Datasets:

---

TalTechNLP

/

alpaca_composite_summarization_et

like 0

Follow

Laboratory of Language Technology at Tallinn University of Technology 24

[ { "content": "Loe artikli pealkirja ja sisu. Kasuta oma loomingulisi võimeid, et koostada detailne ja põhjalik ühelauseline sissejuhatus sellele uudisele.\n\n## Pealkiri:\n\nBoris Johnson lubas Ukrainale täiendavat sõjalist abi\n\n## Põhitekst:\n\n\"Suurbritannia kahekordistab relvasaadetisi, mida London on juba Ukrainale saatnud. See on alles algus. Peame toetama vaba ja demokraatlikku Ukrainat,\" ütles Johnson.\n\n\"Ukraina pole üksi. Me seisame koos Kiievi, Mariupoli, Lvivi ja Donetski inimestega,\" lubas Johnson.\n\nJohnson lubas Kiievile saata täiendavalt kuus tuhat raketti ja toetada Ukraina relvajõude umbes 30 miljoni euro ulatuses, vahendas The Guardian.\n\nJohnsoni sõnul tõmbab Moskva tuumarelvade kasutamise jutuga tähelepanu kõrvale Ukrainas toimuvast sõjast.\n\n\"Moskva üritab seda kujutada kui tuumariikide vastasseisu, kuid see on Venemaa ja Ukraina rahva vahel,\" ütles Johnson.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Suurbritannia peaminister Boris Johnson ütles neljapäeval pressikonverentsil, et London jätkab Kiievi toetamist ja suurendab relvasaadetisi Ukrainasse.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe artikli pealkirja ja sisu. Kasuta oma loomingulisi võimeid, et koostada detailne ja põhjalik ühelauseline sissejuhatus sellele uudisele.\n\n## Pealkiri:\n\nUkrainlased saavad Tartu Maratoni üritustel tasuta osaleda\n\n## Põhitekst:\n\nKlubi Tartu Maratoni ürituste peakorraldaja Indrek Kelgu sõnul on korraldusmeeskonna ühine soov aidata Ukrainast sõja eest põgenevaid inimesi. \"Leiame, et praegusel ajal on tervislik eluviis ehk aktiivne värskes õhus liigutamine üks võtmetähtsusega asju, mida enda füüsilise ja vaimse tervise jaoks teha saab. On ju teada, et keerulistel aegadel tuleb tagasi tulla põhitõdede juurde ja nendeks on piisav uni, toit ning regulaarne liikumine. Oleme MTÜ ja paraku ei ole meil võimalik teha suuri annetusi, kuid tunneme, et tahame aidata ja asi, mida me teha saame, on võimaldada ukrainlastele tasuta osalemine meie üritustel,\" selgitas Kelk.\n\nKlassiku sarja kuulub aasta jooksul viis üritust, millest üks osavõistlus ehk 48. Tartu Maraton on juba toimunud. Järgmised sarjas on: 40. Tartu Maastikumaraton (8. mai), Tartu Rattaralli (29. mai), Tartu Rattamaraton (18. september) ning Tartu Linnamaraton (1. oktoober). Kavas on ka lasteüritused, mis toimuvad päev enne põhiüritusi.\n\nKõikidel eelmainitud üritustel saavad Ukrainast pärit täiskasvanud ja lapsed tasuta osaleda. Selleks tuleb registreerides märkida riigiks Ukraina ning stardimaterjale välja võtma minnes esitada isikut tõendav dokument.\n\nSpordisõbrad, kes soovivad omalt poolt ukrainlasi aidata, on võimalik osa võtta rahvusvahelise suusamaratonide liidu Worldloppeti heategevuslikust üritusest Ukraine Charity Loppet. Osaleda saavad inimesed üle kogu maailma, valides endale sobiva spordiala ning distantsi.\n\nVirtuaalne Loppet algas 10. märtsil ja esimese nädalaga osales 340 inimest ning kokku koguti pea 9000 eurot. Kogutud raha annetatakse täies ulatuses Ukraina Punasele Ristile. Heategevuslikul üritusel saavad kõik soovijad kaasa lüüa 30. aprillini. Ürituse kohta on rohkem võimalik lugeda siin.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Klubi Tartu Maratoni korraldusmeeskond on otsustanud, et sel hooajal on Klassiku sarjas osalemine ukrainlastele tasuta.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Vaata läbi uudise pealkiri ja tekst ning loo loov sissejuhatav lause, mis haakub artikli sisuga.\n\n## Pealkiri:\n\nBerliin kuulutas välja 16 miljardi euro suuruse energiapaketi\n\n## Põhitekst:\n\nSaksamaa rahandusminister Christian Lindner ütles neljapäeval, et paketi eesmärk on aidata inimestel ja ettevõtetel tulla toime järsu hinnatõusuga, vahendas Financial Times.\n\n\"Koalitsioon leiab, et me peame end lühiajaliselt kaitsma nende tohutute hinnatõusude eest,\" ütles Lindner.\n\nSaksamaa sotsiaaldemokraatide (SPD) liider Lars Klinbeili sõnul on uus pakett umbes sama suur, kui neli nädalat tagasi vastu võetud 16 miljardi euro suurune abipakett.\n\nUued meetmed hõlmavad ühekordset 300-eurost maksusoodustust eraisikutele ja lisasoodustusi vähekindlustatud peredele. Kolmeks kuuks langetatakse ka kütuseaktsiisi.\n\nSaksamaa valitsus plaanib vähendada riigis ka gaasi tarbimist. 55 protsenti Saksamaa gaasist pärineb Venemaalt. Seetõttu suurendatakse söekasutamist.\n\nUued meetmed peab heaks kiitma veel Saksamaa parlament.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Saksamaa kulutab energiakriisi tõttu 16 miljardit eurot, et toetada tarbijaid ja ettevõtjaid. Berliin suurendab kivisöe tarbimist ja langetab kolmeks kuuks kütuseaktsiisi.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu artikli sisuga ja loo sellele pika lausega sissejuhatus, mis köidab lugeja tähelepanu.\n\n## Pealkiri:\n\nVenemaa tippmaletaja ootab rahvusvaheliselt alaliidult vabandust\n\n## Põhitekst:\n\n32-aastane Karjakin avaldas Venemaa vägedele toetust juba veebruari lõpus, mispeale viis FIDE juhtunu alaliidu eetika- ja distsiplinaarkomisjoni ette. Nädala alguses otsustas FIDE määrata Karjakinile kuue kuu pikkuse võistluskeelu kõikidelt FIDE egiidi all toimuvatelt turniiridelt.\n\n\"Ma olen väga pettunud, kuid teisest küljest ma natukene ootasin, et see juhtuks. Minu keeld kestab ainult kuus kuud, aga mul on raske leppida sellega, et minu mängukeeld langeb kokku suvel toimuva MM-turniiriga. Mul on nüüd 21 päeva aega, et esitada apellatsioon. Pean seda võitlust kuni lõpuni ja annan endast parima, et MM-ile pääseda,\" rääkis Karjakin, vahendab TASS.\n\n\"Ootan FIDE-lt vähemalt vabandust, aga halvimal juhul nõuan ka kompensatsiooni. Minu olukord on väga sarnane sellele, mis juhtus paraolümplastega, kellel ei lubatud võistelda ainult sellepärast, et nad on venelased.\"\n\nKarjakin käis ka välja mõtte luua uus rahvusvaheline alaliit. \"Kuidas oleks, kui looksime uue rahvusvahelise alaliidu? Ma olen selle mõtte eest toetust saanud paarilt suurelt nimelt, keda ma hetkel nimetama ei hakka. Mõte on selles, et konkurents oleks terve ja sportlased saaksid alati võistlusel osaleda, olenema oma poliitilisest positsioonist, sest sport ja poliitika ei käi kokku. Näiteks poksis on viis rahvusvahelist föderatsiooni, aga males ainult üks.\"\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Rahvusvaheline maleliit (FIDE) määras Venemaa maletajale Sergei Karjakinile kuue kuu pikkuse võistluskeelu, kuna ta on korduvalt avaldanud toetust Venemaa sõjalisele agressioonile Ukrainas.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe artikli pealkiri ja sisu, seejärel loo pikk ja põnev lause, mis võiks olla artikli sissejuhatus.\n\n## Pealkiri:\n\nHeili Lepp võitis Euroopa meistrivõistlustel pronksmedali\n\n## Põhitekst:\n\nKvalifikatsioonis kogus Lepp 548 punkti, mis oli paremuselt kolmas tulemus ja tagas koha poolfinaalis. Nelja parema seas pidi Lepp tunnistama Armeenia laskuri Arusjak Grigorjani 1:6 paremust.\n\nPronksmedalimatšis oli eestlanna vastaseks Ungari laskur Gabriella Kortvelyessy, kelle Lepp alistas tulemusega 6:3 ning võitis Eestile esimese medali 2022. aasta õhkrelvade Euroopa meistrivõistlustelt. Euroopa meistriks krooniti armeenlanna Lilit Mkrtšjan.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Norras Hamaris toimuvatel õhkrelvadest laskmise Euroopa meistrivõistlustel võitis Heili Lepp liikuva märgi harjutuses pronksmedali.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe artikli pealkirja ja sisu. Kasuta oma loomingulisi võimeid, et koostada detailne ja põhjalik ühelauseline sissejuhatus sellele uudisele.\n\n## Pealkiri:\n\nWSJ: lääneriigid kiirendavad läbi Poola linnade relvade tarnimist Ukrainale\n\n## Põhitekst:\n\nÖösel ja päeval sõidavad veoautautode kolonnid läbi vaiksete Poola piirilinnade ja külade. Kohaliku linna lennujaamas maanduvad hiiglaslikud sõjaväetranspordilennukid. Veokid ja lennukid veavad relvi Ukraina vägedele, kes võitlevad pealetungiva Venemaa armee vastu.\n\nTegemist on ühe suurima rahvusvahelise relvatranspordi operatsiooniga pärast teist maailmasõda. Lääneliitlaseid on Ukrainale juba saatnud sadade miljonite dollarite väärtuses relvastust, teatas The Wall Street Journal.\n\nRelvade üleandmise peamine keskus on Lõuna-Poola linn Rzeszow. Kohalik lennujaam teenindab tavaliselt odavlennufirmasid. Nüüd tegutsevad seal hiiglaslikud C-130 sõjaväetranspordilennukid. Lennujaama juures on ka raketitõrjesüsteem Patriot.\n\n\"Ma ei tea, kas peaksin seda teile rääkima. See on omamoodi saladus, kuid öösel läheb siit läbi palju veokeid,\" ütles Ukraina piiri lähedal elav kohalik poolakas.\n\nViimaste päevade jooksul kasvab aga surve, et liitlased kiirendaksid relvade transporti Ukrainasse. Kiiev hoiatas, et riigil saavad varsti relvad ja laskemoon otsa.\n\n\"Võtmerelvade varud võivad peagi lõppeda, Ukraina väed vajavad kiiresti kaugtule relvastust. Meil polnud neid alguses piisavalt. Varud võivad otsa saada juba järgmisel nädalal,\" ütles Ukraina suursaadik Londonis.\n\nLääne julgeolekuametnikud väidavad, et nende esialgne strateegia nägi ette Ukraina vastupanuvõitlejate varustamist. See oleks meenutanud Afganistani mässuliste varustamist, kes sõdisid Nõukogude Liidu vastu, vahendas The Wall Street Journal.\n\nUkraina sõjavägi suutis aga Moskva rünnakud tagasi lüüa. Venemaa ei suutnud Kiievit vallutada. Nüüd peavad lääneriigid varustama konventsionaalses sõjas osalevat regulaararmeed.\n\n\"Ukrainlased kulutavad palju lahingumoona, rohkem kui me eeldasime. Püüame relvatarneid suurendada,\" ütles üks lääne ametnik ajalehele The Wall Street Journal.\n\nMoskva on jõudnud juba hoiatada, et peab lääne relvasaadetisi seaduslikeks sihtmärkideks. Venemaa ei kontrolli aga Ukraina õhuruumi ja pole siiani tabanud ühtegi relvasaadetist.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Kiiev hoiatas hiljuti, et Ukrainal hakkavad Venemaa-vastase võitluse tõttu relvad otsa saama. USA ja lääneliitlased jooksevad nüüd ajaga võidu ja suurendavad läbi Poola väikelinnade relvatarneid Ukrainasse.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu uudise pealkirja ja põhisisuga. Kasuta neid fakte, et luua pikk ja sisutihe lause, mis toimib loo sissejuhatusena.\n\n## Pealkiri:\n\nSildaru kindlustas MK-sarjas pargisõidu üldvõidu\n\n## Põhitekst:\n\nAvakatsel kogus Sildaru 91,00 punkti ja teisel laskumisel parandas ta oma punktisummat veelgi, teenides kohtunikelt 92,50 punkti. Eestlanna järel lõpetas teisena austerlanna Lara Wolf 90,50 punktiga ning kolmanda koha sai norralanna Johanne Killi 89,25 punktiga.\n\nKaheksa finalisti sekka pääsesid veel Kirsty Muir, Tess Ledeux, Katie Summerhayes ja Sandra Eie. Viimase finaalkoha pälvis Pekingi taliolümpial pargisõidus võidutsenud Mathilde Gremaud, kes kogus parimal laskumisel 81,75 punkti. MK-sarja üldliider Eileen Gu võistlusel ei osalenud.\n\nPargisõidu üldarvestuses kindlustas Sildaru esikoha, sest lähimad konkurendid Sarah Höfflin ja Megan Oldham laupäeval toimuvasse finaali ei pääsenud.\n\nPargisõidu finaal algab laupäeval Eesti aja järgi kell 13.00.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Freestyle -suusataja Kelly Sildaru võitis hooaja viimasel MK-etapil Šveitsis pargisõidu kvalifikatsiooni. Ühtlasi kindlustas Sildaru pargisõidu MK-sarja üldvõidu, sest eestlanna lähimad konkurendid finaali ei pääsenud.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu artikli sisuga ja loo sellele pika lausega sissejuhatus, mis köidab lugeja tähelepanu.\n\n## Pealkiri:\n\nAvaldati menuromaanil \"Kus laulavad langustid\" põhineva filmi treiler\n\n## Põhitekst:\n\nLinateos jälgib noore naise Kya (Daisy Edgar-Jones) käekäiku, kes on enda elu sisse seadnud Põhja-Carolina metsades. Erakliku Kya elu muutub aga päeval, mil teda süüdistatakse kuriteos.\n\nLisaks Edgar-Jonesile astuvad filmis üles ka Taylor John Smith, Harris Dickinson, Michael Hyatt, Sterling Macer Jr. ning David Strathairn.\n\nFilmi režissöör on Olivia Newman ning produtsent Reese Witherspoon.\n\nFilmis ja treileris saab kuulda ka Taylor Swifti uut singlit \"Carolina\".\n\nKinodesse jõuab film juulis.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Delia Owensi 2018. aasta menuromaan \"Kus laulavad langustid\" jõuab õige pea ka kinoekraanidele. Äsja avaldati filmist ka treiler.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe hoolikalt uudise pealkiri ja sisu ning kirjuta artiklile pikk sissejuhatav lause, kasutades oma kujutlusvõimet.\n\n## Pealkiri:\n\nEesti noorsportlased naasesid taekwondo suurturniirilt medalitega\n\n## Põhitekst:\n\nKadettide kaalukategoorias +65 kg võitis Gregor Arras hõbemedali. Hõbedale tuli ka juuniorite kaalukategoorias +78 kg osalenud Kirills Gatcins. Pronksmedalid pälvisid Denis Muskevits (kadett - 41 kg) ja Stefani Nikolajeva (juunior - 42 kg).\n\nLars-Lucas Liiu (kadett - 37 kg), Norman Naaris (kadett - 53 kg), Aleksandr Muskevits (juunior - 73 kg) ja Ilja Volgin (juunior - 78 kg) jõudsid oma kategooriates veerandfinaali ning saavutasid kokkuvõttes viienda koha. Üheksanda koha teenisid Kahro Neeme (kadett - 45 kg) ja Markus Salmus (kadett - 45 kg).\n\nTreener Aleksandr Galaktionov jäi esitustega rahule: \"Sportlased said palju kogemusi ja korjasid tähtsaid reitingu punkte,\" rõõmustas treener.\n\nVõistlusel osales üle 1500 osaleja Euroopast, Kanadast, USA-st, Austraaliast ja Kasahstanist.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Belgias Lommelis 42. korda peetud taekwondo turniiril Belgium Open 2022 naases neli spordiklubi Idablokk noorsportlast medaliga.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Vaata läbi uudise pealkiri ja tekst ning loo loov sissejuhatav lause, mis haakub artikli sisuga.\n\n## Pealkiri:\n\nSeitsmele Oscarile esitatud filmi peaosaline sai lõpuks kutse auhinnagalale\n\n## Põhitekst:\n\nSteven Spielbergi \"West Side Story\" on Oscarite galal nomineeritud seitsmele auhinnale, sealhulgas näiteks parima operaatoritöö, režisööri ja naiskõrvalosatäitja kategoorias. Zegler kehastab muusikalises draamafilmis ühte peaosatäitjat Mariat, vahendab Hollywood Reporter.\n\nPühapäeval kommenteeris Zegler sotsiaalmeedias, et tänavusi Oscareid peab ta kodust diivanilt vaatama. Kuigi ta proovis auhinnagalale kutset saada, siis see ei õnnestunud. Ka originaalfilmis Riffi kehastanud Russ Tamblyn tegi Oscarite korraldusmeeskonnale etteheiteid ja proovis näitlejannale kutset tagada.\n\n\"Loodan, et juhtub mõni viimase hetke ime ja saan meie filmi kohapeal tähistada,\" ootas Zegler.\n\nNoore näitlejanna soov läkski täide, sest peale avalikke sõnavõtte edastati talle Oscarite kutse, vahendab BBC. Zegler kirjutas neljapäeval Twitterisse, et ta on väga elevil ja ei suuda uskuda, et sai lõpuks siiski auhinnagala kutse kätte.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Seitsmele Oscarile nomineeritud \"West Side Story\" näitlejanna Rachel Zegler sai kutse auhinnagalale alles peale sotsiaalmeedias pahameele ülesnäitamist.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu uudise pealkirja ja põhisisuga. Kasuta neid fakte, et luua pikk ja sisutihe lause, mis toimib loo sissejuhatusena.\n\n## Pealkiri:\n\nKiik: Tervise Arengu Instituudi saatus selgub kevade jooksul\n\n## Põhitekst:\n\nTervise Arengu Instituudi (TAI) võimalikule kaotamisele on järgnenud mitmete asutuste meelepaha. Nii on sotsiaalministeeriumi avalikku dokumendiregistrisse jõudnud pöördumised institutsioonidelt, nagu Teaduste Akadeemia ja Lastekaitse Liit, kelle sõnul on vajalik TAI jätkamine, sest ülesannete ümberjagamisel ei pruugi teenuste osutamine või teadustöö enam vajalikus mahus jätkuda.\n\nMinister Tanel Kiige sõnul on kriitika ennatlik. \"Ma loen ka meediast, et kohe minnakse teatud asutusi sulgema, aga ühtegi asutust suletud pole ja pole ka otsust sulgemise kohta tehtud. Tihti need pole isegi ministeeriumitaseme otsused, vaid valitsuse ja riigikogu otsused, kuhu debatte polegi veel viidud,\" rääkis Kiik ERR-ile.\n\n\"Olen mulle saadetud kirjadega tutvunud ja neil teemadel vestelnud teadus- ja tervisevaldkonna asutustega ja TAI juhi Annika Veimeriga korduvalt. Ma olen kinnitanud kõigile, et pole tehtud ühtegi lõplikku otsust: ei TAI osas ega ka laiemalt sotsiaalministeeriumi valitsusasutuste kohta. Hetkel oleme alustanud kaardistamistegevust ja kevade jooksul saame anda juba täpsemaid vastuseid,\" ütles Kiik.\n\nKaardistamise eesmärk on Kiige sõnul hinnata, millised sotsiaalministeeriumi asutused teatud ülesandeid kõige paremini täita saaksid. \"Arutame millised on võimalused terviseameti ja ravimiameti ühendamisel, millised on võimalused teatud TAI funktsioone üle anda haigekassale, ennekõike ennetustegevusi, nagu alkoholismiennetus,\" rääkis Kiik.\n\nLisaks eri organisatsioonidele on TAI võimalikku sulgemist sotsiaalministeeriumi poolt kritiseerinud ka asutuse direktor Annika Veimer, põhjendades, et analüüs selle tarbeks puudub ning instituudi tegevus on Eestis vajalik.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Kui märtsi alguses jõudis avalikkusesse info, et Tervise Arengu Instituut kaotatakse ning ülesanded ja töötajad jagatakse teiste sotsiaalministeeriumi asutuste vahel ära, siis tervise- ja tööminister Tanel Kiige sõnul pole otsust sulgemise kohta siiani tehtud.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Süvene uudise pealkirja ja sisu ning kirjuta sellele loole sisukas ja informatiivne sissejuhatus, mille pikkus on üks lause.\n\n## Pealkiri:\n\nErki Pärnoja ja Collegium Musicale korraldavad heategevuskontserdi Ukraina toetuseks\n\n## Põhitekst:\n\nHeategevuskontserdil astuvad üles kammerkoor Collegium Musicale, Erki Pärnoja koos bändiga, dirigent Endrik Üksvärav.\n\n\"Kas eesmärk komplekteerida laupäevase kontserdiga üks Ukraina poole läkitatav kiirabiauto ehk koguda 30 000 eurot võiks olla teostatav? Selleks oleks vaja, et 1000 inimest ostaks 30 eurose toetuspileti. Omaltpoolt pakume emotsionaalset ja hingekosutavat kontserdielamust ja oleme tänulikud juba ette,\" ütles Collegium Musicale dirigent Endrik Üksvärav.\n\nHeategevuskontserdi kava koosneb eesti heliloojate loomingust. Esimeses osas kõlavad Arvo Pärdi, Veljo Tormise ja Pärt Uusbergi teosed ning Erkki-Sven Tüüri uus kooriteos \"Ukrainale\". Kontserdi teises osas tuleb ettekandele Erki Pärnoja \"Anima Mea\".\n\nKogu heategevuskontserdi tulu läheb kiirabiautode ja minibusside vajalike vahenditega sisustamiseks ja saatmiseks otse Ukraina linnadesse, kust seda abi palutakse. MTÜ Slava Ukraini vabatahtlikud on sõjakoldesse kohale toimetanud juba 23 kiirabiautot, mis on ostetud ja komplekteeritud Rotary Klubi liikmete abiga. Iga auto täitmiseks humanitaarabi ja meditsiinivahenditega kulub keskeltläbi 30 000 eurot.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "26. märtsil kell 19 toimub Tallinna Jaani kirikus heategevuskontsert Ukraina toetuseks, kontsertettekandena kõlab seal esmakordselt ka Erkki-Sven Tüüri uus kooriteos \"Ukrainale\".", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe hoolikalt uudise pealkiri ja sisu ning kirjuta artiklile pikk sissejuhatav lause, kasutades oma kujutlusvõimet.\n\n## Pealkiri:\n\nUkraina uisutaja heideti ühismeedias käitumise tõttu koondisest välja\n\n## Põhitekst:\n\nMoskvas sündinud Šabotova esindas 2019. aastani Venemaad, aga süüdistas riigi teisi iluuisutajaid dopingutarvitamises ja teenis nõnda ära viimaste pahameele.\n\nKuna Šabotova ema on ukrainlanna ja mõlemad emapoolsed vanavanemad elavad tänini Ukrainas, siis otsustas ka tema hakata esindama just seda riiki.\n\nUkraina lipu all võistles Šabotova äsja ka Pekingi olümpiamängudel, kus sai naiste üksiksõidus viimase ehk 30. koha. Samuti kuulus ta kümnendaks tulnud Ukraina võistkonda.\n\nHiljuti pani ta meeldimise tuntud Vladimir Putini toetaja Jevgeni Pljuštšenko Instagrami videole, kus viimane õigustas Venemaa ulatuslikku sissetungi Ukrainasse.\n\nÜks Šabotova konto jälgija asus seejärel mõttevahetusse iluuisutajaga ja kajastas seda ka oma blogis. Selgus, et iluuisutaja vaatas Pljuštšenko video lõpuni, kuid lisas, et tema \"meeldimine\" ei tähenda toetust Ukraina-vastastele sõnumitele.\n\nKui jälgija seepeale viitas Šabotova passiivsusele käimasoleva sõja asjus, vastas sportlane: \"Me kõik toetame oma riiki, aga ma ei näe mõtet seda avalikkuses väljendada, sest see ei muuda midagi.\"\n\nŠabotova kommentaarid pahandasid nii avalikkust, kui ka teisi Ukraina uisutajaid. Pärast juhtumi avalikuks tulekut võttis uisutaja \"meeldimise\" ära ja sulges oma Instagrami kommenteerimisvõimaluse.\n\nKolmapäeval teatas aga Ukraina uisuliidu asepresident Daniil Amirhanov, et kohalik spordiministeerium on langetanud otsuse sportlane rahvuskoondisest eemaldada.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Ukraina rahvuskoondisest eemaldati 16-aastane iluuisutaja Anastassija Šabotova, kes pani Venemaa endise iluuisutähe Jevgeni Pljuštšenko sõda õigustavale videopostitusele meeldimise.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu uudise pealkirja ja põhisisuga. Kasuta neid fakte, et luua pikk ja sisutihe lause, mis toimib loo sissejuhatusena.\n\n## Pealkiri:\n\nRäppar Kid Cudi paneb end proovile režissöörina\n\n## Põhitekst:\n\nOma režissööridebüüdist teatas Kid Cudi Instagramis, kirjutades juurde, et filmi lavastamine on olnud üks tema unistustest. Samuti lisas räppar, et alustas loo kirjutamist juba 2013. aastal.\n\n\"Lisasin sellesse palju enda isiklikke võitlusi ja kogemusi, nii et see film on mulle väga südamelähedane. Ma tean, et sügaval sisimas aitab see film inimesi samamoodi nagu minu muusika. Ma jätkan oma missiooni,\" kirjutas artist.\n\nView this post on Instagram\n\nA post shared by Willis (@kidcudi)\n\nKüll aga ei piirdu Cudi ainult lavastamisega, vaid astub enda linateoses ka näitlejana üles. Filmi produtsendid on Jay-Z, Jeymes Samuel ning James Lassiter.\n\nRäppar ei avaldanud, millal linateos ilmavalgust näeb, ent lisas, et filmivõtetega alustatakse hiljemalt selle aasta lõpus. Lõpuks peaks film jõudma Netflixi.\n\nKid Cudi on enda näitlemisoskuse proovile pannud filmides, nagu näiteks \"Don't Look Up\", \"Need for Speed\" ja \"Entourage\". Hiljuti avaldas räppar, et astub üles ka Brittany Snow debüütfilmis \"17. september\".\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Räppar Kid Cudi teatas, et lisaks laulmisele ja näitlemisele soovib ta end tõestada ka režissöörina. Nii valmib tema käe all uus linateos \"Teddy\".", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Vaata läbi uudise pealkiri ja tekst ning loo loov sissejuhatav lause, mis haakub artikli sisuga.\n\n## Pealkiri:\n\nLondon lisas sanktsioonide nimekirja Alfa-Banki ja Lavrovi kasutütre\n\n## Põhitekst:\n\nKokku lisas London sanktsioonide nimekirja 59 Venemaa ettevõtet ja inimest. Samuti veel kuus Valgevene ettevõtet. Sanktsioonid kehtestati ka palgasõdurite firma Wagneri suhtes. Nimekirjas on veel ka maailma suurim teemanditootja Alrosa, mille turuväärtus on umbes 6,61 miljardit dollarit.\n\nSuurbritannia külmutas mitme tuntud Venemaa miljardäri varad. Nende hulgas olid Sberbanki juht German Gref ja suurpankur Oleg Tinkov.\n\nSanktsioonialuste nimekirja kuulub ka Sergei Lavrovi kasutütar, kellele väidetavalt kuulub Londonis umbes viis miljonit eurot maksev maja, vahendas The Guardian.\n\n\"Putinil ei tohiks olla illusioone. Me oleme liitlastega ühtsed ja jätkame Venemaa majanduse survestamist, et aidata kaasa tema ebaõnnestumisele Ukrainas. Mingit järeleandmist ei tule,\" ütles Suurbritannia välisminister Liz Truss.\n\nUSA kõrge ametnik ütles, et USA kuulutab neljapäeval välja sanktsioonid enam kui 300 Venemaa parlamendisaadiku vastu, vahendas CNN.\n\n\"USA kuulutab neljapäeval uued sanktsioonid enam kui 300 Venemaa duuma liikme ja enam kui 40 Venemaa kaitseettevõtte vastu,\" ütles saadik.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Suurbritannia laiendas neljapäeval Moskva-vastaseid sanktsioone. Sanktsioonide nimekirjas on nüüd Alfa-Bank ja Gazprombank, samuti välisminister Sergei Lavrovi kasutütar.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe artikli pealkirja ja sisu. Kasuta oma loomingulisi võimeid, et koostada detailne ja põhjalik ühelauseline sissejuhatus sellele uudisele.\n\n## Pealkiri:\n\nDoktoritöö: põhumaju aitaks kaitsta kahjurite eest nanohõbe\n\n## Põhitekst:\n\nEnergiatõhusus muutub maailmas üha olulisemaks väärtuseks. Doktoritöö autor Siim Küünal rääkis, et ainuüksi ehitussektori energiavajadus moodustab hinnanguliselt 40 protsenti kogu maailma energiavajadusest. Vastukaaluks on hakatud otsima lahendusi juurutamaks ehituses energiasäästliku mõtteviisi, sealhulgas on aasta-aastalt hoogustunud keskkonnasõbraliku ökoehituse arendamine.\n\nÜks selline keskkonnasõbralik ehitis võiks olla põhust ehitatud majad. Samas on selleks kasutatav põhk soodne kasvupinnas bakteritele ja hallituseentele. Nõnda on vaja ka ökoloogiliselt sõbralikke tõrjevahendeid.\n\nDoktoritöö autori sõnul võib lahendus olla taimeekstrakti abil sünteesitud hõbedal põhinevad nanoosakesed ja nende kasutamine antimikroobse tõrjevahendina. Küünal rääkis, et hõbeda kasulikud omadused on teada juba sajandeid. Samuti on viimase kahekümne aasta jooksul laialdaselt uuritud hõbeda nanoosakesi ning nende mõju bakteritele ja seentele.\n\nUuringutes sai autori sõnul testitud puhtaid hõbenanoosakesi levinud mikroorganismide peal, mida võib põhu seest enim leida. Esmalt keskendus Küünal antimikroobsetele katsetele põhult eraldatud bakterite ja seente vastu.\n\nKatsetuste tulemused andsid aluse keskenduda ökoloogiliselt sõbralike hõbenanoosakeste sünteesivõimaluste arendamisele, et neid sarnaselt kasutada ökomaterjalide kaitsmisel. Nn rohesünteesivõimaluste seast oli taimeekstraktide kasutus hõbenanoosakeste sünteesiks hõbenitraadist üks arvestatavamaid oma lihtsuse ning skaleeritavuse tõttu.\n\nSelgus, et mitmed laialt levinud umbrohuks peetavad taimed olid võimelised osakesi sünteesima, kuid edasi arendas Küünal teelehel põhineva sünteesiprotsessi. Kuna teelehte peetakse umbrohuks, siis oli protsess ka ökonoomne.\n\nDoktoritöö autor avastas, et sünteesitud nanoosakeste parameetreid ja koostist ei mõjuta mitte ainult taime valik, vaid ka sama taime erinevad ekstrakti valmistusviisid ning nanoosakeste sünteesi parameetrid. Sõltuvalt sellest, kuidas teeleheekstrakti valmistati ning millisel viisil süntees läbi viidi, suudeti kontrollida nanoosakeste koostist – kas peamine faas oli hõbe või hõbekloriid.\n\nMõlemat tüüpi hõbedapõhiseid nanoosakesi katsetati edukalt ka mudelorganismide puhul, et hinnata nende sobivust antimikroobse vahendina kasutamiseks.\n\nKüünal rääkis, et varem ei ole Eestis sedalaadi kohalike taimede abil nanoosakeste sünteesi tehtud. \"Valik oli väga lai ja katsetatud sai seetõttu väga ohtralt erinevaid taimi ja kultuure,\" sõnas ta.\n\nTutvu doktoritööga \"Taime ekstrakti abil sünteesitud hõbedal põhinevad nanoosakesed ning nende kasutus antimikroobse vahendina keskkonnasõbralikes rakendustes\" Tallinna Tehnikaülikooli digikogus.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Põhk on ökoloogiliselt sõbralik ehitusmaterjal, millest saab maju ehitada. Küll aga on see soodne pinnas bakteritele ja hallitusseentele. Tallinna Tehnikaülikoolis kaitstud doktoritöös prooviti leida keskkonnasõbralikke tõrjevahendeid nii põhule kui ka laiemalt ehitus- ja viimistlusmaterjalidele.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe artikli pealkirja ja sisu. Kasuta oma loomingulisi võimeid, et koostada detailne ja põhjalik ühelauseline sissejuhatus sellele uudisele.\n\n## Pealkiri:\n\nVene televisioon näitas väidetavalt värskeid kaadreid Šoigust\n\n## Põhitekst:\n\nŠoigut polnud avalikkuse ees nähtud 11. märtsist saadik. Meedias levisid kuulujutud, et minister on haige või hoopis vahi alla võetud, vahendas BBC.\n\nPole siiski täpselt teada, kas kaadrid pärinevad neljapäevast, või oli see koosolek juba varem filmitud.\n\nKremli pressiesindaja teatas, et Putin kohtub neljapäeval julgeolekunõukogu liikmetega. Ajakirjanikud uurisid siis temalt ka Šoigu asukoha kohta.\n\n\"Ministril on vaja teha palju asju. Käimas on sõjaline operatsioon. Meediategevuseks pole aega,\" vastas Peskov.\n\nVäidetavalt on Putin alustanud Ukraina kaose tõttu süüdlaste otsimist. Šoigu vastutab sõjalise operatsiooni eest Ukrainas. Lääneriikide hinnangul on Venemaa Ukrainas kaotanud juba umbes 10 000 sõdurit.\n\nHiljuti nähti Šoigu tütart Ksenjat poseerimas Ukraina sinikollastes värvides.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Venemaa televisioon näitas helita kaadreid, kus president Vladimir Putin kohtus neljapäeval julgeolekunõukogu liikmetega. Nende seas oli ka kaua avalikkuse vaateväljast kadunud olnud kaitseminister Sergei Šoigu.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Pärast artikli pealkirja ja põhiteksti lugemist kasuta oma loovust, et koostada sisutihe ja pikk sissejuhatav lause.\n\n## Pealkiri:\n\nStoltenberg jätkab NATO juhina veel ühe aasta\n\n## Põhitekst:\n\nStoltenbergi ametiaeg pidi lõppema 1. oktoobril, misjärel ta pidi asuma Norra keskpanga juhi kohale. Neljapäeval otsustasid aga NATO liikmesriikide juhid tema ametiaega pikendada ning ta jätkab alliansi eesotsas 30. septembrini 2023, teatas Stoltenberg ise.\n\nHonoured by the decision of #NATO Heads of State and Government to extend my term as Secretary General until 30 September 2023. As we face the biggest security crisis in a generation, we stand united to keep our Alliance strong and our people safe. https://t.co/06YkRkmX8J\n\n— Jens Stoltenberg (@jensstoltenberg) March 24, 2022\n\nÜhtlasi loobub Stoltenberg nüüd Norra keskpanga juhi kohast.\n\nVenemaa agressioon Ukrainas on vallandanud Euroopa suurima sõjapõgenikelaine ning sundinud lääneriike fundamentaalselt ümber korraldama oma kaitsepoliitika.\n\nStoltenberg on majandusharidusega ning varem olnud Norra Tööpartei juht ja riigi peaminister aastatel 2000-2001 ja 2005-2013. Ta on töötanud ka finants- ja energeetikaministrina.\n\nNorra valitsus nimetas veebruaris keskpanga asejuhi Ida Wolden Bache panga juhiks kuni üheksaks kuuks, misjärel peaks Stoltenberg sellesse ametisse asuma.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "NATO peasekretäri Jens Stoltenbergi ametiaega alliansi eesotsas pikendati sõja tõttu Ukrainas aasta võrra.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe artikli pealkiri ja sisu, seejärel loo pikk ja põnev lause, mis võiks olla artikli sissejuhatus.\n\n## Pealkiri:\n\nSildna TMW muudatustest: mõned artistid esinevad ainult Tallinnas, teised vaid Narvas\n\n## Põhitekst:\n\nTallinn Music Week toimub sel aastal nii Tallinnas kui ka Narvas. Miks?\n\nMe tahame sellega tähistada ühtsust ja me tahame tähistada sellega, et Eesti ja Euroopa on täpselt nii tugev, kui hästi me suudame kokku hoida. Ma usun, et praegusel ajal on Eestis ka see väga oluline, et me oma kogukonnas saaksime hästi läbi ja samamoodi on oluline ka see, et Narva, mis on Eesti suuruselt kolmas linn, oleks kultuurpakkumiselt võrdväärne ka Tallinna ja Tartuga. Sel aastal me tähistame ka Station Narva viiendat sünnipäeva, seetõttu tekkiski mõte, et mida keerulisem aeg, seda rohkem tuleb jõud liita ja koos midagi ilusat teha.\n\nKas see tähendab, et Station Narvat ikka toimub või toimuvadki nüüd koos?\n\nNad toimuvad praegu koos, aga Station Narva toimub sügisel eraldi ka.\n\nKuidas kava jaotub?\n\nKolmapäeval, neljapäeval, reedel toimuvad sündmused Tallinnas, neljapäevane muusikaprogramm saab alguse Ukraina tuntud artisti Ivan Dorni kontserdiga, millega toimub ka toetusavaldus Ukraina inimestele. Reede hommikul avame konverentsi Tallinnas ja toimuvad ka kontserdid Tallinnas ja laupäeval kolib kogu muusikatööstuse konverents Narva Objekti multimeediakeskusse ja kontserdiõhtu avab Narvas Arvo Pärdi kava, mis on pühendatud rahule, Tõnu Kaljuste ja Filharmoonia kammerkoori esituses Narva Vene kirikus.\n\nPärast seda jätkub kontserdi- ja muusikaprogramm Narva kontserdipaigus, Rugodivi kontserdimajast pealavani Kreenholmi manufaktuuris ja pühapäeval, 8.mail tähistame emadepäeva pikniku, kontserdi ja EV100 pargis taimede istutamisega.\n\nKas artistid jagunevad ka vastavalt linnade vahel, kas mõned esinevad vaid Narvas ja teised Tallinnas, kas see muusikaline kava lüüakse pooleks?\n\nMuusikaline kava jaotub neljale päevale: neljapäev, reede Tallinnas ja siis laupäeval ja ka pühapäeval veidike Narvas, mõned artistid esinevad ainult Tallinnas, mõned ainult Narvas. On mõned üksikud artistid, kes esinevad kahes linnas, aga festivali publikul on võimalus kogeda kontserti kas ühes või teises linnas.\n\nIdeaalis me loodame, et on ka neid muusikahuvilisi, kes tulevad meiega kaasa mõlemasse linna. Elroniga on kokkulepe, et laupäeva öösel toovad öörongid tagasi Narvast Tallinna, et kes ei soovi tulla Narvasse lausa ööbima, saab pärast kontserte ka Tallinna tagasi.\n\nKas esinejaid võib ka juba välja hüüda?\n\nEsinejad me avalikustame teisipäeval, aga kaks olulist esinejat meie jaoks on avalikud, need on neljapäeval esinev Ukraina staar Ivan Dorn Telliskivi loomelinnakus ja teine on siis Arvo Pärdi teose ettekanne kammerkoori ja Tõnu Kaljustega. Aga artiste on kokku 150 umbes 35 riigist.\n\nMis saab Vene ja Valgevene artistidest, kellel on alati olnud TMW-l kindel koht?\n\nJah, kahjuks sel aastal Vene ja valgevene artistid ei saa esineda TMW-l, viimastel nädalatel on olnud kinnitusi, et Ukraina artist siiski saab tulla festivalile, aga ülejäänud tulevad Euroopast ja mujalt maailmast.\n\nKui vene bändid artistid on kolinud juba Euroopasse, siis see ju tegelikult ei välista, et neid saaks kutsuda? Nende kolimine ju näitab ka nende meelsust ja positsiooni.\n\nJah, venekeelne muusika, mis praegu baseerub Euroopas, ja on meil ju ka Eesti artiste, kes laulavad vene keeles, nemad on loomulikult teretulnud. Tore on selle kõige juures, et liitnud on Tallinn, kes just tänavu UNESCO muusikalinna tiitlit kandma hakkab, kui ka Narva linn, linnapea Katri Raik just ütles välja, et Narva asub kandideerima Euroopa kultuuripealinna tiitlile 2037. aastaks, ja meie raames esitleb oma programmi ka Tartu kultuuripealinn, nii et see on lausa Eesti kolme linna ühisaktsioon.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Festival Tallinn Music Week toimub tänavu 4. kuni 8. maini nii Tallinnas kui ka Narvas. Festivali korraldaja Helen Sildna kinnitas, et kuigi osad artistid esinevad ainult Tallinnas ning teised vaid Narvas, siis on ka neid muusikuid, kes astuvad üles mõlemas linnas.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Süvene uudise pealkirja ja sisu ning kirjuta sellele loole sisukas ja informatiivne sissejuhatus, mille pikkus on üks lause.\n\n## Pealkiri:\n\nKlassikaraadio korraldab teatripäeval temaatilise viktoriini\n\n## Põhitekst:\n\nKlassikaraadio tähistab rahvusvahelist teatripäeva uue saatega ning kutsub ellu teatripäeva viktoriini. Kuulajatel avaneb võimalus end proovile panna väga eriilmeliste küsimustega alates kurioosumitest, mis ilmestavad eesti teatri ajalugu, kuni kõige värskemate sündmusteni. Selgub, kui hästi orienteeruvad raadiokuulajad teatriajaloos, kas tuntakse ära näitlejate hääli ning jõutakse õigete vastusteni küsimuste puhul, mis võivad üllatada isegi teatritegijaid.\n\nTeatripäeva viktoriini võitjatele on auhinnaks teatripiletid, mille on välja pannud Eesti Draamateater, Eesti Noorsooteater, Endla teater, Kinoteater, Nargenfestival, Rahvusooper Estonia, Rakvere teater, SKENE Katus Kunstile, Tallinna Linnateater, Tartu Uus Teater, Ugala teater, Vanemuine ja Von Krahli teater.\n\nTeatripäeva viktoriin on Klassikaraadio eetris pühapäeval, 27. märtsil kell 10-12, huvilised on oodatud kaasa mängima Klassikaraadio stuudiotelefonil 6114285.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Pühapäeval kell 10-12 toimub Klassikaraadio eetris suur teatripäeva viktoriin. Kahetunnise kuulajamängu viivad läbi Draamateatri näitleja Teele Pärn, Klassikaraadio toimetaja Miina Pärn ja saate \"Teatrimaagia\" autor Joonas Vatter.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe artikli pealkirja ja sisu. Kasuta oma loomingulisi võimeid, et koostada detailne ja põhjalik ühelauseline sissejuhatus sellele uudisele.\n\n## Pealkiri:\n\nAasias selgusid kaks jalgpalli MM-finaalturniirile kvalifitseerujat\n\n## Põhitekst:\n\nJaapan lõi enam kui 40 000 pealtvaataja ees mõlemad väravad kohtumise viimastel minutitel. Sellega sai hakkama alles 84. minutil vahetusest sekkunud Kaoru Mitoma, kes skooris 89. ja 90+4. minutil.\n\nJaapani võit tähendab, et nad on kindlustanud Aasia tsooni B-grupis koha kahe parema seas nagu ka Saudi Araabia, sest Austraalia neid enam püüda ei saa.\n\nKüll aga on austraallased taganud koha sõelmängudes A-grupi kolmanda koha omanikuga ehk Araabia Ühendemiraatide, Liibanoni või Iraagiga. A-grupist on koha finaalturniiril olemas Iraanil ja Lõuna-Koreal.\n\nVastava duelli võitja läheb otsustavas maailmajagude vahelises play-off 'is vastamisi Lõuna-Ameerika tsooni viienda koha meeskonnaga.\n\nJaapan on alates 1998. aastast osalenud kõikidel MM-finaalturniiridel. Kolmel korral (2002, 2010, 2018) on jõutud kaheksandikfinaali. Esimest korda 1994. aastal finaalturniirile jõudnud Saudi Araabia pääses valikturniirilt edasi kuuendat korda.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Jaapani jalgpallikoondis alistas Sydneys toimunud MM-valikmängus Austraalia 2:0 ja kindlustas MM-finaalturniiri pileti. Tänu neile tagas koha Katari turniiril ka Saudi Araabia.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Süvene uudise pealkirja ja sisu ning kirjuta sellele loole sisukas ja informatiivne sissejuhatus, mille pikkus on üks lause.\n\n## Pealkiri:\n\nSiseminister ei ole jõuametite uusi juhte veel otsustanud\n\n## Põhitekst:\n\nNimetatud ametite juhid peaks ametisse määrama valitsus siseministri soovitusel.\n\n\"Tänased peadirektorid on teinud oma tööd professionaalselt ning teevad seda kindlasti oma ametiaja lõpuni. Lähiajal uute juhikandidaate esitamine plaanis pole. Aga kui aeg on sealmaal, siis kindlasti leiame väärilised kandidaadid,\" ütles Jaani ERR-ile.\n\nSiseministeeriumi pressiesindaja Veiko Pesur rääkis, et PPA ja päästeameti peadirektori puhul ei ole seadusest tulenevat piirangut, mis välistaks nende kolmandaks ametiajaks nimetamist, küll on aga piirang kapo peadirektori osas.\n\n\"Kapo peadirektoril on julgeolekuasutuste seaduses erinorm, mis ütleb, et julgeolekuasutuse juhti ei nimetata ametisse rohkem kui kaheks ametiajaks järjestikku. Kuna Arnold Sinisalu on ametis teist ametiaega järjest, siis peab siseminister leidma kapole uue peadirektori,\" sõnas Pesur.\n\nPraegu on kaitsepolitseiameti peadirektor Arnold Sinisalu, päästeameti peadiretor Kuno Tammearu ning politsei- ja piirivalveameti peadirektor Elmar Vaher.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Järgmisel aastal lõpevad kaitsepolitseiameti, päästeameti ning politsei- ja piirivalveameti (PPA) juhtide ametiajad. Siseminister Kristian Jaani ei ole aga kandidaate nendele positsioonidele veel leidnud.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu uudise pealkirja ja põhisisuga. Kasuta neid fakte, et luua pikk ja sisutihe lause, mis toimib loo sissejuhatusena.\n\n## Pealkiri:\n\nPrantsusmaa rentis reisilaeva põgenike majutamiseks\n\n## Põhitekst:\n\nParvlaeva nimi on Le Mediterranee ja põgenike majutamist rahastab Prantsusmaa siseministeerium. Laeval on 486 kajutit, koos pesemisvõimalusega. Laeval asuvad ka puhkealad. Alates 29. märtsist leiab sellel laeval peavarju umbes 1600 inimest.\n\nLaev jääb Marseille sadamasse, see võimaldab põgenikel mugavalt linnas ringi liikuda. Põgenike vastuvõtmisel ja nende heaolu tagamisel tulevad appi ka kohalikud võimud.\n\nPrantsusmaa võimud proovivad tagada, et noored ukrainlased saavad jätkata oma haridusteed. Suve saabudes otsib Prantsusmaa turismisektor ka hooajatöölisi.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Prantsusmaa hakkab Ukrainast põgenevaid inimesi majutama Marseille'i sadamas dokitud reisilaeval.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe uudis läbi ning loo sellele fantaasiarikas ja pikk lause, mis võiks uudist tutvustada.\n\n## Pealkiri:\n\nTeos, mis paljastas väidetavalt Anne Franki reetja, eemaldatakse lettidelt\n\n## Põhitekst:\n\nJaanuaris ilmunud raamatus \"The Betrayal of Anne Frank: A Cold Case Investigation\" jõudsid uurijad järelduseni, et Anne Franki perekonna võis reeta teine juudi soost isik nimega Arnold van den Bergh. Frankide perekonna reeturi paljastamisega tegelesid uurijad ning endine FBI ametnik ligikaudu kuus aastat.\n\nNüüd on mitmed Teise maailmsõja uurijad selle väite kahtluse alla pannud, nimetades raamatut amatöörlikuks. \"Selle raske süüdistuse kohta puuduvad tõsised tõendid,\" leidsid uued eksperdid.\n\nAnne Frank oli juudi päritolu tüdruk, kelle pere põgenes Hitleri võimuletuleku ajal Saksamaalt Hollandisse. Ajal, mil Saksamaa vallutas Hollandi ning pihta hakkas suur juutide represseerimine, suutis Frankide perekond olla kaks aastat võimude eest varjul enne kui nad reedeti.\n\nRaamatu kirjastaja Ambo Anthos otsustas pärast teosele laekunud kriitikat, et ei müü seda enam raamatulettidel ning palub poodidel juba ette ostetud varud tagastada.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Raamatu, mis väidetavalt lahendas aastakümneid kestnud küsimuse, kes reetis Anne Franki perekonna, on nüüd seatud mitmete teadlaste poolt kahtluse alla. Ka on teos raamatulettidelt eemaldatud.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Vaata läbi uudise pealkiri ja tekst ning loo loov sissejuhatav lause, mis haakub artikli sisuga.\n\n## Pealkiri:\n\nSoosikud Serviti ja Viljandi ei vääratanud ning jätkavad kaotuseta\n\n## Põhitekst:\n\nLiigatabelis rebisid Serviti ja Viljandi vahe eile viigiga leppinud HC Tallinnaga suuremaks. Juhtduol on vastavalt 17 ja 15 punkti, ent Viljandil üks mäng varuks. Järgnevad Tallinn kümne, SK Tapa viie, Raasiku/Mistra nelja ja Kehra ühe punktiga. Laupäeval peetakse kaks vahelejäänud kohtumist, võistlustules on kogu esikolmik, vahendab Handball.ee.\n\nArukülas alustas Raasiku/Mistra isukalt ning Markus Kask ja Marko Slastinovski tulistasid kodumeeskonna 2:0 ette. Seitsmendaks minutiks haaras ohjad Serviti ja Arturs Meikšans viis külalised esmakordselt juhtima, 4:3. Mõlemad meeskonnad tegid ohtralt söödu- ja viskepraaki ning skoor oli visa kasvama.\n\nVeel 26. minutil oli põlvalaste edu minimaalne, kui juhiti 10:9, kuid siis tabasid järjest Anatoli Tšezlov, Robin Oberg ja Mathias Rebane ning puhkepausile mindi seisul 13:9. Sihik saadi vaheajal paika ning heas viskehoos olid Vladislav Naumenko ja Carl-Eric Uibo. 41. minutil kasvatas Henri Sillaste külaliste edu kuueväravaliseks – 20:14.\n\nVeel võitles Raasiku/Mistra ja Naumenko tegi 22:18. Serviti jäi platsile neljakesi, kuid Jürgen Lepasson tõrjus põlvalaste väravasuul kaks karistusviset järjest ja hoopis põlvalased spurtisid eest. Seitsme minutiga tegi tiitlikaitsja 5:0 vahespurdi ning Markel Veiko tabamusest tuli 27:18.\n\nServiti võttis lõpuks 28:20 võidu ning jätkab kaotuseta liigaliidrina. Uibo viskas võitjate kasuks seitse, Tšezlov kuus ja Sillaste kolm väravat. Kaotajatel tabas Naumenko seitse, Sander Sven Annula neli ning Slastinovski ja Kask kolm korda.\n\nViljandi HC alustas kodusaalis HC Kehra/Horizon Pulp&Paperi vastu juba tuttavaks saanud agressiivse kaitsega. See põhjustas küll mitmeid karistusviskeid, ent külalised suutsid esimesest neljast realiseerida vaid kaks. Mängust skoorimisega oli Kehra veel suuremates raskustes ja sai sel viisil esimese värava alles 13. minutil.\n\nMulkide 5:2 algedu kasvas 16. minutiks Sten Maasalu täpse viske järel 8:3 peale, ent siis suutsid kehralased mängu mõneks ajaks võrdsustada. Veel 21. minutil oli seis 10:7, kuid Viljandi viskas järgneva üheksa avapoolajaminuti jooksul seitse väravat vastase ühe vastu ning läks riietusruumi 17:8 eduseisus.\n\nTeine pooltund ei alanud Kehrale paremini, sest viie ja poole minutiga ei saadud kordagi palli Rasmus Otsa selja taha ning Aleksander Pertelson viis Viljandi juhtima 22:8. Kui kehralased nii-öelda kaane pealt said, siis visati neli väravat järjest, kuid võidu- või punktilootused olid juba kustunud.\n\nViljandi sai kõikide sarjade peale 14. järjestikuse võidu ja pole 2022. aastal veel kaotusekibedust maitsnud. Kristo Voika viskas üleplatsimehena üheksa, Pertelson viis ja Hendrik Koks neli väravat. Kehra täpsemad olid Danil Gumjanov kuue, David Mamporia viie ja Alvar Soikka nelja tabamusega.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Kolmapäeva õhtul lõpetati käsipalli meeste meistriliiga 11. voor mängudega Arukülas ja Viljandis. Liider Põlva Serviti alistas võõrsil Raasiku/Mistra 28:20 (13:9) ning samuti kaotuseta jätkav Viljandi HC oli kodusaalis 33:22 (17:8) parem HC Kehra/Horizon Pulp&Paperist.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe uudis läbi ja pane oma kujutlusvõime tööle, et välja mõelda üks korralik sissejuhatav lause sellele loole.\n\n## Pealkiri:\n\nVenemaa aktsiaindeks tõusis neli protsenti\n\n## Põhitekst:\n\nVene presidendi Vladimir Putini kolmapäevase korralduse järel hakata gaasi lääneriikidele rublade eest müüma tõstis rubla kurssi ning see kasvas ka neljapäeval, jõudes tasemele 96 rubla ühe dollari eest. Märtsi keskel liikus see 115 rubla tasemel dollarist, olles sel aastal kukkunud 39 protsenti. Veel veebruari keskel – enne Venemaa rünnakut Ukrainale – maksis üks dollar 76 ja euro 85 rubla. Ühe euro eest tuli neljapäeval Moskva valuutabörsil maksta umbes 105 rubla.\n\nNeljapäeval toimus avatud aktsiaturul esimest korda pärast 24. veebruaril alanud sõda volatiilne kauplemine, kus enamuse aktsiate hinnad kiiresti kasvasid.\n\nVene suurte naftafirmade Rosneft ja Lukoil aktsiate hinnad tõusid vastavalt 20 ja 16 protsenti, alumiiniumitootja Rusal aktsia tõusis 14 ja Norilsk Nikeli aktsia 22 protsenti.\n\nSuurima kukkumise tegi läbi lääneriikide sanktsioonide tõttu rängalt kannatav Vene lennufirma Aeroflot, mille aktsia kukkus algul 20 protsenti, kuid kosus hiljem ja peatus kuueprotsendise languse juures.\n\n\"Börsil oli pärast avamist näha suuri aktsiate ostutellimusi. Üldist meelestatust toetab veendumus, et rahandusministeerium ostab aktsiad ära,\" ütles kauplemisettevõte BCS Brokerage oma avalduses.\n\nVene valitsus teatas 1. märtsil, et eraldab kuni üks triljon rubla (11,24 miljardit dollarit) oma riiklikust fondist aktsiate omandamiseks, mis sattusid suure müügisurve alla.\n\nMoskva börsiindeks MOEX tõusis hommikul üheksa protsenti, 1695,8 punktini, samas selle dollarites nomineeritud ekvivalendi RTS .IRTS kurss ei muutunud.\n\nSuuremate kauplejate, nagu Sberbank, VTB ja Alfa rakendused teatasid probleemidest klientide tellimiste täitmisel seoses suure huviga Vene aktsiate vastu.\n\nVenemaa keskpank teatas kolmapäeval, et Moskva börsil saab neljapäeval taas kaubelda 33 Venemaa firma aktsiatega. Keskpank keelas aga Venemaa suurimate ettevõtete lühikeseks müügi.\n\nKaubelda saab Moskva börsil uuesti selliste suurfirmade aktsiatega nagu Gazprom, Lukoil, VTB, Sberbank, Rusal ja Rosneft.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Moskva börsil jätkus neljapäeval pärast kuuajalist pausi aktsiatega kauplemine. Börsi aktsiaindeks tõusis päeva jooksul neli protsenti, kuid suurimate ettevõtete lühikeseks müük oli keelatud.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe artikli pealkirja ja sisu. Kasuta oma loomingulisi võimeid, et koostada detailne ja põhjalik ühelauseline sissejuhatus sellele uudisele.\n\n## Pealkiri:\n\nPentus-Rosimannus: kõik sõja tagajärjed pole veel majandusse jõudnud\n\n## Põhitekst:\n\nMinistri sõnul on majanduses praegu palju määramatust ja see puudutab kogu Euroopat. \"Kõige jaoks on olukord selline, et täpset prognoosida, millises maailmas me sügisel elame, on sisuliselt võimatu,\" ütles ta.\n\nAprillis valmib kevadine majandusprognoos, kuid ministri sõnul peab arvestama, et sel korral pole täpsust võimalik oodata, kuna olukord muutub väga kiiresti. \"Kõik Putini alustatud sõja tagajärjed ei ole kindlasti praegu veel majandusse jõudnud, aga ajad saavad olema keerulised ja majanduse mõttes muutlikud.\"\n\nPentus-Rosimannuse sõnul võib tänavu oodata majanduse aeglustumist, kuid see ei tähenda kindlat majanduslangust. \"Me oleme pisut tugevamal pinnasel tänu sellele, et koroonakriisist väljumise vaates oli saanud tugeva hoo sisse, me olime taastunud juba kriisieelsel tasemel, nägime enamikes sektorites kasvu, mis ületas kriisieelset taset, tööhõive oli hea. Praegune olukord ei tabanud meid kõige õrnemal hetkel,\" rääkis ta.\n\nPlaanitava lisaeelarve mahu kommenteerimiseks on ministri sõnul veel vara, kuna täiendavaid vajadusi pole veel kokku arvestatud.\n\n\"Täpsematest rahalistest raamidest saame tõenäoliselt rääkida märtsi lõpus, siis on loodetavasti kõik puudutatud valitsemisalad saanud prognoosid tehtud ja saame rääkida, mis sõja tagajärgi puudutavad vajadused on vaja selle aasta lisaeelarvesse lisada,\" ütles Pentus-Rosimannus.\n\nKärpeid plaanis ei ole, kuid mõned projektid võivad ehituse kallinemise tõttu ajakavast maha jääda, ütles Pentus-Rosimannus. \"On näiteid projektidest, kus kas tarneprobleemide tõttu või olulise, mitmekordse kallinemise tõttu projekti lõpule viimine saab toimuma aeglasemas tempos. Kärpeid me praegustes oludes eelarves ei planeeri.\"\n\nLisaeelarve on plaanis katta laenurahaga. Ministri hinnangul Eesti laenuvõimekusele praegu mingeid negatiivseid mõjusid ei ole.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Rahandusminister Keit Pentus-Rosimannuse sõnul pole sõja kõik mõjud Eesti majandusse veel jõudnud, kuid kiire koroonakriisist taastumine andis praeguseks tugeva pinnase ning tänavu on oodata pigem majanduse aeglustumist kui majanduslangust.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu artikli sisuga ja loo sellele pika lausega sissejuhatus, mis köidab lugeja tähelepanu.\n\n## Pealkiri:\n\nTallinna jõudnud Ukraina lapsed lähevad esialgu Ukraina päevakoolidesse\n\n## Põhitekst:\n\nNiine tänaval avatud sõjapõgenike vastuvõtukeskuses on registreeritud 10 500 inimest, kellest 42 protsenti on lapsed, seega on Tallinna jõudnud 4200 alaealist, kes vajavad ka kohta koolis või lasteaias.\n\nEnnast arvele võtnud sõjapõgenikele teeb sobiva kohapakkumise Tallinna linn. Selleks on aga praegu vajalik, et perekond oleks leidnud püsiva elukoha. \"Kooli- ja lasteaiapakkumisi oleme teinud neile kooli- ja lasteaialastele, kelle vanemad on leidnud elukoha eluruumides, mitte hotellides. Praegu on koolikohta pakutud 500 lapsele ja lasteaiakohta 200 lapsele. Varsti hakkame kooli- ja lasteaiakohti pakkuma aga ka hotellides elavatele lastele,\" rääkis Pajula.\n\nEsimesed väikesed ukrainlased on juba lasteaedadesse jõudnud. Siiski mitte kõik, kellele on kohta pakutud. \"Inimesed tahavad ka mõtlemisaega,\" ütles Pajula.\n\nMurekohti Pajula ukrainlaste paigutamisel lasteaiasüsteemi ei näe. \"Meie lasteaiad on väga professionaalsed, oleme ennegi võtnud lasteaedadesse eri rahvusest, erinevate erivajadustega lapsi. Siin ma küll mingisugust probleemi ei näe,\" sõnas Pajula.\n\nTallinnas on praegu üle tuhande vaba lasteaiakoha, neid jagatakse sõjapõgenikele üldise järjekorra alusel. \"Ukraina lastele pakutakse vabu kohti samal korraldusel, kui ka Eesti lastele. Ehk kui Eesti vanem on pannud lapse lasteaiajärjekorda ja soovib kolmeaastasele kohta 2022. aasta sügisel, siis tema on oluliselt eespool järjekorras võrreldes Ukraina lapsevanemaga. Peame silmas, et ka kohalikud inimesed saaksid soovitud teenuse,\" rääkis Pajula.\n\nKa koolide osas Pajula momendil probleeme ei näe. \"Lühikeses plaanis on meil kavas päevakoolid ja adaptsiooniprogrammid, seal probleeme pole. Probleem on selles, et me ei tea, kui palju lapsi Eestisse jääb, sest sügisel läheb käiku pikem plaan ja siis tuleb lapsed paigutada juba Eesti koolisüsteemi,\" ütles Pajula.\n\nEesti koolide juures tegutsevates Ukraina päevakoolides saavad käia kõik põhikoolilapsed. \"Kui on päevakool 20-30 Ukraina lapsele, siis kõik läheduses elavad lapsed määratakse sinna kooli ja korraldatakse seal õppetegevus. Iga kool teeb oma päevakoolikava. Samuti otsib sinna õpetajaid: kas oma õpetajad või palkab juurde. Koolidele on antud juba ka paari-kolmekümne Eestisse saabunud Ukraina õpetaja kontaktid, et ka nende teeneid saaks kasutada,\" rääkis Paljula.\n\nJuriidilist õigust Ukraina pedagoogidel Eestis õpetada ei ole, sest Eestis on kehtestatud õpetajatele keelenõuded. See aga nende palkamist ei sega. \"Me oleme olukorras, kus tuleb leida erilahendused. Päevakool on ka selline kooliformaat, kus õpilasi võib aidata teise ametinimega inimene kui õpetaja. Nad võetakse palgale ja kasutakse nende võimeid ja oskuseid,\" rääkis Pajula.\n\nLastel on võimalus jätkata ka Ukraina koolide e-õppes. Selle võimaluse on loonud Ukraina riik.\n\nPraeguseks alustanud päevakoolide hulka kuulub ka sel nädalal Harku vallas Meriküla spordi- ja õppekeskuses tööd alustanud Ukraina sõjapõgenikele mõeldud kogupäevakool, mis hõlmab nii lasteaeda kui ka kooliõpet suurematele.\n\nKoolitunde viivad läbi Ukraina õpetajad läbi Shkolanadii distantsõppevormi.\n\nValla pressiesindaja sõnul on nii lasteaias kui ka õppeklassis igapäevaselt toeks tööl ukrainlannadest õpetajad ja õpetaja abid koos vabatahtlikega. Tänase seisuga käib Harku valla kogupäevakoolis 12 last. Lastele on valla poolt korraldatud nii toitlustus kogupäevakoolis kui ka transport.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Tallinna koolide juurde loodud Ukraina päevakoolidest suunatakse lapsed eesti koolisüsteemi alles sügisel, rääkis Tallinna haridusameti juhataja Andres Pajula.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Vaata läbi uudise pealkiri ja tekst ning loo loov sissejuhatav lause, mis haakub artikli sisuga.\n\n## Pealkiri:\n\n\"Plekktrummi\" külaline on Silvia Lotman\n\n## Põhitekst:\n\nJätkuva sõja tõttu on hakatud rääkima suuremast raiest Eesti metsades. Kuidas leida tasakaalu inimese ja looduse vahelises suhtes, kui surve loodusvaradele kasvab?\n\n\"Plekktrummi\" külaline on looduskaitsja Silvia Lotman. Saade on eetris esmaspäeval, 28. märtsil kell 21.30 ETV2-s.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "\"Plekktrummi\" saatekülaline on esmaspäeval, 28. märtsil looduskaitsja Silvia Lotman.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe artikli pealkiri ja sisu, seejärel loo pikk ja põnev lause, mis võiks olla artikli sissejuhatus.\n\n## Pealkiri:\n\nPositivuse esinejate hulka lisandusid Megan Thee Stallion ja Jamie xx\n\n## Põhitekst:\n\nKolmekordne Grammy-võitja Megan Thee Stallion jõudis Ameerika hiphopiskeenele 2019. aastal. Pärast lühialbumite \"Fever\" ja \"Suga\" avaldamist ilmus temalt 2020. aastal ka täispikk debüütalbum \"Good News\" ja kaks tema lugu – \"Savage\" (remiks koos Beyonce'ga) ja \"WAP\" koostöös Cardi B-ga jõudsid USA singlimüügiedetabeli tippu. Tema kõige uuemas loos \"Sweetest Pie\" teeb kaasa Dua Lipa.\n\nJamie xx on üks oma aja hinnatuimaid elektroonilise muusika produtsente, kes mõjutas oma indie -, R&B- ja tantsumuusikat siduva bändiga The xx palju hiliste 00ndate saundi ning kellest sai seejärel nõutud remiksija ja produtsent. Tema debüütalbum \"In Colour\" ilmus 2015. aastal ja sellelt ilmusid singlid nagu \"Loud Places\", \"I Know There's Gonna Be (Good Times)\" ja \"Gosh\". Tema seni uusim singel \"Idontknow\" ilmus 2020. aastal.\n\nLäti kohalikest artistidest lisandusid esinejate hulka Ansis, Citi Zēni, Arturs Skutelis, Rolands Če, Sudden Lights, Būū, Edavārdi, Prusax, Sigma, Elizabete Gaile, MUUD, Ods, ZEĻĢI, Nova Koma, $ourJ jt.\n\nPositivus toimub 15. ja 16. juulil esimest korda uues asukohas – Riias Lucavsala saarel.\n\nFestivali Positivus 2022 seni kinnitatud artistid on A$AP Rocky, Megan Thee Stallion, Jamie xx, Caribou, Thundercat, Yves Tumor & Its band, SoFaygo, Bas, Moses Sumney, black midi, Black Country, New Road, ansis, Citi Zēni, Arturs Skutelis, rolands če, Būū, Edavārdi, Prusax, VIŅA, Sudden Lights, Sigma, Elizabete Gaile, MUUD, Ods, Zeļģis, Nova Koma, $ourJ. Oodata on lisa.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Lisaks räpparile A$AP Rocky, kes pidi festivalil Positivus esinema juba 2019. aastal, lisandusid neljapäeval peaesinejate rivisse ka Megan Thee Stallion ja Jamie xx. Samuti astuvad üles Caribou, Black Midi, SoFaygo, Moses Sumney, Black Country, New Road ja Bas.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Vaata läbi uudise pealkiri ja tekst ning loo loov sissejuhatav lause, mis haakub artikli sisuga.\n\n## Pealkiri:\n\nETV+ toob argiõhtutesse venekeelse telemagasini \"Horisont\"\n\n## Põhitekst:\n\nETV+ uus venekeelne stuudiosaade \"Horisont\" avab argiõhtuti Eestis ja maailmas toimuvat inimeste ja sündmuste, lõbusate ja keeruliste teemad kaudu. Uue saate teemavalik on võimalikult lai, et pakkuda vaatajale tööpäeva lõpus nii päevakajalisi käsitlusi kui ka kergemaid ja meelelahutuslikke teemasid. Stuudiosse on oodata erinevaid külalisi, samuti on saates olulisel kohal videolood.\n\n\"Mul on hea meel, et ETV+ programm saab lisa uue saatega, mis täiendab meie õhtuste päevakajaliste saadete valikut. \"Horisont\" aitab vaatajal maailma mõtestada ning teeb sissevaate inimeste eludesse ja teemadesse, mis puudutavad kõiki,\" märkis ETV+ peatoimetaja Ekaterina Taklaja. Ta lisas, et info- ja sündmusterohke aeg paneb vaataja otsima usaldusväärset programmi: \"Uudised toob jätkuvalt igal õhtul vaatajateni \"Aktuaalne kaamera\", \"Horisont\" lisab selle kõrvale inimlikud ja praktilised teemad.\"\n\n\"Horisont\" toob ETV+ ekraanile ka uue saatejuhi Alina Privalova, kes juhtinud varem nii tele- kui ka raadiosaateid. Saate vastutav toimetaja on Aleksandr Hobotov, produtsent on Helen Valkna.\n\n\"Horisont\" on ETV+ eetris esmaspäevast, 28. märtsist igal argiõhtul kell 19.30\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Alates esmaspäevast, 28. märtsist toob ETV+ argiõhtutesse täiendust uue telemagasiniga \"Horisont\". Eestis ja maailmas toimuvat vahendab esmaspäevast reedeni saatejuht Alina Privalova.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe uudis läbi ning loo sellele fantaasiarikas ja pikk lause, mis võiks uudist tutvustada.\n\n## Pealkiri:\n\nHarry Styles annab kevadel välja oma kolmanda sooloalbumi\n\n## Põhitekst:\n\nHarry Stylesi viimane album \"Fine Lines\" ilmus 2019. aasta detsembris ning vallutas nii raadio- kui ka digitabeleid. Albumilt on pärit tema sellised hittlood, nagu näiteks \"Adore you\" ja \"Watermelon Sugar\".\n\nUue albumi ilmumisest teatas Styles oma Instagrami kontol. Lisaks jagas artist ka \"Harry's House\" treilerit:\n\nAlbum \"Harry's House\" ilmub 20. mail.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Grammy-võitjast suurbritannia muusik Harry Styles teatas 23. märtsil oma sotsiaalmeedias uue albumi ilmumisest. 13 looga album kannab nime \"Harry´s House\" ja ilmub 20. mail.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe artikli pealkiri ja sisu, seejärel loo pikk ja põnev lause, mis võiks olla artikli sissejuhatus.\n\n## Pealkiri:\n\nJüri Saar: läänemaailma tõehetk\n\n## Põhitekst:\n\nTihti on küsitud, kas on alanud uus külm sõda? Ei, midagi hoopis hullemat, suuremat, tõsisemat, sest Venemaa astus Vladimir Putini juhtimisel rahvusvahelises läbikäimises uude diskursusesse, ano(r)maalsusesse.\n\nAnomaalne diskursus kujuneb välja siis, kui olemasolevasse diskursusesse lülitub keegi, kes konventsioone ei tunne või need kõrvale heidab. Normaalse diskursuse saaduseks on niisugune väide, mille kehtivuses võivad kokkuleppele jõuda kõik osalised, kes teiste osaliste silmis \"ratsionaalsetena\" arvesse tulevad. Anomaalse diskursuse saaduseks võib olla mis tahes, alates nonsensist ja lõpetades intellektuaalse revolutsiooniga (Rorty, R. (1979), \"Philosophy and the Mirror of Nature\", Princeton: Princeton University Press, lk 320).\n\nPutin sai hakkama teoga, millega Stalin ei saanud, kuigi väitis, et tahab: ta muutis globaalsel tasandil toimivaid reegleid. Stalin oli Putini kõrval lihtsalt üks alternatiivse tee pakkuja inimkonna üleüldise õnneni jõudmisel.\n\nPutinit ei huvita inimkond tervikuna kopika eestki ja seetõttu on tema peas toimuv ebanormaalsuse astmelt hoopis hälbelisem kui Stalini oma. Seetõttu ei oska ka keegi öelda, mida ta õigupoolest tahab. Reeglite põhimõtteline rikkuja vajab kindlasti globaalset korralekutsumist, sest maailm ei saa pikka aega elada korrastamata olekus. Selles seisneb eeskätt läänemaailma vastutus kogu maailma ees.\n\nKes oleks osanud veel mõni nädal tagasi ette kujutada, et Venemaa pommitab rakettidega Euroopa südames asuvat Kiievit, kus elurajoonides hukkuvad rahumeelsed inimesed, ka naised, lapsed ja vanurid. Ning et hävitatakse sihipäraselt koole, haiglaid, lasteaedasid. Et kõige selle juures räägib Venemaa president Putin, et tegelikult pole Ukrainat ja ukrainlasi üldse olemas ja Venemaal on enda julgeoleku huvides täielik õigus selliste sammude tegemiseks.\n\nKurjuse impeerium ei kadunud\n\n2021. aasta lõpul esitas Moskva ultimaatumi NATO-le ehk sisuliselt läänemaailmale, mitte endisele vennasrahvale, ukrainlastele. Sõjaline kallaletung pandi toime aga just Ukraina vastu, mis riigina ei ole NATO ega Euroopa Liidu liige.\n\nIsegi sõda Ukrainas polevat, seal toimub vaid piiratud ulatusega erioperatsioon, kus hoolikalt välditakse süütuid tsiviilohvreid. \"Operatsiooni alustati selleks, et Ukrainas sõda ära hoida\" on üks kõige absurdsematest Venemaa juhtide väidetest.\n\nKas Ukraina ründamine oli n-ö pauk luuavarrest? Ei ja veelkord ei! Venemaa alustab oma traditsioonilise imperiaalse ja militaarriikliku riikluse karkassi tõttu varem või hiljem järjekordset sõda. Nii et küsimus ei ole: kas alustab, vaid millal ja kus alustab?\n\nVõib öelda, et Venemaa ettevalmistused järgmisteks sõdadeks said alguse kohe pärast Nõukogude Liidu lagunemist. Kurjuse impeerium ei kadunud, muutis vaid oma nägu. Pärast Putini võimule tulekut aktiveerus see protsess avalikult ja suure propagandakisa saatel. Selline on karm reaalsus, millega läänemaailm kokku puutus, kuid keeldus märkamast.\n\nVenemaa ja Ukraina sõda oli alanud juba 2014. aastal. Selles kaheksa aastat kestnud väljakuulutamata sõjas hukkus üle 14 000 Ukraina sõjaväelase, kuid lääs ei soovinud ka seda jubedat fakti kuidagi tunnistada. Püüti teha nägu, et probleemi saab lahendada mingite Venemaa surve all kokku pandud Minski kokkulepete raames.\n\nNormandia formaat oli juba aastaid surnud, sest Venemaa püüdis istutada Ukrainasse bandiitlikud riigilaadsed moodustised nagu vähihaiguse siirded. Need oleksid pidanud hävitama Ukraina inimeste lootused oma riik edukana üles ehitada ja aja jooksul ühineda läänemaailma majandus- ja kaitsestruktuuridega.\n\n2014. aastal toimunud Krimmi okupeerimine ilma sõjalise vastasseisuta šokeeris läänemaailma. Kuna Ukraina julgeolekuteenistused tegid 1990. aastate algusest alates jätkuvalt, palju ja kontrollimatult koostööd Vene eriteenistustega, oli viimastel võimalik peaaegu piiramatult infiltreeruda Ukraina võimuvertikaali ja sealt kaastöötajaid värvata.\n\n\"Selline \"surnuks kaisutamine\" ohustab kõiki Venemaa naaberriike, kui nende läbikäimine agressiivse naabriga peaks liiga lähedaseks muutuma.\"\n\nSee kehtis sajaprotsendiliselt ka Ukraina relvajõudude suhtes, millel tegelikult puudus iseseisev võitlusvõime Venemaa suunal. Nii oli tulemus loogiline ja lähtus idamaisest sõjapidamise strateegiast, mille järgi kõige parem on allutada vastane oma tahtele ilma lahinguteta. Selline \"surnuks kaisutamine\" ohustab kõiki Venemaa naaberriike, kui nende läbikäimine agressiivse naabriga peaks liiga lähedaseks muutuma.\n\nValus kogemus andis ukrainlastele varasemast kardinaalselt erineva pildi venelaste tegutsemisest nende vastu. Alates 2014. aastast toimunud relvastatud võitlus suure naabriga oma riigi terviklikkuse säilimise ja iseseisvuse eest on teinud selle maa jõustruktuuridest tõeliselt iseseisva riigi ametkonnad, mis nüüd oma võimekust demonstreerivad. Koos riigiga saavad vabadusvõitluses järjest küpsemaks ukrainlased rahvusena, kelle hulka üha enam arvavad ennast kuuluvat ka need, kes varem pidasid ennast Ukraina venelasteks.\n\nLäänemaailma kõige suurem viga Venemaaga suhtlemisel pärast Nõukogude Liidu lagunemist on olnud reaktiivsus, st kogu aeg on tegeldud probleemide lahendamisega, mida lääne ette on veeretanud Venemaa.\n\nVenemaa on juba toime pannud militaarse iseloomuga rünnakuid NATO riikide territooriumidel (Suurbritannias mürgitamised polooniumi ja Novitšokiga, Saksamaal tellimusmõrv, Tšehhis laskemoonalao õhkimine), kuid NATO jõulisi vastuseid pole nendele antud.\n\nProaktiivsuse puudumise tõttu haarab ikka ja jälle initsiatiivi Venemaa, pannes lääne toimima saamatult ja ebalevalt. Seda nii aktiivsete ettevõtmiste, konkreetsete sigatsemiste peale kui ka suhtumises pidevalt Venemaa suunalt lähtunud vaenu külvamisesse.\n\nLääs jäi pikalt kuulama Venemaa propagandistlikku juttu, mille järgi \"must on tegelikult hoopis valge\", ehk Venemaa on süütu kannataja ja lääs agressiivne. Läänemaailma liidrid on enda käest liiga sageli küsinud oma süü kohta ja leidnud selle üleski ja seejärel endale püüdlikult tuhka pähe raputanud. Tegelikult on lääs Venemaaga läbikäimisel teinud ühe ja ainsa vea, kuid see eest suure (error fundamentalis): ta pole võtnud Venemaad sellisena, nagu see tegelikult on.\n\nSee viga pole juhtunud kogemata, sest Venemaa on riigina kogu aeg just sellega tegelenudki, et läänemaailma juhte ja inimesi kahjustada, petta ning eksiteele viia. Ta on teinud seda kõiki tema käsutuses olnud vahendeid kasutades, on need siis avalikud või varjatud, majanduslikud või sõjalised, materiaalsed või psühholoogilised ressursid.\n\nTerve periood pärast Nõukogude Liidu lagunemist oli lihtsalt üks järjekordne etapp Venemaa pikaajalises ja põhimõttelises vastuseisus läänemaailmaga. Ka sõda Ukrainas on lõppsihina suunatud läänemaailma vastu, selle elukorralduse ja reeglistiku vastu, mis on lubanud kogu maailmal pärast teise maailmasõja lõppu elada \"pika rahu\" tingimustes.\n\nTagasivaateliselt näeme nüüd selgelt, et mida kauem teise maailmasõja järgne rahuperiood kestis, seda vähem oli see vastuvõetav Venemaa juhtidele, nomenklatuurile ja paljudele tavalistele inimestele, sest tekitas neis lahendamatut \"kognitiivset dissonantsi\".\n\nTunnetuslik vastuolu seisnes individuaalse ja kollektiivse identiteedi lepitamatuses, kus venelased individuaalselt, käitumuslikul tasandil kiitsid heaks läänemaailma hüved. Eelkõige tarbimise, mida läänemaised heaoluühiskonnad inimestele lahkelt võimaldavad, kuid ka individuaalsed vabadused. Stalin ja teised Nõukogude Liidu juhid ei teinud sellist kummardust lääne suunas mitte kunagi.\n\nParaku vastandub individuaalsele kollektiivne identiteet, \"meie-tunne\", mis paneb ilma vähimagi kriitikata võtma puhta tõena seda, mida räägitakse Kremli suunalt, ükskõik, kes seal parajasti võimul on. Sest võim tuleb Jumalast ja Jumalaga ei vaielda. Seesama kollektiivne lojaalsus ei lase hukka mõista \"omade\" poolt toime pandud halbu tegusid ja isegi kuritegusid ning sunnib leidma neile irratsionaalseid seletusi, põhjendusi.\n\nPiltlikult öeldes ostab rikas venelane, sovett endale uhke Mercedese, sest ta teab, kuivõrd hea autoga on tegemist. Kuid oma uhke auto tagaklaasile kleebib ta loosungi: \" Na Berlin, jesli hotite, povtorim 1941-1945\" (Berliini, kui soovite, kordame aastaid 1941-1945).\n\nNii saavutab tema individuaalne ja kollektiivne lojaalsus tasakaalupunkti, ehkki mingi kahtluseuss jääb ikka sisemusse närima. Midagi justkui päriselt ei klapi, kuid süüdi on selles loomulikult jällegi lääs. Esiteks selles, et seal nii häid autosid toodetakse. Ja teiseks, et Venemaal niisuguseid autosid teha ei osata. Ja kolmandaks, et just läänemaailma tõttu on ta sattunud mentaalselt sedavõrd rusuvasse olukorda.\n\nParaku ollakse selles ikkagi oma süü tõttu ja just endale tuleb tõsiselt otsa vaadata. Võib-olla jõuab ka Venemaa oma aastasadade pikkuses eksistentsis ühel hetkel punkti, kui lõpeb \"opritšninlik periood\", mille algatas Ivan Julm.\n\nPärast kaotust Liivi sõjas ja Ivan Julma surma algas Venemaal mäletatavasti smuuta, ehk segaduste aeg, millele 1613. aastal järgnes uue dünastia, Romanovite tulek. Tšingisiidid ehk õigeusku pöördunud muslimid jäeti võimust kõrvale, Venemaa hakkas vaatama enam lääne kui ida suunas. Isevalitsejate vajadus ustavate opritšnikute järgi jäi aga alles, ei saanud nad hakkama ilma uute Maljuta Skuratoviteta.\n\nReaalne sõda lääne vastu\n\nPraegu on taas tegemist reaalse Venemaa läänemaailma vastu peetava sõjaga, mis paneb ühele kaardile väga palju. Alates sellest, et saab selgeks, kas Venemaa liitlased ikka on tema liitlased või mitte. Milline on Venemaa sõjaväe tegelik tugevus, kui hästi Venemaa eriteenistused olid sõjaks ette valmistunud? Kui hästi oli aktiveeritud viies kolonn vaenlasriikides, kui heaks relvaks läänemaailma vastu osutub järjekordne tuumašantaaž, kui ühtseks osutub lääs vastates Venemaa sõjalisele avantüürile.\n\nJa lõppkokkuvõttes isegi see, kas Ukraina tuleb sellest katsumusest välja suurte ohvritega, kuid lõplikult formeerunud rahvusena, \"meie tundega\", mis lööb Putini Venemaal impeeriumi taastamise lootusel lõplikult jalad alt.\n\nUkraina presidendist Volodõmõr Zelenskist on saanud rahvuskangelane, rahvusvahelise mastaabiga poliitik, kes võitleb praegu mitte ainult Ukraina eest, vaid kogu tsiviliseeritud maailma kestmise nimel. Venemaa presidendist Putinist sai aga punkrisse peitunud sõjakurjategija.\n\nParaku on kogu sõjapidamise raskus pandud Ukraina peale, kuigi nii lääs kui ka Venemaa deklareerivad mõlemad varjamatult, et küsimus on laiem kui Ukraina põlvili surumine. Kui lääs on otsustanud sõdida \"viimase ukrainlaseni\", oleks see eriliselt lödipükslik arusaam sõjapidamisest.\n\nNATO kaitsestrateegia, mis algselt oli suunatud \"suure sõja\" vältimisele, muutus ühel hetkel doktriiniks, mis vastustab igasuguse sõjalise kokkupõrke agressoriga, kellel on tuumavõimekus. Huvitav, kas lääs valiks sama taktika ka siis, kui Põhja-Korea ründab Lõuna-Koread? Ka sellel riigil on tuumarelv ja riigi eesotsas olev türann on kuuldavasti piisavalt napakas.\n\n\"Maailmal oli võimalik veenduda, et Vene propagandistide suust tulevat kõrgelennulist ja tühja juttu ei tasu võtta kunagi tõe pähe.\"\n\nVene sõjaväe võimekus oli seebimull, mille Ukraina kaitsejõud juba sõja esimestel päevadel praktiliselt puruks lõid. Maailmal oli võimalik veenduda, et Vene propagandistide suust tulevat kõrgelennulist ja tühja juttu ei tasu võtta kunagi tõe pähe.\n\nTerve plejaad sõjaõhutajaid on aga oma verbaalset mürki paljude Vene inimeste peadesse edukalt sisestanud ja selle mõju on tuntav. Impeerium on kadunud, kuid imperialistlik mõtlemine mitte. See võtab mitu põlvkonda, enne kui kohanetakse riigi teistsuguse rolliga maailmakorralduses.\n\n\"Väike võidukas sõda\" osutus hukatuslikuks sõjaliseks avantüüriks väga kaugeleulatuvate tagajärgedega, mis on ilmselgelt suuremad, kui keegi Kremlis oskas ette näha. Elamine valede mullis tõi kaasa selle, et Venemaa juhid jäid uskuma, mida ise rääkisid. Näiteks et Venemaa relvajõud on juba tugevamad kui USA-l ja ukrainlased jooksevad üle pärast esimest lasku.\n\nUkraina ühtsus ja läänemaailma sanktsioonid on nüüd neile šokk. Nad on valede eelduste pealt alustanud vale sõda vales kohas ja vale vastasega ning sedavõrd palju vigu korraga vääribki hävitavat kaotust.\n\nSee, mis toimub Ukrainas, ei ole Vene impeeriumi taassünd, ei ole Putini geniaalne strateegia, see on hädakisa enne lüüasaamist, kunagise impeeriumi lõpuagoonia. Kui öelda piltlikumalt, siis tegemist on \"surnud kassi põrkega\" ja väga kahju, et selle hinnaks on kümnete tuhandete süütute inimeste kannatused ja tohutud materiaalsed kaotused. Venemaa Putini isikus esitas väljakutse senisele maailmakorrale ja praeguste märkide järgi võeti see vastu, mis tähendab muuhulgas täiesti uut rolli Venemaale.\n\nLääs peab aga olema jätkuvalt tähelepanelik, et ei juhtuks nii, et Putin küll tuuakse koos oma lähiringiga kiirmeetodil ohvriks, kuid Venemaa jääb endiseks ja sealne opritšninlik ühiskonnaelu korraldus kõigi oma väärdogmadega kestab edasi.\n\nKui see saab nii olema, siis tulevane rahuaeg jääb jätkuvalt hapraks. Venemaa kuulumine tsiviliseeritud rahvaste hulka tuleks panna ootele senikauaks, kuni sellel maal saadakse aru seni valitud tee hukatuslikkusest.\n\nVenemaaga tuleb pärast sõja lõppu teha täpselt sedasama, mida Kreml ähvardas teha Ukrainaga: denatsifitseerida (ehk deputiniseerida) ja demilitariseerida. Tuleb alustada Krimmi ja teiste Ukraina osade tagasiandmist sellele riigile. Rääkimata reparatsioonidest hüvitamaks hirmsat kahju, mida tekitab Venemaa praegu Ukraina majandusele ja elanikkonnale.\n\nSeejärel tuleb täie otsustavusega tõstatada Kaliningradi küsimus ja samuti Kuriilide tagasiandmine Jaapanile. Need on veel teisest maailmasõjast lahendamata jäänud julgeolekualased valukohad. Ilmselgelt tuleb ümber vaadata ka Venemaa kui NSVL-i asendusliikme roll ÜRO Julgeolekunõukogus ja mitmes teises rahvusvahelises organisatsioonis.\n\nLääs ei tohi korrata varasemaid vigu ning ei tohi jälgida toimuvat otsekui eemalt, kõrgemalt. Kui ajalugu meile midagi õpetab, siis seda, et lihtsameelne lepituse otsimine või vaenlast õigustav soovmõtlemine on lihtsalt rumalused.\n\nUkraina sõja näol pole tegemist mingit laadi eksituse, arusaamatusega, mida saab reguleerida rahustavate kõnelustega poolte vahel. Tegemist on õige ja vale, hea ja kurja vahelise võitlusega ning selles kõrvale jäämine tähendab kurjale tema tegemistes kaasa aitamist. Kurjus just sellele alati loodabki.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Lääs ei tohi korrata varasemaid vigu ning ei tohi Ukrainas toimuvad jälgida otsekui eemalt, kõrgemalt. Kui ajalugu meile midagi õpetab, siis seda, et lihtsameelne lepituse otsimine või vaenlast õigustav soovmõtlemine on lihtsalt rumalused, kirjutab Jüri Saar.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe hoolikalt uudise pealkiri ja sisu ning kirjuta artiklile pikk sissejuhatav lause, kasutades oma kujutlusvõimet.\n\n## Pealkiri:\n\nInglismaa koondise endine väravakütt lõpetas 39-aastaselt mängimise\n\n## Põhitekst:\n\nAlles jaanuaris Inglismaa tugevuselt kolmandas liigas mängiva Sunderlandiga lepingu sõlminud Defoe jõudis pidada 762 klubimängu ja lüüa 304 väravat, täiskasvanute koondises jäi tema arvele 57 kohtumist ja 20 väravat.\n\n\"See on olnud tõesti raske otsus,\" teatas Defoe. \"Ma tegin oma profidebüüdi 1999. aastal 17 aasta vanuselt ja tunnen nüüd, et aeg on eemale astuda.\"\n\nDefoe esindas karjääri jooksul Premier League'i klubisid West Ham United, Tottenham Hotspur, Portsmouth, Sunderland ja Bournemouth. Enne Sunderlandiga liitumist veetis ta viimased hooajal Šotimaa tippklubis Glasgow Rangers.\n\nPremier League'is kogunes tal aastatel jooksul 162 väravat, mis on alates 1992/1993 hooajast käivitunud liiga kõigi aegade üheksas näitaja. Aastate jooksul pidas ta liigas 496 kohtumist, mis on vastavas tabelis 15. näit.\n\nLisaks jalgpallile kogus Defoe kodumaal kuulsust ka sõpruse eest vähihaige Sunderlandi fänni Bradley Loweryga, kes suri 2017. aastal kuue aasta vanuselt. Oma tegevuse eest Jermain Defoe fondis sai mängija 2018. aastal ka riikliku teenetemärgi.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Kunagine Inglismaa koondise jalgpallur Jermain Defoe teatas 39 aasta vanuselt oma pika karjääri lõpetamisest.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu artikli sisuga ja loo sellele pika lausega sissejuhatus, mis köidab lugeja tähelepanu.\n\n## Pealkiri:\n\nValitsus kinnitas neljapäeval 600-miljonilise kaitsepaketi\n\n## Põhitekst:\n\n\"Eesti saab keskmaa õhutõrje võimekuse hiljemalt 2025. aastaks ning selle hinnanguline maksumus on 350 miljonit eurot. Täpsem hind selgub pärast seda, kui kaitseministeerium on esitanud valitsusele hiljemalt juulikuuks detailse hankekava. Välistada ei saa ka riik-riigile tehingut juhul, kui see toob kaasa kiirema tarne,\" lausus riigikogu Keskerakonna fraktsiooni juht Jaanus Karilaid.\n\n\"Keskmaa õhutõrje on Putini režiimi tsiviilelanikkonda hävitava sõjapidamise viisi tõttu hädavajalik Eesti elanikkonna kaitseks. Samuti aitavad keskmaa õhutõrje \"mullid\" turvata üle Eesti kaitseväe reservüksuste mobilisatsiooni ning liitlaste tugevduste saabumist Eesti sadamates ja lennuväljadel,\" ütles Karilaid.\n\nKarilaidi sõnul peab Eesti prioriteet olema iseseisva ja laiapindse riigikaitse tagamine. \"Ukrainas toimuv sõda on meile andnud piisavalt tagasisidet, milline relvastus pakub tõhusaimat kaitset,\" rääkis Karilaid.\n\n\"Valitsuskabinet kinnitas tänasel kabinetiistungil täiendava riigikaitsepaketi, mis sisaldab lühimaa õhutõrje arendamist, tankitõrje lisarelvastuse soetamist, kaugtule võimekuse tõstmist, olukorra teadlikkuse parendamist ja täiendavate liitlassõdurite vastuvõtmiseks taristu loomist,\" ütles Reformierakonna fraktsiooni juht Mart Võrklaev.\n\nVõrklaeva sõnul on selle sees ka varem kokku lepitud keskmaa õhutõrje võimekuse välja arendamine Eestis hiljemalt aastaks 2025.\n\n\"Eeskätt loodame ikkagi teha seda koos liitlastega, täpsem ajaraam ja summad vaatame riigi eelarvestrateegias üle. Selleks ajaks peaks olema ka selgem, mida ja kui palju saab koos liitlastega teha,\" rääkis ta.\n\nRiigikaitsepakett on täiendus 380 miljonile eurole, mis valitsuse otsustas jaanuaris täiendavalt kaitsevaldkonnale eraldada. \"Ükski vajalik otsus ei jää tegemata, et meie riigi turvalisust tagada,\" ütles Võrklaev.\n\n\"Täna tehti põhimõtteline otsus, et need protsessid käivitatakse, need kulud jäävad järgnevalt järgmistesse aastatesse,\" ütles Võrklaev, lisades, et suur osa kaetakse ilmselt laenu arvelt.\n\n\"Eraldasime laiapindse riigikaitse tugevdamiseks summasid nii kaitseministeeriumi eelarvesse kui siseministeeriumi eelarvesse,\" rääkis peaministri ülesannetes riigihalduse minister Jaak Aab.\n\n\"Kaitsekulutusi täiendame nelja aastaga veel 476,8 miljoni euro võrra, see on siis sel ja järgmisel kolmel aastal. Lisaeelarvega eraldatakse summast 15,5 miljonit, mis oli oluline kaitseministeeriumile, kaitseväele, et nad saaksid hakata hankeid kohe korraldama. Selleks on antud garantii ja julgus. Selle hulgas on olemasolevate võimekuste täiendamine,\" rääkis Aab.\n\nÜlejäänud kulud jagunevad järgmise kolme aasta vahel.\n\nSiseministeeriumile eraldati 86 miljonit eurot, millest osa kasutatakse Ukraina sõjaga seotud sisejulgeolekutegevusteks. Rahastust kasutatakse näiteks ajutise kaitse menetluse ja Eesti-Läti piirikontrolli osalise taastamise kulude katmiseks.\n\nKeskmaa õhutõrje jaoks esitab kaitseministeerium nelja kuu jooksul hanke ja investeeringukava, millele vastavalt hakatakse kulusid katma, nii kiiresti kui see vajalik on.\n\n\"Täpset numbrit siin taga ei ole, seda me peame täpsustama ka koostöös liitlastega, selle võimekuse arendamine käib koostöös liitlastega. Ka NATO plaanid järjest täpsustuvad. Usume, et nelja kuu jooksul on kaitseministeeriumil võimalik tuua konkreetsed ajagraafikud ja plaanid,\" ütles Aab.\n\nSiseminister Kristian Jaani sõnul valmivad esimesed elanikkonna kaitse projektid suvel. Laias laastus on need kolmes valdkonnas, milleks on varjumine, ohuteavitus ja päästeameti tegevused.\n\n\"Kui me räägime varjumisest, siis esimesed sammud, mis tahame ära teha, et jaanipäevaks, juuni lõpuks oleks neljas suuremas linnas – Tallinnas, Tartus, Narvas ja Pärnus – päästeametil omavalitsustega sõlmitud lepingud, milliseid omavalitsuse hooneid saab varjumiseks kasutada. Need oleks sildistatud ja igaüks teaks, kuhu minna, kui vajadus tekib,\" rääkis Jaani.\n\nEdasi on plaanis sõlmida lepingud ka eraomandis olevate hoonetega, näiteks maa-aluste parklate omanikega.\n\nOhuteavitus oli varem suuresti üles ehitatud tehnoloogiale. \"Elanikkonna kaitse vaates läheme edasi ka sireenide põhise inimeste teavitamisega. Võtame selle väga tõsiselt lauda, kaardistame need tiheasustusega alad ja linnad, kus seda on vaja. Ka selle jaoks on 86 miljoni juures konkreetsed rahad olemas,\" rääkis Jaani.\n\nPlaanis on ka demineerijate võimekuse tõstmine ja varingupääste arendamine. \"Need on kõik õppetunnid, mida näeme täna Ukrainas, millega seisavad silmitsi sealsed päästjad ja mis on seotud justnimelt varingupäästega,\" ütles Jaani.\n\nJaani sõnul on plaanis ka pehmemad tegevused ja kampaaniad. \"Ehk elanikkonna õpetamine, kuidas teatud ohuolukordades käituda,\" rääkis Jaani.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Valitsuskabinet kinnitas ligi 600 miljoni euro suuruses kaitse- ja sisejulgeoleku paketis. Paketi raames alustatakse ka keskmaa õhutõrje arendamist, mis on plaanis valmis saada 2025. aastaks.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Süvene uudise pealkirja ja sisu ning kirjuta sellele loole sisukas ja informatiivne sissejuhatus, mille pikkus on üks lause.\n\n## Pealkiri:\n\nPeskov põikles teravatele sõjaküsimustele vastamisel\n\n## Põhitekst:\n\nNii soovitas Peskov adresseerida küsimuse hinnangust täpselt kuu aega kestnud sõja kohta Ukrainas Vene kaitseministeeriumile.\n\n\"See on küsimus kaitseministeeriumile,\" ütles Peskov vastuseks, kuidas hindab Kreml 24. veebruaril alanud sõjakäigu seniseid tulemusi.\n\nSamuti soovitas Peskov pöörduda kaitseministeeriumi poole küsimustega kaitseminister Sergei Šoigu kohta. Ta lükkas tagasi väited, nagu oleks juba ligi kaks nädalat avalikkuse eest varjul olnud ministril terviseprobleeme.\n\n\"Kaitseministril on praegu palju muresid, nagu te aru saate. Käib sõjaline erioperatsioon (sõda Ukrainas – toim.). Loomulikult pole see parim aeg aktiivseks esinemiseks meedias,\" rääkis Peskov.\n\nKremli pressiesindaja kutsus mitte uskuma teateid, nagu oleks Šoigul probleeme tervisega. \"Pöörduge kaitseministeeriumisse,\" ütles ta.\n\nPeskov pisendas ka president Vladimir Putini kliimanõuniku Anatoli Tšubaisi ametist ja Venemaalt lahkumise tähendust.\n\n\"Ma ausalt öeldes ei saa aru, miks me sellele nii palju aega pühendame. Presidendi administratsioonist lahkub iga päev keegi töölt, tulevad uued töötajad. See on küllaltki suur ja elav mehhanism,\" rääkis Peskov.\n\nKüsimusele, kuidas reageeris Tšubaisi lahkumisele Putin, vastas Peskov: \"Ma ei tea. Kui lahkus, siis lahkus. Ärge unustage, et ta ei olnud tavatööl. Ta töötas ühiskondlikel alustel, ta polnud vahetult administratsiooni töötaja.\"\n\nTšubais lahkus väidetavalt riigist, kuna ei toeta Venemaa sõda Ukrainas.\nTšubais on tähtsaim Venemaa ametnik, kes on Ukraina sõja pärast Kremliga sidemed katkestanud, teatas Bloomberg kolmapäeval.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Kremli pressiesindaja Dmitri Peskov hoidus neljapäeval sisuliselt vastamast mitmele otseselt ja kaudsemalt Venemaa sõjategevust Ukrainas puudutavale küsimusele.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Vaata läbi uudise pealkiri ja tekst ning loo loov sissejuhatav lause, mis haakub artikli sisuga.\n\n## Pealkiri:\n\nVello Loemaa: sõja kaalukeel\n\n## Põhitekst:\n\nKui riik tõmmatakse sõtta, rakendab ta kõik oma ressursid ja võimed sõltumatuse kaitseks. Nii nagu põhiseadus ja riigikaitset reguleerivad seadused ette on kirjutanud. Milline riigikaitse komponent on otsustava tähtsusega, saab teada alles hiljem. Kuid kahtlemata on esikohal riigikaitsjad, olgu nad kuskil eesliinil või toetamas neid, kes välivormis või lihtsalt inimesi, kes langenud sõjakoleduste küüsi.\n\nPraegused jutud, et meid saavad päästa ainult tankid, miinid, laevatõrjeraketid või veel mingi vinge relvasüsteem, ei päde. Samuti ei päde peale igat järjekordset sõda nutt ja hala, et nüüd oleme järgmised ning vaenlane teeb sedasama, mida Tšetšeenias, Gruusias või nüüd Ukrainas. Kuid ka viimase näitel pole sõda aastal 2014 ja aastal 2022 enam üks ja seesama.\n\nMaailma kõige vanem väeliik on maavägi, teisel kohal on merevägi. Kõik on loogiline ja seotud inimkonna arenguga. Kuid samal ajal on selge, et Archimedese seadus kehtib laevade puhul tänapäevani ning inimvõimed määravad maaväelastele normid ning piirangud.\n\nJalaväelane liigub meetodil \"kand ja varvas\" ikka samal kiirusel kui vanasti, labida efektiivsus pole samuti tõusnud ning rindesõjas on vähemalt üle saja aasta kehtinud rusikareegel, et üks meeter rinnet sõduri kohta.\n\nVene armee rinde laius on nii Vabadussõja aegu kui ka aastakümneid hiljem olnud 80 kilomeetrit ründeoperatsioonis ja 120 kilomeetrit kaitses. Mis puudutab lahingutehnikat ja relvastust, siis muidugi on selle kasutamisel kiirused tõusnud ning tulejõu ulatus suurem.\n\nKaitseväele esimese suure hanke käigus saadud relvad võisid talle tagada kerge jalaväediviisi tulesüsteemi. Mis puudutab sõjalise tegevuse kestust kaitses või ründes, siis sõltub see muidugi varudest ja tulejõu efektiivsusest.\n\nNõukogude maaväe armee sõjalise operatsiooni kestus ründeoperatsioonis sarnase tugeva vastase puhul oli kavandatud seitse-kaheksa päeva, sealjuures võis edasiliikumise kiirus olla kuni 50 ja rohkem kilomeetrit ööpäevas.\n\nLäbimurdeks määratud diviisile anti kaks kilomeetrit rindelõiku, kuhu tuli kontsentreeritud tulega vastase kaitsesse nagu autogeeniga \"auk\" sisse lõigata. Edasi pidid sinna valguma juba väed ründeoperatsiooni eesmärgi saavutamiseks. Armee operatsiooni sügavuseks võis lugeda just Eesti mandriosa mõõtmeid.\n\nVastase kaitse sügavust mõõdeti väeüksuste ja -koondiste asetuse mõõtmetega. Nii võis taktikaline sügavus olla kuni 300 kilomeetrit, operatiiv-taktikaline kuni 800 kilomeetrit ja kaugemal juba strateegiline sügavus.\n\nTänapäeval on lood teisiti ning ründeiseloomuga lahingutegevuse kiiruseks võib saavutada isegi paarsada kilomeetrit ööpäevas. Moodne armee liigub ratastel ja roomikutel ning ülal toetavad seda kopterite üksused.\n\nTeades külma sõja suure vastasseisu ajastu kavandatud sõjaliste operatsioonide parameetreid, võib ette kujutada, et tänapäeval taolise mõlemal pool ettevalmistatud rindejooneni enam ei jõuta. Tegemist on nii ressursside nappusega kui ka uue lahingutehnika ja samuti uute sõjakeskkondade kasutusele võtmisega. Kõige olulisem on, et möödaniku teadmised ja õppetunnid on mõnele \"eksperdile\" aksioomiks ning õpihimuline võtab sealt parima, eelkõige loodusteaduste alusel.\n\nÕhuruumi valitsemine\n\nMidagi uut pole siin päikese all, mõeldes asjaolule, et ka sõjalennundus on juba üle saja aasta vana. Eesti Vabariigi õhukaitse loojad tõdesid juba päris alguses, et vaenlase lennuvägi on võimeline tegutsema üle kogu riigi territooriumi.\n\nÕhuruumi valitsemine on võidu eelduseks, see tarkus sai selgeks teiseks maailmasõjaks. Nii kiire oli sõjalennunduse areng 1930. aastatel ja see hoog pole ka praeguseks raugenud. Sõjategevuseks õhuruumis on loodud uusi relvastuse liike ja relvaplatvorme. Ka ballistilise trajektooriga rakettrelvad läbivad enne sihtmärgini jõudmist õhuruumi.\n\nSamalaadne lennuväe kui noorima väeliigiga on olnud õhukaitse areng. Algul veidi väikese mahajäämusega, kuid praegu on see juba nii edukas, et ollakse suutelised tabama rakettrelvi nii õhukaitse rakettide kui ka uusimate vahenditega, näiteks laserrelvaga.\n\nKogu sõjategevuse edu tagatiseks on aga vastav juhtimissüsteem, millel on vajalikud sensorid, sideliinid, tarkvara ja palju muud. Muidugi ka väljaõpetatud personal, kes suudab kogu seda mitmekesisust rakendada edu saavutamiseks õhusõjas.\n\nKogu see eeltoodud teadmine ei tähenda, et nüüd on kõik ainult raha taga kinni. Tavatsetakse rääkida kindralitest, kes sõdivad eelmist sõda. Olgem ausad, kui see ainult nii oleks, poleks ka ühtegi sõda võidetud. Kõik sõltub otsustajate tarkusest ära kasutada eelnevaid õppetunde ja mõelda vastasest paremini.\n\nLahinguväljal aga sõltub edu sõdurite ettevalmistusest ja moraalist ning muidugi relvadest, mille otsustajad on neile andnud. Ma kirjutasin nimme \"otsustajad\", sest riigikaitse demokraatlik juhtimine tähendab nii kõrgemat tsiviilvõimu kui ka selle poolt ametisse pandud kaitseväe kõrgemat juhtkonda.\n\nSiinkohal tuleb rõhutada, et tsiviilvõimu esindajad peavad ära kuulama sõjalise nõuande ning ka see peab olema mitmekesine. Kuna seda teemat tuleb eraldi käsitleda, ütlen siinkohal, et ka kaitseväe juhid peavad saama vajaliku sõjalise nõuande staabilt, mitte ainuisikuliselt arvama seda, mida üksikisik pole suuteline ilma keerukate arvutuste ja vastavate aruteludeta välja mõtlema.\n\n\"Neid mitteformaalseid ja mingi hämara taustaga spetsialiste jagub nii foorumitesse kui ka tagatubadesse.\"\n\nRiigikogu ega erakonnad ei tohi toetuda mitteametlikele nõuandjatele, kes on end ekspertideks kiitnud. Formaalseid eksperte minu teada polegi määratletud. Neid mitteformaalseid ja mingi hämara taustaga spetsialiste jagub nii foorumitesse kui ka tagatubadesse.\n\nAjaloost teame sõdu, mis on kestnud aastakümneid. Maailmasõjad on kestnud küll lühemat aega, kuid see-eest olnud hoopis tapvamad. Sõda Ukrainas on vindunud juba kaheksa aastat ning kuni käesoleva aasta veebruarini ilma lahingutegevuseta õhuruumis, mõningate eranditega.\n\nAlates Venemaa Föderatsiooni \"erioperatsiooni\" algusest on Ukraina riigipiir muudetud tinglikult rindejooneks ja see tähendab ka õhuründeid põhjast, idast ja lõunast, hoides kogu territooriumi pideva ohu all. Selgelt on näha, et ründaja kavandas nõnda, et sõda oleks mobiilne, kõikehõlmav ja kiire lõpuga. Kuna vaenlase plaanitud tegevus on vaprate ukrainlaste poolt pärsitud, on seda enam kasutusele võetud õhujõud. Kuid paistab, et ukrainlaste õnneks pole vaenlase õhujõud veel eelnevate kümnendite august täielikult välja saanud.\n\nVast paljud mäletavad käesoleva aastatuhande alguse sissetungi Iraaki. Lihtsalt sõjalisest vaatevinklist, USA ja liitlased tegutsesid avatud visiiriga, st ei valetatud, et sõda ei tule. Probleem oli rünnaku suundadega ja teatavasti ei osutunud põhjapoolne neist võimalikuks.\n\nLahingutegevuse, st vägede liikumise kiirus oli igati moodsal tasemel. Õhujõud panid kiiresti maksma ülemvõimu õhus ning tagasid maaväele toetuse. Merevägi oli kaasatud nii õhuruumis kui ka maal. Ettevalmistus sõjaliseks operatsiooniks oli põhjalik ja juhtimine oli arusaadav ka kõrvaltvaatajatele.\n\nMuidugi tuli ette ootamatusi, kuid sellegagi, et plaanid ei pea paika, oli arvestatud ning kõik lahendati operatsiooni käigus. Eelmisest Lahesõjast oli kõigil arusaam sõjategevuse muutunud iseloomust ning infosõja tähtsuse tõusust.\n\nKeskmaa õhutõrje\n\nMeie avaliku ruumi mantraks on viimasel ajal \"keskmaa õhutõrje\". Ma küsiksin parem algatuseks, et milline on meie jalaväebrigaadide tulesüsteem, nende manööver lahingutegevuses ja kui kestev on nende autonoomsus? Milline on nende lahingutsükkel?\n\nTõenäoliselt saavad vastused ainult need, kellel vastav luba olemas. Kas kaitseväe juhtkonnal on vastused olemas? Kuid selletagi on teada ja rõhutan, et õhuvägi on ööpäevaringses valmiduses ja selle tegevustsükkel on katkematu. Tegevuse planeerimine, ülesannete täitmine, varude täiendamine ja ettevalmistus järgmiseks ülesandeks on katkematu protsess. Ka tegevuse tulemuste hindamine käib selle juurde.\n\nHankides relvasüsteeme, mille tabamiskaugust võib hinnata küll taktikaliseks, jääb ikkagi kummitama küsimus, et kas meie sõjalaevad või jalaväebrigaadid ikka liiguvad selles suunas, et ära kasutada oma tulelöögi tulemusi? Ja isegi kui mitte, siis kas meil on tekitatud võime avastada ja tuvastada 300 kilomeetri kaugusel liikuvaid sihtmärke ning seejärel hinnata, missugune oli meie vahendite efektiivsus?\n\nKa vaenlane ei maga ning tema üheks esmaseks mureks on selliste kaugtulesüsteemide hävitamine. Seega tuleb meie maaväelaste ja mereväelaste kaugtule vahendeid kaitsta ja oht võib suure tõenäosusega tulla õhust. Sealjuures võimaldab lahingulennukite ja -kopterite relvastus tabada sihtmärke palju pikemalt distantsilt, kui seda on lähimaa õhutõrje võimekused.\n\nOlemasolevast lähimaa õhukaitseüksusest piisab ainult suurtükiüksuste kaitseks ja sedagi rohkem hirmutamisena. Mereväele neid ei jätku ja loomulikult jäävad ka jalaväelased suuremalt jaolt õhukaitseta. Lähimaa vahendite arvu suurendamisega pilt palju ei parane. See on tavaline, et õhukaitsevahendeid pole kunagi üleliia. Ainult üks rikas ja mitte NATO liikmesriik on suuteline suuremalt jaolt katma kogu riiki.\n\nEesti on NATO liikmesriik, kuid meie territooriumil on taktikaline mõõde. See tähendab, et vägede ja ka elanikkonna toetuseks vajalikud (strateegilised) varud asuvad kuskil strateegilises sügavuses. See on meie pluss, et strateegilise sügavuse tagavad meie liitlased. Üheks tähtsaks ülesandeks jääb aga nende varude kohaletoimetamine, milleks on vaja turvata vastavaid saabumiskohti ka õhulöökide eest.\n\nAruteludes kasutatakse mõistet \"mull\" väljendamaks õhukaitserakettide kaitsetoimet. Seda mulli võib ajada vaenlasele ja kõigile neile, kes teemat ei valda. Mitte kunagi pole nende rakettide tabamispiirkond mullikujuline.\n\nIsegi ringvaatlusradari vaateväli on sakitud reljeefi ja takistuste poolt. Rakettide puhul aga tulevad mängu sihtmärgi parameetrid- kiirus, kõrgus, trajektoori kuju. Ma ei pea praegu silmas elektroonilise sõja vahendite kasutamist. Kõik kujutavad ette, et otse laskja suunas liikuvat sihtmärki tuleb ja saab tabada pikemal distantsil, kui võrrelda seda laskmisega eemalduva sihtmärgi poole. Kui aga sihtmärgi trajektoor liigub laskjast kuskil kõrval, on eelise määratlemine juba raskem ning sõltub sihtmärgi trajektoori kaugusest ning kiirusest.\n\nLisaks maksimaalsele tabamiskaugusele kasutatakse ka mõistet \"efektiivne tabamiskaugus\", sest sihtmärgi tabamise tõenäosus kahaneb mingist hetkest. Raketi kiirus hakkab peale aktiivset etappi mootori seiskumisel kahanema ning selle võime taluda ülekoormust muutub väiksemaks.\n\nSarnaste põhimõtetega on tegemist õhukaitsekahurite puhul ning lisaks veel piirangud nurkkiiruste tagamisega. Kahurite ja kuulipildujate puhul võib arvestada, et efektiivne laskekaugus on umbes pool maksimaalsest tabamiskaugusest. Viimane on rusikareeglina selline: 40 mm kahuri puhul neli kilomeetrit ja 20 mm kahuri puhul kaks kilomeetrit.\n\n\"Mullitamise\" asemel tuleb kasutada taktikat, mis pärsib vastase võimet tabada sihtmärke meie territooriumil. See tähendab, et tuleb ära arvata võimalikud rünnakusuunad ning tabada lennuvahendeid enne, kui need jõuavad oma relvastust kasutada. Rakette vastavalt siis enne kaitstava sihtmärgini jõudmist.\n\nTavaliselt peab õhukaitsepatarei vahetama positsiooni peale igat lahingut, sest vastane on olemasolevast juba teadlik ning annab endast parima, et kohe seda rünnata. Kuid küllaltki lihtne on aru saada, et lühimaa ja keskmaa õhutõrjeüksuste ümberpaigutamisel on viimasel kaitstavate seisukohast eelis tänu palju suuremale tabamiskaugusele.\n\nMa ei kujuta ette, et keegi võib veel tõstatada küsimuse hangitava õhutõrjesüsteemi sobilikkusest meie oludesse. Me oleme aastaid enne liitumist NATO-ga teinud tööd ja praegu pole muud, kui uus vahend lülitada NATO õhukaitsesüsteemi. See on nagu elektripistiku vajutamine ettenähtud pesasse, kogu eeltöö on juba tehtud. Veel enam, kui see relvasüsteem on valmistatud NATO liikmesriigis ja järgitud vastavaid standardeid. Pigem on suuremaks probleemiks arusaam, et anname pea igale mehele õhutõrjeraketi õlale ning siis oleme palju rohkem kaitstud.\n\nÕhukaitse on kallis\n\nÕhukaitsesüsteem kui selline on süsteemne kogum, mille relvastuses on mitte ainult raketid või kahurid. Maapealsed süsteemid viiakse lahinguvalmidusse sõjaohu saabumisega. Paar hävituslennukit võimaldavad katta kogu Eesti õhuruumi, sest nende relvasüsteem võimaldab seda.\n\nNATO varasemat õhukaitsesüsteemi on edasi arendatud ning nüüd suudab see juhtida kogu sõjategevust õhus, mitte ainult avastada ja tabada õhusihtmärke. Me räägime luurest, maavägede ja mereväe toetusest, elektroonilisest sõjast jms, mis kaasnevad NATO sõjalise operatsiooniga.\n\nEesti on NATO süsteemi osa ning need, kes hirmutavad sellega, et esimese viie minutiga hävitatakse meie radarpostid, ei valda teemat. Vajalik info saabub igal juhul ka meie õhukaitsjateni. Väeliikide koostöö tähendab väga täpset ühistegevust meie õhuruumis. Varajane sihtmärkide avastamine õhus ja nendest teavitamine on oluline nii jalaväebrigaadidele, maakaitseüksustele kui ka elanikkonnale. Kui maaväe üksustele teostatakse õhutoetust, siis tuleb tagada, et meie liitlaste lennukid ja kopterid saaksid segamatult oma ülesannet täita. Eesti õhuväelased on selliseks tööks valmis.\n\nSiinkohal tuleb veelkord rõhutada, et õhukaitse (air defence) on NATO poolt defineeritud väga täpselt ning vastavaid mõisteid on kasutatud kaitseväes pea algusest saati, ammu enne teist Maailmasõda.\n\nÕhutõrje on õhukaitse aktiivne osa (active air defence) ja selle alla liigitub ka \"keskmaa õhutõrje\". Õhutõrjepataljon on õhukaitse üks komponent terviklikus struktuuris. Kahjuks tuleb tõdeda, et pikka aega on õhuväele kaikaid kodaratesse visatud ning paistab, et see protsess pole veel läbi. Lootuskiireks on, et vähemalt nüüd on laual \"keskmaa õhutõrje\" teema. Peaksime siit sammu edasi tegema ja rääkima õhukaitsest.\n\nÕhukaitse on kallis. Kui lisada meetmed elanikkonna kaitseks, siis tulebki käed rippu lasta ja norgus ninaga minema jalutada. Kuid kolmkümmend aastat tagasi olime veelgi raskemas seisus ning oleme jõudnud arvestatavate tulemusteni.\n\nKui rääkida \"oleksitest\", siis meie esimese radarihanke puhul sai \"ekspertide\" tekitatud viga parandatud ja üks halb \"oleks\" jäi ära. Samas lühimaa õhutõrje hanke ajal, kui oleksime lisanud, näiteks, kuskil kümnendiku pluss rahast juurde, tegeleksime nüüd keskmaa süsteemi edasiarendusega. Ei kuulatud, sest \"oleks\" oli paha poiss.\n\nNii et kallimaks kujunevad sisemised heitlused, millega püütakse kellelegi ära teha, mitte mõistuspäraselt ja isegi formaalselt õigesti talitada.\n\n\"Mis aga puudutab hinda, siis küsige liitlaste käest, kes on juba sarnaseid süsteeme hankinud.\"\n\nVeelkord, NATO õhukaitsekomitees esindab Eestit õhuvägi ning see on täielikult integreeritud NATO kaitsesüsteemi. Mis aga puudutab hinda, siis küsige liitlaste käest, kes on juba sarnaseid süsteeme hankinud. Kuid miljardi euroga hirmutamine on liiast, kõike saab teha sammhaaval.\n\nPeab meeles pidama, et meie raskerelvade (kaugtule relvade) arv vastast ei hirmuta, kui see muutub mõne ühiku võrra. Küll aga muutuvad miljonite võrra meie väljaminekud, mida saaks kasutada prioriteetsetel eesmärkidel. Igal juhul, vastase paneb mõtlema õhukaitse vastutegevus. Kujundlikult võib küsida ka nii: kas maaväelane sööstab lahingusse püstoliga või automaadiga?\n\nJuhitavad raketid on kallid, kuid ka õhutõrjekahurite laskemoon nõuab kulusid seoses selle hulgaga vajaliku efektiivsuse saavutamiseks. Õhukaitseüksuste taktika nõuab pidevat manöövrit ja see on mõttekoht, sest liikumine nõuab energiat ja suutlikkust käsitseda raskusi, tihtipeale ka inimjõuga.\n\nKorraks veel õhukaitse juhtimisest. Kui külma sõja suure vastasseisu ajal oli ka õhukaitse ülesehitus mõlemal pool ülimalt vinge, pole tänapäevalgi olukord kergem. Tehnilised saavutused on võimaldanud vähendada radarite ja juhtimisorganite arvu ning loomulikult on relvastuse võimed hoopis kõrgemal tasemel. Kuid õhukaitsevahendite kuuluvuse osas on olukord paika loksunud.\n\nMaaväe üksustel on oma orgaanilised õhukaitse allüksused, samuti ka sõjalaevadel. Väekoondise ülema alluvuses on suurema tegevuskaugusega vahendid ning need võimaldavad katta suuremat maa-ala. Nii võivad ka kõrgemal väejuhatusel olla oma vahendid.\n\nÕhuväel on loomulikult hävituslennukid ning nende tegevusulatus on mõõdetav juba sadades kilomeetrites. Õhuväel on maapealsed raketisüsteemid tähtsamate sõjaliste objektide ning ka määratud maa-alade õhukaitseks.\n\nKõigi nende vahendite koostöö korraldatakse nii efektiivsema tulemuse saavutamiseks kui ka ohutuse tagamiseks üksteise eest. Kui aeg ja ruum on paika pandud, vastutab juba määratud ülem, kes annab ka käsu vaenuliku sihtmärgi allalaskmiseks. Siit tulenebki veel üks tähtis moment: võib juhtuda, et õhukaitset tuleb alustada iseseisvalt, oma vahenditega ja otsuse langetamine selleks on kaitseväe pädevuses.\n\nVastaspoole üleolekut mingi relvastuse osas tuleb kompenseerida ja alati pole see üks-ühele samalaadne relvastus. Näiteks külma sõja ajal oli Varssavi pakti maadel ja eelkõige Nõukogude vägedel nii palju tanke, et polnud võimalik neile samapalju vastu panna. Lahenduseks olid tankitõrjerelvad, mis pandi maismaa lahingumasinatele ja kopteritele, samuti olid need jalaväelaste kasutuses käsirelvade kõrval. Tekitati aritmeetiline tasakaal. Nii et maaväe operatsioone toetav õhuvägi võis osutuda selleks kaalukeeleks, mis aitas otsustada lõpptulemuse.\n\nPraegu, mil vägede arvukus on tunduvalt väiksem, näeme ukrainlaste õhukaitse suurt rolli. Lennukeelutsoon oleks neile suur kergendus, kuid ka praegused napid vahendid on osutunud selleks kaalukeeleks, mis ei luba vaenlasel absoluutselt karistamatult täita oma kuritegelikke plaane.\n\nSoovitan otsustajatel hoolikamalt valida eksperte ja nõuandjaid. Kaitseväe juhatajal tuleb aga toetuda õhukaitse küsimustes õhuväe ülema soovitustele ning kasutada kaitseväe peastaabi töö tulemusi. Riigikaitselistes küsimustes ei tule kasuks tagatubade meetod.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Ma ei kujuta ette, et keegi võib veel tõstatada küsimuse hangitava õhutõrjesüsteemi sobilikkusest meie oludesse. Me oleme aastaid enne liitumist NATO-ga teinud tööd ja praegu pole muud, kui uus vahend lülitada NATO õhukaitsesüsteemi, kirjutab Vello Loemaa.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe uudis läbi ning loo sellele fantaasiarikas ja pikk lause, mis võiks uudist tutvustada.\n\n## Pealkiri:\n\nSponsor Bolšunovi osalemisest miitingul: hullumeelne ja idiootne\n\n## Põhitekst:\n\nNüüd teatas ka suusatajatele kindaid tootev Saksamaa firma Kinetixx, et loobub Bolšunovi isiklikust sponsoreerimisest. \"See oli hullumeelne ja idiootne,\" kommenteeris ettevõtte turundusjuht Helmut Hanus väljaandele VG. \"Mul ei ole piisavalt sõnu, et seda kirjeldada. Ta on end näidanud Putini toetajana ja see pole vastuvõetav.\"\n\nKinetixx toetas varem kogu Venemaa suusaliitu, sealhulgas murdmaasuusatajaid, laskesuusatajaid ja kahevõistlejaid. Kohe pärast Venemaa sissetungi Ukrainasse lõpetati aga leping.\n\nMärtsi alguses kaotas Bolšunov ka suusasponsori Rossignoli, sest Prantsusmaa firmale ei meeldinud fototöötlus, mille venelane ühismeediasse riputas.\n\nSeal oli Bolšunovi kujutatud 1980. aasta Nõukogude Liidu vormis ehk Afganistani sõja alguse perioodist ja suusataja oli ka juurde lisanud märke \"CCCP\" ehk NSV Liidu lühendi. Bolšunov sai foto eest kõvasti kriitikat ja kustutas hiljem postituse.\n\nPärast Venemaa sissetungi Ukrainasse teatasid kõigepealt norralased, et Bolšunov ei ole nende võistlustele oodatud ning hiljem kinnitas ka rahvusvaheline suusaliit, et Venemaa sportlased ei saa enam nende võistlustel startida. Seda otsust Bolšunov ei mõistnud ja kritiseeris suusajuhtide seisukohta.\n\nVeebruaris peetud Pekingi olümpiamängud olid venelasele väga edukad - ta võitis viis medalit, neist kolm kulda: 30 km suusavahetusega sõidus, 50 km vabatehnikasõidus ja 4 x 10 km teatesõidus.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Nii nagu teised eelmisel nädalal Lužniki staadionil sõda pooldaval miitingul osalenud Venemaa sportlased, on paljude silmis põlu alla langenud ka murdmaasuusataja Aleksandr Bolšunov.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Vaata läbi uudise pealkiri ja tekst ning loo loov sissejuhatav lause, mis haakub artikli sisuga.\n\n## Pealkiri:\n\nBauhaus avaldas pärast 14-aastast pausi uue loo\n\n## Põhitekst:\n\nUus lugu sündis meetodil, kus bändi trummar Kevin Haskins salvestas rütmi, misjärel sai iga liige omale loost 60 sekundit ja vabaduse teha sellega mida iganes. Lugu pandi neist tükkidest kokku ilma et ühelgi Bauhausi liikmel oleks enne lõpptulemuse kuulamist aimu, mis teised tegid, vahendab Consequence.\n\nLugu on viis minutit pikk ja koosneb viiest osast, kus neli esimest on iga üksiku liikme tehtud osa ja loo viimase minuti ehk osa moodustab kõigist eraldi osadest kokku pandud koondosa.\n\nBänd, kuhu kuuluvad Peter Murphy (vokaal, löökpillid), Daniel Ash (kitarr, saksofon), Kevin Haskins (trummid) ja David J (bass), läheb maikuus oma esimesele USA turneele pärast 16-aastast pausi.\n\nBauhaus tuli kokku 1978. aastal Northamptonis Inglismaal ja neid peetakse üheks gootiroki rajajaks. Nad on tuntud oma tumeda kuvandi ja sünge helipildi poolest, kuigi on karjääri jooksnud seganud omavahel eri žanreid, sealhulgas dub, glam rock, psühhedeelia ja funk.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Inglise gootirokiansambel Bauhaus avaldas neljapäeval esimese uue singli pärast 14-aastast pausi. Viimati ilmus bändilt uut muusikat 2008. aastal, kui nad andsid välja albumi \"Go Away White\".", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu uudise pealkirja ja põhisisuga. Kasuta neid fakte, et luua pikk ja sisutihe lause, mis toimib loo sissejuhatusena.\n\n## Pealkiri:\n\nMaailma paremaid naisjalgpallureid lõpetab koondiseboikoti\n\n## Põhitekst:\n\n26-aastane Hegerberg on antud üles aprillis toimuvateks MM-valikmängudeks Kosovo ja Poolaga. Viimati esindas ründaja Norra koondist 2017. aasta EM-finaalturniiril.\n\n\"Uskumatult hea tunne on olla tagasi,\" sõnas Hegerberg. \"Ma annan oma osa, et saavutada suurepäraseid asju - nii väljakul kui ka väljaspool seda. Jalgpalli, Norra ja ka järgmise põlvkonna nimel.\"\n\nHegerberg loobus 2017. aastal rahvuskoondise esindamisest, sest ei olnud rahul, kuidas naisjalgpallureid koheldakse võrdluses meestega. Eelnevalt oli ta Norrat esindanud 66 korda ja löönud 38 väravat.\n\nKuigi hiljuti oli Hegerberg põlve välimiste ristatisidemete vigastuse tõttu lausa 20 kuud eemal ja naasis platsile alles mullu oktoobris, siis peetakse teda jätkuvalt üheks maailma paremaks naisjalgpalluriks.\n\n2018. aastal teenis Hegerberg naiste Ballon d'Ori ehk Prantsusmaa väljaande France Football jagatava maineka jalgpalliauhinna.\n\nJuba 2011. aastal Norra koondises debüteerinud Hegerberg on mänginud aastaid naiste jalgpalli lipulaeva ehk Lyoni Olympique'i ridades ning võitnud viis korda Meistrite liiga ja kuus korda Prantsusmaa meistritiitli.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Maailma üheks paremaks naisjalgpalluriks peetav norralanna Ada Hegerberg kuulub pea viie aasta pikkuse pausi järel taas rahvuskoondisesse.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu artikli sisuga ja loo sellele pika lausega sissejuhatus, mis köidab lugeja tähelepanu.\n\n## Pealkiri:\n\nRaske koroonaga on haiglaravil 181 patsienti\n\n## Põhitekst:\n\nRaskeloomulise Covid-19 tõttu ravi vajajatest omakorda 107 ehk 59 protsenti on vaktsineerimata ja 74 ehk 41 protsenti on lõpetatud vaktsineerimiskuuriga.\n\nViimase seitsme päeva jooksul on 100 000 täielikult vaktsineeritud elaniku kohta haiglasse sattunud keskmiselt 1,2 vaktsineeritud inimest päevas ja 100 000 vaktsineerimata inimese kohta haiglasse sattunud keskmiselt 3,3 vaktsineerimata inimest päevas.\n\nÖöpäeva jooksul avati haiglates 49 uut haigusjuhtu, millest 23 juhul vajasid patsiendid hospitaliseerimist sümptomaatilise Covid-19 tõttu.\n\nViimase 10 päeva jooksul on haiglaravile lisandunud keskmiselt 23,7 sümptomaatilist Covid-19 patsienti päevas.\n\nSuri viis koroonaviirusega nakatunud inimest, kellest kolm olid vaktsineerimata: 83-aastane mees, kaks 85-aastast meest, 88-aastane mees ja 95-aastane mees.\n\nViimase ööpäeva jooksul analüüsiti 4019 testitulemust, millest 1449 osutus positiivseks. Viimase seitsme päeva jooksul on 100 000 täielikult vaktsineeritud elaniku kohta nakatunud keskmiselt 96 vaktsineeritud inimest päevas ja 100 000 vaktsineerimata inimese kohta nakatunud keskmiselt 106 vaktsineerimata inimest päevas.\n\nÖöpäeva jooksul manustati 514 vaktsiinidoosi, neist uusi vaktsineerimisi alustati 70. Neljapäeva hommikuse seisuga on lisa- või tõhustusdoosi saanud 441 753 inimest. Kogu Eesti elanikkonna hõlmatus kahe vaktsiinidoosiga on 63,3 protsenti.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Neljapäevase seisuga on haiglas 433 koroonaviirusega nakatunud patsienti, kellest 181 vajab ravi raskeloomulise Covid-19 tõttu. Suri viis inimest.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe uudis läbi ja pane oma kujutlusvõime tööle, et välja mõelda üks korralik sissejuhatav lause sellele loole.\n\n## Pealkiri:\n\nKohus mõistis ametialastes kuritegudes süüdistatud Matti Maimetsa õigeks\n\n## Põhitekst:\n\nMaimetsa süüdistati altkämaksu võtmises ja toimingupiirangu rikkumises suures ulatuses. Süüdistusest tulenevalt tuli kohtul esmalt tuvastada, kas Maimets oli ametiisik või mitte, teatas Tartu maakohus.\n\nAltkäemaksu süüdistuse kohaselt tuleks Maimetsa pidada ametiisikuks selle tõttu, et tal oli avaliku ülesande täitmiseks ametiseisund antiretroviirusravimite konsiiliumi liikmena. Kohus asus seisukohale, et Maimetsa ametiseisund ei saanud tuleneda sotsiaalministeeriumi ja AS-i Lääne-Tallinna keskhaigla vahel sõlmitud lepingutest, mille alusel rahastati konsiiliumi tegevust.\n\nKohus tõdes, et konsiiliumi tegevust rahastati riigieelarvest, kuid seda tehti toetuse vormis ning kohtu arvamuse kohaselt ei too selline rahastamine kaasa konsiiliumi liimetele automaatselt ametiseisundit. Kohus selgitas, et Maimets pole olnud lepingu osapooleks ja ka AS Lääne-Tallinna keskhaigla polnud volitatud täitma avalikku ülesannet.\n\nKohus ei nõustunud ka prokuröri seisukohaga, et kuivõrd Matti Maimets eeldas konsiiliumi tegevuse riiklikku rahastamist, siis sellest tuleneb, et tema jaoks oli arusaadav, et täidetakse riigi poolt tellitud ülesannet.\n\nAltkäemaksu küsimise episoodis leidis kohus, et tegemist on ajateljel ritta seatud sündmuste pinnalt püstitatud oletusega, mis pole leidnud tõendamist ja kõik kahtlused tuleb tõlgendada süüdistatav kasuks. Kahes altkäemaksu võtmise episoodis leidis kohus, et olukorras, kus Matti Maimetsal oli lepingutest tulenevalt õigus honorarile ja on tõendamist leidnud, et koolitused toimusid, ei saa kohtu arvamuse kohaselt rääkida altkäemaksust. Järelikult pole alust käsitada saadud lepingutasusid varana altkäemaksu eseme tähenduses.\n\nToimingupiirangu suures ulatuses rikkumise süüdistuse kohaselt tulenes Matti Maimetsa ametiseisund tervise- ja tööministri käskkirjaga moodustatud antiretroviirusravimite hankimist (ARV) koordineeriva komisjoni liikmeks olekust. Kohus on seisukohal, et Maimetsa ametiseisund ei saanud nimetatud käskkirjal baseeruda.\n\n\"Käskkiri oli liikmetele teatavaks tegemata ja ka volitusnorm võimaldas ministril luua vaid nõuandva õigusega komisjone. Matti Maimetsal ei olnud pädevust koos teiste komisjoni liikmetega otsustada, milliste toimeainetega antiretroviirusravimeid, millises mahus ning millal peaks Eesti Vabariik sotsiaalministeeriumi kaudu riigieelarves ette nähtud vahendite arvelt hankima,\" selgitas kohus otsuse kuulutamisel.\n\nSamuti pole kohtu hinnangul tõendatud, et Maimets oleks ka laiemas mõttes osalenud riigihangete ettevalmistamises ehk otsuste või toimingute tegemise protsessides või vähemalt otsustamise või toimingute suunamises. Tõene pole ka süüdistuses kajastatud väide, et komisjoni töö tulemina määratleti ära sotsiaalministeeriumi poolt läbiviidatavate riigihangete hanketingimused ehk milliste toimeainetega antiretroviirusravimeid ning millises mahus peaks sotsiaalministeerium ostma.\n\nKohus võttis otsuses Maimetsale etteheidetava kolme teo osas sisulise seisukoha ja leidis, et ka siis, kui lähtuda sellest, et Matti Maimets oli ametiisik, pole tõendatud tema poolt altkäemaksu küsimine ja kahes episoodis altkäemaksu võtmine.\n\nSeega asus kohus seisukohale, et Maimetsa ei saa pidada ametiisikuks, kuivõrd tal ei olnud ametiseisundit, talle esitatud süüdistus ei ole tõendatud ning ta tuleb õigeks mõista nii altkäemaksu küsimises kui ka võtmises ning toimingupiirangu rikkumises.\n\nKohtuotsusele on võimalik esitada edasikaebus Tartu ringkonnakohtule 15 päeva jooksul.\n\nLõuna ringkonnaprokuröri Ken Kiudorfi kinnitusel vaidlustab prokuratuur neljapäevase kohtuotsuse.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Tartu maakohus mõistis neljapäeval õigeks Tartu Ülikooli kliinikumi nakkushaiguste osakonna endise juhi Matti Maimetsa, keda prokuratuur süüdistas kahes ametialases kuriteos. Prokurör lubab otsuse vaidlustada.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe artikli pealkiri ja sisu, seejärel loo pikk ja põnev lause, mis võiks olla artikli sissejuhatus.\n\n## Pealkiri:\n\nVenemaa ootamatu käik: soovitakse korraldada jalgpalli EM-finaalturniiri\n\n## Põhitekst:\n\nSeoses Venemaa sõjalise sissetungiga Ukrainasse on nii Venemaa rahvuskoondised kui ka klubid kõikidest UEFA ja FIFA sarjadest kõrvaldatud ning EM-finaalturniiri korraldusõiguse saamine on selles valguses praktiliselt võimatu.\n\nSellest hoolimata ilmutasid 2018. aastal MM-finaalturniiri korraldanud venelased huvi. \"Me peaks kasutama võimalust EM-finaalturniiri võõrustada,\" vahendas Matš TV sealse jalgpalliliidu presidendi Aleksandr Djukovi sõnu.\n\n\"See saaks toimuma meie MM-finaalturniiri staadionitel. Oleme taristu välja arendanud. Me mõistame, et meie šanss on minimaalne, aga peame seda kasutama. Meil on õigus pakkumine teha, see võimalus on vaba.\"\n\nEuroopa jalgpalliliit (UEFA) peaks tegema kandidaadid teatavaks 5. aprillil, kuid Venemaa soovist kuuldes anti teada, et organisatsiooni täitevkomitee võib selle vastu võtta kasutusele ennetavad meetmed. Kuigi seda otsesõnu välja ei öeldud, siis üks võimalus on Venemaa jalgpalliliidu liikmesuse peatamine.\n\n2028. ja 2032. aasta EM-finaalturniiri võõrustaja valitakse alles järgmise aasta septembris. Hetkeseisuga on peafavoriit esimesele turniirile Suurbritannia alaliitude ja Iirimaa ühiskandidatuur, kuid huvi on üles näidanud ka Türgi. 2032. aasta turniiri korraldamist ennustatakse Itaaliale.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Venemaa jalgpalliliit tegi üllatava avalduse, teatades soovist kandideerida 2028. aasta Euroopa meistrivõistluste finaalturniiri korraldajaks.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Vaata läbi uudise pealkiri ja tekst ning loo loov sissejuhatav lause, mis haakub artikli sisuga.\n\n## Pealkiri:\n\nReedel Sirbis Noorsooteater, Ukraina sõda, tark linn\n\n## Põhitekst:\n\nTeater, mis avardab noorte vaimset ruumi. Keiu Virro intervjuu Mirko Rajasega.\n\nEesti Noorsooteatri kunstiline juht Mirko Rajas: \"Noortele sobiva materjali leidmiseks peab pingsalt silmad lahti hoidma, lugema, kuulama.\"\n\nEesti Noorsooteatri 70. aastapäeval on põhjust rääkida teatri kunstilise juhi Mirko Rajasega. Tema koduteatri tegemistest, seda muidugi ka, ent eelkõige sellest, milline potentsiaal peitub teatritegemises noortele. Vahel ongi teater ainus koht, kus noor kuuleb, et ta on päriselt oluline.\n\nÜLO MATTHEUS: Maailm pärast … Ukraina sõda\n\nVene-Gruusia sõda näitas, et sõdadele püütakse tänapäeval leida pigem kiire poliitiline lahendus ja lepitakse külmutatud konfliktidega, kui et lahendatakse olukord tegelikult.\n\nSelles, et maailm ei ole pärast Ukraina sõda enam endine, on veendunud kõik vaba maailma mõtlejad. Kuid milline ta siis on? Milline on Venemaa, milline on Ukraina, milline kogu maailm? Selle kohta võib teha vaid oletusi, kuid ennekõike sõltub vastus sõja tulemusest.\n\nNüüdseks on selge, et Venemaa kiire sõjakäigu plaan ei täitunud ja ka edasine ei saa tuua Venemaale muud kui hävingut. Võimalik, et selles väites on rohkem optimismi, kui tegelikkus lubab, kuid ilma usuta ühtegi sõda ei võideta. Järgnevalt annan siin ülevaate, millised on olukorra lahendamise võimalused Ukraina ja Valgevene sõltumatute allikate järgi.\n\nERKKI LUUK: Pauk minevikust\n\nEi teadus ega ulme ole suutnud ette näha sellist nähtust nagu Putin, kes kujutab endast tuumarelvadega Tšingis-khaani.\n\nOn üks tore rahvusvaheline ajakiri nimega Imeline Teadus, mille üks ülesandeid, nagu ma aru olen saanud, on ennustada tulevikku. Juhtusin sealt kunagi lugema, et varsti (vms sama ebamäärane ajamäärus) on inimese eeldatav eluiga 300–1000 aastat. Läks veel paar aastat ja tuli koroona. Mida see tegi inimese eeldatava elueaga, pole vist vaja lisada. Üks teine kord juhtusin samast väljaandest lugema, et sõjast saab kõrgtehnoloogiline arvutimäng, kus vaenupooled võtavad üksteisega mõõtu konsoolide taga. Läks veel kümmekond aastat ja Putin andis pärast 80aastast vaheaega Ukrainas (publiku mitte just väga tungival nõudmisel) Teise maailmasõja kordusetenduse.\n\nELO KIIVET: Pilvelossid ja ruumilõhkujad\n\nKuigi kõrghooned jätavad kängu avaliku ruumi, paljunevad südalinna kuhjatud pilvelõhkujad omasoodu edasi. Kuhu jääb inimsõbralik keskkond? Kus on tehtud viga?\n\nÜhel päeval istus linnavalitsuses ehituslubadega tegelev ametnik pahaaimamatult oma laua taga, kui sisse tuhises planeeringutega toimetav kolleeg ja küsis: \"Aga kus puud on?!\". Äsja oli avatud järjekordne super- või hüpermarket, asfaldikõrbega ümbritsetud ostumeka, mille planeeringumenetluses murdis kolleeg arendajaga kõvasti piike, et parklasse saada mõnigi puu. Ehituslubadega tegelev ametnik oli samuti üllatunud, sest temagi oli ehitusloa menetluses pidanud tuliseid vaidlusi, kui arendaja joonisele puude lisamise vastu sõdis, olgugi et neid nõudis kehtiv detailplaneering.\n\nTervisesõbralik linnaloodus. Jekaterina Balicka intervjueeris Maximilian Nawrathi\n\nMaximilian Nawrath on Leedsi ülikooli kestlikkuse uuringute instituudi doktorant. Ta analüüsib vaimse tervise ja linna rohealade seoseid ning on keskendunud madalama elatustasemega riikide kiiresti linnastuvatele piirkondadele. Nawrath on Saksamaal Göttingenis õppinud linnametsandust ja Berliini tehnikaülikoolis ökosüsteemide toimimist, Trondheimi ülikoolis linnaökoloogiat ning uurinud Kenti ülikoolis, kuidas elurikkus heaolu mõjutab. Veebruari lõpus küsis ta Eesti maaülikoolis antud loengus \"Kas roheline linn on tervislik linn?\".\n\nLILL SARV: Elanikud targa linna loomise juures\n\nKellel on üldse tarka linna vaja? Kellele targa linna lahendusi luuakse?\n\nJAAN ROSS: Juhan Smuuli luule kajastusi muusikas\n\nJuhan Smuul kirjeldab oma koostööd Gustav Ernesaksaga: \"Ütlen ausalt – Ernesaks pani mind kirjutama. Pani kirjutama oma suure sisemise delikaatsusega, veenmisvõimega ja kavalusega.\"\n\nRahvusraamatukogu 1982. aastal koostatud Juhan Smuuli kirjandusnimestik sisaldab rubriigis \"Juhan Smuuli luule muusikas\" kokku 71 nimetust. See nimestik ei näi olevat täielik. Näiteks ei ole kirjandusnimestikku jõudnud 1981. aastal Veljo Tormise sulest pärinev meeskoorilaul \"Viimane laev\", millest on olemas ka Tõnu Kõrvitsa ning itaalia päritolu dirigendi Edoardo Narbona töötlused. Eesti muusika infokeskuse andmebaas annab otsingusõnale \"smuul\" vastuseks 115 nimetust.\n\nMARI KOIK: Keele-elu ja nõrgemate kaitse\n\nInstitutsioonid, mis peaksid olema kutsutud ja seatud eesti kirjakeelt kaitsma, on oma esindajate kaudu asunud hoopis kaitsma eesti kirjakeele eest. Keda ja miks?\n\nHämamise ja soovmõtlemise aeg näib olevat ümber ka keeletandril ning on aeg rääkida asjast ilustamata ja ausalt. Viimaste aastate Eesti keele-elu on kõige rohkem elavdanud eesti keele \"vabastamise\" liikumine, mille esimeseks pääsukeseks oli Liina Lindströmi ja Peeter Pälli seisukohtadel põhinev artikkel \"Eesti keel on vaba, aga võiks olla veel vabam\" (27. X 2020). Järgnenud on mitmed keeleüritused, artiklid jm. Samal ajal on käinud Eesti Keele Instituudi (EKI) sõnastike ümberkujundamine, mille tulemusel asenduvad senised sõnaraamatud \"Eesti õigekeelsussõnaraamat ÕS\", \"Eesti keele seletav sõnaraamat\", \"Võõrsõnade leksikon\", \"Sünonüümisõnastik\" ja \"Ametniku soovitussõnastik\" EKI keeleportaali Sõnaveeb kaks- ja tulevikus kolmkeelse EKI ühendsõnastikuga. Suurt osa senistest sõnastikest edasi ei arendata. On kahtlus, et ÕS tervikliku sõnastikuna alles ei jää.\n\nJAAN ROSS: Ilse Lehiste esimesest doktoriväitekirjast ja sellega seonduvast\n\nURMAS LÜÜS: Olulised Asjad. Lonkavad asjad\n\nSellest ajast, kui kronesteetiline potentsiaal lahustas liigina meie paradiislikult süütu olevikulisuse minevikku ja tulevikku, oleme vangistatud ajarändude keeristesse. Õhtul trammiga töölt koju sõites oleme samal ajal lõuna paiku kolleegiga peetud vaidluse juures, aurava toiduga köögilaua taga, kus istume poole tunni pärast, ja telefoni kerides voodis \"armukesega\", keda me tõenäoliselt päriselt kunagi näha ei saa. Keel lubab kõnelda asjadest, mis olnud, mis tulemas ja mida kunagi olema ei saa. Räägime teistele oma füüsilistest ja kujutluslikest ajarändudest, jutustame lugusid, vestame moodsaid müüte, klatšime, sedastame, unistame.\n\nArvustamisel\n\nJenny Offilli \"Ilm\"\n\nAnne Applebaumi \"Demokraatia videvik: autoritaarsuse ahvatlev võlu\"\n\nRein Kuresoo \"Seal, kus talvituvad suitsupääsukesed\"\n\nVII vanamuusikafestival \"Ceciliana\"\n\nkontsert \"Üle-eestiline neidudekoor Leelo 25 + 1\"\n\nkontsert \"Ukraina meie südames\"\n\nUkraina sõda dokumenteeriv fotonäitus\n\n\"Pärnu fotofest\"\n\nnäitused \"Hingelähedane sõna\" ja \"Kunstisõltlane kunstiruumis\"\n\nZuga ühendatud tantsijate \"Suur teadmatus\"\n\nmängufilmid \"Kiik, kirves ja igavese armastuse puu\" ja \"Kõrb\"\n\ndokumentaalfilm \"Sellest saab meie suvi\"\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Tutvustame 25. märtsil ilmuvat Sirpi.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe hoolikalt uudise pealkiri ja sisu ning kirjuta artiklile pikk sissejuhatav lause, kasutades oma kujutlusvõimet.\n\n## Pealkiri:\n\nAnsambel Laine saab uue laulja\n\n## Põhitekst:\n\nLaine on tegutsenud eri koosseisudes juba aastast 1960. Nüüd ootab ansamblit taas verevahetus, kui 9. aprillil astutakse esimest korda lavale uue lauljaga.\n\nBändiliikmed Merle Lilje ja Sirje Põllu pole veel avalikustanud, kellest saab Laine kolmas laulja. \"Esialgu hoiame teda veel saladuses, aga proovid käivad ja usume, et saame Kristale väärilise asemiku,\" teatasid nad Facebooki vahendusel.\n\n21. veebruaril suri ootamatu terviserikke tõttu laulja Krista Grinbergs-Raigla.\nGrinbergs-Raigla sündis Lätis Ventspilsis 1953. aastal Eesti-Läti perekonnas ja tuli Tallinna 1974. aastal, et alustada õpinguid Eesti NSV Riikliku Filharmoonia estraadistuudios. Ta laulis ansamblis Laine alates 1978. aastast.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Ansambel Laine kaotas hiljuti ootamatult pikaaegse laulja Krista Grinbergs-Raigla. Nüüd teatas bänd, et on leidnud sobiva asendaja.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe hoolikalt uudise pealkiri ja sisu ning kirjuta artiklile pikk sissejuhatav lause, kasutades oma kujutlusvõimet.\n\n## Pealkiri:\n\nMeeste eostamisvastaste tablettide katsed võivad alata sel aastal\n\n## Põhitekst:\n\nKondoomide ja vasektoomia kõrval pole õnnestunud teadlastel seni leida ühtki meestele mõeldud tõhusat rasestumisvastast vahendit. Nüüd väidab Minnesota Ülikooli teadlasrühm, et said valmis meestele mõeldud mittehormonaalse vahendi, mis pärssis isaste laborihiirte viljakust nelja kuni kuue nädala jooksul ilma igasuguste kõrvalmõjudeta. Töörühm loodab esimeste inimkatseteni jõuda tänavu aasta lõpus, vahendab Gizmodo.\n\nUus rasestumisvastane vahend võtab sihikule A-vitamiini, mis mängib imetajate viljakuses võtmerolli. Näiteks on teada, et A-vitamiini poolest kesine toidulaud on seotud viljatusega.\n\nPika töö järel leidsid uurijad katsetusjärgus toimeaine, mis tõkestab inimese rakkudes teatud tüüpi A-vitamiini seondumist retinoolhappe alfaretseptoriga (RAR- α). Tegu on ühega kolmest sarnase ülesandega valgust. Uurijad loodavad, et just selle valgu tõkestamisest piisab, et kutsuda kehas esile pikaaegset, ent ajutist viljatust ilma oluliste kõrvalmõjudeta.\n\nViimastel aastatel on üle kivide ja kändude jõudnud kliiniliste uuringuteni teisedki võimalikud meeste viljakust reguleerivad vahendid. Enamik seni pakutud võimalustest sihivad meessuguhormoon testosterooni ja võivad seetõttu tekitada soovimatuid kõrvalmõjusid, nagu kõrgemat kolesteroolitaset või vähenenud sugutungi.\n\nUue lahenduse loonud töörühm loodab, et nende preparaat selliseid muresid ei tekita. Uuringu autori ja meditsiinikeemia doktorandi Md Abdullah Al Nomani sõnul võiks uus lahendus olla seega kasutajatele meelepärasem.\n\nKuna mehed ei pea tegelema otseselt raseduse tagajärgedega, lepivad nad Nomani sõnul naistest vähemate kõrvaltoimetega. Seepärast püüabki tema töörühm luua mittehormonaalseid rasestumisvastaseid tablette, mis jätaks hormoonitasemega seotud kõrvalmõjud minevikku.\n\nSeni paistab uue vahendi peamine toimeaine GPHR-529 töötama uurijate sõnul ootuspäraselt. Sel nädalal kirjeldasid nad Ameerika Keemia Seltsi kevadkonverentsil, et isashiirtele nelja nädala jooksul pidevalt uut preparaati andes jäi neil seemnerakke vähemaks ja nad muutusid ajutiselt viljatuks.\n\nÜhtekokku hindasid uurijad, et GPHR-529 hoiab rasestumist ära 99 protsendil juhtudest ja ilma märgatavate kõrvalmõjudeta. Isashiirte viljakus taastus umbes neli kuni kuus nädalat peale preparaadikuuri lõppu. Sama töörühm on varemgi eri loomadega leidnud, et RAR-α valgu tõkestamisel peaks see ohutult ja tõhusalt ajutiselt isaste viljakust pärssima.\n\nSeni paistavad tulemused Nomani sõnul paljulubavad, kuid täie kindluse mistahes uue ravimikandidaadi toime kohta tooks kliinilised uuringud. Töörühm andis oma GPHR-529 koostisosa kasutuslitsentsi ettevõttele YourChoice Therapeutics, et viimane võiks seda edasi arendada. Kui kõik sujub plaanipäraselt, loodab ettevõte esimeste inimkatsetega alustada selle aasta teises pooles.\n\nUurijad ise püüavad edaspidigi leida muid võimalikke ravimikandidaate, juhuks kui selgub, et GPHR529 ei toimi inimestel siiski nii hästi. Samuti proovivad nad oma praegust lähenemist täiustada, et saavutada sellega sama toime väiksema annuse juures.\n\nMujal maailmas arendatavatest meestele mõeldud rasestumisvastastest vahenditest on jõudmas lõpusirgele NES/T geeliga seotud arendustöö, mis vähendab mehe sperma ja loomuliku meessuguhormooni hulka, kuid sisaldab kõrvalmõjude vähendamiseks testosterooni varianti. Laiahaardelisemad teise faasi kliinilised uuringud peaksid lõppema 2023. aasta alguses, kuid USA toidu- ja ravimiameti heakskiidu nimel on vaja teha veel rohkem katseid.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Minnesota Ülikooli teadlased katsetasid esialgses uuringus isastel hiirtel mittehormonaalset rasestumisvastast vahendit. Uurijate sõnul hoidis vahend rasestumise ära 99 protsendil juhtudest, kuid selle täielik töökindlus peab selguma inimuuringutes.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe artikli pealkirja ja sisu. Kasuta oma loomingulisi võimeid, et koostada detailne ja põhjalik ühelauseline sissejuhatus sellele uudisele.\n\n## Pealkiri:\n\nPärnu sai jagu TalTechist, Tarvas võitis lätlasi\n\n## Põhitekst:\n\nTeisel poolajal mängu enda kasuks kallutanud Pärnu parim oli 23 punkti visanud Alterique Gilbert. Andris Misters panustas 17, Robert Valge 16 ja Ivo Van Tamm 15 silmaga.\n\nTalTechi resultatiivseim oli 23 punkti ja kaheksa tulemuslik sööduga Brandon Childress. Toomas Raadik panustas 16 silmaga. Oliver Metsalu sai kirja kaksikduubli: kümme punkti ja 12 lauapalli.\n\nTalTech/Optibet (19-10) jätkab liigatabelis BC Kalev/Cramo (23-5) järel teisel kohal. Pärnu Sadam (15-11) asub KK Viimsi/Sportlandi (17-11) järel neljandal positsioonil.\n\nEesti-Läti liigas sai Rakvere Tarvas jagu Latvijas Universitatest 91:79 (30:20, 24:11, 19:14, 18:34). Võitjate parim oli 22 punkti visanud ameeriklasest leegionär Jamaure Markal Gregg.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Eesti korvpalli meistriliiga kohtumises oli Pärnu Sadam kodus üle tabelis teist kohta hoidvast TalTech/Optibetist 90:73 (17:12, 27:24, 26:15, 20:22).", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Süvene uudise pealkirja ja sisu ning kirjuta sellele loole sisukas ja informatiivne sissejuhatus, mille pikkus on üks lause.\n\n## Pealkiri:\n\nKolm kunstigaleriid korraldavad Tallinnas heategevusliku oksjoni Ukraina toetuseks\n\n## Põhitekst:\n\nOksjon \"Kunstnike toetus Ukrainale #1\" toimub Kai kunstikeskuses nii füüsiliselt kui ka online-sündmusena. Kogu müügitulu suunatakse Ukraina toetuseks. Oksjoni korraldajad on kolm kaasaegse kunsti galeriid – Temnikova & Kasela, Kogo, Art & Tonic.\n\nOma teose on annetanud Tommy Cash, Sirja-Liisa Eelma, Vladimir Dubossarsky, Jaan Toomik, Kaido Ole, Jaanus Samma, Sigrid Viir, Krista Mölder, Nik Kosmas, Ilja Karilampi, Inga Meldere, MIkko Hintz, Merike Estna, Edith Karlson, Kris Lemsalu, Flo Kasearu, Dan Mitchell, Mari-Leen Kiipli, Laura Põld, Liga Spunde, Eike Eplik, Elīna Vītola ja Ieva Kraule-Kuna, Alexei Gordin, Eva Mustonen, Kristi Kongi, Alar Tuul, Mirjam Hinn, Kiwa, Robin Nõgisto. Kokku 29 teost 30 kunstnikult.\n\nOksjonipakkumisi saab teha kuni 29. märtsi õhtuni veebis. Oksjoni hübriidsündmus toimub Kai kunstikeskuses 29. märtsil algusega kell 18, õhtut juhib Elina Purde. Oksjoniteoseid näeb Kai kunstikeskuses samal päeval kell 12–18. Oksjonisündmusest osavõtmiseks tuleb oma soovist teada anda ühele korraldajatest.\n\nOksjoniga on soov koguda kuni 100 000 eurot, kogu müügitulu annetatakse Ukrainat abistavatele organisatsioonidele MTÜ Ukraina Kultuuri Keskus, Rotary Klubi Tallinn Vanalinn MTÜ, Kiievis asuvale heategevusorganisatsioonile Come Back Alive, MTÜ Eesti Pagulasabi, Ukrainas Kiievi oblastis asuvale loomade varjupaigale Sirius ning Ukraina Digitaalse Transformatsiooni Ministeeriumile. Teose ostjad saavad ise valida, millis(t)ele nimetatud organisatsioonidest nad annetuse teevad.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "29. märtsil toimub Tallinnas heategevuslik kunstioksjon Ukraina toetuseks, kuhu 30 kunstnikku Eestist, Lätist, Soomest, Rootsist, USA-st, Suurbritanniast ja Venemaalt on annetanud 29 teost.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe uudis läbi ning loo sellele fantaasiarikas ja pikk lause, mis võiks uudist tutvustada.\n\n## Pealkiri:\n\nSelgusid Värske Rõhu aastapreemiate laureaadid\n\n## Põhitekst:\n\nSanna Kartau\nLuule (nr 73)\n\nSanna Kartau luule on kompromissitu, ühteaegu õrn ja karm. Rikkalik ja leidlik tehniline võttestik teenib ja võimendab tekstide emotsionaalset rütmi, mis avab oskuslikult vaate haprasse ja armiderohkesse siseilma. Kartau on peenetundlik, olemata sealjuures peenutseja. Julgelt kõrvutatakse kontrastseid elemente, ihulisust ja intensiivseid aistinguid. Kujundid jätkuvad ja muunduvad läbi tekstide nii, et moodustub kütkestav tekstikude. Iga luuletus on elamus.\n\nMarta Talvet\nLühijutud \"Kolm unenägu\" (nr 72)\n\nMarta Talveti teksti kandev jõud on tugev impulss, aga ka hea traditsioonitunnetus. Sürrealismi nime vääriliselt on autor loomingulise voli andnud alateadvusele, mille tulemus on puhas sür-realism - ületõelisus -, mis kannab endas bretonlikke väärtusi. Võidutekste iseloomustab tuttavlikkuse ja võõristuse peen tasakaal, mis jäljendab veenvalt unenäokogemust. Samuti väärib tunnustust laureaadi tundlik, samas uljalt leidlik keeleloome ning -taju.\n\nJohan Haldna\nArvustus \"Haiguslugu kui kirjanduslik ravipraktika\" (nr 72)\n\nJohan Haldna laseb kõneleda nii raamatul kui iseendal, joonistab välja probleemi piirjooned ja varjundid ning visandab täpseid ja veenvaid tõlgendusvõimalusi. Tema lugejapilk on sügav, kirjutamisviis rahulik, aga isikupärane ja poeetiliselt mõjus. Sedakaudu pakub Haldna raamatust tõukudes ja sellega vesteldes nauditava lugemiskogemuse. Teksti edenedes hakkab arvustus järk-järgult iseseisvuma, kuniks esitab iseendale neidsamu küsimusi nagu Haldna Ivanovi teosele: \"Untermensch jääb haigusena teatud metatasandile nii raamatus endas kui minu käsitluses.\"\n\nGregor Kulla\nPäevik (nr 71)\n\nGregor Kulla päevik on elus ja rabelev tekst, Sturm und Drang aastal 2021. Kui luule on keele avangard, siis siin on päevikužanri vabadust ja lüürilisust samamoodi luulelikult keeleotsinguteks kasutatud. Tundlikult, õrnuse, aga ka iroonia ja bravuuriga leiutab selle isikupärane hääl, mida võiks ehk nimetada suisa põlvkonna hääleks, uut inimeseks (ja \"?-seksuaaliks\") olemise poeetikat oma keerulises ajas.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Kolmapäeval kuulutati Tallinnas Kirjanike Majas välja Värske Rõhu aastapreemiad. Auhindu jagati neljas kategoorias: luule, proosa, kriitika ning vabaauhind, laureaadid valis välja ajakirja toimetus üheskoos kolleegiumiga.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe uudis läbi ning loo sellele fantaasiarikas ja pikk lause, mis võiks uudist tutvustada.\n\n## Pealkiri:\n\nFestival Tallinn Music Week toimub tänavu nii Tallinnas kui ka Narvas\n\n## Põhitekst:\n\nFestivali muusikaprogrammis esinevad kahes linnas ligi 150 artisti kogu maailmast, konverentsil Tallinnas Nordic Hotel Forumis ja Narvas loomeinkubaatoris OBJEKT osaleb üle 500 rahvusvahelise muusikatööstuse esindaja .\n\n\"Tallinn Music Week toimub tänavu 14. korda ja Station Narva tähistab sel aastal oma 5. sünnipäeva. Ühendfestivaliga kahes linnas tähistame koos tegemist ja koos olemist,\" kommenteeris TMW ja Station Narva peakorraldaja Helen Sildna. \"Eesti on väike, meie tugevus on me ühtsus, mida keerulisem aeg, seda rohkem on vaja kokku hoida. Ilus, et äsja UNESCO muusikalinna tiitli võitnud Tallinn saadab muusikalise tervituse üle Eesti. Vägev, et Narva, Eesti suuruselt kolmas linn, on valmis meid võõrustama kontserdimajade, kultuuriklubide, linnaparkide, promenaadide ja kogu oma külalislahkusega.\"\n\"Muusika ühendab inimesi, muusika on üks parimaid poliitikahaavade ravijaid,\" ütles Narva linnapea Katri Raik. \"Just seetõttu on Tallinn Music Week Narvasse eriti teretulnud ning on aeg selgelt välja öelda, et Narva teeb koos heade partneritega kõik endast oleneva, et Narvast saaks Euroopa kultuuripealinn 2037.\"\nMuusikafestivali avab 5. mail Tallinnas Telliskivi Loomelinnakus tasuta kontsert Ukraina staari Ivan Dorniga. TMW linnafestivali laste- ja noorteprogrammi koosloome töötubadesse on oodatud ka sõja eest põgenenud lapsed ja koolinoored. Ukraina muusikutele pakub TMW kahekuulist heliresidentuuri, mis võimaldab muusikutel koos peredega Eestis elada, siinsetes helistuudiotes muusikat teha ja Telliskivi Loomelinnakus töötada.\n\n7. mai muusikaprogrammi Narvas juhatab Narva Issanda Ülestõusmise peakirikus sisse helilooja Arvo Pärdi teoste kava \"Anna meile rahu\" Tõnu Kaljuste juhatamisel ja Eesti Filharmoonia Kammerkoori esituses, 7. mai öösel liigub Narvast Tallinna ka Elroni öörong. Ühendfestivali viimasel päeval, 8. mail tähistatakse Narvas tasuta kontserdikava ja pikalaua-lõunaga emadepäeva.\n\nTMW rahvusvaheline muusikakonverents toimub reedel, 6. mail Tallinnas Nordic Hotel Forumis ja laupäeval, 7. mail Narvas LINDA 2 kultuurikompleksis loomeinkubaatoris OBJEKT ja Narva Vaba Laval.\n\nFestivali muusikaprogramm avalikustatakse teisipäeval, 29. märtsil. TMW linnaprogramm ja konverentsikava avalikustatakse järk-järgult märtsi ja aprilli jooksul.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Festival Tallinn Music Week toimub tänavu esmakordselt lisaks Tallinnale ka Narvas. Festiva alustab 4. kuni 6. mail Tallinnas ja jätkub 7. kuni 8. mail Narvas.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe hoolikalt uudise pealkiri ja sisu ning kirjuta artiklile pikk sissejuhatav lause, kasutades oma kujutlusvõimet.\n\n## Pealkiri:\n\nMinisteerium soovib siduda lõpueksamid lahti põhikooli lõpetamisest\n\n## Põhitekst:\n\nHaridus- ja teadusministeerium saatis oma partneritele kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks muudatusettepaneku, mille kohaselt on lõpueksamid sel õppeaastal kohustuslikud, kuid eksamitulemused ei ole põhikooli lõpetamise otsuse tegemise aluseks.\n\nPärast kooskõlastusringi läbimist arutab muudatusettepanekut valitsus, kes teeb ka lõpliku otsuse. Valitsus teeb otsuse 30. märtsiks.\n\nÜhtsete põhikooli lõpueksamite ja põhikooli koolieksamite hindamistulemused esitatakse muudatusettepaneku järgi sel õppeaastal protsendina maksimaalsest tulemusest. Vastava ettepaneku esitasid ministeeriumile märtsi alguses Eesti Õpilasesinduste Liit, Eesti Õpetajate Liit, Eesti Haridustöötajate Liit ja Eesti Koolijuhtide Ühendus.\n\nHaridus- ja teadusministri Liina Kersna sõnul on ettepanek igati õigustatud, sest õpilaste õppimisvõimalused on viimastel aastatel olnud ebavõrdsed. \"Praegused põhikoolilõpetajad on kogu viimase kooliastme ehk 7.-9. klassini pidanud koroonaviiruse leviku tõttu õppima ebamäärastes tingimustes, sest nakkuskollete tõttu on vaheldunud kontakt- ja distantsõpe ning paljud õpilased on pidanud ka eneseisolatsiooni tõttu nädalaid distantsilt iseseisvalt õppima,\" selgitas minister Kersna.\n\n\"Õpilaste ja õpetajate seas tehtud uuringute põhjal saame öelda, et distantsõpe ei ole kontaktõppega samaväärne. Näiteks Tallinna Ülikooli distantsõppe uuringus hindas 28 protsenti õpilastest distantsõpet vähem tõhusaks kui tavaõpet. 50 protsenti õpetajatest leidis, et distantsõpe oli vähem efektiivne kui tavapärane õppekorraldus ja 42 protsenti õpetajate hinnangul omandasid õpilased ainekava materjali vähem.\"\n\nLõpueksamitel puudub lävend\n\nMinistri sõnul on muudatus kavas kehtestada selle õppeaasta kohta. \"Õpilased saavad eksamile üksikasjaliku tagasiside protsendipunktides ning ükski õpilane ei pea muretsema, et eksamitulemus mõjutab tema põhikooli lõpetamist,\" ütles minister Kersna.\n\nPõhikooli lõpueksamite tulemused on kooli lõpetamise tingimustest olnud lahti seotud ka kahel eelneval õppeaastal, mil koroonaviiruse levik on õppetööd mõjutanud. Õpilasel on kohustus küll lõpueksamid teha, kuid nendel lõpueksamitel puudub lävend. Tulemus esitatakse protsendina eksami maksimaalsest tulemusest. Tavapäraselt loetakse eksam sooritatuks, kui see on tehtud vähemalt rahuldavale tulemusele ehk lävendiks on 50 protsenti.\n\nMuudatusettepanek esitati kooskõlastamiseks Eesti Linnade ja Valdade Liidule ning arvamuse avaldamiseks Eesti Koolijuhtide Ühendusele, Eesti Õpilasesinduste Liidule, Eesti Haridustöötajate Liidule, Eesti Õpetajate Liidule, Õpetajate Ühenduste Koostöökojale, Eesti Võõrkeeleõpetajate Liidule ning Eesti Lastevanemate Liidule.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Haridus- ja teadusministeerium soovib kahe möödunud aastaga sarnaselt ka sel õppeaastal siduda põhikooli lõpueksamite tulemused lahti kooli lõpetamise tingimustest.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu uudise pealkirja ja põhisisuga. Kasuta neid fakte, et luua pikk ja sisutihe lause, mis toimib loo sissejuhatusena.\n\n## Pealkiri:\n\nSõja eest põgenenud Ukraina uisupaar jätab võistluse pooleli\n\n## Põhitekst:\n\nHolitšenko ja Darenski said lühikavas 44,95 punkti, mis andis neile 14 paari konkurentsis 13. koha. Võistlustele olid ukrainlased jõudnud läbi suurte raskuste, sest eelnevalt tuli neil põgeneda sõja eest ja Prantsusmaal polnud neil enam ettevalmistusteks palju aega.\n\n\"Me tahame kõiki suure toetuse eest tänada,\" lausus loobumisest teatanud Darenski. \"Kohal oli palju Ukraina lippe ja kuulsime palju aplause, see tegi uisutamise lihtsamaks.\"\n\nReis Ukraina linnast Dniprost Prantsusmaale kestis läbi Euroopa kuus päeva. Kahel päeval said nad treenida Poola linnas Torunis, aga neist ühel treeneri abita.\n\nLühikavas muudeti sõjasündmuste valguses muusikat ja uisutati Ukraina muusika saatel. \"Me muutsime muusikat, tahtsime kasutada Ukraina muusikat, et oma inimesi ergutada,\" selgitas Darenski.\n\n\"Dnipros ei ole Venemaa armeed, aga õhurünnakud ja pommitamised toimuvad iga päev. Minu isa ja paljud sõbrad on praegu [Ukraina] armee teenistuses.\"\n\nHolitšenko lisas: \"Minu kogu perekond on Kiievis ja seal plahvatavad pommid iga päev. Eile [üleeile, teisipäeval] ei saanud nad kogu päeva majast välja.\"\n\nDarenski sõnul tähendas neile MM-il võistlemine siiski palju. \"Me tahame näidata, et Ukraina sportlased – ükskõik, millisel alal – on võitlemas ja me oleme tugevad. Me võitleme oma riigi eest. Ukraina võidab ja me võitleme lõpuni.\"\n\nTänavustel Euroopa meistrivõistlustel Tallinnas said Holitšenko - Darenski 15. koha.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Läbi raskuste iluuisutamise maailmameistrivõistlustele jõudnud Ukraina paar Sofia Holitšenko - Artjom Darenski otsustas lühikava järel vabakavast loobuda.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe uudis läbi ning loo sellele fantaasiarikas ja pikk lause, mis võiks uudist tutvustada.\n\n## Pealkiri:\n\nLäti politsei: 9. mail kogunejaid koheldakse Vene agressiooni toetajatena\n\n## Põhitekst:\n\nLäti politseijuht Armands Ruks rääkis neljapäeval Läti televisioonis, et ehkki 9. mai kogunemisi iseenesest ei saa käsitleda kurjusena, siis inimesed, kes kavatsevad sel aastal sellistele üritustele minna, peavad mõistma, et seda vaadatakse toetusavaldusena Venemaale ja tema agressioonile ning ühiskonna lõhestamisele kaasaaitamisena.\n\n\"Igaüks, kes hoolib, peab mõistma, et [9. mai kogunemistele] minnes toetad agressorit, kes jälgib Lätis toimuvat,\" ütles Ruks. Tema hinnangul ei peaks Läti inimesed ülistama ega toetama Venemaa agressiooni Ukrainas, vahendas Läti rahvusringhäälingu portaal.\n\nRuksi sõnul valmistub Läti politsei olukorra erinevateks arengustsenaariumiteks 9. mail.\n\nRiia linnapea Martinš Stakis on sel nädalal juba öelnud, et on 9. mai massikogunemiste lubamise vastu ning soovib linnavalitsuselt selle keelamist.\n\nKa Läti president Egils Levits kirjutas teisipäeval Twitteris, et 9. mai kogunemised näitaksid toetust Venemaa agressioonile. \"9. mai on agressorriigi Venemaa püha. See ei ole Läti riigi pidupäev. Selle tähistamine tähendaks rahvusvahelist solvangut, mida ei peaks lubama. Läti mälestab Teise maailmasõja ohvreid 8. mail nagu ka mujal Euroopas tehakse,\" kirjutas president.\n\nLätis on tavapäraselt üks suurimaid rahvakogunemisi 9. mail Riias asuva nõukogudeaegse võidumonumendi juures, kuhu tulevad peamiselt vene rahvusest Läti elanikud.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Läti politsei teatas, et kohtleb sel aastal kõiki, kes kogunevad Venemaal võidupühana tähistatava 9. mai puhul avalikus ruumis, Vene agressiooni toetajatena.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe uudis läbi ja pane oma kujutlusvõime tööle, et välja mõelda üks korralik sissejuhatav lause sellele loole.\n\n## Pealkiri:\n\nOtse kell 12: valitsuse pressikonverentsil Aab, Riisalo ja Jaani\n\n## Põhitekst:\n\nKell 12 algavat pressikonverentsi näeb otsepildis ERR-i portaalis.\n\nValitsuse kell 10 algava istungi päevakorras on neljapäeval 12 punkti.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Valitsuse iganeljapäevasel istungijärgsel pressikonverentsil kell 12 osalevad peaministri ülesannetes riigihalduse minister Jaak Aab, sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo ja siseminister Kristian Jaani.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu artikli sisuga ja loo sellele pika lausega sissejuhatus, mis köidab lugeja tähelepanu.\n\n## Pealkiri:\n\nEesti lumelaudur Lissel Raun tuli noorte olümpiafestivalil neljandaks\n\n## Põhitekst:\n\nLumelaudur Lissel Raun sai Big Airi finaalvõistlusel 114,25 punktiga neljanda koha. Raun tegi trikid switch frontside 540 indy ja backside 540 mute. \"Olen väga rahul! Viimasel run 'il otsustasin veidi raskema triki teha, see tõi punkte juurde. Väga hea ettevalmistus pargisõiduks. Loodan seal sama hästi võistelda,\" ütles Raun, kellel on neljapäeval hea soorituse korral ees nii pargisõidu kvalifikatsioon kui finaalsõit.\n\nTüdrukute iluuisutamise üksiksõidus sai Marianne Must lühikavas paari kukkumise tõttu 38,02 punkti ning läheb vabakavale vastu 22. kohalt.\n\nMäesuusatamise paralleelslaalomi kvalifikatsioonist pääses reedesesse finaali Laur Mägi, kes sai kahe sõidu kokkuvõttes 30. koha. \"Ma olen nii õnnelik, et sain finaali ja saan siin veel võistelda,\" ütles Mägi. Hans Markus Danilas sai 40. koha.\n\nOma olümpiafestivali debüüdi tegid suusahüppajad. Lahtis toimunud normaalmäe võistlusel sai Karel Rammo 75-meetrise hüppe ja 78,5 punktiga 38. koha, Hanno-Henri Reidolf hüppas 68,5 meetrit, teenis 62 punkti ja sai 44. koha. Finaalvooru need hüpped sportlasi edasi ei viinud.\n\nTäna on lisaks eelmainitud iluuisutajatele Arlet Levandile, Marianne Mustale ja lumelaudur Lissel Raunale võistlustules ka laskesuusatajad ja murdmaasuusatajad.\n\nLäbi aastate on Eesti noortekoondis võitnud talialade olümpiafestivalilt seitse medalit – Mihhail Selevko teenis 2019. aastal iluuisutamises hõbemedali, Kristo Siimer 2017. aastal laskesuusasprindis hõbemedali, laskesuusataja Tuuli Tomingas 2013. aastal pronksmedali, Viktor Romanenkov 2009. aastal iluuisutamises kuldmedali, Katrin Šmigun 1995. aastal hõbemedali ning Kristina Šmigun võitis 1993. aastal hõbe- ja pronksmedali.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Vuokattis toimuval Euroopa noorte olümpiafestivali kolmandal päeval pakkusid Eesti noored iIusaid esitusi. Iluuisutaja Arlet Levandi hoiab poiste üksiksõidus lühikava järel esikohta, lumelaudur Lissel Raun sai Big Airis neljanda koha ning Laur Mägi pääses mäesuusatamise paralleelslaalomis finaali.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe hoolikalt uudise pealkiri ja sisu ning kirjuta artiklile pikk sissejuhatav lause, kasutades oma kujutlusvõimet.\n\n## Pealkiri:\n\nTarmu Tammerk: Ukraina sõja kajastamisest ERR-is\n\n## Põhitekst:\n\nMõne sõja puhul on ebaselge, kuidas sõda algas. Kes täpselt alustas? Kas keegi provotseeris? Milline on konflikti pikem ajalugu?\n\nSeekord on kõik selge, mustvalge: Venemaa alustas provotseerimatut sõda Ukraina vastu. Tegemist on kuritegeliku käitumisega, millele ei ole õigustust.\n\nNiivõrd lähedase ja Eestit puudutava sõja kajastamine on esmakordne. See on pannud ka ERR-i põhjalikult oma kanalite programmi muutma, rohkem kui koroonakriisi ajal.\n\nMaht ja viis\n\nSõjakäsitluse maht on välja toonud auditooriumi vastandlikud ootused. Sõja alguses olid ülekaalus kirjad ja telefonikõned, kus sooviti rohkem kajastust.\n\nKuigi kavasse lisandus mitu sõjateemalist saadet ja uudiste maht suurenes jõudsalt, jätkus ka tavapärane programm. Algse šoki tõttu oli neidki kuulajaid-vaatajaid, kes olid häiritud meelelahutusest ja kergemast sisust. Ka kergete muusikapalade valik tekitas tõrjuvaid reaktsioone: \"Kuidas te võite sellisel raskel ajal kerglast muusikat mängida?\"\n\nTuleb siiski rõhutada, et ka sõjaõuduste ajal peab ERR aitama inimestel positiivset rutiini hoida. Eriti koduse eluviisiga inimesed satuksid liiga suure pinge alla, kui sõjateemat vahetpidamata käsitleda. Lapsed võivad ärevaks muutuda, kui ei saa enam vaadata oma tavapäraseid saateid. Psühholoogid soovitavad tõsiste uudiste jälgimist niimoodi sättida, et mitte enda sisemist rahu kaotada.\n\nTasakaalustatus sõja kajastamisel\n\nAjakirjanduseetika üks aluspõhimõte on, et konflikti puhul tuleb kuulata ära olulised pooled ning esitada tasakaalustatud vaade.\n\nEnt tasakaalustatusega ei tohi teatud juhtudel üle pingutada. Kui väljas sajab vihma, on arutu öelda, et üks osapool väidab, et sajab ning teine, et ei saja. Ajakirjanik peab aknast välja vaatama ja edastama, mis toimub.\n\nKäimasoleva sõja puhul pole põhjust esitada infot nii, et Ukraina ütleb, et Venemaa ründas teda, aga Venemaa eitab rünnaku toimumist.\n\nPiisab ilmselgest: Venemaa ründas Ukrainat. Pole vaja korrata Kremli arutut valet, et Venemaa ei ole Ukrainat rünnanud. See valeväide on vaja küll uudistest läbi lasta, samuti analüüsides või kommentaarides nimetada, et Kreml sellist fakte eiravat valet levitab.\n\nSelle sõja olemuse tõttu ei ole vaja jooksvasse kajastusse lisada Venemaa alusetuid väiteid, kuidas Ukraina on sõda provotseerinud, tsiviilisikuid tapnud ja natsistlikku režiimi viljelenud.\n\nKüll aga on vaja esitada mõlema poole seisukohti sõjategevuse kulgemise kohta, mida ERR ka teeb.\n\nTasakaalustatuse teemal on auditooriumi tagasisidet ERR-ile olnud suhteliselt vähe, võrreldes näiteks sisepoliitiliste või koroonateemadega.\n\nKriitika suund sõltub otseselt inimeste poliitilisest hoiakust sõja suhtes. On neid, kes leiavad, et ka Vladimir Putini pildi näitamine on liig, kujutades endast Kremli sõjapropagandat. Sama loogika järgi ei tuleks tsiteerida Putini või Sergei Lavrovi sõnavõtte, sest nii toimub räige valeinfo levitamine. Kriitika tabab ka uudist, milles Moskva ametnik eitab suhkrupuudust Venemaal.\n\n\"Küll aga on vaja mõista, et agressori tsiteerimine uudistes on sõjakajastuse vajalik osa.\"\n\nSiin on vaja kainet meelt. Eeltoodud info esitamine on vajalik, et toimuvat igakülgselt mõista. Jah, piduliku fotogalerii avaldamine Putinist vee all ja vee peal, maa all ja maa peal oleks kohatu. Küll aga on vaja mõista, et agressori tsiteerimine uudistes on sõjakajastuse vajalik osa.\n\nTeisest suunast tuleb kriitika, mis on peamiselt venekeelne ja ennekõike ERR-i venekeelsete kanalite kohta (Raadio 4, ETV+, rus.err.ee). Selle kohaselt on ERR täiesti ühekülgne, edastades vaid lääneriikide seisukohti Ukrainas toimuva kohta. Need kirjad või kõned on mõnikord sellises ropendavas keeles, et teevad vastamise võimatuks.\n\nAvaldatakse ka pahameelt, miks ei saa enam vaadata Kremli kanaleid. \"Olen kogu aeg vaadanud, aga kunagi pole seal mingit propagandat näinud,\" kõlab mõni kommentaar.\n\nValed ei vaja kordamist\n\nVastus ERR-i ajakirjandusliku lähenemise kohta on lihtne: agressori ilmselged valed ja tühiterminid (näiteks denatsifitseerimine) ei vaja kordamist, vaid markeerimist. Sõjakaotuste kohta Venemaa üldiselt infot ei annagi, nii et pole midagi kajastada.\n\nPärast tsensuuriseaduse vastuvõtmist Venemaal, mis ei luba sõda Ukraina vastu nimetada sõjaks, on toimetustel muutunud raskeks leida Venemaalt allikaid, mis sealset olukorda kirjeldaks. Inimesed Venemaal on hakanud pelgama ajakirjanduse jaoks kommentaaride andmist.\n\nNeist raskustest hoolimata peab ERR oma auditooriumi kursis hoidma, kuidas Venemaa oma tegevust sõja kulgedes selgitab. See on ERR-i auditooriumi igakülgse informeerituse küsimus. Ent selline info peab olema esitatud kontekstis, mis arvestab kontrollitavaid tõsiasju, nagu Venemaa rünnaku fakt Ukraina vastu.\n\nAjakirjanduseetika reeglid näevad ette, et fakt ja hinnang sellele tuleb lahus hoida. Faktidega tõendatud asjaolud annavad aga mõnikord aluse lisada kohe ka hinnang. \"Käimas on Venemaa barbaarne rünnak Ukraina vastu\" on faktipõhist hinnangut sisaldav uudislause.\n\nOn neid, kes leiavad, et ETV+ on liiga meelelahutuslik. Auditooriumiuuringud näitavad aga, et ETV+ vaadatavuse eesotsas ei ole meelelahutus, vaid päevakajalised saated: \"Aktuaalne kaamera\", intervjuusaated, uus välispoliitikasaade \"Orbiit\".\n\nVäike, aga järjekindel osa kriitikutest tegeleb värvide ja sümbolite maailmaga. Miks on telestuudio laud ühelt poolt profiilis vaadates Z-kujuline? Millist signaali te sellega välja saadate? Miks võib saatejuhi kampsunil leida Venemaa lipuvärvid? Mis sümboli tekitab joogiklaaside vari stuudios? Kas stuudiokujunduses on teadlikult valitud agressori lipuvärvid?\n\nAeg on raske, aga tõmbame selle koha peal hinge. Sinine on klassikaline telestuudio värv, mida tihti kombineeritakse punase ja valgega, hoolimata riikide sümboolikast. Kirjul kampsunil oli aga vist vähemalt seitse värvi.\n\nSõjakoledused pildis\n\nTundlik teema igasuguse vägivaldse sisu puhul on pildimaterjali valik. Näiteks on mitmed lapsevanemad palunud uudistes mitte näidata veriseid kaadreid ja koledaid purustusi.\n\nParaku pole võimalik sõja ulatusest ja iseloomust rääkides hoiduda sõjakoleduste näitamisest. See oleks põhjendamatu ilustamine. Küll aga teevad toimetused hoolikalt valikuid, et mitte sõjatraagika pildilise poolega liiale minna. Eriti häirivate kaadrite ees esitavad ERR-i telekanalid ka hoiatuse.\n\nSõjateema paraku lähiajal ajakirjandusest kaduda ei saa. Tuleb oma infotaluvust hinnata ja selle põhjal otsused teha, et ennast säästes asjadega kursis olla.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Sõja kajastamine on alati keeruline. Infole ligipääs on raskendatud, osalised püüavad end paremast küljest näidata ja teise poole kaotusi suurendada. Loomulik psühholoogiline tõrge sõjakoleduste suhtes tekib nii auditooriumil kui ka ajakirjanikel, kirjutab Tarmu Tammerk.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Süvene uudise pealkirja ja sisu ning kirjuta sellele loole sisukas ja informatiivne sissejuhatus, mille pikkus on üks lause.\n\n## Pealkiri:\n\nSoome füüsikud lõid enneolematult kerge luteetsiumi\n\n## Põhitekst:\n\nUue isotoobi aatomi tuumas on luteetsiumi kui elementi defineeriva 71 prootoni kõrval ainult 78 neutronit. Lihtne liitmistehe näitab, et uue isotoobi nimi on seega luteetsium-149.\n\nKalle Auranen Jyväskylä Ülikoolist ja ta kolleegid said uut isotoopi, kui põmmutasid ruteeniumi aatomeid nikli aatomitega.\n\nLooduses leidub luteetsiumi ainult kahe isotoobi näol, luteetsium-175 ja luteetsium-176. Neist viimane on radioaktiivne, kuid väga pika poolestusajaga, ligi 40 miljardit aastat.\n\nLooduslikust luteetsiumist natuke raskemaid ja natuke rohkem kergemaid isotoope on teadlased laboreis loonud juba mitukümmendki, lisades või eemaldades neutroneid, kuid soomlaste loodu on neist kõigist kõige kergem, kõige vähemate neutronitega.\n\nMida erinevam prootonite ja neutronite arvude suhe isotoobi aatomi tuumas võrreldes teatava optimumiga on, seda kiiremini isotoobi aatom lagunema kipub.\n\nSoome füüsikute loodud luteetsium-149 poolestusaeg on ainult 450 nanosekundit. Selle aja jooksul lendab siis pooltest olemasolevatest luteetsium-149 aatomitest välja üks prooton, mille tulemusel muunduvad need aatomid hoopis üterbiumi aatomiteks massiarvuga 148.\n\nTeadlaste mõõtmised ja teoreetilised arvutused osutavad, et hetkeks tekkinud uue isotoobi tuumad ei olnud kujult päris ümarad, vaid pigem natuke kokku surutud, nagu kõrvitsad.\n\nOma tegemistest kirjutavad Auranen ja kaasautorid lähemalt ajakirjas Physical Review Letters.\n\nTeadusuudised on Vikerraadios eetris esmaspäevast reedeni ca kell 8.35 ja laupäeval ca kell 8.25.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Hõbevalge haruldane muldmetall luteetsium kannab elemendina järjenumbrit 71. Soome füüsikud on nüüd tehislikult loonud luteetsiumi nii kerge isotoobi, millist maailma ajaloos varem loodud ei olegi.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe artikli pealkiri ja sisu, seejärel loo pikk ja põnev lause, mis võiks olla artikli sissejuhatus.\n\n## Pealkiri:\n\nVenemaa peatas Kasahstani naftatransiidi\n\n## Põhitekst:\n\nVenemaa energeetikaministeeriumi teatel kahjustas hiljutine torm Musta mere äärses Novorossiiski sadamas terminali, mille kaudu Kasahstan tarnib maailmaturule miljon barrelit naftat päevas, vahendas ajaleht Kommersant. Kasahstan müüb oma naftat peamiselt Euroopa riikidele, mis pärast Venemaale sanktsioonide kehtestamist otsivad võimalusi loobuda Vene naftatarnetest, lisas leht.\n\nVenemaa kontrolli all oleva Kaspia naftakonsortsiumi juhtkond kinnitas oma teates, et terminali remont võib kesta kuni kaks kuud, mille jooksul võib nafta tarnimine selle kaudu täielikult peatuda.\n\nKommersandi teatel tuli info terminali töö peatamisest hetkel, kui Vene naftale maailmaturul rakendatud allahindlus jõudis rekordilise 32,6 dollarini barrelist. Vene naftat müüakse allahindlusega, kuna vastasel juhul ei soovi lääneriikide vahendajad seda vastusena Venemaa sõjale Ukrainas osta.\n\nKasahstani pakutav toornafta segu oli sobiv alternatiiv Vene toornaftale Urals, kuid nüüd muutub selle pakkumine väga piiratuks. Selline olukord peaks soodustama nõudlust Vene toornafta järele, märkis Kommersant.\n\nKaspia naftajuhtme pikkus on 1500 kilomeetrit ning selle läbilaskevõimsuseks on 67 miljonit tonni naftat aastas. Läbi Venemaa Põhja-Kaukaasia regiooni kulgeva torujuhtme kaudu ekspordib Kasahstan maailmaturule üle 80 protsendi oma naftatoodangust. Nafta laaditakse Novorossiiski lähistel asuva terminali kolme väljaviigu kaudu tankeritele, mis viivad selle tarbijatele.\n\nTorujuhtme konsortsiumi osanikud on Venemaa (31 protsenti), Kasahstan (20,75 protsenti), ettevõtted Chevron ( 15 protsenti), Lukoil (12,5 protsenti), Exxon (7,5 protsenti), Rosneft-Shell Caspian Ventures Limited (7,5 protsenti) ning rida väikeaktsionäre.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Ukraina ründamise eest lääneriikide sanktsioonide alla sattunud Venemaa peatas ootamatule rikkele viidates Kaspia torujuhtme kaudu kulgeva Kasahstani naftatransiidi läbi oma sadama.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe artikli pealkiri ja sisu, seejärel loo pikk ja põnev lause, mis võiks olla artikli sissejuhatus.\n\n## Pealkiri:\n\nKolmapäeval tuli Eestisse 588 sõjapõgenikku\n\n## Põhitekst:\n\nViimastel päevadel on lisandunud sõjapõgenike arv mõnevõrra pidurdunud: esmaspäeval tuli Eestisse 769 (neist 143 transiidil), teisipäeval 738 (neist 193 transiidil) ja kolmapäeval 588 (neist transiidil 191) sõjapõgenikku.\n\nEelmisel nädalal oli lisandunud sõjapõgenike arv vahemikus 1200–1900 inimest päevas.\n\nKokku on Eesti alates 27. veebruarist vastu võtnud 22 624 Ukraina sõjapõgenikku.\n\nAjutise kaitse taotlusi on kokku registreeritud 6550 inimesele. Majutuskohtades on kokku 6106 inimest, nendest lapsi 2264.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Kolmapäeval tuli Ukrainast Eestisse 588 sõjapõgenikku, kellest 191 olid lapsed. Uutest sõjapõgenikest omakorda 149 inimest olid transiidil ehk soovivad siit edasi liikuda.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe artikli pealkirja ja sisu. Kasuta oma loomingulisi võimeid, et koostada detailne ja põhjalik ühelauseline sissejuhatus sellele uudisele.\n\n## Pealkiri:\n\nLauri Vahtre: sõda pärast sõda\n\n## Põhitekst:\n\nVladimir Putini välksõda on läbi kukkunud ja selle asemel on kasutusele võetud halastamatu terror – hävitamine, tapmine ja küüditamine. Seda sooviks iga hinna eest lõpetada iga normaalne inimene. Siit võrsub aga ka hirm, et Vene gaasi ja naftat janunev lääs surub Ukrainale peale mingi pooliku lahenduse, \"linnuke\" saadakse kirja ja kraanid võib jälle lahti keerata. Jättes sandistatud Ukraina Putini järgmist rünnakut ootama.\n\nSamal ajal ei saa eitada, et isegi poolik rahu – näiteks 24. veebruari piiridega – oleks midagi väärt. See lõpetaks tapatalgud, võiks alustada allesjäänud riigi ülesehitamist, pagulased või vähemalt enamik neist saaksid enne võõrsil juurdumist koju tagasi minna, ülesehitamise käigus saaks ehk hakata Ukrainat ka korruptsioonist puhastama.\n\nSuured rahad küll suurendavad kiusatusi, ent finantseerijatel, st läänel on suurem õigus väärnähete puhul sekkuda. Eesti sai lahti \"dedovštšinast\" sõjaväes, miks ei võiks ukrainlased mõnest halvast asjast lahti saada. Ainult et Putin jääks ära võitmata ja nagu öeldud, see Putin vaid varitseks hetke, et tulla uuesti.\n\nTasub küsida, kuidas peaks üldse Putinit võidetama? NATO rünnak üksnes ärataks venelaste patriotismi ja kogu rahvas, ka kriitikud, koonduksid kaljukindlalt Putini ümber. Kellest saaks siis viivitamatult Emake Venemaa ise. Paraku ei saa sellist sõda alustada käigult ja nurja läheks ta ilmselt ka pika planeerimise korral. Üldiselt oleks tegu kolmanda maailmasõjaga. Kuni säilib võimalus seda vältida, tuleb seda ka teha.\n\nVähe sellest. Isegi kui Putin mingil viisil kaoks, jääksid alles marurahvuslikud jõud, ajupestud miljonid, kes teeksid endale kiirelt uue Putini. Jääks alles Venemaa iha Ukraina täielikult allutada ja karjuda: \"Vsjo naše!\". Järelikult peaks langema nii Putin kui ka lagunema see pinnas, mis sünnitab Putineid. Kusjuures nii, et Venemaad ei rünnata.\n\nKas selline ime on võimalik? Kindlasti. Kui juba see on võimalik, et Venemaa ja Ukraina on sõjas, siis on enam-vähem kõik võimalik, ka see. Ainult et siin peavad sekkuma venelased ise.\n\nPole vaja pimesi uskuda arvamusküsitlusi, mis ütlevad, et Putini toetus Venemaal on kõrge. See ei pruugi tõsi olla ja isegi kui on, võib see kiirelt muutuda. Hoiakud ei peagi muutuma kogu riigis, piisab, kui need muutuvad kriitilistes piirkondades ja ringkondades. Ka 1917. aasta Veebruarirevolutsioon tabas Venemaad nagu välk selgest taevast, hävitades ometi keisrivõimu igaveseks. Jätkem see tõik meelde.\n\nVolodõmõr Zelenski püüab praegu venelastega rahust rääkida ja me peaksime teda selles usaldama, et tapmise lõpetamine on ukraina rahvale hetkel võib-olla kõige olulisem. Kuid seda, mis saab kogu sellest loost tervikuna, kõige laiemas mõttes, võib-olla ei otsustatagi lahinguväljal, vaid hoopis nende arengute ja otsustega, mis tehakse pärast. Ehk lihtsamalt öeldes: tulevik sõltub sellest, kas lääs saab üle oma kiusatusest Vene nafta ja gaasi suhtes ning jätkab Venemaa survestamist ka siis, kui kahurid on vaikinud kas rahu sõlmimise või laskemoona lõppemise tõttu.\n\n\"Kui otsene, vahetu põhjus Venemaad survestada kaob, algavad otsekohe ka patsifistide ning mitmesuguste hoolijate ja kaasajate etteasted, rahumarsid jms.\"\n\nSee ei saa üldsegi kerge olema ja seda mitte poliitikute reetlikkuse tõttu, vaid avaliku arvamuse tõttu. Kui otsene, vahetu põhjus Venemaad survestada kaob, algavad otsekohe ka patsifistide ning mitmesuguste hoolijate ja kaasajate etteasted, rahumarsid jms. Asi pole ka üksnes sanktsioonides, edasi tuleks tuleks pidada ka infosõda. Tulemused sõltuvad sellest, kas õnnestub alla suruda küünilist valet levitavad infovood ja viia venelasteni tõde Ukrainas toimunust ning veel paljudest asjadest.\n\nVaid nii on lootust, et venelased oma nõdrameelse valitsusega midagi ette võtavad. Keegi teine seda paraku ei suuda ega jõua. Venelastel on viimane aeg ennast ise valitsema õppida. Sajanditepikkuse valetamise järelmõjude kõrvaldamine võtab muidugi mitu inimpõlve aega, selles osas ei maksa endale illusioone teha. Aga teab keegi mõnd muud varianti?\n\nKindlasti leidub targutajaid, kes peavad naiivseks lootust, et lääs pärast kahurite vaikimist – kui selline uskumatu asi peaks juhtuma – veel sanktsioonidega jätkaks. Kuid pole vaja soiguda halva ilma üle, enne kui see käes on. Lääs on maailma ja iseennast üllatanud sama palju kui ukrainlased. Boris Johnson igatahes lubas jätkata.\n\nLühidalt öeldes, kui sõda Ukrainas peaks ükskõik mis viisil lõppema, siis otsustav sõda (või \"sõda\") alles algab. Sedapuhku Venemaa pärast ja seda peavad pidama venelased ise. Nad peavad ennast võitlema vabaks Putinist, Lavrovist, Transnistriast, Lõuna-Osseetiast, Donbassi värdriikidest ja väga paljudest halbadest harjumustest eesotsas harjumusega pidada endid vabastajateks. Ja tsiviliseeritud maailm lihtsalt peab keelduma Venemaad parketikõlblikuks tunnistamast, kuni muutused näha hakkavad olema ja neid tegudega kinnitatakse.\n\nKui palju tsiviliseeritud maailmast ja tema vägevusest selleks ajaks veel alles on, on iseküsimus, millega tuleb tegeleda eraldi. Fakt on, et läänt kuulatakse vaid seni, kuni temas on kõige vulgaarsemat, barbaarsemat ja jõhkramat jõudu ning külma pead seda vajadusel kasutada. Ka Ukraina sõda ei võideta mitte kahuritorudesse topitud lilledega, vaid Javelinide ja Bayraktaridega. Selle üle tasuks mõelda.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Kui sõda Ukrainas peaks ükskõik mis viisil lõppema, siis otsustav sõda (või \"sõda\") alles algab. Sedapuhku Venemaa pärast ja seda peavad pidama venelased ise, kirjutab Lauri Vahtre.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Vaata läbi uudise pealkiri ja tekst ning loo loov sissejuhatav lause, mis haakub artikli sisuga.\n\n## Pealkiri:\n\nSofi Aršas avab Vabaduse galeriis isiknäituse \"Läbivaatus\"\n\n## Põhitekst:\n\nSofi Aršas omandas kõrgema kunstihariduse Eesti kunstiakadeemias (siis Tallinna kunstiülikool) ja lõpetas selle 1992. aastal klaasikunsti erialal, magistriõpingud läbis aga Tallinna ülikoolis (siis Tallinna pedagoogikaülikool). 2000. aastal kaitses magistritöö praktilise osa näitusega \"Kontakt\", mis oli väljas Samba galeriis ehk praeguses Vabaduse galeriis.\n\nOptiline suund on Sofi Aršast huvitanud ka edaspidi, sellele on lisandunud installatiivsed lahendused ja klaasi sidumine teiste meediumitega, eelkõige video- ja fotokunstiga.\n\n\"Isikunäitust ajendas mind kavandama huvi ilmingute vastu, mis avalduvad sisemiste protsesside mõjul. Nende ilmingute alla võivad kuuluda erinevad tegevusavaldused, emotsionaalsed seisundid, tunded, aga ka valu ja kehalised muutused,\" selgitas ta.\n\n\"Kuna tunnen ennast kõige paremini, siis olen peamiseks vaatlusaluseks objektiks valinud iseenda. Siiski lähtub idee laiemast üldinimlikust kandepinnast, kus psühholoogiline ja füüsiline tunnetuskogemus on peamised tegurid.\"\n\nVideo autor on Merle Kannus, helitaust Villu Veskilt ja graafiline disain Kati Kerstnalt. Näitus on avatud 20. aprillini.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Klaasikunstnik Sofi Aršas avab Vabaduse galeriis laupäeval, 26. märtsil isikunäituse \"Läbivaatus\".", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu artikli sisuga ja loo sellele pika lausega sissejuhatus, mis köidab lugeja tähelepanu.\n\n## Pealkiri:\n\nRenault peatas uuesti töö oma Moskva tehases\n\n## Põhitekst:\n\nRenault' otsusele eelnes ettevõtte suhtes kasvanud surve, milles kutsuti seda üles peatama oma tegevus Venemaal. Ukraina välisminister Dmõtro Kuleba kutsus näiteks üles maailma boikoteerima Renault' autosid.\n\n\"Renault Group meenutab, et on juba rakendanud vajalikud meetmed, et tegutseda kooskõlas rahvusvaheliste sanktsioonidega,\" teatas ettevõte kolmapäeval tehtud avalduses. Tegemist oli kompanii esimese avaldusega 24. veebruaril alanud sõja ajal ning selles ei mainitud Ukrainat.\n\nVarem oli ka Ukraina president Volodõmõr Zelenski süüdistanud Renault'd Venemaa sõja rahastamises ning öelnud, et Renault koos teiste Prantsuse ettevõtetega peab lõpetama \"laste ja naiste tapmise ja vägistamise finantseerimise\".\n\nRenault' pressiesindaja Rie Yamane ütles pärast Moskva tehase taaskäivitamise otsust CNN-ile, et tootmine taastatakse vaid kolmeks päevaks. Samas ei täpsustanud ta ettevõtte otsust lähemalt.\n\n\"Renault Venemaa on kinnitanud tootmise taaskäivitamist esmaspäeval, kuid ainult kolmeks päevaks,\" ütles Yamane.\n\nRenault'le kuulub alates 2016. aastast kaks kolmandikku Venemaa suurimast autotootjast AvtoVAZ. See tähendab, et ettevõte, millel on Venemaal 40 000 töötajat ja suuremad tehased kui tema konkurentidel, paneb oma otsusega USA, Ühendkuningriigi ja Euroopa Liidu riikide valitsused, mis soovivad Venemaa majanduslikku isoleerimist, raske valiku ette, tõdeb The Guardian.\n\nAvtoVAZ müüs eelmisel aastal 350 000 sõidukit ja teenis Renault'le maksueelset tulu 186 miljonit eurot, mis on umbes 12 protsenti Prantsuse autotootja 2021. aasta tulust.\n\nSamal ajal AvtoVAZ-i Moskva tehase taaskäivitamisega pani ettevõte seisma oma suured autotehased Togliattis ja Iževskis ning põhjendas seisakut elektroonikakomponentide nappusega.\n\nRenault' suurim osanik on Prantsuse valitsus.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Prantsuse autotootja Renault peatas uuesti kahe päeva eest käivitatud tehase Moskvas, mis oli Ukraina ründamise järel Venemaale kehtestatud sanktsioonide ja nendega kaasnenud tarneraskuste tõttu seisma pandud.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu uudise pealkirja ja põhisisuga. Kasuta neid fakte, et luua pikk ja sisutihe lause, mis toimib loo sissejuhatusena.\n\n## Pealkiri:\n\nRändfestivali Võnge esinejate hulka lisandusid Lion Babe, Annael, Genka & DEW8 jt\n\n## Põhitekst:\n\nAmeerika R&B-eksperimentaalfunki duo Lion Babe moodustavad produtsent ja multiinstrumentalist Lucas Goodman ning laulja-laulukirjutaja Jillian Hervey. Lion Babe on üles astunud mitmetel maailmakuulsatel festivalidel, näiteks Glastonbury ja Coachella ning teinud koostööd selliste suurnimedega nagu Childish Gambino, Pharell Williams ja Disclosure. Ise kirjeldavad muusikud enda loomingut kui \"futuristlikku nostalgiat\".\n\nSamuti astub festivalil üles hiljuti Eesti Muusikaauhindadel aasta hiphopartisti tiitli pälvinud kooslus Genka & Dew8.\n\nEsinejate nimekirja lisandus ka alternatiivrokiansambel Sibyl Vane, mis sai alguse 2010. aastal Pärnus. Bänd on tuuritanud nii Skandinaavias kui ka mitmel pool mujal Euroopas.\n\nVõnkel esineb ka Kongos sündinud ja Pariisis resideeruv Annael, kes on prantsuse popi üks noore põlvkonna esindajaid.\n\nFestivalil on tagasi seitse aastat tagasi kõige esimesel Võnkel esinenud Sten-Olle.\n\nEesti muusikutest astub festivalil üles ka Viljandi kultuuriakadeemia taustaga neidude viiuli- ja vokaalduo Leik.\n\nSamuti lisandus esinejate nimekirja Taavi-Peeter Liiv, kes loob ja esitab kodukeelset alternatiivpoppi.\n\nVarasemalt on välja kuulutatud veel briti elektroonilise muusika duo Honne, Lõuna-Aafrikas sündinud-kasvanud ja Berliinis resideeruv Alice Phoebe Lou, Austraalia downtempo -kooslus Tora, maski taha varjuv prantsuse elektroonilise muusika produtsent Godford, Londoni underground -maastiku esindaja Famous, rootsi indie pop 'i ansambel Bluephox, lisaks kodumaistest artistidest NOËP + Sander Mölder, Miljardid, Anett, Jüri Pootsmann, Mari Kalkun, jonas.f.k, Meisterjaan, Anna Kaneelina, Maian ja Fylgja.\n\nPeagi saab esinejate nimistu veelgi täiendust.\n\nVõnge jõuab tänavu suvel esimest korda Tartumaale. Peipsi järve äärde, Ranna Puhkebaasi maadele kerkib festivaliala koos kahe suure traditsioonilise ja mitme pisema lavaga. Lisaks muusikale on festivalil lühifilmiprogramm, vestlusringid, lasteala, väliraamatukogu ning pakkumisel eri maitseid.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Tänavu 8. ja 9. juulil Ranna külas toimuv rändfestival Võnge kuulutas välja järgmised seitse artisti. Nimekirja kroonib üks festivali peaesinejatest, New Yorgi R&B duo Lion Babe. Pariisist jõuab Võnkele prantsuse popi tõusev täht Annael. Kodumaistest artistidest lisandusid esinejate nimistusse Genka & DEW8, Sibyl Vane, Sten-Olle, Leik ja Taavi-Peeter Liiv.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe artikli pealkirja ja sisu. Kasuta oma loomingulisi võimeid, et koostada detailne ja põhjalik ühelauseline sissejuhatus sellele uudisele.\n\n## Pealkiri:\n\nEluaseme hinnaindeks kerkis mullu 15,1 protsenti\n\n## Põhitekst:\n\nStatistikaameti analüütiku Egne Säinasti sõnul tõusis aastaindeks, mida arvutatakse nelja kvartali keskmisena, viimati sellest rohkem 2007. aastal, kui kasv oli 20,8 protsenti.\n\n\"Möödunud aastal tõusid korterite hinnad 14,8 protsenti ja majade hinnad 15,9 protsenti,\" ütles Säinast.\n\nEluaseme hinnaindeks näitab kodumajapidamiste poolt eluaseme soetamiseks tehtud tehingute ruutmeetrihindade muutust ning seda arvutatakse korterite ja majade kohta.\n\nMöödunud aasta neljandas kvartalis tõusis eluaseme hinnaindeks võrreldes 2020. aasta sama kvartaliga 20,4 protsenti.\n\nMajade hinnad tõusid neljandas kvartalis 21,7 protsenti ja korterite hinnad 19,8 protsenti. Võrreldes kolmanda kvartaliga tõusis eluaseme hinnaindeks 6,6 protsenti. Majade hinnad tõusid 11,4 protsenti ja korterite hinnad 4,3 protsenti.\n\nOmaniku kasutuses oleva eluaseme hinnaindeks tõusis 2021. aastal võrreldes 2020. aasta keskmisega 11 protsenti. Neljandas kvartalis oli muutus võrreldes 2020. aasta sama kvartaliga 15,8 protsenti.\n\nEluaseme hinnaindeks koosneb neljast osast: eluaseme ost, muud eluaseme ostmisega seotud teenused, eluaseme kapitaalremont ja eluaseme kindlustus.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Eluaseme hinnaindeks kerkis mullu 2020. aasta keskmisega võrreldes 15,1 protsenti, mis on suurim kasv alates 2007. aastast. Möödunud aasta neljandas kvartalis kasvas indeks aastavõrdluses 20,4 protsenti.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu uudise pealkirja ja põhisisuga. Kasuta neid fakte, et luua pikk ja sisutihe lause, mis toimib loo sissejuhatusena.\n\n## Pealkiri:\n\nÕiguskantsler loobus kuue kuupalga suurusest hüvitisest\n\n## Põhitekst:\n\nRiigikogu otsustas mullu 15. detsembril presidendi ettepanekul nimetada Ülle Madise õiguskantsleri ametisse teiseks ametiajaks.\n\n\"Sellega seoses loobun õiguskantsleri seaduse § 14 lõikes 6 sätestatud õigusest saada 31. märtsil lõppeva ametiaja eest hüvitist kuue kuu ametipalga määra ulatuses. Loodan anda ametivande ja asuda uueks ametiajaks ametisse 4. aprillil, mistõttu ei pea sellises olukorras hüvitise vastuvõtmist õiglaseks. Õiguskantsleri seaduse § 14 lõige 6 ei ole kohustav norm, mistõttu võimaldab see mul hüvitisest loobuda,\" teatas Madise rahandusministeeriumile.\n\nPraegu on õiguskantsleri palk 5753 eurot (1. aprillist tõuseb see 6207 eurole) ehk kuue kuu hüvitise summa olnuks 34 518 eurot.\n\nPresident tegi mullu 16. novembril ettepaneku nimetada õiguskantsleriks taas Ülle Madise. Kaaskirjas märkis president, et viimased seitse aastat õiguskantsleri ametit väärikalt kandnud Ülle Madise on tugeva akadeemilise tausta ja pikaaegse riigihalduse kogemusega jurist. Varasem töökogemus on tal õigusloome alal justiitsministeeriumis ja riigikogu põhiseaduskomisjonis, samuti on ta töötanud riigikontrolli peakontrolörina ning presidendi õigusnõunikuna.\n\nÜlle Madise teise ametiaja poolt hääletas 63, vastu oli 18 ning erapooletuks jäi üks riigikogu liige. Õiguskantsleri ametiaja pikkus on seitse aastat.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Õiguskantsler Ülle Madise otsustas loobuda kuue kuupalga suurusest hüvitisest, mida ta saanuks oma esimese ametiaja lõppemise eest.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe uudis läbi ning loo sellele fantaasiarikas ja pikk lause, mis võiks uudist tutvustada.\n\n## Pealkiri:\n\nCNN: Bideni tänane Euroopa-visiit on lähiajaloo üks tähtsamaid\n\n## Põhitekst:\n\nBideni külaskäik Brüsselisse, kus ta osaleb NATO liidrite kohtumisel, G7 tippkohtumisel ning ka Euroopa Ülemkogul ja hilisemal visiidil Poolasse, peab näitama, kas lääs suudab peatada Ukrainas juba kuu aega verist sõda pidanud Vene presidendi Vladimir Putini, märkis CNN.\n\nSeni ei ole lääneriikide kehtestatud laiaulatuslikud sanktsioonid Venemaa kurssi muutnud, ning pole selge, kas täiendavad sanktsioonid ja NATO otsus paigutada oma idatiivale täiendavaid heidutusvägesid toob muutuse.\n\nBiden ei soovinud enne lennukile suundumist ajakirjanikele avada, mida ta kavatseb Euroopas oma kolleegidega rääkida. \"Kõik, mida mul on öelda, ütlen ma siis, kui olen kohale jõudnud,\" teatas president.\n\nNATO, Euroopa Liidu ja G7 tippkohtumised keskenduvad sellele, kuidas ühiselt Venemaad karistada ning Ukrainat toetada.\n\nBideni hilisem peatus Poolas peab näitama USA toetust Ukraina sõjapõgenike laviini alla jäänud riigile ning kinnitama ka USA toetust alliansi idatiivale.\n\nBideni jaoks on nüüdsed kõnelused Euroopas võimalus näidata oma diplomaatilisi võimeid, mida ta presidendikampaania ajal lubas kasutada, et taastada USA juhtroll maailmas ning parandada halvenenud suhteid liitlastega, kirjutas CNN.\n\nValges Majas nähakse sõda Ukrainas kui Bideni valitsemisaja pärandit määravat sündmust. Ukraina presidendi Volodõmõr Zelenski eelmisel nädalal USA kongressis video teel peetud kõnes öeldu – \"Olla maailma liider tähendab olla rahu liider\" – ripub nüüd kogu Bideni visiidi kohal, tõdes CNN.\n\nBideni visiidi viis peamist väljakutset\n\nBriti ringhäälingukompanii BBC esitas oma veebiküljel viis peamist katsumust, mis tema ajakirjaniku Anthony Zurcheri hinnangul seisavad USA presidendi ja kogu lääne kogukonna ees seoses Venemaa sõjalise sissetungiga Ukrainasse.\n\nÜhtsuse näitamine\n\nAmeerika Ühendriigid on seni liikunud samas rütmis liitlastega, eriti sõja alguses, kui olukorra sunnil saadi üle tavapärastest takistustest kiire konsensuse leidmisel. Kuid sõja jätkudes on oht erimeelsuste kasvamiseks. Biden peab liitlasi veenma, et NATO karmistunud hoiak ei ole ajutine, vaid uus normaalsus.\n\nPõgenikekriis\n\nPoola on vastu võtnud suurima hulga Ukrainast saabunud sõjapõgenikke. Miljonite ukrainlaste saabumine riiki on pannud Poola suure surve alla ning kui põgenikevoogusid õigesti ei juhita, võib see tekitada riigis rahulolematust ja majanduslikke probleeme.\n\nUSA peab tagama, et Poola jääb NATO usaldusväärseks liikmeks.\n\nSõjaline külg\n\nKuigi USA on lubanud Ukrainale senisest moodsamaid kaugmaa õhutõrjerelvi, on nende kohaletoimetamine keerulisem kui lubaduste andmine.\n\nLäänes kardetakse, et õhutõrjerelvade tarnimine Ukrainale võib esile kutsuda Venemaa vastuse NATO-le ja selle varustusteedele. Kas siin on USA-l vaja oma Euroopa liitlaste tuge.\n\nSanktsioonid\n\nSeni on USA ja Euroopa riikide kehtestatud sanktsioonid suutnud vähe mõjutada Venemaad ega ole peatanud rünnakuid Ukrainas.\n\nEhkki lääneriigid on öelnud, et sanktsioonide mõjuma hakkamine võtab aega, kasvab surve leida uusi täiendavaid võimalusi Venemaa agressiooni peatamiseks.\n\nHiina küsimus\n\nNii USA kui ka Euroopa peavad pingutama, et hoida Hiina eemal Venemaa toetamise võimalusest, ning veel parem oleks, kui suudetakse Pekingit veenda olema kriitilisem Vene agressiooni suhtes.\n\nSamas kaalutakse juba võimalust kehtestada ka Hiinale sanktsioone, kui see hakkaks Venemaad avalikult abistama.\n\nHiina äsjane toetus Venemaale suurimate majandustega riikide G20 rühmituses näitab, et Pekingit ei ole lihtne veenda.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Ameerika Ühendriikide presidendi Joe Bideni neljapäeval algav visiit Euroopasse on üks olulisemaid, mis USA presidendid viimastel kümnenditel on teinud, leiab uudistekanal CNN. Briti rahvusringhääling BBC tõi välja viis tähtsamat teemat, millega Biden tegelema peab.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe hoolikalt uudise pealkiri ja sisu ning kirjuta artiklile pikk sissejuhatav lause, kasutades oma kujutlusvõimet.\n\n## Pealkiri:\n\nEnne sõja algust tehtud riigihanked on läinud ettevõtetele liiga kalliks\n\n## Põhitekst:\n\nVenemaa rünnak Ukrainale on tõstnud mitmete materjalide hinda ja lõhkunud tarneahelaid. Nii on enne 24. veebruari sõlmitud lepingute täitmine läinud oodatust kallimaks.\n\n\"Alates kütusehindade tõusust lõpetades kõikvõimalike materjalidega. Metallid, terased, alumiinium, bituumen, graniitkillustik, puit ja ilmselt mõned muudki materjalid on kallinenud kümnetes protsentides, mõni asi ka kordades. Ettevõtted ise oma vahenditest kindlasti sellist hinnatõusu katta ei suuda,\" rääkis ehitusettevõtte Trev 2 juhatuse esimees Sven Pertens.\n\nPertens pakub kahte lahendust. Tellija võib ettevõttele täiendavad kulud kinni maksta, teine võimalus on hindasid muuta indeksitele viidates.\n\n\"See tekitab päris palju halduskoormust juurde, kui kõiki materjale hakata kuupõhiselt võrdlema. See olukord muutub igakuiselt, iganädalaselt, mõnikord ka igapäevaselt,\" rääkis Pertens.\n\n\"Näiteks märtsikuus tehtud töödel arvestatakse, milline oli ehitushinnaindeks märts versus veebruar või tarbijahinnaindeks märts versus veebruar,\" selgitas Pertens.\n\nTavaliselt on hinnatõus äririsk, millega peab ettevõte arvestama. Kui ettevõte hindab oma võimekust üle ja ei jõua töödega tähtajaks valmis, võib tellija küsida ka leppetrahvi. Kuna sõjaga ei saanud arvestada enne 24. veebruarit, näeb seadus ette erandeid.\n\n\"Esimene asi, mida tuleks teha on võimalikult kiiresti teise lepingupoolega ühendust võtta ja oma võimalikult täpselt probleemid lahti selgitada. Nii, et hankija saaks aru, milles on probleem. Lihtsalt viidata sõjale Ukrainas ilmselgelt ei piisa,\" rahandusministeeriumi nõunik Evelin Karindi-Kask.\n\nSiiski ei ole hankija, näiteks riigiasutus nagu transpordiamet, kohustatud lepingut muutma. Uus hind võib olla kallim kui eelarve lubab.\n\nKarindi-Kask märkis, et uute hangete puhul peavad ettevõtted juba ise arvestama uue olukorraga. Et seda teha, peaks ettevõtjate hinnangul tellijad selged reeglid kirja panema.\n\n\"Kohalikud omavalitsused, riigiametid ja nii edasi annaksid kõigile teada, et ükskõik, kes järgmisel hankel osaleb või oma lepingut täidab teab, kuidas teda järgnevatel kuudel hakatakse kohtlema,\" rääkis Pertens.\n\nKui seda selgust ei tule kirjutavad ettevõtted suurema hinnatõusu riski juba algse pakkumise hinna sisse, lisas Pertens.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Järsud hinnatõusud tähendavad, et ettevõtted ei suuda enne sõja puhkemist sõlmitud lepinguid täita kokkulepitud hinna eest. Riigihangete puhul võivad riigiasutused hinnatõusu võtta enda kanda.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Süvene uudise pealkirja ja sisu ning kirjuta sellele loole sisukas ja informatiivne sissejuhatus, mille pikkus on üks lause.\n\n## Pealkiri:\n\nRiik otsib viise sadamalinnade toetamiseks Vene transiidi kadumisel\n\n## Põhitekst:\n\nVenemaa ja Valgevene kaubavoost on olnud üpris suures sõltuvuses kolm suuremat sadamat ehk Sillamäe, Muuga ja Paldiski, mis on piirkonnas ka suured tööandjad.\n\nMajandusministeeriumi meremajanduse asekantsleri Kaupo Lääneranna sõnul moodustab Venemaa ja Valgevene transiit ligi poole Eesti sadamate mahtudest.\n\nVeel pole kaubamahud märkimisväärselt kukkunud, kuid see mõju alles tuleb, ütles Läänerand. Kõige suurema löögi all on Sillamäe.\n\n\"Kui vaatan linna suurust ja kui palju see sadam ja tema territooriumil paiknevad operaatorid tööd annavad, siis Sillamäe puhul on see sadades inimestes. Minu andmetel on idasuunalisel kaubavahetusel seal väga suur osa, võib öelda enamus, sissetulevast kaubavoost. See tähendab, et nemad on kindlasti kõige raskemas olukorras, kuna nad on piirkonnas ka suured tööandjad,\" rääkis Läänerand.\n\nMinisteerium on pidevas ühenduses ka sadamaoperaatorite ja ettevõtjatega, et leida lahendusi ähvardava tööpuuduse leevendamiseks. Meremajanduse asekantsleri sõnul saab mõelda uutele turgudele ja ärisuundadele, kuid see kõik on alles arutusel.\n\nTallinna sadama kommertsjuht Margus Vihman nentis, et Tallinna Sadama tööd senised sanktsioonid mõjutanud pole. Ennustatavad mõjud jäävad ka väikeseks, ehkki Vene kaubad moodustavad kaubavoost suure osa.\n\n\"Kui me vaatame kogu kaubamahtu, mis eelmisel aastal oli veidi üle 22 miljoni, siis 30 protsenti sellest on Vene päritolu. Samas, kui võtta seda rahaliselt, siis on see meile kuus miljonit eurot ja kui käive meil üle 110 miljoni, siis see pole märkimisväärne osa meie käibest,\" rääkis Vihman.\n\n\"Eks me peame tegema tugevamat tööd, et korvata lõuna ja põhja suunal kaubavooga ja soodustama Eesti importi-eksporti,\" ütles Vihman.\n\nSadamakeelu kehtestamine Vene lipu all sõitvatele laevadele ei tähendaks Vihmani sõnul Tallinna Sadamale samuti väga suurt tagasilööki.\n\n\"Meil oli möödunud aastal 60 laeva Vene lipu all. See keeld tähendab, et Vene laevaregister ei saa raha, aga laevad saab panna teise riigi registrisse, raha läheb teise riigi kassasse, laevad ei jää selle pärast tulemata. Küll jääb Vene Föderatsioonil raha saamata,\" rääkis ta.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Majandusministeerium töötab plaani kallal, kuidas vähendada Venemaa ja Valgevene kaubavoo kahanemise mõju sadamatega seotud linnadele, nagu Sillamäe, Maardu ja Paldiski.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe artikli pealkiri ja sisu, seejärel loo pikk ja põnev lause, mis võiks olla artikli sissejuhatus.\n\n## Pealkiri:\n\nTimes: FSB võib teha Moskvas riigipöörde\n\n## Põhitekst:\n\nAllikas olevat rääkinud Vladimir Ossetškinile, kes on Vene võimude poolt üks tagaotsitumaid inimesi oma töö eest vanglates toimuva ahistamise paljastamisel, et pärast väheedukaks kujunenud sissetungi Ukrainasse on Vene julgeolekuteenistusi haaranud kaos ja rahulolematus, teatas The Times.\n\nLekitaja olevat Ossetškinile kirjutanud kümneid kirju rahulolematusest julgeolekuorganites ning see näitavat tema sõnul, kui suur on eriteenistustes rahulolematus Putini suutmatuse pärast Kiievis võim vahetada.\n\nOssetškini sõnul tõukub FSB ohvitseride pahameel suuresti Venemaale kehtestatud sanktsioonidest, mis ei lase julgeolekuteenistuse kõrgematel ametnikel, keda Venemaal sageli arvatakse niinimetatud uusaadli hulka, nautida puhkust oma villades Itaalias või käia lastega Pariisi Disneylandis. FSB, mille juht Putin ise oli aastatel 1998-1999, töötajatel on märksa kõrgem palk kui tavalistel venelastel ning lisaks annab riik neile ka korteri.\n\n\"Putin on 20 aastat loonud Venemaal stabiilsust. Inimestele süsteemis – FSB töötajatel, politseinikel, prokuröridel oli võimalik nautida head elu. Aga nüüd on kõik kadunud. Nad mõistavad, et sõda on katastroof. Nad ei taha tagasi Nõukogude Liitu pöörduda,\" rääkis Ossetškin Pariisist, kus ta alates 2015. aastast elab.\n\nTema hinnangul soovivad need inimesed süsteemi muuta, kui see peaks vajalik olema.\n\n\"Iga nädala ja kuuga, mis see sõda kestab, kasvab julgeolekutöötajate mässu võimalus,\" rääkis Ossetškin.\n\nInimõiguste kaitse rühmituse Gulagu.net asutanud Ossetškin paljastas, et teda informeerinud lekitaja juhib väikest analüüsirühma FSB-s ning kasutab e-posti aadressina nime \"wearenotallsadists\" (eesti keeles: me kõik ei ole sadistid).\n\nSama allikas võttis Ossetškiniga esimest korda ühendust 2021. aasta oktoobris, kui Gulagu.net oli avaldanud video, mis näitas, kuidas FSB töötajad piinasid ühes Saraatovi vanglas kinnipeetavaid.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Iga nädalaga, mil sõda Ukrainas kestab, kasvab võimalus, et Venemaa Föderaalne Julgeolekuteenistus (FSB) korraldab riigipöörde president Vladimir Putini võimult kõrvaldamiseks, vahendas väljaanne The Times Vene luureringkondadest pärit lekitaja infot.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe artikli pealkiri ja sisu, seejärel loo pikk ja põnev lause, mis võiks olla artikli sissejuhatus.\n\n## Pealkiri:\n\nOrbán: Lääne-Euroopa on rändeinvasioonile alistunud\n\n## Põhitekst:\n\nPeaminister pidas kolm nädalat enne parlamendivalimisi kümnetele tuhandetele poolehoidjatele kõne, milles kuulutas Lääne-Euroopa alistumist massimigratsioonile Aafrikast ja Lähis-Idast.\n\n\"Olukord on selline, et need, kes oma piiril migratsiooni ei tõkesta, on kadunud. Nad neelatakse aeglaselt, kuid kindlalt alla,\" ütles põgenike ja asüülitaotlejate suhtes avalikult vaenulik Ungari valitsusjuht.\n\n\"Lääne-Euroopa noored jõuavad veel näha aega, mil neist saab vähemus omaenda riigis ja mil nad kaotavad ainsa koha maailmas, mida saavad koduks nimetada.\"\n\nOrbán on läheb valimistele vastu kampaaniaga, mille peasõnum on sisserände peatamine, ja loodab saada valituks kolmandaks ametiajaks.\n\nTa ütles Budapesti parlamendihoone ette kogunenud rahvahulgale, et globalistlikud jõud püüavad koostöös ungari opositsiooniga rebida maha tara, mille ta lasi 2015. aastal ehitada riigi lõunapiirile migrantide tõkestamiseks.\n\n\"Loomulikult maksame me pärast valimisi moraalset, poliitilist ja juriidilist hüvitust nõudes kätte, aga praegu ei saa me sellele oma aega ega energiat kulutada,\" ütles ta.\n\nPeaminister ei jätnud ründamata ka Ungaris sündinud juudi soost USA miljardäri George Sorosit, seades ta Ungari ajalooliste vaenlaste - Osmani impeeriumi, Habsburgide ja Nõukogude Liiduga ühte ritta.\n\nMeeleavaldusega, mille korraldajad nimetasid rahumarsiks, tähistati Ungari 1848. aasta revolutsiooni 170. aastapäeva.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Ungari peaminister Viktor Orbán maalis neljapäeval massimeeleavaldusel kuulajatele apokalüptilise pildi Lääne-Euroopast, kus rändetulva alla mattunud põliseurooplased jäävad peagi vähemusse.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe hoolikalt uudise pealkiri ja sisu ning kirjuta artiklile pikk sissejuhatav lause, kasutades oma kujutlusvõimet.\n\n## Pealkiri:\n\nEL ja USA arutavad tuleval nädalal tollitariife\n\n## Põhitekst:\n\n\"Volinik Malmström ja minister Ross leppisid telefonitsi kokku kohtuda järgmisel nädalal, kohtumise üksikasjad on veel täpsustamisel,\" lausus EK allikas.\n\nEL-i ja USA kõnelustel loodetakse Euroopale tariifidest vabastust, Brüssel soovib selgust, kuidas seda saavutada enne nende jõustumist 23. märtsil.\n\nMalmström on kohtunud eelnevalt USA kaubandusesindaja Robert Lighthizeriga, kuid tulemusteta.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "USA kaubandusminister Wilbur Ross ja Euroopa Komisjoni kaubandusvolinik Cecilia Malmström kohtuvad järgmisel nädalal, et üritada lahendada vaidlust, mille on põhjustanud Ühendriikide vastuolulised imporditollid terasele ja alumiiniumile.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe uudis läbi ning loo sellele fantaasiarikas ja pikk lause, mis võiks uudist tutvustada.\n\n## Pealkiri:\n\nSaudi kroonprints: kui Iraan valmistab tuumarelva, teeme seda ka meie\n\n## Põhitekst:\n\n\"Saudi Araabia ei taha endale muretseda tuumapommi, kuid kui Iraan selle välja töötab, siis järgime me kahtlemata nende eeskuju nii kiiresti kui võimalik,\" ütles kroonprints Reutersi teatel.\n\nSunni-moslemite riik Saudi Araabia on šiiitliku Iraaniga aastakümneid vaenujalal olnud. Riigid on toetanud vastaspooli relvastatud konfliktides ja poliitilistes kriisides nii Iraagis, Süürias, Liibanonis kui Jeemenis.\n\nSaudi Araabia teeb plaane tuumaenergia kasutuselevõtuks, mis on osa prints Mohammedi reformiplaanist, et vähendada majanduse sõltuvust naftast.\n\nMaailma suurim naftaeksportija on varem öelnud, et arendab tuumaenergiat ainult rahumeelsetel eesmärkidel, kuid ei ole täpsustanud, kas kavatseb ka uraani rikastada, et tuumakütust toota - see on protsess, mida saab kasutada ka aatomirelvade tootmises.\n\nPrints Mohammedi kommentaarid mõjutavad ka Iisraeli, kes ei ole kinnitanud ega ümber lükanud oletusi, et nende käes on Lähis-Ida ainus tuumaarsenal. Iisrael on pikalt väitnud, et kui Iraan töötab välja tuumarelvad, käivitavad nemad samasuguseid projekte Iraani rivaalidega.\n\nIraan sarjas \"lihtsameelset\" Saudi kroonprintsi\n\nIraan kritiseeris neljapäeval \"lihtsameelset\" Saudi Araabia kroonprintsi Mohammed bin Salmanit pärast seda, kui kuningriigi troonipärija oli võrrelnud islamivabariigi kõrgeimat juhti ajatolla Ali Khameneid Adolf Hitleriga.\n\n\"Need sõnad on väärtusetud...sest nad pärinevad lihtsalt mõistuselt täis illusioone, mis räägib ainult valesid ja kibestumust,\" ütles Iraani välisministeeriumi pressiesindaja Bahram Ghasemi.\n\nMohammed bin Salman ütles usutluses USA telekanalile CBS ka, et kui Teheran peaks saama tuumarelva, ei jää saudid samuti ootama.\n\nKroonprints rääkis usutluses, millest avaldati neljapäeva katkeid, Khameneist kui \"uuest Hitlerist\", sest \"ta tahab laieneda\".\n\n\"Ta tahab luua Lähis-Idas oma projekti nagu Hitler, kes tahtis omal ajal laieneda,\" ütles kroonprints, viidates Natsi-Saksamaa juhi ideele vajadusest laiendada sakslaste eluruumi (Lebensraum).\n\n\"Paljud maailma ja Euroopa riigid ei saanud aru, kui ohtlik Hitler on, kuni juhtus see, mis juhtus. Ma ei taha, et Lähis-Idas juhtuks sama.\"\n\nIntervjuu Saudi printsiga jõuab eetrisse pühapäeval, kaks päeva enne Mohammedi ja USA presidendi Donald Trumpi kohtumist Valges Majas.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Kui Iraan loob tuumarelva, teeb seda ka Saudi Araabia, teatas kuningriigi kroonprints Mohammed bin Salman neljapäeval, kasvatades sellega tõenäosust, et niigi konfliktirohkes regioonis hakatakse võidu tuumarelvastuma.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe hoolikalt uudise pealkiri ja sisu ning kirjuta artiklile pikk sissejuhatav lause, kasutades oma kujutlusvõimet.\n\n## Pealkiri:\n\nBarcelona sai Euroliigas üllatusvõidu tabeli kolmanda Olympiakose vastu\n\n## Põhitekst:\n\nBarcelona läks juhtima juba esimesel neljandikul ning võitis selle seisuga 22:17. Teisel veerandil lasti vastased küll veidi lähemale ning uut poolaega alustati seisust 40:38. Teisel poolajal olid hispaanlased juba selgelt paremad ning mäng võideti suurelt, seisuga 90:63.\n\nVõitjate resultatiivseim mängija oli 19 punkti visanud ja 10 lauapalli võtnud Ante Tomic. Omalt poolt lisas 17 silma Adrien Moerman ja 14 Petteri Koponen.\n\nTeised tulemused:\nBelgradi Crvena Zvezda - Valencia Basket 106:90\nBambergi Brose Basket - Istanbuli Anadolu Efese 88:79\nMoskva Himki - Tel Avivi Maccabi 94:91\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Korvpalli Euroliiga 26. ring tõi üllatusõitja, kui 13. tabelireal paiknev FC Barcelona võitis kolmandat positsiooni hoidva Pireuse Olympiakose seisuga 90:63.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu uudise pealkirja ja põhisisuga. Kasuta neid fakte, et luua pikk ja sisutihe lause, mis toimib loo sissejuhatusena.\n\n## Pealkiri:\n\nUSA kohus mõistis vangi Iraanile relvastust hankida üritanud mehe\n\n## Põhitekst:\n\nMehe tegevust käsitletakse USA poolt Iraanile kehtestatud sanktsioonide rikkumisena.\n\nUudisteagentuuri AP informatsiooni kohaselt võeti Olangian kinni 2012. aastal Eestis ja anti Ühendriikidele välja.\n\nSüüdistuse kohaselt esines 57-aastane Olangian Venemaa relvaärimehena sõlmides tehingu kümne raketi ostmiseks, kuid kokku soovis mees hankida neid vähemalt 200.\n\nOlangiani kaitsja teatas, et mees kaebab otsuse edasi.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Ühendriikide kohus mõistis kolmapäeval 25 aastat vanglakaristust USA ja Iraani topeltkodakondsusega Reza Olangianile, kes üritas Iraanile osta maa-õhk rakette ja lennukiosi, teatasid võimuesindajad.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe uudis läbi ning loo sellele fantaasiarikas ja pikk lause, mis võiks uudist tutvustada.\n\n## Pealkiri:\n\nVaatluskeskus: Ida-Ghoutast on 24 tunniga põgenenud üle 20 000 inimese\n\n## Põhitekst:\n\nVabaühendus Süüria Inimõiguste Vaatluskeskus nimetas 20 000 inimese põgenemist enklaavist enne, kui vool neljapäeva õhtul peatus, \"suurimaks ümberasumiseks alates rünnaku algusest Ghoutale\" 18. veebruaril.\n\nÜRO teatas, et püüab alles kokku lüüa, kui palju inimesi on 400 000 elanikuga enklaavist lahkunud. \"ÜRO ei ole evakueerimisi jälginud, kuid külastab varjupaiku, kuhu mõned evakueeritud saabuvad,\" teatas maailmaorganisatsiooni pressiesindaja.\n\nVaatluskeskus teatas ka, et režiimiväed on tagasi vallutanud 70 protsenti piiramisrõngas enklaavist, mille üle nad 2012. aastal kontrolli kaotasid.\n\nNeljapäeval hõivasid režiimiväed Hammuriyeh linna pärast seda, kui seda enda valduses hoidnud rühmitus Faylaq al-Rahman selle maha jättis. Öösel avasid režiimiväed tsiviilelanikele koridori linnast režiimi käes olevatele aladele lahkumiseks, mida tuhanded inimesed tegidki.\n\nNeljapäeval sisenes Ghouta suurimasse linna Doumasse konvoi toiduabiga 26 000 inimesele. Konvoiga oli kaasas ka Rahvusvahelise Punase Risti (ICRC) president Peter Maurer.\n\nTeisipäeval ja kolmapäeval evakueeriti Doumast Damaskusesse kümneid ravi vajavaid tsiviilisikuid.\n\nJärelejäänud mässuliste käes olevad alad enklaavis on üksteisest ära lõigatud. \"Kokkuvõte on, et režiim lõikas Ghouta kolmeks tsooniks, et saavutada mugavalt kolm erinevat kokkulepet,\" ütles Türgis asuva Omrani Instituudi analüütik Nawar Oliver.\n\nAssad on otsustanud Ida-Ghouta tagasi võtta, et tagada pealinna Damaskuse julgeolek, mida on mässulisest enklaavist regulaarselt tabanud raketid ja mürsud. Alates pealetungi algusest on Ida-Ghoutas režiimivägede ja Venemaa õhu- ja suurtükirünnakutes hukkunud peaaegu 1250 tsiviilisikut.\n\nTürgi, Venemaa ja Iraan liigitasid eelmisel aastal Süüria de-eskalatsioonitsoonides kokku leppides Ida-Ghouta üheks selliseks relvarahutsooniks, kus vägivald oleks pidanud vähenema, sillutades tee humanitaarabile ja üleriigilisele relvarahule.\n\nValitsusvägesid ja Venemaad ei peatanud ka 24. veebruaril ÜRO Julgeolekunõukogus ühehäälselt heaks kiidetud resolutsioon 30-päevasest relvarahust Süürias, mida Moskva toetas. Venemaa ja Süüria valitsus õigustasid Ida-Ghouta mässuliste vastast operatsiooni asjaoluga, et resolutsioon ei kata operatsioone terrorirühmituste vastu.\n\nSüüria konflikti algusest möödus neljapäeval seitse aastat.\n\nMoskva kaudselt kinnitas osalust Ida-Ghouta pealetungis\n\nVenemaa on pühendunud Süüria režiimi aitamisele Ida-Ghouta mässulistest jagu saamisel, teatas Moskva neljapäeval ja kaudselt kinnitas oma vägede osalust sealses Süüria valitsusvägede pealetungis.\n\nVenemaa on seni olnud Ida-Ghouta rünnakutes osalemise asjus kidakeelne, aga välisminister Sergei Lavrovi avaldusest ei jää kahtlust, et Vene väed võtavad pealetungist aktiivselt osa.\n\n\"Me jätkame võitlust terroristidega, me saame neist jagu, me aitame neile lõpu peale tegemisele kaasa Ida-Ghoutas, kus Süüria armee praegu meie toel operatsioone läbi viib,\" ütles ta.\n\nPärast seda, kui president Vladimir Putin andis eelmise aasta lõpus korralduse osa Vene vägesid Süüriast ära tuua, pole Vene sõjavägi tegevuse kohta avalikkuses palju rääkinud.\n\nMoskva on humanitaarkoridori valvates aidanud Damaskuse lähedal asuvast Ida-Ghouta enklaavist tsiviilelanikke evakueerida. Sealseid mässulisi nimetab Moskva terroristideks, kellele kehtiv relvarahu ei laiene.\n\nVabaühenduse Süüria Inimõiguste Vaatluskeskus andmetel on Ida-Ghoutas Süüria valitsusvägede ja Venemaa õhu- ja raketirünnakutes surma saanud üle tuhande tsiviilelaniku.\n\nPentagon: Venemaa on Ida-Ghoutas kaassüüdlane\n\nVenemaa on kaassüüdlane Süüria presidendi Bashar al-Assadi režiimi metsikustes, sest langetas teadlikult otsuse rikkuda ümberpiiratud Ida-Ghouta vaherahu tingimusi, teatas neljapäeval Pentagon.\n\nSüüria valitsusväed on hõivanud üle poole mässuliste valduses olnud enklaavist Damaskuse kõrval ja korraldanud ÜRO üleskutseid trotsides muu hulgas õhurünnakuid, milles ainuüksi kolmapäeval hukkus kümneid inimesi.\n\n\"Venelased on teinud teadliku valiku mitte ohjeldada Assadi režiimi. Seetõttu veresaun Ida-Ghoutas jätkub. Venemaa on moraalselt kaassüüdlane ja vastutav Assadi metsikuste eest,\" ütles USA kaitseministeeriumi kõneisik Dana White.\n\n\"Me kutsume Venemaad üles sundima Assadi režiimi lõpetama süütute süürlaste tapmine ja lubama Ida-Ghouta ja teiste alade elanikele juurdepääsu vajalikule abile. Me toetame diplomaate nende jõupingutustes lahendada konflikt ÜRO toetatava Genfi protsessi kaudu.\"\n\nViisteist ÜRO Julgeolekunõukogu liiget, sealhulgas USA, kiitsid läinud kuul heaks resolutsiooni, mis näeb ette kuu aja pikkuse vaherahu, kuid sellest ei ole kinni peetud.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Viimase 24 tunni jooksul on üle 20 000 tsiviilisiku põgenenud lahingutegevuse eest Süüria Ida-Ghouta enklaavis, mis on ligi kuu aega kestnud valitsusvägede pealetungi järel langemas uuesti president Bashar al-Assadi võimu alla.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Süvene uudise pealkirja ja sisu ning kirjuta sellele loole sisukas ja informatiivne sissejuhatus, mille pikkus on üks lause.\n\n## Pealkiri:\n\nAllikad: Prantsusmaa andis välja Saudi kroonprintsi õe vahistamiskäsu\n\n## Põhitekst:\n\nHassa bint Salman'i vahistamismäärus anti välja juba detsembri lõpus, kinnitas allikas ajakirja Le Point väidet.\n\nAllikas selgitas, et Hassa bint Salman'i soovitakse üle kuulata seoses relvakuriteoga, inimrööviga, varguse ja tapmisähvardustega, milles tema julgeolekumeeskonna liiget süüdistatakse.\n\nSaudi saatkond Pariisis ei ole esialgu allika väiteid kommenteerinud.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Prantsusmaa on andnud välja Saudi Araabia kroonprintsi Mohammed bin Salmani õe vahistamismääruse, sest väidetavalt käskis too oma ihukaitsjal Pariisis asuvas korteris ühele töölisele peksa anda, ütles juhumiga kursis olev allikas neljapäeval.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe hoolikalt uudise pealkiri ja sisu ning kirjuta artiklile pikk sissejuhatav lause, kasutades oma kujutlusvõimet.\n\n## Pealkiri:\n\nRakvere, Pärnu ja Saaremaa alustasid veerandfinaale võidukalt\n\n## Põhitekst:\n\nRakveres toimunud mäng kohaliku võrkpalliklubi ja Bigbank Tartu vahel oli eeldatult kõige tasavägisem. Selles paaris kannab küll favoriidikoormat Tartu, aga ei tasu unustada, et põhiturniiril jäi omavaheline seis 1:1 (mõlemad võitsid oma kodumängu), kirjutab Volley.ee.\n\nTäna võitis Rakvere esimese 25:21, tartlased teise ja kolmanda geimi suhteliselt kindlalt (vastavalt 25:20 ja 25:18), aga tasavägise neljanda võttis taaskord kodumeeskond 25:23. Otsustavas viiendas geimis oli kodumeeskond selgelt kindlam 15:10 ja nii läheb Rakvere VK laupäeval Tartu Ülikooli spordihoones mängitavale teisele mängule vastu 1:0 eduseisus.\n\nPõhihooaja RTU-st kõrgemal lõpetanud Pärnu mängis täna kodus kuna Riia Tehnikaülikool ei leidnud sobivat saaliaega. Pärnakad, kes ka põhihooaja tulemuste põhjal selle paari selged favoriidid, olid veidi hädas kõige esimeses geimis, kus mängumasin saadi käima alles 18:21 kaotusseisult. Mängumeeste punktide mängimisel eksis kodumeeskond lätlastest siiski vähem ja nii tuli tasavägise geimi võit punktidega 26:24. teine geim tuli juba kindlalt 25:16. Aga see ilmselt ka uinutas, sest kolmandas tunnistati RTU paremust 19:25. Neljandas geimis Avo Keele hoolealused enam nalja ei teinud ja see võideti 25:17. Pärnakate resultatiivseim oli Robert Juchnevic 23 punktiga (kasutegur +14), rünnakul lõi leedukas ära 19 tõstet 31, mis teeb rünnakuprotsendiks igati korraliku 61%. Taavet Leppik toetas omasid 15 punktiga.\n\nTulemust vaadatest kõige lihtsamalt pääses täna Saaremaa Võrkpalliklubi, kes mängis võõrsil VK Biolars/Jelgava vastu. Põhiturniiri võitja end Zemgales üllatada ei lasknud, kindel 3:0 võit tuli geimidega 25:12, 25:18, 25:19. Saarlaste punktid jagunesid ühtlaselt Hindrek Pulga (12 punkti), Mihkel Tanila (11 p.), Tomaš Halanda (10 p.) ja Kostiantyn Riabukha (8 p.) vahel. Keskblokeerija Tanila lõi mängu tervelt kuus ässa, Riabukha punktidest tervelt viis tulid blokist.\n\nKõigi nelja veerandfinaalpaari järgmised mängud toimuvad laupäeval, 17. märtsil. Final Four'i jõudmiseks on vaja kahte võitu, vajadusel toimub kolmas mäng pühapäeval, 18. märtsil.\n\nCredit24 Meistriliiga Final Four toimub Kuressaares 23. ja 24. märtsil.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Neljapäeval, 15. märtsil alustasid kahe võiduni peetavat veerandfinaalseeriat neli Eesti klubi. Rakveres kohtusid omavahel Rakvere VK (6.) ja Bigbank Tartu (3.), Pärnus Pärnu VK (2.) ja RTU/Robežsardze (7.), Zemgales võõrustas põhiturniiri kaheksas VK Biolars/Jelgava põhiturniiri võitjat Saaremaa VK-d.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Vaata läbi uudise pealkiri ja tekst ning loo loov sissejuhatav lause, mis haakub artikli sisuga.\n\n## Pealkiri:\n\nSlovakkia peaminister astus ametist tagasi\n\n## Põhitekst:\n\nFico kinnitas, et jätkab ka pärast tagasiastumist aktiivselt poliitikas ja jääb ka Slovakkia Sotsiaaldemokraatlikku Parteid juhtima, vahendas \"Aktuaalne kaamera\".\n\nSlovakkia president ütles neljapäeval, et palub asepeaministril Peter Pellegrinil moodustada uus valitsus, sest peaminister Robert Fico on otsustanud ajakirjaniku tapmisest tingitud surve tõttu tagasi astuda.\n\n\"Ma usaldan härra Pellegrinile uue valitsuse moodustamise niipea, kui saan Fico valitsuse tagasiastumisavalduse,\" ütles president Andrej Kiska.\n\nKiska rahuldas Fico lahkumisavalduse ning koos peaministriga astub tagasi kogu valitsus.\n\nPresident ütles varem, et valitsuskoalitsiooni kolm erakonda - vasaktsentristlik SMER-SD, ungarlaste vähemust esindav Most-Hid ja marurahvuslik Slovakkia Rahvuspartei - teavitasid teda, et neil on parlamendienamuse toetus Pellegrini juhitavale valitsusele.\n\nVõimuliidul on 150-kohalises parlamendis 79 saadikukohaga enamus.\n\nPellegrinile valitsuse moodustamiseks volitusi andes hoiab Kiska ära ennetähtaegsed valimised.\n\nLahkuv peaminister astub enda sõnul tagasi ainult ühel põhjusel - vältida riigis kaost ja tagada stabiilsus. \"Ennetähtaegsed valimised ei oleks toonud stabiilsust. Olen kindel, et otsus moodustada uus valitsus, on õige samm,\" lausus Fico ajakirjanikele, lubades samas jätkata SMER-SD esimehena. \"Ma ei lähe kuhugi. Tahan olla poliitilise partei aktiivne esimees.\"\n\nFico esitas lahkumisavalduse pärast seda, kui Most-Hid kutsus korraldama erakorralisi valimisi ja ähvardas koalitsioonist lahkuda. Pärast Fico tagasiastumisteadet muutis erakond meelt ja lubas Pellegrini valitsuses jätkata.\n\nPellegrini on sarnaselt Ficole SMER-SD liige.\n\nValitsuse tagasiastumise põhjustas uuriva ajakirjaniku Ján Kučiaki ja tema kihlatu mõrvamisest alguse saanud poliitiline kriis.\n\nUudisteportaalis aktuality.sk töötanud Kučiak ja tema kihlatu Martina Kušnírová leiti tapetuna 25. veebruaril oma kodust Veľká Mača linnas.\n\nKučiak käsitles viimases lõpetamata jäänud, kuid hiljem postuumselt avaldatud kirjutises poliitikute võimalikke sidemeid Itaalia äritegelastega, kes võivad olla seotud Calabria 'Ndrangheta maffiaga, mis väidetavalt tegutseb Slovakkia idaosas.\n\nKučiaki surma järel on Slovakkiat haaranud suurim protestilaine alates 1989. aasta kommunismivastasest sametrevolutsioonist toonases Tšehhoslovakkias.\n\nProtestiliikumise juhid teatasid neljapäeval, et ei rahuldu Fico tagasiastumisega ja nõuavad uusi valimisi. \"Meil on ajalooline võimalus alustada Slovakkia vabastamist korruptsioonist,\" teatasid nad avalduses.\n\nEnne Ficot olid tagasiastumisest teatanud tema erakonnakaaslasest siseminister Robert Kaliňák ning kultuuriminister.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Slovakkia peaminister Robert Fico astus tagasi seoses möödunud kuul toime pandud ajakirjaniku mõrvaga, mis on riigis vallandanud poliitilise kriisi.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe uudis läbi ning loo sellele fantaasiarikas ja pikk lause, mis võiks uudist tutvustada.\n\n## Pealkiri:\n\nMaik-Kalev Kotsar: suvel on vaja palju tööd teha, et parem liider olla\n\n## Põhitekst:\n\n\"Hooaja sees olid suured tõusud ja mõõnad nii minu individuaalsetes sooritustes kui ka meeskonna mängus. Hooaja lõpupoole mängisime üsna head korvpalli, kuid sellest ei piisanud, et NCAA turniirile jõuda,” kommenteeris Kotsar portaalile Korvpall24.ee.\n\n21-aastane Kotsar oli South Carolina meeskonnas tänavu keskmiselt paremuselt kolmas skooritegija ja paremuselt teine lauavõitleja, kui 33 mänguga kogus ta keskmiselt 8,0 punkti, 4,8 lauapalli, 1,4 korvisöötu ja 0,9 vaheltlõiget.\n\nDebüütaastaga võrreldes pani eestlane pea igas statistilises kategoorias tublisti juurde, vaid lauapallide keskmine number oli mullusega võrreldes sama ning visketabavus langes 49% pealt 42,6% peale.\n\nSuvel on vaja palju tööd teha, et järgmisel hooajal olla parem liider nii vokaalselt kui ka eeskujult,” oli 207 cm pikkune noormees enda vastu nõudlik.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Eelmisel hooajal USA üliõpilasliigas poolfinaali jõudnud Maik-Kalev Kotsar ja South Carolina Gamecocks tänavu sellist edu korrata ei suutnud. Põhihooajal 17 võitu ja 16 kaotust kogunud tiim jäi tänavu NCAA finaalturniiri valikust sootuks välja.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Pärast artikli pealkirja ja põhiteksti lugemist kasuta oma loovust, et koostada sisutihe ja pikk sissejuhatav lause.\n\n## Pealkiri:\n\nAraabia Ühendemiraatide võidusõidud ühinevad\n\n## Põhitekst:\n\nVastav kokkulepe allkirjastati kolmapäeval. Esialgsete plaanide kohaselt hakkab UAE tuur koosnema seitsmest etapist ja saab olema vägevam kui praegused võidusõidud, kirjutab Marathon100.com.\n\n\"On aeg tõsta Abu Dhabi ja Dubai velotuuridega kaasnenud edu uuele tasemele. Araabia Ühendemiraatide olemuseks on olnud ühendatud kirg. Meie juhid tegid ettepaneku, et peaksime ära kasutama edu, mis meil on ühise rahvusena,\" selgitas Abu Dhabi Spordi Nõukoja peasekretär Aref Al Awani.\n\nMõlemad viiepäevased velotuurid toimusid tänavu veebruaris, mulluse Abu Dhabi tuuri üldvõidu pälvis Tanel Kangert (Astana). Veel pole teada, mis kuupäevadel ja kus kohas uus UAE tuur toimub. \"Oleme esitanud UCI-le palve nimemuutuseks ja seitsmeetapiliseks tuuriks,\" ütles Al Awani. \"Kõige keerulisemaks arutluskohaks kujuneb ilmselt see, milline on võistluse sobivaim aeg. Pakume omaltpoolt välja kaks varianti. Kliima poolest on kõige atraktiivsem periood veebruaris.\"\n\nAl Awani täpsustas, et eesmärk on võistluse vältel külastada kõiki seitset emiraati, kus leidub väljakutseid nii sprinteritele, mägironijatele kui ka temposõitjatele. \"Soovime kaasata ka kohalikke kontinentaaltiime ja tõusta üheks paremaks World Touri võidusõiduks,\" lisas ta.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Väljaanne The National kirjutab, et Araabia Ühendemiraatides toimuvad Abu Dhabi ja Dubai mitmepäevasõidud ühinevad ning koostöös hakatakse korraldama UAE velotuuri.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe artikli pealkirja ja sisu. Kasuta oma loomingulisi võimeid, et koostada detailne ja põhjalik ühelauseline sissejuhatus sellele uudisele.\n\n## Pealkiri:\n\nViljandi sai põnevusmängus Coopi üle seitsmenda järjestikuse võidu\n\n## Põhitekst:\n\nViljandi HC sõitis Põlvasse, olles võitnud viimased kuus liigamängu ja jättes viimase kaotuse nii kaugele kui detsembri algusesse. Võõrustajad said alguses minimaalse edu, kuid peagi viis Sergei Rodjukov külalised 4:3 ette ja 12. minutiks juhtisid mulgid 8:5. Noored põlvalased haarasid aga ohjad ning kaotusseisust 9:11 tegid 11 minutiga 6:0 vahespurdi.\n\nPeatreener Marko Koksi minutiline mõttepaus toimis ja vaheajavileks kahanes Coopi eduseis kaheväravaliseks - 16:14. Teise pooltunni esimesed neli väravat viskas aga kodumeeskond ja asus 20:14 juhtima. Nüüd oli Viljandi kord viie vastuseta väravaga vastata ja Kristo Voika vise vähendas vahe minimaalseks.\n\nKolm minutit hiljem seadis Sander Aasmäe jalule 21:21 viigi, kuid läks veel viis minutit kui kogenud Kristo Järve oma ainsa väravaga ses mängus mulgid 48. minutil 25:24 juhtima viis. Lõpuminutitel oli kindlam Viljandi ja sai raske 30:27 võidu. Voika viskas kümme, Kristjan Koovit kuus ja Rodjukov viis väravat, põlvalaste poolel olid täpsemad Mathias Rebane kuue ja Andreas Rikken viie tabamusega.\n\nTeisel vaheturniiril ehk kohtadele 5.-8. kohtusid Tapal kohalik spordiklubi ja HC Viimsi/Tööriistamarket. Võõrustajad alustasid suurepäraselt ja said 11. minutiks juba 6:1 ette. Toibunud viimsilased asusid kaotusseisu vähendama kuniks Mihkel Vaher 22. minutil mänguseisu 8:8 viigistas ja Otto Karl Kont kohe külalised ka ette viis.\n\nEhkki Tapa ei visanud kümme minutit ühtki väravat, saadi uuesti ree peale ja tasavägine avapoolaeg lõppes seisul 12:12. Tasub mainida huvitavat seika, et poolaja lõpupoole enam-vähem ühe minuti sees tabasid mõlemad meeskonnad karistusviske, kusjuures tapalastel oli realiseerijaks 14-aastane Endrik Jaanis, vastastel aga 39aastane Tarmo Ulla.\n\nTeine pooltund algas võrdselt, ent siis õnnestus Viimsil 5:0 vahespurt ja kuigi Tapa võitles lõpuni, ei suudetud vahet minimaalsest väiksemaks mängida. Lõpuvile kõlades olid HC Viimsi/Tööriistamarketi võidunumbrid 29:26. Kont viskas võitjatele kuus ja Ulla viis väravat, kaotajate täpsemad olid Marten Saar kuue, Vahur Oolup viie ja Gert Trofimov nelja tabamusega.\n\nKaks vooru enne vaheturniiride lõppu on juba selge, et veerandfinaalides kohtub HC Kehra/Horizon Pulp&Paper Viimsiga ja HC Tallinn Coopiga. Parimate väravaküttide tabelit juhib Marko Slastinovski (Tallinn) 120 tabamusega, järgnevad Vahur Oolup (Tapa) 114, täna kolmanda pallurina kolmekohalise numbrini jõudnud Tõnis Kase (Coop) 103, Otto Karl Kont (Viimsi) ja Kaimar Lees (Tallinn) 87 ning Hendrik Varul (Serviti) 86 väravaga.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Käsipalli meistriliigas peeti neljapäeval kaks ülipõnevat ja -pingelist kohtumist, kus olid õhus üllatusedki. Viljandi HC sai võõrsil raske 30:27 (14:16) võidu Põlva Coopi üle ning HC Viimsi/Tööriistamarket oli samuti võõrsil 29:26 (12:12) parem SK Tapast.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Pärast artikli pealkirja ja põhiteksti lugemist kasuta oma loovust, et koostada sisutihe ja pikk sissejuhatav lause.\n\n## Pealkiri:\n\nKalev alistas Ühisliigas Jenissei ja säilitas play-offi lootused\n\n## Põhitekst:\n\nKalevlased näitasid juba esimesel neljandikul head mängu ning läksid teisele neljandikule vastu 29:25 eduseisus. Poolaja lõpuks suutis Kalev neljapunktilise edu kasvatada kuuepunktiliseks - 51:45. Kolmandal neljandikul suutsid vastased visata juurde vaid 14 punkti kalevlaste 24 vastu. Kalevlased ei andnud mängu käest ka viimasel neljandikul ning vormistasid võidu seisuga 97:88.\n\nEnim korve viskas mängu jooksul Bojan Subotic, teenides 29 punkti. Isaiah Briscoe panustas 18. ja Branko Mirkovic 17. silmaga. Vastaste poolel oli resultatiivseim 18. punktiga Mark Lyons.\n\nKa esimeses selle hooaja omavahelises mängus võitis Kalev kodus mänginud Jenisseid kolme punktiga. Seda võitu oli Kalevil hädasti vaja, sest hoolimata vähestest võitudest, ei ole play-offi koht siiski veel käest libisenud. BC Kalev/Cramol on turniiritabelis 18 mängitud mängust teenitud nüüd viis võitu ja hoiab sellega endiselt 12. kohta, Krasnojarski Jenisseil on võidetud 15 mängust aga neli ning klubi jätkab 13. tabelireal.\n\nTabeliliidrina jätkab Kaasani Unics 14 võidu ja ühe kaotusega. Teisel kohal on Moskva CSKA 16 võidu ja kahe kaotusega ning kolmandat positsiooni hoiab Novosibirski Lokomotiiv 12 võidu ja nelja kaotusega.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "VTB Ühisliiga põhiturniiril kohtusid täna koduväljakul mängiv BC Kalev/Cramo ja Krasnojarski Jenissei. Duellist väljus võitjana Kalev, seisuga 97:88.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Süvene uudise pealkirja ja sisu ning kirjuta sellele loole sisukas ja informatiivne sissejuhatus, mille pikkus on üks lause.\n\n## Pealkiri:\n\nUgala teater tähistab maja taasavamise aastapäeva hispaaniapäraselt\n\n## Põhitekst:\n\n\"Teater võib ju sündida turuplatsil, sooserval või kus iganes, aga meil siin Viljandis on selline suur ja uus teatrimaja – kas see on siis mõistlik. Kui vaadata Viljandi elanike arvu, siis ilmselt mitte, aga kui vaadata seda, palju inimesi meie etendusi sellel esimesel aastal renoveeritud majas vaatamas käis, siis võib loota, et on. Ja sellest ongi kõige suurem rõõm,\" sõnas Ugala teatri loominguline juht Ott Aardam. Ugala uut maja külastas eelmisel aastal rekordarv külastajaid – 90 000 inimest.\n\nUgala teatri juht Kristiina Alliksaar tõi aastat kokkuvõttes omalt poolt välja renoveeritud teatrimaja regionaalse positiivse mõju.\n\n\"Sel aastal kultuurkapitali elutööpreemia pälvinud Ugala maja sisearhitekt Mait Summatavet on öelnud: \"See pole ainult teatrirahvale loodud maja, see peab teenima Eesti rahvast”. Nii mõtleme meiegi ja tegutseme selle nimel iga päev, näidates väga head teatrit Kuressaarest Valgani ja Jõhvist Pärnuni, kuid kõige parem meel on nende üle, kes meid oma koduteatris vaatama tulevad, olgu nad siis Viljandist ja Viljandimaalt või kaugemalt, jäädes Viljandisse ehk kauemakski. See aasta on toonud rohkelt erinevat tunnustust, mille üle oleme südamest uhked ja tänulikud, kuid kõige olulisem tunnustus tuleb meie etendustele tee leidnud publikult.\"\n\nÕhtu algab kell 17.00 Calderoni \"Nähtamatu daami\" etendusega, mille peaosades on Ott Aardam, Laura Peterson ja Martin Mill.\n\nPärast etendust kell 20.30 on kõik huvilised oodatud Ugala Teatrikohvikusse Iberofesti hispaania teemaõhtule. Võõrustajad pakuvad külalistele hispaania veini ja toimub hispaania kultuuriruumile keskenduv mälumäng. Õhtu erikülaliseks on flamenkokitarrist Jorge Arena. Viktoriin ja kontsert on kõigile huvilistele tasuta.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Laupäeval, 17. märtsil tähistab Ugala teater maja taasavamise aastapäeva. Sel puhul toimub Ugala Teatrikohvikus hispaaniateemaline õhtu, mis on inspireeritud renoveeritud maja avalavastusest \"Nähtamatu daam\".", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe artikli pealkirja ja sisu. Kasuta oma loomingulisi võimeid, et koostada detailne ja põhjalik ühelauseline sissejuhatus sellele uudisele.\n\n## Pealkiri:\n\nPortaal: Amazon tuleb kevadel Rootsi\n\n## Põhitekst:\n\n\"Olen kuulnud mitmeid kuulujutte salajasest projektist Stockholmis ning et nad avavad midagi kevadel. Oletan, et see on rootsikeelne lehekülg,\" ütles Rootsi e-poodide Adlibris ja Apotea kaasasutaja Per Svärdson portaalile.\n\nRiskikapitalifirma Verdane Capitali partner Staffan Mölndal, kelle ettevõtte portfelli kuulub umbes 30 veebikaubanduse firmat, ütles, et Amazon palkab juba Rootsis tegevuse alustamiseks valdkonna eksperte. \"Tean mitmeid palkamisprotsesse, kus Amazon otsib veebikaubanduse talente. Eesmärgiks on tegevust alustada enne musta reedet,\" ütles Mölndal.\n\nNetikaubandusele keskenduva fondi Eequity partner Patrik Hedelin pakkus avamisajaks samuti hiljemalt musta reedet. \"Arvestades kui kaugele ettevalmistustega jõutud on, on võimalik, et Amazon.se alustab juba sel kevadel, aga kindlasti enne musta reedet. Arvan, et nad avavad Rootsi laohoone samal ajal,\" sõnas ta.\n\nTehnoloogiainvestori Northzone'i Hans Otterling spekuleeris aga, et Amazon alustab tegutsemist mitmes Põhjamaas korraga. \"Nad sisenevad Rootsi, Taani ja Soome turule korraga ja hakkavad pakkuma tasuta, ühepäevaseid tarneid. Vaadates Amazoni ressursse, arvan, et neil on Põhjamaades laohoone algusest peale,\" ütles ta väljaandele.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "USA kaubandushiid Amazon võib juba kevadel alustada tegevust Rootsis, ütlesid mitmed tippjuhid ja investorid Rootsi tehnoloogiaportaalile Di Digital.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe artikli pealkirja ja sisu. Kasuta oma loomingulisi võimeid, et koostada detailne ja põhjalik ühelauseline sissejuhatus sellele uudisele.\n\n## Pealkiri:\n\nStoch teenis MK-sarjas hooaja seitsmenda etapivõidu\n\n## Põhitekst:\n\nTeine koht läks Austriasse, kui Stefan Kraft lendas 141.5 ja 138 meetri kaugusele ja teenis kahe hüppega kokku 268.4 punkti. Kolmandaks jäi vaid 0.4 punkti vähem teeninud norralane Robert Johansson, kelle õhulennud olid 145.5 ja 136 meetrit pikad.\n\nMaailmakarikasarja üldliidrina jätkab Stoch, kellel on kogutud 1203 punkti. Tema selja taha jäävad sakslane Richard Freitag 958. ja norralane Daniel Andre Tande 865. punktiga.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Norras Trondheimis peetud suusahüpete järjekordsel maailmakarika etapil oli võitmatu poolakas Kamil Stoch, kes hüppas 146 ja 141 meetri kaugusele ning teenis kokku 285.4 punkti.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe hoolikalt uudise pealkiri ja sisu ning kirjuta artiklile pikk sissejuhatav lause, kasutades oma kujutlusvõimet.\n\n## Pealkiri:\n\nTÜ/Eedeni peatreener Andrei Ojamets: poolfinaal ei tule lihtne\n\n## Põhitekst:\n\nEelmisel hooajal nii põhiturniiril kui kokkuvõttes kolmanda koha saavutanud Tartu Ülikool/Eeden kogus tänavu põhiturniiril 47 punkti, edestades koguni viie silmaga teiseks tulnud Tallinna Ülikooli. 18 voorust saavutati 17 võitu. Veerandfinaalseeria kahes mängus loovutati Daugavpilsi VK miLATssile kokku üks geim. Juhendaja sõnul kujunes veerandfinaalseeria ootuspäraseks. \"Kui veerandfinaalist on edasi saadud, siis ei saa öelda, et kehvasti läks. Tuleb öelda, et kõik läks vastavalt ootustele,\" ütles TÜ/Eedeni peatreener Andrei Ojamets.\n\nPeatreeneri sõnul saab laupäeval poolfinaalis TTÜ/Tradehouse'i vastu otsustavaks see, kes suudab enda võimeid paremini realiseerida. \"Poolfinaal ei tule lihtne kummalegi võistkonnale, sest suure töö, mis hooaja jooksul on tehtud, lõplik tulemus sõltub ühest omavahelisest mängust. Otsustavaks saab see, kui palju üks või teine võistkond julgeb ja suudab teha seda, mida oskab,\" lisas ta.\n\nTartu naiskonnal viimastes trennides enam muudatusi kavas ei ole. \"Trennides suuri muudatusi ei tule, sest imet kahe-kolme treeninguga ei tee. Anname lihvi ühele või teisele mänguelemendile,\" kirjeldas Ojamets viimast ettevalmistust. Kes on peamine favoriit esikohale? \"Matemaatiliselt peaks tugevaim olema Alytus, sest nende rivistuses on kuus välismaalast, aga play-off mängud on teistsugused kui põhiturniiri omad. Kõik, mis toimus põhiturniiril, on juba ajalugu,\" lõpetas Ojamets.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Naiste Balti liiga põhiturniiril tegi eelmise hooaja pronksmedalist Tartu Ülikool/Eeden sisuliselt veatu töö, kui vaid ühe kaotusega teeniti kindel esikoht.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu artikli sisuga ja loo sellele pika lausega sissejuhatus, mis köidab lugeja tähelepanu.\n\n## Pealkiri:\n\nUue Chelsea kodustaadioni tekitatav vari läheb maksma üle miljoni euro\n\n## Põhitekst:\n\nSeejärel tekkis aga järjekordne probleem. Nimelt varjab uus ja suurem planeeritav staadion selle kõrval asuva maja valguse, kirjutab Itaalia ajaleht La Gazetta dello Sport. Perekond Crosthwaited küsisid Chelsea kodustaadioni omanikult varju tekitamise eest kahjutasuks 22,6 miljonit eurot.\n\n2003. aastast staadionit omav Venemaa miljardär Roman Abramovitš ei olnud sellega nõus ning pakkus summaks hoopis 1,1 miljonit eurot. Kokkuleppeni ei jõutud ning endine pangatöötaja Nicholas ja tema sisekujundajast naine Lucinda läksid kohtusse.\n\nPärast pikki vaidlusi on jõudnud osapooled kokkuleppeni ja uue Chelsea staadioni ehitamine võib alata. Kui palju abielupaar varjus elamise eest raha kompensatsiooniks sai, ei ole täpselt teada.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Chelsea kodustaadion Stamford Bridge sai jaanuaris loa ehitada staadion senise 41 000 asemel 60 000 koha suuruseks. Chelsea ei soovinud toona projekti eelarvet välja öelda, ent see võis olla ligikaudu 1,1 miljardit eurot.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe artikli pealkiri ja sisu, seejärel loo pikk ja põnev lause, mis võiks olla artikli sissejuhatus.\n\n## Pealkiri:\n\nSiberis pudenes lahtise luugiga lennukist üheksa tonni kulda ja kalliskive\n\n## Põhitekst:\n\nPealtnägijate sõnul oli kallihinnaline laadung pudenenud laiali suurele alale lennuväljal ja selle lähistel, vahendas portaal YakutiaMedia.\n\nKogu territoorium piirati kiirelt võimuesindajate poolt ümber ning tugevdatud kontroll kehtestati ka lennujaama terminalis.\n\nTranspordilennuk An-12 kuulub lennufirmale Nimbus. Pärast vasakpoolse kaubaluugi ootamatut avanemist naasis lennuk Jakutski lennuväljale.\n\nLennujaamast selgitati meediale, et lennuki vaatasid enne lendu tehniliselt üle lennuki ekipaaži kuuluvad tehnikud. Pärast seda täideti ka vajalikud lennudokumendid ning nende kohaselt oli lennuk õhku tõusmiseks valmis.\n\nTelekanal 360 avaldas ka sotsiaalmeedias leviva video kullakangide kokku kogumisest:\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Venemaal Jakuutia ehk Sahha Vabariigis leidis neljapäeval aset vahejuhtum, mille käigus Jakutski lennuväljalt õhku tõusnud transpordilennukil rebenes lahti kaubaluuk ning sealt pudenes välja umbes üheksa tonni kulda, plaatinat ja kalliskive.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe uudis läbi ja pane oma kujutlusvõime tööle, et välja mõelda üks korralik sissejuhatav lause sellele loole.\n\n## Pealkiri:\n\nRatas loobus rahvusvahelise olukorra pingestumise tõttu reisist Venemaale\n\n## Põhitekst:\n\n\"EV100 korraldusmeeskond tegi peaministrile ettepaneku osaleda 16.-21. mail toimuvatel Eesti kultuuri päevadel Krasnojarskis,\" ütles valitsuskommunikatsiooni direktor Urmas Seaver Delfile.\n\n\"Peaminister kaalus osavõttu, sest peab oluliseks Eesti kogukondade ja sõpradega Eesti sünnipäeva tähistamist ka välisriikides. Sel aastal on peaminister juba osalenud EV100 üritustel Ühendkuningriigis, Iirimaal, Soomes, Rootsis ja Lätis,\" lisas Seaver.\n\n\"Hiljutiste rahvusvaheliste sündmuste valguses ei pea peaminister Krasnojarskisse minekut siiski võimalikuks,\" ütles ta.\n\nKolmapäeval teatas Ratas riigikogus, et Eesti mõistab hukka Vene endise luuraja Sergei Skripali mürgitamise Ühendkuningriigis, milles korraldamises kahtlustatakse Venemaad.\n\nNärvigaasiga mürgitamise juhtum Suurbritannias on Ratase sõnul tõsine. \"Ma ütlesin ka seda, et me toetame, me usaldame seda infot, mis tuleb meie liitlaselt Suurbritannialt antud kaasuse uurimisel. Ja ma arvan seda, et kõik riigid peaksid tegema kiiret koostööd, et selle juhtumi asjaolud välja selgitada. Tegemist on kõige tõsisema keemiarelva kasutamise juhtumiga Euroopas ja ma olen täna kohtunud ka Eesti vastavate ametkondadega selle rünnaku osas ja saanud nii täpse info, kui meil Eestis hetkel võimalik saada on,\" rääkis peaminister.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Peaminister Jüri Ratas loobus hiljutiste rahvusvaheliste sündmuste valguses Venemaal Krasnojarskis toimuvate Eesti kultuuri päevade külastamisest.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu artikli sisuga ja loo sellele pika lausega sissejuhatus, mis köidab lugeja tähelepanu.\n\n## Pealkiri:\n\nVIDEO | Eesti tõusvast ekstreemsporditähest ilmus lühidokumentaal\n\n## Põhitekst:\n\n18-aastane Säälik on Eesti tuntuim tõukerattur, kes juba 2014. aastal Euroopa meistritiitli võitis ning sellest ajast saati piiritagustel võistlustel tippkonkurentsis ilma teeb. 2017. aasta tõukeratta MM-il sai Eesti ekstreemspordilootus pronksmedali ning lisaks osales ta suvel maailmakuulsal Nitro World Games võistlusel USA-s, kus jõudis poolfinaali.\n\nLisaks tõukerattasõidule on Säälik üha enam silma paistmas ka BMXi pargisõidus, kus ta on kiirelt tõusnud Eesti üheks parimaks – 2017. aasta talviselt Simple Sessionil ja suvisel Simple Summer Sessionil Riias tunnistati ta parimaks eestlaseks, tänavu veebruaris aset leidnud Simple Sessionil tuli ta eestlastest BMX pargisõidus teisele kohale.\n\nDokumentaali autoriks on mitmes riigis üle maailma tegutsev Eesti videoproduktsioonitiim Vita Pictura. Tegu on mittetulundusliku veebidokkide sarjaga \"VP Meets\", mille iga episood tutvustab ühte omal alal tuntud persooni, jäädvustades läbi kaamerasilma selle inimese igapäevaelu ning andes ülevaate tema saavutustest ja tulevikuplaanidest. Pilootosas on fookusesse võetud eestlasest tõuke- ja BMX-rattur Roomet Säälik, järgmine episood saab olema aga kuulsast Venemaa tantsijannast Alena \"Bonchinche\" Dvoichenkovast.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Eesti tuntuimast tõukeratturist ja BMX-rattasõidus ilma tegevast Roomet Säälikust ilmus lühidokumentaalfilm, milles sportlane räägib oma elust, saavutustest ja tulevikuplaanidest.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe uudis läbi ja pane oma kujutlusvõime tööle, et välja mõelda üks korralik sissejuhatav lause sellele loole.\n\n## Pealkiri:\n\nArvustus. Kaootiline dokumentaalfilm kaootilisest punkstaarist\n\n## Põhitekst:\n\nKodumaise punkmuusika ajalugu on rikkalik ja kirju. Vürst Peeter Volkonski ja Propeller, Villu Tamme ja J.M.K.E., Ivo Uukkivi ja Velikije Luki, Tõnu Trubetsky ja Vennaskond, Freddy Grenzmann ja Psychoterror. Laiemale avalikkusele on neli esimest nime küllap kergemini äratuntavad, esmalt on valminud täispikk dokumentaalfilm aga just viimasest, karismaatilisest ja ainulaadsest pungiikoon Freddyst.\n\nOma Freddy-lugusid on küllap rääkida paljudel. Ka siinkirjutaja silme ette värvuvad noore punkarihakatisena pealt nähtud hetked, mil maani täis Freddy Vennaskonna kontserdi ajal Kuku klubi hiigelsuurt kõlarit kallistas, kõrv õndsal ilmel vastu seda surutud. Chungin & The Strap-On Faggotsi laulja Indrek Spungin [tuntud ka sooloaristina ja gruppidest St Cheatersburg ja Rebel Angel – toim] ja seni pigem operaatorina toimetanud Taavi Arus on mitme aasta jooksul kokku kogunud hulga seiku Freddy elust ja seadnud need segamini Psychoterrori kolmanda aastakümne lõppsirget vältava karjääri looga.\n\nOlgu kohe öeldud, et ammendavat Eesti pungi antoloogiat ega isegi detailset Psychoterrori ajalugu siit oodata ei maksa. Ka klassikalise eluloofilmi tegemine, kus käiakse läbi keskse kangelase lapsepõlved-koolid-pered, pole olnud Spungini-Aruse esmane prioriteet. Pigem peegeldab filmi vorm peategelast ennast – lipp lipi peal, lapp lapi peal, killuke siit, killuke sealt. Läbi intervjuude ja muude katkete astub vaataja ette vaat et paar tosinat erinevat Freddyt. Eks katsu siis täpselt aru saada, mis mehe mõtetes ja hinges parasjagu toimub, kui lähemad sõbradki selle selgitamisel hätta jäävad.\n\nOlenevalt, mida oodata, võib selline kergelt heitlik vorm mõjuda nii \"Enam kui elu\" nõrkuse kui ka tugevusena. Animatsioon tuleb ja läheb, paiguti segunevad minevik ja olevik, vahetult kaamera ette jäänu ning planeeritult linti loetud read. Kui palju Freddyst tegelikult teada saab ja mis kõik veel varju jääb, pole päris kindel, ka laiemat konteksti siin-seal napib. Ühe erakordselt värvika tegelasena elu näitelaval on ta aga kahtlemata intrigeeriv. Enamasti ootamatu, alati kontrollimatu, voogab temast mingit säärast intensiivsust ja energiat, mis vist ei jätagi päris külmaks või millest pole võimalik külmaks jätvat filmi teha.\n\nFreddy seiklustes on muidugi üksjagu poleemilist, mille kohta võiks edasi mõtiskleda. Arvestades kas või alkoholi katastroofilist mõju Eesti ühiskonnale ja inimestevahelistele suhtele, on paiguti pisut ebamugav tema töllerdamistele kaasa elada. Eks nendi ka kaaslased, et olenevalt kainusastmest ja meeleolust võib tegemist olla meeldiva sõbra või tüütu segajaga. \"Enam kui elu\" pole selles osas moraalselt hinnanguline ja küllap parem ongi, seda enam jääb vaataja otsustada.\n\nOlgu kuidas päriselus sellise inimesega hakkama saamisega on, filmile lisavad kõik need kontrastid ainult huviväärsust. Kõigi rajude kontsertsalvestuste ja valju muusika kõrval jäävad meelde tüüned kaadrid metsa vahel vihtasid meisterdavast või Hasso Krulliga punkluule üle arutlevast Freddyst.\n\n\"Enam kui elu\" on ennekõike neile, kel on huvi Eesti pungi vastu ning mõningased taustateadmised juba olemas, ent peljata ei tasuks ka ülejäänutel. Narratiivina pole film oma kaootilisuses kindlasti laitmatu, aga energiat ja värvikat materjali jagub. Loodetavasti pole see kaugeltki viimane omalaadne dokumentaalfilm Eesti pungist. Õigupoolest jõuab Peeter Volkonski lugu \"Viimane vürst\" vaataja ette juba selle aasta sügisel.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Uus film kinos\n\n\"Enam kui elu\"\n\nRežissöörid Indrek Spungin ja Taavi Arus\n\nAllfilm\n\n7/10", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe uudis läbi ja pane oma kujutlusvõime tööle, et välja mõelda üks korralik sissejuhatav lause sellele loole.\n\n## Pealkiri:\n\nBriti kuninglik pere ja valitsuse ministrid boikoteerivad jalgpalli MM-i\n\n## Põhitekst:\n\nVene sõjaväeluure GRU 66-aastane erupolkovnik Sergei Skripal ja tema 33-aastane tütar Julia leiti 5. märtsil Salisbury linnas pargipingilt teadvusetutena. Nad on endiselt haiglas kriitilises seisundis (meedia andmetel koomas) ning Briti valitsus on korraldanud juhtumiga seoses mitmeid erakorralisi julgeolekualaseid nõupidamisi. Üheks otsuseks on boikoteerida jalgpalli maailmameistrivõistluseid.\n\nPeaminister peab juhtumi ees vastutavaks Venemaad ning lisas, et riik ei ole rünnaku seletuseks andnud veel usaldusväärset seletust.\n\nInglismaa koondis on 14. juunil – 15. juulini toimuvatel maailmameistrivõistlustel siiski stardis.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Briti peaminister Theresa May teatas kolmapäeval, et Briti kuninglik pere ja valitsuse ministrid ei osale tänavu Venemaal toimuvatel jalgpalli maailmameistrivõistlustel peale seda, kui korraldajamaad süüdistati endise spiooni Sergei Skripali ja tema tütre mõrvamise katses.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu artikli sisuga ja loo sellele pika lausega sissejuhatus, mis köidab lugeja tähelepanu.\n\n## Pealkiri:\n\nUSA kehtestas 19 Vene kodaniku suhtes sanktsioonid\n\n## Põhitekst:\n\nNende hulgas on ka 13 isikut, kelle vastu esitas eelmisel kuul süüdistused Venemaa-juurdlust juhtiv eriprokurör Robert Mueller. Samuti on samm jätkuks nn Kremli nimekirjale, mille USA administratsioon avaldas jaanuaris kongressi poolt antud volituste alusel, vahendasid BBC ja CNN.\n\nNn Kremli nimekirjas on president Vladimir Putini võimu ajal rikastunud ametnikud ja ärimehed. Selles on 114 Vene poliitikut ja 96 äritegelast, keda USA rahandusministeerium peab oligarhideks. Nimekirja koostamist nõudis Ühendriikide kongressis eelmisel aastal heaks kiidetud seadus Venemaa karistamiseks sekkumise eest USA presidendivalimistesse, kuid nimekirjaga ei kaasnenud siis veel automaatselt mingeid USA sanktsioone üksikisikute vastu.\n\nRahandusminister Steven Mnuchin, kes oli märtsi alguses lubanud, et administratsioon kehtestab ka reaalseid uusi sanktsioone, selgitas neljapäeval, et nimetatud 19 Venemaa kodanikku süüdistab USA küberrünnakutes ja tungimises kriitilise tähtsusega infrastruktuuri. Ta rõhutas, et sanktsioonid on võtnud sihikule ka käimasoleva vaenuliku tegevuse Venemaa poolt.\n\nNeljapäeval avaldatud meetmete raames on sihikule võetud viis gruppi, nende seas ka Venemaa eriteenistused. Teiste seas on sanktsioonide sihtmärkideks nn trollivabrikuks nimetatud organisatsioon Internet Research Agency ja sellega seotud ärimees, \"Putini kokaks\" kutsutud Jevgeni Prigožin. Viimast on varem seostatud ka kurikuulsa Wagneri-nimelise palgasõdurite üksusega ning kokkupõrkega Süürias Deir Ezzori provintsis.\n\nUSA meedia hinnangul on tegu kõige karmimate sanktsioonidega, mida USA on president Donald Trumpi ametiajal Venemaa suunal rakendanud.\n\nRahandusminister Mnuchin märkis, et tulekul on veel sanktsioone, et Venemaa ametnikke ja oligarhe destabiliseeriva tegevuse eest vastutusele võtta.\n\nTa ei täpsustanud, millal neid karistusi rakendatakse, kuid kinnitas, et see samm lõikab need isikud ära USA finantsteenustest.\n\nKa CNN-iga rääkinud Valge Maja kõrge ametnik rõhutas, et uued sanktsioonid ei ole viimased sammud, mida administratsioon Venemaa karistamiseks astub. \"Mitte mingil juhul ei ole tegu lõpuga meie käimasolevale kampaaniale instrueerida härra Putinit oma käitumist muutma,\" lausus ta.\n\nVenemaa asevälisminister Sergei Rjabkov ütles Interfaxile, et Moskva suhtub nendesse sanktsioonidesse rahulikult ning vastumeetmeid töötatakse juba välja.\n\nTrump kommenteeris neljapäeval taas ka Skripali juhtumit\n\nPresident Trump võttis neljapäeval Valges Majas vastu Iirimaa peaministri Leo Varadkari ning ühise pressikonverentsi ajal esitati talle ka küsimus Venemaa ning Salisbury mürgitamisjuhtumi kohta.\n\nUSA riigipea märkis, et ta nõustub Briti võimude hinnanguga, et endise Vene luureametniku Sergei Skripali ja viimase tütre mürgitamise taga on Venemaa.\n\n\"Üsna kindlalt paistab nii, et venelased olid selle taga ning me suhtume sellesse väga tõsiselt,\" lausus Trump.\n\nTrump on ka varem teemat kommenteerinud ning neljapäeval mõistis ta Salisbury rünnaku hukka ka Prantsuse, Saksamaa ja Ühendkuningriigi juhtidega koos tehtud ühisavalduses.\n\n\"It certainly looks like the Russians were behind it... we're taking it very seriously\" - US President Donald Trump on chemical attack on former spy in the UK https://t.co/nK7VCw4H8M pic.twitter.com/XH6Ij6PXQk\n\n— BBC News (World) (@BBCWorld) March 15, 2018\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "USA kehtestas neljapäeval sanktsioonid 19 Venemaa kodaniku vastu. Washington süüdistab neid isikuid sekkumises 2016. aasta presidendivalimistesse ning seotuses küberrünnakutega.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu uudise pealkirja ja põhisisuga. Kasuta neid fakte, et luua pikk ja sisutihe lause, mis toimib loo sissejuhatusena.\n\n## Pealkiri:\n\nOjamaa teenis Goricale tähtsa penalti, Antonov pääses tagasi algkoosseisu\n\n## Põhitekst:\n\nMeistriliiga kohta jahtiv Gorica jäi kodus juba 13. minutil kaotusseisu, millest pikalt välja ei suudetud tulla. 60. minutil teenis aga Ojamaa oma meeskonnale penalti, kui karistusalas selja tagant maha võeti. Tänu sellele 1:1 seisuga mäng lõppeski, kirjutab Soccernet.ee.\n\n21. vooru järel on Gorica jätkuvalt tabelis teisel kohal, aga Zagrebi Dinamo duublile kaotatakse juba viie punktiga. Kustošija on 12 meeskonna seas eelviimasel positsioonil.\n\nSloveenia kõrgliigas pääses üle paari mängu algkoosseisu Ilja Antonov, kuid see Velenje Rudari suurt ei aidanud, sest liidrile Ljubljana Olimpijale kaotati võõrsil 0:4. Antonov võeti välja 73. minutil, mil seis oli 0:2.\n\nTabelis on Olimpija 55 punktiga liider, kaks mängu vähem pidanud Rudar on 33 punktiga neljas.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Horvaatia esiliigas teenis eile Henrik Ojamaa oma koduklubile Goricale penalti, kui kodus Kustošijaga 1:1 viiki mängiti.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Vaata läbi uudise pealkiri ja tekst ning loo loov sissejuhatav lause, mis haakub artikli sisuga.\n\n## Pealkiri:\n\nSuured tähed seljatanud norralane teenis esimese MK-etapivõidu\n\n## Põhitekst:\n\n26. märtsil 32. sünnipäeva tähistav L'Abeé-Lund ei eksinud lasketiirudes kordagi ja edestas kodupubliku ees kaasmaalast Johannes Thingnes Bö (1; +6,1) ja 20. korda järjest individuaalselt MK-sarjas poodiumile jõudnud üldliidrit Martin Fourcade'i (0; +6,9).\n\nParima eestlasena sai Rene Zahkna 45. koha (0; +1.48,5). Kalev Ermits lõpetas võistluse 76. (2;+2.37,1) ja Kauri Kõiv 91. kohal (4; +3.45,1) ning jälitussõidule seega ei pääse, kus saavad võistelda vaid sprindi 60 parimat.\n\nNaiste jälitussõit on kavas pühapäeval ja meestel laupäeval. Veel võisteldakse Holmenkollenis teatesõitudes – laupäeval on naiste ning pühapäeval meeste teatesõit.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Laskesuusatamise MK-sarja hooaja eelviimasel, järjekorras kaheksandal MK-etapil Oslos võitis oma esimese etapivõidu suurüllataja Henrik L'Abeé-Lund.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Süvene uudise pealkirja ja sisu ning kirjuta sellele loole sisukas ja informatiivne sissejuhatus, mille pikkus on üks lause.\n\n## Pealkiri:\n\nLaas oli Taiwani tuuri viimasel etapil lähedal esikümnele\n\n## Põhitekst:\n\n192,8 kilomeetri pikkuse etapi võitis grupifinishis itaallane Luca Paolini (Wilier Triestina - Selle Italia). Teise koha sai Argentina rattur Lucas Sebastian Haedo (UnitedHealthcare Pro Cycling Team) ning kolmas oli hollandlane Raymond Kreder (Team UKYO), kirjutab Marathon100.com.\n\nLaas sai kirja võitjaga sama aja.\n\nKokkuvõttes võitis velotuuri jaapanlane Yukiya Arashiro (UnitedHealthcare Pro Cycling Team). Teise koha sai kahesekundilise kaotusega austraallane Jonathan Clarke (UnitedHealthcare Pro Cycling Team) ja 13 sekundi kaugusele võitjast jäi belglane Jimmy Janssens (Cibel-Cebon). Laas oli kokkuvõttes 85 (+32.45).\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Martin Laas (Team Illuminate) teenis täna lõppenud Taiwani velotuuri (UCI kategooria 2.1) viimasel etapil 11. koha.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe uudis läbi ja pane oma kujutlusvõime tööle, et välja mõelda üks korralik sissejuhatav lause sellele loole.\n\n## Pealkiri:\n\nHaigekassa sulgeb Põlva haigla sünnitusosakonna, sama saatus ootab Valgat\n\n## Põhitekst:\n\nHaigekassa juhatuse liige Maivi Parv selgitas, et nende sünnitusosakondade sulgemine on seoses väikese sünnituste hulgaga olnud kõne all juba mõned aastad. Prognoosid ei näita, et sünnituste arv ka tulevikus kasvaks.\n\n„Lõuna-Eestis on praegu kolm haiglat, kus toimub vähem kui 300 sünnitust aastas, Naistearstide Seltsi hinnangul on aga kvaliteetse teenuse osutamiseks vajalik 400-500 juhtu aastas. Nii Põlva kui Valga haiglad jäävad alla selle näitaja – eelmisel aastal toimus Valgas 138 ja Põlvas 245 sünnitust,\" lisas ta.\n\nEdaspidi suunatakse sünnitajad Tartu Ülikooli Kliinikumi ja Võrru Lõuna-Eesti Haigla sünnitusosakonda, viimane on Põlvast 27 kilomeetri kaugusel.\n\nJuhul kui Valga Haigla nõukogu ettepaneku sünnitusosakonna sulgemiseks heaks kiidab, hakkavad Valgamaa naised käima sünnitamas valdavalt 86 kilomeetri kaugusel Tartus. Nõukogus tuleb ettepanek arutlusele lähinädalatel.\n\nLõuna-Eesti Haigla ülemarst Agnes Aart ütles, et põlvalastele jääb sünnitusabi piisavalt kodu lähedale. „Valga ja Tartu vahemaa on küll pikem, aga Läänemaal suleti sünnitusosakond juba 2001. aastal,“ lausus ta. „Naised käivad sünnitamas saja kilomeetri kaugusel Tallinnas ja mingeid probleeme pole tekkinud.“\n\nAarti sõnul viiakse patsiendid vajadusel sünnitama kiirabiga ning väga kiireloomulise sünnituse puhul on ka kohapeal aitamas pädev meditsiiniline personal.\n\nKogu sünnituseelne abi jääb haigekassa kinnitusel Põlvasse ja Valka alles ning lisaks jääb haiglatele alles ka raha, mis on planeeritud tänavu ja tuleval aastal sünnitusosakondade käigus hoidmisele – haiglad saavad planeerida need summad teiste raviteenuste kättesaadavuseparandamisse. Põlva Haigla hakkab selle raha eest tõenäoliselt enam pakkuma esmast järelravi ja statsionaarset sisehaiguste ravi ning taastusravi.\n\nParv: otsust on aastaid edasi lükatud\n\nHaigekassa juhatuse liige Maivi Parv ütles, et sünnitusabi andmine on lõpetatud nii Läänemaal, Raplas kui Jõgeval ning haiglate juhid ja günekoloogid seda otsust ei kahetse.\n\n„Seda otsust on aastaid edasi lükatud, oodati, mis saab. Valga Haigla lootis, et Lätist tuleb rohkem sünnitajaid, aga paraku pole nii juhtunud,\" sõnas ta.\n\nLõuna-Eesti Haigla sünnitusosakonna säilitamise poolt rääkis nii Võru geograafiline asukoht kui ka kolmest haiglast parim intensiivravi võimekus.\n\nTartu Ülikooli Kliinikumi juhatuse liige ning kõigi kolme Lõuna-Eesti haigla nõukogu esimees Mart Einasto lausus, et sünnitusabi ümberkorraldamiseks Põlvas on pool aastat, eelkõige tuleb näha vaeva, et pakkuda praegustele sünnitusosakonna töötajatele väärikat tööd.\n\n„Sünnitaja jaoks ei muutu suurt midagi,“ selgitas ta. „Ühtteist muutub vast nende jaoks, kes kõndisid Põlva linnas sünnitama jala, aga küllap selliseid inimesi polnud väga palju.“\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Haigekassa ja Põlva Haigla otsustasid tänavu oktoobrist sulgeda Põlva Haigla sünnitusosakonna, lisaks ootab sulgemist ka Valga haigla sünnitusosakond, juhul kui nende nõukogu selle heaks kiidab. Sünnitajad suunatakse edaspidi Võrru Lõuna-Eesti Haiglasse ja Tartu Ülikooli Kliinikumi.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Süvene uudise pealkirja ja sisu ning kirjuta sellele loole sisukas ja informatiivne sissejuhatus, mille pikkus on üks lause.\n\n## Pealkiri:\n\nEesti teenis jõutõstmise EM-il kulla\n\n## Põhitekst:\n\n\"Tulla Euroopa meistriks tugevas konkurentsis ja hea tulemusega on väärt saavutus Eesti raskejõustikus. Aga kindlasti ei olnud Marek Vähi tulemus ootamatu, ta oli selleks valmis,\" ütles Eesti Jõutõsteliidu president Kaido Leesmann.\n\nKehakaalus 120+ kilo võistelnud Gert Koovit tegi 702,5 kiloga viienda tulemuse ning Günter Koovit tõstis ennast 645 kiloga samas kaalus seitsmendaks.\n\nNii Marek Vähi kui ka vennad Gert ja Günter Koovit võistlesid 40–49-aastaste vanusegrupis.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Lõuna-Rootsis Helsingborgis toimusid möödunud nädalavahetusel Euroopa meistrivõistlused klassikalise jõutõstmise Masters-klassis, kus Eesti pälvis kuldmedali. Marek Vähi tõi Eestile kulla meeste Masters 1 klassi kehakaalus kuni 120 kilo, ja seda tulemusega 805 kilo.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Süvene uudise pealkirja ja sisu ning kirjuta sellele loole sisukas ja informatiivne sissejuhatus, mille pikkus on üks lause.\n\n## Pealkiri:\n\nTallinnas etendub Jaapani lavastaja Un Yamada lavastus \"one◆piece\"\n\n## Põhitekst:\n\n\"one◆piece\" kujutab metafoorselt Tokyo linnaelu läbi inimkäe motiivi. Iga tantsija kehastab ühte sõrme ja koreograafia kujutab nendevahelist suhtlust. Sõrmedevaheliste läbikäimiste kaudu läbi tantsu jutustab autor loo suhetest kaasaegses ühiskonnas. Lavastuses tantsivad Un Yamanda viieliikmeline vaid meestest koosnev tantsutrupp. Lavastuse koreograafia on kombinatsioon kaasaegsest tantsust ja klassikalisest balletist, mille pilkupüüdva koreograafia taga on traagiline lugu.\n\n\"one◆piece\" esietendus 2004. aastal naistantsijate esituses. 2014. aastal tehti see koos uue lavakujunduse, kostüümide ja muusikaga vastassoo jaoks ümber.\n\nKoreograaf ja lavastaja Un Yamada, muusika Satoru Wono, kostüümikunstnik Yuko Ikeda, valguskunstnik Asako Miura. Produktsioon Kompanii Un Yamada.\n\nLaval Llon Kawai, Kota Kihara, Yutaroh Kawachi, Naoyuki Sakai, Toshihiko Jo. Etenduse pikkus 45 minutit.\n\nEtendused toimuvad 8. ja 9. mail kell 19.00 Tallinnas, Vaba Lava teatrikeskuses Telliskivi Loomelinnakus.\n\nTantsukompanii Un Yamada, mille asutas Un Yamada Tokyos 2002. aastal, ergutab vaatajate intellekti ning tundlikkust teravmeelse ja unikaalse koreograafia, täpse struktuuri ja tantsijate elava füüsilisusega. Kompanii Un Yamada juht, koreograaf ja tantsija Un Yamada on sündinud Jaapanis. Pärast iluvõimlemis-, balleti ja butoh -treeninguid alustas ta 1996. aastal karjääri koreograafias. Alates 1998. aastast on Un Yamada aktiivselt tegutsenud ka soolotantsijana.\n\nUn Yamada käib etendusi andmas nii Jaapanis, Aasias, Euroopas kui Lähis-Idas, ta on loonud ka valdkondadeüleseid töid, mis hõlmavad muusikat, draamat, ooperit ja traditsioonilisi etenduskunste. 2013. aastal pälvis Un Yamada 8. Jaapani Tantsufoorumi auhinna. 2014. aastal määrati ta Jaapani kultuurisaadikuks Ida-Aasias ning autasustati haridusministeeriumi kaunite kunstide New Face (\"uue näo\") auhinnaga.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Vaba Lava teatrikeskus korraldab koostöös lavastaja-koreograaf Teet Kasega mai alguses teist korda Jaapani Kuldset Nädalat. Sel korral saab Vabal Laval näha Jaapanist pärit tantsija/koreograafi Un Yamada tantsulavastust \"one◆piece\", läbi mille tõlgendab autor publikule Tokyo linnaelu.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu artikli sisuga ja loo sellele pika lausega sissejuhatus, mis köidab lugeja tähelepanu.\n\n## Pealkiri:\n\nDi Maio: Viie Tähe Liikumine ei taha enam Itaaliat EL-ist välja viia\n\n## Põhitekst:\n\nM5S kogu 4. märtsi parlamendivalimistel erakondadest parima tulemuse ehk üle 32 protsendi häältest, kuid jäi siiski alla paremtsentristlikule koalitsioonile, mis kogus kokku 37 protsenti häältest, vahendas Politico.\n\nKoalitsioonis kogus enim hääli paremäärmuslik Liiga, mille juht on Matteo Salvini. Ühelgi parteil või koalitsioonil ei ole aga piisavalt toetust, et üksi võimul olla.\n\n\"Peaministrina oleks mu esimene visiit Brüsselisse,\" ütles Di Maio Roomas pressikonverentsil välisajakirjanikele.\n\n\"Me liiguksime edasi oma majandusmeetmetega vastavalt kokkuleppele Brüsseliga ning mitte selle vastu,\" lisas ta.\n\nDi Maio ütles, et enam ei ole aeg euroalast lahkuda ning M5S ei plaani Euroopa Liidust lahkumist.\n\nTa kinnitas ka, et \"liikumine ei taha teha mingit tegemist Euroopa äärmuslike jõududega ning soovib maksimaalset dialoogi Euroopa valitsusjõududega\".\n\nBrüssel on pikalt vaadanud murelikult eliidi-vastase M5S-i tõusule. Varem on liikumine kutsunud Itaaliat üles loobuma eurost.\n\nDi Maio rõhutas esmaspäeval, et see poliitika on kõrvale heidetud. Tema sõnul on aeg vaadata, kuidas viia Euroopa Liidus läbi muudatusi, nende hulgas vaadata üle ranged eelarvereeglid.\n\n\"Ma arvan, et me kõik nõustume, et eelarvedefitsiidi piir 3 protsenti SKT-st tuleks üle vaadata või asendada,\" sõnas Di Maio.\n\nTema sõnul oleks M5S-i juhitava valitsuse eesmärk kärpida Itaalia suurt võlga, kuid seda tuleks teha läbi majandusmeetmete, mitte kärbete.\n\nDi Maio ütles, et tema valitsus on valmis rääkima valitsuse moodustamisest kõigi teiste poliitiliste jõududega, kellel on samad prioriteedid. Samas välistas ta institutsioonilise valitsuse, kuhu kuuluksid kõik suuremad parteid. Sellist lahendust on aga välja pakutud, kui president Sergio Mattarella ei suuda leida valitsevad koalitsiooni.\n\nM5S-i liider ütles, et tal ei oleks ka midagi uute valimiste vastu. \"Ma olen kindel, et itaallased oleksid valmis andma veel tugevama signaali,\" sõnas ta.\n\nLiiga tahab valitsust ilma Demokraatliku Parteita\n\nItaalia euroskeptilise Liiga liider Matteo Salvini ütles kolmapäeval, et ta on valmis moodustama igasuguse valitsuskoalitsiooni, kuni sellesse ei kuulu Demokraatlik Partei (PD), mis on olnud võimul viimased viis aastat, vahendas Reuters.\n\n\"Välistades PD on kõik võimalik,\" ütles ta Roomas pressikonverentsil.\n\nLiiga on suurim partei parempoolses koalitsioonis, kuhu kuulub ka endise peaministri Silvio Berlusconi Forza Italia.\n\nSalvini kordas ka oma partei pikaajalist seisukohta, et euro on vigane valuuta. \"Ainus pöördumatu asi on surm, mitte valuuta,\" lisas ta.\n\nPolitico kirjutas kolmapäeval, et Itaalia valimiste eelset kampaaniat ei kasutatud ära selleks, et arutleda riigi ja Euroopa suhte üle. Politico hinnangul tõstab valimiste tulemus selle teema aga päevakorda.\n\nEsimest korda Itaalia ajaloos mainis peaaegu iga partei oma valimisprogrammis Euroopa Liitu. Kuigi parteid tegid erinevaid ettepanekuid - alates Euroopa Ühendriikide loomisest kuni euroalale jäämise üle referendumi korraldamiseni - oli avalik debatt sel teemal pealiskaudne ja eksitav.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Itaalia Viie Tähe Liikumise (M5S) juht Luigi Di Maio kinnitas ülejäänud Euroopa Liidule, et partei eurovastasus on jäänud minevikku.", "role": "assistant" } ]