messages
listlengths 2
2
| origin
stringclasses 4
values |
|---|---|
[
{
"content": "Loe artikli pealkirja ja sisu. Kasuta oma loomingulisi võimeid, et koostada detailne ja põhjalik ühelauseline sissejuhatus sellele uudisele.\n\n## Pealkiri:\n\nRingkonnakohus jättis Jõhvi volikogu eksjuhi õigeksmõistmise muutmata\n\n## Põhitekst:\n\nRingkonnakohus jättis Viru maakohtu 30. juuni õigeksmõistva otsuse sisuliselt muutmata, kuid tegi sellesse täpsustusi karistusseadustikus sätestatud suure ulatuse mõiste tõlgendamisse ja väärteotunnuste ilmnemise tõttu menetluse lõpetamisega seonduvasse.\n\nProkuratuur süüdistab Neglasoni selles, et ta 2017. aasta oktoobris toimunud volikogu istungil hääletas Jõhvis Kaare 3 asuva hooldekeskuse hoone tühjalt seisvate ruumide OÜ-le Corrigo rendile andmise poolt.\n\nSüüdistuse järgi oleks ta pidanud end hääletuselt taandama, sest oli samal ajal ettevõttega seotud ja tegi käsunduslepingu alusel töötukassale sama ettevõtte alt töövõimeekspertiise.\n\nToona andis volikogu need ruumid üürile renditasuga üks euro ruutmeetri eest kuus, kuid prokuratuuri hinnangul oli see liiga madal hind.\n\nNeglason tegi Corrigole töövõimeekspertiise lepingu alusel 2016. aasta juulist kuni 2018. aasta jaanuarini ning selle eest maksis ettevõte talle kokku 83 000 eurot. Suuremat osa sellest summast käsitles prokuratuur altkäemaksuna, mida Tiiu Sepp ja Corrigo maksid Neglasonile väidetavate teenete eest.\n\nProkuratuuri veendumusel suunati Neglasonile rohkem ekspertiise kui teistele ekspertarstidele, et ta saaks rohkem teenida. Samas prokuratuur sellest süüdistusest maakohtus loobus.\n\nNeglasoni sõnul oli asi lihtsalt selles, et teistel arstidel polnudki põhitöö kõrvalt võimalik sageli rohkem ekspertiise teha. Neglason lisas, et talle esitatud altkäemaksusüüdistus on veel seetõttu erakordne, et käsitleb väidetavat altkäemaksu, millelt on riigile tasutud kõik seadusest tulenevad maksud.\n\nNeglasoni süüdistatakse selles, et ta avaldas volikogu esimehena ajakirjanduses, komisjonides ja aruteludel poolehoidu sellele, et Jõhvi rajatava esmatasandi tervisekeskuse projekti teostajaks saab Corrigo.\n\nTervisekeskuse rajamisel panustab lõviosa riik, väiksemal määral omavalitsus ning ettevõtja. Neglasoni sõnul tegi Jõhvi otsuse tervisekeskuse rajamiseks juba aastal 2015, kuid lepingu Corrigoga sõlmis ta järgmise aasta keskel.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Tartu ringkonnakohus jättis neljapäeval muutmata Jõhvi volikogu endise esimehe Niina Neglasoni, Jõhvis tervishoiuteenuseid pakkuva OÜ Corrigo ja selle juhi Tiiu Sepa õigeksmõistmise korruptsioonikuritegudes.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Vaata läbi uudise pealkiri ja tekst ning loo loov sissejuhatav lause, mis haakub artikli sisuga.\n\n## Pealkiri:\n\nHC Tallinna koondislased peavad Soome liiga mängudest eemale jääma\n\n## Põhitekst:\n\nLaupäeval, 14. novembril kell 16 kohtutakse Kalevi spordihallis liigas seni kõik mängud võitnud ühe suursoosiku Dickeniga ning pühapäeval samas kohas kell 14:30 Eesti koondislase Kristo Voika koduklubi Helsinki IFK võistkonnaga. Tallinlaste eest ei saa mängudes osaleda eelmisel nädalal Eesti koondises mänginud neli käsipallurit (väravavahid Marius Aleksejev ja Armis Priskus, mängujuht Kaspar Lees ja joonemängija Markus Viitkar), kes peavad Saksa koondislasel avastatud positiivse koroonaviiruse tõttu eneseisolatsioonis viibima.\n\nDickeni resultatiivsemad mängijad on äsja Soome koondise eest muljetavaldavaid esitusi näidanud kahe meetri pikkune Max Granlund ja Ian Martin. \"Ootame tugevat mängu. Võistkond on nüüd mõnda aega olnud ilma mängudeta, eks tuleb ühine keel jälle platsil leida ja püsida võidulainel,\" ütles põhjanaabrite pingil istuv abitreener Valdar Noodla, kes esindas aastaid Eesti koondist.\n\nTallinna pühapäevase vastase Helsingi IFK ridasid tugevdavad eestlased Kristo Voika ning juba aastaid Soomes pallinud Sten Maasalu. Voika on ka 36 tabamusega oma meeskonna resultatiivseim. HIFK on kuuest kohtumisest võitnud kaks ning kaotanud neli. \"Ootan väga üle pika aja Eestimaa pinnal mängimist ning usun, et pühapäeval tuleb kõva võitlus kahe võrdse tiimi vahel,\" kommenteeris Maasalu.\n\nSissepääs Kalevi spordihalli maksab täiskasvanutele viis eurot, lastele ja pensionäridele kolm eurot. Pühapäevase mängu poolajal loositakse piletiostjate vahel välja Eesti viimase kümnekonna aasta parima käsipalluri Mait Patraili Rhein-Neckar Löweni särk koos meeskonnakaaslaste autogrammiga. Loosirattasse lähevad kõik laupäeval ja pühapäeval soetatud piletid.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "HC Tallinn võõrustab nädalavahetusel Soome meeste käsipalli meistriliiga raames koduplatsil liiga liidrit Helsinki Dickenit ja Helsinki IFK meeskonda.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe artikli pealkiri ja sisu, seejärel loo pikk ja põnev lause, mis võiks olla artikli sissejuhatus.\n\n## Pealkiri:\n\nUus ehitisregister hakkab kasutajatele avanema advendikalendrina\n\n## Põhitekst:\n\nEhitisregistri (EHR) puudused on teada kõigile, kes sellega põhjalikumalt kokku on pidanud puutuma. Need puudused on teada ka registripidajast majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumile, kes seetõttu on ette võtnud üsna pretsedenditu sammu ja otsustanud registri täies mahus uuele IT-arhitektuurile ümber rajada.\n\n\"See on väga kiiresti väga alarahastatult ja alamehitatult tehtud süsteem,\" hindab majandusministeeriumi ehitisregistri e-ehituse projektijuht Taavi Jakobson. \"EHR-iga on olnud kasutajatel palju probleeme, see pole just kõige kliendisõbralikum.\"\n\nSellest tingituna ongi otsustatud ehitisregister tervikuna välja vahetada.\n\n\"See on samm, mis võetakse väga harva ette, sest on kulukas ja riskantne. Aga vana arhitektuur poleks välja vedanud ei uut funktsionaalsust ega ka enam välja vedanud seda uut funktsionaalsust lisamata. Seega valikut polnud,\" tõdeb Jakobson.\n\nUue registri vundament ehk andmebaas on olemas, teenused paigas. Alates novembri lõpust hakatakse neid vastavalt valmimisele kasutajate ette tooma. Esmalt uueneb registri avakuva ja nähtavale ilmub uus menüü. Juurde tuleb andmete esitamise teatise võimalus.\n\nJupi kaupa uuendamine aitab muutustega lihtsamalt harjuda. \"Tegime ülemineku võimalikult sujuvaks,\" selgitab Jakobson.\n\nSelline hakkab välja nägema ehitisregistri avakuva. Autor/allikas: MKM\n\nAjarännakut võimaldav kaart\n\nKui praeguses ehitisregistris on geoinfo väga sügavale ära peidetud, siis uues versioonis muutub visuaalne pool kõige olulisemaks. Lisaks tekstilisele otsingule tekib ka kaardiotsing, mida saab vaadelda nii tasapinnalisena ehk 2D kui ka ruumilisena ehk 3D. Tegelikult isegi 4D, täpsustab Jakobson, sest Google Mapsi põhimõttel üles ehitatud kaardil klikkamine võimaldab ka ajas rännata - lisaks olemasolevale hoonestusele kantakse sinna ka tulevased planeeringud, et saaks näha nende kõrgusi, mõju päikesevalgusele, piirkonda sobivust jms.\n\nPiirkonniti on kaardi detailitäpsus erinev. Näiteks kõige detailsemana saab uuel kaardil vaadata Tallinna vanalinna. Mõne väikelinna detailsus võib aga olla antud katuseviilu kõrguse täpsusega, katusekallet välja joonistamata.\n\n\"Siin võivad Tallinn ja Tartu teistest linnadest ettepoole jõuda. Soovitus on kohalikele omavalitsustele, et nad sellesse investeeriksid, see tekitaks kvaliteetset infot ka nende piirkondade kohta,\" ütleb Jakobson.\n\nJaanuaris lisanduvad kaardirakendusele ka maa-alused kommunikatsioonid - torud, kaablid jm, mis lihtsustaks planeerimist. See aitab ära hoida olukordi, kus tänav asfalteeritakse ära, kuid siis selgub, et enne oleks pidanud sidekaabli maha panema. Küll on olnud juhuseid, kus kaevetööde käigus ootamatult vastu tulnud torud või kaablid kas töö tunduvalt pikemaks venitavad (Gonsiori tänava remont) või linna terveks päevaks pimedusse matavad (Kuressaares).\n\nTeoreetiliselt saaks 3D kaardirakendusele kanda tulevikus ka ajaloolise kihi, et näha, millal mõni hoone ümber või suuremaks ehitati või milline hoone varem samal krundil paiknes.\n\nKaardirakendus põhineb dokumendiregistril, seega kaardile kuvatakse info kõige kohta, mis dokumentaalselt olemas on. Muu hulgas kuvatakse kaardile kinnistul klõpsates kogu ehitustegevust puudutav piirangute info, mis hoiab kokku paljude inimeste asjatut ajakulu ja vaeva.\n\nAndmekoosseis paraneb\n\nEhitisregistri andmebaas muutus elektrooniliseks alates 2016. aastast, misjärel asus andmete kogus ja kvaliteet seal järk-järgult kasvama. Siiski on umbes 100 000 hoone ehitusaastad sealt seni puudunud. Nüüd saab ka see lünk suuremas osas täidetud, kui uude registrisse lisanduvad umbes 70 000 hoone ehitusaastad. Need tuletati ajalooliste kaartide ja maa-ameti ortofotode põhjal.\n\n\"Kui ühel kaardil hoonet polnud ja teisel on, siis sealt tuletasime ehitusaasta,\" selgitab Jakobson. \"70-protsendiline täpsus on pisut parem, kui algul eeldasime.\"\n\nUus ehitisregister pakub ka statistilisi päringuid. Näiteks kaua võtab planeeringute menetlemine ühes või teises omavalitsuses aega. Või kui palju on Tallinnas 60-ndatel ehitatud kortermaju.\n\nErinev info on vajalik mitmetele ametkondadele. Esimese näite puhul on liiga pikkade menetlusaegade korral põhjust sekkuda ja uurida, miks mõnes omavalitsuses protsessid toppavad. Teisel juhul aga saab TTJA alusinfot, mille põhjal audiitorite tööd planeerida, sest 60ndatel ehitatud kortermajade rõdud on ilmselt amortiseerunud ja vajavad auditeerimist. Ka info, millal ja mis mahus renoveerimist tehtud on, jookseb andmetest välja.\n\nJärgmisest suvest saab ehituslube senise .pdf-formaadi asemel hakata registrist BIM-mudelitena taotlema. See kiirendab ka kohalike omavalitsuste ametnike tööd, sest mudelilt on võimalik palju vajalikku automaatselt kontrollida, ilma inimest sellesse kaasamata. Nii suudab IT-süsteem hoone projekteerimistingimused või detailplaneeringut puudutava info murdosasekundiga genereerida ja selgeks saab, kas hoone paikneb ehitusalal, on lubatud kõrgusega jms.\n\n\"Ininimesel võtab see sadu või isegi tuhandeid kordi rohkem aega,\" tõdeb Jakobson.\n\nKõik ehitamisega seotud dokumendid muutuvad digitaalseks ja kergesti jälgitavaks. Autor/allikas: MKM\n\nEnergiatõhususe hindamise tööriist\n\nArendajate töötempo võimaldab igal kuul mõne järjekordse uuendusega välja tulla. Nii ootab oma järge veel ka energiamärgiste automaatne kuvamine ja reaalajas uuendamine, mis põhineb tegelikel tarbimisandmetel, mis saadakse võrguhalduritelt. Kes plaanib päikesepaneeli kodu katusele panna, sellele arvutab süsteem välja, milliseks muutub selle tulemusel hoone energiamärgis.\n\n\"Ükski teine riik ei tohiks lähiaastatel nii kaugele jõuda;\" nendib Jakobson.\n\nEnergiamärgised on abiks valitsuse investeerimisprogrammide planeerimise ja mõju hindamisel - kas senised renoveerimismeetmed on antud soovitud tulemuse või millised piirkonnad/hooned vajaksid neid esmajärjekorras. See on kiirem, täpsem ja odavam meetod kui uuringud, mis ei anna andmeid ka reaalajas.\n\n\"See advendikalender kestab vähemalt järgmise aasta lõpuni,\" lubab Jakobson ehitisregistri järk-järgulist uuenemist. \"Põhiline suund on, et kõik ehitiste kohta käiv info oleks üheskoos ja läbipaistev, kergelt leitav.\"\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Novembri lõpus jõuavad kasutajateni täielikku ümbersündi läbi tegeva ehitisregistri esimesed uued moodulid. Järgmise aasta jooksul uueneb ehitisregister täielikult, nagu advendikalender detsembris, avaneb kasutajatele igal kuul järgmine arenduslõik, kuni vanast arhitektuurist pole enam midagi alles.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Pärast artikli pealkirja ja põhiteksti lugemist kasuta oma loovust, et koostada sisutihe ja pikk sissejuhatav lause.\n\n## Pealkiri:\n\nSchmidti kohtuprotsess: Endine tiimikaaslane tunnistas ka Petacchi süüd\n\n## Põhitekst:\n\nNüüd 46-aastane Hondo rääkis kohtus, et Schmidt meelitas teda veredopingut tarvitama 2011. aasta sügisel, koostöö lõppes pärast 2012. aasta hooaega. Hondo sõnul läks veredopingu tarvitamine talle maksma 25 000 eurot. Toona sõitis sakslane Lampre–Farnese Vini (praegune UAE Team Emirates) meeskonnas, kus ta oli sprinter Alessandro Petacchi üheks peamiseks abiliseks.\n\nARD spordiportaal Sportschau kirjutab, et Hondo ja Petacchi tarvitasid veredopingut samas hotellitoas. \"Kui suhe on nii lähedane, peaaegu vennalik, ei ole mingit probleemi koos ühes toas dopingut kasutada,\" vahendab Sportschau Hondo tunnistust. Karjääri jooksul palju suuri võite teeninud Petacchi süüdistustega ei nõustu.\n\nPrantsusmaa rattaportaali Cyclismactu sõnul võttis Petacchi koheselt Hondoga ühendust, et endiselt meeskonnakaaslaselt aru pärida. \"Mul on äärmiselt kurb selle pärast, kuidas Danilo Hondo avaldust kajastati,\" rääkis Petacchi.\n\n\"Tema tunnistusest tehti uudis valede andmete põhjal ja provotseerival viisil. Danilo saatis läbi oma advokaadi mulle oma vandetunnistuse ja selles pole ühtegi rida, mis tõestaks, et ta oleks minu juuresolekul või isegi üksi veredopingut tarvitanud,\" lisas Petacchi. \"Hondo ütlused on kehvasti tõlgitud ja eksitavalt esitatud ning selle eesmärgiks on minu imidži ja kogu rattaspordi mustamine.\"\n\nPetacchit kahtlustati dopingu tarvitamises juba 2000. aastate keskel ja kandis oma esimest võistluskeeldu 2007. aasta 1. novembrist järgmise aasta septembri alguseni. Mullu augustis andis Rahvusvaheline rattaliit UCI itaallasele Schmidtiga seotuse eest kaheaastase võistluskeelu, mille järel loobus ta ka RAI-s kommentaatoritööst.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Münchenis jätkuval dopinguarst Mark Schmidti kohtuprotsessil tunnistas endine Saksamaa profirattur Danilo Hondo, et kasutas karjääri jooksul veredopingut, lisades, et seda tegi ka karjääri jooksul 48 suutuuride etapivõitu teeninud endine Itaalia rattatäht Alessandro Petacchi.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Süvene uudise pealkirja ja sisu ning kirjuta sellele loole sisukas ja informatiivne sissejuhatus, mille pikkus on üks lause.\n\n## Pealkiri:\n\nVideo: konverents \"Koroona õppetunnid teaduskommunikatsioonile\"\n\n## Põhitekst:\n\nKonverentsi eesmärk oli üle vaadata uued avanenud koostöövõimalused ja teadmised, mida järgnevas kriisis kasutada ning milliste teadmistega ollakse tänaseks paremini varustatud, et oleksime järgmisel korral paremini valmis. Konverentsil tuli muu hulgas jutuks ülikoolide ja teadlaste valmisolek olukorra ja avaliku huvi vaateväljaga kohanemisel ning millist tuge nii ametnikud kui teadlased taolistes olukordades vajavad.\n\nRootsi riigi lähenemist koroonakriisi lahendamisel selgitas Rootsi peaepidemioloog Anders Tegnell. Eesti vaatest rääkisid sotsiaalminister Tanel Kiik, Terviseameti hädaolukorra meditsiinijuht ja Regionaalhaigla kiirabikeskuse ülemarst-juhataja Arkadi Popov.\n\nSamuti esinesid mitmed koroonakriisis esile tõusnud teadlased – näiteks Tartu Ülikooli (TÜ) meditsiinilise mikrobioloogia ja viroloogia professor Irja Lutsar, TÜ matemaatika ja statistika instituudi matemaatilise statistika professor ja TÜ genoomika instituut biostatistika vanemteadur Krista Fischer, TÜ tehnoloogiainstituudi uurija-professor Andres Merits ning Keemilise ja Bioloogilise Füüsika Instituudi vanemteadur Mario Kadastik.\n\nTeiste seas said sõna ajakirjanikud, näiteks Kaur Maran Postimehest. Konverentsi modereeris ERRi saatejuht-toimetaja Urmas Vaino.\n\nKonverentsil anti üle Eesti teadusajakirjanike sõbra auhind \"Ökul\" ja Eesti teaduse populariseerimise auhinnad.\n\nVaata täpset kava siit.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Reedel toimunud konverentsi fookuses oli teaduskommunikatsiooni roll ja võimalused Eesti ühiskonnas suurte kriisidega toimetuleku toetamisel.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Pärast artikli pealkirja ja põhiteksti lugemist kasuta oma loovust, et koostada sisutihe ja pikk sissejuhatav lause.\n\n## Pealkiri:\n\nHiina õnnitles Bidenit, Putin ootab veel\n\n## Põhitekst:\n\n\"Me austame Ameerika rahva valikut. Me õnnitleme härra Bidenit ja proua Harrist,\" lausus välisministeeriumi kõneisik Wang Wenbin pressikonverentsil viidates Bidenile ja valitud asepresidendile Kamala Harrisele.\n\nUSA-Hiina suhted on president Donald Trumpi ametiajal muutunud üha pingelisemaks ning on jäisemad kui kunagi varem pärast ametlikke suhete kehtestamist nelja aastakümne eest.\n\nWangi sõnul mõistab Hiina, et USA valimistulemused määratakse kindlaks vastavalt USA seadustele ja protseduuridele.\n\nHiina oli Venemaa ja Mehhiko kõrval üks väheseid riike, kes ei olnud Bidenit õnnitlenud. Peking tõdes sel nädalal lakooniliselt, \"et on märganud härra Bideni võidukuulutust\".\n\nKuigi USA meedia on presidendivalimiste tulemused välja hõiganud, ei ole Trump oma kaotust tunnistanud, nagu see varem tavaks on olnud.\n\nTrumpi nelja aastat Valges Majas on iseloomustanud kulukas kaubandussõda Pekingi ja Washingtoni vahel. Pooled on vaenujalal ka COVID-19 ning Hongkongi ja uiguuride inimõiguste küsimuses.\n\nOma \"Ameerika ennekõike\" loosungi all on Trump kirjeldanud Hiinat Ühendriikide ja maailmamajanduse suurima ohuna.\n\nPutin ootab ära ametlikud tulemused\n\nVene president Vladimir Putin otsustas oodata ära USA presidendivalimiste ametlike tulemuste väljakuulutamise ja õnnitleda võitjat siis; see on viisakuspaus, mitte Donald Trumpi toetamine, ütles Kremli pressisekretär Dmitri Peskov reedel.\n\n\"President otsustas oodata ikkagi ära ametlikud tulemused ja õnnitleda valitut seejärel,\" ütles Peskov telejaamale Russia Today.\n\nTäpsustavale küsimusele, kas see tähendab, et Venemaa toetab sel viisil Trumpi, kostis ta: \"Ei, see on selline absoluutne viisakuspaus. Me ei räägi valimistest midagi, me ei räägi midagi praegu kujunenud olukorrast. Me nimelt ootame, millal mitte Ameerika meedia, vaid ameeriklased ise kuulutavad välja, kelle nad presidendiks valisid.\"\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Hiina õnnitles USA valitud presidenti Joe Bidenit reedel, pea nädal pärast tema mitteametlikku presidendivalimiste võitjaks kuulutamist. Venemaa teatas aga samas, et president Vladimir Putin õnnitleb USA uut presidenti ametlike tulemuste selgumisel.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Vaata läbi uudise pealkiri ja tekst ning loo loov sissejuhatav lause, mis haakub artikli sisuga.\n\n## Pealkiri:\n\nVormelipiloodid kurtsid Türgi GP vabatreeningul üliraskete tingimuste üle\n\n## Põhitekst:\n\n23-aastane Verstappen sõitis vabatreeningu lõpus välja aja 1.35,077. 2011. aastal, mil vormelikarussell viimati Istanbulis viibis, märgiti kvalifikatsiooni võitnud Sebastian Vetteli ajaks 1.25,049.\n\nHommikuse külma ilma tõttu ei tõusnud rajatemperatuur üle 20 kraadi ja seetõttu kirjeldas Verstappen tingimusi kui \"jääl sõitmist\". McLareni briti Lando Norrise sõnul oli olukord jääst veel hullem.\n\n\"See oli nagu murul sõitmine - pidamine oli palju madalam kui märjal rajal,\" sõnas Haasi piloot Kevin Magnussen. \"Absoluutselt mingit pidamist ei ole, startimine on mõttetu,\" lisas MM-sarja üldliider Lewis Hamilton tiimiraadio vahendusel.\n\nTiimikaaslane Alexander Albon kaotas hollandlasele teisena 0,241 sekundit, Hamilton jäi Verstappenist aga maha viie sekundiga ja Carlos Sainz kaotas enam kui 11 sekundit.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Vormel-1 MM-sarja Türgi GP esimesel vabatreeningul näitas parimat minekut Red Bulli piloot Max Verstappen, kuigi tingimuste tõttu jäid ajad kasinaks.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe hoolikalt uudise pealkiri ja sisu ning kirjuta artiklile pikk sissejuhatav lause, kasutades oma kujutlusvõimet.\n\n## Pealkiri:\n\nÖöpäevaga lisandus 259 uut koroonapositiivset, suri neli inimest\n\n## Põhitekst:\n\nViimase 14 päeva haigestumus 100 000 inimese kohta on 178,7 ning esmaste positiivsete tulemuste osakaal tehtud testide koguarvust 4,3 protsenti.\n\n13. novembri hommiku seisuga viibib haiglas 72 COVID-19 patsienti, juhitaval hingamisel on viis inimest.\n\nSuri neli koroonapatsienti. Kokku on Eestis surnud 80 koroonaviirusega nakatunud inimest.\n\nRahvastikuregistri andmetel laekus enim uusi positiivseid testitulemusi Harjumaale, kus koroonaviirusesse nakatumine tuvastati 123 inimesel. Ida-Virumaale lisandus 80 uut nakatunut. Pärnumaale lisandus 14, Tartumaale kümme ja Lääne-Virumaale kuus.\n\nViljandimaale laekus neli ja Põlvamaale lisandus kolm uut positiivset testitulemust. Valga- ja Saaremaale lisandus kaks ning Võru-, Järva-, Hiiu- ja Raplamaale lisandus üks positiivne tulemus. 11 positiivse testi tulemuse saanul puudus rahvastikuregistris märgitud elukoht.\n\nHarjumaa 123 uuest juhtumist 91 tuvastati Tallinnas. Nelja põhja piirkonda saabunud juhtumi puhul oli nakatumise põhjus varasem kontakt haigega. 120 nakatumise päritolu on täpsustamisel.\n\nPõhja regionaalosakonna jälgimisel on üle 11 200 inimese, kellest 1306 on haigestunud. Kokku saab põhja regionaalosakonna tööpiirkonnas eristada 24 kollet. Kooli koldeid on kokku neli, lasteaia koldeid üks, töökoha koldeid seitse, ürituste koldeid kolm ja muu kontakti koldeid kuus. Lisanduvad veel Rapla hooldekeskuse kolle, haiglakolle ja Tallinna vangla kolle.\n\nIda-Virumaale ööpäevaga lisandunud positiivsetest tulemustest on 15 juhtumit seotud koolis nakatumisega ja kümme pereringis nakatumisega. Neljal juhul nakatuti sõpruskonnas, kolmel juhul huvitegevuse käigus, kahel juhul lasteaias ja kaks juhtumit toodi Venemaalt sisse. Lääne-Virumaale lisandus üks nakatumine pereringis, üks juhtum anti põhja regionaalosakonnale üle ning ülejäänud nakatumiste asjaolud on täpsustamisel.\n\nIda regiooni tööpiirkonnas on 13 aktiivset kollet. Kokku on koolikoldeid kolm: Sillamäel kaks, Kohtla-Järvel üks ja Jõhvis üks. Kaks lasteaia kollet: üks Narvas ja teine Kohtla-Järvel. Töökohakoldeid on viis: üks Narva-Jõesuus, üks Sillamäel, üks Narvas, üks Jõhvis ja üks Tapal. Viru vangla koldes on 230 inimest, Narva jäähoki koldes on 55 inimest.\n\nIda regionaalosakonna jälgimisel on ligi 3300 inimest, kellest haigestunud on 562.\n\nTartumaale lisandus kolm haigestunut, kes said nakkuse koolis, ühel juhul kandus nakkus edasi töökohal ning ülejäänud nakatumised Tartumaal on täpsustamisel. Viljandimaale lisandunud kaks haiget said nakkuse perekonnas ning kahe nakkusallikas on täpsustamisel. Valgamaale lisandunud kahe uue juhtumi nakkusallikas on täpsustamisel. Võrumaale lisandunud nakatunu sai nakkuse välismaalt ja Põlvamaale lisandunud ühe nakatunu puhul on nakkusallikas teadmata, teine sai viiruse koolis ning kolmanda juhtumi asjaolud on selgitamisel.\n\nLõuna regionaalosakonna jälgimisel on üle 1400 inimese, kellest 209 on haigestunud. Lõuna regionaalosakonna jälgimisel on kolm aktiivset kollet, üks on 34 inimesega hooldekodu kolle. Töökohakoldes on seitse inimest ning õppeasutuse koldes on kuus inimest.\n\nPärnumaale lisandunud kümme nakatunut said viiruse hoolekandeasutuses, kahel juhul nakatuti töökohal ning kahe juhtumi asjaolud on selgitamisel. Hiiumaale lisandunud nakatunu asjaolud on selgitamisel. Saaremaale lisandunud ühel juhul toodi viirus sisse Soomest, ühel juhul on nakkusallikas teadmata ning üks nakatunu on võõrtööline.\n\nLääne regionaalosakonna jälgimisel on ligi tuhat inimest, kellest 126 on haigestunud. Lääne regionaalosakonna jälgimisel on kolm kollet Hiiumaal, kus esimeses pereürituse koldes on 12 inimest ja teises ürituse koldes seitse ja perekoldes kuus. Pärnumaal on jälgimisel üks kooli kolle, kus on seitse haigestunut.\n\nReedese seisuga on tervenenud 4551 inimest.\n\nEestis on kevadest saadik tehtud üle 390 000 viiruse SARS-CoV2 määramise testi. Esmaseid positiivseid teste on kokku olnud 7148 (1,8 protsenti testide koguarvust).\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Viimase ööpäeva jooksul analüüsiti Eestis kokku 4280 koroonaviiruse testi, neist esmaseid positiivseid teste oli 259 ehk 5,4 protsenti testide koguarvust. Suri neli inimest.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe hoolikalt uudise pealkiri ja sisu ning kirjuta artiklile pikk sissejuhatav lause, kasutades oma kujutlusvõimet.\n\n## Pealkiri:\n\nEL maksab koroonavaktsiini eest väidetavalt vähem kui USA\n\n## Põhitekst:\n\nEuroopa Liidu riikide nimel läbirääkimisi pidanud ning kolmapäeval saavutatud kokkuleppest teatanud Euroopa Komisjon on lubanud Pfizerilt osta 300 miljonit doosi, neist kohe saavad liikmesriigid 200 miljonit ning hiljem on võimalus omandada veel täiendavalt 100 miljonit vaktsiinidoosi.\n\nLäbirääkimistega seotud olnud ametnik rääkis Reutersile anonüümsust paludes, et EL-i makstav hind jääb väiksemaks kui USA makstav 19,5 dollarit ühe annuse eest. Kokkulepitud hind on küll lähemal 20 dollarile kui 10-le, kuid on kindlasti väiksem USA makstavast hinnast. Osalt on see põhjendatav ka sellega, et Euroopa Investeerimispank EL-i poolt ja Saksamaa eraldi on juba laenanud koostöös Pfizeriga vaktsiini väljatöötanud Saksa biotehnoloogiaettevõttele BioNTech vastavalt 100 ja 375 miljonit eurot.\n\nLisaks on USA seni lubanud osta Pfizerilt väiksema koguse vaktsiini kui EL - 100 miljonit doosi, küll võimalusega suurendada seda hiljem 500 miljoni võrra ja leppides siis kokku ka uues hinnas.\n\nBioNTech andis sel nädalal mõista, et ühe vaktsiinidoosi hinda mõjutab tellimuse suurus ning samas tunnistas, et hind või eri regioonides ja riikidele tulla erinev.\n\nBioNTech ja Pfizer on seni keeldunud vaktsiini hinnast rääkimast. Samuti keeldus seda avaldamast Euroopa Komisjoni pressiesindaja.\n\n\"Selle - juba neljanda - kokkuleppega kindlustame endale äärmiselt tugeva vaktsiinide portfelli. Enamus nende vaktsiinide arendustest on juba viimases faasis,\" ütles Euroopa Komisjoni president Ursula von der Leyen kolmapäeval Pfizeriga sõlmitud lepingust teatades.\n\nEuroopa Liit on juba teinud kokkulepped valmiva vaktsiini ostmiseks ka ravimifirmadega AstraZeneca, Sanofi ning Johnson & Johnson. Läbirääkimisi peetakse veel ka ettevõtetega Moderna, Cure Vac ja Novavax, mis samuti oma vaktsiini välja töötavad.\n\nPrantsuse ravimitootja Sanofi, mis töötab vaktsiini välja koos GlaxoSmithKline'iga on Reutersi andmeil leppinud kokku hinnas 10 eurot (11,8 dollarit) ühe doosi eest ning AstraZeneca 2,5 eurot doosi eest. Samas oleneb hind väga palju sellest, kas ja mil määral firmad võtavad endale vastutuse vaktsiiniga kaasneda võivate tüsistuste kompenseerimise eest, selgitab Reuters.\n\nEuroopa Parlament nõuab rohkem infot\n\nEuroopa Parlamendi saadikud nõudsid neljapäeval Euroopa Komisjonilt rohkem infot sõlmitud kokkulepete kohta, kuid tervishoiuvolinik Stella Kyriakides keeldus detailide esitamisest, viidates lepingu konfidentsiaalsusklauslitele, vahendas EUobserver.com.\n\nKyriakides märkis ka, et lepingu üksikasjade avaldamine muudaks Komisjoni jaoks läbirääkimised keerulisemaks. Küll lubas ta siiski parlamendi esindajatele mõningaid detaile tutvustada, kui leping on sõlmitud.\n\nKüll aga saavad kõik liikmesriigid samaaegselt võrdse ligipääsu uuele vaktsiinile, kinnitas volinik.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Euroopa Liit maksab ravimitootjale Pfizer äsja sõlmitud leppe alusel vähem kui Ameerika Ühendriigid, ütles anonüümsust palunud ametnik uudisteagentuurile Reuters.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe hoolikalt uudise pealkiri ja sisu ning kirjuta artiklile pikk sissejuhatav lause, kasutades oma kujutlusvõimet.\n\n## Pealkiri:\n\nTeadusajakirjanduse sõber 2020 on Irja Lutsar\n\n## Põhitekst:\n\nIrja Lutsar on teadusajakirjanikele juba pikka aega teada koostöövalmi asjatundjana, kes selgitab meelsasti keerukaid teemasid, olgu selleks antibiootikumiresistentsus, HIV või Zika viirus. Veel huvitab Lutsarit teaduse roll ühiskonnas laiemalt, ta käsitleb tihti teadusrahastuse ja -korralduse probleeme ning seisab selle eest, et Eesti oleks teaduspõhine riik.\n\nKoroonaviiruspuhangu algusest saati on Lutsar võtnud südameasjaks jagada avalikkusega uusimat teavet sellest haigusest, suheldes ajakirjanikega ja kirjutades uudiskokkuvõtteid sotsiaalmeedias. Teadusnõukoja juhina on ta olnud kogu ühiskonna terava pilgu all, kuid pole heitunud ei paratamatust kriitikast ega lõppematuna näivatest intervjuusoovidest.\n\nAuhinnakuju – keraamik Piret Kändleri loodud Ökuli – annab teadusajakirjanike selts Lutsarile üle täna, 13. novembril kell 16 Tartus teaduskommunikatsiooni konverentsil \"Koroona õppetunnid teaduskommunikatsioonile\", mille korraldab Eesti teadusagentuur.\n\nÜhtlasi on tänavune Ökul pühendatud kõikidele arstidele ja teadlastele, kes on teinud selgitustööd koroonaviiruse kohta ning aidanud võidelda libauudiste ja müütidega.\n\nSamuti annab selts tänavu välja tubli tegija auhinna Ökuli muna. Sellega tunnustavad teadusajakirjanikud oma kolleegi Jaan-Juhan Oidermaad, kes teeb suurepärast tööd ERR Novaatoris.\n\nOidermaa töös paistab silma usinus tuua eesti lugejani maailma teadlaste mõtted ja tööd samas sammus maailmatasemel teadusajakirjadega. Tema oskus illustreerida artikleid tabavate graafikutega aitab tänuväärselt pikemalt püüda lugeja tähelepanu kireval ja killustunud meediamaastikul.\n\nLutsarile ja Oidermaale otsustas auhinnad anda žürii koosseisus Greete Lehepuu, Virgo Siil, Piret Pappel ja Priit Ennet.\n\nEesti teadusajakirjanike seltsilt on Ökuli auhinna varem saanud seismoloog ja vulkanoloog Heidi Soosalu (2011), füüsik Mart Noorma (2012), merelainete uurija Tarmo Soomere (2013), klimatoloog Ain Kallis (2014), füüsik Jaak Kikas (2015), rakubioloog Toivo Maimets (2016), biorobootik Maarja Kruusmaa (2017), taimeökoloog Aveliina Helm (2018) ja astrofüüsik Laurits Leedjärv (2019).\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Eesti teadusajakirjanike seltsi teadusajakirjanduse sõbra auhinna Ökul saab tänavu Tartu ülikooli meditsiinilise mikrobioloogia ja viroloogia professor Irja Lutsar. Teadusajakirjanike kolleegiauhinna Ökuli muna saab ERR Novaatori toimetaja Jaan-Juhan Oidermaa.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Pärast artikli pealkirja ja põhiteksti lugemist kasuta oma loovust, et koostada sisutihe ja pikk sissejuhatav lause.\n\n## Pealkiri:\n\nMella alistas käsipalli karikavõistlustel Kehra\n\n## Põhitekst:\n\nKui poolajaks oli Mella edu kolm väravat (15:12), siis kogu kohtumine võideti viie tabamusega ehk lõppskooriks jäi Mella poolt vaadatuna 30:25.\n\nVõitjate skoorijad: Jekaterina Tšerneštšuk üheksa, Anastasjia Bušina viis, Angelika Šalk neli, Natalia Gorožanõna ning Anastassia Volkova kolm, Laura Noormets ja Elina Tšerkassova kaks, Inga Bušina ning Tatjana Kavunenko üks.\n\nKehra poolt viskas parimana seitse väravat Karina Adissova, Milana Leoke-Bosenko lisas viis tabamust. Merili Heinla ja Marili Alle lisasid kolm, Kristi Vaino ning Heete Kuuskla kaks väravat. Ühe tabamuse said kirja Karoliine Vijard, Kristin Tasane ning Alina Krutitšenko.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Eesti naiste käsipalli karikavõistlustel kohtusid neljapäeval Kehra ja Mella naiskonnad.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe uudis läbi ja pane oma kujutlusvõime tööle, et välja mõelda üks korralik sissejuhatav lause sellele loole.\n\n## Pealkiri:\n\nMarian Võsumets: minu eesmärk filmiga \"Keha võitlus\" oli radikaalne empaatia\n\n## Põhitekst:\n\nRežissöör Marian Võsumetsa sõnul räägib \"Keha võitlus\" dieedikultusest ja iluideaalidest. \"Samuti sellest, kuidas ühiskondlike standardite järgi mehed ja naised võiksid ideaalis välja näha ning kuidas see hakkab lõpuks üksikisikut rõhuma ja mõjutama,\" tõdes ta ja kinnitas, et lõpuks võib see viia välja toitumishäirete või muude kinnisideedeni.\n\n\"Nende tegelaste jaoks, keda see film jälgib, on see lõppenud aastatepikkuse toitumishäire ja vaimsete probleemidega,\" ütles ta ja kinnitas, et \"Keha võitlus\" on filmitud sajaprotsendiliselt Suurbritannias. \"Sealne ühiskond on lihtsalt nii palju küpsem, Eestis ei saaks me paraku inimesi niiviisi oma probleemidest rääkima.\"\n\n\"Londonis on dieedivastane liikumine subkultuurina peadtõstev nähtus, see on populaarne,\" tõdes ta ja rõhutas, et Suurbritannias on kehakuvandi uuringud ja toitumispsühholoogia teadusharuna väga arenenud. \"Seal on ülikoolide juures eraldi keskused, mis tegelevad nende teemadega.\"\n\nRežissööri sõnul on \"Keha võitluse\" üks eesmärke ka dieeditööstuse paljastamine. \"Me peamegi dieeditööstusest mõtlema kui harust, mille eesmärk on teenida raha inimeste ebakindluste pealt.\"\n\n\"Minu eesmärk selle filmiga oli radikaalne empaatia kõigi suhtes,\" sõnas režissöör ja tõi välja, et ainsa asjana soovitab film loobuda dieetidest. \"Sellest filmist ei saa toitumisnippe stiilis \"mis on õige\" ja \"mis on vale\", meedia on seda täis, meil pole vaja rohkem klikiartikleid teemal \"viis toiduainet\" ja \"viis harjutust\".\"\n\n\"Radikaalne empaatia seisneb sellest, et me ei peaks andma kergekäeliselt inimestele hinnanguid nende välimuse põhjal,\" tõdes ta ja lisas, et toitumisprobleemid on alati seotud lapsepõlve, traumaatiliselt kogemuste ning psühholoogiaga. \"Kui sinna juurde panna see, kuidas meedia kujutab ideaalset meest ja naist, siis see mõjub lõpuks üksikisikule väga laastavalt.\"\n\n\"Usalduslik suhe dokumentaalfilmi tegija ja tema portreteeritavate vahel on kõige alus, seal taga on palju taustatööd ja olles Londonis alates 2018. aastat nendel üritustel käinud, siis ma tutvusin paljude inimestega just seal,\" rõhutas ta ja tõi välja, et palju inimesi leidis ta erinevate podcast 'ide ja blogide kaudu.\n\n\"See film kõnetab inimesi olenemate nende soost, vanusest, nahavärvist ja kehatüübist, sest meil kõigil on mingi kogemus elus , mis on meid alandanud ja pannud tundma end halvasti,\" ütles Marian Võsumets ja kinnitas, et ilmselt on meil kõigil olemas ka kogemus, kus me oleme läinud otsima lohutust toidust. \"Ilmselt on meil kõigi ka see kogemus, kus me oleme end väga väsinuna vedanud trennis ja seda üldse mitte nautinud lihtsalt seetõttu, et avaldada muljet inimestele, kes meile isegi ei meeldi.\"\n\n\"Keha võitlusega\" soovib Võsumets jõuda ka teistele filmifestivalidele peale PÖFF-i. \"Meie lõppeesmärk on leida endale rahvusvaheline levitaja, sest on teatud piir, kuhu sa saad ise teha seda filmi ja ise turundada.\"\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Pimedate Ööde filmifestivali programmis #trending esilinastub 13. novembril Marian Võsumetsa täispikk debüütfilm \"Keha võitlus\", mis räägi erinevate Ühendkuningriigis elavate inimeste võitlusest kaaluprobleemide ja toitumishäiretega.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Vaata läbi uudise pealkiri ja tekst ning loo loov sissejuhatav lause, mis haakub artikli sisuga.\n\n## Pealkiri:\n\nLäti siseminister leiab, et söögikohad peaksid olema avatud\n\n## Põhitekst:\n\nRuumides viibimine tuleks lubada, kui jälgitakse epideemiaga seotuid ohutusreegleid. Kui kliendid ei kasuta maske ja neid ikkagi teenindatakse, siis ettevõtja saaks 5000 eurot trahvi.\n\nLäti kehtestas eriolukorra 9. novembril ja peale seda on toitlustusasutuste siseruumides viibimine keelatud, lubatud on ainult kulleriteenused.\n\n\"Ma saan aru, et tegemist on eriolukorraga ja nakatunute arvu tuleb vähendada, kuid samas ei tohi me kahjustada ka ettevõtlust,\" ütles minister.\n\nRestoranivaldkond on ministri initsiatiivi suhtunud vastuoluliste tunnetega.\n\n\"Klientide lubamine siseruumidesse oleks kindlasti kasulik, kuna see päästaks töökohti ja inimesi ei peaks enam vallandama,\" ütles Janis Jenzis, Läti restoranide liidu esimees.\n\nSamas ei ole Jenzis nõus rahatrahvidega, kuna maskide kandmine jääb klientide vastutada ja ettevõtjad ei saa seda teha inimestele kohustuslikuks.\n\nEriolukorras järgselt on restoranide sissetulekud vähenenud 85 protsenti. Sellest tulenevalt pole ettevõtjad valmis palkama täiendavaid valvureid, kes tegeleksid maskita klientidega.\n\nMinister tegi oma ettepaneku eriolukorra kordineerimisgrupile, kuid Läti valitsuses pole veel seda arutanud.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Läti siseminister Sandis Girgens pakkus välja, et täiendavate reeglite kehtestamise järel võiks esmaspäevast suletud toitlustusasutused uuesti lahti teha, teatas Läti avalik ringhääling.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Tutvu uudise pealkirja ja põhisisuga. Kasuta neid fakte, et luua pikk ja sisutihe lause, mis toimib loo sissejuhatusena.\n\n## Pealkiri:\n\nRiina Solman: miks on oluline minna ja kuidas saaks tulla?\n\n## Põhitekst:\n\nRahvusringhäälingu portaalis ilmus kevadest alates kuus lugu, milles välismaal õppivad Eestist pärit tudengid jagasid oma mõtteid selle kohta, mis ajendas neid välismaale minema, kuidas neil on õnnestunud kodumaaga sidet hoida ja kas neil oleks huvi Eestisse naasta. Oma mõtteid väljendasid 24 tudengit 20 ülikoolist ja 23 erialalt Hiinast, Lõuna-Koreast, Araabia Ühendemiraatidest, USA-st, Saksamaalt, Hollandist, Šotimaalt ja Inglismaalt.\n\nNendes lugudes on väärtuslikku tagasipeegeldust nii peredele kui ka riigi- ja haridusasutustele: miks võiks kaaluda õppimist kodust kaugel, millise elupagasi see annab, mida noortele õpetab, ja mis kasu võib sellest tõusta kogu ühiskonnale? Noorte ülevaated teiste riikide haridussüsteemist annavad meile tagasisidet ja loovad konteksti, et mõista paremini meie oma hariduselu.\n\nLäbivalt kajas artiklites see, et Eesti tudengid tunnevad eemal olles puudust kodumaa toetusest ja huvist nende kui võimalike spetsialistide vastu. Noored kaaluvad kodumaale naasmist, kuid siis põrkuvad karmide oludega - erialast tööd leida pole sugugi kerge.\n\nSamas hoolitsevad välismaa ülikoolide karjäärinõustajad väga agaralt selle eest, et lõpetajad leiaksid seal riigis kiirelt töö ja rakenduse. Tõsi, osadel erialadel ongi suurtes riikides märksa paremad töövõimalused.\n\nPuuduv kontakt Eesti ühiskonnaga on aga probleem, mida saab lahendada, ennekõike tudengite, riigi ja ettevõtete vahelist koostööd parandades. Tuleb mõelda tugivõrgustiku loomisele, mis aitab õpilastel välismaal lihtsamalt kohaneda ja ühtlasi hiljem Eestisse tagasi pöörduda. Eestile oleks see hea võimalus tuua kodumaale uusi teadmisi, oskusi ja perspektiivi.\n\nKahjuks pole riik siiani suutnud seda ressurssi ära kasutada, kuid mul on hea meel, et peagi valmiva üleilmse eestluse programmi raames oleme selles suunas juba samme astumas.\n\n\"Kui säilib side välismaal õppivate noortega ja teame, mis erialal nad end koolitavad, saaksime ka oma ülikoolides selle pinnalt riiklikku koolitustellimust uuendada.\"\n\nRiigina saaksime motiveerida meie välismaal õppivaid tudengeid endast kodumaale teada andma. Näiteks meie põhjanaaber Soome teeb seda noortele stipendiumi pakkudes. Ka Eesti vajab oma noorte käekäigu kohta infot ja ühenduse hoidmiseks vajalikke kontakte. Kui säilib side välismaal õppivate noortega ja teame, mis erialal nad end koolitavad, saaksime ka oma ülikoolides selle pinnalt riiklikku koolitustellimust uuendada.\n\nVäga oluline on ka tagasipöördumise ja tagasikutsumise aspekt. Meie ettevõtjatel oleks palju kasu ülevaatlikust infost välismaal õppivate Eesti juurtega noorte kohta, kel praktiline rahvusvaheline kogemus ning lai silmaring. Kodumaalt saabunud headest tööpakkumistest oleks huvitatud kindlasti ka võõrsil õppivad noored.\n\nEhkki välismaal õppimine tundub olevat kasvavas trendis, ei ole Eestil täna selle kohta täpsemat statistikat. Riik tegelikult ei tea, kui paljud noored on välismaal õppinud või õpivad praegugi.\n\nEestis hariduse omandanud on riiklikes registrites kirjas, kuid välismaal õppimise kohta infot ei koguta. Ülevaate saamiseks on seetõttu äärmiselt oluline järgmise aasta lõpus algav rahvaloendus. Kogu Eesti rahvastikku hõlmava küsitluse käigus on võimalik muu hulgas ka välismaal õppinute kohta täpsemalt teada saada.\n\nStatistikaameti kokku pandud loendusankeedi kavandist on hetkel hariduse küsimus küll välja jäänud, kuid olen keeleteadlastega sama meelt, et see tuleb sinna kindlasti lisada. Ka kolleegid haridus- ja teadusministeeriumist on sellele juba tähelepanu juhtinud.\n\nKavas on täiendada ankeeti veel ka emakeele küsimusega, millele on tähelepanu juhtinud lisaks keeleteadlastele ka Saksamaalt Eestisse õppima saabunud eesti juurtega neiu Liina Deutschler ERR-is avaldatud arvamusloos \"Emakeelest ja rahvaloendusest\".\n\nOn tore, et Eestist käivad noored välismaal õppimas, aga eriti rõõmustav, kui välismaal kasvanud eesti noored tulevad omakorda Eestisse õpinguid jätkama ja toovad kaasa värskeid ideid. Riigina peame sellist ajude liikumist soodustama, et sellest saaks kasvav trend.\n\nVälismaal õppimine annab inimesele palju uusi ideid ja aitab käsitleda probleeme teisest vaatenurgast. Omaette küsimus on, kuidas võõrsil õppivad noored, kes omandavad seal hea hariduse erialal, mida Eestis ehk ei õpetatagi, saaksid samuti soovi korral naasta.\n\nKindlasti aitab kaasa see, kui panna rohkem rõhku meie ettevõtete innovatsiooni toetamisele ja võimekuse arendamisele, et tekiks juurde kõrgelt kvalifitseeritud töökohti. Laiemas vaates on küsimus ka selles, kuidas asendada ajude väljavool ajude ringlusega.\n\nIga ühiskonna arengupotentsiaal oleneb sellest, kui haritud ja loov on rahvas: tarka majandust saab luua andekate ja haritud inimeste toel. Seega on välismaal õppivate tudengite ja mujal elavate teadlastega kontakti hoidmine oluline tegevussuund riigi rahvastiku- ja talendipoliitika arendamisel. Soovin, et Eesti õpilased julgeksid edaspidigi välismaale edasi õppima minna, kuid peame tegema ka kõik endast oleneva, et neil oleks võimalik sealt ka sujuvalt Eesti ellu naasta.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Soovin, et Eesti õpilased julgeksid edaspidigi välismaale edasi õppima minna, kuid peame tegema ka kõik endast oleneva, et neil oleks võimalik sealt ka sujuvalt Eesti ellu naasta, kirjutab Riina Solman.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Tutvu artikli sisuga ja loo sellele pika lausega sissejuhatus, mis köidab lugeja tähelepanu.\n\n## Pealkiri:\n\nEesti kergejõustiklasel tuvastati Kääriku ühislaagri järel koroonaviirus\n\n## Põhitekst:\n\nEesti kergejõustikuliidu saavutusspordi juht Kristel Berendsen rääkis Delfi Spordile, et Tallinnast pärit sportlane, kelle nime alaliit avaldada ei saa, sai positiivsest koroonaviiruse testist teada neljapäeva hommikul.\n\n\"Laagris viibinutele ütlesime, kellega oli tegu, et neil oleks lihtsam aru saada, kas nad olid tema läheduses. Kuna laagris oli palju inimesi, siis suurem mass ei ole temaga kokku puutunud, söömas käimised ja treeningrühmad olid piisavalt eraldi. Sportlased reageerisid kirjale väga kiiresti, andes teada, et neil ei ole antud isikuga kokkupuuteid olnud ning mõned on juba tööl või koolis ilmnenud juhtumitega seoses testimas käinud,\" rääkis Berendsen.\n\nBerendseni sõnul puutus nakatunud sportlasega kokku umbes kümmekond inimest, kes olid juba positiivsest koroonajuhtumist kuulnud, end isoleerinud ja oodanud terviseameti juhiseid.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Möödunud nädalal toimus Käärikul kolm päeva kestnud Eesti kergejõustikuliidu ühislaager, mille järel andis üks seal osalenud sportlastest positiivse koroonaproovi.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Vaata läbi uudise pealkiri ja tekst ning loo loov sissejuhatav lause, mis haakub artikli sisuga.\n\n## Pealkiri:\n\nRasmus Merivoo: tahtsin teha nii, et kõik \"Krati\" tegelased oleksid head\n\n## Põhitekst:\n\nRasmus Merivoo ütles ERR-ile, et \"Kratis\" saab kõik alguse sellest, kui lapsed viiakse maale vanaema juurde ja neilt võetakse ära nutitelefonid. \"Üsna varsti avastavad lapsed viisi, kuidas keeruline elu maal, mis on täis tööd ja muud tüütut, enda jaoks lihtsamaks teha, ehitades krati,\" sõnas ta ja kinnitas, et rohkem ta filmi kohta reeta ei tahakski.\n\n\"Tegelikult tahaksin, et inimesed käiksid kinos nii, et nad ei tea filmist mitte midagi,\" tõdes ta ja mainis, et midagi peab siiski rääkima, sest muidu ei tule keegi kinosaali. \"Ma tahtsin \"Kratis\" teha nii, et kõik tegelased oleksid head,\" kinnitas režissöör, lisades, et kui üldiselt on lastefilmides nii, et üks tegelane on hea, teine tegelane on halb ning hea peab lõpuks halvast jagu saama, siis ta üritas sellest mööda vaadata.\n\nSamas rõhutas Merivoo, et \"Kratti\" ei saa pidada päris lastefilmiks. \"Enamasti luuakse lastefilmides maailm, mis on omamoodi soovunelm reaalsusest, aga mina ei hakanud seda vagu kündma,\" kinnitas ta ja tõdes, et tema filmis on nii, et kõik tahtsid head, aga välja kukub veider clusterfuck.\n\n\"See mõte, et lapsed teevad tänapäeva maailmas krati, tuli mul juba viis aastat tagasi,\" ütles Merivoo ja tõi välja, et oma lapsi, kes mängivad \"Krati\" peaosades, oli väga huvitav lavastada. \"Režissöörina on su eesmärk enamasti see, et saaks hea filmi ning sa pead mingites kohtades südame kõvaks tegema,\" sõnas ta, lisades, et kui sul on vaja näitleja alasti külma ilmaga õue saata, siis teed seda, sest tead, et valu on korraks, aga film jääb. \"Oma lastega on natukene teistmoodi, sest sa hoolid neist rohkem kui tavalistest näitlejatest.\"\n\n\"Mul oli tore kõrvalt vaadata, kuidas lapsed said väga konkreetselt teada, mis on töö ning mida tähendab end kokku võtta,\" selgitas režissöör ja tõi välja, et kogu tema perekond on filmi kaasatud. \"Mu vanaema ja vanaisa mängisid seal, mu lapsed mängisid seal ja mu ema, kes on teinud lastega palju kooliteatrit, tal on omad meetodid, kuidas lastele teksti selgeks õpetada ja ma lasingi lastel ja emal enne võtteid toimetama.\"\n\nMerivoo tõi välja, kuidas Jüri Sillart ütles kunagi loengus, et ühel hetkel olete valiku ees, kas teha filmi või olla pereisa, aga korraga mõlemat ei saa. \"See projekt tõestas, et saab küll,\" mainis ta.\n\n\"Ma arvan, et see maailm, kus lapsed elavad, ei erine sellest, kus täiskasvanud elavad,\" ütles ta ja tõdes, et kuigi me proovime neid erinevate asjade eest kaitsta, siis see neid ei takista. \"Kui seda filmi tegime, siis ühel hetkel tundus, et vaatame \"Tulnuka\" lastega koos ära, aga nad olid seda juba näinud,\" tõdes Merivoo, lisades, et laste jaoks, kes on \"Tulnukat\" näinud, ei tohiks \"Kratt\" küll šokeeriv olla.\n\n\"Me ei tahtnud seda filmi ajada tehislikult kuidagi üle võlli, verd ongi täpselt nii palju, kui loo jutustamiseks vaja, ropendamine on ka seal sees mõnes kohas, aga seda pole rohkem kui päriselus,\" tõdes režissöör ja kinnitas, et nende elementide peal pole ratsutatud. \"Seda pole ka sealt eemaldatud selle nimel, et äkki tsensori käe alt pääseda.\"\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "13. novembril esilinastub Justfilmi avafilmina Rasmus Merivoo \"Kratt\", mis on režissööri esimene täispikk mängufilm pärast 2009. aastal ilmunud \"Buratinot\". Merivoo sõnul oleks \"Kratti\" hea vaatama minna nii, et sellest ei tea mitte midagi.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Tutvu uudise pealkirja ja põhisisuga. Kasuta neid fakte, et luua pikk ja sisutihe lause, mis toimib loo sissejuhatusena.\n\n## Pealkiri:\n\nTürkmenistani liider püstitas oma lemmikkoerale kuldse ausamba\n\n## Põhitekst:\n\nKesk-Aasia lambakoera alabai tõugu peetakse Türkmenistanis rahvuslikuks pärandiks ning see pole esimene kord, kui Berdõmuhammedov sellele tõule austust avaldab. Eelmisel aastal avaldas ta alabaidele pühendatud raamatu, kirjutas Briti ringhääling BBC.\n\nTürkmenistani pealinnas Ašgabatis riigiametnike elurajooni keskväljakul avatud monument on kuus meetriti kõrge ja sellel asub postamendi otsas kullatud koerakuju. Postamendi sees on LED-ekraanid, millel näidatakse videolõike seda tõugu koertest.\n\nMeanwhile, Turkmenistan's president Gurbanguly Berdymukhamedov has just unveiled a gisnt statue of his favorite dog pic.twitter.com/NSlIlXbAoH\n\n— Piotr Zalewski (@p_zalewski) November 12, 2020\n\nEi ole teada, kui palju monument Türkmenistani vaesunud rahvale maksma läks, tõdeb BBC.\n\nRiigimeedia teatel kujutab ausammas selle koeratõu uhkust ja enesekindlust.\n\nLisaks alabai koerale on Türkmenistan kuulutanud oma rahvuslikuks pärandiks ka käsitöövaibad ning Ahal Teke tõugu hobused.\n\nBerdõmuhammedov on seda tõugu kiitnud ning 2015. aastal avati ka kuldne ausammas, kus president Ahal Teke hobuse seljas ratsutab.\n\nBerdõmuhammedov on kinkinud hobuseid ja koeri sõbralike riikide juhtidele nagu Vene president Vladimir Putin, Usbekistani liider Islam Karimov või Katari emiir.\n\nBerdõmuhammedovspälvis rahvusvahelises meedias laia kriitikat, kui ta 2017. aastal alabai koerakutsikat Putinile kinkides koera kaelavoldist õhu hoidis.\n\nTurkmenistan ruler unveils massive statue of his favourite dog pic.twitter.com/WlcunHp8dq\n\n— The Independent (@Independent) November 12, 2020\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Türkmenistani liider Gurbangulõ Berdõmuhammedov omistas oma lemmik-koeratõule kõrgeima tunnustuse, lastes riigi pealinnas püstitada koerale kuldse ausamba.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Tutvu uudise pealkirja ja põhisisuga. Kasuta neid fakte, et luua pikk ja sisutihe lause, mis toimib loo sissejuhatusena.\n\n## Pealkiri:\n\nHeiki Sibul: abieluküsitluse obstruktsioon võib viia kompromissideni\n\n## Põhitekst:\n\n\"Kas selles küsimuses on võimalik kompromissi teha, siis esmapilgul tundub see meile, et see on ju ilmvõimatu. Aga varem või hiljem, kui näiteks parlament on olnud obstruktsioonis mitu kuud ja kõik muu riigielu seisab, siis tullakse selle põhimõtte juurde alati tagasi, et püütakse mingisugune kompromiss leida selleks, et elu jätkuks. Nii et ega siin tänaste reeglite juures suurt muud ei olegi,\" ütles Sibul ERR-ile.\n\nSotsiaaldemokraatliku Erakonna esimehe Indrek Saare sõnul kavatsevad sotsiaaldemokraadid teha riigikogus rahvahääletuse otsuse eelnõule nii palju muudatusettepanekuid, et eelnõu poleks tegelikkuses võimalik üldse menetleda ehk riigikogu ei saaks rahvahääletuse korraldamist otsustada.\n\nRiigikogu töö- ja kodukorra järgi on võimalik enne iga muudatusettepaneku üle hääletamist võtta kümneminutiline vaheaeg.\n\nSarnast taktikat kasutati kevadel edukalt erakondade rahastamise järelevalve komisjoni kaotamist puudutava eelnõu puhul.\n\nSibul tõdes, et riigikogu komisjonil, kes antud eelnõu menetleb, on võimalus massiliselt esitatud muudatusettepanekutes samasisulised ettepanekud ühendada.\n\n\"Kui nad ei ole samasisulised ettepanekud, siis peab need kandma muudatusettepanekute tabelisse ja riigikogu saalis läbi hääletama,\" ütles Sibul.\n\nSibul rääkis, et kui muudatusettepanekutesse pannakse erinevad rahvaküsitluse kuupäevad, siis need ei ole samasisulised. \"Ja selliseid n-ö formaalseid muudatusettepanekuid on võimalik teha ju ääretult palju,\" sõnas ta.\n\nKui muudatusettepanekute samasisulisuse otsustamine toob erinevad tõlgendused näiteks koalitsiooni ja opositsioonierakondade poolt, siis teeb lõpliku otsuse põhiseaduslikkuse järelevalvet teostav õiguskantsler, selgitas Sibul.\n\nSibul kinnitas ka, et kuna rahvahääletuse eelnõu tuleb riigikogu seest, siis ei ole seda võimalik siduda ka valitsuse usaldushääletusega.\n\nSeeder: sotside obstruktsioon on mängurlus\n\nIsamaa esimees Helir-Valdor Seeder ütles ERR-ile, et sotside kavandatav obstruktsioon on mängurlus. \"See on vastuolus nende endi väidetega, kui nad ütlevad, et see ei ole Eesti ühiskonnas oluline teema. Aga kui nad ise rakendavad niivõrd äärmuslikke samme nagu obstruktsioon selle riigikogu otsuse menetlemiseks riigikogus, siis see järelikult on neile äärmuslikult tähtis,\" lausus Seeder.\n\nSeeder avaldas lootust, et obstruktsioonist on siiski võimalik muudatusettepanekute grupeerimisega mööda minna.\n\n\"Teiseks ma arvan, et mõnda aega võib ju ka nende muudatusettepanekute hääletamisega tegeleda, ega see valitsuskoalitsiooni ja riigikogu tööd täielikult ei halva, sest on võimalus, et jooksvaid eelnõusid, mida on vaja riigielu korraldamiseks riigikogus menetleda ja vastu võtta, saab menetleda riigikogu korraliste istungite vahel toimuvate täiendavate istungitega,\" sõnas Seeder.\n\nSeeder avaldas siiski lootust, et sotsiaaldemokraadid obstruktsiooni ei rakenda.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Pikaaegne riigikogu kantselei direktor Heiki Sibul ütles, et kui sotsiaaldemokraadid asuvad abieluteemalise rahvahääletuse eelnõu menetlust riigikogus takistama, siis võib see sundida koalitsiooni opositsiooniga kompromissi otsima.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Süvene uudise pealkirja ja sisu ning kirjuta sellele loole sisukas ja informatiivne sissejuhatus, mille pikkus on üks lause.\n\n## Pealkiri:\n\nTõnu Mertsina: uudis vaktsiini kohta muutis pandeemia lõpu reaalsemaks\n\n## Põhitekst:\n\nEsmaspäeval avaldatud pressiteade USA ravimifirma Pfizeri ja Saksamaa BioNTechi ühistööna valminud vaktsiini efektiivsuse kohta oli juba kaua oodatud uudis, mis andis sõnumi, et koroonaviirus on, loodetavasti juba lähiajal, võimalik kontrolli alla saada.\n\nUSA ja Euroopa riigivõlakirjade tootlused tõusid, aktsiaturgudel kergitas see aga hindu nendes sektorites, mis pandeemia taandumisest enim võidaksid – lennunduses, naftasektoris, logistikas, panganduses ja mõistagi Pfizeril endal. Kaotajateks olid aga virtuaalmaailma aktsiad, kelle teenuste vastu huvi viiruse taandudes võib väheneda. Tehnoloogiasektoris võeti rohkem kasumeid.\n\nVarasem vaktsiini kasutamine peaks tooma majanduse kiirema taastumise\n\nKuigi turud reageerisid vaktsiini efektiivsuse uudisele jõuliselt, on teatavasti sellega seotud veel palju agasid ja ebaselgust. Sellele vaatamata võidakse Pfizeri ja BioNTechi vaktsiin esitada USA ja Euroopa ravimiametitele kinnitamiseks juba selle aasta sees.\n\nKui vaktsiin saab kasutusloa, hakatakse seda Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskuse juhi optimistliku hinnangu järgi Euroopa Liidus kasutama järgmise aasta esimeses kvartalis, dr Anthony Fauci hinnangul USA-s aga järgmise aasta aprillis.\n\nVaktsiini kasutusele võtmine parandab nii ettevõtete kui tarbijate kindlustunnet, mis omakorda annab tõuke majanduse taastumisele. Mida varem saab vaktsiini kasutama hakata, seda väiksem on viiruse praeguse leviku ja piirangute kahju majandusele ja seda kiiremini majandus taastub. Pikaleveninud kriis mõjutab veelgi rohkem tarneahelaid ja eksporditurgude nõudlust, mida hiljem on raskem taastada.\n\nVaktsiin ei ole hõbekuul, mis kaotab kiiresti koroonaviiruse\n\nTeatavasti jääb see viirus meie keskele ning meil tuleb õppida sellega elama. Pfizer ja BioNTech on lubanud koroonaviiruse vaktsiini toota sel aastal 50 miljonit ja järgmisel aastal 1,3 miljardit doosi. See kogus kataks ligi üheksa protsenti kogu maailma elanikkonnast, mis on veel väga kaugel karjaimmuunsuse tekkeks vajalikust hulgast.\n\nEuroopa Liidu plaan osta 300 miljonit doosi, mis jagatakse liikmesriikide vahel proportsionaalselt, on aga ligi kolmandik liidu rahvaarvust. Samas tuleks arvestada, et lootustandvaid tulemusi on näidanud ka AstraZeneca ja Oxfordi Ülikooli ning USA biotehnoloogiaettevõtte Moderna vaktsiinide arendused.\n\n\"Käesoleva aasta septembris USA-s tehtud uuringu järgi laseksid ennast kindlasti või tõenäoliselt vaktsineerida 51 protsenti elanikest.\"\n\nAinult vaktsiini kättesaadavus ei taga veel karjaimmuunsust, kui inimesed ei soovi ennast vaktsineerida lasta. Käesoleva aasta septembris USA-s tehtud uuringu järgi laseksid ennast kindlasti või tõenäoliselt vaktsineerida 51 protsenti elanikest. Eestis on need osakaalud 60-64 protsenti (vastavalt Turu-uuringute AS-i ja Norstati uuringutele), mis peaks olema juba lähedal karjaimmuunsuse tekkimisele.\n\nVõidavad need tegevusalad, mis pandeemia ajal kõige enam kannatavad\n\nKui vaadata vaktsiini mõju majandusele, siis võidavad sellest eelkõige need tegevusalad, mis on rohkem tööjõuintensiivsemad ja mis sõltuvad vahetust kontaktist klientidega. Riigid, mis pandeemia tõttu kõige enam kannatavad- kus tööjõuintensiivse teenuste sektori, sealhulgas turismi osakaal majanduses on suur, peaksid vaktsiini kasutuselevõtmisest kõige vahetumalt ja kiiremini võitma.\n\nTurismisektori taastumise juures on muidugi eelduseks, et võimalikult suur osakaal maailma elanikkonnast saaks vaktsineeritud. Õnneks on enamikes arenenud riikides tegeletud hoolega vaktsiinide ostude ja logistikaga, kuid murekohaks on vaesemad riigid ja tärkavad turud. Kui Pfizer ja BioNTech on varem teatanud, et eeldavad oma vaktsiini müümisel ka kasumi teenimist, siis AstraZeneca on lubanud vaesematele riikidele müüa seda püsivalt ning ülejäänud maailmale pandeemia ajal omahinnaga.\n\nMajanduse taastumine hakkab sektorite lõikes olema erinev\n\nIsegi, kui järgmisel aastal hakkab maailmamajandus, sealhulgas Eesti ja Euroopa majandused, pandeemia mõjust taastuma, jääb SKT lõhe (ehk erinevus tegeliku ja potentsiaalse SKT vahel) suureks. See hoiab hinnakasvu aeglasena ning nõuab jätkuvalt valitsuse fiskaalset stimuleerimist ja keskpanga väga lõtva rahapoliitikat. Seega peaksid intressimäärad jääma madalaks vähemalt veel lähiajal.\n\nOodatust kiirem majanduse taastumine võib hakata kergitama tööstusmetallide hindu, kuid naftahindade kasvu pidurdab võimalik naftatootmise suurenemine. Majanduse taastumine hakkab sektorite lõikes olema erinev.\n\nPandeemia lõppedes võib oodata eelkõige nende sektorite, mis kriisi ajal kõige enam kannatasid, jõulisemat käitumist, et oma kliente ja turge tagasi võita. Esmaspäevane väärtpaberiturgude reaktsioon vaktsiini uudise kohta oli ilmselt tagasihoidlikum näide sellest, mis võib hakata toimuma pandeemia lõppfaasis.\n\nKommentaar ilmus algselt Swedbanki blogis Kukkur.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Isegi, kui järgmisel aastal hakkab maailmamajandus, sealhulgas Eesti ja Euroopa majandused, pandeemia mõjust taastuma, jääb SKT lõhe suureks. See hoiab hinnakasvu aeglasena ning nõuab jätkuvalt valitsuse fiskaalset stimuleerimist ja keskpanga väga lõtva rahapoliitikat, kirjutab Tõnu Mertsina.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Tutvu artikli sisuga ja loo sellele pika lausega sissejuhatus, mis köidab lugeja tähelepanu.\n\n## Pealkiri:\n\nLastevastased seksuaalkuriteod tõid ratsakooli eksjuhile vangistuse\n\n## Põhitekst:\n\nKohus karistas kokkuleppemenetluses Villemsoni kolmeaastase vangistusega, millest kohe ära kandmisele kuulub kuus kuud ning karistuse ülejäänud osa ehk kaks aastat ja kuus kuud ei pöörata täitmisele, kui ta ei pane kolmeaastase katseaja jooksul toime uut kuritegu ning täidab talle katseajaks määratud kontrollnõudeid ja kohustusi.\n\nVillemsoni karistusaja algust arvestatakse tema kahtlustatavana kinnipidamisest 27. augustil.\n\nKuna kriminaalasja materjalid on alaealiste kannatanute huvides kinnised, siis avalikkusele selle kohta lähemat teavet ei anta.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Tartu maakohus mõistis reedel Ihaste ratsakooli eksdirektori ja treeneri Marko Villemsoni süüdi lastevastastes seksuaalkuritegudes ning mõistis ta vangi.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Tutvu uudise pealkirja ja põhisisuga. Kasuta neid fakte, et luua pikk ja sisutihe lause, mis toimib loo sissejuhatusena.\n\n## Pealkiri:\n\nArgentina ei suutnud tugeva teise poolaja kiuste MM-valikmängu võita\n\n## Põhitekst:\n\nEelmises, 2:2 viigiga lõppenud valikmängus Peruu vastu mõlemad Paraguay koondise väravad löönud Angel Romero oli oma koondise eest resultatiivne ka neljapäeval, kui realiseeris avapoolajal penalti ja viis külalismeeskonna Argentina vastu 1:0 juhtima.\n\nNicolas Gonzales lükkas neli minutit enne poolajavilet peaga väravasse Giovani Lo Celso nurgalöögi ja tõi tabloole viigi. Teisel poolajal oli Argentina mänguliselt Paraguayst selgelt üle ja lõi ka teise värava, kui Lionel Messi lõpetas täpse löögiga võõrustajate vasturünnaku. VAR nägi aga kombinatsiooni alguses Paraguay mängija vastu tehtud viga ning mäng lõppes 1:1 viigiga.\n\n\"Me ei tundnud end esimesel poolajal väljakul kõige paremini, aga hakkasime siis rohkem söötma ja vabu tsoone leidma ning veetsime pea kogu teise poolaja nende väljakupoolel. Saime tasuks ka värava, aga kahjuks see ei lugenud,\" sõnas Argentina keskkaitsja Nicolas Otamendi.\n\nTeises neljapäevases CONMEBOL-i valikmängus oli Ecuador 3637 meetri kõrgusel asuval Hernando Silesi nime kandval staadionil võõrsil 3:2 üle Boliiviast. Juan Arce 37. minuti väravale vastas Ecuador teise poolaja alguses Beder Caicedo ja Angel Mena väravatega, 60. minutil tõi legendaarne Marcelo Moreno tabloole taas viigi. Külalismeeskonnale tõi tähtsa võidu Carlos Gruezo resultatiivne penalti kaks minutit enne normaalaja lõppu.\n\nKahe võidu kõrvale esimese viigi saanud Argentina on seitsme punktiga tabeliliidriks, kahest mängust kaks võitu saanud Brasiilia on kuue punktiga teine ning Ecuador samuti kuue punktiga kolmas.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "2022. aasta jalgpalli MM-i Lõuna-Ameerika valiksarjas peeti neljapäeval kaks kohtumist. Argentina mängis Buenos Aireses 1:1 viiki Paraguayga.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe artikli pealkiri ja sisu, seejärel loo pikk ja põnev lause, mis võiks olla artikli sissejuhatus.\n\n## Pealkiri:\n\nKaspar Viilupi PÖFFi-minutid: avanädalavahetuseks uusi Eesti filme ja kehaõudust\n\n## Põhitekst:\n\n\"Kratt\"\nRežissöör: Rasmus Merivoo\n\nEesti võib-olla kõige kurikuulsama lühifilmi \"Tulnukas ehk Valdise pääsemine 11 osas\" režisöörist Rasmus Merivoost võib kõike oodata. Ja just seda kinnitab ka \"Kratt\", sest ilmselt pole kunagi varem laste- ja noortefilmide festivali Justfilm avafilmiks olnud midagi ebatsensuursest, ebaeetilist ja igatpidi ebanormaalset.\n\nKas ma ütleksin, et \"Kratt\" on hea film? Ilmselt mitte, aga Merivoo värske linateos ongi omamoodi punk-vastulause etableerunud autorikinole. Stsenaarium on kui mõistmatu rosolje, mis ühel hetkel meenutab nunnut lastefilmi, aga pöörab järgmisel hetkel ootamatult kuskile \"Õigluse\" laadse trash -põnevusfilmi poole. Ja siis purskab liitriteviisi kunstverd. Ja siis võtab peategelane end paljaks.\n\n\"Kratt\" Autor/allikas: Kaader filmist\n\nSee kõik tuleb ja läheb nii kiiresti, et ei jõua tähele pannagi, kuid üks on kindel: \"Kratt\" ei jäta ühtki vaatajat külmaks. Võib-olla kõige nooremad lapsed võiks koju jätta, aga sellised teismelised, kus muidu lastefilmide peale nina kirtsutavad, peaksid Merivoo hulluse peale küll vaimustusest kilkama. Lisaks teeb Mari Lill filmis kahtlemata oma elu ühe parima rolli.\n\n\"Kratt\" linastub 13. novembril kell 19.00 Coca-Cola Plazas ja 20. novembril kell 18.00 Solaris keskuse Apollo kinos.\n\n\"Keha võitlus\"\nRežissöör: Marian Võsumets\n\nMeeldiva üllatusena on tänavu Pimedate Ööde filmifestivalile jõudnud oma debüütfilmiga ka ajakirjanik Marian Võsumets. Kui üldiselt on Eesti dokumentalistide ringkond hästi teada, siis Võsumets toob sinna värskust: täielikult Ühendkuningriikides filmitud dokumentaal uurib dieedikultuuri ja seda, kuidas inimesed tegelikult kehakuvandi tõttu kannatavad. Ükski filmi tegelastest ei ela küll Eestis, kuid probleemistikku annab hästi paigutada ka siinsesse konteksti.\n\nSarnaseid dokfilme, kus antakse sõna söömishäirete ja kaaluprobleemidega inimestele, on mõistagi varemgi tehtud ja tehakse ka edaspidi, kuid see aga ei vähenda kuidagi \"Keha võitluse\" väärtust. Võsumets on leidnud täpse tasakaalu provokatiivsuse ja kaine ajakirjandusliku vaatepunkti vahel. Vaataja saab ise otsustada, milline käitumine on õige, ekraanil esitletakse meile lihtsalt status quo 'd.\n\n\"Keha võitlus\" Autor/allikas: Kaader filmist\n\nKui võrrelda \"Keha võitlust\" tänavu Docpointil linastunud \"Rasvarindega\", kus said sõna Põhjamaades elavad kaaluprobleemidega inimesed, siis Marian Võsumets on suutnud selgelt vältida liigset emotsionaalsust. Tõsi, dieedikultuuri pihta visatakse kriitikanooli, kuid objektiivsetel põhjustel, mitte vaatajat provotseerides ja eksitades.\n\nEsimese täispika filmi kohta on režissöör suutnud hoida väga professionaalselt kõrvaltvaataja rolli ning lasknud kõneleda eri inimeste lugudel. Ajal, mil meedias ei räägita millestki peale koroonaviiruse, on selline sissevaade inimeste igapäevastesse probleemidesse kainestav ja igati vajalik.\n\n\"Keha võitlus\" linastub 13. novembril kell 19.15 Solaris keskuse Apollo kinos, 24. novembril kell 16.45 kinos Artis ja 29. novembril Solaris keskuse Apollo kinos.\n\n\"Mephistopheles\"\nRežissöör: Manfred Vainokivi\n\nManfred Vainokivist on viimastel aastatel saanud omamoodi PÖFF-i stammkunde. Möödunud aastal jõudis publiku ette veidratest avantüüridest koosnev \"Kirjanikuga voodis\", värske linalugu \"Mephistopheles\" järgib suures osas sama mudelit. Vainokivi teeb sissevaate kultuuriteoreetiku ja õppejõu Linnar Priimäe ellu, kuid kas me näeme seal teda kui inimest? Kindlasti mitte, Priimägi teeb kõik selleks, et maalida endast müüt ja olla Eesti oma Mephistopheles.\n\n\"Mephistopheles\" Autor/allikas: Kaader filmist\n\nRežissöör on kinnitanud, et Linnar Priimägi on võib-olla kõige parem inimene, kellest filmi teha. Seda on ka ekraanilt näha: ta on trikster, kes teab väga hästi, mida inimesed temast arvavad, kuid see annab Priimäele lihtsalt hoogu juurde. Ta käitub nagu tõbras, sõimab Manfred Vainokivi idioodiks ja võtab kohati ise lavastajarolli üle, kuid seda on raske südamesse võtta. \"Mephistopheles\" on komöödia, ühiskonnanormide ja poliitkorrektsuse paroodia.\n\nVainokivi on meie praeguste dokumentalistide seast ehk kõige olulisem, kuna ta tajub väga selgelt Eesti kultuurikonteksti. Mõistagi pole \"Mephistophelesega\" väljaspool siinset maakamarat midagi teha, aga mis sellest? Tunni aja jooksul plahvatab vaataja ees ühe Eesti kultuuri veidraima (anti)kangelase lugu, kuid see pole mingi portreefilm, kaugel sellest. Pigem on \"Mephistopheles\" tihe essents, milles on jaburdamist ja lollitamist rohkem kui tõsiselt öeldud lauseid, aga veidral kombel ütleb just see Linnar Priimäest rohkem kui üks \"normaalne\" dokumentaal seda teha suudaks.\n\nOlge valmis solvuma, aga mõistlikum on seda mitte südamesse võtta!\n\n\"Mephistopheles\" linastub 15. novembril kell 18.00 Coca-Cola Plazas.\n\n\"Greta Thunbergi lugu\" (\"I Am Greta\")\nRežissöör: Nathan Grossmann\n\nKui ma ei teaks midagi Greta Thunbergist ja keegi üritaks selgeks teha, et päriselt on olemas 15-aastane tüdruk, kelle ühel päeval kutsub endale külla paavst ja keda järgmisel päeval sõimab Donald Trump, siis arvaksin, et see on puhas vale. Või siis muinasjutt, sest täpselt sellise, kohati isegi maagilise pildi maalib ka Nathan Grossmanni dokumentaalfilm. Thunbergi saadab alates esimesest koolistreigist Rootsi parlamendi ees üleelusuurune tähelepanu, mis pole tänaseni kuhugi kadunud. See võiks olla unenägu, aga ei, kõik vastab tõele: Greta Thunberg on tõesti samaaegselt üks maailma armastatumaid ja vihatumaid inimesi.\n\nKuidas said dokumentalistid juba esimestes protestide ajal Thunbergile ligi? Kas mõned olukorrad on taaslavastatud, et luua filmi terviknarratiiv? See kõik ei ole aga tingimata oluline, sest \"Greta Thunbergi loo\" suurimaks vooruseks ongi just lähedus, millesarnast ei suuda enamik dokumentalistid saavutada. Jääb mulje, justkui oleks operaator elanud praktiliselt perekonna külalistetoas, et jälgida absoluutselt kõike. Oluliste võtmemomentide kõrval on filmis palju ka isiklikke argisituatsoone, mis näitavad meile Thunbergi sisemisi kõhklusi ja hirme.\n\n\"Greta Thunbergi lugu\" Autor/allikas: Kaader filmist\n\nKuigi \"Greta Thunbergi lugu\" kulgeb üsna lineaarselt ja üritab vältida hinnanguid, siis kõige olulisemast küsimusest on võimatu mööda vaadata: kas see on tegelikult normaalne, et maailma kliimakõneluste eesotsas on 15-aastane Aspergeri sündroomiga tüdruk? Sellele küsimusele pole õiget ega valet vastust, pigem on see märk sellest, kui jaburatel aegadel me elame. Klounid valitsevad maailma, noored tüdrukud üritavad kliimakatastroofi ära hoida. Uskumatu, aga tõsi.\n\nMärgiline on ka filmi IMDb reiting: praegusel hetkel on ligi 2000 hääletajaga koondhindeks 3.2, kus pea 70 protsenti hääletajates on pannud ühe punkti. Arvatavasti on Thunbergi vihkajad jõud ühendanud ja võtnud vaevaks valehäältega pommitada. Seegi kirjeldab hästi, kui uskumatu fenomen on Greta Thunberg...\n\n\"Greta Thunbergi lugu\" linastub 13. novembril kell 16.30 Coca-Cola Plazas, 14. novembril kell 11.00 virtuaalsaalis, 14. novembril kell 16.00 Tartus Athena keskuses ja 18. novembril kell 18.15 Solaris keskuse Apollo kinos.\n\n\"Teddy\"\nRežissöörid: Ludovic & Zoran Boukherma\n\nMuidugi on alati tore PÖFF-il vaadata kõiksugu tõsiseid draamasid ja eksootilisi, ehk isegi antropoloogilisi filme, kuid vahel tahaks lihtsalt midagi täiesti sõgedat. Tore, et Helmut Jänes suutis keerulisele aastale vaatamata panna kokku väikese \"Öiste värinate\" programmi, mille hulgast Prantsuse body-horror noortefilm \"Teddy\" on just midagi sellist, mida ootasin.\n\n\"Teddy\" Autor/allikas: Kaader filmist\n\nKas nalja saab? Muidugi. Kas verd lendab? Aga loomulikult. Kas kohati on ekraanil toimuv nii jäle, et tahaks silmad kinni suruda? Hell yeah. Lugu iseenesest on klassika: kaksikvennad Ludovic ja Zoran Boukherma toovad vaatajate ette töötluse klassikalisest libahundiloost. Peategelast, 19-aastast ekstsentrikku nimega Teddy hammustab tundmatu elukas ning ootamatult hakkavad tema kehas toimuma muudatused.\n\nKellele meeldib John Landise õuduskomöödia \"An American Werewolf in London\", siis te ei pea pettuma: \"Teddy\" on justkui Prantsuse uusversioon, mille tegelased on kõige karikatuursemad autsaiderid, keda on võimalik ette kujutada. Jaburusele vaatamata hoiab filmi käimas ikkagi lugu üleskasvamisest ja täiskasvanuks saamisest, mistõttu sobinuks linateos igati ka Justfilmi programmi.\n\n\"Teddy\" linastub 14. novembril kell 21.30 Solaris keskuse Apollo kinos, 15. novembril kell 00.30 virtuaalkinos, 18. novembril kell 22.00 Solaris keskuse Apollo kinos ja 27. novembril kell 22.00 kinos Artis.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Jätkame ka sel aastal Pimedate Ööde filmifestivali igapäevase soovitusrubriigiga \"PÖFFi-minutid\", kus jagame näpunäiteid, mida festivali kavast vaadata tasuks. Festivali avapäevadel jõuavad vaatajate ette mitmed uued Eesti filmid, kuid leiab ka näiteks hulljulget Prantsuse horror 'it.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Tutvu uudise pealkirja ja põhisisuga. Kasuta neid fakte, et luua pikk ja sisutihe lause, mis toimib loo sissejuhatusena.\n\n## Pealkiri:\n\nHelsingin Sanomat: Eesti valitsus on EKRE populismi pantvang\n\n## Põhitekst:\n\nLeht toob välja, et EKRE endise liidri, siseminister Mart Helme viimased süüdistused USA valimiste ja tulevase presidendi Joe Bideni pihta ületasid ka peaminister Jüri Ratase taluvuspiiri ning minister pidi lahkuma. Samas annab Helsingin Sanomat ülevaate ka Mart Helme varasematest vastuolulistest ütlustest, sealhulgas Soome peaministri Sanna Marini nimetamisest müüjatüdrukuks ja Eesti seksuaalvähemustele esitatud soovitusest Rootsi kolida.\n\nVäljaanne tõdeb, et probleemid said alguse pärast 2019. aasta kevade parlamendivalimisi, kui Ratas kindlustas peaministrina jätkamise sellega, et sõlmis koalitsiooni konservatiivse Isamaa ja paremäärmusliku Eesti Konservatiivse Rahvaerakonnaga (EKRE). Niimoodi Reformierakonda võimult eemal hoides on Ratas pidanud maksma aga kallist hinda: valitsus on EKRE pantvang. \"Võimul püsimiseks on Ratas pidanud alla neelama kõik, millega EKRE on otsustanud peaministrit toita,\" tõdeb HS.\n\nSamas ei kao Mart Helme tagasiastumisega valitsuse jaoks probleemid, kuna Martin Helme, kes on senise sisserände-, seksuaalvähemuste- ja kliimapoliitika vastane, jätkab valitsuses. Martin Helme on nimetanud Põhjamaade ühiskonnamudelit \"hoiatavaks näiteks\", märgib Soome ajaleht.\n\nEKRE hoiab pidevate segaduste ja skandaalide korraldamisega oma toetust kõrgel ning kevadel korraldatav abielureferendum peab jätkuvalt lõhestama liberaale ja konservatiive ning tooma kasu EKRE-le, viitab leht.\n\nSisepoliitika avaldub ka Eesti välissuhtluses, märgib HS ja toob välja, et suvel lahkus ametist Eesti suursaadik Soomes Harri Tiido, kelle sõnul raskendab EKRE tegevus kahe riigi suhete edendamist.\n\nLehe hinnangul ei soovita Soomes siiski Eesti-poolsetest provokatsioonidest suuremat kära teha, kuna neid peetakse Eesti sisepoliitika sümptomiteks. \"Praktilised suhted riikide vahel toimivad normaalselt, kuid on selge, et ideoloogiline lõhe tekitab kahe valitsuse vahel pingeid,\" märgib HS.\n\nKui peaminister Marin kasutas müüjatüdruku-skandaali oskuslikult enda kasuks ära, siis rohkem ebamugavust on Soomes tekitanud Mart Helme sõnavõtt \"plaan B\" kohta Eesti kaitsepoliitikas, kus ta leidis, et Soome võiks olla seotud Balti riikide kaitsega.\n\nSoome otsust kehtestada koroonaviiruse tõttu reisipiirangud on Eestis küll kritiseeritud, kuid liikumise raskenemine on samas mõlemale poolele näidanud, kui tihedalt ollakse seotud, leiab leht.\n\nSoome ja Eesti suhted on nii tugevad, et suudavad vastu pidada ka mõnele läbimõtlemata väljaütlemisele, kuid Eesti jaoks on siiski oluline oma kodu korras hoida, et sisepoliitika ei hakkaks ohustama viimase 30 aasta jooksul saavutatut. Peaminister Ratas on küll püüdnud pisendada EKRE ministrite väljaütlemisi, kuid koalitsioonipartneri esinemised mõjutavad paratamatut riigi rahvusvahelist positsiooni, tõdeb HS.\n\n\"Nii Soome, Rootsi, Euroopa Liidu kui ka tulevase USA administratsiooni jaoks on inimõigused ja vähemuste õigused välispoliitika keskmes. Kui Eesti soovib võtta teist suunda, juhib riik end kummalisse seltskonda ja poliitilisse positsiooni,\" võtab Helsingi Sanomat oma juhtkirja kokku.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Eesti valitsus on EKRE populistliku poliitika pantvangis ning see võib hakata kahjustama Eesti välispoliitilist positsiooni, kirjutab Soome suurim päevaleht Helsingin Sanomat (HS) reedel oma juhtkirjas.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Pärast artikli pealkirja ja põhiteksti lugemist kasuta oma loovust, et koostada sisutihe ja pikk sissejuhatav lause.\n\n## Pealkiri:\n\nVIDEO | Premium liiga kuu ilusaimaks väravaks valiti Pavel Dõmovi tabamus\n\n## Põhitekst:\n\nKokku anti kuu värava valimisel Soccernet.ee keskkonnas 841 häält. Dõmov kogus 29,2% häältest, tihedas konkurentsis jäi Dõmovi järel napilt teiseks Markus Poom (29,1%), temale järgnesid Trevor Elhi (27,8%), Henri Anier (10,1%) ja Konstantin Vassiljev (3,8%).\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Premium liiga oktoobrikuu ilusaimaks väravaks valiti JK Tallinna Kalevi poolkaitsja Pavel Dõmovi tabamus Narva Transi võrku.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Vaata läbi uudise pealkiri ja tekst ning loo loov sissejuhatav lause, mis haakub artikli sisuga.\n\n## Pealkiri:\n\nTrumpi meeskond saavutas Pennsylvania osariigis kohtuvõidu\n\n## Põhitekst:\n\nSiiamaani pole neid hääli arvesse võetud ja nende lõplik diskvalifitseerimine ei muuda Pennsylvania praeguseid hääletustulemusi. Praegustel andmetel on Joe Bidenil endiselt 54 000 häält rohkem.\n\nOsariigi kohtunik Mary Hannah Leavitt otsustas, et Pennsylvania riigisekretäril Kathy Boockvaril polnud ühtegi seaduslikku õigust, mis oleks lubanud valijatel kinnitada oma identiteeti 12. novembrini.\n\nSeadus lubab valijatel oma isikut tõestada kuus päeva peale valimisi.\n\nPennsylvania ülemkohus pikendas hääletamise tähtaega 6. novembrini ja sellepärast leidis Boockvar, et viimane tähtaeg, mil valijad peavad oma isikut tõestama, on 12. november.\n\nTrumpi kampaaniameeskond sellega ei nõustunud, väites, et üldvalimised lõppevad 3. novembril ja Boockvaril puudus igasugune seaduslik õigus tähtaja pikendamiseks.\n\nKohtunik Leavitt nõustus Trumpi kampaania argumendiga, lisades juurde, et Pennsylvania ülemkohus ei pikendanud isikute tuvastamise tähtaega.\n\nPole veel täpselt teada, kui palju postihääli lõpuks langevad sellesse kategooriasse. Pennsylvania valitsus keeldus kommenteerimast, kuidas uus kohtuotsus lõplike valimistulemusi mõjutab.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "USA presidendi Donald Trumpi kampaania meeskond sai kohtuvõidu Pennsylvanias, kus osa postihääli tunnistati kehtetuks, kuna oli valijaid, kes ei suutnud oma identiteeti 9. novembriks kinnitada, teatas Pittsburgh Post-Gazette",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Pärast artikli pealkirja ja põhiteksti lugemist kasuta oma loovust, et koostada sisutihe ja pikk sissejuhatav lause.\n\n## Pealkiri:\n\nHeili Griffith: küsime noortelt psühhiaatrilise abi andmise seaduse kohta\n\n## Põhitekst:\n\nSel nädalal alustas riigikogu sotsiaalkomisjon taas arutelu psühhiaatrilise abi andmise seaduse üle. Psühhiaater on ainus arst, kelle vastuvõtule saamiseks peab alla 18-aastasel lapsel olema vanema luba.\n\nPalju on olnud eriarvamusi selles osas, keda tuleks aruteludesse kaasata, kuid seaduse muudatuse vajalikkuses ollakse jätkuvalt ning tulemusteta erimeelel. Küsiks ehk alustuseks siiski noortelt endilt, mida nemad vajavad, sest jutt käib ju nende heaolust.\n\nMida noored arvavad?\n\nMida noored arvavad näiteks sellest, kui nende vanemad pisendavad nende ärevushäiret ja ütlevad, et see läheb ajaga mööda? Või mida teha siis, kui vanemal on endaga hakkama saamisegagi nii palju tegemist, et ei märka seetõttu lapse sekkumist vajavaid probleeme? Või kui vanem mistahes veendumuste või uskumuste pärast eitab lapse probleeme ja takistab ligipääsu asjatundlikule ning professionaalsele abile?\n\nNoortega aru pidades leiaksid ka ehk seaduse muutmise vastased kinnitust, et alaealiste lubamisega psühhiaatri vastuvõtule ei kaasne massilised soovahetusoperatsioonid ega ka moe pärast antidepressantide tarvitamised.\n\nNoortel on palju erinevaid muresid, mis vajavad õigeaegset ja professionaalset sekkumist. Alles eelmisel kuul tutvustas sotsiaalpsühholoogia professor Mati Heidmets Tallinna Ülikooli hariduskonverentsil 2020. aasta õpilasuuringut, milles osales ligi 5000 kooliõpilast ning kellest 25 protsenti on depressiivsusele kalduvad.\n\nViimasest sel aastal ilmunud Eesti kooliõpilaste tervisekäitumise uuringu raportist ilmneb samuti, et 13–15-aastastest vastanutest 26 protsendil tüdrukutel ja 13 protsendil poistel esineb suitsiidimõtteid. Kõigist uuringus osalenud kooliõpilastest on 26 protsenti poisse ja 40 protsenti tüdrukuid depressioonisümptomitega.\n\nMõlemast uuringust ilmneb, et nende probleemide põhjuseid võib leida kodust ja peresuhetest. Kui neid noori kodus kas ei osata või ei taheta aidata, siis kuidas ja millal peaksid need noored abi saama?\n\nNoorsootöötajatel on väärtuslik info noorte eluolust\n\n\"Eestis on ligi 9000 noorsootööga tegelevat täiskasvanut, kes puutuvad noortega iganädalaselt erinevates keskkondades ja tegevustes kokku.\"\n\nKui noortelt ei ole mingil põhjusel lihtne nende arvamust küsida, siis Eestis on ligi 9000 noorsootööga tegelevat täiskasvanut, kes puutuvad noortega iganädalaselt erinevates keskkondades ja tegevustes kokku. Küsitagu siis nendelt ja nemad julgevad minna ka noortega rääkima ning vajadusel aru pidama.\n\nNeed täiskasvanud töötavad koolides huvijuhtidena, noortekeskustes noorsootöötajatena, huvikoolides õpetajatena, treeneritena, laagrites kasvatajatena jne. Mõnikord võivad need inimesed olla ainukesed täiskasvanud noore elus, kellel on noore jaoks aega ja kellele julgetakse usaldada oma kõige salajasemad mured.\n\nVõiks arvata, et nendel inimestel, kes puutuvad igapäevaselt kokku väga erineva taustaga noortega, on hea ülevaade ja ehk isegi unikaalne info selle kohta, millised on noorte peamised mured, sh vaimse tervise probleemid, ning teavad, kas ja milliseid teid pidi noored oma eludes lahendusteni jõuavad ning millised on päriselt need takistused õigeaegse ja vajaliku abi saamiseks.\n\nNoortevaldkonna mureliku esindajana küsin, miks ei ole siiani kaasatud noori puudutavate otsuste tegemise protsessi neid inimesi, kes noortega igapäevaselt töötavad ja neist päriselt hoolivad? Kes seisab sel juhul nende noorte tervise eest, kui seadust ei muudeta, kuid kelle tervisest ükski tema lähikondne ei hooli või ei oska probleemi märgata?\n\nNeed mured jõuavad tagasi ka noorsootöötajateni. Ei, noorsootöötaja ei pea hakkama ega tahagi hakata suunama noori psühhiaatri juurde. Noorsootöötajatena usume noorte endi õigusesse ja võimesse oma elu puudutavates küsimustes kaasa rääkida ja iseseisvaid otsuseid teha. Õigus tervisele ja seetõttu ka arstiabile on inimõigus ja mitte kedagi ei tohiks diskrimineerida tema vanuse tõttu ja jätta ilma vajalikust abist.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Noorsootöötajatena usume noorte endi õigusesse ja võimesse oma elu puudutavates küsimustes kaasa rääkida ja iseseisvaid otsuseid teha, kirjutab Heili Griffith.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Tutvu uudise pealkirja ja põhisisuga. Kasuta neid fakte, et luua pikk ja sisutihe lause, mis toimib loo sissejuhatusena.\n\n## Pealkiri:\n\nZüleyxa Izmailova: rahvahääletuse korraldajad kardavad kaotust\n\n## Põhitekst:\n\nKuigi abieluteemalise rahvaküsitluse või referendumi täpses mõistes ega isegi sõnastuses pole vaevu koos püsiv koalitsioon veel üksmeelt saavutanud, on selle korraldamine endiselt õhus. EKRE enesekindlus on selgelt murenemas, sest tulemus ei pruugi tulla üldse selline nagu neile mokkamööda oleks. Nii juhtus näiteks Austraalias.\n\nMarkantne on ju seegi, et valitsuses rahvahääletuse kuupäeva nihutamist ei konsulteeritud tehnilise võimekuse osas selle läbiviija ehk vabariigi valimiskomisjoniga ning segadus selle teema osas muudkui kasvab. Kas lihtsalt valitsuse rumalus või tahtlik hämamine \"oma võimu taastootmiseks läbi väga erinevate asjade\"?\n\nViimaste päevade poliitteater, mille mängimist ei lõpetata isegi äreva koroonastatistika kiuste, annab mõista, et valitsus ei pruugi enam pikalt püsida. Helmede ja Jaak Madisoni poolt idanaabrile sobivate sõnumite läbi raadioeetri laia ilma paiskamine võis osutuda saatuslikuks. Kuigi tagasi astunud siseminister Mart Helme andis intervjuudes mõista EKRE jätkamisest valitsuses, jäi ta ebakindlaks oma partei edaspidise rolli kohta riigikogus.\n\nSellest võib välja lugeda, et mõte opositsiooni jäämisest on Mart Helme kaabuga kaetud peast läbi käinud. Tõenäoliselt enam kui korra. Mure isa ja poja silmades oli ilmekas, sest koalitsiooni lagunemine tähendaks ka rahvaküsitluse ärajäämist, teisalt pole ka selle toimumise puhul homofoobse seisukoha peale jäämine enam üldse kindel.\n\nNüüd, kui Helmed on selgelt positsioneerinud EKRE Eesti esimeseks USA uue presidendi vastaseks parteiks, on küsimärgid kerkinud ka mitmete konservatiivide peadesse - kas kahtlustel Helmede Kremli-meelsusest võibki alust olla?\n\nOmaette kõnekas asjaolu on, et avalikkus teab EKRE juhtide seisukohta USA äsja toimunud valimiste ja Joe Bideni kohta, kuid kas oleme kuulnud sarnast kriitikat Venemaa valimiste demokraatlikkuse või Vladimir Putini suunal? Juba teab mitmendat ametiaega pidava Venemaa presidendi võimul püsimise meetodid pole Helmetelt kahtluse nooti teeninud.\n\nKa abielu kohta rahvalt arvamuse küsimise mõte polnud EKRE enda vaimuvili, vaid välismaalt laenatud trikk teatud gruppide aktiveerimiseks. Kuulus ju abieluküsimus hiljuti ka Venemaal toimunud valimistel Putini valimiskampaaniasse.\n\nEKRE lootis Kremli-meelse poliitikaga kohalikel valimistel kasvatada oma häälte saaki ka nende Eestimaa elanike arvelt, kelle ülevoolav sümpaatia Putini vastu on uhkuse asi. Venekeelsetes kommentaariumides saigi Helme LGBT+ kogukonna ründamise eest positiivset tagasisidet.\n\nErinevalt Putini Venemaast on Eesti puhul tegu siiski valdavalt euroopameelse riigi ja inimõiguste edendamist pooldava ühiskonnaga. Roheliste abieluvõrdsuse petitsiooni on vaid paari nädalaga toetanud enam kui 35 000 inimest ning mõistagi paneb see nii mõnelgi parteilasel kukalt kratsima.\n\n\"Sellest saab hoopis LGBT+ kogukonna võit ja suur edasiminek kogu Eestile, päädides sooneutraalse abieluga perekonnaseaduses.\"\n\nKui Keskerakond otsustab siiski praeguse valitsusega veel mõnda aega jätkata ning abieluteemaline rahvahääletus peaks siiski toimuma, on võimalus, et sellest saab hoopis LGBT+ kogukonna võit ja suur edasiminek kogu Eestile, päädides sooneutraalse abieluga perekonnaseaduses. Seda enam, et sooneutraalse abielu toetajate koalitsioon aina kasvab. Varro Vooglaid sai just Tarmo Jüristo näol vägeva vastase ja liberaalsematest parteidest pole abieluvõrdsust toetava üleskutsega ühinenud veel vaid Reformierakond ja Keskerakond.\n\nMuidugi on kahju, et need parteid koos Isamaa ja EKRE-ga ei soovi muutusi ning seisavad progressil risti ees, takistades oma riigi arenemist edumeelse ja avatud ühiskonna suunas.\n\nMe vajame seda muutust rohkem kui kunagi varem, sest sellest sõltub palju enam, kui esmapilgul paistab. Just meil lasub vastutus korraldada oma riik kliimakriisiga toimetulevaks ja säilitada järgnevate põlvede elukeskkond. Praegu on see teadlaste konsensusel võimalik vaid väga suuri ümberkorraldusi tehes. See tähendab, et kõik ühiskonnagrupid peavad olema kaasatud ja võimestatud.\n\nKui küsitakse, kas kliimamuutused on iga inimese enda või valitsuse või isegi Euroopa Liidu või ÜRO teema, siis vastus on \"jah\" - see ongi kõigi ülesanne mõelda ja tegutseda roheliselt. Nagu ka referendumil on meie kõigi ülesanne vastata \"ei\" - me ei vaja soolist diskrimineerimist, barjääride ehitamist ning vaenu õhutamist. Me vajame abieluvõrdsust!\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Kas EKRE tagurdab välja valitsusest, sest ei suuda kavandatavast referendumist enam võitjana välja tulla ja kardab kaotust, kirjutab Züleyxa Izmailova.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe uudis läbi ning loo sellele fantaasiarikas ja pikk lause, mis võiks uudist tutvustada.\n\n## Pealkiri:\n\nHouston Rockets on kokkuvarisemise äärel\n\n## Põhitekst:\n\nMullu suvel võistkonna senise tähtmängija James Hardeni kõrvale tema endise tiimikaaslase Russell Westbrooki toonud Houston kogus möödunud põhihooajal 44 võitu ja 28 kaotust, mis on nende viimase nelja hooaja kõige kehvemaks saldoks.\n\nPlay-off 'i avaringis saadi läbi raskuste jagu Hardeni ja Westbrooki endisest meeskonnast Oklahoma City Thunderist, läänekonverentsi poolfinaalis jäädi aga 1:4 alla Los Angeles Lakersile.\n\nSenine peatreener Mike D'Antoni otsustas seejärel liituda Brooklyn Netsi tagatoaga, samuti lahkus viimased 13 aastat edukalt Rocketsi korvpallioperatsioone vedanud Daryl Morey, kes peab nüüd sama ametit Philadelphia 76ersis. Nende asemele palgati Stephen Silas ja Rafael Stone, kes pole end liigas veel tõestanud.\n\nESPN kirjutas kolmapäeval, et ei Westbrook ega Harden pole võistkonnas toimuvaga rahul, The Athletic lisas omalt poolt, et Westbrook on Rocketsi juhtkonnale juba teada andnud, et tahab meeskonnast lahkuda.\n\nEndine NBA mängija ja praegune stuudioekspert Kendrick Perkins teatas ESPN-i saates \"The Jump\", et Harden pole juba kaks nädalat võtnud vastu Rocketsi omanike, juhatuse ega ka uue peatreeneri Silase telefonikõnesid. Tema sõnul soovisid Westbrook ja Harden võistkonna uue juhendajana näha Tyronn Lue'd.\n\n\"Hardeni, D'Antoni ja Morey vaheline dünaamika oli aastaid läbipaistvaks ja üsna edukaks, kuigi lõppeesmärk - NBA meistritiitel - jäi täitmata,\" kirjutavad Kelly Iko, Sam Amick ja Shams Charania The Athleticus. \"D'Antoni ja Morey lahkumine on nii Hardenis kui Westbrookis aga tekitanud tõsiseid kahtlusi pikaajalise edukuse võimalikkuses.\"\n\nRahulolematud on teisedki Houstoni mängijad - P.J. Tucker on pikemat aega oodanud uut lepingut, Eric Gordon ei ole rahul oma kahanenud rolliga ja Austin Rivers ütles The Ringerile hiljuti, et ei naase uueks hooajaks meeskonda. Mitmed allikad on The Athleticule sõnanud, et võistkonna endised mängijad on Rocketsi sisekliimat nimetanud \"problemaatiliseks\" ja liialt staaridele orienteerituks.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Viimasel neljal hooajal korvpalliliigas NBA läänekonverentsi poolfinaali jõudnud Houston Rockets on jäänud ilma kahest tähtsast lülist ning on nüüd kaotamas ka Russell Westbrooki.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Pärast artikli pealkirja ja põhiteksti lugemist kasuta oma loovust, et koostada sisutihe ja pikk sissejuhatav lause.\n\n## Pealkiri:\n\nBBC: Boris Johnsoni erinõunik Dominic Cummings lahkub ametist\n\n## Põhitekst:\n\nCummings on varem oma blogis märkinud, et tahab 2020. aasta lõpuks end praegusest kohustustest suuresti vabastada. Samas on ta sel nädalal lükanud tagasi väite, et ähvardas lahkuda.\n\nKõrge Downing Streeti allikas ütles neljapäeva õhtul BBC-le, et Cummings on valitsusest väljas jõuludeks.\n\nSel nädalal teatas oma lahkumisest peaministri kommunikatsioonidirektor Lee Cain, kes on Cummingsi lähedane kaastöötaja.\n\nEsmaspäeva õhtul olevat Johnson pakkunud Cainile peaministri büroo juhataja kohta, seda otsust toetasid ka Cummings ja Downing Streeti kabineti sekretär Simon Case.\n\nCaini ametikõrgenduse vastu olid mitmed toorid, kes kartsid, et see tugevdab veelgi Brexiti meelsete liikmete positsioone konservatiivses parteis.\n\nSamuti ei meeldinud see Boriss Johnsoni kihlatule Carrie Symondsile. Daily Maili teatel on tema läbisaamine Cummingsiga keeruline ja see oli üks peamisi põhjuseid, miks ta ei toetanud Caini ametisse nimetamist.\n\nCummingsil on olnud keskne roll Brexiti referendumis ja konservatiivide viimases valimisvõidu toonud kampaanias.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Briti peaministri Boris Johnsoni erinõunik Dominic Cummings, kelle mõju valitsuse poliitika üle on olnud ulatuslik, lahkub ametlikult kinnitamata andmeil enne jõule ametist, teatas BBC.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Tutvu uudise pealkirja ja põhisisuga. Kasuta neid fakte, et luua pikk ja sisutihe lause, mis toimib loo sissejuhatusena.\n\n## Pealkiri:\n\nTiitlikaitsja Woods kordas Mastersi avaringis karjääri parimat tulemust\n\n## Põhitekst:\n\nWoods lõpetas esimese ringi 68 löögiga, neljaga alla raja par 'i, millega kordab oma karjääri parimat Mastersi avaringi tulemust. Samuti ei läinud viiekordse Mastersi võitja skoorikaardile kirja ühtegi bogey 't (üks löök üle raja par'i), sellega sai oma 23. Mastersi turniiri mängiv Woods hakkama esmakordselt.\n\n\"Tegin täna kõike hästi,\" rääkis Woods neljapäevase võistluspäeva lõpus. \"Mu ainus halb löök juhtus kaheksandal rajal. Peale selle õnnestus kõik, kuigi oleksin ka lähilöökidel võinud olla täpsem.\"\n\nEsimese ringi järel juhib Mastersit Paul Casey (65 lööki, -7), viis alla par 'i said kirja ameeriklased Xander Schauffele, Webb Simpson ja Justin Thomas. Üheks favoriidiks peetav Bryson DeChambeau lõi 13. rajal double-bogey, aga tegi seejärel kaks järjestikust birdie 't ja püsib 70 löögiga samuti konkurentsis.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Tänavuse golfiaasta viimast suurturniiri, Mastersit, juhib avaringi järel inglane Paul Casey (-7). Tiitlikaitsja Tiger Woods kaotab talle kolme löögiga ning jagab viiendat kohta.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Tutvu artikli sisuga ja loo sellele pika lausega sissejuhatus, mis köidab lugeja tähelepanu.\n\n## Pealkiri:\n\nBiden kindlustas oma edu võiduga Arizonas\n\n## Põhitekst:\n\nNBC, CBS, ABC ja CNN kuulutasid Bideni võitjaks veidi enam kui 11 000 häälega. Edu Arizonas on demokraatidele esmakordne pärast 1996. aastat ja annab Bidenile valimiskogus 11 valijamehe hääled.\n\nFox News ja Associated Press kuulutasid seal Bideni võitu juba valimisõhtul, kutsudes esile president Donald Trumpi raevu, kuid teised suuremad kanalid tegid seda alles üheksa päeva hiljem.\n\nArizona võiduga on nüüd Bideni edu Trumpi ees 538-liikmelises valimiskogus 290 häält 217 vastu. Pääsu Valgesse Majja tagab 270 häält.\n\nKuigi Biden tunnistati laupäeval valimiste võitjaks, on Trump keeldunud kaotust tunnistamast ja jätkab tõendamata võltsimissüüdistuste esitamist.\n\nTulemusi ei ole veel välja kuulutatud Põhja-Carolinas ja Georgias.\n\nViimane demokraat, kes võitis presidendivalimistel Arizonas, oli Bill Clinton.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "USA demokraatide presidendikandidaat Joe Biden on võitnud valimised Arizona osariigis, kindlustades veelgi oma edumaad valimiskogus, teatasid neljapäeva õhtul USA suuremad meediakanalid.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe uudis läbi ja pane oma kujutlusvõime tööle, et välja mõelda üks korralik sissejuhatav lause sellele loole.\n\n## Pealkiri:\n\nBillie Eilish avaldas uue loo \"Therefore I Am\"\n\n## Põhitekst:\n\nLoo \"Therefore I Am\" muusikavideo on filmitud California kaubanduskeskuses Glendale Galleria, kus Eilish noorena palju aega veetis.\n\nVärske singel on Billie Eilishi kolmasttänavu ilmunud singel. Varem on kuulajate ette jõudnud ka uue James Bondi filmi tunnuslugu \"No Time To Die\" ning singel \"my future\".\n\nVaata loo \"Therefore I Am\" videot:\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Muusik Billie Eilish andis välja uue loo \"Therefore I Am\", millele valmis ka tema enda lavastatud muusikavideo.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe hoolikalt uudise pealkiri ja sisu ning kirjuta artiklile pikk sissejuhatav lause, kasutades oma kujutlusvõimet.\n\n## Pealkiri:\n\nŠotimaa pääses esmakordselt pärast 1998. aasta MM-i taas suurturniirile\n\n## Põhitekst:\n\nRyan Christie 52. minuti värav viis šotlased Belgradi Rajko Mitici ehk Marakana staadionil Serbia vastu 1:0 juhtima, aga Luka Jovic viigistas nurgalöögi järel peaga kohtumise 90. minutil.\n\nJärgnenud lisaajal väravaid ei löödud, mistõttu selgus selleks hetkeks juba viimase EM-pileti saatus penaltiseerias. Šotimaa realiseeris kõik oma viis penaltit, Serbia viimase, Fulhami ründaja Aleksandar Mitrovici, löögi tõrjus šotlaste väravavaht David Marshall.\n\nŠotimaa mängis EM-finaalturniiril viimati 1996. aastal, siis saadi üks võit, üks viik ja üks kaotus ning lepiti A-alagrupis Inglismaa ja Hollandi järel kolmanda kohaga. Šotlaste viimaseks suurturniiriks on kaks aastat hiljem Prantsusmaal toimunud MM, kus jäädi alagrupis viimaseks.\n\nEelviimasena lõppenud play-off 'i finaalis viigistas Põhja-Iirimaa Slovakkia vastu Milan Škriniari 88. minuti omavärava läbi, külalismeeskonnale tõi võidu Michal Durise värav 110. minutil.\n\nSlovakkia mängis esmakordselt EM-finaalturniiril neli aastat tagasi, kui B-grupis teeniti Walesi ja Inglismaa järel neli punkti ning pääseti 1/16-finaali. Seal jäädi 0:3 alla toonasele maailmameistrile Saksamaale.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Neljas play-off 'i finaalis selgusid neljapäeval viimased 2021. aasta jalgpalli Euroopa meistrivõistluste finaalturniirile pääsenud koondised. 23 aastat kestnud ootuse lõpetas Šotimaa, kes tagas EM-pileti pärast penaltiseeriat.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Vaata läbi uudise pealkiri ja tekst ning loo loov sissejuhatav lause, mis haakub artikli sisuga.\n\n## Pealkiri:\n\nKolmandas kvartalis lisandus ligi 5000 töötut\n\n## Põhitekst:\n\nStatistikaameti juhtivanalüütiku Eveli Voolensi sõnul suurenes töötuse määr eelmise aasta kolmanda kvartaliga võrreldes 3,8 protsendipunkti. Suurem osa töötutest olid tööta olnud vähem kui pool aastat.\n\n\"Nii täis- kui ka osaajaga tööd otsis 34 100 ja ainult täisajatööd 20 200 töötut. Pikaajaliste töötute arv kasvas, kokku oli neid 9400,\" ütles Voolens.\n\nHõivatuid oli kolmandas kvartalis 652 700, neist täisajaga töötas 574 100 ja osaajaga 78 600 inimest.\n\n\"Võrreldes eelmise aasta sama ajaga langes tööhõive määr 2,7 protsendipunkti. Kõige enam oli tööga hõivatuid 25-49-aastaste seas. Kui osaajaga hõivatute arv püsis aastases võrdluses enam-vähem samal tasemel, siis täisajaga hõivatute arv vähenes 24 200 inimese võrra,\" märkis Voolens.\n\nNaiste tööhõive määr oli 62,5 ja meestel 70,3 protsenti.\n\nTegevusalade lõikes oli hõive suurim töötleva tööstuse tegevusalal, kuid võrreldes eelmise aasta sama ajaga on see langenud. Samas on mõnedel tegevusaladel hõivatute arv suurenenud, kõige rohkem ehituses.\n\nMitteaktiivseid inimesi oli pisut rohkem kui eelmise aasta kolmandas kvartalis, kokku 277 200. Peamisteks mitteaktiivsuse põhjusteks olid pensioniiga, õpingud ning haigused või vigastused.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Statistikaameti andmete kohaselt oli kolmandas kvartalis tööjõus osalemise määr 71,8 protsenti, tööhõive määr 66,3 protsenti ja töötuse määr 7,7 protsenti. Töötuid oli 54 300, mis on 4900 võrra rohkem kui teises kvartalis.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe uudis läbi ning loo sellele fantaasiarikas ja pikk lause, mis võiks uudist tutvustada.\n\n## Pealkiri:\n\nPaide Linnameeskonna ja brasiillasest poolkaitsja koostöö lõppes\n\n## Põhitekst:\n\nPaide sõnul lõpetati mängijaga leping, et vigastust raviv keskväljamees saaks koroonanumbrite kasvutrendi valguses turvaliselt reisida kodumaale.\n\n2019. aasta suvel Järvamaa esindusklubiga liitunud Caprioli tänavusele hooajale vajutasid pitseri erinevad vigastused, mistõttu käis brasiillane platsil vaid kuues Premium liiga mängus.\n\nKokku esindas ta Paidet 22 liigamängus, tema saldoks jäi seitse väravasöötu.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Äsja Premium liigas medali kindlustanud Paide Linnameeskond andis oma kodulehel teada, et on poolte kokkuleppel lõpetanud lepingu brasiillase Bruno Caprioliga.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Tutvu artikli sisuga ja loo sellele pika lausega sissejuhatus, mis köidab lugeja tähelepanu.\n\n## Pealkiri:\n\nPoola ähvardab vetostada Euroopa Liidu eelarve\n\n## Põhitekst:\n\nKiri on osa ammusest vaidlusest demokraatlike standardite järgimise üle Poolas.\n\nSarnase kirja on EL-ile saatnud ka Ungari, mida Euroopa Komisjon on samuti õigusriigi põhimõtete rikkumise pärast nuhelnud.\n\n\"Äsja saatsin ma kirja EL-i juhtidele, selgitades meie arusaama EL-i eelarvega seotud mehhanismide suhtelisuse kohta,\" kirjutas Morawiecki neljapäeval Facebookis. Tema sõnul põhineb õigusriigi põhimõtete järgimist nõudev mehhanism \"meelevaldsetel, poliitiliselt motiveeritud kriteeriumidel\" ning võib viia topeltstandardite kasutamiseni erinevate EL-i liikmete kohtlemisel.\n\nMorawiecki lisas, et pakutud lahendused ei vasta Euroopa Ülemkogu järeldustele juulis, mil liikmed leppisid maratonkohtumisel kokku pretsendenditus taastepaketis koroonaviirusest tingitud kahjude leevendamiseks.\n\n\"Seetõttu ei saa Poola nõustuda mehhanismi selle versiooniga, mis tooks kaasa poliitiliste ja meelevaldsete kriteeriumide ülimuslikkuse sisulise hinnangu ees,\" märkis Morawiecki.\n\nEuroopa Liidu Nõukogu väitel kaitseb uus mehhanism EL-i eelarvet seal, kus õigusriigi põhimõtete rikkumine võib mõjutada eelarve mõistlikku kasutamist.\n\nEuroopa Liit kritiseeris septembris Poolat ja Ungarit oma esimeses raportis demokraatlike standardite järgimisest blokis, keskendudes peamiselt õigussüsteemi sõltumatusele.\n\nRaporti kohaselt on Poola kohtureformid kasvatanud täitev- ja seadusandliku võimu mõju õigussüsteemi üle ja seega nõrgestanud kohtute sõltumatust.\n\nPoola valitsus aga väidab, et reforme oli vaja, et võidelda korruptsiooniga ja eemaldada kohtusüsteemist viimased kommunismi jäänukid.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Poola peaminister Mateusz Morawiecki saatis Euroopa liidritele kirja, milles ähvardas vetostada Euroopa Liidu pikaajalise eelarve, kui see seotakse õigusriigi põhimõtete järgimisega.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Tutvu uudise pealkirja ja põhisisuga. Kasuta neid fakte, et luua pikk ja sisutihe lause, mis toimib loo sissejuhatusena.\n\n## Pealkiri:\n\nKöögiviljakasvatajad soovivad puu- ja köögivilja käibemaksu vähendamist\n\n## Põhitekst:\n\nPõllumajandus-kaubanduskoda, talupidajate keskliit ja aiandusliit tegid valitsusele ja riigikogule ettepaneku algatada seadusemuudatus kodumaise puu- ja köögivilja ning kartuli käibemaksu määra alandamiseks seniselt 20 protsendilt viiele protsendile.\n\nToiduainete käibemaksusoodustust pole neljas Euroopa Liidu liikmesriigis: Taanis, Bulgaarias, Leedus ja Eestis.\n\nLäti maksustab puu- ja köögivilju viieprotsendilise käibemaksuga juba 2018.\n\nAiandusliidu tegevjuht Raimond Strastin ütles ERR-ile, et puu- ja köögiviljade käibemaksu alandamine on kasulik kogu tarneahelale - nii tootjale, kaupmehele kui tarbijale.\nKuigi valitsusele ja riigikogule saadetud ettepanekus palutakse vähendada ainult kodumaise köögivilja ja kartuli käibemaksu, pole see tegelikult võimalik, kuna oleme osalised Euroopa Liidu ühisturul.\n\nEesti tootjad suudavad koduturu varustada kodumaise köögiviljaga umbes 60 protsendi ulatuses, marjade ja puuviljade isevarustamise tase on alla 10 protsendi.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Puu- ja köögivilja ning kartuli käibemaksumäära alandamine muudaks aiasaadused kauplustes odavamaks, ergutaks tarbimist ja aktiviseeriks kasvatajaid, leiavad aiapidajad ja köögiviljakasvatajad.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe uudis läbi ja pane oma kujutlusvõime tööle, et välja mõelda üks korralik sissejuhatav lause sellele loole.\n\n## Pealkiri:\n\nOotamatult kõrge koroonanäitaja koosnes mitme päeva proovidest\n\n## Põhitekst:\n\nUute positiivsete arvus ei kajastu ainult need, kes andsid proovi kolmapäeval, vaid needki, kes andsid esmaspäeval või teisipäeval, selgitas Fischer ajalehe nädalalõpulisale LP.\n\n\"Ilmselt on laboris tekkinud väike järjekord,\" ütles Fischer. \"Aga ajanihe pole väga suur. Eesti on isegi hästi hakkama saanud.\"\n\nTerviseameti meediasuhete spetsialisti Merilin Verniku sõnul kajastub proovi tulemus ameti statistikas siis, kui tulemus on kantud tervise infosüsteemi viimase 24 tunni jooksul, ja see ei olene sellest, millal inimene proovimaterjali andis.\n\nStatistika vahepealset langustrendi põhjendas Fischer sellega, et nädalavahetustel võetakse vähem proove ja selle mõju avaldub veel nädala keskelgi.\n\nFischeri sõnul näeb üldist trendi kõige paremini siis, kui võrrelda nädalaid, mitte päevi: see tähendab seda, et tuleb võrrelda selle nädala neljapäeval lisandunud uute positiivsete hulka eelmise ja üle-eelmise nädala neljapäeval lisandunutega.\n\n\"Oktoobri keskpaigast on nakatunute arvud pidevalt kahekordistunud,\" kommenteeris Fischer üldist trendi. 19.-25. oktoobrini lisandus keskmiselt 50 nakatunut päevas, sellest järgmisel nädalal 100, sellest järgmisel ehk eelmisel nädalal 200 ja nüüd nägime esimest korda 400 liginevat arvu.\n\nMida teeb praegu nakkuskordaja R? Fischeri hinnangul on see 1,2 ja 1,5 vahel, see tähendab, et üks nakatunu nakatab keskmiselt 1,5 inimest.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Ootamatult kõrge positiivsete koroonaproovide arv, mis neljapäeval ulatus 374 juhtumini, oli kokku saadud mitme päeva proovidest, ütles Eesti Päevalehele valitsuse koroonaprognoose tegev Krista Fischer.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe uudis läbi ja pane oma kujutlusvõime tööle, et välja mõelda üks korralik sissejuhatav lause sellele loole.\n\n## Pealkiri:\n\nUSA eelarvepuudujääk ulatus oktoobris 284 miljardi dollarini\n\n## Põhitekst:\n\nRahandusministeerium teatas neljapäeval, et föderaalvalitsuse eelarvedefitsiit oktoobris oli 284,1 miljardit dollarit ehk kaks korda suurem kui samal kuul aasta tagasi, mil see oli 134,5 miljardit.\n\n30. septembril lõppenud 2020. rahandusaasta puudujääk oli rekordiline 3,1 triljonit, mis purustas 2009. aasta rekordi (1,4 triljonit dollarit).\n\nKongressi eelarvekomisjon prognoosib, et selle rahandusaasta puudujääk püsib üle ühe triljoni dollari piiri.\n\nSelle aasta tegelik puudujääk sõltub mitmest faktorist, seal hulgas sellest, kas kongress suudab vähendada demokraatide ja vabariiklaste erimeelsusi kiitmaks heaks uusi toetusmeetmeid koroonapandeemia majandusmõjude leevendamiseks.\n\nOktoobris olid kulud ühtekokku 521,8 miljardit ehk 37,3 protsenti rohkem kui aasta tagasi.\n\nTulud langesid 3,2 protsenti, 237,7 miljardi dollarini, peegeldades osaliselt ka 14 miljardi dollari ulatuses üksikisiku tulumaksu laekumiste vähenemist.\n\nUSA valitsuse eelarveaasta kestab oktoobrist septembrini.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "USA alustab 2021. rahandusaastat, nii nagu eelmine lõppes, kasvava eelarvepuudujäägiga.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe uudis läbi ning loo sellele fantaasiarikas ja pikk lause, mis võiks uudist tutvustada.\n\n## Pealkiri:\n\nUSA valitsus lükkas videorakenduse TikTok keelu edasi\n\n## Põhitekst:\n\nKeeld pidi jõustuma 12. novembril.\n\nUSA kaubandusministeerium teatas, et ootab TikTokiga seotud kohtuprotsesside lõppu.\n\nPennsylvania föderaalkohus peatas 30. oktoobris TikToki keelamise määruse. USA valitsus vaidlustas neljapäeval kohtu otsuse.\n\nTikTok väitis, et isegi ajutine keeld teeks umbes 100 miljoni USA kasutajaga rakendusele pöördumatut kahju.\n\nTikTok on ameerika noorte seas populaarne, kuid valitsuse hinnangul on Hiina rakendus julgeolekuoht. President Donald Trump nõuab selle müümist mõnele USA firmale, sest vastasel juhul rakendus keelatakse.\n\nTikToki omanikfirmale ByteDance oli antud neljapäevani aega omandiküsimus USA-s lahendada, kuid firma esitas sel nädalal Washingtoni kohtule petitsiooni, paludes lisaaega.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "USA valitsus teatas neljapäeval, et lükkab videorakenduse TikTok keelu edasi.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe artikli pealkirja ja sisu. Kasuta oma loomingulisi võimeid, et koostada detailne ja põhjalik ühelauseline sissejuhatus sellele uudisele.\n\n## Pealkiri:\n\nLäti skulptorid katavad protestiks maksude tõstmise vastu oma taieseid\n\n## Põhitekst:\n\nSkulptorid katavad musta plastikuga paarkümmend skulptuuri Riias, seal hulgas mõned neist, mis püstitati juba aastakümneid tagasi.\n\n\"Me protesteerime maksude suurendamise vastu loometööle ajal, mil koroonaviirus on juba peatanud peaaegu kõik kultuuriüritused, vähendanud sissetulekut,\" ütles Läti Kunstnike Liit avalduses.\n\nRahandusminister Janis Reirs ütles AFP-le, et valitsus pidas kunstnike, kirjanike ja filmitegijate liitudega \"raskeid kõnelusi\" seoses kavandatava maksumuudatusega.\n\n\"Ma mõistan, et skulptorid on kõige rohkem mõjutatute seas, kuna neil on suured kulud materjalile iga töö jaoks, mida nad loovad,\" ütles minister, kuid ei pakkunud plaani muutmist.\n\nLäti loomeinimsed on ka varem protestinud plaani vastu, ladudes parlamendi ette tellised, kui kõnelused rahandus- ja kultuuriministriga olid skulptor Aigars Bikse sõnul \"nagu kõnelused tellisseinaga\".\n\nStatistika kohaselt võib maksumuudatus mõjutada Lätis umbes 39 000 inimest.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Läti skulptorid hakkasid neljapäeval katma oma taieseid protestiks valitsuse plaani vastu tõsta loomeinimeste maksukoormat.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe hoolikalt uudise pealkiri ja sisu ning kirjuta artiklile pikk sissejuhatav lause, kasutades oma kujutlusvõimet.\n\n## Pealkiri:\n\nPompeo külastab esimese USA välisministrina Iisraeli uusasundust\n\n## Põhitekst:\n\nIisraeli ajalehe Haaretz ja uudisteportaali Axios andmetel külastab Pompeo okupeeritud Läänekaldal Psagoti veinimõisa ning temast saab ka esimene USA välisminister, kes sõidab Golani kõrgendikele, mille annekteerimist Iisraeli poolt on tunnustanud president Donald Trump.\n\nUSA välisministeerium ei ole neid Pompeo peatuskohti kinnitanud.\n\nTeisipäeval andis ministeerium teada, et Pompeo väisab Iisraeli ja kohtub peaminister Benjamin Netanyahuga.\n\nPompeo visiit leiab aset kaks kuud enne presidendiks valitud Joe Bideni ametisseastumist.\n\nBiden on varem kritiseerinud Iisraeli uusasundusi ning lubanud teha diplomaatilisi jõupingutusi Palestiina riigi loomiseks.\n\nPompeo teatas täpselt aasta tagasi, et USA ei pea juudi asundusi okupeeritud Palestiina territooriumil ebaseaduslikuks. Washington läks sellega vastuollu ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsioonide ja praktiliselt kõikide teiste riikidega peale Iisraeli.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Mike Pompeost saab järgmisel nädalal esimene USA välisminister, kes külastab üht Iisraeli uusasundust okupeeritud Palestiina territooriumil, teatas neljapäeval meedia.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe artikli pealkirja ja sisu. Kasuta oma loomingulisi võimeid, et koostada detailne ja põhjalik ühelauseline sissejuhatus sellele uudisele.\n\n## Pealkiri:\n\nTrump keelas investeeringud sõjaväge aitavatesse Hiina firmadesse\n\n## Põhitekst:\n\nPresidendi täitevkorralduses seisab, et Hiina valitsus kohustab erafirmasid toetama neid tegevusi ja kapitaliturgude kaudu kasutab USA investoreid ära rahastamaks oma relvajõudude arengut ja moderniseerimist.\n\nInvesteerimiskeeld jõustub 11. jaanuaril ehk vaid mõned päevad enne Trumpi nelja-aastase ametiaja lõppu.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "USA president Donald Trump allkirjastas neljapäeval korralduse, millega keelab ameeriklastel investeerida Hiina firmadesse, mis võivad aidata sealseid relvajõude ja julgeolekustruktuure.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Süvene uudise pealkirja ja sisu ning kirjuta sellele loole sisukas ja informatiivne sissejuhatus, mille pikkus on üks lause.\n\n## Pealkiri:\n\nHilised väravad tõid Prantsusmaale kolm võidupunkti\n\n## Põhitekst:\n\nEsimesel poolajal oli mõlemal meeskonnal võimalusi, kuid väravaid ei löödud.\n\nTeine poolaeg surus Prantsusmaa tugevalt, Albaanial oli võimalusi vähe. Prantsusmaa surve kandis lõpuks vilja 90. minutil kui peaga lõi värava Antoine Griezmann. Kuuendal lisaminutil vormistas Dimitri Payet lõppseisuks 2:0.\n\nPrantsusmaa on kahe võiduga taganud koha kaheksandikfinaalis, Albaania jätkab võiduta.\n\nA-alagrupp, 15. juuni kell 22.00\nStade Vélodrome, Marseille\n\nPrantsusmaa\n\n2:0\n\nAlbaania\n\n90. Antoine Griezmann\n90.+6. Dimitri Payet\n-\nKohtunik: William Collum (SCO)\n\nMängu käik:\n\nPrantsuse algkoosseisust jäid üllatavalt välja Paul Pogba ja Antoine Griezmann\n\n4. minut: Giroud saab peaga löögile, kuid löök läheb mööda\n\n24. minut: Albaania sai terava tsenderduse kasti, aga ei pääsetud löögile\n\n36. minut: Giroud pealöök ebaõnnestus\n\n39. minut: Anjani sai kastis löögile, kuid löök takerdus prantsuse kaitsjasse\n\n44. minut: Albaania sai heast kohast karistuslöögi, kuid see läks napilt üle värava\n\nEsimene poolaeg on lõppenud.\n\nAlgab teine poolaeg.\n\n46. minut: Coman lööb napilt peaga mööda\n\n52. minut: Memushaj saab kastis löögile ning tabab posti\n\n54. minut: Pogba saab värava lähedalt löögile, kuid löök läheb üle\n\n67. minut: Giroud lööb värava eest peaga mööda\n\n69. minut: Giroud saab taas peaga löögile, aga tabab posti\n\n79. minut: Sagna lööb karistusala äärest üle\n\n83. minut: Sagna saadab tsenderduse kasti, aga prantslased ei ulatu selleni\n\n90. minut: Griezmann saab värava ees peaga löögile ja viib Prantsusmaa 1:0 juhtima!!\n\n90 + 6. minut: Payet teeb seisuks 2:0!!\n\nMäng on lõppenud.\n\nEnne mängu:\n\nPrantsusmaa alustas turniiri A-alagrupis raske võiduga, kui tulemusega 2:1 alistati Rumeenia. Seejuures lõi Prantsusmaa võiduvärava alles eelviimasel minutil tänu Dimitri Payeti suurepärasele sooritusele.\n\nAlbaania kaotas avavoorus Šveitsile 0:1, kuigi tervikuna polnud nende mängupilt halb, iseäranis arvestades asjaolu, et juba esimesel poolajal eemaldati kahe kollase kaardi tõttu kapten Lorik Cana.\n\nPrantsusmaa on võitnud Albaaniat kuuest mängus neljas, kuid just kahes viimases pole suudetud väikeriigi koondist alistada. Seejuures mullu juunis suutis Albaania tänu Ergys Kace karistuslöögile isegi 1:0 võita.\n\nPrantsusmaa saab loota eelkõige Payeti virtuoossusele ja Olivier Giroud' heale vormile - viimase kuue koondisemänguga on ta löönud kaheksa väravat. Samuti oodatakse endiselt palju Paul Pogbalt. Albaania peab aga kompenseerima kapten Cana puudumise.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Prantsusmaa tagas jalgpalli EM-finaalturniiril pääsu A-alagrupist kaheksandikfinaali, alistades Albaania 2:0 (0:0).",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Vaata läbi uudise pealkiri ja tekst ning loo loov sissejuhatav lause, mis haakub artikli sisuga.\n\n## Pealkiri:\n\nLionel Messi: nüüd algab uus Copa America ja rasked mängud alles tulevad\n\n## Põhitekst:\n\nVahetult enne turniiri selga vigastanud ja avamängust kõrvale jäänud Messi sekkus järgnenud mängudes pingilt, kui Argentina vastavalt Tšiili 2:1, Panama 5:0 ja Boliivia 3:0 alistas ning alagrupi võitis, kirjutab Soccernet.ee.\n\n\"Lõpetasime alagrupi nii, nagu tahtsime - grupi võitjana,\" märkis Messi. \"Võitsime kolm mängu, aga nüüd algab uus Copa. Rasked mängud alles tulevad.\"\n\nVähemalt esialgu Messil ja Argentinal aga vedas, sest veerandfinaalis tuleb vastu Uruguay seljatanud Venezuela ning poolfinaalis USA ja Ecuadori paari võitja, vältida suudeti nii samuti välja langenud Brasiiliat kui grupis teiseks jäänud Kolumbiat. Teises tabelipooles lähevad kokku Peruu-Kolumbia ja Mehhiko-Tšiili.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Argentina jalgpallitäht Lionel Messi tõdes, et Copa Americal ei saa nende koondis alagrupiturniirilt suurt midagi kaasa võtta.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Süvene uudise pealkirja ja sisu ning kirjuta sellele loole sisukas ja informatiivne sissejuhatus, mille pikkus on üks lause.\n\n## Pealkiri:\n\nMihkel Räim sai Kanadas toimunud velotuuril kokkuvõttes kolmanda koha\n\n## Põhitekst:\n\nPühapäeval sõidetud viimase etapi võitis Rally Cycling meeskonna ameeriklane Eric Young. Räim lõpetas peagrupi esimesena ja sai 7. koha (+0.34), kirjutab Rattauudised.ee.\n\nKokkuvõttes võitis velotuuri kohalik sportlane Ryan Roth (Silber Pro Cycling). Sama meeskonna rattur Ben Perry oli teine ning Räim kolmas. Kaotust võitjale vaid 10 sekundit.\n\nRäim võttis viimase võistluspäeva oma Facebooki lehel kokku nii: “Oleksime võinud starti minna ja olla rahul teise kohaga kokkuvõttes aga meile see ei sobinud. Tahtsime võita. Võtsime veidi riske ja ei tahtnud Silberi taktikepi all sõita. Lõppude lõpuks kukkusin kokkuvõttes ühe koha võrra aga see väga midagi ei muuda. Nii või naa võitu ei saanud. Eks andis tunda ka Boivini puudumine ning see, et Silberil oli 7 meest alles ja meil 5. Poisid tegid küll viimane etapp ilusat tööd ja proovisid asja koos hoida, kuid viimane tõus kahjuks sai väike punt minema ja ette nad jäidki. Eks oli mu enda viga ka, oleksin pidanud põhjagaasiga viimase tõusu panema ja rohkem riskima. Eks vigadest õpitakse.\"\n\n\"Järgmine sõit on kolmapäeval, alustan Beauce velotuuri, mis kestab pühapäevani. Profiililt on see raskem ning paar head meeskonda on ka juures. Kokkuvõtte peale kindlasti ei lähe, kuna tuuril on eraldistart ja üks etapp mäefiniš. Kindlasti tahan midagi ilusat ära teha etappidel.\"\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Mihkel Räim (Cycling Academy) teenis Kanadas lõppenud 2.2 kategooria mitmepäevasõidu Grand Prix Cycliste de Saguenay kokkuvõttes kolmanda koha.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Tutvu artikli sisuga ja loo sellele pika lausega sissejuhatus, mis köidab lugeja tähelepanu.\n\n## Pealkiri:\n\nUSA võimud hoiatasid rünnakute eest moslemite vastu\n\n## Põhitekst:\n\n\"Kodaniku- ja inimõiguste rikkumised on FBI prioriteet. Me uurime äärmiselt põhjalikult kõiki vahejuhtumeid, kus isikuid rünnatakse nende kuuluvusega seoses, olgu see siis rass, usk või seksuaalne orientatsioon,\" ütles eriagent Ron Hopper ajakirjanikele.\n\nÖöl vastu pühapäeva tappis Omar Mateen Orlando geiklubis Pulse 49 ja haavas 53 inimest. Ründaja hukkus tulevahetuses politseiga. Äärmusrühmitus Islamiriik (IS) teatas pärast massimõrva, et Mateen tegutses \"kalifaadi sõdurina Ameerikas\".\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "USA prokuratuur ja Föderaalne Juurdlusbüroo hoiatasid kolmapäeval, et sagenenud rünnakuid moslemite vastu ei kavatseta sallida ja neid uuritakse põhjalikult.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe uudis läbi ning loo sellele fantaasiarikas ja pikk lause, mis võiks uudist tutvustada.\n\n## Pealkiri:\n\nLeedu juhid ei osale seksuaalvähemuste rongkäigus \"Võrdsuse eest\"\n\n## Põhitekst:\n\nSeejuures tunnistavad nad kõik õigust oma veendumustele ja neid väljendada.\n\n\"Meie riigi põhiseaduse 25. artikkel näeb ette iga inimese õiguse oma veendumustele ja vabaduse väljendada neid mitmesugustel seadusega keelamata viisidel, sh ka rongkäiguga,\" kommenteeris presidendikantselei rongkäigu korraldamist BNS-ile.\n\nSelles seisab ka, et president Dalia Grybauskaitė ei rongkäikudel ei osale.\n\nPeaministri pressiesindaja Evelina Butkutė-Lazdauskienė ütles BNS-ile, et peaminister Algirdas Butkevičiuse osalemist 18. juuni üritustel ei ole ette näha, kuid valitsuse kantselei saadab Baltic Pride'ile oma esindaja.\n\n\"Peaminister pooldab sallivuse kasvatamist laias mõttes, sallivust isikliku valiku, rassi, keele, veendumuste suhtes, kuid on homofoobsete avalduste ja muude sallimatusavalduste ning vaenu külvamise vastu, sest need on vastuolus demokraatia alustega,\" seisis peaministri avalduses.\n\nLeedu seimi esimees Loreta Graužinienė tervitas kolmapäeval Vilniuses peetavat Baltic Pride'i, kuid ütles, et rongkäiku ei lähe, sest tahab veeta pühapäeva perekonna seltsis.\n\nKolmas geiparaad Baltic Pride korraldatakse 18. juunil Vilniuse Gediminase avenüül. Meeleavaldusel peaks osalema kuni tuhat inimest. Baltic Pride 'iga seotud üritused kestavad 13.-19. juunini.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Leedu president, peaminister ega seimi esimees ei kavatse osaleda nädalavahetusel Vilniuses korraldataval seksuaalvähemuste rongkäigul \"Võrdsuse eest\".",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Süvene uudise pealkirja ja sisu ning kirjuta sellele loole sisukas ja informatiivne sissejuhatus, mille pikkus on üks lause.\n\n## Pealkiri:\n\nKeskerakondlastest saadikud avaldasid küüditamisavaldusele hääle andmata jätmise põhjuse\n\n## Põhitekst:\n\nAvalduse üle jätsid eile hääletamata Dmitri Dmitrijev, Olga Ivanova, Mihhail Korb, Valeri Korb, Martin Repinski, Mihhail Stalnuhhin ja Vladimir Velman.\n\nVladimir Velman, Dmitri Dmitrijev ja Mihhail Stalnuhhin põhjendasid hääletamata jätmist sellega, et riigikogu põhiseaduskomisjon ei olnud arvestanud ettepanekuga, lisada avaldusse see, et 1941. aastal sattusid küüditatute sekka peale eestlaste ka teised Eestis elavad rahvad, kirjutab Postimees.\n\nMartin Repinski ja Olga Ivanova selgitasid, et nemad olid hääletamise ajal mujal.\n\nValeri Korbilt Postimees kommentaari ei saanud.\n\nMihhail Korb ütles venekeelsele Postimehele, et oluline on rakendada kõik jõupingutused selle nimel, et midagi sellist nagu küüditamine enam ei korduks ja keegi ei langeks enam poliitiliste ambitsioonide ohvriks.\n\nRiigikogu võttis vastu avalduse, milles on öeldud, et riigikogu mälestab neid inimesi, kes 75 aastat tagasi vägivaldselt küüditati ning kellest paljud kaotasid oma pered ja elu.\n\nAvalduse poolt hääletas 83 riigikogu liiget, vastu ei hääletanud keegi, kuid hääletama jättis seitse saadikut Keskerakonna fraktsioonist.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Seitse Keskerakonna parlamendisaadikut põhjendasid, miks nad jätsid eile riigikogus juuniküüditamist puudutavale avaldusele oma hääle andmata.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe artikli pealkiri ja sisu, seejärel loo pikk ja põnev lause, mis võiks olla artikli sissejuhatus.\n\n## Pealkiri:\n\nBBC: WADA dopingukütte on Venemaal ähvardatud, üritatud petta ja takistada\n\n## Põhitekst:\n\nSee uudis tuli kaks päeva enne Venemaa jaoks üliolulist päeva, kui Rahvusvaheline Kergejõustikuliit IAAF teeb otsuse, kas venelased pääsevad sel suvel Rio de Janeiro olümpiamängudele võistlema.\n\nEelmise aasta novembris tulid WADA uurimise tulemusena välja Venemaal toimunud laiaulatuslik dopingu kasutamine ja korruptsioon testimistel. IAAF otsustas seejärel kõik Venemaa kergejõustiklased rahvusvahelistelt võistlustelt eemaldada.\n\nWADA raport toob välja veel ka konkreetseid näiteid, kuidas erinevad Venemaa sportlased on üritanud dopinguproovi andmisest pääseda või dopingukütte petta.\n\nÜks sportlane olevat WADA inimese nähes joostes põgenenud ning üks teine sportlane oli staadionilt lahkunud koguni võistluse ajal ning hiljem teda leida ei õnnestunud.\n\nÜks naissportlane üritas ametnikke petta sellega, et oli enda kehasse paigutanud anuma, mis \"tõenäoliselt sisaldas keelatud ainetest puhast uriini\".\n\nKui see naine üritas oma leiutist kasutada, siis lekkis see põrandale ning asi tuli välja. Väidetavalt on sama sportlane üritanud varem WADA töötajatele altkäemaksu pakkuda ning tema dopinguproovides on leitud kahtlasi näitajaid.\n\nLisaks on WADA töötajaid ähvardatud osadesse suurema sõjalise tähtsusega linnadesse sisenemisel ning riiklikud julgeolekuagendid on ähvardanud dopingukütte maalt välja saata. Samuti on Venemaa tolliametnikud avanud riigist välja saadetud dopinguproove.\n\nOsadel olümpiakavas olevatel spordialadel, näiteks maadluses, on võistlused peetud linnades, kuhu WADA ametnikel puudub ligipääs väidetavate rahvarahutuste ettekäändel. Seetõttu jäid dopinguproovid võtmata näiteks Venemaa tõstmise ja kreeka-rooma maadluse meistrivõistlustel.\n\nUudist täiendatakse...\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "BBC vahendas teisipäeva õhtul WADA raportile viidates, et Venemaal tegutsevaid dopingukütte on kimbutamas käinud riigi võimuorganid ning neid on sunnitud dopinguproovide võtmine lõpetama.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Tutvu uudise pealkirja ja põhisisuga. Kasuta neid fakte, et luua pikk ja sisutihe lause, mis toimib loo sissejuhatusena.\n\n## Pealkiri:\n\nPingilt tagasi mängu vahetatud Prosa tõi Florale AIK vastu viigi\n\n## Põhitekst:\n\nKüllaltki võimalustevaese avapoolaja järel vahetati algkoosseisus alustanud Albert Prosa Flora poolt pingile, aga kuivõrd tegu oli sõprusmänguga, siis olid lubatud ka tagasivahetused, kirjutab Soccernet.ee.\n\nSunnitud vangerduse põhjustas 86. minutil vigastada saanud Hannes Anieri, kes vaid paar minutit varem palli 20 meetrilt latti saatis. Juba kohtumise teisel minutil pidi haiget saanud Kevin Aloe asemel väljakule tulema Markus Jürgenson.\n\nProsa lõigi lõpuks Flora ainsa värava, kui 87. minutil saatis Rauno Sappineni löögi järel postist põrkunud palli väravasse. Mõned minutid varem oli AIK juhtima läinud, kui rootslased realiseerisid Richard Alandi tekitatud penalti.\n\nAIK - Tallinna FC Flora 1:1 (0:0)\npen. Daniel Sundgren - Albert Prosa\n\nFlora: Aland, Aloe, Tamm, Vihmann, Kams, Gussev, Lepistu, Sappinen, Kokla, Beglarišvili, Prosa.\nVarus: Toom, Šlein, Jürgenson, Baranov, Ainsalu, Anier, Alliku, Saliste.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "FC Flora jalgpallimeeskond käis juunipuhkuse ajal mängupraktikat saamas Stockholmis, kus kohaliku AIK-ga 1:1 viiki mängiti.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Vaata läbi uudise pealkiri ja tekst ning loo loov sissejuhatav lause, mis haakub artikli sisuga.\n\n## Pealkiri:\n\nObama kohtus Valges Majas dalai-laamaga\n\n## Põhitekst:\n\nValge Maja ametnik kinnitas, et kohtumine toimus, kuid ei avalikustanud enamat, vahendas Reuters.\n\nValge Maja pressiesimdaja Josh Earnest ütles, et Obama toetab Tiibeti religioossete traditsioonide säilitamist, kuid USA poliitika, et Tiibet on Hiina osa, ei ole muutunud.\n\nEarnest lisas, et kohtumine Valge Maja residentsis, mitte Ovaalkabinetis, näitab samuti, et kohtumine oli isiklikku laadi.\n\n\"President näitas, et hindab dalai laama õpetusi ja usub Tiibeti unikaalsete religioossete, kultuuriliste ja keeleliste traditsioonide säilitamisse,\" ütles Earnest.\n\nHiina välisministeerium hoiatas, et dalai-laamaga kohtumine kahjustab Hiina-USA suhteid.\n\nJärgmisel nädalal peaks aga Washingtoni külastama Taiwani uus president Tsai Ing-wen. Arvata on, et ka see kohtumine ärritab tõsiselt Hiina Rahvavabariiki.\n\nPeking hoiatas juba eile, et USA peab täitma oma lubadust mitte toetada separatistlikku tegevust.\n\nHiina välisministeeriumi pressiesindaja Lu Kang rõhutas, et mõlemad kohtumised puudutavad nn ühe Hiina poliitikat ehk Pekingi diplomaatilist seisukohta, et nii Tiibet kui ka Taiwan Hiina Rahvavabariigi lahutamatud osad ning et seda peavad tunnistama ka välisriikide valitsused.\n\nLu tuletas meelde, et USA on olnud vastu Taiwani (Hiina Vabariigi) iseseisvumisele ja et Washington on tunnistanud Tiibeti kuulumist Hiinale.\n\n\"Me nõuame, et USA valitsus peaks siiralt oma lubadustest kinni ja käsitleks seda teemat vastutustundlikult kooskõlas \"ühe Hiina\" printsiibiga ning ei annaks ruumi ühelegi isikule või tegevusele, mille eesmärgiks on \"kahe Hiina\" loomine või Hiina lõhestamine,\" selgitas kõneisik.\n\nObama võttis dalai-laama Washingtonis vastu viimati 2014. aastal ja siis lubas USA president tiibetlaste inimõigusi \"tugevalt toetada\". Peking kritiseeris siis kohtumist ja Obama sõnu teravalt.\n\nDalai-laama on ise öelnud, et ei taha Tiibetile iseseisvust, vaid tegelikku autonoomiat.\n\nReutersile rääkis ta käesoleva nädala alguses, et Obama näol on tegu \"pikaaegse sõbraga\", keda ta hindab muuhulgas seetõttu, et Obama on normaliseerinud suhteid Kuuba ja Iraaniga ning külastanud Vietnami ja Hiroshimat.\n\nKüsimusele, kuidas võiks Peking järjekordsele kohtumisele reageerida, vastas dalai-laama järgnevalt: \"Ma ei tea, seda te peate neilt küsima. Ma arvan, et Pekingist rääkides ei saa me teha üldistusi. Pekingis on erinevaid arvamusi. Mõnel inimesel on seal realistlikumaid arvamusi. Mõned on aga karmimal seisukohal, mis on kitsarinnalisem.\"\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "USA president Barack Obama kohtus täna Valges Majas eksiilis elava Tiibeti usujuhi dalai-laamaga.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Tutvu artikli sisuga ja loo sellele pika lausega sissejuhatus, mis köidab lugeja tähelepanu.\n\n## Pealkiri:\n\nŠveits pidi Rumeenia vastu viigiga leppima\n\n## Põhitekst:\n\nRumeenia asus kohtumist 18. minutil Bogdan Stancu penaltist juhtima. Mäletatavasti teenis Rumeenia ka avamängus Prantsusmaa vastu penalti ning ka siis realiseeris selle Stancu, seega sai Stancust esimene mees tänavusel EM-il, kel kirjas kaks väravat.\n\nŠveitsil oli mõlemal poolajal rohkelt võimalusi, 57. minutil jõudis Admir Mehmedi ka sihile, kuid rohkem väravaid šveitslastel lüüa ei õnnestunud.\n\nŠveitsil on nüüd kahe mänguga kirjas neli punkti, viimases mänguvoorus kohtutakse Prantsusmaaga. Rumeeniale oli see esimene punkt.\n\nA-alagrupp, 15. juuni kell 19.00\nParc des Princes, Pariis\n\nRumeenia\n\n1:1\n\nŠveits\n\n18. Bogdan Stancu pen.\n57. Admir Mehmedi\nKohtunik: Sergei Karasjov (RUS)\n\nMängu käik:\n\n6. minut: Seferovic pääseb löögile, aga löök läheb mööda\n\n9. minut: Keseru suunab palli peaga värava poole, aga Šveitsi väravavaht saab selle probleemideta kätte\n\n16. minut: väravavaht tõrjub Seferovici pealelöögi\n\n17. minut: Rumeenia teenib penalti! Lichtsteiner kiskus trahvikastis vastast särgist\n\n18. minut: Stancu realiseerib penalti ja viib Rumeenia juhtima!!\n\n21. minut: Tatarusanu tõrjub Schäri pealelöögi\n\n25. minut: Chipciu lööb kaugelt mööda\n\n28. minut: Rumeenial taas hea võimalus, aga Sapunaru lööb posti\n\n33. minut: Šveitsil karistuslöök, aga Rodriguez lööb otse väravavahile sülle\n\n39. minut: Džemaili lööb peaga napilt mööda\n\n44. minut: Lichtsteiner suunab palli peaga rumeenlaste värava suunas, aga Tatarusanu püüab\n\nEsimene poolaeg on lõppenud.\n\nAlgab teine poolaeg.\n\n53. minut: Väga ohtlik olukord šveitslaste värava all, Djourou on lähedal omaväravale\n\n57. minut: Mehmedi saab nurgalöögi järel palli ja viigistab mängu!!\n\n68. minut: Vahetusest mängu tulnud Embolo pääseb peaga löögile, aga lööb mööda\n\n75. minut: Shaqiri käärlöök läheb üle värav\n\n77. minut: Šveitsil karistuslöök, aga Shaqiri lööb täpselt müüri\n\n78. minut: Keseru lööb šveitslaste väravavahile sülle\n\n86. minut: Karistuslöök Šveitsil, Rodriguez lööb väravavahile kätte\n\n89. minut: Tatarusanu püüab Langi pealelöögi\n\nKohtumine on lõppenud!\n\nEnne mängu:\n\nRumeenia kohtus turniiri avamängus võõrustaja Prantsusmaaga ja pakkus favoriidile südi vastupanu, kuid Dimitri Payeti iluvärav 89. minutil tõi kohalikele siiski 2:1 võidu.\n\nŠveits mängis teisel päeval eeldatava autsaideri Albaaniaga ning sai tänu Fabian Schäri viienda minuti tabamusele 1:0 võidu, kuid paljusid šveitslaste esitus ei veennud. Seda enam, et albaanlased mängisid suurema osa mängust vähemuses.\n\nŠveits võib täna esimese meeskonnana kindlustada edasipääsu 16 parema hulka. Rumeenia peab aga igal juhul vältima kaotust, mis viiks nende šansid minimaalseteks.\n\nAjalugu kummalegi eelist ei anna. 12 korda on vastamisi oldud ning mõlemad on teeninud viis võitu. Kaks mängu on lõppenud viigiga. Suurturniiril kohtuti viimati 1994. aastal ja toona võitsid šveitslased suurelt 4:1. Viimati 2012. aastal sai aga Rumeenia võõrsil võidu 1:0.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Jalgpalli EM-finaalturniiril oli Šveitsil võimalus tagada edasipääs A-alagrupist kaheksandikfinaali, kuid Rumeeniaga lepiti 1:1 (0:1) viiki.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Vaata läbi uudise pealkiri ja tekst ning loo loov sissejuhatav lause, mis haakub artikli sisuga.\n\n## Pealkiri:\n\nWarriorsi põhitsentri jaoks on finaalseeria vigastuse tõttu lõppenud\n\n## Põhitekst:\n\n31-aastane austraallane vigastas seeria viiendas kohtumises põlve ning lahkus mängust kaaslaste toel. Koheselt tehtud uuringu tulemused saadi kätte teisipäeval ning arstide sõnul kulub paranemiseks 6-8 nädalat.\n\nTeist järjestikust meistritiitlit jahtiv Golden State oli viiendas mängus ilma oma ühe põhitegija Draymond Green'ita, kes sai NBA-lt ühe mängu pikkuse mängukeelu.\n\nFinaalseeria jätkub Cavaliersi koduväljakul neljapäeval ning vajadusel peetakse otsustav seitsmes mäng Warriorsi kodupubliku ees 20. juunil.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Korvpalliliigas NBA sai finaalseerias Cleveland Cavaliersi vastu 3:2 eduseisus olev Golden State Warriors teisipäeval ebameeldiva uudise, kui selgus, et viimases mängus vigastada saanud põhitsenter Andrew Bogut neid enam sellel hooajal aidata ei saa.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Vaata läbi uudise pealkiri ja tekst ning loo loov sissejuhatav lause, mis haakub artikli sisuga.\n\n## Pealkiri:\n\nEesti toit on Euroopa Liidu keskmisest odavam, alkohol kallim\n\n## Põhitekst:\n\nEesti toidukorvi hind oli eelmisel aastal 88 protsenti Euroopa Liidu keskmisest, selle osana leiva- ja teraviljatoodete hind 89 protsenti, liha 79 protsenti ja piima, juustu ning munade hind 90 protsenti keskmisest tasemest. Alkohoolsed jookide hind oli aga 2015. aastal 104 protsenti Euroopa Liidu keskmisest ja tubakatoodete hind 62 protsenti keskmisest tasemest.\n\nKõige kõrgemad toidukaupade hinnad olid Taanis (145 protsenti keskmisest), Rootsis (124 protsenti), Austrias (120 protsenti), Soomes ja Iirimaal (mõlemas 119 protsenti keskmisest). Kõige madalamad hinnad aga Poolas (63 protsenti keskmisest), Rumeenias (64 protsenti), Bulgaarias (70 protsenti). Eestist odavamad olid toidukaubad veel ka Leedus (78 protsenti keskmisest) ja Ungaris (79 protsenti).\n\nKõige kallim alkohol oli möödunud aastal Iirimaal (175 protsenti keskmisest), Soomes (172 protsenti) ja Ühendkuningriigis (163 protsenti). Lätis oli möödunud aastal alkoholi keskmine hind 106 protsenti EL-i keskmisest.\n\nKõige suurem oli hinnaerinevus Euroopa Liidus tubakatoodete osas - siin olid kõige kallimad hinnad Ühendkuningriis (218 protsenti keskmisest), Iirimaal (189 protsenti keskmisest) ja Prantsusmaal (127 protsenti keskmisest), kõige odavamad hinnad aga Bulgaaris (50 protsenti keskmisest), Leedus (56 protsenti keskmisest) ja Lätis (59 protsenti keskmisest).\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Eestis on toidukaubad 12 protsendipunkti odavamad Euroopa Liidu keskmisest, samas alkohoolsed joogid 4 protsendipunkti kallimad kui ühenduses keskmiselt, selgub kolmapäeval avaldatud Eurostati andmetest.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Pärast artikli pealkirja ja põhiteksti lugemist kasuta oma loovust, et koostada sisutihe ja pikk sissejuhatav lause.\n\n## Pealkiri:\n\nLille'i tänavatel algasid uued rahutused ja politsei kostitas Inglise fänne pisargaasiga\n\n## Põhitekst:\n\nKohal paiknevate Briti meedia esindajate sõnul on probleemseid kohti linnas mitmeid ning politsei käib märatsevatel vutifännidel järel ning aeg-ajalt lahvatavad kokkupõrked, kus politseinikud kasutavad fännide peal kumminuiasid, kuid välja on lastud ka pisar- ja pipragaasi.\n\nOlukord muutub iga hetkega ning pole päris kindel, mis seekordsed rahutused tekitas. Selge on see, et Prantsuse politsei üritab Lille'i tänavad jalgpallifännidest tühjaks teha.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Prantsusmaa väikelinnas Lille'is on pinged Inglismaa jalgpallifännide ja kohaliku politsei vahel kasvanud üle kriitilise piiri, kui võimuesindajad on pidanud kasutusele võtma nuiad, pipragaasi ja pisargaasi.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Tutvu artikli sisuga ja loo sellele pika lausega sissejuhatus, mis köidab lugeja tähelepanu.\n\n## Pealkiri:\n\nSaksamaal hukkus tellingute kokkuvarisemise tõttu inimene\n\n## Põhitekst:\n\nÕnnetus juhtus Wernecki linna lähedal, vahendas BBC.\n\nPolitsei sõnul sai ka kuus inimest raskelt vigastada.\n\nPolitsei pressiesindaja Kathrin Thamm ütles, et kokku varises nii silla äsja ehitatud 40 meetri pikkune osa kui ka selle ümber olnud tellingud. Tema sõnul ei ole veel teada, mis õnnetuse põhjustas.\n\nÕnnetuse ajal oli tellingutel töötamas umbes 20 töölist.\n\nEsialgu teatas politsei vähemalt kahest hukkunust.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Saksamaal Baieri liidumaal varisesid maanteesilla ehitusel tellingud kokku, hukkus üks inimene, teatas politsei.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe hoolikalt uudise pealkiri ja sisu ning kirjuta artiklile pikk sissejuhatav lause, kasutades oma kujutlusvõimet.\n\n## Pealkiri:\n\n\"TV 10 olümpiastarti\" sarjast ilmub raamat\n\n## Põhitekst:\n\n\"Teose keskpunktis on „TV 10 olümpiastarti“ sarjast välja kasvanud olümpialaste ja eri põlvkonna kergejõustiklaste kujunemislood, millele lisavad vürtsi teistel spordialadel silma paistnud sportlaste, õpetajate, treenerite ja sarja eestvedajate meenutuskillud ning rohked fotod,“ selgitas Andrus Nilk.\n„Olen ju alati teadnud, kui palju suurepäraseid sportlasi on „TV 10 olümpiastarti“ kasvatanud, kuid ikkagi hämmastas, et sisuliselt iga ala on armastatud telesarjast heas mõttes kasu lõiganud - jalgpallurid, võrkpallurid, käsipallurid, rääkimata individuaalalade tegijatest. Mul on hea meel, et saan kõiki neid eripalgelisi lugusid kuulata ning hiljem ka lugejatega jagada,\" ütles Kristi Kirsberg.\nTeiste spordialade tähtedest on sarjas võistelnud näiteks Tanel Kangert, Martin Liivamägi, Kaarel Nurmsalu, Siim-Sander Vene, Keith Pupart, Mikk Pinnonen, Anu Ennok, Karol Mets. Rio olümpiamängude debütantidest on sarjas osalenud Tanel Laanmäe, Maicel Uibo, Karl Robert Saluri, Roman Fosti. Kokku on koguni 26 sarjas osalenud kergejõustiklast jõudnud olümpiale.\n„Valmimas on unikaalne ja mitmekihiline raamat. Tegu pole pelgalt klassikalise spordiraamatu ega ka spordiajaloo raamatuga. Koostööleppe sõlmijad leiavad, et kirjutamisel-koostamisel on Eesti inimeste elu- ja edulugude raamat, mis kajastab ka Eesti lähiajalugu ja arengut,“ arvas kirjastaja Enno Tammer.\n„„TV10 olümpiastardi“ ajaloo kirjapanek on tänuväärt tegevus, et tulevastele põlvedele jääks hea ülevaade pikaajalisest ja populaarsest võistlusest,“ ütles Kergejõustikuliidu president Erich Teigamägi. \"Eesti kergejõustiku 100 tegevusaastat said ülevaatlikus koguteoses 2009.a jäädvustatud, selleks, et 55 aasta pärast saaks hõlpsamini jäädvustada „TV 10 olümpiastardi“ 100-aastast tegevust, on otstarbekas nüüd alustada. Meeldiv, et saame seda teha koos professionaalsete koostööpartneritega.“\nERRi sporditoimetuse juhi Rivo Saarna sõnul on 1971. aastast ETV sporditoimetuse ja Eesti Kergejõustikuliidu koostöös toimuv sari maailmas ainulaadne noori innustav võistlus ja ühtlasi vanim telesaatesari Eestis. „Nii staadionil kui ekraanil järjepidevalt spordivaimu kasvatanud võistlussarjal on Eesti teleajaloos ja noortespordi arengus asendamatu positsioon. Meie ülesanne on väärtuslikku traditsiooni hoida ning ajaga kaasas käies seda tänuväärset formaati arendada,\" ütles Saarna.\nSaatesarja produtsent ja saatejuht Anu Säärits kutsub kõiki sarja vilistlasi jagama oma mälestusi - värvikaid lugusid ja fotosid. \"Mälestused võivad olla nii võistluste jäädvustused kui treenerite ja vanemate väljaütlemised või emotsioonid, mis on seotud auhindade ja teleintervjuudega. Oma loo võiks teele panna ka need, kes väga tahtsid, kuid ei pääsenud sarjas starti,“ julgustas Anu Säärits kõiki oma muljeid jagama.\n\nIgal kujul meenutused on oodatud e-posti aadressile: [email protected] või posti teel Eesti Rahvusringhääling, Gonsiori 27, 15029 Tallinn.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Tuleval aastal ilmub Tammerraamatu kirjastuse, Eesti Rahvusringhäälingu ja Eesti Kergejõustikuliidu koostöös ülevaatlik raamat 45-aastase ajalooga laste- ja noorte võistlussarjast „TV 10 olümpiastarti“. Selle kinnituseks sõlmiti täna Kadrioru staadionil heade kavatsuste leping. Raamatu autorid on kogenud spordiajakirjanikud Andrus Nilk ja Kristi Kirsberg.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Vaata läbi uudise pealkiri ja tekst ning loo loov sissejuhatav lause, mis haakub artikli sisuga.\n\n## Pealkiri:\n\nPrantsusmaa saatis Venemaa ja Inglismaa fännide tõttu Lille'i suure hulga politseinikke\n\n## Põhitekst:\n\nPrantsusmaa püüab meeleheitlikult vältida vägivalda, mis puhkes laupäeval Marseille's Inglise-Vene jalgpallimängu eel, vahendas Reuters.\n\nLille'i võimud on seetõttu keelustanud alkoholi müügi ja avaliku tarbimise ning tugevdanud julgeolekut.\n\n\"Täna on meetmed väga lihtsad: ujutada avalik ruum politseinikega üle, nii et seal ei oleks ühelgi moel ruumi huligaansusteks,\" ütles spordiminister Patrick Kanner RTL-i raadiole.\n\nKuigi Venemaa ja Inglismaa meeskonnad omavahel Lille'is ei mängi, toimuvad nende järgmised matšid teineteisest vaid mõne kilomeetri kaugusel. Venemaa kohtub Slovakkiaga ning Inglismaa Lens'is Walesiga.\n\nPärast väiksemaid rüselusi Lille'i raudteejaama juures teisipäeva õhtul, oli Lille täna lõunani rahulik.\n\nPolitsei teatel on aga Lille'is ülekuulamiseks kinni peetud neli Vene jalgpallifänni. Kaks neist võeti kinni ööl vastu tänast - nad olid autos purjus ja neil olid relvad. Lille'i politseiallikas ütles, et relvadeks olid puupulgad.\n\nTeised kaks võeti kinni teisipäeval Inglise fännidega kaklemise pärast.\n\nHiljem teatasid kohalikud võimud, et neli fänni saadetakse Prantsusmaalt välja.\n\nAllika sõnul vahistati täna hommikul veel kolm jalgpallifänni, kuid nende rahvust ei ole avalikustatud.\n\nNii Venemaad kui ka Inglismaad on ähvardatud Euroopa meistrivõistlustelt välja heitmisega, kuna sajad fännid Marseille's kaklesid.\n\nVastupidiselt Marseille'le, kus fännid said alkoholi tarbida, ei saa nad seda kuni reedeni kehtestatud keelu tõttu teha Lille'is ja Lens'is. Neis paigus on baarid ja kohvikud suletud ning kauplusd ja tanklad ei tohi alkoholi müüa.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Tuhanded Venemaa ja Inglismaa jalgpallifännid saabusid täna Lille'i ning Prantsusmaa valitsus teatas, et ujutab linna seetõttu politseinikega üle.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Tutvu artikli sisuga ja loo sellele pika lausega sissejuhatus, mis köidab lugeja tähelepanu.\n\n## Pealkiri:\n\nOrlando lähistel käib klaperjaht väikelapse kaasa viinud alligaatorile\n\n## Põhitekst:\n\nOrange'i maakonna šerif Jerry Deming rääkis CNNile, et laps sumas veepiiril, kui krokodill teda ründas. Isa läks vette ja üritas poega alligaatori haardest päästa, tema käsi sai veidi vigastada, kuid last tal kätte saada ei õnnestunud. Vette tormas last otsima ka tema ema.\n\nPäästjad on last juba tunde otsinud, appi on võetud ka helikopterid ning enne ei kavatseta loobuda, kuni poiss leitakse. Tunnistajate sõnul on kohal vähemalt kümme päästeautot ja hulk päästepaate ning rand on külastajatele suletud.\n\n\"Kurb tõsiasi on see, et möödunud on mitu tundi ja ilmselt ei leia me elusat keha,\" nentis šerif varem.\n\n15 tundi pärast õnnetust tõdes Deming, et pole kahtlustki, et poiss on surnud.\n\nTa lisas, et varem ei ole selles piirkonnas midagi taolist juhtunud. Demingi hinnangul oli krokodill ligi paar meetrit pikk, kuid täpselt pole seda teada.\n\nNeljaliikmeline pere - vanemad, poeg ja nelja-aastane tütar - olid pärit Nebraskast ja saabusid pühapäeval Walt Disney kuurortisse Seven Seasi laguuni läheduses asuvasse hotelli puhkust veetma.\n\nLaguuni ääres on šerifi sõnul ka ujumist keelav silt ja peale lapse ei olnud rünnaku ajal kedagi vees. Vesi ei ole ujumiseks ette nähtud ilmselt just alligaatorite tõttu, lisas ta.\n\n\"See on Florida ja alligaatorid veekogus ei ole siin harvad,\" sõnas Deming.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Orlando lähistel ühes Walt Disney kuurorti laguunis otsitakse meeleheitlikult kaheaastast poissi, kes alligaatorirünnaku järel kadunuks jäi. Politsei sõnul pole kahtlust, et laps on surnud.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe uudis läbi ja pane oma kujutlusvõime tööle, et välja mõelda üks korralik sissejuhatav lause sellele loole.\n\n## Pealkiri:\n\nJürgen Zopp kaotas Ilkley turniiril kohe avaringis noorele venelasele\n\n## Põhitekst:\n\nMaailma edetabelis 169. kohal paiknev 28-aastane eestlane kaotas esimeses matšis 6:7, 3:6 ATP edetabelis 231. positsioonil paiknevale 20-aastasele venelasele Daniil Medvedevile, kes pääses põhitabelisse läbi kvalifikatsiooni.\n\nSee oli Zoppi jaoks viimaseks võimaluseks testida oma vormi enne Wimbledoni kvalifikatsiooniturniiri.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Eesti meeste tennise esireket Jürgen Zopp pidi teisipäeval Ilkley's toimuval 42 500 euro suuruse auhinnafondiga tenniseturniiril kaotust tunnistama kohe avaringis.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe hoolikalt uudise pealkiri ja sisu ning kirjuta artiklile pikk sissejuhatav lause, kasutades oma kujutlusvõimet.\n\n## Pealkiri:\n\nSoomes ennustab jalgpalli EM-i mängutulemusi selgeltnägijast kurk\n\n## Põhitekst:\n\nKurgil on Facebookis ka oma leht Ennustajakurkku, vahendab Yle.\n\nSoome rahvusringhäälingul õnnestus vestelda ka Facebooki kontot haldava Ilari-nimelise mehega, kes oma perekonnanimega avalikkuse ette astuda ei soovi. Põhjus on mehe sõnul lihtne - kogu au ennustuste eest kuulub ainult kurgile.\n\nKuidas kurgist sai ennustaja?\n\n\"Kurk tuli Helsingis tänaval vastu. Kui tulime karaokeõhtult ning läksime kesklinna, seisis kurk meil tee peal ees. Kui me kurki märkasime, spekuleerisime sõbraga just EM-i teemadel. Seega pidasime seda märgiks,\" selgitas Ilari.\n\nEnnustamiseks tuleb kurki keerutada nagu pudelimängus. Mõlemale poole asetatakse sildid, mille peale on kirjutatud koondiste nimed. Võitjaks pakub kurk seda koondist, mille poole jääb väädiga ots. Kui kurk ei näita kummagi koondise poole, vaid jääb püstisesse asendisse, on tulekul viik.\n\nAluseks on puidust põrand. Kurk ennustab kõik päeva tulemused korraga, enne esimese mängu algust. Pildid ennustustega pannakse üles Facebooki lehel. Kui mäng on läbi, annab kurk ka teada, kui ta õigesti ennustas.\n\nIlari sõnul on kurk ennustanud õigesti umbes kaks kolmandikku mängutulemustest.\n\nKüsimusele, mida kurk vabal ajal teeb, vastas Ilari, et see möödub külmikus. \"Seega ta võtab chillilt,\" märkis ta ja avaldas lootust, et erakordne kurk püsib tippvormis EM-i lõpuni.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Kui 2010. aasta jalgpalli maailmameistrivõistluste ajal ennustas Saksamaal mängude tulemusi kaheksajalg Paul, siis Soomes on käimasoleva EM-i tulemusi ette teatamas kurk.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe artikli pealkiri ja sisu, seejärel loo pikk ja põnev lause, mis võiks olla artikli sissejuhatus.\n\n## Pealkiri:\n\nLäti koondise põhitagamees jätkab Saksamaa meisterklubis veel kolm aastat\n\n## Põhitekst:\n\n26-aastane ja 191 cm pikkune Strelnieks alustas profikarjääri 2007. aastal Ventspilsist ning mängis seejärel kaks aastat Peterburi Spartakis ja ühe hooaja Kiievi Budivelnikus.\n\nBrose Basketsis on mees pallinud 2014. aastast ning lõppenud hooajal võitis ta klubiga ülikindlalt Saksamaa meistritiitli - põhiturniiril kaotati vaid kolm mängu ning play-offis läbiti kõik kolm seeriat kaotuseta ehk võitudega 9:0.\n\nLõppenud hooajal kogus Strelnieks Euroliigas 24 mänguga keskmiselt 9,8 punkti, 3,3 korvisöötu ja 2 lauapalli ning Saksamaa kõrgliigas olid tema näitajad 39 kohtumisega 11,1 silma, 3,3 söötu ja 1,9 lauapalli.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Läti korvpallikoondise tagamängija Janis Strelnieks jätkab Saksamaa meisterklubis Bambergi Brose Baskets veel kolm aastat.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Pärast artikli pealkirja ja põhiteksti lugemist kasuta oma loovust, et koostada sisutihe ja pikk sissejuhatav lause.\n\n## Pealkiri:\n\nLeht: Genfis vahistati Mossack Fonseca IT-töötaja\n\n## Põhitekst:\n\nGenfi prokuratuur ütles ajalehelele, et algatas uurimise, kuid keeldus juhtunut täpsustamast, vahendas Reuters.\n\nAjalehe teatel süüdistatakse kahtlusalust andmete varguses, keelatud ligipääsus ja usalduse rikkumises. Kaebuse esitas ettevõte. Kahtlusalune eitab süüd.\n\nPanama advokaadibüroo Mossack Fonseca on ulatusliku maksuparadiisidega seotud andmelekke keskmes.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Šveitsis vahistati Mossack Fonseca Genfi kontoris töötav IT-töötaja, keda kahtlustatakse hiljuti suure koguse andmete varguses, kirjutab ajaleht Le Temps, viidates juhtunuga seotud allikale.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe uudis läbi ja pane oma kujutlusvõime tööle, et välja mõelda üks korralik sissejuhatav lause sellele loole.\n\n## Pealkiri:\n\nPõlvas joosti sprindikarika kuues etapp\n\n## Põhitekst:\n\nNaiste võistlusel kuulus kaksikvõit Peterburi jooksjatele. Võitis Daria Krasilnikova ja teiseks tuli Irina Stroganova. Kolmandana lõpetas Airi Alnek.\n\nMeestest võitis Valgevene jooksja Aleksei Aleksejonok. Lätlane Endizs Titomers oli teine ja Jevgeni Godlevski Peterburist kolmas. Parima Eesti sprinterina oli Marek Karm kaheksas.\n\nTeistes klassides võitsid Eesti jooksjatest Teele Telgma, Kadri Parts, Anneli Rämmann, Marje Viirmann, Hando Allmann, Priit Talu, Tiit Tali ja Andrus Rämmann.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Orienteerumisjooksu Eesti sprindikarika etapil Põlvas osales suur hulk Balti meistrivõistlustel osalenud jooksjaid.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe hoolikalt uudise pealkiri ja sisu ning kirjuta artiklile pikk sissejuhatav lause, kasutades oma kujutlusvõimet.\n\n## Pealkiri:\n\nVikerraadio toob taas eetrisse unustamatu Björki\n\n## Põhitekst:\n\nOli postmodernistlik aeg, 1990ndad, mil ilmus muusikapilti Björk - võluv ja erandlik. Ta tuli kaugelt põhjast, väike ja müstiline, ebatavaline. Mongoliidsed näojooned, isevärki maskotid, kummalised märgid. Elf, kes lõi oma trendi, läbinisti originaalse. Ta on kaugel mainstream 'ist. Tema muusika ühendab loodusliku, loomuliku ja uue tehnoloogia võimalused, liidab klassika ja tantsumuusika. Björki juures on kõige suurem ime, et vaatamata oma muusika keerukusele ja eksperimentaalsusele jõudis ta väga laia auditooriumini.\n\nTema häälel on palju mõõtmeid. Võrreldes kaua treenitud kuid igavate koolitatud häältega või nende jõuetute ja õrnadega, mis domineerivad popmuusikas. Ta nurrub ja on mahe, siis plahvatab ja ulub, samas armas ja kena, kuid rohkem tõrges kui lahke, nagu ka maa, kust ta on pärit ja kus ta ütleb elavat tema süda.\n\nSaade \"Unustamatud\" oli esmakordselt eetris aastal 2001. Kuula uuesti täna kell 21.05, saatejuht on Tiia Teder.\n\nTänavu saab ringhäälingu sünnist Eestis 90 aastat. 18. detsembril 1926 algasid Eestis regulaarsed raadiosaated. Sel puhul alustas Vikerraadio juba nüüd vanade heade saadete taasmängimist.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Täna jõuab Vikerraadio eetrisse taas saatesari \"Unustamatud\", mille peategelaseks on Björk.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe artikli pealkirja ja sisu. Kasuta oma loomingulisi võimeid, et koostada detailne ja põhjalik ühelauseline sissejuhatus sellele uudisele.\n\n## Pealkiri:\n\nVideo: Pistorius pidi kohtus proteesjalgadeta käima\n\n## Põhitekst:\n\n29-aastane paraolümpia kuldmedali võitja Pistorius seisab silmitsi vähemalt 15 aasta pikkuse vangistusega, vahendas Reuters.\n\nTäna kõndis Pistorius kohtus ilma oma proteesjalgadeta, et näidata, kui haavatav ta ilma kunstjalgadeta on. Selle sammuga püüab sportlase kaitsemeeskond vältida talle pikaajalise vanglakaristuse määramist.\n\nPistoriuse jalad amputeeriti altpoolt põlve juba siis, kui ta oli laps.\n\nKaitsja Barry Roux palus kliendil kõndida kohtus oma jalgadel, et näidata raskusi, millega ta pidi toime tulema, kui sissetungija ohuga tegeles.\n\nPistorius eemaldas proteesid ja seisis umbes viis minutit kohtu kaamera ees, pühkides näolt pisaraid.\n\n\"Süüdistatav oli oma puude tõttu haavatav,\" ütles Roux, paludes Pistoriusele vabaduskaotuseta karistust, mis sisaldab ka ühiskondlikult kasulikku tööd.\n\nVastuseks palus prokurör Gerrie Nel kohtul näidata fotosid Steenkampi verisest kehast ja torsost.\n\nOhvri isa Barry Steenkamp ütles teisipäeval kohtus, et Pistorius peab maksma kuritöö eest ja palus kohtul näidata fotosid tema tütre surnukehast.\n\nPistorius tappis Reeva Steenkampi 2013. aasta valentinipäeva öösel, tulistades läbi vannitoaukse, kuna arvas enda sõnul, et tegemist oli sissetungijaga.\n\nProkuröri sõnul ei ole Pistorius näidanud, et oma tegu kahetseks.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Tüdruksõbra Reeva Steenkampi mõrvas süüdi mõistetud Oscar Pistorius pidi täna kohtus käima proteesjalgadeta. Sportlase karistus määratakse 6. juulil, teatas Lõuna-Aafrika Vabariigi kohtunik.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe artikli pealkiri ja sisu, seejärel loo pikk ja põnev lause, mis võiks olla artikli sissejuhatus.\n\n## Pealkiri:\n\nItaalia kohtunik Sudaanis kinni peetud eritrealast veel vabaks ei lasknud\n\n## Põhitekst:\n\nItaaliale anti 8. juunil üle Sudaanis kinni peetud mees, keda võimuesindajad on pidanud kurikuulsaks eritrealasest inimsmugeldajaks Mered Medhanieks. Kohe hakkasid aga levima väited, et tegu on hoopis Medhanie Tesfarmariam Berhe nimelise mehega, ning ka kinnipeetu ise on ülekuulamisel ametlikult teatanud, et ta on eksikombel vahi alla võetud.\n\nKohtunik lükkas tagasi advokaat Michele Calantropo taotluse tema klient vabastada, sest taotlus toetub ainuüksi kahtlustatava enda ütlustele, mida aga ei saa pidada olulisemateks nendest argumentidest, mille alusel ta rahvusvahelise operatsiooni käigus kinni peeti.\n\nProkuratuur omakorda selgitas kohtule, et seni kogutud tõendid viitavad sellele, et mees on Mered Medhanie või vähemalt isik, kes on sooritanud tegusid, mille alusel väljastati vahistamisorder.\n\n\"Tabamist\" esitleti juba meediale kui suurt läbimurret\n\nItaalia prokuratuur teatas eelmisel nädalal, et nende käes on 35-aastane Eritrea kodanik Mered Medhanie, kes kannab hüüdnime Kindral ning keda kahtlustatakse tuhandete aafriklaste Euroopasse smugeldamises. Mees peeti juba maikuus rahvusvahelise operatsiooni käigus kinni Sudaanis ja toodi üleeile lennukiga Rooma.\n\nHiljem aga tegi mehe advokaat avalikuks, et Itaalia vanglas olevaks meheks on Medhanie Tesfarmariam Berhe. Berhe sõbrad ja tuttavad olid kohe pärast meedias levinud fotode ja videote nägemist veendunud, et see pole mõjuvõimas inimsmugeldajate pealik. Väidetavalt on Medhanie Tesfarmariam Berhe Eritreast pärit põgenik, kes elas viimasel ajal Sudaani pealinnas Hartumis.\n\nMered Medhanie tabamist jõuti juba meediale esitleda kui suurt läbimurret inimsmugeldamise vastases võitluses.\n\nMedhanied süüdistatakse näiteks selles, et ta on otseselt vastutav 2013. aasta oktoobris Itaalia ranniku lähedal toimunud laevahuku eest. Juhtumi käigus hukkus 359 migranti.\n\nLaiemalt süüdistatakse Medhanied selles, et ta juhtis üht suurematest kuritegelikest rühmitustest, mis Aafrika ja Liibüa vahel migrantide liikumist korraldas, saates inimesi Vahemerele vaevu meresõiduks kõlbulikes paatides.\n\nVäidetavalt võttis Medhanie eeskuju Liibüa endisest diktaatorist Muammar Gaddafist, püüdis temaga väliselt sarnaneda ja kasutas liiklemiseks tanki.\n\nTelefonisalvestistest ilmneb, et Medhanie smugeldas Euroopasse 7000-8000 inimest. Ühes telefonikõnes heidab ta paatide ülerahvastamise üle nalja.\n\nMigrandid maksid Mehdaniele Aafrikast Euroopasse pääsemiseks kuni 5000 USA dollarit.\n\n2014. aastal saabus Itaaliasse 170 000 migranti, mullu oli neid 153 800. Tänavu on Itaaliasse jõudnud ligi 40 000 sisserändajat.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Palermo kohtunik otsustas eile, et Eritrea päritolu mees, kes eelmisel nädalal Itaaliale üle anti, jääb vahi alla hoolimata väidetest, et tegu võib olla vale isikuga.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Vaata läbi uudise pealkiri ja tekst ning loo loov sissejuhatav lause, mis haakub artikli sisuga.\n\n## Pealkiri:\n\nSlovakkia alistas Venemaa ja avas EM-il võiduarve\n\n## Põhitekst:\n\nSlovakkia avas väravaarve 32. minutil, kui täpne oli Vladimir Weiss, avapoolaja viimasel minutil lõi Marek Hamšik tõelise iluvärava ja suurendas slovakkide eduseisu. Seejuures ei olnud viimase 35 mängu jooksul keegi Venemaale üle ühe värava löönud.\n\nVenemaal oli mõlemal poolajal rohkelt võimalusi, lõpuks suutis ära lüüa Deniss Glušakov 80. minutil.\n\nB-alagrupi teise mänguvooru teises kohtumises lähevad neljapäeval vastamisi Wales ja Inglismaa. Slovakkia kohtub viimases mänguvoorus Inglismaaga ja Venemaa Walesiga, need kohtumised peetakse 20. juunil.\n\nB-alagrupp, 15. juuni kell 16.00\nStade Pierre-Mauroy, Villeneuve-d'Ascq\n\nVenemaa\n\n1:2\n\nSlovakkia\n\n80. Deniss Glušakov\n32. Vladimir Weiss\n45. Marek Hamšik\nKohtunik: Damir Skomina (SVN)\n\nMängu käik:\n\n10. minut: Hamšik lööb kaugelt peale, aga löök läheb üle värava\n\n13. minut: Slovakkial karistuslöök, kuid Durica löök ebaõnnestub\n\n16. minut: Venemaal karistuslöök, aga pall jääb madalaks ja slovakid klaarivad olukorra\n\n23. minut: Dzjuba pääseb peaga löögile, aga ei taba hästi ja pall läheb posti ning Slovakkia väravavaht võtab palli enda valdusesse\n\n28. minut: Venemaal ülihea võimalus, aga Smolov lööb napilt väravast mööda\n\n32. minut: Vladimir Weiss viib Slovakkia juhtima!!\n\n41. minut: Venemaal karistuslöök, aga sellest midagi ohtlikku ei sünni\n\n42. minut: Hamšikul on hea võimalus, aga lööb mööda\n\n45. minut: Hamšik viib Slovakkia juba 2:0 juhtima!!\n\nSellega on esimene poolaeg lõppenud.\n\nAlgab teine poolaeg!\n\nVenemaa tegi kaks vahetust: Aleksandr Golovini asemel tuli väljakule Pavel Mamajev ja Roman Neustädteri asemel Deniss Gulšakov\n\n46. minut: Durica teenib kollase kaardi\n\n54. minut: Slovakkial taas väravavõimalus, aga Akinfejev tõrjub Maki löögi\n\n67. minut: Smolov pääseb karistusalas löögile, aga Durica sai jala vahele\n\n80. minut: vahetusest mängu sekkunud Glušakov avab Venemaa väravaarve!\n\n87. minut: Glušakov pääseb taas löögile, aga ei taba palli hästi ja lööb mööda\n\nKohtunik lisab normaalajale kolm minutit.\n\nMäng on lõppenud!\n\nEnne mängu:\n\nVenemaa alustas turniiri 1:1 viigiga Inglismaa vastu, kui Vassili Berezutski suutis palli üleminutitel vastaste väravasse toimetada. Slovakkia pidi aga tunnistama Walesi 2:1 üleolekut.\n\nVenemaa ja Slovakkia on kohtunud varem üheksa korda: kolm võitu on saanud Venemaa, kaks Slovakkia ja neli matši on jäänud viiki. Slovakid on viimase nelja mängu peale kokku löönud venelastele vaid ühe värava, samas ka Venemaa pole suutnud enam kui kaks.\n\nSlovakkia ridades võib täna alustada vahetusmees Ondrej Duda, kes skooris avamängus Walesiga vaid 52 sekundit pärast väljakule vahetamist. Venemaa poolelt võib algrivistusse kuuluda vigastusest paranenud Deniss Glušakov, kes Inglismaa vastu mängis viimased kümme minutit.\n\nMitmete Slovakkia pallurite jaoks on Venemaa jalgpall tuttav, sest praegugi mängivad sealses liigas nii Jan Durica kui ka Tomas Hubocan. Minevikus on erinevaid klubisid esindanud ka Martin Škrtel, Jan Mucha ja Kornel Salata.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Prantsusmaal jätkuval jalgpalli EM-finaalturniiril avas Slovakkia B-alagrupis võiduarve, alistades 2:1 (2:0) Venemaa.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Pärast artikli pealkirja ja põhiteksti lugemist kasuta oma loovust, et koostada sisutihe ja pikk sissejuhatav lause.\n\n## Pealkiri:\n\nSotsiaalministeeriumi terviseala asekantsleriks saab Maris Jesse\n\n## Põhitekst:\n\nMaris Jesse on alates 2008. aastast Tervise Arengu Instituudi direktor.\n\nVarasemalt on Jesse töötanud vanemspetsialistina Maailmapangas, analüütikuna Poliitikauuringute Keskuses PRAXIS ning viis aastat juhtinud Eesti Haigekassat.\n\nTa on lõpetanud Tartu Ülikooli arstiteaduskonna ja omab magistrikraadi London School Hygiene and Tropical Medicine’st ja London School of Economics and Political Science’st.\n\nAastatel 2009–2012 oli Maris Jesse Maailma Terviseorganisatsiooni Täitevkogu liige ja kuulub senini erinevate riiklike komisjonide koosseisu.\n\n\"Kaasaegse Eesti Haigekassa ühe looja ja Tervise Arengu Instituudist pädeva kompetentsikeskuse rajajana on Maris tõestanud end Eesti tervisekorralduse tõelise tipuna,\" ütles tervise- ja tööminister Jevgeni Ossinovski.\n\n\"Usaldan tema kogemusi ja ekspertiisi, sest ta mõistab tervisevaldkonna komplekssust ja suudab tagada tulemusliku koostöö kõigi terviseala osapoolte vahel, tehes seda kõike Eesti rahva tervist ja patsiendi huve silmas pidades,\" lisas Ossinovski.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Augusti alguses asub sotsiaalministeeriumi terviseala asekantslerina ametisse Maris Jesse.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe artikli pealkirja ja sisu. Kasuta oma loomingulisi võimeid, et koostada detailne ja põhjalik ühelauseline sissejuhatus sellele uudisele.\n\n## Pealkiri:\n\nEuroliiga ja Ühisliiga MVP jääb CSKA-sse veel kolmeks aastaks\n\n## Põhitekst:\n\nMõlemas liigas ka hooaja kõige väärtuslikumaks mängijaks valitud De Colo on paljude ekspertide arvates hetkel parim väljaspool NBA-d mängiv korvpallur. Üliedukas hooaeg Euroopas tõi mehele ka mitmeid kosilasi ookeani tagant, kuid prantslane soovib enda sõnul saada palju mänguminuteid.\n\n\"Ma olen CSKA-s väga õnnelik ja lepingu pikendamine polnud raske otsus. Ma tulin Euroopasse tagasi, et mängida ning kasutada ära kõik võimalused päev-päevalt suuremat vastutust kanda. Meil oli suurepärane hooaeg ja ma seda ma tahangi - tahan mängida Euroopa parimas klubis ja olla selles meeskonnas üks liidritest. See on minu jaoks oluline ja seepärast ma lepingut pikendasin,\" kommenteeris De Colo klubi kodulehele.\n\n29-aastane ja 196 cm pikkune tagamees kogus lõppenud hooajal Euroliigas keskmiselt 19,4 punkti ja 5 korvisöötu ning Ühisliigas sai ta kirja 16,6 silma, 4,6 korvisöötu, 3,4 lauapalli ja 1,5 vaheltlõiget.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Tänavu nii Euroliiga kui ka VTB Ühisliiga võitnud Moskva CSKA pikendas prantslasest mängujuhi Nando De Cologa lepingut kolme aasta võrra.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Tutvu artikli sisuga ja loo sellele pika lausega sissejuhatus, mis köidab lugeja tähelepanu.\n\n## Pealkiri:\n\nHortus Musicuse kontserdihooaja lõpetab suvefestival\n\n## Põhitekst:\n\nTänavu eripärasena on seni vaid Väravatornis toimunud festival liikumas viimase ehk pühapäevase kontserdiga suurema akustikaga ja suuremat publikuhulka võimaldavasse Niguliste kirikusse.\n\n500-aastase väärika ajalooga Lühikese jala väravatorn on koduks Andres Mustoneni juhitud Hortus Musicusele juba üle paarikümne aastat. Seal taasavastatakse ammuloodud muusikat, tehakse proove, antakse kontserte.\n\nVäravatornis istutakse-ollakse publikuga praktiliselt samas reas, publiku ja esineja vahe kipub kaduma, lava kui seesugune puudub, selja taga on sein, peituda pole kuhugi.\n\n16.–19. juunini on külalised palutud Hortus Musicuse koju, suvefestivalile In horto regis, kus kuuleb türgi, armeenia, juudi jt rahvaste traditsioonilist muusikat, kirglikke armastuslaule sajandite tagant, solistiks RO Estonia metsosopran Helen Lokuta. Nigulistes toimuval kontserdil kõlab Arvo Pärdi, Gia Kantšeli ja Aleksander Knaifeli looming.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Juba kuuendat korda lõpetab Hortus Musicuse kontserdihooaja suvefestival In horto regis.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Pärast artikli pealkirja ja põhiteksti lugemist kasuta oma loovust, et koostada sisutihe ja pikk sissejuhatav lause.\n\n## Pealkiri:\n\nMoskva kutsus Prantsuse suursaadiku Vene jalgpallifännide vahistamise pärast välja\n\n## Põhitekst:\n\nMinisteerium teatas, et Prantsusmaa suursaadikule edastati märkus Vene kodanike diskrimineerimise kohta, vahendas Reuters.\n\nMinisteerium lisas, et edasine Vene-vastase suhtumise õhutamine võib kahjustada Prantsusmaa ja Venemaa suhteid.\n\nLaupäeval puhkesid Venemaa ja Inglismaa jalgpallimatši eel kokkupõrked mõlema riigi meeskondade fännide vahel. Marseille'i prokuröri Brice Robini sõnul oli vägivaldsete kokkupõrgete taga peamiselt 150 venelast.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Venemaa välisministeerium kutsus seoses Vene jalgpallifännide vahistamisega välja Prantsusmaa suursaadiku Moskvas.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe hoolikalt uudise pealkiri ja sisu ning kirjuta artiklile pikk sissejuhatav lause, kasutades oma kujutlusvõimet.\n\n## Pealkiri:\n\nOmavalitsusjuhtide ”presidendihääletuse” võitsid mittemugav Kaljurand ja rahustav Reps, sõdurkuningas Helme ja meeskonnamängija Nestor jäid viimasteks\n\n## Põhitekst:\n\nKaljurand kirjeldas ennast kui mitte-mugavuspresidenti ja lubas, et ei ajaks taga odavat populaarsust põhiseaduse hinnaga. Ka leidis Kaljurand, et Eesti võõrkeelne elanikkond peab siin elades arvestama faktiga, et Eestis tuleb üles kasvada kakskeelsena ning pooldas haldusreformi.\n\nKaljurannale järgnes 2. kohal Mailis Reps 23 protsendiga saalis olnute häältest.\n\nReps lubas olla tasakaalustav, rahustavaid sõnumeid saatev ning kogukondi ühendav president. Haldusreformile oli ta järsult vastu, väites, et rahastamisküsimustes pole omavalitsustel mingit sõnaõigust.\n\nPoliitiliselt eliidilt ootab Reps ausust ja läbipaistvust – kaasa arvatud oma koduerakonnalt Keskerakonnalt.\n\n3. ja 4. kohta jagasid 15 protsendiga häältest kummalegi debatilt puudunud Siim Kallas ning Allar Jõks. Jõks keeldus end paigutamast teljele konservatiivne-liberaalne, öeldes, et president ei saa end siduda ühegi maailmavaatega.\n\nJõksi unistuste Eesti oleks vihaprii, selles vaadataks otsustes ka 10-20 aasta taha ning edasijõudmiseks ei peaks kuuluma era- ega perekonda. Haldusreformi Jõks pooldab põhjendusega, et selle eesmärk on parem avalik teenus.\n\n10 protsendiga häältest 5. kohale jäänud Mart Helme nõustus debati moderaatorite temale kokku pandud loosungiga ”Vali Mart Helme – toon tagasi vana hea Pätsu aja!”, kuigi samas kritiseeris ta Konstantin Pätsu vabadussõjalaste liidu likvideerimise ning hääletu alistamise pärast.\n\nHelme lubas olla ”president nagu sõdurkuningas”.\n\nViimaseks ehk 6. kohale jäänud Eiki Nestor kogus 7 protsenti häältest hoolimata sellest, et on oma loosungi kohaselt ”naeratav naabrimees”.\n\nHaldusreformi meie praeguse demograafilise olukorra tõttu vältimatuks pidanud Nestor lubas president Toomas Hendrik Ilvesest erineda keelekasutuse ja hoiakute poolest ning olla ennemini meeskonnamängija kui ”kõva käsi”.\n\nERR.ee vahendas ja salvestas täna Harjumaa omavalitsuste Liidu ja Eesti maaomavalitsuste liidu korraldatud debati, kus astusid üles presidendiks pürgivad Mart Helme, Allar Jõks, Marina Kaljurand, Eiki Nestor ja Mailis Reps. Debatti modereerisid Tõnis Leht ja Erik Moora. Siim Kallas, kes algselt andis oma nõusoleku debatis osaleda, moderaatorite sõnul lõpuks selleks aega ei leidnud.\n\nDebatti kuulama olid kutsutud linnade liidu ja kõigi maakondlike omavalitsusliitude liikmete esindajad. Seega oli auditooriumis suur osa potentsiaalseid presidendivalimiste valimiskogu liikmeid, kelle kätte otsus läheb juhul, kui riigikogus presidenti ära ei valita.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Täna toiminud presidendikandidaatide debatil valisid saalis publikuna viibinud omavalitsusjuhid ja volikogude liikmed 30 protsendiga antud häältest ”presidendiks” Marina Kaljuranna.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Tutvu uudise pealkirja ja põhisisuga. Kasuta neid fakte, et luua pikk ja sisutihe lause, mis toimib loo sissejuhatusena.\n\n## Pealkiri:\n\nIslandi kaitsja tabas hella kohta: Ronaldo ei anna kuidagi Messiga võrdlust välja\n\n## Põhitekst:\n\nRonaldo oli pärast eilset viigimängu ajakirjanike ees väga pahur ning kritiseeris Islandi meeskonda kaitsva taktika eest ning üritas sellega oma meeskonna esitust välja vabandada.\n\nVäikeriigi koondislased vastasid Portugali staarile aga kiirelt ning kaitsja Kari Arnason otsustas vajutada väga valusale punktile, kui tõi mängu Ronaldo suurima rivaali Lionel Messi.\n\nAastaid on kahes rivaalitsevas Hispaania tippklubis mänginud Ronaldot ja Messit võrreldud iga võimaliku nurga alt, kuid Arnasoni arvates ei saa Ronaldot pärast viimaseid väljaütlemisi kuidagi argentiinlasega võrrelda.\n\n\"Ta on fantastiline jalgpallur, aga ta pole eriti tore inimene,\" teatas islandlane väljaandele The Guardian.\n\n\"On loomulik, et me ei suuda luua sama palju väravavõimalusi nagu Portugali klassiga meeskond ning seetõttu on Ronaldo kommentaarid ilmseks tõestuseks, miks Messi on ja jääb temast alati ühe sammu võrra ette. Me ei kuule kunagi Messit selliseid asju ütlemas. See tähendab, et me suutsime Ronaldole naha alla pugeda ning seda oli väga meeldiv näha,\" lisas Arnason.\n\nIsland jätkab F-alagrupis mänge laupäeval Ungari vastu ning lõpetab alagrupikohtumised 22. juunil Austria vastu.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Esmaspäeval Portugali jalgpallikoondise vastu 1:1 üllatusviigi teeninud Islandi meeskonna kaitsja Kari Arnason andis Portugali staarile Cristiano Ronaldole veel ühe väga valusa vastulöögi, kui sõnas, et Ronaldo ei kannata võrdlust Argentina staari Lionel Messiga.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe artikli pealkirja ja sisu. Kasuta oma loomingulisi võimeid, et koostada detailne ja põhjalik ühelauseline sissejuhatus sellele uudisele.\n\n## Pealkiri:\n\nEL annab Tallinna-Helsingi tunneli tasuvusuuringuks ligi miljon eurot\n\n## Põhitekst:\n\nRaha saab FinEst Link projekt, mida veab Uusimaa liit. Tasuvusuuring peab välja selgitama, kas Soome ja Eesti vahele tasub mere alla tunnelit ehitada, missugused on ehitamise tehnilised võimalused ja kuidas tunnel mõjutaks keskkonda. Vaetakse ka turvaküsimusi ja hinnatakse selle kasumlikkust ning võrreldakse alternatiive, sealhulgas laevaühenduse arendamist.\n\nFinEst Linki projekti eelarve on 1,3 miljonit eurot, 75 protsenti sellest tuleb kesk-Läänemere programmist 2014-2020. Ülejäänud 25 protsenti tuleb Soomest ja Eestist, ütles Uusimaa liidu juhtiv ekspert Olli Keinänen. Tasuvusuuring peab olema valmis 2018. aasta veebruaris.\n\nTeisipäeval eraldati EL-i programmist toetust veel ka Helsingi ja Tallinna FinEst Smart Mobility projektile. Selle eelarve on 1,8 miljonit eurot, millest 75 protsenti saadakse EL-ilt.\n\nProjekt hõlmab Tallinna Vanasadama ja Helsingi Jätkäsaari ühendust.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Euroopa Liit eraldab Tallinna ja Helsingi vahelise raudteetunneli tasuvusuuringuks ligi miljon eurot, kirjutab Helsingin Sanomat.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe uudis läbi ja pane oma kujutlusvõime tööle, et välja mõelda üks korralik sissejuhatav lause sellele loole.\n\n## Pealkiri:\n\nVene admiral: NATO ohule vastame Musta mere laevastiku tugevdamisega\n\n## Põhitekst:\n\n\"Meie vastus nendele toimingutele on lihtne: me jätkame ja jätkame ka edaspidi ümberrelvastamiskava, Musta mere lavastikku saabuvad uued allveelaevad, saabus fregatt Admiral Grigorovitš, uue seeria esimene laev,\" ütles Komojedov.\n\nNATO väejuhatus uurib võimalusi Musta mere piirkonnas kohaloleku tugevdamiseks, seejuures on allianss rakendanud selles suunas juba mitu meedet, ütles teisipäeval NATO peasekretär Jens Stoltenberg.\n\n\"Me arutame Rumeenia pakkumist luua raamistik, staabistruktuur, brigaad NATO tegevuse tagamiseks selles piirkonnas,\" ütles peasekretär.\n\nKomojedovi sõnul on aga Rumeenia nõrk lüli.\n\n\"Nagu näitab maailmasõdade kogemus, meeldib rumeenlastel võitjate poolele üle joosta. Nad panevad meelsasti välja oma diviisid, mis pöördumatult osutuvad pärast nõrgaks lüliks ja jooksevad võitjate poole üle,\" ütles Komojedov.\n\nDuumakomisjoni esimehe sõnutsi rakendab Venemaa meetmeid enda ohutuse tagamiseks. \"Arvan, neid tegelikke jõude on selleks piisavalt, et heidutada nende raambrigaadide kujuteldavat pealetungi,\" märkis ta.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Moskva vastab NATO sõjalise kohaloleku suurendamisele Mustal merel Vene Musta mere laevastiku tugevdamisega, ütles Interfaxile riigiduuma kaitsekomisjoni esimees, endine Musta mere laevastiku ülem admiral Vladimir Komojedov.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe artikli pealkirja ja sisu. Kasuta oma loomingulisi võimeid, et koostada detailne ja põhjalik ühelauseline sissejuhatus sellele uudisele.\n\n## Pealkiri:\n\nPolitsei otsib 12-aastast Sarahit\n\n## Põhitekst:\n\nTüdruk on ka varem kodust lahkunud, kuid andnud siis vanematele teada, et temaga on kõik korras. Seekordse kadumise järel pole Sarah vanematega ühendust võtnud.\n\nPolitseinikud otsisid Sarahit paikadest, kus ta peamiselt liigub, vestlesid inimestega, kellega ta läbi käib ning otsisid teda Kristiine noortekeskusest, kuid tema asukoht pole endiselt teada. Tüdrukul ei ole telefoni ning ta ei ole 11. juuni õhtust alates sotsiaalmeediat kasutanud.\n\nRohekate silmadega Sarah on 168 cm pikk, keskmise kehaehitusega ning pikemate erkpunaste juustega. Tal oli lahkudes seljas hall pusa, tumedad retuusid, jalas teksariidest sinised tennised ja kaasas punane ruuduline seljakott.\n\nSarah liigub peamiselt Kristiine linnaosas, kuid võib viibida ka teistes Tallinna piirkondades.\n\nPolitsei palub kõigil, kes on tüdrukut näinud või omavad informatsiooni tema asukoha kohta, anda sellest teada numbril 612 3000 või 112.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Politsei otsib 12. juuni õhtul Tallinnas asuvast kodust lahkunud 12-aastast Sarahit, kes ei ole siiani koju naasnud.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Süvene uudise pealkirja ja sisu ning kirjuta sellele loole sisukas ja informatiivne sissejuhatus, mille pikkus on üks lause.\n\n## Pealkiri:\n\nPutin tahab MMi korraldamisel Euro 2016 vigadest õppida\n\n## Põhitekst:\n\nTänasel kohtumisel Putiniga osalesid peaminister Dmitri Medvedev, Kremli administratsiooni juht Sergei Ivanov, föderatsiooninõukogu esimees Valentina Matvijenko jt. Venemaa võõrustab jalgpalli maailmameistrivõistlusi 2018. aastal, vahendas Reuters.\n\nEuro 2016 on Venemaale olnud probleemiderohke, sest riiki esindav meeskond on fännikakluste eest tingimisi diskvalifitseeritud ning Venemaa jalgpalliliit peab maksma 150 000 eurot trahvi.\n\nVälisminister Sergei Lavrov ütles täna, et teiste riikide fännid on käitunud provokatiivselt ja seda ei saa ignoreerida. Spordiminister Vitali Mutko tõdes, et ta ei saa välistada oma kaasmaalastest fännide edasist vägivallatsemist, sest neid provotseeritakse alatasa. Ta on nimetanud UEFA kehtestatud karistusi Venemaale ebaõiglaselt karmiks.\n\nRiigiduuma asespiiker Igor Lebedev kiitis aga pärast Marseille's ja teistes Prantsusmaa linnades toimunud kaklusi, et tema kaasmaalased on tublid ja jätkaku samas vaimus.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Vene president Vladimir Putin arutas koos riigi julgeolekuametnikega, mida on Venemaal käimasolevatel Euroopa jalgpalli meistrivõistlustel tehtud vigadest maailmameistrivõistluste korraldamisel õppida.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe artikli pealkirja ja sisu. Kasuta oma loomingulisi võimeid, et koostada detailne ja põhjalik ühelauseline sissejuhatus sellele uudisele.\n\n## Pealkiri:\n\nMarina Kaljurand: kui ma presidendiks ei saa, astun parteisse\n\n## Põhitekst:\n\n”Kui ma presidendiks ei saa, siis suure tõenäosusega ma lähen poliitikasse ja astun erakonda,” teatas Kaljurand täna peetud presidendikandidaatide debatil.\n\nVarem on ta öelnud, et leppis välisministri ametisse astudes peaministriga kokku, et tema erakonnaliikmelisus tuleb arutlusele hiljem.\n\n\"Praegu, kus ma olen presidendikandidaadi kandidaat, siis ma ei pea seda sammu õigeks, kuna president ei sa kuuluda parteisse,\" toonitas Kaljurand \"Aktuaalsele kaamerale\" mai alguses.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Kui sügisestel presidendivalimistel ei peaks teda edu saatma, astub välisminister Marina Kaljurand Reformierakonda.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Tutvu artikli sisuga ja loo sellele pika lausega sissejuhatus, mis köidab lugeja tähelepanu.\n\n## Pealkiri:\n\nBrexiti toetajate Orlando-teemaline postitus tõi kaasa kriitikalaine\n\n## Põhitekst:\n\nAinult päev pärast traagilist rünnakut tehtud postitus mõisteti Briti avalikkuses kiirelt hukka ning umbes tunni aja jooksul võeti see maha, vahendas Reuters.\n\n\"Islamiäärmuslus on reaalne oht meie senisele eluviisile. Tegutse enne, kui me näeme peagi ka siin Orlando-stiilis metsikusi,\" kirjutati Leave.EU Twitteri-sissekandes.\n\n\"Kalašnikovi automaatide vaba liikumine Euroopas aitab terroriste. Hääleta 23. juunil suurema julgeoleku poolt,\" märgiti lisapostituses.\n\nTwitteri-konto @LeaveEUOfficial on seotud veebilehega Leave.EU, mille tegevust rahastab Briti Iseseisvuspartei toetaja ja euroskeptikust suurärimees Arron Banks. Leave.EU kampaaniameeskonnalt ei õnnestunud ajakirjanikel posituse kohta ühtki kommentaari saada.\n\nPeamine Euroopa Liidust lahkumist toetav liikumine Vote Leave distantseeris end Leave.EU tegevusest. Vote Leave'i liidrite hulka kuuluv endine Londoni linnapea Boris Johnson, et tema meeskonnal pole Leave-EU-ga mingit pistmist, ja tema arvates on äärmiselt oluline, et keegi ei üritaks Orlando massitulistamise abil poliitilist kapitali koguda. Johnsonit ennast aga kritiseeriti hiljuti selle eest, et ta võrdles Euroopa Liitu Natsi-Saksamaa juhi Adolf Hitleriga.\n\nMõlema seisukoha toetajate avaldused on enne 23. juuni referendumit üha teravamaks läinud ning arvamusküsitluste kohaselt on seis väga tasavägine.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Suurbritannia lahkumist Euroopa Liidust toetava liikumise Leave.EU ametlikul Twitteri-kontol avaldati esmaspäeval postitus, milles hoiatati, et kui britid liidus jätkavad, leiavad Ühendkuningriigis peagi aset sellised massitulistamised nagu eelnenud päeval USA-s Orlando linnas.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Tutvu artikli sisuga ja loo sellele pika lausega sissejuhatus, mis köidab lugeja tähelepanu.\n\n## Pealkiri:\n\nTallinnas peetakse U-14 Balti matš korvpallis\n\n## Põhitekst:\n\nReedel saab näha kohtumisi Läti-Leedu ning Eesti-Soome vahel, laupäeval peavad omavahel mänge Läti-Soome ja Leedu-Eesti ning pühapäeval kohtuvad Leedu ja Soome ning Eesti ja Läti võistkonnad. Peale viimase mängu lõppu toimub loomulikult ka turniiri parimate autasustamine.\n\nAjakava:\n\nReede, 17.06.2016\n13:00 (Tüdrukud) Leedu - Läti\n15:00 (Poisid) Leedu - Läti\n17:00 (Tüdrukud) Eesti - Soome\n19:00 (Poisid) Eesti - Soome\nLaupäev, 18.06.2016\n13:00 (Tüdrukud) Läti - Soome\n15:00 (Poisid) Läti - Soome\n17:00 (Tüdrukud) Leedu - Eesti\n19:00 (Men) Leedu - Eesti\nPühapäev, 19.06.2016\n10:30 (Tüdrukud) Leedu - Soome\n12:30 (Poisid) Leedu - Soome\n14:30 (Tüdrukud) Eesti - Läti\n16:30 (Poisid) Eesti – Läti\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Tuleval nädalavahetusel, 17.-19. juunil, tasub kõigil korvpallihuvilistel sammud seada Audentese spordihoonesse, kus reedest pühapäevani peetakse U-14 vanuseklassi Balti matši karikavõistlust, milles lisaks kolmele Balti riigile lööb kaasa ka Soome.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe artikli pealkirja ja sisu. Kasuta oma loomingulisi võimeid, et koostada detailne ja põhjalik ühelauseline sissejuhatus sellele uudisele.\n\n## Pealkiri:\n\nNATO kiitis heaks ulatusliku baasidevõrgustiku jätkamise Afganistanis\n\n## Põhitekst:\n\nUSA president Barack Obama plaanib enne tuleval aastal ametist lahkumist vähendada Ühendriikide sõjaväelaste arvu Afganistanis praeguselt 9800-lt 5500-le, ehkki endised komandörid ja saadikud on teda kutsunud üles tagasitõmbumist peatama, vahendas Reuters.\n\nBrüsselis kogunenud NATO kaitseministrid väljendasid tahet Afganistani jääda.\n\n\"Praegu on vale aeg Afganistanist minema jalutada,\" ütles Suurbritannia esindaja Michael Fallon ja hoiatas, et riigi kokkuvarisemine tähendaks veel tuhandete migrantide suundumist Euroopasse, mis niigi kontrollimatu sisserändajatevoolu all ägab.\n\nFallon ütles ajakirjanikele, et USA kaitseminister Ash Carter rääkis suletud uste taga toimunud ministrite läbirääkimistel, et ameeriklaste vägede suurus vaadatakse uuesti üle.\n\nCarter ise keeldus väidet kinnitamast ja ütles pressikonverentsil vaid, et Obama on nõus aasta teises pooles Afganistani julgeolekuolukorda ja vägede suuruse mõju sellele vaagima.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "NATO esindajad tegid täna Brüsselis kokkuleppe jätkata Afganistanis geograafiliselt ulatusliku baasidevõrgu pidamist.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Tutvu artikli sisuga ja loo sellele pika lausega sissejuhatus, mis köidab lugeja tähelepanu.\n\n## Pealkiri:\n\nArvustus. Seks, äri ja terror\n\n## Põhitekst:\n\nKuuest Michel Houellebecqi romaanist viis on nüüd eesti keeles, kuuenda, \"Soumission'i\" tõlget, ootame kindlasti ka. Järjekorras oli \"Platvorm\" kolmas. Järjekorral pole vahet, 2001. aastal ilmunud teos kirjeldab paljusid tänaste uudiste rängemaid teemasid: terrorism, kuritegevus Euroopa suurlinnade servarajoonides, löögid turismile, ja see kõik seondub radikaalsema osaga islamist, mida mitmed \"Platvormi\" tegelased pikalt ja põhjalikult põlastavad. Need teemad olid õhus juba 15 aastat tagasi, on aga tänaseks maailmas süvenenud.\n\n\"Platvormis\" moodustab ärev seisukord pinnase, platvormi üldisematele nihetele: Lääne kultuuri ja poliitika allakäik sõgeda tarbimise tagajärjel, kusjuures tarbimine ei too majanduslikku õitsengut süsteemile ega lunastust tarbijatele, vaid vastupidi, süsteem õõnestab end seestpoolt ja üksikisikud ei võida endale tarbimise kaudu paremat paika taeva all, vaid neist saavad ohvrid, kes samuti õõnestavad end seestpoolt, muutuvad sisutühjadeks töömasinateks, kes kaotavad identiteedi ja keda rahustab/rahuldab vaid seks, \"Platvormi\" kõrvaltegelaste puhul ka \"hea elu\", mille all Lääne-maailmas mõistetakse ju kõigest teatud leiblite rõivaid ja uhkeid roogi. Kas me nii vähe tahamegi?\n\nEri variatsioones on Houellebecq Õhtumaa hukku kirjeldanud läbi oma raamatute, ses mõttes \"Platvorm\" ei üllata, tema romaanides saabki seetõttu oluliseks, mis tahku heaoluühiskonna mandumisest kirjanik parajasti lahkab. Läbivaks niidiks \"Platvormis\" on seksiturism.\n\nRomaani \"peategelane, blaseerunud riigiametnik, kel pole inimkonna suhtes enam mingeid illusioone, avastab, et õnn võib siiski võimalik olla.\" Tabavalt kokku võetud iseloomustus pärineb romaani eestikeelsest \"ametlikust\" sisututvustusest. Meie aja kangelane Michel leiab armastuse seksi kaudu ja armastus väljendubki eelkõige seksis, mida Houellebecq kirjeldab endale omase maniakaalse detailsusega. See ei ole erootika, vaid pornograafia, ja jumal tänatud, sest erootika oma läiluses on veel jälgim, ja pornograafia töötab siin ideaalselt.\n\nSest kuivõrd omavahel ei erine stseenid Micheli õnnelikust elust Valeriega ning kõik muud seksistseenid, asetubki lugeja ette puust ja punaselt või pigem lihast ja roosalt küsimus: mis on armastus? Me kõik võime seda teada või mitte teada isiklikust kogemusest, aga see ei puutu antud juhul asja: Houellebecq küsib, kas see sõna tähendab veel midagi üldisemalt? Kas see kehtib normina? On see hoopis kõrvalekalle, ja kui füüsiliselt see ei erine labasest rahulduse otsimisest, ning ilma selleta armastust ei eksisteeri, siis kuidas seda kõrvalekallet ära tunda?\n\nHouellebecq vastab nendele küsimustele. Seksuaalsuhte anatoomia kaudu on me ees tegelikult moraalse suhte anatoomia, mis näitab, kuidas vabaduste kasv ilma õigeid valikuid tegemata viib kollapsini ja kuidas õige valik võib lõpuks jääda hiljaks. Kuna nooruslik atraktiivsus on ajutine, siis ainult seksuaalsel aktiivsusel püsiv elu variseb kokku.\n\nSeks on \"Platvormis\" kaup ja sümboliseerib kaupa laiemalt: kui kaup rikneb, siis ei jää midagi, juhul, kui meil ei ole vaimseid huve, mida teose kangelasel Michelil ilmselgelt ei ole. Seksi asemele võinuks Houellebecq kirjutada ka toiduhulluse ja lugeja näeks samamoodi, kui füüsiline on me elu ja kuidas ainult kehal ei saa rajaneda ka tervis. Lisaks toiduteemadele on ju ka tervisekultus meie stressis elude üks näilisi ventiile ja Houellebecqi lugedes võivad ehk paadunumadki elu\"stiili\"orjad leida pisikese kõrvalpilgu: mis jääb järele, kui meilt võtta füüsilised ihad ja trendijärgimine: kui inimene jääb päriselt alasti. Huvitume me millestki?\n\nKuna Houellebecq teeb väärtuslikku kirjandust, siis annab tema tegevus ise lahendi. Kunst ei pruugi olla vaid fiktsioon, see võib olla vastus reaalses elus. Ja nagu näitab praktiliselt kõigisse keeltesse tõlgitav Houellebecq: see vastu võib saada trendiks. Ja siis on moes näha kõiges allakäiku. Ja me oleme hukule määratud põlvkonnad ja see muudab meid romantilisemateks ja seeläbi õilsamateks. Pisut doom 'i ei tee inimese vaimulaadis paha. Houellebecqi näitel ei välista, vaid soodustab tume nägemus huumorimeelt ning ta loob erakordse olukorra, kus lugejal on keeruline suhestuda kirjaniku kangelastega, aga lihtne samastuda kirjaniku endaga, sest parem olla küüniline napsimees ja omal alal tõeliselt edukas tegija kui hale luuser inimkonna allakäigutrepil.\n\nSiin on veel üks aspekt, meie, NSVL-i endise osa jaoks. Me kipume kaasa laulma läänemaise ühiskonnakriitikaga, unustades, et meile on kritiseeritava kapitalistliku süsteemi varjupool praktiliselt tundmatu, sest heaoluühiskondki pole meile veel kätte jõudnud. Mis saaks ühel alla keskmise teenival Antsla, Kiviõli või ükskõik, Mustamäe perel olla selle vastu, et nad saaksid oma lastele osta kvaliteetsed talvesaapad? (Mis maksavad täiesti retsilt.)\n\nKüsimus ei ole meie jaoks kapitalismis, mida ka meil on moes kritiseerida, küsimus on üldistes väärtushinnangutes ja, jumala eest, nagu Houellebecqi puhul alati: üüratus humanismis. Miks ta meid vihkab? Sest ta armastab meid, lolle inimesi, vist. Ja miks mitte, see toob talle mõnusalt sisse, ja ta saab osta peenemaid veine ja juuste. Mul on selle üle ainult hea meel.\n\nTähelepanu väärib veel üks Houellebecqi rõhuasetus: \"julgematel\" ühiskonnakriitikutel on kombeks öelda, et Lääne ühiskond ise tekitas oma praegused probleemid islamiäärmuslusega. Eks seal on ka oma tõde sees. Houellebecq aga kirjeldab muuhulgas neidsamu probleeme, aga ei õigusta terroriste, vaid kritiseerib oma tegelaste kaudu halastamatult islamit, just nimelt islamit, mitte isegi selle usundi sildi varju pugevaid terroriste. Houellebecq ei oleks kirjanik, vaid kolumnist, kui ta oleks lõputult \"õiglane\" kõigi vastu.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Uus raamat\n\nMichel Houellebecq\n\n\"Platvorm\"\n\nTõlkinud Indrek Koff\n\nVarrak",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe hoolikalt uudise pealkiri ja sisu ning kirjuta artiklile pikk sissejuhatav lause, kasutades oma kujutlusvõimet.\n\n## Pealkiri:\n\nLed Zeppelini liikmed alustasid kohtuteed\n\n## Põhitekst:\n\nLaulu andis kohtusse Michael Skidmore, Spiriti endise kitarristi Randy Wolfe'i hooldaja, kes väidab, et kultuslaul \"Stairway to Heaven\" on osaliselt maha kirjutatud ansambli Spirit loo \"Taurus\" pealt, vahendas BBC.\n\nSkidmore'i sõnul on Led Zeppelini lugu kirjutatud pärast Spiriti ja Led Zeppelini ühist tuuri, kus bänd laulu instrumentaalversiooni esitas. Bändid andsid ühisel laval kontserte aastatel 1968 ja 1969.\n\nKohtuprotsessi jooksul on vandekohus kuulanud mõlemat laulu ning USA ringkonnakohtunik Gary Klausner kinnitas, et vandekohus võib tõesti leida sarnasusi kahe loo vahel. \"Siin on väga subjektiivne hinnang kahe laulu kontseptsioonist ja tunnetusest. See ülesanne on kohasem vandekohtule kui kohtunikule,\" ütles ta.\n\nSkidmore'i kaitsja sõnul on Page ja Plant \"suurepärased artistid ja muusikud, kuid nad püüavad teiste loomingut enda omana näidata\". Led Zeppelini muusikute kaitsja Robert Anderson kinnitas aga, et mehed kirjutasid loo \"Stairway to Heaven\" iseseisvalt ja ei võtnud eeskujuks Spiriti laulu.\n\n\"Stairway to Heaven\" avaldati 1971. aastal ning on üks kuulsamaid rokklaule ajaloos.\n\nSpirit - Taurus\n\nLed Zeppelin- Stairway to Heaven\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Led Zeppelini muusikud Jimmy Page ja singer Robert Plant alustasid kohtuteed hittloo \"Stairway To Heaven\" autoriõiguste üle.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe uudis läbi ning loo sellele fantaasiarikas ja pikk lause, mis võiks uudist tutvustada.\n\n## Pealkiri:\n\nGreete Steinburg jahib Eesti Maastikurattasarja võitu\n\n## Põhitekst:\n\n„Sarja järgmised kaks etappi toimuvad sama hästi kui koduõuel – Rakvere ja Rakke radadel olen pea kogu elu harjutada saanud ning need on mul hästi selged. Usun, et tänu sellele on mul mõningane eelis. Samas ei ürita ma väita, et need minu jaoks kerged saavad olema. Kavatsen mõlema trassiga enne maratoni kindlasti põhjalikumalt tutvuda,“ ütles Steinburg, kellel kontol on hetkel neljast toimunud etapist kirjas kaks võitu ning teine koht Elva maratonilt.\n\nRakvere rattamaratoni korraldaja Vahur Leemetsa sõnul on Sirje Lepik hetkel naiste üldliider vaid seetõttu, et Steinburgil jäi Mulgi sõit vahele. „Greete on oma võimetelt teistest selgelt üle, kui tema on stardis, siis ilmselt paneb ta sõidu õnnestudes konkurentidele pika puuga,“ ütles Leemets.\n\nRattasõiduga on Steinburg tegelenud viimased seitse aastat. „Isa korraldas maratone, vennad sõitsid rattaga ning mina tegelesin kergejõustikuga. Ühel hetkel läks logistika ühildamine väga keeruliseks ning otsustasin ala vahetada. Kuigi plaane teen vastavalt võimalustele ja toetajate olemasolule hooaja kaupa, siis üldiselt olen oma valikuga rahul,“ lisas rattur.\n\nNeiu treeneriks on hetkel Kataris elav soomlane Pia Sundstedt, kellega arutatakse plaane Skype’i ja e-kirja teel mitu korda nädalas. „Mul on alati olnud probleeme intensiivsete treeningutega, pole teadnud, mida ja kuidas täpselt teha. Selles osas olen saanud väga palju targemaks. Oskan nüüd ise sõitudele paremini ka taktikaliselt läheneda. Üldkokkuvõttes õpetab Pia mind targalt sõitma.“\n\nTreeningplaani kuulub lisaks rattasõidule jooksmine, ujumine ning jõusaal. Kokku tuleb Greete Steinburgil sellel aastal plaani järgi kuni 800 treeningtundi ning igal hooajal keskmiselt ligi 40 võistlust. „Olulisematest saavutustest võiks välja tuua Eestis võidetud meistritiitlid, sarjade võidud ja Euroopa meistrivõistluste 11. koha, mille sain tänavu Siguldas,“ loetles sportlane.\n\nRattaspordiga tegelemist soovitab Steinburg kõigile. „Tegemist on väga universaalse alaga, mida on Eestis üsna lihtne harrastada. Sobib igale inimesele ning ei mõju liigestele halvasti. Maratonidel on ka väga palju erineva pikkuse ja raskusega ägedaid radasid, kuhu teistega koos tulla. Ei pea üksi metsa all vurama, jagatud spordirõõm on palju toredam!“\n\nSoodsamalt saab end Rakvere rattamaratonile kirja panna veel kuni 15. juuni hilisõhtuni.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Maastikurattasõiduga leiba teenivat Greete Steinburgi kannustab võit. 25-aastane neiu pani mullu Eesti Maastikurattasarja naiste arvestuses kinni ning ka tänavused eesmärgid ei ole sportlase sõnul teps mitte lahjemad.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe artikli pealkiri ja sisu, seejärel loo pikk ja põnev lause, mis võiks olla artikli sissejuhatus.\n\n## Pealkiri:\n\nEuroopa Komisjon tunnistas, et juuliks Türgi viisavabadust ei saa\n\n## Põhitekst:\n\n\"Türgi on täitnud 65 kriteeriumi 72-st ja teinud märkimisväärseid edusamme. Türgi on võtnud kohustuse täita ka ülejäänud kriteeriumid ja loodame, et nad oma lubadust täidavad,\" rääkis Euroopa Komisjoni migratsioonivolinik Dimitris Avramopoulos pressikonverentsil.\n\nTürgi ja Euroopa Liit on arutanud viisarežiimi leevendamist alates 2013. aastast ning käesoleva aasta märtsis, paralleelselt migratsioonileppega, otsustati ka viisavabadusele lõpuks rohelist tuld näidata.\n\nEuroopa Liidu poliitikud ja ametnikud on juba pikka aega kartnud, et president Recep Tayyip Erdoga võib peagi migratsioonileppest lahti öelda. See oleks aga Euroopa jaoks oluline tagasilöök, sest lepe on aidanud Balkani poolsaare kaudu kulgenud rändemarsruudi suures osas sulgeda.\n\nMärtsis sõlmitud migratsioonileppe kohaselt saadetakse migrant, kes on saabunud Kreeka saartele Türgi rannikult alates 20. märtsi keskööst, tagasi Türki. Tagasisaatmised algasid 4. aprillil. Iga Süüriast pärit põgeniku kohta, kes Türki tagasi saadetakse, asustatakse Türgist Euroopa Liitu ümber üks Süüria põgenik. Otse ümber asustatavate inimeste pingerida koostatakse vastavalt ÜRO kriteeriumidele, kusjuures eelisseisundis on need inimesed, kes pole varem üritanud Kreekasse ebaseaduslikult tulla.\n\nÜheks peamiseks põhjuseks, miks viisavabadusega edasi liikuda ei saa, on asjaolu, et Brüssel nõuab Türgilt terrorismivastase seaduse muutmist ning see on üks tingimustest, mis on eelduseks Ankara jaoks olulisele viisavabaduse kehtestamisele. Euroopa Liit soovib, et Türgi muudaks oma seaduses terrorismi mõiste kitsamaks, et see oleks kooskõlas Euroopa standarditega. Türgit on kritiseeritud selle eest, et terrorismivastase seadusega üritavad võimud piirata sõnavabadust ja inimeste põhiõigusi. Türgi juhid on aga korduvalt rõhutanud, et terrorismivastast seadust nad muuta ei kavatse, sest esiteks ei tule see praeguses olukorras kõne allagi ning teiseks olevat see nende hinnangul juba Euroopa nõuetega kooskõlas.\n\nKomisjon: kokkulepe ebaseadusliku sisserände piiramiseks on andnud tulemusi\n\nEuroopa Komisjoni täna avaldatud aruanne väidab, et 18. märtsil tehtud EL-i ja Türgi avalduse rakendamisel on tehtud edusamme. Samas on edu endiselt ebakindel ning sõltub peamiselt kõikide osaliste poliitilisest sihikindlusest.\n\n\"EL-i ja Türgi avalduse tulemused on ilmsed: sisserändajad näevad, et ei ole mõtet inimkaubitsejate laevale astudes oma eluga riskida. Suve lõpuks loodame sõlmida Türgi pagulasrahastu raames 1 miljardi euro ulatuses lepinguid projektide toetuseks. Praegu ei ole õige hetk peatuda. Tuleb kiirendada ümberasustamist ning suurendada Kreeka suutlikkust tegeleda humanitaarolukorraga ja menetleda varjupaigataotlusi kooskõlas ELi õigusega. Türgi ametiasutused peavad viima lõpule viisanõude kaotamise tegevuskava rakendamise,” märkis Euroopa Komisjoni asepresident Frans Timmermans.\n\nEgeuse mere kaudu ebaseaduslikult Türgist Kreekasse jõudvate inimeste või teekonnal hukkunute arv on järsult ja pidevalt vähenenud. Kui kokkuleppele eelnenud nädalate jooksul ületas Egeuse mere Kreeka saartele jõudmiseks ligikaudu 1740 sisserändajat päevas, siis mais oli keskmiselt 47 ebaseaduslikku piiriületust päevas.\n\nLiikmesriigid on suurendanud jõupingutusi pagulaste ümberasustamiseks, pakkudes selleks seaduslikke ja ohutuid võimalusi. Praeguseks on \"üks ühe vastu\" kava alusel Türgist EL-i ümber asustatud kokku 511 süürlast. See ületab märkimisväärselt Kreekast Türki tagasisaadetud pagulaste arvu. Pärast 20. aprillil esitatud esimest aruannet on Kreekast Türki tagasi saadetud 462 ebaseaduslikku sisserändajat, kes ei ole varjupaika taotlenud, nende hulgas 31 süürlast.\n\nLisaks EL-i eelarvest eraldatud ühele miljardile eurole on kõik ELi liikmesriigid saatnud rahastamissertifikaadid, millega kaetakse aastateks 2016–2017 lubatud kaks miljardit eurot. Komisjon teeb tihedat koostööd Türgi ametiasutustega, et kiirendada vahendite väljamaksmist ning suve lõpuks loodetakse sõlmida lepinguid ühe miljardi euro väärtuses.\n\n4. mail avaldas Komisjon kolmanda eduaruande Türgi viisanõude kaotamise tegevuskava rakendamise kohta ja tegi ettepaneku kaotada viisanõue Türgi kodanikele juhul, kui Türgi ametiasutused peavad kinni lubadusest täita võimalikult kiiresti kõik Türgi viisanõude kaotamise tegevuskava seni täitmata kriteeriumid. Komisjon toetab jätkuvalt Türgit tema püüdlustes need tingimused täita ning kutsub üles võtma vajalikud meetmed võimalikult kiiresti.\n\nKuigi seni saavutatud edu on ebakindel, kinnitab tänane aruanne, et EL-i ja Türgi avaldus on andnud konkreetseid tulemusi koostöös Kreeka ja Türgi ametiasutuste, Komisjoni, liikmesriikide ja ELi asutustega, kes on astunud otsustavaid samme avalduse rakendamiseks.\n\nKomisjon esitab kolmanda aruande EL-i ja Türgi avalduse täitmise kohta 2016. aasta septembris.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Euroopa Komisjon loobus täna ametlikult eesmärgist võimaldada Türgile viisarežiimi leevendamist alates juulis algusest. Põhjuseks on see, et Brüsseli hinnangul pole Türgi endiselt täitnud kõiki viisavabaduse eelduseks olevaid tingimusi.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Tutvu uudise pealkirja ja põhisisuga. Kasuta neid fakte, et luua pikk ja sisutihe lause, mis toimib loo sissejuhatusena.\n\n## Pealkiri:\n\nEuroopa Nõukogu hinnangul on inimõigused Poolas ohus\n\n## Põhitekst:\n\nNils Muiznieks kutsus Poola valitsust üles reforme muutma, vahendas Reuters.\n\n\"Seadusandjad ja valitsus peaksid kiiresti oma teed muutma,\" märkis Muiznieks pressiteates.\n\nVolinik ütles, et ta on eriti mures konsitutsioonikohtu \"pikaajalise halvatuse\" pärast.\n\nPoola valitsus vastas voliniku raportile, mis puudutab õigussüsteemi, ajakirjandusvabadust, naiste õigusi ja soolist võrdõiguslikkust, et see \"pole sümmeetriline\" ja on \"selektiivne\".\n\nEuroopa Komisjon algatas jaanuaris uurimise selle kohta, kas Poola on rikkunud õigusriigi põhimõtteid, kui tegi ümberkorraldusi konstitutsioonikohtus. Kriitikute sõnul on see kohtusüsteemi halvanud.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Hiljutised muudatused Poola õigus- ja institutsionaalses raamistikus ohustavad inimõigusi ja õõnestavad õigusriigi põhimõtteid, teatas Euroopa Nõukogu inimõiguste volinik.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe artikli pealkiri ja sisu, seejärel loo pikk ja põnev lause, mis võiks olla artikli sissejuhatus.\n\n## Pealkiri:\n\nItaalia ründaja Pelle saab Rootsi vastu mängida\n\n## Põhitekst:\n\nPelle vigastas 2:0 võidumängus nii jalga kui ka sõrme ning jättis teisipäevahommikuse trenni vahele. Samal päeval tehti itaallasele Montpellier's uuring, mis midagi tõsist ei tuvastanud.\n\nItaalia mängib alagrupiturniiri teise kohtumise Rootsi vastu reedel, 17. juunil ja kohtub viimases voorus kolmapäeval, 22. juunil Iirimaaga.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Itaalia jalgpallikoondise toetajad võivad kergendatult ohata, sest Belgia vastu värava löönud ründaja Graziano Pelle jalavigastus ei osutunud tõsiseks ja Southamptoni mängija saab Rootsi vastu platsile joosta.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe artikli pealkiri ja sisu, seejärel loo pikk ja põnev lause, mis võiks olla artikli sissejuhatus.\n\n## Pealkiri:\n\nHelme: on ainult üks erakond, mis ei ole lõhki - EKRE\n\n## Põhitekst:\n\n\"Kui me vaatame praegust Eesti poliitilist maastikku, siis on ainult üks erakond, kus ei ole lõhesid ja tülisid. See on Eesti Konservatiivne Rahvaerakond,\" ütles Helme \"Vikerhommikus\".\n\nHelme viitas, et Reformierakond on lõhestunud, sest ei suuda oma presidendikandidaadi suhtes kokku leppida. \"Mina ei tea, kas nende poolt on kolm presidendikandidaati või on üks. See on ka natukene naljakas olukord. Meil ikkagi sisuliselt juba kahe ja poole kuu pärast on riigikogus presidendi valimised,\" sõnas Helme.\n\n\"Aga vaatame ka teisi. Sotsiaaldemokraatlik Erakond on lõhki. IRL-is on suur segadus, väga tõsine liidri probleem, Keskerakond on lõhki, Vabaerakond on lõhki,\" jätkas Helme.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna (EKRE) esimees ja presidendikandidaat Mart Helme ütles, et Eestis on hetkel ainult üks erakond, mis ei ole lõhestunud ja selleks on EKRE.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe artikli pealkiri ja sisu, seejärel loo pikk ja põnev lause, mis võiks olla artikli sissejuhatus.\n\n## Pealkiri:\n\nThamesil seilavad laevad kannustavad britte Euroopa Liidust lahkuma\n\n## Põhitekst:\n\n\"Paneme Suure jälle Britannia ette. Hääletagem lahkumise poolt ja saagem taas Suurbritanniaks,\" seisis ühel plakatil, millega kaunistatud laev sõitis läbi Londoni ajalooliste paikade, vahendas Reuters.\n\nTeistel laevastikku kuulunud alustel lehvisid lipud ning sildid \"Päästke meie riik\" ja \"Ainus tee on Brexit\".\n\nÜhel laeval sõitis ka ELi vastase iseseisvuspartei (UKIP) juht Nigel Farage, kes rääkis, kuidas ELi kvoodid kahjustavad Briti kalatööstust.\n\nJõele suundus aga ka ELi jäämise pooldajate laev oma plakatitega ning Toweri sillale ja jõekallastele kleebiti ELi jäämist toetavaid plakateid.\n\nArvamusküsitluste järgi on Brexiti toetajate arv kasvusuunal. Referendum toimub 23. juunil.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Brexiti-kampaania eestvedajad saatsid täna Thamesi jõele kalalaevad, mida kaunistavad värvilised lipud ja Euroopa Liidu vastased plakatid, et nädal enne referendumit toetajaid mobiliseerida.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Süvene uudise pealkirja ja sisu ning kirjuta sellele loole sisukas ja informatiivne sissejuhatus, mille pikkus on üks lause.\n\n## Pealkiri:\n\nVanemuine toob subtiitrite abil teatri sisserändajatele lähemale\n\n## Põhitekst:\n\nTeatrile soetatavate seadmete abil on võimalik muuta etendused ja muud üritused Eestis elavatele vähelõimunud püsielanikele ja uussisserändajatele paremini arusaadavateks ning seeläbi ka suurendada külastatavust. \"Kaasaegseid tehnilisi lahendusi kasutades saame tekitada muukeelsetes elanikes huvi Eesti teatrikunsti vastu,“ selgitas teatrijuht Toomas Peterson.\n\nTõlkesüsteemi tarkvara luuakse ühiselt koostöös teatritega NO99, Rakvere Teater, Vanemuine ja Von Krahl. Tõlkesüsteem hakkab tuginema Teater NO99's juba kasutusel oleval subtiitrite väljastamise tarkvaral, mis võimaldab saata subtiitreid nii võrku kui videoseadmetesse. Antud tarkvara arendatakse edasi, et tagada selle sobivus ka teistele teatritele ning lisaks luuakse juurde rakendusi, mis võimaldaksid klientidel saadetavaid tõlketiitreid lugeda etenduse ajal reaalajas, kas oma või teatri poolt kasutada antud nutiseadmest. Ühine tarkvaraline lahendus võimaldab ka liitunud teatritel anda tõlkega varustatud etendusi teineteise saalides. Tarkvara on mõeldud kuni 150 liituja samaaegseks teenindamiseks, võimaldades kasutada samaaegselt ka erinevaid keeli.\n\nTeatrile Vanemuine hangib MISA muukeelse info paremaks ja efektiivsemaks edastamiseks tehnilised vahendid ja seadmed Euroopa Sotsiaalfondist rahastatavast projektist \"Eesti ühiskonnas lõimumist toetavad tegevused\".\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Teater Vanemuine ning Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutus Meie Inimesed (MISA) sõlmisid partnerluslepingu vähelõimunud püsielanikele ja uussisseerändajatele subtiitrite pakkumiseks loodava süsteemi ehituseks ja esitamisvõimekuse suurendamiseks.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe hoolikalt uudise pealkiri ja sisu ning kirjuta artiklile pikk sissejuhatav lause, kasutades oma kujutlusvõimet.\n\n## Pealkiri:\n\nErki Laur: purjetamine on üks harmoonilisemaid tegevusi, mida inimene võib kogeda\n\n## Põhitekst:\n\nLaur oli 24-aastane, kui esimest korda purjekale astus. \"See oli kohe minu enda väike rannakatamaraan, millega sai matkata. Selle ostmisega kaasnes 15-minutiline õpetus Tallinna lahel, kuidas purjekas üleüldse sõidab,\" selgitas Laur, kes juba järgmisel päeval sõitis Laur Haapsalust Hiiumaale ning sellest hetkest saati on ta tänase päevani järjepidevalt purjetanud.\n\n\"Purjetamine on üks kõige harmoonilisemaid tegevusi, mida inimene võib kogeda,\" selgitas Laur.\n\nNäitleja lisas, et merel veedetud aeg on üks tema kõike väärtuslikumaid aegu. \"Need hetked, kus ma olen otsinud seda harmooniat tuule ja purje, lainete ja laevakere vahel, need ongi minu elu ühed kõige harmoonilisemad hetked,\" ütles ta.\n\nProovi purjetamine sel suvel ka omal nahal järgi. Merekultuuriaasta annab selleks võimaluse. Pop-up kool Meresõber ootab kõiki huvilisi veel sel ja järgmisel nädalal Pärnus. Suvel jõutakse ka Tallinna, Tartusse, Haapsalusse, Kuressaarde ning Lohusallu.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Purjetajad teavad, kuivõrd mõnus on lasta end tuulel merel kanda. Need, kes seda varem teinud pole, saavad sellest aimu näitleja näitleja Erki Lauri videost, kus ta kirjeldas oma esimest purjesõitu.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe artikli pealkirja ja sisu. Kasuta oma loomingulisi võimeid, et koostada detailne ja põhjalik ühelauseline sissejuhatus sellele uudisele.\n\n## Pealkiri:\n\nKolm Eesti kunstmuruväljakut läbis FIFA testi\n\n## Põhitekst:\n\nMöödunud nädalal sõltumatu testilabori poolt läbi viidud testi käigus kontrolliti väljaku täitekihi ja täitekummi paksust ja ühtlast paiknemist, aluskatte elastkihti, vee läbilaskvust, kunstmurukatte materjalide sertifikaate ning võeti proov nii kummikattest, liivakihist kui ka kunstmurust.\n\nLisaks kontrolliti väljaku omadusi – palli veeremist erinevates väljaku osades ja erinevates suundades, palli põrkamist nii otse kui ka nurga all, milleks oli testijatel spetsiaalne tehnikaga ühendatud pall, ning katte haakuvust, mida kontrolliti spetsiaalse saapaga.\n\n\"Kahe tärni litsents väljastatakse üheks aastaks. Vahepeal tuleb meil aga suurt rõhku panna hooldusele, et katte väga hea tase säiliks,\" lausus Eesti Jalgpalli Liidu infrastruktuuri juht Targo Kaldoja.\n\nFIFA kahe tärni sertifikaadi saanud kunstmurukattel võib mängida kõiki rahvusvahelisi kohtumisi, milleks peab lisaks olema vastav tribüün: alla 1500 istekohaga tribüüni puhul võib pidada noorte ja naiste valiksarja mänge, 1500-kohalise tribüüni puhul ka U21 valikmänge ja klubide eurosarja kohtumisi ning alates 4500 isekohast ka meeste A-koondise valikkohtumisi. FIFA kahe tärni sertifikaati peab omama ka kunstmuruväljak, mis on terve hooaja vältel koduks Premium liiga klubile.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Nike Arena, FC Infoneti staadion ja Hiiu staadion läbisid FIFA kõrgeima kategooria ehk kahe tärni testi.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe uudis läbi ning loo sellele fantaasiarikas ja pikk lause, mis võiks uudist tutvustada.\n\n## Pealkiri:\n\nPevkur ei toeta naturalisatsiooni korras kodakondsuse saanutele topeltkodakondsuse andmist\n\n## Põhitekst:\n\n\"Me ei saa kaotada Eesti kodanikke vaid seetõttu, et inimesed peavad teise kodakondsuse võimaluse tekkel loobuma Eesti kodakondsusest. Maailm muutub kiiresti ja soovides ajaga kaasas käia, peame Eesti kodanikke toetama ka väljaspool Eestit. Ei ole normaalne, et sünnijärgne eestlane peab loobuma oma kodakondsusest kui soovib olla ka näiteks Kanada kodanik. Samuti kui eestlane saab Ameerika Ühendriikides lapse, ei peaks sellelt lapselt Eesti riik kodakondsust ära võtma,\" ütles Pevkur.\n\nPevkuri sõnul on seadusega võimalik selgelt reguleerida topeltkodakondsuse piirid. \"Välistada saab naturalisatsiooni korras kodakondsuse saanud ning määratleda loeteluga riigid, kelle kodakondsust sama-aegselt Eesti kodakondsusega ei saa omada. Oluline on see, et me ei hirmutaks sünnijärgseid eestlasi riskiga kaotada Eesti kodakondsus,\" lisas Pevkur.\n\nLigi: mänglevalt pakutakse otsustusõigust Eestis inimestele, kes ei jaga meie põhiväärtusi\n\nReformierakonna aseesimees, haridusminister Jürgen Ligi ütles, et Kallase üleskutse topeltkodakondust seadustama asuda on tehtud kampaania korras ja lühiajalisel eesmärgil.\n\n\"Kole mänglevalt pakutakse otsustusõigust Eestis inimestele, kes ei jaga meie põhiväärtusi,\" kommenteeris Ligi.\n\n\"Selliseid on parlamendis juba liiga palju, mitte ei tule neist uutele uksi avada,\" ütles Ligi viidates riigikogus toimunud hääletusele, millega võeti vastu avaldus juuniküüditamise kohta. Seal nimelt jättis avalduse poolt hääletama seitse venekeelset keskerakondlast.\n\n\"Topeltkodakondsus kõlab selles kontekstis nagu topeltmoraal, eriti kui see tõstatatakse kampaania pärast, väga lühiajalisel eesmärgil, ehkki ta sisu on tuhandeaastane,\" ütles Ligi.\n\n\"Kaalumist väärib topeltkodakondsus sünnijärgsete kodanike jaoks, et neil poleks sundi päritolu ja elusaatusega saadu vahel valida, aga kellegi poliitilist kaupa ei tohi sellest saada. Meid on liiga vähe ja kui juurde kipub pigem võõraid tulema, on otsustusõiguse kaitsmine oma riigis seda kriitilisem vajadus,\" leidis Ligi.\n\nKallas: naturalisatsiooni korras kodakondsuse saanutele topeltkodakondsuse andmist võiks kaaluda\n\nSiim Kallas, kes on ka Reformierakonna auesimees, kutsus hiljuti üles riigikogu topeltkodakondsust seadustama. Täna ütles Kallas ERR-i uudisteportaalile, et naturalisatsiooni korras kodakondsuse saanutele topeltkodakondsuse andmist võiks ikkagi kaaluda.\n\nKallas saatis täna õiguskantslerile ning riigikogu parlamendierakondade fraktsioonidele pöördumise, milles palub hinnata kodakondsusseaduse põhiseaduspärasust.\n\n\"Eesti põhiseadus ütleb üheselt, et kelleltki ei tohi sünniga omandatud kodakondsust ära võtta. Samas on kehtivas kodakondsusseaduses sätted, mis ei luba Eesti kodanikul olla muu riigi kodanik ning sunnivad 18-aastaseks saamisel loobuma, kas Eesti või mõne muu riigi kodakondsusest,\" ütles Kallas.\n\n\"Tänapäevases maailmas, kus üha enam lapsi sünnib peredesse, mille üks vanem omab näiteks Eesti kodakondsust ning teine mõne muu riigi oma või sünnivad ühe pere lapsed eri kodakondsuspõhimõtteid rakendavates riikides, tähendab see ka üha suurenevat topeltkodakondsusega laste hulka. Mõistagi puudutab see ka üha suuremat hulka inimesi, kellel on samaaegselt Eesti kodakondsusega ka mõne teise riigi kodakondsus,\" lisas Siim Kallas.\n\n\"Usun, et meie riik kasvab, kui kasvab lojaalsete kodanike arv. Me ei tohiks teha leevendusi keele- ja lojaalsusnõude küsimustes, kuid peaksime hindama oma kodakondsuspoliitika põhiseaduspärasust muutuvas ja avatud maailmas,\" lõpetas Kallas.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Siseminister ja Reformierakonna juhatuse liige Hanno Pevkur (RE) ütles presidendikandidaadiks pürgiva Siim Kallase algatatud topeltkodakondsuse teemat kommenteerides, et sünnijärgsetele Eesti kodanikele võiks topeltkodakondsus olla lubatud, kuid mitte naturalisatsiooni korras kodakondsuse saanutele.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Tutvu artikli sisuga ja loo sellele pika lausega sissejuhatus, mis köidab lugeja tähelepanu.\n\n## Pealkiri:\n\nZlatan Ibrahimovic lisati Rio olümpiakoondise eelnimekirja\n\n## Põhitekst:\n\nNagu varasematelgi kordadel, saavad meeste olümpiaturniiril osaleda valdavalt kuni 23-aastased mängijad, kellele võib lisaks kutsuda valikusse ka mõned vanemad mehed.\n\nHetkel 34-aastane Ibrahimovic võistleb praegu Rootsi koondisega EM-finaalturniiril, kus avamängus tehti Iirimaaga 1:1 viik. \"Zlatan on öelnud, et ootab otsusega Euroopa meistrivõistluste finaalturniiri lõpuni,\" sõnas Rootsi olümpiakoondise peatreener Hakan Ericson. \"Ma tahan hoida kas või ukse natukenegi paokil, kuniks see võimalus eksisteerib, sest Zlatani kaasamine oleks fantastiline.\"\n\nIbrahimovic on varasemalt väljendanud Rio mängudel osalemise suhtes huvi. \"Kui see šanss tekib, siis võin ma Rootsit 2016. aasta olümpial esindada,\" sõnas Ibrahimovic 2014. aasta sügisel ajalehele Aftonbladet. \"Ma olen kunagi sel turniiril osalenud. Ma ei tea, kas olen siis saadaval - aga kui olen, siis jah!\"\n\nRootsi koondis on loositud Rio mängudeks B-alagruppi, kus tuleb kohtuda Kolumbia, Nigeeria ja Jaapaniga. Edasi veerandfinaali pääseb kaks paremat.\n\nEelmise olümpiakulla Londonis võitis Mehhiko, kes alistas finaalis Brasiilia koondise 2:1.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Rootsi jalgpalli supertäht Zlatan Ibrahimovic arvati 35-liikmelisse esialgsesse Rio de Janeiro olümpiamängudele sõitvasse koondisesse.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Tutvu artikli sisuga ja loo sellele pika lausega sissejuhatus, mis köidab lugeja tähelepanu.\n\n## Pealkiri:\n\nAtria müüs Vastse-Kuuste lihatööstuse tulundusühistule\n\n## Põhitekst:\n\nAtria on juba kogu tootmistegevuse tänaseks koondanud Valka, ühte tootmiskompleksi.\n\n\"Ostjate näol on tegemist tublide Eesti asja ajavate ettevõtjatega, kelle käest saame tulevikus vajaduse tekkides eestimaist sealiha sisse osta,\" märkis Atria juht Olle Horm.\n\nAtria jätkab Vastse-Kuuste kaubamärgi all tootmist Valgamaal asuvas tehases.\n\nÜhistu Eesti Lihatööstuse loonud kümme farmerit ostsid endale lihatööstuse, mis on esimene taasiseseisvumise järgne ühistuline lihatööstus. Liikmete farmides kasvab aastas 125 000 siga.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Atria Farmid müüs ettevõttele kuulunud Põlvamaal asuva, aprillis tootmistegevuse lõpetanud Vastse-Kuuste lihatööstuse kümne Eesti farmeri poolt loodud tulundusühistule Eesti Lihatööstus.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe artikli pealkirja ja sisu. Kasuta oma loomingulisi võimeid, et koostada detailne ja põhjalik ühelauseline sissejuhatus sellele uudisele.\n\n## Pealkiri:\n\nLavrov: Inglismaa fännide provokatsioone ei saa ignoreerida\n\n## Põhitekst:\n\n\"Me ei saa sulgeda silmi teiste riikide toetajate absoluutselt provokatiivse tegevuse ees,\" sõnas Lavrov Reutersi teatel.\n\n\"Arvatavasti olete juba näinud pööraseid telekaadreid, kus Vene lipul trambitakse ning kus Venemaa juhtide ja Vene sportlaste juhtkujude aadressil karjutakse solvanguid,\" lisas ta.\n\nSamuti kritiseeris Lavrov Interfaxi teatel eilset Venemaa fännide vahistamist Prantsusmaal, öeldes, et Prantsusmaa võimud ei teavitanud juhtunust Vene diplomaate, ehkki rahvusvahelised seadused neid selleks kohustavad.\n\nVenemaa spordiminister Vitali Mutko ütles täna hommikul, et ta ei saa välistada oma kaasmaalastest fännide edasist vägivallatsemist, sest neid provotseeritakse alatasa.\n\nSeniste rahutuste korraldamise eest määras Euroopa jalgpalliliit UEFA Venemaale tingimisi diskvalifitseerimise ja 150 000 eurot trahvi.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Venemaa välisminister Sergei Lavrov ütles täna riigiduuma ees kõneldes, et Inglismaa jalgpallifännide provokatsioone Euro 2016 jalgpalli meistrivõistlustel Prantsusmaal ei ole võimalik ignoreerida.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Pärast artikli pealkirja ja põhiteksti lugemist kasuta oma loovust, et koostada sisutihe ja pikk sissejuhatav lause.\n\n## Pealkiri:\n\nTehisvalgusest saastunud taeva all elab suurem osa eestlasi\n\n## Põhitekst:\n\nJäreldused põhinevad enam kui kümne aasta vältel soomlaste eestvedamisel orbiidile lennutatud polaarsatelliidi NPP kogutud andmetel, mille kalibreerimiseks kasutati ligikaudu 30 000 maapealset mõõtmist.\n\nReostuse ulatus on seotud suuresti riikide majandusliku arenguga. Euroopas ja Põhja-Ameerikas näeb täiesti pimedat öötaevast vaid üks protsent elanikkonnast. Palja silmaga Linnutee nägemiseks peavad tulemuste kohaselt kõige pikema väljasõidu tegema aga Kairo elanikud. Märkimisväärset reostust võib näha ka Belgia, Hollandi ja Saksamaa piirialadel, Itaalia põhjaosas Po orus ning Ameerika Ühendriikide idarannikul. Eredaim on Singapuri, Kuveidi ja Katari taevas. Neist esimeses ei pruugi öösel ringi liikudes värvitaju kehva valgustatuse tõttu üldse kaduda.\n\nUuendatud atlase taga olev töörühm eesotsas Fabio Falchiga Itaalias asuva valgusreostuse teaduse ja tehnoloogia instituudist märgivad, et reostus on laienenud järk-järguliselt, Põhja-Ameerikas ja Euroopas keskmiselt kuus protsenti aastas Kuigi probleemi süvenemist võib olla seeläbi raske jooksvalt tajuda, on vahe 15 aasta eest avaldatud atlase esimese versiooniga märkimisväärne.\n\nAsjatust taeva valgustamisest pole pääsenud ka Eesti. Linnutee pole oma täies hiilguses nähtav 83,9 protsendi eestlaste jaoks. Keskkonnas, kus saab öösel hakkama ka ainult kolvikesi kasutades, elab umbes kolmandik rahvastikust. Laiemas plaanis on aga Eesti taevas võrreldes Lääne- ja Kesk-Euroopaga rahvastiku asustustihedusest lähtuvalt suhteliselt puhas. Näiteks pole võmialik Linnuteed näha viiendikul territooriumist. Piirkond, kus kepikesi kasutama ei pea, moodustab riigi pindalast vaid 0,3 protsenti.\n\nFalchi et al./Science Advances\n\nTöörühm nendib ajakirjas Science Advances ilmunud uurimuses, et valgusreostuse piiramisel poleks kasu ka LED lampidest. Viimase näitlikustamises mudeldasid teadlased olukorda, kus maailmas vahetataks kõik tänapäeval kasutuses olevad naatriumlambid valget valgust kiirgavat energiatõhusamate valgust kiirgavate dioodide vastu. Sammu tulemusena kasvaks valgusreostus kaks kuni kolm korda, kuna Maa atmosfääris hajub väiksema lainepikkusega ehk sinakam valgus rohkem kui punakamad toonid.\n\nFalchi nentis seejuures, et inimsilm on sinise valguse suhtes tundlikum, mis võib omakorda mõjutada inimeste füsioloogiat, millele on nüüdisaegne valgusküllasem öine keskkond jätnud niigi oma jälje. ''Me pöörame küll tähelepanu energiatõhususe parandamisele, mille juures kujutavad LED valgustid tõepoolest head lahendust, kuid ei arvesta seejuures sellega, mis on selle teisesed mõjud,'' nentis Falchi. Näiteks pärsib sinakam valgus melatoniini tootmist, mis raskendab omakorda uinumist, mida võib tunnistada pea igaüks õhtul arvuti- või telefoniekraani jälginud inimene.\n\nValgusreostust ei vähendaks ka sirgjooneline gaaslahenduslampide LED valgustitega asendamine. Falchi et al./Science Advances\n\nEnt valgusreostus jätab oma jälje ka ökosüsteemile laiemalt. Muu hulgas täheldatud, et kõrghoonetest immitsev valgus ajab segadusse rändlinde, mil rannikul asuvatest linnadest lähtuv valgus häirib merikilpkonnade rännet. Teised uuringud on viidanud, et tehisvalgus häirib jaaniusside paaritumist ja zooplanktoni toiduotsinguid, millest viimane võib viia omakorda veeõitsenguteni.\n\nSamal ajal on ülevaateuuringutes juhitud tähelepanu linnade tänavavalguste kitsaskohtadele, mis moodustab nende elektriarvest keskmiselt 40 protsenti. Jättes kõrvale inimtühjade tänavate valgustamisega seonduvad probleemid, kiirgub ligikaudu pool valgusest taevasse ehk ei täida tegelikult oma eesmärki.\n\nUuri interaktiivset atlast siit.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Valgusreostus pole enam vaid rikaste riikide probleem – tehisvalgusest saastunud taeva all elab maailmas neli inimest viiest. Eestis pole Linnutee täies hiilguses nähtav 90 protsendi elanike jaoks. Paradoksaalsel kombel võib LED valgustite leviku valguses oodata probleemi süvenemist.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe hoolikalt uudise pealkiri ja sisu ning kirjuta artiklile pikk sissejuhatav lause, kasutades oma kujutlusvõimet.\n\n## Pealkiri:\n\nAstana meeskond soovib Tour de France'il näha nii Nibalit kui Kangertit\n\n## Põhitekst:\n\n\"Ma päris täpselt ei tea, kas meeskond on mind juba üheksa Tour de France´il startiva ratturi hulka arvanud või olen ma esialgu pikemas nimekirjas, millest lõplik valik tehakse,\" rääkis Kangert enne äralendu Delfile.\n\n\"Niipalju tean, et Nibali Touril stardib ja Fabio Aru eeldatav liidriroll on sellega küsimärgi all. Dauphine velotuur näitas, et ega tal mägedes eriliselt head minekut polnud, etapivõidu sai ta allamäge rünnates. Nibali oli Giro d`Italia lõpus aga võimas ja võimalik, et Touriks väga hästi valmis,\" hindas Kangert olukorda.\n\nMuide, Aru koos abimeestega on hoopis teises kohas kõrgmägede laagris, kui Nibali oma abilistega. \"Selge see, et nad (Aru ja Nibali) suured sõbrad ei ole, aga tavaliselt on meeskond ikkagi ühiselt suurtuurideks valmistunud. Sel korral käitutakse miskipärast teisiti,\" annab Kangert aimu Astana sisepingetest.\n\nTour de France´i eelsesse laagrisse minek tähendab ühtlasi seda, et Kangert ei tee kaasa maanteesõidu Eesti meistrivõistlustel.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Profijalgrattur Tanel Kangert alustab suure tõenäosusega 2. juulil oma kümnendat suurtuuri. Täna lendab Kangert Astana meeskonna kõrgmäestiku treeninglaagrisse, kuhu Giro d`Italia võidukast koosseisust lisanduvad veel Vincenzo Nibali ja Jakob Fuglsang.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
Subsets and Splits
No saved queries yet
Save your SQL queries to embed, download, and access them later. Queries will appear here once saved.