messages
listlengths 2
2
| origin
stringclasses 4
values |
|---|---|
[
{
"content": "Pärast artikli pealkirja ja põhiteksti lugemist kasuta oma loovust, et koostada sisutihe ja pikk sissejuhatav lause.\n\n## Pealkiri:\n\nEurostat: Eesti on elanike ostujõult EL viimase kuue seas\n\n## Põhitekst:\n\nKui Euroopa Liidu 28 liikmesriigi keskmiseks eratarbimise tasemeks arvestada 100 protsenti, siis Eesti elanike tarbimine jäi selles võrdluses 69 protsendi tasemele.\n\nEestist taha poole jäävad Läti (66 protsenti keskmisest), Ungari (62 protsenti keskmisest), Horvaatia (58 protsenti keskmisest), Rumeenia (58 protsenti keskmisest) ja Bulgaaria (51 protsenti keskmisest).\n\nLeedu on tegeliku individuaalse tarbimise tasemelt Euroopa Liidu 16. riik, mille elanike keskmine ostujõud on 82 protsenti keskmisest. Kohe Leedu ees on Portugal 83 protsendiga EL-i keskmisest, Leedule järgnevad Kreeka ja Malta (mõlemad 81 protsenti keskmisest), Slovakkia (77 protsenti keskmisest), Tšehhi ( 76 protsenti keskmisest), Poola ja Sloveenia (mõlemad 74 protsenti keskmisest).\n\nKõige kõrgem tarbimise tase on Luksemburgis, kus see ulatus eelmisel aastal 137 protsendini EL-i keskmisest, talle järgnevad Saksamaa 124 ja Austria 119 protsendiga.\n\nEesti elanike ostujõudu arvestava tegelik individuaalne tarbimine on viimase nelja aasta jooksul EL-i keskmisega võrreldes siiski tõusnud: aastal 2012 oli see 65 protsenti, 2013. aastal 67 protsenti, 2014. aastal 68 protsenti ja 2015. aastal 60 protsenti EL-i keskmisest.\n\nEesti sisemajanduse kogutoodang (SKP) ühe elaniku kohta on Eurostati andmetel 74 protsenti EL keskmisest. See näitaja on võrdne Leeduga, meist tahapoole jäävad seitse riiki - Bulgaaria (46 protsenti keskmisest), Rumeenia (57 protsenti keskmisest), Horvaatia (58 protsenti keskmisest), Läti (64 protsenti keskmisest), Ungari (68 protsenti keskmisest), Poola (69 protsenti keskmisest), Kreeka (71 protsenti keskmisest).\n\n2014. aastal oli Eesti SKP ühe elaniku kohta 76 protsenti Euroopa Liidu keskmisest.\n\nEurotsooni keskmine eratarbimise tase oli eelmisel aastal 105 protsenti EL keskmisest ja SKP ühe elaniku kohta oli 106 protsenti EL-i keskmisest.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Eesti oli möödunud aastal Euroopa Liidus elanike ostujõudu arvestava tegeliku individuaalse tarbimise (AIC) tasemelt 23. riik, meist taha poole jäi viis maad, selgub kolmapäeval avaldatud Eurostati andmetest.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe artikli pealkiri ja sisu, seejärel loo pikk ja põnev lause, mis võiks olla artikli sissejuhatus.\n\n## Pealkiri:\n\nKiiev: Donbassi konfliktis on langenud 2491 Ukraina sõdurit, vastasel on üha moodsam sõjatehnika\n\n## Põhitekst:\n\nKaitseministeeriumi meditsiiniosakonna juht, kindralmajor Andri Verba selgitas, et eilse seisuga on Ukraina relvajõududes olnud ATO-ga seotud inimkaotusi 8130, kelle seas on langenuid 2491. maikuus langes 29 sõdurit, vahendasid Unian ja Ukraina kaitseministeerium.\n\nKäesoleval aastal on kaitseministeeriumi haldusalas olevates raviasutustes saanud arstiabi 42 400 sõdurit.\n\nAlates 2014. aastast on välismaal ravitud 203 sõdurit. Kolm sõdurit on välismaal saadud ravi ajal ka surnud. Hetkel on välismaistes asutustes ravil 15 Ukraina sõdurit ning mainitud raviasutused asuvad Eestis, Saksamaal, Leedus, Lätis, Iisraelis ja Poolas.\n\nKäesoleval kuul on Donbassis langenud 5 Ukraina sõdurit, 75 valitsusväelast on saanud haavata. Eelnenud ööpäeval tulistasid Kremli-meelsed võitlejad valitsusvägede positsioone 40 korral ning selle tagajärjel sai haavata 6 sõdurit. Möödunud ööpäeval registreeriti 58 tulistamisjuhtumit, langes 2 ja sai haavata 7 Ukraina sõdurit.\n\nSNBO: vastane tulistab sihikindlamalt ja Venemaalt saabunud moodsa tehnikaga\n\nUkraina riikliku julgeoleku- ja kaitsenõukogu (SNBO) eesistuja Oleksandr Turtšõnov rääkis eile, et Venemaa tarnib oma Donbassis tegutsevatele võitlejatele üha rohkem moodsat tehnikat, mis võimaldab viimastel näiteks senisest täpsemalt raskerelvade tuld juhtida.\n\nEriti tähelepanuväärne olevat see, kuidas kevadest saadik on hakatud kasutama mehitamata lennumasinaid ehk droone. Kusjuures Turtšõnovi sõnul lastakse neid lendu nii okupeeritud territooriumilt kui ka otse Venemaa piiridest. Lisaks luuramisele, sidele ja tule juhtimisele saab mõnede droonide abil ka Ukraina relvajõudude positsioone pommitada.\n\nLisaks raskerelvastusele teevad Ukraina poolele muret ka vastase üha professionaalsemad snaipriüksused, mis on Turtšõnovi kinnitusel moodustatud Vene erivägede kaadrisõjaväelastest.\n\nKõik see on kaasa toonud selle, et möödunud mai oli Ukraina vägede jaoks viimase aasta kõige ohvriterohkem kuu - ligi 30 langenut ja ligi 100 haavatut.\n\n\"Põhjuseks on okupatsioonivägede demonstratiivne agressiivsus, süsteemsus ja põhjalikult ette valmistatud provokatsioonid. Hetkel pole küll veel tulistamisjuhtumite arvu suurt kasvu - keskmiselt on endiselt 30-50 juhtumit ööpäevas. Kuid kardinaalselt on muutunud see, kuidas okupandid tulistavad: kui veel 2016. aasta alguses oli see sageli kaootiline, juhuslikus suunas, siis aprilli lõpust alates tulistatakse meie positsioone eesmärgipäraselt ja kasutades suure kaliibiriga miinipildujaid, suurtükke ja raketisüsteeme, mis on Misnki leppega keelatud,\" rääkis Turtšõnov.\n\nOlukord Kagu-Ukrainas 15. juuni seisuga. Suuremas formaadis kaarti saab vaadata SIIT.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Ukraina kinnitusel on alates terrorismivastase operatsiooni (ATO) algusest Donbassi konfliktitsoonis langenud 2491 valitsusvägede sõdurit.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe hoolikalt uudise pealkiri ja sisu ning kirjuta artiklile pikk sissejuhatav lause, kasutades oma kujutlusvõimet.\n\n## Pealkiri:\n\nVene spordiminister: meie fänne provotseeritakse pidevalt, vägivald võib korduda\n\n## Põhitekst:\n\n\"Mul pole kindlust, et Venemaa fännide osalusel sündiv korralagedus ei kordu,\" vahendas Mutko sõnu agentuur TASS. \"Meie fänne provotseeritakse pidevalt. Ja mis iganes juhtub, kohe on venelased süüdi.\"\n\nVenemaa riiklik televisioon näitas kolmapäeval videokaadreid, kus inglise jalgpallifänn trampis Lille'is vene lipul. Venemaa ametnike sõnul näitavad sellised juhtumid, et Venemaa jalgpallifänne provotseeritakse.\n\nEuroopa jalgpalliliit UEFA on määranud Venemaale fännide seniste rahutuste korraldamise eest Marseille's juba tingimisi diskvalifitseerimise ja 150 000 eurot trahvi.\n\n\"Praegu on erinevates Prantsusmaa linnades 15 000 - 20 000 venelast,\" sõnas Mutko. \"Enamik neist tahab lihtsalt vaadata head jalgpalli.\"\n\nVenemaa kohtub täna Eesti aja järgi kell 16.00 Lille'is Slovakkia koondisega. Homme peetakse sealt mitte kaugel Lens'is Inglismaa ja Walesi kohtumine.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Venemaa spordiminister Vitali Mutko ei välista jätkuvaid fännirahutusi EM-finaalturniiril.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Tutvu uudise pealkirja ja põhisisuga. Kasuta neid fakte, et luua pikk ja sisutihe lause, mis toimib loo sissejuhatusena.\n\n## Pealkiri:\n\nPäeva video: Danny Brown - \"When It Rain\"\n\n## Põhitekst:\n\nTema värske lugu \"When It Rain\" meenutab mulle korraga nii Eesti oma TOMM¥ €A$H'i loomingut piiksuva ja totaka vokaali tõttu, kuid rütmilisemate osade ajal tuleb silme ette pigem Outkast ning nende tempokam looming. Lõpuks on see aga üks suur segu nendest, võiks isegi öelda hübriid - midagi nii peatamatut ja segast pole hip-hopis ammu kuulnud, kui ehk välja arvata Die Antwoordi viimane EP, mis läks üle igasuguse piiri, ning seda halvas mõttes.\n\nVideo on ka tempokas ja meeldejääv, katkedes kohati justkui vigane VHS-kassetti. Tuleb igatahes Danny Browni uut plaati ootama jääda, mis sel aastal kuulajateni peaks jõudma.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Paar aastat ei ole alternatiivsema hip-hopi esikujult Danny Brown'ilt uut materjali kuulda olnud, kuid nüüd liikus ta Warp plaadifirma alla ning andis välja esimese uue loo \"When It Rain\", mis on üks suur hullumeelsus. Heas mõttes.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe hoolikalt uudise pealkiri ja sisu ning kirjuta artiklile pikk sissejuhatav lause, kasutades oma kujutlusvõimet.\n\n## Pealkiri:\n\nNO99 nõukogu arutas tunde Ojasoo küsimust, kuid ei jõudnud otsuseni\n\n## Põhitekst:\n\n\"NO99 nõukogu arutas täna erakorralisel koosolekul 10 parlamendiliikme avaldust. Pärast põhjalikku arutelu otsustati jätkata koosolekut järgmisel nädalal,\" teatas nõukogu esimees Tõnis Arro.\n\nEile tegid kümme riigikogu saadikut ühisavalduse, kus räägiti usalduse kaotamist teatri nõukogu suhtes, mille esimees ei ole juhtumit seostanud teatri tööga ning on pidanud õigeks Ojasoo jätkamist.\n\nÜhtlasi rõhutasid fraktsioonide esindajad, et vägivalda kasutanud Ojasoo peaks ameti kaotama.\n\nOjasoo vägivalla ohvriks langenud näitlejanna tegi seevastu avalduse, milles kinnitab, et intsident ei ole teatriprojekt ning et ta nõustus kokkuleppemenetlusega, sest soovib eluga edasi minna, andestada ning anda ka teisele poolele võimalus oma eluga edasi minekuks.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Teatri NO99 nõukogu kogunes täna kultuuriminister Indrek Saare palvel taaskord arutama teatrijuhi Tiit Ojasoo saatust seoses tema ümber puhkenud vägivallaskandaaliga, kuid mingi otsuseni ei jõutud.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Pärast artikli pealkirja ja põhiteksti lugemist kasuta oma loovust, et koostada sisutihe ja pikk sissejuhatav lause.\n\n## Pealkiri:\n\nVideo: Ukraina ülemraadas läks jälle kakluseks\n\n## Põhitekst:\n\nKõnepuldis olnud Kolesnikov rääkis, et erakonna Omaabi (Об'єднання \"Самопоміч\") fraktsioon on juba kaks aastat parlamendis teisi õpetanud ning tema meelest oleks sobiv, kui nad hoopis õpetaksid oma erakonna juhti, kuidas Lvivi prügimajandusega toime tulla. Kolesnikovi arvates võiks Sadovõi Lvivi linnapea kohalt tagasi astuda, vahendas Unian.\n\nPärast neid väljaütlemisi tormas Kolesnikovi juurde Lvivi oblastist pärit rahvasaadik Volodõmõr Parasjuk, kes ei kuulu ühtegi fraktsiooni. Parasjuki näol on tegu endise Maidani aktivisti ning Donbassi sõja veteraniga, kellele president Viktor Janukovitši partei riismetest moodustatud erakonda esindava poliitiku arvamusavaldused ilmselgelt meeltmööda polnud.\n\nKolesnikovi parteikaaslased asusid teda vihase Parasjuki eest kaitsma ning peagi tekkis suurem rüselus, millest võttis osa suur hulk rahvasaadikuid. Suurem osa poliitikutest üritas küll olukorda maha rahustada.\n\nParasjuki puhul pole tegu esimese korraga, kui ta rahvasaadikuna vägivaldse intsidendi tekitab. Näiteks eelmise aasta novembris kostitas ta korruptsioonivastase komisjoni istungil jalahoobiga julgeolekuteenistuse SBU esindajat.\n\nTerav keelepruuk ja rüselemised pole Ukraina ülemraadas eriti suureks harulduseks, viimase aja kõige kurikuulsamaks juhtumiks on ilmselt see, kuidas eelmise aasta detsembris üritas Petro Porošenko bloki esindaja Oleg Barna tollast peaministrit Arseni Jatsenjukki kõnepuldist \"ära kanda\".\n\nVarasemast ajast on mälestusväärne ka 2012. aastal aset leidnud massikaklus, mis on märkimisväärne ka seetõttu, kuidas parlamenti valitud poksikuulsus Vitali Klitško (praegune Kiievi linnapea - Toim.) \"amatööride\" etteasteid rahulikult kõrvalt vaatas.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Ägedate mõttevahetuste poolest tuntud Ukraina ülemraadas läks täna taas kakluseks, kui Opositsiooniblokki esindav rahvasaadik Dmitri Kolesnikov hakkas oma sõnavõtu käigus kritiseerima Lvivi linnapead Andri Sadovõid ning viimase erakonda Omaabi.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Tutvu artikli sisuga ja loo sellele pika lausega sissejuhatus, mis köidab lugeja tähelepanu.\n\n## Pealkiri:\n\nKomisjon hakkab kaardistama lauluväljaku arendust\n\n## Põhitekst:\n\nTallinna lauluväljaku arendamiseks võimaluste leidmine on pakiline küsimus, sest juba 2017. aastal toimub XII noorte laulupidu, 2018. aastal tähistab Eesti Vabariik oma 100. juubelit ning 2019. aastal saab laulupidude traditsioon 150 aastaseks.\n\nAjutine komisjon moodustatakse ülesandeg akaardistada Tallinna lauluväljakuga seotud vajalikud arendustegevused, määratleda prioriteedid, ühised huvid ning erinevate osapoolte võimalik panus Tallinna lauluväljaku kui laulupeotraditsiooni hoidmise seisukohalt võtmetähtsusega objekti arengusse, mille põhjal oleks võimalik töötada välja Tallinna lauluväljaku taristu arendamise strateegia.\n\nKomisjoni töösse on kaasatud viie organisatsiooni esindajad, kes on kõik omal moel seotud laulupidude traditsiooni ja Tallinna lauluväljaku kui pidude toimumiskohaga: Tallinna linn, kultuuriministeerium, laulu-ja tantsupeo Sihtasutus, sihtasutus Tallinna Lauluväljak ja Eesti Kooriühing.\n\nKomisjon peab esmase tegevuskava esitama linnavalitsusele hiljemalt 14. detsembriks.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Tallinna linnavalitsuse juurde moodustati ajutine komisjon Tallinna lauluväljakuga seotud vajalike arendustegevuste kaardistamiseks ja strateegia väljatöötamiseks.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Tutvu artikli sisuga ja loo sellele pika lausega sissejuhatus, mis köidab lugeja tähelepanu.\n\n## Pealkiri:\n\nLavly Perling: kriminaalne tulu peab jõudma tagasi kannatanutele ja riigile\n\n## Põhitekst:\n\n\"Lihtsalt öelduna tuleb kurjategijatelt kuritegude läbi saadud vara ära võtta ning anda tagasi kannatanutele ja riigile,\" ütles Perling riigikogu põhiseaduskomisjonile antud ülevaates.\n\nLäinud aastal konfiskeeriti Eesti kriminaaltuluna rekordilised 21 538 917 eurot ning kuigi sellest enam kui 18 miljonit eurot konfiskeeriti nn kummituskliki kriminaalasja raames, on ka ilma selleta saavutatud ligi kolme miljoni euro suurune konfiskeerimine eelmistest aastatest kõrgem näitaja.\n\n\"Kuigi tendents on positiivne, ei saa me rahul olla sellega, kui paljude kuritegude puhul kriminaaltulu konfiskeerida õnnestub. Peame jõudma olukorrani, kus suudame kriminaalset tulu konfiskeerida enamikes prioriteetsetes kuritegudes.\n\nPerlingu sõnul on eriti oluline on kurjategijate varaline mõjutamine organiseeritud kuritegevuse vastases võitluses.\n\nEelmisel aastal saatis prokuratuur kohtu ette kokku 14 kuritegelikku ühendust enam kui 100 süüdistatavaga ning mullu konfiskeeriti kriminaaltulu 170 korral.\n\nPeaprokurör märkis ka, et majanduskuritegevuse vastase võitluse osas on prokuratuuril kindlasti arenguruumi kiiremaks ja tõhusamaks uurimise juhtimiseks.\n\n\"See, et ka õiguskaitsjate ressursid on piiratud, ei tohiks olla kellelegi üllatuseks. Võtmeküsimus on, kuhu me ressursi esmajärjekorras suuname, et olla majanduskuritegevusega võideldes tõhusamad. Riigi analüüsivõimekus on äärmiselt oluline, kuid tagamaks ausatele ettevõtjatele puhas turg ning aus konkurents peame senisest enam kuulama erasektorit – millised on nende mured, kus nemad näevad suurimaid kitsaskohti,“ ütles ta.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Riigi peaprokuröri Lavly Perlingu sõnul on õiguskaitseasutuste üheks oluliseks ülesandeks tõsta kriminaalse tulu konfiskeerimise ulatust ning suunata see tagasi kannatanutele ja riigile.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Vaata läbi uudise pealkiri ja tekst ning loo loov sissejuhatav lause, mis haakub artikli sisuga.\n\n## Pealkiri:\n\nBerliin: Süüria territooriumil ei ole Saksa eriüksuslasi\n\n## Põhitekst:\n\n\"Saksamaa eriüksusi Süürias ei ole. Selline süüdistus on vale,\" vahendas Reuters kaitseministeeriumi pressiesindaja sõnu.\n\nSüüria välisministeerium teatas varem, et riigi territooriumil tegutsevad Saksa ja Prantsuse eriväed. Damaskuse hinnangul on tegu põhjendamatu agressiooni ning Süüria suveräänsuse rikkumisega, mis tuleb hukka mõista.\n\nSaksamaa rahvasaadikud andsid eelmise aasta detsembris heakskiidu valitsuse plaanile, mis puudutab relvajõudude osalemist võitluses äärmusrühmituse ISIS vastu Süürias.\n\nEttepaneku kohaselt saadetakse piirkonda 6 Tornado sõjalennukit, mis hakkavad täitma luureülesandeid, üks Sachsen-klassi sõjalaev ja 1200 sõdurit. Saksa sõdurid otseses sõjategevuses siiski osalema ei hakka.\n\nSaksamaa otsustas ISIS-e vastase võitlusega Süürias liituda pärast seda, kui Prantsusmaa president François Hollande tegi Euroopa partneritele vastava üleskutse.\n\nISIS-e vastasesse sõtta on Saksamaa juba varem panustanud sellega, et Iraagis koolitatakse kurdide omakaitsevägesid.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Saksamaa kaitseministeerium lükkas tagasi Damaskuse väited, mille kohaselt tegutsevad Süüria põhjaosas Saksa relvajõudude eriüksuslased.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe artikli pealkirja ja sisu. Kasuta oma loomingulisi võimeid, et koostada detailne ja põhjalik ühelauseline sissejuhatus sellele uudisele.\n\n## Pealkiri:\n\nKsenija Balta asub starti Teemantliiga etapil Stockholmis\n\n## Põhitekst:\n\nTänavu 6.61 hüpanud Baltal on Rootsi pealinnas kaheksa konkurenti, kelle seas ka kaks tänavu seitsme meetri piiri alistanud naist - austraallanna Brooke Stratton (7.05) ja ameeriklanna Brittney Reese (7.04).\n\nLisaks on eestlannast parem hooaja tippmark ka serblannal Ivana Spanovicil (6.95), ameeriklannal Tianna Bartolettal (6.75), kanadalannal Christabel Netteyl (6.75) ja britt Shara Proctoril (6.66).\n\nNende kõrval võistleb ka kaks Rootsi oma kaugushüppajat. Erica Jarder (6.49) ja Khaddi Sagnia (-).\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Ksenija Balta osaleb homme Stockholmis peetaval kergejõustiku Teemantliiga etapil naiste kaugushüppes.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Tutvu uudise pealkirja ja põhisisuga. Kasuta neid fakte, et luua pikk ja sisutihe lause, mis toimib loo sissejuhatusena.\n\n## Pealkiri:\n\nVärskes Värskes Rõhus kirjutavad Sveta Grigorjeva, Triin Tasuja, Linda-Mari Väli jt\n\n## Põhitekst:\n\nVärske Rõhu suvenumbris teravat feministlikku luulet Kristel Birgit Potsepalt, Eleen Änilaselt ja Piret Karrolt; Mirjam Parve tekstid postapokalüptilisest nostalgiast; Kelly Turgi käekott ja kilekott; samuti Talvike Mändla, Susanna Metti, Mikolai Kassi ja Kaarel Mihki värsked värsid. Proosas Rauno Alliksaare kohtumised мёдбрат’iga, Triin Tasuja \"Amfetamiin\", Jesse James’i lugu \"Ideoloogiline hobinarkar\" ja Paul Vasingu \"Puurirotid\". Päevikurubriigis Köler Prize’i värske laureaat Laura Põld.\n\nTõlkerubriigis dominikaani päritolu ameerika kirjanik Junot Díaz (tõlkinud Hanneleele Kaldmaa) ja jalkalugu ungari autorilt Réka Mán-Várhegyi (tõlkinud Kadri Pärtel).\n\nVärskest numbrist leiab ka Helena Läksi intervjuu Vikergallupis möödunud aasta parimaks debütandiks tunnistatud Silvia Urgasega. Sveta Grigorjeva arvustab Billeneeve luulekogusid, Iiris Viirpalu vaatleb Maarja Pärtna luulekogu \"Saamises\" ning Linda-Mari Väli kirjutab Betti Alveri laureaadi Piret Jaaksi jutukogust \"Linnalegend\".\n\nRetroarvustus on Mihkel Kunnuselt, kes kirjutab Fjodor Dostojevski kõige vähem tuntud suurromaanist \"Nooruk\". Noor kriitik Paul Raud vaatleb lühiarvustuses Martin Vabati kogu \"Maahingamispäev\" ning uuemaid ja vanemaid raamatuid oma lugemislaualt soovitab Aare Pilv.\n\nAjakirjas Toom Trageli illustratsioonid, fotod Anna Tamm.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Tutvustame noore kirjanduse ajakirja Värske Rõhk 46. numbrit.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe artikli pealkiri ja sisu, seejärel loo pikk ja põnev lause, mis võiks olla artikli sissejuhatus.\n\n## Pealkiri:\n\nKoolieas tarbitud kanep ja alkohol võivad pärssida hilisemat akadeemilist võimekust\n\n## Põhitekst:\n\nMittetulunduslik ühendus RAND Corporation tegi hiljaaegu uuringu, milles analüüsis seitsme aasta vältel kogutud andmeid 6509 õpilase kohta Los Angelese ümbruskonna koolides. Andmeid nende laste kohta hakati koguma 2000. aastal ning seire jätkus 2015. aastani, mil need lapsed olid jõudnud ülikooliikka.\n\nAjakirjas Addiction avaldatud uuringust selgus, et erineva etnilise päritoluga õpilaste hulgas esineb kanepi ja alkoholi tarvitamist üsna samaväärselt. Küll aga on nende tarvitamise mõju valge nahavärviga õpilastele on väiksem kui näiteks afroameerika või ladina-ameerika päritolu noortele.\n\nKanepit ja alkoholi tarvitanud afroameerika päritolu õpilaste puhul tähendati hilisemas elus kehvemat akadeemilist võimekust, ladina-ameerika päritolu noortel aga esines rohkem füüsilise arengu häireid.\n\nKriitika: olulisi mõjutegureid arvesse ei võetud\n\nUuringu kriitikana tuleb aga välja tuua, et vaadati üksnes seoseid laste puhul, kes osalesid ennetusprogrammis CHOICE ning vaadati vaid nende kanepi ja alkoholi tarvitamise seost õppeedukusega.\n\nSamas jäid uuringus tähelepanuta rassiline segregatsioon või ahistamine, perekondlikud ja sotsiaalmajanduslikud tegurid. Just need aga võivad oluliselt mõjutada seda, milliseid valikuid laps elus teeb – kas veedab vaba aja huviringis või seltskonnas, kus tarbitakse alkoholi ja kanepit.\n\nSelle uuringu juures tasub aga siiski esile tõsta kvalitatiivset osa ehk seda, milliseid põhjuslikke seoseid tõid uurimisalused ise välja. Näiteks arvas suur osa õpilastest, et kanepi suitsetamine kahjustab vähem tervist kui alkoholi joomine, mistõttu eelistasid õpilased kanepit alkoholile.\n\nOluline tõdemus\n\nUuringust selgus ka tõsiasi, et kuigi kanepil ja alkoholil oli valgete kooliõpilaste akadeemilisele võimekusele pealtnäha väiksem mõju, olid need mõjuained just neile kõige enam kättesaadavad.\n\nSiitki peegeldub omajagu tõtt, kuid ka kriitikat uuringu suhtes: valged õpilased on sagedamini pärit ka majanduslikult paremini kindlustatud peredest, mistõttu oli neil lihtsalt rohkem raha mõjuainete ostmiseks.\n\nUuringu tegijad teevad siiski ettepaneku, et kahjuliku mõju ärahoidmiseks oleks vaja, et lapsevanemad selgitaksid lastele mõnuainete võimalikku kahjulikkust.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Alaealised, kes põhi- ja keskkooli ajal kanepit ja alkoholi tarvitasid, olid hilisemas elus kehvema akadeemilise sooritusvõime ja vaimse tervisega.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Pärast artikli pealkirja ja põhiteksti lugemist kasuta oma loovust, et koostada sisutihe ja pikk sissejuhatav lause.\n\n## Pealkiri:\n\nSilvi Vraidi laulust tuttav legendaarne Ulila suveaed tähistab 55. sünnipäeva\n\n## Põhitekst:\n\nMeeleoluka programmiga, mis algab 23. juunil kell 20.00, püütakse meenutada suvaaia kui ühe menukama koha ajalugu ja taasärkamist. Laval mängib tantsuks ansambel ja ekraanil loob meeleolu videodisko. Pärast südaööd astub üles legendaarne 1990ndate diskodiiva Nancy.\n\n1961. aastal avati Puhja vallas Ulilasse rajatud erinevat liiki puudest-põõsastest loodud esinduslik suveaed, mis vajus pikaks ajaks unarusse. Nüüd on suur osa alast korrastatud ja avatud uudistajatele. Ala, kus on lauluväljak, tuletorn, pingid ja taimestik, on koht, kus saab taas omavahel kohtuda, jalutada ning erinevaid sündmusi läbi viia.\n\nSuveaed jääb avatuks aastaringi ja pakub erinevaid meeleolukaid tegevusi.\n\nUlila suveaiast on ka loodud laul, mida esitas toona Silvi Vrait ja ansambel FIX.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Järgmisel nädalal avab taas oma väravad 55. sünnipäeva tähistav legendaarne Ulila suveaed.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe artikli pealkirja ja sisu. Kasuta oma loomingulisi võimeid, et koostada detailne ja põhjalik ühelauseline sissejuhatus sellele uudisele.\n\n## Pealkiri:\n\nPinged Šveitsi koondises: solvunud Shaqiri viitas võimalusele hakata esindama Kosovot\n\n## Põhitekst:\n\nŠveitsi alaline kapten Gökhan Inler sai finaalturniiri eel viga ja peatreener Vladimir Petkovic otsustas kaptenikohused anda Torino Juventuse äärekaitsjale Stephan Lichtsteinerile. Lisaks nimetas ta asenduskapteniteks Granit Xhaka ja Valon Behrami.\n\nSäärane käik ei meeldinud sugugi vahepeal Müncheni Bayernit esindanud, aga nüüd Stoke Citys mängivale Shaqirile, kes soovis ise auväärt käepaela ja väljendas nördimust ka Šveitsi ajakirjanduses . \"Mis oleks, kui Kosovo peatreener soovib mind kapteniks?\" küsis ta enne matši Rumeeniaga. \"Loomulikult mõtleksin selle üle.\"\n\nKosovo teenis hiljuti nii FIFA kui ka UEFA tunnustuse ja asub heitlema juba 2018. aasta MM-valikturniiril. Üldiselt ei tohi pallurid koondiseid vahetada, aga uute liikmesriikide puhul tehtaks erand ning kindlasti soovivad Kosovo inimesed seal sündinud, aga väiksena Šveitsi rännanud Shaqirit oma koondises näha.\n\nKüll aga tekitab Shaqiri väljaütlemine keset EM-finaalturniiri küsimusi Šveitsi koondise sisemeeleolude kohta. Aastaid on peetud Šveitsi paljurahvuselist koondist integratsiooni musternäidiseks, kuid finaalturniiri eel levisid jutud, et kliima meeskonnas pole nii hea kui võiks.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Jalgpalli EM-finaalturniiri võidukalt alustanud Šveitsi jalgpallikoondises võib hakata käärima, sest tähtmängija Xherdan Shaqiri viitas võimalusele hakata esindama hoopis Kosovot.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe uudis läbi ja pane oma kujutlusvõime tööle, et välja mõelda üks korralik sissejuhatav lause sellele loole.\n\n## Pealkiri:\n\nValls: me ei saa meeleavaldusi keelata, kuid avaliku korra tagamisel me mööndusi ei tee\n\n## Põhitekst:\n\nEile Pariisis toimunud meeleavaldus muutus vägivaldseks ning protestijate ja märulipolitseinike vahel puhkenud kokkupõrgetes sai viga kümneid inimesi. Eriti paistsid silma maske kandnud noored, kes korrakaitsjaid vägivaldselt ründasid. Politsei hinnangul kogunes Pariisis teisipäeval 70 000-80 000 inimest ja kogu Prantsusmaal 125 000. Korraldajate arvates oli osalejaid palju rohkem.\n\n\"Me ei saa täielikult meeleavaldusi keelata, kuid me täidame oma kohustusi,\" kommenteeris Valls raadiojaamale France Inter. \"Me ei saa enam lubada sellist häbiväärset vaatepilti, kus olukord kontrolli alt väljub.\"\n\nPresident François Hollande ja sotsialistide valitsus on asunud tööreformi seadustepaketti jõuga läbi suruma. Peamiseks eesmärgiks on vähendada kõrget töötust. Kriitikud aga väidavad, et uued seadused oleksid kallutatud tööandjate kasuks, näiteks oleks tööandjatel võimalik eirata läbirääkimistel töövõtjatega ametiühinguid ning samuti oleks lihtsam töötajaid vallandada.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Prantsusmaa peaminister Manuel Valls kinnitas täna, et valitsus ei kavatse taganeda palju vastumeelsust põhjustanud tööreformist, ning kutsus peamist protestiaktsioonide taga seisvat ametiühingut üles massimeeleavaldustest loobuma.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Tutvu uudise pealkirja ja põhisisuga. Kasuta neid fakte, et luua pikk ja sisutihe lause, mis toimib loo sissejuhatusena.\n\n## Pealkiri:\n\nLugege katkendit: Alessandro Baricco, \"Kolm korda koidikul\"\n\n## Põhitekst:\n\nKolmest lühiloost koosnev romaan on autori senises loomingus kõige napima dialoogiga ning ajateljel risti-põigiti kulgev tekst. Varem on eesti keeles ilmunud Baricco romaanid \"Siid\" (2007), \"Ookean meri\" (2005) jm.\n\nItaalia keelest tõlkinud Mailis Põld, toimetanud Priit Põhjala, kujundanud Mari Kaljuste.\n\nSiinsed leheküljed jutustavad ühe tõepärase loo, mis ometigi ei saaks kunagi aset leida tegelikkuses. Nad jutustavad nimelt kahest inimesest, kes kohtuvad kolmel korral, kuid ikka jääb see üheksainsaks ja esimeseks ja viimaseks korraks. See osutub neil võimalikuks, kuna nad elavad põikuvas Ajas, mida oleks asjatu taga otsida igapäevaelu kogemusest. See jääb jutustuste kujundada, aegajaliselt, ja eks see ju ongi nende eesõigusi.\n\nAlessandro Baricco\n\nKATKEND:\n\nTuhmunuvõitu oli selle hotelli elegants. Küllap oli ta minevikus suutnud kinni pidada nii mõnestki luksuslikust ja taktitundelisest lubadusest. Näiteks oli hotellil kena puust pöörduks, iseärasus, mis ikka ahvatleb mõttelennule.\nSealt siseneski üks naine sel kummalisel öötunnil, pealtnäha muule mõeldes, nüüdsama taksost väljunud. Tal oli üll vaid kollane õhtukleit, kaunis avara dekolteega, ja isegi kerget salli ei olnud õlgadel – seetõttu oli tal säärase inimese intrigeeriv ilme, kellega on midagi juhtunud. Ta liikumises oli isikupärast elegantsi, aga ühtlasi meenutas ta nüüdsama jälle kulisside varju tõmbunud näitlejannat, kes on esinemiskohustusest vabanenud ja naasnud omaenda olemisse, siiramasse. Sestap oli ta astumisviis kriipsu võrra väsinum ja tilluke ridikül käest lausa maha libisemas. Ta ei olnud enam kuigi noor, aga see kaunistas teda, nagu mõnikord naiste puhul, kes ei ole kunagi kahelnud oma ilus.\nVäljas valitses koidueelne hämarus, ei öö ega hommik. Hotelli vestibüül püsis liikumatu, detailipeene, puhta, pehmena: soojatoonilise, vaikse, ruumi suurusega kooskõlastuvana, heiastuva kuma valgel, kõrged seinad, hele lagi, raamatud laudade peal, puhvpadjad diivaneil, hardalt raamitud maalid, nurgas seisev klaver, napid hädavajalikud sildid, kõigiti läbimõeldud kirjatüüp, pendelkell, baromeeter, marmorbüst, kardinad akende ees, vaibad põrandal – ühe lõhna vari.\nKuna ööportjee, kes oli pintsaku pannud lihtsa tooli korjule, magas väikeses kõrvalruumis linnuund, mis tal meisterlikult välja kukkus, poleks keegi näinud seda naist hotelli sisenemas, kui teda ei näinuks üks vestibüüli nurgas tugitoolis istuv mees – mõistusevastane, sel öötunnil –, kes tõstis siis vasema jala üle parema, olles enne istunud parem jalg üle vasema – asja ees, teist taga. Nad märkasid teineteist.\nSeadis nagu sajule, aga vihmast ei tulnud midagi välja, sõnas naine.\nJah, ilm on selline kahevahel, lausus mees.\nKas te ootate kedagi?\nMina? Ei.\nOn alles väsimus. Ega te vastu ole, kui võtan hetkeks istet?\nOlge lahke.\nNagu näha, joogipoolist mitte üks tirts.\nHommikusööki nüüd vaevalt enne kella seitset serveeritakse.\nMa pidasin alkoholi silmas.\nAh soo. Mitte ei tea. Sel kellaajal vaevalt.\nMis kell on?\nKaksteist minutit neli läbi.\nTõsiselt?\nJah.\nTänane öö ei saa kuidagi otsa. Minu meelest algas see juba kolm aastat tagasi. Mida teie siin teete?\nSättisin end minekule. Pean tööle minema.\nSel kellaajal?\nTjah.\nKuidas te jaksate?\nMis seal jaksata, mulle meeldib.\nTeile meeldib.\nJah.\nUskumatu.\nArvate või?\nIlme põhjal olete esimene huvitav inimene, keda ma täna õhtul kohtan. Täna öösel. Või on, mis ta on.\nMa ei julge nende teiste peale mitte mõeldagi.\nKohutavad.\nKas käisite mõnel peol?\nMul vist hakkas halb.\nMa kutsun portjee.\nEi, taeva pärast.\nÄkki teil oleks targem pikali heita.\nVõtan õige kingad jalast, ega te vastu ole?\nVõi veel…\nRääkige millestki, ükskõik millest. Kui mõtted mujale juhin, läheb üle.\nKui ma teaks, millest…\nJutustage mulle oma tööst.\nSee ei ole kuigi köitev teema…\nTehke proovi.\nMa müün kaalusid.\nJätkake.\nMida kõike ei kaaluta, ja kaalumise juures on oluline täpsus, mul on niisiis vabrik, mis valmistab kaalusid, igasuguseid. Mulle kuulub üksteist patenti ja… Ma lähen ja kutsun portjee.\nEi, olge nii kena, see tüüp vihkab mind.\nJääge pikali.\nPikali jäädes hakkan oksele.\nAjage end siis üles. Või õigemini, ma tahan öelda…\nKas see kaalude müük toob ka raha sisse?\nMinu meelest tuleks teil…\nKas see kaalude müük toob ka raha sisse?\nMitte eriti.\nRääkige edasi, ärge minu peale mõtelge.\nTegelikult on mul ülim aeg minna.\nPalun olge nii kena ja rääkige natuke aega veel. Seejärel lahkute.\nVeel mõni aasta tagasi teenis sellega päris ilusa raha. Praegu ei teagi öelda, küllap olen kusagil mööda pannud, müük ei edene enam mitte üks raas. Alul arvasin, et äkki peitub viga müügimeestes, ning asusin ise ringi sõitma ja müüma, aga mu toodetel ei ole tõepoolest enam minekut, võib-olla need on vananenud, mitte ei tea, võib-olla on liiga kallid, üldiselt need ju ongi väga kallid, sest kogu see kraam on käsitöö, teil pole aimugi, mida tähendab täieliku täpsuse saavutamine, kui tegemist on mõne asja kaalumisega.\nMis asja kaalumisega? Kas õunte, inimeste, mille?\nKõige. Me valmistame kõike, kullasseppadele mõeldud kaaludest konteinerite kaalumiseks vajalikeni.\nTõsiselt?\nSeepärast mul tulebki minna, pean täna ühele tähtsale lepingule punkti panema, kohe kuidagi ei tohi hiljaks jääda, mängus on mu ettevõte, kui ma seda asja joonde ei aja, ah sa raisk!\nRõve.\nMa juhatan teid tualetti.\nPidage ometi.\nNo ei!…\nRõve.\nLähen ja toon õige vett.\nAndke andeks, tõepoolest, andke andeks.\nLähen ja toon õige vett.\nEi, jääge palun siia.\nSähke, pühkige end sellega puhtaks.\nLausa häbiasi.\nÄrge muretsege, mul on endal lapsed.\nMis see asjasse puutub?\nLapsed oksendavad tihtilugu. Minu omad vähemasti küll.\nAh soo, andke andeks.\nNii et see ei avalda mulle mingit muljet. Aga nüüd oleks teil targem üles oma tuppa minna.\nMa ei saa ju seda laga siia jätta…\nMa kutsun pärast portjee, teie minge üles oma tuppa. Teil ju on tuba, eks?\nJah.\nHakake siis minema. Ajan selle asja ise korda.\nKas ma üldse mäletangi oma toa numbrit.\nKüll portjee ütleb.\nMA EI TAHA PORTJEED NÄHA, see tüüp vihkab mind, ütlesin ju teile. Kas teil ei ole tuba?\nMinul?\nJah.\nJätsin selle nüüdsama vabaks.\nViige mind sinna, ma väga palun.\nÜtlesin ju teile, et jätsin selle nüüdsama vabaks.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Torinost pärit Alessandro Baricco romaan \"Korda kolm koidikul\" on mõtteliselt seotud 2011. aastal ilmunud \"Mr Gwyniga\" (eesti keeles 2013), ent side pole mitte järjejutuline, vaid puhtalt inspiratsiooni valda üle kantav, läbivatele motiividele taandatav.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Tutvu artikli sisuga ja loo sellele pika lausega sissejuhatus, mis köidab lugeja tähelepanu.\n\n## Pealkiri:\n\nKadrioru staadionil algas TV 10 Olümpiastarti sarja finaalvõistlus\n\n## Põhitekst:\n\nMitmevõistlejad alustasid just kahepäevast finaali, mille parim 9-võistleja teenib Valter Külveti mälestusauhinna, edukamad koolid aga preemiasummad ja kastiga Kalevi magusat.\n\nKell 15.00 avavad ERR-i, EKJL-i, EOK-i esindajad suure spordimessi, kus on väljas 30 erinevat spordiorganisatsiooni.\n\nKell 18.00 toimub spordikuulsuste ja muusikute osavõtul pidulik avamine ning vilistlaste kokkutulek, peetakse põnev meeste 4 x 100 meetri teatejooksu duell Eesti täiskasvanute ja juunioride koondiste vahel.\n\nFinaaletapil võistleb 176 noorsportlast 50-st koolist. Võistkondadega pääsesid lõppvooru 20 kooli:\n\n· Suured koolid (üle 250 õpilase põhikooli osas): Elva Gümnaasium, Jõgeva Põhikool, Kadrioru Saksa Gümnaasium, Kose Gümnaasium, Kuusalu Keskkool, Peetri Kool, Pärnu Mai Kool, Rakvere Gümnaasium, Rakvere Reaalgümnaasium, Valga Põhikool, Viljandi Jakobsoni Kool, Viljandi Kesklinna Kool, Viljandi Paalalinna Kool ja Võru Kesklinna Kool\n· Väikesed koolid (alla 250 õpilase põhikooli osas): Haljala Gümnaasium, Käina Kool ja Emmaste Põhikool, Orissaare Gümnaasium, Osula Põhikool ja Sõmerpalu Põhikool, Parksepa Keskkool, Ääsmäe Põhikool ja Kernu Põhikool\nTüdrukute noorem vanuserühm võistleb kuuevõistluses, vanem kaheksavõistluses ning poiste mõlemal vanuserühmal on kavas üheksavõistlus.\n\nFinaalvõistluse ajakava leiab siit.\n\nSpordimess on täna Kadrioru staadionil avatud kell 15.00 – 21.00 ja sissepääs staadionile on prii.\nNõu jagavad treenerid ja olümpiavõitjad, Rio koondislased, tipptasemel pallimängijad, tehnikasportlased, telenäod ja dopingukütid. Rohkem infot leiab spordimessi kohta: www.facebook.com/Olympiafann ja http://sport.err.ee/l/tv10\n\nTV 10 Olümpiastarti finaaletapi erisaade on ETV2 ekraanil 19. juunil algusega kell 19.30. Saate toimetaja ja režissöör on Anu Säärits.\n\n1971. aastast ETV sporditoimetuse ja Eesti Kergejõustikuliidu koostöös toimuv kergejõustikusari on maailmas ainulaadne noortesporti propageeriv võistlus ja vanim saatesari Eestis. Sarja vanim rekord kuulub 1975. aastast Valter Külvetile, kes suutis Abja kooli 11-aastase õpilasena hüpata kõrgust 1.70.\n\nTänase seisuga on TV 10 Olümpiastarti sarjas osalenud sportlastest täitnud Rio OM-normi või juba varem olümpial võistelnud 26 kergejõustiklast: Gerd Kanter, Ksenija Balta, Rasmus Mägi, Marek Niit, Roman Fosti, Grit Šadeiko, Karl Robert Saluri, Tanel Laanmäe, Maicel Uibo, Aleksander Tammert, Andrus Värnik, Mikk Pahapill Andres Raja, Kaire Leibak, Kaie Kand, Moonika Aava, Tarmo Jallai, Taavi Peetre, Marko Aleksejev, Kristjan Rahnu, Lauri Leis, Marko Turban, Anu Kaljurand, Eha Rünne, Andrei Nazarov, Valter Külvet.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Ainulaadse võistlussarja TV 10 Olümpiastarti 45. hooaeg kulmineerub esmakordselt parimate noorte mitmevõistluse finaali, vilistlaste ja sõprade kokkutuleku ning spordimessiga.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe artikli pealkiri ja sisu, seejärel loo pikk ja põnev lause, mis võiks olla artikli sissejuhatus.\n\n## Pealkiri:\n\nJaan Tooming. Kuritöö ja karistus\n\n## Põhitekst:\n\nNüüd ei tohi õpetaja koolis heale õpilasele isegi pai teha, sest oled kohe pedofiil. Õpetaja ei tohi ka kaklevaid lapsi lahutada, sest siis on ahistamine. Aga minu lapsepõlves oli populaarne raamat Eduard Vilde \"Minu esimesed triibulised\".\n\nMeie kõikelubavas ja demokraatlikus ühiskonnas inimõiguste ajastul on kõik võrdsed, nii lapsed, noored, täiskasvanud kui vanad. Sarimõrvarit, kes naudib tapmist, ei tohi valutult teise ilma saata, vaid ta peab eluaeg istuma kongis maksumaksjate arvel. Me oleme nii kaastundlikud, et lõpuks isegi marutõves koera ei tohi magama panna. Ma usun, et enamus taipab, millise absurdini me oleme jõudnud, kuid rühime ikka vapralt edasi, teadmata, kuhu meid ajaloo käik viib.\n\nJa nüüd peksis kuulus lavastaja naist - näitlejat. Kogu Eesti kihab: kuidas nii võib? Varjatult pekstakse naisi, pekstakse ka mehi kogu aeg, kuid lärmi lüüakse ikka selle üle, mis avalikuks tuleb. Ja muidugi, kui isik, kes peksab, on veel tuntud, siis tekib lärmi veel rohkem. Me võime öelda, et Tiit Ojasoo käitus nii afekti seisundis või on lihtsalt vaimuhaige, sest tõesti, naist peksta on kuritegu, eriti kui seda tehakse veel jalgadega. Sellele ei ole õigustust. Asjaosaline Ojasoo püüab selle teha eraasjaks. Muidugi, kui see olnuks töökonflikt, alluva ja alluja konflikt, siis oleks asi kohe selge. Näiteks, näitlejanna ei õppinud teksti pähe ja Ojasoo karistas teda selle eest peksuga. Või hakkas näitlejanna peanäitjuht Ojasoole vastu ja Ojasoo karistuseks tümitas teda. Laisk ja lohakas ja allumatu näitleja väärib ikka karistust. Kuid kas peksmist? Äkki peaks tõesti andma teatrites eriseaduse välja, kus lubatakse allumatut näitlejat karistada ihunuhtusega? Võibolla tõuseks teatrikunst kohe uuele tasemele?\n\nAga eraasi? Kas mehe ja naise vahekord? Sellest vaikitakse targu. Kui näitlejanna poleks läinud politseisse, siis oleks kõik vakka jäänud, nüüd skandaal missugune. Muidugi, targem olnuks Ojasool nüpeldada OMA naist, mitte võõrast. Siis poleks ilmselt midagi juhtunud: eraasi tõesti. Kuid võõra peksmine pole eraasi. Nii võib eraasjade varjus musti tegusid teha karistamatult. Seekord oli pekstu nõus lepitamismenetlusega. Me ei tea, miks ta sellega nõustus. Me teame ainult seda, et ta sai peksa kuulsalt mehelt.\n\nJa nüüd karjub osa inimesi riigikogust, et Ojasoo tuleks maha võtta teatrijuhi kohalt. Võibolla peaks enne siiski tegema psühhiaatrilise ekspertiisi Ojasoole, siis oleks selge, kas on tegemist terve või haige inimesega. Enne seda on lihtsalt tegemist peksmise faktiga, mis kohtusse asjaosalisi ei viinud. Las nad nüüd lepivad, annavad teineteisele rahusuudluse ja elavad rahus edasi, eks Ojasoo ise tea, kas minna uutele jahimaadele või elada edasi nii, et häbi ei ole. Imelik on veel üks asi: truu teatri- ja elukaaslane Ene-Liis Semper, kellega koos Ojasoo teatrit juhib, on vait. Ta võiks ikkagi oma võitluskaaslase eest välja astuda... Nii vist peame vaikima ka meie ning laskma osalistel eluga edasi minna, nagu soovis kannatanu pöördumises Postimehes. Kuid nii kaob maailma hiilgus siiski!\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Oli kord aeg, mil vitsaga tõmmati lapsele mööda sääri, kui laps ulakas või sõnakuulmatu oli. Oli kord aeg, mil koolis löödi joonlauaga vastu laisa ja vastupanija lapse sõrmi. Oli kord aeg, mil koolis anti ihunuhtlust.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Vaata läbi uudise pealkiri ja tekst ning loo loov sissejuhatav lause, mis haakub artikli sisuga.\n\n## Pealkiri:\n\nÕpetajate Maja seinale tuleb Eino Baskini bareljeef\n\n## Põhitekst:\n\nTallinna Õpetajate Maja aadressil Raekoja plats 14 oli Eino Baskini asutatud Vanalinnastuudio esimeseks ajutiseks koduks ja seepärast paigutatakse Eino Baskini mälestuse jäädvustamiseks maja fassaadile peaukse kõrvale tema bareljeef. Bareljeefi autor on skulptor Mati Karmin.\n\n1929. aasta 17. juunil sündnud Eino Baskin lõpetas Eesti NSV Riikliku Teatriinstituudi 1951. aastal. Aastatel 1958–1961 töötas ta erinevates komöödiateatrites Leningradis ning tema menukas konferansjeeaeg möödus Eesti ja Venemaa erinevates teatrites 1960. aastate lõpul. Draamateatris töötas Baskin näitlejana aastatel 1968–1980.\n\n1972. aastal asutas ta näitetrupi, kes hakkas tegema igapühapäevast raadioprogrammi \"Meelejahutaja\". 1995. aastal, kui programm lõpetati, oli valminud tuhatkond saadet.\n1980. aastal asutas Eino Baskin Vanalinnastuudio ja oli selle pikaaegne juht. Pärast Vanalinnastuudio sulgemist asutas ta Vana Baskini Teatri.\n\nTallinnale osutatud teenete eest omistati Baskinile 2003. aastal Tallinna teenetemärk ja 2010. aastal linnapoolse austusavaldusega Tallinna vapimärk. 2014. aastal pälvis Eino Baskin Tallinna teeneka kultuuritegelase preemia.\n\nEino Baskin suri 11. märtsil 2015.\n\nTallinna linnavalitsus eraldas reservfondist Tallinna kultuuriametile Eino Baskini bareljeefi valmistamise toetamiseks 9000 eurot.\n\nEino Baskini bareljeef avatakse 17. juunil kell 13.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Tallinnas paigaldatakse Õpetajate Maja seinale näitleja ja teatrijuhi Eino Baskini bareljeef.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe hoolikalt uudise pealkiri ja sisu ning kirjuta artiklile pikk sissejuhatav lause, kasutades oma kujutlusvõimet.\n\n## Pealkiri:\n\nRonaldo jõudis mängus Islandiga ühele pulgale Luis Figoga\n\n## Põhitekst:\n\nRonaldo debüteeris Portugali koondises 2003. aasta augustis vaid 18-aastasena ning on pärast seda pidevalt valikusse kuulunud. Figo mängis Portugali eest aastatel 1991-2006. Veel on portugallastest saja mängu piiri ületanud ka kaitsja Fernando Couto (110; 1990-2004). Järgmisena võib selleni jõuda Nani (97).\n\nPortugali kõigi aegade väravalööjate edetabelis on 58 tabamusega mõistagi esikohal Ronaldo. Järgnevad Pauleta ja Eusebio vastavalt 47 ja 41 väravaga. Figo lõi karjääri jooksul Portugali särgis 32 tabamust.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Portugali jalgpalli superstaar Cristiano Ronaldo pidas eile Islandi vastu oma karjääri 127. kohtumise koondises ja jõudis vastavas arvestuses järele teisele maailma jalgpalluriks valitud mängumehele ehk Luis Figole.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Süvene uudise pealkirja ja sisu ning kirjuta sellele loole sisukas ja informatiivne sissejuhatus, mille pikkus on üks lause.\n\n## Pealkiri:\n\nTrumpi moslemivastasus tõi vabariiklastelt valulisi reaktsioone\n\n## Põhitekst:\n\nTrump ei ole taganenud väitest, et president Barack Obama on mingil moel seotud terroristidega või tunneb nende suhtes poolehoidu, ning ütles Associated Pressile, et presidendi prioriteediks on ameeriklaste ees jätkuvalt vaenlased. Samuti sõnas ta, et kõigi maailma moslemite pääsu USAsse tuleks piirata.\n\nPärast Orlando veresauna on paljud vabariiklased üritanud Trumpi seisukohtadest distantseeruda, vahendas Washington Post.\n\nUSA esindajatekoja spiiker Paul Ryan, kes on varemgi silma paistnud kriitikaga Donalt Trumpi väljaütlemiste suunal, ehkki lubanud teda siiski vabariiklaste presidendikandidaadina toetada, ütles, et moslemikeeld ei ole riigi huvides.\n\n\"Minu arvates ei ole see kooskõlas mitte ainult meie partei, aga ka meie riigi põhimõtetega,\" rääkis Ryan ajakirjanikele ja kutsus üles kontrollima immigrantide usu asemel nende tausta.\n\nKa senati välissuhete komitee esimeest Bob Corkerit, kes varem on kiitnud Trumpi soovi poliitikat raputada, pani vabariiklaste arvatava presidendikandidaadi reaktsioon Orlando tragöödiale ebamugavust tundma ning ta nimetas seda pettumuseks.\n\nSenaator Lindsey O. Graham, kes Trumpi kandidatuuri ei toeta, märkis, et tal on omadussõnad Trumpi kirjeldamiseks otsas. \"Minu arust ei ole tal selliste olukordade tarbeks, millega me silmitsi seisame, ei otsustusvõimet, temperamenti ega kogemust,\" lausus ta.\n\nGrahami sõnul paistab Trump väitvat, et Obama on üks \"nendest\". \"Minu meelest on see äärmiselt solvav. Kogu see põhjenduste jada on väga valedel alustel. President Obama puhul on minu jaoks probleemiks tema poliitilised valikud,\" selgitas senaator.\n\nÕhujõudude major Adam Kinzinger, kes on üks vabariiklaste põhilisi eestkõnelejaid riikliku julgeoleku teemadel, distantseerus samuti järsult Trumpi väljaütlemistest.\n\n\"Hindan küll härra Trumpi tulisust sel teemal, aga sa ei saa võõranduda neist inimestest, keda meil just vaja on, ja nendeks on mõõdukad moslemid,\" lausus Kinzinger. \"Peame selle sõja võitmiseks kasutama neid, kes ei ole radikaliseerunud, mis tähendab suuremat osa moslemitest\".\n\nWashington Posti ja ABC Newsi arvamusküsitluse kohaselt toetab 64 protsenti vabariiklaste valijaist Trumpi moslemikeelu ideed.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "USA vabariiklaste eeldatava presidendikandidaadi Donald Trumpi radikaalsed väljaütlemised moslemite ja president Barack Obama suunal on toonud mitmeid valulisi reaktsioone tema parteikaaslastelt.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Süvene uudise pealkirja ja sisu ning kirjuta sellele loole sisukas ja informatiivne sissejuhatus, mille pikkus on üks lause.\n\n## Pealkiri:\n\nHeliloomingu suvekoolis kuulatakse linnulaulu\n\n## Põhitekst:\n\nLoomelabori eesmärgiks on pakkuda noortele enesetäiendamis- ja väljendamisvõimalust ning professionaalset individuaalset juhendamist. Suvekooli oodatakse noori, kes on avatud mõtlemisega, tahavad mõtestada ümbritsevat, on huvituvad muusikast ja soovivad seda ise luua. Peamine sihtrühm on muusika- ja huvikoolide vanemate klasside ning gümnaasiumi- ja keskastme õpilased. Oodatud on kõigi muusikaerialade õpilased ning loomingulised noored. Loomelabor toimub kolmandat korda. Kahe aasta jooksul on suvekoolist osa võtnud ligi kuuskümmend noort.\n\n\"Loomelabor on hetkel ainuke noortele suunatud suvekool, mis tegeleb klassikalise kompositsiooni õpetamisega. See on oluline nii uute heliloojate kasvulavana, kui ka üldises plaanis selle jaoks, et meil oleks jätkuvalt haritud ja huvitatud kuulajaid nüüdismuusika jaoks,\" põhjendas Eesti Heliloojate Liidu esimees Märt-Matis Lill suvekooli vajadust ja senist populaarsust.\n\nLoomelabori teemaks on tänavusest festivalist Eesti Muusika Päevad inspireeritult küsimus \"roheline heli?\", mille puhul keskendutakse linnulaulule. Õppekava tuumaks on zoo-semiootiku ja parasitoloogi Aleksei Turovski loeng muusikast linnulaulus ning pedagoogi ja muusikateadlase Maia Lilje loeng linnulaulust muusikas. Loenguid peavad ka heliloojad Helena Tulve (enda looming ning seosed loodusega), Einike Leppik (audiovisuaalne looming), Sander Mölder (elektrooniline muusika, kontrollerism). Individuaalsete juhendajatena on kaasatud heliloojad Tauno Aints, Liis Viira ja Maria Kõrvits.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Algas registreerimine 8. kuni 13. augustini Viljandis toimuvasse Loomelaborisse, mis on Eestis ainus noortele suunatud heliloomingu suvekool. Noored omandavad teadmisi nii helilooja Helena Tulve kui ka zoo-semiootiku Aleksei Turovski juhendamisel.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe uudis läbi ja pane oma kujutlusvõime tööle, et välja mõelda üks korralik sissejuhatav lause sellele loole.\n\n## Pealkiri:\n\nVene rahvasaadik: meil on vahendeid NATO heidutamiseks Baltimaades\n\n## Põhitekst:\n\n\"Venemaa ei lase täna korduda 1941. aastal. Sellist, nagu 41. aastal, mil Venemaa saatis oma väeosad laiali ning tõmbas need piirist eemale, paigutas suurtükid ladudesse ja vedas moona minema - enam ei sünni. Venemaa tagab enda julgeoleku,\" ütles Klintsevitš kolmapäeval Interfaxile kommentaariks NATO kaitseministrite otsusele paigutada Baltimaadesse ja Poola 2017. aasta algusest neli pataljoni.\n\nKlintsevitši arvates \"käitub NATO, nagu USA käsib, just seepärast laieneb NATO itta ja kägistab Venemaad\".\n\n\"Meil, Jumal tänatud, on millega vastata. Me ei räägi täna juhuslikult sellest, et nad valmistavad ette platsdarmi. Kohe, kui miski algab, on meil selleks diplomaatilised, organisatsioonilised, poliitilised ja sõjalised vahendid,\" ütles senaator.\n\nKlintsevitš märkis, et sõjalisest vaatepunktist \"ei kujuta need neli pataljoni meie jaoks iseenesest mingit ohtu\".\n\nKuid ta arvas, et oma isikkoosseisu ja tehnikaga on pataljonid vajalikud \"et moodustada valve ja viia kohasesse seisu kunagise lennuväljade võrgustiku taristu, radarijaamad ja muud sõjalised objektid, mis olid nõukogude ajal ja pärast Varssavi lepingu organisatsiooni lagunemist\".\n\n\"Ettevalmistatud taristu võimaldab mitmesugust sõjalist tegevust. Näiteks võivad lennukid tuua mitmesugust relvastust ja tehnikat ning selle vastuvõtmiseks inimesi. See on seotud järk-järgulise muude maskeeritud ja teisteks eesmärkideks ettenähtud objektide edasitoimetamisega raudtee kaudu,\" arvas Klintsevitš.\n\n\"Ja me ei tea, millisel hetkel need lennukid loodud taristusse paigutatakse. Praegu käivad ettevalmistused,\" märkis rahvasaadik.\n\nTema sõnutsi Ida-Euroopasse paigutatud USA raketikilp, üleilmse välklöögi andmise kontseptsiooni esitlus ja jutud Venemaa agressioonist - \"kõik see kujutab meie jaoks tõsist ohtu\".\n\nVenemaa omalt poolt jälgib olukorda, eritleb seda ja on vajadusel võimeline end kaitsma.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "NATO võib kasutada Baltimaadesse ja Poolasse paigutatavaid pataljone platsdarmina sõjategevuse taristu ettevalmistamiseks, kuid Venemaal on, millega vastata, ütles Venemaa föderatsiooninõukogu kaitse- ja julgeolekukomitee aseesimees Frants Klintsevitš.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Vaata läbi uudise pealkiri ja tekst ning loo loov sissejuhatav lause, mis haakub artikli sisuga.\n\n## Pealkiri:\n\nGrigori Minaškin enne olümpiat ei võistle\n\n## Põhitekst:\n\n\"Alguses oli plaanis üks võistlus juuli keskel. Pärast laagreid nädal puhkust ja võistlus Tjumenis,\" lausus Minaškin intervjuus Vikerraadiole. Siiski leiti üheskoos koondise peatreener Aleksei Budõliniga, et sel pole suuremat mõtet. \"Pigem teeme enne olümpiat korralikult trenni ja esimene start tuleb olümpial.\"\n\nMinaškini olümpia ettevalmistus on praegu poole peal. Selja taga on üks laager, ees ootamas veel kaks. \"Eesmärk on olla valmis, näidata oma parimat maadlust ja midagi lubada ma ei oska. Loodan, et saan näidata kõike, mis sees on, maadelda lõpuni ja tuleb, mis tuleb,\" kommenteeris ta olümpiat.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Ainsa Eesti judokana Rio de Janeiro olümpiamängudele sõitev Grigori Minaškin (kuni 100 kg) enne kuskil matile ei tule.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe artikli pealkiri ja sisu, seejärel loo pikk ja põnev lause, mis võiks olla artikli sissejuhatus.\n\n## Pealkiri:\n\nKommentaar. Haigusest teeb haiguse see, kui inimene ei suuda oma tegusid valitseda\n\n## Põhitekst:\n\nEsiteks psühhiaatrilise süsteemi kujutamine. Haigla, kuhu Mattias satub, on küll eriti range ja sünge osalt seetõttu, et ta viibib sel ajal kriminaaluurimise all. Ent haiglasüsteemi kujutamises tunneb tugevat „Lendas üle käopesa“ hõngu. Anu Aun on toetunud viisteist aastat tagasi tehtud intervjuudele ja vaatlustele [1], ent filmis on need toodud tänapäeva. Režissöör tunnistab intervjuus küll, et \"ma ei tea, milline seis on täna Eesti psühhiaatriahaiglates\", aga osutab, et psühhiaatriahaigla representatsioon on \"kunstitõde\", mitte \"elutõde\", et \"[e]uroremonditud haiglahoone ei mõjuks vaatajale samamoodi nagu kooruva värvi ja nõukaaegse sisustusega lagunev mõisahoone\" [1]. Mismoodi mõjub see aga noorele inimesele, kes parasjagu oma vaimse tervise pärast muretseb, või tema vanematele? Filmist paistab, et psühhiaatriahaiglas inimesed just haigeks jäävadki, patsientidele topitakse seal täiesti valimatult kurku ravimeid ja süstitakse vägivaldselt rahusteid, ravimid tekitavad tunde, \"nagu ei elakski\" (kuigi neist loobumine viib sõna otseses mõttes mitte-elamisele veel lähemale). Süsteemi pehmemat poolt esindav koolipsühholoog ei suuda aga eriti midagi teha. Kui paljud julgeksid sellise mulje järel psühholoogilist abi otsida?\n\nTeiseks imestan, et režissööri enda sõnavõttudes on nii tugevalt kõlama jäänud mõte, mida Mattias väljendab sõnadega: \"Sa oled sada korda normaalsem kui kõik need kuradi normaalsed inimesed – sa oled lihtsalt aus. Ja vaba. Ja tundlik.\"[2] See meeldejääv ja tugevas lõpulähedases positsioonis paiknev koht ehitab sama stereotüüpi, mida teiselt poolt kajastavad psühhiaatriahaigla kujutamisviis ning Hanna vastuseis ravimitele, mis tekitavad tema sõnul tunde, nagu ta \"polekski elus\". Kõik see kujundab klišeelikku vastandust mässava erilise indiviidi ning kõike \"teistsugust\" represseeriva-normeeriva süsteemi vahel. Hannat on kujutatud romantiliselt cool 'i, kirgliku, \"ohtlikku elu\" elava mässajana, ilusa ja andeka noore inimesena, keda süsteem üritab kasti toppida. Kui minna ka mööda küsimusest, kuivõrd Hanna käitumine bipolaarse häire klassikalisele kirjeldusele vastab (Kaspar Viilup kahtleb selles [3], aga igatahes olevat režissöör mitme bipolaarse inimesed lugusid kogunud ja kasutanud [1]), ei tohiks unustada, et Mattiase efektsed laused on vastuolus Hanna enda tunnetega: et ta ei saa ennast usaldada, et ta pole haiguse mõju all \"tema ise\".\n\nVastandus mässaja ja tuimalt normaliseeriva institutsiooni vahel on väheke liiga mustvalge. Erinevus, sotsiaalsete normide kahtluse alla seadmine ja teatav impulsiivsuski on ühiskonnas vaieldamatult vajalikud; \"normaalsuse maski\" krampumine toodab neuroose jne. Haigusest teeb aga haiguse just see, et inimene ei suuda oma tegusid valitseda, kuigi tahaks. Võimetus oma tegusid kontrollida pole aga lahe mäss või „normaalsuse maski“ hülgamine, nagu pole lahe mäss ka alkoholi mõju all sooritatud rünnak, mida Mattias hiljem teeseldud bipolaarsuse kaela lükata püüab. Nagu Aun ka ise nendib: \"Üheks suurimaks valu põhjustajaks meie eludes on, kui me ei kontrolli oma emotsioone – need kontrollivad hoopis meid.\"[4] Piir tundlikkuse ja meeleoluhäire vahel, mis Auna huvitab[4], ongi just funktsioneerimises. See, mida Mattias Hanna „vabaduseks“ nimetab, on tal aga paljuski ka kammitsaks jalus, ja kui ta seda kontrolli alla ei saa, muutub see aja möödudes ainult hävituslikumaks. Psühhiaatria oma parimal kujul ei püüa tänapäeval mitte erinevusi nivelleerida ja tundlikke inimesi \"rahusteid täis toppida\" ega kellelegi normaalsuse maski pähe tagasi suruda, vaid aidata inimesel toimida ning iseennast mõista ja juhtida.\n\nOsa Hanna tegudest ei tundu aga haiguse sümptomitena, vaid lihtsalt tempudena. Mingit põhimõttelist rebelli tema tegudest tegelikult eriti ei paistagi, küll aga on lisaks hetkedele, kus ta ei suuda normidele alluda (nt kui maania takistab tal kokkuleppest kinnipidamist või depressiivne episood kooliskäimist), ka neid, kus ta nähtavasti lihtsalt ei pea vajalikuks normidele alluda (nt trammipiletit osta) või kus ta neid meelega lõhub, sest see on lahe ja seksikas (nt öine muuseumikülastus). Ta on lisaks bipolaarsele ju ka lihtsalt julge ja trotslik ja impulsiivne ja egoistlik ja originaalne ja noor – nagu ka paljud teised inimesed, kelle isikuomadusi ei võimenda või moonuta bipolaarsuse sümptomid.\n\nNagu Mattias Hannale ette heidab, võib too oma haigust vahel ka vabandusena kasutada. Meeleoluhäire ei tähenda aga alati ja kohe tingimata teovõime ja vastutusvõime kaotust. Paljud bipolaarse häirega inimesed pingutavad ja töötavad, et oma haigusest üle olla, et nad võiksid ennast usaldada ja võimaldada teistel ennast usaldada. Pealegi on bipolaarsusel lõputult individuaalseid esinemisvorme. Bipolaarseid inimesi, nagu ka ühtki teist inimgruppi, ei tohiks filmivaataja seega enda jaoks lasta defineerida ühelainsal narratiivil. Üht filmi ei saagi aga ju süüdistada selles, et ta ei kajasta kõiki lugusid – seepärast tuleks lihtsalt lõpetada üleskutsega: rohkem lugusid! Kui lugusid on liiga vähe, on igaühe kaal ja stereotüpiseerimisoht liiga suur. Ots on ka Eesti kultuuriruumis lahti tehtud: lisaks \"Polaarpoisile\" on olnud Mari-Liis Lille ja Paavo Piigi \"Varesele valu / Harakale haigus\", on Peaasja lugude sari[5]. Eesti noortele kõige kättesaadavamas angloameerika kultuuriruumis on vaimseid haigusi käsitlevaid lugusid juba tohutult, ent kindlasti on oluline ka Eesti ühiskonnas konkreetselt neid teemasid valguse kätte tuua.\n\n[1] http://www.sirp.ee/s1-artiklid/film/haiguste-ravi-3/\n[2] http://ekspress.delfi.ee/areen/polaarpoisi-rezissoor-anu-aun-kes-on-see-kes-utleb-kes-on-normaalne-ja-kes-mitte?id=74468845\n[3] http://kultuur.err.ee/v/film/38b719d6-f90b-4502-ae4c-a343ced66bf7/arvustus-ponev-fotograafia-ent-igav-armastus\n[4] http://www.noortegija.ee/polaarpoiss/\n[5] http://peaasi.ee\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Sel kevadel kinodes linastunud \"Polaarpoissi\" on õigusega kiidetud keerulise teema käsitlemise eest. Filmiga on tahetud ühiskonnas kasvatada teadlikkust (eriti noorte) vaimsetest häiretest ja edendada mõistvat suhtumist. Mind aga häirivad paar filmis endas ja selle retseptsioonis kajastunud ja kajastamata jäänud asja.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe artikli pealkirja ja sisu. Kasuta oma loomingulisi võimeid, et koostada detailne ja põhjalik ühelauseline sissejuhatus sellele uudisele.\n\n## Pealkiri:\n\nTiit Ojasoo ohvri pöördumine: see ei ole teater, hoobid tegid päriselt haiget – aga ma soovin eluga edasi minna\n\n## Põhitekst:\n\nOlen vägivalla ohver. Avaliku elu tegelase ohver olemine ei muuda mind avaliku elu tegelaseks. Arvan ikka veel, et elu on alles ees ja peksmise ohvriks sattumine ei ole see, mis peaks mind avalikkuses kogu elu saatma.\n\nTeen sügava kummarduse ajakirjanikele, kes on mind puudutavat juhtumit käsitlenud delikaatselt ja austanud minu jätkuvat palvet anonüümseks jääda. Iga kord, kui keegi juhtunut avalikus ruumis meenutab – ja selleta ei möödu viimasel ajal ükski päev –, sunnib see mind sellega ikka ja jälle tegelema ning kogetud kannatusi uuesti läbi elama.\n\nAvalikkuses kogub hoogu arutelu selle üle, kas vägivald pole ehk osa teatriprojektist. Et kas lugupeetud lavastaja tegeleb järjekordse ühiskonnakriitilise lavaprojekti eht-NOliku tutvustusega. Iidoli tegudest jahmunud avalikkus otsib talle vabandusi ja õigustusi, ise samal ajal kinnitades, et vägivallale ei ole õigustust.\n\nSee ei ole teater. See juhtus päriselt. Vigastused on fikseeritud ja dokumenteeritud ning ka rünnak ise jäi turvakaamera salvestisele. Jalahoobid kõhtu ja reitele tegid päriselt haiget ja sundisid mind füüsiliste vigastuste tagajärgedega tegelema.\n\nIntsidendile ei eelnenud vahetult enne ei sõnavahetust ega ka minupoolset provokatsiooni. Mind ründas inimene, kes oli mind lavastajana õpetanud ja juhendanud ning kellest ma sügavalt lugu pidasin.\n\nÕnneks ei ole keegi mulle esitanud küsimust, miks ma politseisse läksin, vaid küsitakse, miks ma kokkuleppega nõustusin.\n\nMa soovin eluga edasi minna, andestada ning anda ka teisele poolele võimalus oma eluga edasi minekuks. Peamine põhjus, miks ma tegin kokkuleppe, mis kriminaalasja peatas, oli minu jaoks soov see juhtum avalikkuse eest varjatuks jätta, et nii enda kui ka tema lähedasi säästa. Minust sõltumatult on sellest aga korraga saanud avaliku arutelu teema.\n\nMa ei imesta, et paljud naised jätavad vägivallast teatamata, sest alati leidub ründaja sõpru ja teisi arvajaid, kes teguviisi õigustavad ning osutavad, et ründaja suured teened kaaluvad eksimuse üles, või leiavad, et rünnak oli provotseeritud.\n\nTiit Ojasood ei ole vaja ei hukka mõista ega ka õigeks mõista. Naistevastasest vägivallast tuleb rääkida. Aga mitte kedagi vihates. Ravi algab oma tegude tagajärgede tegelikust mõistmisest.\n\nVägivallale ei ole õigustust, ärge siis otsige seda.\n\nERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil [email protected]. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "ERR.ee avaldab Tiit Ojasoo rünnaku ohvriks langenu pöördumise avalikkuse poole muutmata kujul.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Pärast artikli pealkirja ja põhiteksti lugemist kasuta oma loovust, et koostada sisutihe ja pikk sissejuhatav lause.\n\n## Pealkiri:\n\nRiigi äriühingute kogukasum langes mullu poole võrra\n\n## Põhitekst:\n\nKõige olulisema mõjuga ettevõte oli Eesti Energia, mille puhaskasum vähenes 119 miljoni euro ehk 75% võrra, seda peamiselt varade allahindamise tulemusena tulenevalt madalatest energiahindadest.\n\nÜlejäänud langusest andsid valdava osa suuruselt järgmised riigiosalusega ettevõtted nagu Elering (-16,4 miljonit eurot, -40%) ja Tallinna Sadam (-7,5 miljonit eurot, -19%).\n\nKõigi ülejäänud ettevõtete summeeritud puhaskasum vähenes 2,7 miljoni euro võrra (-8%).\n\nVäiksemad kasumid 2015. aastal tingisid ka väiksemad dividendimaksed. Kokku maksid kontrolliva riigi osalusega ettevõtted dividende 129 miljonit eurot ehk 23 miljonit eurot vähem kui aasta varem.\n\nTaaskord mõjutab näitajat suurim riigi osalusega äriühing, sest Eesti Energia maksis mullu 31,7 miljoni euro võrra vähem dividende. Ülejäänud ettevõtted kokku suurendasid dividendimakseid 8,4 miljoni euro võrra.\n\nRiigile kuulub osalus 34 tegutsevas äriühingus selle aasta mai seisuga.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Riigi äriühingute puhaskasumid kokku moodustasid möödunud aastal 128 miljonit eurot, võrreldes aasta varasemaga langes kasum üle poole võrra ehk 53,3%.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Tutvu artikli sisuga ja loo sellele pika lausega sissejuhatus, mis köidab lugeja tähelepanu.\n\n## Pealkiri:\n\nBombillaze laulja: õnneks on meil tegemist sellel suvel tõesti palju\n\n## Põhitekst:\n\n\"Õnneks Bombillazel on tegemist sellel suvel tõesti palju. Järjest on peaaegu igal nädalavahetusel midagi tegemist,\" rääkis Kaare Raadio 2 hommikuprogrammis.\n\nMees lisas, et artiste, keda ta ise suvel vaatama läheb, ta veel nimetada ei oska. \"Olles ise artist, kes peab nädalavahetustel veetma suure rõõmuga aega kontserdil ja oma fännide seltsis, siis pigem valin selle järgi, kas mul on aega või mul ei ole aega ja kas ma parasjagu soovin puhata või ma ei soovi puhata,\" selgitas ta.\n\nBombillaze järgmine peatus toimub juba eeloleval nädalavahetusel, 18. juunil Elvas festivalil \"Eksootiline tants\".\n\nHiljuti ilmus ka bändi kolmas album pealkirjaga \"Hype\".\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Bombillaze laulja KillBaba Kaare kinnitas, et sel suvel tuleb ansamblil palju põnevaid esinemisi koos vägevate artistidega.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe uudis läbi ja pane oma kujutlusvõime tööle, et välja mõelda üks korralik sissejuhatav lause sellele loole.\n\n## Pealkiri:\n\nFOTOD | Sellised näevad välja Rio de Janeiro olümpiamedalid\n\n## Põhitekst:\n\nRio olümpiakullad teeb eriliseks asjaolu, et nende valmistamisel pole kordagi kasutatud elavhõbedat - alates kaevandamisest kuni lõpliku viimistlemiseni. Hõbe- ja pronksmedalid on aga 30% ulatuses taaskasutatud materjalist.\n\nPool medalipaelte juures kasutavast plastikust tuleb ümbertöödeldud pudelitest ja medalikarbid on valmistatud spetsiaalsest freijo puidust.\n\nKokku tehakse valmis üle 200 medali, neist 812 kuldset, 812 hõbedast ja 864 pronksikarva autasu.\n\nIseäranis omapärased saavad olema aga paraolümpiamängude medalid, mis teevad raputades häält. Nii võivad neid sel moel nautida ka nägemispuudega sportlased.\n\nMedal podium: here are the gold, silver and bronze medals from @rio2016_en. 51 days to go! #RoadToRio pic.twitter.com/lvXGnrvPz5\n\n— Olympics (@Olympics) June 14, 2016\n\nBREAKING NEWS - Here is the gold medal design from @Rio2016_en. 51 days to go! #RoadToRio???? pic.twitter.com/iY6geCUyUB\n\n— Olympics (@Olympics) June 14, 2016\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Teisipäeval avaldati tänavuste Rio de Janeiro olümpiamängude medalikujundused.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Vaata läbi uudise pealkiri ja tekst ning loo loov sissejuhatav lause, mis haakub artikli sisuga.\n\n## Pealkiri:\n\nAusterlasi kurvastanud Ungari ründaja püsis eelnevalt väravata 41 mängu järjest\n\n## Põhitekst:\n\nNimelt skooris 28-aastane ungarlane ametlikus mängus viimati 2014. aasta detsembris, aidates oma koduklubi Hoffenheimi Saksamaa kõrgliigas 3:2 võiduni Frankfurdi Eintrachti üle. Pärast seda püsis ta väravata lausa 41 kohtumist järjest.\n\nViimase hooaja veetis 193-sentimeetrine Szalai laenul teises kõrgliigameeskonnas Hannoveris, kus ta sai platsile 12 mängus ja viibis väljakul kokku 686 minutit, kuid ei suutnud meeskonda kordagi väravaga aidata.\n\nUngari koondises jäi tema eelmine värav samuti aastasse 2014, kui lõi oktoobris EM-valikmängus võidutabamuse Fääri Saartele. Koondises on tal kirjas nüüd 32 mängu ja kaheksa väravat.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Ungari jalgpallikoondise ründaja Adam Szalai jaoks oli eilne päev topeltõnnelik, sest lisaks Austria 2:0 alistamisele EM-finaalturniiri avamängus lõpetas ta ülipika väravapõua.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe artikli pealkiri ja sisu, seejärel loo pikk ja põnev lause, mis võiks olla artikli sissejuhatus.\n\n## Pealkiri:\n\nCornelius Hasselblatti \"Eesti kirjanduse elulugu\" ilmus nüüd ka eesti keeles\n\n## Põhitekst:\n\n\"Eesti kirjanduse ajalugu\" on esimene eesti kirjanduse ulatuslik käsitlus, mis pärineb välismaalasest uurija sulest. Raamat vaatleb kirjandust kultuuriloolises kontekstis ning hõlmab kogu eesti sõnakunsti toodangut, alustades rahvaluulest ning esimestest trükistest ning lõpetades 21. sajandi alguse võrguväljaannetega.\n\nRaamat tuleb esitlusele täna, 15. juunil kell 17 Tallinna Kirjanike Maja musta laega saalis.\n\nCornelius Hasselblatt on keele- ja kirjandusteadlane ning ajaloolane ja tõlkija. Ta on õppinud Hamburgi ja Helsingi ülikoolis fennougristikat, ajalugu ja kirjandusteadust ja oli Hollandis Groningeni Ülikoolis kauane soome-ugri keelte ja kultuuride professor. Ta on avaldanud ligi 400 artiklit, esseed ja arvustust, 20 monograafiat ja toimetanud üle 15 kogumiku. Ta on tõlkinud üle 30 eesti autori saksa ning hollandi keelde.\n\nLisaks \"Eesti kirjanduse ajaloole\" esitletakse ka Cornelius Hasselblatti mälestusteraamatut \"Ma armastasin eestlast. Autobiograafilised retked\" (kirjastus Tuum, saksa keelest tõlkinud Katrin Kaugver) ja tutvustatakse teoseid \"Eemalt vaadates. Veerand sajandit eesti kirjandusega\" (Tartu Ülikooli Kirjastus, koostanud Cornelius Hasselblatt, Arne Merilai) ning \"Kalevipoeg Studies. The Creation and Reception of an Epic\" (Suomalaisen Kirjallisuuden Seura).\n\nEsitlusel kõnelevad Maimu Berg, Rein Veidemann, Janika Kronberg, Piret Viires ja Cornelius Hasselblatt.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Monograafiasarjas \"Heuremata\" ilmus Cornelius Hasselblatti mahuka teose \"Eesti kirjanduse ajalugu\" eestikeelne tõlge. Raamat tuli 2006. aastal välja saksa keeles, selle tõlkisid Mari Tarvas, Maris Saagpakk ja Ave Mattheus.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Vaata läbi uudise pealkiri ja tekst ning loo loov sissejuhatav lause, mis haakub artikli sisuga.\n\n## Pealkiri:\n\nKadriorg avab neljapäeval suvehooaja\n\n## Põhitekst:\n\nNeljapäeval algab Kadrioru pargis suvehooaeg, mis traditsiooniliselt toob endaga kaasa suve ja suvised sündmused Kadriorus ja mujal.\n\nGeorg Otsa nimelise Tallinna muusikakooli puhkpilliorkester on lubanud anda ühe meeleoluka kontserdi suve alguse puhul ja kavas on teoseid klassikalistest kaasaegsemateni. Orkestrit juhatab Sirly Illak-Oluvere.\n\nKadrioru suvi 2016 on täis huvitavaid sündmusi ja tegevusi tervele perele:\n\n21. juuli – Kalamaja kalmistupargi taasavamise tähistamine koos Bonzo ja Unelmate orkestriga\n\n22. juuli – suur Kadrioru 298. sünnipäeva tähistamine.\n\n15. september – festival \"Valgus kõnnib Kadriorus\".\n\nLäbi suve toimuvad Kadrioru pargis ka ekskursioonid mille kohta leiab täpsemat infot pargi kodulehelt.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "16. juunil avatakse Kadriorus suvehooaeg koos Georg Otsa nimelise Tallinna muusikakooli puhkpilliorkestriga.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Vaata läbi uudise pealkiri ja tekst ning loo loov sissejuhatav lause, mis haakub artikli sisuga.\n\n## Pealkiri:\n\nIslandi kaitsja vastulöök: Ronaldo on kehv kaotaja\n\n## Põhitekst:\n\nRonaldo kurtis pärast 1:1 viigimängu, et islandlased ei soovinud mängida ja näitasid seega \"väikest mõtteviisi.\" \"Arvestades, kuidas nad lõpus tähistasid, mõtlesin, et nad võitsid Euroopa meistrivõistlused. See oli uskumatu,\" vahendas meedia Ronaldo sõnu.\n\nIslandi mängija Kari Arnason oli seda kuuldes armutu. \"Ta on lihtsalt kehv kaotaja,\" sõnas kogenud kaitsemängija. \"Mida ta meilt ootas - et me mängiks tema vastu kui Barcelona? Ta ainult istus väljakul ning sukeldus siin ja seal. Loomulikult olime autsaiderid, mängisime nagu autsaiderid ja meil oli ebaõnne, et me ei võitnud seda mängu.\"\n\nArnasoni täiendas Islandi abitreener Heimir Hallgrimsson. \"Sellist mängijat nagu Ronaldo ei saa katta vaid ühe mängijaga. See peab olema meeskonnatöö, mingite alade sulgemine. Ronaldo eest hoolitses täna palju mängijaid. Tegime tõeliselt head tööd.\"\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Islandi koondislased andsid pärast Cristiano Ronaldo kriitikat maailma ühele parimale jalgpallurile vastulöögi.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe uudis läbi ja pane oma kujutlusvõime tööle, et välja mõelda üks korralik sissejuhatav lause sellele loole.\n\n## Pealkiri:\n\nHaridusministeerium: viies koolivaheaeg jaotab kevadise koolikoormuse ühtlasemalt\n\n## Põhitekst:\n\nHaridus- ja teadusministeerium esitas määruse eelnõu, millega 2017/18. õppeaasta kevadel oleks 24. veebruarist 4. märtsini suusavaheaeg, sellele järgneks kevadvaheaaeg 21. aprillist 1. maini ning suvevaheaeg algaks 12. juunil.\n\nJuba praegu kasutasid n-ö vabariigi aastapäeva vaheaega mitmed Tartu ja Tallinna koolid. Koolijuhid tõid selle põhjenduseks asjaolu, et kui riigipüha nagunii katkestab õppetegevuse ning mitmed lapsevanemad planeerivad sellele ajale ka puhkusi, siis on mõistlik teha vabariigi aastapäeva nädalal ka koolivaheaeg.\n\nPraeguses ministeeriumi eelnõus on 5. koolivaheaeja kehtestamise argumendina välja toodud õppekoormuse ühtlasem jaotumine aasta peale. Kevadise lisavaheaja juurutamine võimaldaks teha õppeperioodid võrdsema pikkusega, mis omakorda võiks vähendada õpilaste kevadist väsimust.\n\nEesti kooliaasta on OECD riikide üks lühemaid, mis aga tähendab, et Eesti lastel tuleb samu teadmisi omandada lühema aja jooksul kui teistes OECD riikides. Seega on õppekoormus võrreldes teiste riikide lastega suurem ning see annab eriti tunda pikkadel kevadistel veeranditel. Lisavaheaeg pikendaks talvise lisapuhkuse arvelt kooli õppeaastat umbes nädala võrra.\n\nNii nagu ka praegu võib kool teha ministeeriumi määruses soovitatust erinevad koolivaheajad. Tingimus on, et koolis peab õppeaasta jooksul olema vähemalt neli vaheaega kogukestusega vähemalt 12 nädalat ning suvine koolivaheaeg peab kestma vähemalt kaheksa järjestikust nädalat.\n\n2017. aasta 1. septembril jõustuva muudatuse kohaselt on õppeperioodides kokku 175 õppepäeva ning perioodide pikkused kujunevad alljärgnevalt:\nI perioodis on 36 õppepäeva,\nII perioodis on 40 õppepäeva,\nIII perioodis on 35 õppepäeva,\nIV perioodis on 34 õppepäeva,\nV perioodis on 30 õppepäeva.\n\nLõpuklassides on õppeveerandites kokku vähemalt 185 õppepäeva ning õppeperioodi lõpus toimuvad lõpueksamid. Kooli lõpetamise aeg lõpuklassides sõltub lõpueksamite aegadest.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Praegu on kevadised kooliveerandid 10–15 päeva pikemad kui sügisesed, mistõttu on kevaditi lapsed rohkem väsinud. Osa koole on juba praegu võtnud kasutusele viienda lisavaheaja ning nüüd plaanib haridusministeerium kehtestada see kõigis koolides.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe artikli pealkirja ja sisu. Kasuta oma loomingulisi võimeid, et koostada detailne ja põhjalik ühelauseline sissejuhatus sellele uudisele.\n\n## Pealkiri:\n\nStubb ministriks ei hakka, vaid piirdub rahvasaadiku rolliga\n\n## Põhitekst:\n\n\"Ma olen tänulik, et Petteri on pakkunud mulle võimalust kuuluda tema ministrite meeskonda. Ma hindan seda kõrgelt. Samas ma tunnen, et aeg on suunata pilk tulevikku, seda nii erakonnal kui ka minul. Erakonna uus juht paneb kokku oma meeskonna. Kõigil on oma roll. Minu rolliks on toetada Petterit ja tema meeskonda taustal olles ja siis, kui minult seda palutakse. Ka minu roll kodus tugevneb, sest nagu ma lubasin - nüüd on aeg olla parem isa ja abikaasa,\" vahendas Stubbi erakonnakaaslastele saadetud kirja Verkkouutiset.\n\n\"Suvel üldiselt hetkeks puhatakse. Sügisel teenin ma kodumaad täiel rinnal Koonderakonna rahvasaadikuna parlamendis. Iga meie ühiselt veedetud hetk jääb alles. Ning ega need hetked pole läbi. Näeme varsti,\" lisas ta.\n\nEsmaspäeval saab 48-aastane Stubbil täis 3000 järjestikud ministri ametis veedetud ööpäeva. Ta on olnud nii peaminister, rahandusminister, välisminister kui ka väliskaubanduse- ja Euroopa asjade minister. Euroopa Parlamendi saadik oli ta aastatel 2004-2008. Soome parlamendi liige on ta olnud 2011. aastast.\n\nSoome Koonderakond valis laupäeval parteikongressil uueks esimeheks senise siseministri Petteri Orpo. Orpo edestas parteijuhi valimiste teises voorus senist esimeest, rahandusminister Alexander Stubbi. Orpo sai teises voorus 441 häält Stubbi 361 vastu.\n\nKuigi Soome valitsusse uusi ministrikohti ei teki, leiab peagi aset mõningane valitsusremont, mille raames võivad vahetuda koonderakondlastest ministrite isikud ja rollid. Hetkel on teada, et Orpo hakkab nüüd ise rahandusministriks, ülejäänud ministriportfellide asjus teeb erakond otsused järgmisel nädalal.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Soome rahandusministri ametist taanduv Koonderakonna eksjuht Alexander Stubb teatas, et partei uus juht Petteri Orpo on talle pakkunud üht teist ministriportfelli. Stubb kinnitas, et ei kavatse seda pakkumist vastu võtta.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe artikli pealkiri ja sisu, seejärel loo pikk ja põnev lause, mis võiks olla artikli sissejuhatus.\n\n## Pealkiri:\n\nBotnica ost - 50 miljoni euro suuruse tehingu vastakad arvamused\n\n## Põhitekst:\n\nRiigiprokuratuur lisas märtsis uurimiskomisjoni materjalid jäälõhkuja Botnica ostu kohta juba käsilolevasse kriminaaluurimisse.\n\nJäälõhkuja eest maksti 2012. aasta tehinguga 50 miljonit eurot. Tegemist on eriotstarbelise laevaga ja praegu raske tagantjärele öelda, kas toona valitsenud turuolukorras maksti aluse eest mõistlikku hinda.\n\nLeedo: laeva hinnas on kolmandik \"õhku\", kõik naeravad\n\nKomisjon küsis Botnica teemal arvamust ka praamikuningaks tituleeritud Vjatšeslav Leedolt. Talt sooviti teada, kas jäälõhkuja ostmine oli iga hinna eest vajalik.\n\nLeedo ütles, et tema kogemus pärineb 38 laeva ostu, müügi, vahetamise või ehituse tehingust.\n\n\"Üks raudne reegel laev ostu juures on see, et 1/3 laeva letihinnast on õhk. Kauplemisel langeb hind veel,\" tõdes Leedo.\n\nBotnica ostu puhul võtaks Leedo hinnast maha jämedalt 15 miljonit, kuid on veel asjaolusid ja nii võib öelda, et järele jääb 50 miljonist 30 miljonit.\n\n\"Kas sellel jäälõhkujal Botnica on tööd või ei ole tööd? Me kõik teame, et tal ei ole tööd olnud. Ta seisis seal niikuinii ilma tööta. Jääd lõhkunud ta ei ole. Soomlased ehitasid kõige ebaõnnestunuma jäälõhkuja, kõige viletsama. Jääd pole ta lõhkunud, kuna selle kulu oli nii suur,\" rääkis Leedo.\n\n\"See oli üks parimaid laevamüügi tehinguid Balti meres. Laevaringkondades kõik vaikselt naeravad. Eesti riik sai ühe hoobi,\" lisas ta.\n\nTeder: Kiil maaklerit ei kasutanud\n\nTallinna Sadama endine nõukogu liige Hillar Teder ütles, et Botnica osteti sadamale puhtalt riigi eelarvelistel kaalutlustel, et see oleks aktsiaseltsi äri ja mitte riigi kohustus.\n\nLäbirääkimisi soomlastega pidas juhatuse liige Allan Kiil. Teder rääkis komisjonile, et tema ise kasutab ja sellistel puhkudel tuleks kasutada maakleri teenust.\n\nTeder märkis, et maakler võtab tavaliselt 0,5% tehingu hinnalt. Selle raha eest peab ta tegema kõik nimekirjad turul pakutavatest objektidest, tegema ära nende võrdlused, andma asjakohased seletused.\n\n\" Broker oleks tulnud näiteks nõukogu ette ja pannud alternatiivid lauale ning siis tehakse mingi otsus. Püüdsin broker ´eid Kiilile sokutada, aga seda ei tehtud ja keegi seda ei toetanud,\" meenutas Teder.\n\nVeiko Tishler, kes oli Botnica ostmise aegu samuti sadama nõukogus, ütles, et Allan Kiil tegeles Botnica ostuga sisuliselt ainuisikuliselt.\n\n\"Ta andis nõukogus ülevaate, mis seisus ost on. Me iga kord nõukogus ütlesime Kiilile, et kauple hinda alla. Kiil käis soomlastega kohtumas, kas hinnakauplemist oli, ma ei tea,\" tõdes Tishler.\n\n2012. aastal oli Tishleri arvates võimatu ette näha, et Botnica suvised tööd langevad ära, sest Krimmi\nsündmusi ja Venemaa sanktsioone siis ei olnud.\n\n\"Hind 50 miljonit eurot on subjektiivne. Kui Botnical oleks suvi läbi tööd, siis ma arvan, et Botnica maksaks praegu 60-70 miljonit eurot,\" hindas endine nõukogu liige.\n\nPriske: Botnica hankimine on õnnestumine\n\nKuni 2014. aastani majandusministeeriumi kantsleri ametis olnud Marika Priske rääkis komisjonile, et riigi jäämurdmise võimekus enne Botnica ostu oli peaaegu olematu. Jäämurdja Tarmo sai 50-aastaseks, olles juba peaaegu museaal.\n\nAasta-aastalt kukkusid kõik jäämurdeteenuse hanked esimese korraga läbi ja kui veeteede amet hankeid tegi, siis alati oli õnneküsimus, kas turult on üheks aastaks jäämurdjat võtta või ei ole.\n\n\"Soomlaste pakkumine oli püsivamaks lahenduseks ja olen jätkuvalt seda meelt, et on õnnestumine, et meil on 50 miljoniga saadud jäämurdja Botnica, mis suudab rahuldada meie vajadused, kui tuleb külmem talv,\" märkis Priske.\n\nSuveperioodiks oli Botnica planeeritud töötama õliväljadel, kuid see sai Krimmi sündmustega tagasilöögi.\n\nMõeldud oli nii, et veeteede ametilt saadav baastasu katab jäämurdmise võimekuse osas laeva ülalpidamise kulu ära.\n\nSee oli Priske kinnitusel juba Tallinna Sadama enda otsus, et võtta sinna peale õliväljadel töötamise võimekusega meeskond ja teha investeeringud, mida on vaja multifunktsionaalsuseks.\n\nÜhes on Priske siiani veendunud: Botnical on veel pikk tööiga ees, turusituatsioonid muutuvad, hea töö korral on kindlasti võimalik leida täiendavat rakendust. \"Eesti riik võiks olla uhke, et tal on täna Botnica olemas.\"\n\nParts: 2013. aastal oli Botnica kõige tootlikum investeering\n\nBotnica ostu ajal majandusministrina ametis olnud Juhan Parts rääkis komisjonile, et 2013. aasta majandusaastal oli Botnica sadama kõige tootlikum investeering. Partsi sõnul rääkisid sadamajuhid 2014. aasta koosolekul, et nad hea meelega hakkaksid ette valmistama teise laeva ostu.\n\n\"Tallinna Sadama juhatuse äriplaan oli 5% tootlusega, kui isegi suveks mitte mingit muud raha teenimise võimalust mujalt turgudelt ei leita. Aga leiti. Siis küll tulid Venemaa sanktsioonid ja offshore -töö osas langes sellega leping ära, mis minu arvates ei ole mingi vabandus. Tuleb otsida lihtsalt uusi tegevusi ja tegevusi kindlasti on,\" rääkis Parts.\n\nEndine majandusminister ütleb, et paberite järgi peaks Botnica suutma teenindada veel 40 aastat. Ja alati on võimalus Botnica müüa, kui olukord offshore -tööde turul paraneb.\n\n\"Ma arvan, et me teeniksime Botnica müügist rohkem kui 50 miljonit ja võime siis ise hakata uut jäämurdjat ehitama,\" leiab Parts.\n\nSeli: meid pandi fakti ette\n\nTallinna Sadama endine nõukogu esimees Neinar Seli meenutas uurimiskomisjoni ees, et jäälõhkuja ostmise osas pandi Tallinna Sadam ministeeriumi poolt fakti ette.\n\n\"Miks peab ostma 50 miljonilist jäälõhkujat, mis kuulub Soome riigifirmale, aga mis ei lõhu Helsingi enda sadamas jääd. Helsingi sadam tellis jäälõhkuja enda jää lõhkumiseks hoopis Rootsist. Kui enda jäälõhkujat ei kasutata, siis peab sellel midagi viga olema. Aga öeldi, et jäälõhkuja peate ostma,\" selgitas Seli.\n\nBalti mere regioon on sisuliselt jäävaba. Jää tekib umbes iga seitsme aasta tagant. Kogu jäälõhkumise periood on maksimaalselt 60-100 päeva. Suurema osa ajast jäämurdja seisab tegevuseta. Seli rõhutas, et laeva seismise päev maksab keskmiselt 38 000 eurot.\n\nSeli kurtis komisjoni ees ka seadusega pandud ülesannet kõik sadamad jääst lahti lõhkuma. Eriti nõme on Seli hinnangul kohustus lahti lõhkuda Pärnu sadama lahte, sest see oli hooajasadam seni, kuni Rein Kilk sai selle omanikuks.\n\n\"Majanduslikult kasulikum oleks viia turvas Paldiskisse, kui kulutada raha Pärnu sadama jää lõhkumisele. Kui sellel kaubale, mida Pärnust talvel veetakse näiteks Rootsi,panna juurde jäälõhkumise hind, siis kindlasti oleks odavam seda kaupa osta Stockholmi sadamast kõrval olevalt kailt, mitte vedada seda Pärnust,\" illustreeris ta.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Tallinna Sadama uurimiskomisjoni ülekuulamiste protokollidest selgub, et jäämurdja Botnica ostu puhul on täiesti vastakad arvamused, seda kas kiidetakse või kirutakse.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Pärast artikli pealkirja ja põhiteksti lugemist kasuta oma loovust, et koostada sisutihe ja pikk sissejuhatav lause.\n\n## Pealkiri:\n\nObama kritiseeris teravalt Trumpi moslemikeelu ideed\n\n## Põhitekst:\n\nMoslemitest ameeriklaste kohtlemine teistest erinevalt vähendab turvalisust USAs, sest suurendab eraldatust moslemimaailma ja Lääne vahel, ütles president BBC teatel.\n\nObama rõhutas, et USA on rajatud usuvabadusele ning Trumpi idee on vastuolus riigi põhiseadusega. President kutsus üles ka relvade kättesaadavust piirama ning vastas Trumpi kriitikale, miks ta ei taha nimetada USA vaenlaseks radikaalset islamit.\n\n\"Kui me langeme sellesse lõksu, et käsitleme kõiki moslemeid ühesuguselt ja väidame, et oleme sõjas kogu konkreetse religiooniga, siis saaksid terroristid just oma tahtmise,\" märkis Obama.\n\nDonald Trump ütles julgeolekuteemal peetud kõnes, et kõigi maailma moslemite, keda on kokku 1,6 miljardit, USAsse pääsu tuleks piirata, sest islamiusk toob USAsse väärtuste konflikti. Ta lubas, et kui peaks presidendiks saama, peatab ta immigratsiooni USAsse neist maailma piirkondadest, kus on tõestatud terrorismijuhtumid USA, Euroopa või nende liitlaste vastu.\n\nObama külastab homme Orlandot, kus toimunud massitulistamises hukkus 49 inimest.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "USA president Barack Obama kritiseeris teravalt Vabariiklaste presidendikandidaadiks pürgiva Donald Trumpi ettepanekut keelata moslemite pääs USAsse ja ütles, et see pole selline Ameerika, mida keegi sooviks.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Pärast artikli pealkirja ja põhiteksti lugemist kasuta oma loovust, et koostada sisutihe ja pikk sissejuhatav lause.\n\n## Pealkiri:\n\nEesti teadlased õpetasid arvuti ülitäpselt rakupiltidest aru saama\n\n## Põhitekst:\n\nJust tehislikke närvivõrke uurib TÜ magister Tanel Pärnamaa, kes koos Leopold Partsiga kirjutasid hiljuti artikli närvivõrkude rakendamisest bioloogias mikroskoobi piltide analüüsimisel. Pilte bioloogilisest materjalist, eelkõige rakkudest, on palju ja tekib aina juurde – näiteks pildistavad ravimifirmad eraldi miljonite kandidaatmolekulide mõju vähirakkudele.\n\nEksperdil võtab nende analüüsimine aga kaua aega: inimene väsib ära, tahab magada ja süüa. Neid puudusi arvutil pole. “Artiklis näitasime, et mikroskoobi piltide automaatne analüüs närvivõrkudega on väga täpne,” märgib Tanel Pärnamaa.\n\nPärnamaa, kes praegu jätkab oma uurimistööd Kanadas, uuris alustuseks oma magistritöös sügavate närvivõrkude rakendusi eesti keele peal. Eesmärk oli treenida statistiline masin ehk algoritm, mis suudaks pilte eesti keeles kirjeldada.\n\nPildi kirjeldus: Automatiseeritud algoritm kirjeldab pilte loomulikus ja grammatiliselt korrektses eesti keeles (vasakpoolne pilt). Kui õppematerjaliks olnud suures hulgas piltides ja nende kirjeldustes puudub informatsioon mõne objekti, näiteks elevandi kohta, ei õpi algoritm seda objekti ära; samuti on algoritmil raskusi loendamisega (parempoolne pilt).\n\nKuna eesti keeles on palju käändeid ja pöördeid ning väiksem keelekorpus, on see masinõppele suurem väljakutse kui näiteks inglise või saksa keel. Ometi näitas Pärnamaa, et pilte on võimalik automaatselt loomulikus ja grammatiliselt korrektses eesti keeles kirjeldada.\n\nSellest uurimusest kasvas aga välja järgmine väljakutse: kuidas õpetada arvutit aru saama mikroskoobi piltidest?\n\nRakubioloogid pildistavad kõrglahutusmikroskoobi abil üksikuid rakke, et koguda sedasi infot nende elutegevuse kohta. Inimesel on vaja aastaid kogemust ja vastavat treeningut, et täpselt ära tunda, mis pildil juhtus. Arvuti abil on seda aga võimalik teha kiiremini ja täpsemini.\n\nSeega on Pärnamaa ja Parts töötanud välja abivahendi teadlastele, et need saaksid visuaalse materjali toel teada, mis katses toimus.\n\nKuidas aga õpetada arvutile näiteks raku sees toimuvat ära tundma?\n\nPärnamaa treenis 65 000 pärmiraku näite põhjal 11-kihilise närvivõrgu „DeepYeast“. Mudelis oli üle 10 miljoni neuronitevahelise ühenduse, mille tugevust oli vaja automaatselt optimeerida.\n\nAlgselt olid need juhuslikud, aga iga näite korral muudetakse neid selliselt, et järgmine kord, kui mudel näeb sarnast rakku, on prognoos täpsem. Nii õppis mudeli esimene kiht pildilt tuvastama horisontaalseid ja vertikaalseid ääriseid, teine kiht diagonaale ja värvilaike, kolmas kiht ringe ning sügavamad kihid suuremaid osasid rakust. Mudeli viimane kiht kombineeris need automaatselt leitud tunnused valgu asukoha kirjelduseks.\n\nNii suutis mudel pärmiraku pildi pealt 91-protsendilise täpsusega aru saada, kus uurimise all olev helendav valk selle raku sees asub, ning 99-protsendilise täpsusega lähendada valgu inimeksperdi poolt antud kirjeldust. Need on seni teadaolevalt kõige paremad tulemused selle ülesande lahendamiseks.\n\nVäljatöötatud pildituvastusmudelit ei ole seotud konkreetse katse piltidega, vaid on võimalik kasutada ka teiste mikroskoopiapiltide puhul. Selleks, et mudel leiaks aga laiemat kasutust, on vaja seda levitada teadlaste hulgas, mistõttu andsid Pärnamaa ja Parts enda välja töötatud närvivõrgu vabasse kasutusse.\nTanel Pärnamaa ja Leopold Parts avaldasid sügavate närvivõrkude teemalise artikli uurimusi ja teadusartikleid koondavas võrgukeskkonnas BioRxiv. Tanel Pärnamaa magistritööd on võimalik lugeda Tartu ülikooli digitaalarhiivist.\n\nNeile, kes soovivad tutvuda tehislike närvivõrkudega, on soovituslik lugemine Michael A. Nielsen'i raamat „ Neural Networks and Deep Learning “, mis on veebis vabalt kättesaadav.\n\nKus me tehislikke närvivõrke rakenduses näeme?\nNärvivõrke kasutatakse igas suuremas tehnoloogiafirmas: Google otsingumootor kasutab närvivõrke ühe komponendina veebilehtede järjestamisel, Apple’i mobiilides olev personaalne assistent Siri kasutab närvivõrke kõne tuvastamisel, Skype Translator kasutab närvivõrke kõne tõlkimisel, Facebook kasutab närvivõrke kasutaja näo piltidelt ära tundmisel. Samuti kasutavad tehislikel närvivõrkudel tuginevaid pildituvastustehnoloogiaid näiteks iseliikuvad autod.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Kui neli aastat tagasi ei osanud arvuti teha vahet, kas pildil on koer või kass, siis nüüd tuvastavad isesõitvad autod automaatselt liiklusmärke, Facebook tunneb ära fotol olevad näod, ning Google Translate tõlgib reaalajas ka pildistatud teksti. Kõik selle teevad võimalikuks tehislikud närvivõrgud.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe artikli pealkiri ja sisu, seejärel loo pikk ja põnev lause, mis võiks olla artikli sissejuhatus.\n\n## Pealkiri:\n\nKlaaspärlimängul kõlab 52 helilooja looming\n\n## Põhitekst:\n\nKuue päeva jooksul toimuval üheteistkümnel kontserdil kõlavad enim Piazzolla, Händeli ja Brahmsi lood.\n\nFestivalil kõlavad autorid tähestikulises järjekorras:\n\nAlbeniz, Arbeu, Babell, Bach, Beethoven, Bernstein, Boccherini, Bodorova, Brahms, Breiner, Brown, Cassado, Cohen, Eespere, Eller, Finger, Galliard, Gemiaiani, Händel, Haydn, Kangro, Kaumann, Kikas , Mägi, Mendelssohn-Bartholdy, Messiaen, Mompou, Mozart, O’Carolan, Pärt, Piazzolla, Põldmäe, Rannap, Ravel, Rimski-Korsakov, Rodrigo, Rääts, Saint-Saëns, Sammartini, Sinesi, Sink, Soukhovetski, Stravinski, Sumera, Tubin, Tüür, Villa-Lobos, Vivaldi, Vähi, Zaborov, Zocher.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "7.–12. juulini Tartus vältaval festivalil Klaaspärlimäng saab kuulata 52 klassikalise ja tänapäeva autori teoseid. Jaani kirikus saab kuulata nii klassikalise muusika kullafondi originaale ja töötlusi kui ka nüüdismuusika eredad näited.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe artikli pealkiri ja sisu, seejärel loo pikk ja põnev lause, mis võiks olla artikli sissejuhatus.\n\n## Pealkiri:\n\nBundesliga klubi sõlmis lepingu pagulasega\n\n## Põhitekst:\n\nVaid nädala eest 18-aastaseks Jatta põgenes kodumaalt eelmisel aastal ning saabus Itaalia kaudu Saksamaale, kus asus treenima Bremeni jalgpalliakadeemias.\n\nErinevaid ründepositsioone täitva suutva Jatta köitis tähelepanu Hamburgi asjameestes, kes otsustasid talendikele pallurile esimest profilepingut pakkuda. Enne Hamburgi pole Jatta kunagi klubijalgpalli mänginud.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Saksamaa kõrgliigaklubi Hamburg sõlmis kolme aasta pikkuse lepingu Gambiast pärit pagulase Bakery Jattaga.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe uudis läbi ning loo sellele fantaasiarikas ja pikk lause, mis võiks uudist tutvustada.\n\n## Pealkiri:\n\nVanade rehvide probleemi lahendamiseks karmistatakse jäätmeseadust\n\n## Põhitekst:\n\nKooskõlastusringile saadetud jäätmeseaduse muutmise eelnõus on kolm peamist muudatust ehk rehvitootjatel tuleb turule lastud rehvide koguste üle teha audiitorkontroll, probleemtooteregistri (PROTO) volitatud töötleja õigused antakse keskkonnaametile ning täpsustatakse rehvide edasimüüjatele kohalduvaid nõudeid.\n\nÜks põhjus, miks vanarehvid kipuvad kuhjuma, on see, et rehvitootjad esitavad PROTO-sse ebatäpseid andmeid ning kuna PROTO-s registreerimata rehvide eest ei ole tasutud ka vanarehvide taaskasutustasu, siis ei ole võimalik neid ka käidelda. Turule toodud uute ja kasutatud rehvide koguste deklareerimist kontrollib keskkonnainspektsioon pisteliselt.\n\nLahenduseks on analoogselt pakendiettevõtete audiitorkontrollile ka rehvide tootjatele audiitorkontrolli nõude rakendamine. Nõue rakendub ettevõtetele, mis toovad Eestisse üle 50 tonni rehve aastas.\n\nPraegu on selliseid tootjaid Eestis 33 ning nende turule toodavate rehvide kogus moodustab enam kui 95 protsenti kõikidest turule lastud rehvidest.\n\nJärelevalve tõhusamaks muutmiseks laiendatakse järelevalve õigust omavate isikute ringi ning seetõttu antakse PROTO volitatud töötleja õigused keskkonnaagentuurilt üle keskkonnaametile. Sellisel juhul saab keskkonnaamet analoogselt keskkonnainspektsioonile ka ise teha teatud järelevalvetoiminguid, määrata sunniraha ning teha ettekirjutusi, näiteks juhul, kui tootja on jätnud andmed PROTO-sse esitamata.\n\nKolmas muudatus aitab tagada, et Eestis müüdaks tarbijatele vaid selliseid rehve, mille eest on makstud taaskasutustasu. Selleks peab turustaja veenduma, et rehvid, mida ta müüb, on PROTO-s registreeritud või siis tuleb tal seda ise teha ning maksta ka vanarehvide taaskasutamiseks vajaminev tasu.\n\nSee annab ka tarbijale võimaluse veenduda, et rehvid on turule lastud seaduslikult ning selleks tuleb ostu-müügi dokumentidele märkida rehvide algse turuletooja ehk tootja nimi ning PROTO registreeringunumber.\n\nSamal ajal on rehviprobleemi lahendamiseks töös ka keskkonnaõiguse kodifitseerimise raames välja töötatud jäätmeseaduse eelnõus tootjal kohustus liituda tootjavastutusorganisatsiooniga ning täpsustatud organisatsioonile kohalduvaid nõudeid.\n\nRehvidele kehtib laiendatud tootjavastutuse põhimõte, mille kohaselt on rehvide tootjad ehk valmistajad või maaletoojad kohustatud tagama nende turule toodud toodetest tekkinud jäätmete kokku korjamine ja nõuetekohane käitlemine.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Keskkonnaministeerium tahab vanade rehvide kuhjumise probleemi lahendamiseks karmistada jäätmeseadust ning suurendada kontrolli müügile lastud rehvikoguste üle ja tõsta järelevalvet.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Tutvu artikli sisuga ja loo sellele pika lausega sissejuhatus, mis köidab lugeja tähelepanu.\n\n## Pealkiri:\n\nBriti rahandusminister: Brexit tooks kaasa kärped ja maksutõusu\n\n## Põhitekst:\n\nOsborne'i sõnul võidakse tõsta näiteks tulumaksu ja pärandimaksu, kärped puudutaksid aga politsei, transpordi ja kohalike omavalitsuste rahakotti, vahendas BBC.\n\nRahandusminister ja tema eelkäija lord Alistair Darling teatasid koos ajalehes The Times avaldatud artiklis, et kärbetest ei pääseks ka tervishoiu- ja haridussüsteem, kaitsekulutused ja korrakaitse.\n\nNende sõnul põhineb hinnang, et 15 miljardit naela tuleb saada maksutõusude ja 15 miljardit kärbete kaudu rahandusuuringute instituudi (IFS) prognoosil, kuidas EList lahkumine majandusele mõjuks. IFS on varem öelnud, et lahkumine tähendaks üht kuni kaht kärpeaastat.\n\nOsborne ja Darling rõhutasid ajalehes, et EList eraldumine mõjuks majandusele šokina ja viiks Suurbritannia langusesse.\n\n\"Kantslerina oleks minu vastutus üritada riigi rahanduse stabiilsust taastada ja see tähendaks erakorralist eelarvet, kus peaksime makse tõstma ja kulusid kärpima,\" nentis Osborne.\n\nLord Darling ütles aga, et muretseb praegu tuleviku pärast rohkem kui 2008. aastal, mil riiki tabas finantskriis.\n\nSuurbritannia ELi referendum toimub 23. juunil.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Suurbritannia rahandusminister George Osborne hoiatas, et kui valijad hääletavad referendumil Euroopa Liidust lahkumise poolt, tuleb avaliku sektori kulutusi kärpida ja makse tõsta, et tekkivat 30 miljardi naela suurust \"musta auku\" katta.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Süvene uudise pealkirja ja sisu ning kirjuta sellele loole sisukas ja informatiivne sissejuhatus, mille pikkus on üks lause.\n\n## Pealkiri:\n\nVenemaa ründaja Marseille sündmustest: inglasi kujutatakse inglitena\n\n## Põhitekst:\n\nVenemaa jalgpallikoondise osalemine EM-finaalturniiril on sattunud küsimärgi alla, sest poolehoidjate käitumine on toonud neile kaasa tingimisi diskvalifitseerimise. Alagrupiturniiri esimeses kohtumises Inglismaaga ründasid staadionil viibinud Venemaa fännid pärast lõpuvilet inglasi, kes olid sunnitud põgenema.\n\nDzjuba sõnul polnud olukorras süüdi üksnes venelased. \"Ma ei saa ausalt öeldes Briti meedia reaktsioonist aru. Meil on selline mulje, et Inglismaa toetajad on justkui siia riiki tulnud inglid,\" lausus ta päev enne matši Slovakkiaga.\n\nDzjuba arvates on rahutustes võrdselt süüdi ka inglased ja näeb mustamises taotlust võtta Venemaalt ära 2018. aasta MM-finaalturniiri korraldusõigus. \"Me näeme, millest Briti meedia räägib seoses 2018. aasta MM-finaalturniiriga ja sellest, kuidas see tuleks Venemaalt ära võtta. Nii et mõnikord tekivad sellised mõtted. Olukord on 50-50 ja igas konfliktis on kaks osapoolt. Ma ei ütleks, et vaid venelased on süüdi.\"\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Venemaa jalgpallikoondise ründaja Artjom Dzjuba süüdistas EM-finaalturniiri rahutuste tekitamises ka Inglismaa fänne, keda tema sõnul koheldakse kui ingleid.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe hoolikalt uudise pealkiri ja sisu ning kirjuta artiklile pikk sissejuhatav lause, kasutades oma kujutlusvõimet.\n\n## Pealkiri:\n\nA.R. Kane kavatseb kaverdada Röövel Ööbiku \"Komik Kapital Kaput'i\"\n\n## Põhitekst:\n\n\"Olen kuulanud Röövel Ööbiku lugu\"Komik Kapital Kaput\" korduse peal terve pärastlõuna ja ma armastan seda,\" kirjutas Rudy Tambala. \"Sonic Youth kohtub The Fall'iga pluss shoegaze - briljantne. Ma tahaksin sellest teha cover -versiooni!\"\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Jätkuks eilsele intervjuule saatis 18. juunil Tallinnas Kumu ÖÖ-l esinev Rudy Tambala briti teedrajanud indie-popgrupist A.R. Kane väikse kommentaarikese samas üles astuva Röövel Ööbiku kohta.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe artikli pealkiri ja sisu, seejärel loo pikk ja põnev lause, mis võiks olla artikli sissejuhatus.\n\n## Pealkiri:\n\nKultuuriportaal soovitab: \"Mustad mängud\" ETV2-s\n\n## Põhitekst:\n\n1990. aastate lõpp Islandil, Reykjavikis. Stebbi satub baarikaklusse ja ta vahistatakse. Kriminaalse taustaga Tótii pakub Stebbile abi juhtunu kinnimätsimiseks, ja enne kui Stebbi arugi saab, on ta juba kuritegevuse kiirteel. Esialgu on meri mehepoegadel põlvini, kui aga Tóti pundi võtab üle psühhopaadist sadist Bruno, läheb asi hulluks ka musklimeeste endi jaoks.\n\nTol ajal toimusid Islandi krimimaailmas põhjalikud muutused - seni üksikute kampade ja pisisulide mängumaa võttis üle organiseeritud ning vägivaldne maffia. Need sündmused said aluseks Stefan Mani bestsellerile, mille järgi omakorda väntas filmi Óskar Thór Axelsson. Filmist sai kodumaal kassahitt. \"Mustad mängud“ on toores, haarav, karm ja ka stiilne. Kolm Islandi filmiauhinda Edda, veel enam nominatsioone.\n\nFilm \"Mustad mängud\" on ETV2 ekraanil 15. juunil kell 21:30.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "15. juunil jõuab ETV2 ekraanile Islandi mängufilm \"Mustad mängud\", mis räägib 1990. aastate Islandi kriminaalsest maailmast.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe uudis läbi ja pane oma kujutlusvõime tööle, et välja mõelda üks korralik sissejuhatav lause sellele loole.\n\n## Pealkiri:\n\nPõhjamaade kaitsejõud kavandavad uut ühist lahinguvormi\n\n## Põhitekst:\n\nPõhjamaade uus moodne lahinguvorm kannab nime Nordic Combat Uniform (NCU), vahendas Yle.\n\n\"Vorm töötatakse välja täielikult lahinguvälja nõudmisi arvestades. Kaks eelmist vormi olid iga nurga alt vaadatuna kompromisside tulemus. Ehk vorm pidi sobima nii lahinguväljale, kasarmusse, puhkamiseks kui ka paraadi jaoks. Ning selline ülesande püstitamine on üsna suur väljakutse,\" selgitas Soome kaitseväe varustuse eest vastutav kaptenmajor Jarkko Miettinen.\n\nSoome praegune vorm võeti kasutusse aastal 2005 ehk rohkem kui 10 aastat tagasi.\n\nMiettineni sõnul peab uus lahinguvorm olema võimalikult kerge ja lihtne ning liikumine peab olema võimalikult lihtne. \"Sellel ei ole vahet, kui stiilne või esinduslik see on. Vana M05 jääb Soomes endiselt puhke- ja paraadvormiks,\" sõnas ta.\n\nHange korraldatakse koos teiste Põhjamaadega eelkõige finantskaalutlustel.\n\nMiettineni kinnitusel on ühishanget kaalutud juba aastaid, kuid käesoleva aasta jaanuaris sai hange ka tegelikult hoo sisse. Praegu arutatakse hanke detaile ja tingimuseks. Uus lahinguvorm peaks jõudma kasutusse 2020. aastal.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Soome kaitsevägi kavandab praegu koos Rootsi, Norra ja Taani kaitsejõududega ühist lahinguvormi.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Tutvu uudise pealkirja ja põhisisuga. Kasuta neid fakte, et luua pikk ja sisutihe lause, mis toimib loo sissejuhatusena.\n\n## Pealkiri:\n\nHaapsalus algab heategevuslik lasteetenduste programm\n\n## Põhitekst:\n\nPool aastat kestva heategevusliku programmi raames toimub Haapsalu Neuroloogilises Rehabilitatsioonikeskuses (HNRK) kokku 14 lasteetendust 11 etendusasutuse poolt, mille eesmärk on pakkuda ravil viibivatele lastele positiivseid elamusi ja emotsioone. Esimene etendus toimub täna kell 17, mil tuleb esitusele Banaanikala Projektiteatri etendus \"Muinasjutt Kuldsest Kalakesest\". Etendused on tasuta.\n\nSeni on heategevusfond Aitan Lapsi teinud tihedat koostööd Eesti Etendusasutuste Liiduga, tänu millele on üle 56 000 vähekindlustatud lapse saanud teatris käia. Uus programm tähistab koostöö algust SA Aitan Lapsi ja Eesti Väike- ja Projektiteatrite Liidu vahel.\n\n\"Kui Eesti Väike- ja Projektiteatrite Liit pöördus meie poole koostööettepanekuga, siis oli lasteetenduste programmi toomine Haapsallu meie kindel soov – Haapsalu taastusravihaiglas viibib väga palju lapsi üle Eesti ja nii jõuavad lõbusad ning harivad teatrietendused ka nendeni, kes peavad suve ja sügise veetma ennast ravides,\" ütles sihtasutuse Aitan Lapsi nõukogu liige Rauno Raal.\n\n\"Eesti Väike- Ja Projektiteatrite Liidu algatusel valisime välja 14 toredat ning spetsiaalselt kitsastesse oludesse sobivat etendust, mis haiglaravil lapsi rõõmustada võiksid. Lisaks meie liikmesteatrite etendustele kaasasime programmi ka rahvusvahelise nukuteatrite organisatsiooni UNIMA Eesti Keskuse ja ASSITEJ Eesti Keskuse, mis on Eesti professionaalseid noorele vaatajale suunatud teatreid ning teatrispetsialiste ühendav organisatsioon,\" lausus Eesti Väike- Ja Projektiteatrite Liidu juhatuse esimees Allan Kress.\n\nHaapsalu Neuroloogilise Rehabilitatsioonikeskuse juhatuse esimees Priit Eelmäe sõnas, et kaasaegne statsionaarne taastusravi põhineb valdavalt aktiivsetel tegevustel ja patsiendi aktiivsel osalusel. \"On leitud, et mõttekalt sisustatud ravitöö väline aeg annab olulist lisaefekti ja võimaldab muuta taastumist veelgi tulemuslikumaks,\" märkis Eelmäe. \"Loomulikult on teatrietendused lastele mõnusaks meelelahutuseks ja vahelduseks. Meil on eelmisest aastast vaid väga head kogemused analoogilisest ettevõtmisest.\"\n\nHeategevusliku lasteetenduste programmi eelarve on 5600 eurot, mis kaetakse heategevusfondile Aitan Lapsi tehtud annetustest.\n\n2015. aastal annetasid head Eesti inimesed heategevusfondile Aitan Lapsi üle 100 000 korra kogusummas 114 617 eurot. Sügisest algab ka heategevusfondi Aitan Lapsi, Eesti Pandipakendi ja Kultuuriministeeriumi koostöös algatatud keskkonnateemaliste lastelavastuste projekt \"Teater lasteaeda\", mille eesmärk on pakkuda lasteaialastele kvaliteetset ning keskkonnateadlikkust suurendavat teatrielamust. Kokku on 2016/2017 hooajaks planeeritud 120 etendust üle Eesti ja projekti arvestuslik eelarve on 45 000 eurot.\n\nHeategevusfond käivitas projekti Aitan Lapsi 2011. aastal koostöös Eesti Pandipakendi, Tomra Balticu ja teistega lastele kultuurielamuste pakkumiseks. Sellest ajast alates on inimesed teinud pakendiautomaatide kaudu annetusi pea 400 000 euro väärtuses ja teatrisse on saanud üle 56 600 vähekindlustatud lapse.\n\nEestimaa lapsi saab aidata iga inimene: piisab vaid pandipakendi tagastamisest taaraautomaati ning annetusnupu Aitan Lapsi vajutamisest. Annetada saab 328 taaraautomaadis üle Eesti. Suurematest jaekettidest on projektiga liitunud Prisma, Selver, Rimi, COOP Maksimarket ja Konsum, Stockmann, Kaubamaja,Grossi Toidukaubad ja Keila TÜ.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Heategevusfond Aitan Lapsi alustab täna koostöös Eesti Väike- Ja Projektiteatrite Liiduga heategevusliku lasteetenduste programmiga, mille raames oodatakse poole aasta vältel lapsi osa saama etendustest Haapsalu Neuroloogilise Rehabilitatsioonikeskuses. Programm teostub tänu keskkonnateadlikele inimestele, kes on pandipakendite automaatide kaudu annetanud raha heategevusfondile Aitan Lapsi.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe uudis läbi ning loo sellele fantaasiarikas ja pikk lause, mis võiks uudist tutvustada.\n\n## Pealkiri:\n\nÄbarike linnupoegade saatus: kõik polegi nii lootusetu, kui algul näib\n\n## Põhitekst:\n\nKui näiteks röövlindude pojad kooruvad paaripäevaste vahedega, siis väikesed värvulised alustavad haudumisega kurna täitudes ja kõik pojad kooruvad reeglina 24 tunni jooksul, kirjutab Tartu ülikool linnuökoloog Marko Mägi aasta linnu veebipesas. Siiski, arvestades värvuliste kiiret arengut, võib ööpäev hilisem koorumine edasist oluliselt mõjutada – teistest hiljem koorunud pojad on väiksemad ja sageli ei õnnestu neil lennuvõimeliseks sirguda.\n\nAsünkroonse koorumise esinemine värvuliste hulgas paneb küsima, miks selline nähtus üldse esineb ja kas sellest ka kasu on?\n\nVälja on pakutud nii-öelda maitsva poja hüpotees, mille kohaselt ohverdatakse väikseim poeg parasiitidele ja haigustekitajatele, et teised pojad saaksid ohverdatud poja arvelt jõudsamalt kasvada. See pole siiski kogu tõde, sest emaslinnud võivad panustada viimastena munetud munadesse ressursse, mis kiirendavad sealt kooruvate poegade kasvu ning veidi hilisem koorumine ei pruugi olla veel põhjuseks hädakella lüüa.\n\nTartu ülikooli linnuökoloogid uurisid asünkroonsete rasvatihaste poegade saatust ning püüdsid heita valgust küsimustele, kui kahjulik hilisem koorumine on ning kas hilinejatel võib siiski lootust olla. Seni eeldati, et hiljem koorunud pojad võivad halvema stardipositsiooni ja näiteks toidumangumisel suurematele poegadele allajäämise tõttu vireleda. Vaatluse alla võeti poegade kasvukiirus, sest kui asünkroonne koorumine peaks olema kasulik, võis oletada hilisema koorumise kompenseerimist just hiljem koorunud poegade kasvuspurdiga.\n\nVastuste saamiseks tekitati rasvatihase pesades eksperimentaalselt koorumise asünkroonsus, mille tulemusena oli võimalik jälgida eri vanuses poegade kasvu.\n\nVastkoorunud rasvatihaste kehamass ei sõltunud koorumise järjekorrast, kuid erinevusi täheldati tõepoolest poegade kasvukiiruses – sünkroonsete ja kahepäevase hilinemisega koorunud poegade kasv oli oluliselt kiirem võrreldes ühepäevase hilinemisega koorunud poegadega. Kahepäevase hilinemisega koorunud pojad saavutasid maksimaalse kasvukiiruse aga sünkroonsete õdede-vendadega samaaegselt 5.-6. päeval, ühepäevase ajalise nihkega koorunud pojad veidi hiljem. Sellised tulemused küll ei välista varem koorunud poegadel konkurentsieelist, kuid näitavad hilisema koorumise võimalikku kompenseerimist kiirema kasvuga. Seejuures sõltub kasvukiirus algsest mahajäämusest – hiljem koorunud pojad kasvavad kiiremini.\n\nAsünkroonne koorumine võib heitlikes keskkonnatingimustes osutuda evolutsiooniliselt kasulikuks strateegiaks, mis võimaldab toidurohkel aastal hilisematel poegadel teistele järgi kasvada ning toiduvaesel ajal nõrgemaid järglasi nii-öelda ohverdades teiste võimalusi suurendada. Siiski ei ole koorumisega mõtet lõputult kaua viivitada, sest vähemalt käesolevas uuringus ei elanud ükski kolmepäevase hilinemisega koorunud poeg viienda elupäevani.\n\nAllikas: Tilgar V, Mänd R, 2006. Sibling growth patterns in great tits: does increased selection on last-hatched chicks favour an asynchronous hatching strategy? Evolutionary Ecology 20:217–234. DOI 10.1007/s10682-005-5877-x\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Kõik linnupojad ei kooru samaaegselt ning seega on pesades koos erivanuselisi poegi. Niinimetatud asünkroonne koorumine on tingitud munade hauduma hakkamisest kohe peale munemist.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe uudis läbi ja pane oma kujutlusvõime tööle, et välja mõelda üks korralik sissejuhatav lause sellele loole.\n\n## Pealkiri:\n\nLutheri mööblivabriku masinasaali ehitab büroopindadeks Nordecon\n\n## Põhitekst:\n\nVana-Lõuna tänav 39 asuvas ajaloolises Lutheri mööblivabrikus on pinda umbes 7000 ruutmeetrit, mis renoveeritakse seitsmeteistkümneks büroopinnaks, millest umbes pool läheb ankurüürniku AS-i Äripäev kasutusse. Maja keskel on suur aatrium ning katusel terrass.\n\nEhitusmaksumus on üle viie miljoni euro ning hinnale lisandub käibemaks. Ehitustööd lõppevad tuleva aasta aprillis.\n\nNordeconi kontsern hõlmab ettevõtteid, mis on keskendunud hoonete ja rajatiste ehitamise projektijuhtimisele ja peatöövõtule.\n\nKontserni eelmise konsolideeritud müügitulu oli 145,5 miljonit eurot. Kontsern töötab üle 650 inimese.\n\nLutheri vabrikuhooned projekteerisid tuntud Peterburi arhitektid Nikolai Vassiljev ja Aleksei Bubõr, kes muuhulgas projekteerisid ka Lutheri villa ehk tänase nn Õnnepalee ja Draamateatri.\n\nMööblivabriku konstruktsioonid joonistati samuti Peterburis, ettevõttes nimega Virs & Gerzberg.\n\nRenoveerimisprojekti autoriks on Hanno Grossschmidt OÜ HG Arhitektuur-ist.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Lutheri Ärimaja OÜ sõlmis ehituslepingu Nordecon AS-iga, mis ehitab Tallinnas Lutheri mööblivabriku masinasaali ümber büroopindadeks.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Vaata läbi uudise pealkiri ja tekst ning loo loov sissejuhatav lause, mis haakub artikli sisuga.\n\n## Pealkiri:\n\nSoome kaitseminister: NATO pataljonid Balti riikides muudavad Läänemere piirkonna stabiilsemaks\n\n## Põhitekst:\n\nPõlissoomlaste parteid esindav minister leidis NATO eilne otsus suurendada kohalolekut Balti riikides ja Poolas on ka Soome poolt vaadatuna positiivne samm, vahendas Yle.\n\n\"Ma arvan, et sellel on stabiliseeriv. Balti riigid on mingil määral rohkem julgeoleku tarbijad kui selle tootjad. Ehk see nüüd leevendab seda ebaselgust,\" rääkis Niinistö Brüsselis.\n\nSoome kaitseministri arvates ei tohiks pärast seda enam kellelgi olla kahtlusi, et NATO neid riike kaitseb ning laiemalt rahustab see ka olukorda Läänemerel.\n\nEile Brüsselis kogunenud NATO liikmesriikide kaitseministritest koosnev Põhja-Atlandi nõukogu otsustas suurendada liitlaste kohalolekut Läänemere regioonis, saates Eestisse, Lätti, Leetu ja Poolasse pataljoni suuruse üksuse.\n\nTäna jätkuv NATO kaitseministrite kohtumine on viimane sellisel tasemel ametlik kohtumine enne NATO Varssavi tippkohtumist juulis. Soome, Rootsi ja Euroopa Liidu esindaja võtsid eile osa aga NATO riikide töisest õhtusöögist, kus arutati Euroopa Liidu ja NATO koostööd.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Soome kaitseminister Jussi Niinistö ütles, et NATO poolt Balti riikidesse saadetavad pataljonid toovad Läänemere piirkonda juurde stabiilsust.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Tutvu uudise pealkirja ja põhisisuga. Kasuta neid fakte, et luua pikk ja sisutihe lause, mis toimib loo sissejuhatusena.\n\n## Pealkiri:\n\nTšiili jõudis puuriluku veast hoolimata veerandfinaali\n\n## Põhitekst:\n\nTšiili koondis sai otsustavas kohtumises 4:2 jagu Panamast (15., 43. Eduardo Vargas, 50., 89. Alexis Sanchez - 5. Miguel Camargo, 75. Abdiel Arroyo).\n\nTšiilile piisas selles mängus ka viigist, kuid nad tegid ise asja enda jaoks keeruliseks, jäädes väravavaht Claudio Bravo vea tõttu juba viienadks minutiks kaotusseisu.\n\nArgentina oli teises kohtumises kindlalt 3:0 parem Boliiviast (13. Erik Lamela, 15. Ezequiel Lavezzi, 32. Victor Cuesta).\n\nArgentina kogus D-grupis seega üheksa, Tšiili, kuus, Panama kolm ja Boliivia null punkti.\n\nVeerandfinaalides asuvad vastamisi USA - Ecuador, Peruu - Kolumbia, Argentina - Venetsueela ja Mehhiko - Tšiili.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Ameerika maailmajao suurturniiril tagasid D-alagrupist edasipääsud kõik kolm mängu võitnud Argentina ja kahe võiduga Tšiili.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe hoolikalt uudise pealkiri ja sisu ning kirjuta artiklile pikk sissejuhatav lause, kasutades oma kujutlusvõimet.\n\n## Pealkiri:\n\nMai õhutemperatuur purustas mõõtmisajaloo rekordi\n\n## Põhitekst:\n\nKliima-uuringute keskuse juhi David Carlssono sõnul mõjutas planeedi keskmist temperatuuri lisaks CO2 taseme tõusule ka erakordselt tugev El Nino. Eriti märgatav on olnud temperatuuri tõus põhja-poolkeral, kuid kõige soojem mõõdetud sügis läbi aegade registreeriti möödunud aastal ka Austraalias, vahendasid ERR-i teleuudised.\n\nPõhjapoolkeral tõi temperatuuri tõus kaasa ka rekordiliselt väikese lumikatte ulatuse. Satelliidi-pildid näitavad, et möödunud kevadel oli viimase 78 aasta lõikes kõige vähem lund.\n\n''Nüüdseks on meil olnud 370 järjestikust keskmisest soojema temperatuuriga kuud, mis tähendab, et minu 30-aastane poeg pole oma elus kogenud kordagi ühtegi kuud, mis oleks varasemaga võrreldes olnud jahedam. Seega kõik, kes on kuni 30-aastased, on olnud tunnistajateks aina soojenematele temperatuuridele läbi nende elu,'' nentis Carlsson.\n\nMaailma keskmine õhutemperatuur võrreldes 1881--1910. aasta keskmisega. Climate Central\n\nMai õhutemperatuur oli 1950—1980. aasta keskmisest 0,93 °C kõrgem. Käsikäes El Niño nõrgenemisega on kõrvalekalle keskmisest hakanud aeglaselt vähenema, keskmiselt 0,13 °C kuu kohta.\n\nAasta esimesed neli kuud ületasid samas 20. sajandi keskmist enam kui kraadi võrra, misläbi saab 2016. aastast äärmiselt tõenäoliselt kõige soojem aasta, mida inimkond alates regulaarsete temperatuuri mõõtmiste algusest kogenud.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Ameerika Ühendriikide kosmoseagentuuri esialgse analüüsi kohaselt oli möödunud kevad kõige soojem registreeritud mõõtmiste ajaloos. Varasemate aastate rekordi purustas ka maikuu keskmine õhutemperatuur.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe artikli pealkiri ja sisu, seejärel loo pikk ja põnev lause, mis võiks olla artikli sissejuhatus.\n\n## Pealkiri:\n\nPolitoloog: Reformierakond venitab presidendikandidaadiga, sest tahab välja uurida konkurentide eesmärgid\n\n## Põhitekst:\n\nPettai sõnul näitab Reformierakonna venitamine põhiliselt seda, et kahe tugeva kandidaadi vahel on väga raske valida. Lisaks on veel aspekt, et valmisvoorusid tuleb mitu.\n\n\"Ma ei imestaks, kui erakond ei üritaks oma erinevaid kandidaate kuidagi ära kasutada erinevatel hetkedel. Samas avalike suhete seisukohalt on keeruline teatada kord ühes voorus, et just see kandidaat on kõige parem ning seejärel teises voorus, et hoopis see kandidaat on nüüd nr 1,\" ütles Pettai.\n\nRein Toomla hinnangul tahab Reformierakond minna kindla peale välja. \"Selleks tuleb teada, kui kindlad on ennekõike SDE ja IRL oma presidendikandidaatides. Hea oleks teada ka Keskerakonna käike,\" sõnas Toomla.\n\n\"Kui valitsuspartnerid on väga kindlad ja opositsioon kavatseb omi toetada, siis presidenti riigikogus ära ei valita. Siis on Reformierakonnal võib olla mõistlik oma kandidaati riigikogu valimistel üldse mitte välja tuua ja teha panus valimiskogule. Kuid sellega pole tõepoolest kiiret,\" lisas Toomla veel.\n\nPettai märkis samuti, et puht poliittehnoloogiliselt ei ole vaja oma valikut teha kuigi palju enne augustikuud. \"Sest rahvakampaaniat see kandidaat ei pea tegema. Ta peab vaid kindel olema, et vajalikul hetkel tuleb fraktsioon vähemalt 21 allkirjaga tema taha,\" lausus ta.\n\nPettai ennustas, et Reformierakonnas ei tohiks väga suurt lõhet tekkida, kui üks või teine peakandidaatidest peaks võitma.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Politoloog Rein Toomla leiab, et Reformierakonna presidendikandidaadiga venitamise eesmärk on lõpuks kindla peale välja minna. Selleks tuleb tema sõnul teada konkurentide eesmärke. Vello Pettai hinnangul on Reformierakonnal Marina Kaljuranna ja Siim Kallase vahel lihtsalt raske valida.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe uudis läbi ning loo sellele fantaasiarikas ja pikk lause, mis võiks uudist tutvustada.\n\n## Pealkiri:\n\nUSA meedia andmetel teadis Orlando tulistaja naine oma abikaasa kavatsusest\n\n## Põhitekst:\n\nInformatsiooni edastasid teisipäeval mitmed Ühendriikide meediaväljaanded, sealhulgas näiteks uudistekanalid NBC, ABC ja Fox News.\n\nNBC andmetel on naine öelnud Föderaalse Juurdlusbüroo (FBI) uurijatele, et ta üritas meest veenda loobuma klubi ründamise kavatsusest. Naine on samuti tunnistanud, et oli koos Mateeniga, kui mees ostis laskemoona ja muud varustust. Ühtlasi käis naine koos Mateeniga homoklubis Pulse, sest mees tahtis kohta kaardistada.\n\nTelekanali ABC info kohaselt ei tulnud naine võimuesindajate jutule omaalgatuslikult, vaid andis tunnistusi alles siis, kui talle näidati videomaterjale sellest, kuidas ta käib Mateeniga Orlando erinevates paikades.\n\nUudistekanal Fox News teatas, et mees rääkis rünnakuplaanidest naisele ja koguni helistas talle veresauna ajal.\n\nUudisteagentuur Reuters kirjutas, et süüdistuste arutamiseks on kokku kutsutud vandemeeste kogu ja naisele võidakse need esitada juba kolmapäeval.\n\nSalman ja Meteen olid abielus kolm ja pool aastat.\n\nÖöl vastu pühapäeva tappis Mateen Orlando geiklubis Pulse 49 ja haavas 53 inimest. Ründaja hukkus tulevahetuses politseiga. Äärmusrühmitus ISIS teatas pärast massimõrva, et Mateen tegutses \"kalifaadi sõdurina Ameerikas\".\n\nISIS-ele vandus truudust ka 25-aastane Larossi Abballa, kes pussitas esmaspäeval Pariisi eeslinnas surnuks politseiniku ja tema elukaaslase.\n\nAbballa postitas pärast mõrtsukatööd suhtlusvõrgustikku Facebook video, milles kutsub kõiki moslemeid üles muutma Prantsusmaal toimuvad jalgpallimeistrivõistlused \"surnuaiaks\".\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "USA meedia andmetel teadis Orlando tulistaja Omar Mateeni naine Noor Salman mehe kavatsusest ja talle võidakse esitada vastavasisulised süüdistused.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Vaata läbi uudise pealkiri ja tekst ning loo loov sissejuhatav lause, mis haakub artikli sisuga.\n\n## Pealkiri:\n\nPaul Kuimet uurib Tallinna Linnagaleriis arhitektuuri ja interjööri peegeldusi\n\n## Põhitekst:\n\nPaul Kuimet töötab fotokunstnikuna klassikaliste motiividega nagu interjöörivaade, vaikelu või arhitektuur. Tema piltide ja filmide süžeed on äärmiselt lihtsad, kuid just seetõttu võimaldavad rohkem esile tuua kaamerat kui vahendajat ja fototransparenti või filmi kui taasesitajat. Kuimet ei teeskle hetkekski oma kaameraga renessansijärgset tsentraalperspektiivist lähtuvat nägemist, mida kokkuleppeliselt peetakse loomulikuks, vaid tema vaatamisviisi naturaalsus peitub varases postmodernismis.\n\nFilmikunsti \"uus laine\" keskendus individuaalsetele vaatenurkadele, nägemise ja loo jutustamise tegelikule ebapidevusele. Ainult et Kuimet kasutab filmikunsti montaaži asemel vaataja paigutamist ja tema pilgu suunamist reaalses ruumis – iga fototöö on samas ka ruumiinstallatsioon, milles vaataja kohaneb, liigub piltide suhtes, näeb neid kas koos või vastupidi – kunstniku dramaturgia kohaselt ainult ükshaaval järgemööda.\nPeamiselt arhitektuuri ja elukeskkonda jäädvustava fotograafina on Paul Kuimetil sotsiaalse tähenduse kihistus olemas ka \"Hilise pärastlõuna“ teostes. Autor on tundnud pikemat aega huvi modernistliku arhitektuuri, samuti modernismi utoopiate ja igapäevase elu \"mittekohtade“ – ajutiste, iseloomutute või kergesti muudetava identiteediga kohtade vastu.\n\nVaade pärast tööaega tühjaks jäänud bürooruumi, anonüümne kontorimööbel ja dokumendikaustad, pakettakna raam, üksik õitsev potilill on märgid teatud eluviisist ja töökorraldusest, mida harva kirjeldataks kui naudingulist. Kuid Kuimet estetiseerib seda tugeva kompositsiooni kõrval ka ootamatult luksusliku värvivalikuga. Oma huvi modernismi utoopiate vastu ilmutab Kuimet näituse viimases töös. \"Perspektiiviuuring“ on digitaalse montaaži abil tekitatud mulje Brüsseli signatuurhoone, 1958. aastal valminud Atomiumi, peegeldustest.\n\nNäituse avamine toimub Tallinna Linnagaleriis 17. juunil kell 18.00. \"Hiline pärastlõuna\" jääb lahti kuni 24. juulini.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Paul Kuimeti uusimad tööd näitusel \"Hiline pärastlõuna\" Tallinna Linnagaleriis näitavad arhitektuuri ja interjööri peegeldusi ja valguse muutumist. Sisuliselt jätkab Kuimet juba tuttavate teemadega tema varasemast loomingust, kus esikohal on vaataja suhe nii reaalse kui pildistatud ruumiga, liikumise ja paigalseisuga.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe artikli pealkiri ja sisu, seejärel loo pikk ja põnev lause, mis võiks olla artikli sissejuhatus.\n\n## Pealkiri:\n\nTööandjad tahavad kütuseaktsiisi langetamist eelmise aasta tasemele\n\n## Põhitekst:\n\n\"Seetõttu tuleks valitsusel eksimust tunnistada ja kütuseaktsiisi tõus tagasi keerata 2015. aasta tasemele,\" kirjutas Eesti Tööandjate Keskliidu juhataja Toomas Tamsar eile peaminister Taavi Rõivasele saadetud pöördumises.\n\nTema sõnul on rahvusvahelise maismaatranspordiga tegelevad firmad pärast aktsiisi tõusu tänavu 1. veebruari järel asunud suures osas tankima naaberriikides.\n\n\"Aktsiisitõusu tagajärjel oli diislikütuse liiter tanklates märtsis keskmiselt 10 senti kallim kui Lätis, Leedus ja Poolas. Suure osa diislikütusest tarbivad veoautod, mille keskmine kütusekulu on ca 35 liitrit saja kilomeetri kohta ja kütusepaak mahutab ca 1000 liitrit. Seega: Eesti ühtede suuremate ekspordipartnerite Saksamaa ja Hollandi linnadesse sõites võib tee peal tankides kokku hoida 150-200 eurot reisi pealt või 100eurot paagitäielt, kui Eestis tankimist vältida,\" kirjutas Tamsar.\n\nTänu eelnevalt soetatud varudele ei ole veel võimalik täpselt prognoosida, kui suureks kujuneb kütuseaktsiisi laekumine riigieelarvesse, ent maksu- ja tolliameti andmetel on kütusemüüjate müüdud diislikütusekogused eelmise aasta sama perioodiga võrreldes üheksa protsendi võrra vähenenud.\n\nSeni oli diislikütuse tarbimine aasta-aastalt jõuliselt kasvanud ja umbes viie protsendi suurust kasvu prognoosis rahandusministeerium ka käesolevaks aastaks.\n\nKeskliidu väitel paistab juba praegu, et suur osa diislikütusest ostetakse mujalt, mis tähendab, et ka aktsiis ja käibemaks laekuvad mujale.\n\nKeskliidu arvutused näitavad, et kui Eestist ostetud diislikütuse tarbimine väheneb 10 protsendi võrra, laekub riigieelarvesse umbes 45 miljonit eurot planeeritust vähem kütuseaktsiisi ja käibemaksu. Kui diislikütuse tarbimine väheneb 15 protsendi võrra, võib puudujääk riigieelarves ulatuda juba 70 miljonini.\n\n\"Mõistame, et aktsiisitõusud lepiti koalitsioonipartnerite poolt kokku, et olulisi reforme finantseerida. Praegu aga kannatavad ettevõtjad ja riigi tulud hoopis kahanevad, mitte ei kasva. Me soovime, et kui on tehtud vale otsus, siis seda võimalikult kiiresti tunnistataks ja viga parandataks. 2016-2018 kütuseaktsiisitõusudest tuleb loobuda,\" kirjutas Tamsar.\n\nKütuse aktsiis tõusis tänavu 1. veebruarist bensiinile 10 protsenti ehk neli senti liitri kohta ja diislikütusele 14 protsenti ehk 5,5 senti liitri kohta. Tänavused määrad on vastavalt 46,5 senti liitrilt ja 44,8 senti liitrilt.\n\nAktsiisitõusu tagajärjel oli diislikütuse liiter tanklates märtsis keskmiselt üheksa senti kallim kui Lätis, 13 senti kallim kui Leedus ja 11 senti kallim kui Poolas ehk Eesti aktsiis on Ida-Euroopa riikide seas kõrgeim.\n\nValitsuse kava aasta-aastalt aktsiisi tõsta viiks 2018. aastaks Eesti diisli aktsiisi 54,2 sendini liitri kohta ning sellega oleks Eesti aktsiis Euroopa Liidu nelja kõrgeima hulgas. Eestist kõrgem oleks aktsiisimäär vaid Suurbritannias, Rootsis ja Itaalias.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Eesti Tööandjate Keskliidu hinnangul peaks riik kütuseaktsiisi langetama eelmise aasta tasemele, sest aktsiisi tõstmine tänavu veebruaris ei suurendanud maksulaekumist, kuid on avaldanud negatiivset mõju ettevõtluskeskkonnale.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Tutvu artikli sisuga ja loo sellele pika lausega sissejuhatus, mis köidab lugeja tähelepanu.\n\n## Pealkiri:\n\nTäna liiguvad maanteedel NATO liitlaste kolonnid\n\n## Põhitekst:\n\nMasinad alustavad sõitu täna hommikul Pärnust Tapale läbi Paide ja Türi ning kolonne kohtab teel terve tööpäeva vältel, vahendasid ERR-i teleuudised.\n\nÜhes kolonnis on sõidab kuni 40 sõidukit ning suurim liiklemiskiirus on 70 kilomeetrit tunnis. Õppuse Saber Strike raames on Eestisse tulnud ligi 1500 Ameerika Ühendriikide sõdurit.\n\nÕppus toimub kolmes Balti riigis ning sellest võtab kokku osa ligi 10 000 sõdurit 13-st NATO liitlas- ja partnerriigist.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "NATO õppuse Saber Strike tõttu liiguvad täna Eesti teedel Ameerika Ühendriikide soomustransportööride ja toetussõidukite kolonnid.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Tutvu artikli sisuga ja loo sellele pika lausega sissejuhatus, mis köidab lugeja tähelepanu.\n\n## Pealkiri:\n\nRonaldo pahandas Islandiga: nad isegi ei üritanud mängida, see on väike mõtteviis\n\n## Põhitekst:\n\n\"Arvestades, kuidas nad lõpus tähistasid, mõtlesin, et nad võitsid Euroopa meistrivõistlused. See oli uskumatu,\" vahendas meedia Ronaldo sõnu. \"Kui nad ei ürita mängida, vaid lihtsalt kaitsevad, kaitsevad, kaitsevad, siis näitab see minu meelest väikest mõtteviisi ja ei anna turniirile midagi juurde.\"\n\n\"See oli pisut frustreeriv, me üritasime kõvasti, aga Island ei proovinud midagi,\" jätkas portugallane. \"Nad lõid värava, said mängu jooksul kaks šanssi ja ülejäänud aja olid kõik mängijad palli taga. Nad parkisid bussi ja nii on raske, kui üks meeskond ei üritagi, aga Portugal muudkui üritab, proovib jalgpalli mängida ja mängu võita.\"\n\nRonaldo tõi välja, et probleeme avamängus oli ka turniiri tugevaimatel ehk Hispaanial ja Prantsusmaal. Järgmisena läheb Portugal vastamisi Austriaga, kes alustas 0:2 kaotusega Ungarile. \"Ma oleme sada protsenti kindlad, et järgmise mängu võidame,\" lausus Ronaldo.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Mitmel korral maailma parimaks jalgpalluriks valitud Cristiano Ronaldo kritiseeris pärast 1:1 viiki Islandiga vastase kaitsvat taktikat.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe artikli pealkirja ja sisu. Kasuta oma loomingulisi võimeid, et koostada detailne ja põhjalik ühelauseline sissejuhatus sellele uudisele.\n\n## Pealkiri:\n\nTallinna kitarrifestival pakub nädala lõpuni kitarrimuusikat kõikjalt maailmast\n\n## Põhitekst:\n\n13.–17. juunini toimuvad kontserdid Mustpeade maja saalis, Kumu auditooriumis ning Tallinna Teletornis. Kuulda saab jazzi, klassikat, fingerstyle ’i, folki, Lõuna-Ameerika muusikat, Lähis-Ida lummavaid helisid ja eksperimentaalset põhjamaist kitarrimuusikat.\n\nTallinna kitarrifestival algas Lähis-Ida helidega haruldasel fretless -kitarril. Mängib omanäoline kitarrist, helilooja ja improvisaator Cenk Erdogan Türgist.\n\nFestivali peaesineja Ricardo Gallen on kitarrivirtuoos, kes esineb Tallinnas Mustpeade majas 16. juunil. Ricardo Galleni peetakse klassikalise kitarri üheks suurimaks geeniuseks läbi aegade. Andaluusiast pärit muusiku kontserdid on täis elurõõmu, kirge ja romantikat, mis nakatab alati ka publikut.\n\nÜks festivali peaesinejatest, legendaarne lautomängija Hopkinson Smith esines Mustpeade majas 14. juunil.\n\nTallinna Teletornis saab publik nautida erilises häälestuses kitarride kõlamaailma koos loojuva päikese ja panoraamvaatega 170 m kõrguselt. Musitseerib Viljandi kitarritrio koosseisus Jalmar Vabarna, Argo Vals ja Jaak Jaago.\n\nÜks tipphetkedest on festivalinädalat lõpetav kontsert - \"Buenos Aires, kell on 0\". Kontserdi annavad Argentina mitmenda põlvkonna tangotähed Mirta Alvarez kitarril ja Fabian Carbone bandoneonil.\n\nFestivalil esinevad Eesti noored kitarritalendid, ansamblid, kitarriorkestrid. Toimuvad Ricardo Galleni, Hopkinson Smithi ja Mirta Alvarezi meistriklassid.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Esmaspäeval algas XI Tallinna kitarrifestival, mis pakub muusikaelamusi tuues Eestisse maailma tippe kogu kitarrimuusika stiiliderohkuses.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Süvene uudise pealkirja ja sisu ning kirjuta sellele loole sisukas ja informatiivne sissejuhatus, mille pikkus on üks lause.\n\n## Pealkiri:\n\nVIDEO | Ultratriatleet Rait Ratasepp ületas viiekordse triatlonidistantsi finišijoone\n\n## Põhitekst:\n\n110 tundi ja 9 minutit kestnud ultratriatloni, sh puhkused ja söögipausid, jooksul läbis ta kokku 1130 kilomeetrit ujudes, rattal ning joostes. Kogu katsumuse vältel magas Ratasepp ligi kümme tundi.\n\n10. juunil kell 9 hommikul anti start ultrakatsumuse esimesele alale, 19 km ujumisele, mille ta läbis Tartus Arctic Sport spordiklubis ajaga 6 tundi ja 51 minutit. Teise ala, 900 km rattasõidu, millest 653,13 km läbis ta halbade ilmastikutingimuste tõttu Tartu Ülikooli spordifüsioloogia laboris rattapukil 34 tunniga. 211 kilomeetri jooksu tegi Ratasepp kodukandis, kus teda saatis rattal ja joostes saatetiim ning mitmed katsumuse jälgijad, kes eksprompt sportlase Tartumaalt Kõrveküla teede ja metsade vahelt üles otsisid.\n\nUltrakatsumuse edukalt lõpetanud Ratasepp ütles, et see katsumus andis mõistetele \"raskus\" ja \"tahtejõud\" uue tähenduse: \"Ma olin kindel, et see on raske katsumus, aga seda, kuidas ilmastikutingimused sundisid kõike muutma, ei osanud ma ette näha. Ma ei olnud selleks valmis. Need ebanormaalsed tingimused rattaetapil kulutasid minu jaoks olulist füüsist ja vaimu, mis oli mõeldud jooksurajal raskustega toime tulemiseks. Jooksurajal oli meeldiv kogemus, et viimasest, lootusetuna näivast jooksuetapi algusest, kujunes 42 kilomeetrine ühtejutti joostud maraton. See tõestab, et füüsiline valu on mõistusega kontrollitav.\"\n\nRatasepa jaoks ei olnud katsumuse näol tegemist võistlussituatsiooniga, vaid treeningkatsumusega, et valmistada end ette juuli lõpus Saksamaal toimuvaks kolmekordseks triatlonidistantsiks ning augusti lõpus toimuvaks kümnekordse ultratriatloni distantsiks, kus 10 järjestikusel päeval tuleb iga päev läbida üks täispikk triatlon.\n\nSportlast saatis terve katsumuse vältel toetusmeeskond ning kaasatud oli arst, füsioterapeut ning teadlased. Tartu Ülikooli sporditeaduste ja füsioteraapia instituudi doktorant Silva Suvi kaalus sportlast pärast igat distantsi ning märkis katsumuse käigus üles kõik tema toitumise ja vedeliku tarbimise, enne ja pärast võistlust tehti Tartu Ülikooli laboris kehakoostise analüüsid ning koormustestid.\n\nMeditsiinilabor Synlab võttis pärast iga ala läbimist Ratasepalt 21 erineva vereanalüüsi näitajad, mille põhjal tegi laboriarst Anneli Raave-Sepp sportlasele kiire terviseülevaate. Teadlased ja labor olid kaasatud, et hinnata võimalikke terviseriske ning anda Ratasepale ülevaade, kuidas kehaline koormus katsumuse vältel ja pärast sportlasele mõjub.\n\nTartu Ülikooli spordifüsioloogia laboris valmib toimunu põhjal juhtumiuuring, sh aitavad esmased järeldused planeerida järgmiste võistluste toitumist ja energiakulu.\n\nRatasepa ultratriatloni finišiületus:\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Rait Ratasepp ületas möödunud ööl, 14. juunil kell 23.10 paljudele uskumatuna näiva katsumuse finišijoone. Teda oli koduhoovi tervitama tulnud suur hulk kaasaelajaid ja toetajaid, kes ütlesid kui ühest suust, et Ratasepp on oma katsumusega inspireerinud ja muutnud paljude suhtumist sellesse, et kui mõni eesmärk endale seada, siis selle teostamine on tahtejõu küsimus.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Süvene uudise pealkirja ja sisu ning kirjuta sellele loole sisukas ja informatiivne sissejuhatus, mille pikkus on üks lause.\n\n## Pealkiri:\n\nÜhisliigas jätkav Kalev jõudis Varrakuga kokkuleppele\n\n## Põhitekst:\n\nKlubi mänedžeri Kaarel Sibula sõnul on lisaks peatreenerile sõlmitud kokkulepe ka abitreener Martin Müürsepa ja üldfüüsilise treeneri Priit Lehismetsaga. Seega jätkatakse Eesti mõistes kuldse seltskonna eestvedamisel, vahendab Postimees.\n\n\"Kirjalikud lepingud vormistatakse aja jooksul,\" ütles Sibul ja lisas, et esimene vestlusvoor on peetud ka klubi eestlastest mängumeestega. \"90 protsenti mängijatest on jätkamisest huvitatud.\"\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Korvpalli valitsev meister Kalev/Cramo on jõudnud peatreener Alar Varrakuga jätkamises suulisele kokkuleppele.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe artikli pealkirja ja sisu. Kasuta oma loomingulisi võimeid, et koostada detailne ja põhjalik ühelauseline sissejuhatus sellele uudisele.\n\n## Pealkiri:\n\nKaitsepolitsei uurib viit inimsusevastast kuritegu\n\n## Põhitekst:\n\nUurimisel on 1941. aasta juuniküüditamist ja 1949. aasta märtsiküüditamist puudutav kriminaalasi, kirjutab Õhtuleht.\n\nAastatega on Eesti kohtud inimsusevastases kuriteos süüdi mõistnud 11 inimest, samas on paljud menetlused lõpetatud kahtlustatava halva tervise või surma tõttu.\n\nViimati tunnistati inimsusevastases kuriteos kahtlustatavaks Pavel Boitsov, keda kahtlustatakse aastatel 1945-1949 Eesti NSV siseministeeriumi Võrumaa osakonna banditismi vastase võitluse osakonna relvastatud tõlgi ja võitlejana toimepandud tsiviilisikute tapmises.\n\nKriminaaluurimine tema võimalikes kuritegudes jätkub.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Kaitsepolitsei uurib viit inimsusevastaste ja sõjakuritegude kriminaalasja, millest enamik puudutab küüditamisi.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe hoolikalt uudise pealkiri ja sisu ning kirjuta artiklile pikk sissejuhatav lause, kasutades oma kujutlusvõimet.\n\n## Pealkiri:\n\nVastseliinas valmis rohkem kui 750 000 eurot maksnud alajaam\n\n## Põhitekst:\n\nVastseliina alajaam on Võrumaa elektrivõrgu oluline sõlmpunkt, mis varustab elektriga rohkem kui 1960 majapidamist ja ettevõtet Vastseliina, Misso ja Meremäe vallas, sh Luhamaa tollipunkti ja saetööstust AS Förmann NT.\n\n\"Alajaama 1960ndatest pärit seadmed olid amortiseerunud ning vajasid välja vahetamist. Kaasaegsed elektrivõrguseadmed on distantsilt juhitavad ja võimaldavad sündmustele koheselt reageerida ning avastada rikkekohti ja taastada elektrivarustus klientidele senisest kiiremini,\" ütles Elektrilevi ehitusosakonna juhataja Kristo Külljastinen.\nTema sõnul paigaldati alajaama tänapäevased keskkonna- ja elektriohutust parandavad seadmed.\n\nVana-Vastseliinas asuva Vastseliina piirkonnaalajaama ehitustöid teostas OÜ S-Power. Ehitustööde käigus ehitati uus alajaama hoone ning paigaldati kaasaegsed jaotus- ja juhtimisseadmed.\n\nKokku investeerib Elektrilevi käesoleval aastal Võrumaa elektrivõrgu uuendamisse ligikaudu 1,8 miljonit eurot, mille eest ehitatakse 12 uut alajaama ja rajatakse 60 kilomeetrit ilmastikukindlaid elektriliine.\n\nLisaks Vastseliina piirkonnaalajaama uuendamisele on suuremad tööd Luhamaa-Lepassaare, Obinitsa-Lepassaare, Munamäe-Võru ja Inni-Linda elektriliinide uuendamised.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Elektrilevi võtab täna ehitajalt vastu uuendatud Vastseliina piirkonna alajaama, millesse võrguettevõte investeeris kahe aasta jooksul kokku rohkem kui 750 000 eurot.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Pärast artikli pealkirja ja põhiteksti lugemist kasuta oma loovust, et koostada sisutihe ja pikk sissejuhatav lause.\n\n## Pealkiri:\n\nParlamendierakonnad hakkavad IRL-i ja Reformierakonna eestvõttel \"sõeluma\" presidendikandidaate\n\n## Põhitekst:\n\nRiigikogu fraktsioonide esindajate sõnul on ühise presidendikandidaadi üle arutamine teretulnud, kuid sotsiaaldemokraat Sven Mikser sõnas Postimehele, et on ülimalt ebatõenäoline, et kõik kuus parlamendierakonda lepiksid kokku ühises kandidaadis, vahendasid ERR-i teleuudised.\n\nVabaerakonna esimehe Andres Herkeli hinnangul saab kohtumise eesmärgiks esialgu olla vaid infovahetus ning lisas, et laia-põhjalise toetuse saab kõige paremini erakonnaväline kandidaat, kes suudab parteipoliitikast kõrgemal seista.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "IRL-i ja Reformierakonna eestvõttel peaksid täna kogunema kõik parlamendiparteid, et arutada võimalust leida ühine presidendikandidaat.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Süvene uudise pealkirja ja sisu ning kirjuta sellele loole sisukas ja informatiivne sissejuhatus, mille pikkus on üks lause.\n\n## Pealkiri:\n\nLiiklusõnnetustesse sattunud mootorratturid said viga\n\n## Põhitekst:\n\nKell 14.05 juhtus liiklusõnnetus Tallinnas Linnu tee 81 juures, kus 54-aastane naine tegi Seat Alteaga vasakpööret ning põrkas kokku temast möödasõidul olnud mootorrattaga Kawasaki ER-6N, mida juhtis 30-aastane mees, kes sai viga ja toimetati Põhja-Eesti regionaalhaiglasse.\n\nKell 17.40 juhtus liiklusõnnetus Harju maakonnas Saku alevikus Juubelitammede tee ja Teaduse tänava ristmikul, kus 53-aastane mees tegi mootorrattaga Suzuki DL 1000 möödasõitu tema ees liikunud autost, mis tegi aga järsult vasakpöörde. Otsasõidu vältimiseks mootorrattur pidurdas, kuid kukkus. Eesliikunud sõidukiga mootorratturil kokkupuudet ei olnud ning sõiduk lahkus. Õnnetuskohalt toimetati Põhja-Eesti regionaalhaiglasse mootorrattal kaasreisijana olnud 60-aastane naine. Politsei palub õnnetust näinud inimestel helistada telefonil 6 123 000 või saata e-kiri aadressile [email protected].\n\nKell 18.27 juhtus liiklusõnnetus Harjumaal Padise vallas Keila-Haapsalu maantee 24. kilomeetril, kus juhtimisõiguseta 30-aastane mees sõitis mootorrattaga Suzuki GSF 1200 tagant otsa tema ees pidurdanud mootorrattale Yamaha Y2F-R6, mida juhtis 34-aastane mees. Yamaha juht sai viga ja ta toimetati Põhja-Eesti regionaalhaiglasse.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Eile juhtus üle Eesti kolm liiklusõnnetust, milles said vigastada mootorratturid.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Tutvu uudise pealkirja ja põhisisuga. Kasuta neid fakte, et luua pikk ja sisutihe lause, mis toimib loo sissejuhatusena.\n\n## Pealkiri:\n\nRiigikogus läheb lõpphääletusele elatisabifondi loomine\n\n## Põhitekst:\n\nEelnõu sätestab ka uued elatisabi maksmise põhimõtted, mille eesmärk on parandada ühe vanemaga elavate laste toimetulekut, kui üks vanematest ei täida ülalpidamiskohustust, vahendasid ERR-i teleuudised.\n\nVastavalt valitsuse otsusele on ühe lapse kohta elatisabi suuruseks määratud kuni 100 eurot.\n\nEestis kasvatab üksi last 42 000 vanemat ja nende peredes on 56 000 last. Elatisvõlgnike kohta on avatud 8200 menetlustoimikut.\n\nLastele ollakse kokku võlgu peaaegu 15 miljonit eurot.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Riigikogus on täna kolmandal lugemisel perehüvitiste seaduse eelnõu, mis koondab ühte seadusesse senised peretoetuste, vanemahüvitise ja elatisabi seadused.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe artikli pealkirja ja sisu. Kasuta oma loomingulisi võimeid, et koostada detailne ja põhjalik ühelauseline sissejuhatus sellele uudisele.\n\n## Pealkiri:\n\nCarlsen ja Nepomnjaštši mängisid kolm esimest partiid viiki\n\n## Põhitekst:\n\nEsimeses partiis olid valged malendid väljakutsujal Nepomnjaštšil ja teises valitseval maailmameistriil Carlsenil ning kolmandas uuesti venelasel.\n\nPühapäeval peetud kolmas partii oli oma loomult suhteliselt rahulik ja mõlemad maletajad paistsid silma täpsusega. Kuna esimest korda saab viiki pakkuda 40. käigu järel, siis viimased käigud olid tehtud just selle tagamõttega ja 41. käigu järel lepitigi viiki.\n\nPärast puhkepäeva jätkub tiitliheitlus teisipäeval peetava neljanda partiiga, kus valged malendid on uuesti norralasel. Laupäeval toimunud vastasseis, kus Carlsenil olid samuti valged, osutus viigilisest lõpptulemusest hoolimata pigem tuliseks.\n\nCarlsen kerkis maailmameistriks 2013. aastal, kui alistas hindu Viswanathan Anandi. Pärast seda on ta tiitlit kaitsnud nii Anandi (2014), venelase Sergei Karjakini (2016) kui ka ameeriklase Fabiano Caruana (2018) vastu. Tänavune matš kestab 26. novembrist 14. detsembrini ja kavas on 14 partiid.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Male maailmameistrivõistluste tiitlimatšis Magnus Carlseni ja Jan Nepomnjaštši vahel on peetud kolm partiid, mis kõik on lõppenud viigiliselt.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe artikli pealkiri ja sisu, seejärel loo pikk ja põnev lause, mis võiks olla artikli sissejuhatus.\n\n## Pealkiri:\n\nSuri eduka F1 võistkonna loonud Frank Williams\n\n## Põhitekst:\n\nOma esimese võidusõiduvõistkonna asutas Williams juba 1966. aastal, aga talle palju kuulsust toonud vormel-1 tiim sündis 1977. aastal. Vaid kolm aastat hiljem tuli Williamsi sõitja Alan Jones individuaalselt maailmameistriks ja meeskond võitis ka konstruktorite arvestuses.\n\nKõik Williamsi tiitlid pärinevad 1980. ja 1990. aastatest. Individuaalselt on Williamsiga tulnud maailmameistriks ka Keke Rosberg (1982), Nelson Piquet (1987), Nigel Mansell (1992), Alain Prost (1993), Damon Hill (1996) ja Jacques Villeneuve (1997).\n\n2012. aastal tõmbus sööritiitli teeninud autosporditegelane aktiivsest juhtimisest tagasi ja usaldas võistkonna igapäevaselt tütre Claire Williamsi kätte. Mullu septembris müüdi tiim USA investoritele.\n\n\"Pärast seda, kui Sir Frank reedel haiglasse kirjutati, lahkus ta rahulikult täna hommikul, ümbritsetuna perekonnast,\" seisis Williamsi võistkonna teates. \"Täna avaldame austust oma väga armastatud ja inspireerivale tegelasele. Franki jäädakse väga igatsema.\"\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Pühapäeval suri 79 aasta vanuselt legendaarne vormel-1 tiimiomanik ja -pealik Frank Williams, kelle omanimeline võistkond võitis aastate jooksul seitse sõitjate ja üheksa konstruktorite MM-tiitlit.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe artikli pealkiri ja sisu, seejärel loo pikk ja põnev lause, mis võiks olla artikli sissejuhatus.\n\n## Pealkiri:\n\nChelsea ei suutnud kodus Man Unitedist jagu saada\n\n## Põhitekst:\n\nPärast väravateta avapoolaega asus Man United 50. minutil Jadon Sancho tabamusest juhtima, aga 69. minutil õnnestus Jorginhol penaltist viigistada.\n\nMänguline ülekaal oli kindlalt Chelsea käes, kes hoidis rohkem palli (65%-35%) ja tekitas tervelt 24 väravavõimalust, aga neist löögiga raami lõppes vaid kuus. Man Unitedil olid samad näitajad kolm ja kaks.\n\nKui Thomas Tucheli hoolealused on viimasel ajal väga heas vormis - nädala sees alistati Meistrite liigas Torino Juventus koguni 4:0 -, siis peatreener Ole Gunnar Solskjärita jäänud Man United teenis oma esimese punkti viimasest kolmest mängust.\n\nTuleb siiski välja tuua, et Chelsea pole võitnud Manchester Unitedit viimases kaheksas omavahelises Inglismaa kõrgliiga kohtumises.\n\nChelsea lähim jälitaja Manchester City alistas kodus West Ham Unitedi 2:1 (33. Ilkay Gündogan, 90. Fernandinho - 90+4. Manuel Lanzini).\n\nTulemused: Brentford - Everton 1:0, Leicester City - Watford 4:2, Manchester City - West Ham United 2:1, Chelsea - Manchester United 1:1.\n\nBurnley ja Tottenham Hotspuri kohtumine lükati suure lumesaju tõttu edasi.\n\nTabelitipp: 1. Chelsea 30 punkti (13 mängust), 2. Manchester City 29 (13), 3. Liverpool 28 (13), 4. West Ham United 23 (13), 5. Arsenal 23 (13), 6. Wolverhampton Wanderers 20 (13), 7. Tottenham Hotspur 19 (12), 8. Manchester United 18 (13).\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Inglismaa kõrgliiga liidermeeskond Chelsea ei suutnud kodus Manchester Unitedi vastu võiduväravat leida ja oli sunnitud leppima 1:1 viigiga.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Süvene uudise pealkirja ja sisu ning kirjuta sellele loole sisukas ja informatiivne sissejuhatus, mille pikkus on üks lause.\n\n## Pealkiri:\n\nFrontex saadab detsembrist La Manche'i kohale lennuki patrullima\n\n## Põhitekst:\n\nLennuk hakkab lendama päeval ja ööl Prantsusmaalt Hollandini ulatuva piirkonna kohal, ütles Prantsuse siseminister Gerald Darmanin Põhja-Prantsusmaal Euroopa kriisikohtumise lõpus.\n\nEuroopa Liidu rändeametnikud pidasid pühapäeval erakorralise kohtumise sadamalinnas Calais's, et leida pärast 27 inimese elu nõudnud õnnetust La Manche'il viise, kuidas paremini inimsmugeldamisega võidelda.\n\nSaksamaa, Hollandi, Belgia ja Prantsusmaa valitsuse ministrid kohtusid Calais's Euroopa Liidu, Frontexi ja politseiameti Europoli ametnikega, keskendudes inimsmugeldamisvõrgustikele, kes küsivad teekonna eest üle La Manche'i 3000–7000 eurot.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Euroopa Liidu piirivalveamet Frontex saadab alates 1. detsembrist lennuki appi võitlema migrantide smugeldamisega La Manche'i väinas, teatas Prantsusmaa.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe artikli pealkirja ja sisu. Kasuta oma loomingulisi võimeid, et koostada detailne ja põhjalik ühelauseline sissejuhatus sellele uudisele.\n\n## Pealkiri:\n\nEesti saalihokinaised said MM-il suure kaotuse\n\n## Põhitekst:\n\nEesti ainsa värava viskas Kirke Pollisinski (resultatiivne sööt Kadre Lahtmetsalt). Mängu parimaks Eesti poolelt tunnistati Diana Klavan.\n\nEsimeses voorus sai Eesti jagu Singapurist 4:3 ja Norra alistas Venemaa saalihokiliidu koondise 7:3. Singapur ja Venema saalihokiliidu koondis mängisid teises voorus viiki 5:5.\n\nEnne viimast vooru on Norral neli ja Eestil kaks punkti. Singapur ja Venemaa jätkavad ühe punktiga. Kohtuvad Norra - Singapur ja Eesti - Venemaa (30. novembril). Alagrupi kaks paremat jätkavad sõelmängudes.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Eesti naiste saalihokikoondis kaotas Uppsalas toimuval MM-turniiril D-grupi teises voorus Norrale suurelt 1:11 (1:2, 0:3, 0:6).",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe artikli pealkirja ja sisu. Kasuta oma loomingulisi võimeid, et koostada detailne ja põhjalik ühelauseline sissejuhatus sellele uudisele.\n\n## Pealkiri:\n\nJohaug sai Karlssonilt revanši\n\n## Põhitekst:\n\nKui laupäevase eraldistardist sõidu võitis Karlsson, siis pühapäeval püüdis Johaug noorema konkurendi kinni ja suutis eest ära sõita. Kolmandaks tõusis kümnendalt kohalt norralanna Heidi Weng (+37,9).\n\n30-aastane Weng suutis lõpuspurdis edestada soomlannat Krista Pärmäkoskit (+38,3), ameeriklannat Rosie Brennanit (+38,4), rootslannat Ebba Anderssoni (+41,1) ja sakslannat Katharina Hennigit (+43,9).\n\nLaupäeval eraldistardist klassikatehnikasõidus 61. koha teeninud Kaidy Kaasiku pühapäeval ei startinud.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Ruka murdmaasuusatamise maailma karika etapi naiste 10 km vabatehnika jälitussõidus oli parim norralanna Therese Johaug (25.56,0), kes edestas 7,8 sekundiga rootslannat Frida Karlssonit.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Tutvu uudise pealkirja ja põhisisuga. Kasuta neid fakte, et luua pikk ja sisutihe lause, mis toimib loo sissejuhatusena.\n\n## Pealkiri:\n\nRukas võitis Riiber, Ilves startida ei saanud\n\n## Põhitekst:\n\nHüppevooru järel juhtis võistlust Lamparter, kuid Riiber suutis temast suusarajal mööduda ja võita. Kõik teised konkurendid hoidis austerlane aga seljataga, sealjuures viiendalt positsioonilt startinud Oftebro.\n\nNorralane edestas finišispurdis sakslast Terence Weberit (+34,9) ja austerlast Lukas Greidereri (+36,6). Esikuuiku lõpetas jaapanlane Ryota Yamamoto (+40,8).\n\nKristjan Ilvese pühapäevane võistlus jäi katki, sest kehva ilma tõttu jäeti hüppevõistlus pooleli ja murdmaarajale starditi proovivõistluse järjestuse põhjal. Kuna seal oli Ilves aga hüppekombinesooni normile mittevastavuse tõttu diskvalifitseeritud, ei saanud eestlane startida.\n\nKolme võistluse järel juhib MK-sarja 200 punktiga Riiber, kes võitis ka reedel, aga laupäeval samuti hüppekombinesooni vea tõttu startida ei saanud. Lamparter on 192 punktiga teine ja laupäeval võitnud Weber 164 silmaga kolmas. Ilves on 82 punktiga 13.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Kahevõistluse maailma karika etapil Rukas võitis pühapäeval norralane Jarl Magnus Riiber (25.08,3), kes edestas austerlast Johannes Lamparterit (+12,4) ja norralast Jens Luraas Oftebrot (+33,0).",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe hoolikalt uudise pealkiri ja sisu ning kirjuta artiklile pikk sissejuhatav lause, kasutades oma kujutlusvõimet.\n\n## Pealkiri:\n\nŠveitslased toetasid referendumil koroonapasside kasutuselevõttu\n\n## Põhitekst:\n\nReferendumile eelnes tavapärasest pingelisem ja vaenulikum kampaania.\n\nTuru-uuringufirma GFS Bern prognoosis veidi pärast valimisjaoskondade sulgemist keskpäeval, et \"jah\" vastas 63 protsenti hääletanuist.\n\nSeadus loob õigusliku aluse selleks, et võtta kasutusele Covidi-tõend, millest nähtub, kas inimene on vaktsineeritud või tõvest paranenud.\n\nOponendid on öelnud, et tõend, mida on alates septembrist nõutud restoranidesse pääsemiseks ja muudes siseruumide toimuvates tegevustes osalemiseks, loob apartheidisüsteemi.\n\nNagu enamikus Euroopas, on ka Šveitsis kasvanud viha pandeemia ohjeldamiseks mõeldud piirangute ja vaktsineerimise surve pärast.\n\nReferendumid ühiskonnaelu puudutavates küsimustes on Šveitsis igapäevased ning neile eelnevad harilikult tasakaalustatud ja rahulikud debatid. Koroonaseaduste rahvahääletuse kampaania on olnud aga ebatavaliselt terav ja vaenulik.\n\nPolitsei on tugevdanud mitme poliitiku, seal hulgas tervishoiuminister Alain Berset' turvameetmeid, sest nad on saanud tapmisähvardusi.\n\nValitsushoonete ja parlamendi ümber on püstitatud tarad, kaitsmaks neid vaktsiinivastaste demonstratsioonide eest.\n\nProteste, kus vaktsiinivastased raevukalt vabadust nõuavad, toimub üle riigi üha sagedamini. Mõnikord on meeleavaldused kasvanud üle vägivaldseteks kokkupõrgeteks, nii et politsei on pidanud kasutama rahvahulga ohjeldamiseks kummikuule ja pisargaasi.\n\nPolitoloog Pascal Sciarini sõnul on proteste olnud enneolematult palju.\n\nTema sõnul on otsedemokraatia poolest tuntud Šveitsil institutsionaalsed väljendusvahendid, säilitamaks rahu ning ennetamaks vägivaldseid protestivorme.\n\n\"Aga kui näed, mis tänavatel toimub, siis on selge, et käitumine on muutumas,\" ütles ta.\n\nVaatlejad on hoiatanud, et sellises õhkkonnas võib pühapäevane rahvahääletus pingeid veelgi teravdada ja tuua kaasa vaktsiinivastaste vägivalla, kui tulemus ei ole neile meeltmööda.\n\nReferendum toimus uue murettekitava Covidi tüve omikroni väljailmumise ajal, mis on juba raputamas riike ja turge üle kogu maailma.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Šveitsi valijad otsustasid pühapäeval peetud referendumil kindlalt toetada koroonapasside kasutamist võimaldavat seadust, ilmnes lävepakuküsitlusest.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Tutvu artikli sisuga ja loo sellele pika lausega sissejuhatus, mis köidab lugeja tähelepanu.\n\n## Pealkiri:\n\nServiti võttis eurosarjamängult Venemaalt kaasa minimaalse kaotuse\n\n## Põhitekst:\n\nPõlvalaste jaoks harjumatul ajal, keskpäeval alanud kohtumise avavärava viskas Anatoli Tšezlov, ent peagi jäi Serviti 1:3 taha. Peamine \"süüdlane\" selles oli Stanislav Tretõnko. Tänavu jaanuaris Venemaa koondisega MM-finaalturniirilgi osalenud SGAU väravavaht tegi häid tõrjeid, peatades ka Henri Sillaste karistusviske.\n\nServiti sai siiski kaitse väga hästi tööle ning kuigi rünnakul patustati söödupraagiga, püsis saratovlaste edu värava-kahe juures. Hästi sekkus pingilt Andris Celminš, tabades kaks korda järjest ja suurepärases hoos oli Eston Varusk. Eesti meistri väravavaht tõrjus kaks karistusviset ning Sillaste viigistas 25. minutil seisu 8:8 peale.\n\nSiis jäädi küll vähemusse, aga Sillaste viskas veel kaks väravat ja Serviti juhtis 10:8. Järgnes jälle praak rünnakul ja vaheajavileks olid tablool 10:10 viiginumbrid. Puhkepausilt naastes muutus kodumeeskonna rünnak kiiremaks, valmistades külalistele peavalu.\n\nAvapoolajal nullile jäänud Venemaa liiga paremate snaiprite hulka kuuluv Sergei Bolotin viis SGAU 16:12 ette ja heasse viskehoogu sattunud Artjom Ponomarjov tegi 45. minutil 20:15. Serviti hakkas vahet kinni nõeluma, et koduseks kordusmänguks võimalikult hea seis kaasa võtta.\n\nVarusk saatis imelise sööduga kiirrünnakusse Sillaste, kes viskas 21:19. Tšezlov tabas rahvuskaaslaste vastu kaks korda järjest ning 56. minutil oli seis 24:23. Põlvalastel oli mitu viigivõimalust, aga ikka ja jälle seisis visete teel Tretõnko. 60 minutit täitus seisul 25:23, aga Servitil oli veel kasutada 9-meetri-vise.\n\nHendrik Varul saatis palli õnnega pooleks müüri kaudu väravavõrku ja nii kaotas Serviti 24:25. Sillaste viskas kaheksa, Tšezlov ja Tõnis Kase viis, Celminš ja Sander Sarapuu kaks ning Varul ja Henri Hiiend ühe värava. Vastaste täpseim oli Ponomarjov seitsme tabamusega.\n\n\"Avapoolaeg oli vaatamata viigiseisule ärevakstegev – palju tehnilist praaki ja kuus korda panime Tretõnkole kuue meetri pealt pihta. Teisel jäime viiega taha, aga just siin pean meeskonda eriliselt kiitma. Võideldi väga isukalt, pingutati ühiselt ja tuldi raskest seisust välja,\" rõõmustas Serviti peatreener Kalmer Musting.\n\n\"Meil olid kindlasti omad õnnestujad, neist mängu parimana Varusk, kes tegi 17 tõrjet. Rünnakuraskust kandsid edukalt Sillaste, Kase ja Tšezlov. Küllap mängu lõpp tekitas vastastele déjà vu tunde, sest SGAU kaotas viimati kohaliku liigamängu just sarnase viskega,\" sõnas põlvalaste juhendaja.\n\n\"Nüüd nad küll ei kaotanud, aga iga värav on sellises võrdses vastasseisus tähtis. Kodus läheb meil kindlasti raskeks, Saratov on tugevam kui mullu ja lisaks ootab meid veel meistriliigamäng kolmapäeval,\" vihjas Musting tõsiasjale, et Venemaal muudeti liigakalendrit ja anti SGAU-le võimalus euromänguks paremini valmistuda.\n\nKorduskohtumine peetakse pühapäeval, 5. detsembril Mesikäpa hallis algusega kell 17. Kaheksandikfinaali pääsu püüab järgmisel nädalavahetusel ka HC Tallinn, kes mängib mõlemad kolmanda eelringi kohtumised Rootsi klubiga Alingsås HK pealinnas.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Pühapäeval jätkas Põlva Serviti mänge käsipalli eurosarjas. EHF European Cupi kolmanda eelringi avamängus kohtuti Balakovos Venemaa kõrgliigaklubi Saratovi SGAU-ga ning jäädi vastasele alla 24:25 (10:10). Korduskohtumine Põlvas toimub nädala pärast.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe uudis läbi ja pane oma kujutlusvõime tööle, et välja mõelda üks korralik sissejuhatav lause sellele loole.\n\n## Pealkiri:\n\nTallinna Kalev toob endise mängija klubisse tagasi\n\n## Põhitekst:\n\nOma avahooajal jõudis mees Tallinnasse selgelt vormist väljas olles ning Eesti-Läti liigas kogus ta kaheksa kohtumisega keskmiselt 7,6 punkti ja 5,9 lauapalli. Hooaja lõpu poole sai Buchanan oma hea vormi tagasi ning Eesti meistrivõistlustel tõi ta lõpuks kümne kohtumisega keskmiselt 15,4 punkti ja kümme lauapalli, vahendab korvpall24.geenius.ee.\n\nBuchanan jäi Kalevisse ka koroonaviiruse poolt enneaegselt pooleli jäänud 2019/20 hooajal, kus tema keskmised näitajad olid: 25 kohtumisega keskmiselt 23,1 minutit, 15,8 punkti ja 8,9 lauapalli.\n\nEelmisel hooajal esindas Buchanan Hispaania tugevuselt teise liiga klubi Forca Lleidat ning kogus seal 26 kohtumisega keskmiselt 20,2 minutit, 10,6 punkti ja 4,9 lauapalli.\n\nKäimasolevast hooajast on ameeriklasel kirjas kolm mängu Argentina kõrgliigaklubist Olimpico LB, kus talle läks kirja keskmiselt 18,7 minutit, 14 punkti ja 7 lauapalli.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Tallinna Kalevi korvpallimeeskond on korvi alla tagasi toomas 27-aastast ja 213 cm pikkust Michael Buchananit, kes liitus klubiga 2018/19 hooaja keskel ja aitas tiimi Eesti meistrivõistlustel hõbemedaliteni.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Vaata läbi uudise pealkiri ja tekst ning loo loov sissejuhatav lause, mis haakub artikli sisuga.\n\n## Pealkiri:\n\nHolland leidis LAV-ist saabunud reisijatelt vähemalt 13 omikroni tüve juhtu\n\n## Põhitekst:\n\n\"Omikron tüvi on seni tuvastatud positiivsetest testidest kolmeteistkümnes. Uuringud ei ole veel lõppenud. Uut tüve võidakse leida nendest proovidest veel,\" on öeldud riikliku rahvaterviseinstituudi (RIVM) avalduses.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Hollandi tervishoiujuhid teatasid pühapäeval vähemalt kolmeteistkümnest uue omikroni tüve juhtumist 61 reisija seas, kes laupäeval Lõuna-Aafrika Vabariigist naastes positiivse koroonaproovi andsid ja karantiini paigutati.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Süvene uudise pealkirja ja sisu ning kirjuta sellele loole sisukas ja informatiivne sissejuhatus, mille pikkus on üks lause.\n\n## Pealkiri:\n\nTšehhi president nimetas uueks peaministriks Petr Fiala\n\n## Põhitekst:\n\nTegemist oli eriskummalise tseremooniaga, kus ratastoolis president Miloš Zeman rääkis plastikust eraldusseina tagant, kuna tal on koroonaviirus.\n\n\"Olen veendunud, et varsti on meil tugev ja stabiilne valitsus,\" ütles Fiala presidendi residentsis peetud tseremoonial, mida kanti televisioonis üle.\n\nZemani sõnul on tema eesmärk on lõpetada kohtumised võimalike ministritega 13. detsembriks, et \"saaks ette valmistada valitsuse ametissenimetamise\".\n\nPeaministriks nimetatud paremtsentrist Fiala on endine poliitikateadlane. Ta juhib Kodanike Demokraatlikku Parteid (ODS), mis lõi koos kahe väiksema erakonnaga liidu Üheskoos, võites oktoobris toimunud valimistel napilt senise miljardärist peaministri Andrej Babiši juhitud populistlikku liikumist ANO.\n\nODS kuulub paremtsentristlikku Euroopa Rahvapartei parteiperekonda.\n\nAlliansiga Üheskoos on liitunud tsentristlik ühendus Linnapead ja Sõltumatud ning Piraadipartei ja neil on 200-kohalises parlamendis kokku 108 kohta.\n\nVasakpoolne president Zeman pidi algselt Fiala nimetama peaministriks reedel, kuid olles Praha sõjaväehaiglast välja saanud, andis ta kohe seejärel positiivse koroonaproovi.\n\nZeman toimetati maksaprobleemide tõttu haiglasse 10. oktoobril, päev pärast parlamendivalimisi. Arstide sõnul võib 77-aastasel presidendil olla maksatsirroos.\n\n10,7 miljoni elanikuga Tšehhi Vabariik on hädas ühe kõrgeima koroonanakatumiste tasemega Euroopa Liidus.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Tšehhi president nimetas pühapäeval riigi uueks peaministriks Petr Fiala, teatas presidendiameti juht.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Pärast artikli pealkirja ja põhiteksti lugemist kasuta oma loovust, et koostada sisutihe ja pikk sissejuhatav lause.\n\n## Pealkiri:\n\nU-18 võrkpallikoondis pääses EM-valiksarjas teise ringi\n\n## Põhitekst:\n\nEesti teenis turniiril kaks võitu: lisaks Armeeniale alistati ka Läti 3:2 ning saadi kokkuvõttes kuues koht. EEVZA turniir oli ühtlasi selle vanuseklassi Euroopa meistrivõistluste valiksarja avaring. Otse finaalturniirile pääseb võitja ning teise ringi viis järgmist meeskonda, nende hulgas ka Eesti, vahendab volley.ee.\n\nTänases mängus tõid Kristjan Unt ja Joosep Kurik kumbki 12 punkti (+7 ja +10), 11 punkti (+5) Johann Mattias Üprus ning Tristan Täht seitse punkti (+5). Armeenia resultatiivseim oli kaheksa punktiga (+4) Hayk Grigoryan.\n\nEesti koondise vastuvõtt oli 59 protsenti, rünnakuid lahendati 53-protsendiliselt, blokipunkte teeniti neli ja servipunkte üheksa (neli ässa lõi Üprus ja kolm Unt, tehti 17 serviviga).\n\nArmeenia vastuvõtt oli 38 protsenti, rünnak 24 protsenti, blokipunkte saadi kaks ja servipunkte kolm (10 viga).\n\nEestlaste koosseis Armeenias: Andris Vahula, Mati Juus, Kristjan Unt, Johann Mattias Üprus, Tristan Urb, Tristan Täht, Sten-Markus Taasväli, Ranel Rahuoja, Ron Rudolf Teesaar, Lauri Sepp, Robin Puss, Joosep Kurik.\n\nPeatreener Rando Ringmets, abitreener Madis Kesküla, mänedžer/statistik Karl Eerik Eisenschmidt.\n\nEesti koondise tulemused:\n\n22. november kell 14.30 Läti – Eesti 2:3\n23. november kell 13.00 Eesti – Ukraina 0:3\n24. november kell 17.00 Venemaa – Eesti 3:1\n26. november kell 12.00 Poola – Eesti 3:0\n27. november kell 14.30 Eesti – Valgevene 1:3\n28. november kell 12.00 Eesti – Armeenia 3:0\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Eesti U-18 noormeeste võrkpallikoondis lõpetas Armeenias Jerevanis toimunud Ida-Euroopa Võrkpalliassotsiatsiooni (EEVZA) meistrivõistlused 3:0 (25:14, 25:14, 25:19) võiduga Armeenia üle.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe uudis läbi ja pane oma kujutlusvõime tööle, et välja mõelda üks korralik sissejuhatav lause sellele loole.\n\n## Pealkiri:\n\nRisto Joost astub Baltimaade vanima sümfooniaorkestri dirigendi pulti\n\n## Põhitekst:\n\nRisto Joost on Liepaja sümfooniaorkestriga kohtunud varemgi, esitades 2012. aastal koos riikliku akadeemilise kooriga \"Latvija\" Georg Frideric Händeli oodi \"Aleksandri päev\" ning 2019. aastal Liepaja rahvusvahelisel staaride festivalil Edward Elgari oratooriumi \"Gerontia unenägu\".\n\n\"Mul on meie senisest koostööst imelised mälestused. See orkester on avatud erinevatele muusikalistele ideedele ja on alati mänginud maksimaalse pühendumusega,\" rääkis Joost.\n\nJoosti juhatusel on oodata läti helilooja Rihards Dubra uudisteose \"Concert pour Deux Dames\" harfile ja löökpillidele\" esiettekannet. Risto Joost on R. Dubra muusikaga tuttav juba õpingute ajast saati ja nimetab seda tänapäeva mõistes publikusõbralikuks.\n\nKontserdil kõlab ka Soome helilooja Jean Sibeliuse Esimene sümfoonia ja eesti helilooja Heino Elleri sümfooniline poeem \"Koit\".\n\n\"Soomlaste jaoks on Sibelius tõeline rahvahelilooja, kes suudab oma muusikas kujutada seda, mis on omane soome rahvale, aga see on väga lähedane ka eesti kultuurile, Heino Elleri \"Koit\" aga peegeldab emotsionaalset spektrit, mis on sügavalt seotud Eesti loodusega, ja Heino Ellerit võib pidada üheks eesti sümfoonilise muusika põhiesindajaks,\" sõnas Joost.\n\n3. detsembri kontsert Liepaja kontserdimajas \"Lielais dzintars\" toimub nii publikuga isiklikult kui ka otseülekandega veebis. Lisateavet leiab Liepaja sümfooniaorkestri kodulehelt.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Reedel, 3. detsembril kell 19.00 Liepaja kontserdimajas \"Lielais dzintars\" esineb Liepaja sümfooniaorkester dirigendi Risto Joosti juhatusel. Kavas on Heino Elleri muusika, läti helilooja Rihards Dubrase uudisteose esiettekanne, samuti Jean Sibeliuse Esimene sümfoonia.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe uudis läbi ning loo sellele fantaasiarikas ja pikk lause, mis võiks uudist tutvustada.\n\n## Pealkiri:\n\nEesti koroonaolukord paranes kollase tsooni näitajateni\n\n## Põhitekst:\n\n\"Näitajate poolest jõudsime täna kõrgest riskitasemest (oranž) keskmisse riskitasemesse (kollane),\" ütles terviseameti pressiesindaja Imre Kaas pühapäeval ERR-ile. \"Tuleb siiski arvesse võtta, et nädalavahetus mõjutab esmaspäevast statistikat ning haiglaravi seisust ja nakatumiste arvust sõltuvalt võime esmaspäeval tagasi kõrgele riskitasemele kerkida. Niisiis oleme statistiliselt küll \"kollasesse\" jõudnud, kuid seda väga piiripealsena,\" lisas ta.\n\nKaas meenutas, et valitsus vaatab riskitaseme riiklikult üle kord nädalas oma kabinetinõupidamisel istungil. \"Kui valitsus on riskitaseme info teadmiseks võtnud, viiakse muudatus sisse kõikides avalikes kanalites,\" märkis ta.\n\nEestis kehtestatud piirmäärade kohaselt peab keskmisel riskitasemel positiivsete testide osakaal viimase seitsme päeva jooksul jääma 250-600 vahele,. Pühapäeval oli see näitaja 595. Uute hospitaliseeritute arv peab keskmisel riskitasemel jääma 10 ja 30 vahele, pühapäeval oli keskmine näitaja 26,5.\n\n\"Kas keskmisele riskitasemele jõudes vaadatakse üle kehtivad piirangud, sõltub sellest, kas riskitaseme näitajad stabiliseeruvad. Hetkel levib uus murettekitav koroonaviiruse omikroni tüvi, mis võib samuti mõjutada riigi otsuseid piirangute osas,\" rõhutas Kaas.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Eesti COVID-19 näitajad on nii palju paranenud, et riigi olukorda kirjeldava värviskaala kohaselt jõudis riik oranžist tsoonist kollasesse.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe hoolikalt uudise pealkiri ja sisu ning kirjuta artiklile pikk sissejuhatav lause, kasutades oma kujutlusvõimet.\n\n## Pealkiri:\n\nNiskanen ja Norra koondis loobusid võistlemast, venelased võtsid nelikvõidu\n\n## Põhitekst:\n\nAinsa eestlasena oli stardis Martin Himma, kes lõpetas sõidu 54. kohal (+4.38,8). Kokku lõpetas võistluse 68 meest.\n\nKülma tõttu jätsid starti tulemata soomlane Iivo Niskanen ja Norra suusatajad, nende hulgas Erik Valnes, Johannes Hosflöt Kläbo ja Emil Iversen.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Murdmaasuusatamise maailma karika etapil Rukal võitis meeste 15 km vabatehnika jälitussõidu Aleksandr Bolšunov ajaga 35.23,7. Teine oli Sergei Ustjugov (+0,5), kolmas Artjom Maltsev (+0,7) ja neljas Ivan Jakimuškin (+5,3).",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Süvene uudise pealkirja ja sisu ning kirjuta sellele loole sisukas ja informatiivne sissejuhatus, mille pikkus on üks lause.\n\n## Pealkiri:\n\nElektri börsihind tõuseb esmaspäeval rekordilise 263,96 euroni\n\n## Põhitekst:\n\nElektri minimaalne hind on esmaspäeval 130,05 eurot megavatt-tunni eest (MWh), maksimum 421,87 eurot kella kuue ja seitsme vahel õhtul. Tarbimistipu ajal on hind 342,98 eurot, selgub Nord Pooli kodulehelt.\n\nElektri börsihind on sel sügisel teinud mitmeid hinnarekordeid. Varasem rekord pärineb pühapäevast 28. novembrist ja oli 188,09 eurot megavatt-tunni kohta.\n\nMöödunud kuu ehk oktoobri keskmiseks hinnaks kujunes 105,61 eurot, mida on 2,8 korda enam kui aasta varem, mil kuu keskmine börsihind oli 37,62 eurot.\n\nEnne tänavust aastat pärines varasem rekordhind elektribörsi Eesti hinnapiirkonnas 2014. aasta 20. juulist, mil päeva keskmine hind oli 124,77 eurot megavatt-tunni kohta. Võrdluses sellega kerkis 29. novembri rekordhind 111,6 protsenti.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Elektri keskmine hind Nord Pooli elektribörsi Eesti hinnapiirkonnas tõuseb esmaspäeval 263,96 euroni ning ületab õhtul lühiajaliselt ka 400 euro piiri. Tegemist oleks teist päeva järjest uue päevakeskmise elektrihinna rekordiga.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe artikli pealkirja ja sisu. Kasuta oma loomingulisi võimeid, et koostada detailne ja põhjalik ühelauseline sissejuhatus sellele uudisele.\n\n## Pealkiri:\n\nLavakunstikooli XXX lend toob publiku ette suguvõsade lood ja regilaulud\n\n## Põhitekst:\n\nAnne Türnpu juhendamisel valminud lavakõne kava \"Sink sale proo\" etendub kahel korral: 5. detsembril kell 16.00 Tartus Eesti Rahva Muuseumi teatrisaalis ning 17. detsembril kell 19.00 Tallinnas Sakala 3 teatrimaja black box 'is.\n\nLaval on EMTA lavakunstikooli XXX lend täies koosseisus: Hardo Adamson, Maria Ehrenberg, Marta Aliide Jakovski, Elo Tuule Järv, Maria Teresa Kalmet, Alden Kirss, Kalju-Karl Kivi, Merlin Kivi, Jaan Tristan Kolberg, Karel Käos, Maria Liive, Maarja Mõts, Jass Kalev Mäe, Hardi Möller, Roos Lisette Parmas, Tuuli Maarja Põldma, Erik Richard Salumäe, Margaret Sarv, Mark Erik Savi\n\nKava kestab 2 tundi.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Eesti muusika- ja teatriakadeemia (EMTA) lavakunstikooli XXX lend esitab kavas \"Sink sale proo\" oma suguvõsade lugusid ja kodukihelkondade regilaule.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Pärast artikli pealkirja ja põhiteksti lugemist kasuta oma loovust, et koostada sisutihe ja pikk sissejuhatav lause.\n\n## Pealkiri:\n\nPalmeiras võitis teist aastat järjest Copa Libertadorese\n\n## Põhitekst:\n\nFinaalis kohtus Palmeiras teise Brasiilia klubi Flamengoga ning võttis lisaajal 2:1 võidu. Palmeirase esimese värava lõi 5. minutil Raphael Veiga ning 18. minutil viigistas kohtumise Flamengo Gabriel Barbosa. Lisaaja võiduvärava lõi Palmeirasele Deyverson.\n\nPalmeirase portugallasest peatreener Abel Ferreira on esimene eurooplane, kes on Libertadorese kaks korda võitnud.\n\n\"Kõik ütlesid, et Palmeiras kaotab selle mängu, kuid me oleme meeskond ja perekond,\" ütles võiduvärava löönud Deyverson.\n\n\"Inimesed, kes meid juba enne mängu maha kandsid, peavad meid nüüd rohkem austama. Me väärime õnnitlusi,\" lisas ta.\n\nPalmeiras võitis Copa Libertadorese ka 1999. ja 2020. aastal.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Lõuna-Ameerika tähtsaima jalgpalli klubiturniiri Copa Libertadorese võitis teist aastat järjest Brasiilia kõrgliigaklubi Palmeiras.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Tutvu artikli sisuga ja loo sellele pika lausega sissejuhatus, mis köidab lugeja tähelepanu.\n\n## Pealkiri:\n\nItaalia kindlustas ainsana Davise karikaturniiril koha veerandfinaalis\n\n## Põhitekst:\n\nItaalia võttis mängudest Kolumbiaga 2:1 võidu. Üksikmängudes võitis Jannik Sinner (ATP 10.) 7:5, 6:0 Daniel Elahi Galan Riverost (ATP 111.) ning Lorenzo Sonego (ATP 27.) 6:7 (5), 6:4, 6:2 Nicolas Mejiad (ATP 275.). Võidud kindlustasid Itaaliale üldvõidu ja esikoha E-grupis.\n\nF-grupis jäi Serbia 1:2 alla Saksamaale. Novak Djokovic (ATP 1.) võitis oma üksikmängus Jan-Lennard Struffi (ATP 51.) 6:2, 6:4. Paarismängus aga võtsid sakslased Kevin Krawietz (ATP paarismängude 14.) ja Tim Pütz (18.) 7:6 (5), 3:6, 7:6 (5) võidu Djokovici ja Nikola Cacici (36.) üle. Teises üksikmängus alistas Dominik Koepfer (ATP 54.) 7:6 (4), 6:4 Filip Krajinovici (ATP 42.). Serbial on siiski võimalus veel veerandfinaali pääseda.\n\nA-grupis võitis Venemaa tenniseliidu koondis 3:0 Ecuadori. Üksikmängudes võitis venelane Andrei Rubljev (ATP 5.) 6:3, 4:6, 6:1 Roberto Quirozi (ATP 291.) ning maailma teine reket Daniil Medvedev 6:0, 6:2 Emilio Gomezit (ATP 149.). Paarismängus said Rubljev ja Aslan Karatsev (ATP 18.) 6:4, 4:6, 6:4 võidu Gonzalo Escobari (ATP paarismängude 39.) ja Diego Hidalgo (166.) üle. Pühapäeval kohtub Venemaa koondis Hispaaniaga.\n\nB-grupis kaotas Rootsi Kasahstanile 1:2. Esireketite mängus alistas Aleksandr Bublik (ATP 36.) rootslase Mikael Ymeri (ATP 93.) 3:6, 6:4, 6:0.\n\nC-grupis võitis Suurbritannia Prantsusmaad 2:1. Britid kindlustasid võidu üksikmängudes, kus punkti tõid Daniel Evans (ATP 25.) ja Cameron Norrie (ATP 12.). Paarismängus võtsid prantslased Nicolas Mahut (ATP paarismängude 5.) ja Arthur Rinderknech (ATP 58.) 6:1, 6:4 võidu Joe Salisbury (ATP paarismängude 3.) ja Neal Skupski (20.) üle.\n\nD-grupis võitis Austraalia Ungarit 2:1, kuid neil lootust veerandfinaali pääseda enam ei ole.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Laupäeval jätkus Davis Cupi finaalturniir, kus peeti kõigis alagruppides teine voor. Itaalia oli kuuest meeskonnast ainus, kes teenis oma teise võidu ja kindlustas pääsu veerandfinaali.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Pärast artikli pealkirja ja põhiteksti lugemist kasuta oma loovust, et koostada sisutihe ja pikk sissejuhatav lause.\n\n## Pealkiri:\n\nIlmus kolmekordse Stalkeri-laureaadi hävingufantaasia \"Kaarnalaul\"\n\n## Põhitekst:\n\n\"Kaarnalaul\" on Manfred Kalmsteni teine raamat palju tunnustust kogunud debüütkogumiku \"Raske vihm\" (2020) järel. 2012. aastal oma esimesed lühilood avaldanud kirjamees on viimase nelja aasta jooksul võitnud oma juttude ja jutustustega kolm korda Eesti ulmeauhinna Stalker.\n\n\"Juba maast madalast on mind paelunud Põhjala saagad ja antiiktragöödiad ja seetõttu üritasin järele aimata nii esimest kui teist ehk siis siduda \"Kaarnalaulu\" kokku elemente mõlemast, samal ajal ikkagi iseenese kirjanduslikule joonele kindlaks jäädes,\" rääkis autor raamatu taustast.\n\n\"Kaarnalaulu\" peategelased on salakaubavedaja Haldemar ja tema nooruke protežee Gail, tütarlaps, keda kutsutakse Kaarnaks. Inimeste maailmas on nad põgenikud uhkest ja võimukast, ent üleöö ävinenud Aekadionist, ning samas ka viimane lootus selle taastamiseks. Nende omavahelised suhted ja neid kujundanud minevik selles fantaasiamaailmas, kus suitsetatakse sigarette ja kantakse päikeseprille, on aga enam kui keerulised. \"Kaarnalaul\" on traagiline lugu ambitsioonidest, mis viivad ühe maailma hävinguni ning hinnast, mida selle eest tuleb maksta.\n\nRaamatust leiab ka Orpheuse Raamatukogu koostaja Raul Sulbi järelsõna, mis tutvustab Kalmsteni varasemat loometeed. Kogumiku kaanepildi on teinud Meelis Krošetskin. Raamat on illustreeritud Liisa Berezkini originaaljoonistustega.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Kirjastuse Fantaasia ulmesarjas Orpheuse Raamatukogu ilmus viimaste aastate auhinnatuima eesti ulmekirjaniku Manfred Kalmsteni teine raamat, võimuka Aekadioni impeeriumi hävingut kirjeldav \"Kaarnalaul\".",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Vaata läbi uudise pealkiri ja tekst ning loo loov sissejuhatav lause, mis haakub artikli sisuga.\n\n## Pealkiri:\n\nTartu Ülikool/Bigbank tõusis Balti liigas esimeseks\n\n## Põhitekst:\n\nTartu Ülikool/Bigbank mängis koduseinte toetusel üle Läti võistkonna DU/MILATSS, kes paikneb tabelis eelviimasel kohal. Avageimis loovutasid võõrustajad 14 punkti. Teises ja kolmandas geimis kogusid lätlannad vastavalt 17 ja 16 punkti, tunnistades seega koduvõistkonna 3:0 (25:14, 25:17, 25:16) paremust. Kohtumine kestis 67 minutit, vahendab volley.ee.\n\nKodusaalis mängis ka teine väljakul käinud Eesti võistkond TalTech/Tradehouse, kes lootis kolme kaotuse järel punktiarve avada. Eesmärki kodupubliku lemmikul täita ei õnnestunud, leppides tabeli viienda Jelgava vastu 0:3 (20:25, 12:25, 15:25) kaotusega.\n\nKaheksa mänguga 21 punkti kogunud Tartu Ülikool/Bigbank tõusis turniiritabelis teiselt kohalt esimeseks, TalTech/Tradehouse püsib ainsana punktita.\n\nPühapäevase võistluspäeva avab kell 12 Võrus toimuv kohtumine, milles püüavad punktiarvet kasvatada Barrus/Võru Võrkpalliklubi ja DU/MILATSS. Tund aega hiljem pannakse pall mängu Tartu Ülikooli Spordihoones, kus punktide eest võistlevad kodused konkurendid Tartu Ülikool/Bigbank ja TalTech/Tradehouse. Tegemist on Tartu Ülikool/Bigbanki ja TalTechi tänavuse hooaja kolmanda omavahelise vastasseisuga, kui Eesti karikavõistluste veerandfinaalseerias võttis Tartu esindus kaks 3:0 võitu.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Naiste võrkpalli Balti liiga laupäevased mängud kujunesid ühepoolseks, kui Tartu Ülikool/Bigbank võttis kindla võidu ja TalTech/Tradehouse pidi leppima kaotusega. Tartu naiskond tõusis kolme võidupunkti toel uueks tabeliliidriks.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Pärast artikli pealkirja ja põhiteksti lugemist kasuta oma loovust, et koostada sisutihe ja pikk sissejuhatav lause.\n\n## Pealkiri:\n\nNeidude U-19 jalgpallikoondis kaotas ülisuurelt Soomele\n\n## Põhitekst:\n\nEsimesel poolajal püsis seis veel enam-vähem viisakas 0:3, kuid teisel poolajal lõid soomlannad külalistele 12 väravat juurde, vahendab soccernet.ee.\n\nViimaseks pooltunniks vahetusest sekkunud Oona Jääskeläinen lõi kaheksa tabamust. Kübaratriki tegid tänases sõprusmängus Eesti vastu Oona Sevenius ja Ella Koivu.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Eesti neidude U-19 jalgpallikoondis sai aasta viimases mängus aasta suurima kaotuse, jäädes võõrsil alla Soome eakaaslastele koguni 0:15.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe uudis läbi ning loo sellele fantaasiarikas ja pikk lause, mis võiks uudist tutvustada.\n\n## Pealkiri:\n\nKai kunstikeskuses on viimast päeva avatud näitus \"Suur teeskleja\"\n\n## Põhitekst:\n\nEsimest korda koos töötava Gabriele Beveridge'i ja Marge Monko duonäitust \"Suur teeskleja\" on kriitik Maria Helen Känd nimetanud sadistilikult atraktiivseks ning näitus toob publikuni toonud spetsiaalselt Kai väljapaneku tarbeks valminud uued teosed. Londonis elav Gabriele Beveridge on loonud skulpturaalsed teosed, kus on kasutatud kaupluse sisustust, käsitsi puhutud klaasobjekte, sünteetilisi juuksepikendusi ja poemannekeenide osi. Marge Monko esitleb fotoseeriat vaateakendest ning filmi, mis on inspireeritud sukkade sümboolsest, kultuurilisest ja esteetilisest tähendusest ajaloos.\n\nNäituse saateteksti kirjutanud Der Neue Essener Kunstvereini direktor Moritz Scheperi sõnul vaatlevad Beveridge ja Monko \"kuidas tarbijates lummus tekitatakse ning mõlemal juhul on kunstnike analüüs tihedalt seotud küsimusega, kuidas niisugused tehnikad mõjutavad naiste enesekuvandit ja seda, kuidas naised end mõistavad.\"\n\nNäituse viimasel päeval, 28. novembril kell 14 toimub ringkäik ja kohtumine kunstnik Marge Monkoga.\n\nHongkongis sündinud Gabriele Beveridge elab ja töötab Londonis. Kunstnikuna mõtestab Beveridge ümber kommertsiaalsete fotode ja objektide väärtust. Beveridge'i isikunäitused on toimunud FreeHouse'is (London, 2020), Bradley Ertaskiranis (Montreal, 2019), Seventeen galeriis (London, 2018), Chewday'si galeriis (London, 2016) ning MOT-is (Brüssel, 2015).\n\nMarge Monko elab ja töötab Tallinnas. Ta on õppinud Eesti kunstiakadeemias ning töötab seal alates 2017. aastast fotograafia osakonnas professorina. Tema kunstniku praktika on seotud ajalooliste visuaalidega ning mõjutatud psühhoanalüüsi, feminismi ja visuaalkultuuri teooriatest. Monko isikunäitused on toimunud Folkwangi muuseumis (Essen, 2019) ja mumokis (Viin, 2013). Tema teoseid on esitletud Riia rahvusvahelisel kaasaegse kunsti biennaalil RIBOCA1 (Riia, 2018), 9. Manifesta biennaalil (Genk, 2012) ja COSAR HMT galeriis (Düsseldorf, 2021).\n\n\"Suur teeskleja\" on Kai kunstikeskuses avatud 28. novembrini. Näitus kuulub 6. Tallinna Fotokuu biennaali satelliitprogrammi.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Tarbimiskultuurist ja 20. sajandi reklaammaterjalidest ning -vitriinidest inspireeritud näitus \"Suur teeskleja\" Kai kunstikeskuses on külastajatele viimast korda avatud sel pühapäeval, 28. novembril.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Tutvu uudise pealkirja ja põhisisuga. Kasuta neid fakte, et luua pikk ja sisutihe lause, mis toimib loo sissejuhatusena.\n\n## Pealkiri:\n\nHaiglaravil on 290 koroonaga nakatunut\n\n## Põhitekst:\n\nÖöpäeva jooksul avati haiglates 20 uut haigusjuhtu. Suri kaks koroonaviirusega nakatunud inimest: 74-aastane naine ja 85-aastane mees.\n\nViimase ööpäeva jooksul analüüsiti 3861 testitulemust, millest 389 osutus positiivseks. Positiivse testi saanutest oli 255 vaktsineerimata ja 134 lõpetatud vaktsineerimiskuuriga.\n\nÖöpäeva jooksul manustati 2161 vaktsiinidoosi, neist uusi vaktsineerimisi alustati 446. Pühapäevahommikuse seisuga on lisa- või tõhustusdoosi saanud 170 670 inimest.\n\nKogu Eesti elanikkonna hõlmatus kahe vaktsiinidoosiga on 59,1 protsenti.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Ööpäevaga suurenes koroonaviirusega haiglaravi vajavate inimeste hulk viie võrra ning pühapäevase seisuga on haiglas 290 koroonapatsienti. Neist 240 vajab haiglaravi raskeloomulise COVID-19 tõttu, kellest omakorda 171 ehk 72 protsenti on vaktsineerimata ja 68 ehk 28 protsenti on lõpetatud vaktsineerimiskuuriga.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Tutvu uudise pealkirja ja põhisisuga. Kasuta neid fakte, et luua pikk ja sisutihe lause, mis toimib loo sissejuhatusena.\n\n## Pealkiri:\n\nNHL: Kraken katkestas Panthersi pika võiduseeria\n\n## Põhitekst:\n\nKrakeni Jordan Eberle viskas kaks ning Ryan Donato ja Jamie Oleksiak lisasid ühe värava. Väravavaht Chris Dridger tegi oma endise koduklubi vastu 33 tõrjet. Võiduga lõpetas Kraken Panthersi 11-mängulise võiduseeria. Panthersi ainsa värava viskas Patric Hornqvist.\n\nMontreal Canadiens võitis 6:3 Pittsburgh Penguinsi. Kohtumise üks värav visati teisel perioodil ning ülejäänud kaheksa väravat sündisid kõik kolmandal perioodil. Canadiensi eest viskas Josh Anderson kaks ning Jonathan Drouin, Christian Dvorak, Artturi Lehkonen ja Tyler Toffoli ühe värava. Väravavaht Jake Allen tegi 47 tõrjet. Penguinsi eest skoorisid Sidney Crosby, Evan Rodrigues ja Jeff Carter.\n\nTulemused:\n\nFlorida – Seattle 1:4\nLos Angeles – Ottawa 4:2\nLas Vegas – Edmonton 2:3\nDetroit – Buffalo 3:2\nPittsburgh – Montreal 3:6\nArizona – Dallas 2:3\nSt. Louis – Columbus 6:3\nColorado – Nashville 6:2\nCalgary – Winnipeg 2:4\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Jäähokiliigas NHL katkestas Seattle Kraken Florida Panthersi pika võiduseeria, võttes 4:1 võidu.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe uudis läbi ja pane oma kujutlusvõime tööle, et välja mõelda üks korralik sissejuhatav lause sellele loole.\n\n## Pealkiri:\n\nPhoenix Suns teenis oma 16. järjestikuse võidu\n\n## Põhitekst:\n\nSunsi eest viskas Devin Booker 30 punkti. Chris Paul lisas 22 punkti, kaheksa lauapalli ja viis resultatiivset söötu. See on Phoenixi klubiajaloo teine pikim võiduseeria. Netsi eest tõi Kevin Durant 39 punkti.\n\nMinnesota Timberwolves alistas lisaajal Philadelphia 76ersi 121:120. Timberwolvesi parimana tõi D'Angelo Russell 35 punkti. Karl-Anthony Towns lisas 28 punkti ja võttis kümme lauapalli. Joel Embiid, kes naasis pärast kolmenädalast eemalolekut, tõi Sixersi kasuks 42 punkti ja 14 lauapalli.\n\nWashington Wizards võitis Dallas Mavericksi 120:114. Washingtoni eest viskas Bradley Beal 26 punkti ja andis seitse resultatiivset söötu. Kyle Kuzma lisas 22 punkti ja võttis üheksa lauapalli. Võiduga katkestas Wizards oma viiemängulise kaotusteseeria. Mavericksi eest viskas Luka Doncic 33 punkti ja andis kümme resultatiivset söötu.\n\nTulemused:\n\nPhiladelphia – Minnesota 120:121\nAtlanta – New York 90:99\nBrooklyn – Phoenix 107:113\nChicago – Miami 104:107\nCleveland – Orlando 105:92\nHouston – Charlotte 146:143\nDallas – Washington 114:120\nUtah – New Orleans 127:105\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Korvpalliliigas NBA võttis Phoenix Suns oma hooaja 16. võidu, kui võõrsil alistati idakonverentsi liider Brooklyn Nets 113:107.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe artikli pealkiri ja sisu, seejärel loo pikk ja põnev lause, mis võiks olla artikli sissejuhatus.\n\n## Pealkiri:\n\nEero Epner. Uus teatervsteater\n\n## Põhitekst:\n\nUue teatri puhul küsitakse vahel, mida teeb see teatri mõistega. Kas ta pelgalt uuendab meie arusaamist teatrist või asendab selle millegi täiesti teisega, mida on isegi raske teatrina ära tunda? Kas uus teater on huvitav liik teatrimetsas või harvester, mis lõikab maha seni olnu ja pakub asemele hoopis plastmassist klotsid?\n\nSellele küsimusele vastamine tähendab muidugi kõige ebameeldivamat – peaksime hakkama defineerima, mis asi teater on. Kuna kunsti piirid on hoomamatud ja lõputud (muidu ei oleks tegemist kunstiga), siis on igasuguse definitsiooni väljapakkumine küll huvitav, kuid riivab vaid mõningaid võimalusi miljonitest. Mõnele on teatri tuum kohtumine publikuga, teisele näitleja mäng, kolmandale performatiivne ekspressiivsus, neljandale konjak ja proua. Seetõttu nopin välja kaks definitsiooni, mis kõhutunde järgi otsustades on siinses teatrimaailmas ühed mõjukamad.\n\nEsimene on kahtlemata Peter Brooki paljukorratud kirjeldus teatrist, mis on siis, kui keegi kõnnib läbi tühja ruumi ning keegi teine seda vaatab. Kirjanduses, helikunstis ega arhitektuuris midagi säärast ei juhtu – see on teater. Uus teater oma ammendamatus liigirikkuses üldiselt seda definitsiooni kahtluse alla ei sea. Tõsi, see keegi ei pruugi kõndida, see ruum ei pruugi olla tühi ja see keegi võib olla hoopis miski, kuid füüsilises aegruumis meie silme all lahtirulluv performatiivne akt (milleks võib olla ka kahetunnine vakatus) on endiselt teatritegijate poolt kõrgelt hinnatud.\n\nEriti asetatakse aga rõhku selle definitsiooni teisele poolele: \"keegi teine seda vaatab\". Vaatamise kogemuse kirjeldamine on ka viimase kümnendi kunstiteaduses üha enam levinud suund, kuigi kunstilise akti sotsioloogilise aspektiga tegeleti juba Nõukogude ajal ning varemgi. Uues teatris teadvustatakse aga mitte ainult vaatajaid, vaid ka vaatamise kogemust. Vaatamine on aktiivne tegevus, millel on reeglina kindel fookus ja sellest sünnib ridamisi lavalist tegevust mõjutavaid kategooriaid agressiivsusest ühisolemiseni.\n\nUues teatris teadvustatakse teravalt vahetust vaatamisest sündivat pinget ruumis. On ridamisi etendusi, mis võtavad vaatajaga suhtlemise ette väga otseselt, hakates sellega manipuleerima või seda provotseerima, epateerides või kohandades. See pole pelgalt neljanda seina kaotamine, vaid teadlik iseenese praadima panek vaatamisakti südames. Laval sündivad kunstilised kujundid on vahetus kontaktis vaatamisega, sest vaatamine ei ole kunagi neutraalne tegevus.\n\nKujundi aktiivsus sõltub publiku arvust ja koosseisust, publiku paigutumisest ruumis ning ka teatri vaatamiskaanonist – nende ja kõigi muude aspektidega uue teatri autorid sageli arvestavad. Ükski performer ei ole saar, vaid alati poolsaar, mis kasvab välja vaatamise neemelt – nad kuuluvad kokku ning sageli vahetult ühes ruumis. Laval toimuv pole ekraan, mida vaataja jälgib, vaid jälgimine võib mõjutada kogu lavastuse ülesehitust ja struktuuri, teemat ja kujundivalikuid, mis on sammuke edasi sellest, et vaataja ning etendaja vaheline energiavoog mõjutab esituse iseloomu.\n\nTeise eesti teatris üldlevinud definitsiooni kohaselt on teatri tuum näitleja mäng. Siin sarnaneb meie teater pigem Venemaa teatritajuga, kuna inglise traditsioonis kõneletakse enim näitekirjanikust, Saksamaal aga on superstaarid sageli hoopis lavastajad ning nende kujundiloome on võrreldes briti arusaamadega palju autonoomsem. Näitleja asetamine teatri südamikku ei ole miski, mida uus teater eiraks või eitaks – seda enam et millegi põhimõtteline eitamine on üleüldse kunstis arusaamatu ja vägivaldne.\n\nKüll aga ei ole uues teatris näitleja sageli \"rollis\", ta ei pruugi olla professionaal ning ta ei pruugi olla üleüldse näitleja, vaid näiteks hoopis masin või valgus. Tõsi, siin külgneb teatriaktsioon juba elava installatsiooniga ning ma ei ole kindel, kas me peame kategoriseerimise tänamatut tööd tehes seda just teatrina sildistama – kuid ma ei näe ka põhjuseid, miks me ei võiks seda teha. Sest uue teatri puhul on tihti huviobjekt mitte niivõrd \"näitleja\", vaid \"keegi\" (või \"miski\"), mida jälgitakse. Näiteks tegi Norra teatritrupp Baktruppen kunagi lavastuse, kus läbi poevitriini jälgiti õues kõndivaid inimesi – ja need tänaval uitajad muutusid tänu teatraliseeritud raamile (istuv publik, suunatud pilk, lavastuse afišš) ikkagi näitlejateks. Nad ei \"näidelnud\", \"ei läinud rolli\", kuid olid ometi järsku teatraalselt laetud.\n\nSee ei tähenda, et uus teater suhtuks umbusklikult nii näitlemisse kui ka rolli. Küll aga on laiendatud ja abstraheeritud nii näitlemise kui rolli kontuure – nii nagu nüüdisaegses tantsus ei tähenda tants enam liikumist, vaid osundust kehale ja selles või sellega aset leidvale – poliitikale, draamale või potentsiaalsusele, mis ei pruugi väljenduda enam tingimata saltos, vaid ka näiteks hambapesus, ja nõnda ei tähenda ka roll enam ainult aegruumist väljaastumist, vaid rolliks võib olla ka teadvustatud lavaline olek, mida omakorda kannab mitte erialaliidu liige, vaid keegi teine.\n\nHea näide on Artjom Astrov, kelle lavaline olek on väga teadvustatud ja kes toob lavale haruldaselt autentse sarmi, võluva energeetilise laetuse ning nappide low-fi vahenditega sündiva kohalolu, mis kohati riimub eemaloluga. Nagu aneemiline mõisapreili, kes nagu oleks meiega ja tahaks meile midagi väita, kuid samal ajal on pool temast mingis meile vaid aimatavas ruumis.\n\nLühidalt võib seega väita, et uue teatri eesmärk ei ole eitada teatri definitsioone ega vastanduda millelegi (kriitika ei ole tingimata vastandumine). Küll aga on neid definitsioone asutud lahkama, abstraheerima ja tõlgendama ning pakutakse senistele mõistekehadele välja uut sisu ja organeid. Kas need on õnnestunud või mitte, kas need vastavad meie maitsele või mitte, on juba järgmise ringi küsimus. Uus teater uurib endiselt teatrit.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Eero Epner mõtiskleb Sirbis uue teatri olemusest, tõdedes, et uue teatri eesmärk ei ole eitada teatri definitsioone ega vastanduda millelegi – see uurib endiselt teatrit.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe artikli pealkiri ja sisu, seejärel loo pikk ja põnev lause, mis võiks olla artikli sissejuhatus.\n\n## Pealkiri:\n\nKuuba sai poolfinaalis kaotuse\n\n## Põhitekst:\n\nAvageimi algus veel kaotust ei ennustanud. Kuuba püsis juhtimas 7:4, 8:6 ja viimast korda 9:8. Siis eelmises kahes ringis taanlannade vastu kaks rasket mängu pidanud Kuuba vastupanu rauges ning edasi teenis ta veel vaid kaks punkti. Teises geimis enam võitlust polnud. Kuuba sai algedu 2:1, kuid seejärel ei õnnestunud enam kordagi juhtima minna.\n\nVeerandfinaalis kuuenda asetusega hollandlanna Gayle Mahulette'i (BWF 110.) 21:17, 21:14 alistanud 24-aastane taiwanlanna lõi 20 punkti järjest ja mängib pühapäeval finaalis.\n\nTeine finalist on Kanada sulgpalluri Wen Yu Zhangi alistanud taanlanna Line Hujmark Kjersfeldt.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Eesti sulgpallur Kristin Kuuba (BWF 47.) kaotas International Challenge'i kategooriasse kuuluval Šotimaa lahtistel naiste üksikmängu poolfinaalis Taiwani sulgpallurile Wen Chi Shule (BWF 117.) 11:21, 2:21 ja jäi turniiril jagama kolmandat kohta.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe artikli pealkiri ja sisu, seejärel loo pikk ja põnev lause, mis võiks olla artikli sissejuhatus.\n\n## Pealkiri:\n\nUSA piirab sisenemist Lõuna-Aafrika riikidest ja uurib uue koroonatüve ohtlikkust\n\n## Põhitekst:\n\nValge Maja meditsiininõuniku Anthony Fauci sõnul on tõenäoline, et koroonaviiruse Omikron-tüvi on juba USA-sse jõudnud.\n\n\"Me ei ole seda veel tuvastanud, aga see on võimalik, kui levib sellise nakkavusega viirus ja juba on tuvastatud reisimisega seotud juhtumeid Iisraelis, Belgias ja teiste kohtades,\" ütles Fauci.\n\nKaheksa Aafrika riigi reisijad ei saa alates homsest USA-sse siseneda. Nende seas on Lõuna-Aafrika Vabariik, Botswana ja Zimbabwe kodanikud. Valge Maja ei välista, et tulevikus võidakse reisipiiranguid veelgi karmistada.\n\n\"Me võtame päev korraga, aga oleme praegu teinud, mis on meie arvates vajalik,\" märkis USA asepresident Kamala Harris.\n\nRahvaterviseametnike kinnitusel on nüüd kõige olulisem välja selgitada, kas Omikron-tüvega nakatunud inimesed põevad haigust hullemini ja mida see tähendab vaktsiinide tõhususele.\n\n\"Uue tüve ogavalk on muteerunud umbes kolmkümnes kohas ja umbes kümme mutatsiooni on ogavalgu osas, mis aitab viirusel rakule kinnituda. See võib muuta ogavalgu kinnitumise tugevamaks või välimuse piisavalt erinevaks, nii et vaktsiini või loomuliku immuunsuse antikehad ei tunned seda ära,\" selgitas California Ülikooli meditsiiniprofessor Peter Chin-Hong.\n\n\"Ükskõik, kui murettekitavad on ogavalgu mutatsioonid, siis kõige olulisem on teada saada, kui kiiresti see levib ja kas see suudab konkureerida Delta-tüvega. See lävi on päris kõrge,\" lisas Texase Lastehaigla Vaktsiiniarenduskeskuse arst Peter Hotez.\n\nHotez'i sõnul saavad teadlased uue tüve kohta rohkem informatsiooni anda paari nädala pärast.\n\nRavimifirmad Pfizer ja Moderna on andnud märku, et nad suudavad vajadusel kiiresti oma vaktsiine kohandada.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Esmaspäevast alates ei saa kaheksa Aafrika riigi kodanikud USA-sse reisida, sest ameeriklased üritavad takistada koroonaviiruse uue Omikron-tüve levikut ning lähiajal võidakse reisipiiranguid veelgi karmistada. Samal ajal üritavad teadlased uue tüve kohta rohkem teada saada.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe uudis läbi ning loo sellele fantaasiarikas ja pikk lause, mis võiks uudist tutvustada.\n\n## Pealkiri:\n\nRapla Avis Utilitasega liitus ameeriklasest tagamängija\n\n## Põhitekst:\n\nAastatel 2013-17 USA-s UC Irvine'i kolledžis pallinud Martin alustas profikarjääri Mehhiko liigas, kus mängis nelja aasta jooksul neljas erinevas klubis. Hooajal 2020/21 tuli tagamees poole hooaja pealt esmakordselt Euroopasse, kui pallis Hispaania tugevuselt teisel liigatasemel Murcia tiimis ja kogus seal 15 kohtumisega keskmiselt 11 punkti, 2,2 lauapalli ja 2,7 resultatiivset söötu, vahendab korvpall24.geenius.ee.\n\nTänavuse hooaja algusest on Martinil kirjas kolm mängu Prantsusmaa teiselt liigatasemelt AS Alsace tiimist, kus ta kogus keskmiselt 6,7 punkti, 1,3 lauapalli ja 2,3 korvisöötu.\n\nAjalooliste numbrite järgi on omal tasemel olnud väga hea kaugviskajaga. Mehhiko liigas parandas ta aasta-aastalt oma kolmeste protsenti: kahel hooajal tabas kolmeseid rohkem kui 50-protsendiliselt (51,2% ja 57,6%). LEB Goldis oli tema kaugvisete tabavus 45,8%, aga tänavuses kolmes kohtumises Prantsusmaal vise ei kukkunud üldse (16,7%). Vabaviskejoonelt on tema tabavus olnud napilt alla 90 protsendi.\n\nLoe pikemalt portaalist korvpall24.geenius.ee.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Rapla Avis Utilitase korvpallimeeskond andis laupäeval teada, et tiimiga liitub 27-aastane ja 178 cm pikkune ameeriklasest tagamängija Jaron Martin, kes senise karjääri mänginud suures osas Mehhiko liigas ning paistnud silma kui väga hea viskaja.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Vaata läbi uudise pealkiri ja tekst ning loo loov sissejuhatav lause, mis haakub artikli sisuga.\n\n## Pealkiri:\n\nIisrael keelab enamikul välisturistidel riiki sisenemise\n\n## Põhitekst:\n\nSissepääs riiki on keelatud vaid väheste eranditega. Samuti on Iisraeli kodanikel keelatud külastada kümneid Aafrika riike, kus juudiriigi võimude teatel levib aktiivselt uut tüüpi koroonaviirus.\n\nUudisteagentuuri Reutersi andmetel kehtib keeld vähemalt kaks nädalat.\n\nValitsus kehtestas ühtlasi ka mõned täiendavad piirangud riigis korraldatavatele avalikele üritustele. Need mõjutavad vaktsineerimata elanikke.\n\nIisraelis on seni teatatud ühest uude viirusevarianti nakatumisest.\n\nVõimude teadaandes märgitakse, et Iisraeli eriteenistustel lubatakse taas jälgida kodanike mobiiltelefonide kaudu edastatavaid andmeid, et teha kindlaks, kes on kokku puutunud koroonaviirusesse nakatunud inimestega.\n\nIisrael tervishoiuministeerium tuvastas nakatumise uue koroonaviiruse variandiga reedel.\n\n\"Iisraelis tuvastati Lõuna-Aafrika riikides avastatud variant,\" teatas ministeerium. Tervishoiuametnikud lisasid, et nakatunu on Malawist naasnud naine. Veel mitu välismaalt naasnud inimest pandi karantiini.\n\nLõuna-Aafrika Vabariigi teadlased teatasid neljapäeval, et on tuvastanud uue viirusevariandi, millel on mitu mutatsiooni. Sellega seostatakse nakatumise järsku tõusu riigis.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Iisrael keelab seoses koroonaviiruse uue tüve levikuga enamikul välisturistidel riiki sisenemise, vahendas laupäeval väljaanne Haaretz.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe uudis läbi ja pane oma kujutlusvõime tööle, et välja mõelda üks korralik sissejuhatav lause sellele loole.\n\n## Pealkiri:\n\nUSA väljendas muret seoses protestide mahasurumisega Iraanis\n\n## Põhitekst:\n\nIraani politsei võttis reedel Isfahani linnas vägivaldseks muutunud meeleavaldusel kinni 67 inimest.\n\n\"Me võtsime kinni 67 peamist tegelast ja agitaatorit,\" ütles politseikindral Hassan Karami uudisteagentuurile Fars.\n\nSajad inimesed avaldasid reedel Isfahanis meelt linna läbiva jõe kuivamise pärast, mis võttis neilt elatusallika.\n\n\"Oleme sügavalt mures rahumeelsete meeleavaldajate vastu suunatud vägivalla pärast. Iraani rahval on õigus oma pettumust väljendada ja oma valitsust vastutusele võtta,\" sõnas välisministeeriumi pressiesindaja Ned Price.\n\nWashington ei välista Teherani survestamise suurendamist\n\nUSA võib Iraanile survet suurendada, kui Teheran kasutab läbirääkimisi ühise tuumaleppe ehk ühtse kõikehõlmava tegevuskava (JCPOA) taastamiseks, et võita aega oma tuumaprogrammi arendamise jaoks, ütles laupäeval Ühendriikide Iraani eriesindaja Robert Malley.\n\n\"Kui Iraani lähenemine on püüda kasutada viivitamist läbirääkimistel kattevarjuna hoopis oma tuumaprogrammi kiirendamiseks, siis peame reageerima viisil, mis meile ei meeldiks,\" hoiatas Malley intervjuus brittide rahvusringhäälingule BBC.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "USA väljendas laupäeval sügavat muret seoses protestide mahasurumisega Iraani linnas Isfahanis, kus vahistati kümneid inimesi.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Tutvu artikli sisuga ja loo sellele pika lausega sissejuhatus, mis köidab lugeja tähelepanu.\n\n## Pealkiri:\n\nEestlane sööb ja kasvatab aina vähem kartulit\n\n## Põhitekst:\n\nKartulikasvatajate ühingu MTÜ Eesti Kartul juhatuse liige Kalle Hamburg kinnitas, et kartuli kasvatamiseks kasutatav pindala tõesti väheneb ning selle põhjuseks on kasumlikkus, või pigem selle puudumine. \"Kartulit müüakse alla omahinna, meil on ju avatud turg ja kaubanduskettide hinnasurve,\" kirjeldas ta.\n\nViimase paari aasta statistilised näitajad on alla viinud kartuli kasvatamiseks kehv ilm. \"Kui eelmine aasta oli põud, siis üle-eelmine aasta uputas. Kaks ekstreemset aastat oli jutti. Ekstreemsete aastate tõttu on saak kindlasti on vähenenud, aga normaalsetel aastatel on olnud täiesti konkurentsivõimelised saagid,\" rääkis Hamburg.\n\nIlma mõju kinnitas ka maaeluministeeriumi põllumajandussaaduste tarneahela büroo juhataja Erkki Miller. \"Kartuli kasvupind ja saak on vähenenud pikema ajaperioodi jooksul. Viimastel aastatel on saagi vähenemisel olulist rolli mänginud ilmastikutingimused: 2016. ja 2017. aasta olid sademerohked ning 2018. aasta põuane. Sellest tulenevalt langes ka keskmine saagikus, mis omakorda avaldas mõju toodangu langusele,\" selgitas ta.\n\nMilleri väitel on viimasel kümnel aastal keskmine saagikus pigem tõusvas trendis, kui viimased kolm aastat maha arvata.\n\nMuutus on toimunud ka tarbimises. \"Viimase kuue aasta jooksul on kartuli tarbimine loomasöödana vähenenud 80 protsenti, eriti suur vähenemine toimus 2016. aastal, mida võib seostada sigade Aafrika katku ja sigade arvu vähenemisega. Kartuli toiduna tarbimine on viimase viie aastaga vähenenud 5 protsenti,\" ütles Miller.\n\nKalle Hamburgi väitel ei kajasta statistikameti arvud kõike täpselt. \"Kolmandatest riikidest tulnut kajastatakse, aga Euroopa Liidu sisest kartuli liikumist ei kajastata dokumentaalselt, kaubad liiguvad vabalt,\" selgitas ta.\n\nKartulikasvatajatele pole optimismi süstinud ka kartuli hind. \"Tänavu on hind rahuldav, aga kui kolm aastat tagasi oli Maximas kartuli kilogramm 14 senti – kui arvestada, et selle sees on pakend, kaubaalus, transport, kaupluse marginaal ja käibemaks, siis kasvataja jaoks läks kartul nullhinnaga müüki. Sellise hinnaga kaua hinges ei püsi,\" ütles Hamburg, kelle sõnul on viimasest kümnest aastast seitsmel olnud tasuvus piiri peal.\n\n\"Euroopa Liidus on avatud turg, mis kindlasti avaldab survet kartuli hinnale. 2018. aastal toodi Eestisse kartulit ca 8300 tonni, mis moodustas kogu kartuli ja kartulitoodete impordist 17 protsenti. Viimase viie aastaga on kartuli import kahekordistunud. Peamiselt tuuakse kartulit Lätist, Soomest, Leedust ja Poolast,\" kommenteeris Miller.\n\nTulevikku vaadates pole kiita kartulikasvatajate järelkasvuga. \"Noori tuleb pigem nii, et vana peremees lõpetab ja noored võtavad üle. Päris nullist alustajaid ma ei teagi. Igal aastal umbes 120 noortalunikku saab starditoetust ja seal on valdavalt köögiviljad, marjad ja veised, ma ei ole küll kuulnud, et keegi oleks hakanud kartulikasvatusega tegelema,\" rääkis Hamburg. \"Eks kindlasti on takistuseks maaküsimus – paaril hektaril ei tasu kartulit kasvatada, ja kui oma maad ei ole, siis äriplaani teha rendimaadel on suhteliselt riskantne. Päris nullist alustajaid ma ei teagi.\"\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Statistikaameti andmetel toodeti mullu Eestis tarbitud kartulist u 80% siinsamas, kuid iga aastaga on nii kartuli kasvupind kui kartulisaak vähenenud. Viimase seitsme aasta jooksul on imporditud kartuli kogus aina kasvanud.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
Subsets and Splits
No saved queries yet
Save your SQL queries to embed, download, and access them later. Queries will appear here once saved.