messages
listlengths 2
2
| origin
stringclasses 4
values |
|---|---|
[
{
"content": "Vaata üle uudislugu ning loo sellele lühike kokkuvõte. Piira vastus ühe või kahe lausega ja vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nLisaks Tartule on populaarsus kutsehariduse vastu kasvanud ka Viljandis, sealsesse kutseõppekeskusesse kandideeris 530 inimest ligi 400-le õppekohale, jätkab Viljandi kutseõppekeskuse arendusjuht Karmen Selter. Õppekava, kuhu soovitakse sisse astuda ja kuhu tekib siis sisseastumisel konkurss, siis neid on juurde tulnud, kui me varasemalt täitsime noh, oma vastuvõtus, õppekohad siis kas täielikult või, või peaaegu täielikult, nii et seda konkurssi ei pruukinud tekkida, et, et oligi seal võimalik vabalt õppima pääseda, siis, siis praegu on ja see olukord on muutunud. Pärast põhikooli lõppu lähevad noored õppima eelkõige IT ja tehnikaga seonduvaid erialasid, kuid populaarne on ka toitlustus. Tartu kutsehariduskeskuse direktori asetäitja Liivi Raudsepp räägib, et ka keskhariduse baasil on kõige populaarsem IT-valdkond. Koroonakriis on aga mõjutanud ka seda. Need, mis on majanduselus ka toimuvad, natuke mõjutab ka kõike, mis, mis kutsehariduses toimub, otsitakse endale ka uusi ja täiendavaid siis ikkagi oskused omandada, et olla paremini konkurentsivõimeline tänasel tööturul ja see on võib-olla ka vaatega juba homses, et täna mul on töö, aga see töö iseloom on nii kiiresti muutunud. Ja, ja võibolla on mul vaja ka lisaoskuseid, lisakvalifikatsiooni. Üks IT-valdkonda kandideerija on Karl-Erik, kes kutsekooli ootab eelkõige praktilisi teadmisi. Kutsehariduskeskuse ma valisin sellepärast, et seal on väga suur osakaal praktikas ma ei ole just kõige parem teoorias, et kui ma õpin lihtsalt klassis, siis ei jää väga palju meelde, kui ma siin ise läbi jääb, paremini meelde. IT-valdkond osutus valituks sellepärast, et olen tegelenud IT-ga enda jaoks juba kolm-neli aastat. See huvitab mind ja sellele on ka tulevikus väga suur osakaal meie elus. Toiduhuviline Martin lõpetas sel kevadel gümnaasiumi ja tahab omandada kutsehariduskeskuses kokaametit. Valdavalt kutse selgeks õppimine vähemalt tööturul on kõrgemalt hinnatud kui siis mingisugune kraad, ühesõnaga teoreetilised teadmised. Ma leian, et see, see on mõttekam ja pluss ega see ongi ainuke koht, kus koka ametit õppida. Huvi kutsehariduse vastu ei ole ainult äsja gümnaasiumi lõpetanute seas, uusi oskusi on võimalik kutsehariduskeskustes omandada ka töö kõrvalt ja paljud tulevad seda tegema alles pärast mõningast elu ja töökogemust.",
"role": "user"
},
{
"content": "Huvi kutsehariduse vastu on kasvanud. Tartu Kutsehariduskeskusesse esitati sel aastal 2400 avaldust, mis on veerandi võrra rohkem kui eelmisel aastal. Õpilased hindavad just praktiliste oskuste omandamist.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Süvene antud uudisesse ja tee selle kohta lühikokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult ühe või kahe lausega!\n\nTekst:\n\nNaiste Ööde filmifestivali peakorraldaja Katrin Klaebo ütleb, et festivali programmi mahub viis emadusega seotud filmi erinevatelt kontinendidelt, ent ka mitu kunstiprojekti. Filmirännakul otsitakse vastuseid, kas juhu suhtest rasestunud keskealine naine kõlbab tütre põlgusest hoolimata emaks. Kuidas olla pere ja kas tänapäeva heaoluühiskonnas on perekond üldse vajalik. Katrin Klaebu lisab filmiprogrammi tutvustada, et ühte filmi teiste seast esile tõsta on peaaegu võimatu. Me tõime selle aasta avafilmiks meelega natukene lihtsama iirikomöödia, kuidas üks naine jääb ootamatult lapseootele, ta ei ole selleks valmis, aga see kõik laheneb toredasti. Ja komöödia me tõime selle pärast, et eelmise aasta tagasiside küsitluse põhjal inimesed nagu arvasid, et teemad olid liiga rasked, aga juba laupäeval, homme meil on ka üks Hiina film, mis räägib ühe lapse poliitikast ka väga raske teema, aga noh, nüüd on ka seal Hiinas natukene olukorrad võib-olla leebunud. Siis on meil üks väga hea Kanada film ja, ja kindlasti on jällegi taas fookuses üks Itaalia koostööfilm, mis räägib põgenike kriisist ja jällegi lapsed on need, kes jäävad selles kannatanuteks ja siis me lõpetame laupäeva ühe Vene dokumentaalfilmiga, mis on ka selline huvitav läbi mitme aasta tehtud film ühest perekonnast, kuhu lapsendatakse veel üks laps. Klaebo sõnul on nii tänane kui ka pühapäevane seanss välja müüdud, kuid pileteid saab lunastada veel laupäeval linastuvatele filmidele. Kuna Märjamaa on üks pikima kino näitamise traditsiooniga koht Eestis siis see on ka põhjus, miks nöff jõuab esmakordselt ka sinna. Katrin Klaebo. Kui Raplas ei olnudki varem kino, siis Rapla inimesed olid harjunud Märjamaal kinos käima ja, ja tõepoolest, Märjamaa on meid väga oodatud, et sellepärast me sinna läheme. Rahvusringhäälingu raadiouudistele Olev Kenk, Paide.",
"role": "user"
},
{
"content": "Mittetulundusühing Ettevõtlikud Naised Raplamaal korraldab koostöös Pimedate Ööde Filmifestivaliga juba teist korda Naiste Ööde Filmifestivali NÖFF, mis avatakse õhtul Raplas. Seekordse NÖFF-i keskne teema on emadus, lisaks Raplale toimuvad festivalifilmide seansid ka Märjamaal.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Analüüsi uudislugu ning kirjuta sellele üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta üksnes eesti keeles!\n\nTekst:\n\nTõsi on see, et sellises summas erakonnal kohe võtta tagataskust ei ole. Tõsi, suurem osa on võimalik koheselt ära maksta, aga selleks peaksime siis kõigepealt arutama juhatuse ja siis loomulikult ka rahastamise järelevalve komisjoniga. Milline saab olema see ettekirjutus ja kas ja milliseid võimalusi näeb komisjon selle tasumiseks. Ehk siis te ootate, et seda natukene ajatatakse, et te saate riigi käest ju iga kvartali toetust, et sealt siis maksta tasakesi ära. Noh, kindlasti erakond selle summa ära maksab seda, et et erakond ei saaks toimida ja teha oma igapäevast poliitilist tööd, et seda ei juhtu ja ei tohi juhtuda. Nii et, et jah, me kindlasti soovime komisjoniga rääkida, kas ja milliseid võimalusi nemad näevad, sest see summa on ju väga suur. Kuulajate jaoks, kas teil on veel üleval mingeid vaidlusi, kus võib teile tulla raha nõue? Noh, Eesti Keskerakonnal on ju üleval paljuski seesama vaidlus tegelikult meetfieldi ja Paavo Pettaiga nimelt siis meedielt läks nii tsiviilkohtusse kui ka siis Eri kasse sisuliselt sama nõudega, tõsi küll, erinevas sõnastuses. Nii et, et ka tsiviilkohus vaagib seda küsimust edasi, seal ei saa küll need numbrid nii-öelda liita. Nii et pankrotiohtu teie erakonnal ei ole, et teil on seal üsna palju juhatuse liikmeid, et nemad ju vastutavad mittetulundusühingus oma isikliku varaga, et seda ohtu ei ole, et Jüri Ratas ja, ja Mihhail Kõlvart näiteks peaksid hakkama maksma omast taskust seda võlga kinni. Ma kõigepealt rõhutan, et kogu see metidi temaatika on ju tegelikult enam kui 10 aastat vana, et juhatused on väga, väga palju muutunud ja, ja alates siis 2009 räägime me nendest kampaaniatest 2009 kuni 2015. Nii et, et, et tänane juhatus ei ole küll kuidagi seotud nende otsustega, mis siis on toonud meile tänaseks riigikohtu lahendi ja kinnitan ka selle üle, et Eesti Keskerakond on võimeline tänu siis nendele finantsilistele otsustele, mis on juba vastu võetud eelmisel aastal need küsimused lahendama.",
"role": "user"
},
{
"content": "Riigikohus ei võtnud menetlusse Keskerakonna kaebust Tallinna Ringkonnakohtu otsuse peale nii-öelda miljoniannetuse asjas. Erakonna peasekretär Andre Hanimägi ütles, et Keskerakonda pankrot ei ohusta, kuid loodetavasti on võimalik see summa maksta tagasi jao kaupa.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita sellele vastav lühikokkuvõte ühe või kahe lausega. Vasta alati ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nLüganuse vallavalitsus pakkus Heidi uustalule kompromissina lõpetada temaga töölepingu poolte kokkuleppel mitte usalduse kaotuse tõttu, kusjuures pooled loobuksid vastastikust st nõuetest ning siis sõlmida temaga direktori kohusetäitja ajutine tööleping. Heidi Uustalu sellega nõus ei olnud. Kuna minu hagi põhinõue on see ikkagi, et minuga erakorraliselt üles öeldud leping on, on tühine siis ma justkui annaksin sellega teada, et ma olen selle ebaõiglusega nõus, mida ma ju tegelikult ei ole. Ehk siis see pole minu jaoks kompromiss. Heidi Uustalu kompromissettepaneku järgi pidanuks Lüganuse vallavalitsus tunnistama töölepingu erakorralise ülesütlemise tühiseks, see aga ei sobinud vallavõimule, selgitab vallavanem Viktor Rauam. Meie olime valmis taganema usalduse kaotuse paragrahvist ka kohtus, kui seda on nii-öelda vähe, siis rohkemaks tõepoolest vallavalitsus valmis ei ole. Me kindlasti ei tagane sellest otsusest, mis me oleme teinud, me leiame, et sellel oli alust ja seetõttu edasine meie nii-öelda kompromissettepanekuga koostöö selles valdkonnas kahjuks lõpeb. Lüganuse vallavalitsuse ja endise koolijuhi vaidlus jätkub kohtus. Samal ajal otsib vald Kiviõli esimesele keskkoolile. Uut direktorit jätkab Viktor Rauam. Kandidaadid on laekunud need, me hakkame järgmine nädal arutama kutsuma vestlustele ja püüame võimalikult kiirelt loomulikult leida koolile uue juhi. Kompromiss läbirääkimisi nõudnud kooliõpetajad on olukorraga leppinud ja streikida ei kavatse, räägib kooli õpetaja Mari-Liis Randver. Me ei näe sellel nagu väga suurt mõtet, et see midagi nüüd enam muudaks, et Heidi tagasi tuleb ja et ta jätkab oma kohtuteed, meie tunneme, et tal on täielik õigus seda teha. Ehk siis me oleme talle moraalselt toeks ja meie maja poolt on ka kandideerimas üks õpetaja direktori kohale. Heidi tööd ja meeskonda soovib edasi juhtima hakata õpetaja Janu, vau. Kiviõli esimese keskkooli direktor Heidi Uustalu vallandati kuuendal detsembril. Talle pandi süüks kooli poliitilise neutraalsuse nõude eiramist. Koolipere korraldas seepeale vallavalitsuse ees protestiaktsioone ja õpetajad olid valmis koolijuhi kaitseks streikima. Uudistele Jüri Nikolajev Narva.",
"role": "user"
},
{
"content": "Lüganuse valla ja vallandatud koolijuhi läbirääkimised ebaõnnestusid. Kuid õpetajad streikida ei kavatse, vaid saadavad koolijuhi konkursile oma kandidaadi.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Loe läbi uudis ja anna sellele lühike kokkuvõte ühe või kahe lausega. Vastus peab olema ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nPõltsamaa pereõed täna laupäeva ei pidanud, sest juba kell üheksa saabusid vaktsineeritavad, kes oma vanuse pärast ei peaks küll eelisjärjekorras süsti saama, kuid arvati nimekirja tervisliku seisundi tõttu. Kolm nädalat tagasi tehti kaitsesüsti aga Põltsamaa valla õpetajatele. Tõsi, lasteaia ja kooliõpetajad olid esialgu suunatud vaktsineerimisele, Jõgevale, mis asub 30 kilomeetri kaugusel, selgitab sihtasutuse Põltsamaa tervisejuhataja Merle Mölder. Ja mina võtsin ühendust haigekassaga ja küsisin, kas on selline võimalus, et vaktsineerida Põltsamaal, kuna tundus veider mõte, et transportida siit 150 inimest Jõgevale vaktsineerima kaks korda. Valla õpetajate vaktsineerimine toimus Põltsamaa ühisgümnaasiumis ajal, kui kogu koolipere oli kaugõppel õpetaja Kadri Suni jätkab. Minul on väga positiivne kogemus sellest, et ma saan aru, me olime üks esimesi koole ja, ja väga õlitatult toimus, et oli teada, kes, millal, kuhu peab minema. Põltsamaa pereõed vaktsineerivad õpetajaid ja terviseriskiga inimesi lisatööna. Põltsamaa tervise juhataja Merle Mölder leiab, et suuremat koormust peavad praegu taluma ühiskonna kõik liikmed. Selles mõttes pole meditsiinitöötajad mingi erand. No lisakoormust peavad kõik inimesed taluma tänasel perioodil ja meditsiini inimesed on kõik harjunud selle lisakoormusega, sellepärast et väga raske olukord on selle haigusega ja kuidas me sellest siis võitu saame? Vallavanem Andres Vään ütleb, et Põltsamaa vallas on koroonaviiruse levik suhteliselt hästi kontrolli all. Päevas lisandub keskmiselt kolm kuni neli koroona positiivset pandeemia algusest tänaseni on olnud 220 nakatumist. Ja suhtarv on praegu 400 ligi, mis on ka väga normaalne. Aga me oleme oma otsused pandeemia ja nende piirangute suhtes teinud väga paindlikult ja väga kiiresti, tihti lisaks riigi omade ja, ja neid ennetades. Ja minu sõnum olekski praegu kõikidele otsustajatele, et see kahju, mida me kardame ranget ja enneaegsetest piirangutest, peaks saama kurvatud selle kasuga, kui me saame tagasi naasta oma igapäevase elu juurde. Rahvusringhäälingu raadiouudistele Olev Kenk Põltsamaalt.",
"role": "user"
},
{
"content": "Põltsamaa valla õpetajate koroonaviiruse vastast vaktsineerimist võib pidada edulooks ja näiteks sellest, et hea tahtmise korral on kaitsesüstimine võimalik kiirelt ära korraldada ka kohapeal.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Uurides uudislugu, loo sellele ühe või kahe lausega lühikokkuvõte. Vasta eesti keeles!\n\nTekst:\n\nSoojad ilmad viivad inimesed randa, kuid kuumalaine võib tuua kaasa ka sinivetikaid. Praegu on kinnitust saanud sinivetika levik Hiiumaal Luidja rannas, kus terviseameti hinnangul ei ole ujumine soovitatav. Sinivetika kahtlusega testiti näiteks ka Pirita randa. Veest võetud proovides selgus, et mürgiseid sinivetikaid leidus seal väga vähe ning terviseamet peab seal lõplemist ohutuks. Siiski tasub sinivetikate osas valvas olla, sest suure sinivetikate osakaaluga vees viibimine võib tuua kaasa valusaid tagajärgi. Terviseameti keskkonnatervise peaspetsialist Aune Annu surmet. Olenevalt siis inimesest ja kokkupuute keskuses, siis võib tundlikumatel inimestel tekkida nahalöövet põhjustada sügelust, silmade kipitust, nohu, et eelkõige on ohustatud. Just ongi väikesed lapsed, allergikud, vanemad inimesed. Merebioloogi Georg Martini sõnul on tõesti tänavu sinivetika levik tavapärasest suurem. Selle põhjuseks on tavapärasest kõrgemad õhutemperatuurid, mis annavad vetikale hea kasvukeskkonna. Ka tuule suund ja madal laine merel soodustab sinivetika kogunemist randadesse. Samuti Georg seni väitel võimalus, et probleem tulevikus koos kliima soojenemisega aina kasvab. Mida pikemad kuumalained meil nüüd on tulemas, seda tõenäolisemalt on siis ka oodata neid sinivetika probleeme.",
"role": "user"
},
{
"content": "Sinivetikas on jõudnud Eesti randadesse, kuid mitte igal pool ei kujuta see endast suplejatele probleeme. Näiteks Pirita ranna sinivetikalevik osutus inimestele praegu veel ohutuks.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Süvene antud uudisesse ja tee selle kohta lühikokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult ühe või kahe lausega!\n\nTekst:\n\nMarina Kaljurand oli keskpäeval ajakirjanike ette astudes enesekindel. Täna hommikul viisin ma tagasiastumisavalduse peaministrile, nii et täna on mu viimane tööpäev välisministeeriumis, miks ma otsustasin kandideerida läbi viimaste aastate ja võib-olla eriti läbi välisministriks olemise aasta ja ka suvel, kohtudes kohalike omavalitsustega olen ma tundnud endale laia toetust ja see oli ainult sõnakõlks ja see on ka vastutuse küsimus kandideerida, valida, olla valitud, on iga demokraatliku riigi põhiseaduslik õigus, seda ei saa takistada mitte keegi ja ma kasutan seda õigust. Täna ei ole minu taga mitte ühtegi erakonda, aga minu taga on seesama lai toetus. Peaminister Taavi Rõivas rõhutas, et Reformierakond toetab valimiskogus Siim Kallase kandidatuuri, kuid ta ei nõua kaljuranna lahkumist välisministri kohalt. Kuna see otsus Marina kaljurannal kandideerida tuli alles eile viimastel tundidel või, või ka täna varahommikul sisuliselt, et siis üldiselt on mõistlik anda talle ikkagi natuke aega järele mõelda, kas ta soovib ühendada presidendiks kandideerimise ilmtingimata ametist lahkumisega. Mina olen öelnud, et mina talt ametist lahkumist ei nõua ja, ja soovitasin võtta puhkuse selleks ajaks, kui on vaja mööda Eestit ringi sõita ja, ja valijameestega kohtuda. Et igal juhul ma soovin talle anda seda aega natukene, et ta saab järele mõelda ja, ja tuleme selle juurde siis tagasi, kui ta on seda järgi mõelnud. Seepeale teatas kaljurand, et ta on väga selgelt välja öelnud, et soovib lahkuda täna. Täna on minu viimane päev välisministeeriumis ja ma väga loodan, et siin ei tule mingisugust juriidilist trikitamist. Pärastlõunal andis pressikonverentsi presidendikandidaat Siim Kallas. Ta teatas seal, et ongi parem, kui kaljurand kandideerib sest siis ei jää õhku vastuseta küsimusi. Samas ta kinnitas, et mingeid muutusi tema valimisstrateegias ei tule. Meie plaane see ei muuda, meie kampaania plaanid on kõik juba paigas. Iga kandidaat sööb minu hääli, mida rohkem kandidaate, seda vähem neid ühe kandidaadi peale jagub, nii et see on. Aga ma ei ole ka kindel, et, et kui ma päris üksi oleksin, et ma siis saaksin kõik hääled, et on selge. Marina kaljurannal on toetajad Reformierakonnas ja Reformierakonna toeta Reformierakonda toetavate valijameeste seas, kuid on ka. On ka selge, et minul on seal omad omad toetajad ja ja ma arvan, et Marina kaljurand oma võib-olla rohkem mõjub võtab hääli ära hoopis teistelt konkurentidelt, ehk siis Mailis Repsilt ja Allar Jõksilt. Keskerakonna presidendikandidaadi Mailis Repsi sõnul pole kaljuranna tänane otsus üllatav. Oli üsna selge juba ju pea enam kui aasta tagasi, et kui Marina kaljurand tuli välisministriks, siis tegelikkuses oli kogu selle perioodi jooksul kogu aeg mõttes kandideerimine presidendiks ja kogu selline kampaania ju on väga pikka aega kestnud ja, ja seetõttu oleks olnud üllatav, kui ta ei teeks seda nüüd finaalini välja. Repsi väitel ei saa kaljurand eriti hääli erakondliku taustaga valijameeste seast. On terve rida valijamehi, kes ei ole poliitikud ja sealhulgas siis loomulikult on, on ka Marina kaljuranna toetajaid. Aga nendele kõige rohkem siis ju pani lootuseid ka Allar Jõks. Mailis Repsiga ka ei nõustunud politoloog Vello Pettai. Reformierakonna sees on ikkagi need, kes tõsiselt toetavad Marina, Kaljuanda ja, ja, ja kindlasti jätkavad seda nüüd valimiskogus, kui ta üles seatud saab. Ega ta kunagi ole Reformierakonna liige ka olnud, nii et ega tal ei ole otsest vastutust selle erakonna ees ja ma arvan, et kõik sõnum, kogu sõnum, praegust on olnud see, et ta tahab olla nii-öelda kogu Eesti rahva president ja, ja siis. Ma arvan, et ta püüab need, kes on nii valimisliitudest kui ka teistest erakondadest rõhudes taaskord kahele asjale. Et tema võib olla see, kes kõnetab nii-öelda eesti rahvast siseselt, aga kindlasti ka välismaailma. Kas aga niivõrd palju kandidaate ei või viia olukorrani, kus presidendivalimised kukuvad ka valijameeste kogus läbi kaljuranna kampaaniajuht? Andreas Ka ju seda ei uskunud. On mitmed inimesed ju spekuleerinud juba, et, et kindlasti erakonnad võivad teha katseid tuua valimisi tagasi riigikogusse, kui kandidaadid viimases voorus peaksid olema justkui ebasobivad neile. Ma ei usu sellesse ja ma ei usu sellel põhjusel, et meil on tegelikult olnud ääretult pikk, esmakordselt ääretult pikk presidendikampaania juba viis-kuus kuud ja selle tulemusena tegelikult väga paljudel valijameestel. Eesti avalikkusele on välja kujunenud oma oma selged ja kindlad valikud. Eelistused. Ma arvan, et need valijamehed, kes lähevad Estonia saali tahavad oma hääle kellelegi anda. Kes saab aga Marina Kaljuranna mantlipärijaks välisministeeriumis, reformierakondlane Keit Pentus-Rosimannus kinnitas sotsiaalmeedias, et igatahes tema seda kohta endale taas ei taha. Marina Kaljuranna sõnul ei peaks see aga suur probleem olema. Ma olen kindel, et leitakse pühendunud, professionaalne ja väga hea välisminister. Eesti riigis on palju väärikaid inimesi, nii et mul ei ole siin mingisugust kahtlustki, aga selge see praegu on keerulised ajad ja on väga oluline, kes saab olema Eesti vabariigi välisminister.",
"role": "user"
},
{
"content": "Marina Kaljurand loobus välisministri kohast ja kandideerib presidendiks.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Loe läbi uudislugu ja tee lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte, mis peegeldab selle põhisisu. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nTugev eelarvepoliitika toetab pikaajalist majanduskasvu, see on võib-olla üks olulisemaid sõnumeid üldse, eriti täna, kui alustab riigikogu järjekordset parandusettepanekute hääletuse vooru lisaeelarve, mis tegelikult peaks kulusid kokku tõmbama, menetlemiseks ja siin tahaks juurde öelda ainult seda, et see varade plaanitud müügi eesmärgid on optimistlikud. Selle kommentaar on lihtsalt see, et kõik see, mis on välja öeldud, on muidugi tore. Aga kui vaadata kalendrile peale ja, ja kujutada ette seda, kui palju ühe või teise objekti müümine võiks aega võtta, siis see optimistlikkus tähendab eelkõige seda, et kas ta ikkagi jõuab selle aasta numbri sees seda tulu anda, mida selle lisaeelarve kokku panijad on planeerinud, ehk siin on niisugune väikene küsimärgikene üleval ja väike tuluke jääb meie arvates nagu tuksuma siis räägitud on sellest, et mingi raha jääb kulutamata, kui pandi kokku see lisaeelarve projekt, aga kui nüüd väga täpselt rida ajama hakata, milline raha jääb kulutamata ja mis mahus, siis sellele väga selgeid vastuseid ei ole. Järelikult, et nüüd seda pikaajalist majanduskasvu toetavat eelarvepoliitikat ennast toetada, oleks vaja nendele küsimustele saada veel kindlasti veel täiendavad vastused, kuid praegu käes meil ikkagi on alles juuni ja, ja päris mitu kuud on sellest aastast veel ees ja arvatavasti see lisaeelarve debatt, mis praegu Toompeal toimumas on ja ma loodan väga, et ka siin enne suuri suvepuhkus lõpeb, ei jää kindlasti viimaseks, seda on ka valitsejad ise öelnud, et kindlasti eelarve vaadatakse otsa väga kriitiliselt ka veel sügiskuudel ja, ja muidugi, kui vaadata eelarve strateegiatele otsa nendele numbrile, mida täna on eelarve koostamisel välja käidud, siis meie arvestuste järgi ei saaks praegu valitsuse kulusid tõsta üle nelja-viie protsendi, kuid nende strateegiatel on see number suurem ja arvatavasti ka siin vaja ka eelarve planeerimist ja nende tulude tegelikku laekumist, aga ka hoolega ja kriitiliselt üle vaadata. No siin on valitsuse vastus alati see, et tuludele on ju lisaks ka kõikvõimalikud euroabirahad ja projektid, mis eelarve poliitikasse kui sellisesse sisse lähevad, no nende realiseerimine ja see suurus on teada osaliselt, aga arvatavasti selleks, et anda lõplikku hinnangut eelarvepoliitika efektiivsuse kohta, on vaja neid hinnanguid saada päris kindlasti ja täpselt kokku.",
"role": "user"
},
{
"content": "Eesti Panga president Andres Lipstok tugeva eelarve vajadusest ja lisaeelarvest.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Analüüsi uudislugu ning kirjuta sellele üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta üksnes eesti keeles!\n\nTekst:\n\nMis puudutab Eesti kaitseväelasi, siis kaitseväelastega on kõik korras, kaitseväelased viibivad oma baasides. Ma meenutan, et Eestil on kaitseväelasi kolmes eri rahvusvahelises missioonis maalis operatsioonil Bark Hon. See on siis Prantsusmaa poolt juhitud terrorismivastane operatsioon aga samuti ÜRO minusma missioonis ja samuti Euroopa Liidu rahvusvahelises nõustamismissioonis ja kõigi nende sõdurite ja ohvitseridega on kõik korras. Hetkel loomulikult mingisuguseid rahvusvahelisi nõustamisega muid tegevusi toimu, sõjaväelased on baasides. Ja noh, lihtsalt konteksti mõttes ma ütlen, rahvusvahelised jõud on Malis konkurentsitult kõige võimsam sõjaline jõud. Nii et selles mõttes suudavad nad loomulikult tagada iseenda julgeolekut. Rahvusvaheline üldsus on selle riigipöörde hukka mõistnud. Kui te ütlete, et rahvusvahelised jõud maalis, on kõige tugevam sõjaline jõud. Kas on ka võimalus, et me nende siseasjadesse sekkume ja üritame seadusliku presidenti võimule tagasi aidata? Ei sellist võimalust ei ole. Praegu on väga selge seisukoht, et mis puudutab rahvusvahelisi jõude, siis nad püsivad neutraalsena. Nende missioon maalis on hoopis teistsugune. Ja loomulikult loodame olukorra väga kiiret selginemist ja lahenemist, nagu öeldud, rahvusvaheline üldsus on selle sõjalise riigipöörde hukka mõistnud ja nõudnud president Keita vabastamist. President on sõjaväelaste käes praegustel andmetel ja on ka esitanud tagasiastumispalve, samuti saatnud siis laiali maali parlamendi jällegi konteksti mõttes võib öelda, et paraku ei ole sellised juhtumid Aafrika ebastabiilsetes riikides haruldased aga ei ole põhjust arvata, et need mingilgi viisil puudutaksid. Rahvusvaheliste jõudude sealviibimist.",
"role": "user"
},
{
"content": "Malis toimus riigipööre, seal on kohal ka Eesti kaitseväelased.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Vaata üle uudislugu ning loo sellele lühike kokkuvõte. Piira vastus ühe või kahe lausega ja vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nÜles oli rivistatud kaitseväe juhtkond, 26 lipumeeskonda orkestrid, kohal peaminister Andrus Ansip, Riigikogu esimees Ene Ergmaa, kaitseminister Mart Laar ka eelmine kaitseminister Jaak Aaviksoo, president Arnold Rüütel veel hulk vormis ja erariides külalisi. President Toomas Hendrik Ilves pühendas suure osa oma lühikesest kõnest kindral Laaneotsa tänamisele eeskujuliku teenistuse eest ja märkis, et laaneotsa teenistus on tõestus ütlusele. Ka üks on lahinguväljal sõdur. Kindral Laaneots on juhtinud Eesti kaitseväge läbi keeruliste aastate. Ma tänan teid, kindral Laaneots, eeskujuliku teenistuse eest Eesti kaitseväes. Kahe aastakümne vältel. Olen uhke, et olen saanud teiega koos töötada. Eesti on uhke, et olete sedavõrd väärikalt ja professionaalselt oma riiki teeninud. President ütles, et Eesti kaitsevägi on tunduvalt paremas seisus kui viie aasta eest, kuid me peame jätkama aktiivset panustamist rahvusvahelisse julgeolekusse. Kaitsevägede uus juhataja, brigaadikindral Terras ütles oma ülesannetest rääkides. Ma arvan, et Geral, Laaneots ja kõik mu eelkäijad on teinud väga tänuväärset tööd ja täna on Eesti kaitsevägi 20 aasta jooksul arenenud tõsiseltvõetavaks jõuks ja väga korralikul tasemel. Ma kavatsen seda hoida. Ma arvan, et tähtsaid asju on palju. Üks on see, kuidas me hoiame oma kaitseväelasi teenistuses. Personalistrateegia ja kümneaastane plaan on meie järgmised suured väljakutsed. Ma kavatsen väga palju asju teha, jätkates Ants Laaneotsa ja kõigi oma eelkaijate tegemisi, sealhulgas ka võidelda selle eest, et Eesti kaitseväelased oleks õiglaselt tasustatud ja et Eesti kaitseväes teenimine oleks atraktiivne kõigile Eesti meestele. Vastuseks küsimusele, mida kindral arvab jutust, et meil on liiga vähe jõudu osalemiseks rahvusvahelistel missioonidel, ütles Riho Terras. Ma arvan, et me peaksime oma plaane täitma, me peaksime suutma värvata Eesti kaitseväes tegevteenistusse nii palju, kui me oleme plaaninud ja selleks on mitmeid erinevaid võimalusi, aga praegusel hetkel meil suuri probleeme ei ole.",
"role": "user"
},
{
"content": "Kaitseväe juhataja Ants Laaneots andis ameti üle brigaadikindral Riho Terrasele.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita sellele vastav lühikokkuvõte ühe või kahe lausega. Vasta alati ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nRaudtee ja sidemuuseumis käinud Haapsalu kutsehariduskeskuse noortele räägiti kõigepealt 20. sajandi alguses rajatud Haapsalu raudteejaama ajaloost, seejärel suunduti aga ootepaviljoni, kus nad said kokk Joel kannimäe juhendamisel proovida, kuidas valmistatakse kohalikust toorainest pelmeene jätkab Joel Kannimäe. Lastel on nüüd niisugune väikene vau-efekt ka, kui nad näevad, kuidas pelmeeni teha, seda täidist ja tainast ja nad näevad, et see on tegelikult imelihtne. Et, et siis ei pea ilmtingimata võib-olla poe poe pelmeeni alati sööma mugavusest. Kevadel alanud Haapsalu ja Läänemaa maitsete aasta programmis on mitu suurt üritust koroonapandeemia tõttu ära jäänud mittetulundusühing kodukant Läänemaa on seetõttu otsinud toidukultuuri tutvustamiseks alternatiivseid viise. Neil oli ka soov tuua kohalik toit noortele lähemale, jätkab kodukant Läänemaa tegevjuht Kaja Karlson. See mõte tegelikult sündis juba meil kevadel ja on just nimelt kantud sellest mõttest, et läbi hariduslike programmide siis lastele tutvustada piirkonna toidukultuuri ja tuua neid lähemale, et kuna tegelikkuses uuringud näitavad seda, et laste ja noorte teadlikkus just Eesti toidust ja kohalikust toidust on võrreldes teiste vanusegruppidega natuke madalam, et siis on oluline ka nendeni viia seda sõnumit, et Eesti toit ja kohalik toit on väärt tarbimist, on maitsev. Kui pelmeenid valmis said, õnnestus noortel neid ka maitsta, mis oli õpilaste arvates pelmeenide tegemise juures lihtne ja mis raske, jätkab Haapsalu kutsehariduskeskuse õpilane Stella. Ma arvan, et selle sise sisu tegemine on võib-olla raskem, aga nagu teised nagu voltimine ja ja keetmine on võib-olla kergem. Sarnaseid muuseumitunde plaanitakse korraldada veel Haapsalu piiskopilinnuses ja Ilo Nimedemaal. Haapsalu ja Läänemaa maitsete aasta raames algas äsja ka Läänemaa toidunädal, mis tõi paljudesse kohalikesse söögikohtadesse erimenüü rahvusringhäälingu raadiouudistele. Juhan Hepner, Haapsalu.",
"role": "user"
},
{
"content": "Mittetulundusühingu Kodukant Läänemaa korraldatava Haapsalu ja Läänemaa maitsete aasta raames viiakse koolirühmad muuseumidesse, kus nad saavad lisaks ajaloole lähemalt tutvust teha ka kohaliku toidukraamiga.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Loe läbi uudis ja anna sellele lühike kokkuvõte ühe või kahe lausega. Vastus peab olema ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nEndine Briti koloonia saavutas iseseisvuse 1966. aastal, kuid säilitas ametlikult sidemed Suurbritannia monarhiaga. Nagu ka mõned teised riigid, mis kunagi kuulusid Briti impeeriumi koosseisu. On saabunud aeg, et koloniaalminevik täielikult maha jätta. Nii ütles Barbadose kindral kuberner Sandra Mees on kõnes, mille ta pidas riigi peaministri Miia Motli nimel. Meessan rääkis, et see on lõplik usalduse avaldus sellele, kes me oleme ja mida oleme võimelised saavutama. Seega astub Barbados järgmise loogilise sammu täieliku suveräänsuse poole ja saab vabariigiks selleks ajaks, kui tähistame oma iseseisvuse 50 viiendat aastapäeva, rääkis Maison. See päev saabub järgmise aasta novembris. Buckinghami palee teatel on see soov Barbadose, valitsuse ja inimeste asi. Buckinghami palee allikas ütles, et idee ei kukkunud taevast. Seda on mitu korda arutatud ja sellest ka avalikult räägitud. Nii ütles BBC kuninglik korrespondent John Dimond Briti kuninganna Elizabeth, teine külastas seda saareriiki viimati 1977. aastal 30. augustil 2003 tegi Briti Sherwaysile kuuluv Concordi reisilennuk oma viimase reisi Barbadoselt Suurbritanniasse. Barbados on Kariibi mere saartest rahvarohkem ja jõukaim. 10 aasta taguse rahvaloenduse andmeil elab seal vaid 278000 inimest. Majandus sõltub peamiselt turismist, aga ka suhkruekspordist. Riigi peaminister on Miia Motli. Tavapärane on, et tema kirjutab küll kõned, aga ette loeb need Briti monarhi ametisse määratud kindralkuberner. Motlei avaldus oli osa troonikõnest, milles esitatakse valitsuse suunad ja programm enne uut parlamendi istungijärg. Kõnes tsiteeriti ka Barbadose esimese iseseisvusaegse peaministri Erol baro hoiatus, mille kohaselt riik ei tohiks logeleda koloniaalruumis. Monarhiast lahti ütlemist ja vabariiklikku staatust soovitas saare riigi põhiseaduse järelevalvekomisjon Barbadosele juba 1998. aastal. Barbados ei oleks esimene endine Kariibi mere piirkonna Briti koloonia, millest saaks vabariik. Guajana tegi selle sammu 1970. aastal Trinida ja Dobago 76. aastal ning väga väike 70000 inimesega Dominika ühendus 78. aastal. Sellist plaani peab Kaia Maika, mille peaminister Andre Hones ütles, et see on tema valitsuse prioriteet, kuid pole veel saavutatud.",
"role": "user"
},
{
"content": "Väike Kariibi mere saar Barbados on pea 55 aastat olnud vormiliselt iseseisev, kuid seotud Briti monarhiaga. Nüüd soovib see tilluke riik kuninganna Elizabethi alt vabaneda ja saada vabariigiks.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Uurides uudislugu, loo sellele ühe või kahe lausega lühikokkuvõte. Vasta eesti keeles!\n\nTekst:\n\nPoola Pošehnõ teatri lavastuse Main kamp reklaam sai kultuurimaja seinal rippuda umbes nädala, kui vaba lava pidi nördinud narvakate survele alla andma ja näidendi nimega plakati osa maha võtma. Vaba lava nõukogu esimees Allan Kaldoja tunnistab, et reklaam oli provokatiivne, kuid eesmärk oli tõmmata tähelepanu sisult fašismi vastasele lavastuse le. See tükk räägib sellest, et mitu sõna on tarvis ritta panna, et tekiks mille tulemusena üks tavaline inimene hakkab teist tavalist inimest tapma seal lavastuses tegelikult võrreldaksegi Hitleri tsitaate tänaste poliitikute tsitaatidega ja kogu selle asja kurbloolisus on selles, et tihti ongi võimatu öelda, kumma tsitaadid kummale kuuluvad, eks ole. Narva juudi kogukonna esimehe Marianna Kisseljova sõnul on fašism juudi rahva jaoks ülimalt valus teema ja seepärast ei tohiks Natsi-Saksamaa juhi Adolf Hitleri tekste isegi üllal eesmärgil kasutada. Me ei lähe seda lavastust vaatama ja meile ei meeldi, et ta üldse tuleb. Igasugused fašismi ja Hitleriga seotud mõtisklused on kõige ebameeldivam, mis üldse olla saab. Me suhtume negatiivselt kõigesse, mis on seotud sõja ja Hitleriga. Vaba lava nõukogu esimehe Allan Kaldoja kommentaar. Mind see reaktsioon, panin taas kord mõtlema, et kas inimene, kes reageerib ainult pealkirjale, et kas ta on vaba inimene või on ta ikkagi üsna manipuleeritav tegemist on humanistliku ja antifašistliku lavastusega, mul on raske mõista, mille vastu on siin võimalik protesteerida. Varssavi teatri lavastus Main Kamp etendub Narvas augusti teisel poolel toimuva vabaduse festivali raames, mille vastu Narvas varemgi protestitud. Mai lõpus korraldasid vaba lava ees meeleavalduse rahvuskonservatiivid, kellele ei meeldi festivalil etenduv samasooliste perede diskrimineerimisest jutustav lavastus. Allan Kaldoja. Kuna meil on inimõigustele kodanikuvabadustele keskenduv festival, seda enam oleme me oma festivaliga õigel ajal ja õiges kohas, et on teemasid, mida tuleb arutada, sest et kui me ei räägi vabadusest õigel ajal, siis lõpuks meil ei ole millestki rääkida, ka seda näitab ajalugu. Päris reklaamita Main Kampi etendus siiski ei jää. Varem väikeses kirjas olnud tekst, et tegemist on antifašistliku lavastusega trükitakse üle kogu pealkirja ja parandatud plakat riputatakse kultuurimaja seinale tagasi uudistele. Jüri Nikolajev Narva.",
"role": "user"
},
{
"content": "Vaba Lava teatrikeskus eemaldas Narva kultuurimajalt Hitleri raamatu pealkirjaga reklaamplakati.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita selle kohta üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nVõrulanna Piret Sirk sai mais esimest korda emaks, tema perre sündis poeg Harold. Kui haiglas olles on vastsetel vanematel võimalus iga küsimusega haigla personali poole pöörduda, siis kodus olles jäävad vanemad uue ilmakodanikuga sageli üksi. Piret Sirg räägib edasi, kuidas tema end esimestel päevadel lapsega kodus olles tundis. Mina olin kindlasti natukene ärevil, et kuidas meil nüüd siin see kodune elu hakkab olema, et haiglas on see variant, et saad alati kutsuda kellegi küsida. Mul oli kindlasti, et ega tal külm ei ole, ega tal palav ei ole, siis see naba puhastamine siis, et kas ta saab piisavalt piima kätte. Ämmaemanda koduvisiidid esimestel aastatel projektis osalev Lõuna-Eesti haigla ämmaemand Kätriin Margeri Laanemets selgitab, et sellistele küsimustele tulebki tal koduvisiidil olles vastata. Muuhulgas vaatab ta ka lapse üle, kaalub teda ning jagab nõu sellestki osas, milliseid medikamente kasutada näiteks lööbe puhul. Laanemets räägib edasi, milline on koduvisiitide laialdasem mõju? Sellega kindlasti väheneb natukene perearstikoormus ja, ja pered saavad väga palju nõu ja tuge ja abi sellelt ja lisaks keegi inimene tuleb koju ja näeb reaalselt olukorra ära, et kuidas on ja mida saaks paremini, võib olla teha ja aidata. Kätriin Margeri Laanemets on üks 21-st ämmaemandast, kes sai sel kevadel vastava väljaõppe teha. Koduvisiite lapse heaolu. Arengukeskuse juhatuse liige ja projektijuht Tiina Tõemets ütleb, et projektiga soovitakse paremini kasutada ämmaemandate laia profiili, et nende teadmiste rakendamine ei lõpeks sünnituse vastuvõtuga. Samas toob tõemets välja, et koduvisiidid võimaldavad muuhulgas kaardistada ka võimalikku ema depressiooni, mis praegusel hetkel on Eestis selgelt aladiagnoositud. Tõemets räägib edasi. Kirjanduse põhjal öeldakse, et see probleemi ulatus on 10 kuni 15 protsenti lapse saanud naiste hulgas, aga noh, tegelikult meil avastatakse olulisemalt, et väiksem protsent ja sageli ka liiga hilja, et kui see depressioon on juba mõnda aega kestnud, et me jääme siin ka abi osutamisel sageli hiljaks, meie projekti raames katsetatakse kahte standardiseeritud hindamisvahendit siis juba täpsustada, et kui tõsine see probleem on ja et kas me saaksime koheselt kaasata ka teisi spetsialiste, näiteks siis vaimse tervise teenuse pakkujaid või siis vahest pered vajavad ka sotsiaalset tuge. Sügisel on plaan välja koolitada järgmised 20 ämmaemandat koduvisiitide tegemiseks raadiouudistele võrust Mirjam Mõttus.",
"role": "user"
},
{
"content": "Sotsiaalministeeriumi ellukutsutud projektiga soovib riik suurendada perede heaolu, esmakordsetele vanematele on aga koduvisiidid suureks abiks kindlus- ja turvatunde tõstmisel.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Analüüsi uudislugu ning kirjuta sellele üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta üksnes eesti keeles!\n\nTekst:\n\nToompea lossis valitseb juba jõulumeeleolu ja päris mitmed poliitikud leiavad, et nii olulise jutu võiks lükata järgmisse aastasse. Saan siiski arvamuse kõige väiksematelt fraktsioonidelt, kus seda tööjõudu kõige vähem ka on. EKRE fraktsiooni juht Martin Helme. Eesti parlament on üks haruldasemaid, kus ei ole taolisi abisid ja noh, väikse fraktsiooni juhina ma võin öelda küll, et töökoormus saadikutel on. Kui nad oma tööd tõsiselt võtavad, on suur, et suurematel fraktsioonidel on lihtsalt see abipersonal fraktsiooni palgal suurem. Aga teisest küljest ma ei arva, et see on nagu poliitilisele kultuurile kasuks selles mõttes, et see, kui ikkagi saadik peab ise tundma seaduseid ja olema võimeline neid seaduseid oma valijatele lahti seletama, on palju parem kui see, kui ta ütleb, et mul on mingi abi, kes sellega tegeleb. Vabaerakonna juht Artur Talvik nendib, et tegemist on ammuse mõttega ja lisab. Minu arust palju olulisem küsimus on see, et riigikogu on siiski kummitempel et selle kummitempli staatusest lahti saamine ehk et kui nüüd ikkagi seadusloomet tuleb rohkem just nimelt siia majja, siis on ilmselge, et on vaja ka inimesi, kes seda seadusloomet aitavad teha ja siis ka juba saadikud aitavad. Eks. Aga tänases olukorras, kui sul tegelikult tendents vastupidine, et valitsus otsustab väga paljusid asju ära ja siin riigikogu lihtsalt suures osas hääletab, siis sellises olukorras selliseid abilisi vaja ei ole, et see peaks nagu süsteemne muutus olema, siis. Martin Helme ütleb veel, et asjal oleks mõtet, kui selle sammuga ministeeriumis poliitilisi ametnikke vähemaks jääks ja poliitika tegemine liiguks parlamenti. Aga me ju keegi ei usu, et kui siia luuakse veel üks kiht juurde sellist poliitilist töökohti, et mujal nad ära kaovad. Nagu öeldud, oli Toompeal jõulumeeleolu, niisiis küsisin ka jõuluvana seisukohta. Vot riigikogus on inimesi, kellel ei ole abisid vaja noh neid ei suuda abistada keegi. Aga nendel, kes midagi teha oskavad, neil on alati abisid vaja. Nii et ma usun, et pooltele kuluks küll abi ära.",
"role": "user"
},
{
"content": "Toompea lossis valitseb juba jõulumeeleolu ja päris mitmed poliitikud leiavad, et nii olulist juttu võiks lükata järgmisesse aastasse.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Analüüsi uudist ja koosta sellele lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nTänane Euroopa Parlamendi plenaaristung oli ilmselt ajaloo kõige emotsionaalsem parlamendiliikmetele videoteel kõnelenud Ukraina president Volodõmõr Zelenskõi ei hoidnud sõnu tagasi. Me tahame, et meie lapsed elaksid, mulle tundub see õiglane soov. Eile suri 16 last ja siis ütleb president Putin uuesti, et see on operatsioon ja me hävitame militaarobjekte. Kus on meie lapsed, millistes militaartehastes nad töötavad, millised raketid võib olla? Nad sõidavad tankidega, Sa tapsid 16 last, ütles Selenski. Kusjuures seda pöördumist tehes Selenski improviseeris. Tema sõnul on kõnede paberilt mahalugemise aeg lihtsalt möödas. Kuivõrd eile esitas Ukraina ka Euroopa Liiduga liitumise taotluse, siis pöördus ta Euroopa Liidu poole otse. Euroopa Liit on meiega koos palju tugevam. Teie, ta on Ukraina üksi. Palun tõestage, et te olete meiega, palun tõestage, et ei lase meil minna. Palun tõestage, et olete tõepoolest eurooplased ning siis võidab elu surma üle ning valgus pimeduse üle. Hiilgus Ukrainale, sõnas Šelenski, kusjuures Zelenskõi kõne ajal pälvis tähelepanu tema juttu inglise keelde pannud tõlk, kes ilmselgelt võitles pisaratega. Ukraina lootus Euroopa Liiduga liituda on viimastel päevadel väga palju tähelepanu pälvinud kuid reaalsuses pole see väga kiire protsess ka siis, kui seda tehtaks eri korras. Euroopa Komisjoni president Ursula von der Laien. President Zelenskõi ja Ukraina inimesed on tõeline inspiratsioon. Kui viimati rääkisime, siis ütles ta, et tema rahva soov on liituda meie liiduga. Täna on Euroopa Liit ja Ukraina üksteisele lähemal kui kunagi varem kuid on siiski pikk tee veel ees. Me peame lõpetama võetama sõja ja rääkima järgmistest sammudest, aga ma olen kindel, et siin saalis ei kahtle keegi, et rahvas, mis seisab nii vapralt Euroopa väärtuste eest, kuulub Euroopa perekonda, ütles von der Leyen. Sellega väljendas ta ka reaalsust, et isegi kui Euroopa parlament ja komisjon peaksid tahtma Ukrainat kiiremas korras liita, siis selle otsustavad ikkagi Euroopa Liidu liikmesriigid ja viimastel päevadel pealinnadest kostunud info põhjal pole lootust, et see saaks juhtuda nädalate või kuudega. Joosep Värk, Brüssel.",
"role": "user"
},
{
"content": "Ukraina president Volodõmõr Zelenski pidas täna Euroopa Parlamendi ees video teel kõne.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Analüüsi uudist ja koosta sellele lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nNo kõigepealt, eks Nordica on ka olnud selles protsessis ju sees tegelikult et tõepoolest küsimus oli äriplaani koostamises, küsimus oli selles, et äriplaani vaatas üle ka sõltumatu eksperte meie omalt poolt vastavalt sellele äriplaanile peame tegema otsuse, kas me lähme riigi abi luba taotlema. Nüüd on see otsus tehtud, et me seda igaks juhuks teeme edasi. Sellega kaasnes ka see, et tuli teha otsus, mis alustel me lähme riigiabi taotlema ja täna on need otsused tehtud, riigiabi taotlust koostatakse. Ja ma usun, et kuskil juunikuuga peaks selle protsessi saama ühele poole. Olete kindel, et see läheb nii kiiresti. Mul on kuidagi meeles, kuidas linnahalli renoveerimiseks riigiabi taotleti kaks aastat ja ei tulnud midagi välja. Ja aga täna, tulenevalt sellest üleilmsest kriisist on ka Euroopas sellised ettevõtete toetamise taotluse menetletud väga kiiresti, nii et ma julgen küll olla optimistlik. Et juuni lõpuks on asi lahendatud No ma väga loodan, et oleks. Aga teisest küljest vaadates nüüd täna ilmus meil Siim Kallase intervjuu ja tema leiab, et Nordicale oleks üldse mõistlik raha anda, vaid riik peaks omandama osaluse mõnes suuremas lennuettevõttes, et tagada Tallinnast otselendude jätkumine. Kuidas te seda kommenteerite? No meil on kunagi sellist olukorda ei olnud, kus me oleme koostööd teinud suuremate lennuettevõtetega ja paraku lennuettevõtted, et eriti tänases olukorras, kus neil ka siin päris pikas perspektiivis on raske oma kulusid katta, teevad kindlasti otsuseid selle järgi, et kus ikkagi on võimalik tulu teenida. Ja me peame arvestama sellega, et ega need reisimised väga kiiresti ei taastu. Eesti ei pruugi sugugi olla see koht, kus suured lennu ettevõtted näevad tulu teenimise võimalust ja selles suhtes peab olema väga ettevaatlik, et, et mitte kaotada otselende. See, et olla kuskil vähemusaktsionär ei taga veel kindlasti seda, et ärilistel kaalutlustel siia siia lendama tullakse. Nordica juurde tagasi tulles olete te selleks valmis, et see ei pruugi jääda viimaseks rahaeralduseks. No me arvestame sellega, et Nordic on oma äriplaani esitanud, selle äriplaani järgi ei vaja nad tulevikus täiendavat raha ja ja veel kord, kui ei oleks kriisi olnud olnud, siis Nordic oleks ka sellel aastal grupp tervikuna meie kolm lennu lennundusega seotud ettevõtet oleks olnud kõik kasumis, nii. Ma vaataks seda ka optimistlikult.",
"role": "user"
},
{
"content": "Aprillis otsustas valitsuskabinet suurendada aktsiakapitali Nordicas 30 miljoni euro võrra. Seni ei ole seda raha eraldatud. Nordica juht Erki Urva ütleb, et nõutud äriplaan on koostatud ja nimetab olukorda frustreerivaks. Mille taga asi seisab?.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Uurides uudislugu, loo sellele ühe või kahe lausega lühikokkuvõte. Vasta eesti keeles!\n\nTekst:\n\nLoomade omanik Silver Visnapuu rääkis, et möödunud aastaga võrreldes, kui esimesed loomad jõudsid kohale juba 10. mail, tuldi tänavu palju hiljem. Varem poleks loomadel olnud süüa, rohi on hakanud kasvama alles viimastel päevadel. Silver Visnapuu. No sel aastal ilmselt ma arvan, kuskil 200 220 peale, muidu varem oli 260, aga, aga eks söödapõld jääb vähemaks. Pole süüa midagi, rohtu ei ole sel aastal rohukasv väga kehva ja eks see kõrkjas on selle viie aastaga, mis ma siin olen olnud, on ta ikka väga alla surutud, ega ta kasva enam küll, ega see, mis eesmärgina saavutanud, ilmselt see keskkonnaamet, mis tahtis poolteist loomaühikut hektari nagu, et see võtaks roog tagasi, tõmbaks. No rääkige inimestele, miks on vaja neid siia aedikusse panna, siin eelmisel aastal tõstsid loomakaitset kisa. No see on, vaata, kui loom tuleb pikalt, ma tulen Võrumaal selle loomadega siia, see on kaks pool tundi sõitu, nad on stressis, kui ma lasen nad lahti, nad jooksevad, ei tea kus suunas lasen nad aedikusse, siis nad on seal kuskil tund, poolteist, rahune. Vaata kus nad on, vaatab ranna üle ja noh, siis on vabadus pärast.",
"role": "user"
},
{
"content": "Täna hommikul tõi Võrumaa talunik Silver Visnapuu Pärnu rannaniitu hooldama esimesed 46 veist, 23 lehma ja niisama palju vasikaid. Kokku toob ta suvepealinna üle 200 looma.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Uurides uudislugu, loo sellele ühe või kahe lausega lühikokkuvõte. Vasta eesti keeles!\n\nTekst:\n\nKuressaares paigaldati avalikud salasilmad tänavu suvel Saaremaa valla poolt. Vallale jäigi tegelikult ainult paigaldusrööm, sest pärast kaamerate installeerimist anti nende kasutusõiguse ja võimalused üle. Politseile jätkab Anu Tanila, Saaremaa valla IT-teenistuse juht. Politseile sai nad antud tõesti selle uue andmekaitsemääruse valguses, et kas nii-öelda järelevalvega ja, ja nii-öelda jälitustegevusega tegelevad need, kes sellel, kellel selleks seaduslik alus on valla kaablite kaudu see pilt jookseb, aga meil ligipääsu sellele ei ole. Kui inimesed tunnevad, et nende turvatunne suureneb sellega, kui on võimalus kiiremini tabada neid pahategijaid ja, ja noh, ütleme selliseid pehmelt öeldes huligaane, siis loomulikult loomulikult asjast on kasu ja, ja kõik tähendab, et meie keskkond muutub turvalisemaks. Ja Saaremaa politseijuht Rainer Antsaar kinnitab, et kaamerate salvestusest on juba abi olnud. Meie lähtume ikkagi põhimõttest, et need on abivahendeid süütegude tuvastamisel, olgu siis selleks erinevad vandaalitsemised kesklinna piirkonnas või siis nädala lõppudel aset leidvad kaklused, igal juhul menetlus on oluliselt kiirem, me saame selle pildi nii-öelda kasvõi kohe kätte, kasvõi juba sündmuskohal asjaolusid tuvastades, et kui pika aja tagant tagasi saate vaadata, see jääb meie teada praegu jah. Paraku pole aga sellist ametnikku, kes kaameraid reaalajas jälgiks ja avalikul ruumil silma peal hoiaks. Veel kord. Rainer Randsar. Ma olen ise enam kui kindel, et selle jaoks ei ole täna ka nii-öelda vajadust, et me peaksime kogu aeg nagu jälgima, mis kesklinnas toimub, et meie, õiguskord ei ole nüüd nii nii kehva, et me peaksime seda tegema, aga nädala lõppudel on patrullidele abiks meie arestikambritöötaja, kes niikuinii kinnipeetavaid valvab. Ja see valvamine käib ka läbi kaamerate ja lisaks on siis üks silmapaar kesklinnas toimuval peal hoidmiseks meil abiks nädala lõppudel aga 24, seitse, me ei pea seda vajalikuks seda teha. Saaremaa vald on vajadusel nõus praegustele seitsmeteistkümnele kaamerale veel kaameraid juurde ostma, sest politsei kinnitusel on Kuressaare kesklinnas mõni tume nurga tagune veel nähtamatu. Aga erinevalt mõnest maailma suurlinnast pole vähemalt Kuressaares plaanis kaameraid siduda näotuvastussüsteemiga, rääkimata sellest, ka praeguste kaamerate pildile on juurdepääs ainult loetud isikutel veel kord. Rainer Randsar. Politseis on ka see kõigile ligipääs ei ole tagatud, need on menetlejad, need on välijuhid siis maristimaja töötajad, kes siis aitavad meid ja ega see väga suur ring ei ole. Aga jah, teadmiseks siis Eestimaa linnades jalutades naeratage rohkem teid filmitakse. Margus Muld Eesti rahvusringhäälingu raadiouudistele Kuressaarest.",
"role": "user"
},
{
"content": "Enamik Eestimaa suurlinnu ja maakonnakeskusi on varustatud avaliku ruumi kaameratega, mille salvestused on tihti politseile abiks erinevate kuritegude avastamisel. Kaameraid pole praegu veel Raplas, Jõgeval ja Kohtla-Järvel. Küll paigaldati aga seoses kesklinna ümberehitusega valvekaamerad tänavu Kuressaarde ja politsei kinnitusel on need juba turvalisuse tagamisel suureks abiks olnud.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Loe läbi uudis ja anna sellele lühike kokkuvõte ühe või kahe lausega. Vastus peab olema ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nTänases ETV saates Ukraina stuudio oli külas MTÜ Ukraina kultuurikeskuses esindaja Bogdan Ljutjuk. Tema sõnul valitseb Ukrainas suur kriis, mis on kaasa toonud ka tööstuse peatumise. Ent inimesed on vaprad ja hoiavad väga ühte, sealsel armeel on vaja isikukaitsevahendeid, näiteks kiivreid ja kuuliveste tsiviilelanike vajadused on Ljutjuki sõnul järgmised. Küsitakse veepuhastustablette näiteks, see on täitsa teema, toiduga on kindlasti kriitiline, võib-olla sellistest nagu või ma ei ole nüüd nii täpselt kursis, aga, aga sellistes hästi tulistes kohtades muidu hetkel ma arvan, globaalselt toitu veel jagub. Ukraina kultuurikeskusele on praeguseks annetatud üle miljoni euro, mis on juba abiks ära kasutatud. Hetkel on ühe arve tasumiseks puudu 10000 eurot. Jutjuki sõnul võiksid toetajad annetada esmalt raha, sest asjade annetamine tähendab lisatööd sorteerimisega. Kui me saame raha, siis me saame osta konkreetselt me ostamegi, rekkatäis, konserve näiteks, saadame ära, siis meil jääb ära kogu see selline töö, et see on nagu meeletu tegelikult. Et, et see üleskutse tuleks, ma arvan, mõne aja pärast, kui seda on rohkem vaja, riideid näiteks ja, ja võib-olla teisi väiksemaid asju, aga, aga täna neid ei ole vaja, et number üks raha number kaks on esmaabivahendid, suurtes kogustes küsitakse ka busse. Väiksed bussid, transporterid, vanad T4 on lemmik seal. Ka ettevõtja Tiit Pruuli hinnangul on kriis Ukrainas süvenemas ja sestap tuleks Eestis mõelda, kuidas siia saabuvaid sõjapõgenikke meie ühiskonda integreerida. Näiteks Einike Einsool on olemas vanast ajast Eesti-Ukraina keeleõpi, sellise asja võiks kas haridusministeerium, pagulasabi või mingi muu toetustega kohe uuesti välja anda iga ukrainlane, kes meie bussidega üle Eesti piiri tuleb, saaks kingituseks ka selle õpiku. Et, et see integratsiooni protsess peaks tegelikult ka kohe käima minema.",
"role": "user"
},
{
"content": "Ukrainlaste toetamiseks tasub teha eelkõige rahaline annetus, ent samuti tuleb kohe mõelda sellele, kuidas saabuvaid sõjapõgenikke meie ühiskonda lõimida.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita selle kohta üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nMillest tegelikult Leedu piirivalvel praegu puudu on, millist abi nad vajavad? Meie andmetel vajataksegi abi ressursi näol ka teadmiste ja kogemuste näol, et meie tiimis on inimesi, kes on käinud ka mujal varasemalt panustamas. Aga saan aru, et nad vajavad ka abi tõlkimisel ja ka siis menetluste läbiviimisel. Kas on ka mingeid märke sellest teile teadaolevalt, et see migratsiooni surve nüüd väheneks või vastupidi, on siin veel lähiajal pigem oodata hüppelist kasvu? Natuke on mul seda vara öelda, et oleme Leedu kolleegidega siin kokku puutunud hetkel ühe päeva, aga, aga otsest langust praegu ei prognoosita. Kui kaua see teie missioon siin kestab? Meie veebime koha peal, siis 30 päeva. Kas on ka teada tõesti, et kustkohast need inimesed siis, kes siia üle Valgevene piiri Leetu tulevad kuidas nad siia ikkagi jõuavad, siin on räägitud lennust Bagdadist. Kas see on nagu väga ühetaoline seltskond või tegelikult näeme me siin väga mitmesuguseid inimesi väga erinevates piirkondades. Algselt paistsid sisserändajad silma siis Iraagi Iraagis tulijatena. On nii mehi kui naisi. Nüüd on see trend veidi nihkunud Aafrika poole ja, ja tulemas on siis pigem sellised meesterahvad. Aga, aga väga raske on öelda täna, et kuidas nad siia või kuskohast nad siia tulevad. Kui kaardi peale vaadata, siis Aafrikast Valgevenesse sattumiseks on vaja ikka üsna palju riigipiire enne ületada. Kas tegu on organiseeritud inimkaubandusega või kuidas seda selgitada, et mustanahalised mehed Valgevenest, Leetu jalutavad? Ma arvan, et seda on kõige õigem küsida Valgevenest, et paraku see teadmine hetkel puudub. Aga ma olen kursis, et, et Leedu poolt sellega selle väljaselgitamisega ka tegeletakse.",
"role": "user"
},
{
"content": "Viimastel nädalatel on Valgevenest ebaseaduslikult Leetu liikunud üle tuhande migrandi ning Leedu on kehtestanud eriolukorra. Eesti kümneliikmeline politseirühm abistab rändesurve all olevat Leedut Valgevene piiri valvamisel. Rahvusringhäälingu korrespondent Johannes Tralla on Leedus kohapeal.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Loe läbi uudis ja anna sellele lühike kokkuvõte ühe või kahe lausega. Vastus peab olema ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nSeltsi asutajad plaanivad uurida, levitada ja arendada edasi Kaplinski mõttepärandit, andes selleks näiteks välja stipendiume ja preemiaid. Plaanitakse korraldada ka kirjandussündmusi ja konverentse. Jaan Kaplinski lesk kirjanik Tiia Toomet sõnas, et esmase ülesandena loodab selts Kaplinski loomingut elus hoida ning seda nii-öelda välismaale de ifreerida. Jaan oli tegelikult oma mõttehaardelt ju ikkagi rahvusvaheline mees, aga tema looming, tema loomingu absoluutne enamus on ju ikkagi kirjutatud keeles, mida räägib üks miljon inimest maailmas. Kui räägitakse, et eesti muusika on väga, väga tugev ja rahvusvaheliselt väga hinnatud, siis ma arvan, et me peaksime natukene katsuma ka mahendada või seda, seda tõsiasja, et tegelikult Eesti luule on minu meelest ka väga maailma tasemel, ma ei räägi ainult Kaplinski, aga siin on ka teisi. Aga see keel, mille külge luule on seotud, mille külge kirjandus on seotud lahutamatult, et see on nii väike, et see ei saa levida maailmas, nii nagu näiteks muusika, mis on rahvusülene. Toometi sõnul on seltsi asutamisele kirjandusmuuseumisse registreerinud umbes 70 inimest. Nende seas on näiteks Marju Lauristin, Aarne Merilai, Mart Velsker, Jaan Tootsen või Igor Kotjuh. Kirjanik Igor Gotšuhh ütles, et tunneb kaplinskist puudust. Jaan on jõudnud nii palju teha erinevates valdkondades, juba need ta teosed, mida ta on avaldanud, ei ole lõplikult uuritud, rääkimata siis nendest, mis on ta arhiivis erinevad. Näiteks ma ei tea, et apostkastis või kõva ketta peal ta abikaasa Tiia Toomet rääkisid, neid materjale on temast järgi jäänud tohutult palju. See töö nõuab sorteerimist ja, ja oma analüüsi seltsi abil on võimalik hästi organiseeritult seda tööd teha, jagada omavahel. Tiia Toomet ütles, et seltsi pikaajalisem eesmärk on saada omale kodu. Nimelt on algatajate unistus ennistada ja muuta rahvusvaheliseks kultuurikeskuseks Tartus Raja tänaval asuva Oskar ja Aino Kallase maja, kus Jaan Kaplinski sündis. Toomet ütles, et Kallase keskuses saaks jäädvustada Kaplinski loomingut ning see võiks endast kujutada ka kirjanike töö ja peatuspaika, kus toimuksid ka mitmed kultuuriüritused.",
"role": "user"
},
{
"content": "Tartus asutatakse täna Jaan Kaplinski Selts. Seltsi eesmärk on tegeleda Jaan Kaplinski loomingulise pärandiga ja suhestada seda 21. sajandi oluliste probleemidega.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Loe läbi uudis ja anna sellele lühike kokkuvõte ühe või kahe lausega. Vastus peab olema ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nVikerraadios ja klassikaraadios kõlanud sünnipäeva saates said mõlemad laureaadid võimaluse teineteist iseloomusta. Ursula suudab lugedes karaktereid luues olla peen ka siis, kui karakter ise on rohmakas. Ta on kuulajast kaugel ees. Kui mina kuulates loon mõnest tegelasest enda jaoks pildi, aga Ursula loeb seda tüüpi hoopis teise suhtega otsekõnes täiesti teistsuguse tooniga siis ei tekita see minu jaoks konflikti. Ma lähen Ursula looduga kaasa ja taandan oma vaimusilma karakteri. Sest loo arenedes ilmneb kiiresti tursula oma, on lihtsalt parem, loomulikum, huvitavam, sest ta on loo läbimõelnud. Ursulal on omadus olla lugejana pidevalt natukene kaval. See on tema hääles kuulda. Tal on lugedes justkui pisike muie pidevalt suunurgas, heatahtlik, loomulikult Ursulale omaselt heatahtlik, selline kõrvalpilk. Ja see on väga võluv. Oled sa lugejana näitlejana täpselt sama terav, täpne empaatiline ja väga-väga vaimukas nagu ka inimesena. Ja ma kuulasin ja mõtlesin, et minu meelest sa päriselt lähed iga aastaga aina paremaks. Ja ma mõtlesin tegelikult õudusega, et kuhu see kõik lõpuks välja viib. Raadioteatri juht Tiina Vilu ütles, et vaatamata auväärsele eale tunneb raadio teater end suurepäraselt. Ootused raadioteatri on kasvanud, eriti nüüd viirus perioodil, kui teised teatrid saavad teha ainult proove. Paiguti on ka meil olnud tööplaanides muutusi, sest keegi on lähikontaktne ja midagi parasjagu teha ei saa, aga tänapäeva võimalused võimaldavad ju teha ka kodudes tööd, nii et seisma midagi jäänud ei ole ja meil on erakordselt tihe kevad, meil on mitu, mitu kuuldemängu töös montaažilaual ja uusi asju on juurde tulemas veel. Et kui me mõtleme, kes on meie kuulajad, siis need on ju õhtu jutu kuulajatest kuni ööülikooli kuulajateni ja kindlasti on kuuldemängu kuulaja see, kes on teatrisõber ja tahab kuulda seda tuttavat näitlejat. Sealt raadioeetrist ka, aga selleks, et neid kuuldemängu sõpru veel juurde tuua ja leida me plaanime maikuus tulla välja ühe uue raadiosarjaga, mis oleks sellistel elulistel ja igapäevastel teemadel mõneti ajatutel teemadel ja pakuks äratundmisrõõmu ja sellist elujaatust. Ja see on siis lühiformaat vikerraadios, ta on kergemini kuulatavam, aga selle kõrval on meil ka selliseid materjale, mis mis pakuvad väga sügava kultuurihuviga inimesele mõnusat mõtlemisainet ja meelekasutust. Et kui ta paneb raadio kinni, siis ta tunneb, et mingis mõttes on tema hing kuidagi kergemaks ja paremaks saanud. Kes uut sarja kirjutama toimetama hakkavad? Uue sarja autor on meil Eeva kohv ja lavastab Alo Kõrve. Ja näitlejate nimed riburada pidi sinna tulevad, sest me järgemööda seda kirjutame ja esialgu on see planeeritud kümneosalisena.",
"role": "user"
},
{
"content": "Raadioteatril on täna sünnipäev. Eesti Raadio juures on Raadioteater tegutsenud 93 aastat.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Loe läbi uudislugu ja tee lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte, mis peegeldab selle põhisisu. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nEuroopa Liidu järgmise seitsme aasta eelarve jääb suurusjärku triljon eurot. Euroopa komisjon on rääkinud ühislaenust ja täiendavast triljonini ulatuvast taaskäivitusfondist laenude ja toetuste näol. Saksamaa ja Prantsusmaa eelmise nädala ettepanek nägi ette Euroopa Liidu ühislaenu eest 500 miljardi ulatuses täiendavaid toetusi. Toetused läheksid läbi eelarve majanduse turgutamiseks vastavalt Euroopa Liidu prioriteetidele ehk rohe ja digiinvesteeringuteks, vastupidavuse ja strateegilise autonoomia tugevdamiseks tervishoidu ja täiendavalt ka ühtekuuluvuspoliitikasse. Kui palju, mille alusel kellele ja milleks täpselt, selgub täna päeval, kui komisjoni president Ursula von der Leyen ettepanekut Euroopa Parlamendile tutvustab. Laenu tagasimaksed algaksid 2028. aastal järgmistest Euroopa Liidu eelarvetest. See tähendab, et siis jäävad toetused väiksemaks või tuleb suurendada sissemakseid. Komisjon võib selle asemel pakkuda välja aga hoopis uued maksud nagu plastikumaks süsinikukaubanduse maksud ja digimaks. Kui ühislaenu suuruseks kujuneb 500 miljardit eurot, on Eesti osa selles suurusjärgus miljard eurot. Ühislaen on rõõmustanud kriisist räsitud ja ühtlasi suure võlakoorma all Lõuna-Euroopat ja teinud murelikuks konservatiivset eelarvepoliitikat ajavaid jõukaid eelarvesse sissemaksjaid riike Kesk ja Ida-Euroopa on jäänud äraootavale positsioonile, oodates konkreetset ettepanekut. Meie piirkond on Euroopa Liidu eelarvest seni kasu lõiganud ja tervikpildis jääb see kindlasti nii ka tänase pakkumisega. Kuigi tõenäoliselt kaldub rahakott rohkem lõunariikide suunas, nii võib arvata, et Euroopa pealinnad kaaluvad läbi kõik pakkumise detailid. Samas on iga eurolugemise kõrval vähemalt sama oluline üldine pilt, ehk küsimus sellest, milline peaks olema Euroopa Liidu vastus kriisile, mis lõhesid riikide vahel süvendab ja ühendust rebestada ohustab. Kas selleks on ühisvõlg ja tihedam integratsioon rahvusringhäälingu raadiouudiste le pehand Brüssel, Belgia.",
"role": "user"
},
{
"content": "Euroopa Komisjon tuleb täna välja Euroopa Liidu järgmise perioodi eelarve ja majanduse taaskäivitamise fondi ettepanekuga. Majanduse turgutamiseks plaanib komisjon võtta laenu, mis läheb nii liikmesriikidele edasi laenamiseks kui ka toetusteks.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita sellele vastav lühikokkuvõte ühe või kahe lausega. Vasta alati ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nEndine USA eriesindaja Ukrainas Kört Volker rääkis esindajatekoja avalikul kuulamisel juuli alguses toimunud kohtumisest valges majas. Teiste seas olid kohal USA Euroopa Liidu suursaadik Ordon, Sondland ja Ukraina ametnikud. Möödunud kuul eitas Volker kinniste uste taga antud tunnistuses, et kohtumisel tulid jutuks ka uurimised, mida president Donald Trump väidetavalt ukrainlastelt ootas. Seekord muutis ta oma ütlusi. Ma mäletan, et kohtumine oli põhimõtteliselt läbi, kui suursaadik Sondland mainis korraks uurimisi. Ma arvan, et me kõik leidsime, et see oli kohatu. Vestlus ei jätkunud ja kohtumine lõppes. Volkeri sõnul ei saanud ta aru, et kui Ukraina alustas uurimist maagaasiettevõttesse purisma siis saaks seda kuidagi siduda ka endise asepresidendi Joe Bideniga. Ma ei teadnud ka mingisuguses seoses sõjalise abi peatamise ja Ukraina uurimiste jätkamise vahel. Mitte keegi ei ole seda mulle öelnud ja ma ei maininud sellist seost ka mitte kunagi ukrainlastele. Koos Volkeriga andis tunnistusi endine USA rahvusliku julgeolekunõukogu ametnik Tim Morrison, kes kuulis pealt president Trumpi ja tema Ukraina kolleegi VolodõMarcelenski telefonikõnet, millest kogu tagandamisuurimine alguse sai räägib endine USA rahvusliku julgeolekunõukogu ametnik Tim Morrisson. Ma pelgasin 25. juuli telefonikõne toimumise ajal, et mida selle avalikustamine võiks kaasa tuua Washingtoni poliitilises õhkkonnas. Minu hirmud on saanud reaalsuseks. Lisaks andsid eile tunnistusi USA asepresidendi abi Jennifer Williams ja rahvusliku julgeoleku nõukogu ametnik kolonel leitnant Aleksander Windman. Mõlemad pidasid presidentide suvist telefonikõnet ebatavaliseks rahvusringhäälingu raadiouudistele. Maria-Ann Rohemäe, Washington.",
"role": "user"
},
{
"content": "Esimene vabariiklaste kutsutud tunnistaja Kurt Volker rõhutas, et ta ei sidunud võimalikke uurimisi Ukraina maagaasiettevõttesse endise USA asepresidendi Joe Bideniga.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Loe läbi uudis ja anna sellele lühike kokkuvõte ühe või kahe lausega. Vastus peab olema ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nEesti loeb oma kohuseks aidata eelkõige neid, kes on Eesti sõdureid Afganistanis abistanud ja neid, kelle elu võib Talibani režiimi all ohtu sattuda ning kes on Eestilt abi saanud. Peaminister Kaja Kallas. Eesti on valmis vastu võtma kokku kuni 30 Afganistanis evakueeritud inimest, neist siis 10 Euroopa Liidu ja NATOga koostööd teinud inimesed ja teised, siis kuni 20 on Eestit kahepoolselt aidanud inimest koos siis pereliikmetega, keda keegi peale meie päästa ei saa. Nende hulgas on siis ämmaemandate koolitajad, tüdrukute hariduse, naiste õiguste eest seisjad, kodanikuaktivistid, kellest osa on töötanud mittetulundusühingu Mondo all ja kelle puhul on karta, et Afganistanis viibimine võib tuua kaasa olulise ohu nende elule ja tervisele. Abivajajad võetakse vastu vastavalt rahvusvahelise kaitseseadusele. Konkreetsed otsused iga isiku kohta teeb politsei ja piirivalveamet, kes kontrollib ka taotleja tausta. Afganistanis oldud aastate jooksul on Eesti üksustel olnud kokkupuuteid 200 tõlgiga. Kaitseminister Kalle Laanet. Isikute täisnimed ja andmete üle pidas arvestust siis koalitsioonipartner kelle alluvuses vastav üksus tegutses. Jalaväeüksuse puhul oli juhtriigiks ühendkuningriik ja Ameerika Ühendriigid, demineerimismeeskonna puhul Saksamaa ja erivägede puhul Ameerika ühendriigid, samuti Eesti üksused üldjuhul nimekirju ei pidanud ja suheldi eesnime pidi sisend erinevate tõlkide töötundide kohta anti ühendkuningriigi staabile ning ühendkuningriigi staap pidas siis arvestust liitlastele jutumärkides väljaantavate tõlkide üle. Üldjuhul ei olnud tõlgid kinnitatud ühele kindlale üksusele läbi kogu rotatsiooniperioodi, vaid nad vaheldusid vastavalt vajadusele. Siseminister Kristian Jaani ütles, et Euroopa Liidu tasandil arutavad liikmesriigid seda, kuidas abistada Afganistani naaberriike, et põgenikud leiaks varju kodule lähemal. Hetkel mitte mingisugust sellist survet me välispiiridele jätkuvalt Eesti vaates ei tunneta, seda ohtu hetkel ei näe, aga hetkel on ka vähe aega sellest kõigest, mis on Afganistanis juhtunud möödunud ja noh, loomulikult Euroopa Liidu vaates jällegi suurema surve alla kindlasti illegaalse immigratsiooni vaates saavad need riigid, kus on suured kogukonnad ja, ja kuhu need rändevood liikuda tahavad, et eelkõige ka täna need rändevood näitavad seda, et see liikumine on Prantsusmaa, Saksamaa ja väga muret teeb ka see, et Türgi on öelnud seda, et nemad töötavad oma nende niinimetatud pagulaslaagrite vaates ikka praktiliselt nagu aurude peale nende võimekus on suht-koht nagu ammendanud, et neid inimesi seal kinni hoida. Laiem küsimus on Jaani sõnul aga see, et Euroopa liidul puudub senini ühtne välispiiri standard ja ühendus peaks nüüd hindama, kuidas rahastada piiritaristu ehitust.",
"role": "user"
},
{
"content": "Lisaks kümnele Euroopa Liidu ja NATO-ga koostööd teinud afgaanile ja nende pereliikmele on Eesti valmis tänavu vastu võtma veel kuni 20 Eestiga koostööd teinud inimest ja nende pereliiget.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Vaata antud uudislugu ja koosta üks või kaks lauset, mis võtavad kokku selle sisu. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nMeeleolu on töine ja rahvast ei saa öelda, et tohutult palju on. Et kui neli aastat tagasi võis öelda, et traktorid on vallutanud Toompea, siis täna see nii ei ole, tookord oli kõik siin siia toovad teed traktoreid täis, täna on neid siin umbes kümmekond rahvast ka umbes ma ei tea, 100 ringis äkki ja aga kõnesid on olnud palju. Meeleolu on olnud asjalik ja Roomet Sõrmus on mu kõrval siin praegu. Kas see meeleavaldus on selline hoiatus, meeleavaldus, meeldetuletus, meeleavaldus, et põllumehed raha saaksid või tänuavaldus nagu ütles Martin Helme selle eest, et viie miljoni pealt 10,3 peale toetused tõusevad. Ma arvaks, et see on pigem meeldetuletus, et põllumehed on olemas. Põllumehi ei tohi lihtsalt ära unustada. Nii nagu me oleme riigieelarve läbirääkimistel kuulnud vabandusi, et unustati, unustati meid eelarvest välja, et et selles mõttes oleme täna siin, tuletame ennast meelde ja tegelikult räägime sellest, et põllumajanduse ja toidu tootmine on Eesti jaoks väga olulised. Ja tänane mure on eelkõige väljavaated järgmisel kümnekonnal aastal. Kõnelused Euroopa Liidu eelarve üle ja meie jätkuvalt väga madalad toetustasemed. No kõnedes on kõlanud niimoodi, et jah, põllumeestel on raha vaja, me oleme teiega, me toetame teid. Aga raha ei ole? Jah, eks igaüks peab nii-öelda lähtuvalt oma istekohast siis seisukohti väljendama. Meie arvame, et, et selle ka selle üleminekutoetuse näol oli tegelikult sellise märgilise tähendusega otsusega, et raha taha see kindlasti ei jäänud, et ma kardan, et sellel korral väljendas see valitsuse prioriteete. Taustal hüütakse kogu aeg siin riigikogu liikmete nimesid ja neile antakse üle sellised neljakandilised pakid. Mis seal on? Et oleme siis täna toonud siia Toompeale 101 kingipaki, mille seest iga riigikogu liige leiab endale mängutraktori ja selle mängutraktoril on sõnum, et mängi minuga, mitte toiduga. Leiame, et need poliitilised ja põllumajanduspoliitilised mängud ei peaks olema nii-öelda see, mille, mida me nagu oma telekatest ja raadiotest iga päev näeme, et toit on midagi sellist, millega ei mängita ja kui me teeme otsuseid põllumajanduspoliitika üle, siis tegelikult me räägime meie kõikide toidulauast.",
"role": "user"
},
{
"content": "Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja korraldusel toimus Toompeal põllumeeste meeleavaldus. Põldurite sõnul on valitsuserakonnad vaatamata lubadustele vähendanud järgmise aasta riigieelarves põllumajanduse siseriiklike hüvitiste summat 15,3 miljonilt 10-le miljonile eurole. Eesti põllumajandussektori otsetoetused moodustavad järgmisel aastal 66% Euroopa Liidu keskmisest. Ka Euroopa Liidu eelarvekavas aastani 2027 jäävad põllumajanduse otsetoetused Eestis kuni perioodi lõpuni Euroopa Liidu madalaimaks, jõudes 76% tasemele võrreldes liikmesriikide keskmisega. Mis praegu lossiplatsil toimub, kui palju rahvast kohal on ja milline on meeleolu.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Süvene antud uudisesse ja tee selle kohta lühikokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult ühe või kahe lausega!\n\nTekst:\n\nKristjan Trosdeni sõnul ei saa elanikkonna järk-järgulisest vaktsineerimisest hoolimata piiranguid kiiresti leevendada. Rosdeni sõnul ei ole praegu levib koroonaviirus nii kahjutu, et ainult riskirühmade vaktsineerimisest piisaks probleemi päevakorras kõrvaldamiseks. Drosdeni hinnangul on praeguse pandeemia puhul võimatu ohtu üle hinnata. Igavesti pandeemia muidugi kestma ei jää, sest mingiks hetkeks on vaktsineeritud piisavalt inimesi, et koroonaviiruse eksponentsiaalne levik peatada. Drosden aga hoiatab, et ei tasu jääda eksiarvamuse juurde, nagu saabuks see hetk õige pea. Täpsemaist tähtaegadest rääkides rõhutab Saksamaa tippviroloog, et ülestõusmispühi normaalsusesse naasmise tähtajaks kuulutada ei saa. Kui ülestõusmispühade ajal Saksamaal piirangud lõpetada, tooks see paratamatult kaasa viiruse laialdase leviku. Lohutavama poole pealt on Drosdenile öelda, et veelgi rangemaid piiranguid Saksamaal ilmselt kehtestada ei tule sest senistest piisab täiesti ka praegu levivate varasemast oluliselt nakkavamate koroonaviiruse tüvede vastu. Sellekski aga, et just mutatsioonid kiiresti levima ei pääseks, tuleb piirangud veel üsna pikaks ajaks kehtima jätta. Ka on Drosdeni meelest põhjendatud Saksamaa ja teiste riikide vahelise liikumise senisest veelgi rangem piiramine. Drosdeni sõnul ei muuda. Välismaalt tulevad viirusekandjad olukorda hullemaks siis kui olukord on niigi hull. Kui epidemioloogilised näitajad aga juba paranema on hakanud, siis on oluline piirata ka viiruse sissepääsu võimalusi välismaalt. Drosdenist optimistlikum on Saksamaa terviseminister Jens Span kelle hinnangul mõne aja pärast siiski piiranguid leevendama võib hakata. Kuigi ka span on piisavalt ettevaatlik, et mitte anda täpseid või isegi ligilähedasi kuupäevi, millal piiranguid tegelikult leevendada võiks. Robert Kochi instituudi andmeil on viimase nädala nakatuvus näit 100000 elaniku kohta 107,6. Viimase aja tipp oli 22. detsembril, kui vastav näit ulatus 197 koma kuueni. Siiski on praegunegi näit oluliselt kõrgem valitsuse eesmärgist viia nakatuvus alla 60. Nakatumiskordaja R null väärtus on 0,95, mis samuti tähendab, et viiruse levik on langustrendil. Spani sõnul tuleb piirangute leevendamine esmakordselt kõne alla 14. veebruaril.",
"role": "user"
},
{
"content": "Drosten ütles Saksamaa avalik-õiguslikule televõrgule ARD, et veel lihavõttepühadekski pole Saksamaal vaktsineeritud piirangute leevendamiseks piisavalt palju inimesi.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Süvene antud uudisesse ja tee selle kohta lühikokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult ühe või kahe lausega!\n\nTekst:\n\nEelmisel välisministril Urmas Reinsalul meeldis tsiteerida nüüdseks üleeelmist USA presidenti Barack Obama kes ütles, et valimistel on tagajärjed. Reinsalu kinnitas, et talle see ütlus meeldib sest ei oleks ju enam demokraatlik riik, kui sõltumata valimistulemustest toimuks kõik automaatselt edasi. Ta pidas silmas, et uuel valitsusel on alati uued rõhuasetused. Nii ongi ükskõik, kas valitsus vahetub pärast parlamendivalimisi või valimiste vahel, kui üks võimuliit väsib koos püsimast. Uus valitsus tähendab ka uut koalitsiooni ja vähemalt osaliselt uusi erakondi võimu jagamas võimu teostamas. Seda näeme praegugi, kui Kaja Kallase valitsus pöörab Jüri Ratas ja teise valitsuse mõned otsused rahulikult ümber. Paar väikest näidet. Mullu sügisest ei jõudnud eelmine valitsus üksmeelele, kas muuta korruptsioonivastast seadust ja panna ministrite poliitilistele nõunikele kohustus esitada nende majanduslike huve näitavad deklaratsioonid. Põhjuseks oli EKRE kui koalitsioonipartneri vastasseis. Väike asi, mis takerdus vaidlusesse. Kas nõunike huvide deklaratsioonid, kui nende esitamises kord kokku lepitaksegi peavad olema ka avalikud, aga mida on varjata? Kui oled avalikult nõus minema ministri poliitiliseks nõunikuks, siis on aus deklareerida enda majanduslikud huvid. Uus valitsus saatiski nüüd vajaliku seadusemuudatuse riigikogusse. Või meenutame, kuidas möödunud aasta detsembri lõpus otsustas eelmine valitsus Keskerakonna tollaste partnerite soovil et Ida-Virumaale mõeldud õiglase ülemineku fondi raha saab kasutada ka Jõgevamaa ja Lääne-Virumaa heaks. Ida-Viru ettevõtjate, omavalitsusjuhtide ja elanike nördimus oli suur. Valitsuse rehepaplik plaan sai palju kriitikat, mis küll nagu haneselga vesi tollase võimuerakonnad näiliselt ükskõikseks jättis. Uus valitsus otsustas aga kiiresti, et õiglase üleminekufondist lähevad 340 miljonit eurot täienisti Ida-Virumaale. Kes saab rohepöördest kõige rohkem pihta ja seda raha ei pudistata teistele maakondadele. Õige ja loogiline. Tühised võnked, võib keegi öelda. Aga suvel 2019 tundus väike asi olevat ka uue koalitsiooni välisminister Reinsalu otsus et meie diplomaadid ei osale teistes riikides vähemuste õiguste kaitseks korraldatud meeleavaldustel. Tegelikult oli see oluline nihe Eesti välispoliitilises mõtlemises ja tegutsemises. Niisiis Urmas Reinsalu rääkis, et tagajärjed on valimistel. Tagajärjed on igal valitsuse vahetusel.",
"role": "user"
},
{
"content": "Toomas Sildam nendib oma kommentaaris, et eelmisel välisministril Urmas Reinsalul oli tuline õigus, kui ta ütles, et tagajärjed on valimistel, tagajärjed on igal valitsuse vahetumisel.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita sellele vastav lühikokkuvõte ühe või kahe lausega. Vasta alati ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nKreenholmi ametiühingu juhi Julia Dmitrijeva sõnul ei tulnud omanike pankrotiavaldust talle üllatusena. Ettevõte töötas seisakutega ja tellimusi õieti polnudki. Ametiühingu juhi hinnangul on tegemist üle 150 aasta töötanud ettevõtte lõpuga. Arvan, et see on lõpp. Tekstiili tootmine kolib Aasia riikidesse, seal on suured vabrikud uusimate tootmisliinidega. Me ei jaksa nendega konkureerida. Tänapäeval ei koo ega ketra Euroopas enam mitte keegi. Kreenholmi 572-le töötajale maksti paar päeva tagasi avanssi ja see on hetkel kõik ees ootab vallandamine ja Narvas tööd leida pole Dmitrijeva sõnul võimalik. Ainuke lootus olevat Venemaa jaanilinnas varsti avatav Korea autoosade tehas kuid sealgi makstakse meie mõistes, kes miinimumpalka. Narva abilinnapea Aleksander Ljudvigi sõnul on Narva linn üle elanud ka hullemaid aegu. Narva linnas toimib arenenud ja tugev sotsiaalne võrgustik. Me elasime läbi juba sellised ajad, kui meil oli 8000 töötuid, praegu see arv on alla 6000, nii et mina suhtun sellesse väga rahulikult. Narva linnapea Tarmo Tammiste muretseb linna eelarve pärast. Midagi nagu rõõmsat siin ei ole rahandusametis vaatasime järele, et see on kuskil circa viis miljonit, nii et selle võrra me oleme siis nagu vaesemad. Samas ei ole mõtet ka nina norgu lasteaja siin nüüd nutma hakata, sest et mida Narva linnas on selleks tehtud, et siia ettevõtjad tuleksid asjaajamine tehtud maksimaalselt kiireks ja on vastu võetud terve rida soodustusi, mida me oleme võimelised pakkuma neile, kes siia tulevad ja töökohad loovad. Kreenholmi eeldatav pankrot ajaloolist tööstushoonete kompleksi ei mõjuta, tootmine viidi sealt välja veel paar aastat tagasi ning samadele omanikele kuuluv osaühing Narva Geit tegeleb seal kinnisvaraarendusega. Osaühingu Narva Geit tegevjuht Jaanus Mikk. Seal tuleb võiks ütelda, et uus linnaosa Narvale erinevate funktsioonidega alates kaubanduses ja lõpetades meelelahutuse või kontsertsaali või muuseumiga ega neid töökohti kogu selle territooriumi väljaarendamise käigus ja pärast korra hoidmisel ei saa olla vähem, kui oli seotud inimeste arv kunagi Kreenholmis. Uudistele Jüri Nikolajev, Narva.",
"role": "user"
},
{
"content": "Rootsi tekstiilifirma Borås Wäfveri esitas avalduse nii enda kui ka oma tütarfirma Kreenholmi Valduse pankroti väljakuulutamiseks. Narva Kreenholmi tekstiilitööstuses on töö seiskunud. 570 töötajat ootavad vallandamist.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Loe läbi uudis ja anna sellele lühike kokkuvõte ühe või kahe lausega. Vastus peab olema ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nSoome ehitustööstuse liidu andmetel töötab ehitustel ligi 15000 lähetatud töötajat. Helsingit ümbritseva Uusimaal on rohkem kui kolmandik elamuehituse töötajatest välismaalased. Kodanikuühenduse Fin Watch hiljutine raport näitab, et paljud ehitusettevõtjad ei kontrolli tegelikult, kuidas allhankijad oma töötajaid kohtlevad ning lepivad sellega, mis paberil kirjas. Tihti makstakse välismaalastele liiga väikest palka ja jäetakse üle tunni tasustamata. Eriti halb on ukrainlaste, valgevenelaste ja teiste väljastpoolt Euroopa liitu saabuvate töötajate olukord. Suuremad ettevõtted nagu Skanska ja ÜT saavad Finn wats'ilt siiski kiidusõnu. Suured probleemid on ka teenindussektoris, kus suur osa töötajatest on välismaalased. Koristajad magavad sageli töökohal, teevad pikki tööpäevi, aga palka makstakse vaid paari tunni eest. Vabu päevi neil ei ole ning töötajaid ähvardatakse elamisloa kaotamisega, kui nad rahulolematust avaldavad. Sama lugu on toitlustuses. Sageli on ärakasutaja ks töötaja enda kaasmaalased. Jaanuaris sai avalikuks ulatuslik inimkaubanduse juhtum rootsikeelse elanikkonnaga närpios. Varem on 9000 elanikuga närpijad nimetatud lausa sisserändeimeks. Kohalikud võimud on pidanud uhkuse asjaks, kui edukalt näriasi köögiviljakasvatuse ja piirkonna ettevõtetes välismaist tööjõudu on kaasatud. Nüüd selgus aga karm tõde. Aastatel 2017 kuni 20 on kümned vietnamlased maksnud Soome tööle pääsemiseks tuhandeid eurosid. Lisaks pressitakse neilt välja paarkümmend eurot nädalas, nii et neil on suured võlad ja nad on lihtsalt sunnitud Soomes olles kõigega leppima. Sisuliselt on tegemist inimkaubandusega. Sel nädalal tegi politsei mitmes kodus läbiotsimise ja võttis mitu inimest kinni. Asja teeb veel süngemaks see, et kahtlusalused Vietnami päritolu abielupaar on ise olnud inimkaubanduse ohvrid. Politsei on lubanud täna juhtumist lähemalt rääkida. Soome töö ja ettevõtlusministeerium on teatanud, et nende eesmärk on tööjõu sissetoomist suurendada. Välismaise tööjõu ärakasutamise kohta tegelikult statistikat ei ole, aga üldiselt peetakse seda Soomes juba igapäevaseks nähtuseks. Eks ka eestlased ole seda oma nahal tunda saanud. Tööminister Tuula Haatainen on korduvalt rõhutanud, et välismaise tööjõu ärakasutamine tuleb lõpetada. Probleemi lahendamiseks on loodud asjatundjate komisjon.",
"role": "user"
},
{
"content": "Eesti tööandjad tahaksid üha rohkem odavat tööjõudu sisse tuua, et vähendada tööjõupuudust ja tööjõukulusid. Soome on hädas välismaise tööjõu ärakasutamise ja inimkaubandusega. Hiljuti paljastus järjekordne juhtum Närpesi köögiviljakasvanduses.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Vaata üle uudislugu ning loo sellele lühike kokkuvõte. Piira vastus ühe või kahe lausega ja vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nTallinna linnapea Mihhail Kõlvart ja Helsingi linnapea Jan Vabovoori andsid tänasel pressikonverentsil ülevaate ka linnadevahelisest ühiselt piletisüsteemist jätkab Mihhail Kõlvart. Meil on käega katsutav tulemus, aprillist saame äppi käivitada ja samas on veel terve rida tehnilisi aspekte, mida on veel vaja lahendada. Projekt ei ole veel lõpuni viidud. Helsingi linnapea Vabo voori lisas, et Soome poolel on ühistransport laiem ja pika ajalooga. Sellest johtuvalt tekkinud tehnilised probleemid ongi seni takistanud süsteemi tööle saamist. Kas aga Tallinn ja Helsingi võiksid teha ühiseid reklaamikampaaniaid, et turiste ligi meelitada? Selgus, et plaan selleks on olemas. Nimelt on kavas võtta ühiselt osa Pekingi disaini konverentsist ja Euroopa kinnisvaramessist. Vabavoori sõnul on ühisturunduse otstarbeks üle vaadatud mitmeid objekte ja sihtkohti. Linnapeade laual oli ka Tallinn Helsingi tunneli küsimus, mille osas räägitakse praegu vaid teoreetilisest perspektiivist. Sellise projekti elluviimine on võimalik ainult kahe riigi koostöös. Ma arvan, et ka seda ressurssi ei piisa selleks, et projekti ellu viia. Sinna oleks vaja kindlasti kaasata ka Euroopa Liidu ressursse, kuna ka see mõju võimalik mõju on palju laiem kui kahele pealinnale ja isegi kui kahele riigile, kui seda projekti realiseeritakse, siis me räägime juba teisest reaalsusest, see on teine taristu süsteem. See on teine transpordisüsteem ja see on isegi teine majandussüsteem. Mõlema linna ja mõlema riigi puhul. Vabavaari lisas, et tunneli reaalsuses saamine eeldab väga põhjalikku ja mitmetasandilist koostööd. Oma rolli mängib siin ka Soome ja Eesti planeeringuid puudutava seadusandluse erinevus. Helsingi linnapea sõnul oleks tunneli t enim kasu siis, kui see saaks alguse Helsingi kesklinnast.",
"role": "user"
},
{
"content": "Aprillis saavad Tallinna ja Helsingi elanikud esmakordselt katsetada ühistranspordi ühtset piletisüsteemi. Arendustöö ja tehniliste takistuste kõrvaldamine veel jätkub.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Loe läbi uudislugu ja tee lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte, mis peegeldab selle põhisisu. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nLõppkokkuvõttes peaks aktsiakapitali suurus olema 263 miljonit eurot. Seejuures Eesti vabariik loobub aktsiate märkimise eesõigusest, ütles majandus ja taristuminister. Kadri Simson. See üks euro ei ole see hind, mis märkimisel kujuneb. Sellest hinnast me praegu veel ei räägi. Kõik omal ajal ja, ja täpsem info saabub siis, kui kui on jõutud ajaliselt sinnamaale, see sünnib selle aasta esimesel poolel. Miks on aga riigil üldse vaja kolmandik aktsiatest anda erakätesse? Esimene põhjus on see, et me näeme seda kui rahvaaktsiat ja dividendiaktsiat ja see annab Eesti inimestele võimaliku võimaluse investeerida oma sääste Eesti majandusse. Tallinna sadam on stabiilne ja hästi kapitaliseeritud ettevõte ja tal on viimase kümnendi puhul ette näidata väga stabiilne dividendi ajalugu. Me usume, et, et ta on populaarne ka jaeinvestorite seas, aga loomulikult loodame me, et märkima tulevad ka institutsionaalsed investorid ja et nii mõnigi Eesti inimeste pensionifond leiab, et see on usaldusväärne koht, kuhu investeerida. Miks ta on usaldusväärne sellepärast, et Tallinna sadamal on neli tegevusvaldkonda. Need on reisijad, kaup, laevandus ja kinnisvara. Ehk et baas on päris lai. Praegu on niisiis veel teadmata, milliseks kujuneb ostuhuvi ja aktsia tegelik hind. Eesti Konservatiivse rahvaerakonna esimees Mart Helme ütles vikerraadio saates reporteritund, et ta on Tallinna Sadama osalise erastamise suhtes skeptiline. Sadama viimine nüüd turumajanduse tõmbetuultesse headel aegadel võib ju olla väga hea, aga halbadel aegadel võib vastu näppe anda ja peale selle tekib siin alati ka küsimus meie geopoliitilises olukorras, et kes siis ikkagi need aktsiad ostab ja missugust mõju ta hakkab sellele valdkonnale avaldama, nii et ma ei tahaks praegu puusalt tulistada ja öelda, et otsus on õige või et otsus on vale. Ma tahaks natukene põhjalikumalt uurida. Eks rahandusminister reformierakondlane Jürgen Ligi ütles Tallinna Sadama endiste juhtide kriminaalasjale viidates, et vargusejuhtumeid erastamine küll ära hoida ei aita. Me ka tõenäoliselt oleks viinud, aga mingi imerohi see muidugi ei ole, sest ettevõttel endal laenuprobleeme polnud. Investeerimisprobleeme tegelikult polnud, nad said ilma hakkama. Ja sellise infra ettevõtte puhul on tegelikult hea juhtimise korral riigi omand täiesti täiesti vastuvõetav, sest küsimus on, nad võivad ju neid kaisid ja kõiki neid renditulu muud moodi koguda, et see on väga monopoolne sadamakoht. Kordumatu ja mitte midagi halba selles ei ole, kui riik seda kontrollib, aga aga noh, senise juhtimise puhul nii palju, kui teada on, seal oli konkreetne vargus, et ega varastamise eest ei ole kaitstud isegi eraettevõte.",
"role": "user"
},
{
"content": "Valitsus otsustas korraldada Tallinna Sadama aktsiate avaliku esmapakkumise, müük peaks toimuma selle aasta esimesel poolel. Valitsus loodab lisaks eelarvetäitmisele läbi müügi suurendada Tallinna börsi atraktiivsust ja pakkuda väikeinvestoritele paremaid investeerimisvõimalusi.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita sellele vastav lühikokkuvõte ühe või kahe lausega. Vasta alati ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nVälisminister alustas Venemaa suuremahulisest sõjalisest valmisolekust Ukraina piiridel, mis nõuab kõikidelt ohtudega tegelemist. Lääs ja Eesti ei saa kujunenud pingelises julgeoleku poliitilises olukorras lubada strateegilise letargiat, segadust ega võrelemist. Me peame arvestama jätkuva ja kaua kestva kriisi ning ägeneva vastasseisuga, milles diplomaatia on tõsiseltvõetav tänu usaldusväärsele heidutusele mitte järeleandlikkusele, ainult lääne kindlameelsus, sealhulgas ka NATO idatiiva kaitsevõime tugevdamine, tõhus töö, sanktsioonid, ketiga ja Ukraina igakülgne abistamine aitavad edasisele eskalatsioonile piiri panna. Atlandi ülese koostöö ja ühtekuuluvuse tugevdamine on meie välispoliitika oluline sammas. Ministri sõnul paneb Moskva ühel või teisel moel proovile NATO ühtsuse. Seepärast töötame järjekindlalt selle nimel, et liitlaste kohalolekut Eestis suurendada ja et Balti riigid tugevdaks veelgi omavahelist kaitse ja poliitilist koostööd. See kõik on eelduseks, et vastaspool ei tee valearvestust kollektiivkaitse toimimises keerulisemaks ja heitlikumaks muutuv julgeolekukeskkond nõuab NATO strateegiliste vaadet. Praegune julgeolekupilt nõuab, et Euroopa Liit oleks võimeline võtma välis ja julgeolekupoliitikas suuremat vastutust, rõhutas Eva-Maria. Liimets. Julgeolekukeskkonna muutustega kohanemiseks on Euroopa liidul kavas võtta sellel aastal vastu mahukas julgeolekualgatuse strateegiline kompass mis peaks aitama kaasa ühise välis ja julgeolekupoliitika tugevdamisele. Sellega koos koostati eelmisel aastal esimest korda Euroopa Liidu ühine ohuhinnang ja Eesti eksperdid aitasid aktiivselt kujundada ühtset ohupilti. Minister peatus ka digitaalse liidu ülesehitamisel, kogemustel, mis Eesti sai ÜRO Julgeolekunõukogus Hiina mõju kasvul rahvusvahelistes suhetes majandusdiplomaatial, samuti üleilmsel eestluse tegevuskaval, mille mõte on, et välismaal sündinud või seal pikka aega elanud eestlased tunneksid end Eestisse kolides teretulnuna. Pärast välisministri aastakõnet algasid riigikogus välispoliitika arutelud. Küsimustele vastates ütles välisminister, et ta on valmis tuleval nädalal Ukrainasse minema, kui olukord seda võimaldab. Pikema ettekande tegi ka riigikogu väliskomisjoni juht Marko Mihkelson, osutades Venemaa agressiivse taktika lubamatusele. Moskvale tuleb kindlas kõneviisis selgeks teha, et selline pigem vanglamaailma kuuluv väljapressimistaktika, mida Venemaa ÜRO Julgeolekunõukogu alalise liikmena praegu teeb, on rahvusvahelist julgeolekut sügavalt lõhestav ja tervikuna ÜRO harta põhimõtteid õõnestab. Mitte ühelgi riigil, sealhulgas autoritaarsel Venemaal ei saa olla õigust hegemooniale Euroopas või vetoõigust meie julgeoleku kujundamisel. Riigikogu Isamaa fraktsiooni nimel esinenud Mihhail Lotman peatus samuti Venemaa agressiivsel poliitikal, osutades samas lääne liidrite vahendamiskatsetele. Agressori rahustamise poliitika ei ole kunagi olnud edukas ja me mäletame seda Euroopa möödunud sajandi ajaloos. Agressiivsusetamine on tema julgustamine, tema ergutamine uuteks sammudeks. Putini režiimi loogika ei saa olla selline, et nüüd ta saavutas seda punkti, et edasi ei lähe, nagu ta saavutab oma eesmärke. Ukrainas tulevad uued eesmärgid. EKRE fraktsiooni esindanud Ruuben Kaalep oli Eesti välispoliitika suhtes üksjagu kriitiline. Eestis maadlevad teineteisega vähemalt kaks erinevat väärtusruumi niinimetatud lääne väärtusruum, mis keskendub abstraktsetele, inimõigustele ja globaalsele kaubandussüsteemile ning soome-ugri väärtusruum, mis keskendub rahvusriiklusele ja rahvaste enesemääramisele. Katsed suruda Eesti rahvale peale läänest imporditud väärtusruumi viivad rahva lõhenemiseni. Aga on ka mitmeid välispoliitilisi küsimusi, kus Eesti ja lääne väärtusruumi hinnangud ühinevad. Me ei saa toetada Hiina kommunistliku režiimi. Eestil on eriline roll alla surutud väikerahvaste nagu tiibetlased, uiguurid enesemääramispüüdluste toetamisel. Paraku just sellistes küsimustes on Eesti välispoliitika olnud eriliselt hambutu, eelistades majandushuvisid ükskõik missugustele põhiväärtuste le.",
"role": "user"
},
{
"content": "Välisminister Eva-Maria Liimets pidas täna Riigikogu ees traditsioonilise välispoliitika aastakõne. Kõnele järgnesid läbirääkimised ja väliskomisjoni juhi pikem ettekanne.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita sellele vastav lühikokkuvõte ühe või kahe lausega. Vasta alati ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nEuroopa ülemkogu esimene päev oli oodatult tulemuslik, riigijuhid jõudsid ajakavast kiiremini läbi arutada nii Brexiti kui kliimateemad. Euroopa Liidu Brexiti pealäbirääkija Michel Barnier andis liidritele ülevaate läbirääkimiste seisust ja sai vastutasuks nende ühtse toetuse. Ülemkogul vastu võetud järeldused jõudsid juba pahandada ka ühendkuningriiki. Brittide pealäbirääkija David Frost teatas eile, et on tulemustest pettunud. See tähendab, et täna võib ilmselt peaminister Boris Johnson 'ilt oodata ka mingit sorti vastusammu. Peaminister Jüri Ratase sõnul võivad Brexiti läbirääkimised lõppeda ka leppeta. Peaminister Jüri Ratas. Järgi on jäänud veel ainult 11 nädalat, et leppida kokku siis tulevikusuhted Suurbritannia ja Euroopa Liidu vahel. Ma väga loodan, et see 11 nädalat saab olema edukas, aga tõsi on see, et tegelikult laual on väga mitmed keerulised teemad, kus ei ole kokkulepet saavutatud. Euroopa liidu jaoks on kõige olulisem kindlasti meie siseturu kaitsmine. Samas kalandusvaldkonnas on hetkel veel väga palju lahtiseid otsi ja kalandusteema on seotud rohkem kui viie-kuue Euroopa Liidu liikmesriigiga. Ma usun seda, et, et sellest Brexitist ja Suurbritannia lahkumisest tegelikult ei võida kumbki pool. Ükskõik kuidas see tulevikusuhete läbirääkimine lõpeb. Et see on kaotus mõlemale poolele. Aga ma arvan, et me peame püüdlema kokkuleppe suunas. Aga selge on see, et halb kokkulepe on ka võimalik ja see tähendab seda, et, et seda kokkulepet ei sünnigi. Pärast Brexit'it võeti ette kliimaeesmärgid, kuid oodatult arenes see vestlus rahulikult ning suuri siduvaid otsuseid vastu ei võetud. Kuigi ajakava järgi pidid riigijuhid koroonapandeemia ette võtma täna hommikul pidasid nad selle arutelu eile õhtul ära. Jüri Ratase sõnul hakkavad liidrid nüüd taas iga mõne nädala tagant sel teemal videokonverentse pidama. On kokkulepe, et me püüame tulla vähemalt 10 14 päeva jooksul alati tagasi nende teemade juurde, kas see on siis suure tõenäosusega video videokonverentsi teel mis on kõige suurem küsimus täna ikkagi koordinatsiooni, koordinatsiooni, missuguseks kujuneb eneseisolatsioon, kas ta on seitse päeva, kas ta on 10 päeva, kas ta on 14 päeva ja me näeme täna, et Euroopa riigid käituvad erinevalt? Kindlasti on küsimus ka selle osas, et missugused on, ütleme, piirangud reisimise osas, et siin leida suuremat koordinatsiooni ja väga paljud riigid ikkagi muretsevad selle osas, et vaktsiin leida tegelikult vaktsiinide osas lõplikku selgust ei ole ju jätkuvalt ja testimine, testimine ja testimine, et see käis, ma arvan, kõikides kõnedes läbi, et et see massiivsem suurem, kiirem ja operatiivsemate testide loomise võimalus on aktuaalne teema. Ülemkogu jätkub täna Euroopa Liidu ja Aafrika suhete ning välisteemadega Joosep Värk, Brüssel.",
"role": "user"
},
{
"content": "Euroopa Ülemkogu esimese päeva keskmes oli Brexiti arutelu. Peaminister Jüri Ratase sõnul pole endiselt võimatu, et Brexiti läbirääkimised lõppevad ka leppeta.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Uurides uudislugu, loo sellele ühe või kahe lausega lühikokkuvõte. Vasta eesti keeles!\n\nTekst:\n\nMaasikaasate liit, aiandusliit ja sektori esindus, organisatsioonid võtavad oma liikmete kaudu nagu kokkuvõtted, kellel kui palju ja mis pärast kahjud tekkisid nende andmete laekumise pealt, et me saame nagu sisse, et mille pärast võis jääda kahju maasikakasvatajatele või mis põhjusel jäid saagid koristamata. Sellest tulenevalt me saame veel koos istuda ja kokku leppida, kas ja mis kujul oleks üldse asjal jumet. Et hetkel mingit numbrit öelda, on kindlasti ennatlik. Mingit perioodi öelda on täpselt samamoodi ennatlik. Me peame veel sektoriga maha istuma, et need saadud andmed me ühtemoodi saaksime tõlgendatud. Aga põhimõtteliselt te olete nõus, et maasikakasvatajad ei ole selles suhtes nagu erinevad teistest ettevõtjatest, et kui nende kahju viirusest tingituna saab tõestatud, on neil õigus ka kompensatsioonile. No maasikakasvatajad on täpselt samasugused ettevõtjad, kui on kõik teised turismiettevõtjad töötlev tööstus, toiduainetööstuse, et kõik ettevõtmised on seotud riskidega nüüd covidi kontekstis, kui neil tekkis seal kahjusid, mis on hinnatavad ja väljamakstavad ja leidavad toetust valitsuses, siis nemad on ettevõtjatena samamoodi jah.",
"role": "user"
},
{
"content": "Eile valdkonna esindusorganisatsioonidega kohtunud maaeluminister Arvo Aller ütles, et juuli lõpuni oodatakse maasikakasvatajatelt andmeid sellesuvise saagi kohta. Kui andmeid analüüsides selgub, et maasikakasvatajad on teiste ettevõtjatega sarnaselt kandnud koroonaviiruse tõttu kahju, peavad nad teiste ettevõtjatega samadel alustel saama ka kompensatsiooni.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita selle kohta üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nSel ajal, kui 27 Euroopa Liidu riigi valitsusjuhid öösel kliimaneutraalsuse küsimusi arutasid, jõudis Brüsselisse selge sõnum praegu veel 28. liikmesriigi valijatelt. Iirimaa peaminister Leo Varad kar. Kõigepealt ma tahaksin peaminister Johnson ile õnne soovida, see on tohutu võit talle isiklikult ja väga selge tulemus tema parteile. Ma arvan, et on hea, et tulemus Suurbritannia valimistel on niivõrd kindel. Euroopa Komisjoni president Ursula von der laien. Aga see saab olema pretsedenditu partnerlus, see ei ole millegi lõpp, see on suurepäraste tulevikusuhete algus heade naabrite vahel. Läbirääkimistel kujuneb väga oluliseks võrdsete tingimuste küsimus. Puudutagu need sotsiaalseid õigusi, keskkonnastandardeid, riigi abi või muud. Eesti peaminister Jüri Ratas. Mulle tundub, et see hea tunnetus, mis on olnud täna, et Euroopa riigid on ühtsed kogu selle Brexiti toimumise aja olnud, et, et see 27 jätkab seda ühtset joont, et saada ka hea tulevikusuhe Suurbritanniaga. Tulevikusuhte läbirääkimised algavad kohe pärast Suurbritannia lahkumist 31. jaanuaril. Kerged ei saa need olema ja Euroopa liidul suurema turuna on siin eelis. Eriti arvestades ajasurvet, sest peaminister Boris Johnson ei soovi ülemineku aega pikendada, mis jätab läbirääkimisteks vaid napid 11 kuud. 2050. aasta kliimaneutraalsuse eesmärgi seadmine jäi Uuta Euroopa Liidu juhtide pettumuseks siiski ühel häälel kokku leppimata. Poola tahab selgemaid rahastamislubadusi ja lubab liikuda kliimaneutraalsuse suunas endale jõukohases tempos. Selle teema juurde tullakse aga tagasi juunis. Poola peaminister Matteus Moravjetski. Poola ei ole süüdi, et meie energeetika põhineb põhiliselt söel. See annab meile lisaaega selliseks üleminekuks, mis oleks turvaline, stabiilne ja majanduslikult kasulik. Eesti peaminister Jüri Ratas. Kas see on väljakauplemine, et ei, ma arvan, et see ei ole, aga järgmise aasta alguses me oleme nii või teisiti silmitsi MFF-iga. Kui me tuleme tagasi järgmise aasta kevadel kliima või neutraalsuse juurde, siis nad ühel ajal need arutelud toimuma saavad, see on selge. Ambitsioonika majanduse rohelistamise juures tahab Euroopa oma ettevõtteid kaitsta konkurentsis riikidega, kus nii ranged nõuded ei kehti. Olgu need siis subsiidiumid näiteks energeetikas või terasetööstuses või hoopis tollitariifid või süsinikumaks. Eesti peaminister Jüri Ratas. Et need ideed, et tuleksid sellised üleeuroopalised maksud, on ju olnud, et on näiteks räägitud ka plastikmaksust ja tõesti on räägitud ka CO kahe maksust ja nii edasi, et, et need on täna ikkagi nagu mõtete mõtete tasandil. Rahvusringhäälingu raadiouudiste le pehand Brüssel Belgia.",
"role": "user"
},
{
"content": "Euroopa Liidu riikide valitsusjuhid tervitasid Suurbritannia valimiste selget sõnumit, mis tähendab peatset brittide lahkumist ühendusest ja raskete kaubandusläbirääkimiste algust. Kliimaneutraalsuse eesmärgi seadmises 2050. aastale üksmeelsele kokkuleppele ei jõutud, Poola ootab suuremat kindlust rahastamises.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita sellele vastav lühikokkuvõte ühe või kahe lausega. Vasta alati ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nPärnu 30 kolmeliikmelises linnavolikogus on keskerakonnale ja Res Publical kummalgi üheksa kohta, Reformierakonnal kaheksa, Isamaaliidu viis ja Reformierakonna ga tihedat koostööd tegeval Eestimaa ühendatud rahvaparteil kaks esindajat. Tund enne tänast volikogu istungit allkirjastasid Keskerakond, Reformierakond, Isamaaliit ja ühendatud Rahvapartei koalitsioonileppe, kellel on 33 liikmelisest volikogust kokku nüüd 24 kohta. See annab koalitsioonile volikogus häälteenamuse volikogu üheksaliikmeline ühendus vabariigi eest. Res Publica jäi koalitsioonileppe tulemusel opositsiooni. Allkirjastatud koalitsioonilepet tutvustab tänasel istungil moodustatud Reformierakonna fraktsiooni esimees Vello Järvesalu. Koalitsioonileping sätestab endas kolmeaastase programmi Pärnu linna elanike heaks. Me oleme võtnud maha piirid parteide ja erinevate fraktsioonide vahel ja ma usun, et kõikide soovid, nägemused, programmilise seisukohad on sinna koalitsioonilepingusse sõlmitud ja ma loodan, et koalitsioon kestab vähemalt kolm aastat ja oli sätetud ka ametikohtade jagamine. Linnapea on reformierakonnal, volikogu esimees on Keskerakonnal üks volikogu aseesimees on Reformierakonnast. Üks Isamaaliidu ja abilinnapeadest on nii, et kaks, kaks on Keskerakonnast, üks on Reformierakonnast ja üks on mitte palgaline linnavalitsusliige Isamaa liidust. Taas on volikogu esimees palgaline. Kas see tõstab ka linnavalitsuse kulusid? Ei saa öelda, et ta tänavu aasta kulusid tõstaks. Jäävad ära kompensatsioonid lahkuvatele abilinnapeadele, sest jätkavad enamasti samad inimesed ja eks järgmise aasta eelarves tuleb neid asju arvestada ja eks siis näha, millised kulutused on järgmisel aastal. Kokkuleppe kohaselt saab Pärnu uueks linnapeaks aktsiaseltsi Via Pont tegevjuht Väino Hallikmägi. Vastutasuks saab keskerakondlane, senine Pärnu abilinnapea Margus Tammekivi palgalise volikogu esimehe koha kuupalgaga 17 ja pool 1000 krooni, aseesimeesteks Väino Linde Reformierakonnast ja Andres Põder Isamaa liidust. Tänasel volikogu istungil oli kohal 33-st liikmest 29 saadikut. Lisaks Margus Tammekivi kandidatuurile esitati Pärnu volikogu esimehe kandidaadiks ka opositsiooni oleva Res Publica esinumber Külvar Mand. 19 poolt, häälega valiti Pärnu linnavolikogu esimeheks Margus Tammekivi. Külvar Mand sai üheksa poolt häält ja koalitsioonileppe kohaselt jaotati ka volikogu aseesimeeste kohad järgmisel istungil, mis eeldatavasti toimub järgmise nädala neljapäeval, kinnitatakse ametisse uus Pärnu linnavalitsus.",
"role": "user"
},
{
"content": "Pärnus kirjutati alla koalitsioonileping.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Uurides uudislugu, loo sellele ühe või kahe lausega lühikokkuvõte. Vasta eesti keeles!\n\nTekst:\n\nHaiglates menüüd, ettevaatusmeetmeid rakendame kordades kõrgemal tasemel, kui on, on see riigis aga nüüd sellise haigusega, milles on patsient, on kõige nakkavam kaks päeva enne sümptomite avaldamist et siis alati on risk, et keegi võib läbi lipsata ja, ja sajaprotsendiliselt me siin ei suuda haiglaid siis isoleerida riigist, et see oleks teoreetiliselt võimalik, aga see ei ole inimlikult ja ühiskondlikult vastuvõetav. Ja mina ei ütleks küll, et meil ainult väiksemate haiglate puhul see risk on, see on tegelikult täpselt samamoodi avaldanud suuremate haiglate puhul ja, ja tegelikult me peame aruandele andma, et, et noh, meil on ka väga niisuguseid spetsiifilisi osakondi, näiteks psühhiaatriaosakondades nakkuse sissetulemine. Me ei saa seda riski nulli viia. Et loomulikult me püüame rakendada igal pool kõikides haiglates meetmeid noh, nii hästi kuidas on võimalik, aga, aga ma ei, ma ei julge arvata, et, et see potentsiaalne haiglasisene nakkus oleks võimalik väga madalale viia. Et jah, et ütleme siis niimoodi, et ideaal oleks see, kui patsiendid, kes tulevad haiglasse, oleksid noh, mingi isolatsioonitsoonis ei puutuks teistega kokku, aga kõikide haigete puhul seda nüüd noh, realiseerida on ääretult keeruline, et siis me peaksime väga oluliselt oma ravivõimekusi vahendama ja see tähendaks tegelikult seda, et, et teised haiged peale covid, haigete nagu jääksid üldse abita. Haigla personal osaliselt on ikkagi veel, ka seal on inimesi, kes ei ole nõus vaktsineerimisega, et siin Viljandi haigla on nüüd teatanud, et need inimesed, kes ei ole vaktsineeritud, need esimesest jaanuarist nende haiglas töötada ei saa. Jutt on 30-st inimesest, kui suur probleem see haiglate jaoks on? No ta kahtlemata on probleem, aga siin on kõige targem ja loogilisem tõesti teha neid riskianalüüse ja siis ka lahendusi haigla tasemel, et mida me oleme ka teinud ja noh, ütleme siis niimoodi, et sõltuvalt organisatsiooni kultuurist võivad need lahendused olla erinevad aga nad on, noh, me oleme püüdnud kõikides haiglates teha seda neid läbi kommunikeerituna ja see, kui meil tekib mingisuguseid niisuguseid konflikte ja eriarvamusi, et noh, vaatame ühiskonnas ringi, et haiglas kindlasti on see konfliktide arv kordades kordades madalam. Ja, ja noh, need probleemid me peame kohapeal lahendama",
"role": "user"
},
{
"content": "Viimasel nädalal on tulnud üha uusi juhtumeid, kus inimesed nakatuvad koroonasse haiglas. Läinud nädalal tekkisid koroonakolded ka Viljandi ja Jõgeva haiglas. Kas haiglates on võimalik tööd teisiti korraldada, et nakkus laialdaselt ei leviks?.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Analüüsi uudislugu ning kirjuta sellele üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta üksnes eesti keeles!\n\nTekst:\n\nHaridusminister Jaak Aaviksoo alustas meeldetuletusest, et lapsi sünnib Eestis praegu ligi kaks korda vähem kui laulva revolutsiooni aegadel. Kadunud on Rapla pluss Järvamaa või Saare lääne ja Hiiumaa suurune hulk lapsi. Kui me siia juurde mõtleme veel selle, et paljudest maakondades on lapsed läinud sündima noorematesse, valdadesse, ümber Tallinna, siis palju on meil piirkondi, kus laste arv on kahanenud üle kahe korra. Gümnaasiumi puudutavalt ei ole täna enam küsimuseks väikegümnaasium. Täna on löögi all maakonna gümnaasium. Väikegümnaasiumide hääbumine, mis on juba osalt aset leidnud ei ole lapsi ja lapsevanemaid viinud mitte lähedastesse naabergümnaasiumidesse vaid eelkõige Tartusse Tallinnasse. See, mida täna otsustama peaks, on see, kas me suudame tagada tugevate maakonna gümnaasiumide olemasolu 10 15 aasta pärast. Niisiis on hariduses vaja ümberkorraldusi ning Aaviksoo sõnul ei ole eesmärk raha kokkuhoid. Raha tuleb nii palju leida kui vaja aga kvaliteet tuleb tagada. Võrdne kättesaadavus tuleb tagada, võrdne ei tähenda koolitee pikkust. Võrdne tähendab seda, et kui laps sünnib ükskõik kus Eestis siis tal on õigus saada sama kvaliteedilist arust siis kui ta sünnib. Inglise kolledži pööningul. Ministri sõnul on suurtel ja väikestel koolidel objektiivselt erinevad võimalused, mida ei saa rahaga kompenseerida. Üks nendest on asjaolu, et lapsed õpivad mitte ainult õpetajatelt, vaid ka oma suhtlusringilt. Ja Aaviksoo näitas tabelit riigieksamite tulemuste kohta. Väikeste gümnaasiumide keskmine hinne üle kõikide koolide on väiksem kui üle kolme paralleeliga gümnaasiumidel kõige kehvematel juhtudel. Ning nüüd siis põhimõtted. See tuumikkontseptsioon on siis kolme paralleeliga gümnaasium milles arvestuslikult võiks olla 252 õpilast. Suurtes linnades on võimalikud Hugo Treffneri. Nii võiks neid nimetada vähemalt viie paralleeliga ehk arvestuslikult 540 õpilasega gümnaasiumi. Ja jällegi mitte keegi pole kunagi arvanud, et ei võiks olla erinevusi, et ei võiks olla erandeid. Aaviksoo rõhutas, et reformi ei ole võimalik teha jõuga ning tuleb väga palju rääkida ning arutada nii omavalitsuste kui koolidega. Aga ta lõpetas nii. Otsustame siis vähemalt selle ära enne jaanipäeva, kas me otsustame või ei otsusta. Selle otsuse peaks.",
"role": "user"
},
{
"content": "Otsused tuleb teha enne jaanipäeva. Ministeerium tutvustas gümnaasiumide korrastamise kava.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Vaata antud uudislugu ja koosta üks või kaks lauset, mis võtavad kokku selle sisu. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nMe on esiteks siseministeerium, mis on viimased seitse kuud aktiivselt tegelenud ja praeguseks praktiliselt välja töötanud mitte ainult kontseptsiooni, vaid ka tegevusplaani sisejulgeoleku tugevdamiseks. Selle üheks osaks on sisekaitsereserv, millest on juttu olnud, aga selle osaks on ka piirivalve tugevdamine, piirirajatiste väljaehitamine ja kogu selle süsteemi integreerimine nii-öelda laiapindsesse riigikaitsesse. Me tegeleme sellega siseministeeriumis. Kui te ütlete, et ma ei ole tõstatanud valitsuse liikmete ees jah, mitte valitsuse istungil kuid valitsuse liikmete ees olen ma öelnud, et muutuvas julgeolekuolukorras on meil vaja mõelda ka plaan B peale. Tõepoolest vastab tõele, ametlikult valitsus sellega tegelenud ei ole. Kuid ma olen selle küsimuse tõstatanud mitmete ministritega rääkides ja ka mitmete ministrite väiksemas ringis. Nii et öelda, et ma ei ole sellega sellele vajadusele tähelepanu juhtinud, ei ole ka päris korrektne, olen juhtinud see, mida ma ütlesin, et Eestil on vaja plaan B, mis tähendab eelkõige iseseisva kaitsevõime järsku ja kiiret tugevdamist. Sisekaitse järsku ja kiiret tugevdamist. See on šokiteraapia ja seda šokiteraapiat vajab mitte ainult siin saalis istunud, tihtipeale ma julgen isegi öelda, ajusurnud seltskond vaid jaa, võtke heaks või pange pahaks, vaid seda vajab ka meie liitlaskond teistes riikides. Seda on vaja selleks, et te õpiksite teistmoodi maailma asju nägema, mitte ei arvaks, et maailm on samasugune nagu siis, kui Nõukogude liit kokku varises. Maailm ei ole enam samasugune, ei ole, kas samasugune nagu ta oli siis, kui me NATO-ga liitusime. Maailm muutub. Aga mulle on tunne, et siin saalis liiga paljudele ei jõua see kohale aitäh.",
"role": "user"
},
{
"content": "Riigikogu infotunnis tuli siseminister Mart Helmel anda seletusi Soome ajakirjanduse välja öeldule, mille kohaselt arendab Eesti plaani B riigikaitses. Helme sõnul tahtis ta viidata sisejulgeoleku tugevdamise vajadusele.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Loe läbi uudis ja anna sellele lühike kokkuvõte ühe või kahe lausega. Vastus peab olema ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nKarl Eihamer ütles, et ta on esimene Austria liidukantsler, kes Eestisse visiidi teeb. Rääkides Ukrainast, ütles ta, et Ukraina vajab kõikvõimalikke toetust, sealhulgas ka Istanbuli rahukõnelusi. Kui tegemist on sanktsioonidega, ütles nee hammer, siis me oleme ühtsed selles, et sõda ei tohi olla kunagi poliitika tegemise viis ja minu meelest on see väga oluline aspekt, isegi kui me teame ja näeme, et see on kindlasti väga palju jõupingutusi nõudev tee. Aga on vaja jõuda selleni, et saaks Ukrainasse relvarahu ja et muutuks võimalikuks ka rahu. Rahu peab olema Ukraina otsus, me oleme selles üksmeelel, ütles Austria kantsler. Pressikonverentsil küsiti nii tema kui Eesti peaministri käest, kas nad peavad õigeks Vene juhi Putini ga läbirääkimist. Karl ee. Hammer peab Putiniga kõnelusi mõttekaks. Minu arvates on alati vajalik ka sõjas konflikti osapooltega rääkida, nagu seda teevad Solts ja Macron, ÜRO peasekretär punane rist. Juttu on paljudest asjadest, näiteks turvakoridoridest, Põhja-Aafrikat, Pakistani, India varustada toiduainetega, samuti vangide vahetamisest humanitaarkoridoridest nendest linnadest, mis on tule all näiteks Harkivi ja Mariupol. Ma arvan, et on väga oluline seada Putin silmitsi oma sõjakuritegudega ja otsida alati kõnelusi, märkis Austria Liidu kantsler Kaja Kallas. Ei arva, et Putiniga on mõtet läbi rääkida. Ma olen kuulanud väga tähelepanelikult ka Euroopa nõukogus, kui siis põhjendatakse ka Putiniga rääkimist ja, ja üks põhjendus on see, et, et kuna Putin ei räägi Selenskiga, aga selleks, et see sõda lõpeks, peavad nemad omavahel rääkima, siis noh, on palutud, et Euroopa Liidu liidrid helistavad sellest. Ma saan aru, et vahendada, teine on see, mis öeldakse, et anda Putinile seda signaali. Et ta ei saa kuidagi seda sõda võita, et lõpetage parem heaga ära. Aga ma tõesti ei usu sellesse, et temaga on mõtet läbi rääkida, minu meelest ta peaks saama selge signaali, et ta võetakse sõjakuritegude eest vastutusele kõike selle eest, mida ta toime paneb ja ma ei usu tema heasse tahtesse, vaid pigem on tema soov oma nii-öelda narratiivi oma jutupunkt levitada. Ja, ja see ei aita sellele sõja lõppemisele otseselt kaasa, nii et jah, mina ei muretseks väga selle pärast, kuidas Putin ennast tunneb, vaid rohkem selle pärast, kuidas Ukraina vastu peab.",
"role": "user"
},
{
"content": "Ukrainaga seotud teemad olid jutuks ka Austria liidukantsleri Karl Nehammeri ja peaminister Kaja Kallase kohtumisel Tallinnas. Peaminister Kallas rõhutas, et Eesti jaoks on ka oluline anda Ukrainale kiirelt Euroopa Liidu kandidaatriigi staatus.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Vaata üle uudislugu ning loo sellele lühike kokkuvõte. Piira vastus ühe või kahe lausega ja vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nEt Harjumaa ja Ida-Virumaa arusaadavatel põhjustel, kuna see nakatumisnäit on ikka selles kahes piirkonnas oluliselt kõrgem, kui mujal on otsus jätkata siis seitsmeteistkümnenda jaanuarini, ehk siis 11.-st siis, kui vaheaeg lõpeb kontakt ja distantsõpe sellise vahevariandiga, et esimene kuni neljas klass ja üheksas ja 12. klass siis Harjumaal ja Ida-Virumaal saavad minna kooli kontaktõppesse. Teised klassid jätkavad distantsõppes, ülejäänud Eesti kohta on ettepanek 11.-st jaanuarist minna kooli kõigis kooliastmetes. Ja kõigis piirkondades, see on siis 13 maakonda. Ja seitsmendal jaanuaril küll me vaatame selle seisu üle, et kui ei juhtunud mingisuguseid meeletuid muutusi siin pühade ja uusaastavahetuse järel nendes numbrites, et alati peab ju seda ka siiski üle vaatama ja ütleme, et siis selle ettepaneku poolt, et minna koolide õppetööga niimoodi edasi oli otsus konsensuslik, nii et nii terviseamet kui teadusnõukoda olid nõus selle haridus teadusministeeriumi ettepaneku Tallinna Ida-Virumaa koolide kohta, et need näitajad olema, et saaks kontakti ega jätkata ka siin ja Ida-Virumaal kõikides astmetes. Tähendab väga raske on öelda täpset numbrit, siin me oleme selle üle ka pikalt diskuteerinud, kas teadusnõukoda annaks ette mingi täpse numbri, kus siis läheks üle, aga nende numbrite juures ei saa ühte täpset numbrit anda, peab vaatama uusi nakatunuid, peab vaatama Ri ehk siis seda, kuhupoole see läheb üles või allapoole. Nii et see nakatumisnäit 100000 kohta ei ole absoluutne number, mille järgi me saame, et öelda küll me saame öelda umbes nii, et kui see Tallinna, Harjumaa ja Ida-Virumaa olukord läheb sellisele keskmisele tasemele või keskmisest allapoole, mis on praegu siis kuskil seal ütleme siis keskmistes, maakondades on 300 juures kuskil siis on see põhjus tegelikult, aga ma ei taha ühegi numbriga täpselt öelda, ikkagi peab vaatama kogu olukorda laiemalt.",
"role": "user"
},
{
"content": "Harjumaa ja Ida-Virumaa koolides jätkub pärast koolivaheaega valikuliselt distantsõpe. Valitsuskabinet arutas kooliaasta jätkamist pärast koolivaheaja lõppu.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Loe läbi uudislugu ja tee lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte, mis peegeldab selle põhisisu. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nOhtlike jäätmete tasuta äraandmise kogumisringide korraldamiseks teevad sel aastal keskkonnainvesteeringute keskusega koostööd erinevad partnerid. Üheks on näiteks Valgamaa omavalitsuste liit. Valgamaa arenguagentuuri programmide spetsialisti Aet Arula piiri sõnul on praeguseks selge, et inimeste huvi just ei interniidijäätmeid tasuta ära anda on kordades suurem kui programmi võimalused. Orula piir ütleb, et taotleti piirkonna peale võimalust tasuta ära anda 260 tonni eterniidijäätmeid kuid nii palju siiski ei saa. Aet Tarula piir. Kahjuks nüüd keskkonnainvesteeringute keskus põhjendusega, et neid taotlusi üle Eesti samalaadseid oli hästi palju, otsustas, et jah, me saame rahastuse, aga nad saavad nii-öelda 173 tonni osas meie taotlus rahuldada. See tähendab arula piiri sõnul hinnanguliselt sadat inimest, kes oma eterniidijäätmed sel aastal Valgamaal tasuta ta ära anda saavad. Vähemalt sama palju on piirkonnas aga veel inimesi, kes samasugust võimalust sooviksid ka kiki. Projektikoordinaator Enn Selgis ütleb, et inimeste huvi kuuri alla või aianurka pandud, et interniidist loobumiseks on tõesti suur, kuid toetusmeetmel on teatavad piirangud. Kahjuks see aasta oli ta nagu selline, nagu olukord tekkis, et ringmajanduse programmi nagu rahalised vahendid ei võimaldanud kahjuks kõiki projekte rahastada. Orula piir ütleb, et inimeste suurest huvist järeldub, et vaja oleks lahendust, mis võimaldaks igal ajal kõigil soovijatel eterniidi jäätmeid tasuta ära anda. Kuna tõenäoliselt on inimestel ühest küljest kasvanud vastutustunne, et ei taheta ju neid ohtlikke jäätmeid jätta kuhugi vedelema või veel hullem viia metsa alla ja samas on rahalised võimalused, et oma vanad katused ära vahetada, siis ma näen, et see vajadus tegelikult isegi äkki kasvab veel lähemate aastate jooksul. Ideaalis olekski tore, kui need saaks tasuta ära anda. Selgis ütleb, et idee on tore, aga teostus keeruline. Seesuguse igal ajal ja tasuta süsteemi loomine eeldab rohkem raha ja ka teistsuguseid katteallikaid kui praegu. Kiki keskkonnaprogrammil on. Kogumisringide projektides põhikuludeks ongi, on, ütleme, et siis transport ja kogumispunktide, nagu see mehitamata selleks ajaks kogumisringi ajaks, teine on siis käitlemise tasu, et kogu see eterniit, mis kokku kogutakse, läheb lõppladestusse ladestamise kulud lõpuks ongi ka need, mis, nagu selle teevad ka suhteliselt, võib-olla kalliks.",
"role": "user"
},
{
"content": "Inimeste huvi eterniidijäätmeid ära anda on kordades suurem, kui tegelikult võimalik. Keskkonnainvesteeringute Keskus avas aasta alguses keskkonnaprogrammi, millest oli võimalik taotleda toetust ohtlike jäätmete kogumisringide korraldamiseks.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Analüüsi uudislugu ning kirjuta sellele üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta üksnes eesti keeles!\n\nTekst:\n\nKolm aastat tagasi, 19. jaanuaril 2017 saatis Isamaa parlamendifraktsioon meediale võiduka pressiteate. Sellest teatas nende poliitik Ken-Marti Vaher, et just Isamaa eestvedamisel moodustas Jüri Ratase esimene valitsus riigi äriühingute nõukogude liikmete leidmiseks poliitilise nimetamiskomitee. Riigi äriühingutel on vara kuue miljardi euro väärtuses, neist töötab ligi 15000 inimest ja Eesti majanduse jaoks pole kaugeltki ükskõik, kuidas neid juhitakse, ütles Ken-Marti Vaher. Nimetamiskomitee liikmeteks said suure juhtimiskogemuse hea maine ja rahvusvahelise taustaga ettevõtete juhid Erkki Raasuke, Sven Pertens, David obrok, samuti Tööandjate Keskliidu ettepanekul, Gunnar Okk ning avaliku sektori esindasid kolm kantslerit. Nüüd lükkas Jüri Ratase teine valitsus, mille üheks osapooleks on jätkuvalt Isamaa sisse tagurpidi käigu nimetamiskomitee liikmeteks määrati kaks erakondliku taustaga ettevõtjat, üks Isamaa endast ja teine EKREst ning Jüri Ratase kui kunagise Tallinna linnapea, toonane nõunik peaminister Mart Laari omaaegne parem käsi Tiit Pruuli, nüüdne ettevõtja, nimetas seda kahe sõnaga tagasiminevikku ja nentis täienduseks. Halb, väga halb. Plaan. Kolleeg Anvar Samost rahvusringhäälingust iseloomustas nimetamiskomiteesse poliitikute määramist Jüri Ratase praeguse valitsuse kõige kahetsusväärsemaks sammuks kaheksa kuu jooksul üldse. Miks see halb on? Sest kolm aastat tagasi lõhkus valitsus aastaid kehtinud süsteemi, kus riigi äriühingute nõukogud olid erakondlikult mehitatud parteilise toiduahela üks osa. Apoliitiline nimetamiskomitee ei vaadanud nõukogu liikmete leidmisel enam mitte erakondliku kuuluvust ega lähtunud tagatubade kokkulepetest vaid inimese professionaalsusest renomeest kogemustest. See muutis ka riigi äriühingute juhtimise professionaalsemaks. Aga ja selle kivi all ongi vist vähk peidetud poliitiliselt sõltumatuks. Viimastel kuudel on eelkõige EKRE juhid kurtnud, et ministrid ei saa ise personali üle vabalt otsustada ja ei saa ka riigi äriühinguid suunata nii nagu tahaksid. Võimalik, et see frustratsioon on nüüdses koalitsioonis laiemalt levinud. Endaga, erakondlikult või varasema koostööga seotud inimesed saatsid nimetamiskomiteesse ju kõik valitsuserakonnad Keskerakond, EKRE ja isamaa. Erakonda kuulumine ei ole patt ega etteheide, muidugi mitte. Etteheide on aga see, kui praegune valitsus tegutseb viisil, mis jätab üles kahtlustuse. Olgu see vaid kahtlustus, et riigi äriühingute nõukogud muudetakse taas erakondade toidulauaks. On kurb küsida, kas nüüdne võimupoliitika kaaperdas kolm aastat tagasi apoliitilisena moodustatud nimetamiskomitee.",
"role": "user"
},
{
"content": "Ajakirjanik Toomas Sildam ütleb nädalakommentaaris, et on kurb kui praegune valitsus tegutseb viisil, mis jätab üles kahtlustuse, et riigi äriühingute nõukogud muudetakse taas erakondade toidulauaks.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Loe läbi uudislugu ja tee lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte, mis peegeldab selle põhisisu. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nPalun, keskkonnainspektsiooni Pärnumaa büroo juhataja Toomas Õmblusel asja selgitada. Mis puudutab nüüd Pärnu jõge, siis siin tõesti kehtivad natuke teistmoodi reeglid kui teistel Pärnumaa jõgedel juba siis 2018. aasta novembrikuus keskkonnaminister oma määrusega, siis kehtestas ajutised püügikitsendused selle määrusega, siis tühistati endine väga kaua aega kehtinud keeluala, mis oli Sindi paisust 500 meetrit allavoolu ja nüüd juba teist aastat kehtib seal Pärnu jõel keelatud kalapüük aastaringselt Sindi linnas asuval lõigul väliujulast kuni vabriku kanali väljavooluni. Õmblus rõhutab, et sellel lõigul on keelatud igasugune kalapüük aasta läbi. Aga nüüd siis sellesama määruse ühe punktiga kehtestati lõhe ja meriforellile aastaringne püügikeeld Pärnu jões kui teistes jõgedes, nii Pärnumaa kui siis Eesti teistes jõgedes kehtib lõhele ja meriforellile püügikeeld esimesest septembrist kuni 30. novembrini ehk siis kude ajal, siis Pärnu jõestikus on jällegi ajutiselt on see aastaringselt keelatud. Keeld on seoses Sindi paisu lammutamisega, sest kaladel tekkis vaba pääs ülesvoolu ja koostöös teadlastega. Nüüd vaadatakse, kui kaugele kalad jõuavad ja kus nad leiavad kudemiskohad. Selline ajutine püügikitsendus võib kesta kaks kuni kolm aastat. Minister lihtsalt pikendab seda igal aastal. Õmblus soovitab, enne kui end kalastusretkele seatakse, tutvuda internetis ajutiste püügikitsendustega ja mõistagi teeb keskkonnainspektsioon nendes paikades järelevalvet. Just täna võttis minuga ühendust Eesti kalastajate seltsi üks eestvedajatest Jüri Nurk ja andis teada, et neil on ka nüüd Pärnumaal olemas sellised tublid vabatahtlikud, kes siis on nõus inspektsiooni aitama. Kui seni on siis Harjumaa ja Lääne-Virumaa olnud sellised kohad, kus siis Nad teevad hästi koostööd ja iga aasta on kuude ajal tabatud ka rikkujaid, siis ma loodan, et see töö annab ka tulemust. Pärnumaal.",
"role": "user"
},
{
"content": "Keskkonnainspektsioon soovitab enne kalapüügile minekut piirangutega tutvuda, sest mõnes paigas, näiteks Pärnu jõestikus kehtivad teistmoodi reeglid kui mujal.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita sellele vastav lühikokkuvõte ühe või kahe lausega. Vasta alati ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nPeale pikki vaidlusi parlamendis, mis olid kohati ka asjalikud ratifitseeris Euroopa nõukogu sotsiaalharta täiendatud ja uuendatud variandi selle aasta märtsis, see on, see on riigi sotsiaalelus kõige tähtsam sündmus, mis meil Eestis siiamaani toimunud on. Ehk see on sündmus, kus me ütlesime, et me oleme võtnud euroopaliku sotsiaalpoliitika omaks, kuna see harta ei ole nii nagu teised sageli, et kus me seame eesmärke. Siin on ekspertide hinnang, et Eesti selles mõttes neid artikleid juba täidab ja me oleme Euroopa riik sotsiaalselt mõttes. Ja see on ka Euroopa nõukogus nii tähtis sündmus, et sinna peab sõita minister ja pidama ühe tõsise ja asjaliku kõne. Kuidas meil läks? Ma veel ütleks, kuna see arutelu parlamendis oli nii vahva ja kohati meie tublid opositsionäärid tahtsid ratifitseerida minu meelest ka juba neid sätteid, mida hartas veel ei olegi siis tegelikult tema on tema mõte, mitte ainult konst konsenteering, et Eesti neid neid Euroopa nõukogu sotsiaalharta sätteid täidab ehk Euroopa põhimõtted on omaks võtnud ja nad on sisse viidud vaid tähendas ka meie kohustus kõigi nende osas, kus me täna veel ei ole nii kaugel, et me hakkame seda tegema. Nii et sisuliselt on see meie noore Selle uue ajaloo sotsiaalelu kõige tähtsam sündmus üldse.",
"role": "user"
},
{
"content": "Riigikogu ratifitseeris Euroopa sotsiaalharta, mis hakkab kehtima 1. novembrist.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Analüüsi uudist ja koosta sellele lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nTeeme ära, talgupäev toimus viieteistkümnendat korda, sellel aastal pööratakse tähelepanu kogukondade veekogudele, looduskaitsele ja inimeste märkamisele ning toetamisele teeme ära talgupäeva eestvedaja Tarmo Tüür. Tartus on Emajõgi ja Emajõe koristamisi nii vee pealt kui ümbert ette võetud, aga jah, tore on ka siin kohe raekoja platsi lähedal on siis suured varjevõrkude punumise talgud ja ka lilleniited näiteks ratsakooli juurde, isegi üle 100 ruutmeetrine lilleniit tõusis. Talgupäeva eestvedaja Tarmo Tüür tõdes, et prügi on aastatega vähemaks jäänud, mis tähendab, et nüüd on võimalus pöörata tähelepanu teistele valdkondadele. Pigem on selliseid lõbusamaid leide olnud, et rebasepesa koos seitsme kutsikaga mingit vana taldrik või mõni rahakupüür. Nii et eks selliseid asju ikka tuleb, aga võib-olla kõige tähtsam on ikkagi need emotsioonid, et inimesed ei ole aastaid saanud koos olla ja sellist rõõmu on palju näha ja kuulda. Tartu keskpargis punuti varjevõrke, mida saata Ukrainasse jätkab laulupeomuuseumi giid Katrin Välja. See on, mida meie teha saame, ega me väga ise midagi muud väga teha ei saa, mina isiklikult olen ukrainlasi aidanud esemetega, erinevatega, tuttavaid, mul on päris palju juba. Aga see on see, mida ma tunnen, et ma saan nii-öelda pakkuda omakorda võimalust kellelegi tulla ja midagi teha. Varjevõrke käisid punumas ka ukrainlased ise veel kord Katrin välja. Need ukrainlased, kellega mina olen suhelnud, rääkinud, ja need on täiesti sillas sellest, et üks riik, mis on pool nende pealinna rahvaarvust umbes, ta on üldse ette võtnud ja aitab inimesi niimoodi igasuguste materiaalsete asjadega kui selliste aktsioonide ga. Et nad on ikka täiesti vaimustuses. Ukraina majas aga koguti toataimi, mida anda sõjapõgenikele. Ukraina maja eestvedaja Alina baas. Võib tunduda, et taimed ei ole nagu esimene asi, mis põgenikud mõtlevad, aga see tegelikult leivad kodus hubasemaks leida nagu turvatunne või tõeline kodus. Lisaks Ukrainast tulnud sõjapõgenike aitamisele tehti korda ka koduhoove. Supilinnas elav Mart koristas koos naabritega oma hoovi. Ja täna me jah, võtame võsa ja lammutasime ühe lääpavajunud seinad ära, siin ühed kuuriseinad. Autokumme, leidsime krundi pealt erinevaid asju, viisime jäätmejaama, et see on olnud meie töö. Talgud aitasid ka liita naabreid ja sõpru Karlovas, kus tehti korda laste mänguväljak ja söödi üheskoos talgusuppi.",
"role": "user"
},
{
"content": "Täna oli igakevadine \"Teeme Ära!\" Talgutel osales 27 000 inimest.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Süvene antud uudisesse ja tee selle kohta lühikokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult ühe või kahe lausega!\n\nTekst:\n\nTartu keskerakondlased kinnitavad kui ühest suust, et ehkki otsustatud midagi ei ole, peetakse homme tähtsad koosolekud. Piirkonna juhatuse ja sellele järgneva Keskerakonna fraktsiooni nõupidamisel räägitakse Tartu abilinnapeadest Monika Rannast ja Madis Lepajõest ning volikogu esimehest Aadu Mustast. Nende toolide kõikumist aitab selgitada ootamatu juhi vahetus Keskerakonna Tartu piirkonnas. Kaks nädalat tagasi endale uue juhi valinud Tartu keskerakondlased andsid piirkonna senisele juhile Aadu Mustale oma hinnangu. Juhatusse must ei pääsenud ja Monika Rand, keda must nägi uue juhina, sai liikmetel pisut üle 10 hääle. Tänavu mais Keskerakonnaga liitunud Jaan Toots võttis üle 80 hääle. Tartu linnavolikogu Keskerakonna fraktsiooni aseesimees Rein Kokk ütleb, et liikmete arvamusest erakond mööda vaadata ei saa. Praegune volikogu esimees ja aselinnapea ei saanud isegi meie uude juhatusse, juhatusse tuli uusi liikmeid, rahva arvamuse tuleb ikka lugu pidada, selle järgi tööle hakata. Praegu paistab, et see olukord, mis on, et see oli juba inimesed vist ära tüüdanud, kõik tahtsid nagu mingeid muudatusi tuli niimoodi välja. Keskerakonna Tartu piirkond ei ela just oma parimaid aegu viimastel kohalike omavalitsuste valimistel said keskerakondlased 49 liikmelises linnavolikogus seitse kohta. Pärast piirkonna juhiks saamist tõdes Jaan Toots, et küsimusi oli muuhulgas piirkonna senise juhtimisstiili kohta. Piirkonnas tähendab ei tegelda täna liikmetega tegeldakse sisuliselt ainult siis, kui neid on vaja mingite valimistele, see on üks põhjus. Teiseks ei anta informatsiooni tavaliikmetele noortega. Tööpuudus, reform ja EKRE ja kõik saavad omale noori, selgitavad räägivad oma maailmavaadet. Meil noori, ma loen isegi alla 30, need on ikkagi noored, on meil ainult 39 liiget. Abilinnapeade või volikogu liikmete töö üle kohalikud keskerakondlased kurtma ei kipu. Samas ongi Tartu abilinnapead Monika Rand ja Madis Lepajõe rohkem abilinnapea töö ja vähem erakonna asjadega tegelenud Rein Kokk tõdeb, et see võib neile ka etteheiteks saada. Partei on partei aselinnapea, kes meie poolt on määratud, peab ka raudselt seda partei rida ajama ja, ja nõudma ka koosolekutel ja volikogu, et oot, et lepingu järgi on ka meie asjad. Kuuldavasti on Tartu keskerakondlaste uued juhid päris hoolega uurinud, kuidas abilinnapäid vajadusel välja vahetada. Erakonna liikmete sõnul on otsitud ka linnapea Urmas Klaasiabi, kui Klaas kinnitab, et Keskerakond peab oma siseasjadele isekeskis lahenduse leidma. Juriidiliselt on Tartu abilinnapeade väljavahetamiseks kaks võimalust. Abilinnapea võib ise tagasi astuda ja teda saab volikogus umbusaldada. Teisalt ütleb Keskerakonna põhikiri, et oma liikmeid Keskerakondlane umbusaldada ei tohi. Rein Kokk ütleb, et loodetavasti õnnestub kõikvõimalikud muudatused ikkagi viisakalt ära teha.",
"role": "user"
},
{
"content": "Tartu Keskerakondlased kogunevad homme koosolekule, et kaaluda võimalusi Tartu abilinnapead välja vahetada.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Loe läbi uudis ja anna sellele lühike kokkuvõte ühe või kahe lausega. Vastus peab olema ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nEttevõtteid, kus palju inimesi päevade kaupa koos on viirust kerge saada, näitavad viimased puhangud Lätis Riias lihatooteid valmistavas firmas revers on viirusega nakatunud ligi paarkümmend, kuldega, tekstiilis aga ligi 30 töötajat. Kuldigas on karantiinis ka sealne haigla. Kui pealinnas on haigeid ikka tavapärasest rohkem, siis kuldiga jaoks on see puhang üllatav. Lätis on testimine olnud seni niigi igaühele vaba, kuid kuldiga puhul katsetatakse Lätis esimest korda tasuta masstestimist. Kulbise labor on juba toimetanud kuldigasse 3000 testi ja kui vaja, lisatakse sama palju teste. Veel. Proove võetakse aga mitte nina neelust, vaid süljest ja sellega saab hakkama igaüks ise. Nii saab asutuste ja koolide kaupa kiiresti selgeks, kui suur viiruse levik piirkonnas on. Süljeproove on maailmas võetud mujalgi, kuid kulbise labori arstide ja Läti peainfektsionist Uga Tumpise sõnul suhtuvad teadlased neisse erinevalt. Jutt on just usaldusväärsusest. Läti puhul kasutatakse süljeproovi esimest korda masstestimise puhul, sest kui võtta 6000-st inimeselt kolme päeva jooksul ninaneelu proovid, läheks vaja 50 meditsiiniõde. Neid aga pole kuldi kas võtta ega ka sinna saata. Haiglas tehakse analüüs endiselt tavapärasel moel. Nii et mõne päeva pärast peaks selguma, kui tõsine olukord kuldigas on ja kas süljeproovidega masstestimine end õigustab. Kuigi uusi piiranguid Lätis praegu ei kehtestata, on infektsionistid ja epidemioloogid andnud tungiva soovituse minna seal, kus võimalik üle kaugtööle. Läti seim otsustaski sellest neljapäevast jälle kasutada oma e-platvormi. Läti valitsus peab kaugtööistungeid juba alates kevadest. Läti koolide jaoks töötati juba suvel välja kolm erinevat tegutsemismudelit, mille vahel koolid koos omavalitsustega saavad valikuid teha. Esimesest septembrist otsustas üle 80 protsendi haridusasutustest tavaõppe kasuks. Nüüd soovitab haridusminister kõikjal mitte ainult Riias võtta kasutusele mudel B ehk osaline kohal ja kaugõppe õppekavasse mitte kuuluvad üritused soovitatakse ära jätta. Lätis on niigi tunniplaanid hajutatud ja koolimajades liiguvad klassis klassi õpetajad, mitte õpilased, kuid ikkagi on 12. haridusasutustemalt ühel inimesel diagnoositud koroonanakkus. Aga Euroopa üldpilti vaadates on Läti 11-le läheneva nakatumis näiduga 100000 inimese kohta endiselt kõige paremas olukorras ja kümnepäevasesse isolatsiooni tuleb jääda kõigist riikidest saabujail välja arvatud vatikan. Läti epidemioloogid pole seni valitsuse soovitanud isolatsioonivaba nakatumisnäitu 16-l kõrgemale tõsta.",
"role": "user"
},
{
"content": "Lätis on esimest korda pärast aprilli nakatumisnäit 100 000 elaniku kohta tõusnud üle 10. Seda on mõjutanud mitmes ettevõttes tekkinud puhangud. Üleriigilisi piiranguid karmistada Läti esialgu ei plaani, kuid niigi kõigile vaba testimine suureneb veelgi.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita sellele vastav lühikokkuvõte ühe või kahe lausega. Vasta alati ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nEsimene assotsiatsioon mari tarandiga ikkagi on tema meeletu põhjatu luule tundmine ja see tunne, et nüüd ei ole enam kelleltki küsida, et kelle luulerida see on, sest tema võis seda unepealt öelda. Ja küll tahaks ise praegu mõnda Eti Alveri luuletust tsiteerida, aga ei ole nii täpne mälu. Aga ikka mõtlen sellele poeemi leib real, et teised vaagikusu vilju. Nüüd peame meie neid vaagima ja meie heliarhiivis on põhjatu hulk, saate Teid. Just oli mul ülehomseks planeeritud Kalju Lepiku sünniaastapäeva saade ja paraku tuleb sinna nüüd lause toimetaja Mari Tarandi mälestuseks ja mälestamiseks juurde samamoodi tuleval nädalal Sergei Jesseninist saade ja eks neid kirjeid arhiivis on tohutu hulk. Mari tarand oli väga südamlik, hea kolleeg ja meid liitis lisaks luulekiindumusele ka teatrikiindumus. Nii et selles suhtes oli meil alati teineteise mõistmine ja, ja palju sisulist juttu rääkida. Et küllap sellest dialoogist. Nii mina kui paljud teised, nii tema eakaaslased, kui temast nooremad nüüd alles hakkavad aru saama, kuivõrd me puudust tunneme. Ja loomulikult oli jah, tema elutööks ka keelekõrvasaade ja eesti keelega ümberkäimine. Ja õige keelekasutus ja õige keelekasutus, ne sõnastus, ja see oli tal alati hinge peal. Nii et ka siis, kui ta enam ei töötanud raadios, siis ikka tuli aeg-ajalt jutuks, et näed, kuidas see toimetaja lausus selle sõna ja kas peaks sekkuma ja ütlema ja ja mis selle emakeelega lahti on, nii et seda me peaksime võib-olla nüüd kõik hoolega mõtlema ja mõtestama ja mari tarandi nimel hoidma eesti keelt eesti raadios. Eesti rahvusringhäälingus.",
"role": "user"
},
{
"content": "79-aastasena lahkus meie seast raadioajakirjanik Mari Tarand. Mari Tarand lõpetas 1963. aastal Tartu Riikliku Ülikooli eesti filoloogia žurnalistika eriharu. Ta töötas ülikooli lõpust 2005. aastani Eesti Raadio toimetaja ja kommentaatorina. Mari Tarandiga kaua aega koos töötanud Pille-Riin Purje meenutab teda nii.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Loe läbi uudislugu ja tee lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte, mis peegeldab selle põhisisu. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nPõhja-Eesti regionaalhaigla naha ja suguhaiguste keskuse nahaarst doktor Maigi Eisen tõdeb, et koroonakriisi käigus on inimeste probleemid kätenaha tundlikkusega sagenenud. Pigem võib mure süveneda. Desinfitseerimisvahendid ehk siis need desovahendid üksi ei kahjusta nahka, vaid nahka kahjustab just see pidev vee ja pesuvahenditega kokkupuude ehk siis pidev kätenaha märg kuiv olukord, et kord on käed märjad, siis on jälle kuiva nahk muutub siis kuivaks, punetavaks ketendavaks. Ja kui see lööve on nüüd pikaajaliselt püsinud, siis lisanduvad ka need valulikud lõhed ja traagika selle käte pesemise ja desovahendite kasutamisega on see, et see lööve muutub väga ruttu krooniliseks. Igapäevaelus kasutatavad desinfitseerimisvahendid võib suures plaanis jagada kaheks spreideks ja keelideks. Kui spreid on mõeldud pindade puhastamiseks, siis käte puhul tuleks eelistada geeli. Doktor Maiki Eisen. No tootja toodab neid ikkagi selliselt, et inimesed neid pidevalt kasutaksid ja et see oleks ohutu, et selliseid ohtlikke aineid sinna sisse ei panda. Mina soovitan eelkõige kasutada keeli kätele, et see sisaldab siis kaks kolmandikku ulatuses etanooli ja keel sisaldab ka nahakaitsekomponenti, mis on väga oluline reide puhul on see, et ta sisaldab ka suures hulgas siis seda etanooli, aga seal on veel lisad ained juures ja seal ei ole ka seda nahakaitse komponenti. Naha ärritamise vältimiseks on doktor Eisenil veel mitu lihtsat soovitust. Need inimesed, kes tööl peavad tegema märga tööd ja kogu aeg desinfitseerima oma käsi siis kui neil on kodus inimesed, kes on kodukontoris ja märga tööd ei tee, selle koduse majapidamistöö võtaksid need kodukontoris olevad inimesed üle, siis on kindlasti see, et kodused majapidamistööd teha kaitsekinnastes kummikindad pluss puuvillakindad ja see töö võiks siis olla kuskil kümme-viisteist minutit, kus need kindad on käes, käsi pesta kindlasti leige veega, mitte kasutada kuuma vett, mitte kasutada sõrmuseid, sõrmust alla jääva jääb vesi pesuained pesuained pidama ja see on ka üks koht, kus siis võib nahapõletik tekkida neid kasutada lõhnatuid baaskreeme, et tavaolukorras on soovitatud, et isegi üle viie korra päeva.",
"role": "user"
},
{
"content": "Nahaarst: desovahendid võivad muuta naha põletikuliseks ja tekitada krooniliseks muutuva lööbe. Inimeste soov koroonaviirusesse mitte nakatuda on märkimisväärselt suurendanud desinfitseerimisvahendite kasutamist. Samas muutub käenahk pideva pesemise ja desovahendite kasutamise tulemusel kuivaks, mis põhjustab valulikkust.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Uurides uudislugu, loo sellele ühe või kahe lausega lühikokkuvõte. Vasta eesti keeles!\n\nTekst:\n\nPolitsei on täna teinud päev otsa intensiivselt tööd selle juhtumi kallal. Küsitletu on väga palju roosi kantsi, tänava ning roosi kantsi tänava lähiümbruse elanikke ning hetkel on meil alust kahtlustada selle teo toimepanemises kahte musta maski kandnud tumedates riietes meest. Nende täpsemad kirjeldused on koostamisel ja siit ka palve võib-olla raadioeetris maha öelda, et juhul kui keegi elanikest või või muidu möödakäiatest on märganud täna öösel Tallinnas Roosikrantsi hariduse või Tõnismäe tänavas midagi kahtlast, siis siis palub keskkriminaalpolitsei endaga ühendust võtta mobiiltelefoni numbril null viis null kolm kuus null kaheksa null null viis null kolm kuus null kaheksa null. Indrek Raudjalg, kuidas on nende kahe kahtlase lõhkekehaga, mis veel leiti? Maja juures tõepoolest kaks lõhkekeha lõhkes maja ja järgmise maja vahelt leiti veel üks lõhkemata lõhkekeha. Too lõhkekeha oli ilmselt veidi erinev nendest, mis, mis olid varem plahvatanud ning pidi enda plahvatusega kaasa tooma ka sellise süüteefekti. Mis põhjusel see lõhkekeha jäi lõhkemata, see on selgitamisel. Ja kui algselt oli juttu sellest, et et majade juures oli kokku neli lõhkekeha, siis see viimane neist osutus mitte lõhkekehaks, vaid vaid kaheks tavaliseks ilmselt bensiinitäis pudeliks mis kurjategijatel oli ilmselt nagu ülejäänud. Kas roosi krantsi tänaval käib nüüd elu jälle tavalisel moel edasi? Tõenäoliselt küll majaelanikud peavad korda tegema oma aknad, mis on kindlasti väga tülikas, kuid politsei poolt ei tohiks praegusel hetkel mingeid piiranguid rohkem olla. Mis tüüpi lõhkekehadega tegemist oli? Ilmselt oli tegu trotüüli sisaldavate torupommidega mille külge oli veel omakorda kinnitatud kruvisid ja polte. Päris täpselt veel väita, et tegu trotüüliga oli, ei saa, kuna ekspertiisi tulemused ei ole tulnud, kuid kindlasti oli tegu ainega, mis sarnane trotüülile lõhkematerjali küljes oli elektritetonaator. Ja selle elektridetonaatori juurest omakorda läksid veidi eemal elektrijuhtmed, mille otsas ilmselt siis patareiga see detanaator aktiveeriti. Indrek Raudjalg, kas politseil hetkel on mingi kindlam versioon, mida mööda edasi minna? Politseil on hetkel töös mitu erinevat versiooni, mida kõiki kontrollitakse. Et peame võimalikuks seda, et plahvatused olid suunatud nende poodide vastu, mis ka kõige rohkem purustada said. On võimalik, et poodidest üritatakse midagi välja pressida. Samuti peame võimalikuks seda, et, et püüti nii-öelda hoiatada mõnd maja elaniku No vähemasti jahitarvete poe omanik välistab selle, et teda oleks ähvardatud. Kannatada sai ka mitu teist poodi. Täpsemalt ei tahaks hetkel meie versioone kommenteerida.",
"role": "user"
},
{
"content": "Tallinnas Roosikrantsi tänavas lõhkes varahommikul kaks pommi.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Vaata üle uudislugu ning loo sellele lühike kokkuvõte. Piira vastus ühe või kahe lausega ja vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nVolikogule esitatud ministrikandidaatide nimede hulgas oli mitmeid üllatusi. Näiteks sai siseministri kandidaadiks Lääne politseiprefekt Kalle Laanet ning kultuuriministri kandidaadiks ajakirjanik professor Raivo Palmaru. Küsisin partei esimehelt Edgar Savisaarelt, kas see näitab, et Keskerakonna poliitikute pink on liiga lühike. Ei, vastupidi, mina näiteks ei pea õigeks sellist seisu, kus poliitiline minister peab olema valmis kandma mistahes portfelli, olgu see põllumajanduse või välisasjad või midagi muud. Ma arvan, et väga palju loeb ikkagi ka ministri kohal professionaalsus ja meie ministrid on ikka väga õnnetukesed, neil on professionaalsust olnud liiga vähe. Ja ma loodan, et selles valitsuses saab seda olema rohkem. Kas Kalle Laanet lubas astuda keskerakonda? Kalle Laanet kindlasti astub keskerakonda, ta ei saanud seda seni teha, sellepärast et seadus teatavasti politseinikul ei luba erakonda kuuluda, aga ma juhin teie tähelepanu sellele, et Kallelane Tisan Keskerakonna tema, mõlemad onud on keskerakondlased. Laanetite pere on oma maailmavaatel tõepoolest keskerakonnale lähedane ja selles mõttes tema liitumine Keskerakonnaga kindlasti vähemalt Saaremaal ei tule kellelegi üllatusena. Miks aga nõustus Edgar Savisaar ise kandideerima majandus ja kommunikatsiooniministri toolile? Ma arvan, et valitsusele on see kasuks, kui ma sinna lähen. Peaminister on mind kutsunud ja on kinnitanud, et ta arvab, et valitsus sellest saab tugevam. Ja ma usun, et see ongi nii 1990. aastal, enne kui minust sai peaminister, ma töötasin mõnda aega majandusministrina ja mul jäi seal palju asju pooleli, ütleme nii. Teate, ma usun, et need küsimused, mis puudutavad ettevõtluskeskkonna kujundamist, Meie majanduse suuremate kasvutempode taotlemine alati ma on väga südamelähedane olnud väike ettevõtluse arendamise küsimus, selliseid asju Ning nüüd uute ministrite esimesed kommentaarid sotsiaalministriks esitati endine võhma, linnapea Jaak Aab. Keegi inimene on otsustanud poliitikas osaleda, siis see on üks kord tehtud otsus ja siis peab olema valmis tegema ka järgmised otsuseid. Kindlasti on see kerges noh, minu jaoks on valmis üks programm, ehk kogu valitsuskoalitsioonil üks programm, see on koalitsiooni leping. Ja ma usun, et põhiline on kindlustada koalitsioonilepingu sätete täitmine. Ministeerium iseenesest on tubli, seal on võimekad inimesed, ma arvan, et igapäevane arendustöö läheb seal edasi. Ning siseministriks saab tõenäoliselt Lääne politseiprefekt Kalle Laanet. Siseministeerium on arenenud minu arvates Eesti riigist lähtuvalt väga hästi ja, ja ilusti kindlasti mitte, kavatseme teha mingeid suuri muudatusi, kuid kogu siseministeerium ehk turvalisust Eesti riigis tuleb vaadata tervikuna ja, ja esimene ütleme, mitte samm, aga kindlasti üks üks teemasid on, millega, mida ma tahaksin arendada on just nimelt koostöö.",
"role": "user"
},
{
"content": "Keskerakond pani paika oma ministrikandidaadid.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Vaata üle uudislugu ning loo sellele lühike kokkuvõte. Piira vastus ühe või kahe lausega ja vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nAutomaatkiiruskontrolli teemaga hakati Eestis tegelema 2003. aastal, mil maanteeamet tellis uuringu, mida tuleks teha, et vähendada maanteel kiirus ja tõkestada kiiruseületamisi. Eelmisel aastal muretseti liikuv radar kaamera, mille omadusi on nüüd proovitud ja tundma õpitud. Maanteeameti peadirektori asetäitja Harri Kuusk ütles, et praeguseks on kaamera abil välja selgitatud ohtlikumad lõigud. Esimesed teelõigud on siin Harjumaa teedel. Tallinn Rapla teel Tallinn-Pärnu, Ääsmäe, Haapsalu. Teedel ja, ja Tallinn-Tartu maanteede maanteel just need kõige ohtlikumad kohad ja mis. Kriteeriumidega need kohad valiti. Valikukriteeriumiks sai võetud, et viie aasta jooksul peaks olema ühel kilomeetril toimunud rohkem kui neli liiklusõnnetust ja liiklus sagedus, seepärast peaks olema üle 4000. Politseinikud ütlesid, et täna pildistas kaamera 169-st mööduvast autost kahtteist, aga nende kiiruseületus ei olnud suur. Liikuvaid kaameraid on politsei käsutuses praegu üks. Järgmisel aastal on kavas teedele paigutada ka 40 statsionaarset kaamerakasti. Kuuse sõnul pannakse need Tallinn-Tartu maanteel Järvamaale ja Tallinn-Narva maanteel Virumaale. Kokku ostetakse neli radariaamerat, mille asukoht hakkab muutuma. Kuusk lisas, et eesmärk ei ole mitte trahve teha. Tulemuseks ei pea mitte olema siin kohutav hulk neid trahvimäärusi karistatud juhte, vaid tegeliku sõidukiiruse vähenemine. Liiklusmonitooringud näitavad, et teatud teelõikudel, kus on kiirus piirang 90 kilomeetrit tunnis on kiirust ületavate juhtide arv kes sõidavad üle 100 kilomeetri kuskil 25 ja rohkem protsenti, aga nende Kaamerate kasutamine nii teiste riikides Tähendab seda, et kiirused vähenevad ja vähenevad ka liiklusõnnetused, mis on tingitud kiirusest, et tegelikult selle kaamerate eesmärk on ikkagi liikluskiiruste vähendamine normaalsete piiridesse õnnetuste vähenemine. Eestis on kiiruseületajate karistamine kaamerapildi põhjal praegu üsna keeruline. Ei ole nii, et politsei saadab trahvikviitungi koju ja olgu makstud. Kui radarkaamera kiiruseületajast pildi teeb, tuleb autojuhi isik tuvastada, temaga ühendust võtta ja ta üle kuulata. Põhja. Politseiprefektuuri liiklusjärelevalve osakonna juhtivspetsialist Villu Vane hinnangul ei ole praegune süsteem kuigi tõhus ja vaja oleks seadusemuudatusi. Praegune seadus ei luba omanikule sellist trahvikviitungit koju saata, aga võib-olla see tähendab päris kindlasti tuleb seadust muuta, kuidas seda teha, ma ei tea, parkimise trahvisüsteem ka ei töötanud, eks ole, see tasuline parkimine, mõeldi välja siis viivistasu tasulise parkimise eest ja, ja see toimib läbi omaniku või vastutava kasutaja. Võib-olla siin tuleb ka välja mõelda mingisugune kiiruseületamise maks, mida kannab omanik ja, ja siis see asi ka toimiks. Ja siis on tõesti nii, et saadame omanikule tšeki ja ootame, millal raha laekub ja omanik ise peab hoolitsema selle eest, et raha laekuks.",
"role": "user"
},
{
"content": "Maanteeamet paigutab teede äärde radarkaamerad.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Loe läbi uudislugu ja tee lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte, mis peegeldab selle põhisisu. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nBrüsselis toimunud Euroopa Liidu välisasjade nõukogul arutasid välisministrid muude teemade seas ka Aleksei Navalnõi vahistamist Venemaa ametivõimude poolt, kuigi Eesti koos teiste balti riikide ja Poolaga nõudis Venemaale uute sanktsioonide kehtestamist. See ettepanek nõukogus siiski läbi ei läinud. Välisminister Urmas Reinsalu. No minu sõnum oli üks ja selge, et Euroopa liit peaks täna andma sõnumi välisministrite tasemel, et asutakse ette valmistama sanktsioone Aleksei Navalnõi vahistamise eest vastutavatele Venemaa ametiisikutele. Need nädalavahetusel toimunud rahumeeste testijate vastu kastud vägivald on ülimalt tähelepanuväärne ka Venemaa poliitilise surve tingimustes. Ja tõsi on see, et 27 liikmesriigi seas täna seda konsensust ei tekkinud, ma loodan, et see teema jääb lauale, nagu ma aru saan, siis olid mõned liikmesriigid vastu sanktsioonidele, ütleme nii, et neid liikmesriike, kes oleksid nõudnud sanktsioonide kehtestamist, ei olnud valdav enamus, kõik mõistsid hukka Navalnõi arreteerimise ja pidasid vajalikuks, et Euroopa liit sellele tähelepanu juhib. Kuid täiendavate sanktsioonide küsimuses jääb üles küsimärk. Kuidas seda küsimärki siis nüüd lahendama hakatakse, millised võiks olla need järgmised kohtumised, kohad, kus sellest räägitakse? No Eesti kindlasti koos samameelsete riikidega tõstab seda korduvalt esile, et see teema laual see teema laualt ära ei kuku. Ja kui me mõtleme ka sellele, kui palju võttis aega Valgevene ametiisikute sanktsioneerimine, siis ma usun, et see teema võtab ka mingi aja. Kindlasti ma rõhutasin seda, et, et plaanitav kõrgesindaja visiit Moskvasse. Et sellel peavad olema ka eeltingimused, muuhulgas näiteks nõudmine, et kokku saada Navalnõiga, et see peab ka näitama, et see ei ole mitte mingi suhete arendamine. Sellest Navalnõi vahistamise kontekstist vabaneb. Kas kõrge esindaja teile selle osas ka mingi kinnituse andis? Kõrge esindaja ütles, et ta kuulas tähelepanelikult kõikide sõnumeid. Ja ma loodan, et ka samameelsed riigid jätkavad survet selles osas, et see visiit ei tohi kindlasti olla tagurpidist signaal. Euroopa Liidu kõrge välisesindaja Josep Borel on lubanud sõita Moskvasse veebruari alguses, et kohtuda Venemaa välisministri Sergei Lavroviga. Joosep Värk, Brüssel.",
"role": "user"
},
{
"content": "Euroopa Liidu välisasjade nõukogu ei toetanud Venemaale uute sanktsioonide määramist. Välisminister Urmas Reinsalu sõnul jätkavad Balti riigid ja Poola siiski sanktsioonide nõudmist.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Süvene antud uudisesse ja tee selle kohta lühikokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult ühe või kahe lausega!\n\nTekst:\n\nEuroopa Liiduga liitumine on olnud hästi paljude inimeste jaoks Eestis pragmaatiline otsus ja, ja ma arvan, et see Eesti inimeste referendumil öeldu jah, oli igati kaalutletud ja läbimõeldud. Selge on see, et, et ega Euroopa liidus mingisuguseid imes ega ega nii-ütelda pudrumägesid oodata ei ole, elu läheb loomulikult edasi, kõik me teeme samamoodi oma tööd edasi. Lootus on selles suunas, et, et see väike majandus, kui ta on seotud suure majandusühendusega, see annab ka meile tunduvat suurema arengu tõuke ja, ja noh, ma ise olen täiesti veendunud selles, et, et Eesti elu hakkab minema iga aastaga ja väga kiiresti paremaks.",
"role": "user"
},
{
"content": "Välisminister Kristiina Ojuland - kommentaar Euroopa Liidu laienemise puhul.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Vaata antud uudislugu ja koosta üks või kaks lauset, mis võtavad kokku selle sisu. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nIdapiiri väljaehitamiseks on praeguseks sõlmitud kaks suuremat eituslepingut, 23 kilomeetrine lõik Eesti, Läti ja Venemaa kohtumis punktist kuni Luhamaa piiripunktini peaks valmima 2023. aastal. Ligi 40 kilomeetrine lõik, mis lõpeb pisut enne Piusa jõge, peaks valmima 2025. aastal, räägib siseminister Kristian Jaani. Nii et hetkel mulle tundub, et nii-öelda kehtivate ehituslepingute, mille aluseks on olnud ka hanked, et nende nii-öelda nullist uuesti alustamine ei ole tõenäoliselt mõistlik Tänavu peaks valmima ka sild üle Piusa jõe. Lisaks on välja kuulutatud hange, et projekteerida kahe ja poole kilomeetrist lõiku Värska kandis. Toosuine ala on eriline, sestap oodatakse partnerilt ka ujuvmoodulit patrulltee katselõiku projekteerimisvõi, õigemini ümberprojekteerimise hange on välja kuulutatud ka umbes 34 kilomeetrise lõigule Piusa jõest põhja pool. Kristian Jaani tuletab meelde, et 2019. aastal tõmmati piiriehituse ambitsiooni väiksemaks. See tähendas omakorda ka seda, et mõned piirilõigud on vaja siis ümber proeteerida. Selle suure ambitsiooni juures oli aega rohkem kui täna on. Seda, kas piiri on võimalik senisest kiiremini välja ehitada, hakati uurima, kui Lätis, Leedus ja Poolas rullus lahti Valgevene poolt lükatud rändekriis. Ehkki taristu rajamise lõpptähtaeg tõenäoliselt ei muutu, märgib Jaani, et praegu kaalutakse võimalust mõne piirilõiguga varem pihta hakata. Näiteks seal üheksanda ehituslõigus, kus oli hanke väljakuulutamine planeeritud näiteks järgmisesse aastasse, siis tundub, et teda oleks mõistlik tuua juba selle aasta lõppu ja nii-öelda hakata nagu tagantpoolt ka pisut ettepoole tulema, et nii-öelda ehitus algaks kiiremini, aga ütleme see kogu ehituse lõpptähtaeg on täna ikkagi jätkuvalt 25. aasta. Kristian Jaani märgib, et piiri päriselt valmis saamise tähtaeg on veel aasta hiljem, kuna siis, kui aed püsti, on tarvis soetada ka seiretehnika. Ja seiretehnika soetamiseks me kasutame siis Euroopa Liidu vahendeid, tõenäoliselt see sirka 30 miljonit eurot ja siin on näiteks üks lahendus ka see, et seda protsessi nagu kiirendada läbi selle, et mitte oodata ära, millal avanevad vastavad fondid Euroopa liidus, vaid äkki on võimalik siin teha ka siin finantseerimist, eks siis nii-öelda riigieelarvest juba alustada siis seiretehnika paigaldamist ja hiljem saab siis Euroopa Liidu vahendid vaates nii-öelda kasutada seda sildfinantseerimist ehk siis riigieelarvesse tagasi need rahad tuua. Jaani sõnul eeldab see valitsuse otsust, valitsusse plaanib ta viia veel teisigi raha nõudvaid mõtteid, mis piiriehituse ambitsiooni taas pisut tõstaks. Jaani toob näiteks mõned piirilõigud, kus 2019. aastal füüsilise tara mõte maha tõmmati ja kuhu selle siiski rajada võiks.",
"role": "user"
},
{
"content": "Idapiiri väljaehitamise lõpptähtaeg ilmselt ei muutu.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Analüüsi uudist ja koosta sellele lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nSeaduseelnõus ühestki konkreetsest sümbolist juttu pole, kuid riigikogu liikmed on maininud näiteks tähti Georgi Linte ja HaKriste. Eesti Konservatiivse rahvaerakonna fraktsiooni juhi Henn Põlluaasa sõnul on sümboolika alati tundlik teema ja EKRE ühtset seisukohta kujundanud. Veel pole jõudnud. Aga mis puudutab nüüd neid konkreetseid sümboleid, millest siin juttu on olnud need tähed ja Georgi lindid, siis ma isiklikult arvan seda, et täna on ka politseil ja, ja meie julgeolekustruktuuridel võimalik sekkuda, kui neid sümboleid kasutatakse provokatiivselt ja viha ja vaenu ja, ja ka nende Venemaa sõjakuritegude õhutas miseks siin peaks enne kui me hakkame kõiki sümboleid, sest noh, sümbolite jada võib olla lõputu, keelama peaks kõige karmimal kombel meie jõustruktuurid ikkagi sekkuma, kui neid halval eesmärgil kasutatakse ja sellele piiri peale panema. Et kas nüüd päris seaduse tähte peaks seda nüüd eraldi sisse kirjutama, et, et esialgu mina küll sellest hoiduksin. Nii et meil veel need arutelud käivad. Riigikogu õiguskomisjoni esimees Marek Jürgenson tunnistas samuti, et erakond pole veel otsustanud, kas eelnõud toetada või mitte. Ta ütles, et teema on emotsionaalne ja vaateliselt õige, kuid kuidas karistust praktikas rakendada, on iseküsimus. Ta tõi näite. Z täht on ju tegelikult tavaline ladina täht, Neid tähti on kasutuses ka juba nii-öelda autonumbrites mõnel autol linnapildis hakkab ka juba silma, et on kolm tähte, aga Z tähe nii-öelda siis arusaam on tekkinud just nüüd seoses selle sõjategevusega Ukrainas, aga autod on kasutanud neid numbreid juba võib-olla siin 10 aastat või rohkem, et, et noh, millist emotsiooni siis see tekitab, et kindlasti ei ole see seotud selle lahingutegevusega, mis täna Ukrainas toimub. Riigikogu aseesimees Hanno Pevkur ütles, et valitsuses on juba koostamisel seaduseelnõu, mis keelaks Venemaa agressiooni õigustamise või selle eitamise. Selles on plaanis reguleerida ka sümboolika kasutamist. Kindlasti ei saa siia alla kuuluda kunstis kasutatavat sümboolikat või või muud väljendusviisid ehk see sümboolika kasutamine peab olema seotud selgelt selle eesmärgiga toetada või õigustada siis agressiooni või, või genotsiidi, nii et seetõttu ka see juriidilise normi kirjutamine peab olema piisavalt täpne selleks, et vastutusele saab võtta inimesi, kes tõepoolest õigustavad või toetavad agressiooni aga ei pea vastutusele võtma neid inimesi, kes kasutavad seda muudel eesmärkidel.",
"role": "user"
},
{
"content": "Riigikogu arutab Ukraina-vastast sõda toetava sümboolika kasutamise karistamist. Karistusseadustik näeb praegu sõjapropaganda tegemise eest ette kuni kolmeaastase vangistuse. Erakonna Isamaa algatatud eelnõu järgi tuleks sellele lisada punkt, mis puudutab sümboolikat, mille kasutamisega avaldatakse toetust Venemaa agressioonisõjale Ukrainas.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Loe läbi uudis ja anna sellele lühike kokkuvõte ühe või kahe lausega. Vastus peab olema ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nKunstiajaloolane Jaak Kangilaski on kunstiteaduse väljal töötanud alates 1963.-st aastast, olles arvukate kunstiajalooalaste, raamatute ja artiklite autor. Kangilaski on üks tänapäeva Eesti nimekamaid, kunstiteadlasi, teenekamaid, kunstiajaloolaste ja kunstnike õpetajaid ning kunsti populariseerijaid. Arhitektuuri akustik. Linda Madalik on panustanud mitmete Eesti märgiliste ruumide ja oluliste kultuurihoonete akustilistesse lahendustesse, samuti tulevaste arhitektide õpetamisse. Madaliku sõnul rõõmustab teda, et ta saab teha midagi muusikute jaoks ja parim tunnustus tehtud tööle on see, kui muusikud saali akustikat kiidavad. Ka täna oli madaliku tööhoos. Oma praeguse valdkonna juurde jõudis ta aga juhuslikult. Mul ei olnud üldse plaanis see, et ma tahtsin hoopis muus, kuna leiba teenida. Aga, aga nii juhtus, et et sattusin inseneritöö peale ja ma arvan, et see on ka väga huvitav töö ja kõige parem selle asja juures on see, et ma saan midagi muusikute jaoks teha. See lohutab, muidu töö on väga keeruline ja raske, ma ütleks. Tõlkija ja literaat Mati Sirkel on vahendanud eesti keelde teoseid Saksa, inglise, Rootsi uus-Kreeka ja hollandi keelest. Mati Sirkel ise ütleb, et on õnnelik, kuna on saanud oma tõlgitavad tekstid ise valida. Ja siin ma olen usaldanud eeskätt aega ma ei ole tegelenud nii-öelda uute või, või lausa uusimate autoritega, vaid rohkem nagu pühendunud ja tekstidele eeskätt Saksa tekstid, mis on juba omandanud nii-öelda aja käest ka raadi. Kui miski asi on 200 aastat nii-öelda ikka veel köita, siis järelikult seal peab midagi midagi enamat olema kui lihtsalt lihtsalt üks kirjandus tekst. Mati Sirkel meenutab, et esimene, tema tõlgitud raamat ilmus 1973. aastal ja selleks oli Herman Hesse Stepihunt. Kuid kas ilukirjanduse tõlkimise võib peagi arvutite hooleks jätta? Ei ole, see ei ole see protsess masinatele võimalik. Wiedemanni keeleauhinna pälvis Eesti arvutilingvistika üks rajajatest Mare Koit.",
"role": "user"
},
{
"content": "Tänavuse riikliku kultuuri elutööpreemia pälvivad arhitektuuriakustik Linda Madalik, kunstiajaloolane Jaak Kangilaski ning literaat ja tõlkija Mati Sirkel.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Vaata antud uudislugu ja koosta üks või kaks lauset, mis võtavad kokku selle sisu. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nMe oleme kavandamas praegu tegelikult üritusi võrdlemisi laia spektriga kogu suve vältel ehk esmaspäevasel päevadel me tahame pakkuda väikesi sutsakaid spordiürituste näol just nimelt siinsamas keskväljakul, kuhu võib kaasata täpselt samamoodi kõiki turiste ja kõiki möödaminejaid olgu ta siis näidistreening või mis iganes. Teisipäev on siis selline aktiivne meie etlejate ülesastumise päev muusikute ülesattumise päev, teise tahab tulla, sellele anname võimaluse. Kolmapäevane päev on meil kunstipäev, kus siis saavad kunstnikud tulla ennast keskväljakule näitama nii et praktiliselt igale päevale me oleme midagi kavandanud. Mis peaks siis nagu pakkuma vaheldust nii turistide kui kohalikule elanikule, inimesed tulevad rahva sekka ja teevad kõike rahvaga koos, ehk rahva seas tutvustavad läbi tegevuste, et see annab nagu rohkem võimalusi ja rahvaga tegutseda, sellepärast et rahvas on praegu kultuurinäljas. Aga pigem tuleb rahvamajade poole pealt sellel aastal suvi natukene tagasihoidlikum kui igal aastal, et üritusi on ikkagi kavandatud vähem. Kõige rohkem kindlasti rahvamaja tootesid jaanipäev, aga, aga jaanipäevad tõesti sellel aastal Saaremaal toimuvad ainult oma pereringis ja väikestes seltskondades, siis olgu ta külaselts või või siis kohalik külakogukond, kes siis oma tuld tahab teha ja, ja neile see võimalus on antud täpselt samamoodi reeglitega kuni 100 inimest, et ega rohkem ei saa sinna ka lubada, aga nad ei tekita avalikke üritusi. Ta lihtsalt kogunevad siis väikeseks jaanilõkkeks, nii nagu traditsioonid ette näevad. Kuulutusi ja reklaame kindlasti ei tule, neid panna ka ei tohi, kuna tegemist ei saa olla avalike üritustega. Tuled kindlasti tulevad, väiksemates seltskondades tuled kindlasti tulevad. Kas need tuled võivad olla ka ansamblitega muusikatega? Pisut kahtlen, et keegi nüüd palkab ansambli endale 100-le inimesele, sellepärast et ta ei suudaks neid kulusid katta.",
"role": "user"
},
{
"content": "Kuigi suurüritused nagu Saaremaa Ooperipäevad ja Kuressaare Merepäevad tänavu oma traditsioonilises mahus ei toimu, ei ole kultuurisündmuste poolest Saaremaal siiski tänavu suvel päris vaikne. Kultuur kolib tänavu otse Kuressaare kesklinna.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Uurides uudislugu, loo sellele ühe või kahe lausega lühikokkuvõte. Vasta eesti keeles!\n\nTekst:\n\nKindralmajor Aleksander Einselnil ei olnud täna Iisraeli relvade loole midagi oluliselt uut lisada. Kindral märkis, et tema viimaste aegade kirjavahetust peaministri ja ministritega on ajakirjandus hästi valgustanud. Niisiis, 16. mail teatas Leonida Pananski abi salajases kirjas peastaabiülem kohusetäitjale kolonel Sirelile, et Tallinnas viibis Iisraeli töögrupp ja arutas peaminister Laari ja kindral an poolt. Veebruaris alustatud koostööprojekti. Ns saatis kohe peaministrile arupärimise, milles soovis selgitust koostööprojekti kohta. Peaminister vastas järgmisel päeval, et valitsus ei ole ei tema ega ka kellegi teise isikus alla kirjutanud mingit koostööprojekti ning soovitas, kas pöörduda arupärimisega siseministri ja kaitseministri poole. Seda kindralmajor ka tegi. Kaitseminister Indrek Kannik saatis kindralmajorile Tan Samroni ning Mart Laari veebruarikuise kohtumise protokolli, mille järgi koostöökomisjonide loomist siiski võib oletada. Aleksander Einsel selgitas pressikonverentsil, et ei saanud enam läinud teisipäeval peaministriga kohtuda, sest ei näe võimalust teha peaministriga koostööd ning olla vastutav Eesti riigikaitse eest sest peaminister on riigikaitseliste küsimuste otsustamisel läinud tast mööda. Aleksander Reinsalu kinnitas, et tema tagasiastumiskiri ei ole seotud kriisiga valitsuses. Teabe varjamistest jõudis temanii lihtsalt üheaegselt kriisiga. Kokkumängust presidendiga ei saa vat rääkida, sest president ei ole tagasiastumispalve esitamist toetanud. Kindralmajor ei osanud täpselt vastata, kuidas ja millistel tingimustel ta oma ametipostil jätkab. Ma ei oska öelda seda praegu, see kõik oleneb, kuidas see näitemäng siin välja töötab. Ma võin teile seda öelda, et aeg on Eesti juhtidel ja valitsusjuhidel kõigil liivakastist välja astuda ja hakata seda tõsist tööd tegema ja mitte poliitilise mängumänge. Kaitsevägede juhataja ja peaministri vaheline läbisaamine ehk omavaheline kooskõlastamatus ei ole Einselni sõnul siiski põhiprobleem. Põhiprobleem on kõik, mis seotud Iisraeli relvade ostmisega. Aleksander Einsel võttis oma arusaamad kokku avalduses. Iisraeli relvatehnik on tänases Eestis nagu mädapaise mis võib mürgitada kogu organismi. Kõik, mis on seotud firmaga taas on põhjustanud umbusaldust ja intriige. Ma näen ainukese võimalusena selles mädapaisest vabanemiseks ta lihtsalt avada. Kui kogu relvatehnikuga seonduv avalikustatakse, tuues päevavalgele selle tagamaad ja üksikasjad, siis ei jääks kohta ka vastastikust le süüdistustele ning kahtlustustele, ebaaususes ja korruptsioonis. Avalikustamine puhastaks meid eetiliselt, andes ka õigusliku hinnangu võimalikele süüdlastele ja puhastades ausate inimeste mainet. Eesti rahva raha on kasutatud nende relvade ostmiseks ja valitsusel on kohustus tõestada, et seda tehti ausalt ja seaduslikult. Eesti rahval on õigus nõuda selgitust. Soovitaksin selleks ühte erivolitusega ja erapooletut komisjoni. Kaitseväe juhataja kinnitas, et infovahetus kaitseministeeriumi ja peastaabi vahel oli hullem kui vilets. Kaitseministeeriumis ei võetud isegi telefoni vastu. Valitses tõeline korralagedus. Kui midagi juba laabuma hakkas, vahetati taas minister välja. Eile kritiseeris peaminister Mart Laar Eesti raadio saates argipäev sel nii-öelda kõva liini ajamise pärast ja vihjas Inselni soovile kehtestada eriolukord. Täna vastas Aleksander Einseln. Detsembrikuu alguses oli üks kriisiolukord Eestis. Kui ma ütlesin härra Laarile telefoni peal, et kui see asi läheb hullemaks siis on võimalik, et me peame välja kuulutama eriolukorra riigis. Palun pange oma juristid tööle, et on juriidiliselt kindel aluspõhi sellele, et me ei pea ootama siis, kui seda on tarvis teha. See oli igaks juhuks, kui meil läheks seda tarvis. See peaks olema kohal kogu aeg. Ja kuna me kriisist räägime, mina aitasin kokku panna kriisi töögrupi, mis on igas riigis olemas. Ma leidsin oma suureks üllatuseks, kui Vene kaitseminister Graev hiljuti tegi oma väljendusi, et ta võib tuua Eestisse veel vene sõjaväge juure. Mul läks tarvis informatsiooni ja oma suureks üllatuseks ma leidsin, et valitsus on lasknud selle töögrupi laiali minna. Nagu öeldud, on Einselni arvates põhiprobleemiks praegu siiski Iisraeli relvaost üks tähtis isik selles loos on siiski Leonida Pananski kes peaks olema Eesti välisminister, umi erinõunik. Kaitseväe juhataja Aleksander Einseln ei tea, mis rolli mängib Leonida Pananski. On naljakas mul mõelda, et ühel eraisikul on välisministeeriumi volitused tegutseda Eesti riigikaitse küsimustega, millest mina ei ole üldse informeeritud. Ja ma usun, et kui see erikomisjon, mida ma loodan, keegi paneb kokku riigikogus või kus iganes põhjalikult, uurib seda. Ja ma pean teile ütlema siin toas, et ma olen väga pettunud teis kõigis sellepärast, et demokraatlikus riigis on ajakirjanikud, televisioni, reporterid, need, kes uurivad sarnased asjad välja ja toovad ta valgusesse. Ma loodan, et te hakkate oma tööd tegema põhjalikumalt ja paremini. Me ei tohi neid asju peita, et tuleb välja tuua faktide kaudu. Ja see on põhiliselt teie töö. Ajakirjanike töö.",
"role": "user"
},
{
"content": "Kaitseväe juhataja Aleksander Einseln korralagedusest valitsuse ja peastaabi vahelises infovahetuses: tema eest on varjatud riigikaitselist infot (seoses Iisraeli relvatehingu ja teabeabiga).",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Vaata üle uudislugu ning loo sellele lühike kokkuvõte. Piira vastus ühe või kahe lausega ja vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nKohus rahuldas aga hagi osaliselt Pentus-Rosimannuse ettevõtjast abikaasa Rain Rosimannuse, vandeadvokaat Siim Roode ja tema osalusega advokaadibüroode MAQS lo firma ja Rode ja partnerid suhtes. Hageja esindaja, vandeadvokaat Urmas Ustav leidis, et kohtuotsus on põhimõtteliselt positiivne. Ennekõike selle tõttu, et minule teadaolevalt ei ole kohus senimaani väga põhjalikult analüüsinud nii-öelda äriühingu suhtes mõjuvõimu, teostavate isikute vastutust ja selle tõttu oli kohtul ja, ja ka meil, mis seal salata päris keeruline ülesanne lahendada. Aga vähemalt kontseptuaalselt on kohus nõustunud hagejaga selles mõttes, et isikud vastutuse küsimus on saanud positiivselt lahendatud sellel alusel, et fragmentaarselt vaadatuna justkui tavapärase majandustegevuse jätkamisele suunatud tehingud ja toimingud olemuslikult ja kogumis vaadelduna olnud ikkagi suunatud tegelikkuses autorollo võlausaldajate käeulatusest, vara väljaviimisele. Urmas Ustav ütles, et esialgsel hinnangul rahuldas kohus hagi umbes pooles ulatuses hageja nõudest, mis oli ligikaudu 580000 eurot. Pooled saavad maakohtu otsuse vaidlustada Tallinna ringkonnakohtus 30 päeva jooksul. Rain Rosimannus on juba kirjalikus avalduses teatanud, et kaebab otsuse edasi, kuna tegu on tema suhtes setes. Ilmse ülekohtuga Siim Roode kohtuotsust kommenteerida ei soovinud. Otsuse kavatseb edasi kaevata ka hageja Urmas ustav. Nüüd edasi tuleb analüüsida kohtuotsust ja, ja kujundada oma oma siis positsioon apellatsiooni esitamiseks, aga, aga me kindlasti selle kohtuotsuse nii vastutajate ringist välja jäänud isikute osas kui ka rahuldamata jäänud summade osas vaidlustame. Hagi keskmeks on Keit Pentus-Rosimannuse isa Väino Pentuse transpordiettevõtte autorollo, mis enne pankrotistumist varast tühjaks tehti.",
"role": "user"
},
{
"content": "Harju maakohus avaldas täna kohtuotsuse keskkonnaminister Keit Pentus-Rosimannuse isaga seotud transpordifirma kohtuasjas. Kohus jättis Autorollo pankrotitoimkonna hagi minister Keit Pentus-Rosimannuse suhtes rahuldamata.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Loe läbi uudislugu ja tee lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte, mis peegeldab selle põhisisu. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nKaja Kallasele volituste andmise poolt hääletas 45 inimest, lisaks Reformierakonna enda häältele ka sotsid ning Keskerakonnast lahkunud Raimond Kaljulaid, kes teatas juba varem, et Kallas võib tema häälega arvestada. Kaks saalis olnud Isamaa saadikut, Viktoria Ladõnskaja, Kubits ja Üllar Saaremäe jätsid hääletamata. Istungit puudus Euroopa Liidu nõukogust osavõtuv keskerakondlane Tarmo Tamm. Seda, et hääled kokku tulevad, ei uskunud ka Kaja Kallas ise. Minust ei saa täna peaministrit. Me kõik teame seda. Siinkohal võiksin ma panna punkti, minna tagasi oma kohale neljandas reas ja hoida oma suu edaspidi kinni. Aga ma ei tee seda. Opositsiooni jääva Reformierakonna juhi sõnul kardab loodav Keskerakonna, Isamaa ja Eesti Konservatiivse rahvaerakonna koalitsioon muutusi. Eesti ühiskond ei ole valmis. Meil on palju vaja veel teha. Aga meid asub juhtima seisaku valitsus, nii on öelnud kõik viimasel ajal kõnelenud asjatundjad ettevõtluse, st ja haridusest, sotsiaalsfäärist ja kodanikuühiskonnast. Meid ootab ees seisak. Enamgi veel, väga paljudes küsimustes ootab meid tagasiminek. Kõnele järgnenud pressikonverentsil ütles Kallas, et uue koalitsiooni esimene proovikivi tuleb juba mais siis, kui vaja kokku leppida järgmise nelja aasta eelarve strateegias. See peab olema see punkt, kus on aru saada mis siis nad ikkagi teha soovivad, sest et niipea nii palju kui mina mõistan, siis ei ole praegu tehtud põhjalikke arvutusi nende lubaduste kohta, sest ei ole arusaadav, mida nad ikkagi tahavad teha. See tähendab seda, et nad peavad selles kokku leppima ja, ja seal tekib kohe kohe probleem. Edasi on juba sügisel on riigieelarve kinnitamine ja arvestades seda riigi rahanduslikku seisu, siis priisata siin ju midagi ei ole. Urmas Reinsalu erakonnast Isamaa Kaja Kallase kriitikat loodava koalitsiooni suunal omaks ei võtnud. Ei võta, see oli kahtlemata üle võlli dramatism. Sellele oli tegelikult see ei olnudki ju peaministrikandidaadi kõne, nagu ta ise ütles, meil, kellel oleks visioon riigi juhtimise kohta, vaid see oli selgelt poliitiline avaldus, mille eesmärk on oma toetajat koondada ja Eesti inimesi just nimelt tundelistel kaalutlustel häälestada valitsusliidu vastu. Ja ehk oleksin ma Kaja Kallase rollis, aga tema roll ei ole praegu kerge. Oleks tegelikult püüdnud leida ka seda, et ehitada sildu üle erinevate poolte, et ma arvan, et kaevikute süvendamist kindlasti Eesti tulevikku vaadates ja neid keerulisi ülesandeid, mis meie seisavad vaadates ma arvan, sellega ei tasuks kellelgi tegeleda. Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna liige Jaak Madisson Kaja Kallase peetud kõnes ja laupäeval avalikustatud valitsemise alustes lubatud alternatiivi ei näinud. Peab ütlema, et ääretult nõrk töö, mida poleks isegi oodanud, et seal ei olnud mitte ühtegi konkreetset ideed või lubadust mida peaks Eestis tegema, vaid oli üleüldine kurtmine ja nukrutsemine, et miks nemad küll valitsuses ei ole.",
"role": "user"
},
{
"content": "Riigikogu hääletas täna valimised võitnud reformierakonna esimehele Kaja Kallasele valituse moodustamiseks volituste andmise üle. Üllatust ei sündinud ning Kaja Kallas Riigikogult volitusi ei saanud.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Loe läbi uudis ja anna sellele lühike kokkuvõte ühe või kahe lausega. Vastus peab olema ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nNakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduses on defineeritud, et haigus on uudne ja ohtlik siis kui ta vastab siis ohtliku nakkushaiguste tunnustele, ehk siis ta on näiteks väga kiiresti leviv või, või ületab kuidagi ravikoormust ja, ja need tunnused täna meil Covid 19 haigusel on olemas. Kui mitte nii väga juriidilisse takerduda, siis olulisem on ju see, et kuidas me sellele haigusele reageerime. Täna me oleme oma piiranguid oluliselt leevendanud. Et võib-olla siinkohal see käitumine ei olegi niivõrd võib-olla vastav sellele, kuidas võib-olla mõnel teisel juhul uudsele ohtlikule nakkushaigusele reageeritakse. Millisest ajakavast me võime rääkida, kui siiski rääkida sellest, et Covid ümber defineeritakse näiteks hooajaliseks nakkushaiguseks, kas üldse Eestis selline asi kunagi toimuma hakkab? Me väga loodame, et ühel hetkel me saame seda teha, et see loomulikult sõltub sellest, et kui, kui tõesti see haigus enam siis ei vasta nendele definitsioonis olevatele kriteeriumitele sealhulgas kusjuures on ka siis spetsiifiline viirusevastane ravi, et kui me ühel hetkel saame öelda, et meil on olemas hea tõhus ravi, et haigestunud inimeste haiglasse sattumist vältida siis me võiksime seda, et nimetada siis soonseks haiguseks, ilma et me seda kuidagi ohtlikuks tituleeriksime. Aga praegu on ju selgelt näha, et haigestumus väheneb, et kas see ei anna mingisugust lootust ikkagi ümber defineerimisele. Jah, me oleme ka eelnevatel hooaegadel näinud, et kevade lõpus suvekuudel hakkab haigestumine langema, aga, aga samas me oleme ka näinud seda, et sügisel on hakanud haigestumine jälle kasvama. Nagu seso on seal nakkushaigus. Just et ta võib küll olla sessoonne, aga sellegipoolest on tema puhul ikkagi samad tunnused, et meil puudub see ravi, meil tervishoiusüsteem on, on ohus nii-öelda ülekuumenemas, et olgugi, et ses onne, siis hooaegadel me näeme, et ikkagi valmistab meile väga suuri probleeme, et see on ka põhjus, miks me seda täna niimoodi defineerime.",
"role": "user"
},
{
"content": "Viroloog Irja Lutsar soovitas, et COVID-19 võiks ümber defineerida hooajaliseks viirushaiguseks nagu näiteks Rootsis. See omakorda mõjutab, mil määral saab viiruse levikul piiranguid kehtestada. Terviseameti nakkushaiguste osakonna juhataja Hanna Sepp ütles, et selline definitsioon tuleneb seadusest ning COVID-19 vastab praegu sellele definitsioonile.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Vaata antud uudislugu ja koosta üks või kaks lauset, mis võtavad kokku selle sisu. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\n2000 seitsmeteistkümnendal aastal kulutas riik maakondlikule bussiveole ligi 22 miljonit eurot, 2024.-ks aastaks prognoositakse, et samale teenusele kulub üle 64 miljoni euro. Oma rolli mängivad siin nii kütuse hind kui palgakasv, aga kõige suurem lisakulu tuleb sellest, et inimestelt ei küsita enam piletiraha. 2018. aasta suvel, kui riik tasuta ühistranspordiprojektiga alustas, oodati, et inimesed jätavad autod ja sõidavad edaspidi bussiga. Riigikontrolli auditist loeme. 2000 seitsmeteistkümnendal aastal kasutas ühistransporti tööl käimiseks iga viies inimene. Kaks aastat hiljem seisis see näitaja üsna samas kohas. Majandus ja taristuminister Taavi Aas usub, et klaas on pigem pooltäis, mitte pool tühi. Kui alustada sellest, et kas inimesed on hakanud rohkem ühistransporti kasutama, siis tegelikult ju ka riigikontrolli audit ütleb, et 15 protsenti on rohkem, aga see on ühe aasta võikes. Tegelikult, kui me vaatame kahte aastat, siis on suurenemine olnud 30 protsenti. Riigikontroll märgib, et rohkem kasutavad ühistransporti need, kes ka enne nullpileteid bussiga sõitsid, aga uusi bussireisijaid pole juurde tulnud, räägib riigikontrolli juht Janar Holm. Kui me räägime ühistranspordist, üks aspekt on, kui palju ta maksab, teine aspekt on, missugune on liinivõrk, kas liinivõrk on selline, mis üldse soodustab inimestel kas tööl käimist või muud asja ajamist. Riigikontroll avastas, et suurem osa ühistranspordi keskusi pole liinivõrgu inimestele mugavamaks muutmiseks eriti pingutanud. Liinivõrku kujundades arvestatakse praeguste kasutajate vajadusi, aga kasutajate ringi laiendamiseks tuleks riigikontrolli hinnangul uurida ka nende inimeste vajadusi, kes praegu bussiga ei sõida. Taavi Aas nõustub, et liinivõrku annab alati parandada. Tema sõnul on sellega ka pihta hakatud. Me oleme algatanud Tallinnas Harjumaal ühtse liinivõrgu uuringu, et täpselt sama tööd teeb ka transpordiamet mujal Eestis, et selgitada välja võimalused liinivõrkude parandamiseks. Janar Holm julgustab riiki mõtlema ka sellele, et võib-olla polegi igasse külanurka mõtet suurt bussi saata. Nii naljakas, kui see ei ole, siis võib ka ühistranspordi poolt kinni makstud takso ja asustuse puhul olla kordades-kordades odavam kui lasta liinibussil sõita kõik siis Eestimaa nuded läbi. Taavi Aas nõustub, et uuenduslikke lahendusi tuleb otsida, aga kui kõik head mõtted ellu viia, siis mis on riigi eesmärk ehk kui palju võiks ühistranspordi eelistajaid olla 2030. aastal? Taavi Aas. Loomulikult me tahaks, et üle poole inimesed kasutaks ühistransporti, aga loomulikult, eks me peame siin arvestama ka sellega, et millised on muutused ajaasustuspiirkondades, et me täna ju näeme seda, et palju noori soovib kolida tagasi maale ja noored reeglina omavad juba autot, et ka selliste objektiivsete muutustega tuleb arvestada.",
"role": "user"
},
{
"content": "Ehkki nõudlus maakondliku ühistranspordi järele on kasvanud, pole ühistranspordi kasutajate hulk jõudnud eesmärgiks seatud veerandini töölkäijatest. Üle poole tööl käivatest inimestest sõidab jätkuvalt tööle autoga ja pole märke, et seniseid autosõitjaid oleks suudetud panna eelistama ühistransporti, järeldas Riigikontroll oma auditiaruandes.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Vaata üle uudislugu ning loo sellele lühike kokkuvõte. Piira vastus ühe või kahe lausega ja vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nTere päevast, kell sai neli, uudistega on stuudios Marta Meril Grauberg. Pool tundi tagasi kuuldi Tallinnas kaitseministeeriumi juurest tulistamist. Politsei on sündmuskohal ala piiratud ning püütakse välja selgitada, mis juhtus ja kas keegi on vigastatud, ütles põhja prefektuuri pressiesindaja Mihkel Loide. Indrek Kiislerile. Kella poole nelja ajal umbes kuuldi laske, hetkel ei oska öelda, kas üht või mitut kaitseminister Meie hoones. Hetkel on inimesed evakueeritud, kaitseministeeriumi ümbrus inimesi juurde ei lasta, politsei on siin sündmuskoha piiranud. Hetkel teadaolevalt kannatanuid ei ole. Aga jah, inimestel siis palutakse kindlasti siia uudist maha mitte tulla, et niikaua kuni kuni politsei ei ole siit lahkunud, ei pruugi see oht ka hajunud olla. Kas see tähendab seda, et keegi on kaitseministeeriumi hoones sees ja on relvastatud? Mis, millest need lasud tehtud on, seda hetkel ei oska öelda. Aga arvata võib jah, et seal on siis tulirelva kasutatud. Mis eesmärgil, eks seda siis politsei veel uurib. Kas sinna majja läheb sisse eriüksus? See oleneb nüüd sellest, et milliseks olukord kujuneb vajadusel jah, loomulikult sellistel puhkudel võidakse kasutada, aga ei pruugi kasutada eriüksuse abi. Kas kaitseministeeriumi ümbruses praegu on turvaline? Kaitseministeeriumi ümbruses hetkel ei ole turvaline selles mõttes, et kui politsei lindist ikkagi nii-öelda tagapool või sellest ümbrusest kaugemal olla siis see piirkond on turvaline, aga politsei liinist kindlasti mitte mööda minna, sest et see on ikkagi jah, inimeste turvalisuse ja huvides sinna paigutatud ja sinna inimesi lähedale ei lasta. Millal nüüd järgmised asjaolud teil võivad selguda, oskate öelda? Ei oska hetkel öelda, millal see sündmus järgmise etapini jõuab, aga, aga üldiselt katsume siis kõik koos üldiselt infot edasi anda selles järjekorras, kuidas see neile ette tuleb. Kes seda operatsiooni seal juhib? Hetkel on kohapeal politsei ja politsei ka juhib seda ooperi s.",
"role": "user"
},
{
"content": "Kaitseministeeriumi hoonesse tungis relvastatud mees. Uudistesaade kell 16.00.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Analüüsi uudist ja koosta sellele lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nPeaminister Mart Siimanni pressikonverentsil oli kõige enam käsitletud teemaks põllumeestele igaldusest tekitatud kahjude kompenseerimine ehk osaline korvamine, nagu peaminister täpsustas. Mart Siimann toonitas täna, et valitsus ei suru omi seisukohti peale olles nõus arutama ka Isamaa poolt pakutud ja ka varem valitsuses arutusel olnud solidaarsusmaksu ideed. Nagu te teate, valitsus otsustas toetada tubakaaktsiisi ja kangete alkohoolsete jookide aktsiisi tõstmist selleks, et siis osaliselt korvata kuni 227 miljoni krooni ulatuses seda kahju. Kuid me oleme vähemusvalitsus ning me ei saa kramplikult kinni hoida oma ideest. Meie eesmärk on see, et riigikogu leiaks vahendid ikaldusest tingitud kahjude osaliseks korvamiseks. Meie oleme pakkunud välja ühe idee, kui opositsioon tuleb välja teiste konstruktiivsete ideedega. Me oleme konsultatsioonideks läbirääkimisteks valmis. Raha muretsemine on aga vaid kogu probleemi üks külg, see tuleb ka õiglaselt laiali jagada ning seda võimalikult kiiresti ning nii, et väga palju solvatuid järele ei jääks. See jagamise mehhanism peab olema ühelt poolt lihtne teisalt aga õiglane, läbipaistev ja siin see jagamismehhanismi lihtsus ja õiglus ei sobi kokku. Kui me tahame väga täpselt väga õiglaselt jagada, siis see mehhanism muutub keerulisemaks ja praegu on ka nüüd lähteinformatsiooni raske saada. Nii et, et see järgmine probleem, kuidas igalt ses tekitatud kahjude osaliseks kompenseerimiseks loodetavasti eraldatavat raha jagada, on see järgmine probleem, millega me tegeleme ja kabinet on arutanud, on moodustatud väike töögrupp ja siin ootaks küll ideid nii opositsioonilt kui, kui kohalikelt omavalitsustelt maavalitsustel me oleme nende poole pöördunud ja nende ideedega tegeleme. Põikan peaministri pressikonverentsist hetkeks kõrvale. Mart Siiman arvas, et see küsimus väga suuri lahkhelisid koalitsiooni sees ei tekita. Riigikogu aseesimees Ants Käärma jutust sain täna aru, et eriarvamused on siiski üsna suured, seda eriti raha jaotamise tähtaegade suhtes. Meile mõnevõrra suure üllatusena tuli see ka, et põllumajandusminister on nõus, et need kahjud hüvitatakse järgmisel aastal. Me oleme sügavalt veendunud, häda on praegu ja mitte ainult põllumeeste häda, vaid see võimendub ka omavalitsustele, sest ei laeku makse enam, kui inimestele palka ei maksta. Ja põllumehed ei ole suutelised üldse riigimakse maksma, nii et asi tuleb lahendada sellel aastal. Ka pole maaerakonnad lõplikult võtnud vastu Koonderakonna seisukohta, et stabilisatsioonifondi kallale ei minda. Meie pakkusime ühe ja reaalse ning kiire võimalusena laenuvõtmist majanduse stabiliseerimis reservist ja laenu tagasimaksmine toimub siis järgmise aasta algul riigieelarvest. Kõik muud võtted on seotud ikkagi pikaajalise protsessiga ja saavad laheneda alles järgmisel aastal. Nii et nendes küsimustes seisavad veel mitmed vaidlused ees. Oluline on aga see, et aeg läheb. Peaministri pressikonverentsi juurde tagasi tulles võib märkida, et põgusalt oli juttu nii sellest, et alarmkaarte jagatakse tulevikus personaalselt ja senisest vähem et maavanemate poolt protesti esile kutsunud haldusreformi idee pole seni valitsuses üldse arutusel olnud ning et valitsus ei pea järgmise aasta eelarve kasuprognoos liiga optimistlikeks. Praeguse informatsiooni põhjal, mis valitsusel on, ei pea valitsus vajalikuks teha korrektiive järgmise aasta tulude prognoosis. Järgmise aasta majanduskasvuks on prognoositud, et see kasv on kuus protsenti ja selle põhjal on eelarve koostatud.",
"role": "user"
},
{
"content": "Peaministri Mart Siimanni pressikonverentsil arutati põllumeestele ikaldusest tekitatud kahjude osalist korvamist.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Loe läbi uudislugu ja tee lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte, mis peegeldab selle põhisisu. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nVeljo Tormis oli eelkõige koorimuusika helilooja ning selle olulisem osa seondub Eesti ja teiste Läänemeresoome rahvaste igivana rahvalauluga. Üks tuntumaid teoseid selles valdkonnas on näiteks loits, Raua needmine. Järgmist katkendit Raua needmisest esitab kolleegium musikaale. Sind radariska sin rauda, riska rähka, kurja rauda, riska liha sööja lugu real lihasöö veresüütu, maapala ja veresüütu. Kus see kurja kang ei, eks? Samas kirjutas tormis palju ka seesugust koorimuusikat, millel folkloorne alus puudub. Dirigent Küllike Josing ütleb, et Tormise helikeel on täiesti omanäoline ning see ei tohiks külmaks jätta kedagi. Ma arvan, et sellel suurusel tegelikult nagu see mõõde puudub, et ta on oluliselt suurem veel, kui tegelikult tehakse ja väga-väga oluline kogu Eesti rahva jaoks. Tähistamaks helilooja üheksakümnendat sünniaastapäeva kuuleb kogu tänase päeva kuni öö saabumiseni Tartu lauluväljakul Veljo Tormise kirjutatud muusikasalvestusi. Josingu sõnul on välja valitud 18 tunni jagu tormise muusikapärandit. Täna kõlab väga suur hulk Veljo Tormise loomingust, kuigi peab nentima, et mingisugune osa kindlasti ikkagi ei kõla, sest see loomingu maht on väga-väga suur. Meie siis tegime valiku, tõesti, ma arvan, ligi üle 1000 salvestuse kuulasime läbi ja valiku kriteeriumiks olid, tead teemaplokid, mis siis täna kõlavad umbes tunni ajased näiteks jõud ja vägi, armastus, valu, tähtede säras, mis on õhtune plokk. Kuna Tormise jaoks oli äärmiselt oluline just regi laul, on tänasel kontserdil salvestuste kõrval ka üks live esinemine. Kell üheksa õhtul laulab Cli Roose koos kohale tulnud kuulajatega regi laulu.",
"role": "user"
},
{
"content": "Täna möödub 90 aastat Eesti helilooja Veljo Tormise sünnist. Tormise 90. sünniaastapäeva tähistamiseks kõlavad Tartu lauluväljakul päikesetõustust kuni päikeseloojanguni Tormise muusika salvestused ja Fred Jüssi loodushelid.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Analüüsi uudist ja koosta sellele lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nTervise ja tööminister Tanel Kiik märkis teisipäeval, et valitsus kehtestab võimalikud piirangud üle riigi ning kohalikud kriisikomisjonid saavad vajadusel kehtestada karmimad piirangud. Tartu linnapea ja kriisikomisjoni juhi Urmas Klaasi sõnul oleks mõistlik, et pärast järgmise nädala koolivaheaega jäävad õpilased nädalaks distantsõppele ja samal ajal kehtivad piirangud ka huviharidusele, kuna need meetmed töötavad ainult koos. Tema sõnul on näha, et koroonaviirusega nakatumine on kasvanud vanuserühmas 10 kuni 19 ning see mõjutab ka teisi vanuserühmi. Tartu linna kriisimeeskond ja ka meie Tartu Lõuna regiooni kriisimeeskond on seda meelt, et kahenädalane paus On oluline tekitada viirus levib koolide kaudu kodudesse, sealt töökohtadesse. Me näeme haigestumise kasvu vanuserühmas 10 kuni 19 ja sellest tulenevalt me toetame seda otsust. Me oleme teinud selle ettepaneku riigikantseleile ja Tartu koolid nagu Eestimaa koolid on ju varemgi distantsõppel olnud ja praegugi rakendame ju ka vaheldusrikkad vastavalt vajadusele sellist hübriidõpet, nii et saame saame sellega ka hakkama sellise õppetöö korraldusega. Me ei kiirusta siin omapoolsete otsustega, vaid vaid oleme ka varem seda öelnud, et korraldus peaks olema ühesugune ning ootame ära valitsuse otsused ja siis tegutseme edasi. Tallinna linnapea Mihhail Kõlvart ootab valitsuselt pikaajalist plaani ning ühtlasi kava, kuidas piirangutest välja tulla. Kindlasti seisab tema sõnul pärast valitsuse otsust ees nõupidamine koolijuhtidega. See, mida Tallinn peab tegema, et kindlasti siis tuleb ülelinnaline otsus, et me nagu seda sellisel viisil ei hakka otsustama, et nüüd iga kool, otsustage ise. Meil on olemas kogemus, meil on juba olemas valemid. Aga lõplikud otsused saavad tulla ainult siis, kui tuleb signaal valitsuse poolt.",
"role": "user"
},
{
"content": "Valitsus peaks homme tegema otsuse koroonaviiruse leviku piiramise täiendavate meetmete kohta. Teadusnõukoda on soovitanud saata distantsõppele kõik kooliastmed ning peatada ühtlasi huvitegevus.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Loe läbi uudislugu ja tee lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte, mis peegeldab selle põhisisu. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nSuurem osa Rootsi elektrivarustusest pärineb hüdro ja tuumaenergiast ning tuuleenergiast 1900 viiekümnendatel, kuuekümnendatel ja seitsmekümnendatel aastatel investeeriti palju hüdroenergiasse. Elektrijaamad asuvad suurte jõgede ääres, kes põhjas polaarjoone lähedal. Viimase kümnendi jooksul on aga üha enam räägitud tuuleenergiast. Kokku on järgmiseks viieks aastaks kavandatud 58 maismaa ja avameretuuleprojekti. Poliitiline eesmärk on toota aastaks 2040 kogu energia taastuvatest energiaallikatest. Selle ambitsiooni ulatust näitavad riigi kirdeosas asuva nelja gigavatise mark pügdeni. Kompleksi plaanid. Pärast valmimist on see Euroopa suurim maismaa tuulepark umbes 1100 turbiiniga. Maismaal põrkuvad aga nii parkide, rajajate kui kohalike elanike ja looduskeskkonna huvid mistõttu pööratakse pilgud merele. Rootsi Energiaagentuur ja keskkonnakaitse agentuur on välja töötanud iga maakonna jaoks eesmärgi, näiteks suure merealaga pleking, et oodatakse 0,5 teravatt-tundi lisaenergiat. Seda on kolm korda rohkem, kui maakond praegu toodab. Viimastel aastatel on sinna asutud rajama kahte meretuuleparki, kuid mõlemal juhul on plaanid pooleli jäänud. Kodumaale naasevad aga välismaal edukalt tegutsevad Rootsi ettevõtted, kes on valmis suuri investeeringuid tegema Svenska Graftnetil menetluses. Rohkem kui 40 taotlust meretuuleparkide loomiseks. Kujutage ette pilti, kus on tuulikud tuulikute järel nii kaugele kui silm üle sinise mere ulatub. Rootsi ettevõte heksikon unistus on rajada maailma suurim meretuulepark, aga seda mitte Rootsis, vaid Lõuna-Koreas. Siiski valmistab heksikon praegu ette taotlusi mitme suure meretuulepargi rajamiseks just Läänemeres. Suurim avamere tuuletootja on riigile kuuluv Waterfal, kuid sellele kuuluv Skandinaavia suurim meretuulepark asub hoopis Taani vetes. Pargis on 49 meretuulikut. Samal ajal on Watenfal oodanud ligi kaks aastakümmet luba avada suur avamerepark Treleberis. Kui valitsus näeb avamere tuuleenergia rajamisest suurt potentsiaali, siis Rootsi armee nii ei arva, sest need tuulepargid pärsivad Rootsi kaitsevõimet ehk lennukid ei saa lennata.",
"role": "user"
},
{
"content": "Kliimaambitsioonid ja kõrge elektrihind tõukavad tagant rohelise energia tootmist. Rootsi asub jõuliselt arendama meretuuleparke.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Vaata antud uudislugu ja koosta üks või kaks lauset, mis võtavad kokku selle sisu. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nKeskerakond Tallinnas tõepoolest on kõige laiema sotsiaalse baasiga, see tähendab keskerakonnale on kõige rohkem toetajaid ja võib-olla siin asja eriline tähtsus on see, et me Tallinnas ikkagi oleme juba kolm aastat olnud võimul. Ja Eestis on olnud tavaline, et kes on olnud võimaluse järgmistel valimistel saab lüüa. Meil on täiesti selgelt siin näha, et me saame märksa rohkem hääli kui eelmistel valimistel ja see on muidugi valijate tunnustus, mille eest me oleme tänulikud. On selge ka see, et ees seisavad tõsised läbirääkimised võimalike partneritega. On näha, et kolmikliitsed oma eesmärki kolmekesi saada kätte pooled volikogu kohad ei ole suutnud saavutada. Selles mõttes me oleme tulemusega rahul. Kahtlemata isamaaliidul ja tema liitlasel olid suuremad võimalused nendel valimistel, nad on Toompeal võimul ja Eesti inimene on üldiselt võimule lojaalne. See, et isamaaliit, reform ja mõõdukad ei suutnud saavutada pooli hääli, nagu nad tahtsid. See näitab, et ikkagi rahulolematus nende suhtes on endine ja on isegi kasvanud. No kõigepealt kindlasti Reformierakond, Isamaaliit ja Mõõdukad kogunevad omavahel, arutavad edasi taktika üle ja siis võtavad vastu otsuseid ja kindlasti me alustame läbirääkimisi ka vene erakondade kaasa arvatud muidugi ka rahvausaldus. Juhtunud selle kolme aastaga, et ollakse nii varmalt nõus vene erakondi, koalitsiooni, Natuke kolm aastat tagasi praeguse fraktsiooniga meie valik peeti üsnagi tõsiseid läbirääkimisi ja kahjuks nad ei jõudnud küll meie jaoks õnnestunud lõppfaasi, aga, aga läbirääkimisi siiski peeti küll, jah, ei peetud läbirääkimisi vene erakonnaga Eestis. Aga ka näiteks nendel valimistel on ju, ei ole ju väljas ühtegi vene erakonda, vaid on kolm erinevat nimekirja. Jutt on nimekirjadest, mitte erakondadest. No see nimekiri, rahva usaldus, mida juhib Sergei Ivanov, nimelt tema suhtes on kolmikliit väljendanud valmisolekut koostööd teha ja ka Sergei Ivanov ise on öelnud, et ta ei välista koostööd ühegi Erakonnaga ja ühegi nimekirjaga ja isegi on kergelt mõista andnud, et tal on lahkelisid Keskerakonnaga, nii et kõik teed on lahti, aga ikkagi kui Keskerakond pakub linnapea kohta, kolmikliit ilmselt seda siiski ei paku. No seda on praegusel hetkel väga raske öelda, mida pakub minul raske öelda, mida pakub kolmikliit ja ammugi ma ei julge välja öelda seda, mida pakub Keskerakond. Aga elame-näeme, läbirääkimised on pikk ja keeruline protsess. Ja alati ei ole just see üks koht, see, mis otsus ühele või teisele poole kallutab. Ja sellised põhimõtted, kuivõrd need kokku langevad, sellel samal nimekirjal rahva usaldus. Kolmikliidu erinevate põhimõte. No siin tuleb enda häbiks küll öelda, et kahjuks ei ole selle valimiskampaania ajal ja valimistuhinas olnud aega lugeda rahva usalduse programmi. Kuid Ma arvan, et juhul kui mingile kokkuleppele jõutakse, siis on see vastastikuste kompromisside küsimus ja siis sellisel juhul fikseeritakse juba konkreetses koalitsioonikokkuleppes",
"role": "user"
},
{
"content": "Kohalike valimiste esimesed tulemused.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Süvene antud uudisesse ja tee selle kohta lühikokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult ühe või kahe lausega!\n\nTekst:\n\nMõlemad pooled tõdevad, et alati saab paremini sirbi. Peatoimetaja Mihkel Muti sõnul on aga küsimus, mis hinnaga selle üle arutelu veel käib. Mihkel Mutt, mis arvamusega mind aga lahku täna. Mille ümber kõige rohkem on lokku löödud see tiraaži tõstmine just nimelt 5000 eksemplarini siis ikkagi praegu jõudsime nii kaugele, et ultimatiivses korras seda nüüd toimetusele ei esitata ja ka kujundus ei ole, ei ole Kalevi alla pandud, vaid ikkagi edasi lükatud, nii et siin on positiivseid arenguid. Minu meelest? Millised need lahkhelid siis jäid, kui nad üldse veel jäid? Üks erimeelsus on ikkagi see, kuigi sellest täna just ei olnud eriti palju juttu, on see, et millisena ikkagi sirpi ette kujutatakse, ma saan aru, et ikkagi tahab näha seda kui ühte ajalehte, aga minu kindel nägemus on see, et sirp kuulub sinna ritta, kus on looming, vikerkaar, akadeemia, Demuki see tähendab, et ta on osa meie nii-öelda kultuuriajakirjandusest, Sirp on küll vormilt ajaleht, aga ta on rohkem, kisub ikka sinna kultuurikirja või ajakirja poole ja see esitab talle ka teistsuguseid nõudmisi kõiges, mis seal ka vahel on ja kuidas temaga tuleb ümber käia. Aga ma pean tunnistama ka teiselt poolt, et ega siis keegi pole sirbi toimetuse, selle vastu otseselt, et me müüksime rohkem ja et meie auditooriumi oleks suurem, ainult küsimus on see, mis hinnaga, aga mulle paistis, et siin toimus teatav, ütleme siis noh, mahenemine. Ja sirbi nõukogu esimees Urmas Klaas. Minu veendumus ja, ja mõte, mis tänasel kokkusaamiselt sirbi toimetuse ga kujunes, on see, et sirbi loominguline potentsiaal on väga kõrge ja küsimus on selles, kuidas see loominguline potentsiaal saaks kenasti trükivärvi valatud ja et ta jõuaks siis võimalikult paljude sirbi lugejateni. Kuidas ta teie arvates jõuaks paremini? Siin on juba juhatus väga tänuväärselt astunud samme võttes tööle näiteks turundusnõunikud, sirbil on hulgaliselt leviprobleeme, mis ei tulen iseenesest üksi ainult sirbist, vaid ka siin levipartneritest, nii et siin on tegemisi küllaga ja, ja loomulikult tulevikus me jätkame ka mõttevahetust selle üle. Sirbi kujundus ja, ja, ja, ja sisu, aga need eelkõige ikkagi on toimetuse kompetentsi kuuluvad küsimused.",
"role": "user"
},
{
"content": "Ajalehe Sirp toimetus ja ajalehe nõukogu arutasid lehe tulevikku.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Analüüsi uudislugu ning kirjuta sellele üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta üksnes eesti keeles!\n\nTekst:\n\nIga neljas vastanu ei uskunud, et teda koheldakse ühendkuningriigi kodanikega võrdselt ja iga teine vastanu polnud kindel, et teda tulevikus kohalikega võrdselt kohelda kavatsetakse. Euroopa Liidu kodanike ebakindluse juured ulatuvad juba ühendkuningriigi lahkumishääletuse eelsesse aega. Kui ühendkuningriigi kodanikest lahku lööjate ja liitu jääda soovijate vahel puhkes äge sõnasõda riigis elavate Euroopa Liidu kodanike õiguste ja kohustuste üle. Lahkulöömise kriitikute ja Euroopa Liidu kodanike sõnul olid lahkulöömisleeri seisukohad tihtipeale võõravihast kantud. Teine leer leidis jälle, et liitu jäämise pooldajad suhtuvad halvasti oma koduriiki ja selle väljavaadetesse suveräänse riigina. Koroonapandeemia tõttu sai ühendkuningriigi Euroopa Liidust lahkumise ülemineku aeg tänavu esimesel jaanuaril suurema kärata otsa. Poleks epideemiat olnud oleks ehk uued kaubandus ja poliitilised väljavaated ehk rohkem ajakirjanduslikku kõlapinda saanud. Kära puudumine ei tähenda aga, et vanad pinged kuhugi kadunud oleks. Nii nagu on õhus pinge inglaste ja Euroopa liitu jääda soovinud šotlaste ja põhjaiirlaste vahel. Nõnda on pingelised ka brittide ja Euroopa Liidu kodanike suhted. Viimased tajuvad, et nad ei ole oma võimetest ja oskustest hoolimata enam ühendkuningriigis teretulnud ning ühiskond on muutunud nende suhtes vaenulikumaks. Nagu on jahedaks muutunud ka ühendkuningriigi Euroopa Liidu suhted üldiselt. Kõige kiiremini tahavad ühendkuningriigist varvast visata sakslased, hispaanlased ja prantslased. Leedulastel ja portugallastel lahkumisega nii kiire ei ole. Ka kibelevad rohkem minema need Euroopa Liidu kodanikud, kes on ühendkuningriigis elanud vähemalt viis aastat. Kes on seal viibinud alla aasta, ei taju keskkonda nõnda vaenulikuna nagu ei taju seda ka Welsis või Kirde-Inglismaal elavad Euroopa Liidu kodanikud. Iga 10. vastanu leiab ka, et ühendkuningriigi valitsusele või kohalikele võimudele kaebamine ei muuda midagi ning ebavõrdne kohtlemine jääb ikka kestma. Ebavõrdsust tajuvad Euroopa Liidu kodanikud ei usu ka, et ühendkuningriigi ja Euroopa liidu vahel sõlmitud sätestatud õigused neile päriselt kehtima hakkavad. Just seetõttu ei näe nad sügavat mõtet edaspidiseks elamisluba taotleda ning on veendunud, et mandrile tagasipöördumine aitab neil oma eluga paremini hakkama saada.",
"role": "user"
},
{
"content": "Paljud Ühendkuningriigis elavad Euroopa Liidu kodanikud tajuvad, et neid ei kohelda kohalikega võrdselt, selgub värskest uuringust. Uuringus osales ligi 3000 Euroopa Liidu kodanikku ja selle koostas Euroopa Liidu kodanike õigusi kaitsev organisatsioon Kodanikeõiguste Lepete Seire Sõltumatu Asutus ehk IMA.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Loe läbi uudislugu ja tee lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte, mis peegeldab selle põhisisu. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nSillamäe sadamas viibinud Norra kaubalaeva pardal käis eile peamiselt Venemaa ja Filipiinide kodanikest koosneva meeskonna pidev jälgimine. Kuna positiivse koroonatesti andnud meeskonna liikmed tundsid end hästi ja neil sümptomeid polnud, lahkus laev hilisõhtul. Sadamast jätkab terviseameti ida regionaalosakonna juhataja Marje Muusikus. Laeva meeskond on karantiinis laeval aga lihtsalt laev siis kuna ka uusi kaup sadam oli nõus neid vastu võtma. See oli siis seotud just lastiga, et siis nad lihtsalt liiguvad üle lahe. Laeva 21-st meeskonnaliikmest tuvastati koroonaviirus, 13-l kaks meremeest viibivad haiglas. Ida-Viru keskhaiglas oleval isikul, tema on Filipiinide kodanik, tema seisund on nüüd natukene parem. Aga see Venemaa kodanik, kes siis viidi edasi Tartu Ülikooli kliinikumi, et tema on nüüd siis huvitaval hindamisel. Sadamas oleku ajal suhtles meeskonnaga kaheksa sadama töötajat, kelle tervist samuti praegu jälgitakse. Koroonajuhtumite kasvades kaalub Soome terviseamet seda, kas muuta maskide kandmine soovituslikuks. Milline on Eesti terviseameti seisukoht? Sellest rääkis ameti nakkushaiguste seire ja epideemiatõrje osakonna peaspetsialist Hanna Sepp. Maski peaks kindlasti kandma tervishoiutöötaja, aga ka siis haige inimene, seda siis nii kinnitatud Covid 19 diagnoosiga inimene kui ka lähikontaktne tervele tavaelanikkonnale. Soovitame maski kanda olukorras, kus lähikontakti vältimine ei ole võimalik sellistes rahvarohketes ja pigem kinnistes ruumides. Näiteks siis, kui käiakse poes, kaubanduskeskustes, aga ka kindlasti ühistranspordis.",
"role": "user"
},
{
"content": "Sillamäe sadamas peatunud Norra kaubalaeval tuvastati 13 koroonaviiruse kandjat. 11 meeskonnaliiget jäid lahkunud laevale karantiini, kaks Eestisse haiglasse.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Analüüsi uudislugu ning kirjuta sellele üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta üksnes eesti keeles!\n\nTekst:\n\nEesti elu ei saa määrata maaeluminister Mart Järvik, kelle lahkumine valitsusest kompab praeguse koalitsiooni koos püsimise piire. Järgmise nädalaga on see lugu ehk lõppenud. Hoopis masendavam on hirmutamise pealetung. Samal ajal kui peaminister Jüri Ratas kordab, kuidas tema võimuliidu üks eesmärke on sidus ühiskond saadab keegi opositsiooniliidri Kaja Kallasele jõhkra ja ropu ähvarduse. Ratas nimetas Kallase ründamist räigeks. Nii tõusis ta kõrgemale isiklikust solvumisest, mida koges mõne päeva eest. Kui Kaja Kallas ütles, et Jüri ratas peaministrina müüks Eesti maha esimesel võimalusel saaks ta vaid jätkata peaministrina. Lahmiv ja solvav. Kas midagi head on sisepoliitilise reljeefsuse juures veel jäänud? Jah, kui erakonnad vaatavad tänase päeva muredest kaugemale. Lõppev nädal tõigi meile kaks sellist pikemat pilku. Reformierakond pidas 20 viiendat sünnipäeva ja Kaja Kallas esines piduliste ees kõnega, mis oli üllatavalt keskkonnakeskne. Kliimateemadel pole head liberaalset lahendust, ütles ta ja kutsus loobuma 600 miljoni euro investeerimisest põlevkiviõli rafineerimistehasesse, mis oleks kulu ja mitte tulu. Soovitas erastada Eesti Energia taastuvenergia osa ning suunata raha Eesti kliimafondi. Sealt saaks rahastada energiaparkide planeerimise riigipoolset ettevalmistamist ja toetada ettevõtjaid, kes tuule või päikesepargid valmis ehitavad ning seal energiat tootma hakkavad. Niisiis, kliimafond mõte, mille üle arutada teise ideega, tuli välja sotsiaalminister Tanel Kiik, Keskerakonna maksupoliitika aruta. Inimväärne elu vanaduspõlves käib praegu paljudele üle jõu. Seda me teame. Lahenduseks oleks hoolduskindlustusmakse loomine, mis annaks vähemalt 150 miljonit eurot aastas, pakkus kiik. Rääkimata küll esialgu võimalikust maksemäärast, ent soovides laiendada tööandja pensioni kasutus. Kliima ja sellega kaasnev innovatsioon on oluline. Nagu on tähtis ka see, kuidas tagada vananeva rahvastikuga Eestis ühiskondlikud teenused, mida meie inimesed riigilt ootavad. Need on tegelikud teemad, ministrid tulevad ja lähevad, valitsused vahetuvad, Eesti jääb.",
"role": "user"
},
{
"content": "Ajakirjanik Toomas Sildam otsib päevakommentaaris vastust küsimusele, kas sisepoliitilises reljeefsuses on erakondadel ruumi ka pikemale pilgule.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Analüüsi uudislugu ning kirjuta sellele üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta üksnes eesti keeles!\n\nTekst:\n\nSulgemine tähendab seda, et teenindusbüroodes ei saa esitada paberkandel tuludeklaratsioone samuti ei toimu silmast silma kliendi nõustamist, küll aga jäävad avatuks tolliteenindus ehk siis juriidilised isikud saavad teha sisemaa tolli vormistusi. Et siinkohal mul on ka palve kõikidele inimestele, et kui vähegi võimalik, palun leidke võimalus siis esitada deklaratsioon elektroonselt. Aga kuna me teame, et meil on inimesi, kes, kes eelistavad ikkagi deklaratsiooni esitada paberkandjal, siis me oleme ka nendele inimestele mõelnud. Ja paberkandjal deklaratsiooni on võimalik esitada kahel viisil. Esimene on see, et, et postitada siis paberkandjal deklaratsioon kõikide meie teenindusbüroode välisseintele paigaldatud postkastidesse või siis esitada deklaratsioon peale piiranguid. Et me oleme seoses selle eriolukorraga nüüd seda paberkandjal deklaratsioonide esitamise aega pikendanud. 30. aprillil kuni mai lõpuni. Kui palju on tänaseks tuludeklaratsioon juba esitatud? Ma siinkohal tahan tänada viite 190 ühte tuhandet inimest, kes on ilusti juba tänaseks oma deklaratsiooni ära esitanud ja ja nendest alla 10000 on tegelikult selle esitanud paberkandjal. Tänase hetke seisuga kuulub tagasimaksmisele 176 miljonit eurot ja juurde maksmise 22 miljonit eurot ja mille üle meil on eriti hea meel, et meil on circa 3100 väga suure südamega inimest, kes on teinud kokku 136000 euro eest annetusi.",
"role": "user"
},
{
"content": "Tuludeklaratsioone saab elektrooniliselt esitada kuni 30. aprillini, paberil aga mai lõpuni.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Uurides uudislugu, loo sellele ühe või kahe lausega lühikokkuvõte. Vasta eesti keeles!\n\nTekst:\n\nMingeid konkreetseid otsuseid piirangute osas praeguse seisuga valitsus langetanud ei ole, loomulikult neid ei saa välistada. Ma rääkisin hommikul teadusnõukoja esimehe professor Irja Lutsariga, kes ei tahtnud väga kergitada saladuskatet sellel teemal, mida siis teadusnõukogu soovitab Tallinna osas sellepärast et selgelt on nakatumisnäidud Tallinnas kõige kiiremini kasvavad Tõepoolest, me näeme, et viiruse levik on Eestis jätkuvalt tõusutrendis. Kõige enam on tõesti Harjumaa ja Tallinna piirkonnas. Oluline on inimeste igapäevase liikumise vähendamine, mitte külastada siis rahvarohkeid üritusi, mitte korraldada suuremaid koosviibimise. Ja loomulikult loodame, et võimalikult suur osa elanikkonnast nendest juhistest ka oma tegevustes lähtub. Nagu enne ütlesin, ei ole hetkel nii-öelda laual ühtegi konkreetset piirangut, aga kuna Covid 19 päevakorras oli veel mitu punkti, mis jäid hommikul arutama ta, siis jätkame nõupidamist. Nii valitsuse liikmete kui Covid, 19 teadusnõukojaga. Ma ikkagi küsin veel korra, milliseid piiranguid teadusnõukoda soovitas Tallinnas rakendada. Teadusnõukogu ei esitanud konkreetseid piiranguid, vaid esitas printsiibis tähelepaneku ja mure, et Harjumaa piirkonnas on jätkuvalt liiga kõrge ja kiire viiruse levik ja seda küsimust nüüd valitsuskabinet. Pärastlõunal edasi arutabki. Kas see tähendab seda, et tulevad mingid piirangud kultuuriüritustele spordisaalidele, sest et poodide ja kaubanduskeskuste sulgemisest mõned päevad enne jõule vist väga palju kasu ei ole, see tekitab lihtsalt suure tormamise laine. Nagu viitasin siis arutelu selle üle, et kas ja milliseid otsuseid on vaja langetada jätkubki pärastlõunal osas, et enne seda, kui valitsus pole ühtegi konkreetset meedet otsustanud ega otsustanud seda, et täiendavaid meetmeid vastu võetakse, ei ole ju võimalik ühtegi neist ka ka välja öelda.",
"role": "user"
},
{
"content": "Valitsuskabinet kuulas hommikul ära teadusnõukoja hinnangud ja soovitused koroonaviiruse leviku piiramiseks. Sotsiaalminister Tanel Kiik kinnitas, et mingeid otsuseid veel vastu ei võetud, kuid arutelud jätkuvad pärastlõunasel istungil.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita selle kohta üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nKuigi kommunismiohvrite memoriaal rajati Maarjamäe ajal, kui jalgpallihall oli juba planeeritud hakkas üha enam domineerima arvamus, et hall võikski rajamata jääda, sest nüüd ta sinna enam ei sobi. Riigihalduse minister Jaak Aab oli üks neist, kes kompromissi otsis. Tunda oli, et tõenäoliselt, kui detailplaneering sellisena oleks kehtestatud jalgpallihalli rajamiseks, siis oleks järgnenud kohtuvaidlused, aga seda kumbki osapool nagu tegelikult ei soovi. Ja siis olid mõned kohtumised arendajaga Tallinna linnaga riigi kinnisvara aktsiaseltsiga, kes on ju sellele maale hoonestusõiguse andnud. See, milles eile kokku lepiti, on see, et arendaja oli nõus siis jalgpallihalli asemel ehitama klubihoone, kus on siis küll ka riietusruumid, garderoobid, noh, nende poiste või, või ka täiskasvanute jaoks, kes seal jalgpalliväljakutel harrastavad ja mis on praegu seal kuskil konteinerites või sellistes soojakutes tegelikult. Jalgpallihalli projekteeriva arhitektuuribüroo Eek ja Mutso esindaja Margit Mutso täpsustab, et tegemist ei ole asendusega, vaid see administratiivhoone pidi sinna nagunii ehitatama ja selles osas mingeid muudatusi ei tule. Praegu on need lahendused, mis me oleme välja pakkunud, seal ta jääb täpselt sama suur, nagu ta esialgu sinna halli juurde oli planeeritud, peab ka sama koha peale lihtsalt see halli osa on sealt küljest ära võetud, kõrguselt on ta planeeritud maksimum kuni 11 meetrit. Ütleme nii, et on, ta on niisuguse, no ütleme, väga suure eramaja suurune, võib öelda, tegelikult kogu see hoone maht jääb haljastuse taha, nii et Ta ei jää nähtavaks üldse sealt memoriaali poolt vaadatuna. Kohta, kuhu pidi tulema jalgpallihall, jääks siis endiselt mänguväljak. Mutsa lõpphinnang on selline. No see on selge, et iga selline suur teos, monument, see on parem kui mida rohkem tal on tühjust ümber. Aga teisipidi on see, et linn on linn ja ega siin sellist olukorda, et jätad mitusada meetrit ümber tühjaks, et seda on raske saavutada. Et ma arvan, et selle asja oleks saanud lahendada ka halliga, aga loomulikult kui seda halli ei tule, siis monumendile tuleb see kindlasti kasuks. Mis saab edasi, Jaak Aab Me peame täpsustama ka tehnilisi üksikasju, et kuidas see detailplaneeringut mõjutab, kas seda on vaja muuta, kui see hoonestus nüüd muutub või annab teda teha selle protsessi sees. Ja teine küsimus on siis selle maa leidmine kas linna või riigi poolt, mis oleks võimalik siis eraldada Levadia jalgpallihalli jaoks nii, et, et need on need järgmised tegevused.",
"role": "user"
},
{
"content": "Eile sai lahenduse vaidlus, kas Tallinnasse Maarjamäele kommunismiohvrite memoriaali kõrvale rajatakse jalgpallihall või mitte. Maarjamäele jalgpallihalli ei tule, küll aga administratiivhoone.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita selle kohta üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nSoome valitsus on valmis saanud seadusemuudatused, mis võimaldaksid muuta teatud piiriületuspunktides koroonatesti esitamise kohustuslikuks. Varem on parlamendi põhiseaduskomisjon valitsuse sundtestimis eelnõu tagasi lükanud, kuna see ei olnud põhiseadusega kooskõlas. Nüüd on sotsiaal ja terviseministeerium ette valmistanud eelnõu, mille kohaselt teeksid otsuse testimise kohta regionaalameti piirkonnad. Ministeeriumi teatel võimaldab see rakendada eri piirilõikudes erinevaid meetmeid vastavalt viiruse olukorrale. Sel juhul saaks tõenäoliselt Helsingi piirkonnas otsustada, et Eestist saabuvatele töötajatele on testimine kohustuslik. Ilma etsa sunniks testimist peale Rootsis tööl käivatele soomlastele, kes ületavad piiri Tornio kandis. Õiguskantsler Toomas Pösti on eelnõu üle vaadanud ja öelnud, et seda tuleb veel lihvida. Rahvastiku ja sotsiaalteenuste minister Krista Kiuru loodab, et homseks jõutakse valmis ja esitatakse eelnõu parlamendile. Kui valitsus ja seejärel parlament eelnõu heaks kiidavad, arutatakse järgmisel nädalal, kuidas sundtestimist praktikas korraldama hakata. Terviseamet soovitas eile, et alates teisipäevast, 23.-st veebruarist tuleks laevafirmadel juba reisijaid peale võttes testi tõendit nõuda. Ka Helsingi linnapea an Vabavoori ütles hiljuti pressikonverentsil, et kõikide reisijate sadamas testimine ei ole mõistlik, sest see on väga töömahukas. On tähtis, et reisijate arv püsiks väiksena. Soome peaks nõudma riiki sisenejatelt negatiivset koroonatesti nagu paljudes teisteski riikides, ütles Helsingi linnapea. Vaja on koostööd Eestiga, et tööjõu turvaline liikumine oleks edaspidi tagatud, ütles vaba voori. Praegu pole selge, kas Soome tunnistab tavalist Eestis tehtud testi vastust, mis on küll eestikeelne, aga sisaldab isikukoodi ja üsna rahvusvahelist sõna negatiivne. ERRi küsimuse peale soovitas Soome piirivalve pöörduda terviseameti THLi poole. THL soovitas küsida omakorda piirivalvelt. Ebaselge on ka see, kas ja kuidas tunnustab Soome tõendit Eestis tehtud vaktsineerimise või koroonahaiguse läbipõdemise kohta. Vastust pole praegu isegi Eesti ja Soome ühise valitsuskomisjoni liikmetel. Ametlikult peaksid praegused ranget piiripiirangud lõppema juba järgmisel nädalal, 25. veebruaril. Aga suure tõenäosusega neid pikendatakse. Seega ei tea kuuks ajaks Soome jäänud töötajad ikka veel, kas ja kuidas nad oma perega kokku saavad. Eestis eralaboris tehtud test maksab 58 eurot inimese kohta ja nii võib perega kokkusaamisest kujuneda kallis lõbu. Eesti valitsus on küll lubanud, et aitab kaasa Soomes tööl käijate testimisele. Aga kas ja kuidas sellest asja saab, pole praegu teada. Homme kohtub peaminister Kaja Kallas Soome valitsusjuhi Sanna Mariniga ja kõne alla võetakse ka piiriületus.",
"role": "user"
},
{
"content": "Soome valitsus valmistub sundtestimiseks piiridel. Laevafirmad hakkavad alates teisipäevast nõudma enne laevale minekut negatiivse koroonatesti tõendit.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Vaata antud uudislugu ja koosta üks või kaks lauset, mis võtavad kokku selle sisu. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nTallinna balletikooli 2001. aastal lõpetanud Looris on solist olnud ka Eesti rahvusballetis ja Birminge i kuninglikus balletiteatris. Linnar Looris ütles, et suuri muudatusi ta Estonia balletis esialgu ei näe, neid tuleb teha ajapikku trupi koosseisus muudatusi. Praeguse seisuga pole. Nimedest on veel vara rääkida, sellepärast et on vaja trupiga rohkem tutvuda, vaadata, kus suunas me täpselt liikuda võiks, mis on meie ressursid. Aga ma olen kindlasti tasakaaluka arengu poolt ja et seda üldist taset tõsta. Meil peavad olema kõik head etendused, mis me teeme? Eestisse, tahaks tuua rohkem. George Malanni, Fedry astenit sooviks tuua. Meil ei ole käinud minu teada William Forsit ja nii et need on sellised nimed, mis ma loodan, et me saame siia tuua. Kuidas rahvusballeti uus kunstiline juht välja valiti, selgitab Estonia teatri direktor Aivar Mäe. Meil oli kandidaat Eestist välismaalt. Me võtsime appi ka balletiliidu, võtsime appi balletikooli, kuigi ausalt öeldes kuulub see teatrijuhi pädevusse, aga ma ei tahtnud ainuisikuliselt sellist otsust langetada. Kandidaate oli kolm, ma arvan, et linnal on väga hea variant, te saite ühe asemel isegi kaks juhti? Jah, tegelikult oli ka enne, et kui Toomas Edur tuli, tuli koos aga oksaga, kes oli nii-öelda igapäevaselt proovisaalides, nii ka Linnari puhul, et Jaret Mathiew on tema assistent, kes siis igapäevaselt ka sellise administratiivse poolega tegeleb. Rahvusballeti sügisene hooaeg läheb veel Toomas Eduri poolt paika pandud plaanide kohaselt. Uus rahvusballeti kunstiline juht alustab tööd sügisest. Seni jätkab ta juustoni balletis. Linnar Looris ütles, et tantsimisega ta seejärel enam ei tegele.",
"role": "user"
},
{
"content": "Eesti Rahvusballeti uus kunstiline juht on Linnar Looris, kes on seni ametis olnud Houstoni Balleti esisolistina. Suuri muudatusi ta Estonia balletis esialgu ei näe.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Vaata antud uudislugu ja koosta üks või kaks lauset, mis võtavad kokku selle sisu. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nMa arvan, et kui me vaatame tagasi 2016, kui tõesti me hakkasime tegema muudatusi nii äriühingute nõukogudes ja lõime tegelikult ka nimetamiskomitee, mida varem ei olnud, et siis sisuliselt oli kaks probleemi, oli õhus. Esimene probleem oli selles, et äriühingutes oli, oli väga palju riigikogu liikmeid ja peaasjalikult olid nad meie kunagise partneri Reformierakonna siis riigikogu liikmed. Isamaa ei olnud 10 aastat oma oma oma riigikogu liikmeid lasknud nimetada, kui ka kui ka kellelgi see soov või tahe oli. Et Reformierakonna ga paraku nii ei olnud, et nende liikmed olid, olid, olid jooksvalt ja iga-aastaselt, see oli, ma arvan, esimene probleem ja see oli põhiseaduslik probleem, et riigikogu liige ühelt poolt paneb paika ministri ja teise nii-öelda siis noh, määrab läbi siis riigikogu suure saali kinnitab ministri teiselt poolt siis minister kinnitab nõukogu, kus seesama riigikogu liige on ja sellele pööras tähelepanu ju mitu korda ka õiguskantsler ja tõesti siis 2016. aastal lõpuks saime selle ära murtud või ütleme siis natuke küll hiljem, aga, aga ütleme sellest alates siis, siis saime viia asja nii kaugele, et riigikogu liikmed enam ei saa kuuluda. Eks üks pool oli see põhiseadus üks probleem ja teine probleem, mis 2016. aastal ka selgelt välja joonistus, mitte põhiseadusega seondub aga kompetentsiga seonduv, et, et riik nõukogudes oli palju-palju siis liikmeid, kelle puhul ei olnud aru saada, et miks üks või teine siis liige on sinna nimetatud, millist väärtust annab konkreetsele ettevõttele ja me ütlesime ka sel ajal väga konkreetselt välja, et, et parteipilet, see ei saa olla eelduseks nõukogusse pääsemisel, aga ei saa olla ka takistuseks, et, et see on mõlemapoolne, et, et kindlasti ei saa ka niipidi vaadata, et me kutsume tegelikult inimesi otsedemokraatiasse, kutsume neid ka poliitikas osalema ja kui inimene peaks mingil põhjusel poliitikasse tulema, et siis on tema jaoks need tulevikus kõik uksed kinni.",
"role": "user"
},
{
"content": "Rahandusminister Martin Helme ettepanekul kinnitas valitsus nimetamiskomitee neli uut liiget järgmiseks kolmeks aastaks. Komitee ülesanne on teha riigi äriühingu üldkoosolekule ettepanekuid nõukogu liikmete valimiseks ja tagasikutsumiseks, samuti nõukogu liikmete arvu ja neile makstava tasu kohta.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Analüüsi uudislugu ning kirjuta sellele üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta üksnes eesti keeles!\n\nTekst:\n\nEile ütles vabaerakonna esimees Andres Herkel, et senisele idapiiri projektile tuleks otsida odavamaid ja kiiremini tehtavaid alternatiive. Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna aseesimees Martin Helme on resoluutsem ja nimetab piiriehitust koguni kahjurlikuks. Tegelikult ehitatakse välja välisasi, mida valvama ei hakata ja see tähendab, et meil tehakse asju tagurpidi Antsla moodi, et praegu mina ikkagi näen siin selgelt, kuidas lihtsalt lüpstakse riigieelarvest raha erinevate hangetega ja seletatakse meile, kuidas see suurendab turvalisust tegelikult ju ei suurenda. Helme hinnangul tuleks taristu ehitamise asemel palgata rohkem piirivalvureid. Erakonna Isamaa juhi Helir-Valdor Seederi sõnul pole ka valitsuserakondade seas kindlust, et tänaste plaanide järgi ikka lõpuni minnakse. No siseministeerium kui ametkond on väga selgelt ja jõuliselt nüüd projekti laua peale pannud ja soovib selle rahastamist, mina julgen küll öelda, et mina olen üks nendest inimestest, kellel on mitmeid küsimusi. Kas on mingisuguseid alternatiivseid, paremaid lahendusi? Oluliselt rohkemate piirivalvurite palka, mis seeder arukaks ei pea, kuna tööjõu leidmine on juba praegu raske. Aga see, et kas läbi soode on vajalik igale poole teid ehitada ja muud taolist kogu piiri pikkuses, see küsimus, ma arvan, jääb kindlasti üles ja on ka minul ja ma arvan, et selle projekti tegeliku väljaehitamise käigus vaadatakse seda projekti kindlasti ümber ja ma loodan, et sellise ratsionaalsema lähenemise suunas Siseministri sotsiaaldemokraat Andres Anvelti sõnul aga valitsuse tasandil piiriprojekti sisu üle ei vaielda. Mis puudutab looduslike tõkete ärakasutamist, siis seda tehakse Anvelti sõnul niikuinii. 132 kilomeetrit on tegelikult kogu idapiir, me räägime taristu ehitamisest 105-le, me juba näeme seda, et ligi 30 kilomeetrit on loodusega kaetud. Teine asi ei tohi kunagi jätta selliseid olukordi, kus me loome Potjomkini küla, et seal, kus inimesed käivad, on ilus ja korrektne ja kus on natuke metsas, et siis keerame selle ära, et teine pool kasutab seda kindlasti ära. Et projektiga edasi plaanitakse minna, ei tähenda Anvelti sõnul aga seda, et erinevaid alternatiive poleks kaalutud. Nii oli näiteks vahepeal õhus võimalus, et piiri ehitatakse nii nagu Lätis. Et me lihtsalt veame looduses keskmise Eesti pereaia, mis on siis lihtsalt kaks meetrit kõrge, peal on okastraat ja kõrval teeme jalgse patrulliraja, mis sisuliselt looduses ei pruugi kannatada isegi ATV võimekust. Läti ehitab praegu juppide kaupa, aga noh, seal mingi 20 kilomeetrit on kuskil kaheksa miljonit, aga see eeldab teist asja. See eeldab seda, et me peame piirivalvurite arvu tõstma vähemalt kaks korda. Ning kui Helme usub, et suure hulga piirivalvurite palkamine oleks tara ehitamisest odavam, siis Anvelti arvutused on vastupidised. Ja tegelikult palgasurve Eestis on ju tunduvalt suurem kui Lätis ja kokkuvõttes, ma arvan, pikas perspektiivis on see palju kallim.",
"role": "user"
},
{
"content": "Reeglina parlamendierakonnad riigikaitse teemadel avalikult ei vaidle. Idapiiri väljaehitamisest on saanud aga erand ning lisaks Vabaerakonna esimehele Andres Herkelile ootavad odavamaid lahendusi ka EKRE aseesimees Martin Helme ja erakonna Isamaa juht Helir-Valdor Seeder.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Analüüsi uudist ja koosta sellele lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nPresident Arnold Rüütel lausus avasõnas, et tänavused teenetemärgid antakse pühendumise, vapruse ning töökuse eest. Need on inimesed, kes on oma töö ja tegevusega hoidnud üleval eesti meelt ja kultuuri ja andnud panuse tulevikku. Kokku on tänavu premeerituid 293. Polegi tähtis, millist tööd te just olete teinud? Tähtis on see, kuidas te olete seda teinud. Ei saaks me ju üksnes iga nelja aasta järel soovida, et Eesti riik jääks rahvusriigina püsima, et siin valitseks õigus ja kord, et meil oleks tööd ja lapsi ning meid ootaks ees parem tulevik. Teie ja väga paljud Eestile pühendunud inimesed kinnitavad usku, et meie rahvale olulised väärtused jäävad kestma. Nii nagu ka Eesti riik. President märkis, et tänavuste kavaleride seas on palju naisi pisut enam kui viiendik oma kodu ja laste kõrval on nad pidanud tähtsaks ka Eesti riigi edendamist. Valgetähe neljanda klassi teenetemärgiga. Austatud Matsalu looduskaitseala asedirektor Kaja Lott avaldas heameelt, et laureaadid on sedavõrd erinevatest eluvaldkondadest, on kultuuritegelasi ja näitlejaid, samuti õpetajaid, riigiamet, kes läbi oma tegevuse on näidanud, et Eesti kultuuri ja mõttel on tulevikku. See ongi see mõnus olemine, mis tagab meile praegusel raskel ajal ühtekuuluvustunde. Eesti vanasõna on öelnud, et tänutunne on maailmapalk. Seepärast kallis rahvas, kes me kõik koos oleme. Lähme edasi koos. Kevad ei ole kaugel. Eesti elu läheb kõigile paremaks. Siirast heameelt. Ning tänu avaldas kõrge tunnustuse eest ka näitleja Silvia Laidla, kes pälvis samuti valgetähe neljanda klassi teenetemärgi. See on minu jaoks peaaegu et elu töö kokkuvõtte, sest et 50 aastat laval see on päris pikk aeg, eks ole. Tähendab, ma ei ole ainult tühi kargaja olnud, olen ära märgatud ja muidugi see annab mulle jõudu, et ma noh, ei tahaks nagu praegu öelda Beti Alveri neid luulesõnu. Et teised vaagikui su vilju. Kui sa sirbi tasahilju paned räästa pilusse.",
"role": "user"
},
{
"content": "President Arnold Rüütel andis üle teenetemärgid.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Süvene antud uudisesse ja tee selle kohta lühikokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult ühe või kahe lausega!\n\nTekst:\n\nRiik peab saama anda kodanikele väga selgeid vastuseid, väga selgeid juhiseid, kuidas siis käituda. Tõsi on nüüd see, et tänases olukorras oleme me selles mõttes täiesti uues faasis, et need ei ole mitte enam ainult soovituslikud, vaid on need kohustuslikud otsused. Siin on nüüd kaks valikut, et ühel hetkel võib olukord pöörduda nii, et tuleb neid viirusesse nakatunuid järsult juurde. Teisalt võib juhtuda, et paari päeva jooksul ei tule uusi nakatumisi, mõlemal juhul te nagunii iga päev ilmselt moniteooriat olukorda ja, ja mõtete otsuseid ümber. Kas on variant, et see eriolukord lõpeb varem, kui esimesel mail? Kui olukord muutub nii kiiresti, nagu te ütlete, ja see tendents ei ole mitte ühe või kahe päevane, kui me vaatame ka viimaseid ütleme ühte teist juhtumit, siis tegelikult mitu päeva oli olukord, kus neid nakatunuid ei tulnud meil juurde ja siis eilse seisuga oli viimaste andmete kohaselt pluss 11 nakatunut. Nii et loomulikult valitsuskomisjon, mis on moodustatud, käib praktiliselt kolm kuni neli korda nädalas koos ja vajadusel veel tihedamini. Samuti vabariigi valitsus on nõus kokku tulema, jah, tänase otsuse kohaselt eriolukord kehtib kuni esimese maini 2020, kui vabariigi valitsus ei otsusta teisiti. Ma palun kõikide Eesti inimeste mõistmist. Ma palun kõikide ettevõtete ja erasektori mõistmist. Kindlasti ma vabandan nende erasektori ettevõtete ja sektorite ees, kes on saanud juba pihta ja kes saavad, aga seda tuleb ikkagi teha selleks et me lühiajaliselt. On tõesti keerukam see situatsioon, aga et me lühiajaliselt suudaksime vastu seista koroonaviirusele suudaksime ka läbi selle vastu seista veel sügavamale majanduslangusele ja võimalikult kiiresti nii koroonaviiruse kui ka majandus langus ületada, et see oleks võimalikult pehme ja sealt edasi minna juba tavapärase elukorralduse juurde. Me näeme seda, et vähem kui kuu aja jooksul on nakatunute arv Euroopas kasvanud, see on kasvanud 40 30000-ni ja viiruses põhjustatud haigus on ainuüksi Itaalias toonud kaasa üle 1000 surmajuhtumi. Ja eile sai Eestis kinnitus ka viiruse riigisisene levik. Paanikat külvamata tegelikult iga inimene peaks ikkagi säilitama terve talupojamõistuse ja, ja otsustama ise, kuhu ta läheb, millal ta läheb ja ja mida ta täpselt teeb. Loomulikult igapäevane elukorraldus, ühistransport sõidab edasi, inimesed lähevad tööle, kauplused on avatud, selles mõttes jah, ei ole mingit põhjust paanikaks, on vaja säilitada rahu ja rahumeelne olukord ja kindlasti Eesti inimesed seda ka teevad. Aga me peame tegema jah, kõik selleks, et koroonaviirus ei leviks. Et me suudaksime seda tõkestada nii palju kui võimalik ja need olid siis need põhjused, mis eeskätt puudutavad nagu eelpoolt öeldud haridus ja ütleme, haridusasutusi ja avalikke kogunemisi.",
"role": "user"
},
{
"content": "Seoses koroonaviiruse pandeemilise levikuga maailmas ja viiruse tõenäolise Eesti-sisese leviku laienemisega kehtib Eestis kuni 1. maini erikolukord. Elukorralduse muutus puudutab muu hulgas koole, kultuurielu ja laevareise. Korraldada ei tohi avalikke üritusi ega kogunemisi. Eriolukorra eesmärk on kaitsta kujunenud olukorras Eesti inimeste tervist, et kõige tõhusamalt koroonaviiruse leviku vastu seista.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita selle kohta üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nNeljanda ehk kõrgeima astme tulekahju likvideerimise tegid päästjatele keeruliseks täistuisanud ligipääsutee tugev tuul ja veenappus. Lisaks sundis ettevaatlikkusele Männiku pansionaadi omanikult saadud info, et ta hoiustab majas legaalselt padruneid, räägib päästetööde juht Kaarel Guznetsov. Ta tegi kindlasti pääste tööd ohtlikumaks, et me pidime kustutustöid hakkama tegema suurema distantsi pealt ja siis valmis olema nende padrunite lõhkamiseks kuumuse tagajärjel. Lisaks eri vanuses ja erineva liikumisvõimega elanike majutanud Männiku pansionaadile ohustas punane kukk paarikümne meetri kaugusel asuvat merekalda panionaati. Kaarel Kuznetsov. Kogu aeg, me pidime arvestama sellega, et on võimalus, et tuli kandub teisele hoonele ja kogu aeg üritati hoida selles tiivas ka selline jahutav süsteem üleval. Merekalda pansionaat tules kannatada ei saanud ja ta jätkab tegutsemist Männiku pansionaadi hoolealustele ja töötajatele, organiseeris valla kriisikomisjon esmase ööbimiskoha kohalikes majutusettevõtetes. Pansionaadi omaniku Indrek Saluvee kinnitusel jagatakse kliendid nende ettevõtte kahe Virumaal asuva hooldekodu vahel ning püsiva peavarjuta ja hooldus eta. Keegi ei jää. Inimesed on leidnud juba peavarju viimased inimesed, me täna õhtuks paigutame ära, me jagasime need inimesed ära oma teise-kahe kompleksi vahel, peavari on nendele tagatud ja, ja hooldus on tagatud. Nii et keegi hooldamata ei jää. Indrek Saluvee ei välistanud, et kahjutuli sai alguse hooletust suitsetamisest. Seda versiooni toetas ka Lüganuse valla kriisikomisjoni esimees Andrea Eiche. Nii palju, kui mina eilse õhtu teadmistega teada sain, oli see, et reaalselt oli koni visatud prügikasti ja sealt see põleng algas. 10 aastat tagasi valminud Männiku pansionaat on kindlustatud ja omanik plaanib selle uuesti üles ehitada. Indrek Saluvee. Jah, maja on kindlustatud ja kindlustusfirma võttis ka meiega juba ise ühendust ning me hakkame seda maja esimesel võimalusel taastama. Maja põlengu täpne tekke põhjus on selgitamisel. Politsei alustas kriminaalmenetlust paragrahvi alusel, mis käsitleb kahe või enama inimese surma põhjustamist ettevaatamatusest. Akülast raadiouudistele Rene Kundla.",
"role": "user"
},
{
"content": "Ööl vastu tänast läks põlema Ida-Virumaal Lüganuse vallas Aa külas asuv Männiku pansionaat, mille 45 hoolealusest kolm hukkusid tules ja üks viidi haiglasse.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Analüüsi uudislugu ning kirjuta sellele üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta üksnes eesti keeles!\n\nTekst:\n\nRaimond Kaljulaid, sotsiaaldemokraatide Tallinna linnapeakandidaat, ütleb, et ta on olnud peatänava projekti toetaja algusest peale. Väga kahju, et peatänavaga tegelemine on peatatud linnavalitsuse poolt, ma arvan, et see kindlasti tuleks taaskäivitada, aga muidugi tegelikult Tallinn peaks kõigis Tallinnaste kodutänavatesse suhtuma nagu peatänavasse, et, et tegelikult head linnaruumi, mis on kõigil ohutu ja mugav, on vaja kõikjal linnas, mitte ainult ühel tänavalõigul. Linnapeaks saades võtaks Kaljulaid projekti kindlasti uuesti päevakorda. Jah, mitte ainult isegi see, et mina isiklikult, olles Tallinna linnapea, tooksin selle päevakorda, vaid, kui sotsiaaldemokraadid saavad peale valimisi linnavalitsusse, siis kindlasti üks asi, mida me taotleme, on see, et peatänava projektiga minnakse edasi. See on olnud ka sotsiaaldemokraatidel pikaajaline seisukoht. Kristen Michal, Reformierakonna Tallinna linnapeakandidaat, kommenteerib, et Tallinnas peaks olema rohkem kui üks peatänav. Ma arvan, et Tallinn vajaks iga suurema linnaosa keskuses ala, kus oleks korralik tänavaruum, kus saaks liikuda jalgsi, rattaga, kust võiks läbi minna ühistransport, kui selline on. Meil on ka erakonna plaanis, mille nimi on ühendatud Tallinn on see kirjas, et selliseid alasid, kus inimesed saavad tänavapinnal liikuda, on korralik tänavaruum. Turvaline nii kaheksa kui 80 aastastele, kus on kohvikud, ärid ja on võimalik istuda, ennast mõnusalt tunda, neid peaks linnas olema hoopis-hoopis rohkem, kui neid on täna. Tallinna abilinnapea Andrei Novikov vihjab, et vaikselt liigutakse peatänava projektiga edasi. Novikov lisab, et arhitektidega käivad juba uued läbirääkimised, et midagi kindlat ei ole veel selgunud. Korralikku ideaalpilti on võimalik luua vaid rekonstrueerimisega ehk siis sisuliselt kogu teekatte vahetusega, mis võtab omajagu aega ja seda ei olegi võimalik teha niimoodi päevapealt ja kogu linnas. Seetõttu me olemegi sel suvel keskendunud sellistele kiiretele lahendustele, mis peaksid andma märgatavat efekti. Sellega me oleme juba algust teinud. Täna on sisuliselt valminud näiteks Petrooleumi tänav Gonsiori tänaval käivad remonditööd, nii et see ongi kindel suund olnud juba üle 10 aasta ja ma usun, et see on ainuvõimalik suund.",
"role": "user"
},
{
"content": "Tallinna peatänava projekt lükati 2019. aastal teadmata ajaks edasi, kuna uuringute järgi takistaks peatänava lahendus kesklinnas liiklust. Mis saab projektist tulevikus ?.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Loe läbi uudis ja anna sellele lühike kokkuvõte ühe või kahe lausega. Vastus peab olema ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nÕiguskantslerile esitatud arupärimise ajend oli riigikogu liikme Artur Talviku ning politsei ja piirivalveameti kohtuvaidlus Talviku autole paigutatud kleepsude üle 2015. aasta riigikogu valimiskampaania ajal. Täna riigikogus arupärimisele vastanud õiguskantsler Ülle Madise leiab, et kuna kohalike omavalitsuste valimistel osaleb palju valimisliite ning kandidaate, kes üleriigiliselt tuntud ei ole, seab valimisreklaami piirang enne valimisi sellised kandidaadid kõige enam löögi alla. Et just kohalikel valimistel kohalikud kandidaadid, kes ei ole üleriigilisse poliitikasse kunagi pürginud või ei ole sinna pääsenud samuti tõepoolest kohalikud valimisliidud võivad selle välireklaami keelu tõttu olla olukorras, kus mitte ühtegi tõhusat valijateni jõudmise viisi. Sellel sügisesel ajal, mil volikogu valimised aset leiavad, ei ole. Madise sõnul ei ole välireklaami keeld talle püstitatud eesmärke saavutanud, valimisreklaamile tehtavad kulud ei ole vähenenud ning reklaam on liikunud hoopis kallimatesse kanalitesse. Samuti leiab madise viidates riigikohtunik Jüri Põllu arvamusele, et debati sisu, kus ei sõltu nii palju piirangutest ja keeldudest, vaid kandideerijate endi motiveerituses sisukat debatti pidada. Ka taotletud avaliku ruumi puhtust ei ole saavutatud. Õigusselguse mõttes on madise sõnul oluline, et asja arutav riigikohus ei piirduks otsuse tegemisel vaid riigikogu valimistega ning välireklaami keeluga kandidaadi valduses oleval autol. Ja just seepärast palusin riigikohtul õigusselguse huvides anda seisukoht mitte üksnes auto vaid kõikide kandidaadi käsutuses olevate vallas asjade kohta. Ja mitte ainult riigikogu valimiste, vaid ka kohaliku omavalitsuse volikogu ja Euroopa parlamendi valimiste jaoks. Hanno Pevkur Reformierakonna fraktsioonist ütles, et ootavad ära riigikohtu lõpliku otsuse Kõigepealt tuleb ära oodata riigikohtu seisukoht, lõplik ja seejärel loomulikult tuleb arvestada sellega, et seadused peaksid olema ühetaolised ja ka välireklaami keelud erinevate valimiste puhul peavad olema ühesugused. Madise toonitas, et palju on näha piiridel balansseerimist ja toimetamist niinimetatud hallis tsoonis pidades eelkõige silmas munitsipaalmeediat. Kuigi patustajaid on teisigi, siis kõige enam on selles kontekstis juttu olnud Keskerakonnast, Keskerakonna peasekretär Jaak Aab. Kindlasti me oleme võtnud selle joone, et üldpoliitikas või riigipoliitikas tegelevad inimesed ei ole kohalike omavalitsuste lehtede peal igal pool üleval, et see, see on küll arutusel olnud jah, aga kes otseselt linna juhtimisega tegelevad, kuidas nad saavad informeerida linna tegemistest, kui neid üldse seal pildil ei ole. Nii et see ongi niisugune vaieldav küsimus, sea, kui keegi selle üritas üks kord seadusesse ära sõnastada, et ei peaks vaidlema.",
"role": "user"
},
{
"content": "Õiguskantsler Ülle Madise leiab, et poliitilise välireklaami piirang on põhiseadusega vastuolus. Kantsleri hinnangul on piirang eriti karm Kohalike Omavalitsuste valimiste puhul.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Analüüsi uudist ja koosta sellele lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nMinu hinnangul oleme me olnud läbirääkimistel head, aga mitte ka liiga head. Oleme Euroopa Liiduga ka vaielnud pikemalt kui keegi teine, näiteks töötajate vaba liikumise üle. Aga ärme laseme ennast eksiteele viia rahvusvaheliselt levinud kiidusõnadel, sest paraku ei märka me pahatihti, et samu kiidusõnu kuulevad nii sloveenid kui ka näiteks tšehhid. Kui panna tähele näiteks naabrite ajakirjanduses ilmuvaid rahvusvahelisi hinnanguid, siis sealt paistab olukord välja hoopiski teistsugune ning mõistagi kohalikele hoopis soodsam. Seega olgem enda üle uhkustamisega ettevaatlikud, olgem realistlikud ja ajage oma asju. Meie läbirääkimiste tulemus ei sõltu teistest, vaid meist endist. Ärgem seejuures unustagem, et meie läbirääkijad ei toimi tühjuses. Ka parimatel läbirääkijatel pole võimalik midagi saavutada, kui neil pole kodus tagalat. Läbirääkijad sõltuvad Eestis tehtavast seadusloomest ning riigi arendamisest, sisepoliitilistest probleemidest, hoiakutest ja otsustustest. Pole kahtlust, et valitseja vahetusel Eestis tekkis paratamatu paus seadusloomes, mis omakorda on aeglustanud mitmete kavandatud seaduseelnõude ja valitsuse määruste menetlemist. Meie lõppeesmärk ei ole liitumisläbirääkimiste lõpetamine. Meie lõppeesmärk ei ole isegi mitte Euroopa Liidu liikmestaatus. Need on vaid vahendid eesmärgi saavutamiseks. Seniste vaesemate liitujariikide kogemus kinnitab, et Eesti ja meie saatusekaaslaste jaoks tähendab Euroopa Liiduga ühinemine elanike heaolu ning sotsiaalse turvalisuse kiiremat kasvu. Meie lõppeesmärk ongi kogu ühiskonna ja iga elaniku heaolu kasv ning Euroopa Liiduga ühinemine on üks kõige olulisem vahend selle eesmärgini jõudmiseks.",
"role": "user"
},
{
"content": "Riigikogu arutas Eesti ettevalmistusi Euroopa Liiduga ühinemiseks. Lõik peaminister Siim Kallase ettekandest.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Vaata üle uudislugu ning loo sellele lühike kokkuvõte. Piira vastus ühe või kahe lausega ja vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nMõningad maksulaekumised riigieelarvesse on paremad kui kriisi algul osati karta, küll aga on võrdluses eelmise aastaga laekunud kõiki makse vähem, ütles rahandusministeeriumi riigi rahanduse talituse juhataja Kadri Klaos. Maksutulu jah, näiteks maikuus võrreldes eelmise aastaga oli circa kuus protsenti väiksem ja viie kuu kokkuvõttes on laekumine samuti võrreldes eelmise aastaga siin 6,1 protsenti väiksem aga selgelt on prognoositust positiivsem olukord. Käibemaksu ja sotsiaalmaksuga. Palga toetus on olnud olulise positiivse mõjuga sotsiaalmaksu ja tulumaksu laekumisele. Kadri Klaos ja ministeeriumi analüütik Madis Aben andsid riigikogu rahanduskomisjonile ülevaate ka sellest, milline on olnud koroonakriisi ajal kehtestatud erimeetmete mõju majandusele. Klause sõnul on ligikaudu viiendik ette nähtud lisarahast kasutatud. Praeguse seisuga ongi välja makstud kogu lisaeelarvete toetusmeetmete paketist circa 20 protsenti kuigi taotlused on esitatud juba pea poole ulatuses ja, ja siis need 20 protsenti peamiselt katavadki erinevad toetused otsetoetused füüsilistele isikutele ja ka tegevustoetused ettevõtetele ja, ja vähesel määral on juba ka investeeringuid ja laene ja käenduseid samuti välja makstud. Riigikogu rahanduskomisjoni juhi Aivar Koka sõnul tuleb aga endiselt hoolega jälgida, mis toimub meie lähiriikides, sest ekspordi mõju Eesti majandusele on suur. Täna vaadata 40 riiki, kes impordivad Eestis kaupasi siis, kui tavaliselt on ekspordi kasv Eestis olnud läbi aastate natuke üle kahe protsendi, siis paljud riigid prognoosivad impordi miinused kuni 12 protsenti, et eks selle koha pealt me peame jälgima sügis perioodi, et kas viiruse tagasitulek toimub või mitte.",
"role": "user"
},
{
"content": "Riigikogu rahanduskomisjon sai täna ülevaate, millises seisus on Eesti majandus ja kuidas on sellele mõju avaldanud koroonakriisi ajal kehtestatud erimeetmed.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Vaata üle uudislugu ning loo sellele lühike kokkuvõte. Piira vastus ühe või kahe lausega ja vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nArafat, kes asutas Iisraeli vastase koalitsiooni, on vaenlane ja ta isoleeritakse, ütles Ariel Sharon. Iisraeli valitsus otsustas täna mobiliseerida sõjalisteks operatsioonideks palestiinlaste vastu üle 10000 reservväelase. Palestiinlaste teatel on Arafat kontori pihta avatud tugev tankituli ning Arafati elu on ohus. Jaser Arafat ise kinnitas aga põlevast residentsist antud telefoniintervjuus, et on valmis minema märtrisurma, kuid ei kavatse leppida vangistuse ega põgenikueluga. Nad tahavad mind tappa, vahistada või põgenikuks sundida, kuid mina kinnitan, et see ei õnnestu. Olen valinud märtrina surmamineku siin surra märtrina sellel pühal maal ja olen kindel, et ühel päeval heiskavad tänased palestiinlaste lapsed Jeruusalemmas Palestiina riigilipu, ütles Arafat satelliit televisioonile Al Jazira antud Telefoni intervjuus. Ühtlasi märkis ta, et on võtnud ühendust Ameerika Ühendriikide võimudega ja nõudnud neilt abinõude rakendamist vägivallalaine ärahoidmiseks kogu Lähis-Idas. Ramallas on täna surma saanud vähemalt viis ja haavata üle 40 palestiinlase. Surma on saanud ka vähemalt üks Iisraeli sõdur. Mõned tunnid pärast Arafati peakorteri ründamist toimus aga Jeruusalemmas taas üks suitsiidipommiplahvatus. Selles plahvatuses hukkus kaks ja sai vigastada üle 20 inimese. Pommiterrorist oli naine.",
"role": "user"
},
{
"content": "Iisraeli väed ründasid Palestiina presidendi Yassir Arafati peakorterit.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Vaata üle uudislugu ning loo sellele lühike kokkuvõte. Piira vastus ühe või kahe lausega ja vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nAll Itaalia oli Itaalia stiili ja glamuuri sümbol väga pikka aega all. Itaalia valisid lendamiseks paavst, primadonnad ja kogu Itaalia eliit. Nüüd tuli ikkagi lõpp all. Itaalia pärandiks nimetatakse halba majandusjuhtimist, kalleid tegevuskulusid, tugevat poliitilist ja ametiühingute survet. Firmad ei aidanud päästa ka mitmed restruktureerimised ja omanike vahetused. Et hoida ära al Italia likvideerimist, määras riik firma päästmiseks 2000 seitsmeteistkümnendal aastal uued administraatorid. Valitsus tuli lennufirma le appi mitu korda, kulutades sellele ainuüksi viimase kolme aastaga kaheksa miljardit eurot. All Italia tegi viimase lennu eile hilisõhtul Katani astroma. Pärast maandumist ei hoitud emotsioone tagasi. All Italia pilt omasabatini. Pärast kolmekümmet nelja aastat lahkuda kompaniist, kus sa oled eluaeg töötanud ja mis on nagu perekond, on väga raske. Minul on jäänud pensioni nii vähe aega, aga ma mõtlen teistele, kelle olukord on palju keerulisem. See ei ole õige. Teine all, Itaalia piloot Marko Romaniolo Paljud viimase lennureisijad olid äärmiselt liigutatud, kui kapten rääkis lennu ajal kogu meeskonna tunnetest ja all Itaalia ajaloost. Täna alustas uus lennufirma ITA 52 lennuki ja 2800 töötajaga. Võrdluseks all Itaalias oli 110 lennukit ja 10000 teenistujat. Euroopa komisjoniga kooskõlastatud äriplaani järgi peab ITA saama kasumlikuks 2025. aasta lõpuks. Läbirääkimised komisjoniga vana ja kahjumit tootnud all Itaalia saaduse üle kesi, kuid eelmisel kuul sai valitsus komisjoni loa investeerida Idas 1,35 miljardit eurot. Lennunduseksperdid, sealhulgas sõltumatu konsultant John tricland on seisukohal, et Itaalia uus riigi omandis olev lennufirma saab edukas olla ainult siis, kui see opereerib ärialust ilma poliitilise sekkumiseta. Al Itaalia tuli pidevalt tegemist teha poliitilise sekkumisega, poliitikud tahavad alati ärisse sekkuda, kuigi minu arvates ei tea nad küll rohkem kui tüüpiline lennuliini juhtkond. Al Itaalial oli teinegi väljakutse. Valitsuse raha muudkui tuli teiste lennundusfirmade pahameelest ja kriitikast hoolimata. Firmajuhtide ja töötajate suhted olid mõrud. Tihti oli streike. Aga ikka arvati, et see ei loe küll valitsus meid välja aitab. Kui all Itaalia oleks tegutsenud turuseaduste järgi, siis seda lennukompaniid enam poleks. See oleks kadunud kaua aega tagasi, ütles lennundusekspert John Strakland.",
"role": "user"
},
{
"content": "Tänasest alustab Alitalia järglane Italia Transporto Aereo ITA.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Analüüsi uudislugu ning kirjuta sellele üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta üksnes eesti keeles!\n\nTekst:\n\nEesti valitsuse seisukoht oli, et Eesti toetab sihitud sanktsioonide kehtestamist nende isikute suhtes, kes vastutavad vägivalla ja valimiste võltsimise eest. Kas ülemkogu otsustas sanktsioonid kehtestada? Jah, et ülemkogu toetab sanktsioonide kehtestamist ja sanktsioonide konkreetselt, et kellele need tehakse, missugused nad täpselt välja näevad, see nüüd töötatakse välja ja ülemkogu seisukoht oli, et septembris võetakse need vastu. Kui näiteks vägivalda Valgevenes tuleb juurde ja mingi rahumeelne lahendus ei tundu tõenäoline, kas siis ülemkogu võib uusi sanktsioone arutama hakata? Noh, ülemkogu on käitunud ju väga operatiivselt seoses oma positsioonide väljatöötamisega, samuti välisministrid, nii et Valgevene situatsioon on ja jääb olema kogu aeg sellise fookuse alla. Euroopa Liidu välispoliitika juht Josep Borell on valmis Minskis visiidile minema, aga poliitiku kirjutab, et kõik liikmesriigid ei toeta seda. Kas sellest oli täna juttu? Mina ütlesin täna oma ettekandes, et ma olen teinud Läti ja Leedu peaministri ettepaneku külastada minskit, praegusel hetkel käib selle visiidi ettevalmistus. Kas oli juttu veel mõnest võimalusest mõjutada Valgevene olukorda või sealset kodanikuühiskonda, abistada? Ma arvan, et neid võimalusi suuresti on kolm, üks on diplomaatia, millega Euroopa liit tegeleb, teiseks sanktsioonide keel ja kolmandaks ka rahaline toetus, mida näiteks juba eile Eesti vabariigi valitsus pidas õigeks, et Valgevene kodanikuühiskonda toetada. Nii et ma arvan, et suuresti on need kolm võimalust.",
"role": "user"
},
{
"content": "Euroopa Ülemkogu erakorralisel videokohtumisel oli kõne all Euroopa Liidu Valgevene-poliitika. Eesti seisukoht on, et me ei tunnusta Valgevene presidendivalimiste tulemusi, kuna need polnud ei vabad ega ausad. Ülemkogule esitas Eesti seisukohad peaminister Jüri Ratas.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Vaata üle uudislugu ning loo sellele lühike kokkuvõte. Piira vastus ühe või kahe lausega ja vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nAin Seppik Keskerakonnast on olnud aastaid üks erakonna juhtpoliitikuid, riigikogu liige on ta 2003.-st aastast. Mille poolest on see parlamendi koosseis eelnevast erinev? Üha hullemaks on läinud, tegelikult diskussiooni ei toimu ja, ja opositsiooni arvamus eriti ei arvestata. Ma saan aru, et teda ei saa ju teha absoluutselt, sest siis ei saa üldse riiki juhtida, see on noh, koalitsiooni selge küsimus, aga minu arvates küll soovitaksin järgmisel koosseisul rohkem teha koostööd. Peab ütlema näiteks, noh, õiguskomisjonis on seda konsensust püütud ikkagi leida ja seetõttu on ka mõne eelnõu menetlemine veninud. Aga üldiselt kui ikka vaja, siis rakendatakse teerullimeetodita võrdlemisi jõhkralt, noh, me selles koosseisus nägime võrdlemisi erakordseid asju, kus soolise võrdõigsuse seaduse sappa trügiti näiteks kohaliku omavalitsuse valimise seaduse muudatused ja nii edasi. Küsisin valitsuserakonna IRLi fraktsiooni kuuluvalt Tarmo kõutsilt, kas opositsiooniga on ikka piisavalt arvestatud. Arvan, et mitte on heaks tavaks, et üldjuhul kõik, mis opositsioon välja pakub on ju juba seadustes olemas ja milleks me seda siis riigikogu töösse võtame ja pigem selle taga terendub niisugune Eesti omaks saab poliitiline kultuur. Et igaüks iga erakond püüab võidelda enda, nende väikeste või suurte poliitiliste märkide eest selleks, et jääda meelde valijaskonnale järgmisteks riigikogu valimisteks või kohalike omavalitsuste valimisteks. Samas ka opositsioon kasutas kummalisi meetodeid. Näiteks venitamistaktika t läbi arupärimiste esitamise. Säärase taktika võttis just selles koosseisus Enda arsenali, Keskerakond. Jah, see oli nüüd küll selle selle koosseisu leiutis, aga see oli tingitud ka sellest just selles soolise võrdõiguslikkuse seaduse ootamatust muuta muutmisest. Esimese teise lugemise vahepeal tegelikult võib-olla ei peaks selliseid asju olema, aga parlamentaarses vaidluses on ikkagi tavaline, et opositsioon, koalitsioon reeglina leiavad võimalusi, kuidas siis nii-öelda üksteise vastu võidelda. Mida aga Tarmo kõuts muudaks riigikogu töös? Mulle tundub antud hetkel, et see niisugune riiklik strateegiline nägemus tulevikku vaadatuna kipub pigem erakondade vahelisse võidujooksu ära kaduma ja erakonnasisene poliitiline niisugune positsioonivõitlus on see igapäevane noh, tegevus, millega minu arvates liiga palju raisatakse energiat.",
"role": "user"
},
{
"content": "Riigikogu täiskogu lõpetab. Juba 6.märtsil valitakse uus parlament. Mida arvavad Riigikogu tööst need saadikud, kes uude koosseisu ei kandideeri.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Süvene antud uudisesse ja tee selle kohta lühikokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult ühe või kahe lausega!\n\nTekst:\n\nHaridus ja teadusministeerium otsib võimalusi, kuidas siluda tagantjärgi koroonapiirangutest tekkinud hariduslünki. Selle tarbeks valmistatakse ette pikaajalist taastusplaani, räägib ministeeriumi välishindamise osakonna juhataja Kristin Hollo. On oluline aidata siis järele neid kohti, kus selle eelmise õppeaasta lõpuga ja selle õppeaastaga on tekkinud mingi mahajäämus. Täpset ülevaadet sellest, kui kehvasti koroona aeg õpilastele mõjus, ministeeriumil veel ei ole. Kristin Hollo sõnul võiks selgem pilt saabuda siis, kui tehtud on kevadised eksami ja sügiseks plaanitud riiklikud tasemetööd. Aga kõige kiiremat otsust vajab küsimus, kuidas eelseisvaid eksameid üldse korraldada. Arutelud puudutavad peamiselt põhikooli lõpueksameid. Nimelt peab põhikooli lõpetamiseks kõigil eksamitel vähemalt kolme saama. Selle jaoks tuleb koguda pooled eksamile antavatest punktidest. Lõpetamise tingimused kindlasti on meie jaoks üks arutelu koht sellel aastal. Me ei ole siin veel lõpliku plaaniga ega ettepanekuga välja tulnud, et me praegu arutamegi seda oma erinevate heade partneritega. Ministeeriumi koosolekutel on kõlanud mõte, et põhikooli lõpetamiseks vajaliku lävendi võiks allapoole lasta. Mõne versiooni kohaselt piisaks põhikooli lõpetamiseks ka lihtsalt eksamile kohale ilmumisest. Kristin Hollo ütleb, et lahenduste otsimisel tuleb arvestada ka õpilaste stressitasemega. Et on see vastutulemine, paindlikkus õpilaste suhtes ka oluline argumendina laual hoida neid otsuseid tehes, teisest küljest on kindlasti laual jälle õpetajate poolt välja toodud olulised asjaolud. Miks, mis kindlasti peaks olema see pingutuse koht ikkagi seal haridustaseme lõpus. Eesti emakeele õpetajate seltsi juht Kaja Sarapuu tuletab meelde, et eksam pole mõeldud ainult õpilaste taseme hindamiseks, vaid et eksam on ka ise oluline. Õppimise osa. Just eksam on see, mis annab arenguks tarviliku pingutuse. Lisaks usub Sarapuu, et kui eksamist ei sõltu enam põhikooli lõpetamine või eksamiroll, selles langeb, ei pruugi me õpilaste arengust piisavalt adekvaatset pilti saada. Me ei saa väga eeldada nüüd, et õpilane on nii teadlik, et ta tuleb eksamile ja teeb selle väga hästi ka siis, kui sellest mitte midagi ei sõltu. Kui sportlased võistlevad omavahel, siis nad ikkagi tahavad saada ju esimese e-kolmanda koha, keegi ei tule ju sinna kaotama. Kristin Hollo jälle märgib, et õpilasel võiks olla ka endal soov oma tasemest ülevaadet saada ning seda ilma üleliigse stressita. Kui me räägime kas või PISA uuringutest, mis on rahvusvaheliselt väga tunnustatud ja arvestatav oma tulemuste poolelt, siis ka sellel ei ole ju õpilase jaoks mingit väga kõrget panust. Hollo tõdeb, et olgu ministeeriumi valik milline tahes, sellega on kiire. Kui me tahame teha mingeid erisusi, siis tõenäoliselt on selleks vaja ka seadust muuta. Ehk siis me peame seadusandjaga tegema ka omalt poolt ettepaneku.",
"role": "user"
},
{
"content": "Põhikooli lõpueksamite tulemused võidakse üheksanda klassi lõpetamisest lahti siduda. Emakeeleõpetajate seltsi hinnangul ei pruugi ilma selgete tagajärgedeta eksam õpilase arengust adekvaatset pilti anda.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Süvene antud uudisesse ja tee selle kohta lühikokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult ühe või kahe lausega!\n\nTekst:\n\nSeda me näeme ka haiglate täituvusest, ütleme, kui Tartu Ülikooli kliinikumis ja ka Ida-Viru haiglates on koroonaviiruse tõttu hospitaliseeritud inimeste arvud viimase nädala jooksul olnud stabiilsed. Enam-vähem samad numbrid natukene kõigub siia-sinna siis kõigis Tallinna haiglas, kes oli kindlasti hospitaliseeritud arvu tõusu näha ja mis on võib-olla saanudki suuremaks probleemiks Tallinna haiglates on see, et, et kuna kogukonnas on viirus palju, nakatub personal, see omakorda paneb siis osakonnas teised töötajad isolatsiooniosakonnad kinni. Ja selle tagajärjel, kui on juba viirus haiglas, siis nakatuvad ka seal olevad haiged. Nii et niisugune suletud ring on tekkinud, seda jah, ennekõike Tallinna haiglates. Kas me võime öelda tegelikult, et praegu nakatumine, põhiliselt tulebki juurde Tallinnast? Nojah, Tallinn on nii suur linn, et see on täiesti selge, et, et ütleme Tallinnat võrrelda Põlva, aga kui ka Tallinnas oleks väga väike nakatumine, siis need numbrid, mis, mis Tallinn annab, oleks ikka suuremad, aga, aga jah, suures plaanis on teil õigus jah. Kas Tallinnas tuleks rakendada samasuguseid meetmeid nagu rakendati Ida-Virumaal? No see praegu on arutamise küsimus, et, et ma ei, seda ei oska praegu kommenteerida. Aga teadusnõukoja soovitus ei ole Tallinnas teha ka suursulgemist. Teadusnõukoda täna arutab situatsiooni valitsusega sellel teemal, et, et vaatame, kuidas olukord kujuneb. Paljud lapsevanemad on mures, mis saab kooliga uuest aastast, kui me praegusi trende vaatame, et mis see teie soovitus on. No me koole ka arutasime, et, et ilmselt koolidel tuleb ikkagi see piirkondlik lähenemine kõne alla, et on, on ju ka Eestis terve rida piirkondi, kus on üks nakatunu või pole sedagi. Nii et sellest lähtuvalt, et kindlasti osades piirkondades on võimalik koolitööd kontaktõppena alustada ja, ja teadus nõukoda ka arutas, et, et väga oluline on, et algklassi lapsed saaks kooli.",
"role": "user"
},
{
"content": "Eile istus koos valitsust koroonaviiruse teemal nõustav teadusnõukoda. Olukord Ida-Virmaal on stabiliseerunud, aga Tallinnas läheb aina hullemaks.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita sellele vastav lühikokkuvõte ühe või kahe lausega. Vasta alati ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nEKRE esimees Martin Helme kommenteerib olukorda nii. Me räägime edasi, me jõudsime siia, et me räägime edasi, see on ka alati hea märk, kui tüli on suur. Neid teemasid, mis on omavahel puntrasse sõlmunud, on rohkem kui üks väärtusteemad, need on õvib-olla ka mingite eelnõude takerdumised, mis on ka seotud väärtusteemadega ja, ja on võib-olla ka siis küsimus selles, et väga erinev nägemus on asjast, et kes üldse on, on põhjustanud probleemi, et eks seda puna tulebki tasapisi arutada. Peaminister Jüri Ratas nõustub sellega, et kriis püsib. Olukord on jätkuvalt keeruline, pingeline asi on selles, et need teemad, mis on meid täna siia toonud, sellesse kriisi ei ole. Ei ole me suutnud poliitiliselt kolme erakonna vahel kokku leppida lisaks mis ma soovin veel öelda, et kindlasti minu tunnetus on hetkel see, et need kolm partnerit selle nimel töötavad, et leida lahendus, kas see lahendus tuleb? Seda on hetkel väga keeruline, keeruline öelda. Kui nii, Martin kui Mart Helme rõhutavad pidevalt, et nemad oma väärtustest ei tagane, siis ratas ütleb, et poliitika on kompromisside kunst ja Keskerakond mingite punaste joontega välja ei tule. Küll aga on asju, mille eest ta seisab. Minu jaoks on tuum see, et, et ükskõik mis on inimese sugu või nahavärv või seksuaalne sättumus või vanus või missugust usku inimene usub. Inimestel peab olema mõnus, inimestel peab olema hea, turvaline armas siin Eestimaal elada. EKRE juhid on ka korduvalt kinnitanud, et Mart Helme siseministri kohalt tagasi ei astu. Pärin Jüri Ratase, kas see küsimus on üldse tõstatunud? Mulle tundub, et EKRE tõstatab enda jaoks küsimusi sageli ise üles. Aga ma veel kord ütlen, et see olukord on väga keeruline ja ma arvan, et minu sellises tagasihoidlikus poliitiku töömehe teel on olnud, on tänane kriis is kõige keerulisem ikkagi poliitiliselt kas see laheneb või mitte. Ma töötan selle nimel, et see laheneks. Ning lõpu valitsusliidu kolmanda osapoole Helir-Valdor Seederi tõdemus. No kõigil meil on küpsust rohkem vaja ja see puudutab ka koalitsioonipartnereid ja kindlasti meil endil ka on arenguruumi, kõigil tuleb olla üle vastastikust, st niisugustest isiklikest emotsioonidest. Ega siis see, mis toimub ka väljaspool koalitsiooni, annab tuld juurde sellele konfliktile, kõigest sellest. Poliitik peab üle olema, närvi on vaja.",
"role": "user"
},
{
"content": "Tänasel koalitsiooni kohtumisel kriisi lahendamises kokkuleppele ei jõutud.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita selle kohta üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nSotsiaalkomisjoni juht Elmen Kütt ja maaelukomisjoni esimees Aivar Kokk kinnitavad, et nendele ei jää sahtlisse midagi. Majanduskomisjoni esimees Sven Sester ütleb samuti, et rõhu enamus eelnõus d, mis esimesel lugemisel on olnud, on jõudnud ka kolmandani ning laud on sisuliselt puhas. Ta lisab siiski. On täna jäänud väga pikalt sõna otseses mõttes veel eelmisest riigikogu koosseisust on kaugkütteseadus, mis on oma olemusest tegelikkuses kaks lugemist ära olnud ja teine lugemine on katkestatud. Ja minu andmetel ka vabariigi valitsus mõtleb selle peale, et tegelikult kuna tegemist on nii pikaajalise protsessiga, et siis siis selle teemaga võib-olla uuesti põhjalik hakata tegelema, et tema nagu üleval, siis võimalik kaugkütte seaduse tagasivõtmine. Ka õiguskomisjoni esimees Jaanus Karilaid alustab sellest, kuidas on suudetud rakendada parlamentaarset kontrolli ja ümber lükatud kummitempli müüt, kuid nendib. Aga mis on seisma jäänud, on jätkuvalt kooseluseaduse rakendussätted, paarkonnaseadus, kus puudub poliitiline koosmeel ja tahe neid asju asju ära lahendada. Keskkonnakomisjoni juht Rainer Vakra teatab, et hetkel on kõige enam tegemist jäätmeseadusega, kus on palju erinevaid osapooli. Igal juhul uuel aastal me need muudatusettepanekud, mida on pea paarsada kokku tegelikult ju lauale tõstame ja kõik osapooled ka ümber laua kokku võtame, nii et kõik on laua taga ja, ja asja mõte on kindlasti see, et halba seadust ei tohi vastu võtta. Kultuurikomisjoni esimees Aadu Must ütleb, et kõik on arengus. Seda, mida tahaks paremaks teha, on palju. Kõige pingelisem hetkel on muinsuskaitseseadusega senine versioon on oluliselt parem kui reaalne olukord vana seaduse järgi ja põhikompromissi otsimine on just selles, et kas leppida sellega, et on hea seadus ja saab vastu võetud või unistada väga heast, mis jääb lõpetamata, langeb menetlusest välja ja siis on kaks aastat nagu kaotust me loodame jõuda oma seadustega järele. Põhiseaduskomisjoni esimehe Marko Pomerantsiga oleme viimase aasta jooksul rääkinud palju ebaõnnestunud jõuponnistustest erinevatel rinnetel. Täna võtab ta kokku. Kodukorra seadusega ikkagi püüame jõuda enne selle koosseisu lõpuni lippu mäele, nii et siin ma veel lippu alla ei lase. Aga kõik, mis puudutab valimisseadusi ja seda valimiste-eelset reklaami keeluaega, see jääb tulemata ja sellest on ilmselgelt kahju, et see on ebamõistlik, ebapraktiline. Ja lõpuks paar kriitilist arvamust opositsioonilt Andres Herkel vabaerakonnast. Meil on tarvidus uue erakonnaseaduse järele, meil on tarvidus teistsuguse õiglasema erakondade rahastamise järele, mis oleks riigi poolt ka vähesem. Muuhulgas meil on mitmed valimisi puudutavad küsimused, mida me oleme tõstatanud üleminek niinimetatud avatud nimekirjadele ja üks, mille osas tegelikult kõik erakonnad kinnitavad, et probleem on, aga ei suudeta ega suudeta lahendada, on see valimisringkondade ebavõrdse suuruse probleem. Ning Jürgen Ligi Reformierakond Ainuüksi hariduses, et kolm minu kaitstud eelnõu lastakse esimesel lugemisel läbi ja siis pannakse seisma, kuigi keegi ei suuda vastu vaielda paaril korral on tehtud analoogne valitsuseelnõu kõrvale, täpselt need on puudutanud siis õpetajate õigusi, siis direktorite valimise küsimust ja, ja muidugi eestikeelset haridust.",
"role": "user"
},
{
"content": "Igal Riiigkogu koosseisul on eelnõusid, mis nii öelda sahtlisse jäävad, mida küll menetletakse, aga erinevatel põhjustel vastu võtta ei õnnestu.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Analüüsi uudist ja koosta sellele lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nEile avalikul enampakkumisel Eesti energiale läinud Tootsi kinnistu asjus vajab otsustamist veel üks oluline aspekt millise skeemi järgi hakatakse valmiva tuulepargi eest toetust maksma. Nimelt hakkas Eesti energia Tootsi tuulepargi rajamiseks valmistuma juba neli aastat tagasi, kui valitsus otsustas kinnistu ettevõttele anda. Toona investeeris Eesti energia ettevalmistustöödesse 10 miljonit eurot. Kui nüüd leitakse, et tegu oli pöördumatute kulutustega siis oleks see vana tuulepargi projekti jätkamine. See omakorda tähendab, et ka taastuvenergia toetus tuleb neli aastat tagasi kehtinud skeemi järgi. See on aga kahjulik Eesti Energia konkurentidele, kes hakkavad uue skeemi järgi toetuste le kandideerima. Kui Tootsi tuuleparki peetakse olemasolevaks tootjaks, jääks uue tuulepargi toodetu võrra vähem võimsust, millele kandideerida. See, kuidas Tootsi tuuleparki edaspidi käsitleda, jääb võrguettevõtte Eleringi otsustada. Enne ei otsustata aga midagi, kui Eesti energia selleks taotlust ei esita. Nii ütles Eleringi taastuvenergia talituse juhataja River Tomera. 2018. Aasta elektrituru seaduse muudatusega pandi Eleringile kohustus hinnata üle ühe megavatist tootmisseadmete projekte seisuga 31 detsember 2016, et kas projekt oli sellel hetkel muutunud pöördumatuks ja selle alusel on Elering juba poolteist aastat hinnanud erinevaid projekte. Aga kui me räägime Tootsi projektist tootja peab täpselt samamoodi esitama taotluse, et läbi viia hindamine tema projekti suhtes. Selleks on Elering moodustanud komisjoni ja vajadusel küsib nõu ekspertidelt nii Eestis kui väljaspool, kuna kuna tegemist on sellise päris spetsiifilise hindamisega Kas seal seda ka arvestatakse, et milline võib olla mõju teistele tootjatele juhul kui nüüd Eesti energia hakkab märkimisväärselt rohkem teistest saama neid taastuvenergia toetusi? Mõju teistele tootjatele hinnata hinnatakse ikkagi väga konkreetselt projekti kui sellist, et kas projekt oli 31, detsember 2016 seisuga sellises olukorras, et seda võib nimetada pöördumatuks arendaja jaoks? Eesti Energia juht Hando Sutter ütles, et teleringile avalduse esitamisest on veel vara rääkida. Kõigepealt siiski tuleb see protsess lõpuni käia, Eesti energia peab saama selle kinnistu omanikuks, et sinna on veel maad minna, nii et siis tulevad kõik järgmised sammud. See maa omaniku leidmine on teatavasti võtnud palju aastaid aega ja loodame, et nüüd on, nüüd on see viimane etapp, et ta saab lõpuni viidud, aga siin mõned sammud ei ole minna, siis räägime ka järgmistest sammudest.",
"role": "user"
},
{
"content": "Tootsi tuulepargile rakenduva toetusskeemi üle otsustab Elering pärast Eesti Energialt avalduse saamist. Milliseks kujuneb Tootsi tuulepargi rajamisel makstav toetusskeem, ei ole selge seni, kuni Eesti Energia ei ole selleks Eleringile vastavad avaldust esitanud.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Vaata antud uudislugu ja koosta üks või kaks lauset, mis võtavad kokku selle sisu. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\n10 aastat tagasi toimunud maavärin ja hiidlaine hävitasid Jaapani rannikul paiknenud Fukushima tuumajaama reaktorid. Toona evakueeriti kümneid tuhandeid inimesi ning 40000 ei saa endiselt koju naasta, sest piirkond on saastunud. Tokyo elektrikompanii Tepko kasutab tänaseni kolme reaktori tuumavaraste jahutamiseks vett ning on kogunud seda üle ühe miljoni kuupmeetri. Selle hind aastas on 100 miljardit tieni ehk umbes 770 miljonit eurot. Nüüd on valmis saanud plaan, mille kohaselt lastakse kogutud vesi pärast filtreerimist ookeani. Peaminister Josihi ga kinnitas, et ookeani lastakse tagasi puhastatud mitte radioaktiivne vesi. Teatel saastunud vesi filtreeritakse radioaktiivset, et ainete kinnipüüdmiseks ja alles jääb vaid triitium ehk üliraske vesinik, mida on raske veest eraldada. Peaministri sõnul ehitatakse kõigepealt vajalikud hooned, seejärel puhastatakse veetriitumi osakaal üks nelja kümnendikuni siseriiklikult kehtestatud tasemeni ja selle vee saadab Jaapan tagasi ookeani suuda sõnul kõige varem kahe aasta pärast. Plaani on juba kritiseerinud Lõuna-Korea ja Hiina. Pekingi teatel on tegemist äärmiselt vastu atutustundetu sammuga. Soul nimetas seda täielikult vastuvõetamatuks. Triitum on suhteliselt kahjutu, sest tal ei ole piisavalt energiat inimese nahast läbi tungimiseks. Kuid üks Ameerika teaduse artikkel järeldas, et sellise vee tarbimisel kasvab vähirisk. Samas ei ole triitumiga vee ookeanisse kallamisel midagi uut ja see on tavapärane tegevusviis kogu maailmas, mis on heaks kiidetud rahvusvahelise tuumaenergia agentuuri poolt. Keskkonnakaitse organisatsioon Green peace peab aga valitsuse plaani ÜRO mereõiguse konventsiooni ga võetud kohustuste rikkumiseks. Green Beac i esindaja sõnul on radioaktiivse vee kogumine parim tehnoloogiakiirguse maandamiseks, mis aja möödudes väheneb, kuid see meetod on filtreerimisest kallim. Pealegi suhtuvad paljud jaapanlasedki Debkosse umbusuga, sest ettevõte on tunnistanud vajakajäämisi Fukushima tuumajaama puhastamisel ja radioaktiivse saaste kogumisel puhastatud vee tagasi. Kallamine ookeani on lööka Jaapani Fukushima kalatööstuse le, mis on aastaid vaeva näinud oma toodete puhtuse tõestamiseks.",
"role": "user"
},
{
"content": "Jaapan kavatseb Fukushima tuumajaama jahutamiseks kasutatud vee lasta tagasi ookeani. Radioaktiivsed osakesed lubab Jaapani valitsus välja filtreerida, kuid juba on kavatsuse vastu protesteerinud nii naaberriigid kui keskkonnakaitsjad.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
Subsets and Splits
No community queries yet
The top public SQL queries from the community will appear here once available.