Datasets:

---

TalTechNLP

/

alpaca_composite_summarization_et

like 0

Follow

Laboratory of Language Technology at Tallinn University of Technology 24

[ { "content": "Loe artikli pealkiri ja sisu, seejärel loo pikk ja põnev lause, mis võiks olla artikli sissejuhatus.\n\n## Pealkiri:\n\nKolm vastuseta väravat löönud Manchester City võitis Inglismaa liigakarika\n\n## Põhitekst:\n\nKüllaltki ühepoolses kohtumises asus neljakordne Inglismaa liigakarikasarja võitja Manchester City mängu juhtima 18. minutil, kui City väravavahi pikk pall ette leidis ründaja Sergio Agüero. Argentiinlane tõstis palli külma kõhuga üle Arsenali väravavahi, viies kõrgliiga liidrid 1:0 juhtima.\n\nMängu teine värav sündis 58. minutil, kui Kevin De Bruyne'i nurgalöögist suunas Ilkay Gündogan palli Manchester City kapteni Vincent Kompany jalale, kes palli ühe puutega David Ospina selja taha saatis.\n\nSeitse minutit hiljem vormistas David Silva mängu lõppskoori, kui saatis Danilo läbisöödu järel palli kitsa nurga osavalt alt Arsenal väravasse, tehes nõnda seisuks 3:0.\n\nManchester City jaoks on tegemist nende viienda liigakarikaga. Eelmine liigakarikasarjavõit pärineb 2016. aastat, kui finaalis võideti penaltiseeria järel Liverpooli.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Inglismaa liigakarikasarja finaalis alistas Manchester City 3:0 Londoni Arsenali, võites seeläbi klubi esimese karika Pep Guardiola käe all.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe artikli pealkirja ja sisu. Kasuta oma loomingulisi võimeid, et koostada detailne ja põhjalik ühelauseline sissejuhatus sellele uudisele.\n\n## Pealkiri:\n\nHannes Soomeri hooaja avaetapp lõppes kukkumisega\n\n## Põhitekst:\n\n16-ringilist sõitu alustas 20-aastane eestlane hästi ning oli avaringi lõpuks kerkinud 20. stardipositsioonilt kuus kohta. Kahjuks tegi Soomer võistluse kolmandal ringil, raja 11. kurvis sõiduvea, mille tagajärjel kukkus ning kuna tema Honda mootorratas sai löögi Michael Canducci Kawasakilt, siis tuli sõit katkestada. Eestlasel endal õnnestus õnneks olukorrast pääseda vaid parema jala põrutusega.\n\nSoomeri ja Canducci kokkupõrke järgselt peatati sõit punase lipuga. Korduvstardis võttis liidrikoha sisse 2017. aasta Supersport klassi meister Lucas Mahias (Yamaha) ning hoidis seda lõpuni. Hooaja avaetapi teine koht läks Randy Krummenacher´ile (Yamaha) ning kolmikvõidu kindlustas Yamahale Sandro Cortese.\n\n\"Kindlasti ei ole etteaste, millega võiks rahul olla. Mootorratta seadistamisega ei teinud kogu nädala jooksul väga suuri samme, kuigi proovisime väga palju ja väga erinevaid suundasid. Enne Taid tuleb kogu kogutud info üle vaadata ja mingi plaan teha, et sellises kohas enam ei oleks. Suured tänud meeskonnale, kõik panustasid 100%, mõned nädalavahetused lihtsalt on sellised,\" võttis Soomer mitterahuldava tulemusega lõppenud hooaja avanädalavahetuse kokku.\n\nHannes Soomeri MM-hooaeg jätkub kuu aja pärast, kui 23.–25.märtsini sõidetakse Tais.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Eesti aja järgi pühapäeva varastel hommikutundidel sõideti Austraalias, Phillip Island ringrajal mootorrataste ringrajasõidu klassi Supersport hooaja avaetapp.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe uudis läbi ning loo sellele fantaasiarikas ja pikk lause, mis võiks uudist tutvustada.\n\n## Pealkiri:\n\nUSA meedia: Vene häkkerid tungisid talimängude korraldajate arvutitesse\n\n## Põhitekst:\n\nLõuna-Korea on varem teatanud, et uurib mitme olümpiaga seotud veebilehe ja ülekandesüsteemi tegevushäireid mängude avatseremoonia päeval 9. veebruaril.\n\nWashington Post kirjutas, et Vene sõjaväeluureteenistusel (GRU) õnnestus võtta veebruari algul enda kontrolli all 300 olümpiamängude korraldamisega seotud arvutit. Selle tulemusena ei saanud paljud pealtvaatajad avatseremooniale ostetud pileteid printida ning jätsid avaüritusel oma istekohad tühjaks.\n\nLehe andmeil tungisid GRU häkkerid Lõuna-Korea arvutite ruuteritesse ja paigaldasid neisse sellist tüüpi \"pahavara\", mis võimaldas neil andmeid koguda ja võrgu tööd halvata. Venelased kasutasid seejuures Põhja-Korea internetipakkujat, et jätta mulje Pyongyangist lähtuvast küberrünnakust, lisas Post.\n\nArtiklis tsiteeritud Ühendriikide ametnikud ei osanud öelda, kas häkkerid pahavara aktiveerisid, kuid nende sõnul on küberrünnak mängude vastu, kust Vene koondis jäeti riikliku dopinguprogrammi olemasolu tõttu eemale, murettekitav.\n\nMõned analüütikud usuvad, et küberrünnak oli mõeldud karistusena selle keelu eest.\n\nRahvusvaheline Olümpiakomitee (ROK) lubas olümpialipu all mängudele võistlema 168 puhtaks peetavat Vene sportlast. Pyeongchangi taliolümpiamängud lõppesid pühapäeval.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Vene sõjaväeluurajad murdsid kümnetesse Pyeongchangi taliolümpiamängude korraldajate arvutitesse ja püüdsid kujutada oma tegevust Põhja-Korea kätetööna, vahendas USA meedia pühapäeval luureallikatele viidates.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe artikli pealkiri ja sisu, seejärel loo pikk ja põnev lause, mis võiks olla artikli sissejuhatus.\n\n## Pealkiri:\n\nLingardi võiduvärav kukutas Chelsea viiendaks\n\n## Põhitekst:\n\nAntonio Conte hoolealused asusid kiirrünnaku järel kohtumist juhtima 32. minutil, kui täpne oli ka nädal keskel Meistrite liigas Barcelona vastu skoorinud ääreründaja Willian. Külalised jõudsid kohtumist juhtida seitse minutit, sest 39. minutil suutis endine Chelsea ründaja Romelu Lukaku hästi kombineeritud rünnaku järel mänguseisu viigistada. 15 minutit enne kohtumise lõppu sai Lukaku kirja ka resultatiivse söödu, kui paremalt äärelt antud tsenderduse realiseeris peaga väravaks Jesse Lingard.\n\n2:1 võiduga oma endise klubi üle kerkis Jose Mourinho juhendatav Manchester United liigatabelis taas teisele kohale. Hooaja seitsmenda kaotuse saanud Londoni Chelsea langes tänaste tulemuste järel viiendale kohale. Tabeliliidrina jätkab 72 punkti kogunud Manchester City.\n\nTulemused:\n\nCrystal Palace – Tottenham Hotspur 0:1\n\nManchester United – Chelsea 2:1\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Inglismaa jalgpalli kõrgliiga 28. vooru põnevuskohtumises alistas Manchester United kodus valitseva meistri Londoni Chelsea 2:1.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe artikli pealkiri ja sisu, seejärel loo pikk ja põnev lause, mis võiks olla artikli sissejuhatus.\n\n## Pealkiri:\n\nVõimsa viimase veerandi teinud Eesti alistas kodus Iisraeli\n\n## Põhitekst:\n\nKui esimesel veerandil võidutsesid külalised numbritega 19:17, siis teises veerandis pani Eesti oma paremuse maksma ja läks mängu 37:33 juhtima. Kolmas veerand möödus üsna tasavägiselt, kui Eesti lubas üheksapunktilise edumaa Iisraelil vaid kolmele vähendada ning viimasele veerandile mindi Eesti napil 56:53 juhtseisul. Neljandas veerandis Iisraeli jõud rauges ja vastastest 13 punkti rohkem visanud Eesti vormistas enda alagrupiturniiri teise võidu.\n\nEesti resultatiivseim oli 16 punkti visanud Sten Olmre, kelle 12 punkti tulid kolmepunktivisetest. Olmrest ühe punkti vähem viskas Janar Talts, kelle kontole kogunes 15 punkti ja 10 lauapalli. Kapten Kristjan Kangur sai kirja 14 punkti ja kuus lauapalli. Vastaste parim oli 12 punkti visanud Jake Cohen.\n\nTänase tulemusega on Eesti koondis H-grupis kogunud kuus punkti. Eelnevalt on kirja saadud võit Suurbritannia vastu ning kaotused Iisraelilt ja Kreekalt võõrsil. Alagrupis on Eestil pidada veel kaks kohtumist: 29. juunil mängitakse Suurbritanniga võõrsil ja kolm päeva hiljem Kreekaga kodus. Grupist pääsevad järgmisesse ringi kolm paremat.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Eesti korvpallikoondis alistas MM-valiksarja neljandas kohtumises Iisraeli skooriga 78:62 (17:19, 20:14, 19:20, 22:9).", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Vaata läbi uudise pealkiri ja tekst ning loo loov sissejuhatav lause, mis haakub artikli sisuga.\n\n## Pealkiri:\n\nKehra ja Serviti võtsid Balti liigas napid, aga tähtsad võidud\n\n## Põhitekst:\n\nKehralased vajasid koduväljakul Leedu meistri vastu võitu, et säilitada šanss pääsuks veerandfinaali. Algus midagi head ei tõotanud, sest jäädi 0:4 taha, kuid siis algatas Nikita Jermaševitš tagaajamise. Valgevenelasest pommitaja viskas kodumeeskonna neli esimest väravat ja poolaja keskpaigas oli jalul 7:7 viik.\n\nTasavägine mäng jätkus vaheajavileni, mil tablool särasid numbrid 14:14. Kehra sai teisel pooltunnil juba kolmega ette, ent lubas siis leedukatel seitse vastuseta väravat visata ning viimast kuut minutit alustati 22:26 kaotusseisus. Siis järgnes aga võimas seeria – kogu mängu heas hoos olnud Jermaševits, Abdel Djalil Machou, uuesti Jermaševitš ja siis David Mamporia tabasid ning mänguseis oli 26:26.\n\nPool minutit enne lõppu sai Kehra kaitses palli kätte, peatreener Kaupo Liiva võttis mõtlemisaja. \"Leppisime liikumise kokku ja viisime selle ellu – Mamporia riputas söödu väravavahiala kohale ning Machou viskas selle viimasel sekundil õhust sisse,\" kirjeldas Liiva kohtumise lõpuhetki.\n\n\"Algus tuli raskelt, aga saime mängurütmi ja kontrolli kätte. Teisel poolajal hakkasime eduseisus rabistama, ent võitlesime korralikult ja lõpp oli ikka võimas. Ka publik aitas kaasa, viimase rünnaku ajal tehti sellist lärmi, mida tahaks kogu aeg saalis kuulda. Emotsionaalne ja väga vajalik võit,\" lisas kehralaste juhendaja.\n\nJermaševitši arvele jäi lõpuks kümme väravat, Dmõtro Jankovski lisas neli, Machou ja Anton Borovski kolm tabamust. \"Nikita oli täna tõesti hea, juhtis mängu ja viskas ise täpselt. Aga kogu meeskond tegutses terviklikult ja hästi, eraldi peab lõpuminutite eest esile tõstma ka väravavaht Mikola Naumi,\" kiitis Liiva.\n\nKehrat ootab järgmisel laupäeval põhiturniiri viimane ja samas tõeline play-off mäng, kui võõrustatakse Vilniuse VHC Šviesat. Hetkel on leedukatel seitse ja eestlastel viis punkti ning sügisel jäi Kehra võõrsil nelja väravaga alla. Seega vajatakse vähemalt viieväravalist võitu ning sedagi, et Riihimäe Cocks päev hiljem kodusaalis Šviesa alistab. Cocks on alagrupivõidu kindlustanud, teisena lõpetab Dragunas ja kolmandana Dobele Tenax.\n\nPõlvas oli Serviti pea terve kohtumise Zaporožje ZTR-i vastu tagaajaja osas ning sai pärast 1:0 eduseisu uuesti ette alles 54. minutil. Viimased kümme minutit seisuga 7:3 enda kasuks kallutanud põlvalased said vajaliku 24:22 (9:10) võidu. Carl-Eric Uibo viskas Serviti kasuks kuus, Kristjan Muuga ja Anatoli Tšezlov neli väravat. Vastastest oli võimsas hoos Andrei Akimenko kümne tabamusega.\n\n\"Olime hädas karistusvisetega – neli esimest katset seitsmelt meetrilt ebaõnnestusid,\" tunnistas Serviti peatreener Kalmer Musting. \"Seegi jättis meid pidevalt tagaajaja ossa, aga samas tegime hetkevormi arvestades korraliku esituse. Tehnilist praaki oli vähe, meeskondlik kaitse toimis suurepäraselt ning mängijatest tasub esile tõsta väravavaht Eston Varuski ja vigastusest paranenud kaitsetugisamba Indrek Neeme head mängu.\"\n\nBalti liiga B-alagrupis jõudsid põhiturniirimängud tänasega lõpule. Serviti sai esikoha 16 punktiga, edestades sama saagi kogunud Minski SKA-s tänu paremale väravate vahele. ZTR lõpetas 14 ja viimasena veerandfinaalipääsme saanud Kaunase Granitas-Karys seitsme silmaga. Riia Celtnieks kogus viis ja HC Tallinn kaks punkti.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Käsipalli Balti liiga põhiturniiril peeti pühapäeval kaks kohtumist, kus mõlemad Eesti klubid mängu viimastel minutitel endi kasuks kallutasid. Põlva Serviti alistas Zaporožje ZTR-i 24:22 (9:10) ja võitis seeläbi B-alagrupi ning HC Kehra/Horizon Pulp&Paper sai jagu Klaipeda Dragunasest 27:26 (14:14).", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu artikli sisuga ja loo sellele pika lausega sissejuhatus, mis köidab lugeja tähelepanu.\n\n## Pealkiri:\n\nEesti noored vehklejad valmistuvad Haapsalus Euroopa meistrivõistlusteks\n\n## Põhitekst:\n\nSotši Euroopa meistrivõitlustel (2–11. märts) lähevad rajale järgmised Eesti edetabelite liidrid:\n\nNoormehed\n\nJuuniorid: Ruslan Eskov, Andzej Gedzo, Ilian Bobrov ja Klim Gusarov. Peatreener: Sergei Bobrov.\nKadetid: Jaron Kiiroja, Leon Gedzo, henrik priimägi ja Erik Simin. Peatreener Juhan Salm.\n\nNeiud\n\nJuuniorid: Karoliine Loit, Andra Talen, Carmen-Lii Targamaa ja Sandra Skoblov. Peatreener: Meelis Loit.\nKadetid: Carmen-Lii Targamaa, Sandra Skoblov, Kärol-Liina Glinkin ja Madli Palk. Peatreener Meelis Loit.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Sel nädalal toimus Haapsalus Eesti noorte Sotši EM-i ettevalmistuslaager. Väga head sparringut pakkusid koondislastele erinevate Eesti klubide sportlased ja Soome parimad noorvehklejad.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Pärast artikli pealkirja ja põhiteksti lugemist kasuta oma loovust, et koostada sisutihe ja pikk sissejuhatav lause.\n\n## Pealkiri:\n\nToomas Sildam: lisaks presidendile pangem tähele ka teisi kõnelejaid\n\n## Põhitekst:\n\nEesti on kõnelenud. Lasteaialastest presidendini. Ka tantsides, nagu näiteks tegid videoklipis Lääne-Harju politseinikud oma jaoskonna ees ja koridorides. Ka lipuvärvides salle monumentideks valatud suurkujudele kaela sidudes. Ja mis parata, demokraatlik Eesti on kõnelenud ka ühe tõrvikurongkäigu või lõunapiirile sõitnud alkoralli ekipaažide kaudu.\n\nPresidendi eilsest iseseisvuspäeva juubelikõnest ERM-is on juba palju räägitud-kirjutatud, ja seda tehakse veel. Aga olgem ka teiste meile kõnelenute nägijad ja kuuljad.\n\nMuidugi oli 24 . veebruariga seotud kõnedes palju, isegi väga palju ajalugu ja tagasivaadet 100-aastase Eesti teele. Siin tuleb meelde Joonas Hellerma intervjuusaate \"Plekktrumm\" hiljutine külaline, 20 aastat Eestis elanikud semiootik ja tõlkija Daniele Monticelli. Lennart Meri \"Hõbevalge\" itaalia keelde tõlkinud Monticelli paneb tähele, et eestlastel on risk pigem jääda minevikku kinni ja klammerduda ka minevikku, mida pole kunagi olnud, mis on idealiseeritud.\n\nJa ta soovitas, et kui me suudaksime mõelda rohkem sellele, mis võiks meid tulevikus ühendada, mida me tahame veel saavutada, siis läheks Eestil teine ja hoogsam käik uuesti sisse.\n\nPangem nüüd tähele, et Eesti 100. sünnipäev andis meile uudissõna \"estovaatilisus\". See võiks tulla laiemalt käibele nii nagu tulid lõimumine ja taristu ega peaks jääma unustusse nagu penipaun, mida pakuti eestikeelse vastena toidukarpi tähistavale sõnale doggie bag.\nEstovaatiliseks nimetas Eesti innovaatilist omanäolisust meie luterliku kiriku peapiiskop Urmas Viilma. 24. veebruari jutluses Paides ütles ta, et estovaatilisus tähendab tema jaoks vastutustundlikku uuenduslikkust, millega kaasneb innovaatilises arendustegevuses teadliku vastutuse võtmine rahvusliku pärandi, identiteedi, keskkonna, kultuuri, kõige selle eest, mis aitab säilitada uuenduste käigus oma nägu.\n\nViilma iseseisvuspäeva jutluses oli ka üllatav ladvaõuna kujund, aga mitte keelatud vilja tähenduses. \"Eesti rahvuslikuks edulooks on kahtlemata meie haridussuutlikkus ja uuendusmeelsus, mis on lubanud valmida meist Euroopa 500-aastase reformatsiooniõunapuu ladvaõuna,\" rääkis peapiiskop.\nViilmale sekundeeris omal moel kindral Riho Terras. Kaitseväe paraadi kõnes meenutas ta, et juba praegu on ajateenistuses küber-ajateenijad, kes tänu oma ettevalmistusele ja nutikusele suudavad Eestit kaitsta küberruumis ning järeldas: \"Meie innovatsiooni veduriks on kogu Eesti ühiskond.\"\nEnt peapiiskopi „reformatsiooniõunapuu ladvaõun“ on sama meeldejääv nagu parlamendi spiikri Eiki Nestori ütlemine 24. veebruari päikesetõusu lipuheiskamisel Toompeal – \"Eesti, sa oled aabits ja rehkendus.\"\nVõi siseminister Andres Anvelt eile varahommikul Narvas, kus päike tõuseb 15 minutit varem kui Tallinnas. Vabadus on meie iseolemise ja hakkama saamise vundament, muutus jõuminister kujundlikuks ning selgitas siis, et vabadus tähendab ka otsimist ja otsustamist, ka võimalust eksida ja uuesti tõusta. Ja tema soov Eesti 100. sünnipäeval oli lihtne: hoidkem Eestit sama omakasupüüdmatult, nagu me usume, et Eesti võiks hoida meist igaühte.\nOli väga sümpaatne, kuidas Tallinna reaalkooli abiturient Mathias Kübar otsis eile hommikul Toompeal peetud kõnes vastust, mida noored saaksid Eestile anda. Kõige tähtsam on eestluse pärandamine oma lastele ja lastelastele, see viib Eestit edasi ja aitab riigil püsida veel sajandeid, kõneles abiturient. Noorte ja Eesti kohta tegi ta kena tähelepaneku: \"Sada on meie jaoks alles algus.\"\nTegelikult peaks see olema algus meie kõigi jaoks.\nÄäremärkusena. 24. veebruarist jäi tugevalt meelde, et NO99 taastas olulise traditsiooni, mis möödunud aastal korraks soiku jäi – presidendi vastuvõtu kontserdi või etenduse lõpetab Lydia Koidula ja Gustav Ernesaksa \"Mu isamaa on minu arm\". Seda hingekraapivat tunnet, mis tekib lauldes Eesti ja eestluse mitteametlikku hümni, lihtsalt tuleb iseseisvuspäeval kogeda.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Presidendi Eesti Rahva Muuseumis peetud ja televisioonis näidatud juubelikõne sai palju tähelepanu ja saab veel. Aga olgem ka teiste meile kõigile kõnelenute nägijad ja kuuljad, kirjutab ajakirjanik Toomas Sildam.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe hoolikalt uudise pealkiri ja sisu ning kirjuta artiklile pikk sissejuhatav lause, kasutades oma kujutlusvõimet.\n\n## Pealkiri:\n\nMaaja Bratka sai võidumängus kirja kaksiduubli\n\n## Põhitekst:\n\nDuquesne Dukes sai USA üliõpilasliigas NCAA võõrsil 76:73 jagu St. Bonaventure (8-21) naiskonnast. Eestlannast ääremängija Kadri-Ann Lass kogus 37 minutiga üheksa punkti (kahesed 2/6, kolmesed 1/3, vabavisked 2/4), 11 lauapalli, ühe korvisöödu, ühe bloki ja kaks isiklikku viga, kirjutab Korvpall24.ee.\n\nDuquesne’i parim oli 27 punkti visanud Chassidy Omogrosso, kolm neidu said kirja võrdselt 10 punkti.\n\nPrantsusmaa teises liigas oli Montbrison koduplatsil 72:66 parem Toulouse’ist. Eestlanna Maaja Bratka sai 39 minutiga kirja 16 punkti (kahesed 8/15, kolmesed 0/1), 10 lauapalli, neli korvisöötu, ühe bloki, viis pallikaotust ja kolm isiklikku viga.\n\nMontbrisoni poolel viskas Patricia Bright parimana 20 punkti ja Viviane Adjutor lisas sarnaselt eestlannale 16 silma.\n\nMontbrison (10-8) on liigatabelis viiendal kohal, seekordne vastane Toulouse (13-4) on neist ees, kolmandal real.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Laupäeval käisid kahes maailma eri otsas väljakul kaks Eesti naiskorvpallurit, kui nii Kadri-Ann Lass kui ka Maaja Bratka teenisid võidud.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe uudis läbi ning loo sellele fantaasiarikas ja pikk lause, mis võiks uudist tutvustada.\n\n## Pealkiri:\n\nKäidi klubi liigub esiliiga suunas, Kauberi oma tiitli suunas\n\n## Põhitekst:\n\nTalvises üleminekuaknas Fulhamist Ross Countysse laenule siirdunud ning oma profikarjääri debüütmängus 90 minutit mänginud ja nädal tagasi 59. minutil väljavahetatud Käidi mänguaeg jätkus kahanevas trendis. Täna sekkus ta St. Johnstone'i vastu platsile 55. minutil, kirjutab Soccernet.ee.\n\nKohtumise mõlemad väravad löödi avapoolajal ning mõlema autoriks oli St. Johnstone'i poolkaitsja Murray Davidson. Võõrustajad saidki seega 2:0 võidu.\n\nViimasel kohal olevat Ross Countyt lahutab eelviimasest positsioonist kolm punkti.\n\nWalesi kõrgliigas jälgis Kevin Kauber pingilt, kuidas järjekordse tiitli suunas liikuv The New Saints alistas võõrsil 1:0 Connah's Quay meeskonna.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Kolmest Ühendkuningriigis pallivast Eesti jalgpallurist käis pühapäeval platsil vaid Mattias Käit.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Pärast artikli pealkirja ja põhiteksti lugemist kasuta oma loovust, et koostada sisutihe ja pikk sissejuhatav lause.\n\n## Pealkiri:\n\nRobert Valge viskas kaotusmängus lähima jälitaja vastu 19 punkti\n\n## Põhitekst:\n\nAlgviisikus platsile saanud Valge tõi 34 minutiga 19 punkti (kahesed 8/11, kolmesed 1/6, vabavisked 0/2), kaks lauapalli, kaks korvisöötu, kolm pallikaotust ja kaks isiklikku viga, kirjutab Korvpall24.ee.\n\nKahe tiimi peale viskas eestlasest rohkem punkte vaid võitjate parimana 20 silma ja 11 lauapalli kirja saanud Anton Savitski.\n\nLiigatabelis hoiab sponsornime Grupo De Santiago Automocion (9-13) kandev Valge koduklubi 16 meeskonna hulgas 10. kohta, Megacalzado Ardoi (8-14) on nende lähimaks jälitajaks.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Hispaania tugevuselt neljandal liigatasemel tõusis eestlasest tagamängija oma tiimi resultatiivseimaks, kui Burgose duubelmeeskond pidi võõrsil vastu võtma 69:84 kaotuse Megacalzado Ardoi nimeliselt meeskonnalt.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu artikli sisuga ja loo sellele pika lausega sissejuhatus, mis köidab lugeja tähelepanu.\n\n## Pealkiri:\n\nEesti jalgpallur teenis Venemaa esiliiga karikavõistlustelt pronksmedali\n\n## Põhitekst:\n\nKüprosel peetud turniirist sai osa 16 meeskonda ja Riia oli ainus külalisesineja, kuid häbisse ei jäädud. Alagrupis kohtuti Samara Krõlja Sovetoviga (1:0 võit), FK Tšaikaga (1:0) ja Voroneži Fakeliga (0:1), kuid kuuest punktist piisas, et alagrupi võitjana edasi pääseda. Vaštšuk mängis alagrupimängudes vastavalt 45, 21 ja 45 minutit, vahendab Soccernet.ee.\n\nPoolfinaalis tuli vastaseks Vladivostoki Lutš-Energia ja Riia sai oma turniiri suurima kaotuse, alla jäädi seisuga 0:3. Pronksimängus suudeti Jaroslavli Šinnik aga 1:0 alistada. Vaštšuk mängis poolfinaalis 90 ja viimases mängus 73 minutit. Turniiri võitis kõrgliigast osalema tulnud Jekaterinburgi Ural.\n\nRiia jääb veel nädalaks Küprosele laagrisse, Läti kõrgliigahooaeg algab eeldatavasti märtsi keskel.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Läti kõrgliigas mängivad Riia FC ja Bogdan Vaštšuk said kahe hooaja vahel võimaluse end testida Venemaa esiliiga karikaturniiril.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe hoolikalt uudise pealkiri ja sisu ning kirjuta artiklile pikk sissejuhatav lause, kasutades oma kujutlusvõimet.\n\n## Pealkiri:\n\nVormel-1 masinad võivad hakata sõitma Vietnami tänavatel\n\n## Põhitekst:\n\n\"Ma arvan, et saate võidusõidu Vietnamis,\" sõnas 87-aastane britt oma Londoni kontoris ajakirjanikele korraldatud kohtumisel. \"Nad ei ole minu teada veel lepingut teinud. Aga kui tehakse, siis jääb see ilmselt kahe aasta kaugusele.\"\n\nVarasemalt on olnud juttu ka Taist, kuid sellest asja ei saanud. Vietnam on aga oluline turg vormel-1 sarja ühele peasponsorile Heinekenile. Samuti on Ecclestone'i sõnul lubanud ideele õla alla panna Vietnami valitsus.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Kauaaegne vormel-1 kommertsõiguste omanik ja endiselt sarjaga seotud olev Bernie Ecclestone ütles, et tõenäoliselt lisandub etappide hulka Hanoi tänavasõit.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe uudis läbi ning loo sellele fantaasiarikas ja pikk lause, mis võiks uudist tutvustada.\n\n## Pealkiri:\n\nOjamaa lõi Ungaris värava\n\n## Põhitekst:\n\nKogu kohtumise kaasa teinud Zlidnise koduklubi Ferencvaros naasis Ungari naiste kõrgliiga talvepausilt 2:1 võiduga Györi üle. Kõik väravad löödi teisel poolajal, vahendab Soccernet.ee.\n\nGyör oli veel vähemalt enne mängu liidrikohal oleva Ferencvarosi lähim jälitaja ning nüüd on naiskondade vahel 11 punkti. MTK naiskonnal on võimalus vooru lõpuks tõusta Györist punktiga mööda.\n\nHenrik Ojamaa mängis HNK Gorica duubelmeeskonna eest kaasa sõprusmängus Lučko duubelmeeskonna vastu. Gorica võitis 4:1 ning ühe värava lõi ka Ojamaa. Paar tundi varem peetud esindusmeeskondade mäng jäi 0:0 viiki.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Doonau jõe äärsetes riikides pallivatest eestlastest olid pühapäeval võistlustules Inna Zlidnis ja Henrik Ojamaa.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe hoolikalt uudise pealkiri ja sisu ning kirjuta artiklile pikk sissejuhatav lause, kasutades oma kujutlusvõimet.\n\n## Pealkiri:\n\nSoul: Põhja-Korea on valmis USA-ga kõnelusi pidama\n\n## Põhitekst:\n\nPõhja-Korea delegatsioon nõustus kohtumisel Lõuna-Korea presidendi Moon Jae-iniga sellega, \"et Koreade vahelised läbirääkimised ja Põhja ning USA suhted peaksid paranema koos\", teatas Mooni kantselei ehk Sinine Maja avalduses.\n\nPyongyang on korduvalt teatanud valmisolekust eeltingimusteta kõnelusi pidada, kuid Washington on seadnud tingimuseks konkreetsete sammude astumise tuumaprogrammist loobumise suunas.\n\nPyeongchangi taliolümpiamängude lõputseremooniaga seoses viibivad Lõuna-Koreas nii Põhja-Korea kaheksaliikmeline delegatsioon kui ka USA delegatsioon eesotsas presidendi tütre Ivanka Trumpiga.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Põhja-Korea on \"vägagi valmis\" Ühendriikidega kõnelusi pidama, ütles Souli Sinise Maja teatel Lõuna-Koreas taliolümpiamängude lõputseremoonial osalev Pyongyangi delegatsioon.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe hoolikalt uudise pealkiri ja sisu ning kirjuta artiklile pikk sissejuhatav lause, kasutades oma kujutlusvõimet.\n\n## Pealkiri:\n\nRuussaar: presidendi kõne andis kohvinurgale mitu head tsitaati\n\n## Põhitekst:\n\nRuussaare sõnul tulenes riigipea ja presidendi kantselei enda poliitilisest otsusest pöörata kõnes tähelepanu võimalikult paljudele Eesti kihtidele, inimestele, erinevatele spetsialistidele.\n\n\"See oli nii kõnes, nii vastuvõtul. Mulle jäi sellest kõnest küll paar väga head tsitaati kõrvu,\" tõdes Ruussaar.\n\nRumm nõustus Ruussaarega, et presidendi kõne oli hea. \"Vaatasin üle ka selle, mida me Anvar Samostiga rääkisme presidendi esimesest aastapäevakõnest aasta tagasi. Ja siis me rääkisime aasta tagasi, et tegelikult oli kõne korralik, aga president kukkus läbi kohvinurga testis ehk kui homme saavad inimesed tööl kokku kolleegidega, siis ma arvan, et selles kõnes ei olnud ühtegi nii selgelt välja tulnud mõtet või kujundit, millest inimesed räägiksid. Ma kardan, et kohvinurgas räägitakse homme ikka rohkem kleitidest, glamuurist ja kõigest sellest, mis presidendi teksti ümbritses,\" arvas Rumm.\n\nRuussaare sõnul oli aga presidendi kõnes väljend \"nõudlik rahulolematus\", mis tegelikult võikski olla kohvinurga üks teemasid.\n\"Inimesed on nõudlikult rahulolematud oma riigiga, oma ülemustega, oma alluvatega ja nii edasi,\" rääkis Ruussaar.\n\nRummu sõnul tõi president näiteks eelmisel aastal oma kõnesse uue mõiste - komberuum, mida ka tegelikult natuke pruugiti, kuid käibesse see siiski ei läinud.\n\n\"Tänavuse Kersti Kaljulaidi kõne pluss oli kindlasti see, et see oli järjepidev, sest näiteks sõna komberuum märkis ta korra ka kõnes ära, kuigi see üldkäibesse ei ole läinud. Kiitus selles mõttes presidendile, et kui vaadata tema eelmise aasta kõiki olulisemaid teemasid - perevägivald, koduvägivald, kodanikuühiskonna areng, siis need teemad ta käis sel aastal oma tekstis ka järjepidevalt üle ja see näitab, et ei ole nii, et esimesel aastal noore presidendina, noore tiimijuhina, midagi panid paberile ja unustasid ära. Tegemist on järjepideva süstemaatilise tööga, mis riigipea puhul on kindlasti väga tunnustamistväärt,\" arvas Rumm.\n\nRuussaar mõtestas enda jaoks nõudliku rahulolematuse lahti nii, et kui me oleme nõudlikult rahulolematud, siis me tahame saada jõukamaks, me tahame, et me elu oleks lihtsam, parem.\n\n\"Aga pagan, kuidas sa saad jõukamaks kui su elu tehakse läbi maksude keerulisemaks, kui ei saa teha abikaasaga ühisdeklaratsiooni, kui on vaja laste trennimaksud abikaasaga ära jagada, et saada maksuametilt natuke tulumaksu tagasi. See ongi nõudlik rahulolematus,\" nentis Ruussaar.\n\nRummu sõnul märkis aga näiteks Andrus Ansip, et president kritiseeris oma kõnes liiga vähe valitsust.\n\n\"Kersti Kaljulaid ütles poole lausega, et Eesti riik on läinud segasemaks, keerulisemaks ja ei räägi ainult maksudest ja siis läks oma jutuga üle e-riigi peale. Ja see oli hea näide sellest, et president hoolega hoidub ametisolevat valitsust kritiseerimast. See oli tema selge valik. Sellega võib nõus olla, võib mitte nõus olla, aga täiesti teadlikult ebalennartmerilikult ei hakanud ta valitsust ründama,\" tõdes Rumm.\n\nRummu sõnul on kõne puhul oluline alati ka see, keda tsiteeritakse.\n\n\"Tema eelmise aasta kõne tsitaadivalik oli suhteliselt juhuslik, seal olid Eesti kirjandustegelased nagu Friedebert Tuglas ja Ernst Enno ja ainsa poliitikuna selline tegelane nagu Otto von Bismarck, kes on legendaarne 19. sajandi Saksa poliitik. Eilses kõnes president asetas end täiesti teadlikult oma eelkäijate õlgadele. Rõhutatult tsiteeris erinevaid varasemad Eesti riigivanemaid ja presidente - August Reid, Konstanin Pätsi, Jaan Tõnissoni, Arnold Rüütlit, Lennert Merit ja Toomas Hendrik Ilvest. Püüdis võimalikult laiaks vedada selle listi oma eelkäijatest, kellele ta oma kõnes viisakalt tugines,\" märkis Rumm.\n\nRuussaare sõnul oli Kesti Kaljulaidi kõnes ka hea väljend \"kohaliku hetke kuningad\", mis võiks samuti olla teemaks kohvinurgas.\n\n\"President viitase sellega kohalike omavalitsustegelaste ja kohalike omavalitsuste suutmatusele täita oma kohustusi inimeste ees ehk siis kohaliku hetke kuningad on suurepärane kujund,\" märkis Ruussaar.\n\nRumm nõustus ja avaldas lootust, et seda nähtust natuke loksutab palju kritiseeritud omavalitsusreform, mis on igati vajalik ja põhjendatud.\n\n\"President küll sellesse KOV-i teemasse sisse ei läinud. Selle kõne kõige nõrgem koht oligi, et ta proovis end sidustada erinevate inimeste rühmadega, katta erinevaid teemasid ja sellel ei olnud keskset fookust. Minu jaoks kõige kesksema fookuse koht oli see, kus president mitte küll otsesõnu aga väga selgelt tuli tagasi oma esimeses kõnes olnud väärtuskonflikti juurde Eesti ühiskonnas ehk siis rääkis, et 21. sajandi eestlus peaks olema avatud eestlus. Kaitsekilbina kasutas Konstantin Pätsi kõnet 1922. aastast, kus riigivanem Konstantin Päts rääkis sellest, et talle käib närvidele kitsarinnaline šovinistlik rahvuslus, mis oli omane tsaari-Venemaale. Võib arvata, et Kersti Kaljulaid astus dialoogi EKRE ja EKRE valijatega, kes on kitsarinnalise rahvusluse poolt,\" nentis Rumm.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Vikerraadio saates \"Ruussaar ja Rumm\" leidis saatejuht Ainar Ruussaar, et presidendi aastapäeva kõne oli terviklikult hea ja andis ka paar head tsitaati, saatejuht Hannes Rumm seevastu ootas enda sõnul presidendilt motivatsioonikõnet.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe uudis läbi ja pane oma kujutlusvõime tööle, et välja mõelda üks korralik sissejuhatav lause sellele loole.\n\n## Pealkiri:\n\nBaunachile neljas järjestikune kaotus, Drellilt neli punkti\n\n## Põhitekst:\n\nMängu saatus otsustati ära suuresti juba esimesel poolajal, mille Baunach kaotas 38:55. Kuigi kolmandal veerandajal vähendati vahe kaheksale punktile, suutis Nürnberg kokkuvõttes eduseisu lõpuni hoida, vahendab Korvpall24.ee.\n\nHenri Drell sai 10,5 minutiks platsile ning viskas selle aja jooksul neli punkti (vabavisked 0/1, kahesed 2/2, kolmesed 0/1). Eestlane tegi ka ühe isikliku vea ja pallikaotuse.\n\nVõitjate parim oli 23 punkti ja kaheksa lauapalliga Robert Oehle. Dan Opplandi arvele jäi 12 silma ja kümme lauapalli. Baunachile tõi 19 punkti Tibor Taras, 17 silma lisas Louis Olinde.\n\nBaunach (5-19) paikneb liigatabelis viimasel kohal. Nürnberg (9-15) on kolme koha võrra eespool.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Saksamaa korvpalli esiliigas tuli Henri Drelli koduklubil Baunach Young Pikesil tunnistada tabeli 13. meeskonna Nürnberg Falconsi 79:91 paremust. Viimati tunti võidurõõmu 28. jaanuaril, kui võõrsil alistati Römerstrom Gladiators Trier 103:82.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe uudis läbi ning loo sellele fantaasiarikas ja pikk lause, mis võiks uudist tutvustada.\n\n## Pealkiri:\n\nHanno Velt ja Timmo Mõts võidutsesid Pärnu jõel\n\n## Põhitekst:\n\nMeistrivõistluste arvestusse kuuluva Open jääpiik klassi avasõidus asusid esikohale heitlema meeskonnakaaslased Hanno Velt ja Andre Park (mõlemad Beta) RedMoto tiimist, kes vahetasid mõned korrad omavahel kohti, kuid siis ütles Parki tehnika töölepingu üles ning selleks ajaks järgnevatega piisava vahe saavutanud Velt sai rahulikult võiduka lõpuni sõita. Teisena ületas lõpujoone Timmo Mõts (Yamaha, Sõmerpalu MK) ja kolmandana 2017 aasta SuperMoto Eesti meister Prants Pals (Kawasaki, Türi AMK).\n\nKuna Park teises sõidus tehnika puudumise tõttu ei osalenud, siis sai stardist kohe ette pääsenud Velt veidi rahulikumalt võtta ja ka sellest sõidust tuli kindel võit. Mõts oli taas teine ning kolmandaks sõitis end paar ringi enne lõpu Palsist möödunud avasõidu kuues mees Sven Vetkin (KTM, Vihur Motosport).\nKahe sõidu tulemusena sai etapivõidu Velt (50 punkti), teine oli Mõts (44 p) ja kolmas Pals (38 p).\n\nEelmise aasta MX A jäänaela klassi Eesti meister Timmo Mõts alustas tänavust aastat samuti edukalt, kui ta võttis mõlemast sõidust kindlad võidud. Avasõidus heitlesid teisele kohale eelmise hooaja teine mees Ivo Laur (Kawasaki, Linnamäe krossiklubi) ja Andre Park. Viimati nimetatu kihutas teisena mitu ringi ja Laur proovis temast mitu korda mööduda ning ühel katsel ta ebaõnnestus ja kukkus. Hoolimata sellest suutis Laur konkurendi taas kinni püüda ning sõidu lõpuosas ise teiseks tõusta.\n\nKuna Parki tsikkel lõpetas jääpiigi sõidus töölepingu, siis osales ta MXA teises sõidus Velt'i tsikliga ning seekord võttis ta Mõtsi järel ja Lauri ees kindla teise koha.\n\nMXA etapi esikolmik oli Pärnus seega Mõts (50 p), Park ja Laur (mõlemad 42 p). Samades sõitudes osalenud MX125 klassis moodustasid esikolmiku Kairo Katkosilt (KTM, RedMoto Racing, 50 p) ning võrdselt 42 punkti kogunud Mattias Graumann (KTM, Pärnu MC) ja Hans-Arvet Tilk (KTM, Märjamaa SK).\n\nEesti karikavõistluste klassis Quad haaras esimeses sõidus stardist liidrikoha eelmise aasta quadide motokrossi Euroopa meister Kevin Saar (Honda, Pärnu MC), kes avaringil uljalt lumevalli sõitis ning mitu konkurenti pääsesid temast mööda. Sõitu juhtis seejärel mitu ringi Martin Filatov (Honda, Kagu MK), kuid Saar sai ta lõpuks kätte ning tõusis ise esimeseks ja võitis ka sõidu. Kolmandana ületas lõpujoone Martti Lübik (Yamaha).\n\nTeisest sõidust kujunes lõpuks totaalne loterii, kuna sõidu jätsid esikohalt tehnilistel põhjustel pooleli esmalt Saar ja siis Filatov. Sõidu liidriks tõusnud avasõidu neljas Martin Adamson (Husqvarna, RedMoto Racing) pidi samuti tõrkuva tehnika tõttu pooleli jätma, kuid ta suutis oma quadi lõpuks ise üle lõpujoone lükata ja sai kirja 7. koha. Võidukihutamise võitis lõpuks Kalev Must (Yamaha, MK K&K) Rando Lannusalu ja Ivar Praksi (mõlemad KTM, Estonian Supermoto Racing Team) ees.\n\nKahe sõidu tulemusena võitis Must (41 p), kellele järgnesid 38 punkti kogunud Filatov ja Saar.\n\nQuadidega koos sõitnud ATV arvestuses võitis ainus osaleja Sergei Ivanov (Kawasaki, Saku MK).\n\nKülgvankritel võitsid Pärnus mõlemad sõidud Renee Reinu ja Maurice Lina (KTM, Kose AMK). Kui avasõidus tuli meestele võit suhteliselt kergelt, siis teises pidid nad esikoha duellis esmalt ka vallis käima ning mitu kohta langema. Sõidu lõpuks suutsid nad siiski eessõitjatest mööduda ja esimesena lõpetada.\n\nAvasõidus järgnesid võidumeestele Hannes Veski ja Ermo Mirjam (AYR-KTM, AYR Racing Team) ning Sverre Lamp ja Karl Albert Kasesalu (AYR-KTM, Saku MK). Viimases sõidus olid teised taas Veski ja Mirjam ning kolmandad Urmas Sugasep ja venelane Dmitri Rodionov (KTM, Sõmerpalu MK), kes avasõitu tehnilistel põhjustel ei pääsenud.\n\nKokkuvõttes said Reinu/Lina (50 p) ja Veski/Mirjami (44 p) järel kolmanda koha teise sõidu neljandad Lamp/Kasesalu (38 p).\n\n85cc ja 65cc avasõidus heitlesid viimaste kurvideni Joosep Pärn (KTM, Pärnu MC) ja Kenneth Nurja (Husqvarna, AYR Racing Team) ning seekord oli napilt parem Pärn, kes suutis konkurendi rünnakud edukalt tõrjuda. Kolmandana ületas lõpujoone Kermo Kaldma (Suzuki, MK Sinilind). Teises sõidus juhtis pikalt Nurja, kuid Pärn suutis oma paremuse taas sõidu viimases osas maksma panna ja võttis ka siit võidu. Kolmas oli taas Kaldma.\n\nKahe sõidu kokkuvõttes oli esikolmik seega Pärn (50 p), Nurja (44 p) ja Kaldma (40 p).\n\n65ste arvestuses võitis mõlemad sõidud Gregor Kuusk (Husqvarna, RedMoto Racing), teine oli Karl Hunt (KTM, Viljandi VMK) ja kolmas Lauri Koppel (KTM, Lääne MK).\n\nKohalikele Pärnu karikatele võistelnud MXHobi ja Veteranid 40+ mõlemad ühiskihutamised võitis Hobi klassi parim Alex Vetkin (TM, Vihur Motosport), kus talle enda arvestuses järgnesid kummaski sõidus Peeter Volokitin (Yamaha, Pärnu MC) ja Hannes Hansman (Kawasaki, MX Racing Team).\n\nVeteranides ei leidunud aga vastast kohalikule motolegendile Jüri Makarovile (Honda, Pärnu MC), kes oli avasõidus üldarvestuses teine ning viimases kolmas. Vetarenides järgnes tema klubikaaslane Ain Randmaa.\n\nKõige väiksemas 50cc klassis võitis võistluse Leslie Puller (Husqvarna, Pärnu MC, 50 p), teine oli Frankie Lvovs (Husqvarna, Vihur Motosport, 44 p) ja kolmas Tom Johann Volmerson (KTM, RedMoto Racing, 40 p).\n\nJuhul, kui lähima paari nädala jooksul rohkem etappe ei korraldata, on ka Pärnu tulemused tänavuste Eesti meistri- ja karikavõistluste lõppseisuks.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Eesti Vabariigi sajandal sünnipäeval sõideti selle aasta esimene motojääraja Eesti meistri- karikavõistluste etapp, kus meistrivõistluste klassides olid parimad Hanno Velt ja Timmo Mõts.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Vaata läbi uudise pealkiri ja tekst ning loo loov sissejuhatav lause, mis haakub artikli sisuga.\n\n## Pealkiri:\n\nSaksamaa treener: arvasime, et vaatame finaali kodunt, aga siin me oleme\n\n## Põhitekst:\n\nSakslased asusid pisut enam kui kolm minutit enne lõppu 3:2 eduseisu, kuid venelased jõudsid 55 sekundit enne lõppu viigini ja võitsid lisaajal.\n\n\"Praegu on raske, sest meil on tunne, et me võinuks selle mängu võita, aga selline on hoki. Nii need asjad lihtsalt on,\" lausus Saksamaa treener Marco Sturm.\n\n\"Ma arvan, et me kõik mõtlesime, kuidas istume ja vaatame finaali kodunt, aga siin me oleme. Poisid lähevad hõbedaga koju ja nad peaks selle üle väga uhked olema.\"\n\nVärskete olümpiavõitjate eest mängis ka endine NHL-i täht Ilja Kovaltšuk. \"See oli kõige hullem mäng üldse. Kui saime paar minutit enne lõppu kaheminutilise karistuse, siis arvasin päriselt, et me ei tule olümpiavõitjateks.\n\n\"Alates sellest hetkest, kui olin viieaastane ja hakkasin hokit mängima, oli olümpiavõit minu vana isa ja ka minu unistuseks,\" lisas 34-aastane hokimees, kel kodus ka pronks Salt Lake City mängudelt 2002 ja kaks MM-tiitlit.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "PyeongChangi olümpiamängude ühe suurema üllatuse pakkus Saksamaa jäähokikoondis, kes jõudis ootamatult finaali ja oli lähedal isegi seal OSV võistkonna alistamisele.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Pärast artikli pealkirja ja põhiteksti lugemist kasuta oma loovust, et koostada sisutihe ja pikk sissejuhatav lause.\n\n## Pealkiri:\n\nAndrus Karnau: NO99 videolavastus oli mõjukam kui presidendi kõne\n\n## Põhitekst:\n\n\"Kes ei ole näinud, soovitan soojalt. Minu meelest oli see suurepärane. Seal oli terve hulk kujundeid, mille tähenduse saab iga inimene ise enda peas moodustada ja sellele väärtuse anda,\" märkis Karnau.\n\nKarnau sõnul oli 100. aastapäeva etendus leidnud konflkte juba eelnevalt.\n\n\"104 naisõiguslast nõudis, et NO99 juht ei tohiks osaleda selles lavastuses jne. Aga kui me seda etendust vaatame, siis ainuüksi sellest esimesest kaadrist saime aru, miks EKRE oli nii karmilt vastu sellele, et NO99 seda lavastab,\" ütles ta.\n\nKarnau sõnul algas lavastus kauni ja kõneka kujundiga, kus bussitäis koorilauljaid, kes olid teel ERM-i, olid jäänud ummikusse kinni ja see ummik ei olnud mitte liiklusummik ega lumevang, vaid tõrvikurongkäik, kus bussi ümbritses tihe inimeste sõõr, kes kõik kandsid tõrvikuid.\n\n\"Ainuüksi see kujund tõmbas sellele asjale tähenduse ja selgitas ka seda, miks Mart ja Martin Helme nii vihaselt olid vastu sellele, et Tiit Ojasoo kogu seda asja lavastaks,\" leidis Karnau.\n\nSaatejuht Ahto Lobjakas märkis, et ta ei ole seda instseneeringut näinud, kuid see, mida Karnau kirjeldas, haakub tema arust päris hästi nende suuremate poliitliste hoovustega, mis muuhulgas avaldusid möödunud nädala käigus ka presidendi kõnes ja peaministri kõnes, mis kõik kisuvad mõnevõrra ootamatult või mitteootamatult paremale - paternalistliku rahvuskonservatismi suunas.\n\n\"Ise küsimus on, miks seda teeb Jüri Ratas Keskerakonna juhina - sellel on omad põhjused ja seletused, aga ma arvan, et olulisem ja huvitavam on, miks kisub sinna Kersti Kaljulaid. Need põhendused ei piirdu ainult sellega, et tegemist on sisuliselt IRL-i presidendiga, kes on viimase aasta jooksul üritanud IRL-ile rohkem hingamisruumi luua, oma võimaluste piires,\" ütles Lobjakas.\n\nTema sõnul tundub see nihe paremale kirjeldavat üldist poliitilist strateegiat ja äratundmist poliitika paremas otsas.\n\n\"Rahvuskonservatism või need meeleolud on siin selleks, et jääda. Kui nüüd liikuda EKRE poole ja lasta EKRE-l defineerida seda poliitilist pinda, millel Eesti poliitika aset leiab ja on nihutanud end EKRE suunas lootusega osa nende häältest ära võtta. See strateegia on äärmiselt ohtlik, kui vaadata maailmakogemust. Esimese mõttena tuleb pähe, mida ütles Winston Churchill lepituspoliitika kohta enne Teist maailmasõda, kui lepitada üritati Hitlerit ja Saksmaad. Ta ütles, et lepitajad on nagu need, kes söödavad krokodilli lootuses, et see sööb nad viimasena ära. Ma arva, et me üsna täpselt tunneme ära selle, milline oht meid siin täna varitseb. Vaatame seda tõrviku rongkäiku, vaatame sümboolikat, vaatame teksti, mis tuleb EKRE-lt,\" leidis Lobjakas.\n\nLobjaka sõnul on vabariigi presidendi kõne šokeeriv kummardus selles samas suunas teatud lootuses, et kui EKRE krokodilli toita, siis sööb ta kõigepealt ära vasakpoolsed ja lubab parempoolsetel natuke kauem elada.\n\nKarnau sõnul tunnetavadki poliitikud seljanärviga, mis on valija meelsus ja ühiskonna ootused ja sellest tõukuvalt on nad ka positsioonid ja seisukohad võtnud.\n\n\"Poliitikud ongi piltlikult need, kel on kõrv maas ja kuulavad, kust kõmin tuleb. Kust need hääled peaksid tulema, ikka sealt, kust kõmin tuleb,\" arvas Karnau.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Raadio 2 saates \"Olukorrast riigis\" märkis saatejuht Andrus Karnau, et mõjukam kui presidendi aastapäeva kõne oli NO99 videolavastus.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Süvene uudise pealkirja ja sisu ning kirjuta sellele loole sisukas ja informatiivne sissejuhatus, mille pikkus on üks lause.\n\n## Pealkiri:\n\nKoondise paremkaitsjad said Skandinaavias mänguaega ja võidurõõmu\n\n## Põhitekst:\n\nKarl Mööli uus koduklubi, Taani esiliigas palliv HB Köge purustas oma viimases kontrollmängus enne hooaja teise poole jätku tugevuselt kolmandas liigas palliva Skovshovedi 5:1. Mööl tegi kaasa teise poolaja, vahendab Soccernet.ee.\n\nTaijo Teniste mängis kaasa kõik 90 minutit, kui Bergeni Brann alistas esiliigas palliva meeskonna Åsane 2:0.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Nii Karl Mööli kui ka Taijo Teniste koduklubid pidasid eile Skandinaavias treeningmänge.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Vaata läbi uudise pealkiri ja tekst ning loo loov sissejuhatav lause, mis haakub artikli sisuga.\n\n## Pealkiri:\n\nMinaškin piirdus suure slämmi turniiril ühe matšiga\n\n## Põhitekst:\n\nVastane sooritas Minaškini vastu ipponi, kui kohtumise algusest oli kulunud minut ja 46 sekundit.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Eesti judoka Grigori Minaškin kaotas Düsseldorfis peetaval suure slämmi turniiri avaringis austerlasele Laurin Böhlerile ja jätkama ei pääsenud.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Süvene uudise pealkirja ja sisu ning kirjuta sellele loole sisukas ja informatiivne sissejuhatus, mille pikkus on üks lause.\n\n## Pealkiri:\n\nMaide kodukeskkool Carmel Christian tuli osariigi meistriks\n\n## Põhitekst:\n\nMyles Pierre kogus võitjate poolel 28 punkti, seitse lauapalli, kuus vaheltlõiget ja viis korvisöötu, Donovan Gregory tõi 19 silma ja kaheksa lauapalli ja Maide asemel algviisikusse pääsenud Ford Cooper kogus 13 punkti ja üheksa lauapalli, kirjutab Korvpall24.ee.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Marten Maide keskkool Carmel Christian tuli laupäeval esmakordselt osariigi meistriks, kui NCISAA sarja finaalis alistati teisel lisaajal 74:72 Gaston Day meeskond. Eestlane pidi poolfinaalis saadud jalavigastuse tõttu mängu kõrvalt vaatama.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe uudis läbi ja pane oma kujutlusvõime tööle, et välja mõelda üks korralik sissejuhatav lause sellele loole.\n\n## Pealkiri:\n\nHiina kompartei teeb ettepaneku kaotada presidendi ametiaja piirangud\n\n## Põhitekst:\n\nSee annaks ametisolevale presidendile Xi Jinpingile võimaluse jääda riigipeaks ka pärast 2023. aastat.\n\nPartei keskkomitee tegi ettepaneku kustutada põhiseadusest säte, mis ütleb, et president \"ei tohi olla ametis rohkem kui kaks ametiaega järjest\", vahendas Xinhua. Üks ametiaeg on viis aastat.\n\nXi, kes on ka partei esimees, on olnud president alates 2013. aastast ja kehtiva põhiseaduse järgi peaks ta 2023. aastal tagasi astuma.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Hiina Kommunistlik Partei teeb ettepaneku kaotada presidendi ametiaja piirangud, teatas uudisteagentuur Xinhua pühapäeval.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu artikli sisuga ja loo sellele pika lausega sissejuhatus, mis köidab lugeja tähelepanu.\n\n## Pealkiri:\n\nSTATISTIKA | Läbi aegade suurimad taliolümpiamängud\n\n## Põhitekst:\n\nNeli aastat varem Šotsis osales 2780 inimest 88 riigist ja 2010. aastal Vancouveris võõrustati 2566 sportlast 82 riigist.\n\nLäbi aegade suurima koondise saatis olümpiale USA, kui lähetas Lõuna-Koreasse 242 sportlast. USA võitis PyeongChangist üheksa kulda, kaheksa hõbedat ning kuus pronksi. Temast edukamad olid vaid Norra, Saksamaa ja Kanada.\n\nKorraldajamaad esindas tänavustel olümpiamängudel 146 sportlast 15 erineval alal, mis on Lõuna-Korea esinduse rekord. Varasemalt on Šotsi taliolümpial osalenud 71 inimese suurune võistkond, kes osales kuuel erineval alal ja Vancouveris oli viiel erineval alal stardis 46 lõunakorealast.\n\nEsmakordselt osales taliolümpiamängudel kuus riiki: Ecuador, Eritrea, Malaisia, Kosovo, Nigeeria ja Singapur. Naiste osakaal olümpial on kasvanud, sest PyeongChangis oli võistlemas 1212 õrnema soo esindajat ehk 41,5%.\n\nOlümpiamängude ajal külastas Lõuna-Koread 31 riigijuhti ja valitsuse liiget 26 riigist, nende seas ka Eesti president Kersti Kaljulaid.\n\nKuigi pealtvaatajaid olid tribüünidel vähe, müüdi PyeongChangis rekordiliselt palju pileteid - täpsemalt 1 078 562 (100,9%), millest kohalikud ostsid 866 284 (80,3%).\n\nVabatahtlikke tuli mängude korraldamisele appi 14 202, kellest 30% olid mehed ja 70% naised. Noorim neist oli 17-aastane, sünniaastaga 2002 ja vanim 87, sündinud aastal 1932. Välismaalasi oli nende hulgas 860, kes esindasid 64 erinevat riiki.\n\nToitlustamist vajas 55 000 inimest, kellele 180 kogemustega kokka valmistas üle viie miljoni roa.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "23. taliolümpiamängud PyeongChangis on läbi aegade suurim talispordiüritus maailmas. 9.-25.- veebruaril toimunud olümpiamängudel jagati välja 102 medalikomplekti ja osales 2920 sportlast 92 riigist.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Vaata läbi uudise pealkiri ja tekst ning loo loov sissejuhatav lause, mis haakub artikli sisuga.\n\n## Pealkiri:\n\nZenjov murdis tagasi algkoosseisu ja sai tasuks väärika tulemuse\n\n## Põhitekst:\n\nEelmises kahes mängus pingilt alustanud Zenjov kuulus täna vasakpoolkaitsjana algkoosseisu ja vahetati pingile 82. minutil, vahendab Soccernet.ee.\n\nLegia jagab nüüd punktidega liidrikohta Bialystoki Jagielloniaga, Cracovia on 11. kohal. Esikaheksasse pääsemisest lahutab neid seitse punkti.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Sergei Zenjovi koduklubi Krakowi Cracovia viigistas Poola kõrgliigas koduväljakul vooru eel liidrikohta hoidnud Varssavi Legiaga 0:0.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Vaata läbi uudise pealkiri ja tekst ning loo loov sissejuhatav lause, mis haakub artikli sisuga.\n\n## Pealkiri:\n\nPlaanitavatel jääteedel peatatakse jääteedega ristuv laevaliiklus\n\n## Põhitekst:\n\nLaevaliikluse peatatakse Virtsu-Kuivastu laevateest põhja, Rohuküla-Heltermaa laevateest lõunasse ja Triigi-Sõru laevateest itta jääval Väinamere alal ning Munalaiu-Kihnu jäätee alal.\n\nVeeteede amet on juba sulgenud laevaliikluse mandri ja Vormsi saare vahel, et maanteeamet saaks teha ettevalmistusi sinna jäätee rajamiseks.\n\nSeni on avatud ainult Haapsalu-Noarootsi jäätee, ühtki teist jääteed Eesti merealal avatud ei ole.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Maanteedeamet kavandab Väinamerel kolme ja Kihnu väinas ühe jäätee avamist, mistõttu veeteede amet peatab ööl vastu esmaspäeva teedega ristuva laevaliikluse.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu artikli sisuga ja loo sellele pika lausega sissejuhatus, mis köidab lugeja tähelepanu.\n\n## Pealkiri:\n\nTÄNA | Eesti korvpallikoondis võõrustab Iisraeli\n\n## Põhitekst:\n\nSamad meeskonnad olid vastamisi ka esimeses omavahelises kohtumises novembris ja siis jäi Iisrael Tel Avivis kindlalt peale 88:68.\n\nÜleeile peetud mängudes kaotas Eesti võõrsil Kreekale 75:87 ja Iisrael sai kodus jagu Suurbritanniast 82:75.\n\nPärast kolme vooru on Kreekal kolm, Iisraelil kaks, Eestil üks ja Suurbritannial null võitu. Edasi valikturniiri järgmisesse faasi jõuab aga neljast meeskonnast kolm.\n\nTänaste mängude järel jätkatakse MM-finaalturniiri piletijahti alles juuni lõpus. Eestil seisavad veel ees kohtumised võõrsil brittide ja kodus kreeklastega.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Eesti meeste korvpallikoondis peab täna neljanda mängu MM-valiksarjas, kui kodus kohtutakse Iisraeliga. Mäng algab Saku Suurhallis kell 17.00.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Vaata läbi uudise pealkiri ja tekst ning loo loov sissejuhatav lause, mis haakub artikli sisuga.\n\n## Pealkiri:\n\nNele-Eva Steinfeld. Joonas lähetati Berliini\n\n## Põhitekst:\n\nEesti Vabariigi 100. sünnipäeva-aastal pudenevad huultelt argipäevaga võrreldes veelgi enam laused Eesti kultuuri maailma viimisest, tugeva kultuurilise identiteedi tunnetamisest või Maarjamaa asetamisest maailma muusikakaardile. Vaagitakse tehtu üle, patsutatakse tegijatele tunnustavalt õlale, koostatakse lehekülgede kaupa kultuuripoliitika uusi arengusuundi ning sätitakse eesmärke ja latte. Sõnapaariga \"Joonase lähetamine\" seostuvad paljudel ilmselt samad mõtted ja tunded – need õilsad ja sügavad, rahvusjuurteni ulatuvad, sest Rudolf Tobiase ja kogu Eesti muusikaloo esimese ja suurima oratooriumi ristitee on paljudel mälus tallel. Puuduliku ettevalmistusaja ja kidura esituskoosseisu tõttu läbi kukkunud esiettekande järel Leipzigis (1909) elas \"Joonase\" käsikiri kaheksakümmend aastat vaikivat elu, saades vaid haruarva jupikese kõlamise au. Näiteks 1913. aastal õnnistati \"Sanctusega\" sisse Estonia teatrimaja. Pilt pildi järel sai suurteos taas kõlajõu ning 1989. aastast peale on seda esitatud üle paarikümne korra. Algul Peeter Lilje ja hiljem Neeme Järvi ning Arvo Volmeri lavavägede juhtimisel. Tõsi, välismaal sagedamini kui Eestimaa pinnal.\n\nVardo Rumesseni poolt restaureeritud \"Joonase\" esimest terviklikku ettekannet Peeter Lilje dirigeerimisel 1989. aastal ei unusta küll vist ükski saalisviibija ega ka Estonia fuajees treppidel trügija, keda istekohaga ajaloolisel hetkel ei õnnistatud. Võimsate helide tormis taasavastas publik justkui pooleks sajandiks maapõue peitunud jändrikud kohakuuluvuse juured ja ühes sellega eestlaseks olemise enesekindluse. Sellest peale on Tobiase suurteos kujunenud kultuurilise kestvuse märgiks, mis kasvõi alateadlikult seostub rahvale Eesti kultuuriliste väärtuste taasteadvustamise ja püsimajäämisega. Mis võinuks siis olla Eestile tema sajandal sünnipäeval parem kingitus kui mitte \"Joonase\" väärikas ettekanne ERSO ja Neeme Järviga maailma ühes parimas saalis – Berliini kontserdimajas – , olles samal ajal ka pidulik kultuuriline külakost, mille eestlased saksa publiku jaoks kaasa võtsid.\n\n1821. aastal esialgu teatrisaaliks ehitatud Berliini üks parima akustikaga saale, mis kontserdisaalina tegutseb alles mõnedkümned aastad, mahutas Tobiase kaljurahnu mõõtmetega teose allakirjutanu kõrvade jaoks esimest korda täielikult ära. Kodune Estonia on alati selleks puhuks nii umbes poole jagu liiga kitsukeseks jäänud. Kohtusin Neeme Järviga Berliinis \"Joonase\"esimese proovi vaheajal ning tõdesime üheskoos, kuidas teos Berliini toredas saalis ometigi kogusuuruses vabalt kõlada sai. \"Uut kontserdisaali Tallinnas minu silmad kahjuks ei näe. Meie klassikaline muusika kaotab väga palju sellega, et meil ei ole seda kuskil teha. Lükkame ikka aasta edasi, ehitame teid ja spordikeskusi, aga peaks midagi tegema ka meie muusikakultuuri arenguks,\" lausus Järvi. Suuremõõtmelistest kooridest tunneb maestro samuti puudust. \"Lätlased oskavad oma kooritraditsioone austada ja neil on suurepärane koor \"Latvija\", aga eestlased ainult arvavad, et oleme koorimaa. Ei ole. Me oskame hästi laulupidusid teha, aga suuri professionaalseid koore meil praegu ei ole. Kuid lätlastega on Berliinis muidugi tore koos laval olla mõlema riigi 100 sünnipäeva-aasta puhul.\"\n\nÕhtuse suursündmuse valmistas samal päeval menukalt ette lõunamuusikakontsert, kus ERSO kontsertmeister Triin Ruubel esitas koos oma pianistist kaksikõe Kärt Ruubeliga Eesti heliloojate viiulimuusikat. Berliini publiku huvi oli ka kell 14 rohke, sest miks mitte veeta lõunapaus kõigepealt kohvitassi ja seejärel põneva muusika seltsis. Lisaks \"Joonasele\" oli Berliinis tänu Baltikumi festivalile enneolematus koguses Eesti muusikat ja artiste. Kontsert Arvo Pärdi muusikast, kus helilooja ise kohal oli, Maarja Nuut programmiga \"Une meeles\", Nordic Pulse ja Kristjan Järvi, Raivo Tafenau kvintett, noored muusikud Robert Traksmann ja Rasmus Andreas Raide ning Rahvusooper Estonia poistekoor ja Hirvo Surva. Kuid see pole veel kõik, sest märtsis kantakse kolmel õhtul ette Arvo Pärdi ja Robert Wilsoni suurprojekt \"Aadama passioon\". Millal küll selline kultuuridessant Euroopa ühte tähtsamasse muusikalinna jälle pääseb – kas veebruaris 2118?\n\nPöördudes tagasi \"Joonase\" juurde, oli see tõeliselt suurejooneline ettekanne, mis EV100 loos jääb kindlasti oluliseks kultuurimärgiks. Orkester kõlas avaramalt ja rikkamalt kui kodusaalis Estonias. Solistid Annely Peebo, Susanne Bernhard, Johann Tilli ja Dominik Wortig olid tasemel. Ain Anger Joonase rollis oli lausa vapustavalt hea. Parim, keda üldse võiks ette kujutada. Kui ettekande kallal norida, siis ebakõlasid leidus kooride partiis. Ent Cantus Domuse, Berliini toomkoori ja poistekoori jaoks oli tegu värske teosega, nii et olukord on mõneti vabandatav. Erilist värvi ja toredust andis ettekandele juurde Piret Aidulo orelipartii. See, et Berliini nõudlik ja kriitiline publik püsti seistes aplodeeris, ütleb mõndagi. Traditsioone ei hüljatud, sest ka Berliinis läks \"Sanctus\" kordamisele. Suure rahvahulga seast leidsin üles briti muusikakriitik David Nice'i, kes tõdes pärast teose esmakordset kuulamist, et on Tobiase atmosfäärilisest ja traditsioone austavast helikeelest vaimustatud ja et selline suurteos vääriks ettekannet Londonis maailma ühel suurimal klassikafestivalil \"BBC Proms\", mis toimub umbes 6000 inimest mahutavas Royal Albert Hallis.\n\nPole olemas võimatuid unistusi, vaid ainult piiratud ettekujutus võimalikkusest.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Eesti Vabariigi 100. sünnipäeva-aastal pudenevad huultelt argipäevaga võrreldes veelgi enam laused Eesti kultuuri maailma viimisest, tugeva kultuurilise identiteedi tunnetamisest või Maarjamaa asetamisest maailma muusikakaardile. Vaagitakse tehtu üle, patsutatakse tegijatele tunnustavalt õlale, koostatakse lehekülgede kaupa kultuuripoliitika uusi arengusuundi ning sätitakse eesmärke ja latte. Sõnapaariga \"Joonase lähetamine\" seostuvad paljudel ilmselt samad mõtted ja tunded – need õilsad ja sügavad, rahvusjuurteni ulatuvad, sest Rudolf Tobiase ja kogu Eesti muusikaloo esimese ja suurima oratooriumi ristitee on paljudel mälus tallel.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe uudis läbi ning loo sellele fantaasiarikas ja pikk lause, mis võiks uudist tutvustada.\n\n## Pealkiri:\n\nMeelis Oidsalu NO99 kontsertlavastusest: suurt üldistusjõudu või kunstilist iseväärtust sel polnud\n\n## Põhitekst:\n\nVahva lavastuslik element oli see, kui president laulis alustuseks kooriliikmeks kehastudes mitmehäälselt hümni. Inimlik, soe, demokraatlik žest.\n\nIlmselt on maitse küsimus, kas asjaolu, et kontsertetendus traditsioonilisel kujul üldse ära jäi ja see filmiga asendati, kedagi häirib või mitte, aga mulle on kõrva jäänud, et Teater NO99 valikut põhjendati kusagil sellega, et nemad suudavad Eesti Rahva Muuseumi ruumilahenduse kuidagi loovalt ära lavastada. Etenduse asendamine filmiga oli kindlasti lihtsamat teed minek.\n\nKeegi avaldas arvamust, et video kaotas ära distantsi seal kontserdil kohapeal viibijate ja kodus teleri ees olnute vahel. Mu arvates aga see valik pigem suurendas distantsi, kuna tegemist polnud otseülekande, vaid salvestuse ettemängimisega. Ma ei tundnud seda videot vaadates, et oleksin ses peos kuidagi osaline.\n\nFilm ise algas Teatri NO99 vääriliselt poliitiliselt ja provokatiivselt, näidati seda, kuidas NO99 näitlejat ja laulukoori vedav buss on ühte teise \"vabariigi aastapäeva etendusse\" – Sinise Äratuse tõrvikurongkäiku kinni jäänud; tõrvikurongkäiku, mis ju presidendi vastuvõtu ajaga samaaegselt Tallinnas toimus ja kus vähemalt fotode järgi oli üsna palju osavõtjaid. NO99 ei lasknud pidulistel unustada, et riigi peaväljakul toimub samal ajal üks teine etendus, mille ajaloolisi konnotatsioone me kuidagi poolhirmunult salgame.\n\nAga NO99 filmis läks edasi kõik üsna klišeelikult, sisuliselt oli tegemist rosoljega, mille komponentidest nii mõnigi oli liiga aimatav ja lihtne, ehk isegi populistlik. Läti odava õlle kuuspaki surumine Kristjan Jaak Petersoni kätte ei kanna mu arust mingit saja-aastase vabariigi väärilist üldistusjõudu.\n\nKõik need muusikapalad ja kohtumised, mis Teatri NO99 näitlejatega erinevate kultuurikandjatega ses videorännakus toimusid, olid ju südamlikud, aga NO99 enda trupi kohalolu neil kohtumistel polnud kuidagi motiveeritud. Jäi mulje, et trupp on neis tubades, kus viibiti, üleliigne. Kohati oleks tahtnud, et nad ei siiberdaks seal teiste inimeste ees.\n\nEks ta kokkuvõttes selline soust oli, igaühele midagi. Aga mingit suurt üldistusjõudu või kunstilist iseväärtust sel filmil pole. Visuaalselt kõige efektsem hetk filmist oli see metsaraiumise stseen, mis oli tehtud õudusfilmi võtmes ja mida on võimalik tõlgendada nii liigse hüsteeria kriitikana kui siira mure võtmes Eesti looduse käekäigu üle.\n\nSuurepärane ja liigutav oli hetk, kui telepilt läks korraks saali ja seal näidati inimesi, kes spontaanset üht laulu kaasa laulma olid hakanud. Ja noh, muidugi oli äge Ernesaksa \"Mu isamaa on minu arm\" ühislaulmine lõpetuseks. Vahva, et polnud võimalik vahet teha, kus lõpeb koor ja algab publik. Tekitas ühtsustunde.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Kuigi teatri NO99 loodud Eesti vabariigi 100. sünnipäeva kontsertlavastuses (filmis) leidus südamlikke ja liigutavaid hetki ning elemente, jäi sel vajaka üldistusjõust ja kunstilisest väärtusest, leiab Meelis Oidsalu oma kommentaaris Vikerraadiole.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Pärast artikli pealkirja ja põhiteksti lugemist kasuta oma loovust, et koostada sisutihe ja pikk sissejuhatav lause.\n\n## Pealkiri:\n\nKotsari koduülikoolile napp kaotus lisaajal, Nurger võitis koduväljakul\n\n## Põhitekst:\n\nSouth Carolina võitis esimese poolaja 32:25, aga kohtumise otsustavatel hetkedele oldi tagaajaja rollis. Eelviimasel sekundil tabas Hassani Gravett kolmepunktiviske ja viis mängu lisaajale. 1.21 enne lõppu oli seis veel 68:68 viigis, kuid järgmised korvid sai vaid Mississippi, kirjutab Korvpall24.ee.\n\nMaik-Kalev Kotsar teenis mänguaega koguni 37 minutit ning viskas selle ajaga 11 punkti (vabavisked 0/1, kahesed 5/10, kolmesed 0/1) ja kogus seitse lauapalli. Eestlase arvele jäi ka üks resultatiivne sööt, vaheltlõige ja viskeblokeering. Negatiivse poole pealt tegi ta kolm pallikaotust ja kaks isiklikku viga.\n\nVõitjate parimana viskas Lamar Peters 19 silma. Sama palju punkte tõi võõrustajate eest Hassani Gravett. Lisaks Kotsarile said 11 punkti kirja veel Felipe Haase ja Chris Silva, kellest viimane noppis ka 12 lauapalli.\n\nWichita State oli enda mängus pärast esimese poolaja lõppu napis 37:35 eduseisus. Siit edasi ei lastud vastaseid kordagi enam juhtima ega viigini ning teeniti kokkuvõttes küllaltki kindel võit.\n\nRauno Nurger pääses platsile kümneks minutiks, kuid selle aja jooksul punktiarvet ei avanud, olles eksinud oma ainsal kahepunktiviskel ja vabaviskel. Statistikasse jäi tema nimele üks lauapall, kaks korvisöötu ja üks isiklik viga.\n\nShaquille Morris tõi Wichitale 21 silma ja kümme lauapalli. Vastaste poolelt säras 28 punktiga Jahmal McMurray.\n\nSan Francisco Dons (17-14) pidi koduväljakul vastu võtma 61:64 kaotuse San Diego Toreroselt (18-12). Eestlane Taavi Jurkatamm teenis mänguaega kolm minutit ning sai statistikasse kirja vaid kaks isiklikku viga.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "USA korvpalli üliõpilasliigas NCAA sai napi võidu Rauno Nurgeri koduklubi Wichita State Shockers (23-5), olles koduväljakul 84:78 üle SMU Mustangsist (16-13). Maik-Kalev Kotsar võttis vastu aga kaotuse, kui South Carolina Gamecocks (15-14) pidi lisaajal tunnistama Mississippi State Bulldogsi (21-8) 72:68 paremust.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Pärast artikli pealkirja ja põhiteksti lugemist kasuta oma loovust, et koostada sisutihe ja pikk sissejuhatav lause.\n\n## Pealkiri:\n\nOM 2018 lõplik medalitabel\n\n## Põhitekst:\n\nRIIK KULD HÕBE PRONKS KOKKU\n1. Norra 14 14 11 39\n2. Saksamaa 14 10 7 31\n3. Kanada 11 8 10 29\n4. USA 9 8 6 23\n5. Holland 8 6 6 20\n6. Rootsi 7 6 1 14\n7. Lõuna-Korea 5 8 4 17\n8. Šveits 5 6 4 15\n9. Prantsusmaa 5 4 6 15\n10. Austria 5 3 6 14\n11. Jaapan 4 5 4 13\n12. Itaalia 3 2 5 10\n13. OSV* 2 6 9 17\n14. Tšehhi 2 2 3 7\n15. Valgevene 2 1 0 3\n16. Hiina 1 6 2 9\n17. Slovakkia 1 2 0 3\n18. Soome 1 1 4 6\n19. Suurbritannia 1 0 4 5\n20. Poola 1 0 1 2\n21. Ungari 1 0 0 1\n21. Ukraina 1 0 0 1\n23. Austraalia 0 2 1 3\n24. Sloveenia 0 1 1 2\n25. Belgia 0 1 0 1\n26. Hispaania 0 0 2 2\n26. Uus-Meremaa 0 0 2 2\n28. Kasahstan 0 0 1 1\n28. Läti 0 0 1 1\n28. Liechtenstein 0 0 1 1\n\n* Olümpiasportlased Venemaalt\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "*25. veebruari võistluspäeva lõpu seisuga (järjestatud võidetud kuldmedalite arvu järgi)", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe artikli pealkirja ja sisu. Kasuta oma loomingulisi võimeid, et koostada detailne ja põhjalik ühelauseline sissejuhatus sellele uudisele.\n\n## Pealkiri:\n\nMannima: mõtlesin, kuidas ma lõpuni jõuan\n\n## Põhitekst:\n\n\"Kõige parem, 28. koht, kindlasti peab olema rahul,\" sõnas ta pärast sõitu Eesti ajakirjanikele.\n\n\"Sõitsin esimese ringi ja mõtlesin, et täiesti uskumatu, nii raske oli, mõtlesin, kuidas ma lõpuni jõuan. Aga teadsin, et pean ikka kannatama ja läheb kergemaks. Ja tõesti, väga hästi läks edaspidi. Uuesti kiidan hooldemeeste tööd, väga head suusad olid.\"\n\nKuidas hooaeg edasi läheb, on veel lahtine. \"Arvan, et jõuame koju ja siis vaatame. Hooaeg veel kestab. Vaatame, sõidan võib-olla MK-etappe või Eestis mõned võistlused.\"\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Tatjana Mannima lõpetas PyeongChangi olümpiamängud oma tiitlivõistluste parima tulemusega ehk teenis 30 km ühisstardist klassikatehnikasõidus 28. koha. Kaotust võitnud Marit Björgenile kogunes küll üle tosina minuti.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe uudis läbi ning loo sellele fantaasiarikas ja pikk lause, mis võiks uudist tutvustada.\n\n## Pealkiri:\n\nInimõiguste ja vabaduseta ei säili Eesti riik, keel ega kultuur\n\n## Põhitekst:\n\nEesti iseseisvusmanifest, meie riigi alusdokument, kuulutas juba 100 aastat tagasi Eesti „iseseiswaks demokratliseks wabariigiks“, kus „kõik kodanikuwabadused, sõna-, trüki-, usu-, koosolekute-, ühisuste-, liitude- ja streikidewabadused, niisama isiku ja kodukolde puutumatus peawad kogu Eesti riigi piirides wääramata maksma.“\n\nTeisisõnu oli juba siis selge, et iseseisev Eesti saab olla ainult vaba ühiskonnaga, inimõigusi austav demokraatlikult valitsetud riik.\n\nÜhelt poolt on see iseseisvuse säilimise eeldus, sest riik on tugev, kui tema kodanikud on vabad. Teisalt on see kogu riigi mõtte eeldus, sest riigist ilma inimesteta pole ju mõtet rääkida. Riigi kui institutsiooni eesmärk on ju korraldada ühiskond nii, et inimestel oleks turvaline elada, pere luua, end teostada. Paremat moodust pole tänini leitud.\n\nKuid midagi on selle inimühiskonna korraldamise vormi juures veel. See miski, mis toob pisara silma, kui seisame laulukaare all; mis tekitab rõõmsa uhkusetunde, lugedes uudist maailmas ilma tegevatest Eesti leiutistest või inimestest; mis tekitab rõõmsat rahulolu ja väikest ootusärevust, nähes tänavail ja mujal EV100 sümboolikat.\n\nOma riigi juubeli puhul oleme uhked ja rõõmsad suuresti seetõttu, et mitte lihtsalt Eesti ei saa 100-aastaseks, vaid vaba Eesti. Eesti, mis on olnud vaba saama suureks vaimult, nagu unistas juba Jakob Hurt.\n\nOskame seda vabadust väärtustada, sest 20. sajandi teises pooles – mida peetakse üldiselt inimõiguste võidukäigu ajaks – oli Eesti okupeeritud. Irooniliselt oli meid okupeerinud riik üks neist suurriikidest, kes pärast Teise maailmasõja õudusi lõid loosungi „Never again!“ all uut maailmakorda. Maailmakorda, mille aluseks said ÜRO harta ja inimõiguste ülddeklaratsiooni põhimõtted, mille eesmärk ja mõte on tänini kindlustada rahu ja kõigi inimeste inimväärikus.\n\nEesti uue aastasaja alates tahaks, et me näeks seda selget ja lihtsat ühisosa, mõistaks, et Eesti riigi eesmärk ja ülesanne säilitada eesti keelt ja kultuuri ei ole teostatav ilma inimõiguste ja demokraatiata. Tahaks väga loota, et rünnakud inimõiguste ja vabaduste eest seisvate kodanikuühiskonna organisatsioonide, Eesti kohtunike sõltumatuse ja naiste valikuvabaduse vastu ning viha õhutamine teiste inimeste ja inimgruppide suhtes ei tuleks meiega kaasa uude sajandisse.\n\nSoovin, et liiguksime edasi jätkuva sooviga olla suured vaimult. Aga mitte ainult Skype’i ja Arvo Pärdi mõttes, vaid suured vaimult ka üksteise suhtes, piisavalt suured vaimult, et hoolida, et aktsepteerida ja väärtustada erinevusi ja eriarvamusi, piisavalt suured vaimult, et olla avatud ühiskond ja riik, kus igaüks saab olla tema ise ning piiriks ja punaseks jooneks on üldinimlikud väärtused, mitte kellegi rahvus, seksuaalsus või nahavärv. Just nagu ütleb iseseisvuse manifest.\n\nUue sajandi alates loodan, et oleme piisavalt suured vaimult ka selleks, et teadvustada oma väiksust ja inimloomuse olemust, mis sisaldab endas tumedamat poolt. Et me mõistaks, et vägivald ja kurjus eksisteerib inimloomuses ega ole seotud rahvuse või kultuuriga. Et me näeks, et teatud inimgrupi demoniseerimine on täpselt sama ohtlik, jabur ja väiklane, olenemata sellest, kas seda teeb islamiäärmuslane või end patriootlikuks nimetav poliitiline jõud; hoolimata sellest, kas see toimub 1930. aastate Saksamaal või toimub 2018. aasta Euroopas.\n\nLoodan, et me ei lubaks „helge tuleviku“ nimel otse või hiilivalt rünnata inimõigusi ja demokraatiat – seda, mis teeb Eestist vaba Eesti ja võimaldab säilitada meie keelt ja kultuuri.\n\nInimloomus kui selline ei ole ajas muutunud ega muutugi. Tume pool jääb, vägivald ja kurjus jääb. Aga meie võimuses on jätkata suunda selle poole, et mitte lasta pimedusel Baudelaire’i „kurjuse lillede“ kombel heade kavatsuste varjus võimust võtta.\n\nMa loodan, et me oleme piisavalt suured vaimult, et mõista, et Eestisse tulevad teistest rahvustest ja kultuuridest inimesed (olenemata sellest, mis põhjustel nad tulevad) on ennekõike samasugused inimesed, nagu me ise ja neil on, mida meie ühiskonda panustada. Üks selline grupp inimesi on Tartu Ülikooli rahvusvahelise õiguse ja inimõiguste magistriprogrammi üliõpilased, kellega täpselt aasta aega tagasi alustasime vabatahtlikku inimõiguste blogi projekti.\n\nNeile eri riikidest pärit noortele meeldis selle juures eriti mõte, et blogi oleks kingitus Eesti Vabariigi 100. aastapäeva puhul. Blogis ei ole küll päris sadat lugu inimõigustest, nagu algselt eesmärgiks seatud, kuid omajagu ikkagi on ning sellest semestrist alates on blogisse panustamas juba sama magistriprogrammi järgmise lennu tudengid, kes kingivad samuti Eestile oma aega, teadmisi ja kogemusi.\n\nMa loodan, et selle tulemusel kasvab vaikselt teadlikkus inimõigustest, avardub ja mitmekesistub arvamusmaastik, areneb arvamuse väljendamise ja arutelu kultuur, mis lubab Eestist aina suuremaks teha. Ikka vaimult, mitte võimult. •\n\nERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil [email protected]. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel. Artikli kommentaariumist eemaldatakse autori isikut ründavad ja/või teemavälised, ropud, libainfot sisaldavad jmt kommentaarid.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Eesti riigi eesmärk ja ülesanne säilitada eesti keelt ja kultuuri ei ole teostatav ilma inimõiguste ja demokraatiata. Tahaks väga loota, et rünnakud inimõiguste ja vabaduste eest seisvate kodanikuühiskonna ühenduste, Eesti kohtunike sõltumatuse ja naiste valikuvabaduse vastu ning viha õhutamine teiste inimeste ja inimgruppide suhtes ei tuleks meiega kaasa uude sajandisse, kirjutab inimõiguste blogi eestvedaja Mariann Rikka.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe hoolikalt uudise pealkiri ja sisu ning kirjuta artiklile pikk sissejuhatav lause, kasutades oma kujutlusvõimet.\n\n## Pealkiri:\n\nBarcelona ja Real lõid kahepeale kümme väravat\n\n## Põhitekst:\n\nPortu viis juba kolmandal minutil külalised juhtima, aga siis hakkas Barcelona šõu: kolme väravaga kostitas vastaseid Luis Suarez, kahega panustas Lionel Messi ja oma esimese liigaväravani uue klubi eest jõudis ka Philippe Coutinho.\n\nÜhtlasi tähendas see Barcelonale 32. mängu järjest kaotuseta ja see on klubi tippmark.\n\nSarnast ülekaalu oma vastase suhtes näitas ka Madridi Real, kes oli kodus 4:0 üle Alavesist. Kaks väravat lõi Cristiano Ronaldo, ühe lisasid Gareth Bale ja Karim Benzema (penaltist).\n\nTabelitipp: 1. Barcelona 65 punkti (25 mängust), 2. Madridi Atletico 55 (24), 3. Madridi Real 51 (25), 4. Valencia 46 (24), 5. Sevilla 39 (24), 6. Villarreal 38 (24), 7. Celta de Vigo 35 (25), 8. Eibar 35 (25).\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Hispaania jalgpalli kõrgliigas oli taas suurepärane õhtu Barcelonal, kes alistas kodus Girona 6:1 ja püstitas klubi rekordi.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe artikli pealkiri ja sisu, seejärel loo pikk ja põnev lause, mis võiks olla artikli sissejuhatus.\n\n## Pealkiri:\n\nJäähokis võidutsenud venelased laulsid medalitseremoonial Venemaa hümni\n\n## Põhitekst:\n\nNeutraalsete sportlastena olümpiale lubatud venelastel oli keelatud võistelda oma lipu all ja võidu korral kuulata Venemaa hümni.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Venemaa jäähokimeeskond võitis PyeongChangi taliolümpia finaalis Saksamaad seisuga 4:3. Medalitseremoonial laulsid olümpialipu all võistlevad sportlased üle olümpiahümni Venemaa kiituslaulu.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe uudis läbi ning loo sellele fantaasiarikas ja pikk lause, mis võiks uudist tutvustada.\n\n## Pealkiri:\n\nBjörgen tõusis suurimate kõrvale, austerlanna eksis dramaatiliselt, Mannima 28.\n\n## Põhitekst:\n\n37-aastane Björgen sõitis ülejäänutelt eest ära juba distantsi esimeses pooles ja hiljem ei saanud talle enam keegi ohtlikuks. Kaheksanda olümpiakulla teeninuna tõusis ta kõigi aegade taliolümpialaste tabelis kuulsate kaasmaalaste Björn Dählie ja Ole Einar Björndaleni kõrvale. Rohkem kuldseid autasusid pole ühelgi talisportlasel.\n\nKahe pronksi kõrvale nendelt mängudelt teenis soomlanna Krista Pärmäkoski täna hõbeda. Kaotust Björgenile kogunes 1.49,5. Heitluses pronksmedalile alistas rootslanna Stina Nilsson (+1.58,9) norralanna Ingvild Flugstad Östbergi (+2.00,4).\n\nKurioosselt kadusid aga austerlanna Teresa Stadloberi medališansid. Ta eksis teisel kohal sõites rajavalikul ja pidi lõpuks leppima alles üheksanda kohaga. Kaotust Björgenile kogunes 4.14,4.\n\nEsineliku ja Stadloberi vahele mahtusid veel soomlanna Kerttu Niskanen (+3.01,6), ameeriklanna Jessica Diggins (+3.37,2) ja tänavu Tour de Ski võitnud norralanna Heidi Weng (+4.07,9), kes aga PyeongChangis jäigi tühjade pihkudega.\n\nTatjana Mannima tegi karjääri parima olümpiatulemuse ehk lõpetas 28. kohaga (+12.10,1).\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "PyeongChangi olümpiamängudel viimase alana kavas olnud naiste 30 km ühisstardist klassikatehnikasõidu võitis norralanna Marit Björgen, kes teenis sellega karjääri 15. olümpiamedali.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Pärast artikli pealkirja ja põhiteksti lugemist kasuta oma loovust, et koostada sisutihe ja pikk sissejuhatav lause.\n\n## Pealkiri:\n\nVIDEO | Embiid aitas Philadelphia 76ersi seitsmenda järjestikuse võiduni\n\n## Põhitekst:\n\nEmbiid tõstis oma rekordit 22 mängule, kus ta on visanud vähemalt 20 punkti ja võtnud kümme lauapalli. Ben Simmons lisas skoorile 17, JJ Redick 16 ja Marco Belinelli 15 punkti.\n\nPhiladelphia 76ers oli see kümnendaks järjestikuseks võiduks koduväljakul peetud mängudest peale 2002/2003 hooaega, mil meeskonda juhendas Larry Brown.\n\nVeel alistas läinud ööl Celtics Knicksi seisuga 121:112. Resultatiivseim korvikütt oli Kyrie Irving 31 punktiga, üheksa lauapalli ja kaheksa korvisööduga. Jaylen Brown lisas enda poolt 24 punkti, Terry Rozier 14 ja Al Horford 13 punkti.\n\nOma üheksanda järjestikuse kaotuse teenis Grizzlies, kui Miami Heat võitis teda koduväljakul 115:89.\n\nTeised tulemused:\nWarriors – Thunder 112:80\nTimberwolves – Bulls 122:104\nLakers – Kings 113:108\nJass – Mavericks 97:90\nBlazers – Suns 106:104\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Korvpalliliigas NBA alistas Philadelphia 76ers kodusaalis 116:105 Orlando Magicu. Joel Embiid viskas 28 punkti ja võttis 14 lauapalli ning vedas Philadelphia seitsmenda järjestikuse võiduni.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Vaata läbi uudise pealkiri ja tekst ning loo loov sissejuhatav lause, mis haakub artikli sisuga.\n\n## Pealkiri:\n\nVaata saadet: \"Hetk ajaloos: Trükikoda\"\n\n## Põhitekst:\n\nKui ühine vaenlane on areenilt kadumas, tahavad kuuendas osas alapealkirjaga \"Trükikoda\" nii mõnedki erakonnad ise Eestis võimu võtta. Konstantin Konikul tuleb tegutseda otsustavalt.\n\nSajanditagused sündmused äratavad nädala jooksul ellu Tanel Jonas, Taavi Teplenkov, Jan Uuspõld, Argo Aadli, Aarne Soro, Mart Toome, Kalju Orro ja Jüri Tiidus.\n\nEesti Vabariigi sünnipäevaks valminud seitsmeosaline draamasari on ETV ekraanil alates esmaspäevast, 19. veebruarist vahetult enne \"Aktuaalse kaamera\" õhtust saadet.\n\nSari valmis koostöös EV100 toimkonnaga.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Eesti Vabariigi sünnipäevanädalal jõuab eetrisse lühisari \"Hetk ajaloos\".", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Pärast artikli pealkirja ja põhiteksti lugemist kasuta oma loovust, et koostada sisutihe ja pikk sissejuhatav lause.\n\n## Pealkiri:\n\nLinda Kaljundi. Riigist, rahvusest ja maagilisest mõtlemisest\n\n## Põhitekst:\n\nNagu hästi teada, iseloomustab Eesti Vabariigi 100. sünniaastapäeva pidustusi üksjagu mänguline suhtumine aastaarvudesse: ühelt poolt tähistatakse 100 aasta möödumist vabariigi loomisest, teiselt poolt justkui vabariigi 100aastaseks saamist (siinjuures on ambivalentseks jäetud suhtumine omariikluse katkemisse aastatel 1940–1991). Mitmeti mõistetavus väljendub ka Eesti ühe edukama disainiagentuuri poolt loodud logos, kust saab numbritena lugeda välja nii 100 kui 18. Aastapäevaprogrammi kodulehel sedastatakse: \"EV100 logo lihtne geomeetria kätkeb endas numbrimaagiat – riigi sünniaastat ja iseolemise sadat aastat.“ Võib siiski oletada, et avalikkuses jääb kõlama suurem ja ümmargusem arv (tõsi, see on üsnagi edukalt võimaldanud kaasata ka nõukogudeaegseid mälestusi ja seda eriti rohujuuretasandil, koolides jm). Veel kavalama lahenduse on leidnud lätlased, kelle logol on kirjas 1∞: viimast numbrit võib tõlgendada nii lõpmatuse märgina (läti rahvas pole mitte ainult iidne, vaid ka igavene) kui ka kahe nullina või siis hoopis pikali kukkunud kaheksana, lugedes seda vastavalt 100 või 18na.\n\nMuidugi, riigi või rahva kujutamine võimalikult vana ja väärikana käib ikka rahvuse identiteedi kujundamise juurde. Eriti hoogsalt tehti seda XIX sajandil, moodsate rahvuste ja ajalooteaduse sünnisajandil. Maailma muutumine üha modernsemaks ja keerukamaks pani otsima uusi aluseid, millele rajada inimeste identiteet ja lojaalsus riigile. Lahendust nähti ühise ja iidse mineviku rõhutamises: seda kujutati tekstides, monumenditel, piltidel, teatrilavadel jne. Ka Eesti iseseisvusmanifestis on nägemus Eesti riigist ja selle legitiimsusest rajatud minevikule. 1918. aastal kuulutasid selle teksti algusread: \"Eesti rahvas ei ole aastasadade jooksul kaotanud tungi iseseisvuse järele. Põlvest põlve on temas kestnud salajane lootus, et hoolimata pimedast orjaööst ja võõraste rahvaste vägivallavalitsusest veel kord Eestis aeg tuleb, mil \"kõik pirrud kahel otsal lausa löövad lõkendama“ ja et \"kord Kalev koju jõuab oma lastel õnne tooma“. Nüüd on see aeg käes.“ Manifesti viimased lõigud seovad oleviku ja tuleviku kokku: \"Eesti! Sa seisad lootusrikka tuleviku lävel, kus sa vabalt ja iseseisvalt oma saatust võid määrata ja juhtida! Asu ehitama oma kodu […] Meie esivanemate higi ja veri, mis selle maa eest valatud, nõuab seda, meie järeltulevad põlved kohustavad meid selleks.“\n\nKujutlus eesti rahvuse ja omariikluse idee iidsusest ei sobi siiski sugugi kokku tähelepanekutega, et XIX sajandi alguseks ei olnud eestlaste rahvuslik identiteet kuigi tugev. Seda on rõhutanud eesti rahvusluse kõige teenekam käsitleja, ajaloolane Ea Jansen, kes on väitnud isegi, et 1850. ja 1860. aastateks oli eesti rahvas omamoodi etnilise kriisi seisundis, mille tõsidust on mõistnud vähesed uurijad. Ehkki mõte ürgsest rahvustundest on atraktiivne, võiks eesti rahvusluse ja rahvusriigi lugu jutustada ka teisiti, väärtustades hoopis seda, kui kiiresti ja edukalt suudeti panna inimesed XIX sajandi lõpus võtma omaks rahvuslikku identiteeti ning mobiliseerida nad 1918. aastal võitlema paljudele veel harjumatu eesmärgi, Eesti omariikluse eest. XIX ja XX sajandi vahetusel oli eesti rahvus(riik)liku identiteedi kehtestamine suur väljakutse, arvestades, et tegemist oli Vene impeeriumi mitmerahvuselise piirialaga, eestlaste ühiskondlik positsioon oli paranema hakanud alles hiljuti, eesti rahvuslus oli noor ning sellel tuli võistelda saksastumise ja venestumise, aga ka paljudele ligitõmbavate sotsialistlike ideedega. Selles, et eesti rahvusliku identiteedi ja vabariigi loomine osutus nii edukaks ja et see toimus nii lühikese aja jooksul, võiks seega näha alternatiivset ja mitmes mõttes sugugi mitte vähem atraktiivset edulugu.\n\nSelline käsitus avaks uue vaatenurga ka rahvuslike ideede levitamisel ja inimeste kaasamisel olulist rolli mänginud sümbolite mõtestamisel. Nagu rahvusi, peetakse ka rahvuslikke sümboleid enamasti vanemaks, kuigi enamasti pärinevad need XIX sajandist, mis oli kogu maailmas suur traditsioonide loomise aeg. Samuti seostuvad need iga rahvuse ja kultuuri unikaalsuse ideega. Ometi mõjutas rahvuskultuuride ja pärandi, mütoloogiate ja ajalugude loomist XIX sajandil tihe ja rahvusülene motiivide ja ideede ringlus, pidev üksteiselt laenamine ja kohandamine. Eestlaste rahvusliku identiteedi loomisel said oluliseks rahvaluule ja talurahvakultuur, eepos ja mütoloogilised tegelased, metsad ja loodus jms. Just seetõttu, et XIX sajandil ja XX sajandi alguses väärtustati neidsamu nähtusi ka mujal, mõjusid need atraktiivse, veenva ja tõsiseltvõetavana ka siinse rahva silmis. Jannseni, Koidula jt isamaalised luuletused ja laulud haarasid inimesi kaasa, sest nad kohandasid tekste, mis olid ennast sakslaste rahvustunde ärgitajana juba tõestanud. Seesuguste põimingute arvessevõtmise korral saaks rahvuslikesse sümbolitesse suhtuda vabamalt ja loomingulisemalt, samuti avastada uusi tähenduskihte – ning miks mitte ka otsida ja tunnetada seoseid paljude teiste maade ja rahvastega, kes rõhutavad samuti oma sügavat sidet loodusega ning iidset rahvalaulu ja rahvakultuuri pärandit?\n\nToon oma jutu ilmestamiseks näiteks ühe suuresti unustatud, aga omas ajas olulise ja kõneka Johann Köleri maali \"Ärkamine nõidusunest“ (1864). Köler oli teatavasti Peterburi õukonnas edukalt läbi löönud kunstnik ja ühtlasi üks mõjukamaid esimese põlvkonna eesti rahvuslasi. Eesti rahvusliku liikumise ajaloos figureerib ta ennekõike organisaatorina (palvekirjade algatus, Aleksandrikooli rajamine jne) ja alles seejärel kunstnikuna. Ometi on kõnealune teos üks esimesi eesti rahvuslikku meelsust väljendavaid kunstiteoseid, milles kajastuvad ilmekalt oma ajastu ideed. Samuti levis see XIX sajandi lõpus trükipiltide vahendusel üsna laialt. Eesti rahvusliku identiteedi ja ajaloomälu puhul on ikka rõhutatud kirjasõna olulisust (romaanid, ajalehed jne), kuid selle kõrval mängis olulist rolli ka visuaalkultuur. Koos omakeelse kirjavara levikuga hakkasid maarahva seas ringlema peale tekstide ka pildid, mis ilmusid raamatute, kalendrite ja perioodika illustratsioonidena, samuti trükipiltide ja fotodena.\n\nKöleri maali ei saanudki kuigi kaua näha, sest mitmel näitusel väljas olnud töö läks 1880. aastatel Viinis kaduma. Kuulujuttude järgi olid sellega seotud baltisakslaste konservatiivsemad ringkonnad, kes olid teost vihaselt kritiseerinud. Töö ümber puhkenud skandaalid näitavad, kui tõsiselt võeti seda akadeemilises laadis romantilist allegooriat. Maalil kujutatud \"Eesti legend“ jutustab, et üks Saksa ristirüütel armunud ristisõdade ajal maatüdrukusse. Vastuarmastust leidmata otsustanud ta neiu ristida, kuid too langenud selle peale hingetult maha. Neitsi arvatudki surnuks ja maetud lossikiriku kabelisse. Aastasadade pärast läinud hauakambrit uurima üks rüütli järeltulijatest. Kirstu kaanel lamanud raudrüüs luukere, kes pudenenud kaane kergitamisel tolmuks. Kirstust leidnud noormees noore, ent hõbehallide juustega naise. Köler on maalil kujutanud stseeni, kus nooruk sirutab käe naise rinnal lebava talismani järele. Viimane ärkab selle peale, süüdistades noormeest, et tolle esivanemate süü tõttu on ta pidanud aastasadu magama. Neitsi kuulutab, et noor sakslane ei saa tema talismani – see sümboliseerib mõistagi eestlaste maad.\n\nTänapäeval tunduvad nii legend kui ka pilt kohutavalt literatuurse ja sentimentaalsena, kuid mõlemad illustreerivad hästi, kui tähtsad olid XIX sajandil rahvuslastele romantilised ja muinasjutulised lood ja žanrid. Hiljem on neid üleolevaltki peetud väheväärtuslikeks, \"peamiselt naistele ja lastele mõeldud“ kultuurivormideks. Ometi olid need omas ajas tõsiseltvõetav võimalus vaielda poliitika- ja ühiskonnateemade ning sotsiaalsete gruppide staatuse ja privileegide üle. Eestis on seda kirjanduse varal hiilgavalt käsitlenud Jaan Undusk. Ta on osutanud, et XIX sajandi lõpus ja XX sajandi alguses on eesti kirjanduses (Eduard Bornhöhest A. H. Tammsaareni) väga laialt levinud eesti-saksa õnnetu, luhtumisele määratud armastusloo teema (\"abielu kui utoopia“) ning seostanud selle etnilistest ja seisuslikest hierarhiatest tekkinud kon­fliktide ja pingetega. Nendes fiktiivsetes lugudes peegeldub eestlasest koloniseeritu ja sakslastest koloniseerija omavaheline keeruline suhe, kus leidub küllaldaselt nii vastastikust külgetõmmet kui ka valitsemise ja vastuhakkamise soovi. Eestlase ja sakslase armulugu on ka Köleri maali ja legendi kese.\n\nKöleri teos on valminud mõni aasta enne Carl Robert Jakobsoni kuulsat esimest isamaakõnet (1868), kus ta kuulutab jõulisel häälel pimeduseaja lõppu ja koiduaja algust. Ometi väljendab Köleri maal sama paatost: süüdistades sakslasi ristisõdades ja eestlastelt vabaduse võtmises ning kuulutades vanade baltisaksa rüütlite põrmuksvarisemist ja noorte eestlaste esiletõusu, ei ole Köleri nägemus ajaloost Jakobsoni omast sugugi vähem radikaalne. Tõusva, tulevikku vaatava eestlaskonna ja iganenud, keskaegse ühiskonnakorralduse külge klammerduvate baltisakslaste vastandamine leidis eesti rahvuslaste seas rohkelt kasutamist, nagu ka ärkamise kujund. Viimane on leidnud pruukimist hiljemgi (\"taasärkamisaeg“) – ja käibele tõi selle oma muistenditega (jah, jälle muinasjutud) õigupoolest juba Friedrich Robert Faehlmann. Tegemist ei ole siiski kuigi unikaalse allegooria või sümboliga.\n\nÄrkamise kujund levis XIX sajandil laialt paljude maade rahvuslaste seas ning eriti armastasid seda kasutada noored, veel oma riigita rahvad. Sama levinud oli uinuvate kaunitaride kujutamine, neid armastasid oma rahvuse sümbolina esitada eriti sakslased. Teatavasti oli Saksamaa killustunud väiksemateks riigikesteks ja ühines alles 1871. aastal. See andis Okasroosikese muinasjuttudele hoopis teise tähenduse, kui sellel on tänapäeval (vendade Grimmide muinasjutud olid tollal muidugi rahvuslik ja poliitiline, mitte ainult lastele mõeldud lektüür). Siin tuleb hästi ilmsiks eesti rahvusluse vastuoluline armastuse-vihkamise suhe sakslusega: eesti rahvuslased vastandusid saksa rahvuslusele ja samal ajal ka imiteerisid seda. Eesti rahvuslikust liikumisest, selle kesksetest sümbolitest ja laulupidude, talurahvakultuuri ning metsa ja looduse väärtustamisest – kõigest sellest vaatab vastu saksa XIX sajandi rahvuslusele omaste joonte kohandamine.\n\nAndrus Kiviräha \"Rehepapp“ (2000) pööras omal ajal edukalt pea peale ühe tuntuma eesti rahvusliku alusmüüdi, jutustuse pikast ja pimedast orjaööst, kirjeldades, kuidas hoopis talupojad varastasid mõisarahva armutult paljaks. Samasuguse loo saaks luua ka rahvusliku ärkamise ajast, näidates, kuidas papa Jannsen ja teised eesti rahvuslased virutavad sakslastelt kavalalt ära laulpeo (siinmail korraldasidki selle esimesena baltisakslased 1857. aastal), kodumaa- ja loodusearmastuse, patriootilise luule jne ning rakendavad selle nii edukalt eesti rahvuse ülesehitamise teenistusse, et baltisakslased jäävad peagi oma juhirollist ja privileegidest täiesti ilma. Viimasel ajal on eri kultuuride piiril elava eduka kohaneja ja laenaja identiteeti eestlastele propageerinud Valdur Mikita, ehkki üksnes teatud piirini, kaldudes kirjeldama mitmeid kultuurinähtusi ühtaegu saksamõjulise ja iidse soomeugriliku nähtusena.\n\nLõpetuseks tasuks veel korraks tulla tagasi uinuva kaunitari juurde. Siinse loo näiteks ei valinud ma mitte päris juhuslikult pilti, kus on rahvuse sümbolina kujutatud just naist. Ajal, mil rahvuslus on taas tõusuteel ja võrdõiguslikkuse ümber puhkenud uued debatid, tasub ka naise ja rahvuse suhete kujutamisele tähelepanu pöörata. Miks ikkagi kasutati naisfiguuri XIX sajandil rahvuse sümbolina nii massiliselt? Nende hulgas on prantslaste Marianne, sakslaste Germania, aga ka Soome neitsi ja paljud teised. Eesti kunsti näitel naisekujutiste ja rahvuslikkuse seoseid uurinud Katrin Kivimaa on väitnud, et paradoksaalselgi moel toimisid naised allegooria ja sümbolina hästi just seetõttu, et nende osalemine poliitilises ja ühiskondlikus elus oli vägagi piiratud. Kuna neil puudus avalikus elus roll, oli naisi ka lihtsam sümbolina kasutada. Siinmail oma \"Eesti neiu“ kuju siiski välja ei kujunenud. Enne jõudis peale tulla järgmise põlvkonna loodud uue rahvusliku kultuuri laine, mis tõstis XX sajandi alguses visuaalselt sümbolitena esiplaanile hoopis mehed: rühmituste Noor-Eesti ja Siuru albumite kaantel kehastavad kultuuri ja vaimsust tunglakandjatest meesfiguurid (1905 ja 1917, mõlemal juhul oli autoriks Nikolai Triik).\n\nNaised jõudsid rahvuse sümbolina veel korraks esile tõusta Vabadussõja ajal. Nikolai Triigi joonistusel \"Vabaduse sünd“ (1919) on naisest saanud juba ema, kes sümboliseerib vabadust ja äsja tekkinud riiki koos vastsündinud lapsega. Sealjuures on ta võtnud üsna aktiivse rolli: ta on tõstnud oma käed kõrgele üles, kaitstes last ise, kuna sõdurid on tema ümber maha langenud. Seda teost on võrreldud ka Eugène Delacroix’ krestomaatilise maaliga \"Vabadus viib rahva barrikaadidele“ (1830), mille keskmes on samuti sõjameeste kohal kõrguv naisefiguur. See töö jäi ometi üsna erandlikuks, kuna edaspidi hakkasid riigi sünni ja Vabadussõja kujutamisel domineerima mehed. Omapärasel moel markeerib seda üleminekut Triigi kujundatud 1000-margane rahatäht (1921). Sellelgi on kujutatud ema lapsega ja sõjamehi, ent kui \"Vabaduse sünnis“ on naine aktiivses rollis, siis rahatähel seisab ta vaguralt, laps süles. Veelgi suurema muutuse on teinud läbi sõjamehed: lahingus langenud muistsete arhetüüpsete kujude asemele on kerkinud elusad mundris mehed, kes moodustavad noore ema ümber kaitsva müüri. Erinevalt naistest, keda kujutatakse allegoorilise figuurina, on rahvuse sümbolina esitatud mehed kas ajaloolised isikud või konkreetsed tüpaažid: muistsed ja moodsad sõdurid, Kalevipoeg ja teised mütoloogilised kangelased, riigijuhid jne. Kultuurimälus on viimased osutunud allegooriatest kestvamaks, ehkki sageli sekundeerib neile veel üks sümbolkuju, rahvariietes naine. Selle ilmingu vaagimine on aga juba omaette teema.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Naist kujutatakse rahvuse sümbolina allegoorilise figuurina, meest aga ajaloolise isiku või konkreetse tüpaažina, kirjutab Linda Kaljundi värskes Sirbis.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe uudis läbi ning loo sellele fantaasiarikas ja pikk lause, mis võiks uudist tutvustada.\n\n## Pealkiri:\n\nSaksamaa tõusis medalitabeli liidriks ja kordas kõigi aegade rekordit\n\n## Põhitekst:\n\n14 kuldmedaliga kordasid sakslased kanadalaste kõigi aegade rekordit ühelt olümpialt võidetud kuldmedalitega. Kanada püstitas senise rekordi 2010. aasta Vancouveris. Varem kuulus see norralastele, kes võitsid 2002. aasta Salt Lake City olümpiamängudelt 13 kuldmedalit. Ka hetkel on PyeongChangis Norral võidetud 13 kulda, millega nad kordasid oma varasemat tulemust.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "PyeongChangi taliolümpial tõusis medalitabeli uueks liidriks meeste bobisõidus kulla võitnud Saksamaa.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu uudise pealkirja ja põhisisuga. Kasuta neid fakte, et luua pikk ja sisutihe lause, mis toimib loo sissejuhatusena.\n\n## Pealkiri:\n\nSaksamaa jõudis hoki olümpiakullale ülimalt lähedale\n\n## Põhitekst:\n\nVjatšeslav Voinov viis venelased avakolmandiku viimasel sekundil juhtima, aga Felix Schutz suutis teise kolmandiku keskel viigistada.\n\nKolmandal perioodil viskasid mõlemad meeskonnad vaid kümne sekundi sees veel värava: kõigepealt tegi Nikita Gussev 2:1 ja seejärel Dominik Kahun 2:2.\n\nSakslaste kullalootus tärkas aga 3.16 enne lõppu, mil Jonas Müller realiseeris Yasin Ehlizi ja Franz Hordleri söödu seisuks 3:2 Saksamaale.\n\nKuna minut sai venelaste Sergei Kalinin kaheminutilise karistuse, võisid sakslased pea normaalaja lõpuni nautida ka arvulist ülekaalu. Venelased võtsid veel poolteist minutit enne lõppu väravavaht Vassili Košetškini väljakult ja suutsid niimoodi peaaegu lootusetust seisust siiski viigistada 3:3. Värava viskas 55 sekundit enne lõppu taas Gussev.\n\nSee ei jäänud Gussevile viimaseks korraks mängu käiku sekkuda, sest 9.40 pärast lisaaja algust andsid tema ja Voinov resultatiivse söödu Kirill Kaprizovile, kes olümpiakulla OSV võistkonnale tõi.\n\nOSV jäähokikoondis Autor: Reuters/Scanpix\n\nSaksamaale oli hõbe läbi aegade kolmandaks olümpiamedaliks, kuid eelmine jäi enam kui 40 aasta tagusesse aega ehk 1976. aastal Innsbruckis teeniti pronks. Samaväärne autasu saadi ka 1932. aastal. Venelased tulid viimati olümpiavõitjateks 1992. aastal Albertville'is Ühendatud Võistkonna nime all.\n\nPyeongChangi olümpia pronksimängus alistas Kanada 6:4 (3:1, 0:0, 3:3) Tšehhi.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Väga huvitava ja dramaatilise PyeongChangi meeste jäähokifinaali võitis OSV võistkond, kes alistas finaalis alles lisaajal Saksamaa 4:3 (1:0, 0:1, 2:2, 1:0).", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe artikli pealkirja ja sisu. Kasuta oma loomingulisi võimeid, et koostada detailne ja põhjalik ühelauseline sissejuhatus sellele uudisele.\n\n## Pealkiri:\n\nPolitsei tabas autoroolist 23 joobes juhti\n\n## Põhitekst:\n\nKui sõidukijuht on tarvitanud alkoholi üle liiklusseaduses lubatud piirmäära ehk vahemikus 0,2-1,49 promilli, võib teda väärteokorras karistada kuni 1200-eurose trahvi, kuni 30-päevase aresti või juhtimisõiguse äravõtmisega kuni üheks aastaks.\n\nKui juht on narkojoobes või enam kui 1,5-promillises alkoholijoobes, saab kohus teda kriminaalkorras karistada kas 30-500 päevamäära suuruse rahatrahviga või kuni kolmeaastase vangistusega. Lisakaristusena võib kohus võtta ka juhtimisõiguse kuni kolmeks aastaks. Samuti saab konfiskeerida sõiduki kui kuriteo toimepanemise vahendi.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Politsei tabas möödunud ööpäeva jooksul autoroolist kokku 23 joobes juhti.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Süvene uudise pealkirja ja sisu ning kirjuta sellele loole sisukas ja informatiivne sissejuhatus, mille pikkus on üks lause.\n\n## Pealkiri:\n\nHertha valmistas Saksamaa kõrgliiga tabeliliidrile meelehärmi\n\n## Põhitekst:\n\nBayern küll juhib Saksamaa jalgpalli kõrgliigat 20 punktiga olles teeninud 24 matšiga 60 silma, aga teisel kohal asetsev Dortmund Borussia võib seda vähendada 17 punktile, kui nad võidavad järgmise kohtumise Augsburgi vastu.\n\nKolmandal kohal asetsev Frankfurt Eintracht pidi tunnistamaStuttgart VfB paremust 1:0, kes lõi mängu ainsa värava 13. minutil.\n\nHertha on valmistanud Bayernile peavalu ka mullu oktoobris, kui Berliinis mängitud mäng jäi viiki 2:2.\n\nTeised tulemused:\nBorussia Moenchengladbach – Hanover 96, 1:0\nHoffenheim – Freiburg, 1:1.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Müncheni Bayern mängis koduväljakul Berliini Herthaga 0:0 viiki. Alates 2015. aasta maist on see Bayernile esimeseks korraks, kui ta ei suuda koduväljakul peetud liigamängus väravat lüüa.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu artikli sisuga ja loo sellele pika lausega sissejuhatus, mis köidab lugeja tähelepanu.\n\n## Pealkiri:\n\nIluuisutamise galaetendus näitas sportlaste fantaasiat ja lõbusamat külge\n\n## Põhitekst:\n\nGalaetendus on traditsiooniline osa iluuisutamise võistlusest, mis võimaldab fännidel näha sportlaste teistsugust külge, kes teevad jääl liigutusi, mis ei ole tavaliselt eeskirjadega lubatud.\n\nIga uistaja teeb omale isikliku kava, mida ta saab terve aasta esitada. Reklaame ja originaalseid kostüüme on lubatud kasutada.\n\nNaiste üksiksõidus võidutsenud 15-aastane Alina Zagitova kandis etenduse ajal triibulist tiigri kostüümi ja pani jääle väikese küünla põlema samal ajal, kui ta esitas oma kava Jazzmeia Horni loo järgi „Afro Blue”. Kava kulminatsiooniks oli usbekistan Misha Ge jääle tulek poksikinnastes ja -kostüümis.\n\nItaallased Anna Cappellini ja Luca Lanotte esitasid Charlie Chaplinile pühendatud kava ning Valentina Marchei ja Ondrej Hotarek uisutasid loo „Barbie girl” järgi.\n\nBoyang Jon Hiinast esitles ämblikmehe kava ja Jaapani meeste üksikkava võitja Yuzuru Hannyu pühendas oma etteaste 2011. aastal Jaapanit tabanud maavärina ja tsunaami ohvritele.\n\nKui galaetendus oli lõppenud, said olümpiamängudel kaasa teinud vabatahtlikud võimaluse teha pilte olümpiaareenil.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "PyeongChangi olümpiamängude viimasel päeval esinesid iluuisutajad galaetendusega, kus teiste hulgas leidsid jääle tee räpparid, ämblikmees ja tiiger.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu artikli sisuga ja loo sellele pika lausega sissejuhatus, mis köidab lugeja tähelepanu.\n\n## Pealkiri:\n\nVenelased siiski ei saa PyeongChangi lõputseremoonial marssida oma lipu all\n\n## Põhitekst:\n\nPeamiseks vastuargumendiks toodi välja kaks viimast positiivset dopinguproovi. Venelased võistlevad olümpialipu all tänu ROK-i karistusele, mis määrati nelja aasta eest Šotsi olümpiamängudel kasutatud dopinguprogrammi eest. Rahvusvahelise olümpiakomitee sõnul olid vahelejäämised küll individuaalsed, ent otsuse tegemiseks nendest piisas.\n\nROK-i president andis märku, et Venemaa olümpiasportlaste karistust oleks lühendatud vaid juhul, kui ühtegi positiivset dopinguproovi ei oleks PyeongChangis antud.\n\n\"Ma olen väga pettunud,\" ütles Venemaa suusaliidu juht Jelena Välbe. \"Mõned sportlased on jäänud olümpiakülasse lootusega kanda oma riigi lippu ja värve lõputseremoonial.\"\n\nEndine jäähoki olümpiavõitja Igor Larionov ütles Reutersile, et raske oleks seista poodiumi kõrgeimal astmel olümpialipu all, kui nad võidavad finaalis Saksamaad. \"Minu jaoks on keeruline mõista, kuidas iluuisutajad, jäähokimängijad ja suusatajad suudavad kulda võites seista poodiumil ilma liputa. See on kurb.\"\n\nVenemaa olümpiadelegatsiooni juht ja iluuisutamises hõbeda võitnud Jevgenia Medvedjeva on teinud uue avalduse ROK-ile, et vabandada kahe dopingujuhtumi eest ning et karistus siiski eemaldataks.\n\nVenemaa delegatsiooni juht Stanislav Pozdnjakov ütles, et lõputseremoonial lipu kandmine on Venemaa sportlastele isegi tähtsam kui medalite võitmine.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Rahvusvaheline olümpiakomitee on otsustanud, et venelased siiski ei saa olümpiamängude lõputseremoonial oma lipu all marssida, vaatamata sellele, et tervikuna on nad käitunud neil mängudel korrektselt.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe uudis läbi ja pane oma kujutlusvõime tööle, et välja mõelda üks korralik sissejuhatav lause sellele loole.\n\n## Pealkiri:\n\nMeeste neljabobis domineerisid sakslased, Läti jäi napilt medalita\n\n## Põhitekst:\n\nSakslased Francesco Friedrich, Candy Bauer, Martin Grothkopp ja Thorsten Margis tõusid liidriks juba peale teist sõitu. Esimet positsiooni suudeti hoida lõpuni ja nelja sõidu koguajaks kujunes 3.15,85. Bobikelgu nelikut juhtinud mitmekordne maailmameister Friedrich ja Margis tulid olümpiavõitjateks esmaspäeval sõidetud meese kahebobis.\n\nTeisele kohale suutsid end sõita samuti sakslased, kes teise sõidu lõpus hoidsid kolmandat kohta. Korraldajamaa Lõuna-Korea pidi tihedas konkurentsis leppima pronksmedaliga. Mõlemad nelikud kaotasid võitjale 0,53 sekundit.\n\nBobisõitu valitsevad sakslased heastasid kaksikvõiduga neli aastat tagasi Šotsi olümpial tehtud vead, mil poodiumilt jäeti täiesti välja. Sõidu võitis toona Venemaa nelik, kes peale dopinguskeemi avalikustamist on diskvalifitseeritud. Sakslased on võitnud kuldmedali neljabobis veel ka 2010. aastal Vancouveris.\n\nLäti nelikut jäi pronksmedalist lahutama 0,27 sekundit ning sai selle tulemusega viienda koha.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "PyeongChangi taliolümpia meeste neljabobi võistlust domineerisid sakslased, kes tõusid poodiumi kahele kõrgeimale astmele. Kolmandana lõpetas kohalike rõõmuks Lõuna-Korea.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu uudise pealkirja ja põhisisuga. Kasuta neid fakte, et luua pikk ja sisutihe lause, mis toimib loo sissejuhatusena.\n\n## Pealkiri:\n\nRatasepp läbis mägiultrajooksu võimsa isikliku rekordiga\n\n## Põhitekst:\n\nEnam kui 7500 tõusumeetriga 125 km jooksu suurimaks võiduks peab Ratasepp, et suutis raja läbida ühegi komistuse, ohtliku olukorrata, kontrollides jooksu algusest lõpuni. \"Raskelt, ent üle ootuste kulgenud ultrajooks on hea märk sellest, et olen oma treeningettevalmistustega õigel teel,\" ütles Ratasepp. \"Niivõrd raskel ja vahelduval profiilil jooksmine on äärmiselt tehniline, mistõttu ei ole see kerge ettevõtmine. Sellist lihasvalu ei koge ma ühelgi ultratriatlonil.\"\n\nMehe sõnul on ta jooksuvõimekuse viinud enneolematule tasemele. \"Ma suutsin ka raja lõpuosa rasked laskumised joosta, mida ma varasematel aastatel pole katkiste jalalihaste tõttu suutnud teha. Kuna rada oli reedesest vihmast märg ja libe, pidi olema eriti tähelepanelik, et ei kukuks ega komistaks. Seega sai endast igal sammul 100% antud.\"\n\nKogu katsumuse jooksul astus Ratasepp 154 084 sammu ning tõusis 1852 korrust. Kaloreid kulus mehel selle ettevõtmise jaoks enam kui 10 000.\n\nTegemist oli Ratasepa neljanda TransGranCanaria ultrajooksuga. \"Järgneval aastal võib-olla teen pausi. Tulin sel aastal lõpetama seda, mis eelmisel aastal pooleli jäi. Nüüd on sellega rahu. Samas kunagi ei tea.\"\n\nHooaja põhikatsumusena korraldab Ratasepp iseendale ultratriatloni, milletaolist ei ole keegi veel triatlonimaailmas kogenud. Mees plaanib selle aasta sügisel läbida raskel profiilil ja kliimatingimustes Fuerteventural 20 järjestikusel päeval 20 täispikka triatlonit.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Ultrasportlane Rait Ratasepp ületas TransGranCanaria mägiultrajooksu finiši kaks tundi parema ajaga kui 2016. aastal. Ta jõudis finišisse 16 tunni, 53 minuti ja 55 sekundiga, mille sisse mahtus rohkem kui 150 000 jooksusammu.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe artikli pealkiri ja sisu, seejärel loo pikk ja põnev lause, mis võiks olla artikli sissejuhatus.\n\n## Pealkiri:\n\nRootsi naiskond tuli kolmandat korda curlingus olümpiavõitjaks\n\n## Põhitekst:\n\nViimaselt neljalt olümpialt on Rootsile kolmas naiste curlingu kuldmedal – esimest korda võideti 2006. aastal Torinos ja seejärel neli aastat hiljem Vancouveris.\n\nRootsi võidukasse naiskonda kuuluvad Anna Hasselborg, Sara McManus, Agnes Knochenhauer, Sofia Mabergs ja Jennie Waahlin.\n\nPronksi võitis PyeongChangis Jaapani naiskond. 1998. aastast olümpiamängude programmi kuuluvas naiste curlingus pole varem kaks Aasia naiskonda pjedestaalile jõudnud, seni oli Aasia riikidest medalile jõudnud vaid Hiina, kes sai 2010. aastal pronksi.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "PyeongChangi taliolümpia viimasel võistluspäeval ei õnnestunud Lõuna-Korea curlingunaiskonnal kodupubliku ees kuldmedalit võita, kui finaalis jäädi 3:8 alla Rootsile.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu artikli sisuga ja loo sellele pika lausega sissejuhatus, mis köidab lugeja tähelepanu.\n\n## Pealkiri:\n\nSaskia Alusalu kannab Eesti lippu ka lõputseremoonial\n\n## Põhitekst:\n\nAlusalu oli Eesti lippur ka avatseremoonial, esmakordselt Eesti olümpiakoondiste ajaloos kannab ava- ja lõputseremoonial Eesti lippu sama sportlane.\n\nAlusalu tegi PyeongChangil eestlaste parima tulemuse, saades kiiruisutamises ühisstardist sõidus neljanda koha.\n\nPyeongChangi taliolümpia lõputseremoonia algab 25. veebruaril Eesti aja järgi kell 13.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "PyeongChangi taliolümpiamängude lõputseremoonial kannab Eesti lippu kiiruisutaja Saskia Alusalu.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe artikli pealkirja ja sisu. Kasuta oma loomingulisi võimeid, et koostada detailne ja põhjalik ühelauseline sissejuhatus sellele uudisele.\n\n## Pealkiri:\n\nOtse kell 17: Hõimuklubi avab põliskeelte aastakümne\n\n## Põhitekst:\n\nSoome-ugri rahvaste ja põlikeelte teemadel arutlevad keeleteadlane ja ÜRO põlisrahvaste püsifoorumi ekspert Sven-Erik Soosaar, Liivi Instituudi juhataja Valts Ernštreits ja Soome-Ugri Rahvaste Konsultatiivkomitee esimees Dmitri Harakka-Zaitsev. Vestlust juhib Jaak Prozes.\n\nSven-Erik Soosaar tutvustab, kuidas erinevad riigid põliskeelte kümnendit on ette valmistanud ja räägib soome-ugri rahvaste keeltest, tehes seda teiste väga väikese kõnelejaskonnaga põliskeelte kontekstis. Ühtlasi saab teada, mis maailmas põlisrahvaste keeltega toimub, kui tõsiselt riigid põliskeelte elavdamiseks ja kaitsmiseks samme astuvad.\n\nLäti Ülikooli Liivi Instituudi juhataja Valts Ernštreitsiga tuleb juttu sellest, kuidas Läti Vabariigis põliskeelte aastakümmet tähistatakse ja mida plaanivad sel puhul liivlased.\n\nSoome-ugri rahvaste konsultatiivkomitee esimehe Dmitri Harakka-Zaitseviga tuleb juttu sellest, mida teevad isurid ja vadjalased põliskeelte aastakümne raames.\n\nKlubiõhtut saab hiljem järelvaadata.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Tänavu algab ÜRO poolt välja kuulutatud põliskeelte aastakümme ja läheneb rahvusvaheline emakeele päev, mistõttu keskendub seekordne Fenno-Ugria Hõimuklubi just neile teemadele ning korraldab kolmapäeval kell 17 arutelu põliskeelte teemal. Vestlust saab otsepildis jälgida ERR-i portaalis.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Pärast artikli pealkirja ja põhiteksti lugemist kasuta oma loovust, et koostada sisutihe ja pikk sissejuhatav lause.\n\n## Pealkiri:\n\nTõlkija Danute Giraite: eesti kirjandusega on Leedus raske\n\n## Põhitekst:\n\nDanute Giraite on eesti keelest leedu keelde vahendanud kirjandust juba üle 40 aasta. Giraite eestvedamisel on leedu keelde jõudnud kogu Tammsaare \"Tõe ja õiguse\" romaanisari.\n\n\"Üldiselt on Leedus raske eesti kirjandusega,\" tõdes Giraite, kelle sõnul on seal vähe neid inimesi, kes huviga eesti kirjandust jälgivad ja ootavad. Klassika paelub Giraite sõnul pigem vanema generatsiooni esindajaid, ent oli ka noori, kes huviga ootasid, millal uus köide Tammsaare \"Tõest ja õigusest\" ilmavalgust näeb.\n\nKui Tammsaare on oma järjejuttudega suutnud eestlaste südamesse pugeda, leiab Giraite, et seda sama pole teha suutnud ükski leedu kirjanik. \"Niisugust ei ole,\" tõdes ta.\n\nTammsaare tõlkimine ei ole Giraite jaoks olnud igav, vaid on pakkunud alati huvi. \"Iga kord, kui loed, leiad midagi huvitavat jälle,\" sõnas ta ja lisas, et kirjaniku teostes peitub ka omajagu elutarkust. Samuti leiab tõlkija, et Tammsaare oli oma kirjatükkides väga poeetiline, kuigi tihtilugu peeti teda hoopis sotsrealistiks.\n\nKüll aga ei kavatse Giraite eesti kirjanduse tõlkimist leedu keelde lõpetada. Hetkel on tal käsil Jaan Krossi \"Kolme katku vahel\" neljas osa. Seejärel on paljud avaldanud tõlkijale soovi, et ka leedu lugejateni jõuaks Vahur Afanasjevi looming.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Esmaspäeval kuulutas Tammsaare ja Vilde Sõprade Selts Tammsaare muuseumis välja seitsmenda Klassiku Sõbra, kelleks tänavu on tõlkija Danute Giraite. Giraite toel jõuavad mitmed eesti kirjanduse tähtteosed Leedu lugejateni. Küll aga leiab tõlkija, et meie kirjandus võiks Leedus olla paremini esindatud.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Vaata läbi uudise pealkiri ja tekst ning loo loov sissejuhatav lause, mis haakub artikli sisuga.\n\n## Pealkiri:\n\nKerr Kriisa ülikoolitiim kerkis üleriigilises pingereas kolmandale kohale\n\n## Põhitekst:\n\nSel hooajal 22 võitu ja kaks kaotust teeninud Arizona Wildcats tõusis võrreldes möödunud nädalaga ühe korra võrra kõrgemale ehk kolmandale kohale. Ainsana edestavad Arizonat Gonzaga Bulldogsi (21-2) ja Auburn Tigersi (23-2) korvpallitiimid. Esiviisikusse mahuvad veel Kentucky Wildcats (21-4) ja Purdue Boilermakers (22-4).\n\nMattias Tassi ja Leemet Böckleri koduülikool Saint Mary's Gaels (20-6) paiknes möödunud nädalal Associated Pressi paremusjärjestuses 22. tabelireal, kuid pärast nädalavahetusel Gonzagalt saadud kaotust Saint Mary's sel nädalal pingeritta ei pääsenud. Markus Ilveri koduülikool Wisconsin Badgers (19-5) on 15. kohal.\n\nArizona Wildcatsi naiskond (18-4), mille koosseisu kuulub Anna Gret Asi, on naiskondade üleriigilises arvestuses kaheksandal kohal.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Sellenädalases Associated Pressi koostatud üleriigilises pingereas tõusis Kerr Kriisa koduülikool Arizona Wildcats kolmandale kohale.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe hoolikalt uudise pealkiri ja sisu ning kirjuta artiklile pikk sissejuhatav lause, kasutades oma kujutlusvõimet.\n\n## Pealkiri:\n\nNaiste karikavõistlustel teenis edasipääsu Tartu Tammeka\n\n## Põhitekst:\n\nTegemist oli möödunud aastal koroonaviiruse tõttu edasi lükatud mänguga ning naiskonnad läksid vastamisi EJL-i jalgpallihallis, vahendab jalgpall.ee.\n\nKohtumist alustas teravamalt Tammeka, kui 13. minutil viis Kirke Tšikanov naiskonna juhtima. Viis minutit hiljem suurendas Anna Maria Mets eduseisu. Avapoolajal õnnestus Sportingul tänu Lisandra Rannasto väravale kaotusseisu vähendada ning 52. minutil tõi Berle Brant tabloole viigiseisu.\n\nRohkem väravaid kohtumise normaal- ja lisaajal ei sündinud, mis tähendas, et edasipääseja selgus penaltiseerias. Mõlemad naiskonnad näitasid seal kindlat närvi, kuid Tammeka mängijad realiseerisid kõik viis lööki ning Sportingu poolelt eksis üks mängija. Seega kindlustas Tartu naiskond 5:4 seisuga pääsu veerandfinaali.\n\nKaheksandikfinaalides on jäänud veel pidada kaks kohtumist. Põlva FC Lootos võõrustab Tallinna FC Flora duubelnaiskonda ning omavahel kohtuvad JK Tuleviku ja Suure-Jaani Unitedi ÜN – JK Tabasalu. Mängude täpsed toimumisajad avaldab jalgpalliliit esimesel võimalusel.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Nädalavahetusel peeti naiste karikavõistlustel kaheksandikfinaali kohtumine, kui tasavägises mängus alistas Meistriliiga naiskond Tartu JK Tammeka möödunud aastal Esiliigas mänginud Saku Sporting II.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe artikli pealkirja ja sisu. Kasuta oma loomingulisi võimeid, et koostada detailne ja põhjalik ühelauseline sissejuhatus sellele uudisele.\n\n## Pealkiri:\n\nZelenski nimetas 16. veebruari rahvusliku ühtsuse päevaks\n\n## Põhitekst:\n\nZelenski on varem öelnud, et Ukraina luureandmed sõjaohtu ei näita. Esmaspäeval lausus ta videopöördumises, et kuivõrd räägitakse, et kolmapäev võib olla päev, mil Venemaa ründab Ukrainat, kuulutab ta selle rahvusliku ühtsuse päevaks.\n\n\"Nad ütlevad meile, et 16. veebruar on rünnaku päev. Me kuulutame selle ühtsuse päevaks,\" ütles Zelenski videopöördumises rahva poole. \"Nad tahavad meid hirmutada, teatades järjekordse rünnaku algamise päeva.\"\n\nZelenski määras oma ukaasiga, et Ukraina lipud peavad sel päeval lehvima kõigil ehitistel ja rajatistel ning kell 10 hommikul kohaliku aja järgi mängitakse Ukraina hümni. Oma toetust peaksid näitama ka Ukraina saatkonnad välisriikides.\n\nUkaasis seisab, et ühtsuse päev on vajalik, et ühendada Ukraina ühiskonda, võimendada selle vastupanu kasvavate hübriid- ja propagandarünnakute ning moraalse ja psühholoogilise surve vastu.\n\nUSA meedias on varem 16. veebruari pakutud kui võimalikku Venemaa agressiooni algust. Ukraina president ja teised valitsuse esindajad on selle mitmel korral kahtluse alla pannud.\n\nMitmed suured lääne meediaväljaanded tõlgendasid Zelenski kõnet nüüd ekslikult kui kinnitust, et ka Ukraina ise usub Venemaa rünnakut 16. veebruaril.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Ukraina president Volodõmõr Zelenski sõnul on ta kuulnud, et kolmapäev võib olla päev, mil Venemaa ründab Ukrainat ja nimetab seetõttu 16. veebruari rahvusliku ühtsuse päevaks. Presidendi iroonia leidis välismeedias ekslikult tõlgendamist kinnitusena sõja alguse kohta.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe hoolikalt uudise pealkiri ja sisu ning kirjuta artiklile pikk sissejuhatav lause, kasutades oma kujutlusvõimet.\n\n## Pealkiri:\n\nMaailma kolmas reket pääses Dubai turniiril avaringist edasi\n\n## Põhitekst:\n\nDubai turniiril teisena asetatud tšehhitaril Barbora Krejcikoval kulus tund ja 39 minutit, et alistada prantslanna Caroline Garcia (WTA 70.) 6:4, 7:6. Teises ringis mängib möödunud aastal samal turniiril finaali jõudnud Krejcikova ukrainlanna Dajana Jastremska (WTA 131.) ja kogenud rumeenlanna Irina-Camelia Begu (WTA 54.) kohtumise võitjaga.\n\nEndine maailma esireket Simona Halep (WTA 23.) alistas avaringis ameeriklanna Alison Riske (WTA 53.) 6:2, 6:4. Halep lõi kohtumise jooksul kuus ässa Riske nelja vastu ning ei teinud ühtegi topeltviga. Seevastu Riske tegi kokku neli topeltviga. Järgmises ringis kohtub Halep turniiril kolmandana asetatud Paula Badosa (WTA 5.) ja Elena-Gabriela Ruse (WTA 59.) matši võitjaga.\n\nMaailma üheksas reket Iga Swiatek sai 6:1, 6:2 tulemusega jagu venelannast Daria Kasatkinast (WTA 28.). Jaanuaris Austraalia lahtistel veerandfinaali jõudnud ameeriklanna Jessica Pegula (WTA 14.) oli 6:4, 6:4 tulemusega parem kaasmaalasest Coco Gauffist.\n\nEesti esireket Anett Kontaveit (WTA 6.) loobus Dubai turniiril osalemisest.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Esmaspäeval alanud Dubai WTA 500 kategooria turniiril on avaringist endale edasipääsu taganud juba mitu nimekat mängijat, nende seas maailma kolmas reket Barbora Krejcikova.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe uudis läbi ja pane oma kujutlusvõime tööle, et välja mõelda üks korralik sissejuhatav lause sellele loole.\n\n## Pealkiri:\n\nVälismaal mängivatest võrkpalluritest paistsid silma diagonaalründajad\n\n## Põhitekst:\n\nKreeka naiste kõrgliigas jätkab suurepärast hooaega Kadi Kullerkann, kes aitas AO Markopoulo 3:0 võiduni Amazonese naiskonna üle, tuues 21 punkti. Nädala teises mängus jäädi 1:3 alla AEK-le, Kullerkannult 14 punkti. Tabelis on eestlanna koduklubi 21 punktiga kümnes, vahendab Volley.ee.\n\nKreeka meeste meistriliigas kerkis Renee Teppan Pireuse Olympiacose 3:0 võidumängus Kifisiase üle mängu resultatiivseimaks, tuues 17 punkti (+11). Tabelis on Olympiacos 27 punktiga kolmas.\n\nKa Kataris palliv Oliver Venno hoiab Eesti lippu jätkuvalt kõrgel. Viimasel nädalal vedas rahvusmeeskonna diagonaalründaja SC Police'i meeskonna kahe võiduni. Nädala esimeses kohtumises alistati 3:0 Al Wakra, Vennolt üleplatsimehena 18 punkti (+13). Teises kohtumises saadi samuti 3:0 võit Al-Shamali üle, Venno panustas 20 punkti (+18), olles taaskord mängu resultatiivseim. Liigatabelis jätkab Police 38 punktiga teisel positsioonil.\n\nPoola meistriliigas tegi hea esituse Belchatowi Skra nurgaründaja Robert Täht, aidates oma tööandja 3:0 võiduni Lublini Luki üle. Tähe arvele jäi 10 punkti (+9). Timo Tammemaa ja Rzeszowi Asecco Resovia alistasid 3:1 Varssavi Projekti, Tammemaa tõi kuus punkti (+4). Tabelis on Belchatow 43 punktiga kolmas ja Resovia 31 punktiga kuues.\n\nPoola esiliigas Wroclawi Gwardiat juhendav Rainer Vassiljev sai võidurõõmu tunda, sest tema meeskond sai 3:1 võidu Kluczborki üle ja on tabelis 38 punktiga seitsmes.\n\nItaalia naiste esiliigas pidid Olbia Hermaea naiskond ja Kristiine Miilen tunnistama Sigel Marsala Volley 2:3 paremust. Eesti koondise nurgaründaja tõi 11 punkti (+5). Olbia naiskond hoiab B-grupis 26 punktiga kuuendat kohta.\n\nPrantsusmaa meeste kõrgliigas pidi Ardo Kreegi koduklubi Arago de Sete leppima 0:3 kaotusega Chaumont´i vastu, Kreek panustas kaheksa punkti (+5). Tabelis on Sete 41 punktiga kolmas.\n\nMeeste esiliigas aitas Robert Viiber Grand Nancy 3:2 võiduni Rennes'i üle, Viiber panustas lisaks mängu juhtimisele ka kolm punkti (-4). Johan Vahter ja Frejusi meeskond teenisid 3:1 võidu Avignoni vastu. Liberona tegutseva Vahteri vastuvõtuprotsent oli 52. Liigatabelis hoiab Nancy 38 punktiga teist kohta, Frejus on 23 silmaga viies.\n\nPrantsusmaa naiste meistriliigas teenis Liis Kullerkannu koduklubi Pays d'Aix Venelles 3:0 võidu Marcq en Baroeuli vastu. Kullerkann ei mänginud. Polina Bratuhhina-Pitou koduklubi Terville'i Florange sai kirja 3:0 võidu Nancy Vandoeuvre'i üle, Bratuhhina-Pitou samuti seekord kaasa ei teinud.\n\nRahvusnaiskonna peatreeneri Lorenzo Micelli juhendatav Le Cannet' Volero pidi tunnistama Cennes'i 2:3 paremust. Tabelis on Le Cannet 43 silmaga esikohal, Terville hoiab 34 punktiga viiendat kohta ja Venelles on 28 punktiga seitsmes. Naiste esiliigas sai Nette Peidi tööandja Quimper Volley 0:3 kaotuse Saint-Dielt ja on B-grupi tabelis 23 punktiga neljas.\n\nBelgias olid võidukad mõlemad eestlaste tööandjad. Henri Treial ja Renet Vanker said mõlemad kirja täismängu ning aitasid Maaseiki Greenyardi 3:0 võidule Aalsti Lindemansi vastu. Treial tõi viis punkti (+4). Märt Tammearu aitas Roeselare Knackil 3:1 alistada Genti meeskonna. Hooaja ühe parema esituse teinud Tammearu arvele kogunes 15 punkti (+9), olles sellega meeskonnas resultatiivsuselt teine mees. Tabelis on Roeselare 29 punktiga esimene ja Maaseik 23 punktiga kolmas.\n\nIraani meistriliigas sai Markkus Keele koduklubi Sirjani Foolad ühe võidu ja ühe kaotuse. 3:0 saadi jagu Sepahanist ning 0:3 jäädi alla Urmia Shardarile. Tabelis on eestlase tööandja 38 punktiga seitsmes. Rumeenias sai Keith Puparti koduklubi Craiova kirja 3:1 võidu Zalau üle. Pupart tõi 10 punkti (+3). Tabelis on Craiova 41 punktiga kolmas.\n\nSaksamaa meistriliiga vahegrupi ülemises tugevusgrupis kaotas vigastusest taastuva Karli Alliku koduklubi Frankfurti United Volleys 1:3 Berliinile ning Andri Aganitsa tööandja VfB Friedrichshafen jäi 0:3 alla Dürenile. Aganits tõi ühe punkti (+0). Alumises vahegrupis sai Stefan Kaibaldi koduklubi Königs Wusterhauseni Netzhoppers kirja 0:3 kaotuse Giesenilt, Kaibald ei mänginud. Ülemises grupis hoiab Frankfurt kuue silmaga kolmandat ja Friedrichshafen kolme punktiga neljandat kohta, Netzhoppers on alumises grupis 12 punktiga teine.\n\nSoome meeste meistriliigas käis eestlastest platsil Kristo Kollo, kes aitas Akaa-Volley 3:0 võidule Raisio Loimu üle, tuues 15 punkti (+8). Tabelis on Akaa meeskond 53 punktiga teine, sama palju punkte on esikohal asuval Andrus Raadiku tööandjal Savo Volleyl. Naiste meistriliigas sai Silvia Pertentsi koduklubi LiigaPloki 0:3 kaotuse Kuusamo Pölkkylt, Pertensilt kuus punkti (-2). Tabelis on eestlanna koduklubi 28 punktiga üheksas.\n\nŠveitsi kõrgliigas algasid play-off' id ja Laura Partsi koduklubi Zesar-VFM sai veerandfinaali avamängus 0:3 kaotuse Schaffhauseni Kantilt. Parts tõi kaks punkti (+2). Esiliiga põhiturniiril sai liiderklubi Zürichi Volero (abitreener Märt Pajusalu) 3:0 jagu Badeni Kantist.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Välisliigades mängivad Eesti võrkpallurid jätavad seljataha nädala, kus näitasid eriti head hoogu diagonaalründajad.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe hoolikalt uudise pealkiri ja sisu ning kirjuta artiklile pikk sissejuhatav lause, kasutades oma kujutlusvõimet.\n\n## Pealkiri:\n\nNaiste jäähokiturniiri finaalis kohtuvad USA ja Kanada\n\n## Põhitekst:\n\nKanada ja Šveitsi naiskondade kohtumine otsustati juba esimesel perioodil, kui kanadalannad viskasid kolme ja poole minutiga viis väravat. Neli aastat tagasi Pyeongchangis hõbedale tulnud Kanada naiskond kohtub finaalis USA-ga, kes sai poolfinaalis 4:1 jagu Soome naiskonnast.\n\nVäravateta esimese perioodi järel viisid Cayla Barnesi ja Hayley Scamurra väravad USA teisel perioodil 2:0 juhtima. Kolmanda perioodi keskel suurendas ameeriklannade eduseisu Scamurra teine tabamus. Minut enne kohtumise lõppu viskas soomlannade auvärava Susanna Tapani, paarkümmend sekundit hiljem vormistas lõpptulemuse Abby Roque.\n\nUSA ja Kanada on finaalis kohtunud viimasel kolmel olümpial. 2014. aastal jäi lisaajal 3:2 tulemusega peale Kanada, 2018. aastal võitsid ameeriklannad olümpiakulla 2:1 skooriga.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Pekingi taliolümpiamängudel selgusid esmaspäeval naiste jäähokiturniiri finalistid. Kanada sai 10:3 tulemusega jagu Šveitsist, USA alistas 4:1 skooriga Soome.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Pärast artikli pealkirja ja põhiteksti lugemist kasuta oma loovust, et koostada sisutihe ja pikk sissejuhatav lause.\n\n## Pealkiri:\n\nÄsja Newcastle Unitediga liitunud Inglismaa koondislane murdis jalaluu\n\n## Põhitekst:\n\nKieran Trippier sai vigastada Newcastle Unitedi 1:0 võidumängus Aston Villa üle. Seejuures lõi kohtumise ainsa värava just Trippier, kes oli resultatiivne 35. minutil.\n\nJaanuarikuises üleminekuaknas maksis Newcastle United Madridi Atleticole 12 miljonit naela (14,4 miljonit eurot), et Inglismaa koondislane kodumaale meelitada. Pooleteise kuu jooksul jõudis Trippier kaasa teha viies kohtumises ning lõi ka kaks väravat.\n\nSel hooajal pikalt väljalangemistsoonis asetsenud Newcastle on võitnud viimased kolm kohtumist ning hetkel paikneb klubi liigatabelis 21 punktiga 17. kohal.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Jaanuari alguses Newcastle Unitediga liitunud äärekaitsja Kieran Trippieri jaoks on käimasolev hooaeg suure tõenäosusega läbi, kuna Inglismaa koondislane murdis pühapäeval peetud kohtumises jalaluu.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe hoolikalt uudise pealkiri ja sisu ning kirjuta artiklile pikk sissejuhatav lause, kasutades oma kujutlusvõimet.\n\n## Pealkiri:\n\nKamila Valijeva kommenteeris spordikohtu otsust\n\n## Põhitekst:\n\nEsmaspäeval otsustas CAS, et detsembris positiivse dopinguproovi andnud Venemaa olümpiakomitee iluuisutaja Kamila Valijeva võib siiski Pekingi olümpiamängudel naiste üksiksõidus osaleda.\n\n\"Viimased päevad on minu jaoks olnud väga keerulised, mul pole enam mingeid emotsioone. Olen otsuse üle õnnelik, kuid samas ka emotsionaalselt väsinud,\" ütles Valijeva Venemaa telekanalile Pervõi Kanal. \"Samal ajal on mul hea meel olla olümpial ja esindada oma riiki. Loodetavasti suudan end võistluseks häälestada võimalikult hästi ja teha oma tulemuse.\"\n\nValijeva avaldas, et viibis CAS-i istungil kokku seitse tundi. \"Meil oli üks 20-minutiline paus. Ma lihtsalt istusin ja vaatasin. See oli väga keeruline, kuid ilmselgelt midagi, millega ma pidin tegelema.\"\n\nIluuisutaja sõnul on ta viimastel päevadel saanud palju toetussõnumeid. \"Kui ma avan Instagrami, siis ma näen kui palju häid soove ja sõnumeid on mulle saadetud. Nägin isegi Moskvas reklaamtahvleid kirjaga \"Kamila, me oleme sinuga\". See on väga kena. Nii raskel ajal on see toetus mulle väga oluline.\"\n\nRahvusvaheline olümpiakomitee (ROK) teatas pärast CAS-i otsust, et juhul kui Valijeva pääseb naiste üksiksõidus pjedestaalile, siis jäetakse medalitseremoonia ära.\n\nNaiste lühikava võistlus algab teisipäeval Eesti aja järgi kell 12.00. Vabakava toimub neljapäeval algusega kell 12.00.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Pekingi taliolümpiamängudel dopinguskandaali sattunud 15-aastane iluuisutaja Kamila Valijeva andis Venemaa meediale esimesed kommentaarid pärast Rahvusvahelise spordiarbitraaži (CAS) langetatud otsust.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe artikli pealkiri ja sisu, seejärel loo pikk ja põnev lause, mis võiks olla artikli sissejuhatus.\n\n## Pealkiri:\n\nKäsipallileegion: nädalaga visati üle poolesaja värava\n\n## Põhitekst:\n\nNädala suurima võidu ja parima skooritulemuse sai kirja Saksamaa kolmandas liigas mängiv Karl Roosna. Pärast paarinädalast pausi platsile naasnud 1. VfL Potsdami kapten viskas 34:17 (16:9) võidumängus HSG Ostsee üle kümme väravat. Potsdam on A-alagrupis jätkuvalt kaotuseta ja praktiliselt kindlustanud koha finaalturniiril.\n\nTeistel Saksamaal pallivatel käsipalluritel nii hästi ei läinud. 2. Bundesligas vahetus HSC 2000 Coburgi nädalatagune võidurõõm jälle kaotusekibedusega, sest TV Grosswallstadtile jäädi valusalt 29:30 (15:16) alla. Karl Toom jäi Coburgi särgis väravata, aga panustas kaitsetöös ühe blokeeringuga.\n\nKuidagi ei leia õiget hoogu ka Bundesligas palliva Mait Patraili tööandja Rhein-Neckar Löwen. Eelmisel nädalal kaotati esmalt võõrsil medaliheitluses osalevale Berlini Füchsele 20:23 (10:11). Laupäeval mindi kohtumist 7:1 juhtima, ent liigatabelis selja taga paikneva HC Erlangeni vastu päästeti punkt vaid kolm sekundit enne lõppu ja tehti 26:26 viik.\n\nSarnaselt Patraili meeskonnaga kulges ka teise Põlva käsipalli kasvandiku koduklubi nädal Norra kõrgliigas. Alfred Timmo vigastuse tõttu kaasa ei teinud, aga Fjellhammer IL võitles lõpusekunditel ÖIF Arendali vastu välja 23:23 (13:12) viigi ning kaotas teises kohtumises tiitlikaitsja Elverum Handballile 19:37 (8:17).\n\nVõimsalt alustasid aastat aga Dener Jaanimaa ja Daido Steel HC. Läinud nädalal lisandus tabelisse kaks võitu, kui Jaapani meistrisarjas alistati Fukuoka Golden Wolves 36:29 (21:14) ja kolmandat kohta hoidev Osaki Electric HC 31:29 (16:15). Jaanimaa viskas Daido kasuks vastavalt kuus ja üheksa väravat.\n\nSoomes algas meistrivõistluste teine faas ehk nelja tugevama vaheturniir, kus otse poolfinaali pääsemiseks tuleb kahe parema seas lõpetada. Eestlaste koduklubid mängisid eelmisel nädalal samade vastastega ning neljast kohtumisest saadi kolm võitu, kusjuures Karjaa BK-46 alistas nagu karikafinaaliski Riihimäe Cocksi 32:27 (18:15).\n\nMarkus Viitkar tabas karjaalaste kasuks viis korda, värava võrra vähem jäi tema arvele 31:25 (13:12) võidumängus Grankulla IFK üle. Armi Pärt viskas vastavalt kolm ja kuus väravat, kui Helsingi Dicken kaotas Cocksile 22:33 (11:19) ning alistas Grankulla IFK 28:27 (12:14).\n\nPortugalis jätkab naiste meistriliigas liidrina Lissaboni Benfica. Alina Molkova oli Benfica särgis täpne kuuel korral, kui CS Maiastarsist oldi üle 26:24 (17:13). Benfica edu Madeira SAD ees on kaheksa silma, ent tiitlikaitsjal on kaks kohtumist varuks ning Portugalis jagatakse punkte omal moel – võidu eest kolm, viigi eest kaks ja kaotuse eest üks.\n\nItaalia kõrgeimas sarjas ehk Serie A-s jäi Erice AC Life Style 14:25 (4:14) alla medalikonkurentsis jätkavale HC Cassa Rurale Pontiniale. Polina Gorbatsjova viskas liigatabelis üheksandaks langenud Erice kasuks kaks väravat.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Eesti käsipallurite koduklubid pidasid eelmisel nädalal koguni 14 kohtumist, millest pooled võideti. Ühtlasi püstitasid välismaal pallivad käsipallurid tänavuse hooaja ühe nädala skoorirekord - 51 väravat.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Vaata läbi uudise pealkiri ja tekst ning loo loov sissejuhatav lause, mis haakub artikli sisuga.\n\n## Pealkiri:\n\nZüleyxa Izmailova astus rohelistest välja\n\n## Põhitekst:\n\nÄriregistri andmete kohaselt astus Izmailova erakonnast välja 10. veebruaril. Izmailova oli roheliste liige alates aastast 2015. Aastatel 2005–2012 kuulus ta Sotsiaaldemokraatlikku Erakonda.\n\nIzmailova põhjendas erakonnast lahkumist esmaspäeva õhtul sotsiaalmeedia vahendusel.\n\n\"Põhjus on selles, et kui ma midagi ette võtan, siis tegutsen kogu südamest ja praegu tunnen, et roheliste päästmise asemel on mul aeg keskenduda planeedi päästmisele mõnel teisel moel,\" kirjutas ta.\n\n\"Roheliste poliitikate edukas adresseerimine nõuab globaalsest rohepöördest inspireeritud liidreid. Juhte, kes suudavad näidata, et kohalikul tasemel üleilmsele kliimakriisile rohtu pakkudes on võimalik ka Eesti inimeste elujärge parandada.\nSoovin rohelistele edu ja loodan, et leitakse uued juhid, kes näevad suurt pilti ja inspireerivad kõiki tuleviku nimel pingutama ja koostööd tegema,\" lisas Izmailova.\n\nErakonna asejuhi Johanna Maria Tõugu sõnul koguneb erakond uusi juhte valima sel laupäeval, 19. veebruaril. \"Siis me saame rohkem kommentaare anda. Valime uue juhatuse, uue volikogu, uued juhid,\" ütles Tõugu.\n\nAlgul plaanis erakond korraldada üldkogu juba novembris, kuid lükkas selle koroonaviiruse leviku tõttu edasi.\n\nIzmailova ütles möödunud aasta lõpul, et erakonna juhiks enam ei kandideeri. Juhiks kandideerimise vastu on huvi üles näidanud Marko Kaasik ja Johanna Maria Tõugu.\n\nErakonna kaasjuhina on ametis Timur Sagitov.\n\nJuhtis erakonda neljadel valimistel\n\nIzmailova valiti 2017. aasta märtsis Erakonna Eestimaa Rohelised esimeheks. Tema juhtimisel osalesid rohelised kahel korral kohalikel, korra riigikogu ja korra europarlamendi valimistel.\n\nViimastel riigikogu valimistel märtsis 2019 said Eestimaa Rohelised üle Eesti kokku 10 227 häält ehk 1,8 protsenti toetust ning erakond riigikogusse ei pääsenud. Izmailova ise kandideeris Tallinna esimeses ehk Haabersti, Põhja-Tallinna ja Kristiine linnaosas ja sai 923 häält.\n\n1,8 protsenti toetust tähendas, et Eestimaa Rohelised ei saanud riigieelarvest ka miinimumtoetust – kui erakond saab 2–3 protsenti toetust, siis saab ta riigieelarvest eraldist aastas 30 000 eurot. Nii jäi erakond sõltuma vaid liikmemaksust ja rahalistest annetustest, mida 2021 koguti 38 169 eurot.\n\nViimastel kohalikel valimistel 2021 sügisel said Eestimaa Rohelised üle Eesti kokku 6314 häält ehk 1,1 protsenti toetust. Tallinnas saadi 2,2 protsenti toetust. Izmailova ise kandideeris Tallinnas Põhja-Tallinna linnaosas ja sai 563 häält.\n\n2019. aastal kandideeris Izmailova ka Euroopa Parlamendi valimistel. Ta sai 1639 häält ja valituks ei osutunud.\n\n2017. aasta kohalikel valimistel said rohelised Tallinnas 2,4 protsenti häältest ja volikogusse ei pääsenud. Izmailova ise kogus 662 valija toetuse. Sellele vaatamata sõlmisid Keskerakond ja Eestimaa Rohelised koalitsioonileppe ning alates 9. novembrist 2017 kuni aprillini 2019 oli Izmailova Tallinna abilinnapea.\n\nEestimaa Roheliste toetus oli uuringufirmade jaanuarikuistes küsitlustes vahemikus 1,6 kuni neli protsenti.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Erakonna Eestimaa Rohelised juht Züleyxa Izmailova astus parteist välja. Erakond koguneb uusi juhte valima laupäeval.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Pärast artikli pealkirja ja põhiteksti lugemist kasuta oma loovust, et koostada sisutihe ja pikk sissejuhatav lause.\n\n## Pealkiri:\n\nAirBaltic pakub lisalende Kiievi-Riia liinil\n\n## Põhitekst:\n\n\"Et rahuldada märkimisväärset reisijate nõudluse kasvu lendude järele Kiievist Riiga, siis AirBaltic kavandas kaks lisalendu, 15. veebruaril ja 16. veebruaril,\" teatas AirBaltic Twitteris.\n\nTo address the significant passenger demand for flights from Kyiv, Ukraine to Riga, Latvia, airBaltic has scheduled two additional flights on February 15 and February 16, 2022. Tickets for the flights can already be purchased on our webpage: https://t.co/caft3TcU8r pic.twitter.com/11hJCK9qZz\n\n— airBaltic (@airBaltic) February 14, 2022\n\nPileteid lendudele saab osta lennufirma kodulehelt.\n\nLäti välisministeerium kutsus pühapäeval Läti kodanikke üles Ukrainast esimesel võimalusel lahkuma.\n\nAirBaltic teatas, et hindab pidevalt hetkeolukorda ja järgib ametiasutuste soovitusi. Firma teatas, et on valmis vajadusel oma lennugraafikut korrigeerima, vahendas LSM.\n\nLiimets: Ukrainas viibivad eestlased peaksid seda võimalust kasutama\n\nVälisminister Eva-Maria Liimets ütles ERR-ile saadetud kommentaaris, et Ukrainas viibivad Eesti kodanikud peaksid Air Balticu pakutavat võimalust ära kasutama.\n\n\"Olukord Ukraina piiril on pingeline ja ettearvamatu. Sellega seoses on meedias ilmunud sõnumeid mitmete lennufirmade võimalikest tõrgetest Ukraina liinide teenindamisel, mistõttu soovitame praegu toimivaid lahendusi kasutada. Palume kõigil Ukrainas viibivatel Eesti kodanikel ja alalistel elanikel mõelda läbi oma reisiplaanid ning naasta esimesel võimalusel kodumaale. Samuti paneme südamele kõigil Ukrainas viibivatel eestlastel registreerida oma reis välisministeeriumi Reisi Targalt kodulehel,\" lausus Liimets.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Läti lennufirma AirBaltic teatas esmaspäeval, et erakorralise nõudluse tõttu pakub firma Kiievi-Riia liinil lisalende.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Süvene uudise pealkirja ja sisu ning kirjuta sellele loole sisukas ja informatiivne sissejuhatus, mille pikkus on üks lause.\n\n## Pealkiri:\n\nSiim-Sander Vene kodupubliku ees mängimisest: ei jõua ära oodata\n\n## Põhitekst:\n\nVabariigi valitsuse otsuse järgi lubatakse Eesti korvpallikoondise mänguks Poolaga erandkorras Saku Suurhalli 3360 pealtvaatajat.\n\n\"Ei jõua ära oodata, kui saaksime jälle täismaja ees mängida,\" lausus Eesti koondise tugitala Siim-Sander Vene. \"Muidugi on märksa parem, et vähemalt pooled tribüünidest on poolehoidjate päralt, mitte veerand või veel vähem. Toetajate ees on meeldivam ja mõnusam mängida, nad annavad lisaenergiat.\"\n\nEesti koondise peatreener Jukka Toijala valib lähipäevadel 22 kandidaadi seast 14 kuni 16 korvpallurit, kes alustavad 21. veebruaril Tallinnas valmistumist MM-valikturniiri kohtumisteks Poolaga.\n\nTaas liituvad Eesti rahvusmeeskonnaga Saksamaa kõrgliigas pallivad Maik-Kalev Kotsar ja Janari Jõesaar, kes novembrikuu kohtumiste ajal Saksamaa ja Iisraeliga taastusid vigastusest.\n\n\"Mõned mehed, kes eelmisel korral koosseisust välja jäid, on jälle rivis,\" lausus Vene. \"Ühtpidi võiks tänu sellele olla meil lootust rohkem. Teisalt on mõned mehed seekord puudu. Kokkuvõttes sõltub mängukäik sellest, kuidas meil väljakul klappima hakkab.\"\n\nToijala pidas heaks märgiks, et pooleteise kuu jooksul on koduklubides saanud mänguaega Eesti koondise põhiviisiklased. Vene Itaalia kõrgliigaklubi Varese ja Kristian Kullamäe Hispaania kõrgliigaklubi San Pablo Burgose koosseisus. Novembri koondiseakna eel, kui Vene oli seotud lühiajalise lepinguga Prantsusmaa meistrisarjas osalevas Limoges'i meeskonnaga, jäi mõlemal korvpalluril mängupraktikast vajaka.\n\nEesti koondis võõrustab Poolat 25. veebruaril Saku Suurhallis, 28. veebruaril kohtutakse Lublinis.\n\nVene kohanes Varese meeskonnas ruttu\n\nAasta alguses Itaaliasse siirdunud Vene on teinud Varese rivistuses häid etteasteid. Kuuest mängitud kohtumisest on teenitud neli võitu. Ülemöödunud nädalavahetusel, kui jäädi ühe punktiga alla Bologna Virtusele, tegi Vene ühe oma karjääri säravaima etteaste, kui ta tabas 11 kaugviskest seitse ning panustas 27 punkti ja üheksa lauapalliga. Möödunud pühapäeval, kui alistati Veneetsia meeskond, kogus ääremängija 14 punkti.\n\nVene sõnul on kohanemine uute meeskonnakaaslaste ja peatreeneri käekirjaga üldjoontes sujunud. \"Oleme saanud mõned head võidud EuroCupil osalevate võistkondade üle, kaotused olid napid. Meeskonnas keset hooaega tehtud muudatused on enam-vähem toiminud. Tundub, et olen mängurütmiga kohanenud,\" hindas Vene.\n\nEesti koondises keskendutakse Toijala taktikepi all ladusale üksteisemõistmisele rünnakul ja kaaslaste abistamisele kaitses. \"Mängupilt pole olnud halb, meie asjad on enam-vähem toiminud,\" ütles Vene. \"Pusletükid on laias laastus samasugused, nagu olid novembri mängudes. Ei usu, et midagi praegu muutma hakkame. Püüame tegutseda meeskondlikult nii kaitses kui ka rünnakul. Keskendume palli liigutamisele ja viskekohtade otsimisele.\"\n\nVene sõnul pööratakse lühikesel ettevalmistuse perioodil tähelepanu üksteisega hea arusaamise saavutamisele. \"Enam-vähem ju teame, mida keegi väljakul teeb. Paari-kolme päevaga tuletame liikumisi meelde ja saame saavutada paremat kaaslaste tunnetust. Samal ajal on oluline, et väljakul pidevalt räägitaks, kes mida teeb ja kes kus aitab. Suhtlemine aitab kõigi olukorda paremaks teha.\"\n\nHooaja keskel vahetas Itaalia kõrgliiga alumises osas heidelnud Varese välja põhiviisiku, peatreeneri ja peamänedžeri. \"Võib-olla meie meeskonnas aset leidnu on erandlik näide. Praegu koostöö toimib, hooaja lõpus näeme, kas see toob ka vilju või mitte,\" lausus Vene.\n\nMeeskonda otsitakse veel keskmängijat. \"Mängime kahe number nelja ehk suure ääremängijaga, peame korda mööda lappima kaitses tekkivaid auke. Samas olen tänu sellele saanud olla väljakul mõne minuti rohkem. Kui nädalas peetakse üks voor, siis pole liiast mängida üle 30 minuti,\" märkis Vene.\n\nKevadel seisavad Varese korvpalluritel ees kaalukad kohtumised, et tagada kõrgliigas koht 16 parima seas. Praegu jagatakse seitsme võidu ja 11 kaotusega koos Veneetsia meeskonnaga 12.–13. kohta.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "25. veebruaril võõrustab Eesti korvpallikoondis Saku Suurhallis 2023. aasta maailmameistrivõistluste valikturniiri mängus Poola koondist. Rahvusmeeskonna liidri Siim-Sander Vene sõnul annab kodupubliku ees mängimine lisaenergiat ja tekitab mõnusa tunde.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe uudis läbi ja pane oma kujutlusvõime tööle, et välja mõelda üks korralik sissejuhatav lause sellele loole.\n\n## Pealkiri:\n\nPiirangutevastane autokolonn jõudis Brüsselisse\n\n## Põhitekst:\n\nBrüsseli linnapea Philippe Close sõnul saabus esmaspäeval Brüsselisse umbes 500 sõidu- ja matkaautot ning need tulid peamiselt Prantsusmaalt, vahendas Reuters.\n\nSõidukitel keelati linna sisenemine ning politsei suunas autod äärelinna parkima. Sealt liikusid protestijad jalgsi Brüsseli kesklinna ja piirkonda, kus asuvad Euroopa Liidu institutsioonid.\n\nClose ütles Belgia telekanalile LN24, et meeleavaldusel ei ole Brüsseli võimude luba, sel pole juhti ning meeleavaldajad pole ka nõudmisi esitanud.\n\nPrantsusmaalt Valenciennes'ist tulnud protestija Philippe, kes käis enne Pariisis meelt avaldamas, ütles ajakirjanikele, et koroonapiirangud on vaid üks osa tema muredest.\n\n\"Ma tulin eelkõige meie laste tuleviku pärast. Ma ei saa aru, kuidas mu lapsed saaksid elada praeguses maailmas. Vabadus on kõrvale lükatud, on üha enam vaesust. Isegi, kui sa töötad ja kui tuleb kuu 15. päev, siis sul pole piisavalt raha edasi elamiseks,\" rääkis ta.\n\nPhilippe protestib lisaks energiahindade ja elukalliduse tõusu vastu.\n\nVabaduse kolonni nimeline meeleavaldus sai jaanuaris alguse Kanadast vastuseks uuele reeglile, et kõik veokijuhid peavad olema koroona vastu vaktsineeritud selleks, et ületada USA-Kanada piiri. Protest on sellest alates kasvanud laiemalt koroonapiirangute vastaseks.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Koroonapiirangute vastu meelt avaldav autokolonn jõudis Brüsselisse.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe artikli pealkiri ja sisu, seejärel loo pikk ja põnev lause, mis võiks olla artikli sissejuhatus.\n\n## Pealkiri:\n\nValijeva tõttu võib naiste üksiksõidu medalitseremoonia ära jääda\n\n## Põhitekst:\n\nROK-i avaldusest võib eeldada, et ära jäetakse ka võistkonnavõistluse tseremoonia, kuna võistlusel olümpiakulla teeninud Venemaa olümpiakomitee koosseisu kuulus ka Valijeva.\n\nValijeva juhtumist tulenevalt tegi ROK naiste üksiksõidu võistluses veel ühe muudatuse. Tavapärase 24 võistleja asemel pääseb vabakava võistlusele 25 sportlast.\n\nRahvusvaheline Spordiarbitraaž (CAS) otsustas esmaspäeval, et detsembris positiivse dopinguproovi andnud Valijeva võib Pekingi olümpiamängudel naiste üksiksõidus osaleda.\n\nCAS toonitas oma avalduses, et Valijeva kuulub oma vanuse tõttu WADA koodeksi alusel n-ö kaitstud isikute sekka ehk alla 16-aastastele sportlastele kehtivad sellises olukorras leebemad reeglid. Samuti tõi CAS välja, et proovi andmise ja selle tulemusest teavitamise vahele jäi liialt pikk aeg, mis ei ole olümpiamängudel võistlemiseks valmistuva sportlase süü.\n\nNaiste lühikava võistlus algab teisipäeval Eesti aja järgi kell 12.00. Vabakava toimub neljapäeval algusega kell 12.00.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Rahvusvaheline olümpiakomitee (ROK) avaldas esmaspäeval, et juhul kui positiivse dopinguproovi andnud 15-aastane Kamila Valijeva pääseb naiste üksiksõidus pjedestaalile, siis jäetakse medalitseremoonia ära.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Vaata läbi uudise pealkiri ja tekst ning loo loov sissejuhatav lause, mis haakub artikli sisuga.\n\n## Pealkiri:\n\nJegers võitis esimese meesmängijana USA ülikooli eest turniiri\n\n## Põhitekst:\n\nViimasel päeval mängis Eesti koondislane veatu ringi. Kaheksa birdie 't andis kogutulemuseks 64. Sunbrook Golf väljakul toimunud turniiri kahel esimesel päeval sai Jegers seejuures neli trahvi. Teiseks jäänud belglast Matthis Besardi (WAGR 341) edestas Niitvälja Golfiklubi kasvandik lõpuks kolme löögiga.\n\nJegersist sai samuti esimene Eesti meesmängija, kes on USA ülikooli eest võitnud turniiri. 2007. aastal suutis seda esimese eestlasena teha Mari Suursalu.\n\nSuurepärase turniiri tegi ka teine Eesti koondislane Mattias Varjun, kes lõpetas resultaadiga -1 (73, 71, 71), millega jäi jagama 16. kohta. Mängijaid oli turniiril kokku 92. Kuigi kõigil kolmel päeval olid suurepärased tingimused heaks golfiks, suutis vaid 19 mängijat lõpetada miinustulemusega.\n\nMeeskondlikult ei olnud Middle Tenessee ülikooli võidus mingit kahtlust. Teiseks jäänud Oral Robertsi ülikooli edestati kogunisti 22 löögiga.\n\nVõitja kommentaar: \"Mäng oli super hea kõik kolm päeva, kui tavaliselt olen putiga hätta jäänud, siis see nädal töötas see hästi ja üle pika aja esimest korda tundsin ennast mugavalt griinide peal. Viimase päeva teisel poolel tuli abitreener ka mulle rajale appi ja aitas griine lugeda ning pärast seda hakkasid putid kukkuma (viimase üheksa rajaga sai Kevin kirja kuus birdie 't). Ta aitas kindlasti kõvasti kaasa ja andis mulle veel kindlust juurde.\"\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Eesti golfimängija Kevin Christopher Jegers kirjutas esmaspäeva öösel Eesti golfi ajalukku uue peatüki, võites individuaalselt Pat Hicks Invitationali nimelise turniiri tulemusega -15 (69, 68, 64). Tulemus -15 on ka uus Middle Tennessee ülikooli rekord ehk kunagi varem pole keegi ülikooli eest sellist tulemust kirja veel saanud.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu artikli sisuga ja loo sellele pika lausega sissejuhatus, mis köidab lugeja tähelepanu.\n\n## Pealkiri:\n\nHiinlanna rõõmustas kodupublikut vigurhüpete kuldmedaliga\n\n## Põhitekst:\n\n108,61 punkti teeninud Mengtao edestas 0,66 punktiga valgevenelannat Hanna Huskovat. Huskova võitis sama võitluse neli aastat tagasi toimunud Pyeongchangi olümpiamängudel.\n\n\"Ma olen üliõnnelik. See on Hiinale sellel võistlusel esimeseks kuldmedaliks ja see on väga äge. Ma teadsin, et tahan täna teha oma kõige paremad trikid ja seda ma ka tegin,\" ütles Mengtao pärast võistlust.\n\nMengtaole oli see teiseks Pekingi olümpiamängudel võidetud medaliks, hiinlanna teenis hõbemedali vigurhüpete võistkonnavõistluses.\n\nPronksmedali pälvis 93,76 punktiga Megan Nick ning esiviisikusse mahtusid veel ameeriklanna Ashley Caldwell (83,71 p) ja austraallanna Laura Peel (78,56 p).\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Pekingi taliolümpiamängude vigurhüpete naiste Aerial võistluse võitis kodupubliku rõõmuks hiinlanna Xu Mengtao.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe artikli pealkirja ja sisu. Kasuta oma loomingulisi võimeid, et koostada detailne ja põhjalik ühelauseline sissejuhatus sellele uudisele.\n\n## Pealkiri:\n\nKristjan Ilves osaleb suure mäe võistlusel\n\n## Põhitekst:\n\n\"Kristjan läheb homme kindlasti võistlema. Ta on näidanud siin juba häid hüppeid, ta naudib seda ning pole mingit põhjust, miks ta hüppemäele minema ei peaks,\" rääkis Ilvese treener Jan Schmid.\n\n\"Suusatamise kohta ei oska me midagi ennustada, sest ta pole 12 päeva suusatanud ning täna oli väljas väga külm, mistõttu loobusime kiirendustest energia säästmiseks. Murdmaasõidus osalemise otsustame homme vastavalt hüppele,\" lisas Schmid.\n\nLaupäeval isolatsioonihotellist välja saanud Ilves on viimasel kahel päeval osalenud treeninghüpetel. Esmaspäevase treeningu avavoorus hüppas Ilves 134,5 meetrit ning jäi alla ainult norralasele Espen Andersenile. Teises voorus sai Ilves kirja 136,5 meetrise õhulennu. Pühapäeval näitas Ilves kõige pikemat õhulendu nii esimeses kui ka kolmandas treeningvoorus.\n\nPekingi olümpiamängude suure mäe hüppevõistlus algab Eesti aja järgi teisipäeval kell 10.00, 10 kilomeetrisele murdmaarajale minnakse kell 13.00.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Kahevõistleja Kristjan Ilvese norralasest treener Jan Schmid kinnitas, et Ilves osaleb teisipäeval toimuval suure mäe võistlusel.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu uudise pealkirja ja põhisisuga. Kasuta neid fakte, et luua pikk ja sisutihe lause, mis toimib loo sissejuhatusena.\n\n## Pealkiri:\n\nPrantsusmaal hukkus elumaja plahvatuses vähemalt seitse inimest\n\n## Põhitekst:\n\nPlahvatus toimus esimesel korrusel ja leegid haarasid kiiresti kogu hoone ja levisid siis ka naaberkinnistule. Päästetöötajate tegevust raskendab kõrge temperatuur, hukkunute arv võib seetõttu kasvada, vahendas The Guardian.\n\nPrantsusmaa siseminister Gerald Darmanin teatas esmaspäeval, et sõidab sündmuskohale. Minister avaldas kaastunnet ka hukkunute lähedastele. Kaastunnet avaldas ka peaminister Jean Castex.\n\n\"Minu mõtted on ohvrite ja nende lähedastega,\" kirjutas Twitteris Darmanin.\n\n\"Plahvatus toimus Ida-Püreneede piirkonnas, Hispaania piiri lähedal,\" ütles Darmanin.\n\nPole veel teada, kas plahvatus oli juhuslik või kellegi organiseeritud, võimud alustasid uurimist.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Edela-Prantsusmaal asuvas elumajas toimus esmaspäeval plahvatus ja sellele järgnes tulekahju. Hukkus vähemalt seitse inimest, üks ohvritest oli meedia teatel väike laps.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe hoolikalt uudise pealkiri ja sisu ning kirjuta artiklile pikk sissejuhatav lause, kasutades oma kujutlusvõimet.\n\n## Pealkiri:\n\nSuusahüpete meeskondlikuks olümpiavõitjaks tuli Austria\n\n## Põhitekst:\n\nSuure mäe meeskondlikus võistluses kokku 942,7 punkti teeninud Austriale järgnes 934,4 punktiga Sloveenia (Lovro Kos, Cene Prevc, Timi Zajc ja Peter Prevc) ning pronksmedali võitis 922,9 punktiga Saksamaa (Constantin Schmid, Stephan Leyhe, Markus Eisenbichler ja Karl Geiger).\n\nAustriale oli see esimeseks meeskondlikuks kullaks pärast 2010. aasta Vancouveri taliolümpiamänge, kui suure mäe võistlustel saavutati samuti esikoht.\n\n2018. aasta Pyeongchangi olümpiamängudel samal võistlusel kuldmedali pälvinud Norra koondis jäi esimesena medalita. Kaheksa hulka mahtusid veel Jaapan, Poola, Venemaa olümpiakomitee ja Šveits.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Pekingi taliolümpiamängude suusahüpete suure mäe meeskondlikuks olümpiavõitjaks tuli Austria koosseisus Stefan Kraft, Daniel Huber, Jan Hörl ja Manuel Fettner.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe uudis läbi ning loo sellele fantaasiarikas ja pikk lause, mis võiks uudist tutvustada.\n\n## Pealkiri:\n\nReedel algab maailma liidrite osalusel Müncheni julgeolekukonverents\n\n## Põhitekst:\n\nMüncheni konverents toob Saksamaal kokku maailma tuntumad kaitseeksperdid ja poliitikud. Konverents toimub tundlikul ajal, USA hoiatas hiljuti, et Venemaa võib lähiajal Ukrainat sõjaliselt rünnata.\n\n2007. aastal pidas Venemaa president Vladimir Putin Müncheni konverentsil kuulsa kõne, kus kritiseeris teravalt ka NATO laienemist ida suunas. Sel aastal otsustas Kreml, et ei saada oma esindajat konverentsile.\n\nKonverentsi juht Wolfgang Ischingeri sõnul osaleb sel aastal konverentsil 35 valitsusjuhti ja umbes sada ministrit. Konverentsil osalevad Euroopa Komisjoni president Ursula von der Leyen ja NATO peasekretär Jens Stoltenberg. Konverentsile läheb ka Soome president Sauli Niinistö.\n\nKonverentsil kõnelevad ÜRO peasekretär Antonio Guterres ja Saksamaa kantsler Olaf Scholz. USA delegatsiooni juhib asepresident Kamala Harris. Videopöördumise teeb ka Hiina välisminister.\n\nIschinger on olnud konverentsi esimees juba 2008. aastast. \"Ma ei suuda meenutada aega, mil maailmas oli korraga nii palju kriise,\" ütles Ischinger.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Reedel algab Saksamaal Müncheni julgeolekukonverents, mis on viimase viie aastakümne jooksul kasvanud maailma üheks mõjukaimaks rahvusvahelise mõttevahetuse areeniks.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Vaata läbi uudise pealkiri ja tekst ning loo loov sissejuhatav lause, mis haakub artikli sisuga.\n\n## Pealkiri:\n\nCoolbet Hokiliigas teenisid punktilisa HC Vipers, HC Panter ja HC Everest\n\n## Põhitekst:\n\nRiia HK Kurbads ja Talinna HC Vipers pidasid Läti pealinnas kaks duelli, millest esimese võitis HC Vipers lisaajal 4:3 ning teise HK Kurbads 5:1.\n\nTabeli punane latern Kohtla-Järve SK Viru Sputnik pidi Haabersti jäähallis peetud kodumängudes vastu võtma kaks kaotust: laupäeval alistuti Tallinna HC Panterile tulemusega 4:7 ning pühapäeval Kohtla-Järve HC Everestile 3:7.\n\nCoolbet Hokiliiga tabeliseis: 1. Tartu Välk 494 - 29 punkti, 2. HK Kurbads - 23 p., 3. HC Panter - 17 p., 4. HC Everest - 16 p., 5. HC Vipers 14 p., 6. Narva PSK 7 p., 7. SK Viru Sputnik 5 p.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Coolbet Hokiliigas teenisid nädalavahetusel peetud neljas mängus punktilisa HC Vipers, HC Panter, HK Kurbads ja HC Everest.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe hoolikalt uudise pealkiri ja sisu ning kirjuta artiklile pikk sissejuhatav lause, kasutades oma kujutlusvõimet.\n\n## Pealkiri:\n\nNädalavahetuse menukaim film kinodes oli \"Uncharted: kaardilt kadunud\"\n\n## Põhitekst:\n\nVärsked filmid hõivasid tegelikult kogu nädalavahetuse kinolevi tipp-3; lisaks \"Unchartedi\" järel olid kaks populaarsemat filmi \"Surm Niilusel\" (\"Death on the Nile\"), mis kogus sama ajaga 3491 külastust, ja \"Abiellume\" (\"Marry Me\"), mis kogus 2883 külastust.\n\nNende järel mahtusid tabelisse ka \"Encanto\", mis kogus 1770 külastust (kokku 20 407 külastust), \"Tulesüda\" (\"Fireheart\"), mis kogus 1621 külastust (kokku 4170 külastust) ja \"Moonfall\", mis kogus 1030 külastust (kokku 5205 külastust).\n\nTabeli viimase koha hõivas pikalt selle tipus trooninud \"Ämblikmees: pole koduteed\" \"Spider-Man: No Way Home\", mis kogus 910 külastust (kokku 78 533 külastust).\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Lõppenud nädalavahetuse menukaim film Eesti kinolevis oli \"Uncharted: kaardilt kadunud\" (\"Uncharted\"), mis kogus avapäevadega 6742 külastust.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Vaata läbi uudise pealkiri ja tekst ning loo loov sissejuhatav lause, mis haakub artikli sisuga.\n\n## Pealkiri:\n\nRaik: Vene surve jääb pikemaks ajaks\n\n## Põhitekst:\n\n\"Üsna tõenäoline on, et ega siin kiiret lahendust ega väga suurt muutust ei tule,\" ütles Raik esmaspäeval ERR-ile. \"Ebakindlus on praegu tohutult suur ja närvesööv. Erinevateks stsenaariumiteks tuleb valmis olla, aga siiski tundub, et suuremahulise sõja käivitamine oleks Venemaa jaoks nii suurte riskidega, et see siiski kõige tõenäolisem stsenaarium hetkel ei ole,\" lisas Raik.\n\n\"Aga samas ei ole ka mingit põhjust arvata, et Venemaa oluliselt tagasi tõmbuks. Mingil moel Venemaa surve jätkub – on need siis erinevad hübriidrünnakud, kindlasti ka sõjalise jõukasutusega ähvardamine – selleks tuleb valmis olla, et Venemaa surve jätkub väga pikka aega. Ma arvan, et mingit lahendust Ukraina kriisile ei tule pikka aega, Lääne ja Venemaa, Ukraina ja Venemaa vaheline pinge püsib suur,\" rõhutas analüütik.\n\nUSA hoiatused takistavad rünnaku toimumist\n\nRaik rääkis ka sellest, kuidas tema hinnangul USA oma hoiatustega Venemaa võimaliku rünnaku kohta sisuliselt püüab neid ennetada.\n\n\"See, kuidas USA on viimasel ajal hoiatanud Venemaa invasiooni eest, on oluline taktika muutus, millega USA püüab narratiivi enda kontrolli alla saada. Selle asemel, et kogu aeg reageerida Venemaa tegevusele, püüab USA ennetada Venemaa rünnakut lootuses, et sellise luureinfo jagamine võib aidata rünnakut ära hoida ja sunnib Venemaad uuesti läbi mõtlema, kui kaugele nad on valmis sõjalise jõu kasutusega minema. Arvatavasti Venemaa ei taha minna just sellise stsenaariumi peale, mida USA väidab, et Venemaa kavandab. Siin on taktikaline lähenemine selgelt muutunud,\" rääkis ta.\n\nRaik tõi ka välja lääneriikide diplomaatilise, poliitilise ja majandusliku toetuse Ukrainale, mida Kiiev tema sõnul hädasti vajab. \"Ja päris hästi on seda toetust ka ju lisatud – näiteks nagu majanduslik toetus ja ka diplomaatiline sõnum Euroopa Liidu poolt on ikkagi selgelt Ukrainat toetav,\" leidis ta.\n\nDiplomaatide väljaviimine ei saa määravaks\n\nRaik tunnistas, et USA ning mitme muu lääneriigi otsus tuua oma diplomaadid Kiievist ära ja kutsuda ka oma Ukrainas asuvaid kodanikke lahkuma, võib olla viga, aga sellel pole määravat tähtsust konflikti arengule.\n\n\"Selle üle võib muidugi vaielda, kas oli põhjendatud praeguse hetke otsus diplomaadid sealt ära tuua, mida mõned riigid on teinud,\" rääkis ta. \"Loomulikult on ka see Ukrainale väga kahjulik, et lennufirmad juba teevad omad järeldused praegusest olukorrast. Need sammud on osa suuremat pildist, aga ma ei näe, et nendel oleks mingit otsustavat mõju sellele, mis Ukrainas hakkab lähipäevadel toimuma,\" lisas Raik.\n\nTema hinnangul ütles ka Ameerika Ühendriikide president \"võib-olla liigagi selgelt välja\", et USA mitte mingil juhul sõjaliselt ei sekku Ukrainas, kui Venemaa peaks seda ründama.\n\nSiiski võib lääne jaoks olla raske mõista seda, et Venemaa ei pruugigi tahta praegust pingeolukorda lahendada, lisas Raik.\n\n\"Probleem on selles, et läänes on harjutud mõtlema ja eeldama, et kriis peab saama lahenduse ja kui on kriis või konflikt, siis kõik soovivad töötada sellele lahenduse leidmise nimel. Aga Venemaa jaoks praeguses olukorras on arvatavasti kasulikum pingeid üleval hoida ja ma kardan, et Venemaa ei tegutse tõsiselt lahenduse leidmise nimel, kuni see ei vasta tema nõudmistele. Nii et Venemaa jaoks on praegu kasulikum seda kriisi pikendada ja survet jätkata lootuses, et äkki ikkagi keegi läänes või Ukrainas annab nende survele järele või kellelgi närvid ei pea vastu ja hakatakse tegema Venemaale järeleandmisi, mida Venemaa ootab,\" rääkis ta.\n\nKõik sõltub Putinist\n\nRaik tõdes ka, et konflikti lahendus oleneb Venemaa presidendist Vladimir Putinist, kes aga ilmselt ei soovi oma nõudmistest taganeda.\n\n\"Ega Putin ei loobu oma eesmärkidest. Tema soovib ikka Ukrainat oma kontrolli alla saada ja kui vaadata kas või seda, kuidas ta rääkis Ukrainast möödunud nädalal ühisel pressikonverentsil Prantsuse presidendi Emmanuel Macroniga, siis ei ole mingit põhjust arvata, et ta oleks valmis Ukraina suveräänsusest kinni pidama,\" rääkis analüütik.\n\n\"Ja sama samamoodi ei loobu ta oma eesmärgist Euroopa julgeolekuarhitektuuri muuta. Ta kogu aeg proovib ja otsib võimalusi nende eesmärkide suunas liikuda. Mida selgem on lääne vastuseis, mida selgemalt lääs suudab anda signaali, et see ei lähe läbi, et nendele nõudmistele ei tulda vastu, ei olda valmis kompromissideks, seda suurem on ka tõenäosus, et Venemaa korrigeerib oma tegevust,\" leidis Raik.\n\n\"Aga surve Ukrainale kindlasti säilib ja Venemaa soov Ukrainat nõrgestada ja pikemas perspektiivis oma kontrolli alla saada,\" tõdes ta.\n\n\"Aga lääne tegevuses on olnud märgatav positiivne areng viimaste nädalate jooksul. Lääs on olnud ühtsem ja kindlam oma seisukohtades kui Venemaa arvatavasti eeldas,\" leidis Raik.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Venemaa surve Ukrainale ja laiemalt kogu Euroopa julgeolekukorraldusele jääb kestma pikemaks ajaks ning ehkki lääneriigid on teinud väiksemaid vigu, on senine ühtsus olnud ilmselt president Vladimir Putini jaoks ootamatu, ütles välispoliitika instituudi direktor Kristi Raik.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe artikli pealkirja ja sisu. Kasuta oma loomingulisi võimeid, et koostada detailne ja põhjalik ühelauseline sissejuhatus sellele uudisele.\n\n## Pealkiri:\n\nTaaramäe aitas Omaani velotuuril meeskonnakaaslase etapivõiduni\n\n## Põhitekst:\n\nHirdi võiduajaks oli 150,5-kilomeetrisel etapil kolm tundi, 35 minutit ja 39 sekundit. Ta edestas Team Arkea Samsicis sõitvaid prantslasi Kevin Vauquelini ja Elie Gesbert'd vastavalt 39 ja 48 sekundiga. Taaramäe kaotas meeskonnakaaslasele ühe minuti ja 11 sekundiga.\n\n\"Plaan läks täppi. Pidime lõputõusul tiimiga teised kutid ära küpsetama ja Janile soodsad tingimused looma, kust tal hea rünnata oleks. Mina olin tema viimane abimees. Kui minu töö tehtud sai, siis olid pundist järel vaid riismed ehk kaheksa meest. Edasi pani Jan gaasi ja läks üksi minema,\" rääkis Taaramäe etapi järel. \"Tundsin end täna väsinult, aga seda oli tunda kogu grupist, sest eilne etapp oli tõesti väga raske.\"\n\nEesti valitsev grupisõidu meister Mihkel Räim (Burgos-BH) lõpetas viienda etapi 65. positsioonil, kaotades võitjale kümne minuti ja 58 sekundiga.\n\nKokkuvõttes läheb viimasele etapile liidrina vastu Hirt. Neljandal etapil soolovõidu pälvinud Fausto Masnada (Quick-Step Alpha Vinyl Team; +1,00) langes teisele positsioonile ja Rui Costa (UAE Team Emirates; +1,16) tõusis kolmandaks. Taaramäe jätkab võistlust kaheksandal (+1,51) ja Räim 80. kohal (+37.09).\n\nKuuendal etapil on rattureid ees ootamas 132,5 kilomeetrit, mille jooksul on küll paar lühemat tõusu, kuid oodata võib pigem grupifinišit.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Omaani velotuuri (UCI 2.Pro) viies etapp lõppes järsu kuuekilomeetrise tõusu otsas, kus Rein Taaramäe (Intermarche – Wanty Gobert Materiaux) aitas meeskonnakaaslase Jan Hirdi võiduni. Eestlane ise lõpetas kuuendal positsioonil.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu artikli sisuga ja loo sellele pika lausega sissejuhatus, mis köidab lugeja tähelepanu.\n\n## Pealkiri:\n\nLeht: Macron toetab NATO-Vene alusakti läbivaatamist\n\n## Põhitekst:\n\nNATO lubas 1997. aasta alusaktis, et uute alliansi liikmesriikide territooriumile uusi sõjalisi objekte ei ehitata.\n\nElysee palee teatel arutatakse nüüd raketisüsteemide ja NATO rasketehnika paigutamist alliansi idatiivale, kui Venemaa peaks rikkuma Ukraina suveräänsust. Prantsusmaa on ka lubanud saata Rumeeniasse kuni tuhat sõdurit.\n\nPrantsusmaa presidendi Emmanuel Macroni ja Venemaa riigipea Vladimir Putini laupäevane telefonikõne kestis tund ja nelikümmend minutit. Macronil pole nüüd enam mingeid illusioone jäänud läbirääkimiste ruumi osas, märgib ajaleht.\n\nPrantsusmaal räägitakse nüüd karmidest majandussanktsioonidest, aga ka NATO-Venemaa 1997. aasta asutamisakti läbivaatamisest, vahendas Frankfurter Allgemeine. Akti läbivaatamist toetab ka Poola.\n\nSaksamaa kantsler Olaf Scholz kohtub teisipäeval Putiniga. Prantsusmaa presidendi kantselei teatel loodab Pariis, et Scholz saadab Putinile samuti selged ja konkreetsed signaalid.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Ajalehe Frankfurter Allgemeine teatel toetab Pariis 1997. aasta NATO-Venemaa alusakti läbivaatamist, kaaludes raketisüsteemide ja rasketehnika paigutamist NATO idatiivale, kui Venemaa peaks rikkuma Ukraina suveräänsust.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Pärast artikli pealkirja ja põhiteksti lugemist kasuta oma loovust, et koostada sisutihe ja pikk sissejuhatav lause.\n\n## Pealkiri:\n\nSappineni koduklubi sai Poola kõrgliigas kirja võidu\n\n## Põhitekst:\n\nSappinen kuulus põhikoosseisu ja lahkus väljakult 60. minutil, kui seis oli 0:0. Kaheksa minutit hiljem juhtis Piast 2:0, tabamuse said kirja Martin Konczkowski ja Kamil Wilczek, vahendab Soccernet.ee.\n\nPiast võinuks vabalt skoorida juba kohtumise neljandal minutil, aga Damian Kadzior jättis realiseerimata vastase käega mängu eest määratud penalti.\n\nLiigatabelis tõusis Sappineni tööandja kümnendale positsioonile. Plocki Wisla on kaheksas.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Eesti jalgpallikoondislane Rauno Sappinen pidas pühapäeval oma teise mängu Poola kõrgliigas. Tema koduklubi Gliwice Piast alistas Plocki Wisla 2:0. Mõlemad väravad löödi pärast eestlase väljavahetamist.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe uudis läbi ja pane oma kujutlusvõime tööle, et välja mõelda üks korralik sissejuhatav lause sellele loole.\n\n## Pealkiri:\n\nAn-Marlen avaldas akustilise versiooni loost \"Sinust lahti ei saa\"\n\n## Põhitekst:\n\nAn-Marlen, kodanikunimega Ingel Marlen Mikk osales tänavu ka Eesti Laulu konkursil looga \"Lõpuks muutub\". Sõbrapäeva puhul avaldas laulja oma esimese eestikeelse soolosingli \"Sinust lahti ei saa\" uue akustilise versiooni ja muusikavideo. \"See on väike kingitus kõikidele selle loo fännidele ja minu kuulajatele. Ma tahtsin väga teha selle loo akustilist lihtsas võtmes versiooni. Soovin kõigile ilusat sõbrapäeva ja loodan, et peate oma sõpru ja armsamaid meeles iga päev!\" ütles An-Marlen.\n\nLoo muusikavideo valmis koostöös Teele-Riin Kodara, Saamuel Pedoski, Brandon Povilaitise ja Camilla Saarega.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Laulja An-Marlen tuli välja akustilise versiooniga oma loost \"Sinust lahti ei saa\" ning avaldas sellele ka video.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe hoolikalt uudise pealkiri ja sisu ning kirjuta artiklile pikk sissejuhatav lause, kasutades oma kujutlusvõimet.\n\n## Pealkiri:\n\nItaalias isolatsiooni määratud neidude koondis saabus erilennuga Eestisse\n\n## Põhitekst:\n\nTeatavasti said sündmused alguse sellest, et Itaalias kehtivate koroonaviiruse reeglite tõttu pidid neli koondise mängijat, kelle vaktsineerimisest oli möödunud rohkem kui kuus kuud, andma enne tagasilendu koroonaviiruse proovi. Kuigi kõiki mängijaid oli enne kogunemist testitud, osutus üks proov positiivseks. Seetõttu suunati reedel kogu koondis koroonaviiruse testile. Kokku oli proovides neli positiivset tulemust, mistõttu suunas Itaalia terviseamet kogu koondise isolatsiooni.\n\nEesti Jalgpalli Liit (EJL) alustas koheselt lahenduse otsimist, et koondis esimesel võimalusel Eestisse tuua. Esmalt uuriti võimalust sõidutada koondis bussiga Eestisse, aga selleks luba ei antud. Edasi tegeleti erilennu korraldamisega. Tihedas ja professionaalses koostöös Itaalia Jalgpalliliidu, Itaalia Novara piirkonna terviseameti, Torino ja Tallinna lennujaama, Eesti sotsiaal- ja välisministeeriumite, Itaalia erinevate ministeeriumite ning ettevõttega Reisiekspert õnnestus pühapäeva hilisõhtuks koondis Tallinnasse tuua.\n\nEJLi peasekretär Anne Rei tänas südamest kõiki kiire ja tulemusliku koostöö eest \"Tegelikult on see ime, et nii lühikese aja jooksul ja nädalavahetusel oli võimalik taoline operatsioon kokku panna. Siiras tänu kogu meie U-17 neidude koondise delegatsioonile, meie Itaalia partneritele sealses jalgpalliliidus, Eesti riigiametnikele, tervise- ja tööministrile, välisministrile, terviseametile, lennujaamadele, vaid kolme tunniga erilennuki leidnud Reisieksperdile. Kõigi ühise pingutuse tulemus on see, et tüdrukud jõudsid kiiresti ja turvaliselt koju,\" rääkis Rei.\n\nLennureisiks paigutati positiivse koroonaviiruse proovi andnud mängijad teistest eraldi, kõik reisijad kandsid meditsiinilise näomaske ja kasutati täiendavaid ettevaatusabinõusid.\n\n\"Koroonaviiruse pandeemia tingimustes võib reisidel ette tulla väga keerulisi olukordi, kuid on oluline, et neid lahendada inimeste heaolu ja turvalisust arvestades. Praeguses olukorras oleks võinud isolatsiooniperiood Itaalias pikeneda rohkem kui 20-päevaliseks ja see olnuks 14-, 15- ja 16-aastastele tüdrukutele võõras riigis, üksinda toas ja rangelt piiratud liikumisega väga keeruline katsumus,\" selgitas Rei.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Itaalias kaks maavõistlust pidanud ja pärast teist mängu isolatsiooni määratud Eesti neidude U-17 jalgpallikoondis saabus pühapäeva hilisõhtul erilennuga tagasi Tallinnasse.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe uudis läbi ning loo sellele fantaasiarikas ja pikk lause, mis võiks uudist tutvustada.\n\n## Pealkiri:\n\nRahanduskomisjon lükkas krüptofirmade eelnõu 590 muudatusettepanekut tagasi\n\n## Põhitekst:\n\nRahanduskomisjoni esimehe Andrei Korobeiniku sõnul on huvigruppide esindajate, rahanduskomisjoni ja rahandusministeeriumi koostöös valminud 12 muudatusettepanekut.\n\n\"Lisaks on eelnõule esitanud kaks muudatusettepanekut Isamaa fraktsioon ja 594 muudatusettepanekut on esitanud riigikogu liige Ruuben Kaalep. Eelnimetatutest 590 on ühe ja sama riigilõivu seaduse sätte muudatused, milledel puudub sisuline puutumus eelnõuga,\" ütles Korobeinik.\n\nEelnõust jäetakse välja olulise osaluse omamise ja järelevalvetasu regulatsioon ja muudetakse ka seaduse jõustumise ja rakendamise tähtaegu. Ettepaneku kohaselt jõustub seadus 15. märtsil.\n\nVirtuaalvääringu teenusepakkujad peavad oma tegevuse viima kooskõlla suuremas osas ja esitama dokumendid 15. juunile 2022. aastaks. Lisaks lükatakse edasi erakorralise omavahendite auditi aega 2023. aasta algusesse.\n\n\"Ülejäänud 590 muudatusettepanekut ei saanud komisjon arvestada, sest nendel polnud seost eelnõu sisuga,\" ütles Korobeinik.\n\nRahanduskomisjoni aseesimees Aivar Koka sõnul jäeti eelnõust välja virtuaalvääringu teenuse pakkujatelt täiendava aruandluse nõudmist lisaks majandusaasta aruandele.\n\nMärtsis tuleb Euroopa Nõukogu ekspertkomisjon hindama Eesti vastavust rahvusvahelistele standarditele ning praegu Eesti neile ei vasta.\n\nRahanduskomisjon saatis eelnõu teisele lugemisele 16. veebruaril.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Riigikogu rahanduskomisjon lükkas Ruuben Kaalepi (EKRE) esitatud 590 muudatusettepanekut virtuaalvääringu eelnõule tagasi, kuna need polnud seotud eelnõu sisuga.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe artikli pealkirja ja sisu. Kasuta oma loomingulisi võimeid, et koostada detailne ja põhjalik ühelauseline sissejuhatus sellele uudisele.\n\n## Pealkiri:\n\nTuuleenergia viis pühapäeval Baltikumi elektrihinna 24 eurole\n\n## Põhitekst:\n\n\"Põhiline oli see, et tarbimine oli väike, nagu ikka nädalavahetusel, aga oli ka veebruari mõistes üsna soe. Nii Eestis kui Leedus toodeti palju tuuleenergiat, tuul oli tugev, sama mõju jõudis meile ka läbi EstLink kaablite. Ka Põhjamaades on hakanud hüdroreservuaaride tase tõusma ja samamoodi nii Soomes kui ka Rootsis toodeti palju tuuleenergiat,\" ütles Nord Pooli Baltikumi piirkonnajuht Ingrid Arus ERR-ile.\n\nArus märkis, et üks aspekt hinna languse juures on ka see, et taastus elektri import Venemaalt Lätti, mis oli jaanuari keskelt alates kolm nädalat nullis.\n\nLähiajal mõjutab elektri hinda kõige rohkem ilm. \"Praegu on plusskraadid, aga kui peaks tulema uuesti sügav miinus, siis kindlasti tarbimine tõuseb ja jõuavad ka kallimad jaamad turule,\" ütles Arus.\n\n\"Hind oli pühapäeval madalal tasemel ka teistes hinnapiirkondades, sest ühendustes tekkis pudelikaelu vähe,\" ütles Eesti Energia pressiesindaja Priit Luts.\n\nLutsu sõnul oli detsembri pakasega Eesti päevane tiputarbimine 1500MW, nädalavahetuste maksimumtarbimine on praeguste plusskraadidega 1000 kuni 1100 megavati ringis, sõnas Luts.\n\n\"Pühapäeval valitsesid ka ideaalilähedased tuuleolud. Süsteemioperaatori lehelt on näha, et ka Eestis küündis tuuleenergia tootmisvõimsus ligi 300 MW-ni. See on paremuselt teine näitaja terve viimase aasta jooksul,\" ütles Luts.\n\nElektri hinnad Nord Pooli elektribörsil 13. veebruaril. Autor/allikas: Nord Pool\n\nEsmaspäeval hakkas elektri hind taas tõusma ning päeva keskmine oli Baltikumis 69,20 eurot megavatt-tunnist.\n\nTeispäeval kujuneb päeva keskmiseks hinnaks kõigis Balti riikides 97 eurot megavatt-tunnist. Soomes on seejuures hind 74,54 euro juures.\n\nTeisipäeval on hind kõige odavam öösel kella kolmest neljani, kui see on 47,70 eurot megavatt-tunni eest. Kõige kõrgem on hind 151,12 eurot õhtul kella kuue ja seitsme vahel.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Suur tuuleenergia tootmine nii Eestis ja Leedus kui ka Põhjamaades viis pühapäeval Baltikumi päeva keskmise elektri börsihinna 24,23 euro tasemele megavatt-tunni kohta.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe uudis läbi ning loo sellele fantaasiarikas ja pikk lause, mis võiks uudist tutvustada.\n\n## Pealkiri:\n\nGrabe teenis USA-s toimunud suurturniiril taas viienda koha\n\n## Põhitekst:\n\nSee ei olnud esimene kord, kui Grabe Cortezaga samal turniiril kohtus. Nimelt läksid loosi tahtel samad mehed omavahel kokku juba turniiri kolmandas ringis ning ka siis pidi Grabe tunnistama Corteza samaskoorilist 1:2 paremust (1:4, 4:3, kiire lõppmäng 2:3).\n\nTurniir toimus täiesti uues formaadis: nimelt mängitakse kahe niinimetatud seti võiduni. Mõlemad setid mängitakse nelja võiduni. Mängija, kes võidab mõlemad setid, on kogu kohtumise võitja. Kui peaks aga juhtuma, et kumbki mängija võidab ühe seti, otsustatakse võitja nn kiires lõppmängus (ehk shoot out 'is), kus mängijad löövad kohtuniku poolt lauale asetatud kuuli kordamööda kuni üks kahest sportlasest eksib.\n\nGrabel tuli viienda koha saavutamiseks pidada kokku kuus kohtumist, millest ta neli võitis ja kaks kaotas. Eestlasele oli see nelja kuu jooksul juba kolmas USA-s toimuv suurturniir, mis õnnestus lõpetada viienda kohaga.\n\nTurniirivõidu koos 25 000 eurose auhinnarahaga võttis Kreeka esindaja Alexander Kazakis, kes alistas finaalis tulemusega 2:1 (3:4, 4:2, 2:0) Kuveidi mängija Bader Alawadhi.\n\nJuba nädala pärast sõidab Grabe Sloveeniasse kus peetakse hooaja teine Euroopa liiga osavõistlus.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Eesti edukaim piljardisportlane Denis Grabe saavutas USA-s toimunud rahvusvahelisel piljardi suurturniiril Apex Wisconsin Open 2022 viienda koha, kui kaotas 1/4-finaalis endisele maailmameistrile, Filipiinide esindajale Lee Vann Cortezale napilt tulemusega 1:2 (setid 4:3, 2:4 ja kiire lõppmäng 4:5).", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe uudis läbi ja pane oma kujutlusvõime tööle, et välja mõelda üks korralik sissejuhatav lause sellele loole.\n\n## Pealkiri:\n\nRootsi soovitas üle 80-aastastele inimestele neljandat vaktsiiniannust\n\n## Põhitekst:\n\nTeine tõhustusdoos tuleks teha vähemalt neli kuud pärast esimese tõhustusdoosi saamist, teatas terviseamet.\n\nRootsis levib kiiresti koroonaviiruse omikroni variant. Terviseagentuuri teatel on viimastel nädalatel registreeritud üha rohkem juhtumeid vanuserühmades, kellel on suurem risk tõsiselt haigestuda.\n\n\"Revaktsineerimine tugevdab kaitset. Seetõttu usume, et 80-aastased või vanemad inimesed saavad tõhustusdoosidest kasu,\" ütles Rootsi peaepidemioloog Anders Tegnell.\n\nTerviseameti teatel kasutatakse neljanda doosi tegemisel Pfizer/BioNTechi ja Moderna koroonavaktsiine.\n\nRootsi kaotas 9. veebruaril riigisisesed koroonapiirangud, samuti vähendab riik testimist. Rootsi panustab nüüd üha rohkem tõhustusdooside tegemisele.\n\n1. veebruaril kaotas kõik koroonapiirangud Taani. Soome alustab piirangute leevendamist veebruari keskel. Kõik piirangud kaovad 1. märtsil, siis avatakse Soomes ka ööklubid.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Rootsi terviseamet soovitas esmaspäeval, et 80-aastased ja vanemad inimesed teeksid koroonavaktsiini neljanda süsti. Terviseameti uus tõhustusdoosi soovitus hõlmab ka kõiki hooldekodudes elavaid inimesi.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu artikli sisuga ja loo sellele pika lausega sissejuhatus, mis köidab lugeja tähelepanu.\n\n## Pealkiri:\n\nKallas julgeolekuolukorrast: diplomaatia perspektiiv on järjest ahtam\n\n## Põhitekst:\n\nEsmaspäeva hommikul arutasite valitsuses julgeolekuolukorra üle. Milline on praegune veendumus ja teadmine sellest, kas lähiajal on oodata sõja puhkemist Ukrainas? Välismeedia on viidetega USA luurele edastanud, et Venemaa võib Ukrainat rünnata juba sel nädalal.\n\nValitsus sai tõepoolest ülevaate sellest pingelisest olukorrast ja erinevast luureinformatsioonist. Seda, kas läheb sõjaks või ei lähe sõjaks, seda lõpuks ikkagi teab ainult Putin, kelle peas need otsused sünnivad. Aga igal juhul me peame olema valmis erinevateks olukordadeks. Kindlasti oleme valmis konsulaarabi pakkumiseks, kodanike teavitus on tehtud ja meil on valmisolek ka kodanikke abistada, kes Ukrainas on.\n\nDiplomaatia perspektiiv on meil järjest ahtam. Me ei näe ühtegi pingete leevendamise märki, ei sõjalisel ega ka avalike sõnumite rindel. Selleks tuleb olla valmis. See, kas sõjaline eskalatsioon toimub või ei toimu, on lõpuks Putini enda otsus ja igal juhul ta demonstreerib oma tahet nende manöövritega, mida me näeme.\n\nMeie fookus on Ukrainat toetada, aidata oma inimesi, kui peaks vajalik olema ja valmistuda Eestis võimalikeks tagajärgedeks, mis Ukraina konfliktiga seonduvad.\n\nMillest räägib asjaolu, et mitmed riigid, nende seas ka Eesti, kutsuvad oma kodanikke Ukrainast lahkuma ja mõni riik tühjendab ka oma saatkondi töötajatest?\n\nSee oht, mida on välja öelnud erinevad luureorganisatsioonid ja see teadmine, mis on, tähendab, et riigid vastutavad eelkõige oma kodanike eest ja kui tõesti on hoiatatud, et see oht võib suureneda, siis selle ohuteavituse peab ka oma kodanikele edasi andma, sest lõpuks on see ju iga riigi vastutus oma kodanike eest.\n\nTeie enda erakonnakaaslane, kunagine välisminister Urmas Paet on öelnud, et erinevate riikide poolt sulgeda välisesindusi Ukrainas on vale. Samuti on muret avaldanud kaitseuuringute keskuse teadur Kalev Stoicescu. Nad väidavad, et see annab hoobi tegelikult Ukraina majandusele ja tekitab paanikat, mida tegelikkuses võib pidada ka Venemaa eesmärgiks.\n\nEks seda vaidlust on. Aga ma tahan öelda, et meie saatkond Ukrainas töötab edasi. Teisele poole ma paneksin selle, et ei Urmas Paet ega ka kaitseuuringute keskuse teadur ei vastuta inimelude eest ega kodanike eest, kes seal on. Kui tõepoolest peaks minema nii nagu meile öeldakse, siis, kui tänu sellele mõni kodanik jääb teavitamata ja meie oma inimesed saavad viga, siis paraku ma pean oma inimesed ikkagi seadma esikohale Ukraina majandusest.\n\nKuidas te selgitaksite seda USA tegevust ja taktikat, kus USA siis sisuliselt üritab luureinfot avalikustades olla samm ees Venemaa kavatsustest?\n\nVõib arvata, et selle siht on mõjutada Putini kalkulatsioone, kas eskalatsiooniga edasi minna või mitte, võtta ära üllatusmoment, öelda, et me teame, mida sa kavatsed. Kui neid asju on välja öeldud, siis mõnes mõttes võib sellel olla ka heidutav efekt, et Venemaa niimoodi ei käitu. Nii et ma usun, et kõik pingutused hetkel on ikkagi suunatud sinna, et seda konflikti ära hoida.\n\nAga kas selline taktika võib ka Ukrainale kurja teha, just ikkagi majandusele? Tekitada riigis paanikat?\n\nLoomulikult sellel majandusele on kindlasti efekt. Aga kui ma jällegi võrdlen, et kui selle tagajärg on see, et tegelikult sõjalist konflikti ei tule, et see hoitakse ära, siis sõjalisel konfliktil on majandusele palju suuremad kahjud kui see, et see hoitakse ära ja hetkeks tekib segadus.\n\nRiigikogu väliskomisjoni esimees Marko Mihkelson kohtus möödunud nädalal Venemaa riigiduuma väliskomisjoni juhi Leonid Slutskiga ja samuti föderatsiooninõukogu väliskomisjoni juhi Grigori Karassiniga. Kas te oskate öelda, milline mõju tema visiidil võis olla ja milliseid järeldusi sellest teha saab?\n\nMarko Mihkelsoni visiit oli ette planeeritud oma ametikaaslastega suhtlemine. Ma seda mõju niimoodi otseselt ei oska hinnata, aga ma arvan, et see, et meil dialoog on, on kindlasti positiivne.\n\nKas lähitulevikus on oodata ka teisi sarnaseid kõrgetasemelisi kontakte Venemaa poliitikutega?\n\nMa kõigi eest ei oska rääkida. Ma võin öelda, et minul selliseid plaane hetkel kavas ei ole.\n\nAga Kiievisse näiteks plaanite minna?\n\nKiievis ma olen käinud (Kallas käis Kiievis viimati 2021. aasta maikuus - toim.) ja hetkel on Kiievi poolt see sõnum, et neid visiite on väga palju, inimesi käib seal väga palju ja nad ei jõua kõiki vastu võtta. On positiivne, et kõik liitlased ja samameelsed riigid näitavad oma kohalolekut Kiievis. Kui mina käisin Ukrainas, siis ma käisin nii Kiievis kui ka idapiiril seal kontrolljoonel. Olen oma toetust Ukrainale igatpidi näidanud.\n\nSuurbritannia on teatanud otsusest saata Eestisse täiendavalt 850 sõdurit. Kas sellega seonduvalt võime lähiajal oodata peaminister Boris Johnsoni visiiti Eestisse?\n\nSee on tõesti suur samm ja me oleme Suurbritanniale selle eest väga tänulikud, et nad sellise sammu astuvad. Mis puudutab visiiti, siis konkreetseid kuupäevi me otsime, arvestades ka seda, et peaminister Johnsonil on Suurbritannias ka keerulised ajad. Aga see pigem on ikkagi lähitulevikus.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Peaminister Kaja Kallas (RE) ütles ERR-ile, et diplomaatia perspektiiv julgeolekukriisi lahendamiseks Ukrainas on järjest ahtam. Seetõttu on tema sõnul täiesti õige oma kodanikud riigist ära kutsuda.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe uudis läbi ning loo sellele fantaasiarikas ja pikk lause, mis võiks uudist tutvustada.\n\n## Pealkiri:\n\nTartu Välk hokiklubi mängija tegi pärast mängu pruudile abieluettepaneku\n\n## Põhitekst:\n\nÕigupoolest polnud meistrivõistluste liidri Välgu 7:5 võidus Everesti üle eriskummalist mitte midagi – pigem vastupidi. Välgu kaitsja Nikita Tsõganovi jaoks tähendas see aga erakordselt palju. Nimelt oli temas küpsenud otsus, paluda sealsamas jääl kahe võistkonna mängujärgsel rivistusel kolleegide, kohtunike ja publiku ees oma südamedaami kätt.\n\n\"Jah, tegemist oli kindlasti minu jaoks ühe tähtsama võiduga. Ma närveerisin kõvasti, aga meeskond toetas mind kõigest väest. Osa meeskonnast teadis, mis pärast kohtumise lõppu toimuma hakkab. Mäng oli väga pingeline ja seis tablool tasavägine, üheväravaline edu- või kaotusseis. Aga näitasime iseloomu ja kohtumine oli lõpuks võidukas,\" rääkis Tsõganov.\n\nMõni abieluettepanek tehakse tõeliselt privaatses keskkonnas. Sellest konkreetsest ettepanekust said aga lisaks kohalolijatele otseülekande vahendusel kohe teada ka teised jäähokisõbrad. Sotsiaalmeediaski muutus videolõik Tartu hokimängija julgest teost väga populaarseks.\n\n\"Meeskonnaliikmetest teadis vaid kindel arv inimesi, umbes kaks-kolm inimest. Arvati, et ma tahan ettepaneku teha laupäeval, aga mina ütlesin, et ei, mitte laupäeval, vaid pühapäeval. Tekkis väike segadus, aga kuuldus siiski levis,\" sõnas Tsõganov.\n\nKust tuli idee, teha abieluettepanek pärast mängu jääl? \"Väiksena ikka mõnikord kujutad ette, et kui ma peaksin ettepaneku tegema, siis kuidas see välja näeb. See oli väike unistus: täistribüünide ees, kui kõik vaatavad, treenerid ja meeskonnakaaslased ning sel hetkel on kogu tähelepanu sinul. Neiu on šokis ja kõik aplodeerivad. Ta ei saa aru, mis toimub ja nii ma seda ette kujutasingi,\" rääkis Tsõganov.\n\nTartu võitis kohtumise 7:5. Kas oleksite abieluettepaneku teinud ka juhul, kui teil poleks õnnestunud mängu võita? \"Jah, esimene plaan oli tõesti ainult võidu puhul teha. Halvemal juhul ma poleks ettepanekut tegema hakanud, sest võit on sisemine seisund kõigile: endale, meeskonnale ja fännidele. Ilmselt oleks kaotuse puhul tulnud ettepaneku tegemine edasi lükata. See samm on ju nagunii selline, mida igaüks teha ei julgekski ja tegelikult olin põhjalikult valmistunud. Pingutasin kõigest jõust ja täispanga peale, olin tellinud ka lilled ning palvetasin, et võit tuleks. Ma tõesti püüdsin kõigest jõust. Tegelikult unustasin kogu teksti ära, mille olin valmis mõelnud, aga lõpuks läks kõik hästi,\" tõdes Tsõganov.\n\n\"Te ju nägite, kuidas jah vastuse peale kogu meeskond kohale tormas ja meid õnnitles. Pärast riietusruumis sain kaaslastelt veel palju kiidusõnu, kui julge ma olin olnud - mitte igaüks ei söandaks sellist asja teha. Mulle kingiti ka traditsiooniline mängu parima auhind.\"\n\nJäähoki on mõnikord päris agressiivne mäng, aga teie olete vist romantik. Kas need pole mitte vastandlikud asjad? \"Need on täiesti erinevad asjad. Tõesti, mäng on agressiivne, aga see ei pea tähendama, et sa seda ka elus oled. Võib-olla sõltub see hokimängulisest kasvatusest, mis sa väiksena saad: kui lähed jääle, siis pead olema karm ja mõtlema ainult mängule, aga kõik muu teisel pool jääd paned niikauaks kõrvale. Seega võidki elus olla kõige romantilisem inimene, suheldes inimestega ülimalt viisakalt, aga jääl oled valmis teisele kasvõi vastu hambaid lööma,\" ütles Tsõganov.\n\nAusalt vastates, kas olite kohtumise jooksul oma mõtetega tõesti vaid mängu juures? \"Püüdsin tõesti mõelda ainult mängule, aga südames sain aru, et pärast matši ootab mind veel üks väljakutse, aga püüdsin sellest mitte mõelda. Ütlesin endale pidevalt: praegu ei ole veel õige aeg, praegu mõtle vaid mängule, aga kolmanda perioodi lõpus võid juba sellele mõelda,\" lausus Tsõganov.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Tartus nädala eest peetud meeste jäähoki Eesti meistrivõistluste kohtumine HC Everesti ja Tartu Välk 494 vahel jääb inimestele, iseäranis kahele noorele inimesele ilmselt elu lõpuni meelde.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu artikli sisuga ja loo sellele pika lausega sissejuhatus, mis köidab lugeja tähelepanu.\n\n## Pealkiri:\n\nSimon Reynoldsi postpungi algusaega kaardistavast raamatust sünnib dokfilm\n\n## Põhitekst:\n\nAnsambli Orange Juice loo \"Rip It Up\" järgi pealkirja saanud raamatul põhineva dokumentaalfilmi \"Rip it Up + Start Again\" lavastavad Nikolaos Katranis ja Russell Craig Richardson.\n\nFilmis näeb teiste hulgas intervjuusid Jah Wobble'i (Public Image Ltd), Una Baines'i (The Fall), Alexander Hacke'i (Einstürzende Neubauten), Genesis P-Orridge'i (Throbbing Gristle, Psychic TV), Mark Stewarti (The Pop Group) ja Stephen Mallinderiga (Cabaret Voltaire), samuti haruldast materjali mitmetest live -esinemistest.\n\nDokumentaalfilmi kuid juba praegu saab vaadata sellest laiendatud 16-minutilist treilerit väljaande Brooklyn Vegan vahendusel.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Inglise muusikaajakirjaniku Simon Reynoldsi 2005. aasta raamatust \"Rip it Up and Start Again\", mis kaardistab postpungi algusaega 70. aastate lõpust 80. aastate keskpaigani, sünnib dokumentaalfilm.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe artikli pealkirja ja sisu. Kasuta oma loomingulisi võimeid, et koostada detailne ja põhjalik ühelauseline sissejuhatus sellele uudisele.\n\n## Pealkiri:\n\nEpeevehkleja Dinara Anis saavutas U-17 Euroopa karikaetapil teise koha\n\n## Põhitekst:\n\nAlagrupiturniiril viis võitu ja ühe kaotuse saanud Anis, oli play - off avaringis vaba ja võitis seejärel pääsul 32 parema hulka esmalt egiptlannat Hana Elekaryt 15:7 ja seejärel ukrainlannat Alina Dmytruki 15:10.\n\nTeel finaali õnnestus Anisel aga võita neli järjestikust matši otsustava torkega. Teel kaheksandikfinaali alistus talle USA vehkleja Michelle Lee 14:13, seejärel šveitslanna Vanie Gogniat 14:13, veerandfinaalis poolatar Laura Misiak 12:11 ja poolfinaalis ungarlanna Blanka Virag Nagy 15:14.\n\nFinaal ameeriklanna Kyle Falloniga kujunes samuti äärmiselt tasavägiseks, otsustaval torkel oli sedapuhku kindlam aga Fallon, saades tulemusega 15:14 turniirivõidu.\n\nEsinelik:\n1. Kyle Fallon (USA)\n2. Dinara Anis (Eesti)\n3. Blanka Virag Nagy (Ungari)\n3. Sarah Gu (USA)\n\nTeistest võistlustules olnud Eesti vehklejatest jõudsid 64 parema hulka veel Anneli Proosväli (En Garde), kes kokkuvõttes oli 37. ja Anna Klimenko (Tallinna Mõõk), kes sai 58. koha.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Poolas Krakovis peetud kõrgetasemelisel naiskadettide epee Euroopa karikavõistluste etapil, tegi suurepärase esituse Dinara Anis (Tallinna Mõõk), teenides 247 vehkleja konkurentsis teise koha.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Vaata läbi uudise pealkiri ja tekst ning loo loov sissejuhatav lause, mis haakub artikli sisuga.\n\n## Pealkiri:\n\nPrantsusmaa politseinikud lasid maha neid noaga rünnanud inimese\n\n## Põhitekst:\n\n\"Politsei tappis esmaspäeva hommikul Pariisi Gare du Nordi raudteejaamas neid noaga rünnanud inimese,\" ütles esmaspäeval Prantsusmaa transpordiminister Jean-Baptiste Djebbari\n\n\"Neid rünnanud inimene suri kohapeal. Kaks politseinikku said kergemaid vigastusi,\" lisas Djebbari.\n\nPolitseiallikas ütles Euronewsile, et ründajal oli kaasas 30-sentimeetrise teraga nuga. Noale oli kirjutatud politseivastane loosung.\n\nGare du Nord on Euroopa üks suurimaid raudteejaamu. See on koduks rahvusvahelistele rongiliinidele, mis ühendavad Prantsusmaa Suurbritannia ja Belgiaga.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Prantsusmaa politseinikud lasid esmaspäeval Pariisi raudteejaamas maha neid noaga rünnanud inimese.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe hoolikalt uudise pealkiri ja sisu ning kirjuta artiklile pikk sissejuhatav lause, kasutades oma kujutlusvõimet.\n\n## Pealkiri:\n\nIlmus treiler filmist \"Jurassic World: Ülemvõim\"\n\n## Põhitekst:\n\n\"Jurassic World: Ülemvõim\" on filmiseeria viimane osa ning see jõuab kinodesse suvel.\n\nUus linateos heidab pilgu maailma, kus üheskoos elavad nii dinosaurused kui ka inimesed. Küll aga on inimestest saanud dinosauruste saak.\n\n\"Jurassic World\" triloogia on järg 1993. aastal linastunud Steven Spielbergi menukale linateosele \"Jurassic Park\", mis pälvis kolm Oscarit. Triloogia esimene film \"Jurassic World\" ilmus 2015. ning teine film \"Jurassic World: Lagunenud kuningriik\" 2018. aastal.\n\nUues filmis teevad rolli \"Jurassic Parki\" näitlejad Laura Dern, Sam Neill ja Jeff Goldblum ning \"Jurassic World\" triloogia varasemates filmides mänginud Chris Pratt ja Bryce Dallas Howard.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "\"Jurassic Worldi\" filmisarjal ilmub peagi kolmas osa pealkirjaga \"Jurassic World: Ülemvõim\". Äsja avaldati filmile ka treiler.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe hoolikalt uudise pealkiri ja sisu ning kirjuta artiklile pikk sissejuhatav lause, kasutades oma kujutlusvõimet.\n\n## Pealkiri:\n\nFinišis peaaegu kokku kukkunud Tandrevold saadetakse olümpialt koju\n\n## Põhitekst:\n\nTandrevold, kes oli pühapäevases naiste jälitussõidus pärast viimast lasketiiru kolmandal kohal, kukkus viimasel ringil peaaegu kokku ning jõudis napilt finišisse, lõpetades võistluse 14. positsioonil. Ta ise usub, et tema seisund oli tingitud võistluspaiga kõrgusest ja hõredast õhust.\n\n\"Ma olen alles 25-aastane ja ma loodan, et mul on veel palju häid aastaid ees,\" ütles Tandrevold esmaspäevasel pressikonvenrentsil. \"Kuna mul on varem karjääri jooksul olnud südameprobleeme, siis peame me olema ettevaatlikud.\"\n\n\"See oli üks mu karjääri parimaid päevi enne, kui sellest sai kõige halvem päev,\" ütles Tandrevold pisaratega võideldes. \"Otsustasime, et ma ei tohi tervislikel põhjustel olümpial rohkem distantse läbida. Mul on väga kahju ja mu süda on murtud.\"\n\nNorralanna saadetakse koju esimesel võimalusel ning ta ei tee kaasa teatesõidus ega ühisstardiga sõidus. Tandrevoldi asemel osaleb naiste teatesõidus Karoline Knotten.\n\nNorra laskesuusatajate arst Lars Kolsrud ütles, et nad ei saa Tandrevoldi tervisega riskida. \"Ingridil on südamega probleeme ja kuna sellist olukorda on juhtunud siin [Pekingis] juba kaks korda, siis ei saa me riskida, et midagi veel hullemat juhtuks. Tahame ta koju saata ja seal edasised uuringud teha,\" ütles Kolsrud.\n\nKolsrud tunnistas, et otsuse langetas tema. \"Mina pidin selle otsuse tegema. Vahel tuleb sportlase jaoks teha halb otsus, mis kaitseb tema enda tervist,\" sõnas koondise arst.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Norra laskesuusataja Ingrid Landmark Tandrevold saadetakse Pekingi taliolümpiamängudelt koju, sest Norra laskesuusakoondise arsti sõnul ei saa nad 25-aastase sportlase tervisega rohkem riskida.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe artikli pealkirja ja sisu. Kasuta oma loomingulisi võimeid, et koostada detailne ja põhjalik ühelauseline sissejuhatus sellele uudisele.\n\n## Pealkiri:\n\nNüüdisinimene võis jõuda Euroopasse arvatust palju varem\n\n## Põhitekst:\n\nSiiani lubas arheoloogiline aines teadlastel järeldada, et neandertallased kadusid Euroopast umbes 40 000 aasta eest ehk vaid 5000 aastat peale nüüdisinimese saabumist. Kuigi geeniuuringute põhjal segunesid neandertallased ja nüüdisinimesed korduvalt, polnud seni teada, kus nende teed täpselt ristuda võisid, vahendab ScienceAlert.\n\nNüüd järeldab Toulouse'i Ülikooli teaduri Ludovic Slimaki juhitud töörühm, et H. sapiens jõudis Lääne-Euroopasse juba umbes 54 000 aasta eest. Ühtlasi leidsid nad arheoloogiliste leidude põhjal oma hämmastuseks, et kaks inimliiki asustasid tänapäeval Lõuna-Prantsusmaale Rhone'i piirkonda jäävat Mandrini koobast vaheldumisi.\n\nMandrini leiukohas toimusid esimesed väljakaevamised 1990. aastal. Kiht kihi haaval on sealt välja tulnud isegi kuni 80 000 aasta taguseid leide. Slimaki sõnul võib võrrelda Mandrinit neandertali Pompeii: vulkaanipurskeid seal küll polnud, kuid tugev tuul kuhjas koopasse ajapikku kihtide viisi liiva.\n\nTöörühm kaevas lahti E-kihi nime saanud kultuurkihi, milles leidus vähemalt 1500 ränikivist tahutud teravikku. Need olid valmistatud peenemalt kui all- ja ülalpool asuvatest kihtidest leitud odaotsad ja relvaterad.\n\nEhkki mõnel leitud teravikest pole pikkust sentimeetritki, on nende pikkus millimeetri täpsusega standardiseeritud. Slimaki sõnul polnud leitud seni tõendeid, et neandertallased olid suutelised nii peeneks käsitööks. Tegu oli tema sõnul ilmselt Euroopas toona tundmatute nooleotstega, mille võisid valmistada Rhone'i piirkonnas elanud neroonia kultuuri esindajad.\n\nOluline piimahammas\n\nAastal 2016 käisid Ludovic Slimak ja kolleegid Harvardi Peabody muuseumis, et võrrelda oma leide Liibanoni mäe jalamilt Ksar Akili leiukohast pärit nikerdatud kivististega. Ksar Akil kujunes nüüdisinimese ekspansiooni käigus üheks peamiseks asupaigaks Vahemere idakaldal.\n\nKahe leiukoha leidude valmistamiseks kasutatud tehnikate sarnasus viis Slimaki mõtteni, et Mandrini leiud on vanimad teadaolevad jäljed H. sapiensist Euroopas. E-kihist leitud piimahammas kinnitas tema mõtet.\n\nÜhtekokku leidsid uurijad Mandrini koopast üheksa hammast, mis pärinesid kuue inimese suust. Hambad usaldati Bordeaux' Ülikooli paleoantropoloogi Clement Zanolli kätte, kes tõi mikrotomograafia abil küsimusse lõpliku selguse.\n\nE-kihist leitud piimahammas oli kogu leiukohas ainus päevavalgele tulnud nüüdisinimese hammas. Londoni loodusloomuuseum märkis pressiteates, et lapse hammas kujutab endast varaseimat teadaolevat tõendit nüüdisinimestest Lääne-Euroopas.\n\nKas elati kõrvuti?\n\nSeejärel näitasid arheoloogid fuliginokronoloogiana tuntud tehnika abil, et nüüdisinimeste asurkond elas Rhone'i piirkonnas umbes 40 aastat. Analüüsimeetod põhineb koopaseinte ja muistsete lõkkeplatside tahmakihtidel.\n\nSlimaki sõnul pidid nüüdisinimesed ja neandertallased mingil ajavahemikul elama koos kas koopas või laiemalt samal alal. Ta oletab, et neandertallased võisid olla H. sapiensile justkui teejuhid, kes näitasid kätte parimad ränikivi leiukohad koopast isegi kuni 90 kilomeetri kaugusel. Uurija sõnul pole seega midagi uut siin päikese all, sest samamoodi kasutasid põlisrahvaste teadmisi ära ka Ameerikasse ja Austraaliasse saabunud Euroopa kolonistid.\n\nTeadlaskond pole aga tõlgenduse küsimuses veel üksmeelel. Näiteks märkis Bordeaux' Ülikooli arheoloog William Banks, et peenekoelisemate tööriistade näol võis olla tegu ka kohaliku uuendusega. Samuti pole võimatu, et lapseeas neandertallaste ja nüüdisinimeste hambad võisid olla mõnikord sarnased.\n\nUuringu kaasautori ja Londoni loodusloomuuseumi inimevolutsiooni spetsialisti Chris Stringeri sõnul lisavad Mandrini põnevad leiud nüüdisinimese Euroopasse saabumise mõistatusse uue juhtlõnga. Ta lisas, et on oluline mõista nüüdisinimeste suhteid teiste Euraasia inimlastega ja välja selgitada, kuidas õnnestus H. sapiensil jääda lõpuks ainsaks inimliigiks maamunal.\n\nMandrini koopas nähtud kahe liigi koosesinemine teeb Slimaki sõnul Rhone'i piirkonnast laia nüüdisinimeste rändekoridori, mis võimaldas neil jõuda Vahemereni ja Euroopa mandrialadeni.\n\nAvastusest kirjutatakse ajakirjas Science Advances.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Homo sapiens jõudis Euroopas neandertallaste asualadele seni arvatust tunduvalt varem, osutab uus arheoloogiline uuring.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Pärast artikli pealkirja ja põhiteksti lugemist kasuta oma loovust, et koostada sisutihe ja pikk sissejuhatav lause.\n\n## Pealkiri:\n\nLaovarude järsk vähenemine suurendab globaalset toorainekriisi\n\n## Põhitekst:\n\nKauplejad maksavad hulga raha peale, et tagada metallide kohene tarne. See tõstab börsil aga metallide hinda veelgi. \"See on täiesti pretsedenditu olukord. Tarnevarustus puudub,\" ütles investeerimispanga Goldman Sachs analüütik Nicolas Snowdon.\n\nLaovarude puudujääk kiirendab inflatsiooni veelgi. Maailmamajandus aga taastub pandeemiast tingitud piirangutest. USA tarbijahinnad tõusid jaanuaris aastases võrdluses 7,5 protsenti, mis on viimase 40 aasta kõrgeim inflatsiooni näitaja.\n\nSuurimate kaubabörside vasevarud ulatuvad umbes 400 000 tonnini. See katab umbes nädalase tarbimise vajaduse. Madalad on ka alumiiniumi varud. Euroopa ja Hiina sulatustehased peavad tootmist kärpima. Goldman Sachsi teatel võivad alumiiniumi varud 2023. aastaks otsa saada.\n\n\"Varud on piiratud. Alumiiniumi hind tõusis eelmisel nädalal 13 aasta kõrgeimale tasemele,\" ütles suurpanga Bank of America analüütik Michael Widmer.\n\nLaovarude vähenemine on tingitud ka vähestest investeeringutest uutesse kaevandustesse ja naftaväljadesse. Samuti häirivad tarneahelaid veel halb ilm ja koroonapiirangud.\n\nTarnehäired räsivad ka põllumajandussektorit. Kohviubade varud on 22 aasta madalaimal tasemel.\n\n\"Kohvivarude langus oli hämmastav. Edasine langus võib märkimisväärselt kiirendada kontrollimatu hinnatõusu võimalust,\" ütles finantsfirma Rabobank analüütik Carlos Mera.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Maailmamajanduse jaoks strateegiliselt tähtsad laovarud on ajalooliselt madalal tasemel, eriti terav puudus on metallidest. Nõudluse ja pakkumise tasakaalustamatus ähvardab inflatsiooni veelgi kiirendada.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe uudis läbi ja pane oma kujutlusvõime tööle, et välja mõelda üks korralik sissejuhatav lause sellele loole.\n\n## Pealkiri:\n\nWADA: Valijeva positiivse proovi viibimises on süüdi venelased ise\n\n## Põhitekst:\n\nCAS teatas esmaspäeval, et ei rahulda WADA, rahvusvahelise olümpiakomitee ROK-i ega üleilmse uisuliidu ISU apellatsiooni ning lubab 15-aastasel Valijeval teisipäeval algavas naiste üksiksõidus osaleda. CAS toonitas otsust avalikustades, et Valijeva kuulub oma vanuse tõttu WADA koodeksi alusel n-ö kaitstud isikute sekka.\n\nWADA kirjutas esmaspäeva lõunal oma vastulauses, et on spordikohtu otsuses pettunud. \"WADA esitas apellatsiooni tuginedes arvamusel, et [Venemaa antidoping] RUSADA ei käitunud sportlase ajutist võistluskeeldu tühistades antidopingu koodeksist lähtuvalt. Ilmneb, et CAS ei kohaldanud otsust tehes koodeksit, mis ei luba kohustuslike ajutiste võistluskeeldude määramisel teha erandeid \"kaitstud isikutele\", sealhulgas alaealistele,\" kirjutas WADA.\n\nLisaks toonitas CAS, et proovi andmise ja selle tulemusest teavitamise vahele jäi liialt pikk aeg, nimelt andis Valijeva positiivse proovi 25. detsembril, WADA akrediteeritud labor Stockholmis teatas halvast analüütilisest leiust 8. veebruaril.\n\n\"Mis puudutab sportlase dopinguproovi analüüsi, eeldab WADA alati, et antidopinguorganisatsioonid teevad laboratooriumitega koostööd, et suurvõistlustele, nagu olümpiamängudele, sõitvate sportlaste proovid töötataks läbi kiirkorras. WADA-le jagatud informatsiooni põhjal ei märkinud RUSADA kõnealust proovi Stockholmi laboratooriumisse saates esmatähtsaks. See tähendas, et laboratoorium ei teadnud, et proovi peab kiirkorras analüüsima,\" vastas WADA.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Rahvusvaheline antidopinguagentuur WADA mõistis hukka rahvusvahelise spordiarbitraaži CAS-i otsuse lubada Venemaa iluuisutaja Kamila Valijeva Pekingi olümpiamängudel võistlema.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Pärast artikli pealkirja ja põhiteksti lugemist kasuta oma loovust, et koostada sisutihe ja pikk sissejuhatav lause.\n\n## Pealkiri:\n\nKeit Kasemets: Ukraina kriis on Euroopa tõehetk\n\n## Põhitekst:\n\n\"Venemaa jaoks ei ole Euroopa Liitu olemas või see on tähtsusetu.\" Nii kommenteeris Euroopa Liidu kõrge välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja Josep Borrell eelmisel nädalal Venemaa välisministri Sergei Lavrovi saadetud kirja, mis oli adresseeritud kõigile EL-i liikmesriikidele eraldi, mitte Euroopa Liidule.\n\nParem ja õigem vastus oleks olnud, et Venemaa soovib Euroopa riikidega eraldi asju ajada sellepärast, et lõhestatud ja tülis Euroopa on nõrk ja otsustamatu. Välispoliitilised otsused eeldavad EL-is kõigi riikide heakskiitu. Kui üks riik kaasa ei mängi, ei saa teha isegi ühisavaldusi rääkimata sanktsioonide kehtestamisest ja päriselt valusatest sammudest.\n\nEurooplaste tülliajamine on olnud alati Venemaa eesmärk, oli ka Valgevene piirikriisis. Seni ei ole see õnnestunud. Vastupidi. Eelmise nädala lõpus vastas Venemaa kirjale kõikide riikide nimel EL-i kõrge esindaja. Ka suurtes tüliküsimustes on otsitud ja leitud lahendusi.\n\nEuroopa Komisjoniga kaua teravas vastasseisus olnud ja Euroopa Kohtu otsuste täitmisest keeldunud Poola on viimastel nädalatel teinud kompromisse mitmed vaidluses ja näidanud valmisolekut ka kohtute sõltumatust piirava seaduse muutmiseks.\n\nPoola peaministri Mateusz Morawiecki põhjendus nendele sammudele on olnud lihtne: praegu ei ole aeg tülitsemiseks, me peame olema Euroopas ühtsed ja tegelema ühiselt palju olulisemate teemadega.\n\nKui Poola president Andrzej Duda eelmisel nädalal Berliinis Prantsusmaa presidendi Emmanuel Macroni ja Saksamaa liidukantsleri Olaf Scholz kohtus, kuulati tema seisukohti seetõttu kindlasti terasemalt. Ka välispoliitiliselt on seni suudetud hoida ühtset joont ja meile sobivaid sõnumeid nii Euroopas kui ka koos Ameerika Ühendriikidega.\n\nSuurem küsimus on, kas vaid ühised sõnumid on piisavad? Lääs usub, et Venemaa sõjaline agressioon Ukrainas toimub lähipäevil. Mida Euroopa saab veel teha? Euroopa Liidu eesistuja, Prantsusmaa presidendi Macroni suur poliitiline eesmärk on Euroopa strateegiline autonoomia. Euroopa, mis oleks majanduslikult, poliitiliselt ja julgeoleku tagamisel tugev ja ise hakkama saav.\n\nUkraina senine kriis on näidanud, et julgeoleku tagamisel on jäme ots selgelt ameeriklaste käes. Lisaks USA-le ja Ühendkuningriigile on Ukrainale relvi tarninud üksikud EL-i riigid sh Eesti.\n\nLäbirääkimisi Venemaaga veab USA. Macron on pidanud ennast poolvägisi pildile pressima, kuigi tema eelmise nädala Moskvas käik ei olnud kindlasti soolo vaid liitlastega, sh Eestiga, koordineeritud ja läbiräägitud tegevus. Samamoodi nagu selle nädala alguses toimuv Saksamaa liidukantsleri Olaf Scholzi visiit.\n\nJääb üle Ukraina majanduslik toetamine ja Venemaa pitsitamine. EL on Ukrainale laenude ja toetustena andnud erandkorras 1,2 miljardit eurot. EL-i majandussanktsioonid võivad olla väga terav relv.\n\nErinevalt eelnevatest Venemaa agressioonidest, mille puhul kulus pärast rünnakut kokkuleppimiseks nädalaid, on USA ja Euroopa sanktsioonid põhimõtteliselt valmis. Need saab kehtestada kohe.\n\nAustria ja Ungari, mille majandussidemed Venemaaga on kõige tihedamad, on mõnedes aspektides veel skeptilised, aga kui otsustamiseks läheb, on nad poolt. Kokkuleppimine pole olnud lihtne.\n\nEttevalmistamist veab Euroopa Komisjon, aga heakskiit peab tulema liikmesriikidelt, kes sanktsioone ka rakendavad. Nii muutuvad need iga riigi majanduslike huvidega arvestamisel pehmemaks. Teravust hoiavad ameeriklased, kelle eesmärk on toppida kinni kõik väiksedki augud. mille kaudu Vene ettevõtted saaksid sanktsioonidest Euroopa kaudu mööda hiilida.\n\nUSA-ga peab Euroopa ka majandusteemadel tahes-tahtmata arvestama, dollar on jätkuvalt maailmavaluuta ja keegi ei taha ilma jääda dollarimaksete võimalusest või sattuda ise USA administratsiooni sanktsioonide alla.\n\nKui ameeriklased väljusid president Donald Trumpi ametiajal Iraani tuumaleppest ja kehtestasid Iraanile jäigad sanktsioonid, siis oli Euroopa Komisjonis raske leida Iraaniga majandussuhete jätkamise töögrupi juhti. Keegi ei olnud huvitatud pikast USA-sse reisimise keelust.\n\nSaavutatud tulemus teeb Venemaale kindlasti haiget, eriti panganduses ja kõrgtehnoloogilises tootmisest. Kuid mitmeid võimalikke valusaid otsuseid selle paketis pole. Peamine põhjus on, et Euroopa majanduslik sõltuvus Venemaast on suur, palju suurem kui ameeriklastel. See on küll tasapisi vähenenud, aga otsustavaid samme pole tehtud.\n\n40 protsenti EL-is tarbitavast gaasist ja 30 protsenti naftast imporditakse Venemaalt. Euroopa sõltub Venemaa impordist ka kriitiliste toorainete osas. Näiteks 40 protsenti pallaadiumist, mida kasutatakse elektroonika ja meditsiinitööstuses ja 30 protsenti titaanist, mis on hädavajalik lennukimootorite tootmisel, tuleb Venemaalt.\n\n\"Nii mõjutavad Venemaale kehtestatud sanktsioonid otseselt Euroopa majandust ja olenevalt venelaste vastusammudest valusalt või väga valusalt.\"\n\nEuroopa pankades on 60 miljardi euro jagu vene ettevõtete võlgu, seda on neli kohta rohkem kui USA pankades. Venemaa on EL-i viies kaubanduspartner ja EL on suurim välisinvestor Venemaal. Nii mõjutavad Venemaale kehtestatud sanktsioonid otseselt Euroopa majandust ja olenevalt venelaste vastusammudest valusalt või väga valusalt.\n\nSanktsioonid on hea survevahend diplomaatiliste pingutuste jätkamiseks. Eurooplaste suund dialoogi hoida on põhimõtteliselt õige, kuid see tuleneb eeldusest, et Venemaa soovib rahumeelset lahendust.\n\nTugevate majandussidemete ja ajaloolise tausta tõttu näeb suur hulk eurooplasi Venemaad Balti riikidest ja Poolast erinevalt. Nad ei näe Venemaas ohtu, isegi pärast Gruusia ja Ukraina agressioone, ning vaatavad Venemaad läbi demokraatliku riigi, mitte mõjusfääride kategoorias mõtleva autokraatia prisma.\n\nSisuliselt ei ole Euroopal dialoogi käigus Venemaale midagi anda, Putini nõudmistele vastu tulla ei saa ja mõjusfääri taastamisel pole ükski majanduslik hind liiga suur.\n\nMida siis teha? Selleks, et Euroopa saaks Venemaa suunal ostustavamalt tegutseda, on vaja vähendada strateegilisi sõltuvusi, eriti nafta, gaasi ja toorainete osas, aga ka panganduses. See pole kiire lahendus, aga viib pikas plaanis strateegilisele autonoomiale lähemale, see sobiks hästi ka Eestile.\n\nEuroopa saab Ukrainale ka poliitilist toetust avaldada. Olla pidevalt kõrgetasemeliste visiitidega Kiievis kohal ja saatkondade töötajad Ukrainasse jätta. Nii nagu Eesti, Prantsusmaa ja mitmed teised Euroopa riigid hetkel on ka otsustanud.\n\nKeit Kasemets on politoloog ja töötas aastatel 2016-2022 Euroopa Komisjoni Eesti esinduse juhina.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Sisuliselt ei ole Euroopal dialoogi käigus Venemaale midagi anda, Vladimir Putini nõudmistele vastu tulla ei saa ja mõjusfääri taastamisel pole ükski majanduslik hind liiga suur. Selleks, et Euroopa saaks Venemaa suunal otsustavamalt tegutseda, on vaja vähendada strateegilisi sõltuvusi, kirjutab Keit Kasemets.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu uudise pealkirja ja põhisisuga. Kasuta neid fakte, et luua pikk ja sisutihe lause, mis toimib loo sissejuhatusena.\n\n## Pealkiri:\n\nLaanet: liitlased otsustasid lõpetada Mali missiooni\n\n## Põhitekst:\n\n\"Demokraatlikke valimisi ei plaanita läbi viia, mis oli kokkuleppe üks olulisemaid osiseid. Teine pool on loomulikult nende enda soov: näide on Taani pealt näha, täpselt samasugune näide on, kuidas saadeti välja Prantsuse suursaadik. Sellistes tingimustes ei ole võimalik jätkata ja seda meelt olid ka kõik teised liitlased,\" ütles Laanet Postimehele.\n\nKaitseministeeriumi pressiesindaja Susan Lilleväli ütles esmaspäeval ERR-ile sihtüksusesse Takuba panustavate riikide kaitseministrid arutasid eelmise nädala kohtumisel arenguid Malis, sealhulgas ka seda, kas poliitilised ja sõjalised tingimused Mali kaitseväe väljaõppemissiooni läbiviimiseks on jätkuvalt täidetud või mitte.\n\n\"Arutelu jooksul arutati ka Malist lahkumise võimalust. Nagu kaitseminister Laanet ütles, on Takubasse panustavate riikide lõplikku otsust oodata lähipäevadel,\" märkis Lilleväli.\n\nTa selgitas, et ehkki Takuba kaitseministrite tasandil jõuti sisulise kokkuleppeni, peavad küsimust arutama ka välis- ja peaministrid või presidendid, sest vägede liikumisega seotud otsused on erinevates riikides erineva taseme otsused, mistõttu tuleb ka lõplik otsus järgmisel nädalal.\n\nEestis on see kaitseministri pädevuses.\n\nLaanet ütles Postimehele, et liitlased jõudsid reedel peetud nõupidamisel tõdemusele, et kuna Mali hunta on reegleid jämedalt rikkunud, ei ole enam võimalik missiooniga jätkata.\n\nEesti kaitseminister rõhutas samas, et see ei tähenda seda, et terrorismivastane võitlus Saheli regioonis ei jätkuks.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Prantsusmaa juhtimisel Malis islamistide vastu võitlevad riigid jõudsid kokkuleppele lõpetada oma sõjaline missioon seal, kuna riigis võimule tõusnud hunta ei täida enam varasemaid kokkuleppeid, ütles kaitseminister Kalle Laanet.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu uudise pealkirja ja põhisisuga. Kasuta neid fakte, et luua pikk ja sisutihe lause, mis toimib loo sissejuhatusena.\n\n## Pealkiri:\n\nRiiber pääses karantiinist, aga norralased on mures: peab juhtuma ime\n\n## Põhitekst:\n\nPühapäevasel pressikonverentsil teatas Norra kahevõistluse koondise spordidirektor Ivar Stuan, et alates 3. veebruarist isolatsioonihotellis veetnud neljakordne maailmameister andis esimese negatiivse proovi.\n\nNorralastel algas võidujooks ajaga, et Riiber saaks pühapäeva õhtul ja esmaspäeva hommikul kiirelt negatiivsed vastused, mis oleks mehel lubanud juba esmaspäevasel hüppetreeningul osaleda. Proovid osutusidki negatiivseks, aga paraku liiga hilja ning Riiber ei saanud mäele minna.\n\n\"Suhtlus Hiina võimudega on sisuliselt nullilähedane,\" kirus Stuan Dagbladetile.\n\n\"Tema naasmine on hädavajalik selle jaoks, mida saavutada üritame,\" lisas Stuan NRK-le. \"Riiberil on olnud raske: ta on olnud hotellis kinni 12-13 päeva, ta ei ole suusatanud kaks nädalat. Selline olukord on tema jaoks äärmiselt raske. Peab juhtuma ime, et see kõik hästi lõppeks, aga imesid on juhtunud ja ehk juhtub ka nüüd,\" ütles Stuan.\n\nSuure mäe võistlus toimub Pekingi olümpiamängudel teisipäeval, võistkonnad jagavad medaleid neljapäeval.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Norra kahevõistleja Jarl Magnus Riiber on Pekingi olümpiamängude suure mäe võistluse eel andnud kolm negatiivset koroonaproovi ning tal on võimalus teisipäeval starti minna.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu uudise pealkirja ja põhisisuga. Kasuta neid fakte, et luua pikk ja sisutihe lause, mis toimib loo sissejuhatusena.\n\n## Pealkiri:\n\nTaaramäe jätkab Omaani velotuuri üheksandal kohal\n\n## Põhitekst:\n\nNeljandal etapil pälvis soolovõidu itaallane Fausto Masnada (Quick-Step Alpha Vinyl Team; 3.01,53), edestades lähimat gruppi ühe minuti ja seitsme sekundiga. Teisena lõpetas võitja meeskonnakaaslane Mauro Schmid ja kolmandana Kevin Vauquelin (Team Arkea Samsic). Taaramäe kaotas võitjale ühe minuti ja 26 sekundiga ning sai 27. koha.\n\n\"Täna oli raske päev. Enesetunne oli kehvem kui eile. Homme läheme Jan Hirdiga etappi võitma ja mul on selles väga oluline roll kanda just viimasel tõusul,\" ütles Taaramäe etapi järel. \"Hea õnnestumise korral võib ka omal võimalus olla, aga ma päris nii heas vormis vist veel pole, et parimaid ronijaid 1:1 duellis alistada.\"\n\nKa 90. kohal lõpetanud Mihkel Räim (+20,54) tunnistas, et neljas etapp oli väga raske. \"Ei suuda hetkel väga pikalt maksimaalselt pingutada, ilmselt pole vorm veel piisavalt hea,\" kirjutas Räim sotsiaalmeedias. \"Meil tekkis taga väike punt ja õnneks jäime enam-vähem normaalselt töötades ajalimiiti. Kuumus muutis samuti päeva ebameeldivaks.\"\n\nMasnada tõusis soolovõiduga velotuuri liidriks. Anthon Charmig (Uno-X Pro Cycling Team) kaotab itaallasele 55 ja Taaramäe meeskonnakaaslane Hirt 58 sekundiga. Üheksandal kohal paiknev Taaramäe kaotab võitjale ühe minuti ja 23 sekundiga ning 85. positsiooni hoidev Räim 26 minuti ja 59 sekundiga.\n\nViiendal etapil ootab rattureid 150,5 kilomeetrit. Lõputõus on kuus kilomeetrit pikk ja keskmist tõusuprotsenti on 9,9.\n\nKui Omaani velotuuril läheb Intermarche – Wanty – Gobert Materiaux meeskond esmaspäeval võitu püüdma, siis pühapäeval võidutses nende klubikaaslane Alexander Kristoff Hispaania ühepäevasõidul Clasica de Almeria (UCI 1.Pro). Norralane edestas 188,2-kilomeetrise etapi järel grupifinišis prantslast Nacer Bouhanni (Team Arkea Samsic) ja itaallast Giacomo Nizzolo (Israel – Premier Tech). Markus Pajur (Team Arkea Samsic) kaotas võitjale 22 sekundiga ning sai 76. koha. Esmaspäeval stardib 21-aastane eestlane Hispaania ühepäevasõidul Clasica Jaen Paraiso Interior (UCI 1.1).\n\nTürgis lõppenud Antalya velotuuri (UCI 2.1) neljandal etapil (Antalya – Antalya; 156,5 km) sai Karl Patrick Lauk (Bingoal Pauwels Sauces WB) grupifinišis 42. koha. Etapivõidu teenis Jakub Mareczko (Alpecin-Fenix; 3.40,22), edestades Arvid de Kleijni (Human Powered Health) ja Matteo Malucellit (Gazprom – RusVelo).\n\nKokkuvõttes pälvis esikoha taanlane Jacob Hindsgaul (Uno-X Pro Cycling Team; 14.23,14). Teise koha sai Alessandro Fedeli (Gazprom – RusVelo; +0,04) ja kolmanda Laugu meeskonnakaaslane Luc Wirtgen (+0,06). Teisel etapil õnnetult kukkunud eestlane sai 97. koha (+12,23).\n\nPrantsusmaal lõppenud Provence'i velotuuri (UCI 2.Pro) kolmanda etapi, mis lõppes pika Montagne de Lure nime kandva tõusu otsas, võitis Nairo Quintana (Team Arkea Samsic) ajaga 4.23,06. Ta edestas lähimaid jälitajaid Mattias Skjelmose Jensenit (Trek – Segafredo) ja Matteo Jorgensoni (Movistar Team) 37 sekundiga. Norman Vahtra (Go Sport – Roubaix Lille Metropole) jõudis finišisse 87. positsioonil, kaotades võitjale 19 minuti ja nelja sekundiga.\n\nViimasele etapile liidrisärgis startinud Filippo Ganna (Ineos Grenadiers) diskvalifitseeriti, kuna vahetas oma rattal vales kohas jooksu. Itaallane poleks küll velotuuri võitnud, kuid pälvinuks siiski koha esikümnes.\n\nVelotuuri võitis viimasel etapil parim olnud Quintana, edestades valitsevat maailmameistrit Julian Alaphilippe'i (Quick-Step Alpha Vinyl Team) 27 ja Skjelmose Jensenit 34 sekundiga. Vahtra lõpetas mitmepäevasõidu 91. kohal (+43,22).\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Rein Taaramäe (Intermarche – Wanty – Gobert Materiaux) sai Omaani velotuuri (UCI 2.Pro) neljandal etapil (Al Sifah – Muscat; 119,5 km) 27. koha ning jätkab kokkuvõttes üheksandana. Eestlase sõnul lähevad nad meeskonnakaaslase Jan Hirdiga jahtima esmaspäeval etapivõitu.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Pärast artikli pealkirja ja põhiteksti lugemist kasuta oma loovust, et koostada sisutihe ja pikk sissejuhatav lause.\n\n## Pealkiri:\n\nUurimine: Clintoni meeskond maksis Trumpi serveritesse tungimise eest\n\n## Põhitekst:\n\nDurham esitas 11. veebruaril avalduse, mis keskendus võimalikule huvide konfliktile, mis on seotud Clintoni endise kampaaniaadvokaadi Michael Sussmaniga. Teda süüdistatakse föderaalagendile valeütluse andmises. Sussman oma süüd ei tunnista.\n\nSussmani vastu esitatud süüdistuse kohaselt ütles ta 2016. aasta septembris FBI peajuristile James Bakerile, et ta ei tööta ühegi kliendi jaoks. Siis ta esitas väidetavad andmed, mis viitasid varjatud suhtluskanalile Trumpi organisatsiooni ja Kremliga seotud Alfa panga vahel.\n\nDurhami avaldus paljastab nüüd, et Sussman esitas süüdistuse kahe konkreetse kliendi nimel. Need kliendid olid USA-s baseeruv tehnoloogiafirma ja Clintoni kampaaniameeskond.\n\n\"Sussmanni arveldusandmed peegeldavad, et ta esitas Clintoni kampaaniameeskonnale korduvalt arveid, mis olid seotud tema tööga süüdistuse esitamisel,\" teatas Durham avalduses.\n\nAvaldusest selgus, et Sussmann ja tehnoloogiafirma juht olid suhelnud advokaadiga, kes töötas Clintoni kampaaniameeskonnas nõunikuna. Allikad ütlesid telekanalile Fox News, et see advokaat oli Marc Elias.\n\nDurhami avaldus paljastab, et 2016. aasta juulis töötas tehnoloogiajuht koos Sussmanniga Clintoni kampaania heaks, et kokku koguda väidetavad Trumpi Venemaa sidemed.\n\n\"Tehnoloogiafirma kutsus appi ka ühe ülikooli teadlased. Firma andis neile teadlastele ülesandeks uurida andmeid, et luua järeldus ja narratiiv, mis seostas presidendikandidaat Trumpi Venemaaga,\" teatas Durham.\n\nDurhami sõnul teeb uurimine ka kindlaks, et tehnoloogiafirma uuris ka Trump Toweri ja hiljem Valge Maja internetiliiklust.\n\nTrump reageeris laupäeval Durhami avaldusele jõuliselt. \"Durhami avaldus annab vaieldamatult tõendeid selle kohta, et minu kampaaniat ja presidentuuri luurasid Hillary Clintoni kampaaniameeskonna palgatud töötajad, kes püüdsid luua täielikult väljamõeldud sidet Venemaaga,\" ütles Trump.\n\n\"See on skandaal, mis on ulatuselt palju suurem kui Watergate, need kes olid selle operatsiooniga seotud, tuleks võtta vastutusele,\" lisas Trump.\n\nDurhami uurimine algas 2019. aastal. Selle eesmärk on läbi vaadata õiguskaitseametnike otsused, kus uuriti Trumpi ja tema kampaania meeskonna sidemeid Venemaaga.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Eriprokurör John Durhami teatel maksid Hillary Clintoni presidendikampaania advokaadid tehnoloogiafirmale, mille käigus tungis firma Trump Toweri ja hiljem Valge Maja serveritesse, eesmärgiga luua narratiiv, et Donald Trumpil on sidemed Venemaaga.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Süvene uudise pealkirja ja sisu ning kirjuta sellele loole sisukas ja informatiivne sissejuhatus, mille pikkus on üks lause.\n\n## Pealkiri:\n\nTaani teadlane: ebakindluse tunnistamine suurendas koroonapoliitika usaldusväärsust\n\n## Põhitekst:\n\nAndreas Roepstorff, te olete ulatusliku epideemiaaja käitumise ja suhtumiste uuringu HOPE projekti kaasjuht. Mis on teie jaoks olnud selle projekti kõige olulisemad ja huvitavamad järeldused?\n\nMa arvan, et on olnud huvitav vaadata, kuidas me rahvana ja meie võimud on suutnud situatsiooni muuta. On olnud ennustamatu viirus, see muutub pidevalt ja mulle on väga muljet avaldanud, kuidas inimesed on suutnud neid muutusi vastu võtta ja vastavalt reageerida. Võime dünaamiliselt reageerida vaktsiinide ja viiruse suhtes tundub olevat väga oluline.\n\nPalju ebastabiilsust on olnud. Me ei tea, mis homme saab, kas ma olen haige või on mu pere haige ja ma pean kogu oma päevaplaani ringi tegema.\n\nJah, rohkem kui miski muu on pandeemiat iseloomustanud suur ebakindlus. Me ei tea, mis juhtub homme, alguses me ei teadnud, milliseid vaktsiine usaldada ja milliseid mitte, milliseid lugusid usaldada ja milliseid mitte. Aga ma arvan, et üks edu võti pandeemiaga hakkamasaamisel on olnud leida viise selle ebakindlusega hakkama saada.\n\nKõige intrigeerivamad teemad on olnud piirangud ja vaktsiinid. Millised on olnud taanlaste suhtumised neis vastuolulistes küsimustes?\n\nAlustades vaktsiinidest, siis Taanis valitseb väga suur valmisolek end vaktsineerida. Ligi 80 protsenti elanikkonnast beebidest 100-aastasteni on vaktsineeritud ja vaktsiinid on üldiselt hästi vastu võetud. Mitte kõik ei arva, et see on suurepärane asi ja mõned inimesed ütlevad, et nad ei taha vaktsiini, aga enamik elanikkonnast on vaktsiine kogu aeg toetanud.\n\nPiirangutest rääkides, siis paljud meie piirangud olid pigem soovitused, eriti mis puudutab eraelu ja kodu, siis meil olid soovitused, kui palju inimesi võib külla tulla ja kellega võib suhelda, aga taanlased on üsna head selliste soovituste ühtses järgimises. Mitte kõik ei kiida neid heaks, aga inimesed käituvad üldiselt üsna ühtemoodi, isegi kui nad ei kiida üldist ideed heaks.\n\nKui palju Taanis on olnud skeptitsismi ja proteste? Paljudes riikides on näha palju polariseerumist ja proteste.\n\nPäris suur osa taanlastest, umbes 30 protsenti leiab, et piirangud on olnud liiga karmid, aga see ei ole muutunud vägivaldseteks protestideks. On üsna väike vähemus, kes leiab, et tuleks tänavale protestima tulla. Samuti on poliitikas enamik poliitilisi parteisid enam-vähem ühel meelel olulisemates otsustes ja nad on leidnud, et olulisem on luua üksmeelne tegevusplaan kui vaielda nende küsimuste üle. Tundub, et pandeemias on väga oluline, et inimesed tegutseksid kiiresti ja koordineeritult. Näiteks oli Taani väga pikaldane näomaskide kasutusele võtmisel, pikka aega peeti seda kasutuks asjaks, siis otsustati, et see on ikka hea mõte ja üleöö hakkasid kõik seda kandma. Ja kui otsustati, et näomaske pole enam vaja, siis kadusid need samuti päevapealt. Kas on hea või halb asi nii ühtselt tegutseda, seda ma ei oska öelda, aga nii see on selgelt olnud.\n\nTe tundute tõepoolest olevat õnnelik rahvas ja suure usaldusega üksteise ja valitsuse ning riigi vastu. Aga ma nägin teie artiklit New York Timesis, mille pealkirjas olid sõnad \"rasked õppetunnid\". Miks selline pealkiri?\n\nMeil olid eelmisel aastal hullumeelsed juhtumid, kus Covid-19 levis naaritsate hulgas ja leiti, et see ka muteerub naaritsate seas ja see võib liikuda neilt tagasi inimestele. Väga lühikese etteteatamisega otsustati, et kõik Taani naaritsad tuleb hukata. Tuli välja, et see otsus, mis hävitas kogu tööstusharu ja paljude inimeste töö, oli võetud vastu ilma juriidilise aluseta. Selle usalduse pahupool võib olla see, et mitte keegi ei kahelnud selles, et mitte keegi ei süvenenud sellesse.\n\nUsalduse pahupool võib viia otsusteni, mis ei ole sobivaimad ega juriidiliselt korrektsed. Nii et suure usalduse määra pahupoolena ei pruugi inimesed leida võimalusi eri arvamuste väljendamiseks. Ma arvan, et taanlased on olnud väga kiired tegutsejad ja väga kiired ühtselt tegutsejad, aga vahel läks usaldus isegi peaaegu üle piiri.\n\nÜldiselt on usaldus ja ühtekuuluvus ühiskonnas siiski väärtuslikud. Miks need Skandinaavias nii tugevalt arenenud on?\n\nMa arvan, et võimud ja eelkõige terviseametid on olnud päris head selles, et nad olid väga täpsed öeldes, mida nad teadsid ja mida nad ei teadnud. Näiteks vaktsiinide puhul algasid mingil hetkel arutelud, kas AstraZeneca on tõhus vaktsiin ja millised on tema kõrvaltoimed. Taani terviseametkonnad tulid üsna aegsasti välja seisukohaga, et antud olukorras see vaktsiin ei ole parim. Ja selline oma seisukohtade ümber vaatamine tegelikult suurendab usaldust, mitte ei vähenda seda. Suutlikkus õppida olukorrast, jagada oma ebakindlust ja jagada oma teadmisi on ülioluline usalduse loomisel. Usaldus ei peaks olema pime, see on midagi, mida pidevalt taasluuakse ja läbi räägitakse. See on olnud Taani terviseametkondade tugevus, et nad on olnud üha paremad oma ebakindluse ja teadmise jagamisel rahvaga, võimaldades meil kaasa mõelda.\n\nNüüd on Taanis kõik piirangud kaotatud. Paari päeva jooksul, mil ma olin Kopenhaagenis, nägin ma ainult naeratavaid nägusid, kõik olid rõõmsad, et ei ole enam maske ja kõik on lubatud. Kas see on üldine suhtumine või on mõned inimesed ka mures ja nad on lihtsalt kodus ja ei tule välja?\n\nLoomulikult tundub hullumeelne piirangud kaotada ajal, mil nakatumismäärad on kõrgemad kui kunagi varem. Samas tundub, et omikroni tüvega ja kõrge vaktsineerituse määraga jäävad küll paljud inimesed haigeks, aga valdava enamuse jaoks ei kesta see kaua ja ei ole tõsine. Ma arvan, et see on olnud julge, võib-olla ülemääragi julge katse öelda, et me oleme uues olukorras, enam ei ole tegemist haigusega, mis antud oludes ja antud vaktsineerituse taseme juures oleks ühiskonnale ohtlik, nüüd tuleb võtta rohkem isiklik vastutus sellega hakkamasaamisel. See tundub toimivat.\n\nOn koole, kus ainult kaks-kolm last on klassis, sest kõik teised on kodus omikroniga. Samuti töökohtadel selgub, et paljud inimesed ei ole kohal. Aga on palju üksteisest hoolimist selles olukorras ja selle aktsepteerimist, et kuigi ei ole enam piiranguid, tuleb ikkagi käituda tähelepanelikult ja mõistlikult ning hoida üksteist, see tundub praegu hästi toimivat.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Taani koroonalähenemist on iseloomustanud kiire tegutsemine, üksmeel ja suur usaldus. Aarhusi ülikooli professor Andreas Roepstorff räägib intervjuus ERR-ile, et usalduse loomisel on olnud oluline roll terviseametkondade julgusel tunnistada ka oma ebakindlust.", "role": "assistant" } ]