelne valitsus. Gruusia suhtes ollakse vähem entusiastlik.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Euroopa Komisjon otsustas soovitada Ukrainale Euroopa Liidu kandidaatriigi staatuse andmist, teatas väljaanne Politico anonüümsetele allikatele toetudes.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe artikli pealkiri ja sisu, seejärel loo pikk ja põnev lause, mis võiks olla artikli sissejuhatus.\n\n## Pealkiri:\n\nMurray jätab vigastuse tõttu Queensi turniiri vahele\n\n## Põhitekst:\n\nQueensi turniiril viiel korral triumfeerinud Murray, kes võitis Londonis viimati 2016. aastal, sai pühapäeval toimunud Stuttgardi turniiri finaalis Matteo Berrettini vastu mängides kõhuvigastuse, ütlesid Queensi turniiri korraldajad esmaspäeval.\n\n35-aastase šotlase liigutused olid finaalmängu otsustavas setis piiratud, kui kahel korral sai ta väljaku ääres füsioterapeudilt ravi, vahendab WTVB.\n\n\"Queensi turniir tähendab mulle palju. Ma olen väga pettunud, et ei saa osaleda, arvestades, et olen viimasel ajal murul hästi mänginud,\" sõnas Murray.\n\nMurul võitis ta viimati tiitli Wimbledonis 2016. aastal. Murrayl on kaks nädalat aega taastumiseks enne 27. juunil algavat Wimbledoni.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Endine maailma esireket Andy Murray ei osale Queensi tenniseturniiril kõhuvigastuse tõttu.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe artikli pealkirja ja sisu. Kasuta oma loomingulisi võimeid, et koostada detailne ja põhjalik ühelauseline sissejuhatus sellele uudisele.\n\n## Pealkiri:\n\nEesti Pank tõstis inflatsiooniprognoosi 15,1 protsendini\n\n## Põhitekst:\n\nKeskpanga prognoosi kohaselt hakkab sõja mõju majandusele avalduma teisel poolaastal. Panga teatel ootas ka uue kriisita Eesti majandust ees kasvu aeglustumine. Kui kevadel prognoosis Eesti Pank majanduslanguseks püsivhindades 0,40 protsenti, siis nüüd korrigeeris seda 1,5-protsendiliseks kasvuks.\n\nTuleval aastal ootab keskpank hinnatõusu aeglustumist 4,3 protsendini.\n\nSõda avaldab peamiselt mõju eksporditurgude kadumise, tarnekanalite katkemise ja toorme hinnatõusu läbi. Kui Venemaale kehtestatud sanktsioonidest kiirendatud hinnatõus on juba kohale jõudnud, siis laiem mõju majandusele hakkab avalduma aasta teises pooles.\n\nMärtsi lõpus avaldatud prognoosis ootas keskpank tänavuseks töötuse määraks 6,7 protsenti, nüüd korrigeeris Eesti Pank seda 5,6 protsendile.\n\nSamuti ootab keskpank palgakasvuks varem prognoositud 7,9 protsendi asemel 10,7 protsenti.\n\nJärgmisel aastal on oodata hinnakasvu aeglustumist\n\nHinnatase jääb ka järgmisel aastal kõrgeks, kuigi hinnakasv aeglustub. Eesti hinnakasv on viimastel kuude peamiselt energia kallinemise tõttu olnud euroala hoogsaim ja energiakulu kasv kandub ka teiste toodete ja teenuste hindadesse.\n\n\"Kuna gaasi, elektri ja nafta tulevikutehingud ei näita püsivate geopoliitiliste pingete tõttu lähiajal odavnemist, siis jääb tarbijakorvi hinnatase pikemaks ajaks kõrgemaks kui varem prognoositi,\" teatas Eesti Pank.\n\nSiseriiklikult toetab hinnakasvu sissetulekute ja nõudluse kasv, millele on hoogu andnud pensioniraha vabanemine ja riigi kulutuste suurenemine.\n\nViimasel kahel aastal on eelarvepuudujäägi kaudu ja Euroopa Liidu vahenditest majandusse täiendavalt lisandunud raha maht umbes 7 protsenti SKP-st.\n\nHinnatõusu peaks ohjeldama raha poliitika karmistamine. Euroopa Keskpank teatas juulist baasintressimäärade tõstmisest. Intressitõus kergitab aga ka laenude hinda koduomanikele ja ettevõtetele, kuid keskpanga teatel jõuab selle mõju hinnakasvuni aegamisi.\n\n\"Kuna kiire hinnakasv Eestis on paljuski tingitud riigisisestest põhjustest, oleks riigil vaja inflatsiooni ohjeldamiseks laenuraha arvelt kulutamist piirata,\" teatas Eesti Pank.\n\nKeskpanga hinnangul mõjuvad hädas inimeste toetamiseks paremini täpselt sihitud meetmed. \"Laialdased ja ühtlased toetused või maksulangetused põhjustaksid seevastu aga praeguses majandusolukorras täiendava hinnakasvu, kui neil puuduvad eelarves katteallikad.\"\n\nEesti Panga teatel suurendaks kaua kestev maksulangetus või ühtlased toetused riigi niigi sügavat eelarvepuudujääki ning kuna energia jääb kalliks pikemaks ajaks, tuleks pikemad üldised toetused maksumaksjatel siiski tulevikus korvata.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Eesti Pank avaldas teisipäeval uuendatud majandusprognoosi, milles prognoosib tänavu hinnatõusu kiirenemist 15,1 protsendini ja käesoleva aasta majanduskasvuks 1,5 protsenti.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Süvene uudise pealkirja ja sisu ning kirjuta sellele loole sisukas ja informatiivne sissejuhatus, mille pikkus on üks lause.\n\n## Pealkiri:\n\nEestisse jõudis Disney+\n\n## Põhitekst:\n\nPlatvorm toob vaatajateni 1100 filmi, enam kui 500 seeriat ja 213 originaalfilmi Disney, Pixari, Marveli, Star Warsi, National Geographicu valikust. Näiteks on tellijatel juurdepääs Star Warsi sarjade \"Obi-Wan Kenobi\" ja \"The Mandalorian\" mõlemale hooajale ning enam kui 60 filmistuudio Marvel Studios linateosele.\n\n2019. aasta novembris käivitatud platvormil oli selle kevade ja suve jooksul plaanis lisaks Eestile käivitada teenus 42 riigis ja 11 territooriumil. Viimasena jõuab tänavu 16. juunil teenus Israeli. Enne seda laienemist oli Disney+ saadaval 18 riigis Euroopa, Lähis-Ida ja Aafrika piirkonnas.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Eestis käivitus teisipäeval Walt Disney Company voogedastusteenus Disney+.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe uudis läbi ja pane oma kujutlusvõime tööle, et välja mõelda üks korralik sissejuhatav lause sellele loole.\n\n## Pealkiri:\n\nRiigiduuma võib tühistada Eesti ja Läti iseseisvuse tunnustamise\n\n## Põhitekst:\n\n\"On palju argumente, mille pärast peab Leedu olema selles nimekirjas esimene. Aga siis, kui selleks vajalik mehhanism on välja töötatud, hakkame seda rakendama ka teise NATO riikide suhtes. Ja mitte ainult NATO. Näiteks väljus ka Ukraina Nõukogude Liidu koosseisust ebaseaduslikult,\" edastas väljaanne Gazeta.ru Fjodorovi sõnu.\n\nTema väitel on just Leedu lahkumisega Nõukogude Liidust seotud \"konkreetne territoriaalne probleem\", mis lähtub 1990. aasta seadusest, millega tulnuks lahendada liiduvabariigi Nõukogude Liidust lahkumisega seotud küsimused.\n\n\"Meil kui Nõukogude Liidu õigusjärglasel on õigus määratleda neid kui vaidlusaluseid, konfliktseid [teemasid]. See ei puuduta kõiki territooriume. Kui riigid ohtu ei kujuta, siis nendega me ei muuda midagi. Endiselt on rahu ja sõprus,\" rääkis duumasaadik, kes on võimupartei Ühtne Venemaa liige.\n\nFjodorov esitas eelmisel nädalal riigiduuma menetlusse eelnõu, mis tunnistaks Nõukogude Liidu ülemnõukogu resolutsiooni Leedu Vabariigi iseseisvuse tunnustamisest ebaseaduslikuks.\n\nLeedu välisminister Gabrielius Landsbergis on öelnud, et Fjodorovi algatus teeb talle muret, vahendas Gazeta.ru.\n\n\"Ma nimetaksin seda ohuks, otseseks ohuks Leedule ja me suhtume tõsiselt kõikidesse ohtudesse, isegi kui ettepaneku teinud inimene ei ole Venemaa poliitilistes ringkondades tuntud kui poliitiliselt tõsiselt võetav isik,\" rääkis Landsbergis usutluses ajakirjale Foreign Policy.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Vene parlamendi alamkoda võib pärast Leedu iseseisvuse tunnustamise tagasivõtmist teha sama ka Eesti, Läti ja Ukrainaga, ütles riigiduuma saadik Jevgeni Fjodorov.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Süvene uudise pealkirja ja sisu ning kirjuta sellele loole sisukas ja informatiivne sissejuhatus, mille pikkus on üks lause.\n\n## Pealkiri:\n\nSääsehaiguste leviku võti peitub putukate süljes\n\n## Põhitekst:\n\nLeedsi Ülikooli viiruse ja peremehe suhte töörühm avastas, et molekul nimega sialokiin hõlbustab mitme viiruse ülekandumist sääselt inimesele. Kord inimkehas kanda kinnitanud, põhjustavad viirused seal ebameeldivaid ja surmaga lõppeda võivaid haigusi.\n\nSelliste haiguste seas on näiteks kollapalavik, mis kujuneb tõsise kuluga haiguseks umbes 15 protsendil nakatunutel. Samuti levivad sääskedega dengue palavik ja 2016. aastal üleilmse meditsiini-hädaolukorra põhjustanud Zika virus.\n\n\"Teadsime varem, et sialokiin veresooni mingil määral mõjutab, kuid me ei teadnud, et see võib aidata ka viirustel peremeest edukamalt nakatada ja haigeks teha,\"sõnas uuringu autor ja Leedsi Ülikooli meditsiinikooli kaasprofessor Clive McKimmie ERR-ile. Kuna molekul aitab levida tervel real erinevatel viirustel, on tema töörühm McKimmie sõnul avastusest väga elevil.\n\nVarasematest uuringutest teati nimelt, et sialokiin võib suurendada laboris kasvatatud veresoontes verevoolu ja hõlbustada sellega sääse toitumist. Seni jäi uurijatele aga selgusetuks, kuidas täpselt aitab sialokiin viirusel keha nakatada.\n\n\"Mulle teadaolevalt enamiku Eestis levinud sääskede süljes sialokiini pole,\" märkis uuringu kaasautor ja Tartu Ülikooli rakendusviroloogia professor Andres Merits. Tema sõnul on sialokiin perekonna Aedes sääskedele üsna eriomane. \"Eestlased puutuvad nendega tõenäoliselt kokku mõnel lõunamaareisil,\" tõdes professor.\n\nViiruste pääsetee\n\nUudistades sialokiini toimet hiirte naharakkudel, avastas töörühm, et molekul muudab veresooned läbilaskvamaks. Nii võib soonte sisu lekkida nahapinnale ja seeläbi tahtmatult aidata viirustel peremeesorganismi nakatada.\n\nClive McKimmie sõnul tegi töörühm kindlaks, et just sialokiin on sääsesüljes peremehe nakatumist soodustav võtmekomponent. \"Kui saaksime seda tõkestada näiteks ravimi või vaktsiiniga, mis sihib just sialokiini, siis inimene nakatuks ikka, aga tema haigus ei pruugiks kulgeda nii rängalt,\" selgitas ta: \"Nii on see veidi sarnane Covidi vaktsiiniga, mis samuti ei takista sul nakatuda, aga hoiab ära vajaduse haiglaravi järele, kui haigestud.\"\n\nTöö esimese autori ja praeguse Glasgow' Ülikooli järeldoktori Daniella Lefteri sõnul võivad tulemused selgitada sedagi, miks osa sääski inimestele nakkusi kannab ja teised mitte. Hallasääsed näiteks ei saalevitada enamikku viirusi . Lefteri sõnul näitab uus töö tuumakalt, et hallasääskede sülg ei põhjusta veresoonte leket ega võimenda imetajast peremehe kehas viirusnakkust, sest see ei sisalda sialokiini.\n\nEsimese autori sõnul andis töö paremat aimdust, kuidas mõjutavad sääsest sõltuvad tegurid nakkuse levikut peremeesorganismi kehas.\n\nAndres Merits täpsustas aga, et ehkki Eesti sääskede puhul sialokiini kartma ei pea, veendus ta Clive'i ettekannet kuulates, et nendegi leidub süljes komponente, mis võivad mõjuda samamoodi. \"Meie sääskede hammustused põhjustavad turseid. Kui sääsk hammustab ja turset ei teki, on tõenäosus viiruse tugevnemiseks palju väiksem. Kui turse tekib, siis on probleem olemas,\" võrdles ta. Sel juhul võib Meritsa sõnul abi olla mistahes tursevastasest ravimist.\n\n\"Minu jaoks oli Clive'i ettekandest uudis, et viiruste jaoks on väga soodne veel üks asi, mis Eesti inimestele väga meeldib: päevitamine,\" muigas professor. Kes ohtralt päevitab, riskib tema sõnul sääsehammustuse korral tugevama nakkusega. \"Päikesepõletus ja isegi tavaline päevitamine muudab inimese viirusele umbes kaheks nädalaks väga vastuvõtlikuks – vähemalt hiiremudeli põhjal otsustades,\" lisas ta.\n\nSääseviiruste välimääraja\n\nSääskede levitatavaid viirusi kutsutakse arboviirusteks. Need võivad mõjutada nii inimesi kui ka teisi imetajaid, näiteks veiseid. Inimestel tekivad sümptomid tavaliselt kolm kuni 15 päeva peale kokkupuudet viirusega ja püsivad kolm-neli päeva. Kõige tavalisemad sümptomid on kurnav palavik ja peavalu, kuid halvemal juhul kulgeb haigus tõsisemalt ja võib mõnikord lõppeda surmaga.\n\nArboviiruseid levitavad perekonna Aedes sääsed, keda leidub kõigil mandritel peale Antarktika. Nende hulka kuuluvad näiteks Aedes albopictus ehk tiigersääsk ja kollapalavikku põhjustav Aedes aegypti.\n\nClive McKimmie sõnul ei kao arboviirused avastuse mõjul maamunalt ära, sest nende puhangud olenevad paljudest asjaoludest. \"Kuna sialokiin on samuti üks tegur, mis viiruste levikule kaasa aitab, võiks selle mõistmine olla minu arvates meie arsenalis üks lisarelv,\" ütles ta.\n\nKollapalavik levib Lõuna-Ameerikas ja Aafrikas. Selle sümptomid on näiteks palavik, külmavärinad, peavalu, seljavalu ja erinevad lihasvalud. Umbes 15 protsendil juhtudest kujuneb haigus nii tõsiseks, et võib lõppeda surmaga\n\nDengue palavik levib Aasias, Põhja- ja Lõuna-Ameerikas ning Kariibi mere saartel. Maailma Terviseorganisatsiooni andmetel haigestus 2019. aastal 5,2 miljonit inimest. Nüüd ähvardab nakatumisoht poolt maailma elanikkonda.\n\nZika viirus levib aga Lõuna- ja Kesk-Ameerikas, Kariibi mere saartel, Vaikse ookeani saartel, Aafrikas ja Aasias. Muu hulgas võib viirus kahjustada loote arengut. Aastal 2016. sündis rasedana Zika viirusega nakatunud emadel tuhandeid ajukahjustusega lapsi.\n\nDengue palavikule, Zika viirusele ega teistelegi raskelt kulgeda võivatele sääsenakkustele pole praegu olemas sihitud ravi, leevendada saab ainult sümptomeid. Sellised viirused on näiteks ka Chikungunya viirushaigus, Lääne-Niiluse viirusepalavik, Semliki metsa viirus ja Rifti oru palavik.\n\nTöörühma sõnul peaks tulevastes uuringutes otsima sääsesüljest muidki tegureid, mis võivad soodustada peremehe nakatamist. \"On olemas terve rida asjaolusid, mis aitavad sääsel paremini verd imeda,\" sõnas McKimmie, \"kuid näib, et need abistavad ka viiruseid.\" Töörühm loodab edaspidi arendada ka selliseid molekule sihtivaid ja tõkestavaid teraapiaid. \"Idee poolest võime valmistada vaktsiini, mis sihib näiteks nelja-viit neist teguritest ja takistab süljel viirusnakkuse mõju võimendamast,\" arutles autor.\n\nMcKimmie sõnul oleks üks võimalus arendada välja vaktsiin, mille mõjul tekiks kehas neutraliseerivad antikehad, mis seoks süljes leiduvaid molekule ja takistaks neil viirusele abi anda. \"Oleme oma tööga praegu veel algstaadiumis,\" selgitas ta. Seni piirdus töö vaid loomamudelitega, sest enne mingitki laadi inimkatseteni jõudmist peavad uurijad McKimmie sõnul oma avastuses ja selle mõjus lõpuni veenduma.\n\nUuring ilmus Ameerika Ühendriikide teadusakadeemia toimetistes.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Leedsi Ülikooli teadlased eraldasid sääsesüljest molekuli, mida sihtides saaks luua vaktsiini mitme ravimatu haiguse vastu. Eestis levinud sääskede sülg ei sisalda seda ainet juba eos.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe artikli pealkiri ja sisu, seejärel loo pikk ja põnev lause, mis võiks olla artikli sissejuhatus.\n\n## Pealkiri:\n\nEuroliiga võitja jäi koduliigas tiitlist ilma\n\n## Põhitekst:\n\nFenerbahce võitis esimese veerandaja 24:12 ning 12-punktilisest kaotusseisust enam Efes välja ei roninud. Teise veerandi võitis Efes 23:17, kuid sellest ei piisanud rivaalklubi alistamiseks.\n\nKolmandas kohtumises 37 punktiga säranud Shane Larkin sai seekord kirja kõigest kümme punkti. Meeskonna teine eestvedaja Vasilije Micic tõi meeskonnale samuti ainult kümme silma. Tibor Pleiss ja Chris Singleton olid Efesi parimad, tuues mõlemad 17 punkti.\n\nFenerbahce jaoks oli tegu kümnenda meistritiitliga ja esimesega pärast 2018. aastat. Jan Vesely viskas parimana 18 punkti ja ta nimetati ka finaalseeria kõige väärtuslikumaks mängijaks.\n\nNando De Colo (Fenerbahce) lisas 17 silma ja Marko Guduric 16.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Esmaspäeval peetud Türgi korvpalliliiga finaalseeria neljandas kohtumises alistas Istanbuli Fenerbahce 92:80 Euroliiga meistri Anadolu Efesi ning võitis sellega meistritiitli.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu uudise pealkirja ja põhisisuga. Kasuta neid fakte, et luua pikk ja sisutihe lause, mis toimib loo sissejuhatusena.\n\n## Pealkiri:\n\nKeit Kasemets: Macron vaatab Ukrainat läbi Prantsuse poliitikapeegli\n\n## Põhitekst:\n\nEmmanuel Macron alustas 2022. aastat suurte ambitsioonidega. Saada uus mandaat Prantsusmaa presidendina, muuta eesistujana Euroopa Liitu ja saavutada Prantsusmaa parlamendivalimistel taaskord enamus, mis lubab reformidega jätkata.\n\nKaks nädalat enne Euroopa Liidu eesistumise lõppu on Macron Prantsusmaa president ja kahtlemata hetkel kõige mõjukam Euroopa liider, kõige suurem eesmärk on saavutatud. Kahte eelmist Prantsusmaa presidenti tagasi ei valitud. Ka sisepoliitikas ei ole Macronil millegi üle kurta. Euroopa asjades on seis vastuolulisem.\n\nMacronil läheb sisepoliitikas hästi\n\nPühapäeval toimunud parlamendivalimiste esimese vooru tulemused lubavad ennustada Macroni Ensemble koalitsiooni võitu selle nädala lõpus toimuvas teises voorus. Suure tõenäosusega kaotab Macron absoluutse enamuse ja peab moodustama koalitsiooni kas vabariiklaste (Les Républicains) erakonnaga või vasakblokiga NUPES, mis tegi valimiste esimeses voorus Macroni koalitsiooniga sisuliselt sama tulemuse (25 protsenti).\n\nNUPES-i juht Jean-Luc Melenchon, kes on vastu Prantsusmaa NATO liikmesusele ja lubab mitte täita neid Euroopa Liidu õigusakte, mis prantslastele ei sobi, on kogu kampaania üles ehitanud Macronile vastandumisele. Pigem saab NUPES olema jõuline opositsioonijõud, mis võtab opositsiooniliidri koha üle Marine Le Peni Front Nationalilt, mis saavutas esimeses voorus 18,5 protsendiga kolmanda tulemuse.\n\nPraeguse prognoosi kohaselt saab Ensemble 577 kohalises parlamendis 255-295 kohta, NUPES 150-190, vabariiklased (Les Républicains) 50-80 ja Front National 25-40 kohta.\n\nKoalitsioon sunnib Macroni võtma valitsusse ministreid väljaspoolt oma erakonda ja otsima rohkem kompromisse, kuid võimaldab enamuse plaanitud reformidega jätkata ja valida ise peaminister. Macron suudab vältida n-ö jagatud valitsemist, mis on Prantsuse poliitikas sagedane, selleks peaks vasakblokk suutma moodustada koalitsiooni, mis on ebatõenäoline.\n\nPrantslased tajuvad Venemaad meist erinevalt\n\nÜheks Macroni edu põhjuseks on prantslaste õige tunnetamine. Ühiskonna eelistuste allhoovused lähevad tagasi Teise maailmasõja aegsesse ja järgsesse aega. \"Jah, see on Euroopa, Atlandist Uuraliteni, kogu Euroopa, mis otsustab maailma saatuse\". See tsitaat ei pärine Vladimir Putinilt vaid Prantsusmaa natsivastase vastupanuliikumise juhilt ja hilisemalt pikaaegselt Prantsusmaa presidendilt Charles de Gaulle'ilt. Kõnest, mille ta pidas Strasbourgi Ülikoolis 22. novembril 1959. aastal.\n\nPrantslased on alati näinud tugevat Euroopat vastukaaluna ameeriklaste ja brittide domineerimisele ning Venemaad Euroopa osana, partnerina. Vaikne vastuseis ingliskeelsetele suurjõududele sai alguse Teise maailmasõja lahendustest, millega prantslased jäeti eemale olulistelt kohtumistelt ja kokkulepete sõlmimisest.\n\n\"De Gaulle blokeeris kaua brittide majandusühendusega liitumist, kartes, et Ühendkuningriik hakkab vähendama Prantsusmaa mõjujõudu Euroopa turul.\"\n\nLähenemine Saksamaale ja Euroopa Majandusühenduse moodustamine olid muuhulgas kantud mõttest tasakaalustada ameeriklaste ja brittide mõju. De Gaulle blokeeris kaua brittide majandusühendusega liitumist, kartes, et Ühendkuningriik hakkab vähendama Prantsusmaa mõjujõudu Euroopa turul.\n\nSaamata brittide ja ameeriklastega võrdset staatust NATO-s, mis oleks prantslastel võimaldanud arendada tuumarelvi USA-st sõltumatult, viis de Gaulle Prantsusmaa 1968. aastal välja NATO sõjalistest struktuuridest. NATO sõjaliste juhtimisstruktuuriga taasliitusid prantslased alles 2009. aastal Nicolas Sarkozy presidendiajal.\n\nKui meenutada hiljutist AUKUS-e kokkulepet USA, Ühendkuningriigi ja Austraalia vahel tuumaallveelaevade arendamiseks, millest Prantsusmaa kõrvale jäeti, tunnevad prantslased end ka nüüd väiksema vennana, kellega ei arvestata.\n\nPrantsuse viienda vabariigi looja de Gaulle'i ideoloogiat toetab siiani ka prantsuse haridussüsteem alates sellest, et natsist füüreri kuritegusid hakkavad lapsed õppima juba esimeses klassis, Stalini ja kommunismi kuritegudeni aga ei jõutagi.\n\nPrantsusmaa eesistumise tulemused ei ole veel selged\n\nVaatamata sellele, et Prantsusmaa on andnud Ukrainale raskerelvi, teinud eesistujana kõva tööd, et Venemaa sanktsioonide paketid saaksid heakskiidu, ja pooldab nii Ukrainale Euroopa Liidu kandidaatriigi staatuse andmist kui ka energiaembargot, on Macroni telefonikõned Vladimir Putinile ja Venemaa \"mitte-alandamise poliitika\" tekitanud olukorra, kus Prantsusmaa poliitikat ei mõista Ukraina ega Ida-Euroopa partnerid.\n\nMacronil on aastaid olnud de Gaulle'i poliitilisest ideoloogiast lähtuv suur eesmärk: suurendada Euroopa strateegilist autonoomiat. Ida-Euroopa on sellesse alati skeptiliselt suhtunud, kuid Venemaa sõjaga Ukrainas sai Euroopa strateegiline autonoomia suure võimaluse.\n\nNüüdseks on selge, et see eesmärk teoks ei saa, kuigi Euroopa sõjaline võimekus suureneb oluliselt. Prantsusmaa on EL-i sõjaliselt võimekaim riik, prantslaste sõjatööstus on igati arvestatav ja Euroopa on teinud ukrainlaste sõjalisel abistamisel palju rohkem, kui oleks võinud loota, aga Ida-Euroopa riigid usaldavad oma julgeoleku tagamisel jätkuvalt rohkem ameeriklasi ja britte. Nemad on suurimad Ukraina sõjalised toetajad ja nende sirgjooneline julgeolekupoliitika Venemaa suhtes annab idapoolsele Euroopale kindlust.\n\nVenemaa sõda Ukrainas andis võimaluse ka teisele Macroni eesistumise suurele poliitilisele eesmärgile, uues rändepaketis kokkuleppimisele. Ukraina sõjapõgenike laine muutis küll senist arusaama rändepoliitikas, kuid ei tekitanud Ida-Euroopas loodetud soovi solidaarse põgenike jagamise mehhanismi järele. Neil päevadel käivad veel ministrite viimased arutelud uue rändepaketi üle. Kokkulepe on võimalik, aga solidaarsuse osas ei minda kaugemale ajutisest vabatahtlikust põhimõttest.\n\nPrantsusmaa eesistumise edukuse panevad paika juuni viimased nädalad. Jaanipäeval toimub Euroopa Liidu liidrite kohtumine, kus otsustakse Ukrainale EL-i kandidaatriigi staatuse andmine. Eeldatavalt enne seda näeme EL-i kolme juhtriigi, Prantsusmaa, Saksamaa ja Itaalia liidrite visiiti Kiievisse, mille käigus arutatakse nii Ukraina toetamise kui ka rahuläbirääkimiste alustamise võimalusi.\n\nEelmise nädala telefonikõnes Volodõmõr Zelenskiga kinnitas Emmanuel Macron, et Ukraina peab sõja Venemaa vastu võitma ning rahuläbirääkimiste alustamise eelduseks on Ukraina territoriaalse terviklikkuse ja suveräänsuse austamine. Kesk-Euroopa liidrid tahaksid kahtlemata, et sõda lõppeks, aga hirm, et Ukrainat sunnitakse järeleandmistele on ülepaisutatud.\n\nKeit Kasemets on politoloog ja töötas aastatel 2016–2022 Euroopa Komisjoni Eesti esinduse juhina.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Emmanuel Macron on kinnitanud, et Ukraina peab sõja võitma ning rahuläbirääkimiste alustamise eelduseks on Ukraina territoriaalse terviklikkuse ja suveräänsuse austamine. Kesk-Euroopa liidrid tahaksid kahtlemata, et sõda lõppeks, aga hirm, et Ukrainat sunnitakse järeleandmistele on ülepaisutatud, kirjutab Keit Kasemets.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu uudise pealkirja ja põhisisuga. Kasuta neid fakte, et luua pikk ja sisutihe lause, mis toimib loo sissejuhatusena.\n\n## Pealkiri:\n\nOtse kell 17.30: Madise, Kalmo ja Keres põhiseaduse tervisest\n\n## Põhitekst:\n\nMõttevahetuses \"Põhiseadus 30. Vabadused ja vaidlused\" analüüsivad õigusriigi nõrkusi ja tugevusi õiguskantsler Ülle Madise, presidendi õigusnõunik Hent Kalmo ja vandeadvokaat Paul Keres. Arutelu juhib rahvusraamatukogu meediapädevuse spetsialist Eva Ladva.\n\n30 aastat pärast põhiseaduse vastuvõtmist 28. juunil 1992 ei tunne kõik Eesti inimesed, et nende põhiõigused oleksid kaitstud. Ühiskonna valupunktina tajutakse lõhestumist ning dialoog eliidi ja tavakodanike vahel kas puudub või pole piisav. Euroopa Liidu soolise palgalõhe tabelis on Eestil ühed kõrgemad protsendid ja pensionäride elatustase jääb kas suhtelisse vaesusse või vaesusriski.\n\nKas ühiskonnagruppide üksteisest kaugenemise kompenseerib koos suurriikidega digiinnovatsiooni arengus kaasa rääkimine? Või kas fakt, et elanike arvu kohta on Eestis kõige enam idufirmasid, annab meile piisavalt lootust seljatada ebavõrdsest kohtlemisest tulenevad probleemid?\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Rahvusraamatukogu üritustesarja \"Infomüra\" raames toimub teisipäeval põhiseaduse 30. aastapäeva puhul arutelu, kus õigusteadlased koos õiguskantsler Ülle Madisega vahetavad mõtteid põhiseaduse tervise üle. Kell 17.30 algavat arutelu näeb otsepildis ERR-i portaalis.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe uudis läbi ja pane oma kujutlusvõime tööle, et välja mõelda üks korralik sissejuhatav lause sellele loole.\n\n## Pealkiri:\n\nPärnu Purjetamisnädal pakkus pingsaid sõite kaheks päevaks\n\n## Põhitekst:\n\nReedel, esimesel võistluspäeval, tervitas sportlasi ilus suveilm, mis kahjuks oli tuuletu. Küll aga said võistlejad merele laupäeval ja pühapäeval, et oma oskused merel proovile panna.\n\nIlca 7 võistlusklassis tuli võitjaks Karl-Martin Rammo (Rein Ottosoni Purjespordikool), temale järgnes Tavo Annus (ROPK) ning kolmanda koha saavutas Martin Aruja (ROPK).\n\nIlca 6 klassis oli aga esikolmik rahvusvaheline. Esimesele kohale tuli lätlane Estere Kumpina. Teise koha saavutas Karel Ratnik (Pärnu Jahtklubi) ning kolmas koht läks naaberriigist pärit sportlasele Elza Cibule.\n\nRS Aerode puhul oli seekord parim Jaak Jõgi (Hara Seilamise Selts), temale järgnes Liina Kolk (Saaremaa Merispordi Selts) ning auväärsele kolmandale kohale tuli Ants Haavel (HSS).\n\nKõiki tulemusi saab vaadata siit.\n\nJärgmine võistlus toimub juba sel nädalavahetusel, kui oma oskusi minnakse proovile panema Kärdlasse.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Nädalavahetusel peeti Pärnus maha järjekordne Purjetamise Eesti Karikavõistluste etapp. Kolmest võistluspäevast saadi merele ainult kahel.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe uudis läbi ja pane oma kujutlusvõime tööle, et välja mõelda üks korralik sissejuhatav lause sellele loole.\n\n## Pealkiri:\n\nHorvaatia kustutas Prantusmaa lootused edasipääsuks\n\n## Põhitekst:\n\nJalgpalli maailmameistrid, kes on alagrupis kaotanud kaks ja viiki mänginud samuti kaks mängu, paiknevad grupis viimasel kohal kahe punktiga, olles lausa väljakukkumisohus madalamasse divisjoni.\n\nHorvaadid võitsid mängu Luka Modrici varajasest penaltist löödud väravast. Modric on koondise eest löönud 152 mänguga 22 väravat. Alagrupi teises mängus võitis Taani 2:0 Austriat ning on üheksa punktiga liidripositsioonil. Kaks vooru jääb alagrupi lõpuni mängida ning Prantsusmaa ei suuda enam Taani juhtimist kõigutada.\n\nPrantsusmaa koondise peatreener Didier Deschamps ei ole üheski senises mängus kasutanud parimat võimalikku koosseisu, kuna on andnud paljudele mängijatele puhkust.\n\nPrantsusmaa suurimal staaril Kylian Mbappe'l oli mitu head võimalust, kuid ei suutnud neid realiseerida. Mängu lõpus vahetas peatreener sisse ka Antoine Griezmann'i, kuid ka tema ei suutnud viigiväravat lüüa.\n\nTulemused:\n\nB-divisjon\n\nIsland-Iisrael 2:2\n\nC-divisjon\n\nKazahstan-Slovakkia 2:1\nAserbaidžaan-Valgevene 2:0\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Jalgpalli Rahvuste liiga kõrgeima divisjoni A-grupi kohtumises alistas Horvaatia koondis 1:0 Prantusmaa, kustutades sellega Prantsusmaa võimalused pääseda nelja parema hulka.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe uudis läbi ning loo sellele fantaasiarikas ja pikk lause, mis võiks uudist tutvustada.\n\n## Pealkiri:\n\nMarian Vares: kuskilt tuleb pihta hakata\n\n## Põhitekst:\n\nTallinna Tuule lasteaed on eesti õppekeelega lasteaed, kus kõik peaks toimuma sada protsenti eesti keeles, kuid tegelikkuses on meie lasteaia 227 lapsest üle 70 protsendi muukeelsed.\n\nTulenevalt Lasnamäe elanikkonnast moodustavad enamuse vene emakeelega lapsed, kuid meil on ka inglise, araabia, gruusia, ukraina, armeenia, leedu, kasahhi, portugali ja soome emakeelega lapsi. Järjest enam on peresid, kes valivad lapsele eestikeelse haridustee, mis on väga suurt tunnustust vääriv valik.\n\nKuid lasteaed, kus on üle 70 protsenti muukeelseid lapsi, ei suuda enam kuidagi pakkuda keelekeskkonda, mida pered ootavad ning mis tagaks eesti keele omandamise tasemel, et laps oleks valmis minema eestikeelsesse kooli. Õppetöö toimub küll eesti keeles, kuid lastel on omavahel mugavam suhelda emakeeles.\n\nAjast, ruumist, inimestest ja oskustest jääb meie olukorras väheks ning kindlasti ei ole me ainus lasteaed, kes on sellises seisus. Silt lasteaia uksel on küll uhkelt eestikeelne, sees aga valitseb keelte paabel, kus õpetajad töötavad vähemalt topeltkoormusega.\n\nSellest tulenevalt hakkasime kolm aastat tagasi ise asjaga pihta. Saime oma õpetajatele pakkuda lapse kõne arengu ja keelekümbluse koolitusi, millest viimased on varasemalt olnud kättesaadavad ainult keelekümblusrühmadele.\n\nLisaks võtsime oma eestikeelsesse lasteaeda tööle kaks eesti keele õpetajat, kes aiarühmades muukeelsete lastega igal nädalal väiksemates gruppides tegutsevad. Kuna laste keeletase on väga erinev – on neid, kes tulnud meie lasteaeda aasta enne lõpetamist, ja neid, kes käinud siin alates sõimerühmast –, peavad nii eesti keele kui ka rühmaõpetajad tegevusi vastavalt varieerima.\n\nSamal ajal kui keeleõpetajad õpetavad muukeelseid lapsi, saavad rühmaõpetajad pühenduda neile vähestele eesti kodukeelega lastele, kes rühmas on, sest ka nende keele- ja kõneoskus vajab arendamist.\n\nPoolteist aastat tasusime keeleõppe kulud ise, viimasel aastal on Tallinna haridusamet meie palgafondi keeleõpetajate võrra täiendanud ning rahastanud ka keeleõppe kabineti väljaehitamist. Ühegi teise toetusmeetme või programmi alla me ei sobi, kuna meil on ka eestikeelseid lapsi ning lasteaia töökeel on eesti keel.\n\nHeal tasemel alusharidust pakkuda on meie jaoks suur väljakutse: muukeelsed pered soovivad täielikult eestikeelset rühma, lasteaed ootab eestikeelseid lapsi, ja tegelikult pole meil kumbagi. Õpetajad teevad topelttööd, mis nõuab neilt suurt sisemist põlemist ja motivatsiooni. Suured muutused võtavad teadupärast aega ja päris elu liigub oma rütmis, aga kuskilt tuleb pihta hakata.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Heal tasemel alusharidust pakkuda on meie jaoks suur väljakutse: muukeelsed pered soovivad täielikult eestikeelset rühma, lasteaed ootab eestikeelseid lapsi, ja tegelikult pole meil kumbagi, kirjutab Marian Vares algselt Õpetajate Lehes ilmunud kommentaaris.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Süvene uudise pealkirja ja sisu ning kirjuta sellele loole sisukas ja informatiivne sissejuhatus, mille pikkus on üks lause.\n\n## Pealkiri:\n\nEesti on vastu võtnud 42 257 Ukraina sõjapõgenikku\n\n## Põhitekst:\n\n6.-12. juunini saabus Eestisse 1969 sõjapõgenikku (sh 333 last). Neist 1082 inimest oli transiidil ehk nad soovivad Eestist edasi liikuda. Eestisse jääda soovijaid lisandus seega nädalaga 887.\n\nAlates sõja algusest 24. veebruaril on Ukrainast piiri ületanud 7,3 miljonit inimest. Põgenikena on neist registreeritud 4,9 miljonit. Ajutise kaitse taotlusi on antud 3,2 miljonile.\n\nKõige rohkem on sõjapõgenikke siirdunud Poola - 1,15 miljonit inimest 9. juuni seisuga.\n\nEesti on vastuvõetud põgenike koguarvult Euroopas 21. kohal, kuid meie rahvastiku arvu silmas pidades eespool.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Eesti on alates 27. veebruarist vastu võtnud 42 257 Ukraina sõjapõgenikku, ajutise kaitse taotlusi on kokku registreeritud 27 489 inimesele.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe uudis läbi ning loo sellele fantaasiarikas ja pikk lause, mis võiks uudist tutvustada.\n\n## Pealkiri:\n\nGolden State on NBA tiitlist ühe võidu kaugusel\n\n## Põhitekst:\n\nNelja võiduni peetavas seerias on Golden State 3:2 juhtimas. See tähendaks, et järgmise mängu võidu korral saaksid nad tiitli, mis oleks nende jaoks neljanda NBA meistritiitliga viimase kaheksa aasta jooksul.\n\nViienda mängu staar oli Andrew Wiggins, kes viskas lausa 26 punkti (Golden State) ja võttis 13 lauapalli. Bostoni poolelt oli resultatiivseim Jayson Tatum (Boston Celtics; 27), võttes ka 10 lauda. Klay Thompson (Golden State) tabas lausa viis kolmest ja toetas meeskonda 21 punktiga. Stephen Curry ei tabanud imekombel see mäng ühtegi kolmepunktiviset, kuid tõi siiski 16 punkti.\n\nJärgmine kohtumine peetakse Eesti aja järgi reede varahommikul.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Korvpalliliiga NBA finaalseeria viiendas kohtumises alistas Golden State Warriors 104:94 Boston Celticsi ning jääb ühe võidu kaugusele NBA tiitlist.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Pärast artikli pealkirja ja põhiteksti lugemist kasuta oma loovust, et koostada sisutihe ja pikk sissejuhatav lause.\n\n## Pealkiri:\n\nBriti valitsuse otsus ähvardab tekitada uue tüli Brexiti üle\n\n## Põhitekst:\n\nEuroopa Komisjoni asepresidendi Maroš Šefčoviči sõnul põhjustab Ühendkuningriigi tegevus Euroopa Liidus tõsist muret, mistõttu komisjon kaalub, milliseid samme järgmisena astuda.\n\nŠefčoviči sõnul kaalub Euroopa Komisjon õiguslikke protseduure Ühendkuningriigi vastu, kes kavatseb septembris Põhja-Iiri protokolli senisel kujul tühistada.\n\nÕiguslikke protseduure on Šefčoviči sõnul vaja, et kaitsta Euroopa Liidu ühisturu lõimitust nagu see läbiräägitud kaubandusprotokollis kirja pandud sai. Ühendkuningriigi ühepoolne tegevus hävitab Sefcovici sõnul mõlemapoolse usalduse. Euroopa Liit kavatseb sellises olukorras tagada protokolli elluviimise.\n\nSefcovici sõnul peegeldab Euroopa Komisjoni otsus just reaktsiooni Ühendkuningriigi ühepoolsele tegevusele ning on sellega täielikus proportsioonis.\n\nSamalaadsed meeleolud valitsevad ka Põhja-Iirimaa kohalikus parlamendis, mille 52 liiget saatsid Ühendkuningriigi peaministrile Boris Johnsonile kirja, kus soovitatakse keskvalitsuse välja pakutud mittevajalikud uuendused tagasi lükata.\n\nKokku on Põhja-Iirimaa parlamendil 90 liiget, seega pooldab protokolli muutmise tagasilükkamist üle poole parlamendiliikmeist.\n\nSaadikud kinnitavad, et uuenduste tagasilükkamist ja protokolliga jätkamist Brexiti ajal Brüsselis kokku lepitud kujul ei soovi ainult Põhja-Iirimaa poliitikud ja äritegelased, vaid ka suurem osa Põhja-Iirimaa elanikest. Allakirjutanute sõnul pole Põhja-Iiri protokoll praegusel kujul kaugeltki mitte ideaalne, kuid tegu on ainsa dokumendiga, mis põhjaiirlastele Brexiti negatiivse mõju eest üldse mingit kaitset pakub.\n\nSamuti on kirja autorid kurjad Ühendkuningriigi valitsuse avalduse peale, mille kohaselt on Põhja-Iirimaa protokolli muutmist, täpsemalt selle osade tühistamist vaja Suure Reede rahuleppe säilitamiseks. Suure Reede rahulepe sõlmiti 1998. aastal ning see lõpetas vaenutsemise Iiri vabariiklaste ja britimeelsete lojalistide vahel.\n\nÜhendkuningriigi valitsuse ministrid pole aga Põhja-Iirimaa enda poliitikutega nõus, vaid leiavad, et kõik Põhja-Iirimaa arvestatavad poliitilised jõud on avastanud protokollist mitmeid puudujääke. Ministrid leiavad, et protokoll on mõeldud ära hoidma piirikontrolli teket Ühendkuningriiki kuuluva Põhja-Iirimaa ja Iiri Vabariigi piirile, selle asemel tekitab protokoll edukalt aga piiri keset Iiri merd, kus Ühendkuningriigist imporditud kaubad peavad läbima tollikontrolli.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Ühendkuningriigi valitsus otsustas võtta vastu määrused, millega Euroopa Liidust lahkumise (Brexiti) käigus kokku lepitud ning Brexiti-järgsel ajal Põhja-Iirimaa staatust määrama pidanud mehhanism sisuliselt tühistatakse. Otsus ähvardab vallandada uue tüli Londoni ja Brüsseli vahel.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe hoolikalt uudise pealkiri ja sisu ning kirjuta artiklile pikk sissejuhatav lause, kasutades oma kujutlusvõimet.\n\n## Pealkiri:\n\nJõks: valitsust ei saa vahetada valitsusremondi reeglite järgi\n\n## Põhitekst:\n\n\"On kaheldav, kas vabariigi president põhiseaduse hoidjana saab ametisse nimetada uue valitsuse viisil, mis on ette nähtud ministrite vahetamiseks,\" kirjutas Jõks Eesti Päevalehes avaldatud arvamusartiklis.\n\nEndine õiguskantsler tõi esile, et põhiseaduses on ette nähtud normid nii valitsuse vahetamiseks (paragrahv 89), misjuhul vahetatakse nii valitsemiskaaslasi kui valitsemisprogrammi, kui ka valitsuse koosseisus muudatuste tegemiseks (paragrahv 90).\n\nKuna valitsusremondi korral vahetatakse peaministri ettepanekul minister või ministrid välja, mis aga ei ole eelduslikult keeruline ega olulise mõjuga, siis põhiseadus seda ka põhjalikult ei reguleeri, tõdes Jõks. \"Raske on ette kujutada, et mõne ministri vahetamiseks toimuksid nädalaid kestvad läbirääkimised, mis tipnevad uue valitsemiskokkuleppe allkirjastamisega,\" lisas ta.\n\nJõksi sõnul nõustub ta põhiseaduse ühe looja Liia Hänniga, kes pidas küsitavaks seda, kuidas luuakse praegu uut valitsuskoalitsiooni, mille käigus eeldatakse, et Reformierakonna, Sotsiaaldemokraatliku Erakonna ja Isamaa valitsuse moodustamiseks ei ole vaja peaministri tagasiastumist\n\n\"Põhiseaduse 30-aastase ajaloo jooksul oleks see esimest korda, kui uus valitsus astub ametisse korras, mis on ette nähtud ministrite vahetamiseks,\" rõhutas Jõks. Tema hinnangul ei ole varem samal moel valitsusi moodustatud.\n\n\"Siiani on meie riigipead oma otsustes seda vahetegu ka järginud,\" märkis endine õiguskantsler.\n\n\"Ajal, kui oleme silmitsi kobarkriisidega, ei ole Eesti huvides valitsus, mille ametisse nimetamise seaduslikkus on küsitav,\" lõpetas Jõks oma artikli.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Endine õiguskantsler, vandeadvokaat Allar Jõks leiab, et käivitatud valitsusvahetus ei saa toimuda valitsusremondi vormis, vaid peaminister Kaja Kallas peaks tagasi astuma ning nõudma endale uut mandaati.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe uudis läbi ja pane oma kujutlusvõime tööle, et välja mõelda üks korralik sissejuhatav lause sellele loole.\n\n## Pealkiri:\n\nSaksamaa lubatud raskerelvastus pole seni Ukrainasse jõudnud\n\n## Põhitekst:\n\nSaksamaa on nüüdseks tarninud ukrainlastele arvestatava hulga relvastust – tuhandeid tankitõrje ja lühimaa õhutõrje rakette, 100 000 granaati, 16 miljonit padrunit ja muud. Kuid raskerelvastuse tarned on seni jäänud vaid lubadusteks.\n\nNäiteks lubas Saksamaa aprillis Ukrainale seitset liikursuurtükki Panzerhaubitze 2000. Need peaks Ukrainasse jõudma selle kuu lõpus. Sarnased Norra ja Prantsuse päritolu süsteemid on Ukrainas rindel juba kasutusel.\n\nVeel aprillis räägiti Saksamaal 50 soomustatud õhutõrjekahurist Gepard. Nüüdseks on täpsustatud lubatud arvu kolmekümnele – 15 juulis ja 15 augustis.\n\nKui ameeriklased ja britid teatasid, et saadavad Ukrainale mitmikraketiheitjaid, lubas sama ka Saksamaa. Kuid hiljem selgus, et sakslaste süsteem vajab tarkvara uuendust, mis võib võtta kuid.\n\n1. juunil kinnitas Scholz parlamendis taas, et Saksamaa toetab Ukrainat raskerelvastusega.\n\n\"Tulevatel nädalatel me tarnime veel relvi. Näiteks on valitsus otsustanud saata süsteemi IRIS-T, kõige moodsama õhutõrjesüsteemi, mis Saksamaal on. Nii võimaldame kaitsta Vene õhurünnakute eest ühte Ukraina suurlinna,\" rääkis kantsler.\n\nKui Bundestagis teenis Scholz sellega aplausi, siis Saksa meedia kirjutab, et kaitseministeeriumile tuli lubadus üllatusena. Nii võib jälle juhtuda, et tarne jääb venima – moodne õhutõrjesüsteem ei pruugi Ukrainasse jõuda enne detsembrit. Rahvusvahelise Kaitseuuringute Keskuse teadur Tony Lawrence ütleb, et tõenäoliselt Saksamaa lõpuks lubatud tarnetest ei loobu.\n\n\"Tundub, et nad panustavad sellele, et nende relvasüsteemide tähtsus kukub ajaga. Võib-olla sakslased loodavad, et see küsimus üks hetk kaob. See oli kindlasti sõja alguses Saksamaa ja paljude teiste seisukoht, et Venemaa võidab väga kiiresti ja relvatarnetel pole mõtet,\" tõdes Lawrence.\n\nSamas ei usu Lawrence, et sakslased valetavad. On ka hulgi tehnilisi põhjuseid miks tarned venivad. Alarahastatud Saksa armeel on relvi vähe, need on kohati pikalt hoiul olnud ja seetõttu vajab nende töökorda seadmine aega. Lisaks on ukrainlastel vaja väljaõpet.\n\n\"See on mitme teguri koosmõju, kuid peamine põhjus on see, et Scholz peab rahuldama ka koalitsioonipartnereid, kes on endiselt Ukrainasse igasugu relvaabi saatmise vastu,\" rääkis Lawrence.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Saksamaa on lubanud Ukrainale raskerelvastust, kuid selle kohalejõudmine venib. Kui osaliselt on kiired tarned tehniliselt keerukad, siis tõenäoliselt venitab liidukantsler Olaf Scholz peamiselt poliitilistel põhjustel.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe artikli pealkiri ja sisu, seejärel loo pikk ja põnev lause, mis võiks olla artikli sissejuhatus.\n\n## Pealkiri:\n\nTavatu vangerdus viis Austraalia MM-finaalturniirile\n\n## Põhitekst:\n\nNormaalajal sajaprotsendilisi võimalusi ei sündinud, kümme minutit enne lisaaja lõppu tabas Edison Florese pealöök Austraalia posti, kuid 120 minuti jooksul kummagi meeskonna väravalukke lahti muukida ei õnnestunudki.\n\nLisaaja üleminutil tegi Austraalia koondise peatreener Graham Arnold tavatu vahetuse, kui võttis pingile meeskonna esiväravavahi ja kapteni Mathew Ryani ning pani penaltiseeriaks postide vahele enne esmaspäeva vaid kaks koondisemängu pidanud 33-aastase Andrew Redmayne'i.\n\nAustraalia risk aga õigustas ennast: pärast Martin Boyle'i eksimust lõi Luis Advincula Peruu kolmanda penalti posti ning seejärel pareeris Redmayne Lõuna-Ameerika koondise kuuenda löögi, saates austraallased nõnda viiendat turniiri järjest MM-ile.\n\nAustraalia kuulub MM-finaalturniiril D-alagruppi koos valitseva maailmameistri Prantsusmaa, Taani ning Tuneesiaga. Teisipäeval selgub Kataris viimane MM-ile pääsev riik, kui Costa Rica mängib Uus-Meremaaga.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Jalgpalli maailmameistrivõistluste Aasia ja Lõuna-Ameerika konföderatsiooni play-off 'is alistas Austraalia penaltiseeria järel Peruu ning pääses MM-finaalturniirile.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe hoolikalt uudise pealkiri ja sisu ning kirjuta artiklile pikk sissejuhatav lause, kasutades oma kujutlusvõimet.\n\n## Pealkiri:\n\nKolm Eesti kardisõitjat pääses Valencias esikümnesse\n\n## Põhitekst:\n\nEestlasi osales seekord koguni kuus, neist viis olid Aix Racing Teami sõitjad. Rotax Junior klassis võistlesid Marko Andreas Muru, Jakob Mattias Oja, Siim Leedmaa ja Georg Kõss ning Rotax max klassis hoidsid eestlaste lippu kõrgel Kaspar Korjus ja Kairo Kivi (KH Racing Team).\n\nJuba alates treeningutest oli näha et Kaspar Korjuse hoog on selline, mis lubab oodata kõrget kohta. Treeningutel pidevalt esikolmiku aegu näidanud Korjus sõitis kvalifikatsioonis välja ülikõrge teise aja, mis tähendas eelsõitudesse stardikohta esireast. Ka eelsõitudes suutis Kaspar näidata tugevat sõitu ja eelfinaalis oli Korjuse stardikohaks kuues positsioon. Eelfinaalis pidi ta kahjuks mõned kohad loovutama stardis toimunud väljasõidu tõttu. Tugevat sõitu näidates lõpetas ta eelfinaali üheksandana. Kairo Kivi tulemuseks eelfinaalis oli 17. Finaali stardis pidi Korjus sarnaselt eelfinaalile kohti loovutama kuid südika sõiduga lõpetas ta hooaja esimese rahvusvahelise stardi kaheksandana. Kairo Kivi oli finaalis 18.\n\nRotax Junior klassis näitasid pea kõik eestlased terve nädala esikümne aegu. Vast kõige suuremate ootustega läbis eelsõidud Georg Kõss, kes eelfinaalis startis kuuendalt kohalt. Kahjuks lõppes tema sõit eelfinaalis juba avaringil. Uskumatu sõidu tegi aga Siim Leedmaa, kes rivi tagumisest otsast startides lõpetas eelfinaali kaheksandana. Paarisrakendina sõitnud Oja oli 17. ja Muru 18. Finaalis tõestas aga Kõss oma eelsõitude kiirust ja viimasest reast startinuna lõpetas ta finaali 10. kohal. Pisut ehk märkamatult leidsime lõpuprotokollis temast kaks kohta eespoolt ehk kahekandalt kohalt Marko Andreas Muru, kes tegi suurepärase rahvusvahelise debüüdi Rotax Junior klassis. Jakob Mattias Oja lõppkohaks jäi Valencias 25. ja Siim Leedmaa pidi finaalis kahjuks katkestama.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Hispaanias Valencia kardirajal sõideti läinud nädalavahetusel Rotax Winter Cup. See on kardisõitjatele üks suurimaid hooajaeelseid mõõduvõtte, kus kogu Euroopa paremik teeb esimese võistluse.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Süvene uudise pealkirja ja sisu ning kirjuta sellele loole sisukas ja informatiivne sissejuhatus, mille pikkus on üks lause.\n\n## Pealkiri:\n\nWattbike'i sarja hooaja neljanda etapi võitis Prous\n\n## Põhitekst:\n\nAbsoluutarvestuse parimaks tuli viimases stardis olnud Priit Prous, kes läbis 10 km ajaga 13.02,96, mis andis keskmiseks võimsuseks 361 (W). See tulemus jagatud sportlase kehakaaluga osutus päeva parimaks, milleks oli 4,85 (W/kg). Talle järgnes päeva parima aja välja sõitnud Lauri Peil, kes läbis 10 km 12.25,11-ga, kuid jagatise tulemusega 4,70 (W/kg) pidi leppima teise kohaga. Kolmas oli väda südikas sõidu teinud juunioride klassi kuulu Karel Georg Nõmm tulemusega 4,63 (W/kg).\n\nNoorte arvestuse parimad olid M16 vanuseklassis Stefan Lootus, M14 vanuseklassis Robert Johanson, M12 vanuseklassis Romet Pajur ja N16 vanuseklassis Hanna Heinsaar.\n\nSenini sarja koondarvestuse kahel liidril ei olnud sõbrapäev sportlikus mõttes hea. Indrek Vait ja Rivo Pajur pidid mööda laskma Lauri Peili Tartust, kes tõusis kokkuvõttes kolmandalt kohalt esimeseks. Noorte liider on endiselt Matvei Tarassov.\n\nSarja viimane etapp toimub 28. veebruaril 2016. Seekord sõidetakse 30 min ja 15 min distansti peale. Startida saab nii Tallinnas kui ka Tartus.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Tallinna lahtistel meistrivõistlustel siseratastel, Wattbike'i 4. etapp, tõi kokku hulgi spordisõpru, kes valentinipäeval oma võimed proovile pani. Seekord oli kavas absoluudi 10 km ja noorte 4 km sõit. Pingerida koostati distantsi läbimisel saavutatud keskmine võimsus jagatud kehakaaluga (W/kg) tulemuste põhjal.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Pärast artikli pealkirja ja põhiteksti lugemist kasuta oma loovust, et koostada sisutihe ja pikk sissejuhatav lause.\n\n## Pealkiri:\n\nTusk: Euroopa Liidu lagunemise oht on reaalne\n\n## Põhitekst:\n\n\"Lagunemise oht on reaalne, kuna see protsess on tõepoolest väga õrn. Tegelege sellega ettevaatlikult. Seda, mis on purunenud, ei saa enam parandada,\" ütles ta Rumeenias, lisades, et Euroopa Liit on praegu jõudnud \"kriitilise hetkeni\".\n\nLondon soovib leppida Brüsseliga kokku Suurbritannia Euroopa Liitu jäämise tingimustes ning korraldada seejärel rahvahääletuse.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Euroopa Ülemkogu alaline eesistuja Donald Tusk hoiatas esmaspäeval 28-liikmelise Euroopa Liidu lagunemise eest ning kutsus suuremale koordineerimisele reageerimisel nn Brexitist tulenevale ohule.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe uudis läbi ja pane oma kujutlusvõime tööle, et välja mõelda üks korralik sissejuhatav lause sellele loole.\n\n## Pealkiri:\n\nÜRO: Süürias on rünnakud koolidele ja haiglatele nõudnud 50 tsiviilohvrit\n\n## Põhitekst:\n\nÜRO peasekretär Ban Ki-moon peab \"selliseid rünnakuid rahvusvahelise õiguse jõhkrateks rikkumisteks\", ütles maailmaorganisatsiooni kõneisik Farhan Haq.\n\nRünnakud tsiviiliobjektidele mõistis hukka ka USA, Ühendriikide andmeil said Aleppo provintsis tabamuse muu hulgas humanitaarorganisatsiooni Piirideta Arstid (Médecins Sans Frontières - MSF) rajatis ja Azizi linnas asuv naiste ja laste haigla.\n\nVägivalla kasv leidis aset vaid paar päeva pärast seda, kui rahvusvaheline Süüria toetusrühm leppis Münchenis kokku peatada nädala jooksul vaenutegevus, et liikuda sealt edasi alalise relvarahu kehtestamise suunas.\n\nEi Ühendriigid ega ÜRO nimetanud, kes õhulöögid andis, kuid Venemaa on Aleppos ja selle ümbruses korraldanud viimasel ajal intensiivseid õhurünnakuid, et toetada Süüria valitsusvägede suurpealetungi.\n\nUSA välisministeeriumi pressiesindaja John Kirby sõnul seavad viimased arengud kahtluse alla Venemaa tahte ja/või võime aidata kaasa Assadi režiimi jätkuva brutaalsuse peatamisele oma rahva vastu.\n\n\"Et Assadi režiim ja selle toetajad jätkavad neid rünnakuid ilma põhjuseta ja austamata rahvusvahelisi kohustusi kaitsta süütuid elusid, on vastuolus rahvusvaheliste üleskutsetega kaasa arvatud Müncheni julgeolekukonverentsil, hoiduda rünnakutest tsiviilisikute vastu.\n\nAFP fotodelt võis näha õhurünnakus osaliselt kokkuvarisenud MSF-i haigla rususid.\n\n\"Haigla purustamine jätab 40 000 kohalikku elanikku aktiivses konfliktitsoonis ilma arstiabist,\" lausus Piirideta Arstide Süüria operatsiooni juht Massimiliano Rebaudengo.\n\nÜRO avaldus andis märku, et tabamuse saanud tsiviilobjekte ja ohvreid on palju rohkem kui esialgu teatati.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "ÜRO andmetel on Süüria põhjaosas Aleppo ja Idlibi provintsis saanud õhurünnakutes vähemalt viiele meditsiiniasutusele ja kahele koolile surma kuni 50 tsiviilisikut, ohvrite seas on ka lapsi.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu uudise pealkirja ja põhisisuga. Kasuta neid fakte, et luua pikk ja sisutihe lause, mis toimib loo sissejuhatusena.\n\n## Pealkiri:\n\nEvely Kaasiku jõudis tudengite MM-il kolmandat korda poodiumile\n\n## Põhitekst:\n\nKaheringilisel lühirajavõistlusel oli Kaasiku GPS-jälgimise info põhjal poolel distantsil veel esikümne lõpus, kuid raja teises pooles õnnetus tal mitmest konkurendis mööduda. Võitnud soomlannale Mira Kaskisele kaotas Kaasiku 1.42-ga, jäädes seejuures medalist 1.18 kaugusele. Avadistantsil pronksi võitnud Daisy Kudre tegi kohe raja algul 3-minutilise eksimuse ja taandus 11. kohale (+5.29). Kaisa Sander oli 15. (+10.51).\n\nMeeste klassis võitis kolmanda individuaalvõistluste kulla bulgaarlane Stanimir Belomažev (35.37), edestades tihedas heitluses kolme konkurenti Soomest. Eesti noormeestest oli tänagi parim Rimmo Rõõm 21. kohaga (+6.47), Andres Saalile 24. koht (+10.29).\n\nJärgmised üliõpilaste suusaorienteerumise maailmameistrivõistlused toimuvad 2018. aastal Tartus ning 2019. aastal on ala ka esmakordselt Krasnojarskis toimuva taliuniversiaadi kavas.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Venemaal Tuulas toimuvate esimeste üliõpilaste suusaorienteerumise maailmameistrivõistluste lõpetuseks sõidetud ühisstardist lühirajal saavutas Evely Kaasiku 6. koha, jõudes seega kõigil kolmel individuaaldistantsil lillesaajate hulka.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Süvene uudise pealkirja ja sisu ning kirjuta sellele loole sisukas ja informatiivne sissejuhatus, mille pikkus on üks lause.\n\n## Pealkiri:\n\nSubbotin ja Artjunin kuulusid taas põhikoosseisu\n\n## Põhitekst:\n\nUueks aastaks Kasahstani esiliigasse kukkunud Kaisari vastu alustasid mõlemad Eesti koondislased mängu algkoosseisus ning said kirja kogu avapoolaja, vahendas Soccernet.ee.\n\nPoola esiliiga hooaeg jätkub Miedzi jaoks 4. märtsil.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Poola jalgpallimeistrivõistluste esiliigaklubis Legnica Miedz pallivad Artjom Artjunin ja Igor Subbotin alustasid taas treeningmängu algkoosseisus, kui Miedz alistas Rimo Hundi eelmise koduklubi Kõzõlorda Kaisari tulemusega 3:1.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Süvene uudise pealkirja ja sisu ning kirjuta sellele loole sisukas ja informatiivne sissejuhatus, mille pikkus on üks lause.\n\n## Pealkiri:\n\nCSKA nuhtles Ühisliiga tunamullust finalisti 33-punktilise ülekaaluga\n\n## Põhitekst:\n\nVõitjate resultatiivseimad mängijad olid Vitali Fridzon ning Kyle Hines 12 punktiga, kaotajate poolelt tegi kaksikduubli Rasid Mahalbasic 13 silma ja 11 lauapalliga.\n\nKrasnodari Lokomotiiv-Kuban alistas samuti omal väljakul Loimaa Bisonsi 95:55 (23:22, 28:14, 27:14, 17:5). Anthony Randolph tõi võitjatele 26 ja Paul Hill kaotajatele 14 punkti.\n\nCSKA, kelle ainus kaotus pärineb avaringist Nižni Novgorodilt, juhib turniiritabelit, Lokomotiiv-Kuban on neljandal, Nižni Novgorod kaheksandal ning Bisons 11. kohal. Kalev/Cramo hoiab 16 meeskonna seas 14. positsiooni.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Korvpalli VTB Ühisliigas sai Moskva CSKA kodus 98:65 (23:11, 21:21, 31:9, 23:24) jagu tunamullusest finalistist Nižni Novgorodist.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe hoolikalt uudise pealkiri ja sisu ning kirjuta artiklile pikk sissejuhatav lause, kasutades oma kujutlusvõimet.\n\n## Pealkiri:\n\nSlovakkia peaminister: Euroopa Liidu piiride kaitsmiseks on vaja plaani B\n\n## Põhitekst:\n\n\"Me sõltume sellest, et Euroopa Liidu ja Türgi tegevusplaan tööle hakkab. Ja mulle meeldiks näha meeldivat üllatust meie Kreeka kolleegide poolt,\" rääkis Fico Kesk- ja Ida-Euroopa riikide peaministrite kohtumisel.\n\n\"Kuid ma pean tunnistama, et ma olen üsna pessimistlik. See on ka põhjus, miks me rääkisime ka plaanist B, milleks on Makedoonia ja Bulgaaria piiride kindlustamine,\" lisas ta Reutersi teatel.\n\nReedel esitati Kreekale ametlikult nõudmine võtta kontrolli alla olukord rändesurve alla jäänud Schengeni ruumi välispiiril. Allika kinnitusel kiideti samm ministrite nõukogus heaks hoolimata sellest, et Ateena oli sellele vastu.\n\nKokku peab Kreeka kolme kuu jooksul ellu viima 50 ettekirjutust. Kuna see on üsnagi ebatõenäoline, võib peagi kätte jõuda enneolematu situatsioon, kus lubatakse liikmesriikidel taastada kuni kaheks aastaks piirikontroll Schengeni ala sisepiiridel.\n\nEelmisel aastal saabus Kreekasse rohkem kui 850 000 migranti ja põgenikku, kellest suurem osa liikus edasi teistesse Euroopa riikidesse.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Slovakkia peaminister Robert Fico märkis, et Türgi ja Kreeka ei pruugi tulla toime Euroopasse suunduvate migrantide pidurdamisega, ning seega peab tema arvates olema valmis ka \"plaan B\", kuidas Bulgaaria ja Makedoonia piire kindlustada.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu artikli sisuga ja loo sellele pika lausega sissejuhatus, mis köidab lugeja tähelepanu.\n\n## Pealkiri:\n\nVene hea mäng aitas Žalgirise Leedus 33-punktilise võiduni\n\n## Põhitekst:\n\nVene viibis Kaunases toimunud kohtumises väljakul 18.10 ning viskas selle ajaga 10 (2 pv 5/6, 3 pv 0/1) punkti, võttis mängu parimana 8 lauapalli, kaotas korra palli ja tegi 2 isiklikku viga.\n\nŽalgiris juhib 24. vooru järel turniiritabelit 22 võiduga. 11-st vastasest jagu saanud Lietkabelis hoiab kümne meeskonna seas kuuendat kohta.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Eesti meeste korvpallikoondislase Siim-Sander Vene koduklubi Kaunase Žalgiris alistas Leedu meistrivõistlustel Panevežyse Lietkabelise 92:59 (23:19, 27:14, 24:13, 18:13).", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu uudise pealkirja ja põhisisuga. Kasuta neid fakte, et luua pikk ja sisutihe lause, mis toimib loo sissejuhatusena.\n\n## Pealkiri:\n\nVälisministrid: Euroopa Liit on jätkuvalt huvitatud koostöö arendamisest Moldovaga\n\n## Põhitekst:\n\nRääkides poliitilistest arengutest Moldovas kinnitasid Euroopa Liidu välispoliitikajuhid, et Euroopa Liit on jätkuvalt huvitatud koostöö arendamisest Moldovaga.\n\nEesti välisministri Marina Kaljuranna sõnul on stabiilsus partnerriikides Euroopa eluline huvi. \"Moldova uus valitsus vajab Euroopa jätkuvat poliitilist toetust ning arengukoostöö-alast abi,\" ütles ta.\n\nKaljuranna hinnangul tuleb uuele valitsusele praeguste sisepoliitiliste pingete ja probleemide taustal anda aega tõestamaks, et jätkatakse reformidega Euroopa kursil.\n\nVälisminister rõhutas, et Eesti jätkab arengukoostöö raames Moldova toetamist ja oma reformikogemuse jagamist. Eesti teeb Moldovaga koostööd nii demokraatlike riigistruktuuride ja kodanikuühiskonna tugevdamisel kui ka Euroopa Liidu nähtavuse tõstmisel, koostöös Eesti Idapartnerluskeskusega.\n\nVälisminister Kaljuranna sõnul on oluline pöörata Moldovas enam tähelepanu Euroopa Liidu teemalise info edastamise ja valitsuskommunikatsiooni arendamisele, parandamaks arusaamist Euroopa Liidust. \"Nii Euroopa Liidu alase info kui ka kogu reformide vajalikkust selgitav strateegiline kommunikatsioon aitab vähendada sisepingeid ning suurendada arusaamist Euroopa Liidust,\" nentis ta.\n\nEuroopa Liidu välisministrid tõdesid, et Moldova peab senisest tõhusamalt rakendama EL-iga sõlmitud assotsieerimislepingut, eeskätt reformide alal riigiasutuste korruptsiooni, kohtusüsteemi läbipaistvuse ja riigi rahanduse haldamise valdkondades.\n\nVälisasjade nõukogu võttis vastu järeldused Moldova Vabariigi kohta, milles öeldakse, et tänaseid raskusi saab ületada kõikide poliitiliste jõudude vahelise konstruktiivse dialoogi abil. Moldova valitsust kutsutakse üles seadma esikohale ulatuslik reformiprotsess, milles Euroopa Liit on valmis jätkuvalt abiks olema.\n\nJäreldustes kutsutakse muuhulgas üles astuma samme, mis aitaksid ennetada uusi kriise pangandussektoris.\n\nSamuti rõhutatakse vajadust tõsta tõhusama strateegilise teabevahetuse abil Moldova elanike teadlikkust Euroopa Liidust ja lõimumisprotsessi kasulikkusest.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Tänasel Euroopa Liidu välisministrite kohtumisel Brüsselis räägiti arengutest Moldovas ning sealsete reformide jätkamise vajadusest.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe artikli pealkirja ja sisu. Kasuta oma loomingulisi võimeid, et koostada detailne ja põhjalik ühelauseline sissejuhatus sellele uudisele.\n\n## Pealkiri:\n\nRootsi ralli jääb maailmameistrivõistluste kalendrisse\n\n## Põhitekst:\n\nMM-sarja ainus talveralli oli tänavu raskete ilmaolude tõttu ära jäämas. Lõpuks võistlus siiski peeti ja selle võitis prantslane Sebastien Ogier Volkswagenil. Fordiga kihutav Ott Tänak oli viies.\n\n\"Nädal aega tagasi oli seis halb,\" ei varjanud Rootsi ralli eestvedaja Glenn Olsson. \"Siiski suutsime korraldada suurepärase võistluse, mis tõi meile WRC-ga kolmeks aastaks lepingupikenduse.\"\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Rootsi ralli kuulub ka järgmised kolm aastat autoralli maailmameistrivõistluste kalendrisse.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe uudis läbi ja pane oma kujutlusvõime tööle, et välja mõelda üks korralik sissejuhatav lause sellele loole.\n\n## Pealkiri:\n\nOsavaldade küsimusest võib kujuneda haldusreformi üks suuremaid vaidluskohti\n\n## Põhitekst:\n\nSotsiaaldemokraadid soovivad haldusreformiplaanis jätta soovi korral tänased vallad osavalla staatusesse ning tagada nii kohapealne demokraatia. Endine regionaalminister Siim Kiisler (IRL) peab aga plaani nõrgaks kohaks seda, et nii ei suudeta luua tugevaid ja võimekaid omavalitsusi, mille pärast reformi tehakse, vahendasid ERR-i raadiouudised.\n\nSotsiaaldemokraatide nägemuses tegutseks nendes osavaldades ka osavallavolikogu ning vallavolikogu võiks vajadusel delegeerida osavaldadele ka õiguse võtta osavallas vastu õigusakte.\n\nSotsiaaldemokraatide aseesimees Kajar Lember ütles, et nii saaks tagada kohapealse demokraatia ning selle, et otsustusprotsessid ei liiguks kuhugi kaugele.\n\nLemberi sõnul võiks see osavald ennekõige tegeleda näiteks sotsiaalhoolekande ja koolipidamise, aga ka heakorra ning näiteks teehooldusküsimustega.\n\n\"Eks need ongi sellised kogukondlikud temaatikad. Olgu ta kohapealse rahvamaja toimimine, alghariduse temaatika, lõpuks ka see teede lükkamine jääb erinevatesse kategooriatesse - kas ta läheb suure hankena üle maakonna või on seal ka nö väikehanked sees. Neid nüansse on tegelikult hästi palju. Ma veel kord möönan, et need on igal pool niimoodi erinevalt kokku lepitavad. See ei ole küsimus. Küsimus on meie puhul praegu selles, et me ei taha kuidagi seadusesse kirja panna, et kõik on mustvalgelt nagu paigas. Me tahaks vähemalt, et selline seaduseraamistik oleks olemas, mille sees on need asjad võimalikud,\" selgitas ta.\n\nEndise regionaalministri Siim Kiisleri arvates pole küsimus selles, kas osavaldu lubada või mitte, sest need on osaliselt lubatud juba praeguses seaduses, aga küsimus on funktsioonides ja otsustuspäedevuses. Osavallad võivad killustada liigselt omavalitsust ning see ei teeniks reformi eesmärke.\n\n\"Meil täna on soov bürokraatiat vähendada selgelt, muuta avalikku haldust efektiivsemaks, paindlikumaks, kaasaegsemaks. Siis selline samm, kus sisuliselt tekiks osavaldade pealt üks tasand juurde, siis see oleks samm edasi minevikku. Kui selline otsustamine ära killustatatkse, et öeldakse, et te olete küll üks vald, aga valla sees igaüks teeb ise oma otsuseid, siis me ju teame, et tegelikult võimekus langeb, mitte ei kasva,\" märkis Kiisler.\n\nRiigihalduse minister Arto Aas (RE) ütles, et sotsiaaldemokraatide ettepanekul on osavaldade idee reformiseadusesse kirja pandud.\n\n\"Otsustada nüüd lähtuvalt kohalikest oludest, kui suurt rolli osavallale ette nähakse, aga me ei taha anda osavallale õigusaktide andmise õigust. Me ei taha, et osavaldades oleks eraldi ametkond - see peaks ikkagi olema ühes omavalitsuses üks täidesaatev. Küll aga võiks osavalla tasandil kujundada ja anda arvamusi valla eelarve kohta, planeeringute kohta, arengukava kohta, aga pigem sellise nõuandva esindusorganina, mitte sellise ametkondliku aparaadina,\" rääkis minister Aas.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Üheks suuremaks vaidluskohaks võib kavandatava haldusreformi puhul kujuneda see, kas omavalitsuskorraldus peaks tulevikus olema ühe- või mitmetasandiline. Sotsiaaldemokraatide volikogu nägemuses võiks omavalitsusel olla palju tasandeid.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Pärast artikli pealkirja ja põhiteksti lugemist kasuta oma loovust, et koostada sisutihe ja pikk sissejuhatav lause.\n\n## Pealkiri:\n\nViilukas loovutas jälitussõidus ühe koha\n\n## Põhitekst:\n\nMääravaks sai esimeses lasketiirus tehtud neli eksimust. Läbides teise tiiru puhtalt ja eksides kolmandas ja neljandas tiirus kummaski korra, saavutas Heldna omaeelaiste maailma tippkonkurentsis kõrge 10. koha. Teine stardis olnud Eesti koondislane Mart Všivtsev sai 36. koha.\n\nNeidudest olid laskesuusatamise jälitussõidus stardis Anneliis Viilukas ja Hanna Moor. Eilse võistluse põhjal tänasele 7,5 km distantsile 18. kohalt startinud Viilukas langes koha võrra ja tema lõpptulemuseks jäi 19. koht. Hanna Moor saavutas tänasel võistlusel 46. koha.\n\nKiiruisutamises olid 1500 m stardis Eesti koondislased Kaspar Kaljuvee ja Kermo Voitka. Mõlemad noored uisumehed libisevad jääl kiiremini kui 1964. a olümpiavõitja Ants Antson. Kaljuvee sai täna 24. ja Voitka 27. koha.\n\nCurlinguvõistkond kohtus täna hommikupoolses mängus Suurbritanniaga, kellele jäädi alla seisuga 2:8. Õhtul kell 20.30 kohtutakse Norraga.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Täna oli Lillehammeri II noorte taliolümpiamängudel stardis 10 Eesti spordi tulevikutegijat. Eile laskesuusatamise 7,5 km distantsil 5. koha saanud Robert Heldna täna oma positsiooni 10 km jälitussõidus kaitsta ei suutnud.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe hoolikalt uudise pealkiri ja sisu ning kirjuta artiklile pikk sissejuhatav lause, kasutades oma kujutlusvõimet.\n\n## Pealkiri:\n\nKohtunike eksimus võis epeemeeskonnale MK-etapil maksta finaalikoha\n\n## Põhitekst:\n\nVehklemiskohtunik Juhan Salmi hinnangul võis Eesti meeskonnale saatuslikuks saada kohtunike eksimus.\n\nJuhan Salm oma Facebooki konto vahendusel: \"Peale tänaöist Vancouveris toimunud meeste epee MK-etapi poolfinaali, kus meie meeskond pidi väga dramaatiliselt alla vanduma hilisemale etapivõitjale Ungarile, jäi kripeldama kohtuniku eksimus, mis võis maksta meie meestele finaalikoha.\n\nNimelt oli selles kohtumises kasutusel tootjamaa Itaalia aparaat \"Favero\", mis normaalaja lõppedes enam torkeid ei registreeri. Seda selleks, et vältida hilisemad vaidlused selle üle, kas torge oli sooritatud enne või pärast aja lõppu. Tuli ei põlenud - järelikult oli aeg otsas. Lihtne.\n\nParaku on selle aparaadi \"omapäraks\" see, et enne lisaminuti algust tuleb kaugjuhtimispuldil vajutada nuppu \"rearm\", mis võimaldab uuesti torkeid registreerima hakata.\n\nEesti ja Ungari vahelises kohtumises seda nuppu ei vajutatud ning nii veheldi kuni otsustavate hetkedeni mittetoimivate relvadega. Seejuures on minu isiklik hinnang selline, et Koljal oli selle aja jooksul vähemalt kaks momenti, kus tema tuli oleks võinud süttida ning Eestile võidu tagada (momendid fotodel).\n\nKuigi sel hetkel eestlastele justkui sobis, et jätkati järele jäänud 5 sekundi vehklemist, siis tundsin huvi, et mis oleks saanud juhul kui seda oleks märgatud nt 1 sek enne aja lõppu? Loogiliselt võttes oleksid ju ungarlased nõudnud uut minutit.\n\nTuleb välja, et sellise olukorra jaoks polegi vist ühtegi reeglit, mis on seda imelikum, et seda tuleb ette isegi tihedamini, kui oleks normaalne. Olen isegi võitnud lisaminuti samasuguses olukorras, kus vastane tegi väga selge ja puhta torke, kuid tuli ei põlenud. Teisel katsel olin osavam mina.\n\nTuleb tunnistada, et nii Eesti meeskond kui ka Kolja viimases matšis tegi väga korraliku etteaste, kuid kahjuks sellest ei piisanud. Võib ju väita, et oleks siis võinud töötava relvaga veel ühe torke sooritada, kuid paraku sellisel tasemel vastased torgetega ikka päris kuivale ka ei jää.\"\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Eesti meeste epeekoondis kaotas eile Vancouveris toimunud MK-etapil poolfinaalis lisaajal Ungarile 14:15 ning olümpiamängudele ei pääse.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Vaata läbi uudise pealkiri ja tekst ning loo loov sissejuhatav lause, mis haakub artikli sisuga.\n\n## Pealkiri:\n\nLäti eurosaadik käskis Vene telesaates Žirinovskil suu puhtaks pesta\n\n## Põhitekst:\n\nŽirinovski ütles telesaates \"Pühapäevaõhtu Vladimir Solovjoviga\", et Balti riigid ei saa ise otsustada, kellega nad koos on.\n\n\"Seda, kellega te koos olete, otsustame meie,\" ütles Žirinovski, väites, et Balti riigid asuvad Vene maadel. \"Kas Narva on eestlaste linn? Ja mis on Daugavpilsi nimi? Borisoglebsk! Te asute teiste maal!\" karjus Žirinovski.\n\nMamikins soovitas öeldu järel Žirinovskil suu puhtaks pesta.\n\n\"Pärast sääraseid sõnu minge ja peske oma suu klooriga puhtaks. Teil peaks häbi olema,\" ütles Läti poliitik.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Läti Üksmeele erakonna eurosaadik Andrejs Mamikins käskis pühapäeva õhtul Vene telekanali Rossija-1 saates Vene liberaaldemokraatide liidril Vladimir Žirinovskil suu puhtaks pesta, kuna viimane väitis, et Balti riigid asuvad Vene aladel.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu artikli sisuga ja loo sellele pika lausega sissejuhatus, mis köidab lugeja tähelepanu.\n\n## Pealkiri:\n\nSchalke kaitse tugitala liitub Liverpooliga\n\n## Põhitekst:\n\nSaksamaal sündinud Kameruni päritolu 24-aastane Matip on Schalke eest pidanud Bundesligas 181 kohtumist, milles löönud 17 väravat.\n\nLiverpooli sakslasest peatreener Jürgen Klopp üritas Matipi Inglismaale meelitada juba jaanuaris, kuid need katsed lõppesid edutult. Nüüd liitub Matip Liverpooliga 1. juulil ilma üleminekutasuta.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Saksamaa jalgpalliklubi Gelsenkircheni Schalke kaitsja Joel Matip liitub pärast käesoleva hooaja lõppu inglaste Liverpooliga.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe artikli pealkirja ja sisu. Kasuta oma loomingulisi võimeid, et koostada detailne ja põhjalik ühelauseline sissejuhatus sellele uudisele.\n\n## Pealkiri:\n\nTeppan säras Austrias, Venno Türgis mängupraktikat ei saanud\n\n## Põhitekst:\n\nTeine koondislane Oliver Venno seevastu Türgis mängupraktikat ei saanud, vahendas Volley.ee.\n\nInnsbrucki Hypo Tirol saavutas lõppenud nädalal koduliigas kaks võitu. Esmalt mängiti kodusaalis 3:0 (17, 22, 19) tulemusega üle turniiritabeli kolmas meeskond Grazi UVC Holding ja seejärel võõrsil 3:1 (24, 15, -23, 22) resultaadiga tabeli viies võistkond Oberösterreichi SU Supervolley. Renee Teppan tõi esimeses kohtumises võitjatele 13 (+9, rünnakul 56%) ja teises mängus 20 (+11, 50%) punkti, olles mõlemas vastasseisus üleplatsimängija.\n\nEsikohal jätkaval Innsbrucki esindusel on kuueteistkümnest mängust koos 47 punkti. Bleiburgi SK Posojilnica Aich/Dobi jääb maha nelja ja Grazi meeskond neljateistkümne silmaga.\n\nAnkara Ziraat Bankasi mängumootor nii õlitatult ei käi, sest viimati jäädi võõral väljakul 1:3 (-21, -19, 23, -20) tulemusega alla Fenerbahcele. Vaid teises geimis korraks mängu sekkunud Oliver Venno statistikasse ühtegi märget kirja ei saanud. Marcus Nilsson tõi Bankasile seekord 18 punkti (rünnakul 41-st 17, 41%).\n\n26 punkti kogunud Bankasi langes kaotusega Fenerbahce (28 punkti) seljataha viiendaks.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Eesti võrkpallikoondise diagonaalründaja Renee Teppan aitas koduklubi möödunud nädalal kahe võiduni, viibides mõlemas vastasseisus platsil algusest lõpuni.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Pärast artikli pealkirja ja põhiteksti lugemist kasuta oma loovust, et koostada sisutihe ja pikk sissejuhatav lause.\n\n## Pealkiri:\n\nNõmme Kalju U21 loodab publikule ilusat jalgpalli näidata\n\n## Põhitekst:\n\nNõmme Kalju U21 jaoks algab Esiliiga hooaeg 27. veebruaril, mil võõrustatakse Viljandi JK Tulevikku.\n\n2014. aastal osales Nõmme Kalju duubel esimest korda Esiliigas, siis saavutati tugev neljas koht. Möödunud hooajal algas Nõmme Kalju II hooaeg Esiliigas aga väga raskelt, ning alles tugeva lõpuga suudeti saavutada püsimajäämine ning korralik viies koht. Millest möödunud hooaja keeruline algus? Kuidas jäite möödunud aastaga üleüldiselt rahule?\n\nMulle ei meeldi üldiselt rääkida eelmisest hooajast, kuid võin öelda, et pigem ei jäänud täielikult rahule. Alles hooaja teises pooles saavutasime oma rütmi ning hakkasid ka tulemused tulema. Samuti oleksin tahtnud näha rohkem noori esile tõusmas ning esindusmeeskonda murdmas.\n\nMillised on tänavuse hooaja eesmärgid? Keda näete konkurentidena ning peate tugevaimaks iseseisvaks klubiks?\n\nMingi kindel tabeliseis ei ole kindlasti meie eesmärk, vaid noorte arendamine. Meile ei annaks midagi olla tabeli esimesed, kui me ei kasvataks esindusmeeskonnale ühtegi noormängijat. Kalju U21 treeneri eesmärk on esindusmeeskonnale mängijaid anda. Mul ei ole vahet, kas vastas on Kalev või Maardu, me keskendume oma peamistele eesmärkidele.\n\nKes U21 meeskonnast on lahkunud ning kes liitunud?\n\nMängijate põhituumik on jäänud samaks, kuid lisandumas on mitmed mängijad teistest klubidest ning ka järgmine aastakäik oma kasvandikke, kes oma võimaluse saavad. Kokku on meil koosseisus planeeritud 20-25 mängijat ning keskmiseks vanuseks eeldan kuskil 17,5-18 aastat.\n\nKas ootate ka oma III võistkonna tõusmist Esiliiga B tasemele sarnaselt Florale? Mis aastaks loodate oma kolmanda võistkonna nii kõrgele tõsta?\n\nSel hooajal jätkame suures plaanis samamoodi. Kalju III-s on plaanis anda mänguaega noortele, kes Kalju U21-s saavad vähem platsile.\n\nNõmme Kalju duubelmeeskonna keskmine kodumängude publikuarv oli eelmisel hooajal duublitest kõige kõrgem – 67 inimest keskmiselt mängu kohta. Kas Kalju jaoks on auasi olla jätkuvalt kõige vaadatum U21 meeskond? Kas olete ka mõelnud, mida saate teha veel rohkem ja paremini, et publikunumber uuel hooajal veelgi kasvaks?\n\nTahaksin näha mängudel 200-300 pealtvaatajat. Eelmisel hooajal tahtsime publikule näidata ilusat jalgpalli. Näiteks mängud Floraga tõid korralikult inimesi staadionile, mängud olid põnevad ning publik sai korraliku show! Suur publikuhulk motiveerib ka mängijaid, sest on, kellele mängida.\n\nMeie eesmärk ongi arendada mängijaid, näidata ilusat jalgpalli, kuid meie mentaliteet on alati võita. See on meie filosoofia. Mängijad peavad armastama oma klubi, peavad tahtma siin olla ning eesmärgiga võita ja areneda.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Jalgpalliklubi Nõmme Kalju FC U21 kohtumised olid mullu duubelmeeskondade arvestuses pealtvaatajate jaoks kõige atraktiivsemad. Võistkonna treener Zaur Tšilingarašvili tahaks mängudel näha 200-300 inimest, näidata neile ilusat jalgpalli, aga säilitades peamist eesmärki, mis on noorte arendamine.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe hoolikalt uudise pealkiri ja sisu ning kirjuta artiklile pikk sissejuhatav lause, kasutades oma kujutlusvõimet.\n\n## Pealkiri:\n\nPärnu lõi võõrsil Läti meistrile viis väravat\n\n## Põhitekst:\n\nKübaratriki tegi Merily Toom, ühe värava lisasid võitjate kasuks Liivi Sõrmus ja Anne-Grethe Pajuviidik, vahendas Soccernet.ee.\n\nPärnu mängis koosseisus: Elis Meetua (Maarja Virula), Elizaveta Rutkovskaja, Berle Brant, Heleri Saar, Ketlin Saar, Kristina Bannikova, Kairi Himanen (Varje Tugim), Laada Tereštšenkova, Merily Toom, Margarita Matjuhhova (Anne-Grethe Pajuviidik), Liivi Sõrmus.\n\nEesti meisternaiskond on sel talvel käinud ka Soomes, kus tehti kaks viiki (Malmi Palloseuraga ja Vantaa PK-35 duubliga).\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Pärnu JK naiskond käis nädalavahetusel külas Läti jalgpallimeistril FK Riial ning teenis 5:4 võidu.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe uudis läbi ja pane oma kujutlusvõime tööle, et välja mõelda üks korralik sissejuhatav lause sellele loole.\n\n## Pealkiri:\n\nPetro Porošenko Blokk: Jatsenjuki tagandamiseks on hääled koos\n\n## Põhitekst:\n\n\"226 häält on vaieldamatult olemas. Arvan, et Petro Porošenko Blokk hääletab, Samopomitš (Omaabi) hääletab, Batkivštšina samamoodi. Radikaalsel Parteil ei ole muud väljapääsu kui hääletada. Tagandamise poolt hääletab ka Volja Narodu ja arvan, et ka see osa Opositsiooniblokist, mis suunistab Rinat Ahmetovile,\" ütles Leštšenko esmaspäeval Kiievis ajakirjanikele.\n\nVastates Interfaxi täpsustavale küsimusele, mitu Petro Porošenko Bloki saadikut valitsuse tagandamise poolt hääletaks, ütles Leštšenko, et kõik sõltub president Petro Porošenkost.\n\n\"Sõltuvalt sellest, kas on Porošenko suunis toetada, toetab fraktsiooni enamus. Kui sellist suunist ei ole, siis vabal tahtel hääletaks inimest 30,\" arvas rahvasaadik.\n\n11. veebruaril teavitas Samopomitši esindaja Viktoria Voitsitska, et tema erakond alustab allkirjade kogumist valitsuse umbusaldamiseks.\n\nEsmaspäeval teatas Oleh Ljaško Radikaalne Partei, et tema erakonna saadikud andsid sellele allkirjad.\n\n15. veebruaril registreeriti ülemraadas ka otsuseprojekt valitsuse tegevusaruande tagasilükkamiseks ja selle tegevuse mitterahuldavaks tunnistamiseks.\n\nUkraina valitsus esitab ülemraadale tegevusaruande teisipäeval, 16. veebruaril.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Ukraina ülemraadas on peaminister Arseni Jatsenjuki valitsuse tagandamiseks vajalikud hääled koos, kinnitas Petro Porošenko Blokki kuuluv rahvasaadik Sergi Leštšenko.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe uudis läbi ja pane oma kujutlusvõime tööle, et välja mõelda üks korralik sissejuhatav lause sellele loole.\n\n## Pealkiri:\n\nSoome politsei tabas 16-liikmelise Eestist pärit vargajõugu\n\n## Põhitekst:\n\nSoome politsei teatel on kõik 16 jõuguliiget eestlased või Eestist pärit inimesed. Üks kahtlustatav on veel tabamata, vahendas Postimees.\n\nMuu hulgas tegeles jõuk mootorrataste, veoautode ja vasktorude varastamisega.\n\nSoome keskkriminaalpolitsei kahtlustuse järgi tegeles jõuk mullu kevadel ja sügisel Lõuna-Soomes eri kohtades suuremahuliste vargustega.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Soome politsei tabas 16-liikmelise eestlastest vargajõugu, kes tegeles Lõuna-Soomes suuremastaabiliste vargustega, kirjutab Iltalehti.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu uudise pealkirja ja põhisisuga. Kasuta neid fakte, et luua pikk ja sisutihe lause, mis toimib loo sissejuhatusena.\n\n## Pealkiri:\n\nPolitsei otsib võimalikke varguse ohvreid\n\n## Põhitekst:\n\nPildil olevat 24-aastast meest on alust kahtlustada viimastel nädalatel Tallinna linna erinevates piirkondades kooliealistelt lastelt avalikes kohtades toimepandud mobiiltelefonide vargustes, teatas politsei.\n\nPolitseile hetkel teadaolevate ohvrite vanused jäävad 8 kuni 10 eluaasta vahele.\n\nSeetõttu palub Põhja prefektuuri isikuvastaste kuritegude teenistus kõigil, kes tunnevad pildil oleva mehe ära või kelle lapse on viimasel ajal langenud mobiiltelefoni varguse või röövi ohvriks, anda sellest teada telefoninumbril 5690 4272.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Politsei otsib 24-aasta meesterahva ohvriks langenud koolilapsi, kellelt kahtlustatav on mobiilitelefoni röövinud.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe hoolikalt uudise pealkiri ja sisu ning kirjuta artiklile pikk sissejuhatav lause, kasutades oma kujutlusvõimet.\n\n## Pealkiri:\n\nAnsambel Lepaseree esitleb esikalbumit \"Väräjän\" kontsertidega\n\n## Põhitekst:\n\nNagu värav loob võimaluse liikumaks selle ja tolle ilma vahel, nii avab nende muusika väravad mineviku maailmast praegusesse aega ja olemisse. Plaadile saanud rahvalaulud ja laulumängud räägivad inimlikest ja igavikulistest teemadest: loodusest, lootusest, lootusetusest, ilust, kurbusest ja armastusest.\n\nLepaseree on pärimusmuusika ansambel, mis ühendab endas kolme põneva taustaga eesti muusikut: Meelika Hainsoo, Kulno Malva ja Paul Daniel. Lepaseree muusika keskmes on traditsiooniline laul, selle iseäralik esituslaad ja paeluvalt salapärane tähenduste maailm. Minimalistlikes seadetes on vanadele lugulauludele jäetud kandev ruum, mis annab neile võimaluse joonistada ühe pildi teise järel.\n\n\"VÄRÄJÄN\" esitluskontserdid toimuvad 3.-11. märtsil:\n\n3. märts – Pärimusmuusika Ait, Viljandi\n\n4. märts – Kloostri Ait, Tallinn\n\n5. märts – Loomeruum, Rapla\n\n10. märts – Jõekohvik Sisevete Saatkond, Tartu\n\n11. märts – Stedingu maja, Võru (ühine esitluskontsert koos ansambliga TRIO Soon/Piho/Lepasson)\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Ansambel Lepaseree esitleb märtsi alguses oma esikplaati \"Väräjän\", mis tähendab Lõuna-Eesti keeles \"väraval\". Albumit esitletakse kontsertidega Viljandis, Tallinnas, Raplas, Tartus ja Võrus.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe uudis läbi ning loo sellele fantaasiarikas ja pikk lause, mis võiks uudist tutvustada.\n\n## Pealkiri:\n\nHeldna jõudis noorte olümpial taas esikümnesse\n\n## Põhitekst:\n\nEilse sprindi viies Heldna tegi täna tiirudes kuus möödalasku ja kaotas võistluse võitnud norralasele Sivert Bakkenile 2.45-ga.\n\nTeine stardis olnud Eesti laskesuusataja Mart Všivtsev sai 36. koha. Sprindi tulemuste põhjal 33. positsioonilt sõitu alustanud Vsivtsev eksis täna tiirudes seitsmel korral.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Noorte taliolümpial Lillehammeris sai Robert Heldna laskesuusatamise 10 km jälitussõidus üheksanda koha.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Pärast artikli pealkirja ja põhiteksti lugemist kasuta oma loovust, et koostada sisutihe ja pikk sissejuhatav lause.\n\n## Pealkiri:\n\nSaaliliiga poolfinalistid selguvad juba sel nädalal\n\n## Põhitekst:\n\nOtsustavate kohtumistega tehakse algust sel reedel, kui Narva Spordikeskuses lähevad kell 20.00 vastamisi kohalik United FC ning Tallinna FC Anži. Korduskohtumine leiab aset Viimsi Spordikeskuses pühapäeval, 21. veebruaril kell 14.30.\n\nSJK Dina – FC Cosmos lähevad esimest korda vastamisi laupäeval, 20. veebruaril kell 19.00 Sillamäe Spordikompleksis. Kordusmatš algab päev hiljem Viimsis kell 16.30.\n\nOtse poolfinaali pääsesid Triobet saaliliiga põhiturniiri võitnud SK Augur Enemat ning neile järgnenud Nõmme BSC Olybet. Augur Enemat läheb poolfinaalis vastamisi Dina – Cosmos paari võitjaga, Nõmme meeskond kohtub nelja parema seas Narva – Anži võitjaga.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Tuleval nädalavahetusel tehakse algust Triobet saaliliiga play-off mängudega. Veerandfinaalides lähevad vastamisi Narva United FC – Tallinna FC Anži ning Sillamäe JK Dina – Tallinna FC Cosmos.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe artikli pealkiri ja sisu, seejärel loo pikk ja põnev lause, mis võiks olla artikli sissejuhatus.\n\n## Pealkiri:\n\nIidseid luid otsinud antropoloogid sattusid massimõrva peale\n\n## Põhitekst:\n\nSeni avaldatud teaduskirjanduse põhjal on 9500–10 500 aasta eest aset leidnud tahtlike tapmiste näol tegu vanima eelajaloolise massimõrvaga. Täpsest aastaarvust olulisemaks muudab selle aga asjaolu, et väiksemõõdulise lahingu pidasid maha kütid-korilased. Nõnda arvab verist kokkupõrget kirjeldava uurimuse juhtivautor Marta Mirazón Lahr, et aastaarvus kui sellises pole midagi erilist ja hea õnne korral leiavad arheoloogid tulevikus tõendeid veelgi vanematest konfliktidest.\n\n''Mitmed antropoloogid on varem väitnud, et küttide-korilaste salkadel puudub üksteise ründamiseks alus, kuna neile puuduvad meie mõistes vara. Ent seda väites projitseerime mõnes mõttes oma väärtused neile üle. Kuid see, et meie tänapäeval ressursside pärast võitleme, ei tähenda, et seda oleks pidanud vaid sel põhjusel tegema 10 000 aasta eest elanud inimesed,'' sõnas Lahr ERR Novaatorile antud intervjuus.\n\nKummalisemas muudab vahejuhtumi asjaolu, et reeglina sarnaste konfliktide selgitamiseks kasutatav hüpotees, mille kohaselt juhtuvad need vaid rasketest oludest põhjustatud toidu- ja muu nappuse tõttu, ei näi seekord pädevat.\n\n''Nataruki puhul peame nentima, et piirkonnas oli ulukeid ja muid toitu toona väga palju. Tõttöelda oli see ilmselt parim hetk, mida nad eales kogesid. Sa ei suuda lihtsalt loomade hulka ette kujutada. Kõnnid fossiile täis randadel – ühe jõehobu luustik teises kinni. Oleme leidnud sadu luust harpuune, millega inimesed küttisid ja kalastasid,'' kirjeldas Cambridge'i ülikooli paleoantropoloog toona valitsenud olusid.\n\nNõnda peab ta enda jaoks võimalikuks kahte hüpoteesi. Olud olid sedavõrd head ja üksikute inimrühmade arvukus sedavõrd kõrge, et nende asualade piirid hakkasid juba kattuma. Näiteks šimpansite puhul on aga tähele pandud, et see lõpeb varem või hiljem konfliktiga. Alternatiivselt polnud olud toona kõikjal võrdselt head. Tänasest oluliselt kõrgema Turkana järve veetaseme korral oleks laugete kallastega rand moodustunud vaid selle ühele kaldale.\n\n''See oleks olnud täis vett jooma tulnud loomi ja pakkunud seega ideaalset jahipaika. Kes iganes seda enda omaks pidada sai, oli eelisseisus, kuigi ka mujal polnud olud kõige kehvemad. See on selge võimalus ehk teisisõnu ei pruugi konfliktini viia vaid rasked tingimused,'' mõtiskles Lahr.\n\nSamas leidsid antropoloogid väljakaevamisi tehes üllatavalt vaid ühe kütt-korilase, kelle vanus jäi 6–20 aasta vahele. ''Tänapäeval röövitakse maailmas inimesi orjanduslikel eesmärkidel just selles vanuses. Nad peavad olema piisavalt vanad, et nad suudaksid iseenda eest hoolt kandma,'' viitas paleoantropoloog kolmandale potentsiaalsele põhjusele\n\nMis iganes ka konflikti viis, oli see ründajate poolt selgelt ettekavatsetud. ''Kõigi säilmetel nähtud vigastuste tekitamiseks läks tarvis nelja tüüpi relvi. Tavalisele jahile minnes ei võeta aga korraga kaasa nii nuiasid, vibu-nooli ja veel eriliste kiviotstega nuiasid,'' märkis paleoantropoloog. Seejuures oli osa nooltest valmistatud vulkaanilisest klaasist, mis on piirkonnas äärmiselt haruldane.\n\nSäilmete uurimise põhjal võib järeldada, et enamike massimõrva ohvrite lõpp oli vägivaldne. Selgeid vigastusi ei täheldatud vaid kahe täiskasvanu skeleti puhul. ''Meil on ka kuus last, kelle saatuse kohta me midagi ei öelda ei saa. Nendest on järel vaid miinimum nende olemasolu kinnitamiseks,'' nentis Lahr.\n\n''Nende puhul, kelle kohta me midagi öelda saame, oli tabanud mitmeid.löök vastu pea vasakut külge. Tegu on korduva vigastusega. Samuti oli üks tüüp, kellel oli laubal lõikehaav ja muidugi üks, kes oli noolega pähe saanud. Kuid usun seejuures, et sellesse ta ei surnud. Lõpu tõi tema kolju paremat poolt tabanud lööl, millega ta nägu sisse löödi. See oli kohutav,'' kirjeldas Lahr.\n\nSamuti ei täheldatud selgeid vigastusi salka kuulunud raseda naise puhul. ''Ent mulle on uurimuse avaldamisest saati kirjutatud ja nenditud, et ameerika kodusõja ajal ei jätnud 60 protsenti nooltest luudele jälgi. Nii et sama hästi võis ka tema olla nooli täis pikitud, selles suhtes me ei saa kindlalt midagi öelda,'' nentis paleoantropoloog.\n\nKuid kas iidne massimõrv ütleb Lahri arvates midagi ka inimloomuse enda kohta? ''Minu jaoks on oluline, et inimesed ei võta seda kui tõendit, et inimesed on lihtsalt julmad. See ei pea paika. Inimesed on, kes nad on. Kui sul on vaja ellu jääda, siis võitled,'' rõhutas paleoantropoloog.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Koljumõrad, lõikehaavad laubal, sisselöödud kolbad ja peast välja turritavad nooled. Keenias asuva Turkana järve kaldal avanev vaatepilt pole nõrganärvilistele või vähemasti poleks seda olnud kümne tuhande aasta eest, kui 27-liikmeline meestest, naistest ja lastest koosnev salk surnud või poolsurnuna tundmatute ründajate poolt loodusjõudude meelevalda jäeti.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe artikli pealkirja ja sisu. Kasuta oma loomingulisi võimeid, et koostada detailne ja põhjalik ühelauseline sissejuhatus sellele uudisele.\n\n## Pealkiri:\n\nRosenberg loodab liituda 8000 punkti meeste klubiga\n\n## Põhitekst:\n\n21-aastasele Rosenbergile tõi Eesti meistrivõistluste pronksi isiklik rekord 5723 punkti. 60 m jooksis ta 7,12 sekundiga, hüppas kaugust 7.22, tõukas kuuli 13.87, hüppas kõrgust 1.96, jooksis 60 m tõkkeid 8,47 sekundiga, ületas teivashüppes 4.75 ja läbis 1000 m 2.44,04-ga. Eelmisel aastal kümnevõistluse isikliku rekordi 7668 punktini viinud Rosenberg loodab suvel võistelda esimest korda täiskasvanute tiitlivõistlustel ehk Amsterdami EM-il, kuid vaikselt loodab noormees liituda ka 8000 punkti meeste klubiga.\n\n\"Esimesed kolm ala sujusid normaalselt. Kuigi rekordeid ei tulnud, jõudsin maksimumi lähedale. Kõrgushüppes oli tahtmine suur ning lootsin ületada kaks meetrit, kuid peas jooksid asjad kokku. Tõketes tahtnuks saada kümendiku võrra kiirema aja, teibas oli ebaõnne, aga 1000 meetris parandasin isiklikku rekordit kümne sekundiga,\" võttis Rosenberg Lasnamäel toimunud seitsmevõistluse Vikerraadiole antud intervjuus kokku.\n\nRosenberg loodab, et tehtud töö on näha ka suvel. \"Sügisel sai jooksualadele rõhku pööratud ja ootan sealt parandust,\" sõnas Rosenberg. \"Heiteid on samuti palju tehtud, kuid hüpped on kinni tehnika taga. Suveks olen kümnevõistluses seadnud eesmärgiks 8000 punkti piiri alistamise ning kui kõik välja tuleb, siis on see ka võimalik.\"\n\nLasnamäe hallis toimunud seitsmevõistluse järel oli rõõmustamiseks põhjust ka Sisasel, kelle jaoks 5702 punkti on isiklik rekord. Sisase kümnevõistluse rekord on 7498 punkti, kuid töö kõrvalt treeniv ja lisaks ka harrastusvõrkpalluri elu nautiv mees on kahtlemata rohkemaks võimeline. Laupäeval tõukas ta näiteks kuuli täpselt 15 meetrit ja ületas kõrgushüppes 2.08. Sisas ise oli väga õnnelik ka oma nõrgima ala 1000 m jooksu tulemuse üle, kus sai kirja aja 2.55,97 sekundit. \"Jooks valmistas rõõmu, kuid kogu võistlus oli super,\" ei varjanud Sisas. \"Läksin starti eesmärgiga võistlust nautida.\"\n\nSisas on viimasel ajal osanud sporti jagada muude asjadega. \"Praegu olen võtnud rohkem puhkepäevi ning seetõttu ka tööst puhanud. Võrkpalli kõrvalt teen kergejõustiku paar korda nädalas,\" lausus Sisas. \"Olen koormust vähendanud ja naudin sporti. Kavatsen niimoodi ka jätkata.\"\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Nädalavahetusel Lasnamäe kergejõustikuhallis toimunud rahvusvaheline seitsmevõistlus oli eestlastele edukas. Kokkuvõttes neljanda koha saanud ja Eesti meistriks kroonitud Mikk Meerents parandas isiklikku rekordit 135 punktiga ja kogus 5808 punkti. Janek Õiglane lisas senisele rekordile koguni 220 punkti ja kogus 5739 punkti. Õiglase selja taha jäid aga väga napilt Kristjan Rosenberg ja Martin Sisas, kelle võistlus oli välishooajale mõeldes samuti väga rõõmustav.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe uudis läbi ja pane oma kujutlusvõime tööle, et välja mõelda üks korralik sissejuhatav lause sellele loole.\n\n## Pealkiri:\n\nDavutoglu: Venemaa rikub Gruusia, Ukraina ja Süüria terviklikkust\n\n## Põhitekst:\n\n\"Venemaa poliitika uus kontseptsioon on ekspansiooni ja agressiooni jätkamine. Olukord, mis algas Abhaasias, jätkub Krimmis. Praeguseks on kolm riiki, mille terviklikkust Venemaa on rikkunud: Gruusia, Ukraina ja Süüria,\" märkis Türgi valitsusjuht ühisel pressikonverentsil Ukraina peaministri Arseni Jatsenjukiga.\n\nTema sõnutsi on praegu Venemaa toetusel tegutseva Armeenia pärast ohus Aserbaidžaani terviklikkus.\n\nDavutoğlu soostus seisukohaga, et Venemaa käitub praegu Süürias niimoodi seepärast, et ta ei saanud kohast vastulööki Ukrainas.\n\n\"Venemaa kasutab iga hetke, mil rahvusvaheline kogukond on jätnud reageerimata,\" ütles Türgi peaminister.\n\nTa lisas, et Venemaa vastutab tuhandete inimeste surma eest Ukrainas ja Süürias ja selle eest, et miljonid nende riikide elanikud pidid kodumaalt pagema. Tema sõnutsi sunnib Venemaa õhurünnakuid jätkates süürlasi pagema Euroopa Liitu Türgi kaudu, kus on varju leidnud juba 2,5 miljonit põgenikku.\n\n\"Nõukogude Liidu aeg lõppes veerand sajandi eest. Katsed sellesse aega naasta ei too kellelegi midagi head ega kasu,\" lausus Davutoglu kokkuvõtteks.\n\nTa kutsus Venemaad üles austama rahvusvahelise õiguse kohaselt Ukraina ja Süüria terviklikkust ja lõpetama selle tulistamist rakettide ja vaakumpommidega.\n\nDavutoglu: Venemaa käitub Süürias \"terrorirühmituse\" kombel\n\nTürgi peaminister Davutoglu süüdistas täna Venemaad ka selles, et viimane tegutseb Süürias \"terrorirühmituse\" kombel, ja lubas jõulist vastust.\n\nTürgi peaminister Davutoglu süüdistas esmaspäeval Venemaad Süürias \"terrorirühmituse\" kombel tegutsemises, lubades jõulist vastust.\n\n\"Kui Venemaa jätkab terrorirühmituse kombel käitumist ja sunnib tsiviilelanikke põgenema, anname äärmiselt otsustava vastuse,\" ütles ta.\n\n\"Venemaa ja teised terroriorganisatsioonid, eelkõige ISIS on süüdi inimsusevastastes kuritegudes ja need küsimused tuleb lahendada rahvusvahelise õiguse alusel,\" sõnas Türgi peaminister.\n\nTa ütles, et Süürias jätkub \"barbaarne vägivald rahuliku elanikkonna kallal\", mida viib ellu teiste seas ka Venemaa.\n\n\"Meie kõneluste ajal tabas Venemaa Kaspia merelt lastud raketiga haiglat ja kooli, mis tõi kaasa hukkunuid rahuliku elanikkonna seas,\" ütles Davutoğlu.\n\nVene välisministeerium nimetas varem esmaspäeval Türgi rünnakuid Süüria kurdide ja valitsusvägede positsioonidele \"provokatsiooniks\".\n\nPinged Venemaa ja Türgi vahel on järsult suurenenud pärast Vene õhurünnakute algust Süüria presidendi Bashar al-Assadi toetuseks mullu septembris. Venemaa väidab, et ründab äärmusrühmitust ISIS ja teisi terrorirühmitusi, ent Lääne hinnangul pommitab Moskva peamiselt Süüria mõõdukaid opositsioonirühmitusi.\n\nVene õhurünnakutes on surma saanud arvukalt tsiviilelanikke, mida Moskva eitab.\n\nVeebruaris on Assadi väed vallutanud Vene õhurünnakute toel tagasi alasid Aleppo provintsis, ähvardades võtta ülestõusnute käes oleva samanimelise linna piiramisrõngasse. Sellest tingitud põgeniketulva tõttu on Ankara langenud surve alla avada ajutiselt piir Süüria põgenikele. Praegu toetab Türgi neid Süüria pool piiri.\n\nDavutoglu sarjas ka veebruari algul katkenud Süüria rahukõnelusi, nimetades seda \"diplomaatiliseks teatriks\", mille eest \"lasub lõplik vastutus rahvusvahelisel kogukonnal\".\n\nTürgi ei luba Azazi linnal kurdide kätte langeda\n\nTürgi jätkas esmaspäeval kolmandat päeva suurtükirünnakuid Süüria kurdi võitlejate vastu, keda Ankara süüdistab seotuses Türgis keelustatud Kurdistani Töölisparteiga (PKK).\n\nDavutoglu teatas varem esmaspäeval, et ei luba Süürias asuval Azazi linnal Süüria kurdide rahvakaitseüksuste (YPG) kätte langeda. \"YPG-l ei õnnestu jõuda Eufrati jõe läänekaldale ning Afrinist itta,\" lubas ta.\n\nTürgi võimude teatel on riigi väed tulistanud kooskõlas lahingureeglitega vastaspoole tulele reageerides. Türgi välisministeeriumi pressiesindaja Tanju Bilgici sõnul vastas Ankara esmaspäeval YPG kontrolli alt lähtunud tulele Türgi piiripunkti vastu.\n\n\"Praegu tõrjuti YPG elemendid Azazi naabrusest välja. Kui nad tulevad Azazile lähemale, saab neile osaks kõige tugevam võimalik vastus,\" hoiatas Davutoglu.\n\n\"Vajalik sekkumine YPG vastu tuleb, kui seda läheb vaja,\" lubas Davutoglu.\n\nUSA toetusega kurdide ja araablaste vägede ühendus Süüria Demokraatlikud Jõud (SDF) on hõivanud ka Minnighi õhuväebaasi Süüria põhjaosas. Kurdi rahvakaitseüksused etendavad SDF-is tähtsat osa.\n\nTürgi peaminister kutsus SDF-i lennuväljalt taanduma. \"Nad taanduvad sealt, vastasel juhul muudetakse lennuväli kasutuskõlbmatuks.\"\n\nDavutoglu sõnul on YPG praegu selgelt Venemaa \"tööriist\" Süürias. \"Kõik peavad seda nägema. Täna on PKK Türgis ja YPG Süürias selgelt Venemaa tööriistad.\"\n\n\"Venemaa kasutab neid tööriistu Türgi nurkasurumiseks. Seetõttu on meie hoiak legitiimne,\" ütles Türgi peaminister.\n\nTürgi vastuseis YPG-le ja selle poliitilisele tiivale Demokraatlikule Liiduparteile (PYD) pingestab ka Ankara suhteid Ühendriikidega, kes toetab kurde kui efektiivset jõudu võitluses ISIS-ega.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Venemaa on rikkunud Gruusia, Ukraina ja Süüria terviklikkust, ütles Türgi peaminister Ahmet Davutoglu esmaspäeval Kiievis.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe artikli pealkirja ja sisu. Kasuta oma loomingulisi võimeid, et koostada detailne ja põhjalik ühelauseline sissejuhatus sellele uudisele.\n\n## Pealkiri:\n\nEesti kino top 7: mees punases teeb vägitegusid ekraanil ja edetabelis\n\n## Põhitekst:\n\nÕigemini oli, sest ookeani taga purunenud kassarekordid ning avapauk siin, millega film paigutus kõigi aegade tabelis 12. kohale, on teinud tegelase juba oluliselt tuttavamaks. Ning see tutvus ainult süveneb, sest hitti haistes oli stuudio läinud nädalal andnud juba loa töö alustamiseks järje kallal. Sõbrapäeva nädalavahetuse ainult uustulnukatest koosnevasse esikolmikusse mahtusid veel eestikeelne kogupereseiklus \"Alvin ja koopaoravad: Oravad rattas\" ning häbitu romantiline komöödia/õppefilm \"Kuidas olla vallaline\".\n\nJärgmise nädalavahetuse edetabeli tipus seisab aga kõigi eelduste kohaselt juba tükike kodumaist menukino.\n\nKoht\n\nOriginaalpealkiri\n\nEesti pealkiri\n\nNädal\n\nVaatajaid\n\nVaatajaid kokku\n\n1\n\nDeadpool\n\nDeadpool\n\n1\n\n24894\n\n24894\n\n2\n\nAlvin and the Chipmunks: The Road Chip\n\nAlvin ja koopaoravad: Oravad rattas\n\n1\n\n9198\n\n9198\n\n3\n\nHow to be Single\n\nKuidas olla vallaline\n\n1\n\n6765\n\n6765\n\n4\n\nNorm of the North\n\nJääkaru Norm\n\n2\n\n4210\n\n15294\n\n5\n\nThe Revenant\n\nMees, kes jäi ellu\n\n4\n\n2784\n\n39471\n\n6\n\nThe Big Short\n\nSuur vale\n\n2\n\n1979\n\n8442\n\n7\n\nThe Good Dinosaur\n\nHea dinosaurus\n\n5\n\n1656\n\n35768\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Kõik teavad, kes on Batman ja Ämblikmees ja Superman ja veel mõned superkangelased, kes aastaid koomiksikülgedel ja kinolinal seigelnud. 25 aasta eest esmakordselt ilmavalgust näinud ropusuine antikangelane Deadpool seevastu on suure osa maailma jaoks täiesti tundmatu suurus.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Pärast artikli pealkirja ja põhiteksti lugemist kasuta oma loovust, et koostada sisutihe ja pikk sissejuhatav lause.\n\n## Pealkiri:\n\nKölni prokurör: enamik kahtlusaluseid on asüülitaotlejad\n\n## Põhitekst:\n\nBremeri sõnul on seni tuvastatud 73 kahtlusalust, kellest 12 on seotud seksuaalrünnakutega. Prokurör nimetas \"täielikuks totruseks\" hiljutisi teateid ajakirjanduses, mille kohaselt kahtlusaluste seas on vaid kolm põgenikku.\n\n\"Valdav osa kõigist kahtlustatavatest langevad põgenike kategooriasse,\" kinnitas prokurör.\n\nKokku on seoses Kölni aastavahetuse vägivallalainega esitatud 1075 kaebust, millest 467 puudutavad seksuaalse iseloomuga kuritegusid solvangutest vägistamiseni.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Enamik kahtlusaluseid aastavahetusel Kölnis korraldatud röövide ja seksuaalrünnakute laines on asüülitaotlejad, kinnitas Kölni prokurör Ulrich Bremer esmaspäeval.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe artikli pealkiri ja sisu, seejärel loo pikk ja põnev lause, mis võiks olla artikli sissejuhatus.\n\n## Pealkiri:\n\n\"Reporteritund\": sooliste kõrval peab õpetamisel keskenduma ka muudele erisustele\n\n## Põhitekst:\n\n\"Selleks, et jõuda iga lapseni, sõltumata sellest, kas ta on poiss või tüdruk, vajaksime natukene teistsugust õpetamist. Ei sobi see õpetamine sellisel kujul ei poistele ega tüdrukutele,\" rääkis Kasemaa Vikerraadio saatele \"Reporteritund\".\n\nKasemaa sõnul peaks õpetaja, kelle tähelepanust 80% kulub häälekate poiste korralekutsumiseks, endalt küsima, mida nad saaks õpetamises paremini teha ja mis see on see sõnum, mille kogu see klass sellises tunnis saab.\n\n\"Mitte kellelegi ei sobi selline õpetamine, kui õpetaja räägib ja räägib ning kui keegi vahepeal liiga kõva häälega kõnelema hakkab, kutsub teda lihtsalt korrale. Tuleks kasutada selliseid õppemeetodeid, mis võimaldavad kõigil osalemist,\" ütles Kasemaa ja lisas, et avastuslik õppimine ja iseproovimine on tänases maailmas hädavajalik kõigile.\n\nNigeseni meelest tuleb õpet tuleb rohkem individualiseerida, sest see tagaks õpilaste parema kaasamise.\n\n„See tagab selle, et õpilased, ükskõik, millised nad on, on klassis kaasa haaratud. Praegu me sellega ka tegeleme, et klassi sees individualiseerimine oleks tunduvalt suurem. Sugu on selles mõttes üks väiksemaid inimlikkuse probleemi,“ nentis Nigesen.\n\nNigeseni hinnangul on erisus olemas, kuid lastega peaks tegelema ka teiste erinevuste alustel.\n\n„Kui tegeleme rohkemate erinevustega kui ainult sooline, siis võib-olla tekibki individuaalne lähenemine,“ rääkis Nigesen.\n\nKasemaa hinnangul on poiste väidetav nõrgem keskendumisvõime suurel määral sotsiaalselt õpitud.\n\n„Miks on raske uskuda, et me oleme need asjad oma lastele külge õpetanud, on see, et me ei märka seda. Me oleme ise sotsialiseeritud teatud reeglite järgi,“ rääkis Kasemaa\n\nKasemaa arvates aitaks olukorra parandamisele kaasa eelarvamuste kaotamine, ehk ei tohi eeldada, et poisid ei saa hakkama, sest nad on poisid ja nad ei suudagi keskenduda.\n\nNii Kasemaa kui Nigesen leiavad, et n-ö positiivse diskrimineerimise rakendamine koolides on olnud tavaline, kuid pigem varjatud praktika.\n\n„Traditsiooniliselt on seda väga paljudes kohtades alati tehtud, sest muidu poleks meil peaaegu üldse poisse kõrgkoolides,“ ütles Nigesen.\n\nKasemaa sõnul võib samuti oletada, et tegelikult on mingisuguseid erisusi rakendatud ka varem.\n\n„See on võib-olla esimene katse seda sama asja, mida on varjatult tehtud, n-ö ametlikuks muuta,“ sõnas Kasemaa.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Poiste suhtes n-ö positiivse diskrimineerimise asemel peaks koolides üle vaatama õpetamise viisid, leiab Tallinna ülikooli kasvatusteaduste instituudi õppejõud Gertrud Kasemaa. Vanalinna hariduskolleegiumi direktor Kersti Nigeseni hinnangul peaks individuaalse lähenemise puhul soo kõrval pöörama tähelepanu ka muudele erisustele.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe uudis läbi ja pane oma kujutlusvõime tööle, et välja mõelda üks korralik sissejuhatav lause sellele loole.\n\n## Pealkiri:\n\n\"Lastetoas\" on külas Kelly Sildaru\n\n## Põhitekst:\n\nSaates kuulutatakse välja unenäolised võidutööd, võetakse vastu telefonikõnesid, hõigatakse välja uus võistlus ja veel palju-palju muud põnevat.\n\n\"Lastetuba\" on saade väikestele vaatajatele, keda ootavad Timoteus, tädi Juta, Mihkel, Lennart ja teisedki vahvad sõbrad, et üheskoos lugusid jutustada, laulda ning lustida. Käsitööõpetaja Mari Viik annab kord nädalas häid ideid ja õpetusi meisterdamiseks.\n\nOtsesaade \"Lastetuba: Üllatuste õhtu\" on ETV2 eetris täna õhtul kell 18.00.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Täna tuleb Timmule \"Lastetuppa\" külla eriti andekas Kelly Sildaru.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu uudise pealkirja ja põhisisuga. Kasuta neid fakte, et luua pikk ja sisutihe lause, mis toimib loo sissejuhatusena.\n\n## Pealkiri:\n\nEesti jalgpallitreenerid sõitsid koolitusele Belgiasse\n\n## Põhitekst:\n\nEesti poolelt läksid Belgiasse EJL-i koolitusosakonna juhataja Karel Voolaid, koolitaja ja naiste- ning tüdrukutekoondiste treener Katrin Kaarna, koolitaja ja U16 koondise abitreener Jan Harend, U16 koondise ja JK Tallinna Kalevi peatreener Marko Pärnpuu ning FC Flora abitreener Jürgen Henn. Lisaks Eestile võtavad koolitusest osa ka Valgevene, Islandi, Rootsi ja Läti treenerid.\n\nUEFA Study Group Scheme koolitus on mõeldud asjatundlikkuse, kompetentsi ja informatsiooni jagamiseks erinevate riikide jalgpalliliitude vahel, mis ühtlasi aitab edendada ka Euroopa jalgpalli üldiselt. Voolaiu sõnul on Eesti jaoks sellised koolitused olulised. „Erinevatel rahvusvahelistel, sealhulgas ka UEFA, koolitustel osalemine annab meile hea ülevaate erinevate alaliitude tööst ja Euroopa jalgpalli trendidest.”\n\n18. veebruarini kestva koolituse raames teevad teiste seas ettekandeid ka näiteks Belgia kõrgliiga tehniline nõustaja Chris Van Puyvelde, klubide Standard Liège’i ja KV Mechelen treenerid ning Belgia jalgpalliliidu koolitusosakonna juhataja Kris Van Der Haegen. Peale selle jagavad oma teadmisi ja oskusi ka koolitusest osa võtvad riigid.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Esmaspäeval algab Brüsselis UEFA Study Group Scheme programmi raames koolitus A-litsentsiga jalgpalli noortetreeneritele.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu uudise pealkirja ja põhisisuga. Kasuta neid fakte, et luua pikk ja sisutihe lause, mis toimib loo sissejuhatusena.\n\n## Pealkiri:\n\nMikk Pärnits: seal on hea võimalus oma vaenlasi hävitada\n\n## Põhitekst:\n\nVastuolulisest veebiväljaandest nihilist.fm ja põgusalt raamatust “Kuidas minust sai HAPKOMAH” vestlesime Mikk Pärnitsaga, kes nimetab end vaba platvormi propagandaministriks, kelle soov oligi ehk alguses korralik sait vormida, koos vigadeparandusega. Aja peale sai ta siiski aru, mis on portaali eesmärk ja miks Kaur Kender selle loonud oli. “See on kui rahvusfolkloori kogumise nurk, kuhu iga hull saab kirjutada,” ütles ta. Grammatikat õigeks kruttima ei vaevuta põhjusega, piirdutakse vaid kerge vormistamisega – põhiline on, et asja mõte ja jutu sisu jõuaks kohale autorite loomingule vahele segamata.\n\nKäesoleval aastal ilmavalgust näinud raamat “Kuidas minust sai HAPKOMAH” sisaldab aga aasta vältel nihilist.fm-is ilmunud lugusid, mille autoriks noormees, kelle lood said kiiresti ühtedeks loetavamateks. See andis põhjuse neile järge kirjutada. Otsustasin kirjutada oma läbielamistest alates algusaegadest kui päike oli veel ere ja muru roheline kuni lõpuni kui silmad peale halli värvi enam midagi ei näinud, kirjeldas raamatu autor. Seepeale sai alguse ka ajakirjanduslik uurimine fentanüülileviku tagamaadesse Eestis.\n\nEsimene tiraaž on peaagu läbimüüdud. Pärnits peab selle fenomeniks ausust, brutaalsust ja ladusust; raamatul on lihast ja luust autor, kes on kõik päriselt läbi elanud ja suutnud selle oma jutuvestmise oskusega edasi anda. Nagu saidil, pole ka raamatul keeletoimetajat. Nagu ütleb Nassim Taleb: idioodid loevad õigekirja, targad aga mõtet, leiab raamatu alguslehekülgedelt põhjenduse.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Mikk Pärnits rääkis intervjuus Helilainele, kuidas toimib töö nihilist.fm'is ning miks töötab teos \"Kuidas minust sai HAPKOMAH\" sedavõrd hästi, et esimene tiraaž on peaaegu läbi müüdud.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Pärast artikli pealkirja ja põhiteksti lugemist kasuta oma loovust, et koostada sisutihe ja pikk sissejuhatav lause.\n\n## Pealkiri:\n\nIntervjuu. Kristjan Järvi, kirglik mässaja muusikas\n\n## Põhitekst:\n\nKunagi rabelev ja mäslev, alles aimates oma sihti, suutmata iseendalegi oma muusikalisi ideaale päris täpselt sõnastada ning paraku ka mitte alati neid teoks teha, on Kristjan Järvist nüüdseks saanud küps muusik. Kaosest on saanud kord. Kunagistest udustest ideaalidest on vormunud selge sõnum nii endale kui ka muusikutele ja publikule. Kuid mis põhiline – Järvi pole kaotanud grammigi oma kirglikkusest ja talle omasest erakordsest võimest panna publik mitte lihtsalt kuulama, vaid viia nad parimas mõttes vapustuse äärele. Järvi ei karda teha asju teistmoodi, sest ta usub: muusika kogemus peab ja saabki olla ainult elav! Eelmise aasta novembris, mil ta üle pikkade aastate ERSOt juhatas, tundis iga saalis istuja – just selliste muusikaelamuste järele me ju tegelikult tulemegi, kuid mitte alati ei saa me selle õnne osaliseks. Tajuda, et lava ja publiku vahelt on langenud õhemgi eraldusloor, et saal ja lava on üks ning kirglikkuse vägi ja emotsionaalsuse lained käivad üle pea kokku ja mis siis… Sellised hetked on ainukordsed ja õnnestavad. Me mäletame neid kaua ja võibolla kogu elu. Just see – luua neid hetki, on Kristjan Järvi sõnul tema muusikas olemise mõte. Milline on aga olnud see tee, areng inimese ja muusikuna, sellest ta siinkohal räägibki.\n\nKõigepealt tahaksin ma tagasi minna sellesse imelisse õhtusse (6. november 2015), mil sa juhatasid üle pika aja taas ERSOt ja mil iga viimne kui saalis olija tundis, et see imeline miski on õhus.\n\nMina tunnetasin seda kui esmakohtumist uue orkestriga: kümme aastat tagasi oli aeg teine, orkester oli teine ja ka mina olin teine inimene ja dirigent. Toona oli mul absoluutselt teistsugune arusaam nii elust kui ka sellest, mida ma muusikas tahan saavutada ja kes üldse on dirigent.\n\nKes on dirigent?\n\nJust, ma küsingi endalt aeg-ajalt: kas ma olen dirigent? (Naerab.) Paljud minu kolleegid otsivad sellele küsimusele vastust elu lõpuni ja püüavad kogu aeg tõestada, et nad seda on. Kuid seda pole vaja tõestada, kui sa tead, kes sa inimesena oled. Minagi olen selle “tõestamise” aja üle elanud ja püüdnud noore dirigendina uuesti “jalgratast leiutada”. Kuid kui su elufilosoofia on paigas, võid teha ükskõik mida, on see siis muusika või miski muu. Hea näide on nii Arvo Pärt kui ka minu oma isa – astunud kindlalt oma rada pidi edasi, on nad saavutanud suuri asju. Tallinna kontserdi ajal veetsime prooviperioodil kolmekesi palju aega koos. Need vestlused, ühised lõunad ooperimaja kohvikus, see kõik kinnitas, et kui sul on siht selge, siis tulevad teised sinuga kaasa. Minu meelest orkester tunnetas, et minu meetod või lähenemine ei ole ehk niisugune nagu teistel, kuid ma tean, kuhu ma tahan muusikas välja jõuda. See ongi kõige tähtsam ja kui ma saaksin seda kuidagi ka publikule edasi anda, siis kõik avanebki.\n\nAga kuidas või mille kaudu sa end dirigendina defineerid?\n\nJuht on igal erialal see, kes inspireerib ja annab asjale mõtte. Muusikategemine ei saa olla nagu töö, kus esikohal on raha ja käib pidev arvutamine, palju ma teenin, kui lavale lähen. See mõte ei tohiks isegi pähe tulla, sest muidu allub kogu meie eksistents pelgalt eksisteerimisele. Nii dirigendi kui ka iga liidri peamine saavutus on anda oma meeskonnale tunne, et kõik on võimalik! Et miski ei piira, kui tahad ajada oma asja. Paraku elame maailmas, kus on piiratud võimalused ja ühiskond aina võimendab meis tunnet, et peamine eesmärk ongi lihtsalt kuidagi hakkama saada, esiplaanil on elu materiaalne pool. See on elule vale lähenemine ja peaks kaduma. On vaja vaimset õhkkonda, mis ei anna ainult muusikutele, vaid meile kõigile hoopis teistsuguse kogemuse. Selleks et seda pakkuda, lõin “Kristjan Järvi Sound Projects” ja oma kontserte kutsun ma “Kristjan Järvi Sound Experience” (muusikaelamus – R. L). Kontsert peab olema niisugune sündmus, et teist samasugust kõrvale pole panna! Selleks et see sünniks, peavad kõik, nii dirigent kui muusikud, olema sada protsenti kohal. Siin ja praegu. Kui inimesed saavad sellest aru ja tajuvad seda, muutub terve elu. Minult on vahel küsitud, mis nõu ma annaksin noortele dirigentidele. Ütlen väga lihtsalt: jääge iseendaks! Kõige hullem, mis võib juhtuda, on püüda olla keegi teine. Juba kirjanik Oscar Wilde on öelnud: “Jää iseendaks, kõik teised (rollid) on juba ära võetud.”\n\nKuidas sa said ühe plaadifirma nii kaugele, et nad teevad seda, mida sina tahad ehk anda välja plaadiseeria “The Kristjan Järvi Sound Project”?\n\nMa püüdsin seda algul Sonyle selgitada, kuid nad ei saanud aru, Naïve sai. Õigemini sai ka seal aru ainult üks mees, Didier Martin, aga sellest piisas. Plaadifirma inimesed käisid kontsertidel ja möönsid, et see, mis seal sünnib, ei sõltu ei repertuaarist ega orkestrist, vaid minust. Kuna ka selle kontsept kuulub mulle, siis isegi kui vahetan plaadifirmat, seeria jätkub.\n\nMillisena sa näed klassikalise muusika tulevikku 10–15 aasta pärast ja kuhu poole liigub muusikatööstus?\n\nMuusikatööstus iseenesest on väga arhailine asi. (Naerab.) Toon näite: Bach kirjutas hommikul teose, õhtul kanti see missal ette ja järgmisel päeval oli see prügikastis, sest kellelgi ei olnud huvi kuulata “vanu” asju ja see sundis järjepidevalt uudisteoseid looma. Sama toimub tänases popkultuuris, kus toodetakse tohutult uut muusikat. Popmuusikal on võime kõnetada kuulajat tema tasemel ja tõsta neid sellel ülespoole. Seda tehakse väga professionaalselt, kuid klassikalise muusika maailmas peetakse seda lihtsalt “tümpsuks”. Kuid ka klassikaline muusika on täis heliloojaid, kes on astunud oma ajast kaugel ees ja kelle muusika ei sobitunud kuidagi ajastu konteksti, seda peeti sobimatuks ja isegi “koledaks”. Kuid nad tahtsid muuta maailma nii vaimselt, emotsionaalselt ja isegi füüsiliselt ning pakkuda teistsugust muusikaelamust. Neid kritiseeriti, kuid nende muusika kõlab tänaseni! Selliseid heliloojaid on ka praegu, kuid üldiselt on klassikaline muusika jäänud justkui suletud ruumi kinni ja seda on vaja muuta. Kõik inimesed on muusikast huvitatud, ka klassikalisest muusikast, aga meie sageli konservatiivne ja kohati isegi tagurlik hoiak – no kuulge, nii madalale me küll ei lasku – ei lase muusikal paljudeni jõuda. Me ei peagi “madalale laskuma” – tõstame publiku oma tasemele, võtame nad kaasa, näitame, et meie uksed on neile avatud. Jah, klassika ei pruugi olla sada protsenti kaasaegne, aga see on ka hea ja huvitav ning seda saab esitada hoopis teise lähenemisega, kui seda on seni tehtud.\n\nMilline see lähenemine võiks olla?\n\nLisades sellele modernse impulsi. Miks Arvo Pärdi muusikat on maailmas ka väljaspool klassikalise muusika ringkondi nii hästi vastu võetud? Sest see haarab inimest sügaval vaimsel tasandil ja seda on vaja samuti teatud intensiivsusega mängida, et see mõjule pääseks. Asjadele on vaja anda tähendus ja kui publik näeb, et muusikud tõesti panustavad sellesse, et neis on kirg, siis nad lihtsalt on sunnitud seda kuulama, sest see on nii erinev sellest, mida nad on varem kuulnud. Praegu räägitakse igal pool, et on vaja tuua saali noori, kuid meil pole vaja mitte niivõrd noori, kuivõrd muusikast huvitatud inimesi, vanus ei mängi mingit rolli.\n\nKõik orkestrid ilmselt ei suuda sellise lähenemisega kaasa tulla.\n\nProbleem on selles, et kui keegi teine kõrvalt ei ütle, et see, mis me teeme, on hea, siis me ei usalda ennast ja kõhkleme. Kuid on vaja öelda, et mina usun, et see on hea, ja siis usuvad teised ka! Aga kust see enesekindlus tuleb? Sinu enda seest. Ma ei saa öelda, et muusikakõrgkoolides antav haridus on nii- või naasugune, kuid selle resultaadiks on paraku noor muusik, kes on sageli tohutult ebakindel. Kuid seda ebakindlust pole tal vaja ei elus ega muusikas. Edasi viib usk endasse ning ainult siis, kui dirigent on eneses kindel ja oskab selgitada, mida ta tahab, lähevad muusikud temaga kaasa.\n\nTäna oled sa see kindla käega dirigent, kes läheb lavale ja võtab nii orkestri kui publiku pihku, ega lase neid enne lahti, kui kõlab viimane noot. Kui sa aga jagaksid oma muusikalise kujunemise kolme tinglikku etappi, siis kuidas sa neid iseloomustaksid?\n\nKui ma olin oma muusikalise tee alguses, olin viisteist ja kahtlesin väga, kas ma olen ikka võimeline tegema muusikas sedasama, mida isa ja Paavo ees tegid. Hiljuti ütles mu poeg Lucas, kes on praegu täpselt sama vana, et kindla peale ei vali ta minu teed, sest tahab elule natuke realistlikumalt läheneda. Mõtlesin, et mis lollust ta mulle räägib! Aga samas sain aru, et tegelikult ongi elus nii palju huvitavaid asju, millega tegeleda. Kui ma keskkooli lõpetasin, köitis mind väga poliitika, samuti astronoomia ning mõtlesin, et kui muusika üldse kõne alla tuleb, siis eelistan produtsenditööd või midagi tehnoloogia vallast. Kuid minu klaveriõpetaja Nina Svetlanova ütles mulle justkui muuseas, et tehku ma ikka sisseastumiseksamid Manhattan High School of Music and Art’i ära ja eks pärast vaatame. Tema oli tegelikult minu esimene dirigeerimisõpetaja, sest õpetas mulle ka klaveril orkestratsiooni. Svetlanova oli ka väga hea psühholoog ja suutis mind kuidagi märkamatult motiveerida ja innustada edasi minema. Sel ajal sündis Absolute Ensemble. Meie nägemus oli luua orkester-muusikalabor, kus me ise loome ja esitame muusikat renessansist rockini. Eesmärgiks oli esitada žanripiirangutest vaba muusikat, mille absoluudiks on harmoonia. Otsisime harmooniat mitte ainult muusikas, vaid ka inimlikus mõttes.\n\nNing just Absolute’i ees seisid esmakordselt dirigendina?\n\nOlin algul pianist ja minus polnud mingit soovi dirigendiks saada. Aga Svetlanova suunas mind väga osavalt dirigenditeele ja siis hakkasid sõbrad paluma mul esitada nende uudisloomingut, nii panimegi Absolute’i kokku, see on tänini “minu bänd”. See on tegelikult täiesti unikaalne asi, sest võib olla nii kammerorkester, bigbänd, rockbänd kui ka suur orkester. Praegu on selline seis, et mul pole kalendris ühtegi vaba auku, et Absolute’i live kontsert kuhugi ära mahutada. Hiljuti lõpetasime “Babylon Berlini” filmimuusika salvestamise, see tuleb välja 2017. aastal ja siis tuleb välja ka plaat ning teeme kontserditurnee. Praegu on mu elus aeg, kus ma dirigeerin, kirjutan muusikat, produtseerin ja teen veel jumal teab mida. (Naerab nakatavalt.)\n\nSa olevat New Yorgis isegi Absolute’i kontserdiafišše kleepinud.\n\nMa õppisin just Absolute’i loomise ajal tohutult! Muusik olla tähendab minna välja väga suure riski peale, sest ega töö sind kusagil ei oota. Sa pead selle ise tekitama, looma oma tuleviku. Isegi kui saad dirigendi koha, alustad nullist ja lood ise oma võimalused. Kõik tegijad, mitte ainult muusikas, on piltlikult öeldes pidanud endale džunglis matšeetega teed rajama. Ja sa pead leidma ka “oma matšeete”, oma viisi ja vahendid, kuidas seda teed raiuda. Kui sa seda ei suuda, pole see tee kunagi sinu oma. Mõte, mida ma tahan inimesteni viia, on see, et olemine siin sellel planeedil on kui üks suur võimalus, mida ei tohi lihtsalt ära laristada.\n\nMillal sina sellest aru said?\n\n(Naerab.) Iga päev saan sellest aina rohkem aru.\n\nSama tormiline ja pöörane nagu su loominguline karjäär on olnud ka sinu eraelu. Millest sa tuge leiad, kui sul raske on?\n\nSellist küsimust, kuidas sa hakkama saad, ei peaks üldse olema. Tegelikult peaks küsima: aga miks ma ei peaks selle kõigega hakkama saama, mis mind takistab? Jah, alati ei ole füüsiline kohalolu võimalik, kuid meie vaimujõud ja loovvõimete jõud on ju tohutud! Ettevõtmised lastega, perekonnaga – minu puhul pole see iial tahtmise küsimus. Vahel kui ma ei viitsi midagi teha, toon põhjuseks, et ma ei saa. Kuid tegelikult ma ju saan! Kui see sisemine vastupanu ületada, oled loovam ja energilisem, see päästab valla tohutu endorfiinitulva (nn heaoluhormoon). Dirigeerimine annab mulle just seda. Vahel ütlevad sõbrad, et mida sa kulutad ja lammutad ennast. Kuid kui teed jõusaalis trenni, kulutad end samamoodi. Mina teen seda koos muusikaga.\n\nSee “kulutamine ja lammutamine” ei olegi ehk sinu puhul nii vale väljend, sest see füüsiline ja emotsionaalne energia ei jää märkamata.\n\nKui mul on hea orkester käes, on mul nii emotsionaalselt kui ka füüsiliselt end väga raske tagasi hoida. Kui orkester on tõeliselt innustunud, annab ta sulle 150 protsenti tagasi, ja sina tahad omalt poolt seepeale anda 200 protsenti. See on meeletu sünergia, mis siis tekib. Seda on võimatu korrata, see tuleb luua iga kord uuesti ja iga kord on see eelmisest erinev.\n\nMitte iga orkester ei ole sinu lähenemisest musitseerimisele ja muusikale jaganud ning iga orkestriga ei teki ideaalset klappi.\n\nToon võrdluse spordist. Sportlasel on ideaal, mille poole ta pürgib, kuid selget pilti pole ja pole ka veel ideaalset tehnikat ja meetodeid, et ideaali saavutada, selleni jõutakse arenedes. Kõik läbikukkumised, mis mul on tulnud üle elada, on olnud kõige suurem kingitus, ilma nendeta poleks ma arenenud, oleks ikka seal, kust alustasin.\n\nMis on aidanud neist tagasilöökidest üle saada?\n\nSee, kui su ümber on head inimesed, kes annavad positiivset energiat. Vahel võib olla ka nii, et need, kes sulle kogu südamest head soovivad, võivad aga sind energiast tühjaks imeda, või jagatakse õpetussõnu. Kuid me peaksime rohkem usaldama oma intuitsiooni ja tundeid. Positiivset eluhoiakut ei olegi kerge säilitada, kuid kui teed midagi, millesse tõesti usud, ega looda selle eest vastutasu, siis hakkab juba midagi toimuma…\n\nMida intuitsioon sulle sinu enda kohta ütleb?\n\nMõni päev seda, et ehk aitab juba! (Naerab.) Viimati tundsin seda Floridas, kuhu meie suur Järvide pere aastavahetuseks kokku tuli. Sooja oli kolmkümmend kraadi, meri… see oli totaalselt teine maailm kui see, milles ma tavapäraselt töötan. Siis mõtlesin küll, et kas ikka on vaja niimoodi rassida, nagu ma rassin. Ja kui Euroopasse tulin, läks lahti: salvestus, proovid jne. Mitu päeva võtab aega, enne kui ma töörütmiga harjun.\n\nAga mida sa peale hakkaksid, kui sa ei dirigeeriks?\n\nTead, mul on vahel selline tunne, et kui ma peaks töises mõttes kõik kaotama, mis mul praegu on, siis oma teadmiste ja kogemusega võin ma homme nullist peale hakata ja mõnda asja isegi paremini teha. Elame maailmas, kus inimesed kardavad kõike kaotada, kuid tunduvalt parem on elada hirmuvabalt, kus sa ei karda millegi kaotamist.\n\nMilline on sinu jaoks hetkel “tõeliselt hull idee”, aga sa tead, et viid selle ühel päeval ellu?\n\nMa kirjutan muusikat, paljud seda ei tea, ja olen oma teoseid ette kandnud nii oma MDR orkestriga (Mitteldeutsche Rundfunk) kui ka Malaisia filharmoonia orkestriga. Olen seotud ka ühe projektiga, kuhu kuuluvad Absolute’i liikmed. Kirjutame kõik koos teleseriaali “Babylon Berlin“ muusikat (produtsent ja lavastaja Tom Tykwer). Just enne Tallinna kontserti turgatas mul sellega seoses pähe üks huvitav muusikaline motiiv ning kontserdi vaheajal istusin dirigenditoas klaveri taha ja salvestasin selle ära.\n\nMissugusena sa näed klassikalise muusika käekäiku lähemal kümnel-viieteistkümnel aastal?\n\nOlen kindel, et muutub väga palju asju. Orkestrid peavad kohanema uute formaatidega, eneseesitluse stiili ja vormiga, võtma paljuski uue hoiaku. Veel eksisteeriv nn maailma kümne eliitorkestri klubi muutub järjest vähem oluliseks, võibolla jääb see staatus alles vaid mõnele neist. Kuid näen ka orkestrite senise elitaarse rolli kadumist ning oma positsiooni suudavad säilitada vaid need, kes suudavad end asetada ühiskonnas kesksele kohale, kuulates ja tunnetades rohujuure tasandil publiku tegelikke ootusi. ERSO on selline orkester.\n\nMillal me sind taas Eestis juhatamas võime näha?\n\nLoodetavasti 18. aprillil, mil Baltic Sea Landscape Tour toob mind koos Baltic Sea Philharmonicuga Tallinna.\n\nJa millal kadunud poeg päriselt kodumaale jõuab?\n\nMul on tahe olemas. Mõtted liiguvad selles suunas ja Tallinnas viibimise ajal käisin isegi kaht apartementi vaatamas. Praegu on kodu Floridas. Kümne aasta järel ei tulnud ma andma endast dirigendina parimat mitte ainult orkestri pärast, vaid ka Eesti pärast – ma tunnen Eestiga väga sügavat sidet ja usun Eestisse. Eesti on tulevikuga riik, suurte võimaluste riik, mitmes mõttes unikaalne ja eestlane olla on suurepärane!\n\nKui kõik Järvid ühel päeval koju tulevad, mahute ikka ära sellesse…?\n\n…väikesesse konnatiiki? (Naerab.) Siin jagub ruumi nii meile kui kõigile noortele ja andekatele loovinimestele, kes praegu veel võõrsil on. Kui vabaneme oma kohatisest provintslikkusest, võiksime olla maailma kõige progressiivsemate riikide seas.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Artikkel ajakirja Muusika veebruarinumbrist.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu artikli sisuga ja loo sellele pika lausega sissejuhatus, mis köidab lugeja tähelepanu.\n\n## Pealkiri:\n\nPatriootlik kohustus osta lennupileteid ehk kuidas muuta Estonian Airi kokkuvarisemine äriks\n\n## Põhitekst:\n\nKolm sõltumatut allikat rääkisid ERR Newsile loo, milles spekuleerivad, et 2015. aasta augustis plaanisid Märten Vaikmaa ja Tõnis Lepp võtta Estonian Airi ähvardavast kokkuvarisemisest viimast. Vaikmaa oli sel hetkel Nordic Aviation Academy (NAA) enamusaktsionär, Lepa Hiiumaa Lennukompaniile kuulusid ülejäänud aktsiad.\n\nAllikad spekuleerivad ka, et Vaikmaa teadis sellest, mis on tulemas, ja valitsuse plaanidest raskustes lennufirmaga. Vaikmaa oli sel ajal Estonian Airi nõukogu liige, sellest ka eeldus, et ta teadis, et pärast riikliku lennufirma lagunemist jäävad alles vaid Bombardier CRJ lennukid.\n\nKui Estonian Airi järeltulija hakkas vormi võtma, nägid Vaikmaa ja Lepp allikate hinnangul võimalust esitleda end uuele lennukompaniile kui vastupandamatuid äripartnereid.\n\nNagu Estonian Airgi, pidi uus ettevõte kasutama pay-to-fly skeemi. Samuti pidi firma võtma meeskonna tööle allhanke kaudu, et see oleks piisavalt paindlik kasvamaks erineva intensiivsusega perioodidel. See tähendas, et kes iganes piloodid palkaks, peaks tagama ka vajaliku väljaõppe.\n\nOsa sellest on aga enamat kui lihtsalt spekulatsioon ja seda saab ka kinnitada. NAA taotles vaikselt koolitusluba Bombardier'i lennukitele. Lepp lõi Hiiumaa Lennukompaniile uue tütarettevõtte nimega Nordic Crew Management (NCM). NAG-i tulevane partner lennutöötajate tellimiseks sisestati äriregistrisse 2015. aasta 28. septembril.\n\n9. oktoobril loodi Estonian Airi järeltulija, Nordic Aviation Group. Vaid mõni nädal hiljem, 26. oktoobril sai NAA Bombardier CRJ lennukitele koolitusloa. See informatsioon on avalikult kättesaadav Eesti Lennuameti kodulehel.\n\n8. novembril peatas Estonian Air oma tegevuse. Mitme allika andmetel hakkas Lepp siis võtma ühendust kadunud lennufirma pilootidega, pakkudes neile tööd NCM-is.\n\n10. novembril ostis Hiiumaa Lennukompanii Vaikmaa osaluse NAA-s. Allikate sõnul murdis see seose Estonian Airi nõukogu ja NAA vahel. Selge on see, et Hiiumaa Lennukompaniil oli nüüd kaks tütarettevõtet, kes võiksid koos teha NAG-ile väga hea pakkumise.\n\nNCM pakkus lennutöötajaid, keda NAG vajas. Ettevõte tegi seda, toetudes samasugusele värbamisskeemile nagu Estonian Air oli kasutanud. Samal ajal tegi see koostööd NAA-ga, et pakkuda tüübipädevusõpet, mida piloodid vajasid Bombardier CRJ lennukitega lendamiseks, ja nagu selgus, ainsa ettevõttena Eestis, kes saab sellist täielikku paketti pakkuda.\n\nLoo lõpp.\n\nSeaduslik, kuid räpane. Ja seni, kuni NAG-i prioriteet on töötajate allhankimine, on sellise partneri omamine, kes suudab teha niisuguse täieliku pakkumise, justkui unistuse täitumine ja igati nende huvides, et lennufirmat võimalikult efektiivselt juhtida.\n\nKui aga poleks asjaolu, et oleks võinud olla ka konkurent ja et see jäi välja. Ja asjaolu, et NAG-ile andis 40,7 miljonit eurot riik, mitte erakapital.\n\nTartus tegutseb riiklikult rahastatav Eesti Lennuakadeemia. Nende jaoks poleks tüübipädevuskursuse loomine olnud sugugi keeruline.\n\nSee ei oleks olnud ka kallis. Taotluse tasu ulatub mõnesaja euroni, ainus täiendav kulu oleks kooli enda väljaõppe käsiraamatu loomine.\n\nTeisisõnu, Eesti Lennuakadeemia oleks tõenäoliselt võinud pakkuda samasugust väljaõpet nagu NAA praegu.\n\nMiks see tähtis on?\n\nLihtne. Valitsus uputas 40,7 miljonit eurot NAG-i ja osa sellest maksumaksja rahast kulutatakse nüüd NCM-i ja NAA teenustele. See liigub edasi eraettevõtjatele, kust osa võis omakorda liikuda tagasi riiklikku ettevõttesse.\n\nTegemist on liberaalse majandusega ja see on hea. Kuid riigi raha on siiski riigi raha. Isegi kui selleks ei pruukinud olla juriidilist vajadust, oleks jäänud parem mulje, kui valitsus oleks taganud selle, et kohalikud piloodid jäävad tööle ja riiklikule lennuakadeemiale oleks jäänud äritegevus.\n\nKuid umbes 50 kohalikust piloodist, kes on kvalifitseeritud lendama Bombardier CRJ lennukitega, vaid 18 töötavad NCM-i heaks. Endised Estonian Airi piloodid ütlesid ERR-ile, et sellest kaks korda rohkem piloote lendaksid hea meelega isegi praeguste madalamate palkade eest, kui aga ei oleks Hiiumaa Lennukompanii kaht tütarettevõtet ja nende taga olevat Tõnis Leppa.\n\nKokkuvõtteks: seaduslik või mitte, aga tõenäoliselt viis siseinfo olukorrani, kus eraettevõtet eelistati riiklikule asutusele, mis oleks võinud kergesti kvalifitseeruda sama pakkuma. Riigifirmasse investeeritud maksumaksjate raha läks eraettevõtetesse, kuigi riiklik lennukool oleks võinud konkureerida.\n\nTegu on terve kutsealaga, kellel pole läbirääkimiste võimu ning kes muretseb ohutuse pärast - neid ei võeta kuulda nagu Estonian Airi aegadelgi.\n\nJa samal ajal kutsutakse Eesti maksumaksjaid üles toetama nende uut rahvuslikku lennufirmat ja lendama NAG-iga. Pole ime, et piloodid kurdavad ja kritiseerivad.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Nordic Aviation Groupi (NAG) juhatus palus korduvalt eestlastel toetada oma uut rahvuslikku lennufirmat ja sellega lennata. Tegelikult ei taha isegi piloodid seda teha - mitte selle raha eest, mida neile pakutakse, neil tingimustel ja mitte inimeste heaks, kes on leidnud mugava viisi, kuidas muuta Estonian Airi kokkuvarisemine äriks.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe uudis läbi ning loo sellele fantaasiarikas ja pikk lause, mis võiks uudist tutvustada.\n\n## Pealkiri:\n\nUus tarbijakaitseseadus teeb kaebuste lahendamise hõlpsamaks nii Eestis kui ka EL-is\n\n## Põhitekst:\n\nLaias laastus muutuvad kaks asja. Esiteks tulenevalt Euroopa seadusandlusest liitutakse Euroopa Komisjoni poolt loodud platvormiga, mis lubab tarbija ning kaupleja vahelisi vaidlusi lahendada üle Euroopa Liidu, vahendasid ERR-i raadiouudised.\n\nTarbijakaitseameti peadirektori Andres Sooniste sõnul hõlbustab selline rahvusvaheline platvorm erimeelsuste lahendamist oluliselt. \"Enne oli mõnedel liikmesriikide siseselt teave olemas, kuid piiriüleselt pole kunagi saanud infot hankida,\" selgitas Sooniste.\n\nTema sõnul tuuakse uues online-keskkonnas välja kõik lepitusorganid. \"See tähendab, et esimest korda tekib Euroopa ülene lepitus keskkond,\" märkis Sooniste.\n\nTeiseks muutub tarbijakaitseameti juures tegutsev tarbijakaitsekomisjon tarbijavaidlustekomisjoniks ehk täpsustatud on komisjoni tegelikku funktsiooni. Samuti antakse õigus sarnaseid vaidluseid lahendada teistel majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi poolt pädevaks tunnistatud komisjonidel.\n\nKomisjon esimehe Kai Amose hinnangul on nime muutus hea. \"See on positiivne, kuna tänu sõnale kaebus arvavad inimesed, et tarbijakaitseametile kaebuse esitamises ainult piisabki ja kindlasti peab see lõppema karistusega,\" rääkis Amos.\n\n\"Kui nüüd on ta on vaidluste komisjon, mis on ka sisuliselt õige, siis vaidlus tähendab seda, et on vähemalt kaks poolt, kes omavahel vaidlevad, ja kellel on erinevad väiteid ning argumendid,\" märkis Amos, kes lisas, et vaidluse korral peavad mõlemad osapooled oma väiteid põhjendama ning vajadusel ka põhjendama.\n\nEelmainitud Euroopa Liidu platvorm võimaldab sama menetlust kogu ühenduse piires läbi viia. Kai Amose sõnul ei pea aga tarbija kartma, et ta ise kogu protsessi võõrriigi eri instantsidega läbi peaks käima.\n\n\"Kui näiteks Eesti tarbija on Hispaanias ja soetab sealse kaupmehe käest mingi asja, siis sellisel juhul tuleks vaie esitada sealsele tarbijate kaebusi läbivaatavale organile, kuid Eesti tarbijad ei peaks ära ehmatama, kuna tarbijakaitseameti juurde on loodud Euroopa tarbijaasjade lahendamiseks eraldi komisjon,\" selgitas Amos.\n\nSee tähendab, et kui Eesti tarbijal on teises liikmesriigis tegutseva kaupmehe vastu pretensioone, siis ta peab pöörduma Eesti tarbijakaitseametisse ning seejärel vahendab amet vaide juba vastava EL-i liikmesriigi tarbija küsimustega tegelevale organile.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Märtsist algusest jõustuvad mitmed olulised tarbijakaitseseaduse muudatused, mis parandavad tarbija jaoks kaebuse menetlemise protsessi nii kodumaal kui Euroopa Liidus.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Süvene uudise pealkirja ja sisu ning kirjuta sellele loole sisukas ja informatiivne sissejuhatus, mille pikkus on üks lause.\n\n## Pealkiri:\n\nMichal: uute parvlaevade ehitamine on graafikust ees\n\n## Põhitekst:\n\nTürgi Sefine laevatehase esimese laeva lepinguline valmimise tähtaeg on 1. juuli ja teise laeva valmimise tähtaeg on 15. august.\n\nPoola Remontowa laevatehase esimese laeva lepingus on valmimise tähtaeg 1. august ning teise laeva valmimise tähtaeg on 1. september.\n\nMichal ütles keskfraktsiooni saadikute arupärimisele vastates, et vaatamata sellele peab olema valmis ka ettenägematuteks olukordadeks ning omama tagavaraplaane.\n\n\"TS Laevad OÜ juhatus on avalikult kinnitanud, et nad omavad nimetatud varuplaane,\" lausus majandusminister.\n\nMichal rõhutas, et ettenägematusteks peab valmis olema ka praegune vedaja Väinamere Liinid, kes peab omama plaani, kuidas osutada teenust siis, kui üks laevadest rikke tõttu liinilt maas on.\n\n\"Seega olgu tegemist laevade ehituse hilinemisega, hilisemalt tehniliste riketega, regulaarsete hooldustega vms, peab lepinguline vedaja olema valmis teenust osutama ja omama vastavat plaani veoteenuse jätkamiseks igas olukorras,\" vastas Michal küsimusele, kes vastutab.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Majandusminister Kristen Michal kinnitas riigikogu ees, et tänase seisuga on nelja uue parvlaeva ehitustööd kümmekond päeva graafikust ees, mistõttu pole ka teenuse osutamine alates oktoobrist ohus.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu artikli sisuga ja loo sellele pika lausega sissejuhatus, mis köidab lugeja tähelepanu.\n\n## Pealkiri:\n\nEesti sulgpallikoondis alustab homme võistkondlikku EM-i\n\n## Põhitekst:\n\nEesti naiskond sõidab EM-ile läbi aegade ühes tugevaimas koosseisus. Koondise liider Kati Tolmoff asub maailma edetabelis esisajas. Lisaks on Getter Saar ja Karoliine Hõim üksikmängus ning Kristin Kuuba ja Helina Rüütel paarismängus maailma teises sajas.\n\nParaku tõi loos eestlannadele väga tugevad alagrupivastased. Esimene mäng peetakse Belgiaga, kelle vastu on lootus võtta võidupunkt. Järgmised kohtumised on aga Hispaania ja Bulgaariaga. Hispaania võistkonda veab maailma esireket Carolina Marin ning ka teised numbrid on maailma edetabelis kõrgetel kohtadel. Bulgaaria naiskond on eelmise EM-i pronksi omanik.\n\nVeerandfinaali pääsevad iga alagrupi võitja ja kolm parimat teise koha omanikku. Kati Tolmoffi sõnul oli loos raske: \"Vastased on tugevad, eriti Hispaania ja Bulgaaria, kuid lähme igal juhul võitlema. Meil on hea naiskond ja anname oma parima.\"\n\nEesti meeskonna vastased on eelmise EM-i hõbe Inglismaa ning Ungari ja Bulgaaria. Eesti koondise esireket on Raul Must, lisaks asuvad võistlema Heiko Zoober ja Mikk Õunmaa, kes mängivad nii üksikmängu kui paarismängu ning paarismängu Eesti esireketid Kristjan Kaljurand ja Raul Käsner. Igas kohtumises peetakse kolm üksikmängu ja kaks paarismängu.\n\n\"Inglismaa vastu meil kindlasti väljavaateid ei ole. Teiste alagrupivastastega on aga võimalik mängida. Arvan, et kindlasti peame mõned punktid tooma üksikmängudes. Paarismängudes on meil Eestis tase viimaste aastatega tõusnud, kuid ülejäänud maailm on selles mänguliigis ka kiiresti edasi liikunud,\" hindas koondise väljavaateid Must. Eesti meeskonna esimene vastane teisipäeval on Inglismaa.\n\nVõistlusi alustab 20 naiskonda ja 25 meeskonda.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Teisipäeval algab Venemaal, Kaasanis sulgpalli naiskondlik ja meeskondlik EM.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe hoolikalt uudise pealkiri ja sisu ning kirjuta artiklile pikk sissejuhatav lause, kasutades oma kujutlusvõimet.\n\n## Pealkiri:\n\nEinstein kahtles gravitatsioonilainete olemasolus\n\n## Põhitekst:\n\n''Olen koos noore kolleegiga jõudnud huvitava tulemini, et gravitatsioonilaineid ei eksisteeri, kuigi nende (olemasolu) on peetud kindlaks esimese lähenduseni. See näitab, et mittelineaarsed üldrelativistlikud väljavõrrandid võivad öelda meile rohkem, või õigemini piirata meid enam, kui me oleme siiani uskunud,'' nentis Einstein 1936. aastal nüüdisaegse kvantmehaanika pioneerile, Max Bornile saadetud kirjas [1].\n\nKirjas väljendatud mõtted jõudsid analüüsi ''Kas gravitatsioonilained on olemas?'' kujul sama aasta juuni alguses ajakirja Physical Review toimetaja John Tate'i lauale. Nagu paljastasid 2004. aastal toonase ajakirja peatoimetaja Martin Blume'i ja ta kolleegide leitud ajakirja logid [2], ei teadnud muidu suurepärase vaistu poolest tuntud Tate, mida tööga ette võtta. Mees saatis selle retsenseerijale alles 6. juulil.\n\nTuntud ameerika matemaatiku ja kosmoloogi Howard Robertsoni hinnang polnud leebe. ''Kui Einstein ja Rosen suudavad oma argumenti veenvalt tõestada, siis kujutaks see endas kõige tähtsamat kriitikat, mis üldrelatiivsusteooria suhtes (avaldatud). Ent ma olen kogu selle värgi täikammiga üle käinud, (peamiselt minu enda hinge pärast), ja ei suuda ausalt näha, et nad on seda teinud,'' [2] kirjutas Robertson ning soovitas oma üksikasjaliku kriitika Einsteinile ja Rosenile edastada. Kommentaarid täitsid kümme lehekülge.\n\nTate saatis Robertsonile tänusõnad [3] ning Einsteinile töö koos kommentaaride ja palvega neile vastata [4] 23. juulil. Neli päeva hiljem saabunud vastusest võib välja lugeda, et Einstein polnud ettepanekuga sugugi rahul. ''Lugupeetud härra, me (Härra Rosen ja mina) saatsime sulle meie käsikirja avaldamiseks ja ei lubanud seda spetsialistidele enne selle avaldamist näidata. Ma ei näe mingit põhjust teie anonüümse eksperdi – igal juhul vääratele – kommentaaridele vastata,'' kirjutas ta [5].\n\nEinsteini meel ei leebunud isegi Tate'i 30. juulil saadetud vabanduse peale [6], milles rõhutas mees samal ajal vajadust järgida ajakirja tavapärast retsenseerimise protsessi. Tõttöelda, kui jätta kõrvale üks 1952. aastal ilmunud kommentaar, ei avaldanud Einstein peale seda enam ajakirjas Physical Review enam ühtegi tööd.\n\nMis sai aga selles ilmuma pidanud artiklist? Teemat käsitlev analüüs ''Gravitatsioonilainetest'' ilmus 1937. aasta jaanuaris vähem tuntud ajakirjas '' Journal of Franklin Institute ''. Selle sisu erines aga Physical Review 'le esitatud tööst oluliselt. Einstein mõistis (võibolla osaliselt teiste kaasabil), kuidas teda ja Rosenit ekslikule järeldusele tõuganud takistusest – tasandi gravitatsioonilainetele täpset lahendust otsides kohatud singulaarsustest – mööda hiilida. Selle asemel, et järeldada sellest regulaarse perioodilise lainestruktuuri võimatust.\n\nOleksite - maailmas oleks võinud Einstein sama lahenduseni jõuda mitmeid kuid varem ka Robertsoni kommentaare lugedes. Reaalses maailmas pidid aga vea avastamiseks Robertson ja Einsteini uus abiline Leopold Infeld 1936. aastal sõbraks saama, teema üle vaidlema hakkama, Infeld oma argumentatsioonis vea leidma ja sellest Einsteinile ette kandma. Samas pole täielikult kindel, et legend ei jõudnud tarviliku lahenduseni täiesti iseseisvalt.\n\nInfeld märkis oma memuaarides, et Einstein vastas tema kommentaari peale, kuidas ta ise ööl enne seda oma tõestuse ebakorrektsust mõistis. Tema enda poolt märgatud viga oli aga Infeldi sõnul tema enda omast vähem triviaalsem ja raskemini märgatav. Juhuslikult pidi järgmisel päeval aga Einstein sama tööd avalikult esitlema. Nii lõppes mehe loeng sõnadega ''kui küsite minult, kas gravitatsioonilained eksisteerivad või mitte, pean vastama, et ma ei tea, kuid see on väga huvitav probleem''.\n\n[1] - A. Einstein; The Born–Einstein Letters: Friendship, Politics, and Physics in Uncertain Times [lk 124]; (2003)\n[2] - D. Kennefick; Physics Today: Einstein Versus the Physical Review; [lk 43]; (2005)\n[3] - J. Tate; The Albert Einstein Archives: Thank you very much for your careful reading of the paper by Einstein and Rosen.​\n[4] - J. Tate; The Albert Einstein Archives: I am taking the liberty of returning to you the paper\n[5] - A. Einstein; The Albert Einstein Archives: Wir (Herr Rosen und ich) haben Ihnen unser Manuskript zur Publikation gesandt\n[6] - J. Tate; The Albert Einstein Archives: I regret the circumstances which let to your decision to publish elsewhere\n[7] - L. Infeld; Quest: An Autobiography; [lk 268]; (2006)\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Gravitatsioonilained on üks Albert Einsteini üldrelatiivsusteooria paratamatutest järelmitest. Aastal 1936 püüdis aga Einstein ise koos oma kolleegi Nathan Roseniga avaldada analüüsi, mis seadis nende olemasolu tõsise kahtluse alla.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Süvene uudise pealkirja ja sisu ning kirjuta sellele loole sisukas ja informatiivne sissejuhatus, mille pikkus on üks lause.\n\n## Pealkiri:\n\nIndrek Reinbok ja Alar Varrak said kõige kõrgema treeneritaseme kutsetunnistuse\n\n## Põhitekst:\n\nKutsekvalifikatsiooni VII taseme värsked kandjad on mõlemad lõpetanud Tallinna Ülikooli. Indrek Reinbok (39) omab magistri-, Alar Varrak (33) bakalaureusekraadi. Noortele meestele andis erialase VII taseme EOK Kutsekvalifikatsiooni korvpallikomisjon, kuhu kuuluvad Keio Kuhi, Kersti Sirel, Jaak Salumets, Kersti Rodes ja Toomas Tõnise.\n\nEesti Korvpalliliidu treenerite koolitusjuht Kersti Sirel märkis: „Koolitusega seonduvalt tunnustan mõlemat. Nad on läbinud FIBA koolituse ja jätkuvalt täiendavad ennast. Mõned treenerid ei pea seda vajalikuks, arvates, et nad on niigi targad. Samas ei hoia kaks tänase uudise peategelast teadmisi pelgalt enda tagataskus vaid mõlemad esinevad lektoritena ka meie treenerite erinevate tasemete koolitustel. Eriti hästi tunnevad nad ennast teemadel – Varrak: „Katted palliga ja pallita mängijale“ ning Reinbok: „Lauavõitlus + kiirrünnak“\n\nIndrek Reinbok on tänasel päeval Eesti poiste U-16 koondise peatreener ning viimas seda võistkonda eeloleval suvel EM-i A-divisjoni turniirile Poolas, lisaks teeb noortega tööd klubides SK RIM ja KA Tallinna Kalev.\n\nAlar Varrak on BC Kalev/Cramo peatreener ning Eesti meeste koondise abitreener. Mängijana teenis Reinbok Eesti meistrivõistlustelt kolm pronksi (2001ja 2002 Nybiti koosseisus ning 2005 Tallinna Kalevi rivistuses), Varrak on kuulunud korra Eesti meistermeeskonna koosseisu (2002) ning korra olnud karikavõitja (2001) – mõlemad Tallinna Kalevi koosseisus.\n\nVII taset omavad Eestis lisaks Alar Varrakule ja Indrek Reinbokile: Allan Dorbek, Üllar Kerde, Märt Kermon, Jaanus Levkoi, Reet Rausberg, Janne Rits, Jaak Salumets, Kersti Sirel, Andres Sõber ja Indrek Visnapuu. Kokku seega 12 treenerit.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Viimaste kuudega on Eesti korvpallitreenerite eliit saanud juurde kaks VII taseme treenerit. Need on Indrek Reinbok, kellele omistati tunnistus detsembris, ja Alar Varrak, kes sai tunnistuse äsja. Mitte väga ammu sai sama kvalifikatsiooni ka Indrek Visnapuu.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe uudis läbi ning loo sellele fantaasiarikas ja pikk lause, mis võiks uudist tutvustada.\n\n## Pealkiri:\n\nHasso Krull: nimetusse, tähendusetusse, tühjusse, öösse, vaikusse\n\n## Põhitekst:\n\n1.\n\nNihilism on kaksipidine mõiste. Seda võib kasutada nagu sõimusõna, visates ta näkku igaühele, kelle väärtused minu omadega vastakuti seisavad, nii et minu väärtused on tema seisukohast justkui „eimiski“. Kui minu väärtuste keskmes asub voorus, hüve, jumal, siis on teine nihilist sel juhul, kui ta seda keset ei tunnista; juhul kui tema väärtuste keskmes on mõni teine voorus, hüve või jumal, on asi mõistagi keerulisem. Ma pean siis kõigepealt näitama, et tema voorus, hüve või jumal ei ole päris voorus, päris hüve või päris jumal, st ma pean neid eitama, muutudes seega ka ise mingil määral nihilistiks. Aga kust ma tean, et ma ei eita mõnda muud väärtuskeset ka siis, kui teisel voorust, hüvet ega jumalat ei ole? Ehk on selline eitus isegi jõulisem? Kui teise väärtuskeskmeks on näiteks raha, kuulsus, võim, või hoopiski ilu, sõprus, armastus? Või midagi veel raskemini tabatavat, juhul kui asjasse sekkub kultuurierinevus? Esivanemad? Pühapaigad? Loomislood? Kõik see tekitab kahtluse, et teist nihilistiks sõimates pean ma igal juhul kõigepealt midagi olulist temas eitama: seega pean ma esmalt ise asuma nihilistlikule positsioonile, et sellest siis kiire vangerdusega jälle taganeda. Ainult pada saab sõimata katelt: ainult nihilist saab teist „nihilistiks“ sõimata, ja kui peegeldavat vastust ei järgne, osutub ta paradoksaalselt ise just suuremaks, tõelisemaks nihilistiks – isehakanud nihilistiks. Muidugi saab seda edaspidi väärtustega varjata, aga mitte kõigi silmade eest: õigupoolest varjatakse siin väärtuste „musta minevikku“, st nihilism poeb väärtuste endi sisse ja teda ei saa sealt enam mingi väega välja suitsetada.\n\nTõsi küll, võib minna ka teist teed. Nihilismi mõiste võib pöörata ta enda vastu, st nende vastu, kes seda sõjakirvena kasutavad. Sellisel juhul muutub nihilism hüüdlauseks ja üleskutseks, nii nagu kunagi poliitikas „liberalism“ ja „anarhism“ või kunstis „impressionism“ ja „kubism“, kõik algselt halvustavad mõisted. Jah, keegi võib meid küll nihilistideks nimetada, aga tehku seda oma südame rõõmuks – meid see ei häiri, sest me olemegi nihilistid! Kui ümberringi valitseb vaen, tuimus ja silmakirjalikkus, kui normide ja põhimõtete külge klammerdutakse ainult mugavusest, kui kena fassaadi taga alati peitub midagi räpast ja inetut, siis ongi targem kõike lihtsalt eitada. Hävitamine on kõige olulisem, sest on vähe tõenäoline, et kogemata kombel hävitataks ka midagi väärtuslikku. Selline nihilism levis 19. sajandi Venemaal, see on olnud paljude emantsipatsiooniliikumiste osa ja paistab praegu ka Eestis aktuaalne olevat. Võib muidugi öelda, et nii on nihilism tegelikult varjatud idealism, sest eitatakse mingi idee nimel, mis jääb otse välja ütlemata või mida esialgu polegi veel leitud, aga usutakse leidvat tulevikus: eitus on siin õieti vaid foon, eksitav taustamüra, millele keskendumine oleks iseenesest nihilistlik, sest siis märkame ainult „eimiskit“, st ainult „ei-d“ ilma selle südamest kumendava „miskita“, mis on ometi palju olulisem, sest tal ei ole veel kindlat kuju, sisu ega tähendust, sellal kui „ei“ ikkagi puudutab juba valmis asju, vana ja vaieldamatult olemasolevat maailma. Tõepoolest, aktiivse sotsiaalse liikumisena on nihilism idealistlik. Kuid see pole puudus, vaid pigem tunnustus: enamik sotsiaalseid nihiliste võtaksid selle rõõmsalt omaks.\n\nNõnda on meil justkui kaks nihilismi: nende nihilism, kes tahavadki nihilistid olla, ja nende nihilism, kes tahavad nii nimetada teisi. Need kaks nihilismi ei ühildu hästi omavahel, üks pole teiseks kadudeta tõlgitav ja kokku saades põrnitsevad nad teineteist mõistmatult. Nüüd tekib kiusatus ütelda, et see, mis nende kahe vahele jääb, ongi tegelikult see, mida ei ole ja mida meil seetõttu ka kuidagi tabada ei õnnestu – see nihilismi enese nihil, mis teeb nihilismist rääkimise võimalikuks, aga mida kunagi ei märgata, sest ollakse kibedasti ametis hoopis millegi muuga. See nihil on siis justkui ettekääne, mida on hetkeks küll vaja, aga mis kohe jälle unustatakse, sest asi polnud ju selles… Nõnda kõneledes tunnen aga, et riskin jääda kahe tule vahele. Mis ettekääne? Mida ma sellega silmas pean? Miks peaks ettekäände juurde tagasi pöörduma, kui juba on avanemas midagi palju põnevamat? Milleks kiigata ettekäände taha, kui see just käänati ette? Milleks vigurdada, iseendaga peitust mängida? Neile küsimustele ma praegu ei vasta, vaid tulen ühe raamatu juurde.\n\n2.\nLeo Luksi „Nihilism ja kirjandus“ seab omale ülesandeks filosoofia ja kirjanduse ühtesulatamise – ehk täpsemalt, ta tahab piiritleda ala, kus see ühtesulamine on juba toimunud, tänu ühele nihilistlikule momendile, mis piiri filosoofia ja kirjanduse vahel kustutab. Selleks asub Luks ise kõigepealt nihilismi poolele, sellesse, mida ta nimetab „nihilismi mõtlemiseks“, mõistes seda korraga nihilismi sees mõtlemisena ja nihilismi üle mõtlemisena (lk 30). Põhilisteks lähtekohtadeks on Luksil seejuures Heidegger ja Vattimo ning osalt ka Nietzsche, kas siis Heideggeri Nietzsche-kriitika tõttu või selle kiuste. Ühtesulatamisel omakorda on kaks liini, proosaliin ehk „faabel“ (lk 84–90) ja luuleliin ehk „ ei nimetamine“ (lk 90–102). Faabel on Luksi järgi „lugu, miski, mis klapib kokku“ ja milles „toimib keele maagiline funktsioon, tõde“ (lk 85); reaalsuse ja faabli samasus on Luksi meelest juba „piisavalt hullumeelne“ (lk 90), aga see pole veel siiski kõige radikaalsem nihilismi mõtlemine: „Minu hinnangul jääb faabel nihilismi mõtlemise algjärku, kuna seal jääb püsima mingi tähenduslik tervik, maailm (olgugi simulaakrumina). Faabli kirjutamine jääb tõega seotuks“ (lk 90–91). Tõeliselt nihilistlik saab olla ainult luule, sest luule pöördub keele enese poole ja võib fabuleerimisest loobuda, liikudes „nihilismi südamesse“ (lk 91). Samas tõrgub Luks siiski möönmast, et see liikumine võiks tõepoolest lõpule jõuda, st et oleks võimalik tekst, mis ei ole kirjandus ega filosoofia, vaid ainult puhta ei väljendus: „Ma ei väida, nagu oleks mõnel kirjanikul või filosoofil õnnestunud jõuda puhta ei väljendamiseni või et filosoofia ja kirjanduse ühtesulatamine annab meie käsutusse metoodilisi vahendeid, et säärane eksplikatsioon tulevikus läbi viia. Ei -mõtlemine peab jääma paradoksiks, võimatuse võimaluseks. Kuid just selle liini puhul [st luuleliini puhul] jõuab kirjanduse ja filosoofia ühtesulamine kõige kaugemale, iseend lagundavasse ekstreemsusse. Ühest küljest võimaldab nihilismi ontoloogilise tasandi, ei-va ei sisse toomine mõtlemisse visandada selgemalt moodsa kirjanduse tähendusetusse suundumist, mis ontiliselt jõllitades tundub pelga mässamise, jõuetuse või vormimänguna. Teisest küljest vajab ei mõtlemine just kunstikeelt, metafoore, mitte rangeid propositsioone“ (lk 91). Kõige täpsemalt on seesugust ühtesulamist ja „ei-va ei“ mõtlemist siiski väljendanud Maurice Blanchot, kes on Luksi arvates „puuduvaks lüliks Heideggeri ja Vattimo vahel“ (lk 94) ning kes ise kirjutab samamoodi nagu kirjanikud, kellest ta kirjutab, st talle on omane „kirjutamise fragmentaarsus, poeemile omistatav neutraalsus, vaikuse võimendamine ja kuulatamine, igavesti pooleli jääv töö ning lõpetatud raamatust loobumine, võimatu kommunikatsioon jne“ (lk 94).\n\nLuksi ettevõttel on mitu omavahel seotud eesmärki. Kõigepealt, tema töö „taotleb olla vabastav“ (lk 98), püüdes „vabaneda levinud tõlgendusmallist, mille kohaselt kogu eesti kirjandus lähtub isamaa-imperatiivist, Eesti Asja ajamisest“ (lk 144). Teiseks, ta tahab „teostada nihilismi mõtlemist lugemisviisina“ (lk 140), avada teatavat üldist keelemõistmist „tunnetuskesksest vaatevinklist, n-ö lugeja poolt vaadates“ (lk 141). Kolmandaks, Luks loodab ka näidata, et kui kunsti üheks funktsiooniks on „esitada esitamatut, teist “ (lk 96), siis ei pea see esitamatu olema mingi ülim hüve või jumalik täius, vaid võib suunduda ka „nimetusse, tähendusetusse, tühjusse, öösse, vaikusse“ (lk 97). Esimest eesmärki võiks määratleda emantsipatoorsena: arvan, et selles leiab Luks palju vaikivaid toetajaid. On ju selge, et kogu eesti kirjandus ei lähtu isamaa-imperatiivist, kui me just ei eelda, et eesti keeles kirjutamine iseenesest manifesteeriks niisugust imperatiivi; sel juhul oleks „nihilistlikult“ kirjutada muidugi võimatu, sest mõne teise keele valimine tähendaks veel tugevamat kultuuripoliitilist jaatust, isegi kui see teine keel oleks esperanto. Teine eesmärk on kahtlemata kompleksne, aga lihtsuse huvides võib seda nimetada hermeneutiliseks, sest niisugust mõistet kasutab ka Luks ise („teksti kogemine on hermeneutiline protsess“, lk 140) ja see hoiab alal niihästi keelelise fookuse kui ka kogemusliku perspektiivi. Hermeneutiline eesmärk on Luksil märksa spetsiifilisem ja on suunatud ilmselt elitaarsele sihtrühmale, sest siin kõneldakse „lugemisviisist“ ja „lugejast“ nii, et see eeldab lugemisviiside ja lugejate paljusust – paraku ei tunne nn tavaline lugeja teiste lugejate vastu mingit huvi, rääkimata sellest, et ta sooviks oma lugemist teadvustada vaid ühe lugemisviisina. Siiski usun, et see elitaarne rühm on piisavalt suur ja omajagu prestiižne, mistõttu ta hajusal äärealal leidub palju neid, kes tahaksid sinna kuuluda, ja kange tahtmise puhul osalt juba kuuluvadki. Kolmas eesmärk saab alguse klassikalisest representatsiooni-probleemist, aga liigub jäljendamise ja tõepära küsimustest eemale ja sihib mingi sisemise kogemuse poole (muide, just „sisemiseks kogemuseks“ – expérience intérieure – nimetaski seda Georges Bataille). Arvan, et see kolmas eesmärk läheb korda väga vähestele, sest müstilist kogemust võtavad tõsiselt need, kellel on olnud müstilisi kogemusi või kes seisavad sellise kogemuse lävel. Samas tundub mulle, et just selle väikese vähemuse seas võib leiduda neid, kes Luksi arutluskäiguga rahul ei ole – mitte sellepärast, et see oleks vale, vaid sellepärast, et see ei ole veel piisav, et ta ei lähe lõpuni. Kolmandat eesmärki võikski ehk nimetada müstiliseks, aga kuna see pole päriselt „ees“ ega „märk“, võib ta sama hästi nimetuks jätta (see on isiklike eelistuste küsimus).\n\nLuksi raamatu viimane kolmandik (6.–9. ptk) tegeleb peaasjalikult eesti kirjandusega: kõne alla tulevad Juhan Liiv, Jaan Oks, Jüri Üdi, Jüri Ehlvest ja Kivisildnik, möödaminnes mainitakse muidki autoreid. Proportsionaalselt on käsitluste maht küll väga kõikuv (Üdile on Ehlvesti-käsitluse raames pühendatud vaid paar lehekülge, Kivisildnikule seevastu terve omaette peatükk), aga oletagem praegu siiski, et need täidavad Luksi töö esimese, vabastava ülesande: osutada, et kogu eesti kirjandus ei lähtu isamaa-imperatiivist. Nüüd tekib kahtlus, kas seda teesi ei peaks laiendama, st kas poleks võimalik näidata, et suurem osa eesti kirjandust ei lähtu sellisest imperatiivist? Minu meelest oleks selline väide täiesti mõeldav, ja kui veidi vaeva näha, saaks seda ka põhjendada. Kui heita korraks pilk valitud autorite reale, võib muidugi küsida, kas tõesti on just need kirjanikud isamaa-imperatiiviga kõige vähem seotud? Niihästi Liiv, Üdi/Viiding kui Kivisildnik on ju autorid, kellele see imperatiiv silmanähtavalt korda läheb. Liiv oli oma „isamaaga“ sina peal ja kurtis: „Isamaa! Sinuga olen õnnetu ma, õnnetum ilma sinuta!“ Üdi nentis küll kuivalt: „mu rahvus: eestlane / ja sugu: mees / ma olen sündinud ENSV-s“, aga Juhan Viiding tunnistas leebe irooniaga: „Mina tahan kõndida su niidul / isamaa, ja sinu metsateil“. Mis puutub Kivisildnikku, siis tema puhul on Luks ise hiljuti väitnud, et „uue sajandi esimese kümnendi keskpaigas [leiab] aset Kivisildniku luulekeele selginemine, mille mõistmise võtmesõnaks on just isamaavajadus “ [1]; seda väidet tõestab analüüs, kus Kivisildniku luulet kõrvutatakse Hando Runneliga. Kas on toimunud järsk murrang või oli „isamaavajadus“ ka varem Kivisildniku luules olemas, olgugi varjatumalt? Jäägu see siin lahtiseks (usun, et mõlemat väidet saaks kaitsta). Ometi on selge, et kui panna Liivi, Üdi ja Kivisildniku asemele näiteks Ernst Enno, Ilmar Laaban ja Artur Alliksaar, peaks „isamaavajadust“ tikutulega otsima. Oks ja Ehlvest sobivad Luksi emantsipatoorse teesiga paremini, ja minu meelest teostub nende puhul hästi ka teine ülesanne, rakendada nihilismi mõtlemist lugemisviisina. Leheküljed, kus vaadeldakse Oksa tekstides ilmuvat „tardunud kestust“ ja „langust“ (lk 152–163) või Ehlvestile iseloomulikku „surma poole kirjutamist“ (lk 172–182), mõjuvad väga veenvalt, siin on välja toodud midagi olemuslikku, mida paljud Oksa või Ehlvesti lugejad ilmselt on tajunud. Nentigem siis, et õigesti valitud tekstide puhul toimib nihilistlik hermeneutika laitmatult.\n\nKuidas jääb aga kolmanda, müstilise eesmärgiga? Kas Luksi analüüs tõesti suubub „nimetusse, tähendusetusse, tühjusse, öösse, vaikusse“ (lk 97)? Või on siin tegu pigem paratamatu „luhtumisega“, mida Luks ise alguses ennustab, sest „iga lausumine, liiatigi tõlgendav-teoreetiline, viib hoopiski negatiivsuse mõistmisest ja kogemisest kaugemale“ (lk 30)? Arvan, et ühe raamatu põhjal selle üle veel otsustada ei saa – ja võib-olla ei saa selle üle kunagi päriselt otsustada. Siiski võib aga vaagida lausumise tingimusi, millest kas „tähendusetus“ või selle „luhtumine“ alguse saab; mine tea, ehk on mõlemad eos juba Luksi nihilismi-mõistmises eneses.\n\n3.\nLeo Luksi nihilismikäsitus algab Nietzschest. Luks tunnistab, et „Nietzsche vari läbib kogu nihilismi mõtlemist“ (lk 50), ja selgitab siis, miks on nihilism Nietzsche jaoks lääne kultuuri üldine paratamatu suundumus: „Nihilismi n-ö varjatud juur peitub kõikides sellistes maailmavaadetes, mis väärtustavad elust kõrgemalt midagi teispoolset, ülemeelelist – ennekõike süüdistab Nietzsche platonistlikku filosoofiat ja kristlust, aga sama kehtib ka nt budismi kohta. Kõik need süsteemid väärtustavad elu asemel eimiskit, tühjust“ (lk 51). Seejärel tuleb ta Heideggeri juurde ja aktsepteerib pigem ontoloogilise nihilismimõiste: „Heidegger rõhutas korduvalt olemise ja eimiski identsust – mõlemad asuvad oleva suhtes ontoloogilise diferentsi teisel poolusel. Pole liialdus väita, et Heideggeri fenomenoloogias luhtuvad kõik olemise positiivse kogemise katsed, olemine „annab“ ennast üksnes varjule jäädes, ära jäädes“ (lk 58). Kuna aga Heideggeri silmis oli moodne kunst „destruktiivne ja jõuetu“ (lk 68), peab appi tulema veel Vattimo, kes nihilismi omaks võtab ja Heideggeri ennast nihilistiks nimetab, sest „olemise ja eimiski identsus, olemise ei-lisus on radikaalne, olemisehüljatus on lakkamatu olukord ning selle ületamisootus oleks tagasilangus metafüüsikasse“ (lk 73). Vattimo puhul distantseerub Luks vaid tema „eetilisest häälestatusest“ (lk 76), mis tähendusetusse ja tühjusse suubumist väidetavalt häirib.\n\nVõiks arvata, et sellega on lugu lõppenud. Ometi tuleb Luks eesti kirjandust vaatlema asudes Nietzsche juurde uuesti tagasi ja esitab tabelina passiivse ja aktiivse nihilismi vastanduse (lk 146), kommenteerides ise: „Nietzsche kirjeldas nimetatud eristuste kaudu nihilismi poolt kõnetatud inimese võimalikke väärtushinnanguid ning sellele vastavaid eluhoiakuid, käesolevas vaatluses aga kasutatakse seda eristust uurimaks luule ontoloogilist kahekõnet ei -ga“ (lk 145). Luks möönab, et „säärane import pole probleemitu ega distinktne“ (lk 145), aga jätab lähemalt selgitamata, milles probleemid seisneda võiksid. Oletan, et enamiku lugejate jaoks need silma ei hakkagi, kuid mina näen siin tervet rida lünki, mis lõppkokkuvõttes Luksi taotlusele, eriti tema kolmandale eesmärgile („nimetusse, tähendusetusse, tühjusse…“) kasuks ei tule.\n\nNietzsche nihilismimõiste on elufilosoofiline ja väärtusekeskne. Selle tuum on Luksi töös osalt visandatud, aga mitte tervikliku skeemina, mille raamatus „Nietzsche ja filosoofia“ esitas Gilles Deleuze. [2] Nihilismi esimene vorm, mida Deleuze nimetab negatiivseks nihilismiks, on tõepoolest kõrgemate väärtuste vastandamine elule (jumal, olemus, hüve, tõde jne). Need väärtused on ideaalsed, ülemeelelised, ja muudavad elu enda kõrval tühiseks ning väärtusetuks. Selline nihilism tekitab reaktsiooni, sunnib kõrgemaid väärtusi omakorda eitama, kuid paraku ei saa elu oma väärtust sellega tagasi – ta jääb endiselt tühiseks ja väärtusetuks. Nii tekib elu suhtes kaksipidine hoiak, sest ühest küljest on ta väärtusetu ja vastik, teisest küljest aga hoitakse temast ikka veel kinni. Selline reaktiivne nihilism tekitab omakorda vastuseisu passiivse nihilismi näol, mida sümboliseerib Jeesuse kuju: see on rõõmusõnum, vimma hülgamine, sõjast loobumine ja usk, et on parem passiivselt hääbuda kui väärtusetust elust kinni hoida. Alles nüüd saab nihilism muutuda aktiivseks, st negatiivne võidakse hävitada ja muuta jaatavaks jõuks: see on nihilismi täideviimise hetk, ja ühtlasi dionüüsilise filosoofia ilmumise moment.\n\nKuidas saab niisugust dionüüsilist jaatust ontologiseerida? Ega päriselt ei saagi; sellepärast liigitaski Heidegger Nietzsche väärtusekeskse nihilismikäsituse „olemis-unustuseks“, ja Nietzsche enese seega samuti nihilistiks, kuigi hoopis teises mõttes. Tagasitulek Heideggeri juurest Nietzsche juurde ei saa niisiis toimuda valutult, vähemalt ühele tehakse siin liiga. Tõsi küll, niisugune vägivald ongi filosoofias heaks kombeks: võime napsata teistelt mõisteid ja anda neile uus sisu näitab mõtleja jõudu ja iseseisvust, miks siis mitte teha seda teistki korda ja võtta mõlemalt, mis võtta annab? Kuid asi ei piirdu ju sellega. Probleem algab minu meelest tõsiasjast, et Luks tahab vältida igasugust „eetilist häälestust“, mille ta samastab platonliku tungiga Päikese poole (lk 97), vägivaldsuse vaibutamisega (lk 76), headuse ja lepitusega (lk 131) ning isegi esteetilise ülevusega, nii nagu seda on mõistnud Lyotard (lk 189). Jaatus, ilu, väärtustamine, loomine jne muutuvad siin deemoniteks, mille eest peab kindlasti pagema, sest need ohustavad nihilismi mõtlemist, selle puhast hävitustööd. Nüüd võiks kõigepealt küsida, kas „eetilise häälestuse“ sedavõrd järjekindel vältimine ei põhjusta teatavat ümberpööratud eetikat, mis omamoodi kategoorilise imperatiivina järgnevaid analüüse suunama hakkab? Minu meelest põhjustab küll. Just selline antieetika aheldab Luksi „nihilismi mõtlemise“ teatava esialgse vastasseisu külge, millest lahti ütlemata ei saa minna ka „teispoole elu“ (lk 97), sinna tähendusetusse, tühjusse, öösse, vaikusse, kuhu alguses minema hakati. Sest sinna lihtsalt ei saa mingeid kaalutlusi kaasa võtta, ei eetilisi ega esteetilisi, filosoofilisi ega teoloogilisi – ja antieetikat ammugi mitte, sest see hoiab tavalisest eetikast veel tugevamini kinni, surmatungi muserdava ja kõikehaarava jõuga. Lühidalt, eetilise substantsi visa vältimine asetab nihilisti olukorda, kus ta on sunnitud ennast ise sisse müürima.\n\nNietzsche nihilismikäsitust ei saa lahutada väärtustest, väärtuste kadumisest ja uuesti loomisest ega dionüüsilisest jaatusest. Eriti suur lünk tekib siis, kui lõigata negatiivse ja passiivse nihilismi vahelt ära reaktiivne nihilism, see väärtuse kaotanud, armetuks muutunud elu, mis sünnitab lakkamatu vimma ja kättemaksuhimu (ressentiment). Kuidas sellisel juhul passiivset ja aktiivset nihilismi üldse põhjendada? Millest selline vastandus ülepea tekib? See puudujääk hakkab eriti tugevalt tunda andma raamatu lõpus, kui Luks kõneleb Kivisildniku põhjal „hävitusluulest“, mis olevat Nietzsche järgi aktiivne nihilism, sest ta „hävitab kõike seda, mis ise ei hääbu“ (lk 209). Jätkem praegu kõrvale selle napi määratluse kohmakas kahemõttelisus (aktiivne nihilism on jaatus, mis hävitab reaktiivsed jõud; püüd hävitada „kõike seda, mis ise ei hääbu“ oleks absurdne, sest ennast jaatav elu ei hääbu ise, see muudaks Nietzsche elufilosoofia jandiks). Halvem on see, et toodud näited tihti räägivad hävitusluule ideele vastu: need mitte ei teosta vimma, ressentiment ’i keelelist hävitamist, vaid vastupidi, hoiavad seda alles, jäädvustavad ta nõnda, et see püsib veel pärast seda, kui ta oleks juba pidanud hääbuma, surema oma loomulikku surma. Muidugi võib ka seda veel nimetada „prohvetikõneks“, nagu Luks siinkirjutajale viidates teeb, aga prohvetikõne ei välista reaktiivsust; ja selleks, et „lüüa diskursiivsesse reaalsusesse mõra“, peab ta olema piisavalt ootamatu, katkendlik, fragmentaarne, siin ei tohiks tekkida sidusat tervikut. Prohvetikõnega ei saa vaielda, see ei loo mingit loogilist argumentatsiooni; kuid see ei juhata veel ka tühjusse, öösse, vaikusse, vaid ainult ilmutab midagi tundmatut.\n\nMilline oleks Leo Luksi käsitlus siis, kui ta oleks reaktiivse nihilismi momenti arvestanud? Raske öelda; võib-olla praegusest mahukam ja keerukam, aga võib-olla ka napim ja lihtsam. Kindlasti luhtuks ta teistmoodi, kuid hermeneutiline külg ei pruugiks palju muutuda. Kõige huvitavam on ehk küsimus, kuhu kalduks Luks kahe teineteist põrnitseva nihilismi vahealal. Kas ta hoiaks endiselt nende poole, kes tahavadki olla nihilistid? Või tahaks ta siis nõnda nimetada teisi? Ma ei tea, ja tõtt-öelda olen sellega rahul, et ma ei tea. Sest ma ei peagi seda teadma. See teadmine, mida mul ei ole, võib siis rahumeeli ei-da oma ei-d seal, kus ta on, või seal, kus teda ei ole – kas nimetuses, tähendusetuses, tühjuses või hoopis nimedes, tähendustes, täiuses.\n\n[1] L. Luks, Isamaavajadus 25 aastat hiljem. Keel ja Kirjandus, 2014, nr 2, lk 87.\n\n[2] G. Deleuze, Nietzsche et la philosophie. Pariis, 1962, lk 169–201. Teos leidub ka Luksi raamatu bibliograafias, kuid tekstis ta ei viita sellele.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Uus raamat\nLeo Luks\n\"Nihilism ja kirjandus: Ei kogemine filosoofia ja kirjanduse ühtesulamisel\"\nTallinna Ülikooli Kirjastus\n263lk", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe hoolikalt uudise pealkiri ja sisu ning kirjuta artiklile pikk sissejuhatav lause, kasutades oma kujutlusvõimet.\n\n## Pealkiri:\n\nArvustus. Surmast päästab vaid surm\n\n## Põhitekst:\n\nAlustagem kiidusõnadega. Tegemist on suurepärase editsiooniga nii tõlke (Virgo Siil) kui informatsiooni osas. Viimase all pean silmas tekstis esinevate nimede kohta täiendava teadmise andmist joonealustes, mille eest oleme tänu võlgu arvatavalt tõlke konsultandile Andres Ojale ja/või toimetajale Krista Weidebaumile. Vaid üks lünk torkas silma. Lk 287, kus kirjeldatakse laulu \" Been Down So Long\" sõnu ja tekkelugu, mainitakse oma romaaniga \"Been Down So Long It Looks Like Up To Me\" laulu pealkirja inspireerinud Richard Fariña nime, kuid joonealune on tühi. Täidame selle: Richard Fariña (1937 – 1966), ameerika luuletaja, prosaist ja folklaulja. Hukkus mootorrattaavariis. Pole küll võimatu, et ma siiski eksin ning nimi on varasematel lehekülgedel lahti seletatud. Olnuks raamatus nimeindeks, saaksin ma oma võimalikku eksimust kontrollida. Tundub, et omaaegsete popmuusikatähtede elulugude ilmumine on siinmail tänuväärse hoo sisse saanud, ilmunud on Keith Richardsi jt lood. Näis, millal jõuab järg \"supermind\" Bob Dylanini.\n\nMul on üks sõber, kes ei suuda Jim Morrisoni kuulata. \"Nii kurja inimest ei või ma taluda.\" Pole söandanud tema käest küsida, kust ta seda teab, kas kuulujuttude kaudu, on tema kohta midagi lugenud või on ta tõesti varustatud ülitundliku sisekõrvaga, absoluutse kuulmisega, mis lubab tal vahet teha mitte üksnes veerandtoonidel, vaid ka hääle kandja, inimese, sisemistel väärtustel. Ka ma ise juhindun sageli samast ega hakka lugema raamatuid, mille autoriteks on kirjanikud, kellest on saanud iseenda reklaamigurud – läbipaistvuseni lahedad! jumekalt juriidilised! vastupandamatult viirastuslikud! Mõistagi teen ma valesti, sest üliagarate isetolmlejate seas võib leiduda vägagi väärt kraami, nagu ma Ashilevi \"Kehade metsa\" kujul hiljaaegu kogesin. (Vt \"Mõraste südamete raamat\") Kuid ikkagi on lihtsam suhelda suurte surnutega kui kitsaste kahepalgeliste jõgedega (thanks, Papa Hemingway!).\n\nSellest, et Jim Morrison oli lihtsalt kuri, nagu mu sõber hoomas, jääb ilmselt vajaka, eriti kui tahad tema käitumist mõista. Mõista, miks ta teisele nii palju haiget tegi, miks tahtis lämmatada oma lihast venda, kleepides tal suu teibiga kinni: \"Kõrvalvoodis teeskles Jim magamist või vappus allasurutud naerust.\" (lk 26) Kuna raamatus ei leidu pea ainsatki fakti, mille tõetruudust pole tunnistajate peal järele kontrollitud, siis ei saa seda lauset lugeda kui biograafide lopsakat fantaasiat, vaid seda peab olema kinnitanud vend Andy. Või miks pidi ta ratastoolis istuva halvatu narrimiseks hakkama \"tõmblema ja rapsima ning ilatsema\". (lk 33) Tol hetkel, teatab raamat, oli tema kõrval sõbratar Tandy ning Jim võis tahta tema tähelepanu nii enda külge köita, kuid sellist käitumist, millest leidub näiteid pea igal leheküljel, ei saa võtta muudmoodi kui sügavalt hälbelist. Isegi üks biograafia autoreist Jerry Hopkins tunneb vajadust järelsõnas öelda: \"Järelmärkusena pean lisama, et esialgset käsikirja lõpetades ei meeldinud Jim Morrison mulle enam nii väga kui kirjutamist alustades. Võib olla tuli see sellest, et nii paljud inimesed… eelistasid rõhutada negatiivsemaid ja sensatsioonilisemaid lugusid.\" (lk 322)\n\n\"Jimi kujutas endale ette, et on poeet. Ja mitte lihtsalt luuletaja, vilets värsisepp, vaid visionäär. Blake. Ei rohkem ega vähem. Pigem rohkem. Jim kirjutas luuletusi, see meeldis talle rohkem kui laulmine.\n\nJimiga oli veel kolmaski hull lugu – ka kinotegijana kujutas ta ennast ette. Kõik lood, mis Jimiga olid, olid hullud. Mõni rohkem, teine vähem. Ilma hulluseta ta ei saanud. Võib olla just selle pärast jäi Jimi mulle püüdmatuks. Ma ei saanud teda kätte.\"\n\nNii kirjutasin ma oma raamatus \"Tänulikud surnud\" (Eesti keele sihtasutus, 2005). Ka hetkel vaadeldavast üllitisest, kaunilt tehtud kaunikesest, ei saanud ma teda kätte. Ehkki ma otsisin ja tegin märkmeid. Ikka sama ilmne infantiilsus, haigutama panev üheülbane oidipuse kompleks, millele lisab veel omajagu võikust see, et Jim seda oma kurikuulsatel etendustel – The end, this is the end, my friend – ilmselt teadlikult ära kasutas, suurendades nii plaatide läbimüüki ning enda tuntust, millest ta lõpus tüdis ja mis oli üks osa pikaldasest surmast ja/või enesetapust. Võiks öelda ja ütlengi: Jimis pole midagi sellist, mis tõlgendamisel või temast kirjutamisel veel eemaletõukavamaks ei läheks. Teist ja traagilisemat Oidipust temast ei saanud. Nagu ka uut Nietzschet, kes viinuks ellu õnneliku inimese kontseptsiooni. Nimelt oli saksa filosoof Jimi suur lemmik, keda ta ikka ja jälle armastas tsiteerida ja temast lugusid pajatada. \"Moraali genealoogiat\" ja \"Tragöödia sündi\" mainitakse mõjutajatena. Tegelikult võikski Jim Morrisoni biograafiat lugeda kõrvuti Friedrich Nietzsche äsjailmunud \"Moraali genealoogiaga\" (Varrak, 2015. Saksa keelest tõlkinud Andres Luure) ning neid võrrelda. Vahel võib raamatu kaudu realiseeruda elu, eriti kui elus inimene, naiivne lugeja, seda ise soovib. Mõistagi, kuid mitte mõistetavalt klapib \"dionüüsiline eluviis\" hästi kokku alkoholi ja uimastitega. Mind kutsusid mu vanemad kunagi naljatlevalt abi-biitlessiks. Õnneks ei võtnud nad mu tollaseid unistusi kuigi tõsiselt, Jimi vanemad aga võtsid. Kuid kõigest sellest saab teada raamatust endast.\n\nEi oska öelda, miks Morrisoni muusika mulle endiselt meeldib, miks tunnen ma teda kuulates selga mööda jooksmas läbisegi punaseid sipelgaid ja külmavärinaid. Pole mul vaja teada, miks ta selline libe lurjus oli, lihtsalt meeldib ja kõik. \"Tema muusika oli mulle naha alla pugenud.\" (lk 322) Nende sõnadega lõpetab Jerry Hopkins oma järelsõna. Arvustuski annab alla.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Uus raamat\n\nJerry Hopkins ja Danny Sugarman\n\n\"Keegi ei pääse siit elusalt. Jim Morrisoni elulugu\"\n\nInglise keelest tõlkinud Virgo Siil\n\nKirjastus Tänapäev\n\n335 lk", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Pärast artikli pealkirja ja põhiteksti lugemist kasuta oma loovust, et koostada sisutihe ja pikk sissejuhatav lause.\n\n## Pealkiri:\n\nSigny Aarna lõi Soomes karikamängus neli väravat\n\n## Põhitekst:\n\nPallokissat purustas Soome tugevuselt kolmandas liigas mängiva PEPO 9:0, astudes järgmisesse ringi, kirjutab soccernet.ee.\n\nAvapoolajal lõi Pallokissat viis ja teisel kolmveerandtunnil neli väravat, Aarna sahistas mõlemal poolajal kaks korda.\n\nSoome naiste kõrgliiga uus hooaeg algab 1. aprillil.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Kuopio Pallokissati jalgpallinaiskonna ründaja Signy Aarna lõi Soome naiste karikavõistluste avaringis neli väravat.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu uudise pealkirja ja põhisisuga. Kasuta neid fakte, et luua pikk ja sisutihe lause, mis toimib loo sissejuhatusena.\n\n## Pealkiri:\n\nToobali ja Juhkami koduklubi sai Prantsusmaal kindla võidu\n\n## Põhitekst:\n\nViimati alistas Rennes Volley Asniers´i 3:0 (18, 17, 21), Toobal kogus sidemängija kohta suurepärase summa - viis punkti, kirjutab volley.ee.\n\nSt Raphaeli kõrgeim ründejõud Anna Kajalina 13 punkti ei aidanud võiduni jõuda mängus Vandoeuvre Nancy´iga - 0:3.\n\nArdo Kreek võib rahulduda oma panusega (üheksa punkti) A-divisjoni liidri Arago de Sete vastu, küll aga mitte Pariisi Volley kodusaalis saadud 1:3 (-23, -22, 25, -17) kaotusega.\n\nPoitiers võitis vintskelt vastu hakanud Nancy 3:1 (23, -22, 20, 29), Andri Aganitsalt viis punkti.\n\nPolina Bratuhhina-Pitou aktivasse kirjutati 25 punkti mängus Le Cannet´ga, tulemuseks võõrsil 2:3 (19, 19, -17, -20, -12).\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Prantsusmaa võrkpalli meistrisarjas püsivad Eestist pärit võrkpalluritega tugevdatud klubid kõrgliiga kaheksa parema hulgas. Esiiga liider on endiselt Rennes, kus väge juhatab Kert Toobal ja üks liidritest on Martti Juhkami.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Vaata läbi uudise pealkiri ja tekst ning loo loov sissejuhatav lause, mis haakub artikli sisuga.\n\n## Pealkiri:\n\nRain Kooli: sõna ja (kolmas maailma)sõda\n\n## Põhitekst:\n\nNüüdseks on justkui selgunud, et Medvedevi sõnavalik ei pruukinud olla päris selline, nagu seda saksakeelses tõlkes presenteeriti – ehk einen neuen Weltkrieg.\n\nMedvedev andis intervjuu oma emakeeles ning Vene valitsuse kodulehel ilmunud venekeelses intervjuutekstis kasutatakse tunduvalt pehmemat väljendit – очередную войну на Земле ehk ”uut sõda Maal”.\n\nJutt käis siis olukorrast Süürias, kus president Bashar al-Assadi toetav Venemaa ründab nii terroriorganisatsiooni ISIS kui ka teiste valitsusvastaste rühmituste positsioone – samas toetab osasid neist teistest valitsusvastastest rühmitustest USA. Lisaks on äsja teatanud oma üksuste saatmisest Türki Saudi Araabia, kel on plaanis samuti Süürias toimuvasse sekkuda.\n\n”Sõna w eltkrieg oli, ajakirjanduslikku kõnepruuki kasutades, piisavalt seksikas, et äratada rahvusvahelist tähelepanu,” märkis Raadio Vaba Euroopa veebiväljaandes ilmunud artikkel sarkastiliselt.\n\nSõna”maailmasõda” ingliskeelses tõlkes kasutasid kusjuures üleilmsed uudisteagentuurid: Reuters, Associated Press ja AFP.\n\nSõna jõudis koguni USA välisministeeriumi pressikonverentsil esitatud küsimusse, andes ministeeriumi pressiesindajale Mark Tonerile võimaluse – tõsi, sõna ”maailmasõda” vältides – süüdistada Venemaad Süüria sõja süvendamises.\n\nHandelsblatti kaitsele asus ajalehe ingliskeelse versiooni peatoimetaja Kevin O’Brien, nentides et Kreml kiitis Medvedevi intervjuu saksakeelse versiooni enne selle avaldamist heaks ega sekkunud väljendi kasutamisse. Iseenesest pole päris selge, kes intervjuu väidetavalt siis heaks kiitis, sest ”Kreml” ja Medvedevi administratsioon on teadupärast kaks erinevat struktuuri, kuna ”Kreml” viitab tavaliselt presidendi administratsioonile.\n\nEga me keegi juures olnud ega oska seetõttu ka kindlalt öelda, mida vene keeles saksa ajalehele intervjuud andnud Medvedev lõpuks ütles ning kui nüansitunnetuslik oli selle saksakeelset versiooni üle vaadanud Vene ametnik.\n\nKüll on aga tegemist hea õppetunniga praegusel ajal töötavatele ajakirjanikele. Suurriikide juhtide sõnade vahendamisel tuleb ülitäpne olla, sest väikeselgi nüansivahel võib olla tohutu mõju. Eriti kui nende riigijuhtide käeulatuses on mõni tuumakohver.\n\nERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil [email protected]. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Mitu rahvusvahelist meediakontserni ja uudisteorganisatsiooni vahendas lõppenud nädalal uudist selle kohta, kuidas Venemaa peaminister Dmitri Medvedev olla saksa ajalehe Handelsblatt intervjuus hoiatanud, et Süüria sõda võib viia uue maailmasõjani.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe artikli pealkirja ja sisu. Kasuta oma loomingulisi võimeid, et koostada detailne ja põhjalik ühelauseline sissejuhatus sellele uudisele.\n\n## Pealkiri:\n\nRakvere Tarvas alistas Goldbergi väravatest Viljandi Tuleviku\n\n## Põhitekst:\n\nUuel hooajal Premium liigas mängiv Rakvere Tarvas kohtus treeningmängus Esiliigasse langenud Viljandi Tulevikuga ning pani oma paremuse maksma. Tarvaga treeniv Stanislav Goldberg lõi kaks väravat, ühe lisas armeenlane Silven Yao Kuassi, kirjutab soccernet.ee.\n\nTarvas kohtub 5. märtsil Premium liiga avavoorus Pärnu Linnameeskonnaga. Tuleviku hooaeg algab juba vähem kui kahe nädala pärast, kui 27. veebruaril mängitakse Nõmme Kalju U21 meeskonnaga.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Viljandi kunstmuruväljakul toimunud kohtumises alistas Rakvere Tarva jalgpallimeeskond pühapäeval sealse Viljandi Tuleviku 3:1.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Pärast artikli pealkirja ja põhiteksti lugemist kasuta oma loovust, et koostada sisutihe ja pikk sissejuhatav lause.\n\n## Pealkiri:\n\nArvustus. Pisut poolik \"Arkaadia\"\n\n## Põhitekst:\n\nTom Stoppardi loomingu lavastamine näib pea alati olevat kindla peale minemine. Ning seda eeskätt seetõttu, et tema näidendid on ühelt poolt rohkemal või vähemal määral filosoofilised ning teiselt poolt dramaturgiliselt tugevad, hästi jälgitavad ja vaimukate dialoogidega. Pealegi on Stoppard meie publikule juba üsna tuttav, iseäranis pärast “Utoopia”-triloogia kõigi osade järgemööda ettekandmist nelja erineva teatri koostöös kolm aastat tagasi.\n\nNii nagu Stoppardi looming üldiselt, on ka “Arkaadia” tekst väga mitmekihiline ning erinevaid tegevusliine ja tasandeid sujuvalt põimiv ning jälle lahutav. See aga nõuab nii lavastajalt kui näitlejatelt äärmiselt täpset tööd nii lavastuse rõhuasetustes ja tempos kui ka rolliloomes.\n\nEhkki kõige jämedamalt võttes on “Arkaadia” näol tegemist veidi tavapäratute “uurijatega” detektiivilooga, nõuavad näidendis käsitletavad teemad ometi süvenemist. Sest kuigi “Arkaadia” pole ehk nii (ühiskonna)filosoofiline kui “Utoopia”, siis teadustöö kõige üldisemad ja põhimõttelisemad sõlmküsimused (kas ja mil määral on võimalik üht või teist hüpoteesi tõestada ning mis ikkagi on vaieldamatuks tõestamiseks vajalikud kriteeriumid?) ning teadustööle pühendumise aspektid (kuhu maani tuleks ühe või teise hüpoteesi tõestamiseks välja minna ning kas sel kõigel on lõppude lõpuks mõtet?) leiavad siin ometigi põnevat ja mõtlemisainet pakkuvat käsitlemist. Ja kuna suurt osa publikust need küsimused igapäevaselt ei puuduta (mis aga ei tähenda, et nad teoreetilises plaanis huvitavad ei oleks), siis eeldabki lavastus vaatajalt vähemalt kaasamõtlemist.\n\nEnt hoolimata sellest, et “Arkaadias” vaadeldavad teemad pole eriti igapäevased ja ainuüksi fraas “Fermat’ teoreem” võiks igas matemaatikakauges inimeses kohmetust tekitada, siis tegelikult on Stoppardi tekst orgaaniline ja kergesti jälgitav, mida vürtsitab küllalt tihti ka tõeliselt vaimukas huumor. Ent et see orgaaniline ja vaimukas tekst ning selle kaudu ka filosoofilisemat laadi sõnum publikule pärale jõuaks, on – nagu juba eelpool viitasin – tarvis süvenenud lavastamist ja täpseid osatäitmisi.\n\nParaku aga jääb mulje (mis kogu esimese vaatuse jooksul üha süveneb), et prooviperiood on napiks jäänud. Näitlejad pole justkui jõudnud tegelaskujusid endale omaks teha ning nende mõtteid ja käitumismotiive piisaval määral mõistma hakata. Sest kohati piirdub tekstiesitus pigem näidendi peast ettelugemisega, kui oma läbitunnetatud ja endale selgeks tehtud tegelase mõtete orgaanilise ja veenva esitamisega. Ent kui mõttetihe ning vaimukas tekst ei leia loomulikku ja sujuvat väljamängimist, siis on palju loota, et see publikule vajalikul määral kohale jõuaks ning puudutaks.\n\nSee aga ei tähenda, et näitlejatööd oleksid üleüldiselt ebamäärased või läbi tunnetamata. Kõige terviklikema ja orgaanilisemate rollidega saavad hakkama Tanel Jonas, kelle tänapäevane, oma kustuva hiilgusega suguvõsa sleppi loomuldasa kandev ja samas sellest vabaneda püüdev Valentine Coverly on usutav ja huvitava sisemise dünaamikaga karakter. Samamoodi võiks esile tõsta Karol Kuntseli keigarist õppejõudu Bernard Nightingale’i – ehkki mõneti jääb roll võib-olla pinnapealseks, siis oma julge “pealemineku” ja energiaga tõmbab ta käima ka ülejäänud trupi ja seda just teises vaatuses, mis osutub lõpuks igas mõttes õnnestunumaks kui esimene.\n\nKui ära võib veel mainida ka Priit Strandbergi (kellele on Vanemuises lõpuks ka midagi tõsiseltvõetavamat usaldatud) ja Sten Karpovit, siis ülejäänute osatäitmised on kahjuks rohkemal või vähemal määral pealiskaudsed ning kohati lausa karikatuursed.\n\nValdavalt Tartu Uue Teatri lavastuste kunstnikuna nime teinud Kristiina Põllu “Arkaadia” lavakujundus on väljapaistvalt terviklik ning jõuline. Ühest küljest küll näidendi autori poolt ette antud ja üpris minimalistlik raamatukogu interjöör – kõrged raamatukapid (mis ülalt näivad otsekui igavikku haihtuvat) ning üksik suur töölaud –, teisalt aga tagalaval seisva suure ja peaaegu läbipaistva kahepoolse ukse tagant vaevuaimatavalt, kuid ometi külluslikult kumav inglise stiilis aed või maastik. Seda küpset rohelust raamistavad lava külgseintes laiuvad hiiglaslikud peegelseinad, mis koos varieeruva valguskujundusega rõhutavad suurepäraselt lavastuse mentaalset ja emotsionaalset fooni.\n\nKui nüüd “Arkaadiat” kui lavastust vaadata tuleviku perspektiivis ja veel arenevana, siis tahaksin loota, et lavastaja ja näitlejad teevad veel natuke koostööd, et ühtteist nii rollides kui lavastustervikus üle täpsustada ja setitada. Sest tegelikult ei ole Ain Mäeotsa (kes on ju jätkuvalt ja põhjendatult keskmise põlvkonna väljapaistvamaid lavastajaid Eestis) “Arkaadia” halb või läbikukkunud, pigem pole ta veel päriselt valmis saanud. Aga kui ta saab – ja küllap ta saab –, siis on siit oodata kindlasti suuremat elamust kui esietendusel.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Uuslavastus\n“Arkaadia”\nTeater Vanemuine\nAutor: Tom Stoppard\n\nLavastaja: Ain Mäeots\nTõlkija: Anu Lamp\nLavakunstnik: Kristiina Põllu (Tartu Uus Teater)\nMuusikaline kujundaja: Ele Sonn\nValguskujundaja: Priidu Adlas (Vaba Lava)\nOsades: Jaanika Arum, Priit Strandberg, Raivo Adlas, Sten Karpov, Jüri Lumiste, Ragne Pekarev, Margus Jaanovits, Piret Laurimaa, Marian Heinat, Karol Kuntsel, Tanel Jonas, Markus Dvinjaninov\nEsietendus 13. II 2016 Vanemuise suures majas", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe hoolikalt uudise pealkiri ja sisu ning kirjuta artiklile pikk sissejuhatav lause, kasutades oma kujutlusvõimet.\n\n## Pealkiri:\n\nLõuna prefektuur sai lisa kahe karvase kolleegi näol\n\n## Põhitekst:\n\nVaid 22-aastane Janett rääkis Tallinna sadamas loomi oodates, et mõte koerast on juba tükk aega peas olnud ja noorusest hoolimata on ta Saatses teiste koerte eest hoolitsedes näidanud üles nii suurt pühendumust, et vastutus usaldati kahtlusteta just talle. Vello on samuti koeramõtet peas pikalt kaalunud. \"Tark ei torma ja nii ma kaks aastat oma peas seda mõtet ketrasin, kuni lõpuks ära otsustasin,\" selgitas Vello.\n\nKui PPA erivarustuse juhtivametnik Tõnu Tänav kutsikatega laevalt maha jõudis, said vastsed koerajuhid ja loomad üksteist silmitseda ning tutvuda – must kutsikas Mac leidis tee Janeti sülle ja halli-beežikirju Mash Vello rüppe.\n\nEsmaspäevaks olid vennakesed uute peremeeste ja Saatsega nii palju kohanenud, et tegelesid oma praeguse lemmiktegevuse – müramise ja ringijooksmisega. Juba märtsis alustavad nad kooliteed, et kasvada tubliks ja tugevaks teenistuskoeraks.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Laupäeva õhtul said Saatse kordoni piirivalvurid Janett Säde ja Vello Vainola endale uued hoolealuseid ja pereliikmeid, peatselt kahekuuseks saavad saksa lambakoera kutsikad.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Pärast artikli pealkirja ja põhiteksti lugemist kasuta oma loovust, et koostada sisutihe ja pikk sissejuhatav lause.\n\n## Pealkiri:\n\nAntoine Chalvin. Eesti prantsuskeelsetes reisikirjades\n\n## Põhitekst:\n\nArtikkel Keele ja Kirjanduse veebruarinumbrist\n\nMilline on selles vallas reisikirja eripära? Mis tüüpi teavet reisikirjanikud annavad? Kuidas on teabevalik ja seisukohad aja jooksul arenenud? Milline on reisikirjade positsioon teadmusloome üldises süsteemis? Millised on nende seosed muud tüüpi tekstidega (entsüklopeediad, teadus-, turismi-, aja- ja ilukirjandus jms), millega reisikirjad on eri aegadel koos eksisteerinud (või mitte)?\n\nEnne tekstikorpuse tutvustamist ja analüüsi oleks kasulik korraks peatuda teemat piiritlevatel mõistetel.\n\nTerminid reis ja reisikiri, mille tähendus võib intuitiivselt tunduda ilmselge, ei ole siiski enesestmõistetavad ja väärivad mõningaid selgitusi. Mis siis on reis ja mis reisikiri? Kas reisikiri on alati konkreetse reisi kirjeldus? Küsimus võib tunduda eksitav või paradoksaalne, kuid meie korpus, nagu lugejale peagi selgeks saab, hõlmab ka mõningaid problemaatilisi tekste, mis osutavad selgelt kõnealuste mõistete keerukusele. Reisikiri on eraldiseisev kirjandusžanr, selle fiktsionaalsuse aste võib olla erinev. Reisikirja dokumentaalsesse või tõeväärtusse tuleb sageli suhtuda ettevaatusega. Ühest küljest võivad autorid tegelikult aset leidnud reisi põhjal vähem või rohkem fantaseerida. Teisest küljest ei pruugi reisikiri olla seotud ühe konkreetse reisiga ega üleüldse reisi kui sellisega. Mõningad tekstid, millel on küll kõik reisikirja tunnused, koondavad tegelikult hoopis riiki regulaarselt külastanud autori mitme aasta jooksul tehtud märkmeid. See kehtib näiteks Louis-Antoine Léouzon Le Duci kohta, kes käis Eestis XIX sajandi keskpaigas mitu korda, ning samuti Jean Cathala kohta, kes elas Eestis kaheksa aastat, enne kui avaldas 1937. aastal raamatu, milles kirjeldab fiktiivset reisi läbi Eestimaa. Samuti aga leidub reisikirju, mis on ilmselt kirjutatud ainult kirjalike allikate põhjal, ilma et autor oleks kirjeldatavas riigis kunagi käinud. Tõenäoliselt on selline 1859. aastal avaldatud A. C. Bouyer’ reisikiri. Meenub ka Alexandre Dumas, kes esitas Eesti kohta rohkesti infot, ehkki tegelikult sõitis vaid laevaga Eesti rannikust mööda. Nimetatud juhtudel toimib reisikiri fiktiivse raamistikuna, mis võimaldab korraldada olenevalt autorist erinevas proportsioonis kogunenud isiklikele vaatlusandmetele ja kirjalikele allikatele tuginevat andmekogumit.\n\nLähtuvalt reisikirjas väidetavalt kirjeldatava reisi tegelikkuseastmest võime koostada tagasihoidliku tüpoloogia. Nimetaksin r e i s i k i r j a k s s õ n a o t s e s e s m õ t t e s kirjutist, milles käsitletakse autori reaalselt aset leidnud reisi riiki, mida tekst kirjeldab. K o m b i n e e r i t u d r e i s i k i r j a k s nimetan teksti, milles tervikliku reisikirja vormis esitatakse isiklikke tähele-panekuid, mille aluseks on mitu reisi või pikem viibimine kirjeldatavas riigis. P s e u d o r e i s i k i r j a k s aga nimetan teksti, milles esitatakse reisikirjana üksnes kaudsel teel saadud teavet.\n\nEesti tähistab järgnevalt eestlastega asustatud territooriumi, st keelelis-etnograafilist ala, mis on erinevalt poliitilistest ja halduspiiridest püsinud läbi aegade suhteliselt stabiilne. „Reis Eestisse” tähistab seega ennekõike reisi eestlaste maale.\n\nKORPUS\n\nErinevalt reisist Venemaale või Nõukogude Liitu ei ole „Eesti-reis” prantsuskeelses kirjanduses kujunenud omaette žanriks. Eestis on käinud suhteliselt vähe prantsuse keelt kõnelevaid reisijaid. Niisiis on korpus üsna piiratud. Käesoleva uurimuse aluseks on 27 teksti, milles kirjeldatakse vahemikus 1412–1990 (1) aset leidnud reise. 1990 on piiriks seatud seetõttu, et pärast iseseisvuse taastamist 1991. aastal on Eesti tuntus oluliselt kasvanud, seda tutvustatakse mitmetes raamatutes, artiklites, tele- ja raadiosaadetes. Reisikirjad kui teadmuse edastamise viis on sattunud märksa marginaalsemasse, võiks isegi öelda vähem legitiimsesse rolli, ehkki neidki on arvuliselt palju rohkem (eriti alates 2000. aastatest reisiblogide vormis, mis vääriksid kindlasti omaette uurimist).\n\nOlen korpusesse kaasanud üksnes subjektiivset laadi tekstid, mis on kirjutatud prantsuse keeles (sealhulgas ka muust rahvusest autorite poolt) ning mida esitatakse kui autori Eesti-reisi või Eestis viibimise kirjeldust. Niisiis on välistatud tõlked ning puhtteaduslikud ja entsüklopeedilised tekstid. Samuti olen välja jätnud reportaažid ja ajakirjanduslikud artiklid, mille autorid võivad küll olla Eestis viibinud, kuid ei väljenda reisimuljeid või milles reisimuljetel on äärmiselt väike osa, kusjuures need on ennekõike sissejuhatuseks või „värvinguks” ajakirjanduslikule ülevaatele Eesti olukorrast. Samuti ei sisalda korpus Eestist inspireeritud ilukirjanduslikke teoseid, mille näiteid prantsuse kirjanduses leidub (Maurice Bedel, Georges Simenon, Jean Giraudoux jt).\n\n27 tekstist koosnev korpus annab tõenäoliselt üsna täpse ja esindusliku ettekujutuse enne 1991. aastat ilmunud Eestit käsitlevatest prantsuskeelsetest reisikirjadest. Kindlasti aga ei ole see ammendav: näiteks kahe ilmasõja vahel reisiti küllaltki palju. Selle perioodiga seoses tuleb mõned teadaolevad reisikirjad üles otsida, lisaks aga on palju tekste (näiteks perioodilistes väljaannetes ilmunuid) veel avastamata.\n\nJärgnevalt esitan korpuse tekstide täieliku nimekirja, milles tekstid on reastatud reisi toimumise aasta järgi (või kui reis on dateerimata, siis ilmumisaasta järgi).\n\nKronoloogilisest vaatevinklist paistab silma, et tekstid ei jaotu ühtlaselt, vaid moodustavad „kobaraid”, mille vahele jäävate perioodide kohta ei ole seni reisikirju leitud. Pärast esimest, XV sajandist pärinevat teksti ei ole XVI ja XVII sajandist meieni jõudnud ühtki prantsuskeelset reisikirjeldust. Edasi leiame kolm XVIII sajandi reisikirja, seejärel mitu umbes XIX sajandi keskel ilmunud teksti, aastatel 1919–1923 avaldatud tekste ja mõningad 1930. aastatel avaldatud tekstid; ning viimane „seeria” on ilmunud pärast 1959. aastat.\n\n1412 Guillebert de Lannoy, Voyages et ambassades. 1840, 2 e éd. 1878.\n\n1726 Aubry de La Motraye, Voyages en diverses provinces et places de la Prusse ducale et royale de la Russie, de la Pologne etc. 1732.\n\n1777, 1784 Abel Burja, Observations d’un voyageur sur la Russie, la Finlande, la Livonie, la Courlande… 1785, 2 e éd. 1787.\n\n1799 Abbé Georgel, Voyage à Saint-Pétersbourg. 1818.\n\n? Georges Bernard Depping [tekstide autor], Charles de Rechberg [illustreeriva materjali koostaja], Voyage pittoresque en Russie. 1832.\n\n1842 Vicomte d’Arlincourt, L’étoile polaire. 1843.\n\n1842 Louis-Antoine Léouzon Le Duc, La Baltique. 1855.\n\n1842–? Louis-Antoine Léouzon Le Duc, Vingt-neuf ans sous l’étoile polaire. 1879.\n\n1851–1854 M. d’Henriet, Voyage dans les provinces russes de la Baltique: Livonie, Esthonie, Courlande. 1865.\n\n1858 Alexandre Dumas, En Russie: impressions de voyage. 1860.\n\n? A. C. Bouyer – Th. Midy, Paysages du Nord. [1859].\n\n1919 Émile Terquem, Retour d’Estonie. –Les Dernières nouvelles de Midi. 1919.\n\n1920 Louis-Oscar Frossard, Mon journal de voyage en Russie. –L’Internationale, november 1921.\n\n1923 Capitaine Jeanroy, Conférence sur l’Esthonie. – Bulletin de la Société de Géographie de Lille. 1925.\n\n1929–1937 Jean Cathala, Par les routes d’Estonie. – Portrait de l’Estonie. 1937.\n\n1930? Henri de Kérillis, Les „Balkans baltiques”. – Du Pacifique à la mer Morte. 1930.\n\n1930? Suzanne de Callias ja Blanche Vogt, Aux pays des femmes-soldats. 1931.\n\n1932 Napoléon-Henri Bégouen, Le tricentenaire de l’université de Tartu. – Mémoires de l’Académie des Sciences, Inscriptions et Belles-Lettres de Toulouse. 1933.\n\n1933 Maurice Bedel, Les Estoniennes. – Mémoire sans malice sur les dames d’aujourd’hui. 1935.\n\n1939 Jacques Baruch, Souvenirs de l’Europe disparue: L’Estonie. Käsikiri. 1947.\n\n1940 Charles Bourgeois, Ma rencontre avec la Russie, relation du hiéromoine Vassily: Narva–Esna–Tartu–Moscou. [1953].\n\n1929, 1940 Jean Cathala, Sans fleur ni fusil. 1981.\n\n1959 Jean-Luc Moreau, La chèvre et les cigognes. – France-Estonie, nr 14, 2000.\n\n1964 Simone de Beauvoir, Tout compte fait. 1972.\n\n1967 Albert Borschette, Itinéraires soviétiques. 1971.\n\n1980 Suzanne Pourchier et Yves Plasseraud, À Tallinn. – Carnets baltes, 1980–1999: chroniques d’une indépendance espérée. 1999.\n\n1990 Jacques Tricot, Retour en Estonie. – Nouvelles Baltes, nr 1, oktoober, 1990.\n\nXV SAJAND\n\n1412. aasta märtsis rändas Burgundia hertsogi teenistuses olev Flandria aadlik Guillebert de Lannoy (1386–1462) Preisimaale, kus võttis osa Saksa ordu sõjakäigust poolakate vastu. Suure reisihuvilisena jätkas ta rännakut põhja poole, suundudes läbi Liivimaa Riiga, kust soovis edasi minna Novgorodi. Selleks rändas ta läbi Läti ja Eesti, peatudes tähtsamates Saksa ordu kindlustatud punktides: Eesti aladel olid nendeks Viljandi, Paide ja Narva. Sealt liikus ta saaniga edasi Venemaale ja peatus Novgorodis. Novgorodist rändas de Lannoy Pihkvasse, kust naasis üle jäätunud Peipsi Eestisse, jõudis Tartusse ning liikus siis läbi Cēsise ja Valmiera tagasi lõuna poole, Siguldasse.\n\nRännakut läbi Liivimaa kirjeldab autor minimalistlikult ja väga faktipõhiselt, eriti kui võrrelda seda Venemaa-reisi kirjeldusega, mis on märksa detailsem ning milles ta käsitleb näiteks ühiskonnakorraldust ja kohalikke kombeid, samuti aga talvekülma ilminguid, mida illustreerib mitme tõestisündinud looga. Liivimaa puhul aga piirdub ta üksnes linnade nimetamisega ja tutvustab neid väga lühidalt: näiteks „Vellin [Viljandi], mis on suletud linn”, „Wisteen [Paide], mis on ordumeistri linnus ja küla”, või ka nt Narva kohta: „suletud linn ja ordumeistri linnus ja loss, mis paikneb Venemaa piiril, nimeks Narowe, kust voolab läbi Narowe jõgi, mis on suur jõgi ja millelt linn on saanud oma nime” (Lannoy 1840: 18). Ainus Liivimaa linn, mille kohta autor annab subjektiivse hinnangu, on Tartu, mida ta kirjeldab kui „ütlemata kaunist väikest linna” ja „väga kaunist ja korralikult suletud linna” (Lannoy 1840: 22–23).\n\nSageli tuleb reisikirjas jutuks peatuspaikade vahemaa. Samuti nimetab ta Peipsi järve mõõtmed, nimetades seda „Pebées’ järveks” (Lannoy 1840: 22).\n\nVaatamata oma seisusele ja sellele, et reisis ühest lossist teise, jälgis autor üsna terava pilguga kohaliku talupoegkonna mitmekesisust. Näiteks märgib ta, et Riia ja Narva vahel elutseb neli eri rahvast: „Sellel teel kohtab nelja keelt kõnelevaid rahvaid, see tähendab liivlasi, semgaleid, latgaleid ja eestlasi” (Lannoy 1840: 18). See on ka esimene kord, kui prantsuse keeles kasutatakse eestlasi tähistavat etnonüümi. Huvitav on märkida, et autor kirjutab sõna esimese (pika) vokaali kahe e -tähega nagu eesti keeles (les Eestes). Muud infot põliselanike kohta tekstis ei esitata.\n\nXVIII SAJAND\n\nXVIII sajandist säilinud kolm reisikirja on väga erinevad, mistõttu nende põhjal on raske teha üldistusi selle kohta, kuidas Eestit ja eestlasi ette kujutati. Tollal ei olnud reisikirjad ainus prantsuskeelne allikas, kust leidnuks infot Eesti kohta. Entsüklopeediates olid artiklid „Eestimaa” ja „Liivimaa”, milles esitati peamiselt ülevaade ajaloost. Reisikirjanikud olid neist ammutanud teavet, mida kasutasid oma reisikirjades, kuid üritasid siiski lisada ka isiklikumat, peamiselt praktiliste soovituste ja subjektiivsete hinnangute vormis.\n\nProtestantlikust perest pärit Aubry de La Motraye (1674–1743) oli mereväeohvitser ja kaupmees, 1711. aastal aga sai temast Rootsi kuninga Karl XII salaagent. Pärast kuninga surma astus ta Inglise kuninga George I teenistusse, kes saatis ta 1726. aastal hankima infot Venemaa olukorra kohta. Selle reisi käigus veetis ta mõned päevad Eestis ning külastas järgemööda Tartut, Narvat, Rakveret, Tallinna ja Pärnut. Tema reisikiri avaldati 1732. aastal (La Motraye 1732). Kiirustava rändurina tunneb La Motraye huvi ennekõike külastatavate linnade ajaloo ja arhitektuuri vastu. Nagu Lannoy, nii peab ka tema väga oluliseks vahemaid ja mõõtmeid: ta mõõdab omaenda sammudega Põhjasõjas venelaste poolt hävitatud Tartu vana katedraali pikkuse ja laiuse ning selle tornide välislaiuse. Narvas mõõdab ta samal viisil ära silla ja märgib ka Narva jõe pikkuse.\n\nArhitektuuri kohta esitab ta peamiselt hinnanguid, märkides, kas hooned on ehitatud hästi või halvasti. Näiteks Narvas: „Raekoda ja Börsihoone on ilusad ja tugevad ehitised”, kuid: „majad on üsna kehvasti ehitatud” (La Motraye 1732: 288). Rakveres: „Sealsed majad on halvasti ehitatud, mõni on kaetud ainult rohumätaste ja lubjaga” (La Motraye 1732: 289). Pärnus: „Vana Pernau asub kirdes ja seal on vaid käputäis viletsaid maju, mis on peaaegu kõik puust. Uues Pernaus on maju rohkem ja nende eelis on, et need on natuke paremini ehitatud” (La Motraye 1732: 294).\n\nLa Motraye reisikiri on esimene, milles kasutatakse reisikirjeldustele iseloomulikku retoorilist võtet, mida kohtab korpuse hilisemates tekstides – selleks on t u t v u s t a v v õ r d l u s, mis seisneb kirjeldatava paiga võrdlemises lugejatele tuttavama paigaga, et see tunduks omasem ja seostuks millegi varem tuntuga. Nii näiteks võrdleb ta Tartu toomkiriku torne Pariisi Jumalaema kiriku tornidega ja Peipsit Genfi järvega.\n\nAinsas viites eesti elanikkonnale nimetab La Motraye „kohalikku keelt” ning märgib, et on üles tähendanud selle kasulikke sõnu ja väljendeid.\n\nHuvitavam on Abel Burja reisikiri. Berliini prantsuse kooli „teise klassi juhataja” ja „matemaatikaõpetaja” Abel Burja palgati 1777. aastal ühe vene perekonna laste koduõpetajaks. Mai alguses asus ta teele, et võtta kaasa perekonna kaks vanemat poega, keda isa soovis saata reisile läbi Euroopa. Olles mitu aastat hiljem Berliini naasnud, avaldas ta reisikirja, esmalt järjejutuna kohalikus ajalehes ning aastal 1785. eraldi raamatuna (Burja 1785). 1787. aastal ilmus reisikirja teine trükk (Burja 1787).\n\nHaritlane Abel Burja oli valgustusaja ideede kandja. Ta tundis huvi kohalike talupoegade vastu ja haletses neid viletsate elutingimuste tõttu. Näiteks šokeeris teda Vene impeeriumis ikka veel säilinud pärisorjus:\n\nMuidu aga on need talupojad niisama õnnetud kui rumalad: neid rõhub kõige rängem orjus: neid koheldakse hullemini kui pudulojuseid: iga väiksemagi eksimuse eest pekstakse nad vaeseomaks: neid müüakse kas üksikult või terve perekonnaga nagu kariloomi. Mees või poiss maksab ligikaudu 40 eküüd ja naine või tüdruk 20 eküüd; väiksemad lapsed saab tasuta kauba peale. Kes niisuguseid orje ostab, sel pole nende vastu mitte mingeid kohustusi: ta võib nad endale jätta, ära anda, maha müüa, nad paari panna või vallaliseks jätta, nagu aga ise heaks arvab. Kui ta arvab heaks neile peale toidu ja riiete veel mõne rahakopika anda, siis teeb ta seda lihtsalt halastusest. Orjade ostmiseks piisab, kui ollakse sõjaväeohvitseri auastmes. Nii käib Euroopas ikka veel äri, mis on küll ulatuselt väiksem, aga sarnaneb ometi neegrikaubandusega Aafrikas. [---]\n\nKui küsida Liivimaa aadlike käest, miks nad suurema osa pärisorjade vastu nii karmid on, vastavad nad, et siinne rahvas on üks eriline tõug, nii jonnakas ja kiuslik, et neist jõud muidu üle ei käi kui ainult äärmise rangusega. See on türannide igipõline ettekääne. Lätlased [ les Lettes ]& eestlased [ les Esthoniens ] on samasugused inimesed nagu me kõik: kui neid lapsest peale mõistlikuma kohtlemisega harjutataks, siis muutuksid nad iseenesest mõistlikumaks ja kuulekamaks (Burja 1785: 3–4).\n\nAbel Burja tundis huvi ka kohaliku rahva keele vastu ning osutas eesti keele sarnasusele soome ja lapi keelega. Ta märkas isegi eri murdeid, näiteks põhja- ja lõunaeesti keele erinevust: „Mida kaugemale minna Narvast, seda erinevam on keel soome keelest: nõnda et minu naisel, kes oskab soome keelt, oli Dorpati kandis raske ennast arusaadavaks teha” (Burja 1785: 131).\n\nTeoses leidub üks esimesi prantsuskeelseid eestlaste etnograafilisi kirjeldusi. Burja kirjeldab näiteks paganluse jäänukeid:\n\nNende seas on ikka veel levinud paganlik ebausk. Nad viivad ohvriande pühade puude alla ja mõningate lagunenud müüride jalamile; nad kütavad surnud esivanemate hingedele sauna ja panevad neile süüa. Nad usuvad nõidusse ja väidavad sellega tegelevat. Seda ebausku varjatakse hoolikalt, sest nad kardavad oma isandaid ja hingekarjaseid, kes üritavad neid sellest kepihoopidega välja kasvatada.\n\nTa mainib ka eestlaste viletsaid elutingimusi ning alkoholi- ja tubakasõltuvust:\n\nSelle tee ääres elab laialipillutatult eestlasi, kes sarnanevad suuresti metslastega. Nad elavad kõige suuremas viletsuses ja kannatavad oma isandate karmi hirmuvalitsuse all. Nende ainus rõõm siin ilma peal on juua kõrtsides, enamasti pidupäevadel, viletsat viina. Ka himustavad nad kangesti tubakat: nii naised kui ka mehed suitsetavad seda lühikeste puidust piipude seest, tarvitavad seda pulbrina ja ka närivad seda. [---] Natukese tubaka eest saab nende lihtsate inimeste käest kõik, mida vaja, ning reisimehel on kasulik seda kaasa võtta, et neile väikesi kingitusi teha (Burja 1785: 129–130).\n\nTa kirjeldab üsna täpselt meeste ja naiste riietust ning ka naiste ehteid, mis „näitab, kui jõukas see rahvas oli enne seda, kui Saksa rüütlid nad alla heitsid” (Burja 1785: 131).\n\nAbee Jean François Georgel (1731–1813), Prantsuse revolutsiooni eest Šveitsi pagenud jesuiit, oli peaaegu 70-aastane, kui käis 1799. aastal Venemaal, kuuludes Malta ordu delegatsiooni, kes sõitis tsaar Paul I-le üle andma ordu suurmeistri tiitlit. Tema reis kulges klassikalist rada pidi: Riia, Tartu, Peipsi kallas, Narva.\n\nReisikirja avaldas pärast Georgeli surma tema vennapoeg. Reisikirja peamine eesmärk, nagu autor kohe alguses selgitab, oli praktiline: anda juhiseid ja nõuandeid, millest teistelgi reisijatel võiks kasu olla: „Kes iganes reisib esimest korda Sankt-Peterburgi, leiab siit näpunäiteid, mis aitavad nii pika teekonnaga paratamatult kaasas käivaid raskusi ja muresid leevendada” (Georgel 1818: 33).\n\nTeave, mida autor esitab, on eesmärgiga kooskõlas: info vahemaade, majutuse ja toitlustuse hindade ja kvaliteedi kohta, hinnangud läbitud linnade kohta („Dorpat, ilus väike linn, Riiast kakssada kolmkümmend versta: tema tänavad on laiad ja majad kenasti ehitatud, ehkki suurem jagu on tehtud puidust ja mõni üksik tellistest” (Georgel 1818: 167)), ajaloolised andmed.\n\nKohalikke elanikke nimetab autor vaid korra, mainides Peipsi ääres elavaid vene kalureid, kes häirisid võõrastemajas tema und: „Öö läbi käis siin hulganisti vene kalureid, kes aina viina ja õlut kaanisid. Meie und õlgmadratsitel katkestas tihti nende laul ja joobnud lärmamine” (Georgel 1818: 167).\n\nXIX SAJAND\n\nXIX sajandist pärineb seitse korpuse teksti. Neist viis kirjeldavad sajandi keskpaigas, aastatel 1842–1857 toimunud reise. Kaht ülejäänut (Depping ja Bouyer) ei ole võimalik dateerida ja ilmselt on tegemist pseudoreisikirjadega.\n\nTol ajal pakkusid reisikirjadele kui teadmiste levitamise viisile tugevat konkurentsi entsüklopeediad ja teaduskirjandus, milles mainiti Eestit aina sagedamini ning esitati muuhulgas üsna täpseid ajaloolisi andmeid. Samuti hakkas tol ajal ilmuma reisijuhtide sarju (vt nt Venayre 2012), kuid näib, et Balti regiooni need vähemasti prantsuskeelsetes väljaannetes ei hõlmanud. Seetõttu on mitme seda piirkonda käsitleva reisikirjelduse eesmärk jätkuvalt praktilist laadi. Reisikirjade eripära aga on niihästi XIX sajandil kui ka muudel aegadel ikka olnud selles, et neis esitatakse segiläbi mitut tüüpi infot. Maastike ja linnade enam-vähem täpsetele kirjeldustele lisandub neis turistlikumat laadi teavet (huviväärsuste, postijaamade mugavuse, toidu kvaliteedi, läbitud vahemaade jms kohta), samuti aga külastatud paikadega seonduvaid ajaloolisi andmeid, legende, tõestisündinud lugusid jmt.\n\nGeograafiline ja turismiinfo\n\nKirjeldatud paiku on üsna vähe. Üldjoontes piirdutakse Tallinna ning Sankt-Peterburgi postimaanteele jäävate linnadega, st Tartu ja Narvaga, peatudes vahetevahel ka Peipsi ääres. Tundub, et ükski XIX sajandi prantsuse reisija ei ole neist sissetallatud radadest kõrvale kaldunud. Georges-Bernard Depping kirjeldab ühes lõigus lühidalt ka Pärnut, kuid pole kindel, et ta seal ka ise käinud oleks. Alexandre Dumas räägib Öseli saarest (Saaremaa), kuid seda nägi ta vaid eemalt, laevapardalt, olles teel Stettinist Sankt-Peterburgi. Louis Léouzon Le Duc näib olevat seisukohal, et Reval on terves piirkonnas ainuke linn, mida üldse tasub külastada: see „kätkeb endas kõike, mida Eesti-, Liivi- ja Kuramaal on huvitavat pakkuda” (Léouzon Le Duc 1855: 498). Muuseas tundub, et ta ise ei ole Tallinna vahetust ümbrusest kaugemal käinud.\n\nTallinn kütkestab kõiki külastajaid kaunite panoraamidega (laevaga saabumine, vaade Toompealt) ja eriti oma salapärase keskaegse auraga. Vanalinn on inspireerinud üksikasjalikke ja sageli vaimustunud kirjeldusi. Léouzon Le Duc näeb selle arhitektuuris „sügavat teadlikkust, tugevat tahet, saladuslikku harmooniat, möödunud ajastu vaimu, mis oleks otsekui käigu pealt kiviks muutunud”. Tema hinnangule lisandub siiski ka kriitiline noot: ehkki Tallinna gootika avaldab talle muljet, ei vasta see täielikult tema esteetilisele maitsele, mis on tõenäoliselt klassikalisem: „Selle on loonud sageli kummalise ja võltsina tunduv maitse” (Léouzon Le Duc 1855: 504).\n\nM. d’Henriet arvab hästi Tartust, mis on tema sõnul „üks Balti provintside kauneimaid linnu” ning millel on „sügavalt rahulik ja vaikne ilme” (Henriet 1865: 142). Märksa suurema reservatsiooniga suhtub ta Narvasse: „Linn ei ole inetu, kuid selle jäigad ja teravad munakivid on kalessiga sõitjatele üpris ebameeldivad” (Henriet 1865: 143). Samuti mainib ta ööbimisega seotud ebamugavusi (tema venna und häirisid satikad) ja kehva toitu.\n\nVäljaspool linnu kirjeldatakse Eesti maastikke enamasti üksluiste, kurbade ja niisketena. Léouzon Le Duc rõhutab, et see on üks põhilisi erinevusi võrreldes „tõelise Põhjamaa” kütkestavate maastikega: tema hinnangul on Eesti „Põhja-Saksamaa kõnnumaade ja kanarbiku eelpost: tõelise Põhjamaa elanik ei tunne selles ära oma kodumaad” (Léouzon Le Duc 1855: 515). Sugulust Põhja-Saksamaaga nimetab ka Bouyer (Bouyer, Midy 1859: 27), kes ammutab nii selles kui ka teistes küsimustes suuresti inspiratsiooni Léouzon Le Duci teosest.\n\nAjaloolised andmed, tõestisündinud lood, legendid\n\nReisijate kirjutistest leiab ka tihti väga üksikasjalikke ajaloolisi andmeid, mida esitatakse külastatavate paikadega seoses suhteliselt kindlas vormis. Tartuga näiteks käib kaasas ülevaade ülikooli ajaloost (Depping, Henriet). Tallinn aga kutsub esile ajalooga seotud pajatusi ja tõestisündinud lugusid, mis on eri autoritel üsna sarnased. Nii mainivad Léouzon Le Duc, d’Arlincourt ja Dumas lugu hertsog de Croyst, kelle mumifitseerunud surnukeha oli Tallinna Niguliste kirikus vaatamiseks välja pandud.\n\nReisikirjadesse hakkab sugenema ka kohalikke legende: vikont d’Arlincourt mainib, et Tallinna Toompea mägi on hiiglase Kalevi haud ning et Ülemiste järv on tekkinud tema lese pisaratest (keda ta nimetab Põhjala Artemisiaks) (Arlincourt 1843, 2. kd: 88–89).\n\nEestlased\n\nNagu eelmisel sajandil, nii ei tunne ka XIX sajandi rändurid huvi kohalike elanike vastu. Eesti talurahvas ei ole ilmselgesti piisavalt eksootiline, et nende tähelepanu pälvida (erinevalt näiteks laplastest, keda kirjeldavad samal ajal mitmed Soomes käinud reisijad). Legitimistist aadlik ja edukas kirjanik vikont d’Arlincourt suhtles Tallinnas viibimise ajal üksnes baltisaksa või vene aristokraatiaga. Ainsal korral, kui ta põliselanikke mainib, piirdub ta sõnaga ori, mida kasutab ühe tõestisündinud loo jutustamiseks. D’Henriet küll märkab oma teekonnal talupoegi, kuid tundub, et nende rahvuslikust kuuluvusest ta teadlik ei ole. Ta ei nimeta ühtki keelt ega rahvust, kuid tõenäoliselt on talupojad, keda ta Peipsi-äärset rännakut kirjeldades mainib, vene vanausulised, mitte eestlased. Tõtt-öelda kujutatakse enamikus XIX sajandi reisikirjades kummaliselt liikumatuid pilte. Linnad on enamasti peaaegu inimtühjad ning ka maastikel ja maapiirkondades inimesi nagu polekski.\n\nIsegi sõna eestlane on tolleaegsetes tekstides mitmeti mõistetav. Mitme autori kasutuses ei viita see mitte üksnes eestikeelsele elanikkonnale, vaid ka baltisakslastele. Vikont d’Arlincourt kasutab seda mõistet üksnes niisuguses tähenduses. Léouzon Le Duc, kes on ometi eesti keelt kõneleva põlisrahva olemasolust täiesti teadlik, kasutab samuti sõna eestlane baltisaksa aadlike tähistamiseks. Ka Bouyer kasutab sõna mõlemas tähenduses.\n\nEesti keele, rahvaluule, kommete ja kirjanduse kohta leiab XIX sajandi reisikirjadest vähe infot (ainsaks erandiks on Léouzon Le Duc, kes peatub pikemalt rahvakirjandusel ja vaimuelul). Seevastu jõuavad nimetatud teemad peamiselt sajandi teisel poolel prantsuse entsüklopeediatesse ja teaduskirjandusse (Chalvin 2010).\n\n1910. AASTATE LÕPP JA 1920. AASTATE ALGUS\n\nSelle perioodi kolmes analüüsitavas tekstis on reisijate vaated iseseisvunud Eestile väga erinevad.\n\nÉmile Terquem näitab artiklis, mille on kirjutanud 1919. aastal (Terquem 1919: 55–58), olles Eestis viibinud mitu kuud, selle maa vastu üles suurt sümpaatiat. Ta kirjeldab imetlusega eesti noore riigiaparaadi toimimist. Samuti kirjutab ta eestlaste iseloomust, nende tõsidusest ja töökusest, visadusest oma ideede elluviimisel, mis tema sõnul eristavad eestlasi venelastest, samuti aga külalislahkusest, mis on mõlema rahva ühine joon. Terquem räägib eri kogukondade vahelistest suhetest: eestlased vihkavad Balti paruneid ja vene emigrandid heidavad eestlastele ette liigset natsionalismi. Tema arvates aga ei ole eesti natsionalism sugugi venevastane. Ta märgib, et „Eesti armastab Prantsusmaad”, ja kurdab, et Prantsusmaa Eestit piisavalt ei aita. Ka annab ta lühiülevaate Eesti majanduslikest raskustest.\n\nTeine prantslane, kes käis Eestis aasta hiljem, on kirja pannud sootuks teistsuguse loo, mis on absoluutselt vastandlik Terquemi estofiilsele entusiasmile. Tegemist on Louis-Oscar Frossard’iga, kes oli töölisinternatsionaali Prantsuse sektsiooni (SFIO) peasekretär ja kellest sai hiljem, Tours’i kongressil, Prantsusmaa kommunistliku partei juht. Frossard, kelle ülesandeks oli võtta ühendust III Internatsionaaliga ja koguda täpsemat teavet Venemaa olukorra kohta, asus koos Marcel Cachiniga Moskva poole teele 31. mail 1920. Tollastes oludes oli ainus võimalus Moskvasse pääsemiseks sõita Tallinna ja jääda ootama „kindla graafikuta” liikuvat Moskva rongi (Frossard 1930: 50). Niisiis saabusid Frossard ja Cachin 9. juunil 1920 Helsingist laevaga Tallinna.\n\nOma poliitiliste vaadete tõttu suhtus Frossard Eestisse väga vaenulikult, kirjeldades seda kui väikest kodanlikku riiki, mis üritab Venemaa mõju alt vabaneda. Ta naeruvääristab Eesti püüdeid luua oma sõjaväge ning kirjeldab Eesti riigiaparaati kui ülearu keerulist ja kulukat. Eesti majandusel, mida ta kujutab apokalüptiliselt, pole tema hinnangul mingit tulevikku: „Eesti tundub vastu minevat kiirele hävingule” (Frossard 1921). Nagu kõik „tõsiselt võetavad” inimesed leiab ka tema, et see riik ei ole elujõuline ja peaks liituma Venemaaga. Tema hinnangul on Eesti sõltuvuses Inglismaast.\n\nLoomulikult räägib Frossard ennekõike poliitilisest ja majanduslikust olukorrast. Turistlikumat laadi märkused esitab ta telegrammistiilis, lühikeste nominaalfraasidega: „Ongi Reval. Kuueteistkümnenda sajandi vanalinn. Originaalsed majad; gooti stiilis uksed, kõrged lubjatud servadega viilkatused. Kitsad tänavad, tohutu suured munakivid. Kindlustatud linnamüür.” Keskaegne ilu ei huvita teda sugugi ning üldised muljed Tallinnast on väga negatiivsed: „Eestimaa pealinn ei ole kuigi meeldiv, poelettidele on välja pandud primitiivsed kaubad, kohvikud on tagasihoidlikud ja sünged, tänavad vaiksed – siinset monotoonsust häirivad üksnes riigiametnike hobused, kelle jääraudadega kabjad rasketel, teravatel munakividel vastu kajavad” (Frossard 1921).\n\nTerquemi ja Frossard’i reisikirjad peegeldavad tollasel Prantsusmaal üsna levinud ideid, mida leiab ka näiteks ajakirjandusest: ühelt poolt imetlus, mida tekitas Eesti demokraatia ülesehitamise protsess, teisalt aga teatav pessimism seoses riigi elujõulisusega, eesti natsionalismi kriitika ja ettekujutus, et Eesti on just nagu Inglise koloonia.\n\nKolmas sama perioodi reisikiri on sootuks erinev, selle autor rõhub peamiselt kohalikule koloriidile, püüab saavutada poeetilist või humoristlikku efekti, pajatab naljakaid või ka veidraid tõestisündinud lugusid. 1925. aastal ilmunud teksti autor on kapten René Jeanroy, kes pajatab kaks aastat varem toimunud Petseri-reisist. Jeanroy oli varem töötanud kirjanduse õpetajana, kuid pärast sõda armeeteenistusse jäänud. Ta oli tööle asunud Saint-Maixent’i allohvitseride kooli, kus õpetas ajalugu ja geograafiat. 1923. aasta septembrist detsembrini viibis ta Eestis lähetusel eesmärgiga täiendada oma vene keele oskust (ja võib-olla koguda ka luureandmeid). Hiljem pidas ta mitmeid Eestit tutvustavaid loenguid.\n\nPetseri-reisikiri on peamiselt kirjeldav. Rongiaknast paistva maastiku poeetilisele kirjeldusele järgneb humoristlik ülevaade: troskasõit rongijaamast kloostrisse, linna ainus hotell, klooster ise, katakombid, kus hoitakse munkade säilmeid, kohtumine alkoholilembese arhimandriidiga ning lõpetuseks imettegev tammepuu, mis ravib hambavalu. Kirjeldatud maailm on tõtt-öelda pigem venelik, ehkki Petseri kuulus tollal ametlikult Eesti Vabariigi koosseisu.\n\n1920. AASTATE LÕPP JA 1930. AASTATE ALGUS\n\n1920. aastate lõpust alates ilmub rohkem reisikirju. Eestit tuntakse Prantsusmaal ka juba palju paremini tänu ajakirjandusele, Balti riike käsitlevatele dokumentaaltrükistele, entsüklopeediatele, isiklikele kontaktidele ja aina arenevale turismile. (2)\n\nTol ajal ei ole Eesti enam läbisõiduriik, vaid täieõiguslik sihtkoht, sageli osana suuremast ringreisist, mis hõlmas ka teisi Põhjamaid või Balti riike. Nagu kirjutab Julien Gueslin, võib täheldada „uut, läbi Põhjamaade või Balti riikide kulgevat reisiteekonda, millel kohtab ajakirjanikke ja niisama reisijaid, samuti aga ringsõidul olevaid poliitikuid või sõjaväelasi. [---] Selline skeem on hakanud võistlema varasema idateekonnaga, mille puhul Balti riikidest sõideti läbi enne pikemat reisi Nõukogude Liitu. Viimasel ajal suundub suurem osa reisijaid paremini korraldatud riikidevaheliste suhete tõttu Nõukogude Liitu Poola värava kaudu” (Gueslin 2004: 532).\n\nKõnealuse perioodi analüüsitud tekstide autorite seas on tuntud ajakirjanik (Henri de Kérillis), kirjanikke (Suzanne de Callias ja Blanche Vogt ning 1927. aasta Goncourt’i auhinna laureaat Maurice Bedel), õppejõud ja tuntud eelajaloo uurija (krahv Bégouen (ka Begouën)), Tallinnas elav prantsuse keele õpetaja (Jean Cathala, kes sai hiljem tuntuks Solženitsõni tõlkijana), Eestis maal elav prantslasest preester (Charles Bourgeois) ja soome-ugri keelte huviline noor belglane (Jacques Baruch).\n\nTeemaderingi mitmekesistumine\n\nReisikirjades käsitletavate teemade valik on varasemast märksa mitmekesisem. Arvestades, et Eesti kohta on piisavalt faktilist kirjavara, võib reisikirjades varasemast selgemalt tajuda autorite soovi anda omalt poolt mingit lisaväärtust: ühest küljest muutuvad aina olulisemaks isiklikud tähelepanekud (näiteks kirjeldatakse kohtumisi eestlastega), teiselt poolt aga käsitletakse tunduvalt spetsiifilisemaid valdkondi (sport, Tartu ülikooli olukord, kaitseliidu naistesektsioon, laulupidu jms) ning kirjeldatakse vähem tuntud paiku.\n\nNõukogude Venemaa naabruses paikneva Eesti geopoliitiline olukord paneb nii mõnegi autori (Kérillis, Callias ja Vogt, Bégouen, Cathala, Baruch) arutlema selliste teemade üle nagu bolševismioht ja suhted Venemaaga. Eestit kirjeldatakse kui Lääne- ja Ida-Euroopa piiriala – idee pärineb eestlastelt endilt, kuid ka prantsuskeelsetes Eestit käsitlevates kirjutistes kujuneb sellest juhtmotiiv. Toome näiteks krahv Bégoueni reisikirja: „Too väike rahvas elab niisiis eraldatuses, „toimides Lääne tsivilisatsiooni vahimehena Aasia piiridel”, nagu ütles suurepärases prantsuse keeles toosti tõstes üliõpilasorganisatsiooni esimees” (Bégouen 1933: 64). Ideed illustreeritakse Eesti-Vene piiri kirjeldustega. Narvas piiri ääres sõnastab Henri de Kérillis üllatavalt ettenägeliku geopoliitilise tulevikuennustuse: „Ühel päeval katkeb okastraat ja langeb sinimust barjäär. Üks neist maailmadest sööstab teise poole ja matab selle enda alla. Kumb?” (Kérillis 1930: 297.)\n\nNüüdseks on vastus teada ja kolmes viimases tolle perioodi tekstis (Cathala, Baruch, Bourgeois) kirjutataksegi üksikasjalikult Eesti liitmisest Nõukogude Liiduga 1940. aastal. Protsessi kirjeldatakse kui katastroofi ning rahumeelse ja väärika väikerahva suhtes toime pandud ebaõiglust.\n\nTeine 1930. aastate reisikirjeldusi läbiv teema on Eesti-Prantsuse sõprussuhted ja kahe rahva lähedus. Henri Bégouen rõhutab teatava patriootliku rahulolutundega, kui väga eesti rahvas „tunneb tõmmet Prantsusmaa poole, kuna.... hindab meie mõtlejate ja kunstnike säravat loomingut” (Bégouen 1933: 64). Jean Cathala kirjutab ühes sageli tsiteeritud lõigus eestlaste ja prantslaste vaimsest sugulusest:\n\nEesti hinge puhul pakuvad üsnagi suurt huvi mõningad nüansid, mille poolest see seisab suguluses meie omaga. Eestlasedki hindavad irooniat ega lase ennast haneks tõmmata, nende seas on levinud samasugune teadlik individualism, samasugune terve mõistuse kultus, samasugune kirglik vabaduse pooldamine.... Võimalik, et selles Euroopa nurgas pole teist rahvast, kes meid niisama hästi mõistaks nagu see väike inimkogukond, kes nii ajalooliselt, poliitiliselt kui ka hingeliselt hoopis teisel poolusel näib paiknevat (Cathala 1937: 203–204).\n\nVäärtushinnangud ja subjektiivsed seisukohad\n\nEesti ja eestlastega seonduvad subjektiivsed seisukohad on enamasti poole-hoidvad või suisa vaimustunud. Tõsi, mõne autori juures võib kohata ka teatavat üleolekutunnet. See ilmneb ennekõike kalduvuses rõhutada Eesti väiksust (seetõttu arvab Frossard’i eeskujul ka Henri de Kérillis, et riik ei ole majanduslikult jätkusuutlik) või siis heita vähem või rohkem heatahtlikku nalja Eesti-maa provintslikkuse ja Pariisi standarditega võrreldes tublisti ajast maha jäänud pealinna üle. Samuti torkab silma kriitilisi või iroonilisi märkusi eestlaste rahvusluse kohta. Kuid enamasti on reisikirjelduste üldine toon siiski väga heatahtlik. Kõigis tekstides rõhutatakse Tallinna veetlust. Osa autoreid käsitleb rahvuslust positiivse nähtusena, mis väljendab eestlaste isamaa--armastust ja vabaduseiha (Baruch, Bourgeois). Eestlasi imetletakse selle pärast, et nad on suutnud üles ehitada demokraatliku riigi. Mõni kirjutab koguni, et Eestist tuleks eeskuju võtta, pidades silmas näiteks haridussüsteemi (Callias ja Vogt) ja naiste rolli ühiskonnas (Bedel). Eesti ülistamisest kujuneb mõnel puhul Prantsusmaa kritiseerimise vahend. (3)\n\nKolmekümnendate aastate reisikirjades on kohalikul elanikkonnal märksa suurem osa kui varemalt. Reisijad kohtuvad eestlastega ning räägivad neist palju ja ainult positiivset. Üks Maurice Bedeli tekst on kirjutatud kui lüüriline kiidulaul eestlannadele (e.k Bedel 1988, vt ka pr k Bedel 1935). Jean Cathala kirjeldab üksikasjalikult eestlaste eluolu ja kombeid: nädalalõppude veetmist, Tallinna turgu, Tallinna kohvikute atmosfääri, Tartu tudengeid. Ta läheb koguni nii kaugele, et pühendab pika lõigu „eesti hingele”, milles tema sõnul\n\n...patriotismist ja visadusest kootud lõimes vahelduvad lahkus ja umbusklikkus, spontaansus ja reserveeritus, tervemõistuslikkus ja seiklushimu, teadmistekultus ja teooriatepõlgus, praktiline mõtlemine ja analüüsivõimetus. [---] Selle hinge tõelist saladust tuleb aga otsida sügavamalt: tema osaduses eluga. [---] Kõige otsesemas tähenduses on eestlane luuletaja, inimene, kes tunnetab ja loob, kasutades selleks omadust, mis ei piirdu mõistusega, vaid läheb sellest sageli kaugemale (Cathala 1937: 202–203).\n\nEestlaste moraalseid jooni rõhutab ka preester Charles Bourgeois, kes kirjeldab neid kui väikest rahvakildu, kes on „uhke”, „haritud”, küll „külma ja vaoshoitud olekuga, kuid alati viisakas ja lugupidav”, „õiglust hindav”, „töökas, puhas, korralik”, „väga optimistlik” (Bourgeois 1953: 108–109).\n\nEesti keelesse aga ei suhtuta kaugeltki samasuguse vaimustusega. Suzanne de Callias ja Blanche Vogt nimetavad seda „hermeetiliseks” ja „eriskummaliseks” (Callias, Vogt 1931: 79). Cathala sõnul on see keel, „mis ei sarnane millegi senituntuga” (Cathala 1981: 13). 1937. aastal mainib ta siiski eesti keele „laulvust”, mis „meenutab vanakreeka keelt” (Cathala 1937: 92), Bedel aga leiab, et eestikeelsed armastust väljendavad sõnad (armastus, ma armastan Teid) on „õrnuseta” ja „pisut karedad” silpide read (Bedel 1988: 50).\n\nStiilivõtted\n\n1930. aastate reisikirju iseloomustab toonimuutus, mis tuleneb stiililise väljendusrikkuse poole püüdlemisest; üks vahend, mida selleks kasutatakse, on huumor või ka iroonia, mida võis teataval määral märgata Frossard’i ja Jeanroy tekstides ning mida kasutas juba XIX sajandil vikont d’Arlincourt. Just humoristlik hoiak eristab reisikirju teistest samal ajal avaldatud Eestit käsitlevatest tekstidest. Huumor tugineb sageli liialdustele, samuti aga üllatavatele või kohatutele võrdlustele, metafooridele ja iseloomustustele: näiteks võib tuua Cathala, kes kirjeldab varemetes linnust kui „kindlust varuosade kujul” (Cathala 1937: 132).\n\nSamaaegselt leiab tolle ajastu reisikirjadest poeetilises stiilis kirja pandud lõike märksa rohkem kui varasematest.\n\nMitu autorit (eriti Cathala, kuid ka Baruch jt) kasutavad meelsasti loetelusid või telegrammistiilis nominaalfraase, enamasti selleks, et esitada lühidalt ja tõhusalt teavet maapiirkondade maastiku või linnakeskkonna kohta. Ohtrasti kasutatakse tutvustavaid võrdlusi. Eriti palju esineb neid Cathala „Eesti portrees”.\n\nKokkuvõtlikult võib öelda, et kolmekümnendatel aastatel muutuvad Eestit käsitlevad reisikirjeldused varasemast tunduvalt kirjanduslikumaks, mis on rohkearvuliste infomaterjalide, turismi- ja teaduslike väljaannete olemasolu loogiline tagajärg. Kuna infomaterjalide nišš on teatavas mõttes täis saanud, peab reisikiri esile tooma oma eripära ja kirjutusviisi kallal töötamine on selleks ideaalne vahend.\n\nNÕUKOGUDE AEG\n\nTeise maailmasõja lõpust 1960. aastate alguseni on Eesti välismaalastele ligipääsmatu. Turiste hakkab Eestisse taas jõudma alles pärast Helsingi ja Tallinna vahelise laevaliini avamist 1965. aastal. Tundub, et prantslastest reisijaid on nende seas siiski olnud väga vähe. Kuni 1980. aastate lõpuni teevad Eestiga seotud teadmised Prantsusmaal märkimisväärset vähikäiku. Kuivõrd Eestit iseseisva riigina ei eksisteerinud, kadus ta peaaegu täielikult Prantsusmaa meedia- ja kirjandusruumist. Reisikirju näib sellest ajast olevat ülivähe. Neil, mis on õnnestunud leida, on vähemalt kaks ühisjoont. Esiteks ei näita nende autorid üles erilist poolehoidu Nõukogude Liidu vastu, vaid on suhteliselt kriitilised (huvitav oleks leida Prantsuse kommunistide tekste, sest tõenäoliselt külastasid mõningad neist siiski Eestit). Teiseks võib tähele panna, et nood reisijad ei ole tavalised turistid, vaid nad on võtnud aega selleks, et eestlastega kohtuda ja vestelda, et püüda aru saada, milline on turistliku pealispinna või ametliku propaganda taga peituv tegelikkus.\n\nPeamised teemad\n\nReisikirjades käsitletud teemad on üldiselt eelmisest perioodist väga erinevad. Ainus ühine teema, mis on püsinud XIX sajandist alates ja mille käsitlemises pole märgata mingeid muutusi, on Tallinna vanalinn. Simone de Beauvoir kirjeldab seda üsna samamoodi nagu varasemad reisijad: ta toob sama võrdluse nagu Cathala (lähtudes ühest Victor Hugo joonistusest) ja kasutab samuti loeteluvõtet: „lossitornid, laskeavad, kindlusmüürid ja vahitornid” (Beauvoir 1998: 157). Midagi üsna sarnast leiame ka Suzanne Pourchier’ ja Yves Plasseraud’ tekstist, kus kasutatakse samasugust konventsionaalset väljendusviisi, samu keskaegse konnotatsiooniga tüüpväljendeid: „lagunenud munakiviteed”, „hansaaegsete majade renessanssfassaadid”, „raekoja gooti kaared” jne (Pourchier, Plasseraud 1999: 7–8).\n\nPeale selle aga on reisikirjades esikohal poliitilise olukorraga seotud temaatika. Näiteks mainitakse, et paljud Eesti linnad ja maakohad on välismaalastele suletud ning reisitud on salaja, samuti arutletakse tsensuuri või enesetsensuuri üle, mis on seotud autori või inimestega, keda ta reisil kohtab jmt. Nii väljendab näiteks Jean-Luc Moreau muret sõprade pärast, kellega ta 1957. aastal Tallinnas kohtus ning kes panid ennast ohtu, nõustudes teda võõrustama ja talle teejuhiks olema, kuigi tal polnud õigust Eestis viibida ja ta varjas oma tegelikku päritolu. Ta kahetseb, et ei saa pärast Prantsusmaale naasmist neile kirjutada ega neist rääkida: „Mul ei ole selleks õigust. Sellega võiksin nad ohtu seada” (Moreau 2000: 15). Lahkudes lendab ta üle Eesti, mis on tema silmis otsekui keelatud maa: „Eesti on siinsamas, minu silme ees, saladuslik, õrn, haavatav oma jõgede, järvede, põldude, metsade, linnade ja küladega, mis on minu ees igaveseks suletud” (Moreau 2000: 15).\n\nKa Simone de Beauvoir, kes kirjeldab 1964. aastal koos Jean-Paul Sartre’iga ette võetud Eesti-reisi, alustab tõdemusest, et nende algne plaan sõita Moskvast Pihkva ja Tartu kaudu Tallinna osutus välismaalastele seatud viibimis- ja liikumispiirangute tõttu võimatuks (selle reisi kohta vt Beauvoir 1998; Tamm 1998).\n\nEhkki Simone de Beauvoir on Vene võimude ametlik külaline, ei karda ta kritiseerida Eesti nõukogustamist. Tallinna nimetab ta koguni „okupeeritud linnaks”. Küüditamisest ja emigratsioonist räägib ta vägagi nõukogudevastasel toonil, dešifreerides põhjalikult eestlastest informantide implitsiitset hoiakut:\n\nSartre’ilt intervjuud paludes seletas üks ajakirjanik: „Meie ajaleht on mõeldud peamiselt meie kaasmaalastele välismaal.” Siinsetel eestlastel on nende suhtes teatav alaväärsustunne; nad ei arva, et pagulased oleks keeldunud sotsialismist, vaid et nad näitasid üles patriotismi: nad põgenesid iidse hirmuvalitseja, Venemaa ikke alt, ning ilma et seda oleks üheselt välja öeldud, tajusime, et need, kes jäid maha, kiitsid lahkunute otsuse heaks. Pärast sõda saatsid venelased palju eestlasi maalt välja sel lihtsal põhjusel, et nad olid eestlased, seega võimalikud Venemaa vihkajad. Me kohtusime ühe kirjanikuga, kes oli sel moel, ilma mingi muu põhjuseta, istunud aastaid vangilaagris (Beauvoir 1998: 157–158).\n\nVäliseestlaste küsimuses mainib 1967. aastal Nõukogude Eestit külastanud Luksemburgi kõrge riigiametnik Albert Borschette oma tõlgi ettevaatlikke, kuid selgesti arusaadavaid ütlusi, mille kohaselt väljarännanud suhtuvad Nõukogude Liitu negatiivselt ning mis samas võimaldasid tõlgil säilitada neutraalse fassaadi (Borschette 1971: 100).\n\nEesti poliitilist olukorda väljendab ka piiriületus, reisikirjade klassikaline element, mida võib leida juba mitme sõjaeelse autori tekstidest (Callias, Vogt; Cathala), kuid mis omandab Nõukogude ajal militaarsema ja hirmutavama kuju. Borschette, kes saabus laevaga Helsingist, kirjeldab seda järgmiselt:\n\nKui laev Tallinna reidile jõuab, asendub enamiku reisijate rõõmus muretus hämmastava vaikusega.\n\nNõukogude ohvitserid tulevad pardale, seavad end sisse söögisaalis, mis on selleks puhuks reisijatele suletud, ning hakkavad kontrollima turistide viisasid; nood tulevad arglikult ja kikivarvul uurima, kui kaugele kontrollijad on oma tööga jõudnud, samal ajal aga kõlab ragisevatest valjuhäälditest tervituseks sõjaväeline marsimuusika.\n\nViimaks lubatakse reisijad maale, kus umbusklik miilits võrdleb mu nägu passipildiga (Borschette 1971: 93–94).\n\nBorschette täheldab Eesti järkjärgulist venestamist võimude korraldatud venekeelse elanikkonna juurdevoolu kaudu ning arvab, et pikemas perspektiivis venestatakse Eesti täielikult.\n\nOmeti tundub Eesti reisijatele ikka veel Venemaast selgelt eristuva maailmana. Beauvoir rõhutab riigi läänelikkust ja seda, et säilinud on iseseisvuse ajast pärinevad kodanlikud kombed. Ta märkab vihjeid läänelikkusele hotelli mugavuses, toidu kvaliteedis, samuti aga Tallinna linnaruumis, kus leidub „ahvatleva valikuga” kondiitriärisid, „lääne tüüpi” kohvikuid, millest suurim „meenutab Innsbrucki ja Viini kohvikuid” ega paku oma menüüs viina (Beauvoir 1972: 345). Borschette näeb euroopalikkust Tallinna vanalinnas, mis meenutab talle Krakówit ja Nürnbergi, samuti aga eestlaste riietuses, mis „sarnaneb lääne moega” (Borschette 1971: 94).\n\nBeauvoir märgib õigustatult ka seda, et Eesti tolleaegne intellektuaalne õhustik oli liberaalsem kui Venemaal, tänu millele sai juba 1963. aastal eestikeelses tõlkes ilmuda Albert Camus’ „Katk”.\n\nSamuti väljendub Eesti poliitiline olukord mitmesugustes Nõukogude süsteemist tulenevates olmeraskustes, mida nimetavad Nõukogude perioodi eri aegadel mitmed reisijad. 1967. aastal mainib Borschette elamispindade probleemi, mis on tema hinnangul „ülitõsine”. Pourchier ja Plasseraud kirjutavad trügimisest kauplustes, mis on 1980. aasta olümpiamängude lähenedes tavalisest paremini varustatud. 1990. aastal kirjutab Jacques Tricot, et bensiini müüdi talongide alusel, mis tegi liikumise keeruliseks.\n\nKOKKUVÕTE\n\nEestit käsitlevate reisikirjade põgus uurimine võimaldab selle teadmusloomeviisi puhul esile tuua vähemalt viis väga pika aja jooksul eristatavat arengujoont.\n\n1. Infotüüp\n\nIga ajastu reisikirjeldustes esitatud teabe võib jagada kolme suurde gnoseoloogilisse kategooriasse. Esiteks leiame neist reisija isiklikele tähelepanekutele tuginevat infot, teiseks kirjalikest või suulistest allikatest pärinevaid andmeid, mida kasutatakse reisikirjas täiendava infomaterjalina, ning kolmandaks isiklikel tähelepanekutel või muudel allikatel põhinevaid tõlgendusi, hinnanguid, ekstrapolatsioone või väljamõeldisi. Nimetatud kolme infotüübi proportsioon varieerub olenevalt autorist väga suurel määral, kuid ajalises plaanis üldist arengut täheldada ei saa.\n\n2. Eesti kui läbisõidukoht või omaette sihtpunkt\n\nEnne iseseisvumist 1918. aastal oli Eesti reisi sihtpunktiks väga harva. Kõige sagedamini oli Eesti vahepeatus pikemal Venemaa-reisil. XVIII jaXIX sajandil pääses Prantsusmaalt maitsi Sankt-Peterburgi kaht teed pidi: kas Pihkva või siis Tartu ja Narva kaudu, möödudes Peipsist põhja poolt. Venemaa-reisidele järgnesid reisid Nõukogude Liitu: 1919–1920 sõitsid Tallinnast tahes-tahtmata läbi kõik Moskvasse suunduvad Prantsuse kommunistid. Niisiis ei olnud Eesti-reis enne 1920. aastaid peaaegu kunagi olnud eesmärk omaette, vaid lihtsalt vahepeatus, läbisõit. Seda on tunda ka reisikirjadest: enne aastaid 1919–1920 Eesti kohta kirjutatud tekstid on enamasti üsna lühikesed ja pealiskaudsed, neis esitatakse vähe andmeid näiteks kohaliku elanikkonna kohta, keda ei jõuta postitõlla aknast kuigi põhjalikult vaadelda. Huvipuudus ilmneb eriti selgelt, kui võrrelda tekste samade autorite kirjeldustega mõnest muust riigist, kus nad samuti on reisinud. Eesti on neile läbisõidukoht, mida ei peeta erilise tähelepanu vääriliseks, kui reisi materiaalsed tingimused välja arvata. Eesti lakkab olemast läbisõidukoht või vahepeatus ning kujuneb omaette sihtpunktiks 1920. aastate lõpul ja 1930. aastatel.\n\n3. Teemaderingi mitmekesistumine ja põhjalikumad käsitlused\n\nReisijate käsitletavad teemad muutuvad ajapikku aina spetsiifilisemaks ja mitmekesisemaks ning neist kirjutatakse üha põhjalikumalt. Protsess saab alguse XIX sajandi keskpaigas Louis Léouzon Le Duci teosega „La Baltique ”. Haripunkti jõuab see kolmekümnendatel aastatel. Tol ajal käsitletakse väga kitsaid teemasid, samuti laieneb märkimisväärselt külastatavate paikade valik. Nõukogude ajast pärinevad tekstid tähistavad selles aspektis teatavat tagasiminekut, vähemasti praeguse korpuse puhul.\n\n4. Kasvav huvi kohaliku elanikkonna vastu\n\nKohalike elanikega puututakse kokku aina tihedamini ja suhtumine neisse muutub radikaalselt. Enne 1918. aastat oli autoreid, kes neid isegi vihjamisi ei maininud. Sõna eestlane kasutati mitmes tähenduses, mis võis osutada kas Eestimaa nime kandva territoriaalse üksuse elanikele olenemata nende rahvusest või siis eesti keelt emakeelena kõnelevatele põliselanikele. (4)\n\nKui alguses huvi eestlaste vastu puudus, siis hiljem asendub see etnograafilise ja edasi juba laiemalt üldkultuurilise huviga. Esialgu kaasneb sellega kaastunne viletsuses elavate eesti talupoegade vastu. Küllaltki pika aja jooksul võib täheldada ka teatavat üleolekutunnet, mis on tajutav veel 1920. aastate lõpulgi. Kolmekümnendatest aastatest peale on aga juba laialdaselt levinud sümpaatia või ka imetlus. Sümpaatia, mida eestlaste vastu tuntakse, ulatub mõne autori puhul (Jean Cathala, Jacques Baruch, Jacques Tricot) koguni nii kaugele, et väljendatakse sügavat, kõikehõlmavat armastust selle maa vastu, peaaegu müstilist osadust Eestiga.\n\n5. Representatsioonide ühtlustumine\n\nPikemas perspektiivis võib täheldada reisikirjeldustega edasi antavate representatsioonide teatavat ühtlustumist või vähemalt järkjärgulist sarnastumist. XVIII sajandi tekstid on veel väga erinevad, kuna paigutuvad varasematest representatsioonidest puutumata konteksti. Iga autor näeb Eestis erinevaid asju ja kirjeldab neid omamoodi. XIX sajandi tekstide korpuses leidub ikka veel suuri temaatilisi ja stilistilisi erinevusi, kuid juba on märgata ka ühiseid punkte, tekib vastukaja, mis võib tuleneda varasemate reisikirjade lugemisest (Léouzon Le Duc on nii mõnelegi autorile lähtealuseks) või ka sellest, et on tekkinud kollektiivsed ettekujutused selle kohta, mida tasub Eestis tähele panna. Reisikirjad muutuvad veelgi ühetaolisemaks kolmekümnendatel aastatel ja eriti Nõukogude perioodil. Ehkki käsitletavate teemade koha pealt on jätkuvalt erinevusi, mis tulenevad iga reisija isiklikest kogemustest, moodustavad arvukad korduvad teemad stereotüüpide kogumi ning reisikirjanike vaatenurgad, vaimsus ja koguni kirjutamisviis on väga sarnased. Käesolev tagasihoidlik Eestiga seotud reisikirjelduste korpus kinnitab niisiis üldisemat mõtet, mille järgi reisikirjadel on kalduvus korrata ja levitada käibetõdesid. See tunnus aga ei ole kõnealusele tekstiliigile ainuomane, nagu võib kerge vaevaga veenduda, kui lugeda kriitilise pilguga välisriike tutvustavat aja- või ilukirjandust.\n\nPrantsuskeelsest käsikirjast tõlkinud INDREK KOFF\n\nKIRJANDUS\n\nA r l i n c o u r t, Charles-Victor Prévost d’ 1843. L’Étoile polaire. Paris: Dumont.\n\nB e a u v o i r, Simone de 1972. Tout compte fait. Paris: Gallimard.\n\nB e a u v o i r, Simone de 1998. Külaskäik Nõukogude Eestisse. Prantsuse keelest tõlkinud Marek Tamm. – Vikerkaar, nr 10–11, lk 156–159.\n\nB e d e l, Maurice 1935. Les Estoniennes. – Mémoire sans malice sur les dames d’aujourd’hui. Paris: Gallimard.\n\nB e d e l, Maurice 1988. Eestlannad. Prantsuse keelest tõlkinud Jaan Undusk. – Vikerkaar, nr 2, lk 50–51.\n\nB é g o u e n, Napoléon-Henri 1933. Le tricentenaire de l’Université de Tartu (Estonie), 30 juin 1932. – Mémoires de l’Académie des Sciences. Inscriptions et Belles-Lettres de Toulouse. Toulouse: Impr. Lion et fils.\n\nB o r s c h e t t e, Albert 1971. Itinéraires soviétiques. Bruxelles: A. de Rache.\n\nB o u r g e o i s, Charles 1953. Ma rencontre avec la Russie: relation du hiéromoine Vassily: Narva–Esna–Tartu–Moscou, 1932–1946. Buenos Aires: Iglesia catolica rusa.\n\nB o u y e r, A. C., Midy, Th. 1859. Paysages du Nord. Nouvelle édition. Belgique, Hollande, Russie, Baltique, Golfes de Bothnie et de Finlande, Laponie, Océan-Glacial, îles d’Aland, Norvège, Suède, Cattégat, villes hanséatiques, Angleterre, Écosse, etc. Paris: A. Courcier.\n\nB u r j a, Abel 1785. Observations d’un voyageur sur la Russie, la Finlande, la Livonie, la Curlande et la Prusse. Berlin: Jean-Frédéric Unger.\n\nB u r j a, Abel 1787. Observations d’un voyageur sur la Russie, la Finlande, la Livonie, la Curlande et la Prusse, nouvelle édition revue et corrigée. Maastricht: Jean-Edme Dufour et Ph. Roux.\n\nC a l l i a s, Suzanne de, V o g t, Blanche 1931. Aux pays des femmes-soldats: Finlande, Esthonie, Danemark, Lithuanie. Paris: Fasquelle.\n\nC a t h a l a, Jean 1937. Portrait de l’Estonie. Paris: Plon.\n\nC a t h a l a, Jean 1981. Sans fleur ni fusil. Paris: Albin Michel.\n\nC h a l v i n, Antoine 2010. Eesti ja eestlased 19. sajandi prantsuse tekstides. – Akadeemia, nr 2, lk 296–321.\n\nF r o s s a r d, Louis-Oscar 1921. Mon journal de voyage en Russie (5 juin – 30 juillet 1920).– L’Internationale, november.\n\nF r o s s a r d, Louis-Oscar 1930. De Jaurès à Lénine: notes et souvenirs d’un militant. Paris: Éditions de la „Nouvelle Revue Socialiste”.\n\nG e o r g e l, Jean-François 1818. Voyage à Saint-Pétersbourg, en 1799–1800. Paris: Alexis Eymery et Delaunay.\n\nG u e s l i n, Julien 2004. La France et les petits États baltes: réalités baltes, perceptions françaises et ordre européen (1920–1932). Doktoriväitekiri. Université Paris I Panthéon-Sorbonne, detsember 2004.\n\nH e n r i e t, M. d’ 1865. Voyage dans les provinces russes de la Baltique: Livonie, Esthonie, Courlande, 1851–1854. – Le Tour du Monde: nouveau journal des voyages, 2 e semestre.\n\nJ e a n r o y, René 1925 = Capitaine Jeanroy, Conférence sur l’Esthonie. – Bulletin de la Société de Géographie de Lille, lk 28–46.\n\nK é r i l l i s, Henri de 1930. Du Pacifique à la mer Morte (notes d’un journaliste). Paris: éd. Spes.\n\nL a M o t r a y e, Aubry de 1732. Voyages en anglois et en françois d’A. de La Motraye, en diverses provinces et places de la Prusse ducale et royale, de la Russie, de la Pologne etc. La Haye: Adrien Moetjens.\n\nL a n n o y, Guillebert de 1840. Voyages et ambassades de Messire Guillebert de Lannoy, Chevalier de la Toison d’Or, Seigneur de Santes, Willerval, Tronchiennes, Beaumont et Wahégnies, 1399–1450. Mons: Typographie d’Em. Hoyois, libraire.\n\nL é o u z o n L e D u c, Louis-Antoine 1855. La Baltique. Paris: Hachette.\n\nM i l l e t, Richard 2011. Eesti. Paris: Gallimard.\n\nM i l l e t, Richard 2014. Märkmeid Eestist. Prantsuse keelest tõlkinud Eda Lepp. – Loomingu Raamatukogu, nr 14–15.\n\nM o r e a u, Jean-Luc 1999. The goat and the storks. – Estonian Literary Magazine. Spring, lk 17–22. http://elm.estinst.ee/issue/8/goat-and-storks/\n\nM o r e a u, Jean-Luc 2000. La chèvre et les cigognes. – France-Estonie, nr 14.\n\nP o u r c h i e r, Suzanne, P l a s s e r a u d, Yves 1999. Carnets baltes, 1980–1999: chroniques d’une indépendance espérée. Strasbourg: Association Alsace-Lituanie (coll. Lituanica).\n\nT a m m, Marek 1998. Sartre ja Beauvoir Nõukogude Eestis. – Vikerkaar, nr 10–11, lk 148–156.\n\nT e r q u e m, Émile 1919. Retour d’Estonie. – Revue baltique, kd 16, nr 4, 15. XII.\n\nT r i c o t, Jacques 1990. Retour en Estonie. – Nouvelles Baltes, nr 11, oktoober, lk 10–12.\n\nV e n a y r e, Sylvain 2012. Panorama du voyage, 1780–1920: mots, figures, pratiques. Paris: Les Belles Lettres, lk 428–432.\n\nTekstid on ajapikku kogutud koostöös Marek Tammega ette võetud ühisprojekti, antoloogia „Eesti prantslaste reisikirjades” raames. Antoloogia on peaaegu valmis ja ootab avaldamist.\nVt põhjalikku uurimust Eesti maine kohta Prantsusmaal: Gueslin 2004. Turismi arengu kohta vt lk 535–537 ja reisijate kohta lk 528–541.\nSama võtet kohtame äärmuslikul, lausa karikatuursel kujul hiljuti ilmunud reisikirjas, mis jääb ilmumisaja tõttu käesoleva uurimuse piiridest väljapoole (vt Millet 2011, eestikeelne tõlge: Millet 2014).\nMöödaminnes võib märkida, et sõna mitmetähenduslik kasutus on tänapäeval jõuliselt naasnud, kuid selle sisu on erinev. On autoreid, kes kasutavad sõna eestlane üpris lahkelt ka Eesti venekeelse kogukonna liikme kohta.\n\nKeel ja Kirjandus\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Algusaegadest 1990. aastani. Käesoleval uurimusel on kaks peamist eesmärki. Esiteks üritan anda üldise ülevaate Eesti kuvandi muutumisest prantsuskeelsetes reisikirjades, teiseks aga analüüsida reisikirja kui prantsuskeelses kultuuriruumis vähe tuntud maaga seotud teadmistekogumi moodustamise vahendit.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu artikli sisuga ja loo sellele pika lausega sissejuhatus, mis köidab lugeja tähelepanu.\n\n## Pealkiri:\n\nBarcelona lõi Celta Vigole kuus väravat, Messi ja Suarez lollitasid vastaste väravavahti\n\n## Põhitekst:\n\nKübaratrikiga sai hakkama Luis Suarez, kelle kolmas tabamus tuli üsnagi ebatavalisel moel. Nimelt otsustas Barcelona teenitud penalti otse löömise asemel lahti mängida ning Lionel Messi söötis penaltipunktilt palli Suarezele, kes selle võrku saatis.\n\nÜhe tabamuse said kirja ka Messi ise, Neymar ning Ivan Rakitic.\n\nTeised pühapäevased tulemused: Real Sociedad - Granada 3:0, Sevilla - Las Palmas 2:0, Eibar - Levante 2:0, Getafe - Madridi Atletico.\n\nBarcelona on 23 mänguga kogunud nüüd 57 punkti ja edestab ühe mängu rohkem pidanud Atleticot kolme ja Madridi Reali nelja silmaga.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Hispaania jalgpalli kõrgliigas sai tabeliliider Barcelona pühapäeval suure võidu, kui koguni 6:1 alistati Celta Vigo.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Vaata läbi uudise pealkiri ja tekst ning loo loov sissejuhatav lause, mis haakub artikli sisuga.\n\n## Pealkiri:\n\nTallinna Levadia palkas vasakule äärele Kameruni poolkaitsja\n\n## Põhitekst:\n\n\"Gando on meie meeskonda väga hästi sulandunud ja ta silmad põlevad! Ta on väga hea tehnikaga, väljakul aktiivne ja efektiivne. Näen Gandos väga suurt potentsiaali ning tunnen tema liitumise üle heameelt. Plaanin teda kasutada vasakul äärel,\" ütles Levadia peatreener Sergei Ratnikov klubi kodulehele.\n\nAime Marcelin Gando Biala, kamerunipäraselt Aime Marcellin Ngando Mbiala kandis eelmisel hooajal Kameruni liigas APEJES FC de Mfou särki, lõi 26 mängus 13 väravat ning andis 9 resultatiivset söötu. Gando on mänginud Kameruni U-23 koondises, kirjutab soccernet.ee.\n\nLevadia on sel talvel lepingu sõlminud ka teise kamerunlase Luc Landry Tabi Mangaga, kes mängib keskkaitses. Lisaks on Eesti mulluse hõbedaklubiga talvel liitunud Rimo Hunt, Anton Mirantšuk ja Maksim Podholjuzin.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Tallinna Levadia jalgpalliklubi sõlmis Kameruni poolkaitsja Gandoga (18) üheaastase lepingu võimalusega seda veel aasta võrra pikendada.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe hoolikalt uudise pealkiri ja sisu ning kirjuta artiklile pikk sissejuhatav lause, kasutades oma kujutlusvõimet.\n\n## Pealkiri:\n\nEgge Kulbok-Lattik. Mis teeb võimalikuks süsteemse kurjuse ja vaigistab inimlikkuse?\n\n## Põhitekst:\n\nMe ei pane neid õudusi oma argitoimetuste keskel õieti tähelegi ega juurdle, mis on nende sõnumite taga. Aga hetkeks peatudes ja järele mõeldes mõistame küllap kõik, et nende tegude eesmärk on külvata hirmu ja ebakindlust.\n\nKellele ja miks on vaja, et me kardaksime?\n\nHirm ja ebakindlus lõhub inimlikke ja ühiskonna sidemeid. Kui kardame elu või perekonna pärast, siis pole sugugi endastmõistetav ligimest aidata. Hirm halvab tahte ja teovõime, sunnib küüru ja paneb inimese tegema tegusid, mis õõnestavad tema enesehinnangut ja võtavad väärikustunde.\n\nVäärikustunde võtmine on üks põhilisi allutamise tööriistu, ja selleks on piiramatult võimalusi. Näiteks on kõik totalitaarsed režiimid kasutanud stigmatiseerimist, et muuta ühiskonna väärtushinnanguid endale sobivaks, sundides ühiskonna kahtlema, kas teatud inimrühmad ikka kõlbavad sesse ühiskonda (juutide kollased kuusnurgad). Väärikusega manipuleeris ka Ceaușescu, kelle Securitate tasalülitas ja ruineeris Rumeenia eliiti, sundides sinna kuulujaid üksteise järel nuhkima. Ajaloos on küllaga olnud toore vägivallaga küüditamist ja töölaagrites orjastamist ning piinamist ja füüsilist hävitamist.\n\nVäga tõhus on õõnestada väärikust majandusliku heidutamisega: inimene tõugatakse vaesusse, tal ei lubata teha erialast tööd ja talt võetakse võimalus elatist teenida. Majanduslikud seosed totalitaarse süsteemi väljakujunemise eeldustena on olulised, sest suuresti just majanduslik olukord määrab selle, kas ühiskonnas on soodne pinnas veidrate ideoloogiate levikule.\n\nHirmu ja painete tagajärjel väheneb ühiskonna sidusus. Hättasattunud, väärikuse kaotanud või heitunud inimesi on lihtne allutada ja manipuleerida. Seega on hirm ja heitumus totalitaarse süsteemi väljakujunemise eeltingimus, mida toetab ideoloogiline retoorika ja muutunud kultuuriline sättumus.\n\nÜhiskond on kultuuriliselt konstrueeritud, s.t kultuur ja haridus kujundavad nii indiviide kui ka kogu ühiskonda (meenutagem Mowgli efekti: huntide seas kasvav inimlaps sirgub hundiks, kes küll omandab vaevaga inimkeele ja elementaarsed kombed, kuid ei suuda luua teistmoodi suhteid kui need, mis valitsevad hundikarjas.) Niisiis tuleb ühiskonna muutmiseks muuta kultuuri. Ja kui muuta hirmu abil ühiskonna väärtussüsteemi, saabki kehtestada totalitaarse süsteemi. Hirmuühiskonda on kerge ühtaegu manipuleerida ja mobiliseerida.\n\nKultuuris väljendub ühiskonnas kujunenud ajalooline väärtuste süsteem, kuhu on talletunud inimpõlvede kogemused ja tarkus, tavad ja praktikad, see kujuneb pikaldaselt ja ka muutub pikaldaselt ning see väärtuste süsteem vormib meie kõigi kasvukeskkonda ja seega meid kõiki indiviididena. Michel Foucault, kes uuris, kuidas kujunevad kultuurilised hoiakud ja mentaliteet, on nimetanud ühiskonna ajaloolist väärtuste süsteemi sotsiaalseks regulatsiooniks. [1]\n\nKes ja kuidas mõjutab hoiakuid kultuuris?\n\nFoucault’ sõnul ohjabki inimest ja kujundab tema hoiakuid ning uskumusi sotsiaalne regulatsioon, mis on kultuuriliselt konstrueeritud ja loomult hegemooniline. Foucault’ arvates juhib sotsiaalne regulatsioon meie elu tõerežiimidega, millele me ei allu mitte niivõrd vägivallahirmus, vaid distsipliini abil, mida kasvatatakse inimeses hariduse ja kasvatuse kaudu. Selline võim ja autoriteet ei ole koondunud ühiskonna võimupüramiidi tippu, vaid asub ühiskonnas igal tasandil ja nii kinnistab olemasolevat süsteemi.\n\nFoucault väidab, et distsipliini abil, s.t järelevalve, kontrolli, hierarhiseerimise, homogeniseerimise, lühidalt normeerimise kaudu luuaksegi indiviid, ent see protsess ei toimu ainult peres ja kogukonnas, vaid ühiskonna haridussüsteemis – see aga tähendab, et otsustavat rolli mängib kultuur. Ja kuigi sotsiaalne regulatsioon on Foucault’ arvates palju võimsam võimuinstrument kui pelgalt moodsa riigi valitsemisaparaat, peab ta modernse ühiskonna keskseks orkestreerijaks just riiki, eeskätt seadusandluse, sõjaväe ja haridussüsteemiga, sest selle institutsionaalse võrgustiku mõju on nt turujõudude või kodanikuühiskonnaga võrreldes ülimuslikul positsioonil.\n\nRiik – modernse ühiskonna keskne orkestreerija\n\nModernse massiühiskonna spetsiifilist olemust ja selle põhilisi institutsionaalseid välju – riik, turg, kodanikuühiskond – ja nende vastastikmõjulist kujunemist on palju uuritud. Anthony Giddens märgib, et Euroopale iseloomuliku moderniseerumise taga on eeskätt seisusühiskonna kadumine, kapitalismi areng ja rahvusriikide kui uudse poliitilise süsteemi teke ning nende vastastikune ja läbipõimitud mõju. [2] Giddensi sõnul tõi kapitalism kaasa efektiivistuva töökorralduse ning rahvusriigis ilmnes riigiaparaadi administratiivne võimekus, mis ületas kaugelt traditsiooniliste ühiskonnavormide haldussuutlikkuse. Ta kirjeldab riigiaparaadi ülimuslikku võimupositsiooni, mida tingib vajadus institutsionaalse kontrollimehhanismi järele – riigil on rahva ees hariduslikud ja sotsiaalsed jm kohustused –, ja sõjaväelist kontrolli selle riigiaparaadi võimu tagamisel. Giddensi arvates on läänelikult moderniseerunud ühiskonna tasakaalustav jõud kodanikuühiskond, mis kodanike huve esindades reguleerib nii turujõude kui ka riigi survet kodanikele.\n\nZygmunt Baumani arvates aga on selline modernne riigiaparaat ühes oma seadusandluse, institutsioonide, haridussüsteemi ja sõjaväega otseselt seotud totalitaarsete režiimide kujunemise ja lõpuks ka holokaustiga. [3]\n\nNõnda võib modernse ühiskonna demokratiseerumises ja laias juurdepääsus haridusele näha otselinki poliitilise kaasatuseni, kuid teisalt peidab see endas ambivalentset ühiskonda allutavat hooba: kui riik vastutab haridussüsteemi eest, siis on ka riigi instantsidel vahetu võimalus sisustada nii haridussüsteem kui ka poliitilised massiorganisatsioonid poliitiliselt sobiva ideoloogiaga, ning see sõltub ühiskonna poliitilisest süsteemist.\n\nKuidas kujuneb totalitaarne režiim?\n\nHannah Arendti suurteos „Totalitarismi lätted“ (1948) purustas II maailmasõja järgse n-ö suure vaikuse, kui maailma avalikkus alles seedis toimunut. Arendt uuris, kuidas võimusuhete, hirmu ja salapolitsei koosmõjul vaigistatakse kriitiline mõte ja suveräänne indiviid ning kuidas üheülbaliseks kujundatud ja võõrandunud indiviididest koosneva massiühiskonda propaganda abil mobiliseeritakse. [4]\n\nArendt põhjendab ka rahvusliku ideoloogia levikut massiühiskonna kujunemisega pärast klassiühiskonna ja seisuskorra lagunemist. Indiviidid, keda varem sidus klassikuuluvus, hakkasid end tajuma üksildaste atomiseeritud rühmadena, kes peale kõige muu pidid asuma üksteisega turumajanduslikult konkureerima. Arendti arvates ei iseloomustagi massiinimest esmajoones brutaalsus ja tagurlikkus, vaid isoleeritus ja normaalsete sotsiaalsete sidemete puudumine. Sotsiaalsete sidemete puudumine lõi ühiskonna koestruktuuri mõrad, need täideti rahvusliku sentimendiga, mis halvematel juhtudel sünnitas eriti vägivaldse rahvusluse.\n\nSeevastu näiteks poliitikateadlane Juan Linz ei ole nõus seletama totalitaarse liikumise edu Saksamaal massiühiskonna kujunemise ega modernse industriaalkapitalismi kujundatud üksildusega. [5] Linzi väitel ei ühinenud enamik inimesi natsiliikumisega mitte indiviididena, vaid mõne seltsi või ühingu ehk teisisõnu kodanikuühiskonna liikmena. Kuid Linz nõustub Arendtiga selles, et massiühiskonna perspektiiv aitab mõista juba kehtestatud totalitaarse režiimi edu.\n\nLinzi hinnangul iseloomustab totalitaarset süsteemi kõigi seniste institutsioonide, organisatsioonide ja huvirühmade täielik lammutamine ja nende asendamine uue eliidi poliitiliste struktuuridega (see spetsiifiline omadus eristab totalitarismi teistest ebademokraatlikest süsteemidest, näiteks sovetliku sunniühiskonna kehtestamiseks lõhuti eelmise ühiskonna sotsiaalne kord suuresti kultuurirevolutsiooni abil: traditsioonilised väärtused tõrjuti kõrvale, rakendati uus kultuurikaanon ning senist eliiti sunniti „ümber kasvama“ või siis juuriti füüsiliselt välja).\n\nLinzi sõnul konstitueeribki totalitaarset süsteemi see, et suur hulk rahvast on aktiivselt kaasatud poliitilistesse organisatsioonidesse. Sotsiaalne kontroll on pihustunud ning põhineb vabatahtlikul või manipuleeritud kaasatusel, mis suletud ühiskonnas on segu boonustest ja ähvardustest.\n\nNäiteks võime tuua Nõukogude Liidu aja, mil riigi käes olid enam-vähem kõik eluks vajalikud ressursid – töö, tootmine, kapital (sh loometegevuseks vajalik) –, siis oligi suurem jagu inimesi kaasatud mingisse organisatsiooni (kompartei, kontrollitud seltsid-ühingud, loomeliidud jm).\n\nNiisiis näeb Linz totalitarismil kaht iseloomulikku omadust: (1) ainuline võimukeskus ja (2) kodanike aktiivne kaasatus (kui aktiivne kaasatus asendub passiivse allumise ja apaatiaga, siis kaotab ühiskond totalitaarse loomuse ja langeb autoritarismi). Sellises ainuparteile allutatud ja hirmutatud ühiskonnas saab massiorganisatsioonide abil rahvast manipuleerida ja mobiliseerida.\n\nKuid enamus poliitikauurijaid on nõus sellega, et totalitarismi tuum ja keskne element on totaalse domineerimise idee, mis teisisõnu tähendab seda, et riik sekkub ja püüab kontrollida kõiki inimese eluvaldkondi hällist hauani. Arendt ei näe totaalset domineerimist mitte lõppeesmärgina, vaid ideoloogia kehtestamise vahendina. Ja kuna ideoloogia on veendumuste kogu, siis ilmnebki, et totaalse domineerimise siht on kontrollida inimeste mõtlemist ja hoiakuid.\n\nKuidas kontrollitakse inimeste vaimu ja mõtlemist?\n\nArendt selgitab, et totalitaarse režiimi üks erijooni on isoleeritud indiviidide, propaganda ja massimobilisatsiooni seos. „Ainult väikest rahvahulka ja eliiti võib ahvatleda totalitarismi vallandumine – massid tuleb võita propagandaga. Seda mõisteti varakult ja seetõttu on totalitaarsetes riikides sageli näha, et propaganda ja terror moodustavad ühe mündi kaks külge.“ [6]\n\nPropaganda on selline ideede kommunikatsiooni, mille eesmärk on veenda inimesi mõtlema või tegutsema teatud kindlal viisil. Tavakommunikatsioonist eristab propagandat manipulatsioon ja varjatud eesmärgid. Nõukogude Venemaal arendati propagandat iseäranis tõhusalt. Varem oli marksist Georgi Plehhanov välja töötanud agitatsioonivõtted – lihtsate sõnumitega suured plakatid ja loosungid, mis pidid köitma harimatute rahvahulkade meeli. Lenin täiendas agitatsiooni propaganda mõistega, püüdes lihtsale agiteerimisele lisada teaduslikke või ajaloolisi fakte, et ka haritud inimesi vaimselt ja intellektuaalselt okupeerida ehk indoktrineerida. Nii kujunes agitprop, mida õpetati kõigile kultuuri-, haridus- ja parteitöötajatele ka Eestis.\n\nPropagandaga käsikäes käib totalitaarsetes süsteemides tsensuur, eriarvamuste kontroll ja keelustamine avalikus ruumis. Autoritaarsed ja totalitaarsed poliitilised režiimid on läbi aegade kontrollinud avalikkust ja tsenseerinud nii kunstiloomet kui ka üldist sõnavabadust. Hannah Arendt on märkinud, et niipea, kui totalitarism saavutab absoluutse kontrolli, asendab ta propaganda indoktrinatsiooniga ja kasutab vägivalda – mitte niivõrd hirmutamiseks (seda on tarvis teha ainult niikaua, kuni leidub veel poliitilist opositsiooni), vaid pigem selleks, et katkestamatult realiseerida oma ideoloogilist doktriini ja selle praktilisi valesid. [7]\n\nKas on võimalik õpetada ilma indoktrineerimata?\n\nSoome kasvatusteadlane Rauno Huttunen on arutlenud haridussüsteemis avalduvate võimu ja vabaduse aspektide üle. Tema arvates vastandub indoktrineerimisele kommunikatiivne õpetamine. [8] See põhineb valgustuslikul humanistlikul õpetamissituatsioonil, kus õpilasi ei kohelda passiivsete objektide vaid aktiivsete õppijatena – kommunikatiivne õpetamine matkib demokraatlikku tegutsemist. Kasutades Foucault’ ideed, arutleb Huttunen, et kui indiviidid loovad oma identiteedi ja kujundavad oma hoidakud ühiskonnas kehtestatud sotsiaalse korra mõjusfääris, ja kui see käsitlus tõele vastab, siis on indoktrinatsiooni kriitika hariduses küsitav, kui mitte päris võimatu, sest haridussüsteemi olemuslik eesmärk on haritavate vaimu vormida.\n\nSeetõttu on tähtis tähele panna, et sotsialiseerimise protsessis ja haridussüsteemis peituv võimu aspekt sõltub otseselt poliitilisest süsteemist, kehtestatud väärtustest ja ideoloogiast. Ebademokraatlikes süsteemides on kultuur ja haridus alati olnud riigi propaganda tööriistad.\n\nNõnda siis võibki küsimusele „K uidas kujuneb totalitaarne režiim?“ vastata lühidalt nii: (1) salapolitsei ja vägivallaga lõhutakse ühiskonna usaldussuhted ja inimesed allutatakse; (2) lojaalsuse ja kuulekusega luuakse korrumpeerunud ja suletud võimuvertikaal; (3) vaba arvamusvahetus asendatakse propaganda ja tsensuuriga ning kujundatakse institutsionaalne aparaat, mis hakkab looma ja taastootma võimule lojaalseid tõerežiime; (4) haridussüsteemiga, kus õppimine sisaldab ka indoktrinatsiooni, toodetakse süsteemile sobivaid ja kuulekaid tööriistu. Kõiki neid võtteid rakendades kujundatakse uus kultuur, mis hakkab sedasama poliitilist režiimi legitimeerima ja ühiskonnamudelit taastootma.\n\nKurjuse banaalsus\n\nNii juhtubki, et süsteemile allutatud kuulekas inimene võib saada koletisliku süsteemi osaks.\n\nKui Arendti „Totalitarismi lätted“ purustas sõjajärgse vaikuse, siis 1963. aastal põhjustas tema reportaaž ajakirja New Yorker korrespondendina „Eichmann Jeruusalemmas“ sõna otseses mõttes tormi ja skandaali.\n\nJutt käib sõjakurjategija Adolf Eichmanni üle Jeruusalemmas peetud kohtuprotsessist mida Hannah Arendt käsitles. Eichmann oli 3nda Reichi üks Juudi küsimuse nn eksperte, kes esialgu töötas juutide emigreerumisega tegelevates struktuurides, seejärel organiseeris nende massilist deporteerimist getodesse ja kontsentratsioonilaagritesse. 1942. aastal kui Saksamaa antisemiitlik poliitika oli muutunud ametlikult genotsiidi poliitikaks, pandi Eichmann kogu Lõpliku lahenduse protsessi logistiliselt juhtima, mida ta tegigi.\n\nTeadupärast õnnestus Adolf Eichmannil põgeneda pärast sõda valenime all Argentinasse, kust Mossad ta kinni võttis ja Iisraeli kohtu alla toimetas. Seda äärmiselt emotsionaalset protsessi jälgivad inimesed tahtsid näha Eichmannis koletist, deemonlikku ürgkurjust, ent Arendt kirjeldas teda mittemidagiütleva halli kujuna, kõhetu mehikesena, kelle kuritegu seisnes selles, et ta allus süsteemile ja täitis talle antud kohustusi, mõtlemata nende kohustuste eetilise olemuse üle. Sest Eichmann kuuleka ametnikuna ei pidanud mõeldavaks hakata riigiaparaadile vastu. Arendti sõnul istus süüpingis deemoni asemel lihtlabane totalitaarsele süsteemile kuulekas kuju. Samamoodi on kurjus ise tihtilugu tühine ja banaalne, mitte deemonlik ega üleinimlik.\n\nSedavõrd kõhklematu süsteemile allumise ja süsteemse tapmise tegid võimalikuks muutunud kultuurilised hoiakud. Seda kultuuri, mis lubas näha üht inimrühma mitteinimestena, kellest tuleb vabaneda, valmistati ette ideoloogilise retoorika, propaganda ja aastaid kestnud kasvatustööga. Näeme, et kuulekus, mida toodavad totalitaarse ühiskonna institutsionaalne aparaat, haridussüsteem ja kultuur, vaigistab kriitilise mõtlemise ja hävitab inimlikkuse.\n\nMida õppida holokaustist ja totalitaarsete režiimide kogemustest?\n\nKõige tähtsam on mõista, et vaba arvamusvahetus on vaba ühiskonna asendamatu tingimus ja selleks peab haridussüsteem kujundama kriitiliselt mõtlevaid inimesi. Sama tähtis on, et inimestelt ei võetaks väärikust ei majandusliku ega ideoloogilise sunniga. Sel juhul julgevad inimesed vahel ka vastuvoolu ujuda, kui tajuvad, et peavool hakkab rappa kiskuma.\n\nEgge Kulbok-Lattik on k ultuuripoliitika uurija Tartu Ülikooli eetikakeskusest\n\nEssee põhineb holokausti mälestuskonverentsi avakõnena esitatud tekstil „Holokaust kui ajalugu ja hoiatus“ Okupatsioonide muuseumis 29. Jaanuaril, 2016.\n\n[1] Foucault, Michel (1991). The Means of Correct Training. – The Foucault Reader. Ed. P. Rabinow. London, 194\n\n[2] Giddens, Anthony (1990). The Consequences of Modernity, Stanford University Press.\n\n[3] Bauman, Zygmunt (1991). Modernity and the Holocaust. Ithaca: Cornell University Press.\n\n[4] Arendt, Hannah (1985 [1948]). The Origins of Totalitarianism. New York: Harvest.\n\n[5] Linz (2000) Linz, Juan J. (2000). Totalitarian and Authoritarian Regimes. London: Lynne Rienner. 70\n\n[6] Arendt, Hannah (1985 [1948]). The Origins of Totalitarianism. New York: Harvest.\n\n[7] Arendt (ibid)\n\n[8] Huttunen, Rauno (2003). Habermas and the Problems of Indoctrination. In: Encyclopedia of Philosophy of Education, (Eds) M. Peters, P. Ghiraldelli, B. Žarnic, A. Gibbons. 04/09 http://www.ffst.hr/ENCYCLOPAEDIA (accessed 10.04.2014)\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Kuigi me elame maailma suurimatest kriisikolletest eemal ning muretseme eeskätt oma toimetuleku ja julgeoleku pärast, tajume me maailma rahutust. Ei möödu päevagi, ilma et meedia ei kannaks meile ette hirmutavaid teateid: ikka laseb kuskil mõni enesetaputerrorist end vastu taevast ja tapab seejuures kümneid kõrvalseisjaid, teisal raiutakse otse kaamera ees päid maha, totalitaarsete ja kriminaalsete režiimide juhid ähvardavad naabreid ning vaba maailma ja nii aina edasi.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu uudise pealkirja ja põhisisuga. Kasuta neid fakte, et luua pikk ja sisutihe lause, mis toimib loo sissejuhatusena.\n\n## Pealkiri:\n\nSaksamaa: külma sõja vältimine on Venemaa kätes\n\n## Põhitekst:\n\n\"Inimestele, kes räägivad külmast sõjast või selle ohust, nagu Venemaa välisminister Dmitri Medvedev, võin ma ainult öelda, et Saksa valitsus seda kindlasti ei näe,\" ütles Saksamaa kantsleri Angela Merkeli pressiesindaja Steffen Seibert ja lisas, et taolise olukorra vältimine on muu hulgas ka Medvedevi kätes.\n\nVälisministeeriumi pressiesindaja Martin Schaefer ütles, et Moskvaga pole intensiivse ja keerulise huvide konflikti taustal teisel viisil dialoogi võimalik pidada.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Saksa valitsus ei usu, et Lääs on jõudnud uue külma sõja veerele ja rõhutas, et selline suhete halvenemine on igal juhul Venemaa otsustada.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Vaata läbi uudise pealkiri ja tekst ning loo loov sissejuhatav lause, mis haakub artikli sisuga.\n\n## Pealkiri:\n\nTallinna suusamaratoni korraldustööd on täies hoos\n\n## Põhitekst:\n\nVoodla sõnul on raja põhi vaatamata plusskraadidele säilinud: “Käisin nädalavahetusel suusamaratoni trassil luurel ja olen optimistlik. 95 protsenti jäisest rajapõhjast on säilinud ja umbes viie sentimeetri jagu on tulnud ka lumelisa. Tööd tuleb teha veel Haraka raba juures, Pikanõmme oosi lõpuosas, Venemäe laskumise all ning umbes 3,5 kilomeetrit enne finišit.”\n\nTäpne distants ning raja profiil selgub järgmisel nädalal. “Ilmselt tuleb muuta nii raja alguse- kui lõpuosa. Tänane ilmaprognoos lubab kuni kuu lõpuni kerget külma ning kui see paika peab, siis soovitan kõigil Kõrvemaa matka- ja suusakeskuse radadel toimuvaks maratoniks valmistuma hakata. Kas trassi saab läbida võistlus- või treeningsuusaga, selgub enne võistlust,” ütles Voodla.\n\nEtapid Estoloppet 2016 sarjas:\n\n23.01.2016, 32. Viru Maraton\n07.02.2016, 18. Tamsalu-Neeruti Maraton – lükkub edasi\n21.02.2016, 44. Tartu Maraton - jääb ära\n28.02.2016, 18. Tallinna Suusamaraton\n12.03.2016, 18. Alutaguse Maraton\n05.03.2016, 42. Haanja Maraton\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Tallinna suusamaratoni korraldajal Jüri Voodlal on spordisõpradele positiivseid uudiseid – 28. veebruarile planeeritud mõõduvõtu ettevalmistustööd on täies hoos.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Vaata läbi uudise pealkiri ja tekst ning loo loov sissejuhatav lause, mis haakub artikli sisuga.\n\n## Pealkiri:\n\nAnalüüs: põimunud ärisuhted Nordic Aviation Groupi taga\n\n## Põhitekst:\n\nNordic Aviation Groupil (NAG) endal ei ole ühtegi tütarettevõtet, küll aga ostetakse sisse teenuseid ettevõtetelt Nordic Crew Management (NCM) ja Nordic Aviation Academy (NAA), vahendas ERR News.\n\nViimased kaks ettevõtet kuuluvad eralennunduse veteranile Tõnis Lepale ja on tütarfirmadena Hiiumaa Lennukompanii all. NCM ja NAA tegelevad personali otsimise ja pilootide treenimisega.\n\nNAA lennuakadeemias instruktorina töötav Toomas Uibo on samal ajal nõukogu liige Nordic Aviation Groupis. Seotuse kohta märkis Uibo, et ta ei saa NAA käest palka, vaid müüb teenust.\n\nUibo rõhutas, et ta koolitab ainult erapiloote ning teeb seda endale kuuluva lennukiga. Samuti annab ta teooriaõpet lennundusseadusest ja -reeglitest. Ta lisas, et kommertslendude pilootide treenimiseks puudub tal pädevus.\n\nIdeaalis valitakse ettevõtte nõukogusse liikmed ärisektori ekspertide seast. Eesti väiksuse tõttu võib vaielda, kas Uibo valik oli tema pädevusi arvestades nendes oludes parim.\n\nSiiski näitab see, et uut lennukompaniid üles ehitades on panustatud üksikute ärimeeste isiklikele suhetele. Praegusel juhul on Uibo seotud kompaniidega, mille eesmärk on koostööst NAG-iga kasumit teenida.\n\nVõtmetähtsusega on Nordic Aviation Academy roll uue lennukompanii loomisel ja edasisel toimimisel. See ettevõtte loodi aasta enne, kui Euroopa Komisjonist tuli mullu 7. novembril negatiivne otsus Estonian Airi suhtes.\n\nVaid kolm päeva hiljem, kui Estonian Air oli oma tegevuse lõpetanud, müüs Estonian Airi endine nõukogu liige Märten Vaikmaa oma enamusosaluse NAA's Hiiumaa Lennukompaniile, mis nüüd omab akadeemias 100-protsendilist osalust.\n\nVeel enne seda, 26. oktoobril sai NAA litsentsi, mis lubas neil treenida piloote lendamaks Bombardier CRJ tüüpi lennukitega, võimaldades pakkuda teenust Nordic Crew Managementile.\n\nKoostöö NAA'ga võimaldab NCM'il pakkuda uuele lennukompaniile pardameeskonna teenust, mis sisaldas muu hulgas ka pay-to-fly skeemi. Selle skeemi kohaselt maksavad piloodid oma tööandjale väljaõppe- ja lennutundide eest, et saada täis lennuaega, mis on nende litsentsi jaoks vaja.\n\nMitmed allikad väidavad, et NAA esitas litsentsi taotluse juba ammu enne seda, kui oli teada, et uus lennukompanii hakkab lendama just Bombardier CRJ tüüpi lennukitega.\n\nKuna Märten Vaikmaa oli Estonian Airi nõukogus ning samal ajal omas ettevõtet, mis oli valmis võtma vähemalt osaliselt lennukompanii ärivaldkondi üle, olnuks tegemist huvide konfliktiga. Vaikmaa aga müüs oma osaluse NAA's Hiiumaa Lennukompaniile enne seda, kui NAA oli sõlminud lepingu NCM'iga ja see omakorda NAG'iga.\n\nKuna nad olid valmis treenima piloote Bombardier CRJ lennukitele, said Hiiumaa Lennukompanii tütarfirmad NCM ja NAA selge konkurentsieelise sõlmimaks lepingut Nordic Aviation Groupiga. Ja nii oligi päeva pealt uus funktsioneeriv skeem uue rahvusliku lennukompanii tarbeks loodud.\n\nNordic Crew Management ega ka Nordic Aviation Academy ei soovinud omapoolseid kommentaare anda. Majandusministeerium teatas, et ei ole suuteline vastama kolme päeva jooksul, mille vältel ERRi toimetaja vastust palus.\n\nRiigikontrolli eriraport lükkus edasi\n\nRiigikontroll teatas eelmisel nädalal, et teeb lähikuudel täiendavaid toiminguid seoses auditiga „Valitsuse tegevus riigi lennundusettevõtete arendamisel“, mille algselt pidi valmima veebruariks. Täiendavaid toiminguid on vaja auditi käigus selgunud asjaolude tõttu.\n\n\"Auditi käigus on selgunud, et osa materjale, mis võiksid olla oluline infoallikas Estonian Airi asjus tehtud otsuste tagamaade analüüsil, pole kas talletatud eeldatavas kohas või need pole olnud seni leitavad põhjustel, mis on riigikontrollile teadmata,\" teatas riigikontroll.\n\nRiigikontrolör Alar Karis andis mullu 9. novembril korralduse koostada eriraport, et anda riigikogule ja avalikkusele teavet, kas valitsus on Eesti uue lennukompanii loomisel olnud hoolikas ja temast sõltuval määral maandanud riskid, millest möödavaatamisel võis olla oma osa Estonian Airi raskustesse sattumisel ning ettevõtte toetamiseks kulunud rahast ligi 85 miljoni euro keelatud riigiabiks tunnistamisel.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Lennunduseksperte on Eestis vähe - sektoris tegutsevad ettevõtted ja inimesed on moel või teisel omavahel seotud ning uus riigile kuuluv lennukompanii Nordic Aviation Group illustreerib seda hästi.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe uudis läbi ning loo sellele fantaasiarikas ja pikk lause, mis võiks uudist tutvustada.\n\n## Pealkiri:\n\nLennake meiega, ütleb NAG - Ei, aitäh, ütlevad piloodid\n\n## Põhitekst:\n\nEestis on umbes 50 pilooti, kes on kvalifitseeritud lendama NAG-i Bombardier CRJ lennukitega. Siiani teevad seda vaid 18, kirjutab ERR News.\n\nÜks põhjus on selles, et kui juba Estonian Airis oli pilootidel peal suur pinge, siis NAG-i ärimudel maksab neile veel vähem palka, märkis mullu novembris ERR Newsile Eesti Liinilendurite Assotsiatsioon (ELA).\n\nPiloote ei palka NAG, vaid neid vahendab Nordic Crew Management (NCM), kes ametlikult piloodid palkab. Teiseks on NCM-i õlgadel pilootide väljaõpe, pakkudes sellega NAG-ile täispaketti.\n\nNAG-i hinnangul on see keerulisel turul tegutsevale ettevõttele eelis. NAG-i operatiivse tegevusega tegeleva Anton Õnniku sõnul parandab see efektiivsust ja peegeldub ka tööturule, kus on väga palju piloote saadaval.\n\nPiloodid kurtsid eelmisel aastal, et NCM maksab neile kolmandiku jagu vähem kui Estonian Air. Umbes 30 protsenti madalam sissetulek, mille lendurid peavad vastu võtma, kui tahavad töötada Tallinnast, tuleneb pilootide sõnul turutingimustest ja sellest, et allhankefirma NCM lisab piloodite tööga seotud kuludele oma tasu.\n\nPiloodid on eriarvamusel NAG-i rollist Eesti turul. Anonüümseks jäänud lennundustöötaja hinnangul kasutab NCM oma pakkumisega häbitult ära seda, et pilootide perekonnad ja elud on Eestis.\n\nELA esimehe Helen Reinholdi hinnangul võiks NAG koheselt kahekordistada lennutöötajate arvu, kui ta palkaks piloote otse, isegi praegustel tingimustel, mille dikteerib NCM.\n\nNende pilootide sõnul, kes said tööpakkumise, maksab NCM pilootidele põhipalka, mis oleneb nende töökogemusest. Lisatasu makstakse lennutundide pealt.\n\nPiloodid on väsinud\n\nSelline mudel aga tähendab, et piloodid ei saa haiguse või väsimuse korral põhipalgast suuremat hüvitist. Madala põhipalgaga on piloodid seega sunnitud igal juhul lendama, et elatist teenida.\n\nNii Euroopa Lennumeeskonnaliikmete Liit (ECA), Šveitsi Airbusi pilootide ühing Aeropers kui ka Eesti Liinilendurite Assotsiatsioon (ELA) kinnitasid ERR Newsile, et selline allhankemudel suurendab haigete ja väsinud pilootide arvu.\n\nSee omakorda võib viia ohtlike olukordadeni. 2013. aasta augustis teatas Briti Tsiviillennundusamet (CAA) juhtumist, kus mõlemad piloodid lennu ajal magama jäid. 2009. aastal aga oli USA-s juhtum, kus pilootide väsimuse ja tähelepanu hajumise tõttu lendasid nad oma sihtkohast mööda.\n\nPiloodid maksavad lendamise eest\n\nLennufirmad, kes harrastavad nn pay-to-fly (maksa, et lennata) skeemi, teevad olukorra veel hullemaks. Pilootide litsentsid sõltuvad nende kogemusest kindla lennukitüübiga, mida mõõdetakse lennutundide järgi.\n\nPay-to-fly skeemi kohaselt maksavad piloodid oma tööandjale väljaõppe- ja lennutundide eest, et saada täis lennuaega, mis on nende litsentsi jaoks vaja. Sageli peavad piloodid maksma kümneid tuhandeid eurosid, mis arvatakse nende palgast maha.\n\nLäbi NCM-i palkab NAG piloote põhipalga ja lennutundide eest ja samal ajal pay-to-fly skeemi järgi, mis toob kaasa niigi töötulemustest sõltuva palga vähendamise veelgi.\n\nSelline praktika tundub mõistlik ettevõtte seisukohalt: piloote on palju ja konkurents töökohtadele kõrge. Aga kui kaugele võib lennufirma ärimudel kulusid optimeerida, enne kui see hakkab ohutust mõjutama?\n\nAnton Õnnik kaitses seda praktikat, tuues välja pilootide väljaõppe kõrge kvaliteedi ja regulaarsed testimised.\n\nÕnnik tõi välja ka praegused muudatused lennundustööstuses ja selle, et uus turule tulija peab tegutsema maksimaalse efektiivsusega, et üldse ellu jääda. Tema sõnul ei tehta reisijate turvalisuse osas järeleandmisi.\n\nECA aga ei ole sellega nõus. ECA juhatuse liige ja Šveitsi lennufirma Swiss International Airlines'i lennukiga Airbus A330 lendav Clemens Kopetz ütles ERR Newsile, et niisugused skeemid on ohtlikud, sest õõnestavad lennuturvalisust.\n\n\"See, et piloot peab maksma kogemuse saamise eest ja et nad konkureerivad lennutundide eest tavapäraselt palgatud kolleegidega, on vastuvõetamatu,\" ütles Kopetz, kommenteerides pay-to-fly palkamise poliitikat.\n\nTa lisas, et lennutunni eest palka saav piloot jääb kohe rahast ilma, kui ta haigeks jääb. Ja selle tõttu õõnestab taoline palkamisviis lennuohutuse standardeid, mis on aja jooksul välja kujunenud.\n\nKommenteerides lennufirma argumenti, et selline palkamisskeem on vajalik väga tugeva konkurentsiga turu tõttu, ütles Kopetz, et odavlennufirmade turul on hulk ettevõtteid, kes tegutsevad sellise skeemita väga edukalt.\n\nKombinatsioon põhipalgast pluss tunnitasust koos pay-to-fly skeemiga on aga muutnud NAG-is töötamise vähematraktiivseks. Pilootide leidmine muutub üha raskemaks, mistõttu maksavad nad nüüd Briti tööjõufirmale Zenon, et leida kandidaate ka välismaalt.\n\nNAG-il on keeruline start. See, et jaanuaris teenindati 568 lennuga 17 267 reisijat, tähendab, et lennukite täituvus oli keskmiselt vähem kui 60 protsenti, arvestades praegu ettevõttes lendavate lennukite mahtu.\n\nRahvusvahelise Õhutranspordi Assotsiatsiooni (IATA) hinnangul peab Euroopa lennufirma mahutavus olema vähemalt 62,7 protsenti, et kulusid tasa teenida, ja üle selle, et kasumit teenida. Kuigi see võib lennufirmati väga palju erineda, püsib konkurents tihe.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Nordic Aviation Group (NAG) otsib piloote välismaalt, samas kui vähemalt 30 kvalifitseeritud lendurit on Eestis olemas. Piloodid aga on tõrksad vastu võtma tööd uues riiklikus lennufirmas selle personalimudeli, madala palga ja töötingimuste pärast.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu artikli sisuga ja loo sellele pika lausega sissejuhatus, mis köidab lugeja tähelepanu.\n\n## Pealkiri:\n\nHiina ärgitab USA-d ja Põhja-Koread läbirääkimisi pidama\n\n## Põhitekst:\n\nKuigi Hiinat vihastas Põhja-Korea raketikatsetus, väljendas riik muret ka Washingtoni ja Souli plaanide suhtes võtta kasutusele arenenud USA raketitõrjesüsteem, mis nende hinnangul mõjutaks ka Hiina enda julgeolekut.\n\n\"Poolsaare tuumaprobleem on eelkõige USA ja Põhja-Korea vaheline,\" ütles Hiina välisministeeriumi pressiesindaja Hong Lei.\n\n\"Kutsume USA-d ja Põhja-Koread üles maha istuma ja läbirääkimisi pidama, et probleemid lahendada ja lõpuks saavutada ühine soovitud eesmärk.\"\n\nPõhja-Korea startis 7. veebruaril pikamaaraketi, mille väitis olevat satelliit ja suurendas sellega veelgi rahvusvahelist hukkamõistu kõigest nädalad pärast tuumapommikatsetuse tegemist.\n\nPõhja-Korea sõnul oli tegemist rahumeelse ettevõtmisega, kuid Souli ja Washingtoni hinnangul rikkus see ÜRO julgeolekunõukogu resolutsioone, sest selles kasutati ballistiliste rakettide tehnoloogiat.\n\nPõhja-Korea tuumapommikatsetus möödunud kuul keelati samuti ÜRO resolutsiooni alusel.\n\nKuigi Hiina on liitunud mitmete eelnevate ÜRO sanktsioonidega Põhja-Koreale, ei usu ta, et sanktsioonid on mõistlik viis probleemi lahendamiseks ja julgustab riike rahukõnelusi pidama.\n\nArvukad püüded mitmepoolsete läbirääkimiste taasalustamiseks on läbi kukkunud.\n\nHiina üldine arvamus on kunagi lähedase diplomaatilise liitlase Põhja-Korea suhtes muutunud järjest negatiivsemaks.\n\n\"Tuumarelvastusega Korea rahvademokraatliku vabariigi oht on reaalsem kui kunagi varem,\" kirjutas inglisekeelne China Daily, viidates riigile selle ametliku nimega.\n\nHong rõhutas, et Põhja-Korea peab oma käitumise eest vastutama.\n\nPinged Korea poolsaarel jätkuvad.\n\nLõuna-Korea karistas eelmisel kolmapäeval Põhja-Koread raketi- ja tuumakatsetuse eest sellega, et keelas ühiselt hallatavas Kaesongi tööstuskompleksis vastuseks Pyongyangi raketi- ja tuumakatsetustele.\n\nPõhja-Korea nimetas otsust \"sõja kuulutamiseks\" ja vallandas Kaesongi Lõuna-Korea töötajad. Kaesong, mis on tegutsenud rohkem kui kümme aastat, oli viimane koht, kus kaks Koread regulaarselt kokku puutusid.\n\nPiirkonna sulgemise kohta ütles Hiina pressiesindaja Hong, et poolsaar on hetkel keerulises ja tundlikus olukorras.\n\n\"Loodame, et kõik osapooled teevad samme selle pingelise olukorra leevendamiseks,\" ütles Hong.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Hiina välisminister julgustab USA-d ja Põhja-Koread maha istuma ja oma probleeme silmast silma arutama, samal ajal kui pinge Korea poolsaarel järjest kasvab.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe uudis läbi ning loo sellele fantaasiarikas ja pikk lause, mis võiks uudist tutvustada.\n\n## Pealkiri:\n\nPolitsei otsitud naine leiti\n\n## Põhitekst:\n\nPolitsei tänab kõiki, kes naise leidmisele kaasa aitasid.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Politsei teatel leiti Tartus kadunuks jäänud naine üles ja temaga on kõik korras.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu uudise pealkirja ja põhisisuga. Kasuta neid fakte, et luua pikk ja sisutihe lause, mis toimib loo sissejuhatusena.\n\n## Pealkiri:\n\n\"Kirjandus kinos\" programm toob Artise ekraanile Lassie\n\n## Põhitekst:\n\n1938. aastal tutvustas kirjanik Eric Knight esmakordselt Ameerika publikule truud ja lastesõbralikku kollikoera Lassie, karakterit, kes kirjutati 1940. aastal ilmunud romaaniga igaveseks popkultuuri ajalukku. Kitsikusse sattunud Carraclough'de perekond on sunnitud oma koera rikkale krahvile müüma, kuid Lassie on niivõrd kiindunud perepoega Joe'sse, et võtab ette pika ja ohtliku rännaku tagasi koju.\n\n1943. aastal MGM-i stuudios valminud filmist \"Lassie, tule koju!\" sai omamoodi pilootosa 7 filmist koosnevale Lassie-sarjale.\n\nFilm on kino Artis ekraanil 15. veebruaril kell 15.00.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "15. veebruaril jõuab Artise ekraanile 1943. aasta film \"Lassie, tule koju!\", milles nägi esmakordselt filmis kuulsat kollikoera Lassiet.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Vaata läbi uudise pealkiri ja tekst ning loo loov sissejuhatav lause, mis haakub artikli sisuga.\n\n## Pealkiri:\n\nVenemaal tuvastati esimene Zika viiruse juhtum\n\n## Põhitekst:\n\nViirusesse on nakatunud naine, kes viibis Dominikaani Vabariigis puhkusel, vahendas Reuters.\n\nAmet märkis, et naise tervislik seisund on rahuldav ning tema perekonnaliikmed ei ole nakatunud.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Venemaal registreeriti esimene Zika viiruse juhtum, teatas tarbijakaitseamet (Rospotrebnadzor).", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu uudise pealkirja ja põhisisuga. Kasuta neid fakte, et luua pikk ja sisutihe lause, mis toimib loo sissejuhatusena.\n\n## Pealkiri:\n\nArtur Pikk mängis BATE eest treeningmängus ühe poolaja\n\n## Põhitekst:\n\nEsimesel poolajal mänginud Pikk kaitset lukus hoida ei suutnud, sest 37. minutil avas Slovakkia kõrgliigasse kuuluv ViOn skoori. Teiseks poolajaks tegi BATE peatreener Aleksandr Jermakovitš üheksa vahetust, võttes välja ka Eesti koondislase. Valgevenelased viigistasid teise poolaja keskel, kirjutab soccernet.ee.\n\nPikk viibib BATE treeninglaagris kuni 24. veebruarini. BATE hooaeg algab 13. märtsil, kui superkarikas kohtutakse Artur Kotenko tööandja Saligorski Šahtjoriga.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Barõssavi BATE treeninglaagris viibiv Artur Pikk mängis 1:1 viigimängus Slovakkia jalgpalliklubi ViOn Zlate Moravce'i vastu esimese poolaja.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu artikli sisuga ja loo sellele pika lausega sissejuhatus, mis köidab lugeja tähelepanu.\n\n## Pealkiri:\n\nWeizenbergi tänav suletakse liiklusele neljaks kuuks\n\n## Põhitekst:\n\nTöödega alustati juba tänasest lõigus Narva maantee kuni Poska tänava ristmik. Tormi tänava ja Faehlmanni tänava ristmik on liiklusele suletud 15. veebruarist kuni 28.veebruararini.\n\nWeizenbergi tänav suletakse liikluseks täielikult ajavahemikuks 29. veebruarist kuni 1. juulini. Paaris numbritega majade elanikel on kodule juurdepääsuks kasutada trammitee. Paaritute numbritega majade elanikel palutakse koju jõudmiseks kasutada paralleeltänavat.\n\nRekonstrueerimistööde ajal tänavaäärseid parkimiskohti kasutada ei saa. Töövõtja poolt on tagatud olmejäätmete väljavedu ja ettevõtete kaubaga varustamine.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Veebruari lõpust kuni juuli alguseni on rekonstrueerimistööde tõttu Tallinnas Kadriorus asuv Weizenbergi tänav liiklusele suletud.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Süvene uudise pealkirja ja sisu ning kirjuta sellele loole sisukas ja informatiivne sissejuhatus, mille pikkus on üks lause.\n\n## Pealkiri:\n\nArhiivis räägitakse kirjanduskriitikast\n\n## Põhitekst:\n\nÕhtu keskendub Ants Orase 1940. aastal ilmunud klassikalisele esseele “Arvustajaist ja arvustusest”, mida on mitu korda uuesti trükitud ja mida saab lugeda siit. Kõnelejad arutavad selle manifesti tänase tähtsuse üle ning puudutavad ka nüüdiskirjanduse suundumusi.\n\nKõne alla tulevad küsimused: Mida avalikkus arvustuselt ootab? Millised kriitikutüübid on ühekülgsed ja puudulikud? Millised on arvustustegevuse järgud? Miks on tähtis tunda kirjanduse tehnikat? Mille poolest on halva maitsega inimeste kultuuripoliitiline mõju ohtlik? Kuidas mõistab Oras kirjandusteooria rolli arvustamisel? Mis on kirjanduskriitika peamine ülesanne? Millal on vajalik negatiivse hinnangu andmine? Mille põhjal langetada otsus teose õnnestumise kohta?\n\nVestlusõhtu toimub 16. veebruail kell 18 Tartus klubis kohvikus Arhiiv. Üritus korraldavad Värske Rõhk ning Eesti Kirjanike Liidu Tartu osakond.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "16. veebruaril astuvad Värske Rõhu kriitikateemalisel vestlusringil üles Evelyn Fridolin, Joonas Ojap ja Iiris Viirpalu, vestlust juhib Märt Väljataga - jutuks tuleb kirjanduskriitika ning selle olulisus inimeste jaoks.", "role": "assistant" } ]