Datasets:

---

TalTechNLP

/

alpaca_composite_summarization_et

like 0

Follow

Laboratory of Language Technology at Tallinn University of Technology 24

[ { "content": "Loe artikli pealkiri ja sisu, seejärel loo pikk ja põnev lause, mis võiks olla artikli sissejuhatus.\n\n## Pealkiri:\n\nKenneth Raisma sai Tuneesias jagu teise asetusega vastasest\n\n## Põhitekst:\n\nRaisma asub maailma edetabelis 1220. kohal ning tema alistatud vastane Zukas 466. positsioonil. Esimeses setis päästis Raisma kolm murdepalli ja murdis seejärel ise vastase servi. Seisult 5:2 kaotas Raisma punkti aga oma pallingugeimil. Seisul 5:4 murdis ta aga taas vastase servi ning võitis esimese seti 6:4. Teine sett algas tasavägiselt, kuid seisult 2:2 võitis Raisma neli geimi järjest ja nii ühtlasi kogu mängu.\n\nRaisma servis neli ässa ja tegi kolm topeltviga. Esimeselt servilt võitis Raisma 86% punktidest, Zukas aga 75%. Teise servi puhul olid mängijate näitajad vastavalt 46 ja 29%.\n\nVeerandfinaalis kohtub Raisma brasiillase Mateus Alvesiga (ATP 1023.).\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Tuneesias Tabarkas 15 000 dollari suuruse auhinnafondigaITF-i turniiril alistas Kenneth Raisma teises ringis teisena asetatud mängija Matias Zukase (Argentina) tulemusega 6:4, 6:2 ja jõudis sellega veerandfinaali.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Pärast artikli pealkirja ja põhiteksti lugemist kasuta oma loovust, et koostada sisutihe ja pikk sissejuhatav lause.\n\n## Pealkiri:\n\nÜRO: elektritootmine taastuvallikatest on kümnendiga neljakordistunud\n\n## Põhitekst:\n\nAlates 2009. aastast tehtud investeeringud taastuvenergiasse peaks käesoleva aasta lõpuks jõudma 2,6 triljoni dollari tasemeni. Investeeringuid on vedanud päikesepaneelide erakordne hinnalangus, teatas ÜRO roheenergia aastaraportis, mida aitasid koostada Frankfurdi rahandus- ja halduskool ning Bloomberg New Energy Finance (NEF).\n\nTaastuvenergia tootmisvõimsus on kerkinud 2009. aasta 414 gigavatilt 1650 gigavatini ja taastuvallikad moodustavad nüüd 12,9 protsenti maailma elektritoodangust.\n\nHoolimata alternatiivenergia sööstust on kasvanud ka energiasektori kasvuhoonegaaside heide, mis tõusis mullu ajalooliselt kõrgele.\n\nÜRO keskkonnaprogrammi (UNEP) tegevdirektor Inger Andersen kiitis neljapäeval taastuvenergia uskumatu kasvu kümnendit.\n\n\"See näitab, et üleminek energiasektoris on käimas,\" ütles UNEP-i finantsjuht Francoise d'Estais AFP-le. \"See ei ole endiselt piisavalt kiire, et maailm suudaks täita oma kliima- ja arengueesmärke.\"\n\nRaporti autorid märkisid, et taastuvenergiale üleminekut on eelkõige toetanud selle odavnemine. Päikeseenergia hind on alates 2009. aastast langenud 81 protsenti, samas kui maismaa tuuleenergia on aastakümnega odavnenud 46 protsenti.\n\n\"Kui rändaksime ajas tagasi, oleks me selle üle, mis vahepeal on toimunud, hämmingus,\" lausus NEF-i peatoimetaja Angus McCrone. \"Taastuvenergial oli maine, et see on võrdlemisi kallis, riigiabist sõltuv ja mingis mõttes rikka majanduse luksus. See oli kindlasti argument fossiilsete kütuste poolelt.\"\n\nRaportis öeldi, et taastuvenergia kasutamisega hoiti ära kahe miljardi tonni jagu süsihappegaasi heidet. Samas jätkas emissioon elektritootmisest endiselt kasvu.\n\n\"Taastuvallikate kasvu arvestamine räägib ainult pool lugu,\" ütles Frankfurdi rahandus- ja halduskooli peateadur Ulf Moslener. \"Kui ma olen dieedil, ei saa ma lugeda ainult salateid, mida ma söön, vaid ka šokolaadikooke. Seega on küsimus fossiilsete kütuste väljavahetamises ja ma näen seda arvestatava väljakutsena.\"\n\nRaportis toodi välja 30 riiki, mis on viimasel aastakümnel investeerinud taastuvenergiasse üle miljardi dollari. Paljud neist on ka suured fossiilsete kütuste tootjad ja kasutajad. Näiteks Hiina, mis moodustab umbes 29 protsenti inimtekkelisest süsihappegaasi heitest, oli kaugelt suurim taastuvenergiasse investeerija, eraldades selleks 760 miljonit dollarit.\n\nHiinat otsesõnu nimetamata ütles McCrone, et osal riikidest on energiasektoris mõneti lõhestunud isiksus - nad tahavad säilitada fossiilsete kütuste turu, millest nad tulu teenivad, kuid teisest küljest ei taha nad tehnoloogilises võidujooksus maha jääda ja taastuvenergiast kõrvale jääda.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Energiatootmine taastuvallikatest on viimase kümne aastaga neljakordistunud, kuid raugematu energianõudluse kasv on viinud emissioonide kümneprotsendilise kasvuni, teatas ÜRO neljapäeval.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe hoolikalt uudise pealkiri ja sisu ning kirjuta artiklile pikk sissejuhatav lause, kasutades oma kujutlusvõimet.\n\n## Pealkiri:\n\nEesti U-21 jalgpallikoondis alustas uut valiksarja kaotusega Bulgaariale\n\n## Põhitekst:\n\nBulgaaria eest sai kübaratrikiga hakkama Yordanov Tonislav, kes oli resultatiivne 15., 48. ja 65. minutil. Avapoolaja lõpul oli täpne ka Ivanov Stanislav.\n\nLisaks Bulgaariale on Eesti alagrupis Poola, Venemaa ja Läti. Poolaga mängib Eesti võõrsil tuleval teisipäeval.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Eesti U-21 koondis kaotas Kadrioru staadionil uues EM-valiksarja esimeses mängus Bulgaariale tulemusega 0:4.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu uudise pealkirja ja põhisisuga. Kasuta neid fakte, et luua pikk ja sisutihe lause, mis toimib loo sissejuhatusena.\n\n## Pealkiri:\n\nGilbert teenis Vueltal karjääri 10. suurtuuri etapivõidu\n\n## Põhitekst:\n\nPrantsusmaa velotuuri koosseisust välja jäänud Gilbert jättis oma jooksikute grupi kaaslased maha kolmel viimasel kolmanda kategooria tõusudel enne 171-kilomeetrise etapi finišit Bilbaos. Teisena ületas finišijoone hispaanlane Alex Aranburu (Caja Rujal), kes koos kolmandaks jäetud kaasmaalase Fernando Barceloga (Euskadi Basque Country - Murias) kaotasid Gilbertile kolme sekundiga. Favoriitide grupp eesotsas maailmameistri Alejandro Valverde, Nairo Quintana, Miguel Angel Lopezi ja Primoz Rogliciga jõudsid finišisse võitjast hiljem kolm minutit ja kaks sekundit.\n\nÜhtlasi on see Gilberti kümnes suurtuuri etapivõit. \"See on ilus number,\" ütles Gilbert võistluse järel. \"See oli pöörane - kogu see publik lõputõusul, see kõik meenutas kevadist klassikut lippude ja kõigega. See andis mulle juurde palju motivatsiooni. Ma olen Baskimaal võistelnud palju, kuid mind pole kunagi edu saatnud. Baskimaa on olemuselt nagu Flandria Belgias, nad armastavad siin rattasporti.\"\n\nKokkuvõttes jätkab esikohal Roglic (Team Jumbo-Visma). Valverde (Movistar) kaotab talle ühe minuti ja 52 sekundiga ning Lopez (Astana Pro Team) kahe minuti ja 11 sekundiga. Quintana (Movistar) jätkab neljandal kohal, kaotades Roglicile täpselt kolme minutiga.\n\nHispaania velotuuri 13. etapp on 166 kilomeetrit pikk ning lõpeb seitsmekilomeetrise HC kategooriaga lõputõusu otsas.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Hispaania velotuuri 12. etapil teenis uhke soolovõidu Belgia rattastaar Philippe Gilbert (Deceuninc-QuickStep), kes viimati võidutses aprillis toimunud Paris-Roubaix'l.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu artikli sisuga ja loo sellele pika lausega sissejuhatus, mis köidab lugeja tähelepanu.\n\n## Pealkiri:\n\nLeedu alistus korvpalli MM-il Austraaliale\n\n## Põhitekst:\n\nKuigi Leedu läks algul 4:0 juhtima, siis Austraalia lõpetas avaveerandi juba kaheksapunktilise eduseisuga 27:19. Poolajapausiks suurendati vahet veel kolme punkti võrra seisule 52:41. Seejärel leedukad kogusid end, tegid mitmeid muudatusi ja tulid tasapisi Austraaliale lähemale. Võidupunktid noppis vaatamata Leedu uuele hingamisele siiski Austraalia.\n\nAustraalia koondise resultatiivseim oli 23 punktiga Patty Mills. Aaron Baynes lisas 21 silma ja 13 lauapalli. Leedu parim oli 19 punkti visanud Marius Grigonis.\n\nH-alagrupist pääsevad aga edasi nii Austraalia kui ka Leedu.\n\nTulemused:\n\nE-grupp:\n\nUSA - Jaapan\nTabeliseis: USA 3-0, Tšehhi 2-1, Türgi 1-2, Jaapan 0-3\n\nF-grupp\n\nKreeka - Uus-Meremaa 103:97\nTabeliseis: Brasiilia 3-0, Kreeka 2-1, Uus-Meremaa 1-2, Montenegro 0-3\n\nG-grupp\n\nDominikaani Vabariik - Prantsusmaa 56:90\nTabeliseis: Prantsusmaa 3-0, Dominikaani Vabariik 2-1, Saksamaa 1-2, Jordaania 0-3\n\nH-grupp\n\nLeedu - Austraalia\nTabeliseis: Austraalia 3-0, Leedu 2-1, Kanada 1-2, Senegal 0-3\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Hiinas jätkuvatel korvpalli maailmameistrivõistlustel alistas Austraalia koondis 87:82 Leedu koondise. 16 parema sekka pääsevad siiski mõlemad riigid.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu artikli sisuga ja loo sellele pika lausega sissejuhatus, mis köidab lugeja tähelepanu.\n\n## Pealkiri:\n\nEesti Post hakkab reklaame komplektidena postkasti panema\n\n## Põhitekst:\n\nTänavu kevadel ostis Eesti Post uue reklaamikomplekteerimismasina, mis komplekteerib reklaamid üheks komplektiks ja reklaamlehti hoiab koos väike kleepsutükk trükiste serval. Postiettevõtte teatel on see kõige keskkonnasäästlikum lahendus reklaamide pakendamiseks, võrreldes täieliku kiletamise, paberkaante või muude variantidega.\n\nUus tehnoloogia reguleerib ka komplekti paksust ja arvestab postkastide standardmõõtmetega.\n\nReklaamide komplekteerimine lihtsustab reklaamide ettevalmistamist ja ka postikulleri tööd, sest reklaamid saabuvad talle postkasti kaupa komplekteerituna ja need saab korraga postkasti panna.\n\nErimõõdulised ja erikujulised materjalid jõuavad postkasti endiselt eraldiseisvalt.\n\nEsimesed komplekteeritud reklaamid jõudsid Hiiumaale, Haapsallu ja Lihulasse. Järgmisena lisandusid Valga, Viljandi ja Tõrva, Saaremaa, Võru, Põlva ja Tallinn. Eelolevate nädalate jooksul laienetakse üle kogu Eesti.\n\nUus tehnoloogia aitab tunduvalt vähendada postiringieelset käsitsitööd ning kiirendab ja lihtsustab kandjate tööd kanderingil.\n\nUudse reklaamikomplekteerimise liini ostis Eesti Post Šveitsist reklaamimasinaid tootvalt ettevõtelt Ferag. Sama tootja liinid on kasutusel ka USA-s, Soomes, Rootsis, Austrias, Prantsusmaal ja Saksamaal. Eestisse paigaldatud masin on praegu kõige uuem ja modernsem.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Eesti Post hakkab reklaami postkastidesse panema komplekteerituna ehk kahelt poolt servast väikse kleepsuga kinni panduna, mida võimaldab teha kevadel soetatud uus masin.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Vaata läbi uudise pealkiri ja tekst ning loo loov sissejuhatav lause, mis haakub artikli sisuga.\n\n## Pealkiri:\n\nKsenija Balta sai vigastada ja jääb MM-ilt eemale\n\n## Põhitekst:\n\n\"Ksenija tundis soojenduse ajal kubemelihases midagi. See segab teda nii palju, et täna ta ei võistle,\" kinnitas Balta treener Andrei Nazarov Eesti Päevalehele ja Delfile.\n\nNazarov lisas, et lähiajal minnakse kindlasti arsti juurde uuringutele, kuigi esmapilgul ei tundu vigastus kuigi tõsine.\n\nBalta on tänavu hüpanud kaugust 6.53, MM-i osavõtunorm on 6.72. Viimane päev normi täitmiseks on homme.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Ksenija Balta sai täna Rakveres peetaval kergejõustikuvõistlusel kaugushüppe soojendusel vigastada, mis tähendab, et tal jääb tänavuse Doha MM-i osavõtunorm täitmata.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Süvene uudise pealkirja ja sisu ning kirjuta sellele loole sisukas ja informatiivne sissejuhatus, mille pikkus on üks lause.\n\n## Pealkiri:\n\nKino Sõprus jätkab kohtumisi filmitegijatega\n\n## Põhitekst:\n\n\"Sõpruse üks populaarsemaid programme, \"Linastus ja kohtumine filmitegijatega\" jätkab samas formaadis, mis eelnevatelgi aastatel. Vestlused toimuvad pärast linastust, et publikul oleks võimalik juba endal filmi osas seisukohti võtta või vaatamise käigus tekkinud küsimusi filmitegijatele esitada,\" selgitas programmi koordinaator Dagmar Reinolt.\n\n\"Uus hooaeg algab juba 10. septembril filmiga \"Kohtunik\", kuhu ootame filmi üht peategelast Mait Malmsteni. Sellele järgneb Rain Rannu \"Ükssarvik\" ning juba septembri lõpul tulevad kinno publikuga kohtuma \"Vanamehe filmi\" hääled ja tegijad,\" jätkas Reinolt.\n\nOktoobris jõuavad kindlasti Sõpruse ekraanile ja tegijatega kohtumisele film Tõnis Mäest ning kuu lõpul \"Aasta täis draamat\".\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Septembris jätkub Sõpruse eriprogramm \"Linastus ja kohtumine filmitegijatega\". Sügis on uute kodumaiste filmide osas hoogne ja linastusi jagub. Kohtumistel saab näha nii tuntud filminäitlejaid, pööraseid dokumentaliste kui ka hullumeelsete häälte tegijaid kodumaises filmimaailmas.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe artikli pealkiri ja sisu, seejärel loo pikk ja põnev lause, mis võiks olla artikli sissejuhatus.\n\n## Pealkiri:\n\nItaalia president vannutas uue valitsuse ametisse\n\n## Põhitekst:\n\nViie Tähe Liikumise ja vasaktsentristliku Demokraatliku Partei (PD) ministrid vandusid truudust Itaaliale Roomas Quirinale presidendipalees.\n\n\"Me oleme valmis andma endast riigi heaks kõik,\" ütles M5S-i juht ja uus välisminister Luigi Di Maio.\n\nKoalitsioon peab läbima veel parlamendi usaldushääletuse, mis on alamkojas plaanitud esmaspäevaks ja senatis teisipäevaks.\n\n\"Edu uuele valitsusele ja selle ministritele. Muutkem Itaaliat!\" lausus PD esimees Nicola Zingaretti.\n\nPresident tegi Contele ülesandeks moodustada uus valitsus pärast seda, kui Itaalia senine koalitsioon augustis kokku kukkus.\n\nValitsuse esimene ülesanne on koostada 2020. aasta riigieelarve, mis tuleb esitada parlamendile septembri lõpuks ja Brüsselile 15. oktoobriks.\n\nRahandusministriks määrati demokraat Roberto Gualtieri, kelle ametisse nimetamist kiitis endine rahandusministeeriumi peaökonomist Lorenzo Codogno. Tema sõnul on see \"väga positiivne, eriti pidades silmas suhteid Euroopa Liiduga\".\n\nKaitseministriks saab Demokraatliku Partei liige Lorenzo Guerini.\n\nEelmine M5S-i ja Liiga koalitsioonivalitsus sattus oma suurte kulutamisplaanide tõttu Euroopa Komisjoniga vastuollu.\n\nTurud tervitasid uut valitsust ja Milano börsiindeks FTSE MIB kerkis vannutamise järel 0,5 protsenti.\n\nTegu on noorima valitsusega Itaalia sõjajärgses ajaloos, kuivõrd selle ministrite keskmine vanus on 47 aastat. Samuti on selle koosseisus rohkem ministreid riigi vaesemast lõunaosast kui jõukast põhjast.\n\nValitsuse 21-st ministrist üheksa on PD-st, 10 M5S-st ja üks vasakpoolsest parteist Vabadus ja Võrdsus. Uus siseminister Luciana Lamorgese on parteitu.\n\nLamorgese, kes on endine Milano julgeolekujuht, võtab ameti üle Liiga liidrilt Matteo Salvinilt, kes oma partei eelmisest valitsusest välja viis.\n\nVarem vaenujalal olnud erakonnad leppisid kokku valitseda koos, et takistada ennetähtaegseid valimisi, mille abil lootis Salvini peaministriks saada.\n\nSalvini lootis, et senise valitsuse lagunemise järel korraldatakse erakorralised valimised.\n\nNeljapäeval ennustas ta, et uus valitsus \"ei püsi kaua\".\n\n\"Me oleme sellele vastu parlamendis, raekodades, väljakutel ja siis lõpuks me valime ja me võidame,\" lausus endine siseminister.\n\nMeedia kajastas, et Salvini keeldus osalemast siseministeeriumi Lamorgesele üleandmise tseremoonial.\n\nPäevaleht Repubblica märkis, et uus siseminister on \"meedia mõttes Salvini vastand.\"\n\n\"Tal ei ole sotsiaalmeedias. Teda ei näe kunagi tegemas siseministeeriumi katuselt Facebooki otselülitusi,\" kirjutas leht.\n\nItaalia esitas eurovolinikuks ekspeaminister Gentiloni\n\nItaalia esitas uue Euroopa Komisjoni volinikuks vasaktsentristist ekspeaministri Paolo Gentiloni, ütles üks tema Demokraatliku Partei kolleegidest neljapäeval.\n\nGentiloni (64) oli Itaalia peaminister 2016. aasta detsembrist 2018. aasta juunini pärast erakonnakaaslast Matteo Renzit.\n\nTemas nähakse stabiilsut tagavat jõudu ja ta on saanud üheks Itaalia populaarsemaks poliitikuks.\n\n\"Paolo Gentiloni on ideaalne valik, mis annab Itaaliale hiilguse tagasi. Näeme Brüsselis,\" kirjutas Gentiloni omaaegne majandusarenguminister Carlo Calenda, kes on praegu Euroopa Parlamendi saadik.\n\nAastatel 2014-16 oli Gentiloni välisminister ja praegu on ta Demokraatliku Partei auesimees. Erakonda juhib alates märtsist Nicola Zingaretti.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Itaalia president Sergio Mattarella vannutas neljapäeval ametisse peaminister Giuseppe Conte teise valitsuse.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu artikli sisuga ja loo sellele pika lausega sissejuhatus, mis köidab lugeja tähelepanu.\n\n## Pealkiri:\n\nVastastikusel kokkuleppel Levadiaga lepingu lõpetanud ründaja siirdus Armeeniasse\n\n## Põhitekst:\n\nEelmise hooaja kolmanda kohaga lõpetanud Urartu tõi enda ridadesse Premium liigas tänavusel hooajal 14 mänguga kümme väravat löönud ukrainlase. Urartu on ühekordne Armeenia meister (2014), kolmel korral on tuldud karikavõitjateks ning korra superkarikavõitjaks, kirjutab Soccernet.ee.\n\nPeale kümne värava ja kahe väravasöödu pääses endine Levadia ründaja Eestis veedetud perioodi jooksul kahel korral Premium liiga kuu sümboolsesse koosseisu, kolmel korral vooru sümboolsesse koosseisu ning tema tabamus Narva Transi võrku valiti aprillikuu parimaks.\n\nLoe rohkem Soccernet.ee-st.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Juuni keskpaiagas FCI Levadiaga vastastikusel kokkuleppel koostöö lõpetanud Ukraina ründaja Jevgeni Budnik siirdus mängima Armeenia kõrgliigaklubisse FC Urartu.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe hoolikalt uudise pealkiri ja sisu ning kirjuta artiklile pikk sissejuhatav lause, kasutades oma kujutlusvõimet.\n\n## Pealkiri:\n\nUkraina vabastas vangivahetuse eel MH17 allatulistamisega seostatud isiku\n\n## Põhitekst:\n\nUkraina võimud püüdsid juunis kinni Volodõmõr Tsemahhi, keda süüdistatakse Ida-Ukraina nn separatistide poolel võitlemises.\n\nRühm Euroopa Parlamendi liikmeid peab Tsemahhi \"oluliseks tunnistajaks\" ning palusid Kiievilt luba kuulata ta MH17 juurdluse raames üle.\n\nKiievi apellatsioonikohtunik Juri Sliva otsustas Tsemahhi vabadusse lasta, kuid manitses teda olema ülekuulamiseks kättesaadav ja mitte riigist lahkuma.\n\nTsemahh on Ukraina kodanik, kes oli arvatavalt vastutav separatistliku Donetski Rahvavabariigi õhutõrje eest Donetski oblastis Snižne lähistel, kus tulistati 2014. aasta 17. juulil alla Malaysia Airlinesi lend MH17. Rünnakus hukkus 298 inimest, kellest enamik olid Hollandi kodanikud.\n\nKuigi Ukraina ei ole tema osalust MH17 allatulistamises kinnitanud, palusid 40 Euroopa seadusandjat kolmapäeval president Volodõmõr Zelenskit, et kahtlusalune oleks kättesaadav ülekuulamiseks Hollandi juhitud juurdluse raames.\n\nVene ja Ukraina meedia vahendasid, et Moskva nõuab Tsemahhi üleandmist Venemaale osana plaanitavast vangide vahetusest.\n\nHollandi eurosaadiku Kati Piri sõnul on Tsemahhi väljavahetamine \"kummaline nõudmine, mis viitab sellele, et Vene valitsus tahab takistada selle kahtlusaluse esinemist kohtus\".\n\nVangivahetuse kõnelustega kursis olev Ukraina allikas ütles AFP-le, et vahetus leiab aset lähiajal, võimalik, et juba sel nädalal. Ta keeldus aga kinnitamast, kas Tsemahh kuulub vahetatavate sekka.\n\nVene president Vladimir Putin ütles neljapäeval, et Vene-Ukraina läbirääkimised kinnipeetud isikute vahetamise üle on jõudnud lõppjärku.\n\nRahvusvaheline uurimine selgitas välja, et lennuk tulistati Venemaal valmistatud BUK-raketiga alla Ukraina separatistide kontrollitud aladelt. Uurijate sõnul oli rakett pärit Vene sõjaväe 53. õhutõrje raketibrigaadist.\n\nTsemahhi vabastamine on toonud Ukrainas kaasa kriitika ning mõned ennustasid, et see mõjutab uue presidendi katseid soojendada suhteid Euroopa Liiduga.\n\n\"Ukrainast on sisuliselt saamas MH17 kuritöö kaasvandenõulane,\" kirjutas ajakirjanik Petro Šuklinov Facebookis.\n\nPutin: Ukrainaga vangide vahetamise läbirääkimised on lõppjärgus\n\nVene-Ukraina läbirääkimised kinnipeetavate isikute vahetamise üle on jõudnud lõppsirgele, ütles Vene president Vladimir Putin.\n\n\"Lähtudes humanismikaalutlustest, läheneme läbirääkimiste lõpule viimisele, mida me peame muu hulgas ametlike võimudega. Arvan, et lähiajal saab see teatavaks,\" vastas Putin Ida Majandusfoorumil moderaatori küsimusele, millal vahetus aset leiab.\n\nPresidendi sõnul saab vahetus olema \"suuremõõtmeline\".\n\nPutin: ajaloolises vaates saavad Vene-Ukraina suhted täielikult korda\n\nPutin on veendunud, et ajaloolises vaates saavad Vene-Ukraina suhted täielikult korda.\n\n\"Arvan, et ajaloolises vaates on see möödapääsmatu. Minu arvates saavad Vene-Ukraina suhted täielikult korda, sest me oleme ühe ja selle sama rahva kaks osa, olen sellest mitu korda rääkinud,\" ütles Putin Ida Majandusfoorumil.\n\n\"Mis puutub lähivaatesse, siis see sõltub suurel määral ametisolevast Ukraina juhtkonnast,\" lisas president.\n\nPutin Medvedtšukile: Vene turg on Ukrainale parim\n\nPutin ütles neljapäeval kohtumisel Ukraina venemeelse poliitiku Viktor Medvedtšukiga, et Vene turg on Ukraina kaupade müümiseks parim paik.\n\n\"Arvan, et parim paik Ukraina kaupadele, kõik mõistavad seda, on Vene turg,\" ütles Vene president Vladivostokis kohtumisel Ukraina parlamendi suuruselt teise jõu, erakonna Opositsiooniplatvorm juhiga.\n\nPutini arvates pakuvad Aasia turud huvi kõigile. Muuseas on ka Vladivostokis kestev kolmepäevane Ida Majandusfoorum suunatud Aasia ja Vaikse ookeani piirkonna investoritele.\n\n\"Siin on vaieldamatult väga palju huvitavaid partnereid. Aasia ja Vaikse ookeani piirkond ei huvita üksi Venemaad, vaid kõiki riike, sh Ukrainat. See on majanduslikult kõige kiiremini arenev maailma piirkond, teame seda kõik,\" rõhutas Vene riigipea.\n\nMedvedtšuki sõnul oli foorumil osalemine tema jaoks väga huvitav, Putin kasutas võimalust ja kutsus Ukraina poliitiku Ida Majandusfoorumile sagedamini.\n\n\"Vaadake, peaminister Shinzo Abe tuleb juba kolmandat aastat järjest Ida majandusfoorumile, Medvedtšuk aga alles esimest korda. See ei ole õige, õige on tulla,\" naljatles Putin Jaapani peaministrit mainides.\n\n\"Ma parandan ennast, kui kutsute,\" kinnitas Ukraina poliitik, tänades kutse eest ja lisas, et käigust oli kasu.\n\n\"Mis puudutab Vladivostokki: see teema on mulle lähedane. Meenusid tudengiaastad. Veel nõukogude ehitusmalevate koosseisus sai siin kunagi tööl käidud. Võrrelda toonast ja tänapäeva Vladivostokki, on nagu ööd ja päeva,\" ütles Medvedtšuk.\n\nMajanduskoostöö kohta ütles Medvedtšuk, et tema erakond pooldab Ukraina kaubandus-majandussidemete taastamist Venemaa ja Sõltumatute Riikide Ühendusega (SRÜ). Ta soostus Putiniga, et omal ajal oli Ukraina majandus suunatud just SRÜ turule.\n\n\"Kahjuks on kõik see nõrgenenud seoses EL-ga vabakaubandusleppe allkirjastamisega, kuid meie vaatame nii Vene kui ka Aasia ja Vaikse ookeani piirkonna turgude poole,\" lausus Ukraina poliitik.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Ukraina kohus vabastas neljapäeval kohtueelsest vangistusest lennu MH17 allatulistamisega potentsiaalselt seotud isiku, keda võib ees oodata kaasamine vangivahetusse Venemaaga, kirjutas uudisteagentuur AFP.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Pärast artikli pealkirja ja põhiteksti lugemist kasuta oma loovust, et koostada sisutihe ja pikk sissejuhatav lause.\n\n## Pealkiri:\n\nLuik: investeeringute edasi lükkamine USA-Eesti liitlassuhteid ei muuda\n\n## Põhitekst:\n\nWashington Post kirjutas, et USA piiritara ehituse tõttu kärbitakse USA kaitseotstarbelisi investeeringuid mujal maailmas, sealhulgas puudutab see eriüksuslaste baasi ehitust Eestisse, millest kolmapäeval oli juttu saates \"Pealtnägija\".\n\n\"Pealtnägija\" nimelt käis lugu tegemas Eestis juba alates 2014. aastast olevast USA eriüksuslaste baasist, kus praegu käib juurdeehitus, mis peaks valmima järgmisel aastal.\n\nKaitseminister Luik kommenteeris teemat valitsuse pressikonverentsil. \"Mis puutub konkreetsetesse summadesse, siis vastavalt sellele Pentagoni otsusele on need edasi lükatud. Kui me vaatame seda praegu kontekstis, siis ameeriklased on neljaks aastaks- aastani 2019 - eraldanud meile üle 200 miljoni dollari. Nii, et selles mõttes see summa, millest me praegu räägime 15,7 miljonit on selle kõrval väga väike,\" rääkis Luik.\n\nAmeerika Ühendriigid on aastatel 2015–2019 eraldanud Eestile kaitseinvesteeringuteks 218,6 miljonit eurot.\n\n\"Koostöö ameeriklastega jätkub väga aktiivselt. Tegu on kahe objekti ehitamisega. Mis objektidest on juttu, seda nägite juba \"Pealtnägijast\",\" lisas ta.\n\nLuik selgitas, et tegu on Ameerika Ühendriikide rahaga, mida Ameerika Ühendriigid meile eraldavad meie sooja koostöö raamides. \"Nii, et mul ei ole võimalik kuidagi kommenteerida seda konkreetset otsust. Kindlasti ei nõrgenda see kuidagi meie poolset meie ja Ameerika vahelist koostööd. Nende summade kontekstis, millest me räägime, on see tegelikult ikkagi väga väike,\" ütles Luik veel.\n\nKaitseministeeriumi pressiesindaja Karin Kivipõld ütles ERR-ile, et nende projektide elluviimine lükkub edasi, kuid lahendused on leidmisel.\n\n\"Tegu on Eesti baasiga, kus tegutsevad Eesti ja Ühendriikide eriväelased. Meedias esile toodud konkreetsete projektide elluviimise edasilükkumine kaugemasse tulevikku on kahetsusväärne, kuid koostöö-projektid USA-ga ja ameeriklaste investeeringud Eestis taristusse jätkuvad ka edaspidi,\" lausus Kivipõld.\n\nKivipõld rõhutas, et tegemist on Eesti baasiga ning koostöö Ameerika Ühendriikidega jätkub.\n\n\"USA abiga teostatud taristuprojektide elluviimisel on tegemist olnud pikaajaliste protsessidega, mille planeerimisel on lähtutud mõlema poole huvidest. Eesti on koostöös teostatud projektidesse ka ise märkimisväärselt investeerinud,\" lisas Kivipõld.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Kaitseminister Jüri Luik ütles, et USA poolne kaitserajatiste rahastamise kärpimine Eesti ja Ühendriikide liitlassuhteid ei muuda.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Pärast artikli pealkirja ja põhiteksti lugemist kasuta oma loovust, et koostada sisutihe ja pikk sissejuhatav lause.\n\n## Pealkiri:\n\nGeriaater: ravikindlustuse kõrval võiks Eestis olla ka hoolduskindlustus\n\n## Põhitekst:\n\nSaks tõi näite, et kui abielupaar peab hooldama nelja eakat inimest ja neil on lisaks vaja koolitada ka kolm-neli last, tekitab see nii vaimseid kui kehalisi probleeme.\n\nKui meil oleks olemas hoolduskindlustus, nii nagu on ravikindlustus, et sinna saaks iga kuu mingi protsendi oma palgast panustada, annaks see tema sõnul teadmise, et mingi häda korral on teatud tasemel hooldus tagatud.\n\n\"Ka riik võib leida selle raha ja panustada, aga riigil on alati muud prioriteedid ja teame, mis need on: riigikaitse, tervishoid, teadus ja haridus ning hooldus jääb alati vaeslapseossa,\" tõdes Saks.\n\nTa lisas, et paljud eakad jäävad hätta just kindlustunde puudumise tõttu ja depressiivsus suureneb vanusega.\n\n\"Kui vaatate suitsiidide statistikat, siis kõige suurem on see kõige vanemas vanuserühmas,\" tõi arst välja. \"Ei taheta olla koormaks oma lastele. Need on väga tõsised probleemid ja kui jätamegi hoolduse ainult või valdavalt perede kanda ega leia raha finantseerimiseks, siis need lõhed süvenevad veelgi.\"\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Eestis võiks olla võimalus panustada iga kuu mingi protsent oma palgast hoolduskindlustusse, nii et kui mingi terviserike juhtub, oleks teatud tasemel hooldus tagatud, ütles geriaater Kai Saks.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe uudis läbi ja pane oma kujutlusvõime tööle, et välja mõelda üks korralik sissejuhatav lause sellele loole.\n\n## Pealkiri:\n\nRaamatusse koondati ajakirjas Akadeemia ilmunud Rein Taagepera tööd\n\n## Põhitekst:\n\nPolitoloog ja poliitik, valimissüsteemide loodusseaduste tunnustatud uurija Rein Taagepera (sünd. 1933) on raamatusse valinud ajakirjas Akadeemia 24 aasta jooksul avaldatud teaduslikku laadi tööd. Nelja ossa – \"Olevik\", \"Lähiminevik\", \"Kaugminevik ja -tulevik\" ja \"Valimissüsteemid\" – jaotatud raamatus leidub üksjagu graafe, valemeid ja tabeleid, mis mõndagi selgitavad.\n\nMöödunud aastal koostas Rein Taagepera EV100 raamatusarja kuuluva teose \"Eesti poliitika 100 aastat\".\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Kirjastus Ilmamaa andis Eesti Mõtteloo sarjast välja teose \"Julgus olla nõrk\", kuhu on koondatud 1996. kuni 2019. aastani ajakirjas Akadeemia ilmunud tekstid.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Pärast artikli pealkirja ja põhiteksti lugemist kasuta oma loovust, et koostada sisutihe ja pikk sissejuhatav lause.\n\n## Pealkiri:\n\nPurtses selgusid Eesti meistrid jetispordis\n\n## Põhitekst:\n\nEesti meistritiitleid anti sellel hooajal välja üheksas võistlusklassis ja Eesti Karikavõitja selgus ühes klassis. Eesti meistrivõistluste sarjas oli erinevates klassides stardijoonel kokku 104 jetti ja sarjas osalesid ka naaberriikide sportlased.\n\nSKI Beginner GP1 klassis võttis Purtses oma kolmanda etapivõidu sellel aastal oma debüüdi teinud Aron Voola, teiseks tuli Toni Heiskonen ja kolmas oli Jaak Ravensberg. Kolme võiduga kindlustas omale Eesti Karikavõidu Aron Voola, teiseks tuli kokkuvõttes Jaak Ravensberg ja kolmas koht kuulub Ahto Hallikmaale.\n\nSKI GP3 klassis võitis Tulivee Cup-i Mattias Reinaas ja teine oli Karl Joosep Steinberg. Kolme etapi kokkuvõttes tuli Eesti meistriks Mattias Reinaas, hõbemedal kuulub Karl Joosep Steinbergile ja pronks Ander Hubert Laurile.\n\nRunabout GP4 klassis teenis kaks sõiduvõitu Mattias Siimann ja võitis etapi, teine oli Karl Kesküla ja kolmas Henry Kiisa. Eesti meistrivõistluste kuld selles klassis kuulub Euroopa meistrile Mattias Siimannile, hõbe Peep Uibule ja pronksmedal Jakko Viilole.\n\nSKI GP2 klassis tuli kahe võiduga Tulivee Cup-i võitjaks Mattias Reinaas, teiseks tuli Kerto Kase ja kolmas oli Egon Üpraus. Eesti meistritiitel selles klassis kuulub kõik kolm etappi võitnud Mattias Reinaasile, hõbedale tuli vanameister Egon Üpraus ja pronksile Kerto Kase.\n\nRunabout GP2 klassis ei jätnud Margus Kesküla teistele võimalust ja võttis etapivõidu. Teiseks tuli Ahti Kurg ja kolmas koht kuulus Priit Kampusele. Hooaja kokkuvõttes sai Eesti meistriks Margus Kesküla, hõbedale sõitis ennast Valeri Trujevtsev ja pronksimees on Priit Kampus.\n\nRunabout Junior GP4 klassi etapivõitjaks tuli Henri Koppas, teine oli Patric-Luca Uusjärv ja kolmandaks tuli Karl Kesküla. Noorteklassi Eesti meistrivõistluste kulla võitis Henri Koppas, hõbedale tuli Karl Kesküla ja pronksmedali sõitis välja Mia Carolin Õiemets.\n\nSKI Junior GP3 klassi küll Purtses stardis ei olnud aga kahe etapi kokkuvõttes jagunesid Eesti meistrivõistluste kohad järgnevalt - Eesti meistriks tuli viimast aastat noorteklassi sõitev Mattias Reinaas, teine koht kuulub Severi Salonenile Soomest ja kolmandaks tuli Ander Hubert Lauri.\n\nRunabout GP1 klassis võttis esmakordselt etapivõidu võimsamaid klasse prooviv Mattias Siimann, teine koht läks Erki Laiakasele ja kolmandaks tuli Valeri Trujevtsev. Eesti meistrivõistluste kokkuvõttes tuli esikohale Erki Laiakask, hõbe kuulub Valeri Trujevtsevile ja pronks Priit Kampusele.\n\nSKI Ladies GP1 klassis läks nii etapivõit, kui ka maksimum tulemusega Eesti meistrivõistluste võit Euroopa meistriks tulnud Jasmiin Üprausile. Teiseks nii etapil, kui hõbedale Eesti meistrivõistlustel tuli Elina Kaarneem. Meistrivõistluste pronks kuulub lätlanna Inese Smilale.\n\nSKI GP1 klassis võttis Purtse etapil üllatusliku võidu Jasmiin Üpraus, teine koht kuulus Mattias Reinaasile ja kolmas oli Markus Lutsokert. Hooaja kokkuvõttes tuli konkurentsi tihedaimas klassis Eesti meistriks Markus Lutsokert, hõbemedal kuulub Marten Männile ja pronks Jasmiin Üprausile.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Purtses sõideti Tulivee CUP 2019 jetispordis, mis oli ühtlasi ka Eesti meistrivõistluste ja Karikavõistluste sarja viimane etapp.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu uudise pealkirja ja põhisisuga. Kasuta neid fakte, et luua pikk ja sisutihe lause, mis toimib loo sissejuhatusena.\n\n## Pealkiri:\n\nPolitico: Simsonit kaalutakse energiavoliniku kohale\n\n## Põhitekst:\n\nPolitico kirjutab, et Simson on energiavoliniku kohale juhtiv kandidaat.\n\nPolitico pani oma prognoosi kokku valitsusjuhtide, kandidaatide ja lahkuvate volinike ütluste põhjal.\n\nEuroopa Komisjoni järgmine president Ursula von der Leyen teatas neljapäeval, et on Euroopa Liidu liikmesriikidest volinike kandidaatide nimed kätte saanud ja ees ootab volinike tasakaalustatud meeskonna komplekteerimine.\n\nVon der Leyen avaldab uue komisjoni koosseisu teisipäeval.\n\nUus Euroopa Komisjon alustab tööd 1. novembril. Enne peab koosseisu veel heaks kiitma Euroopa Parlament.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Väljaande Politico andmetel kaalutakse Kadri Simsonit Euroopa Komisjoni energiavoliniku kohale.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe artikli pealkirja ja sisu. Kasuta oma loomingulisi võimeid, et koostada detailne ja põhjalik ühelauseline sissejuhatus sellele uudisele.\n\n## Pealkiri:\n\nMikk Pärnits: EKRE vastased joovad samast allikast\n\n## Põhitekst:\n\nAitab korraks sellest ühe kindla erakonna peksmisest. Teeks selle asemel midagi pöörast – peksaks neid kõiki. Kõik on süüdi. Mul pole viitsimist seda lugu ääri-veeri sisse juhatada. Alustame kohe pearoast. Eesti poliitiline maastik on olnud alati parempoolne, st rahvuslik. Nõukogude Liidult saadud trauma tõttu pole meil kunagi olnud päriselt vasakpoolset erakonda, kuna seda seostatakse totalitaarse korraga. Tollest traumast tulenevalt antakse propagandaga edasi russofoobiat, millega vanem põlvkond üritab enda järglasi juba ette traumeerida. Uus põlvkond üritab omakorda maailma päästa. Nõukogude Liidus üles kasvanud põlvkond seda ei suuda. Traumavaba pilk näeb maailma teisiti. Eesti poliitika ja selle erakonnad toimivad põhimõtteliselt Venemaa juhtimisel, kus kogu riiklik areng panustab kas võimaliku rünnaku või lihtsalt mõjutamise ennetamiseks. Kõik muu on olnud p*hhui.\n\nKõik meie parteid on põhimõtteliselt üks partei ehk rahvusliku ideoloogiaga. Ainus erand on katsunud olla Keskerakond, kelle patt oli meie venelaste eest hoolitsemine. Siinkohal jõuame ka neonatside partei juurde, keda väikekodanlus nii nimetada ju ei suuda. Rahvusliku ideoloogia suurim nõrkus on enda puudujääkide projitseerimine võõrastele. Nii on Eestis näiteks hea peita naistevastast vägivalda. Heterost keskealine rahvuslane vajab enda heas valguses näitamiseks võrdlemist afgaaniga. Neid näiteid võib võtta küll, kuid täna ei peksa me Seda parteid. Kõik saavad. Täna saavad kõik. Sest veel hullem oleks kui Reformierakond kestaks aastakümneid.\n\nEesti inimesed on elanud omas mullis, justkui oma eraldatud saarel ning pole tahtnud ülejäänud maailmaga assimileeruda. Oma etnorahvuspargi fantaasias tiksudes oleme püüdnud vältida keerulist elu. Oleme tahtnud elada iseenda fantaasias, kus me oleme plekitud ja süütud. Süütud ohvrid. Süütud aarialased, kes ootavad juhti. Ja juhid tulid: beetaisased, kes lahendavad ühiskonnaprobleeme karistuste ja tapmistega. Idapiiri aed pole mitte Vene impeeriumi eemalehoidmiseks, vaid lõpuks laieneb see ümber kogu Eesti. Sest tuleb aeg, millal eestlane ei tohi paradiisist lahkuda. Nad tahavad etniliselt puhast paradiisi nagu Nõukogude Liidus. Kui noored tahavad siit lahkuda, siis tuleb sellele lõpp teha. See aed on eestlaste seeshoidmiseks. See lihtsalt algab Venemaa poolelt.\n\nVasakpoolsus on meil läbi kukkunud. Siinne vasakpoolsuse olematu ja armetu seis on tasakaalu sassi löönud. Parempoolsus muteerub radikalismiks ja meie järgmised terroristid on ilmselt valgenahksed mehed täis paramilitaarset propagandat. Ainult et venelasi tulistama minna on meil raske. USA-s on mehhiklasi kergem lasta. USA on impeerium. Meie pole midagi. Venemaa on impeerium. Siin venelaste kallale minna on enesetapp. Nii et venelased jäävad rippu. Neid pole justkui olemas. Nad on nähtamatud. Hallid. Surutud getodesse. Vähem inimesed. Vaesed ja inetud. Me ei taha neid näha. Kohtla-Järve on Eesti Krimm. Narva nimel veel natuke võideldakse, kuid rahvuslik mõtlemine juba teab: miks matta raha linna, mis on de facto Venemaa mõjusfääris? Huvitav, kas Reinsalu aedik jätaks selle linna välja või mitte?\n\nKogu Eesti olemuslik vasakpoolsus on hetkel netipõhine ja ainult teoreetiline. Enamasti jagavad nad Trumpi kiruvaid lugusid või kiruvad Ungarit. Eesti Inimõiguste Keskuse juhtiv tegelane ei tea, mis asi on feminism ega venelased. Keegi ei tea. Nende jaoks on natsism järsku eikuskilt välja karanud. Kõigi Eesti on läbikukkunud poliitiline programm, sest seda korraldavad inimõiguslased on ka natuke natsid. Meie vasakpoolsed on natuke natsid. Mõtle sellele. Sest geid on glamuursed. Rikkad. Võrreldes venelastega. Võrreldes mustamäelastega. Nende eest ei seisa keegi. Kas sa kujutad ette, kui palju liiguks meie ühiskond edasi, kui meie vasakpoolsed seisaksid vene vähemuse õiguste eest sama paaniliselt kui samasooliste abielu jms eest? Aga see on mõeldamatu. Kõigi Eesti ei taha uskuda, et nemad on ka süüdi. Helen Sildna kirub Trumpi, paljud naised kiruvad. Eriti kui see puudutab lugusid Ameerikasse sisserändajatest, kus lapsed on kinnipidamiskeskusesse pandud. Seda on turvaline teha. Turvaline on kiruda väga kaugeid asju, millega ise tegelema ei pea. Virtue signalling [populaarsete väärtuste pealiskaudne avalikku heakskiitu taotlev tähistamine – toim]. Kujuta ette Telliskivi või Kalamaja progressiivset iseseisvat naist võitlemas Kohtla-Järve seisukorra parandamise eest. Ei kujuta, sest need elanikud pole ju \"meie\" inimesed. Nad on vaesed venkud.\n\nKõigi Eesti üks tegelastest ütles, et Eestis pole eriti hitlerimeelseid ning et ma olen suhelnud \"kummaliste inimestega\". Ei. Ma elan maapiirkonnas ja Telliskivi/Tallinn on tegelikult vaid üks väike segment tervest riigist. Liberaalid ja vasakpoolsed on kogunenud oma väikestesse kõlakambritesse, eemale teistsugustest inimestest. Eemale vaesunud maapiirkondadest, maainimestest ja päris muredest. Ja need muredega inimesed organiseerusid samal ajal, kui end edumeelseteks pidavad inimesed pidasid Telliskivi päevi. Organiseeritud inimõigustekeskne liikumine on olematu, sest ka meie inimõiguslased ei suuda venelasi inimesteks pidada. Kuni halli passi teema, venelaste getodesse surumine ja russofoobia ei saa suure tähelepanu alla, pole mõtet tegeleda õieti teiste väiksemate vähemustega: samasooliste abielude ja muude pseudoteemadega (mis peaksid olema ammu lahendatud). Neid ei saa meie ühiskonnas aga lahendada, sest puudub tõeline vasakpoolsus. Sotsiaaldemokraadid võib meie riigis maha kanda. Rohelised ei kõneta inimeste muresid. Meil pole midagi. Mitte midagi. Ainult internetis kraaksuvad väikekodanlastest tädid. Enamuses tädid. Mõni onuke on ka. Trump, Reinsalu ja teised sarnased jätavad ebaviisaka mulje ning see on häiriv eelkõige viisakat ning tsiviliseeritud muljet hoida püüdvatele naistele. Meestele on see aktsepteeritavam, kuna nii me kattevarjus rohkem oleme ja mõtlemegi. Ilustamata. Ja nüüd on see avalik, kõigi ees. Riigijuhtide tasemel.\n\nEesti maine on kogu aeg olnud sellel tasemel madal. See venelaste teema. Maha vaikitud. Nüüd on Euroopa ees head nägu teinud inimestel tunne nagu enne vaikselt tagatoas joonud abikaasa tuli kõrgete kõlaliste ette lakku täis peaga jaurama. Naised on šokis. Kui ebakultuurne! Nad üritasid seda ignoreerida ja näidata end teistele progressiivsetena. Nad tahtsid seista geide eest, sest Ameerikas tehakse seda ka. Ja Põhjamaades. Ja venelased võivad surra vaeste ja ebameeldivatena. Sest see on Eesti. Nad on inimõiguste jaoks liiga ebameeldivad. Ja kogu see rahvuslik trauma ... Meil on kogu aeg olnud üks partei ja me vajame teist. Ilma teeskluse ja võltsviisakuseta.\n\nSest meie vasakpoolsus on nii rahvuslik. Kõigi Eesti jaoks on natslus välja hüpanud vist täitsa maa alt, ootamatult. Ei tea, kust tuli. Täpselt nagu EKRE hääletajad võrdlevad end heas valguses näitamiseks somaallaste ja afgaanidega, võrdlevad ülejäänud eestlased end EKRE hääletajatega. Samal eesmärgil.\n\nEKRE aitab neil puhastena paista. Ehk siis: kõik rahvusluse patud lähevad EKRE kaela ja nemad paistavad nende kõrval suurte liberaalidena. Tegelikkus on midagi muud. Tegelikkuses on EKRE vastased häiritud nende kapist välja tulemise pärast. Mitte ideoloogia tõttu. Sest rahvusriiki, halle passe ja muud on liberaalid vaikimisi alati toetanud. Ja EKRE tõi välja selle tõelise pale. Helmede ja Kaalepi kuritegu on enda loomuse mittevarjamine. Naljakal kombel on see sarnane gei kapist välja tulemisele, kuid tollel juhul oleksid vasakpoolsed toetavad. \"Ära ela vales, ära suru end alla!\". Kui natsid nüüd kapist välja tulid, üritatakse neid sinna tagasi toppida.\n\nEesti on kogu aeg selline olnud. Lihtsalt pealispind lakiti kenaks. Eesti on teatud mõttes kultuurilt ja poliitikalt pealispinnale alati keskendunudki. Teistele näitamiseks. Peamiselt selle ideega, et \"meie oleme kultuurne lahke riik ja teie peate meile Venemaa rünnaku puhul appi tulema\". Seega on varjatud russofoobia ja Kõigi Eesti olnud alati seoses. Ja nüüd saab EKRE selle pealiskihi lõhkumise eest kõvasti puid alla. Kõigi Eesti on aga osa probleemist ning osa sellest samast rahvussüsteemist. Nii ei suuda säärane poliitiline viisakusliikumine küll rahvusriiki sulatada. Sest rahvusriik peab saama ümber defineeritud, kui me tahame väiklasest ideoloogiast edasi liikuda.\n\nEestit ei saa tabama uus ärkamisaeg, vaid rude awakening [eesti keeles karm tõsiasi – toim]: seda nii EKRE fännide kui vihkajate poolt. EKRE kriitikud peavad endasse vaatama ja küsima, kui palju nad ise on aegade jooksul nende ideoloogias osalenud. EKRE keeras sellele lihtsalt vunki juurde ja tõi ebameeldivalt nähtavale kohale kõik need ideoloogiliselt hinge poetatud mõtted, mida rahvusriik propageerib.\n\nSedasi võib näha, kuidas EKRE kirujad on ise EKRE sarnased ja nii saab pasaring täis. Mõlemad tahavad end inimese madalamatest instinktidest puhtaks pesta, kuid mõlema juur on samas mullas. Võib-olla annab mõõdukat rahvuslust teha, nagu Hiina teeb mõõdukat kommunismi ... Aga noh, Eestis ei saa see õnnestuda. Eestis tõusis küla üles. See annabki suurepärase võimaluse välist muljet tähtsustavatel inimestel üritada end puhtaks pesta ja võrrelda end nende Teiste Eestlastega.\n\nPea meeles: EKRE tuli eikusagilt ja rahvusriik on ikka hea asi!\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "EKRE kriitikud peavad endasse vaatama ja küsima, kui palju nad ise on aegade jooksul oma tegevusega nende ideoloogias osalenud, kirjutab Mikk Pärnits oma blogis.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe uudis läbi ja pane oma kujutlusvõime tööle, et välja mõelda üks korralik sissejuhatav lause sellele loole.\n\n## Pealkiri:\n\nEesti korvpallikoondislane naaseb aastase pausi järel Prantsusmaa esiliigasse\n\n## Põhitekst:\n\n27-aastane ja 190 cm pikkune neiu tegi hooajal 2017/18 Prantsusmaa esiliigas korraliku hooaja, kui tõi oma naiskonna liidrina 17 kohtumisega keskmiselt 19,5 punkti, 7,1 lauapalli ja 1,4 korvisöötu. Seejuures viibis eestlanna väljakul keskmiselt 35,8 minutit, vahendab Korvpall24.ee.\n\nBratka toonasele jätkamisele Prantsusmaal tõmbas kriipsu peale 3×3 korvpalli EM-kvalifikatsiooniturniiril saadud ränk kannakõõlusevigastus, mille tõttu jäi eelmine hooaeg neiul poolikuks.\n\nPlatsile naasis Bratka hooaja teises pooles Tallinna Ülikooli ridades ning kogus 14 mängu ja keskmiselt 29,3 minutiga 12,1 punkti, 6,7 lauapalli, 1,9 korvisöötu ja ühe vaheltlõike.\n\nNüüd kinnitas Bratka Korvpall24.ee portaalile, et on taas liitumas Montbrisoniga. \"Täpselt nii, lähen tagasi,\" lausus neiu rõõmsalt.\n\nLoe pikemalt portaalist Korvpall24.ee.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Eesti naistekoondise korvialune liider Maaja Bratka on pärast vaheaastat naasmas Prantsusmaa esiliigasse oma endise koduklubi Montbrisoni ridadesse.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Süvene uudise pealkirja ja sisu ning kirjuta sellele loole sisukas ja informatiivne sissejuhatus, mille pikkus on üks lause.\n\n## Pealkiri:\n\nAmet keelas reedest Linnamäe paisul elektri tootmise\n\n## Põhitekst:\n\nWooluvabrikule Linnamäe paisul hüdroenergia kasutamiseks antud veeluba kehtib 5. septembrini. Kuna keskkonnaamet ei pikendanud luba, on reedest Linnamäe paisul paisutamine ja hüdroenergia tootmine keelatud.\n\nKeskkonnaamet teatas, et veeluba enam uueks perioodiks ei pikendatud, kuna Jägala jõgi tuleb taas kaitsealustele liikidele, muuhulgas lõhelistele, sobivaks elupaigaks muuta.\n\nUue veeloa osas teeb keskkonnaamet otsuse septembri lõpus, kuna Jõelähtme vallal ja keskkonnaministeeriumil on 16. septembrini veel aega sellele omapoolseid arvamusi ja vastuväiteid esitada.\n\nNeljapäeval kohtusid Linnamäe paisu tuleviku teemal keskkonnaminister Rene Kokk ja kultuuriminister Tõnis Lukas, kes kinnitasid ERR-ile, et lõplik otsus, kas Linnamäe paisul saab jätkata elektritootmist või avatakse Jägala jõgi erinevate kalaliikide taasasustamiseks, tehakse valitsuses.\n\n\"Keskkonnaministeeriumi jaoks on mõlemad aspektid (lõhejõgi ja taastuvenergia – toim.) väga olulised, sellepärast me pingutamegi selle nimel, et viia see vabariigi valitsuse lauale ja arutada valitsuses, mis on siis lõppkokkuvõttes olulisem – kas energiatootmine sotsiaalmajanduslikust aspektist või siis avada jõgi kalakudemise paigana,\" rääkis Kokk kolmapäeval ERR-ile.\n\nPraegu Linnamäe paisul hüdroenergiat tootev Wooluvabrik OÜ teatas neljapäeval saadetud teates, et nad on keskkonnaameti otsusega rahulolematud ning esitavad kohtusse õiguskaitse taotluse.\n\n\"Väärib rõhutamist, et keskkonnaameti käitumine ei ole mitte ainult õigusvastane, vaid ka pahatahtlik,\" ütles Wooluvabrik OÜ juhatuse liige Vahur Kivistik, kelle sõnul on ameti otsus on vastuolus nii haldusõiguse üldpõhimõtete, hea halduse tava kui ka Wooluvabriku ja keskkonnaameti vahel sõlmitud kompromisskokkuleppega, mis sätestas, et luba võib pikendada ka pärast 5. septembrit, kui seda tingib menetluslik vajadus.\n\n\"Keskkonnaametil on olemas kõik dokumendid ja kogu vajalik teave keskkonnamõjude hindamise (KMH) aruande lõpuleviimiseks. Väited KMH puudulikkusest on otsitud ja ebaõiged,\" märkis Kivistik.\n\nKeskkonnamet: kõiki rahuldavat lahendust pole olemas\n\nKeskkonnaametist teatati, et neil on toimunud mitmeid kohtumisi kohaliku kogukonna kui arendajaga (Wooluvabrik OÜ - toim.) ning et erinevate osapoolte huvid on mõistetavad, kuigi need on vastandlikud.\n\n\"Elektrijaama omaniku soov paisu säilitada on mõistetav. Keskkonnaamet seisab omakorda vastavalt enda põhiülesannetele looduskeskkonna säilimise ja taastamise eest, kuid otsuste kaalumisel on väga oluliseks argumendiks ka mõju kohalike elanike elukeskkonnale,\" märgiti ameti teates.\n\nKeskkonnaameti hinnangul pole head lahendust olemas.\n\n\"Teatud tingimustel on vabariigi valitsusel võimalik teha otsus paisutuse säilitamiseks. Kõiki osapooli rahuldavat lahendust kahjuks olemas ei ole. Keskkonnaameti soov on, et pikaleveninud vaidlus saaks võimalikult hea ja selge otsuse, kuid seda tehes peame arvestama otsuse õiguslike ja sotsiaalmajanduslike mõjudega,\" märgiti teates.\n\nWooluvabrik: meie jaoks on olukord arusaamatu\n\nVahur Kivistiku sõnul on keskkonnaamet võtnud nõuks igal juhul Linnamäe paisu avada ja paisjärve likvideerida.\n\n\"Olukord on meie jaoks täiesti arusaamatu – samal ajal kui valitsus on asumas otsustama Linnamäe hüdroelektrijaamale kalade läbipääsu kohustusest erandi tegemist, mis säilitab täna kehtiva olukorra, on keskkonnaamet koostanud eelnõud, millest esimesega keeldub Wooluvabriku KMH aruannet valitsusele esitamast ja soovib hüdroelektrijaama loamenetluse lõpetada kui perspektiivitu, ning teisega, mis antud vaid mõni tund pärast eilset ministrite kohtumist kajastavat uudist, keeldutakse tegevusluba pikendamast isegi valitsuses toimuva aruteluni,\" rääkis Kivistik, kelle sõnul jääb vägisi mulje, et keskkonnaamet toimetab piltlikult öeldes kui riik riigis.\n\nAmet: riik peab Jägala jõge kaitsma\n\nKeskkonnaameti Põhja regiooni juht Jaak Jürgenson märkis, et Jägala jõgi on üks väheseid Eesti jõgesid, mis sobiks elupaigaks mitmetele olulistele veeliikidele, nagu lõhe, harilik võldas, jõesilm, harjus, meri- ja jõeforell, hink ja paksukojaline jõekarp.\n\n\"Kõigi nende liikide üle-euroopaline seisundi halvenemine on seotud just neile sobilike elupaikade hävimisega. Seetõttu ongi äärmiselt oluline leida kultuuriväärtuste ja looduskaitseliste huvide vahel kompromiss ja Jägala jõe looduslikkust hoida,\" lausus Jürgenson.\n\nJägala jõgi kuulub ka üle-euroopalisse kaitsealade võrgustikku Natura 2000, mistõttu Eesti riigil on kohustus sealseid loodusväärtusi kaitsta.\n\nKeskkonnaameti teatel on praegu on mitmed Jägala jõelangul asuvad väärtuslikud elupaigad uputatud Linnamäe paisjärve alla või merest paisuga eraldatud, kuna kaladele puudub läbipääs.\n\nJürgenson märkis ka, et Linnamäe hüdroelektrijaama toodang moodustas mullu vaid 0,3-0,4% kogu Eestis toodetud taastuvenergiast. \"Seega ei saa väita, et hüdroenergia tootmise keelamisega Jägalas tehtaks olulist kahju meie taastuvenergia arendamisel või ohustatakse Eesti energiajulgeolekut,\" lausus ta.\n\nLukas: meie hinnangul peab pais säilima\n\nLinnamäe pais on kultuurimälestisena kaitse all ning seni, kuni rajatist muinsuskaitse alt ära ei võeta, ei tohi seda mingil moel kahjustada. Wooluvabriku hinnangul kahjustataks ehitist juba sellega, kui paisutamine lõpetatakse.\n\n\"Meie hinnangul räägivad keskkonna- ja sotsiaalmajanduslikud mõjud selle kasuks, et pais säiliks ja hüdroelektrijaam praeguse võimsusega edasi töötaks,\" ütles Lukas kolmapäeval.\n\n\"Mina kultuuriministrina pean oluliseks selle hüdroelektrijaama jätkamist ja paisu jäämist, sest see on muinsuskaitsealune objekt – alles 15 aastat tagasi me ju seda suurte rahadega taastasime. Nüüd see maha lammutada ei kõla esiteks loogiliselt ja teiseks oleks tegu muinsuskaitseobjekti rikkumisega,\" rääkis kultuuriminister.\n\nPaisu ja paisjärve säilimise eest on aastaid võidelnud ka kohalikud elanikud ja Jõelähtme vald.\n\nLinnamäele rajati hüdroelektrijaam 1924. aastal. Jaam õhiti Punaarmee poolt 1941, kuid paisjärv säilis. Jaama taastas 2002. aastal Eesti Energia sadade eraannetajate toel. Taastamiseks läbi viidud keskkonnamõjude hindamise kooskõlastas keskkonnaamet.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Kuigi kolmapäevasel kohtumisel leppisid keskkonnaminister ja kultuuriminister omavahel kokku, et Linnamäe paisu saatus otsustatakse valitsuses, teatas keskkonnaamet neljapäeval, et OÜ Wooluvabriku veeluba ei pikendata ja seetõttu alates reedest seal elektrit enam toota ei lubata.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu uudise pealkirja ja põhisisuga. Kasuta neid fakte, et luua pikk ja sisutihe lause, mis toimib loo sissejuhatusena.\n\n## Pealkiri:\n\nTallinna maratoni raames selguvad maratoni Eesti meistrid\n\n## Põhitekst:\n\nKaks Eesti paremat maratoonarit, Doha maailmameistrivõistlusteks valmistuvad Tiidrek Nurme (TÜ/ASK) ja Roman Fosti (Sparta SS) seekord meistrivõistlustel kaasa ei tee, mis annab võimaluse tiitlit püüda teistele jooksjatele. Eelmisel aastal meistriks kroonitud Fosti osaleb seekord Tallinna maratonil poolmaratoni distantsil.\n\nMeestest võib Eesti meistrivõistluste säravaimale medalile senise hooaja põhjal favoriitideks lugeda Raido Mitti (Individuaalsportlane) ja Raivo Allat (Individuaalsportlane). Sarnase tasemega jooksjaid on aga stardis mitmeid ja kahe tugevama puudumisel tõotab medalite nimel tulla väga tasavägine rebimine.\n\nNaiste eelmise aasta meister Kaia Lepik (Täppsportlased) seekord samuti kaasa ei tee, kohal on aga mullune hõbedanaine Kaisa Kukk (Treeningpartner) ning pronksi teeninud Marion Tibar (Individuaalsportlane), kes konkureerivad seegi kord kõrgete kohtade nimel.\n\nTallinna maratoni start antakse kell 9, Eesti meistrivõistluste arvestuses võistlejad stardivad esimeses grupis.\n\nTallinna maraton koos Tallinna sügisjooksuga toob pealinna tänavatele üle 20 000 jooksusõbra ja liikumisharrastaja. Rekordiliselt on külalisi välisriikidest, mis teeb Tallinna maratonist ajaloo suurima välisosalejatega spordisündmuse Eestis. Reedel, 6. septembri õhtul on programmi sissejuhatusena kavas viie kilomeetri pikkune Nike noortejooks, laupäeval, 7. septembril toimuvad lastejooksud ja sügisjooks, pühapäeval maraton ja poolmaraton.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Maratoni Eesti meistrivõistlused peetakse traditsiooniliselt Tallinna maratoni nädalavahetuse raames pühapäeval, 8. septembril.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu uudise pealkirja ja põhisisuga. Kasuta neid fakte, et luua pikk ja sisutihe lause, mis toimib loo sissejuhatusena.\n\n## Pealkiri:\n\nBoris Johnsoni vend lahkub valitsusest ja parlamendist\n\n## Põhitekst:\n\n\"Viimastel nädalatel olen ma pidanud valima pere ja riiklike huvide vahel. See on lahendamatu pinge ja on aeg, et keegi teine võtab üle mu rolli parlamendiliikme ja ministrina,\" säutsus Jo Johnson Twitteris.\n\nJo Johnson tegi 2016. aastal jõuliselt kampaaniat Suurbritannia Euroopa Liidust lahkumise vastu, mis põhjustas lahkhelisid vanema ja kuulsama venna Borisiga.\n\nBoris Johnsoni peaministriks saades võttis ta aga vastu ülikoolide ja teadusministri koha, mida pidas tagasiastumiseni.\n\n\"Mul on olnud au esindada üheksa aastat (Londoni eeslinna) Orpingtoni ja teenida kolme peaministri all ministrina,\" ütles Jo Twitteris.\n\nNagu paljud Briti perekonnad, on ka Johnsonid Brexiti küsimuses lõhenenud - ka Borisi ja Jo õde Rachel ning nende isa Stanley pooldavad EL-i jäämist.\n\nStanley töötas 1970. aastatel Euroopa Komisjonis ja oli konservatiivide saadik Euroopa Parlamendis. Rachel kandideeris sel aastal Brexiti-vastase erakonna Change UK ridades europarlamenti, kuid ei osutunud valituks.\n\nSel nädalal on lisaks Jo Johnsonile Konservatiivsest Parteist lahkunud veel 22 parlamendiliiget. Üks läks Euroopa-meelsete liberaaldemokraatide sekka ja 21 heideti Johnsoni Brexiti-strateegia vastu hääletamise eest parteist välja.\n\nOpositsioonilise Tööpartei aseesimees Tom Watson ütles Jo Johnsoni tagasiastumist kommenteerides: \"Taas kord usaldavad Boris Johnsonit kõige vähem inimesed, kes teda kõige paremini tunnevad.\"\n\nBBC ajakirjanik David Cornock märkis Twitteris: \"Harukordne juhus, kus poliitik astub tagasi, et veeta perekonnaga vähem aega.\"\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Briti peaminister Boris Johnson sai neljapäeval järjekordse hoobi, kui tema vend Jo teatas, et lahkub valitsusest ja parlamendist.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe hoolikalt uudise pealkiri ja sisu ning kirjuta artiklile pikk sissejuhatav lause, kasutades oma kujutlusvõimet.\n\n## Pealkiri:\n\nRatas tahab raudteed vähemalt Ristini, kuid raha selle jaoks veel pole\n\n## Põhitekst:\n\n\"Kogu piirkonna (Lääne-Nigula vald) arengut soodustaks eelkõige kiirem internetiühendus ja Tallinn-Riisipere-Turba raudteeliini pikendamine Ristini,\" teatas peaminister Facebookis.\n\nRiisipere-Turba lõigu ehitus on lõpusirgel ning tänavu detsembris hakkavad seal juba reisirongid sõitma. Suurem plaan aga on olnud alati kunagise Haapsalu raudteeühenduse taastamine ning pikendamine Rohuküla sadamani. Risti asub Turbast umbes 20 kilomeetri kaugusel.\n\nTurba lõiku ehitava Eesti Raudtee peadirektor Erik Laidvee ütles ERR-ile, et selline jutt tõesti oli, aga et Eesti Raudtee saaks hakata Rohukülani raudtee rajamisega tegelema, peab minema jutu tasemelt otsusteni.\n\n\"Otsuseid meil ei ole selliseid, mis võimaldaks meil selle projektiga alustada. Kohtumisi pole sel teemal viimasel ajal toimunud,\" lausus Laidvee.\n\nMajandus- ja taristuminister Taavi Aas ütles juuni keskel, et riigi eelarvestateegias ei leitud raudtee Haapsaluni rajamise jaoks vahendeid, kuid sügisel on võimalik sama küsimust uuesti arutada, kui vaadatakse üle uus majandusprognoos.\n\nNeljapäeval ütles Aas ERR-ile, et konkreetsed rahastusotsused on hetkel veel tegemata. \"Kuid tõstatan teema kindlasti riigieelarve ja riigi eelarvestrateegia aruteludes,\" kinnitas ta.\n\nAasa sõnul pole Rohuküla ainus suund, kus raudtee arendamisega tahetakse tegelda.\n\n\"Oleme valitsusega kokku leppinud, et arendame mugavaid ja kiireid rongiühendusi pealinnast Paldiski, Tartu, Narva, Pärnu, Viljandi, Rohuküla, Koidula ja Valga suunal. Eesmärke on palju ning loodan, et leiame arutelude käigus ka rahastuse, et kõiki lubatud suundi arendada,\" märkis majandusminister.\n\nErik Laidvee sõnul on Eesti Raudteel raudtee edasi ehitamiseks, kas siis Risti või Haapsalu või Rohukülani vaja vaid poliitilist otsust ja kinnitust rahastuse kohta.\n\n\"Meil on see võimekus täiesti olemas, kui tuleb vastav otsus ja rahastus ka muidugi, siis me oleme valmis selle raudtee valmis ehitama, siin ei ole küsimust,\" kinnitas Laidvee.\n\nKui palju maksaks raudtee ehitus Ristini, ei osanud Laidvee öelda, kuid paari aasta tagused arvestused näitavad, et raudtee Turbast Rohukülani läheks maksma ligikaudu 85 miljonit eurot.\n\nRiisipere-Turba lõik avatakse pidulikult rongiliiklusele 9. detsembril. Praegu käivad veel ehitustööd, sellele järgnevad rongide testsõidud.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Kui peaminister Jüri Ratas teatas pärast kohtumist Lääne-Nigula omavalitsusjuhtidega, et piirkonna arengut soodustaks eelkõige Tallinna-Riisipere-Turba raudteeliini pikendamine Ristini, siis Eesti Raudtee on küll valmis raudteed Turbast edasi ehitama, kuid ühtki vastavat otsust nendeni seni jõudnud.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe uudis läbi ning loo sellele fantaasiarikas ja pikk lause, mis võiks uudist tutvustada.\n\n## Pealkiri:\n\nMis ei ole jõudnud kunagi peaministri huulte vahele?\n\n## Põhitekst:\n\nNüüd jääb üle vaid välja selgitada, kas ja kui jah, siis miks on peaministri huulte vahele jõudnud mittepõlev suits.\n\nSaatejuht Mirko Ojakivi: Härra peaminister, kas te olete suitsetama hakanud?\nJüri Ratas: Minu huulte vahele pole kunagi põlev suits jõudnud ja ma loodan, et ei jõua ka.\nMirko Ojakivi: Aga jooma või valetama?\nJüri Ratas: Miks te seda küsite?\nMirko Ojakivi: Ma ei tea, ma küsin.\nJüri Ratas: Ei.\nMirko Ojakivi: Vastates riigikogus kunagise võitluskaaslase Raimond Kaljulaidi küsimusele, siis ütlesite, et olete paheline. Mis on teie pahed?\nJüri Ratas: Ei jõua õigeks ajaks alati koosolekutele. Kindlasti peaksin rohkem oma lastega tegelema. Peaks enda eest rohkem hoolitsema - jooksmas käima. Nii et neid pahesid on küll ja veel.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Vikerraadio saade \"Stuudios on peaminister\" võttis viimastel minutitel ootamatult humoorika pöörde. Kuulajad said teada, et peaminister Jüri Ratase huulte vahele pole kunagi jõudnud põlev sigaret, kuid pahesid tal siiski on.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Pärast artikli pealkirja ja põhiteksti lugemist kasuta oma loovust, et koostada sisutihe ja pikk sissejuhatav lause.\n\n## Pealkiri:\n\nEesti U-21 jalgpallikoondis alustab uut valiksarja\n\n## Põhitekst:\n\nLisaks Bulgaariale on Eesti alagrupis Poola, Venemaa ja Läti. Poolaga mängib Eesti võõrsil tuleval teisipäeval.\n\nEesti meeskonna eesotsas on uus peatreener Igor Prins, kes loodab Bulgaaria vastu head mängu näidata. \"Olen näinud Bulgaaria kolme mängu, kus nad kohtusid Soome, Iisraeli ja Küprosega. Tegu on väga liikuva ja agressiivse meeskonnaga, kellele meeldib palliga olla ja vajadusel pidevat pressingut teha. Seniste esituste põhjal on tegu üsna sirgjoonelise meeskonnaga ning tasub oodata ka palju õhuvõitluseid. Nad on mänginud viie kaitsjaga, kus ääred on suure töövõimega,\" kirjeldas vastast Prins.\n\nPeatreener ei soovinud mängu eel Eesti koondise taktika kohta liialt palju ära anda ning sõnas, et kell 17.30 väljakul näeb, kuidas plaan õnnestub. \"Ütleme nii, et me ei plaani minna kaitsma, vaid üritame ise palliga mängida. Kindlasti ei taha liialt oma värava alla langeda,\" avaldas Prins mõned märksõnad.\n\nValiksarja eel on peatreeneri sõnul väga keeruline eesmärke seada, sest mitmete vastaste kohta pole veel põhjust olnud analüüsi teha ning aastakäikude tase on alati muutuv. \"Ütlen poistele ka, et peame alati mängudest maksimumi sihtima ja jalgpalli nautima ning pole mingit põhjust praegu ühtki punktiarvu välja hõigata. Eelduste kohaselt peaksid Venemaa ja Poola meie grupi favoriidid olema. Serbiast hetkel täpsem info puudub, aga äkki on täiesti mängitav meeskond? Bulgaaria ja Läti peaksid seda olema ning lätlaste aastakäigu kohta olen häid sõnu kuulnud,\" jagas peatreener senist infot.\n\n\"Võin öelda, et mängijad on jätnud suurepärase mulje ja senine treeninglaager on edukalt kulgenud. Kõik mängijad on kohtumiseks valmis ja tekitab tõelist peavalu, et protokollist peab 23-liikmelisest nimekirjas kolm välja jätma,\" sõnas ta.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Eesti U-21 koondis kohtub neljapäeval kell 17.30 Tallinnas Kadrioru staadionil Bulgaariaga. Tegu on Eesti U-21 koondise esimese mänguga uues EM-valiksarjas.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Vaata läbi uudise pealkiri ja tekst ning loo loov sissejuhatav lause, mis haakub artikli sisuga.\n\n## Pealkiri:\n\nRatas: PPP-projektid tulevad kallimad, kuid toovad ajalise võidu\n\n## Põhitekst:\n\nRatas kommenteeris Vikerraadios rahandusminister Martin Helme ettepanekut, et PPP-projektide raames võiks juba lähiaastatel ehitada Tallinnast lähtuvad suured maanteed Tartusse, Pärnusse ja Narva neljarajaliseks ning ehitada ka silla üle Suure väina. Sisuliselt tähendab see, et ehituseks võtab laenu erafirma, kuid riik jääb aastakümneteks taristu kasutamise eest maksma.\n\n\"PPP on üks alternatiiv. Siin on küsimus, kas me teeme lõpphinnas kallimalt, aga saame asjad see-eest valmis palju kiiremini. Ja mitte ainult ehituslikult, vaid ka eelarve reeglistikult.\"\n\nRatas meenutas oma Tallinna linnapea aega, kus koolihoonete renoveerimisega tehti esimesed PPP-projektid.\n\n\"Rahaliselt tuli see linnale kallim, aga saime koolid kiirelt korda. Koolijütsidel ja nende vanematel pole ju aega oodata, et 30 aasta jooksul tehakse hooned korda.\"\n\nKüsimusele, et see koostöö Urmas Sõõrumaaga tõi kaasa ka teravat kriitikat, vastas Ratas, et need olid toona esimesed PPP-projektid ja väga palju rohkem näiteid ka pole.\n\n\"PPP on edukas, kui kõrval on mingi alternatiiv. Muhusse viiva silla puhul on alternatiiv parvlaevaühendus. Maanteede puhul aeglasem ja kitsam tee. Ehk küsimus on lõppkokkuvõttes selle, et kas objektide valmimise ajaline kiirus kaalub üles kallima hinna,\" sõnas Ratas.\n\nPeaminister lisas, et rahandusminister Martin Helme ettepanek on sedavõrd värske, et vara on rääkida, milline suurtest maanteedest tuleks esimesena ehitada neljarajaliseks või peaks see esimesena ehitama hoopis silla mandrilt Muhu saarele.\n\n\"Ja unustada ei saa seda, mida arvavad asjast kohalikud - silla puhul tuleb küsida arvamust ka Muhu ja Saaremaa elanike käest,\" lisas Ratas.\n\nHelme poolt välja pakutud PPP-projektide temaatika tuleb Ratase sõnul lähemalt arutusele 18. septembril.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Avaliku ja erasektori koostöö ehk PPP-projektid on küll rahaliselt oluliselt kallimad, kuid annavad võimaluse objektid oluliselt kiiremini valmis ehitada, tunnistas peaminister Jüri Ratas.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe hoolikalt uudise pealkiri ja sisu ning kirjuta artiklile pikk sissejuhatav lause, kasutades oma kujutlusvõimet.\n\n## Pealkiri:\n\nRatas: põlevkivi kui looduslik ressurss täielikult seisma panna pole mõistlik\n\n## Põhitekst:\n\nVikerraadio saates \"Stuudios on peaminister\" küsis saatejuht Arp Müller Rataselt, kui mõistlik on uue õlitehase rajamine näiteks aastat 2030 silmas pidades. Ratas vastas, et aluspõhimõte saab olla säästev areng laiemalt.\n\n\"Ei ole nii, et tuleb vaadata ainult keskkonna valdkonda. Tuleb vaadata ka sotsiaal- ja majandusvaldkonda,\" sõnas ta.\n\nKonkreetsele küsimusele, kas investeering põlevkiviõli tehasesse ja rafineerimistehasesse on pikas plaanis mõistlik, vastas Ratas, et viimane aitab õli väärindada ja seeläbi maailmaturul turustada.\n\nPeaministri sõnul ei saa unustada ka investeeringuga kaasnevat sotsiaalvaldkonda ehk inimesi, kes selles valdkonnas täna töötavad.\n\n\"Eesti Energia on esialgsed arvutused teinud ja nende hinnangul on see investeering 10-15 aasta jooksul tasuv. Aga me peame olema ka ise nutikad ja innovatiivsed. Panna üks suur looduslik ressurss seisma, pean silmas põlevkivi, ega see päris mõistlik ole.\"\n\nRatas lisas, et ta toetab, et põlevkivi lihtsalt ahju ajamine elektri tootmisest peab langema ja see on ka juba juhtunud, aga peab mõtlema ka uutele toodetele, kus põlevkivi võiks sisend olla.\n\nPeaministri sõnul jääb CO2 ühiskonda alati alla, aga küsimus on selles, kui palju suudetakse seda ühelt poolt vähendada, aga teisalt ka siduda.\n\n\"Siin ei saa ära unustada, et metsad ju seovad CO2. See tähendab ka metsade vanust. Eesti metsasus on 51-52 protsenti. Sada aastat tagasi oli see natuke üle 20 protsendi. Ehk see on väga palju kasvanud ja siit tuleb järgmine küsimus, milliseid ja kui vanu metsamassiive soovime me Eestis hoida. Kui vanem puistu enam ei seo emissiooni, vaid tekitab seda, siis küsin vastu, armas saatejuht, kas raiemahtu tuleb hoopis tõsta?\" pöördus Ratas saatejuhi poole.\n\nTa lisas, et need küsimused tuleb kõik rahulikult läbi arutada nii Eestis kui ka Euroopas. Ratas lisas, et ei ole nii, et Euroopa Komisjoni uus president ütleb midagi ja nii ka on.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Põlevkivist elektri tootmist tuleb vähendada, kuid mõistlik ei ole üks looduslik ressurss põlevkivi näol täielikult seisma panna, vaid leida sellele nutikaid ja innovatiivseid kasutusvaldkondi, leiab peaminister Jüri Ratas.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe uudis läbi ning loo sellele fantaasiarikas ja pikk lause, mis võiks uudist tutvustada.\n\n## Pealkiri:\n\nKorvpalli MM: Tšehhi üllatas Türgit ja pääses 16 parema sekka\n\n## Põhitekst:\n\nKaks päeva tagasi USA alistamisele ülilähedal olnud Türgi asus küll Tšehhi vastu mängu juhtima, kuid pärast 11:11 viigiseisu said türklased veel vaid korra teisel poolajal ühe punktiga ette ning edasi kulges mäng Tšehhi domineerimisel.\n\nTšehhide ridades tõi Vojtech Hruban 18, Ondrey Balvin 17, Patrik Auda 16, Jaromir Bohacik 15 ja Tomas Satoransky 11 punkti, lisaks võttis Balvin 11, Auda üheksa ja Satoransky seitse lauapalli ning Satoransky andis ka seitse resultatiivset söötu.\n\nTürgile tõi Cedi Osman üleplatsimehena 24 punkti.\n\nTšehhi jätkab 16 parema seas mängimist K-grupis, Türgi aga jätkab mängimist kohtadele 17.-32. O-grupis.\n\nTulemused:\n\nE-grupp:\n\nTürgi – Tšehhi 76:91\nTabeliseis: Tšehhi 2-1, USA 2-0, Türgi 1-2, Jaapan 0-2\n\nF-grupp\n\nBrasiilia – Montenegro 84:73\nTabeliseis: Brasiilia 3-0, Kreeka 1-1, Uus-Meremaa 1-1, Montenegro 0-3\n\nG-grupp\n\nSaksamaa – Jordaania 96:62\nTabeliseis: Prantsusmaa 2-0, Dominikaani Vabariik 2-0, Saksamaa 1-2, Jordaania 0-3\n\nH-grupp\n\nKanada – Senegal 82:60\nTabeliseis: Leedu 2-0, Austraalia 2-0, Kanada 1-2, Senegal 0-3\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Hiinas jätkuvatel korvpalli maailmameistrivõistlustel alistas Tšehhi koondis kindlalt 91:76 Türgi, mis tähendas, et tšehhid pääsesid edasi 16 parema sekka ja türklased jäävad välja.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Pärast artikli pealkirja ja põhiteksti lugemist kasuta oma loovust, et koostada sisutihe ja pikk sissejuhatav lause.\n\n## Pealkiri:\n\nWilson jahib endiselt Tänakut, aga Evansist ja Suninenist ei loobu\n\n## Põhitekst:\n\nEvans ja Suninen on sel hooajal olnud M-Spordi põhisõitjad, kuigi Evans on nüüd kaks MM-etappi vahele jätnud ja ei võistle ka Türgi rallil, kuna taastub seljavigastusest, mille ta sai juulis Rally Estonial võisteldes.\n\nWilsoni sõnul pole ta lootust kaotanud, et praegu MM-sarja juhtiv Tänak naaseb järgmiseks hooajaks Toyotast tagasi M-Sporti, aga sõltumata sellest, kas Tänak naaseb või mitte, tahab Wilson, et nii Evans kui Suninen jätkaksid M-Spordis.\n\n\"Kindlasti jäävad Elfyn ja Teemu meeskonda,\" ütles Wilson Autospordile. \"Oleme neisse mõlemasse nii palju investeerinud, et oleks hullumeelne lasta kellelgi teisel sellest kasu lõigata.\"\n\n\"Kui ka Ott meiega ei liitu, on meie soov, et Elfyn ja Teemu kuuluksid meie meeskonda,\" lisas Wilson.\n\nSaksamaa ralli ajal kinnitas Wilson, et läbirääkimised Tänakuga käivad. \"Tahan mõelda, et võiksime Oti tagasi M-Sporti meelitada. Kindlasti saab keeruliseks takistuseks olema tema palgasoov, aga peame mõtlema sellele, millist edu tippsõitjad saavad meeskonnale tuua. Neid sõitjaid ei ole praegu palju,\" rääkis Wilson siis.\n\nPäev hiljem avaldas aga Toyota rallimeeskonna pealik Tommi Mäkinen et tema usub, et Tänak jätkab tiimis ka järgmisel hooajal. \"Loomulikult oleme sellel teemal palju arutlenud,\" kinnitas Mäkinen Saksamaa ralli ajal. \"Praegu on augusti lõpp, meil on veel aega küll, et järgmiseks aastaks ette valmistuda. Meil ei ole väga kiiret.\"\n\nMM-sarja järgmine etapp ehk Türgi ralli sõidetakse järgmise nädala lõpus. Tänakul on MM-sarja liidrina 205 punkti, talle järgnevad Thierry Neuville 172 ja Sebastien Ogier 165 punktiga.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "M-Spordi rallimeeskonna omanik Malcolm Wilson kinnitas Autospordile, et loodab endiselt tulevaks hooajaks Ott Tänaku enda tiimi ridadesse saada, kuid samas ei soovi ta loobuda ka praegustest sõitjatest Elfyn Evansist ega Teemu Suninenist.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe uudis läbi ning loo sellele fantaasiarikas ja pikk lause, mis võiks uudist tutvustada.\n\n## Pealkiri:\n\nMihkel Kirves tegi Levice särgis korraliku debüüdi\n\n## Põhitekst:\n\nErinevate vigastuste tõttu said Levice eest väljakul käia üheksa meest, vastastel oli kasutada 12 mängijat. Algviisikust välja jäänud Mihkel Kirves kerkis sellest hoolimata omade üheks resultatiivseimaks 17 punktiga, vahendab Korvpall24.ee.\n\n21 silma tõi Viktor Juricek ning Milan Žiaki nimele jäi 12 punkti. Võitjate parimana viskas Damonte Dodd 18 punkti.\n\nLoe pikemalt portaalist Korvpall24.ee.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Tänavusest hooajast Slovakkia meistriliigas Levice Patrioti ridades palliv Mihkel Kirves pidi võistkonnaga esimeses kontrollmängus vastu võtma 75:83 (20:22, 24:25, 14:24, 17:12) kaotuse Tšehhi kõrgliigaklubilt Svitavy Turilt.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe uudis läbi ning loo sellele fantaasiarikas ja pikk lause, mis võiks uudist tutvustada.\n\n## Pealkiri:\n\nPrantsuse kukk Maurice võitis kohtus õiguse kireda\n\n## Põhitekst:\n\n\"Maurice võitis ja hagejad peavad omanikule maksma tuhat eurot hüvitist,\" ütles kuke omaniku Corinne Fesseau' advokaat Julien Papineau.\n\nKohtuprotsess toimus Lääne-Prantsusmaal Rochefort'is. Fesseau ütles kohtule, et keegi tema naabritest kodusaarel Oléronil polnud varem kuke kiremise pärast pahandanud.\n\nFesseau üritas pärast naabrite kaebusi kukke ära petta, asetades tema kanala ümber musti linu, et lind arvaks, et hommik pole käes. See aga ei töötanud.\n\n\"Ma olen sõnatu,\" ütles Fesseau. \"See on võit kõigile, kes on minuga sarnases olukorras. Ma loodan, et see on nende jaoks pretsedent.\"\n\nMaurice'i kohtuprotsessist teati üle Prantsusmaa. Muu hulgas allkirjastas ligi 140 000 inimest allkirjastas petitsiooni \"Maurice'i päästmiseks\" ning toetajad kandsid tema pildiga T-särke kirjaga \"Las ma laulan!\".\n\n\"See on sallimatuse tipp - kohalikke traditsioone tuleb austada,\" ütles Fesseau' küla Saint-Pierre-d'Oléroni külavanem Maurice'i kaitseks.\n\nEdela-Prantsusmaal asuva küla Gajaci külavanem Bruno Dionis du Séjour kirjutas aga mais avaliku kirja kirikukellade helisemise, lehmade ammumise ja eeslite kisa kaitseks ning palus need helid kanda Prantsuse pärandinimekirja.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Kuulsa Prantsuse kuke Maurice'i omanik võitis neljapäeval kohtuprotsessi naabritest hagejate vastu, kes nõudsid kuke hommikuse kiremise lõppemist.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe uudis läbi ning loo sellele fantaasiarikas ja pikk lause, mis võiks uudist tutvustada.\n\n## Pealkiri:\n\nEesti keeles ilmus kirev ja absurdimaiguline romaan Egiptuse külaelust\n\n## Põhitekst:\n\nEgiptuse külaelu ja fellahite koolielu kujutamine eraldi žanrina pole Quṭbi leiutis, kuid \"Külapoiss\" on üks eredamaid fellahi-teema esitusi. Võiks lausa väita, et kui egiptlastel on oma \"Kevade\", siis on see just Sayyid Quṭbi \"Külapoiss\".\n\n1945. aastal esmatrükis ilmunud \"Külapoiss\" järgib romantiseeritud realismi vormi, millele lisandub autobiograafilise žanri eripära. Tosinas peatükis kümmet olulisemat külaeluteemat käsitlev romaan annab edasi autori eluloo 6.–14. eluaastani. Rikkaliku sõnavaraga ja Quṭbile eriomases stiilis üksikasjalisi Mūšā olustikukirjeldusi võib pidada toonaste Egiptuse olude väärtuslikuks etnograafiliseks ja sotsiaal-ajalooliseks allikaks.\n\nLuuletaja ja tõlkija Ly Ehini sõnul on \"Külapoiss\" kirev ja absurdimaiguline tõsilugude sari elust Niiluse-äärses külas. \"Vaimupimedus põimub põlise ilmajäetusega, hariduse poole püüdlemist takistavad nii külaühiskonnas juurdunud ebausk kui ka islam. Vanad tavad ja primitiivsed ettekujutused ei taha anda teed uueaegsele elukorraldusele, veel vähem lääne tsivilisatsiooni arusaamadele. Autori poisikesepõlve mälupildid on eredad, valusad ja mõtlemapanevad,\" on Ehin kirjutanud.\n\nSayyid Quṭb (1906–1966) sündis väikses külas riigi keskosas. Aastail 1921–1932 omandas ta Kairos kesk- ja kõrghariduse, töötas 1932–1948 Egiptuse haridusministeeriumis, sellal valmisid ka paar luulekogu ning tosin kirjandus- ja ühiskonnakriitilist teost. 1948. aastal hakkas Qutb tõsimeelseks muslimiks ja ütles lahti oma varasemast \"islami-eelsest loomingust\". 1948–1950 koges ta Ameerika Ühendriikides õppereisil viibides \"läänemaailma pahelikkust\", mille tulemusel liitus 1950 islamistliku Muslimite Vennaskonnaga. Peagi sai temast liikumise ideoloogiline juht. Alates 1954. aastast kuni elu lõpuni viibis ta valdavalt Egiptuses vanglas, kus valmisid ka tema religiooniteemalised kirjutised, mida tänapäeval peetakse islamiäärmusluse alustekstideks. 1966. aastal poodi Quṭbi Egiptuse ilmalike võimude poolt süüdistatuna riigipöördekatses. Tänapäeval on ta üle maailma tuntud ühtaegu andeka sõnaseadja ja viljaka literaadi ja ka keelatud islamiäärmusluse eestkõnelejana.\n\n\"Külapoisi\" on araabia keelest tõlkinud, kommenteerinud ning põhjaliku järelsõnaga autori elust, vaadetest ja teostest varustanud Üllar Peterson. Teos ilmus Tallinna Ülikooli kirjastuse sarjas Bibliotheca Asiatica.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Egiptuse kirjaniku ja luuletaja, aga ka tänapäevase islamiäärmusluse ideoloogilise isa Sayyid Quṭbi \"Külapoiss\" põhineb autori lapsepõlvemälestustel. Teos annab põhjaliku ülevaate toonasest argielust, kooliskäimisest, kommetest ja elukorraldusest.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Vaata läbi uudise pealkiri ja tekst ning loo loov sissejuhatav lause, mis haakub artikli sisuga.\n\n## Pealkiri:\n\nKarin Paulus: vaene, aga seksikas?\n\n## Põhitekst:\n\nÕndsatel kaheksakümnendatel tahtsime elada nagu soomlased. Olime tarbimisnäljas ja valmis selle nimel võitlema. Viimane tähendas meie oludes eelkõige kätest kinni hoidmist ja laulmist.\n\nOdav, lihtne, püüdlik\n\nNüüdseks on elu küll kõvasti edenud, kuid rahas avalduv õnn pole ikka veel jõudnud kõigi õuele. Iga viies inimene on üsna vaene ja ilma pensioni ning toetusteta jääks hätta vaat et pooled. On inimesi, kes peavad hakkama saama paarisaja euroga kuus. Ravikindlustuseta rahvast on eriti osaajaga töötajate seas täitsa palju.\n\nVõetakse vastu kõiki töid, pirtsutada ei saa, rügatakse mitmel kohal, ropult korraldatud vahetustes.\n\nPalgavaesuse lokkamise kõrval on muidugi piinlik lugeda arvamusi ettevõtjatelt, kes veelgi odavamaid inimesi soovivad. Kas nüüd otseselt pärisorje, kuid ikka neid, kelle pealt saaks kenasti kulusid optimeerida.\n\nVaene, olgu selleks näiteks maalt linna või lihtsalt kaugelt tulnu, on tööandjale muidugi apetiitne. Odav, lihtne, püüdlik ning oma õigustest kergesti loobuv ning sageli keele- ja kultuuribarjääri tõttu isoleeritud.\n\nIda-Virumaa tühjenemise kõrval annavad pealinnas tooni endiste vennasvabariikide esindajad. Nii müüb putkas ploome ukraina mammi ning alandlikult koogutades krohvib ka laupäeval ja pühapäeval seinu samast riigist pärit noorsand.\n\nTöörännet ja soovi paremini elada muidugi keelata ei saa, kui just passe ära ei korjata ja sunnismaisust ei taastata. Olgu töö, mis tahes, ikka tahab see tegemist.\n\nIlmselt ei kulge kohalike ja kaugemalt pärit seksitöötajate elu nii furoorlikult kui Alexander Dumas' \"Kameeliadaami\" ja Giuseppe Verdi \"Traviata\" prototüübiks olnud neiul, kelle küll joodikust isa juba 14-aastaselt esimest korda maha müüs, kuid kes siiski provintsitarina pealinnas läbi lõi ja mõneks ajaks Pariisi moeikooniks sai.\n\nEluvõõruse või ehk kaleduse tahuna paistavad paljud inimesed nautivat vaesust kui eksootikat.\n\nPaar sajandit tagasi riietasid moekamad prantsuse aadlikud end talupiigadeks ja lamburiteks ning etendasid ka romantiseeritud maaelu. Marie Antoinette´il oli näiteks selleks oma väike külake, kus disainlaudas sai värsket lehmapiima portselankannu lüpsta.\n\nNüüd õhkavad paar tuttavat härrat sarnaselt paljude teiste eurooplastega Kuuba järele. Seal on elu nagu meil sügaval Nõukogude ajal – napp, midagi pole saada, aga tundub kuidagi ehe ja aus. Paljud vanade kultuurriikide mehed ja naised puhkavad Tais. Sarnaselt ühele Michel Houellebecqi meie ajale ilmekale kangelasele leiavad nemadki sealt kui mitte just armastuse, siis vähemasti suguühte.\n\n\"Turistid oleks saanud tulla vaatama ehedat vaesust – mahajäetud maju, tehaseid, imelikke garaažikooperatiive, vanurite daatšasid, keldripoode ja rasvapirukaid.\"\n\nTallinna tuntud särasilmad Helen Sildna juhtimisel tahtsid teha Narvast lausa kultuuripealinna. Vastuolulisused, jäätmaad, Sovetistan! Turistid oleks saanud tulla vaatama ehedat vaesust – mahajäetud maju, tehaseid, imelikke garaažikooperatiive, vanurite daatšasid, keldripoode ja rasvapirukaid.\n\nJa turvalises kauguses oleks terendanud miskit veelgi õudsemat – metsik ja vähearenenud Venemaa. On märgiline, et isegi Nublu sõpradele terendavad idapiiri (õieti vist kontrolljoone) lähistel orgastilised retropidustused joogiste tüdrukutega.\n\nVaesuse küütlus Telliskivis\n\nLasnamäe ja Kopli venelased on tulnud juba varem moodi. Mõnd näidati kurioosumina lausa Kumus, teine sai aga rahvalemmikuna Tallinna linnapeaks.\n\nUjumas käiakse ammugi endistes ihupesus päevitajatega pikitud pööblirandades – Stromkal ja Pikakaris. Kolima peaks aga otse loomulikult Kopli liinidele.\n\nVaesuse küütlust ei ole kaotanud Telliskivigi, kus silikaattellisest majad, euroalustest kolemööbel ja rõvedavõtu grafitid on osutunud jube menukaks. \"Nagu Berliin,\" arvab mõni selle nässakesteetika iseloomustamiseks. Soome, inglise ja itaalia keele kõrval kuuleb eestikeelset jutuvada seal juba päris harva.\n\nLäbu keskel on pesa arvukatel mainekatel firmadel, üks värskematest asukatest on Rahva Raamat. Nüüd on lisandunud veel miskit õige šikki – frantsiisiga saabus meile Fotografiska kunstimuuseum, kus on moodsalt rõhku pandud kestlikkuse kontseptsioonile.\n\n\"Isegi seakisa on ära kasutatud,\" ironiseeris tuttav restorani üle, kus tõepoolest jäätmeid tegelikult ei tekigi, kõik läheb toitu, ringlusesse ja komposti. Nagu muiste, nagu talus!\n\nKunstiakadeemia sai väga kehva majandamise tulemusel samuti edukaks. Kesklinna ja vanalinna majadest ilma jäädes koliti kunagisse sukavabrikusse. Mahakoorunud värviga shabby chic kompleks on ülimalt menukas mitte ainult kohaliku noorema kultuurrahva, vaid ka välismaalaste seas, kes ei soovi mitte ainult vahetusüliõpilaseks tulla, vaid tahavad kohe päriseks siia jääda.\n\nAineline kitsikus võiks seega aidata konstrueerida uut minapilti. Vaesus on uus must!\n\nNõnda on kehvast elujärjest tingitud elustiil popilt loodussõbralik. Ilma erilise pingutamiseta saab elada nagu maailma kuulsaim keskkonnaaktivist, rootsi laps Greta Thunberg: ei saa raiskavalt tarbida ning osooni auklikuks tulistavaid lennureisise pole ka põhjust ette võtte. Parem linnalaager ja seenelkäik!\n\nKa tervislikult kartulist ja porgandist toituvat pensionäri ootab taolise vaga ja vaese elu eest õnn – eelisjärjekorras paradiisi pääs. Lõpuks ometi saavad viimased esimesteks!\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Eluvõõruse või ehk kaleduse tahuna paistavad paljud inimesed nautivat vaesust kui eksootikat ja aineline kitsikus aitab konstrueerida uut minapilti. Vaesus on uus must, teatab Karin Paulus oma kommentaaris.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Süvene uudise pealkirja ja sisu ning kirjuta sellele loole sisukas ja informatiivne sissejuhatus, mille pikkus on üks lause.\n\n## Pealkiri:\n\nKalmer Musting eurosarja kordusmängu eel: imedesse peab lootma\n\n## Põhitekst:\n\nNädal tagasi Lõuna-Sloveenia väikelinnas Ribnicas möödus kohtumine võõrustajate kontrolli all. Vaheajaks juhtis Riko 15:10, aga veel 44. minutil olid Serviti taga vaid 18:21. Sloveenide lõpuspurt oli võimas ja saadi kümneväravaline võit. Resultatiivseimad mõlemas meeskonnas olid vasakääred – põlvalastel Henri Sillaste seitsme ja Rikol Jan Pucelj kaheksa tabamusega.\n\n\"Oleme endile selgelt teadvustanud, kus kõrbesime ja miks, loodetavasti suudame selle mängijateni viia. Rünnakul jäi tagaliinis enesekindlusest puudu ning eks seda näita ka tõsiasi, et kõigile märgiti protokolli vaid üks-kaks väravat. Peame palju paremini õnnestuma, kui soovime võita,\" sõnas Serviti peatreener Kalmer Musting.\n\n\"Seis on loomulikult keeruline, aga samas ei saa enne öelda, et võimatu, kuniks mäng pole alanud. Üritama peab ja seda teeme meiegi, tuleb haarata initsiatiiv ja ise mängu domineerida. Imedesse peab lootma ja eks see ime oleks, kui suudame seisu enda kasuks pöörata ning edasi pääseda,\" tunnistas Musting.\n\nServiti jaoks poleks hoolimata võõrsil peetud avamängu kaotusest kodus edasipääs saavutada esmakordne. Enam kui kümme aastat tagasi tehti seda EHF Cupil koguni kolm aastat järjest. 2006. aastal kaotati Bulgaarias seitsme väravaga Varna HC Lokomotiv Metaleksile, ent võideti kodus 32:22.\n\nAasta hiljem jäädi esmalt kaheksaga alla Viini Fivers Margaretenile, aga purustati austerlased Põlvas 28:17 ning 2008. aastal alistuti võõrsil Jesper Bruno Bramanise tänasele koduklubile HV KRAS/Volendam 26:27, kuid võeti kodus hollandlaste üle kindel 29:22 võit. Kümne- või enamaväravalisest kaotusseisust pole eurosarjas välja tulnud siiski ükski Eesti klubi.\n\n\"Mäletan neid mänge väga hästi. See oli periood, kus tõesti olime kodus ülikõvad ja meil oli Mait Patraili näol selge liider olemas. 2006. aastal olime Meistrite liiga eelringis lähedal veelgi suuremale tagasitulekule,\" meenutas Musting aega, mil kreeklaste ASE Doukase vastu kaotati võõrsil tosina väravaga ja kodus lõpuks siiski vaid seitsmega võideti.\n\nKolmapäeva õhtul alustas Riko mänge Sloveenia meistriliigas ning pööras võõrsil poolajakaotuse mulluse esiliigavõitja RK Slovenj Gradeci vastu 36:33 (16:18) võiduks. Serviti ja Riko paari võitjat ootab EHF Cupi järgmises ringis Valgevene meistrivõistluste hõbe Minski SKA.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Laupäeval peetakse Põlvas Euroopa tugevuselt teise käsipalli klubisarja ehk EHF Cupi avaringi korduskohtumine kohaliku Serviti ja Sloveenia klubi Ribnica RD Riko vahel. Esimese mängu võõrsil kaotas Serviti 22:32 (10:15). Pall pannakse Mesikäpa hallis mängu kell 18.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu uudise pealkirja ja põhisisuga. Kasuta neid fakte, et luua pikk ja sisutihe lause, mis toimib loo sissejuhatusena.\n\n## Pealkiri:\n\nOskar Lehemaa \"Karv\" osaleb Ameerika suurimal fantaasiafilmide festivalil\n\n## Põhitekst:\n\nFestival keskendub õudus-, ulme-, fantaasia- ja actionfilmidele üle maailma, andes tihti võimaluse ka just noorematele filmitegijatele. Lehemaa \"Karv\" kuulub programmi \"Short Fuse\", milles näidatakse žanripiire ületavaid ning julgeid lühifilme noorte tegijatelt.\n\n\"Karva\" kõrval kuuluvad \"Short Fuse\" valikusse USA lühifilmid \"The Haunted Swordsman\", \"Place\" ja \"3 Days\", Briti lühimuusikal \"The Devil's Harmony\", festivalil maailmaesilinastuv Kanada õõvalugu \"Sailor\" ning Austraalia lavastaja Mia'kate Russelli \"Maggie May\".\n\nFantastic Festil on aastate jooksul esilinastunud näiteks Tim Burtoni \"Frankenweenie\", Paul Thomas Andersoni \"There Will Be Blood\" ning Robert Rodriqueze \"Machete Kills\".\n\nLühifilm \"Karv\" räägib kiilanemise tõttu komplekside küüsis vaevlevast Leost (Sten Karpov), kes võtab kasutusele müstilise juuksekasvuseerumi. See põhjustab aga tema kehas groteskseid moondumisi. HÕFF-il võitis \"Karv\" lühifilmide võistlusprogrammi Hõbedase Mélièsi auhinna, Kanada Fantasia International Film Festivalil tunnustati linateost aga publiku preemiaga.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Režissöör Oskar Lehemaa lühifilm \"Karv\", mis esilinastus aprillis Haapsalu õudus- ja fantaasiafilmide festivalil, osaleb Ameerika suurimal fantaasiafilmide festivalil Fantastic Fest.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Süvene uudise pealkirja ja sisu ning kirjuta sellele loole sisukas ja informatiivne sissejuhatus, mille pikkus on üks lause.\n\n## Pealkiri:\n\nReinsalu tegi ülevaate ettevalmistustest Suurbrittannia leppeta lahkumiseks\n\n## Põhitekst:\n\nReinsalu ütles, et kuigi leppeta lahkumisest tulenevaid segadusi täielikult vältida pole võimalik, saab üleminekut sujuvamaks muuta. Ta lisas, et selleks on iga Ühendkuningriigiga seotud kodaniku ja ettevõtja huvides viia end varakult kurssi eesseisvate muutustega ning astuda vajalikud ettevalmistavad sammud.\n\nEuroopa Komisjoni juhtimisel on Euroopa Liidu liikmesriigid teinud ühiselt ettevalmistusi kõikideks stsenaariumiteks, sealhulgas võimalikuks leppeta lahkumiseks. Rida erimeetmeid on vastu võetud Euroopa Liidus tervikuna – viisavabaduse vastastikuseks kehtestamiseks, lennuühenduste ja maanteevedude jätkumiseks, sotsiaalkindlustuse piiriüleseks jätkamiseks ja Erasmus+ programmis osalejate õpingute jätkamiseks.\n\nEestis on muudetud vajalikke seadusi kodanike õiguste tagamiseks, muutmist vajab veel liiklusseadus. Maksu-ja tolliamet on valmistunud tollirežiimi kehtestamiseks.\n\nValitsuskabinetis otsustati pöörata punkt \"Eesti valmisolekust Ühendkuningriigi Euroopa Liidust lahkumiseks väljaastumislepingu jõustumiseta\" valitsuse istungi päevakorrapunktiks ja see esitatud kujul heaks kiita.\n\nTerviklik ja jooksalt uuenev ülevaade Eesti kodanikele ja ettevõtjatele Brexitiga kaasnevatest muudatustest on leitav välisministeeriumi kodulehelt – brexit.mfa.ee. Lisaks on ettevõtjatel võimalik tutvuda põhjalike juhistega maksu- ja tolliameti kodulehel ning vajadusel registreeruda personaalsele nõustamisele.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Välisminister Urmas Reinsalu andis valitsusliikmetele ülevaate Eesti ettevalmistustest juhuks kui Ühendkuningriik lahkub Euroopa Liidust leppeta.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Süvene uudise pealkirja ja sisu ning kirjuta sellele loole sisukas ja informatiivne sissejuhatus, mille pikkus on üks lause.\n\n## Pealkiri:\n\nDener Jaanimaa koduklubi alustas SEHA-liigat uskumatu võiduga\n\n## Põhitekst:\n\nUkraina klubi jaoks oli tegemist esimese kohtumisega sellel turniiril. Mäng algas väga võrdselt ja esimesel poolajal kumbki võistkond rohkem kui kahe väravaga ei juhtinud. Teist perioodi alustas natuke paremini koduvõistkond Tatran ning 52. minutil oligi seis 24:21 nende kasuks ja korraks tundus, et mäng on juba eestlase klubi jaoks läinud. Viimased kaheksa minutit aga ei lasknud Motor enam vastastel visata ühtegi väravat ning paar sekundit enne lõppu viskas Igor Soroka seisuks 25:24 ja kindlustas Zaporižžjale ajaloolise esimese võidu SEHA-liigas, vahendab Käsipall24.ee.\n\nJaanimaa väravaid ei visanud, kuid andis ühe resultatiivse söödu.\n\nJärgmise mängu peab Motor SEHA-liigas juba laupäeval, kui kohtutakse eelmise aasta Meistrite liiga võitja Skopje Vardariga\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Dener Jaanimaa koduklubi Zaporižžja Motor alustas SEHA-liigat vägeva 25:24 võiduga Prešovi Tatrani üle.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe artikli pealkiri ja sisu, seejärel loo pikk ja põnev lause, mis võiks olla artikli sissejuhatus.\n\n## Pealkiri:\n\nBrexitiga tuleb Eestis Ühendkuningriigi juhiload välja vahetada\n\n## Põhitekst:\n\nSeadusemuudatus võimaldab pärast Brexitit aastase üleminekuperioodi, et Eestis alaliselt elavate isikute Ühendkuningriigi juhiload ei muutuks kehtetuks. Enne Brexitit Eestisse elama asunud isiku Ühendkuningriigi juhiluba kehtib pärast Brexitit veel 12 kuud ning selle aja jooksul tuleks juhiloa omanikul see vahetada Eesti juhiloa vastu. Väljavahetamine toimub ilma eksamiteta ning tasuda tuleb vaid riigilõiv.\n\nKui toimub lepinguta Brexit, siis enne Brexitit Eestisse elama asunud isiku Ühendkuningriigi juhiluba kehtib pärast selle aasta 31. oktoobrit veel 12 kuud. Teisalt kui Ühendkuningriik lahkub EL-ist lepinguga, siis Eestisse elama asunud isiku Ühendkuningriigi juhiluba kehtib veel 12 kuud pärast üldise Brexiti ülemineku aja lõppu ehk alates järgmise aasta 31. detsembrist kuni 2021. aasta lõpuni.\n\nKui üleminekuaeg saab läbi, muutub Ühendkuningriigi juhiluba Eesti seaduse silmis kolmanda riigi juhiloaks, ehk edaspidi on tegu tavapärase Viini 1968. aasta teeliikluse konventsiooni juhiloaga. See tähendab, et Eestisse reisimisel selline juhiluba jätkuvalt kehtib, kuid kui isik asub Eestisse alaliselt elama, siis peab ta juhiloa vahetama Eesti juhiloa vastu 12 kuu jooksul alatest alaliselt elama asumisest.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Valitsus otsustas täiendada Brexiti tuleku eel liiklusseadust, et Ühendkuningriigi juhilubade omanikel oleks võimalik ka edaspidi Eestis autot juhtida.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu artikli sisuga ja loo sellele pika lausega sissejuhatus, mis köidab lugeja tähelepanu.\n\n## Pealkiri:\n\nEesti – Valgevene mängul esitab hümni Oliver Kuusik\n\n## Põhitekst:\n\nOoperilaulja Kuusik on kindlasti tuttav kõikidele muusikasõpradele ning jalgpallipublikule tegi ta end rohkem tuttavaks 2016. aastal, mil ta tegi võimsaid esitusi jalgpalligalal. Kuusik oli pikki aastaid rahvusooper Estonia solist ja teenis mitmel korral publikupreemia, esitades keerukaid ja hinnatud teoseid. Praegugi teeb ta Estonia laval kaasa külalisena.\n\nReedesel kohtumisel tulevad pallilapsed Tallinna FC Florast ning mängijate saatjad FC Tallinnast ja Martin Reimi jalgpallikoolist.\n\nEesti – Valgevene avavile kõlab kell 19, otseülekanne ETV2-s ja ERR-i spordiportaalis algab kell 18.45.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Reedesel Eesti – Valgevene meeste koondiste EM-valikmängul esitab Eesti hümni Oliver Kuusik.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu artikli sisuga ja loo sellele pika lausega sissejuhatus, mis köidab lugeja tähelepanu.\n\n## Pealkiri:\n\nArvustus. Kohtumised alateadvuse ehk teise iseendaga\n\n## Põhitekst:\n\nCarl Gustav Jung soovitas teadvuse ja alateadvuse juppideks võtta ja anda juppidele nimed, noh... ego, superego, id ja persona jne, teate küll, et end paremini lahata ja lasta neil minadel ja antiminadel omavahel suhelda. Ei ole ma sellele kunagi pihta saand, ehkki Jung on võluv kirjamees. No kas pole see pisut lihtsustav.\n\nOmeti, kui Hermaküla teatrikoolis Jungist jutlustas, hakkasime varsti kõik und nägema Jungi unenäoteoorite järgi ehk siis jungiaanlikke sümboleid, mida Hermaküla oli refereerinud. Eelkõige muidugi igasugu võrusid ja toikaid.\n\nHeinloo-Aadla oopus kombib ka sarnast teiste minade maailma ja oma kujuteldava kaaslsega koosolemist.\n\nTeisiku või teise teema on vana nii kirjanduses kui kinos. Vaid mõnda näidet tuues – Dostojevski \"Teisik\" ja Alan Schenideri lühifilm Samuel Becketti järgi pealkirjaga \"Film\". Viimane on vähem tuntud. No seal on teine mina täpselt sinu nägu, aga kuidagi tuim ja tühi ja selgub, et see on surm. Et surm tuleb sulle surma eel justkui poolele teele vastu, sinu näoga, ja edasi saate juba koos sammuda. Seltsis segasem.\n\n\"Emilie Sagee\" esitab prantsuse kooliõpetaja teisikukujutelma, mis muutus nii intensiivseks, et oma teisikut ei tajunud vaid ta ise, aga toda daami hakkasid ka teised nägema – samal ajal eri kohtades.\n\nSee polegi teab mis eriline psüühiline fenomen. Mingitel üksindusaegadel ja kuskil võõrsil olles olen aegajalt tänaval näinud inimesi, keda olen pidanud vanadeks eesti tuttavateks. Kuigi nad on olnud ehk lihtsalt sarnased. Aga aju trikid manipuleerida nägemismeelega või siis nägemisest saadud pilte omamoodi töödelda on teada. Ajul on neid äppe üksjagu.\n\nJa kord kui saabusin paariaastaselt äraolekult tagasi vana Ford Escortiga, oli tohutu pingelangus Eestis. Ja minu üllatuseks oli Eestis palju samasuguseid Ford Escorte. Oletan, et ma lihtsalt märkasin neid. Mainisin seda vennale ja vend kohmas, et eks siin ole nüüd igasuguseid.\n\nOlen näinud ka bussis inimest, kes tundus mulle olevat mina, kuigi see oli tüdruk. Kange himu oli juttu teha, aga ma olin arg. Vaat ei tea, kas oli totaalne eksitus või oligi miski sisemine kontakt. Aga sellised asjad juhtusid stressisituatsioonides ja stabiilsemalt elades külastavad nägemused harvem.\n\nKas ma lavastusest ei räägigi? Kohe räägin.\n\nKaks lakooniliselt pruunidesse pikkadesse kleitidesse riietatud sarnaste soengutega daami võtavad minimalistlikult ja kargelt kujundatud laval poose. Enamasti on nad kõrvuti (armastajad või lähedased vaatavad paralleelselt, mitte teinteisele otsa), harva on kehalises kontaktis. Enamasti kestab misanstseen või tilluke episood sekundeid, mõnikümmend sekundit, harva minuti, kuigi on ka pikka vaikset staatikat – ja siis tuleb blackout, millele järgneb uus minimalistlik stseen. Kogu tükk algab pika staatikaga, mis lõppeb pauguga. Veenev pauk. Algul ootasin, millal rääkima hakatakse, kuni tasapisi kohale jõudis, et siin juttu ei tulegi. Nigu oleks lugu tehtud noore Edmuntas Nekroshiuse mälestuseks, see mees armastas ka konsentreeritud, sisemisest pingest laetud tegevust vaikuses (\"Pirosmani, Pirosmani\" näiteks).\n\nJah, see konsentratsioon ja pinge, mis vangistab vaatama. Ja millalgi väsitab. Kust see nii tuttav on? Jaapani Noh teatrit pole ma vist näinud (äkki üht tükki Moskvas siiski nägin), aga näiteks Kurosawa \"Sõdalase vari\" (jällegi teisikute lugu) algab samasuguse pika konsentreeritud vaikusega, kus näitleja on staatikas. Seal kestis see vist oma kümme minutit ja lõppes tühjendava totrusega, mis tekitas tunde, et mind on alt veetud. \"Emilie Sagees\" on teisiti ja kõrgepinge jätkub tund ja veerand kestva etenduse lõpuni.\n\nOli ka inimesi, kes saalis pingele vastu ei pidanud ja läksid ära. Nagu kunagi Noorsooteatri \"Godot'\" ajal – seal valitses sarnane minimalism. (Värsket \"Godot´d\" pole veel näinud, aga kibelen küll.)\n\nMuide ma ise üritasin kunagi sarnases võtmes teha Stanislaw Przybyszewski \"Lund\" Rakvere teatris, kus lasin Margusel terve suitsu lavastuse algul rahulikult ja keskendunult ära tõmmata. Mõtlesin, et pärast seda väsitavat ootust on kena närvipingelist dialoogi tulistada. Ervin Õunapuu oli oma kuivand ervinõunapuudega ja lumega üpris sarnase lavakujunduse planeerind nagu \"Emilie Sagees\". Paraku mu keniaalne lavastus ei etendunud iial. Ja ega siis keegi taolist minimalismi poleks viitsind ka vaadata.\n\n\"Emilie Sagee\" lavastus on ritaal ja nagu rituaalidega on, sa kas lähed kaasa ja oled võlutud ja näed pisikesi imesid või distantseerud, muigad, lased seljatoele lösakile ja nii kaotad võimaluse imet näha või kohtuda oma alateadvusega kas kohapeal või hiljem neid mustreid meenutades. Kohtumine enda teisikuga võib olla jube, aga võib ka turgutada, kui saad aru, et see, et sa pead ennast ja oma identiteeti üheseks ja teadvuslikult kontrollitavaks, võib osutuda illusiooniks.\n\nMul jookseb sees allusioone ja paralleele ridamisi, sest vist olen alateadlikult sarnast kraami otsinud.\n\nVõtke ERR lehelt lahti näiteks ammune Draamateatri lavastus \"Postimaja\". See oli veel Salme tänaval. Juhan Viiding lavastas Tagore tükki ja Sulev Teppart mängis. Tõnis Vint kujundas. Minimalism mängus ja ülipeenes kujunduses. Kuidas lugu algas? Üks kuju laval, pikk staatika ja pikk vaikus. Lõputu. Televariandis see kahjuks nii pikk ei ole. Aga kena vaatamine ikka. Lugu on armas, korraga tark ja naiivne. Nigu miski India \"Kevade\".\n\nSiis Romeo Castelluzzi minimalismid. Samuti lõputu aeglus, kus näib, et aeg on venima hakanud. Tugev kontsentratsioon, aegluup teatrilaval, mis painab ja on juskui inimliku lõputu vaeva ja kannatuse manifest. Londonis vahiti taolist ühegi krõpsuta saalis ja ega Rakveres teisti olnud. Baltoscandalil vist.\n\nNo \"Emilie\" tüki lõpus on stseen, kus üks daam lutsib pikalt teise juukseid. Ei mina tea, kas seal saavad kaks mina kuidagi lõpuks või korraks kokku. Meenub, kuidas Margus vabanes oma luupainajast, kui astus temaga vahekorda.\n\nVõib öelda, et lavastus oli unenäoline või oligi unenägu. Une nägu oli see küll. Ja ma ei tea, kas ma sain instruktsioone oma teise minaga kohtumiseks. Võiolla julgustust, et ega karta ei ole mõtet ja pole mõtet ka loota, et tal on sulle tähtis sõnum edasi anda. Aga kohtuda võib, kui isu. Ehk sigineb tunne minade paljusest. Ja mõni võib neist olla kuratlik, mõni aga jumalik.\n\nAh soo, kui piiblis räägitakse palgest palgesse nägemisest, siis kelle palgesse me ikka vaatame kui mitte enda omasse. Nähes seal korraga kuradit ja jumalat ja tühjust ja igavikku ja kõike muud kujutluslikku ja tegelikku, mida rännul vaja.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "\"Emilie Sageé\"\n\nKellerteater\n\nLavastajad: Kersti Heinloo (Eesti Draamateater) ja Raho Aadla\n\nKunstnik: Kristjan Suits (Tallinna Linnateater)\nHelilooja: Raido Linkmann\nValguskujundus: Kristjan Suits ja Triin Suvi (Eesti Draamateater)\nKunstniku assistent: Maia Vahtramäe\n\nLaval: Eva Püssa ja Arolin Raudva", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe uudis läbi ja pane oma kujutlusvõime tööle, et välja mõelda üks korralik sissejuhatav lause sellele loole.\n\n## Pealkiri:\n\nNoor produtsent Lumele andis välja remiksi loost \"Live+Live+Grow\"\n\n## Põhitekst:\n\nLoo originaal on Egert Milderi debüütsingel, mis muuhulgas jõudis ka Raadio 2 aastahiti esikümnesse. Nüüd on aga lugu saanud tänu noorele andekale produtsendile uue hoogsama ja veel suvist meeleolu kandva kõla.\n\n\"Oleme alati mänginud ja nüüd ka paaril viimasel aastal välja andnud muusikat, mis muidu ehk jääks sahtlisse, aga tegelikult vääriks rohkemaid kõrvu kas või väikese detaili või tunde pärast, mida lugu edasi suudab anda,\" seletas Peeter Ehala TIKS Rekordsist värske remixi tagamaid.\n\nNoor produtsent Lumele, kodanikunimega Karl-Joosep Mandri, tabas Egerti loos miskit ära, mis avab ehk tee ka hoopis uue kuulajani, aga samas säilis loo sisu. \"Loo sõnum sobib hästi nii kooli- kui ka tööaasta algusesse - uued tuuled purjedes, mille potentsiaali ei tasu kasutamata jätta. Ole julge, aga mõtle oma otsused läbi ja hooli endast,\" lisas Ehala.\n\nEgert Milderi originaal:\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Plaadifirma TIKS Rekords andis välja noore produtsendi Lumele tehtud remiksi Egert Milderi aasta tagasi ilmunud loole \"Live+Love+Grow\".", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Süvene uudise pealkirja ja sisu ning kirjuta sellele loole sisukas ja informatiivne sissejuhatus, mille pikkus on üks lause.\n\n## Pealkiri:\n\nEesti – Valgevene mängu kohtunikud tulevad Luksemburgist\n\n## Põhitekst:\n\nDurieux'd abistavad Gilles Francois Becker ja Joaquim Da Silva. Neljas kohtunik on Laurent Kopriwa. Kohtunike tegevust hindab Drazenko Kovacic (Horvaatia) ja mängu delegaat on Vito Di Gioia Itaaliast.\n\n34-aastane Alain Durieux tegi oma eurosarja debüüdi 2016. aastal mängus, kus Tallinna FC Flora kohtus võõrsil Lincoln Red Impsiga (Gibraltar). Meeste A-koondiste esimese mängu sai ta kirja mullu Tamperes, kus Soome mängis maavõistluses 2:0 üle Eesti reedese vastase Valgevene. Möödunud sügisel teenindas ta UEFA Rahvuste liiga mängu Liechtenstein – Armeenia.\n\nReedene mäng A. Le Coq Arenal saab avavile kell 19, otseülekanne ETV2-s ja ERR-i spordiportaalis algab kell 18.45.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Reedel A. Le Coq Arenal toimuva Eesti – Valgevene EM-valikmängu kohtunikud tulevad Luksemburgist. Mängu peakohtunik on Alain Durieux.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe hoolikalt uudise pealkiri ja sisu ning kirjuta artiklile pikk sissejuhatav lause, kasutades oma kujutlusvõimet.\n\n## Pealkiri:\n\nNolan sulgeb Mumbais \"Teneti\" võteteks luksushotelli ja kaubatänava\n\n## Põhitekst:\n\nNolanil on plaanis võtta kasutusele mitmed populaarsed paigad Indias Mumbais. Võtted toimuvad Colaba kaubatänaval, Taj Mahali paleehotellis ja Colaba turul, vahendas Hindustantimes.\n\nNolan plaanib kohad võteteks sulgeda hommikul kella kaheksast kuni kella kaheni päeval. Sarnaselt Tallinna võtetele, ei pääse filmimise ajal huvilised nendesse paikadesse.\n\nSeni pole veel täpsustatud, mis kuupäevadel Nolan võttemeeskonnaga Mumbaisse saabub.\n\nNolan veetis Mumbais aega eelmisel aastal filmipärandi sihtasutuse korraldatud üritusel, kui veetis seal neli päeva. Kohaliku meedia teatel otsustas Nolan just siis, et filmib oma uue linateose osaliselt üles Mumbais.\n\n\"Tenet\" on Christopher Nolani kirjutatud, lavastatud ja produtseeritud linateos, mis võetakse üles seitsmes riigis, nende hulgas Eestis.\n\n\"Teneti\" produtsendid on lisaks Nolanile tema naine Emma Thomas ja Thomas Hayslip. Filmi näitlejaterivvi kuuluvad John David Washington, Elizabeth Debicki, Robert Pattinson, Clémence Poésy, Dimple Kapadia, Michael Caine, Aaron Taylor-Johnson ja Kenneth Branagh.\n\n\"Tenet\" esilinastub järgmise, 2020. aasta 17. juulil.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Septembris liigub Christopher Nolan koos võttemeeskonnaga Indiasse, et filmida seal üles osa filmist \"Tenet\".", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe artikli pealkiri ja sisu, seejärel loo pikk ja põnev lause, mis võiks olla artikli sissejuhatus.\n\n## Pealkiri:\n\nAas: kaubamahte arvestades on ringraudtee rajamine ebamõistlik\n\n## Põhitekst:\n\nAasa seisukoht on pärit juulikuus toimunud kohtumiselt nelja Harjumaa valla (Kiili, Rae, Saku, Saue) esindajatega, kus majandus- ja kommunikatsiooniministeerium (MKM) tutvustas praegu Paldiski suunal raudteel liikuvaid kaubamahte ja selle madalaid prognoose tulevikuks.\n\nMKM-i ja valdade ühine seisukoht kohtumisel oli, et kui võrrelda tänaseid ja perspektiivseid Paldiski suunal liikuvaid kaubamahte ja ringraudtee ligikaudset maksumust, on ringraudtee rajamine vaid kaubaveoks ebamõistlik. Ringraudtee rajamiseks kuluks hinnanguliselt üle saja miljoni euro.\n\nKohtumisel lepiti ka kokku, et kuivõrd Rail Balticu rajamine on nagunii kavas, tuleks seda maksimaalselt ära kasutada ning mitte rajada kahte paralleelset raudteed.\n\nSamas nõustusid vallad siiski oma üldplaneeringutes arvestama perspektiivse ringraudtee koridoriga ning Männiku-Saue raudteeühendusega.\n\nTeisalt andis Aas tänavu augustis Rail Baltic Estoniale käsu arvestada projekteerimisel potentsiaalse Tallinna ringraudteega, mis tähendab, et tulevikku vaadates selle ühendusega siiski arvestatakse. Harjumaa omavalitsuste liit on teiste seas juhtinud tähelepanu sellele, et tulevikus on vaja uut ida-läänesuunalist reisirongiühendust, sest Balti jaama vastuvõtuvõime on ammendunud.\n\nKa Aas märkis, et kui esialgu lahendatakse Tallinna lähipiirkonnas reisijate liikumisvajadus Rail Balticu kohalike peatustega, siis tulevikus võib tekkida nõudlus raudteeühenduste järele kohtadesse, mida ei kata olemasolev raudtee ega loodav Rail Baltic. \"Siis on oluline, et rööbastranspordi arendamiseks oleks rohkem kui üks variant, mida analüüsida,\" ütles Aas.\n\nTallinna ringraudtee võimalikud koridorid (märgitud pruuni katkendjoonega) Autor/allikas: MKM\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Tänaseid kaubamahte ja nende madalaid tulevikuprognoose arvestades ei ole ringraudtee rajamine kaupade väljaviimiseks Tallinna kesklinnast hetkel mõistlik, teatas majandus- ja taristuminister Taavi Aas vastuskirjas Harju omavalitsuste liidule.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe artikli pealkiri ja sisu, seejärel loo pikk ja põnev lause, mis võiks olla artikli sissejuhatus.\n\n## Pealkiri:\n\nKelly Sildaru jätab kooli tõttu hooaja esimese MK-etapi vahele\n\n## Põhitekst:\n\nKelly Sildaru isa ja juhendaja Tõnis Sildaru ütles Delfile, et tütar soovis üle pika aja nautida sõprade ja koolikaaslastega 1. septembrit kodumaal.\n\n\"Ta tundis sõpradest ja koolist puudust. Kelly pole mitu aastat 1. septembril kooli läinud ja kuna talv tuleb nii pikk, siis otsustasime selle kasuks, et MK-sarja edasi lükata,\" rääkis Tõnis Sildaru.\n\nIlmselt alustab Kelly Sildaru hooaega novembris Stubai pargisõidu MK-etapil, aga päris kindel see pole. Tänavusel hooajal on kavas rohkem X-Mänge kui kunagi varem ja Sildarud eelistavad võistelda just X-Mängudel.\n\n13-aastane Henry Sildaru on erinevalt õest endiselt Uus-Meremaal, paraku ei lubanud kukkumisel viga saanud selg kümmekond päeva treenida. Seetõttu ei saanud ta osaleda ka elu esimesel FIS-i võistlusel.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Esialgsete plaanide järgi pidi freestyle-suusataja Kelly Sildaru hooaja avama Uus-Meremaal Cardronas peetaval rennisõidu MK-etapil, aga kvalifikatsiooni stardinimekirjas teda pole.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe uudis läbi ning loo sellele fantaasiarikas ja pikk lause, mis võiks uudist tutvustada.\n\n## Pealkiri:\n\nValitsus toetas eriväelaste saatmist Mali missioonile\n\n## Põhitekst:\n\nValitsus toetas neljapäevasel istungil kaitseministeeriumi ettepanekut suurendada kaitseväe osalust Prantsusmaa juhitavas sõjalises operatsioonis Barkhane Malis. Riigikogu andis eelmise aasta lõpus kaitseväele mandaadi osaleda operatsioonil kuni 50 sõduriga, nüüd soovib kaitseministeerium küsida riigikogult luba saata operatsioonile kuni 95 kaitseväelast.\n\nAlates möödunud aasta augustist osaleb Eesti operatsioonil Barkhane mehhaniseeritud jalaväerühma, toetusüksuse ja staabiohvitseridega.\n\nEelnõu kohaselt on tuleval aastal kavas lisada operatsioonil osalevale jalaväerühmale täiendavad võimed meditsiini, demineerimise ja tulejuhtimise näol. Seletuskirja kohaselt soovib jalaväerühma täiendada lisavõimetega selliselt, et üksus saaks oma ülesandeid väekaitse raames iseseisvalt ellu viia.\n\nLisaks näeb eelnõu ette, et kaitsevägi saadab missioonile erioperatsioonide üksuse või üksused. Eelnõu seletuskirja kohaselt saab Eesti eriüksuslaste peamiseks ülesandeks Mali üksuste väljaõpetamine.\n\n\"Tulenevalt senisest heast koostööst on Prantsusmaa teinud Eestile ettepaneku suurendada Eesti panust operatsiooni Barkhane ning alustada ühiselt erioperatsioonide üksuste koostööd Mali relvajõudude väljaõpetamisel,\" seisab eelnõu seletuskirjas.\n\nSeletuskirjast ilmneb, et sarnane koostööettepaneku on Prantsusmaa teinud ka teistele riikidele, sealhulgas Põhjamaadele.\n\nEelnõu seletuskiri märgib, et koostöö operatsioonil Barkhane on tugevdanud veelgi Eesti ja Prantsusmaa strateegilist liitlassuhet ning sõjalist koostööd. \"Prantsusmaa valitsusliikmed ja kõrged sõjaväelased on Eesti panust operatsiooni hinnanud väga kõrgelt ning tunnustanud operatsiooni raames tehtud Eesti kaitseväelaste tööd. Kahe riigi kaitseväe üksuste koostöö käimasolevas sõjalises operatsioonis on tõstnud üksuste koostegutsemisvõimet,\" seisab seletuskirjas.\n\n\"Panustamine operatsiooni Barkhane süvendada strateegilist suhet Eesti ja Prantsusmaa vahel, mis baseerub lisaks jagatud väärtusruumile ka ühisel arusaamal julgeolekukeskkonnast ning seda mõjutavatest ohtudest. Prantsusmaa osaleb aktiivselt NATO heidutushoiaku tugevdamisel, panustades oma üksustega liitlaste suuremasse kohalolekusse Balti riikides, sealhulgas Eestis,\" seisab seletuskirjas.\n\nOperatsioonil osalemise kulud kaetakse kaitseministeeriumi eelarvest, tuleval aastal on kaitseväe tegevuskuludeks operatsioonil Barkhane kavandatud 5 400 000 eurot.\n\nEesti jalaväerühma ülesandeks on väekaitse, täpsemalt baasikaitse, baasi lähiümbruse patrullimine ning kiirreageerimine ohuolukordades.\n\nLisaks operatsioonile Barkhane osaleb Eesti Malis viie kaitseväelasega Euroopa Liidu väljaõppemissioonil EUTM Mali ja kolme kaitseväelasega ÜRO rahuvalvemissioonil MINUSMA.\n\nValitsus toetas ligi 500 kaitseväelase osalust missioonidel\n\nValitsus kiitis neljapäevasel istungil heaks kaitseministeeriumi ettepaneku küsida riigikogult tulevaks aastaks missioonidel osalemiseks mandaati kokku kuni 485 kaitseväelasele.\n\nKaitseministeerium soovib riigikogult küsida mandaati kuni 210 kaitseväelase osalemaks NATO reageerimisjõudude (NRF) koosseisus. Eelnõu kohaselt kavatseb Eesti tuleval aastal NRF-is osaleda soomusjalaväekompaniiga Balti pataljoni koosseisus, erioperatsioonide üksuse, staabiohvitseride ja miinijahtijaga.\n\nÜhendkuningriigi juhitavas ühendekspeditsiooniväes plaanib Eesti osaleda neljaliikmelise improviseeritud lõhkeseadmete vastase meeskonna, kolmeliikmelise strateegilise kommunikatsiooni meeskonna, viieliikmelise meedikute meeskonna, õhutulejuhi, neljaliikmelise miinituukrimeeskonna ja seitsmeliikmelise toetusüksusega. Kokku plaanib Eesti ühendekspeditsiooniväes osaleda kuni 24 kaitseväelasega.\n\nMõlemal juhul on tegemist valmidusüksusega ning tegevväelased paiknevad valmiduse ajal Eestis.\n\nKuni 46 kaitseväelasega plaanib Eesti osaleda NATO juhitavas väljaõppe- ja nõustamismissioonil Afganistanis ning kuni 20 kaitseväelasega USA juhitaval operatsioonil Inherent Resolve Iraagis.\n\nKuni kolme kaitseväelasega plaanib Eesti osaleda ÜRO missioonil UNIFIL, kuni kümne kaitseväelase Euroopa Liidu väljaõppemissiooni Malis ja kuni kümne kaitseväelase osalemiseks Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni (ÜRO) rahutagamismissiooni Malis.\n\nKuni kuus kaitseväelast on planeeritud osalema ÜRO missioonil UNTSO Liibanonis, Süürias, Iisraelis ja Egiptuses, kuni kuus kaitseväelased EL-i missioonil EUNAVFOR Med/Sophia Vahemerel ja Liibüa rannikul ning kuni viis kaitseväelast NATO mittelahingulise väljaõppe- ja kaitsevõime ülesehitamise toetamise missioonile Iraagis.\n\nSarnaselt eelmiste aastatega taotleb ministeerium ka mandaati osalemaks kuni 50 kaitseväelasega võimalikul esmakordsel ja kiireloomulisel NATO või selle liikmesriigi, EL-i või ÜRO juhitavas rahvusvahelisel sõjalisel operatsioonil.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Valitsus toetas ettepanekut suurendada Eesti osalust Malis operatsioonil Barkhane pea kaks korda ning saata missioonile ka eriväelased.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe uudis läbi ja pane oma kujutlusvõime tööle, et välja mõelda üks korralik sissejuhatav lause sellele loole.\n\n## Pealkiri:\n\nPuidu ahju ajamine päästab poliitikud, kuid mitte kliima\n\n## Põhitekst:\n\n\"Biomassi põletamisest on saanud paljude Euroopa riikide jaoks CO2 heitmete vähendamise üks nurgakividest, kuid see otsus on poliitiline. Puhtalt teaduslikust vaatenurgast pole meil võimalik veel täie kindlusega öelda, kui palju seeläbi süsinikku õhku paisatakse ja mis ajaks taimed selle uuesti atmosfäärist eemaldavad,\" tõdes Laurent Augusto, Prantsusmaa riikliku põllumajandusuuringute instituudi teadur. Saadavad tulemused sõltuvad tugevalt mudelites tehtavatest eeldustest. Neid, omakorda, mõjutavad kohalikud eripärad ja töörühmade eelhoiakud.\n\nHoolimata lünkadest teadmistes, näevad rahvusvahelised kliimalepped Euroopa Liidus bioenergiat süsinikuneutraalsena. Teisisõnu: puidu põletamine justkui ei suurendagi CO2 emissiooni. Seejuures ei tehta vahet, kui kaua aega võtab põletamisel vallanduva süsiniku sidumine looduses. Kui kõrrelised ja vitshirss võivad kasvada tagasi juba järgmisel aastal, võib võtta metsades süsinikuvarude täielik taastumine 50–100 aastat. Senikaua tõstavad kütuse põletamisel tekkinud CO2 molekulid planeedi temperatuuri täpselt samal viisil kui fossiilkütuste heitmed.\n\n\"Äärmusliku näitena võiks praegu kogu Amazonase vihmametsa maha raiuda, selle graanulitena Euroopa Liitu saata, ära põletada ja riigid saaksid täie tõsidusega väita, et nad on vähendanud süsinikuheitmeid märkimisväärselt.\"\nTimothy Searchinger\n\n\"Äärmusliku näitena võiks praegu kogu Amazonase vihmametsa maha raiuda, selle graanulitena Euroopa Liitu saata, ära põletada ja riigid saaksid täie tõsidusega väita, et nad on vähendanud süsinikuheitmeid märkimisväärselt,\" viitas Timothy Searchinger, Princetoni Ülikooli teadur.\n\nVastuolu ulatub 1997. aastal sõlmitud Kyoto protokolli. Arvepidamise hõlbustamiseks tuli selle raames süsinikuheitmed kirja panna metsa raiumisel, kuid mitte puitmaterjali põletamisel. Juhised toimivad eesmärgikohaselt ühe riigi piires, ent jäävad hätta üleilmsete kaubavoogude jäädvustamisel.\n\nEuroopa Liit soosib fossiilkütuste asendamist biomassiga. EL-i taastuvenergeetika direktiivi raames on aga piiriülese puidukaubanduse maht märkimisväärselt kasvanud. Viimase viie aastaga on saadetud ainuüksi USA-st Euroopa Liitu enam kui seitse miljonit tonni puidugraanuleid. Eesti eksporditava küttepuidu koguväärtus on kasvanud viimase kümne aastaga rohke kui kolm korda, ulatudes 2018. aastal peaaegu 220 miljoni euroni. Euroopa Liitu saadeti erineval kujul ligi 1,8 miljonit tonni küttepuitu.\n\nEuroopa teaduste akadeemiate teadusnõukoda (EASAC) keskkonnaprogrammi juht Michael Norton nentis, et juhise heakskiitmisel ei osatud seda tõenäoliselt ette näha.\n\nEeskätt loodeti kasutada tõhusamalt juba olemasoleva puidutööstuse jääke ja muuta seda jätkusuutlikumaks. \"Selle asemel paisus pärmina hoopis teine, graanuleid tuhandete kilomeetrite kaugusele saatev tööstusharu. Nõudlust kasvatavad elektrijaamad, mis võivad nõuda nende põletamiseks taastuvenergiatoetust. See julgustab valitsusi maksma peale tegevustele, mis on kliimale kahjulikud,\" laiendas Norton.\n\nKliimasõbralik kütus?\nAastal 2015 sõlmitud Pariisi kliimalepe kutsub riike üles tegema jõupingutusi, et piirata üleilmset temperatuuritõusu 1,5 °C-ga. Vanamoodi jätkates kasvaks oluliselt liikide väljasuremiskiirus, äärmuslike ilmastikunähtuste sagedus ja pidurduks SKP kasv.\n\nEesmärgi täitmiseks peaksid vähenema maailma süsihappegaasi heitmed 2030. aastast võrreldes 2010. aastaga enam kui poole jagu. Paradoksaalsena võib biomassi põletamise tõttu nende hulk vähemalt ajutiselt hoopis suureneda.\n\n\"Biomassi põletamisel tekkiv CO2 pole fossiilse iseloomuga, aga lühiajaliselt suurendab see ikkagi koguheidet.\"\n-- Ülo Mander\n\n\"Biomassi põletamisel tekkiv CO2 pole fossiilse iseloomuga, aga lühiajaliselt suurendab see ikkagi koguheidet. Selle sidumiseks on vaja jälle taimkatet – meil eeskätt metsa. Kui seda otsast põletatakse, on bilansi tagamiseks ülimalt oluline jälgida raiemahte,\" rõhutas Ülo Mander, Tartu Ülikooli loodusgeograafia ja maastikuökoloogia professor.\n\nErinevus tuleneb puidu kütteväärtusest. Isegi kuiva puidu puhul kulub suur osa põlemisel vallanduvast energiast selles leiduva vee aurustamiseks. Puiduhakke ja puitgraanulite keskmine kütteväärtus on vastavalt 12,5 MJ/kg ja 17 MJ/kg. Kui põletada samas koguses gaasi, siis samas koguses energia saamiseks vallandub süsihappegaasi kolm korda vähem. Eesti põlevkiviga võrreldes on vahe parem: selle kütteväärtus jääb 8–10 MJ/kg vahele.\n\nLisaks puidu põletamisel vabanevale CO2-le tuleks arvata heitmetele juurde aga ka puidukütte kogumiseks ning graanulite valmistamiseks ja transpordiks kulutatud energia.\n\nSõltuvalt mullatüübist võib eralduda raiele järgnenud aastatel süsihappegaasi mullahingamise läbi. Kuigi viimase hindamine on Manderi sõnul fossiilkütuste põletamisel lenduvate koguste arvestamisest märksa olulisem, on selle hindamine palju keerukam. Tulemused sõltuvad eeldustest ja täpsetest mõõtmisel kasutavatest meetoditest.\n\nMajanduslik tagapõhi\nMassachusettsi Tehnoloogiainstituudi süsteemidünaamika ja insenerisüteemide professor John Sterman hoiatas, et biomassi põletamise toetamisega pidurdatakse teiste taastuvenergeetika lahenduste kasutuselevõttu. \"Ainuüksi Suurbritannia kunagise suurima söeelektrijaama Drax biomassil käimas hoidmine nõuab maksumaksjatelt iga päev enam kui miljoni naela suurust toetust. Mõistlikum oleks investeerida see energiaallikatesse, mis teenivad oma süsinikuvõla tagasi mitte paarikümne või 50 aastaga, vaid juba mõne aasta jooksul,\" laiendas Sterman.\n\nDraxi elektrijaama jahutusvee tornid. Autor/allikas: SCNAPIX/AFP/OLI SCARFF\n\nEbakõlale osutas ka Michael Norton. \"Söe ja saastavamate kütuste biomassiga asendamiseks pole praeguste süsiniku hindade juures veel majanduslikku põhjust. See tasub ära vaid suhteliselt suurte subsiidiumite korral. Selle asemel, et eeldada keskkonnasõbralikkust ükskõik milliselt bio- eesliitega tootelt või tegevuselt, peaksid näitama suuremad projektid selgelt, kuidas aitavad need kliimamuutusi pidurdada,\" sõnas Norton.\n\n\"Niigi mõne aasta jooksul lagunevate raidmete või vana tooli põletamine energia saamiseks on hea ja tervitatav. Praktikas katavad taolised allikad aga Euroopa riikide vajadustest väikese osa.\"\n-- Miguel Brandão\n\nÜlejäänud taastuvenergia lahendustega konkureerimine muutub tulevikus raskemaks. Päikeseenergia omahind jääb praegu mõnel pool maailmas alla kahe sendi kilovatt-tunni kohta. Euroopa avamere tuuleparkidest pärit energia hind on alla 0,06 €/kWh.\n\nTeadlaste sõnul tuleb mõelda sellelegi, kas katlasse saadetavat puitu saaks kasutada pikemaealisemate toodete valmistamiseks. \"Niigi mõne aasta jooksul lagunevate raidmete või vana tooli põletamine energia saamiseks on hea ja tervitatav. Praktikas katavad taolised allikad aga Euroopa riikide vajadustest väikese osa. Puude raiumine bioenergia tarbeks ei pruugi olla seevastu kõige tõhusam puidu kasutus,\" sõnas Miguel Brandão, Rootsi Kuningliku Tehnoloogiainstituudi tööstusökoloogia ja olelusringi dotsent.\n\nNäiteks aastal 2015 ilmunud analüüsi kohaselt toodeti 90 protsenti USA-st Suurbritanniasse jõudnud graanulitest paberi- või ümarpuidust või muude toodete valmistamiseks sobinud saepurust. Draxis põletatavast biomassist moodustasid madalama kvaliteediga ümarpuidust valmistatud graanulid möödunud aastal 30 protsenti. Timothy Searchinger pidas selle valguses silmakirjalikuks, kui palju tähelepanu pööratakse näiteks vanapaberi taaskasutuse tähtsusele.\n\nNorton, Brandão ja Searchinger pole oma kahtlustega üksi. Biomassi põletamise laiendamise suhtes avaldasid viimastel aastatel umbusku mitmed Euroopa riiklikud teadusakadeemiad ja neid ühendav Euroopa teaduste akadeemiate teadusnõukoda. Sõltumatu algatusena esitasid 2018. aasta alguses ligi 800 valdkonnas tegevat teadlast europarlamendile ühispöördumise, paludes teha taastuvenergeetika direktiivis parandusi.\n\nEesti eripärad ja mõju metsadele\nSellele vaatamata on surve bioenergia osakaalu kasvatamiseks tugev. Aasta alguses Euroopa Parlamendis heakskiidetud juhise kohaselt peab kasvama taastuvenergia osakaal aastaks 2030 võrreldes 2015. aastaga kaks korda. Arvutuste kohaselt tuleks sellisel juhul kasutada terves Euroopa Liidus praegu raiutavat puitu vaid energia tootmiseks. Teise võimalusena tuleks suurendada oluliselt raiemahte või puidu importi teistest riikidest.\n\n\"Kliimakriisi aktuaalsuse tõttu võime kaaluda rohkema biomassi kogumist, kuid peame olema seejuures ettevaatlikud ega tohiks teha seda igal võimalikul viisil.\"\n-- Laurent Augusto\n\n\"Kliimakriisi aktuaalsuse tõttu võime kaaluda rohkem biomassi kasutamist, kuid peame olema seejuures ettevaatlikud ega tohiks teha seda ükskõik mis viisil,\" sõnas Laurent Augusto. Valede töövõtetega võib väheneda pikas plaanis mulla toitainete- ja süsinikusisaldus ning metsade elurikkus. Siinkohal tuleb mängu teadlaste oskusteave.\n\nEesti Maaülikooli metsakasvatuse ja metsaökoloogia professor Veiko Uri nentis, et teemakohaseid uuringuid napib. Võrreldes Põhjamaadega on Eestis eeldused biomassi tootmiseks tema hinnangul siiski head. Tema sõnul pole raiejäätmeid Eestis kasutatud kuigi kaua. \"Võrreldes puudes ja muldades olevaid toitainete varusid ei mõjuta aga raidmete eemaldamisest tingitud toitainete lisakadu viljakate ja keskmise viljakusega metsamuldade produktsioonivõimet ehk järgmise metsapõlvkonna kasvu negatiivselt,\" laiendas professor seniste teadustööde põhjal.\n\nMaaülikooli teadlased üritavad hinnata juurtes leiduvat süsinikku Autor/allikas: Veiko Uri\n\nNäiteks on Eesti kaasikutes ja lepikutes puudes ning taimestiku biomassis seotud lämmastiku varu suurusjärgu võrra väiksem mulla lämmastikuvarudest. Raidmete eemaldamine võiks olla oluline ekstreemsemates kasvukohtades nagu loo- ja nõmmemetsades, kuid neid majandatakse tagasihoidlikult. Samuti pole seadusega lubatud neist kasvukohtadest raiejäätmeid eemaldada.\n\nSama ei pruugi paika pidada mujalt pärit biomassi puhul. Laurent Augusto võttis 2015. aastal kokku kõik selleks ajaks avaldatud uuringud. Kuigi raidmete eemaldamine ei vähendanud peaaegu ühegi toitaine sisaldust, vähenes sellega puude kasvukiirus keskmiselt viis protsenti. Mida rohkem laasitud oksi, puulatvu ja muid jääke ära viidi, seda suurem oli mõju. Samal ajal soodustas puude kasvu kändude ja jämedate juurte eemaldamine\n\nPraktilise näpunäitena lisas Uri, et kõige suurema jälje jätab mulla toitainevarudele langilt lehtede ja okaste ära viimine. Seetõttu tuleks oodata raiejääkide kogumisega pärast raie lõpetamist paar kuud nende varisemiseni. Leht- või segametsas tuleks teha töid sügisel või talvel.\n\nKurjajuur peitub üksikasjades\nKliima ja liigilise mitmekesisuse säilitamise seisukohalt on toitainetest olulisem mullas leiduv süsiniku hulk. Raie mõjul tõuseb reeglina mulla temperatuur. Mikroorganismidele muutub kättesaadavaks suurel hulgal süsinikku, mis ergutab lühiajaliselt nende elutegevust. Langi süsinikuheitmed saavad kasvada mõlema tõttu. \"Süsiniku liikumise võtab kokku lihtne reegel \"kiirelt välja, aeglaselt sisse\". Raie järel võtab mulla süsiniku hulga kasvu täheldamine aega keskmiselt kümme aastat, selle vähenemist võib näha juba aasta-kahega,\" sõnas Laurent Augusto.\n\nSeniste teadmiste põhjal avaldub siinkohal raidmete kogumise ja ainult puutüvede metsast välja viimise kõige suurem erinevus. Aastal 2015 ilmunud Augusto metaanalüüsi põhjal väheneb tavaraie puhul küll metsaaluses leiduv süsiniku hulk, kuid selle hulk kasvab mulla sügavamates kihtides. Biomassi intensiivse koristamise ehk ka kändude, okste, lehtede-okaste ja mõnikord metsaaluse rehitsemise korral väheneb selle hulk seevastu kõigis mulla kihtides. Kuigi analüüs hõlmas 284 lanki, keskendus see vaid Põhja-Ameerika ja Euroopa metsadele.\n\n\"Näeme (Eestis), et süsinikubilansi taastumine ei võta lageraiejärgselt aega aastakümneid, vaid on suhteliselt kiire protsess.\"\n-- Veiko Uri\n\nTeemaga Eestis kümme aastat tegelenud Veiko Uri märkis, et Eestis on raielankidel seniste uuringute põhjal lageraie järel mõõdetud mullasüsiniku emissioon samas suurusjärgus kasvavates metsades mõõdetuga või isegi madalam. Selle taga on alustaimestiku kasv. Kasvav mets ise võib muuta süsiniku eritajast selle sidujaks kuue-seitsme aasta järel. Terve riigi kohta üldistuste tegemiseks on tehtud uuringuid taas liiga vähe, kuid midagi siiski juba metsamajandamise mõju kohta öelda saab.\n\nEnnekõike sõltub see noorte puude kasvukiirusest ja nende hulgast. \"Siinkohal peab rõhutama õigeaegse ja eduka metsauuendamise tähtsat rolli nende alade muutmisel taas süsinikku siduvateks ökosüsteemideks. Ent näeme, et süsinikubilansi taastumine ei võta lageraiejärgselt aega aastakümneid, vaid on suhteliselt kiire protsess,\" laiendas Uri.\n\nEi saa läbi elurikkuseta\nMullas talletunud süsiniku hulk ei mõjuta vaid kliimat, vaid ka sealset elurikkust. Taaskord sõltub aga paljugi kohalikest oludest. \"Mida rohkem on selles süsinikku, seda rohkem liike seal tavaliselt elab. Väga suuri üldistusi siiski teha ei saa. Tähtsamana tuleb meeles pidada, et ühte süsteemi ei saa lihtsalt teisega asendada ja oodata, et sellel pole mitte mingisugust mõju,\" leidis Miguel Brandão.\n\nTartu Ülikooli taimeökoloogia vanemteadur Maarja Öpik märkis, et raiejäätmete ulatusliku koristamisega vaesub mikroorganismide toidulaud. \"Mahalangenud puuoksad, lehed ja surevad puujuured aitavad kaasa mulla tekkele. Muld kui selline on meile vajalik selleks, et see mets üldse kasvada saaks. Kui muudame maastiku väga šveitsi juustu taoliseks, ei saa meie jaoks oluline mullaelustik enam taastuda,\" selgitas vanemteadur. Väheväärtuslike puuliikide raiumine mõjutab nende seentest partnerliikide heaolu ja selle kaudu mullastiku ülejäänud elustikku.\n\n\"Muld kui selline on meile vajalik selleks, et see mets üldse kasvada saaks. Kui muudame maastiku väga šveitsi juustu taoliseks, ei saa meie jaoks oluline mullaelustik enam taastuda.\"\n-- Maarja Öpik\n\nSuuremas plaanis tagab terve mullaelustik inimeste heaolu ja pakub palju erinevaid ökosüsteemi teenuseid. Lisaks puhtamale veele ja õhule vähendab see üleujutuste ulatust ning toitainete rikkust. Öpik tõdes, et praegu on veel raske hinnata, kui suure liigirikkuse vähenemise tagajärjel vaesub see pöördumatult.\n\nTartu Ülikooli looduskaitsebioloogia töörühma teadur Kadri Runnel rõhutas, et metsaraie absoluutne vastane pole ilmselt mitte ükski bioloog. Kohati aitavad häiringud isegi liigirikkust kasvatada.\n\n\"Doktorantuuri tehes olin üpris üllatunud, kui suur see liigirikkus raiesmikel oli. Toona olid Eesti majandusmetsad nii kõdupuidurikkad, et seal said elada mitmed Põhjamaades ainult kaitstud põlismetsades elavad (seene)liigid,\" meenutas teadur. Viimase kümnendi jooksul on aga metsamajandus oluliselt intensiivistunud ning erinevus majandus- ja kaitstud metsade vahel kasvab.\n\nPlaanitud intensiivistumine võimendaks liigirikkuse kadu tema hinnangul veelgi. \"Meil oleks vaja lihtsalt vahet teha. Väga halb mõte oleks hakata välja vedama kõigilt raiesmikelt kõiki raidmeid. Seniste uuringute põhjal oleme järeldanud, et vähesel määral pole see mingi probleem. Peame kindlustama, et jääks ka selliseid raiesmikke, kus seda ei tehta,\" lisas Runnel.\n\nLaiem pilt ja teised lahendused\nLisaks biomassi kogumise senisel tasemel hoidmisele või selle vähendamisele soovitasid ERR Novaatoriga suhelnud teadlased näha poliitikutel laiemat pilti. Näiteks on arenenud viimastel aastatel hüppeliselt teiste taastuvenergeetika lahendused. Päikesepaneelid toodavad hektari kohta isegi viljakatel muldadel kasvavatest metsadest üle saja korra rohkem energiat.\n\nRuumi on ka hoonete energiatõhususe parandamises. \"Pidin hiljuti renoveerima oma 90-aastast maja. Arvutuste kohaselt teenime küttekulude ja päikesepaneelide elektri müügi arvelt lisasoojustuseks ja uuteks akendeks kulunud raha tagasi umbes seitsme aastaga. Börsil mängides reeglina nii hea tootlusega investeeringuid ei leia ja mu jalad ei külmeta enam talvel,\" tõi John Sterman lihtsa näite.\n\nMichael Norton soovis näha aga taastuvenergiatoetuste jagamise reeglite karmistamist. Seda on teinud vahepeal Suurbritannia, mille tõttu järgmises taotlusvoorus Draxi elektrijaam enam neid ei saa. \"Kui tahta vältida kohtuvaidlusi Euroopa Liidu tasandil, on see keerukam, kuid tehtav. Toetuse algse eesmärgi täitmiseks võiks kehtestada elektri- ja koostoomisjaamadele võimsuspiirangu, millest alates peavad need selgelt näitama, kuidas ja kui palju nendes biomassi põletamine kliimat säästab,\" leidis Norton.\n\n\"Enne rääkisid kõik bioenergia kasulikkusest, kuid nüüd on paljud silmapaistvad teadlased selle kahtluse alla seadnud. Kardan, et otsuste tegijad on seetõttu rohkem segaduses kui kunagi varem\"\n-- Miguel Brandão\n\nÜhtlasi tuleks määrata Timothy Searchingeri hinnangul õiglane hind puidus ja metsas leiduvale süsinikule. \"Praegune kava suurendada bioenergia tootmist õõnestab Euroopa Liidu teist kliimaplaani, milleks on metsade säilitamine ja metsastunud alade laiendamine. CO2 kvootide ja fossiilse süsiniku hinna kerkides muutub metsa maha raiumine üha ahvatlevamaks,\" leidis teadur. Ühe lahendusena võiks maksta kasvava metsa omanikele sellest hoidumiseks toetust.\n\nMiguel Brandão rõhutas, et poliitikud ei pea mõistma kunagi üksikasjadeni iga nende ees seisva otsuse taga olevat valikut. Nende arusaadavaks muutmine on teadlaste ülesanne. \"Sellega ei ole päris hästi hakkama saadud. Enne rääkisid kõik bioenergia kasulikkusest, kuid nüüd on paljud silmapaistvad teadlased selle kahtluse alla seadnud nii selle mõju tõttu kliimale kui ka liigirikkusele. Kardan, et otsuste tegijad on seetõttu rohkem segaduses kui kunagi varem,\" nentis dotsent.\n\nSiiski on põhjust olla optimistlik. Näiteks arvestab Euroopa Liidu uus taastuvenergiadirektiiv biokütuste puhul ka kaudseid muutusi maakasutuses. Teisisõnu õnnestus teadlastel poliitikutele selgeks teha, et mõned biokütused saastavad maailma rohkem kui fossiilkütused.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Elektrijaamades biomassi põletamine võib kasvatada Eesti CO2 heitmeid, seades kahtluse alla selle kliimasõbralikkuse. Kui metsa targalt majandada, ei pruugi suurem puidupõletamine Eesti metsi kahjustada, kuid teiste riikide kogemuste põhjal ei tasu loota, et kütusevajaduse katmiseks piisab vaid raie- ja puidujääkidest, leiavad teadlased.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Vaata läbi uudise pealkiri ja tekst ning loo loov sissejuhatav lause, mis haakub artikli sisuga.\n\n## Pealkiri:\n\nRiina Solman: eesti keele õpetamise süsteem vajab muutusi\n\n## Põhitekst:\n\nUus kooliaasta meenutab, et me kõik peame õppima kogu elu. Eesti keele oskus loob võimalusi inimestele ja aitab lüüa sidusat ühiskonda. Kõik sammud täiskasvanute eesti keele oskuse parandamiseks on sammud õiges suunas.\n\nEsimesel koolinädalal on enam kui kohane rääkida eesti keele õppest veel ja veel ning seda eelmisel nädalal avaldatud riigikontrolli raporti põhjal, mis näitas, et täiskasvanute keeleõppe valdkonnas on hoolimata edusammudest ka olulisi puudujääke. Riigikeele õpe on Eesti jaoks väga oluline küsimus ning raporti häiresignaalidele tuleb reageerida.\n\nRaportis heideti ette projektipõhist rahastust, üldpildi puudumist, eesti keele õpetajate puudust ja liiga vähest keelekursuste pakkumist, aga ka õppe tagasihoidlikku tulemuslikkust. Esile tõstetud kitsaskohtadele on eksperdid varemgi tähelepanu juhtinud ning üht-teist on ka paranenud, kuid pikk tee on veel minna.\n\nRiigikontroll on ka heitnud ette, et keeleteema eesotsas ei ole selget sisulist juhti ega valdkonna arengu eest vastutajat, samuti ei toimu süsteemset tegevuste koordineerimist asjaomaste riigiasutuste vahel.\n\nRiigikontrolör Janar Holm on pakkunud lahendusena välja ümberkorraldusi osana riigireformist. Tema ettepanek on lõpetada olukord, et täiskasvanute eesti keele õppe korraldamine on killustunud mitme ministeeriumi vahel.\n\nSoovitatakse moodustada funktsioonipõhine, ühtne eesti keele keskus ehk riigikeele keskus, mis tagaks keeleõppe kõigile sihtrühmadele vastavalt nende spetsiifilisele vajadusele ja tasemele ning hoolitseks ka metoodika, õppevahendite jms eest.\n\nKui selline keelekeskus luua, võiks see tegutseda üle riigi ning vajaduse korral ka välismaal, et toetada globaalset eestlust ja välismaal elavaid eesti juurtega inimesi, kes soovivad säilitada sidet eesti keelega.\n\nKas parem lahendus on ühtne keelekeskus või praegu toimiv kindlatele sihtgruppidele suunatud vajaduspõhise keeleõpe süsteemi edasiarendamine, vajab kaalumist. Kõige olulisem on siiski süsteemi tulemuslikkus, sest õpikud ja õpetajad ei õpi, seda peab õppija ikka ise tegema.\n\nSeetõttu on samavõrra oluline kujundada keelekeskkonda tervikuna, tõsta eesti keele mainet nii, et kõik mitte ainult ei taha eesti keelt osata, vaid peavad riigikeele kasutamist avalikkuses loomulikuks ning on ses osas üksteisele eeskujuks.\n\nRaportis öeldu puhul tasuks võib-olla õpetajate vähesuse etteheidetega ettevaatlikum olla, kuna paljudel juhtudel on see tingitud pakutavast töötasust ning selle kindlusest. Liigagi tihti on täiskasvanud õppijatega tegelevate õpetajate töötasu kahanenud kevadeks miinimumini, sest õppijate huvi aja jooksul on raugenud.\n\n\"Algtaseme suhtluskeele õpetamiseks ei ole tegelikult eesti keele õpetaja kvalifikatsioon vajalik, seda suudab iga eesti keelt rääkiv pedagoog.\"\n\nMitmetes kohtades on tasuta keeleõppe projektid vindunud just õppijate vähesuse ja rühmade alakomplekteerituse tõttu. Lisaks - algtaseme suhtluskeele õpetamiseks ei ole tegelikult eesti keele õpetaja kvalifikatsioon vajalik, seda suudab iga eesti keelt rääkiv pedagoog.\n\nKõige olulisem probleem on rahvastiku elukvaliteedi vaatevinklist kindlasti see, et igal aastal lisandub meie haridussüsteemist tööturule ca 2500 ebapiisava keeleoskusega noort, kes on tulevased täiskasvanud.\n\nNende puhul oleme riigina täitmata jätnud keelelised inimõigusstandardid, mille kohaselt peaksid kõik omandama riigikeele ning olema teistega ka keeleliselt konkurentsivõimelised haridustee jätkamisel ja ametikohtadele kandideerimisel. Kriitiline on nende 1500 vene põhikooli lõpetaja olukord, kes gümnaasiumis haridusteed ei jätka ning kellest suurem osa ei omanda eesti keelt isegi mitte kesktasemele vastavalt.\n\nIgal aastal lisandub eesti ühiskonda ka hulk inimesi, kes on siia kolinud perekondlikel, hariduslikel, tööalastel või muudel põhjustel. Seega on meil tark hoolt kanda selles eest, et Eestiga kohaneksid edukalt ka need inimesed, kelle juured ei ole Eestis, olgu põhjuseks kool, töö või pere või huvi Eestimaa vastu.\n\nSelleks on nii esmatasandi keeleõpe kui ka tasuta keeleõpe kodakondsuse saamiseks väga vajalik nagu ka meie kommete ja tavade tutvustamine paremaks toimetulekuks ja meie inforuumis osalemiseks.\n\nÜheks sellise keeleõppe korraldajaks on ka siseministeerium, mis rahastab nii uussisserändajate kohanemisprogrammi keeleõpet kui pakub Eesti kodakondsuse taotlemiseks toetavat keeleõppeprogrammi.\n\nRõhutada tahaks ka positiivset, millele raportis kahetsusväärselt vähe tähelepanu pöörati. Need on eelmises valitsuses Isamaa ja Viktoria Ladõnskaja-Kubitsa algatusel loodud eesti keele majad. Nendele keelemajadele, mida võib nimetada ka keeleõppe häirekeskusteks, on tagatud stabiiline riiklik rahastus, aga mis kõige olulisem, need pakuvad paindlikku õpet, mis arvestab keeleõppija soovide ja vajadustega.\n\nKokkuvõtteks tuleb tunnistada, kuigi oleme liikunud samm-sammult edasi, on valdkonna tulemuslikkus eesti keeleõppe osas hetkel siiski veel tagasihoidlik. Valitsus peab kahtlemata astuma samme eesti keele õppe probleemidele lahenduste leidmiseks.\n\nRahvastikuministrina leian, et peame oma senist keelepoliitikat kvalitatiivselt muutma, sest inimelude rikkumine puudulikku keeleoskuse andmise läbi ei tohiks Eesti riigis lubatav olla.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Esimesel koolinädalal on enam kui kohane rääkida eesti keele õppest ning seda riigikontrolli raporti põhjal, mis näitas, et täiskasvanute keeleõppe valdkonnas on hoolimata edusammudest ka olulisi puudujääke, kirjutab Riina Solman.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu artikli sisuga ja loo sellele pika lausega sissejuhatus, mis köidab lugeja tähelepanu.\n\n## Pealkiri:\n\nNõlvak – Tiisaar pääsesid MK-sarja finaaletapil Roomas põhiturniirile\n\n## Põhitekst:\n\nEesti paar alustas kvalifikatsioonist, kus mindi avaringis vastamisi Prantsusmaa paariga Olivier Barthelemy – Jeremy Silvestrega ning saadi 2:0 (21:19, 21:17) võit, vahendab volley.ee.\n\nKa kvalifikatsiooni teises ringis saadi austerlaste Philipp Walleri – Robin Seidli üle kirja 2:0 (21:17, 21:13) võit ning tagati seeläbi pääs põhiturniirile.\n\nPõhiturniir toimub 5.-8. septembrini. Nõlvak – Tiisaar mängivad F-alagrupis, kuhu kuuluvad veel ka Poola paarid Grzegorz Fijalek – Michal Bryl ja Pjotr Kantor – Bartosz Losiak ning Läti duo Martins Plavins – Edgars Tocs.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Eesti rannavõrkpalli esiduo Kusti Nõlvak – Mart Tiisaar teeb sel nädalal kaasa MK-sarja finaaletapil Itaalias Roomas.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe artikli pealkiri ja sisu, seejärel loo pikk ja põnev lause, mis võiks olla artikli sissejuhatus.\n\n## Pealkiri:\n\nSelgusid Edgar Valteri nimelise illustratsioonipreemia nominendid\n\n## Põhitekst:\n\nEesti Lastekirjanduse Keskuse ellu kutsutud illustratsioonipreemia eesmärk on väärtustada ja tunnustada eesti raamatuillustraatorite loomingut, jäädvustada illustraatori ja lastekirjanik Edgar Valteri mälestust ning edendada ja toetada lastekirjanduse arengut. Žürii poolt välja valitud viis nominenti on eesti illustratsioonikunsti tipptegijad, kes on viimase viie aasta jooksul avaldanud mitmeid suurepäraseid raamatuid.\n\nIllustratsioonipreemia nominendid on:\n\nRegina Lukk-Toompere\n\nCatherine Zarip\n\nMarja-Liisa Plats\n\nPriit Pärn\n\nUlla Saar\n\nPreemia nominendid valis välja 7-liikmeline žürii koosseisus Gregor Taul (kunstiteadlane), Kersti Tiik (Eesti Kunstimuuseum), Krista Kumberg (IBBY Eesti osakond), Juss Piho (Eesti Kujundusgraafikute Liit), Asta Trummel (Kultuuriministeerium), Jaanika Palm (lastekirjanduse uurija), ja Triin Soone (Eesti Lastekirjanduse Keskus).\n\nPreemia antakse üle Eesti Rahva Muuseumis 20. septembril, päev enne Edgar Valteri 90. sünniaastapäeva. Tunnustus on rahaline ning sellega kaasneb võimalus korraldada personaalnäitus Eesti Lastekirjanduse Keskuse illustratsioonigaleriis.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "20. septembril tähistatakse Eesti Rahva Muuseumis Edgar Valteri 90. sünniaastapäeva ja antakse esmakordselt üle kunstniku nimeline illustratsioonipreemia.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe artikli pealkiri ja sisu, seejärel loo pikk ja põnev lause, mis võiks olla artikli sissejuhatus.\n\n## Pealkiri:\n\nOtse kell 12: valitsuse pressikonverentsil Ratas, Helme, Reinsalu ja Luik\n\n## Põhitekst:\n\n\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Valitsuse iganeljapäevasel istungijärgsel pressikonverentsil kommenteerivad valitsuse otsuseid peaminister Jüri Ratas, siseminister Mart Helme, välisminister Urmas Reinsalu ning kaitseminister Jüri Luik. Kell 12 algavat pressikonverentsi saab otsepildis jälgida portaalis ERR.ee.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu uudise pealkirja ja põhisisuga. Kasuta neid fakte, et luua pikk ja sisutihe lause, mis toimib loo sissejuhatusena.\n\n## Pealkiri:\n\nSirbis: sõna on ülembsootskal ja kuu peale see Toompea\n\n## Põhitekst:\n\nINDREK KOFF: Soome-ugri sõnaseppade suurkogu Transilvaanias\n\n21.–25. augustini Rumeenias peetud XV soome-ugri kirjanike kongressi peateema oli \"Soome-ugri kirjandus diasporaas\".\n\nEsimene soome-ugri kirjanike kongress peeti aastal 1989 ning selle käigus moodustati mitteametlikult ka soome-ugri kirjanduse assotsiatsioon, mille egiidi all on kongresse edaspidi korraldatud. Formaalselt loodi seniajani aktiivselt tegutsev assotsiatsioon aastal 1993. Kongresside eesmärk on hoida ja edendada soome-ugri rahvaste kirjandussidemeid, vahetada teavet, mõtteid, kogemusi kirjanduses ja ühiskonnas toimuva kohta ning toetada ennekõike väiksemate soome-ugri rahvaste keelelist ja kultuurilist püsimist. Kui eluvõitlus peaks kord jõudma suuremate, iseseisva riigi ja jõulise kultuuriga rahvasteni, siis küllap asutakse üheskoos nendegi kaitsele. Seni on vaikimisi lähtutud põhimõttest, et eestlased, soomlased ja ungarlased tegutsevad oma keele- ja kultuuriruumis vabana ja kui peaks olema tarvis vaba kultuuri eest võidelda, siis saavad nad sellega ise hakkama. Loodetavasti jääb see edaspidigi nii ja ühise löögijõu saab suunata väiksemate hõimurahvaste toetamisele.\n\nVAHUR AABRAMS: Sõna on endisel ülembsootskal\n\nPiir setode ja mittesetode vahel on uuemal ajal hägune, seto võib tänapäeval olla ka poole kohaga, enamik eestlasi ei pane setoks olemist enam pahaks.\n\nAnnela Laaneots, Minu Setomaa. Külatüdrukust kuningriigi peaks. Toimetanud Triinu-Mari Vorp. Petrone Print 2019, 248 lk.\n\nÄsja esitleti Annela Laaneotsa raamatut \"Minu Setomaa\". Värskelt trükist ilmunud teos on hästi turundatud, nagu \"Minu ...\" sarja teosed üldse. Alapealkirjaks valitud \"Külatüdrukust kuningriigi peaks\" on efektne ja meeldejääv.\n\nSetomaast ei kirjutata sugugi palju. Isegi kui selline mulje peaks tekkima, et kirjutatakse. Kirjutatakse, aga harva. Jah, on üks nišš – suures eesti kirjanduses. Ja seal ta siis on. Seda on seal vähevõitu ja ega vist palju ka loeta, aga on siiski olemas. Lisa sellele kuigi palju ei tule. Tuleb peamiselt teadusartikleid, eriti rahvaluulealaseid, selleks haritakse ka teadlasi. Peale selle trükitakse mõnevõrra ka kodu- ja välismaistele turistidele mõeldud brošüürikirjandust. Selles leidub parajalt palju enesekiitmist, nii nagu seda laadi kirjanduses arusaadavalt alati ja igal pool, oma eripära rõhutamist, mis on tähtis selleks, et nähtavaks saada ja meelde jääda.\n\nÜLO NIINEMETS: Pikisilmi kõrgemalt tulevaid reegleid oodates. Mis saab siis, kui Euroopast käsulaudu ei tulegi?\n\nMittemidagitegemisele puudub õigustus\n\nEuroopa Liidu kriitikud rõhutavad peaasjalikult seda, et Euroopast tuleb liiga palju liikmesriigi tegevust tarbetult kitsendavaid õigusakte. Liiga palju reegleid ja kohustusi, mille rakendamine nõuab ulatuslikku ja kohmakat bürokraatia masinavärki. Paraku ei ole Eesti riigi bürokraatia vohamise taga ilmtingimata Brüssel ja Euroopast on tulnud hulgaliselt algatusi, mille vajalikkuses ei ole kedagi vaja veenda ja mida iga liikmesriik üksi ei suudaks ellu viia, nt puhas keskkond, kaupade, teenuste ja inimeste vaba liikumine, finantsstabiilsus, toiduohutuse ja terviseteemad jpm. See ei tähenda seda, et kogu meie elu korraldav reeglistik tuleb Brüsselist, nagu mõned püüavad ekslikult väita.\n\nHENT KALMO, MARJU LUTS-SOOTAK: Eesti riik kui kunstiteos\n\nPole kahtlust, et riigi esimesed arhitektid võtsid omaks lihtsa, kuid põhjapaneva mõtte: Eesti riik peab olema põhiõigusi kaitsev õigusriik.\n\nSada aastat tagasi 1919. aasta juunis võeti vastu \"Eesti vabariigi valitsemise ajutine kord\". Proosalisest pealkirjast hoolimata oli tegu Eesti esimese põhiseadusega. Valitsemiskord pani aluse demokraatliku riigi masinavärgile.\n\nEesti riigimõtte sünd\n\nOn väidetud, et renessansiajastul hakati riiki nägema kunstiteosena – mitte ajaloost päritud või jumaliku rajatisena, vaid vormina, mida inimene kavakindlalt kavandab ja ehitab. Selles mõttes loodi Eesti riik samuti kunstiteosena, sest kui Asutav Kogu 1919. aasta kevadel kokku tuli, alustati puhtalt lehelt. Asutava Kogu liikmed võrdlesid oma olukorda Ameerika Ühendriikide rajajatega. \"Ka meie oleme praegu umbes sama vabalt otsustavas seisukorras. Ka meie, vaba Eesti kodanikud, võime öelda, missugust riigikuju meie tahame, missugune riigivorm on praegu meile vastuvõetav\" (Karl Einbund).\n\nREIN VAHISALU: Kuu peale see Toompea!\n\nTeerajad põhjapooluse all kahe ookeani vahel ja südamekodadest kuni vatsakesteni\n\nSajand tagasi tehti südamele ja maakerale nende esmase kaardistamisega ring peale. Nüüdseks on mõlemas paigas olukord teine ja on viimane aeg uuele ringile minna.\n\nTehnoloogia peatumatu areng on Maa täielikult ümber kujundanud. Ökoloogid, maastiku- ja sotsiaalteadlased on keerulises olukorras: kuidas uus ja pealevalguv mõistlikult meie koduplaneedile ära mahutada? Seega liigume jälle kaardistamata territooriumil nagu sajand tagasi, kui lapsekingades tehnoloogiat asendas avastajate uudishimu, vaprus ja kannatlikkus. Maakeraga samas seisus on ka inimese süda, väike maakera inimese sees. Lahtilõigatud südant kui ahvatlevat uurimisobjekti olid anatoomid juba sajandeid oma käte vahel hoidnud. Oli aeg edasi minna.\n\nPEETER OLESK: Teadus, tõde ja raha\n\nJaak Aaviksoo sai vastu vahtimist ja on olnud sunnitud tooma teaduse üle otsustama prokuratuuri, s.t täiesti teadusvälise jõu.\n\nEndast vanemate või ka oma eakaaslastest kolleegidega Paul Ariste teadusest üleüldse vist ei kõnelnud. Teaduslik töö oli tema jaoks võrdlemisi konkreetne tegevus: raamatud, äratrükid, ainestiku talletamine, inimesed, praktilised otsused, uurimistöö viljakus ja avalikkuse tähelepanu. Noorematele õpetas ta neid asju aga meeleldi, koguni innukalt ning ma lisaksin, ka nõudlikult. Pahandav Ariste ei olnud midagi erakordset. Seevastu tunnustav Paul Ariste ei läinud küll liiale, ent ei jätnud häid sõnu ka kiivalt nelja silma alla. Head sõnad pidid saama avalikeks.\n\nART LEETE: Handi animismi segane kooskõla\n\nHantide animistlik maailm vahetab oma asukohta ja kuju vastavalt inimeste praktilise tegevuse vajadustele.\n\nTeadlased on handi usundit uurinud viimased paarsada aastat. Seal on animismihuvilisele kõike külluses – jumalaid ei jõua keegi kokku lugeda, hingekujutelmad on maailma rikkalikemad, igasugustele nähtustele mõtet andvaid müüte leidub lõputult. Kogu see tohutu hulk animistlikke arusaamu tundub korraga täiesti ähmane, aga ka täiuslikult tasakaalus.\n\nRIIN ALATALU: Autentsuse mitu nägu\n\nXII sajandil ehitama hakatud ja korduvalt ümber ehitatud Pariisi Jumalaema kiriku taastamine annab hoogu muinsuskaitses igikestvale vaidlusele, kas ja kuidas taasluua n-ö autentne tervik.\n\nPariisi Jumalaema kiriku kahetsusväärne tragöödia tänavu 15. aprillil kasvatas aga tänuväärselt teadlikkust kultuuripärandi olulisusest. Paari tunni jooksul tõotati teha ülisuuri annetusi kiriku taastamiseks selle endisel kujul, üle maailma kaikusid avaldused pärandi väärtuse kohta inimkonna identiteedi alustalana. Eestis meenuvad samalaadsete õnnetustena Pühavaimu torni põleng restaureerimistööde ajal 2002. aastal ja Tartu ülikooli aula tulekahju 1965. aastal. Kui need olid ilmselt õnnetused, siis Niguliste kiriku 1982. aasta, Eesti Draamateatri 1983. aasta ja vabaõhumuuseumi Sassi-Jaani talu 1984. aasta tulekahju olid süütamised. Hävitatu taastamise soov oli nii iseenesestmõistetav, et koopiana taastamist ei seatud kahtluse alla.\n\nMART KALVET: Tagasivaade tulevikutähtede kasvulava kuldajastule\n\nKui nüüdisaegseid veebisuhtlusvõrke iseloomustab kapseldumine kitsastesse huvigruppidesse, siis Rada.ee foorumiformaat soodustas eestikeelsete kasutajate ja kildkondade ideedevahetust.\n\nKui ma 2003. aasta 24. juuli varahommikul endale alternatiivkultuurifoorumisse Rada7.ee kasutajakonto tegin, ei olnud mul selget ettekujutust tolle keskkonna iseärasustest ja suhtlusreeglitest. Teadsin vaid, et sealne tuumik – lehe loojad ja aktiivsemad kasutajad, keda võis rokkfestivalidel näha möllamas ühetaolistes särkides – on minust keskeltläbi veidi noorem ja huvitub vist nu metal 'ist. Kuna Rada7 kasutajaskond oli suurem kui toonastel ainult metal -muusikale pühendunud veebiplatvormidel nagu Hard Rock Club ja Surnuaed või metal.ee postiloend, lootsin oma bändide kontsertide ja üllitiste kohta teavet mitmekesisemas, eklektilisemas ja, nagu peagi selgus, pop-kult-ajastuvaimu vahetumalt kanaldavas teabevõrgus levitades leida uut publikut.\n\nArvustamisel\n\nMoshe Gammeri \"Üksik hunt ja karu. Kolm sajandit Tšetšeenia vastupanu Vene võimule\"\n\nMargit Lõhmuse \"Sterne\"\n\nKai Kase \"Kogetud teosed\"\n\ntantsuteatri Fine 5 \"Mina olin siin\"\n\nkontsertlavastus \"Surmatants\"\n\nSAALi biennaal\n\nklaasikunstnike ühenduse aastanäitus \"Resonants\" ning Ehalill Halliste ja Helle Videviku \"Veest võetud, tulest tulnud\"\n\nValle-Rasmus Rootsi ja Sten Lassmanni Johannes Brahmsi sonaatide kava\n\nOlev Ainomäe kontsert \" Oboe d'amore – armunud oboesse\"\n\nmängufilmid \"Ükskord Hollywoodis\" ja \"Kohtunik\"\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Tutvustame 6. septembri Sirpi.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe uudis läbi ja pane oma kujutlusvõime tööle, et välja mõelda üks korralik sissejuhatav lause sellele loole.\n\n## Pealkiri:\n\nMajorlilkween avaldas singli \"Virgho\" omaloodud videoga\n\n## Põhitekst:\n\nLugu \"Virgho\" on inspireeritud Alexandra elust Neitsina USA-s New Yorkis, kuhu 16-aastasena üksi kolimine pani neiu igati proovile. Majorlilkween jutustab oma loo vabaks laskmisest ja lõbutsemisest ühes linna kõige ikoonilisemas paigas Coney Island'il. \"Kirjutasin selle loo olles pikalt pausideta töötanud ja vajasin hädasti lihtsalt nn juhtme seinast välja tõmbamist ja üht vahetut lõbusat õhtut oma sõbrannadega. Loo beat tuli mulle jalutades pähe kui olin õhtul teel metroojaama ja märkasin, kuidas koheselt muutusid ka mu kõnnak, kehahoid ja kogu enesetunne. Kõik oli tunduvalt kirkamates värvides. Tantsisin kogu öö ja unustasin kõik muu, tundsin, et olen võitmatu,\" avas Majorlilkween singli sünniloo.\n\nVideo võtab kokku selle tüdrukutega lõbutsemise õhtu emotsioonid ja näitab New Yorki imelist mitmekesisust. Maailmakodaniku Alexandra jaoks võrdub suurlinn vabadusega. \"See on linn, kus võid olla, kes iganes soovid, olla kellega soovid ja kus soovid. Loodan, et kõik, kes \"Virghot\" kuulavad, unustavad kolmeks minutiks oma argipäeva ja tunnevad end kõige ilusamatena nii seest kui väljast,\" lausus ta.\n\nMajorlilkweeniga uuel singlil kaasa tegeva USA modelli Jarline'i jaoks kannab see video väga tugevat naiseliku iseseisvuse sõnumit. \"See ei näita vaid naisi koos lõbusalt aega veetmas, vaid see lugu on läbi imbunud iseenda bossiks olemisest ja oma karjääri ning intiimelu kontrollimisest,\" arutles ta.\n\nVideos näeb Alexandra seljas Eesti brändidest Riina Põldroosi (Embassy of Fashion) ja Riina Laanetu (La Famiglia Couture) loomingut segatuna tuntud moenimedega nagu Gucci, Louis Vuitton, MSGM, Sies Marjan jt. Samuti ei puudu moeteemad ka tema enda kirjutatud räpi lüürikast.\n\nNew Yorkis resideeriva Majorlilkweeni tegemistele saab kaasa elada Instagrami ja Fashion TV vahendusel, sest kohe-kohe on algamas New York Fashion Week, kus neiu modellina lavalaudu kaunistab.\n\nView this post on Instagram\n\nPlayboy coming thruuu LINK IN BIO thank u for coming issa hot girl summah ???????? fit @icetees ✨\n\nA post shared by Majorlilkween (@alexelizabethljadov) on Jul 26, 2019 at 9:32am PDT\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Supermodell Alexandra Elizabeth Ljadov, artistinimega Majorlilkween avaldas uue laulu \"Virgho\", mida illustreeriv tüdruku enda loodud video, mis lennutab vaataja otse New Yorki.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu uudise pealkirja ja põhisisuga. Kasuta neid fakte, et luua pikk ja sisutihe lause, mis toimib loo sissejuhatusena.\n\n## Pealkiri:\n\nNoortekoondise liider liitub Hispaania korvpallihiiu Madridi Realiga\n\n## Põhitekst:\n\nEelmisel kuul Itaalias Udines peetud U-16 vanuseklassi A-divisjoni Euroopa meistrivõistluste turniiril näitas noor eestlane mitmekülgset mängu, kui tõi keskmiselt 20,8 minutiga 7,6 punkti, noppis 6,7 lauapalli, pani 1,6 kulpi, tegi 1,1 vaheltlõiget ja andis ühe korvisöödu mängus. Viskeblokeeringute arvestuses oli Veesaar turniiril 7. kohal ning lauapallide statistikaga jagas 16. positsiooni, vahendab Korvpall24.ee.\n\nVeesaar on seega esimene eestlane, kes on Hispaania suurklubiga lepingu sõlminud ning nende süsteemis pallima hakkab.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Hispaania väljaande kohaselt liitub Eesti U-16 koondise liider 15-aastane Henri Veesaar (208 cm) suurklubi Madridi Reali noortesüsteemiga.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Pärast artikli pealkirja ja põhiteksti lugemist kasuta oma loovust, et koostada sisutihe ja pikk sissejuhatav lause.\n\n## Pealkiri:\n\nEesti tudengid müüsid USA-s üle 10 miljoni dollari eest raamatuid\n\n## Põhitekst:\n\nIga aastaga suureneva tudengite hulgaga programmiga käis sellel suvel USA-s tervelt 374 Eesti tudengit, kellega liitus lisaks veel ligi 300 eestlaste poolt juhendatavat tudengit lähiriikidest. 173 Eesti noort sõitis Ameerika Ühendriikidesse juba teist või enamatki korda.\n\n\"Eks nüüd läheb mõni hetk aega, kui kõik oma tudengiellu taas sisse elavad ja muljeid jagavad ning peale seda saame ehk täpsemalt kokku lööma hakata kõiki numbreid. Esialgsete andmete põhjal on 10 miljoni dollari piir kindlasti ületatud,\" märkis Southwestern Advantage Eesti esindaja Erki Kukk.\n\n\"Vähem oluline pole muidugi ka selle intensiivse ajaga saadud kogemused. Alustades müüginippidest, enesekehtestamise oskuse, kohaliku kultuuri, -inimeste või lausa köögi akna taga mängimas nähtud karude perekonnani,\" lisas Kukk.\n\nSellel suvel tegutsesid eestlased kokku 23 osariigis Alaskalt kuni Texase ja Californiani välja ning eestlaste juhendamisel käisid müügitööd tegemas ka tudengid Lätist, Leedust, Poolast, Gruusiast ja Slovakkiast.\n\nUueks suvehooajaks hakatakse valmistuma juba sügisest, kui programmiga oodatakse liituma uusi tudengeid, kes siis aasta jooksul saavad läbida põhjaliku koolituse.\n\nEsimest korda osalesid Eesti tudengid Southwestern Advantage'i suvetöös aastal 2001. Nüüdseks on sellest programmist välja kasvanud Baltimaade üks edukamaid tudengiorganisatsioone, mille tegevusest on rahvusvahelise elu- ja töökogemuse saanud üle 2000 siinse tudengi. Programmi raames saavad tudengid põhjaliku ettevõtlus- ja müügikoolituse ning seejärel veedavad suve Ameerikas reisides, ukselt-uksele hariduslikke raamatuid müües ning õpinguteks raha kogudes.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Sellel nädalavahetusel jõudsid Ameerika Ühendriikidest tagasi Eesti tudengid, kes Southwestern Advantage'i programmi kaudu suutsid kõigest kolme kuu jooksul ukselt uksele käies kokku müüa üle 10 miljoni dollari eest haridusteemalisi raamatuid.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Süvene uudise pealkirja ja sisu ning kirjuta sellele loole sisukas ja informatiivne sissejuhatus, mille pikkus on üks lause.\n\n## Pealkiri:\n\nLäbi aegade üks edukamaid mäesuusatajaid tõmbas karjäärile joone alla\n\n## Põhitekst:\n\nKohe pärast eelmise hooaja lõppu kutsus 30-aastane Hirscher kodumaa ajakirjanikud pressikonverentsile, kus teatas, et pole veel kindel, kas soovib sportlaskarjääri jätkata. Kogu suve levisid aga kõlakad, et Hirscher on otsustanud karjäärile joone alla tõmmata ja nüüd kinnitas ta seda ka ise.\n\n\"Lõpetan enda sportlaskarjääri,\" ütles Hirscher Salzburgis peetud pressikonverentsil. \"Teate küll mind. Ma teen alati kõike täiega, annan endast 150 protsenti või mitte midagi. Võin oma karjääriga väga rahul olla, mul vedas, et mul polnud nende aastate jooksul mingeid tõsiseid vigastusi. Aga hakkasin tasapisi mõistma, et ma pole enam valmis tegema neid ohverdusi, mis tipus olemine nõuab. Pealegi, tahtsin tipus lahkuda ja mulle tundub, et praegu on parim aeg karjäär lõpetada.\"\n\nHirscher tegi MK-debüüdi 18-aastasena aastal 2008. Alates 2012. aastast võttis ta kaheksal järjestikusel hooajal MK-sarja üldvõidu, lisaks võitis ta kuuel korral väikese kristallgloobuse slaalomis ja samuti kuuel korral suurslaalomis. MK-etapivõite on Hirscheril 67.\n\nTiitlivõistlustelt on Hirscheri medalikapis kaks olümpiakulda ja üks –hõbe ning seitse MM-kulda ja neli MM-hõbedat.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Rekordilised kaheksa järjestikust MK-sarja üldvõitu saanud Austria mäesuusataja Marcel Hirscher otsustas tippspordiga lõpparve teha.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu uudise pealkirja ja põhisisuga. Kasuta neid fakte, et luua pikk ja sisutihe lause, mis toimib loo sissejuhatusena.\n\n## Pealkiri:\n\nAugust tõi kaasa lennureisijate rekordi\n\n## Põhitekst:\n\nTallinna lennujaama kommertsjuhi Eero Pärgmäe sõnul on reisijate arv kasvanud praktiliselt kõikidesse sihtkohtadesse, kõige enam kasvas reisijate arv Stockholmi, Londonisse, Berliini ja Riiga.\n\n\"Need linnad on ka kõige tihedama liikluse, aga ka tihedama lennufirmade vahelise konkurentsiga sihtkohad, mille kasv on paljuski stimuleeritud odavatest piletihindadest. Neil turgudel on näha ülekuumenemist, mistõttu võib prognoosida, et talvehooajal neid sihtkohti teenindavate lennufirmade arv väheneb,\" rääkis Pärgmäe.\n\nTartu Lennujaama reisijate arv kasvas võrreldes eelmise aastaga 34 protsenti ehk 722 inimese võrra, ulatudes augustis 2725 lennureisijani.\n\n\"Eriti on põhjust rõõmustamiseks Tartu lennujaama tulemuste üle, kus on tunda, et nõudlus on jõudnud järgi pakkumisele ning Tartu-Helsingi liin on tartlaste reisiplaanidesse lõpuks sisse võetud,\" sõnas Pärgmäe.\n\nAugustis toimusid otselennud kokku 35 regulaarliinil, millele lisandus 15 tellimuslendude sihtkohta. Suur osa regulaarliiklusest on jaotunud peamiste sõlmjaamade nagu Helsingi, Riia, Frankfurdi ja Stockholmi vahel. Tellimuslendudest on hooajale omaselt populaarseimad Türgi, Bulgaaria ja Kreeka kuurordid.\n\nSuurim vedaja airBaltic teenindas augustis 23 protsenti reisijatest, Nordica 14 protsenti ja Ryanair 10 protsenti. Odavlennufirmadega lendas kokku viiendik kõigist reisijatest.\n\nRegulaarlendude keskmine täituvus oli 80 protsenti, mullu oli täituvus samal ajal 76 protsenti.\n\n\"Need näitajad on hea indikatsioon inimeste reisihuvist, mille jätkumist loodame ka sügishooajal, kui puhkusereisijate osakaal väheneb ja ärireisijate arv suureneb,\" lisas Eero Pärgmäe.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Augustis läbis Tallinna Lennujaama enam kui 325 000 reisijat, mis on 6,4 protsenti rohkem kui mullu samal ajal. Suurim vedaja airBaltic teenindas augustis 23 protsenti reisijatest.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Vaata läbi uudise pealkiri ja tekst ning loo loov sissejuhatav lause, mis haakub artikli sisuga.\n\n## Pealkiri:\n\n19-aastane Andreescu jõudis esimest korda slämmiturniiri poolfinaali\n\n## Põhitekst:\n\n15. asetatud Andreescu sai pisut üle kahe tunni kestnud kohtumises 3:6, 6:2, 6:3 jagu 25. paigutusega belglanna Elise Mertensist.\n\nTänavu tõelise läbimurde teinud Rumeenia juurtega Andreescu mängib alles neljandat korda slämmiturniiri põhitabelis ja seni polnud ta teisest ringist kaugemale jõudnud – tänavused Prantsusmaa lahtised jättis ta vigastuse tõttu pooleli ja samal põhjusel Wimbledonis ei mänginud.\n\nAndreescu on sel hooajal jõudnud kolmel WTA turniiril finaali ja võitnud neist kaks – Indian Wellsis ja Torontos. Tema ja hooaja neljanda finaali vahel seisab veel 13. asetatud šveitslanna Belinda Bencic, kes jõudis samuti esimest korda slämmiturniiril nelja parema sekka.\n\nNeist kahest on Bencic oluliselt värskem – kaheksandikfinaalist pääses Bencic edasi mänguta, kuna Eesti esireket Anett Kontaveit haigestus ja andis šveitslannale loobumisvõidu. Bencic on väljakutel veetnud pea 6,5 tundi, Andreescu aga kaks tundi rohkem. Varem ei ole nad omavahel mänginud.\n\nTeise finalisti selgitavad 24. slämmiturniiri võitu jahtiv ameeriklanna Serena Williams, kes on 8. asetusega ning 5. paigutatud ukrainlanna Elina Svitolina.\n\nVarem US Openil kuuel korral võidutsenud Williams on viiest omavahelisest mängust neljas Svitolina alistanud, kuid ukrainlanna võitis nende viimase kohtumise – 2016. aasta Rio olümpia kolmandas ringis jäi Svitolina peale 6:4, 6:3.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Aasta viimasel suure slämmi turniiril ehk USA lahtistel jõudis naiste üksikmängus viimasena poolfinaali 19-aastane Kanada tennisist Bianca Andreescu.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe artikli pealkirja ja sisu. Kasuta oma loomingulisi võimeid, et koostada detailne ja põhjalik ühelauseline sissejuhatus sellele uudisele.\n\n## Pealkiri:\n\nKampaania kutsub septembris kõiki kondimootoriga tööle minema\n\n## Põhitekst:\n\nEesmärgiks on motiveerida inimesi rohkem liiklema igapäevaste transpordi vahendite asemel oma kondimootoriga. Hea viis aktiivsuse suurendamiseks on muuta liikumisharjumusi just hommikul tööle või koju minnes.\n\n\"Kondimootoriga tööle\" kampaania toimub sel aastal 9.-29. septembrini. Liikumisviisidena lähevad arvesse käimine/kepikõnd, jooksmine, rattasõit, rulluisutamine ja -suusatamine. Arvestus ei ole üldtabelis selle peale, kui palju kilomeetreid tiimiliikmed läbivad, vaid liikumiste arvu kohta. Seega seda, kui pika maa osaleja läbib päevas oma kondimootori jõul on iga ühe enda otsustada. Rõhk on regulaarsusel.\n\nKondimootoriga kampaaniasse on osalema oodatud kõik, kes tunnevad, et tahavad rohkem liikuda ja vingest aktsioonist osa võtta. Kampaanias on võimalik võrrelda oma liikumisaktiivsust teistega ning läbi selle ka ennast motiveerida. Osalemiseks on vaja nelja tiimiliiget.\n\n\"Kondimootoriga tööle\" kampaania on ideaalne viis muutmaks oma liikumisharjumusi ning teha pööre tervislike eluviiside poole.\n\nKampaania info, reeglid ja edetabel on kättesaadavad kodulehel ning Facebookis.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Eesti firmaspordi liit kutsub kõiki üles septembri kolme nädala vältel tavapärasest rohkem liikuma.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Süvene uudise pealkirja ja sisu ning kirjuta sellele loole sisukas ja informatiivne sissejuhatus, mille pikkus on üks lause.\n\n## Pealkiri:\n\nMajutusettevõtetes juulis peatunud turistide arv kasvas neli protsenti\n\n## Põhitekst:\n\nMajutusettevõtete teenuseid kasutas juulis 328 000 välisturisti, kes veetsid seal kokku 634 000 ööd. Eelmise aastaga võrreldes oli välisturiste kaheksa protsenti enam ja ööbimisi üheksa protsenti rohkem, teatas statistikaamet.\n\nMajutusettevõtete teenuseid kasutanud välisturistidest 42 protsentisaabus Soomest, üheksa protsenti Saksamaalt, seitse protsenti Venemaalt ja kuus protsenti Lätist. Soome turistide arv oli eelnevatel kuudel langustrendis, aga suurenes juulis kolm protsenti. Rohkem turiste saabus mitmest Euroopa riigist, samuti Ameerika Ühendriikidest ja Aasiast.\n\nMajutusettevõtete teenuseid kasutanud välisturistidest 80 protsenti tulid Eestisse puhkama, 15 protsenti olid tööreisil ja ülejäänud peatusid siin muul põhjusel. Välisturistidest 58 protsenti eelistas ööbida Tallinnas, Pärnu ja Tartu majutusettevõtetes peatus vastavalt 12 protsenti ning kaheksa protsenti välisturistidest.\n\nSiseturiste peatus juulis majutusettevõtetes 195 000 ehk üks protsent vähem kui 2018. aasta samas kuus. Siseturistid veetsid majutusettevõtetes 366 000 ööd, nende ööbimiste arv suurenes aastaga neli protsenti. Siseturistidest 72 protsenti olid puhkuse- ja 14 protsenti tööreisil. Majutusteenuseid kasutanud siseturistidest peatus viiendik Harju maakonnas, 14 protsenti Pärnu maakonnas ja 10 protsenti nii Ida-Viru, Saare kui ka Tartu maakonnas.\n\nKogu Eestis osutas juulis teenust 1403 majutusettevõtet. Külastajate käsutuses oli 24 000 tuba 59 000 voodikohaga. Tubadest täideti 62 protsenti ja voodikohtadest 55 protsenti.\n\nKeskmiselt maksis ööpäev majutusettevõttes 40 eurot ehk sama palju kui eelmise aasta juulis. Harju maakonnas maksis ööpäev 49 eurot, Pärnu maakonnas 42 eurot, Tartu maakonnas 38 eurot ja Ida-Viru maakonnas 32 eurot.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Majutusettevõtetes juulis peatunud turistide arv kerkis aastaga neli protsenti 524 000 turistini, välis- ja siseturistide ööbimiste arv kokku suurenes seitse protsenti.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe hoolikalt uudise pealkiri ja sisu ning kirjuta artiklile pikk sissejuhatav lause, kasutades oma kujutlusvõimet.\n\n## Pealkiri:\n\nNaiste võrkpalli EM-il selgusid poolfinalistid\n\n## Põhitekst:\n\nTürgis peetud veerandfinaalides oli tiitlikaitsja Serbia kindlalt 3:0 (19, 18, 16) üle Bulgaariast ja türklannad võtsid kodupubliku ees 3:9 (20, 22, 20) võidu Hollandi üle. Mäletatavasti kuulus Holland samasse alagruppi Eesti naiskonnaga ning alagrupifaasis ega kaheksandikfinaalis ei kaotanud nad ühtegi geimi.\n\nPoolas peetud kohtumistes pidi läbi aegade edukaim EM-riik Venemaa tunnistama Itaalia 3:1 (-25, 22, 25, 21) paremust, Poola naiskond sai raske 3:2 (-22, 16, 19, -17, 11) võidu Saksamaa üle.\n\nÜlejäänud kohtumised mängitakse Türgis. Laupäevases esimeses poolfinaalis lähevad vastamisi Serbia ja Itaalia ning teises finalisti selgitavad Türgi ja Poola.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Türgis ja Poolas jätkuval naiste võrkpalli EM-finaalturniiril selgusid neljapäeva õhtul poolfinaalpaarid.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Vaata läbi uudise pealkiri ja tekst ning loo loov sissejuhatav lause, mis haakub artikli sisuga.\n\n## Pealkiri:\n\nPõlissoomlased liiguvad teistelt Soome erakondadelt eest ära\n\n## Põhitekst:\n\nPõlissoomlaste edumaa venis teisel kohal Koonderakonna ees 3,2 protsendipunktile, kuigi Koonderakonna toetus kasvas 0,6 protsendipunkti 17,4 protsendile.\n\nSamasuguse 0,6-protsendise tõusu tegi ka peaministri erakond Sotsiaaldemokraatlik Partei, kelle toetus on küsitluse järgi 16,9 protsenti. Sotside toetus jääb alla aprillis toimunud parlamendivalimistelt nopitud 17,7 protsendi suurusele häälesaagile.\n\nRoheliste toetus pöördus pärast eelmise kuu tõusu langusesse ning vähenes 0,5 protsendipunkti 14,6 protsendile.\n\nKeskerakonna toetusnumber vähenes seevastu ühe protsendipunkti võrra ning on nüüd 11,6 protsenti.\n\nVasakliidu toetus kahanes 0,6 protsendipunkti 8,1 protsendile, Soome Rootsi Rahvapartei oma kahanes 0,5 protsendipunkti 3,8 protsendile ning Kristlike Demokraatide oma 0,1 protsendipunkti 3,4 protsendile.\n\nFirma Taloustutkimus küsitles ringhääling Yle tellimusel 12. augustist 3. septembrini 2440 soomlast. Küsitluse statistiline viga on 2 protsendipunkti.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Soome rahvas toetab erakondadest jätkuvalt enim Põlissoomlasi, kelle toetus kasvas kuuga protsendipunkti võrra 20,6 protsendile.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe uudis läbi ja pane oma kujutlusvõime tööle, et välja mõelda üks korralik sissejuhatav lause sellele loole.\n\n## Pealkiri:\n\nEesti Raudtee loobus Tartu vaksali rendilepingu ülesütlemisest\n\n## Põhitekst:\n\n\"Eesti Raudtee on otsustanud Tartu vaksalihoone lepinguga jätkata, kuna saime üürileandjaga kokkuleppele, et võime kasutatavad ruumid anda allüürile AS-ile Eesti Liinirongid (Elron),\" teatas Eesti Raudtee juhatuse esimees Erik Laidvee Tartu Postimehele.\n\nTartu abilinnapea Reno Laidre selgitas, et Tartu jaama haldamine on jagatud mitme äriühingu vahel: maja kuulub Lõuna Varahaldusele, raudteetaristu, sh perroonide ja perroonidele pääsemise eest hoolitseb Eesti Raudtee, reisijateveo ja teavitusega tegeleb Elron.\n\n\"Järgmine areng, mida me ootame, on teisele perroonile pääsemine, peaidee on ehitada pikk kaldtee, seda teeb Eesti Raudtee,\" rääkis Laidre.\n\nLõuna Varahalduse esindaja Kaspar Kokk lisas, et jaamahoone maapealne osa on täiel määral valmis ja kõik ruumid rendile antud, välja ehitamata on 400-500-ruutmeetrit sokliosa, mille aknad avanevad Vaksali tänava poole.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Kuigi aasta alguses teatas riigifirma Eesti Raudtee kavatsusest ütelda aasta lõpus üles Tartu jaamahoone ootesaali rendileping, on nüüdseks kokku lepitud, et Eesti Raudtee jätkab rentnikuna, kuid allrentnikuks saab Elron.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe artikli pealkiri ja sisu, seejärel loo pikk ja põnev lause, mis võiks olla artikli sissejuhatus.\n\n## Pealkiri:\n\nNadal jõudis kindla võiduga poolfinaali, Berretini võitis põnevusmängu\n\n## Põhitekst:\n\nKolmandana asetatud Nadal oli kaks tundi ja 46 minutit kestnud kohtumises 6:4, 7:5, 6:2 üle 20. paigutatud argentiinlasest Diego Schartzmanist ja jõudis kaheksandat korda US Openi poolfinaali.\n\nVarasemalt on Nadal US Openil võidutsenud kolmel korral – 2010., 2013. ja 2017. aastal. Mullu jõudis ta New Yorgis samuti poolfinaali, kus pidi vigastuse tõttu andma loobumisvõidu Juan Martin del Potrole.\n\nTänavuses poolfinaalis läheb 33-aastane Nadal vastamisi endast kümme aastat noorema itaallase Matteo Berrettiniga. Turniiril 24. asetatud Berrettini sai ligi neli tundi kestnud põnevusmatšis 3:6, 6:3, 6:2, 3:6, 7:6 (5) jagu 13. paigutusega prantslasest Gael Monfilsist. Berrettinil oli esimene matšpall 5:3 eduseisul enda servil, kuid närvid said noorest itaallasest võitu ja ta tegi topeltvea ning Monfilsil õnnestus murda. Seisul 6:5 oli tal Monfilsi pallingugeimis veel kaks matšpalli, kuid Monfils suutis ka need päästa. Lõpuks vormistas Berrettini võidu viiendal matšpallil.\n\nTeist aastat slämmiturniiridel põhitabelis mängiv Berrettini polnud enne tänavust US Openi põhitabelis ühtegi võitu saanud, mullu sai ta avaringis kolmes setis kaotuse.\n\nBerrettini on alles neljas Itaalia meestennisist, kes profitennise ajastul slämmiturniiril poolfinaali jõudnud ja teine itaallane, kes on US Openil nelja parema sekka jõudnud. Viimati mängis itaallane US Openil poolfinaalis 1977. aastal. Berrettini on ühtlasi ka viimase üheksa aasta noorim slämmiturniiri poolfinalist.\n\nTeise finalisti selgitavad 5. asetatud venelane Daniil Medvedev ja bulgaarlane Grigor Dimitrov, kes paikneb maailma edetabelis 78. real. Mäletatavasti alistas Dimitrov veerandfinaalis viies setis vanameistri Roger Federeri.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Aasta viimasel suure slämmi tenniseturniiril ehk USA lahtistel said paika poolfinalistid, viimastena jõudsid nelja parema sekka hispaanlane Rafael Nadal ja itaallane Matteo Berrettini.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Vaata läbi uudise pealkiri ja tekst ning loo loov sissejuhatav lause, mis haakub artikli sisuga.\n\n## Pealkiri:\n\nRaik ja Sikkut kritiseerivad sotside suvist vaikelu\n\n## Põhitekst:\n\n\"Mina ei ole rahul ja ma olen oma rahulolematust väljendanud,\" rääkis Raik Postimehele ja lisas, et erakond on pärast kahtesid valimisi ja erakonna esimehe vahetust elanud vaikelu, ent see peab lõppema.\n\nTeda toetas Riina Sikkut, kes kandideeris Indrek Saare kõrval samuti sotsiaaldemokraatide esimeheks ja kes tõi välja, et sotsid oleks pidanud aktiivselt sõna võtma lisaks pensionireformile ka siis, kui EKRE esimees Mart Helme nimetas Tallinna Ülikooli hobusevaraste koolitajaks.\n\nErakonna uue esimehe Indrek Saare sõnul tuleb aga lahinguid valida: \"Kas see on sõnavõtmine sõnavõtmise pärast või see aitab ka ühiskonnas midagi paremaks muuta.\"\n\nTeda toetas sotsiaaldemokraatide Tallinna piirkonna esimees Rainer Vakra, kelle sõnul tuleb enne püssi laadida ja siis paugutada, kuna muidu juhtub nii nagu Reformierakonnaga, \"kes läks karu jahtima ja peaministrit umbusaldama, aga sellega valitsust hoopis kinnitas\".\n\nERR-i tellitud Turu-uuringute küsitluse järgi toetas augustis Sotsiaaldemokraatlikku Erakonda kaheksa protsenti valijatest. Juunikuus, mil Indrek Saar valiti erakonna esimeheks, oli sotside toetus 11 protsenti.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Sotsiaaldemokraatliku erakonna aseesimees Katri Raik ja riigikogu liige Riina Sikkut ei ole rahul, et erakond pole pärast uue esimehe valimist aktiivselt poliitikas osalenud ning jätnud selged seisukohad võtmata näiteks pensionirefotmi teemal.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe artikli pealkiri ja sisu, seejärel loo pikk ja põnev lause, mis võiks olla artikli sissejuhatus.\n\n## Pealkiri:\n\nToasooja suurt hinnatõusu karta pole\n\n## Põhitekst:\n\nKui eelmisel aastal lisandus kütteperioodi alguses 65-ruutmeetrise Tallinna korteri soojaarvele olenevalt ilmast kolm kuni kuus eurot kuus, siis praegu seesugust hinnatõusu pealinlastel oodata ei ole, ütles Utilitase kaugkütteettevõtete juht Andres Veske. Suure tõenäosusega tuleb Tallinna toasooja hinda korrigeerida Veske sõnul aga aasta lõpu poole, sest prognoosid näitavad maagaasi hinna tõusu.\n\n\" Forward -hinnad maagaasil on tõusuteel ja praegu me näeme, et ilmselt selle aasta lõpuks on hinnad ka maagaasi sektoris tõusnud. Maagaasist jah on mõjutatud eelkõige need, kus maagaasi osakaal mängib rolli, et Tallinnas ta veel mängib rolli, aga meie teistes võrgupiirkondades ei mängi,\" selgitas Andres Veske.\n\nKüll aga mängib Utilitase teistes võrgupiirkondades rolli hakkepuidu hind, mis viimase aasta ajaga on tõusnud, jäädes AS Tootsi Turvas juhatuse esimehe Matti Puuroneni sõnul praegu vahemikku kuus kuni 7,5 eurot kandi kohta. Hakkepuitu kasutavad pooled Eesti 240 kaugkütte piirkonnast, sealhulgas ka Utilitas, näiteks Haapsalus, Jõgeval, Kärdlas ja Raplas. Veske sõnul tähendab see, et nimetatud piirkondades algaval kütteperioodil soojusenergia hind ka tõuseb\n\n\"Kui vaadata siin Raplat ja Kärdlat, siis seal on hinnatõus väiksem, aga Haapsalus ja Jõgeval on ta natukene suurem, kuni kümme protsenti isegi. Suvel on hinnad puidusektoris natuke allapoole läinud, aga meie viisime hanked läbi juba kevadel. Tagantjärgi tarkusena võib öelda, et võib-olla oleks pidanud seda sügisel tegema, aga siis poleks jälle kindel olnud, et me oleks oma kogused täis saanud,\" rääkis Andres Veske.\n\nKas võsa hind tõuseb veelgi, seda on keeruline öelda. Ühest küljest pole juba praegune olukord Matti Puuroneni sõnul jätkusuutlik, samas sõltub edaspidine palju ka sellest, kas Eesti Energia hakkab Narvas suuremas koguses hakkepuitu kasutama või mitte.\n\nKas Narva kergitab Eestis hakke hinda?\n\nSama küsimuse vastusest sõltub suuresti ka tartlaste toasooja maksumus, kus samuti põhilise kütteallikana kasutatakse hakkepuitu. AS Fortum Tartu juhatuse esimees Margo Külaots ütles, et viimasel kolmel aastal on soojuse hind Tartus langenud, kokku ligi üheksa protsenti ja ka sel aastal pole ühtegi hinnatõusu taotlust tehtud. Aga kui Narva elektrijaamade päästmiseks hakatakse suures mahus puitu põletama, tõuseb hakke hind Külaotsa sõnul veelgi, suurenevad katlamajade kulud, mis omakorda võib tõsta ka soojuse hinda.\n\n\"Võib tekkida olukord, kus teiste linnade elanikud maksavad põlevkivi jaamade päästmise kinni. Tartu on Narvast õnneks mõnevõrra eemal ja see mõju ilmselt nii suur ei ole. Ka on vanad torud suures osas vahetatud, võrgukaod on madalad, tootmisseadmed on korras, kliendipool on samuti hästi edenenud ehk viimase paari aastaga on lisandunud Tartus ca 200 klienti. Peamiseks küsimuseks ongi, et mida teeb kütuse hind?\" küsis Margo Külaots.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Hakkepuidu kõrge hinna ja maagaasi prognoositava hinnatõusu tõttu võib algaval kütteperioodil piirkonniti oodata kuni kümne protsendi suurust hinnatõusu, kuid valdavalt püsib toasooja hind stabiilsena.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe uudis läbi ning loo sellele fantaasiarikas ja pikk lause, mis võiks uudist tutvustada.\n\n## Pealkiri:\n\nAlaver liigutas vara tütre nimele\n\n## Põhitekst:\n\nMajandusleht kirjutab, et tegu on Otepää lähisel Käärikul asuva veidi enam kui 10 000 ruutmeetri suuruse kinnistuga ning et kinnistu üleandmine jõustus kolm päeva hiljem ehk 14.märtsil.\n\nEi Mati Alaver ega tema tütar soovinud Äripäevaga suhelda ja juhtunut täpsustada, kuid lehe teatel on kinnistu juures märge, et nii Raili kui ka Mati Alaverile jääb asjas tasuta ja tähtajatu isiklik kasutusõigus, mis annab sisuliselt õiguse kasutada kinnistut elukohana.\n\nERR on varem kirjutanud, et märtsi keskel alustas riigiprokuratuur kriminaalmenetlust, millega Mati Alaverile esitati kahtlustus dopingu tarvitamisele kallutamises. Kriminaalmenetlus alustati karistusseadustiku paragrahv 195 järgi, mis näeb karistusena dopingu tarvitamisele korduvalt kallutamise eest ette rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistuse.\n\nMati Alaver tunnistas märtsi alguses ERR-ile, et andis veredopinguga vahele jäänud Karel Tammjärvele Saksa spordiarsti ja rahvusvahelise dopinguvõrgustiku väidetava võtmeisiku Mark Schmidti kontaktid, kuid lükkas samas tagasi väite, nagu ta oleks dopingu tarvitamist tolereerinud.\n\nHiljem tunnistas dopingu tarvitamist veel üks suusataja Algo Kärp, mille järel ütles Alaver, et edastas ka Kärbile Schmidti kontakti.\n\nSeoses dopinguskandaaliga otsustas president Kersti Kaljulaid võtta Alaverilt talle antud kaks riiklikku teenetemärki. Alaver tagastas talle 2001. aastal antud Eesti Punase Risti IV klassi ja 2006. aastal antud Valgetähe III klassi teenetemärgi.\n\nSamuti otsustas Eesti Olümpiakomitee treenerite kutsekomisjon 29. märtsil tunnistada Mati Alaveri treenerikutse kehtetuks.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Veel samal päeval kui prokuratuur oli Mati Alaverile esitanud kahtlustuse dopingu tarvitamisele kallutamises, andis Alaver sisse kinnistamisavalduse, millega varem talle ja abikaasa Raili Alaverile kuulunud kinnistu kirjutati tütar Kristel Alumaa nimele, vahendas Äripäev.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe artikli pealkiri ja sisu, seejärel loo pikk ja põnev lause, mis võiks olla artikli sissejuhatus.\n\n## Pealkiri:\n\nNafta maailmaturu hinnad kerkisid\n\n## Põhitekst:\n\nNew Yorgis kerkis toornafta oktoobritehingute hind 2,32 dollarit 56,26 dollarini barrelist ja Londonis Põhjamere brendi novembritehingute hind 2,44 dollarit 60,70 dollarini barrelist.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Nafta hinnad New Yorgi ja Londoni toorainebörsidel kolmapäeval tõusid.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe uudis läbi ja pane oma kujutlusvõime tööle, et välja mõelda üks korralik sissejuhatav lause sellele loole.\n\n## Pealkiri:\n\nNew Yorgi linnapea võib loobuda Valgesse Majja pürgimast\n\n## Põhitekst:\n\nDe Blasio (58) reiting on viimastes arvamusuuringutes püsinud ühe protsendi piires ja tal on vaja rängalt pingutada, et täita kriteeriumid, mis oleksid vajalikud osalemaks oktoobri keskpaika kavandatud võtmetähtsusega televäitluses.\n\n\"Minu meelest on loogiline öelda, et ma püüan pääseda oktoobrikuisesse väitlusse. Kui pääsen, siis on see hea põhjus jätkata, ja kui mitte, on tõesti raske jätkamist plaanida,\" lausus ta ajakirjanikele.\n\nTegemist on esimese korraga, kus de Blasio on avalikult lõpetamisele vihjanud.\n\nVäitluses osalemiseks peavad kandidaadid viimases neljas arvamusuuringus küündima vähemalt kahe toetusprotsendini ning omama vähemalt 130 000 rahastajat vähemalt 20 USA osariigis.\n\nDe Blasio, kes ei ole suutnud valijaid veenda oma võimes ametisolevat presidenti Donald Trumpi valimistel alistada, jätab kriteeriumide täitmatajätmise tõttu vahele järgmise, 12. septembril toimuva debati.\n\nPraeguseks on Valgesse Majja pürgimast loobunud juba kuus kandidaati, kuid alles on veel tervelt 20. Enne oktoobrikuist väitlust on oodata veel loobumisi.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Vasakpoolne New Yorgi linnapea Bill de Blasio vihjas kolmapäeval, et võib juba järgmisel kuul loobuda püüdmast demokraatide nominatsiooni USA 2020. aasta presidendivalimisteks, kui tal ei õnnestu rohkem toetust koguda.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Vaata läbi uudise pealkiri ja tekst ning loo loov sissejuhatav lause, mis haakub artikli sisuga.\n\n## Pealkiri:\n\nParlament tõrjus Johnsoni ettepaneku valimised korraldada\n\n## Põhitekst:\n\nValimiste korraldamist toetas 298 rahvaesindajat, samas kui vaja olnuks 434 häält ehk kahekolmandikulist enamust. Ettepaneku vastu oli 56 seadusandjat ning opositsioonilise Tööpartei liikmed ei hääletanud.\n\nPärast hääletust kritiseeris Johnson teravalt leiboristide esimeest Jeremy Corbynit.\n\n\"Temast sai vist meie riigi demokraatia ajaloos esimene opositsioonijuht, kes keeldub kutsest valimistele. Võin vaid spekuleerida, mis on tema kõhkluste taustal. Kardetavasti on ilmselge järeldus, et ta ei usu oma võitu,\" ütles Johnson.\n\nCorbyn omalt poolt märkis, et kuigi ta soovib valimisi, ei toeta ta peaministri \"küünilist üleskutset\", kuni leppeta Brexiti blokeeriv seaduseelnõu on jõustatud.\n\nVarem õhtul oli alamkoda häältega 327-299 heaks kiitnud muudatusteringi läbi teinud seaduseelnõu, mille eesmärk on takistada leppeta lahkumist Euroopa Liidust.\n\nÜhendkuningriik peaks EL-ist lahkuma 31. oktoobriks, kuid eelnõu kohaselt pikendataks seda vähemalt kolme kuu võrra.\n\nOtsuse peab kinnitama ka parlamendi ülemkoda ehk lordide koda.\n\nLordidel on eelnõu heakskiitmiseks vaid mõni päev, enne kui peaminister parlamendi järgmisel nädalal laiali saadab.\n\nJohnson on varem korduvalt keeldunud Brexiti tähtaega edasi lükkamast. Peaministri sõnul ei soovi ta leppeta Brexitit, kuid leppe saamiseks peab see võimalus olema laual.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Briti seadusandjad tõrjusid kolmapäeval kindlalt peaminister Boris Johnsoni ettepaneku korraldada Brexiti ummikust väljamurdmiseks ennetähtaegsed valimised.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Pärast artikli pealkirja ja põhiteksti lugemist kasuta oma loovust, et koostada sisutihe ja pikk sissejuhatav lause.\n\n## Pealkiri:\n\nOtseülekanne lõppenud: selgub Betti Alveri kirjandusauhinna laureaat\n\n## Põhitekst:\n\nTänavuste nominentide hulgas on nii täiesti uusi nimesid kui ka tuntud kultuuritegelasi. Tänavused nominendid on:\n\nTaavi Eelmaa, \"Electraumur\" (Verb)\nKristiine Kikas, \"Sees\" (K. Kikas)\nTeele Lember, \"Süstemaatiline unistaja\" (Kultuurileht)\nPiret Põldver, \"Alati nii järsku\" (Henrik)\nEster Urbala, \"Jumalik märk\" (Pilgrim)\nTauno Vahter, \"Pikaajaline kokkusaamine\" (Tänapäev)\nJoosep Vesselov, \"Linna laul\" (Kultuurileht)\n\nŽüriisse kuulusid Vahur Afanasjev, Veronika Kivisilla, Pille-Riin Larm, Indrek Mesikepp ja Øyvind Rangøy. Möödunud aastal pälvis Betti Alveri kirjanduspreemia Øyvind Rangøy.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Esmaspäeval selgub, kes pälvib tänavu Betti Alveri auhinna, millega Eesti kirjanike liidu Tartu osakond pärjab aasta parima ilukirjandusliku debüüdi autorit.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Pärast artikli pealkirja ja põhiteksti lugemist kasuta oma loovust, et koostada sisutihe ja pikk sissejuhatav lause.\n\n## Pealkiri:\n\nMuudatused seoses olümpia testvõistlustega mõjutavad talispordihooaega\n\n## Põhitekst:\n\nKoroonaviiruse pandeemiast ja sellega seotud reisipiirangutest tingitud muudatuste iseloomu hakatakse arutama iga alaliiduga eraldi ja nii on rahvusvaheline laskesuusaliit (IBU) juba kinnitanud, et esialgsesesse kalendrisse planeeritud kujul jääb tänavune MK-etapp Pekingis ära.\n\nAlgselt pidanuks võistlused toimuva veebruari lõpus ja märtsis alguses ehk esimese MK-etapina pärast 9.-21. veebruaril Pokljukas peetavat MM-i. Kuidas kalendriga käituda, arutatakse sel nädalalõpul toimuval IBU täitevkogu koosolekul.\n\nLisaks laskesuusatamisele on talialadest MK-etapid Hiinasse planeeritud ka näiteks murdmaasuusatamises, suusahüpetes, kahevõistluses ja mäesuusatamises.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Rahvusvaheline olümpiakomitee teatas reedel 2022. aasta Pekingi taliolümpiamängude testvõistluste programmi ümberkorraldamisest, mis mõjutab eeloleval hooajal arvatavasti paljusid talialasid.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe artikli pealkirja ja sisu. Kasuta oma loomingulisi võimeid, et koostada detailne ja põhjalik ühelauseline sissejuhatus sellele uudisele.\n\n## Pealkiri:\n\nEva-Lotta Kiibus GP-etapist: olen põnevil, see on mulle esmakordne kogemus\n\n## Põhitekst:\n\nAasta alguses Euroopa meistrivõistlustel seitsmendaks tulnud Kiibuse hooaeg algas suurepäraselt, kui ta võitis Saksamaal maineka Nebelhorni trofeevõistluse. Sellele järgnes teine koht Budapestis.\n\nGP-etapid on järgmine samm ja 17-aastane uisutaja pidanuks jääle tulema Grenoble'is. \"Ma olin väga kurb ja pettunud,\" kommenteeris Kiibus teadet ärajäämisest veebiküljele Golden Skate. \"Kõik pöörati pea peale.\"\n\nÕnneks pääses Keilast pärit uisutaja Moskva etapile, kus tema eesmärk on sõitu nautida ja mitte keskenduda üksnes hüpetele. \"Ma olen põnevil, sest see on minu jaoks esmakordne kogemus,\" lausus Kiibus. \"Arvan, et võistlus tuleb äärmiselt kõrgetasemeline, mis on hea! Tunnen end hästi, ajan oma asja ja üritan näidata parimat.\"\n\nKiibuse treener Anna Levandi lisas: \"Me olime Prantsusmaa GP võistluse tühistamise tõttu endast väljas ning oleme väga tänulikud oma alaliidule, et nad tegid kõik selleks, et Eva-Lotta saaks Moskva GP-le. Me mõistame, et Moskvas ei saa kerge olema, aga oleme sellest hoolimata võimaluse üle õnnelikud.\"\n\nTänavuseks hooajaks tegi Kiibus koos prantslasest koreograafi Benoit Richardiga kaks uut kava. Ta on rahul, et sai suvel Courchevelis koos Richardiga treeninglaagris viibida. Üheskoos valiti lühikava muusikaks Harry Stylesi \"Sign of the Times\" ja vabakavaks Sergei Rahmaninovi teine klaverikontsert.\n\n\"Ma jumaldan Harry Stylesi,\" avaldas Kiibus. \"Mulle meeldib tema muusikat kuulata ja eriti seda lugu - sel on tõeliselt sügav tähendus.\"\n\nSamuti on ta rahul vabakava muusikaga. \"Eriti naudin oma sammude kaskaadi keskpaika. Sel hetkel saan näidata, kui väga ma uisutamist armastan ja naeratada nii laialt kui võimalik.\"\n\nRostelecom Cup ehk Moskva GP-etapp peetakse 20.-22. novembril.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Iluuisutaja Eva-Lotta Kiibus pidi sel hooajal startima Grenoble'i GP-etapil, aga see võistlus jäi koroona tõttu ära ja eestlanna tuleb jääle järgmisel nädalal Moskva GP-etapil.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu uudise pealkirja ja põhisisuga. Kasuta neid fakte, et luua pikk ja sisutihe lause, mis toimib loo sissejuhatusena.\n\n## Pealkiri:\n\nTalTech/Tradehouse jätkab eksimatult\n\n## Põhitekst:\n\nTalTechi paremad punktitoojad olid Nette Peit 13, Julija Mõnnakmäe ja Maria Säästla 11 punktiga. Võru kasuks tõid kaheksa punkti Eliise Hollas, Haide Haring ja Salme Adeele Hollas.\n\nTal/Tech realiseeris 46 ja Võru 29 protsenti rünnakutest, võitjad lõid ka tosin serviässa Võru viie vastu.\n\nSeni kõik kolm mängu võitnud TalTechil on turniiritabelis üheksa punkti. Võrul, TÜ/Bigbankil ja Tallinna Ülikoolil on kirjas üks kaotus ja null punkti.\n\nLaupäeval mängivad Audentese SG/Noortekoondis - TalTech/Tradehouse.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Eesti naiste võrkpalli meistriliigas teenis kolmanda võidu favoriit TalTech/Tradehouse, kes oli koduväljakul parem Famila/Võrust 3:0 (25:18, 25:12, 25:22).", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe uudis läbi ning loo sellele fantaasiarikas ja pikk lause, mis võiks uudist tutvustada.\n\n## Pealkiri:\n\nUSA meedia andmeil võitis Georgias Biden ja Põhja-Carolinas Trump\n\n## Põhitekst:\n\nTegemist oli viimaste lahtiste osariikidega, mis tähendab, et Biden sai valimiskogus 306 valijameest ja Trump 232.\n\n2016. aastal olid kahe kandidaadi valijameeste arvud täpselt samad, siis sai Trump 306 valijameest ja Hillary Clinton 232.\n\nCNN ja NBC-ga sama prognoosi esitas reede õhtul ka BBC.\n\nBBC teatas, et Trump annab esimese pressikonverentsi pärast seda, kui meediakanalid teatasid Bideni võidust. Trump astub ajakirjanike ette Eesti aja järgi reede õhtul kell 23.00.\n\nGeorgia osariigi hääled lähevad siiski veel käsitsi korduslugemisele. Kui Biden lõpuks võitjaks kuulutatatakse, saab temast esimene demokraat, kes viimase ligi 30 aasta jooksul on seal valimised võitnud.\n\nBiden juhib seal umbes 14 000 häälega ja korduslugemisega jõutakse eeldatavalt lõpule järgmisel nädala. Osariigi valimisauditid ei ole samas kunagi toonud sellist muutust nagu Trumpil võiduks vaja.\n\nJuba varem oli teatatud Bideni võidust Arizona osariigis, kus kaalul oli 11 valijamehe häält. Seal oli demokraadid edukad esmakordselt pärast 1996. aastat, kui võitis Bill Clinton.\n\nAmetlikult valimiste võitja otsustavas 538-liikmelises valimiskogus on Valgesse Majja pääsuks vaja 270 häält.\n\nKuigi Biden tunnistati laupäeval valimiste võitjaks, on Trump keeldunud kaotust tunnistamast ja jätkab võltsimissüüdistuste esitamist.\n\nBiden võitis 25 osariigis\n\nUSA-s 3. novembril korraldatud valimistel võitis Biden 25 osariigis, muu hulgas oma koduosariigis Delaware's, palju valijamehi andvates Californias ja New Yorgis, aga ka Ühendriikide pealinnas.\n\nEndine asepresident kallutas tulemuse enda kasuks viis osariiki, kus Trump võitis 2016. aastal – Arizona, Georgia, Michigan, Pennsylvania ja Wisconsin.\n\nAmetisoleva riigipea kuulutas Trumpi võitu samuti 25 osariigis, teiste seas suurtes Floridas ja Texases, aga ka Indianas, Kentuckys, Missouris ja Ohios, kus ta oli edukas ka aastal 2016.\n\nNebraska viie valijamehe hääl jaguneb kahe kandidaadi vahel – neli Trumpile ja üks Bidenile. Maine'is võitis küll Biden, ent seal ta sai neljast valijamehe häälest kolm ja üks läks Trumpile.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Demokraat Joe Biden on võitnud USA valimised Georgia, ametisolev president Donald Trump Põhja-Carolina osariigis, ilmnes reedel uudistekanalite CNN ja NBC prognoosist.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Vaata läbi uudise pealkiri ja tekst ning loo loov sissejuhatav lause, mis haakub artikli sisuga.\n\n## Pealkiri:\n\nMohamed Salah andis Egiptuses positiivse koroonaproovi\n\n## Põhitekst:\n\nEgiptuse jalgpalliliidu sõnul ei ole 28-aastasel mängijail haigussümptomeid ja kõigi teiste koondislaste proovid osutusid negatiivseteks.\n\nEgiptuse koondis mängib lähipäevil kaks Aafrika Rahvuste karika valikturniiri mängu: laupäeval, 14. novembril kodus Togoga ja kolm päeva hiljem sama vastasega võõrsil. Salah peab aga jääma karantiini.\n\nPositiivne koroonaproov tähendab, et ohtu sattus ka paar Liverpooli mängu. Egiptlane ei pruugi osaleda 22. novembril liigamängus Leicester Cityga ega kolm päeva hiljem Meistrite liiga kohtumises Atalantaga.\n\nSalah on tänavust hooaega hästi alustanud: Inglismaa liigas on tal kaheksa mänguga kirjas kaheksa väravat ja Meistrite liigas lisandus kolme kohtumisega veel kaks tabamust.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Inglismaa tippklubi Liverpooli tähtmängija Mohamed Salah andis Egiptuse koondise juures viibides positiivse koroonaproovi ja peab nüüd mitu kohtumist vahele jätma.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu artikli sisuga ja loo sellele pika lausega sissejuhatus, mis köidab lugeja tähelepanu.\n\n## Pealkiri:\n\n1500 meetri jooksu maailmameister sai dopingukaristuse\n\n## Põhitekst:\n\nVastavalt reeglitele võrdub aasta jooksul kolmest dopingukontrollist puudumine positiivse dopinguprooviga ja seetõttu jääb 27-aastasel keenialasel jooksmata ka Tokyo olümpiamängudel.\n\nEsimest korda jäi Manangoi dopinguametnikele tabamatuks mullu 3. juulil, teist korda 12. novembril ja kolmandat korda 22. detsembril. Just viimasest kuupäevast hakatakse lugema ka Manangoi karistust, kuigi esialgse võistluskeelu sai keenialane tänavu juulis. Kõik tema vahepealsed tulemused tühistatakse.\n\nEhkki jooksja põhjendas esimest puudumist lennuki hilinemisega, teist puudumist liiklusummiku ja kolmandat puudumist sellega, et ravis dopinguametnikele märgitud Keenia asemel vigastust Austrias ja palus kolmandal isikul võime oma muutunud asukohast teavitada, mida viimane aga ei teinud, siis oma karistusega Manangoi AIU sõnul leppis.\n\nManangoi tuli maailmameistriks 2017. aastal Londoni MM-il, aga sai juba kaks aastat varem Pekingi MM-il hõbemedali. Lisaks on ta ka Briti Ühenduse mängude võitja (2018) ja Aafrika meister (2018).\n\nRio de Janeiro olümpiamängud Manangoil ebaõnnestusid - Brasiilias piirdus ta eeljooksuga.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Meeste 1500 meetri jooksu maailmameister Elijah Manangoi teenis kergejõustikus puhtuse eest võitleva ühenduselt AIU kahe aasta pikkuse võistluskeelu, sest jäi aasta jooksul kolmel korral dopinguametnikele kättesaamatuks.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Süvene uudise pealkirja ja sisu ning kirjuta sellele loole sisukas ja informatiivne sissejuhatus, mille pikkus on üks lause.\n\n## Pealkiri:\n\n24-aastane norralane teeb Monzas WRC debüüdi\n\n## Põhitekst:\n\nVeiby asendab Monzas prantslast Pierre-Louis Loubet'd, kes on sel hooajal saanud sõita WRC autoga kolm rallit: Eestis, Türgis ja Sardiinias.\n\n\"See on minu jaoks fantastiline võimalus. Sõita WRC autoga tipptasemel on midagi, mille nimel olen kogu karjääri jooksul tööd teinud,\" lausus Veiby väljaande DirtFish vahendusel.\n\nVeiby on tänavu jõudnud WRC2 arvestuses kolmel korral pjedestaalile: Rootsis ja Sardiinias oli ta teine ning Mehhikos kolmas. Varasematest hooaegadest on tal ka selle klassi etapivõidud Poolast (2017) ja Rootsist (2019).\n\n\"Monza on minu jaoks täiesti uus koht, aga pärast selle koroonaviiruse tõttu viimasel hetkel kalendrisse lisamist on sama seis paljudel sõitjatel,\" jätkas norralane.\n\n\"Ma loodan, et saame enne võistlust väikse proovi teha, aga minu testitöö Hyundai tehase juures tähendab, et olen autoga juba üsna tuttav, kuigi võistluskogemus puudub.\"\n\nJuba laupäeval saab 24-aastane Veiby aga oma tulevase tiimikaaslase Ott Tänakuga jõudu proovida Kehala rallil, kus norralane teeb kaasa siiski i20 R5 masinal.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Autoralli MM-sarja hooaja viimasel etapil Monzas teeb oma WRC debüüdi norralane Ole Christian Veiby, kes on mitu hooaega kihutanud WRC2 arvestuse masinatega.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Süvene uudise pealkirja ja sisu ning kirjuta sellele loole sisukas ja informatiivne sissejuhatus, mille pikkus on üks lause.\n\n## Pealkiri:\n\nLeedu ostab USA-lt neli Black Hawki sõjaväekopterit\n\n## Põhitekst:\n\nLepingu järgi tuleb Leedul maksta USA valitsusele järgmise viie aasta jooksul 181 miljonit dollarit. Esimesed Black Hawkid peaksid kohale jõudma 2024. aasta lõpus.\n\nUSA valitsus toetab projekti 30 miljoni dollariga.\n\nLepingule kirjutasid Washingtonis alla Leedu kaitseminister Raimundas Karoblis ja USA kaitseministri kohusetäitja Christopher C. Miller, ütles kaitseministeeriumi pressiesindaja.\n\nLeedu avaldas plaani Black Hawke tellida läinud aastal. Algselt plaaniti osta kuus helikopterit, kuid läbirääkimiste jooksul otsustati nelja kasuks.\n\nUued kopterid vahetavad välja Leedu relvajõudude nõukogudeaegsed Mi-8T helikopterid.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Leedu allkirjastas reedel lepingu USA-lt nelja sõjaväehelikopteri Black Hawk ostmiseks.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Vaata läbi uudise pealkiri ja tekst ning loo loov sissejuhatav lause, mis haakub artikli sisuga.\n\n## Pealkiri:\n\nKorvpalli karikavõistlused kulmineeruvad Rakveres\n\n## Põhitekst:\n\nÜle nelja aasta taas kalendrisse võetud meeste karikavõistluste ehk Paf Superkarika poolfinaalides kohtuvad kohalik Rakvere Tarvas ja Pärnu Sadam ning Tallinna Kalev/TLÜ ja BC Kalev/Cramo. Naiste ja noorte arvestuses mängitakse Lääne-Virumaa keskuses ainult finaalmängud.\n\nTriin Varek, Rakvere linnapea: \"Rakvere ja Virumaa korvpallifännid kindlasti rõõmustavad, et Kastan Arenal on oodata põnevaid karikamänge. Ajad on küll heitlikud, püsime terved ning kõiki kehtestatud nõudeid järgides loodame, et Paf Superkarikas leiab aset. Tänan Eesti Korvpalliliitu võimaluse ja koostöö eest! Jään ka ise põnevusega korvpallilahinguid ootama.\"\n\nSiim Tuus, Rakvere Spordikeskuse direktor: \"Soovin tänada Eesti Korvpalliliitu ja MTÜ Rahvaliiga esindajaid hea koostöö eest ning ootan koos oma meeskonnaga pingsalt karikafinaalide võõrustamist. Meie spordihall on nii korvpallipublikule kui -mängijatele vägagi tuttav ning olen kindel, et PAF Superkarikas tuleb vinge ja elamusterohke spordisündmus!\"\n\nKorvpalliliidu peasekretär Keio Kuhi usub, et Rakvere on Eesti korvpalli 100. sünniaasta ühe olulisima sündmuse korraldamiseks igati sobiv koht. \"Me kõik teame, et korvpall on Rakveres au sees. Seda näitab ilmekalt nende esindusmeeskonna viimaste aastate teekond teisest liigast uuesti kõrgseltskonda. Rakveres on lojaalsed fännid ja töökad treenerid. Meil on suur rõõm lõpetada Eesti korvpalli juubeliaasta karikavõistlustega Kastani Arenal!\"\n\n\"Rakvere linn Kastani Arenaga on suurepärane koht karikafinaalide läbiviimiseks. Meil karikavõistluste ühe kaaskorraldajana on erakordselt hea meel võimaluse üle anda oma tagasihoidlik panus jõulueelse kolmepäevase korvpallipeo toimumisse,\" sõnas MTÜ Rahvaliiga esindaja Arthur Barsegjan.\n\n18. detsembril on lisaks noorte esikohamängudele kavas ka Lääne-Virumaa karikavõistluste finaal, 19. kuupäev on ülejäänud noorte finaalide ja Paf Superkarika poolfinaalide päralt ning 20. detsembril mängitakse naiste kullamäng ja meeste karikavõistluste medalimängud. Võistluste täpne ajakava on veel selgumisel.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Korvpallisõpradel on 18. kuni 20. detsembril põhjust seada sammud Rakvere Spordihalli, sest just seal toimuvad käesoleva aasta korvpalli karikavõistluste otsustavad mängud. Võitjad selgitatakse välja nii meeste, naiste kui noorte arvestuses. Reedel, 13. novembril allkirjastasid Eesti Korvpalliliit ja Rakvere linn vastava koostöölepingu.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Vaata läbi uudise pealkiri ja tekst ning loo loov sissejuhatav lause, mis haakub artikli sisuga.\n\n## Pealkiri:\n\nKahe Eesti käsipallikoondislase koroonaproov osutus positiivseks\n\n## Põhitekst:\n\n\"Kahjuks peame teatama, et kahe Eesti koondise mängija neljapäeval antud testitulemus osutus positiivseks. Kõigil ülejäänud palluritel andis kordustest negatiivse tulemuse,\" sõnas Eesti Käsipalliliidu peasekretär Pirje Orasson pressiteate vahendusel, kus nakatunud mängijaid nimeliselt välja ei toodud.\n\nPühapäeval, 8. novembril toimunud Eesti – Saksamaa kohtumise järel tegid kõik testi ning Eesti koondise mängijate ja abipersonali tulemus oli negatiivne. Sakslastel aga sai üks pallur positiivse vastuse ning temaga on positiivse testitulemuse osas tänaseks liitunud veel kolm mängijat.\n\nEesti koondis tegi EM-valikmängu eel ja järel kokku viis testi, kus ei tulnud ühtki positiivset tulemust. Neljapäevane kordustest paljastas siiski kaks nakatunut. Terviseameti soovitusel on kõik mängijad ja treenerid alates esmaspäevast viibinud eneseisolatsioonis.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Kaks Eesti käsipallikoondise liiget andsid neljapäeval positiivse koroonaproovi. Eestit hiljuti külastanud Saksamaa koondises on aga koroonapositiivsete arv kasvanud ühelt neljale.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe uudis läbi ja pane oma kujutlusvõime tööle, et välja mõelda üks korralik sissejuhatav lause sellele loole.\n\n## Pealkiri:\n\nKohtla-Järve linnapea nõuet kodanikuaktivisti vastu ei rahuldatud\n\n## Põhitekst:\n\nKohus otsustas jätta menetluskulud poolte endi kanda ja rahaliselt kindlaks määramata.\n\nKohtuotsusega tutvumise järel tunnistas Sergei Butšinski, et ta on meeldivalt üllatunud. \"Ma ei uskunud, et esimeses astmes saan õiguse,\" sõnas Butšinski, kellele jäi vaid arusaamatuks, miks ta peab oma kohtukulud ise kandma. \"Minu arvates peaks ikka see inimene, kes alusetult kaebab teise kohtusse, ka kõik sellega seotud kulutused kandma. Siis saaks inimene aru, et pole mõtet tühiste asjadega kohtu poole pöörduda, sest sinna peaks minema ikka vaid siis, kui põhjused selleks on tugevad, \" sõnas Butšinski.\n\nKohtuotsuses põhjendati kulude kandmist järgmiselt: \"Maakohus on seisukohal, et käeoleval juhul on õiglane jätta poolte menetluskulud nende endi kanda, sest asja menetlemisel leidis tõendamist Facebooki grupis Кохтла-Ярве – Новая жизнь!, mille administraatoriks oli kostja, rikuti hageja isiklikke õigusi kui erinevad isikud kommenteerisid kostjapoolt jagatud postitust. Kommenteerimise käigus esitati hageja kohta ebaõigeid andmeid ning rikuti hageja isiklikke õigusi (teotati hageja au). Tulenevalt hageja isiklike õiguste rikkumisest, kasutas hageja Põhiseaduse § 15 õigust pöörduda oma õiguste rikkumisega seoses kohtusse. Kuigi kohus jättis hagi rahuldamata, oleks hageja suhtes kostja menetluskulude välja mõistmine äärmiselt ebaõiglane, sest hageja poolt kohtusse pöördumine oli põhjustatud kostja tegevusest/tegevusetusest Facebooki grupis Кохтла-Ярве – Новая жизнь! Tulenevalt eeltoodu põhjendustest jäävad menetluskulud poolte endi kanda ning neid pole vaja rahaliselt kindlaks määrata.\"\n\nKohtuteate edastamise päeval pole Kohtla-Järve linnapea Ljudmila Jantšenko ERR-i telefonikõnedele vastanud.\n\nSergei Butšinski andmas intervjuud ERR-ile Autor/allikas: Rene Kundla/ERR\n\nKohtu teatel on menetlusosalistel õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest. Kui kaebuse esitaja ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, on ringkonnakohtul õigus lahendada apellatsioonkaebus kirjalikus menetluses.\n\nKohtla-Järve linnapea Ljudmila Jantšenko kaebas kodanikuaktivisti Sergei Butšinski kohtusse, sest sotsiaalmeedias olevat väidetud ühes kommentaaris seda, et ta on võtnud seoses Ahtmesse tehase rajamisega altkäemaksu. Jantšenko otsustas seejärel kohtusse kaevata Butšinski kui selle sotsiaalmeediagrupi administraatori.\n\n\"See oli juba laimamine ja selle pärast ma andsingi nagu eraisik asja kohtusse selle inimese vastu, kes lubas oma Facebooki leheküljel seda avaldada ja tegi sinna ka märkuse, et talle see meeldib,\" rääkis Jantšenko pärast oktoobri alguses tehtud kohtuistungit.\n\nLjudmila Jantšenko toonitas, et ta pöördus kohtusse eraisikuna. Grupi \"Kohtla-Järve – uus elu!\" administraator Sergei Butšinski ei mõistnud Jantšenko positsiooni. \"Minu arvates on kummaline, et ta positsioneerib end eraisikuna, aga kohtuasjas käib pidevalt läbi sõna \"linnapea\". Lisaks tuli teda kohtusse esindama linnasekretär, mis tundub ka väga imelik,\" sõnas Butšinski.\n\nKohus andis osapooltele võimaluse omavahel kokkuleppele jõuda, kuid osapooled seda ei kasutanud. Nii tegigi kohtunik Olev Mihkelson reedel kirjalikus menetluses otsuse, mis jättis Ljudmila Jantšenko hagi rahuldamata.\n\nButšinski tunnistas, et ta pärast Jantšenko pöördumist kohtusse on ta märganud, et inimesed on sotsiaalmeedias muutunud ettevaatlikumaks. \"Mõned inimesed on hakanud pelgama, et neid võidakse väljaütlemiste pärast kohtusse kaevata. Tunnustan neid, kes siiski ei karda oma arvamust välja öelda. Õnneks näitas see kohtuotsus, et võib ja tasub erinevatel teemadel sõna võtta. Mõistagi peab seda tegema korrektselt ja kedagi põhjuseta solvamata.\"\n\nLinnajuhtidele soovitas Sergei Butšinski kodanikega suhelda: \"Ma loen linnapea kohtusse pöördumist valeks sammuks, sest inimestega tuleb suhelda. Kui inimestel on võimule etteheiteid, siis tuleb neid koostöös lahendada. Kui aga pöörduda iga asja puhul kohtusse, siis milleks meile selline võim? Milleks meile võim, kes ei taha rahvast kuulda ja kuulata ning kellele on õige vaid oma arvamus?\"\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Viru maakohus ei rahuldanud Kohtla-Järve linnapea Ljudmila Jantšenko hagi, milles nõuti kodanikuaktivistilt Sergei Butšinskilt, et ta lükkaks ümber ebaõiged andmed.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe hoolikalt uudise pealkiri ja sisu ning kirjuta artiklile pikk sissejuhatav lause, kasutades oma kujutlusvõimet.\n\n## Pealkiri:\n\nViimati Rwanda klubi juhendanud Reitelist saab Tuleviku peatreener\n\n## Põhitekst:\n\n\"Kui Tulevik minuga ühendust võttis ja Sander oma plaane tutvustas, ei läinud mul kaua, et pakkumine vastu võtta,\" lausus viimati Rwanda kõrgliigaklubi Heroes FC juhendanud 36-aastane Reitel Tuleviku kodulehekülje vahendusel.\n\n\"Kui Rwandast tuli pärast pikka liigapausi teade, et hooaeg on koroonapandeemia tõttu lõpetatud ning minu klubi esiliigasse kukutatud, oli kõik selge. Mulle meeldib väga Viljandi ja see, kuidas Tulevikku on juba aastaid väga sihikindlalt arendatud. Siin valitseb asjalik ning arengule orienteeritud õhustik.\"\n\nReitel ei teinud saladust sellest, et Sander Posti jätkamine klubis tegi otsustamise tema jaoks lihtsamaks. \"Me oleme Sandriga pikalt tuttavad, tean teda kui äärmiselt keskendnud ja professionaalset spetsialisti. Ta on mulle oluline tugi, eriti eelseisvaks hooajaks meeskonna komplekteerimisel,\" kõneles ta. \"Usun, et meie koostöö saab olema viljakas ja ootan väga uue ettevalmistusperioodi algust.\"\n\nTuleviku spordirektorina jätkav, esindusmeeskonna tänavu klubi iseseisva ajaloo kõrgeimale kohale tüürinud Sander Post rääkis, et tunneb Reitelit juba pikki aastaid ning seetõttu ei olnud tal treeneritööst mõneks ajaks kõrvale astumist planeerides keeruline endale järglast valida.\n\n\"Olen alates 2003. aastast tegutsenud sisuliselt hetkegi puhkamata tippjalgpallis, algul mängijana, viimased aastad treenerina,\" kõneles Post. \"17 aastat, see on väga pikk aeg. Tundsin, et vajan sellelt karussellilt mõneks ajaks maha astumist, et kõigepealt puhata, siis aga jalgpalli uute nurkade alt vaadata, end täiendada ja õppida. Jaanus toob klubisse värskeid vaateid ning uusi praktikaid, mis on tal tänu pikale väliskogemusele tõesti tugevad, rääkimata tema energiast. Ta on hoopis teistsugune treener kui mina ja mul on hea meel, et Jaanus nüüd meiega on. Viljandi ja Eesti jalgpall võidab sellest kindlasti.\"\n\nTuleviku klubi presidendi Raiko Mutle sõnul on tegemist esimese sammuga klubi struktuuri tugevdamisel ja ümberkujundamisel ning see puudutab korraga nii klubi tippspordi osakonda kui noortesüsteemi.\n\n\"Teeb rõõmu, et oleme Jaanuse näol leidnud uue professionaalse peatreeneri ning põneva natuuri ja saanud lõpuks teha olulise sammu, milleks oleme klubi arendades väga kaua valmistunud,\" nentis Mutle. \"Sandri töö keskendub uuest hooajast klubi tervikliku sportliku struktuuri ja filosoofia arendamisele, ühtlasi teeb ta tihedat koostööd Jaanusega esindusmeeskonna komplekteerimisel 2021. aasta Premium Liiga hooajaks. Koos meie noortetöö juhi Aivar Lilleverega aga ohjab ja suunab Sander klubi järelkasvuvõistkondade arengut.\"\n\nMutle sõnul on esindusmeeskonna komplekteerimine Reiteli ja Posti koostöös juba käimas. Samuti tehakse tema kinnitusel lähiajal klubi struktuuris veelgi olulisi muudatusi. \"Oleme arengufaasis, kus konkurentsis püsimiseks, puudutagu see finantse, noortesporti või klubipüramiidi tippu, tuleb teha kaalutletud, ent jõulisi samme,\" nentis Mutle.\n\nJaanus Reitel sai esimesed jalgpallitreeneri ristsed 2001. aastal, mil juhendas Nõo reaalgümnaasiumis õppimise kõrvalt FC Elva noorpallureid. Seejärel töötas ta pikemalt Kotkas Juunioris. Nõmme Unitedi noorte treenimise ajal juhendas Reitel ka Kristiine jalgpalliklubi amatöörmeeskonda, misjärel siirdus töötama ning õppima välismaale.\n\nHollandi klubis Almere City FC töötas Jaanus Reitel noormängijatega. Seal lõi ta sideme toona Go Ahead Eaglesi särgis Hollandi esiliigas pallinud Sander Postiga. Veel on Reitel töötanud ja end täiendanud Norras (FK Frøya) ja USA-s (Dutch Total Soccer). Soomes on Reitel töötanud Kauhajoen Karhu esindusmeeskonna peatreenerina ning noortetöö juhina, samuti praegu Argo Arbeiteri juhtimisel kõrgliigapiletit püüdva KTP noortetreenerina.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Viljandi jalgpalliklubi Tulevik uueks peatreeneriks saab Jaanus Reitel. Viimased kaks ja pool aastat seda ametit pidanud Sander Post jätkab klubis spordidirektori ametikohal ning teeb uue peatreeneriga tihedat koostööd. Reitel asub ametisse käimasoleva hooaja lõppedes.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe uudis läbi ning loo sellele fantaasiarikas ja pikk lause, mis võiks uudist tutvustada.\n\n## Pealkiri:\n\nEL ähvardas Valgevenet aktivisti surma järel uute sanktsioonidega\n\n## Põhitekst:\n\n\"See on Valgevene võimude tegevuse nördimapanev ja häbiväärne tagajärg,\" ütles EL-i välisteenistuse (EEAS) kõneisik Peter Stano 31-aastase Raman Bandarenka surma kohta tehtud avalduses.\n\nKunstnik ja endine sõdur Bandarenka vahistati kolmpäeval pärast sõnavahetust ühes Minski elurajoonis, mis on tuntud opositsiooni-meelsuse poolest.\n\n#Belarus Roman Bondarenko, who was yesterday night brutally beaten up by riot police in civilian clothes has died in the hospital following trauma incompatible with life... He was 31 years old. #Lukashenko kills.\npic.twitter.com/wP4Ipk6zGY\n\n— inna shevchenko (@femeninna) November 12, 2020\n\nTunnistajate sõnul tekkis rüselus opositsiooni värvides punaseid ja valgeid linte riputanud meeleavaldajate ning erariietes miilitsate vahel, kes linte ära võtsid. Videost on näha, et mees oli veel elus, kui miilitsad ta kaasa võtsid.\n\nA video shows that Roman Bondarenko was still conscious when he was detained by police at Peremen Square. Roman died due to severe injuries caused by police, presumably in police van/station #Belarus #StandWithBelarus pic.twitter.com/m8KDp9xLbB\n\n— NowBelarus (@NowBelarus) November 13, 2020\n\nBandarenka kuulutati surnuks reedel. Tema surm põhjustas laialdase meelepaha Valgevene opositsiooni hulgas, kes usuvad, et selle eest vastutavad president Aleksandr Lukašenko julgeolekujõud.\n\nBandarenka õde ütles oma videopöördumise, et tema vend oli väga rahumeelne inimene, kes kunagi kellegagi tüli ei norinud ning püüdis alati konfliktidest hoiduda.\n\nAnother death in Belarus. Today, Roman Bondarenko was killed by people in black - he died in intensive care... https://t.co/fonMranEWY\n\n— olga mishyna (@olgasaysstuff) November 12, 2020\n\nEL-i välispoliitika kõrge esindaja Josep Borrelli kõneisik Peter Stano ütles, et ta \"suri pärast mitmetunnist operatsiooni Minski haiglas tõsiste vigastuste tagajärjel, mille põhjustas teadete järgi erariietes politseinike jõhkrus\".\n\nEL-i avalduses märgiti, et Valgevene võimud on süüdi otseses elanike vastases vägivallas ning loovad keskkonna, kus taolised \"seadusetud ja vägivaldsed teod toimuda saavad\".\n\n\"Ootame, et võimud lõpetaksid vägivalla ja tagakiusamise, vabastaks kohe ja tingimusteta kõik meelevaldselt kinnipeetud isikud, kaasaarvatud poliitvangid ning uuriks täielikult ja läbipaistvalt kõiki inimõiguste rikkumisi ning võtaks rikkujad vastutusele,\" lausus Stano.\n\n\"Euroopa Liit kehtestas juba sanktsioonid 55 repressioonide ja hirmutamise eest vastutavale isikule ning on valmis kehtestama lisasanktsioone.\"\n\nEL-i sanktsioonide nimekirjas on juba Lukašenko ning mitmed kõrgemad Valgevene ametnikud ja riigitegelased, kes Brüsseli sõnul on seotud valimisjärgsete meeleavalduste mahasurumisega.\n\nEuroopa Liit ei tunnistanud 9. augustil toimunud valimiste tulemusi ning on teatanud, et ei pea Lukašenkot riigi seaduslikuks presidendiks.\n\nKolmapäeval kogunesid rahvahulgad kunstnikule austust avaldama kohta, mida opositsioon nimetab \"muutuste väljakuks\", kus elanikud on avaldanud vastupanu julgeolekujõudude püüdlustele valitsusvastased seinamaalingud üle värvida.\n\nMoment of silence for Roman Bondarenko at the Square of Changes.???? #StandWithBelarus #Belarus #RomanBondarenko source: @belteanews pic.twitter.com/N5wRQdkgYU\n\n— Voices from Belarus (@VoicesBelarus) November 13, 2020\n\nEksiilis viibiv opositsiooniliider Svjatlana Tsihhanovskaja kutsus inimesi üles leinaseisakule laupäeva keskpäeval \"igas Valgevene linnas. \"\n\n\"Tehkem seda mehe nimel, kes hukkus, sest tahtis elada vabas riigis,\" lausus ta.\n\nValgevene miilits on kinni pidanud tuhandeid meeleavaldajaid, kes on teatanud piinamistest arestikambrites. Mitu inimest on protestide mahasurumisel hukkunud.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Euroopa Liit ähvardas Valgevenet täiendavate sanktsioonidega pärast seda, kui seal hukkus miilitsate rünnakus kannatada saanud opositsiooniaktivist.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe artikli pealkirja ja sisu. Kasuta oma loomingulisi võimeid, et koostada detailne ja põhjalik ühelauseline sissejuhatus sellele uudisele.\n\n## Pealkiri:\n\nTänak: peame leidma võimalusi korraldada rallisid väiksema eelarvega\n\n## Põhitekst:\n\nKokku sõidetakse pühapäeval rallipargis ja selle lähistel üheksa kiiruskatset kogupikkusega pea 57 kilomeetrit. Ralli algab kell 8.43 hommikul ja viimane kiiruskatse algab kell 15.31.\n\n\"Ürituse idee on aidata kohalikel korraldajatel sellele spordialale hetkel erinevaid lahendusi leida,\" kommenteeris Tänak intervjuus DirtFishile.\n\n\"Nagu me kõik teame, siis praegu on maailmas keerulised ajad ning me peame leidma võimalusi korraldada rallisid väiksema eelarvega ja olema kompaktsemad.\"\n\n\"Peab lähenema lihtsamalt ja mitte nii kallilt,\" lausus Tänak. \"Kehala ralli korraldajad viivad läbi ka Viru rallit, mis oli minu esimene ralli pärast eriolukorda.\"\n\nRalli tulevikku silmas pidades on innovatiivsus oluline. \"Me kõik mõistame, kui ekstreemne see olukord viirusega on, aga samal ajal ei saa elu täiesti seisma jääda,\" jätkas eestlane.\n\n\"Me ei saa praegu normaalsel moel rallit sõita, aga koos nende korraldajatega oleme leidnud viisi, kuidas seda turvaliselt ja kuluefektiivselt teha.\"\n\nSelle kõrvalt on tore ka lihtsalt rallit sõita. \"Nagu ennegi, on tulnud üsna suur paus ja enne ilmaolude muutumist on see üsna viimane šanss - praegu on meil tore sügisilm ja teed on väga heas seisukorras.\"\n\nTänak ja Martin Järveoja stardivad Hyundai WRC autoga. Lisaks tulevad WRC masinaga (Ford Fiesta) starti ka Georg Gross ja Raigo Mõlder.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Valitsev autoralli maailmameister Ott Tänak sõidab laupäeval ühepäevasel Kehala rallil. Võistlustunnetuse hoidmise kõrval on tähtis ka aidata kohalikke korraldajaid ja alaliitu.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu uudise pealkirja ja põhisisuga. Kasuta neid fakte, et luua pikk ja sisutihe lause, mis toimib loo sissejuhatusena.\n\n## Pealkiri:\n\nTeaduse populariseerija elutööpreemia pälvis Jüri Engelbrecht\n\n## Põhitekst:\n\nEngelbrecht on pikaajaline viljakas teaduse eest seisja ja populariseerija nii Eestis kui Euroopas. Ta on 20 aastat olnud Eesti teaduste akadeemia president ja asepresident.\n\nEngelbrecht on mõjutanud ühiskonna arusaamist teadusest ja teaduse olulisusest laiemalt. Tema sulest on valminud väga palju kirjutisi alates artiklitest ja esseedest ajakirjanduses kuni raamatuteni. Elutööpreemiaga kaasneb rahaline auhind 6500 eurot ning skulptuur \"Mööbiuse leht\".\n\nLisaks teaduse populariseerija elutööpreemiale jagati ka teisi teaduse populariseerimise auhindu.\n\nParima teaduse ja tehnoloogia populariseerija peapreemia pälvis robootikavaldkonna eestvedaja Raivo Sell. Paljude muude tegevuste hulgas pani ta juba paarkümmend aastat tagasi aluse robootikafestivalile Robotex ja samuti hiljuti valminud Iseauto. Sell on andnud suure panuse valdkonna arendamisse ja olnud võimekas noorte innustaja.\n\nTeise preemia pälvisid digikultuuri ja sotsiaalmeedia uurija Katrin Tiidenberg ning arheoloogia ja ajalooteaduse visualiseerija Jaana Ratas.\n\nTeadust ja tehnoloogiat populariseerivate tegevuste ja tegevuste sarjade hulgas pälvisid peapreemia \"Lahe geograafiatund\" eestvedajad Laura Altin ja Merli Ilves. Juba seitse aastat toimunud teematunnid on tutvustanud geograafide karjääri- ja tulevikuvõimalusi enam kui 130 koolis rohkem kui 8000 õpilasele ja õpetajale.\n\nTeise preemia said Tartu Ülikooli genoomika instituudi meeskonna korraldatud geeniteemaline näitus \"GEENIAALNE\" Tallinna teletornis ning tänavu juba seitsmendat korda toimuv Tartu Ülikooli muuseumi korraldatud ja esimesele kooliastmele mõeldud Hullu Teadlase teaduskonverents.\n\nTeaduse ja tehnoloogia populariseerimise eest audio-visuaalse ja elektroonilise meedia abil sai peapreemia lastesaadete sari \"Magus molekul\", mille eesmärk on nii vanemaid kui ka lapsi inspireerida koos teadust avastama ja süüa valmistama. Esimese hooaja episoode on vaadanud enam kui 250 000 vaatajat sama menukas oli ka saate teine hooaeg. Sama kategooria ergutuspreemia pälvis Tallinna Ülikooli saatesari \"Ekspert eetris\".\n\nTeaduse ja tehnoloogia populariseerimise eest trükisõna abil pälvis peapreemia raamatu \"Teadlane miiniväljal: lähen ütlen tihastele, et teeme nüüd uuesti\" autor Virgo Siil. Raamat annab aimu teadustöö varjatud raskustest, süsteemi probleemidest ja teadlaste äpardustest, millest edukultusele keskendunud maailmas suurt ei räägita. Sama kategooria teise preemia sai Eesti rahvusatlase koostaja Taavi Pae.\n\nParima uue algatuse eest teaduse ja tehnoloogia populariseerimisel anti välja kaks teist preemiat- möödunud aasta novembris OÜ Teadusteater eestvedamisel toimunud teadusetendusele KVARK show ja alates 2018. aastast Eesti tehnoloogiakasvatuse liidu korraldatud festivalile \"Noor insener\".\n\n\"Oli rõõmustav näha, et isegi nii keerulisel ajal saabus konkursile 50 erinevat taotlust. Minu arvates olid kõik autasustatud tööd seda väärt. Palju õnne laureaatidele!\" ütles komisjoni esinaine, akadeemik Ene Ergma.\n\nEesti teaduse populariseerimise auhindadega tunnustatakse silmapaistvaid teaduse populariseerijaid ning innustatakse teadusest ühiskonnas rohkem rääkima ja kirjutama.\n\nKonkursi auhinnafond on 21 500 eurot. Auhinda rahastab haridus- ja teadusministeerium ning seda annab välja Eesti teadusagentuur koostöös Eesti teaduste akadeemiaga.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Tiiu Silla nimelise elutööpreemia pikaajalise süstemaatilise teaduse ja tehnoloogia populariseerimise eest pälvis mehaanikateadlane ja akadeemik Jüri Engelbrecht. Eesti teaduse populariseerimise auhindu jagati Tartus toimunud teaduskommunikatsiooni konverentsil.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Vaata läbi uudise pealkiri ja tekst ning loo loov sissejuhatav lause, mis haakub artikli sisuga.\n\n## Pealkiri:\n\nTerviseamet hakkas Tallinna õpetajaid testima\n\n## Põhitekst:\n\nProovide võtmine on juba käimas ning testimine käib koolide kaupa, ütles ERR-ile terviseameti pressiesindaja Eike Kingsepp. Õpetajaid on pealinna koolides kokku ligikaudu 4000.\n\nKohustuslikus korras pole siiski kavas õpetajaid testida, sest testimine on vabatahtlik, märkis Kingsepp.\n\nPraegu on plaanis testida vaid Tallinna koolide õpetajaid, proove ei võeta pealinna lasteaedade õpetajatelt. Samuti pole plaanis testida kooliõpetajaid mujal Eestis.\n\nTerviseamet: kõrge nakatumisohuga huvitegevus kolmeks nädalaks pausile\n\nTerviseameti hinnangul tuleb praeguses olukorras Tallinnas ja Harjumaal tõsiselt kaaluda kõrgema nakkusriskiga huvihariduse ja huvitegevuse ajutist piiramist.\n\nTerviseameti peadirektori asetäitja Mari-Anne Härma sõnul levib koroonaviirus rohkem nende tegevustega, kus inimesed kinnistes ruumides kas valjusti räägivad, laulavad või näiteks mõnda puhkpilli mängivad.\n\nTerviseamet soovitab üldhariduse jätkuva toimimise nimel panna kolmeks nädalaks pausile suuremat nakkuselevikut soodustav huvitegevus, nagu koori- ja orkestriproovid.\n\n\"Näiteks kooris laulmise puhul eritab õpilane rohkem viirust kui koolitunnis istudes. Huvihariduse osaline piiramine Tallinnas ja Harjumaal on praegu vajalik, et säilitada koolivõrgu toimimine tervikuna,\" märkis Härma.\n\nHarjumaa koolivõrgu olukorrast parema ülevaate saamiseks testib terviseamet käesolevalt juba kõiki Tallinna haridusasutuste töötajaid, kes on selleks eelnevalt soovi avaldanud. Peale testimiskokkuvõtete selgumist otsustavad terviseamet ja Tallinna linnavalitsus koostöös haridus- ja teadusministeeriumiga, milliseid täiendavaid meetmeid on õpetajate ja õpilaste kaitsmiseks vajalik rakendada.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Terviseamet alustas Tallinna koolide õpetajatele koroonatestide tegemist, kokku peab testi tegema 4000 õpetajale.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu artikli sisuga ja loo sellele pika lausega sissejuhatus, mis köidab lugeja tähelepanu.\n\n## Pealkiri:\n\nIndoneesia valitsus tahab ehitada Jurassic Parki\n\n## Põhitekst:\n\nKomodo varaani liigi vanus on miljoneid aastaid ja nad on maailma kõige suuremad ja raskemad sisalikud.\n\nHiljutised uuringud näitavad, et Komodo varaan võib algselt pärineda Austraaliast, kuid tänapäeval võib neid leida ainult Indoneesia saartelt.\n\nKõige rohkem on varaane Rinca saarel - 1300.\n\nRinca saare infrastruktuur on praegu välja arendamata, kuid kohalikul valitsusel on ambitsioonikas plaan muuta saar turismikeskuseks.\n\nEhitustööd on alanud ja juba peab kasutama ettevaatusabinõusid, et uudishimulikud \"draakonid\" eemal hoida.\n\nKohalikud elanikud on mures, et ehitustegevus võib Rinca saare ökosüsteemi hävitada. Indoneesia valitsus on seni eitanud, et nende arendustegevus võib Komodo varaanidele kahjulik olla.\n\n\"Kohalikud võimud on aastaid uurinud Komodo varaanide käitumist ja on kindlad, et ehitustegevus ei kahjusta hiidsisalike eluviise,\" ütles Awang Nistyantara, kes on Komodo rahvuspargi juhataja.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Indoneesias Rinca saarel elavad maailma suurimad hiidsisalikud - Komodo varaanid, kes on tuntud ka nime all \"draakon\". Riigi valitsus kavandab nüüd saarele turismikeskust.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe uudis läbi ja pane oma kujutlusvõime tööle, et välja mõelda üks korralik sissejuhatav lause sellele loole.\n\n## Pealkiri:\n\nVerstappen oli ka teise treeningu nobedaim\n\n## Põhitekst:\n\nVerstappen edestas 0,401 sekundiga Charles Leclerci (Ferrari). Vähem kui sekundiga kaotasid talle ka Mercedese sõitjad Valtteri Bottas (+0,575) ja Lewis Hamilton (+0,850).\n\nViies oli Verstappeni tiimikaaslane Alexander Albon (+1,033) ning kuuendat-seitsmendat aega näitasid farmtiimi AlphaTauri piloodid Daniil Kvjat (+1,359) ja Pierre Gasly (+1,614).\n\nSarnaselt esimesele treeningule pidid sõitjad tulema toime kehva pidamisega ning kuna treeningu jooksul rajatemperatuur kahanes, püsisid ringiajad ka pehmemate rehvidega tagasihoidlikud.\n\nNii näiteks jäi Verstappeni parim aeg enam kui kolme sekundiga alla 2011. aasta ajasõidu võitnud Juan Pablo Montoya kiireimale ringile, tema juba 2005. aastast püsivast rajarekordist jäi vajaka 3,560 sekundit.\n\nAnd just like that, we're all done with Friday!\nHere's how the drivers finished in our second session ???? #TurkishGP???????? #F1 pic.twitter.com/zZCvzlkZas\n\n— Formula 1 (@F1) November 13, 2020\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Vormel-1 MM-etapil Türgis näitas teisel vabatreeningul sarnaselt esimesee parimat minekut hollandlane Max Verstappen (Red Bull; 1.28,330). Red Bulli varupiloot Jüri Vips rajal ei käinud.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe hoolikalt uudise pealkiri ja sisu ning kirjuta artiklile pikk sissejuhatav lause, kasutades oma kujutlusvõimet.\n\n## Pealkiri:\n\nHiina ja 14 Aasia riiki on teel maailma suurima vabakaubandusleppe poole\n\n## Põhitekst:\n\nTulevase vabakaubanduslepingu (RCEP) peamisteks eesmärkideks on vähendada tollimakse, parandada tarneahelaid ja kooskõlastada uusi e-kaubanduse reegleid.\n\n\"Allkirjad saadakse paberile pühapäevaks, peale kaheksa aastat kestnud läbirääkimisi,\" ütles Malaisia majandusminister Azmin Ali.\n\nVastvalmiv lepe oleks suureks löögiks USA majandushuvidele Aasia-Vaikse Ookeani regioonis, eriti pärast seda, kui president Donald Trump keeldus sõlmimast ameeriklaste initsiatiivil loodud Vaikse Ookeani piirkonna kaubalepet.\n\n\"Kas Kagu-Aasia regiooni võimudünaamika muutub Hiina kasuks, sõltub nüüd USA reageerimisest,\" ütles William Reinsch, kes oli Bill Clintoni administratsioonis majandusnõunik.\n\nSiiski peab RCEP oma kasutegurit veel tõestama. Kõik sõltub sellest, kuidas uusi reegleid täitma hakatakse, kõige rohkem puudutab see tariifide küsimust, mille kokkulepped sõlmiti paljuski kahepoolsete läbirääkimiste käigus.\n\nLisaks lahkus kõnelustelt eelmisel aastal India, mille peaminister Narendra Modi väitis, et RCEP ei pruugi indialasi kõige paremini teenida. Siiski ei välistanud ta, et lähitulevikus võidakse läbirääkimistega uuesti alustada.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "15 Aasia-Vaikse Ookeani riiki, nende seas Hiina, plaanivad selle nädala lõpuks sõlmida maailma suurima vabakaubanduslepingu. Antud regioon moodustab maailma sisemajanduse koguproduktist kolmandiku ja see oleks kulminatsiooniks aastakümneid kestnud Pekingi ambitsioonidele, teatas Bloomberg.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe artikli pealkirja ja sisu. Kasuta oma loomingulisi võimeid, et koostada detailne ja põhjalik ühelauseline sissejuhatus sellele uudisele.\n\n## Pealkiri:\n\nSoome ärimees soetas Egon Kaurile autoralli MM-iks Volkswagen Polo R5 auto\n\n## Põhitekst:\n\nKuna Egon Kaur ja Silver Simm plaanivad kaasa teha mitu MM-rallit ja lisaks veel mõned rahvuslikud etapid, siis autoga läbitav võistluskilometraaž kipub minema üsna suureks. Et aga ralliautode maailmas kujuneb rendihind läbitud kilomeetrite põhjal, siis eelarvelises mõttes on Kauri sõnul meeskonnal kasulikum autot omada kui rentida. Enda arendatava prototüüpautoga Kaur WRC reglemendi järgi starti ei pääse ning Rally Estoniaks renditud Škoda kogukulu MM-etapi kohta oleks kaks korda kõrgem ehk 60 000.\n\n\"VW Polo Rally2 on erinevate sõitjate käes silma paistnud autona, millega suudetakse väga head kiirust näidata. Kuna peame uuel hooajal olema edukad alates esimesest võistlusest, siis Polo võiks anda meile selleks parimad võimalused. Sellega nõustus ka meie peatoetaja Rautio ning andis meile võimaluse uuel hooajal keerata just selle Rally2 auto rooli,\" ütles Egon Kaur pressiteate vahendusel.\n\nSoomlase Markku Rautio sõnul on ta Kauri toetanud eelmisest talvest alates ning nüüd avaks R5 auto sõitjale rallimaailmas uusi võimalusi. \"Mind on alati paelunud autospordi erinevad vormid ja huvi tärkas juba varajases eas, kui tegelesin ise aktiivselt spordiga. Olen nüüdseks 40 aastat olnud ettevõtja ja tahan anda Egonile võimaluse konkurentsivõimelise masina roolis. Läbi selle saan ka ise kogeda seda sporti lähedalt ja nautida kaasnevat atmosfääri,\" selgitas Rautio suure toetuse tagamaid.\n\nEgon Kauri järgmise hooaja plaani kuuluvad nii kohalikud rallid kui valitud MM etapid. \"Meie esimeseks sihiks on neli rallit: kaks talverallit kombinatsioonis Arctic Lapland ralli Soomes ja MM-etapp Rootsis, ning kaks MM-etappi kruusal Eestis ja Soomes. Sinna loodame veel omakorda lisada Portugali ja Sardiinia MM-etapid ning ka koduse hooaja lõpetava Saaremaa ralli. Ehkki auto on meil olemas, siis pool teed on veel minna – jooksvad kulud rehvide, kütuste, logistika, meeskonna ja muu sellise kujul tähendab meie jaoks seda, et eelarvest on iga ralli kohta puudu veel ligi 30000 euro suurune osa,\" ütles Kaur.\n\nSelle puuduoleva eelarveaugu täitmiseks kutsub Kaur sarnaselt tänavusele WRC Rally Estoniale rallifänne ja -huvilisi üles teda toetama. \"Fännide panused näitavad nende usku meisse sarnast tulemust korrata ning see annab omakorda kindluse meie toetajatele – fännide toetus on seega olulisem kui kunagi varem ning iga väiksemgi panus on abiks. Usun, et fännid teevad omalt poolt kõik, et saaksime unistused reaalsuseks teha. Ka seekord paneme toetajate nimed auto katusele ning anname neile võimaluse meiega etappidel kaasa sõita,\" sõnas rallisõitja.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Rallisõitja Egon Kaur sai Soome ärimehe Markku Rautio abiga järgmise hooaja autoralli MM-il osalemiseks Volkswagen Polo R5 auto. Kuna eesmärgiks on osaleda viiel etapil ja jooksvaid kulusid on igal rallil ligikaudu 30 000 euro ulatuses, siis loodab Kaur palju ka rallisõprade toetusele.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe uudis läbi ja pane oma kujutlusvõime tööle, et välja mõelda üks korralik sissejuhatav lause sellele loole.\n\n## Pealkiri:\n\nOlavi Kasemaa saksofoniklassi asutamisest: tahtsin tõestada, et see on pill nagu kõik teised\n\n## Põhitekst:\n\nOlavi, sa oled tegelenud Eesti puhkpillimuusika ajaloo uurimusega. Millal ja kuidas saksofon Eestisse jõudis? On sellest mingeid märke säilinud?\n\nOlavi Kasemaa: 1880. aastatel ilmus ajalehes Valgus üks reklaam, kus kirjutati, et Eestisse on jõudnud uus pill saksofon. Aga rohkem sellest märkest midagi välja lugeda polnud võimalik. Siis avastasin, et 20. sajandi algul likvideeritud Narva Vladimirski muusikakooli inventari nimekirjas oli kaks saksofoni. 1920. aastatel jõudis pill tantsumuusika bändidesse ja seejärel võeti kasutusele puhkpilliorkestrites.\n\nVillu Veski: Meie saksofonistid käime kõik pillimeister Hando Põlluste juures. Seal nägin ükskord baritonsaksofoni, mis oli pärit 1890. aastatel lõpust ja valmistatud Peterburgi Zimmermanni vabrikus. Andsin endale aru, et Peterburg – see oli kultuurimeka ja sinna levis pill kiiremini, nii et esimesed pillid võisid Eestisse hoopis sealtkaudu tulla. Meie intelligents käis Peterburis õppimas.\n\nOlavi Kasemaa: Peterburis oli Zimmermanni vabrik, mis valmistas erinevaid puhkpille. Mina alustasin puhkpilli mängimist Zimmermanni vabriku klarneti peal, mis oli Naaritsa talu lakapealselt leitud ja arvatavasti Selja laulu-mänguseltsi pill. Venemaalt tuli Eestisse 19. sajandi lõpul ja 20. sajandi algul hulgaliselt puhkpilliorkestrite repertuaari. Eestlased, kes Venemaal teenisid ja sõjaväeorkestrites mängisid, tulid koju, kaasas noodivihikud ümberkirjutatud orkestrimaterjaliga, mis Eestis kasutusele võeti. Eesti on saanud mõjutusi kahelt poolt – Euroopast ja Venemaalt. Aga kuna Peterburis olid Saksa kultuuri mõjud, siis arenes Eesti piltlikult öeldes Saksa kultuuri piiramisrõngas. Saksofonimäng tuli Eestisse eelkõige Ameerika tantsumuusika toel.\n\nFotol (vasakult) Heli Reimann, Eve Neumann ja Villu Veski. Autor/allikas: Siim Lõvi /ERR\n\nOjakäär väidab oma raamatus, et oletatavalt oli esimene mees, kes Eestis saksofoni mängis, New Murphy Band'i liige Arved Kappet. Bändi, mis tegutses 1920. aastate teisel poolel, peetakse Eesti esimeseks jazz -ansambliks. Pekka Jalkanen, kes on kirjutanud raamatu Soome varajasest jazz 'ist, viitab huvitavale faktile, et 1920. aastate keskpaiku oli Helsingis üks Venemaalt revolutsiooni eest põgenenud muusikute orkester. Selles mängis saksofoni tsaariarmee eksohvitser, nn eesti vabahärra Sergius Ungern-Sternberg.\n\nVillu Veski: 1927–1940 tegutsenud John Pori orkestris mängis klarnetit ja saksofoni Mihkel Saia. Minu esimene õpetaja Vello Tikerpalu, kes Muhus siiamaani tegutseb, oli Mihkel Saia õpilane. Mihkel pärandas talle oma noodid ja Vello pärandas need omakorda minule. Nii et mul on John Pori orkestri saksimehe väga ilusa käekirjaga kirjutatud noodid. Repertuaari hulgas olid palad Glen Milleri \"Päiksepaistelise oru serenaadist\" Valgreni. John Pori orkester oli omal ajal kõige tuntum tantsuorkester. Nende esinemistest Estonia Teatri Valgest saalist tehti raadioülekandeid ja nende muusikat plaadistati.\n\nOlavi Kasemaa: 1930. aastatel õpetas Tallinna konservatooriumis klarnetit ja ka saksofoni Bernhard Lukk. On teada, et 1934. aastal lõpetas konservatooriumi saksofonistina Eduard-Rudolf Andresson, kelle esinemisest orelikontserdil kirjutab Muusikalehes Artur Kapp.\n\nSaksofonile kõige keerulisemaks kujunes 1940. aastate lõpp, kui külma sõja algusega seoses alanud Ždanovštšina ajal rünnati kõike läänelikku. Pärast nn Suure sõpruse muusikat ründavat dekreeti kaotati orkestris, mis kuni 1948. aastani kandis nimetust Eesti Raadio jazz -orkester, viieliikmeline saksofonide rühm. Valter Ojakäär meenutab, et neljast saksofonistist said klarnetistid ja ühest fagotimängija.\n\nOlavi Kasemaa: Pilli on ka hiljem kahtlaseks peetud. Saarsalu rääkis, et 1970. aastate lõpus ei olevat Karl Vaino lubanud hommikuti raadiost saksofoni mängida, et mitte töörahva reibast meeleolu rikkuda.\n\nMillal sa ise saksofoni mängima hakkasid?\n\nOlavi Kasemaa: Minu saksofonisti tee algas Vene sõjaväes ohvitseride maja tantsuorkestris Tšernjahovski-nimelises linnas Kaliningradi oblastis. Ema saatis raha ja selle eest ostsin Läti poiste kaudu Riiast esimese saksofoni Hiller. See oli Saksa toode peenhäälestajaga. Kui sõjaväest tagasi tulin, siis jätkasin õpinguid muusikakoolis viiuli erialal, aga neljandal kursusel põletasin elektriga vasaku käe näpu närvi ja viiulimäng jäi pooleli. Muusikakoolis oli mul õnn olla puhkpillimängijatega ühes pundis. Sinna kuulusid tuubamängija Riho Mägi, klarnetist Rein Karin, hilisem diplomaat Arvo Alas. Hiljem konservatooriumis tutvusin flötist Raivo Peäske ja helilooja Mati Kuulbergiga. Pidasime koos pidusid, võtsime napsi ja laulsime. Vestlusteema oli tihti muusika, puhkpillimäng ja mängutehnilised küsimused. Nende vestluste kaudu sain väga suure osa on puhkpillialasest haridusest.\n\nFotol (vasakult) Eve Neumann, Villu Veski ja Olavi Kasemaa. Autor/allikas: Siim Lõvi /ERR\n\nAastal 1968 asusid õppima Tallinna konservatooriumisse puhkpilliorkestri dirigeerimise erialale.\n\nOlavi Kasemaa: Jah, \"Papa\" Peäske, Raivo Peäske isa aitas mind sellele erialale sisseastumiseks ette valmistada. Mäletan, et kui sisseastumiseksamil klassi nr 33 uksest, saksofon rihmaga kaenlas, sisse marssisin. Helmut Orusaar, kes komisjonis oli, ütles mind nähes, et \"Näe, mees metsast\". Aga eks ma olingi mees metsast – ei teadnud ühtegi saksofonilugu, polnud näinud ühtegi saksofoninooti ega kuulnud muusikat. Sisseastumiseks tegin seade Händeli E-duur viiulisonaadist. Mind võeti mingil põhjusel konservatooriumisse vastu. Oma esimese õpetaja Hans Suurvälja kaudu sain käsitsi kirjutatud Tubina sonaadi noodi. See on esimene teos Eesti klassikalise saksofoni repertuaaris, mille esmalt kandis ette 1951. aastal Uppsalas Hollandi saksofonist Jules de Vries.\n\nEve Neumann: Jääb natukene segaseks, kellele see teos kirjutatud oli. Tubina muuseumist pärit allikad räägivad, et teos oli pühendatud Tubina sõbrale Elmar Pertile.\n\nTubina sonaat on oluline teos Eesti klassikalise saksofoni repertuaaris?\n\nVillu Veski: Tubina sonaat saksofonile ja klaverile on aegumatu muusika, tõsiseltvõetav teos, mis on üle maailma klassikalise saksofoni repertuaari osa.\n\nEve Neumann: Tema üks väärtusi on kogu saksofoni ulatuse oskuslik kasutamine.\n\nVillu Veski: Repliigina tuleb meelde see, kuidas kuulates Tubina balletti \"Kratt\" avastasin paralleeli jazz 'iga. Varasemalt jazz' i laade õppides tundus, et jazz on klassikalisest muusikast väga erinev. Jazz 'i-õpetus käis omal ajal pooleldi althõlma – keegi tõi kellelegi kusagilt mingi õpiku ja siis jäi mulje, et jazz on peale akadeemilist muusikat täiesti uus asi. Aga Tubin kasutas oma muusikas sarnaseid laade juba 1940. aastatel. Kuigi saksofonisonaadis ei ole laade otseselt kasutatud. Aga minu silmis see igal juhul Tubina väärtust tõstis.\n\nFotol (vasakult) Heli Reimann, Eve Neumann, Villu Veski ja Olavi Kasemaa. Autor/allikas: Siim Lõvi /ERR\n\nOlavi, sa tegelikult töötasid konservatooriumis juba aastast 1972, kaheksa aastat enne saksiklassi rajamist.\n\nOlavi Kasemaa: Mind kutsuti konservatooriumisse tööle siis, kui õppisin viiendal kursusel. Kuna tol hetkel polnud mul veel kõrgemat haridust, vormistati mind tööle raamatukogu laborandina. Peale lõpetamist õpetasin veel seitse aastat pedagoogidele klarnetit ja omal initsiatiivil ka saksofoni. Esimene õpilane oli Riho Leppoja.\n\nKuidas tekkis saksofoniklassi asutamise idee?\n\nOlavi Kasemaa: Tegelikult oli mul selleks tahtmine juba ammu. Oli tunne, et saksofon on samasugune pill kui kõik teisedki. Selle tõestamine sai kinnisideeks. 1978. aastast olin puhkpillikateedri juhataja. Innustust klassi loomiseks sain Moskva oboeprofessorilt Pavel Pušetšnikovilt Moskva Gnessinite instituudist, kes osales Tallinnas üleliidulise puhkpillimängijate konkursi žüriis. Tema ütles mulle, et \"mis kateedrijuhataja sa oled, kui pole oma erialaklassi\". Sellel ajal olid Moskvas juba saksofoniklassid olemas. Margarita Šapošnikova õpetas Gnessinites ja Moskva konservatooriumis Lev Mihhailov. 1980. aasta kevadel oli \"Papi\" Peäske käinud lastemuusikakoolides ja otsinud poisse, keda õppima kutsuda. Pärast seda tuli ta minu juurde, et \"tead Olavi, seal Saaremaal Kingissepas on kaks omapärast poissi klarnetiga\".\n\nVillu Veski: Need kaks omapärast poissi klarnetiga olid mina ja Ants Oidekivi.\n\nOlavi Kasemaa: Need kaks poissi tulidki puhkpilliosakonna vastuvõtueksamile. Klarnetiõppejõud Hannes Altrov ütles, et see pole see, mis vaja. Pärast kutsusin poisid vestlusele, et mõelda, mis edasi saab. Pakkusin välja võimaluse minna muusikapedagoogikasse. Villuga vesteldes tekis aga teine idee. Ta oli väga arukas ja omamoodi mõtleja, köitis tähelepanu. Panin poisid ootele ja läksin rektor Viktor Gurjevi kabinetti. Rääkisin seal temaga ikka nii- ja naamoodi, et olen siin juba saksofoni õpetanud ja Moskvas on erialaklassid. Gurjev palus oodata. Helistas.\n\nEve Neumann: Sa ei tea kuhu ta helistas?\n\nOlavi Kasemaa: Ei tea. Igal juhul Gurjev usaldas mind, kutsus tagasi ja andis nõusoleku.\n\nVillu Veski: 1980 oli huvitav aasta. Olümpia-aasta ja tänu sellele lükati eksamid augustisse. Mängisime muuseas samal suvel Pirital, XXII Moskva olümpiamängude purjeregati avatseremoonial üle-eestilise noorte puhkpilliorkestriga, kui Vaiko Vooremaa olümpiatule süütas. Mäletan veel, et käisime täiendavalt solfi tunde võtmas. Minul muusikaline keskharidus puudus. Aga meie hirm oli see, et kui sisse ei saa, siis võetakse otseteed sõjaväkke.\n\nOlavi Kasemaa: Oidekivi läks kohe muusikapedagoogikasse. Aga Villu oli nõus riski peale välja minema. Ütleme niimoodi, et Villu läks õnge. Sellega oli erialaklass avatud.\n\nSaksofonist Villu Veski. Autor/allikas: Siim Lõvi /ERR\n\nSa ikka ise ka tahtsid mängida?\n\nVillu Veski: Oi muidugi. Ma kordagi ei kahelnud selles. Olin bändis kitarri mänginud ja terve senise kooliaja muusika kergema poolega tegelenud. Ega ma neid klarneti tõsiseid sonaate nii tõsiselt ei võtnud. Sisseastumisel mängisin Vassilenko Idamaist tantsu, midagi keerulist ei olnud. Mäletan selgesti, kuidas Altrov ütles, et \"kui sa oleks mulle siin praegu mänginud ilusa tooniga \"Uhti-uhti-uhkesti\", siis ma oleks vastuvõtmist veel kaalunud\". Seega, klarnetiklassi ma polekski ilmselt sisse saanud ega soovinudki. See kõik oli tegelikult suur õnn ja kokkusattumus. Huvi oli mõlemapoolne. Oli ka hirm, et jään konsist välja. Kui tehti ettepanek mängida pilli, mida ma palju rohkem tahtsin mängida, siis ei kõhelnud hetkekski.\n\nOlavi Kasemaa: Huvitav seik oli harmoonia eksamiga, mida võttis vastu Tiia Järg. Villu ei teadnud harmooniast ei ööd ega mütsi, sest lastekoolis seda ei õpetatud. Villu käis õhtul Järgi juures konsultatsioonis ja tegi järgmisel päeval eksami ära. Tiia tuli järgmisel päeval vastu, hüüdes vaimustusest, et \"vaat niisugune poiss, lahendas mulle harmoonia ülesande paremini kui muusikakooli poisid, kes hädas pliiatsit närisid\".\n\nVillu Veski: Tegelikult ma võisin kitarri peal kõiki altereeritud akorde mängida. Kahjuks ma polnud kuulnud midagi funktsioonidest peale I, IV ja V aga ülesandes oli muid funktsioone ka. Nüüd ma pean siin üles tunnistama, et tegin eksamil valskust, kuna ei teadnud, mis on teine aste. Koputasin enda ees oleva sisseastuja õlale, et küsida mis asi see teine aste on, näitasin talle hariliku pliiatsiga teist astet. Tema andis mulle omakorda kuidagi märku. Siis sain aru, et teine on teine ja kuues on kuues. See, kes minu ees oli, astus flööti. Tema nimi oli muide Erkki Sven Tüür – pärast sain teada. Ta ei astunud kompositsiooni, vaid koos Peeter Brambatiga flöödi erialale.\n\nOlavi Kasemaa: Esimesel aastal abistas mind õpetajatöös varasem viiuliõpe ja arusaamine sellest, et muusika on helikunst ja pill peab häält tegema. Lisaks suhtumine, et saksofon on täpselt samasugune klassikaline instrument nagu kõik teised pillid, mille puhul peavad kehtima samad standardid – hea intonatsioon, fookuses toon, artikulatsioon. Noote polnud esialgu rohkem kui Petrenko \"Kontsert-valss\" ja Glazunovi saksofonikontsert, mis raamatukogus olemas olid. Klassikalise saksofoni plaate oli ainult üks ja seegi kuulus Rein Karinile. Tegemist oli šveitslase Iwan Rothi plaadiga, kus ta mängis Darius Milhaudi \"Scaramouche'i\", Florent Schmitti \"Légende'i\" ja kvartetiga Schmitti saksofonikvartetti. Esialgu polnud ka normaalseid pille. Villu mängis alguses Muhu kolhoosi klubist leitud Leningradis valmistatud pilliga. Sellise plekist nõukogudeaegse imega läks mäng väga vaevaliselt, pilli polnud võimalik häälestada. Aga õnneks sai Villu peatselt Kanadas elavalt onult Con'i. Repertuaari hankimise osas oli suur õnn saada abi ühelt väliseesti arhitektilt Rootsis, kui osalesin Stockholmis ajalookonverentsil. Ta viis mind noodikauplusesse ja ütles, et \"Olavi, vali nüüd kõik, mida su hing ihaldab, oleme selle jaoks raha kogunud\". Nii sain oma esimesed trükitud noodid, mis on siiani kasutuses.\n\nKuidas kolleegid sinu saksofonialaste tegemiste peale vaatasid?\n\nOlavi Kasemaa: Alguses oli saksofoniklassi suhtes viltuvaatamist. Teisel aastal ütles \"Papi\" Peäske mulle ühel koosviibimisel, et \"kuule, Olavi ma pidasin sind targaks poisiks, mis sa jändad selle saksofoniga, ega see üks õige pill pole\". Üks teine kolleeg ütles ühe esinemise järel Kaarli puiesteel, et \"Olavi anna andeks, aga see ei ole meil siin lastekool, see ikkagi konservatoorium\". Esimest korda õnnestus tõelist saksofonimängu elavas esituses kuulata 1981. aastal, kui Moskvasse tuli Jean-Marie Londeix. Mulle saadeti kohe Moskvast teade. Teadsin küll, et konsil raha pole, aga läksin ikkagi Venno Laulu juurde, et küsida, kas saaks Villu Moskvasse saata. Aga lõpuks komandeeriti meid kahekesi Moskavasse. Londeix'i kuulates sain aru, et meie tõekspidamised kattuvad.\n\nVillu Veski: See oli huvitav kogemus tõepoolest. Londeix'ile oli keeruline ligi pääseda, aga minul see õnneliku juhuse tõttu õnnestus. Londeix'l polnud oma pianisti kaasas, ent Moskva konservatooriumi saksofoniprofessor Lev Mihhailovi klaverisaatja ei osanud prantsuse keelt ja Londeix ei osanud vene keelt. Juhtus nii, et mina sattusin inglise ja vene keelt kõnelevana pianistile ja Londeix'le vahendajaks. Mul on Londeix'lt meelde jäänud üks metafoor, et \"generaalpaus peab niimoodi kõlama nagu oleks tegemist massiivse kivirahnuga\".\n\nOlavi Kasemaa: Repertuaari saamiseks hakkasin heliloojatel paluma saksofonile muusikat kirjutada. Üks esimesi oli Hillar Kareva. Soovisin, et saksofonile kirjutataks mitte kui tantsumuusika või estraadipillile, vaid klassikalisele instrumendile. Ta sai sellest momentaalselt aru. Kareva kirjutas esimese sonaadi minule ja Tea Kochbergile. Siis tuli \"Eleegia\" – üks enimmängitud lugudest, väga ilus meloodiline pala. Seda mängitakse palju ka mujal maailmas. Seejärel tuli teine sonaat minule ja Nata-Ly Sakkosele ning kolmas Villu Veskile ja Signe Kübarale. Eriti suurel hulgal uudisloomingut on kirjutatud saksofonikvartetile – 25 Eesti heliloojat on kirjutanud kokku üle 40 teose.\n\nSaksofonist Eve Neumann. Autor/allikas: Siim Lõvi /ERR\n\nMillal te Tallinna saksofonikvarteti asutasite?\n\nOlavi Kasemaa: Asutamine toimus aastal 1983. Sellega laienes rahvusvaheline suhtlus – tulid välisturneed, kohtumised kolleegidega, meistriklassid. Minu esimene meistriklass toimus mäletamist mööda Leedus Šiauliais, ühe vabariikidevahelise konkursi ajal, kui Villu nimi oli kavasse trükitud leedupäraselt Vilus Veskis. Kui õpilased tulid konkurssidelt kohtadega tagasi, hakkas ka puhkpilliosakonnas suhtumine vähehaaval muutuma. Mäletan, kuidas Samuel Saulus sellele reageeris – ta tõusis koosolekul püsti ja ütles, et Kasemaal veab õpilastega. Nii võib kõrvaltvaatajana tõepoolest öelda, sest õpilased olid head. Vähehaaval hakati saksofonipoisse märkama ja konsi kontsertidel esinemise võimalusi pakkuma. Mäletan, et ükskord käisid konservatooriumis külalised La Scala'st ja kuulasid imestusega, kuidas Villu Denissovi kahte pala mängis. Nad polnud varem midagi sarnast kuulnud.\n\nVillu Veski: Mul tuleb meelde konkurss Hmelnitskis, kus mängisin Lembit Orgsega ja sain diplomi. Seal olid kohal kõik Moskva tipptasemel saksofonistid ja nende oma õppejõud olid žüriis. Konkursil oli kolm vooru ja kohustuslik repertuaar koosnes väga nõudlikest teostest. Ei uskunud, et ma kolmandasse vooru üldse pääsen ja õppisin seetõttu pähe ainult esimese ja teise vooru. Aga pääsesin edasi. Kolmas voor toimus Hmelnitski linna suures teatrisaalis ja žürii istus esimesel rõdul. Eelmisel õhtul proovis mõtlesin, et Denissovi sonaati homseks pähe õppida pole võimalik. Õhtusel saaliproovil Lembit Orgsega püüdsin selgusele jõuda, et kas see on žüriile rõdul nähtav, kui ma mängimise ajal nooti jälgin. Veendusin, et see polnud nii pikalt distantsilt märgatav. Siis leppisime Lembituga kokku, et ta keerab klaveri puldil nii oma kui ka minu nooti.\n\nSa oled käinud Moskva konservatooriumi aspirantuuri sisseastumiseksamitel.\n\nVillu Veski: Pärast Tallinna riikliku konservatooriumi lõpetamist soovisin jätkata õpinguid Moskva konservatooriumi aspirantuuris Lev Mihhailovi juures. Olin käinud talle ette mängimas ja Lev nõustus mind vastu võtma. Mina ja Lauri Väinmaa, kes samuti samal aastal eksamitele tuli, tegime Moskva konservatooriumi valges saalis mõlemad erialaeksamid kõrgeima hinde peale, aga NSV liidu partei ajaloos kukutati läbi. Kaasaarvatud Lauri Väinmaa, kes oli kaks kuud tagasi Moskva konservatooriumi kuldmedaliga lõpetanud. Me ei osanud suulisel eksamil vastata, millised otsused võeti vastu ühel teatud kommunistliku partei pleenumil. Ja oligi kõik – eksam loeti mittesooritatuks. Tegelikult oli selle taga poliitiline otsus, et Baltikumist seekord kedagi vastu ei võta. Kahe aasta pärast läksime uuesti proovima. Elasime Eesti esinduses ja taaskord olid valges saalis sisseastumiseksamid. Tuupisime nädalate kaupa partei ajalugu. Ja siis partei ajaloo eksamil küsiti ühte teist nõukogudeaegsetest lõpututest pleenumitest, millede tundmine Baltikumist tulnud sisseastujatel käis üle jõu. Minu haridustee jätkamist doktori tasemel takistas lõppkokkuvõttes nõukogude aeg, kuna Nõukogude liidu piiridest väljaspool õppimisvõimalused puudusid. 1989 õnnestus käia Pariisi konservatooriumi saksofoniprofessori Claude Delangle'i juures Nizzas meistrikursustel. 1990. aastatel olude muutudes ja õppimisvõimaluste avardumisel tundsin, et minu jaoks on õppimise aeg möödas. Olin ise õpetajana tööle asunud, mängisin Tallinna saksofonikvartetis, tulid oma ansamblid.\n\nSaksofonistid Villu Veski ja Olavi Kasemaa. Autor/allikas: Siim Lõvi /ERR\n\nOlavi, kui vaadata sinu saksofoniklassi rajamise lugu, siis tekib paralleel katusest maja ehitamise alustamisega – esmalt avati erialane tegevus kõrgeimal astmel ilma, et algastet ehk vundamenti oleks olemas olnud.\n\nOlavi Kasemaa: Nii oli, et katusel kandepinda alguses polnud. Oluline roll viimase loomisel on olnud lastemuusikakoolidel, puhkpilliorkestritel ja suvekoolidel. Alates 1993. aastast õpetasin 20 järjestikkusel suvel Põltsamaal puhkpillimängijate suvekoolis. Nüüdseks olen juba 19 aastat õpetanud Kundast alguse saanud saksofonistide suvekoolis, millest viimastel aastatel on stabiilselt osa võtnud viiekümne saksofoniõpilase ringis. Praeguseks on professionaalne saksofoniõpetus olemas nii alg- kui ka keskastmel.\n\nSaksofon on kindlasti rohkem tuntust kogunud jazz - kui et klassikalise instrumendina. Milline on teie seisukoht pilli klassika versus jazz dilemmas?\n\nOlavi Kasemaa: Kunagi 1980. aastatel käis Tallinnas Ameerika saksofoniprofessor Jerry Lueders Los Angelesest, kes väitis, et jazz -saksofoni õpetuses on kaks lähenemist. Esimese kohaselt minnakse kohe jazz 'i juurde. Teine tee on käia alguses läbi klassikaline koolitus, mis annab pillimänguoskuste baasi. Pooldan viimast, kus omandatakse pillimängu alused – hingamine, tooni tekitamine ja sõrmetehnika klassikalises võtmes. Kuigi toonikultuur, suudim ja artikuleerimine on klassikas erinevad, võimaldab tugev tehniline aluspõhi hiljem jazz -spetsiifilises stiiliõppes kiiret edasiminekut.\n\nVillu Veski: Saksofon sai kahtlemata kuulsaks jazz 'i kaudu, kus toimus erinevate kultuuride segunemine. Sealt tuleneb jazz 'i ja ka saksofoni lai väljendusvahendite skaala. Klassikalise saksofoni puhul järgitakse klassikalises muusikas välja arenenud akadeemilise muusika interpretatsiooni kultuuri koos selle suhteliselt määratletud esitustavadega. Klassikalisel ja jazz -saksofonil on erinev toonikultuur. Klassikalise muusika puhul on tooni tekitamine standardne ja interpreedilt ei eeldata personaalset ja selgelt eristuvat pillikõla. Oluline on pillikõla sulandumine ansamblisse või orkestrisse ja see, kuidas pill intoneerib. Jazz 'is on olukord vastupidine – kesksel kohal on isikupärane sound, mille põhjal mängijad üksteisest selgelt eristuvad. Peale konservatooriumi lõpetamist tekkis mul teatav rahulolematus klassikalise saksofoni repertuaari osas – oli tunne, et saksofonile pole veel kirjutatud piisavalt head ja huvitavat repertuaari. Tundus, et kõik enda jaoks hinnatavad teosed võiksin salvestada ühele plaadile. Seejärel hakkasin tegelema muusika kergema poolega ja kirjutasin ise muusikat, et repertuaari saada. Soovin rõhutada, et ma ei eelista kumbagi – ei klassikalist ega jazz 'ilikku mänguviisi. Sean esikohale selle, kui heaks interpreet muusika mängib – milline on tema musikaalsus ja isikupära muusikaliste ideede väljendamisel.\n\nFotol (vasakult) Heli Reimann, Eve Neumann, Villu Veski ja Olavi Kasemaa. Autor/allikas: Siim Lõvi /ERR\n\nOlavi, räägime sinu õpetajatööst. Sul on tänaseks olnud saksofoniklassis ligi kolmkümmend õpilast. Lisaks oled õpetanud alg- ja keskastmes. Mis on sulle õpilaste juures kõige rohkem rõõmu teinud?\n\nOlavi Kasemaa: Näha läbi aastate õpilaste arengut. Pedagoogilises töös tulevad õied hilja ja viljad veel hiljem. Kunagi lugesin ühte mõttekildu sellest, mis jääb inimesest järele peale tema surma. Sugulased unustavad sind mõne põlve järel, raamatud võivad jääda riiulitele koltuma, aga õpilased, kellele oled haridust andnud, pärandavad midagi sinu õpetatust edasi järeltulevatele põlvedele – õpilastele, õpilaste õpilastele ja õpilaste õpilaste õpilastele. See protsess on muutumises, aga midagi sellest jääb ikkagi alles. Hea on teada, et kõik õpilased on siiani seotud muusikaga. Kui laiemalt pilliharidusest rääkida, siis tuleb meelde ütlus ühelt Norra linnaametnikult: \"Mul on odavam toetada muusikakoole, kui hiljem vanglaid üleval pidada\". Selliselt põhjendas ta pillihariduse vajalikkust.\n\nSa oled ka välismaa tudengeid õpetanud.\n\nOlavi Kasemaa: Sellega seoses meenub mulle üks kurioosne lugu hiinlasest tudengi Zhu Shaofeiga. Esimesel aastal minu juures õppides kulus kogu tema energia ühiselamus arvutimängude mängimisele. Esimese kursuse lõpuks suutis ta selgeks saada ainult mõneminutilise Jules Masseneti \"Eleegia\". Kuigi jah, tuli tõdeda, et ta mängis seda äärmiselt musikaalselt. Aga isa sai ilmselt poja õppimismeetoditest aimu ja jättis poisi aastaks koju. Ilmselt tegi isa poisile vahepeal ata-ata, sest Zhu tuli minu järgmisel aastal ja ütles, et \"mister Kasemaa, ma olen nüüd siin ja hakkan harjutama\". \"Aga palun,\" vastasin mina. Viie aasta õpingute tulemusel võitis ta Armeenias konkursi, kus lõi lõppkontserdil laineid koos pianist Maksim Štšuraga, mängides väga nõudlikku Takashi Yoshimatsu sonaati \"Fuzzy Bird\". Zhu ja Maksim astusid mõlemad lavale ilma noodita ja publik saalis arvas, et esinejad on noodid maha unustanud. Tegelikult suutsid mõlemad terve keerulise sonaadi peast ette kanda.\n\nSinus on hämmastav kogus energiat. Ärkad hommikul kell neli Karepal ja viid võrgud merre. Siis kaubitsed kaladega, annad muusika- ja teatriakadeemias tunde. Kust selline innukus tuleb?\n\nOlavi Kasemaa: Ega ma kala raha pärast ei püüa. Kalamehed naeravad, et sa pead linnas selleks tööl käima, et saaks Karepal kala püüda. Kalapüük hoiab mind tasakaalus. See annab võimaluse linnasaginast lahti rebida ja sunnib end teistes oludes pingutama, olema silmitsi looduse stiihiaga. Tänu sellele olen saavutanud hea füüsilise ja vaimse valmisoleku. Ühelt poolt on see puhkus, teisalt pingutus ja füüsiline töö. Karepalt tulen alati värske vaimuga õpilaste juurde. See on ka töösse suhtumist muutnud. Kasutan aega ratsionaalsemalt ja sunnin seda ka õpilasi tegema.\n\nFotol (vasakult) Heli Reimann, Eve Neumann, Villu Veski ja Olavi Kasemaa. Autor/allikas: Siim Lõvi /ERR\n\nKas sa oskad lõpetuseks sõnastada, mida saksofoniklassi rajamine on sulle tähendanud?\n\nOlavi Kasemaa: Saksofoniklass on olnud minu elutöö ja olen teinud seda, millesse olen uskunud. Ilma kiitlemata võin öelda, et mu tööl on olnud tulemusi. Ja see teeb meele heaks. Saksofoniklassi rajamine on olnud üks suur enesetõestus. Mind on aidanud usk sellesse, et saksofon on muusikas vajalik instrument. Siinkohal tänan südamest kontsertmeister Ene Üksikut, kes on mind ligi 30 aastat sellel teel saatnud. Olgugi, et saksofoni ajalugu on täis keerdkäike, on tal kindel koht muusikaajaloos. Nüüdseks on ta ennast kindlalt ka Eesti muusikaloosse sisse kirjutanud.\n\n* * *\n\nOlavi Kasemaa saksofoniklassi on EMTA-s lõpetanud järgmised õpilased: Villu Veski, Valdur Neumann, Kalev Konsa, Heli Reimann, Virgo Veldi, Lauri Pomerants, Sulev Sommer, Jüri Takjas, Matis Männa, Lauri Sepp, Ivo Lille, Krista Joonas, Ursula Chillaud, Eve Neumann, Eha Themas, Dmitri Fefilov, Danel Aljo, Maret Melesk, Liis Mäevälja, Zhu Shaofei, Cai Rongyu, Gert Ott Kuldpärg, Rene Laur, Tanel Koho, Karl Tipp, Hanna Taube.\n\nVirgo Veldi saksofoniklassi on EMTA-s lõpetanud: Jandra Puusepp, Helen Saarniit, Lin Huang, Don Yun, Dahai Yang, Zhibo Yang, Xinyu Wu, Xuejiang Wang.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Sügisel tähistab 40. aasta juubelit professor Olavi Kasemaa omaaegses Tallinna riiklikus konservatooriumis asutatud saksofoniklass. Heli Reimann vestles sel puhul Kasemaa, tema klassi esimese õpilase, saksofonisti ja helilooja Villu Veski ning saksofoniühingu eestvedaja ja saksofonisti Eve Neumanniga instrumendi ajaloost ja selle tõsiseltvõetavaks pilliks kujunemisest Eesti muusikahariduses.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu artikli sisuga ja loo sellele pika lausega sissejuhatus, mis köidab lugeja tähelepanu.\n\n## Pealkiri:\n\nKaitseväes on COVID-19 diagnoosi saanud 69 inimest\n\n## Põhitekst:\n\n\"Viimase täpsustatud info kohaselt on kaitseväes positiivse koroonaviiruse diagnoosi saanud 60 ajateenijat, tegevväelaste ja tsiviiltöötajate hulgas on üheksa juhtumit,\" ütles kaitseväe peastaabi pressiesindaja Taavi Laasik ERR-ile.\n\nLaasik rääkis, et nakatunud on paigutatud karantiini väeosades või viibivad koduses eneseisolatsioonis. Üks inimene viibib täiendavaks kontrolliks haiglas arstide järelvalve all.\n\nTa rõhutas, et viirushaiguse sümptomitega isikute puhul rakendatakse kohest isolatsiooninõuet, samuti tehakse seda haigestunute lähikontaktsetega.\n\n\"Kaitsevägi on terviseametiga koroonaviiruse leviku tõkestamiseks pidevalt kontaktis ning järgib nende antud soovitusi. Kogu kaitseväes on kasutusele võetud rangemad meetmed viiruse leviku tõkestamiseks. On rakendatud distantsi hoidmine, maskide kandmine, isikukaitse- ja hügieenivahendite kasutamine. Ülemad on saanud ülesande koostada võimalik kaugtööplaan ning koosolekud toimuvad virtuaalselt,\" rääkis Laasik.\n\nLaasik märkis, et ühe variandina on kaalutud ka laustestimist, aga hetkel seda plaanis korraldada ei ole.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Kaitseväes on koroonaviiruse diagnoosi saanud 69 inimest, laustestimist aga hetkel korraldada plaanis ei ole.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe artikli pealkiri ja sisu, seejärel loo pikk ja põnev lause, mis võiks olla artikli sissejuhatus.\n\n## Pealkiri:\n\nEL-is puudub konsensus terrorismivastase võitluse küsimuses\n\n## Põhitekst:\n\nSelle nädala alguses esitasid Saksamaa, Prantsusmaa ja Austria ühise kavandi, mis peaks tõhustama terrorismivastast võitlust Euroopas. Tegemist oli reaktsiooniga sellel aastal toimunud islamistide rünnakutele Pariisis, Nizzas ja Viinis.\n\n11-lehelises plaanis olid sellised punktid, nagu suurendada seadusi, mis lubaksid võimudel paremini lugeda krüpteeritud sõnumeid ja karistada migrante, kes keelduvad integreerumast.\n\nDeklaratsiooni eesmärgiks on näidata, et Euroopa Liit on ühtne küsimustes, mis puudutab sekularismi ja usuvabadust.\n\nDiplomaatilisi probleeme on tekitanud Brüsseli kasvav mõjuvõim, kuna traditsiooniliselt on terrorismiga võideldud rahvusriikide tasandil.\n\nEuroopa Liidus vastuolusid põhjustanud terrorismivastane deklaratsioon saab muudetud kujul reedel rahvusriikide sise-ja justiitsministrite poolt siiski kinnitatud.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Reedel sõlmitavat Euroopa Liidu islamiterrorismivastast deklaratsiooni on esimesest kavandist muudetud. Liikmesriikide ministrid on nõus aktsepteerima versiooni, kust on eemaldatud sõna islam ja võimalus karistada migrante, teatas Financial Times.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe uudis läbi ja pane oma kujutlusvõime tööle, et välja mõelda üks korralik sissejuhatav lause sellele loole.\n\n## Pealkiri:\n\nSuurelt unistav Austraalia korvpallikoondis lõi käed tuttava treeneriga\n\n## Põhitekst:\n\nEelmisel aastal istus Austraalia koondise peatreeneritoolile Brett Brown, kuid koroonapandeemia ja Tokyo OM-i edasilükkumise tõttu pani ta oktoobris ameti maha.\n\nReedel nimetas Austraalia korvpalliliit uueks peatreeneriks Brian Goorjiani, kes oli samas ametis ka aastatel 2001-08. Ateena olümpial sai koondis tema juhendamisel üheksanda koha, neli aastat hiljem oldi Pekingis seitsmendad. 2008. aasta turniiril kuulusid koondisesse ka Andrew Bogut, Patty Mills ja Joe Ingles, kes on tõenäoliselt meeskonna rivistuses ka järgmisel suvel Tokyos.\n\nAustraalia koondis on neljal OM-il jõudnud poolfinaali ja mängis nelja parema seas ka mullusel MM-il, kuid medalit pole seni saavutatud. Boguti jt. põlvkonna jaoks on Tokyo mängud viimaseks võimaluseks olümpiapjedestaalil seista, aga selle juhtumiseks loodetakse, et meeskonnaga liitub Philadelphia 76ersi staar Ben Simmons.\n\nMelbourne'is sirgunud Simmons debüteeris Austraalia koondise eest juba 16-aastasena, ent jäi 2014. aasta MM-koondisest välja. 2016. aastal loobus ta OM-ist, et keskenduda oma debüüthooajaks NBA-s, seejärel teatas Simmons, et soovib Austraaliat 2019. aasta MM-il esindada, kuid loobus pärast Philadelphiaga uue lepingu sõlmimist siiski koondisest.\n\n\"Ben on minu prioriteetide nimekirjas väga kõrgel,\" rääkis Goorjian reedel Austraalia meediale. \"Ta on fenomenaalne mängija ja oleks meile OM-il suurepäraseks lisanduseks. Ta on pusletükk, kes tähendaks meile kui medalinõudlejatele palju. Võtan temaga kindlasti ühendust.\"\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Austraalia meeste korvpallikoondist juhendab vähemalt Tokyo OM-i lõpuni Brian Goorjian, kes oli võistkonna peatreeneriks ka 2004. ja 2008. aasta olümpiamängudel.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Pärast artikli pealkirja ja põhiteksti lugemist kasuta oma loovust, et koostada sisutihe ja pikk sissejuhatav lause.\n\n## Pealkiri:\n\nLeedus, Rootsis ja Venemaal uus nakatumiste rekord\n\n## Põhitekst:\n\nViimase ööpöevaga suri koroonaviirusest põhjustatud COVID-19 tõttu Leedus üheksa inimest.\n\nKokku on Leedus registreeritud 31 878 nakatumist, 253 inimest on haiguse tõttu surnud, 94 nakatunut on surnud teistesse haigustesse.\n\nLeedu terviseameti (NVSC) teatel tuvastati 490 nakatunut Vilniuse maakonnas, 343 Kaunase, 319 Klaipeda, 290 Šiauliai, 134 Marijampole, 129 in Panevežyse, 108 Telšiai, 99 Taurage, 80 Alytuse, 52 Utena counties maakonnas. 19 juhtumi osas ei ole selle kandja elukoht teada.\n\nUus rekord ka Venemaal\n\nVenemaal registreeriti viimase ööpäevaga 21 983 uut nakatumist, mis on samuti kõrgeim näitaja alates pandeemia algusest. Ööpäeva jooksul suri COVID-19 tõttu 411 haiget.\n\nJätkuvalt teeb viirus suurimat laastamistööd Moskva, kus registreeriti 5974 uut nakatumist ning 70 surma.\n\nKokku on Venemaal pandeemia algusest ametlikult registreeritud 1 880 551 nakatumist ja 32 443 koroonasurma.\n\nRootsis rekordiline arv nakatunuid\n\nUute nakatunute ööpäevasest rekordist teatas reedel ka Rootsi. Riigi terviseameti andmeil tuvastati viimase 24 tunniga 5990 uut nakkusekandjat, mis on suurim arv alates pandeemia algusest kevadel.\n\nEelmine nakatumiste rekord registreeriti samuti novembris, kui ühe päevaga tuvastati 4697 uut nakatunut.\n\nViimase ööpevaga suri COVID-19 tõttu Rootsis 42 inimest, kokku on riigis viiruse tõttu elu jätnud 6164 inimest.\n\nLätis 455 nakatunut\n\nLätis registreeriti viimase ööpevaga 455 koroonaviirusega nakatumist, COVID-19 tõttu suri üheksa inimest, teatas riigi haiguste ennetamise ja kontrolli amet (SPCC) reedel.\n\nÜks surnutest oli vanuses 45-50 eluaastat, kolm vanuserühmas 65-75, kaks 75-85 ja kolm vanemad kui 85 eluaastat.\n\nViimase ööpäevaga viidi COVID-19 tõttu haiglasse 39 inimest. Kokku on viiruse tõttu haiglas 318 inimest, neist 15 raskes seisundis.\n\nViimase 24 tunniga tehti 6734 koroonaviiruse testi, positiivsete testide osakaal oli 6,8 protsenti. Arvatakse, et kui positiivsete testide osakaal ületab nelja protsenti, võib haiguse levikut riigis pidada kiireks ja kontrollimatuks, märkis Läti ringhääling LSM.lv.\n\nLätis on pandeemia algusest registreeritud 9836 koroonaviirusega nakatumist.\n\nSoomes 316 nakatunut\n\nSoomes tuvastatai viimase ööpäevaga 316 uut koroonaviirusega nakatunut.\n\nLigi pooled nakatunud - 167 inimest - elavad Helsingi ja Uusimaa haiglapiirkonnas, 63 nakatunut tuli juurde Lõuna-Savo ja 24 Edela-Soome haiglapiirkonda.\n\nSoomes on kokku registreeritud 18858 koroonaviirusega nakatumist, haiglas on COVID-19-ga 58 inimest, neist 15 on intensiivravis. Pandeemia algusest on COVID-19 tõttu surnud 369 inimest.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Leedus registreeriti 2066 koroonaviirusega nakatumist, mis on uus ööpäeva nakatumiste rekord alates pandeemia algusest, teatas riigi tervishoiuministeerium reedel. Suurimast nakatumiste arvust teatasid reedel ka Venemaa ja Rootsi.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe uudis läbi ja pane oma kujutlusvõime tööle, et välja mõelda üks korralik sissejuhatav lause sellele loole.\n\n## Pealkiri:\n\nEesti pühapäevane mäng on Rumeenia kohtunikule viimaseks FIFA matšiks\n\n## Põhitekst:\n\n41-aastane Avram on olnud FIFA kategooria kohtunik alates 2010. aastast ning on aastate jooksul teenindanud lisaks kohalikule kõrgliigale veel A-koondiste kohtumisi, eurosarjade heitluseid ning olnud õigusemõistjaks noortekoondiste EM-finaalturniiridel. Pühapäevane mäng on talle viimane rahvusvaheline matš FIFA kategooria kohtunikuna.\n\nEesti jaoks on ta tuttav 2018. aastast, kui ta oli kohtunik Eesti – Maroko maavõistlusel A. Le Coq Arenal.\n\nPõhja-Makedoonia – Eesti kohtumisel on abikohtunikeks Valentin Avram ja Cristian Orbulet. Neljas kohtunik on Iulian Calin (kõik Rumeenia).\n\nPühapäevane kohtumine algab Eesti aja järgi kell 16.00. Mängust teeb otseülekande ETV.\n\nPõhja-Makedoonia tuleb mängule hea emotsiooni pealt, sest neljapäeva õhtul alistati play-off mängus Gruusia, mis tähendab, et esmakordselt kindlustati koht 2021. aastal toimuval EM-finaalturniiril.\n\nEesti koondise pühapäevane vastane on C-liiga alagrupiliider kuue punktiga. Sama punktisummaga on teisel kohal Gruusia ning Armeenia on viie punktiga kolmas.\n\nSel nädalavahetusel on tähtsaid ülesandeid täitmas ka Eesti ametnikud. Laupäevase Malta – Andorra Rahvuste liiga mängu delegaat on Oleg Harlamov. Pühapäeval Bukarestis toimuva Rumeenia – Norra kohtumise kohtunike vaatleja on Uno Tutk, kes jälgib Türgi kohtunikebrigaadi tegutsemist. Mängu kohtunik on Ali Palabiyik.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Eesti jalgpallikoondist ootab järgmisena ees UEFA Rahvuste liiga kohtumine Põhja-Makedoonia vastu. Mängu kohtunikud tulevad Rumeeniast eesotsas Marius Avramiga.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe uudis läbi ja pane oma kujutlusvõime tööle, et välja mõelda üks korralik sissejuhatav lause sellele loole.\n\n## Pealkiri:\n\nEesti noormehed on pikkuselt maailmas kolmandal kohal\n\n## Põhitekst:\n\nUuringu autorid ütlevad, et laste pikkus ja kehakaal on olulised näitajad, sest need peegeldavad toiduainete kättesaadavust ja laste elukeskkonda. Kooliealiste laste pikkus on osaliselt seotud kehva toitumisega. Maailma eri piirkondades võib seetõttu 19-aastaste laste keskmine pikkus erineda lausa 20 sentimeetri jagu.\n\nKõige pikemad 19-aastased noored elavad uuringu tulemuste kohaselt Kirde ja Kesk-Euroopas. Seejuures kõige lühemad samavanused noored elavad Kagu-Aasias, Ladina-Ameerikas ja Ida-Aafrikas.\n\n19-aastane poiss Laosest on keskmiselt sama pikk (162,8 cm) kui 13-aastane Hollandis elav noormees. 19-aastane tütarlaps, kes elab Guatemalas, Bangladeshis, Nepaalis ja Ida-Timoris, on keskmiselt sama pikk (152 cm) kui 11-aastane Hollandi tüdruk. Viimase 35 aasta jooksul on laste keskmine pikkus enim kasvanud Hiinas ja Lõuna-Koreas.\n\nUuringu valmimisele aitasid kaasa ka mitmed Eesti teadlased ja spetsialistid. Tervise arengu instituudi toitumisuuringute osakonna juhataja Eha Nurk ütles, et inimese pikkuse määrab eelkõige geneetiline baas. \"Arvatakse, et DNA mõju on umbes 80 protsenti. Seega ei ole meil endil väga palju võimalusi, kasvamist mõjutada. Kuid teatud osa laste kasvamisel on tervislikul – mitmekülgsel ja tasakaalustatud – toitumisel kindlasti,\" märkis ta.\n\nNurk lisas, et peale toitumise mõjutavad teatud määral kasvamist uni ja kehaline aktiivsus. Õues mängimine ja treeningutel käimine toetavad luude tervist, tihedust ja tugevust. Une ajal vabanevad aga hormoonid, mis reguleerivad kasvu, mistõttu on piisav uni lastel ja teismelistel samuti väga olulise tähtsusega.\n\nUuringus käsitleti ka laste kehamassiindeksit. Kõige suurema kehamassiindeksiga vanemad teismelised elavad Vaikse Ookeani saartel, Lähis-Idas, USA-s ja Uus-Meremaal. Seejuures kõige madalam kehamassiindeks on Lõuna-Aasias, Indias ja Bangladeshis elavatel 19-aastastel noortel.\n\nNurk mainis, et võrreldes teiste maailma riikidega oleme kehamassiindeksi poolest enam-vähem keskel, tüdrukud pisut paremas seisus kui poisid.\n\n\"Me kuulume nende riikide hulka, kus kuni kooliminekuni kasvavad lapsed üldjuhul normaalselt ja probleemid ülemäärase kehakaaluga algavadki vahetult enne kooliiga ja suurenevad vanusega: esimese klassi lastest on ülekaaluline või rasvunud iga neljas laps, teismeeas aga juba iga kolmas,\" lausus Nurk ja lisas, et sooline erinevus kehamassiindeksi suhtes jätkub elukaare vältel, kui meeste hulgas on 25. eluaastaks ülekaaluline iga teine, siis naiste puhul avaldub see 40. eluaastates.\n\nAjakirjas The Lancet avaldatud uuringus analüüsisid teadlased 65 miljoni lapse ja nooruki andmeid vanuses 5–19 eluaastat. Teadlased analüüsisid rohkem kui 2000 teadustööd, mis on avaldatud 1985 aastast kuni 2019. aastani.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Kõige pikemad 19-aastased poisid elavad Hollandis ja kõige lühemad elavad Ida-Timoris. Samavanused Eesti noormehed on pikkuse poolest maailmas kolmandal kohal, selgus ajakirjas The Lancet avaldatud uuringust.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu artikli sisuga ja loo sellele pika lausega sissejuhatus, mis köidab lugeja tähelepanu.\n\n## Pealkiri:\n\nInglismaa vastu 90 minutit mänginud iirlane andis positiivse koroonaproovi\n\n## Põhitekst:\n\nInglismaa esiliigas Preston North Endis leiba teeniv 25-aastane Browne mängis Wembley staadionil Inglismaa vastu kõik 90 minutit, aga peab nüüd pühapäeval Cardiffis toimuva Rahvuste liiga kohtumise Walesi vastu vahele jätma.\n\n\"Mängija on ülejäänud grupist isoleeritud ja UEFA on olukorrast teadlik,\" sõnas Iirimaa jalgpalliliit pressiteate vahendusel, lisades, et ülejäänud võistkonna proovid osutusid negatiivseks.\n\nInglismaa läks mängu Harry Maguire'i 18. ja Jadon Sancho 31. minuti väravate järel poolajaks 2:0 juhtima, lõppskoori 3:0 vormistas Dominic Calvert-Lewin 56. minutil penaltist. Enne neljapäeva võitis Inglismaa Iirimaad viimati 1985. aastal, vahepealses kuues mängus ei suudetud enamat viigist ja 1995. aastal toimunud sõprusmäng jäeti fännide märatsemise tõttu pooleli.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Neljapäeva õhtul maavõistlusmängus Inglismaa vastu kogu kohtumise kaasa teinud Iirimaa jalgpallikoondislase Alan Browne'i koroonaproov osutus positiivseks.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu uudise pealkirja ja põhisisuga. Kasuta neid fakte, et luua pikk ja sisutihe lause, mis toimib loo sissejuhatusena.\n\n## Pealkiri:\n\nVene kosmoseagentuur võtab Gagarini öeldud \"Pojehali!\" kaitse alla\n\n## Põhitekst:\n\nRoskosmos teatas, et viimasel ajal on märgata suurenenud huvi kosmoseteemade vastu ning koos sellega erinevate kosmose-teemaliste toodete turuletoomist. Ehkki mõnede selliste algatustega teeb Vene kosmoseagentuur koostööd, siis paljudel juhtudel on näha, kuidas kõigile tuntud sümboleid ja märke kasutatakse seadusevastaselt. Seepärast alustas Roskosmos selliste sümbolite registreerimist enda nimele ning samuti astub samme rikkumiste ärahoidmiseks.\n\nVene kosmoseettevõte teatas, et algatas mitmete ajalooliste märkide ja tunnuslausete seaduse kaitse alla võtmise, kuid ei täpsustanud muid peale \"Pojehali!\"\n\n\"Vaatamata ajaloolisele seotusele ei saa mitte kõik sümbolid ega näidised kaubamärgi staatust ega neid ka vabalt kosmose- ja raketitehnoloogia populariseerimiseks kasutada, kuna need juba on erinevate ettevõtete ja isikute poolt kaubamärkideks registreeritud,\" tõdes Roskosmos.\n\nGagarini 12. aprillil 1961. aastal kosmoselaeva Vostok-12 pardal öeldud sõna on saanud Venemaa jaoks uue, kosmoseajastu sümboliks.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Venemaa kosmoseagentuur teatas, et kavatseb registreerida kaubamärgina maailma esimese kosmonaudi Juri Gagarini stardi eel öeldud \"Pojehali!\" (Sõidame!).", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe uudis läbi ja pane oma kujutlusvõime tööle, et välja mõelda üks korralik sissejuhatav lause sellele loole.\n\n## Pealkiri:\n\nKahekordne suusatamise olümpiavõitja jätab algava hooaja vahele\n\n## Põhitekst:\n\n\"Kahjuks ei löö ma algaval suusahooajal kaasa,\" teatas 2019. aastal nii MK-sarja kui Tour de Ski võitnud Östberg sponsoritele saadetud reedeses kirjas. \"Sellest on mõistagi kahju, sest näen igapäevaselt palju vaeva ja armastan seda, mida teen. Annan endast parima, et tugevalt naasta,\" lisas norralanna.\n\nNorra meedia sõnul ei ole Östbergi loobumise põhjus lõplikult selge, kuid kahekordne olümpiavõitja on viimasel aastal võidelnud erinevate vigastustega. Märtsi alguses lõpetas tema hooaja kannast leitud mõra, stressimurd tuvastati norralanna jalas ka juuli lõpus.\n\n\"Lootsime, et näeme Ingvildit sellel talvel rajal oma parimas vormis, aga tervis on esmatähtsaks. Kui arstid arvavad, et ta ei tohiks võistelda, on see ainsaks õigeks otsuseks,\" rääkis NRK ekspert Torgeir Björn.\n\nNorra suusatajad avavad hooaja järgmisel nädalal Beitostölenis, esimene MK-etapp toimub 27.-29. novembril Rukal.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Norra suusatäht Ingvild Flugstad Östberg teatas reedel, et on otsustanud algava hooaja vahele jätta.", "role": "assistant" } ]