Datasets:

---

TalTechNLP

/

alpaca_composite_summarization_et

like 0

Follow

Laboratory of Language Technology at Tallinn University of Technology 24

[ { "content": "Tutvu artikli sisuga ja loo sellele pika lausega sissejuhatus, mis köidab lugeja tähelepanu.\n\n## Pealkiri:\n\nRuhnu ettevõtja: laevaliikluse katkemine paneb väga suure põntsu\n\n## Põhitekst:\n\nRuhnu saare ettevõtja Ruth Keskpaiga sõnul on nii majutuskohtade kui ka toitlustusasutuste peamiseks elatusallikaks turistid.\n\n\"See (Runö kadumine liinilt - toim) paneb ikka väga-väga suure põntsu,\" ütles Keskpaik ERR-ile.\n\nKeskpaiga sõnul tulevad suvekuude laevapiletid müüki märtsis ning need müüakse mõne päevaga välja. Seega on turistidel juba kevadest majutuskohad broneeritud.\n\nVald üritab tagada turismigruppide reisid võimalikult suures mahus, kuid Keskpaik muretseb ka iseseivalt reisi planeerinud turistide käekäigu pärast, kes peavad kohale saama läbi Saaremaa.\n\nLisaks on Ruhnu söögikohtadel toidukaupade vedamisel nõuded ning otseühenduse puudumine Pärnust raskendab nende täitmist.\n\nAsenduslaev Amalie sõidab vaid Saaremaa ja Ruhnu vahelt. Ruhnu vald teatas oma Facebooki lehel, et nad tagavad 40-kohalise parvlaeva igal sõidul kümme kohta Runhu elanikele. Lisaks kaalutakse ajutise lennuühenduse loomist Pärnust.\n\nParvlaev Runö läks rikki enne jaanipäeva ning ei naase liinile enne kolme nädalat.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Laevaühenduse katkemine mandriga raskendab nii Ruhnu ettevõtjate, kohalike elanike kui ka turistide elu.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe artikli pealkirja ja sisu. Kasuta oma loomingulisi võimeid, et koostada detailne ja põhjalik ühelauseline sissejuhatus sellele uudisele.\n\n## Pealkiri:\n\nJürgen Zopp võttis Wimbledoni kvalifikatsiooni avaringis kindla võidu\n\n## Põhitekst:\n\n50 minutit kestnud avasett osutus Zoppi jaoks mõnevõrra keeruliseks, kui Loffhagen murdis eestlase servi ning läks 4:2 juhtima. 3:5 kaotusseisus suutis Zopp aga mängu enda kasuks pöörata ning võitis neli geimi järjest, asudes 6:5 juhtima. Sett läks sellegipoolest kiiresse lõppmängu, kus numbritega 7:4 võidutses Zopp.\n\n27 minutit kestnud teine sett oli kõike muud kui tasavägine – Zopp murdis kolmel korral vastase servi ning võitis seti nulliga, 6:0.\n\nKvalifikatsioonis viienda asetuse saanud Zopp läheb järgmises ringis vastamisi itaallase Alessandro Giannessiga (ATP 201.)\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Eesti esireket Jürgen Zopp (ATP 107.) alustas esmaspäeval Wimbledoni muruturniiri kvalifikatsioonimängudega, kui alistas avaringis Suurbritannia tennisisti George Loffhageni (ATP 888.) 7:6 (4), 6:0.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe artikli pealkiri ja sisu, seejärel loo pikk ja põnev lause, mis võiks olla artikli sissejuhatus.\n\n## Pealkiri:\n\nKanepi alustas Eastbourne'i turniiri võidukalt\n\n## Põhitekst:\n\nTund ja üheksa minutit kestnud matšis kulus Kanepil avaseti võitmiseks kõigest 27 minutit. Endine Eesti esireket murdis esimeses setis kolmel korral jaapanlanna servi ja teenis kiirelt 3:0 edumaa. Kanepi kaotas vaid kaks geimi ning võttis kindla 6:2 setivõidu.\n\nTeine sett osutus mõnevõrra tasavägisemaks, kui kord teenis geimipunkti Kanepi, kord Nara. Eestlanna suutis patiseisu murda olles 3:4 kaotusseisus, võites kolm geimi järjest ning alistades jaapanlanna teises setis 6:4.\n\nJärgmises ringis läheb Kanepi vastamisi viienda asetusega Läti esireketi Jelena Ostapenkoga (WTA 12.).\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Suurbritannias Eastbourne'is peetaval 753 000 dollari suuruse auhinnafondiga WTA tenniseturniiril alistas Kaia Kanepi (WTA 44.) avaringis jaapanlanna Kurumi Nara (WTA 101.)", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Süvene uudise pealkirja ja sisu ning kirjuta sellele loole sisukas ja informatiivne sissejuhatus, mille pikkus on üks lause.\n\n## Pealkiri:\n\nViinapood hindas varguselt tabatud mehe tekitatud kahju 30 000 euro peale\n\n## Põhitekst:\n\nKahtlustuse järgi lõhkus 40-aastane Nikolai Tuulemaa teel asuva viinapoe akna ja üritas sealt minema viia alkoholi ja sigarettte, kuid seda näinud juhuslik mööduja kutsus välja politsei.\n\nKuriteopaika saabunud politsei tabas varem kriminaalkorras karistatud mehe peitumas ühe lähedal asuva auto alt.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Tallinnas Põhja-Tallinna linnaosas tabas politsei reede öösel viinapoodi sisse murdnud mehe, kelle tekitatud kahju hindas pood esialgu 30 000 euro peale.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Süvene uudise pealkirja ja sisu ning kirjuta sellele loole sisukas ja informatiivne sissejuhatus, mille pikkus on üks lause.\n\n## Pealkiri:\n\nMumbai keelas kilekotid ja plastpudelid\n\n## Põhitekst:\n\nMeresinistes jakkides vaatlejad on pandud mööda linna vahti pidama, et tabada ärisid või elanikke, kes kasutavad endiselt plastkotte. Karistused on hakanud ettevõtetele juba kehtima ja näiteks McDonald's ja Starbucks on allikate sõnul juba trahvi saanud.\n\nTrahvid ulatuvad 5000 ruupiast (63 eurot) esimese rikkumise korral kuni 25 000 ruupia (315 eurot) ja kolmekuise vangistuseni juhul, kui rikkuja tabatakse mitmendat korda plastikut kasutamas.\n\n\"Reostuse olukorrast lähtuvalt on seda tore teha, aga inimeste jaoks on see suur probleem,\" ütles Mumbai elanik Kamlash Mohan Chaudhary. \"Inimesed kannavad siin kõike kilekottides.\" Elanik lisas, et on hakanud kandma oma asju riidest kotis ning tema kohalik lihunik on hakanud liha pakkima kilekottide asemel ajalehtedesse.\n\nIndia võõrustas hiljuti maailma keskkonnapäeva, mis keskendus sel aastal plastjäätmete epideemiale. Alates 1950. aastast on igal aastal visatud loodusse umbes 6,3 miljardit tonni plastikut, millest enamik ei lagune vähemalt 450 aastat.\n\nIndialaste plastikasutus on vähem kui pool maailma keskmisest: 11 kilogrammi aastas, võrreldes 109 kilogrammiga USAs.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Mumbaist sai suurim India linn, mis on keelanud ühekordse plasti kasutamise: elanikke, keda nähakse kasutamas kilekotte, plasttopse või -pudeleid, ootab kuni 25 000 ruupia suurune karistus (umbes 315 eurot) ja oht sattuda kolmeks kuuks vanglasse.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu artikli sisuga ja loo sellele pika lausega sissejuhatus, mis köidab lugeja tähelepanu.\n\n## Pealkiri:\n\nKorvpallikoondis sõitis Soome Janari Jõesaareta\n\n## Põhitekst:\n\nKoondise arsti Taivo Väärsi sõnul vaevab Jõesaart kõhuviirus. \"Janari haigestus öösel kõhuviirusesse ning otsustasime, et ta jääb täna koju. Samuti ei tee tänases mängus kaasa Kregor Hermet, kes vigastas eilsel treeningul reielihast. Midagi tõsist ei ole, kuid jalg vajab puhkust.\"\n\nKohtumine Hartwall Arenal algab kell 18:30.\n\nEesti koondise jaoks on mäng viimaseks proovikikiviks enne tähtsaid 2019. aasta MM-valikmänge. Tuleval reedel, 29. juunil minnakse võõrsil vastamisi Suurbritanniaga ning seejärel esmaspäeval, 2. juulil kell 19.00 koduses Saku Suurhallis tugeva Kreeka koondisega.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Eesti korvpallikoondis kohtub esmaspäeval teises maavõistlusmängus võõrsil Soome koondisega. Esimese mängu vahele jätnud Janari Jõesaar haigestus viirushaigusesse ning meeskonnaga kaasa ei reisinud.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe uudis läbi ning loo sellele fantaasiarikas ja pikk lause, mis võiks uudist tutvustada.\n\n## Pealkiri:\n\nLive-elamus. Nublu, Soundcloudist otse superstaariks\n\n## Põhitekst:\n\nJaanipäev Orissaares Illiku laiul. Lõke on juba vaikselt hääbumas, kell on tiksunud tunnikese üle kesköö. Kõik on üsna rahulik, inimesed teevad kõrvalmajas asuva tualeti järjekorras lolle nalju, meel on hea.\n\nKogu rahu katkeb, kui mingi tüdruk kihutab tualeti poole ja karjub: \"Nublu juba alustas!\" Selle peale unustavad kõik muidugi selle, miks järjekorras üldse seistud sai, ning alustavad hullumeelset jooksu vana paadikuuri poole, kus kontsert toimub. Kas võtta veel üks jook? Ei? Jah? Pigem vist mitte, muidu jääb midagi nägemata.\n\nJa kujutage nüüd ette, et sa satud kauges Saaremaa otsas peole, kus pilet maksab 15 eurot - mitte kõige odavam, eksole -, mis võiks ju kohale tuua vaid üksikud lollid, kes on valmis sellist hinda maksma, kuid vastupidi. Uksest sisse astudes lendas näkku kisakoor. Nublu oli laval, superstaar oli laval, rahvas hullus.\n\nSee põgus reportaažlik nüanss oli vajalik, et mõista seda konteksti, kus Nublu möödunud nädalavahetusel lavale astus. Sellelt kontserdilt oli raske midagi oodata, sest soojendusesinejana üles astunud Gram-of-Funi kuulas parimal juhul kümme inimest, oli hirm, et ehk astub Nublugi tühja saali ette. Selle asemel olid kohal inimesed, kes teadsid kõiki lugusid peast - me ei räägi praegu refräänidest, vaid ka kõige kaootilisemad taustamõminad kõlasid sellest mitmehäälsest taustakoorist-publikust välja. Kuidas kurat see võimalik on?\n\nNublu Piidivabrikus Autor: Heigo Teppo\n\nMeil on Eestis igasugu superstaare. N-ö paberitega staarid, suure telekonkursi võitnud lauljad nagu Ott Lepland, Liis Lemsalu, Jüri Pootsmann, sajal moel end pildis hoidvad Tanel Padar, Jalmar Vabarna, Lenna Kuurmaa ja veel kümned tegelased, kellest räägitakse pidevalt meedias, kes osalevad igal suve- ja jõulutuuril ning kelle elu peaks meid justkui huvitama. Muusika jääb tahaplaanile, olulisem on muu vaht - kes kellega käib, kus elab, kuidas elab, millises tanklas bensiini võtab, mida poest ostab -, mille abil hoitakse neid pidevalt meie teadvuses. Vahel tuleb endalegi üllatuseks, et nad üldse muusikat teevad, aga nende superstaaristaatuses ei kahtle keegi.\n\nAga siis on Nublu. Mida me temast teame? Noh, tema artistinimi on Nublu, ta on mees, pigem noor ja... See on kõik. Ta on lihtsalt üks nimi, ei mingit taustainfot, ei mingit kindlat sihtgruppi, kellele oma muusikat jõuliselt peale suruda. Lihtsalt mõned lood Soundcloudis ja Youtube'is, mis on hakanud vaikselt ise levima. Kui välja arvata ainus intervjuu Eesti Ekspressile ja üksikud uudisnupud, siis on Nublu tuntus levinud suusõnaliselt, mudel, mis viib harva nii suure eduni. Anonüümsus on tänapäevases muusikamaailmas liiga harva nähtav luksus, mida Nublu kasutab ülivõimsalt enda kasuks ära.\n\nKõike seda arvestades jõuame tagasi kontserdini. Seal ta seisis - hallides dressides, seljakott seljas, suusaprillid (!!!) peas. Meile tuttava räppari arhetüübiga ta ei sobitu, temas ei ole rõhutatult musta muusika ega tänavakultuuri mõjutusi, samas ei ürita ta teha ka mingit jõmminalja. Aga polegi vaja, sest ta on superstaar ja tal on täiesti suva - kui Eestis oleme harjunud, et artist paigutab end mingisse lahtrisse ja mugandab end kuidagi publiku jaoks, siis Nublu on igasugu liigitustest üle. Jah, ta on pandud ühte kasti teiste Soundcloudi-räpparitega, mõminaräpparitega, kuidas iganes neid nimetada, aga ta lihtsalt sattus sinna vahele - tegelikult tal nendega suurt ühisosa pole. Ta on Nublu, kes teeb asju Nublu moel, Nublu saundiga, just nii, nagu Nublu neid tegema peakski.\n\nNublu Piidivabrikus Autor: Heigo Teppo\n\nTehti kriitikat, et Nublu ei laulnud ja lüürika tuli fono pealt. Noh, võib-olla. Kas heli oli esimesed paar lugu täiesti pekkis? Oli küll, kõik oli ühtlane bassimassiiv, millest kõlasid üle ainult publiku kaasalauldud sõnad. Aga on seal tegelikult üldse vahet? Nagu ta ütleb ise loos \"Mina ka\": \"sest ma ei viitsi väga rääkida enam\". Polegi vaja kogu aeg nii palju öelda ja teha, ta on superstaar, kes õnnistas neid sadakond inimest oma kohaloluga. Ta oleks võinud ka lihtsalt laval seista, paar tantsuliigutust teha ja rahvast ergutada, ka siis oleksid inimesed lava ees seisnud.\n\nÜks võti on kindlasti muusikas. Kõik Nublu lood - seitse tükki, kui täpne olla - on viimase nüansini paika keeratud pophitid, sellised, mis mingis paremas maailmas võiksid olla edetabelites esikohtadel. Tema refräänid nakkavad pärast esimest kuulamist, seal on olemas kõik vajalik, et kuulaja tagasi tuua ja enda külge naelutada. Ma ei tea, kuidas ta seda oskab - Eestis ei ole vist ühtki teist artisti, kes oleks sajaprotsendiliselt skoorinud, kelle kõik lood oleksid hitid. Vähemalt seni on Nubluga niiviisi läinud.\n\nAga lisaks muusikale on ta ka lihtsalt nii omapärane figuur, täielik meelelahutaja, kes kiirgab lavalt positiivset energiat, mis annab publikule hoogu juurde. Nublu on kaval - ta esitas kiirelt oma kõik praegused lood ja täpselt sel hetkel, kui rahvas oli ülesse keritud, valmis veel kargama ja sõnu kaasa röökima, läks ta lavalt ära. Kõik lõppes sama kiiresti kui algas. Kuid kas nii ei peakski asjad lõppema? Ootamatult, kõige paremal hetkel, et koduteel meenutada ainult neid häid emotsioone? Ma arvan küll.\n\nVõimalus näha üht suurt superstaari tegemas oma esimesi samme on suur privileeg. Mina jään lootma, et Nublu suudab oma identiteeti ka edaspidi salajas hoida ning jätkata sama rada pidi - praegu ei ole talle Eestist kedagi vastu panna ja nii see võikski jääda. A mina ka! A mina ka!\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Eelmine nädal kirjutasin JAY-Z ja Beyoncé uuest plaadist\"Everything Is Love\", mis esindab staarlust kõige maksimalistlikumal kujul. Nad on rikkad, ilusad, avalik huvi nende vastu on piiramatu ning neist räägitakse alalõpmata. Nublu ei täida ühtki mainitud kriteeriumit, kuid ta on hetkel Eesti suurim superstaar. Päriselt ka.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Pärast artikli pealkirja ja põhiteksti lugemist kasuta oma loovust, et koostada sisutihe ja pikk sissejuhatav lause.\n\n## Pealkiri:\n\nVeiko Vihuri | Sõltumatu ja avalikku huvi teeniv ajakirjandus?\n\n## Põhitekst:\n\nViimasel ajal on arutletud erakondade meediaväljaannete rolli ja suhete üle ajakirjandusega. Eesti ajalehtede liidu tegevjuht Mart Raudsaar kirjutas 22. juunil ERRi portaalis, et erakondade uudisteportaalid ei saa pakkuda sõltumatut platvormi, sest nende olemuslik ülesanne on vahendada teatud erakonna maailmavaadet.\n\nRaudsaare sõnul on taastatud Eesti Vabariigi ajakirjandusele omane, et lähtutakse angloameerika traditsioonist, mis eeldab parteiliselt sõltumatu ajakirjanduse olemasolu. Ajakirjandus peaks Raudsaare definitsiooni kohaselt pakkuma sõltumatut platvormi ja silmas pidama avalikku huvi.\n\nParaku on reaalsus Eesti ajakirjandusmaastikul teistsugune. Ajakirjandusväljaanded ei paku sugugi sõltumatut platvormi ega tegutse alati avalikku huvi silmas pidades.\n\nMitu ajakirjanikku on eraviisiliselt tunnistanud, et kallutatuse üks põhjus on nende endi seas levinud valdavalt (vasak)liberaalsed ja progressistlikud maailmavaatelised eelistused. Teatavasti võimenduvad sarnaste vaadetega inimeste koosluses ühised veendumused veelgi ning toimetuste puhul leiavad väljenduse nii teatud pitserit kandvas uudistoodangus (allikad, vaatenurk, pealkirjad) kui ka artiklite valikus, mida arvamusrubriigis lugejatele pakutakse.\n\nViimastel aastatel tekkinud kodanikuühiskonna ja erakondade portaalid – näiteks sihtasutuse Perekonna ja Traditsiooni Kaitseks portaal Objektiiv või Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna portaal Uued Uudised, mis alustasid tegevust 2015. aastal – on rajatud paljuski seetõttu, et nn pärisajakirjandus või peavoolumeedia on maailmavaateliselt kallutatud ega anna proportsionaalses mahus sõna konservatiivsetele ja teistele peavoolust erinevatele seisukohtadele. Mõne suurema väljaande uudiste- ja arvamustoimetus määravad, millest ja mis toonil Eesti avalikkuses räägitakse.\n\nSee ei ole üksnes alternatiivsete väljaannete või tsentrist kaugemale jäävate poliitikute etteheide. 2014. aastal vahendas ERRi portaal ajakirjandusõppejõu Priit Hõbemäe kriitikat, et ajakirjandus kajastas kooseluseaduse temaatikat täiesti kallutatult. Õhtulehe endine peatoimetaja Väino Koorberg aga nentis tänavu kevadel, et Euroopa Liiduga liitumise küsimuses käitus Eesti ajakirjandus samuti \"leninlikult\" propagandistina – oponentidele anti sõna hinnanguliselt kõigest 10 protsendi ulatuses võrreldes pooldavate seisukohtadega.\n\nParaku on ka avalik-õiguslik Rahvusringhääling teatud ideoloogilistes ja ühiskondlikes küsimustes loobunud neutraalsusest ja tasakaalustatusest, ehkki see ei tohiks nii olla. ERRil on seadusega pandud kohustus, et tema uudistesaated peavad olema mitmekülgsed, tasakaalustatud, sõltumatud ja korrektsed. Tegelikult tuleb ERRi saadetes ühtelugu ette äärmiselt ühekülgset homoõiguste propageerimist; välispoliitika teemalised saated ja dokfilmid esindavad samuti valdavalt poliitilise eliidi narratiivi ja mõjuvad poliitpropagandana.\n\nAvaliku huvi silmas pidamisest kõneldes kerkib küsimus, kas äriühingutele või ettevõtjatest omanikele kuuluvad väljaanded teenivad ikka avalikku huvi või on nende esmane eesmärk äriline – teenida omanikule võimalikult palju tulu. Ja mis saab siis, kui avalik huvi ja omaniku ärihuvid lähevad vastuollu?\n\nMulle teadaolevalt on tõsine probleem ka suhtekorraldusfirmade lobitöö. Sellest on seni väga vähe räägitud. Seoses kooseluseaduse debatiga 2014. aastal kirjutati, et Peeter Rebane tellis suhtekorraldusfirmalt KPMS sel teemal \"positiivset kommunikatsiooni\". Väidetavalt on praktika, et ajakirjanduslik sisu pärineb tegelikult mõnest suhtekorraldusfirmast, Eesti ajakirjanduses üsna levinud. Samas ei märgita, et artikkel ilmus koostöös suhtekorraldusfirmaga.\n\nMis sõltumatust või avalikest huvidest lähtuvast ajakirjandusest me sel juhul rääkida saame? Demokraatlikus ühiskonnas nõutakse võimult läbipaistvust. Kõrged riigiametnikud ja rahvasaadikud peavad esitama oma majandushuvide deklaratsiooni. End neljandaks võimuks tituleerida armastav ajakirjandus peaks samuti olema valmis avalikkusega jagama infot selle kohta, kes on väljaannete suurimad reklaamiostjad, milliste lobigruppide ja suhtekorraldusfirmadega tehakse koostööd jne.\n\nMart Raudsaar juhib tähelepanu asjaolule, et erakondlikke infokanaleid kiputakse rahastama maksumaksja taskust. Minu arvates pole siin küsimus ainult konkurentsieelises reklaamiturul, vaid maailmavaatelisi portaale ja muid väljaandeid peaksidki ülal pidama konkreetse erakonna või maailmavaate toetajad.\n\nMart Raudsaarega saab kahtlemata nõustuda selles, et ajakirjandus peab oma kvaliteeti suutma hoida ja tõestada iga päev. Paraku käituvad meie suuremad väljaanded teatud maailmavaatelistes ja poliitilistes küsimustes ikka ja jälle propagandistina, unustades meelepärase ideoloogilise eesmärgi saavutamise nimel kohe kõik kaunid kõned sõltumatusest ja avaliku huvi teenimisest.\n\nErakondade ja teiste kodanikuühenduste portaalidest uudiseid ja arvamuslugusid jälgima asudes lugeja vähemalt teab, millist maailmavaatelist platvormi väljaanne esindab, ning saab pakutavat infot tarbides seda arvesse võtta. Oleks avalikkuse suhtes aus, kui ka üleriigilise levikuga suured väljaanded ja meediaportaalid end maailmavaateliselt määratleks ning lõpetaksid teeskluse, nagu tehtaks erapooletut, sõltumatut ajakirjandust. •\n\nERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil [email protected]. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel. Artikli kommentaariumist eemaldatakse autori isikut ründavad ja/või teemavälised, ropud, libainfot sisaldavad jmt kommentaarid.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Ajakirjandusväljaanded ei paku sugugi sõltumatut platvormi ega tegutse alati avalikku huvi silmas pidades, leiab portaali Objektiiv peatoimetaja Veiko Vihuri.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe hoolikalt uudise pealkiri ja sisu ning kirjuta artiklile pikk sissejuhatav lause, kasutades oma kujutlusvõimet.\n\n## Pealkiri:\n\nLeedu kontsern ostab Bauhofi kauplusteketi\n\n## Põhitekst:\n\nMüügileping allkirjastati eelmise nädala lõpus, tehing jõustub pärast konkurentsiameti kinnituse saamist. Tehingu maksumust pooled ei avalikusta.\n\n\"Bauhof on praeguseks jõudnud sellisesse arengufaasi, et saame ettevõtte rahuliku südamega uutesse kätesse usaldada ning ise järgmiste ettevõtmiste algatamisse ja arendamisse panustada. Ostuhuvilisi on Bauhofil olnud ka varem. Jõudsime Vilniaus Prekybaga, kellele kuulub Leedus ehitusmaterjalide kaupluste müügikett Ermitažas, müügi osas kõigile asjaosalistele sobiva kokkuleppeni,\" ütles MyInvest Estonia nõukogu esimees Indrek Prants.\n\nErmitažase tegevjuht Marijus Kriščiūnas märkis, et ettevõte näeb Bauhofi kauplusteketil suurt turupotentsiaali. \"Meil on plaanis ettevõtet kasvatada ning luua kõiki kolme Balti riiki hõlmav ehitus- ja aiakaupade müügikett. Bauhofi kaubamärk jääb Eestis alles ning organisatsiooni tegevjuhtimises muudatusi teha kavas ei ole.\"\n\nVilniaus Prekyba on Leedu juhtiv äri- ja kaubanduskontsern, kellele kuuluvad apteegikett Euroapotheca, ehituspoodide kett Ermitažas, Maxima Grupp ja Akropolis Grupp. Vilniaus Prekyba korraldab ka mitmete kinnisvaraarenduse ning -rendi valdkonnas tegutsevate ettevõtete tegevust Baltimaades, Poolas, Bulgaarias, Ukrainas ja Rootsis.\n\nBauhof on Eesti ehitusmaterjalide jaekaubandusturu liider, ettevõtte senine omanik oli MyInvest Grupp. Bauhofi 2017. aasta käive oli 97 miljonit eurot ning puhaskasum 3,1 miljonit eurot. Bauhofil on Eestis 13 kauplust, ettevõttes töötab 450 inimest.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "MyInvest Estonia grupp müüb täisosaluse ehitusmaterjalide ja aiakaupade müügiketis Bauhof Leedu kaubandus- ja äriettevõttele Vilniaus Prekyba, kellele muu hulgas kuulub ehituspoodide kett Ermitažas ja Maxima Grupp. Bauhofi kaubamärk jääb ostja kinnitusel Eestis alles.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe uudis läbi ning loo sellele fantaasiarikas ja pikk lause, mis võiks uudist tutvustada.\n\n## Pealkiri:\n\nKäsipalli EM-finaalturniirid anti Ungarile ja Slovakkiale ning Saksamaale\n\n## Põhitekst:\n\n2020. aasta jaanuaris toimuv järgmine EM-finaalturniir peetakse teatavasti kolmes riigis – Austrias, Rootsis ja Norras – ning seal osalevad esmakordselt 24 riiki. Sügisel algaval valikturniiril jätkab sinna pürgimist uue peatreeneri Thomas Sivertssoni käe all ka Eesti, kes läbis esimese faasi alagrupivõiduga ning loositi siis 4. alagruppi koos Sloveenia, Hollandi ja Lätiga.\n\nNelja aasta pärast toimuva EM-finaalturniiri korraldamisõiguse eest võitlesid kaks ühisprojekti ning Slovakkia ja Ungari partnerlust eelistati kolmikule Belgia-Hispaania-Prantsusmaa. 2024. aasta EM anti korraldada Saksamaale, kes edestas valimistel Taani-Šveitsi ühistaotlust. Tuleva aasta jaanuaris koos Taaniga MM-finaalturniiri võõrustaval Saksamaal pole EM varem kunagi toimunud.\n\n\"Hiljuti Eesti Käsipalliliidu üldkoosolekul kinnitatud arengukavas soovime 6-10 aasta perspektiivis jälle kandideerida noorte EM-i korraldamisele ja tulevikus mõne ühisprojekti raames ka naiste või meeste finaalturniiri alagruppi võõrustada, nii et oli põnev jälgida erinevate riikide esitlusi ja lähenemisnurki suurvõistluste taotlemisel,\" sõnas Eestit kongressil esindanud EKL-i peasekretär Pirje Orasson.\n\nLisaks otsustati ka 2022. aasta naiste EM-finaalturniiri korraldajariigid, kelleks said Sloveenia, Makedoonia ja Montenegro. \"Naiste käsipallile pöörab EHF edaspidi oluliselt enam tähelepanu, sest selle potentsiaali hinnatakse väga kõrgeks. Ala areneb naiste seas tormiliselt üle kogu Euroopa ning EHF tegi mitmeid struktuurimuudatusi, et seda veelgi soodustada,\" vahendas Orasson.\n\nKongressil esitas EHF-i president Michael Wiederer omamoodi väljakutse ka Rahvusvahelisele Käsipalliliidule (IHF), tungivalt soovitades suurendada meeste MM-finaalturniiril osalevate võistkondade arvu 24-lt 32-le. \"On valus vaadata kui paljud tugevad Euroopa koondised jäävad MM-ilt eemale ning juba 2021. aasta MM-iks Egiptuses võiks selle muudatuse läbi viia,\" sõnas Wiederer.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Möödunud nädalal toimus Šotimaal korraline Euroopa Käsipalliliidu (EHF) kongress, kus võeti vastu mitmeid tähtsaid otsuseid ning jagati järgmiste suurturniiride korraldamisõigusi. Meeste EM-finaalturniirid toimuvad 2022. aastal Ungaris ja Slovakkias ning kaks aastat hiljem Saksamaal.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe hoolikalt uudise pealkiri ja sisu ning kirjuta artiklile pikk sissejuhatav lause, kasutades oma kujutlusvõimet.\n\n## Pealkiri:\n\nGraafikulugu: tehisintellekti 13 suuremat ja väiksemat äpardust\n\n## Põhitekst:\n\nÜle kogu maailma üritavad intelligentseid masinaid võimalikult võimekaks muuta umbes 10 000 teadlast. Viimasel kümnendil on tehtud selles vallas ka palju edusamme. Selle tõttu on olulisem kui kunagi varem, et arendatav tehnoloogia oleks inimkonnale hea mõjuga.\n\nRobotitest finantsnõustajate, isejuhtivate sõiduautode ja personaalsete digiassistentide näol on oodata uusi ja lahendamata probleeme. Juba on tehisintellekti tõttu esinenud turvarikkeid, õnnetusi ja häbistavaid tagajärgi. Selliste sündmuste absoluutne sagedus ja tõsidus suureneb pidevalt, kuna tehisintellektid muutuvad võimekamaks.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Tehisintellekti tõttu on juhtunud juba terve rida väiksemaid ja suuremaid äpardusi. Üha uute intelligentsete toodete turule tulekul võib oodata, et kasvab nii nende sagedus kui ka tõsidus.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe artikli pealkirja ja sisu. Kasuta oma loomingulisi võimeid, et koostada detailne ja põhjalik ühelauseline sissejuhatus sellele uudisele.\n\n## Pealkiri:\n\nHKScani koondab Soomes üle 200 töötaja\n\n## Põhitekst:\n\nHKScan plaanib oma Soome tootmistegevust \"ratsionaliseerida ja kohandada,\" teatas ettevõte esmaspäeval Helsingi börsile. Esiaglsetel hinnangutel tähendab see 211 töölepingu lõpetamist ja teisi võimalikke muudatusi töötingimustes. Detailid selguvad protsessi käigus.\n\n\"Meie eesmärk on suurendada oluliselt meie tootmise paindlikkust ja efektiivsust ning seeläbi suurendada meie konkurentsivõimet ja kasumlikkust,\" ütles HKScani tootmisjuht Sami Sivuranta.\n\nKoondamised ja muud töölepingu tingimuste muutmine hakkab teate kohaselt mõjutama HKScani Vantaa, Forssa, Mikkeli, Paimio ja Outokumpu üksuseid, kuid mitte Rauma tehase töötajaid.\n\nTeate kohaselt mõjutavad muudatused tootmis- ja logistikapersonali, kuid mitte \"valgekraelisi\" tööülesandeid tootmises ja logistikas, ega juhtivaid ametikohti.\n\nHKScan on Soome peakontoriga Põhjamaade lihatootja, mis toodab ja turustab sea-, veise, linnu- ja lambaliha, töödeldud liha ning valmistoite. Möödunud aastal teenis kontsern 1,8 miljardi euro suuruse käibe juures 18 miljonit eurot kahjumit. Eestis kuulub HKScani kontsernile Rakvere Lihakombinaat ja Tallegg.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Soome lihatööstuskontsern HKScan koondab oma Soome tehastes 211 töötajat ning võib muuta muid töölepingu tingimusi.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe artikli pealkirja ja sisu. Kasuta oma loomingulisi võimeid, et koostada detailne ja põhjalik ühelauseline sissejuhatus sellele uudisele.\n\n## Pealkiri:\n\nNarva eksprefekt jäi võltsitud dokumentide kriminaalasjas osaliselt süüdi\n\n## Põhitekst:\n\nKuna riigikohus Pärnoja ja Diana Kožina kriminaalasjas esitatud kaebusi ei aruta, siis jõustus Tartu ringkonnakohtu mai lõpus tehtud otsus.\n\nMai lõpus jättis ringkonnakohus muutmata Pärnoja õigeksmõistmise ühes võltsitud dokumendi kasutamise episoodis, kuid muutmata teises episoodis süüdimõistmise.\n\nRiigikohtu suuniste järgi uue otsuse teinud ringkonnakohus jättis Viru maakohtu otsuse muutmata osas, millega Pärnoja mõisteti õigeks võltsitud dokumendi kasutamises 2013. aasta 3.novembri episoodis, kuid süüdi 2008. aasta 23. juuli episoodis, ütles Tartu kohtute pressiesindaja Krista Tamm ERR-ile.\n\nSamuti mõistis ringkonnakohus õigeks Diana Kožina dokumendi võltsimises 3. novembri 2013 avalduse esitamisega seonduvas episoodis ning valeütluse andmises süüdistuses, kuid süüdi 2008. aasta 23. juuli episoodis.\n\n\"Ringkonnakohus nõustus maakohtuga, et üheselt ei ole ümber lükatud Pärnoja versioon, et ta andis ülekande jaoks vajaliku summa kannatanule sularahas,\" märkis kohus.\n\nTamme sõnul on ainsateks tõenditeks Pärnoja ja kannatanu vastukäivad ütlused. \"Asjas ei ole kogutud tõendeid, mis näitaks, et 300 000 krooni ei pärinenud Pärnojalt ja Kožina oli sellest teadlik, esitades oma avalduses tahtlikult ebaõigeid andmeid. Avalduse puhul ei ole tuvastatud tõele vastavaid asjaolusid ning kõrvaldamata kahtlused tuleb tõlgendada süüdistatavate kasuks,\" leidis kohus.\n\nPärnojale esitatud võltsitud dokumendi kasutamise süüdistus on omakorda seotud Kožina süüdistusega avalduse võltsimises.\n\n\"Kuna avalduse võltsitust ei ole võimalik tuvastada, puudub ka alus väita, et sama dokumendi esitamisega on Pärnoja toime pannud talle etteheidetava kuriteo,\" märkis kohus.\n\nÜhtlasi leidis kohus, et kuna tõendid ei lükka ümber seda, et Pärnoja andis ülekande jaoks vajaliku summa sularahas kannatanule, ei saa ka tõsikindlalt väita, nagu oleks Kožina andnud sularaha üleandmise kohta ebaõigeid ütlusi ning sel põhjusel tuli Kožina valeütluste andmises õigeks mõista.\n\nSamas jättis ringkonnakohus muutmata Viru maakohtu mullu 19. juuni otsuse 2008. aasta 23. juuli võltsitud lepingu esitamises. Ühtlasi jäi muutmata Pärnojale selle eest määratud rahaline karistus.\n\nSamas kuriteoepisoodis jäi süüdi ka Kožina ning muutmata jäi talle selle eest mõistetud rahaline karistus.\n\nSüüdistus\n\nViru ringkonnaprokuratuur süüdistab Pärnoja selles, et ta omastas 300 000 krooni, mille kannatanu oli Pärnoja juhtimisel tegutsenud OÜ Sidiv Õigusbüroole laenanud. Selles osas mõistis maakohus Pärnoja õigeks ning ka ringkonnakohus jättis selle muutmata.\n\nTagasimaksmise kohustusest vabanemiseks esitas Pärnoja sama laenu puudutanud tsiviilvaidluse raames kohtule OÜ Sidiv Õigusbüroo eelmise juhatuse liikme Diana Kožina allkirjastatud avalduse, milles Kožina kinnitas, et OÜ Sidiv sai 2008. aasta 300 000 krooni laenu hoopis Artur Pärnojalt, mille viimane andis väidetavale kannatanule Diana Kožina juuresolekul, märkis süüdistus.\n\nSamuti esitas Pärnoja tsiviilvaidluse raames kohtule dokumentaalse tõendina väidetavalt 23.07.2008 sõlmitud laenulepingu, mille kohaselt laenas OÜ Sidiv Artur Pärnojalt 300 000 krooni.\n\nSüüdistuse kohaselt tuvastas dokumendiekspertiis, et nimetatud laenuleping on tegelikult koostatud ja allkirjastatud tagantjärgi, alles 2013. aastal.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Narva endine prefekt Artur Pärnoja jäi võltsitud dokumentide esitamise kriminaalasjas osaliselt lõplikult süüdi, kuna riigikohus tema kaitsja kaebust arutusele ei võtnud.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe artikli pealkirja ja sisu. Kasuta oma loomingulisi võimeid, et koostada detailne ja põhjalik ühelauseline sissejuhatus sellele uudisele.\n\n## Pealkiri:\n\nPrügiveoki alla jäänud eakas naine hukkus\n\n## Põhitekst:\n\nEsialgsetel andmetel tagurdas kortermaja õuealal prügiauto naisele otsa. Naine hukkus.\n\nPõhja prefektuuri operatiivjuhti Veiko Randaline sõnul on tegemist traagilise õnnetusega ning kahetsusväärselt on selliseid juhtumeid ka varem olnud.\n\nJuht oli kaine ja omab vastava kategooria juhtimisõigust. Juhtumi täpsemad asjaolud selguvad kriminaalmenetluse käigus.\n\nPolitsei palub liiklusõnnetuse pealtnägijatel ühendust võtta numbril 112 või saata e-kiri aadressile [email protected].\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Esmaspäeva keskpäeva paiku hukkus Tallinnas Sõpruse puiestee kortermaja juures prügiveoki alla jäänud 93-aastane naine.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Pärast artikli pealkirja ja põhiteksti lugemist kasuta oma loovust, et koostada sisutihe ja pikk sissejuhatav lause.\n\n## Pealkiri:\n\nMehhiko linnas vahistati pärast poliitiku mõrva kõik politseinikud\n\n## Põhitekst:\n\nTuvastamata mõrvarid tapsid 64-aastase Fernando Ángeles Juárezi neljapäeval oma maja juures, vahendab BBC.\n\n1. juulil toimuvate üldvalimiste eel on Mehhikos tapetud kokku üle saja poliitiku. Juárez oli kolmas poliitik, kes tapeti Michocáni osariigis nädala aja jooksul, kusjuures linnapeakandidaat Omar Gomez tulistati surnuks vaid päev varem kui Juárez.\n\nFöderaalpolitsei võttis pühapäeval vahi alla 27 politseinikku ja kohaliku julgeolekusekretäri.\n\nMehhiko on hädas organiseeritud kuritegevusega seotud vägivallalainega: mullu tapeti riigis 25 339 inimest.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Mehhiko Ocampo linnas võeti vahi alla kõik politseinikud, kuna neid kahtlustatakse linnapeakandidaadi mõrvas osalemises.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu artikli sisuga ja loo sellele pika lausega sissejuhatus, mis köidab lugeja tähelepanu.\n\n## Pealkiri:\n\nPropaganda keskmesse sattunud Salah kaalub koondisekarjääri lõpetamist\n\n## Põhitekst:\n\nEgiptuse koondis treenib MM-finaalturniiri vältel Tšetšeenia pealinnas Groznõis, kus Tšetšeeni Vabariigi juht Ramzan Kadõrov on lasknud end korduvalt jäädvustada egiptlaste superstaari Mohamed Salahiga. Vastuoluline Kadõrov, keda on muuhulgas süüdistatud ka inimõiguste rikkumises, teatas sotsiaalmeedias, et tegi Salahist ka Tšetšeenia aukodaniku. Vene uudistekanali Russia Today videos on näha Salahit naeratamas, samal ajal kui Kadõrov kinnitab Liverpooli mängumehe särgile Tšetšeenia lipuga rinnamärgi.\n\nCNN-i sõnul tunneb Salah end antud olukorras ärakasutatuna, sest ei soovi end segada jalgpallivälistesse teemadesse või et teda kasutatakse ära kellegi poliitilistel eesmärkidel. Väljaande sõnul olevat Salah Egiptuse jalgpalliliidu tegevuses pettunud, mistõttu kaalub ründetäht ka koondisekarjääri lõpetamist. Ajakirja Foreign Policy sõnul püüab moslemist Kadõrov Salahiga sõbrunedes parandada enda kuvandit ning ühtlasi luua tugevamaid sidemeid Põhja-Aafrika ja Lähis-Ida islamimaadega.\n\nMohamed Salah has been awarded honourary Chechen citizenship by Ramzan Kadyrov. The dictator presented the footballer with a badge and a copy of the decree at dinner. #WorldCup pic.twitter.com/qn6TwNmqs1\n\n— Karim Zidan (@ZidanSports) June 23, 2018\n\nEgiptuse jalgpallikoondise MM-finaalturniiri viimane mäng leiab aset esmaspäeval, 25. juunil, kui vastamisi minnakse Saudi Araabiaga.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Egiptuse jalgpallikoondise ründaja Mohamed Salah kaalub koondisekarjääri lõpetamist, sest pole rahul sellega, kuidas teda Tšetšeenias poliitilistel eesmärkidel ära kasutati.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Vaata läbi uudise pealkiri ja tekst ning loo loov sissejuhatav lause, mis haakub artikli sisuga.\n\n## Pealkiri:\n\nEesti Ajaloomuuseumi direktoriks kandideerib kaheksa inimest\n\n## Põhitekst:\n\nKultuuriminister Indrek Saar moodustas konkursi läbiviimiseks komisjoni, kuhu kuuluvad kultuuriministeeriumi kantsler Tarvi Sits, kultuuriministeeriumi muuseuminõunik Mirjam Rääbis, kultuuriministeeriumi finantsosakonna juhataja Merju Künnapuu, SA Eesti Kunstimuuseum juhatuse liige Sirje Helme, Tallinna Ülikooli Humanitaarteaduste instituudi teadur ja ajalookultuuri dotsent Linda Kaljundi ja riigiarhivaar Priit Pirsko.\n\nKonkursil osalemise tähtaeg oli möödunud reede. Kultuuriministeeriumi personalijuhi Maris Viipsi sõnul võtab komisjon otsustamisel arvesse kandidaatide eelnevat juhtimiskogemust, muuseumi tegevusvaldkonna ja vastavate õigusaktide tundmist, majandusalaseid üldteadmisi ning riigiasutuse eelarve koostamise põhimõtete tundmist.\n\nUue direktoriga sõlmib kultuuriministeerium töölepingu kaheks aastaks või kuni riigiasutuse Eesti Ajaloomuuseum tegevuse lõpetamiseni seoses Sihtasutuse Eesti Ajaloomuuseum asutamisega.\n\nAjaloomuuseumi senise direktori Sirje Karise ametiaeg lõppeb 31. juulil. Karis siirdub tööle Tartu linnamuuseumi juhiks.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Eesti Ajaloomuuseumi direktori ametikohale esitas tähtajaks avalduse kaheksa inimest, kelle seast valitakse uus direktor välja augustiks.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu artikli sisuga ja loo sellele pika lausega sissejuhatus, mis köidab lugeja tähelepanu.\n\n## Pealkiri:\n\nTallinna Sadam paneb Paljassaare sadama varad ilmselt enampakkumisele\n\n## Põhitekst:\n\nTallinna Sadam on otsustanud loobuda Põhja-Tallinna tipus asuvast Paljassaare sadamast kui enda jaoks ebaperspektiivikast ja tulevikus potentsiaalsest kahjumitootjast. Seetõttu on riigiettevõte otsinud huvilist, kellele sadamapidamine koos varadega üle anda.\n\n\"See on ala, kus kaupade käitlemist ei ole enam võimalik väga teha, sest kaupu ei saa läbi linna enam transportida. Kuivõrd linna nägemuses peaks Tallinna avama merele, siis me loomulikult toetame seda,\" põhjendas Talllinna Sadama juhatuse liige, kommertsjuht Margus Vihman loobumisplaani.\n\nVihmani selgitusel ei ole sadamaala täielikult Tallinna Sadama käes olnudki ning suurema osa oma Paljassaare varadest müüsida nad juba üle kümne aasta tagasi maha, jäänud on vaid kaduvväike osa kogu territooriumist, mis piirdub mõnede teede, võrkude ja kaidega ning mida nüüd koos sadamapidamisega üle soovitakse anda.\n\nReedel, viimase asjana enne jaanipühi kohtus Tallinna Sadam Paljassaare sadama potentsiaalsete huvilistega, kelleks olid naabritest Lahesuu sadam, veo- ja logistikafirma Petromaks ning laevaremondifirma Netaman Repair Group, lootuses jõuda sadama edasise haldaja osas kokkuleppele.\n\n\"Kohtumise eesmärgiks oli eelmisel kohtumisel avadatud soov teiste maaolanike poolt, et arutavad, kas loovad mingi ühise keha või hakkab üks neid kõiki esindana ja müüb teenuseid teistele edasi. Samuti, kas Tallinna Sadam on valmis mingeid teenuseid edasi pakkuma,\" kirjeldas Vihman.\n\nKommertsjuht selgitas, et teenuste osas jõutigi kokkuleppele: nad on valmis laevaliikust Vanasadama baasil edasi juhtima, samuti reostustõrjet jätkama, kuivõrd tõrjelaev ja võimekus selleks on olemas.\n\nKokkulepet edasise osas reedel aga ei sündinud.\n\n\"Nad ei ole jõudnud omavahel kokkuleppele, sest maaomanike huvid on väga vastuolulised – mõni soovib kinnisvata arendada, mõni sadamateenuseid edasi pakkuda, kolmas alul sadamateenuseid pakkuda ja hiljem võib-olla kinnisvaraga ka tegelda. Jõudsime järeldusele, et proovime linnaga moodustada töörühma ja võib-olla kaasame maaomanikud ka sinna töörühma, aga sadam ja linn on seal kindlasti esindatud. Proovime ühiselt edasi vaadata,\" tutvustas Vihman asjade edasist käiku.\n\n\"Kuna meil huvi enam pole, siis oleme nõus sadamapidamise kas üle andma või peame mingil hetkel selle tegevuse lihtsalt lõpetama. Pole võimalik, et äriühing teeb mingit tegevust, mis ei ole põhitegevus ja toodab kahjumit,\" põhjendas Vihman, lisades, et praegu kahjumit veel ei tiksu, ent sellist olukorda pole mõtet ka ära oodata, pealegi tekib aja jooksul vajadus investeeringuteks, mis pole nende jaoks mõistlik.\n\nEesmärk on loobuda sadamapidamisest veel tänavu.\n\nSelleks nädalaks on Tallinna Sadam otsustanud, et suure tõenäosusega pannakse Paljassaare sadama varad hoopis enampakkumisele. Seetõttu ei soovi börsifirma ka oma varade hindamisväärtust avaldada.\n\n\"Kuna varad lähevad enampakkumisele, siis me enne seda ei soovi väärtust avalikustada, kuna see võib mõjutada pakkumise tulemust,\" põhjendas Tallinna Sadama kommunikatsioonijuht Sirle Arro.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Tallinna Sadama katse anda Paljassaare sadama varad teistele huvilistele üle nurjus huviliste vastuokslike huvide tõttu. Protsessi kaasatakse nüüd Tallinna linn, et jõuda sedasi ebasoovitavast sadamast loobumisega mingi lahenduseni. Tõenäoline on varade enampakkumisele panek.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Pärast artikli pealkirja ja põhiteksti lugemist kasuta oma loovust, et koostada sisutihe ja pikk sissejuhatav lause.\n\n## Pealkiri:\n\nPakirobotite tootja kasvatas aastaga käibe mitmekordseks\n\n## Põhitekst:\n\n2015. aastal oli pakirobotite ja -automaatide arendamise, tootmise ning müügiga tegeleva Cleveroni käive üle 2,5 miljoni euro ja aasta hiljem ligi 3,26 miljonit eurot. Eelmisel aastal hüppas käibenumber aga 11,2 miljoni euroni, näitab ettevõtte majandusaasta aruanne.\n\nKa kasuminumber kerkis mitmeid kordi. Veel eelmisel aastal jäädi üle 212 000 euroga miinusesse, mullu teeniti kasumit aga 723 624 eurot.\n\nCleveroni põhitooted on automaatikal põhinevad SnapLocker ja CleverBox ning robootikal põhinevad PackRobot ja CleverFlex ja nende peamised kliendid on suured jaekaubandusettevõtted.\n\nKäivet mõjutas mullu aruande kohaselt peamiselt PackRobotite seeriatootmise alustamine USA kaubandushiid Walmartile. Lisaks tuli jätkutellimusi ka teistelt klientidelt nagu Posti, Itella Estonia, Speedy ja FoxPost, kes oma pakiautomaatide võrgustikke laiendasid. Samas suurenesid mahtude kasvu tõttu ka tegevuskulud, näiteks tööjõukulud kasvasid aastaga 87 protsenti. Töötajate arv kasvas aastaga 60 protsenti ja täisajaga töötajaid oli 87.\n\nKeskmise töötasuna toob Cleveron aastaaruandes välja 2002 eurot täiskohaga töötaja kohta ning see summa suurenes aastaga 14 protsenti.\n\nAastaaruandes nimetab Cleveron 2017. aastat oma arenguloos tähtsaks verstapostiks. Wallmartiga sõlmiti leping veel 500 PackRoboti tellimiseks, aga uuendati ka organisatsiooni struktuuri. Viljandis asuvat koostetehast otsustati laiendada, nii et olemasolevale umbes 3000 ruutmeetrile netopinnale lisandub veel üle 7500 ruutmeetri tootmis-, lao- ja kontoripinda.\n\nTänavu kavatseb ettevõte algatada kolm kuni viis katseprojekti uute klientidega, laiendada müügi- ja hooldusvõrgustikku Euroopas, alustada CleverFlexi seeriatootmist ning lõpetada Viljandi tehase juurdeehitus.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Eesti kapitalil põhinev tehnoloogiaettevõte Cleveron AS kasvatas möödunud aastal käivet ligi kolm ja pool korda ning teenis ligi 724 000 eurot kasumit.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe uudis läbi ning loo sellele fantaasiarikas ja pikk lause, mis võiks uudist tutvustada.\n\n## Pealkiri:\n\nReinsalu tahab riiginõuete haldamise kohtutäituritelt ära võtta\n\n## Põhitekst:\n\nReinsalu (Isamaa) esitas valitsusele ettepaneku täitesüsteemi ümberkorraldamiseks, kuna justiitsministeeriumi hinnangul on praegune täitesüsteem inimestele liiga kallis ning kohtutäiturite suurearvuline ja hajutatud süsteem on ebaefektiivne, mistõttu ei suuda kohtutäiturid nõudeid piisavalt hästi täita.\n\nLahenduseks pakutakse välja duaalse täitesüsteemi mudel, mille kohaselt saab riik õiguse teha niinimetatud esmaseid täitetoiminguid kõigi avaliku võimu kandja nõuete sissenõudmiseks ehk riiginõudeid, näiteks keelumärked, hüpoteekide seadmine, pangakonto arestimine, rahaliste nõuete arestimine. Riiginõuete haldamise ja sissenõudmisega hakkaks muudatuste tulemusel tegelema MTA.\n\nKohtutäituritele saadetakse edaspidi sundtäitmiseks nõuded ainult juhul, kui võlgniku rahalistest vahenditest ei ole õnnestunud nõuet täita ja võlgnikul on vara, mida realiseerida. Seejuures kaob vajadus riigil maksta kohtutäituritele ettemakse, kuivõrd nad saavad oma tasu vara võõrandamisest. Kohtutäiturid täidaksid edasi kõiki eranõudeid, sealhulgas elatis- ja muud sotsiaalseid nõudeid ning korraldavad vara müüki, sealhulgas ka riiginõuete puhul.\n\nMudeli rakendumisel saavad oluliselt mõjutatud enamik kohtutäituritest. Muudatusega väheneks oluliselt kohtutäiturite tulubaas ning hinnanguliselt kolm neljandiku kohtutäituritest ehk 44 täiturist 34 ei suudaks enam bürood majandada ja nõudeid efektiivselt sisse nõuda. Analüüsi kohaselt jääb ametisse kaheksa või veidi enam võimekamat kohtutäiturit, kes teenindaksid edaspidi kogu Eestit.\n\nSelleks, et tagada edaspidi teenuse üleriigiline kättesaadavus, tuleb ametisse jäävaid kohtutäitureid kohustada avama inimeste vastuvõtuks vastuvõtupunkte ka kaugemates piirkondades vajalikul arvul tööpäevadel nädalas.\n\nRiiginõuete tsentraliseerimise tulemusel oleks MTA kohustatud isiku esimene kontakt, kuid nõude sisu küsimuste ja vaidluste osas suunatakse isikud nõude omanikuks oleva riigiasutuse poole. Seega MTA esindaks vaidlustes, mis on seotud võlgade sissenõudmisega. Vaidlused, mis eelnevalt toimuvad kas vaidemenetluses, trahvide vaidlustamine või muud kohtuvaidlused seoses nõude sissenõutavaks muutumisega, oleks jätkuvalt iga asutuse enda ülesanne\n\nRiiginõuete haldamise ja sissenõudmise konsolideerimisel MTA-sse kasvaks riiginõuete laekumine hinnanguliselt 10-45 protsendi võrra aegunud nõuetest. See tähendab, et laekumine riigieelarvesse paraneks aastas 200 000 euro kuni ühe miljoni euro võrra ehk keskmiselt laekuks igal aastal riigieelarvesse 600 000 eurot rohkem.\n\nÜhekordne kulu MTA-le vajalike IT arenduste tegemiseks on hinnanguliselt 4,3 miljonit eurot. Ümberkorralduse tulemusel kaasneks ametile iga-aastane püsikulu 827 000 eurot.\n\nEsialgse prognoosi kohaselt on antud muudatuste teostamine võimalik mitte varem kui 2021. aasta kevadel.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Justiitsminister Urmas Reinsalu tahab täitesüsteemi muuta selliselt, et riiginõuete sundtäitmise haldamine võetaks ära kohtutäituritelt ning sellega hakkaks edaspidi tegelema maksu- ja tolliamet (MTA); seejuures võib kohtutäiturite arv praeguselt 44 täiturilt väheneda kaheksale täiturile.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu artikli sisuga ja loo sellele pika lausega sissejuhatus, mis köidab lugeja tähelepanu.\n\n## Pealkiri:\n\nSaag valmistus Euroopa liigaks ette kahe väravaga\n\n## Põhitekst:\n\nTorshavn võitis AB vastu juba poolaja seisuga 4:0 - esimene ja viimane värav kirjutati just Saagi nimele. Kokku sai endine Eesti koondislane kirja 90 minutit, AB vastuvärav sündis 11 minutit enne lõpuvilet, vahendab Soccernet.ee.\n\nFääride liigatabelis on B36 15 vooru järel 28 punktiga kolmas - teine koht on seitsme punkti kaugusel ees, aga neljas kõigest punktiga järel.\n\nB36 jaoks algab Euroopa liiga esimene eelring Gibraltari klubi St Joseph'si vastu viiendal juulil. Enne peetakse veel üks koduliiga kohtumine.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Euroopa liigaks valmistuv Kaimar Saagi koduklubi Torshavni B36 sai jaanipühade ajal Fääri saarte jalgpalli meistriliigas suure võidu, kui alistati 4:1 AB.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu uudise pealkirja ja põhisisuga. Kasuta neid fakte, et luua pikk ja sisutihe lause, mis toimib loo sissejuhatusena.\n\n## Pealkiri:\n\nAP: Alžeeria on jätnud Sahara kõrbe üle 13 000 inimese\n\n## Põhitekst:\n\nAgentuuri andmeil saadetakse migrandid läbi kõrbe riigist välja ilma toidu ja veeta ja sundides vahel ka relvaähvardusel tunde ja isegi päevi lõõskava päikese käes kõndima. Mitte kõik ei tule sellest katsumusest välja elusalt.\n\nAssociated Press usutles paarikümmet Nigerisse deporteeritut. Kõik nad olid näinud oma kaaslasi kokku varisemas teekonna ajal, kus temperatuur küünib kuni 48 kraadini Celsiuse järgi. Kaduma jäänud migrante ei ole nad enam seejärel näinud.\n\nÕnnelikemail on korda läinud jõuda mõne tunniga lähimate küladeni teisel pool piiri Nigeris või viimasel ajal ka Malis, kuid paljud ekslevad päevi, kuni ÜRO päästerühmad nad üles leiavad.\n\nEnt paljudele saab see retk saatuslikuks. Pea kõik usutletud ellujäänud rääkisid neist, kes Saharas kaduma jäid.\n\n\"Naised lamasid surnult, mehed .... teised jäid kõrbes kadunuks, sest ei teadnud teed,\" ütles teekonna lapseootel läbinud Janet Kamara.\n\nAlžeeria on eitanud migrantide väärkohtlemist, kuid paljud Associated Pressi käsutusse jõudnud videod kõnelevad teist keelt, näidates sadu inimesi komberdamas lageda kõrbe suunas.\n\nEuroopa Liit survestab migrante tagasi saatma\n\nMassilised väljasaatmised Alžeeriast said alguse oktoobris 2017, kui Euroopa Liit suurendas survet sellele Põhja-Aafrika riigile, et see suunaks tagasi migrandid, kes on teel põhja poole Euroopasse üle Vahemere või Hispaania enklaave ümbritsevate tarade, kirjutas AP.\n\nEL-i pressiesindaja sõnul on blokk teadlik Alžeeria tegevusest, kuid tegemist on suveräänse riigiga, kes võib saata migrante välja, kui ta järgib rahvusvahelist õigust.\n\nErinevalt Nigerist ei võta Alžeeria EL-ilt raha, mis on mõeldud rändekriisiga toimetulekuks, kuigi ajavahemikus 2014-2017 saadi EL-ilt 111,3 miljonit dollarit abi.\n\nAlžeeria ei ole esitanud mingeid andmeid oma sundväljasaatmiste kohta, kuid jala Nigerisse minevate inimeste arv on suurenenud sestsaadik, kui Rahvusvaheline Rändeorganisatsioon (IOM) 2017. aasta mais arvet pidama hakkas. Kui siis saadeti välja 135 inimest, siis 2018. aasta aprillis 2888. Ühtekokku on IOM-i andmeil selle teekonna elusalt läbinud 11 276 meest, naist ja last.\n\nVeel vähemalt 2500 inimest on sunnitud sarnasele retkele naaberriiki Malisse.\n\nAlžeeria valitsus keeldus kommentaaridest. Kuid Alžeeria valitsus on varem tõrjunud väiteid inimõigusrikkumistes, nimetades süüdistusi migrantide kõrbe jätmisest pahatahtlikuks kampaaniaks.\n\nIOM-i hinnangul tuleb iga Vahemerd ületades hukkunud migrandi kohta kaks, kes on jätnud elu kõrbes, mis teeb võimalikuks ohvrite arvuks alates 2014. aastast üle 30 000.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Alžeeria on jätnud viimase 14 kuu jooksul Sahara kõrbe üle 13 000 inimese, teiste seas rasedaid naisi ja lapsi, kirjutas esmaspäeval uudisteagentuur Associated Press.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Süvene uudise pealkirja ja sisu ning kirjuta sellele loole sisukas ja informatiivne sissejuhatus, mille pikkus on üks lause.\n\n## Pealkiri:\n\nToompea müüri korrastamise tõttu on Patkuli trepp nädal aega suletud\n\n## Põhitekst:\n\nTallinna linnaplaneerimise ameti tellitud Toompea tugimüüri korrastamistööde käigus eemaldatakse müüridelt bioloogiline saaste, puhastatakse müüritis ja vuugid ning seejärel vuugitakse müür uuesti, ühtlasi uuendatakse tugimüüris olevaid katteplaate.\n\nTugimüürile paigaldatakse ka uus valgustus. See on osa suuremast projektist, mille raames Tallinna kommunaalamet uuendab kogu Tallinna vanalinna müüride valgustuse.\n\nLinnaplaneerimise amet korrastab tänavu koostöös teiste linnaasutustega mitmeid linna kultuurimälestisi ning vanalinna räämas kohti.\n\nKäimas on Nunne tänava ääres asuva Kitseaia rekonstrueerimine, korrastati ka haljasalatagune Toompea tugimüüri lõik.\n\nVabaduse väljaku Mayeri trepil korrastatakse müürid, konserveeritakse vaasid ning rihitakse trepiastmeid ning trepp saab lõpuks ka hädavajaliku käsipuu. Kadrioru pargis restaureeritakse Belvedere Apollo kuju. Selle käigus saab skulptuur tagasi oma originaalse elevandiluukarva tooni, millisena see ilustas parki alates 1937. aastast. Töö peab valmis saama Kadrioru pargi 300. juubelisünnipäeva pidustusteks.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Esmaspäeval alustati Tallinnas Stenbocki maja juures Toompea tugimüüri korrastustöid, mistõttu on Patkuli trepp kuni 3. juulini suletud ning Patkuli vaateplatvormile pääseb ainult Toompea kaudu.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe uudis läbi ja pane oma kujutlusvõime tööle, et välja mõelda üks korralik sissejuhatav lause sellele loole.\n\n## Pealkiri:\n\nTrump plaanib piirata Hiina investeeringuid USA tehnoloogiasse\n\n## Põhitekst:\n\nPresident Donald Trump plaanib kaubandussõjas Hiinaga astuda uue sammu ja keelata paljudel Hiina ettevõtetel investeerida USA tehnoloogiaettevõtetesse. Lisaks soovib valitsus kehtestada senisest karmimad piirangud tehnoloogiaekspordile Pekingisse, rääkisid valitsuse plaanidega kursis olevad allikad The Wall Street Journalile.\n\n\"President on selgelt väljendanud oma soovi kaitsta Ameerika tehnoloogiat,\" selgitas kaubandussekretär Wilbur Ross. \"Kõik võimalused, mis kaitseksid paremini Ameerika tehnoloogiat, sealhulgas võimalikud muudatused ekspordipiirangutele, on ülevaatamisel.\"\n\nKaheosaline plaan, mille valitsus teeb eeldatavasti teatavaks nädala lõpus, peaks takistama Pekingit liikumast edasi aruandes \"Made in China 2025\" toodud plaanidega. Selle kava järgi peaks Hiinast saama ülemaailme liider kümnes tehnoloogiavaldkonnas, sealhulgas infotehnoloogia, kosmosetööstus, elektrisõidukid ja biotehnoloogia.\n\nUSA riiklik julgeolekunõukogu ja kaubandusministeerium on lisaks hiinlaste investeerimispiirangule koostamas plaani suurendatud ekspordipiirangute kohta, mille eesmärk on takistada \"tööstuslikult oluliste tehnoloogiate\" saatmist Hiina.\n\nÄriringkonnad, eriti finants- ja tehnoloogiasektor, on püüdnud ettepaneku arengut selle erinevates etappides jälgida ning saavad võimaluse seda enne jõustumist kommenteerida. Ettevõtjad on peamiselt mures, et ekspordipiirangud võivad mõjuda negatiivselt nende ärile, takistades neil kasutamast oma tehnoloogilist eelist. Kuigi paljud on investeerimispiirangu vastu, nähakse sel reeglil väiksemat mõju, kuna investeeringud Hiinast on viimastel aastatel märkimisväärselt kahanenud.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "USA rahandusministeerium on paika panemas reegleid, mis keelaks vähemalt 25-protsendise hiinlaste osalusega ettevõtetel osta USA ettevõtteid, mis on seotud \"tööstuslikult olulise tehnoloogiaga\".", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Süvene uudise pealkirja ja sisu ning kirjuta sellele loole sisukas ja informatiivne sissejuhatus, mille pikkus on üks lause.\n\n## Pealkiri:\n\nDoktoritöö: matemaatika õppimist pärsib kehv sõnaline võimekus\n\n## Põhitekst:\n\nMädamürk uuris õpilasi kolmandast üheksanda klassini. Tulemused näitasid, et õpilased võivad jõuda sarnase matemaatikateadmiste tasemeni mööda erinevaid arenguteid. \"Kolmandas ja viiendas klassis oli sarnase arvutamisoskusega õpilastel erinev verbaalsete oskuste tase. Seega suutsid ka keskmisest kehvemate verbaalsete oskustega õpilased sellel tasemel arvutamisoskuse omandada,\" selgitas doktorant.\n\nPõhikooli lõpuks enam sellest ei piisa. \"Vanemates klassides on arvutamisülesanded juba nii keerukad, et kehvemate verbaalsete oskustega õpilastele võivad need raskusi valmistada,\" laiendas Mädamürk.\n\nKui esimestes klassides mahajäämust ei märgata, võib see tekitada tõsisemaid probleeme ja vähendada matemaatika vastu tervikuna huvi. Selle ennetamiseks tuleks uurida õpilaste vaimseid võimeid Mädamürgi sõnul põhjalikumalt juba põhikooli esimeses astmes. Nende põhjal kujundada vastavalt õpilaste vajadustele ka õpikeskkond.\n\n\"Esimestes klassides on õpilased tavaliselt õppimisest huvitatud, kuid üldjuhul huvi ja motivatsioon õppida langeb kooliaastate jooksul,\" tõdes Mädamürk. Tulemused näitasid ka seda, et seitsmendas klassis väga heade matemaatikaoskustega õpilasid olid sarnaselt heade oskustega ka järgnevates klassides. Samuti olid oskused tugevalt seotud sooviga õpitavat mõista ja lahendada ka keerukamaid ülesandeid.\n\nSamuti eristusid üheksandas klassis väga heade matemaatikaoskustega õpilased teistest kõrgema huvi poolest. Siiski näitasid tulemused ka seda, et mitmed kehvemate oskustega õpilased võivad pigem vajada tuge just seoses matemaatikaoskuste omandamisega ja mitte niivõrd seoses motivatsiooni ja huvi tõstmisega.\n\nMatemaatikaoskuste arengut on longituudselt uuritud ka varem, kuid neist suurem osa käsitleb matemaatikaoskuste arengut üldistatud kujul. Teisisõnu eeldatakse, et sarnane arengumudel kehtib peaaegu kõikidele valimi liikmetele.\n\n\"Erinevalt varasematest uuringutest uurisin matemaatikaoskuste arengut indiviidikeskselt. Sellise lähenemise puhul ei iseloomusta uuring enam n-ö ühte keskmist inimest, vaid otsitakse mitme erineva näitaja alusel profiilitüüpe ning vaadeldakse nende profiilitüüpide arenguteid,\" selgitas Mädamürk. Nõnda saab uurida matemaatikaoskuste arengut üksikasjalikumalt ja leida, mis erinevate profiilidega õpilastel matemaatika õppimist takistada võib.\n\nDoktortiöö \"Developmental Trajectories of Math Skills in Relation to Cognitive and Motivational Factors\" (\" Matemaatikaoskuste arenguprofiilid seoses kognitiivsete ja motivatsiooniliste näitajatega\") juhendajad on Tallinna Ülikooli professor Eve Kikas ja Tartu Ülikooli dotsent Anu Palu. Oponendid on Helsingi Ülikooli professor Katariina Salmela-Aro ja Tartu Ülikooli teadur Pirko Tõugu.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Kehv verbaalne võimekus pärsib vanemates klassides matemaatikaoskuste omandamist. Nooremas koolieas ei pruugi see aga välja paista,mis muudab raskemaks tõsisemate probleemide tekkimise ennetamist, selgub Tallinna Ülikooli loodus- ja terviseteaduste instituudi doktorandi Kaja Mädamürgi väitekirjast.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe artikli pealkirja ja sisu. Kasuta oma loomingulisi võimeid, et koostada detailne ja põhjalik ühelauseline sissejuhatus sellele uudisele.\n\n## Pealkiri:\n\nTeadlaste kliimaanalüüs: põllumehe töö läheb Eestis raskemaks\n\n## Põhitekst:\n\nKogemused 30 katsetalust näitavad, et põllukultuuridest ikaldub kõige sagedamini põlduba, halval aastal ebaõnnestub kõige täielikumalt tatar. Samas mõjutab kliimamuutus ka talivilju, püsikultuure ning söödavaru.\n\nTeadlaste hinnangul suureneb tõenäosus, et õhutemperatuuri keskmine tõus +2…4°C jõuab meieni talveperioodil või tabab Eestit põuaperioodide ja kuumalainetena. Näiteks esines Tartu piirkonnas kolme viimase dekaadi vältel uuritava perioodi esimeses pooles üle seitsme päeva kestvaid kuumalaineid üheksal korral. Sealhulgas registreeriti kolmel aastal kuumalaineid kahel korral.\n\nPerioodi teises pooles on kuumalaineid esinenud 15 korral, neid ühel aastal kaks, ühel kolm ja 2010. aastal neli korda sama suve vältel. Kliimahaavatavuse analüüsil kasutatud mudel prognoosib lähiaastatel vegetatsiooniperioodi soojussummade tõusu 10%.\n\nKui seni on näiteks põlduba peetud perspektiivseks tulukultuuriks, räägivad analüüsitulemused, et uudisviljade näol on tegemist pigem riskikultuuridega, mis võivad olla kasumlikud üksnes heal aastal. Tulu ette arvestada põllumehel kindlasti ei tasuks.\n\nEesti Maaülikooli taimekasvatuse dotsendi Enn Lauringsoni sõnul mõjutab tänavune põud vähem talivilju, kuid et taliviljade pindala jäi kavatsetust oluliselt väiksemaks, on oodata saagikuselt teist järjestikkust kehva aastat. Mäletatavasti ei suudetud eelmisel aastal põlde sagedaste vihmahoogude tõttu koristada ega külviks ette valmistada kohati enne oktoobrit.\n\nKliimamõjudega kohaneda on võimalik, kuid selleks tuleb tootjal investeerida agrotehnoloogilisse paindlikkusse, parandada muldi, keskenduda taliviljade talvekindluse suurendamisele ning mitmekesistada kultuuride ja sortide valikut, lisas Lauringson. Loomakasvatuses on oluline suurendada isevarustatuse taset söötade tootmisel.\n\nEesti teadlased osalevad kliimamuutuste mõjude hindamise meetodi väljatöötamisel, mille eesmärk on uurida, kuidas võivad jätkusuutlikud kohanemismeetmed parandada loomakasvatuse ning põllu- ja püsikultuuride kasvatamisega tegelevate tootjate toimetulekut kliimamuutustega.\n\nKliimamuutuste mõjude hindamine toimub neljas peamises ELi kliimariskipiirkonnas: Lõuna-, Lääne-, Kesk- ja Põhja-Euroopas projekti LIFE AgriAdapt käigus. Projekti käigus analüüsitakse kokku 120 katsetalu haavatavust ning igale talule kavandatakse koostöös tootjaga temale jõukohased individuaalsed kohanemismeetmed, mis võetakse kasutusele, proovitakse läbi ja uuendatakse kord aastas vastavalt saadud tulemustele.\n\nAgriAdapti kohanemismeetmed aitavad säilitada või suurendada talude konkurentsivõimet, on suunatud muude keskkonnaprobleemide leevendamisele ning parandavad eelkõige põllumajandustootjate toimetulekuvõimet kliimamuutustega. Projekti rahastab Euroopa Komisjoni LIFE programm ja kaasrahastab Eesti Maaülikool.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Eesti Maaülikoolis valminud värske analüüs kinnitab, et ilmastiku ekstreemsused on sagenenud, mis omakorda kasvatab riski, et Eesti põllumajandustootjad peavad tulevikus toime tulema senisest karmima keskkonnaga.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Pärast artikli pealkirja ja põhiteksti lugemist kasuta oma loovust, et koostada sisutihe ja pikk sissejuhatav lause.\n\n## Pealkiri:\n\nAimar Ventsel | Ossinovski põrumine ehk joome vähem, aga tänu kellele?\n\n## Põhitekst:\n\nTegin hiljuti selle vea, et avasin Facebooki. Kohe sõitis ekraanile lõim, kus grupp üle neljakümneseid mehi ilkus suure mõnuga Jevgeni Ossinovski aadressil. Lähemal uurimusel selgus, et Ossinovski andis ühele ajalehele intervjuu, kus ta kõige muu seas märkis, et hoolimata tagasilöökidest on tema alkoholipoliitika olnud õige ning et tulemust näeme alles mitme aasta pärast.\n\nOlgem ausad, Jevgeni Ossinovski alkoholiaktsiiside tõstmise poliitika on väga vastuoluline, kuid veel vastuolulisem on olnud üldine reaktsioon sellele. Talle on muu hulgas heidetud ette riigikassa täitumise vähenemist ning Ossinovski enda repliiki, et see polegi tema tööülesanne. Seoti seda väidet muidugi otsatu ülbusega, ent kui järele mõelda, siis tervishoiuministri töö ei olegi riigi sissetulekute kasvatamine. Selleks on hoopis teised ministrid.\n\nNetis heidavad tänitajad Ossinovskile ette, et ta on sotsiaaldemokraat ning sestap \"keelab, käseb, poob ja laseb\". Ma arvan, et ükskõik mis erakonnast sellele ametikohale sattunu oleks pidanud tegelema tervishoiuga ega näiteks välisinvesteeringute meelitamisega Eestisse. Varem või hiljem oleks selline minister pidanud tegelema hakkama ka alkoholitarbimise ja selle varjukülgedega Eestis.\n\nKusjuures ajaloolises perspektiivis on alkoholi kättesaadavust reguleerinud pigem parempoolsed, ja seda just nimelt rahvuse tervise huvides. Seega on raske leida Ossinovski tegemistes sotsialistliku internatsionaali pealetungi, nagu \"tarkade\" kommentaatorite sõnavõttudest Facebookist teada sain.\n\nKüll aga võib Jevgeni Ossinovskile ette heita, et rahva tervise eest võitlemine jäi kitsapiiriliseks.\n\nMa olen oma elus korraldanud kaks konverentsi, mille teema oli alkoholitarbimise sotsiaalne ja kultuuriline roll (nendel puhkudel Arktikas). Olen selle teemaga uurimistöö raames kokku puutunud ka Kesk-Aasias. Võib küsida, mismoodi aitab meid Siberi Kaug-Põhja või islamiusulise Kesk-Aasia kogemus. Üks-ühele üle kanda muidugi ei saa, ent paar mõttekohta on võimalik leida küll.\n\nÜldiselt olen ma veendunud, et võitlus alkoholi liigtarbimise vastu on edukas vaid siis, kui inimesed seda toetavad ja kaasa võitlevad. Võitlus võib olla väga erinev. Kesk-Aasias põhineb see ennekõike islamitraditsioonil, mis enamikel kohalikel rahvastel on seotud rahvusliku identiteediga. Ehk siis olla kasahh, dungaan, kirgiis või usbekk tähendab olla ka moslem. Seega – kui tahta käituda nagu korralik oma kultuuri ustav kasahh või usbekk, tuleb alkoholiga piiri pidada või sellest suisa loobuda.\n\nTaoline ühiskondlik dealkoholiseerumine tähendab Kesk-Aasia rahvastele ennekõike nõukogude kultuuri enese küljest lahtikraapimist ning konkreetse piiri tõmbamist enese ja venelaste vahele. Kasahstanis käies panin ma tähele, kuidas kolleegid vastuvõttudel aasta-aastalt järjest vähem joovad kuni ühel hetkel keegi enam ei joonudki.\n\nTeine ots on Jakuutia, kaugel Põhjas. Kui ma enam kui poolteist dekaadi tagasi hakkasin sealkandis käima, oli alkoholitarbimine kohutav (ma ise enne viina ei joonud, õppisin seal). Mulle jutustati, et paarkümmend aastat tagasi otsustas grupp kohalikke intellektuaale õpetada jakuute \"kultuurselt jooma\". Selleks tuldi kokku ja hakati siivsalt napsi võtma. Üritus aga lõppes metsiku prassimisega. Ent mehed ei jätnud jonni ja kordasid üritust. Samade tagajärgedega.\n\nKui ma ühelt kolleegilt küsisin, et mis kultuurse joomise propageerijatest sai, vastas too napilt: \"Nad jõid ennast põhja.\"\n\nEnt mõne aasta eest tekkisid Jakuutias rahvaliikumised, mis kasutasid kolonialismivastaseid argumente nagu \"alkohol pole osa jakuudi kultuurist, selle tõid meile venelased\". Tekkisid rahvuskultuuri ja -sporti propageerivad seltsid, kes korraldasid alkoholivastaseid marsse. Ühel hetkel hakkasid külad ennast alkoholivabaks kuulutama ja keelasid alkoholi müügi oma territooriumil. Nüüd on Jakutsk, regiooni pealinn, öösiti suhteliselt turvaline koht, mida see kindlasti ei olnud viisteist aastat tagasi.\n\nEesti puhul on muidugi raske apelleerida sellele, et alkohol pole olnud traditsiooniliselt siinse kultuuri osa. Eestlased (ja ka venelased) on kesvamärjukest kogu aeg tarbinud, Eesti panust Tsaari-Venemaa viinakeedukunsti arengusse on raske alahinnata. Järelikult peab alkoholi vähema tarbimise vastu kuidagi teistmoodi huvi tekitama.\n\nEks see tasapisi juhtub ka, seda näitab nii statistika kui ka vaatlus. Näiteks külajaanipäev, kus ikka olen käinud, oli viimasel korral kohe väga kaine. Juba möödunud aastal ei kakerdatud rannas massiliselt õllepudelitega.\n\nOn toimumas mingi nihe ja üha rohkem inimesi hoiab alkoholiga piiri. Ilma selle inimeste tahtmiseta ei suuda ka parim minister midagi korda saata, ent sellist protsessi saab toetada. Ja siin peaks selleks seatud isikud juba ise välja mõtlema, millise kivi all on vähk peidus.\n\nKarskusliikumised pole tänapäeval lahendus, aga äkki katsetaks spordi või kultuuriga? Või on olemas mõni üdini eestlaslik moodus? •\n\nERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil [email protected]. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel. Artikli kommentaariumist eemaldatakse autori isikut ründavad ja/või teemavälised, ropud, libainfot sisaldavad jmt kommentaarid.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Eesti puhul on raske apelleerida sellele, et alkohol pole olnud traditsiooniliselt siinse kultuuri osa. Ilma rahva tahteta ei suuda aga ka parim minister midagi korda saata, tõdeb Aimar Ventsel.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe artikli pealkirja ja sisu. Kasuta oma loomingulisi võimeid, et koostada detailne ja põhjalik ühelauseline sissejuhatus sellele uudisele.\n\n## Pealkiri:\n\nThe Guardian: Mari Kalkuni muusika jäädvustab põhjamaise metsa rahu, müstika ja ülevuse\n\n## Põhitekst:\n\nSpencer kirjutas, et Mari Kalkuni kauamängiv \"Ilmamõtsan\" erineb tema eelmisest plaadist \"Tii Ilo\", rõhutades uue muusika võimet jäädvustada põhjamaise metsa rahu, müstika ja ülevus. Ta leiab, et tegemist on maagilise albumiga.\n\nTema sõnul seisab \"Ilmamõtsani\" lugude keskmes ikkagi Mari Kalkuni laulmine, mis on kordamööda joviaalne ning itkev, kaotamata seejuures meloodilisust ning tasakaalukust. Neil Spenceri arvates jõuavad Kalkuni lood kohale ka ilma tõlgeteta, andes edasi ürgse looduse tunnetust.\n\nLoe ka Peeter Sauteri arvustust plaadile \"Ilmamõtsan\".\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Seda juhtub harva, et mõne Eesti artisti album satub suurte rahvusvaheliste väljaannete huviorbiiti. Sinna ritta on lisandunud aga Mari Kalkun ja tema viimane album \"Ilmamõtsan\", mida arvustas The Guardiani kriitik Neil Spencer.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe hoolikalt uudise pealkiri ja sisu ning kirjuta artiklile pikk sissejuhatav lause, kasutades oma kujutlusvõimet.\n\n## Pealkiri:\n\nKeskmiste eksamitulemustega Tartu Ülikooli sisse ei saa\n\n## Põhitekst:\n\nVahetult enne jaanipäeva algas paljudes kõrgkoolides sisseastumisperiood ning enim oodatakse uusi tudengeid kõrghariduse esimesse astmesse. Ülikoolide vastuvõtutingimused on aga erinevad. Näiteks ütleb Tartu Ülikooli vastuvõtutalituse juhataja Tuuli Kaldma, et olenevalt erialast võib sisseastumisel vaja olla nii akadeemilist testi, vastuvõtueksamit kui ka riigieksami tulemusi. Seejuures peavad tulemused olema Kaldma sõnul heal tasemel.\n\n\"Arstiteadusõppekaval peaks olema laia matemaatika ja eesti keele riigieksam kuskil 85 punkti kanti tehtud, et sisse saada ülikooli. Tartu Ülikoolil on üldiselt kehtestatud kandideerimislävend 66 punkti, nii et see on piiriks, mille ületajad me siis võtame üldse kandideerima, et madalama n-ö koondpunktisummaga inimesed jäävad konkursilt välja,\" rääkis Kaldma.\n\nKa Tallinna Tehnikaülikoolis on lävendipõhine vastuvõtt. Olulisel kohal on laia metamaatika riigieksami tulemus, mille miinimumlävendiks enamikule ülikooli õppekavadest kandideerimiseks on 50 punkti, IT kavade puhul 55 punkti ja informaatika õppeprogrammil on lävendiks 65 punkti. TTÜ õppeprorektor Hendrik Voll ütleb, et kõigil, kelle riigieksamid on kehvematele tulemustele sooritatud, on võimalus TTÜ-s untsu läinud eksam uuesti sooritada.\n\n\"Me pakume sellist võimalust nii matemaatikas kui eesti keeles. Eelmisel aastal oli 88 sellist abiturienti, kes sooritas matemaatika tehnikaülikooli selle eksami paremini kui oli riigieksami tulemus, no riigieksami tulemus oli siis ka alla 50 punkti, ja tulid meile ka õppima,\" märkis Voll.\n\nErinevalt eeltoodud ülikoolidest puudub lävendipõhine vastuvõtt Eesti Maaülikoolis. Õppekorralduse peaspetsialist Eda Aitseni sõnul on suuremale osale maaülikooli õppekavadest vaja, et kandidaadil oleks olemas kaks riigieksamit, eesti keel ja matemaatika, ükskõik, kas siis kitsas või lai ja olenevalt konkursi tingimustest arvestatakse erinevalt, kas soovitakse kitsast või laia. Kolmas vastuvõtukriteerium, mis on kõikidel õppekavadel ühine, on keskharidust tõendava dokumendi keskmine hinne üle kõikide õppeainete.\n\n\"Minimaalselt peab olema riigieksamil saadud 20 punkti ja mis on üle selle, on ju kõik juba väga hästi, et sellisel juhul moodustub pingerida nende punktide alusel ja pingerea järgi me võtame ka vastu.\"\n\nVastuvõtud kõrgkoolidesse kestavad juuli alguseni.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Sel aastal oli eesti keele riigieksami keskmine tulemus veidi üle 62 punkti, kitsa matemaatika eksami keskmine oli veidi üle 37 ja laia matemaatika riigieksami tulemus pea 56 punkti. Kui Eesti Maaülikooli õppekavadele saab keskmiste riigieksamitulemustega kandideerida, siis Tartu Ülikooli sissesaamiseks on vaja paremaid eksamitulemusi.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Vaata läbi uudise pealkiri ja tekst ning loo loov sissejuhatav lause, mis haakub artikli sisuga.\n\n## Pealkiri:\n\nRafael Nadal kerkis taas maailma esinumbriks\n\n## Põhitekst:\n\n32-aastane hispaanlane naasis maailma edetabeli tippu tänu Roger Federeri kaotusele Halle muruturniiri finaalis, kus šveitslane jäi alla Horvaatia tennisistile Borna Coricile (ATP 21.). Nadali edumaa Federeri eest on 50-punktiline.\n\nEsikümnes vahetasid kohad Marin Cilic ja Grigor Dimitrov, asudes nüüd vastavalt viiendal ja kuuendal tabelireal.\n\nEesti esireket Jürgen Zopp jätkab 107. positsioonil. Neli kohta tõusis Kenneth Raisma (ATP 739.), viis kohta Vladimir Ivanov (ATP 789.).\n\nNaiste maailma edetabeli esikümnes muutusi ei toimunud – maailma esireketina jätkab Simona Halep, talle järgnevad Caroline Wozniacki ja Gabine Muguruza.\n\nEesti esireket Anett Kontaveit jätkab 27. tabelireal, Kaia Kanepi tõusis nelja koha võrra ja asub nüüd 44. positsioonil. Juunis esmakordselt WTA edetabelisse pääsenud 18-aastane Jelena Malõgina tõusis koguni 80 kohta ja asub nüüd 1133. tabelireal.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Värskes meeste tennise maailma edetabelis kerkis uueks esireketiks seni teist positsiooni hoidnud Rafael Nadal.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe artikli pealkirja ja sisu. Kasuta oma loomingulisi võimeid, et koostada detailne ja põhjalik ühelauseline sissejuhatus sellele uudisele.\n\n## Pealkiri:\n\nEnesehüpnoos aitab leevendada valu raseduse ja sünnituse ajal\n\n## Põhitekst:\n\nTartu Tervishoiu Kõrgkoolis kaitses lõputöö Olja Gusseva, milles uuris enesehüpnoosi kasutamise võimalusi raseduse ja sünnituse ajal. Järgneva artikli kirjutasid koos Olja Gusseva ja tema kolleeg Tatjana Jušinski. Tööd juhendas Imbi Sagar.\n\nLigi 37 protsenti rasedatest ning 28 protsenti sünnitanud naistest kasutab Ameerika Ühendriikides alternatiivseid valu leevendavaid meetodeid. Praegu kogub neist meetoditest suurt populaarsust enesehüpnoos.\n\nEnesehüpnoos on üks vanemaid keha ja vaimu kaasavaid meetodeid, mida tervendamises kasutatakse. Kahjuks on sellega seotud ka palju väärarusaamu ja halvakspanu, mis kõik kahjustavad enesehüpnoosi terapeutilist potentsiaali ja suurendavad arusaama, et see on ohtlik või omab mingisugust maagilist jõudu.\n\nTegelikkuses tähendab enesehüpnoos intensiivset lõõgastumise seisundit, mille ajal teadvus ei taju ümbritsevat keskkonda ega keskendu igapäeva muredele. Oluline on teada, et hüpnotiseeritav ei kaota hüpnoosi ajal teadvust, vastupidi - teadvus on võrreldes tavapärasega kõrgendatud tasemel ja inimene on rohkem fokusseeritud.\n\nEnesehüpnoosiga on võimalik vähendada enneaegsete sünnituste sagedust, suurendada viljastatud munaraku pesastumise tõenäosust emaka seinale, vähendada stressi ja hirmu sünnituse ees ning iivelduse ja oksendamise teket. Võrreldes ravimprotseduuridega, mis võivad märkimisväärselt leevendada valu, ei luba enesehüpnoosi meetod täielikult valust vabaneda, kuid võimaldab vähendada selle domineerimist ja sellega seotud negatiivseid tagajärgi.\n\nÜhest uurimistööst selgus, et enesehüpnoos vähendas keskmist sünnituse kestvust, keisrilõike sagedust, seljatuimestuse ja naerugaasi vajadust. Samas selgus, et 81 naisest 46 ehk 51 protsenti ei kasutanud ühtegi valuvaigistavat meetodit ning sünnitamisel keskmine ebamugavuse tase oli hinnatud 5,8 palliga 10-st. 32 protsenti naistest hindasid seda taset vähem kui 5,8 palliga, sealhulgas kaks naist hindasid ebamugavuse taset 0 palliga.\n\nEnesehüpnoosi võib teha hüpnoosi praktiseeriv inimene, kes samas võib ka naist õpetada seda iseseisvalt tegema. Sellises lõõgastatud seisundis muutub alateadvus vastuvõtlikuks sugestsioonidele ehk sisendusele.\n\nSugestioonid võivad olla nii verbaalsed kui ka mitteverbaalsed ning nende abil saab mõjutada inimese taju (näiteks emaka kokkutõmmete ajal), enesetunnet ja käitumist. Positiivsete sisenduste abil tõstetakse naise kindlustunnet sünnituse ajal ning vähendatakse hirmu, pingeid ja valu tajumist, eesmärgiga sünnituse kulg naise jaoks võimalikult mugavaks muuta.\n\nNaine on viidud seisundisse, kus ta ei tunne ärevust ning ei analüüsi temale suunatud sugestioone.\n\nHüpnosünnitus on keskendunud positiivsetele mõtetele, hirmust vabanemisele, loomuliku sünnituse protsessi õpetamisele, enesehüpnoosile ja lõõgastumisele.\n\nKaasaegses kirjanduses pole hüpnoosi kasutamisel leitud kindlaid vastunäidustusi. Teisalt on ilmnenud mitmed kõrvalnähud ning piirangud, näiteks lühiajalised peavalud, ärevus ja lühimälu kaotus. Eelnevate psüühikahäiretega patsientidel kaasneb enesehüpnoosiga psühhoosi ägenemise oht.\n\nVaatamata sellele soovitasid suurem osa uurimistööde autoritest edaspidi kasutada enesehüpnoosi koos hetkel olemasoleva ämmaemandusabiga, et kergendada nii raseduse aega kui ka sünnitusega seotud ebamugavusi.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Valu sünnituse ajal on paljude naiste jaoks tõsine probleem ning iga naine tunneb sünnitamisel seda erinevalt. Võimalus on aga kasutada valude leevendamiseks ravimeid või alternatiivseid meetodeid. Viimasel ajal otsivad naised järjest rohkem abi just viimasest, näiteks enesehüpnoosist.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe hoolikalt uudise pealkiri ja sisu ning kirjuta artiklile pikk sissejuhatav lause, kasutades oma kujutlusvõimet.\n\n## Pealkiri:\n\nNigeeria põllumeeste ja karjakasvatajate kokkupõrgetes hukkus 86 inimest\n\n## Põhitekst:\n\nMõnedel andmetel algas vägivald neljapäeval, kui etnilised beromi põllumehed ründasid etnilisi fulani karjakasvatajaid, tappes neist viis. Laupäevane kättemaksurünnak tõi veel rohkem hukkunuid, vahendab BBC.\n\nPlateau osariigi politseijuht Undie Adie ütles, et kontrollkäigul küladesse leiti 86 hukkunut ja kuus vigastatut. Lisaks oli maha põletatud 50 maja, 15 mootorratast ja kaks sõidukit.\n\nOsariigi kolmes piirkonnas on praeguseks kehtestatud liikumiskeeld kella kuuest õhtul kuni kuueni hommikul kohaliku aja järgi.\n\nPiirkonnas on aastakümneid kestnud vägivald etniliste gruppide vahel, kes võitlevad maaressursi nimel. Paigas, kus islamiusk kohtub kristlusega, on usulised pinged seega harjumuspärased: karjakasvatajad on etniliselt fulanid ja peamiselt moslemid, samas kui põllumehed on valdavalt kristlased.\n\nSellegipoolest pole selge, millest sai alguse praegune vägivallalaine. Nigeeria president Muhammadu Buhari on olukorra eskaleerumises süüdistanud relvaäri suurenemist Liibüast. Olukord seab presidendile surve leevendada pingeid enne 2019. aasta valimisi.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Vähemalt 86 inimest hukkus Nigeeria keskosas põllupidajate ja karjakasvatajate vägivaldsetes kokkupõrgetes.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Pärast artikli pealkirja ja põhiteksti lugemist kasuta oma loovust, et koostada sisutihe ja pikk sissejuhatav lause.\n\n## Pealkiri:\n\nKontaveidi alistanud sakslanna võidutses Mallorca turniiril\n\n## Põhitekst:\n\nTund ja 36 minutit kestnud matš algas tasavägiselt, kui esimeses setis võitis kord geimi Maria, kord Sevastova. 30-aastane sakslanna ei jäänud aga kordagi kaotusseisu ning pärast 5:4 juhtima asumist murdis Kontaveidi alistanud Maria lätlanna servi ning võitis seti 6:4.\n\nTeises setis jäi maailma edetabeli 48. reket Maria nelja geimi järel koguni 0:4 kaotusseisu, lubades Sevastoval murda kahel korral servi. Sakslanna suutis seejärel vastata aga ise kahe servimurdega ning võitis viis geimi järjest, asudes 5:4 juhtima. Läti tennisist suutis veel korra seisu viigistada, kuid viimased kaks geimi kuulusid jällegi sakslannale – tasuks 6:4, 7:5 matšivõit.\n\nMallorca muruturniiri võidu puhul on tegemist Tatjana Maria esimese WTA tiitliga.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Mallorca WTA turniiri avaringis Eesti esireket Anett Kontaveidi (WTA 24.) alistanud sakslanna Tatjana Maria (WTA 48.) võitis finaalis Läti tennisisti Anastasija Sevastovat (WTA 21.)", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Süvene uudise pealkirja ja sisu ning kirjuta sellele loole sisukas ja informatiivne sissejuhatus, mille pikkus on üks lause.\n\n## Pealkiri:\n\nRahvusooper Estonia kogus möödunud hooajal üle 187 000 külastuse\n\n## Põhitekst:\n\nKõige rohkem vaatajaid kogusid Gounod' ooper \"Faust\" ja Kocsaki ballett \"Lumivalgeke ja seitse pöialpoissi\". Kõige populaarsemad ooperid olid rahvusooperi ja Kanuti Gildi SAALi koostöös valminud \"Eesti ajalugu. Ehmatusest sündinud rahvas\" ning Rasmus Puuri debüütooper \"Pilvede värvid\". Ballettidest tõid täissaalid Tšaikovski \"Luikede järv\" ning \"Pähklipureja\".\n\nRahvusooper Estonia lõpetas 112. hooaja XXI Suure-Jaani muusikafestivalil, kus tulid esitusele Toomas Eduri lühiballett \"Vaikivad monoloogid\" ning katkend Pjotr Tšaikovski balletist \"Luikede järv\".\n\nLisaks Tallinnale andis rahvusooper lõppenud hooajal etendusi Tartus, Paides, Jõhvis, Viljandis, Haapsalus ja Pärnus. Seoses Eesti Vabariigi juubeliga viidi ka naaberriikidele Venemaale, Soomele, Lätile ja Leedule kingituseks ooperi- ja balletielamusi. Eesti sünnipäevale pühendatud hooaja kulminatsiooniks oli veebruaris aset leidnud festival \"Eesti teater \"Estonias\"\", mis tõi lavale parima valiku eesti autorite teostest.\n\nUut hooaega alustab rahvusooper 14. augustil Jerry Bocki suvemuusikaliga \"Viiuldaja katusel\", mis etendub sel suvel vaid kümnel korral. Juba järgmisel suvel esietendub Estonias Leonard Bernsteini muusikaliga \"West-Side Story\", mille toob lavale tunnustatud lavastaja Georg Malvius.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Lõppenud 112. hooajal andis Rahvusooper Estonia kokku 440 etendust ja kontserti, mida külastas 187 804 teatrisõpra.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe artikli pealkirja ja sisu. Kasuta oma loomingulisi võimeid, et koostada detailne ja põhjalik ühelauseline sissejuhatus sellele uudisele.\n\n## Pealkiri:\n\nKarl-Martin Rammo saavutas Kieli regatil seitsmenda koha\n\n## Põhitekst:\n\nEelsõitudes olid Rammo tulemused stabiilselt esimeste seas, ent finaalsõitudes tuli sisse kõikumisi - kolmanda finaalsõidu lõpetas Rammo esimesena ent sellele eelneva ja järgneva vastvalt 25. ja 28. kohal.\n\nSelleaastane Kieler Woche algas EuroCup sarjaga, kus võisteldi 16.-19. juunini. Selles sarjas 29er klassis võistlenud Kaarel Paal ja Mihkel Paal jõudsid lõpptulemusena 60. kohale ning samas klassis purjetanud Märten Mikk ja Melvin Aasav olid 73. kohal. Klassi võitjateks tulid norrakad Mathias Bereth ja Alexander Franks-Petty, kes edastasid teiseks jäänud soomlaste paatkonda selge vahega.\n\nLaser Radial klassis jõudsis Keith Luur 30. kohale ja Henri Silluta lõpetas 72. kohal. Kokku võistles antud klassis 174 paatkonda. Esikolmik moodustus seekord poolakatest - Tytus Butowski, Lukasz Machowski ja Mikolaj Silny.\n\n20. juunist astusid võistlustulle olümpiaklasside purjekad. Laser Standard klassis võistles kokku 118 purjekat. Eestit esindasid Karl-Martin Rammo, Martin Aruja ja Georg Haud, kelle lõpptulemused olid vastavalt 7., 62. ja 69. koht. Võitjaks tuli vaid ühepunktise eduga sakslane Philipp Buhl.\n\nFinn klassis purjetanud Deniss Karpak lõpetas võistluse 26. kohal. Taavi Valter Taveteri tulemuseks jäi 48. koht. Pühapäevasesse medalisõitu pääses vaid klassi 10 esimest, seega meie mehed kahjuks täna enam võistelda ei saanud. Võitjaks krooniti uusmeremaalane Josh Junior.\n\nAnna Pohlak ei saanud haigestumise tõttu pühapäevasel võistlustel osaleda ning langes seetõttu väljavõideldud positsioonilt 25 kohale 38. Laser Radial klassi võitis taanlanna Anne-Marie Rindom. Võistluste alguses Laser Radial klassis liidrikohal olnud hollandlanna Maxime Jonker lõpetas lõpuks 76 võistleja seas neljandal kohal.\n\nJuuso ja Henri Roihu lõpptulemuseks 49er klassis jäi 54. koht. Klassi võitsid liidripositsioonilt tänasesse medalisõitu läinud taanlased Jonas Warrer ja Jakob Precht Jensen.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Pühapäeval lõppes maailma suurimaid purjetamisvõistlusi Kieler Woche 2018, kus Karl-Martin Rammo võitles end maailma tippude seas seitsmendale kohale.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu artikli sisuga ja loo sellele pika lausega sissejuhatus, mis köidab lugeja tähelepanu.\n\n## Pealkiri:\n\nRaudjalg: populaarsust püüdlevad poliitikud nurjasid tehase eriplaneeringu\n\n## Põhitekst:\n\n\"Ettevõtjal on tänases ühiskonnas võimatu viia ellu suure keskkonnamõjuga projekti kui populaarsust haistvad poliitikud raisakullina kallal nokivad,\" ütles Raudjalg Äripäevale.\n\nRaudjala sõnul on praegune seis, mida ministrid tõlgendasid püüdlikult kui ettevõtjate läbikukkumist, läbikukkumine Eesti riigi ja kõigi metsaomanike jaoks ning võib-olla polegi praeguses Eestis võimalik selliseid projekte ellu viia.\n\n\"Valime kõik arendusprojektid rahvahääletusel?\" püsitas Raudjalg küsimuse.\n\n\"Mõistetav, et aasta enne riigikogu ja europarlamendi valimisi on poliitikud populaarsuse trühvlisead. Siiski on mõnevõrra pettumus, et inimesed, kelle roll on linna või riigi tasemel valitsusvastutust kanda, projekti neutraalselt suhtuda ja seeläbi kohalikku kogukonda rahustada, valisid kergema populaarsuse tee,\" ütles ta.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Suhtekorraldaja Indrek Raudjala sõnul oli tselluloositehase rajamisplaani kommunikatsioon korraldatud avatult, ausalt, proaktiivselt ja trikkideta, kuid kava nurjasid populaarsust taga ajavad poliitikud.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe hoolikalt uudise pealkiri ja sisu ning kirjuta artiklile pikk sissejuhatav lause, kasutades oma kujutlusvõimet.\n\n## Pealkiri:\n\nInglaste peatreener ei jäänud rekordilise võiduga täielikult rahule\n\n## Põhitekst:\n\n\"Mulle ei meeldinud mängu algus ja lõpp. Arvan, et muul ajal olime päris head, aga ma vist olen liialt kriitiline,\" muigas Southgate. \"Nautisin võitu Tuneesia üle rohkem, sest mäng oli pingelisem ja pani meid rohkem pingutama. Täna olime värava ees tublimad ning see on hea tunne, teades, paljud vaatasid meie mängu televiisorist ning saime nende tuju korralikult tõsta,\" vahendab Jalgpall24.ee.\n\nJärgmine kohtumine on Inglismaal Belgia vastu, kus otsustatakse grupi võitja. \"Tahame seda vormi hoida, seetõttu peame mõtlema, millise koosseisu me Belgia vastu üles rivistame,\" rääkis ta.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Inglismaa suurim võit MM-il ei pakkunud peatreener Gareth Southgate'ile täielikku rahulolu.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe hoolikalt uudise pealkiri ja sisu ning kirjuta artiklile pikk sissejuhatav lause, kasutades oma kujutlusvõimet.\n\n## Pealkiri:\n\nSauk: Tallinna väikese ringtee osas pooled ühise arusaamiseni ei jõudnud\n\n## Põhitekst:\n\nKohtumisel osalesid Harjumaa Omavalitsuste Liit, Rae vald, Tallinna linn, lennujaam ja maanteeamet, kuid pooled ei jõudnud ühise arusaamani, kelle tee tulevikus on - kas riigitee või kohaliku liikluse tarbeks töötav tee, kirjutab Eesti Päevaleht.\n\n\"Sellest tekivad ka kokkulepped, et kes kui palju peaks investeerima. Kahjuks selliste lepte arutamiseni me ei jõudnud- Hetkel kehtiva teehoiukava muudatuste kavas Tallinna väikese ringtee ehituse rahastamist ette nähtud ei ole,\" nentis Sauk.\n\nSauk tõdes, et projekt tervikuna ei ole praegu riigi jaoks esmatähtis ning riigi eelarvestrateegiasse panekuks on vaja ka sotsiaalmajanduslikku analüüsi.\n\n\"Ehitushindade üle on täna veel vara spekuleerida, aga arve on laual olnud 40-st kuni 110 miljoni euroni. Loodame eelprojekti koostamise käivitada veel sel aastal, et hiljemalt pooleteise aasta pärast olla oluliselt täpsemad nii aja kui ka rahalise plaani suhtes,\" märkis Sauk.\n\nTallinna tehnikaülikooli teetehnika lektori Ain Kendra sõnul ei lahendaks ilma Viljandi maantee poolse lahenduseta Tallinna väike ringtee, Smuuli tee ja Viljandi maantee ühendus lennuraja alt läbi suurt midagi.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Maanteeameti juht Priit Sauk nentis, et mõned nädalad tagasi toimunud kohtumisel Tallinna väikese ringtee ehituse osas pooled kokkuleppele ei jõudnud.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu uudise pealkirja ja põhisisuga. Kasuta neid fakte, et luua pikk ja sisutihe lause, mis toimib loo sissejuhatusena.\n\n## Pealkiri:\n\nArendaja plaanib Rocca al Mare kaubanduskeskust veerandi võrra laiendada\n\n## Põhitekst:\n\nCitycon teatas eelmisel nädalal oma Kristiine ja Rocca al Mare kaubanduskeskuste tegevjuhi väljavahetamisest. Uue juhi üheks ülesandeks jääb ellu viia ka Rocca al Mare ostukeskuse laiendamine.\n\nEttevõtte kommunikatsiooni- ja turundusjuht Linda Eichler ütles, et ehkki detailplaneering algatati juba 2015. aasta lõpus, on konkreetsetest detailidest rääkida veel vara ning protsessid võtavad aega, kuivõrd tegemist on linna jaoks olulise piirkonnaga.\n\n\"Rocca al Mare ümbrusest on kujunemas Lääne-Tallinna tõmbekeskus. Ühelgi teisel kaubanduskeskusel pole selliseid naabreid nagu Rocca al Mare kaubanduskeskusel. Me ei vaata ainult kaubandust, vaid laiemat pilti,\" ütles Eichler, viidates loomaaiale, vabaõhumuuseumile jm ümbruskonnas asuvatele unikaalsetele ühiskondlikele rajatistele.\n\nTallinna planeeringute registrist nähtub, et Rocca al Mare Kaubanduskeskuse AS soovib olemasolevale 74 600 ruutmeerile 16 500 veel lisaks ehitada, mis on ligi veerand senisest mahust.\n\nCitycon usub, et pealinna kaubandusturg pole veel ammendunud.\n\n\"Meie hinnangul on kaubanduspinda tervikuna Tallinnas palju, aga turu areng soosib olemasolevaid häid asukohti, mis nii Rocca al Mare kaubanduskeskuse kui ka Kristiine keskuse puhul on väga head,\" põhjendab Eichler laienemisplaani.\n\nViiekorruseline parkimismaja\n\nSenisele kolmekorruselisele hoonele lisaks on algatatud detailplaneeringu järgi plaanis kuni viie maapealse korrusega ärihoone ehitamine, kus esimesel ja osaliselt teisel korrusel on äripinnad ning 2.-5. korruseni parkimismaja, lisaks plaanitakse avatud parkimisala katusekorrusele.\n\nJuurdeehitatav osa rajatakse olemasoleva hooneesise parkla edelanurka, otsapidi Mõisapõllu tänava äärde. Arendaja kinnitusel naabruses asuvate elumajade päikesevalgus ei vähene, kuivõrd kavandatav juurdeehitus tuleb ala lõunaküljele.\n\nJuurdeehituse ja olemasoleva hoone ristumispunkt kujuneb keskuse peasissepääsuks ning selle ette on plaanitud väike väljak roheala ja hooajalise välimüügialaga.\n\n\"Keskuse parkimiskohtade arv kasvab enam kui kaks korda, 2355-ni.\"\n\nKeskuse parkimiskohtade arv kasvab enam kui kaks korda: kui praegu on keskuses sees 355 parkimiskohta ja õues 529 kohta ehk kokku 884 parkimiskohta, siis neile kavandatakse 1471 kohta lisaks, mis kõik tulevad parkimismajja sisse. Selle tulemusel kujuneb parkimiskohtade arvuks 2355.\n\nHoone perimeetril säilib lai kõnnitee, mis ühendab sissepääsud, tagab jalakäijate ohutu liikumise parklaliiklusest sõltumatult ning võimaldab paigutada jalgrattaparklad hoone sissepääsude lähedusse.\n\nLiikluskorraldus näeb ette parkla olemasolevate juurdepääsude säilitamise Mõisa tänava poolt. Hooneesise parkla liikluse kulgu oluliselt ei muudeta, Paldiski maantee poolne parklakorraldus säilib senisel kujul, hoonepoolne parklatee hakkab järgima juurdeehituse perimeetrit.\n\nParkimishoone sisse- ja väljasõidud rajatakse parklatee Mõisapõllu tänava poolsesse otsa ja juurdeehitatava hoonemahu keskossa.\n\nTäpsemaid plaane, kellest võiksid saada uued rentnikud ning kas tulemas ka päris uusi, Eestis seni esindamata kaubamärke, ega eesmärki, mis ajaks laiendustegevus valmis võiks saada, ei soovinud ettevõte veel avaldada.\n\nRocca al Mare kaubanduskeskuse senisest 74 600 ruutmeetrisest üldpinnast 57 600 m 2 on väljaüüritav osa. Aastas külastab keskust 5,5 miljonit inimest.\n\nCitycon on suur Põhjamaade kaubanduskeskuste arendaja ja kinnisvara investeerimisfirma. Koos Kristiine keskusega omab ja peab Citycon kokku 46 kaubanduskeskust Soomes, Rootsis, Norras, Taanis ja Eestis.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Rocca al Mare kaubanduskeskuse arendaja Citycon on algatanud detailplaneeringu, et ehitada ostukeskust ligi veerandi võrra suuremaks.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Süvene uudise pealkirja ja sisu ning kirjuta sellele loole sisukas ja informatiivne sissejuhatus, mille pikkus on üks lause.\n\n## Pealkiri:\n\nVahetuseta mänginud Eesti naiste 3x3 koondisel jäi EM-kohast vajaka\n\n## Põhitekst:\n\nSeejuures mängisid Andorrasse koosseisus Merike Anderson, Annika Köster, Pirgit Püü ja Maaja Bratka sõitnud eestlannad turniiri teise päeva ilma oma pikima mängija Bratkata, kes sai avapäeval vigastada, kirjutab Korvpall24.ee.\n\nEestlannad jäid Hispaania vastu 0:4 taha ning suutsid skoori avada alles siis, kui mängitud oli veidi vähem kui kaks minutit. Sealt edasi mängiti mitu minutit nii, et vahe püsis sama suur (6:10). Edasi suutsid hispaanlannad mängupildilt domineerida, kuna eestlannadel oli ilma vahetuseta mängides silmnähtavalt keeruline tempos püsida.\n\nMerike Anderson tabas neli kaugviset ning tõi kokku kümme silma, Pirgit Püü arvele jäi kaks silma.\n\nKokku jäi eestlannade saldoks Andorras üks võit ja kolm kaotust.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Andorras toimuval Euroopa meistrivõistluste kvalifikatsiooniturniiril mängiv Eesti naiste 3x3 korvpallikoondis kohta Europe Cup 2018 turniiril tagada ei suutnud, kui jäi otsustavas matšis 12:17 alla Hispaaniale.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe hoolikalt uudise pealkiri ja sisu ning kirjuta artiklile pikk sissejuhatav lause, kasutades oma kujutlusvõimet.\n\n## Pealkiri:\n\nVenemaal on tuleval aastal keskmine pension 209 eurot\n\n## Põhitekst:\n\nKäesoleva aasta lõpuks kasvavad pensionid 14 414 rubla ehk 196 euro peale, vahendas lenta.ru.\n\nAlates tulevast aastast tõuseb Venemaal pensioniiga meestel 65 ja naistel 63 eluaastani.\n\nPraegu saavad mehed pensionile minna 60 ja naised 55 aasta vanuselt.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Venemaal on on tuleval aastal keskmine pension mittetöötaval pensionäril 15 400 rubla ehk 209,4 eurot.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Vaata läbi uudise pealkiri ja tekst ning loo loov sissejuhatav lause, mis haakub artikli sisuga.\n\n## Pealkiri:\n\nLiikluses sai viga kolm inimest\n\n## Põhitekst:\n\nKell 16.21 juhtus liiklusõnnetus Võrumaal Võru vallas Kubja-Roosisaare maantee 1. kilomeetril, kus 19-aastane mees sõitis Ford Sierraga lauges vasakkurvis teelt välja vastu puud. Kiirabi toimetas juhi Lõuna-Eesti haiglasse.\n\nKell 18.03 juhtus liiklusõnnetus Harjumaal Harku vallas Tallinna– Rannamõisa-Kloogaranna maantee 6. kilomeetril, kus 25-aastane mees sõitis jalgrattaga teelt välja vastu liiklusmärki. Rattur toimetati Põhja-Eesti regionaalhaiglasse.\n\nKell 21.25 juhtus liiklusõnnetus Harjumaal Viimsi vallas Viimsi– Randvere tee 5. kilomeetril, kus teele ette jooksnud kitse tõttu kukkus mootorrattaga Ducati Multistrada sõitnud 37-aastane mees. Mootorrattur toimetati Põhja-Eesti regionaalhaiglasse.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Pühapäeval juhtus kolm liiklusõnnetust, milles sai viga kolm inimest.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe uudis läbi ja pane oma kujutlusvõime tööle, et välja mõelda üks korralik sissejuhatav lause sellele loole.\n\n## Pealkiri:\n\nPolitsei tabas 86 joobes juhti\n\n## Põhitekst:\n\nTabatud juhtidest kolm oli narkojoobes ning 83 olid alkoholi tarvitanud.\n\nKui sõidukijuht on tarvitanud alkoholi üle liiklusseaduses lubatud piirmäära ehk vahemikus 0,2–1,49 promilli, võib teda väärteokorras karistada kuni 1200-eurose trahvi, kuni 30-päevase aresti või juhtimisõiguse äravõtmisega kuni üheks aastaks.\n\nKui juht on narkojoobes või enam kui 1,5-promillises alkoholijoobes, saab kohus teda kriminaalkorras karistada kas 30–500 päevamäära suuruse rahatrahviga või kuni kolmeaastase vangistusega. Lisakaristusena võib kohus võtta ka juhtimisõiguse kuni kolmeks aastaks. Samuti saab konfiskeerida sõiduki kui kuriteo toimepanemise vahendi.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Politsei tabas möödunud ööpäeval liikluses kokku 86 joobes juhti.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe uudis läbi ning loo sellele fantaasiarikas ja pikk lause, mis võiks uudist tutvustada.\n\n## Pealkiri:\n\nPrantsusmaal pidas politsei kinni 10 moslemeid rünnata plaaninud isikut\n\n## Põhitekst:\n\nOperatsioon leidis aset üle Prantsusmaa, kuid peamiselt toimusid kinnipidamised Korsika saarel, ütlesid allikad.\n\nKahtlusalused \"plaanisid sooritada vägivaldse akti islamiusku inimeste vastu\", ütles üks uurimisele lähedalasuv allikas.\n\nTeise allika sõnul kavatsesid kinnipeetud rünnata \"islamiäärmuslusega seotud sihtmärke\".\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Prantsuse terroritõrjepolitsei pidas laupäeval kinni 10 paremäärmuslusega seotud isikut, kes plaanisid rünnata moslemeid, ütlesid justiitsallikad pühapäeval.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe hoolikalt uudise pealkiri ja sisu ning kirjuta artiklile pikk sissejuhatav lause, kasutades oma kujutlusvõimet.\n\n## Pealkiri:\n\nSelgus viimane jalgpalli MM-ile pääsenud riik\n\n## Põhitekst:\n\nCosta Rica alistas teisipäeva õhtul peetud play-off kohtumises 1:0 Uus-Meremaa, kohtumise ainsa värava lõi kolmandal minutil endine Londoni Arsenali ründaja Joel Campbell.\n\nCosta Rica võit tähendab, et nad mängivad tänavusel turniiril E-alagrupis Saksamaa, Jaapani ja Hispaaniaga. Kokku on Costa Rica mänginud jalgpalli MM-finaalturniiril viiel korral, nende parim tulemus tuli kaheksa aastat tagasi Brasiilias, kui nad jõudsid veerandfinaali.\n\nJalgpalli MM toimub 21. novembrist 18. detsembrini.\n\n@fedefutbolcrc have secured the final spot at #Qatar2022! pic.twitter.com/5rWKNEpkyK\n\n— FIFA World Cup (@FIFAWorldCup) June 14, 2022\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Kataris toimuvatele jalgpalli maailmameistrivõistlustele pääses viimase riigina Costa Rica.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe uudis läbi ning loo sellele fantaasiarikas ja pikk lause, mis võiks uudist tutvustada.\n\n## Pealkiri:\n\nMüügile tulid Eesti-Malta Rahvuste liiga piletid\n\n## Põhitekst:\n\nEesti ja Malta lähevad vastamisi 23. septembril kell 19.00 A. Le Coq Arenal ning kohtumist esitleb Eesti Jalgpalli Liidu suurtoetaja Nike. Mängu eel avatakse staadioni ümbruses festivaliala kell 17.00, kohtumise avavile kõlab kell 19.00 ning staadioni väravad avatakse kaks tundi enne kohtumise algust.\n\nTegemist on olulise kohtumisega alagrupi võidu nimel, sest praeguse seisuga on mõlemad koondised kirja saanud kuus punkti ja sügisesed mängud otsustavad, kes tõuseb järgmiseks hooajaks C-liigasse.\n\nOmavahel on Eesti ja Malta läbi ajaloo kohtunud seitsmel korral. Eestil on nendest mängudest kirjas kolm võitu, kaks kaotust ning kaks viiki. Viimati läksid koondised vastamisi 9. juunil Maltal, kui Eesti teenis Konstantin Vassiljevi esimese poolaja ja Henri Anieri üleminutite väravast magusa 2:1 võidu.\n\nEesti-Malta kohtumine toimub 23. septembril A. Le Coq Arenal algusega kell 19.00. Kohtumise otsepilti vahendab Viaplay. Pileteid on võimalik soetada Piletilevis.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Eesti meeste jalgpallikoondis jätkab UEFA Rahvuste liiga teekonda sügisel, kui septembris võõrustatakse Maltat.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu uudise pealkirja ja põhisisuga. Kasuta neid fakte, et luua pikk ja sisutihe lause, mis toimib loo sissejuhatusena.\n\n## Pealkiri:\n\nUSA lahtiste korraldajad lubavad venelastel ja valgevenelastel osaleda\n\n## Põhitekst:\n\nJuuni lõpus algaval Wimbledoni slämmiturniiril Venemaa ja Valgevene tennisistid osaleda ei saa, kuid see-eest on neil võimalik osaleda USA lahtistel. USTA avaldas teisipäeval pressiteate, milles nad kinnitasid, et Venemaa ja Valgevene päritolu mängijad võivad osaleda, kuid peavad võistlema niinimetatud neutraalse lipu all.\n\nÜhtlasi mõistis USTA üheskoos ATP, WTA, ITF-i ja teiste suure slämmi turniiride korraldajatega hukka Venemaa sissetungi Ukrainasse ning kinnitati toetust otsusele keelata venelastel ja valgevenelastel võistlemine rahvusvahelistel võistkondlikel turniiridel.\n\nKüll aga võivad mõned tennisistid aasta viimaselt suure slämmi turniirilt siiski eemale jääda, sest USA piirireeglid nõuavad endiselt vaktsineerimistõendit. Seetõttu võib turniiri vahele jätta maailma edetabeli kolmas reket ja kolmekordne USA lahtiste võitja Novak Djokovic, kes pole koroonaviiruse vastu vaktsineeritud. Samal põhjusel pidi serblane vahele jätma ka Austraalia lahtised.\n\nUSA lahtised algavad 29. augustil ja kestavad kuni 11. septembrini. Eelmisel aastal tulid üksikmängudes võitjateks Emma Raducanu (WTA 11.) ja Daniil Medvedev (ATP 1.). Anett Kontaveit (WTA 2.) jõudis kolmandasse ringi, Kaia Kanepi (WTA 41.) piirdus teise ringiga.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "USA tenniseliit (USTA) teatas teisipäeval, et lubavad Venemaa ja Valgevene tennisistidel osaleda aasta viimasel suure slämmi turniiril.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe hoolikalt uudise pealkiri ja sisu ning kirjuta artiklile pikk sissejuhatav lause, kasutades oma kujutlusvõimet.\n\n## Pealkiri:\n\nSõja 111. päev: Ukraina teatas positsioonide hoidmisest Severodonetskis\n\n## Põhitekst:\n\nOluline 14. juunil, kell 22.40:\n\n- Luhanski oblasti kuberneri sõnul on Severodonetski linnas Azoti keemiatehases varjul umbes 500 tsiviilelanikku, neist 40 lapsed;\n\n- USA ametiisiku sõnul on kolmapäevasel Ukraina kontaktgrupi kohtumisel oodata uusi Ukrainale mõeldud relvasaadetiste teateid;\n\n- Venemaa kehtestas sissesõidukeelu 49 Ühendkuningriigi kodanikule;\n\n- Venemaal Brianski regiooni linnas Klintsis teatati plahvatustest ja rünnakust Vene sõjaväebaasi vastu;\n\n- Ukraina sai tagasi 64 Mariupolis Azovstalis langenud sõduri säilmed;\n\n- president Zelenski sõnul tungib Venemaa Ukrainas edasi, kui neid Donbassis ei peatata;\n\n- Vene väed kaotasid eelmise ööpäeva jooksul ligikaudu 200 sõdurit ja suurimad kaotused olid Bahmutis, teatas Ukraina kaitsejõudude peastaap;\n\n- Ukraina väed hoiavad vaatamata Vene vägede pealetungidele oma positsioone Severodonetskis, ütles selle linnapea Oleksandr Strjuk;\n\n- i nimõiguste kaitse organisatsioon Amnesty International süüdistas esmaspäeval Venemaad sõjakuritegudes, kuna selle relvajõud kasutasid Harkivi linna vallutada püüdes kobarpomme;\n\n- Venemaa peamine eesmärk sõjas Ukraina vastu on separatistlike tunnustamata Luhanski ja Donetski rahvavabariigi kaitse, ütles Kremli esindaja esmaspäeval;\n\n- paavst Franciscus kritiseeris Venemaa relvajõudude tegevust Ukrainas, kuid leidis ka, et Venemaa vallandatud sõda võis olla provotseeritud.\n\nKuberner: Severodonetski keemiatehases on varjul 500 tsiviilelanikku\n\nLuhanski oblasti kuberneri Serhi Haidai sõnul on ägedate lahingute keskmes olevas Severodonetski linnas Azoti keemiatehases varjul umbes 500 tsiviilelanikku, nendest 40 on lapsed.\n\nHaidai sõnul püüavad Ukraina sõjaväelased evakueerida inimesi igal hetkel, mil lahingud pisut vaibuvad, kuid see, et Vene väed hävitasid esmaspäeval viimase linnast välja viivast kolmest sillast, teeb olukorra pea võimatuks.\n\n\"Pommitamine on nii võimas, et inimesed ei suuda seda enam varjendites taluda, nende psühholoogiline seisund on piiri peal. Viimastel päevadel on elanikud valmis ära minema,\" ütles Haidai.\n\nSeverodonetski linnapea Oleksandr Strjuk ütles, et olukord on väga keeruline. \"Kasutatakse igat võimalust inimeste evakueerimiseks igal vaikuseminutil ning kui on transpordivõimalused olemas,\" sõnas ta.\n\nVenemaa kaitseministeerium teatas, et on valmis kolmapäeval looma humanitaarkoridori inimeste evakueerimiseks Severodonetskist Azoti tehasest ning viiks nad Luhanski oblastis separatistide kontrollitud aladele.\n\nUSA ootab kolmapäevaselt Ukraina kontaktgrupi kohtumiselt uute relvasaadetiste teateid\n\nUkraina ametiisikud on andnud teada, et ilma uute relvadeta ei suuda nad Vene vägede pealetungi peatada.\n\nUSA ametiisiku sõnul on kavas uued relvasaadetised Ukrainale, kuid enne kohtumist ja kokkulepete sõlmimist ei saa rääkida detailidest, vahendab CNN.\n\nSama ametiisiku sõnul pole näha Ukraina vägede moraali langust kuigi võitlus Donbassi piirkonnas muutub üha raskemaks.\n\nVenemaa kehtestas sissesõidukeelu 49 Ühendkuningriigi kodanikule\n\nVenemaa sissesõidukeelu nimistus on ka 29 Briti ajakirjanikku. Venemaa välisministeeriumi sõnul on nimekirjas olevad isikud seotud Ühendkuningriigi kaitsetööstusega.\n\nVenemaa sissesõidukeele nimekiri järgneb Ühendkuningriigi samasugusele keelule.\n\nKeelu all on ajakirjanikud väljaannetest the Guardian, BBC, Channel 4, ITV, Sky News, the Daily Telegraph, the Sunday Times, the Times, the Independent, the Daily Mail ja Financial Times.\n\nVene välisminister ütles, et nimekirjas olevad ajakirjanikud tegelevad valeinfo levitamisega seoses sündmustega Ukrainas ja Donbassis ning oma kallutatud hinnangutega suurendavad Russofoobiat briti ühiskonnas.\n\nVenemaal Brianski regiooni linnas Klintsis teatati plahvatustest\n\nVene linnas Klintsist tulid teated, et linna on viimased kolm päeva rünnatud. Linnas asub Vene sõjaväebaas ja see asub vähem kui 50 kilomeetri kaugusel Ukraina-Vene piirist, vahendas The Moscow Times.\n\nKohalike elanike sõnul nägid nad sõjaväebaasi kohal helikopterit, mis ründas sõjaväebaasi rakettidega enne äralendu.\n\nKohalike sõnul on osa linnast ilma elektri ja joogiveeta. Sarnastest intsidentidest teatati Brianski regioonis asuvates Klintsovski and Starodubski piirkondades esmaspäeval ja laupäeval.\n\nRünnakud Vene territooriumil on sagenenud peale Vene vägede taandumist Kiievi alt.\n\nUkraina valitsus pole rünnakuid ei omaks võtnud ega eitanud.\n\nUkraina sai kätte 64 Ukraina sõduri säilmed Mariupolist\n\nUkraina ajutiselt okupeeritud territooriumite ministeeriumi sõnul saadi teisipäeval Ukraina võimude valdusesse 64 Mariupolis Azovstali terasetehases langenud sõduri säilmed.\n\nMinisteeriumi sõnul saadi säilmed vahetusena. Mida Ukraina valitsus venelastele vastu andis ei ole avalikult teada.\n\nZelenski sõnul tungib Venemaa edasi, kui neid Donbassis ei peatata\n\nUkraina president Volodõmõr Zelenski ütles täna Taani ajakirjanikega suheldes, et kui Vene vägesid ei peatata Luhanski ja Donetski oblastites, siis tungivad nad kindlasti Ukrainas edasi.\n\nZelenski tuletas pressikonverentsi ajal meelde, et Venemaa on näidanud oma tahet okupeerida kogu Ukraina riik.\n\nUkraina hinnang Venemaa kaotustele\n\nUkraina kaitsejõudude peastaap avaldas teisipäeval tavapärase hinnangu Venemaa senistele kaotustele sõjas alates selle algusest 24. veebruaril:\n\n- elavjõud umbes 32500 (võrdlus eelmise päevaga + 200);\n\n- tankid 1434 (+2);\n\n- jalaväe lahingumasinad 3503 (+11);\n\n- lennukid 208 (+0);\n\n- kopterid 179 (+1);\n\n- suurtükisüsteemid 721 (+3);\n\n- mobiilsed raketilaskesüsteemid (MLRS) 229 (+0)\n\n- õhutõrjesüsteemid 97 (+0);\n\n- operatiivtaktikalised droonid 588 (+3);\n\n- tiibraketid 125 (+0);\n\n- autod ja muud sõidukid, sealhulgas kütuseveokid umbes 2473 (+13);\n\n- laevad / paadid 13 (+0);\n\n- eritehnika 54 (+0).\n\nVene väed kandsid viimase ööpäeva jooksul suurimaid kaotusi Bahmutis.\n\nUkraina enda kaotuste kohta samasuguse regulaarsusega andmeid ei avalda.\n\nUkraina politseinik korraldamas inimeste evakueerimist Luhanski oblasti Prõvillia linnast. Autor/allikas: SCANPIX / REUTERS\n\nUkraina väed hoiavad oma positsioone Severodonetskis\n\nUkraina väed hoiavad vaatamata Vene vägede pealetungidele, milles purustati ka viimane Ukraina kontrolli all olevatele aladele viiv sild, oma positsioone Severodonetskis, ütles selle linnapea Oleksandr Strjuk.\n\n\"Olukord on väga keeruline, aga ühendus linnaga on olemas vaatamata viimase üle Siverski Donetsi jõe kulgeva silla purustamist. Vene väed püüavad linna rünnata, aga meie sõjavägi püsib kindlalt,\" rääkis Strjuk.\n\nUkraina võimude andmeil on rohkem kui 500 tsiviilelanikku lõksus Severodonetski äärelinnas asuva tehases, kus tema võimud on nädalaid Vene pommirünnakute all vastu pidanud.\n\nStrjuki sõnul korraldatakse elanike evakueerimist igal võimalusel, kui lahingud seda lubavad. \"Aga need on diskreetsed operatsioonid, mida tehakse ühekaupa, kasutades iga võimalust,\" rääkis linnapea.\n\nMõlemad pooled väidavad, et on tekitanud teisele sõja ühes kõige verisemas lahingus tohutuid kaotusi.\n\nSeverodnetskis, mida Venemaa tahab vallutada, et viia lõpule Luhanski oblasti hõivamine, käivad praegu sõja, mis on muutunud kiirest vallutussõjast kurnamissõjaks, kõige raskemad lahingud.\n\nUkraina teatel hukkub linna iga päev 100–200 Ukraina sõdurit ning veel sajad saavad haavata.\n\nSeverodonetski linn esmaspäeval. Autor/allikas: SCANPIX / AFP\n\nPresident Zelenski ütles oma öises pöördumises, et Donbassi idaosa pärast käib lahing, mis on üks Euroopa ajaloo kõige jõhkramaid.\n\nSõjaõnn on Severodonetskis korduvalt pöördunud ja mõlemad pooled on saanud teada oma edust. Venemaa tulistab ukrainlaste positsioone linnas suurtükkidest ning saadab siis jalaväe positsioone hõivama. See annab ukrainlastele võimaluse vastu rünnata.\n\nEhkki Vene relvajõud on hävitanud kõik kolm linnast läände jäävat silda, mille kaudu toimus liiklus Siverski Donetsi jõe teisel kaldal asuva Lõssõtšanski linnaga, ei ole Ukraina üksused siiski täielikult ümber piiratud, vaid säilitanud vähemalt osaliselt oma varustusteed.\n\nAmnesty süüdistab Venemaad sõjakuritegudes\n\nInimõiguste kaitse organisatsioon Amnesty International süüdistas esmaspäeval Venemaad sõjakuritegudes, kuna selle relvajõud kasutasid Harkivi linna vallutada püüdes kobarpomme.\n\nKreml: sõja peaeesmärk on rahvavabariikide kaitse\n\nVenemaa peamine eesmärk sõjas Ukraina vastu on separatistlike tunnustamata Luhanski ja Donetski rahvavabariigi kaitse, ütles Kremli esindaja esmaspäeval.\n\n\"Üldiselt on vabariikide kaitsmine sõjalise erioperatsiooni peamine eesmärk,\" vahendas Vene riiklik uudisteagentuur RIA Kremli pressiesindaja Dmitri Peskovi sõnu.\n\nVenemaa toetatud Donetski rahvavabariigi juht Deniss Pušilin ütles esmaspäeval, et Ukraina vägede rünnakud ja suurtükituli piirkonnale on sagenenud.\n\n\"Kõik vajalikud väeüksused, sealhulgas liitlasväed ja Vene Föderatsiooni üksused kaasatakse vaenlase tõrjumiseks,\" teatas Venemaa toetatud moodustise juht.\n\nPaavst: Venemaa agressioon Ukrainas võis olla provotseeritud\n\nPaavst Franciscus kritiseeris Venemaa relvajõudude tegevust Ukrainas, kuid leidis ka, et Venemaa vallandatud sõda võis olla provotseeritud.\n\nVene vägede käitumine Ukrainas on olnud jõhker, julm ja metsik, rääkis katoliku kiriku pea, kes kiitis samas ukrainlasi, kes võitlevad oma ellujäämise eest.\n\nKuid eelmisel kuul jesuiitide meediaväljaannete toimetajatega peetud vestluse tekstis, mis avaldati teisipäeval, ütles paavst ka seda, et olukord pole mustvalge ning sõda on \"võib-olla mingil moel provotseeritud\".\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Ukraina lükkas ümber varasema teate, nagu oleks Venemaa vallutanud suurema osa Luhanski oblasti Severodonetski linnast ning teatas, et tema väed hoiavad linnas positsioone vaatamata Vene vägede pealetungidele, milles purustati ka viimane Ukraina kontrolli all olevatele aladele viiv sild.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu uudise pealkirja ja põhisisuga. Kasuta neid fakte, et luua pikk ja sisutihe lause, mis toimib loo sissejuhatusena.\n\n## Pealkiri:\n\nAleksei Navalnõi viidi tõenäoliselt karistuskolooniasse\n\n## Põhitekst:\n\nKui Navalnõi advokaat püüdis täna oma kliendiga vanglas kohtuda, siis anti talle teada, et sellist isikut vanglas ei ole, teatas Navalnõi pressiesindaja Twitteri kaudu.\n\nAlexei Navalny @navalny was transported away from the penal colony No. 2.\nHis lawyer, who came to see him, was kept at the checkpoint until 14.00, and was then told: \"There is no such convict here.\"\nWe do not know where Alexei is now and what colony they are taking him to.\n\n— Кира Ярмыш (@Kira_Yarmysh) June 14, 2022\n\nNavalnõi tiimi hinnangul viidi ta tõenäoliselt Melehhovo karistuskolooniasse.\n\nVene vanglates valitsevaid tingimusi uuriva portaali Gulagu.net asutaja sõnul on Melekhovo üks kõige ebameeldivamaid Vene vanglaid, kus nii vanglatöötajad kui ka vangid ise on ohtlikud ja vägivaldsed.\n\nNavalnõi sai maikuus uue süüdistuse, mis lisas ta vangikaristusele 15 aastat. See lisandus üheksa-aastasele vanglakaristusele, mille kohus mõistis Navalnõile märtsis omastamises ja kohtu halvustamise eest. Enne seda oli Navalnõile mõistetud kahe ja poole aasta pikkune vanglakaristus.\n\nAleksei Navalnõi on tuntud Vene opositsionäär. Varasemalt on ta esinenud ka vene marurahvuslike seisukohtadega.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Vangistatud Vene opositsiooniliidri Aleksei Navalnõi pressiesindaja teatas, et nad ei tea, kus Aleksei Navalnõi praegu asub. Navalnõi advokaadid arvavad, et ta viidi karistuskolooniasse 450 kilomeetri kaugusele Moskvast.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe uudis läbi ning loo sellele fantaasiarikas ja pikk lause, mis võiks uudist tutvustada.\n\n## Pealkiri:\n\nATP tuuril debüteerinud britt alistas avaringis kõrgeima asetusega Ruudi\n\n## Põhitekst:\n\nEsimest korda ATP tuuri turniiril mänginud Peniston alistas tasavägises kohtumises hooaja esimese murumängu pidanud Ruudi 7:6 (4), 7:6 (2) tulemusega.\n\n\"Ma ei suuda seda uskuda, see on nagu unistus. Casper on ebareaalselt hea mängija, tal läks Prantsusmaa lahtistel väga hästi, seega teadsin, et tema vastu on väga raske mängida. Väljakule astudes tuleb mõelda ainult võidule. Seda ma ka tegin ja see oli tegelikult kõik, mida teha sain,\" sõnas Peniston pärast matši, vahendab ATP.\n\nBiggest win of his career ✅ 1st @atptour win ✅ @ryanhpen knocks out No.1 seed Casper Ruud at @QueensTennis #cinchChampionships pic.twitter.com/ztFTCKhB0g\n\n— LTA (@the_LTA) June 14, 2022\n\nJärgmises ringis on 26-aastase briti vastaseks Francisco Cerundolo (ATP 46.).\n\nLisaks Ruudile langes avaringis konkurentsist veel neli asetuse saanud mängijat. Mullune finalist ja kolmanda asetusega Cameron Norrie (ATP 11.) jäi 7:6 (2), 1:6, 4:6 alla Grigor Dimitrovile (ATP 22.), neljanda asetusega Taylor Fritz (ATP 14.) pidi tunnistama vabapääsme saanud Jack Draperi (ATP 99.) 6:3, 6:2 paremust, viienda asetusega Diego Schwartzmani (ATP 16.) kukutas 6:1, 6:4 skooriga kvalifikatsioonist põhiturniirile pääsenud Sam Querrey (ATP 121.) ning kaheksanda asetusega Reilly Opelka (ATP 18.) kaotas 4:6, 4:6 Alex de Minaurile (ATP 21.).\n\nEdukalt alustas tiitlikaitsja ja maailma kümnes reket Matteo Berrettini, kes oli 6:3, 6:3 parem Dan Evansist. Samuti võidutses endine maailma kolmas reket Marin Cilic (ATP 17.), kes teenis 6:1, 4:6, 7:5 võidu Liam Broady (ATP 137.) üle.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Londonis toimuval ATP 500 kategooria tenniseturniiril sepistas suurüllatuse turniirile vabapääsme saanud Ryan Peniston (ATP 180.), kes oli avaringis parem äsja Prantsusmaa lahtistel finaali jõudnud Casper Ruudist (ATP 5.).", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Pärast artikli pealkirja ja põhiteksti lugemist kasuta oma loovust, et koostada sisutihe ja pikk sissejuhatav lause.\n\n## Pealkiri:\n\nMatz Topkin sai paraujumise MM-il liblikujumises üheksanda koha\n\n## Põhitekst:\n\nTopkini aeg oli 46.33, viimasest finaalkohast jäi ta vähem kui nelja sekundi kaugusele.\n\n\"Ajaga ma rahule ei jäänud, aga tänane võistlus oli homse seliliujumise eel heaks soojendusujumiseks,\" ütles Topkin. \"Loen just 50 meetri seliliujumist oma põhialaks, teistel distantsidel ma kõrgete kohtade nõudlejate sekka ei kuulu. Arvan, et olen sarnases vormis kui eelmise aasta EM-il, aga vorm pole nii hea kui Tokyo paraolümpiamängude ajal.\"\n\nKolmapäeval võistleb Topkin oma trumpalal, 50 meetri seliliujumises (klass S5) ning neljapäeval 50 meetri vabaltujumises (klass S5).\n\nLisaks Topkinile esindab paraujumise MM-il Eestit Susannah Kaul, kes alustas naiste 50 meetri vabaltujumises viienda kohaga. Reedel võistleb Kaul 100 meetri vabaltujumises.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Madeiral toimuval paraujumise MM-il sai Matz Topkin meeste 50 meetri liblikujumises klassis S4 eelujumises üheksanda koha ega pääsenud finaali.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe hoolikalt uudise pealkiri ja sisu ning kirjuta artiklile pikk sissejuhatav lause, kasutades oma kujutlusvõimet.\n\n## Pealkiri:\n\nSaksamaa siiski ei saada uusi vägesid Leetu\n\n## Põhitekst:\n\nVilnius ja teised Ida-Euroopa pealinnad on viimaste nädalate jooksul nõudnud rohkem NATO liitlasvägesid enda territooriumile. Saksa kantsler Olaf Scholz väljendas eelmine kuu toetust ettepanekule suurendada mitmerahvuselist liitlasvägede üksust Ida-Euroopas.\n\nLääne allikate sõnul on Berliini kõige hiljutisem ettepanek hoida brigaad Saksamaal ja paigutada see Leetu ainult vajadusel. Leedus on juba praegu 1000 liitlasvägede sõdurit. Saksa vägedel oleks siiski püsiv peakontor Leedus, kus oleks 50–60 töötajat ning ülejäänud üksus tuleks aeg-ajalt Leetu väljaõppele.\n\nBerliin on väitnud, et kuna Saksamaa asub Leedule lähedal, siis ei pea Saksa väed Leedus asuma.\n\nLeedu välisminister Gabrielius Landsbergis nimetas Saksamaa ettepanekut heaks alguseks, kuid lisas vajadust konkreetsete sammude järele praeguses julgeolekuolukorras.\n\nSaksa kaitseministeerium ei olnud nõus andma kommentaare öeldes, et nad ei kommenteeri välismeedias tehtud sõnavõtte.\n\nBaltimaad on enne NATO tippkohtumist Madridis nõudnud rohkem liitlasvägesid NATO idatiivale. Balti riikide sõnul pole heidutus enam Venemaa peatamiseks piisav, kui vaadata, mis hävingut Venemaa Ukrainas on suutnud tekitada.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Saksamaa teatas varem, et saadab Leetu kuni brigaadisuuruse üksuse. Nüüd aga plaanib Saksamaa hoida 3500 sõdurit valmisoleku seisundis Saksamaal, vahendab The Financial Times.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu artikli sisuga ja loo sellele pika lausega sissejuhatus, mis köidab lugeja tähelepanu.\n\n## Pealkiri:\n\nKaitsepolitsei teatas Kremli provokaatori väljasaatmisest\n\n## Põhitekst:\n\nRiigist saadeti välja Ramil Usmanov.\n\n\"Täna möödub 81 aastat juuniküüditamisest. 1941. aasta ei ole pelgalt ajalugu - tänini tahavad mingid inimesed seda aega tagasi tuua. Täna koos @Politsei\n-ga saatsime välja järjekordse Eesti julgeolekut ohustanud Kremli provokaatori: Ramil Usmanov,\" kirjutas kaitsepolitseiamet sotsiaalmeedias.\n\nUsmanov juhtis omal ajal Lõuna-Eesti Afganistani Sõja Veteranide Liitu ja oli üks Tartus asuva Vene Föderatsiooni Kodanike Liidu aktiviste.\n\nMai alguses saadeti riigist välja Alexey Esakov, kes oli Surematu Polgu üks eestvedajatest Eestis.\n\nTäna möödub 81 aastat juuniküüditamisest. 1941.a ei ole pelgalt ajalugu - tänini tahavad mingid inimesed seda aega tagasi tuua. Täna koos @Politsei -ga saatsime välja järjekordse Eesti julgeolekut ohustanud Kremli provokaatori: Ramil Usmanov. pic.twitter.com/4pgadGSXTc\n\n— Kaitsepolitseiamet (@kaitsepolitsei) June 14, 2022\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Kaitsepolitseiamet ja politsei teatasid teisipäeval, et saatsid Eestist välja Kremli provokaatori.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Süvene uudise pealkirja ja sisu ning kirjuta sellele loole sisukas ja informatiivne sissejuhatus, mille pikkus on üks lause.\n\n## Pealkiri:\n\nRasmus Mägi püstitas Eesti rekordi\n\n## Põhitekst:\n\nMägi edestas lähimat konkurenti prantslast Wilfried Happoit 1,3 ja kolmandaks tulnud itaallast Mario Lambrugit 1,39 sekundiga. Mägi tänavuse hooaja senine tippmark oli 48,66.\n\nMaailma hooaja edetabelis annab 47,82 Mägile kolmanda koha, eestlasest on kiiremad olnud vaid brasiillane Alison Dos Santos (47,23) ja ameeriklane Rai Benjamin (47,49). Varasema Eesti rekordi püstitas Mägi eelmisel suvel Tokyo olümpiamängude finaalis, kui saavutas ajaga 48,11 seitsmenda koha.\n\nKettaheitevõistlusel pidi Gerd Kanteri juhendatav Kristjan Ceh leppima kolmanda kohaga (67,76). Võitjaks tuli Tokyo olümpiakuld Daniel Stahl, kes ületas tänavusel hooajal teise mehena 70 meetri piiri, kui heitis parimal katsel 70,62. Hooaja tippmark (71.27) kuulub jätkuvalt Cehile. Teise koha sai leedulane Andrius Gudžius (68,09).\n\nKarl Erik Nazarov tegi Tšehhis Kladnos 100 meetri jooksus uue isikliku rekordi (10,34), mis on Eesti kõigi aegade kolmas tulemus Marek Niidu ja Argo Golbergi järel.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Soomes Turkus toimuvatel Paavo Nurmi mängudel püstitas Rasmus Mägi 400 meetri tõkkejooksus Eesti rekordi (47,82).", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe uudis läbi ning loo sellele fantaasiarikas ja pikk lause, mis võiks uudist tutvustada.\n\n## Pealkiri:\n\nEkspressi advokaat: meil ei ole põhjust kohtuotsust edasi kaevata\n\n## Põhitekst:\n\nRingkonnakohus tühistas Eesti Ekspressi ja kahe ajakirjaniku rahatrahvid, mille esimese astme kohus määras prokuratuuri loata kriminaalmenetluse asjaolusid sisaldanud artikli avaldamise eest. Samas asus ringkonnakohus seisukohale, et ajakirjanik peab prokuratuurilt enne menetlusandmete avaldamist luba küsima.\n\nMänniko sõnas ERR-ile, et tema hinnangul on ringkonnakohtu otsus proportsionaalne.\n\n\"Kohus saabki teha otsuse ju lähtudes kehtivast seadusest. Minu hinnangul on see otsus proportsionaalne, poolte huvid on kaalutud ja oluline on see, et ajakirjanikke niiviisi lihtsalt formaalse rikkumise pärast ikkagi karistada ei saa. See on minu meelest selles määruses kõige olulisem,\" rääkis ta.\n\n\"Kui siis prokuratuur ikkagi leiab, et ta keelab menetluse andmete avaldamise, siis ta peab seda väga sisukalt põhjendama. Lihtsalt \"ei\" ei ole põhjendus,\" ütles Männiko ja lisas, et tema hinnangul on tegemist hea otsusega.\n\nMänniko märkis, et praegune seadus sätestab, et menetlusandmeid võib avaldada prokuratuuri nõusolekul. Iseküsimus on, kas see meeldib või mitte.\n\n\"Kas nüüd seadus meeldib või ei meeldi, kas selline norm on üldse vajalik ja kui, siis kas sellises sõnastuses, see on juba seadusandliku diskussiooni teema. Aga tänane otsus on minu hinnangul mõistlik ja seadusega kooskõlas,\" rääkis Männiko.\n\nAjakirjanikke trahviti Männiko sõnul kergekäeliselt. \"Sõltumata sellest, et seadus seda võimaldab, siis ütleb ringkonnakohus selgelt, et need peavad olema väga erakordsed ja väga kaalukad asjad sellistel juhtudel, millist ajakirjanikku karistatakse. Antud juhul ei ole prokuratuur ju motiveerinud seda, millega menetlust kahjustati ja sellepärast trahv tühistatigi,\" ütles advokaat.\n\nEkspressil pole tema sõnul põhjust ringkonnakohtu otsust vaidlustada. \"Arvestades, et Ekspressi taotlused rahuldati, trahv tühistati, siis tänane seadus meil ei võimalda isegi vaidlustada juhul, et meile ei meeldi kohtu põhjendused. Kõik meie kohtule esitatud taotlused rahuldati, meil ei ole põhjust edasi kaevata,\" sõnas Männiko.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Ekspress Meedia advokaat Mari Männiko ütles, et teisipäevast Tallinna ringkonnakohtu otsust ei ole ajakirjanikel põhjust edasi kaevata, kuna kõik nende taotlused rahuldati ehk trahvid tühistati.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe artikli pealkirja ja sisu. Kasuta oma loomingulisi võimeid, et koostada detailne ja põhjalik ühelauseline sissejuhatus sellele uudisele.\n\n## Pealkiri:\n\nTürgi ähvardab Rootsi ja Soome NATO-taotlust aasta aega kinni hoida\n\n## Põhitekst:\n\nRootsi ja Soome NATO-taotlus on arutlusel 29. juuni Madridi NATO tippkohtumisel Hispaanias. Kahe riigi vastuvõtt sõjalisse blokki on küsimärgi all, kuna Türgi süüdistab neid Kurdistani Töölispartei sidemetes ja on häiritud mõlema riigi 2019. aastal kehtestatud relvaembargost Türgi suhtes, vahendab The Guardian.\n\nTürgi on avalikult süüdistanud Rootsit kurdi rühmitiste toetamises Põhja-Süürias. Türgi peab neid rühmitisi seotuks Kurdi Töölisparteiga, mida nii Türgi, Euroopa Liit kui ka USA peavad terrorirühmituseks.\n\nTürgit juhtiva Arengu ja Õiguse partei liikme ja parlamendi välissuhete komisjoni esimehe Akif Cagatay Kilici sõnul on kaalul Türgi rahvuslik julgeolek. Kilic lisas, et Türgil on NATO suuruselt teine armee ning nende riik on aidanud Ukrainat müües neile ründedroone. Vastutasuks soovib Türgi liitlastelt austust ja oma julgeolekuhuvidega arvestamist.\n\nKilici sõnul on Türgi austanud oma liitlaskohustusi NATO ees ning seadis küsimärgi alla mida Rootsi ja Soome saavad panustada. Välissuhete komisjoni esimehe sõnul on mõlemad riigid varjanud terroristlikke organisatsioone, kes on tapnud türklasi, olnud lugupidamatud Türgi riigipiiri suhtes ja olnud üldiselt eksistentsiaalne oht Türgi riigile.\n\nKilic tõrjus süüdistusi, et tegemist on sõnumiga Türgi sisse enne keerulisi valimisi kuna mitte-kurdi erakonnad Türgis toetavad samuti president Recep Tayyip Erdogani positsiooni.\n\nRootsi proovis reedel leevendada Türgi muresid avaldades välispoliitika paberi, mis näitas vajadust võidelda terrorismiga ning sisaldas endas teekaarti relvamüügi jätkamiseks Türgile. Rootsi kehtestas relvamüügi piirangu Türgile peale Türgi sissetungi Põhja-Süüriasse 2019. aastal. Ühendkuningriik on sarnasest piirangust Türgi suhtes juba loobunud.\n\nRootsis jõustub 1. juulist karmim terrorivastane seadus, mis annab ametivõimudele laiemad volitused võimalike terroristide jälgimiseks.\n\nTürgi nõudmiste hulka kuulub osa kurdi aktivistide Rootsi riigist väljasaatmine Türki ning Rootsi kaitseministri Peter Hultqvisti ametist vabastamine. Viimane kohtus 2011. aastal Kurdi Töölispartei esindajatega, kuigi Rootsi on selle organisatsiooni kuulutanud juba 1984. aastal terroriorganisatsiooniks. Ankara soovib samuti, et nii Rootsi kui ka Soome katkestaks sidemed USA toetatud kurdi rühmitistega Põhja-Süürias, keda Türgi nimetab sidemetes olevaks Kurdi Töölisparteiga.\n\nRootsis elab 100 000 kurdi pagulast ning Rootsi valitsus sõltub kurdi päritolu sõltumatu parlamendiliikme Amineh Kakabaveh toetusest.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Türgi on teatanud valmidusest hoida Rootsi ja Soome NATO-taotlust aasta aega kinni kui Türgi soovidega ei arvestata. Türgi soovib, et kaks Põhjamaad loobuks Kurdi rühmituste toetamisest.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe uudis läbi ning loo sellele fantaasiarikas ja pikk lause, mis võiks uudist tutvustada.\n\n## Pealkiri:\n\nKõrgliigast langenud Burnley palkas peatreeneriks Man City endise kapteni\n\n## Põhitekst:\n\n\"Burnley jalgpalliklubi on ajalooline meeskond ja mul on suur au saada selle peatreeneriks. Olen põnevil eesootavate väljakutse ees,\" sõnas Kompany klubi kodulehele. \"Ootan huviga, et saaksin mängijatega töötada ja luua meie fännidele positiivse ja võiduka meeskonna.\"\n\n\"Vincent on näidanud muljetavaldavaid tulemusi, juhtides eelmisel hooajal ühe Belgia suurima meeskonna tagasi Euroopasse ja karikafinaali. Oleme tema filosoofiast, nägemusest ja ambitsioonidest vaimustuses,\" sõnas Burnley esimees Alan Pace.\n\nNeljal korral Manchester City ridades Inglismaa meistriks tulnud Kompany lõpetas mängijakarjääri 2020. aastal, misjärel sai temast Belgia kõrgliigaklubi Anderlechti peatreener. Lõppenud hooajal saavutas Anderlecht kolmanda koha ja jõudis karikavõistlustel finaali, kuid Kompany otsustas ametist siiski lahkuda.\n\nBurnley pole Kompany lepingu pikkust täpsustanud.\n\nAprilli keskel vallandas Burnley pea 10 aastat ametis olnud Sean Dyche'i, pärast mida täitis ajutiselt peatreeneri kohustusi abitreener Mike Jackson, kes ei suutnud klubi kõrgliigast väljalangemisest päästa. 20 meeskonna konkurentsis sai Burnley 35 punktiga 18. koha, koos nendega langesid esiliigasse ka Norwich City ja Watford.\n\nWe are delighted to confirm the appointment of Vincent Kompany as first-team manager.\nWelcome to Burnley, @vincentkompany! #WelcomeKompany | #UTC\n\n— Burnley FC (@BurnleyOfficial) June 14, 2022\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Tänavuse hooaja järel Inglismaa jalgpalli esiliigasse langenud Burnley palkas uueks peatreeneriks endise Manchester City ja Belgia rahvuskoondise kapteni Vincent Kompany.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu artikli sisuga ja loo sellele pika lausega sissejuhatus, mis köidab lugeja tähelepanu.\n\n## Pealkiri:\n\nPetrov alustas snuukri EM-i kahe võiduga\n\n## Põhitekst:\n\nPetrov sai esmaspäeval P-alagrupi avamängus 3:0 jagu albaanlasest Bulent Fazliust, teisipäeval oli eestlane aga 3:2 parem waleslasest Liam Daviesist. Kolmapäeval läheb Petrov viimases alagrupimängus vastamisi horvaatlase Filip Bermaneciga.\n\nG-alagrupis mängiv Denis Sokolov pidi kahes esimeses mängus tunnistama vastaste paremust. Esmalt jäi ta 0:3 alla belglasele Julien Leclercq'ile ning seejärel pidi vastu võtma 0:3 kaotuse albaanlase Kledio Kaci käest. Kolmapäeval on Sokolovi vastaseks šveitslane Marvin Losi.\n\nKokku osaleb EM-il, kus seekord mängitakse vaid klassikalises ja meeskondlikus formaadis (kuue punase formaati ei peeta) 120 sportlast 35 riigist.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Sel nädalal toimuvad Albaanias snuukri Euroopa meistrivõistlused, kus Eestit esindavad Andres Petrov ja Denis Sokolov.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu artikli sisuga ja loo sellele pika lausega sissejuhatus, mis köidab lugeja tähelepanu.\n\n## Pealkiri:\n\nIraan ja Venezuela tugevdavad koostööd energia ja kaubanduse vallas\n\n## Põhitekst:\n\nNädalavahetusel saabus Venezuelasse Iraani naftatanker miljoni barreli toornaftaga. Laadung on kolmas, mis on saabunud Venezuelasse Iraani ja Venezuela vahelise kokkuleppe alusel, vahendab the Jerusalem Post.\n\nNaftatanker Sonia I lahkus Iraanist maikuus. Veel kaks Iraani lipu all sõitvat naftatankerit, Dino I ja Silvia I saabusid Venezuela sadamatesse eelmisel kuul. Sadamates lossiti maha Iraani kerge toornafta ja laaditi asemel Venezuela raskem toornafta.\n\nVenezuela president Nicolás Maduro on viimasel ajal püüdnud suurendada riigi rahvusvahelist haaret külastades Türgit, Iraani ja nüüd Kuveiti.\n\nNädalavahetusel toimus Maduro Iraani-visiidi raames Iraanis ehitatud naftatankeri üleandmine Venetsueelale.\n\nIraani Fars uudiste sõnul müüb Iraan Venezuela Caracase valitsusele juba praegu droone ning üheskoos saavad nad moodustada läänevastase liidu. Mõlemal riigil on vaenulikud suhted Ameerika Ühendriikidega ning skepsis demokraatliku ühiskonnakorralduse suhtes.\n\nVenezuela ja Iraan sõlmisid hiljuti 20-aastat kestva koostöölepingu. Varasemalt sõlmis Iraan Hiinaga 25-aastat kestva koostööleppe.\n\nVenezuela loodab Iraani abiga uuendada oma naftarafineerimise tehased, mis on mõeldud eelkõige siseriikliku tarbimise rahuldamiseks. Iraan usub, et suudab aidata Venezuelal rafineerimistehaseid uuendada ning pikas plaanis kasutada samu tehaseid oma toornafta müümiseks Ladina-Ameerikasse.\n\nMõlemad riigid loodavad jagada ka USA sanktsioonidest kõrvale hiilimise kogemusi.\n\nVenezuelal on maailma suurimad tõestatud naftavarud, kuid pole võimeline enda valduses olevaid naftaväljasid täiel määral ekspluateerima.\n\nNii Iraan kui Venezuela on naftat tootvate riikide organisatsiooni OPEC liikmed.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Iraani ja Venezuela lähenemine on uus läänevastane autoritaarne liit, teatab The Jerusalem Post. Iraan on Venezuelale müünud droone ning Venezuela töötleb oma rafineerimistehastes Iraani naftat.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe artikli pealkiri ja sisu, seejärel loo pikk ja põnev lause, mis võiks olla artikli sissejuhatus.\n\n## Pealkiri:\n\nAmetlik: Serena Williams sai Wimbledoni slämmiturniirile vabapääsme\n\n## Põhitekst:\n\nWimbledoni slämmiturniiri korraldajad avaldasid teisipäeval vabapääsme saanud mängijad ning nimekirjast leiab ka seitsmekordse võitja Serena Williamsi.\n\n40-aastane Williams vigastas mullu Wimbledoni avaringis esimese seti keskel jalga ja pidi matši pooleli jätma. Sellest saadik on Williams võistluskarussellilt eemal olnud.\n\nLisaks Williamsile said vabapääsme ka Katie Boulter, Jodie Burrage, Sonay Kartal, Yuriko Miyazaki ja Katie Swan. Kaks viimast vabapääsme saajat on veel selgumisel.\n\nWilliamsi osalemine Wimbledoni slämmiturniiril polnud enne teisipäeva kindel, sest kümme päeva tagasi avaldasid turniiri korraldajad osalejate nimekirja ja maailma edetabelis 1208. kohale langenud Williamsit seal polnud, kuigi ta saanuks kasutada n-ö kaitstud edetabelikohta ehk anda end üles vigastuseelse edetabelikohaga, kuid seda võimalust ameeriklanna ei kasutanud.\n\nTeisipäeval postitas ameeriklanna Instagrami pildi enda jalgadest murul ja kirjutas allkirjaks: \"SW ja SW19. 2022. Näeme seal.\" SW viitab mõistagi tema enda nimetähtedele ja SW19 on Wimbledoni postiindeks.\n\nIt's on, @serenawilliams #Wimbledon pic.twitter.com/f0pGoYE0TF\n\n— Wimbledon (@Wimbledon) June 14, 2022\n\nÜhtlasi teatas Inglismaa tenniseliit (LTA), et Williams osaleb Eastbourne'is toimuval WTA turniiril paarismängus koos maailma neljanda reketi Ons Jabeuriga. Viimati osales Williams paarismängu turniiril 2020. aasta alguses, kui Aucklandi turniiril jõudis ta koos Caroline Wozniackiga finaali.\n\nEastbourne'i põhiturniiri algab eeloleval pühapäeval, Wimbledon aga 27. juunil.\n\nView this post on Instagram\n\nA post shared by Serena Williams (@serenawilliams)\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "23-kordne slämmivõitja Serena Williams naaseb pea aastase vahe järel taas võistlustulle, kui võtab osa Wimbledoni slämmiturniirist ja WTA 500 kategooria turniirist Eastbourne'is.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe artikli pealkiri ja sisu, seejärel loo pikk ja põnev lause, mis võiks olla artikli sissejuhatus.\n\n## Pealkiri:\n\nPõhja-Korea nimetas ametisse esimese naisvälisministri\n\n## Põhitekst:\n\nVastne välisminister, 57-aastane Choe Son-hui on üks Põhja-Korea kõige mõjuvõimsamaid naisi. Kõige paremal võimupositsioonil olevaks naiseks eraklikus riigis peetakse Kim Jong-uni õde, Kim Yo-jongi, vahendab The Times.\n\nChoe Son-hui räägib sujuvalt inglise keelt ning on pikalt esindanud Põhja-Koread kõnelustes USA-ga. Välisministri vahetus annab lootust, et Põhja-Korea pole loobunud diplomaatiast, kuigi riigi ametlik retoorika on jätkuvalt väga sõjakas ning valmistutakse järgmiseks Põhja-Korea tuumakatsetuseks.\n\nChoe nimetati ametisse kolmepäevase Korea tööliste partei kongressil, kus Kim lubas parandada Põhja-Korea sõjalist võimekust.\n\nKim teatas Põhja-Korea tööliste erakonna keskkomiteele, et riigi julgeolekuolukord on väga tõsine ning riiki ümbritsev kätkeb endas eskalatsiooni ohtu.\n\nUue välisministri puhul eeldatakse pehmemat diplomaatiat kui ajas tema eelkäija Ri Son-gwon, kelle uueks ametiks on suhted Lõuna-Koreaga. Choe on töötanud nii tõlgi, diplomaadi kui ka läbirääkijana, töötades end üles Põhja-Korea poliitilises süsteemis.\n\nChoe isa on 91-aastane Choe Yong-rim, kes on Põhja-Korea varasem riigipea ja väidetavalt Kimi isiklik lemmik.\n\nUus välisminister nõustas Kimi Donald Trumpiga kohtumistel, kus ei suudetud jõuda kompromissini Põhja-Korea tuumarelvadest loobumises.\n\nJoe Bideni administratsioon on andnud teada valmidusest kohtuda Põhja-Korea juhtkonnaga eeltingimusteta. Põhja-Korea pole aga samas näidanud valmidust suhelda, kuniks USA loobub nende suhtes vaenulikust poliitikast, mille all peetakse silmas USA sanktsioone riigi vastu.\n\nUSA valitsus ja rahvusvaheline aatomiagentuur on hoiatanud, et Põhja-Korea valmistub seitsmendat korda katsetama maa-alust tuumarelva.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Põhja-Korea liider Kim Jong-un nimetas ametisse riigi esimese naisvälisministri, kes on varem osalenud läbirääkimistel Ameerika Ühendriikidega.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe uudis läbi ning loo sellele fantaasiarikas ja pikk lause, mis võiks uudist tutvustada.\n\n## Pealkiri:\n\nEesti sprindikoondis asub Jõhvis jahtima teatejooksu rahvusrekordit\n\n## Põhitekst:\n\n21. juunil möödub sada aastat Ida-Virumaal sirgunud legendaarse Eesti kergejõustiklase ning omaaegse Euroopa parima kuulitõukaja ja maailma tippu kuulunud mitmevõistleja Heino Lipu sünnist. Heino Lipp olnuks peafavoriit kümnevõistluse olümpiavõidule Londonis (1948) ja medalisoosik Helsingis (1952), ent kahjuks sekkus poliitika ja suurt sportlast ei lastud piiri taha võistlema.\n\nVirumaal sündinud ning Jõhvis koolis käinud suure sportlase sajandal sünniaastapäeval toimub Heino Lipu nime kandval uhiuuel Jõhvi kergejõustikustaadionil esimene täisprogrammiga rahvusvaheline kergejõustikuõhtu. Ida-Virumaa spordisõbrad saavad esmakordselt oma kodustaadionil vahetult kaasa elada nii kõrge tasemega jõuproovile.\n\nKergejõustikuõhtu algab teisipäeval, 21. juunil, kell 18.05 tulise meeste 4x100 meetri teatejooksuga, kus Eesti sprindikoondis, eesotsas sisemaailmameistrivõistluste neljanda mehe Karl Erik Nazaroviga, hakkab jahtima kiiret aega pääsemaks Euroopa meistrivõistlustele Münchenis. Mõõtu võetakse Läti koondiselt ning esindatud on ka Eesti B-koosseis.\n\nKuuldavasti on mehed teatejooksuks spetsiaalselt valmistumas ning sihiks on seatud Eesti rekord 39,52 sekundit. Teatejooksus osalevad sprinterid tulevad stardijoonele ka 100 meetri jooksus. Võttes arvesse, et Karl Erik Nazarov pole tänavu sel distantsil veel kordagi soodsa pärituule toel oma vormi realiseerida saanud, võib Jõhvi publik hea õnne korral näha Marek Niidu nimel oleva Eesti rekordi (10,19) purunemist.\n\nMeeste kettaheide tõotab kujuneda üheks kergejõustikuõhtu peaalaks, sest stardinimekirjas on maailma edetabelijuht ja tänavu kolm Teemantliiga etappi järjest võitnud Kristjan Ceh Sloveeniast, kes võib ennast Jõhvis tunda nagu kodupubliku ees. On ju tema vasaraheitjast tüdruksõber Anna Maria Orel siinsete juurtega ning sloveeni treeneriks on eestlasest olümpiavõitja Gerd Kanter, kelle ema on Jõhvis koolis käinud.\n\nEnam kui kahemeetrise vägilase poolt sel kevadel heidetud Sloveenia rekord 71 meetrit ja 27 sentimeetrit jääb sakslase Jürgen Schulti maailmarekordile (74.08) alla vähem kui kolme meetriga. Cehi peetakse kõige tõenäolisemaks maailmarekordi ohustajaks juba lähiajal.\n\nJõhvi võistluse korraldajadki on selle võimalusega arvestanud, olles kohalike sponsorite kaasabil valmis maailmarekordi eest väärilise tasu välja käima. Eriboonus pannakse välja ka siis, kui sünnib Eestis heidetud pikim kettakaar, milleks on hetkel 2009. aastal Kanteri poolt Kohila BIG Kuldliiga etapil saavutatud tulemus 71.64.\n\nKettaheites võib juhtuda, et saab taas teoks Kanteri-Alekna duell, sest suure tõenäosusega on Jõhvi tulemas ka kahekordse olümpiavõitja ja maailmameistri Virgilijus Alekna 19-aastane poeg Mykolas Alekna (isiklik rekord 68.73), kes on valitsev juunioride maailma- ja Euroopa meister. Põhjamaist eksootikat toob kettaheitesektorisse ala seitsmekordne Islandi meister ja riigi rekordiomanik Gudni Valur Gudnasson (isiklik rekord 69.35).\n\nNaiste kõrgushüppes lööb kaasa ukrainlannast maailmameistrivõistluste hõbemedalivõitja Julia Levtšenko (isiklik rekord 2.02). Temaga konkureerib kunagine Euroopa juunioride meister Katerina Tabaschnik (1.99) ja Eesti kõrgushüppajad.\n\nEesti koondislastest on hetkeseisuga lubanud Jõhvis kaasa lüüa Keiso Pedriks, Kreete Verlin ja Grit Šadeiko tõkkesprindis, Hans-Christian Hausenberg kaugushüppes, Karel Tilga kettaheites, Ida-Virumaa parimad kergejõustiklased Viktor Morozov ja Anna Panenko kolmikhüppes ning mitmed teised. Esikolmikusse tulnud sportlasi autasustatakse Heino Lipp 100 mälestusmedaliga ning rahaliste auhindadega. Eesti rekordi püstitajatele on ette nähtud kopsakas eripreemia.\n\nVõistlusõhtu lõpeb vabaõhukontserdiga, kus esineb Eesti laulu poolfinaalis osalenud Ida-Virumaa ansambel Boamadu. Jõhvi kergejõustikuõhtu lõplik stardinimekiri avaldatakse 20. juunil Jõhvi vallavalitsuses toimuval pressikonverentsil.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "21. juunil toimub Heino Lipp 100 projekti raames uuel Jõhvi staadionil kõrgetasemeline rahvusvaheline kergejõustikuõhtu, kus osalevad Eesti paremad kergejõustiklased ning mitmed maailma tippatleedid. Meeste kettaheites on kohal maailma edetabelijuht ja Teemantliiga liider Kristjan Ceh Sloveeniast, naiste kõrgushüppes MM-hõbe Julia Levtšenko Ukrainast.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe artikli pealkirja ja sisu. Kasuta oma loomingulisi võimeid, et koostada detailne ja põhjalik ühelauseline sissejuhatus sellele uudisele.\n\n## Pealkiri:\n\nVenemaa varjab lisasanktsioonide vältimiseks riigieelarve andmeid\n\n## Põhitekst:\n\nMinisteerium selgitas, et osaliselt piiratakse informatsiooni avalikustamist riigieelarvekulutuste kohta. Sellega vastatakse sanktsioonide negatiivsetele tagajärgedele Venemaa majandusele.\n\nRahandusministeeriumi andmetel oli Venemaa riigieelarve ülejääk tänavuse aasta esimese viie kuuga 1,49 triljoni rublaga (25 miljardit eurot) ülejäägis tänu kõrgetele energiahindadele nafta- ja gaasiekspordis.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Venemaa piirab edaspidi osa andmeid valitsuse kohta, mida avalikkusega jagatakse, teatas rahandusministeerium teisipäeval.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe uudis läbi ja pane oma kujutlusvõime tööle, et välja mõelda üks korralik sissejuhatav lause sellele loole.\n\n## Pealkiri:\n\nEesti judoka saavutas MK-etapil viienda koha\n\n## Põhitekst:\n\nMadridis toimunud kõrgetasemelisest MK-etapist võttis osa 426 sportlast 40 riigist üle maailma. Eestit esindasid võistlusel Klen-Kristofer Kaljulaid ja Mattias Kuusik, kes mõlemad maadlesid kehakaalus kuni 90 kilo.\n\nKlen-Kristofer Kaljulaid oli esimeses ringis vaba. Teises ringis võitis Kaljulaid ipponiga prantslase Max Laborde'i ning kolmandas ringis alistas samuti ipponiga iisraellase Guy Gurevitchi.\n\nÄärmiselt tasavägiseks kujunenud veerandfinaalis pidi Kaljulaid vastu võtma kaotuse Tšehhi judokalt Jiri Petrilt. Kaljulaid pääses lohutusringi, kus võitis lisaajal ipponiga hollandlast Tigo Renesi ning kindlustas endale pääsu pronksimatši. Seal tuli aga eestlasel tunnistada hispaanlase Ilia Kabhuliani paremust. Kehakaalus kuni 90 kilo saavutas Kaljulaid seega viienda koha.\n\nSamas kaalus maadelnud Mattias Kuusik oli samuti esimeses ringis vaba. Teises ringis võitis Kuusik itaalia judokat Lorenzo Riganot, kuid kaotas kolmandas ringis Kaljulaidi pronksimatši vastasele Kabhulianile.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Eesti judoka Klen-Kristofer Kaljulaid saavutas Madridis toimunud MK-etapil viienda koha kehakaalus kuni 90 kilo.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Vaata läbi uudise pealkiri ja tekst ning loo loov sissejuhatav lause, mis haakub artikli sisuga.\n\n## Pealkiri:\n\nIsamaa ei osale Kersna umbusaldamise hääletamisel\n\n## Põhitekst:\n\nReinsalu möönis, et Isamaal on olnud etteheiteid, mis puudutab kiirtestide hanke asjaajamise korrektsust ja õiguspärasust haridusministeeriumis, ent Isamaa fraktsioon arutas teisipäeval umbusaldushääletuse küsimust ning otsustas sellel mitte osaleda.\n\n\"Praeguses olukorras me käsitleme seda lahingut sellisena, et see on see võitlus, kus EKRE ja Keskerakond on kutsunud meid ühinema, aga poliitiline tõsiasi on, et me peame läbirääkimisi uue koalitsiooni moodustamiseks. See esitab asjale oma konteksti,\" kommenteeris Reinsalu.\n\n\"Ilmselgelt on praegu selline teatud interregnumi periood, kus mõned poliitilised algatused on mõistlik panna pausile ja see on üks neist.\"\n\nEesti Konservatiivse Rahvaerakonna (EKRE) fraktsiooni liige Martin Helme andis teisipäeval riigikogus üle umbusaldusavalduse haridus- ja teadusminister Liina Kersnale. Umbusaldusavaldusele kirjutasid alla 39 saadikut EKRE ja Keskerakonna fraktsioonist.\n\nRiigikogu juhatus otsustas kutsuda neljapäeval kokku parlamendi täiendava istungi, kus pannakse Kersna vastu esitatud umbusaldusavaldus hääletusele.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Isamaa aseesimees Urmas Reinsalu ütles, et Isamaa fraktsioon ei osale neljapäeval toimuval haridus- ja teadusminister Liina Kersna umbusaldamise hääletamisel.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu uudise pealkirja ja põhisisuga. Kasuta neid fakte, et luua pikk ja sisutihe lause, mis toimib loo sissejuhatusena.\n\n## Pealkiri:\n\nPärnu-Uulu 2+2 lõigu ehitus läheb maksma 30 miljonit eurot\n\n## Põhitekst:\n\nKokku esitati Tallinna‒Pärnu‒Ikla maantee kilomeetrite 133,4–143 ehk Pärnu‒Uulu 2+2 teelõigu ehitamise riigihankele kuus pakkumist, mille keskmine maksumus jäi suurusjärku 35,5 miljonit eurot, teatas transpordiamet.\n\nEhitustöid on plaanis alustada selle aasta kolmandas kvartalis ning tööde teostamise aeg on 30 kuud.\n\nTee ehitatakse välja nelja sõidurajaga maanteeks. Pärnu–Uulu lõigule kavandatakse kaks eritasandilist liiklussõlme, mitu jalakäijatunnelit ja metsloomade teeületuskohad.\n\nTööde käigus rekonstrueeritakse maaparandussüsteeme, lammutatakse ja ehitatakse uus Uulu sild, ehitatakse Rannametsa tee foorreguleeritav ristmik, Tõllapulga ja Uulu eritasandilised liiklussõlmed, neli jalgratta- ja jalgtee tunnelit,\nkolm ringristmikku, ühendusteid ning ligi kolm kilomeetrit jalgratta- ja jalgteid.\nTeelõik saab ka muutuvteabega liiklusmärgid.\n\nLiiklusuuringu järgi on sel lõigul prognoositav liiklussagedus üle 15 000 sõiduki ööpäevas ja raskeliikluse osa üle 20 protsendi.\n\nPärnu‒Uulu neljarajalise teelõigu projekteerija on Skepast&Puhkim OÜ.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Transpordiamet sõlmib Pärnu‒Uulu neljarajalise teelõigu ehitamiseks lepingu ühispakkujatega Verston OÜ ja Järelpinge Inseneribüroo OÜ, kelle pakkumus, 30 miljonit eurot, oli soodsaim.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe uudis läbi ning loo sellele fantaasiarikas ja pikk lause, mis võiks uudist tutvustada.\n\n## Pealkiri:\n\nFestivalil Klaaspärlimäng kõlab kahemeetrine flööt\n\n## Põhitekst:\n\nKontrabass flööti kasutatakse muusikas harva. Helikõrguse poolest on kontrabass flööt kaks oktaavi madalam kui tavaline flööt, samuti nõuab instrument heli tekitamiseks palju suuremat õhuhulka kui enamik teised puhkpillid. Kontrabass flööti mängitakse püsti seistes.\n\nMaarika Järvi juhtimisel Šveitsis loodud flöödiansambel Post Tenebras Flutes esitab Klaaspärlimängu festivalil programmi pealkirjaga \"Flöödi kuningriik\", kus esitatakse muuhulgas Arvo Pärdi teoseid \"Summa\" ja \"Da pacem Domine\", tuntumaid osi Antonio Vivaldi \"Aastaaegadest\", samuti Daniel Schnyderi loomingut ning maailma esiettekandeid.\n\nMaarika Järvi on ainus flötist, kes on salvestanud helikandjatele kõik eesti heliloojate flöödikontserdid. Tema flöödiansambel Post Tenebras Flutes koosneb Šveitsi ja Prantsusmaa muusikutes. Flöödimängu kõrval on Järvi ka Šveitsi Flöödiühingu president\n\nFestival Klaaspärlimäng toob sel aastal vaatajate ette 12 kontserti mitmete esiettekannetega, festival toimub Tartus 7. kuni 12. juulini.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "9. juulil saab Tartus festivali Klaaspärlimäng raames kuulata ligi kahemeetrist kontrabass flööti, mida pole Eestis varem avalikel kontsertidel kasutatud. Erilise flöödiga astub üles Maarika Järvi koos 12-liikmelise flöödiansambliga.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe uudis läbi ning loo sellele fantaasiarikas ja pikk lause, mis võiks uudist tutvustada.\n\n## Pealkiri:\n\nBarclays: kliimamuutusest võidavad euro ja dollar, kaotab Hiina jüaan\n\n## Põhitekst:\n\nBarclays kaardistas oma raportis kliimamuutuste mõjusid valuutavahetuskurssidele, võttes arvesse üleilmse temperatuuritõusu ja kaasnevad majanduskulud, vahendab Reuters.\n\nBriti panga kõige pessimistlikuma stsenaariumi kohaselt võidutseb euro, mis tõuseks väärtuses 0,5 protsenti dollari vastu aastaks 2030 ja keskmiselt 3,9 protsenti järgmise viie kümnendi jooksul. Eurotsooni majanduslik avatus aitab kaubanduspiirkonnal üleilmse kliimamuutuse mõjudega paremini toime tulla.\n\nKontrastina langeks Hiina jüaani väärtus aastaks 2030 5,5 protsenti. Kümnend peale seda oleks langus veel 7 protsenti, peale seda võib langus olla 10 protsenti kümnendis.\n\nBarclays sõnul kasutasid nad tootlikkuse ja kapitalivoo andmeid järgmise viie kümnendi modelleerimiseks. Mudeliga püüti mõista kuidas eri majandused sel perioodil kasvavad ja milline saab olema kliimamuutuse mõju majanduskasvule.\n\nÜleilmsed kliimamuutuste majanduskaotused eelmise kümne aasta jooksul olid üle 1,38 triljoni dollari, tõustes 1970ndatest kaheksa korda. Sel kümnendil prognoositakse kliimamuutuste majandusliku kahju suuruseks 2 triljonit dollarit.\n\n\"Riigid, kus tootlikkus väheneb ja majandusele olulised sisendid kaovad, kaotavad ka kapitalivoogudes\", teatas Barclays.\n\nHiina jüaan võib järgmise poolsajandi jooksul kaotada üle poole oma väärtusest, kuna riik on tugevalt industrialiseerunud ja jätnud riigis tähelepanuta keskkonnakaitse.\n\nJaapani jaoks on suurim risk veetaseme tõus. Keskkonnast tingitud asjaolud võivad igal aastal jeeni väärtuselt 3 protsenti maha võtta. Jaapani jeen võib järgmise 50 aasta jooksul kaotada kuni 55 protsenti oma väärtusest.\n\nUSA majandusel peaks aga isegi kliimamuutuste tingimustes hästi minema majandusstruktuuri mitmekesisuse tõttu.\n\nSamuti peaks kliimamuutuste oludes hästi minema Austraalia dollaril. Kuigi Austraaliat mõjutab veetaseme tõus samamoodi nagu Jaapanit, on neil siiski märkimisväärne tarbekaupade eksport ja avatud majandus, mis aitab kahjusid hajutada.\n\nKliimamuutuste majandussurve alla peaks sattuma ka arengumaade valuutad.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Briti suurpanga Barclays raporti järgi võidab kliimamuutusest enim eurotsoonis kasutusel olev euro ja kannataksid Hiina jüaan ja Jaapani jeen.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu artikli sisuga ja loo sellele pika lausega sissejuhatus, mis köidab lugeja tähelepanu.\n\n## Pealkiri:\n\nTallinnas antakse sel nädalal üle Euroopa Disainiauhinnad\n\n## Põhitekst:\n\n\"Disainifestivali tuum on viia kokku disainereid ja valdkonna huvilisi Euroopast ja kaugemaltki. Kohalikele disaineritele annab see võimaluse suhelda, vahetada kontakte ja ideid maailma tippudega otse koduukse all. Saame rahvusvahelisel tasandil tutvustada, kuidas meie disainibüroodel läheb ning milline on disainerite võimekus Eestis ,\" ütles sündmuse peakorraldaja Eesti Disainikeskuse juhataja Tiia Vihand.\n\n\"European Design Awardsi võiks võrrelda disainerite olümpiaga – tegemist on ühe laiahaardelisema disainerite tunnustamise üritusega maailmas,\" märkis ta ja lisas, et konkursile esitati sel aastal üle 1400 töö 34 erinevast riigist. \"Eestist laekus 50 projekti, mis on meie kõigi aegade rekord ning nominentide hulka jõudis neist neli disainibürood: DUX, Velvet, Neway ja Platvorm.\"\n\nSamas rõhutas Vihand, et festival ei ole mõeldud vaid eriala inimestele. \"Kavas on mitmeid näitusi ja tasuta tegevusi linnaruumis. Ka töötubadest ning konverentsist on oodatud osa võtma kõik, kes soovivad rohkem teada saada disainist ja selle kasutamise võimalustest. Esinejate seast leiab tõelisi staare sh mitu TED-konverentside esinejat ning teemad, mida käsitletakse, kõnetavad samuti laiemat publikut, sh innovatsioon, eetika, tulevikutehnoloogia, jätkusuutlikkus jm,\" selgitas ta.\nFestivali raames avatakse näitus \"Rääkiv linnaruum. Graafiline disain ja tüpograafia Tallinna linnaruumis'', mis koosneb ligi 40 eriilmelisest graafilise disaini ja tüpograafia näitest, mis on eksponeeritud nii Tallinna linnakeskkonnas kui veebipõhises kaardirakenduses. Näituse avamine toimub 17. juunil kell 13.00 Eesti Kunstiakadeemias.\n\nLaupäeval toimuva disainikonverentsi \"Beyond Design\" peaesinejad on disainer, sotsioloog ja jätkusuutlikkuse provokaator Leyla Acaroglu, futurist Angela Oguntala, disaini-ja tehnoloogiaalane eetik prof. Ariel Guersenzvaig, loominguline strateeg ja probleemilahendaja Marksteen Adamson jt.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "17. kuni 19. juunini toimub Tallinnas Euroopa Disainifestival, mis toob Eestisse kokku enam kui 100 tippdisainerit kogu maailmast. Laupäeval toimub festivali raames Kultuurikatlas Euroopa disainiauhindade gala, kus tunnustatakse Euroopa parimaid, teiste seas on nomineeritud neli Eesti disainibürood.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Süvene uudise pealkirja ja sisu ning kirjuta sellele loole sisukas ja informatiivne sissejuhatus, mille pikkus on üks lause.\n\n## Pealkiri:\n\nKohus leidis, et Enefiti õlitehase ehitusloa tühistamiseks ei ole alust\n\n## Põhitekst:\n\nRingkonnakohtusse jõudnud vaidluses oli peamine küsimus selles, kas Narva-Jõesuu linn selgitas välja kõik ehitusloa andmise otsustamiseks olulised asjaolud ning kas esines alus ehitusloa andmisest keeldumiseks. Ringkonnakohus asus seisukohale, et Loodusvõlu poolt apellatsioonkaebuses esitatud väited ei anna alust tühistada halduskohtu otsust, millega õlitehase ehitusluba jõusse jäeti.\n\nVaidlustatud ehitusloaga anti õigus ühe Enefit280 õlitehase ehitamiseks. Detailplaneeringuga ette nähtud ehitusõigus realiseeritakse üksnes osaliselt, kuna planeeringuga kavandati nelja õlitehase, järeltöötluskompleksi ning neid teenindavate ehitiste rajamine.\n\nRingkonnakohus ei leidnud, et kavandatav ehitis väljuks detailplaneeringuga määratud ehitusõiguse piiridest või esineks muus osas vastuolu detailplaneeringuga. Väiteid, mis seadnuks kahtluse alla ehitusprojekti vastavuse detailplaneeringule, ei esitanud kohtule ka Loodusvõlu.\n\nLoodusvõlu väitis kohtumenetluses, et õigusvastane on ka õlitehaste ja järeltöötluskompleksi rajamise ette näinud detailplaneering. Nimelt ei olnud MTÜ hinnangul detailplaneeringu menetluses koostatud keskkonnamõju strateegiline hindamine ehitatava õlitehase keskkonnamõju väljaselgitamiseks piisav.\n\nRingkonnakohus asus seisukohale, et õlitehase käitamisega ei ületata inimesele ohtlikuks hinnatud ühendite ja osakeste piirväärtust keskkonnas. Kohus leidis ka seda, et ehitusloa andmisel ei olnud Narva-Jõesuu linnavalitsus kohustatud koguma täiendavaid tõendeid keskkonnamõjude kohta ning keskkonnamõjude hindamine jäi õiguspäraselt algatamata.\n\nKaebaja poolt esile toodud võimalikud probleemid keskkonnamõjude hindamisel puudutavad õlitehase käitamisel, mitte ehitamisel avalduvaid mõjusid, leidis kohus.\n\nÕlitehase käitamisest tingitud keskkonnamõjusid on asjakohane hinnata tehase käitamiseks nõutava keskkonna kompleksloa taotlemisel ning keskkonnaamet ongi asunud vastavaid mõjusid hindama, märkis kohus.\n\nKohtu hinnangul puudus Narva-Jõesuu linnal alus järelduseks, et kavandatava ehitise või ehitamisega kaasneb oluline keskkonnamõju, mida ei ole võimalik piisavalt vältida ega leevendada.\n\nSeetõttu jättis Tartu ringkonnakohus MTÜ Loodusvõlu apellatsioonkaebuse rahuldamata ning Tartu Halduskohtu 4. juuni 2021. aasta otsuse muutmata. Kaaludes kaebuse eduväljavaateid ning kaalul olevaid huve ei pidanud ringkonnakohus jätkuvalt põhjendatuks esialgse õiguskaitse kohaldamist.\n\nOtsus ei ole jõustunud ning sellele on võimalik esitada kassatsioonkaebus riigikohtule 30 päeva jooksul.\n\nMTÜ Loodusvõlu juhatuse liige Kertu Birgit Anton teatas, et kliimanoored kaaluvad otsuse edasi kaebamist riigikohtusse.\n\n\"Kliimakriis ei saabu tulevikus, vaid see on juba käes. Praeguses olukorras on vastutustundetu ehitada Eesti inimeste raha eest uut fossiilkütuste tehast, mis süvendab kliimakriisi ja ahendab noorte vabadust elada tulevikus oma äranägemise järgi. Noored ei peaks olema sunnitud käima oma riigiga kohut, aga kui otsustajad muidu ei mõista, et Eesti rahva ja inimkonna hoidmiseks tuleb lõpetada fossiilkütuste tootmine, siis teeme selle neile selgeks kohtus,\" ütles Anton.\n\nEnefit: hea, et vaidlus on lahenemas\n\nEnefit Poweri juhatuse esimehe Andres Vainola ütles saadetud kommentaaris, et Enefit Poweril on mõistagi hea meel, et tehase ehitamisega seonduv õiguslik vaidlus on lahenemas ja ettevõte saab edaspidi keskenduda keemiatööstuse kontseptsiooni elluviimisele.\n\n\"Enefit-tehnoloogiat rakendades hakkab Enefit Power tulevikus põlevkivi pürolüüsima koos jäätmeplastide ja vanarehvide hakkega, tootmaks nendest lähteaineid keemiatööstusele. See tähendab, et tänane vedelkütuste tootmine asendub aja jooksul uute toodete tootmiseks vajalike lähteainete valmistamisega. Neid lähteaineid hakkavad enda tootmissisendina kasutama ära Euroopa keemiatööstused. Sellised tooted, mida ei põletata, ei ohusta üheltpoolt kliimaeesmärkide saavutamist ning teisalt aitab selline tootmine kaasa ringmajanduse põhimõtete ellurakendamisele. Lisaks on keemiatööstuse toorainete tootmine tulusam ja võimaldab meil siin Ida-Virumaal luua veel suuremat lisandväärtust,\" lausus Vainola.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Tartu ringkonnakohus ei rahuldanud MTÜ Loodusvõlu kaebust vaidlustamaks Narva-Jõesuu linnavalitsuse otsust, millega anti ehitusluba õlitehase püstitamiseks.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe uudis läbi ja pane oma kujutlusvõime tööle, et välja mõelda üks korralik sissejuhatav lause sellele loole.\n\n## Pealkiri:\n\nÜlle Madise: valitsuse vahetus põhiseaduse valgel\n\n## Põhitekst:\n\nOleme seisus, kus peaminister palus presidendil koalitsioonipartneri ministrid vabastada ja Eestis on üheparteivalitsus. Samal ajal pole riigikogu peaministrile umbusaldust avaldanud ja mitu vajalikku seadust on ka vähemusvalitsuse ajal vastu võetud. Peaminister ei ole presidendile uute ministrite kandidaate esitanud ja püüab moodustada uut koalitsiooni.\n\nPõhiseaduse säte ja mõte on peaministri tagasiastumise kohustuse osas selged. Vaielda saab selle üle, milline võiks olla riigiõiguslik praktika ja kas põhiseadust tuleb muuta nii, et peaminister peaks koalitsiooni muutumisel alati ise tagasi astuma.\n\nSel moel peaministri institutsiooni nõrgestamine on kahtlemata võimalik, ent tasub hoolega mõelda, kas see on pikas vaates tark. Aastaid on ju kurdetud peaministri liiga nõrga positsiooni üle.\n\nPoliitilistes vaidlustes püütakse sageli põhiseaduse sätetele omistada tähendust, mida neil pole. Põhiseaduse tõlgendamise esimene reegel on, et isiklikud eelistused ja hoiakud tuleb jätta kõrvale. Põhiseadus kehtib ja peabki kehtima täpselt ühtemoodi, olgu peaministri, koalitsiooni või opositsiooni pingil kes tahes. Loodetavasti kestab põhiseadus veel aastakümneid ning kõik demokraatlike protsesside osalised jõuavad olla mitmes eri rollis\n\nPõhiseaduse sätted ja neid täpsustav Vabariigi Valitsuse seadus on selged ja nende tähenduse selgitamine ei ole kuigi keeruline.\n\n\"Valitsus astub tervikuna tagasi:\n\nRiigikogu uue koosseisu kokkuastumisel;\npeaministri tagasiastumisel;\npeaministri surma korral;\nkui riigikogu avaldab Vabariigi Valitsusele või peaministrile umbusaldust ja Vabariigi President ei ole kolme päeva jooksul Vabariigi Valitsuse ettepanekul välja kuulutanud Riigikogu erakorralisi valimisi;\nkui Riigikogu ei võta vastu Vabariigi Valitsuse poolt esitatud usaldusküsimusega seotud seaduseelnõu.\" (Vabariigi Valitsuse seadus)\n\nLisaks peab peaminister tagasi astuma, kui valitsusse jääb vaid kaks inimest. Seaduse keeli siis, kui: \"ministrite tagasiastumise või muudel seadusest tulenevatel alustel nende volituste lõppemise tõttu ei ole Vabariigi Valitsus otsustusvõimeline ega muutu otsustusvõimeliseks 21 päeva jooksul otsustusvõime kaotamisest arvates.\"\n\nSellise olukorra tekkides on mõistagi võimalik ka kohene umbusaldusavaldus, riigikogu ei pea taluma kolm nädalat valitsust, mis ei saa kvoorumi puudumisel ainustki otsust teha.\n\nMõistagi lõpevad ka peaministri volitused tema kohta tehtud süüdimõistva kohtuotsuse jõustumisel.\n\nEeltoodud loetelu on lõplik. Koalitsioonipartneri või kasvõi kõigi ministrite vahetamine sellesse loetellu ei kuulu ega peagi kuuluma: riigikogul on alati võimalik valitsus vahetada.\n\nLoomulikult võib peaminister igal ajal tagasi astuda, kui tunneb, et see on õige ja vajalik. Eesti praktikas on olnud nii tagasiastumisi kui valitsuse vahetamist peaministrile umbusalduse avaldamise teel. Põhiseadus on neid olukordi targalt tüürinud.\n\nPeaministri tagasiastumise kohustust ei saa tuletada ka põhiseaduse paragrahvist 89, sest too käsitleb olukorda, kui peaminister on juba tagasi astunud ja valitakse uut peaministrit, kelle juhtimisel luua uus valitsus. Presidendi valitud peaministrikandidaat teeb riigikogule ettekande tulevase valitsuse moodustamise aluste kohta ja seejärel saab või ei saa valitsuse moodustamiseks volitusi.\n\nRiigikogu ei kinnita ei valitsust, selle üksikuid ministreid ega koalitsioonilepingut.\n\n\"Kui peaminister poliitilistest kokkulepetest taganeb ja ise tagasi ei astu, on ainus väljapääs umbusaldusavaldus.\"\n\nKui peaministrikandidaat on juba valitsuse moodustamiseks volitused saanud, esitab ta ministrid nimetamiseks presidendile. Kui peaminister poliitilistest kokkulepetest taganeb ja ise tagasi ei astu, on ainus väljapääs umbusaldusavaldus.\n\nTäpselt sama on olukord siis, kui valitsus on juba mõnda aega töötanud. Nõnda on loodud peaministri, ministrite, riigikogu ja presidendi vahel võimu ja otsuseid jagades peen tasakaalumehhanism, mis on senini Eestit eripalgelistes olukordades väga hästi teeninud.\n\nNagu öeldud, on võimalik põhiseadust muuta ja lisada uus peaministri tagasiastumise alus: valitsuskoalitsiooni lagunemine. Enne tasub hoolikalt läbi mõelda kõik võimalikud olukorrad, mil see rakenduks. Ja ikka nii, et eri rollidesse mõeldakse erinevad erakonnad – kõik võivad olla väikesed või suured, kaalukeeleks või mitte, opositsioonis või koalitsioonis, hästi või halvasti rahastatud.\n\nKindlasti peab vastama küsimusele, kas uus peaministri tagasiastumise alus rakenduks ka siis, kui koalitsioonipartner rikub kokkuleppeid, lahkub valitsusest või kui näiteks isiklike erimeelsuste tõttu vahetatakse mõni minister koalitsioonipartneri soovi vastaselt.\n\nKui ka neil juhtudel tuleks peaministril automaatselt tagasi astuda, loobutakse praegu põhiseaduses ette nähtust ehk umbusaldusavaldusega valitsuse vahetamisest ja nõrgestatakse lisaks peaministri rollile ka presidendi tasakaalustavat rolli.\n\nKa kujutlus sellest, et peaministrile valitsuse moodustamiseks volituste andmisel kinnitab riigikogu kaude koalitsioonileppe, on ainult pealtäha ilus.\n\nPõhiseadus koalitsioonileppe mõistet ei tunne ja see, et äärmiselt olulised muudatused Eesti elus pannakse detailideni koalitsioonileppesse kirja, on pigem kahjulik ning lõpuks piirab riigikogu enese põhiseaduslikku rolli Eesti elu juhtimisel. Riigikogu liikmetel peab alati olema võimalik teha valitsuse esitatud seaduseelnõus või riigieelarves muudatusi.\n\nKoalitsioonikõnelustel ei saa olla piisavalt aega kõikide reformide ja muudatuste mõjude igakülgseks kaalumiseks ja selgelt tuleb teadvustada: koalitsioonileping ei asenda seadust. Koalitsioonilepe saaks põhiseaduse mõtet silmas pidades sisaldada üldisi reformieesmärke, võib-olla ka muudatusi, mida keegi osalistest ühiselt valitsuses olemise ajal taotlema ei hakka.\n\nValitsusliikmete valikul tuleb peaministril alati arvestada sellega, et kõik olulisemad riigielu otsused peab põhiseaduse järgi langetama riigikogu. Ka raha valitsuse plaanide elluviimiseks annab riigikogu. Tõsi, riigikogu on oma rolli märkimisväärselt pisendanud nii riigieelarve määramisel kui ka paljudes muudeski küsimustes. Põhimõttelisteks riigielu muudatusteks ja riigieelarve kehtestamiseks on aga jätkuvalt riigikogu liikmete toetust tarvis, vahel lausa vähemalt 51 häält.\n\nEesti on parlamentaarne riik, kus valitsus püsib riigikogu usaldusel. See tähendab, et riigikogul on igal ajal õigus avaldada peaministrile, mõnele ministrile või kogu valitsusele umbusaldust.\n\nSelleks, et vältida poliitmängurlust, annab põhiseadus valitsusele peaministri või kogu valitsuse umbusaldamise korral taotleda erakorraliste valimiste väljakuulutamist. President langetab otsuse lähtudes oma ametivandest, lühidalt sellest, mis on tema hinnangul Eestile kõige kasulikum.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Põhiseaduse säte ja mõte on peaministri tagasiastumise kohustuse osas selged. Poliitilistes vaidlustes püütakse põhiseaduse sätetele aga sageli omistada tähendust, mida neil pole. Põhiseaduse tõlgendamise esimene reegel on, et isiklikud eelistused ja hoiakud tuleb jätta kõrvale, kirjutab Ülle Madise.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe artikli pealkirja ja sisu. Kasuta oma loomingulisi võimeid, et koostada detailne ja põhjalik ühelauseline sissejuhatus sellele uudisele.\n\n## Pealkiri:\n\nEMV grupisõidus ja eraldistardis saavad alguse juba sel pühapäeval\n\n## Põhitekst:\n\nVastavalt möödunud aastal alguses saanud traditsioonile toimuvad maantee grupisõidud kõikidele vanuseklassidele Balti riikidel ühiselt, sel korral Lätis Kuldiga piirkonnas. Eraldistardi Eesti meistrivõistlused toimuvad 22. juunil kodumaa pinnal Kuremaal, vahendab ejl.ee\n\nEesti meistrivõistlustel asuvad starti mitmed Eesti tippsportlased ning noored tulevikutegijad.\n\nKolmapäeval, 22. juunil toimub eraldistardist sõit, kus ME ja MU vanuseklassidele on distantsi pikkuseks 35 km.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Eesti meistrivõistlused jalgratta maanteesõidu grupisõidus ja eraldistardis saavad alguse juba sel pühapäeval, 19. juunil, kui Lätis Kuldigas stardivad MU vanuseklassi (19-22-aastased) ratturid 127-kilomeetrisel grupisõidul.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Süvene uudise pealkirja ja sisu ning kirjuta sellele loole sisukas ja informatiivne sissejuhatus, mille pikkus on üks lause.\n\n## Pealkiri:\n\nArvustus. \"Jurassic World: Ülemvõim\" ei anna filmisaagale mitte midagi juurde\n\n## Põhitekst:\n\nTehnoloogia ja meelelahutuse osas on maailm viimase 30 aastaga tundmatuseni muutunud. 1990. aastate alguses võis nutitelefonidest ja tahvelarvutitest vaid und näha, arvuti kui selline oli isegi veel luksuskaup, filme vaadati väikestest kineskooptelekatest VHS-ide pealt ja arvutiefektid filmides olid veel üsna, khm, toored. Küll aga paistab sellest perioodist ereda tähena välja 1993. aastal valminud \"Jurassic Park\", mis oli tehniliselt oma ajast vähemalt kümme aastat ees. Tänasel päeval on isegi raske mõista, kuidas Steven Spielberg oma tiimiga sellise hullusega hakkama sai, sest film lummub praegugi oma suursugususega.\n\nVahepealse ajaga on palju vett merre voolanud ning 2022. aastal saame kinno minna vaatama juba järjekorras kuuendat Jurassicu-filmi. Tagasi mõeldes laiutab peas aga tühjus: kui \"Jurassic Park\" on üks kõige aegade tugevamaid kassahitte, mis joonistas reljeefselt välja Hollywoodi kaasaegse popkornikino piirjooned, siis kõik järgmised linateosed on olnud kas lahjendused või siis lihtsalt haledad-tühised koopiad. Otseselt ei ole selles midagi imelikku ega isegi erilist, mõttetute järgede tootmine on Ameerika kinotööstuse leivanumber, kuid antud juhul pole 30 aastaga suudetud leida ühtki elementi, mis originaalile midagigi juurde annaksid.\n\nMõnes mõttes on selline turvaline taastootmine meeldiv: ükski neist järgedest pole olnud kohutavalt ja lootusetult halb, vaid need kõik on meelt lahutanud ja olen neid rõõmuga nautinud, kuid tänaseks on selliseid filme kõik kohad täis. Netflix ja teised voogedastusplatvormid loobivad keskpärast vaatan-ja-unustan sisu meie suunas igapäevaselt ja päriselt meeldejäävad filmid on üha haruldasemad. \"Jurassic World: Ülemvõim\" ei tee paraku mitte ühtegi pingutust selleks, et kuidagi eriline olla. Võib isegi öelda, et tegu on uhkelt keskpärase tootega!\n\nHuvitavalt kombel on \"Jurassic Worldi\" triloogia – väidetavalt tõmmatakse nüüd tõesti saagale joon alla, jumal tänatud! – nii lihtsakoeline ja naiivne, et saab kokku võtta ühe pildiga. Siin see on:\n\n\"Jurassic World: Ülemvõim\" Autor/allikas: Universal Pictures and Amblin Entertainment\n\nEhk siis mehemürakas Chris Pratt peatamas totra käeliigutusega dinosauruseid. Kui vaja, siis on need rohusööjatest rahumeelsed dinosaurusekesed, kui vaja, siis peatuvad tema viipe peale ka verejanulised monstrumid. Kas paroodilisus oligi algusest peale selle liigutuse eesmärk? On väga raske võtta tõsiselt filmi, kus enamike probleemide lahendus on peategelase väljasirutatud käsi, värskes filmis tehti seda nii umbes kümmekond korda. Aga nagu üks kolleeg viitas, siis saab vähemalt lihtsa vaega teha joomamängu, kus pitsi tuleb tõsta iga kord, kui Pratt jälle dinosaurust peatab.\n\nSelles valguses pole isegi mõtet \"Jurassic World: Ülemvõimu\" sisul pikemalt peatud: eks ikka on maailmas mingi jama dinosaurustega, mõned jooksevad niisama ringi, teised on suurkorporatsioonid puuri pistnud ja peategelased üritavad iga hinna eest asju korda seada. Korraga rullitakse vaataja ees lahti umbes kuus tegevusliini, millest enamik sulavad lõpuks ühte, kuid üldpilt muudetakse siiski tarbetult keeruliseks. Nende kümnete käändude-pöördude ning ebavajalike kõrvaltegelastega üritati ilmselt juhtida tähelepanu kõrvale sellelt, kui vähe tegelikult tegijatel meile öelda on...\n\nÜkskõiksus ja laiskus oma algmaterjali suhtes on isegi pisut üllatav. Kui 2015. aastal valminud \"Jurassic World\" oli üsna särtsakas ja sümpaatne taaselustamine, millega toodi vähemalt kultussaaga uuesti meie teadvusesse, siis teine ja kolmas osa on täielikult ilma fookuseta. Mida siis ikkagi prooviti teha? Dinosaurused on \"Jurassic World: Ülemvõimus\" pigem kõrvaltegelased, neile ei anta isegi eriti ekraaniaega, pigem sibelevad-säbelevad ekraanil ringi inimtegelased ning üritavad jätta pidevalt muljet, et neil on midagi hästi olulist öelda ja teha. Kui originaalfilm laenas küllalt palju õuduskinost ning mõjus hirmutavalt, siis värske järg meenutab pigem keskpärast telekrimkat.\n\n\"Jurassic World: Ülemvõim\" Autor/allikas: Universal Pictures and Amblin Entertainment\n\nVõib tunduda, et laidan \"Jurassic World: Ülemvõimu\" lootusetult maha, aga tegelikult sobib ta igati suvisesse kinoprogrammi. Pärast pikka suvepäeva, kui oled mitu tundi päikese käes lesinud ning pea on paks, siis ei jaksagi midagi keerulist vaadata. Lased omale masinast suure siirupikoka, haarad kaenlasse künatäia popkorni ja lesid lihtsalt teraapiliselt jahedas kinosaalis. Sellistel filmidel on oma koht ning tegijad teavad seda väga hästi, kurb on lihtsalt sellest, et alusmaterjali arvestades saanuks teha ikkagi kordades parema filmi.\n\nAga kui tahate kümme eurot alles jätta, siis võite ka lihtsalt \"Jurassic Parki\" üle vaadata. Proovisin ise ära ja julgen kinnitada: ka kurat-teab-mitmendal vaatamiskorral tekitab see endiselt sama suurt vaimustust ja kui esimest korda näidatakse dinosaurust, tikub vägisi pisar silma.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Uus film kinolevis\n\"Jurassic World: Ülemvõim\" (\"Jurassic World: Dominion\")\nRežissöör: Colin Trevorrow\nOsades: Chris Pratt, Bryce Dallasa Howard, Laura Dern, Sam Neill, Jeff Goldblum, DeWanda Wise, BD Wong, Omar Sy jt.\n5/10", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe uudis läbi ning loo sellele fantaasiarikas ja pikk lause, mis võiks uudist tutvustada.\n\n## Pealkiri:\n\nJalgpallis võib audi lahtimängimine suuresti muutuda\n\n## Põhitekst:\n\nRahvusvahelise jalgpalliliidu juhatus (IFAB) pidas esmaspäeval Dohas oma iga-aastase üldkoosoleku.\n\nKuigi arutati audi sisseviske asendamist sisselöögiga, ei seatud kindlaid plaane selle elluviimiseks, vahendab BBC.\n\nEndine Londoni Arsenali peatreener Arsene Wenger ning praegune FIFA globaalse arenduse juht paiskas selle idee õhku eelmisel aastal. Wengeri sõnul on audi sissevisked ja karistuslöögid mängutempo suurimad pidurdajad.\n\n\"Eesmärk on muuta mängu kiiremaks ja suurepärasemaks,\" sõnas Wenger.\n\n\"Tehti ettepanek kasutada sisselööke,\" ütles FIFA president Gianni Infantino. \"Me ei saa enne kindlad olla, kas uued ideed aitavad mängu parandada, kui me ei ole nendesse täpsemalt süvenenud. Uurime kõiki ettepanekuid,\" lisas Infantino.\n\nAudi sisseviskeid on kasutatud juba alates 1860. aastatest.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Jalgpalli seadusandliku organi viimasel koosolekul arutati audi sisseviske võimalikku asendamist sisselöögiga.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Vaata läbi uudise pealkiri ja tekst ning loo loov sissejuhatav lause, mis haakub artikli sisuga.\n\n## Pealkiri:\n\nElektri börsihind langeb kolmapäeval 187 eurole megavatt-tunnist\n\n## Põhitekst:\n\nTeisipäeval kerkis elektri keskmine börsihind 198,06 euroni.\n\nKõige kallim on kolmapäeval elekter õhtul peale kella kaheksat, kui kerkib Balti riikides 305,77 euroni megavatt-tunni kohta. Odavaimad tunnid on varahommikul kolmest kuueni, kui hind on 110,8 euro ümber.\n\nKui teisipäeval oli elektri börsihind Lätis ja Leedus Eestiga pea samal tasemel, siis kolmapäeval vahe suureneb ning Lätis kerkib päeva keskmine hind 216,86 ja Leedus 224,18 euroni megavatt-tunnist.\n\nSoomes langeb hind kolmapäeval 143,28 eurole, teisipäeval oli see 169,09 eurot megavatt-tunnist.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Elektri keskmine börsihind langeb kolmapäeval Eesti hinnapiirkonnas 187,47 eurole megavatt-tunnist.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Vaata läbi uudise pealkiri ja tekst ning loo loov sissejuhatav lause, mis haakub artikli sisuga.\n\n## Pealkiri:\n\nKultuuriportaal soovitab: Francois Ozoni \"Suvi 85\" Jupiteris\n\n## Põhitekst:\n\nAidan Chambersi romaani põhjal. 1985. aasta suvi Põhja-Prantsusmaa väikelinnas. 16-aastane Alex ajab Normandia rannikul paadi ümber ja paar aastat vanem David tormab teda päästma. Elupäästjast saab Alexi suurim sõber, kes poisi südame kiiremalt põksuma paneb. Koos võetakse 1985. aasta suvest mida võtta annab. Euroopa filmiauhinna nominent, tosin Prantsuse filmiauhinna César nominatsiooni.\n\nRežissöör François Ozon, osades Benjamin Voisin, Félix Lefebvre, Filippine Velge, Valeria Bruni Tedeschi jt.\n\n\"Suvi 85\" (\"Ete 85\") on vaadatav Jupiteris.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Kõik need, kellele meeldib Luca Guadagnino 2017. aastal valminud \"Kutsu mind oma nimega\" (\"Call Me By Your Name\"), võiks anda võimaluse ka Prantsuse kultuslavastaja Francois Ozoni 2020. aastal valminud filmile \"Suvi 85\" (\"Ete 85\"). Mõneti võibki öelda, et \"Suvi 85\" on otsekui Guadagnino filmi väikevend.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe artikli pealkiri ja sisu, seejärel loo pikk ja põnev lause, mis võiks olla artikli sissejuhatus.\n\n## Pealkiri:\n\nAustria plaanib 2023. aastast keelustada uute gaasikatelde müügi\n\n## Põhitekst:\n\nGaasiga köetakse Austrias ligikaudu miljon majapidamist, mis on umbes neljandik kogu riigi gaasitarbest. Austria saab Venemaalt ligikaudu 80 protsenti oma gaasist, olles seega üks enim Vene gaasist sõltuvaid riike Euroopa Liidus.\n\nAustria kliimaministri Leonore Gewessleri sõnul vähendab iga eemaldatud gaasikatel sõltuvust Vene gaasist. Gewessleri sõnul tähendab iga jätkusuutlikult soojendatud korter ja maja väljapressimise ohu vähenemist.\n\nUute gaasikatelde müük keelatakse 2023. aastast. Varem plaaniti nende müük keelata 2025. aastal. Õlil ja kivisöel põhinevate küttesüsteemide müük on Austrias keelatud juba 2020. aastast. Nüüd kavatseb Austria valitsus keelustada ka selliste süsteemide parandamise.\n\nAastast 2025 plaanib Austria teha kohustuslikuks küttesüsteemide uuendamise, mis puudutab eelkõige vanu õli ja kivisõel põhinevaid küttesüsteeme, millest enamik osteti 1980ndatel.\n\nAustria sihib kliimaneutraalsust aastaks 2040.\n\nKüttesüsteemide vahetamist toetatakse riiklikult 7500 euroga. Sellele lisanduvad Austria liidumaade toetused. Inimestele, kel on vähe raha, makstakse kinni kogu küttesüsteemi vahetus.\n\nAustrias on sõltuvus gaasist muutunud väga teravaks küsimuseks. Erinevalt Saksamaast, mis on vähendanud oma gaasiimporti Venemaalt, on Austria seda aasta algusest hoopis suurendanud.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Austria plaanib vähendada sõltuvust Vene gaasist, keelustades plaanitust varem uute gaasikatelde müügi ning nõudes, et õlil ja kivisöel põhinevad küttesüsteemid asendatakse uutega, vahendab Euractiv.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe artikli pealkirja ja sisu. Kasuta oma loomingulisi võimeid, et koostada detailne ja põhjalik ühelauseline sissejuhatus sellele uudisele.\n\n## Pealkiri:\n\nSelgusid loodusfestivali linnalooduse fotokonkursi \"Metsik linn\" võidutööd\n\n## Põhitekst:\n\n\"Seekord oli üldkategoorias kihvte töid, nagu paarike punasel vesirattal telefonid käes luike pildistamas, kormoranid kivil ning taustal Tallinna siluett purjekatega, kaks musitavat kajakat katusel, vanamehe käsi varblasega. Linnud olid sel aastal peategelased,\" sõnas žüriiliige Kaisa Keizars-Aron.\n\n\"Palju oli mõlemas kategoorias pilte, kus oli raske tabada looduse ja linna kooslust, kuid loodetavasti areneb pildistaja silm iga töö ja aastaga aina tähelepanelikumaks.\"\n\nVõidutööd üldkategoorias:\n\n1. koht – Raigo Tõnisalu \"Kormoranid kaasa elamas avamerepurjetamise MM-le\"\n2. koht – Ave Kruusel \"Tallinn pole enam kaugel\"\n3. koht – Heiko Kruusi \"Kinnisvaraomanik\"\n\nLaste ja noorte kategoorias valiti parimaks tööks Grete Johanna Korbi foto \"Naabrid linnas pärast vihma\".\n\nVõidutööd laste ja noorte kategoorias:\n\n1. koht – Grete Johanna Korb \"Naabrid linnas pärast vihma\"\n2. koht – Karel Laas \"Privaatsust, palun!\"\n3. koht – Lilli Sadul \"Tee loodusesse\"\n\nSel aastal laekus fotokonkursile \"Metsik linn\" 188 tööd, millest 55 oli laste ja noorte tehtud fotod. Fotokonkursile sai töid esitada 28. märtsist kuni 18. maini. Fotokonkursi žüriipinki kuulusid Piret Eensoo, Rene Jakobson, Kaisa Keizars-Aron, Ingmar Muusikus, Kerttu Taggo ja Urmas Tartes.\n\nFotokonkursi 20 parimat tööd on võimalik suve lõpuni silmata Tartu Ülikooli botaanikaaia rosaariumi kõrval.\n\nVõidutöid saab sirvida fotokonkursi kodulehel.\n\nFotokonkurss \"Metsik linn\" on osa Loodusfestivali programmist. Loodusfestival toimub 10.–15. juunini. Loodusfestivali korraldab Tartu Ülikooli loodusmuuseum ja botaanikaaed koostöös partneritega. Loodusfestival kuulub Euroopa kultuuripealinn Tartu 2024 põhiprogrammi, kus kannab nime Ellujäämise Kunstide Linnaloodusfestival: \"Loodus loob\".\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Loodusfestivali linnalooduse fotokonkursi \"Metsik linn\" võitis sel aastal Raigo Tõnisalu tööga \"Kormoranid kaasa elamas avamerepurjetamise MM-le\". Laste ja noorte kategoorias valiti parimaks tööks Grete Johanna Korbi foto \"Naabrid linnas pärast vihma\".", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Pärast artikli pealkirja ja põhiteksti lugemist kasuta oma loovust, et koostada sisutihe ja pikk sissejuhatav lause.\n\n## Pealkiri:\n\nAdvokaat: kohtupidamise avalikumaks muutmise kava toob kaasa info varjamist\n\n## Põhitekst:\n\nRiigikogu menetluses on praegu kohtumenetluse avalikkuse eelnõu, mille sellisel kujul jõustumine muudaks ligipääsu infole raskemaks nii ajakirjanikel kui ka laiemale avalikkusele.\n\n\"Ajakirjandusel on seal eelnõus isegi paar võitu sees, näiteks on eelnõus öeldud, et ajakirjanikul on õigustatud huvi toimikuga tutvumiseks. Kuid kõige selle juures, et on püütud kohtumenetlust avalikumaks teha, on võetud kasutusele mitmeid kaitsemeetmeid. Probleem ongi selles, et need kaitsemeetmed võivad mõjuda vastupidiselt ja lõpuks ei saa ka ajakirjanik oma uut õigust eeldatud õigustatud huvile kasutada,\" selgitas Pild ERR-ile.\n\nUue eelnõu kohaselt on ajakirjanikul ka õigus tutvuda kohtutoimikuga enne, kui kohtuotsus on jõustunud. \"Nagu kohtud on eelnõu kommenteerides märkinud, siis nad näevad, et see võib massiliselt kasvatada istungite kinniseks kuulutamise taotluste hulka. Kui pooled ajakirjandust istungil ikka üldse näha ei taha, siis nad põhjendavad seda nii, et neil on vaja suletud uste taga asja arutada, sest nii jõutakse kiiremini kompromissile. Kinnisele asjale pärast ajakirjanik enam juurdepääsu ei saa,\" rääkis Pild.\n\nSamas eelnõus soovitatakse sätestada ka normi, et kohtuistungeid saab veebis üle kanda. \"Pole aga öeldud, millal seda tuleb teha, seega kohus peab ise otsustama. Samas kohtud kurdavad, et neil on suur ressursipuudus ja see seadus neid ei aita, vaid teeb neile kohustusi juurde. Küsimus on selles, kas nad veebiülekande võimalust siis üldse kasutama hakkavad. Jällegi – kui protsessi üle ei kanta, siis ega meedia ju paremini infole ligi ei saa,\" märkis Pild.\n\nLaiemaks probleemiks, mis puudutab kõiki kodanikke nende ametist sõltumata, on haldus- ja tsiviilkohtu lahendites nimede automaatselt varjamise nõue. \"Kui praegu on seaduses, et inimene peab taotlema tsiviil- ja haldusasjades, et tema nimi lahendist eemaldatakse, siis nüüd on vastupidi – nimi tuleb kohe automaatselt kohtulahendist eemaldada. Kui inimene tahab, võib ta öelda, et nimi kajastuks kohtulahendis, aga kohus ei pruugi seda taotlust rahuldada,\" rääkis Pild. Tema sõnul on ka praegu kohtud varmad nimesid varjama, kuid ikkagi on praegu ka mõned lahtised lahendid.\n\nLäbipaistvus on kahanemas\n\nTeine murekoht puudutab juriidiliste isikute nimede ja registreerimisnumbrite varjamist. \"Riik väidab, et juba praegu saavad juriidilised isikud paluda oma nime varjamist kohtulahendis, kuid praktikas näeme seda nii, et kui lahend võib füüsilist isikut kahjustada, siis võib ka juriidilise isiku registrinumbri ära kustutada, aga pole nii, et juriidiline isik paluks oma nime ära võtta. Nüüd on aga eelnõus kirjas, et juriidiline isik saab seda paluda,\" rääkis Pild.\n\nPõhjendusena on eelnõus kirjas, et see võib olla vajalik au kaitseks. \"Kuid siin tekib küsimus, et kohtumenetluses ju vale ei avaldata, siis mis saab seal olla vale ja kas kohtumenetluse avalikkus ei kaalu üles seda väidetavat au kaitset, sest me peaksime ju kodanikuna või ajakirjanikuna nägema, kellest jutt käib,\" sõnas Pild.\n\nKuhu panna seaduseloomes tasakaalupunkt, on ka maailmavaate küsimus. Pildi hinnangul on Eesti võrreldes mitmete teiste Euroopa riikidega läbipaistvuselt mitu sammu ees: meil on avalikud dokumendiregistrid, meil on avaliku teabe seadus, mida nimetatud väga edasijõudnuks. \"Me oleme avatust võtnud kui tavapärast elu osa. Ja Eesti riik on alati tahtnud olla avatud ja läbipaistev, et saaks võidelda korruptsiooniga ja teha läbipaistvaid tehinguid, näiteks saaks lihtsalt kontrollida laenu andmisi. Hetkel tundub aga, et Eestiski on tekkimas tendents justkui tasakaalu leidmisele inimeste kaitseks: et peame rohkem infot kinni hoidma ja infot varjama. Muretsetakse enne, kui mingi probleem või kahju on tekkinud,\" rääkis Pild.\n\nTema hinnangul pole see pikalt ette valmistatud eelnõu siiski veel päris valmis, sest pole näha kohtute poolt entusiasmi veebiülekannete tegemiseks, ja palju muret tekitab nimede kadumine.\n\nAvalikku kohtumenetlust käsitlev halduskohtumenetluse seadustiku ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu jõuab lõpphääletuseni järgmisel riigikogu istungjärgul ehk sügisel. Seaduse eeldatavaks jõustumistähtajaks on 2023. aasta august.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Uus seaduseelnõu kohtumenetluse avalikkuse suurendamiseks teeb tegelikult avalikustamise kõrval ka mitu sammu tagasi info varjamise suunas, leiab vandeadvokaat Maarja Pild.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Pärast artikli pealkirja ja põhiteksti lugemist kasuta oma loovust, et koostada sisutihe ja pikk sissejuhatav lause.\n\n## Pealkiri:\n\nUuring: toimetulekuraskusi kogevate inimeste osakaal kasvas\n\n## Põhitekst:\n\nRiigikantselei tellitud Turu-uuringute küsitluse järgi suurenes ka tuleviku suhtes majanduslikku ebakindlust tundvate inimeste osakaal aprillikuu 41 protsendilt mais 47 protsendile.\n\nKeskmisest sagedamini kogevad probleeme majandusliku toimetulekuga ja tunnetavad majanduslikku ebakindlust 50–64-aastased, muudest rahvustest, madala haridusega, Kirde-Eestis elavad või määratlemata kodakondsusega inimesed.\n\nKeskmisest sagedamini kogevad majanduslikke probleeme ning majanduslikku ebakindlust töötud, pensionärid ning sünnitus- või lapsehoolduspuhkusel olevad inimesed. Töötavatest inimestest tunnevad majanduslikke probleeme ja ebakindlust kõige sagedamini oskustöölised.\n\nEestlaste tajutud turvatunne kasvas\n\nKui aprillis Eesti elanike turvatunne vähenes, siis mais kasvas turvatunne taas märtsi lõpu tasemele.\n\nNende inimeste osakaal, kelle hinnangul võib Eesti riik end praegusel ajal tunda turvaliselt, on võrreldes aprilliga suurenenud 50 protsendilt 57 protsendini. Sealjuures suurenes eestlaste turvatunne, muudest rahvustest elanike puhul muutust polnud.\n\nPisut on kasvanud ka inimeste isiklik turvatunne: nende inimeste osakaal, kes tunnevad end Eestis elades turvaliselt, on suurenenud aprilli 67 protsendilt 71 protsendile mais.\n\nToetus Ukraina sõjapõgenike vastuvõtmisele veidi langes\n\nToetus Ukraina sõjapõgenike vastuvõtmisele on võrreldes aprilliga pisut vähenenud: aprillis toetas põgenike vastuvõtmist 81 protsenti, mai keskel 77 protsenti elanikest.\n\nEestlaste seas pole Ukraina sõjapõgenike vastuvõtmist toetavate inimeste osakaal oluliselt muutunud (92 protsendilt 89-le), kuid muudest rahvustest elanike seas on see pisut langenud (59 protsendilt 52-le).\n\nPeamisteks vastuargumentideks põgenike vastuvõtmisele on kartus, et põgenikke tuleb liiga suurel arvul, et Eesti nendega toime tuleks, et nende ülalpidamine on kallis (viimastel kuudel on see kartus süvenenud), ning et põgenike saabumine võib provotseerida rahvuskonflikte Eestis (viimastel kuudel on see kartus siiski vähenenud).\n\n30 protsenti mitte-eestlastest hangib uudiseid Vene meediast\n\nUudiste ja teadmiste hankimise vahendina on eestlaste jaoks jätkuvalt kõige olulisemad infoallikad eestikeelsed telekanalid (kolme olulisema allika seas nimetas 69 protsenti) ja Eesti uudisteportaalid (61 protsenti). Muudest rahvustest inimeste jaoks samuti Eesti uudisteportaalid (42 protsenti), kuid ka sotsiaalmeedia (37 protsenti).\n\nVenemaa telekanalid on oluliseks infokanaliks 22 protsendi ning Venemaal tegutsevad uudisteportaalid 12 protsendi muudest rahvustest elanike jaoks. Kokku mainis Venemaa meediakanaleid endale oluliste infokanalitena 30 protsenti muudest rahvustest vastajatest (aprilli keskel samuti 30 protsenti).\n\nVenemaa-Ukraina sõja teemal info saamisel usaldavad eestlased kõige enam Eesti uudistekanaleid (usaldab 88 protsenti) ning lääne uudistekanaleid (71 protsenti). Ukraina uudistekanaleid usaldab 53 protsenti ja Venemaa uudistekanaleid kaks protsenti eestlastest.\n\nMuudest rahvustest elanikest usaldab Venemaa-Ukraina konflikti teemal teabe saamisel Eesti uudistekanaleid 35 protsenti, Venemaa uudistekanaleid 31 protsenti, lääne uudistekanaleid 29 protsenti ja Ukraina uudistekanaleid 16 protsenti.\n\nVõrreldes aprilliga muudest rahvustest elanike usaldus uudistekanalite vastu (Venemaa-Ukraina konflikti kajastamisel) oluliselt muutunud pole, kuid pikemas ajalises võrdluses (võrreldes veebruari keskpaigaga) on mitte-eestlaste usaldus lääne ja Ukraina kanalite vastu suurenenud, usaldus Venemaa kanalite vastu aga vähenenud.\n\nUsaldus riigiinstitutsioonide vastu vähenes\n\nEesti elanike usaldus valitsuse ja riigikogu vastu on võrreldes aprillikuuga vähenenud ja on hetkel ligilähedaselt 2021. aasta keskmisel tasemel.\n\nValitsust usaldavate inimeste osakaal on langenud 60 protsendilt 53-le ja riigikogu usaldajate osakaal 56 protsendilt 50-le. Muutunud pole usaldus kohalike omavalitsuste (usaldab 67 protsenti) ning presidendi (74 protsenti) vastu.\n\nKüsitluse tellis riigikantselei ja selle korraldas Turu-uuringute AS. Veebi- ja telefoniküsitlus toimus 13.–17. mail ning sellele vastas 1252 vähemalt 15-aastast elanikku üle Eesti.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Kui varakevadel majanduslikke toimetulekuraskusi kogevate Eesti inimeste osakaal vähenes, siis mais see taas kasvas, suurenedes aprillikuu 19 protsendilt mais 27 protsendile.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu uudise pealkirja ja põhisisuga. Kasuta neid fakte, et luua pikk ja sisutihe lause, mis toimib loo sissejuhatusena.\n\n## Pealkiri:\n\nPärnu Sadam otsustas FIBA Meistrite liiga turniiril osaleda\n\n## Põhitekst:\n\n\"Imeline aasta on lõppenud ja Pärnu Sadama meeskond on esmakordselt Eesti meister!!! Tänan südamest kõiki, kes selle teekonna nii edukalt kaasa tegid. Meeskond, treenerid, taustajõud, sponsorid, Pärnu linn ja fännid – AITÄH!!!\" kirjutas klubi juht Johan Kärp Pärnu Sadama Facebooki postituses.\n\n\"Järgmiseks aastaks oleme teinud otsuse osaleda Euroopa tugevuselt teises sarjas. Jah, me andsime avalduse osalemiseks FIBA Meistrite liiga turniiril!\" jätkas Kärp. \"Juba sügisel saalis näeme!\"\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Lõppenud hooajal esimest korda korvpalli Eesti meistritiitli võitnud Pärnu Sadama meeskond teatas, et plaanib uuel hooajal kaasa lüüa FIBA Meistrite liiga turniiril.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Pärast artikli pealkirja ja põhiteksti lugemist kasuta oma loovust, et koostada sisutihe ja pikk sissejuhatav lause.\n\n## Pealkiri:\n\nSelgusid Flora ja Paide eurohooaja esimesed vastased\n\n## Põhitekst:\n\nKonverentsiliiga ajaloo teisel hooajal asub esimeses eelringis võistlema 60 meeskonda, vahendab jalgpall.ee. Möödunud hooajal Premium liigas hõbemedalid teeninud Tallinna FC Flora alustab eurohooaega koduväljakul ning läheb vastamisi mullu Soome kõrgliigas kolmanda koha teeninud SJK Seinäjokiga.\n\nPremium liigas kolmanda koha teeninud Paide Linnameeskonna eurohooaja esimeseks proovikiviks on Gruusia hõbemedalist Tbilisi Dinamo, kellega alustatakse võistlemist võõrsil.\n\nKonverentsiliiga esimese eelringi kohtumisi mängitakse 7. juulil ning korduskohtumised toimuvad nädal hiljem, 14. juulil. Esimese eelringi võitja pääseb edasi teise eelringi, mille vastasseisud selguvad kolmapäeval, 15. juunil.\n\nFCI Levadia mängib Meistrite liiga eelturniiril, kus poolfinaalis kohtutakse Islandi klubiga Reykjaviki Vikingur. Teises poolfinaalis lähevad vastakuti SP La Fiorita (San Marino) ja Inter Club d'Escaldes (Andorra).\n\nMõlemad mängud peetakse 21. juunil Islandil. Poolfinaalide võitjad kohtuvad 24. juunil samuti Islandil peetavas eelringi finaalis, mille võitja pääseb omakorda Meistrite liiga I eelringi. Kolm ülejäänud klubi jätkavad euroteekonda UEFA Euroopa Konveretsiliiga teises eelringis meistrite alajaotuses.\n\nKui FCI Levadia võidab eelturniiri Islandil, on nende järgmine vastane Meistrite liiga esimeses eelringis Rootsi klubi Malmö.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Šveitsis Nyonis toimunud Konverentsiliiga esimese eelringi loosimisega said mullune Eesti hõbeda- ja pronksimeeskond Tallinna FC Flora ja Paide Linnameeskond teada oma esimesed vastased.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe hoolikalt uudise pealkiri ja sisu ning kirjuta artiklile pikk sissejuhatav lause, kasutades oma kujutlusvõimet.\n\n## Pealkiri:\n\nKaks suurimat USA panka peatasid Vene riigivõla teenindamise\n\n## Põhitekst:\n\nAllikate sõnul otsustasid JPMorgan Chase ja Goldman Sachs Group taganeda Venemaa võla teenindamisest peale USA rahandusministeeriumi välisvarade kontrolli (OFAC) otsust keelata USA turuosalistel osta nii uusi kui ka olemasolevaid Venemaal emiteeritud võla- ja aktsiaväärtpabereid.\n\n\"Kooskõlas OFAC-i ajakohastatud juhistega ja Goldman Sachsi Venemaaga seotud tegevuste järkjärgulise lõpetamisega ei tegele ettevõte enam Venemaa üksustega koos turu kujundamisega,\" ütles üks pankadest avalduses.\n\nOFAC teatas varem, et ei pikenda litsentsi, mis võimaldas kuni 25. maini Venemaa rahandusministeeriumi ja Venemaa pankade võlakohustuste maksete laekumiseks vajalikke tehinguid.\n\nVenemaa rahandusministeerium teatas avalduses, et USA otsus rikub eelkõige välisinvestorite õigusi ning õõnestab usaldust lääne finantssüsteemi vastu.\n\nVene rahandusministeerium kinnitas, et vastutava laenuvõtjana kinnitab ministeerium oma valmisolekut jätkata kõigi võlakohustuste teenindamist ja tagasimaksmist. Kuna Venemaa ei saa enam teenindada oma võlga USA dollarites, siis jätkatakse selle tegemist Vene rublades koos võimalusega konverteerida need algvääringusse vastava makseagendi kaudu.\n\nRahandusministeeriumi esindaja Anton Siluanovi sõnul ei ole praegusel olukorral mingit pistmist 1998. aastaga, mil Venemaa oli maksevõimetu. Praegu on Venemaal olemas raha võla tasumiseks, kuid puudub võimalus.\n\nSiluanov teatas ka, et 23.–24. juuniks, mil maksegraafiku alusel peaks Venemaa tegema järgmised võlakirjamaksed, valmistab Venemaa ette mehhanismi, mis võimaldab teha arveldusi ilma USA võimude loata.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "USA kaks suurimat panka JPMorgan Chase ja Goldman Sachs on lõpetanud Vene Föderatsiooni võlakohustustega tegelemise, vahendab Interfax.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe artikli pealkirja ja sisu. Kasuta oma loomingulisi võimeid, et koostada detailne ja põhjalik ühelauseline sissejuhatus sellele uudisele.\n\n## Pealkiri:\n\nEesti uute aastaste võlakirjade intressiks kujunes 0,9 protsenti\n\n## Põhitekst:\n\nVarem on Eesti emiteerinud võlakirju vaid negatiivse tootlusega. Märtsis emiteeritud 250 miljoni euro väärtuses 12-kuuse tähtajaga võlakirjade tootlus oli -0,225 protsenti ja mullu märtsis 400 miljoni euro väärtuses emiteeritud võlakirjadel -0,441 protsenti.\n\nRahandusminister kinnitas 2020. aastal lühiajaliste võlakirjade programmi, mis annab võimaluse korduvalt emiteerida kuni 12-kuise tähtajaga diskonteeritud või ülekursiga võlakirju, mille kulukus sõltub emiteerimishetke turutingimustest.\n\nVõlakirjaemissioonid toimuvad riigi rahavoovajaduse katteks ja võlakirjad on suunatud vaid kutselistele investoritele.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Eesti emiteeris teisipäeval vähempakkumisega oksjonil 100 miljoni euro väärtuses 12-kuise tähtajaga võlakirju, mille tootlus tähtajani on 0,9 protsenti.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe hoolikalt uudise pealkiri ja sisu ning kirjuta artiklile pikk sissejuhatav lause, kasutades oma kujutlusvõimet.\n\n## Pealkiri:\n\nTartu Autovabaduse puiestee avatakse Stefani ja Justamendi kontserdiga\n\n## Põhitekst:\n\nTartu 2024 produtsendi Kati Tihkani sõnul pakub Autovabaduse puiestee avakontsert kuulamisrõõmu nii vanematele kui ka noorematele linlastele. \"Autovabaduse puiestee avakontserdil saab tantsida tuttavate Justamendi laulude järgi ja laulda kaasa Stefani tänavusele eurolaulule. Mõlemad esinejad ilmestavad ideaalselt Euroopa kultuuripealinn Tartu 2024 kultuurilist mitmekülgsust. Avaõhtu juhatab sisse seitsme nädalavahetuse pikkuse kultuuriprogrammi, mille jooksul saab näha ja kuulda veel palju põnevat,\" lubas Tihkan.\n\nEuroopa kultuuripealinn Tartu 2024, Tiigi seltsimaja ja Tartu linna eestvedamisel toimuvad Vabaduse puiesteel 1. juulist kuni 14. augustini kontserdid, tantsuõhtud, toiduturg ja paljud teised sündmused.\n\nProgrammis esinevad Rita Ray (16.07), Horoskoop ja Heidy Tamme (23.07), Raul Ojamaa (29.07) ning Ewert and the Two Dragons (14.08). Klaaspärlimängu festivali raames toimub ansambli Kukerpillid 50. aastapäeva kontsert (10.07) ning augusti esimene nädalavahetus toob Vabaduse puiesteele Tartu toidu- ja veinifestivali, kus esinevad Jüri Pootsmann (5.08) ja Alika Milova (6.08).\n\nSuvise programmi ajal, 1. juulist 14. augustini on Vabaduse puiestee autoliiklusele suletud nädalavahetustel (R 18.00 – P 23.59). Täielik sulgemine on perioodil 8.-19. juuli, mil kesklinna kolivad WRC Rally Estonia sündmused. Ülejäänud perioodil on autodele avatud Vabaduse puiestee pargipoolne ala.\n\nVabaduse puiestee jõepoolne osa on kujundatud varasematest aastatest tuttaval kujul. Lisatud on istumis- ja ajaveetmisvõimalusi, haljastust ning uus veeatraktsioon. Alal pakuvad süüa erinevad tänavatoiduautod. Kogu Autovabaduse puiestee pikkuses Delta õppehoonest Vaksali sillani täiendatakse tänavaid erinevate ajaveetmiskohtade ja väikese seikluspargiga Lillemäel. Oma tegevuse saavad suveperioodiks osaliselt tänavale kolida ka Riia tänava ettevõtted.\n\nAutovabaduse puiestee eesmärk on ühendada südalinn ja Emajõe-äärne ühtseks tervikuks, eraldada liiklejagrupid turvaliseks liikumiseks ja elavdada suvist linnasüdant.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Autovabaduse puiestee rattarajad ja programm avatakse 1. juulil Justamendi ja Stefani kontserdiga. Tartus Vabaduse puiesteel toimuvat avakontserti kannab üle ka ETV.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe uudis läbi ning loo sellele fantaasiarikas ja pikk lause, mis võiks uudist tutvustada.\n\n## Pealkiri:\n\nKaspar Viilup: Disney+ teeb A-kategooria meelelahutuses Netflixile ära\n\n## Põhitekst:\n\nTõsiasi on muidugi see, et voogedastusplatvormid ei ela praegu just kõige paremini. Netflixi kasutajaskond langes 200 000 võrra, mis moodustab küll naeruväärse 0,09 protsenti nende kõigist kasutajatest, kuid aktsiaturul tõi see kaasa üle 70-protsendise hinnalanguse. Mida sellest järeldada? Võimalik, et inimesed on kinno tagasi läinud, aga pigem on vaatajad paariaastase koroonaperioodi ja kodus konutamise järel filmidest-sarjadest väsinud ja tegeletakse kõige muuga. Ja Netflixi valik on sel aastal ka püsivalt alla käinud, seega kui tuleks kulusid kokku hoida, siis võiks isegi sellest südamerahuga loobuda.\n\nDisney+ saab sellest aga ainult võita. Eesti turule tulekuks on raske paremat aega leida: just on kõik telekanalid oma hooaja lõpetanud, mis tähendab, et lineaartelevisioonis puhub järgmised kaks-kolm kuud tuul. Ka kinolevi on lähikuudel üsna hõre, vaatajate ette jõuab mitu oodatud kassahitti, aga kvantitatiivselt on valik pigem ahtake ja suurt konkurentsi ei ole. Seega astub Disney+ pigem tühjale areenile ning neil on kiiresti võimalik siinsel turul kanda kinnitada.\n\nKui võrrelda kõiki Eesti turul saada olevaid voogedastusplatvorme, siis Disney+ paistab neist silma ennekõike ühe märksõna poolest: nad on pika puuga kõige laiapõhjalisemad. Esmase tutvumise põhjal võib vabalt nende sihtgrupiks määrata legendaarse Lego vanusevahemiku 4–99. Kuigi-kuigi, Disney+ pakub vaatamist ilmselt ka veel pisematele põnnidele.\n\nLastele on seal olemas kogu Pixari ja Disney anima- ja joonisfilmide kataloog, kuhu lisandub samas pidevalt ka platvormi originaalsisu, näiteks tänavu jaanuaris uus \"Jääaja\" film, mida kinodes näha ei saanudki, või mullu valminud \"Üksinda kodus\" uusversioon. Noortele on seal nii Marveli koomiksifilmid kui ka terve hunnik sarju, millele seni siinsel publikul ligipääsu polnud, samuti on olemas kõik \"Tähesõdadega\" seonduv. Need vaatajad, kes iga uue filmi pärast kinno ei kipu, võivad samuti rõõmustada: koroona tõttu vaid 45-päevaseks lühenenud kinoaken tähendab seda, et juba praegu on platvormil olemas näiteks Agathe Christie müsteerium \"Surm Niilusel\", Guillermo del Toro \"Luupainaja allee\" ning Steven Spielbergi muusikal \"West Side Story\".\n\nSeda nimekirja võiks veel pikalt jätkata, kuid juba nende näidetele põhjal joonistub välja, et Disney+ on parimas mõttes kogu perele mõeldud platvorm. Samas tasub rõhutada, et kui näiteks Amazon Prime on Eestis selgelt vaid uuele sisule mõeldud keskkond ning varasemast ajast seal midagi tähelepanuväärset polegi, siis Disney+ on samavõrd tugev ka kinoklassika suhtes. Olemas on enamik Wes Andersoni ja Tim Burtoni filmid, täismahus saab end kurssi viia \"Alieni\", \"Visa hinge\" ja \"Kariibi mere piraatidega\" saagaga või vaadata isegi legendaarset 1963. aasta filmi \"Cleopatra\" Elizabeth Tayloriga. Valikut on väga palju.\n\nLigipääs filmiklassikale on Eestis olnud seni suur probleem, kuna DVD ja Bluray riiulid muutuvad poodides üha lühemaks, telekomettevõtete videolaenutused on kaootilise valikuga ja pigem täis suvalist B-kino ning Netflixi korjab süstemaatiliselt põnevamad asjad valikust ära. Seega on juba puhtalt filmihariduse seisukohalt oluline, et inimestel oleks võimalik legaalselt ära vaadata sümboolsed teosed, mis defineerivad tänaseni popkultuuri. Olukord selles plaanis muutub veel paremaks, kui lõpuks jõuab siis ka HBO Max, mis täidab samuti terve rea auke klassika vallas. Juba praeguse olukorraga võib rahul olla, vaatamist peaks Disney+ vahendusel mõneks aastaks jaguma küll.\n\nSeda, kui palju hävitustööd suudab Disney+ Eesti turul päriselt teha, näitab aeg, kuid üks on kindel: kaheksa euro eest kuus pakutakse nii palju meelelahutust, et kommertsliku maitsega vaatajad saavad kõhu küll ja veel täis. Telekomettevõtted peaksid nüüd küll muretsema hakkama, sest nende filmilaenutus muutub Disney valikut arvestades üsna mõttetuks, samuti on raske leida põhjendust, miks peaks maksma kaks-kolm korda rohkem lineaartelekanalite eest, mida me mitte kunagi ei vaata.\n\nSiia lõppu ka mõned soovitused, millele tasuks esmajoones võimalus anda:\n\nKõik \"Simpsonite\" hooajad – suurepärane võimalus kultussari otsast lõpuni ära vaadata.\n\nKõik \"Salatoimikute\" hooajad – ilmselt oleme kõik aeg-ajalt \"Salatoimikuid\" vaadanud, aga tasub koos värskete hooaegade ja kahe täispika mängufilmiga uuesti ette võtta.\n\nVendade Coenite \"Raising Arizona\" – Nicolas Cage'i karjääri üks parimaid rolle.\n\nEsimene Miki Hiire animatsioon \"Steamboat Willie\" – täielik filmiklassika, lühianimatsioon 1928. aastast.\n\nMarveli telesari \"Wandavision\" – üks põnevamaid asju, mis Marvel teinud on, nüüd lõpuks ka Eesti vaatajate ees.\n\n\"Tähesõdade\" originaaltriloogia – neljandat, viiendat ja kuuendat \"Tähesõdade\" filmi pole Eesti telekanalitel juba ammu näidatud, seega paljudel on need ilmselt üldse nägemata, kuigi seda ei juleta tunnistada.\n\nDokfilm \"Summer of Soul\" – eelmise aasta üks parimaid filme, mida sai Eesti kinodes näha vaid paar korda.\n\nDavid Cronenbergi \"The Fly\" – kehaõuduse meistriklass, mida võiksid vaadata ka õudusfilmiskeptikud.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Viimased aastad Eesti voogedastusplatvormide turul on olnud üsna rahulikud: Netflix, Amazon ja Apple on oma koha leidnud ning Jupiteri kasutajaskond laieneb pidevalt. Platvormi Disney+ jõudmine Eestisse lööb kahtlemata pildi segasemaks, sest oma filmi- ja sarjavalikult edestab ta enamikku konkurente, sõnas Kaspar Viilup arvamusloos.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe hoolikalt uudise pealkiri ja sisu ning kirjuta artiklile pikk sissejuhatav lause, kasutades oma kujutlusvõimet.\n\n## Pealkiri:\n\nLäti alustas esmaspäeval nõukogude monumendi teisaldamist\n\n## Põhitekst:\n\nJekabpilsi kohaliku omavalitsuse esimehe Ravis Ragainisi sõnul edeneb mälestusmärgi demomonteerimine edukalt ning selle ümber on kasutusele võetud kõik vajalikud turvameetmed.\n\nLäti Televisiooni visiidi ajal polnud lammutamisel oleva mälestusmärgi juures näha ei rahvakogunemisi ega proteste. Mälestusmärgist möödujate vaated olid erinevad.\n\nJekabpilsi elanik Arta ütles: \"Minu vaated on väga positiivsed. Mul pole midagi negatiivset öelda. Sellised asjad ei peaks Lätis olema\".\n\nTeise Jekabpilsi elaniku Lidija on teisel arvamusel: \"Nendel inimestel [toim. monumendi eemaldajatel] ei ole mingit südametunnistust, kui nad sedasi oma ajaloo ja inimestega käituvad\".\n\nMonumendi juurde kuuluv kahuriplatvorm viidi pärast demonteerimist kohaliku omavalitsuse laohoonesse.\n\nKuna pole veel selge, kas mälestusmägi alla on maetud Punaarmee sõdureid, tuleb monumendi varasema asukoha ümbruses teha veel kaevamisi. Juhul kui leitakse inimsäilmeid, maetakse need ümber kalmistule.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Esmaspäeval alustati Lätis, Jekabpilsis Nõukogude Armee mälestusmärgi lammutamist, vahendas Läti Rahvusringhääling.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Vaata läbi uudise pealkiri ja tekst ning loo loov sissejuhatav lause, mis haakub artikli sisuga.\n\n## Pealkiri:\n\nKultuurikomisjon lükkas ERR-i nõukogu liikme nimetamise edasi\n\n## Põhitekst:\n\nKultuurikomisjoni liige Heidy Purga (RE) ütles ERR-ile, et komisjon otsustas hääletamise edasi lükata.\n\nERR-i ekspertliikme kohale nõukogus kandideeris kuus kandidaati.\n\nKultuurikomisjon ootas ERR-i nõukogu liikmekandidaatide dokumente teisipäeval kella 9-ks, et ette valmistada eelnõu, millega nimetatakse nõukokku uus tegevusvaldkonna tunnustatud asjatundjast liige.\n\nKultuurikomisjoni esimees Aadu Must ütles, et tingituna nõukogu liikme Priit Hõbemägi omal soovil tagasiastumisest otsitakse rahvusringhäälingu nõukokku uut eksperti.\n\nRahvusringhäälingu nõukokku kuulub üks esindaja igast riigikogu fraktsioonist Riigikogu koosseisu volituste lõppemiseni ning neli asjatundjat rahvusringhäälingu tegevusvaldkonna tunnustatud asjatundjate hulgast, kelle volituste tähtaeg on viis aastat.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Riigikogu kultuurikomisjon pidi teisipäeval nimetama nõukokku uue tegevusvaldkonna tunnustatud asjatundjast liikme, ent komisjon otsustas liikmekandidaatide hääletuse edasi lükata.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe hoolikalt uudise pealkiri ja sisu ning kirjuta artiklile pikk sissejuhatav lause, kasutades oma kujutlusvõimet.\n\n## Pealkiri:\n\nKrista Aru: ainuke asi, mida peab kindlasti teadma…\n\n## Põhitekst:\n\nRaamatukogu on üks salapärane asutus. Siia mahub korraga palju. Mahub noori ja vanu inimesi, mahub uusi ja vanu raamatuid, ajalehti-ajakirju ning igasuguseid muidki teadmiste ja kultuuri kandjaid. Siin on koos ja kõrvuti järjepidevus ja kestlikkus, aga ka aegade ja olude igavene muutumine.\n\nRaamatukogu oma loomuliku korrapära ja süsteemsusega on otsekui alusmüür, millele on toetunud ja toetuvad kiiresti muutuva elu mitmed protsessid ja süsteemid. Olles toeks ja aluseks paljudele teistele struktuuridele, kohendab raamatukogu end ise samaaegselt vastavaks uutele ootustele ja vajadustele. Eelkõige oma külastaja ehk lugeja ootustele.\n\nJust need kaks raamatukogule nii iseloomulikku ja pidevalt koos toimivat poolust – aegade järjepidevust säilitav korrapära ning pidev kohanemine muutuvate vajadustega – loovad raamatukogule erilise õhkkonna. Õhkkonna, millest on võimalik osa saada kõigil ühtviisi ja üheaegselt, kus on võimalik olla samaaegselt koos ja üksinda, ning mis toob alati rahvast raamatukokku, olgu raamatud või artiklid elektrooniliselt ükskõik kui kiiresti ja valutult kättesaadavad.\n\nRaamatukogu pole kunagi ainult kokku kogutud ja ritta pandud raamatute kogum, vaid on alati oma aja ühiskonna vaimsuse peegeldaja: tulles raamatukokku, toob igaüks siia mitte ainult iseenda hinnangud, ootused ja tahtmised, vaid ka killukese ümbritsevast.\n\nTeadusraamatukogu seisab teaduse teenistuses\n\nSel aastal, mil Eestis kestab raamatukogude aasta, mil üha rohkem rahvaraamatukogusid areneb oma paikkonnale tuge pakkuva kogukonnakeskuse vaimus, saab Tartu Ülikooli raamatukogu 220. aastaseks.\n\nKaugesse minevikku vajunud 1802. aastal taasavati Tartus ülikool ning rektor Parroti kutsel saabus Saksamaalt tollasesse Dorpatisse Karl Simon Morgenstern. Tema eestvedamisel asutati ülikooli õppe- ja teadustöö edendamiseks möödapääsmatult vajaliku asutusena raamatukogu.\n\nTollastel vähestel Tartu äärelinnas elanud eestlastel polnud siis veel asja ei ülikooli ega raamatukokku. Kuid Morgensterni raamatukogu mõju ulatus selle seinte vahelt märksa kaugemale. See ulatus väikese provintsilinna ellusuhtumisse ja isegi tänavapilti, kujundades seda puhtamaks ja tervemaks, vaimult erksamaks ja elavamaks. Jõudis välja isegi maarahvani, kasvatades selles püüdu hariduse ja vaimsuse järele.\n\nTartu Ülikooli raamatukogu loodi teenima teadust. Raamatukogu on arendatud ja selle kogusid komplekteeritud nüüd juba rohkem kui paarsada aastat teaduse huvides.\n\nÜhest küljest tähendab see traditsiooniliste kogude ja viimastel aastakümnetel üha rohkem ka elektrooniliste raamatute ja artiklite temaatiliste piiride avardamist, et rahuldada nii entsüklopeediliste kui ka kitsa teadusvaldkonna huvidega lugeja ootusi. Teisalt aga aina suuremat paindlikkust, lugejate üha paremat tundmist, suutlikkust kiiresti ja asjatundlikult orienteeruda väga kirevas ja muutuvas infomaailmas.\n\n\"Raamatukogu väärtus ei tulene mitte niivõrd hoonest, milles see asub, ega ka raamatukogu kogudest, vaid inimesest, kelle jaoks olemas ollakse.\"\n\nOskus pakkuda oma külastajatele juhendatud avastamist ehk sellist teavet, mis pole esmapilgul leitav, on üks teadusraamatukogu edukuse aluseid. Lähiajal muutub see oskus aina tähtsamaks, sest suund, et raamatukogu väärtus ei tulene mitte niivõrd hoonest, milles see asub, ega ka raamatukogu kogudest, vaid inimesest, kelle jaoks olemas ollakse, on süvenev.\n\nTeadusraamatukogu ratsionaliseeritud ja sihitud infosüsteemid teadusandmete säilitamiseks ja kättesaamiseks muutuvad ju aina mahukamaks ning vajadus neid tunda, et siis ka teisi juhendada, on raamatukogutöötaja igapäevaks. Seda kõrvuti ootustega omada wikipedialikku universaalsust, kriitilist mõtlemist, tõlkijaoskusi ja külastajat austavat professionaalsust.\n\nTeadusraamatukogu suutlikkus teenida kõige kiiremal ja samas ökonoomsemail viisil teadust ja teadmisi ei mõjuta mitte ainult ühe või teise kõrgkooli hariduse ja teadustöö kvaliteeti, vaid kogu ühiskonna arengut ja võimekust.\n\nÜkski korralik kool ei arene raamatukoguta\n\nKui Eesti tahab jätkuvalt võimaldada avatud, kaasavat ja kõigile kättesaadavat haridust, siis peaks kaasaegse haridustaseme kindlustamiseks teadlikult panustama haridusteed toetavasse raamatukoguvõrku. Ehk järjekindlalt ja süsteemselt täiendama ja täiustama kooli-, eriala- ja teadusraamatukogude infotehnoloogilist võimekust, digitaalseid ressursse ning raamatukogu digipädevusi.\n\nKitsaskoht pole enam ammu ühe või teise trükiväljaande laenutamises või tagastamises, vaid oskuses kasutada digimaailma ammendamatuid võimalusi, et see kõige vajalikum ja õigem üles leida, et õigel ajal ja õiges kohas teha andmekaevet, et digimaailma jäädvustada andmeid, uurimusi ja arvutusi just kõige asjakohasemate kirjelduste ja kirjetega jne.\n\nKaasaegsed kooli-, eriala- ja teadusraamatukogud saavad olla kogu haridussüsteemi digitaalseks tugisambaks, minetamata seejuures oma tähtsust kultuurimälu hoidjana.\n\nEi tulnud ülikool 220 aastat tagasi toime raamatukoguta ega tule ka aastal 2022. Ükski korralik kool ega kõrgkool ei arene raamatukoguta. Raamatukogu lammutab teaduse ja õppetöö valdkondade vahelisi piire, aitab kaasa kogu teadusmaailma strateegilise tervikpildi kujunemisele, teeb teadussaavutused igaühele kättesaadavaks, kuid ühtlasi on ka paik, mis toob kokku ja lähendab inimesi, loob turvatunnet ja usaldust.\n\nAlbert Einstein, relatiivsusteooria rajaja, sõnastas raamatukogu tähtsuse juba ammu väga lihtsalt ja selgelt: \"Ainuke asi, mida peate kindlasti teadma, on raamatukogu asukoht\".\n\nTartu Ülikooli raamatukogu ootab reedel, 17. juunil, kell 11 kõiki oma sõpru ja tuttavaid Tartusse raamatukogu ette. Muusikat mängib puhkpilliorkester Tartu Margus Kasemaa juhatusel. Raamatukogu esitleb äsja ilmunud aastaraamatut ja pakub sünnipäevakringlit.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Kui Eesti tahab jätkuvalt võimaldada avatud, kaasavat ja kõigile kättesaadavat haridust, siis peaks kaasaegse haridustaseme kindlustamiseks teadlikult panustama haridusteed toetavasse raamatukoguvõrku, kirjutab Krista Aru Tartu Ülikooli raamatukogu 220. aastapäeva puhul.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Süvene uudise pealkirja ja sisu ning kirjuta sellele loole sisukas ja informatiivne sissejuhatus, mille pikkus on üks lause.\n\n## Pealkiri:\n\nOtse kolmapäeval kell 10: kuidas Eesti muutuvas maailmakorras toime tuleb?\n\n## Põhitekst:\n\nIngliskeelsetele ettekannetele on tagatud sünkroontõlge eesti keelde.\n\nAastakonverents keskendub tänavu lisaks Vene – Ukraina sõja mõjudele ka Eesti kõrgharidussüsteemi tulevikule ja andmemajandusele.\n\nAjakava\n\nKell 10 – riigikogu esimene Jüri Ratase avasõnad\nKell 10.15 – \"Kuidas muudab maailma sõda Ukrainas?\" (inglise keeles, sünkroontõlge eesti keelde), Euroopa Ülikool-Instituudi avaliku valitsemise kooli direktor, endine Soome peaminister Alexander Stubb\nKell 10.45. – \"Kõrghariduse väljakutsed\" (inglise keeles, sünkroontõlge eesti keelde), endine Suurbritannia haridusminister Charles Clarke\nKell 11.15 – \"Kõrghariduse tulevikustsenaariumid Eestis\", Arenguseire Keskuse ekspert Uku Varblane\nKell 12-13 lõunapaus\nKell 13 – \"Ukraina sõjapõgenike pikaajaline mõju Eesti rahvastikule, tööturule ja sotsiaalsüsteemile: stsenaariumid aastani 2100\", Arenguseire Keskuse ekspert Magnus Piirits\nKell 13.30 – \"Ukraina sõja mõju toorme- ja muudele sisendhindadele Eesti majanduses\", Luminori peaökonomist Lenno Uusküla\nKell 14 – \"Ukraina sõja mõju toorme- ja muudele sisendhindadele Eesti majanduses\", advokaadibüroo TRINITI vandeadvokaat Karmen Turk\nKell 14.30-15.30 vestlusring, kus osalevad riigikogu liige Margit Sutrop, Tallinna Ülikooli rektor Tõnu Viik, ettevõtja Kaimar Karu ja riigikogu liige Peeter Ernits. Vestlusringi juhib Arenguseire Keskuse juhataja Tea Danilov.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Kuidas Eesti saab pikaajaliselt hakkama Ukraina sõja järgses maailmas, küsib Arenguseire Keskus kolmapäeval oma aastakonverentsil \"Teistmoodi tulevik. Eesti pikaajaline toimetulek muutuvas maailmakorras\". Kell 10 algavat konverentsi näeb otsepildis ERR-i portaalis.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Süvene uudise pealkirja ja sisu ning kirjuta sellele loole sisukas ja informatiivne sissejuhatus, mille pikkus on üks lause.\n\n## Pealkiri:\n\nUue kava järgi muutub enamik Tallinna kesklinnast 30 km/h alaks\n\n## Põhitekst:\n\nLiikuvuskavaga jagatakse Tallinna teed, tänavad ja ristmikud ning platsid üheksa kategooria vahel (eeskujuks on võetud London) ning see on üks aluseid, mille järgi hakatakse määrama näiteks piirkiiruseid, teede disaini ja haljastust.\n\nSellise jaotusega hakatakse peale liikuvuse arvestama ka koha väärtusega, ütles ERR-ile Tallinna abilinnapea Madle Lippus\n\n\"Tänavatel on kohaväärtus, mis tähendab, et milline on koht, kui mõnus seal on, millist tunnet tekitab. See peaks tähendama, et me ei kasuta enam selliseid mõisteid nagu magistraal- või läbisõidutänav. Tore on see, et osa Tallinna tänavaid on juba vastavalt nendele väärtustele ära jagatud. Seega ei ole see enam teoreetiline jutt,\" lausus Lippus.\n\nLippus tõi näiteks piirkiiruse, mis määrab paljuski, kas tegu on kohaga, kus inimestel ka peale autoga läbisõitmise midagi teha on. \"Arusaadavalt kohas, kus auto sõidab 50 kilomeetrit tunnis, on oluliselt suurem müra ja tunnetuslikult ei tunne me end ohutult. Ehk kohtades, kus on kõrge kohaväärtus, ei ole selline piirkiirus võimalik, vaid seal on see 30 või madalam. Enamus Tallinna südalinnast kuulubki kõrge kohaväärtusega alasse,\" lausus ta.\n\nTänavate jaotus üheksaks kategooriaks (vasakul) liikumise intensiivsuse ja kohaväärtuse alusel ning sellest lähtuvad piirkiirused. Autor/allikas: Tallinna LV\n\nKõrge kohaväärtusega alasse peaksid (lähi)tulevikus kuuluma ka näiteks Pärnu maantee ja Narva maantee kesklinna jääv osa. See tähendab piirkiirust 30 km/h. Liikuvuskavas leiduvalt kaardilt on näha, et sama piirkiirusega alasse jäävad ka näiteks Endla ja Luise tänav ning Toompuiestee.\n\nLippuse sõnul kaovad kesklinnast sellega niinimetatud magistraal- või läbisõidutänavad.\n\n\"Jääb kindlasti mingi läbisõidufunktsioon, aga see peaks kindlasti olema väiksem, kui on praegu. Need ei ole enam magistraaltänavad, vaid on ka olulised kohaliku elu kohad. Praegu ei saagi seal kohalikust elust rääkida, sest müra on seal lihtsalt nii kohutavalt tugev,\" lausus Lippus ning tõi näiteks Liivalaia tänava, mida Tallinn kavatseb lähiajal rekonstrueerida.\n\n\"Liivalaia on hea näide, eriti see ala, mis jääb Veerenni ja Juhkentali vahele. Seal rohelust täiesti on, aga liikumiskiirused ja müratase on sellised, mis muudavad selle ala ebameeldivaks. Piirkiirusega annab seda muuta,\" lausus Lippus.\n\nAsumikeskustes, kus piirkiirus peaks samuti olema 30 km/h, luuakse selline tänavaruum, mis ei vajagi eraldi rattateid, sest see toetab turvalist liikumist ka jalgratta või tõuksiga, lisas abilinnapea.\n\nTallinna tänavatüüpide jaotus üle linna. Kesklinn muutub suures osas 30 km/h alaks. Autor/allikas: Tallinna LV\n\nNii määratakse ära kõik linna tänavad ja teed. Tulevikus tähendab see juba enne teeremondi väljakuulutamist, milline tänav saab olemuselt peale remonti olema.\n\nParkimiskohtade põhimõtted muutuvad\n\nÜheks tegevusprogrammist seitsmest on liikuvuskavas linnakeskkonda sobiv parkimine. Üks läbivaid põhimõtteid on lihtne: mida vähem maa peal pargitakse, seda rohkem on linnas ruumi majadele ning linnaruumi saab tihendada, selle asemel, et seda parkimisplatside peale raisata.\n\n\"Linn muutub seeläbi kompaktsemaks ning tekivad uued ärivõimalused, mis Tallinna linnakeskkonda elavdavad. Parkimise soodustamise asemel soodustatakse linna ühistranspordisüsteemi arengut ning suunatakse arendusi hea ühistranspordi ligipääsuga piirkondadesse või seatakse suuremate arengualade eeltingimuseks kokkulepped ühistransporditaristu väljaehitamiseks,\" seisab liikuvuskava kavandis.\n\nTulevikus peaks uuselamurajoonide elanike sõidukite parkimine olema valdavalt korraldatud maa-alustes parklates või parkimismajades. Koostöös arendajatega nähakse ette võimalused parkimismajade ehitamiseks Mustamäe, Lasnamäe, Väike-Õismäe mikrorajoonide ja teiste korterelamute piirkondade välispiirile. Parkimiskohtade rajamine maa peale on põhjendatud äärelinnas, kuigi reeglina välditakse seda kõigi keskuste mõjualas.\n\nLippuse sõnul on kõige olulisem muudatus see, et kaardil markeeritakse üle linna niinimetatud aktiivse liikuvusega ala, kus on hea ühistranspordiühendus ja hea ligipääsetavus. Seal muutub ka parkimise planeerimine.\n\n\"Seal ei käi parkimiskohtade arvestamine mitte hoonepõhiselt, vaid alapõhiselt, et vaadata, kas parkimiskohtade vajadus oleks kaetud ala mitte hoone lõikes. See tähendab, et me ei vaata seda ühe arenduse lõikes, vaid võime öelda, et sinna uute parkimiskohtade loomine pole nii tarvilik, sest kõrvalhoonetes on piisavalt parkimiskohti olemas. Praegu oleme saanud tagasisidet arendajatelt, et kõik parkimiskohad ei ole kasutuses,\" rääkis Lippus.\n\nMaa peale uute parkimiskohade loomist südalinnas ja kesklinnas, aga ka linna keskustes liikuvuskava pigem ette ei näe, lisas abilinnapea. \"Parkimine peaks olema lahendatud maa all või parkimismajas,\" ütles ta.\n\nTallinnas oli 2019. aastal 245 000 parkimiskohta. Sihttase aastaks 2035 on, et see arv ei kasva.\n\nLiikuvuskava kavand on praegu avalikul väljapanekul ning läheb seejärel Tallinna transpordiameti kätte, kes vaatab üle laekunud ettepanekud. Seejärel peab kava heaks kiitma linnavalitsus, misjärel läheb liikuvuskava linnavolikogu arutada.\n\nLiikuvuskava on osa Tallinna arengustrateegiast aastani 2035.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Tallinn jagab uue liikuvuskavaga oma tänavad ja teed üheksasse gruppi, mis aitab määrata, millise iseloomuga liiklus sinna sobib. Näiteks suur osa kesklinnast – Pärnu maantee, Narva maantee, Liivalaia tänav – peaks praeguste läbisõiduteede asemel muutuma kõrgema kohaväärtusega paigaks, kus piirkiirus on 30 km/h.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe uudis läbi ja pane oma kujutlusvõime tööle, et välja mõelda üks korralik sissejuhatav lause sellele loole.\n\n## Pealkiri:\n\nPõlevkivi kaevandamine jäi möödunud aastal tunamullusele tasemele\n\n## Põhitekst:\n\nVõrreldes aastatega 2016-2020 vähenes kaevandatud kogus 30 protsenti.\n\nLisaks põlevkivile kaevandati 2021. aastal koguseliselt kõige enam ehk 7,6 miljonit kuupmeetrit liiva ja kruusa, 3,3 miljonit kuupmeetrit lubjakivi ja dolokivi ning 900 000 tonni turvast. Väiksemas koguses kaevandati ka savi ja meremuda.\n\nEhitusmaavarasid ehk liiva, kruusa, lubja- ja dolokivi kaevandati koguseliselt kuus protsenti enam kui 2020. aastal.\n\nTurvast toodeti möödunud suve heade ilmaolude tõttu 30 protsenti enam kui aasta varem.\n\n2021. aasta lõpu seisuga oli maavarade registris arvel 951 maardlat. Kehtivaid keskkonnalube maavara kaevandamiseks oli 762.\n\nMaavarade kaevandamine 2010-2021 Autor/allikas: Maa-amet\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Eestis kaevandati mullu maa-ameti andmetel 9,2 miljonit tonni põlevkivi ehk sama palju kui aasta varem.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe artikli pealkirja ja sisu. Kasuta oma loomingulisi võimeid, et koostada detailne ja põhjalik ühelauseline sissejuhatus sellele uudisele.\n\n## Pealkiri:\n\nRainer Vakra valiti taas Eesti Invaspordi Liidu presidendiks\n\n## Põhitekst:\n\nVakra peab oluliseks puuetega inimeste kaasamist sporti ja liikumisharrastusse. \"Mind valiti järgnevaks neljaks aastaks Eesti Invaspordi Liidu presidendiks. Ma siiralt tänan selle usalduse eest. Pean jätkuvalt oluliseks, et ühiskonnas räägitakse rohkem paraspordist ja sportlastest, kes tõestanud ennast profisportlastena maailmatasemel. Ühtlasi on soov, et puuetega inimestel tekiks veel suurem huvi, võimalused ja julgus tegeleda spordi- ja liikumisharrastusega,\" ütles Vakra.\n\nJärgmise nelja aasta jooksul on Vakra sõnul vaja ümber vaadata ka liidu organisatsoonilised alused, et olla kaasas arengutega Eesti paraspordis ning koostöös Eesti Paralümpiakomiteega tegeleda ühiskonna kaasamisega. \"Oluline on leida puuetega inimeste spordile kui vähemkindlustatud osale üldsuse moraalne kui materiaalne toetus. Nii suudame aidata inimesed töö- ja ühiskondlikku ellu, läbi spordi- ja liikumisharrastuse parema elu juurde,\" märkis EIL-i president.\n\nEesti Invaspordi Liit tegeleb liikumispuuetega inimeste spordi ja liikumisharrastuse korraldamisega Eestis. EIL on Eesti Paralümpiakomitee liige.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Teisipäeval valiti Eesti Invaspordi Liidu (EIL) aastakoosolekul järgnevaks neljaks aastaks uus juhatus. Liidu presidendina jätkab Rainer Vakra, viieliikmelisse juhatusse kuuluvad ka Väino Marjak, Kaia Kollo, Tõnis Mölder ja Endre Varik.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe uudis läbi ja pane oma kujutlusvõime tööle, et välja mõelda üks korralik sissejuhatav lause sellele loole.\n\n## Pealkiri:\n\nAxel Jagau: eesti keel on suurkeel\n\n## Põhitekst:\n\nMaailmas on kokku üle 7000 keele, millest ainult umbes 200 on riikide ametlikud keeled. On kümnete miljonite rääkijatega keeli, milles ei anta kõrgharidust. Euroopa väikeste keelte uurijana saan nentida, et eesti keel ei ole ohustatud ega staatuse mõttes isegi mitte väike keel. Eesti keel ei ole isegi väikekeelte uurijate uurimisobjekt, ta on selleks liiga suur ja tugev.\n\nArvestades, et eesti keelt kasutatakse kõigis eluvaldkondades ja et eesti keele rääkijate arv pidevalt kasvab, kuulub eesti keel rikkuse ja elujõu mõttes pigem maailma suuremate keelte hulka.\n\nMis üldse võiks eesti keelt ohustada? Keelte arenemise ja muutumise ajalugu arvestades on raske selliseid tegureid praegu näha. Euroopa keelte minevikust ei leia me ühtegi näidet, kus mõni keel oleks hääbunud, sest selle kirjakeele reeglid ei olnud piisavalt detailsed (nagu tundub, et mõnikord eesti keele puhul kardetakse) või vastupidi, olid liiga jäigad (mida on ka ette heidetud). Kuid kirjakeele reeglid üldiselt keele elujõudu ei mõjuta.\n\nEesti keele tuleviku kontekstis on murelikult räägitud noorte keelekasutusest. Me elame praegu ingliskeelse interneti ja sellega kaasneva kakskeelsuse ajastul. Kui praegused teismelised kasutavad palju (või nii mõnegi arvates liiga palju) ingliskeelseid sõnu või terveid fraase, siis see aga veel ei tähenda, et nad läheksid mingil hetkel täiesti üle inglise keelele ning pärast enam eesti keelt ei oskaks.\n\nSama näeme ka Põhjamaades või Lääne-Euroopa riikides ning tegemist on pigem samasuguse nähtusega nagu släng. Noored tahavad olla teistsugused kui nende vanemad ja keel pakub selle väljendamiseks hea võimaluse. Täiskasvanuks saades kaob enamasti nii akne, kõige vastu mässamine kui ka spetsiifiline keelepruuk, millega see põlvkond ennast eristas.\n\nNoorte inglise keelele üleminekut on kardetud varsti juba aastakümneid. Juhtunud see siiski ei ole. Mõned, kes praegu kurdavad, olid ise needsamad noored, kelle üle eelmised kurtjad mõni aeg tagasi südant valutasid.\n\nSee, et erinevad grupid räägivad sama keelt veidi erineval moel, on keeleteadlase jaoks pigem keele rikkuse märk. Mulle tundub, et eestlased on hakanud rohkem ja mõnuga rääkima murdekeeli või vähemalt ei näe selles probleemi, kui murdeelemendid nende eesti ühiskeelt isikupärasemaks muudavad.\n\nNäiteks si-osastav, mida on olnud viimasel ajal rohkem märgata (autosi, raamatusi jne), ei ole ju sugugi mingi olematu vorm, vaid mitmetes eesti murretes on see tavaline käändelõpp. Veel 1920. aastatel oli see ka ühiskeeles kasutuses. Sealt see omal ajal kadus, praegu tundub, et tuleb tagasi. Kas see meile nüüd meeldib või mitte, on ehk juba pigem maitse kui keelekorrektsuse küsimus.\n\nTeoreetiline oht paljudele keeltele oleks see, kui kõrgharidus muutuks liiga palju ingliskeelseks. Teatavasti pole ükski keel kunagi \"valmis\", vaid keeled muutuvad, tekivad uued sõnad, kogu viis, kuidas mida öeldakse, muutub jne.\n\nKui mõnda keelt kõrghariduse ja teaduse jaoks ei kasutata, siis on selle keele uuenemine ja praktilise eluga kaasas käimine kohe tunduvalt raskendatud.\n\n\"Magistri- ja doktoritöid võiks Eestis küll kirjutada võimalikult palju eesti keeles. See ei tohiks ju ometi kellegi jaoks olla raskem kui inglise keeles kirjutamine.\"\n\nSamal ajal on muidugi kasulik, kui akadeemilises maailmas on olemas mingisugune ühine suhtluskeel, vanasti oli selleks ladina keel, vahepeal saksa keel, tänapäeval siis inglise keel. Seegi muutub. Aga näiteks magistri- ja doktoritöid võiks Eestis küll kirjutada võimalikult palju eesti keeles. See ei tohiks ju ometi kellegi jaoks olla raskem kui inglise keeles kirjutamine.\n\nKeel on elujõuline siis, kui temast on kasu. Iirlastel on selline ütlus: \" Beatha teanga í a labhairt\" ehk \"Keele elu on selle rääkimine\". Keel elab ja jääb elama, kui seda kasutatakse. Kui oma keelt aga igapäevaseks suhtluseks enam vaja ei lähe – tihti sellepärast, et inimeste jaoks on mugavam kasutada mõnda muud keelt, mida rohkem osatakse –, siis see hääbub või muutub nii-öelda \"pühapäevakeeleks\", mida räägitakse ainult piiratud määral ning pigem formaalselt. Seda seisundit näeme nüüdseks juba paljudes Euroopa vähemuskeeltes.\n\nEesti keele jaoks on seega kõige parem see, kui Eestis elamiseks on seda igal pool vaja. See motiveerib ka mujalt tulnud inimesi keelt õppima. Mäletan, et tihti oli Tartu Ülikooli saksa filoloogia esimesel kursusel Ida-Virumaalt pärit tudengeid, kel oli eesti keele oskus peaaegu olematu. Nad suhtlesid teiste tudengite ning õppejõududega siis saksa keeles.\n\nOma eriala ainetes ei olnud see ka mingi probleem. Kuid varsti tulid juurde ka üldained, mis olid läbinisti eesti keeles, ja teiseks semestriks oli neil eesti keel ilusti suus, sest ilma selleta ei oleks nad hakkama saanud.\n\nEesti keelt saab tugevamaks muuta, kui me lihtsalt \"nahaalselt\" kasutame eesti keelt, isegi siis kui mõni arvab, et mõnes kohas pole see ehk kombeks või sünnis. Kasvõi teaduses.\n\nUute inimeste oma keeleruumi toomise heaks eeskujuks võib tuua Walesi, kus on tugev kõmrikeelse hariduse kultuur. Kui ingliskeelne pere tuleb näiteks Londonist Gwyneddi provintsi elama, siis lapsed läbivad kõigepealt kuuekuulise kõmri keele kümbluse, saavad keele selgeks ja lähevad siis kõmri kooli.\n\nNii mõnegi Lääne-Euroopa riigi rohkem ja vähem õnnestunud integratsiooni vaadates saab jällegi öelda, et ei ole ehk erilist mõtet proovida avalikke teenuseid lõputult võõrkeeltesse tõlkida, sest lõpuks peavad inimesed niikuinii riigikeele ära õppima ja mida kiiremini see toimub, seda parem kõigile.\n\nViimase 30 aastaga on eesti keele positsioon pidevalt paranenud. Kui kunagi pidi inimene mõtlema, kas näiteks Tartus saab arsti juures eesti keeles hakkama, siis nüüd saab ka Sillamäel juba eesti keeles suhelda. Mitte alati, kuid aina rohkem. Teisalt võib nüüd juhtuda see, et Tallinna vanalinnas vaadatakse sulle imeliku pilguga otsa, kui üritad eesti keeles suhelda. Aga ehk seegi kunagi jälle muutub.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Eesti keelt saab tugevamaks muuta, kui me lihtsalt \"nahaalselt\" kasutame eesti keelt, isegi siis kui mõni arvab, et mõnes kohas pole see ehk kombeks või sünnis. Kasvõi teaduses. Välismaalased kirjutavad doktoritöid eesti keeles, seda võiksid teha ka eestlased, kirjutab Axel Jagau.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu artikli sisuga ja loo sellele pika lausega sissejuhatus, mis köidab lugeja tähelepanu.\n\n## Pealkiri:\n\nHiiumaa lennuk muutub riigile poole kallimaks\n\n## Põhitekst:\n\nLäinud neljapäeval pöördus Leedu lennufirma Transaviabaltika kohtusse ja teatas, et kolm aastat tagasi sõlmitud leping Tallinna-Kärdla liini teenindamiseks on neile üle pea kasvanud. Kasumit pole see liin teeninud juba veebruarist saati, kahjum üha kerkis. Ettevõte soovis, et leping lõpetataks või et riik annaks neile lendamise eest rohkem raha.\n\nTranspordiameti liikuvuse planeerimise teenistuse direktori Martin Lengi sõnul sai amet ettevõtte murest aru.\n\n\"Selles lepingus, mis siiamaani kehtis, oli kütusekulu kvartaalselt indekseeritud. Ja lepingus oli sees ka aastase intervalliga lennujaamatasude ülevaatamine,\" rääkis Lengi. \"Küll aga kindlasti on ka muud kulud kasvanud, alates personalikulust kuni hoolde ja muude kuludeni, mis lennunduses on väga tähtsad.\"\n\nAmet otsustas ettevõttega kompromissile minna. \"Sisuliselt lõpetasime käesoleva lepingu,\" sõnas Lengi, ning lisas, et ühtegi rahalist kohustust kellelegi ei jäänud, õiguskulud jagati võrdselt ja Transaviabaltika lubas lennata veel 26. juuni õhtuni.\n\nSiiski ei tähenda see, et inimesed pärast jaanipühi enam lennukiga Hiiumaale ei saa või et leedukad meie taevast lahkuvad. Martin Lengi sõnul on Kärdla lennuliin paljudele, sealhulgas Hiiumaa haiglas töötavatele Põhja-Eesti regionaalhaigla arstidele väga oluline. Seetõttu korraldati kiiresti uus hange.\n\nHind kasvab riigile, kuid mitte lendajale\n\n\"Uus hange on otselepingu hange. Selleks, et seda hanget teha, võtsime neljalt turul opereerivalt lennufirmalt pakkumisi. Sealt leidsime endale ka partneri, kelleks osutus Transaviabaltika, kes pakkus ka odavaimat hinda,\" rääkis Lengi.\n\nKui seni sai Transaviabaltika ühe Tallinna-Kärdla, Kärdla-Tallinna ringi eest 1976 eurot, siis uues lepingus maksab rotatsioon 2948 eurot. Leping sõlmiti seitsmeks kuuks. Selle ajaga saab lennufirma 300 000 eurot seni plaanitust enam\n\n\"Ja järgmine pakkuja oli hinna poolest circa neljandiku võrra kallim,\" lisas Lengi.\n\nReisijatele piletihind ei muutu. Ühtlasi on uues lepingus samad tingimused nii lennukile kui KA lennugraafikule. \"Piletimüük on uuesti avatud ja teenuse toimimine on tänase teadmisega ja hetkeseisuga tagatud,\" ütles Lengi.\n\nOtselepinguga hankel on siiski ka mõned piirangud – seda saab kasutada ühistransporditeenuse tagamiseks, kuid ainult nii pikaks ajaks kui hädapärast vaja. Seega valmistab transpordiamet ette uut hanget, et leida ettevõte, kes hakkaks lendama seitsme kuu pärast.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Riik lõpetas lepingu Kärdla ja Tallinna vahel lendava firmaga Transaviabaltika, kuna ettevõte tunnistas, et ei suuda riigihankega võetud kohustusi täita. Lennud siiski jätkuvad, sest järgmiseks seitsmeks kuuks sõlmiti sama firmaga uus 300 000 euro võrra kallim leping.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe hoolikalt uudise pealkiri ja sisu ning kirjuta artiklile pikk sissejuhatav lause, kasutades oma kujutlusvõimet.\n\n## Pealkiri:\n\nSvet: Maarjamäe memoriaali renoveerimine jäi seisma Reformierakonna tõttu\n\n## Põhitekst:\n\nPirita tee ääres asuv nõukogudeaegne Maarjamäe memoriaal on halvas seisus. Tallinna linn soovis memoriaalkompleksi korda teha juba mitu aastat, ent kuna memoriaal asub osaliselt reformimata riigimaal ja riik pole andnud maad Tallinna linnale, ei ole võimalik memoriaali ka täies mahus korda teha.\n\nSveti sõnul läheksid tööd maksma umbes kolm miljonit eurot. Tema sõnul ei tähenda see juurdeehituste tegemist, vaid memoriaali osade konserveerimist ja kõige suurema murekoha ehk sademevee probleemi lahendamist. Suur tähelepanu on projektis ka valgustuslahendusel.\n\nEelmise aasta septembris leiti ettevõte, kes oleks valmis memoriaalkompleksi korrastamist projekteerima. Projekteerija jõudis ära teha geodeetilised mõõtmistööd ja koostada esialgse kavandi. Siiski pandi projekt seisma.\n\n\"Hetkel me oleme sellises seisundis, et see leping on peatatud, osa sellest lepingust – 60 protsendi ulatuses – on tasutud,\" ütles Svet.\n\nPooleli jäänud projekteerimistööd läksid maksma ligikaudu 190 000 eurot.\n\nKuigi keskkonnaministeerium andis linnale rohelise tule juba eelmise aasta lõpus ja maa soovitakse anda linnale, pole valitsuses seda küsimust päevakorda võetud.\n\n\"Arvestades seda, et on olnud erinevaid kiireid teemasid valitsusel, nii Covidiga seotud kui nüüd ka sõjast tulnud teemasid, ei ole valitsus seda päevakorda jõudnud võtta ja otsust selles osas langetada,\" rääkis keskkonnaministeeriumi riigivaraosakonna juhataja Oliver Eglit.\n\nVladimir Sveti sõnul ei olnud üks valitsuse erakondadest nõus Maarjamäe memoriaali linnale üleandmist arutama.\n\n\"Eelmises valitsuses minu teada Reformierakond seda ei pooldanud. Miks nad ei pooldanud, seda tuleb küsida nende käest,\" ütles Svet.\n\n\"Paistab, et nad tahavad seda maad ikkagi endale saada, et sinna uut sellist nõukogude sümboolika võimestamise või nõukogude aja teemaparki rajada. See kindlasti ei lange kokku sellega, mida Reformierakond arvab ja on arvanud,\" ütles Tallinna linnavolikogu Reformierakonna fraktsiooni esimees Kristen Michal.\n\nSveti sõnul aitaks renoveerimine selgitada memoriaali tausta. \"Me ei soovi lisada sellele memoriaalile mingeid uusi tähendusi ja oleksime valmis koos ajaloomuuseumiga lihtsalt varustama seda selgitavate infoviitade ja tahvlitega, mis räägiksid inimestele, mis on selle memoriaali lugu, mis on selle tekkelugu, mis oli see kontekst. Ongi kõik.\"\n\nKristen Michali sõnul asub Maarjamäe memoriaal teises maailmasõjas hukkunud Saksa sõdurite kalmistul ja kompleksile tuleks leida uus lahendus.\n\n\"Kindlasti mitte anda Tallinnale nõukogude aja teemapargi tegemiseks, vaid see tuleb sõjahauana kaitse alla võtta ja vastavalt sellele seal juba edasi toimetada. Erinevate ekspertidega, kas siis muinsuskaitse, sõjamuuseum või eesti mälu instituut, tuleb leida sellele objektile kõige parem ja Eestisse sobiv tulevik,\" ütles Michal.\n\nJuhul kui linn ei saa riigimaad endale, siis tehakse Sveti sõnul korda linnale kuuluvad halvas seisukorras objektid, näiteks 35 meetri kõrgune Jääretke obelisk, mis on inimestele ohtlik.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Tallinna abilinnapea Vladimir Sveti sõnul pidurdas linn kevadel Maarjamäe memoriaali renoveerimist Reformierakonna pärast.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Pärast artikli pealkirja ja põhiteksti lugemist kasuta oma loovust, et koostada sisutihe ja pikk sissejuhatav lause.\n\n## Pealkiri:\n\nWiiralti uus singel sai inspiratsiooni bändiliikmete peatsest pulmast\n\n## Põhitekst:\n\nSel suvel abielluvad bändi laulja Marta Arula ja trummar Hans Kristjan Pikani. Armastus, mille eest pole pääsu, oli inspiratsiooniks ka uuele singlile.\n\nLaulu video filmiti üles Lääne-Virumaal Porkuni tallides, Tallinnas ja Viljandis.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Kantribänd Wiiralti uus singel \"Enam pole pääsu\" jätkab sealt, kus aasta varem ilmunud \"Tähed\" pooleli jäi.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe artikli pealkirja ja sisu. Kasuta oma loomingulisi võimeid, et koostada detailne ja põhjalik ühelauseline sissejuhatus sellele uudisele.\n\n## Pealkiri:\n\nUSA föderaalreserv võib intressimäärasid tõsta 0,75 protsenti\n\n## Põhitekst:\n\nEnne sellenädalast kohtumist andsid USA Föderaalreservi ehk Ameerika Ühendriikide keskpanga esindajad märku, et kaaluvad 0,5-protsendilist intressimäärade tõstmist juunis ja sama palju juulis. Oodatust kõrgem intressimäärade tõus tulenes eelmine nädal USA-s avaldatud üle ootuste kõrgest inflatsioonist, vahendab The Wall Street Journal.\n\nKaks USA tarbijate seas läbi viidud küsitlust näitasid samuti, et leibkonnad USA-s eeldavad, et kõrge inflatsioon püsib ka sügisel. See võib osutuda isetäituvaks ennustuseks, mida föderaalreserv pidi oma otsuses arvesse võtma.\n\nUSA Föderaalreserv tõstis eelmine kuu intressimäärasid pool protsenti, mis oli esimene selline tõus alates aastast 2000, jättes intressimäärade sihttaseme 0,75 protsenti ja 1 protsendi vahemikku. Viimane kord tõstis föderaalreserv intressimäärasid 0,75 protsendini aastal 1994, mil püüti ennetada võimalikku tõusu inflatsioonis.\n\nFöderaalreservi president Jerome Powell kinnitas ühes hiljutises intervjuus, et nende otsuseid juhivad otseselt empiirilised majandusandmed. Seoses intressimääradega oodatakse kindlaid tõendeid, et inflatsioon on pidurdumas. Juhul kui inflatsioon kasvab, siis on föderaalreserv sunnitud intressimäärasid tõstma veelgi agressiivsemalt, lisas Powell.\n\nPowell kinnitas eelmine nädal pressikonverentsil, et Föderaalreserv ei soovi lisada ebamäärasust ning proovib oma otsustest turgudele varakult teada anda. Samas ei saa välistada prognoosidest suuremat inflatsiooni, millele peaks keskpank suurema intressimääraga reageerima.\n\nUSA tööministeerium teatas reedel, et tarbijahinna indeks tõusis USA-s maikuus 8,6 protsenti võrrelduna sama ajaga aasta tagasi. See tähendab, et inflatsioon USA-s on praegu 40-aasta kõrgeimal tasemel. Hinnatõusule on aidanud kaasa kütusehinna tõus ja logistikaahelate tõrked Vene-Ukraina sõja tõttu.\n\nPaljud USA finantsanalüütikud ootavad erakordsete majandusolude tõttu kuni 0,75-protsendilist intressimäärade tõusu.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Kasvav inflatsioon USA-s on pannud USA föderaalreservi kaaluma intressimäärade oodatust suuremat tõstmist sellenädalasel koosolekul, arvavad paljud finantsanalüütikud.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe artikli pealkiri ja sisu, seejärel loo pikk ja põnev lause, mis võiks olla artikli sissejuhatus.\n\n## Pealkiri:\n\nVormel-1 sarja kalendrisse võib tagasi tulla Lõuna-Aafrika etapp\n\n## Põhitekst:\n\nVormel-1 president Stefano Domenicali lendas pühapäeval peale Aserbaidžaanis toimunud Bakuu etappi Lõuna-Aafrikasse, et kohtuda Kyalami ringraja esindajatega, vahendab BBC.\n\nKyalamis võisteldi vormel-1 sarjas viimati 1993. aastal. Peale seda ei ole ühtegi Lõuna-Aafrika etappi kalendris olnud.\n\nKui Lõuna-Aafrikas suudetakse kokkuleppele jõuda, võib F1 järgmisel aastal pidada lausa 24 võistlust, mis oleks ajaloo pikim hooaeg.\n\nKui Kyalami võidusõit toimub, pole selge, millal see hooajal aset leiaks.\n\nF1 on juba kinnitanud järgmiseks hooajaks Las Vegases uue võistluse, mis peetakse tõenäoliselt novembris, kirjutab BBC.\n\nKui 2023. aastal toimuvad nii Hiina ja kui ka Lõuna-Aafrika etapp, võib juhtuda nii, et kuulus Belgia ringrada Spa-Francorchamps peab teistele võidusõitudele kalendris ruumi tegema.\n\nKuigi Spad peetakse üheks parimaks ringrajaks maailmas, tunneb F1 muret, et raja infrastruktuur ja rajatised on teiste ringradadega võrreldes hiljuti toimunud arengute tõttu viletsamad.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Vormel-1 on sõlmimas lepingut järgmisel aastal Lõuna-Aafrika Vabariigis toimuva võidusõidu naasmiseks.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe uudis läbi ja pane oma kujutlusvõime tööle, et välja mõelda üks korralik sissejuhatav lause sellele loole.\n\n## Pealkiri:\n\nKotka koristab avalikust ruumist Soome viimase Lenini kuju\n\n## Põhitekst:\n\nLenini kuju, mille autor on Eesti skulptor Matti Varik, kinkis 1979. aastal Kotkale selle sõpruslinn Tallinn, mis oli sel ajal Nõukogude Liidu koosseisus, teatas Soome rahvusringhääling Yle.\n\nVandaalid on monumenti korduvalt kahjustanud ning selle üle on peetud debatte juba ammu enne seda, kui Venemaa 24. veebruaril Ukrainat ründas.\n\nLinnavõimudele esitatud taotluses, mis esmaspäeva õhtul heaks kiideti, leiti, et monument solvab inimeste mälestust, kes on Nõukogude sõjakuritegudes hukkunud.\n\nKotkas asuv Kymenlaakso muuseum soovitas monument paika jätta, kuid varustada see ajalugu selgitava sildiga. Muuseum pakkus ka Lenini kuju viimist Tamperes asuvasse Lenini muuseumi, kuid see ettepanek lükati tagasi.\n\nLinnavolikogu hääletas Lenini kuju teisaldamise poolt häältega 41 poolt ja üheksa vastu.\n\nTuru linnavõimud teisaldasid selles linnas asunud Lenini kuju juba aprillis, viidates Venemaa agressioonile Ukrainas. Sarnaselt Kotkas asuva monumendiga tekitas ka Turus paiknenud skulptuur debatte alates ajast, kui Leningradi (nüüdse Peterburi) linn selle 1977. aastal Turule kinkis.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Kotka linnavolikogu otsustas esmaspäeva õhtul viia linna ühelt haljasalalt ära Vene bolševistliku revolutsionääri Vladimir Lenini kuju ja paigutada see muuseumi. Tegemist on viimase Soomes veel avalikus ruumis seisnud Lenini monumendiga.", "role": "assistant" } ]