messages
listlengths 2
2
| origin
stringclasses 4
values |
|---|---|
[
{
"content": "Loe artikli pealkirja ja sisu. Kasuta oma loomingulisi võimeid, et koostada detailne ja põhjalik ühelauseline sissejuhatus sellele uudisele.\n\n## Pealkiri:\n\nPompeo hoiatas Prantsusmaad digihiidude maksustamise eest\n\n## Põhitekst:\n\nPrantsuse valitsus tegi märtsis teatavaks plaani kehtestada veebihiidude nagu Google, Amazon ja Facebook Prantsusmaal teenitud käibele kolmeprotsendine maks.\n\nPompeo tõstatas teema Washingtonis NATO 70. sünnipäeva ürituste kõrvalt Prantsuse välisministri Jean-Yves Le Drianiga kohtudes.\n\n\"Välisminister Pompeo manitses Prantsusmaad mitte heaks kiitma digiteenuste maksu, mis avaldaks negatiivset mõju suurtele USA tehnoloogiafirmadele ja Prantsuse kodanikele, kes neid kasutavad,\" ütles välisministeerium avalduses.\n\nPrantsusmaa plaani järgi tuleks maksu hakata maksma digifirmadel, mille ülemaailmne käive on üle 750 miljoni euro aastas ja mille käive Prantsusmaal ületab 25 miljonit eurot.\n\nPrantsusmaa otsustas maksu kehtestada pärast seda, kui sarnane ettepanek Euroopa Liidu tasandil ei saanud liikmesriikide üksmeelset heakskiitu.\n\nNüüd kaaluvad Pariisi eeskuju järgimist Suurbritannia, Hispaania, Austria ja Itaalia.\n\nPrantsusmaa kehtestab digimaksu USA pahameelest hoolimata\n\nPrantsuse rahandusminister Bruno Le Maire teatas reedel, et Prantsusmaa kavatseb täita plaani kehtestada digimaksu IT-hiidudele nagu Facebook ja Apple, kuigi Washingtonile see üldse ei meeldi.\n\n\"Oleme kindlad plaanis kehtestada maks suurimatele digifirmadele, et tuua rahvusvahelisse maksusüsteemi rohkem õiglust ja efektiivsust,\" lausus Le Maire pärast saabumist Bukaresti kõnelustele oma eurotsooni ametivendadega.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "USA välisminister Mike Pompeo soovitas neljapäeval Prantsusmaal loobuda Facebooki ja Apple'i taolise digihiidude maksustamise kavast, sest see kahjustab Ühendriikide majandust.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe uudis läbi ning loo sellele fantaasiarikas ja pikk lause, mis võiks uudist tutvustada.\n\n## Pealkiri:\n\nKanepi kaotas Charlestonis Austraalia lahtiste poolfinalistile\n\n## Põhitekst:\n\nAvasetis murdis Kanepi kohe vastase servi, kuid kaotas seejärel geimi oma pallingul. Collins murdis Kanepi servi taas seisul 3:2, kuid kaotas seejärel oma servi kaks korda järjest. 4:5 kaotusseisust murdis ameeriklanna Kanepi servi ning kiiresse lõppmängu läinud avaseti võitis Collins tulemusega 7:1. Teise seti võitis ameeriklanna kindlamalt 6:1.\n\nTund aega ja 34 minutit kestnud kohtumises servis Collins viis ässa Kanepi kolme vastu. Ameeriklanna tegi topeltvigu kolm, Kanepi kaks.\n\nVeerandfinaalis kohtub Collins Monica Puigiga.\n\nEnne kohtumist: Kanepi oli avaringis parem venelanna Veronika Kudermetovast ning teises ringis lülitas eestlanna konkurentsist kuuenda asetusega belglanna Elise Mertensi.\n\n11. asetusega Collins, kes tegi aasta alguses karjääri parima tulemuse, kui jõudis Austraalia lahtistel poolfinaali, alistas esimeses ringis kaasmaalase Madison Brengle'i ja oli seejärel parem Moldova juurtega hispaanlannast Aliona Bolsova Zadoinovist.\n\nCollins ja Kanepi pole varasemalt omavahel kohtunud.\n\nKohtumine on planeeritud B-väljaku kolmanda matšina. Enne seda tulevad Eesti aja järgi kell 18 platsile Petra Martic ja Jessica Pegula, seejärel mängivad veel ka Arina Sabalenka ja Monica Puig. Eeldatavasti võib Kanepit ja Collinsit platsile oodata umbes kella 21 paiku.\n\nMatši võitja läheb veerandfinaalis vastamisi Arina Sabalenka ja Monica Puigi omavahelise kohtumise võitjaga.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Eesti teine reket Kaia Kanepi (WTA 82.) kaotas Charlestonis peetaval WTA tenniseturniiri kolmandas ringis tänavustel Austraalia lahtistel poolfinaali jõudnud ameeriklanna Danielle Rose Collinsile (WTA 34.) tulemusega 6:7 (1), 1:6.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe uudis läbi ja pane oma kujutlusvõime tööle, et välja mõelda üks korralik sissejuhatav lause sellele loole.\n\n## Pealkiri:\n\nAjaloolise võidu saanud Žalgiris pääses Euroliigaplay-off'i\n\n## Põhitekst:\n\nKui avaveerandi lõpus juhtis Madridi Real vastaseid 27:25, siis teisel mänguajal visatud kümme punkti Kaunase Žalgirise 21 vastu jättis kodumeeskonna poolajapausiks 37:46 kaotusseisu. Madridi Real tuli teisel poolajal küll Leedu klubile lähemale, kuid mööduda enam ei õnnestunudki. Lõpuvileks seisis tablool skoor 93:86 Kaunase Žalgirise kasuks.\n\nKaunase klubi parim mängija oli 27 punktiga Brandon Davies. Kümme punkti lisas meeskonnale Antanas Kavaliauskas. Reali resultatiivseim oli Walter Tavares 22 punktiga. Viimati suutis Žalgiris Hispaania hiiu võõrsil alistada hooajal 1999/2000, viimasest 16 omavahelisest mängust oli Real võitnud 15.\n\nÜhtlasi kindlustas Euroliiga põhihooaja viimased kuus mängu võitnud Žalgiris 15 võidu ja 15 kaotusega kaheksanda koha ning läheb play-off 'i avaringis vastamisi Istanbuli Fenerbahcega. Madridi Real on kolmas 24 võidu ja kuue kaotusega.\n\nTeistes kohtumistes alistas Moskva CSKA kodus Baskonia 82:78, Anadolu Efes sai jagu Milano Olimpiast 101:95 ja Panathinaikos võitis Buducnosti 87:67.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Korvpalli Euroliigas alistas Kaunase Žalgiris võõrsil Madridi Reali tulemusega 93:86 ja kindlustas koha play-off 'is.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Süvene uudise pealkirja ja sisu ning kirjuta sellele loole sisukas ja informatiivne sissejuhatus, mille pikkus on üks lause.\n\n## Pealkiri:\n\nKongress lõpetas USA toetuse Saudi Araabia sõjategevusele Jeemenis\n\n## Põhitekst:\n\nEsindajatekoda kiitis häältega 247 poolt ja 175 vastu resolutsiooni, mis annab presidendile suunise eemaldada Ühendriikide relvajõud Jeemeni vabariigis kestvast või seda mõjutavast vaenutegevusest 30 päeva jooksul. Üks seadusandja jäi erapooletuks.\n\nLisaks esindajatekojas enamuses olevatele demokraatidele toetas resolutsiooni 15 vabariiklast.\n\nSenat kiitis resolutsiooni heaks märtsis häältega 54 poolt ja 46 vastu.\n\nKongressi mõlemas kojas vastu võetud resolutsioon märgib pöördepunkti, sest viimati saatis kongress USA presidendi lauale sõjapidamise volitusi puudutava resolutsiooni 1973. aastal.\n\nTrump paneb resolutsioonile ilmselt veto. Valge Maja on nimetanud seda puudulikuks ja hoiatanud, et see võib kahjustada USA kahepoolseid sidemeid piirkonna riikidega, eriti Saudi Araabiaga.\n\nSaudi Araabia juhitav sõjaline koalitsioon toetab alates 2015. aasta märtsist Jeemeni valitsusvägesid võitluses šiiamässuliste huthidega ning Ühendriigid abistavad koalitsiooni laskemoonatarnete, õhus tankimise pakkumise ja luureandmete jagamisega.\n\nMitu demokraati on väitnud, et USA kaudne osalemine Jeemeni sõjas koalitsiooni poolel on kongressi heakskiiduta põhiseadusvastane.\n\n\"Täna võtsime selge hoiaku sõja ja näljahäda vastu ja kongressi sõjavolituste eest, hääletades meie kaasosaluse lõpetamise poolt Jeemeni sõjas,\" lausus resolutsiooni üks autoreid, sõltumatu senaator Bernie Sanders pärast hääletust.\n\n\"President peab seisma silmitsi tegelikkusega, et kongress ei kavatse enam ignoreerida oma põhiseaduslikke kohuseid välispoliitika vallas,\" lausus esindajatekoja väliskomitee demokraadist esimees Eliot Engel.\n\nValge Maja teatel ei ole USA toetus Saudi Araabiale aktiivne vaenutegevuses osalemine, mistõttu on resolutsioon vigane ja võimalik et ka põhiseadusvastane.\n\nResolutsiooni vastuvõtmine on kongressi järjekordne jõuline etteheide Trumpile Saudi Araabia toetamise eest.\n\nJeemeni kodusõjas on viie aastaga surnud tuhanded inimesed ja ÜRO peab seda maailma kõige hullemaks humanitaarkriisiks.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "USA esindajatekoda toetas neljapäeval sõjalise toetuse lõpetamist Saudi Araabia juhitud sõjale Jeemenis, saates mõlema partei toetusel sõnumi vabariiklasest presidendile Donald Trumpile ja astudes ajaloolise sammu presidendi volituste piiramiseks sõjapidamise küsimuses.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Süvene uudise pealkirja ja sisu ning kirjuta sellele loole sisukas ja informatiivne sissejuhatus, mille pikkus on üks lause.\n\n## Pealkiri:\n\nSevilla säilitas lootuse esimese nelja hulka jõuda\n\n## Põhitekst:\n\nSevilla eest olid resultatiivsed Roque Mesa ja Pablo Sarabia.\n\nKolm võidupunkti tõstsid Sevilla kuuendale kohale 46 punktiga. Sama palju on punkte viiendal kohal paikneval Valencial. Neljandal kohal on Getafe, kes jääb meeskondadest ühe punkti kaugusele. Alaves oleks võidu korral tõusnus neljandale positsioonile, kuid peab nüüd leppima hoopis seitsmenda kohaga.\n\nEsikolmikusse kuuluvad Barcelona, Madridi Atletico ja Madridi Real.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Hispaania jalgpalli meistriliigas alistas Sevilla koduväljakul Alavesi tulemusega 2:0 ning säilitas sellega lootuse kvalifitseeruda Meistrite liigasse.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe artikli pealkiri ja sisu, seejärel loo pikk ja põnev lause, mis võiks olla artikli sissejuhatus.\n\n## Pealkiri:\n\nKullo Kender tegi Göteborgis MK-finaalis tubli sõidu\n\n## Põhitekst:\n\nPäeva kulminatsiooniks oli MK-finaali I osavõistlus, kus rajale läks 33 ratsanikku, nende seas ka Kender. Takistuste kõrgus oli kuni 160 cm ja lisaks puhtusele pidid võistlejad olema ka kiired.\n\nKender lausus enne sõidu algust, et on seni oma hobustega väga rahul. \"Tundub, et nad tunnetavad samamoodi, et tegemist on tähtsa võistlusega ja mul areenil tunne, et nad pingutavad rohkem ja tahavad ise väga hüpata.\" Ise läks ratsanik suurele sõidule vastu ootusärevuses. \"Tahan väga kogeda seda fiilingut võistelda selle suurepärase publiku ees.\"\n\nOma esimesel suurvõistlusel tegi Eesti takistussõidu paar kena sõidu. Rahulikult ja püüdlikult võitlesid nad parkuuri lõpuni, tulemuseks 26. koht. Sisse tuli kaks viga süsteemidel. Maha kukkusid kolmese ja kahese süsteemi viimaste tõkete latid. Ratsanik ise oli esimese osavõistluse sooritusega rahul ja läheb reedel kindlasti ka starti.\n\n\"Esimene ja teine takistus olid Artase jaoks väga raskes kohas ja ma väga kartsin neid. Mõtlesin, et jääme juba esimese takistuse ees seisma. Õnneks saime sealt kenasti üle. Hobune hüppas tõesti väga hästi ja andis endast maksimumi. Kaks viga pole hullu. Ise oleksin saanud küll paremini, aga olen rahul. Ootan juba homset päeva,\" ütles ratsanik peale võistlust.\n\nMK-finaali esimene osavõistlus kujunes takistussõidu fännidele suurepäraseks maiuspalaks. Põnevust ja draamat jagus rohkesti. Lõpuks kujunes võistlus Šveitsi ja Belgia mõõduvõtmiseks, milles jäi peale Šveits, kui maailma hetke esinumber Steve Guerdat hobusel Alamo tuli vaid kolme sajandiksekundiga esimeseks. Mitmed favoriidid lõikasid endale liigse riskiga näppu ja see teeb võitja ennustamise päris keeruliseks.\n\nReedel hüpatakse teine osavõistlus ja kolmas ehk finaal toimub pühapäeval, mil selgub karikavõitja.\n\nKenderil on lisaks oma põhihobusele Artasele, kaasas ka teised ratsud: nooruke Charlotte Dundas ning Striga. Viimasega jõudis sportlane tänases CSI5* 145 cm kõrguses kiirus-puhtus parkuuris 10. auhinnalisele kohale.\n\n\"Hobune oli tubli, aga eelviimasel tõkkel võtsin teda natuke palju tagasi. Õnneks saime ikka üle ja hea tulemuse kirja,\" ütles Kender peale võistlust.\n\nVõistlus ise algas juba kolmapäeval, kus Kender ja Striga tegid koos esimese stardi 140 cm kahefaasilises parkuuris, mille lõpetasid 13 karistuspunktiga. Charlottega lõpetati neljapäevane 130 cm sõit 11 kp-ga.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Kullo Kender esindab Eestit Rootsis peetavas takistussõidu maailmakarika finaalis, kus tegi Artasega finaali esimeses osavõistluses tubli soorituse. Lisaks MK-finaalsõitudele on maineka horse show kavas ka teisi võistlusklasse. Neljapäevases 145 cm parkuuris sai Kender 10. auhinnalise koha.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe artikli pealkiri ja sisu, seejärel loo pikk ja põnev lause, mis võiks olla artikli sissejuhatus.\n\n## Pealkiri:\n\nEL-i kohus: lennufirma ei pea erakorralistel juhtudel hüvitist maksma\n\n## Põhitekst:\n\nNiisuguse asjaolu esinemisel peab lennufirma tõendama, et oli kogu tema käsutuses olevat personali, seadmeid ja rahalisi vahendeid kasutades võtnud sobivad meetmed lennu tühistamise või pikaajalise hilinemise vältimiseks, teatas EL-i Kohus neljapäevases kohtuotsuses.\n\nKohus otsustas lennufirma Germanwings ja reisija Wolfgangi Pauelsi vahelise kohtuvaidluse põhjal, et erakorraliste asjaoludena võib kvalifitseerida sündmusi, mis oma olemuselt või päritolult ei ole lennufirma tavapärasele tegevusele omased ja väljuvad tema tegeliku\nkontrolli alt.\n\nGermanwingsi lend Dublinist Düsseldorfi hilines 3 tundi ja 28 minutit, kuid Germanwings keeldus W. Pauelsi hüvitisenõuet rahuldamast põhjendusel, et hilinemise tingis lennuki rehvi kahjustus, mille põhjustas stardi- või maandumisrajal olnud võõrkeha, käesoleval juhul kruvi – asjaolu, mida tuleb käsitada erakorralisena EL-i lennureisijate õigusi käsitleva määruse tähenduses ja mis vabastab ta kohustusest maksta selles määruses ette nähtud hüvitist.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Euroopa Liidu (EL) kohus märkis, et lennuettevõtja ei ole kohustatud maksma reisijatele hüvitist, kui ta suudab tõendada, et lennu tühistamise või kolm või rohkem tundi hilisema saabumise põhjustas erakorraline asjaolu, mida ei oleks suudetud vältida isegi kõiki vajalikke meetmeid kasutades.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe uudis läbi ja pane oma kujutlusvõime tööle, et välja mõelda üks korralik sissejuhatav lause sellele loole.\n\n## Pealkiri:\n\nTass: Hachimura vastu mängimine näitas, mis taset on vaja NBA-sse pääsemiseks\n\n## Põhitekst:\n\n\"Pärast Gonzaga mängu olid tunded ikka päris laes. Värin käis üle keha ja oli selline tunne, et reaalselt võimegi võita riigis esimesel kohal olevat meeskonda. Nende meeste vastu mängimine näitas, mis taset on reaalselt vaja, et pääseda NBA-sse,\" ütles Tass intervjuus Korvpall24.ee-le.\n\nTulevikuplaanidest rääkides on Tassil juunis-juulis tulemas 6-nädalane laager. \"Praegu on kuni arvestustenädalani umbes 1,5 kuud rasket tööd. Ma proovin kasutada iga päeva selleks, et saada nii heaks mängijaks kui võimalik ja arendada neid oskuseid, mis mul puudulikud on,\" lisas Tass.\n\nLoe rohkem Korvpall24.ee portaalist.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Neljast USA üliõpilasliigas mängivast noorest Eesti meeskorvpallurist oli tänavu võistkondlikult kõige edukam värskelt 20-aastaseks saanud suur äär Matthias Tass, kes koos Saint Mary'se ülikoolitiimiga võitis oma konverentsi ning pääses nuusutama ka finaalturniiri ehk märtsihulluse hõngu. Konverentsi finaalis mängiti seejuures 60:47 üle esimesena asetatud Gonzaga, kellele põhiturniiril kahel korral kaotati.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe artikli pealkiri ja sisu, seejärel loo pikk ja põnev lause, mis võiks olla artikli sissejuhatus.\n\n## Pealkiri:\n\nLiibüa sõjapealik Haftar andis vägedele käsu Tripoli peale minna\n\n## Põhitekst:\n\n\"Aeg on käes,\" ütles Haftar sõnumis oma Liibüa Rahvusarmee (LNA) võitlejatele.\n\nTripolis asuvat ühtsusvalitsust toetavad relvarühmitused Liibüa lääneosas Misratas tõotasid Haftari vägede pealetungi takistada.\n\nMisrata väed on valmis peatama LNA \"neetud pealetungi\", öeldi avalduses, mille ehtsust kinnitas linna sõjanõukogu esimees kindral Ibrahim Ben Rajab.\n\nHaftarile lojaalsed väed teatasid kolmapäeval, et nad on jõudnud lõpule ettevalmistustega riigi lääneosa \"puhastamiseks terroristidest ja palgasõduritest\".\n\nLiibüa on pärast kauaaegse diktaatori Muammar Gaddafi kukutamise ja tapmisega lõppenud NATO toetatud ülestõusu lõhenenud kahe rivaalitseva valitsuse ja parlamendi vahel ning suur osa riigist on erinevate relvarühmituste kontrolli all.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Liibüa idaosa valitsust toetav sõjapealik Khalifa Haftar andis neljapäeval oma vägedele käsu võtta suund pealinnale Tripolile, kus baseerub Põhja-Aafrika riigi rahvusvaheliselt tunnustatud valitsus (GNA).",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Tutvu uudise pealkirja ja põhisisuga. Kasuta neid fakte, et luua pikk ja sisutihe lause, mis toimib loo sissejuhatusena.\n\n## Pealkiri:\n\nSK Tapa alistas Aruküla/Audentese ja edenes veerandfinaali\n\n## Põhitekst:\n\nViimased kaks kodumängu HC Viimsi/Tööriistamarketi ja Viljandi HC vastu võitnud Tapa tõestas kohe avaminutitest peale, et 250 toetaja silme all on tahtmine veerandfinaali jõuda suur. Mikola Naumi üleväljasöödu realiseeris Ivary Volkov ja ehkki Rauno Kopli viigistas karistusviskest, läks aega üle kümne minuti, enne kui külalised mängust värava said.\n\nSelleks hetkeks oli Tapa põgenenud 8:1 eduseisu. Kodumeeskonna kaitse oli Marek Puierästi juhtimisel väga tihe ja kui arukülalased saidki viskele, siis seisis müürina ees väravavaht Mikola Naum. Lisaks patustas Aruküla/Audentes lubamatult palju valesöötude ja pallikaotustega ning tapalased realiseerisid kiirrünnakuid pea ilmeksimatult.\n\nVolkovi tabamus kasvatas 13. minutil Tapa edu 10:2 peale ning kuigi Aleksander Kesküla ja Rasmus Varik vähendasid vahet, tuli peagi võõrustajate uus spurt. Kaks väravat nii Robert Hiiemaalt, Kert Käharilt kui Vahur Oolupilt ning 25. minutiks oli seis 16:5. Vaheajavileks kasvas see veelgi ja Endrik Jaanise tabamus tõi tabloole numbrid 18:6.\n\nRiietusruumist naastes ei muutunud esialgu midagi – Marten Saar ja Raimond Himma tabasid mõlemad kahel korral ning 36. minutiks juhtis Tapa 15 väravaga, 22:7. Aruküla/Audentes polnud aga veel alistunud. Esmalt viskas Varik kaks väravat järjest, häid tõrjeid tuli Siim Normakult ning vahe vähenes.\n\nTapa muutus lohakaks ja vastased hakkasid tabama ohtliku järjepidevusega. Külalised tegid 8:1 vahespurdi ja said seisu 23:16 peale. Enamaks siiski jaksu polnud ja Tapa sai 27:20 võidu. Oolup viskas kuus, Himma ja Saar neli väravat võitjate kasuks, kaotajate poolel tabas Kopli viis, Varik ja Martin Kalvet kolm korda.\n\nVaheturniiridel jääb pidada veel üks kohtumine – mis tabeliseisu ei muuda – kui Viljandi HC võõrustab reedel HC Viimsi/Tööriistamarketit. Kahe nädala pärast algavates veerandfinaalides on vastamisi Põlva Coop – Viljandi ning HC Tallinn – SK Tapa. Põlva Serviti ja HC Kehra/Horizon Pulp&Paper ootavad poolfinaalivastaseid vastavalt esimesest ja teisest paarist.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Meeste meistriliiga B-vaheturniiril mängiti neljapäeva õhtul Tapal ülioluline kohtumine, selgitamaks viimast veerandfinalisti. Aruküla/Audentes vajas SK Tapa vastu võitu, ent pidi tunnistama võõrustajate 27:20 (18:6) paremust. Tapa kohtub veerandfinaalis HC Tallinnaga.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Tutvu uudise pealkirja ja põhisisuga. Kasuta neid fakte, et luua pikk ja sisutihe lause, mis toimib loo sissejuhatusena.\n\n## Pealkiri:\n\nEesti jalgpallikoondis püsib FIFA maailma edetabelis esisaja lõpus\n\n## Põhitekst:\n\nSamal kohal oli Eesti ka selle aastanumbri sees esimest korda, 7. veebruaril avaldatud tabelis.\n\nEsikolmikus muutusi ei toimunud. Esikohal jätkab Belgia, teisel Prantsusmaa ja kolmandal Brasiilia. Koha võrra tõusis Inglismaa, kes lükkas viiendaks Horvaatia. Seitsmendale positsioonile langenud Portugalist möödus Uruguay.\n\nEesti lähinaabritest on Venemaa 46. (+4), Soome 60. (-1), Läti 133. (-2) ja Leedu 132. kohal.\n\nEM-valiksarjas Eestiga koos C-alagruppi kuuluvatest riikidest on Holland 16., Saksamaa 13., Põhja-Iirimaa 29. ja Valgevene 81. positsioonil.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Eesti jalgpallikoondis jätkab FIFA maailma edetabelis 96. positsioonil.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Tutvu uudise pealkirja ja põhisisuga. Kasuta neid fakte, et luua pikk ja sisutihe lause, mis toimib loo sissejuhatusena.\n\n## Pealkiri:\n\nTallinna Ülikooli korvpallinaiskond lunastas esimesena finaalpääsme\n\n## Põhitekst:\n\nAvaveerandit alustas paremini G4S Noorteliiga, kes viskas korvi 30 punkti vastase 24 vastu. Poolajapausiks viigistas Tallinna Ülikool seisu 49:49-le. Kolmandat mänguaega dikteeris juba Tallinna Ülikool ning lõpuvileks olid tablool numbrid 97:84 valitseva meistri kasuks.\n\nTallinna Ülikooli parim oli 21 punkti, kuue lauapalli ja kaheksa resultatiivse sööduga Trine Kasemägi. 19 silma lisas naiskonnale Maaja Bratka, kes võttis lisaks 12 lauapalli. G4S Noorteliiga resultatiivseim oli 30 punkti visanud, kolm lauapalli võtnud ja kuus korvisöötu andnud Janne Pulk. 20 silma lisas Johanna Eliise Teder.\n\nAvakohtumise võitis Tallinna Ülikool seisuga 96:70. Teise finalisti selgitavad välja 9. aprillil Tartu Ülikool/Kalev ja Audentese Spordiklubi. Avakohtumise võitis Tartu Ülikool/Kalev tulemusega 91:72.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Naiste korvpallli meistriliigas jõudis esimesena finaali valitsev meister Tallinna Ülikool, kes alistas ka teises kohtumises G4S Noorteliiga. Sedapuhku olid tablool numbrid 97:84.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe uudis läbi ning loo sellele fantaasiarikas ja pikk lause, mis võiks uudist tutvustada.\n\n## Pealkiri:\n\nTrump ähvardas Mehhikot tollimaksudega\n\n## Põhitekst:\n\nTrump ütles neljapäeval Valges Majas ajakirjanikele, et ta kehtestab autodele tollimaksud või sulgeb piiri, vahendas Reuters.\n\nTa lisas, et võib siiski esialgu alustada tollimaksudega.\n\nTrumpi sõnul annab ta Mehhikole aasta selleks, et peatada narkootikumide vool üle piiri USA-sse. Seejärel kehtestab ta tollimaksud.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "USA president Donald Trump ähvardas kehtestada tollimaksud, kui Mehhiko ei aita Washingtonil lahendada migratsiooniprobleemi piiril.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Tutvu artikli sisuga ja loo sellele pika lausega sissejuhatus, mis köidab lugeja tähelepanu.\n\n## Pealkiri:\n\nRütmika Elite Team jõudis rühmvõimlemise MK-etapil esikuuikusse\n\n## Põhitekst:\n\n\"Võrreldes esimese MK etapiga Sofias on tüdrukud teinud tubli edasimineku. Juurde on tulnud enesekindlust, liigutuste teravust, paranenud on üldine vastupidavus,\" sõnas VK Rütmika Elite Teami treener Maarja Jaanovits. \"Ent töö kodusaalis jätkub, sest võistluskava viimane veerand vajab täpsustamist ja kinnistamist,\" lisas ta.\n\nVK Janika Elite Teami treeneri Kristin Laupa sõnul suutsid neiud end tavatutes troopilistes oludes kenasti kokku võtta ning näidata emotsionaalseid katseid. \"Oli üksikuid vigu, mida järgmistel võistlustel parandada, aga oleme samuti võrreldes hooaja esimeste võistlustega suure sammu edasi astutud,\" sõnas Laupa.\n\nSamas toimunud juunioride võistlusel oli samuti võistlustules kaks Eesti esindust – VK Janika Grisete sai 34,950 punktiga viienda koha ja VK Pirueti Arabella oli 31,500 punktiga seitsmes. Võitis Viktoria Sterla Venemaalt 37,850 punktiga.\n\nRühmvõimlemise tippnaiskondade kavasid saab kodumaal näha juba kahe nädala pärast, kui 20.-21. aprillil toimuvad Eesti meistrivõistlused.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Singapuris toimunud rühmvõimlemise MK-sarja teisel etapi lõpetas VK Rütmika Elite Team kuuenda (35,650 punkti) ja VK Janika Elite Team seitsmenda (34,750) kohaga. Võitis Venemaa Madonna naiskond 38,700 punktiga.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe artikli pealkirja ja sisu. Kasuta oma loomingulisi võimeid, et koostada detailne ja põhjalik ühelauseline sissejuhatus sellele uudisele.\n\n## Pealkiri:\n\nTelia mobiilne andmeside oli häiritud\n\n## Põhitekst:\n\nTelia teatas, et võrgurikke tõttu oli ajutiselt häiritud Telia mobiilse andmeside teenus ning osaliselt mõjutas rike ka 4G võrgus tehtavaid mobiilikõnesid.\n\nPraeguseks on teenuse töö taastumas.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Neljapäeva õhtul oli häiritud Telia mobiilse andmeside teenus.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe uudis läbi ning loo sellele fantaasiarikas ja pikk lause, mis võiks uudist tutvustada.\n\n## Pealkiri:\n\nKohus ei lasknud dopinguarsti vabadusse\n\n## Põhitekst:\n\n40-aastane Schmidt arreteeriti märtsi alguses ja teda süüdistatakse rahvusvahelise dopinguvõrgustiku loomises. Seefeldis toimunud suusatamise maailmameistrivõistlustel vahistati veredopingu kasutamise tõttu ka viis sportlast. Teiste seas võeti kinni ja kuulati üle Eesti koondislased Karel Tammjärv ja Andreas Veerpalu, kirjutab Delfi.\n\n\"Kohtuotsuse kohaselt ei lasta minu klienti vabadusse,\" sõnas Schmidti advokaat Andreas Kreys ajalehele Bild. \"Kohe, kui oleme selle kohta ametliku teate saanud, esitame kaebuse, sest me peame selle otsuse põhjendust väga nõrgaks.\"\n\nLisaks Schmidtile on vahi all tema isa Ansgard ning tema kolm abilist - Sven M., Diana S. ja üks anonüümne kaastööline.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Viimased 35 päeva Müncheni eeluurimisvanglas kinni istunud Mark Schmidt palus end uurimise ajaks vabastada, kuid kohus ei tulnud tema soovile vastu.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe uudis läbi ja pane oma kujutlusvõime tööle, et välja mõelda üks korralik sissejuhatav lause sellele loole.\n\n## Pealkiri:\n\nEesti kõigi aegade kalleima pokkeriturniiri võit läks Soome\n\n## Põhitekst:\n\nPokkeriturniiri võitis Pauli Äyräs Soomest, teenides päevatöö eest kopsakad 163 300 eurot. Ta alistas lõpuheitluses Hollandi tõusva tähe Teun Mulderi, kes viis teise koha eest koju 122 400 eurot.\n\nAuhinnarahasid jagus veel Koray Aldemirile Saksamaalt ja Tommie Janssenile Hollandist, kes teenisid vastavalt kolmanda koha eest 81 600 ja neljanda koha eest 40 870 eurot.\n\nPokkerifestivali peakorraldaja Risto Suurpõllu sõnul on tegu kindlasti erakordse sündmusega Eesti pokkerimaastikul. \"Nii suure osalustasuga pokkeriturniiri ei ole teadaolevalt varem peetud ei Baltimaades ega Skandinaavias,\" märkis Suurpõld.\n\nTema sõnul toimus senine kõrgeima osalustasuga pokkerivõistlus Eestis 2010. aastal Tallinna EPT raames, kui Highroller turniiri pileti eest tuli välja käia 10 300 eurot.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Kolmapäeval toimus Tallinnas Olympic Park Casinos Eesti kõigi aegade kalleima osalustasuga pokkeriturniir, kus võistlemiseks tuli välja käia koguni 25 000 eurot. Kokku osteti turniirile 17 piletit, millega kerkis auhinnafond üle 400 000 euro.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Tutvu uudise pealkirja ja põhisisuga. Kasuta neid fakte, et luua pikk ja sisutihe lause, mis toimib loo sissejuhatusena.\n\n## Pealkiri:\n\nTulevikust lahkunud mängija naasis klubisse uues rollis\n\n## Põhitekst:\n\nIga Viljandi vutifänn mäletab 2015. aasta suveõhtut linnastaadionil, mil pikalt nullviigis püsinud Premium Liiga mängu otsustas mitte toona platsil viibinud Joel Lindpere, vaid just Roger Teor, kelle külmaverelise väravaga lõppenud imeline soolo keskväljalt Nõmme Kalju trahvikasti kinkis tol suvel mõõnas viselnud suurklubile šokeeriva 0:1 kaotuse. Sügiseses viimases voorus viigistati Kaljuga linnastaadionil 2:2 ja tolleski mängus avas skoori just Teor, kirjutab Viljandi Tulevik oma koduleheküljel.\n\nTolle hooaja hoogu säravate esitustega jalgpalliliidu stipendiumi välja teeninud Roks hiljem enam üles ei leidnudki: kimbutama hakkas ülekoormuse ja mängumehe kehaliste omapärade koosmõjus ikka ja jälle naasev luuümbrise põletik. Vaimselt rasked hooajad, kus vigastus mängukvaliteeti kõigutas, viisid Rogeri lõpuks arusaamiseni, et ta tahab teha üht asja korraga ja seda hästi. Nii andis ta selle hooaja eel teada, et keskendub nüüdsest sajaprotsendiliselt õpingutele ning tippjalgpalliga on lõplikult kõik.\n\n\"Eks algul oli ikka raske, tunnistan ausalt. Nii pikalt sai palli mängitud ja kiskus ikka kõvasti väljakule, aga nüüdseks olen tavaeluga harjunud ega kahetse otsust. Potentsiaali mul ju oli, jah, kui tehtule tagasi vaadata, aga pidev vigastusega maadlemine hakkas ikka nii karmilt segama, et esitused muutusid ebastabiilseks ja see muutis omakorda vaimselt olukorra väga raskeks ja väsitavaks,\" rääkis Teor. \"Kui teised tegi 20 minutit soojendust, pidin mina tegema 40. Kord oli hästi, sealsamas halvasti. Lõpuks otsustasin, et tahan teha üht asja ja teha seda hästi.\"\n\n\"Pakkumine klubisse tööle asuda tuli õigel ajal, ehkki ma seda oodata küll ei osanud. Olin endale peas mingid plaanid valmis teinud, et kuhugi tööle asuda, nii mainitud praktika pärast kui elatise teenimiseks, aga Raiko Mutle kõne tööpakkumisega tuli ootamatult. Õigel ajal tuli, samas. Hea, et tuli! (Naerab). Klubihoone oli mulle aastaid nagu teine kodu. Väga, väga mõnus tunne oli siia tagasi tulla,\" lisas Teor.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Viljandi Tuleviku esindusmeeskonnas 2015. aasta hooajal tõelise tulevikutähena säranud, kuid seejärel pikaloomulise tervisehädaga kimpu jäänud äärepoolkaitsja Roger Teor andis möödunud hooaja lõppedes teada, et loobub jalgpallist ja keskendub oma füsioteraapiaõpingutele Tartu ülikoolis. Nüüd on Teor aga klubis tagasi ning asub ametisse klubi naiskonna füsioterapeudina.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe uudis läbi ning loo sellele fantaasiarikas ja pikk lause, mis võiks uudist tutvustada.\n\n## Pealkiri:\n\nPolitsei pidas liiklustalgutel kinni üle 2000 sõidukijuhi\n\n## Põhitekst:\n\nKeskmiselt fikseerisid politseinikud 84 rikkumist tunnis. Lisaks piirkiiruse ületamisele peeti kinni juhtimisõiguseta ja ka joobes roolikeerajaid.\n\nÖöpäeva jooksul pidasid politseinikud üle Eesti kinni 2035 sõidukijuhti. 991 juhi rikkumised olid kergemad ning nendega viisid politseinikud läbi vestluse lootuses, et inimene parandab oma käitumist rahatrahvita.\n\nTõsisemate rikkumiste puhul määrati sõidukijuhtidele trahvid kiirmenetluse korras või alustati menetlust.\n\n\"Viimastel päevadel on jalakäijad, sealhulgas lapsed, saanud liikluses vigastada iga päev. Sellepärast palume autojuhte võtta ülekäigurajale lähenedes hoog maha ning veenduda, et jalakäija on teid märganud. Isegi kui eksib teine osapool, aitate oma hoolimisega elusid säästa,\" ütles Põhja prefektuuri liiklusjärelevalvekeskuse juht Hannes Kullamäe. \"Mõtteviis, et linna piires võib ületada kiirust 10 km/h võrra, peaks jääma minevikku.\"\n\nKullamäe tänas kõiki inimesi, kes andsid teada ohtlikest kohtadest, märkides neid talgute kaardile. \"Täname ka kõiki korralikke liiklejaid, kes teevad endast kõik, et meie teedel oleks turvaline,\" sõnab Kullamäe.\n\nNoppeid talgutest:\n\nLääne prefektuuri politseinike sõnul on murekoht endiselt möödasõidud praamikolonnidest ning liiklusrikkumised kohtades, kus on varem juhtunud raskeid liiklusõnnetusi. \"See näitab suhtumist \"minuga niikuinii ei juhtu midagi\",\" tõdes Pärnu politseijaoskonna patrulltalituse juht Henry Murumaa.\n\nKolmapäeva ennelõunal ennetas Põhja prefektuuri liiklusjärelevalvekeskuse välijuht Marek Vähi võimalikku traagilist liiklusõnnetust Tallinnas Kunderi tänaval. Vähi mõõtis koos kolleegiga kiirust, kui ühtäkki märkas pisipõnni, kes oli küll koos emaga, kuid väikesed kiired jalad viisid ta otsejoones ülekäigurajale. Jalakäijatele põles sel ajal punane foorituli. Politseinik sööstis kiiresti teele ning kõik lõppes õnnelikult. Juhtum näitab ilmekalt, kui palju võib juhtuda paari sekundi jooksul.\n\nLääne-Virumaal peatasid Rakvere politseijaoskonna politseinikud ühe kiirust ületanud juhi ning vestluse käigus selgus, et just tema oli liiklustalgute kaardile selle koha ära märkinud ja palunud politseil kohal olla. Politsei ei vedanud autojuhti alt.\n\nAinus nende talgute jooksul fikseeritud piirkiiruse ületamine, kus sõideti lubatust kiiremini kui 61 km/h ja enam, leidis aset kolmapäeval kell 10.20 Rae vallas Järvekülas Raeküla teel. Kuna varasemaid kehtivaid rikkumisi Toyota roolis olnud mehel ei olnud, aresti ei rakendatud ja alustati väärteomenetlus. Sellist rikkumist võib karistada rahatrahviga summas kuni 1200 eurot, arestiga või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kaheks aastaks.\n\nPaide patrullitalituse juhi Halar Hallimäe sõnul peatati Järvamaal kaks sõidukit, mis ületasid kiirust 41-60 km/h. Neist üks põhjendas rikkumist sellega, et kiirustavat Tartusse kinno, teine aga arvas, et sõitis kiirteel. \"Kurb on aga see, et isegi päeval, mil anname teada, et oleme suurendatud jõududega väljas ja keskendume kiirusele, leidub ikka juhte, kes võtavad riski ja ületavad kiirust, olles sellega liikluses suureks ohuks,\" sõnas Hallimäe.\n\n2018. aastal toimunud liiklustalgutel kontrollisid politseinikud 1067 kohta ja pidasid kinni 1344 piirkiirust ületanud sõidukijuhti. 1063 rikkumise puhul piirdusid politseinikud toona vestlusega.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Neljapäeva varahommikul lõppenud liiklustalgute jooksul rahustasid politseinikud liiklust 1071 paigas üle Eesti. Kokku pidas politsei kinni üle 2000 rikkuja.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Pärast artikli pealkirja ja põhiteksti lugemist kasuta oma loovust, et koostada sisutihe ja pikk sissejuhatav lause.\n\n## Pealkiri:\n\nHelen Mirren võitleb aktiivselt Netflixi vastu: pole midagi paremat kinos istumisest\n\n## Põhitekst:\n\nHõõrumine voogedastusplatvormide ja filmistuudiote ning levitajate vahel on üha jõulisem, kuna Amazon ja Netflix soovivad täielikult kinolevist mööda hiilida ning filmi kohe enda platvormil avalikkuse ette tuua, vahendas The Guardian. Samuti on Netflixi vastu astunud Cannes'i filmifestival, mistõttu ei pruugi sel aastal festivalil esilinastud Martin Scorsese mitu aastat töös olnud \"The Irishman\".\n\nAlgselt olid ka Oscarid Netflixi originaalfilmide vastu, kuid selle aasta alguses võitis Alfonso Cuaróni linateos \"Roma\" kolm Oscarit, samuti saatis filmi edu Kuldgloobustel ja BAFTA'del. Parima lühidokumentaali Oscari võitis Netflixi originaalfilm \"Period. End of Sentence\", aasta varem võitis parima dokumentaalfilmi Oscari \"Icarus\", mida levitas samuti Netflix.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Oma uue filmi \"The Good Liar\" pressituuri raames astus Helen Mirren aktiivselt voogedastusplatvormi Netflix vastu, tõdedes, et kuigi talle meeldib Netflix, ei ole midagi paremat kinos istumisest.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Vaata läbi uudise pealkiri ja tekst ning loo loov sissejuhatav lause, mis haakub artikli sisuga.\n\n## Pealkiri:\n\nMitmeid Eesti produtsente koolitanud Red Bull Music Academy lõpetab tegevuse\n\n## Põhitekst:\n\nVaatamata sellele, et tegevuse lõpetavad nii Red Bull Music Academy kui ka Red Bull Radio, ei lõpeta Red Bull siiski kokkupuudetud muusikaga - jätkavad nii Red Bull Music kui ka Red Bull Music Festival. Resident Advisorile antud kommentaaris kinnitas Red Bull, et pärast 20 aastat muusikute toetamist ja koolitamist ei lõpeta nad loovuse toetamist, vaid muudavad lihtsalt oma lähenemist. \"Red Bull otsib uusi võimalusi noorte ja uuenduslike artistide toetamiseks,\" kinnitasid nad.\n\nRed Bull Music Academy lõid 1998. aastal Torsten Schmidt ja Many Ameri, pärast mida on koolitusprogramm ja peosari mööda maailma rännanud. Viimane akadeemia toimus 2018. aastal Berliinis, millega tähistati ka programmi 20. sünnipäeva.\n\nAastate jooksul võtsid programmist osa näiteks Nina Kraviz, Objekt, Flying Lotus, Octo Octa, Black Coffee, Palms Trax, Fatima, Marie Davidson, Krystal Klear, Flava D, Dorian Concept jpt.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Koolitusprogramm ja peosari Red Bull Music Academy lõpetab 2019. aasta sügisel tegevuse. Programmist on aastate jooksul võtnud osa ka mitmed eestlased, nende seas näiteks Sander Mölder, DJ Quest ja möödunud aastal ka Nathan Tulve ehk Metabora.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Pärast artikli pealkirja ja põhiteksti lugemist kasuta oma loovust, et koostada sisutihe ja pikk sissejuhatav lause.\n\n## Pealkiri:\n\nKadri Simson, Martin Helme ja Kaja Kallas valiti fraktsiooni juhtima\n\n## Põhitekst:\n\nSimsoni ja Helme asumine fraktsioonijuhi kohale tähendab, et neid kahte poliiitkut uues valitsuses ei näe. Kadri Simsoni puhul on ERR-ile viidatud, et temast võib saada Eesti uus volinikukandidaat Euroopa Komisjonis.\n\nKeskfraktsiooni aseesimehed on Kersti Sarapuu ja Siret-Kotka Repinski. Sarapuu oli eelmise riigikogu koosseisus Keskfraktsiooni esimees.\n\nEKRE fraktsiooni valis aseesimeesteks Rene Koka ja Siim Pohlaku.\n\nReformierakonna fraktsioon valis esimeheks erakonna esimehe Kaja Kallase. Fraktsiooni aseesimehed on Arto Aas ja Keit Pentus Rosimannus.\n\nSotsiaaldemokraatliku Erakonna (SDE) fraktsioon valis esimeheks Jevgeni\nOssinovski ning aseesimeheks Riina Sikkuti.\n\nIsamaa fraktsioonis valiti neljapäeva hommikul esimehe kohale Helir-Valdor Seeder, kuid pärast seda toimunud riigikogu istungil sai temast riigikogu aseesimees. Seetõttu sai fraktsiooni esimeheks Priit Sibul ja aseesimeheks Andres Metsoja.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Riigikogu juhatus registreeris neljapäeval viis fraktsiooni. Keskerakonna fraktsioon valis esimeheks senise majandus- ja taristuministri Kadri Simsoni. EKRE fraktsiooni esimeheks sai Martin Helme, Reformierakond valis esimehe kohale Kaja Kallase.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe hoolikalt uudise pealkiri ja sisu ning kirjuta artiklile pikk sissejuhatav lause, kasutades oma kujutlusvõimet.\n\n## Pealkiri:\n\nVIDEO | Avaldati Ott Tänakust valmiva dokumentaalfilmi kolmas treiler\n\n## Põhitekst:\n\n\"Ma ei ole kindel, kas ma tahaks, et kogu Eesti või maailm seda filmi näeks, aga kui see nii on, eks siis tuleb jagada teistega,\" kommenteeris Ott Tänak muiates.\n\nRežissöör Tarvo Mölderi sõnul on Tänaku loo jutustamisel lisaks pildikeelele filmis ka väga oluline roll muusikal ja heliefektidel. Muusika on loonud noor tõusev ja auhindadega pärjatud šoti helilooja Garry Ferrier. \"Tal on uskumatult hea pildikeele dünaamika ja muusika omavahelise seose tunnetus, mis annab filmile täiesti uued mõõtmed. Sellise mastaabiga filmi puhul on ainuvõimalik lahendus originaal-helilooming, mis komponeeritud vastavalt pildile ja parima elamuse saab sellest ainult kinos,\" kommenteeris Mölder.\n\nKuid stseenide võimendamiseks on filmi valitud ka laule erinevatelt artistidelt nagu Ruelle, Lenna, No-Big-Silence. Filmi avakaadrite taustal kõlab töötlus I Wear* Experiment'i hitist \"Patience\", bändi uut lugu kuuleb aga värskes filmitreileris.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "\"Ott Tänak - The Movie\" uues, kolmandas treileris ütleb M-Spordi pealik Malcolm Wilson, et Ott on talle nii mõnedki hallid juuksekarvad tekitanud. Juba 11. aprillil kinodes esilinastuv film on ennekõike ühe keerulise iseloomuga Eesti mehe lugu koos tema plusside ja miinustega.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Tutvu artikli sisuga ja loo sellele pika lausega sissejuhatus, mis köidab lugeja tähelepanu.\n\n## Pealkiri:\n\nKreml kahtleb venelaste vaesust näitavas uuringus\n\n## Põhitekst:\n\nRosstati uuring leidis, et kolmandik küsitletud majapidamistest ei saa endale lubada ühe inimese kohta kaht paari jalanõusid aastas, vahendas BBC.\n\nSamuti selgus uuringust, et 80 protsendil Vene perekondadest on raskusi ots otsaga toime tulla.\n\nAjakirjanikud palusid Peskovil Rosstati uuringu tulemusi kommenteerida. Peskov ohkas sügavalt ja sõnas, et Kremlil on raskusi tulemuste mõistmisega.\n\n\"Miks jalanõud? Miks üks kolmandik? Kust need andmed pärinevad?\" küsis Peskov. Ta lisas, et ootab Rosstatilt selgitusi.\n\nUuringu detailid on Rosstati veebilehel selgelt üleval, kõrvuti elatustaseme uuringuga, mida viiakse läbi iga kahe aasta tagant. Viimane uuring viidi läbi 2018. aasta septembris umbes 60 000 majapidamises üle kogu Venemaa.\n\nUuringu tulemused näitavad muu hulgas, et ligi pooled kõigist majapidamistest ei saa endale lubada iga-aastast nädalapikkust puhkust. Umbes kümme protsenti küsitletutest ei saa lubada kolm korda nädalas liha või kala söömist.\n\n12,6 protsenti majapidamistest peavad jagama teistega ühistualetti või neil on välikäimla. Venemaa äärealadel, kus paljudes külades on majapidamistel endiselt välikäimla, oli see näitaja üle 38 protsendi.\n\nUuringust selgub, et 52,9 protsenti majapidamistest ei tule toime ootamatute kulutustega, nende seas maja juures tehtavate parandustööde või ravikuludega. 2016. aastal, mil viidi läbi eelmine uuring, oli nende majapidamiste osakaal 44,2 protsenti.\n\nSamas on võrreldes eelmise uuringuga osa näitajatest paranenud: näiteks kaks aastat tagasi ei olnud 15 protsendil majapidamistest tualetti siseruumis ning 54 protsenti ei saanud lubada puhkust.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Kremli pressiesindaja Dmitri Peskov ütles, et ei suuda uskuda statistikaameti Rosstat uuringut, mis näitab, et venelastel pole endale uute jalanõude ostmiseks raha.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Tutvu uudise pealkirja ja põhisisuga. Kasuta neid fakte, et luua pikk ja sisutihe lause, mis toimib loo sissejuhatusena.\n\n## Pealkiri:\n\nReidi teel Tivoli piirkonnas hakatakse peagi asfalti panema\n\n## Põhitekst:\n\n\"Sadama-alal, kus varem teed ei olnud, ehk seal ehitustandril, mis ei puudutanud siiamaani eriti liiklust, on juba peamised teealuse rajamist puudutavad tööd lõppenud ja kohe, kui aprilli keskel hakkavad tööle asfalditehased, alustatakse seal asfalti panemist,\" rääkis Tallinna Kesklinna vanem Vladimir Svet ERR-ile.\n\nSveti sõnul on seal enamik kommunikatsioone paigaldatud, tee killustikualus ja laternapostide alused valmis ning tänavakivid kohal. Kõnealune lõik jääb Pikksilma tänava majade ja mere vahele, Russalkast kesklinna poole.\n\n\"Kuna see ala jääb siiski töömaa sisse, siis kohe inimesi sinna ei lasta, aga kohe, kui tekib võimalus see koht linnarahvale avada, ilma et jalakäijad oleksid ohus ehitustööde pärast, siis seda kohe ka tehakse,\" ütles Svet.\n\nTivoli kandis algab peagi ka suure pumpla rajamine. Selleks valmib 12 meetri sügavusel kollektor, see on koht, kuhu tulevikus tuleb ka promenaad, lisas Svet.\n\nLootsi ja Ahtri tänava lõigus on alanud tööd, mis on seotud suure sademevee kollektori rajamisega. \"Need tööd on praegu veel algusjärgus, hiljem need laienevad ja siis muutub olukord ristmikul keerulisemaks. Aga samas on see osa teealusest projektist, mis peaks leevendama selle piirkonna üleujutuste probleemi,\" rääkis Kesklinna vanem.\n\nTee alla jäävate kommunikatsioonide rajamist on alustatud ka Russalka ristmikul, ütles Svet ja avaldas lootust, et see, ilmselt üks mahukamaid tee-ehitusprojekte, kulgeb plaanipäraselt. Tema sõnul peaks praegune liikluskorraldus seal kehtima kuni suve esimese pooleni.\n\nSamas ei tohiks Russalka ristmiku ehitus häirida piirkonnas toimuvaid suurüritusi, eriti aga laulupeo õnnestumist, rõhutas Svet. \"Ma võin kinnitada, et nii tellija linna näol kui ka tööde teostaja on arvestanud nende sündmstega ja nende ajal lisatakse vajadusel reguleerijaid, korrigeeritakse tööde graafikut, et kõik suuremad sündmused ilusti toimuda saaksid. Eriti ei peaks muretsema laulu- ja tansupeost osavõtjad,\" rääkis Tallinna Kesklinna vanem. \"Ma võin kinnitada, et lauluväljaku uus juhtkond koos linnavõimude ja töövõtjaga planeerivad seda protsessi nii, et laulupeolised ei pea muret tundma,\" lisas Svet.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Tallinna kesklinnas mere äärde rajatava Reidi tee Tivoli lõiku hakatakse aprilli keskpaigas asfalteerima ning niipea, kui see on ohutu, avatakse see ka inimestele jalutamiseks.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe uudis läbi ja pane oma kujutlusvõime tööle, et välja mõelda üks korralik sissejuhatav lause sellele loole.\n\n## Pealkiri:\n\nTerrakotasõdalaste relvad hoidis teravana juhus, mitte iidne roostekaitse\n\n## Põhitekst:\n\nTäies relvis 8000 terrakotasõdalast leiti Hiina idaosast 1970. aastatel. \"Mõnede pronksrelvade, eriti hellebardide ja mõõkade terad olid läikivad ja teravad isegi 2000 aastat pärast armee mulda sängitamist. Ühe hüpoteesi põhjal kasutasid juba toonased Qini dünastia sepad mingisugust korrosioonivastast tehnoloogiat,\" selgitas uurimuse kaasautor Xiuzhen Li, Londoni Ülikooli kolledži vanemteadur.\n\nOletusele pakkusid tuge relvade pinnalt leitud kroomijäljed. Kuigi arheoloogid ei suutnud ise sajandite eest kasutatud tehnikat matkida, pidasid nad millegi taolise olemasolu toonase tehnoloogilise taseme juures siiski võimalikuks. Li lisas kolleegidega, et tõlgendust aitasid populariseerida esimesed avastust kirjeldavad tõlked hiina keelest inglise keelde. Sealt edasi imbus see populaarmeediasse.\n\nLeitud mõõkade tera on peaaegu sama heas korras, kui enne nende matmist. Autor: Zhao Zhen\n\nHiljem ilmunud uuringud on seadnud oletuse paikapidavuse aga küsimärgi alla. Samas ei haaranud tehtud analüüsid kunagi ka sedavõrd paljuesemeid, et nende põhjal oleks saanud teha üheseid järeldusi. Seda lünka lootiski Li kolleegidega täita. Teadlased analüüsisid kokku 464 relva pinda ja koosttist. Kroomi leidis töörühm neist vaid 37 pinnal, eeskätt kunagiste puit- või bambusosade – käepidemete ja tuppede vahetuses läheduses.\n\n\"Saab järeldada, et kroomi sisaldas nende kaitsmiseks kasutatud lakk. Puitosade kõdunemisel kandus see relvade pinnale,\" viitas vanemteadur. Kuigi laki kroomiga täiendamise põhjused on veel ebaselged, võis see aidata sellel kiiremini kuivada.\n\nRelvade säilimist soodustas tõenäoliselt pronksi suhteliselt kõrge tinasisaldus ja pinnase eripärad. Katse korras Xi'ani provintsi mulda maetud pronks oli vaatamata ebasoodsale temperatuurile ja mulla niiskusele peaaegu ideaalses seisus ka neli kuud hiljem. Katset Inglismaal korrates hakkas pronks sama aja jooksul tugevalt korrodeeruma. Võrreldes Inglismaa muldadega on Xi'ani provintsi mullad mõõdukalt happelised.\n\nKuigi see selgitab kunagisest mõistatusest märkimisväärse osa, ei välistanud Li, et tulevikus võivad oodata arheolooge uued üllatused: \"On endiselt võimalik, et Qini dünastia ajal töötati välja mõni teine tehnoloogiline protsess. Seda tuleb edasi uurida,\" märkis vanemteadur.\n\nUurimus ilmus ajakirjas Scientific Reports.\n\nLeitud mõõkade tera on peaaegu sama heas korras, kui enne nende matmist. Autor: Zhao Zhen\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Hiina esimest keisrit Qini hauataguses elus saatma pidanud terrakotasõdalaste relvad pidasid ajahambale vastu tänu pinnase eripärale, mitte nende pinnalt leitud kroomile, järeldab Briti ja Hiina teadlastest koosnev töörühm.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Tutvu artikli sisuga ja loo sellele pika lausega sissejuhatus, mis köidab lugeja tähelepanu.\n\n## Pealkiri:\n\nMarkko Moisarit viimased kaotused ei heiduta: ma armastan seda sporti\n\n## Põhitekst:\n\nKaheksanda võitluspaarina astub 13. aprillil Tondiraba jäähallis areenile Eestit esindav 25-aastane Markko Moisar ja Hiinat esindav 21-aastane Jin Ying. Võitlus toimub kaalukategoorias kuni 63 kilogrammi. Moisar on end Dueliks vormi viinud Tais ja vahetult enne võitlust käib Hollandis. \"Pärast viimast kaotust olen valinud oma kehakaalus võistlemise, vorm on hea,\" kinnitas Moisar.\n\nViimased kaotused Moisarit ei heiduta. \"Ma armastan seda sporti. See on ju ainult mängimine seal käte ja jalgadega. Mõnele meeldib arvutis mängida, mulle meeldib reaalses elus,\" rääkis Moisar oma lemmikalast. Markko Moisar lubab, et sel korral tuleb võit kindlasti koju, kuid vastase kohta suurt eeltööd tegema ei hakka. \"Ma arvan, et me tutvume kaalumisel,\" ütles Moisar.\n\nKaalukategoorias kuni 77 kilogrammi esindab Eestit 21-aastane Maikel Astur, kelle vastaseks Hiina koondist esindav 26-aastane Bo Fufan.\n\nHiina koondis saabub Eestisse juba 9. aprillil. Lisaks aklimatiseerumisele kulub nende aeg trennideks Kevin Renno uues spordiklubis ja First Fighting Clubis ning neile pakutakse erinevaid ekskursioone ja kultuuriprogramme.\n\nDuel Fight 3 Eesti vs Hiina toimub 13. aprillil Tondiraba jäähallis.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Duel Fightil ringi tulev Markko Moisar on möödunud aasta jooksul pidanud vastu võtma mitu valusat kaotust. Hoolimata ebaõnnest on Eesti üks tugevamaid võitlejaid motiveeritud ja valmis kaotusteseeriat lõpetama.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe artikli pealkiri ja sisu, seejärel loo pikk ja põnev lause, mis võiks olla artikli sissejuhatus.\n\n## Pealkiri:\n\nTelia üllatas kliente küsimusi tekitava hinnatõusuteatega\n\n## Põhitekst:\n\nTelia teates oli kirjas, et lähikuudel uuendatakse Telia TV ja MINU.TV lahendusi ja seetõttu muutuvad ka telepaketid. Pikas loetelus tõi ettevõte välja, millised teenused muutuvad, millised samaks jäävad ning milliseid tuleb tulevikus lisatasu eest tellida, kuid mitmed kliendid avaldasid sotsiaalmeedias rahulolematust, et neile jäi segaseks, kui palju hind neile tõuseb ning lisaks ei olnud teates öeldud ka seda, mis ajast muudatused jõustuvad.\n\nTelia Eesti televisiooni ja multimeedia valdkonna juht Karl Anton ütles ERR-ile, et ettevõte alustas muudatustest teavitamist sel nädalal ning järk-järgult toimub uuendamine seepärast, et teleteenust puudutav muudatus on suur ja hõlmab kogu kliendibaasi.\n\n\"Muudatusi hakatakse ellu viima alates juunist ning see protsess toimub aasta lõpuni. Klientide jaoks toimuvad muudatused automaatselt ning inimesed ise selleks midagi tegema ei pea. Kõiki kliente, keda muudatused puudutavad, informeerib Telia personaalselt SMS-i, paber- või e-kirja vahendusel,\" lausus ta.\n\nAntoni sõnul muutub MINU.TV ja Telia TV liitmisel tekkiv Telia TV senisest aadressipõhisest teenusest kontopõhiseks ning seda saab kasutada nii koduses teleris, arvutis kui ka nutitelefonis. Teenuse kasutamiseks peab kliendil olema vaid ligipääs internetiühendusele, olgu selleks püsiühendus või mobiilne andmeside.\n\nAnton rõhutas, et kõiki kliente hinnamuutus ei puuduta, nimelt jääb Mini paketi ehk praeguse põhikanalite paketi hind uuenduste tulemusel samaks ehk kuus eurot. Paketis on üle 30 kanali, KordusTV, FoxPlay, sarjade keskkond, Filmiriiul ja kaks vaatajakohta.\n\nKui praegune põhipakett maksab koos lisakanalite paketiga 14 eurot, siis uus Standard paketi hind saab olema 16 eurot. Hinnatõusu põhjendas Anton sellega, et nad investeerivad pidevalt sisusse ja uuendustesse ning sel aastal on tulemas veelgi uuendusi. Telia TV sisaldab teenuseid nagu FOXPlay sarjade keskkond, Eurosport Player, HBO sarjade ja filmide keskkond ning Telia Live erikanal.\n\nPäris uus lahendus on aga 39 eurot kuus maksev Premium paket, milles on üle 160 kanali, KordusTV, FOXPlay sarjade keskkond, Filmiriiul, HBO sarjade ja filmide keskkond, Eurosport Player, salvestamine, Lastenurk ja viis vaatajakohta.\n\nTelia uuendab ka lauatelefonilt välismaale helistamise hinnakirja ja koduteenuste teenustingimusi.\n\nTarbijakaitse ja tehnilise järelevalve ameti kommunikatsiooniekspert Pille Kalda ütles, et nende poole ei ole tarbijad Telia hinnamuudatuse tõttu pöördunud.\n\n\"Kui sideettevõtja kavatseb sideteenuste lepingu tingimusi ühepoolselt muuta, tuleb tal sellest kavatsusest tarbijat teavitada vähemalt üks kuu ette lepingus kokkulepitud viisil,\" rõhutas ta.\n\nKalda lisas, et teade peab kandma pealkirja \"Lepingu muutmine\" ning seal peavad olema kirjas muudetavad tingimused, kasutaja õigus muudatustega mittenõustumisel leping leppetrahvita üles öelda, tingimuste muutmise põhjus ja õiguslik alus.\n\n\"Teavitus peab olema selge, arusaadav ja tõene, et tarbija saaks teha teadliku valiku, kas teenusega jätkata või leping lõpetada,\" võttis Kalda kokku.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Telia kliendid said ettevõttelt kirja, kus neid teavitati peatselt muutuvatest hindadest, kuid segaseks jäi see, milline täpselt on uus hind ja millal see kehtima hakkab.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Tutvu uudise pealkirja ja põhisisuga. Kasuta neid fakte, et luua pikk ja sisutihe lause, mis toimib loo sissejuhatusena.\n\n## Pealkiri:\n\nEestisse riigivisiidile tulev Läti president pälvib Maarjamaa Risti ordeni\n\n## Põhitekst:\n\nMaarjamaa Risti teenetemärk on asutatud 1995. aastal Eesti riigi iseseisvuse auks. Teenetemärk antakse välismaalastele kõrgeima teenetemärgina Eesti riigile osutatud teenete tunnustamiseks. Maarjamaa Risti teenetemärgil on kuus klassi, Läti riigipea saab ketiga Maarjamaa Risti teenetemärgi.\n\nLisaks annetab president Kaljulaid seoses Läti riigipea visiidiga Kolm Maarjamaa Risti esimese klassi ordenit - need saavad presidendi abikaasa Iveta Vejone, suursaadik Raimonds Jansons ja välisminister Edgars Rinkevics.\n\nMaarjamaa Risti teise klassi ordeni pälvivad majandusminister Ralfs Nemiro ja presidendi kantselei juhataja Arnis Salnajs.\n\nLisaks annetab Eesti president neli Maarjamaa Risti kolmanda klassi ja viis neljanda klassi ordenit. Läti presidendi presidendi isikukaitseteenistuse ülem saab Kottkaristi neljanda klassi ordeni.\n\nVejonise riigivisiit Eestisse toimub 9.-11. aprillini. Visiidi käigus külastavad lätlased Tallinnat, Paidet ja Tartut.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Järgmisel nädalal Eestisse riigivisiidile tulev Läti president Raimonds Vejonis saab Eesti riigipealt Kersti Kaljulaidilt Maarjamaa Risti teenetemärgi.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Vaata läbi uudise pealkiri ja tekst ning loo loov sissejuhatav lause, mis haakub artikli sisuga.\n\n## Pealkiri:\n\nSuri filmirežissöör Georgi Danelia\n\n## Põhitekst:\n\nGeorgi Danelia surmast teatas tema abikaasa Galina Danelia neljapäeva varahommikul, vahendas Interfax.\n\n1930. aastal Thbilisis sündinud Danelia lõpetas Moskva arhitektuuri instituudi ja seejärel kõrgemad režissööride kursused ning asus 1959. aastal tööle kinostuudios Mosfilm.\n\nDanelia mängufilmid \"Ma kõnnin mööda Moskvat\", \"Afonja\", Mimino\", \"Sügismaraton\", \"Kin dza-dza\", \"Õnne džentelemenid\" tõid talle üleüldise tuntuse.\n\nDanelia režissööritööd on pärjatud arvukatel kinofestivalidel üle maailma, samuti on ta Vene vanima kinopreemia Nika laureaat.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Moskvas suri 89-aastasena Venemaa tunnustatud Gruusia päritolu filmirežissöör Georgi Danelia.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Süvene uudise pealkirja ja sisu ning kirjuta sellele loole sisukas ja informatiivne sissejuhatus, mille pikkus on üks lause.\n\n## Pealkiri:\n\nEuroopa Parlament kiitis heaks viisavabaduse leppeta Brexiti puhul\n\n## Põhitekst:\n\nSeaduse järgi ei vaja viisat vähem kui 90 päeva Schengeni ühtses viisaruumis reisivad britid.\n\nViisavabaduse jõustamine eeldab, et Ühendkuningriik annab sama vabaduse Euroopa Liidu kodanikele.\n\nEelnõu tekst tõi Brüsselis kaasa ägeda tüli, sest liikmesriigid viitasid ühes allmärkuses Hispaania ärgitusel Gibraltarile kui \"Briti krooni kolooniale\".\n\nÜRO viitab Gibraltarile kui \"mitteisevalitsevale territooriumile\", mis on koloniaalvõimu all, kuid Ühendkuningriik rõhutab, et see ei ole asumaa ja selle kodanikud hääletasid Ühendkuningriigi koosseisu jäämise poolt.\n\nEsmaspäeval sunniti vaidlusega seoses tagasi astuma europarlamendi justiitskomitee esimees, Briti saadik Claude Moraes, kes vastutas viisaeelnõu eest. Euroopa Parlamendi liidrid leidsid, et tal on huvide konflikt.\n\nKomiteesse kuuluv Briti konservatiiv Daniel Dalton reageeris vihaselt europarlamendi otsusele seadus heaks kiita.\n\n\"EL-ile meeldib rääkida enesemääramise ja demokraatia keeles, kuid Euroopa Parlamendi justiitskomitee hääletas täna selle eiramise poolt,\" säutsus ta Twitteris.\n\n\"Leppeta Brexiti viisaseadus võeti vastu. Selle tekst väidab ekslikult, et Gibraltar on koloonia,\" märkis ta.\n\nHispaania juhtiv eurosaadik Esteban González Pons nimetas seda aga diplomaatiliseks võiduks Madridile.\n\n\"Hispaania sai Euroopa ametkondadelt fundamentaalse toetuse vaidluses Gibraltari üle, pidades seda territooriumi kolooniaks,\" sõnas eurosaadik.\n\n\"Gibraltari kolooniana mainimine on oluline territooriumi üle käiva vaidluse lahendamisel pärast Brexitit,\" lisas ta.\n\nBrexit ise ei muuda küll Gibraltari staatust, kuid Madrid nõuab, et Hispaanial oleks tulevikus vetoõigus iga Ühendkuningriigi ja Euroopa Liidu vahelise leppe üle, mis territooriumi puudutab.\n\nSuurbritannia sai praegu 33 000 elanikuga Gibraltari endale Hispaanialt 1713. aastal ja see on Briti autonoomne ülemereterritoorium. Piirkonnal on 1,2-kilomeetrine piir Hispaaniaga, mistõttu oli see oluline teema ka Brexiti kõnelustel.\n\n2016. aasta Brexiti referendumil oli EL-i jäämise pooldajate osakaal seal 96 protsendiga Ühendkuningriigi kõrgeim.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Euroopa Parlament kiitis neljapäeval heaks seaduse, mis tagab brittidele viisavabaduse ka lahkumisleppeta Brexiti korral, eeldusel, et sama otsustab Ühendkuningriik Euroopa Liidu kodanikele.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe hoolikalt uudise pealkiri ja sisu ning kirjuta artiklile pikk sissejuhatav lause, kasutades oma kujutlusvõimet.\n\n## Pealkiri:\n\nÜleplatsimeeste Venno ja Tähe suur duell saab Türgis teoks\n\n## Põhitekst:\n\nGalatasaray võitis teisipäeval teistkordselt linnarivaali Istanbuli BBSK-d, alistades vastased sel korral võidunumbrid 3:0 (23, 24, 11). Venno arvele kanti üleplatsimehena 19 punkti (+15), kirjutab Võrkpall24.ee.\n\nIzmir alistas veerandfinaalseerias kindlalt Tokati, olles samuti vastasest üle 3:0 (17, 30, 23). Täht tõi võitjatele üleplatsimehena 21 punkti (+13).\n\nTürgi liiga play-off 'i statistikat on eestlastel täna uhke vaadata, sest efektiivseim nurgaründaja on Täht ja parim diagonaalründaja Venno.\n\nLoe täispikka originaalartiklit portaalist Võrkpall24.ee.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Türgi võrkpalli meistrivõistluste poolfinaalis kohtuvad tänavu Izmiri Arkas ja Istanbuli Galatasaray ehk Robert Täht ja Oliver Venno.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Vaata läbi uudise pealkiri ja tekst ning loo loov sissejuhatav lause, mis haakub artikli sisuga.\n\n## Pealkiri:\n\nDava Foods: teeme kõik, et munad kauplustest ei kaoks\n\n## Põhitekst:\n\n\"Kindlasti see juhtum, mis toimus halvimal mõeldaval ajal, meid mingil määral mõjutab, kuid püüame omalt poolt teha kõik, et kanamunad jõuaksid Eesti tarbijani,\" kinnitas ta. \"Kuivõrd osa meie toodangust läheb Skandinaaviasse, siis eelistame praegu pigem Eesti kliente.\"\n\nSapožnini sõnul pole kanamunade puuduse kartuses mõtet poodi tormata, küll aga võiks rahulikult jalutades poest läbi käia ja munad siiski pühadeks ära osta, sest keedetud munal tuleb koor paremini lahti, kui muna on kaks-kolm nädalat seisnud.\n\nKontrolli käigus avastatud salmonellabakteriga tooted veterinaar- ja toiduameti kinnitusel tarbijateni ei jõudnud.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Eggo mune tootva Dava Foodsi juhatuse liige Vladimir Sapožnin ütles ERR-ile, et vaatamata kontrolli käigus avastatud salmonellabakterile, mistõttu tapeti nakatunud lindla kanad, ei ole Eesti kauplustes saabuvate munadepühade eel munakriisi oodata.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe uudis läbi ja pane oma kujutlusvõime tööle, et välja mõelda üks korralik sissejuhatav lause sellele loole.\n\n## Pealkiri:\n\nJuku-Kalle Raidi luuletus. Sõjakevade\n\n## Põhitekst:\n\nSõjakevade\n\nsõjakevadel võime me maad kauni lumehelmega katta\n\nvõi kõnniteel pikutades minna lömaks allpool ratta,\n\nkotletid ja kärbsed ja neegrid panna naistega ühte patta\n\nkolme idamaa tarka kuulata, sest mõni neist ikka patrab\n\nja siis kui kaks tükki patravad, siis üks püüab tõlkida –\n\nsealjuures proovides pead mitte seintesse mõlkida.\n\njustnagu multifilmis Kaabu, Nipi ja Kesine Kala\n\nma parem tõmban pidurit ja lähen edasi jala.\n\nehkki ikka on mitmel pool laokil kõik ülejäänd mänguklotsid\n\nkõik elurikkad ja vabad ja rohekalt punased sotsid,\n\nmeil Lasnamäe kiviktaimlas valitseb keskmine kord –\n\nkord rääkis kirjanik Aimla, et voodil on roostes reform\n\nkuid veereda tuleb edasi, Eesti, 200 kilti tunnis!\n\nsest veel on soe ja mugav justnagu kärbsel junnis –\n\nja tekk on silmini peal, kuigi teki all veidike nüri\n\nkolhoosis meil tekitõmbajaks on kaabusid kaks ja jüri\n\nning üks väga mitme nimega isamaaline mees,\n\nkes ligi astub ja aastaga kõik on lõplikult pees\n\nniikaua on elada kena, meil kasvavad seeder ja malm\n\nja kolmest sosnovski putkest saab taevani ulatuv palm\n\nkui tullakse selleks kokku, et laguneda saaks koost\n\nsiis alati niimoodi juhtub, et kaotakse ajaloost:\n\njuba mitu korda on lahkunud anvelt ja lauristin\n\nja justnagu poleks adund, ossinovski passib veel siin\n\nvõiks sulgeda ülikoolid, kui on imelik tudengi värv,\n\nsest ainus millest veel hoolime, on õiglaselt püstine närv\n\nvõi parem – kui keegi käib pinda – siis anda jõuliselt tappa\n\nlas lõputöid tegema hakkab maailmakuulus vakra.\n\nkui asjad on üle võlli või ei taha laabuda,\n\nsiis saadame sõbrad pekki ja viipame kaabuga.\n\nja siis kui seinake variseb, et kõik enda alla matta,\n\nsiis põgenedes me hoovist haarame tõukeratta.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Ühiskondlik-poliitilistest sündmustest inspireeritud värskeid värsse saabub endiselt. \"Sulg\" on ajakirjaniku ja ühiskonnaaktivisti Juku-Kalle Raidi käes.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Tutvu uudise pealkirja ja põhisisuga. Kasuta neid fakte, et luua pikk ja sisutihe lause, mis toimib loo sissejuhatusena.\n\n## Pealkiri:\n\nVõrumaal avatakse filmi \"Tõde ja õigus\" külastuskeskus\n\n## Põhitekst:\n\nVärske külastuskeskuse kodulehel on kirjas, et kuigi hooned ja rajatised ehitati algselt vaid filmi tarbeks, siis muutus kompleks nii koduseks, et filmitegijad otsustasid selle alles jätta. \"Filmi Vargamäe ala suurus on 12 hektarit, millest suure osa moodustavad põllud. Külastuskeskuse keskmes asub Mäe Andrese talu oma nelja hoonega. Selle ümber saab näha teisigi filmist tuttavaid kohti: sauna-vanade elamist, suurt kivi, väljamäe kuuskede raiumise kohta ja muidugi naabrimehe Oru Pearu taluhooneid,\" selgitatakse keskuse saatetekstis.\n\nFilmi Vargamäe külastuskeskus on avatud 26. maist 15. septembrini. Keskuse tavapilet maksab 5 eurot inimese kohta, sooduspileti hinnaks on 3 eurot.\n\nTanel Toomi suurfilm \"Tõde ja õigus\" kuulus EV100 filmiprogrammi ning on pooleteist kuuga kogunud üle 240 000 kinokülastuse. Linateose eelarve oli 2,5 miljonit eurot. Võtted algasid 2017. aastal ja filmimiseks kulus pooleteise aasta vältel 75 võttepäeva.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Mai lõpus avatakse Võrumaal Vastse-Roosa külas külastuskeskus Filmi Vargamäe, mis avab kõigile huvilistele hooned ja paigad, kus filmiti 2017. ja 2018. aastal Tanel Toomi täispikka debüütfilmi \"Tõde ja õigus\".",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Tutvu uudise pealkirja ja põhisisuga. Kasuta neid fakte, et luua pikk ja sisutihe lause, mis toimib loo sissejuhatusena.\n\n## Pealkiri:\n\nSaara Orav jõudis kõrgetasemelisel turniiril paarismängu veerandfinaali\n\n## Põhitekst:\n\nÜksikmängus jäi ITF-i 304. tabelikohta hoidev Orav alla itaallannale Sara Ziodatolele ( 106.) 1:6, 4:6, kirjutab Tennisnet.ee.\n\nPaarismängus suutsid Orav ja Tara Wurth (Horvaatia, 363) jõuda veerandfinaali, kui nad alistasid Anastassia Astahhova (Kasahstan, 174.) ja Marketa Panackova (Tšehhi, 206.) 6:4, 6:4. Juunioridel on teatavasti ühtne edetabelikoht, eraldi paarismänge ei arvestata, vaid need lähevad 1/4 ulatuses antud turniiri üksikmängu punktidest rankingusse kirja.\n\nLoe pikemalt portaalist Tennisnet.ee.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Saara Orav jätkas kolmapäeval mängimist Vršaris (Horvaatia) juunioride ITF-i 1. kategooria tenniseturniiril ning teenis paarismängus võidu, aga üksikmängus sai kaotuse osaliseks.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe artikli pealkiri ja sisu, seejärel loo pikk ja põnev lause, mis võiks olla artikli sissejuhatus.\n\n## Pealkiri:\n\nOlli Lindholmi mälestuskontsertidel \"Joutsen laulu\" ei kõla\n\n## Põhitekst:\n\nHakulinen rääkis Helsingin Sanomatele, et kui Poris ja Tamperes toimuvate mälestusürituste korraldajatega oleks saanud kokkuleppe, et vähemalt osa tuludest oleks läinud Lindholmi lähedastele või heategevuseks, siis oleks olnud nende palade esitamine mõeldav.\n\n1964. aastal Poris sündinud Lindholm moodustas Yö 1981. aastal. Bändi 1983. aastal ilmunud debüütalbumit \"Varietee\" müüdi üle 80 000 ehk see ületas kuldplaadi piiri.\n\nAastate jooksul ületas kuldplaadi piiri üheksa ja plaatinaplaadi piiri kuus Yö albumit. Suurima müügiedu saavutas Yö 2003. aastal ilmunud stuudioalbum \"Rakkaus on lumivalkoinen\". Ühtekokku ilmus bändil 21 stuudioalbumit ning Lindholmil neli sooloplaati.\n\nYö tuntumad hitid on \"Joutsen laulu\", \"Rakkaus on lumivalkoinen\", \"Petävällä jäällä\", \"Sua muistoistani pois en saa\", \"Tia-Maria\", \"Ihmisen poika\", \"Niin paljon me teihin luotettiin\", \"Likaiset legendat I\", \"Kuorotyttö\", \"Laulu rakkaudelle\", Vie mut minne vaan\", \"Kuuhullu\", \"Mustat päivät jäädä saa\", \"Särkynyt enkeli\" jne\n\nLindholm elas Tamperes ja ta on kahe praeguseks täisksvanud lapse isa. Tema mälestusüritused toimuvad 10. mail Poris ja 11. ja 12. mail Tamperes.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Soome kultusbändi Yö laulja Olli Lindholmi mälestuskontsertitel ei tule esitusele bändi kunagise teise liidri Jussi Hakulineni hitid \"Joutsen laulu\" ja \"Rakkaus on lumivalkoinen\". Lindholm suri Tamperes 12. veebruaril terviserikke tõttu.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Süvene uudise pealkirja ja sisu ning kirjuta sellele loole sisukas ja informatiivne sissejuhatus, mille pikkus on üks lause.\n\n## Pealkiri:\n\nKalev/Cramo juhendaja enne poolfinaali VEF-iga: peame olema palju jõulisemad\n\n## Põhitekst:\n\n\"Vaadates varasemate VEF-i mängude videosid, siis me peame olema palju, palju, palju jõulisemad. Aeg ajalt oleme olnud liiga pehmed,\" andis Kalev/Cramo peatreener Donaldas Kairys meestele selge sõnumi.\n\n\"Meil on kindlasti VEF-i vastu võti olemas,\" lisas abitreener Indrek Reinbok. \"Tuleb need samad asjad lõpuks ellu viia, mis on ka varasemates kohtumistes plaanis olnud. Lisaks teravale mõistusele tuleb näidata ka suurt tahet. Proovime liiga esimese tiitli Eestisse jätta.\"\n\n\"Oleme VEF-ile küll neli korda kaotanud, kuid meil kindlasti on olemas see võti, mis on iseenesest lihtne - peame need asjad ellu viima, mis ka eelmistes mängudes plaanis on olnud. Lisaks teravale mõistusele peame näitama ka suurt tahet,\" analüüsis Reinbok.\n\nPeatreener lisab: \"Final Four on põnevam kui pikk play-off seeria, sest see on ettearvamatu. Meil on hea meel, et finaalturniir toimub meie fännide silme all Tallinnas.\"\n\n\"Tulevad ägedad mängud ja me vajame iga inimese toetust sinna juurde. Mis oleks ägedam kui mängida täismaja ees,\" sõnas Reinbok.\n\nEesti-Läti liiga esimeses omavahelises kohtumises pidi Tallinna esindusklubi tunnistama lõunanaabrite 91:82 paremust. Teises mängus jäi VEF kodusaalis peale numbritega 84:66.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Eesti-Läti korvpalliliiga on jõudnud otsustavasse faasi, kui reedel ja laupäeval peetakse Saku Suurhallis maha Final Four turniir. Eesti klubidest on võistlustulle jäänud BC Kalev/Cramo, kes läheb reedeses poolfinaalis vastamisi lätlaste suurklubi Riia VEF-iga.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe hoolikalt uudise pealkiri ja sisu ning kirjuta artiklile pikk sissejuhatav lause, kasutades oma kujutlusvõimet.\n\n## Pealkiri:\n\nToomas Sildam: kas valitsuse osa ministrikohti on jagatud?\n\n## Põhitekst:\n\nRiigikogu uue koosseisu avaistungi koridorides küsivad paljud, kes on Keskerakonna, EKRE ja Isamaa koalitsiooni ministrid. Jüri Ratase uue valitsuse kokkupanijad hoiavad vaikimisvannet.\n\nÜksikutest siin-seal pillatud sõnakatketest võib siiski järeldada, et kolme erakonna esimeeste Jüri Ratase, Mart Helme ja Helir-Valdor Seederi eilse mitmetunnise arutelu järel on Keskerakond lisaks peaministrile võtmas majandus- ja taristuministri, haridusministri ja sotsiaalministri kohad, neist viimases on kokku liidetud senine sotsiaalkaitse ning tervise- ja tööministri ametikoht. Samuti võib keskparteile kuuluda riigihalduse ministri portfell.\n\nEsialgse, aga veelkord – kinnitamata – info järgi võib Isamaa saada välis- ja kaitseministri, samuti kultuuri-, justiits- ja keskkonnaministri portfellid.\n\nEKRE võib riigikogus ringleva info järgi saada rahandus-, sise- ja maaeluministri ning ettevõtluse- ja infotehnoloogiaministri asemele loodava välismajandusministri ametikohad.\n\nKuna uue võimuliidu arhitektid jagavad omavahel võrdselt 15 ministrit, sotsiaalkaitse ning tervise- ja tööministrid liidetakse üheks, siis on EKRE-l puudu veel üks ministrikoht.\n\nSee kõik on aga väga esialgne jaotus, sest täna ja homme peaksid koalitsiooni moodustajad jätkama portfellide jaotamise arutelu. Siis saab ka selgeks, kas Euroopa Komisjoni järgmine volinik on täna Keskerakonna parlamendifraktsiooni esimeheks valitud Kadri Simson, nagu parlamendipoliitikud väidavad ja mida ka Simson ise ei välista.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Kuidas jaotuvad loodavas valitsuses ministrikohad? Ajakirjanik Toomas Sildam heidab veidi valgust koalitsioonikõnelejate poolt laupäevani salajas hoitava vaikimisvande taha.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Tutvu artikli sisuga ja loo sellele pika lausega sissejuhatus, mis köidab lugeja tähelepanu.\n\n## Pealkiri:\n\nKandidaadid hakkasid avalikustama valimiskampaania kulusid\n\n## Põhitekst:\n\nKolmapäevase seisuga olid avalikud Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna (EKRE), erakonna Eesti 200 ja erakonna Eestimaa Rohelised isiklikult panustanud kandidaatide aruanded.\n\nEKRE nimekirjas kandideerinud liikmed, kes panustasid aruande kohaselt kampaaniasse oma raha, kulutasid 34 760 eurot. Sellest 10 146 trükireklaamile. Kõige enam maksis reklaami eest neljapäeval EKRE fraktsiooni aseesimeheks valitud Siim Pohlak, 9000 eurot.\n\nEesti 200 kandidaatide kulutused olid kokku 36 476 eurot, suurem osa läks internetireklaamile 13 215 eurot. Eesti 200 kandidaatidest tegi kallima kampaania Kadri Tali, kes andis aru, et kulutas 14 136 eurot.\n\nEestimaa Roheliste kandidaadid kulutasid tagasihoidlikult - kokku 1577 eurot, sellest 656 internetireklaamile.\n\nAlates 2014. aastast kajastavad erakonnad valimiskampaania aruannetes vaid erakonna nimekirjas kandideerinud ise kulutusi teinud isikute kulud ja kulude tasumise allikad, erakonna kulud kajastatakse vaid kvartali tulude, laekumiste ja kulude aruannetes.\n\nErakondade 2019. aasta esimese kvartali aruanded laekuvad ERJK-le eeldatavasti järgmisel nädalal.\n\nRiigikogus esindatud erakonnad avalikustasid enne 3. märtsil toimunud riigikogu valimisi, et kavatsevad valmiskampaaniaks kulutada miljoni euro ringis. Alla valimiskünnise jäänud Vabaerakond lubas kulutada alla poole miljoni.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Riigikogu valimistel osalenud inimesed alustasid erakondade rahastamise järelevalve komisjonile (ERJK) kampaania ajal tehtud kulude deklareerimist.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe artikli pealkirja ja sisu. Kasuta oma loomingulisi võimeid, et koostada detailne ja põhjalik ühelauseline sissejuhatus sellele uudisele.\n\n## Pealkiri:\n\nPositivusel esinevad Disclosure, Superorganism ja Ewert and The Two Dragons\n\n## Põhitekst:\n\nSamuti lisandusid Positivuse esinejate hulka Elderbrook, Daddy Was A Milkman, Ansis, Ivan Dorn, Adam Naas, Husky Loops, Emma Jean Thackray, Funk Therapy Collective ja Very Cool People. Varem on festivali esinejatena kinnitatud ka The 1975, Underworld ja Cut Copy.\n\nPositivus festival toimub Lätis Salacgrivas 26. kuni 27. juulini. Erinevalt eelnevatest aastatest kestab seekordne festival kaks päeva.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Juulis Salacgrivas toimuva muusikafestivali Positivus esinejate hulka lisandusid Briti tantsumuusika duo Disclosure, kes esinevad festivalil DJ-set 'iga, indie-pop bänd Superorganism ning Eesti ansambel Ewert and The Two Dragons, kelle esimesed albumid ilmusid Läti plaadifirma I Love You Records alt.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Tutvu uudise pealkirja ja põhisisuga. Kasuta neid fakte, et luua pikk ja sisutihe lause, mis toimib loo sissejuhatusena.\n\n## Pealkiri:\n\nTwitter vastas Prantsuse valitsuse kampaaniasoovile eitavalt\n\n## Põhitekst:\n\nSeaduses on kirjas, et internetis poliitilise kampaania tegemiseks tuleb deklareerida, kes ja kui palju selle eest maksab. Ehk siis sotsiaalmeedia platvormid peavad andma selget ja läbipaistvat infot, kes mingi poliitilise kampaania eest neile maksid, kellega on tellija näol tegu ja kui palju selle teenuse eest maksti, vahendasid AFP ja BBC.\n\nPrantsusmaa valitsus tahtis alustada veebikampaaniat, mille eesmärgiks oli kutsuda inimesi üles Euroopa Parlamendi valimistest osa võtma ja end varakult valijaks registreerima. Kampaanial on ka hashtag #OuiJeVote ehk \"Jah, ma hääletan\".\n\nKampaania korraldajaks oli valitsuse infoteenistus ja kavas oli osta Twitterilt tasulisi postitusi. Twitter on aga olnud seisukohal, et uut seadust ei saa sisuliselt täita ning seetõttu on poliitiliste kampaaniate tegemise müügist üleüldse loobutud. Seetõttu vastati eitavalt ka Prantsuse valitsusele.\n\nTwitteri otsus võeti Prantsusmaa avalikkuses üllatusega vastu. Näiteks rahvasaadik Naïma Moutchou tunnistas, et pidas teadet esialgu aprillinaljaks.\n\nSiseminister Christophe Castanter kritiseeris oma Twitteri-postituses samuti sotsiaalmeediafirma otsust. \"Twitteri prioriteet peaks olema võitlus sisuga, mis ülistab terrorismi. Mitte kampaaniad, mis kutsuvad inimesi üles registreerima end demokraatliku vabariigi valimistele.\"\n\nValitsuse infoteenistusest öeldi uudisteagentuurile AFP, et Twitter ei tea enda sõnul hetkel, kuidas seadust täies mahus täita ja on seega kehtestanud enda jaoks ranged reeglid, millega loobutakse poliitiliste kampaaniate müügist täielikult.\n\nInfoteenistus on aga seisukohal, et avalikku teadet, millega kutsutakse inimesi end valijaks registreerima, ei peaks ka sellisel juhul tõlgendama kui \"poliitilist kampaaniat\".\n\n\"Seega ei ole seadus ise meile tagasilööki andnud, vaid on platvorm, mis seadust ei täida,\" seisis infoteenistuse teates. \"Meie hinnangul on see nende värskeim katse teemat uuesti lauale tuua, et reegleid muuta.\"\n\nTwitteri enda reeglid, mis puudutavad Euroopa poliitilisi kampaaniaid, sätestavad, et sellise teenuse müük peab läbima erilise kontrolli. Samas on Twitter märkinud, et mingi teemaga seotud kampaaniad, mis otseselt ei toeta või ei puuduta mingit konkreetset kandidaati või parteid, selle piirangu alla ei käi. Prantsusmaa on aga ka Twitteri enda poolt Euroopas erandina otsesõnu mainitud.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Detsembris hakkas Prantsusmaal kehtima seadus, mille eesmärgiks on võidelda sotsiaalmeedias desinformatsiooni, võltsuudiste ja anonüümsete poliitkampaaniatega. Nüüd aga blokeeris Twitter sellele samale seadusele viidates ühe kampaania, mida soovis korraldada Prantsusmaa valitsus ehk mainitud seaduse algataja.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe artikli pealkirja ja sisu. Kasuta oma loomingulisi võimeid, et koostada detailne ja põhjalik ühelauseline sissejuhatus sellele uudisele.\n\n## Pealkiri:\n\nEesti langes liiklussurmade suhtarvult EL-i keskmiste hulka\n\n## Põhitekst:\n\nEelmisel aastal hukkus Eestis liiklusõnnetustes 67 inimest, mis teeb suhtarvuks 51 inimest miljoni elaniku kohta, Euroopa Liidu 28 riigi keskmine näitaja oli 49 hukkunut miljoni inimese kohta, selgub Euroopa Komisjoni neljapäeval avaldatud andmetest. 2017. aastal hukkus Eesti teedel 48 inimest ehk 36 miljoni elaniku kohta.\n\nKõige paremad näitajad olid 2018. aastal Ühendkuningriigis, kus hukkus 28 inimest miljoni elaniku kohta, Taanis (30), Iirimaal (31) ja Rootsis (32). Eestist suhteliselt vähem hukkus inimesi liikluses 12 riigis.\n\nEesti lähinaabritest oli Soomes kohta 43, Leedus 61 ja Lätis 78 surmajuhtumit miljoni elaniku kohta.\n\nSuhteliselt kõige rohkem surmajuhtumeid liikluses oli mullu Rumeenias (96), Bulgaarias (88), Lätis (78), Horvaatias (77), Poolas (76).\n\nMöödunud aastal kaotas Euroopa Liidu riikide teedel esialgsete andmete kohaselt elu 25 100 inimest, mis on 21 protsenti vähem kui 2010. aastal ja 1 protsent vähem kui 2017. aastal, teatas Euroopa Komisjon. Euroopa teed on endiselt maailma kõige ohutumad – keskmiselt hukkub teedel 49 inimest miljoni elaniku kohta aastas. Samas on sellises tempos raske saavutada eesmärki vähendamaks liiklusõnnetustes hukkunute arvu aastatel 2010-2020 poole võrra.\n\nEestis on aastatel 2010-2018 kahanenud liikluses hukkunute suhtarv 15 protsenti, 2010. aastal hukkus Eestis liikluses 59 inimest miljoni elaniku kohta.\n\nEuroopa Komisjoni andmetel olid liikluses kõige ohustatumad rühmad jalakäijad, jalg- ja mootorratturid ning vanad inimesed. Arvestades demograafilisi muutusi, võivad need ohvrite grupid veelgi kasvada ja seepärast tuleb nendele suurimat tähelepanu pöörata, märkis Komisjon.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Kui 2017. aastal oli Eesti liiklussurmade suhtarvult Euroopa Liidus paremuselt kuues riik, siis eelmisel aastal järsult kasvanud hukkunute hulk viis Eesti EL-i keskmise lähedale.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe artikli pealkirja ja sisu. Kasuta oma loomingulisi võimeid, et koostada detailne ja põhjalik ühelauseline sissejuhatus sellele uudisele.\n\n## Pealkiri:\n\nTauno Vahter: surm, meie meedia superstaar\n\n## Põhitekst:\n\n1990ndate eestikeelses meedias oli surm pigem ebapopulaarne teema, mida eriti ei ihatud demonstreerida kõige nähtavamal kohal. 90ndate lõpu suured teemad olid peale skandaalide seotud pigem naudingutega, näiteks lõputud lood seksist ja toidust. Isegi koduperenaised ja koolitüdrukud ihkasid kopeerida \"Seksi ja linna\" Carrie Bradshaw´d oma hädiste paljastusblogidega, millest pole tänaseks päevaks suurt midagi järgi jäänud. Kokaraamatutegi müük on võrreldes kümne aasta taguse ajaga teinud läbi tohutu languse.\n\n2010ndate uus seks on surm. Ja veidral kombel on see ühtaegu märk nii ühiskonna tervenemisest kui allakäigust. Kui varem jõudsid enimloetud uudiste hulka pigem lood tuntud (ja ka mõõdukalt tuntud) inimeste lahkumisest, siis nüüd on pidevalt liikvel lugusid rasketest haigustest, heategevuslikest rahakogumistest ja moraalsetest küsimustest, nagu viimati abistatud enesetapu valinud Jane Paberiti juhtumi puhul. Mõnes mõttes on selliste lugude esilekerkimine märk sotsiaalsest küpsusest, rohkem ollakse jõutud tagasi inimlike teemade juurde: omastehooldusega tegelevate inimeste närune rahaline seis, harvikhaiguste ravi finantseerimine või küsimus endalt elu võtmise õigustatusest raskete haiguste puhul.\n\nViis aastat tagasi käivitatud Vähiravifond \"Kingitud elu\" on olnud üks oluline tegija, millega seotud korjandused ja patsientidest kirjutatud lood on muutnud raskete haiguste ja surma teema nii-öelda tavaliste inimeste puhul meedias varasemast palju suuremaks žanriks. Mõne aja möödudes juhtus see, et varem toimetustes sotsiaalpornoks liigitatud ja piiratumal pinnal ilmunud lood muutusid kõige loetumateks lugudeks. Neid lugusid loeti ka varem, kuid pigem välditi nende avaldamist nii võimsalt. Klikkide arvu peale on samasuguseid uudiseid hakatud tootma varasemast oluliselt rohkem ja nii tundubki, et surm on saanud valdavamaks teemaks kui eales varem.\n\nKas see on halb? Kindlasti mitte, kui ühiskorjanduse abil ostetud ravim annabki kellelegi elupäevi juurde. Midagi halba pole ka selles, et ühe inimese saatus võimaldab põhjalikumalt arutleda teemal, kas inimesel on õigus surra väärikalt. Paljud inimesed on öelnud, et neil on pisut keeruline mõista oma ränga looga avalikkuse ette astuvaid inimesi, see tundub ebaeestlaslikult ekstravertne. Jane Paberiti ekstravertsus võimaldas teema tõsta ühiskondlikult hoopis suuremaks kui sama oleks igasuguste kommentaarideta teada saadud alles tagantjärele, loodetavasti poliitikas kohe seda pärandit ei unustata. Paraku näitab vastavate teemade rohkus peale meedia klikihuvi ka sotsiaalteemade valupunkte ja poliitikute tegemata tööd. Meil ongi selles vallas palju veel tegemata, kuigi meie meditsiin pole üldse nii halb nagu vahel pealkirju lugedes võib tunduda.\n\nJane Paberiti näide tõstab veel ühe huvitava küsimuse, mis seondub sellega, et ta oli meediaga suhtlemisel särav isiksus – aval, sõnakas, isegi eneseirooniline ja paljude jaoks arusaamatult optimistlik. Aga mis saab siis, kui kannataja rollis olev isik ei ole meedia jaoks sama vastuvõetav? Oletame, et tegu olnuks ahelsuitsetajast lastetu neljanda staadiumi kopsuvähihaigega, kes ei oska eesti keelt või end korralikult väljendada, milline oleks kaastunde määr sel juhul? Või kui tegu on inimesega, kes lihtsalt ei soovi avalikkuse tähelepanu alla sattuda?\n\nKui on näha, et end riigi poolt hüljatuna tundvaid inimesi on liiga ohtralt ja meedia võib pakkuda abi, siis tekib täiesti reaalne oht, et meedias kujuneb neist elav järjekord või pingerida, kelle lugu üldse on piisavalt dramaatiline, et ületada uudiskünnis. Sul on kolm last? Aga vaat, tal on viis ja ta veel mängib lõõtsa ka! Selline olukord ei tohiks tekkida juba üksnes riigi poolt vaadates, kuid raske on uskuda, et ka meedia suudab alati sõltumatuks jääda. Lõppude lõppuks on ju sarnastel põhjustel paljud kohtuprotsessid kinnised, isiklikud nüansid on ajakirjanduses lahkamiseks sageli liiga keerulised.\n\nSurmateemat kajastavates lugudes leidub rohkelt stereotüüpe. Ideaalne jutt on haarava käigu ja õnneliku lõpuga, kuid kõik lood ei ole õnneliku lõpuga. Karmide haiguste tõsiseimat faasi näinud inimesed teavad, et tõvega kaasneb kaasinimeste nõutus, kuidas käituda, ja sageli eemaldutakse haigest inimesest hoopis. Ka ajakirjanduslikult on surm ahvatlevam teema pigem käegakatsutava võimaluse kui kindla faktina, keegi ei hakka külgi ja ekraane täitma lugudega, kuidas keegi haigestus ja surigi. Lootus on müüv toode nii posijate kui ajakirjanduse puhul, kuid see on ainult üks pool loost.\n\nSurmateemade jõuline pealetung on pisut veider, kuid inimlikkuse seisukohast on selles omad võimalused. Kõige tähtsam on, et pelgalt emotsiooni kiskumise asemel kirjeldataks laiemat pilti, erinevaid juhtumeid ja analüüsitaks, mida riik saaks teha paremini, mida inimene ise peaks teadma ja tegema. Üldisemas mõttes pole huvi surma vastu meedias midagi uut – seda näitab juba igikestev huvi surmakuulutuste külje vastu.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Kui vaadata möödunud aasta loetuimate uudiste edetabeleid eri meediakanalites, on üks läbivamaid märksõnu surm. Jah, loomulikult on inimesed ja isegi tuntud inimesed surnud ka varem, kuid midagi on muutunud ka surmast kõnelevate lugude iseloomus ja taustas. See kõik kirjeldab meie ühiskonda ning tekitab uusi valusaid väljakutseid nii lugejatele kui ajakirjandusele.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe artikli pealkirja ja sisu. Kasuta oma loomingulisi võimeid, et koostada detailne ja põhjalik ühelauseline sissejuhatus sellele uudisele.\n\n## Pealkiri:\n\nMets AIK fännide vastuvõtust: see oli vägev!\n\n## Põhitekst:\n\n\"Kindlasti vägev! Juba enne mängu, kui bussiga staadionile sõitsime, oli seal väga palju inimesi ümber bussi – selline nii-öelda tunnel tehti meile, kust me läbi sõitsime,\" kommenteeris Mets toetajate suurejoonelist vastuvõttu ERR-ile.\n\n\"Fännid lasid rakette ja laulsid ja juba see tõmbas emotsiooni üles. [Kogu melu] jättis kindlasti väga positiivse emotsiooni ja see annab sulle lisaenergia, mida sa mängus kindlasti vajad. Fännid tegid omaltpoolt kõik, et meil tuleks hea päev. Kahju, et me neile võitu pakkuda ei suutnud,\" lisas Mets.\n\nAIK esimene mäng lõppes väravateta viigiga. Mets tunneb juba praegu, et uus meeskond sobib talle hästi. \"Inimesed jäid väga rahule ja [mind] valiti ka meeskonna parimaks mängijaks, mille üle on kindlasti väga hea meel. Sain näidata enda tugevaid külgi – sööte ja selliseid asju. Kuna meeskond on tugev ja mängib enamik ajast palliga, siis see sobib ka mulle,\" lausus Eesti koondislane.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Hiljuti Hollandi klubist NAC Breda AIK-sse siirdunud Eesti jalgpallikoondise keskkaitsja Karol Mets tegi Rootsi kõrgliiga avamängus ligi 30 000 pealtvaataja ees debüüdi. Bussiga mängule sõites olid AIK fännid kogunenud staadioni juurde, et oma mängijad suure melu saatel hooajale vastu saata.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe uudis läbi ning loo sellele fantaasiarikas ja pikk lause, mis võiks uudist tutvustada.\n\n## Pealkiri:\n\nPrints Harry ja Meghan püstitasid Instagramis jälgijate kiirusrekordi\n\n## Põhitekst:\n\nBriti kuninglik paar prints Harry ja hertsoginna Meghan lõid endale sel nädalal ühise Instagrami konto ning purustasid kiirusrekordi miljoni jälgija saamisel, vahendas BBC.\n\nView this post on Instagram\n\n\"Welcome to our official Instagram; we look forward to sharing the work that drives us, the causes we support, important announcements, and the opportunity to shine a light on key issues. We thank you for your support, and welcome you to @sussexroyal.\"- Harry & Meghan\n\nA post shared by The Duke and Duchess of Sussex (@sussexroyal) on Apr 2, 2019 at 7:16am PDT\n\nNimelt hakkas kuninglikku paari jälgima miljon kasutajat kõigest viie tunni ja 45 minuti järel pärast konto loomist. Sellega lõid nad K-Popi laulja Kang Danieli, paavst Franciscuse ja David Beckhami varem püstitatud rekordid.\n\nPraegu, kaks päeva pärast konto loomist jälgib kuningliku paari 3,3 miljonit inimest.\n\nEi ole veel teada, kas neil õnnestub lüüa ka kõige rohkem meeldivaks märgitud postituse rekord. Praegu hoiab Instagramis seda tiitlit muna, mille on meeldivaks märkinud 53 miljonit kasutajat. Pilt munast postitati Instagrami 4. jaanuaril konto @world_record_egg alt. Muna kogus kiiresti meeldimisi, purustades Kylie Jenneri varasema 18 miljoni meeldimise rekordi.\n\nHarry ja Meghani esimese postituse on meeldivaks märkinud 1,1 miljonit inimest.\n\nView this post on Instagram\n\nLet's set a world record together and get the most liked post on Instagram. Beating the current world record held by Kylie Jenner (18 million)! We got this ???? #LikeTheEgg #EggSoldiers #EggGang\n\nA post shared by EGG GANG ???? (@world_record_egg) on Jan 4, 2019 at 9:05am PST\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Prints Harry ja hertsoginna Meghan püstitasid sotsiaalmeedias uue rekordi.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Vaata läbi uudise pealkiri ja tekst ning loo loov sissejuhatav lause, mis haakub artikli sisuga.\n\n## Pealkiri:\n\nHPV-vaktsiini mõju on näha juba kümne aastaga\n\n## Põhitekst:\n\nHPV-ga nakatub oma elu jooksul vähemalt korra 80 protsenti inimestest. Enam sajakonnast viirusest ei tekita suurem osa mitte mingisuguseid sümptomeid. Teiste mõjul võivad ilmuda sõltuvalt viiruse täpsest tüübist tüükad kätele, jalgadele ja suguelunditele. Papilloomiviiruse kõige ohtlikumad vormid tekitavad aga rakkudes muutusi, mis võivad päädida vähi tekkega.\n\nNäiteks põhjustavad selle tüübid 16 ja 18 ligikaudu 70 protsenti vähieelsetest seisunditest ja emakaelavähkidest. Sama viirust seostatakse ka mitmete suu-, kurgu-, päraku- ka peenisevähi juhtumitega. Esimene viiruse eest kaitsev vaktsiin jõudis turule 2006. aastal. Täiustatud vaktsiin kaitseb seitsme viiruse tüübi vastu, mis põhjustavad kokku ligikaudu 90 protsenti emakakaelavähkidest.\n\nTim Palmer Edinburghi Ülikoolist uuris kolleegidega, kui suur on olnud esimese põlvkonna vaktsiinide mõju. Šotimaal hakati lapsi HPV vastu vaktsineerima juba 2008. aastal. Kui esialgu keskenduti ainult 12–13-aastastele tüdrukutele, siis hiljem kaasati programmidesse ka vanemaks saanud teismelised. Kokku analüüsis Palmeri töörühm peaaegu 140 000 naise kohta kogutud andmeid. Tulemused viitavad, et vaktsineerimine vähendas nakatumiste ja raskemate haigusjuhtumite arvu märkimisväärselt.\n\nKõige raskemate düsplaasia juhtumite arv vähenes 86 protsenti. Samas suurusjärgus vähenes kergemate düsplaasia juhtumite arv. Taolised ebanormaalsed kasvuprotsessid võivad päädida vähi tekkega. Viimane vihjab töörühma hinnangul, et vaktsiin ei kaitsnud lapsi vaid kahe HPV-tüübi, vaid ka mitme teise neile sarnaneva tüübi vastu.\n\nMida varem tüdrukuid vaktsineeriti, seda tugevam oli kaitse. Töörühm märkas sedagi, et pärast vaktsineerimisprogrammi algust hakkas vähenema nakatumine ka nende noorte naiste seas, keda ei vaktsineeritud. Teisisõnu, karjaimmuunsus hakkas tekkima elanikkonnas juba kümne aastaga.\n\nPalmer järeldas kolleegidega tulemuste põhjal, et Šotimaa vaktsineerimisprogramm täidab oma eesmärke ja võiks olla eeskujuks teistelegi riikidele. Samas on veel vara öelda, kas HPV-vaktsiin vähendab Šotimaal märgatavalt ka emakaelavähi esinemissagedust. Tavaliselt diagnoositakse haigus pärast 35. eluaastat.\n\nSamas kavatseb töörühm järgmise sammuna naiste haiguslugusid siiski selle pilguga põhjalikumalt uurida. Vaktsiin võib hoida ära vähijuhtumeid juba praegu. Juhtumite vähesuse tõttu ei pruugi kasulik mõju aga silma paista.\n\nEestis diagnoositakse emakaelavähk igal aastal keskmiselt 186 naisel. Kokku sureb sellesse aastas umbes 80 naist. Igal ajahetkel on nakatunud HPV-tüüpi 16 või 18 naistest ligikaudu 4,5 protsenti. Riiklikku vaktsineerimisprogrammi lisati emakakaelavähivaktsiin 2018. aastast.\n\nUurimus ilmus ajakirjas BMJ.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Tüdrukute vaktsineerimine papilloomiviiruse vastu vähendas Šotimaal kõige raskemate haigusjuhtumite arvu pea 90 protsenti, viitab värske uurimus. Kuigi selle toel võib väheneda ka emakakaelavähki haigestumine, võtab selle kinnitamine veel aastaid.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe artikli pealkiri ja sisu, seejärel loo pikk ja põnev lause, mis võiks olla artikli sissejuhatus.\n\n## Pealkiri:\n\nLätis luuras Venemaa kasuks siseministeeriumi endine ametnik\n\n## Põhitekst:\n\nRiigi julgeolekuteenistusest öeldi märtsi lõpus BNS-ile nime mainimata, et nad saatsid prokuratuurile palve algatada Venemaa kasuks luuramise kriminaalasi nelja paragrahvi alusel - luuramine, tulirelvade ebaseaduslik käitlemine, pornograafia levitamine ja operatiivvahendite seadusvastane levitamine.\n\nJulgeolekuteenistuse teatel kogus Läti kodanik raha eest pikka aega Vene eriteenistusele teavet, seal hulgas riigisaladust kätkevat.\n\nKahe läbiotsimise käigus saadi rohkem kui 13 000 failiga teabekandjad, kaks isevalmistatud relva, padruneid, lõhkeainet, operatiivvarustust, mida eraisikutel on keelatud osta, omada ja kasutada.\n\nBuraksi võib kuni 20 aastaks vangi mõista. Ta võeti kinni mullu 16. oktoobril ja on tänini vahi all. Buraks läks siseministeeriumist pensionile 2006. aastal, ta oli seal teabekeskuse tulirelvaarvestuse osakonna ülem.\n\nOmal ajal trahviti teda kahel korral riigikeele ebapiisava oskuse eest.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Läti siseministeeriumi teabekeskuse endine ametnik Oļegs Buraks luuras pikka aega Venemaa kasuks, kahjustades märkimisväärselt riigi julgeolekut, tuvastas Läti BNS.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Süvene uudise pealkirja ja sisu ning kirjuta sellele loole sisukas ja informatiivne sissejuhatus, mille pikkus on üks lause.\n\n## Pealkiri:\n\nVene saadik: loodame suhetes uut algust\n\n## Põhitekst:\n\n\"Sooviks, et Eesti presidendi Moskvas-käik saaks omamoodi lähtepunktiks meie kahepoolsete suhete uuele etapile,\" ütles Venemaa suursaadik Aleksandr Petrov neljapäeval Postimehe venekeelsele väljaandele.\n\n\"Loodame muutustele tulevase Eesti valitsuse meeles ja meeleolus,\" märkis Petrov, kui temalt küsiti uue koalitsiooni liikmeks saava Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna (EKRE) vastuseisu kohta piirilepingule Venemaaga. \"Lähtume sellest, et see on tõesti teema, mis ei mängi väikest rolli kahepoolsetes suhetes ning on mõlema poole huvides jõuda dialoogiga sinnani, et ka selles küsimuses liigutakse surnud punktist edasi,\" rääkis Petrov.\n\nVene suursaadik rõhutas, et kahe riigi presidendid otsustavad ise oma kohtumisel arutatavad teemad ning selle juures on oluline eelhäälestus ja valmisolek ning soov jõuda vastastikku vastuvõetavatele lahendustele.\n\nKaljulaid on 18. aprillil töövisiidil Moskvas, kus avab renoveeritud ajaloolise Eesti saatkonnahoone ning peaks kohtuma ka Vene presidendi Putiniga.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Venemaa loodab Eesti presidendi Kersti Kaljulaidi visiidist Moskvasse ja kohtumisest Vene riigipea Vladimir Putiniga uut algust kahe riigi suhetes.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe uudis läbi ning loo sellele fantaasiarikas ja pikk lause, mis võiks uudist tutvustada.\n\n## Pealkiri:\n\nEKRE esitas riigikogu esimehe kandidaadiks Henn Põlluaasa, SDE Sven Mikseri\n\n## Põhitekst:\n\nSalajasel hääletusel valitakse riigikogu avaistungil riigikogu esimees ja kaks aseesimeest.\n\nPõlluaas ütles kolmapäeval ERR-i veebisaates \"Otse uudistemajast\", et teda võiks toetada 56 saadikut. Keskerakonna, EKRE ja Isamaa loodaval võimuliidul on 57 häält, kuid Põlluaasa sõnul ei arvesta ta keskerakondlase Raimond Kaljulaidi toetusega.\n\nSeejärel valitakse kaks riigikogu aseesimeest. Senise parlamendiloogika järgi kuuluks riigikogu esimese aseesimehe koht loodava valitsuse kõige väiksemale osapoolele, kelleks on Isamaa, kes ERR-i andmetel seab üles Helir-Valdor Seedri.\n\nReformierakond on kaalunud Siim Kallase kandidatuuri riigikogu aseesimehe kohale.\n\nOpositsiooni poolelt seatakse aseesimehe kandidaadiks arvatavasti Siim Kallas (Reformierakond).\n\nPärast riigikogu juhatuse valimist teatab vastavalt põhiseadusele peaminister Jüri Ratas valitsuse tagasiastumisest.\n\nRekordarv naisi - 28\n\n3. märtsil 2019 valiti uus, XIV riigikogu koosseis. Valimistulemuste kohaselt saavutas 101-liikmelises parlamendis suurima esindatuse Reformierakond, kes sai 34 mandaati ja keda toetas 28,9 protsenti valijatest.\n\nKeskerakond sai uues riigikogus 26, EKRE 19, Isamaa 12 ja Sotsiaaldemokraatlik erakond kümme mandaati.\n\nRiigikogu 101 liikme hulgas on rekordarv naisi – 28.\n\n13 riigikogu liiget pääses parlamenti isikumandaadiga, 68 nringkonnamandaadiga ning 20 kompensatsioonimandaadiga.\n\nRiigikogu valimiste hääletamisest osavõtt oli 63,7 protsenti. 887 420 hääleõiguslikust kodanikust käis valimas 565 040. Keskmine riigikokku pürginud kandidaat oli 49-aastane kõrgharidusega mees. Parlamenti kandideeris 353 naist.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Riigikogu Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna (EKRE) fraktsioon esitas neljapäeval riigikogu juhatuse valimisel esimehe kandidaadiks Henn Põlluaasa. Sotsiaaldemokraadid esitasid talle vastaskandidaadiks Sven Mikseri.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe hoolikalt uudise pealkiri ja sisu ning kirjuta artiklile pikk sissejuhatav lause, kasutades oma kujutlusvõimet.\n\n## Pealkiri:\n\nArvustus. Tallide tegelik elu\n\n## Põhitekst:\n\nTavaliselt seda ei tee, aga nüüd juhtus küll, et kõigepealt tuli vahtida pilte.\n\nPäris pikalt.\n\nJa püüda mõistatada, kuidas need tehtud on. Nimelt on need siin nii elutruud, et kahtlusta ebatõelust. No et võeti mingi foto ja värviti iluiluks üle. Niimoodi tehakse ja mõni hudo isegi ei häbene, et ta tegelikult joonistada ei oska, veel vähem välja mõelda, kuidas keskid pildi peal paigutuvad.\n\nAga see pildistik siin on nii äge, et tuli minna nurga taha, kõrvad lonti lasta ja oma alatuid mõttekesi häbeneda. Need on võluvad, jäävad pähe, pole vaja unenägusid, et lasta neid lihtviisiliselt ennast imelise ja leplikult arusaamatu võluga suvalisel hetkel väheke kummitada. Võrdleks ega häbeneks hetkekski sellise mõistatusliku maaliga nagu \"Nighthawks\", kus ei ole ju õieti midagi, lihtsalt paar öö peale jäänut võtavad einelauas tassikest. Kõik. Ei midagi. Aga jääd vahtima. Jääb pähe.\n\nSiin võib kah küsida, et no mis nii väga. Kass kargab õhku ja hiireviule käpaga: meie talli hiir, tõmba pilve, nokk! Ja jääd vahtima. Ja hakkab ilmuma.\n\nJahahah, asjast nüüd kah.\n\nEt tegu on sihukese elulise suhtedraamaga, mida palun mitte mingil juhul võtta halvustuse vaid, vastupidi, kiitusena. Igaüks on võimeline välja sonima hingekarje isamaast või vastamata armastusest või mõistmata headest kavatsustest, kuidas päästa maailm. Kirjutada lugu, kuhu segatud ema- ja lihtarmastus, rahamured, au ja kuulsus, ammune vimm ja nii, et eelmainitud igaüks sellest aru saab, see nõuab juba ajusid. Võtke põlastada Barbara Cartlandi, aga ta oli kindlasti tark naisterahvas.\n\nKeda kindlasti Kerly Luige ka on. Mis siin ikka. Jõuab ilma varss ja õpib seda va tallielu tundma. Kus hobused panevad paika ülbiku. Selgitavad kassile, et NEIL ei ole käesoleva hiire vastu midagi ja sellepärast mingu kass ning käitugu eelkirjeldatud pildile vastavalt. Peetakse võistlusi. Esinetakse telepurgis. Muidu igapäevaseid muhedusi, olgu need siis kurvad või rõõmsad. Ning ongi ilus raamat koos. Ei saagi ebailus raamat olla, sest hobusest ilusamaid loomi maailmas palju ei ole. Kui üldse. Hobune on juba selles klassis koos kassiga, et ega sa aru saa, miks, aga käsi tõuseb silitama. Jah, hobusel on ju nii, et isegi pabul lõhnab aromaatselt, higi samamoodi.\n\nNii et võtke endale paar tunnikest ja jätke meelde head lugu ühes ilusa pildiga, mis siin muud.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Uus raamat\n\nKerly Luige\n\n\"Vahvate hobuste aasta\"\n\nPildid Reet Rea Smyth\n\nTammerraamat\n\n109 lk.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe uudis läbi ning loo sellele fantaasiarikas ja pikk lause, mis võiks uudist tutvustada.\n\n## Pealkiri:\n\nDopinguarst Mark Schmidt võib vabadusse pääseda\n\n## Põhitekst:\n\n40-aastast Schmidti süüdistatakse rahvusvahelise dopinguvõrgustiku loomises ning Karel Tammjärv ja Algo Kärp on tunnistanud, et käisid just tema juures veredopinguprotseduure läbi viimas, kirjutab Delfi.\n\nPikalt kinni peetud mees loodab aga vähemalt mõneks ajaks veel vabadusse pääseda. Münchenis on teda viimastel nädalatel korduvalt üle kuulatud ning Saksa meedia väitel on ta uurijatega ka koostööd teinud.\n\n\"Peame tema kinnipidamise küsimuse lahendama, sest vastavad avaldused on sisse antud,\" sõnas peaprokurör Kai Gräber, kes tunnistas, et põhjusi Schmidti edasiseks kinnipidamiseks palju ei ole. \"Meil ei ole hetkel plaanis teda rohkem üle kuulata, meil tuleb informatsiooni ka muudel viisidel koguda.\n\nLisaks Schmidtile endale on endiselt vahi all ka tema isa Ansgard ning abilised Sven M., Diana S. ja üks nimetamata kaastööline.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Juba 35 päeva eeluurimisvanglas kinni istunud Mark Schmidt palub uurimise ajaks enda vabastamist.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Süvene uudise pealkirja ja sisu ning kirjuta sellele loole sisukas ja informatiivne sissejuhatus, mille pikkus on üks lause.\n\n## Pealkiri:\n\nInterpreetide liit tähistab Tõnu Kõrvitsa juubelit kontserdiga\n\n## Põhitekst:\n\nTõnu Kõrvits on üks viljakamaid heliloojaid eesti nüüdismuusikamaastikul, kelle looming hõlmab kõiki traditsioonilisi muusikažanre alates orkestriteostest, instrumentaalansamblitest ja teostest soolopillidele ning lõpetades koorimuusika, soololaulude ja ooperitega. Samuti on Kõrvits tunnustatud arranžeerija ning filmimuusika autor, muu hulgas on ta kirjutanud muusika hiljuti parimaks mängufilmiks tituleeritud filmile \"Seltsimees laps\" ning seoses sellega pälvinud ka parima helilooja tiitli.\n\n\"Sel kontserdil esitavad minu kaks head kaaslast muusikas klaveripalasid ja laule,\" iseloomustab kontserdikava Tõnu Kõrvits. \"Mõned laulud on väga vanad - see saab olema tore taaskohtumine ühe (pisut) noorema iseendaga.\"\n\nLaulja Endrik Üksvärava sõnul annab kontsert hea ülevaate Tõnu Kõrvitsa soololauludest ning klaverimuusikast. \"Kontserdil kõlavad näiteks 1996. aastal kirjutatud \"Kolm psalmi\" aga ka väga põhjamaistele tekstidele loodud \"Kolm laulu Ernst Enno sõnadele\",\" toob Üksvärav näiteid. Kontserdi nimilugu variatsioonid teemale \"Ma tänan Sind\" on loodud 2008. aastal pianisti ja Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia tollase rektori Peep Lassmanni 60. sünnipäevaks.\n\nDuo Endrik Üksvärav ja Peep Lassmann on varasemalt üles astunud Suurbritannia kultushelilooja Roxanna Panufniku loomingu esitamisel ning tänavu veebruaris eesti muusika kavaga toimunud kontsertidel Floridas, Washingtonis ja New Yorgis.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Neljapäeval õnnitleb Eesti Interpreetide Liit helilooja Tõnu Kõrvitsat saabuva 50. aasta juubeli puhul. Mustpeade majas toimuval kontserdil \"Ma tänan Sind\" teevad heliloojale kummarduse tenor Endrik Üksvärav ja pianist Peep Lassmann, kelle esituses kõlab valik Kõrvitsa soololaule ja klaveripalu.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Tutvu uudise pealkirja ja põhisisuga. Kasuta neid fakte, et luua pikk ja sisutihe lause, mis toimib loo sissejuhatusena.\n\n## Pealkiri:\n\nLiidrikoormat kandev Laak on Soome meistritiitlist ühe võidu kaugusel\n\n## Põhitekst:\n\nSalo Viesti tuli eile võõrsil välja 1:2 kaotusseisust ja teenis 3:2 (22, -17, -21, 17, 13) võidu. Salo resultatiivseimaks kerkis Eesti koondise diagonaalründaja Kertu Laak, kes tõi 25 punkti (+17). Laak realiseeris 45 tõstest 18 (40%), lisaks kogus ta kolm serviässa ja neli blokipunkti, vahendab Võrkpall24.ee.\n\nSalo asus seega seeriat 2:0 juhtima ning võib meistritiitli kindlustada juba reedel kodusaalis.\n\nLoe täispikka originaalartiklist portaalist Võrkpall24.ee.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Soome naiste võrkpalli meistrivõistluste finaalseeria Salo ja Hämeenlinna vahel on kujunemas tõeliseks põnevusetenduseks, sest sest sarnaselt avamängule tuli ka teises kohtumises võitja selgitamiseks kulutada viis geimi.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe uudis läbi ning loo sellele fantaasiarikas ja pikk lause, mis võiks uudist tutvustada.\n\n## Pealkiri:\n\nPorošenko ja Zelenskõi kavatsevad debateerida Kiievi olümpiastaadionil\n\n## Põhitekst:\n\nOma otsusest teatas Porošenko 4. aprilli öösel Facebooki postitatud videos, vahendas Unian.\n\n\"Debattide reeglid on kirjas presidendivalimiste seaduses, lugege palun. Need saavad toimuda avaliku ringhäälingu televisiooni baasil üle kantuna kõikides telekanalites kümnete miljonite inimeste jaoks. Sellised on juba paika pandud reeglid. Kuid kui staadion, siis staadion. Ootan teid, Volodõmõr Oleksandrovõtš,\" sõnas Porošenko.\n\nPresidendivalimiste esimeses voorus võidu pälvinud Zelenskõi teatas kolmapäeval, et on valmis teledebatiks oma teise vooru vastase Porošenkoga, kuid esitas sellel teemal ka tingimusi. Seni telekoomikuna tuntust kogunud kandidaat soovis, et debatt toimuks Kiievi olümpiastaadionil kogu Ukraina rahva ning et kõigil telekanalitel oleks võimalus debatti otse-eetris üle kanda. Zelenskõi andis Porošenkole vastamiseks aega 24 tundi.\n\nUkraina keskvalimiskomisjon avaldas neljapäeval ka lõplikud esimese vooru hääletustulemused: Zelenskõi kogus 30,24 protsenti, Porošenko 15,95 protsenti, ekspeaminister Julia Tõmošenko 13,4 protsenti ja Opositsioonibloki taustaga Juri Boiko. Ülejäänud kandidaatide toetus jäi juba alla 10, suuremal osal ka alla viide protsendi.\n\nKokku osales esimeses voorus 39 kandidaati.\n\nUkraina presidendivalimiste teine voor toimub 21. aprillil.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Ukraina president Petro Porošenko võttis vastu oma vastaskandidaadi Volodõmõr Zelenskõi väljakutse ja nõustus avaliku teledebatiga Kiievi olümpiastaadionil.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe uudis läbi ja pane oma kujutlusvõime tööle, et välja mõelda üks korralik sissejuhatav lause sellele loole.\n\n## Pealkiri:\n\nUuring: rikas riik teeb kriisi ajal tugevamat perepoliitikat\n\n## Põhitekst:\n\nTartu Ülikooli sotsioloog Mare Ainsaar keskendus oma uurimuses Balti riikide sündimusele aastail 2009–2014, kui oli viimane majanduskriis. Enamasti avaldub majanduskriis perede kehvemas rahalises toimetulekus ja lisandunud ebakindluses.\n\nViimase kriisi ajal suurenes Lätis ja Leedus lastega perede vaesus märksa enam kui Eestis. Lätis kahanes ka sündimus. Sellest tulenes uurimisküsimus: kas sündimuse ja majanduskriisi vahel on seos ning mis seda põhjustab?\n\nEnamasti avaldub majanduskriis perede kehvemas rahalises toimetulekus ja lisandunud ebakindluses.\n\nÜks viis perede majanduslikku toimetulekut mõjutada on perepoliitika. Selle kujunemine on aga mitmetahuline protsess. Ainsaare analüüs näitas, et mida jõukam oli riik, seda sõbralikum oldi kriisi ajal lastega perede suhtes. Samuti mõjutas perepoliitikat demograafiline olukord ja võimuerakondade meelsus: mida enam sotsiaalteemasid oluliseks pidavaid erakondi oli valitsuses, seda tugevamaks kujunes ka perepoliitika.\n\nBalti riikide kogemus näitas, et tugev perepoliitika ei taga kohe suuremat sündimust, vaid mõjutab seda perede majandusliku toimetuleku parandamise kaudu. Samuti on sündimusega seotud veel mitu muud tegurit. \"Paljud vanemad on varasemates uuringutes öelnud, et nad võtavad lapse planeerimisel arvesse päevahoiu olemasolu. Selles uuringus see väide aga kinnitust ei leidnud,\" sõnas Ainsaar.\n\nVõrreldes kahe teise Balti riigiga on Eesti perepoliitika üks tugevamaid, samuti kärbiti siin peredele eraldatavat raha kriisi ajal kõige vähem.\n\nVõrreldes kahe teise Balti riigiga on Eesti perepoliitika üks tugevamaid, samuti kärbiti siin peredele eraldatavat raha kriisi ajal kõige vähem. See mõjutas oluliselt sündimust, mis jäi ka kriisi ajal üsna suureks. Lätis ja Leedus oli juba enne kriisi nõrgem perepoliitika ning lisaks kärbiti peredele eraldatavat raha kriisi ajal tugevalt. Läti ja Leedu lastega perede vaesus kasvas kiiresti ja jäi majanduskriisi lõppedes endiselt suhteliselt suureks.\n\nLeedu perepoliitika väärib omaette tähelepanu, kuna selles toimus kriisi ajal mitu suurt muudatust: vahetult enne kriisi mindi perepoliitikas üle vaesuspõhiselt toetussüsteemilt universaalsele süsteemile ja seejärel tagasi vaesuspõhisele süsteemile. Leedukad arvavad, et kriisi ajal mitu korda muudetud lastetoetused mõjutasid sündimust. Nüüdseks on Leedu aga kriisist edukalt välja tulnud ja 2012. aastast alates on neil sündimus olnud suurem kui Eestis.\n\nÜldiselt on Euroopa riigid muutumas peresõbralikumaks ja lastega peredele püütakse eraldada rohkem vahendeid. Üldine suund on ka liikumine vaesuspõhistelt toetustelt universaalse abi poole.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Teadusmaailmas on palju vaieldud selle üle, kuidas ja kui palju aitab poliitika kaasa laste sünnile. Selleteemalisest uuringust selgus, et oluline sündimuse mõjutaja on perede majanduslik toimetulek ja seda kujundav perepoliitika.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe uudis läbi ja pane oma kujutlusvõime tööle, et välja mõelda üks korralik sissejuhatav lause sellele loole.\n\n## Pealkiri:\n\nMaria Kaljuste kandideerib europarlamenti annetajate toel\n\n## Põhitekst:\n\n\"Eestis on erakondade arv väike ja pole leidnud sobivat, sest ükski neist ei jaga täielikult minu maailmavaadet. EKREga sobiksin ma maailmavaatelt kõige paremini, kuid nende juhtidega mitte. Eestis puudub konservatiivne roheline erakond,\" ütles ta ERR-ile.\n\nKaljuste lisas, et samas oleks isegi meeldiv, kui keegi erakondadest pöörduks tema poole, sest teoorias ei välista ta kandideerimist mõne erakonna nimekirjas.\n\n\"Soovin valimistele minna sõbraliku konservatiivina. Mulle meeldis see, mida tehti Poolas ja Ungaris, kuid nüüd hakatakse seal kalduma sõnavabaduse piiramisse. Eestis on ajakirjandus ja osa ühiskonnast kaldu liberaalse poole peale, kuid mina ei taha omakorda teise äärmusesse kalduda,\" rääkis ta. \"Mina ei lähe lahingusse Euroopa Liidust väljaastumise eest, aga tahan tähelepanelikult jälgida toimuvat, sest Euroopa Liit võib laguneda kiiremini, kui keegi karta oskab. Tekkimas on liidusisesed liidud.\"\n\nKolmapäeval saadetud pressiteates märkis Kaljuste, et otsib toetajaid, kes tema kandideerimist rahastaksid. Valimistele registreerimiseks vajaliku summa – 2700 eurot – saab ta enda sõnul siiski kokku.\n\n\"Täna (neljapäeval) löön õhtul raha kokku ja maksan valimistele registreerimise kautsjoni ära. Kui jääb puudu, maksab puudujääva osa abikaasa, sest ta saab aru, et ma seisan õige asja eest,\" kinnitas ta.\n\nKaljuste sõnul on ta suure osa rahast saanud annetajatelt. Annetajad on tema sõnul olnud \"tavalised inimesed\", kes on enamjaolt annetanud väikese summa, 10 või 20 eurot.\n\nValimisreklaamiks Kaljustel raha pole. \"Reklaamiraha mul ei ole, ma olen väikeettevõtja maalt nelja lapsega, reklaamimiseks peaksin olema suurettevõtja või mõne erakonna liige,\" ütles ta.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Ettevõtja ja MTÜ Tark ja Terve Eesti juht Maria Kaljuste teatas, et kandideerib Euroopa Parlamendi valimistel üksikkandidaadina, et võidelda sõnavabaduse eest ja Euroopa islamiseerimise vastu. Ühegi erakonna nimekirjaga ta end liitumas ei näe.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe uudis läbi ning loo sellele fantaasiarikas ja pikk lause, mis võiks uudist tutvustada.\n\n## Pealkiri:\n\nBrigitta Davidjants. Nirvana ja feminism – 25 aastat Kurt Cobaini surmast\n\n## Põhitekst:\n\nMuusika oli kõik. Muusika oli elu. Imelikul kombel tutvustas mulle Nirvanat hoopis mu õde Jaana (tema oli ju beib), mitte Kristiina (tema oli ju boheemlane). Mis ma olla võisin, äkki kümme?\n\nTagantjärele tundub mulle, et kõik käis jube kähku – alles ma vaatasin, kuidas kleitides mehed \"In Bloomi\" saatel laval hüppavad, mis tundus reaalsust nihestav ja täiesti mõistetamatu. Ja korraga oli kõik. Oli 5. aprill 1994 ja Kurt Cobain oli surnud. \"It's better to burn out than fade away,\" räägib Kurt Cobaini hüvastijätukiri. Ei usu, ei suuda uskuda. (…) Aga sel pole tähtsustki. Neid sõnu on juba liiga palju, juba aastaid loetud ja kirja pandud ja uuesti loetud – nüüd tuleb uskuda,\" kirjutas Tõnis Kahu tollal Eesti Ekspressis. \"See oli üks kord, kus ma hakkasin eetris uudist ette lugedes nutma,\" meenutas aastal 2019 üks teine raadiomees.\n\nMilline oli USA-s see ajastu, kuhu tekkis grunge lipulaev Nirvana? Tagantjärele mõjub see pettumuste ajana. Maailmasõjajärgsed beebibuumilapsed olid suureks kasvanud ja omadega ummikusse jõudnud. Tarbimiskultuur oli saavutanud uued mõõtmed ja Ameerika unelm asendunud pettumusega. Oli aidsikriis, mis mõjutas, kuidas terve põlvkond tajus isiklikke teemasid, nagu seks, sättumus, intiimsus ja armastus. Mis puutub muusikasse, siis popmuusikatööstuse põhiväljund oli raadio ja MTV ning piir peavoolu- ja alternatiivmuusika vahel oli selgemast selgem.\n\n1990. aastad oli karm aeg ka eestlastele. Mingit beebibuumi meil ei olnud. Vastupidi, 1994. aastal tuli ühe sünnituse peale kaks aborti ning lapsi sünnitati kaks korda vähem kui viis aastat varem. Majandus oli sisuliselt kokku varisenud ja uuesti üles ehitatud, rahvuslikud meeleolud asendunud kauboikapitalismiga, kõige popim eriala oli majandus ning korraga asetsesid kesklinnas kõrvuti sekspood ja lasteaed – suurepärane metafoor uuele ajastule.\n\nJust selles maailmas jõudis minuni Nirvana. See oli üllatavalt polariseeritud maailm, kus tumedapäisest tüdrukust ei saanud rootsi koolis Luciat, sest juuksed olid vale värvi. Kus roosa pinali või Barbie nuku puudumise pärast võis automaatselt sattuda autsaiderite ringi. Selles maailmas andsid Nirvana ja Cobain autsaiderlusele hääle.\n\nÜheksakümnendate algus oli ka queer 'i mõtte algus. Ja oh kui palju queer 'ilt mõjuvaid artiste sellest ajast sündis – 4 Non Blondes, Cranberries, Suede… Kes ise ehk aimasid, ent ei teadnud veel, et nende jaoks on olemas oma sõna. Muide, Cobain on ise intervjuudes rääkinud, kuidas pidas end ekslikult geiks. See oleks olnud vastus erinemisele. Ja kui teda sõimati pedeks, võttis ta enda sõnul geiuhkuse omaks.\n\nSoorolli kohatus\n\nCobain mõjub oma soorollis kohatult. Võib-olla kohmakate liigutuste ja halvasti lakitud küünte tõttu, mis on kontrast flanellsärgile ja kulunud ketsidele. Võib-olla seetõttu, et Nirvana raevukal muusikal on tugev sisemine meloodilisus. Selge kontrapunkt, mis saab ilmseks, kui müra eemaldada, ja tõuseb hästi esile albumil \"MTV Unplugged in New York\". Nirvana oli võluv, sest nende maskuliinsus ei olnud ähvardav, see polnud macho. Aga Nirvana loomingus on tubli annus agressiooni ja raevu segatuna hingevaluga, millega on tüdruku ja naisena lihtne samastuda.\n\nOma visuaalse kuvandi ja muusikaga tõrjus Nirvana valitsevat mehelikkust, nagu mõni tüdruk tõrjub valitsevat naiselikkust. Tüdrukud ei tohi saada vihaseks, nad peavad olema ilusad. Nagu mehed olgu üles tuunitud musklitega maailmavallutajad. Umbes sellisena mäletan oma tüdrukupõlve, kus suurim kompliment naisele oli attitude 'iga beib ja kõik poisid tahtsid saada turvameheks. Cobain aga andis võimaluse hakata vastu valitsevale sookorrale. Tema muusika lasi öelda – ei, ma ei taha olla hea tüdruk! Mis tegigi Nirvana muusika nii haaravaks, samastuvaks.\n\nMa arvan, et see normatiivsusele jalaga perse andmine julgustas hulka \"eluheidikuid\" üle terve maakera aktsepteerima oma erinevust. Ka mina otsisin seitsmendas klassis välja ema suure flanellsärgi, isa vanad kulunud teksad ja panin pähe nokamütsi – ning otsustasin, et mul on suva. Edaspidi ei lase ma end kellelgi kiusata. Muide, ega keegi pärast seda kiusanudki. Aga soundtrack oli Nirvana.\n\nKelle hääl?\n\nNirvana laulutekstid on veidrad, sest nende puhul ei saa esimese hooga aru, kellele need hääle annavad. Ometi on tegu iroonilise vastuhakuga misogüünsusele, homofoobiale ja rassismile. Ansambel ei häbenenud oma vaateid väljendada. Näiteks esinesid nad abordiõiguste eest või seaduseelnõu vastu, mis oleks keelanud homoseksuaalsuse \"promo\" (tuleb tuttav ette?).\n\nOmal moel andis Cobain oma lauludes hääle naistele. Ja mitte nii, nagu jutustaks mees neid ümber, vaid päriselt – ma kuulen tema lauludes naist, kes on ohus nii koduseinte vahel kui ka õues. \"Floyd the Barber\", kus mõrtsukad on 60. aastate komöödiasarjast tuttavad tegelased (sotsiaalkriitika missugune). Raevukas vägistamisest kõnelev \"Rape Me\". Mul endal on aga kõige raskem kuulata lugu \"Polly\", ilma et klomp kurku ei tõuseks. Laul kirjeldab 14aastase tüdruku röövimist, piinamist ja vägistamist. See on veider laul, sest lugu jutustab kahekordselt mees – meeslaulja, kes kannab ette vägistaja monoloogi. Laul on omamoodi teraapiline, sest Cobain kirjutas sellele \"õnneliku\" lõpu – erinevalt päriselust.\n\nNooremana oli \"Polly\" üks mu paljudest lemmiklauludest, kuigi sõnadest ma loomulikult aru ei saanud. Aga kusagil seal 13aastase ja 35aastase minu vahel on kõik see, mis juhtus vahepeal. Sõbranna, kelle poolvõõras mees koduukse ees ära vägistas, sest ta ütles ei. Sõbranna, kes poos end üles (mitte küll 27aastaselt, jättes liitumata \"selle lollaka klubiga\", millele viitas Kurt Cobaini ema pärast poja enesetappu). Sõbranna, kelle meessõber läbi peksis ja ära vägistas, kui ta rase oli. Otsatud lood. Ega muud olegi teha, kui vaid loota, et ka neis lugudes jääb lõpuks kõlama tüdruku hääl.\n\nKasutatud allikad\n\nWhy Kurt Cobain Was the Last Great Rock Star, Alec Banks.\n\n\"I even thought that I was gay. I thought that might be the solution to my problem.\" – Kurt Cobain on identity\n\nKurt Cobain and Masculinity, Cortney Alexander\n\nTähekadu. Tõnis Kahu. Eesti Ekspress, 29.04.1994\n\nBeebimõõn. Ühe sünnituse kohta kaks aborti. Eesti Ekspress, 6.04.1994\n\n'That stupid club' – musicians who died at 27, Madeleine Macrae\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Brigitta Davidjants kirjutab Feministeeriumi veebis Kurt Cobaini 25. surma-aastapäeva eel Nirvana ja Cobaini panusest soolisesse jm võrdõiguslikkusesse.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Tutvu artikli sisuga ja loo sellele pika lausega sissejuhatus, mis köidab lugeja tähelepanu.\n\n## Pealkiri:\n\nEndine Läti esireket lõpetas koostöö Kontaveidi ekstreeneriga\n\n## Põhitekst:\n\nKogenud Schaap juhendas tunamullu Prantsusmaa lahtised võitnud Ostapenkot alates möödunud aasta juulist. Eelnevalt oli hollandlane veidi üle kahe aasta olnud Eesti esireketi Anett Kontaveidi treener.\n\n21-aastast Ostapenkot, kes on viimase aastaga langenud maailma edetabelis viiendalt kohalt 31. positsioonile, hakkab taas juhendama tema ema Jelena Jakovleva, kes oli lätlanna treeneriks ka tema ainsa suure slämmi turniirivõidu ajal.\n\nJelena Ostapenko in good form in the press room. No longer working with Glenn Schapp, happy to have her mom back in the full coaching role.\nHad some interesting thoughts on how hard it's been to play without fear since winning RG. Trying to find that again. #VolvoCarOpen\n\n— WTA Insider (@WTA_insider) April 4, 2019\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Pikaaegne Läti esireket Jelena Ostapenko (WTA 31.) teatas, et lõpetab koostöö Anett Kontaveidi endise treeneri, hollandlase Glenn Schaapiga.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Tutvu artikli sisuga ja loo sellele pika lausega sissejuhatus, mis köidab lugeja tähelepanu.\n\n## Pealkiri:\n\nKersti Kaljulaid: ei revolutsioonidele, olgem konservatiivsed!\n\n## Põhitekst:\n\nKallis Eesti rahvas, kallid XIV riigikogu liikmed!\n\nEi ole mõtet keerutada, me seisame keeruliste aegade lävel. Nagu muide enamasti meie riigi ajaloo vältel.\n\nMeie asukoht maakaardil ja meie rahvaarv on paratamatult need tegurid, mis meie asjad enamasti igal ajal keerulisena hoiavad. Eksida on kerge ja ühe Euroopa väiksema riigina ei ole meil lihtsalt mitte kunagi niipalju strateegilist sügavust, et olla kindel – eksimused ei too kaasa ohtu meie kestma jäämisele.\n\nSellepärast peame olema siirad oma olukorra hinnangutes ja kõik koos ausalt otsima Eestile parimat tulevikku. Kõik koos, kõikide Eesti inimeste jaoks, kõikide eestlaste jaoks ja kõikide teiste jaoks, kes ka Eestit kalliks peavad.\n\nMa olen väga nõus nendega, kes ütlevad, et see maja, mille me 30 aastaga kiiresti-kiiresti oleme suutnud valmis ehitada, on oma katusekorruselt ilusa vaatega ja kaunilt sisustatud. Aga igasse tuppa päike ei paista.\n\nMa mõistan neid, kes tahaksid selle ehitise maani maha lõhkuda ja otsast alustada, lootes, et uues ehitises leidub neile mõni päikselisem nurk.\n\n\"Nagu ma olen korduvalt ja korduvalt öelnud, oleme ühiskonna tasakaalustamisel, eriti läbi sotsiaalpoliitika meetmete, olnud üsna saamatud.\"\n\nMeie ühiskonna areng viimase 30 aasta jooksul, millega oleme suutnud tagasi võtta oma okupatsioonist tingitud 50-aastasest majanduslikust mahajäämusest umbes poole, on olnud edulugu. Kuid kiire tootlikkuse ja sissetulekute kasvu kõrval on sel edul ka teine külg – kaasnevad ühiskondlikud muutused on olnud valusad kanda. Nagu ma olen korduvalt ja korduvalt öelnud, oleme ühiskonna tasakaalustamisel, eriti läbi sotsiaalpoliitika meetmete, olnud üsna saamatud.\n\nEesti muutumine on ühelt poolt paratamatu – linnastumine, töökohtade kadu maamajanduses, sissetulekute ebavõrdne suurenemine. Nii on see olnud kõikides arenenud riikides. Ainult et meil on need protsessid olnud eriti kiired. Järelevõtukiirus on olnud suur, aga sellevõrra keerulisemad on olnud ka negatiivsed kõrvalmõjud.\n\nJuba tehtut maha lammutada ja hakata täiesti otsast peale ei ole ilmselgelt praktiline, kuigi võib kaasa tuua ressursside olulise ümberjaotumise ühiskonnas, nagu äkiliste muudatuste puhul ikka juhtub. Aga me teame, ja näeme praegugi vähemalt ühes suures Euroopa Liidu riigis, et see toob kaasa segaduse ja majandusliku kaose.\n\nNagu juba mainisin, meil tõenäoliselt ei ole oma asukoha ega rahvaarvu tõttu piisavat strateegilist sügavust, et lammutustöö meie riigi kestmisele ohtlikuks ei saaks. Me oleme ka majanduslikus mõttes alles Euroopa keskmike hulgas, niisiis oleks lammutustööga kaasnev tagasilangus meile oluliselt suuremaks probleemiks kui mõnes päris rikkas riigis.\n\nNiisiis – ei revolutsioonidele! Olgem konservatiivsed! Tõeline konservatiiv on see, kes oskab piisavalt hästi hinnata toimuvaid ja eesootavaid muutusi ühiskonnas ning tasakaalustada neid nii, et meil poleks kunagi revolutsiooni tarvis!\n\n\"Aga räägime ausalt ka sellest, kuidas ühiskonna toimimist parandada.\"\n\nHoidkem tehtut ja rääkigem ausalt, mida edasi paremini teha – ehitades, mitte lammutades! Tunnustame oma edu e-riigina! Oleme uhked oma rolli üle Euroopa Liidus ja NATOs – mitte lihtsalt liikmena, vaid asjaliku ja kohusetundliku kaasarääkijana. Tunnustame ja täname kõiki neid Eesti poliitikuid, tänu kellele oleme nii kaugele jõudnud. Aga räägime ausalt ka sellest, kuidas ühiskonna toimimist parandada.\n\nÕnn ei jõua igale Eestimaa õuele niisama ja iseenesest. Elu maal ei paku tänase tootlikkuse juures enam niipalju töökohti kui 30 aastat tagasi ja meist keegi ei tahakski neid kolhoosiaja töökohti, sest madala tootlikkusega töö eest ei saaks mõistlikku palka.\n\nSamas on ideid, millega regionaalse arengu erinevusi tasandada. Lihtne on mõista, et ükski sent vähenevatest eurotoetustest ei tohi kuluda pealinnas, vaid peab korda tegema kaugeid külateid. Kindlasti aitab ettevõtete tulumaksu jagamine nii, et ka omavalitsusel oleks piirkonna ettevõtlusest rohkem tulu. Me peame jõuliselt seisma selle eest, et meie maakonnakeskused püsiksid ja mõnes kohas ka taas muutuks tugevateks keskusteks, kus on olemas kõik igapäevane, mida inimene üle oma elukaare vajab.\n\nOlen endiselt veendunud, et kohalikel omavalitsustel on ikka veel liiga pikk tee minna, et pakkuda oma inimestele sotsiaalseid tagatisi määral, mida meie riigi elujärg juba võimaldaks. Jah, oma kohustuste mõistmine on omavalitsustel võtnud kauem aega kui tahaks, aga suutmatus pole ka ainult nende süü – ahistav ja valdkondade vahel koordineerimata ministeeriumibürokraatia mängib siin tihti oma rolli.\n\nSotsiaalset tõrjutust esineb ka pealinnas ja mujal suuremates keskustes. Kesine keeleoskus, sest meil ei ole ikka veel ainult eesti keeles toimivate lasteaedade ja koolide võrku, on siin üks põhitegureid. Pole mingi privileeg jääda keeletuks maal, kus töötatakse, olgu ajutiselt või pidevalt. Kakskeelse koolisüsteemi tähtajatu jätkumine on ohuks eesti keele ja kultuuri kestmisele, ega suurenda kuidagi Eesti riigi sidusust. Meil on üks riigikeel. On meie vastutus, et seda oskaks kõik lasteaiast kooli minejad, saati siis koolilõpetajad.\n\nTeha on palju ja need majanduslikud võimalused, mis 30 aastaga on loodud, lasevad meil tegelikult teenida kogu Eesti rahvast. Teenida ka neid, kelle mure on viinud sinnani, et nad tahaks pigem lammutada ja otsast alata. Kui koos ja ausalt tegutseme, siis võime oma ühiskonna uuesti kokku liita. Aga see eeldab ausust, siirast tahet igaüht mõista, omaenda poliitiliste otsuste heade külgede kõrval ka negatiivse kõrvalmõju tunnistamist ja sellele leevenduste otsimist.\n\nMeie jaoks soodne ei ole täna ka suur geopoliitika. Nimelt on tänase maailma suurimad riskid meie suurima, globaalse jõuga liitlase Ameerika Ühendriikide jaoks hoopis mujal – seotud Hiinaga ja Kagu-Aasiaga laiemalt. Ainus põhjus, miks Ühendriigid meie piirkonnas oma ressurssi võiks tahta kulutada just meie julgeoleku tagamiseks, on ühised väärtused. Need väärtused, mis on Washingtonis Jeffersoni monumendil, USA iseseisvusdeklaratsioonis ja samamoodi meie iseseisvusdeklaratsioonis ning põhiseaduses.\n\nEesti põhiseaduse 12. paragrahv ütleb: kõik on seaduse ees võrdsed. Kedagi ei tohi diskrimineerida rahvuse, rassi, nahavärvuse, soo, keele, päritolu, usutunnistuse, poliitiliste või muude veendumuste, samuti varalise ja sotsiaalse seisundi või muude asjaolude tõttu. Rahvusliku, rassilise, usulise või poliitilise vihkamise, vägivalla ja diskrimineerimise õhutamine on seadusega keelatud ja karistatav. Samuti on seadusega keelatud ja karistatav õhutada vihkamist, vägivalda ja diskrimineerimist ühiskonnakihtide vahel.\n\nJa nõnda edasi. Kogu põhiseaduse II peatükk kirjeldab meie inimestele põhiseadusega tagatud vabadusi kogu nende mitmekülgsuses. Sõnastades muuhulgas, et tsensuuri ei ole, et teadus ja kunst ning nende õpetused on vabad. Et igaühel on õigus jääda truuks oma arvamustele ja veendumustele.\n\n\"Sõnavabadus ei õigusta valetamist. Põhjendatud tähelepanu juhtimine riskidele ei ole hirmutamine.\"\n\nLoomulikult – iga sõnastatud vabaduse teine külg on alati vastutus selle eest, kuidas me oma vabadusi kasutame. Sõnavabadus ei õigusta valetamist. Põhjendatud tähelepanu juhtimine riskidele ei ole hirmutamine. Mittenõustumine ei ole reetmine. Teise seisukohtadega mittenõustumine ei anna kuidagi õigust teda rumalaks tembeldada.\n\nAjakirjaniku ebamugavale küsimusele ei pea vastama, kui ei oska või ei taha, aga ei saa keelata küsimast. Teisiti ei oleks Eesti enam vaba meedia tšempionite hulgas. Uudisnupus muidugi ei peaks kajastuma arvamus, fakt ja kommentaar olgu selgelt lahus. See on ka ajakirjanike vastutustunne, mis hoiab meid vaba ajakirjanduse tšempionite hulgas.\n\nEesti põhiseaduse II peatükk on eriti selgelt pühendatud demokraatlikele väärtustele. See on side, mis hoiab meid kõigi meie liitlastega ühises väärtusruumis. See on Eesti riigi tüvitekst, mis tõestab kogu maailmale meie kuulumist vabasse Euroopasse. See on tekst, mis on püha kõigile, kes teenivad Eesti riiki ametnikuna, poliitikuna, kaitseväelasena, politseinikuna, õpetajana, arstina, ajakirjanikuna, kunstnikuna. See on tekst, milleta meie riik ei oleks vaba, milleta meie inimesed meie riigis ei oleks vabad. Ja see tekst on ka meie julgeolekugarantii.\n\nMeie põhiseaduse mõte elab, kui Eesti kodanike ja patriootidena demokraatlikke väärtusi kasutame ja laseme ka teistel kasutada.\n\nPõhiseaduse ees on kõik maailmavaated võrdsed, seni kuni nad ei lähe vastuollu põhiseaduses toodud üldiste õiguste ja vabadustega. Iga maailmavaate kandjad on teretulnud osalema poliitilises protsessis ja võistlema kohtade eest riigikogus. Siia jõudnuna on iga riigikogu liige oma mandaadis vaba ja saab lähtuda põhiseadusest ja omaenda väärtuskompassist.\n\nVastuolu korral kahe viimase vahel kehtib muidugi põhiseadus.\n\nSee, mis meie Eesti riigis täna toimub, on toimiv demokraatlik protsess. Demokraatiaga Eestis ei ole midagi valesti. Oli valija vastutus panna kokku uus riigikogu ja valija on seda teinud. Valimised toimusid, võitja on selgunud, erakonnad on vabad arutlema võimaliku valitsuskoostöö üle ja riigikogu iga liige on vaba hindama peaministrikandidaate.\n\nPresidendina ei ole mul õigust hinnata, milline võiks olla riigikogu liikmete toetus ühele või teisele peaministrikandidaadile. Ainuke tee välja selgitada, kellel on riigikogus toetus, viib läbi selle saali. On loomulik, et toetuse otsimisega siin saalis saab alustada valimised võitnud erakond.\n\n\"Siiski peame mõtlema, miks on nii, et kuu pärast valimisi tunneb suur osa inimesi, nagu oleks midagi meie ühiskonnas katki tehtud?\"\n\nTäna alustab tööd XIV riigikogu koosseis. Kõik siia jõudnud on siin demokraatlike protsesside tulemusena. Eesti demokraatia toimib. Siiski peame mõtlema, miks on nii, et kuu pärast valimisi tunneb suur osa inimesi, nagu oleks midagi meie ühiskonnas katki tehtud? Mingid justkui kokku lepitud piirid ei kehti enam. Ja küsimus ei ole maailmavaatelistes seisukohtades, vaid tihtipeale elementaarses viisakuses ja lugupidamises. Lugupidamises üksteise ja rahva vastu.\n\nJah, meil ei ole demokraatia kriisi, valimised ja neile järgnev on protseduurilises vastavuses põhiseaduse ja demokraatlike väärtustega.\n\nAga meil siiski on väärtuste kriis. Põhiseaduses kirjeldatud vabadusi ja väärtusi, aga ka nende vabaduste ja väärtuste kaitsjaid rünnatakse erinevatel ettekäänetel. Rünnatakse nii neid, kes töö tõttu seisavad väärtuste ja vabaduste kaitsel.\n\nNaeruvääristatakse neidki, kes kodanikuna sõna võtavad, et hoida me vabadusi ja väärtusi. Sekka narritakse ja naeruvääristatakse neid, kes tunnevad, et senised suundumused nende vajadustele ei vasta ja on seepärast skeptilised ka vabaduste ja väärtuste suhtes. Kui me sellel laseme süveneda, on peagi kriisis ka meie demokraatia. Aga siis on juba hilja. Mida teha?\n\nOlla eeskujuks. Ja et oleks kergem eeskujuks olla, lubage mulle lõpetuseks üks väike isiklik mälupilt.\n\nSee mälupilt on mind ennast alati toetanud, kui olen kõnelenud siit puldist, mõne riigikogu komisjoni või fraktsiooni ees, Vabariigi Presidendina või mõnes muus rollis.\n\nAastal 1999 tuli üks minister riigikogu ette plaaniga, millesse ta ise siiralt uskus ja mis oli tema arvates vajalik, et Eestis asjad paremini läheksid. Arutelu siin saalis ei kujunenud ülearu konstruktiivseks. Võib-olla oli ka plaan halb, kes seda enam mäletab, aga minister oli kurb mitte selle pärast, et plaan ei lennanud. Tema tundis, et see saal oli rünnanud teda, inimest, mitte tema plaani. Seadnud küsimuse alla tema mõistuse ja isegi välimuse.\n\n\"Siit puldist kõneldakse oma rahvaga ja ainult oma rahvaga.\"\n\nAsja arutades ütles toonane sotsiaalminister Eiki Nestor: vaata, sõber, jäta nüüd üks asi endale igaveseks meelde või vähemalt seniks, kuni Sa Eesti Vabariigis minister oled. Sest see on väga tähtis, üldse kõige tähtsam asi. Ja nimelt – riigikogu puldist kõneled Sa alati oma rahvaga. Mitte kunagi ainult selle saaliga siin. Mitte kunagi selle inimesega, kes on Sulle küsimuse esitanud. Mitte kunagi ainult selle inimesega, kes siin saalis küsides on Sind pilganud või solvanud või isegi Su nina kuju kommenteerinud. Siit puldist kõneldakse oma rahvaga ja ainult oma rahvaga.\n\nVana hipit täna siin ei ole, tervisi talle Hiiumaale. Aga aitäh Sulle, Eiki, ma olen kindel, et siin saalis on paljudel meeles mõni Sinu antud, esindusdemokraatia valu ja vaevaga seotud õppetund, mis aitab riigikogus olles kogu rahvast esindada ja siit kõnepuldist kogu rahvaga rääkida.\n\nJõudu tööle, austust üksteise ja me rahva vastu!\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Ei revolutsioonidele, jah olgem konservatiivsed! Tõeline konservatiiv on see, kes oskab piisavalt hästi hinnata toimuvaid ja eesootavaid muutusi ühiskonnas ning tasakaalustada neid nii, et meil poleks kunagi revolutsiooni tarvis, ütles Eesti Vabariigi president Kersti Kaljulaid täna riigikogu XIV koosseisu esimesel istungil peetud kõnes.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe uudis läbi ning loo sellele fantaasiarikas ja pikk lause, mis võiks uudist tutvustada.\n\n## Pealkiri:\n\nEesti meeste käsipallikoondis koguneb esmaspäeval\n\n## Põhitekst:\n\n\"Usutavasti on sel korral lihtsam võrreldes novembriga, mil alustasime nullist,\" arvas Sivertsson. \"Mängijad tunnevad mind ja mina neid ning oleme tööd teinud nii sügiseste valikmängude ajal kui jaanuarikuises Poola-laagris. Põhiasjad on paigas ja saame lihvida erinevaid olukordi detailsemalt.\"\n\nSivertsson kutsus koondisse 17 pallurit, kellest mängule saab üles anda 16. \"Kristjan Muugal on probleeme seljaga, mis loodetavasti lahenevad, kuid asendama me teda ei hakka. Karl Roosna võib paremäärt mängida ning esinumbrina näen Jürgen Roobat, kes tegi eelmisel nädalal superpartii Rootsi meistriliiga üleminekumängus,\" selgitas Eesti peatreener.\n\n\"Paberi peal näeb ehk meie ettevalmistusplaan intensiivne välja – viis treeningut ja mitu koosolekut 72 tunni sees, aga käsipallis on see normaalne. Lisaks pole kõik harjutuskorrad kindlasti kõrge tempoga, vaid keskendume rohkem pisiasjadele. Seda nii oma rünnaku- kui kaitsetegevuses, aga ka lätlaste mängupilti arvestades,\" lausus 54-aastane rootslane.\n\n\"Alustame kindlasti meeldetuletusest, kuidas tahame kuus-kuue vastu mängida, aga teeme tööd ka eriolukordade, näiteks seitse vs kuus jaoks. Tähtis on asju piisavalt palju korrata. See on nagu teatris – et tükk selgeks saada ja lavaline liikumine peaaegu automaatseks, tuleb harjutades palju kordusi teha,\" lisas Sivertsson.\n\nMitmel välismaal mängival Eesti koondislasel on nädalavahetusel liigamängud, ent peatreener ei näe selles probleemi. \"Tippsportlased taastuvad kiirelt ja eks me esmaspäeval tee kergemat sorti treeningu. Mul endalgi on pühapäeval mäng,\" vihjas Sivertsson tema treenitava naiskonna Halmstadi HK Drotti üleminekumängudele Rootsi esiliigas.\n\nEM-valikturniiri kaheksast alagrupist saavad otsepääsme finaalturniirile iga neliku kaks paremat ning lisaks neli paremat kolmandal astmel lõpetanut. Valiksarja 4. alagrupis on pärast kaht mängudevooru Sloveenial neli punkti, Hollandil ja Lätil kaks ning Eesti on seni punktita.\n\nEesti koondis EM-valikmängudeks Läti vastu: Rasmus Ots (Bergischer HC), Marius Aleksejev (Akureyri HF), Hendrik Varul, Kristjan Muuga, Henri Sillaste, Henri Hiiend, Alfred Timmo (kõik Põlva Serviti), Robin Oberg (HC Tallinn), Martin Johannson (Bukaresti Steaua), Armi Pärt (Schwerini Mecklenburger Stiere), Jürgen Rooba (HIF Karlskrona), Karl Roosna (HSG Krefeld), Kaspar Lees (HC Kehra/Horizon Pulp&Paper), Dener Jaanimaa (TuS N-Lübbecke), Andris Celminš (RK Maribor Branik), Karl Toom (TV Emsdetten), Kristo Voika (TSG Söflingen). Peatreener Thomas Sivertsson, treenerid Martin Noodla ja Janne Ekman.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Järgmisel nädalal ootavad Eesti meeste käsipallikoondist ees kaks 2020. aasta Euroopa meistrivõistluste valikmängu Lätiga. Kalevi spordihallis mängitakse 11. aprillil ning Valmieras kolm päeva hiljem. Meeskond koguneb peatreener Thomas Sivertssoni käe alla esmaspäeval.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe uudis läbi ja pane oma kujutlusvõime tööle, et välja mõelda üks korralik sissejuhatav lause sellele loole.\n\n## Pealkiri:\n\nRiigi äriühingud maksavad eelarvesse 129 miljonit eurot dividende\n\n## Põhitekst:\n\n128,7 miljonit laekub kokku 11 riigi äriühingult. Neljale suurimale maksjale lisaks laekuvad dividendid Lennuliiklusteeninduse AS-ilt (5,1 miljonit eurot), AS-ilt Eesti Post (1,6 miljonit eurot) ja AS-ilt Operail (1,5 miljon eurot). Veel maksavad dividende AS Eesti Loots, AS Vireen, AS Teede Tehnokeskus ja Eesti Põllumajandusloomade Jõudluskontrolli AS.\n\nDividendide kogusumma vähenes võrreldes aasta varasemaga 30,6 miljonit eurot. 2018. aastal laekus eelarvesse riigi vähemalt otsustusõigusega äriühingutelt dividende summas 159,3 miljonit eurot. Möödunud aastal mõjutas kogusummat oluliselt AS-i Tallinna Sadam erakorraline dividendimakse enne aktsiate noteerimist Tallinna börsil.\n\nRiigil on tegutsevaid äriühinguid 29, millest 27 on riik ainuomanik või otsustusõigusega ning valitsuse poolt heaks kiidetud dividendid kinnitatakse lõplikult aktsionäride üldkoosolekutel.\n\n2019. aastal makstavad dividendid\n\n1 Eesti Energia AS 57,0 milj.\n\n2 AS Tallinna Sadam 35, 2 milj. (sh riigi osa 23 622 713)\n\n3 Elering AS 29,4 milj.\n\n4 AS Eesti Loto 9,0 milj.\n\n5 Lennuliiklusteeninduse AS 5,2 milj.\n\n6 AS Eesti Post 1,6 milj.\n\n7 AS Operail 1,5 milj.\n\n8 AS Eesti Loots 1,0 milj.\n\n9 AS Vireen 0,2 milj.\n\n10 AS Teede Tehnokeskus 0,175 milj.\n\n11 Eesti Põllumajandusloomade Jõudluskontrolli AS 0,035 milj. (sh riigi osa 33 000)\n\nDividendikorralduses on AS Tallinna Sadam ja Eesti Põllumajandusloomade Jõudluskontrolli AS summa äriühingu kogudividend, kuid kuna riigi osalus ei ole 100%, siis riigieelarvesse laekub nende äriühingute dividendidest vastavalt 67,03% ja 93,31%.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Tänavu on suurimad riigile dividendide maksjad Eesti Energia AS 57 miljoni euroga, AS Tallinna Sadam 23,6 miljonit euroga, Elering AS 29,4 miljoni euroga ja AS Eesti Loto 9 miljoni euroga.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Vaata läbi uudise pealkiri ja tekst ning loo loov sissejuhatav lause, mis haakub artikli sisuga.\n\n## Pealkiri:\n\nEstonian Grand Prix toob juuni lõpus Pärnusse ringrajatipud\n\n## Põhitekst:\n\nOsalejaid on oodata vähemalt kaheksast riigist ning starti asub üle 160 võidusõitja. Võistlusele lisavad põnevust kaks motoringraja tippklassi – Superbike ja Superstock 600, kuid kindlasti pakuvad kaasaelamist ka kõige nooremad sõitjad klassis Mini GP-100.\n\n\"Tulge kindlasti Pärnusse, sest ainult üks kord aastas avaneb võimalus näha Eestis tipptasemel autode- ja mootorrataste ringrajavõistlust,\" ütles peakorraldaja Toivo Asmer.\n\nPealtvaatajad võivad oodata elamusi võimsatelt Lamborghinidelt, Porschedelt, BMW-delt, GT Open klassi autodelt, atraktiivsetelt Legends ja Historic vormel klassi võidusõiduautodelt. Tuntumatest nimedest asuvad stardijoonele Raimo Kulli, Ian Eric Waden, Valters Zviedris, Tõnis Vanaselja, Tommi Haru, Andre Kiil, Hannes ja Tõnu Soomer, Jesper Holm, Rain Pilve, Martin Pärtelpoeg, Raimo Niemi, Marko Rantanen, Toni Lähteenmäki jpt.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "29.-30. juunil toimub auto24ringil juba kuuendat korda Baltimaade suurim rahvusvaheline autode ringrajavõistlus Estonian Grand Prix 2019. Tegemist on nii Põhja-Euroopa, Soome, Baltimaade kui Eesti meistrivõistluste etapiga.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Tutvu uudise pealkirja ja põhisisuga. Kasuta neid fakte, et luua pikk ja sisutihe lause, mis toimib loo sissejuhatusena.\n\n## Pealkiri:\n\nErdogani pilganud Saksa koomik kaebas Merkeli kohtusse\n\n## Põhitekst:\n\nBöhmermann väidab kohtukaebuses, et liidukantsleri kriitika tema Erdogani-laulu aadressil oli sisuliselt juriidiline hinnang ja seetõttu käsitletav kui esialgne süüdimõistev kohtuotsus. Böhmermanni sõnul ei kuulu sellise juriidilise hinnangu andmine aga Saksamaa liidukantsleri volituste hulka ja seeõttu nõuab ta, et Merkel oma kunagise avalduse tagasi võtaks, kirjutasid Der Tagesspiegel ja Politico.\n\nBöhmermanni ropu sisuga luuletus, millega ta Türgi presidenti pilkas, tekitas 2016. aastal nädalatepikkuse diplomaatilise kriisi Berliini ja Ankara vahel.\n\nKriisi tipphetkel nimetas Merkel Böhmermanni luuletust \"tahtlikult solvavaks\". Hiljem on liidukantsler tunnistanud, et kahetseb seda sõnakasutust.\n\nErdogan aga kasutas 2016. aastal Saksamaa vähetuntud, aga endiselt kehtivat nn lèse-majesté seadusesätet, mille kohaselt on välisriikide juhtide solvamise näol tegu seaduserikkumisega. Hiljem küll prokuratuur loobus Böhmermanni vastastest süüdistustest ning praeguseks on lèse-majesté säte Saksa karistusseadustikust kustutatud.\n\nTürgi presidendil oli aga rohkem edu Böhmermanni vastu esitatud tsiviilhagis. Nimelt otsustas Hamburgi kohus 2017. aastal, et koomik ei tohi enam esitada neid osasid, mis puudutavad seksuaalse alatooniga ja näiteks suhteid kitsedega mainivaid pilkeid. Ülejäänud värsiridu, näiteks pilget, et Erdogan olevat argpüks, kohus keelu alla ei pannud.\n\nBöhmermanni kaebust Merkeli vastu hakkab Berliini kohus arutama 16. aprillil.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Saksamaa koomik Jan Böhmermann, kes pälvis 2016. aastal tähelepanu Türgi presidenti Recep Tayyip Erdogani pilkava luuletusega, kaebas kohtusse liidukantsler Angela Merkeli.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Süvene uudise pealkirja ja sisu ning kirjuta sellele loole sisukas ja informatiivne sissejuhatus, mille pikkus on üks lause.\n\n## Pealkiri:\n\nMadridi Real sai Zidane'i teise ametiaja esimese kaotuse\n\n## Põhitekst:\n\nEelmises liigamängus Huesca vastu mitmeid varumehi mängitanud Zidane saatis kolmapäeval väljakule küll põhimehed, ent see Reali ei päästnud. Külalised jäid kaotusseisu 35. minutil, mil Valencia eest sai jala valgeks Goncalo Guedes. Ezequiel Garay kahekordistas kümmekond minutit enne mängu lõppu Valencia eduseisu ja kuigi Karim Benzem suutis lõpuminutitel ühe värava tagasi lüüa, ei piisanud sellest võõrustajate võidu vääramiseks.\n\n30 mänguga 57 punkti kogunud Real jätkab liigatabelis kolmandal kohal, jäädes teisel tabelireal paiknevast Atleticost maha viie silmaga. Liider Barcelonal on 70 punkti.\n\nTulemus tõi põnevust neljanda koha heitlusesse, sest vahe viiendal kohal paikneva Valencia ja neljandal real asuva Getafe vahel vähenes vaid ühele punktile.\n\nTulemused:\n\nAthletic Bilbao – Levante 3:2\nEibar – Rayo Vallecano\nHuesca – Celta Vigo 3:3\nValencia – Madridi Real 2:1\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Hispaania jalgpalli meistrivõistlustel tuli Zinedine Zidane'il vastu võtta tema teise ametiaja esimene kaotus, kui Madridi Real jäi võõrsil alla Valenciale 1:2.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Pärast artikli pealkirja ja põhiteksti lugemist kasuta oma loovust, et koostada sisutihe ja pikk sissejuhatav lause.\n\n## Pealkiri:\n\nIsamaa esitab Seedri riigikogu aseesimehe kandidaadiks\n\n## Põhitekst:\n\nKui Seeder valitakse riigikogu aseesimeheks, siis valitsusse Isamaa esimees taas ei lähe. Seeder eelistas riigikogu tööd ministriametile ka neljapäeval töö lõpetavas koalitsioonis.\n\nRiigikogu esimehe kandidaat on Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna (EKRE) liige Henn Põlluaas, sotsiaaldemokraadid seavad üles ilmselt Sven Mikseri.\n\nReformierakond on kaalunud Siim Kallase kandidatuuri riigikogu aseesimehe kohale.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Riigikogu Isamaa fraktsioon esitab ERR-i andmetel neljapäeval riigikogu aseesimehe kandidaadiks erakonna esimehe Helir-Valdor Seedri.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe hoolikalt uudise pealkiri ja sisu ning kirjuta artiklile pikk sissejuhatav lause, kasutades oma kujutlusvõimet.\n\n## Pealkiri:\n\nSirbis: koalitsioonipäike noorsugu ei paita\n\n## Põhitekst:\n\nKAAREL TARAND: Koalitsioonipäike noorsugu ei paita\n\nEesti noored on nagu Vargamäe põllud: piibliga pekstes neilt armastust vastutasuks ei saa.\n\nKõik algab arvutamisest. Eesti erakondade lemmikrehkendus on liitmine-lahutamine saja piires. Ehkki riigikogu valimised andsid algandmeteks viis liidetavat, millest saab 51st suurema summa kokku panna mitmes kombinatsioonis, paistab praegu sobilikke tehteid olevat ainult üks ja selle järgi moodustuvat ka valitsuskoalitsioon. Poliitikutest arvutajad on siiski könnid, võrreldes rahandusministeeriumiga, kus opereeritakse miljardite, mitte kümnetega. Kuigi riigi finantsametnikud koalitsioonikõnelustel ei osale, määravad just nemad poliitilise võimu saatuse.\n\nÜLO MATTHEUS: Mida rahvusparteid pelgavad?\n\nSiinset rahvuslust hoiab pigem üleval liiga suur venekeelse elanikkonna oskaal, selle jätkuv paisumine koos Ukrainast jn endise NSV Liidu alalt saabuvate võõrtöölistega ning raskused integreerida seda kontingenti Eesti ühiskonda.\n\nOn ennustatud, et mais toimuvad Euroopa Parlamendi valimised kujunevad tõsiseks jõukatsumiseks liberaalsete ja rahvuslike jõudude vahel. Konservatismi ja rahvusluse võimendumise peamiseks põhjuseks poliitikas on suurenev sisseränne Euroopa Liitu ja Euroopa Komisjoni rändepoliitika, mis pole kaugeltki kõigile vastuvõetav. Samas on ekslik väita, et rahvuslus käib kokku ainult endiste Ida-Euroopa riikidega, vaid pigem on selle võimenduse taga Lääne-Euroopa.\n\nRahvusülikooli sajand. Intervjuu rektor Toomas Asseriga. TOOMAS ASSER: \"Üks põhiküsimusi, mis vajab läbivaidlemist ja pikaks ajaks kokkuleppe sõlmimist, on õpetajate järelkasv – selle lahendamine on riigile eksistentsiaalne ülesanne.\"\n\nKADRI TÜÜR: Konverents \"Keskpõrandale kokku\"\n\nEestikeelse humanitaaria suhtlusruum on ahtake. Kas vajame sellist konverentsi, mis lätlastel juba on?\n\nKonverents \"Aktuālas problēmas literatūras un kultūras pētniecībā\". Liepāja, 14. – 15. III 2019.\n\nKevad on käes ja tormijooks teadusrahale taas alanud. Personaalsete uurimistoetuste taotluste kirjutamise asemel tegime koos väikese kimbu kolleegidega hoopis väljasõidu varakevadisse Liepājasse konverentsile \"Aktuālas problēmas literatūras un kultūras pētniecībā\", mis toimus sel aastal 25. korda. Ligikaudu võiks konverentsi teemat tõlkida kui \"Kirjanduse ja kultuuri uurimises parasjagu päevakorral olevad küsimused\", mis jätab nii teema kui lähenemisviisi suhtes osalejatele vabad käed: tullakse kokku ja räägitakse kolleegidele, millega keegi parasjagu tegeleb.\n\nVANO ALLSALU: Kunstnike liidust, armastusega\n\nLoojad peavad jõuliselt ajama oma asja, liit aga vastutustundega jälgima, et igasugusel kunstil on eluõigus ja loominguline loopealne liigirikas.\n\nMeile on inimlikult omane – ilmselt on see evolutsiooniliselt paratamatu – olla maailma naba. Tegutseme eraelulise ja töise universumi keskmes, mille ümber tiirlevad lähedal pere ja sõbrad, mõnevõrra kaugemal tuttavad, kolleegid ning lõpuks kogu avalik elu ja inforuum. Seda ettearvatavat gravitatsiooni ja korrapära kõigutavad aeg-ajalt komeedina inimesed, kelle ambitsioonidest pole meil aimugi olnud. Mõni esmapilgul nähtamatu probleem võib süveneda mustaks auguks, mis ähvardab neelata kogu energia.\n\nKas võidab jokker või saab Porošenko autasu korruptsiooni eest?\n\nVolodõmõr Fedorin: \"Porošenkol oli võimalus tõusta Laari ja Saakašvili kõrvale.\"\n\nJAANUS PIIRSALU, Kiiev\n\nUkraina ei ole suutnud president Petro Porošenko (esimese) ametiaja lõpuks saavutada korruptsiooni piiramisel erilist edu, sest korruptsioon ja riigiraha voogude juhtimine on endiselt peamine võimu teostamise vahend, räägib intervjuus Sirbile Ukraina liberaalne mõtleja ja publitsist Volodõmõr Fedorin. Intervjuu on tehtud enne 31. märtsil toimunud Ukraina presidendivalimiste I vooru, mille kaks paremat, näitleja ja ärimees Volodõmõr Zelenskõi (kogus 30 protsenti häältest) ning Petro Porošenko (16 protsenti häältest), selgitavad võitja II voorus 21. aprillil.\n\nMitusada tundi ja kümme aastat. Intervjuu helirežissöör Priit Kuulbergiga. PRIIT KUULBERG: \"Muusikafondi arhiivis on täiesti ainulaadseid originaalsalvestusi, kus mõni helilooja ise mängib oma klaveriteost, mida ei ole isegi ERRi arhiivis.\"\n\nInke-Brett Eek: Arhitektina Aasias\n\nPool aastat tööd Shanghai ja Jaapani arhitektuuribüroodes tähendab kaugest kultuuriruumist tulnule kurbnaljakaid kogemusi, aga avardab silmaringi.\n\nWilliam Somerset Maugham on öelnud, et kui jumal lõi inimese oma näo järgi, siis peab ka jumalal olema huumorisoon. On see nüüd jumal või mõni muu kõrgem jõud, kes leidis mulle koha oma loomingus, aga pool aastat tööd idamaadel mõjub tagantjärele üsna õpetliku tragikomöödiana.\n\nIntervjuu näitleja Winston Dukeʼiga\n\nMänni pargi ideevõistlus\n\nArvustamisel\n\n\"Bioeetika võtmetekste: antoloogia\"\n\nEmmanuel Carrère'i dokumentaalromaan \"Kuningriik\"\n\nnäitused: Marco Laimre \"A.S.T.A. blind playthrough\", Ryan Galeri ja Rebecca Larkini \"Eksinud hingede turismikontor\", \"Maalitud arhitektuur\", \"Park\", maalikunstnike liidu aastanäitus \"Realiteet ja ideaal\", \"Oma tuba. Feministi küsimused arhitektuurile\", Maarit Murka \"Escape room nr 1\", \"Isekeskis. Naine kujutamas naist\"\n\nVaba Lava ja R.A.A.A.Mi \"Minu eesti vanaema\"\n\nOslo rahvusvaheline teatrifestival\n\nUgala teatri \"Surmkindlad asjad siin elus\"\n\nNukuteatri \" Ikaaria mängud\"\n\nKaspar Jancise \"Kapten Morten lollide laeval\"\n\nJordan Peele'i mängufilm \"Meie\"\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Tutvustame 12. aprilli Sirpi.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe uudis läbi ning loo sellele fantaasiarikas ja pikk lause, mis võiks uudist tutvustada.\n\n## Pealkiri:\n\nLiis Lemsalu avaldas USA-s filmitud muusikavideo \"Tähed me jalge all\"\n\n## Põhitekst:\n\nVideo režissööriks on rahvusvaheliselt tuntud modell Alexandra Elizabeth Ljadov, kes avaldas äsja oma esimese räpisingli artistinime Majorlilkween alt.\n\n\"\"Tähed me jalge all\" on oma mõnusa minekuga ideaalne kaaslane ajal, mil taevas läheb suve lähenedes aina selgemaks ja sobib kui valatult suveootuse playlist i. Tähed me jalge all on fraas, mida me oleme juba varemalt ka erinevatest lugudest kuulnud, kuid kui ma sellele loole sõnu kirjutasin, tekkis mul hoopis teine idee antud lause tähendusest. Tähed on teravad, kuid ilusad ehk nende peal olles ei ole tegelikkuses mugav olla. Sellest räägib ka lugu, et kõik on justkui hästi, kuid miski on siiski ebamugav. Mujal on muru ikka rohelisem, nagu me kipume asju tihti ilustama,\" avas lauljatar Liis Lemsalu loo tähenduse.\n\nLugu on valminud koostöös hollandi laulukirjutaja Clifford Goilo ja produtsent Raul Ojamaaga. \"Selle loo juures on minul mitu esimest korda - esimest korda Liisi ja Cliffordiga lugu teha ning esimest korda Music Estonia laulukirjutajate laagrist osa võtta. Kirjutasime oma moodi power -ballaadi. Samas, kui tähed on jalge all, siis võikski ju vunki küll ja veel olla,\" selgitas Ojamaa.\n\nVideo on filmitud USA-s Arizonas Sedona rahvuspargi territooriumil. \"Võtteks oli meil väga piiratud aeg ning hommikul oli veel ilm täiesti sombune ja õues väga jahe. Õnneks tuli soe Arizona päike välja täpselt filmimise ajal ja aitas külmast lõikavast tuulest üle olla,\" meenutas Liis võttepäeva.\n\nLisaks on režissöör Alexandra Elizabeth Ljadov aka Majorlilkween kasutatud videos materjale, mis on filmitud Rio de Janeiros, Los Angeleses, Malibus ja Pariisis. \"Tahtsime luua väga isiklikku ja intiimset meeleolu, et vaatajad oleks Liisiga ise sellel reisil kaasas ja saaksid osa tema elust. See on nagu reisipäevik,\" lisas Alexandra.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Liis Lemsalu avaldas värske singli \"Tähed me jalge all\", millele filmiti video USA-s.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Tutvu uudise pealkirja ja põhisisuga. Kasuta neid fakte, et luua pikk ja sisutihe lause, mis toimib loo sissejuhatusena.\n\n## Pealkiri:\n\nAija Sakova. Keel kui lävepakk, keeleõpe kui tundlikkus teise suhtes\n\n## Põhitekst:\n\nKui ma olin väike, siis olevat ma sipelgat nimetanud murakaks. See tulenes venekeelse \"муравей\" ja eestikeelse \"sipelgas\" kokku sulatamisest üheks sõnaks.\n\nKui ma läksin kooli, oli mu klassijuhataja mu emale murelikult öelnud, et küllap mul saab koolis eesti keelega raske olema. Mitte seepärast, et ma seitsmeaastastelt ikka veel eesti-vene segakeelt oleksin rääkinud, vaid kuna ta eeldas, et kakskeelsest kodust pärit lastel on eesti keelega raskusi. Tegelikult ei olnud. Mitte kunagi. Ja ei olnud ka teiste keeltega.\n\nTäna ma tean, et inimese pähe mahub lugematul hulgal keeli. Inimese pea ei ole piiratud ühe või kahe või kolme keelega. Kui tahta, saab mitu keelt ja mitu maailma endasse ära mahutada. See, et keeled mingil etapil omavahel segi kipuvad minema, ühte sulavad või vahel koguni üksteist takistavad, ei ole kokkuvõttes suur probleem, vaid ikkagi mööduv nähtus. Nii ei ole ma sellest kuigivõrd häiritud, kui mu pojad saksa- ja ingliskeelseid segalauseid moodustavad, kui neid saksa keeles kõnetada. Inglise keel on praeguses maailmas palju dominantsem ja mis siis sellest. On hea teada, et selle kõrvale mahub ka teisi keeli.\n\nEri keelte segamini minek võib pealegi olla märk mängulisusest, sellest, et keel on omaks võetud ja enda sisse lastud. Ja kui miski on omaks võetud, siis saab sellesse ka loominguliselt suhtuda. Minu jaoks ei ole suur probleem keeleliselt eksida, ei ema- ega ka muus keeles, sest ma tegelikult naudin väljamõeldud ja iseloodud sõnade kasutamist.\n\nOn võrdlemisi levinud teadmine, et iga uue keelega saame kaasa uue maailma. Samas kõlab see üsna abstraktselt ja võiks küsida, et mismoodi siis see uus maailm või uus maailma nägemise viis õigupoolest välja näeb. Kuidas selle näppu külge panna, kuidas seda kirjeldada?\n\nOn tõsi, et ehkki mõtteid ja tekste saab tõlkida ühest keelest teise, ei ole nad eri keeltes kunagi päris identsed. Ühele sõnale vastab sõnaraamatus teises keeles reeglina kas sõna või paar ja ometi teame, et üks ja sama sõna või mõiste eri keeltes sugugi ei kattu. Alati on nii, et ühes keeles on mingid varjundid, mida teises ei ole. Hiljuti oli ühel filosoofiaalasel konverentsil juttu mõistete \"flesh\" ja \"body\" ning \"Leib\" ja \"Körper\" erinevusest inglise ja saksa keeles. Sellest, et ingliskeelne \"flesh\" ei ole sugugi sama, mis saksakeelne \"Leib\" ning eestikeelne \"liha\" on kindlasti veel midagi kolmandat. Mingil argitasandil polegi sellel suurt tähtsust, kuid neile, kes töötavad sõna ning sõna kaudu mõtlemisega, on erinevused siiski tähelepanuväärsed ja tuntavad. Samuti ei ole kellelegi mingi saladus, et eestikeelsete argisõnade \"sai\", \"sepik\" ja \"leib\" asemel on mõnes teises keeles vaid üks sõna. Sõnad ja nende valik või varieeruvus mingis valdkonnas peegeldab ka paratamatult kultuuri.\n\nÕppides mõnd uut keelt, hakkame me paratamatult selle keele sõnu ja grammatikatki oma varasemate teadmistega võrdlema, seostama uut juba tuntuga. See on loomulik ja paratamatu protsess. Just nii, nagu see toimub ka suhtluses inimeste vahel. Argipäevas me ei pruugi seda tähele panna, aga kui me võtaksime eesmärgiks olla eriti tähelepanelikud ja püüaksime vahel aru saada või endalt küsida, kuidas teine inimene minu öeldut mõistis, või vastupidi – peegeldaks teisele tagasi, kuidas me ise tema öeldut (või tema käitumist) mõistsime – siis märkaksime tõenäoliselt, et see, mida pidasime üheselt mõistetavaks ja arusaadavaks, ei pruugi sugugi nii olla.\n\nAija Sakova teatrisaalis. Autor: Kris Moor\n\nMõni aeg tagasi juhtus, et tõlgendasin üht olukorda, kus mu sõber oli enne minu hotellituppa jõudmist juba kõik tuled kustu pannud kui märki või vihjet sellele, et ma olen liialt hilja peale jäänud ja ei arvesta teise inimesega piisavalt. Kuid sellest hiljem sõbraga rääkides mõistsin, et tema oli tule kustutatud selleks, et see ei segaks ning et mulle ei jääks muljet, et ta kannatamatult minu järele ootab. Mõistsin, et olin näinud etteheidet seal, kus seda ei olnud. Minu hirmud, eelarvamused või varasemad elukogemused olid mind eksiteele viinud.\n\nKüllap on nii, et teiste inimestega suheldes kuuleme ja võtame uusi teadmisi vastu ikka läbi seni olemasoleva teadmissüsteemi. Me paigutame kuuldu või nähtu oma varasemate kogemuste ja teadmiste pinnale ning tõlgendame seda nendest lähtudes. Lihtsustatult – me saame öeldust ja teisest inimesest aru vaid sedavõrd, millised on meie varasemad kogemused ja teadmised.\n\nAlles hiljaaegu olin olukorras, kus pidin modereerima kakskeelset kirjandusvestlust. Tagantjärele mõistsin, et olin tõlkinud ja mõtestanud üht seisukohta mõnevõrra erinevalt kui esineja seda esitas. Teisisõnu, ma sain valesti aru. Nimelt rääkis esineja demokraatiast surmas, sellest, kuidas surres on inimesed võrdsed, võrdsemad kui elades. Ta kirjeldas oma sundmõtet pakkida reisile minnes oma kohver alati väga põhjalikult ja läbimõeldult, sest sellest sõltub, kuidas sind, st sinu surnukeha pärast surma nähakse. Juhul kui rongiga peaks juhtuma ootamatu õnnetus. Mina aga sain aru, et kõneleja rõhutab just seda demokraatiat ja kaasapakitud asjade läbimõelduse olulisust, mis võiks potentsiaalselt järgneda rongikatastroofi üleelanutele.\nMa usun, et see arusaamatus ei tulenenud mitte minu puudulikest keeleteadmisest ega ka esineja kehvast eneseväljendusest, vaid just nimelt sellest, et mu eeldused oli teistsugused kui kõnelejal.\n\nMa kuulsin seda, mida soovisin kuulda. Ja nii on see ka argielus sageli. Me kuuleme teist inimest ütlemas seda, mida me justkui eeldame või tahame või hoopis kardame, et ta ütleb. Teisisõnu, meie maailma kogemist ja suhtlust teiste inimestega mõjutab väga tugevalt meie varasem kogemus koos oma hirmude ja eeldustega. Ning suur osa tülisid, möödarääkimisi ja arusaamatusi inimeste vahel tuleneb sellest, et me ei oska arvestada sellega, et teisel inimesel on teine kogemus, teine taustsüsteem ja teine maailm. Tal on oma keel.\n\nVäites, et iga keel on uus maailm ja sellega tuleb kaasa uus maailma kogemise viis, usun ma kindlasti, et keelte õppimine suurendab meie tundlikkust erinevate maailmade ja kogemuste suhtes. Keeli õppides ja mitmeid maailma kogemise viise omandades saame teadlikuks (kas või alateadlikult) sellest, et maailma ja selles sisalduvat saab tõepoolest erinevalt näha, ehkki selle reaalid jäävad justkui samaks. Teisisõnu, see mis on \"liha\" ühele, ei pruugi kattuda sellega, mis on \"flesh\" teisele, või öeldes \"Brot\" ei ole veel sugugi selge, kas on mõeldud saia või leiba. Nii on see ka keerulisemate asjade ja suhetegagi.\n\nMöödarääkimised ja valesti mõistmised on elu paratamatud osad. Kuid teades, et see võib igaühega meist paratamatult juhtuda, saab olla tähelepanelikum iseenda ja oma eelarvamuste suhtes. Ja julgeda küsida nii endalt kui teistelt, kuidas ma või kuidas sa sellest õigupoolest aru said? Mida sa kuulsid? Mida kuulsin mina?\n\nIga inimene on erinev maailm, erinev keel. Aga ühes inimeses võib olla ka mitmeid maailmu. Erinevad keeled ja nende õppimine suurendab kahtlemata meie tundlikkust teiste suhtes. Nende suhtes, kes on meile võõrad, kes ei ole mina.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Kirjandusteadlane Aija Sakova kirjutab oma blogis, kuidas iga uue keele õppimisega kaasneb ka uus maailma kogemise viis ja teistsugune tundlikkus, millega tuleb arvestada, kui suhelda nendega, kes lähtuvad maailmast arusaamisel teistsugusest taustsüsteemist.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe artikli pealkiri ja sisu, seejärel loo pikk ja põnev lause, mis võiks olla artikli sissejuhatus.\n\n## Pealkiri:\n\nMuru niitmine Kadõrovi residentsis läheb maksma 35 miljonit rubla\n\n## Põhitekst:\n\nVenemaa Põhja-Kaukaasia föderaalringkonnas asuva Tšetšeenia Vabariigi valitsus kuulutas välja 35 miljoni rubla suuruse riigihanke, mis puudutab muru niitmist Tšetšeenia juhi Ramzan Kadõrovi residentsis.\n\n34,8 miljoni rubla ehk umbes 474 000 euro suuruse maastikukujunduse hanke dokumendid avaldati Tšetšeenia valitsuse ametlikul lehel, vahendas Meduza.\n\nHanke võitjal tuleb korraldada muru niitmine, istutamine ja puhastustööd ka nendes kohtades kuhu masinaga ligi ei pääse.\n\nUue riigihanke puhul on tegu teatava kokkuhoiuga, sest eelmisel aastal korraldati Kadõrovi residentsi muru niitmist 51,1 miljoni rubla (696 850 euro) eest.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Venemaa Põhja-Kaukaasia föderaalringkonnas asuva Tšetšeenia Vabariigi valitsus kuulutas välja 35 miljoni rubla suuruse riigihanke, mis puudutab muru niitmist Tšetšeenia juhi Ramzan Kadõrovi residentsis.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Süvene uudise pealkirja ja sisu ning kirjuta sellele loole sisukas ja informatiivne sissejuhatus, mille pikkus on üks lause.\n\n## Pealkiri:\n\nToomas Peterson: Nordica tulevik pärast juhi vahetumist\n\n## Põhitekst:\n\nPeamine on, et lennufirma müüb usaldust nii lennuohutuse ka kui klientide teeninduse mõistes. Loomulikult tagatakse hea teenindus eelkõige siis, kui firma oma töötajad on rahul, motiveeritud ja eesmärgipäraselt juhitud, milleks tuleb firmale leida kompetentne, motiveeritud ja visiooni omav juht, keda omakorda peab strateegiliselt suunama kompetentne nõukogu.\n\nTänapäevane ja võimalikult jätkusuutlik saab lennufirma olla siis, kui jõutakse oma turul optimaalse lennukite arvuni, kui firma on vajalikul määral kapitaliseeritud ning kui sel on partnerid teiste lennufirmade näol.\n\nNordica on riigifirmana saanud koos OÜ Transpordi Varahaldusega stardikapitaliks üle 70 miljoni euro, LOTiga on jagatud opereerimisega tegelev tütarfirma Regional Jet. Seega tundub, et kaks viimast tingimust on täidetud.\n\n\"Lennutransport on ärilises mõttes väga volatiilne ja riskantne äriala.\"\n\nSiiski, ilmselt ei ole veel jõutud lennukite arvult vajalikule tasemele, et mastaabiefekti kasutada. Lennutransport on ärilises mõttes väga volatiilne ja riskantne äriala. Kui Euroopa lennundusturgu hakati eelmise sajandi lõpus aktiivselt liberaliseerima, tekkisid nn odavlennufirmad ning kadusid väiksemad klassikalised rahvuslikud lennukompaniid ja hoo sai sisse lennufirmade konsolideerumise protsess.\n\nSeega on Nordica praegu teelahkmel, kuidas edasi liikuda tingimustes, kus riigi stardikapital on kokku kuivamas, kus siinsel turul pakub suurt konkurentsi airBaltic, kus on probleemne koostöö strateegilise partneri LOTiga, kus suure tõenäosusega kütuse hinnad tõusevad, kus kogu maailmas lennutranspordi senised suured kasvutempod lähiaastatel raugevad, kus meie ja meie lähiturgude riikide majanduskasvud lähevad tsükliliselt langusesse.\n\nFirma suurendamiseks, konkurentsis püsimiseks ja mastaabiefekti tagamiseks on ilmselgelt vaja kaasata lisakapitali.\n\nArvestades Euroopa Komisjoni riigiabi reeglistikku, mille järgi riik enam lisaraha ei saa anda ning ka üldisemalt riigi kui omaniku kaheldavat otstarbekust lennukompanii omanikuna, tuleb Nordica kas täielikult või osaliselt erastada.\n\nSellega võib saavutada Nordica jätkusuutliku arengu ning - mis peamine - saaksime siit Euroopa äärenurgast igapäevaselt edasi-tagasi ja normaalsetel aegadel lennelda vähemalt kümnesse lähiregioonide sõlmpunktisse.\n\nERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil [email protected]. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel. Artikli kommentaariumist eemaldatakse autori isikut ründavad ja/või teemavälised, ropud, libainfot sisaldavad jmt kommentaarid.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Nüüd, kui Nordica juht on järjekordselt vahetumas, võiksime arutleda lennukompanii võimaliku tuleviku üle, kirjutab Euroopa Tsiviillennunduse Konverentsi endine asepresident Toomas Peterson.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe hoolikalt uudise pealkiri ja sisu ning kirjuta artiklile pikk sissejuhatav lause, kasutades oma kujutlusvõimet.\n\n## Pealkiri:\n\nRohelised nõuavad riigikohtu kaudu tagasi valimisteks makstud kautsjoni\n\n## Põhitekst:\n\nRoheliste hinnangul ei kohtle riik kõiki valimistel osalevaid erakondi võrdselt. \"Poliitilisi parteisid koheldakse erinevalt sõltuvalt sellest, kas nende kandidaadid kogusid parlamendivalimistel viiest protsendist vähem või rohkem hääli,\" öeldakse roheliste saadetud kaebuses riigikohtule.\n\nRohelised soovivad, et riigikohus tunnistaks põhiseaduse vastaseks riigikogu valimiste seaduse punkti, mille kohaselt alla viie protsendi kõigist antud häältest saanud kandidaatidele ei tagastata valimisteks makstud kautsjoni. Riigikogu valimisteks nõutakse iga kandidaadi eest 500-eurose kautsjoni tasumist, maksimaalse 125-liikmelise nimekirja puhul pidi erakond maksma 62 500 eurot.\n\nRiigikohus on juba varasemalt analüüsinud valimiskautsjoni maksmise süsteemi ning ei leidnud selles vastuolu põhiseadusega.\n\nKa õiguskantsler Ülle Madise on leidnud, et praegune süsteem, kus kautsjoniks on ühe miinimumpalga suurune summa, vastab põhiseadusele.\n\nVabariigi valimiskomisjon otsustas 28. märtsil tagastada riigikokku pääsenud erakondadele nende makstud kautsjoni. Tagastamisele mittekuuluv summa kogumahus 237 000 eurot, mis moodustus parlamendist välja jäänud erakondade kandidaatide eest makstud kautsjonist, kantakse riigituludesse.\n\nRohelised said 3. märtsil riigikogu valimistel 1,8 protsenti häältest.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Erakond Eestimaa Rohelised esitas riigikohtule kaebuse vabariigi valimiskomisjoni peale, mis keeldus rohelistele tagastamast 62 500 euro suurust kautsjoni.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Süvene uudise pealkirja ja sisu ning kirjuta sellele loole sisukas ja informatiivne sissejuhatus, mille pikkus on üks lause.\n\n## Pealkiri:\n\nTallinna linnavolikogu esimehe kandidaat on Tiit Terik\n\n## Põhitekst:\n\nKeskerakonna esimees Jüri Ratas tõi välja, et Terik on töötanud Tallinna linnasüsteemis pikka aega linnaosavanema ametikohal ning panustanud linna juhtimisse volikogu liikmena.\n\n\"Tiit on olnud aktiivne mitte ainult poliitikuna, vaid ka kolmandas sektoris, taaselustades õpilasmaleva traditsiooni Eestis. Tallinna elanikud on nii kohalike omavalitsuste valimistel kui ka riigikogu valimistel näidanud, et tema tööd linnaosa vanemana on hinnatud. Usun, et vähemalt sama hästi ja linnaelanike huve silmas pidades juhib ta ka linnavolikogu,\" rääkis Ratas.\n\n\"Usun, et tänaste volinikega väljakujunenud head isiklikud suhted ja minu kogemused riigikogust ning Tallinnast annavad mulle hea lähtekoha selleks ametiks,\" ütles Tiit Terik.\n\nTerik on valitud kolmel korral Tallinna linnavolikogu liikmeks. Ta on Keskerakonna Nõmme piirkonna esimees ning olnud varem Keskerakonna noortekogu esimees. Ta on SA Õpilasmalev nõukogu esimees ning kaitseliitlane Harju malevas.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Keskerakonna juhatus kinnitas neljapäeval Tallinna linnavolikogu esimehe kandidaadiks endise Pirita ja Nõmme linnaosavanema Tiit Teriku.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe uudis läbi ning loo sellele fantaasiarikas ja pikk lause, mis võiks uudist tutvustada.\n\n## Pealkiri:\n\nEesti ujujad võitsid Helsingis kaks medalit\n\n## Põhitekst:\n\nJan Joonas Viirpuu saavutas pronksi 200 m seliliujumises uue isikliku rekordiga 2.10,21.\n\nKolmanda koha saavutas ka Alex Ahtiainen 100 m liblikujumises samuti uue isikliku rekordiga 54,24.\n\nMõlemal ujujal jäi hõbemedalist puudu vaid 13 sajandikku.\n\nLisaks Viirpuule ja Ahtiainelile olid Helsingis võistlustules ka Margaret Markvardt, Eneli Jefimova, Kertu Kaare, Joonas Niine, Nikita Pisarenko, Mark Sovtsa, Janter Suun, Kaspar Helde ja mitmed teised Eesti ujujad.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Võistluse Helsinki Swim Meet teisel päeval noppisid eestlastest medaleid Alex Ahtiainen ja Jan Joonas Viirpuu.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Süvene uudise pealkirja ja sisu ning kirjuta sellele loole sisukas ja informatiivne sissejuhatus, mille pikkus on üks lause.\n\n## Pealkiri:\n\nKeskerakond kinnitas Kõlvarti Tallinna linnapeakandidaadiks\n\n## Põhitekst:\n\nKeskerakonna esimees, peaminister Jüri Ratas sõnas, et linnavalitsus saab uue, kuid kogenud juhi ning Keskerakond jätkab tööd, mis on toonud valimistel tallinlastelt suurima usalduse.\n\n\"Mihhail Kõlvart on vastutanud hariduse, kultuuri ja spordi valdkonna eest abilinnapeana ja andnud tugeva panuse linna arengusse linnavolikogu esimehena. Tegemist on kahtlemata väga pädeva kandidaadiga, keda kohalike omavalitsuste valimistel usaldas ligi 25 000 pealinlast,\" tõi Ratas välja.\n\nSamuti tänas Ratas 14 aastat abilinnapea ja linnapeana Tallinna juhtinud Taavi Aasa tema töö eest.\n\nTallinna meerikandidaadiks kinnitatud Kõlvart ütles, et ametiketiga kaasnev vastutus on suur ning esimene eesmärk on hoida pealinna juhtides vähemalt sama taset kui Taavi Aas, keda Kõlvart nimetas tugevaks meeskonnajuhiks.\n\nLinnapea kandidatuuri peab heaks kiitma Tallinna volikogu.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Keskerakonna juhatus kinnitas Tallinna linnapeakandidaadiks senise linnavolikogu esimehe Mihhail Kõlvarti. Tallinna senine linnapea Taavi Aas asub tööle riigikogus.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe hoolikalt uudise pealkiri ja sisu ning kirjuta artiklile pikk sissejuhatav lause, kasutades oma kujutlusvõimet.\n\n## Pealkiri:\n\nPublikupreemia pälvisid rahvusooperi solistid Helen Lokuta ning Rauno Elp\n\n## Põhitekst:\n\nHelen Lokuta lõpetas 2002. aastal Eesti muusikaakadeemia ning on õppinud Karlsruhe muusikakõrgkoolis ja ooperikõrgkoolis. Lokuta on Rahvusooper Estonia solist alates aastast 2001. Tema rollide hulka kuuluvad Ema Ell (Puuri \"Pilvede värvid\"), Ljubaša (Rimski-Korsakovi \"Tsaari mõrsja\"), Carmen (Bizet' \"Carmen\"), Fedora Palinska (Kálmáni \"Tsirkusprintsess\"), Almirena (Händeli \"Rinaldo\"), Musetta (Puccini \"Boheem\"), Erna/Ophelia (T. Kõrvitsa \"Liblikas\"), Siébel (Gounod' \"Faust\"), Silva (Kálmáni \"Silva\"), Maddalena (Verdi \"Rigoletto\"), Wagneri Mary (\"Lendav hollandlane\"), Cherubino (\"Figaro pulm\") jpt. Lokuta on osalenud solistina mitmete vokaalsümfooniliste suurvormide ettekannetel, Nargen Opera projektides ja esinenud soololauljana ka väljaspool Eestit.\n\n2005. aastal pälvis Helen Lokuta Pille Lille Muusikute Fondi patrooni Lord Carlisle'i nimelise preemia \"Noor muusik\" ning 2007. aastal Eesti Teatriliidu aastaauhinna nimirolli eest Rossini \"Tuhkatriinus\" ja Õpetaja ning Ingli rolli eest Tõnu Kõrvitsa ooperites \"Tuleaed\" ja \"Mu luiged, mu mõtted\" ning Eesti Kultuurkapitali helikunsti sihtkapitali aastapreemia 2007 kaalukate lavarollide loomise eest. Aastatel 2011 ja 2015 võitis Lokuta SEB publikupreemia.\n\nRauno Elp on Rahvusooper Estonia solist aastast 1992. Ta on hinnatud laulja, kelle repertuaaris on palju eriilmelisi baritonirolle nii eesti kui maailma ooperiliteratuurist. Tema repertuaari kuuluvad Mozarti don Giovanni (\"Don Giovanni\"), krahv Almaviva (\"Figaro pulm\") ja Guglielmo (\"Così fan tutte\"), Dulcamara ja Belcore (Donizetti \"Armujook\"), Verdi Rigoletto (\"Rigoletto\"), Renato (\"Maskiball\"), Germont (\"La traviata\"), Rodrigo (\"Don Carlo\"), Jago (\"Othello\") ja Amonasro (\"Aida\"); nimiosa Hindemithi \"Cardillacis\", Grigori Grjaznoi (Rimski-Korsakovi \"Tsaari mõrsja\"), don Magnifico (Rossini \"Tuhkatriinu\"), Valentin (Gounod' \"Faust\"), Argante (Händeli \"Rinaldo\"), Jeletski (Tšaikovski \"Padaemand\"), Puccini Jack Rance (\"Tütarlaps kuldsest läänest\", lav. José Cura), Lescaut (\"Manon Lescaut\"), Scarpia (\"Tosca\"), Marcello (\"Boheem\"), Wagneri Hollandlane (\"Lendav hollandlane\"), Amfortas (\"Parsifal\"), Kurwenal (\"Tristan und Isolde\") ja Wolfram (\"Tannhäuser\"), Roderick (Hindemithi \"Pikk jõulueine\"), Weps (Zelleri \"Linnukaupleja\") jt. Ooperite kontsertettekannetel on ta laulnud Riccardo Forthi (Bellini \"Puritaanid\"), Wilhelm Telli (Rossini \"Wilhelm Tell\") ja Zurga (Bizet' \"Pärlipüüdjad\") partiisid. Eesti muusika esitustest tõusevad esile Cyrano (Tambergi \"Cyrano de Bergerac\"), Isa Kaarli (Puuri \"Pilvede värvid\"), Wallenbergi (Tüüri \"Wallenberg\"), Doktori (Kangro \"Süda\"), Jürgeni (Tubina \"Barbara von Tisenhusen\"), Theodori/Hamleti (T. Kõrvitsa \"Liblikas\") ja Meelise (V. Kapi \"Lembitu\") osad. Elp on suure menuga kaasa teinud ka vokaalsümfooniliste suurvormide esitustel (Tobiase \"Joonase lähetamine\", Mahleri 8. sümfoonia, Brahmsi \"Saksa reekviem\", Rahmaninovi \"Kellad\", Gubaidulina \"Über Liebe und Hass\" ja Sibeliuse \"Kullervo\").\n\n2007. aastal pälvis ta Georg Otsa nimelise auhinna muusikaliselt ja näitlejameisterlikkuselt kõrgtasemel esitatud ooperiosade ja kontserditegevuse eest. Rauno Elp on Eesti Richard Wagneri Ühingu stipendiaat 2006 ja Eesti teatri aastaauhinna 2016 laureaat ooperi \"Cardillac\" nimiosalise rolli jõulise ja veenva lahendamise eest.\n\n2018. aastal pälvisid publikupreemia Juuli Lill ja René Soom. Publiku lemmiksolistid saavad 2000-eurose rahalise preemia ning auhinnaks kaks aplodeerivat kätt, mille autoriks on EKA metalliosakonna dotsent ja kunstnik Nils Hint. Tänavused laureaadid kuulutati välja 3. aprillil ooperi \"Tsaari mõrsja\" etenduse eel.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "SEB andis õhtul üheksandat korda välja publikupreemiad rahvusooper Estonia aasta nais- ja meessolistile, kelle valisid välja teatrikülastajad. Tänavu osutusid publiku lemmikuteks metsosopran Helen Lokuta ning bariton Rauno Elp.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Vaata läbi uudise pealkiri ja tekst ning loo loov sissejuhatav lause, mis haakub artikli sisuga.\n\n## Pealkiri:\n\nTottenham õnnistas uue staadioni sisse võiduga\n\n## Põhitekst:\n\nWhite Hart Lane'i staadioni asemele ehitatud 62 000 pealtvaatajat mahutav Tottenhami uus staadion pidi uksed avama juba hooaja alguses, kuid ehitustööde venimise tõttu pääses Spurs enda uude koju alles nüüd. Uue koduareeni ehitamise ajal pidas Tottenham enda kodumänge Wembley staadionil. Staadioni ehitusega alustati 2016. aastal ning see läks maksma umbes 470 miljonit eurot.\n\nInglismaa kõrgliiga staadionitest mahutab Spursi uuest kodust rohkem pealtvaatajaid vaid Manchester Unitedi kodustaadion Old Trafford (74 879).\n\nTottenham Hotspuri uue staadioni avamine Autor: PA Wire/PA Images/Scanpix\n\nTottenham Hotspuri uus staadion Autor: Paul Raffety/phcimages.com/Scanpix\n\nUue staadioni esimese värava lõi eilse kohtumise 55. minutil Heung-Min Son, kes realiseeris Christian Erikseni söödu. Kümmekond minutit hiljem sai Eriksen ka ise jala valgeks, kui vormistas võõrustajate 2:0 võidu.\n\nParalleelselt peetud mängus alistas tiitlikaitsja Manchester City kodus 18. tabelireal paikneva Cardiffi 2:0, tõustes sellega tabeliliidriks. City väravad lõid Kevin De Bruyne ja Leroy Sane. Valitsevate meistrite edu teisel kohal paikneva Liverpooli ees on ühepunktiline.\n\nTulemused:\n\nChelsea – Brighton 3:0\nManchester City – Cardiff City 2:0\nTottenham Hotspur – Crystal Palace 2:0\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Inglismaa jalgpalli meistrivõistlustel pidas Tottenham Hotspur kolmapäeval enda esimese kohtumise uuel kodustaadionil. Viiemängulise võidupõua lõpetanud Spurs alistas Crystal Palace'i 2:0.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe artikli pealkirja ja sisu. Kasuta oma loomingulisi võimeid, et koostada detailne ja põhjalik ühelauseline sissejuhatus sellele uudisele.\n\n## Pealkiri:\n\nRatas: kui vaja, olen valmis kevadperioodil tegema negatiivse eelarve\n\n## Põhitekst:\n\nKas koalitsioonilepe on sisuliselt valmis?\n\nKoalitsioonilepe on peaaegu lõpuni vaieldud, aga me vajame suhtluseks veel tänast ja homset päeva ning siis peavad oma sõna ütlema kolme erakonna volikogud laupäeval.\n\nNeljapäeval avaldatakse rahandusministeeriumi kevadprognoos. Ja nii palju, kui on teada, ei tule see väga optimistlik. Kas eelarvet tuleb hakata kärpima juba sel aastal?\n\nTõsi on see, et eelmise aasta kaks viimast kuud, nii laekumised kui ka eelarve kulutused näiteks vanemahüvitisele, pensionile, aga ka teatavad kulutused investeeringutele, ei olnud prognoosituga sarnased. Mis tähendab, et eelmise aasta miinus oli suurem, kui see oli planeeritud.\n\nJa kui on vaja, siis olen mina valmis kevadperioodil tegema negatiivset eelarvet. Aga võib juhtuda nii, et kui prognoos on teada, siis neid muudatusi võib saada teha ka sügisel, kui nii või teisiti on selle aasta eelarve muudatus riigikogus.\n\nKas see tähendab, et uues koalitsioonileppes on paljud valimislubadused kärbitud kujul, sest raha nende jaoks lihtsalt ei ole?\n\nSeda ma ütlen küll, et konsultatsioonides on kõik kolm erakonda võtnud väga tõsiselt ka eelarve võimalusi. Ja üks on selge, kui ei ole eelarve võimalusi järgnevaks või ülejärgnevaks aastaks, siis ei ole me neid ka välja lubanud.\n\nNeljapäevases Postimehes on avaldatud ministrikohtade jaotus. Kui palju see tõele vastab?\n\nMa lugesin ka seda nimekirja võimalikest ministritest. Mina ei tea, et ministrikohad selliselt jaotuksid. Aga samas ei julge ma Postimehega tugevasse vaidlusesse minna.\n\nAga ministrikohad said kolmapäeval ära jaotatud?\n\nNagu ma ütlesin, koalitsiooni konsultatsioonid jätkuvad veel täna ja homme. Ja nii kaua, kui konsultatsioonid jätkuvad, ei ole midagi ka lõplikult kokku lepitud.\n\nKas see on kokku lepitud, et täna valitava riigikogu juhatuse üks asespiikri koht läheb Isamaale, mitte Keskerakonnale?\n\nSeda hakkab minu erakond arutama täna hommikul juhatuse koosolekul (kell 8 - toim).\n\nSee ei ole siis kindel, et Isamaa saab selle?\n\nEks veel täna hommikul toimuvad teatud suhtlused ja konsultatsioonid. Ja loomulikult loodav koalitsioon peab olema valmis toetama nii riigikogu esimehe kui ka riigikogu esimese aseesimehe kandidaate.\n\nKas Siim Kallase kandidatuuri Keskerakonna fraktsiooni liikmed toetavad riigikogu aseesimehe kohale?\n\nKeskerakonna fraktsiooni liikmed toetavad loodava koalitsiooni kandidaati esimesele aseesimehe kohale.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Keskerakonna esimees ja peaminister Jüri Ratas ütles neljapäeva hommikul ERR-ile antud usutluses, et on valmis tegema juba kevadperioodil negatiivse eelarve, kui rahandusministeeriumi kevadprognoos peaks osutuma pessimistlikuks. Postimehes avaldatud ministrikohtade jaotust kommenteerides ütles Ratas, et tema ei tea, et ministrikohad selliselt jaotuks.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe uudis läbi ning loo sellele fantaasiarikas ja pikk lause, mis võiks uudist tutvustada.\n\n## Pealkiri:\n\nLõuna-Korea võttis esimesena kasutusele 5G võrgud\n\n## Põhitekst:\n\nTelekomifirmad lülitasid 5G võrgud sisse kolmapäeval kell 23, vaid mõni tund enne seda, kui USA telekomifirma Verizon võttis 5G võrgu kasutusele mitmes piirkonnas Minneapolises ja Chicagos nädal kavandatust varem. Lõuna-Korea firmad kavatsesid alustada 5G teenuste pakkumist reedel, kuid tegid seda varem, et edestada Verizoni.\n\nLõuna-Koreas on 5G teenused esialgu kättesaadavad ainult vähestele isikutele, nn brändi promootoritele, nende seas iluuisutajale Yuna Kimile, keda SK Telecom nimetas oma \"üheks esimestest klientidest\". Tavakasutajad saavad lülituda 5G võrku alates reedest.\n\n5G nutitelefonid suudavad infot alla laadida 20 korda kiiremini kui 4G seadmed. Teoorias tähendab see seda, et kasutajad saavad näiteks filme alla laadida praktiliselt hetkega. Kiiremad võrgud parandavad ka otseülekannete ja voogedastuse teenuseid.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Lõuna-Korea telekomifirmad võtsid ülikiired 5G mobiilse interneti võrgud kasutusele kavandatust päev varem, et edestada USA-d ja olla maailmas esimene.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe artikli pealkirja ja sisu. Kasuta oma loomingulisi võimeid, et koostada detailne ja põhjalik ühelauseline sissejuhatus sellele uudisele.\n\n## Pealkiri:\n\nJõesaare koduklubi pääses Meistrite liigas poolfinaali\n\n## Põhitekst:\n\nVeerandfinaali avakohtumises napi kahepunktilise kaotuse saanud Tenerife läks kolmapäevases kohtumises juba avaveerandi järel 14 punktiga juhtima ning sama suure eduseisuga mindi ka poolajale. Kolmanda veerandi lõpuks kasvatasid võõrustajad edumaa 19 punktile ja kuigi Hapoel suutis viimase veerandi kahe silmaga võita, võttis Tenerife kahe mängu kokkuvõttes 15-punktilise võidu.\n\nJanari Jõesaar oli kohtumiseks küll üles antud, kuid ühtegi mänguminutit eestlane ei teeninud. Tenerife parimana tõi Tim Abromaitis 21 punkti ja kuus lauapalli. Kaotajate resultatiivseim oli 20 silma loopinud James Feldeine.\n\nPoolfinaalis ootab Tenerifet ees Belgia klubi Antwerpeni Telenet Giants, kes oli veerandfinaalis parem Nižni Novgorodist.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Korvpalli Meistrite liigas alistas Janari Jõesaare koduklubi Tenerife Iberostar veerandfinaali korduskohtumises Iisraeli klubi Jeruusalemma Hapoeli 81:64. Kahe mängu kokkuvõttes jõudis poolfinaali Hispaania meeskond.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Süvene uudise pealkirja ja sisu ning kirjuta sellele loole sisukas ja informatiivne sissejuhatus, mille pikkus on üks lause.\n\n## Pealkiri:\n\nMarilyn Monroe viimased päevad tuuakse suurele ekraanile\n\n## Põhitekst:\n\nSari räägib näitlejanna suhetest Hollywoodi stuudio juhtide ja USA presidendi John F Kennedyga, vahendas BBC.\n\n\"Ma olen põnevil, et saan selle uskumatu loo ekraanile tuua,\" ütles Sefton. Lisaks Seftonile töötab sarjaga produtsent Simon Lupton. Seni pole veel avaldatud, kes kuulsat näitlejannat kehastama hakkab.\n\nMarilyn Monroe suri 1962. aastal kõigest 36 aasta vanuselt. Tema surma põhjuseks nimetati unetablettide üledoseerimist, kuid naise surma põhjustes on kaheldud sellest ajast saati.\n\nSari hakkab kandma nime \"The Last Days of Marilyn Monroe\" ning see põhineb Keith Badmani 2010. aasta raamatul \"The Final Years of Marilyn Monroe\".\n\nBBC Stuudiote esindaja Anne Pivcevic ütles, et tegemist on ambitsioonika projektiga, mis käsitleb teemasid nagu võim, armastus, lojaalsus ja poliitika.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "BBC draamasarja \"One's Trust Me\" stsenarist Dan Sefton hakkab tööle seriaali kallal, mis räägib Marilyn Monroe viimastest elupäevadest.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe artikli pealkiri ja sisu, seejärel loo pikk ja põnev lause, mis võiks olla artikli sissejuhatus.\n\n## Pealkiri:\n\nKurgikasvataja: korjajaid pole kuskilt võtta\n\n## Põhitekst:\n\n\"Eestist ei leia avamaale kurke korjama kedagi. Tuleb otsida ukrainlasi, kuid nemad lähevad esmajärjekorras ehitustööle,\" rääkis Paimla Postimehe lisalehele Maa Elu. Lisakulu tekitab välistööjõuga majutus, mis on maapiirkonna ettevõtja jaoks murekoht.\n\nKurgikasvataja kevade muudab veelgi hapumaks harv päikesepaiste, sest taimed vajavad kasvamiseks päikesevalgust.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Järva valla kurgikasvataja Kuido Paimla sõnul on muresid tänavu palju, sest lisaks vähese päikesega kevadele ei ole võimalik kuskilt leida kurgikorjajaid.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Tutvu artikli sisuga ja loo sellele pika lausega sissejuhatus, mis köidab lugeja tähelepanu.\n\n## Pealkiri:\n\nRiik tahab katsetada tühjenenud korterelamute elanike ümberasustamist\n\n## Põhitekst:\n\nValitsuse korralduse eelnõus tuuakse välja, et 2013. aastal oli Eestis 476 tühja või osaliselt tühja korterelamut, mis vajasid lammutamist või renoveerimist. Kõige rohkem oli selliseid maju Valga linnas ja maakonnas, teisel kohal oli piirkondadest Ida-Virumaa.\n\nJuba veidi enam kui aasta eest kiitis valitsuskabinet heaks tegevus- ja ajakava, mille kohasetl viib rahandusministeerium koostöös ühe või kahe kohaliku omavalitsusega ellu näidisprojekti, mille käigus asustatakse elanikud korralikesse kortermajadesse ümber ja tühjana seisvad elamud lammutatakse.\n\nSel nädalal esitas riigihalduse minister Janek Mäggi eelnõu riigisekretärile, et näidisprojekti jaoks raha eraldamine valitsuse istungi päevakorda võetaks.\n\nEelnõu kohaselt valitakse näidisprojekti käigus välja kaks kuni neli erisuguste korteriomanikega tühjenenud kortermaja. Ettepanek projektis osaleda tehakse kohalikele omavalitsustele juba tänavu juunis, tuleva aasta jaanuariks peaks aga probleemsed elumajad olema kaardistatud ja kindlaks määratud, millised neist rekonstrueeritakse ja uute elanikega asustatakse ning millised lammutatakse.\n\nElanikud peaksid asenduspinnale kolima 2020. aasta teises kvartalis ning neljandaks kvartaliks peaksid lahendatud saama omandiküsimused.\n\nTühjad hooned lammutatakse 2021. aasta kolmandas kvartalis ja sama aasta lõpuks peaks projekti tulemused olema analüüsitud ning võimalikud seadusemuudatuste ja toetusmeetmete ettepanekud koostatud.\n\nNäidisprojekti käigus tahetakse leida ka õiguslikud lahendused elanike ümberasustamiseks ja töötada välja metoodika, mida teised omavalitsused saaksid pärast projekti lõppu kasutada. Selleks plaanitakse palgata ka advokaadibüroo või mõni juriidiliselt pädev isik.\n\nKokkuvõttes peaks projekti tulemusel välja töötatama toimiv tegutsemismudel, et omavalitsused oskaksid edaspidi paremini arvestada rahvastikutrendidega ja kui neil tekib tühje korterelamuid, suutma olukorraga iseseisvalt toime tulla.\n\nEelnõu järgi eraldab valitsus omandireformi reservfondist rahandusministeeriumile tagastamatu toetusena 973 225 eurot. Suurem osa toetustest saavad projektis osalevad omavalitsused kaasnevate kulude katteks.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Rahandusministeeriumis valminud eelnõu näeb ette, et kahaneva rahvastikuga piirkondades tuleks probleemsete korterelamute elanikud ümber asustada ning kasutuseta jäänud elamud lammutada. Esialgu tahab riik seda katsetada kahe kuni nelja tühjenenud korterelamuga.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe artikli pealkirja ja sisu. Kasuta oma loomingulisi võimeid, et koostada detailne ja põhjalik ühelauseline sissejuhatus sellele uudisele.\n\n## Pealkiri:\n\nUSA hoiatas Türgit ühepoolse sõjategevuse eest Süürias\n\n## Põhitekst:\n\nTürgi on korduvalt ähvardanud rünnata USA toetusega ja kurdide enamusega relvarühmitust Süüria Demokraatlikud Jõud (SDF).\n\nTürgi ja Venemaa viisid möödunud nädalal läbi esimese koordineeritud patrulli Põhja-Süürias Tal Rifaati piirkonnas, mis on kurdi võitlejate käes Ankara ja Moskva teevad tihedat koostööd Süüria konflikti lõpetamiseks, ehkki Venemaa toetab president Bashar al-Assadi režiimi, Türgi aga Süüria opositsiooni.\n\nTal Rifaat asub ida pool Afrini, mille Türgi toel võitlevad Süüria mässulised 2018. aasta algul USA toetatavatelt kurdi Rahvakaitseüksustelt (YPG) vallutasid.\n\nTürgi ähvardas eelmisel aastal Tal Rifaati vallutada, kuid on vaikinud sestpeale, kui USA teatas otsusest oma väed Süüriast välja viia. Valge Maja täpsustas veebruaris, et jätab 2000 USA sõduri Süüriast väljaviimise järel riiki 200, ning märtsis, et 400 sõdurit.\n\nTürgi ja USA suhted on halvenenud ka Türgi relvatehingu tõttu Venemaaga.\n\nÇavuşoğlu teatas varem päeval, et Türgi ei kavatse loobuda suurest relvatehingust Venemaaga sellest hoolimata, et USA peatas F-35 hävitajate müügi Ankarale.\n\n\"S-400 lepe on sõlmitud ning me ei kavatse sellest taganeda,\" ütles ta Washingtonis NATO 70. aastapäevale pühendatud foorumil.\n\nÇavuşoğlu ütles eelmisel nädalal, et esimene S-400 õhutõrjesüsteem tarnitakse Türgile juulis.\n\nTürgil oli plaanis osta ka sada F-35 hävitajat ja riigi piloodid olid alustanud selle tarvis Ühendriikides väljaõpet.\n\nUSA ametnikud muretsevad, et S-400 süsteemid lubaksid Moskval koguda teavet NATO õhujõudude kohta. Muretsetakse ka selle üle, et Vene süsteemid ei ole ühildatavad allianssi omadega.\n\nAlternatiivina Vene süsteemidele on USA pakkunud Türgile oma õhutõrjesüsteemi Patriot.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "USA välisminister Mike Pompeo hoiatas kolmapäevasel kohtumisel Washingtonis Türgi ametikaaslast Mevlut Çavuşoğlu tõsiste tagajärgede eest, kui Türgi peaks alustama ühepoolset sõjategevust Süürias.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe artikli pealkiri ja sisu, seejärel loo pikk ja põnev lause, mis võiks olla artikli sissejuhatus.\n\n## Pealkiri:\n\nKülaots viigistas kunagise MM-tiitlinõudlejaga ning jätkab Rootsis seitsmendal kohal\n\n## Põhitekst:\n\nKülaotsal ning veel viiel maletajal on 6 punkti, India suurmeistril Krishnan Sasikiranil on 7 ning Venemaa suurmeistril Sergei Volkovil 6,5 punkti.\n\nTurniiri viimases voorus kohtub Külaots serblase Miloš Pavloviciga, kes on Külaotsa ees kuuendal kohal.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Eesti maletaja Kaido Külaots mängis Rootsis toimuval kõrgetasemelisel Rilton Cupil Ameerika Ühendriike esindava suurmeistri Gata Kamskiga viiki ning on enne viimast vooru seitsmendal kohal.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Pärast artikli pealkirja ja põhiteksti lugemist kasuta oma loovust, et koostada sisutihe ja pikk sissejuhatav lause.\n\n## Pealkiri:\n\nRumeenia ekspresident ei lepi Moldova kodakondsusest ilmajäämisega\n\n## Põhitekst:\n\n\"Ta on nõrk inimene. Ta kardab mind ja lömitab oma Moskva ülemuste ees,\" ütles Băsescu presidendi seadluse kohta tema Moldova kodakondsusest ilmajätmise kohta.\n\nEndine president rõhutas, et see ei sunni teda vaateid muutma ning ta seisab edaspidigi Moldova ja Rumeenia ühinemise eest.\n\nDodon allkirjastas teisipäeval seaduse, millega jättis Băsescu Moldova kodakondsusest ilma. Ta selgitas Facebookis oma otsust sellega, et endine Rumeenia riigipea sai Moldova kodakondsuse seadusvastaselt. Kavatsusest Băsescu kodakondsusest ilma jätta rääkis ta juba varem.\n\n\"Lugesin meediast, et Dodon sellise seadluse allkirjastas. Mind ei teavitanud sellest keegi. Mis arvamus võib mul selle kohta olla peale selle, et Moskva-meelne president jättis Moldova kodaniku kodakondsusest ilma üksi sellepärast, et see ei ole temaga sama meelt. Ma ei suuda ju kunagi enamlikult mõelda,\" ütles sel puhul Băsescu.\n\nRumeenia endine president ütles ka, et uurib võimalusi kaevata see otsus kohtusse.\n\n\"Vaatan, mida sellest vaatekohast teha annab, kuid põhiseaduse kohaselt on Moldova presidendil väga suured volitused, mistõttu ma ei tea, kas kohtus annab midagi teha,\" ütles Băsescu.\n\nBăsescude abielupaar esitas taotluse Moldova kodakondsuse saamiseks 8. märtsil 2016 ja sai selle 9. juunil Moldova eelmise presidendi Nicolae Timofti seadlusega. Rumeenia endine riigipea selgitas oma kodakondsusevahetust püüdega toetada Moldova Euroopa-pürgimusi. Presidendivalimiste ajal toetas ta innukalt Dodoni võistlejat Maia Sandut.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Rumeenia endine president Traian Băsescu ütles ajakirjanikele, et Moldova president Igor Dodon jättis ta kodakondsusest ilma hirmu pärast.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe uudis läbi ning loo sellele fantaasiarikas ja pikk lause, mis võiks uudist tutvustada.\n\n## Pealkiri:\n\nTürgi tegi varjatud ähvarduse İncirliki baasi kasutamise asjus\n\n## Põhitekst:\n\nTürgi on viimastel nädalatel kurtnud, et USA juhitava koalitsiooni väed ei anna õhutuge Türgi sõduritele, kes püüavad vallutada ISIS-elt al-Babi linna.\n\nKaitseministri sõnul toob see kaasa \"Türgi avaliku arvamuse tõsise pettumuse\".\n\n\"Me ütleme oma liitlastele, et see tekitab küsimusi İncirliki kohta,\" lisas Işık viitega õhujõudude baasile Türgi lõunaosas, mida koalitsiooni lennukid on ISIS-e vastases võitluses kasutanud.\n\nMinister ütles, et Türgi loodab, et koalitsiooniväed, eeskätt USA hakkavad andma Türgi sõjaväele õhu- ja muud vajalikku tuge.\n\nTürgi saatis augustis sõdurid ja tankid Põhja-Süüriasse, et ISIS-e džihadistid piirialalt tagasi tõrjuda ja takistada Süüria kurdide edasitungi.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Türgi kaitseminister Fikri Işık ütles kolmapäeval, et NATO liitlaste toetuse puudus võitluses äärmusrühmitusega ISIS Põhja-Süürias viib paljude küsimusteni İncirliki õhujõudude baasi kasutusloa kohta.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Süvene uudise pealkirja ja sisu ning kirjuta sellele loole sisukas ja informatiivne sissejuhatus, mille pikkus on üks lause.\n\n## Pealkiri:\n\nMatthias Tass vedas Eesti raskele võidule Soome üle\n\n## Põhitekst:\n\nSuurepärase mängu tegi Matthias Tass, kes viskas 27 punkti (kahesed 9/10, kolmesed 1/1, vabavisked 6/6) ning võttis neli lauapalli. Kahekohalise punktisummani jõudis ka Sander Raieste, kelle arvele jäi 11 punkti.\n\nSoomlaste parimana viskas Ricky Waxlax 15 punkti ja võttis kümme lauapalli, kaksikduubli tegi ka 11 punkti visanud ning 13 lauapalli noppinud Mikael Jantunen.\n\nU-16 noormehed olid Soomest üle 90:69, 14 viskest 10 tabanud Ran-Andre Pehka arvele jäi 23 punkti, Joonas Riismaa toetas teda 17 ning Kaspar Kitsing 15 punktiga.\n\nMõlemad noormeeste koondised jätkavad turniiri täiseduga – teisipäeval alistusid rootslased Eesti U-16 koondisele 65:99 ning U-18 koondisele 67:95.\n\nNeidude U-18 koondis jäi Soomele alla 45:71 (Johanna-Eliise Teder ja Victoria-Ida Vähi kümme punkti) ning U-16 koondis 34:93 (Anna-Gret Asi kaheksa punkti). U-16 neiud tegid Soome eakaaslaste vastu 49 pallikaotust.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Läänemaremaade noorte korvpalliturniiril (BSBC) alistas Eesti U-18 noormeeste koondis 69:68 Soome eakaaslased.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Tutvu artikli sisuga ja loo sellele pika lausega sissejuhatus, mis köidab lugeja tähelepanu.\n\n## Pealkiri:\n\nSuurbritannia nimetas uueks alaliseks esindajaks EL-is sir Tim Barrow'\n\n## Põhitekst:\n\nBarrow on olnud aastatel 2011 kuni 2015 Suurbritannia suursaadik Moskvas. Samuti on ta nõustanud ridamisi välisministreid ning pidanud erinevaid ameteid Suurbritannia EL-i esinduse juures, vahendas BBC.\n\nDowning Street nimetas Barrow'd \"kogenud ja tugevaks läbirääkijaks\". \"Sir Timil on pikaajalised kogemused, tagamaks Suurbritannia eesmärke Brüsselis ning ta võtaks töökohale kaasa endale omase energia ja loovuse,\" kirjeldas Downing Street.\n\nBarrow ütles, et on meelitatud tema nimetamisest uuele ametikohale. Ta lisas, et tagab Suurbritanniale pärast Brexitit \"õige tulemuse\".\n\nNii välisminister Boris Johnson kui ka Brexiti minister David Davis tervitasid pressiteatega Barrow' nimetamist.\n\nEndine UKIP-i liider Nigel Farage aga nii entusiastlik ei olnud. \"Hea näha, et valitsus on asendanud rüütliks nimetatud karjääridiplomaadi... rüütliks nimetatud karjääridiplomaadiga,\" kommenteeris ta Twitteris.\n\nPeaminister Theresa May on varem öelnud, et kavatseb algatada ametlikud Brexiti-kõnelused käesoleva aasta märtsis.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Suurbritannia nimetas oma alaliseks esindajaks Euroopa Liidu juures sir Tim Barrow. Senine esindaja sir Ivan Rogers lahkus enne Brexiti-kõnelusi ametist.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Pärast artikli pealkirja ja põhiteksti lugemist kasuta oma loovust, et koostada sisutihe ja pikk sissejuhatav lause.\n\n## Pealkiri:\n\nEesti käsipallikoondis alustas Kosovos EM-valiksarja 14-väravalise võiduga\n\n## Põhitekst:\n\nEesti ei lubanud Kosovol kohtumist kordagi juhtima minna ning viimane kord oldi viigiseisul esimese poolaja alguses, kui tablool oli skoor 2:2. Seejärel läks Eesti oma teed ning viskas kuus järjestikust väravat, minnes matši 8:2 juhtima. Avapoolaja võitis Eesti 13:7, meie resultatiivseim oli viis väravat visanud Jürgen Rooba.\n\nTeisel poolajal Eesti hea mäng jätkus, seisult 15:9 tegi koondis kolmeväravalise ning seisult 18:10 neljaväravalise spurdi, minnes kohtumist juhtima seisuga 22:10. Seejärel skooritegemine tasakaalustus ning Eesti võitis kohtumise lõpuks tulemusega 31:17.\n\nEesti koondise parimana viskas Rooba kaheksa väravat, Kristo Voika arvele jäi viis tabamust. Andris Celminš lisas neli ning Armi Pärt ja Henri Hiiend kolm väravat. Kodumeeskonna parimana sai Valon Dedaj kirja 5 tabamust. Kordusmäng peetakse pühapäeval kell 19.30 Põlvas.\n\n\"Natuke üllatav oli, ootasime tugevamat vastupanu, aga eks ta tuli ainult pealtnäha kergelt – mängijaid tegid selle nimel platsil ikka rasket tööd,\" sõnas koondise peatreener Rein Suvi. \"Tegime hea etteaste, kõik pallurid mängisid oma koha välja. Kuigi edasiseks andis avavõit positiivse laengu, peame olema ettevaatlikud, et järgmistes mängudes vastaseid mitte alahinnata.\"\n\nEnne mängu:\n\nEsimeses faasis ollakse lisaks Kosovole samas alagrupis ka Türgiga. Seejuures Türgi ja Kosovo on omavahelised mängud juba novembris ära pidanud: türklased jäid kodus peale 26:22, Kosovos tehti 24:24 viik. Edasi järgmisse faasi pääseb üksnes valikgrupi võitja.\n\nEesti koondise peatreeneri Rein Suvi sõnul on ta hoolealustele seadnud sihiks pääsu finaalturniirile. Olukorra teeb lihtsamaks see, et esimest korda pääseb vana maailma parimat selgitama senise 16 asemel 24 riiki.\n\n\"Selleks, et edule alusmüür laduda, peame ennast juba esimeses kohtumises võõrsil käima saama,\" ütles Suvi esmaspäeval ERR-i spordiportaalile. \"Meil on head mängijad, suurepärane emotsioon ja koostöö. Samuti ei tohi vastast karta.\"\n\nSuvi on näinud video pealt Türgi võidumängu Kosovo üle. \"Türklased on kasvult suured ning neil on võimas kaitse,\" kirjeldas Suvi. \"Kosovo seevastu koosneb lühematest, kuid liikuvamatest mängijatest. Neil on mitmeid mehi Saksamaa, Rootsi ja Šveitsi klubidest.\"\n\nEesti meeskond on räsitud vigastustest. Teiste seas on rivist väljas Saksamaal leiba teenivad Mait Patrail, Dener Jaanimaa, Karl Toom ja Janar Mägi ning Islandil mängiv Mikk Pinnonen.\n\nEesti pole Kosovoga kunagi varem ametlikes mängudes A-koondise tasandil kohtunud. Küll kaotati samale vastasele nende koduplatsil 2015. aasta juunis toimunud IHF Emerging Nations Men’s Championship nimelise võistluse raames veerandfinaalis 30:31, ent tegu oli vanusepiiranguga turniiriga. Samal suvel alistas meie U19 koondis Kosovo 2015. aasta suvel EM-mängus 25:19. Täna juba täiskasvanute koondises palliv Andris Celminš viskas toona 9 väravat.\n\nEesti koondise koosseis avamänguks: Kristjan Muuga, Eston Varusk, Henri Sillaste, Henri Hiiend (kõik Põlva Serviti), Uku-Tanel Laast, Kaspar Lees (mõl. HC Kehra/Horizon Pulp&Paper), Kristo Voika, Rasmus Ots (mõl. Viljandi HC), Martin Johannson (CSA Steaua Bucuresti, Rumeenia), Andris Celminš (RK Slovenj Gradec 2011, Sloveenia), Karl Roosna (Esseni TUSEM, Saksamaa), Jürgen Rooba (HSG Nordhorn-Lingen, Saksamaa), Sten Toomla (Grankulla IFK, Soome) ja Armi Pärt (Massy Essonne HB, Prantsusmaa).\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Eesti meeste käsipallikoondis alustas 2020. aasta Euroopa meistrivõistluste valiksarja võidukalt, kui võõrsil alistati Kosovo 31:17.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Tutvu uudise pealkirja ja põhisisuga. Kasuta neid fakte, et luua pikk ja sisutihe lause, mis toimib loo sissejuhatusena.\n\n## Pealkiri:\n\nLäti kaitseministeerium: ajateenistuse taastamine teeniks Venemaa huve\n\n## Põhitekst:\n\nMinisteeriumi hinnangul nõuab kohustusliku ajateenistuse taastamine tähelepanuväärset inimressurssi ja raha ning efektiivsuse tagamiseks ka aega.\n\nAjateenistuse taastamine nõuaks kogu kutselise sõjaväe ja kodukaarti ressurssi, sest kutsealuste väljaõpetamiseks on vaja ohvitsere ja instruktoreid ning sõjavägi ja kodukaart peavad selleks eraldama oma parimad inimesed. See tähendab omakorda, et vägi kaotab võitlusvõime 3-5 aastaks.\n\nAjateenijate teenistussekutsumiseks tuleks ehitada vähemasti 300 sõjaväelasega keskus, lisaks piirkondlikud keskused, vastav personal ja taristu. Kokku suurendab see halduskoormust ja kulu, rõhutas ministeerium.\n\nKui iga aasta kutsuda aastaks teenistusse tuhat lätlast, siis lisandub kutselise väe ja kodukaitse kulutustele 38,1 miljonit eurot, varustusele 7,72 miljonit eurot, relvastusele 9,87 miljonit eurot. Lisaks tekivad järgnevatel aastatel lisakulud, mis ulatuvad iga-aastaselt kümnetesse miljonitesse eurodesse.\n\nHinnanguliselt kulub igale kutselisele sõdurile esimesel aastal ainuüksi varustusele 30 000 eurot ning on täiesti vale väita, et ajateenistusse kutsutute puhul oleks see näitaja oluliselt väiksem, lisas ministeerium.\n\nEritledes Vene-Gruusia 2008. aasta sõda ja Venemaa agressiooni Ukrainas osutas kaitseministeerium, et mõlemat iseloomustas agressori kiire ja tõhus, hoolikalt ettevalmistatud tegutsemine ning kutseline sõjavägi.\n\n\"Praeguses olukorras teeniks kohustusliku ajateenistuse juurde naasmine Lätis suuresti Venemaa huve, sest samm nõrgendaks oluliselt või isegi likvideeriks kutselise sõjaväe ning kodukaarti; mõlemad kaotaksid rahastuse ning peaksid lõpetama käimasolevad arenguprojektid.\"\n\n\"Eelmainitut arvestades peame küsima küsimuse - kelle huvides on hävitada toimiv riikliku kaitse süsteem, mis on hakanud taastuma pärast aastatepikkusi eelarvekärpeid ning on muundumas tõeliseks sõjaliseks jõuks, et asendada see ajateenijate või kahurilihaga,\" kirjutas ministeerium.\n\nLätis elavneb korrapäraselt arutelu ajateenistuse taastamisest Eesti ja Leedu eeskujul. Praeguse algatusega tuli välja Raimonds Lejnieks Puķe, kelle ühiskonnaalgatuste portaali üles riputatud üleskutsele on alla kirjutanud juba 71 inimest.\n\nLäti loobus kohustuslikust ajateenistusest 2007. aasta 1. jaanuaril.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Läti kaitseministeeriumi hinnangul teeniks ajateenistuse taastamine praegu vaid Venemaa huve, sest see õõnestab kutselise sõjaväe süsteemi ja kurnaks Läti ressursid.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Pärast artikli pealkirja ja põhiteksti lugemist kasuta oma loovust, et koostada sisutihe ja pikk sissejuhatav lause.\n\n## Pealkiri:\n\nTreiali koduklubi lasi eurosarjas käest kahegeimilise eduseisu\n\n## Põhitekst:\n\nJuba teises geimis hakkas initsiatiiv Soome võistkonnale kalduma, ent otsustavatel hetkedel suutis Treiali koduklubi kahepunktilise kaotusseisu (18:20) tasandada ja pärast seda hoiti kontrolli enda käes, vahendab volley.ee. Kordamööda vahetatud punktid venitasid geimi küll pikaks, ent 34-minutilise mänguaja järel sai kodupublik 28:26 edu üle rõõmustada.\n\nKahes järgmises geimis paraku juubeldamiseks põhjust polnud. Kolmanda alguses kärises kohe paaripunktiline vahe sisse, mis õnnestus korra küll punktiliseks vähendada, ent siis spurtisid „Tiigrid“ uuesti ja sedakorda lõplikult. Neljandas juhiti juba esimeseks tehniliseks mõttepausiks 8:2 ja enam tagasi ei vaadatud. Sama stsenaarium kordus ka viiendas. Karlovarsko võistkond ei pääsenud kordagi juhtima.\n\nMitmel korral suudeti kolme-neljapunktiline vahe küll miinus kaheks mängida (viimati 12:14), ent rohkemat mitte. Suurt panust ei saanud anda ka Treial, kes mängis vaid viiendas geimis. Seal sai ta neli tõstet, millest punktiks lõi pooled.\n\nSoomlastega peab Treiali meeskond korduskohtumise 17. jaanuaril. Pääsemaks sarjas 16 parema sekka, peab rahvusmeeskonna temporündaja tööandja kohtumise esmalt kindlasti võitma. Kui seda suudetakse numbritega 3:0 või 3:1, jõutakse kohe edasi, 3:2 edu korral selgitab edasipääseja kuldne geim.\n\nCEV Cup 1/16-finaalides on mängutules aga veel kolm eestlast. Kolmapäeva õhtul kell 21.30 astuvad Martti Juhkami ja Renee Teppan Innsbrucki Hypo Tiroliga Itaalias vastu LPR Piacenza Volley'le. Homme samal ajal võõrustab Andres Toobal (Antwerpeni Callant Topvolley) Belgradi Crvena Zvezda meeskonda.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Eesti võrkpallikoondislase Henri Treiali koduklubi ČEZ Karlovarsko alustas CEV Cup sarja 1/16-finaali avamängu Kokkola Tiikerite vastu väga hästi, ent pidi lõpuks soomlastele 2:3 (25:23, 28:26, 20:25, 16:25, 12:15) alla vanduma.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Vaata läbi uudise pealkiri ja tekst ning loo loov sissejuhatav lause, mis haakub artikli sisuga.\n\n## Pealkiri:\n\nSenaator Graham: Assange'i tsiteerimine Trumpi poolt on väga häiriv\n\n## Põhitekst:\n\nUSA presidendiks valitud Donald Trump levitas oma Twitteri-postituses Wikileaksi juhi Julian Assange'i väidet, et Demokraatliku Partei Rahvuskongressi (DNC) tabanud küberrünnaku ja andmelekke taga polnud Venemaa. Asepresidendiks valitud Pence aga põhjendas Trumpi seisukohti väitega, et tulevase riigipea skepsis luureandmete asjus on tingitud agentuuride varasematest läbikukkumistest.\n\nGraham ütles kolmapäeval CNN-ile antud intervjuus, et tal pole mingit kahtlust, et Venemaa on seotud Demokraatlikku Parteid tabanud küberrünnakutega ning materjalide avalikustamisega Wikileaksis.\n\n\"Härra Assange põgeneb õigusemõistmise eest, peidab end saatkonnas ning ta on pikka aega Ameerika huve õõnestanud. Ma loodan, et ükski ameeriklane ei lase tal end petta. Talle ei tohiks pakkuda mingit usaldusväärsust,\" selgitas senaator.\n\nKui Grahamilt küsiti Trumpi viimaste Twitteri postituste kohta, nimetas vabariiklane neid \"otsesõnu, väga häirivateks\" ja kutsus presidendiks valitud ärimeest üles usaldama oma riigi luureteenistuste järeldusi pärast reedel antavat briifingut.\n\n\"Seda tegid venelased ja ma loodan, et reedel saab sellest aru ka presidendiks valitud Trump, ning ma loodan, et ta ignoreerib Assange'i väiteid. Mitte ainult ei peaks ta Julian Assange'i ignoreerima, vaid ta peaks ta hukka mõistma selle eest, mida ta on teinud meie riigile, seadnud meie sõdureid ja meie välispoliitikat ohtu. Julain Assange ei ole Ameerika sõber ja ta ei ole demokraatia sõber,\" märkis Graham.\n\nKüsimusele, kas tema arvates on Assange'il õnnestunud Trump eksiteele viia, vastas Graham tõdemusega, et seda ta ei tea, kuid kordas oma lootust, et Trump hakkab kuulama, mida luureametnikud talle räägivad.\n\n\"Ma olen kindel, et ta hakkab, sest sa ei pea olema Sherlock Holmes, et arusaada, mis asja venelased ajavad,\" lisas ta.\n\nIntervjuus mainis senaator Graham ka seda, et tal oleks raske hääletada välisministriks pakutud Rex Tillersoni poolt, kui viimane USA luureagentuuride järeldustega ei nõustu.\n\nEnne seda, kui Graham intervjuu lõpetas, toonitas ta veel kord: \"Ärge kuulake Julian Assange'i ükskõik millisel teemal. Ma tänan.\"\n\nGraham: I hope Trump will get his info & trust the American patriots who work in the Intel community, and not some guy hiding from the law pic.twitter.com/tc2mm6tL6H\n\n— The Situation Room (@CNNSitRoom) January 4, 2017\n\n. @LindseyGrahamSC: Not only should Trump ignore Assange, he should condemn him for what he’s done to our country https://t.co/6TH9LLRkCr\n\n— The Situation Room (@CNNSitRoom) January 4, 2017\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Vabariiklasest senaator Lindsey Graham, kes on korduvalt kritiseerinud presidendiks valitud Donald Trumpi soovimatust tunnistada Venemaa osalust presidendivalimiste ajal aset leidnud küberrünnakutes, kritiseeris kolmapäeval tulevast riigipead selle eest, et viimane tsiteerib oma seisukohti põhjendades Wikileaksi asutajat Julian Assange'i. Grahami hinnangul on selline tegevus \"väga häiriv\".",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Vaata läbi uudise pealkiri ja tekst ning loo loov sissejuhatav lause, mis haakub artikli sisuga.\n\n## Pealkiri:\n\nVenemaa tuntumaid rattureid lõpetas karjääri\n\n## Põhitekst:\n\nEelmisel aastal Gazprom-RusVelo ridadesse kuulunud Kolobnevil jäi selja taha huvitav sportlastee, kirjutab Spordipartner. Alates 2002. aastast väldanud profikarjääri jooksul võitis ta ainult neli sõitu, kuid oli sellevõrra edukam tiitlivõistlustel. Lisaks saavutas Kolobnev teise koha 2010. aasta Liege-Bastogne-Liege'il ja ta krooniti kahel korral ka Venemaa meistriks grupisõidus.\n\n2011. aasta Tour de France'il andis Kolobnev positiivse dopinguproovi, kuid Spordi arbitraažikohus andis talle hiljem õiguse. „Olen rahul, et sain sportlaskarjääri lõpetada rohke energiaga. Ootan suure huviga tavaelu,“ kinnitas Kolobnev.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Pekingi olümpia maantee grupisõidus pronksi võitnud ning maailmameistrivõistlustel kahel korral hõbeda pälvinud Aleksandr Kolobnev tegi profispordiga lõpparve.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Tutvu artikli sisuga ja loo sellele pika lausega sissejuhatus, mis köidab lugeja tähelepanu.\n\n## Pealkiri:\n\nPence: Trumpi skepsist luureandmete kohta põhjustavad agentuuride varasemad läbikukkumised\n\n## Põhitekst:\n\n\"Ma arvan, et presidendiks valitu on väljendanud väga siirast ja tervislikku ameerikalikku skepsist luurealaste järelduste kohta,\" vahendas Politico Pence'i sõnu.\n\nTrump levitas varem oma Twitteri-postituses Wikileaksi juhi Julian Assange'i väidet, et Demokraatliku Partei Rahvuskongressi (DNC) tabanud küberrünnaku ja andmelekke taga polnud Venemaa.\n\nKüsimusele, kas Pence nõustub Trumpi või näiteks esindajatekoja vabariiklasest spiikri Paul Ryaniga, kes on varem nimetanud Assange'i \"Venemaale takka kiitjaks\", ei soovinud tulevane asepresident otsest vastust anda.\n\n\"Presidendiks valitu ja mina saame luureagentuuride juhtidelt briifingu saabuval reedel,\" märkis ta.\n\nPence ise ütles veel oktoobris, et on olemas \"tugevad tõendid\" ja \"märkimisväärsed luureandmed,\" mis viitavad sellele, et Demokraatliku Partei presidendikandidaadi Hillary Clintoni kampaaniameeskonda tabanud küberrünnakute ja häkkimiste taga seisab Venemaa.\n\nRyan: Trump on pärast luurejuhtidega kohtumist paremini informeeritud\n\nEsindajatekoja vabariiklasest spiiker Paul Ryan avaldas omakorda arvamust, et Trump on pärast reedel toimuvat kohtumist luurejuhtidega paremini informeeritud.\n\nTrumpi pressiesindaja Sean Spiceri sõnul peaksid kohtumisest osa võtma näiteks Luure Keskagentuuri (CIA) juht John Brennan, Föderaalse Juurdlusbüroo (FBI) juht James Comey ja Ühendriikide luureülem (DNI) James Clapper.\n\n\"Ma arvan, et ta pole veel saanud oma Venemaa-briifingut. Minu teada peaks see aset leidma reedel,\" ütles Ryan kolmapäevahommikul raadiointervjuus Hugh Hewittile. \"Seega loodetavasti jõuab ta kiiremas korras järjele nendes asjades, mis on juhtunud ning mida Venemaa on teinud ja mida mitte. Ning ta on pärast seda paremini informeeritud.\"\n\nSamas ei soovinud Ryan kommenteerida Trumpi viimaseid Twitteri postitusi luureagentuuride ja Assange'i teemal. \"Viimane asi, mida ma tegema hakkan, on see, et ma asun kommenteerima iga säutsu või facebooki postitust. See pole asi, mida ma teeksin presidendiks valitu puhul ega ka presidendi puhul,\" sõnas ta.\n\nRyan märkis, et tal pole Assange'i kohta muud arvamust kui see, et tegu on Venemaale takka kiitjaga, kes lekitab informatsiooni, varastab andmeid ja õõnestab riiklikku julgeolekut.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "USA asepresidendiks valitud Mike Pence ütles kolmapäevasel pressikonverentsil, et põhjus, miks Donald Trump kahtleb USA luureagentuuride seisukohas, et presidendivalimiste ajal aset leidnud küberrünnakute taga seisab Venemaa, tuleneb \"viimaste aastate luurealastest läbikukkumistest\".",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe uudis läbi ja pane oma kujutlusvõime tööle, et välja mõelda üks korralik sissejuhatav lause sellele loole.\n\n## Pealkiri:\n\nTTÜ oli Balti liigas napilt üle Jekabpilsist\n\n## Põhitekst:\n\nTTÜ eest hiilgas Sten Olmre, kes viskas 27 punkti (kahesed 6/11, kolmesed 2/3, vabavisked 9/11), võttis viis lauapalli ning andis kolm resultatiivset söötu. Joonas Järveläineni arvele jäi 16 silma ja kuus lauapalli. Läti klubi resultatiivseim oli 20 punkti visanud Rinalds Sirsnins.\n\nViie kaotuse kõrvale neljanda võidu teeninud TTÜ on B-alagrupis viiendal kohal, viimasel edasi viival ehk neljandal kohal oleval Ogrel on viis võitu ja kuus kaotust.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Korvpalli Balti liigas teenis võidulisa TTÜ, kes alistas koduväljakul 86:82 Läti klubi Jekabpilsi.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Tutvu artikli sisuga ja loo sellele pika lausega sissejuhatus, mis köidab lugeja tähelepanu.\n\n## Pealkiri:\n\nOlümpiavõitja: kergejõustiku maailmarekordite kustutamine on põhjendamatu\n\n## Põhitekst:\n\nEelmise aasta alguses tuli ettepanekuga kõik rekordid tühistada ning pikendada dopingut kasutanud sportlaste standardkaristust kaheksale aastale välja Suurbritannia kergejõustikuliit (UKA).\n\n\"Usaldus spordi vastu on kümnendite madalaimas punktis ja puhtaid sportlasi on alt veetud,\" kommenteeris UKA juht Ed Warner toona. \"Suurem läbipaistvus, karmimad sanktsioonid, pikemad võistluskeelud - ja isegi rekordite tühistamine - me peaks olema valmis tegema mis iganes, et taastada usaldus spordiala vastu.\"\n\nEile tegi rahvusvahelise kergejõustikuliidu (IAAF) presidendile Sebastian Coe'le sarnase ettepaneku ka rahvusvahelise spordiajakirjanike liidu (AIPS) president Gianni Merlo.\n\n„Maailmarekordite kustutamise idee on põhjendamatu ja vale,“ vahendab Reuters nüüd Bulgaaria Olümpiakomitee juhatusse kuuluva Kostadinova sõnu. „Kõrgendatud dopinguvastase võitluse meetmed ei peaks kaasa tooma kõige varem juhtunu eemaldamise.“\n\nLisaks oleks rekordite kustutamine Kostadinova arvates ebaaus neile sportlastele, kes jõudsid oma karjääri tippu dopinguvabalt.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "1996. aastal naiste kõrgushüppe olümpiavõitjaks tulnud ning 1987. aastal tänaseni kehtiva maailmarekordi 2.09 püstitanud bulgaarlanna Stefka Kostadinova ei toeta ettepanekuid kõik kergejõustiku maailmarekordid tühistada ning alustada nii-öelda \"puhtalt lehelt\".",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe hoolikalt uudise pealkiri ja sisu ning kirjuta artiklile pikk sissejuhatav lause, kasutades oma kujutlusvõimet.\n\n## Pealkiri:\n\nSoome politsei kahtlustab varjupaigataotlejat 10-aastase tüdruku vägistamises\n\n## Põhitekst:\n\nJuhtum leidis aset Pirkanmaa maakonnas ühes väiksemas asulas, mille nime ohvri ja tema lähedaste huvides ei avalikustata, vahendas Yle.\n\nPolitsei on kinnitanud, et kahtlustatava näol on tegu varjupaigataotlejaga.\n\n1994. aastal sündinud noormees peeti kinni natuke aega enne jõulupühi. Süüdistuse esitamise tähtaeg on 10. veebruar.\n\nAjalehtede Aamulehti ja Ilta-Sanomat andmetel oli sündmuskohaks ühe kortermaja õueala. Eeluurimist alustati pärast seda, kui tüdruk rääkis juhtunust oma isale, kes võttis omakorda ühendust politseiga. Enne isale rääkimist oli tüdruk rääkinud juhtunust ka oma sõpradele.\n\n\"Meil on tõenditena arvesse võetud tüdruku enda ütlused, mida toetavad ka muud tõendid,\" selgitas politseikomissar Hannu Kallioniemi.\n\nKallioniemi sõnul tundsid tüdruk ja kahtlustatav enne juhtumit teineteist. \"Millisel moel nad teineteist tundsid, on endiselt selgitamisel,\" täpsustas ta.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Soome politsei kahtlustab varjupaigataotlejast meest 10-aastase tüdruku vägistamises.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe uudis läbi ja pane oma kujutlusvõime tööle, et välja mõelda üks korralik sissejuhatav lause sellele loole.\n\n## Pealkiri:\n\nŠveitsi võimud alustasid Berliini rünnakuga seoses kriminaalmenetlust\n\n## Põhitekst:\n\nKriminaalmenetlus algatati seoses kriminaalse organisatsiooni toetamise ning ISIS-e ja al-Qaeda keelu rikkumise kahtlusega, vahendas Reuters prokuratuuri pressiteadet.\n\nSamas ei tea võimud veel täpselt kes või kui paljud inimesed võivad uurimise all olla.\n\nUurimist viiakse läbi koostöös Šveitsi föderaalpolitseiga ning koordineeritult välisriikide võimudega.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Šveitsi peaprokurör teatas kolmapäeval, et alustas kriminaalmenetlust seoses 19. detsembril Berliinis toimunud veokirünnakuga.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe artikli pealkiri ja sisu, seejärel loo pikk ja põnev lause, mis võiks olla artikli sissejuhatus.\n\n## Pealkiri:\n\nWest Hami mängijale antud punane kaart tühistati\n\n## Põhitekst:\n\nFeghouli nägi punast kaarti West Hami esmaspäevases liigamängus Manchester Unitedi vastu, kui ta palli tagasivõitmise eesmärgil Unitedi kaitsja Phil Jonesiga kokku põrkas ning peakohtunik Mike Dean ta väljakult minema saatis.\n\n75 minutit vähemuses mänginud West Ham kaotas kohtumise 0:2 ning asub tabelis 13. kohal. Liidrist Chelseast jääb Ida-Londoni klubi maha 27 punktiga.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Inglismaa jalgpalliliidu (FA) distsiplinaarkomisjon tühistas West Ham Unitedi ründavale poolkaitsjale Sofiane Feghoulile antud punase kaardi.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
Subsets and Splits
No community queries yet
The top public SQL queries from the community will appear here once available.