messages
listlengths 2
2
| origin
stringclasses 4
values |
|---|---|
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita sellele vastav lühikokkuvõte ühe või kahe lausega. Vasta alati ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nKokkuleppe järgi kavatsetakse luua uus ettevõte Tiktok lobl mille juhid oleksid peamiselt ameeriklased. Bitans loobuks suurosaluse t. Orakel hoiustas Tiktoki kasutajaandmeid ja neil oleks õigus uurida ka rakenduse lähtekoodi räägib USA president Donald Trump. Nad võtavad tööle vähemalt 25000 inimest, see hakkab suure tõenäosusega asuma Texases ja on täiesti uus ettevõte. Sellel ei saa olema mitte mingisugust tegemist ühegi välisriigiga, mitte mingisugust tegemist Hiinaga. TikToki jaoks tähendab trumpi toetus esialgu eelkõige aja pikendust. Vastasel juhul ei oleks ameeriklased saanud alates keskööst rakendust enam alla laadida ega uuendada. Nagu teatas USA kaubandusministeerium reedel räägib investeerimisettevõte Wed bush Securitist tegevjuht Daniel Liivs. See oli strateegia anda neile 48 tundi, et nad jõuaksid potentsiaalselt kokkuleppeni, mis on väga keerukas ja paljude takistustega trump, teatas augustis, et tikto kavatsetakse USAs keelata, sest see ohustab rahvuslikku julgeolekut, räägib luureanalüütik Jimewis. Kui kasutajad lähevad tiktoki, siis see ühendub Hiinaga ja neid andmeid on soovi korral võimalik koguda. Igat infotehnoloogiaettevõtet, mis asub Hiinas, võidakse kasutada spionaažiks. Esialgu plaanis TikToki osta tehnoloogia hiid Microsoft, kuid läbirääkimiste ajal seadis Hiina uued piirangud rakenduse algoritmi ekspordile, mispeale seda kukkusid kõnelused kiiresti kokku. Uue mängijana ilmus välja tarkvaraettevõte Orakel, mille nõukogu esimees Lary Ellison on ühtlasi toetanud trumpi. Kampaaniat räägib tehnoloogia väljaande siin, et vanemtoimetaja Tan Paterson. Ükskõik mis ettevõte peaks praegu olema mures, et USA valitsuse täite saatev haru kirjutab ette, mis äri ajada, kuidas seda teha ja kellega. Byteensi, Orete ja Walmarti kokkulepe peab saama ka Hiina valitsuse heakskiidu. Rahvusringhäälingu raadiouudistele. Maria-Ann Rohemäe, Washington.",
"role": "user"
},
{
"content": "USA president Donald Trump teatas, et toetab kokkulepet, mis lubaks lühivideorakendusel TikTok riigis tegevust jätkata. Rakenduse Hiina emaettevõte ByteDance kavatseb luua partnerluse USA suurettevõtete Oracle’i ja Walmartiga. TikTokil on USA-s umbes 100 miljonit kasutajat, kuid valitsuse hinnangul on see olnud ohuks rahvuslikule julgeolekule.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Analüüsi uudislugu ning kirjuta sellele üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta üksnes eesti keeles!\n\nTekst:\n\nVõime öelda samamoodi edasi ei saa, kus nõukogudeaegne suurtööstus on oma tänase situatsiooni ammendanud ja siit edasi on vaja üpris tõsiseid muudatusi ja osa nendest muudatustest on täna käes. Kui me räägime juba erastatud ettevõtete pankrotist, olgu see siis Viru rand või olgu see Kiviter siis on see tänane reaalsus, mistõttu tööpuudus Ida-Virumaal kasvab ametlikel andmetel juba 10 protsendini ja kui me räägime rahvusvahelise tööorganisatsiooni uuringu andmetel, siis on see umbes 15 14 protsenti. Teiste sõnadega, selles situatsioonis on tarvis nüüd juba ka erakorralisi meetmeid selleks püüda aidata neid inimesi, kes on täna keerulises olukorras. Puhtobjektiivselt on olukord nii, et väga kiiret jumalikku ja imelahendust pole olemas. Me kasutame selleks samu võtteid, mida kasutatakse nii maailma praktikas kui Euroopa liidu, kus on väga tugev sotsiaalpoliitika prakt ja need on väljendatavad mõistetega sotsiaalplaan ja territoriaalne tööturupakt. Ma nimetan praegu meelega sellise ingliserase sõnastusega, võib-olla me nimetame selle koduses keeles näiteks Viru pakiks või Viru leppeks. Tahan öelda sellega seda, et nende paktide loomise läbi. Kõigepealt selgitatakse välja need potentsiaalsed tugevamad partnerid maakonnas, kes on suutelised olukorra lahendamisele kaasa aitama, et kaasata nende ressursid, et need sünergeetiliselt ühendada ja siis kontsentreeritu nendele olulistele teemadele, kuhu on tarvis pearõhk panna. See on eelkõige koolitus, samuti alternatiivse ettevõtluse arendamine ja loomulikult tänaste ka suurettevõtete tööstuse restrui ektoreerimine sinna investeeringute toomine, kuid see vähendab pigem töötajate arvu, nendes mitte ei suurenda. Nii et selles mõttes on see situatsioon tõesti suhteliselt keeruline, kaasa arvatud see, et ka maailma majanduse olukord täna ei soodustab paremaid lahendusi, vaid vastupidi näiteks kasvõi Kiviteri õli tootmine on selle tõttu väga maas, et Rotterdami turuõli hind on väga madal ja teda lihtsalt ei ole võimalik nende hindadega enam välja müüa. Nii et siin me otsime praegu lahendusskeeme ja nendeks on siis välja pakutud just needsamad eespool eldud sotsiaalplaani ja territoriaalse tööturupakti koostamine. Ja kui me nende toimingutega tuleme toime näiteks tööturupakti elemendid esimeseks juuliks ja sealt edasi võimalik sõlmimine, siis järgmisel poolaastal siis see, mida me nende töödega oleme lauale panemas, on selles keeles, mida mõistetakse nii Euroopa Liidus kui maailma pangas, kelle eksperdid on ka muide, sellel nädalal Eestis. Ning sellistes piirkondades on nii Euroopa Liit kui maailma pank teistes riikides oma toe alla pannud ja me väga loodame, et ka Ida-Virumaa sõnum on just suunatud nende ressursside kaasamisele. Sest kui enne iseseisvumist taasiseseisvumist kogu Ida-Virumaa tööstus kompleks ehitati üles peamiselt Moskva rahadega, siis sellest olukorrast täna välja tulemiseks me Eesti sisese ressursiga hakkama ei saa ehk teiste sõnadega on tarvis kaasata välistoetust. Ma siiski loodan, et Eesti poliitikud selles situatsioonis just eriti täna Ida-Virumaa tööpuuduse kasvu juures seda olukorda mõistavad siiski suhteliselt adekvaatselt ja ka pärast valimisi. Me tahame igal juhul keskvõimu toetust, sest ma räägin ka seda, et kui me iseennast, nii omavalitsused, maavalitsus, kui võim, keskvõim toetavad, siis toetatakse meid ka väljas.",
"role": "user"
},
{
"content": "Ida-Virumaa maavanem Rein Aidma maakonna olukorrast ja perspektiividest.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Vaata antud uudislugu ja koosta üks või kaks lauset, mis võtavad kokku selle sisu. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nSee võimaldab meile lisaks sel aastal ja vastu võtta seitse erinevat filmi ja teleseriaali projekti. Siin on kaks Rootsi projekti, millest üks küll jah, võiks eestlasi kõnetada, vägagi on Estonia hukust rääkiv seriaal, millel on siis ka Eesti stsenaristid. Mis on siin veel kaks Taani projekt, millest üks teleseri sari, mis peagi võttes läheb nüüd ja üks on mängufilm, siin on üks prantsuse mängufilm ja siin on ka Belgiast ja Soomest mõlemast üks mängufilmi projekt, kes nüüd siis kõik hakkavad kiiruga oma meeskonda kokku panema ja oodanud nii-öelda seda stardipauku, et Eestisse tõesti tulla. Aga Hollywoodi huvi selles mõttes on ikkagi jätkuvalt jah, suur, et kahjuks ma Hollywoodi projektidest kunagi ei saa rääkida enne, kui nad on siin siis maandunud ja, ja filmiklapp on käinud, sest et, et seda saadab alati selline tohutu konfidentsiaalsus ja, ja, ja salapära, et nende projektide seas, millele me praegu lisavahendid taotlesime, jah, Hollywoodi veel ei ole, aga Hollywood on meie ukse taga pidevalt koputamas, küll. Kas siin ongi takistus see, et, et meie, see tagasimaksefond on sedavõrd väike, et nende soovid on lihtsalt suuremad? Jah, paraku küll üks asi on eelarve ja, ja me peamegi tegelikult film Estonia mõttes kaugemale tulevikku hakkama vaatama ja üsna kiiresti, et tegelikult oleks siin palju loogilisem ilmselt muuta film Estonia rahastus näiteks selliseks üheks üldiseks suureks eelarveliseks laeks siis kust vastavalt taotlustele saab vahendeid võtta, et see selline kaks miljonit meie baaseelarve aastas on tegelikult oma aja ära elanud projektid, mis tulevad siia, on suurema kõlapinnaga ja tegelikult sellest eelarvest ei jätku. Et meie eesmärk on siiski kehtestada selline suurem üldine lagi, näiteks 20 miljonit eurot, ma ei tea, näiteks nelja aasta perspektiivis mis annaks siis näiteks Hollywoodile samuti, aga ka teistele sellise kindlustunde, et nad saavad ette planeerida, siin on sellised võimalused ja pikemalt nii öelda kindlustunnet tunda selle programmi suhtes. Jah, et meil on vaja mõelda natukene pikemalt ja kaugemale ette, kui me tahame edaspidi ka Hollywoodi siin teenindada ja nemad siia muidugi tulla soovivad.",
"role": "user"
},
{
"content": "Valitsus otsustas suurendada Film Estonia tagasimaksefondi 3,4 miljoni euro võrra. Tegemist on ühekordse toetusega ja seeläbi on välisinvestoritele suunatud fondi maht Eestis filmide ja telesarjade tegemiseks sel aastal kokku 5,4 miljonit eurot.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Loe läbi uudis ja anna sellele lühike kokkuvõte ühe või kahe lausega. Vastus peab olema ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nReformierakond ja sotsiaaldemokraatlik erakond said mõlemad kaks mandaati, ühe mandaadi said Keskerakond ja EKRE. Praegu läheb Eestist Euroopa parlamenti kuus saadikut. Kui Suurbritannia Euroopa Liidust lahkub, saab Eesti ühe koha juurde ja valimistulemuste järgi kuulub see koht Isamaale. Isikuti kogus enim hääli üle 65000 sotsiaaldemokraat Marina Kaljurand ja ta kinnitas, et läheb Euroopa parlamenti. Ta avaldas lootust, et tema poolt ei hääletatud ainult protesti pärast ja kaljurand ei tahtnud aga veel öelda, mis teemadega ta Euroopa parlamendis tegeleda tahab. Ma olen selle peale mõelnud, aga ma ei ütle midagi enne, kui ma olen tegelikult ka Brüsselis ära käinud. Ma tean, et juba nädala pärast toimuvad esimesed sotsialistide demokraatide nõupidamised, lähen sinna kohale, vaatan, arutan ja siis võin öelda, aga ma saan ka sellest väga hästi aru, et mul ei saa olla lemmikteemasid. Kui sa esindab Eestit, siis tuleb tegeleda kõigi nende küsimustega, mis on olulised Eestile. No selge see, et mulle meeldib välispoliitika, mulle meeldib küberjulgeolek, mul on oma lemmikteemad, aga ma saan väga hästi ka aru, et kui ikka arutatakse põllumajanduspoliitikat, siis ma olen seal laua taga ja räägin kaasa. Aga Euroopa Parlamendi töö käib samamoodi nagu ka riigikogu töö fraktsioonides ja sotsialistide fraktsioon, isegi kui ta on väiksem, on ta ikkagi üks mõju kamaid Euroopa parlamendis. Ja kui on vaja Eesti huvides midagi öelda, siis seda ma ka teen. Kaljuranna järel kogus enim hääli Reformierakonna esinumber Andrus Ansip. Tema sõnul on nende valimiste tulemused selge sõnum praegusele valitsusele. Kui ma vaatan neid valimisi tulemusi, siis see on selge sõnum praegusele valitsusele, et kõik valimised on mingil määral protesti valimised ja nii ka need valimised on protesti valimised. Me näeme, et opositsiooni erakondi esindavad neli Euroopa parlamendi saadikut ja praegune koalitsioon sai vaid kaks saadiku kohta. Ja kui me nüüd võtame veel kord Yana Toomi juhtumi, siis tegelikult on ju temagi opositsioonis praeguse valitsusega, ehk siis praegune koalitsioon sai aledalt lüüa poolteist, neli pool. Ma arvan, et, et see koalitsioon kindlasti peaks selle väga tugeva sõnumi teadvustama ja vastavalt sellele ka käituma. Euroopa Parlamendi valimistel said mandaadi veel Yana Toom, Urmas Paet, Jaak Madisson ja Sven Mikser. Yana Toom Keskerakonnast ütles, et valimistulemus ei ole erakonnale kerge. Me ju kõik, näeme, mida see toetus teeb ja kui võrrelda ka eelmise, ma just praegu sirvisin neid graafikuid, et ikkagi langus on märkimisväärne igal pool. Me ju kõik teame nagu kuidas see sündis, et vaatame, et Ühelt poolt on Raimond Kaljulaid, teiselt poolt on koalitsioon, mis on mõnedele väga nagu vastukarva. Ja kolmas aspekt on siin ka, et opositsioonierakonna a on ju palju lihtsam tegelikult hääli saada. Jaak Madison EKREst kavatseb kindlasti Euroopa parlamenti minna ja loodab Euroopa Komisjoni elu kibedaks teha. Kui me räägime näiteks iseotsustusõigus migratsioonipoliitikas piiride kaitses sisepoliitiliste küsimuste lahendamine, siis seal kattub meil väga suuresti ka Le peni või Mattesalviniga sest need riigid taotlevad täpselt sama asja, mis puudutab välispoliitikat või Venemaa poliitikat, siis on meil totaalne erimeelsus ja me rõhutame ka uues poliitgrupis, et Venemaa on agressor. Venemaa on julgeolekuoht Euroopa liidule Euroopa riikidele ja, ja pigem me näeme selles suurt võitu, et me suudame selgitada oma partnerite laua taga neid ohtusid, mis meid varitsevad. Politoloog Martin Mölder ütles, et Euroopa Parlamendi valimised on olnud alati isikuvalimised ja häälte arv ei näita tegelikult toetust erakonnale tervikuna. Me näeme, et, et sellise isikkandidaatide ja ülejäänud nimekirja vahel on, on väga-väga suur vahe, et, et, et kõik need protsendid, mida me lõpuks erakondade puhul näeme, et see on mitte niivõrd toetus erakonnale tervikuna, vaid just nendele spetsiifilistele kandidaatidele, kes selle erakonna eesotsas olid samamoodi nagu kohalikke valimisi ei saa võrrelda riigikogu valimistega, ei saa ka Euroopa parlamendi valimisi võrrelda riigikogu valimistega, et see toetus, mida me siin näeme. Et kindlasti see ei ole selline toetus, mida me näeks siis, kui toimuksid parlamendivalimised homme, et siis me näeks midagi palju rohkem sarnast sellele, mis oli ikkagi eelmistel valimistel, et nii kiiresti see olukord ei ole muutunud, et, et sotsid näiteks järsku on oma toetuse kahekordistanud",
"role": "user"
},
{
"content": "Eestis võitis Euroopa Parlamendi valimised Reformierakond. Reformierakond ja Sotsiaaldemokraatlik Erakond said mõlemad kaks mandaati. Praegu läheb Eestist Euroopa Parlamenti kuus saadikut. Kui Suurbritannia Euroopa Liidust lahkub, saab Eesti ühe koha juurde ja valimistulemuste järgi kuulub see koht Isamaale.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita sellele vastav lühikokkuvõte ühe või kahe lausega. Vasta alati ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nMida teeb enam kui 200 meetri pikkune tanker, kui tahab oma laadungiga Venemaale Ust Luuga sadamasse jõuda, aga veetee viimased kilomeetreid on kitsad ja jäätunud. Tanker peatub Eesti vetes, laseb enda kõrvale pisut väiksema laeva ja läbi vooliku voolab kallis vedelik ühe laeva kõhus. Teise jaanuaris paljastasid Õhtulehe ja Postimehe ajakirjanikud, et osa niisuguseid pumpamisi toimus Pakri hoiualal. Ülemöödunud nädalal valmis keskkonnaministeeriumis määruse eelnõu, millega muudetakse ohtlike ainete merel käitlemise korda. Selles eelnõus tegi keskkonnaminister Tõnis Mölder ettepaneku keelata laevalt laevale ehk SS operatsiooni kuni merealade planeeringu valmimiseni või hiljemalt kuni järgmise aasta esimese märtsini. Selles mereala planeeringus viiksime läbi ka vastavad uuringud, looduslikud seired, selgitamaks välja siis Eestis need üks kuni kaks sobiliku ankurala, kus neid SS operatsioone võiks teha. Rahandusministeeriumi eelnõu ei kooskõlastanud ministeeriumi planeeringute osakonna nõunik Triin Lepland selgitab, et ankrualasid juba mainitakse erinevates õigusaktides ja planeeringuga õigusakte muuta ei saa. Eesti mereala planeeringuga siis ankrualasid ei määrata ega ka reguleerita kuidagi nende kasutust mõnel muul viisil. Tõnis Mölder tõdeb, et sel juhul tuleb stS operatsioonideks tarvilikud ankrualad mõnel muul moel välja selgitada. Aga jah, esimene eesmärk on see, et panna see valdkond siiski teatud hetkeks pausile, kuniks on täpsemalt selgunud, siis need nii-öelda looduslikud aspektid Eesti Laevaomanike Liidu juhatuse liige Peeter Ojasaar toetab mõtet määrata STS operatsioonideks kindlad ankrualad, aga mõte pumpamise teadmata ajaks pausile panna talle ei meeldi. See annab signaali ka väljapoole, et Eesti ei toeta meremajandust sellisel viisil nagu tegelikult seda nüüd viimasel ajal ju kuulutatud välja, et me põletame nende signaalidega eemale. Ettevõtjad. STS operatsioonidelt Eesti riik tulu ei teeni, küll aga teenivad pumpamise kõrvalt mõned meie ettevõtted. Sellesama operatsiooniga on kindlasti seotud tihtipeale buksiirid, kes siis toetavad laevasid, et kui vähegi on seal lainetust või mingi oht, noh, lisaks veel agenditeenused meeskondadega võivad olla mingid operatsioonide teenused. Tõnis Mölder usub, et kui sTS operatsioone tulevikus jälle lubatakse, peaks riik sellelt ka teenima. Et need ettevõtted, kes tegelevad selle STS operatsioonidega, katavad ka ära kõik need kulud, mis siis on seotud selle keskkonnariski või ohu ennetamisega. Majandus ja kommunikatsiooniministeerium teatas, et nende jaoks on käimasoleva arutelu fookus just keskkonnaohus. Ühe võimalusena pakub ministeerium välja, et ohtlike ainete ümberpumpamist peaks jälgima reostustõrjelaev. Samas märkis majandus ja kommunikatsiooniministeerium, et laevade tühjaks või täispumpamine oleks veel ohutum. Sadamates.",
"role": "user"
},
{
"content": "Keskkonnaohtlike vedelike laevalt-laevale ümberpumpamiste tulevik on lahtine. Eesti ametkonnad püüavad kokku leppida, kas lubada seda kindlatel ankrualadel või ainult sadamas ning kuidas selle eest raha küsida. Keskkonnaminister Tõnis Mölder usub, et kuniks selgust ei ole, peaks niisugused operatsioonid keelama.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Vaata üle uudislugu ning loo sellele lühike kokkuvõte. Piira vastus ühe või kahe lausega ja vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nÜheksanda seto kongressi põhiteemadeks olid põlise kultuuri ja hariduse säilitamine ning viisaprobleemid. Eesti-Vene piiri ületamine on seto kongresside põhiteemaks olnud juba aastaid. Kui vahepeal suutsid setod tasuta viisa välja võidelda, siis nüüd seoses Schengeni viisaruumiga kehtivad setode viisad 19. jaanuarini ning milline viisasüsteem siis kehtima hakkab, pole veel selge. Setode ülemsoots. Ka Siim Hütsi loodab, et valitsus leiab piiriületusprobleemidele siiski lahenduse. Setod loodavad, et vabariigi valitsus nagu ei peaks setusid potentsiaalseteks, riigireeturiteks või salaagentideks ja teiseks tuleks tõesti tugevalt nagu tööle hakata sellega, et mitte mõelda ainult selle peale, et setud käivad üle piiri sellepärast, et sealt saab odavalt suitsu ja viina, vaid setudel on väga tähtsad nende juured, nende juurde tähtsustamine, haudade peal käimine, haudade eest hoolitsemine ja kui see neid ära võtta, siis nad on kibestunud, kurvad ja see lahendus setudit ei rahulda, et nad saaksid oma viisaasju käia Tartus ajamas. Et see on esiteks kulukas ja paljudele inimestele juba ka üle jõu käib, eriti vanadele inimestele. Kui viisaprobleemid välja arvata, on valitsuse suhtumine setodesse Siim Hütsi hinnangul igati positiivne. Tegelikult on valitsus selle äärealale setomaale tegelikult väga palju teinud, et meid on toetatud teedeehitusel. Meid on toetatud mittetulundusühingute käimalükkamisel, et tegelikult me vabariigi valitsuse tuge tunneme igal sammul. Meil ei ole peale selle viisade siis mitte midagi muud vabariigi valitsusele ette heita. Et koostöö iseenesest vabariigi valitsusega on setudel ja, ja asjaajajatel, kes setomaad esindavad väga hea. Iga kolme aasta tagant peetav kongress toimus esimest korda juba 1921. aastal. Hütsi sõnul on setode suurimad probleemid üldjoontes samaks jäänud. Kultuuri säilitamine ning suhted Venemaaga. Kuigi seto kongressil puudub seadusandlik võim, on võimalus aeg-ajalt kokku tulla ja oma arvamust avaldada setodele tähtis. Me ei saa muuta juriidiliselt seadusi, me saame oma kindla sõna oma setu poolt valitud saadikute sõna setu rahva sõna vabariigi valitsusele Euroopale maailmale edasi anda, mida me näeme enda kitsaskohtadena siin ja mis on meie jaoks nagu raske, et, et siin elada ja olla ja ka kindlasti sõnumi sellest, et millega me oleme rahul.",
"role": "user"
},
{
"content": "Värskas toimus üheksandat korda Seto kongress.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Loe läbi uudis ja anna sellele lühike kokkuvõte ühe või kahe lausega. Vastus peab olema ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nEesti Energia pole aasta kokkuvõttega veel valmis saanud, seepärast ei saa praegu öelda, kas eelmise aasta lõpus Narva elektrijaamade ka mõni tootmisrekord sündis. Kuid igal juhul toodeti elektrit kõrge CO kvoodihinna kiuste väga palju ja mõnel päeval töötasid Enefiti jaamad pea 1300 megavatise võimsusega. Praeguseks on nõudlus ning koos sellega ka elektri hind veidi langenud, kuid see-eest on CO kahe kvoodi hind kerkinud pea 100 euroni tonnist, mis kokkuvõttes peaks raskendama põlevkivielektriturule pääsemist. Samas nagu kinnitab aktsiaseltsi Enefit Power juht Andres Vainola, töötavad praegu kõik kolm auveres ja Narvas asuvat elektrijaama. Me jätkuvalt madalama nõudluse ga pääseme siiski turule viie-kuuesaja megavatt-tunniga ehk meie keevkiht katlad, hübriidelektrijaamadena, kus kasutame hästi palju puidujäätmeid ja raadmeid ja see võimekus annab meil olla turul ka siin sellistes tingimustes, kus COak on täna juba üle 90. Meil tegelikult on mõtteid ka, kuidas seda mahtu selliste kõrgete CO kahe hindadega ka tõsta. Praegu ehitab Eesti Energia Estonia kaevandusse pump hüdroelektrijaama ja sinna on kavandatud ka võimsa päikesepargi ehitus. Kuid oma aega ootavad ka tavaliselt reservis olevad vanad energiaplokid, sest ka neile leitakse aeg-ajalt rakendust, nagu see juhtus eelmise aasta lõpus. Me eeldame, et siin, veel veebruaris ja märtsis tuleb kindlasti neid päevi, kus meil on vajalik ka anu plokke käituda, nii et meie valmidus on igal juhul olemas, juhul kui selline nõudlus peaks siin esimese kvartali jooksul tulema. Enefit poweri juhi Andres Vainola sõnul toovad tarbijale odavama elektri, tuul ja vesi, kuid ilmast sõltuvaid võimsusi Baltimaades napib. Veel hullem on olukord juhitavate võimsustega, nii et vanu energia plokke ei tasuks veel maha kanda. Juhitavad tootmisvõimsust Baltikumis siin kohapeal, mis ei oleks ilmastikust sõltuv, selle puudus on jätkuv ja selle puudus on täna krooniline ja siin ongi vaja, et me võtame nii taastuvaid energiaallikaid uusi, et see sõltuvus oleks väiksem. Aga miks ka mitte leida rakendust ka neile tootmisvõimsustele, mis täna on olemas, et neid ümber disainida selliseks, et nad ei oleks nii CO kahe intensiivsed Riik on seadnud Eesti energiale kohustuse tagada kuni 23. aastani juhitavat tootmisvõimsust kuni 1000 megavati ulatuses. Kas tähtaega oleks vaja pikendada? See arutelu on Andres Vainola sõnul ees. Uudistele Jüri Nikolajev Narva.",
"role": "user"
},
{
"content": "Narva elektrijaamadele pole turuolukord praegu eriti soodne, kuid tootmist jätkatakse ja ollakse valmis ka suuremateks hinnakõikumisteks.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Uurides uudislugu, loo sellele ühe või kahe lausega lühikokkuvõte. Vasta eesti keeles!\n\nTekst:\n\nEuroopa Liidu määrusega ühtlustatakse droonide lennutamise reeglid kõigis liikmesriikides. Transpordiameti lennuliiklusteenistuse direktor Rait Kalda sõnul on eesmärk kiiresti arenev tehnoloogiavaldkond ohutumaks muuta. Väga palju ei muutugi, et kui fotograafi on oma droon, siis nagu ta tänasel päeval võttis endale ühekordse loa, mis siis võimaldas tal lennata ja, ja, ja kokku leppida või teada anda oma lendamisest siis uue süsteemi järgi täpselt samuti ta registreerib ennast käitlejaks. Luba kehtib üks aasta, iga aasta seda saab pikendada. Määratakse ära geograafilised alad, tekib selline kaart, kus saab iga troonilennud ja ka ise kohe vaadata, kas seal on piirangualasid, kas ei ole, kas seal on vaba vaba lennutamine. Kui õhusõidukil on küljes näiteks kaamera, tähendab see juba, et tuleb sooritada veebieksam ja ennast kui käitlejat registreerida. Droonide müügi ja rendiga tegutseva ettevõtte druon.ee tegevjuht Nemo Vunk ütleb, et inforeeglite kohta Eestis ja Euroopas on raskesti kättesaadav. Määrus on vunki sõnul samm õiges suunas. Kui täna on olukord, kus iga inimene võib öelda, et mina olengi droonipiloot ja keegi ei saa temalt ühtegi tunnistust nõuda ega ka nõuda seda, et kas ta droon registreeritud või ei ole siis tulevikus on droonid registreeritud, nagu ka meil on autod registreeritud ja seeläbi see tagab turvalisuse. Et meil on võimalik õnnetusjuhtumite korral tuvastada selle drooni omanik. Vunk lisab, et trooni müügibuum lõppes 2018. aastal. Tänaseks on nende kliendid teadlikumad ja tihti tahavad drooni kasutada professionaalsetel eesmärkidel. Täna pigem läheb droon juba sellesse valdkonna, et ei otsita teda kui ainult fotograafia või videoriist aga pigem siis päris kasutusala ja, ja töö töö sektsioonides kasutamist ehk siis mõõdistamised kõiksugu abi, mida siis droonides annavad teile nagu töös juurde, toon välja, et täna metsanduses, põllumajanduses ja nii edasi edasi erinevates sektorites droone väga kasutatakse. Määrusega reguleeritakse ka suuremahulisem droonide lennutamine. Kui hobi korras saab drooni lennutada avatud kategoorias, siis professionaalne kasutaja võib liigenduda juba eri või sertifitseerimisiatesse millega kaasnevad veel täiendavad nõuded. Rait Kalda ütleb, et hobifotograafile uus kord lisakulusid ei tekita. Kui me räägime nüüd võib-olla juba suurest käitumisest ja, ja väga professionaalsest või kommertstööst droonidega, siis tõenäoliselt on seal ka järelevalvekohustus suurem ja need kulud kindlasti tuleb katta, aga nii-öelda tavakasutajal ei tohiks asi kallimaks minna.",
"role": "user"
},
{
"content": "Droonipiloot peab varsti sooritama eksami ja ennast registrisse kirja panema. Uusi mehitamata õhusõidukeid ehk droone reguleeriv Euroopa Liidu määrus jõustub Eestis 1. juulist.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita sellele vastav lühikokkuvõte ühe või kahe lausega. Vasta alati ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nRiigikogu fraktsioonid leppisid tänavuse aasta riigieelarve arutamise käigus kokku, et jagavad omavahel 200 miljonit krooni projektideks, mida saab seostada otseselt riigikogu liikmete huvidega oma valimispiirkonnas. Seaduslikult on see toiminud juba aastaid. Riigikogu rahanduskomisjoni esimees Meelis Atonen. On Riigikogus juba aastaid selline traditsioon, et riigikogu muudab riigieelarvet ja on täiesti loogiline, et, et riigikogu liikmetel on teatud poliitilisi prioriteete poliitilisi objekte, mille valmimisele soovitakse kaasa aidata ja 2007. aasta eelarves oli niinimetatud poliitilise otsuse raha kokku pisut üle 200 miljoni. Seda otsust riigikogu rahanduskomisjoni kaudu toetasid kõik poliitilised erakonnad ja tõsi on see, et vähemalt viimasel paaril aastal, kui mina olen olnud rahanduskomisjoni esimees, on nimetatud raha jaotus jagunenud nii, et, et ka opositsioonierakonnad on saanud oma soove oma nägemus parandusettepanekusse sisse kirjutada. Atonen tunnistab, et samamoodi jaotati raha juba eelmise aasta lisaeelarvest. Eesti Raadio andmetel oli ka see summa ligi 200 miljonit krooni. Tegelikult on niinimetatud riigikogu poliitilise otsuse suurusjärk viimastel aastatel olnudki juba 100 200 miljonit krooni ja tõepoolest riigikogu muutis ka 2006. aasta lisaeelarvet kirjutades sinnagi sisse päris palju erinevaid investeeringuobjekte ja rahasummasid. Veel eelmise aasta lõpul lubas peaminister Andrus Ansip, et mingit koolikatuste raha jagamist riigieelarvest ei tule. Samas jagasid erakonnad raha neid huvitavate projektide vahel siiski ära. Poliitilise otsuse raha tõusis ajakirjanduse huviorbiiti eile, kui Postimees avaldas artikli Heimar Lengi lubadustest oma valimispiirkonnas. Lenk täna hommikul ETV hommikuprogrammis. Tõepoolest, see proua ütles, et meil on rohkem tarvis paberit, meil ei ole paberit. Meil on telefoniraha vaja rohkem, aga see oli meil eelnevalt kokku lepitud, sellepärast et Räpinas on, on praegu Reformierakonna õrn ülekaal see teiste üle ja ma võin öelda niimoodi, et selles linnas ei ole ei arvuti klassi ei noortele ega vanadele ja siis me tegime ettepaneku, et me toome need arvutite raha anname. Ja nüüd me ootame reformi erakondliku vallavalitsuse käest, et andke siis tuba, kuhu me saame need arvutid üles panna, et inimesed saaks tulla ja arvutitega internetti minna. Meelis Atonen tunnistab ka ise, et selline raha jagamine pole kõige õigem. Samas pole selle vastu sõna võtnud ükski poliitik. Ega riigikogu sekkumine, eelarve protsessi ei ole kindlasti mitte kriminaalne, aga maitse üle ei vaielda. Mina isiklikult pooldab pigem seda varianti, et valitsus teeb eelarve ja riigikogu kas kinnitab või mitte, aga Eestis valdav enamus poliitikuid on teist meelt. Eesti raadio uudistetoimetus püüdis kommentaare sellele materjalile saada ka opositsioonierakondadelt. Endine rahandusminister, praegu riigikogu liige Taavi Veskimägi ütles, et viisakalt ta sellest keeldub. Samamoodi ei soovinud oma arvamust avaldada ka õiguskantsleri kantselei ega riigikontrolör.",
"role": "user"
},
{
"content": "Riigikogu \"poliitiline katuseraha\" jõudis avalikkuse ette.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita selle kohta üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nEnne kui sotsid said valida uue juhi, andis erakonna senine esimees Jevgeni Ossinovski aru, miks läks riigikogu valimistel nõnda kehvasti. Mõtteid oli palju, aga siit üks näide. No ja muidugi läksime õlleaktsiisi tõstmisega liialt hoogu. Aga EKREle vastandumist peab Ossinovski õigeks ning usub, et sellest suunast loobuda ei tohi. Vaadake praegugi, kui kiiresti on need naised, kes ei taha lapsi vähemuseks muutumas. Postimehe vahel saab perioodiliselt lugeda verbaalset seemnepurset nimega meie Eesti, mis tuletab igale viljaka sea sisendile meelde, mida isamaa talt ootab. Ega see pole ju juhus, et sünnitusministri ametikoht on loodud siseministeeriumisse, et näidata, et sekkuda on vaja jõuliselt, mitte nunnu nunnutada, nagu Mart Helme ütleb. Just mõttega, et sotsid ei peaks nii palju Ekrele keskenduma, kerkis juhikandidaatide seast esile Lauri Läänemets. Oma kandidatuuriga seadsin eesmärgiks tuua erakonna põhifookuses se tagasi võitlus ebavõrdsuse vastu, see tähendab seismist tasuvama töö tööinimese ja jõulise erisustega regionaalpoliitika eest. Need on Euroopas ajaproovile vastu pidanud sotsiaaldemokraatlikud, poliitika, fookused. Riina Sikkut jälle rääkis sellest, et sotsid peaksid tulema välja millegi uue ja suurega. Eesti poliitikasse ausalt öeldes on saabunud ideede kõrb. Võimuvõitluse nimel kirjutatakse ja räägitakse, eeter täis, aga emotsioonide lahtudes tammume me samas kohas, kus me olime enne. Ainus, kes suuri muutusi ei lubanud, oli Indrek Saar. Natuke rääkis ta Läänemetsa kombel tööinimestest natuke Ossinovski moodi, EKREst. Sotsiaaldemokraate on Eestile ja kogu Euroopale sel keerulisel ajal vaja just sellepärast, et meie oleme ainsad, kes võitlevad vaesuse ja tõrjutuse vastu, olemata valmis selle käigus ohverdama demokraatlike väärtusi. Ja kui kaks hääletusvooru oli selja taga, võitiski kõige alalhoidlikum. Teise vooru pääsenud Läänemets sai 201 häält ja Indrek Saar temast 30 häält rohkem. Saar tõdes ka ise, et võidu tõi talle erakonna seniste väärtuste ülekordamine. Aga oluline pole ainult see, millest esimehe valimistel räägiti. Tähtis on ka see, millest ei räägitud. Nimelt ainus, kes sotside ühte senist põhiteemat ehk keskkonda puudutas, oli rina Siku ja temagi jäi selleks aega vaid paari lause jagu.",
"role": "user"
},
{
"content": "Sotsiaaldemokraadid valisid oma uueks juhiks Indrek Saare, kes lubas kandidaatidest kõige vähem muutusi.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Vaata üle uudislugu ning loo sellele lühike kokkuvõte. Piira vastus ühe või kahe lausega ja vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nVaktsineerimise korraldamise töörühma juht Marek Seer kinnitab, et väikeste kukesammudega on ka Ida-Virumaal asjad paremuse suunas liikuma hakanud. Vanusegruppides 50 kuni 59 ja 60 kuni 69 eluaastat on vaktsineeritud üle kolmandiku maakonna elanikest ning kuni 80 aastastest pea pooled. Eks ta järeljooksja rütmis ole, need protsendid ei ole sellised, mis on teistes maakondades, loomulikult, aga nendest hetkedest alates, kus me oleme vaktsineerimist võimaldanud tegelikult ka noorematele, on ka vanemad kaasa liikunud, nii et kõik nad omamoodi liiguvad, võibolla mitte nii kiires tempos kui teistes maakondades. Marek Seeri hinnangul on Ida-Virumaa vaktsineerimist tagant tõuganud ettevõtetes toimuvad vaktsineerimistalgud ja nendega tahetakse kindlasti jätkata. Eks me mõtle, kuidas veel lähemale jõuda sellele inimesele, et kindlasti on see töökohal vaktsineerimine ja ma usun, et üldine, selline suur vaktsineerimise foon ikkagi aitab lõppkokkuvõttes sellega kaasa, et võib-olla tõesti see käivitamine on aeganõudev, aga liigume ikkagi selles teadmises, et augusti lõpuks tahame saavutada sellist üleüldist hõlmatust 70 protsenti. Narva suurim vaktsineerimispunkt on Narva haiglas tegutsev vaktsineerimiskeskus, räägib haigla ülemõde Natalja Metelitsa. Praegu me näeme, et inimesed pöörduvad meie poole väga aktiivselt. Nädalavahetusel vaktsineerisime 540 inimest. Kui veel kaks nädalat tagasi oli kolmandik vaktsineeritavatest teiste Eesti piirkondade elanikud siis praegu tulevad süstima põhiliselt narvakad. Natalja Metelitsa sõnul käidi Narvas, vaktsineerimas Tallinnast ja Tartust ning isegi Raplast ja Viljandist. Vaktsiiniturismi soodustas see, et Narvas oli vabu kohti. Narvast saadi sobivat vaktsiini eriti modernat ja lisaks sooviti koos vaktsineerimisega ka Narvas veidi ringi jalutada ja linna avastada. Praegu on vaktsiini turistid selges vähemuses ehk umbes üks 10-le. Narva haigla ülemõe Natalja Meeritsa sõnul on haiglas vaktsineeritud ühtekokku pea 10000 inimest ja siht, et augustis saaks 70 protsenti elanikkonnast vaktsineeritud, on tema hinnangul täiesti saavutatav. Uudistele Jüri Nikolajev Narva.",
"role": "user"
},
{
"content": "Ida-Virumaa vaktsineerimise tase on jätkuvalt Eesti madalaim, vaktsineeritud on alla kolmandiku maakonna elanikest. Teistele maakondadele loodetakse järele jõuda sügiseks.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Loe läbi uudislugu ja tee lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte, mis peegeldab selle põhisisu. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nEile Euroopa Komisjonilt müügiloa saanud Johnson ja Johnsoni vaktsiini kaitsevõime on 67 protsenti. Vaktsiini katsetati ka uute kergemini nakkavate viirusetüvede levikualadel, nagu näiteks Lõuna-Aafrikas. Johnson an Johnsoni kaitsevõime on väiksem kui ja Moderna vaktsiinil, aga selle teeb tasa lihtsam kasutamine. Johnson ja Johnsoni vaktsiin ei nõua eritempera tatuuri nagu zeri ja vaktsiin vaid seda saab säilitada tavalisel külmkapi temperatuuril. Ka säilivusaeg on pikem kui Faizeri või Moderna vaktsiinil. Johnson and Johnson annab kaitse ühe doosiga, mis samuti lihtsustab selle kasutamist. Euroopa komisjon on tellinud 200 miljonit doosi Johnson Johnson i vaktsiini, aga ettevõtte sõnul ei ole vaktsiini tarneid loota enne aprilli. Ühe Euroopa Liidu diplomaadi sõnul ei tule seda vaktsiini Euroopasse tõenäoliselt enne aprilli lõppu. Euroopa liidus elab 450 miljonit inimest, aga vaktsiini on seni saadud kokku vaid 50 miljonit doosi. Euroopa Liit kuulub siiski õnnelike hulka. Paljud vaesemad piirkonnad ei ole veel üldse vaktsiini saanud. Lõuna-Aafrika ja India on teinud ettepaneku, et ravimifirmad loobuksid intellektuaalse omandi kaitsest, et uued vaktsiinid laiemalt kättesaadavaks teha. Euroopa Liit, USA, ühendkuningriik, Jaapan, Šveits ja veel mitu riiki ki on aga selle vastu. Nende sõnul lämmatakse igasuguse innovatsiooni ja võtaks ravimifirmadelt huvi teha investeeringuid uurimis ja arendustöösse. Suurte ravimitootjate sõnul takistab koroonavaktsiinide tootmist praegu koostisainete puudus ja tootmisvõimsuse vähesuse patendid. Paarkümmend aastat tagasi sõlmiti kokkulepe HIV ja AIDSi ravimite kättesaadavuse suurendamiseks, aga suuri ravimiettevõtteid ühendav rahvusvaheline farmaatsiatööstuse Föderatsioon toonitas, et praegused vaktsiinid on palju keerulisemad ja selle tehnoloogia vaba kasutamine oleks hoopis teine asi. Organisatsioon, arstid ilma piirideta on kutsunud valitsus üles ilmutama liidriomadusi, sest pandeemia ei ole läbi enne, kui see on läbi kõikjal. Sel nädalal arutas patentide küsimust maailma kaubandusorganisatsioon, aga kokkulepet ei saavutatud. Maailma terviseorganisatsiooni WHO juht Detrosahana Greesus ütles, et midagi tuleb ette võtta. Jõukad riigid peavad jagama vaktsiine või vaktsiinide valmistamise tehnoloogiat. Vaesemate riikide jaoks on üks lootus siiski ÜRO egiidi all valmiv kovaks, mida loodetakse aasta lõpuks valmistada kaks miljardit doosi. Esimesed doosid kovaki vaktsiini sai kana.",
"role": "user"
},
{
"content": "Täna möödub aasta Eestis eriolukorra väljakuulutamisest. Koroonaviirus levib endiselt, Saksamaa asjatundjate sõnul on selgeid märke, et alanud on viiruse kolmas laine. Vaktsiine ei jätku. Maailma Terviseorganisatsioon soovitab vaktsiinitootmise suurendamiseks loobuda vaktsiinide patentidest ja tehnoloogia vabalt kättesaadavaks teha.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Vaata üle uudislugu ning loo sellele lühike kokkuvõte. Piira vastus ühe või kahe lausega ja vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nPiiriületused on mõlemal suunal elavnenud Eestisse siseneval suunal on piiriületuse tõus olnud suurem. Rohkem tuleb sisse meil Euroopa Liidu kodanike elanikke. Kuna lennuühendus on katkenud, ületavad siis Euroopa Liidu kodanikud ja elanikud piiri maismaa kaudu. Ja oleme Narva piiripunktis olnud tänaseks kontaktis üle 300 Ukraina kodanikuga. Enamus neist liiguvad Eestist edasi teistesse Euroopa Liidu riikidesse ja me anname endast parima, et Eestisse jääda soovivaid ukrainlasi juhendada, jagada informatsiooni selle kohta, kust saab infot esmase abi siin ajutise viibimise, elamise ja töötamise kohta. Kas te olete ka märganud nende inimeste seas, kes tulevad Eestisse praegu Venemaalt ka Vene kodanikke, kes Venemaalt püüavad praegu lahkuda? Jah, et nende hulgas on ka Vene Föderatsiooni kodanikke, kes, kes soovivad siis Vene Föderatsioonist lahkuda teistesse Euroopa Liidu riikidesse. Kas kedagi on ka mingil põhjusel tagasi saadetud? Keskmiselt saadetakse piirilt tagasi 10 piiriületajat päevas. Peamised põhjused, miks inimesed Venemaalt tulles piirikontrolli läbi on seotud Covid tõendite puudumisega või siis on piirivalvuritel olnud põhjust kahelda isiku reisi eesmärgis. Seoses põhjalikuma kontrolliga ja piiriületuse kasvuga tuleb inimestel arvestada tavapärasest pikema ooteajaga. Anname endast parima, et piiriületus oleks võimalikult sujuv ja loodame inimeste mõistvale suhtumisele.",
"role": "user"
},
{
"content": "Piiriületus Narva piiripunktis on elavnenud. Kui enne Ukraina sõja algust ületas piiri keskmiselt 2500 inimest päevas, siis alates 25. veebruarist on päevane piiriületajate hulk kasvanud kuni 300 inimese võrra.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Süvene antud uudisesse ja tee selle kohta lühikokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult ühe või kahe lausega!\n\nTekst:\n\nVerevi järve äärde on hoonestus plaanitud juba pikalt. Kõige värskemad plaanid on Elvas mahukuse ja maksumuse tõttu palju vastukaja saanud. Ala uus detailplaneering võeti vastu 29. märtsil 14 poolt ja 13 vastuhäälega. Vallavolikogu ja opositsioonis oleva valimisliidu Elva valla kodanikliige Tõnu Aigro kritiseerib, et planeeringuga antakse võimalus teha järve kaldale sobimatult. Suur hoone. Kui ikkagi 200 300 500000 inimest avaldavad meelt ja meid ei ole siin 10 miljonit. Meil on siin ainult 14000 siis see on juba väga kõva protsent ja igasugune koalitsioon peaks suhtuma lugupidavalt ja austavalt sellesse kontingenti ja nendega ikkagi arutama ja mõnes mõttes võib-olla isegi ka muutma oma seisukohti. Aigro sõnul üritab vallavalitsus täitmata lubadustest tähelepanu kõrvale juhtida. Siiski ainult detailplaneeringuga veel ehitama hakata ei saa. Volikogu peab veel otsustama hoonestusõigus anda. Abivallavanem, reformierakondlane Kertu Vuks eitab, et vallavalitsus planeeringu koostamisel kogukonda ei kaasanud. Kogukonnaga arutelusid oli piirkonnakogu arutelusid oli jah, kogu aeg jäi õhku see teema selle hoone mahu osas aga volikogu poolt algatatud planeeringu üks oluline alustala oli siis luua võimaluse korral hoone, kuhu mahutuks ka ujula, mis teatud mõistes andis selle mahu ette. Aga sellega ma ei taha üldse nõus olla, et kogukonda pole kaasatud, pigem on küsimus selles, et kaasamine ja arvamuste avaldamine on kokkuvõttes dialoog ja kompromiss. Volikogu liige, sotsiaaldemokraat Meelis Karro hääletas detailplaneeringu vastu, kuid umbusaldusmist ei poolda. Sotsiaaldemokraadid on ka Elvas koalitsioonis. Karro ütleb, et nüüdseks on vallavalitsus oma tööd põhjalikumalt teinud. Ma usun, et, et ei koalitsioon selle pärast lõhki ei lähe, et pigem korraldatakse need asjad ikkagi selliselt ära, et inimeste arvamust loetakse nagu kuulda ja, ja täpselt, et, et selle asemel, et koalitsioon lõhki läheks, et pigem siis lükatakse see küsimus lihtsalt sügisesse. Juunis esitab vallavalitsus volikogule hoone alternatiivsed asukohad. Seega kas üldse järve äärde ehitamiseks hoonestusõigust lähiajal jagama hakatakse, on veel lahtine.",
"role": "user"
},
{
"content": "Elva vallavolikogus kukkus läbi abivallavanema Kertu Vuksi umbusaldamine. Opositsiooni väitel tahab vallavalitsus vastu valla elanike tahet Verevi järve kallast hoonestada.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Uurides uudislugu, loo sellele ühe või kahe lausega lühikokkuvõte. Vasta eesti keeles!\n\nTekst:\n\nMesilaste hukkumisega seotud täiendavad analüüsi tulemused näitavad, et põldudel on kasutatud keelatud taimekaitsevahendit. Põllumajandusameti teatel on mõlema Lääne-Virumaa juhtumi puhul nii hukkunud mesilastest kui lähiümbruse rapsipõldudelt võetud proovidest tuvastatud rapsi kasvatamiseks mittelubatud taimekaitsevahendi toimeaine dimetaadijäägid. Maaülikooli teadur Reet Karise selgitas, et taimekaitsevahendi vale kasutamine on ohtlik eelkõige sellele inimesele, kes otseselt seda vahendit põldudele paneb. Samas lisas ta, et pidevalt juurde lisamisel koguneb mõni mürk ka loodusesse. Eelkõige on ohustatud töö enda teostaja. Kui ta kasutab kontsentratsioone, mis ei ole lubatud, siis sõltub preparaadist ja sõltub toimeainest. Erinevate preparaatide ohtlikus inimesel on erinev. Kõige tüüpilisemad nähtud on nahapunetus, naha sügelus, silmade punetus, silmade kuivus ja kõikvõimalikud hingamishäired võivad sageli esineda, aga need ohustavad siiski põhiliselt ikkagi seda tööde teostajad, kes on reaalselt põllu peal. Lubatud taimeprkkide kasutamine lubatud koguses ei tohiks tekitada inimestel tervisehäireid ka pritsitud taimede söömisel, ütles Karise. Aga normide koostamisel on siiski arvestatud keskmise inimese keskmise tarbimisega. Kujutage ette nüüd mõnda veganit, kes elabki ainult õuntest ja kui juhtus see partii, mille, mille peale ta sattus, oli töödeldud natukene tugevama kontsentratsiooniga, siis ta ilmselgelt see kogus, mis ta endale sisse sööb, on ju hoopis teine, kui eeldatav õigete normidega pritsimisel ja inimene omastab ja inimene lõpuks mõningad kemikaalid lagundatakse organismist välja, teised võivad ka organismi püsima jääda. Ühest otsast me lisame kogu aeg juurde uusi aineid, teisest otsast. Kõik ained lagunevad, nagu see aatompommi ained ju ka põhimõtteliselt lagunevad. Ükskord samas DDD jäägid miskipärast Eestimaalt võetud mullaproovid tarusaaduste proovid endiselt siin-seal kolmandas kohas, näitavad DDD jääke või DDD laguproduktide jääke. Ehk millal lõpetati DDD kasutamine? Väga ammu, 80.-te lõpus lõpetati, praeguseks on ligi 40 aastat möödas ja ikka on jäägid ja seda ei ole mitte ainult Eesti, vaid Egiptuses on no kust iganes, hakake võtma proove ja te leiate, teete jääke, sest see on niivõrd püsiv. Samas uute molekulide puhul väidetavalt seesama timeta, millest see mesilaste probleem tekkis, seekord? Väidetavalt see laguneb juba mõningate nädalate jooksul. Eks sama arvati ka teise töö kohta. Vanasti on neid näiteid, kus preparaat, mille infoleht ütleb, et ta laguneb aga tegelikkuses selgub, et looduses see päris nii ikkagi ei käi. Ta laguneb nende ideaaltingimuste juures, mis konkreetselt keemialabor on välja töötanud, nad mitte alati ei käitu nii, nagu laboris arvutatud on.",
"role": "user"
},
{
"content": "Mesilaste hukkumisega seotud täiendavad analüüsitulemused näitavad, et põldudel on kasutatud keelatud taimekaitsevahendit.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Analüüsi uudist ja koosta sellele lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nRiigikontrolör Mihkel Oviir manitses, et võlakriisis vaevlevas maailmas ei saa pidada eduks eelarve tasakaalu ja madalat riigivõlga. Unustada ei tohi inimest, mida riik kodanikule pakkuda suudab. Riigikontroll vaatas viie suure ministeeriumi majandusaasta aruandeid ja mis selgus? Viie ministeeriumi valitsemisalas kokku on Eestil kaks muret. Riigikantselei ei kinnitanud ühte euroraha programmi vanemlike hoolitsuseta laste arv on kasvanud ei sõnagi töötusest, vaesusest, tervishoiu või majanduse konkurentsivõime pärast. Lugu on selles, et sinna tegevusaruandesse on rahandusministeerium valinud vaid positiivse Need 68 eesmärki ja olulist tegevus mis eelmisel aastal neis viies valitsemisalas saavutamata jäid, teie ette lihtsalt ei jõudnud. Rahandusminister Jürgen Ligi kommentaar. Riigikontrolli aruanne annab tegelikkusest halvema pildi, ministeeriumide aruannete detailid ei jõua koondaruandesse, olgu nad siis positiivsed või negatiivsed. Riigikontroll teeb murelikuks seadustega kinnitatud kulude kiire kasv. Kogu probleem on selles ju praegu, et me fikseeritud kulud on tõusnud 75 protsendini ja kogu aeg ennaktempos tõusevad sotsiaalkulutused. Mina loen raha, ma ei ütle seda, et pension on liiga suur, meil või arstiabi on liiga kättesaadav või igasse külla oma kool vaja. Jagage siis ringi see raha targemini, kui seda suudavad ministeeriumi valitsus ja nii edasi. Valitsus on otsustanud eelarve ülejääki viia. Oviir juhtis tähelepanu riskidele esmalt Euroopa võlakriis. Praegu on puudulik nende fondide auditeerimisega seonduv. Oviiriga nõustub siin Riigikogu Keskerakonna fraktsiooni liige Mihhail Stalnuhhin. Õigusaktide mõju hinnatakse vähe ja pealiskaudselt, hiljuti võtsime julguse garanteerida kaks miljardit eurot. Samas polnud sellele ju lisatud mingit mõjude analüüsi. Teiseks, riigi äriühingute raha küsimised, kolmandaks üha suurenevad investeeringud. Kas arvestame ka nende edaspidiste ülalpidamiskuludega? Näiteks on umbes 90 protsenti kultuuriministeeriumi viimase nelja aasta eelarvekasvust läinud selleks, et katta investeeringute mõjul lisandunud tegevuskulusid ja laenukohustusi. Meie rahvastik vananeb, kasvavad sotsiaalkulud ja napib kvalifitseeritud tööjõudu. Oviir rõhutas korduvalt, et riigi ülalpidamiseks on vaja struktuurseid reforme. Me räägime ju asja sisust, me ei suuda seda haridussüsteemi ülal pidada nende rahadega, no mitte midagi ei ole teha kogu sotsiaalpakett, me peame saama need rahad, et lähevad sellele, kes seda raha vajab. Meil ei ole võimalik ilma haldusreformita toime tulla, aga need on valulikud asjad. Aga mida edasi ta läheb, seda valulisemaks, nad muutuvad.",
"role": "user"
},
{
"content": "Riigikontrolör Mihkel Oviir tegi Riigikogu ees ettekande.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Vaata antud uudislugu ja koosta üks või kaks lauset, mis võtavad kokku selle sisu. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nPärast laupäeval peetud telefonikõnet Euroopa Komisjoni presidendi Ursula von der Leyeniga ütles peaminister Boris Johnson, et edusamme on tehtud, kuid endiselt on probleeme võrdsete võimaluste ja kalapüügiga. Täpselt sama viitis ka Laien. Boris Johnson usub siiski, et niisugune tehing, mida saaks sõlmida, on olemas lihtsalt tuleb jõuda kokkuleppele. Varem on ta nõudnud, et riik oleks väga hästi ette valmistatud juhuks, kui kokkuleppeid ei tehta. Sel juhul kaubeldakse Euroopa Liiduga maailma kaubandusorganisatsiooni reeglite järgi, mis tähendab muuhulgas tollimakse. Mõlema stsenaariumi korral hoiatab riigikontroll oluliste häirete eest üleminekuperioodi järel. See on siis pärast 30 esimest detsembrit. Riigikontroll ütleb, et on ebatõenäoline, et kauplejad oleksid valmis piirikontrolliks. Liiga lühike on aeg uute IT-süsteemide loomiseks ja testimiseks. Uus takistus on ka tollideklaratsioonid. Tolliteenistuse hinnangul võib tekkida vajadus töödelda lühikese ajaga 270 miljonit tollideklaratsiooni võrreldes praeguse 55 miljoniga. Praegu pole ka selge, kas uus piiritaristu on valmis ja kus see asub. Eri meelt ollakse ikka veel ka kalapüügiõiguste, konkurentsieeskirjade ja nii üleüldiselt kokkuleppe täitmise viisis. Reedel küsiti Johnson ilt, kas Suurbritannia saaks järgmise 10 päeva jooksul kokkulepe sõlmida. Johnson vastas. Ma loodan väga, et saame, kuid ilmselgelt sõltub see meie partneritest. Kokkulepe tuleb teha, kui nemad seda tahavad. Iirimaa Euroopa asjade minister Tomas Birn rääkis nädalavahetusel, et Joe Bideni valimine USA presidendiks annab uue dünaamika ka Brexitile. Iiri juurtega Biden on öelnud, et ei luba Põhja-Iirimaal saada Brexiti ohvriks, et ta oli oma 16. septembri avalduses väga selge, öeldes, et Londoni manöövrit Brexitiga võivad teha karuteene tulevasele USA briti kaubanduse ppele Suurbritannia Euroopast. Liidu lahkumise leppes on Põhja-Iirimaal eristaatus, mis tagab, et tema ja Euroopa Liidu liikmesriigi Iirimaa vahele ei teki piiri, mille kaotamine oli tähtsal kohal ka 98. aasta rahuleppes. Joe Bideni. Erinevalt president Donald Trumpist pole olnud Briti peaministri ga ühtegi ei head ega halba kontakti. Nüüd tõusevad tulevased suhted kindlasti rohkem esile.",
"role": "user"
},
{
"content": "Londonis jätkuvad täna Suurbritannia ja Euroopa Liidu kõnelused Brexiti-järgse kaubandusleppe üle. Poolte sõnul on erimeelsused jätkuvalt suured kalanduse ning konkurentsiküsimuste vallas.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita selle kohta üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nStatistikaameti andmeil oli mullu Eestis kartulipõlde 3639 hektarit mis on ligi 32 protsenti vähem kui 2019. aastal. 10 aastaga on kartuli kasvu võinud vähenenud aga peaaegu kolm korda. Simuna kartulikasvataja Alo Põldmaa selgitab põhjuseid nii. 10-st aastast kahel-kolmel, kus on see tegevus ära tasunud, et muudel aastatel on pidanud seda majandusharu siis doteerima teiste ettevõtmiste arvelt. Alo Põldmaa realiseerib oma kartuli läbi tulundusühistu talukartul, kus see pestakse ja pakendatakse. Möödunud sügis tõi põllumehele küll rekordsaagi, kuid samas oli turg kartulitega üle ujutatud. Hind langes ja osa saagist on siiani müümata. Väljamüük on olnud siin mingitel hetkedel isegi seitse-kaheksa senti kilogrammist, et, et pigem sellele pidurit tõmmata ja oleme püüdnud hoiustada kauem, et ehk siin viimased kuud natukenegi hinna kompensatsiooni saada. Seitse-kaheksa senti kilo eest, aga mis hinnaga teie kartulid siis kauplused müüvad? Rohkem tahame, et poed müüksid, meie väärindatud toodangut pestud kartulit kilepakis karribagis pakendatud, et seal see kilo hind jääb euro lähedale natuke alla. Alo Põldma sõnul on kartuli kasvupinda vähendanud ka Vene turu ärakukkumine. Kodumaine toidutööstus eelistab kartulit osta aga Kesk-Euroopast. Ühest küljest Eestis ei ole seda võimekust praegu, et kes teeks väga häid poolfalmis friikartuleid, koorimist tuleb arendada, need on need nii-öelda murekohad, et sinna tuleb ressurssi aega panustada, et liigume selles suunas. Viljandimaal Lätkalu külas tegutsevas osaühingus Koorti kartul on varajane kartul juba maas. Ettevõtte juhatuse liige Jane Klass ütleb, et tänavu pole plaanis kartuli kasvupinda vähendada. Küll aga on seda tehtud mõnel varasemal aastal. Ja oleme aeg-ajalt ka vähendanud, eks kõik sõltub ikkagi jah, turu situatsioonist ja nõudlusest, kuid viimasel aastal on eriti valus olnud see hinnapoliitika ja, ja turu situatsioon. Ja mis eriti huvitav kartuli, aga eriti porgandi läbimüüki on üksjagu mõjutanud ka koroonapandeemia, sest toitlustuskohad olid ju suletud. Porgandiga on olnud raske ja noh, siinkohal ma isegi hindadest ei räägigi, et, et kui täna inimesed poest näiteks pestud lahtist porgandit ostavad, siis siis tegelikult nad kassas ei saagi aru, kas neil läks raha või ei läinud. Rahvusringhäälingu raadiouudistele Olev Kenk, Paide.",
"role": "user"
},
{
"content": "Kartuli kasvupind Eestis on viimase kümne aastaga kahanenud kolm korda. Põllumehed toovad kartulikasvatusest loobumise põhjuseks põlvkonnavahetuse, aga samuti ebastabiilse turuolukorra, kus kasumit teenitakse vaid igal kolmandal-neljandal aastal.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Vaata antud uudislugu ja koosta üks või kaks lauset, mis võtavad kokku selle sisu. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nHollandi kapitali põhinev ettevõte vander knap Eesti ostis kolme aasta eest oksjonil neli turba maardla Põlvamaal, mis avati kaevandamiseks juba 1900 kuuekümnendatel aastatel, ent kus tegevus oli seiskunud. Praegu käivad rabades ettevalmistustööd maardlate uuesti kasutusele võtmiseks edasi, räägib Vander Knap Eesti juhatuse liige Aivar Jõgiste. Me teeme need rabad korda või kaevandame siit parimate teadmiste ja võimalustega turvast, eks ole, mida me kasutame oma tehases ja mida me väärindame. Turba väärindamiseks ja pakendamiseks mõeldud tehas laiuks kaheksa hektari suurusel alal, mille maksumus on neli kuni kuus miljonit eurot. Tehases hakatakse valmistama neljasadat eri turbatoodet Euroopa, Aasia, Aafrika, Lõuna ja Põhja-Ameerika ning Araabiamaade turgudele. Tehase detailplaneering käib veel kord, Aivar Jõgiste. Ega selle toote lõppkujule viimine ongi see, mis selle ahela nagu loogiliseks teeb. Täna siit mingisugusel toormeturul töötamine ei ole võimalik. Mingil ajal seisma jäänud turba maardla soovitab uuesti kasutusele võtta ka keskkonnaministeerium, sest jõude seisva maardla keskkonnakahju on suurem kui selle maardla mõju keskkonnale, kus käib aktiivne kaevandamine, põhjuseks turba lagunemine ja sellest tekkiv süsihappegaas edasi, räägib keskkonnatehnoloogia osakonna nõunik Maria Karus. Selleks, et vähendada siis seda jääjälgi kliima mõistes ja ka kasutada ära maavara efektiivselt, on sellised alad mõistlik noh, lõpuni ära ammendada ja kasutusele ikkagi võtta. Räpina vallast, kuhu tehas tuleks, öeldakse, et praegune eriolukord näitab hästi, kui oluline on, et majandus oleks hajutatud. Siiski on Räpina omavalitsustes elanikke, kes on turbamaardlate kasutusele võtmise ja tehase rajamise vastu. Niisiis on maardlate küsimust volikogus mitmel korral arutatud. Hetkel on arendajale antud, roheline tuli edasi, räägib Räpina vallavolikogu esimees Teet Helm. Ma võin tuua näiteks Räpina muusikakool, õpilaskoha maksumus, ta on 2870 euri, lapsevanem maksab 185 euri, ehk siis lapsevanem maksab kuus protsenti ja kust tuleb see 94 protsenti? Inimesed saavad aru, et see 94 protsenti ei saa tulla ainult puutumata looduse nautlemisest, vaid selleks on meil vaja ettevõtlust ja selle nimel tuleb ka omavalitsusel tööd teha, et ettevõtlust soodustada. Arendaja loodab planeeringuga valmis saada sügiseks, et siis juba paari aasta pärast käivitada uues tehases. Töö tehases saaks eeldatavasti tööd kuni 40 inimest. Raadiouudistele Räpinast Mirjam Mõttus.",
"role": "user"
},
{
"content": "Hollandi kapitalil põhinev ettevõte plaanib Põlvamaal kasutusele võtta neli vana turbamaardlat ning rajada turbatöötlemistehase, mis tooks piirkonda kuni 40 uut töökohta.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Analüüsi uudist ja koosta sellele lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nMaks Jakobsoni juhitava komisjoni uurimuse teine osa käsitleb niinimetatud esimest nõukogude okupatsiooniaega Eestis ehk aastaid 1940 ja 41. Komisjoni aruandes on toodud hukatute ja küüditatute arv ning näidatud, mille tõttu inimesed repressioonide ohvriks langesid. Tegemist oli inimsusevastaste kuritegudega vastutajateks, nende kuritegude eest on eeskätt Nõukogude keskvõimuorganid ja Stalin. Johannes Varese valitsus jagab aga seda vastutust Eestis, kuigi otsuseid tegi see valitsus. Surve all olid need otsused kuritegelikud. Põhivastutus langeb Eestis komparteile, mida juhtis Karl Sare ja rahvasaadikute nõukogule, mille juhiks oli Johannes Lauristin, märkis rahvusvaheline komisjon. Kuritegude toimepanijatena on aruandes nimetatud ka teisi isikuid. Komisjoni seisukoht on, et mitte ükski ideoloogia ei saa õigustada tuhandete süütute inimeste vangistamist, sandistamist ja hukkamist, ütles komisjoni esimees Maks Jakobson. Tema sõnul seisab aga raske töö veel ees, sest järgmisena võetakse käsile sõjajärgne periood. See algab aastaga 1944, kuid lõpuosas pole komisjon veel kokku leppinud. Vana omad teoorias jokosee ta ereda saaka kunnes Pirotsene ta selle aja kohta ostuliidu au. Os. Perioodi teoreetilise lõpuvariandina võib kõne alla tulla Eesti taasiseseisvumine või mõni niisugune hetk, mil nõukogude liidus toimus muudatus näiteks Stalini surm või rutšovi võimuletulek, ütles Maks Jakobson. Täna esitletud uurimisaruanne võib tema sõnul aidata Euroopas Eesti seisukohti paremini mõista, sest praegu tuntakse seal Eestit halvasti. Kas võib see aruanne Eestile väga kasulik olla, teine küsimus on, kuidas reageerivad venelased, mõned, sealhulgas ka vene poliitikud võivad ehk aruannet kritiseerida või asuda nõukogude võimu tegevust kaitsma, arvas maks Jakobson.",
"role": "user"
},
{
"content": "Inimsusevastaste kuritegude komisjon esitas järjekordse aruande nõukogude okupatsiooniperioodist.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita selle kohta üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nPeale selle nõustus üleeile 33 aastaseks saanud taraste kõikide tsiviilhagidega, mida on kokku 350000 euro suuruses summas, aga ei võtnud omaks kuriteopaigalt põgenemist. Taraste lisas, et jääb oma varem esitatud avaliku kahetsuse ja vabanduse juurde rangete turvameetmetega kohtuprotsessil pidi osa ajakirjanikke ja protsessi jälgima tulnuid vaatama seda teises saalis videoülekandena. Tänasel istungil esitas prokurör tõendid, millele kulus terve päev. Lääne ringkonna prokuratuuri vanemprokurör Kardi Anderson. Tõepoolest, täna me kuulasime ära üks, üks kahele tehtud kõned, mida oli siis kokku 15 samuti täna vaatlesime videosalvestusi, millised olid tehtud siis kiirreageerijate poolt millest nähtusid siis sündmuskohal anud politseiametniku ja kiirabi tegevus, aga samuti vaatlesime videosalvestisi, mis kajastasid liiklusseaduse rikkumisi siis Olerexi tankla juures ning viimasena kuulasime ka politsei sidepidamise kõnesid, kus kuuldus viimase kannatanu suhtes toime pandu ehk siis, kui ta sai kiivrile siis kahjustuse ja sai seeläbi ka tervisekahjustusi. Kohtualune väljendas seisukohta, et ta võtab süüdistuse omaks seda punktides, mis puudutab kuriteo toimepanemist siis kahe enama isiku suhtes ja üldohtlikul viisil küll aga ta ei ole nõus sellega, et oleks olnud toime pandud teise süüteo varjamise eesmärgil. Samuti võttis ta omaks süüdistuse, mis puudutab laskemoona ebaseaduslikku käitlemist, tunnistas ta. Hagisid ja oli ka nõus siis vara arestiga.",
"role": "user"
},
{
"content": "Täna Pärnu maakohtus alanud kohtuprotsessil tunnistas mullu juunis Lihulas inimesi tulistanud ja neist kaks tapnud Mikk Tarraste end süüdi.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita sellele vastav lühikokkuvõte ühe või kahe lausega. Vasta alati ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nSeal oli politsei andmetel kuni 10000 inimest. Seal olles tundus küll, võib olla, et veidi vähem, aga oli ka siis selline tunne, et inimesed tulid ja läksid sealt ja et, et ei jäädud väga kauaks ajaks ja no kuna Brüsselis on olnud ja Belgias on olnud siis üsna sellised karmid piirangud inimeste kogunemisele, siis sellise massimeeleavalduse korraldamine venis, seda taheti teha juba eelmine nädal, nüüd see tehti ja siis enamus inimesi oli küll maskides, aga sellist väga suurt vahemaa hoidmist seal lõpuks ikkagi olnud, et kujunes selliseks üsna tuliseks meeleavalduseks ja noh, kuigi nendel meeleavaldustel ju üks sõnum on läbivalt siis selline solidaarsuse või toetuse avaldamine Ameerika protestija siis teiselt poolt igas riigis on ka omad lood ja siin Belgias räägitakse siis võib-olla kõige rohkem selles kontekstis hiljuti aprillis hukkunud Maroko päritolu noormehest, kes siis hukkus, politsei tagaajamisel jäi lihtsalt politseiauto alla ja see tema ainus süü oli siis see, ta ei olnud nõus selle politsei kontrolliga, mida tehti siis selleks, et kontrollida vahemaa pidamist karantiini ajal, et ta otsustas jalga lasta, mis kahtlemata oli küll vale otsus, aga, aga siin ühiskond küsib, et kas selle peale oli vaja teha selline politseioperatsioon ja tagaajamine, et inimene tapma et tema nimi kõlas seal meeleavaldusel ja, ja noh, räägitakse ka üldisemalt ikkagi ka Belgia ühiskonnas sellest, et et kuivõrd nahavärvi tõttu võib-olla inimesel juba iseenesest kergem sattuda siis konflikti korrakaitsjatega, kuivõrd see raskendab töö leidmist ja kõik need teemad ja lisaks veel ka selline koloniaalajastu teema, siin on algatatud siis selline petitsioon sooviga maha võtta Belgia kunagise kuninga Leopolteise kujud, kuivõrd tegemist oli sellise erakordselt jõhkra mehega, kelle hingel on siis miljonite kongola te elud ja nende sandistamine ja see sellele petitsioonile kogutakse allkirju juuni lõpuni, et saab siis näha, kas see selline teema, mis ka aeg-ajalt Belgia ühiskonnas jälle üles tõuseb, saab seekord siis nüüd sellise lahenduse",
"role": "user"
},
{
"content": "Rassismivastasel meeleavaldusel Brüsselis lahendati ka kohalikke teemasid.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Süvene antud uudisesse ja tee selle kohta lühikokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult ühe või kahe lausega!\n\nTekst:\n\nReformierakonna esimees, peaminister Andrus Ansip kinnitas, et on teinud läbirääkimispartneritel ja valitsus vastutuse jagamiseks niisuguse pakkumise. Reformierakonnale jääb lisaks peaministritoolile välisministri, majandusministri, justiits-kultuuri ja keskkonnaministri ning riigikogu aseesimehe koht. Isamaa ja Res Publica liidule pakutakse kaitse, sisestaiaal ja põllumajandusministri portfelli ja riigikogu esimehe tooli. Sotsiaaldemokraatidele jääb rahandusministri, samuti haridus ja teadusministri ning rahvastikuministriportfell. Rohelistele jäi regionaalministri koht, mille volitusi laiendatakse. Valitsuse istungijärgsel pressikonverentsil kommenteeris Andrus Ansip asja nii. Absoluutselt kõigile läbirääkijatele, aga ka avalikkusele on täiesti selge olnud kogu aeg, et välisministri koht, see peab igasuguste loogikareeglite järgi kuuluma Reformierakonnale, teadupärast Reformierakond võitis valimised. Reformierakond võtaks endale hea meelega peaministriportfelli. Teisena saab valikuõigus endale suuruselt teine koalitsioonipartner. See on siis Isamaa Res Publica liit. Ja eeldada on, et nemad valivad endale riigikogu esimehe koha. Ma ei näe mingit põhjust, miks nemad peaksid ka kolmanda valikuõiguse saama. Ei ole mitte mingisugust õiglust sellel, kui kui keegi peaks saama, siis valida oma tahtsi, kõik ministri portfellid ja, ja mis järgi jäävad, need jääksid Reformierakonnale. Ma tegin õiglase ja, ja hea pakkumise kõigile osalevatele partneritele. See pakkumine järgib neid proportsioone, millest on ka varem juttu olnud, ehk siis Reformierakonnale. Peaminister viis ministrit ja riigikogu aseesimehe kohta, Isamaaliidu riigikogu esimehe koht ja neli ministrikohta. Sotsiaaldemokraatidele kolm ministrikohta ja rohelistele üks ministrikohta. Küsimusele, missugune koht sobiks ekspeaminister Mart Laarile, vastas Andrus Ansip. Ma arvan, et riigikogu esimees on üks väga väärikas koht ja, ja kui vaadata üldist protokollilist hierarhiat, siis on see Eestis presidendi järel tähtsuselt teine koht meie riigis, nii et. Ma ma küll ei ei leia, et, et mõni ministri koht oleks vähem väärikam kui kui mõne teise ministeeriumi juhtimine. Minu meelest kõik on väga vastutusrikkad, kohad. Isamaa ja Res Publica Liidu esinumber Mart Laar kinnitas, et küsib erakonnale välisministri kohta. Ka on Isamaa ja Res Publica Liidu kindel seisukoht. See, et koalitsioonilepingu kuluarvutused peavad olema enne allkirjastamist tehtud. Küsitles, anna Tomberg. Isamaaliidu ja Res Publica eestseisus võttis vastu siduvad kohustused oma läbirääkimiste delegatsioonile, millest üks puudutab koalitsioonilepingu kulude läbiarvutamist. Välisministri koha küsimine tuleneb Andrus Ansipi poolt Isamaaliidu pakutud ministrikohtadest, mis erakonda ei rahulda. Mart Laar. Me nõuame selle tava järgimist, mis Euroopas tavaks on, et vastavalt valimistulemustele on erakondadel õigus määratleda oma prioriteet ministeerium valitsuses ja meie valik on välisministeerium. Laari sõnul pole veel erakonnas kokku lepitud, kas tema saaks välisministri koha. Me ei arutanud üldse kandidaate ja ei arutagi enne, kui ministrikohad on selged. Küsimus ei ole mitte minus, vaid küsimus on antud hetkel erakonnas. Laar lausus ka, et Ansipi väide, nagu erakond sooviks endale esimese eelistusena saada riigikogu esimehe kohta ei pea paika. Ma arvan, et antud hetkel on see esimene valik kehtib ikkagi ministri kohtade kohta ja me selle valiku teeme, me ei ole mingit muul teemal, ma pean tunnistama ka härra Ansipiga rääkinud. Me ei ole talle mingisuguseid esimesi valikuid andnud, mille alusel ta arvab, et teie esimene valik on riigikogu esimehe. Sellele küsimusele ma ei oska tõesti vastata. Laari sõnul ei soovi Isamaa ja Res Publica Liit läbirääkimisi blokeerida, kuid seniste Reformierakonna tingimustega nad nõustuda ei saa. Noh, kõige halvem variant on kindlasti see, et, et see koalitsioon jääb moodustamata, aga no ma küll ei usu, et see asi selleni läheb, sest et noh, kui me vaatame nüüd neid ka seisukohti, mis on olnud ja mida härra Ansip, ma saan ise on kinnitanud, et erakondadel on oma valikuõigused olemas, siis, siis lähme seda mööda edasi, teeme rahulikult tööd, aga eeskätt kõigepealt tuleb teha koostööd sellesama koalitsioonileppega juba esimene põgusa pilk sellele, mis me nüüd analüüsisime siin oma ees seisuses noh, näitab, et need rahasummad ikkagi, mis on sinna sisse kirjutatud, ületavad Eesti riigi võimalusi ikka väga tugevalt ja kui me tahame ajada vastutustundlikku poliitikat ja kui me ise oleme sinna kirjutanud sisse need punktid, mis puudutavad ülejäägi, eelarvet, puudutavad eurole üleminekut, siis me peame tõsiselt kogu selle eelarvenumbri selt läbi vaatama ja mis seal salata, hakkama ka asju maha tõmbama. Sotsiaaldemokraatliku erakonna esimees Ivari Padar ütles, et on neile pakutud ministri kohtadega rahul ega näeb põhjust neid ümber mängida. Meil tuleb arvestada, et meil on täna riigikogus 10 kohta ja selle oma 10 koha pealt oleme me saanud need kohad, mis me oleme võimelised väga kvaliteetselt mehitama. Padar tunnistas ka, et on kohtunud Andrus Ansipiga eelnevalt neljasilmal. Sellist kohtumist Isamaa ja Res Publica liidu peaministrikandidaadiga Ansipil olnud ei ole. Ei ole, selles suhtes on niimoodi, et kõik need arutelud on toimunud avalikult nelja osapoole vahel. Mul on väidetud siiski, et te olete omavahel nelja silma kohtunud. Kaks päeva tagasi? Jah, aga küsimus ei olnud mitte absoluutselt ministri kohtade ja oleme kohtunud ja mis siin imelik on, kui poliitikud omavahel kokku saavad? Padar lisas, et konkreetsetest ministritest on veel vara rääkida, tema ise sooviks aga tööle asuda rahandusministrina. On üks koht selles teie jaotusest, mis tundub, et oleks pidanud vähemalt koalitsiooniläbirääkimiste järgi kuuluma isamaaliidule haridusministri koht. Kuidas on võimalik, et see on nüüd sotsiaaldemokraatide käes, haridust? Ema on alati meile olnud väga oluline teema. Me oleme ka valimis oma valimisprogrammis, selle tõstnud esile ja meil on olemas hariduspoliitiliselt väga hea kompetents. Meil on olemas head kandidaadid haridusministri kohale, nii et selles suhtes me tunneme ennast selles positsioonis tugevalt. Omavahelises vestluses tunnistas ka sotsiaaldemokraatliku erakonna esimees, et Isamaa ja Res Publica liidul on pakutud nõrgemaid ministrikohti. Samas ei leidnud ta, et koalitsiooniläbirääkimised võiksid seetõttu katkeda. Ma ei saa ju välistada, et erinevad koalitsiooni osapooled muudatusi teevad ministri kohta taotluses et selles suhtes on nii, et et me oleme arutanud ja leidnud, et need kolm positsiooni, mis meile pakutakse, meid rahuldavad ja nüüd on lihtsalt ülejäänud kolme osapoole otsustamise küsimus.",
"role": "user"
},
{
"content": "Koalitsioonikõnelused on takerdunud. Reformierakonna esimees Andrus Ansip (teine valik Riigikogu esimees). IRL seisukohad (Hanno Tomberg).",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Analüüsi uudislugu ning kirjuta sellele üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta üksnes eesti keeles!\n\nTekst:\n\nPraeguse korra järgi on võimalik ettevõttele töösõidukiks ostetud auto pealt saada tagasi kogu käibemaks. Rahandusministeeriumi eestvedamisel riigikokku jõudnud eelnõu lubas firma autot ostes edaspidi maha arvata pool käibemaksu, kuid mitte rohkem kui 2000 eurot. Rahanduskomisjoni esimehe Sven Sesteri sõnul oli huvigruppide vastuseis ideele firma autodele kehtiv käibemaksusoodustus kaotada ilmne. Huvigruppidega polnud läbi räägitud, eelnõudes oli pigem päris mitmeid küsimusi, mis polnud vastuseid saanud. Parlamentaal kuulamine rahanduskomisjonis jättis mitmed küsimused õhku. Kuigi idee tegelikult täna maksu siis seadusi muuta, nii et, et maksuaugud väheneksid ja võimalike maksupettuste arv väheneks on oma olemuses õige, aga see teekond siis lõpliku seaduseni ikkagi nõuab. Vähe pikemat arutelu. Selle maksumuudatusega sooviti täita siis riigieelarvet 24 miljoni euro võrra, et kust siis nüüd see raha võiks? On võimalik teostada veel täiendavate varade müüki järgmisel aastal ja on ka võimalik riigile kuulutatud äriühingutelt võtta täiendavalt ka dividende. Rahandusminister Jürgen Ligi sõnul toetas valitsus firmaautode soodustuste kaotamise eelnõusid üksmeelselt, sest oli vaja leida kate teedeehituse eelarvele. Teised seadused on läbi arutatud lihtsalt nende autodega läks eelarveprotsessis väga kiireks. Me pidime eelarve ära esitama ja leidma sellele katte. Meil oli sisuliselt viiekümnemiljoniline puudujääk teede investeeringutes ja on igati õiglane, kui valitsus kiitis üksmeelselt heaks, et see kate tuleb just nimelt autode maksuvabastusest. Kui mujal maades on auto sisuliselt kaks korda kallim maksude arvel siis meil on kõik maksusoodustused, ostetakse väga palju väga kalleid autosid ja jäetakse tootlikud investeeringud selle võrra vähemaks. See on reaalsus. Me ei tohi niimoodi ettevõtlust toetada, me peame intelligentselt tegema. Kui nüüd sealt kaudu ei tule eelarvesse raha, siis kust tuleb, siis tuleb eelarvet kärpida, sellist katet nagu on pakutud sellele puudujäägile ei ole eelarvet tasakaalu riigikogu ei tohi halvendada. Praeguse plaani kohaselt saadab rahanduskomisjon pärast konsultatsioone autodega seotud maksumuudatused tagasi rahandusministeeriumisse ning tagasisidet oodatakse kevadeks, ütles komisjoni esimees Sven Sester. Parim võimalus oleks see, kui, kui see tuleks tagasi kuskil kevadel või, või enne suve, et me saaksime rahulikult parlamendis menetleda seda siis näiteks vastuvõtmise ajaga 2015. Tööandjate Keskliidu juht Toomas Tammsaar tervitab muudatustele piduritõmbamist. On rida ettevõtteid, kelle puhul sõiduvahend on täiesti igapäevane vältimatu töövahend ja nende jaoks oleks ta olnud väga suur probleem. Nii rahaliselt kui administratiivselt.",
"role": "user"
},
{
"content": "Autode käibemaksu muudatused võeti riigikogu menetlusest välja.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Loe läbi uudislugu ja tee lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte, mis peegeldab selle põhisisu. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nRahandusministeerium kavatseb muuta planeerimisseadust, millega seoses tuleb kohendada ka teisi seadusi, nende seas metsaseadust. Metsaomanikele valmistab seejuures muret muudatus, mille järgi võib omavalitsus teatud juhtudel lageraiet piirata omaniku nõusolekuta. Seepeale tegigi erametsaliit ettepaneku, et sel juhul tuleks seadusesse kirja panna ka kohustus metsaomanikule kompenseerida metsa majandamisest saamata jäänud tulu, selgitas erametsaliidu tegevjuht Andres Talijärv. Et kui nüüd rahandusministeerium tegi ettepaneku see kokkulepe sarnaselt välja võtta, siis meie tegime ettepaneku, et kokkulepe võib ju välja võtta sellisel juhul, kui toimub siis omanikule selle saamata jäänud tulu kompenseerimine või siis hakatakse seda kinnisasja omandama avalikes huvides, et see on selline ütleme, seaduse ülesehitus, loogika, eks ole. Et kõigepealt, kes jääb piiranguid ja siis, kui ta piiranguid seab, siis ta peab ka teadma, et kellegi huve on sellega riivatud ja need tuleks kompenseerida. Kuigi talijärve sõnul on rahandusministeeriumis metsaomanike murest aru saadud, siis sellist muudatust seadusesse praegu ei tule. Nii ütles rahandusministeeriumi planeeringute osakonna nõunik Külli Siim. Meie hakkasime lihtsalt muutma ühte metsaseaduse sätet, viimaks seda kooskõla siis planeerimisseadusega siis meie praeguse eelnõu raames kindlasti seda muudatust pikemalt analüüsima ja sisse viima ei hakka, sest avalikke õiguslikke kitsendusi on ju muudes valdkondades väga palju veel siin muinsuskaitse, keskkonnakaitse, et see on laiem teema ja sellele üldreeglina kohaldub nõue, et kui piirang ei võimalda kinnisasja enam kasutada, et sellisel juhul on kompenseerimine ja hüvitamine nõutavad sellist raudset reeglit, et nii kui on piirang, nii kohe tuleb kõik hüvitada, seda tõesti meil kuskil õiguses ei ole. Külli Siim viitas, et endiselt tuleb iga üksikjuhtumi puhul piirangu seadjal hinnata, kas kompenseerimine on vajalik. Metsaomanikud aga ei näe, et nende huvid oleksid kaitstud, kui kompenseerimise nõuet seadusesse ei tule, märkis Andres Talijärv. Väga paljud metsaomanikud on siis rahulolematud ja on pettunud selles, et nendega niimoodi käitutakse. Ilmselt osad metsaomanikud loobuvad ka oma metsade majandamisest, tähendab, ei ole mõtet majandada, kui sa tead, et sa sealt tulevikus tulu ei saa ja noh, see võib alt tuua hoopis teistsuguse sellise tendentsi, et need majandamata metsad noh, ei täida neid eesmärke, mida sealt loodeti saada. Igasugune metsa majandamine, mis ei ole seotud otseselt raie tegemisega, on ju metsaomanikule kulu.",
"role": "user"
},
{
"content": "Eesti Erametsaliit on teinud ettepaneku täiendada metsaseadust selliselt, et kui omanikul piiratakse metsa majandmist, siis piirangu seadja peab saamata jäänud tulu omanikule hüvitama.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Süvene antud uudisesse ja tee selle kohta lühikokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult ühe või kahe lausega!\n\nTekst:\n\nEsimesena sai täna medali president Arnold Rüütel. Autasu vastu võttes rõhutas riigipea, et kaitsetahe peab olema kirjutamata seadus, mille järgimine on iga Eesti kodaniku kohus. Selle kohustuse institutsionaalseks kandjaks on Eesti kaitsevägi. Tänaseks on kaitseväelaste ja kaitseliitlaste riviik saavutanud selle kindluse ja väärikuse, mis tal oli teise maailmasõja eelses Eesti vabariigis. Sellele on pannud aluse Eesti seadusandlus, sõbralike riikide toetus ja meie endi valmisolek organiseerida ühtseks. Julgeolek on jagamatu. Eesti otsus liituda NATO-ga on meie kaalutletud otsus. 10 aastat tagasi alustas Eesti kaitsevägi praktiliselt nullist, tänaseks on olemas peaaegu kõik, mis normaalsel väel vajalik. Kõige olulisemaks peavad aga nii kaitseminister Jüri Luik kui ka kaitseväe juhataja Tarmo kõuts välja õpetatud inimesi. Inimesed on see jõud, mis paneb liikuma kõik protsessid ja ma võin tänasel päeval öelda, et Eesti on suutnud üles kasvatada uue põlvkonna Eesti ohvitsere ja ka allohvitsere. President Lennart Meri tõstis lisaks inimestele esile ka koostööd lähemate ja kaugemate naabritega, eriti märkis ta ära Soome abi ka lõunapoolsete naabritega, Lätist ja Leedust on Eestil mitmeid kaitsealaseid ühisprojekte koostööd. Nendega võib Lennart Meri sõnul hinnata heaks, kuid see võiks olla ka eeskujulik. Kui küsisin, mis tänasel päeval eeskujulikus puudu jääb, soovitas president Meri pöörduda kaitseministrite või väeliikide juhtide poole. Minister Jüri Luige vastus. Ma arvan, et need ühisprojektid on väga head ja võimaldavad meil arendada koostööd, sest olgem ausad, ega erinevatesse riikidesse kuuluvate ohvitseride koostöö ei ole mitte lihtne, on tuhanded protseduurid, on tuhanded seadusandlikud nüansid, mis kõik tuleb paika panna enne, kui näiteks balti miinitraalerid sõidavad menere, kus neil on, ütleme, eestlasest komandör ja lätlasest staabiülem ja leedukast operatiivosakonna ülem. Nii et siin on palju nüansse, mis tuleb paika panna ja me oleme seda suutnud teha, aga ma loodan, et kui me kunagi liitume NATO-ga loodetavasti üsna pea, siis puhkevad need projektid uuele elule. Sest täna meil puudub kolme balti riigi vahel kaitseleping, see oleks ka mõttetu kolme-nii väikese riigi vahel. Seetõttu ei ole väga selge, kuidas neid balti projekte kasutada sõja või kriisiolukorras, see mingil määral pidurdab nende arengut. Kuid kui NATO raamistikus on selge, et see on meie ühine kaitsevõimsus ja me igal juhul ühiselt seda kasutame ka siis, kui sõda puhkeb siis ma arvan, et see saab niisuguseks lõplikuks tõukeks, et need projektid kujuneksid lausa eeskujulikeks.",
"role": "user"
},
{
"content": "President Arnold Rüütli tänukõne.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Süvene antud uudisesse ja tee selle kohta lühikokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult ühe või kahe lausega!\n\nTekst:\n\nPlahvatusKoplis süsta tänaval asuvas kolmekorruselises elumajas toimus öösel kella poole kolme paiku hommikul haigutas hoone seinas mitmekümne ruutmeetri suurune auk. Hoone ees seisvate puude otsa oli paiskunud linu ja rõivaid. Arvasin, et meteoriit või lennuk kukkus alla või et sõda on alanud, paiskusin plahvatuse mõjul eemale, asjad lendasid ümber minu ja minu peale, katus varises sisse, ime läbi pääsesin, rääkis maja elanik Sergei Minko, kelle korter asub plahvatus koha all. Tema vend sai vigastada. Päästjad jõudsid kohale üpris kiiresti, tõdes Sergei. Põhja-Eesti päästekeskuse pressiesindaja Marek Simulmani sõnul tuli osa kannatanuid rusude alt välja kaevata. Majas toimetati välja 32 inimest ning rusude alt päästeti kokku kaheksa inimest ja nendest kolm naist, kolm meest ja kaks last. Kõik on toimetatud haiglas. Inimeste rusude alt kättesaamiseks tuli siis päästetöötajatel eemaldada mõningaid selliseid ehituslikke konstruktsioone kasutada tavapäraseid selliseid päästevahendeid, midagi väga keerulist ja rasket meie jaoks selles ei olnud. Vigastada sai ka Mihhail Mihhailovi ema, kes kõigepealt kohe pojale helistas. Päästjad tegutsesid suurepäraselt ja tundsid rõõmu, kui nägid, et rusude all olnud laps on elus. Päästjatele kuulub minu suur tänu, austus ja lugupidamine, kiitis Mihhail. Mis plahvatuse põhjustas, on veel vara öelda, ütles põhja ringkonnaprokurör Ainar Koik. Maja on osaliselt varisemisohtlik ning selleks, et uurida spetsialistid, saaksid kohapeal sündmuskoha olustikku täpsemalt kontrollida, tuleb kõigepealt hoonet nii palju toestada, et see uurijatele peale ei variseks, et see nõuab aega. Seetõttu ei ole hetkel võimalik öelda, mis täpselt täna öösel seal majas juhtus. Kohalikud elanikud, kes seal majas elavad, need osad väidavad, et selles maja pooles, kus plahvatus toimus, tegelikult gaasi üldse sees ei olnud. Selle kohta on hetkel informatsioon vastuoluline on informatsiooni selle kohta, et seal olid gaasiseadmed, on vastupidist informatsiooni liiga vara veel väita midagi plahvatuse põhjuse kohta, oli see siis tingitud gaasiplahvatusest või oli sellel mingi muu põhjus. Praegu saab öelda nii palju, et plahvatus toimus ühes korteris mida üüris neljakümnendates aastates eestlasest mees, kes praegu viibib põletushaavadega haiglas. Tema elu ohus ei ole. Mõned kannatanud pered on teatanud, et vajavad ajutist elamispinda. Nemad paigutatakse esialgu sotsiaalmajade kriisitubadesse, kinnitati Põhja-Tallinna linnaosavalitsusest. Kas aga Tallinna linnal on kortereid, kus ootamatult koduta jäänud inimesed saaksid elada seni, kuni nende korter taas elamiskõlbulikuks on taastatud? Abilinnapea Eha Võrk kinnitas, et on. Peame vaatama, mis seisukorras need on ja kui ruttu saab inimestele, kui nad on vastavad avaldused esitanud, neid ka eraldada. Abilinnapea Jüri Pihl lisas ka oma soovituse Me võime vaadata munitsipaalkortereid, aga korteriturust kui, kui munitsipaal noh, need korterid ei ole nii heas korras, saab ju rentida korteri pärast, saab ju kõik kahjud sisse nõuda, nii et see ei ole selline probleem, et seda ei saa lahendada Tallinna linnas, kus on tühju korterit, meil on ju kogu aeg probleem üleval linnas, et korteriturul keegi ei taha korterit osta.",
"role": "user"
},
{
"content": "Tallinnas toimus kortermaja plahvatus.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Süvene antud uudisesse ja tee selle kohta lühikokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult ühe või kahe lausega!\n\nTekst:\n\nKõikide tähtaegade järgi peaks Brexit juba läbi olema ning Suurbritannia ja Euroopa Liit keskenduma uutele väljakutsetele kuid paraku on tulised vaidlused kahe poole vahel kestnud sisuliselt lakkamatult. Eile andis Portugali pealinnas Lissabonis pressikonverentsi Suurbritannia Brexiti minister David Frost. Tema sõnul soovitakse taas minna tagasi läbirääkimiste laua taha. Probleemiks on leppe põhjaiiri protokoll, mida kunagi nähti võtmena Brexiti toimumiseks. Võib-olla eksisteeris maailm, kus protokoll oleks töötanud tundlikuma rakendamisega aga elulikkus edasi ja me seisame silmitsi tõsise olukorraga. Protokoll ei tööta, see on täielikult kaotanud ühe Põhja-Iiri kogukonna nõusoleku, see ei tee seda, milleks ta ellu kutsuti suure reede rahuleppe toetamiseks. Keegi teist pole ekspert Põhja-Iiri asjus ja me ei palugi, et oldaks. Me palume Euroopa liitu, et meiega koos töötaks tundliku tasakaalu leidmiseks, sõnas Frost. Kõne emotsionaalsemates. Osades süüdistas ta Euroopa Liitu suure reede leppe ärakasutamises hetkel, mil Suurbritannia käed olid seotud. Frost oleks justkui unustanud, et see oligi tegelikult peaminister Boris Johnson i keskne valimislubadus. 2019. aastal. Toona toimunud valimistel lubas Johnson Brexiti ära teha mis tähendas tollipiiri teket Põhjamaade ülejäänud Suurbritannia vahele. Sellega välditi ajalooliselt tundliku piiri tekitamist Põhja-Iirimaa ja Iirimaa vahele, et protokoll oleks kooskõlas suure reede rahuleppega. Nüüd tahab Suurbritannia selle tollipiiri kaotada, mis muudaks mõneti kogu Brexiti leppe loogikat. Nende blufi osaks on teadmine, et sellise sammu puhul ei sooviks Euroopa Liit tekitada piiri omakorda Iiri saare keskele ja peaks olukorraga leppima. Vastasel korral võiksid saarel taas tekkida pinged. Samas on blokk kogu Brexiti vältel väga tugevalt Iirimaa huve toetanud ning jätkab seda nüüdki. Eile õhtul kommenteeris Frosti sõnu ka Iirimaa asepeaminister Leo Varatkar. Inimesed viitavad mõndadele raskustele, mis on protokolli tõttu tekkinud Suurbritanniast toodete Põhja-Iirimaale tarnimises. Aga vaadake seda jama, millest Suurbritannia on toodete importimisel defitsiit Inglismaal ja nüüd ka Šotimaal ning Wales'is alates suletud tanklatest kuni tühjade riiuliteni. Mis on Brexit'i tulemus? Tegelikult on protokoll kaitsnud Põhja-Iirimaad selle eest, et neil on vähem tarneprobleeme kui ülejäänud ühendkuningriigil, sõnas Baratkar. Euroopa Komisjoni asepresident Maroš Šefcovic on lubanud täna õhtul teatavaks teha Euroopa Liidu järgmise pakkumise Suurbritanniale. Frossi lähenemist arvestades ollakse skeptilised, et Suurbritannia seda aktsepteerib. Joosep Värk, Brüssel.",
"role": "user"
},
{
"content": "Suurbritannia soovib taas Brexiti leppe sisu üle läbirääkimisi pidada. Brexiti ministri David Frosti sõnul tuleb leppe Põhja-Iiri protokoll uuesti lahti võtta.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Uurides uudislugu, loo sellele ühe või kahe lausega lühikokkuvõte. Vasta eesti keeles!\n\nTekst:\n\nAafrika on viimased neli aastat olnud Euroopa radaril, kuid nüüd suunatakse sinna üha rohkem diplomaatilist energiat. Eile sõitis Etioopiasse muljetavaldav kahekümneliikmeline Euroopa Komisjoni delegatsioon Ursula Fonderlaieni juhtimisel. Mäletatavasti tegi von der Leyen detsembris pärast oma volituste algust Euroopa Komisjoni juhina sümboolse reisi Aafrika riikidesse, et kuulutada välja Euroopa Liidu niinimetatud lõunapöörde algus. Miks Euroopa Liit tunneb end Suurbritannia poolt reedetuna ähvarduse Venemaa ja Hiina suunal, seega on vaja uusi sõpru, uusi majanduslike võimalusi ja tuge julgeolekuohtudele vastu astumisel. Euroopa Komisjoni eelmine juht Jean Claude Juncker kutsus juba oma 2018. aasta kõnes üles looma Aafrikas viie aasta jooksul 10 miljonit uut töökohta. Vajadus tegeleda uute poliitiliste väljakutsetega, näiteks rände ja kliimamuutustega, suurendab tähelepanu Aafrikale, ütles Juncker toona. Siis jäi see tähelepanuta. Nüüd kuulutasid Euroopa Liidu välisministrid käesoleva aasta oma suhetes Aafrikaga pöördelise tähtsusega aastaks. Märtsi keskel avaldab komisjon ametliku strateegilise plaani suhetest musta mandriga. Mais peetakse Ruandas Aafrika liidu ja Euroopa Liidu ministrite ühine kohtumine ja veel üks selline tuleb sügisel. Mõned diplomaadid väidavad, et Aafrika poliitika taga on Pariis ja Berliin. Ida-Euroopa ja Baltimaad on rohkem mures Venemaaga. Prantslaste ja sakslaste jaoks muutuvad aga nii kiirjasugused riigid üha huvitavamaks. Juba peab seal plaane Saksamaa autotootja BMW. Brüssel loodab kasu lõigata ka eelmise aasta mais jõustunud Aafrika mandri piirkondlikust. Kaubanduslepingust on ju seal tohutu 1,2 miljardi inimesega tarbijaturg. SKT on üle kahe triljoni euro. Euroopa Liidu plaan võib aga põrkuda Aafrika riikide ettekujutuse ga sellest viimased peavad end üha enam iseseisvamaks. Kolonialismi pärand on jätnud jälje ja Aafrika pimesi Euroopale vastu ei torma. Euroopa peab välja töötama programmid, millest on Aafrikale ka tegelikult kasu. Esimene võti võiks olla ränne ja turvalisus eelkõige Itaalia ja Hispaania soovivad, et Brüssel teeks Aafrika riikidega tõhusamaid kokkuleppeid migrantide tagasisaatmiseks. Komisjon on mõne allika sõnul teinud ettepaneku eraldada eelarveväliselt rahufondi peamiselt lahingugruppide saatmiseks Lääne-Aafrikasse. Prantsusmaa sõdurid on Purkino Fasos, Malis ja Nigeris juba pikalt kuid seal kogub hoogu prantsuse vastane meelsus. Brüssel on veendunud, et tema uut musta mandri suunalist diplomaatiat ei saa ignoreerida.",
"role": "user"
},
{
"content": "Nii poliitlises kui majanduslikus mõttes liitlasi otsides vaatab Euroopa Liit üha rohkem Aafrika poole. Diplomaatide hinnangul võinuks Aafrika olla juba varem suurema tähelepanu all. Julgeolekuoht ja tohutu kaubandus-potentsiaal on nähtavad juba aastaid. Miks siis alles nüüd?.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Analüüsi uudist ja koosta sellele lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nEsmakordselt pidasid seto kuningriigi päeva Piusa jõe kaldal Kolossova külas. Kuningriigi väravad avas paraad algus ka künkalt nimega jumala mägi milles asub ka setomaa viljakus jumala Peko kuju. Lauldi setomaa hümni heisati setomaa lipp ja kuningrik oligi avatud, räägib ürituse peakorraldaja leima Aarne. Või kuningriigi päiv on 20 seitsmendat vuuri ja ta nii põhiolemuselt oma üks aastast aastasse üte sagamane. Aga nüüd viimane see kolm-neli aastaga oma koduse muutunu ja tungi tumi imärk, et viia seto seto külalise, seto sõbra setomaa Ilosite kotust pääle ja kui te kaeti siin täna ringi, siis Kolosova Ulli Illu Tallinnas elav seto Heliste leida on kuningriigi päeval käinud alates selle esimesest toimumisest. Meil on siin õga kuninga päev, on väga palju sõpru alati ja tuttavaid ja, ja ka see noh, põhimõte on meil, ma ütlen oma leelo lauluke, et mitu Ilo, Taivala tuleme kuuk ja laulma latse latsile. Vot on päev, mine Leelo edestandmine latselatsile osaleda võistlusel ka ja meil oli seto sorreseto leelokuur. Jah, see on see ja siis tütar hakkas kargama. Ja siis seiremeister olen täna ka, teen, seisa pirukameister, olen täna ka. Tõin piruka, olen veel karkusemeister, ollemeister, veinimeister, ainult Hansa meister ei ole, muidu on kõik papret mul olemas. Tantsu laulu ja sõiravõistluse kõrval, päeva tähtsaim on aga ülem sootska valimine. Täna kandideeris kohale kolm meest, kes igaüks oma puupaku peal seistes pidas kõne ja kutsus kohal olijaid ennast toetama. Valimissedelite asemel loevad setod, kui mitu inimest iga paku küljes olevast nöörist kinni hoiab. Kõige pikem rida moodustus eelmise sootska järvelille reit ning tema jätkab Peko asetäitjana maa peal ehk ülemsootskana.",
"role": "user"
},
{
"content": "Piusa jõe kaldal peeti Seto kuningriigi päeva.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Analüüsi uudislugu ning kirjuta sellele üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta üksnes eesti keeles!\n\nTekst:\n\nAktsiaseltsi Enefit Poweri juhatuse esimehe Andres Vainola sõnul kavandatakse elektrijaamade hooldus ja remonditöid vähemalt aasta ette kuid sel suvel peab energiaplokke remonti saates arvestama väga kiiresti muutuva turuolukorraga ja tõsiasjaga, et ammu plaanitud hooldus tuleb edasi lükata. Andres Vainola. Me veel selle nädala alguses teadsime, et me alustame ühe oma energiaplokiga hooldusi, kuna Eesti-Läti ülekandevõimsust vähendatakse kaks korda 1000-lt megavattilt 500-l see piirang tühistati ja kuna turul on nõudlus nii suur ja hinnad nii kõrged, siis me pidime ka kiiresti reageerima ja lükkama hoolduse veelgi edasi, veel rohkem suve poole. Samasugused olukorrad võivad ju korduda tegelikult ka sügistalvisel perioodil. Andres Vainola sõnul teevad energiaturu prognoosimatuks pinev poliitiline olukord, Ukraina sõda ja sanktsioonid näiteks vene elektrimüüja interra tegevuse lõpetamine Baltimaades ja Soomes. Väljas on 20 pluss kraadi sooja. Me pakume turule üle 1000 megavatti netos elektrivõimsust. Ma ausalt öeldes ei mäletagi sellist aega, aga need ongi seotud kõik nende tekkinud poliitiliste, olukordade ja, ja ka tänasel päeval umbes kolmandik Eesti elektri ekspordist läheb Soome suunas ja kaks kolmandikku liigub Läti-Leedu suunas, et see on reaalsus. Sellega me peame hakkama saama ja nii me ka toimetame, nii et vastavalt nende sanktsioonipakettidel tekkinud turuolukorra muutustele me peame reageerima. Enefit Baueri kolmes elektrijaamas on kokku seitse energiaplokki. Neist kaks lähevad hooldusesse suvel järgemööda, alates juuni keskpaigast ja ühte energiaplokki remonditakse käigupealt. Pool töötab ja pool on hoolduses Enefit Baueri kõige uuem auväärne sügisel siis, kui ülejäänud kuus energiaplokki on hooldatud ja töö valmis. Uudistele Jüri Nikolajev, Narva.",
"role": "user"
},
{
"content": "Vene elektrimüüja Inter RAO lahkumine Balti ja Soome turult suurendas Narva elektrijaamade töökoormust. Sel nädalal algama pidanud energiaploki remonditööd lükati edasi.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Loe läbi uudislugu ja tee lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte, mis peegeldab selle põhisisu. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nHommikune Kadrioru park oli päikest ja linnulaulu täis. Vaht kontrollis presidendi residentsi trepi ette. Vaiba. Pool üheksa alustasid kaitseväe orkester ja Eesti meeste laulu seltsi koor oma tervituslugu. Presidendi paar tuli rahva ette. Eesti meestelaulu. Selts andis oma patroonile president Arnold Rüütlil üle kingituse Ekstra selleks puhuks tellitud graafilise lehe, kus kasutatud Miina härma meeste laulu ja tammepuu motiivi autorid Ülle Marks ja Jüri Kass. Kingituse andis üle meestelaulu seltsi esimees Jaan Ots. Saaremaa tammed ja Kadrioru tammed on näinud palju nii nagu teiegi, aga te olete olnud alati Eesti kultuuri austav Eesti loodust kaitsev ja austav ja Eestimaad austan mees, palju õnne ja palju tervist pikkadeks aastateks. President Arnold Rüütel tunnistas, et ärkab tavaliselt kell kuus-seitse, aga täna, teades, et tullakse üles laulma mõnules kauem. No igatahes ülikonna lipsu ja värske väljanägemise jaoks oli aega jäetud. Küsimusele, kas tänane päev on täitsa riigi asjade vaba ja pühendutakse ainult sõpradele, tuttavatele ja iseendale, vastas president Rüütel. Nii. Tänane päev on tõesti riigi asjade vaba, kuid kuuldavasti tulevad meie majja küll peaminister ja mitmed teised ja nagu eestlastel kombeks alati pidupäevadel rääkida tööasjadest et ma kardan, et kipub ka täna minema tööjutuks. Peale sünnipäeva juttude. Täna käis Kadriorus presidenti õnnitlemas riigikogu valitsuse, maavanemate, riigiametite organisatsioonide kaudu kogu Eesti ja diplomaatide kaudu. Välismaa president võttis aega kohtuda kõigi nendega, kes pärastlõunal presidendi residentsi juurde kogunesid. Piduliku õhtusöögi pakub president Kadrioru lossis väliskunstimuuseumis.",
"role": "user"
},
{
"content": "President Arnold Rüütel tähistas oma 75. sünnipäeva.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Analüüsi uudislugu ning kirjuta sellele üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta üksnes eesti keeles!\n\nTekst:\n\nTartu rahu 100. aastapäeva tähistamise kõnesid kuulates võis taas küsida, mitu välispoliitikat Eestil on ja kes on selle välispoliitika kujundajad. Esiteks, president Kersti Kaljulaid põhiseaduse järgi esindab Eesti vabariiki rahvusvahelises suhtlemises ja koordineerib oma välispoliitilist tegevust valitsusega. Täna õhtul Tartus kõneldes kutsus ta hoidma meie 25 aastat kehtinud välispoliitiliste seisukohtade selgust ja järjepidevus ning austama rahvusvahelist konsensust, et Euroopa sõjajärgseid piire enam ümber ei joonistata. Riigipea sõnade tõlge ütleb, et Tartu rahulepinguga Eestile tulnud Petserimaa ja Narva tagune piirkond, mille NSV Liit pärast teist maailmasõda endale võttis, jäävad Venemaale ja Eestil pole mõtet tegeleda nende tagasi nõudmisega. Vastupidine retoorika tekitab asjatut segadust, nagu rõhutas president. Sootuks teisele arvamusele, on riigikogu esimees valitsusse kuuluva EKRE poliitik Enn Põlluaas. Tema ütles täna Tartus ei saa kuidagi leppida teatud ringkondade sooviga anda vabatahtlikult ja tasuta ära Eestile kuuluvad alad koos rikkalike maavaradega ja kinnitas, et Eesti vaja uut piirilepingut, mis tühistavad Tartu rahu. Mida arvab valitsus, kes igapäevaselt korraldab suhteid teiste riikidega ja kujundab Eesti välispoliitikat, see ei varju. Peaminister Jüri Ratas ja välisminister Urmas Reinsalu vältisid tänastes kõnedes Tartu Rahu piiri ja uue piirilepingu teemat. Eesti-Vene piirilepingu sõlmisid välisministri Pati Lavrov juba viis aastat tagasi, kuid kumbki pool pole seda ratifitseerinud. Hiljuti tunnistas Ratas ETV esimeses stuudios, et Eesti valitsuses ei ole piirilepingu suhtes ühtset arvamust. Tõlge. Keskerakond jääks lepingu ratifitseerimist toetades vähemusse, sest EKRE ja isamaa oleksid vastu. Ratas ise peab Eesti ja Venemaa piirilepet vajalikuks, kuna see annaks konkreetses ja selguse. Isamaa võttis aga just vastu poliitilise avalduse, et kuna Venemaal kirjutatakse ümber teise maailmasõja ajalugu ja Tartu rahu kehtivaks ei peeta, pole president Kaljulaidil sobiv minna üheksandal mail Moskvasse tähistama teises maailmasõjas saavutatud võitu Natsi-Saksamaa üle. Niisiis saavad homsel riigipea ja Ratase valitsuse lõunasöögil Kadriorus president Kaljulaid ja ministrid rääkida selgeks või vähemalt selgemaks Eesti välispoliitika vene suuna. Et kas laseme end kanda Venemaa hirmul mineviku ees või kujundame enda käitumise Euroopa Liidu ja NATO liikmele kohase enesekindlusega rahuga edasi.",
"role": "user"
},
{
"content": "Toomas Sildam mõtiskleb tänase päeva taustal välispoliitika teemadel.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita sellele vastav lühikokkuvõte ühe või kahe lausega. Vasta alati ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nHea sõna auhinnaga tunnustab naistoimetajate ühendus eestikeelses meedias silma paistnud ajakirjaniku, kelle looming kannab humanistlike väärtusi, on sisukas ja selge, keelt väärtustav ja isikupärane. Eesti lugu ja keelesaade on mõned näited tunnustuse pälvinud vikerraadio saatejuhi ja toimetaja Piret Kriivani tööst. Ta ütleb, et arvestades vastukaja, mis ta on tuttavatelt ja sõpradelt auhinnaga seoses saanud tundub talle, et hea sõna auhind on praegu eriti aktuaalne. Ja auhind, millele pööratakse tähelepanu just sellesama kahe sõna pärast hea sõna, üks pool on see, kuidas sõnu valitakse ja kuidas sõnu kokku lausesse pannakse. Teine pool on see emotsioon, mis sõnade taga on ja praegusel ajal mulle tundub, et inimesed täiesti janunevad kas või sellesama sõna paari järele, et öeldakse, hea sõna, mitte ei räägitakse jälle taaskord vihakõnest ja viha sõnast. Kriivan ei usu, et vihakõne, millele keskendus ka tänane meediapäev, oleks palju, kuid kahjuks kipuvad negatiivsed emotsioonid rohkem silma paistma. Tegelikult on neid, kes hea sõna kasutavad, märksa rohkem kohe hulka, rohkem. Üks meediapäeva esinejatest, keeleteadlane Reet Kasik leiab, et see, milliseid sõnu kirgi kütnud pagulasdebatis kasutada võib või ei tohi, on pseudoprobleem. Mureks on hoopis Eesti inimestele pakutava objektiivse info ja analüütiliste käsitluste vähesus meedias, mis peamiselt vahendab arvamusi ja hoiakuid. Ühe poole argumendid räägivad peamiselt kaastundest ja moraalsest vastutusest. Teise poole argumendid räägivad hirmust ja kartusest meie enda tuleviku ees. Ja see diskussioon ei vaibu enne, kui me, inimesed ei saa oma küsimustele vastuseid. Meedia peaks mu meelest olema palju nõudlikum nende vastu, keda me oleme valinud enda eest otsustama ja ennast esindama. Ei ole õige, et meediale on lastud asuda seisukohale, kus nende vestluspartneriks on peamiselt Euroopa liit ja teemaks peamiselt pagulaste arv. Meedia peaks nõudma meie valitsejatelt ja otsustajatelt vastuseid nendele küsimustele, mis meid vaevavad nendele samadele küsimustele, millest diskuteerivad nendel arvamus lehekülgedel.",
"role": "user"
},
{
"content": "Naistoimetajate ühendus andis üle Hea Sõna auhind, millega tunnustas ühendus sel aastal Vikerraadio kauaaegset saatejuhti ja toimetajat Piret Kriivani.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Loe läbi uudis ja anna sellele lühike kokkuvõte ühe või kahe lausega. Vastus peab olema ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nPrantsusmaa rahvusringhääling sai küsitluse käigus teada, et umbes 20 protsenti küsitlusele vastanutest ei soovi end vaktsineerida kuna oodatakse rohkem informatsiooni olemasolevate vaktsiinide kohta. Samuti leitakse, et on parem lasta end regulaarselt testida, kui vaktsineerida. Praeguseks on Prantsusmaal vaktsineerimine nii-öelda vabaks lastud. Kõik, kes soovivad, saavad end süstimisele kirja panna. Ennustatakse aga vaktsineerimisaktiivsuse langust. Kuna suvi läheneb ja nakatumist arv langeb ning rahva ohutunnetus koos sellega mõnedes linnades on jätkuvalt puudu ka meditsiinipersonalist. Alates möödunud aasta detsembrist on umbes 25 miljonit prantslaste saanud esimese vaktsiinidoosi. 10.-ks juuniks loodetakse jõuda 30 miljoni prantslased, kes vähemalt ühe süsti saanud on. Valitsus pelgab, et suvel aktiivsus langeb ja lubab seetõttu lähipäevil välja tulla lõpliku vaktsineerimiskavaga suveks. Uuringu järgi on neid, kes end vaktsineerida lasta ei taha, umbes 20 protsenti neid, kes on kahtleval seisukohal, aga ligikaudu 13 protsenti. Leonis on teadlased välja arendamas, aga ka uut koroonaviiruse testimise viisi. Tegemist on toruga, millesse tuleb välja hingata. Valgest külmkapi sarnasest kastist tuleb välja valge toru, millesse inimene hingab kopsudest välja, kuni õhk otsa saab. Masin peaks andma vähem kui kahe minutiga teada kopsudest tuleva õhu keemilise koostise. See annab aga aimu, kas koroonaviirus on organismis masin valmis juba märtsis, kuid praegu on see veel testimisperioodis. Kui testid on edukad, plaanitakse seda kasutama hakata ja teatrisse sisse pääsemisel. Samuti on huvi üles näidanud mitmed Lõuna-Prantsusmaa haiglad.",
"role": "user"
},
{
"content": "Prantsusmaa valitsus teatab varsti suvisest vaktsineerimisplaanist. Uuringu järgi on neid prantslasi, kes end vaktsineerida lasta ei taha, umbes 20%.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Süvene antud uudisesse ja tee selle kohta lühikokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult ühe või kahe lausega!\n\nTekst:\n\nTänast ülemnõukogu presiidiumi istungit juhatab Arnold Rüütel. Esimene päevakorrapunkt on meil Eestimaa rahvarinde harta registreerimisest. Nii, kuidas lepiksime kokku, kuidas me seda teeksime? Võib-olla kõige õigem oleks, kui rahva rinde esindaja siis esitab oma seisukohad ja asjad ära võib-olla lühidalt. Sõna saab Heinz Valk. Lugupeetud Eesti NSV ülemnõukogu presiidiumi esimees. Lugupeetud Eesti NSV ülemnõukogu presiidiumi liikmed. Nagu me kõik teame, sai uuendusprotsess Nõukogude liidus alguse ülevalt poolt Nõukogude Liidu kommunistlikult parteilt ning toetuseks sellele pidi loomulikult järgnema nii-öelda revolutsioon altpoolt. Rahva laialdane toetus sellele liikumisele. Ning sellise toetuse ühe vormina. Loodigi Eestis Eestimaa rahvarinne kui kodanikualgatusel põhinev ühiskondlik liikumine mis seab oma põhieesmärgiks inimeste Nõukogude Eesti kodanikke kõigi Nõukogude Eesti elanike poliitilise aktiivsuse kujundamise selle toetamise ja korraldamise. Rahvarinne on avatud liikumine, mis haarab endasse Eesti NSV kodanike vaba tahte põhjal võimaluse kõigil osaleda selles liikumises, olenemata nende rahvuslikust, parteilisest usulisest ning muudest kuuluvusest ning tõekspidamistest. Rahvarinne vastu rahvarinde kongressil valdava häälteenamusega, mistõttu ta väljendab rahvarindesse kuuluvat Eesti NSV kodanike tahet. Ning ta on meil nüüd ilmunud ka trükis spetsiaalse brošüürina et sellega oleks võimalik. Ta on ilmunud nii eesti keeles kui ka vene keeles. Varsti ilmub ka inglise keeles, mistõttu temaga tutvumine on võimalik kõigil sellest huvitatud inimestel. Harta juriidilist külge tutvustab jurist Lembit Koik. Küsimus läheb otsustamisele. Ülemnõukogu presiidiumi esimees Arnold Rüütel. Ettepanek on sellisel kujul see otsus vastu võtta, teisi arvamusi ei ole, jah, palun. Seega kinnitati rahvarinde harta.",
"role": "user"
},
{
"content": "Helilõik uudistesaatest 02.02.1989. Rahvarinde harta registreerimine ENSV Ülemnõukogus. Helis defekt 00:02:18.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Loe läbi uudis ja anna sellele lühike kokkuvõte ühe või kahe lausega. Vastus peab olema ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nHaridus ja teadusministeeriumi asekantsler Indrek Reimand ütleb, et tulevikus võiks doktorantidel olla ülikooli teadusasutuse või ettevõttega tööleping, mille sisu on seotud doktoritööga. Muudatus võimaldaks doktorantidele maksta kindlat kuupalka, mitte lihtsalt toetust. Sihiks on võrdsustada nooremteadurite sissetulek vähemalt Eesti keskmise palgaga, räägib Indrek Reimand. Nooremteadur on siis see töö või akadeemilise töötaja aste, kellega ta töötaks ja tal oleks kõik töötajale vastavad siis sotsiaalsed tagatised ja tööleping, mis muuhulgas võimaldab ka paremini siis sätestada doktorandi ja ülikooli vahelisi suhteid. Tartu Ülikooli õppeosakonna juhataja Annika tina ütleb, et nooremteaduri tiitel ja tööleping annab doktorantidele kindlust sotsiaalsete garantiide osas. Samuti võiks kõrgem sissetulek doktorantuuri atraktiivsust magistrikraadiga inimeste seas tõsta. Praegu, kui doktorantide toetus on 600 eurot kuus, pole doktoriõpe justkuigi populaarne. Valik lisab tina. Ja meie murekoht on muidugi selles, et, et aina kahaneb ka võib-olla eestlaste osakaal doktoriõppes, kes selle karjääriraja endale valiksid, sellepärast et magistriõpet lõpetades tööturule suundudes on sissetulekud palju suuremad kui doktoriõppes, jätkates. Reimandi sõnul on riigil ka ootus, et tulevikus kasvab väljaspool ülikoole doktoritöö tegemiseks sõlmitud töölepingute niinimetatud ettevõtlusdoktorantide arv. Selleks on senisest selgemalt kavas luua ettevõtlusdoktorantuurimudel. See kujutab endast seda, et doktoritöö tehakse osaliselt väljaspool ülikooli, näiteks mõnes ettevõttes see teema, mida doktorant oma doktoritöös tuleb siis selle ettevõtte teemadest, ettevõttelt tuleb ka veel juhendamist ja soovitavad siis ettevõttel tuleb ka doktorandile osa tasust ja selle juures me ei välista seda, et riik võib sellist doktorantuuri toetada. Aga see ei pruugi alati ka vajalik olla. Eesti noorte teaduste akadeemia liikme, Tartu Ülikooli professori Leho Tedersoo sõnul annab ettevõtluse doktorantuur praegusele doktoriõppele palju juurde. Sest see võimaldab teha just nimelt turunõudluse järgi spetsiaalseid selliseid õppekavasid ja õppesuundi, mida reaalselt ka vaja läheb ja mida ülikool või riik muidu ei oskaks tellida. Praeguse ajakava järgi jõustuvad muudatused esimesel jaanuaril 2022. aastal.",
"role": "user"
},
{
"content": "Eelnõu eesmärgiks on doktorante muuta rohkem nii öelda töötajaks. Ehk lisaks üliõpilase staatusele oleks doktorantidel kindel tööleping ja sellest tulenevad võimalused, õigused ning kohustused.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Süvene antud uudisesse ja tee selle kohta lühikokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult ühe või kahe lausega!\n\nTekst:\n\nNägime reklaami siis midagi jäi kripeldama vist natuke, et peaks tulema ja siis tulime. Me leidsime põlenud Mercedes. Mina arvan, et järgmine aasta samal ajal on metsa vahel prügi rohkem, isegi no juba enne seda koristuspäeva toodi juurde, teeme tuleviku mõttes tühja tööd, aga noh, korraks on puhas olema. Niimoodi kotitäite ga meie ei loegi, me loeme autotäitega siin ilmselt enamus eeldasid, et nad tulevad taskurätikud ja kilekotte korjama, me arvestasime ka sama, aga mingi tasuta võimalus võiks tee ääres olla, ütleme näiteks Harjumaa piirkonnas ei ole paljudel võimalik üleüldse konteinerit tellidagi, et see on kõige suurem probleem, sealt tuleks alustada, kas tulite vabatahtlikult või vanemad sundisid vabatahtlikult. Kui tihti muidu metsa satud ikka päris tihti, kas on seal palju prügi näha, kui käib, noh, metsaäärtes ja niimoodi on hästi palju, kas need inimesed, kes seda prügimetsa alla loobivad, kas need jäävad alles või tuleb neil nüüd ka mõistus koju osad jäävad alles, osadele mõjub see siin inimeses kinni. Kokku oli täna üle Eesti 270 ajutist jäätmekogumiskohta ehk lipujaama umbes neljale 1000-le koristustiimile jagati päeva alguses välja 200000 prügikotti. Kui palju prügi kokku korjati, ei ole praeguseks veel selge, kuid hinnanguliselt on prügikogus umbes 10000 tonni ehk kaks olümpiahotelli suurust kuhja. Küsisin Ahti heinlalt korraldustiimist, mis sellest suurest prügikuhjast edasi saab. Prügi läheb edasi soteerimisse meile, meil on eesmärk taaskasutada umbes 80 protsenti sellest prügist, mis me nüüd koristuspäeval kokku kogume. Et millised kõige prügisemad paigad olid Eestis, kas oskate seda öelda? Kus on inimesi, seal on ka muidugi suuremate linnade lähedused, et Tallinnast inimene võtab sealt suvilast prügi kaasa ja kui Tallinna jõuab, siis seda prügi tal enam ei ole ja inimeste kokkuajamine ei olnud üldse raske. See on täitsa üllatav, kui vanemalt meie aktsiooni ga ühineti hulga raskemad pähkleid on olnud olnud see, et, et kuidas ehitada ülesse selline valla koordinaatorite süsteem, et see info kõigile jõuaks ja, ja segadus on olnud hästi palju, aga sellest hoolimata see tänane aktsioon on ju siiski kõvasti õnnestunud. Kas koristuspäeva natukene ka halvasti ära kasutati, näiteks mõni inimene tõi kuskilt oma garaažist mingisugust prahti sinna prügipäeva jaoks mõeldud konteineritesse. Olete midagi taolist kuulnud? On täiesti kuulda jah, et, et selliseid asju on tehtud ja mõni on kokku leppinud kohaliku omavalitsusega, et ta võib niimoodi teha ja ei ole huvitatud pahategijate karistamisest, et kahtlemata on riik peab sellega tegelema, aga, aga see ei ole meie vabatahtliku kodanikualgatuse asi. Mitmed inimesed ka, kellega täna metsa all rääkisin, arvasid, et ühest sellisest aktsioonist ei piisa, et kas neid tuleb veel. Esialgu tahaks magada, taha midagi lubada poleks. Prügi äravedamine lipujaamadest jätkub homme, kel võimalik, võib oma veoautoga appi tulla. Homme toimuvad ka Tallinnas, Tartus ja Narvas talgulistele tänukontserdid.",
"role": "user"
},
{
"content": "Koristamistalgud \"Teeme ära!\".",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita sellele vastav lühikokkuvõte ühe või kahe lausega. Vasta alati ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nEleringi investeeringute kavas esialgselt oligi väikse väina teise merekaabli rajamine 2027. aastal, et tänu siis Euroopa taasterahastuse me oleme saanud selle kolm aastat tuua ettepoole 2024 peaks jah saama see projekt lõplikult tehtud ja, ja sisuliselt kaks uut merekaablit, mis peaks olema Saaremaa Hiiumaa varustuse kindluse jaoks hea ja kindlasti lindudele siis kui seal ühtegi liini enam ei ole, siis see peaks olema täiesti ohutu. Esimene merekaabel maksis 5,5 miljonit eurot 2019. aastal, aga loomulikult kui me vaatame praegu toormehindasid, mis toormehinnad teevad siis on seda raske kindlasti ennustada. Miks me seda saame üldse varem teha? On see, et koostöös majandus, kommunikatsiooniministeeriumiga. Meil õnnestus saada Euroopa taasterahastust 30 miljonit eurot, millele Elering siis ise võrgutasust paneb veel juurde sirka 40 miljonit eurot kokku 70 miljonit eurot, mis siis võimaldab meil, Lääne-Eestis ja saartel tervikuna lisaks ka väikse väina tammi liini asendamisel lõplikult merekaabliga ka veel teisi projekte, mis on hästi olulised näiteks Saaremaa jaoks. Ja kõigi saarte jaoks näiteks Lihula alajaama rekonstrueerimine.",
"role": "user"
},
{
"content": "AS Eleringil on hea sõnum Saaremaa-Muhumaa piirkonna lindudele ja kõigile ornitoloogidele. Nimelt plaanib ettevõte kolm aastat varem, ehk 2024. aastal maha võtta Väikese väina õhuliini, mis on olnud aastakümneid lindudele takistuseks ja kus neli aastat tagasi tehtud uuringu kõige pessimistlikumate arvutustega võis aastas hukkuda kuni tuhat lindu.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Vaata üle uudislugu ning loo sellele lühike kokkuvõte. Piira vastus ühe või kahe lausega ja vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nKahe nädala eest kohtus Tartu linnavalitsus lennufirmaga Finnair, et arutada lennuühendust Helsingiga. Linnapea Urmas Klaas ütleb, et on olemas kahepoolne huvi liin taastada. Küsimus on loomulikult ka selles, et millistel kellaaegadel see lend hakkab toimuma, see ei ole praegu veel lõplikult paika pandud ja kokku lepitud. Finnairi praegune töövariant on, et esialgu alustada ennelõunast või lõunast lendudega nii nagu mõne aasta eest Tartu Helsingi vahel. Lennuk lendas. Lennuühendus katkes koroonaviiruse leviku tõttu. Varem lendasid Soome suunal peamiselt ärikliendid ja tänaseni tehakse ärireise viiruse ohu tõttu etu vähem. Seetõttu suhtub ka täna Finnerliini taastamise ettevaatlikkusega, selgitab Tallinna lennujaama aktsiaseltsi kommertsjuht Eero Pärgmäe. Me oleme Finnairil mõistanud, et lennujaama taaskäivitamine võtab samuti veidi aega ja me tahaksime kolm-neli kuud ette teada, et kas lennuk hakkab lendama ja siis, millal ta täpselt lendama hakkab ja mis sagedusega. Ja kui lennunduse suvegraafik algab järgmise aasta märtsi lõpust siis meie selge suund on täna selle aasta lõpuks selgeks saada, kas see liin suveks avatakse või mitte. Lennufirmad praegu teevad otsuseid suhteliselt ka viimasel hetkel, nii et, et liini otsuseid ei saa ka välistada ainult kaks kuud ette. Lendama hakkaks sama tüüpi lennuk, kuid veel ei ole selge, kas 42 või 72 istekohaga ütleb ka Tartu lennujaama opereeriva aktsiaseltsi kommertsjuht. Kui me vaatame koroonaeelseid aastaid, siis Tartus reisijate hulk oli umbes 30000 reisijat aastas ja Finnair tegi siis seitse lendu nädalas, ehk siis kõikidel päevadel ja noh, lennufirma jaoks see on mõistlik sagedus ja see on mõistlik sagedus ka reisijate jaoks, sest et eriti ärireisijale on väga oluline, et ta saab minna ühel päeval ja tulla järgmisel, ülejärgmisel ehk siis lendude tihedus kindlasti saab ka määravaks ja ma arvan, et ka tulevikus alla viie korra nädalas ei ole mõtet Tartust tagant. Linnavalitsus plaanib lennuühendust toetada nii nagu varem, 300000 euroga aastas. Urmas Klaas ütleb, et kuigi suvel otsiti liini teenindajat ka teiste lennufirmade seast, jäid need plaanid katki. Kuna peale Finnairi ei paku keegi teine täna võimalust sujuvalt lennata ka Helsingist kohe edasi. Oluline on see meie inimeste jaoks, et see edasilendamine oleks võimalikult kiire ja mugav, mis tähendab seda, et lennukipiletid on võimalik osta ikkagi sihtkohta, toome ühe näite Tartu, Helsingi, Berliin näiteks ja et ka pagas läheks otse sihtkohta. Eero Pärgmäe loodab, et detsembris võib selguda kindlam plaan täna veel selget kokkulepet ei ole.",
"role": "user"
},
{
"content": "Koroonapandeemia tõttu lõpetas Finnair mullu kevadel liinilennud Tartu ja Helsingi vahel. Nüüd tehakse plaane, et taastada lennuühendus tuleva aasta kevadel.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Loe läbi uudislugu ja tee lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte, mis peegeldab selle põhisisu. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nValisin hinnanguandjateks suurim opositsioonipartei ja kõige väiksema koalitsioonierakonna esindajad Kaja Kallasel Reformierakonnast. Midagi meeldivat öelda ei ole. Sügisistungjärk oli täis skandaale ja vähesisulisi arutelusid, et kõik opositsiooni eelnõud hääletatakse kohe välja, aga valitsuse eelnõusid ei tule, nii et liiga palju sisulisi arutelusid meil kahjuks ei ole olnud ja paraku oleme pidanud tegelema valitsuse skandaalidega. Ma olen alati öelnud koalitsioonile, et kui teil endal ideid ei ole, siis ärge meie omasid kohe välja. Hääletage, et arutame neid. Isamaa juht Helir-Valdor Seeder nii skeptiline pole, kuid suuri töövõite ei meenu ka temale. Väga palju oli selliseid jooksvaid tehnilisi eelnõusid, mis on ju ka igapäevaelu korraldamiseks olnud vajalikud, aga mis ei ole olnud sellise väga suure tähendusega ja pikaajalise mõjuga ja sellised suuremad algatused kas ei leidnud riigikogus toetust või lükkusid siis järgmisse aastasse vastuvõtmiseks. Kui me räägime siin apteegi reformist, räägime pensionireformist, et kindlasti järgmisel aastal need arutelud jätkuvad ja selle aasta olulisematest eelnõudest, nii nagu ikka traditsiooniliselt kindlasti riigieelarve, kus määrati järgmise aasta prioriteedid ja rahastamise valdkonnad ja sellega seotult ma tõstaks esile ikkagi täiendava tulumaksuvabastuse alates pere kolmandast lapsest, mis on oluline kindlasti perepoliitiline meede, mis peaks juba esimesest jaanuarist 2020 rakenduma. Aga kõige selle parlamendi sisulise töö kõrval on kindlasti sügis istungijärku iseloomustanud ka väga elav retooriline poliitiline elu ehk sõnakasutus ja diskussioonid laial rindel nii parlamendis, valitsuses kui riigipea tasemel, et see on olnud küll nüüd erisus ja, ja ma arvan, et see on olnud tunduvalt intensiivsem kui tavapäraselt. Riigikogu tööaastatel.",
"role": "user"
},
{
"content": "Riigikogus oli täna sügisistungjärgu viimane tööpäev.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Analüüsi uudist ja koosta sellele lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nMalevapealik Tõnu Miil tõdeb, et kaitseliitlasel on kaks kohustust. Esiteks tuleb 48 tundi aastas osaleda kaitseliidu tegevustes ja teiseks tasuda kaitseliidu liikmemaks, mis on 12 eurot aastas ehk euro kuus. See ei tohiks kellelgi üle jõu käia. Tõnu Miil. Kuna kõik kaitseliidu tegevused on ju tasuta, ehk siis kui 48 tundi inimene võtab kaitseliidu tegevustest osa, siis ta igal juhul juba saab selle oma 12 eurot tagasi ja peale ka lisaks on see, et see 12 eurot saab iga malevkond kulutada oma parema äranägemise järgi. Pärnumaa malevas on küll piirang, et individuaalseteks ja personaalseteks toetusteks seda raha kulutada ei tohi. Aga kuidas on võlglastega Tõnu Miil? Meil on ikka võlglasi ka ja eks me sellega ka tegeleme, et sellel aastal olemegi teinud ühe kampaania, et saatnud inimestele maksu korralduse koju ja tuletanud meelde, et see 12 eurot tuleks ära maksta. Aga me ei küsi kõik ja liikmete käest, et täna on kaitseliidu Pärnu maleva juhatuse poolt on vabastatud üle 60 aastased lisaks need, kes õpivad koolis, ehk siis kooliõpilased, noorkaitseliitlased ja need, kes on ajateenistuses. Kaitseliidu Pärnumaa malevas on üle 1500 liikme.",
"role": "user"
},
{
"content": "Kaitseliidu liikmemaks on 12 eurot aastas. See ei ole suur summa, aga selle tasumist tuleb kaitseliitlastele aeg-ajalt meelde tuletada. Liikmemaksudest laekunud raha saab malev oma äranägemise järgi kasutada.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Analüüsi uudist ja koosta sellele lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nEesti relvaomanike liit tegi märtsi alguses ettepaneku muuta relvaseadust nii, et tulirelvi ja laskemoona võiksid Eestis omada ja vallata ainult Eesti, Euroopa Liidu ja NATO liikmesriikide kodanikud. Sisejulgeoleku, korrakaitse ja migratsioonipoliitika asekantsleri Veiko Kommusaare sõnul hinnatakse riske isiku ja juhtumipõhiselt ning luba peatatakse vastavalt vajadusele. Politsei ja piirivalveamet koostöös kaitsepolitseiametiga on algatanud sihtsuunitlusega erakorralise järelevalvemenetluse kõigi siis nende relvaloa omajate üle, kelle suhtes võiks olla alust arvata, et tegemist võib olla julgeolekuohu olukorraga ja sisuliselt siis järelevalve käigus selgitatakse välja nende relvaomanik tuleneb võimalik oht ja kompleksselt, siis hinnatakse nende isikute eluviisi käitumist, mis võib siis olla ohuks isikute turvalisusele kui ka laiemalt, siis julgeolekule ja on üsna selge, et need inimesed, kes sellest sõelast läbi ei pääse, ei ole ka tulevikus õigust relva omada. Jaanuarist märtsini on relvaloa väljastamisest keeldutud 66-l korral, relvaluba on kehtetuks tunnistatud 84-l korral. Vaadates relvaloa väljastamise keeldumist arvu võrreldes eelmise aasta sama ajaga, on Kommusaare sõnul arv kordades suurem. Julgeolekukaalutlustel on menetlust relvaloa peatamiseks alustatud kolmel korral. Nüüd, mis puudutab otseselt julgeolekupunkti, siis tõepoolest, tänaseks ka julgeoleku kaalutlustel on relvaluba ühel isikul siis enam mitte pikendatud ja kahe isiku osas on siis menetlus lähiajal jõudmas, siis lõppfaasi ehk otsuseni. Kommusaare sõnul pole plaanis kõigilt vene kodanikelt relvaluba ära võtta, relvaseaduse üle peetakse aga arutelusid edasi. Kindlasti arutame ka selle üle edasi, et kas ja millisele ulatuses oleks vaja täna teha relvaseaduse seadusemuudatusi, et paremini siis veel kindlustada selle vastu, et need inimesed, kes on siis õiguskuulekad, tublid inimesed, kes Eestimaal erinevaid asju ajavad, näiteks peavad nad siis jahti või vajavad seda relva isikuvara kaitseks. Et nendel see relva omamise võimalus oleks. Aga need inimesed, kelle puhul eluviisid, karistatus, käitumine, agressiooni toetamine, julgeolekuooks olemine, et nende puhul kindlasti need relvad ei oleks nagu asjakohased ja need inimesed neid relvi saama ja omama ei peaks.",
"role": "user"
},
{
"content": "Politsei otsustas julgeolekukaalutlustel ühe inimese relvaluba mitte pikendada. Kahe inimese osas relvaloa peatamist veel vaagitakse.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Loe läbi uudislugu ja tee lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte, mis peegeldab selle põhisisu. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nSinimäe kaitselahinguid kogunes täna meenutama umbes paarsada inimest. Mälestuspäeva korraldaja Heiki Magnuse hinnangul on nende seas palju aate ja mõttekaaslasi, kuid väga suur hulk on ka neid, kelle esivanemad sinimägedes 77 aastat tagasi võitlesid, küll võõras mundris, aga Eesti eest. Ma usun, et need inimesed, kes siia tulevad ja kui nad seda risti juba eemalt nägema hakkavad ja kui nad mäkke üles tulevad, siis nii kui minul praegu hakkab hääl katkema, nii on ka nendel inimestel tõenäoliselt see tunne, et nad tulevad justkui sellesse ajajärku ja nad tunnetavad, et see on kõik see, mida nemad oleks suutelised ja nõus täna läbi elama. Lääne-Harju valla elanik Ivo Meller asetas memoriaalile pärja Eesti vabaduse eest võidelnud sõdurite auks. See üritus nagu kestaks veel aastaid edasi ja rahvas nagu tunneks, et nad on ühtsed. Siin tähtpäeva tähistatakse rahva poolt väga paljudes kohtades ja hoitakse meeles, aga riik nagu distantseerub sellest see nagu ei ole hea, et kõik tahavad hästi elada, aga keegi ei mõtle, et kuidas me selle saavutanud oleme. Ürituse korraldaja Heiki Magnuse sõnul panid kaitseväelased riigi esindajatena memoriaalile pärja kogu Eesti rahva nimel. Poliitikute kõnesid pole aga Magnuse hinnangul Grenaterimäele vaja. Poliitiliseks sündmus minema ei peaks. See on siin selline püha paik. Ta on justkui justkui kalmistu. Siin on mitmekümne 1000 inimese säilmed ja me ei saa siin poliitiliseks minna. Mälestuspäev jätkus Vaivara sinimägede muuseumi juures, kus pakuti sõdurisuppi ja näidati sõjaaegseid relvi, räägib muuseumi juht Ivika Maidre. Praegusel hetkel küll tundub, et see on päris hea vorm asjade korraldamiseks, sest noh, veteranide kokkutulekust ei saa me ammu juba enam rääkida, vähemalt tänase seisuga, sest 77 aastat on, on nendest veristest lahingutest siin sinimägedes juba möödas. 1944. aastal toimunud Sinimäe lahingud peetakse kõige ohvrite rohkemaks lahinguks Eesti pinnal. Arvatakse, et ainuüksi eestlasi hukkus sinimägedes umbes kaks ja pool 1000. Uudistele Jüri Nikolajev Narva.",
"role": "user"
},
{
"content": "Sinimägedes meenutati taas 1944. aasta kaitselahinguid. Punaarmee ja Saksa vägede vahel peetud Sinimägede lahing on teadaolevalt kõige ohvriterohkem lahing Eesti pinnal.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Loe läbi uudislugu ja tee lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte, mis peegeldab selle põhisisu. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nSündmuskohal on siis piirivalve helikopter ja päästelaevad ja valmistatakse ette siis tuukrite allaviimist. Nüüd lähevad alla need soome tuukrid, kes suudavad sügavale minna ja ja nad lähevad selle asja juurde, mis võib-olla vrakk, aga pole veel kindel, kas. Me selle me täpsustame praegu ettevalmistuse käigus ära, kui tegemist on nagu vrakiga, millises seisukorras ta on ja siis viime tuukrid alla ja tuukrid siis võimalusel siis tuvastavad selle olukorra ära, et kas on võimalik seda vrakki ühes tükis üles tõsta või on võimalik äkki neid inimesi sealt välja tuua. Tuvastavad olukorra ära ja vastavalt sellele võtame siis vastu otsuse, et kuidas me edasi käitume. Seda, et kas see on vrakk või ei ole, tuvastavad ühed tuukrid ja siis. Ei, see käi tuukritega, selleks on nagu eraldi optika, mis siis nagu vette lastakse. Millal see lastakse? Kui kiiresti võib see otsus tulla ülestõstmiseks kopteri ülestõstmiseks? No selles mõttes, et kõik tegutsevad võimalikult kiiresti Ja see võib toimuda ka täna, kui selgub, et see on ikkagi see prak. Ja et see tehnika, millega ta üles tõstetakse, on olemas ja põhimõtteliselt see on ka jõudmas sündmuskohale. Kui kiiresti see protseduur läheb, kas see jõutakse enne pimedust ära? Ma ei julge sellega spekuleerida, tehniliselt on see võimalik, et kõik meeskonnad töötavad selle nimel, et see saaks võimalikult ruttu teostatud.",
"role": "user"
},
{
"content": "Siseministeeriumi kriisireguleerimise büroo juht Raine Eenma kopteriõnnetuse uurimisest Kai Varele.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Loe läbi uudislugu ja tee lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte, mis peegeldab selle põhisisu. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nIgas ühiskonnas ja igal ajal on inimesi, kes torisevad häälekalt toimuva üle. Neid on tavaliselt kuskil 10 kuni 20 protsenti. Rahulolematute hulk sõltub muidugi ühiskonna ärevusseisundist, majanduse käekäigust ja paljudest muudest igapäevastest asjadest. Osa neist inimestest on jäänud muutuvate aegade hammasrataste vahele. Osa ei saa iseendaga ladusalt hakkama, aga osa ongi lihtsalt inimtüübid, kes on terve elu tuliselt kriitiliselt absoluutselt kõige suhtes, mis ümberringi toimub. Imelik küll, aga säärased inimesed on ühiskonnale tervikuna hädavajalikud. Nad tuletavad meelde, et kõikidel ei lähe korraga kunagi hästi ja nõrgemaid tuleb aidata ja mõnikord lükkavad nad liikuma muutusi, mis aitavad tardumusest üle saada. 10 aastat tagasi moodustasid kriitilised torisejad Edgar Savisaare põhitoetajaskonna Savisaart nähti kui korrumpeerunud Toompeale vastandumise jõulist käilakuju. Ta oli autoritaarne poliitik, rõhutas oma läänepõlgust, kui oli sinasõber Eesti NSV tavade ja kommetega. Ta ehitas Tallinna linnas näiliselt paremat omaette riigikest, kus oli eraldi korrakaitse meediaväljaanded. Isegi linnapood. Sisu nendel tegevustel polnud, kuid loosungid olid alati maalitud suurte tähtedega. Valijate meelsuse ja unelmatega tegelemist ei saa mingil juhul ühele poliitikule ette heita. See ongi tema hinges püsimiseks ja kusumiseks vajalik. Savisaare lahkumisega poliitiliselt lavalt jäid rahulolematud ajutiselt omapäi kuid nõudluse rahuldas ruttu uus iidol. Platsile saabus EKRE. Ka EKRE on vähemuses oleva alaliselt rahulolematute grupi klassikaline esindaja. Meetodid ja loosungidki on savisaarega üsna sarnased, aga see pole praegu oluline. Oluline on see, et EKRE on need inimesed kanaliseerinud meie poliitilise süsteemi osaks ja see on hea, see on Eesti ühiskonnale vajalik, sest riik saab frustreerunute silmis tagasi tükikese usaldusväärsust, mis keerulistel aegadel aitab meie riigil ja rahval paremini toimida. Kujutage ette, kui EtKRE oleks koroonakriisi ajal olnud opositsioonis või rahulolematutel poleks üldse parlamendis oma esindatust. Just Mart ja Martin Helme autoriteet on pannud rahulolematud leppima reeglite järgimisega. Hanerasvaga ravimine on unustatud ja valitsuse otsustas, kahtlejad saavad sotsiaalmeedias kohe kaasvõitlejate käest nuhelda. Koroonakriis jääb loodetavasti siiski vaid üheks hirmu tekitavaks episoodiks meie kõikide elus. Aga ülikriitiline rahulolematus ühiskonna mingi osa seas jääb alatiseks ja on parem kui peavoolust heituma kippuvad inimesed on mingil kujul ka vähemalt parlamendis või veelgi parem, kui valitsusliidus esindatud.",
"role": "user"
},
{
"content": "Indrek Kiisler räägib oma kommentaaris EKRE vajalikkusest koroonkriisi näitel.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Vaata antud uudislugu ja koosta üks või kaks lauset, mis võtavad kokku selle sisu. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nVändras on juba olemas koht, kuhu katlamaja rajada ja üldiselt pole see ka esimene kord, kus vallavõim seda küsimust arutab ad vene. Eestil oli isegi Euroopa Liidu meetmes toetusraha olemas, aga volikogu eelmine koosseis uue katlamaja vajadust ei mõistnud ja ettevõttel tuli toetus raha tagasi maksta. Selle otsuse viljad on Vändra rahvale eriti mõrud ja hiljuti ametisse saanud vallavõim võttis asja kiiresti käsile. Põhja-Pärnumaa abivallavanem Jaanus Rahula. Ja me oleme seda volikogus arutanud ja tegelikult juba kehtiv üldplaneering näebki siia ette tegelikult uue katlamaja asukohata, nüüd tuleb see protsess läbi teha ja siis on sooja ettevõttel võimalus see katlamaja siia ehitada. Meie plaan on see, et kaugküttena oleks kaks varianti gaas ja alternatiivina siis kas siis hakkepuit. Kui ikkagi gaasihind on väga kõrgel, siis on võimalik minna üle teisele kütteliigile, täna seda võimalust meil ei ole, see see kõige suurem kurja juur ongi. Probleem seisnebki selles, et Adven Eestil puudub Vändrasse katlamaja rajamiseks maa Raivo Melsas Adveneesti tootmise ja jaotuse valdkonna juht. Meil on olemas gaasikatlamaja, kuid sellele kinnistule me hakkepuidu katlamaja rajada hetkel ei saa ja vallaga koostöös siis otsime seda sobiliku kohta, kus see hakkepuidu katlamaja rajada. Hetkel meil ühtegi avatud toetusmeedet ei ole, kuid lootus on, et sügisel avatakse uus toetusvoor ja siis on võimalik meil esitada ka Vändra osas taotlus. Niisiis on Põhja-Pärnumaa vallal pisut aega katlamaja detailplaneeringu menetlemiseks ja kui advenestil tõepoolest avaneb sügisel võimalus toetusraha taotleda ja ka saada siis pole uus katlamaja enam väga kaugel. Ester Vilgats, Pärnu.",
"role": "user"
},
{
"content": "Vändra kortermajad ja vallaasutused ägavad peale elektriarvete ka kõrgete kaugküttehindade käes. Sealses katlamajas saab soojatootmiseks kasutada üksnes gaasi. Nüüd soovivad nii Adven Eesti kui ka vald uut katlamaja ehitada, kus oleks võimalik kasutada ka hakkpuitu, aga see võtab omajagu aega.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita selle kohta üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nOoperipäevadel, mis toimuvad seitsmendal ja kaheksandal juulil, mängitakse Mozarti Don Jovanit ja esimest korda Eestis maniusk, ooperi õudne mõis. Poola kuninglik ooper on vaid viie aastane. Uue ooperimaja sünnist Poolas sai Pärnu kontserdimaja juhuslikult teada ja kasutas kohe võimalust see endale külla kutsuda. Nimelt oli varem Pärnu ooperipäevadel käinud Poola kammerteatri produtsent uude teatrisse tööle asunud ja andis sellest teada Pärnu kontserdimaja juht Marika Pärk. Meil on küll nüüd neljateistkümnendad Pärnu ooperipäevad, aga nad oleks pidanud toimuma 2020 Poola kuningliku ooperiga, aga mul on hea meel, et koroona meid ei murdnud ja me nüüd ikkagi 2022 juulis teeme need neljateistkümnendad ooperipäevad ära koos Poola kuningliku ooperiteatriga, mis on kõige olulisem meie jaoks, et Pärnu ooperipäevadel ikka me tahame, et kas teater oleks esimest korda Eestis või etendused, mida mängitakse, vähemasti üks oleks selline, mida, mida pole ammu või üldse mängitud ja kõik need tingimused vastasid lisaks ka see, et lava suurus, see on ka oluline, et me ei saa tuua siia suurtelt ooperilavadelt asju, mis ei mahu meie majja ära.",
"role": "user"
},
{
"content": "Pärnu 14. ooperipäevade külaline on Poola Kuninglik Ooperiteater.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Analüüsi uudislugu ning kirjuta sellele üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta üksnes eesti keeles!\n\nTekst:\n\nNii nagu viimasel aastal tabaks, toimub Joe Biden i esimene kohtumine teiste riigijuhtidega videosilla vahendusel. Esmalt kohtub ta täna pärastlõunal G seitse formaadis juhtivate demokraatlike tööstusriikide ja Euroopa Liidu institutsioonide juhtidega. Neile lisaks on sel korral kutsutud ka Austraalia, India ja Lõuna-Korea liidrid. Ajalehe kohaselt on neil kaks põhiteemat koroonaviiruse pandeemia ning kliimamuutused. Kuivõrd kohtumine pidi esialgu toimuma Suurbritannias Cornvallis, siis on ürituse keskseks tegelaseks Suurbritannia peaminister Boris Johnson. Täna paneb ta oma kolleegide ette viie punkti plaani, kuidas tulevikus pandeemiaid vältida. Ent teemade seas on ka multilateralism ja majanduspoliitika, ent tänase päeva peamine maiuspala välispoliitikahuvilistele seisab ees Eesti aja järgi kell 18 15, mil Müncheni julgeolekukonverentsil diskuteerivad Bideniga koos Saksamaa liidukantsler Angela Merkel ning Prantsusmaa president Emmanuel Makroon G seitse. Kohtumise kõrval on see esimene avalik võimalus riigijuhte koos diskuteerimas näha. Julgeolekukonverents ise jääb küll sel aastal ära, et huvilistele pakutakse selle kõrval läänemaailma liidrite sõnavõtte. Õhtu jooksul saavad sõna ka Briti peaminister Boris Johnson, Euroopa Liidu ja Nato juhid ning USA administratsiooni kliima erisaadik John Kerry. Bideni esinemise puhul oodatakse erilise huviga tema pöördumist Euroopa liitlaste poole, mis peaks andma täpsema ülevaate sellest, kuidas Ameerika Ühendriikide 46. president transatlantilisi suhteid näeb. Sel nädalal toimunud NATO kaitseministrite kohtumise taustal võib aimata, et ta üritab naasta Donald Trumpi eilsesse ajastusse. See ei tähenda, et Ameerika ühendriigid ei nõuaks Euroopat aina häälekamalt enda kaitsekulude tõstmist kuid seda tehakse senisest erineval moel. Biden on varem Müncheni julgeolekukonverentsil käinud kolmel korral asepresidendina ning viimati 2019. aastal endise asepresidendina. Tema toonane esinemine pälvis palju tähelepanu, sest Biden ütles siis paljutähenduslikud sõnad. Ma luban teile, me tuleme tagasi. Me tuleme tagasi. Biden tegi seda pärast tolleaegse asepresidendi Mike Pensi sõnavõttu ning saalis plaksutati selle peale seistes, milline saab olema Bideni sõnum. Sel aastal saab kuulda juba täna veidi pärast kella kuute. Joosep Värk, Brüssel.",
"role": "user"
},
{
"content": "USA president Joe Biden kohtub täna esimest korda avalikult teiste riigijuhtidega. Tänapärastlõunal kohtub ta G7 liidritega ning teeb hiljem pöördumise Müncheni julgeoleku konverentsi videokõnes.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita selle kohta üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nSeda sõjalaulu on pronkssõduri juures lauldud igal kevadel, nii ka seekord. Kokkutulnute põhiosa moodustasid vanemapõlve venelased, kelle jaoks on üheksas mai alatu. Nõukogude veteranide kinnitusel on üheksas mai nende elu tähtsaim päev, sest sellel päeval nad võitsid. Enamus inimesi tõi kaasa nelke, millega hakati hoolsalt kaunistama ka mälestussamba esist. Platsi. Rahva hulgas oli ka keskealisi radikaalsemalt meelestatud mehi, kes kandsid Nõukogude Liidu ja Venemaa lippu. Lisaks jagati veteranide valget viina. Mälestussamba juures oli paptahvli peale kirjutatud nende 1944. aasta Tallinna vallutajate nimed, kes siinsetes lahingutes hukkusid. Üldiselt oli meeleolu siiski rahulik, inimesed nurisesid pensionäride raske elu üle. Näiteks teise maailmasõja veteran Jevgeni ehitis nii Venemaa kui ka Eesti valitsusele, et, et siiani on lahendamata pensioniaastate ülekandmise probleem. Kuigi ta on Eestis töötanud, saab ta pensioni ainult Venemaalt ja see on ainult kolmandik Venemaa keskmisest pensionist. Paljud lapsevanemad olid kaasa võtnud oma võsukesed. Küsisin prantsuse lütseumi õpilaselt Elisialt, miks ta siia tuli. Tahan mälestada neid, kes meie eest võitlesid kellega koos oled emaga emaga ja isa veteranide oled toonud illi teine. Miks teie siin olete? Sellepärast et minu vanaisa olid. Sellepärast no minu jaoks on ikka võidu. Võidupäev, me oleme nagu rohkem isegi venelased kui eestlased, sellepärast noh, meie jaoks on võidupäev. Kas see peaks olema Eestis riigipüha? Minu arust küll.",
"role": "user"
},
{
"content": "Nõukogude sõjaveteranid tähistasid pronkssõduri juures Võidupüha.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Loe läbi uudis ja anna sellele lühike kokkuvõte ühe või kahe lausega. Vastus peab olema ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nOlude tõttu tähistatakse Eesti ja Soome diplomaatiliste suhete sajandat aastapäeva tagasihoidlikult ja kahes riigis eraldi. 100 aastane tunnustamisürik, millele välisministrid uuesti alla kirjutavad, jääb tänast päeva märkima saatkondade seintel. Rääkisime tähtpäeva puhul nii Soome kui Eesti välisministriga. Beka Haavisto meenutab oma esimest Eestisse tulekut. Mu esimene reis Eestisse ütles Beka havist toimus 1960.-te aastate keskel, mil tuima näoga Vene piirivalvur kontrollis noore beka passi vaadates kolm korda passipilti ja mind saabumine Tallinna oli tookord väga haistav. Edasi meenutab Beka Haavisto Eesti iseseisvuse taastamist. See oli äärmiselt suur hetk meie jaoks. Me tundsime, et Eesti on naasnud nende rahvaste hulka, kuhu ta on alati kuulunud. Eesti on Soomele väga tähtis, naaber ka ajalooliselt, kinnitas aavisto. Eesti välisminister Urmas Reinsalu hindab samuti Eesti ja Soome suhteid väga kõrgelt. Meie koostöö on äärmiselt ulatuslik kahepoolselt ja rahvusvahelistes suhetes on väga palju sarnaseid positsiooni, kus me 11 toetame, eriti mis. Euroopa Liidu poliitikate kujundamist, kas on ka erinevaid, siin ikka on. Eesti on NATO liikmesriik, Soomes seda ei ole. Siit tulenevalt on teatud julgeolekupoliitilised rõhuasetus. Aga kindlasti niisugune julgeolekuriskide taju arvestades ka meie idanaabrid on mõlemal riigil üpris kattuv. Praegu on Eestil ja Soomel eri seisukohad pisut piiride avamise suhtes. Need läbirääkimised ja konsultatsioonid jätkuvad. Ja kindlasti ma olen kutsunud üles Soome riiki ka ühinema selle balti mulliga taastama täielik vaba liikumine Soome ja Eesti vahel. Soomes ma saan aru, on need otsused lähimate päevade nädalate jooksul arutamisel langetamisel, aga ka kõige pingelisematel hetkedel, kui olid erinevad otsused, mida me arutasime, mis võiks olla, me tegime seda alati sõprade vahel ja mõistes üksteise erinevate otsuste tagapõhjal.",
"role": "user"
},
{
"content": "Täna tähistatakse Eesti ja Soome diplomaatiliste suhete sõlmimise sajandat aastapäeva, millele pühendatud üritused toimuvad samaaegselt mõlemas riigis. Eesti välisminister Urmas Reinsalu ja Soome välisminister Pekka Haavisto allkirjastavad sümboolselt uuesti saja-aastase tunnustamisdokumendi.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Analüüsi uudist ja koosta sellele lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nTallinna suurgildi hoone läbis kahe aasta jooksul põhjaliku uuenduskuuri. Ajaloomuuseumi teaduri Ivar Leimuse sõnul tuli välja ka üllatusi. Kõigepealt avati seal seinte sees igasuguseid põnevaid uusi nišše, muusikute, redu ja nii edasi, mida varem ei olnud üldse teada, tulid välja uued salakäigud keldris. Eesti ajalu muuseumi direktor Sirje Karis meenutas 15. sajandi algul valminud hoone värvikirevat ajalugu. Suur gildi esindusliku hoone tellijad olid suurkaupmehed, seega ärimaailm. Hoones on sõlmitud ostu ja müügitehinguid, on kuulatud ooperit, suurgildi hoone on olnud sajandeid unikaalne veinikelder. Maja on pakkunud kaitset pikselöögist maha põlenud Oleviste kogudusele auväärses hoones toimus esimene Eesti kinoseanss. Suur gildi hoone on ise ajalugu ja ajaloo muuseumi asumine siia majja. 1952. aastal oli asjade loomulik käik. President Toomas Hendrik Ilves tänas ajaloomuuseumi peret, kes suurgildi hoone korda tegi ja kujundas sinna näituse visa hind, mis jutustab eestlaste ajaloost läbi aastatuhandete. Vaid Eesti muuseumid saavad jutustada Eesti lugu Eesti külalistele kuid ka meile endile. Iga muuseum on oluline just teda ümbritsevate kogukonnale, sellele paigale ja inimestele. Avan Eesti ajaloo muuseumi taastatud suur gildihoone. Ivar Leimus räägib, mis muuseumis peale uue ekspositsiooni veel uut on. Kelder, mis oli enne fondide ehk siis kogude hoiupaigaks, mis oli sajandite vältel täis ehitatud kõikvõimalikke vaheseinu ja muid igasuguseid ruume, nendest vaheseintest suur osa on eemaldatud ka kelder on nüüd kasutusel ekspositsioonipinnana ja siin on igasugu põnevaid asju, nagu relvakamber, kus on noh, mitte üks ega kaks, vaid sadu kõikvõimalikke külm ja kuum ja torkerelvi, mida varem pole sellises koguses ja Eestis kindlasti nähtud, siin on ka uus suur näitus visa hing. No siin ongi 11000 aastat Eesti ajalugu, aga see ei ole mitte niisugune lineaarne ülevaade Eesti ajaloost, et pigem otsitakse siin vastuseid teatavatele Eesti inimeste, Eesti ajalugu puudutavatele sõlmprobleemidele siin on eesti keeles, siin on Eestis valitsenud võimude Eestis kasutusel olnud religiooni es ja nii edasi ja nii edasi. Uus ekspositsioon on ka moodsalt interaktiivne, ütles Ivar Leimus. Siin on ka tohutu suur mängulaud, siin on ajakamber, kus on siis 10 ajastut, kuhu inimene läheb sisse, annab oma näo sellele tegelasele, ta satub teatavate valikute ette ja lõtpetab siis vastavalt oma valikutele kas hästi või halvasti. Ajaloo muuseumi suurgildi hoone Tallinna vanalinnas on külastajatele avatud alates laupäevast. Uksed on lahti kella 10-st kuueni.",
"role": "user"
},
{
"content": "Eesti Ajaloomuuseumi Suurgildi hoone renoveerimine on lõpule jõudnud ja valmis on saanud ka uus püsiekspositsioon.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Analüüsi uudislugu ning kirjuta sellele üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta üksnes eesti keeles!\n\nTekst:\n\nEesti poliitilist õhustiku iseloomustas antud perioodil vastandumine 1920.-te aastate parlament totaarsele demokraatiale samuti eelnenud sajandi Euroopa liberalismile ja individualismile. Doktoritöö autori Liisi Veski sõnul ei tahetud samas näida totalitaarse riigina, mis tähendas, et Pätsi ja tema lähikonna eesmärk oli rajada alternatiivne liberaalne demokraatia. Selle visiooni teostamiseks võeti kasutusele mitmeid uusi mõisteid ja teooriaid. Mõistetel ja poliitilisel keelel oli väga suur tähelepanu, et ühelt poolt nende mõistete kaudu ja tekib hulk uusi mõisteid, et kuidagi selgitada, propageerida, õigustada seda süsteemi just nagu sealt ülevalt poolt, aga samas ka on need liberaalsed mõtlejad näiteks ajalehtede peatoimetajad, kes sedasama poliitilist keelt küsimuse alla seavad. Pätsi autoritaarse režiimi kirjeldamisel on senises ajalookirjutuses kasutatud mõisteid nagu juhitud sõitav demokraatia rahvusterviklikkus ja vaikiv ajastu. Doktoritööst selgub, et olulisi 1930.-te aastate poliitilist keelt kujundavaid mõisteid oli teisigi. Näiteks kasutati mõisteid korraldatud riik ja ühiseluline solidariteet. Solidarismi idee võeti seejuures üle Poola eeskujul ja selle eesmärk oli kasvatada rahva ühtsustunnet, jätkab Liisi Veski. Mulle tundub, et miks see näiteks Eestis väga hästi peale läks, oligi seesama, et, et see võimaldas näidata, et see süsteem, mida Eestis ehitatakse, et see ei ole mingi sunnisüsteem, et see ei ole mingi vägivalla süsteem. Totalitaarne süsteem vaid, et meie kõik koos ehitame seda riiki, ehitame koos seda ühtset riiki, ühtset rahvust. Kui seni on 1900 kolmekümnendaid aastaid enamasti Konstantin Pätsi keskselt, siis Veski eesmärk oli oluliste poliitiliste tegelaste ringi laiendada. Näiteks käsitles ta pikemalt Jüri uluotsa ja Eduard Laamani rolli uue poliitilise mõistestiku kujundamisel. Samuti selgus, et Pätsi lähikonda kuulunud isikute nägemused uuest riigikorraldusest ei olnud alati ühtsed vaid sisaldas id ka teravaid erimeelsusi. Need avaldusid iseäranis selgelt uue põhiseaduse kujunemise käigus.",
"role": "user"
},
{
"content": "Eesti Vabariigi esimese presidendi Konstantin Pätsi juhtimisel piirati 1930. aastate Eestis kodanikuvabadusi ja kehtestati autoritaarne võim. Glasgow Ülikoolis kaitstud doktoritöö selgitab, kuidas uue režiimi juurutamiseks toodi poliitilisse keelde terve rida uusi mõisted ja ideid.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Vaata antud uudislugu ja koosta üks või kaks lauset, mis võtavad kokku selle sisu. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nRakvere nüüd juba endine linnapea Rannar Vassiljev, te saite linna juhtida, üheksa kuud juhtus niimoodi, et tegelikult läksid teilt omad selja tagant ära, nii et võib tuletada meelde seda vanasõna, et aind sõprade eest külma vaenlaste ga hakkama saan. Miks nad siis ära läksid, oleme rääkinud mõlemi nendega, kes sellele umbusaldusavaldusele alla kirjutasid ja nende koha pealt ei ole me vastust senini saanud ühtegi meie jaoks nagu mõistetavat vastust. Sotsiaaldemokraatliku erakonna aseesimees Indrek Saar millest see umbusaldus oli tingitud, kas see oli tingitud mingil moel ka sellest, et sotsiaaldemokraadid langesid Riigikogus koalitsioonist välja pärast seda, kui otsustati Tallinnas hakata tegema koostööd Keskerakonnaga? Ma arvan, et Eestis on iga omavalitsus oma nägu ja Rakvere on olnud siiamaani küll see hea omadus, et ta ei ole olnud otseselt mõjutatud parteikontoritest partei keskkontoritest, vähemalt mitte. Seekord loodi küll pretsedent ja ilmselt on mõni erakond oluliselt küünilisem kui meie ja sellega vahetati ka võimrakverelemas. Sisulist põhjendust ju ka täna volikogus ei esitatud. Miks on vaja linnapea ja abilinnapead umbusaldada? No kui küüniline oli sotsiaaldemokraatide tegevus, kui nad astusid liitu Eesti kõige parempoolsema parteiga Reformierakonnaga Eestis on kõik erakonnad kõigiga koalitsiooni moodustanud ja üldiselt, kui me vaatame tasakaalu, huvisid, siis ega selline pendel väga vasakult paremale tegelikult ju tasakaalu ei too, aga loomulikult moodustatakse koalitsioon, juhul kui on võimalik kokku leppida nendes asjades, mida tehakse ja mitte, see küsimus ei ole nii palju, et kas sinu näovärv või, või sinu lipsuvärv mulle meeldib, vaid küsimus on selles, et mis on need programmilised seisukohad? Rakvere on tõesti olnud väga stabiilse võimuga linn. Ja siin on väga paljuski kokku lepitud. Rannar Vassiljev ütles, et see tänane käik võib avada pantore laeka ja et ükski linnapea ei tarvitse enam ennast stabiilselt tunda, on see oht Rakveres olemas? Loomulikult, pretsedent on loodud ja see teeb lihtsamaks kõik järgmised küünilised käigud, aga ma väga loodan, et ka see õppetund, mille Rakvere inimesed on saanud, see on piisav hoiatus selle jaoks, et seda mitte korrata.",
"role": "user"
},
{
"content": "Rakvere linnavolikogu avaldas umbusaldust linnapea Rannar Vassiljevile ja abilinnapea Kairit Pihlakule. Pärast üheksakuulist vaheaega saab linnapeaks taas Andres Jaadla.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita selle kohta üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nKohtunik Ingeri Tamme sõnul olid nii Martin Hallik kui väidetav kannatanu paaris asjas ühel meelel, nimelt selles, et 2018. aasta suvel Prantsusmaal konverentsil olles viibisid hallik ja kannatanu koos halliku hotellitoas Jõet seal hotellitoas pani hallik toime sugulise iseloomuga teo. Ühel meelel oldi ka selles, et päev hiljem oli hallik sama naisterahvaga suguühtes. Küll on, aga nende ütlused erinevad selles millised, et joovad, toimusid ja kas see oli mõlema poole poolt aktsepteeritud tegevus. Martin Hallik ütles, et nii tema kui naisterahvas olid suguaktiga päri. Naisterahvas ütles, et seksi soovis ainult direktor Hallik. Kohtunik märkis, et kannatanu oli raamatukogus Alliku alluv ja sestap sai Hallik oma mõjuvõimu ära kasutada. Kohtunik rõhutas, et füüsilist vägivalda Martin Hallik ei tarvitanud mõjuvõimu ära kasutades sugulisele teole sundimise eest määras Tartu maakohus hallikule pooleteist aastase tingimisi vangistuse. Martin Hallik kohtuniku järeldustega ei nõustu. Ma ei ole toime pannud neid tegusid, milles mind süüdistatakse. Ma ei ole kunagi kedagi millekski sundinud ja kindlasti ma kaeban selle otsuse edasi. Mul on kahju, et kohus ei mõistnud Prantsusmaalt välja tõendeid, mis on ülimalt olulised antud asjas ja mis näitavad seda, et kaebaja ütlused ei ole kuidagi usaldusväärsed. Kohtuotsusega pole rahul ka halliku kaitsja vandeadvokaat Oliver näes. Teedetava kannatanu ütlused on vastuolulised, need on ajas muutunud. Need on vastuolus teiste tunnistajate ütlustega, sealhulgas süüdistuse poolt kohtusse kutsutud tunnistajatega ja ka objektiivsete dokumentaalsete tõenditega.",
"role": "user"
},
{
"content": "Tartu maakohtus mõistis Tartu Ülikooli endise raamatukogujuhi Martin Halliku süüdi raamatukogu naistöötaja suguühtesse sundimises ja karistas teda 1,5-aastase tingimisi vabadusekaotusega. Lisaks tuleb Hallikul kannatanule maksta 5000 eurot.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Uurides uudislugu, loo sellele ühe või kahe lausega lühikokkuvõte. Vasta eesti keeles!\n\nTekst:\n\nTallinna börsi avatunnil täna hommikul tehti Tallink Grupi aktsiaga 239 tehingut mahus 143000 eurot, aktsia hind langes üsna lühikese ajaga 1,2 protsenti. Selline oli esialgne reaktsioon ettevõtte majandusaasta tulemustele. Tallinki kahjum on suurim, mida üks Eesti ettevõte on eales teatanud, aga see ei tulnud üllatusena, ütleb Tallink Grupi juhatuse esimees Paavo Nõgene. Kui ikkagi eelmise aasta märtsis sisuliselt väga mitmed laevad jäid seisma, seisavad tänaseni reisimisel on olnud väga palju erinevaid piiranguid. Tegelikult ju ootab kogu turismi ja ja laevandussektor seda, et saaks võimalikult suur hulk inimesi vaktsineeritud. Reisijate arv vähenes aasta varasemaga võrreldes 62 ja laevareiside arv koguni 20 protsendi võrra. Aktsionäride investoritele ütleme, et Tallinki vara maht ja väärtus ei ole oluliselt langenud, aktsionäride vara on selles mõttes kaitstud. Investeerimisfirma red Gat kapitali juhatuse liige Aare Tammemäe tõdeb, et ega me tegelikult ju ei ole näinud ettevõtte täit võimekust teenida tulu selliste piirangute valguses. Et kuigi ettevõttel on ka päris suur intressi kandvate kohustuste maht ligi 700 miljonit, nendest pikaajalisi laen on kuskil 600 miljonit, siis tegelikult on nad suutnud päris hästi leida nii uut rahastust eelmisel aastal kui ka olemasolevate finantseerijatega kokku leppida põhiosamaksete edasilükkamist ja, ja kõike muud sellist, mis on tegelikult loonud olukorra jällegi, kus ettevõttel on tekkinud piisav likviidsus. Aasta lõpuks oli Tallinki likviidsuspuhvrit 147 miljonit eurot ja tänavu saadakse hakkama ilma erakorralise abita, ütleb Nõgene. Oleme teinud väga palju tööd kulude kontrolliks. Kulude vähendamiseks. Oleme käesoleva aasta alguseks saavutanud täitsa hea baasi. No me oleme hetkel teinud plaane, nii et ehk on võimalik hakata äri taastama maikuus? Me täna ju opereerime ainult siis Eesti-Soome, Paldiski, Kapelsäri ja Turu-Stockholmi vahel, kõik kuus pikaliinilaeva seisavad Tallinn, Stockholm-Riia, Stockholm, Helsingi, Stockholm. Me oleme otsustanud, et Riia, Stockholmi me sel aastal ei ava. Dividende eelmisel aastal ei makstud ja selline plaan on ka tänavu. Aare Tammemäe ütleb, et ka see on ootuspärane ja mingit negatiivset sõnumit ei maksaks välja lugeda. Lõppude lõpuks makstakse dividendi siis, kui ei ole nii-öelda kuhugi investeerida või tõepoolest, ettevõtte tulemused on, on stabiilselt head. Tallink investeeris läinud aastal 100 miljonit eurot peamiselt maagaasil sõitva laeva mai staar ehitusse. Uus laev tuleb liinile järgmise aasta alguses.",
"role": "user"
},
{
"content": "Tallink Grupi mullune puhaskahjum oli auditeerimata andmeil 108,3 miljonit eurot. Kontserni müügitulu ulatus pea 443 miljoni euroni, mis on eelmise majandusaastaga võrreldes 53 protsenti vähem. Likviidsuse tagamiseks ei maksnud ettevõte eelmisel aastal aktsionäridele dividende, ettevõtte juhatus teeb ettepaneku jätta ka sel aastal dividendid maksmata.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita sellele vastav lühikokkuvõte ühe või kahe lausega. Vasta alati ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nTallinna lennujaama mõjutab Soome streik üsna palju, ütleb lennujaama kommunikatsioonijuht Margot Holts. Kõik lennud täna Tallinna, Helsingi ja Helsingi-Tartu vahel on tühistatud. Kõigile reisijatele on Finnair leidnud teise võimaluse sihtpunkti jõudmiseks ja selleks siis tuleb tihtilugu kasutada mõnda teist lennufirmat ja Helsingis otse Tallinnast ei saa, vaid tuleb lennata kas läbi Riia või Stockholmi või mõne muu vahejaama. Finnair ise leidis võimalikud lahendused, teavitas sellest reisijaid ja ühtekokku on neid inimesi, keda selline ühepäevane streik mõjutab Tallinnas meie andmetel seitse kuni 800 inimest. Eesti suurima reisifirma Estravel tegevjuht Anne Samlik on Finnairi töökorraldusega streigi ajal samuti väga rahul. Tema näeb pigem raskusi Finnairi kauglendudega Aasiasse, mida kasutavad ka väga palju Eesti reisijad. Tegelikult eelkõige tegeletaksegi nende inimestega, kes on kodunt eemal, nende eest makstakse hotellid ja leitakse asenduslennud, aga kuna streik lõpeb täna õhtu kell kuus, siis loomulikult kohe ei taastu normaalne elu, nii et teatud lennud on ka tühistatud homme lihtsalt põhjusel, kuna täna ei olnud sihtkohta lendu. Laevaliiklus Tallinna ja Helsingi vahel puudutab streik nii palju, et Ekero line'i laevade liiklus on peatatud. Suure tõenäosusega seistakse ainult täna Tallinki laevade kohta. Küsisime Tallink Grupi kommunikatsioonidirektorilt, Katri Linkilt. Tallinki laevad jätkavad sõitmist, Tallinki laevadest on mõjutatud ainult Soome lipu all sõitvad laevad ja neid on meil kaks. Baltic printsess, mis opereerib Turu-Stockholmi liinil ja Silja Sereneid, mis opereerib Helsingi-Stockholmi liinil nii et need on ainukesed kaks laeva, mis on streigi tõttu mõjutatud. Ülejäänud laevad jätkavad opereerimist graafikupäraselt ja Baltic printsessi reisidel on hetkel tühistatud täna õhtune väljumine turust. Teisi reise. Me ei ole hetkel tühistanud jälgima olukorda ja loodame, et me ei pea rohkem reise tühistama.",
"role": "user"
},
{
"content": "Soomes alustasid mitmed ametiühingud täna streiki postitöötajate toetuseks. Postitöötajate ja tööandjate läbirääkimised jooksid nädalavahetusel teatavasti liiva. Täna jäävad väljumata paljud Finnairi lennud, samuti ei sõida Eckerö laevad.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Uurides uudislugu, loo sellele ühe või kahe lausega lühikokkuvõte. Vasta eesti keeles!\n\nTekst:\n\nPresident Donald Trumpi sõnul valis ta asepresident Mike Pensi koroonaviiruse vastast võitlust juhtima, sest Indiana kubernerina suutis ta üles ehitada tervishoiusüsteemi, mis on eeskujuks teistele osariikidele. Maik teeb koostööd professionaalidega, arstide ja kõikide teistega, kes selle kallal töötavad. See meeskond on suurepärane. Trumpi administratsioon kavatseb kongressil taotleda vähemalt 2,5 miljardit dollarit hädaabiraha, et viirusega võidelda. Demokraatide arvates peaks see summa aga olema vähemalt kolm korda suurem, räägib USA senati demokraatide juht Jack Sumer. See on selge, et administratsioon on täielikus segaduses, kui räägime koroona viiruse kriisist. President Donald Trump. See on esimene kord, kui mulle on öeldud, et peaksime võtma rohkem raha, tavaliselt peame võtma vähem. Trump rõhutas, et administratsioon on astunud juba mitu olulist sammu, et viirus ohjeldada ja seetõttu on ameeriklaste nakatumisoht endiselt väga madal. Me sulgesime oma piirid lendudele, mis tulid teatud piirkondadest piirkondadest, kus koroonaviirus levis ja levis päris kiiresti. Me tegime seda päris varakult. Lisaks arvas trump, et koroonaviiruse pärast viimastel päevadel langusesse pööranud USA aktsiaturud taastuvad peagi rahvusringhäälingu raadiouudistele. Maria-Ann Rohemäe, Washington.",
"role": "user"
},
{
"content": "Trump määras koroonaviirusega võitlemise juhiks asepresident Pence'i. Seni on USA-s viirus diagnoositud 60 inimesel.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Vaata üle uudislugu ning loo sellele lühike kokkuvõte. Piira vastus ühe või kahe lausega ja vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nValitsus kiitis heaks hindamiskomisjoni otsuse kolme parema töökohta ja see annab aluse preemiate väljamaksmiseks. Võidukavand on pälvinud avalikkuses elavat vastukaja ja kaitseminister Jaak Aaviksoo sõnul töökavandiga jätkub. Üks võidutöö autoritest Rainer Sternfeldt on öelnud, et avalikkuse kriitika neid ei heiduta. Igasugune konstruktiivne kriitika on alati meie arvates teretulnud. See on kavand, mida me ise oleksime püstitanud, kui me ise oleks oma koduaeda näiteks pidanud selle püstama. Ja me leiame, et, et avalikkuse ees on tulnud ka päris häid lisasid sellele ideele ja sellest formuleerib, ma arvan, veel tugevam kavand. Meie esialgne kavatsus oli mitte kasutada ühtegi sõjalist sümbolit. Et me ei ole ühegi rahva vastu ma meistri vabaduse ja me tahtsime ainult rahu. Ja nüüd, kus on tekkinud elav arutelu selle üle oleme ka me kaalunud, et ehk peaks seda asendama siis mõne vabadusristiga, ühega üheksast. Kaitseminister Aaviksoo sõnul tegid valitsuse liikmed täna ka omalt poolt ettepanekuid. Peeti mõistlikuks, et vabadussõja võidusammas oleks võimalikult autentne selles mõttes, et tal oleks kujutatud üks vabadus ristidest ja võib-olla sümboolse tähendusega oleks just teise klassi esimese liigi rist, mida antakse isikliku sõjalise vapruse eest ja mida tegelikult ei ole mitte kellelegi veel kunagi välja antud. Ja selle sümboolne püstitamine või annetamine eesti rahvale oleks võib-olla kõige kõige olulisema sümboolse tähendusega. Igal juhul ma arvan seda mõtet, võiks väga tõsiselt autoritega koos edasi mõelda. Mul on hea meel teatada ka, et autorite kollektiiv on samamoodi väga konstruktiivselt suhtunud sellesse ühiskondlikku debatti, mis on juba alanud ja mis loodetavasti jätkub. Sest kõik head ideed väärivad kaalumist. Puudutagu need siis eesti kaarti, pätsi tsitaati, risti pöörlemist, materjali, treppe, väljakut proportsioone. Kõik need ettepanekud väärivad kindlasti arutelu. Jaak Aaviksoo ei osanud öelda, millal täpselt töödega alustatakse, kuid järgmise aasta sügisel peaks vabadussõja võidusammas valmis olema.",
"role": "user"
},
{
"content": "Valitsus kiitis heaks Vabadussõja võidusamba konkursi tulemused.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Analüüsi uudist ja koosta sellele lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nKuigi uue muuseumihoone ehituse algus on veel kaugel, näitavad rahvusvahelise arhitektuuri konkursi võitnud Dan Dorelli, Liina Kotmeti ja suosi taane projekteerimisplaanid, et planeeritud eelarveraamidesse need ei mahu. Muuseumi direktori Krista Aru sõnul on probleem selles, et arhitektid on pakkunud omapoolses hinnapakkumises mitmeid võimalusi, mida neilt välja kuulutatud riigihanke pakkumine isegi ei küsinud. Nad ei ole lähtunud mitte ainult sellest konkreetsest muuseumihoonest, vaid nende ambitsioon, nad on noored inimesed, nende ambitsioon. Kui nad näevad seda Raadit, siis minu meelest tahavad nad nagu hakata tegelikult kujundama või looma tervet seda Raadi ümbrust. Samuti on arhitektide hinnapakkumises kaasatud mitmeid spetsialiste, näiteks ventilatsiooni, kütte ja valgustuse alal. Samas on Eestis tavaks, et eraldi riigihankega leitakse nii peainsener kui ka eriosade projekteerijad. Arhitektide hinnapakkumine jõudis muuseumi septembri keskel kokku 385-l leheküljel. Tegemist on mahuka tööga, mille läbitöötamiseks on veel aega kaks kuud. Võrreldakse kehtivaid hinnakirju. Tellitud on hoone projekteerimise ja ehitamise ligikaudsed, kalkulatsioonid, samuti ekspluatatsiooni ligikaudu kalkulatsioon. Kuid millistest summadest on siiski jutt? Krista Aru. See hinnaskaala nagu on ju ka riigi poolt enamvähem paigas, räägitakse ikkagi 700-st miljonist ja kui võtta aluseks Arhitektide liidu poolt kehtestatud hoonete raskusastmetest tulenev ruutmeetri hind ja siis me võime saada ka arhitektuurse projekteerimise eeldatava hinna. Ja loomulikult praegu ma püüan ja, ja kasutan võrdluses ka viimastel aastatel Euroopas muuseumide ehitamise hindasid, et kuidagi saada selline võrdlus alus. Aga selles protsessis ka see saabunud hinnapakkumine kõlas siiski ikkagi väga suurelt. Probleemid projekteerimisega lükkavad kogu protsessi seega taas edasi. Krista Aru ütles, et kui arhitektide hinnapakkumine septembri keskel pärale jõudis, lootis ta projekteerimislepinguni jõuda oktoobri esimesel nädalal. Nüüd kulub veel vähemalt kuu sellega töötamiseks. Seejärel algab tööhoone eskiisprojektiga, sealt edasi juba ruumiprogrammi ja eriprojektidega. Nii et tänase seisuga loodab Krista Aru, et projekteerimistööd on valmis 2008. aasta sügiseks ja siis saab alustada ehitustöödega.",
"role": "user"
},
{
"content": "Eesti Rahva Muuseumi projekt on kujunemas tunduvalt kallimaks kui planeeritud.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Loe läbi uudislugu ja tee lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte, mis peegeldab selle põhisisu. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nMTÜ avalikult Rail Baltic ust eestvedajate sõnul olevat puhta õhu maksumust suurendatud tasuvus analüüsis lausa 25 korda. Elba Reil juhid pole seni süüdistustele sisulisi vastuseid andnud ja täna plaaniti Riias neid koos ekspertidega ühe laua taga arutada. Ühisettevõtte juhid polnud aga nõus Eesti mittetulundusühingu sooviga kohtumine salvestada ja nii jäi see ära. MTÜ avalikult rail Baltic ust toetaja Karli Lambot. Meie arvates on Rail Baltic'u tulusid suurendatud põhjendamatult 4,1 miljardi euro ulatuses ja sellest tulenevalt projekt ei ole abikõlblik. Ta ei ole majanduslikult tasuv. Ja kõige halvema riski korral tuleb balti riikidel Rail Baltic'u ehitamiseks saadud toetus Euroopa liidule tagasi maksta. Tasuvusanalüüsi autor Nauris Kljava keeldus oma seisukohta ütlemast ka Eesti rahvusringhäälingule. Mõni aeg hiljem teatasid Reili juhid siiski, et nende meelest vastab tasuvusanalüüs Euroopa põhimõtetele ja metoodikale ning eestlased on mõne vaidlustatava näidu lihtsalt kontekstist välja võtnud. Aktsiaseltsi Erpareil juhatuse liige Kaspars. See on ühe eraettevõtjate grupi koostatud riskianalüüs või midagi taolist, mida meie meelest pole vaja lõputult arutada, märkis. Oleme valmis arutlema, kuid normaalses ärikeskkonnas. Aktsiaseltsi Erbarel nõukogu liige Indrek Orav. Täna on avalikult Rail Baltic ust võtnud sihikule nii-öelda paar-kolm näitajat või faktorit, analüüsis on neid kümneid ja kümneid. Ja selliselt niimoodi eraldi neid kontekstist väljas käsitletuna võivad nad viia valede järeldusteni ja enstan. Young on seisukohal, mida on ka ühisettevõte, vastanud, et analüüs on läbi viidud just selliselt, nagu tänane Euroopa Liidu metoodika ette näeb. Ehk et ei tohi teha liiga optimistlikke tulevikuprognoosi. Ei, ei tohi nii-öelda luua eeldusi liiga liiga keeretempolise, uute tehnoloogiate juurutamise osas nii-öelda. Orava sõnul näitas tänane päev ka erinevusi Eesti ja Läti ärikultuuris. Eestlased on avalikustamisega rohkem harjunud, Lätis aga eelistatakse ärikohtumisi pidada suletud uste taga.",
"role": "user"
},
{
"content": "Riias toimuma pidanud arutelu Rail Balticu tasuvusanalüüsi võimalike vigade üle jäi ära, sest AS RB Rail juhid ja eksperdid polnud nõus kohtumise salvestamisega.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Uurides uudislugu, loo sellele ühe või kahe lausega lühikokkuvõte. Vasta eesti keeles!\n\nTekst:\n\nTöölepinguseaduse puhul võib ütelda küll seda, et ega keegi ei vaidlusta, et töölepinguseadus vajab moderniseerimist ja ajakohastamist, see sai ka kokku lepitud juba valitsuskoalitsiooni läbirääkimistel. Iseasi on see, et millises vormis see toimub, selge, et me oleme eeldanud. Sotsiaaldemokraadid on eeldanud, et sellele eelneb arutelu, millesse on kaasatud peale siis poliitikutega veel nii tööandjate kui töövõtjate esindajad ja see, et üks seaduseelnõu just sellise meediatrikina tuli orbiiti, et see ei rahulda meid mitte kuidagi. Alati on ikkagi olnud taoliste oluliste seaduste puhul, mis väga paljusid inimesi puudutab eelnenud kabineti arutelu, nii et selles suhtes on see, see eelnõu tänasel juhul väga toores sotsiaalsete partneritega läbi arutamata ja väärib väga tõsist läbitöötamist. Mis on selle põhipuudused? Põhipuudused ongi nüüd need, et, et selline analüüs, sotsiaalne analüüs, mis siis Eestis toimub pärast seda, kui need pakutud ettepanekud on läbi viidud, mis siis, mis siis toimuma hakkab. Saades aru vajadusest moderniseerida seadust, ei saa me ometigi ju Eestis ehitada sellist keskaegse lähedast suhtumist tööandjate ja töövõtjate vahel, olgu siis konkreetsed tingimused, kuidas ja millisel tingimusel toimuvad koondamised, millised on koondamistasud, kuidas selles kontekstis töötukassa peab töötama, kõik see teema, kõik see, mis puudutab võimalikku tööandja suva töötajaga kokku lepitud palkade muutmisel, nii et need ei ole niisama, et kabinetivaikuses tehakse üks idee valmis ja nii see sünnibki. Igal juhul on selle seaduse algus olnud ebakorrektne ja mis halvasti, see uuesti. Kas rahandusministeeriumil on ka välja pakkuda mõni ettepanek, mis asja parandab? Väga selge üks ettepanek, millest ma olen siin rääkinud, et kõik see seaduseelnõu tuleb punkt-punktihaaval läbi arutada erinevate osapooltega, nii tööandjate kui töövõtjatega ja siin tuleb leida mõistlikud kompromissid.",
"role": "user"
},
{
"content": "Rahandusminister Ivari Padar jättis töölepinguseaduse eelnõu kooskõlastamata.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita selle kohta üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nPikalt haridussüsteemis töötanud praegune Tartu Jaan Poska gümnaasiumi direktor Helmer Jõgi nimetab nelja põhilist vaala, millele Eesti hariduse edu tugineb. Esiteks Eesti kooli suur autonoomia ehk nii õpetaja kui ka direktorivabadus ise otsustada, kuidas ja mismoodi erinevaid ressursse kasutada. Jõgi jätkab. Õpetajalt ei nõua ega ei küsi keegi, mis meetodeid ta tunnis rakendab, ta otsustab seda ise. Ka aine läbi võtmisel on tal küllaltki suur vabadus. Teise tugevusena kiidab jõgi Eesti koolivõrgu detsentraliseeritust ja põhimõtet, et tugev kodulähedane põhikool peab säilima tugeva, kvaliteetse ja kättesaadavana. Aga samas võib siin ka kriitiliselt öelda, et see detsentralseeritus on täna meid viinud sellele, et meil on Euroopas üks väiksemaid suhtarve õpilaste arvu õpetaja kohta, meil on kusagil kaheksa-üheksa vahel päris kallis koolivõrk Eesti rahvale üleval pidada. Nii et ka see, et meil on, ütleme statistiliselt keskmiselt ühe õpetaja kohta suht vähe õpilasi, on ka võib-olla üks edu võti minu meelest. Samuti on Eesti kool ja haridusvõrk Jõgi arvates uuendusmeelne olgu selleks siis näiteks kaasaegsete õppimismeetodite rakendamine, värskem vaade haridusele tervikuna või ka mitmekülgse valikainete ja huvihariduse pakkumine. Mina olen alati arvanud, et kooli muutumise kiirus on otseselt seotud õpetajate õppimise kiirusega mitte kokku lugeda neid tunde, kui palju õpetaja on kursusel käinud seal ja seal ennast koolitanud vaid ikkagi, kuidas neid asju koolides, mida on kusagil kuuldud, nähtud ja õpitud, kuidas koolides püütakse rakendada? Viimase tugevusena nimetab jõgi aga Eesti väiksust, mis loob ka koolivõrgule võimaluse olla paindlikum ja minna uuendustega kergemini kaasa. Tulevikku vaadates selleks, et Eesti hariduse tase muutuks ajas veelgi paremaks, tuleks aga jõgi sõnul viisakalt ära vaielda haridusega seotud muudatused ja rohkem usaldada nii õpetajat kui ka õppijat.",
"role": "user"
},
{
"content": "Eesti tõusis PISA tulemustega arenenud riikide tippu. OECD õpitulemuste uuringu kohaselt ületavad Eesti õpilased oma funktsionaalse lugemisoskuse ja loodusteadusliku kirjaoskusega teisi Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooni kuuluvate riikide eakaaslasi piisavalt palju, et kergitada Eesti koondtabeli tippu.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Uurides uudislugu, loo sellele ühe või kahe lausega lühikokkuvõte. Vasta eesti keeles!\n\nTekst:\n\nNäitus toob üle pika aja avalikkuse ette mõne päeva pärast 90 seitsmendat sünniaastapäeva tähistava kunstniku tuntud ja vähem tuntud portree ja maastikumaalid. Eesti üks hinnatumaid portretiste Luuli Kokamägi maalis väga palju just oma pereliikmeid, kõneleb näituse kuraator Mai Leevin. Me teame, maailmakunstiklassikutel rembrandid ja Romensitel on ka väga palju portreid just oma pereliikmetest ja kindlasti see annab mingisuguse sooja tooni nendele portreedele niisuguse emotsionaalse kõla. Aga mulle tundub, et kui nüüd laotada laiali Eesti sõjajärgne portreekunst, siis on Luulik kokamäel selles väga oluline koht. Teine suund luulik kokamäe loomingus oli maastikumaal. Mailevin ütleb, et Kokamägi ei rajanud oma töid välisele efektile, vaid sisukusele. Need on niisugused tüüpilised Eesti motiivid lihtsad, aga nad on väga nii varjundirikkalt maalitud. Noh, selles kajastub nii impressionistliku maali kogemus ja natuke ka kaudselt abstraktse maali kogemust. Luulik Kokamäe muusade hulka kuulusid nii tema abikaasa Imbi lind kui ka tütar Epp Maria Kokamägi. Mul on veel toredalt meeles see, et üks töö, mille pealkiri on lihtsalt epp et ega seal ees istuda, on päris tüütu, mul tuli uni peale ja ma hakkasin haigutama ja nihelema ja siis tookord olid niisugused esimesed kassett magnetofonid, siis ma tõin sellise raadio ülevalt, me elasime kuuendal korrusel, aga ateljee oli neljandal. Ja siis ma panin mängima muusika ja see hoidis mind siis niimoodi virgenast. Isa ikka ütles jälle, selg sirgu ja vaata ikka otse ja tema maalis täiesti naturaalidid tundide viisi tal ees istuma. Nii et, aga see oli väga mõnus muusika saatel, et et Rod Stewart on mul meeles Rod Stewart'i Ove Trabl Waters oli mu lemmik siis ja selle taustal on maalitud siis suur maal Epp. Näitus jääb avatuks 28. aprillini.",
"role": "user"
},
{
"content": "Vilde muuseumis avatakse Eesti ühe hinnatuma portretisti Luulik Kokamäe näitus \"Rauge õhtu\".",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Loe läbi uudis ja anna sellele lühike kokkuvõte ühe või kahe lausega. Vastus peab olema ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nEuroopa Liidu välisministrid on täna Brüsselis koos, et arutada sanktsioone Venemaa vastu, mis on uue välisministri seisukoht selles suhtes. Vaadates seda, kuidas Venemaa käitub, siis loomulikult ei saa olla kõne all see, et me sanktsioone leevendama hakkama. Eesti peab samamoodi mõistlikuks ja vajalikuks väga tähelepanelikult jälgida lähiaja muutuseid eelkõige siis Ukrainas ja vajadusel siis ka sanktsioone üle vaadata. Tähtajad jõuavad esimeste sanktsioonide puhul kätte märtsis, aga lisaks tähtaegadele kindlasti on oluline väga tõsiselt arutada ka võimalikke täiendavaid sanktsioone või sanktsioonide laiendamist. Kui kaua me veel helistame Indiasse, et millal meie laevakaitsjad koju saavad? Me omalt poolt tõepoolest avaldame nii palju survet Kui võimalik on ja peame seda igal juhul väga tähtsaks, et mehed, kes Indias kohtuotsust ootavad, saaks võimalikult kiiresti Eestisse tagasi. Me ei oska prognoosida seda, kui pikk saab olema veel India kohtuprotsess, aga täna ei ole enam ka ühtegi põhjust, miks vahepealsel ajal mehed peaksid Indias kogu seda protsessi läbi tegema või ootama Indias, et oleks võimalik neil tulla ka vahepeal koju ja, ja me igal juhul teeme kõik, et see võimalik oleks. Mida te teete teistmoodi, kui tegi Urmas Paet Urmas Paet oli Eestile väga hea välisminister ja mina omalt poolt kindlasti tahan olla võimalikult aktiivne ja neid kahepoolseid suhteid ja sidemeid, mis meil on väga head, kindlasti edasi hoida ja tõepoolest teha kõik, et Eesti oleks nii kahepoolsetes suhetes kui kindlasti Euroopa liidus NATO-s usaldusväärne, nähtav ja aktiivne partner. Uus keskkonnaminister Mati Raidma tahab kasutada oma päästeala töökogemusi keskkonnakatastroofide tagajärgede likvideerimisel. Esimene töö on kindlasti jätkata kõiki neid protsesse, mis on alustatud keskkonnaministeeriumis, tagada selles mõttes stabiilne arengukeskkond, osa ideid on realiseerunud, osad kindlasti veel veel üleval ja need tuleb lõpuni viia. Kui nüüd võtta iseenda panus, siis ma sooviksin teha väikse inventuuri Eesti võimekuses reageerida kõikvõimalikele keskkonnaõnnetustele looduskatastroofidele, sest ühest küljest keskkonnaministeerium omab siin suurt rolli, aga, aga see valdkond lihtsalt vajab kõigi ministeeriumite tihedat koostööd, et kuhu me jõudnud oleme. Võib-olla saan ka oma praktika pealt sellesse valdkonda lisaväärtust tuua, päästja hing? Just nii. Ja kui minna kaugele ajalukku tagasi 90.-te alguses, kui me hakkasime looma süsteemi, siis nõukogude ajast ei tulnud meil midagi kaasa, kui me rääkisime keskkonnareostuste tõrjevõimest ja, ja päästeametis me seda looma hakkasime, nii et selles osas on teatud kogemus ka olemas.",
"role": "user"
},
{
"content": "President kirjutas alla otsusele nimetada välisministriks Keit Pentus-Rosimannus ja keskkonnaministriks Mati Raidma. Mall Mälberg usutles mõlemat uut ministrit kohe pärast tseremooniat.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Süvene antud uudisesse ja tee selle kohta lühikokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult ühe või kahe lausega!\n\nTekst:\n\nEesti maaülikooli veterinaarse peo ja populatsioonimeditsiini professor Arvo Viltrop ütleb, et lisaks Poola ja Leedu kolmele suurele koduseafarmile on sigade aafrika katk sel aastal jõudnud Euroopas ka sadadesse väiksematesse farmidesse. Lisaks on katk laienenud Aasiasse, näiteks Okeaania saartele. Me ei peaks nii palju muret tundma nende Leedu ja Poola juhtumite pärast, sest need toimusid ikkagi seal, kus katk on endiselt levimas. Mõtleme paneb meid just olukord Lõuna-Euroopas ja see puhang, mis tekkis Kreekas, nii et Kreekas oli tänavu aasta algul üks puhang kodusõja farmis, mis oli 50 kilomeetrit Bulgaaria piirist aga katku tegelikust levialast Bulgaarias oli ta ikkagi sadade kilomeetrite kaugusel, nii et sellise pika vahemaa taha levik on endiselt võimalik. Seega on katk Euroopas ja Aasias jätkuvalt levimas ning Eestis ei tohi valvsust kaotada. Veterinaar ja toiduameti loomatervise ja heaolu osakonna juhataja Hele- Mai Sammeli sõnul tähendab see, et endiselt tuleb seapidajatel täita bioturvalisuse meetmeid. Näiteks sigalasse minnes tuleb vahetada riideid. Kodusigade väljas pidamine on keelatud ja loomade liikumine kasvõi piiriüleselt tuleb täpselt dokumenteerida. Meie puhul on suureks ohuks ikkagi see, et toimubki metsades metssigade populatsiooni taasnakatumine suures mahus ja siis sealt ka levik kodusigadele. Viltropi sõnul on Maarjamaal sel aastal registreeriud paritud alla 20 metsja, kes on antikeha kandjaks ehk on viirusega millalgi kokku puutunud, aga katku praegu ei põe. Kuuel metsal on tuvastatud ka positiivne viiruseproov. Seega on seis Viltropi hinnangul Eestis praegu päris hea. Euroopa tasemel me täna räägime Eesti jaoks väljumisstrateegia väljatöötamisest tahaksime jõuda nüüd tõesti mingisuguse etapis sellesse faasi, kus me saame, hakkab ta juba Euroopa Liidu riike siis ka ametlikult katku vabaks tunnistama, et Eesti ja Belgia oleks nagu esimeses järjekorras, kes sellist väljumisstrateegiat vajaksid, aga, aga muidugi jah, seda ütleme väljumisstrateegia mõttes olukord naabrite hulgas kindlasti mõjutab seda sellega. Praegu siis teadlaste rühm asub tegelema. Esimesest sigade Aafrika katku leiust Eesti seafarmis on möödas üle nelja aasta. Viirus levis aastatel 2015 kuni 2017 kokku 27-sse farmi, millest audi tõttu suri või hukati ligi 46000 siga. Kokku on Eestis viie aasta jooksul kulutatud katkutõrjele 10 miljonit eurot.",
"role": "user"
},
{
"content": "Sel aastal on Euroopa Liidu liikmesriikides, Poolas ja Leedus, tuvastatud kolm suurt Sigade Aafrika katku puhangut suurtes koduseafarmides. Katku tulemusena on nendes farmides hukkunud või hukatud üle 40 000 kodusea. Kuigi Eestis tuvastati SAKi (Sigade Aafrika katk) taudikolle kodusigadel viimati kaks aastat tagasi, ei tähenda see ekspertide hinnangul, et Eesti mets- ja kodusead uue katkuhoo eest kaitstud on.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Analüüsi uudislugu ning kirjuta sellele üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta üksnes eesti keeles!\n\nTekst:\n\nTäna kolm-neli tundi jah, võibolla rohkemgi, istus koos siis peaministri initsiatiivil kokku kutsutud kriisi juhtimisnõukogu ja teema oli siis üks, kuidas kehtestada karmimaid piiranguid siis selleks, et seda viiruse levikut ohjeldada. Koalitsiooninõukogu oli eile seda meelt, et piirangud peaks olema karmimad. Midagi tuleks ette võtta, et see levik nii laialdane ei oleks nagu praegu. Ja sellest siis ka tänane kriisijuhtimisnõukogu koosolek, kuid praeguseks valitsuse istungile ei ole sealt konkreetseid ettepanekuid veel laekunud ja minu info ütleb, et tõenäoliselt arutatakse asja edasi neljapäeval. Erimeelsused on üsna suured ja arutatakse kui detailseks või kui karmiks, siis nende piirangutega minna. Mille üle üldse vaidlused käivad, vaidlused käivad selle üle, kas kuulutada riigis välja eriolukord või mitte. See eriolukord pole Lätis mitte ainult niisugune sõnakõlks, vaid see annab siis valitsusele täiendavad võimalused kiiremini ja ka sõltumata parlamendist langetada otsuseid nende piirangute kohta. No kui me vaatame numbreid, siis Lätis kogu elanikkonnast on praeguseks vaktsineeritud umbes pool. Ja need on siis need, kes on saanud vähemalt ühe süsti ja täielikult on siis vaktsineerimiskuur lõppenud 46-l protsendil kogu elanikkonnast. Erinevalt Eestist on Lätis praegu vaktsineerimistempo pisut tõusnud ja seda tänu sellele, et Janseni vaktsiini on rohkem saada. Inimestele meeldib lihtsalt see ühe süstiga kuul, et saab nagu kiiremini vaktsineerimise tehtud ja tänu sellele on nüüd vaktsineerimise tempoga pisut kasvanud, aga loomulikult sellest ei piisa. No mis Lätist tuleb, 11.-st oktoobrist on siis karmimad piirangud nendele, kes ei ole vaktsineeritud. Esimesest novembrist on juba kokku lepitud, et vähemalt kolmes eluvaldkonnas ei saa töötada, kui ei ole vaktsineeritud ja nagu ütles peaminister Kriseni Karin, tuleb neid valdkondi veel juurde. Tegelikult on ka paljude suurettevõtjate soov see, et, et neid piiranguid oleks võimalik teha ettevõtetel endil, sest kui ettevõtetel on ikkagi vaja ekspordiks kaup ära saata, siis on vaja ka inimesi, kes need siis ikkagi valmis teevad ja, ja ära pakendavad, nii et see on praegu tõsine probleem ka ettevõtete puhul. Ja mis puudutab vaktsineerimist veel, siis Läti on nüüd alanud, alustanud siis ka 65 pluss vanuse inimeste täiendavat vaktsineerimist, siis kolmanda doosiga. Siin on muidugi eelisjärjekorras immuunpuudulikkusega inimesed ja ka meditsiinitöötajad. Neljapäeval tõenäoliselt siis jah, saame teada, mis täpsemalt tuleb, aga kaks konkreetset soovitust on praeguseks juba antud. Kel võimalik, minge ära kodutööle ja maske, kandke kõik igal pool avalikes kohtades, sõltumata sellest, kas olete vaktsineeritud või mitte.",
"role": "user"
},
{
"content": "Ragnar Kond teeb ülevaate Läti koroonapiirangute arutelust, otsuseid hakatakse tegema neljapäeval, 7. oktoobril.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Loe läbi uudis ja anna sellele lühike kokkuvõte ühe või kahe lausega. Vastus peab olema ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nAnaloogsed volitusnormid, nagu meie oleme praegu seda andmas omavalitsusele kehtestanud Prantsusmaa ja Rootsi. Ja siin on ühelt poolt tegemist meie liitlaste usaldamisega ja teiselt poolt ka solidaarsusega. Kuna meil tuleb julgeolekualast ja kaitsealast koostööd teha just nende riikidega, kes on USA ja Euroopa Liidu liikmed siis võib teatud tehnoloogiate kasutamine pärssida meie liitlassuhete toimimist ja nimelt, kui teatud tehnoloogiate kasutamine võimaldab näiteks liitlaste ja ka meie enda vägede liikumist väga lihtsalt positsioneerida tõenäoliselt ka pealt kuulatud ja tõenäoliselt andmeid tagauste kaudu välja viia, siis see kindlasti ei ole meie huvides.",
"role": "user"
},
{
"content": "Riigikogus läbis esimese lugemise elektroonilise side seaduse muutmise eelnõu, mis võimaldab valitsusel kehtestada sidevõrkudes kasutatava tehnoloogia kooskõlastamise nõude ja korra, et tagada seeläbi sidevõrkude kõrge turvalisuse tase. Eelnõu esitanud riigikaitsekomisjon mainis seletuskirjas, et võrkude kvaliteedi kindlustamiseks, küberrünnete mõju minimeerimiseks ning poliitiliste manipulatsioonide vältimiseks tuleb tagada, et sidevõrkude rajamine ning nende vahendusel sideteenuste osutamine toimuks turvalise tehnoloogia abil ning usaldusväärse partneri poolt.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Vaata üle uudislugu ning loo sellele lühike kokkuvõte. Piira vastus ühe või kahe lausega ja vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nTõepoolest sellistel tunnustel on kriminaalmenetlus alustatud ja prokuratuuri juhtimisel ning kes kriminaalpolitsei poolt siis uurimine käib. Kurjategijad esitasid nõude 15-le miljonile eurole. Selle tegevuse lõpp toimus riigikontrolli valvsa pilgu all ning kellelegi selle kuriteoga vahetult kahju ei tekitatud, kellegi elu ja tervis ei olnud ohtu seatud. Küll aga viidi olukord nii kaugele, et nad esitasidki lunaraha nõude ning peale seda peeti keskkriminaalpolitsei poolt kinni. Tegemist oli kahe noore isikuga kahe 21 aastase noore mehega Ardo ja Viljariga, kes on varem kriminaalkorras karistamata ega ole ka varem kunagi sattunud politsei huviorbiiti. Asjas kriminaalmenetlus alles käib ja kõiki üksikasju ei saa avaldada kuid tegelikkuses ei olnud kannatanult vabadust võetud. Küll aga poiste arusaama kohaselt oli teie poolt nimetatud isikul vabadus võetud, et nendel oli kindel arusaam, et, et, et nende tellimus on ellu viidud, nimelt nad tellisid sellise vabaduse võtmise ja see viltu minemine tähendas seda, et kriminaalmenetluses menetlejatel jällegi väga vedas ja hoiti ära väga raske kuriteo rasked tagajärjed. Kuidas sellele asjale jälile jõuti? Jälile jõuti sellele sellega, et keskkriminaalpolitseisse detsembri. Paigas laekus informatsioon, et sellist kuritegu planeeritakse ning edasiste toimingute tulemusena õnnestus meil ka see kuritegu jaanuari alguseks avastada ning siis käesolevaks hetkeks on ka isikud vahi all.",
"role": "user"
},
{
"content": "Politsei pidas kinni mehed, kes plaanisid Armin Karu tütre röövimist.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Loe läbi uudislugu ja tee lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte, mis peegeldab selle põhisisu. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nNii nagu Harju ja Ida-Virumaal, kehtib ka Tartus tänasest kuni esialgse info järgi 10. jaanuarini huvitegevusele sportimisele ja treenimisele teatavad piirangud, sest koroonaviirusesse haigestumine Tartus kasvab, ütleb linnapea Urmas Klaas. Me näeme täna linnas on olukord selline, et meil kasvab haigestumus 10 kuni 19 aasta vanuste laste hulgas ja kolmekümnendates neljakümnendates aastates inimeste hulgas ehk siis needsamad huvihariduse osalejad ja tõenäoliselt nende vanemad. Seepärast ongi alates tänasest Tartu linna haldusterritooriumi siseruumides toimuv huvitegevus ja huviharidus lubatud ainult siis, kui grupis olevate inimeste arv ei ületa kümmet inimest ning tagada tuleb, et erinevad rühmad omavahel kokku ei puutu. Samuti kui inimene on vanem kui 12 aastane, tuleb tegevustest osalejatel kanda siseruumides maski, kui see pole tegevuse iseloomu tõttu võimatu või tervislikel põhjustel vastunäidustatud. Erandid on professionaalsetele ja poolprofessionaalsetele treenijatele kas või missugune on haigestumise piir, kui Tartu linnas reeglid viiruse leviku takistamiseks veelgi karmistatakse, seda otsustatakse klaasi sõnul koostöös terviseameti ja teadusnõukojaga. Praeguse seisuga on aga näiteks enamus linnakoole vähemal või rohkemal määral juba distantsõppele suunatud. Jällegi need otsused on koolide põhised, et kus on vaja rohkem klasse saata distantsõppele, kus on vähem tarvis saata. Väga hoolega me seda jälgime ja, ja soov on, et see kontaktõpe ikkagi saaks jätkuda, see on väga oluline. Ja tähtis ongi see, et kui me oleme koolides ka rangelt järginud, et õpilased ei seguneks, et lapsed oleksid klasside raames et nad ei saaks kokku fuajeedes oleks hajuta tagatud, siis me näeme, et huviharidus on need riskid jätkuvalt üleval ja sellepärast on ka need otsused tehtud. Samuti otsustati Klaasi sõnul, et linn annab toimetulekutoetust saavatele peredele ka korduvkasutatavad kaitsemaskid, mille valmistanud kohalik ettevõte Riik tõepoolest on sisse seadnud maski kandmise kohustuse ja öelnud ka seda, et tal on kavas välja töötada ja rakendada maskide jagamine vastav meede inimestele, kes saavad toimetulekutoetust, aga see võtab aega. Aga haigus on siin kohal. Mainitud sihtgrupp peaks linna poolt maskid kätte saama detsembrikuu alguses. Lisaks avatakse sel nädalal lauluväljaku juures lisa Covid 19 testimise telk, et testile pääsemise järjekorda natukenegi lühendada.",
"role": "user"
},
{
"content": "Koroonaviiruse leviku piiramiseks kehtivad tänasest Tartus piirangud nii huvitegevusele kui ka treenimisele ja sportimisele.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Süvene antud uudisesse ja tee selle kohta lühikokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult ühe või kahe lausega!\n\nTekst:\n\nAjalehtede trükiarv on aastatega järjest kahanev ning digitellimused portaalides aina kasvavad. Äripäeva direktor Igor rötov toob välja, et meedia liit on teinud uuringu, milliseid meediakanaleid inimesed kasutavad uudistega kursis olemiseks. Sealt selgub, et uudiseid tarbitakse kõige vähem trükimeediast. Võib üks nagu näitaja, et, et meedialiit on praegu siis riigiga näiteks kokku leppinud kojukande doteerimise osas, et seal on läbi käinud number nagu viis aastat, et see viie viie aasta puhul arvestatakse, et see noh, transformatsioon tehakse ära ja siis vähemalt uudismeedia seisukohast paber enam ei ole määrava tähtsusega, sest valdav osa elanikkonnast tellib, loeb ja maksab uudiste eest internetis. Kuigi paberlehe tiraaž on kahanev, ei näe õhtulehe peatoimetaja Martin paberlehtede kadumist ja selle trükkimise lõpetamine ei oleks mõttekas. Ohus võibki aga olla just koju kanne. Tõenäoliselt ongi, eks ju, niimoodi, et noh, et Eestis mingil hetkel kaob ära üks kandepäev, mis tähendab, et sellel päeval üldse posti laiali ei veeta, noh siis võibolla kaob ära, ma ei tea, teine kandepäev ja noh, mingil hetkel nädala päevalehes muutub leht nädalaleheks ja siis sellest veel hiljem, eks ju, võime rääkida üldse paberlehe kadumisest, aga no me ei räägi siin mingist aastasest perspektiivist, me räägime siin ikka väga-väga pikast ajavaatlusel. Ütleb, et paberlehtede kadu tema lähiajal ei näe. Viis või 10 aastat paberlehe eluaeg on tema hinnangul liialdatud. Pigem võib paberlehe väärtus ajas tõusta. Ka Postimehe peatoimetaja Priit Hõbemägi ei näe niipea paber ehted kadumist. Samas on tiraažilangus märkimisväärne nii Eestis kui mujal riikides. Ajalehtede tiraažid vähenevad järjepidevalt ja noh, vähenevad sellises tempos, et aastas kaotatakse, ütleme seitse ja pool protsenti tiraažist võib tänapäeval lehtedel kaduma minna küll. Hõbemägi toob välja, et paberlehe plussiks on, et see võimaldab tuua esile tähtsaid uudiseid, kui veebis on see keerulisem. Lehe lugeja saab kätte kõige olulisema. Ta leiab, et paberleht võib tulevikus olla aga hoopis muu otstarbega kui praegu. Paberile trükitud ajaleht näiteks võib-olla siis selleks ajaks muutunud selliseks väga imeliselt kujundatud väga heal paberil, väga sügavate analüüside ja, ja taustadega selliseks väljaandeks, mis ei ole mitte nii-öelda selline igapäevane info, aga ta on midagi, mida sa siis vaatad ja saad selle seda lugedes mõtiskleda maailma üle ja saada nii-öelda sügavamat aimu sellest, kuidas meie maailm toimub. Kuigi toimetused töötavad selle kallal, et inimesed teeksid väljaannete digitellimused, nad paberlehega lõpetada ei soovi, sest sellel on oma lugejaskond. Hõbeme hinnangul on maakonna lehtede eluaeg ka pikem kui üleriigilistel lehtedel, sest maal elavad inimesed hindavad paberlehte rohkem.",
"role": "user"
},
{
"content": "Kuigi paberlehtede tiraaž kahaneb igal aastal, ei plaani Eesti väljaannete peatoimetajad veel ajalehe trükkimist lõpetada.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Vaata antud uudislugu ja koosta üks või kaks lauset, mis võtavad kokku selle sisu. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nValitsus eraldab järgmisel aastal lisaraha palga tõstmiseks päästjatel, politseinikel, õpetajatel, kultuuritöötajatel ja sotsiaaltöötajatel. Palga tõstmiseks on palgafondis ette nähtud viis protsenti. See, kui palju palk reaalselt tõuseb, sõltub aruteludest ministeeriumide sees. Näiteks päästjatel tõuseb miinimumpalk tõenäoliselt rohkemgi kui viis protsenti. Tervise ja tööminister Tanel Kiik ütles, et järgmisel kahel aastal tõusevad märgatavalt ka pensionid. Üksinda elava pensionäri toetus tõuseb järgmisel aastal näiteks 115-lt eurolt 200 euroni aastas. See on kõige haavatavam sihtrühm eakate hulgas suurusjärgus 80000 inimest, kes täna on just nimelt suuremas sellises vaesusriskis tulenevalt üksi elamisest üksi toimetulekust võib öelda, et me vaatame tegelikult mitme sammuga eakate heaolu. 2022 pluss 2023 tõuseb läbi kahe indekseerimise ja erakordse pensionitõusu keskmine vanaduspension enam kui 100 euro võrra. Ülejärgmisel aastal muutub vanaduspension maksuvabaks, teadusrahastus püsib ühe protsendi tasemel. Raha sai juurde ka kaitsevaldkond. Eesti riigikaitsekulutused moodustavad järgmine aasta 2,31 protsenti sisemajanduse kogutoodangust. Valitsus suunas rohkem raha ka vaimse tervise jaoks. Ühtlasi jäetakse ära järgmisesse kevadesse planeeritud elektri ja kütuseaktsiisitõus. Riigihalduse ministri Jaak Aabi sõnul jätkab riik eri planeeringutega. Suure väina püsiühendus kindlasti selle eriplaneering jätkub ja tõenäoliselt me saame algatada ka Tallinna ringraudtee eriplaneeringu, kus siis oma Harjumaa omavalitsusliit ja Tallinn on nõus ka rahaliselt panustama. Rahandusminister Keit Pentus-Rosimannus sõnas, et Eesti riigieelarve puudujääk väheneb järgmisel aastal nii palju, et see mahub taas Euroopa Liidu niinimetatud Maastrichti kriteeriumides seatud raami. See tähendab, et puudujääk on alla kolme protsendi sisemajanduse kogutoodangust. Eelarve tõepoolest parandab oluliselt riigi rahalist vormi. Me vähendame puudujääki järgmisel aastal struktuurselt rohkem kui 400 miljoni euro võrra. Nii et nõudlik ja vastutustundlik rahanduspoliitika tõesti ei ole selle valitsuse jaoks mitte kuidagi lihtsalt loosung, aga aga siduv lubadus. Rahandusminister ütles, et riigi võlakoormus püsib umbes 20 protsendi piires. Tõenäoliselt jääb see järgmisel aastal pisut alla 6,5 miljardi euro.",
"role": "user"
},
{
"content": "Reformierakond ja Keskerakond leppisid kokku järgmise aasta riigieelarves. Hinnatõusuga toime tulemiseks tõstab valitsus palka prioriteetsetel ametikohtadel. Raha saavad juurde ka pensionärid.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Süvene antud uudisesse ja tee selle kohta lühikokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult ühe või kahe lausega!\n\nTekst:\n\nBrexiti läbirääkimistel on käes otsustavad hetked, see on tõdemus, mida Suurbritannia Euroopa Liidust lahkumise puhul on räägitud juba aastaid ja eriti palju viimastel kuudel koguni nii palju, et see on Brüsselis juba teataval määral irooniliseks naljakas saanud. Ent nüüd on aga tõesti ees otsustav kuu või paar Suurbritannia välisminister Tominik Raab ütles juba pühapäeval, et käesolev nädal on läbirääkimiste seisukohalt viimane võimalus. Kui nüüd kokkulepet ei tule, siis on päris kindel, et enne aasta lõppu ei jõua Briti ja Euroopa parlament seda enam ära ratifitseerida. Sellega kaasneks märkimisväärne majanduslik kahju mõlemal pool, kui kõige tugevamalt pihta saavad riigid loodavad, et Euroopa komisjon käivitab leppeta Brexiti mehhanismi. Õige pea. Euroopa komisjon pole veel täpselt välja öelnud, mida ette võetakse, kui lepingut ei tule, kuid nende meetmete mõju on majanduskahju vähendada või ka riikide vahel ühiselt jaotada, et Suurbritannia kõige tihedamaid kaubandussuhteid omavad riigid liiga suurt lööki ei saaks. Samas eksisteerib ka kaks alternatiivset stsenaariumi, mis eest erendavat kuristiku kaugemale tõukaksid. Mõlemal juhul jätkataks läbirääkimistega ka siis, kui leppeni sel nädalal jõuta. Esimene neist oleks nii-öelda ajutine leping, mis tagaks sujuva kaubavahetuse senikaua, kuni läbirääkimised kestavad. Nelja viimase aasta sündmusi vaadates poleks selles midagi ebatavalist. Teise variandi kohaselt jõutakse kokkuleppele selle aasta sees, kuid nii, et leppeid enam ratifitseerida ei jõutaks, siis võiks kõne alla tulla lepingute nii-öelda ette ulatuv mõju ehk seni, kuni lepinguid kinnitatakse, käituvad mõlemad osapooled heast tahtest, nii nagu on juba kokku lepitud. Kahe poole vahel on endiselt erimeelsused kolmes teemas. Esiteks kalandus, kus Euroopa Liidu riigid püüavad praegu rohkem kala Briti vetes kui vastupidi. Teine küsimus on riigiabi ja ühtsed reeglid. Siin seisab Euroopa liit vankumatult selle eest et tulevikus poleks ühendkuningriigil võimalust näiteks igal aastal British Airways'ile riigiabi anda. Et teised lennufirmad turult välja süüa. Kolmanda teemana vaielda se endiselt tulevikuvaidluste üle ehk kus kohtus peaks tulevikus lepingurikkumisi selgeks rääkima. Nende kolme asja üle on vaieldud juba kuid ning on raske uskuda, et tõesti just nende küsimuste lahendamine on võimatu. Pigem ootavad mõlemad pooled viimase hetkeni, et siis kiire lõppmäng teha. Mida sellest võita on, näitab juba aeg. Joosep Värk, Brüssel.",
"role": "user"
},
{
"content": "Brexiti läbirääkimised on jõudnud otsustavasse faasi. Kui sel nädalal kokkulepet ei sõlmita, siis tuleb osapooltel hakata valmistuma leppeta Brexitiks.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Analüüsi uudislugu ning kirjuta sellele üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta üksnes eesti keeles!\n\nTekst:\n\nPärnumaa kutsehariduskeskuses on koostamisel oskustöötajaid ettevalmistav õppekava turismisektorile. See peaks aitama leevendada teenindajate puudust ja andma võimaluse kutset omandada kas kolmandatest riikidest, tulnutel või Ida-Virumaalt pärit inimestel, kes ei saa eesti keeles teenindamisega hakkama. Pärnumaa kutsehariduskeskuse direktor Riina Müürsepp. Selle lahenduse otsimist me alustasime, siis koostöös Tartu Ülikooli Pärnu Kolledžiga algatajaks olid ikkagi ka kohalikud tööandjad. Tänu Pärnu Kolledži sidemetele oleme saanud eeskuju võtta Šveitsis toimivast hotellikooli mudelist ja proovinud nüüd kokku panna siis sellist kolmeaastast ühisõppekava, kus õppida oleks võimalik aastate kaupa ja õppija ise saab nagu otsustada, et millise tasemega ta piirdub. Esimene õppeaasta turismiettevõtja teenindaja erialal oleks neljanda taseme õpe ainult kutsehariduskeskuses ja ühe aasta järel saaks ta juba kutsekvalifikatsiooni siis aktiivse, intensiivse keeleõppega. Teisel aastal saab ta õppida viiendat taset, mis tehakse kahe kooli peale kokku nii kolledž kui meie ja kolmandal aastal oleks tal võimalik õppida siis ainult ülikooli tasemel ehk kuuendal tasemel. Selline see plaan praegu on, et innustada neid, kes tulevad teise õppekeele baasil õppima eriala ja tegelikult nendest paljud täna juba ka nendes ettevõtetes töötavad. Riina Müürsepp ütleb, et vene keeles neid siiski õpetama ei hakata. Me hakkame neid õpetama ikkagi eesti keeles ja osaliselt inglise keeles ja see ongi selle õppekava üks eripära, et nendel on hästi intensiivne kahekuuline eesti keele õpe sinna õppekavasse plaanitud, mille järel valdav osa õppest on esiteks töökoha baasil ehk nad õpivad töökohas. Aga teooria osa on koolis ja me püüame seda eesti või inglise keeles anda. Riina Müürsepp ütleb, et keskhariduse peavad õppureid olema juba varem omandanud. Ester Vilgats, Pärnu.",
"role": "user"
},
{
"content": "Pärnumaa Kutsehariduskeskuses ja Tartu Ülikooli Pärnu kolledžis on koostamisel õppekava, kus puuduliku eesti keele oskusega õppurid läbivad kõigepealt intensiivse eesti keele õppe ja seejärel asuvad omandama teeninduseks vajalikke teadmisi.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Vaata antud uudislugu ja koosta üks või kaks lauset, mis võtavad kokku selle sisu. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nEuroopa komisjon otsustas, et valitsuse antud kümned miljonid eurod riigi abi Estonian Airile oli ebaseaduslik. Euroopa komisjoni otsusest tulenevalt on Eesti riigil kohustus nõuda raha tagasi, mis käivitab Estonian Airi pankroti ja selle käigus likvideeritakse ettevõtte majandus ja taristuminister. Kristen Michal. Otsuse sisu lühidalt öeldes, siis on see, et aastatel 2010 kuni 2014 riigi poolt tehtud kapitalipaigutused ja antud laenud Estonian Airi on siis vastuolus riigiabi andmise reeglitega. Ja seesama tekst leiab, et sellised Euroopa komisjon siis leiab, et sellised kapitali paigutused moonutavad turgu ja seetõttu on need mittelubatavad. Estonian Airi kohustatakse selle järgi tagasi maksma riigile saadud 85 miljonit eurot ja öeldakse, et ka tulevikus ei tohiks riik sinna kapitalipaigutusi teha. Estonian Airil sellist summat võimet riigile tagasi maksta ei ole. Estonian Air teatas, et ettevõtte juhatus otsustas kaheksandast novembrist lõpetada oma äritegevuse. Kristen Michal ütles, et ettevõtte või reisibüroo kaudu pileti ostnud inimestele leitakse asenduslennud ja hilisemate lendude puhul makstakse raha tagasi. Kristen Michal. Esimese informatsiooni saab kätte veebist, selleks on loodud eraldi veebisaidi ete aadressile wwwEstonian Air.ee sisestada oma piletinumbri ja kes on juba vaatamas käinud, siis sealt veebisait juhatab teid ka kohe edasi. Kui seejärel on küsimusi, siis saab ühendust võtta reisibürooga. Esimese kolme päeva lendude puhul, mis on ostetud Estonian Airis, teevad reisibürood reisiplaani ümber ja võtavad reisijatega ise ka ühendust. Seda selleks just et need, kes on tulemas Eestisse minemas Eestis, saaksid oma reisid mugavamalt teha ja siis puudutab kuupäevi, kaheksas üheksas ja 10. november. Esimese kolme päevaga tegeletakse samuti eelisjärjekorras. Seega, kellel on lende kaugemal, siis kindlasti palun paluda rahulikku meelt. Piletid alates 11.-st novembrist hüvitatakse riigi poolt. Valitsus on sellise otsuse teinud, see tähendab, et inimene läheb samale veebilehele, esitab taotluse, pilet hüvitatakse võimalikult kiiresti, uue pileti saab inimene ise valida või lasta seda teha ka reisibürool. Pileti kallinedes või odavnedes. Riik seda vaheraha ei maksa ega küsi, hüvitatakse pileti originaalmaksumus. Michali sõnul otsustatakse otsuse edasikaebamine mõne aja pärast. On olnud üleval küsimus, kas seda otsust saab ja tasub kohtus vaidlustada? Kindlasti tuleb seda kaaluda, kuid see ei muuda seda esimest sammu ja miks? Esiteks me peame ära ootama Euroopa komisjoni otsuse tervikteksti, see võtab pisut aega. Ja raske on täna öelda, et kas see otsus tuleb nüüd nädala, kahe või kuuga, küll ta siiski tuleb ja seejärel me saame seda põhjalikult analüüsida. Nagu kõik inimesed Eestis seda teha saavad ja igaüks ise hinnata. Ja seejärel saame teha otsuse, kas on arukas minna vaidlema. Siin tuleb ka kohe öelda, et isegi kohtuvaidlus ei tagaks Estonian Airi edukat toimimist. Ja miks siis, et nimelt riik peab vastavalt Euroopa komisjoni reeglitele nõudma raha tagasi? Kahe kuu jooksul tuleb meil komisjoni teavitada, kuidas seda tehakse, nelja kuu jooksul peab see tehtud olema. Telefonil on nüüd meie Brüsseli korrespondent Johannes Tralla, ehkki see, et negatiivne otsus on tulemas, oli ju teada, jääb ikkagi küsimus, et miks, kas praeguse seisuga on sul Euroopa komisjoni poolt sellele küsimusele vastus olemas. Jaa, tervist, ma rääkisin 10 minutit tagasi Euroopa Komisjoni konkurentsi peadirektoriadi pressiesindajaga, kuigi ta möönis ka, et see komisjoni nii-öelda lõplik järelduste täistekst avalikustatakse tõenäoliselt lähikuudel. Kuna sealt tuleb eemaldada kõikvõimalikud viited salajasele informatsioonile, siis peamine, miks see otsus selline tuli, on järgmine, et Estonian Air on pidevalt jäänud kahjumisse juba alates 2006.-st aastast ja lennufirma strateegiad kahjumist välja tulemiseks on muutunud ja ei ole tegelikult andnud usutavaid tulemusi. Kõige selle käigus ei ole ka komisjoniga tehtud piisavalt koostööd, ehk siis esimesed rahasüstid tegi Eesti valitsus tegelikult Euroopa komisjoni teavitamata kogu see riigiabi küsimus kooskõlastati liiga hilja ja selleks ajaks oli siis juba valitsus kaks korda Estonian Airi raha sisse pannud komisjoni töötajad otsesõnu seda ei ütle, aga siit-sealt on kuulda olnud, et tegelikult selle käitumisega kaotati komisjoni usaldus. Nüüd nende suuniste kohaselt, mis riigiabi reegleid reguleerivad, võib siis päästmise ümberkorraldus abi anda vaid ühe korra 10 aasta jooksul. Euroopa komisjon vaatleb seda Eesti valitsuse käitumist siiski selliselt, nagu Estonian Air'ile oleks riigiabi antud kolmel korral aastatel 2010 kuni 2014. Ja noh, siia kõrvale võib tuua siis näite Air Balticu kohta, mille riigiabi sai komisjonilt rohelise tule näite. Täna on toodud seda, et Air Baltic kaasas algusest peale erainvestori. Samuti teavitati komisjoni koheselt raha süstidest ja hoiti tegelikult kinni ühest restruktureerimisplaanist või vähemalt komisjon tõlgendas seda selliselt. Nii et need on võib-olla need mõned märksõnad, mis seda tänast otsust iseloomustavad. Küsisin üle ka komisjoni pressiesindajat, et millal see otsus siis õigupoolest langetati ja kas siin tehti koostööd Tallinnaga. Ta tunnistas, et see otsus langetati eile õhtul ja vahetult pärast seda telefonikõne, mis ma sellele samale inimesele tegin, kui sellest telefonikõnes ta veel ütles mulle, et BNS-is avaldatud uudis eile, et komisjon on otsuse langetanud, ei vasta tõele, siis üsna pea pärast seda telefonikõne see otsus ka tehti. Aga no võib arvata, et komisjon tahtmata külvata paanikat ja pidades kinni kokkulepetest Tallinnaga, et siis täna kõik lennud saaksid toimuda, ei hakanud mulle ise tagasi helistama, et sellest otsusest teavitada. Aitäh sulle, Johannes praegu ja jätkame siit stuudiost. Septembri lõpus asutatud uus riigile kuuluv lennundusettevõte Nordic Eviation Group alustab homsest koostöös viie Euroopa lennufirmaga otseühenduste pakkumist Tallinnast. Meie toimetaja Janek Salme rääkis sel teemal Nordic Eviation Grupi kommertsjuhi Erik Sakkoviga. Kuidas siis need lennud toimuma hakkavad? Elud toimuvad niimoodi, et Nordic Aviation on palunud meile viis Euroopa lennufirma Nendest neli rendivad meile oma lennukeid koos meeskondadega ja näiteks lennufirmad, ks on Nexe, BMi Carpater ja Traydar. Need on siis lennukid, kes füüsiliselt hakkavad meie inimesi transporteerima alates homme hommikust. Viienda lennufirma Adria Harbi, Sloveenia rahvuslik lennufirma Nemad annavad meile kasutada oma opereerimisplatvorm oma kommertsplatvormi ja piletimüügi süsteemi. See tähendab seda, et Adria Eerves kui Starelajansi liige põhimõtteliselt võimaldab meile väga kvaliteetseid ühendusi väga kvaliteetseid ühendusi, just nimelt staar layani liikmetega euroboonuse süsteemi ja mil seni ja edaspidi saab olema niimoodi mõneks ajaks, et lendude alguses öeldakse, et see on Praegune lahendus kestab paar kuud niikaua kuni me oleme palganud endale oma lennukimeeskonnad ja need lennukimeeskonnad on käinud õppimas aadria airvaisi protseduuride kohaselt juhtima neid lennukeid, mis Eestis olemas on transpordi varahalduse käes. Me saame neid salt rentima hakata. Millises mahus need lennud toimuvad, kas võetakse üle kõik senised Estonian Airi väljumis ajad? Esialgu avatakse kaheksa liini aasta lõpus lisandub veel üks et kõige tähtsamad ühendused kõlavad nii, et me hakkame lendama neli korda päevas Stockholmi kolm korda päevas Kopenhaagenisse, kaks korda päevas Vilniusse, Brüsselisse, Amsterdami ja Oslosse. Sinna vahele mahub ära ka lend Kiievisse ja mahub ära ka lend Trondheim, kust on hea tuua meile turist Eestis ja võibolla panite tähele, et siis lend ida poole praegu ei toimu. Et selleks, et lennata Venemaale me peame saama korda. Riikidevahelised lepingud. Kas Nordic vation Group võtab üle ka Estonian Air'i töötajaid? Nordic Aviation Grupp palkab endale kindlasti kõikvõimalikke töötajaid ja täiesti võimalik on see, et sinna tuleb ka töö Estonian Airist. Me ei ole mitte mingisugusel kujul Estonian Airi õigusjärglane. Ja me tegelikult oleme alustanud praegu täiesti puhtalt lehelt. Kindlasti õige varsti ilmunud ka need kuulutused, millega me otsime endale inimesi tööle ja niimoodi see läheb. Kui kaua jätkub Nordic Aviation Groupil riigi poolt ettevõttesse pandud 40-st miljonist eurost? See küsimus kõlab nüüd umbes niimoodi, et kas me põletame selle raha ära? Ei põleta, ütlen mina arvan seda. Meie kõige tähtsam ülesanne on teenindada Eesti rahvast nii hästi, et inimesed tahavad ise meiega lennata. Täna algus saab olema raske, me oleme paluja rollis ja mina palun inimesi, et palun lennake meiega mingisugust raha kadu ei teki, kui me saame oma lennud täis. Kui me lendame pool tühjade lennukitega, siis võib tõesti eeldada, et me põletame raha. Algus saab olema nagunii raske, aga ma väga rõhutan. Kui lendate lätlastega ja pärast kirute kodus enda oma, siis sellest meil ei lähe mitte midagi paremaks, väga soovitan. Aidake meid, me paneme lennud, me paneme sagedused. Ostke palun meie pileteid, siis läheb kõigil kõik hästi. Kas Nordecabation Groupi eesmärgiks on leida ka ettevõttele strateegiline investor? Meil ei ole praegu selliseid strateegilisi eesmärke püstitatud, ma olen ka varem öelnud, et igasugune investor, kas strateegiline on hea veel täna sellist ei ole. Ja kõik need spekulatsioonid, mis on meedias olnud, selle ümber, on olnud natukene sellised naljategevad.",
"role": "user"
},
{
"content": "Euroopa Komisjon tegi Estonian Airile antud riigiabi suhtes negatiivse otsuse, ettevõte lõpetab äritegevuse.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Vaata üle uudislugu ning loo sellele lühike kokkuvõte. Piira vastus ühe või kahe lausega ja vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nÜleilmne keskkonnakriis suretab välja üha rohkem liike. Tartu Ülikooli loodusteadlasi huvitas, kas seejuures saab rääkida mingitest kindlatest tunnustest, mida kandvad taimed ja loomad on rohkem ohus kui teised. Uuringu kaasautori makroökoloog Riin Tamme sõnul püüdsid uurijad esmalt ära kaardistada maailma liikide funktsionaalsete tunnuste spektri. Funktsionaalsed tunnused on näiteks liigi suurus, liikuvus ja paljunemisvõime. Need määravad ära, mis roll on igal riigil oma ökosüsteemis ja kuidas tuleb riik toime. Keskkonnamuutustega. Uurimisrühm paigutas umbes 75000 taime ja loomaliiki koordinaatteljestikule. Ühel teljel hinnati liike näiteks suuruse, teisel aga näiteks paljunemisvõime järgi. Tamme sõnul said teadlased tulemuseks värvilised kaardid, kus sarnasemad liigid on üksteisele lähemal ja erinevate omadustega liigid üksteisest kaugemal, räägib Riin Tamme. Et me leidsime, et liigid, mis on suuremõõtmelised ja aeglase eluviisiga ehk neil on pikem eluiga ja nad saavad elu jooksul vähem järglas i ja seda erinevates organismi rühmades ühtemoodi Veel selgus, et suuremas ohus on ka väga väikesed liigid näiteks roomajad ja mageveekalad. Väikesed liigid elavad sageli piiratud territooriumil ega levi kuigi hästi, põhjendas tamme. Suuri liike ohustab aga eeskätt inimtegevuse, kuna liikidele annab hoobiga elupaikade kadumine, läheb paremini neil, kes ei vaja eluks suurt territooriumi ja on võimelised kiiresti paljunema. Kaardistades maailma liikide funktsionaalseid tunnuseid, täheldasid uurijad, et esialgu on tunnuste mitmekesisusega lood veel head. Kui mõni liik välja sureb, siis neile iseloomulikud tunnused säilivad reeglina kuskil mujal. Kui aga liigid üha kiiremini välja surevad, kaovad ka erinevad tunnused, jätkab riin Tamme. Suureneb selliste tunnuste kombinatsioonide või funktsionaalsete rollide hulk, mis jääb ainult mõne üksiku liigi õlule mis tähendab, et see liikide kadumine muutub järjest ohtlikumaks ja on järjest suuremad tagajärjed. Tulemuste põhjal pakuvad autorid välja, et kuna kõiki liike kaitsta ei suudeta, võiks suuremat tähelepanu pöörata liikidele, mis esindavad unikaalseid ja kadumisohus olevaid funktsionaalseid tunnuseid. Teadlaste sõnul ei tähenda see, et kõik liigid poleks ühtmoodi olulised ja väärtuslikud.",
"role": "user"
},
{
"content": "Tartu Ülikooli teadlased leidsid, et väljasuremine ei ohusta kõiki liike ühtmoodi. Enim on ohus suuremat kasvu ja aeglase eluviisiga liigid.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Loe läbi uudislugu ja tee lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte, mis peegeldab selle põhisisu. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nÜhe põhiettekandega esines Euroopa Komisjoni volinik Siim Kallas, kes kohe märkis, et sõna föderaliseerimine ei tasu üle mütologiseerida. Samas peab aga liit toimima. Euroopa Liit on loodud teatud ülesannete täitmiseks täitmiseks, mitte populaarsete avalduste tegemiseks. Arvatakse, et tühja loba ajamine võib rahvast võluda ja õnnelikuks teha. See on ekslik. Demokraatlik juhtimine eeldab otsuste langetamist ettenähtud korras. Kallas märkis, et nii mitmedki asjad on siiski segased. Euroopa liidus eksisteerib täna kaks paralleelset ligitiimsust Euroopa parlamendi ligitiimsus ja rahvuslike valitsuste legitiimsus. Nende kahe legitiimsuse vahekord on segane ja vastuoluline. Need legitiimsused võistlevad ja tülitsevad, üritades teineteist otsustamisest eemale tõrjuda. See on ohtlik nähtus. Nende vahekord on vaja kiiresti korrastada. Siim Kallas ütles, et Euroopa Liidu alusdokument Lissaboni leping on ka segane ja laialivalguv dokument. Osa ülesandeid ja kohustusi tuleb kusagilt arusaamatust ruumist. Poliitiline kontroll ülesannete püstitase üle on nõrk. Kuna ülesannete püstitus on segane, on ka täitmiseks võetud ülesanded sageli laiali valguvad täitmiseks võimatud ja üldse on liiga palju asju, mis on võetud Euroopa Liidu tasemel tegelemiseks. Samas on palju takistusi, et teha asju, mis tõeliselt tugevdab Euroopa liitu kui tervikut eelkõige julgeoleku ja infrastruktuuri, aga ka väliskonverentsiga toimetulemise vallas. Euroopa liit vajab uut aluslepingut. 2018 on Eesti eesistumise aasta. Miks mitte otsustada täna, et Eesti pakub selleks ajaks välja uue aluslepingu variandi selgema lihtsama toimivama? Arutelul esinesid veel õigusteadlane Lauri Mälksoo ja põhiseaduskomisjoni esimees Rait Maruste. Viimane tunnustas föderalismi vajalikkust, kuid nentis, et selle korraldamine võtab väga palju aega. Maruste tõi välja Eesti huvid Euroopa liidus. Kindlasti on Eesti rahvuslik strateegiline huvi, et Euroopa Liit oleks tugev, hästi ja efektiivselt toimiv, teiseks et Euroopa liidus valitseks täpne ja selge pädevusjaotus. Ja vastavalt sellele ka oleks üles ehitatud see institutsioonide võrgustik. Kolmandaks Euroopa Liit peaks olema vähem bürokraatlik. Praegu vohab Euroopa liidus väga tugevalt bürokraatlik reeglistik ja ametkond. Tihtilugu toodab iseennast ja kui võtta kuidagi sellise paradigmasse kokku, siis Euroopa liitu peaks olema nii palju kui vältimatult vajalik. Nii vähe kui võimalik.",
"role": "user"
},
{
"content": "Riigikogus oli avalik arutelu Euroopa Liidu tuleviku teemadel.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Vaata antud uudislugu ja koosta üks või kaks lauset, mis võtavad kokku selle sisu. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nLäti avalik-õigusliku meedia probleemid on kuhjunud viimase 10 aasta jooksul ja ega keegi neid eriti lahendada pole ka püüdnud. Nüüd kus on uus valitsus ja ka uus president, siis mõlemalt poolt on tulnud arvamusi, et lõpuks tuleb midagi ette võtta, et garanteerida see, et ühiskond oleks oluliste, sest probleemidest ja arengutest ikkagi sõltumatult informeeritud, kuid lahendusi veel ei paista. Ja ajakirjanikel noh, elu nõuab oma ja ühel hetkel viskab lihtsalt kõik üle, kui ikka palk on väike ja töökoormus kasvab ja siis tuleb töökohta vahetada. Nii on Läti raadios ka juhtunud. Viimase kolme aastaga on sealt lahkunud üle 100 töötaja, neist 56 ajakirjanikku ja eriti hull on olukord uudistetoimetuses, kus ainuüksi viimase aasta jooksul on ära läinud kaheksa inimest, peamiselt väikese palga pärast ja seetõttu on nüüd jõutud olukorda, kus olemasolevate töötajate koormus on auditi põhjal kasvanud rohkem kui veerandi võrra. Aga palgad, mitte inimesed ei jõua lihtsalt tööd teha, puhkuste aeg, ka saateid lühendatakse ja kärbitakse. Aga kuhu edasi? Läti uudistetoimetuse töötajad on mures, et kas siis ikkagi sel moel suudetakse täita avaliku huvi? No siin näiteks kärbitakse kõige olulisemaid poliitikasaateid ja jutt on olnud ka õhtuste uudiste ärajätmisest. Läti raadiojuhid leiavad, et sel aastal oleks palgatõusuks vaja umbes 100000 ja järgmisel aastal juba miljon. See on ainuüksi raadio probleemid, on ka televisioonis, kevadel tõusis seal protest sealsete uute juhtide valimise vastu ja nüüd on seal ametis vaid üks juhatuse liige. Aga kui ma alguses rääkisin sellest, et need probleemid on kuhjunud, siis tõepoolest hooned on vanad, need vajaksid remonti. Kes teab, siis Läti raadio hoone on otse Riia vanalinnas toomkiriku vastas ja ainuüksi ühe akna vahetamine maksab seal tuhandeid eurosid. Seda raha ei ole eelarvest lihtsalt kusagilt võtta ja inimesed tahavad ka rohkem palka, et praegu on keskmine Läti raadiotöötajate palk kusagil natuke üle 1000 euro ja inimesed ei ole sellega rahul, ütlevad, et, et pere ei ela ära ja töökoormuse kasvades ei ole võimalik ka normaalselt tööd teha, see, mis kestavad juba mõnda aega. Avalik-õigusliku meediaseaduse arutelud, praegu pole ka selgust, mis saab reklaamist. Lätis on raadios ja televisioonis reklaam praegu lubatud, kuid poliitikute huvi on seda ära kaotada. Kuidas seda siis kompenseeritakse? Millegipärast jah, venitavad poliitikud seda teemat kui kuuma kartulit loomulikult palku on vaja tõsta ka päästjatel ja õpetajatel, kuid ajakirjanikud on siin jäänud võib-olla isegi rohkem vaeslapse ossa.",
"role": "user"
},
{
"content": "Kevadel tekkisid probleemid televisooonis, kui protestiti uue juhatuse liikmete vastu. Läti avalik-õigusliku raadio ja televisiooni eelarve on Euroopa Liidu riikidest väikseim, seimis on aga toppama jäänud nende juhtimist ja rahastamist reguleeriva seaduse vastuvõtmine. Kolleeg Ragnar Kond on teemal silma peal hoidnud.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Loe läbi uudislugu ja tee lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte, mis peegeldab selle põhisisu. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nKõrgharidusreformi lähtealused esitas haridusminister Jaak Aaviksoo juba juunikuus reformikava on põhjustanud hulga vastukajasid ja nüüd läbi valitsuse jõudnud parlamenti. Minister alustas oma sõnavõttu täna sellest, miks reformi vaja on. Kehtivas süsteemis on vastuolud, mis puudutavad nii õiglast ligipääsu kõrghariduse kvaliteeti kui ka kõrgharidussüsteemi efektiivsust. Missugused on põhilised ettepanekud, millega vabariigi valitsus riigikogu ette tuleb? Ülikooli õpingutele ligipääs peab põhinema ühtsetel standarditel kõikide üliõpilaskandidaatide jaoks. Erinevad lävendid. Tasulise ja tasuta õppesse saamiseks tuleks kaotada. Seaduseelnõu üheks eesmärgiks on tagada õppemaksuvaba ehk tasuta õpingute võimalus kõigile neile noortele kes ületavad ülikooli sisseastumislävendi ja suudavad täita õppekava sajaprotsendiliselt semestri lõikes. See viimane ongi üks põhiline vaidlusküsimus oponendid kinnitavad, et tudengid ei suuda tööl käies täies mahus õppida. Tööl peavad aga käima nad seetõttu, et paigas pole õppetoetuste süsteemi ja seda ka mitte täna esitatud uues seaduses. Muidugi räägiti ka muudest probleemidest ülikoolide rahastamisest, võõrkeelsest haridusest, mis peaks samuti tasuta olema õppekohtade arvust. Üldiselt kõik justkui toetavad seda, et kõrghariduse kvaliteet peaks olema parem ja hariduse andmine efektiivsem kuid konkreetsetes punktides lähevad arvamused lahku. Kultuurikomisjoni poolses ettekandes tutvustas komisjoni esimees Urmas Klaas mitmete osapoolte seisukohti ka ülikoolide omi. Kokkuvõtvalt ülikoolid ootavad, et reformiga muutuks üliõpilaste suhtumine õppimisse tõsisemaks ja püütakse enam õpinguid lõpetada nominaalajaga. Kuid kompromissid võiksid soodustada erainvesteeringute tulekut ülikooli. Oma kirjaga teevad rektorid ettepaneku kavandatav kõrgharidus, reform, kõrghariduse rahastamise reform aasta võrra edasi lükata.",
"role": "user"
},
{
"content": "Riigikogu arutas esimesel lugemisel kõrgharidusreformi.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita sellele vastav lühikokkuvõte ühe või kahe lausega. Vasta alati ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nTüri perearstikeskuse juhataja Toomas Tamm ütleb, et piirkonna inimesed ja ka tervisekeskuse töötajad said maja, millest unistati vähemalt kaheksa aastat. Praegused kabinetid on natuke suuremad, kui meil eelmises kohas olid. Ma arvan, et, et eelkõige just patsiendid on just võitnud. Loomulikult on ka töökeskkond oluliselt paranenud. Ei pea enam trügima kolmandale korrusele kitsast trepist. Ta on kindlasti väga palju külastajasõbralikum. Siin töötavad nüüd kuus Türi perearsti, aga mitte ainult, kes veel? Siin töötavad ka Järvamaa haigla eriarstid, kellega meil ka varasemalt on olnud hea koostöö. Siin on meil olemas ka apteek, siia tulevad ka tegutsema. Hambaarstid. On olemas ka silmaarst, on olemas prillipood ja lisandunud on ka taastusravi hüsioterapeut, mis on kindlasti suur edasiminek. Tartu kiirabi, Türi kiirabi brigaadi juht Sirje Reinumets ütleb, et Türi on saanud Eesti ühe paremini läbimõeldud kiirabijaama, mis arvestab ka selle töötajate vajadusi. Uus maja on nii suur, positiivne üllatus, meil ei olnud ka seal vanas väga midagi nuriseda, eks ju ka kõik oli olemas, aga meil oli väga vilets protseduuri tuba, seesama tuba, kus me praegu viibime, oli koridori peal ja kui tuli patsient, siis nad vaatasid alati nii ärevil sinna noh, meie tehnikute ehk autojuhtide poole, et noh, miks nad nagu ära ei lähe, aga neil ei olnud kuskile minna. Ega me siin ju mingeid operatsioone ei saa teha ega niisuguseid asju, mis nõuavad rönkenit või kompuutri, aga esimese abiinimene, kui ta siia pöördub näiteks mingi kõhuvaluga või mingi kukkumisega, et puhastame haavad või niisugust abi ta meie käest saab. Kogu kompleks maksis pisut üle nelja miljoni euro, millest suurem osa tuli Türi valla eelarvest. Valla arendusjuht Üllar Vahtramäe kiidab ehitajat, kelleks oli aktsiaselts Paide Mekk. Ehitaja sai tõepoolest väga lühikese aja ehitamiseks, et kaheksa üheksa kuuga pidi olema hoone valmis ja tuleb võta müts maha, et väga tubli töö on tehtud ja seda enam, et see on esimene ligi null energiahoone Türi vallas. Ja nüüd ootame siis ise ka põnevust, et millised on need nii-öelda Energiast tulemuse rahvusringhäälingu raadiouudistele Olev Kenk Paide.",
"role": "user"
},
{
"content": "Türil avas täna uksed esmatasandi tervisekeskus. Eraldi maja sai kiirabi. Tegemist on Eestis unikaalse tervisekeskusega, kus väga paljud kohalikele inimestele vajalikud teenused on ühes majas.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Vaata antud uudislugu ja koosta üks või kaks lauset, mis võtavad kokku selle sisu. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nLäti lennufirma Air Balticu juht Martin Skaus ütles teisipäeval, et paratamatult tuleb tal lähikuudel valitsuselt lisaraha küsida. Meie lennufirma Nordika juht Erki Urva on mõnevõrra üllatunud, et Air Baltic oma läinud aastal saadud toetuse 250 miljonit eurot juba ära kulutas. Teisest küljest jälle vaadates, kuidas nad opereerivad ja kui palju nad nagu ikka jätkuvalt on üritanud lennata tühjade lennukitega, siis teistpidi ei pane imest. Samas märgib Urva, et hästi ei lähe lennundusel kusagil. Tema sõnul loodeti sügisel, et kevadel hakkavad lennumahud taastuma, kuid viiruse teine laine on olnud ootamatult ränk. Praegu mingit väga kiiret paranemist küll näha ei ole ja mis muidugi tähendab seda, et lennufirmadel, kellel on ka püsikulud väga suured, siis põletatakse ikka raha ikka väga suure ja heleda leegiga. Praegu. Läinud aastal said Air Baltic Meie Nordica ja teisedki Euroopa lennufirma riigiabi niinimetatud ajutise raamistiku alusel ehk COVIDi kahjude katmiseks lubas Euroopa komisjon lennufirma sid toetada pisut leebemate reeglite järgi. Ühtlasi teatas komisjon läinud aastale, kui lennufirmad uuesti raha vajavad, peab läbi käima tavapärase riigi abi protsessi. See tähendab tõesti tõsist restruktureerimist, et peab olema uus äriplaan, peab näitama seda äriplaanis, et ettevõte on siiski jätkusuutlik omafinantseeringu nõuded, riigiabi puhul on siis ka see reegel, et üks kord 10 aasta jooksul, et rohkem ei tohi anda Lisaks käivad riigi abiga kaasas mahukad kompensatsioonimeetmed ehk tuge saanud lennufirmalt nõutakse tavaliselt, et ta osa turust konkurentidele loovutaks. Reeglina tähendab see, et ära tuleb anda osa lennujaamade lennuaegadest. Tähendab, et see lähebki nagu teistele ja konkurentidele nagu väljajagamiseks ja see on siis see, mida nimetatakse nagu kompensatsiooni. Noh, see on eriti oluline on see just selliste suurte lennuväljade puhul nagu Heathrow või Frankfurt Chal de Gaulle. Kui mõne suure lennufirma toetamiseks riigi abi luba ei anta, tähendab see raputust kogu Euroopa lennuturule. Erki Urva märgib, et väiksemaid lennufirmasid on niimoodi pankrotti lastud. Suuremate firmade puhul on pankrottiminek siiski üsna vähetõenäoline. Itaallaste all Itaalia juba vist neli aastat tagasi kuulutati tema pankroti välja ja riik on pidevalt tegelikult raha sinna juurde pumbanud ja kuskilt ei paista, et oleks nagu komisjon tahtnud seda ettevõtet nagu vägisi kinni panna, kuigi minu arvates on rikutud kõikvõimalikke Euroopa riigiabi reeglid. Juhul, kui lätlastel tuleb uue riigiabi saamiseks oma lende koomale tõmmata, võib see tähendada, et väljumisi jääb vähemaks ka Tallinna lennujaamas. Erki Urva ütleb, et Nordica on valmis hädapärased liinid üle võtma, ehkki tulu see meie lennufirmale ei tooks. Praegusel ajahetkel, praeguse nõudluse juures ja lennupiirangute juures kindlasti praegu ei teeni mitte keegi lendamisega raha, aga olukord võib muutuda.",
"role": "user"
},
{
"content": "Et Läti saaks oma lennufirmasse järjekordse rahasüsti teha, tuleb AirBalticu äriplaan ümber teha. Nordica juht Erki Urva ütleb, et suurtes lennufirmades, kus püsikulud on suured, põleb raha heleda leegiga.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Loe läbi uudislugu ja tee lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte, mis peegeldab selle põhisisu. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nSoome suurtööstustöötajate streik läks eelmise aasta lõpus üsna märkamatult, sest samal ajal kõikus valitsus ja vahetus. Peaminister tööstus töötajad said aga kollektiivlepingusse lisaks 3,3 protsendi ele palgatõusule paljude soomlaste jaoks väga tähtsa punkti. 2016. aastal keskuste juhi juha Sibila algatusel lisatud tasuta töötundide kaotamise. 2016. aasta niinimetatud konkurentsivõime kokkuleppega pikenes soomlaste tööaeg 24 tunni võrra aastas. Ilma palka ka tõstmata vähendati puhkuselt naasmise tasu alandada tööandjate sotsiaal ja töötuskindlustuse makseid, samas kui töötajate maksukoormus tõsteti. Eesmärk oli muuta Soome investorite silmis konkurentsivõimelisemaks. Tööstustöötajate saavutatud lepingut vaadates hõõrusid teised ametiühingud käsi. Ka nemad loodavad nüüd vähemalt lisatundide kaotamist. Majandusuuringute instituudi Etla uuring näitab, et kokkulepe aitas suurendada tööhõivet ja tekitada juurde tuhandeid töökohti. Ametiühingute keskliit kritiseeris Etla uuringut teravalt, kuna Etla ei arvestanud sellega, et tööaja pikenemine ei puudutanud kaugeltki kõiki töötajaid. Samuti ei saa ametiliitude hinnangul tööhõive suurenemist otseselt seostada konkurentsivõime kokkuleppega. Ametiliitude hinnangul tuleb parempoolse valitsuse ajal sisse seatud lisatundidest kiiremas korras loobuda. Kuigi keskus ta kuulub ka praegusesse valitsusse, ei ole nende arvamust eriti kuulda olnud. Samuti valitsusse kuuluva vasakliidu juht Liia Anderson on aga lisatundide kaotamise poolt. Tulles tagasi praeguse paberi ja tselluloositöötajate streigi juurde, siis tööandjate esindaja, metsatööstuskontserni OPM nõukogu esimees Biorn Valrus hoiatas Soome ringhäälingu üle hommikuks, et metsa ja paberitööstuses on suur konkurents ning UM paneb Euroopas ühe tehase teise järel kinni. Me Soomes püsi just see on loomaaasta halvema saksasse Rootsis. Meie tahaksime, et tootmine Soomes jätkuks, aga see ei jätku, kui Saksamaal või Rootsis toota on märgatavalt odavam. Probleem on selles, et Soome paberitöölise palk on palju kõrgem kui Saksamaal või Rootsis, ütles valdus. Nii või teisiti, kollektiivläbirääkimised uute lepingute üle on praegu alles algusjärgus ja mitu suurt streiki seisab veel ees. Soomes rabatakse kõvasti tööd teha ja teenitakse Eestiga võrreldes ikka veel märgatavalt suuremat palka. Teisalt aga kõlab tavaliste soomlastega vesteldes üha rohkem rahulolematust selle üle, et helded, toetused võimaldavad paljudel inimestel ära elada, nii et tööd teha pole üldse vaja. Munitsipaalala arendusfond avaldas sel nädalal uuringu tulemused, mille järgi 66 protsenti Soome töötutest ja 51 protsenti õpilastest ehk noortest oleksid parema meelega töötud, kui võtaksid vastu ükskõik millise töö.",
"role": "user"
},
{
"content": "Soomes on järjekordne streik: paberi- ja tselluloositöötajate ametiühing nõuab lisaks palgatõusule ka 2016. aastal lisatud töötundide kaotamist.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Analüüsi uudislugu ning kirjuta sellele üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta üksnes eesti keeles!\n\nTekst:\n\nTõepoolest, kuuest sadamast on saanud 18 ja silmapiiril võib-olla mõni veel, kus asustatud saari tuleb Eestis juurde ja kui kunagi peeti silmas tõesti ainult ühenduse pidamist Hiiu ja Saare maakonnaga, siis meile on usaldatud tegelikult ühenduse pidamine praktiliselt kõigi suuremate Eesti asustatud saartega. Ja tõesti, siin ei ole vahet, kas nad on siis Soome lahes, Peipsi järves, Liivi lahes või hoopis Saaremaa läänekaldal, et püüame seda teha nii hästi, kui me oskame ja suudame. Meile varasid kuulub kuskil 60 miljoni euro väärtuses, see on siis kõik sadamate, aida hooned, teenuseid müüme umbes kuue miljoni euro eest, aga meile jääb sellest sirka kaks miljonit, mida me saame siis igal aastal kasutada. Ja ma võin küll öelda, et tegelikult on korras kõik meie sadamad tänase seisuga lihtsalt saab teha veel paremaks, ohutumaks ja turvalisemaks. Neid kohti Vilsandi suunal lähevad tööd alles käima ja ega sealt saab valmis tõenäoliselt see, et vikatis on üks korralik turvaline paadisadam mis on meie nägemuses kunagi kaitstud ka siis vingete edelatuulte eest, mis seal aeg-ajalt kimbutavad. Aga vaimusilmas loodaks ka seda, et Papissaare poolde saab võib-olla teha siis Saaremaa korraliku, kõige läänepoolsema külalissadama, kuhu saavad sisse ka mõned purjetajad, kes tulevad üle Läänemere. Küsiksin siis ikkagi natuke ambitsioone ka, on veel Eestis sadamad, mida te tahaksite endale või on veel Eestis sadamaid, mida on teile pakutud loogiliselt, mis kuuluks meie huviorbiiti, on kindlasti Prangli saare ühendus mis on praegu Viimsi valla käes ja eks tuleb silma peal hoida, mis toimub Pakri saartel Osmussaarel, kus on küll väga vähe elanikke ja ka elu arenedes, kui seal tekib ka kohalik kogukond ja kontingent, siis mine tea, võib-olla kümne-viieteist aasta pärast räägime veel mõnest saarest, aga hetkel on küll jah, ütleme, mis meie parameetrite ülesannetega sobib ja millest on ka põgusalt räägitud. On siis Prangli ühendus ehk lep Neeme ja kelnase sadamad Harjumaal ja on ka oma laeva park, kas seda on plaanis suurendada? See on keeruline, sest laevapark ei ole tulu teenimiseks, vaid tulude tagamiseks ja eks ta on niisugune tõsine investeerimisotsus. Me näeks tõesti seda, et viie aasta pärast on panda õde või vend ka Väinameres, ehk siis rohuküla Eltermaa Kuivastu-, Virtsu sadamate piirkonnas ja oleks tagatiseks siis kergetes, jääoludes ja aitaks ka mõnedel juhtudel meremärkide puhul ja navigatsioonimärgistusega.",
"role": "user"
},
{
"content": "Riigifirma Saarte Liinide sadamate hulk on kasvanud veerand sajandiga 18ni. Sadamaid võib tulevikus veelgi lisanduda. Lähiajal algavad tööd Vilsandi sadama kordategemiseks. Samuti plaanitakse ühele olemasolevale pukserile lisaks veel üht soetada.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Vaata antud uudislugu ja koosta üks või kaks lauset, mis võtavad kokku selle sisu. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nEnne kõnet kohtus president tervishoiunõukoguga, et arutada kõige pakilisemat küsimust, kuidas ahvatleda prantslasi, kes tingimata peaksid kolmanda vaktsiini annuse saama tõepoolest süstima tulema. Tervishoiunõukogu hinnangul vajavad kolmandat vaktsiinisüsti tingimata meditsiinitöötajad ja hooldajad. Rasvunud inimesed ja need, kellel on raskeid ja kroonilisi haigusi. Osalised nentisid, et õnneks on prantslaste huvi vaktsineerimise vastu jätkuvalt suur. Ainuüksi presidendi vastavateemalise kõne väljakuulutamise peale hakati vaktsineerimisaegu varasemast oluliselt rohkem kinni panema. Juba üleeile oli kolmanda vaktsiinisüsti jaoks reserveeritud enam kui 97000 aega ehk viimaste nädalate keskmisest kaks korda rohkem. Kõnes ütles Macron, et üle 65 aastaste vaktsineerimistõendi kehtivuse eelduseks on 15.-st detsembrist peale kolmas vaktsiinisüst. Prantsusmaa terviseministeeriumi andmeil on pooled intensiivravil viibivaist patsientidest praegu 65-st aastast vanemad. Augusti lõpus oli selles vanuses haigeid intensiivravil kõigest kolmandik. Intensiivravil viibivaist patsientidest üle 80 protsendi on vanemad kui 50 aastat, mistõttu on presidendi sõnul väga oluline, et ka selles vanuses inimesed saaksid tingimata koroonavaktsiini kordusannuse. Selleks käivitatakse detsembri alguses riiklik teavituskampaania. Macron rõhutas, et praegu on täielikult vaktsineeritud 51 miljonit prantslast mis teeb Prantsusmaalt ühe kõige paremini koroona vastu kaitstud riigimaailmas. Macron ütles ka, et kõik seni kaalutud lõdvendused lükatakse seoses kasvama nakatumisega edasi. Näiteks jätkub maski nõue koolides. Makroni kõne ei olnud pühendatud siiski ainult koroonale. Prantsusmaa president teatas ka, et esmakordselt üle aastakümnete ehitab Prantsusmaa oma riiki uusi tuumareaktoreid. Reaktorite ehitamine on osa rohepöördest, sellega kaasneb ka taastuvenergia arendamine. Macron kaitses ka pensioniea tõstmist ning kutsus prantslasi üles kauem töötama. President kordas ka ambitsioonikat eesmärki, et tööpuudus peab Prantsusmaalt täielikult kaduma ning igale Prantsusmaa elanikule leiduma töökoht.",
"role": "user"
},
{
"content": "Koroonavaktsiini tõhustussüstikampaania 50 kuni 64-aastastele algab Prantsusmaal detsembris ja kõik selles vanuses kodanikud peaksid süsti saama, ütles Prantsusmaa president Emmanuel Macron pöördumises rahvale. President tuletas meelde, et kõigest nädalaga on koroonasse nakatumine kasvanud 40 protsenti, samuti teeb ärevaks koroonaga haiglasse sattunute kasvav hulk.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Vaata antud uudislugu ja koosta üks või kaks lauset, mis võtavad kokku selle sisu. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nPraeguse rohukülas viibi laevaliini. Hankelepingu maksumus on käibemaksuta ligi 2,2 miljonit eurot ja operaatoriks on 2021. aasta juunini Kihnu veeteed. Vormsi vallavanem Ene Sarapuu ütleb, et kiri saadeti, sest valla kindel soov on uues hankes ise kaasa rääkida. Suureks mureks on, et kehtiva lepingu järgi teenindatakse liini ühe meeskonnaga, mis tähendab, et graafik on jäike ja lisareise teha väga keeruline. Kus meeskonna töötunnid saavad täis ja enam ei ole võimalik täita ka seda kokkulepitud lisatingimuste. Kui viimase praami lahkumisel jääb rohukülasse näiteks kuus autot, et siis tehakse lisareis, siis see lisareis jääb tegemata lihtsalt selle tõttu, et meeskonna töötunnid on täis. Maanteeamet nendib, et reiside arv sõltub sellest, kui palju riigieelarvest raha eraldatakse. Praegu ei paista lisaraha, mis lubaks tellida täiendava meeskonnaga reise, jätkab maanteeameti ühistranspordi osakonna juhataja Kirke Williamson. Täna on eelarves ette nähtud vahendeid täpselt sama palju, kui oli 2019 ja sama arv väljumisi. Ja need mahud on kokku lepitud täna ka majandus ja kommunikatsiooniministeeriumiga ehk me läheme samade mahtudega edasi, nagu on täna uus hange korraldatakse sellel aastal ja vedajat otsitakse ühiselt nii Hiiumaad ja Saaremaad ühendavale liinile kui ka Kihnu ja Vormsi jaoks. Ene Sarapuu sõnul on eriti keeruline suvel, kui üle mere liiguvad raskeveosed ja Saare külastajad. Vallavanem leiab, et viibi sadamasse on vaja ehitada täiendav kaldaramp. Täna siis on töös üks ramp, mis on, võib siis madala või kõrge veeseisu ekstreemi korral siis mitte peale võtta autosid ja kui juhtub selle rambiga midagi, siis tagavararampi ei ole ja, ja laevaliiklus seiskub selle tõttu siis täiesti. Majandus ja kommunikatsiooniministeeriumist öeldi rahvusringhäälingule, et hetkel ei ole teise rambi investeeringud plaanis, kuid teema võib tulla arutusele järgmistel riigieelarve strateegia kõnelustel. Rahvusringhäälingu raadiouudistele Juhan Hepner, Läänemaa.",
"role": "user"
},
{
"content": "Vormsi vald ei ole rahul parvlaevaliiklusega ja tahab olla laevaliini järgmise hanke koostajate hulgas. Vald toob majandusministeeriumile ja maanteeametile saadetud kirjas välja, et praegu on lisareiside tegemine väga keeruline ja raskeveosed ning külastajad ei mahu suviti laevale. Lisaks soovitakse Sviby sadamasse täiendavat kaldarampi.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Analüüsi uudislugu ning kirjuta sellele üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta üksnes eesti keeles!\n\nTekst:\n\nJõhvi põhikooli ehitamine on erinevate mõjude kokkulangemise tõttu algsest graafikust väljas, räägib ehitusfirma Randja Tuulberg ehitusjuht. Priit Vakmann. Viimastel aastatel, kui meid on nüüd täna ühekorraga see kaks tuntud kriisi tabanud tervishoiu ja julgeolekukriis ehk vaieldamatult peatöövõtjale on ehitusturul kõige suurem probleem hinnatõus ja täiesti kontrollimatu hinna ralli teatud kaubagruppidele just nagu metall, puit, energiakandjad ja selle tuules ka väga paljud teised sisendid. Uues majas on tavapäratud arhitektuurilised lahendused. Priit Vakmann. See hoone arhitektuur tingib üsna erisugust konstruktsiooni ja inseneridel on siin pallis päris palju peamurdmist ja ehitajatel siis vastavalt olulised väljakutsed ajagraafikus püsimiseks ja päris spetsiifiliste materjalide kättesaamiseks aga ei ole midagi ületamatut. Kõik saab sellele vaatamata kenasti tehtud. Seda, et lapsed peavad ka eeloleval sügisel kooliteed alustama endises Eesti põlevkivi peamajas jõhvi põhikooli direktor Liina Mihkelson probleemiks ei pea. Las ehitajad teevad kauem, aga korralikumalt ja, ja kui me sisse saame uuel aastal, et siis ma arvan, et kõik korras, et me ei pea ka midagi siin parandame või ringi tegema, et, et siis tuleme ja olemegi ja hakkame õppima ja tööle. Vanast koolist jäi alles üks hoone kompleks, kus on siis aula, vana sööklaruum, köök ja, ja paar kabinetti. Kas ruumi lahendus on juba ära tehtud, kas õpetajad on ära vaielnud ja koolitöötajad, kes kuhu saab? Selles mõttes direktor teab, kuhu kabinetti tema läheb, aga õpetajatega on niimoodi, et igal õpetajal oma kabinetti ei tule, et meil tulevad nagu ainekabinetid ja siis juba tunniplaani alusel, et kes kuhu õpilastega läheb. Vana koolimaja jõuti küll enne lammutamist renoveerida, kuid koolijuhi sõnul oli maja vaid väljast kaunis ja kevadise oli seal väga umbne. Liina Mihkelson. Üks väga suur vajadus uue maja järgi oligi see, et kevadel oli väga raske õppida, aga nüüd on ikkagi need ehituslahendused ja, ja sellised tehnoloogiat tehtud, et meil ikkagi kevadel ja suvel on ikka koolimajas normaalne õppida, et kõik need mingid päikesevarjud ja kõik on nagu sisse ikka arvestatud, jah. Kuna uus maja on arvestatud vähemale hulgale õpilastele, kui praegu koolis käib, tuleb koolijuhil välja mõelda, kuidas nad kõik ära mahutada. Jõhvist raadiouudistele Rene Kundla.",
"role": "user"
},
{
"content": "Jõhvi Põhikooli ehitamine on veninud. Direktori sõnul ollakse hästi ehitatud koolimaja nimel nõus veetma aasta lõpuni koolitunde ajutistes ruumides.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Analüüsi uudislugu ning kirjuta sellele üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta üksnes eesti keeles!\n\nTekst:\n\nEesti hariduse infosüsteemi andmeil õpib eestikeelsetes üldhariduskoolides üle 6000 eesti keelest erineva õppekeelega lapse. Näiteks 300 õpilasega Kohtla-Järve järve koolis on muu emakeelega laps juba 70 protsenti. Haridusministeeriumi üld ja kutsehariduse ja keelepoliitika valdkonna juhataja Ingar Tubolasovi sõnul vajaks Järve kool kvalifitseeritud õpetajaid, sest erinevate emakeeltega laste kvaliteetne õpetamine vajab paremat ettevalmistust. Nüüdisaegset õppekeskkonda ning stabiilset lisarahastust. Omavalitsusele võib see üle jõu käia, kuid mitte riigile. Ingar Tubolasovi sõnul tuli Kohtla-Järve Järve kooli riigistamise ettepanek eestikeelse hariduse tegevuskava töörühmalt ja ministeerium võttis ettepaneku oma tööplaani. Esmajoones nähtigi, et riik peaks põhihariduse eeskätt kui üldse midagi riigist da siis eestikeelset põhikooli Ida-Virumaal ja sealhulgas said konkreetselt siis töörühma poolt ära nimetatud Kohtla-Järve Järve kool ja Sillamäel asuv kool, samamoodi aga, aga kindlasti tule riik jõupositsioonilt kooli üle võtma, et, et see peab olema kahtlemata kohaliku omavalitsuse ga nagu kenasti läbi räägitud. Kohtla-Järve linnapea Toomas Naela sõnul on linnavalitsus Järve kooli riigile üleandmist arutanud kooli juhtkonnaga ja ees on kohtumised hoolekogu ja naaberomavalitsustega, kelle lapsed järve koolis õpivad, kuid esmane hinnang on toetav, selgitab Toomas Nael. Kui lühidalt öelda, siis loomulikult see on nii taristu ehk siis uue hoone väljaehitamine ja ka selle õppeprotsessi õppekvaliteedi tõstmise tagamine. Tahame väga uskuda sellesse, et uute õpetajate ja tugispetsialistide värbamine riigil võib-olla õnnestub paremini. Toomas naela hinnangul vajab Järve kool riigi seatud sihtide täitmiseks kaks korda rohkem õpetajaid ja tugispetsialiste, kui seal praegu töötab. See on päris suur hulk ikkagi spetsialiste, mida on vaja Ida-Virumaa Kohtla-Järvele tuua sisse, mille peale nad panustavad, et neil õnnestub see paremini, kui praegu on koolil õnnestunud. Toomas naela sõnul on Kohtla-Järve valmis haridusminister umiga läbirääkimisi alustama juba mõne nädala pärast. Lõpliku otsuse peavad üleandmise suhtes tegema Kohtla-Järve volikogu ja riigivalitsus, sest Järve kooli riigistamine on praegu vaid haridusministeeriumi töödokument, millel pole valitsuse poliitilist tuge. Samas on riik ühe Ida-Viru eestikeelse põhikooli juba üle võtnud. Eelmisel aastal riigistati Narva Eesti gümnaasium uudistele Jüri Nikolajev Narva.",
"role": "user"
},
{
"content": "Kohtla-Järve alustab Haridus- ja Teadusministeeriumiga kõnelusi eestikeelse põhikooli riigistamise üle.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Analüüsi uudislugu ning kirjuta sellele üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta üksnes eesti keeles!\n\nTekst:\n\nNarva haigla nõukogu esimehe Irina Janovitši sõnul palgati Aleksei Jevgrafov Narva haiglasse selleks, et parandada koroona kriisi ajal haigla strateegiliste juhtimist. Narva haigla kauaaegne juht Olev silland jätkab ülemarstina. Küsimus on selles, et natukeselt muuta juhtimist Narva haiglas ja teha niimoodi, et Olev silland abistab pigem ja rohkem meditsiinilises teenuses, aga Aleksei võtab enda peale juhtimist ja strateegiliste juhtimist. Aleksei Jevgrafov panustab haiglat juhtides oma linnapea kogemusele ja kontaktidele. Tulevad investeeringud, ma loodan, et need investeeringud tulevad. Mul on kontaktid ministeeriumis, ma tean, kellega ma pean rääkima sel teemal ja mina kindla asja sellega tegelen. Samas ei loobu Aleksei Jevgrafov ka linna juhtimise ambitsioonist. Kui aga Jevgrafov detsembri lõpus linnapeaks valitakse, siis mis mõtet on kahenädalasel haigla juhtimisel? Nii palju kui võin, aga tegelikult mina juba tegelesin Narva haiglaga enne sõda ja kui mina osutun valituks linnapea kohale, siis mina jätkan ka tulevikus sellega tegeleda. Aga praegu me peame keskenduma ikka tänasel päevale. Ja Irina Janovitš, kes on volikogus kodulinn, Narva fraktsiooni esimees. 30. detsembril Aleksejev Gra tuleb esitatud meie poolt ka linnapea valimistel, võib-olla valimistel ta ei võida. Aeg näitab aga praegu tänasest päevast, ta on juhatuse liige Narva haiglas. Narva volikogus hiljuti loodud koalitsiooni linnapeakandidaadi Katri Raigi hinnangul on haiglas toimunud juhimuutuse taga pigem soov tekitada segadust ja tagada endale sissetulek. Siin tuleb tähele panna, et kolm ühte fraktsiooni kuuluvad poliitikud tegid ausalt öeldes endale väga kasuliku tehingu. Haiglanõukogu esimees on endine linnavolikogu esimees, kes endisele linna peale sokutas väga hästi tasustatud 6000 eurose kuupalgaga töö. Selle käigus siis endine haigla juhatuse liige doktor Silland saadeti ravijuhiks, mis kindlustas omakorda tema positsiooni. Mina ei näe siin kopika eest soovi lahendada. Narva haigla juhtimisprobleeme. Aleksei Jevgrafovi sõnul on haigla juhatuse liikmel suur vastutus ja töökoormus kuid kas juhi palk on tõepoolest 6000 eurot, seda ta veel ei tea. Ma ei tea, ma veel ei kirjutanud lepingut, aga mulle tundub, et vähem jätkan samadel tingimustel, mis olid endisel juhatuse liikmel. Uudistele Jüri Nikolajev Narva.",
"role": "user"
},
{
"content": "Narva ekslinnapea Aleksei Jevgrafov valiti Narva haigla juhatuse liikmeks. Samas soovib Jevgrafov uuesti linnapeaks saada.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita sellele vastav lühikokkuvõte ühe või kahe lausega. Vasta alati ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nEuroopa Komisjoni Eesti esinduse juhi Keit Kasemetsa sõnul võiks Eesti praeguse seisuga saada õiglase ülemineku fondist 736 miljonit eurot. Kasemets rõhutab, et tegemist on ettepanekuga, mis vajab veel liikmesriikide nõusolekut, kuid üldiselt on selge, et Eestis peaks lõviosa rahast minema Ida-Virumaale. Suurem osa sellest rahast peaks ikkagi jõudma nendesse piirkondadesse, kus kliima pööretega seotud mõjud on siis kõige tugevamad, et ennekõike ja esmalt ikkagi arvestatakse see Ida-Virumaa vajadusi, et see on päris selge. Keit Kasemetsa sõnul on fondi põhiline eesmärk leevendada rohelise ülemineku mõjusid, see tähendab toetusi inimestele, kes peavad leidma endale uue töökoha toetusi ettevõtluse le ja ehitussektorile. Samas ei saa välistada ka põlevkivisektori toetamist. Just selles kontekstis, et töötada välja lahendusi, mis siis põlevkivisektori CO kahe heidet oluliselt vähendaksid noh, kas või süsihappegaasi kinnipüüdmise erinevad tehnoloogiad ja lahendused. Põlevkivisektori süsinikuheitmete vähendamisest õiglase ülemineku fondi toetuste abil räägib ka Ida-Virumaa omavalitsuste liidu tegevdirektori kohusetäitja Hardi murula kuid peamine eesmärk oleks tema arvates see, et maakonda tekiks ka muid tegevusi, mis suudaksid asendada kokku tõmbuvat põlevkivisektorit sest ainult tööstusparkide rajamisele loota ei saa. Tänane seis ütleb seda, et ainult kruntide ja taristu ettevalmistamisest ei piisa. Jah, meil on olemas, ütleme, sobiv kinnistu, meil on olemas tööjõud, me saame seda tööjõudu ümber õpetada, aga mis on need lisaargumendid ettevõtjtale, kui ta tuleb siia investeerima, et kui hea on siia nii-öelda juurdepääs, kas sellega kaasnevad mingisugused toetused või mingi erikohtlemine näiteks maksunduse osas ja see vajab väga sellist noh, juhtumipõhist lähenemist. Ajalehe põhjarannik peatoimetaja Erik Gamzejevi arvates peaks üleminekuraha suunama kindlasti ka hariduse edendamisele maakonnas. Üks idee võiks ikkagi olla ka haridusega seotud ja kõrgharidusega seotud ja kas see on nüüd ilmtingimata infotehnoloogia kolledži rajamine, projektid, mis tegelikult ei ole nii-öelda ühekordse mõjuga, vaid mis tekitavad juurde uusi arenguid see toob siia uusi inimesi ja käivitab elu uutmoodi. Konkreetse plaani, kuidas õiglase üleminekufondi toetusi kasutada, koostab valitsus Ida-Virumaa omavalitsused, ettevõtted, keskkonnaühendused ja teadusasutused vormistavad oma ettepanekud maakonna strateegiasse. Strateegia uuendamiseks on kokku kutsutud Ida-Virumaa õiglase ülemineku platvorm. Uudistele Jüri Nikolajev Narva.",
"role": "user"
},
{
"content": "Eesti võib Euroopa Liidu Õiglase ülemineku fondist saada üle 700 miljoni euro. Kuidas toetust kasutada, peaks selguma tuleva aasta alguseks. Ida-Virumaal loodetakse toetuse abil vähendada süsinikuheitmeid, meelitada maakonda uusi ettevõtteid ja edendada kõrgharidust.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Analüüsi uudislugu ning kirjuta sellele üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta üksnes eesti keeles!\n\nTekst:\n\nAmeeriklased tajuvad kõrgemaid hindu nii lennu kui ka bensiinijaamades. California osariigi elanik Nikol Shepard. Meil olid mõned reisid plaanitud umbes kuue tunni kaugusele ja pidime need tühistama, sest oleksime kulutanud 700 dollarit bensiinile. President Joe Bideni sõnul on hinnatõusu peatamine tema peamine siseriiklik prioriteet. Minu plaan inflatsiooniga tegeleda algab lihtsa ettepanekuga, austame föderaalreservi. Nad on äärmiselt pühendunud inflatsioonivastasele võitlusele, nii nagu minagi. Föderaalreservi juht Jeremy Powell on andnud märku, et nad kavatsevad tõsta intressimäärasid niikaua, kuni hinnad kukuvad tavapärasele tasemele. Valge maja on rõhutanud, et nende eesmärk on lahendada tarneprobleemid, parandada kriitilist taristut ja vähendada riigieelarve defitsiiti. Samuti on kutsutud kongressi üles toetama lapsehoolduse elamispindade ja retseptiravimite hindade alandamist. Vabariiklaste hinnangul tõukaksid need sammud pikemas vaates inflatsiooni veelgi tagant. USA senati vabariiklaste juht Mitch McConnell. Peame selle inflatsiooni alla suruma, peame saama jagu probleemist, mille ausalt öeldes tekitas demokraatide valitsus kui nad nõudsid kahe triljoni dollari süstimist majandusse ja seda põhimõtteliselt pärast koroonaviiruse lõppu. Möödunud kuul oli USA inflatsioon 8,3 protsenti. Bensiinihinnad hakkasid aga taas tõusma pärast Euroopa Liidu otsust kehtestada Venemaa nafta le embargo. George Washingtoni ülikooli majandusprofessor Tara Sinklar. Võimalik, et peame inflatsiooni pärast muretsema veel mõnda aega või seisame järgmise kuue kuni 18 kuu jooksul silmitsi majanduskriisiga. Sinkleeri sõnul võib USA majanduse tulevik olla selgem paari kuu pärast. Rahvusringhäälingu raadiouudistele Maria-Ann Rohemäe, Washington.",
"role": "user"
},
{
"content": "Suvehooaja algus tähendab tavaliselt ameeriklastele rohkem reisimist, kuid märkimisväärne hinnatõus on sundinud paljusid plaane muutma. Analüütikute hinnangul ei ole inflatsiooni peatamine lihtne ja välistatud ei ole ka majanduskriis.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita sellele vastav lühikokkuvõte ühe või kahe lausega. Vasta alati ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nMadis Müller kinnitas, et hoolimata sellest, et Eesti majandusele on tegelikult läinud viimastel kuudel paremini kui kevadise kriisi tipphetkel eeldati, siis reservidesse kogutud raha ei tohiks valitsus lihtsalt ära kulutada. No esiteks, sellel aastal tuleb riigieelarve miinus sügavam, kui ta kunagi varem on olnud ja tõesti see niimoodi miinus, kus siis hakata välja tulema, et see on on niivõrd sügav, et tõenäoliselt seda siis päris ühe aastaga ei suudeta teha. No mulle tundub, et aga arvestades ka seda, et, et meil majandus ei taastu kindlasti mitte ühe aastaga, et kui me nüüd hindame, et mis on see meie selline jõukohane majandus, majanduskasv ja majanduse tase, et sinna me ei jõua veel ka järgmiseks aastaks, nüüd ainult meie selliseid esialgseid prognoose vaadates tunduks, et et järgmine aasta selline kolm, neli protsenti SKP-st puudujääk riigieelarves oleks, oleks mist ootuspärane, võib-olla 22 aastaks võiks proovida taas tasakaalu jõuda. Euroala majanduses valitseb praegu ebanormaalne olukord, kus reaalintressid on sisuliselt negatiivsed ehk raha panka pannes saab sealt hiljem vähem raha tagasi. Kaua selline olukord kestab? Kui vaadata kas või finantsturgudel prognoos, et millal see võiks juhtuda, et see pigem on selline paari aasta perspektiiv. Eesti Panga president hoiatas, et hoiulaenuühistute üle sisuliselt riiklik kontroll Eestis puudub ja sinna raha paigutajad sageli ei mõista, et tegemist pole klassikalise pangaga. See hoius, mida inimene hoiu-laenuühistus teeb ja kus ta saab suuremat intressi teenida, see tegelikult ei ole võrreldav panga hoiusega, mis on tagatisfondi kaudu riiklikult sisuliselt garanteeritud. Loogika on seadusest tulenevalt ka see, et hoiu-laenuühistu tegevuse üle ei tee järelevalvet mitte keegi teine peale liikmete, kuna tegemist on oma algses loogikas vähemalt sellise ühistulise klubilise tegevusega, kus teineteise üle tehakse kontrolli. Nagu olukorras tõesti, kus on tegemist juba üle Eesti tegutsevate ettevõtetega, kus liikmeks astumine on sisuliselt ainult formaalsus ja tegelikult inimene, kes lihtsalt, kes küll astub liikmeks ja tal tegelikult ei ole võimalik teha kontrolli selle üle, millega siis see hoiu-laenuühistu juhatus tegeleb, kui riskantselt ta seda raha paigutab ju mingisugust järelevalvet seadusest tulenevalt mitte keegi hoiu-laenuühistute üle idee on vaid liikmete enda siis korraldatud kas siis seal siseaudit või lihtsalt audit, millele siis tuginedes see kindlasti ei ole piisav.",
"role": "user"
},
{
"content": "Eesti Panga presidendi Madis Mülleri sõnul peaks valitsus olema kulutustega jätkuvalt mõõdukas.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Uurides uudislugu, loo sellele ühe või kahe lausega lühikokkuvõte. Vasta eesti keeles!\n\nTekst:\n\nKui kehtestada täielik õppemaks ülikoolides, kus üliõpilane tasub kõik oma kulud ise, võib Eesti kaotada häid spetsialiste. Haridus ja teadusministeeriumi nõunik Maario Kadastik. Ümbruskonnas on väga palju riike, kus õppekavad on tasuta. Aga kui me räägime sellisest nagu kvaliteedimaksust või õpilase omaosaluse maksust, mis oleks seal ma ei tea kuskil suurusjärgus 100 eurot kuus umbes, siis ma arvan, et see tegelikult väga suur osakaal ei oleks, sellepärast ükskõik, mis riiki siin lähikonnas minna. Elukalliduse tõttu see lisakulud, mis tekivad teises riigis elamisega, tõenäoliselt ületavad selle nagu vahe. Kõrghariduse maksustamise positiivne külg oleks, et õpilased oleksid motiveeritud õppima ja jätaks nii suure tõenäosusega ülikooli pooleli. Tudengid valiksid täpsemalt neid erialasid, mida nad päriselt soovivad õppida, mis reaalselt nagu kas siis huvi poolest või töö mõttes nagu tulevikus kasuks tuleb, nad võtaksid seda tõsisemalt nende osas, kes muidu võib-olla läheksid siis ehku peale. Kui kõrgharidus muutub tasuliseks, peab riigil olema selge meede näiteks õppelaenu näol veel kord. Mario kadastik. Tuleb noh, läbi mõelda ka selle õppelaenu, igasugune hilisem tagasimaksmise hüvitamise võimalik tuleviku tööandjapoolse hüvitamise ja kõik muud sellised skeemi elemendid Tartu Ülikooli õppeprorektor Aune Valk ütles, et ülikoolide esimene valik oleks pakkuda tasuta õpet. Kui seda tasulisust kaaluda, siis see on nii-öelda tuleviku arutelu küsimus, et millise kõrgharidusega me edasi üldse läheme, Eestis? Aga kõigepealt, jah, tuleb see nii suur auk, mis on tekkinud ikkagi riigi riigi rahast ära katta. Aune Valgu sõnul ei tohi riik kehtestada õppetasu nii et õpilased peavad selle kohe enda taskust kinni maksma, sest kõigil ei ole sellist raha. Teine teema, eks ole, mida ta võiks, et kas ta mõjutab õpivalikuid ta kindlasti võiks Ta valikuid teadlikumaks, et sellist katsetamist, et tulen, vaatan ja proovin, et kui ma iga selle proovimise eest ka ise maksan, olgu või kasvõi natukene siis siis seda ma usun, et ta, et ta mõjutab, et muudab seda väiksemaks, aga noh, teisest küljest on ka see, et päris selgelt kõik üliõpilased ei suuda lihtsalt karjäärinõustamise pealt või või ma ei tea, sõprade soovituste järgi õiget eriala valida. Tartu Ülikooli õppeprorektor lisas, et õppemaks ei tohiks olla üle 2000 euro. Kui meil oleks täismahus õppemaks, siis üliõpilased hakkaksid vaatama tasuta kõrgharidussüsteemide poole meie lähiümbruses või ka nende süsteemide poole, nagu näiteks Hollandis on, kus sa ikkagi maksad osaliselt oma õpingute eest, sinna ligipääs on Eesti tudengitele lihtne ja vaba.",
"role": "user"
},
{
"content": "Kõrgkoolidel on praegu puudu umbes 100 miljonit eurot. Kui riik ülikoolidele appi ei tule, võib kõrghariduse omandamine muutuda tasuliseks.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Süvene antud uudisesse ja tee selle kohta lühikokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult ühe või kahe lausega!\n\nTekst:\n\nEuroopa ülemkogu esimene päev oli üsna haruldasel kombel pühendatud vaid ühele teemale koroonaviirusele ning sellevastasele võitlusele, ent järeldusi oli üksjagu. Ilmselt õhtu kõige pikema mõjuga avaldus tuli Saksamaa liidukantslerilt Angela Merkelilt viitega Euroopa Komisjoni presidendile Ursula Fonderlaienile. Ta ütles ja me kõik nõustume sellega, et me peame olema mutatsioonide pärast valmis inimesi vaktsineerima pika aja jooksul võib-olla lausa aastaid, ütles Merkel von der Leyeni ja Merkeli sõnavõttudest pärast ülemkogu ilmnes ka see, mida juba kuid kahtlustatud on, aga Euroopa Liit otseselt kinnitanud pole. Ameerika Ühendriigid ja Suurbritannia on koroonavaktsiini ekspordile piirangud seadnud. Ka Euroopa Liit on seadnud sisse oma läbipaistvusemeetmed, kuid piirama midagi ei kiputa. Angela Merkel. Ameerika ühendriigid ei ekspordi vaktsiini üldse, Suurbritannia ainult väga vähe. Samal ajal toodavad Euroopa tootmisüksused vaktsiini mitte ainult Euroopa liidule, vaid ka mujale Ladina-Ameerikale, Singapurile, Kanada le ja teistele riikidele. See on okei, kuniks firmad täidavad oma lepinguid, sõnas Merkel. Riigijuhid rääkisid ka vaktsiinipassidest, mis reisimist tulevikus hõlbustama peaks. Ursula von der Laien. Selles on ühtlustatud sisu, mis näitab, millist vaktsiini kasutatud on. Vaktsineerimispassid oleksid unikaalselt eristatavad umbes nagu Ibani pangakonto number ning sellele lisatakse minimaalselt vajalik info. Liikmesriigid peavad selle rakendama ka enda meditsiini ja piirisüsteemides, et tagada tervishoiutöökindlus. Euroopa komisjon pakub enda poolt standardite koordineerimist ja väravat, mis seoks kõik rahvuslikud lahendused üksteisega, et info liiguks. See võtab aega vähemalt kolm kuud, sõnas Fon. Derlaien. Eesti peaministri Kaja Kallase sõnul tutvustas ta ka teistele riigijuhtidele Eesti ja maailma tervishoiuorganisatsiooni pilootprojekti, millega luuakse võimalus digitaalseid vaktsineerimissertifikaate kontrollida. Peame olema valmis üleilmse e-lahendusega selleks hetkeks, kui vaktsiinide kättesaadavus pole enam probleem ja inimesed hakkavad rohkem reisima. Meie eesmärk on tagada turvaline ja usaldusväärne lahendus vaktsiini sertifikaatide piiriüleseks kontrollimiseks. Võltsitud Covid 19 testi tulemused ja tõendid vaktsineerimise kohta on juba kahetsusväärselt ringluses, ütles Kallas. Euroopa ülemkogu jätkub täna lõunanaabruse ja kaitsepoliitika aruteludega. Joosep Värk, Brüssel.",
"role": "user"
},
{
"content": "Saksamaa liidukantsler Angela Merkel ütles eilse Euroopa Ülemkogu järel, et koroona vastu vaktsineerimine võib kesta pikemalt kui me arvame. Seda peamiselt uute mutatsioonide pärast.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Vaata antud uudislugu ja koosta üks või kaks lauset, mis võtavad kokku selle sisu. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nFanfaari helide ajal kinnitasid sõdurid NATO lipud mastinööri külge ja seejärel oli käes kõige pidulikum hetk. Lisaks kahele Eesti sinimustvalgele tõusis presidendi lossi lipumastidesse kaks NATO sinivalget. Kui kõlanud oli ka Eesti hümn, sai sõna president Arnold Rüütel, kes märkis, et NATO lipu lehvimine Eesti pinnal tähistab meie pikaajaliste püüdluste täitumist. Kuulumine NATO-sse on oma riikluse kaitsmiseks parim olemasolev tagatis. Liitume täna NATO sõnumiga, et öelda tahame kaitsta oma rahvavabadust, ühist pärandit ja ühiskonda, mis on rajatud demokraatia, isikuvabaduse ja õiguse ülimuse põhimõtetele. Ühtlasi tänas president kõiki, kes teinud tööd NATOga ühinemise nimel, aga ka kogu Eesti rahvast, kelle toetuseta ühinemine ilmselt teoks poleks saanud. Ka edaspidi jääb siinsele rahvale Eesti kaitsmisele oluline osa. Seda rõhutasid nii president Arnold Rüütel kui ka kaitseväe juhataja viitseadmiral Tarmo kõuts. Esmase iseseisva kaitsevõime hoolikas ja katkematu arendamine paralleelselt kollektiivse kaitsevõime tõstmisega on nagu kilp ja mölk sõdalase käes. Kilbita oleks sõdalane kergesti haavatav ja mögata ei suudaks ta rünnata. Nüüd on Eesti täiesti uues julgeolekuruumis ja me pole enam üksi nagu 1939. aastal. Selle selgeks märgiks on juba praegu Eesti õhuruumi kaitsvad NATO hävitajad, lisas viitseadmiral kõuts. Aga liitumine NATOga tähendab Eestile ka vastutust, meenutas kaitseminister Margus Hanson. Väike Eesti on liitunud suure Põhja-Atlandi liiduga seistes kõrvuti 25 liitlasega maailma võimsaimas sõjalispoliitilises liidus, me kinnitame, oleme selle au ja vastutuse väärilised. Pidulikule tseremooniale järgnenud pressikonverentsil olid aktiivsed vene ajakirjanikud presidendilt ja kaitseministrilt päriti näiteks seda, kas Eestisse on nüüd tulemas NATO baasid ja võib-olla ka tuumarelv. Selleks pole mingit vajadust, vastasid mõlemad. Aga kuidas suhtuda Venemaa viimaste päevade avaldustesse, mille autorid peavad vajalikuks vene vägede koondamist? Looderegiooni päriti see peale ja president Rüütel vastas. Selleks ei ole mingit vajadust Venemaal, vastupidi praegu NATO ja Venemaa partnerlusprogrammi raames on võimalik mõlemil oma jõude ajutada ja mitte kontsentreeritu vaid ühiselt koostööd teha, selleks, et arvestades tänase maailma ohtusid eelkõige terrorismi ja teiste ohtude näol koostöös selle vastu seista kahtlematult Eesti toetab seda ja osaleb selles koostöös.",
"role": "user"
},
{
"content": "NATO laienemise tseremoonia toimus ka Kadriorus.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Süvene antud uudisesse ja tee selle kohta lühikokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult ühe või kahe lausega!\n\nTekst:\n\nHaridustöötajate Liidu esimees Reemo Voltri läks läbirääkimistele lootusrikkalt ja samas realistlikult. Kui vaadata kahte viimast riigieelarve strateegiat, kus on öeldud, et õpetajate palgad on neljaks aastaks külmutatud, siis see on väga halb ja väga negatiivne foon, mis noortele praegu on antud, et seda ametit ei ole mõtet õppida ega sellesse ametisse tulla. Ka riigikogu kultuurikomisjon saatis kuu alguses valitsusele ettepanekud, kuidas õpetajate kriisist ja eriti noorte õpetajate puudusest välja tulla. Ka seal oli üks ettepanek tõsta õpetajate töötasu võrreldavaks kõrgharidusega spetsialisti töötasuga. Pealegi nõuab koroonapandeemia õpetajatel uusi oskusi ja lisatööd. Õpetaja töötasu peaks vähemalt algama riigi keskmisest töötasust, see ei ole tegelikult üldsegi kannustanud praegu sellest veel sellest lisatööst, mida me oleme hakanud tegema, kuid paraku ei ole selle kompenseerimiseks leitud sentigi lisaraha. No praktiliselt kõik õpetajad saavad siis õpetamise töö eest 1315 eurot bruto ja ei ole vahet, kas sa oled seal 40 aastat koolis olnud ja ennast arendanud või oled sa esimest aastat koolis? Kust maalt alates õpetaja töötasu peaks algama, mis oleks see miinimum? Nii on kõik parteid ka lubanud ja enne valimisi, et õpetaja töötasu peab algama riigi keskmisest Valgast, mis on järgmisel aastal siis prognoositavalt 1562 eurot. Voltri ütleb, et see on kinni poliitilises tahtes, kuid möönab, et nii suurt palgatõusu ühe aastaga ei saa. Haridus ja teadusminister Liina Kersna nõustub, et õpetajate töökoormus on kasvanud ja seda ütleb viimase uuringu järgi ka 75 protsenti õpetajatest. Sel aastal õpetajate palgad ei tõusnud, aga järgmisel. Esiteks ongi vaja ära oodata, siis kevadine majandusprognoos, valitsus alustab siis ka riigieelarve ja riigieelarve strateegia läbirääkimisi ja täna me leppisime haridustöötajate liiduga kokku, et aprilli keskpaigal me kohtume uuesti. Vaatame, et kas on informatsiooni rohkem ja jätkame nende läbirääkimistega, et täna oli tõesti esimene kohtumine, et valitsus üldiselt mõistab, et õpetajate palgaküsimus ja õpetajate järelkasvu küsimus üldisemalt on oluline teema ja, ja sellesse tuleb investeerida.",
"role": "user"
},
{
"content": "Eesti Haridustöötajate Liit soovib, et õpetajate töötasu alammäär oleks 1562 eurot.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Loe läbi uudis ja anna sellele lühike kokkuvõte ühe või kahe lausega. Vastus peab olema ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nLäinud aastal pärast seda, kui Mikk Tarraste Pärnumaal kaks inimest tappis, hakati arutama, ega riik relvi valedesse kätesse luba. Juba praegu on seaduses rida kuritegusid, milles süüdi mõistetud inimesed ei saa relvaluba enne, kui nende andmed karistusregistris kustuvad. Siseministeeriumis valminud eelnõu muudaks selle loetelu pikemaks, teiste seas peaks kuriteo aegumist ootama näiteks vargad ja röövlid, kes pole eelnõu seletuskirja järgi usaldusväärsed. Võimu esindaja ründajad, kes on ministeeriumi hinnangul ühiskonnale ohtlikud ja need, kes sõidavad korduvalt ilma lubade ta olenevalt kuriteost saab inimese register puhtaks viis kuni 10 aastat pärast karistuse lõppemist räägib siseminister Kristian Jaani. Kas peaksid olema sellised kuriteod, mis on välistavaks asjaoluks ka siis, kui see karistus on iseenesest kustunud ja vastus lühike on, et jah, peab küll olema sellised kuriteod. Kuritegusid, mis peaks inimese relvahuvi taltsutama ka pärast arhiivi langemist, on eelnõu järgi kümmekond. Räägime ikkagi sellistest kuritegudest nagu tapmine, mõrv, suured narkokuriteod või vägivallategu, vabariigi presidendi või mõne kuu kõrge riiviametniku vastu, aga ka kõik tulirelva, laskemoona, lõhkeseadeldi, lõhkeainega toime pandud kuriteod. Alates 2003.-st aastast on registreeritud üle 1500 tapmise ja mõrva. Hoopis enam leiab aga narkootilise aine suures koguses ebaseadusliku käitlemise juhtumeid. Neid on selle aja jooksul registreeritud 15900. Kui me räägime siis diileritest, siis mina arvan, et see on mõistlik, et selline kuritegu sinna loetelusse tuleb tegelikult sellised inimesed, kes sellise kuriteo on toime pandud, on tihtipeale ka seotud organiseeritud kuritegevusega, aga veel kord, need on täna alles nagu ettepanekud. Ka Mikk Tarraste oli varem karistatud tulirelvaga seotud süüteo eest. Veel tuli Tarraste tausta uurides välja, et tal võisid olla relvaloa omamist välistavad terviseprobleemid. Just tervisetõendiga on seotud eelnõu teine mahuka mets panek. Relvaluba tuleb uuendada iga viie aasta tagant ja iga kord tuleb perearstilt ka uus tervisetõend küsida. Paljuski lähtuvad nad oma otsuses sellest, mida näitab tervise infosüsteem. Aga kui relvaloa taotleja seda soovib, kobavad arstid pimeduses, sest inimene võib oma andmed süsteemis kinni katta. Aga tulevikus inimene relvaloa taotlemise protsessis ei saa nii-öelda varjata oma terviseandmeid perearsti ees. Perearst saab õiguse sel juhul keelduda, kui ta ei näe kõiki terviseandmeid.",
"role": "user"
},
{
"content": "Tapjad ja narkodiilerid jäävad relvaloata kogu eluks, varastelt võetakse relvaluba kuni karistuse kustumiseni. Nii näeb ette Siseministeeriumis valminud eelnõu, mis muudab lihtsamaks ka relvaloa peatamise tervislikel põhjustel.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Süvene antud uudisesse ja tee selle kohta lühikokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult ühe või kahe lausega!\n\nTekst:\n\nNiisiis on koor täpselt sama vana kui meie laulupidude traditsioon esimesel laulupeol 1869. aastal Tartus käidi kohal ja see ongi koori asutamis ajana kirja läinud, aga koor tegutses ju varemgi läbi 150 aasta pole asi sugugi nii käinud, et koor on katkematult laulda saanud. Ajaloos on olnud raskeid aegu, kus laulmisest midagi välja ei tulnud. Sindi laulukoori dirigent Kristel Reinsalu. Kahe sõja ajal. Esiteks Jaapani vene sõja ajal, kui oli keelatud igasuguste kollektiivide tegevus ja teine asi oli siis suure ilmasõja ajal, kui mehed ei laulnud, vaid panid püssid palge, tulistasid Reinsalu ütleb, et seoses laulupeoga on tal üks suur unistus. Kui nüüd see laulupeo korraldamiskomitee seda kuuleb, siis minu meelest need ühel käel üles loetletavad 150 aastased Eesti koorid võiksid lipud kõrgel selle rivi eesotsas marssida. Vot see oleks väga suur kummardus meile kõikidele. Koori kuulub 38 lauljat, mehi on küll vaid kaheksa, aga oli aegu, kus koor oli palju suurem koorivanem Aino Edo lehte Rinaldo ajal oli kooris ikka kaks rida mehi ja kuskil 80 liiget ja seda oli ka viiekümnendatel aastatel ja tänavu tabas meid veel selline õnn, et meil tuli üks uus tenor. Vanemaid lauljaid on ka tagasi tulnud, kes vahepeal puhkust võtsid. Laulupuhkus. Kuna aastapäeva tähistati Pärnus, polnud võimalik kõiki huvilisi kohale kutsuda, aga sama kavaga tasuta kontsert toimub 22. veebruaril Sindi seltsimajas. Ester Vilgats, Pärnu.",
"role": "user"
},
{
"content": "Sindi laulukoor on nende kollektiivide hulgas, kes saavad oma vanuseks nimetada 150 aastat. Osaleti nimelt esimesel laulupeol Tartus.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita sellele vastav lühikokkuvõte ühe või kahe lausega. Vasta alati ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nMõne nädala eest teatas Poola kohus, et osa Euroopa Liidu õigusest Te ei lähe kokku Poola põhiseadusega. Sel nädalal trahvis Euroopa kohus Poolat rekordilise miljon eurot päevas trahviga seni, kuni kohtute distsiplinaarkolleegiumi laiali ei saadeta. Vastasseis teravneb ja poliitilise kompromissi maa väheneb. Hoolimata nädalatepikkusest katsest ei ole rahvusringhäälingul õnnestunud valitsuspartei poliitikutega intervjuud kokku leppida. Valitsussõbraliku nädalalehe Doržetzi peatoimetaja Pavel issitski kirjeldab võimuerakonna positsiooni nii. Enamus valitsuspartei poliitikuid leiab, et Euroopa kohtu otsused on lihtsalt ebaõiglased, nad ei kavatse neid täita, vaid hakkavad neid vastustama. Selline on reaktsioon. Kas see võib lõpuks viia Poola lahkumiseni Euroopa Liidust. Poolas ei ole praegu mitte ühtegi poliitilist parteid, kes tahaks viia riigi välja Euroopa Liidust. Ei ole sellist poliitilist jõudu, aga Euroopa institutsioonide surve kasvab ja sellepärast ma ei välistaks seda, et selline liikumine või partei tekib. Lissitski paneb vastutuse üksnes Euroopa liidule, mis oma võimupiire olevat ületanud. Euroopa Liidu asutused ja valitsuse kodused kriitikud näevad asja ka ikkagi selles valguses, et valitsus püüab õõnestada kohtuvõimu iseseisvust. Opositsioonipartei kodanike platvormi. Seimi liige Agneska Pomaska ütleb rahvusringhäälingule, et valitsus tegutseb Euroopa Liidust lahkumise suunas. Me oleme selle olukorra pärast väga mures, sest me näeme, et samm-sammult nad teevad seda, ma ei ole kindel, kas nad saavad sellest aru või on need lihtsalt provokatiivsed ja vaatavad, kui kaugele nad saavad Euroopa institutsioonide provotseerimisega minna. Aga tuleb meeles pidada, et Poola ühiskond on väga Euroopa-meelne, nii et ma arvan, et nad peavad mingil hetkel peatuma. Poola lahkumine Euroopa Liidust on teema, millest keegi küll tõsiselt ei räägi. Samas on vastandumisega loodud õhkkond, et mõte sellest ei tundu ka enam ilmvõimatu. Agnieska Bomaska. Euroopa Liidust lahkumine on muidugi protsess, nagu see oli Brexiti ja Suurbritannia, aga see ei juhtu ühe päevaga hääletusega parlamendis, vaid see on protsess. Ja me näeme seda protsessi alates ajast, mil õiguse ja õigluse partei tuli Poolas võimule 2015. aastal. Rahvusringhäälingu raadiouudistele Pehand, Varssavi, Poola.",
"role": "user"
},
{
"content": "Poola ja Euroopa Liidu vastasseis õigusriigi küsimustes on viimastel nädalatel üha teravnenud.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Analüüsi uudist ja koosta sellele lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nNarva hariduskompleksi idee sündis kompromissina haridusministeeriumi Narva linna ja kohaliku Eesti kogukonna vahel. Narva saab sellega eestikeelse Gümnaasiumi ja lisaks uued põhikooli ja lasteaiahooned ehk siis eestikeelne haridus linnak Narva ajaloolises vanalinnas arhitektuuribüroo kolm pluss üks arhitektid partneri Markus Kaasiku sõnul oligi kõige keerulisem suure hariduslinnaku vanalinna paigutamine. Me üritasime olla väga tagasihoidlikud. Me tõime välja ühe osa sellest vanalinnast ehk selle kvartali struktuuri, lisasime siia hoone, mis on siis ütleme, niisugune keskaegne mõte või renessansiaegne mõte, lausa kool kui õppeasutus, kui klooster, kloostrid on ju ka õppeasutused, on. Samas lubab Margus Kaasik head õppekeskkonda Õppekeskkond on suurepärane, kuna koguda selle avatud osa moodustabki, siis sisehoovile suunatud avalik ruum sellest koolihoonest. See teeb selle kooli unikaalseks. Narva eestikeelsesse riigigümnaasiumisse on plaanitud 250 õppekohta. Samas lõpetas eelmisel õppeaastal Narva Eesti gümnaasiumi vaid kaheksa õpilast. Kustuude kooli lapsed leitakse, räägib haridus ja teadusministeeriumi kantsler Mart Laidmets. Peale Narva Eesti gümnaasiumi on ju ka vanalinna riigikool, kus on veidi suuremad lõpetajate arvud. Ja lisaks sellele me eeldame ikkagi seda, et põhikooli lõpetajate huvi ja võimekus õppida nüüd sajaprotsendiliselt eesti keeles kasvab. Narva Eesti kogukond on hariduslinnaku ideega rahul, räägib Narva Eesti Gümnaasiumi direktor Uta Grona Safrei. Seda, et oleksin gümnaasium, põhikool ja lasteaed ühes pundis koos, see on olnud, no ma julgen öelda, meie, mitte 10 aastat, kui mitte 15 Ma saan aru, et Narva pole suur linn, aga ikkagi, et lasteaed oli kaugel ja selle jaoks, kui tahad endale nii-öelda õpilasi saada, kes oleksid valmis ja võimelised sul õppima, siis tänapäeval tuleb koostööd teha. Samas tekitab hoone idee kavand küsimusi. Kui me räägime baroksest Narvas, siis mina kujutan endale klaasist barokki maru halvasti ette. No ja teiseks, ma ei usu, väga avatud ruumides õpetamisse, mis tähendab, et segavaid faktorid, mis hakkavad häirima avatud ruumis on piisavalt palju. Hariduslinnaku rajavad riik ja Narva linn üheskoos riigi ehitada on gümnaasium. Narva linn vastutab Eesti põhikooli ja lasteaiahoone eest. Uus haridus. Kompleks peaks uksed avama kolme aasta pärast. Uudistele Jüri Nikolajev Narva.",
"role": "user"
},
{
"content": "Narva hariduslinnaku arhitektuurivõistluse võitis arhitektuuribüroo Kolm Pluss Üks arhitektid ideekavandiga \"Duo\". Tulevane õppekompleks koosneb riigigümnaasiumi ja põhikooli hoonest ning eraldiseisvast lasteaia hoonest.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Loe läbi uudis ja anna sellele lühike kokkuvõte ühe või kahe lausega. Vastus peab olema ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nKomisjoni uute soovituste kohaselt tuleks Janseni Covid 19 vastase vaktsiini ga vaktsineeritud täisealisel elanikkonnal teha tõhususdoos kahe kuu möödumisel esimesest doosist. AstraZeneca ja Moderna Covid 19 vastase vaktsiiniga esmase vaktsineerimiskuri läbinud täisealisele elanikkonnale soovitab komisjon võimaldada tõhustusdoosi alates kolme kuu möödumisel esmasest vaktsineerimiskuurist. Tartu Ülikooli rakendusviroloogia professor Andres Merits kommenteerib soovitusi nii. Kõigepealt Janseni vaktsiin vastupidiselt vahepeal välja öeldutele kindlasti ei ole efektiivne või vähemalt piisavalt efektiivne ühest doosist, nii et Jannseni puhul nagu tõhustus, doosist rääkida, eriti ei ole mõtet, see on vaktsiini kooli lõpetamine. Muudel juhtudel selle vahemaa toomine kolme kuule põhineb ühest küljest seaduslike andmetel mis eelnevad omikonile ja näitavad, et immuunkaitse hakkab langema just nakatumise vastu kuskil peale kolmandat kuud. Ja teine rida uurimuse, mis näitavad, et tõhustastoos, mis on tehtud kolm kuud peale vaktsiini kuuri lõpetamist või nii-öelda lõpetamist annab sama hea efekti kui tõhustastoos, mis on tehtud hiljem kas kuus või kaheksa kuud peale esmast vaktsineerimist. Samuti ei ole senised uuringud näidanud, et lõhustusdoosi lähemale toomine põhjustaks mingeid erilisi muudatusi kõrval efektidel, see tähendab, et halvemasse suunda midagi läheks. Kõik need asjaolud on omikroni kontekstis olulisemad kui varem, sest me teame, et RNA vaktsiinid kaitsevad omikroni vastu tegelikult kuskil kaks kuud peale esmast vaktsineerimist ja teadmata arvu, kuid peale kuusterit.",
"role": "user"
},
{
"content": "Immunoprofülaktika ekspertkomisjon leidis, et arvestades koroonaviiruse omikroni tüve kiiret levikut Eestis ning teiste riikide ja uuringute esialgseid andmeid, võiks tõhustusdoosi teha juba kahe või kolme kuu möödumisel esmasest vaktsineerimiskuurist.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
Subsets and Splits
No community queries yet
The top public SQL queries from the community will appear here once available.