Datasets:

---

TalTechNLP

/

alpaca_composite_summarization_et

like 0

Follow

Laboratory of Language Technology at Tallinn University of Technology 24

[ { "content": "Loe uudis läbi ja pane oma kujutlusvõime tööle, et välja mõelda üks korralik sissejuhatav lause sellele loole.\n\n## Pealkiri:\n\nTaliturniir algab reedel Flora ja Nõmme Kalju heitlusega\n\n## Põhitekst:\n\nTaliturniiri avapäeva teises kohtumises mängivad Pärnu Linnameeskond ja Tartu Tammeka, avavile kõlab kell 19.15.\n\nTaliturniir, mis on osaks meeskondade ettevalmistusest algavaks hooajaks, jätkub laupäeval, 7. jaanuaril kell 12.15, kui Maardu Linnameeskond kohtub Rakvere Tarvaga. Kell 14.00 toimub Levadia – FCI Tallinn matš ning päev jätkub Sillamäe Kalev – Paide Linnameeskond (15.45) ja Viljandi Tulevik – Narva Trans (17.30) kohtumistega.\n\nTurniiritabelit taliturniiiril ei peeta ning võitjat ei selgitata. Kõikidele kohtumistele on pealtvaatajatele sissepääs tasuta.\nTaliturniir 2017 ajakava (A- ja B-turniirid - kõik mängud EJL-i jalgpallihallis, mis asub A. Le Coq Arena kõrval):\n\nI voor\nReede 6. jaanuar\n17.30 Tallinna FC Flora - Nõmme Kalju FC (A-turniir)\n19.15 Pärnu Linnameeskond - Tartu JK Tammeka (B)\n\nLaupäev 7. jaanuar\n12.15 Maardu Linnameeskond - Rakvere JK Tarvas (B)\n14.00 Tallinna FC Levadia - FCI Tallinn (A)\n15.45 JK Sillamäe Kalev - Paide Linnameeskond (A)\n17.30 Viljandi JK Tulevik - JK Narva Trans (B)\n\nII voor\nReede 13. jaanuar\n17.30 FCI Tallinn - Tallinna FC Flora (A)\n19.15 Nõmme Kalju FC - JK Sillamäe Kalev (A)\n\nLaupäev 14. jaanuar\n12.15 Viljandi JK Tulevik - Pärnu Linnameeskond (B)\n14.00 Paide Linnameeskond - Tallinna FC Levadia (A)\n15:45 JK Narva Trans - Maardu Linnameeskond (B)\n17:30 Rakvere JK Tarvas - Tartu JK Tammeka (B)\n\nIII voor\nTeisipäev, 17. jaanuar\n19.15 Tallinna FC Levadia - Nõmme Kalju FC (A)\n\nKolmapäev 18. jaanuar\n20.30 Tallinna FC Flora - JK Sillamäe Kalev (A)\n\nReede 20. jaanuar\n17.30 Tartu JK Tammeka - JK Narva Trans (B)\n19.15 Maardu Linnameeskond - Viljandi JK Tulevik (B)\n\nLaupäev 21. jaanuar\n14.00 FCI Tallinn - Paide Linnameeskond (A)\n15.45 Pärnu Linnameeskond - Rakvere JK Tarvas (B)\n\nIV voor\nReede 27. jaanuar\n17.30 Nõmme Kalju FC - FCI Tallinn (A)\n19.15 Rakvere JK Tarvas - JK Narva Trans (B)\n\nLaupäev 28. jaanuar\n12.15 Pärnu Linnameeskond - Maardu Linnameeskond (B)\n14.00 JK Sillamäe Kalev - Tallinna FC Levadia (A)\n15.45 Paide Linnameeskond - Tallinna FC Flora (A)\n17.30 Viljandi JK Tulevik - Tartu JK Tammeka (B)\n\nV voor\nReede 3. veebruar\n17.30 Nõmme Kalju FC - Paide Linnameeskond (A)\n19.15 FCI Tallinn - JK Sillamäe Kalev (A)\n\nLaupäev 4. veebruar\n12.15 Tartu JK Tammeka - Maardu Linnameeskond (B)\n14.00 Tallinna FC Flora - Tallinna FC Levadia (A)\n15.45 JK Narva Trans - Pärnu Linnameeskond (B)\n17.30 Rakvere JK Tarvas - Viljandi JK Tulevik (B)\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Eesti tippklubide hooajaeelne taliturniir algab juba sel reedel, 6. jaanuaril kell 17.30 EJL-i jalgpallihallis, kus avamängus lähevad vastamisi Tallinna Flora ja Nõmme Kalju.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Vaata läbi uudise pealkiri ja tekst ning loo loov sissejuhatav lause, mis haakub artikli sisuga.\n\n## Pealkiri:\n\nTallinna trammitee pikendamise raames räägitakse ka Jüri pikendusest ja uuest võimsast logistikakeskusest\n\n## Põhitekst:\n\nUue trammitee pikkuseks kuni lennujaamani on 1,3 kilomeetrit, raudtee alt on tunnel juba läbi kaevatud, vahendas \"Aktuaalne kaamera\".\n\n\"Nüüd juba jätkame Keevise tänaval suunaga lennujaama poole, praegu käivad pinnasetööd, trasside rajamised, töögrandi vabastamised trammitee rajamiseks tunnelile, et raudtee alt läbi tuleku ajal läbida Suur-Sõjamäe tänav ja väljuda Keevise tänaval,\" selgitas Merko Ehituse projektidirektor Tiit Joosti.\n\nLähiajal suletakse autoliiklusele Suur-Sõjamäe tänava üks suund. Tööde tellija Tallinna linnatranspordi AS on praegu veendumusel, et trammitee ehitus lõpetatakse õigeaegselt ehk augusti lõpus peaks trammiga lennujaama saama. Tulevikus võiks aga Ülemistel paikneda suur ühistranspordi sõlmpunkt.\n\n\"Seda plaani ei vii kindlasti ellu Tallinna linnatranspordi AS, aga tõesti on olemas visioonid, mis tulevikus näeksid ette sellist võimast logistikakeskust, kuhu hakkaks suubuma täna veel mitte olemasolev Rail Baltic, sinna tuleks ka linnalähirongide terminal, bussijaam ja loomulikult siis ka meie oma trammiterminaliga suubuksime selle ehitatava suurhoone esimesele korrusele,\" rääkis Tallinna linnatranspordi AS-i juhatuse esimees Enno Tamm.\n\nVähemalt sellise ettepaneku on teinud Rae vald Harju maakonna planeeringusse. Põhjuseks asjaolu, et Rae vallas liigub rahvas kahes suunas korraga - hommikul kontorirahvas maalt linna ja tööstusparkide töötajad linnast maale, õhtul aga vastupidi. Selleks, et inimesi autodest ühistransporti meelitada, peab see võimalus olema kiire ja mugav.\n\n\"Meie lahenduse järgi võiks kiire ühendus olla sinna lennujaama kanti, Ülemistesse ja sealt peaks leidma lahendid, mis kiiresti viiks inimesed otse Lasnamäele, Mustamäele. Tänane Tallinna transpordivõrk kahjuks on selline, et see ettevõtmine on keeruline ja aegavõttev,\" nentis Rae abivallavanem Priit Põldmäe.\n\n\"Me oleme kalkuleerinud ka seda, mis maksaks uute autoteede ja uute kahetasandiliste ristmike rajamine ja kõik selline. Ka see ei ole odav, betooni rajamine on ka päris kallis,\" lisas ta.\n\nTäpsemad planeeringud ja tasuvusuuringud on alles ees.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Trammitee Tallinna lennujaamani ehitamise tööd püsivad graafikus ja kui kõik läheb plaanipäraselt, saab juba augustis trammiga lennujaama sõita. Tulevikus viib aga trammitee ehk isegi Jürini. Vähemalt Rae vald sellist võimalust ummikute vähendamise nimel kaalub.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe uudis läbi ja pane oma kujutlusvõime tööle, et välja mõelda üks korralik sissejuhatav lause sellele loole.\n\n## Pealkiri:\n\nÜllatuspomm: Eatonid lõpetasid koos sportlaskarjääri\n\n## Põhitekst:\n\n„Viimased kaheksa aastat on olnud tõeliselt meeldejäävad,“ tõdes paar oma ühisel Instagrami kontol. „Me oleme igapäevaselt saanud teha midagi, mida me armastame ning oma unistuste jahtimine on meile pakkunud eneseteostust.“\n\n„Nüüd oleme aga valmis oma elu järgmise peatükini liikuma. Me lahkume kergejõustikust. Aitäh meiega seda teekonda jagamast!“\n\n28-aastane Eaton võitis kümnevõistluse olümpiakulla nii 2012. kui 2016. aastal. 2013. ja 2015. aastal tuli ta maailmameistriks, sise-MM-il triumfeeris ameeriklane kolmel korral. 2015. aastal toimunud Pekingi MM-il püstitas Eaton ka seni kehtiva maailmarekordi 9045 punkti. „Kätte on jõudnud aeg teha midagi uut,“ sõnas ameeriklane paari koduleheküljel. „Ausalt öeldes pole spordis enam midagi, mida ma tahaksin teha.“\n\nSamuti 28-aastane Theisen-Eaton võitis suvistel Rio olümpiamängudel seitsmevõistluses pronksmedali, hõbemedalid on kanadalannal ette näidata nii 2013. kui 2015. aasta maailmameistrivõistlustelt. Mitmevõistlejad kohtusid 2006. aastal, õppisid Oregoni ülikoolis ning abiellusid 2013. aastal.\n\n„Pärast 800 m jooksu finišijoone ületamist Rios tundsin, et ma olen vaimselt kurnatud,“ tunnistas Theisen-Eaton. „Ma pole iial olnud tänulikum, et ma midagi lõpetanud olen. Ma tundsin, nagu ei tahaks ma kunagi enam ühtegi seitsmevõistlust teha. Kui uus hooaeg lähemale hakkas jõudma, tundsin treeningu suhtes üha kasvavat vastumeelsust.“\n\n„Mul pole kergejõustiku ning seitsmevõistluse vastu enam sellist kirge, nagu ma vanasti tundsin. Ma olen endast andnud kõik ning aeg on liikuda edasi järgmise kireni,“ lisas kanadalanna.\n\nEatonite täispikkuses ingliskeelset avaldust saab lugeda SIIT.\n\nBIG ANNOUNCEMENT: The past 8 years have been truly awesome. Getting to do something that we love everyday and going after our dreams has given us so much fulfillment in our lives. But now we're ready to move on to the next thing, the next passion and the next chapter of our lives. We're retiring from track and field. Thank you for sharing the journey with us! To see our full thoughts on the situation, go to www.weareeaton.com\n\nA photo posted by Eaton (@weareeaton) on Jan 4, 2017 at 7:48am PST\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Kahekordne kümnevõistluse olümpiavõitja ja maailmarekordiomanik Ashton Eaton ning tema abikaasa, seitsmevõistluse olümpiapronks ja kahekordne MM-hõbe Brianne Theisen-Eaton lõpetasid kolmapäeval koos sportlaskarjääri.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Vaata läbi uudise pealkiri ja tekst ning loo loov sissejuhatav lause, mis haakub artikli sisuga.\n\n## Pealkiri:\n\nVanemuine kogus möödunud aastal 191 378 külastust\n\n## Põhitekst:\n\n\"Publikuarv on 1353 külastaja võrra suurem kui 2015. aastal hoolimata sellest, et suure maja lava oli renoveerimistööde tõttu viis kuud suletud. See on väga hea tulemus,\" leidis teatrijuht Toomas Peterson.\n\nOmatulu teenis teater 2,89 miljonit eurot (ilma käibemaksuta), mis on 0,34 miljonit ehk 13,8% rohkem kui 2015. aastal.\n\nKõige rohkem külastajaid kogus \"Lotte Unenäomaailmas\" 19 544 vaatajaga, sellele järgnes \"Ooperifantoom\" 18 449-ga. Ooperitest oli vaadatuim \"Carmen\" (2975 inimest), sõnalavastustest \"Arkaadia\" (6726 inimest) ja ballettidest \"Lumekuninganna\" (6000 inimest).\n\nKäesoleva hooaja kõige populaarsem lavastus on aasta lõpul esietendunud muusikal \"Mamma Mia!\". Kogu hooaja jooksul toimub Tartus ja Tallinnas 32 etendust, mille külastajate arvuks on 27 000 inimest.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Vanemuise teater andis möödunud aastal 566 etendust ja kontserti, mida külastas 179 617 inimest. Eestis ja välismaal anti 48 ringreisietendust, mida külastas 32 084 inimest. Lisaks toimus 237 noortetöö üritust, mis kogusid 11 761 külastajat. Kokku kogunes Vanemuises 2016. aastal 191 378 külastust.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Vaata läbi uudise pealkiri ja tekst ning loo loov sissejuhatav lause, mis haakub artikli sisuga.\n\n## Pealkiri:\n\nTippsulgpallurid alustavad aastat Tallinnas\n\n## Põhitekst:\n\nVõistlus kuulub Maailma Sulgpalliföderatsiooni kalendrisse ja on kõrgetasemelisim ning suurima osalejaskonnaga turniir Baltikumis. Võistluse populaarsus on aasta-aastalt kasvanud ja seekord soovisid Eestisse mängima tulla rekordilised 289 sulgpallurit. Kuna võistlusel osalejate maksimaalne arv on rahvusvaheliste reeglitega paika pandud, pidid osad soovijad ka ootelehele jääma ja võistlema pääseb ca 230 mängijat 30 riigist.\n\nKodusel võistlusel on suured ootused Eesti sportlastel. Meeste üksikmängus on favoriit Eesti esireket Raul Must, kellel on maailma edetabeli alusel turniiril esimene paigutus. Head tulemust soovivad näidata ka noored paarismängijad Kristin Kuuba ja Helina Rüütel, kes eelmisel aastal oma esimesel hooajal täiskasvanute konkurentsis pakkusid kodupublikule finaali jõudmisega meeldiva üllatuse. Naiste üksikmängus on Kati Tolmoffi loobumise järel suurimad lootused Getter Saarel, kes maailma edetabelis kuulub esisaja piirimaile.\n\nVõistluste esimesel päeval mängitakse kvalifikatsiooniturniir. Reedel, 13. jaanuaril toimuvad põhiturniiri mängud. Laupäeval algavad veerandfinaalid kell 10.00 ja poolfinaalid 16.00. Võitjad selguvad pühapäeval, 15. jaanuaril finaalmängudes algusega kell 11.00.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "12-15. jaanuaril toimub Tallinns TTÜ spordihoones juba kaheksandat korda sulgpalli Euroopa karikaetapp Yonex Estonian International.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe artikli pealkirja ja sisu. Kasuta oma loomingulisi võimeid, et koostada detailne ja põhjalik ühelauseline sissejuhatus sellele uudisele.\n\n## Pealkiri:\n\nSaalijalgpalliliigas algab uus aasta mänguderohkelt\n\n## Põhitekst:\n\nKaheksast kõrgliigameeskonnast neli on seni pidanud üheksa kohtumist, kaheksal korral väljakul käinud võistkonnad tulevad sel nädalal platsile kahel korral.\n\n9. voorus on peetud üks kohtumine, kui Narva United FC alistas 21. detsembril 7:2 Sillamäe Molycorp Silmeti. Teised vooru kohtumised peetakse täna õhtul, kui Nõmme BSC Olybet võõrustab Kiilis kell 19.15 Sillamäe JK Dinat ning SK Augur Enemat samal ajal Kristiine Spordihallis FC Cosmost. FC Rinopal – FC Ararat TTÜ matš algab Viimsis kell 20.35.\n\nNädalavahetusel toimub kolm 10. vooru mängu. FC Molycorp Silmet võõrustab Sillamäel reedel, 7. jaanuaril kell 21.00 FC Ararat TTÜ-d. Laupäeval, 8. jaanuaril toimub kaks mängu järjest Kiili Spordihoones – kell 17.00 kõlab avavile FC Cosmos – SJK Dina kohtumises, kell 19.15 alustavad Nõmme BSC Olybet – Narva United FC.\n\nLiigatabeli liider on Augur Enemat 22 punktiga (üheksast mängust), teist kohta hoiab Narva United 19 punktiga (9). Kolmas on 17 punktiga (9) FC Rinopal ning neljas FC Cosmos, kellel on 12 punkti juures võrreldes mitme konkurendiga mäng varuks. Sarnaselt Cosmosele on 12 punkti kogunud FC Molycorp Silmet (9). Tabeli alumise kolmiku moodustavad Nõmme BSC Olybet, SJK Dina ja FC Ararat TTÜ vastavalt kuue, viie ja nelja punktiga (kõikidel peetud kaheksa kohtumist).\n\nSaaliliiga põhiturniir lõpeb 12. veebruaril. Seejärel toimuvad play-off kohtumised, kuhu pääsevad põhiturniiri kuus paremat.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Triobet saaliliigas on 2016/2017 hooaja põhiturniir jõudmas otsustavasse faasi. Käimasoleval nädalal peetakse 9. ja 10. vooru mänge.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe artikli pealkirja ja sisu. Kasuta oma loomingulisi võimeid, et koostada detailne ja põhjalik ühelauseline sissejuhatus sellele uudisele.\n\n## Pealkiri:\n\nA-Rühm avaldas uue singli\n\n## Põhitekst:\n\n\"Sheerige kama ja ärge vb tööjuures valjusti mängige! Cockadoodledoo in me bii emm double juu!\" kommenteerib ansambel ise sotsiaalmeedias.\n\nKuula, millega DJ Critikal, Cool D, Kozy ja Genka hakkama said:\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Eesti legendaarne hiphoprühmitus A-Rühm tuli välja uue singliga \"Mingi Kukk On Mu BMWs\".", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe hoolikalt uudise pealkiri ja sisu ning kirjuta artiklile pikk sissejuhatav lause, kasutades oma kujutlusvõimet.\n\n## Pealkiri:\n\nVäravavaene Middlesbrough ostis pikakasvulise ründaja\n\n## Põhitekst:\n\n193 sentimeetri pikkuse Benini koondislase eest makstud üleminekusummat ei avaldatud, küll on teada, et 28-aastase ründajaga sõlmiti leping 2020. aasta juunini.\n\nMiddlesbrough's numbrit 29 kandma hakkav Gestede on Premier League'is varem esindanud ka Cardiff Cityt, selleks hooajaks esiliigasse langenud Aston Villa eest on Gestede käesoleval hooajal löönud neli väravat.\n\nCONFIRMED | #Boro have completed the signing of @RudyGestede from @AVFCOfficial! ????✍\nFull story - https://t.co/CuolrEvkBM #UTB pic.twitter.com/1UhKbOLmDG\n\n— Middlesbrough FC (@Boro) January 4, 2017\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Inglismaa jalgpalli kõrgliigas 19 punktiga 16. kohal olev Middlesbrough on sellel hooajal jõudnud sihile vaid 17 korral, sama vähe väravaid on löönud vaid tabeli punane latern Hull. Olukorra leevendamiseks sõlmis meeskond kolmapäeval lepingu endise Aston Villa ründaja Rudy Gestedega.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe uudis läbi ja pane oma kujutlusvõime tööle, et välja mõelda üks korralik sissejuhatav lause sellele loole.\n\n## Pealkiri:\n\nUSA senaatorid esitavad Vene sanktsioonide eelnõu sel nädalal\n\n## Põhitekst:\n\nAgentuuri Bloomberg teatel seob Cardin eelnõu Venemaa küberrünnakutega USA presidendi valimiste ajal.\n\nLisaks puudutab eelnõu Venemaa tegevust Euroopas, eelkõige Ukrainas, ja Süürias, ütles senaator.\n\nEnnist nõudis Cardin ühes oma jüngritega Vene küberrünnakute uurimiseks demokraatide ja vabariiklaste erikomisjoni loomist.\n\nUSA kehtestas 29. detsembril 2016 Venemaale täiendavad sanktsioonid USA valimiste aegsete küberrünnakute eest.\n\nUSA senati väliskomisjonile antakse ülevaade neljapäeval\n\nUSA senati väliskomisjon peab neljapäeval kinnise istungi, kus selle liikmed viiakse kurssi president Barack Obama administratsiooni vastusega Venemaa väidetavale sekkumisele 2016. aasta valimistesse ja Ühendriikide diplomaatide kimbutamisele.\n\nLuureametnikud, teiste hulgas riikliku luure direktor James Clapper annavad neljapäeval aru senati relvateenistuste komitee avatud istungil.\n\nPresident Obama andis eelmisel nädalal vastulöögi Vene luureagentuuridele, keda USA süüdistab presidendivalimiste kampaaniasse sekkumises. Vastutasuks Ühendriikide diplomaatide väidetava tagakiusamise eest Venemaal saatis USA välja 35 Vene diplomaati.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Rühm USA senaatoreid nii Demokraatlikust kui ka Vabariiklikust Parteist esitavad sel nädalal seaduseelnõu, mis võimaldab kongressil kehtestada Venemaale lisasanktsioonid, ütles ajakirjanikele Marylandi demokraadist senaator Ben Cardin teisipäeval.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe artikli pealkiri ja sisu, seejärel loo pikk ja põnev lause, mis võiks olla artikli sissejuhatus.\n\n## Pealkiri:\n\nAustrias teatas ligi 20 naist ahistamisest aastavahetuse pidustuste ajal\n\n## Põhitekst:\n\nUmbes 18 naist teatasid, et kuni kümme meest ahistasid neid Innsbrucki peaväljakul, kuhu oli uut aastat vastu võtma kogunenud umbes 25 000 inimest, vahendas thelocal.at politseametniku Ernst Kranebitteri sõnu AFP-le.\n\n\"Meil ei ole midagi sellist siin varem juhtunud,\" ütles ta. \"Nad tantsisid ohvrite vahel ringi ja siis järsku krabasid neid rinnast või pistsid käed neile jalgade vahele. See muutis teistel toimuva märkamise keeruliseks - see kõik juhtus pidustuste käigus,\" selgitas Kranebitter.\n\nTema sõnul on kahtlusalused kirjelduste järgi hilisteismelised.\n\nAmatöörvideo juhtumitest pole siiani olnud uurijatele abiks kahtlusaluste tuvastamisel, sest selle kvaliteet on väga halb.\n\nRünnak Innsbruckis toimus aasta pärast seda, kui Saksamaal Kölnis väitsid sajad naised, et peamiselt araablaste ja põhja-aafriklaste välimusega mehed ründasid ja käperdasid neid.\n\nEt vältida sarnaseid juhtumeid, jagas Viinis politsei vana-aasta õhtul laiali 6000 taskualarmi. Üle kogu Austria, sealhulgas Innsbruckis suurendas politsei pärast Berliinis toimunud terrorirünnakt oma kohalolekut pidustuste ajal.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Austria politsei uurib ligi 20 seksuaalrünnakut vana-aasta õhtul Innsbrucki linnas.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe hoolikalt uudise pealkiri ja sisu ning kirjuta artiklile pikk sissejuhatav lause, kasutades oma kujutlusvõimet.\n\n## Pealkiri:\n\nTande tõusis tugeva tuule kiuste nelja hüppemäe turnee liidriks\n\n## Põhitekst:\n\nTande hüppas 128,5 meetrit, mis andis talle 125,7 punkti ning esikoha kaasmaalase Robert Johanssoni ees (133,0 meetrit ja 123,1 punkti). Kolmandale kohale tuli venelane Jevgeni Klimov (127,0 meetrit ja 119,1 punkti). Seni nelja hüppemäe turneel esikohta hoidnud poolakas Kamil Stoch leppis 120,5 meetri pikkuse ning 117,4 punkti toonud õhulennuga neljanda kohaga.\n\nNelja hüppemäe üldarvestuses tõusis Tande Stochist mööda. Enne viimast etappi, mis toimub reedel Austrias Bischofshofenis, on Tandel 710,3 punkti ning Stochil 708,6 punkti. Kolmandaks langes kvalifikatsioonis parimat tulemust näidanud austerlane Stefan Kraft (693,7 punkti).\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Nelja hüppemäe turnee kolmandal etapil Austrias Innsbruckis hüpati tugeva tuule tõttu vaid üks ring, kuid norralasele Daniel-Andre Tandele sellest piisas, et tõusta turnee üldliidriks.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu artikli sisuga ja loo sellele pika lausega sissejuhatus, mis köidab lugeja tähelepanu.\n\n## Pealkiri:\n\nVarro Vooglaid: ERR süüdistab Objektiivi alusetult libauudiste levitamises, soovimata rääkida oma enda libauudistest\n\n## Põhitekst:\n\nTäna hommikul mõned minutid enne kella kümmet helistas mulle üks ERRi ajakirjanik ja heitis Objektiivile ette libauudiste levitamist, viidates eile meie portaalis avaldatud uudisloole pealkirjaga \" California seadustas laste prostitutsiooni\".\n\nKui palusin ajakirjanikul välja tuua, mis on artiklis valesti kirjutatud, ei osanud ta öelda põhimõtteliselt muud kui seda, et lugejatele terviklikuma pildi andmiseks oleks pidanud kirjutama ka sellest, et alaealistelt seksuaalteenuste ostmine ja ka alaealiste prostitutsiooni vahendamine jääb Californias endiselt keelatuks.\n\nOlen nõus, et nende aspektide väljatoomine annaks uudisele lisandväärtust ja seetõttu sai uudis vastavalt täiendatud. Ometi on tõsiasi, et kõnealuses uudises ei ole kirjutatud midagi niisugust, mis ei vastaks tõele. On fakt, et California tühistas senised seadusesätted, mille kohaselt võis alaealisi prostitutsiooniga tegelemise eest karistada.\n\nJuba kell 10 hommikul ehk mõned minutid pärast ERRist tulnud telefonikõnet avaldas ERRi uudisteportaal artikli halvustava pealkirjaga \" Seaduslikust laste prostitutsioonist, Objektiivselt\", kus ERRi USA korrespondent Lauri Tankler selgitas Objektiivi uudist arvustades ja seda lolluseks nimetades, et \"sama hästi võiks kirjutada, et Eestis on alaealiste prostitutsioon legaalne, sest Eestis ei ole seksuaalteenuste eest raha küsimine kuritegu.\"\n\nTankleri väide on aga arusaamatu, kuna nii võikski kirjutada. Eesti paraku tõesti kuulub riikide sekka, kus prostituuditeenuse osutamist ei käsitleta kuritegevusena – karistatav on üksnes kupeldamine ning seksuaalteenuste ostmine alaealistelt, mitte aga seksuaalteenuste osutamine. See lubab ka rahahädas alaealistel vabalt tegeleda oma keha seksi otstarbel müümise \"äriga\" ilma karistust kartmata.\n\nMille poolest kujutab Objektiivi uudis endast nn libauudist, see jääbki selgusetuks. Küll aga saab samm-sammu haaval selgemaks, et pahemliberaalselt meelestatud peavoolumeedia, mis ise kajastab ühiskonnas toimuvat alatasa väga ühekülgselt ja reaalsust moonutavalt, hakkab oma infomonopoli lagunemist tunnetades ootuspäraselt üha enam alternatiivmeediakanalitele survet avaldama, süüdistades neid nn libauudiste levitamises ja seeläbi ühiskonna kahjustamises. Ilmselgelt saame seda lähiaastatel näha aina laiemas ulatuses ja üha intensiivsemalt.\n\nTähelepanuväärselt ei soovinud aga see ERRi ajakirjanik, kes mulle helistas ja heitis Objektiivile ette libauudise levitamist, rääkida ERRi enda poolsest libauudiste levitamisest. Eile tõi Objektiiv paralleelselt California sammudega konkreetselt välja, kuidas \"Aktuaalne kaamera\" eksitas septembrikuus sarnaselt Soome riigimeediaga avalikkust, justkui oleks neonatsid tapnud Helsingi raudteejaama juures noore mehe, olgugi, et nagu kohtulikul uurimisel selgus, oli tegelikult tegu vaid ühe mehe ühe jalalöögiga, mil puudus hukkunud narkomaani surmaga põhjuslik seos.\n\nAinuüksi selle osas, kuidas Tankleri poolt uhkelt \"pärismeediaks\" nimetatav ERR on tegutsenud SAPTK ja minu isiku suhtes, võiksin meenutada tervet rida nn libauudiseid, milles on reaalsusest adekvaatse pildi edasiandmise taotuse suhtes eksitud väga rängalt.\n\nPiisab, kui meenutan, kuidas SAPTKle Aadu Luukase missioonipreemia andmise järgsel hommikul pasundas Raadio 2, et Aadu Luukase sihtasutuse nõukogusse kuuluv Märt Vooglaid susserdas preemia jälle pereringi – olgugi, et ühelt poolt minul ja varem nimetatud preemia saanud mu emal ning teiselt poolt hr Märt Vooglaiul puuduvad igasugused sugulussidemed – või kuidas ERRi uudisteportaal levitas otsest valet, nagu oleks SAPTKl mingid varjatud sidemed Venemaa võimuringkondadega.\n\nSelle asemel, et tikutulega teiste silmast pindu otsida, võiks end kvaliteetmeediaks pidav ja hiiglaslikku ressurssi omav ERR püüda oma enda silmist palgid välja koukida.\n\nERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil [email protected]. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "ERRi püüdlus süüdistada portaali Objektiiv alusetult libauudiste levitamises on tähelepanuväärne olukorras, kus rahvusringhäälingu enese tegelike libauudiste levitamises ei nähta mingit probleemi, kirjutab Varro Vooglaid oma vastulauses.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Pärast artikli pealkirja ja põhiteksti lugemist kasuta oma loovust, et koostada sisutihe ja pikk sissejuhatav lause.\n\n## Pealkiri:\n\nAdvokaat: Tartu ülikool palkas turvamehed, et takistada ehitajatel raamatukogus jätkamist\n\n## Põhitekst:\n\n\"Tellija (Tartu ülikool - toim.) on teatanud lepingu lõpetamisest põhjusel, et töövõtja on lepingut rikkunud. AS YIT Ehitus nende väidetega ei nõustu. Tellija ei ole teinud lepingu täitmiseks vajalikku koostööd, sh on ignoreerinud tõsiasja, et tellija poolt lepingu täitmiseks üleantud ehitusprojekt ja ehitusluba ei võimalda hoone etappidena avamist (päästesüsteemid ei ole projekteeritud etappidel eraldiseisvatena) ning leping nägi sõnaselgelt ette kasutusloa saamise hoonele 30.09.2017-ks. Töövõtja teavitas tellijat juba ammu, et ehitusprojekti ja lepingut muutmata ei ole osaline avamine võimalik. Samuti viitas töövõtja, et kujunenud olukorras võib olla tellijal huvi korraldada üldse uus hange, et muuta ehitusprojekti jne,\" selgitas Uuetoa-Tepper ERR-ile.\n\nVandeadvokaat seletas, et tellija ei ole siiani nõustunud lepingudokumentide vigu tunnistama ning ülikooli kantsler Andres Liinat on vahetult enne lahkumist esitanud avalduse, mis võib tuua kaasa aastaid kestva kohtuvaidluse.\n\n\"Seaduse järgi on tellijal alati õigus leping lõpetada, ka siis kui töövõtja ei ole lepingut rikkunud. Kuna tellija on võtnud hoone tagasi enda valdusesse, palganud turvamehed, kes ei lase ehitajaid alates täna hommikust enam tööd tegema, siis loomulikult ei hakka YIT Ehitus AS omakorda turvamehi palkama, et töödega jätkata, seda enam, et tellija peab nagunii kogu lepingutasu praeguste asjaolude järgi töövõtjale välja maksma,\" rääkis vandeadvokaat.\n\nUuetoa-Tepper lisas, et AS YIT Ehitus loodab, et lähinädalatel leitakse tellijaga pärast ehitustööde faktilise seisu fikseerimist ja objektiivsete hinnangute kujundamist õigusliku olukorra kohta kompromiss, sest kulukas kohtuvaidlus ei saa mõistlikult olla kummagi poole huvides.\n\nTartu Ülikool saatis teisipäeval AS-ile YIT Ehitus teate raamatukogu rekonstrueerimistööde töövõtulepingu ülesütlemise ning leppetrahvinõude esitamise kohta, sest töövõtja on lepingu tingimusi oluliselt rikkunud.\n\nÜlikool ja YIT Ehitus sõlmisid mullu mais töövõtulepingu ülikooli raamatukogu hoone rekonstrueerimiseks hinnaga 6 695 970 eurot. Lepingu kohaselt pidi tööde teostamine ja valmimine toimuma etapiviisiliselt ning raamatukogu avatama kasutajatele juba oktoobri alguses. Praegu on töö ikka pooleli.\n\nÜlikooli kantsleri Andres Liinati sõnul ei peetud kokkulepitud tähtaegadest kinni juba tööde esimeses etapis. Kuigi ülikool andis nii esimese kui ka teise etapi tööde puhul töövõtjale täiendavad tähtajad, ei pidanud YIT Ehitus ülikooli teatel ka nendest kinni.\n\nTartu ülikooli pressinõunik Viivika Eljand-Kärp täpsustas kolmapäeva õhtupoolikul saadetud kommentaaris, et seisuga 3. jaanuar 2017 on raamatukogu rekonstrueerimise leping AS-ga YIT Ehitus oluliste rikkumiste tõttu üles öeldud, nagu teatas ka ülikool eile ametlikult nii töövõtjale kui ka avalikkusele.\n\n\"See tähendab, et lepingu ülesütlemise hetkest ei toimu objektil enam mingisugust ehitustegevust ning pooled on ühiselt tegemas ettevalmistusi olemasoleva olukorra fikseerimiseks. Seetõttu on eilsest poolelioleval ehitusobjektil turvamehed, et tagada ülikoolile kuuluvate varade säilimine ning kontrollida objektil viibivaid isikuid,\" ütles pressinõunik.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Raamatukogu rekonstrueerimistööde tõttu YIT Ehitusega tülli läinud Tartu ülikool palkas objektile turvamehed, et takistada ehitajatel tööde jätkamist, ütles ettevõtet esindav vandeadvokaat Kristina Uuetoa-Tepper.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe hoolikalt uudise pealkiri ja sisu ning kirjuta artiklile pikk sissejuhatav lause, kasutades oma kujutlusvõimet.\n\n## Pealkiri:\n\nUudistepäeva kokkuvõte 4. jaanuaril\n\n## Põhitekst:\n\nAdvokaat: Tartu ülikool palkas turvamehed, et takistada ehitajatel raamatukogus jätkamist\n\nRaamatukogu rekonstrueerimistööde tõttu YIT Ehitusega tülli läinud Tartu ülikool palkas objektile turvamehed, et takistada ehitajatel tööde jätkamist, ütles ettevõtet esindav vandeadvokaat Kristina Uuetoa-Tepper.\n\n\"Tellija (Tartu ülikool - toim.) on teatanud lepingu lõpetamisest põhjusel, et töövõtja on lepingut rikkunud. AS YIT Ehitus nende väidetega ei nõustu. Tellija ei ole teinud lepingu täitmiseks vajalikku koostööd, sh on ignoreerinud tõsiasja, et tellija poolt lepingu täitmiseks üleantud ehitusprojekt ja ehitusluba ei võimalda hoone etappidena avamist (päästesüsteemid ei ole projekteeritud etappidel eraldiseisvatena) ning leping nägi sõnaselgelt ette kasutusloa saamise hoonele 30.09.2017-ks. Töövõtja teavitas tellijat juba ammu, et ehitusprojekti ja lepingut muutmata ei ole osaline avamine võimalik. Samuti viitas töövõtja, et kujunenud olukorras võib olla tellijal huvi korraldada üldse uus hange, et muuta ehitusprojekti jne,\" selgitas Uuetoa-Tepper ERR-ile.\n\nRiik soovitab koolidel pagulastemaatikat õpetada avatud akendega pimedas ruumis\n\nHaridusministeerium soovitab koolis lastele pagulastemaatikat selgitada rollimänge ning elavaid näiteid kasutades, näiteks avades klassis aknad ja kustutades tuled.\n\nKõigepealt kirjeldatakse lastele pimedat, külma ja kõledat ööd Serbia ning Ungari piiripunktis. Et olukorda veel elavamaks muuta, võiks välja lülitada valguse ning aknad lahti teha. Piirile on jõudnud suur grupp äsja sõja käest pääsenud süürlasi. Pagulased kannatavad nälja, külma ja väsimuse käes, neil on vähe raha ning dokumentidest kaasas kõigest pass, vahendavad ERR-i raadiouudised.\n\nÕpilased jagatakse gruppidesse. Ühed võtavad endale pagulaste rolli, nad on meeleheitel, nende lapsed nälgivad ja neid endid ähvardab kodumaal surm. Teised on immigratsiooniametnikud, kes peavad otsustama, kas põgenikke üle piiri lubada või mitte. Juhendi järgi on mängu eesmärgiks hoida solidaarsust inimeste vastu, kes on sunnitud lahkuma oma kodumaalt.\n\nTäpsemalt on tegemist ühe võimaliku rollimänguga, mille abil soovitab haridus- ja teadusministeerium koolides pagulastemaatikat õpetada. Ministeeriumi üldharidusosakonna juhataja Irene Käosaar loodab, et selliseid mänge kasutatakse üha rohkem.\n\n\"Selline psühhodraama võtete kasutamine on tegelikult väga tõhus. Et üritada panna see õpilane sellesse olukorda, kus ta tegelikult hakkab oma ihukarvadega tundma, mis olukorras teine on,\" selgitas Käosaar.\n\nKõige parem ongi õpilaste väärtushinnanguid kujundada mitte läbi keeldude ja käskude, vaid lastes neil endal arutada, mis on hea ja mis halb, ütles Käosaar. Seda ka siis, kui lapsel on kodunt kaasas teistsugused hinnangud.\n\nEesti idufirmadesse investeeriti mullu üle 68 miljoni euro\n\nEesti idufirmadesse investeeriti eelmisel aastal umbes 68,5 miljonit eurot, mida on võrreldes 2015. aastaga tunduvalt vähem.\n\nEesti Startup ja Garage48 on kogunud andmeid Eesti idufirmade rahastuse kohta juba alates 2006. aastast. Need andmed näitavad, et kui 2015. aastal investeeriti Eesti idufirmadesse üle 98 miljoni euro, siis mullu märksa vähem ehk 68,6 miljonit eurot.\n\nEnne 2016. aastat langes investeeringute maht viimati 2011. aastal.\n\nSaatkond: USA eriväelased lihvivad Läti sõdurite oskusi\n\nUSA erioperatsioonide sõjaväelased treenivad Lätis koos sealsete sõduritega, et parandada nende oskusi, ütles Ühendriikide saatkonna esindaja Matthew Thompson BNS-ile.\nTa ütles vastuseks küsimusele USA eriväelaste kohta Balti riikides, et Ühendriikide sõjaväelased, seal hulgas eriüksuslased võtavad Lätis osa õppustest ja manöövritest koos kohalike sõduritega, et parandada viimaste oskusi ning lihvida USA ja Läti sõdurite koostööd.\n\nSellega täidab USA oma kohust NATO-liitlaste ees ja parandab samas Läti võimet osaleda vajaduse korral rahvusvahelistes julgeolekuoperatsioonides, ütles Thompson.\n\nTrump levitas Twitteris Assange'i seisukohta Vene küberrünnakute asjus\n\nUSA presidendiks valitud Donald Trump levitas oma Twitteri-postituses Wikileaksi juhi Julian Assange'i väidet, et Demokraatliku Partei Rahvuskongressi (DNC) tabanud küberrünnaku ja andmelekke taga polnud Venemaa.\n\n\"Julian Assange ütles, et isegi 14-aastane oleks võinud Podestat häkkida,\" kirjutas Trump Hillary Clintoni kampaaniajuhile John Podestale viidates. \"Miks oli DNC nii hooletu? Samuti ütles ta (Assange - toim.), et Venemaa ei andnud talle seda infot!\"\n\nLennuõnnetuses meeskonna kaotanud Brasiilia klubi hangib 20 uut mängijat\n\nNovembri lõpus lennukiõnnetuses pea kogu meeskonna kaotanud Brasiilia jalgpalliklubi Chapecoense sõlmib uue hooaja eel lepingud kuni 20 uue mängumehega.\nChapecoenset ja Brasiilia jalgpalli tabas tragöödia 28. novembril, kui Kolumbiasse teele olnud lennuk alla kukkus ja tappis 71 inimest. Meeskonnast pääsesid vaid kaitsjad Neto ja Alan Ruschel ning varuväravavaht Jackson Follmann, kelle jalg osaliselt amputeeriti.\n\nChapecoense jalgpallidirektori Rui Costa sõnul hoitakse mainitud kolme mängija numbrid uueks hooajaks igaks juhuks varus. Neist Neto ja Alan Ruscheli puhul loodab ta ka väljakule naasmist. Igal juhul soovib Chapecoense kõigi kolme mängija mingil kombel klubi juurde jäämist.\n\nPärast katastroofi pöördusid Chapecoense poole mitmed teised Brasiilia klubid, kes pakkusid laenuks oma mängijaid. Costa sõnul on igasugused variandid läbi kaalutud.\n\nPolitsei- ja piirivalveamet otsib ID-kaardile uut modelli\n\nSellel aastal tähistatakse ID-kaardi 15. sünnipäeva ning peagi hakatakse uuendama isikutunnistuste välimust. Sellega seoses otsib politsei- ja piirivalveamet modelli, kelle fotot saaks kasutada dokumendinäidistel.\n\nFotokonkursile oodatakse osalema kõiki Eesti kodanikke, kes on vähemalt 18 aastat vanad. Foto puhul tuleb jälgida, et pildil oleks neutraalne ilme ja vaade oleks suunatud objektiivi. Fotosid oodatakse 20. jaanuarini aadressil ko [email protected] ning võitja kuulutatakse välja 27. jaanuaril.\n\nGraafikud: millega tegelevad noorte teaduste akadeemia asutajaliikmed?\n\n4. jaanuaril koguneb Eesti Teaduste Akadeemiasse 29 silmapaistvat noort teadlast, kellest saavad Eesti Noorte Teaduste Akadeemia asutajad. ERR Novaator tegi ülevaate, millega need teadlased tegelevad.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Tartu ülikooli raamatukogu turvavad ehitajate eest turvamehed, riik soovitab lastel pagulastemaatikat õppida pimedas toas, ning PPA otsib ID-kaardile uut modelli – need on mõned teemad 4. jaanuari uudistepäevast.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe uudis läbi ja pane oma kujutlusvõime tööle, et välja mõelda üks korralik sissejuhatav lause sellele loole.\n\n## Pealkiri:\n\nKohus karistas Soome parlamendisaadikut vaenule õhutamise eest trahviga\n\n## Põhitekst:\n\nHakkarainen sarjas septembris Facebookis moslemeid, vahendasid BNS ja Yle.\n\nMuuhulgas kirjutas ta: \"Kõik moslemid pole terroristid, kuid kõik terroristid on moslemid.\"\n\nKohus rõhutas, et sõnavabadusse ei tohi sekkuda rohkem kui hädavajalik, kuid paraku sisaldas Hakkaraineni postitus islamiusuliste vastu suunatud vaenu ja laimu. Lisaks sisaldas kirjutis ka ähvardust, sest positutses nõuti kõigi islamiususliste riigist välja saatmist.\n\nHakkarainen ei tunnistanud süüd ning kohtus väitis tema kaitse, et Hakkarainen polnud avalduse tegemise hetkel teadlik seadusest, mille alusel teda karistati. Kohus aga märkis, et teadmatus seaduse asjus ei saa olla argument kohtuotsuse langetamise puhul.\n\nSamuti põhjendas poliitiku advokaat postituse sisu sellega, et Hakkarainen oli emotsionaalselt liigutatud Nice'i terrorirünnakust.\n\nLisaks rahatrahvile määras kohus, et Hakkarainen peab süüdistuse aluseks olnud postituse oma Facebooki seinalt kustutama.\n\nSaadik ütles, et ei kavatse otsust vaidlustada.\n\nPõlissoomlaste parlamendifraktsioon teatas, et Hakkaraineni personaalküsimust ja äsjast kohtuotsust hakatakse arutama veebruari alguses.\n\nSarnase juhtumi eest on saanud süüdimõistva otsuse ka Põlissoomlaste Tampere piirkonna poliitik Terhi Kiemunki. Tema on otsuse järgmisesse kohtuastmesse edasi kaevanud.\n\nPõlissoomlaste noortekogu endise juhi Sebastian Tynkkyneni vastu omal ajal esitatud analoogne süüdistus - vaenu õhutamine rahvarühma vastu ning usurahu rikkumine - kohtu poolt toetamist aga ei leidnud.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Kohus karistas Soome Põlissoomlaste erakonna ridadesse kuuluvat parlamendisaadikut Teuvo Hakkarainenit rahvusrühma vastu vaenu õhutamise eest 1160 euro suuruse rahatrahviga.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu artikli sisuga ja loo sellele pika lausega sissejuhatus, mis köidab lugeja tähelepanu.\n\n## Pealkiri:\n\nEesti rannajalgpallikoondis asub maailma edetabelis 46. kohal\n\n## Põhitekst:\n\nEdetabeli liider on Portugal, kes edestab Venemaad ja Brasiiliat. Esiviisikusse mahuvad veel Itaalia ja Iraan ning esikümne lõpetavad Šveits, Tahiti, Jaapan, Paraguai ja Hispaania.\n\nRannajalgpalli maailma edetabeli paremusjärjestus pandi paika aastatel 2012-2016 saavutatud tulemuste järgi. Eraldi avaldati ka tabel 2016. aasta tulemuste kohta, kus Eesti on samuti viienda kümne keskel, 45. kohal.\n\nRannajalgpalli tippsündmuseks on tänavu aprilli lõpus Bahamal algav MM-finaalturniir. Eesti koondise jaoks leiab tähtsaim sündmus aset suvel, mil osaletakse Euroliiga etapil. Etapid toimuvad Aserbaidžaanis, Hispaanias, Ungaris või Venemaal. Suure tõenäosusega võistleb Eesti etapil Venemaal Moskvas, mis toimub 14.-16. juulini.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Eesti rannajalgpallikoondis püsib maailma edetabelis jätkuvalt viiendas kümnes, kui vana aasta lõpus avaldatud paremusjärjestuses leiavad eestlased end 46. tabelirealt (-3 kohta).", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe uudis läbi ja pane oma kujutlusvõime tööle, et välja mõelda üks korralik sissejuhatav lause sellele loole.\n\n## Pealkiri:\n\nTallinn korraldab aasta lõpuks kogu pealinna prügimajandust ise\n\n## Põhitekst:\n\nKõikidesse Pae ja Ülemiste piirkonna elanike postkastidesse potsatas sel nädalal läikpaberil teavitus Tallinna keskkonnaametilt, mis teavitab lugejat jäätmeveo ümberkorraldustest selles piirkonnas. Nimelt läheb 1. veebruarist teenuse osutamine linna alla loodud Tallinna jäätmekeskuse kätte. Selleks peavad ühistud sõlmima jäätmeveolepingu, mida soovitatakse teha e-prügi iseteeninduskeskkonnas.\n\nTallinna keskkonnaameti heakorra ja jäätmehoolde osakonna juhataja Kristjan Mark tunnistab ERR.ee-le, et neil oli pikalt arutamisel, kas kogu Lasnamäe ülekülvamine sedasi on mõistlik, kuid leiti, et kortermajade elanikel on teadlikkuse jäätmeveo korraldamisest oluliselt madalam kui eramajade piirkondades, mistõttu otsustati ikkagi lauskülvi kasuks, ehkki anti endale aru, et enamik neist teavituslehtedest läheb otseteed prügisse. Teisalt tekitavad teavituslehed elanikes segadust, sest võivad jätta mulje, nagu peaks iga elanik ise minema omale jäätmeveolepingut kusagile sõlmima.\n\nNäiteks Lasnamäe jäätmeveopiirkondades nr 11 ja 12 saadeti teavitus 23 906 postkasti. Teavituskirja trükkimise kulu oli 749 eurot, millele lisandus postitamise kulu 448 eurot.\n\nKogu Lasnamäe peale tuleb postitusi 30 000 ringis, terve Tallinna teavitamiseks tuleks teavitused saata kokku umbes 200 000 aadressile. Niisugune küsitav teavituskampaania maksab tellija Tallinna keskkonnaameti hinnangul umbes 6000-7000 eurot. Teavituskirja trükkimise kulu oli 749 ning postitamise kulu 448 eurot. Lisaks otsepostitusele saadetakse teavitused ka ühistutele e-posti teel, ent nende kontaktid pole täielikud, nõnda ei pruugi linn kõigiga kontakti saada. Sestap siis loodetakse otsepostiga ka ühistute juhte tabada, et lepingute sõlmimine sujuvam oleks.\n\nKüsimus pole üksnes lepingu formaalses sõlmimises, vaid ka praktilises pooles: kokku tuleb leppida veoajad ja -sagedused ning osutatavad lisateenused, kokku korjata prügikastide avajad, teavitada uuest hinnakirjast jne.\n\nPrügiteenuse hind ühtlustub\n\nKui siiani oli linna jäätmemajanduse korraldus erafirmade käes, kes vastavalt turumajanduse olukorrale kehtestasid oma hinnakirja ise, siis 2015. aastast alustas Tallinn ühtsele jäätmemajanduse korraldusele üleminekut, millega esmalt lahutati üksteisest kaks teenust: jäätmete käitlemine ja vedu. Linnaosade ja piirkondade kaupa on linn jäätmekorraldust erasektorilt üle võtnud, käesoleva aasta lõpuks peaks kogu pealinna jäätmekäitlus olema linna käes, kes siis piirkonniti ostab hanke korras erasektorilt sisse jäätmeveo.\n\nSelle tulemusel kehtib kõikjal linnas ühesugune jäätmeveo hinnakiri, kusjuures ühtlustub segaolmejäätmete ning paberi-papi ja biolagunevate jäätmete käitlushind. Selleks tõstetakse segaolmejäätmete sorteerimise hinda ning doteeritakse sellega muude sorteeritud prügiliikide käitlust.\n\nKõigis piirkondades kuulutati veohanked välja juba enne 2015. aastat, ent Kristjan Margi kinnitusel on need kõikjal seotud rohkete vaidlustega. \"Jäätmevedajad on hankeid palju vaidlustanud, nad näevad endale kasulikumana vabaturu olukorda, kus saab ise tingimusi kehtestada,\" põhjendab ta.\n\n2016. aasta lõpus võeti riigikogus vastu seadus, mille järgi kohalikud omavalitsused saavad riigieelarvest jäätmekäitlemise toetust. Tallinna toetus jääb 640 000 euro kanti, kuid juhul, kui linn aasta lõpuks jäätmekorraldust ümber tehtud ei saa, jääb osa toetusest saamata. Seetõttu on linnal tuli takus.\n\nÜleminek on järk-järgult juba toimunud: esimesena võttis linn oma tiiva alla Põhja-Tallinna jäätmekäitluse, see toimus juba 1. märtsist 2013. Järgnesid Kesklinn (v.a vanalinn) 1. novembrist 2015 ja suurem osa Lasnamäest möödunud aasta 1. novembrist. Tänavu 1. veebruarist läheb siis uuele süsteemile osa viimane jupp Lasnamäest, 1. märtsist on järg Nõmme ning 1. aprillist vanalinn.\n\nÜlejäänud - Pirita, Kristiine, Haabersti ja Mustamäe - alles ootavad kuupäeva, lepingud vedajatega on sõlmimata.\n\nLinn on veendunud, et ise korraldatud jäätmevedu on parem - teenus ühtlasem, hind sama, olukord kontrolli all. Kui siiani oli paar ettevõtet turu omavahel ära jaganud, siis hankelepingutega avaneb võimalus jäätmevedu korraldada ka teistel ettevõtetel.\n\n\"Praegu on linnas sisuliselt käimas prügisõda – senised vedajad on enamiku linnast ära jaganud, neile meeldib, kui linn enam midagi ei reguleeriks, aga uutel vedajatel on sedasi raske turule siseneda,\" põhjendab Mark vajadust teenust reguleerida. \"Jäätmete käitlusteenuse ja veoteenuse lahutamine ei meeldi neile, kel oli oma käitluskoht olemas, sest nad olid sellega eelisseisundis.\"\n\nMargi sõnul saab linnaasutus pakkuda mitmeid lisateenuseid, nt kuuskede äravedu ja konteineripesu, mille vastu erasektoril polnud huvi või kehtestati teenustele ülikõrge hind, ehkki teenus on vältimatu iseloomuga.\n\nMargi kinnitusel läheb hind üldjuhul odavamaks, eeskätt neile, kes juba täitsid seadust ja kogusid jäätmeid liigiti. Kallineb aga neil, kes seni vaatasid liigiti kogumise nõudele läbi sõrmede.\n\nTallinna hallatava jäätmekeskuse Kesklinna piirkonna hinnakiri võrdluses erasektori hinnakirjaga. Allikas: Tallinna keskkonnaamet.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Tallinna linn saadab elanikele postkastidesse kallil läikpaberil teavitust, et nende elupiirkonnas muutub jäätmeveokorraldus, milleks tuleb sõlmida jäätmeveoleping, ehkki kortermaja elanik ise seda teha ei saa. Teavituskampaania on osa Tallinna plaanist käesoleva aasta lõpuks kogu pealinna jäätmemajandus erasektorilt oma kätte haarata.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Pärast artikli pealkirja ja põhiteksti lugemist kasuta oma loovust, et koostada sisutihe ja pikk sissejuhatav lause.\n\n## Pealkiri:\n\nUkraina vihjas Le Peni musta nimekirja panemisele\n\n## Põhitekst:\n\nKiievit teeb närviliseks poliitilise maastiku muutumine sel aastal, vahendas Reuters.\n\nUSA presidendiks saav Donald Trump on juba väljendanud sõbralikumat tooni Venemaa suhtes ning lisaks Le Penile on teine Prantsusmaa presidendikandidaat Francois Fillon öelnud, et pooldab Venemaa-vastaste sanktsioonide tühistamist.\n\nUkraina ja Venemaa suhted läksid halvemaks pärast seda, kui Venemaa annekteeris Krimmi ja puhkesid lahingud venemeelsete separatistidega Ida-Ukrainas. Lahingutes on saanud surma umbes kümme tuhat inimest, kuigi relvarahu põhimõtteliselt kehtib.\n\n\"Kremli propagandat kordavate avalduste tegemisega näitab Prantsuse poliitik, et ta ei austa Ukraina suveräänsust ja territoriaalset terviklikkust ning eirab täielikult rahvusvahelise õiguse põhiprintsiipe,\" kirjutas Ukraina välisminister pressiteates, vihjates Le Penile.\n\n\"Sellest tulenevalt me tuletame meelde, et niisugused Ukraina seadusi rikkuvad avaldused ja tegevused on kindlasti tagajärgedega, samamoodi nagu see oli teatud Prantsuse poliitikute puhul, kellel on keelatud Ukrainasse siseneda,\" lisas ministeerium.\n\nPrantsuse televisioon tsiteeris Le Peni sõnu, et Krimmi annekteerimine Venemaa poolt ei olnud ebaseaduslik, sest Krimmi inimesed valisid referendumil Venemaaga ühinemise.\n\nKiiev on sellisele seisukohale vastu. Referendumi kuulutas ebaseaduslikuks ka ÜRO Peaassamblee.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Ukraina välisministeerium vihjas kolmapäeval, et kehtestab Prantsusmaa presidendikandidaadile, Rahvusrinde juhile Marine Le Penile riiki sisenemise keelu tema kommentaaride pärast, mille kohaselt oli Krimmi annekteerimine 2014. aastal seaduslik.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu artikli sisuga ja loo sellele pika lausega sissejuhatus, mis köidab lugeja tähelepanu.\n\n## Pealkiri:\n\nTallinnas jätkuvad Bachile pühendatud festivali üritused\n\n## Põhitekst:\n\nBachi-nädalaga võtab meie pealinn uut aastat vastu juba kuuendat korda bachFest Tallinn nime all. Kui eel- ja järelkontserdid kaasa arvata, toob pidusari Tallinnas kuulajate ette kokku kuusteist kontserti. Bachi festival tähistab samas ka väga olulist juubeliaastat, reformatsiooni 500. aastapäeva. Kontserdid leiavad aset peamiselt Tallinna Niguliste kirikus, samuti Jaani kirikus, Estonia kontserdisaalis ning Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia orelisaalis.\n\nFestival on suurt tähelepanu leidnud välisturistidelt, aga ka meie oma kuulajaid huvitub pidusarjast aina enam. Esinejate hulgas Eestist on festivali kunstiline juht Andres Uibo ise, meie nimekatest organistidest veel Toomas Trass, Tiia Tenno, Aare-Paul Lattik, Maris Oidekivi-Kaufmann ja Piret Aidulo, klavessiinil Imbi Tarum ja Lembit Orgse.\n\nKülaliskunstnikest astuvad festivalil üles Ukrainast Harkovist pärit Tarass Baginets, Pariisi konservatooriumi õppejõud Edouard Oganessian, läti orelikunstnik Aivars Kalējs, kaks viimast meile hästi tuntud suvistelt Tallinna orelifestivalidelt, kus on palju kordi ka orelipooltunde saadud nautida.\n\nFestivali kavades on Bachi orelimuusika kõrval ka muud klahvpillimuusikat, näiteks ansamblitelt koos klavessiiniga, Bachi muusikale lisaks ka Bachi kaasaja teiste heliloojate teoseid.\n\nUusaasta kontsert Jaani kirikus festivali esimesel päeval 1. jaanuaril Endrik Üksvärava juhatusel kandis nimetust „Ein feste Burg ist unser Got“. Solistidena esinesid lauljad Kädy Plaas, Ka Bo Chan, Juhan Tralla ja Pavlo Balakin, samuti Andres Uibo orelil, Kristjan Kannukene elektrikitarril, kaasa tegid kammerkoor Collegium Musicale ja festivaliorkester Concerto bachFest.\n\nKavas „Bach ja pojad“ mängisid 2. jaanuaril Nigulistes Oksana Sinkova, Arvo Leibur, Aare Tammesalu ja Lembit Orgse. Kavas „Orel+“ astusid eile 3. jaanuaril Nigulistes üles Olev Ainomäe oboel ja Toomas Trass, mängis Concerto bachFest, kontsertmeistriks Arvo Leibur.\n\nKontserdid, kus orel tuleb esile oma täies hiilguses, on pidusarjas galakontserdi nime all, nagu täna, 4. jaanuaril kell 19 Estonia kontserdisaalis: esinemas orelisolistidena Piret Aidulo ja Andres Uibo, viiuldaja Daniel Kogan, mängimas Concerto bachFest, Bachi muusika kõrval teoseid Dietrich Buxtehudelt, Georg Friedrich Händelilt ja Antonio Vivaldilt. Täna kell 12 leidis Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia orelisaalis kontsert, kus esinesid Andres Uibo ja tema üliõpilased. Homme, 5. jaanuaril kell 19 kavas „Orel+“ esinevad Nigulistes Oksana Sinkova flöödil, Edouard Oganessian, Lembit Orgse ja Concerto bachFest; samasuguses kavas 6. jaanuaril kell 19 Jaani kirikus käsikellade ansambel Arsis Aivar Mäe juhatusel, solistideks Tiia Tenno ja Maris Oidekivi-Kaufmann.\n\nFestivali lõpupäeval 7. jaanuaril kell 19 Nigulistes mängivad „Suurel oreligalal“ kahele orelile Andres Uibo ja Tarass Baginets, Toomas Trass, Aivars Kalējs ja Edouard Oganessian. See on õhtu üleni Johann Sebastian Bachi muusikast.\n\nOrelipooltunnid saavad seekord endale Edouard Oganessian, Andres Uibo, Ulla Krigul, Tarass Baginets, Aivars Kalējs ja Aare-Paul Lattik.\n\nBachi festivali peakorraldajaid on kontserdiagentuur Ars Musica Estonica koos Eesti Kontserdiga.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Muusika-aasta esimese rahvusvahelise pidustusena toimub praegu Tallinnas Johann Sebastian Bachile pühendatud festival.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Pärast artikli pealkirja ja põhiteksti lugemist kasuta oma loovust, et koostada sisutihe ja pikk sissejuhatav lause.\n\n## Pealkiri:\n\nEesti idufirmadesse investeeriti mullu üle 68 miljoni euro\n\n## Põhitekst:\n\nEesti Startup ja Garage48 on kogunud andmeid Eesti idufirmade rahastuse kohta juba alates 2006. aastast. Need andmed näitavad, et kui 2015. aastal investeeriti Eesti idufirmadesse üle 98 miljoni euro, siis mullu märksa vähem ehk 68,6 miljonit eurot.\n\nEnne 2016. aastat langes investeeringute maht viimati 2011. aastal.\n\nEesti kapital moodustas mullustest investeeringutest 7,6 protsenti, mis tähendab, et välisinvesteeringuid oli mullu protsentuaalselt varasemast enam. 2015. aastal oli Eesti investeeringute osakaal ligi 10 ning 2014. aastal üle kaheksa protsendi.\n\nAlates 2006. aastast on kõige vähem idufirmadesse investeeritud 2007. ja 2009. aastal.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Eesti idufirmadesse investeeriti eelmisel aastal umbes 68,5 miljonit eurot, mida on võrreldes 2015. aastaga tunduvalt vähem.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe hoolikalt uudise pealkiri ja sisu ning kirjuta artiklile pikk sissejuhatav lause, kasutades oma kujutlusvõimet.\n\n## Pealkiri:\n\nSaatkond: USA eriväelased lihvivad Läti sõdurite oskusi\n\n## Põhitekst:\n\nTa ütles vastuseks küsimusele USA eriväelaste kohta Balti riikides, et Ühendriikide sõjaväelased, seal hulgas eriüksuslased võtavad Lätis osa õppustest ja manöövritest koos kohalike sõduritega, et parandada viimaste oskusi ning lihvida USA ja Läti sõdurite koostööd.\n\nSellega täidab USA oma kohust NATO-liitlaste ees ja parandab samas Läti võimet osaleda vajaduse korral rahvusvahelistes julgeolekuoperatsioonides, ütles Thompson.\n\nEriväelaste saatmisest Baltimaadesse kirjutas pühapäevane The New York Times, mille sõnutsi on kolme Balti riiki viimastel kuudel saabunud mõnikümmend eriväelast.\n\nLeedu kaitseministeerium kinnitas teisipäeval, et Venemaa tegevuse tagajärjel halvenenud julgeolekuolukorra tõttu on Leetu toodud USA erioperatsioonide sõjaväelased. Eesti kaitseministeerium ei soovinud lehe teadet kommenteerida, sest asjassepuutuv info pole avalik.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "USA erioperatsioonide sõjaväelased treenivad Lätis koos sealsete sõduritega, et parandada nende oskusi, ütles Ühendriikide saatkonna esindaja Matthew Thompson BNS-ile.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe artikli pealkiri ja sisu, seejärel loo pikk ja põnev lause, mis võiks olla artikli sissejuhatus.\n\n## Pealkiri:\n\nPremier League'i viimane vallandas treeneri\n\n## Põhitekst:\n\nPhelani käe all pole Hull võidurõõmu tundnud viimases üheksas matšis. 20 vooru järel 13 punktiga viimasel positsioonil olevat Hulli lahutab viimasest kõrgliigasse püsima jäämist tähendavast tabelikohast kolm punkti.\n\nPärast esiliiga play-offi võitmist eelmise aasta mais astus toonane peatreener Steve Bruce tagasi, mille järel võttis ajutise treenerina ohjad üle Phelan. Pärast tugevat hooaja algust anti mehele oktoobris pikaajaline leping, kuid kolmapäeval sai 54-aastasest Phelanist pärast Alan Pardew'd ning Bob Bradleyt kolmas Premier League'i loots, kes viimase kahe nädala jooksul oma töö kaotanud on.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Inglismaa jalgpalli kõrgliigas viimasel kohal olev Hull City vallandas senise peatreeneri Mike Phelani, teatas klubi kolmapäeval.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu uudise pealkirja ja põhisisuga. Kasuta neid fakte, et luua pikk ja sisutihe lause, mis toimib loo sissejuhatusena.\n\n## Pealkiri:\n\nMastaapses dokumendiäri kriminaalasjas astub kohtu ette 12 süüdistatavat\n\n## Põhitekst:\n\nRiigiprokuratuur süüdistab kuritegeliku ühenduse moodustamises ja juhtimises, samuti korduvas altkäemaksu andmises ja sellele kaasaaitamises, dokumendi võltsimises ja sellele kaasaaitamises, võltsdokumendi kasutamises, tähtsa isikliku dokumendi kuritarvitamises ja kelmuses Ljubov Genrihsoni (65). Tema viibib ka ainsana vahi all.\n\nLisaks temale astuvad kohtu ette Meeli Paluvits, Žanna Reede, Laivi Seeman, Ülle Lill, Sergei Zimakov, Irina Savenkova, Olga Tsvetkova, Jekaterina Botšarova, Jekaterina Leonova ja Anton Kimmer, kes kõik on saanud muuhulgas süüdistuse kuritegelikku ühendusse kuulumises. Samuti peab kohtu ette astuma tähtsa isikliku dokumendi kuritarvitamises süüdistatuna Oksana Dmitrieva.\nHarju maakohtu kohtunik Merle Parts määras kriminaalasja eelistungi 17. jaanuarile. Süüdistust esindab kohtus juhtiv riigiprokurör Steven-Hristo Evestus.\n\nERR-i andmetel lõpetas riigiprokuratuur kriminaaluurimise käigus menetluse ühtekokku 74 kahtlustatava suhtes otstarbekuse kaalutlustel.\n\nValdav osa kriminaalasjast pääsenutest olid inimesed, kes olid hankinud endale aastatel 2011-2015 kuritegeliku ühenduse abil vajalikke dokumente ebaseaduslikult.\n\nSüüdistuse kohaselt said tellijad politsei- ja piirivalveameti (PPA) nelja ametniku kaudu erinevaid riiklikke dokumente, sealhulgas haridust tõendavaid dokumente, keeleeksami tulemusi, elamislube, kodakondsuse saamise aluseks olevaid dokumente, arstitõendeid ning selleks kasutasid jõugu liikmed muuhulgas võltsimist, valeandmete esitamist ning valeidentiteediga esinenud kaasosalisi.\n\nPPA töötajad ei olnud dokumendiäri organiseerijad, vaid andsid infot taotluste kohta, tegid päringuid andmebaasidesse, võtsid valeandmetega taotlusi vastu ja väljastasid nende alusel dokumente ja said selle eest altkäemaksu. Süüdistuse saanud ametnikest kaks olid teenindussaali töötajad ning kaks spetsialistid.\n\nUurimine tuvastas, et tellijad ei maksnud konkreetsete dokumentide võltsimise eest, vaid selle eest, et kodakondsus- ja migratsioonivaldkonna andmebaasidest saadaks kätte vajalikud andmed, et esitada võimalikult ideaalsed ja nõuetekohased elamislubade ja kodakondsustaotlused.\n\nVahendajad aitasid kaasa, et nende elukoha aadressidele kirjutati sisse inimesed, kes esitlesid seda aadress kui oma seaduslikku elukohta ning näiteks keeleeksami ja kodakondsuseksami eduka läbimise eesmärgil kasutati kolmandaid isikuid, kes muudeti ilusalongides võimalikult sarnasteks inimestele, kes eksamit sooritada soovisid.\n\nEbaseaduslikule dokumendiärile jõudis PPA sisekontrollibüroo jälile 2015. aasta kevadel teabe kogumise ja analüüsi tulemusel ning pool aastat hiljem ehk mullu oktoobri lõpus peeti operatsiooni \"Maarika\" tulemusel kinni 12 kahtlustatavat, kellest vahi all on vaid kuritegeliku ühenduse loomises kahtlustatav naine.\n\nPeamine süüdistatav oli endale hankinud kolm erinevat identiteeti\n\nPPA peadirektor Elmar Vaher on \"Aktuaalsele kaamerale\" rääkinud, et kuritegeliku ühenduse juhtimises süüdistataval Maarikal oli kolm erinevat isikukoodi.\n\n\"Mis tähendab seda, et DNA on küll üks, aga isikukoode on nn Maarikal kolm,\" märkis Vaher.\n\nVaheri sõnul juhtis Maarika ehk Genrihson võrgustikku läbi kahe inimese ning ise ei kohtunud kunagi ühegi kliendiga.\n\nUurimine selgitas, et inimesed, kes kasutasid ebaseaduslikku võimalust saada võltsitud dokumentide abil kodakondsust või elamisluba, olid üldiselt pärit kolmandatest riikidest, kuid oli ka Eestis elavaid nn halli passi omanikke.\n\n\"Kuritegelik tegevus oli üsna hästi konspireeritud. Näiteks ka PPA töötajad, neli tükki, nad ei teadnud oma kolleegidest, kes samas võrgustikus töötavad mitte üks sõna. Igaüks arvas, et tema ainult teenibki elatist sellisel viisil,\" märkis Vaher.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Riiklike dokumentide ebaseadusliku väljaandmisega tegelenud kuritegeliku ühenduse kriminaalasjas sai riigiprokuratuurilt süüdistuse ja peab kohtu ette astuma 12 inimest.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe uudis läbi ning loo sellele fantaasiarikas ja pikk lause, mis võiks uudist tutvustada.\n\n## Pealkiri:\n\nTrump levitas Twitteris Assange'i seisukohta Vene küberrünnakute asjus\n\n## Põhitekst:\n\n\"Julian Assange ütles, et isegi 14-aastane oleks võinud Podestat häkkida,\" kirjutas Trump Hillary Clintoni kampaaniajuhile John Podestale viidates. \"Miks oli DNC nii hooletu? Samuti ütles ta (Assange - toim.), et Venemaa ei andnud talle seda infot!\"\n\nJulian Assange said \"a 14 year old could have hacked Podesta\" - why was DNC so careless? Also said Russians did not give him the info!\n\n— Donald J. Trump (@realDonaldTrump) January 4, 2017\n\nFox Newsis Sean Hannityle antud pikas intervjuus kordas Assange kõiki oma varasemaid väiteid, muuhulgas ka seda, et demokraatide lekkinud dokumente ei saanud ta Venemaa esindajate käest. Intervjuu leidis aset Ecuadori Londoni saatkonnas, kus Assange on viibinud juba viis aastat, et vältida enda väljaandmist Rootsile, kus teda süüdistatakse seksuaalkuritegudes.\n\nLisaks andis Trump teada, et tema kohtumine USA luureteenistuste esindajatega, et nimetatud teemat arutada, lükkus edasi reede peale. \"\"Luure\" briifing nn \"Venemaa häkkimise\" kohta lükati edasi reedele, võib-olla on vaja rohkem aega, et materjal kokku saada. Väga kummaline!\" kirjutas tulevane USA riigipea.\n\nThe \"Intelligence\" briefing on so-called \"Russian hacking\" was delayed until Friday, perhaps more time needed to build a case. Very strange!\n\n— Donald J. Trump (@realDonaldTrump) January 4, 2017\n\nPoliticoga rääkinud USA ametnik aga lükkas kuuldused edasilükkamise kohta tagasi ja kinnitas, et nimetatud briifing pidi toimuma reedel ka algsete plaanide kohaselt.\n\nSamuti viitas Trump Assange'i väitele, et USA meedia olevat väga ebaaus. \"Ebaausam kui keegi oskab arvata,\" lisas omalt poolt Trump.\n\n\" @FoxNews: Julian Assange on U.S. media coverage: “It’s very dishonest.” #Hannity pic.twitter.com/ADcPRQifH9\" More dishonest than anyone knows\n\n— Donald J. Trump (@realDonaldTrump) January 4, 2017\n\nTrump on korduvalt avaldanud kahtlust 17 USA luureagentuuri hinnangu kohta, mille andmetel on just nimelt Venemaa vastutav USA presidendivalimiste ajal aset leidnud küberrünnakute kampaania eest. Näiteks on ta öelnud, et küberrünnakute puhul olevat süüdlast sisuliselt võimatu välja selgitada ning et ta teab küberrünnakute kohta \"asju, mida teised ei tea\". Sarnaseid seisukohti on väljendanud ka mitmed Trumpi meeskonna liikmed, kes on muuhulgas väitnud, et küberrünnakute teema on hoopis demokraatide toetajate, luureagentuuride ja meedia halvasti varjatud katse õõnestada Trumpi administratsiooni juba enne selle ametisseasumist.\n\nMitmed analüütikud on nii varem kui ka kolmapäeval väljendanud oma jahmatust, et tulevane USA president usub rohkem kahtlase taustaga Wikileaksi juhti kui oma riigi erinevaid luure- ja julgeolekuametnikke. Muuhulgas on mitmed eksperdid - näiteks ajakirjanik Edward Lucas ja endine luuretöötaja John Schindler - öelnud, et igaühele, kes vähegi luureteemadest huvitub, on olnud aastaid selge, et Wikileaksi ja Assange'i näol on olnud aastaid tegu Kremli info- ja luureoperatsioonide ühe osaga ning seetõttu on tulevase riigipea positiivne suhtumine ning ka Fox Newsi otsus Assange'iga niivõrd esinduslik intervjuu teha väga märkimisväärsed.\n\nUSA meedias on aga välja toodud, et Trumpi positiivsetel avaldustel Venemaa presidendi Vladimir Putini aadressil on juba enne presidendiks saamist olnud tuntavad tagajärjed - nimelt on Putini kuvand vabariiklastest valijate silmis oluliselt paranenud.\n\nEriti tähelepanuväärseks saab vabariiklaste seas toimunud muutust pidada seetõttu, et varem on Vabariiklik Partei olnud demokraatidest Venemaa suhtes palju vaenulikumalt meelestatud ning enne Trumpi esilekerkimist süüdistasid vabariiklased Obama administratsiooni selles, et viimase reaktsioon Venemaa tegevusele on jäänud liiga pehmeks.\n\nKuigi Kongressis olevad vabariiklastest poliitikud on endiselt Kremli suhtes kriitilised, on muutus leidnud aset eelkõige valijate seas ning eriti nende valijate seas, kes aktiviseerusid pärast Trumpi kandidatuuri.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "USA presidendiks valitud Donald Trump levitas oma Twitteri-postituses Wikileaksi juhi Julian Assange'i väidet, et Demokraatliku Partei Rahvuskongressi (DNC) tabanud küberrünnaku ja andmelekke taga polnud Venemaa.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Vaata läbi uudise pealkiri ja tekst ning loo loov sissejuhatav lause, mis haakub artikli sisuga.\n\n## Pealkiri:\n\nVõidusoonel Ustjugov püstitas Tour de Ski rekordi\n\n## Põhitekst:\n\n37,2 sekundiga norralast Martin Johnsrud Sundbyt edestanud Ustjugov kasvatas üldarvestuses edu norralase ees juba 42,2 sekundile. Kolmandal kohal olev kanadalane Alex Harvey jääb Venemaa suusatajast maha 1.18,8.\n\n„Võistluse alguses ei tundnud ma ennast väga mugavalt,“ tõdes Ustjugov pärast finišit. „Ma ootasin, et Martin mu kinni püüaks, aga et ma teda ei näinud, otsustasin võidu peale minna. Ma andsin endast täna kõik.“\n\nErinevalt Ustjugovist sõnas Sundby, et tundis ennast võistluse alguses väga hästi. „Siis aga midagi juhtus ning ma hakkasin Sergeile sekundeid kaotama. Ma ei olnud täna oma parimas vormis,“ tunnistas Sundby.\n\nPärast homset puhkepäeva jätkub Tour de Ski meestele Toblachis toimuva 10 km eraldistardist vabatehnikasõiduga.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Oberstdorfis toimunud 15 km viitstardist vabatehnikasõidul triumfeerinud venelane Sergei Ustjugovile oli see juba neljandaks järjestikuseks võiduks Tour de Skil, mis tähistab võistluse rekordit.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu uudise pealkirja ja põhisisuga. Kasuta neid fakte, et luua pikk ja sisutihe lause, mis toimib loo sissejuhatusena.\n\n## Pealkiri:\n\nGripp räsib nelja hüppemäe turneel maailma tippmehi\n\n## Põhitekst:\n\nLisaks talle ei saa täna kaasa teha ka kahe etapi järel kuuendat kohta hoidev austerlane Michael Hayböck, keda vaevab kõhugripp. Austria meeskonna arsti sõnul on Hayböck viimaseks etapiks Bischofshofenis siiski võistlusvalmis.\n\nHetkel juhib nelja hüppemäe turneed poolakas Kamil Stoch (591,2 punkti), kelle edu austerlase Stefan Krafti ees on vaid 0,8 silma. Kolmas on 584,6 punktiga Garmisch-Partenkirchenis triumfeerinud Daniel Andre Tande.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Üle-eelmisel hooajal maailma karika sarja võitnud Saksamaa suusahüppaja Severin Freund peab tänase nelja hüppemäe turnee pooleli jätma. 28-aastane suusahüppaja põeb grippi ja tundis end eilses kvalifikatsioonis väga kehvasti.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu uudise pealkirja ja põhisisuga. Kasuta neid fakte, et luua pikk ja sisutihe lause, mis toimib loo sissejuhatusena.\n\n## Pealkiri:\n\nJuubilar Hannes Kaljujärv: võin küll lämiseda tunnetuslikkusest, aga see ei koti eriti kedagi\n\n## Põhitekst:\n\nIntervjuu sai tehtud mõni päev enne jõule, pärast seda, kui vaatasin Kaljujärve uusimat rolli, milleks on professor Linden \" Perekond Lindenis\". Selle rolli eest sai näitleja, kes alustas Vanemuises tööd 1979. aastal, hiljuti ka kolleegipreemia. Lugu kujutab ajalooprofessori 65. sünnipäeva, mil saabuvad külla tema kolm last ning abikaasa on tõmmanud ülikoolis niite, et mees ametist lahti saaks ja abielupaar võiks ometi lahkuda sellest kõledast väikesest ülikoolilinnast. Professor tunneb aga, et on elu parimas vormis ja tahab oma tööd tudengite harimisel edasi teha ning panustada nii humanismi ideesse ja sõjajärgse maa ülesehitamisse. Lugu rullub lahti 1947. aasta Inglismaal.\n\nHannes, ma nautisin eile \"Lindeni\" etendust, selles toimisid atmosfäär, tüpaažid, tegelaste omavahelised vastasmõjud. Tüki lõpus ütleb professor Linden, et tunnetab, kuidas tema koht on selles ülikoolilinnas, selles ajalookateedris, tudengite ees. Kas teie tunnete, et teie koht on Vanemuises?\n\nMa tänan tunnustuse eest sellele etendusele, seda on hea kuulda. Küllap sa nägid ka seda, et saalis oli sadakond inimest? Ja võime sinatada?\n\nJah.\n\nKas ma tunnen Vanemuise suhtes, et tahan siin oma tööd jätkata... ma ei tea, kas ma tunnen. Sest Vanemuine ei ole kaugeltki see, mis ta oli siis, kui ma siia tulin. Aga... kuidagi sa mattud ja upud sellesse, mis sa teed ja sul pole nagu mahtigi 60aastaselt mõelda, et võiksid ka siis veel teoreetiliselt kuhugi ära minna. Ma ei söanda öelda, et ojaa, ma olen patrioot. Ma olen siia millegipärast jäänud, see on niimoodi kujunenud. Aga ma ei ole patrioot.\n\nOkei.\n\nSee kõlab muidugi pahasti. Ma mõtlen järele, kas ma siis tõesti ei ole või. (Mõttepaus viis sekundit – T. L.). Ma olen Vanemuise poolt küll.\n\nKas siin on olnud erinevaid aegu, kus fookus ja tahe on olnud ühtses rusikas ning ka heitlikumaid aegu?\n\nKui ma olin 40+, siis tajusin küll, et on hea aeg, aga praegu ma ei tea. Ka professor Linden ütles, et viimati ta tundis midagi neljakümnendal sünnipäeval, kuuekümnendal ei tundnud. Saalid on praegu mõningate etenduste puhul väga täis ja mõne puhul ei ole. Koormust on praegu parasjagu.\n\nMängid isakandidaati uues muusikalis \" Mamma Mia!\", mille etendusi Nordeas vaatab 1700 inimest. Kas sellisele saalile on teistmoodi esineda?\n\nIkka on. Selle \"Mamma Mia!\" puhul ma kuulsin, et selle hooaja kõigi etenduste külastajate arv on 26 000, ehk et kõik kohad ongi välja müüdud. Sellisest saalist sa saad massiivset energiat vastu. Aga samamoodi võib olla ka teistsugustes oludes, nagu eile, kui oli vähe inimesi ja nende väike aplaus siiras.\n\nJah, absoluutselt.\n\nSest mis siis teha, kui kaasaegses maailmas on 100 inimest, kes tahavad näha \"Perekond Lindenit\". Nad tulevadki seda vaatama ja on tänulikud. Ja meie oleme ka tänulikud, et me saime mängida neile inimestele, kes tulid spetsiaalselt seda etendust vaatama. See on suur väärtus. Aga jah, kui ütlesin, et pole patrioot, siis hakkasin seda nüüd vahepeal juba kahetsema. Pigem ma tahan olla Tartus, tunnen selle linna suhtes heldimust ja rõõmu, et mul on võimalus siin elada.\n\nSiin akna taga on Karl Menningu kuju, kes oli teatri tekitaja ja arendaja Tartus ning kaasaegse teatrirežii looja. Kas tunned, et Tartus on oma teatritraditsioon?\n\nMidagi ma tunnen jah. Menningust alates on Tartu teater, Vanemuine, olnud kuidagi esimene. See oli esimene professionaalne teater. 1960.-1970. aastatel oli siin nii-öelda teatriuuendus. Esimesena hakkas Vanemuine end ka turundama kaasaegselt, tehes piletimüügikampaaniaid. Pileteid hakati müüma nii nagu turumajanduses, millega ta pälvis algul teiste teatrite halvakspanu – kuidas nii võib, tegu on ikkagi teatriga! –, aga nüüd teevad kõik nii. Ja ma väga tahan, et Vanemuine ei oleks esimene seal, kus raha on lõplikult võitnud kunsti. Oht ka seal esimene olla on olemas.\n\nEile õhtul tulin Vanemuise tänavat pidi väiksest majast kesklinna, suures majas oli \"Mamma Mia!\" just lõppenud ja inimesi vooris mulle vastu, kõik olid elevil ja rõõmsad, kogu tänav oli sellist teatrimeeleolu täis. Kui tulid Vanemuisesse tööle 1979. aastal, kas sind võttis tööle Kaarel ird?\n\nJah.\n\nMillisena on ta meelde jäänud?\n\nEelkõige kui nähtus, selliseid sünnib haruharva ja mul oli õnn teda tunda.\n\nIseloomult peeti teda äkiliseks ja autoritaarseks, samas tahtis ta eesti algupärast teatrit üles tõsta, ta oli ka osaline nimetatud teatriuuenduses. Oli ta siis inimesena tõesti ettearvamatu?\n\nTal oli reljeefne kõnepruuk, selles ta ei halastanud. Ta võis läbi sõimata, küllap ta sõimas mindki, olen selle unustanud. Kaasajal enam ei sõimata, see pole viisakas, emotsioonid on kuidagi nivelleerunud.\n\nEmotsioonid on organiseeritud.\n\nTäpselt, kritiseeridagi pole viisakas, saati siis sõimata.\n\n\"Lindenis\" kõlas repliik, et kõik peale noorima tütre, kes harjutas innukalt tšellot ja avastas maailma, on elust loobumas.\n\nJah oli küll.\n\nHannes Kaljujärv tükis \"Perekond Linden\". Foto: Alan Proosa\n\nJa Lindeni poeg oli ideaalide suhtes end ära sulgenud, pillid kotti pannud, tundis pettumust ja keskendus ainult rahale. Kas tänapäeva maailmas võib sarnane pettumine, emotsionaalne sulgumine mingil määral tooni anda?\n\n(Kaljujärv mõtleb 10 sekundit – T. L.). Ma isiklikult küll ei tunne nii, samas tajun, et on nii küll. Inimesed ju kohanevad ka halvaga. Lindeni poegki oli kohanenud, kas reaktsioonina sõjale või millelegi muule, ta oli kohanenud hea eluga. Toimub üleüldine kohanemine, mis ei pruugi inimlikus plaanis olla sugugi mitte hea.\n\nSa pead kohanema pidevalt ja väga paljude asjadega.\n\nJust.\n\nSee ei anna ehk süvenemise aega.\n\nSee ongi pealiskaudsuse võidukäik.\n\nMida tunned tavaliselt hetkel, kui etenduse alguseni on jäänud 15 minutit?\n\nMul on selline komme, et enne etendust loen ma suuremad materjalid lihtsalt diagonaalis läbi. See on mul juba mitu aastat olnud kuidagi vajalik, nii mälule kui ka nii-öelda sisseelamisele. Seda ma teen, aga mis tunnen? Kell kolmveerand seitse, nii nagu ka kümme aastat tagasi, tunnen ma väsimust ja haigutusi, mis on teatava närvilisuse tunnus. Aga kui kell seitse saab, kui lähen lavale, siis see läheb üle. Aga tuleb, jah, justnagu selline jõuetuse või väsimuse tunne peale.\n\nKlassikalist rambipalavikku ka esineb?\n\nJaa ikka on, võib-olla see rambipalavik saabki kanaliseeritud haigutusse.\n\nRääkisid, et Tartus on väga hea, aga Vanemuises sul pole praegu ehk kõige parem tunnetus.\n\nJah.\n\nKuivõrd oled kursis teiste Tartu teatritega?\n\nTeatreid ma muidugi tean, mõningaid asju olen vaadanud, kuid seda, mismoodi seal siseorganism funktsioneerib, võib ainult oletada. Millegipärast arvan, et paradiisi pole mitte kuskil, mitte ainult Tartus, vaid kõikjal Eestis, igal pool on omad mured.\n\nHiljutisel kriitikute konverentsil arutati, kas näitleja töö on eelkõige kunstiline või ka sotsiaalne ning mis tänases teatris toimub.\n\nMaailm on suur ja lai, teatritegemise viise on palju ja küllap nad mahuvad kõik ära. Millegipärast kiputakse taunima üksteise tegemisi. Ma ei tea, mis on selle eesmärk, kas ehk soov ise rohkem välja paista. Välja paista saab ka nii, et tee oma asja ja ongi kõik. Aga millegipärast käratakse, et see, mis mina teen, on ainuõige, ei ole sugugi nii. Samamoodi on keeruline võrrelda poliitilist teatrit, psühholoogilist draamat või nii-öelda etenduskunste. Variante on küll ja veel, aga millegipärast võrreldakse.\n\nKas oled kätt proovinud etenduskunstide vallas?\n\nEi, ma olen kuidagi konservatiiv. Mind ei ole kutsutud ka, need seltskonnad toimetavad isekeskis.\n\nKüsisin paari tuttava käest, mis neil sinuga seostub. Üks neljakümnendates mees nimetas filmi \" Pangarööv\" ja praegust telereklaami, kus reklaamid metsanduse teemat. Ta ütles, et Kaljujärv on selline robustne kuju. Lisaksin siia sinu \"Õnne 13\" tegelase teatava ürgsuse ja Luule Epneri kunagise tähelepaneku, et teed oma rolle plahvatusliku energiaga. Kas tunned end ära?\n\nJah, selline kuvand on minust kujunenud ja osalisest vastab see tõele. Seda, mida ma kunagi 90ndate keskpaiku, kui \"Õnnesse\" sattusin, seal tegema hakkasin, pean seal edasi tegema. Kuna selle rolli auditoorium on kõige suurem, siis küllap selline kuvand jääb. Aga seda metsareklaami ma ise näinud ei ole.\n\nTõesti?\n\nEi ole näinud jah! Ma olen kuulnud kiitvaid hinnaguid. Ma arvan, et minus on ka teisi tahke. Ma võin, kuidas öelda, õrnalt luuletust ka lugeda.\n\nVõib-olla Kaunimate Aastate Vennaskonna mõne laulu juures ilmneb selline pool.\n\nVõib-olla.\n\nOled seal selline lüüriline tenor.\n\nJah, aga see on nii olude sunnil, sest meil pole kõrget häält peale Lunge ja minu. Ega mul pole jumalast antud sellist nokka, et oleksin tenor, olen baritonipoolne, aga suuteline ka kõrgemalt laulma.\n\nMillist ampluaad sulle näitlejana meeldib teha?\n\nKunagi ma Pille-Riin Purjele vastasin, et mulle meeldib jätkuvalt olla näitlejana nagu kümnevõistleja, et ma saaksin teha väga erinevaid asju. Ja ma olen seda ka saanud, olen ses suhtes õnneliku saatusega.\n\nÜks keskealine naine, innukas teatrisõber ütles, et talle oled jäänud meelde Nipernaadina, et olid selline veenev Casanova. Paaril viimasel aastal on sul sellised rollid olnud ka \" Mustas printsis\" ja \" Madisoni maakonna sildades\". Kuidas suhtud romantilise tegelase ampluaasse?\n\nSuhtun väga hästi. Ma olen väga rõõmus olnud nende väljakutsete üle, mulle on see on väga meeldinud. See on ikkagi täielik vastand robustsusele või plahvatuslikkusele. Rõõm kuulda, et sellised arvamused on olnud, väga vahva.\n\nMis spordialale keskendusid kehakultuuri õppides?\n\nOlin kergejõustiklane, tõkkejooks.\n\nMis rekord on?\n\nRekord oli kehv, 14,7 või 14,9 – midagi sellist 110 meetri tõketes.\n\nSiiski üsna hästi kõlab.\n\nSee on hästi tehniline ala, mul ei olnud kiirust, 100 meetri aeg oli kas 11,9 või 12,0. Kiirus oli nagu oli, lisaks oli painduvus, mis on jätkuvalt ja neid kombineerides tulebki tõkkejooksus midagi välja.\n\nLuule Epner veel lisas 2003. aasta Teatrielu aastaraamatus eelmainitud plahvatuslikkusele, et teatriteel oled pikamaajooksja, pidev enesetäiustaja ja edasirühkaja.\n\nJah, see on paradoksaalne, aga nii see on.\n\nKas selline pikas perspektiivis töötamine sobib sulle, nagu ka professor Linden tundis, et tahab panustada ja endast anda.\n\nMa võin öelda küll, et mulle meeldiks sama olla, mingi idee nimel pikemalt pusida või teha. See oleks uhke.\n\nOled nii ka väga palju juba teinud, kõik need rollid ja etendused, see on nagu üks suur mägi, kui mõtlema hakata.\n\nJah on küll, päris hirmutav on (naerab).\n\nLinden ütles ka, et tunneb end oma erialal küpsena ja tahaks väga hästi oma tööd teha. Kas see tunne on sulle tuttav?\n\nJah, nii ta ütles küll, et sa tead rohkem ja tunnetad paremini. Aga kuskilt servast ümbritsev maailm töötab sellele vastu. See vanasõna, et hallpead austa, kulupead kummarda, ei toimi.\n\nNoorte- ja projektikesksus, kiirus.\n\nAbsoluutselt! Sa võid küll lämiseda oma tunnetuslikkusest, et \"ma tean, mis ma räägin, tunnen seda asja\", aga see ei koti eriti kedagi. Sa jääd solistiks, sest rong kihutab, kellelgi pole aega. Kes ikka pakse romaane loeb? Ütleme, et eilsel etendusel oli selliseid inimesi 100. Teatrivaataja tahab ka teada, kui pikk on, kaua kestab.\n\n\"Lindenist\" kirjutanud kriitikud kurdavad, et tüki sõnum on ebamäärane ja see kestab liiga kaua. Mulle meeldis tüki atmosfäär, saalis oli huvitav olla.\n\nTa on kuidagi läinud õigesse sängi, tegelikult on seda lavastust isegi poole tunni võrra kärbitud. See on keskmise näitlejate arvuga korralik psühholoogiline draama, seda on nauding teha.\n\nRasmus ja Hendrik Kaljujärv teevad teatriilmas suuri tegusid. Mida isasüda tunneb?\n\nAinult uhkust, see on tore. Ega ma kaugeltki kõike pole näinud, aga ma tajun, et nad on hinnatud tegijad.\n\nMida sulle annab teatri tegemine?\n\n(Kaljujärv mõtleb ligi 10 sekundit – T. L.). Olen kogenud laval joovastust, et mul on seal hea olla. Inimene tahab ikka naudinguid ja seda ta annab. Teisalt on teater mu elatis, ega ma vist muud teha oskakski.\n\nNäitlejal on võimalus õhtust õhtusse teha midagi ägedat, pakkuda suurepäraseid hetki.\n\nMa tajun kuidagi seda, et laval olev ei ole ju reaalne elu, see on mängumaailm. Tunnen, et mul on seal hea olla. Hirmuga mõtlen, et mul on seal parem olla kui reaalses elus. See pole ka päris õige. Mul võiks reaalses elus ka olla joovastus ja mitte joovastavast joogist, vaid lihtsalt rõõmust ja eks seal ikka ka ole. Lavale saab pageda, seal on kuidagi turvaline ja hea olla, peab jälgima, et see balanss lava ja päriselu vahel paigast ära ei läheks.\n\nMiks eestlased nii palju teatris käivad? Armastavad seda?\n\nArmastavad jah, ei oska diagnoosida.\n\nKas see on ehk seotud rahvusliku iseloomuga, mis on ehk pisut kinnine?\n\nEestlased armastavad laulda ka.\n\nAh-jaa, oleme tuntud laulurahvas, kes esimesel võimalusel laulu lahti lööb. Ehk teatris saavad inimesed teistsugust kontakti?\n\nMa ei tea, küllap muu rahvus ka saaks. Ehk nad on harjunud käima. Juba nõukogude ajal oli teater ainuke vahend, kus sai midagi ridade vahelt lugeda. Võib-olla on seletus see, et inimesed otsivad pelgupaika argielust, mis ei ole väga kerge.\n\nKunst tõstab sind üles, loob rõõmu.\n\nSa lähed argipäevast ennast välja puhkama, saad mingisugust unustust ja saad kultuurist osa.\n\nKolmas sinu uuem roll on \" Öörändurites\", kehastad kõrvaltegelasena majaomanik Maurice`i. Nägin tüki etendust septembris Rakveres ja seal oli üks vaimustav stseen, kus räägid noore sugulasega. Paar minutit oli vestlus kestnud ja korraga ma tajusin, et Maurice on kõigi naha ja karvadega päriselt laval, tema elamise paine on ehtsalt tajutav.\n\nMul on nii hea meel seda kuulda, kui tore. Keegi kriitik kirjutas midagi taolist, et \"üks järjekordne veidratest vanameestest Kaljujärve esituses\". Ma olin natuke nõutu, sest omateada ma pole ühtegi veidrat vanameest esitanud (naerab)! Aga hää küll, see selleks.\n\nKas see näidend on seda tüüpi, mis sulle istub?\n\nJaa, see iiri asi on mulle pärast \" Connemarat\" (Rakvere teatri 2014. aastal esietendunud suvetükk, mida mängiti veel tänavu juunis – T. L.) südamelähedane, mulle meeldib teatav hullus, mis seal sees on, selline intensiivne emotsionaalsus.\n\nMa usun, et kõik teatrisõbrad, mina nende seas, soovime, et rõõmustaksid meid laval edasi. Palju õnne sünnipäevaks!\n\nMa tahaks ise küll, tuleb otsida unustust ja joovastust. Aitüma!\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Armastatud näitleja Hannes Kaljujärv tähistab täna, 4. jaanuaril, oma 60. sünnipäeva. Intervjuus kultuuriportaalile räägib näitleja teatrist, lavale pagemisest, tõkkejooksust ja ka sellest, kuidas ootus veerand tundi enne etenduse algust teda haigutama ajab.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu artikli sisuga ja loo sellele pika lausega sissejuhatus, mis köidab lugeja tähelepanu.\n\n## Pealkiri:\n\nArvustus. \"Reisijad\" on siiras armastusfilm avakosmoses\n\n## Põhitekst:\n\nPärast \"Gravitatsiooni\" ja \"Marslase\" edu on pisut teistsuguse hingamisega kosmoseseiklused moodi läinud. Nagu eelmainitud teosedki, on \"Reisijad\" natuke rahulikum, vaoshoitum. Ei saa öelda, et selle arvelt pompoossusest vajaka jääks: silmapaistvaid eriefekte ja võimsaid visuaale jagub hulgi, erineb lihtsalt üldine toon. Rõhutakse inimlikkusele, üksildustundele, mis avakosmoses nii möödapääsmatu on.\n\nÕigupoolest võis sarnast trendi alustada Stanley Kubrick, kui sai maha meistritööga, mil nimeks \"2001: kosmoseodüsseia\" – oma aja kohta uskumatu saavutus nii tehniliselt kui filmikunstiliselt. Kubricku šedöövrit praegu kinodes jooksva kraamiga võrrelda on vaat et pühaduseteotus, eriti kui kõne all vähe lõbusamat ja lihtsamat sorti \"Reisijad\", mitte näiteks taevani kiidetud \"Kuu\" (\"Moon\", 2009), aga mõningad tonaalsed sarnasused on eitamatud. Tõsi, \"Reisijad\" on sedalaadi rahulike kosmoseooperite seast üks astaatilisemaid ning rahuldab oma \"kassahitilikkuses\" ilmselt ka vähenõudlikumaid vaatajaid, kuid olemuselt jääb ta siiski lihtsaks ja inimemotsioonidele fokuseerituks.\n\nTihedamatele kinokülastajatele on lugu treileritest ilmselt juba selge: kõrgtehnoloogiaga varustatud kosmoselaev transpordib süvaunes reisijaid teisele planeedile, kui ühtäkki kaks neist, Jim ja Aurora (rollides fantastilised Chris Pratt ja Jennifer Lawrence – tõelised publikulemmikud), oodatust varem üles ärkavad. Nimelt on reisi lõpuni jäänud 90 aastat ning erilist põgenemisvõimalust horisondil ei paista. Kusjuures tegu jällegi sellise filmiga, mille puhul tundub, nagu reedaks reklaamklipp mõne minutiga praktiliselt terve süžee. Õnneks päris nii siiski pole ja sündmustiku olulisim konflikt – vastuolu, mis vaatajale korralikult mõtteainet pakub – avatakse alles teoses.\n\nKuna tegelasi ongi ainult kaks, jääb äraütlemata tähtis osa filmi edust just näitlejate kanda. Erilisi üllatusi siin muidugi pole: Pratt on ebanormaalselt sarmikas (tõsiselt, selliseid everyman 'e võiks ta minu poolest kasvõi igas filmis mängida) ja Lawrence samuti igati asjalik. Veelgi võluvam on nende omavaheline keemia: ma ei kahtle hetkekski, et nood kaks teineteise lähedust ka kaameraväliselt sama palju naudivad, kui filmist näha sai. Teose emotsionaalne mõjuvus on valdavalt Lawrence'i ja Pratti hiilgava koosmängu vili.\n\nKriitikud pole \"Reisijatest\" erilisse vaimustusse sattunud – tean, et ujun selles mõttes natuke vastuvoolu –, kuid kahtlen sügavalt, et teose sõnum tavapublikust täielikult mööda läheb. Jah, see on kohati liiga lihtne, hetkiti ülemäära filmilik, mõni lahendus tuleb liiga kergelt kätte, aga sel on olemas südamlik siirus, mida Hollywood alati ei paku. \"Reisijad\" paneb vaataja naerma, üllatuma, muretsema, äkki isegi pisarat poetama, nähtu üle mõtlema. Lõpuks on see ikkagi armastusfilm; teos kiindumisest, reetmisest ja andestusest, mis lihtsalt juhtub aset leidma kosmoses.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Uus film kinolevis\n\"Reisijad\" (\"Passengers\")\nRežissöör: Morten Tyldum\nOsades: Chris Pratt, Jennifer Lawrence, Laurence Fisburne, Michael Sheen, Andy Garcia\n8/10", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu artikli sisuga ja loo sellele pika lausega sissejuhatus, mis köidab lugeja tähelepanu.\n\n## Pealkiri:\n\nRiigikogu kantselei otsib konkursiga direktorit\n\n## Põhitekst:\n\nDirektori ülesandeks on kantselei töö korraldamine ja juhtimine, strateegia ja eesmärkide välja töötamine ja elluviimine.\n\nDirektori juhtorganiks ja igapäevaseks koostööpartneriks on riigikogu juhatus ning ta esindab kantseleid suhetes avalikkusega, rahvusvaheliste institutsioonide ja organisatsioonidega ning koostöövõrgustikega.\n\nKandieerimistähtaeg on 25. jaanuar. Alajõe ütles ERR-ile, et nii nagu teistelgi võimalikel kandidaatidel on temalgi konkursil osalemiseks otsuse langetamiseks aega 25. jaanuarini.\n\nKonkursi viib läbi Fontes PMP.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Seoses riigikogu kantselei direktori Maria Alajõe ametiaja lõppemisega tänavu juulis kuulutas riigikogu juhatus välja avaliku konkursi uue direktori leidmiseks.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Vaata läbi uudise pealkiri ja tekst ning loo loov sissejuhatav lause, mis haakub artikli sisuga.\n\n## Pealkiri:\n\nBensiin on sama kallis kui 2015. aastal ja hind tõuseb veel\n\n## Põhitekst:\n\nEesti õliühingu esimees Toomas Saks ütles kolmapäeval ERR-ile, et praegusel hinnatõusul on mitmeid põhjuseid. \"Esiteks on nafta tootjad suutnud üle pika aja saavutada kokkuleppe tootmismahtude kontrolliks. Oma osa on ka momendil kõrgel USA dollari ja euro vahelisel kursil, sest reeglina käib rahvusvaheline kütusekaubandus dollarites. Ei saa ka unustada eelmise aasta aktsiiside tõusu, mis tõstis kütse liitrihinda viis-kuus eurosenti liitri kohta,\" rääkis Saks.\n\nTallinna tanklates maksis bensiini 95 ja diislikütuse liiter kolmapäeval enamasti 1,14 eurot.\n\nKütusehinna rahvusvahelist hinnataset on Saksa sõnul raske prognoosida, kuid analüütikud on arvamusel, et alanud aastal on oodata kütuste mõõdukat hinnatõusu. Ta lisas, et kindel on aga 10-protsendine aktsiisitõus veebruari alguses, mis tõstab kütuseliitri hinda umbes viis senti liiteri kohta.\n\n\"Kindlasti ei saa unustada ka seda, et käesoleval aastal meie naabrid kütuse aktsiise ei tõsta ning peale meie aktsiisitõusu kujuneb hinnavahe näiteks Lätiga umbes 15 senti liitri kohta, mis kindlasti viib tuntava osa tarbijaid tankima Lätti ja paneb seoses käibe langusega siinsetele kütuseettevõtetele surve tõsta hinda. Samas tarbija poolt vaadates on hea, et momendil on vedelkütuste turul väga tugev konkurents, mis ei lase kergelt hindu tõsta,\" rääkis Saks.\n\nStatoili kaubamärgi all kütusetanklaid opereeriva Circle K Eesti AS-i peadirektor Kai Realo ütles ERR-ile, et kütusehinnad maailmaturul on võrreldes detsembri algusega kasvanud umbes seitse protsenti ning peamiseks põhjuseks on OPEC-is saavutatud kokkulepe tootmismahtude piiramise kohta, mis on viinud toornafta hinna viimase pooleteise aasta kõrgeimale tasemele. See on tema sõnul mõjutanud ka valmistoodete ehk mootorikütuste sisseostuhindu.\n\nKa Realo nentis, et mootorikütuste hindu mõjutavad nii mitmed muutujad ning prognoose on pea võimatu anda. \"Toote hind maailmaturul sõltub ennekõike nafta hinnast, sisseostuhinnad Eestis omakorda USA dollari ja euro vahelisest kursist. Mootorikütuste jaemüügihindu mõjutavad lisaks oluliselt maksud, mis Eestis veebruarist taas tõusevad. Kliendi kasuks toimib aga ülitugev konkurents mootorikütuste jaemüügiturul, mis surub hindu alla just kütusemüüjate marginaali arvelt,\" selgitas Realo.\n\nViimati ületas mootoribensiini liitrihind 1,2 euro taset 2015. aasta juulis ning diislikütuse hind 2014. aasta novembris. Realo sõnul tuleb aga meeles pidada, et vahepeal on hindadele lisa tulnud ka aktsiisimaksude tõusu näol ehk kindlasti tuleb igasuguste võrdluste puhul arvesse võtta ka erinevaid maskumäärasid võrreldavatel perioodidel.\n\nAktsiisimaksude tõus kergitab Realo hinnangul nii bensiini kui diislikütuse hindu umbes 5,5 senti liitri kohta ning selle tulemusel saab näiteks diislikütuse puhul olema hinnavahe Läti ja Leeduga juba 15 senti liitrist.\n\n\"Lisaks tõstab mootorikütuste hindu ka maikuus toimuv kohustuslik üleminek biolisandiga kütuste müügile, kus mootoribensiinis 95 saab etanooli osa olema umbes viis protsenti ning diislikütuses biokomponendi osa umbes seitse protsenti,\" ütles Realo.\n\nAS Olerexi kütuste sisseostujuht Alan Vaht rääkis ERR-ile, et kütusehinnad on kasvanud alates novembri keskpaigast ning surve hindade tõusule tuleneb OPEC-i ja OPEC-isse mitte kuuluvate riikide naftakärpe otsusest.\n\n\"Europõhiselt on bensiini ja diislikütuse maailmaturuhinnad kasvanud alates novembri keskpaigast vastavalt 30 ja 28 protsenti, kuid eelmise aasta madalaimate tasemetega võrreldes on hinnakasv olnud koguni 74 ja 114 protsenti. Täna valitseb turgudel ootus, et OPEC-i algatatud naftakärbet saadab edu ning see on ka peamiseks põhjuseks seni nähtud hinnakasvule,\" rääkis Vaht.\n\nHindade liikumise edasise suund selgub Vahti sõnul veebruari alguses kui OPEC avaldab oma jaanuarikuised naftatoodangu andmed. \"Valitseb arvamus, et 2017. aasta teises pooles jääb kütuseturg alavarustatuks, sest USA kildanafta tootmine ei pruugi kompenseerida OPEC-i ja OPEC-isse mittekuuluvate riikide naftakärbet ega ka globaalset naftanõudluse kasvu.\"\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Bensiini ja diislikütuse hind Eestis on võrreldes detsembriga tõusnud ligi seitse protsenti ja eesolev aktsiisitõus kasvatab hinda veelgi. Kütusemüüjate hinnangul meelitab see praegusest veel enam paljud autoomanikud Lätti tankima.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe artikli pealkirja ja sisu. Kasuta oma loomingulisi võimeid, et koostada detailne ja põhjalik ühelauseline sissejuhatus sellele uudisele.\n\n## Pealkiri:\n\nMattias Käit naaseb sel nädalal palliplatsile\n\n## Põhitekst:\n\n\"Täiesti korras!\" hõikab Käit pärimisele, kuidas tervis. Fulhami U23 meeskond võõrustab laupäeval Stoke City't ning eestlast on enda sõnul algrivistuses murule oodata, vahendab Õhtuleht.\n\n\"Täna oli treeningmäng, kus mängisime 3x20min ja tegin kaasa kõik 60minutit. Kõik on väga hästi,\" lisab Käit, kes alustas operatsioonijärgseid pallitreeninguid nädal enne jõulupuhkust.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Mardipäeval, 10. novembril sportlase songa operatsioonil käinud 18-aastane jalgpallur Mattias Käit on lõikusest kenasti taastunud ning peaks juba sel nädalal palliplatsile naasma.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe hoolikalt uudise pealkiri ja sisu ning kirjuta artiklile pikk sissejuhatav lause, kasutades oma kujutlusvõimet.\n\n## Pealkiri:\n\nSõõrumaa rendib kaitseministeeriumile 4,5 miljoni eest hoonekompleksi\n\n## Põhitekst:\n\n\"Kaitseministeerium rendib Järve 34a hoonete kompleksi ESS Kinnisvara OÜ-lt. Rendileping on sõlmitud üheksaks aastaks ja 11 kuuks hinnaga 12,54 eurot ruutmeetrist. Kompleksi kuulub kaks hoonet, kokku umbes 3000 ruutmeetrit,\" ütles Kaitseinvesteeringute Keskuse pressiesindaja Ingrid Mühling BNS-ile.\n\nTa rääkis, et lisaks Kaitseinvesteeringute Keskusele kolib lähikuudel hoonetesse ka Kaitseväe Tervisekeskus koos keskapteegiga.\n\nHoonete leidmiseks viis ministeerium läbi konkursi. \"Järve 34a kompleks osutus kõige sobilikumaks, kuna hooned peavad vastama nii riigisaladuse kaitset kindlustavatele turvanõuetele kui ka tervishoiuasutusele ning ravimite hoidmisele esitatavatele turvanõuetele,\" ütles Mühling.\n\nJaanuaris alustas tööd Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus (RKIK), mis hakkab toetama kaitseministeeriumi ja kaitseväge riigihangete läbiviimisel ja kinnisvara haldamisel. RKIK hakkab korraldama kaitseministeeriumi ja kaitseväe riigihankeid eeldatava maksumusega alates 10 000 eurot.\n\nKui seni tegelesid hangetega ministeerium, kaitsevägi ja teised valitsemisala asutused eraldi, siis uus asutus koondab erialaekspertiisi, teadmised ja rahalise ressursi ühte kohta.\n\nESS Kinnisvara teenis 2015. aastal 973 000 eurot puhaskasumit, firma varade maht oli tunamullu 5,2 miljonit eurot. Ettevõtte üks olulisemaid varasid ongi Järve tänava kompleks.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Kaitseministeerium sõlmis ettevõtja Urmas Sõõrumaa firmaga ESS Kinnisvara 10 aastaks 4,5 miljoni euro suuruse rendilepingu Tallinnas Järve tänaval asuvale kompleksile, hoonetes hakkavad tegutsema Kaitseinvesteeringute Keskus ning kaitseväe tervisekeskus koos keskapteegiga.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu artikli sisuga ja loo sellele pika lausega sissejuhatus, mis köidab lugeja tähelepanu.\n\n## Pealkiri:\n\nUSA meedia: Charles Manson viidi vanglast haiglasse\n\n## Põhitekst:\n\nAjakirjanduse allikate kohaselt viidi kurikuulus mees Bakersfieldi meditsiinikeskusesse, mis asub umbes 95 kilomeetrit lõunas Mansoni kinnipidamiskohaks olevast Corcorani vanglast. Nimetatud keskuses on ka varem California vanglate ohtlikke kinnipeetavaid ravitud.\n\nEndisest vangist karismaatiline liider Manson kogus 1960. aastate hipiajastu tipul enda ümber seltskonna noori inimesi, keda ta siis oma filosoofiliste vaadetega tutvustas ning neid aja jooksul erinevatele kuritegudele ässitas. 1969. aastal - vaid viie nädala jooksul - sooritasid tema järgijad ehk nn Mansoni Perekonna liikmed kokku üheksa mõrva, millest kõige rohkem pälvis meedias tähelepanu režissöör Roman Polanski tollase abikaasa Sharon Tate'i tapmine.\n\n1971. aastal mõisteti Mansonile mõrvadeni viinud vandenõu eest üheksa järjestikust eluaegset vanglakaristust, sest sel hetkel oli California osariik surmanuhtluse rakendamisest loobunud.\n\nMeediatähelepanu tagajärjel kujunes Mansonist, kes mingil perioodil ka ise muusikat kirjutas, USA ja muu maailma popkultuurist vägivalla, kurjuse ja hullumeelsuse sümbol, millega mitmed artistid ja tänaseni flirdivad.\n\nMansonil on endiselt ka aktiivseid järgijaid ehk \"fänne\", kes üritavad talle vanglasse külla tulla või talle kingitusi saata, ning võimude kinnitusel on tegu endiselt äärmiselt ohtliku kinnipeetavaga, mistõttu on kõik tema ennetähtaegse vabastamise avaldused tagasi lükatud.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "USA meedia andmetel viidi eluaegset vanglakaristust kandev kurjategija ja sektijuht Charles Manson California vangla üksikkongist haiglasse.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe artikli pealkiri ja sisu, seejärel loo pikk ja põnev lause, mis võiks olla artikli sissejuhatus.\n\n## Pealkiri:\n\nAasta pressifoto ja -video konkursile saabus 991 fotot ja 57 videot\n\n## Põhitekst:\n\nNendest fototöid oli 616 ja pildifaile koos fotoseeriatega 991. Fotod kandideerivad neljas erinevas kategoorias: uudis, olemus, sport ja portree ning võidutööde hulgast valitakse Aasta Pressifoto 2016. Kõige enam esitati fotofaile olemusfoto kategoorias, kokku 195 tööd, 41 erinevalt autorilt.\n\nAasta pressivideo konkursile laekus 57 võistlustööd ning videote arv on tänavu jäänud samale tasemele võrreldes eelmise aastaga. Tööde hulk on muus osas sarnane varasematele aastatele, mil autorite ring on olnud umbes sama – fotosid (koos fotogaleriidega) on kogunenud tuhande ringis.\n\nAasta pressifoto konkurss on ainus Eesti pressifoto konkurss, kus valitakse nii teravaimad uudisfotod kui ka kõnekamad portreed ja olemusfotod. Samuti on kategooria spordifotodele. Konkursi korraldajad on Eesti pressifotograafide liit (EPFL) ja Eesti ajalehtede liit (EALL).\n\nTööde hindamiseks koguneb viieliikmeline žürii juba järgmisel nädalal, 9. jaanuaril. Žürii esimees on Eesti ajalehtede liidu liikmeslehtede esindajana Äripäeva peatoimetaja Meelis Mandel. Eestist on fotosid hindamas fotograaf Raigo Pajula ning \"Ringvaate\" reporter Jüri Muttika. Välismaised žüriiliikmed on seekord Läti dokumentalistika fotograaf ja lektor Andris Kozlovskis ning Soome pressifotograaf Kaisa Rautaheimo.\n\nAasta pressivideo valitakse tänavu kolmandat korda. Video on ajakirjanduslik uudis või olemuslugu, valimine toimub ühes kategoorias. Videožürii koguneb jaanuari lõpus. Preemia Aasta Pressivideo 2016 antakse üle koos Aasta Pressifoto 2016 auhindadega.\n\nVõitjad kuulutatakse välja koos teise Eesti ajakirjandusauhindadega märtsi alguses toimuval pressiballil.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Aasta pressifoto ja aasta pressivideo konkursile esitas oma töid 58 erinevat autorit. Kokku laekus konkursile 673 tööd.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu artikli sisuga ja loo sellele pika lausega sissejuhatus, mis köidab lugeja tähelepanu.\n\n## Pealkiri:\n\nTuhanded inimesed naasevad külma trotsides Ida-Alepposse\n\n## Põhitekst:\n\nViimastel päevadel on Hanano elurajooni naasnud umbes 2200 perekonda, rääkis ÜRO pagulaste ülemvoliniku ameti (UNHCR) esindaja Süürias Sajjad Malik Reutersile.\n\n\"Inimesed tulevad Ida-Alepposse, et näha oma poode, maju, et näha, kas hoone on veel püsti ja ega maja pole ära rüüstatud. Et näha, kas nad saaksid tagasi tulla,\" kirjeldas Malik.\n\nSamas ei kannusta ÜRO inimesi Ida-Alepposse naasma, sest Maliku sõnul on seal praegu äärmiselt külm ilm. Majadel ei ole aknaid ega uksi ning puuduvad seadmed toidu valmistamiseks. ÜRO aitab inimestel end taas sisse seada, andes neile magamismatid ja -kotid ning kiled katkiste akende katmiseks.\n\nHanano oli üks esimesi piirkondi, mis 2012. aastal mässuliste valdusesse langes, ning ka esimene linnaosa, mlle Süüria valitsusväed linna tagasivõtmisel taas enda kontrolli alla said. Valitsusvägede pealetungi ajal põgenes tuhandeid inimesi omal käel, 35 000 võitlejat ja tsiviilisikut evakueeriti detsembri lõpus.\n\nPärast pikki kuid väldanud Süüria ja Venemaa õhurünnakuid kulub Maliki sõnul Ida-Aleppo ülesehitamiseks tükk aega, kuid praegu on tähtsaim, et inimestel oleks soe ja neil oleks toitu. ÜRO toetusel jagatakse 21 000 inimesele kaks korda päevas sooja toitu ning 40 000 inimest saab iga päev leiba. Üle 1,1 inimesele on tagatud ligipääs puhtale veele, mida viiakse neile pudelites ja paakides.\n\nKohapeal töötavad mobiilsed kliinikud ning rohkem kui 10 000 last on vaktsineeritud lastehalvatuse vastu. Kuna tuhanded lapsed ei ole saanud tükk aega koolis käia, vajavad nad taas haridussüsteemiga liitumiseks integratsiooniklasse, rääkis UNHCRi esindaja.\n\nKuna mässuliste käes olnud alal ei peetud registrit sündide, surmade ja abielude üle, aitab UNHCR valitsusel inimestele dokumente välja anda.\n\nPommitamises on hävinenud haiglad, koolid, teed ja majad ning ka kas peamist pumbajaama. Malik, kes on sellist tööd pikka aega teinud, ütles, et purustuste tase ületab kõike, mida ta varasemates konfliktipaikades nagu Afganistanis ja Somaalias on näinud.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Tuhanded süürlased on hakanud tagasi minema varem mässuliste käes olnud Ida-Alepposse, kuigi ilm on seal külm ning majad varemeis.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu artikli sisuga ja loo sellele pika lausega sissejuhatus, mis köidab lugeja tähelepanu.\n\n## Pealkiri:\n\nTour de Ski: Ustjugov kasvatas Sundby ees edusekundeid, Heikkinen tõusis võimsalt\n\n## Põhitekst:\n\nKui stardis lahutas Ustjugovit ja Sundbyd täpselt pool minutit, siis finišis oli see suurenenud 37,2 sekundile. Kolmandana lõpetas kanadalane Alex Harvey (+1.08,8), kelle püüdis kinni šveitslane Dario Cologna (+1.09,6).\n\nJärgnesid seitse kohta kerkinud soomlane Matti Heikkinen (+1.45,0), rootslane Marcus Hellner (+1.47,6), norralane Didrik Tönseth (+1.47,6), norralane Simen Hegstad Krüger (+1.52,4) ja prantslane Maurice Manificat (+1.54,1).\n\nBoonussekundite järel kasvas Ustjugovi edu Sundby ees 42,2 sekundile. Harvey kaotab liidrile 1.18,8 ja Cologna 1.24,6. Ülejäänud jäävad liidrist maha juba vähemalt kahe minutiga.\n\nHomme on meestel puhkepäev, reedel sõidetakse Toblachis 10 km eraldistardist vabatehnikat, laupäeval Val di Fiemmes 15 km ühisstardist klassikat ja pühapäevase etapi lõpetab traditsiooniline lõputõus.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Murdmaasuusatamise Tour de Ski liidrina jätkab venelane Sergei Ustjugov, kes suurendas tänase 15 km viitstardist vabatehnikasõiduga norralase Martin Johnsrud Sundby ees edu.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu artikli sisuga ja loo sellele pika lausega sissejuhatus, mis köidab lugeja tähelepanu.\n\n## Pealkiri:\n\nSoome hokinoored lükkasid lätlased kõrgemast seltskonnast välja\n\n## Põhitekst:\n\nEsmaspäeval alistati lätlased skooriga 2:1 (1:0, 0:1, 1:0), eile olid põhjanaabrid paremad tulemusega 4:1 (1:1, 0:0, 3:0). Kaks väravat viskas viimases kohtumises Juuso Välimäki.\n\nLäti asemele kerkib aastase pausi järel Valgevene.\n\nTäna selgitatakse Kanadas toimuval turniiril finalistid. Poolfinaalides kohtuvad USA - Venemaa ja Rootsi - Kanada.\n\nVeerandfinaalid: Taani - Venemaa 0:4, Rootsi - Slovakkia 8:3, USA - Šveits 3:2, Kanada - Tšehhi 5:3.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Mullu juunioride maailmameistriks tulnud Soome jäähokikoondis pidi aasta hiljem osalema väljalangemismängudes, kuid suutis siiski kaks korda Läti alistada ja kõrgemasse seltskonda püsima jääda.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Pärast artikli pealkirja ja põhiteksti lugemist kasuta oma loovust, et koostada sisutihe ja pikk sissejuhatav lause.\n\n## Pealkiri:\n\nPrantsuse päevaleht loobus presidendivalimiste eel arvamusküsitluste kajastamisest\n\n## Põhitekst:\n\nLe Parisien' teatel loobusid nad uuringufirmalt Ipsos küsitluste tellimise ja toetuvad oma uudistes tänavuste presidendivalimiste teemal oma ajakirjanike kajastustele, vahendas The Local.\n\n\"Oleme otsustanud - ja sel teemal peeti palju arutelusid - naasta oma elukutse südamesse, milleks on töö kohapeal,\" põhjendas toimetuse juht Stephane Albouy.\n\nSamas ei välistanud ta mujal meedias avaldatavate arvamusküsitlustulemuste refereerimist.\n\nEnamik väljaandeid toetub poliitikasuundumuste ja tugevamate kandidaatide välja selgitamisel arvamusuuringutele, kus telefonitsi või veebi kaudu on küsitletud sadu või tuhandeid inimesi. Arvamusküsitluste usaldusväärsus sai aga hoobi, kui need ei suutnud ennustada Suurbritannia otsust Euroopa Liidust lahkuda ega Donald Trumpi valimist USA presidendiks.\n\nAlbouy sõnul peavad ajalehed võtma kuulda kriitikuid, kes süüdistavad ajakirjanikke reaalsusega kontakti kaotamises. Samas ei arva toimetuse juht, et Le Parisien oleks minevikus arvamusküsitluste liigse usaldamise pärast vigu teinud.\n\n\"Ma ei ründa küsitlusi... probleem on selles, kuidas meie meedias neid kasutame,\" sõnas Albouy ja lisas, et tema ajalehe uus lähenemine toob neid lugejatele lähemale.\n\nPrantsusmaal toimuvad presidendivalimised kahes voorus aprillis ja mais. Juunis valivad prantslased aga parlamenti.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Prantsusmaa üks juhtivaid päevalehti Le Parisien teatas, et otsustas lõpetada poliitikat puudutavate arvamusküsitluste avaldamise, kuna neis ei suudetud eelmise aasta kõige ootamatumaid sündmusi ette näha.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe uudis läbi ja pane oma kujutlusvõime tööle, et välja mõelda üks korralik sissejuhatav lause sellele loole.\n\n## Pealkiri:\n\nSisekaitseakadeemia Narva viimiseks on kolm stsenaariumit\n\n## Põhitekst:\n\nRaik ütles Vikerraadio saates \"Uudis +\", et sisekaitseakadeemia Narva viimiseks on hetkel olemas kolm stsenaariumit.\n\nEsimese stsenaariumi, ehk suur Narva kohaselt tähendaks Raiki sõnul kolimine seda, et akadeemia koliks valdavalt Narva ja väljaspoole Narvat jääks alles ainult Väike-Maarja õppekompleks, kus koolitatakse päästjaid. Narva läheks õppima umbes 850 kadetti ja tööd saaks 200 inimest.\n\nTeise variandi, ehk keskmise Narva järgi koliks Narva Tallinnas esindatud sisekaitseakadeemia üksused. Alles jääks Väike-Maarja ja Paikuse õppekeskused. See variant viiks Narva umbes 700 õppijat ja 150 töötajat. \"Selle projekti suur mure on see, et see killustab sisekaitseakadeemia tegevuse,\" ütles Raik.\n\nVäike Narva tähendaks rektori kinnitusel praeguste tegevuste tugevdamist Narvas, ehk õppekompleksi loomist Narva, kus oleks nii majutuspool kui mõned treeninguruumid ja ka õppeklassid.\n\nKõige kallim nendest oleks Raiki sõnul suur Narva projekt, mis tähendaks 35 miljoni lisaeuro leidmist kompleksi rajamiseks. Püsikulud kasvaksid nii suure kui ka keskmise Narva puhul ca 3-5 miljonit eurot aastas. See võtaks tema sõnul politseinike palgatõusust 3-5 protsenti. \"Valiku koht on väga tõsine,\" märkis ta.\n\nPüsikulude põhjuseks on kadettidele ja töötajatele pakutavad hüved, et neid Narva meelitada, selgita ta.\n\n\"Kui midagi püütakse viia kuskile kaugele, siis püütakse leida ka inimestele hüvesid,\" lausus Raik.\n\nAkadeemia töötajate seas läbi viidud küsitluse põhjal kaaluks Narva minemist kõigest 15 protsenti.\n\nKui läheks tõepoolest Narva kolimiseks, siis see saaks Raiki sõnul toimuma 4-5 aasta pärast.\n\nTallinnasse Kase tänavale asuvale krundile rajatava uue hoonete kompleksi loomisest ei ole seoses uue valitsuse koalitsioonilepinguga hetkel loobutud.\n\n\"Kase tänava arendused praegu jätkuvad, sest ei ole ju selgepiirilist otsust,\" lausus Raik.\n\nPraeguse valitsuse koalitsioonilepingus on sisekaitseakadeemia Narva viimine taas aktuaalne.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Kuigi uue valitsuse koalitsioonilepe näeb ette ka sisekaitseakadeemia viimist Narva, ei ole praegustest plaanidest arendada hoonete kompleksi Tallinnas loobutud, ütles rektor Katri Raik.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu artikli sisuga ja loo sellele pika lausega sissejuhatus, mis köidab lugeja tähelepanu.\n\n## Pealkiri:\n\nVIDEO | Stina Nilssoni sprindikiirus jättis norralannad Tour de Skil taas esikohata\n\n## Põhitekst:\n\nEsimesena rajale läinud Stina Nilsson lõpetas norralaste Heidi Wengi (+1,7) ja Ingvild Flugstad Östbergi (+1,8) ees. Neljandana lõpetas soomlanna Krista Pärmäkoski (+42,4).\n\nWatch #StinaNilsson win the 10 km Pursuit Free on the home stretch in Oberstdorf. #tourdeski #fiscrosscountry @SkiTeamSweXC pic.twitter.com/LsaGpoViDS\n\n— Cross Country (@FISCrossCountry) January 4, 2017\n\nViiendana lõpetas ameeriklanna Jessica Diggins (+1.47,5), kuuendana kümnendalt positsioonilt startinud sakslanna Nicole Fessel (+2.39,1), seitsmendana šveitslanna Nathalie von Siebenthal (+2.40,2) ja kaheksandana 12. kohalt rajale läinud venelanna Julia Tšekaljova (+2.40,3).\n\nBoonussekundeid lisades on kolm etappi enne Tour de Ski lõppu Nilssoni edu Wengi ees 6,7 ja Östbergi ees 11,8 sekundit. Pärmäkoski jääb liidrist 57,4 sekundi kaugusele.\n\nHomme on naistel puhkepäev, reedel sõidetakse Toblachis eraldistardist 5 km vabatehnikas, laupäeval Val di Fiemmes 10 km klassikat ühisstardist ja pühapäeval kulmineerub tuur traditsioonilise lõputõusuga.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Rootslanna Stina Nilsson võitis Oberstdorfis tänase 10 km viitstardist vabatehnikasõidu ja jätkab Tour de Ski liidrina.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Vaata läbi uudise pealkiri ja tekst ning loo loov sissejuhatav lause, mis haakub artikli sisuga.\n\n## Pealkiri:\n\nHea uudis käsipallikoondisele: Patrail saab kodumängudeks appi tulla\n\n## Põhitekst:\n\nEesti koondis võõrustab pühapäeval, 8. jaanuaril Kosovot ja kolm päeva hiljem Türgit. Hetkel on küll lahtine, kas Patrail läheb seejärel 15. jaanuaril Türki.\n\nEesti käsipallikoondis on enne EM-valiksarja algust traumadest räsitud. Lisaks Patrailile ei saa täna mängida ka Dener Jaanimaa, Karl Toom, Janar Mägi ja Mikk Pinnonen.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Eesti käsipallikoondise peab tänase EM-valikkohtumise võõrsil Kosovoga ilma Mait Patrailita, kes on aga pärast arstlikku ülevaatust kodusteks heitlusteks uuesti mängukõlbulik.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe artikli pealkiri ja sisu, seejärel loo pikk ja põnev lause, mis võiks olla artikli sissejuhatus.\n\n## Pealkiri:\n\nPolitsei- ja piirivalveamet otsib ID-kaardile uut modelli\n\n## Põhitekst:\n\nSellel aastal tähistatakse ID-kaardi 15. sünnipäeva ning peagi hakatakse uuendama isikutunnistuste välimust. Sellega seoses otsib politsei- ja piirivalveamet modelli, kelle fotot saaks kasutada dokumendinäidistel.\n\nFotokonkursile oodatakse osalema kõiki Eesti kodanikke, kes on vähemalt 18 aastat vanad. Foto puhul tuleb jälgida, et pildil oleks neutraalne ilme ja vaade oleks suunatud objektiivi. Fotosid oodatakse 20. jaanuarini aadressil [email protected] ning võitja kuulutatakse välja 27. jaanuaril.\n\nFotokonkursi täpsemad osalemistingimused leiab SIIT.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Politsei- ja piirivalveamet otsib uuenevale ID-kaardile modelli.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Pärast artikli pealkirja ja põhiteksti lugemist kasuta oma loovust, et koostada sisutihe ja pikk sissejuhatav lause.\n\n## Pealkiri:\n\nLiverpooli ähvardavad keskkaitsjaga seonduva tõttu FIFA sanktsioonid\n\n## Põhitekst:\n\nRagnar Klavaniga sama positsiooni mängiv Matip on Kameruni jalgpallijuhtidega tülis ja ei ole koondist enam kui aasta esindanud, kuid sellest hoolimata lisas koondise peatreener Hugo Broos ta Aafrika rahvaste karikaturniiriks nimekirja.\n\nEelnevalt oli hetkel hüppeliigese vigastusest taastuv Matip palunud tungivalt end koondisesse mitte kutsuda, aga Kameruni juhendaja ei võtnud Saksamaal sündinud pallurit kuulda ja sealne jalgpalliliit on ähvardanud asja FIFA-sse viia.\n\nVastavalt rahvusvahelise jalgpalliliidu reeglitele on klubid kohustatud mängijad ametlikel päevadel peetavateks koondisemängudeks vabastama ja kui FIFA leiab, et Liverpool on mõjutanud keskkaitsjat koondisega mitte liituma, ähvardavad klubi sanktsioonid. Nii ei pruugi Matip saada Liverpooli esindada kuni rahvaste karikaturniiri lõpuni.\n\nLiverpool on ise vastavad süüdistused tagasi lükanud. \"Mängijad teevad sellised otsused ise. Klubil pole siin midagi teha,\" sõnas detsembris Liverpooli peatreener Jürgen Klopp.\n\nMatip pole ainus Inglismaa kõrgliiga jalgpallur, kes on Kameruni koondisekutsest loobunud. Samuti ei taha rahvuste karikaturniirile minna West Bromwich Albioni äärekaitsja Allan Nyom.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Liverpooli keskkaitsja Joel Matip ei pruugi klubi jaoks halva stsenaariumi kohaselt saada mängida enne Aafrika rahvaste karikaturniiri lõppu.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Vaata läbi uudise pealkiri ja tekst ning loo loov sissejuhatav lause, mis haakub artikli sisuga.\n\n## Pealkiri:\n\nStig Rästa astub üles värskes Soome mängufilmis\n\n## Põhitekst:\n\n\"Kuues kord\" on tragikomöödia seksisõltlastest: naisest, kes teab, kuidas öelda \"jah\", ning mehest, kes ei tea, kuidas öelda \"ei\".\n\nAnnika on eradetektiiv. Isehakanud ja mitte kõige parem oma töös. Ricky on kinnisvaramaakler - mees, kellel on vaja kahte kalendrit, ühte töö ja teist naiste jaoks. Annika ja Ricky kohtuvad. Kõik, mida Annika tahab, on seks, ning Ricky jaoks on see igati sobiv. Suhe toimib hästi vastastikusel mõistmisel – kuni kuuenda korrani. \"Kuues kord\" on portree kaasaegsetest linnainimestest, kes oma elu rõõmsalt segamini pööravad.\n\nFilm \"Kuues Kord\" (\"Kuudes kerta\") on toodetud Soomes ning režissööriks on Maarit Lalli, kelle jaoks see on teine täispikk mängufilm. Lisaks Stig Rästale astuvad filmis üles Antti Lusuaniemi ja Pihla Viitala.\n\nFilmi treileris kõlab ka Stig Rästa ja Elina Borni ühine lugu \"Goodbye to Yesterday\".\n\nFilm esilinatub Soomes 6. jaanuaril, Eesti esilinastus on 19. jaanuaril.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "20. jaanuaril jõuab Eesti kinodesse lavastaja Maarit Lalli film \"Kuues kord\", kus astub üles ka Eesti muusik Stig Rästa, kelle loomingut samuti filmis kuulda saab.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe uudis läbi ning loo sellele fantaasiarikas ja pikk lause, mis võiks uudist tutvustada.\n\n## Pealkiri:\n\nEksootilise päritoluga 16-aastane Austraalia tennisist teeb ajalugu\n\n## Põhitekst:\n\nKõigepealt sai Aiavast esimene selle millenniumi tennisist, kes võitnud heatasemelise WTA turniiri põhitabelis mängu, kui alistas Brisbane'i avaringis ameeriklase Bethanie Mattek-Sandsi 2:6, 6:3, 6:4.\n\nSee pole aga veel kõik, sest Aiava teenis eripääsme ka Austraalia lahtiste naisüksikmängu põhitabelisse, olles esimene pärast 2000. aastal või hiljem sündinud mängija, kes Suure Slämmi turniiridel nii kaugele jõudnud.\n\nBrisbane'i turniir on praeguseks hetkeks tema jaoks küll lõppenud, sest maailma edetabeli 386. reket kaotas teises ringis tituleeritud venelannale Svetlana Kuznetsovale 4:6, 3:6.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Vaid 16-aastane Ameerika Samoa juurtega Austraalia tennisist Destanee Aiava teeb selle aasta alguses mitu korda ajalugu.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe artikli pealkiri ja sisu, seejärel loo pikk ja põnev lause, mis võiks olla artikli sissejuhatus.\n\n## Pealkiri:\n\nEemaldatud Vene treeneri viibimine Tour de Skil tekitab suusaekspertides nördimust\n\n## Põhitekst:\n\nPraeguseks 75-aastane Tšarkovski sai karistada 2010. aastal, kui Vancouveri olümpial jäid EPO tarvitamisega vahele Jevgeni Dementjev ja Julia Tšepalova. Karistuseks tagandati Venemaa peatreener Tšarkovski ametist.\n\nHard märkas Tšarkovskit aga Tour de Ski etapil Oberstdorfis. \"Eelmistes ülekannetes näeb teda palju, aga nüüd nägin teda esmakordselt oma silmaga. See on väga solvav,\" vahendas Hardi sõnu väljaanne Expressen. \"Venelased on aastaid olnud kaitseasendis ja kõike eitanud, aga samad inimesed töötavad edasi. Asju peab muutma. Venelased peavad näitama, et tegelevad probleemidega tõsiselt.\"\n\nVenemaa koondise sakslasest peatreener Markus Cramer ei teinud Tšarkovski olemasolust ega rakendamisest koondise juures saladust. \"Juri on meie võistkonna liider ja organisatoorne juht,\" lausus Cramer. \"Ta on meeskonnas väga tähtis. Tal on tohutud kogemuse ja see tähendab palju.\"\n\nExpressen pöördus vastavasisulise küsimusega ka hetkel Tour de Skil liidrikohta hoidva Sergei Ustjugovi poole, aga venelane oli nõus vastama üksnes võistlusega seotud küsimustele.\n\nSoome ajalehe Ilta-Sanomat kolumnist ja dopinguekspert Pekka Holopainen nõustub Rootsi kolleegi seisukohtadega, aga Tšaikovski töötamine Venemaa koondise juures teda ei üllata. \"Juhendamiskeelu saanud Anatoli Tšepalov - Julia Tšepalova isa - oli mõni aasta tagasi Rukal ja seisis seal, kus Venemaa rahvuskoondis riietus,\" kommenteeris Holopainen. \"Pole mitte mingi üllatus, et Venemaa jätkuvalt nii käitub. Ja see räägib mõndagi venelaste suhtumisest teistesse.\"\n\nAsjasse tõi mõningast selgust rahvusvahelise suusaliidu FIS-i peasekretäri Sarah Lewise kommentaar. \"Juri Tšarkovski lõpetas Venemaa koondise peatreenerina töötamise 2010. aastal. Nüüd on ta registreeritud treenerina ning vastutab hotellibroneeringute ja logistika eest,\" teatas Lewis.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Rootsi telekanali SVT kommentaator Jacob Hard on väga pahane venelaste peale, kes on dopingutarvitamise tõttu koondisest eemaldatud treener Juri Tšarkovski taas oma tegemistesse kaasanud.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe uudis läbi ja pane oma kujutlusvõime tööle, et välja mõelda üks korralik sissejuhatav lause sellele loole.\n\n## Pealkiri:\n\nTürgi: Vene saadiku mõrtsuka seotus gülenistidega on tõendatud\n\n## Põhitekst:\n\n\"Meie käsutuses olev teave ja dokumendid osutavad, et mõrtsukas oli seotud Güleni terroristliku liikumisega,\" tsiteeris agentuur ministrit.\n\n19. detsembril tulistati Ankara kunstigaleriis näituse avamisel sõna võtnud Venemaa suursaadikut Andrei Karlovit, kes raskete haavade tõttu hiljem suri. Tulistaja oli 22-aastane Mevlut Mert Altintas, kes oli Ankaras viimased paar aastat märulipolitseinikuna töötanud, kuid kellel oli esmaspäeval vaba päev.\n\nPealtnägijate kinnitusel karjus ta, et tema rünnak on kättemaks Aleppo eest. Seoses Venemaa sekkumisega Süürias, eriti Aleppos, on Türgis olnud juba pikemat aega meeleavaldusi Venemaa diplomaatiliste esinduste juures.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Türgi välisminister Mevlüt Cavusoglu ütles, et Vene saadiku Andei Karlovi mõrtsuka seotus jutlustaja Fethullah Güleni liikumisega on dokumentaalselt tõendatud, edastas agentuur Anadolu kolmapäeval.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe artikli pealkirja ja sisu. Kasuta oma loomingulisi võimeid, et koostada detailne ja põhjalik ühelauseline sissejuhatus sellele uudisele.\n\n## Pealkiri:\n\nMinister: Istanbuli klubirünnaku toimepanija on teada\n\n## Põhitekst:\n\n\"Istanbuli rünnaku eest vastutava inimese isik on teada,\" ütles Mevlüt Çavuşoğlu teleusutluses uudisteagentuurile Anadolu. Rohkem detaile ta ei täpsustanud.\n\nReuters kirjutas julgeolekuallikale viidates, et ründaja võis olla välja õpetatud Süürias. Ajalehe Haberturk andmetel näitab politseiuurimine, et ta sisenes Türgisse Süüriast ja suundus novembris riigi keskosas asuvasse Konya linna. Ründaja reisis koos abikaasa ja kahe lapsega, et mitte tähelepanu tõmmata. Teda pole senini tabatud.\n\nIstanbuli ööklubis Reina toimus uusaastaööl terrorirünnak. Relvastatud mees avas klubis automaaditule, mille tagajärjel hukkus 39 ja sai haavata 70 inimest.\n\nTürgi pidas kolmapäeval kinni viis äärmusrühmituse Islamiriik (IS) arvatavat liiget, keda rünnakuga seostatakse, teatas riiklik uudisteagentuur Anadolu.\n\nPolitseioperatsioon käivitati sadamalinnas Izmiris ja see jätkub. Politsei otsib taga kolme perekonda, kes saabusid Konya linnast Izmiri umbes 20 päeva eest, kirjutas uudisteagentuur Dögan. Vahi alla võeti 27 inimest, kaasa arvatud naisi ja lapsi, lisati uudises.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Türgi võimud tuvastasid aastavahetusel toimunud klubirünnaku sooritaja isiku, teatas välisminister Mevlüt Cavusoglu kolmapäeval.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe hoolikalt uudise pealkiri ja sisu ning kirjuta artiklile pikk sissejuhatav lause, kasutades oma kujutlusvõimet.\n\n## Pealkiri:\n\nGeorge Michaeli muusika vallutab tabeleid ning teeb müügirekordeid\n\n## Põhitekst:\n\nNädal pärast Michaeli surma tõusis tema sooloprojekti ja ansambli Wham! muusika müük 2678 protsenti, teatas Billboard.\n\nKui nädal enne Michaeli surma teenis tema muusika 17 000 dollarit, siis pärast mehe surma tõusis see number 477 000-ni. Suurem osa müügist tuli Michaeli soolopalade pealt, mis teenisid 429 000 dollarit.\n\nGeorge Michael jõudis oma lauludega \"Twenty Five\" ja \"Careless Whisper\" ka tagasi Billboardi edetabelitesse.\n\nBriti poplaulja George Michael suri 53-aastasena, teatas tema publitsist. \"Suure kurbusega saame kinnitada, et meie armastatud poeg, vend ja sõber George lahkus rahulikult oma kodus jõulude ajal,\" teatas Cindi Berger avalduses. Bergeri sõnul suri George Michael oma kodus Inglismaal Oxfordshires. Tema mänedžer Michael Lippman teatas, et artist suri südamerikke tagajärjel.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Jõulunädalal meie hulgast lahkunud George Michaeli muusika vallutab pärast mehe surma edetabeleid ning teeb müügirekordeid.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Süvene uudise pealkirja ja sisu ning kirjuta sellele loole sisukas ja informatiivne sissejuhatus, mille pikkus on üks lause.\n\n## Pealkiri:\n\nZopp kaotas Bangkokis ka paarismängus\n\n## Põhitekst:\n\n50 000 USA dollari suuruse auhinnafondiga turnirii veerandfinaalis jäid Zopp ja Copil alla prantslastele Gregoire Barrere'le ja Jonathan Eysseric'le 3:6, 6:3, 8:10.\n\nÜksikmängus jõudis Zopp läbi kvalifikatsiooni põhitabelisse, aga kaotas siis serblasele Janko Tipsarevicile 4:6, 1:6.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Jürgen Zopp ja rumeenlane Marius Copil langesid Bangkokis peetaval ATP Challenger sarja tenniseturniiril paarismängus auti.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Süvene uudise pealkirja ja sisu ning kirjuta sellele loole sisukas ja informatiivne sissejuhatus, mille pikkus on üks lause.\n\n## Pealkiri:\n\nTanel Joamets toob kuulajateni Aleksandr Skrjabini kõik kümme sonaati\n\n## Põhitekst:\n\n\"Skrjabini sonaatide näol on tegemist arvatavasti kõige kirglikuma muusikaga, mis klaverile iial loodud. Tundevärvide skaala ulatub õhkõrnadest vaikuse piirimail hõljumistest kõige tulisemate kulminatsioonideni, mis kosmiliste tulekahjudena ekstaatiliselt helisevad. Sonaadid moodustavad vaheldusrikka terviku, kus omavahel vastanduvad süngemad ja helgemad meeleolud. Esitajale on need sonaadid ülimaks väljakutseks, nõudes lisaks pöörasele tulevärgile ka lõputute hingeseisundite tabamist, oskust valitseda laval peeneimat õrnust ja võimsaimat ekstaasi,\" kirjeldas kontserdil esitamisele tulevat muusikat pianist Tanel Joamets.\n\nTanel Joamets on andnud soolokontserte mitmel pool Euroopas. Konkurssidest edukaim oli Rahvusvaheline Skrjabini Konkurss Moskvas 2000. aastal, kus ta sai V preemia ja võitis publiku ja kriitikute suure poolehoiu. Pärast preemiavõitu on pianist andnud arvukalt kontserte üle terve Venemaa, enam kui sajas linnas. Tanel on äratanud publiku ja kriitikute tähelepanu oma isikupäraste tõlgendustega ja tundliku kõlameelega. Eriti positiivset vastukaja on saanud tema Skrjabini interpretatsioonid.\n\nSonaadid jagunevad kahele õhtule - 5. jaanuaril on kavas sonaadid nr 3, 4, 8, 9 ja 10 ning 7. jaanuaril nr 1, 2, 5, 6 ja 7. Kontsertide algus kell 19.\n\nKontserte korraldab Eesti Interpreetide Liit koostöös Eesti Kontserdiga.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Sel nädalal kõlavad rahvusvahelise mainega pianisti Tanel Joametsa esituses kahel õhtul – 5. ja 7. jaanuaril - Tallinna Filharmoonia Mustpeade majas suure vene helilooja ja pianisti Aleksandr Skrjabini kõik 10 klaverisonaati.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe uudis läbi ning loo sellele fantaasiarikas ja pikk lause, mis võiks uudist tutvustada.\n\n## Pealkiri:\n\nKeskkonnaametnik avastas lendorava püsielupaigas metsaraie\n\n## Põhitekst:\n\nPesapuude grupp koos haavapuudega on püsielupaigas alles, kuid metsaomanik on raiunud sihtkaitsevööndis mändi ja kaske, mis on vajalikud liikumiskoridorina. Raietegevus on peatatud, hinnanguliselt on raiutud 15 meetrise veeruna metsa servast, teatas keskkonnaamet.\n\nKohapeal käinud lendorava ekspert Uudo Timmi sõnul ei ole kahju suur, kuna raie tagajärjel tekkinud koridor on lendoravale ületatav ning ühendus pesametsaga säilinud. Amet märkis, et raie peatati õigel ajal.\n\nKeskkonnainspektsioonil on teada, et metsaomanik tegutses enne püsielupaiga moodustamist välja antud metsateatise alusel. Keskkonnaamet kontrollib uuesti üle kõik püsielupaigaga seotud varem väljastatud metsateatised. Keskkonnainspektsioon selgitab asjaolusid ning hindab keskkonnale tekitatud kahju.\n\nÜldjuhul on keskkonnaameti teatel sihtkaitsevööndis keelatud majandustegevus, kuid valitseja nõusolekul on lubatud metsakoosluse kujundamine vastavalt kaitse eesmärgile ja kujundusraiele.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Keskkonnaameti spetsialist tuvastas kolmapäeval Ida-Virumaa Roogendikul lendorava püsielupaigaks nimetatud metsas raietegevuse.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Vaata läbi uudise pealkiri ja tekst ning loo loov sissejuhatav lause, mis haakub artikli sisuga.\n\n## Pealkiri:\n\nNooleviske maailmameister on kahe aastaga kogunud pea kaks miljonit naela\n\n## Põhitekst:\n\nEelmisel kahel korral MM-tiitli võitnud Anderson läks finaali 2:1 juhtima, aga kaotas seejärel kõik neli setti, kus ta oli esimese viske eelis. Van Gerweni finaali kolme noole keskmine oli 107,79 ja Andersonil 104,93 punkti.\n\nEsmakordselt tuli Van Gerwen maailmameistriks 2014. aastal, alistades toona finaalis tänavu poolfinaali jõudnud šotlase Peter Wrighti. 2015. ja 2016. aastal krooniti maailmameistriks Anderson.\n\n\"Ma olen alati tiitlinäljas,\" sõnas hollandlane võiduka finaali järel, kes pistab taskusse ka 350 000 miljoni naela suuruse tšeki. Kahe aastaga on ta kogunud auhinnarahana enam kui 1,8 miljonit naela \"Tiitlid annavad mulle hea tunde.\"\n\nPärast kaotust mullusel MM-il on Van Gerwen võitnud 26 turniiri ja nende seas üheksa suurturniiri. Isegi ala tõelisel suurkujul, 16-kordsel maailmameistril Phil Tayloril, pole õnnestunud teha sellist seeriat.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Hollandlane Michael van Gerwen tuli teistkordselt nooleviske ehk dartsi PDC maailmameistriks, kui alistas finaalis šotlase Gary Andersoni 7:3.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu uudise pealkirja ja põhisisuga. Kasuta neid fakte, et luua pikk ja sisutihe lause, mis toimib loo sissejuhatusena.\n\n## Pealkiri:\n\nAdvokaadid viisid Autorollo kriminaalasja riigikohtusse\n\n## Põhitekst:\n\nPentuse kaitsjad vandeadvokaadid Marko Kairjak ja Kedli Anvelt ning Roode kaitsja Natalia Lausmaa taotlevad kaebustes Harju maakohtu ja Tallinna ringkonnakohtu süüdimõistvate otsuste tühistamist ning tahavad Pentuse ja Roode õigeks mõistmist kogus süüdistuse ulatuses.\n\nSamas leiavad advokaadid, et alternatiivse lahendusena võiks riigikohus saata kriminaalasja maakohtule uueks arutamiseks. Ühtlasi leiavad kaitsjad, et Autorollo pankrotihalduri Martin Krupi tsiviilhagi tuleb jätta rahuldamata.\n\nRiigikohus ei ole veel kassatsioonkaebuste arutusele võtmist otsustanud.\n\nRingkonnakohus karmistas karistust\n\nTallinna ringkonnakohus tühistas 1. detsembril maakohtu 16. juuni kohtuotsuse osaliselt ehk Roode süüditunnistamises pankrotimenetluses maksejõuetuse põhjustamises ja talle mõistetud karistuse ja liitkaristuse mõistmise osas.\n\nRingkonnakohus tegi uue otsuse, millega mõistis Roode pankrotimenetluses maksejõuetuse põhjustamises süüdi kaasaaitajana ning määras talle rahalise karistuse 480 päevamäära ulatuses ehk 12 230 eurot ja 40 senti.\n\nTeadvalt võltsitud dokumendi kasutamise eest mõistis ringkonnakohus Roodele rahalise karistus 480 päevamäära ulatuses ehk 12 230 eurot ja 40 senti.\n\nKohus liitis Roodele mõistetud karistused osaliselt ning mõistis liitkaristuseks rahalise karistuse 500 päevamääras ulautses ehk 12 740 eurot.\n\nÜhtlasi kohaldas ringkonnakohus Roode suhtes lisakaristusena ettevõtluskeeldu neljaks aastaks.\n\nMuus osas jättis ringkonnakohus maakohtu otsus muutmata.\n\nRingkonnakohus mõistis Roodele sama karistuse, mida taotles talle Põhja ringkonnaprokuratuuri vanemprokurör Maria Entsik.\n\nMaakohus tunnistas Pentuse ja Roode süüdi\n\nHarju maakohus tunnistas mullu 16. juuunil Pentuse süüdi firma maksejõuetuse tekitamises, raamatupidamiskohustuse rikkumises, võltsdokumendi kasutamises ja omastamises ning karistas teda tingimisi kaheaastase vangistusega kolmeaastase katseajaga.\n\nKohus tunnistas Roode süüdi Autorollo maksejõuetuse põhjustamises ja dokumendi võltsimises ning mõistis talle rahalise karistuse 7644 eurot, mille ta peab tasuma aasta jooksul.\n\nKohus mõistis Pentuselt OÜ Autorollo kasuks välja kuriteoga tekitatud kahju 319 eurot ja 56 senti, kuid jättis rahuldamata OÜ Port One 72 704,59 euro suuruse tsiviilhagi.\n\nMenetluskuludena peab Pentus tasuma 645 eurot sundraha, toimiku koopia tasu 11 eurot, ekspertiisitasu 5544,50 eurot riigi tuludesse ning ka õigusabi kulud 67 062,60 eurot jääb tema enda kanda.\n\nSiim Roode peab tasuma 645 eurot sundraha, toimiku koopia tasu 11 eurot, kaitsjatasu 3744 eurot ja ekspertiisitasu 1867 eurot riigi tuludesse.\n\nSüüdistus\n\nPõhja ringkonnaprokuratuur süüdistab advokaat Siim Roodet ja Väino Pentust OÜ Autorollo maksevõime olulises vähenemises ja püsiva maksejõuetuse süvendamises ning võltsitud dokumentide kasutamises. Pentusele on esitatud süüdistus ka raamatupidamise kohustuse rikkumises ja omastamises.\n\nVäino Pentus oli alates 28. juulist 2008 OÜ Autorollo ainuosanik ja juhatuse liige ning 26. aprillil 2010 sai ettevõtte ainuomanikuks ja sisuliseks juhiks Siim Roode, märkis süüdistus.\n\nSüüdistuse kohaselt oli omanikuvahetuse ajaks ettevõtte majanduslik olukord väga halb ning Roode korraldas koos Pentusega vara väljaviimise ettevõttest, et vältida vara müüki võlausaldajate nõuete katteks ja vabastada Pentus võlgade isiklikust käendusest. Peamiselt puudutasid need tehingud nelja veoki ja 11 haagise väljaviimist OÜ Autorollo põhivara hulgast.\n\nKokku kaotas OÜ Autorollo omandiõiguse varale väärtusega vähemalt 2,36 miljonit krooni, kuid vabanes kohustustest ainult 0,88 miljoni ulatuses. Seega tekitasid Pentus ja Roode ettevõttele ligi 1,5 miljonit krooni ehk 94 000 eurot kahju, märkis süüdistus.\n\nSamuti kasutasid Roode ja Pentus süüdistuse kohaselt OÜ Autorollo raamatupidamises võltsitud laenulepinguid, et katta näiliselt kassapuudujääki ja vabastada Pentus võimalikest tsiviilõiguslikest nõuetest.\n\nPentusele esitati süüdistus ka ettevõttele kuulunud sõiduauto Ford Tourneo müügist saadud raha omastamises ning raamatupidamise kohustuse rikkumises. Nimelt oli OÜ Autorollo raamatupidamine eksperdi hinnangul korraldatud ebausaldusväärselt ning seetõttu oli oluliselt raskendatud ülevaate saamine ettevõtte varalisest seisust aastail 2009–2010.\n\nKriminaalasja uuris keskkriminaalpolitsei majanduskuritegude büroo ja uurimist juhtis Põhja ringkonnaprokuratuur.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Pankrotis Autorollo kriminaalasjas süüdimõistetud firmaomaniku Väino Pentuse ja temalt majandusraskuste tekkimisel firma juhtimise üle võtnud advokaat Siim Roode kaitsjad viisid süüasja riigikohtusse.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu uudise pealkirja ja põhisisuga. Kasuta neid fakte, et luua pikk ja sisutihe lause, mis toimib loo sissejuhatusena.\n\n## Pealkiri:\n\nJaanika Juhanson toob Endla lavale tumeda põneviku\n\n## Põhitekst:\n\n\"Et sa kaotaksid kõik\" on üleloomulike sugemetega tume põnevik, mille tõukepunktiks on lavastaja soov katsetada teatrilaval põnevus- ja õuduslugudest pärit motiive.\n\nLavastaja Jaanika Juhanson, autorid Jaanika Juhanson, Jan Kaus ja trupp, lavastusdramaturg Anne-Ly Sova, lavastus- ja videokunstnik Sander Põldsaar, kostüümikunstnikud Merlis Orion ja Sander Põldsaar, valguskunstnik Margus Vaigur, muusikalised kujundajad Feliks Kütt ja trupp, ansambli juht Erko Niit, liikumisjuht Kardo Ojassalu.\n\nMängivad Liis Karpov, Kati Ong, Ireen Kennik, Priit Loog, Lauri Mäesepp, Sten Karpov, Jaanus Mehikas (külalisena) ja Artur Linnus (külalisena).\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "21. jaanuaril esietendub Endla teatris Jaanika Juhansoni lavastatud tume põnevik \"Et sa kaotaksid kõik\".", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe hoolikalt uudise pealkiri ja sisu ning kirjuta artiklile pikk sissejuhatav lause, kasutades oma kujutlusvõimet.\n\n## Pealkiri:\n\nVideo Eesti piiril passi varastanud varesest jõudis välismeediasse\n\n## Põhitekst:\n\nVares napsas passi otse piirivalvuri näppude vahelt, kui turist oli selle talle Eesti piiri ületamiseks andnud. Ehmunud piirivalvur asus varest jälitama ning sündmuse jäädvustas videolindile tagumises autos olev reisija. Video kentsakast juhtumist jõudis ka Briti väljaande Daily Maili veergudele.\n\nPiirivalvur ei leidnud ka jäljekoerte abil varese varastatud passi üles ning Ivangorodi politseijaoskonnas anti mehele Eesti Peterburi peakonsulaadi aadress. Pärast vajalike dokumentide saamist õnnestus tal lõpuks koju jõuda.\n\nPass leiti juhuslikult paar päeva hiljem piiripunkti lähedalt. Dokument enam kasutuskõlblik ei olnud, sest lind oli haaranud ainult ühest passi lehest.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Salakaval vares varastas Ivangorodi-Eesti piiril turisti passi ning video sündmusest on jõudnud ka välismaa meediasse.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Süvene uudise pealkirja ja sisu ning kirjuta sellele loole sisukas ja informatiivne sissejuhatus, mille pikkus on üks lause.\n\n## Pealkiri:\n\nLennuõnnetuses meeskonna kaotanud Brasiilia klubi hangib 20 uut mängijat\n\n## Põhitekst:\n\nChapecoenset ja Brasiilia jalgpalli tabas tragöödia 28. novembril, kui Kolumbiasse teele olnud lennuk alla kukkus ja tappis 71 inimest. Meeskonnast pääsesid vaid kaitsjad Neto ja Alan Ruschel ning varuväravavaht Jackson Follmann, kelle jalg osaliselt amputeeriti.\n\nChapecoense jalgpallidirektori Rui Costa sõnul hoitakse mainitud kolme mängija numbrid uueks hooajaks igaks juhuks varus. Neist Neto ja Alan Ruscheli puhul loodab ta ka väljakule naasmist. Igal juhul soovib Chapecoense kõigi kolme mängija mingil kombel klubi juurde jäämist.\n\nPärast katastroofi pöördusid Chapecoense poole mitmed teised Brasiilia klubid, kes pakkusid laenuks oma mängijaid. Costa sõnul on igasugused variandid läbi kaalutud.\n\n\"Me vaatasime üle 90 mängijat, siis kahandasime hulga 50 peale ja seejärel oli meil 38 mängijat, mis omakorda kahanes numbrini, mis meil on täna,\" sõnas Costa. \"Rühm mängijaid on hooaja-eelseteks treeninguteks valmis. Tõenäoliselt jääb meile 25 kuni 27 mängijat.\"\n\nSaatusliku lennureisi ajal Copa Sudamerica sarja finaalmängule teel olnud Chapecoense teenis selleks aastaks koha Copa Libertadorese sarjas. Neile pakuti ka immuunsust kolmeks hooajaks kõrgliigast väljalangemise osas, aga sellest võimalusest klubi loobus.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Novembri lõpus lennukiõnnetuses pea kogu meeskonna kaotanud Brasiilia jalgpalliklubi Chapecoense sõlmib uue hooaja eel lepingud kuni 20 uue mängumehega.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe uudis läbi ning loo sellele fantaasiarikas ja pikk lause, mis võiks uudist tutvustada.\n\n## Pealkiri:\n\nRahulolematus katkenud läbirääkimistega viib Nordea Eesti töötajad Rootsi peakontori ette pikettima\n\n## Põhitekst:\n\nNordea panga Eesti filiaali ametiühinguga (AÜ) on kahe aastaga alates selle loomisest liitunud 69 protsenti töötajatest - pretsedenditu arv, arvestades, et muidu ei ole Eesti finantssektoris ametiühinguliikumine kanda kinnitanud.\n\nAÜ-sse koondumise tõi esmalt kumu, et pank on müügis ning lõpuks teade, et see liidetaksegi DNB-ga. Koondamishirmus töötajad tahtsid kollektiivlepinguga paremaid sotsiaalseid garantiisid kui seadus võimaldab ning seniste töötingimuste säilimist pärast liitumist DNB-ga, mistap oli vajalik kollektiivlepingu sõlmimine enne kahe panga ühinemist. Suvest alates venitamistaktikat rakendanud Nordea panga Eesti filiaali juhtkond teatas novembris lõpuks kollektiivlepingu läbirääkimiste katkestamisest - enne pankade ühinemist pole seda loota.\n\nNõnda tunnevad pangatöötajad end räästa all olevat - kaks panka peaks liidetama teise kvartali lõpuks, seda palgati tegema LHV-st üle võetud Erkki Raasuke, kes ametlikult 2. jaanuarist tööd alustas. AÜ usaldusisikutega ta veel kohtunud ei ole.\n\nEestis panga juhtkonna tähelepanuta jäänud töötajad otsustasid seepeale Rootsi emapanga tähelepanu endale tõmmata. Esmalt andsid Eesti filiaali usaldusisikud enne jõule, 19. detsembril Stockholmis emapanga juhatusele üle petitsiooni, milles palusid, et pank lõpetaks seaduserikkumise, varjates AÜ eest töötajatesse puutuvat olulist informatsiooni, sekkumise AÜ siseasjadesse ning töötajate AÜ-sse kuulumise piiramise ja arvestaks töötajate huvidega, kaasates neid nende tulevikku puudutavatesse otsustesse. Petitsioonile kirjutas alla 70 protsenti Nordea Eesti filiaali töötajatest.\n\nÜkski Rootsi peakontori juhatuse liige aga AÜ usaldusisikutega kohtumiseks aega ei leidnud, ehkki käik Stockholmi oli pikalt ette teatatatud ja kooskõlastatud.\n\nRiiklikult lepitajalt oodatakse streigiluba\n\nSeetõttu võetakse sel laupäeval ette uus samm: 20 Nordea Eesti töötajat sõidab Stockholmi, et keskpäeval panga peakontori ees plakatitega pikettida.\n\n\"Piketiga soovitakse tõmmata Rootsi avalikkuse tähelepanu kauboikapitalismile ning sellele, kui erinevalt kohtleb Rootsi ettevõte oma töötajaid Rootsis ja Eestis,\" põhjendab Nordea AÜ usaldusisik Tarmo Kase ERR.ee-le.\n\nTema sõnul väljendub kohtlemise erinevus selles, et Eestis ignoreeritakse 69 protsendi pangatöötajate soovi läbirääkimisteks ja kokkulepeteks, ei kaasata töötajate esindajaid ettevõtte saneerimisse ega liitmisse, rikutakse seadusest tulenevat teavitamiskohustust ning sekkutakse AÜ siseasjadesse ja halvustatakse seda avalikult. See ei ole Eesti töötajate hinnangul kohane Skandinaavia kultuuriruumist pärit pangale.\n\nPanga senist suhtumist AÜ-sse väljendas ka töötüli ja eelmise AÜ usaldusisiku Hannes Veskimäe vallandamine Nordea pangast, kes saavutas töövaidluskomisjonis õiguse. Veskimäe tööleennistamisest keeldunud pank maksis endisele töötajale valuraha, et tüli kaelast ära saada.\n\n\"Juhul kui Nordea jätkab senist käitumist, arvestab vaid aktsionäride huve ning eirab töötajaid, kes on selle panga Eestis üles ehitanud, ei jää töötajatel oma suhtumise väljendamiseks üle muid alternatiive kui streik. Inimesed ei ole arvestuslikud ühikud Exceli tabelis,\" teatab Kase.\n\nRiiklik lepitaja on võtnud töötüli menetlusse ning otsustab, kas kokkulepe on võimalik või väljastatakse Nordea Eesti töötajatele streigiluba - see oleks järgmine samm, kui pikett pangajuhte oma töötajatega läbi rääkima ei pane.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Ametiühingusse koondunud Nordea panga Eesti filiaali töötajad ei ole rahul panga otsusega lõpetada kollektiivlepingu läbirääkimised enne panga liitumist DNB pangaga, mistõttu sõidetakse laupäeval Stockholmi Nordea panga peakontori ette oma õiguste eest pikettima, et neid kuulda võetaks.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe uudis läbi ja pane oma kujutlusvõime tööle, et välja mõelda üks korralik sissejuhatav lause sellele loole.\n\n## Pealkiri:\n\nHannu Manninen naaseb kuueaastase pausi järel MK-areenile\n\n## Põhitekst:\n\n38-aastane Manninen juurdles tagasituleku üle juba eelmisel aastal. Kevadel tegi neljakordne maailma karika sarja üldvõitja kaasa Soome meistrivõistlustel ning on nüüd viimastel nädalatel trennis rassinud.\n\nTeisipäeval sooritas Manninen Lahti mäel 13 treeninghüpet ja jäi rahule. \"Need olid väga head, ei ole põhjust kurta,\" sõnas soomlane väljaandele Ilta-Sanomat. \"Sain kõvasti enesekindlust.\"\n\nMannineniga nõustus ka Soome kahevõistluse koondise peatreener Petter Kukkonen. \"See oli Hannu parim treening pärast naasmisotsust. Ta kaotas mäe pakutavatele võimalustele kolme-viie meetriga. Ei osanud seda oodata,\" kiitis Kukkonen.\n\nPeatreener lisas, et rahvuskoondis harjutas teisipäeval ka murdmaarajal, kus viimasel 500 meetril panid kõik endast parima välja. \"Arttu Mäkiaho oli kiireim, aga Hannu, Ilkka Herola ja Eero Hirvonen tulid koos.\"\n\nKui ülejäänud koondis saab terve nädala rahulikult Lahti etapiks valmistuda, siis Manninen mitte. Täna saab ta veel teistega koos treenida, aga peab õhtul koju minema, sest neljapäeval ootavad teda juba töökohustused Finnairi piloodina.\n\nMannineni sõnul ta veel võistlusärevust ei tunne. \"Reedel võib olukord muuduta, kui saan rinnale numbrimärgi,\" lausus kolme olümpia- ja kuue maailmameistrivõistluste medali omanik.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Soome kahevõistluse legend Hannu Manninen lõpetab pea kuus aastat kestnud võistluspausi rahvusvahelisel areenil ja osaleb sel nädalavahetusel Lahtis peetaval maailma karika etapil.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe uudis läbi ja pane oma kujutlusvõime tööle, et välja mõelda üks korralik sissejuhatav lause sellele loole.\n\n## Pealkiri:\n\nÜle miljoni euro suuruse kahju tekitamise kohtuprotsess lükkus edasi\n\n## Põhitekst:\n\nKolmapäevaks planeeritud avaistung lükkus edasi, kuna kohtule teatasid haigestumisest kaks süüdistatavat, kelles üks – Valter Malm, esitas kohtule ka tõendi, teine haigestunu - Roland Põder peab tõendi kohtule esitama 6. jaanuariks, ütles Tartu kohtute pressiesindaja Krista Tamm ERR.ee-le.\n\nKohus määras uue kohtuistungi 10. jaanuarile, kui menetlusosalistelt ei tule uusi taotlusi.\n\nLõuna ringkonnaprokuratuur süüdistab majanduskuritegudes Roland Põtra (53), Valter Malmi (57) ja Tiina Tõnissood (45) ning kaht nendega seotud osaühingut.\n\nSüüdistuse põhjal kulutasid ja omastasid Põder ja Malm aastatel 2008–2012 enda juhitud MRP Ärigrupp vara kogusummas 841 000 eurot. Nimelt võtsid nad ettevõttele põhjendamatuid kohustusi ja eelistasid oma huve teiste võlausaldajate huvidele ning põhjustasid sellega ettevõtte maksevõime olulise vähenemise ja maksejõuetuse.\n\n\"Kokku üritasid mehed süüdistuse kohaselt tekitada ettevõttele üle kolme miljoni euro kahju, kuid tsiviilhagid on esitatud väiksemas summas, sest osa süüdistatavate tehinguid tunnistati hilisema pankrotimenetluse käigus kehtetuks,\" ütles Lõuna ringkonnaprokuratuuri juhtivprokurör Kaire Hänilene.\n\nKriminaalasja uurimisel selgus, et Põder ja Malm kasutasid ettevõttest raha väljakandmiseks erinevaid skeeme - näiteks esitas ettevõte pangale laenuraha väljamaksmiseks dokumente tööde kohta, mida tegelikult ei tehtud ning osa saadud laenurahast kanti hoopis nende endi isiklikele kontodele.\n\nSamuti tegid mehed süüdistuse põhjal mitmeid tehinguid kolme Valgas asuva kinnistuga, mille eesmärk oli viia vara ettevõttest välja ning tekitada endale kunstlik eelis teiste võlausaldajate ees.\n\n\"Kuna ettevõttel polnud pärast neid tehinguid enam vara pangalaenu tasumiseks, läks ettevõte pankrotti,\" märkis Hänilene.\n\nÜhtlasi süüdistatakse Põtra ja Malmi selles, et nad jätsid maksuhaldurile esitatud tuludeklaratsioonides kajastamata kinnistute müügilt saadud tulu, mille tulemusel jäi riigile laekumata kokku 424 000 eurot tulumaksu.\n\nPõtra ja Tõnissood süüdistatakse ka rahapesus, sest nad korraldasid ettevõttest välja viidud rahaga mitmeid tehinguid, mille eesmärk oli uurimisandmeil raha kriminaalse päritolu varjamine.\n\nSamuti on Tõnissoole esitatud süüdistus soodustuskelmuses, mis seisnes selles, et ta taotles aastail 2009–2011 oma firmale PRIA-lt pettuse teel ligi 63 000 eurot investeeringutoetusi, millest PRIA maksis välja 34 000 eurot. Tõnissoo töötas samal ajal ka PRIA-s ametnikuna ja lahkus omal soovil töölt 2012. aastal.\n\nMalm ja Põder on kunagised Reformierakonna liikmed ning Malm oli aastaid tagasi Valga linnavolikogu aseesimees ja volikogu liige.\n\nProkuratuuri taotlusel on Tartu maakohus võimaliku konfiskeerimise tagamiseks arestinud ligi 340 000 euro väärtuses süüdistatavate pangakontodel olnud raha ja ühe kinnistu.\n\nKriminaalasja uuris Lõuna prefektuur ja uurimist juhtis Lõuna ringkonnaprokuratuur.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Üle miljoni euro suuruse kahjuga majanduskuritegudes süüdistatavate kohtuprotsess lükkus kolmapäeval kahe kohtualuse haigestumise tõttu Tartu maakohtus edasi.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Vaata läbi uudise pealkiri ja tekst ning loo loov sissejuhatav lause, mis haakub artikli sisuga.\n\n## Pealkiri:\n\nMerko alustab Tallinnas Veerenni kvartalis suure ehitusprojektiga\n\n## Põhitekst:\n\nAS Merko Ehitus Eesti elamuehitusdivisjoni direktor Tiit Kuusik ütles ERR-ile, et Veerenni 36 kinnistule kehtestatud detailplaneering võimaldab ehitada sinna umbes 1600 korterit ja hulgaliselt äripindu ning tegemist on Eesti oludes väga suure ehitusmahuga arendusalaga.\n\n\"Merko jaoks on antud projekt osa meie korterite arenduse pikaajalisest strateegiast Eestis, hõlmates arendustegevust 10-15 aastaks. Tänu suurele mahule saame luua juba üpriski välja kujunenud kesklinna alale uue kaasaegse elukeskkonna, mis arvestab igakülgselt tänapäevaste vajadustega,\" märkis Kuusik.\n\nTa lisas, et pea kogu parkimine on plaanitud viia maa alla, mis võimaldab majade ümber luua elanikele mõeldud rohelise ala, sisetänavate äärsed külaliste parkimiskohad ääristatakse alleega.\n\n\"Sisehoovidesse rajame laste mänguväljakud, puhkenurgad ja vaba aja veetmise kohad. Uute rajatavate kvartalisiseste tänavate äärsete majade esimeste korruste äripinnad on sobilikud kohvikutele ning muudele elanike teenindamiseks vajalikele äridele, alale on kavandatud ka lasteaed. Seega on piirkond sobilik inimestele, kes hindavad elukohana kesklinna, ent selle vaiksemat ja privaatsemat osa,\" kirjaldas Kuusik plaane.\n\nTa märkis, et tulenevalt niivõrd suurest mahust toimub arendus ja ehitus etappide kaupa. Esimese etapi, kokku 12 hoonet ja umbes 125 korterit Veerenni tänava ääres, projekteerimistöödega alustab Merko 2017. aasta alguses. Eesmärk on ehitustööde ja müügiga alustada 2017. aasta sügisel.\n\nSelle plaani järgi valmivad esimesed hooned 2018. aasta lõpuks. Tegemist on Kuusiku sõnul 3-6-kordsete kortermajadega, mis sobituvad antud piirkonda ning pakuvad kesklinnas privaatset elukeskkonda. \"Tulenevalt kesklinna asukohast vastavad korterite ruutmeetri hinnad kesklinna uute korterite turuhindadele. Projekti lõplikku investeeringut me täna ei kommenteeri, finantseerimisel kasutame nii omavahendeid kui ka pangalaenu,\" lausus Kuusik.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "AS Merko Ehitus alustab sel aastal Tallinnas Veerenni asumis Baltika kvartali juures asuval tühermaal suuremahuliste ehitustöödega.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe artikli pealkirja ja sisu. Kasuta oma loomingulisi võimeid, et koostada detailne ja põhjalik ühelauseline sissejuhatus sellele uudisele.\n\n## Pealkiri:\n\nVõrdõigusvolinik: õhtuti töötajad kaebavad lastehoiuvõimaluse puudumise üle\n\n## Põhitekst:\n\nPakosta rääkis ERRile, et alanud aastal plaanib ta põhjalikumalt käsile võtta lapsevanema õiguse eneseteostuseks, sealhulgas ebatraditsioonilistel aegadel töötavate inimeste laste lasteaiakohad.\n\n\"Kuidagi peaksid omavalitsused ka aru saama, et töö tegemise viisid ja meetodid on muutunud kaasaegseteks, ei ole nii, et kogu Eesti rahvas käib esmaspäevast reedeni, üheksast viieni tööl,\" lausus ta.\n\n2016. aasta tüüpilise pöördumisena tõi ta välja olukorra, kus mõlemad lapsevanemad töötavad seitse päeva nädalas tegutsevas ettevõttes ja neil ei ole last nädalavahetuseks kuskile panna.\n\n\"On näiteid, kus tööandja võimaldab emale sellist graafikut, et ta saaks näiteks kaks nädalavahetust lapsega kodus olla, aga isale ei võimalda. Siis jääb selgusetuks, kellega peaks see laps olema need kaks nädalavahetust, mil nii ema kui ka isa tööl on,\" ütles Pakosta. \"Tööandja ei tohi vahet teha isal ja emal töögraafikuid tehes, sest mõlemal on võrdne kohustus last kasvatada\".\n\nTa lisas, et ühtpidi tahab ta tööandjatele südamele panna, et lapsi kasvatavad nii emad kui isad, isegi vanaemad ja vanaisad, kuid ka kohalik omavalitsus peaks õhtuti või nädalavahetusel töötavate inimeste lastele hoiuteenust pakkuma.\n\n\"Eelmise aasta kogemuse pealt näeme seda, et koorem ei tohiks lasuda ainult tööandjal, kes peab leidma eri kombinatsioonides sobivaid lahendusi - näiteks ühel tööandjal olid kõigil töötajail perekondlikud kohustused. Ka kohalik omavalitsus peaks pakkuma lastehoidu õhtuti ja nädalavahetustel,\" rõhutas volinik.\n\nAbi võiks olla seadusemuudatusest\n\nKoolieelse lasteasutuse seadus kohustab pakkuma lasteaiakohta selliselt, et oleks võimalik töö- ja pereelu ühildada. Pakosta sõnul on terve rida kohtuotsuseid, kus leitakse, et omavalitsusel on tõepoolest see kohustus, paraku teeb kohus otsuse ühe konkreetse lapse kohta, üldlahendus aga puudub.\n\n\"Üldlahendus tuleks ikka sellest, kui Eesti sarnaselt Põhjamaadele viiks ühe täienduse sisse, et juhul kui kohalik omavalitsus ei ole taganud lapsele lasteaiakohta selleks ajaks, kui vanem töötab, tuleks tal maksta lapsevanemale hüvitist, mis võimaldaks lastehoidu muul moel korraldada. See üks lause on seadusest puudu, sest praegu ei juhtu midagi edasi, kui omavalitsus lasteaiakohta ei võimalda,\" pakkus võrdõigusvolinik lahendust.\n\nTema hinnangul muutuks selliste lasteaiakohtade pakkumine siis omavalitsustele ka majanduslikult otstarbekaks, sest see oleks hüvitise maksmisest soodsam.\n\nVarem on seda teemat puudutavate arutelude puhul Pakosta sõnul negatiivse küljena välja toodud, et kui lasteaiad õhtuti töötaksid, kasutaksid mõned vanemad seda hoopis ööklubis käimiseks. Ta märkis aga, et inimesed töötavad paraku väga erinevatel aegadel ning kui tahame käia õhtuti poes või et teatrilaval oleks näitlejad ka õhtuti, et kiirabi töötaks nädalavahetusel ja ajaleht ilmuks esmaspäeva hommikul, siis tuleb arvestada, et kuskil peavad ka lapsed sel ajal olema.\n\nPakosta sõnul jõuavad temani ainult juhtumid, kus lapsevanemal tõesti enam väljapääsu pole, aga kogu Eestis on selliseid juhtumeid tegelikult palju rohkem.\n\nHaridus- ja teadusminister Mailis Reps jäi kirjalikult ERRi küsimustele vastates üldsõnaliseks ega öelnud, kas voliniku idee seadust muuta, et ebastandardsel ajal töötaval ja selleks ajaks lapsehoiuvõimaluseta jäänud vanemal oleks võimalus omavalitsuselt hüvitist saada, võiks kaalumisele tulla.\n\nHaridusministeeriumi kommunikatsiooniosakonnast öeldi täpsustuspalve peale, et konkreetset vastust neil voliniku idee kohta hetkel pole.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Kui tahame, et poed töötaksid õhtuti ja kiirabi ka nädalavahetustel kohale sõidaks, tuleks seadusemuudatusega kohustada kohalikku omavalitsust, kes vanema ebatraditsiooniliseks tööajaks lapsele hoiukohta tagada ei suuda, talle hüvitist maksma, leiab võrdõigusvolinik Liisa Pakosta, kelle sõnul on sellega seotud pöördumiste arv hüppeliselt kasvanud.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Pärast artikli pealkirja ja põhiteksti lugemist kasuta oma loovust, et koostada sisutihe ja pikk sissejuhatav lause.\n\n## Pealkiri:\n\nRauno Vinni: haldus- ja riigireformi õnnestumiseks peab uus koalitsioon suurelt mõtlema, madalalt alustama ja kiirelt liikuma\n\n## Põhitekst:\n\nPrantsuse poeet Paul Valéry kirjutas juba 1937. aastal, et tulevik ei ole enam see, mis ta vanasti oli. Valéry mõtles selle all, et homne on etteaimamatu. Ka 80 aastat hiljem on ebakindlus nii suur, et julgeid ennustusi teevad ehk vaid selgeltnägijad. Majandus- ja poliitikaanalüütikud on oma prognoosides küllalt ettevaatlikuks muutunud.\n\nTeisest küljest on palju sellist, mis ei muutu ka siis, kui me seda väga soovime. Ühiskondlikud probleemid näiteks on üsna visad kaduma, ei aita aasta vahetumine ega uus valitsus. Eesti põhimured on ikka veel aeglane majanduskasv, kahanev rahvastik, süvenev ääremaastumine ja kasvav eelarveraha nappus.\n\nAllkirjad võimuliidu alusleppel on värsked ja võtmeisikud elavad uutesse rollidesse sisse. Sestap ei ole valitsus jõudnud veel kõikides nüanssides selgitada, kuidas ambitsioonikad eesmärgid kavatsetakse saavutada.\n\nEesti probleemid on kaalult selgelt suuremad kui need muutused, mida nii praegune kui ka eelnevad valitsused on ära suutnud teha. Ideed ei lähe kahjuks arvesse, loevad konkreetsed tegevused ja tulemused.\n\nÜks sisustamist vajav koalitsioonileppe lubadus on riigireformi elluviimine. Riigireformiga tuleb edasi minna, sest hea valitsemine on teiste eluvaldkondade reformide eeldus. Riigireform aitab arengule kaasa, sest taotleb nihet valitsemise läbipaistvuses ja usaldusväärsuses ning poliitikate selguses ja teostatavuses.\n\nNii laia tegevusvälja puhul on oluline valida fookused.\n\nEsmalt tuleks aga kokku tuleks leppida riigireformi mõiste, eesmärgid ja ulatus. Eelmisel valitsusel ei olnud ühtset nägemust, ka haaret nappis.\n\nIkka veel saavad eri huvipooled riigireformi olemusest ja ulatusest erinevalt aru. Mõned osalised arvavad näiteks, et riigireform piirdub ametnike arvu vähendamise või asutuste liitmisega. Sellised algatused võivad olla vajalikud, kuid üksikud ja nõrgalt seotud projektid ei anna riigireformi mõõtu välja. Ambitsioon peab olema suurem, et muutused ka tegelikult Eesti põhiprobleemide lahendamisele kaasa aitaks.\n\nNiisiis on riigireform midagi enamat kui haldusreform ja regionaalhalduse ümberkorraldamine. Riigireform hõlmab ka esindus- ja osalusdemokraatia arendamist (kodanike ja riigi lähendamine, põhiseaduslike institutsioonide reform) ja riigivalitsemise moderniseerimist (ümberkorraldused muu avaliku sektori toimimises). Eesmärk on võimekas, usaldusväärne ja jõukohane riik.\n\nNii laia tegevusvälja puhul on oluline valida fookused. Esimene eesmärk oleks haldusreformi lõpuleviimine koos regionaalhalduse küsimuste lahendamisega. Teine prioriteet võiks olla efektiivsema ja paindlikuma riigi kujundamine. Vastust tuleb otsida küsimusele, milliseid ülesandeid riik peab ja suudab täita. Millise kvaliteediga ja ressurssidega? Kolmas eesmärk oleks hästi toimiv osalus- ja esindusdemokraatia. Selle sisu on poliitikategemise osaliste parem koostöö ja avatud valitsemine.\n\nRiigireformi saab juhtida ainult peaminister.\n\nSiin peab ära märkima, et uue võimuliidu nn kobareelnõu kaasus, kus poliitikategemise reeglitele vilistati, oli samm kõrvale nii koalitsiooni enda alusleppe põhimõtetest kui ka avatud poliitikategemise põhimõtetest. Kui soovitakse siiralt riigi juhtimisse uut kvaliteeti tuua, siis tuleks koalitsioonileppe sihid ja riigi ümberkorraldamine kokku viia riigireformi alusdokumendis või riigireformi seaduses, mis võetakse vastu parlamendi tasandil. Tegelik riigireformi elluviimine on valitsuse ülesanne.\n\nSiit viimane eluline soovitus. Riigireformi saab juhtida ainult peaminister, sest suured muutused puudutavad kõiki valitsemisalasid. Peamister saab olla edukas siis, kui riigihalduse minister oma meeskonnaga head tööd teeb ja reformile kvaliteetse sisu annab. Loomulikult peavad ka teised ministrid otsustamises ja elluviimises kaasa lööma.\n\nLühidalt – riigireform ei ole väikeste tehnokraatlike arendusprojektide summa. Tegelik reform sisaldab kaalukaid otsuseid ja vajab seega tugevat poliitilist juhtimist. Sestap on peaministri isiklik sekkumine ülioluline.\n\n“Tahtsime parimat, välja tuli nagu tavaliselt,” ütles peaminister Viktor Tšernomõrdin, kui selgitas Venemaa 1993. aasta rahareformi. Mastaapsete reformidega on see häda, et alustatakse kõige paremate soovidega, kuid vigade oht on ülesande keerukuse tõttu suur.\n\nEt haldusreform oleks edukas ja riigireformi vallas jõutaks midagi ära teha, peab uus koalitsioon suurelt mõtlema (tervikliku visiooni looma), madalalt alustama (keskenduma olulisele) ja kiirelt liikuma (andma esimese sammuna haldusreformile sisu).\n\nArtikkel on ilmunud Riigireformi Radari raames. Riigireformi Radar on Eesti Tööandjate Keskliidu ja mõttekoja Praxis ühine algatus, mis monitoorib riigireformi edenemist ja annab poliitikakujundajatele soovitusi.\n\nERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil [email protected]. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Riigireform on midagi enamat kui haldusreform ja regionaalhalduse ümberkorraldamine. Riigireform hõlmab ka esindus- ja osalusdemokraatia arendamist (kodanike ja riigi lähendamine, põhiseaduslike institutsioonide reform) ja riigivalitsemise moderniseerimist (ümberkorraldused muu avaliku sektori toimimises). Eesmärk on võimekas, usaldusväärne ja jõukohane riik, kirjutab Rauno Vinni oma arvamusloos.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe artikli pealkirja ja sisu. Kasuta oma loomingulisi võimeid, et koostada detailne ja põhjalik ühelauseline sissejuhatus sellele uudisele.\n\n## Pealkiri:\n\nKaotusseisu jäänud Raul Must võitis Taanis pingelise matši\n\n## Põhitekst:\n\nMusta tööandja Vendsysseli klubi kohtus võõrsil Värlösega. Must kaotas oma üksikmängus Mikkel Mikkelseni vastu esimese geimi 10:21, kuid võitis teise 21:16 ja kolmanda alles 27:25, vahendab Õhtuleht.\n\nSellest pingutusest matšivõiduks siiski ei piisanud. Vendsyssel sai punkti veel samuti tasavägises naiste üksikmängus, kuid kaotas kolmegeimilises heitluses kõik paarismängud ja matši 2:4.\n\nJärgmise nädala lõpus osaleb Must traditsioonilisel kodusel maailma edetabeliturniiril, kus tal on esimene asetus. Võistlus peetakse 13.-15. jaanuaril TTÜ spordihoones.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Kolmedel viimastel olümpiamängudel Eestit esindanud sulgpallur Raul Must alustas uut aastat ägedal moel, saades Taani liigas magusa võidu.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe artikli pealkirja ja sisu. Kasuta oma loomingulisi võimeid, et koostada detailne ja põhjalik ühelauseline sissejuhatus sellele uudisele.\n\n## Pealkiri:\n\nRiik soovitab koolidel pagulastemaatikat õpetada avatud akendega pimedas ruumis\n\n## Põhitekst:\n\nKõigepealt kirjeldatakse lastele pimedat, külma ja kõledat ööd Serbia ning Ungari piiripunktis. Et olukorda veel elavamaks muuta, võiks välja lülitada valguse ning aknad lahti teha. Piirile on jõudnud suur grupp äsja sõja käest pääsenud süürlasi. Pagulased kannatavad nälja, külma ja väsimuse käes, neil on vähe raha ning dokumentidest kaasas kõigest pass, vahendavad ERR-i raadiouudised.\n\nÕpilased jagatakse gruppidesse. Ühed võtavad endale pagulaste rolli, nad on meeleheitel, nende lapsed nälgivad ja neid endid ähvardab kodumaal surm. Teised on immigratsiooniametnikud, kes peavad otsustama, kas põgenikke üle piiri lubada või mitte. Juhendi järgi on mängu eesmärgiks hoida solidaarsust inimeste vastu, kes on sunnitud lahkuma oma kodumaalt.\n\nTäpsemalt on tegemist ühe võimaliku rollimänguga, mille abil soovitab haridus- ja teadusministeerium koolides pagulastemaatikat õpetada. Ministeeriumi üldharidusosakonna juhataja Irene Käosaar loodab, et selliseid mänge kasutatakse üha rohkem.\n\n\"Selline psühhodraama võtete kasutamine on tegelikult väga tõhus. Et üritada panna see õpilane sellesse olukorda, kus ta tegelikult hakkab oma ihukarvadega tundma, mis olukorras teine on,\" selgitas Käosaar.\n\nKõige parem ongi õpilaste väärtushinnanguid kujundada mitte läbi keeldude ja käskude, vaid lastes neil endal arutada, mis on hea ja mis halb, ütles Käosaar. Seda ka siis, kui lapsel on kodunt kaasas teistsugused hinnangud.\n\n\"Ainult sellise arutelu kaudu, kus inimene saab oma arvamust öelda, oma argumente esitada, jõuda selleni, et inimene tegelikult lõpuks ise jõuab selleni, et võib-olla ei olegi tal see kodus kõige õigem arusaam,\" lisas Käosaar.\n\nSallivuse juurutamine ei puuduta ainult koole. Arengukavas Lõimuv Eesti 2020 on muude eesmärkide seas märgitud ka see, et Eesti ühiskonnas oleks teadvustatud ning hinnatud lõimumist toetavad ning avatud väärtused. Ehkki selleni jõudmiseks on ülesandeid jagatud nii haridus-, sise- kui kultuuriministeeriumile, mängib just viimane teavitustöös juhtrolli.\n\nKultuuriministeeriumi kultuurilise mitmekesisuse asekantsler Piret Hartman ütles, et nende eesmärk ei saa olla sisserändajate suhtes juba negatiivselt meelestatud inimeste ümberveenmine. Kõigepealt tuleb jõuda nendeni, kellel selge arvamus veel puudub, või kellele lõimumine meeldib.\n\n\"Integratsioon ja lõimumine ei ole see, mida saab üks või teine ministeerium lahendada. Pigem on see selline teema, mis meil tuleb viia võimalikult paljude asutuste, esinduste, gruppide ja rühmade juurde,\" ütles Hartman.\n\nMuidugi ei piisa kommunikatsiooniks ainult hulgast inimestest, vaid tarvis läheb ka raha. Sestap on näiteks kultuuriministeeriumile tänavu ette nähtud 170 000 eurot.\n\n\"Meil on planeeritud kaks tegevust. Üks on seotud eesmärgiga avalikku sektorisse tuua mitmekesisemaid töökohti ja tutvustada teise emakeelega erinevatele sihtgruppidele neid võimalusi. Teine projekt on ristmeedia programm, mille eesmärgiks on teha videoklipid, mis avaksid seda lõimumistemaatikat,\" selgitas Hartman.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Haridusministeerium soovitab koolis lastele pagulastemaatikat selgitada rollimänge ning elavaid näiteid kasutades, näiteks avades klassis aknad ja kustutades tuled.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu artikli sisuga ja loo sellele pika lausega sissejuhatus, mis köidab lugeja tähelepanu.\n\n## Pealkiri:\n\nKülaots alistas juunioride maailmameistri ja kohtub kunagise MM-tiitlinõudlejaga\n\n## Põhitekst:\n\nKülaots on saavutanud neli võitu ja kolm viiki. Sealjuures viimases voorus sai ta mustadega jagu venelasest juunioride maailmameistrist Mihhail Antipovist (ELO 2580).\n\nKaheksandas voorus ootab eestlast Ameerika Ühendriikide esindajast suurmeister Gata Kamsky (ELO 2661), kes 1996. aastal mängis venelase Anatoli Karpoviga ka FIDE MM-tiitlimatši ja kaotas 7,5:10,5.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Eesti esimaletaja Kaido Külaots (ELO 2556) hoiab Stockholmis peetaval kõrgetasemelisel Rilton Cup turniiril pärast seitsmendat vooru 5,5 punktiga viiendat kohta.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Vaata läbi uudise pealkiri ja tekst ning loo loov sissejuhatav lause, mis haakub artikli sisuga.\n\n## Pealkiri:\n\n\"Vasar\" alustab ajuga\n\n## Põhitekst:\n\nStuudios on teadvuse- ja ajuteadlane Jaan Aru.\n\nSaadet juhib Peeter Helme.\n\n\"Vasar\" on Vikerraadio eetris reedel kell 14.05.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Aasta esimese \"Vasara\" teemaks on aju ja see, kuidas ta meie subjektiivse maailma loob.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Pärast artikli pealkirja ja põhiteksti lugemist kasuta oma loovust, et koostada sisutihe ja pikk sissejuhatav lause.\n\n## Pealkiri:\n\nSerena Williams kaotas maailma 72. reketile\n\n## Põhitekst:\n\nWilliamsil oli maailma edetabelis 72. kohta hoidva vastasega kõvasti raskusi, lisaks näisid teda segavat ka tuulised olud. Säärastes tingimustes tegi Williams koguni 88 sundimata viga, sealjuures ka topeltvea, mis matši lõpetas.\n\nViimati augustis USA lahtistel väljakul käinud Williams ja Brengle olid varem kohtunud vaid korra tunamullu ja siis oli Serena ülekaal ilmne: 6:0, 6:1.\n\nAucklandi avaringis alistas Serena Williams prantslanna Pauline Parmentier' 6:3, 6:4, kuid ei näidanud ka seal oma parimat taset. Turniiri lõpetas ta tema vanem õde Venus, kes andis loobus käevigastuse tõttu teise ringi mängust.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Mullu maailma esireketi staatuse kaotanud ameeriklanna Serena Williams langes Aucklandis peetaval tenniseturniiril auti juba teises ringis, kui kaotas kaasmaalannale Madison Brengle'ile 4:6, 7:6 (7:3), 4:6.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe artikli pealkiri ja sisu, seejärel loo pikk ja põnev lause, mis võiks olla artikli sissejuhatus.\n\n## Pealkiri:\n\nLauri Tankler: seaduslikust laste prostitutsioonist, Objektiivselt\n\n## Põhitekst:\n\nVeidi enam kui aasta tagasi loodud paremkonservatiivne portaal nimega Objektiiv avaldas esmaspäeval uudise pealkirjaga „California seadustas laste prostitutsiooni\". Kuna Ameerika Ühendriikides toimuva kajastamine Eesti Rahvusringhäälingus on minu ülesanne, siis tekitas see artikkel minuski hämmeldust – kuidas küll suutsin ma niivõrd olulise küsimuse USA rahvarohkeima osariigi puhul kahe silma vahele jätta?\n\nEt prostitutsioon üldse kuskil osariigi tasandil seadustati ja nüüd lausa alaealiste oma? (Muuseas, prostitutsioon kui selline on legaalne mõnes Nevada osariigi maakonnas.)\n\nNagu selgus, oli siiski tegemist tõlgendusega California osariigi 26. septembril kuberneri allkirjaga jõustatud seadusest, mille eesmärk on käsitleda alaealisi, kes prostitutsiooniga tegelevad, pigem ohvrite kui kurjategijatena. Seadus andis California lastekaitseametnikele ressursse juurde ega anna enam võimalust lapsi seksuaalteenuste pakkumise pärast kuritegudes süüdistada. Väärtegu on see ikkagi.\n\nSama hästi võiks kirjutada, et Eestis on alaealiste prostitutsioon legaalne, sest Eestis ei ole seksuaalteenuste eest raha küsimine kuritegu.\n\nSamuti annab seadus politseile õiguse prostitutsiooniga tegelevad alaealised saata vastavatesse keskustesse, mitte vangikongi panna.\n\nMuidugi võib seadust kritiseerida, aga see on juba omaette küsimus. Objektiivi toimetus lähtus USA konservatiivses meediaväljaandes Washington Examineris avaldatud arvamusloost, kus selle eelnõu vastu hääletanud konservatiivne seadusandja Travis Allen kirjeldas eelnõu justnimelt selliste sõnadega: Californias on alaealiste prostitutsioon nüüd legaalne.\n\nSama hästi võiks kirjutada, et Eestis on alaealiste prostitutsioon legaalne, sest Eestis ei ole seksuaalteenuste eest raha küsimine kuritegu. Kupeldamine on.\n\nUudiste tarbimine ei ole enam passiivne tegevus, vaid nõuab üha enam lugejate, kuulajate ja vaatajate aktiivset kaasamõtlemist, lisalugemise otsimist ja konteksti uurimist.\n\nSeda, miks mainitud portaal otsustas 26. septembril vastu võetud seaduseelnõu niimoodi kajastada ja sellele niisuguse pealkirja panna, tuleks küsida nende käest. See näide aga ilmestab olukorda, kus uudiste tarbimine ei ole enam passiivne tegevus, vaid nõuab üha enam lugejate, kuulajate ja vaatajate aktiivset kaasamõtlemist, lisalugemise otsimist ja konteksti uurimist.\n\nTeistpidi aga teeb see elu keerulisemaks ka ajakirjanikel. Meie kollektiivne usaldusväärsus kahaneb, kui mõned otsustavad oma maailmavaateliste tõekspidamiste tõttu uudiseid niimoodi tõlgendada. Kui aga näidata näpuga, et üks väljaanne on kallutatud, siis on sellel väljaandel või tema lugejatel väga lihtne arvata, et mina või minu väljaanne on vastassuunas kallutatud. Täpselt nii, nagu Objektiivi loomise põhjusena toodi välja peavoolumeedia ideoloogiline kallutatus.\n\nMina kallutan ka uudiseid, iga päev kallutan, kallutan selles suunas, et taolised lollused tähelepanuta ei jääks ja päris ajakirjandus võidaks.\n\nERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil [email protected]. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Libauudised, pahatahtlikud ja eksitavad pealkirjad nõuavad nii ajakirjanikelt kui lugejatelt üha enam tähelepanelikkust ja allikakriitikat, kommenteerib ERR-i korrespondent Lauri Tankler portaali Objektiiv tegevust.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu artikli sisuga ja loo sellele pika lausega sissejuhatus, mis köidab lugeja tähelepanu.\n\n## Pealkiri:\n\nEMTA uusaastakontserdil esineb täna pianist Alexander Kobrin\n\n## Põhitekst:\n\nAlexander Kobrin (sündinud 1980) on pianist, kel ette näidata rida esinemisi alates Vene Rahvusorkestrist ning Tokio Filharmooniast lõpetades BBC Sümfooniaorkestriga. Märkimisväärseks võib pidada, et pianist Kobrin (professor Lev Naumovi endine õpilane) on maailmas kõige olulisemate konkursside esikohtade võitjate seas koos nimedega nagu Rafal Blechacz ja Yundi Li. Samuti on Kobrin maailma ühe kõige mainekama konkursi - Van Cliburni nimelise pianistide konkursi - kuldmedali omanik (2005).\n\n\"Kindlasti ei satu sellise kaliibriga muusikuid meie majja liiga tihti! See, millest Alexander Kobrin on läbi murdnud, on enamikule maailma pianistidele jäänud siiski kättesaamatuks,\" rääkis EMTA klaveriõppejõud, pianist Age Juurikas.\n\nDimitri Bulgakov on Hiiumaal toimuva Homecoming Festivali üks korraldajatest.\n\nKavas on Beethoven, Brahms, Lutoslawski ja Poulenc.\n\nKontsert toimub Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia kammersaalis (Tatari 13, Tallinn). Sissepääs tasuta.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia ootab kõiki kolmapäeval, 4. jaanuaril kell 19 Uusaastakontserdile. Kontserdil astub üles maailmas tuntud ja tunnustatud pianist Alexander Kobrin Venemaalt koos oboemängija Dimitri Bulgakovi ja fagotimängija Peeter Sarapuuga.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu artikli sisuga ja loo sellele pika lausega sissejuhatus, mis köidab lugeja tähelepanu.\n\n## Pealkiri:\n\nJanet Jackson sai esimese lapse\n\n## Põhitekst:\n\nJackson, kes vallutas Billboardi edetabeleid oma 11. albumiga \"Unbreakable\", on abielus ärimehe Wissam Al Managa. Nende perre sündis poeg Eissa Al Mana, teatas BBC.\n\n\"Janetil oli stressivaba ja normaalne sünnitus ning ta puhkab rahulikult,\" kinnitas Jacksoni esindaja.\n\nSpekulatsioonid Jacksoni raseduse ümber puhkesid aprillis, kui ta lükkas edasi oma tuuri pealkirjaga \"Unbreakable\". Ta postitas oma Twitteri lehele video, kus ta teavitas fänne \"ootamatust muudatusest\". \"Me planeerime abikaasaga perekonda, seega pean ma tuuri edasi lükkama. Palun püüdke mõista, et ma pean seda tegema praegu. Arsti käsul pean ma puhkama,\" teatas muusik Twitteris. Lauljatar lisas, et ei ole fänne unustanud ja jätkab tuuriga niipea kui võimalik.\n\nKuigi Jackson on varem abielus olnud kaks korda, pole tal nendest kooseludest lapsi. Ta rääkis meediale, et alustas pere planeerimist 2012. aastal, kui abiellus Al Managa.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "50-aastane popstaar Janet Jackson sünnitas oma esimese lapse.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe hoolikalt uudise pealkiri ja sisu ning kirjuta artiklile pikk sissejuhatav lause, kasutades oma kujutlusvõimet.\n\n## Pealkiri:\n\nToomas Triisa Dakari rallist: läheb kindlasti raskemaks\n\n## Põhitekst:\n\nEile oli stardis 142 motomeest, kelle seas Toomas Triisa näitas 44. ning Mart Meeru (mõlemad Husqvarna) 80. aega. Mootorratturite arvestuses on Triisa kokkuvõttes 49. ja Meeru 78. positsioonil. Malle-moto klassis, kus sõitjad peavad oma sõiduvahendi eest ise hoolt kandma, hoiab Triisa 5. ning Meeru 10. kohta.\n\nToomas Triisa sõnas eilse katse järel: \"Väga pikk päev ja kiire katse oli, maksimumkiirus 160-170 km/h ja seda katsest 50-60 kilomeetri jagu. Suuremaid vigu polnud, navigeerimine polnud keeruline ja tulemusega võib rahul olla. Tsikkel on korras ja teeme ettevalmistusi homseks päevaks. Homme läheb kindlasti raskemaks.\"\n\nDakari kolmas päev tõstab taas raskusastet, kui ees ootab kokku 780 kilomeetrit, millest kiiruskatset on 364 kilomeetrit. Päev viib sõitjad San Miguel De Tucumanist veel põhja poole Argentinasse, San Salvador de Jujuy'sse. Katse on jagatud kaheks ja vahepeal peavad sõitjad nn neutralisatsiooni alas sõitma roadbook 'i järgi katse teise osa starti ja seda kindlaks ettenähtud ajaks.\n\nTemperatuurid küll langevad, kuid Andide jalamil sõites tõustakse kohati päris kõrgele merepinnast, maksimum on 5000 meetri peal ja katse finiš on kusagil 4000 meetri kõrgusel. Laager asub San Salvador de Jujuy's, mis on 1300 meetri kõrgusel merepinnast. Kolmanda päevaga saavad sõitjad esimese maitse suhu hõredast õhust, mis tekitab probleeme nii sõitjatele kui masinatele. Samuti vahetuvad teed nüüd tõsise off-road maastiku ja mägedega, mis rõhutab ka navigeerimise tähtsust.\n\nKohaliku aja järgi stardib Toomas Triisa laagrist täna kell 5.04 ja Mart Meeru kell 5.28. Eesti aja järgi on need ajad 10.04 ja 10.28. Katsele stardivad meie sõitjad Eesti aja järgi kell 12.44 ja 13.08.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Dakari rallil osalevatel Eesti motomeestel Toomas Triisal ja Mart Meerul on Lõuna-Ameerikas seljataga kaks võistluspäeva ja ees ootab kolmas.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Pärast artikli pealkirja ja põhiteksti lugemist kasuta oma loovust, et koostada sisutihe ja pikk sissejuhatav lause.\n\n## Pealkiri:\n\nU-16 naiskond alistas Rootsi, U-18 naiskonna mäng ebaõnnestus\n\n## Põhitekst:\n\nVõidukas oli U-16 koondis, kes alistas vastase tulemusega 58:51 (13:16, 17:12, 16:11, 12:12). Eestlannade parim oli 23 punkti ja üheksa lauapalliga Anna Gret Asi. Maria Gontšarova nimele jäi 11 silma.\n\nKaks aastat vanemate seas pidi U-18 koondis aga tunnistama vastase selget 73:34 (17:12, 19:6, 21:7, 16:9) üleolekut. Keegi eestlannadest kahekohalise isikliku punktiskoorini ei jõudnud.\n\nTäna kohtuvad Eesti naiskonnad soomlannadega ja neljapäeval ollakse vastamisi lätlannadega.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Eile alanud korvpalli Läänemeremaade karikaturniiril teenisid Eesti naiskonnad Rootsi vastu võidu ja kaotuse.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe uudis läbi ning loo sellele fantaasiarikas ja pikk lause, mis võiks uudist tutvustada.\n\n## Pealkiri:\n\nSukles: Michalit toetav peakontor võttis võimaluse saata Pevkurit toetavat elektronkirja\n\n## Põhitekst:\n\nReformierakonna Läänemaa organisatsiooni juhatuse liige ja Haapsalu piirkonna esimees Urmas Sukles püüdis 2. jaanuaril kirjutada partei omavalitsusjuhtide listi Pevkurit toetava kirja, kuid see ei jõudnud adressaatideni, kirjutab Eesti Päevaleht.\n\n\"Ilmselt ei läinud see kokku Michali kandidatuuri toetava joonega,” nentis Sukles.\n\nPostimehele rääkis Sukles, et ta usub, et list on valimiste hetkeks lihtsalt maha võetud. \"Võitlus ju käib. Kui sa valdad jooksvat infot liikmetest, siis oskad teha ka vastavaid käike,\" märkis Sukles.\n\nSamas kahtlustavad Michali toetajad räpast mängu jällegi Pevkuri poolelt: Michali mustamine, erakonna senise juhtimise mahategemine, peale selle internetimäng, kus \"hea\" tegelane Pevkur \"pahal\" tegelasel Michalil sularahakilekotte korjata takistab.\n\nReformierakond valib uue esimehe laupäeval Tallinnas toimuval suurkogul. Favoriidiks on seni peetud pigem Michalit, ent Postimehega vestelnud piirkondade juhtliikmete sõnul on Pevkuril maal tugev toetus.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Reformierakonna juhi valimistel Hanno Pevkuri kandidatuuri toetava Haapsalu linnapea Urmas Suklese kinnitusel on pigem Kristen Michalit toetav peakontor võtnud võimaluse saata elektronkirju partei Läänemaa meililisti.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Pärast artikli pealkirja ja põhiteksti lugemist kasuta oma loovust, et koostada sisutihe ja pikk sissejuhatav lause.\n\n## Pealkiri:\n\nTrad.Attack! alustas videoblogi: bändi tegemine ei ole ainult laval esinemine\n\n## Põhitekst:\n\n\"Muusikuks olemine ja bändi tegemine ei ole ainult laval esinemine, tegelikult palju asju jääb just lavast väljapoole. Lisaks on meil tulemas uus album ja kogu see aasta keerleb selle ümber ja see on väga oluline etapp meie elus. Seega soovime seda jagada ka teistega,\" selgitas bändi lauljatar Sandra Vabarna Menule.\n\nVabarna lisas, et Trad.Attack! veedab nii palju aega kolmekesi koos, et oleks tore jagada seda kõike ka oma kuulajatega. \"Olime küll varasemalt ka sotsiaalmeedias aktiivsed, jagasime pilte ja lühikesi klippe, aga mõtlesime teha selle järjepidevaks ja põhjalikumaks,\" rääkis Vabarna videoblogi ideest.\n\nIganädalastes videotes avab bänd uksi muusikamaailma telgitagustesse, bändiliikmete tegemistesse ja sellesse, mis muusikuid ümbritseb.\n\nPraeguseks on Youtube’i keskkonnas vaadatav juba videoblogi esimene osa, mis on välismaiste fännide rõõmuks inglisekeelne. \"Meil on väga palju kuulajaid väljaspool Eestit. Inglise keel on hea kuldne kesktee. Kindlasti räägime ühes vlogis ka eesti keelest,\" lubas Vabarna.\n\nVideod filmivad üles bändiliikmed ise, kuid need monteerib kokku abiline, et Trad.Attack!-il jaguks jõudu tegeleda kõige olulisemaga - muusikaga.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Ansambel Trad.Attack! rõõmustab uuest aastast kõiki oma fänne videoblogiga, kus saab igal nädalal kokkuvõtte bändi tegemistest laval ja väljaspool seda.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe uudis läbi ning loo sellele fantaasiarikas ja pikk lause, mis võiks uudist tutvustada.\n\n## Pealkiri:\n\nVIDEOD | Ricky Rubio ei saanud kangelaseks, Philadelphia võitis lõpukorviga\n\n## Põhitekst:\n\nPhiladelphia juhtis kohtumist lõpusekunditel, aga Ricky Rubio kaugvise 1,6 sekundit enne sireeni seadis jalule viigi. Lisaajale mäng siiski ei länud, sest osavalt audi lahti mänginud Philadelphia suutis järelejäänud ajaga palli korvi toimetada. Võiduviske sooritas Robert Covington.\n\nVõitjate resultatiivseim oli 25 punktiga keskmängija Joel Embiid. Ersan Ilyasova nimele jäi 19 silma. Covingtonil kogunes 13 punkti ja kümme lauapalli. Kaotajate parimad olid Zach LaVine 28 ja Karl-Anthony Towns 23 punktiga.\n\nNBA läänekonverentsi teine meeskond San Antonio Spurs alistas kodus Toronto Raptorsi 110:82 (29:18, 31:23, 28:17, 22:24). Kawhi Leonard oli võitjate resultatiivseim 25 punktiga.\n\nTulemused: Philadelphia - Minnesota 93:91, Boston - Utah 115:104, Detroit - Indiana 116:121, Dallas - Washington 113:105, San Antonio - Toronto 110:82, Denver - Sacramento 113:120, Phoenix - Miami 99:90, LA Lakers - Memphix 116:102.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Korvpalliliigas NBA teenis Philadelphia 76ers tulise lõpuga mängus 93:91 (29:16, 28:26, 22:26, 14:23) võidu Minnesota Timberwolvesi üle.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Süvene uudise pealkirja ja sisu ning kirjuta sellele loole sisukas ja informatiivne sissejuhatus, mille pikkus on üks lause.\n\n## Pealkiri:\n\nEesti uute sõiduautode turg kasvas 2016. aastal 10,2 protsenti\n\n## Põhitekst:\n\nDetsembris jäi uute sõiduautode müük jõulukuule traditsiooniliselt tagasihoidlikumaks kui eelnenud kuudel, aga ületas siiski 2015. aasta detsembri müügi 2,8 protsendiga, teatas Autode Müügi- ja Teenindusettevõtete Eesti Liit (AMTEL). Kokku müüdi detsembris 1304 uut sõiduautot.\n\n2016. aastal kokku leidis Eestis ostja 22 429 uut sõiduautot, mis ületas 2015. aasta müügi 2082 autoga ehk 10,2 protsendiga.\n\nSegmentidest osutus 2016. aastal kõige populaarsemaks väiksemad keskklassi autod, mis moodustasid 28,2 protsenti kõigist müüdud autodest. Järgnesid keskautod 15,8 protsendiga ning jätkuvalt olid populaarsed ka keskmised ja väiksemad maasturid vastavalt 14,8 ja 13,5 protsendiga. Eksporti läks aasta jooksul 1096 uut sõiduautot.\n\nAutomarkidest oli 2016. aastal edukaim Toyota 3527 sõiduautoga ning järgnesid Škoda ja Volkswagen vastavalt 2493 ja 1781 müüdud uue sõiduautoga. Populaarseimaks mudeliks aga osutus 2016. aastal Škoda Octavia, milliseid osteti 1145. Esikolmikusse mahtusid ka kaks Toyota mudelit, Avensis 845 autoga ja Auris 764 autoga.\n\nTarbesõidukite turul toimus 2016. aastal samuti märkimisväärne tõus ja kokku müüdi 4972 uut tarbesõidukit, mis ületas 2015. aasta müüginumbrid 8,7 protsendi võrra. Kui detsembris müüdi enim Citroeni sõidukeid, siis aasta kokkuvõttes osutus edukaimaks margiks Peugeot 784 müüdud tarbesõidukiga. Kaugele ei jäänud 717 müüdud autoga maha ka Citroen ja kolmandaks tõusis Renault 558 autoga.\n\nVeokite esikolmiku moodustasid 2016. aastal Volvo 286, Scania 261 ja Mercedes-Benz 113 müüdud sõidukiga.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Eesti automüüjad müüsid 2016. aastal kokku 22 429 uut sõiduautot, sellest rohkem on uusi autosid müüdud vaid aastatel 2006-2008.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Vaata läbi uudise pealkiri ja tekst ning loo loov sissejuhatav lause, mis haakub artikli sisuga.\n\n## Pealkiri:\n\nVIDEOD | Kurbas viskas eurosarjas 15 punkti, Kitsingu klubi kaotas taas\n\n## Põhitekst:\n\nAlgkoosseisus alustanud Kurbas viibis väljakul 25 minutit ja oli Rootsi klubi resultatiivsuselt teine 15 punktiga (kahesed 3/3, kolmesed 3/4). Lisaks võttis ta kolm lauapalli, tegi ühe vaheltlõike ja kaotas kaks korda palli. Tema kasutegur oli meeskonna paremuselt teine (16), kuid suurest võidust hoolimata jäi pluss-miinus reiting miinusesse (-1). Södertälje edukaim oli 23 punktiga Toni Bizaca.\n\nVaata mängu täispikkuses:\n\nSödertäljel on nüüd K-grupis üks võit ja kaks kaotust. Esimeses voorus alistuti võõrsil Gaziantepile (2-0) 66:72 ja teises voorus kodus Chalon/Saonele (2-0) 63:86. Targu Mures jätkab kolme vooru järel võiduta.\n\nKristjan Kitsingu klubi Aarhus Bakken Bears alistus aga Meistrite liiga kohtumises koduväljakul Domžale Helios Sunsile 68:74 (21:19, 15:22, 15:15, 17:18). Pisut enam kui kaks minutit enne lõppu oli seis veel viigis 66:66.\n\nKitsing viibis väljakul 16 minutit, viskas kaks punkti (kahesed 1/2, kolmesed 0/1), võttis kolm lauapalli ja tehes neli viga. Tema kasuteguriks kujunes 3 ja pluss-miinus reitinguks -4. DeVaughn Akoon-Purcell oli Taani klubi parim 20 punkti ja 18 lauapalliga.\n\nVaata tipphetki:\n\nBakken Bears jätkab A-grupis endiselt viimasel kohal, ühe võidu kõrval on juba kümme kaotust. Domžale on kahe võidu ja üheksa kaotusega eelviimane ehk seitsmes.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Eesti korvpallikoondislase Tanel Kurbase koduklubi Södertälje Kings teenis FIBA Euroopa karikasarja teises faasis esimese võidu, kui alistas Rumeenia klubi BC Mures Targu 88:68 (22:16, 23:14, 20:14, 23:24).", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Pärast artikli pealkirja ja põhiteksti lugemist kasuta oma loovust, et koostada sisutihe ja pikk sissejuhatav lause.\n\n## Pealkiri:\n\nRegatil valmis uus tantsulugu \"Saatusik naine\"\n\n## Põhitekst:\n\nLoo on produtseerinud Kaarel Tamra ning Raul Ojamaa ning sõnad on loole kirjutanud bändi solist Marek Jürgenson. \"Tahtsime seekord teha lugu täiesti teisiti ning hüljata salvestusel hetkeks traditsioonilise bändi live koosseisu. Loos domineerivad süntesaatorid, elektritrummid ning kaasaegne produktsioon. Vaatame kas suudame sellega enda fänne üllatada,\" rääkis loo valmimisest Marek Jürgenson.\n\nRegatti saab järgmine kord näha Tallinnas 13. jaanuaril klubis Chigaco ja 20. jaanuaril klubis Teater.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Retro-tantsuansambel Regatt avaldas uue tantsuloo \"Saatuslik naine\". Vana diskoloo \"Relight my Fire\" eestikeelne versioon on saanud inspiratsiooni tänapäevasest klubimuusikast.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu uudise pealkirja ja põhisisuga. Kasuta neid fakte, et luua pikk ja sisutihe lause, mis toimib loo sissejuhatusena.\n\n## Pealkiri:\n\nRiigiprokurör Laura Vaik lahendab kolleegide vastu esitatud kaebusi\n\n## Põhitekst:\n\nVaigu uueks igapäevatööks on lahendada Tallinna ja Tartu kolleegide peale esitatud kaebusi, kirjutab Eesti Ekspress.\n\nSamuti saab temast esimene prokurör, kes spetsialiseerub pagulastega seotud kuritegudele, sealhulgas vaenu- ja vihakuritegudele.\n\nKapo terrorismijuurdluste uueks kureerijaks sai riigiprokurör Vahur Verte, kes võitles varem põhiliselt narkoärikatega.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Riigiprokurör Laura Vaik töötab detsembrist järelevalveosakonnas, kus ta lahendab kolleegide peale esitatud kaebusi.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu uudise pealkirja ja põhisisuga. Kasuta neid fakte, et luua pikk ja sisutihe lause, mis toimib loo sissejuhatusena.\n\n## Pealkiri:\n\nNovembri tööstustoodangu maht kasvas aastaga üheksa protsenti\n\n## Põhitekst:\n\nNovembris toodeti töötlevas tööstuses viis protsenti rohkem toodangut kui 2015. aasta samal kuul, teatas statistikaamet.\n\nToodangu kasv oli laiapõhjaline – kaks kolmandikku tööstusharudest ületasid novembris 2015. aasta novembri mahtu. Mahu kasvu põhjustas eelkõige elektroonikaseadmete, elektriseadmete ja puittoodete tootmise suurenemine. Toodang suurenes ka toiduainete ning tekstiili tootmises. Toodang vähenes metalltoodete ja mööbli tootmises.\n\nVälisturule müüdi novembris 69 protsenti kogu töötleva tööstuse toodangust. 2015. aasta novembriga võrreldes suurenes korrigeerimata andmetel toodangu müük ekspordiks üheksa protsenti ja müük kodumaisele turule seitse protsenti.\n\nSesoonselt korrigeeritud andmetel toodeti 2016. aasta novembris tööstuses kokku kaks protsenti rohkem toodangut kui eelmisel kuul, sealhulgas töötlevas tööstuses üks protsent rohkem.\n\n2015. aasta novembriga võrreldes toodeti elektrit 39 protsenti ja soojust 32 protsenti rohkem.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Tööstusettevõtted tootsid 2016. aasta novembris üheksa protsenti rohkem toodangut kui 2015. aasta novembris, toodang suurenes energeetikas, mäetööstuses ja töötlevas tööstuses.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe uudis läbi ja pane oma kujutlusvõime tööle, et välja mõelda üks korralik sissejuhatav lause sellele loole.\n\n## Pealkiri:\n\nTalviste: prokuratuurile on tähtis, et Pettai kinnitaks eeluurimisel antud ütlusi kohtus\n\n## Põhitekst:\n\nPettail aitas süüdistuse saamisest pääseva kokkuleppe prokuratuuriga sõlmida varem Edgar Savisaart kaitsnud vandeadvokaat Üllar Talviste, kirjutab Eesti Ekspress.\n\n\"Pettai rääkis, kuidas asjad toimusid. Ma ei näe küll, et Pettai oleks nüüd midagi väga hullusti teinud. Pettai ei saa anda olulisi ütluseid Savisaare vastu, sest tal puudub Savisaarega ühine etteheide. Kui kaks meest käisid kalal, üks lõi teise maha, siis kolmas mees ei saa selles osaline olla,\" selgitas Talviste.\n\nTalviste sõnul on prokuratuurile Pettaiga sõlmitud kokkuleppe vorm tähtis. \"Õiguslik jõud tagab, et ta räägib kohtus sama juttu, mida uurimise ajal,\" ütles Talviste.\n\nTalviste sõnul pöördusid 2012. aastal tema poole üheaegselt Savisaar ja Pettai ning kokkuleppel nendega sõlmis ta õigusteenuse lepingu just Pettaiga.\n\n\"See oli tollal ka Savisaare soov ja nägemus. Kokkulepe oli, et juhul, kui kahtlustus esitatakse mõlemale, et siis ma jään tegelema Pettaiga. Niikaua, kui see asi ei puudutanud Pettaid, ma loomulikult sain Savisaarega tegeleda,\" ütles Talviste.\n\nTalviste sõnul ei pruugi tema büroo klient Keskerakond üldse kohtu alla jõuda, kuid ei olnud nõus täpsustama, millised variandid antud asjas kõne alla tulevad.\n\n\"Ma olen Keskerakonna suhtes päris optimistlik,\" märkis ta.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Keskerakonnale aastaid valimiskampaaniaid teinud reklaamiärimehe ja prokuratuuriga koostöö tegemise tõttu nn Edgar Savisaare kriminaalasjas kohtu alla andmisest pääsenud Paavo Pettai kaitsja Üllar Talviste sõnul on prokuratuurile tähtis, et Pettai annaks kohtus samu ütlusi, mida eeluurimise ajal, sest vastasel korral võib teda oodata samuti kohtu alla andmine.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu uudise pealkirja ja põhisisuga. Kasuta neid fakte, et luua pikk ja sisutihe lause, mis toimib loo sissejuhatusena.\n\n## Pealkiri:\n\nMargus Hunt: kui uut lepingut ei teeni, hakkan kettaheitetreeneriks\n\n## Põhitekst:\n\nMeeskond tänavu ameerika jalgpalli liiga NFL-i play - off ’i ei pääsenud, seega algab puhkus. Mõistagi ei löö pallurid kuni suviste trennilaagriteni jalgu seinale, vaid hakkavad õige pea uueks hooajaks valmistuma, vahendab Eesti Päevaleht.\n\nHunt ei osanud tulevikku ennustada. \"Vara veel,\" sõnas ta. Küsimusele, kas Bengals on lepingu pikendamisest rääkinud, vastas ta: \"Nii ja naa. Vaatame, mis järgmise paari kuu jooksul juhtub. Arvan, et minu vastu tuntakse teisteski meeskondades huvi.\"\n\nEnt mis juhtub siis, kui uut kontrahti ei õnnestu teenida? Hunt: \"Siis hakkan Houstoni ülikoolis kettaheitetreeneriks.\"\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Margus Hundi nelja-aastane leping Cincinnati Bengalsiga lõpeb, kuid uue kontrahti teenimine pole lootusetu.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Süvene uudise pealkirja ja sisu ning kirjuta sellele loole sisukas ja informatiivne sissejuhatus, mille pikkus on üks lause.\n\n## Pealkiri:\n\n5 uudist, mida teada täna hommikul\n\n## Põhitekst:\n\nRiigireform neljanda läbivalgustamise\n\nMõttekoda Praxis esitleb täna neljandat Riigireformi Radari hinnangut. Riigireformi praegusest seisust annab ülevaate Praxise riigivalitsemise programmijuht Rauno Vinni.\n\nRiigireformi Radar on Eesti Tööandjate Keskliidu ja mõttekoja Praxis ühine algatus, mis monitoorib riigireformi edenemist ja annab poliitikakujundajatele soovitusi.\n\nKord kvartalis hinnatakse riigireformi edenemist viie palli skaalal.\n\nLeedu kinnitusel on riigis USA eriväelased, Eesti kaitseministeerium teemat ei kommenteeri\n\nKuivõrd Venemaa tegevuse tõttu on Leedu julgeolekuolukord halvenenud, on riiki toodud USA erioperatsioonide sõjaväelased, kinnitas teisipäeval Leedu kaitseministeerium.\n\nEesti kaitseministeeriumi teatel ei ole USA eriväelaste Eestis viibimist puudutav info avalik.\n\n\"USA erivägede ja Eesti kaitseväe vahetu sõjaline koostöö nii Eestis kui välisoperatsioonidel on toimunud aastaid ja jätkub ka edaspidi. USA eriväelaste siinsed täpsed tegevused ja ka nende üksuse suurus ei ole avalik info,\" ütles kaitseministeeriumi pressiesindaja BNS-ile.\n\nTrumpi valitsuskabinet hakkab ilmet võtma, ametisse nimetati kaubandusesindaja\n\nTrump on nüüdseks täitnud pea kõik kõrged ametikohad oma tulevases administratsioonis. Eile hilisõhtul nimetas ta kaubandusesindajaks advokaat Robert Lighthizeri. Tema väljavalimisest järeldub, et Trump kavatseb täita lubaduse viljeleda karmimat kaubanduspoliitikat.\n\nTrump on vastu 12 riigi läbiräägitud Vaikse ookeani ülesele kaubandusleppele (TPP) ning Põhja-Ameerika Vabakaubandusleppele (NAFTA), mis on tema hinnangul piiranud ühendriiklastele saadaolevaid töökohti. Lisaks kritiseerib ta ka Hiina \"ebaausat\" kaubanduspraktikat.\n\nParimad filmid saavad auhinnatud\n\n\"Polaarpoiss\"\n\nEesti Filmiajakirjanike Ühing annab täna üle Neitsi Maali auhinna selle aasta parimale Eesti filmile. Nominentide hulka jõudsid:\n\n* Luuraja ja luuletaja (režissöör Toomas Hussar)\n* Polaarpoiss (režissöör Anu Aun)\n* Päevad, mis ajasid segadusse (režissöör Triin Ruumet)\n* Teesklejad (režissöör Vallo Toomla)\n* Tühi ruum (režissöör Ülo Pikkov)\n\n2016. aastal esilinastus kümme täispikka mängufilmi.\n\nVälisministeerium jagab kultuuripreemiaid\n\nVälisministeeriumi kultuuripreemiaga tunnustab välisminister Sven Mikser loomeinimesi, kelle abiga toob Eesti endale tuntust, tutvustab kultuuri ning muudab eestlase teistele mõistetavaks.\n\n2010. aastast on preemiat välja antud seitse korda ning eelmine aasta said tunnustuse Veljo Tormis ja Aare Hõrn.\n\nIlmateade: puhub tugev tuul, on tuisuoht\n\nVahelduva pilvisusega ilm. Kohati sajab lund ja on pinnatuisku. Puhub kirdetuul 8-15, rannikul ja saartel 13-17, puhanguti 23 m/s. Õhutemperatuur on -7..-13, saartel kohati -4°C.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Algab selle aasta esimene kolmapäev, tere hommikust!", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu artikli sisuga ja loo sellele pika lausega sissejuhatus, mis köidab lugeja tähelepanu.\n\n## Pealkiri:\n\nEesti HIV-diagnoosiga inimesi võib olla 1500 võrra vähem\n\n## Põhitekst:\n\nPostimees kirjutab, et kuni 2009. aastani toimunud topeltregistreerimise tõttu võis aasta kohta kirja minna 20–30 protsenti rohkem diagnoose.\n\nLehe andmetel tuleb viga sisse sellest, et kuni 2009. aastani läksid ametlikku statistikasse kirja ka kõik anonüümselt tuvastatud HIV-positiivsed ehk kui anonüümselt testitud inimene läks pärast testitulemuste teadasaamist arsti juurde, võis tema juhtum kirja minna kaks korda – esimest korda isikustamata andmetega, teist korda nime ja isikukoodiga.\n\nNii pole võimatu seegi, et HIV-epideemia kõrgajal, 2000. aastate alguses, mil uute HIV-nakatunute arv ulatus aastas 800–1500 inimeseni, võis ühe inimese kohta kirja minna ka kolm kuni neli diagnoosi, sest üks ja sama inimene võis anonüümse testimise kabinetis positiivse tulemuse saada mitu korda.\n\nMaailma terviseorganisatsiooni (WHO) hinnangul võib topeltdiagnooside osakaal kõikuda üheksa kuni 34 protsendi vahel, ent tervise arengu instituudi nakkushaiguste ja uimastiseire keskuse juhataja Kristi Rüütli arvutuste põhjal võime rääkida maksimaalselt pisut enam kui viiendikust.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Eestil on esikoht Euroopas HIV-diagnooside arvus, 30. detsembri seisuga on Eestis HIV diagnoositud 9492 inimesel, kuid tegelikult võib Eestis HI-viirust kandvaid inimesi olla pea 1500 võrra vähem.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Süvene uudise pealkirja ja sisu ning kirjuta sellele loole sisukas ja informatiivne sissejuhatus, mille pikkus on üks lause.\n\n## Pealkiri:\n\nÜRO uus juht: ma ei ole imetegija\n\n## Põhitekst:\n\nEnne oma esimest tööpäeva ÜRO New Yorgi peakorteris pöördus Ban Ki-mooni asemel peasekretäriks saanud Guterres personali ja diplomaatide poole, rääkides vajadusest põhjalike muutuste järele.\n\n\"Ma arvan, et on kasulik öelda, et imesid ei ole,\" märkis ta. \"Ma olen kindel, et ma pole imetegija.\"\n\nAastaid ÜRO põgenikeagentuuri juhtinud Guterrese ühehäälne valimine organisatsiooni etteotsa on andnud indu ÜRO diplomaatidele, kes näevad temas osavat poliitikut, kes suudab jagu saada lõhedest 193-liikmelises ÜRO-s.\n\nPöördumises personali poole rõhutas Guterres keerulisi kriise maailmas, millega ÜRO peab rahu edendamiseks tegelema.\n\n\"Meil ei tohi olla illusioone,\" ütles ta. \"Me oleme silmitsi väga keeruliste aegadega.\"\n\n\"Me näeme kõikjal maailmas konflikte, mis paljunevad, on omavahel seotud ja on käivitanud selle uue nähtuse -- üleilmse terrorismi.\"\n\nGuterres märkis selles kontekstis suuremeelsust, mida on üles näidanud türgi rahvas, kes on ise kohutavate terrorirünnakute ohvriks sattunud.\n\nKuigi ÜRO on leevendanud inimeste kannatusi, \"ei õnnestu meil endiselt ennetada ja lahendada konflikte\", märkis ta ilmselt Süüria sõjale viidates.\n\n\"Paljudes maailma osades on palju vastupanu, palju skepsist rolli suhtes, mida ÜRO saab mängida,\" lisas ta.\n\n\"Me peame suutma tunnistada oma vajakajäämisi, oma läbikukkumisi,\" lausus endine Portugali peaminister sadadele teda kuulama tulnud inimestele, ärgitades jagu saama bürokraatiast ÜRO-s.\n\n\"Ainus viis oma eesmärke saavutada on tõesti töötada koos meeskonnana ja teenida väärtusi, mis on talletatud hartas ja mis ühendavad inimkonda,\" sõnas ta.\n\nAjakirjanike küsimusele, kas teda paneb muretsema USA presidendiks valitud Donald Trumpi kriitika ÜRO aadressil, vastas Guterres: \"Ei. Mulle teevad muret kõik need kohutavad probleemid, millega me maailmas silmitsi seisame.\"\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "ÜRO uus juht António Guterres hoiatas teisipäeval, et maailmaorganisatsioonil on ees keerulised ajad, ning palus toetust reformidele, mis teeksid lihtsamaks nendega toimetuleku.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe artikli pealkirja ja sisu. Kasuta oma loomingulisi võimeid, et koostada detailne ja põhjalik ühelauseline sissejuhatus sellele uudisele.\n\n## Pealkiri:\n\nLiikluses sai viga kuus inimest\n\n## Põhitekst:\n\nKell 9.53 juhtus liiklusõnnetus Harjumaal Harku vallas Ilmandu külas Tilgu tee 2. kilomeetril, kus 25-aastane naine kaotas kontrolli Honda Civicu üle ja kaldus vastassuunavööndisse, kus sõiduauto põrkas kokku Fiat Lamariga, mida juhtis 21-aastane mees. Kokkupõrke tulemusel paiskus Honda teelt välja. Honda juht toimetati Põhja-Eesti regionaalhaiglasse. Juhtunu täpsemad asjaolud on selgitamisel.\n\nKell 10.12 juhtus liiklusõnnetus Harjumaal Saku vallas Luha tänav 11 maja juures, kus 71-aastane mees sõitis Toyota Hiluxiga otsa sõidueesõigusega Nissan Note'ile, mida juhtis 41-aastane naine. Kiirabi viis Nissani juhi Põhja-Eesti regionaalhaiglasse.\n\nKell 12 juhtus liiklusõnnetus Põlvamaal Põlva vallas Puuri külas Põlva-Saverna maantee 2. kilomeetril, kus 68-aastane mees sõitis Ford Mondeo Turnieriga kurvis teelt välja ning sõiduk rullus katusele. Sõidukis viibinud 63-aastane naine sai vigastada ja kiirabi viis ta Põlva haiglasse.\n\nKell 17.21 juhtus liiklusõnnetus Tallinnas Tulika tänav 33 maja juures, kus Mitshubishi Pajerot juhtinud 33-aastane mees sõitis otsa reguleerimata ülekäigurajal teed ületanud 54-aastasele mehele. Esialgsetel andmetel oli jalakäijal seljas helkuritega kombinesoon. Kiirabi viis viga saanud jalakäija Põhja-Eesti regionaalhaiglasse. Juhtunu täpsemad asjaolud on selgitamisel.\n\nKell 18.05 juhtus liiklusõnnetus Tallinnas Keskuse tänava ja Ehitajate tee ristmikul, kus jalakäijate ülekäigurajal punase tulega teed ületanud 12-aastane poiss sai löögi Alfa Romeo 159 Sportwagonilt, mida juhtis 32-aastane mees. Kiirabi viis jalakäija Tallinna lastehaiglasse.\n\nKell 19.50 juhtus liiklusõnnetus Tallinnas Smuuli teel Koorti 2a maja juures, kus esialgsetel andmetel Opel Combot juhtinud 59-aastane mees ei andnud teed peateel liikunud Volkswagen Golfile, mida juhtis 20-aastane mees. Kiirabi viis Volkswageni juhi Ida-Tallinna keskhaiglasse tervisekontrolli. Õnnetuse täpsemad asjaolud on selgitamisel.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Teisipäeval sai üle Eesti juhtunud kuues raskemas liiklusõnnetuses viga kokku kuus inimest.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe artikli pealkiri ja sisu, seejärel loo pikk ja põnev lause, mis võiks olla artikli sissejuhatus.\n\n## Pealkiri:\n\nTürgi parlament kiitis heaks eriolukorra pikendamise\n\n## Põhitekst:\n\nEriolukorda, mille vältel on paljud inimesed kaotanud oma töö või vahistatud katlustatuna seoses putšikatsega, on juba üks kord pikendatud ning see pidanuks lõppema 19. jaanuaril.\n\nAnkara väitel on eriolukord vajalik selleks, et välja juurida mõju, mida Türgi institutsioonidele avaldab USA-s elav islamivaimulik Fethullah Gülen, kelle süüks võimud riigipöördekatse panevad. Gülen ise on kõiki taolisi süüdistusi eitanud.\n\nEriolukord, mis praeguse seisuga kestab vähemalt üheksa kuud, on teinud murelikuks Euroopa Liidu, mis kardab, et seda kasutatakse mitte üksnes vandenõulaste vastu, vaid ka president Recep Tayyip Erdoğani kriitikute ulatuslikuks vaigistamiseks.\n\nRiikliku uudisteagentuuri Anadolu viimastel andmetel on väidetavate sidemete pärast Güleniga vahi alla võetud üle 41 000 inimese. Juurdluse käigus on küsitletud 103 000 inimest.\n\nEriolukord annab valitsusele erivolitused vallandada riigitöötajaid ja sulgeda ühendusi, sealhulgas meediaorganisatsioone. Selle raames saab hoida kahtlusaluseid ka kauem süüdistust esitamata vangis.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Türgi parlament kiitis teisipäeval heaks valitsuse toetatud meetme pikendada veel kolme kuu võrra eriolukorda, mis kehtestati pärast 15. juuli nurjunud riigipööret.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe uudis läbi ja pane oma kujutlusvõime tööle, et välja mõelda üks korralik sissejuhatav lause sellele loole.\n\n## Pealkiri:\n\nKotsari kaksikduubel aitas Hamburgi vajaliku võiduni\n\n## Põhitekst:\n\nKotsar sai 33 minutit mänguaega ning viskas meeskonna parimana 18 punkti (vabavisked 2/5, kahesed 8/11), võttis 11 lauapalli ja andis neli korvisöötu. Chemnitzi poolelt viskas Nelson Weidemann üleplatsimehena 28 punkti ja võttis kuus lauapalli.\n\nHamburg on 13 võidu ja 12 kaotusega liigatabelis kaheksandal ehk viimasel sõelmängude kohal.\n\nKolmapäeval käisid väljakul Janari Jõesaar ja Bayreuthi Medi, kes jäid 71:74 skooriga alla Oldenburgile. 28 minutit mänginud Jõesaar viskas kaks punkti (vabavisked 2/2, kahesed 0/1, kaugvisked 0/3), haaras üheksa lauapalli ja andis ühe resultatiivse söödu. Bayreuthi parimana viskas Terry Allen 17 punkti. Võitjate resultatiivseim oli Max Heidegger 23 punktiga.\n\nTabelis on Bayreuth 11 võidu ja 15 kaotusega 10. kohal.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Saksamaa korvpalli Bundesligas alistas Maik-Kalev Kotsari koduklubi Hamburg Towers võõrsil Chemnitzi 89:85.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Süvene uudise pealkirja ja sisu ning kirjuta sellele loole sisukas ja informatiivne sissejuhatus, mille pikkus on üks lause.\n\n## Pealkiri:\n\nEesti parimad triatleedid alustavad uut hooaega Portugalis\n\n## Põhitekst:\n\nPika ajalooga Algarve rannikul asuvas Quarteira linnas tuleb Euroopa parimatel triatleetidel esmalt ujuda 1500 meetrit, seejärel rattaga sõita 40 kilomeetrit ning lõpuks joosta 10 kilomeetrit. Eliitklassi naiste konkurentsis stardib laupäeval Kaidi Kivioja ning eliitklassi meeste seas Henry Räppo. Päev hiljem asub Euroopa juuniorite karikaetapil võistlustulle Mari Mai Ruus.\n\n\"Minu ettevalmistus hooajaks on läinud päris hästi. Olin sel talvel tavalisest pikemalt Eestis ja tegelesin oma ujumisega Tartus koos treener Kaja Haljastega. Olen kindlasti teinud suure edasimineku ja see on väga positiivne,\" rääkis Kivioja enne esimest võistlust. \"Jaanuari teises pooles tulin tagasi Portugali Monte Gordosse, kus jätkasin treeninguid oma treeninggrupiga ja kõik on läinud plaanipäraselt. See on juba mu neljas aasta Monte Gordos ning alati saab kindel olla, et siin on treenimiseks head tingimused ja võimalused.\"\n\n\"Quarteira on siit ainult 50 minuti autosõidu kaugusel ehk see on nagu koduvõistlus,\" jätkas Kivioja. \"Hooaja esimese võistluse eel on alati natuke teadmatust ja võistluse eesmärk ongi rohkem aru saada, kus kohas vorm on ja millega peab veel tööd tegema. Muidugi lähen endast maksimumi andma, aga ma ei tahaks ootuseid väga kõrgele seada. Tahaksin väga realiseerida oma ujumise edasiminekut ka võistlustel, aga ma tean, et Quarteira ujumine, kus on tavaliselt suured lained ja rasked tingimused, teeb selle keerulisemaks.\"\n\nKa Räppo kirjeldab hooajaks ettevalmistuse perioodi sõnaga edukas. \"Käisin talveperioodil kahes välislaagris, Portugalis ja Hispaanias. Kummagi laagri jooksul suuri tagasilööke ei esinenud ja julgen väita, et kõik treeningud õnnestusid. Suurem osa ajast olen üksi treeninud, Benidormis oli põhiliseks kaaslaseks Kevin Vabaorg,\" ütles Räppo.\n\n\"Quarteira võistluse eesmärgiks on eelkõige üritada parandada eelmise aasta vigu ning teha sooritus, milleks tõeliselt võimeline olen. Eelmisel aastal ei suutnud oma vormi realiseerida, kuid nüüd olen näljasem ja enesekindlam. Kuna tase on peaaegu igal World Triathlon võistlusel kõva, siis on pea kõik stardinimekirjas olevad sportlased võimelised tugevalt võistlema,\" rääkis Räppo.\n\n\"Stardis on mitmeid olümpial käinud ning MK-sarja pjedestaali külastanud sportlased, siis päris esimese järgu staare kohal ei ole. Väga palju on minu vanuseid ja veidi vanemaid või nooremaid triatleete. Vormi kohta ei oska täpselt öelda, sest ei ole talve jooksul veel kordagi võistelnud, ent treeningutest on näha arengut ja loodan, et see kajastub ka laupäeval,\" lisas Räppo.\n\nRäppo treener Margus Tamm kinnitas mullu parimaks meestriatleediks pälvitud sportlase mõtteid. \"Vigastused ja haigused pole treenimist seganud. Kõige suurem küsimus on, kuidas laagri treeningutest välja tullakse ja puhatakse.\"\n\n\"Hetkel tundub, et taastumine on kontrolli all, aga lõplik tõde selgub ikkagi võistluspäeval. Õunte pealt on keeruline tulemust ennustada. Kõige olulisem on pigem, et sportlane suudaks antud päeval endast hetke maksimumi välja pigistada,\" ütles Tamm, kellega veebruaris-märtsis oli Hispaanias treeninglaagris lisaks Räppole veel 14-15 saavutussportlast.\n\n\"Minu jaoks on oluline, et nad sai treeninglaagrist uusi mõtteid ka eluliselt või vahetusalasid silmas pidades. Tähtis on, et sportlased oleksid rahul ka selliste asjadega. Loodan, et nad võtsid enda jaoks laagrist kaasa kõik positiivse,\" lisas Tamm.\n\nMari Mai Ruus soovib Quarteiras peamiselt vormi kontrollida, sest hooaja ettevalmistus on sujunud kenasti. \"Olen saanud käia välismaal laagris ning suuremaid takistusi pole treeningutel esinenud. Suuri eesmärke enne esimest võistlust seadma ei hakkakski,\" ütles Ruus.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Nädalavahetusel ootab ees Euroopa karikasarja etapp Portugalis Quarteiras, kus starti on minemas mullu Eesti aasta parimateks triatleetideks valitud Kaidi Kivioja ja Henry Räppo. Juuniorite võistlusel esindab Eestit Mari Mai Ruus.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe artikli pealkiri ja sisu, seejärel loo pikk ja põnev lause, mis võiks olla artikli sissejuhatus.\n\n## Pealkiri:\n\nUSA võitis 43-aastase vaheaja järel MM-il paarissõidus kulla\n\n## Põhitekst:\n\nKnierim ja Frazier teenisid vabakava eest kohtunikelt 144,21 punkti ning kahe kava kokkuvõttes 221,09 punkti. \"Ma poleks kunagi arvanud, et see saab teoks. Imeline tunne. See on parim lõpp, mis ühel hooajal saab olla,\" ütles Frazier pärast võistlust.\n\nHõbemedali võitis Jaapani paar Riku Miura ja Ryuichi Kihara, kes mullu lõpetasid MM-i kümnendal kohal. Jaapanlased said kohtunikelt vabakavas 127,97 punkti ja kokkuvõttes 199,55 punkti.\n\nPronksmedali pälvisid kanadalased Vanessa James ja Eric Radford 197,32 punktiga. Kanada paari jaoks oli see esimene ühiselt võidetud tiitlivõistluste medal. Radford tuli eelmise partneri Meagan Duhameliga kahel korral maailmameistriks, James võitis koos prantslase Morgan Cipres'ga 2018. aasta MM-il pronksmedali.\n\nLühikava järel teist kohta hoidnud ameeriklased Ashley Cain-Gribble ja Timothy LeDuc pidid võistluse katkestama, kuna Cain-Gribble kukkus õnnetul kombel peaga vastu jääd.\n\nEsimesena jäid medalita grusiinid Karina Safina ja Luka Berulava (191,74). Viienda koha saavutasid sakslased Minerva Fabienne Hase ja Nolan Seegert (189,61).\n\nEnne võistlust:\n\nLühikava kaks kõrgemat kohta hõivasid vabakava eel USA paarid Alexa Knierim - Brandon Frazier ja Ashley Cain-Gribble - Timothy Leduc.\n\nVenemaa iluuisutajad MM-ile ei pääsenud, Eesti selles distsipliinis esindatud ei ole.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Iluuisutamise maailmameistrivõistlustel võitsid paarissõidus kuldmedali ameeriklased Alexa Knierim ja Brandon Frazier. Viimati tuli USA paarissõidus kullale 1979. aastal, kui Viinis peetud MM-il võidutsesid Tai Babilonia ja Randy Gardner.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Süvene uudise pealkirja ja sisu ning kirjuta sellele loole sisukas ja informatiivne sissejuhatus, mille pikkus on üks lause.\n\n## Pealkiri:\n\nSõja 29. päev: Moskva koondab Valgevenesse relvastust, plaanib pealetungi\n\n## Põhitekst:\n\nMis on oluline 24. märtsil kell 21:37:\n\n- Ukraina merevägi teatas neljapäeval Vene sõjalaevastiku suure aluse hävitamisest okupeeritud Berdjanski linna sadamas;\n\n- Venemaa ei taha praegu pidada vaherahukõnelusi, kuna tema relvajõud ei ole saavutanud eesmärki hõivata Ukraina kogu Musta mere rannik, ütles Euroopa Liidu välispoliitikajuht Josep Borrell;\n\n- Ukraina: Venemaa koondab Valgevenesse relvastust;\n\n- NATO ametniku hinnangul võib Venemaa olla Ukrainas hukkunute ja haavatutena kaotanud 30 000 kuni 40 000 sõjaväelast;\n\n- Ukraina kaitsejõudude peastaabi neljapäeval avaldatud hinnangu kohaselt on Venemaa seni sõjas kaotanud umbes 15 800 sõjaväelast;\n\n- Ukraina teatel purustasid Vene väed Tšernihivi lähedal olulise silla üle Desna jõe;\n\n- Ukraina president Volodõmõr Zelenski kutsus ööl vastu neljapäeva sotsiaalmeediasse postitatud videopöördumises venelasi mitte saatma oma poegi sõtta;\n\n- Venemaa ei suuda jätkuvalt Hersonis ülemvõimu kehtestada;\n\n- ÜRO: sõjas hukkunud tsiviilielanike arv tõusis üle tuhande;\n\n- Venemaa ja Ukraina vahetasid esimest korda vange.\n\nLoe neist arengutest pikemalt ERR-i ülevaatest altpoolt.\n\nUkraina relvajõudude peastaabi teatel ei õnnestunud Vene üksustel kolmapäeval edeneda ei ida-, kagu- ega kirdesuundas.\n\nUkraina teatel on Vene õhuvägi jätkuvalt aktiivne ning viimase 24 tunni jooksul registreeriti rohkem kui 250 Vene sõjalennukite lendu, mida on 60 võrra rohkem kui 22. märtsil.\n\nVene õhuväe peamised sihtmärgid on sõjaline ja tsiviiltaristu Kiievi, Tšernihivi ja Harkivi oblastis.\n\nUkraina teatel tõrjub nende õhukaitse vaenlase raketi- ja õhurünnakuid ning päeva jooksul tabati õhus 11 Vene sihtmärki - seitset lennukit, ühte drooni, ühte helikopterit ja kahte tiibraketti. Nende saatus on selgitamisel.\n\nKiievi linnapea Vitali Klõtško ütles kolmapäeval, et linnas on sõja algusest saadik hukkunud Vene vägede rünnakutes 264 tsiviilisikut. Ta täiendas hiljem, et kolmapäeval hukkus üks ja sai haavata kaks inimest, kui Vene vägede tulistatud mürsk tabas kaubanduskeskuse parklat. Venemaa on eitanud tsiviilsihtmärkide tulistamist.\n\nKlõtško teatel on praktiliselt kogu Kiievi lähistel paiknev Irpini linn, mis oli viimastel nädalatel ägedate lahingute tulipunkt, uuesti Ukraina vägede käes. Veel kolmapäeval öeldi, et Irpinist 80 protsenti on ukrainlaste kontrolli all.\n\nLääne luureagentuuride teatel on Vene üksused üha enam demoraliseerunud ning Kiievi lähistel kasvab oht, et Ukraina üksused piiravad nad ümber.\n\nUSA kaitsevaldkonna kõrge ametnik rääkis CNN-ile, et Ukraina väed on tõrjunud Vene üksused Kiievist idas kuni 55 kilomeetri kaugusele kesklinnast, mis on umbes poole kaugemale sellest, kus need asusid päev varem. Kiievist loodes on aga Vene väed kaevumas maasse ning tugevdamas oma kaitsepositsioone, ütles ametnik.\n\nVenemaa teatas, et tulistas merelt rakettidega riigi loodeosas Rivne linna lähistel asuvaid Ukraina vägede relvaladusid ning kahte rakettide Totška-U laskeseadeldist Kiievi tööstuspiirkonnas.\n\nLääneriigid jätkavad Ukraina varustamist relvadega. Kolmapäeval otsustas Rootsi, et saadab Venemaa rünnakuid tõrjuvale Ukrainale 5000 tankitõrjeraketti. Pärast vestlust Ukraina presidendi Volodõmõr Zelenskiga teatas Briti peaminister Boris Johnson, et riik annab Ukrainale veel 6000 raketti.\n\nUkraina: Venemaa koondab Valgevenesse relvastust\n\nUkraina relvajõudude teatel toimetab Venemaa Valgevenesse relvi ja muud sõjavarustust, vahendas CNN.\n\nUkraina teatel plaanib Venemaa korraldada pealetungi, mille eesmärk on Kiiev ümber piirata. Ukraina teatel koondavad Vene väed relvastust ka Krimmi poolsaarel.\n\n\"Venemaa sõjaline juhtkond hakkab mõistma, et olemasolevatest jõududest ei piisa okupeeritud alade hoidmiseks ja operatsioonide läbiviimiseks, \"teatas Kiiev.\n\nUkraina ja Venemaa vahetasid esimest korda vange\n\nUkraina ja Venemaa vahetasid esimest korda kuu aega kestnud sõja jooksul vange, ütles neljapäeval Ukraina asepeaminister Irina Vereštšuk.\n\n\"President Volodõmõr Zelinski korraldusel toimus esimene suurem vangide vahetus. Saime kümnele vangistatud okupandile vastu 10 meie sõdurit,\" ütles Vereštšuk.\n\nLisaks andis Ukraina Venemaale 11 Odessa sadama lähedal päästetud tsiviilidest meremeest, vastu saadi 19 ukrainlasest meremeest.\n\nVarem on mõlemad pooled kinnitanud, et Vene vägede poolt kinni peetud Melitopoli linnapea vahetati üheksa Vene sõjaväelase vastu.\n\nUkraina teatas, et nende vasturünnakud Kiievi all on olnud edukad\n\nUkraina kaitseministeerium teatas neljapäeval, et riigi sõjavägi tõrjus mõnes Kiievi piirkonnas Venemaa väed tagasi.\n\n\"Mõnes sektoris tõrjuti vaenlane tagasi rohkem kui 70 kilomeetri kaugusele, mõnes sektoris on vaenlane 35 kilomeetri kaugusel, \"ütles kaitseministeeriumi pressiesindaja.\n\nPressiesindaja lisas, et Venemaa tahab jätkuvalt Kiievit ümber piirata. Seetõttu koondab Moskva Valgevenesse varustust, et tugevdada oma vägesid Kiievi ümbruses. Tõendeid ta selle kohta ei toonud, vahendas The Guardian.\n\nUkraina sõjaväetehnika Kiievis Autor/allikas: SCANPIX/AFP/FADEL SENNA\n\nUkraina ombudsman: Venemaa on võtnud 400 000 inimest pantvangi\n\nUkraina ombudsman Ljudmila Denisov süüdistas neljapäeval Venemaad 402 000 inimese, sealhulgas 84 000 lapse, pantvangistamises.\n\nNeed arvud on põhimõtteliselt samad, mis on välja käinud Kreml, väites, et need inimesed on viidud Venemaale, kuid sellepärast, et nad ise tahtsid. Denisova sõnul on inimesed Ukrainast Venemaale viidud vastu nende tahtmist.\n\nUkraina ametnike sõnul võtavad Vene väed inimestelt ära passid ning viivad neid laagritesse, mis asuvad separatistlikes piirkondades Ida-Ukrainas, seejärel viiakse inimesed edasi erinevatesse piirkondadesse Venemaale.\n\nÜRO: sõjas hukkunud tsiviilielanike arv tõusis üle tuhande\n\nAlates Venemaa sissetungi esimesest päevast on Ukrainas hukkunud üle tuhande inimese, ütles neljapäeval ÜRO inimõiguste ülemvolinik, lisades, et tegu on ametlike arvudega ning tegelik hukkunute arv võib olla palju suurem.\n\nEnamik hukkunutest suri raketi. Ja suurtükirünnakute tagajärjel. 1035 hukkunust 90 on lapsed.\n\nVigastatud tsiviilelanikke on ÜRO andmetel vähemalt 1650.\n\nEnim tsiviilelanikest hukkunuid on ÜRO andmetel Luhanski oblastis Ida-Ukrainas, 311.\n\n\"Me usume, et tegelik hukkunute arv on märkimisväärselt suurem, sest info liigub aeglaselt ja paljud raportid vajavad kinnitamist,\" teatas ülemvolinik.\n\nUnicef teatas neljapäeval, et rohkem kui pool Ukraina alaealistest – 4,3 miljonit 7,5 miljonist – on pidanud oma kodust lahkuma. 1,8 miljonit alaealist on põgenenud välisriikidesse, vahendas BBC.\n\nKiiev: Vene väed takistasid neljapäeval tsiviilisikutel Mariupolist lahkuda\n\nUkraina asepeaminister Irina Vereštšuk ütles neljapäeval, et Venemaa väed takistasid jälle tsiviilisikutel lahkuda ümberpiiratud Mariupoli linnast. Ukraina võimud olid inimeste evakueerimiseks saatnud 40 bussi.\n\nVereštšuk ei täpsustanud, kuidas Venemaa väed takistasid inimestel linnast lahkumast.\n\nVenemaa raketirünnaku tõttu hukkus Harkivis kuus inimest\n\nHarkivi piirkonna juhi sõnul tabas neljapäeval linna kaubanduskeskuse parklat rakett, mille tõttu hukkus kuus inimest ja veel 15 inimest sai vigastada.\n\nHarkivi võimude teatel olid inimesed parklas humanitaarabi järjekorras. Telekanali CNN teatas, et videolõigus on näha inimesi, kes hoolitsevad parklas viga saanute eest.\n\nUkraina teatas Vene sõjalaeva hävitamisest\n\nWe are told that #Russian ships have been hit in the port of #Berdyansk. We are waiting for official confirmation or denial. pic.twitter.com/9mRmkm2FNu\n\n— NEXTA (@nexta_tv) March 24, 2022\n\nTeatele lisatud videos on näha suurt tulekahju Berdjanskis ning sellele järgnenud plahvatusi sadamas, vahendasid erinevad meediakanalid.\n\nUkraina telekanali 24tv.ua andmeil sai tabamuse dessantlaev Orsk ning veel kaks Vene sõjalaeva.\n\nVäljaanne Nexta edastas video tulekahjus Berdjanski sadamas.\n\nBerdjansk asub umbes 70 kilomeetrit edelas Mariupolist, mida Vene üksused on püüdnud juba neli nädalat vallutada.\n\nTulekahju Berdjanskis, kus Ukraina teatel sai tabamuse Vene dessantlaev Orsk Autor/allikas: SCANPIX/AP\n\nVenemaa ei suuda jätkuvalt Hersonis ülemvõimu kehtestada\n\nHersoni linnavalitsuse hoone seinale paigaldati suur Ukraina lipp. Herson on Venemaa vägede poolt okupeeritud, vahendas The Guardian.\n\nUkraina parlamendisaadik jagas sotsiaalmeedias pilti, kuidas töötajad kraana abil suurt Ukraina lippu paigaldavad.\n\nBorrell: Venemaa ei ole praegu vaherahust huvitatud\n\nVenemaa ei ole praegu vaherahukõneluste pidamisest huvitatud, kuna tema relvajõud ei ole saavutanud seatud eesmärke, ütles Euroopa Liidu välispoliitikajuht Josep Borrell neljapäeval.\n\n\"Venemaa ei taha praegu maha istuda ega millegi üle läbi rääkida, see, mida ta tahab, on territooriumi vallutamine,\" ütles Borrell usutluses Hispaania telekanalile TVE. \"Ta soovib hõivata kogu Ukraina Musta mere ranniku kuni Moldova piirini ja isoleerida Ukraina merest. Ta soovib tõsiselt rääkida alles siis, kui on kindlustanud oma jõupositsiooni,\" rääkis Borrell.\n\nEuroopa Liidu välis- ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja rõhutas EL-i soovi jätkata Ukraina toetamist relvastuse ja muu abiga.\n\n\"See on oluline, kuna kõik otsustatakse järgmise 15 päeva jooksul. Ukraina suutlikkus vastu panna on ajaloolise tähtsusega,\" ütles Borrell.\n\nNATO allikas: Venemaa haavatute ja surnute hulk küündib kuni 40 000-ni\n\nVenemaa on kaotanud Ukrainas haavatute ja hukkunutena 30 000 kuni 40 000 sõjaväelast, ütles üks NATO ametnik uudisteagentuurile AP, vahendas BBC. Täpselt kuu aega kestnud agressioonis hukkunud Vene sõdurite arv jääb 7000 ja 15 000 vahele.\n\nUkraina relvajõud teatasid kolmapäeval hukkunud Vene sõdurite hinnanguliseks arvuks 15 600.\n\nBBC toob konteksti loomiseks välja, et Nõukogude Liit kaotas kogu oma kümneaastase okupatsiooni jooksul Afganistanis umbes 15 000 sõdurit.\n\nVenemaa ise ei ole viimase kolme nädala jooksul oma kaotusi kommenteerinud. Viimati teatati 2. märtsil, et sõjas on hukkunud 500 Vene sõdurit.\n\nKa Ukraina ei ole oma kaotusi avalikustanud, president Zelenski ütles kaks nädalat tagasi, et Ukraina on kaotanud 1300 sõjaväelast.\n\nMariupoli elanikud kortermaja hoovis lahtisel tulel toitu valmistamas Autor/allikas: SCANPIX/Reuters/Alexander Ermochenko\n\nUkraina: okupandid toovad kohale uusi vägesid\n\nKuna Vene väed on kandnud arvukalt kaotusi, püüavad nad olukorra parandamiseks rindel moodustada täiendavaid üksusi ja tuua neid Ukraina piiridele.\n\nUkraina andmetel tegeleb Venemaa 144. mootorlaskurdiviisi kaotuste kompenseerimisega ning Lääne sõjaväeringkond on 20. üldarmee täiendamiseks käivitanud Smolenski oblastis lepinguliste sõjaväelaste värbamise.\n\nOkupatsiooniüksuste võitlusvõime taastamises osalevad ka Süüriast naasvad sõdurid.\n\nUkraina piirile tuuakse ka Vene üksusi Valgevene Gomeli oblastist, Venemaa Kaug-Ida sõjaväeringkonnast ning Ukrainasse saadetakse ka täiendavaid õhuväe üksusi.\n\nUkraina hinnang Venemaa kaotustele\n\nUkraina kaitsejõudude peastaap avaldas neljapäeval tavapärase hinnangu Venemaa senistele kaotustele sõjas:\n\n- elavjõud umbes 15 800;\n\n- tankid 530;\n\n- jalaväe lahingumasinad 1597;\n\n- lennukid 108;\n\n- kopterid 124;\n\n- suurtükisüsteemid – 280;\n\n- mobiilsed raketisüsteemid (MLRS) – 82;\n\n- õhutõrjesüsteemid – 47;\n\n- autod ja muud sõidukid – umbes 1033;\n\n- kütuseveokid – 72;\n\n- operatiiv-taktikalised droonid - 50;\n\n- laevad / paadid - 4\n\nUkraina enda kaotuste kohta samasuguse regulaarsusega andmeid ei avalda. Venemaa on oma kaotuste kohta andmeid avaldanud ühel korral kahe nädala eest.\n\nUkraina teatel purustasid Vene väed olulise silla\n\nUkraina ametnike teatel purustasid Vene väed Ukraina põhjaosas Tšernihivi lähistel silla üle Desna jõe, mis on oluline ühenduse pidamiseks pealinna Kiieviga.\n\nUkraina ombudsmani Ljudmilla Denissova sõnul oli sild oluline Tšernihivisse humanitaarabi toomiseks ning tsiviilelanike evakueerimiseks linnast. \"Linnas ei ole enam elektrit, vee- ja soojavarustust ning praktiliselt ka mitte gaasi. Infrastruktuur on purustatud,\" ütles Denissova BBC teatel.\n\nTšernihivi oblasti juht Vjatšeslav Tšaus ütles videopöördumises, et abi püütakse siiski linna saata ning uus sild ehitatakse pärast Ukraina vägede võitu.\n\nMariupoli elanikud toidujärjekorras Autor/allikas: SCANPIX/Reuters/Alexander Ermochenko\n\nZelenski venelastele: hoidke oma poegi sõja eest!\n\nUkraina president Volodõmõr Zelenski kutsus ööl vastu neljapäeva sotsiaalmeediasse postitatud videopöördumises venelasi mitte saatma oma poegi sõtta.\n\nZelenski sõnul ei ole Ukraina mitte kunagi ohustanud Venemaa julgeolekut ning lisas, et Vene propagandistid \"valetavad sõja kohta, mida rahastatakse teie maksudest\".\n\nUkrainlased teevad kõik võimaliku, et tuua rahu tagasi oma maadele, lisas president.\n\n\"Mitte teie maale, aga meie maale. Meie inimestele. Me teeme kõik võimaliku selle sõja lõpetamiseks. Ja kui me oleme edukad - ning see juhtub kindlasti – siis saate olla kindlad vähemalt ühes asjas: teie lapsi ei saadeta enam surema meie maale, meie territooriumile,\" rääkis Zelenski.\n\nUkraina presidendi sõnul nurjusid Vene sõjaplaanid juba esimese kahe rünnakupäevaga, kuid Venemaa hangib endiselt võitlejaid, keda Ukrainasse saata.\n\n\"Varustust. Lennukipomme ja rakette. Otsib palgasõdureid üle maailma. Igasugust rämpsu, kes on suuteline tsiviilikuid tulistama,\" ütles Zelenski.\n\n\"Vene väed hävitavad meie linnu. Tapavad valimatult tsiviilelanikke, vägistavad naisi, röövivad lapsi, tulistavad põgenikke, hõivavad humanitaarabi kolonne. Nad on hõivatud röövimisega. Nad põletavad maha muuseume, õhivad koole ja haiglaid. Nende jaoks on sihtmärgiks ülikoolid ja elamukvartalid…. Kõik mis iganes! Vene vägede kurjus ei tunne piire,\" rääkis Zelenski.\n\nUSA: Venemaa eirab meie sõjaväejuhtide katseid ühendust võtta\n\nUSA sõjaväejuhtidel ei õnnestu kontakteeruda oma Vene kolleegidega, et saada aimu Venemaa plaanidest ning hoida ära võimalikke valearvestusi lahinguväljal, kirjutas ajaleht Washington Post.\n\nAlates Venemaa tungimisest Ukrainasse on USA kaitseminister Lloyd Austin ja vägede ülemjuhataja Mark Milley püüdnud kontakteeruda Vene kaitseministri Sergei Šoigu ja kindralstaabi juhi Valeri Gerassimoviga, kuid venelased on siiani keeldunud vestlusest, ütles USA kaitseministeeriumi pressiesindaja John Kirby kolmapäeval tehtud avalduses.\n\n\"On suur oht eskalatsiooniks, kui ei teki võimalust kõige kõrgemate juhtide kontaktiks,\" ütles NATO vägede juhataja aastatel 2009-2013 James Stavridis.\n\n\"Väga noored inimesed juhivad Ukrainas sõjalennukeid ja -laevu ning viivad läbi lahinguoperatsioone. Nad ei ole kogenud diplomaadid ja nende tegevust sõjaliste operatsioonide käigus võidakse valesti mõista. Me peame ära hoidma stsenaariumi, kus NATO ja Venemaa satuvad sõtta, kuna liidrid ei vasta telefonile ega selgita vastaspoolele, mis toimub,\" rääkis Stavridis.\n\nÜRO andmetel on Ukrainas sõja tõttu surma saanud üle tuhande tsiviilisiku\n\n\"Ukraina tsiviilohvrite arv on alates Venemaa sissetungi algusest ületanud tuhande piiri,\" teatas neljapäeval ÜRO inimõiguste büroo. ÜRO teatel võib ohvreid olla aga palju rohkem.\n\nÜRO teatel on enamik surjahutmitest põhjustatud lõhkerelvade kasutamisest, sealhulgas raske suurtükiväe kasutamisest.\n\nKiievis hukkus Vene ajakirjanik\n\nKiievis sai kolmapäeval surma Venemaa relvajõudude raketilöögi alla jäänud Vene ajakirjanik Oksana Baulina.\n\nKiievis hukkunud Vene ajakirjanik Oksana Baulina. Autor/allikas: SCANPIX / REUTERS\n\nVäljaandele The Insider töötav Baulina hukkus, kui kajastas Vene rünnakute tekitatud purustusi Podilski rajoonis, kui see piirkond sattus uuesti tule alla.\n\n\"Ta filmis [Ukraina] pealinna Podolski rajoonis purustusi, mille oli tekitanud Vene vägede tulistamine ning sattus uue raketirünnaku alla. Koos temaga hukkus veel üks tsiviilisik ning kaks temaga kaasas olnud inimest said haavata ja viidi haiglasse,\" teatas The Insider.\n\nVäljaande teatel töötas Baulina varem Venemaa korruptsioonivastase fondi heaks. Pärast selle kuulutamist ekstremistlikuks organisatsiooniks jätkas fond tegevust välismaalt. The Insideri toimetus tegutseb Lätis.\n\nBaulina kajastas sõda Ukrainas Lvivist ja Kiievist.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Venemaa väed pole suutnud Ukraina kaitsest läbi murda. Ukraina teatel koondab Moskva nüüd Valgevenesse relvastust ja plaanib alustada Kiievi suunal suurt pealetungi. Rünnakute põhiraskus on endiselt Mariupolil, mida aga Vene üksused pole veel vallutada suutnud.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe hoolikalt uudise pealkiri ja sisu ning kirjuta artiklile pikk sissejuhatav lause, kasutades oma kujutlusvõimet.\n\n## Pealkiri:\n\nVentspilsi alistanud Tartu Ülikool tagas viimasena koha kaheksa parema seas\n\n## Põhitekst:\n\nMängu avapoolaeg kulges võrdsete heitluses, avaveerand lõppes 22:22 viigiseisus. Kuigi Ventspils pääses teise veerandi keskel kuue punktiga ette, tegi Tartu selle peale 14:1 spurdi ja haaras mänguohjad enda kätte. Tartu poolel oli pidurdamatus hoos ameeriklane Braxton Huggins, kes tabas poolajaga viis kaugviset ja kogus 22 punkti. Tartu võitis avapoolaja 49:41.\n\nTeisel poolajal kodumeeskond enam kätte võidetud edu käest ei andnud. Järjepanu aitas edu suurendada Emmanuel Wembi hea tegutsemine ja Edmunds Elksnise korvid. Kolmanda veerandi lõpuks oli Tartu eduseis 64:52.\n\nViimasel veerandil ei suutnud Ventspils kuidagi mängupilti muudatust tuua ning lõpuvile kõlades olid Tartu võidunumbrid 83:63. Ühtlasi oli see tartlastele nädala jooksul teine võit Läti suurklubi üle, sest nädalavahetusel alistati võõrsil liiga liider Riia VEF.\n\nTartu resultatiivseimana viskas Braxton Higgins 31 punkti, võttis kaheksa lauapalli ja lõpetas mängu efektiivsusnäitajaga 31. Emmanuel Wembi tegi kaksikduubli (20 punkti ja 11 lauapalli) ja Edmunds Elksnis panustas 10 punktiga.\n\nVentspilsi parim oli meeskonna kapten Kristaps Mediss 14 punkti ja kuue korvisööduga. Guntis Sipolins viskas 12 punkti ja kogus kuus lauapalli, Aurimas Majauskas lisas 10 punkti.\n\nTartu meeskonna peatreeneri Nikolajs Mazursi hinnangul täitsid mängijad plaani oodatust pareminigi. \"Võita on alati hea, selliselt võita on veel topeltemotsioon. Mehed jälgisid täna mänguplaani isegi paremini kui me treeneritena ootasime. Suutsime kaitses hästi mängida ja lauavõitlust kontrollida. Leidsime hea mängurütmi, tegime rünnakul häid läbiminekuid ja kallutasime sellega mängu enda kasuks. Võtame asju päev korraga, valmistume igaks mänguks võimalikult hästi ette ja püüame ka protsessi nautida,\" sõnas Mazurs\n\nNädala jooksul kahe Läti suure alistamise kohta ütles Mazurs, et kasuks tuleb hea informeeritus. \"Läti võistkondade alistamiseks aitab kindlasti kaasa see, et mul on hea ülevaade sealsetest mängijatest ja taktikast. Igal võistkonnal on oma eripärad ja me peame suutma nendega kohaneda. Play-offis tuleb meile vastu Riia VEF ja nad on kindlasti favoriidid, aga võtame asja mängu kaupa ja kunagi ei tea, mis juhtuda võib,\" ütles Mazurs pärast mängu.\n\nVõiduga kindlustas Tartu meeskond koha kaheksa parema hulgas ning veerandfinaalis tuleb vastu põhiturniiri võitja Riia VEF. Kahe võiduni peetava veerandfinaalseeriaga tehakse algust juba järgmisel nädalal, kui teisipäeval, 29. märtsil kohtutakse Riias.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Paf Eesti-Läti korvpalliliiga põhiturniiri viimases voorus alistas Tartu Ülikool Maks & Moorits kodusaalis BK Ventspilsi 83:63 ning pääses kaheksa parema sekka ehk veerandfinaali.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe artikli pealkirja ja sisu. Kasuta oma loomingulisi võimeid, et koostada detailne ja põhjalik ühelauseline sissejuhatus sellele uudisele.\n\n## Pealkiri:\n\nLumelaudur Lissel Raun saavutas noorte olümpiafestivalil taas neljanda koha\n\n## Põhitekst:\n\nRaun teenis pargisõidu finaalis 69,50 punkti, kvalifikatsioonis oli tema tulemus veidi parem: 77,75 punkti. Treeneri Ranno Maasikmetsa sõnul hoidis Raun end veidi tagasi.\n\n\"Täna hommikul toimunud pargisõidu kvalifikatsioonis kukkus Lissel teisel laskumisel. Igaks juhuks lasime koondise arstil teda üle vaadata ning ta andis finaalvõistluseks rohelise tule. Finaalis olid jäisemad võistlusolud kui hommikul, oli kõva vastutuul ning oli keeruline oma parimat sooritust näidata,\" ütles Maasikmets. Rauni ootab nüüd ees World Rookie Tour finaal Austrias Kaprunis.\n\nNeljandal võistluspäeval avas Eesti medaliarve Arlet Levandi, kes võitis poiste üksiksõidus kuldmedali. Marianne Must teenis naiste üksiksõidu vabakavas 82,06 punkti ning sai kahe kava kokkuvõttes 120,08 punktiga 17. koha.\n\nMurdmaasuusatajatest ei pääsenud vabatehnikasprindi kvalifikatsioonist edasi ükski Eesti suusataja. Kõige napimalt jäi edasipääsust puudu Holger Altmäel, kes kaotas viimasena edasi pääsenud itaallasele Alex Serafinile 0,05 sekundiga.\n\nLaskesuusatamise tavadistantsil olid Eesti noored hädas laskmisega. Kõige paremat lasketäpsust näitas Eliisabet Bremann, kes sai kahe trahviringi juures 44. koha (38.31,2).\n\nReedel pannakse olümpiafestivalile punkt. Võistlustules on mäesuusataja Laur Mägi, kes on hommikul stardis paralleelslaalomis, laskesuusatamise segateates on stardis Eliisabet Bremann, Laura Lobjakas, Henri Kesa ja Karl Rasmus Tiislär ning murdmaasuusatamise segateates lähevad rajale Õnnela Rodendau, Eliisabet Kool, Holger Altmäe ja Olle Ilmar Jaama.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Lumelaudur Lissel Raun sai teist päeva järjest noorte olümpiafestivalil neljanda koha, olles neljapäeval võistlustules naiste pargisõidus.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe uudis läbi ning loo sellele fantaasiarikas ja pikk lause, mis võiks uudist tutvustada.\n\n## Pealkiri:\n\nUSA lahtiste võitja naaseb pikalt vigastuspausilt\n\n## Põhitekst:\n\n\"Mängin eeloleval nädalal Hispaanias Marbella turniiril. Ma tahan pärast kõiki neid kuid võistlustulle naasta ja usun, et nüüd on selleks õige aeg,\" kirjutas Thiem ühismeedias.\n\n\"See on minu jaoks olnud väga raske periood. Olen väga kaua oodanud väljakule astumist ja võistlemist, kuid nagu teate, oli mul palju tagasilööke. Tean, et tippvormi saavutamine võtab aega, kuid olen selle nimel valmis kõvasti tööd tegema,\" lisas Thiem.\n\nRandmevigastusega kimpus olnud Thiem mängis viimati möödunud aasta juunis, kui Mallorca turniiri teises ringis andis ta 5:2 seisul loobumisvõidu prantslasele Adrian Mannarinole (ATP 61.).\n\nMallorca turniiril naaseb väljakule ka kolm suure slämmi üksikmänguturniiri võitnud Stanislas Wawrinka (ATP 232.), kes jalavigastuse tõttu mängis viimati mullu märtsis Katari lahtistel.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "2020. aastal USA lahtised võitnud Dominic Thiem (ATP 50.) teatas ühismeedias, et naaseb pärast kümnekuulist võistluspausi taas väljakule.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu artikli sisuga ja loo sellele pika lausega sissejuhatus, mis köidab lugeja tähelepanu.\n\n## Pealkiri:\n\nŽalgiris palkab uueks peatreeneriks Leedu rahvuskoondise juhendaja\n\n## Põhitekst:\n\nTänavust hooaega alustas Žalgiris Martin Schilleri juhendamisel, ent kehvade tulemuste tõttu vallandati austerlane oktoobri keskel. Uueks peatreeneriks palkas klubi sloveenlase Jure Zdvoci, vahendab Delfi Sport.\n\nLeedu meedia teatel sõlmib Žalgiris Kazys Maksvytisega suvel mitmeaastase lepingu. 44-aastane leedulane jätkab ühtlasi Leedu koondise juhendajana, keda ootab sügisel ees korvpalli Euroopa meistrivõistlused. Žalgiris pole ametlikult siiski uudist kinnitanud.\n\nKlubitasandil töötas Maksvytis alates 2019. aastast VTB Ühisliiga klubi Permi Parma peatreenerina, kuid lahkus sealt pärast Ukrainas lahvatanud sõda.\n\nVarasemalt on Maksvytis juhendanud ka erinevaid Leedu noortekoondiseid. 2008. aastal tüüris ta U-16 koondise Euroopa meistriks, seejärel tuli 2010. aastal EM-kuld ka U-18 vanuseklassis. Aasta hiljem tuli Leedu U-19 maailmameistriks ja punkti pani Maksvytis 2012. aastal U-20 vanuseklassi Euroopa meistritiitliga.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Kaunase Žalgirise korvpallimeeskonda hakkab alates suvest juhendama Leedu rahvuskoondise peatreener Kazys Maksvytis, kellega Žalgiris sõlmis mitmeaastase lepingu.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu artikli sisuga ja loo sellele pika lausega sissejuhatus, mis köidab lugeja tähelepanu.\n\n## Pealkiri:\n\nVon der Leyen: EL ei luba Venemaal sanktsioonidest mööda hiilida\n\n## Põhitekst:\n\n\"See oleks ühepoolne otsus ja selge lepingurikkumine,\" kommenteeris von der Leyen Venemaa nõudmist maksta naftatarnete eest rublades.\n\n\"See oleks kaitse hiilida mööda sanktsioonidest. Me ei lase sanktsioonidest mööda hiilida. Aeg, mil energiat sai kasutada meie väljapressimiseks, see on möödas,\" ütles von der Leyen.\n\nVenemaa president Vladimir Putin käskis Vene gaasi müügi lääneriikidele viia üle rublapõhisele arveldamisele. Putin käskis valitsusel ja keskpangal luua nädala jooksul süsteem, mis võimaldaks gaasi ostjatel omandada Vene siseturult rublasid.\n\n40 protsenti Euroopa gaasist pärineb Venemaalt.\n\nSaksamaa kommunaalteenuste ühendus (BDEW) kutsus neljapäeval Berliini üles välja töötama lahendusi, et olla valmis, kui Venemaa peaks tarned peatama. Berliin kuulutas neljapäeval ka välja 16 miljardi euro suuruse energiapaketi.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Euroopa Komisjoni president Ursula von der Leyen ütles neljapäeval, et Moskval ei lubata sanktsioonidest mööda hiilida. Kreml nõuab nafta- ja gaasitarnete eest rubladega maksmist.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe uudis läbi ning loo sellele fantaasiarikas ja pikk lause, mis võiks uudist tutvustada.\n\n## Pealkiri:\n\nVettel võib ka hooaja teisest etapist eemale jääda\n\n## Põhitekst:\n\nAston Martini meeskond kinnitas neljapäeval, et neljakordne maailmameister Vettel pole veel esitanud negatiivset koroonatesti, mis võimaldaks tal reisida Saudi Araabiasse ja osaleda eeloleval etapil.\n\nJuhul kui Vettel ei suuda reedeks anda negatiivset koroonatesti, asendab teda Nico Hulkenberg, kes sai Bahreinis toimunud avaetapil 17. koha. \"Me veel ei tea, kas ta (Vettel - toim) võistleb. Mina olen igal juhul valmis ja ootan oma võimalust,\" ütles Hulkenberg vormel-1 sarja kodulehele.\n\nUPDATE: Sebastian Vettel has not yet returned the required negative COVID test to fly to the #SaudiArabiaGP. Nico Hülkenberg will be in Jeddah to deputise for Seb if necessary. We will delay our final decision until Friday to provide Seb every opportunity to race.\n\n— Aston Martin Aramco Cognizant F1 Team (@AstonMartinF1) March 24, 2022\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Vormel-1 hooaja avaetapi positiivse koroonaproovi tõttu vahele jätnud Sebastian Vettelit ähvardab samal põhjusel eemale jäämine ka Saudi Araabia etapist.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe artikli pealkirja ja sisu. Kasuta oma loomingulisi võimeid, et koostada detailne ja põhjalik ühelauseline sissejuhatus sellele uudisele.\n\n## Pealkiri:\n\nKaris: NATO peab loobuma Venemaa suhete põhiaktist ja selle piirangutest\n\n## Põhitekst:\n\n\"Nagu äsjasel NATO tippkohtumisel kokku lepiti, on liitlaste kaitsevõime ja heidutuse kiireloomuline tugevamaks muutmine ainus tee, sellele pole alternatiivi. See kehtib eriti meie piirkonna, kui ka kogu NATO idatiiva kohta,\" ütles Karis Brüsselis kohtumisel Poola presidendi Andrzej Duda, Leedu presidendi Gitanas Nauseda ja Läti presidendi Egils Levitsiga.\n\n\"Idatiiva kaitsevõime tugevdamine tähendab alalist ja tugevdatud NATO kohalolekut meie piirkonnas. Vajame tugevdust nii maal, vees kui õhus,\" lausus Karis. Allianss peaks Eesti riigipea sõnul selgelt loobuma NATO-Venemaa suhete põhiaktist ja selle piirangutest.\n\nLisaks diplomaatilistele ja majanduslikele meetmetele peavad NATO liikmesriigid president Karise sõnul jätkama Ukraina toetamist sõjalise abiga. \"Seda saame ja peame NATOs tegema nii kahepoolelt kui kõik üheskoos. Eriti kui Venemaa jätkab julma agressiooniga sõjategevuse süvendamist Ukrainas,\" ütles ta.\n\nSelleks, et sanktsioonide mõju oleks veelgi tugevam on Karise sõnul vaja üleilmset riikidevahelist koostööd.\n\n\"Venemaa tuleb lõigata ära võimalikest alternatiivsetest turgudest. Selleks on vaja rahvusvahelist koostööd, et Venemaal oleks võimatu varasid varjata ja sanktsioonidest kõrvale hiilida. See hõlmab Hiinat, aga ka Pärsia lahe riike ja teisi, kes peavad pardal olema,\" lausus Karis.\n\nPresident Karis märkis veel, et sanktsioonidest tingitud negatiivsete mõjude vähendamiseks, peaks Euroopa Liit ja Ameerika Ühendriigid uuesti kaaluma võimalust jõuda omavahel vabakaubanduslepingu sõlmimiseni.\n\n\"Euroopa ja Ameerika ettevõtted kaotavad praeguses kriisis palju ja me peame leidma viise, kuidas leida nende jaoks uusi alternatiivseid ärivõimalusi. Kokkulepe Euroopa ja USA vahel võimaldaks paremini konkureerida ülejäänud maailma suurte turgudega,\" lausus riigipea.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "NATO peab tugevdama oma idatiiba ning loobuda tuleb NATO-Venemaa suhete põhiaktist ja selle piirangutest, ütles vabariigi president Alar Karis.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Pärast artikli pealkirja ja põhiteksti lugemist kasuta oma loovust, et koostada sisutihe ja pikk sissejuhatav lause.\n\n## Pealkiri:\n\nJalgpalli maailmameister visati Türgi tippklubi koosseisust välja\n\n## Põhitekst:\n\n\"Meie esinduskoondise mängijad Mesut Özil ja Ozan Tufan arvati meeskonnast välja,\" teatas Fenerbahce lakooniliselt ühismeedia vahendusel. Fenerbahce eitas Türgi meedias levinud teooriat, et mängijad visati koosseisust välja seetõttu, et nad ei suuda mängijatele palka maksta. \"Kuulujutud, et Mesut Özil enam ei mängi, kuna klubi pole talle palka maksnud, ei vasta tõele.\"\n\nFenerbahce president Ali Koc ütles mullu novembris, et Özil on klubis õnnetu. \"Mesut on õnnetu, sest ta ei mängi regulaarselt. Ta peab keskenduma rohkem oma mängule ja vähem oma äriplaanidele. Ta peab Fenerbahce edusse võimalikult palju panustama,\" ütles Koc, vahendab Eurosport.\n\nEndine Londoni Arsenali ja Madridi Reali poolkaitsja Özil liitus Fenerbahcega 2021. aasta jaanuaris ja on esindusmeeskonna kapten. 27-aastane Ozan Tufan on Fenerbahce ridadesse kuulunud alates 2015. aastast ning on 65 korral esindanud Türgi rahvuskoondist.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Saksamaa jalgpallikoondisega 2014. aastal maailmameistriks tulnud Mesut Özil visati seni teadmata põhjustel koduklubi Fenerbahce ridadest välja.", "role": "assistant" } ]