messages
listlengths 2
2
| origin
stringclasses 4
values |
|---|---|
[
{
"content": "Loe läbi uudis ja anna sellele lühike kokkuvõte ühe või kahe lausega. Vastus peab olema ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nMe otsustasime, et tulenevalt nii-öelda trendi raskesti prognoositavusest, me jätkame arutelu piirangute leevendamise üle järgmise nädala teisipäeval, mil on rohkem infot ja palusime ka teadusnõukojal vahepeal analüüsida. Ühest küljest nii Covid 19 olukorda kui ka valitsuse liikmete, siis mõtted ja tagasisidet, mis puudutab eeskätt erinevaid tegevuste avamisi välitingimustes ja loomulikult ka haridusvaldkonda, mis on ka teadusnõukogu enda poolt üks selgelt prioriteetseid küsimusi Kui te otsustati järgmisel teisipäeval näiteks koolide asjus, et algkool ikkagi avada, kas see on piisav aeg, et koolid saaksid esmaspäeval, 26. aprillil alustada kontaktõppes näiteks algkoolides? Et loomulikult sooviksid kõik tegevusvaldkonnad, sealhulgas haridus, saada võimalikult pikka etteteatamise tähtaega. Aga tõesti tänane kaalutlus oli see, et me ei annaks välja mingeid sõnumeid, mida võib-olla peame nädala hiljem hakkama muutma. Ehk see oleks, ma arvan, kõigile osapooltele veelgi stressirohkem ja keerulisem. Ma olen selles vaates optimistlik, et me jõuame aprilli lõpus, maikuus järk-järgult ühiskonna avamiseni. Eeskätt tõesti siis haridusvaldkond, erinevad välitingimustes toimuvad üritused ja tegevused ja me saame esimesed sellised ametlikud otsused välja kommunikeerida nädala aja pärast, 20. aprillil. Mis annab siiski ligi nädal aega siis ettevalmistusaega osapooltele, keda see puudutab? Nii et mingeid erandeid, näiteks siin on palju nurinat selle üle, et ehituspoed ja aianduspoed on kinni ja oleks vaja osta aianduskaupu, et mingeid erandeid tegema ei hakka. Et sellega avati nii-öelda laeka, siis tulevad järgmised nõudmised. No küsimus tõesti ühest küljest juriidilises põhjendatud ehk mis tahes, nende erisused peavad ju olema siis väga selgelt argumenteeritud nii nakkusohutuse vaatest kui ka võrdse kohtlemise põhimõttest lähtuvalt. Ja, ja teine pool on tõesti ka see, et, et praegu kehtivad need piirangud kuni 25, aprill kaasa arvatud ja nädala aja pärast ehk 20. anname siis selge signaali, millistes valdkondades ja eeskätt nagu viidatud on see haridus ja samuti õues toimuvad tegevused on võimalik leevendusi teha ja milliste puhul need piirangud veel mõnevõrra edasi kehtivad. Selline samm-sammuline väljumine igal juhul toimuma saab ja nii-öelda algust sellega teeme, aga nii nagu olen varem kommunikeerinud, siis ei saa väljumine kunagi olla ülearu kiire.",
"role": "user"
},
{
"content": "Valitsuskabinet arutas hommikupoolikul koroonapiirangute kaotamist ning kuulas ära teadusnõukoja seisukohad. Täna siiski veel mingeid otsuseid ei langetatud.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Uurides uudislugu, loo sellele ühe või kahe lausega lühikokkuvõte. Vasta eesti keeles!\n\nTekst:\n\nEuroopa Komisjoni roheleppe kõneisik Vivian Loonela räägib, et läinud aastal lepiti Euroopa liidus kokku üldised tingimused, kuidas eristada jätkusuutlikke ehk rohelisi tegevusi nendest, mis ei ole rohelised. Meie eesmärk oli, et me anname investoritele sellise ühise arusaama, mida nad saavad kasutada, kui nad investeerivad projektidesse ja majandustegevustesse, et aru saada, kuidas siis see tegelik kliima mõju seal on. Praegu kasutavad pangad ja investeerimisfondid erinevaid näidikuid, see tähendab, et üks pank võib mõnda tegevust pidada roheliseks ja sellesse investeerida, samas kui teine pank ütleb, et tegemist on rohepesuga ning laenu ei anna. Euroopa liit loodab pakkuda universaalset tööriista. Ja praegu komisjon töötabki konkreetsete tehniliste kriteeriumite kallal. Esialgse jaotuse, mis on roheline ja mis ei ole, saatis komisjon liikmesriikidele läinud aasta novembris. Üsna kiiresti järgnes sellele paljude riikide kriitika. Majandus ja kommunikatsiooniministeeriumi asekantsler Timo Tatar ütleb, et komisjoni finantsreeglid ei tohiks segada olulisi investeeringuid energeetikasse. Meil endal oli siin vahepeal tõsine mure koos teiste metsarikaste riikidega selles osas, mis puudutas bioenergiat, kus see dokument kippus kaugemale minema sellest, mis seni oli Euroopa liidus, siis energiapoliitikas kokku lepitud. Ma juhin tähelepanu, et see on ikkagi praegu rahanduse määrus, meil oli oluline, et säiliks see printsiip. Tatar selgitab, et novembrikuises dokumendis kirjeldati biomassi kui üleminekukütust ehk midagi, mille kasutamise peaks ühel hetkel lõpetama. Timo Tatar rõhutab, et komisjoni eesmärk on aidata pankadel hinnata, kui suurt osa nende investeeringutest saab lugeda tulevikukindlaks ja kui suurt osa riskantsemaks. Ja kui nüüd seal pannakse uks kinni või jäetakse üksnes irvakile teatud investeeringutele, millel on erinevate riikide rohepöördes oluline osa, siis ta hakkab lihtsalt nagu pärssima seda, milleks kogu see taksonoomia ellu kutsuti, eks ole, et suunata vahendid ennekõike nende plaanide finantseerimiseks, mis aitavad riikidel või majanduse rohepööret teha, eks ole, et võime sattuda olukorda, kus me nagu tammume paigal kogu selle rohepöördega, et kuna me oleme seadnud endale liialt kõrged või siis ebarealistlikud nõudmised 20. märtsil saatis Euroopa komisjon liikmesriikidele uue dokumendikavandi ja selles on reegleid pisut leebemaks tehtud. Bioenergeetika osas on tõesti metsarikastele riikidele ja neile, kes bioenergeetika rolli oluliseks peavad vastu tuldud. Bioenergeetika nähakse eeldusel muidugi, et on säästlikult majandatud, metsast võetud nähakse tulevikus samasugust rolli nagu teistele taastuvenergiaallikatele. Viivi An. Loonela sõnul loodetakse lõpliku dokumendi ga valmis saada enne aprilli lõppu.",
"role": "user"
},
{
"content": "Euroopa Komisjon otsib kokkulepet küsimuses, missugune investeering on roheline ja missugune mitte. Võrreldes läinudaastase seisukohaga on komisjon leebemaks muutunud ning näiteks biomassist energia tootmist loetakse nüüd jätkusuutlikuks.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Uurides uudislugu, loo sellele ühe või kahe lausega lühikokkuvõte. Vasta eesti keeles!\n\nTekst:\n\nSuured kaotused, ebapädev, juhtimistegevus, halb taktikalise tegevus ja Ukraina vägede riigi ja rahva kangelaslik vastupanu on sundinud Venemaad oma tegevust ümber kujundama ja ümber korraldama. Agressioon on suunatud nüüd vähestele suundadele võrreldes sellega, kuidas nad alguses plaanisid seda teha. Kui alguses oli kasutusel mitmed operatsioonilised suunad, siis praegu on Venemaa keskendunud põhiliselt riigi idaosale ja üritab pealetungi arendada niinimetatud donetski ja Luganski rahvavabariikidest. Loomulikult ka Krimm ja, ja Lõuna-Ukraina see veel ei ole. Alanud käib praegu vägede ümberpaigutamine, samuti ilmastikuolud järgmisel päevadel on sellised, mis ei, ei luba Venemaa õhuvägede karistamatult tegutseda. Ja, ja seetõttu me siiski ootame, et see suurem pealetung algaks kas selle nädala lõpus või järgmise nädala alguses. Ja paistab, paistab, et nendel on väga kiire, suur poliitiline surve on Vene Föderatsiooni relvajõududele peale pandud. Nad ei, ei korralda oma vägesid väga põhjalikult ümber, käib selline käigult ümberkorraldamine, üksuseid täiendatakse käigult juurde toodud inimestega ei ole näha põhjalikku puhkust, hooldamist, suuremat väljaõpet, nii et üritatakse kohe peale minna nüüd sõjakuritegude endi sooritamine, ma pean tunnistama, olles tudeerinud Vene Föderatsiooni relvajõudusid seal väljaõpet vaadates, kuidas nad üleüldse tegutsevad, siis sõjakuritegude läbiviimine iseenesest ei tulnud kellelegi üllatusena. Ilmselgelt kehvasti väljaõpetatud üksused, madala moraaliga arusaamatu ülesandega teevadki sõjakuritegusid lõppkokkuvõttes, sest see frustratsioon on väga suur. Meie riigikaitsevalikud on olnud õiged viimase 10 aasta jooksul me oleme tekitanud olukorra, et, et meil on midagi anda ja see midagi on olnud väga suur kogus ka nende relvadega, mis meil alles on. Me suudame hävitada kõik Vene Föderatsiooni meie vahetus läheduses olevad soomusmasinad, kui need üksused peaksid ükskord Ukrainast tagasi naasma seetõttu lisaraha, mida me saame riigikaitse arendamiseks, eriti sõjalise riigikaitse arendamiseks, väga oluline meile. Me täiendame oma varusid ja nagu näitab praegune Ukraina konflikt, siis laskemoona ei saa olla kunagi liiga palju.",
"role": "user"
},
{
"content": "Kaitseväe hinnangul võivad Vene väed alustada suurt pealetungi Ukrainas nädala lõpus või eeloleva nädala alguses. Kaitseväe juhataja asetäitja, kindralmajor Veiko-Vello Palm tõdes, et Eesti riigikaitse valikud on olnud õiged.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita selle kohta üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\n1913. aasta 26. augusti Päevaleht kirjutab. Laupäeval kell pool 12 hakkas rahvas igalt poolt uue teatrimaja juurde kokku voolama. Sõideti voorimeeste ja autodega, palju voolas ka jalakäijaid kokku. Päevapiltnik töötab hoolega. Umbes samasugune pilt on Estonia teatrimaja ees ka tänasel keskpäeval. Sajad inimesed on tulnud austusest siia, oma teatrimaja juurde. Põlevad tõrvikud, Estonia maja kaunistavad Eesti rahvuslipud. Maja ette seatud lavale kogunevad lauljad. Lavaruumi, akendele ilmuvad pasunamehed. Pidulike helide saatel tuuakse siia praegu Estonia seltsi ajalooline lipp. Ja nüüd kohe kõneleb kokkutulnuile Estonia teatri peanäitejuht Aarne Mikk. Kallid kolleegid, lugupeetud tallinlased, armas Eestimaa rahvas. Me oleme hetkeks peatunud selle maja ees et tähistada Estonia teatri ja kontserdisaali avamise 70 viiendat aastapäeva. See maja tõusis siia tühjale turuplatsile selleks et üleoleva saksa seltskonna ja tsarismi esindajate venestuspoliitika kiuste tõestada, et ka selle maa keel, laul ja tants võiksid kunagi kõrgele ja kaugele tõustes endale igavikku otsida. Tänasel päeval me tahaksime oma mõtteid ja tähelepanu koondada ühele detailile, mil on võib-olla eriline ja samal ajal ka sümboolne tähendus kogu meie ettevõtmisele. Teie ees on üks hall kivimürakas ja seesama ajalooline kiri. Müüriti Estonia maja valmimise käigus siia siseõue seina puud jäi kumma tunnistajana meenutama neid läbikäidud aegu. Ja kummalisel kombel see kivi lamas mulla pinnas kuni tänavuse suve juunikuuni. Selles on midagi sümboolset, et uute lootuste, unistuste ja mõtete päevil see kivi tuli jälle maapinnast välja. Selle kivi avamise puhuks oli kirjutanud helilooja Mihkel Lüdik Otto Mägi sõnadele ka spetsiaalse laulu. Aga kuna jäi avatseremoonia ära, nii on tänase päevani jäänud laulmata ka see Mihkel Lüdigi laul. Lubage, et me aastate tagant siis kustutame tänasel päeval selle võla. Estonia teatri avamise päeval on luterise õpetaja kapp öelnud niimoodi. Raske oli meie laulul ja mängul edeneda, kui tal kohast kodu ei olnud. Ta kasvas küünidest ja aitadest välja, kasvas välja väikestest seltsimajadest. Kaugel näen kodu kasvamas. Ta kasvab ju veel, ta hakkab alles õieti kasvama. Meie Eesti laul, Eesti mäng, Eesti kunst, Eesti elu kasvagu ta tugeval tõe põhjal karskes õhkkonnas olgu meile kõikidele püha. Siis saab see suur uhke ehitus meie rahvale tõsiseks koduks. Täna, 75 aastat hiljem võime küll öelda, et see kena mõte on teoks saanud. Estonia teatrimaja on tõepoolest olnud heaks turvaliseks koduks sest ega muidu oleks ta suutnud säilitada seda meie Eesti kultuuri järjepidevust, aga nüüd palutakse inimesed Estonia kontserdisaali kuulama Rudolf Tobiase Santust, mis kõlas Estonia teatrimaja avakontserdil esimese Eesti muusikapalana ka 75 aastat tagasi.",
"role": "user"
},
{
"content": "Infolõik pidulikult tseremoonialt teatri juurest.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Analüüsi uudislugu ning kirjuta sellele üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta üksnes eesti keeles!\n\nTekst:\n\nEndine kaitseministeeriumi ametnik, riigireetur Herman Simm sai vabastamistõendi kätte, kuid õue veel ei astunud. Simm vaatas aknast teda ootavaid ajakirjanikke ja ootas, et talle järele tuldaks. Vähemalt niimoodi, rääkis mees, kes astus Tartu vangla müüride vahelt välja pool tundi enne simmi. 2008. aasta esimesel septembril jalutas Simkoos abikaasaga välja Keila rõõmukaubamajast ja sealsamas parklas ootasid teda kaitsepolitsei ametnikud. Herman Simm vastu ei hakanud ja lubas uurijatega koostööd teha. Kuna mulle oli antud juhis kinnikukkumisel on mu enda ülesanne, kuidas välja rabeleda või mida teha. Mul mul oli see mõttes läbi mängitud. Mul ei olnud siin midagi. Järgnesid ülekuulamised ja kohus ning Simm mõisteti vanglaleivale 12-ks aastaks ja kuueks kuuks. Eesti vabariigi ja NATO saladuste lekitamine Vene välisluureteenistusele tekitas skandaali, mis kõlas vastu kogu maailmas. Hiljuti otsustati simm ennetähtaegselt vabastada. Tartu maakohtu kohtunik Anne-Marie erassimovit ütles, et Herman Simm kahetseb oma kuritegu. Herman Simm on vangistuses läbinud sotsiaalprogrammid. Ta on korrektselt täitnud vangla eeskirju. Ta on kaplanitega suhelnud. Kohus ei pea tõenäoliseks, et 72 aastane Simm oma kuritegelikku teed jätkab. Ühelt poolt pole tal enam ligipääsu tundlikule infole ja õiguskaitseorganid hoiavad tal silma peal. Teisalt pärsib Simmi võimalusi kehv tervis. Kohus usub, et uute kuritegude plaanimise asemel on tema tähelepanu suunatud alles jäänud tervise hoidmisele või koguni ellujäämisele. Täna 20 minutit pärast kella kümmet astus Herman Simm Tartu vangla uksest välja. Sonimütsi kandva vanahärra Jopel olid üles rivistatud Eesti rahvusvärvid. Ühe käega toetas Siim Kargule, teist hoidis Simmi saatev proua. Aeglaselt ja sähvivate fotoaparaatide saatel jalutas kunagine kõrge riigiametnik värava poole. Tema näost paistis väsimus. Häid jõule. Kõigile, aitäh. 11 aastat pole Herman Simm jõule kodus veetnud, nüüd ootab teda naine ja ridaelamupokk. Aga sellega Simmi karistusaeg ei lõppe. Veel aasta ja neli kuud tuleb tal käia kriminaalhooldaja juures. Ilma kriminaalhooldusata ei tohi Simm kolida ega kodunt kauemaks kui 15-ks päevaks ära käia. Üle Eesti piiri Simm kuni karistuse lõppemiseni astuda ei tohi.",
"role": "user"
},
{
"content": "Täna hommikul astus Tartu Vangla väravatest välja Herman Simm. Kargule toetunud Simm soovis kõigile häid jõule. Temale on need esimesed vabaduses veedetavad jõulud pärast ühteteist aastast vanglat.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita sellele vastav lühikokkuvõte ühe või kahe lausega. Vasta alati ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nPeaminister Andrus Ansip lükkas valitsuse pressikonverentsil ümber väite, nagu kavatseksid Euroopa Liidu riikide riigipead eeloleval pühapäeval Euroopa Liidu ülemkogul suurendada riikide ja Eesti garantiide osa Euroopa finantsstabiilsusfondis. Ma ei tule, niisugust ettepanekut pole mitte keegi mitte kusagil teinud, võib-olla et äripäevas ei vaidle vastu, aga valitsuste tasemel ei ole taolist ettepanekut mitte keegi teinud, et Eesti seisukohtades on ühemõtteliselt kirjas see, et, et peektiivmahu suurendamisega meie nõus ei ole, küll aga me oleme nõus EFSF-i võimekuse suurendamisega ehk siis finantsvõimenduse andmisega, kui see idee toetust pälvib, et, et siis ta pälvib ka ka Eesti toetuse. Suurema võimekuse andmine on peaministri sõnul nii Euroopa Liidu kui Eesti huvides. Ta lisas, et selgelt plaani riikidel seda enne pühapäevast Euroopa Liidu ülemkogu aga teha ei ole. Ansipi sõnul võiks Euroopa finantsstabiilsuse fond tegutseda finantsvõimenduse suurendamise järel, nagu pank või kindlustusselts. Senisest suurem peaks tema sõnul olema ka erasektori kaasatus, kes peaks kandma ka kahjumeid. Vastuseks viimastel päevadel majandusteadlaste poolt kahtluse alla seatud Eesti pensionisüsteemi jätkusuutlikkuse küsimuse osas kinnitas sotsiaalminister Hanno Pevkur, et Eesti pensionisüsteem järgnevatel aastatel kokku. Tema sõnul tehti pensionireform 10 aasta eest teadmisega, et esimene riiklik pensionisammas läheb miinusesse. Samuti võeti Pevkuri sõnul arvesse ka rahvastikuprognoosi. See otsus kolmesambalisele pensionisüsteemile üle minna on jätkusuutlik, inimesed saavad pensioni ka tulevikus ja meil ei ole mingit kahtlust selles, et pensionisüsteem võiks olla kuidagi jätkusuutmatu, kaugel sellest, pensionisüsteem on jätkusuutlik ja tänu sellele, et me läksime üle samba süsteemile need, kes peavad saama riigi toel seda abi täies ulatuses. Need saavad esimesest samba, st need, kes koguvad iseendale kogumispensionit koos riigi toega teise sambasse. Need saavad kenasti väljamaksed tehtud. Need arvestuse on tehtud pika perspektiiviga ja sellega, et, et see pensionitase jääks vähemalt samale tasemele, mis ta on täna keskmise pensioni suhtes.",
"role": "user"
},
{
"content": "Valitsuse pressikonverentsil kinnitas peaminister, et EFSF-i puhul garantiid ei suurene. Eesti pensionisüsteemi jätkusuutlikusest. Sotsiaalminister kinnitas et, pensionisüsteem järgnevatel aastatel kokku ei kuku.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Analüüsi uudist ja koosta sellele lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nKõigepealt, mis valitsus selle lennuki intsidendi kohta on öelnud? Valgevene välisministeeriumi pressiesindaja sõnul vahejuhtum polnud reisijatele mugav, aga ohutus eelkõige ja lennukimeeskond käitus absoluutselt õigesti. Samuti Valgevene teenistuses käitusid instruktsioonide järgi ja koos tagati reisijate ohutus mõningate Euroopa riikide sõjakas toon. Reaktsioon hämmastab olukorda. Politiseeritakse kruvitakse pingeid veel enne, kui eksperdid on oma hinnangu andnud. See on Valgevene ametlik seisukoht ja mida kirjutab ametlik press, et pommist teatati Lukašenkale ja tema andis vastu vaidlematu korralduse lennuk tagasi pöörata, toonitades, et sellises olukorras on kõige olulisem inimeste turvalisus. Ja pulberbova teatab, et. Lennujaamas ehk Minskis sõnagagi tegelikult ei öelda sellest, et lennuk oli Vilniuse palju lähemale. See on nüüd ametlik seisukoht ja väga tüüpiline seisukoht. Kas keegi ähvardas lennukiga alla tulistada, kui nad Valgevene korraldusel ei allu? Ja opositsiooni ühe liidri Pavel Latusko sõnul sunniti lennuk maanduma, kuna piloote ähvardati lennuki allatulistamisega. Nii et sellega seoses on Svetlana Dihanovskaja öelnud, et, et keegi ei saa enam olla ohutult lennukis, mis kasutab Valgevene õhuruumi ja toonitab, et Lukašenka kasutas tsiviilisikute suhtes sõjalennukit. Reisija sõnul palus pardal olnud Roman Pote lennukimeeskonda mitte maanduda Öeldes, et ärge tehke seda, ma olen põgenik. Mind ähvardab oht, mille peale lennukimeeskond ütles, et me peame. Muuseas nädal enne seda intsidenti lendas vetlana vaja täpselt sama lennuga Ateenas.",
"role": "user"
},
{
"content": "Teatavasti sundisid Valgevene võimud opositsioonitegelast kandva Ryanairi lennuki jõuga Minskis maanduma. Euroopa Liidu Ülemkogul hakatakse täna õhtul arutama juhtunu tagajärgi ja võimalikke sanktsioone. Valgevenele nõutakse karmi karistust. Kuidas nähakse juhtunut aga Valgevenes?.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita selle kohta üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nTartu Ülikooli kliinikumi nakkushaiguste osakonna juhataja Anne Kallaste sõnul on just tänu haiglate omavahelistele koostööle leitud voodikohad isolatsiooni vajavatele haigetele. Kindlasti ei ole Lõuna-Eesti haiglates olukord nii tõsine, kui on praegu Põhja-Eestis, praegu me oleme suutnud tööd korraldada nõnda, et me haigete ravikoha valikul lähtume ikkagi patsiendi tervislikust seisundist ja ütleme, sellist raskemas seisundis haiged tulevad ravile kliinikumi ja juba paranevad haiged, siis suuname maakonna haiglatesse ja, ja noh, selles osas on meil maakonna haiglatega väga hea koostöö ja õnneks on ka patsiendid väga mõistvad, et võib juhtuda niimoodi, et, et et näiteks haiged ei lähe ravile ravi jätkamiseks elukohajärgsesse haiglasse, aga patsiendid mõistavad päris kenasti, et veelgi raskemas seisundis haiged, kes siis kliinikumis ravil oleksid kõigile jätkuks neid, neid vajalikke voodikohti. Põlva haigla juhataja Margot Bergmann kinnitas, et haigla saab isolatsiooni vajavaid haigeid taas vastu võtta. Põlva haiglas tõesti praegu olukord on stabiliseerunud. Et tänahommikuse seisuga on meil Covid osakonnas ravil seitse patsient. Et kui meil siin maksimaalselt oli vahepeal 50 voodikohta avatud ja, ja 49 patsienti ravil, et siis siis tänaseks on olukord ikkagi tunduvalt leevenenud ja, ja vahepeal oli meil avatud siis kaks eraldi osakonda kahel korrusel, siis tänaseks päevaks oleme me need suutnud ühe korruse peale siis kokku majutada ja täna avatud meil on siis 12 voodikohta, kuhu patsiendid peale võivad tulla ja nendest siis praegu seitse, seitse voodikohta on, on hõivatud, et, et see voodifond on, meil on meil avatud ja, ja võtame siis vastu täpselt need patsiendid, kes meile siia suunatakse. Lõuna-Eesti haigla ravijuht Agnes Hart ütles, et haiglaravi vajavate patsientide arv võib kasvada. Covid osakonnas on meil kokku 25 voodikohta, momendil on siis nendest seitse kohta hõivatud, nii et 18 kohta on vabad. Senine kogemus on näidanud seda, et et kui nakatumisnäitajad tõusevad ööpäeva ne nakatunute arv kasvab, siis haiglaravi vajavad haiged arv hakkab kasvama kusagil pooleteise või kahe nädalase latentsiga. Ühesõnaga, et on oodata nüüd siis ikkagi pooleteise-kahe nädala pärast suuremat haiglaravi vajavate haigete arvu, nii et noh, arvuliselt ei oska öelda, aga, aga ilmselgelt haiglaravi vajavate patsientide hulk kasvab. Raadiouudistele Võrumaalt Leevi Lillemäe.",
"role": "user"
},
{
"content": "Lõuna-Eesti haiglates on vabu voodikohti haiglaravi vajavate koroonaviirusesse nakatanud patsientidele ning seetõttu ollakse valmis haigeid vastu võtma ka teistest maakondadest.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Vaata antud uudislugu ja koosta üks või kaks lauset, mis võtavad kokku selle sisu. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nTallinna haigla projekteerimine pidi maksma 11 miljonit eurot, vähemalt nii uskus Tallinna linnavalitsus aprillis, kui projekteerimishanke välja kuulutas. Juuni alguses, kui pakkumised avati, selgus, et ettevõtete ootused on oluliselt suuremad, räägib Tallinna linnakantsler Kairi Vaher. Kokku tuli kaheksa pakkumist, neist viis olid eksinud dokumentatsioonis, need me lükkasime tagasi ning pakkujad, kes siis alusdokumentide puhul ei olnud eksinud, nende puhul hind ei vastanud eeldatavale maksumusele. Kairi Vaher lisab, et puudulike dokumentide tõttu kõrvale lükatud pakkumiste seas oli üks selline, mis jäi alla 11 miljoni. Aga ülejäänud pakkumised olid selgelt üle 11 miljoni ning keskmine pakkumiste hind oli suurusjärk 20 pluss miljonit. Lähipäevil plaanib linn projekteerimishanke uuesti välja kuulutada uut eeldatavat maksumust veel arutatakse, kuid Vaheri sõnul jääb see ikkagi väiksemaks kui mitmed seni tehtud pakkumised. Esimest korda kuulutati Tallinna haigla projekteerimishange välja märtsi lõpus. Too hange tühistati nädal hiljem, sest linnavalitsus avastas projektimeeskonnas võimaliku huvide konflikti. Teise aprillis välja kuulutatud hanke tulemused pidid selguma juuni lõpuks. Nüüd nihkub tähtaeg Vaheri sõnul septembri algusesse. Me oleme kaotanud kaks kuud, aga suuri muudatusi hankedokumentides ei ole. Oluline on siinkohal ka märkida, et selle hanke juures oli märkimisväärne osa arhitektuuri sel lahendus el kõik pakkujad, kes meile pakkumised tegid, neid dokumente ei ole ma avanud, neil on võimalik vajadusel soovi korral kasutada seda tööd, mida nad on juba eelmises hankes osalemiseks teinud. Riik loodab Tallinna haiglat rahastada Euroopa taastefondi abil, see seab aga selged ajaraamid ehk kogu fondi. Raha peab olema lepingutega seotud 2023. aasta lõpuks ja raha tuleb ära kasutada 26. aasta juuliks. Kairi Vaher kinnitab siiski, et järjekordne segadus projekteerimishankega haigla valmimist ohtu ei sea. Teatud hankeid, mida me esialgu mõtlesime teha ühe suure hankena, on võimalik teha paralleelsete hangetega, mille tulemusena on meil võimalik ajas kokkuhoidu saavutada seitse-kaheksa kuud. Vaher selgitab, et ehitushange jagatakse kaheks või koguni kolmeks osaks. Esimene osa, millega me saame oluliselt varem startida, on süvise tegemine ja kinnistuvälised trassid, mida võimalik teha, samal ajal, kui käib projekteerimise lõpetamine.",
"role": "user"
},
{
"content": "Tallinna suurhaigla projekteerimise hange lõpetati juba teist korda ilma lepinguta kuna ettevõtted soovisid projekteerimise eest ootamatult palju raha. Tallinna linnakantsler Kairi Vaher kinnitas, et haigla valmimine 2026. aasta suveks siiski ohus ei ole.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Loe läbi uudis ja anna sellele lühike kokkuvõte ühe või kahe lausega. Vastus peab olema ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nOtepää on sinimustvalge ajaloos eriline paik, sest siinses kiriklas lipp neljandal juunil 1884 pühitseti koroonaohu tõttu kujunes lipu sünnipäeva tähistamine Otepääl täna pisut teistsuguseks kui tavaliselt kuid pidulikkusest küll puudu ei jäänud. Keskseks ürituseks kujunes Otepää motoklubi liikmete sõit mööda Otepää valda tsiklite küljes sinimustvalged lipud. Nii jõudis lipupäeva meeleolu Otepää kiriku juurest igasse vallanurka. Motoklubi juht Argo Raid. Otepää motoklubi on pikk traditsioon juba lipupäeval rongkäigul osalemise see aasta, kuna viiruse tõttu jääb jalgsi rongkäik ära, siis me otsustasime mootorratastega teha selle lipusõidu. Lipusõit algab siis siit kiriku juurest, kui jumalateenistus lõpeb, sõidame Otepää külad ja asulad sõidame läbi ja, ja lõpuks jälle saabume siia Otepääle tagasi. No kuna ma olen põline Otepäälane, siis, siis ma olen uhke, et Otepääl pühitseti see lipp 136 aastat tagasi. Mootorrattureid tervitas enne teele asumist president Kersti Kaljulaid. Eesti lipp, meie sinine ja must ja valge on sündinud hariduse t. Vähe sellest, et hariduse kõrghariduse, st see on ju Eesti üliõpilaste seltsi lip. Eesti üliõpilaste selts on vanem kui emakeelne kõrgharidus. Aga meie lipp sündis haridusest ja võib olla, sellepärast oli Eesti siis, kui ta loodi iseseisva riigina maailmas väga progressiivne riik ja see mõte tuli mulle pähe tegelikult Iirimaal Triniti kolledžis, kus on Iirimaa iseseisvusdeklaratsioon, mis algab sõnadega. Tal irishwimin and airismen kõigile Iirimaa meestele ja naistele. Ja me ju teame, et meie õigusdeklaratsioon algab hoopis sõnadega kõigile Eestimaa rahvastele. Ja ma hakkasin mõtlema, et oot-oot, et miks panid iirlased nii palju ruhk sellele, et see deklaratsioon peab kõnetama nii mehi kui naisi, aga meie sellele tähelepanu ei pööranud. Ei pööranud, sellepärast et Eesti riik sündis koos naiste valimisõigusega. Ka muide, Läti ja Leedu me ei ole olnud alati selline, mida võib-olla Lääne-Euroopas tihti mõeldakse, et me olemegi natukene selline konservatiivsem, võib-olla teistmoodi kant ei ole olnud. Baltikum, Põhjamaad on alati olnud tegelikult maailma avangard. Me võime selle üle uhked olla, et meie iseseisvusdeklaratsioon kõnetas kõiki Eestimaa rahvaid, et me oleme patrioodid, olemata kitsarinnalised, et meie riik sündis koos naiste õigustega valida, osaleda ühiskonnaelus. Ja meie lipp, kuigi Eesti üliõpilaste seltsi oma, mis on meesorganisatsioon, on vähemasti sündinud haridus, õmblesid selle ikkagi naiste väledad näpud. Nii on see ikka olnud.",
"role": "user"
},
{
"content": "Otepääl peeti sel puhul pidulik jumalateenistus ja kiriku juurest sai alguse motoklubide lipusõit läbi Otepää valla.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Loe läbi uudis ja anna sellele lühike kokkuvõte ühe või kahe lausega. Vastus peab olema ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nRiigiprokuratuur esitas täna Kersti Krachtile, Hillar Tederile, 73 aastasele Toomasele ja 54 aastasele Jürile süüdistuse mitmetes korruptsioonikuritegudes ja saatis kriminaalasja. Kohtusse jätkab juhtiv riigiprokurör Taavi Pern. Me süüdistame Kersti Krachti esmalt selles, et ta on siis altkäemaksu eest soodustanud ärimees Toomase ärilisi huve ja Toomas on talle andnud siis selles suures ulatuses altkäemaksu. Teiseks süüdistame Kersti Krahti selles, et ta on suures ulatuses altkäemaksu küsinud Hillar Tederilt, kellele siis osutas kaasabi ärimees Jüri ja selle kuriteoepisoodi puhul siis Hillar Tederi on esitatud omakorda süüdistus suures ulatuses altkäemaksu lubamises. Siis on Kersti Krachtile esitatud täiendavalt süüdistus veel toimingupiiranguri lukumises. Selle süüdistuse ja sisu on see, et ta rahandusministri nõunikuna osales sellise otsuse tegemises, mis soodustas ühte äriühingut, millele Kersti Kracht ise raha võlgu oli ja, ja siis üks nendest süüdistatavatest sai süüdistuse ka tulirelva ebaseadusliku käitlemise eest. Miks see on osa nendest süüdistatavatest lihtsalt eesnimega, mitte perekonna nimega, ära mainitud? Et prokuratuuri poolt oleme avaldanud läbivalt infot selle kriminaalasjaga seotud kahtlustatavate kohta, siis selliselt, et oleme täisnimega andnud infot inimeste kohta, kes on ka muude tegudega sattunud avalikkuse huviorbiiti ja nende inimeste osas, kes ei ole tegelikult väga suure avaliku tähelepanu all olnud, siis oleme nende privaatsuse säilitamiseks edastanud infot nende kohta siis eesnime täpsusega. Ja täna kohtusse saadetud kriminaalasjast on kohtueelse menetluse kestel eraldatud osa, mis puudutab siis Tallinna linna servituudi seadmist porto Franco kasuks. Miks nii? Selle teie nimetatud kuriteoepisoodiga seotud kahtlustatavad esitasid ise prokuratuurile taotluse, et seda kuriteoepisoodi arutatakse eraldi menetluses kohtus. Et me nõustusime siis nende kahtlustatavate ja nende kaitsjate taotluse ga sellepärast, et et see on igati menetluslikult ökonoomsem. See toob kaasa olukorra, kus kohus siis saab arutada kahte eraldiseisvat, väiksema mahuga kriminaalmenetlust ja loodetavasti on siis võimalik nendes eraldiseisvates menetlustes jõuda otsuseni kiiremini kui ühes suures kriminaalasjas.",
"role": "user"
},
{
"content": "Riigiprokuratuur esitas endisele rahandusministri nõunikule Kersti Krachtile, ettevõtja Hillar Tederile ning veel kahele inimesele süüdistuse mitmes korruptsioonikuriteos ja saatis kriminaalasja kohtusse. Kriminaalasja kohtueelset menetlust viis Riigiprokuratuuri juhtimisel läbi Kaitsepolitseiamet.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Vaata antud uudislugu ja koosta üks või kaks lauset, mis võtavad kokku selle sisu. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nPaljud välistudengid on loobunud Eestisse õppima tulemast ning Tallinna ülikooli esitati sellel aastal 40 protsenti vähem avaldusi kui varasematel aastatel. Tartu Ülikooli vastuvõtutalituse juhataja Tuuli Kaldma sõnul oli ka Tartu Ülikoolis sellel aastal tudengikandidaate vähem, kuid vähem oli ka puudulikke avaldusi. Kandidaatide arv oli väiksem just seetõttu, et, et jätsid kandideerimata need, kellel ei olnudki väga nii-öelda tõsist kandideerimisplaani või soovi aga praeguse seisuga vastu võetute arvud on tegelikult sarnased eelmise aasta numbritele. Tartu Ülikooli ning Tallinna ülikooli tullakse õppima enamjaolt Soomest, kuid Tallinna ülikooli õppevaldkonna juhi Helen Joosti sõnul saadakse avaldusi ka palju kaugemalt. Ajalooliselt ma võin öelda, et kõige rohkem imatrikuleeritud on Soome kodanikud olnud ajalooliselt ja ma arvan, et ka sel aastal neid saab olema lõpuks kõige rohkem. Aga kõige rohkem avaldusi on juba mitu aastat laekunud meile päris kaugetest riikidest nagu Nigeeria, Bangladesh, Pakistan, ja sinna üsna tihedalt siis järgi Soome ja sel aastal on hea meel ka selle üle, et USA kodanik on, on varasemast rohkem neid üles leidnud. Tartu Ülikooli tullakse õppima eelkõige magistriõppesse ning populaarsed majandustegevusenformaatika õppekavad. Tallinna Ülikooli õppevaldkonna juhi Helen Josti sõnul on ka neil informaatika õppekava populaarne, kuid mõnukaid erialasid on veel. Bakalaureuseastmes on kõige populaarsemad erialad audiovisuaalne meedia, mis on siis selline filmi ja videoga seotud eriala, siis on humanitaarteaduses ja õigusteadus on populaarne.",
"role": "user"
},
{
"content": "Koroonapandeemia tõttu on Tartu Ülikoolis ning Tallinna Ülikoolis sellel aastal varasemast vähem tudengikandidaate välismaalt.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Loe läbi uudis ja anna sellele lühike kokkuvõte ühe või kahe lausega. Vastus peab olema ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nViljandi linnaarhitekt Kristi Kangilaski ütleb, et pärast edukat näitust Tallinnas asus ta usinasti maalima ja esimene töö, mis Kondase keskuse näituse tarvis valmis, oli pilt punaste mütsidega meestest. Nii sai Viljandi näitus pealkirja. Kunstnik lisab, et maalides ei mõtle ta kunagi sellele, millest tema tööd jutustavad. Pigem jäädvustab ta mingit hetke, et oleks tore. Ma olen märganud mingisugust hetke või mingi kompositsioon on tundunud huvitav. Ja siis ma lihtsalt maalin seda nii nagu mulle endale tore tundub, keerates need värvid nii, nagu mulle meeldib ja kompositsiooni ka siis mugandades niimoodi nagu mulle tundub, parem et mingisugust erilist suurt sügavat tagamõtet siin ei ole. Kristi Kangilaski on lõpetanud kunstiakadeemia graafikuna. Ta on tegelenud lasteraamatute kujundamisega, mis on tema sõnul suuresti arvutipõhine tegevus, nagu ka töö linnakunstnikuna. Maalimine on suur vaheldus igapäevatööle. Ja pigem siis eelistan mingisugust tegevust, mis on täiesti tänapäeva tehnoloogia vaba ja siis maalimine tegelikult maandub väga hästi, nii et et see kuidagi tuli loomulikult, et ma hakkasin lihtsalt ühel päeval maalima. No te teate, et Kondas oli ju naiivne ti parimaid esindajaid Eestis ja, ja ka see ja see galerii eksponeerib sedalaadset kunsti. Kas see on teie jaoks pigem nüüd tunnustus või? Jaa, kindlasti tunnustus sellepärast et, et ma just mõtlen, et see maja ise, see ruum. Mulle endale meeldibki selline sopiline, armas, värviline. Noh, jah, naivistlik, selles mõttes ma olen lasteraamatute illustraator eelkõige. Nii et, et siin ei saa oodata, et, et ma kuidagi maaliksin midagi muud. Et see on ka selline värviline, mingis mõttes lapsemeelne naivistlik, et täpselt sees ongi. Nii et teid ei solva sugugi, kui keegi arvab või ütleb, et te olete naivistlik, kunsti suuna esindaja. Ei ise mõtlesin enda jaoks, et, et kui kondase keskus hetkel on võtnud suuna ka autsider kunsti nii-öelda eksponeerimise peale, siis kes saaks olla veel rohkem outsider kui üks maaliv ametnik. Kristi Kangilaski rõõmsavärviliste ja nagu ta ise ütleb, lapsemeelsete maalide näitust saab Kondase keskuses vaadata jaanuari lõpuni.",
"role": "user"
},
{
"content": "Viljandis Kondase keskuses avati Viljandi linnaarhitekti Kristi Kangilaski rõõmsavärviliste maalide näitus \"Punamütsikesed\", mis on järg septembris Tallinnas Staapli galeriis toimunud näitusele \"Roosa laama\". Kuna \"Roosa laama\" ja veel paljud tööd osteti ära, muutusid nii Viljandi näituse pealkiri kui ka väljapanek.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita selle kohta üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nPärnusse tuli treilar Tartust kaks kiirabiautot juba peal. Nüüd tuli Pärnu haigla 2014. aasta Volkswagen Transporter samuti Haagisele. Humanitaarabi korras meditsiinilise abi saamiseks oli Ukraina pöördunud välisministeeriumi poole. Ministeerium omakorda kontakteerus Eesti kiirabide Liiduga, kes koondab kokku Eestis annetatavad kiirabiautod. Esimesed kolm saadeti eile teele Pärnu haigla ravijuht Veiko Vahula. Pärnu haigla otsustas samuti ühineda siis välisministeeriumi ja kiirabiliidu algatusega ja annetab siis Ukraina jaoks Ühe kiirabiauto. Me oleme kogu aeg püüdnud oma kiirabiautoparki hoida maksimaalselt ajakohane ja kõrgel tasemel ja loonud ka väikese reservi varuautode näol, millest siis üks saabki annetatud. Tegemist on siis 2014. aasta Volkswagen transporteriga. Kuna kõik kiirabiautod valmivad nii-öelda rätsepatööna ehk vastavalt vajadusele komplekteeritult ja uue varumine võtab kaua aega, siis otsustati selle heas korras auto kasuks veel kord. Veiko Vahula. Peal on kõik vajaminev kiirabivarustus alates kanderaamist, kandetoolist, erinevatest lahastest, delilaatorist, VKG-st, aspiraatoritest ja meie meditsiiniliste gaaside partner. Mesmer on annetanud omalt poolt ka kümneliitrise gaasiballooni. Nii et ise Pärnusse hätta ei jää? Ei, me oleme just nimelt selleks ka endale sellise väikese strateegilise reservi autode näol kogunud, et saada hakkama igas olukorras. Ester Vilgats, Pärnu,",
"role": "user"
},
{
"content": "Eile asus Pärnust teele haagis kolme kiirabiautoga, ühe neist saatis Ukrainasse humanitaarabi korras Pärnu haigla.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Loe läbi uudis ja anna sellele lühike kokkuvõte ühe või kahe lausega. Vastus peab olema ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nKui inimesed abielluvad, saavad nad soovi korral valida ühise perekonnanime. Elukaaslastel, kes ei abiellu, on ühise nime võtmine pisut keerulisem. Tänane seadus seda ei soodusta, aga võimaluse ikkagi jätab. Läinud aasta suvel rääkis elukaaslaste nime muutmisest siseministeeriumi rahvastikutoimingu osakonna juhataja Enel pungas. Inimene lihtsalt ütleb, et ma tahan oma nime muuta ja ma mõtlen välja endale täiesti uue nime läbi selle vaba valiku inimesed võivad võtta oma elukaaslaste nime, sest riik ju ei tea, kes kellega elab ja seetõttu tekitatakse niisuguseid kunstlikke perekondi, et meile öeldakse, et mulle õudselt meeldib see nimi, aga tegelikult on see hoopis elukaaslane. Juba läinud suvel oli siseministeeriumil selle vastu ka rohi olemas. Tänaseks on uue nimeseaduse eelnõu valmis valitsuse aruteluks ja tarvilik rohi on seal ka sees, räägib rahvastikuminister Riina Solman. Edaspidi ei saa ka võtta endale täiskasvanud inimene teise elava inimese nime. Kui mina tahaksin võtta endale Enel pungas, siis ka mina seda uue seaduse järgi võtta ei tohiks. Enel Pungas täpsustab üle, et abiellumisel see reegel ei kehti. Kui ma leiaksin endale kena mehe, kelle perekonnanimi on Solman emaga abielluksin, siis see ei ole välistatud. Lisaks sellele, et piirata nende inimeste võimalusi, kes abielluda ei soovi, on muudatusel ka praktilisem väärtus. Enel Pungas selgitab, et ministeerium proovib kaitsta inimesi kiusu või identiteedi varguse eest. Meil on selline olukordi, kus on näiteks üks karistatud võtnud oma advokaadi nime ja meil polnud keeldu selleks Sotsiaalminister Tanel Kiik küll kooskõlastas eelnõu, aga tingimusel, et tema märkustega arvestatakse. Muuhulgas täheldas kiik, et nimeseadus ei tohiks inimesi liialt piirata. Kui tänane seadus ja ka uus eelnõu panevad üsna täpselt paika, millal tohib nime vahetada, siis kiige ettepanek oli vastupidine. Lubame soovijatel endale uus nimi valida ja märgime ära need konkreetsed juhud, mil seda teha ei tohi. Küsimus on tõesti selles, et kui suur on inimese enda nii-öelda otsustusvabadus, otsustusõigus sellistes küsimustes, meie käsitlus on tõesti olnud mõnes mõttes selline liberaalsem lähenemine või inimese valikuvabadust austavam lähenemine. Eraldi pööras kiik oma arvamuse tähelepanu kooselulepingu sõlminud inimestele. Meie mõttes oli tõesti loogiline see, et kui riik on andnud erinevad need õiguslikud vormid oma siis kooselu registreerida, siis selle õigusega võiks kaasneda võimalikult nii-öelda sarnased täiendavad võimalused inimese jaoks, seda enam, et nime vahetamine ei riiva ju kellegi teise põhiõigusi. Siseministeerium märkis, et nimeseaduse koostamisel valiti konservatiivne lähenemine. Muuhulgas tähendab see, et samasoolised paarid ühist nime ei saa. Riina Solman. Seda eeldab meie kultuuritraditsioon, mis on ajast ja arust tõlgendanud siis ühist nime mehe ja naise abielu puhul.",
"role": "user"
},
{
"content": "Siseministeerium tutvustas täna nimeseaduse eelnõu, mis peaks peagi jõudma ka valitsuse istungile. Ehkki Sotsiaalministeerium tegi ettepaneku lubada ühist nime ka neile paaridele, kes pole abielus, valis Siseministeerium konservatiivsema tee. Ilma abiellumata ühtegi juba olemasolevat nime eelnõu järgi valida ei tohi.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Analüüsi uudislugu ning kirjuta sellele üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta üksnes eesti keeles!\n\nTekst:\n\nKokku praeguses teada vähemalt kuus juhtumit, kus inimesed on surma saanud katmata ja tähistamata kaevudesse kukkudes. Kaks neist juhtumeist on registreeritud Põlvamaal, mõlema osas on käivitatud ka kriminaalmenetlus, räägib lõuna ringkonna prokuratuuri juhtivprokurör Margus Kross. Üks oli aasta alguses, 23. veebruaril, kus üks viieaastane poiss kelgutades kukkus kaevu ja hukkus. Ja teine on päevi vana sündmus, ehk siis 26. novembril jäi kadunuks 20 aastane naine, kes leiti esmaspäeval surnuna samamoodi katmata kaevust. Mõlema suhtes on kriminaalmenetlus alustatud ja selle varasema sündmuse osas on kriminaalmenetlus ka lõpule viidud ja kriminaalasi on arutamiseks kohtusse saadud. On tehtud kindlaks ja esitussüüdistus 73. aastal sündinud Priidule, kes sai siis süüdistuse surma põhjustamises ettevaatamatuse järgi. Ja noh, ütleme praegusel hetkel siis on tulemas kohtuistung, kus selgitatakse, kas ta on süüdi või mitte. Seaduse kohaselt vastutab aukude ja nende tähistamise eest maa omanik. Samas lõpetas lääne ringkonnaprokuratuur jaanuarikuise juhtumi uurimise, mis käsitles Pärnus katmata kaevu kukkunud naise surma asjaolusid. Ringkonnaprokuratuuri hinnangul puudus kuriteo subjekt, kuna linna, mille alal kaev asus, ei saa avalik-õigusliku juriidilise isikuna vastutusele võtta. Riigiprokuratuur tühistas aga selle otsuse ja algatas uue uurimise. Pärnus pani asjad liikuma, räägib Maria Muraka Sollo Pärnu linnavalitsusest. On kaardistatud, suur enamus Pärnu linna kanalisatsiooni kaevudest tervikuna on kaetud, on katmata kaevud ja need kaevud ei ole ka kõik Pärnu linna omandis, et neid osapooli, kellega linnavalitsus koostööd teeb, kaevude kaardistamise osas on päris palju ja kui siin võib-olla numbriliselt ära tuua, siis ligikaudu 30000 kanalisatsiooni kaev on Pärnu linnas. Politseinik prokuratuur kutsuvad kõiki katmata kaevudest ja muudest ohtlikest kohtadest teada andma juhtivkorrakaitseametnik, Varmo, Rein. Eelkõige peaks teadma anda sellest kohalikule omavalitsusele ja kui nüüd seda kohalikku omavalitsust ei ole siin käepärast, ütleme, tegemist on näiteks nädalavahetuse või, või õhtuse ajaga, et seal valla või linnavalitsuse telefonid vastu, siis politsei on meil üldkorrakaitseorgan, kes tegeleb ohutõrjega ööpäevaringselt, sellisel juhul ikkagi politseile teada anda ja siis juba politsei võtab midagi ette selle ohtliku kaevuga.",
"role": "user"
},
{
"content": "Katmata kaevud ja muud sügavad tähistamata augud on tänavu nõudnud mitu inimelu.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Loe läbi uudislugu ja tee lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte, mis peegeldab selle põhisisu. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nEuroopa Liidu asjade komisjoni esimees Siim Kallas toonitab, et kahtlemata on keskkonnaeesmärgid õilsad ja keegi ei vaidle selle vastu, et õhk peab olema puhas ja loodust on vaja hoida. Aga samas peavad nii põllumajanduse kui metsandus säilima ja inimesed peavad saama tööd ja palka. Põhimõtteliselt on niiviisi, et see valitsuse seisukohad tervikuna meie sinna võimalikud täiendused ka lähtuvad sellest, et, et see pakett oleks tasakaalustatud, see tähendab, et, et see rohepööre oleks inimeste või kodanike rohepööre mis tähendab seda, et kui mingisugune suur asi ette võetakse, siis see ei pea tooma kaasa ei sotsiaalseid vastuolusid ega, ega rahanduslikku katastroofi. Tegemist on väga strateegilise dokumendiga. Valitsuse seisukohad on üldiselt enam-vähem mõistlikud, aga Euroopa Liidu asjade komisjon üksmeelselt otsustas, et natukene tuleb aega võtta ja võib-olla neid valitsuse seisukohti täiendada ja elaki istung toimub 24. jaanuaril, siis esmaspäeva nädala pärast, kus me siis võib-olla mõtleme natukene ka neid valitsuse seisukohti täiendada, millest on nagu praegu hetkel vara rääkida, aga ideid on? Järgmisel nädalal on Brüsselis keskkonnaministrite kohtumine, kuidas Erki Savisaar saab Eesti seisukohti kaitsta, kui need ei ole selgelt paika pandud. Siim Kallas vaidleb vastu. No ei maksa unustada, et valitsuse seisukohad on olemas, nii et minister võib vabalt juhinduda valitsuse seisukohtadest ja neid seisukohti selgitada ja kaitsta, ega ei ole ju põhjust oletada, et Euroopa Liidu asjade komisjon lükkab selle valitsuse seisukohad tagasi. Me lähtume majanduskomisjoni ja keskkonnakomisjoni aruteludest, kus mõlemas arutelus on niisuguseid täiendavaid küsimusi ja argumente, me tahaks neid nagu kajastada, see on see lähenemine ja noh, need seisukohad on keskkonnakomisjoni seisukohad, on ministril hästi teada. Nii et selles ei ole küsimus. Kallas ütles, et keskkonnaminister peab muidugi hiljem Euroopa Liidu asjade komisjoni seisukohtadega arvestama.",
"role": "user"
},
{
"content": "Läinud kuul lükkas Riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjon (ELAK) edasi oma hinnangu andmise valitsuse seisukohtadele Euroopa Komisjoni kliimaõigustiku ettepaneku suhtes.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Loe läbi uudislugu ja tee lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte, mis peegeldab selle põhisisu. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nEelmisel nädalal lisandus Eestis üle 41000 uue haigusjuhu, mis on 51 protsendi võrra enam kui ülemöödunud nädalal. Nakatumiskordaja on 1,4 ringis ja näitab väga kerget langust, kui välja arvata ida regioon jätkab terviseameti nakkushaiguste osakonna nõunik Irina Tontšenko. Käesoleval nädalal me näeme endiselt haigestumise kasvu, kuigi haigestumise kiirus on veidi langenud, aga sellel nädalal liigume me tõenäoliselt ikkagi kasvu suunas ja sellel nädalal prognooside kohaselt saab meil olla kuni 8000 haigusjuht. Täna näiteks oli see natukene üle 7000 ja nädalaga me võime prognoosida ligi 45 või natukene üle selle haigusjuhtude arvu. Enim kasvas nakatumine vanuserühmades 35 kuni 39 ja 50 kuni 54 eluaastat. Samas on üldine nakatumine kõrgem noorukite ja laste seas. Peamiselt saadakse viirus kodus, seejärel töökohas ja lasteaias või koolis. Nädalaga suri meil 25 inimest, Nende vanus oli 34 kuni 94 ja keskmine vanus moodustas 76 kuni kaks aastat. Väga oluline moment on see, et neist vaktsineerimata oli 80 protsenti. Mis veel kord viitab sellele, et vaktsineerimine on väga oluline raskete haigusjuhtude ärahoidmiseks. Eestis on jätkuvalt vaktsineerimata üle 73000 eaka inimese, see on aga risk, nagu märkis tervise ja tööminister Tanel Kiik. Umbes kolmveerand haiglaravi patsientidest vahepeal ka ligi 80 protsenti on olnud 60 pluss vanuses ehk need on kaks sellist kohta, kus me näeme väga selgelt erisust, vanuseline ja vaktsineerimise staatus ja mõlema puhul võib öelda niimoodi, et numbrid on püsinud suhteliselt stabiilsena läbi erinevate tüvede ehk eakate risk ja vaktsineeri risk on pidevalt olnud mitmeid kordi kõrgem. Millal võiks Eestis kätte jõuda viiruse leviku langus? Tanel kiige sõnul võib see juhtuda sel või järgmisel nädalal. Me oleme selgelt nii-öelda selle tõusu lõpusirgel, me näeme ka praegu tõusukiiruse selget langust, ehk et on olnud perioode, kus seitsme päeva nii-öelda libisev, ütleme, nakatumis number on kasvanud võrreldes varasema seitsme päevaga seal suurusjärgus 96 protsenti. Täna, kui vaatame seitset viimast päeva võrreldes seitsme selle eel, päevaga see tõus on 33,5 protsenti, ehk see tõusukiirus on selgelt raugenud, eelmine nädal tervikuna oli ta seitse päeva seitse päeva nädala lõikes oli ta vist 50 protsenti, ehk et me liigume nii-öelda õiges suunas seal, kus liikuda tahame.",
"role": "user"
},
{
"content": "Nakatumine koroonaviirusega on viimasel nädalal kasvanud enim saartel ja Ida-Virumaal. Omikroni tüve osakaal on tõusnud kuni 98 protsendini.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Vaata antud uudislugu ja koosta üks või kaks lauset, mis võtavad kokku selle sisu. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nSihtasutus Narva Aleksandri kirik asutati 15 aastat tagasi eesmärgiga taastada kirik, kontserdisaali ning kultuurikeskusena. Viimased aastad olid sihtasutuse peamiseks tööks torni ehitamiseks võetud laenu tagasimaksete vahendamine ja peale koguduse pankrotti ning kirikuhoone riigi poolt väljaostmist soikus tegevus sootuks. Sihtasutuse üks asutajatest oli Narva linn, linnapea Tarmo Tammiste. Eesmärki, milleks kunagi loodi sihtasutus, ei ole võimalik täita, kuna lihtsalt puudub vajalik finantseering. Viimane makse torni eest on tehtud ja ei ole mõtet pidada asutust, kus tegelikult mingit tegevust ei toimu. Tarmo Tammiste sõnul töötas sihtasutus korralikult, viga oli mujal. Mitte sihtasutuse tegevus ei olnud ebaõnnestunud, vaid häda oli selles, et sihtasutus tegeles varaga, mis ei kuulunud talle. Vara ju üle ei antud, see oli üks peamine põhjus, miks seda asja ei saanud lõpuni viidud. Teine strateegiline asutaja oli kultuuriministeerium asekantsler Tarvi Sits. Kindlasti ei ütleks seda, et on läbi kukkunud, et kirik on tegelikult päästetud, katus on peal, torm üles ehitatud, kõige avariisem olukord on likvideeritud. See, et Narva Aleksandri kirik vajab uut funktsiooni, need arutelud on veel alles käimas. Me viime läbi laiema ajurünnaku koostöös arhitektuuri valdkonna inimestega kindlasti Narva linna esindajatega muinsuskaitsjatega. See on nüüd laiem teema, mitte ainult Narva teema, et mida teha tühjaks jäänud kirik. Millised funktsioonid sinna üldse sobiks, aga teha siis selline arutelu Narva Aleksandri kiriku näitel, vaatame, kus need arutelud välja viivad. Kultuuriministeeriumi poolt pakutud raamatukogu ideele ütles Narva kindla ei. Narva soovitud kontserdisaali ülalpidamist peab aga kultuuriministeerium liialt kulukaks. Narva linnapea Tarmo Tammiste. Kui tuleb mingi idee, mida võiks teha, noh, eks me siis arutame seda, tähendab ootame kolm aastat, ootame, viis aastat ei ole mõtet hakata seal tegelema mingisuguse jamaga ja selge on see, et ega Narva linn ei hakka seda küll üles ehitama, nii et eks elu näitab, mis sellest saab. Sihtasutuse Narva Aleksandri kirik oli kuus asutajat, neist kaks on praeguseks pankrotis. Narva linn on asutajatest esimene, kes sihtasutuse lõpetada, otsustas uudistele Jüri Nikolajev. Narva.",
"role": "user"
},
{
"content": "Narva linn lõpetab sihtasutuse Narva Aleksandri kirik tegevuse.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Uurides uudislugu, loo sellele ühe või kahe lausega lühikokkuvõte. Vasta eesti keeles!\n\nTekst:\n\nIgal juhul me oleme pisut konservatiivsed selleks, et vaadata, kuidas see olukord edasi areneb, aga hetkel meie ikkagi lähtume samast stsenaariumist, mis on ka kirjeldatud juba vastu võetud otsustest. Kuna olukord dünaamiliselt areneb, siis ei saa välistada, et see on üks järjekordselt arutelu teema meie teadusnõugu jaoks. Need tänased numbrid, need olid suhteliselt väikesed ja ma saan aru, et terviseamet oma teates ütles ka, et seireuuringuid ei tehta praegu, et sellepärast on see number 10 ja tehti ka vähem teiste, miks need seireuuringud ära lõpetati? Noh, seireuuringud olid seotud teatud konkreetsete koldetega, näiteks Ida-Tallinna keskhaigla, siis kus oli läbi testitud peaaegu 1000 inimest. Nii et praegu ikkagi räägime konkreetsest tegevusest konkreetses kohas ja ajas selleks et võtta see infektsioon kontrolli alla. Mediku jaoks on kindlasti väga oluline moment, et tervishoiusüsteem tuleb olukorraga toime ja meil ei ole praegu mingisugust ülekoormust haiglates ja need patsiendid, kes viibivad täna haiglaravil, nende arvud, meil ei kasva väga kiiresti ja see esineb kõige rohkem täna Ida-Virumaa regioonist. Samas Ida-Virumaal on plaanis ja otseselt juba rakendatud Covid lisavoodikohtade tekitamine. Mispärast Ida-Virumaal see nakatunut arv nii suur on, kas seal on puudu jäänud teavitustööst? Siin peab ütlema, et me oleme tegelenud tegelikult Ida-Virumaaga siin juba paari nädala jooksul, mitte rohkem aktiivselt selleks, et inimesi rohkem teavitada olukorras see töö juba kandis vilja, nii et testimis aktiivsus on kordades tõusnud praktiliselt neli pool korda, testitakse rohkem Ida-Virumaal ja positiivsete testide osakaal on tublisti langenud. Meil on olemas üsna hea ülevaade olukorrast regioonis. Mõned kolded juba täiesti lokaliseeritud ja kaovad ära statistikas, nii et liikumine on igati igati positiivne. No praegu meil võetakse seda koroonaviiruse proovi ninaneelust, mõnes riigis on kasutusel ka süljetestid, mis on vähem ebameeldivamad, et kas meil on ka plaanis mingeid teisi teste kasutusele võtta? Meie oleme ka avatud teistele uutele tehnoloogiatele, peamine, et nad on leidnud kinnitust efektiivsust, ohutust suurtes uuringutes, sest kõik, mis on mugavam patsiendile see, mis on ka ohutum patsiendile ongi see tee, mida me peame valima. Et hetkel täna ei ole veel sajaprotsendilist kindlust selles osas, et see süljest proovi võtmine vastab kõikidele nendele kriteeriumitele, siis meil selle kohta käib veel arutelu.",
"role": "user"
},
{
"content": "Soome Terviseamet leiab, et seniseid reisipiiranguid võiks leevendada nii, et riskiriigis vähem kui nädala viibinud reisija teeb piiril ühe koroonaviiruse testi ning teist testi ja karantiini poleks negatiivse tulemuse korral vaja. Terviseameti meditsiinistaabi juht doktor Arkadi Popov ütleb, et kõikide selliste otsuste suhtes ollakse ettevaalik.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita selle kohta üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nKeskpanga prognoosi kohaselt langeb majandus sel aastal 1,8 ja järgmisel 2,1 protsenti. Langus on tingitud eelkõige sisenõudluse kahanemisest. Ruttu lõppes kinnisvaraturu kiire kasv, inimesed on ebakindlamad, intressimäärad on kallimad ning laenamine on vähenenud. Uut tõusu on oodata 2009. aasta lõpus või 2010. aasta alguses, mil keskmiseks kasvuks kujuneb kolm protsenti. Eesti Panga asepresident Märten Ross. Pered on, neil on nagu raha tegelikult olnud, aga nad pole tahtnud nii palju tarbida ja mis on iseenesest, näitab seda, et see kohandumine perede tasandil on käinud väga kiiresti ise teistpidi annab kinnitust sellele, et, et kui nüüd meeleolud hakkavad paranema järgmise aasta jooksul, siis tegelikult ka tarbimine võiks 2010 kasvama hakata, sellepärast et perede majandus olukord peaks olema mõnevõrra nagu tasakaalustanud, võrreldes sellega, kui laenukoormus kiiresti kasvas. Uueks majanduskasvuks tuleb valmis olla ning selleks soodne pind luua, kui kaob erinevus palkade ja tootlikkuse vahel. Kui tööturg muutub paindlikumaks ning valitsus planeerib maksupoliitikat pikalt ette, võib Eesti euro kasutuselevõtuks vajaliku inflatsioonikriteeriumi täita 2010. aasta keskel või teises pooles. Eesti Panga president Andres Lipstok. Kõige tähtsam on see, et selle selle nimel peavad kõik ka tegelikult midagi teha tahtma, olgu need siis jälle uuesti reaalsektor või olgu ta avalik sektor. Päris selge on see, et igasugused elektri, hinnatõusu, vee hinnatõusud, kanalisatsiooni hinnatõusu, bussipiletid, kõik need ju lõpuks mingi null koma nulliga või null koma, millega mõjutavad seda kriteeriumi täitmist. Riigieelarve on nii tänavu kui järgmisel aastal Eesti panga hinnangul puudujäägis. Tuleval aastal kerkib eelarve defitsiit 2,5 protsendini SKP-st. Eurole üleminekuks ei tohi riigi valitsussektori eelarve puudujääk olla üle kolme protsendi SKP-st. Andres Lipstok. Et see oht, et mingisuguste valimislubadustega, millega iganes see piir lõhki lastakse, on reaalselt olemas ja seda ohtu tuleb teadvustada, seda ohtu tuleb jõuga maha suruda, sest muidu kõik see, see lugu, et me võiksime 2010 hindajat kutsuda, läheb lõhki, kuivõrd me võime inflatsiooniga jõuda ju kuskile maale, kui me tekitame omale järgmise kriteeriumi täitmisel uue probleemi, siis on nagu uued murumäng murumängud ka selle euro kasutuselevõtu tagamiseks tingimuste täitmiseks, milleks iganes. Eesti finantssektor on keskpanga arvates hästi hakkama saanud, seda toetab meie pangandusstruktuur, mis on pangagruppide keskne. Kindlust lisavad Põhjamaade ja Eesti valitsuste sammud pankade usaldusväärsuse tugevdamiseks ning reservid.",
"role": "user"
},
{
"content": "Eesti Panga majandusprognoos.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Vaata üle uudislugu ning loo sellele lühike kokkuvõte. Piira vastus ühe või kahe lausega ja vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nMeeles tuleb pidada, et jääolud on muutlikud ja varieeruvad lahe ühes ääres on jääpaksus 40 sentimeetrit ja rohkem, teises aga võib-olla vaid 10 kuni 15 sentimeetrit, hoiatab Pärnu politseijaoskonna merepääste ja piirikontrolligrupi piirivalvur Terje lemmik. Väga ohtlikud kohad on laevatee, lähedus ja praod, mis jooksevad muuli otsast suunaga Raekuja poole ja seal on ka muudes kohtades õhemaid kohti, mille läheduses peab olema ettevaatlik. Õnneks pole sel talvel midagi halba juhtunud, aga mõni kalur on oma tehnikast ilma jäänud. Kes soovib jää peale minna, siis soovitame minna jala, et kindlasti mitte autodega ja kui on inimene kuskilt kaugemalt pärit, kohalikke jääolusid ei tunne, siis soovitame ennast kurssi viia, liikuda alati jääl, siis kellegagi koos, kes juba teab kohalikke olusid olla hästi tähelepanelik, võtta kaasa laetud töökorras mobiiltelefon, anda teada oma lähedastele, kuhu minnakse ja kui kauaks jäädakse ja väga oluline, viimasel ajal on meil udu lumesadu olnud vihma, et lihtsalt nähtavus ei ole, et kui minnakse ka näiteks hommikul lahe peale nähakse veel kallast, siis tagasitulemise hetkel ei pruugi seda kallast enam näha olla, et siis osake navigeerida oma seadmetega. Meil on teada juhuseid, kus kalamees on sooviga kaldale jõuda, liikunud hoopis laevatee suunas ja siis on avastanud, et laev on vastas. Hea, kui ta on avastanud õigel ajal selle, et kindlasti ohutu tust lisab veel see, et kui kaelas on jäänaaskrid, et kui peaks sisse kukkuma sinna jää vahele, et siis saaks kiiremini välja.",
"role": "user"
},
{
"content": "Pärnu lahele kalastama minnes tuleb olla väga ettevaatlik, sest jääolud on muutlikud. Vältida tuleb sattumist laevatee lähedusse.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Analüüsi uudist ja koosta sellele lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nSotsiaalministeeriumi strateegilistele partneritele makstakse praegu toetust kord kvartalis, läinud reedel pidid nad saama oma kolmanda osa makse, kuid enne seda jõudis riigi tugiteenuste keskusesse kiri, milles rahandusministrit asendav väliskaubandus ja infotehnoloogiaminister Raul Siem teatas, et kolmele sotsiaalministeeriumi partnerile ei tohi enam raha saata. Sotsiaalminister Tanel Kiik ütles, et õiguslikku alust taolisel kirjal ei olnud ning et olukorda lahendust tuua, tehakse edasised maksed sotsiaalministeeriumi vahenditest. Otsustasime, et me ei pane riigi tugimiste keskus sellisesse olukorda, kus ta peab otsustama millise ministri sõna siis maksab või, või, või milline õiguslik analüüs on õigem või valem. Vaid me lõpetame riigi tuginete keskusega hasartmängumaksutoetuste teemalise koostöö ja toome nende toetuste korraldamise taas sotsiaalministriumi valitsemisalasse. See on mõnes mõttes võib-olla kõige vaatest kõige lihtsam lahendus. Minu jaoks on oluline, et oleks tagatud organisatsioonidele järjepidev kokkulepitud mahus rahastamine. Nagu enne viitasin, siis see puudutab kokku 13. partnerit. Riigi tugiteenuste keskus kuulub riigihalduse ministri haldusalasse, kõneleb riigihaldusminister Jaak Aab. Läbirääkimised RTK-ga on käimas minu teada ja see leping on juba allkirjastatud. Lihtsalt see küsimus, et needsamad konkreetsed kolm partnerit, millest kogu see tüli lahti läks nüüd sel nädalal, et kes neile maksab selle raha nüüd, kas see on sotsiaalministeerium? Jah, sotsiaalministeeriumi eelarves ta tuleb lihtsalt riigi tugiteenuste keskus ei tegele nende projektide vahendamisega, ütleme siis nii. Ja edasi tuleb tõenäoliselt leida sotsiaalministriumil teine allikas või muuta samu mängumaksuseadust neljanda kvartali makse jaoks näiteks. Aga ma usun, et need organisatsioonid kuskil, seda peab sotsiaalministeerium nüüd ise kommenteerima, kui kiiresti nad on valmis tehniliselt selle ära toimetama. Mina saan aru, et see on kuskil nädala-kahe jooksul võimalik siis see makse teha. Praegu ära jäänud maksed tehakse sotsiaalministri Tanel Kiige sõnul lähimate tööpäevade jooksul, kuid uute maksete katteallikas tema sõnul veel kindel pole. Kolm kõnealust MTÜ-d on võrdse kohtlemise eest seisvad Eesti naiste ühenduse ümarlaud, Eesti naisuurimus ja teabekeskus ja Eesti Inimõiguste keskus.",
"role": "user"
},
{
"content": "Sotsiaalministeerium toob strateegiliste partnerite toetuste korraldamise oma valitsemisalasse.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Analüüsi uudislugu ning kirjuta sellele üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta üksnes eesti keeles!\n\nTekst:\n\nHasartmängumaksust laekunud raha võib riik kasutada ainult seaduses ette nähtud eesmärkidel. Sotsiaalministeerium saab seda raha jagada projektidele, mis on seotud meditsiini, hoolekande, perede, vanurite või puuetega inimestega. Riigikontroll analüüsis viit võrdsuspoliitikaga seotud projekti ja ütles, et need poleks tohtinud hasartmängu arvelt toetust saada, kuna need projektid seaduses seatud eesmärkidega kokku ei lähe ja võrdsuspoliitikat seadus eraldi ei maini. Riigikontroll teatas, et kui sotsiaalministeerium soovib niisuguseid projekte toetada, peab ta raha mujalt leidma. Ka praegu leiab ministeeriumi kodulehelt mitu taotlusvooru, kus saab muuhulgas küsida hasartmängumaksu rahaga võrdse kohtlemise edendamiseks. Sotsiaalministeeriumi võrdsuspoliitika osakonna juhataja Liina Kanter ütleb, et ministeerium kindlasti analüüsib riigikontrolli pöördumist, kuid seni nad sellega nõustunud ei ole. Ta ütleb, et kõik senised rahaeraldused on hasartmängumaksuseadusega kenasti kooskõlas. Näiteks projekt nimega seksuaal ja soovähemuste teemaline teavitus ja huvi kaitsetegevus ning kogukonna toetamine on Kanteri sõnul seotud nii perede kui meditsiiniga. Ühelt poolt on Eestis sellised perekonnad, kus näiteks elavad samasooliste vanematega lapsed või siis kasvav laps, peres kuulub soovi seksuaalvähemusse. Projekt toetab väga suuresti seda, et need pered tunneksid end turvaliselt ühelt poolt. Ja kuna see küsimus on väga sügavalt ka vaimse tervise küsimus, siis ka siin on see, kui palju siis need pered saavad näiteks kogemusnõustamise kaudu tuge või mõistmist. Riigikontroll ütleb muuhulgas, et ministeeriumil on võimalik algatada hasartmängumaksu seaduse muutmine. Sellisel juhul saaks riigikogu öelda, et hasartmängumaksu raha võibki kasutada ka võrdsuspoliitika edendamiseks. Kuna me hetkel oleme seisukohal, et ka praeguses sõnastuses saab neid samu eesmärke täita, siis ei ole me jah, seni ise seda ettepanekut teinud, aga nagu ma ütlesin, kõik tehtud ettepanekud on kaalumist väärt. Riigikontroll ei saa sundida ministeeriumit oma käitumist muutma. Küll aga ütleb riigikontroll, et sihtrühma laienedes muutuvad väiksemaks nende projektide võimalused, mis seaduses selgelt kirjas on. Sisuliselt võib see tähendada, et mõni toetuseta jäänud ühendus võib kohtusse pöörduda ja küsida, kas tema õigusi on rikutud. Näiteks riigikontrolli poole pöörduski sihtasutus perekonna ja traditsioonide kaitseks. Liina Kanter ütleb, et ministeerium on end valmis vajadusel kohtus kaitsma.",
"role": "user"
},
{
"content": "Riigikontroll analüüsis viit hasartmängumaksu arvelt rahastatud projekti ning leidis, et nende jaoks tulnuks raha mujalt leida. Toetust saanud projektide sisu ei läinud kokku eesmärkidega, mida seadus hasarmängumaksu kasutamisele seab. Sotsiaalministeerium riigikontrolli arvamusega ei nõustu ning senist praktikat muuta ei plaani.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Vaata üle uudislugu ning loo sellele lühike kokkuvõte. Piira vastus ühe või kahe lausega ja vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nValitsus ei ole otsustanud ei raamatutele ega millelegi muule käibemaksumäära tõstmist. Veel enam, valitsus pole seda küsimust isegi mitte arutanud, veel enam isegi rahandusministerium, mis pole laekunud ühtegi ettepanekut nimetatud küsimuse kohta. Ja kustkohast on lugupeetud mitmed opositsiooniliikmed ja meie ajakirjandus, võtnud need andmed selle kohta, et valitsus on otsustanud, valitsus on muutnud kurssi sellele küsimusele mina tõesti vastata, ma väga vabandan, ei oska. Ma olen tõesti lugenud ajalehest mõnede rahandusministeeriumi ja mõningate kultuuriministeeriumi ametnike omavahelist arutelu selle teema üle. Kuid ma rõhutan, et vähemalt praeguses valitsuses sellised arutelud meie otsustust kuidagi viisi ei mõjuta. Ja valitsus ma nüüd, kui poliitilise tahte koha pealt ütlen, ei kavatse muuta teatripileteid ega raamatuid ega kontserdipileteid Eesti inimestele kallimaks, see on meie väga selge poliitiline otsus.",
"role": "user"
},
{
"content": "Valitsus ei muuda raamatute käibemaksu.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Süvene antud uudisesse ja tee selle kohta lühikokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult ühe või kahe lausega!\n\nTekst:\n\nMinu eesmärk on kindlasti kultuuriministrina, et juulis, augustis oleks võimalik vabaõhuetendusi ja väiksemaid kontserte korraldada küll, aga mitmekümne tuhandese kuulajaskonnaga rahvusvahelise auditooriumiga kontserdid tuleb ilmselt ära jätta ja need ei saa toimuda praeguste plaanide järgi ju kusagil mujal Euroopas sama mood. Soome on juuli lõpuni keelanud ära ka kõik festivalid. Nende lubatud avalike ürituste piir on 500 inimest. Saksamaal on erinevad piirkonnad erinevalt otsustanud, aga Berliinis näiteks üle 1000 inimese sündmusi korraldada ei saaks. Nii et, et Rammstein Berliinis kontserti teha ei saaks. Tõenäoliselt ei ole ka mõistlik, kui ta teeks suure kontserdi 60000-le siin Eestis, nii et jah, tuleb orienteeruda ja kes ei saa ümber orienteeruda, see peaks oma sündmuse edasi lükkama. Kas ürituste korraldajad võivad loota valitsuse poolt ka veel mingisugust täiendavat toetust, et kuidagi kompenseerida seda enda ümber tehtud plaane võib-olla ja, ja seda kaotust, mis suvi neile kaasa toob? Korraldajatele on spetsiaalne taotlusvoor valitsuse poolt juba rahaliselt otsustatud, nüüd neil päevil me kuulutame selle kultuuriministeeriumis välja. Aga see taotlusvoor on nüüd see, mis riigikogus vastu võetud Covid seaduste paketi raames heaks kiideti. Jah. See taotlusvoor on jah kaetud lisaeelarves ka rahaliselt, aga toimub nii, nagu korralised taotlusvoorud ministeeriumis ikka välja kuulutatakse. Taotluste keskkonnas on võimalik taotlusi esitada ja, ja me katsume võimalikult kiiresti need ka üle vaadata. Taotluste esitamiseks on seitse päeva aega. Loodan, et esimesed väljamaksed hakkavad toimuma juba mai keskpaigas.",
"role": "user"
},
{
"content": "Kultuuriminister Tõnis Lukase sõnul määratleb valitsus suurürituste lubatavad piirid mai teises pooles, pärast eriolukorra lõppu.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Loe läbi uudis ja anna sellele lühike kokkuvõte ühe või kahe lausega. Vastus peab olema ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nAasta algas kaitsejõududele abitöödega tormikahjude likvideerimisel, juba märtsikuus lahvatas aga skandaal kaitseliidu raamatupidamise ja varade ümber. Kadunud soomuki tõi selle koju viinud kaitseväelane tagasi. Segaduse tõttu kontrollisid kaitseliidu raamatupidamist riigikontroll ja rahvusvahelised audiitorid. Paljastades laokil aruandluse. Kerkis üles ka vajadus ühendada senised 16 kaitseliidu subjekti üheks avalik õiguslikuks juriidiliseks isikuks. Kaitseliidu vanemate kogu liige Peeter Lorents leiab, et kaitseliit vajab täiesti uut seadust, mis vastaks kaasaja nõuetele. Ei ole sajandi kolmekümnendad aastad nii ehk teisiti, mingisugused regulatiivid peavad muutuma. Kõigepealt ma arvan, et peab see asi hakkama pihta sellest et selgelt formuleeritakse lõppude-lõpuks ära, mida meie ühiskond tahab kaitseliidult. Kas nende ülesannete ja soovide jaoks on olemas ka mingisugune kate. Ressursikate kaitseliidu kaasamine välismissioonidesse jõudis sel aastal aga uuele tasemele, kuna kaitseliidu kanda usaldati rahuvalve Bosnia-Hertsegoviinas Itaalia sõjaväepolitsei koosseisus veel kord Peeter Loorents. See on minu arvates erakordselt tõsine saavutus, sellepärast et missioonil ollakse ju ikkagi professionaalidega ja vaevalt et ükskõik milline juhtiv NATO riik, kes kannab põhilist raskust operatsioonide kavandamisel, läbiviimisel, missioonide kavandamisel läbiviimisel, et see võtaks nüüd enda kõrvale kedagi, kes ei kanna seda asja puhtprofessionaalselt välja, nii et ma arvan, et neid on sinna võetud. See on ikka uskumatult tõsine tunnustus kaitseliidule ja üldse noh, Eesti vabariigile ja Eesti riigikaitsele pikendati kõiki välismissioone lisaks Bosnia-Hertsegoviinale ka Afganistanis ning Iraagis. Poliitilisi erimeelsusi tõi kaasa just Iraagi missiooni jätkamine, mis on mujal maailmas laialdast kriitikat leidnud. Nii avaldasid Keskerakond ja Rahvaliit oma seisukoha alles pärast ÜRO julgeolekunõukogu otsust. Päevapoliitika segiajamine kaitsepoliitikaga oli aasta jooksul üks tõsisemaid väljakutseid. Poliitikute ja ärimeeste hämamise ning noorpoliitikute bravuuritsemise tõttu astus tagasi kaitseminister Jaak Jõe rüüt. Sügisel kaitseministriks saanud Jürgen Ligi nentis, et päevapoliitiline kasulõikamine on otseselt seganud harjutuspolügonide küsimuse lahendamist. See on kaitseväe jaoks üks kõige tõsisem arenguteema, et polügoonide nõuetekohaseks muutmise vastu töötatakse mitmel tasandil. Üks on hirmud. Seda võib mõista, et polügoon justkui rikuks kohalikku elu. Hirmudega saab võidelda, kuid kurvem on see, kui riigi asju lahendatakse isiklikest huvidest lähtuvalt. Sellest peame ka kuidagi üle saama. Otseseks valimispropagandaks enne kohalikke valimisi kujunes Tallinna miinisadama küsimus. Res Publicasse kuuluv linnapea Tõnis Palts oli sadama likvideerimiseks valmis kaitseministeeriumiga isegi kohtusse minema. Uus linnavalitsus kaitsejõudude ga ei sõdi, reformierakondlasest kaitseminister Jürgen Ligi algatas taas mõttevahetuse palgaarmee teemal. Valitsusjuhi Andrus Ansip kinnitas aastalõpu pressikonverentsil, et muudatusi enne 2000 kümnendat aastat ei tule. Debatt on aga käivitunud ja kaitseminister lubas kokkuvõtteid teha juba järgmisel aastal.",
"role": "user"
},
{
"content": "Eesti kaitsejõud 2005. aastal.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita selle kohta üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nRaamatute hinnad on kerkinud aastaga ligikaudu 10 protsenti. Müügiedetabelite eesotsas on kodumaised kirjanikud. Raamatupoodide juhid leiavad, et hinnad võivad seoses energiahindade kallinemisega ja inflatsiooniga veelgi tõusta. Apollo kaupluste tegevjuht Eha Pank. Meie omalt poolt saame öelda, et apollo kauplused ei ole otseselt hindu tõstnud, aga tõesti, et siis väljaandjatel ehk kirjastustel on läinud väljaandmine kallimaks. Aga ka mitte kõik ei ole veel sellel aastal hindu tõstnud, sellepärast et kellel oli nii-öelda trükikojas juba paber ette tellitud ja, ja kes olid oma asjad nagu ette planeerinud, et kõik kirjastajad ei ole mitte hinnatõusu teinud, aga ma kujutan ette, et see hinnatõus võib isegi järgmine aasta nagu veel tulla. Rahva raamatu tegevjuht Priit Peterson, mis me näeme, on see, et mis toimub elektrihindadega, mis toimub trükihindadega, mis toimub paberihindadega, ehk siis jah, võib oletada, et, et raamatu hind ka meile ka tõuseb. Raamatupoe poentasutaja ja juht Elisa Johanna Liiv ütleb, et eriti on tõusnud eestikeelse tõlkekirjanduse hinnad. Muutunud on ka ostukäitumine. On näha, et inimesed mõtlevad hoolikamalt läbi, mida nad koju viivad, et nad tulevad võibolla poodi, vaatavad raamatut, sirvivad, lähevad koju, siis nad võivad selle raamatu tellida e-poest või siis tulla tagasi. Või ikkagi otsustada, et et võib-olla seekord jätta. Elisa Johanna Liiv ütles, et seoses toorme probleemidega on edasi lükkunud ka mõnede kirjastuste avaldamistsüklid ja mõned raamatud, mis olid mõeldud jõuludeks, jõuavad poodidesse hoopis jaanuaris. Omaette küsimus on raamatute käibemaks, mille ühtlustamist arutasid Brüsselis rahandusministrid. Kas Eestis võiks käibemaks langeda, pole meie rahandusministeerium veel otsustanud. Väike poe pantjuht leiab, et käibemaksu langus oleks igati tervitatav. Kirjastusega me oleme hetkel selles positsioonis, kus me ei ole veel käibemaksukohuslased, küll aga poena üheksa protsenti on tervitatav olnud siiani, et kui võrrelda raamatute ja kirjatarvete käibemaksu protsenti. Ma arvan, et selle alandamine kindlasti aitaks kaasa ka raamatute hindade alandamisele. Kui me räägime protsendi tõusust ja siis protsendi alanemisest, et kui see kokku panna, siis võiks see tarbijale olla lõpuks võiduks ja meile kõigile, kui kõik rohkem loevad",
"role": "user"
},
{
"content": "Raamatuhinnad on aastaga kasvanud ja võrreldavad Soomega.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Uurides uudislugu, loo sellele ühe või kahe lausega lühikokkuvõte. Vasta eesti keeles!\n\nTekst:\n\nAine taktika on väga lihtne, vähemalt ühe miljardi suurune säästueelarve riigikogus. Kus läbi viia ning seejärel astuda kõik teised vajalikud sammud Eesti riigieelarve tasakaalustamiseks? Siin ei ole mitte mingisugust muud valikuvõimalust valitsusel ja ma julgen kinnitada kõigile, et valitsus saab selle ülesandega hakkama. Milline täpne tegevuskava edasi, see sõltub väga paljuski olukorrast riigikogus ja kui kaugele selle juntimisega minnakse. Ma arvan, et selles suhtes on see praegune võib-olla katsetus isegi Eesti riigi tulevikule kasulik, kuna ma julgen kinnitada, et see obstruktsioon muutakse. Ma julgen kinnitada, et säästueelarve võetakse vastu ja peale seda muutuvad ausalt öeldes sedalaadi obstruktsioonikatsed suhteliselt mõttetuks. Nii et selles suhtes lugupeetud opositsionäärid lasta aga käia, küll me sellest jagu saame. Õiguskantsleri poolt ootamatult äkki üles tõstetud küsimus kodukorra seaduse ühe parag arahvi vastuolu kohta põhiseaduses vajaks tegelikult pikemat analüüsi juristide omavahelist analüüsi, sest juriidilise dokumendi analüüs ei ole nii, et võtame lahus kontekstis välja ühe paragrahvi ja anname sellele hinnangu. Täna on hinnang antud emotsionaalselt selle toimuva pinnal. Mismoodi kaitseb opositsioon ka oma huve mitte oma isiklikke huve, vaid oma valijate huve, sest eelarve on kogu rahva arutada, analüüsida tuleks tervet põhiseadust selles osas, kas see parandus, mis me täna kodukorras teeme, on õige ja võib-olla tasuks veel kord toonitada mis tähendab umbusaldusega sidumine, kui kõiki seadusi saab umbusaldusega siduda ja tänases teerülli baasis ma ütleks, me selle pretsedendi loome, siis on kerge tulema ka järgmine ja järgmine pretsedent. Ja lõpuks ongi parlamendis olukord, kus opositsioonile öeldakse, suu kinni pidada ja edasi teenida neid, mitte rahvast. See ei ole demokraatliku riigi arengutee. Opositsioonil ei ole praegu muud relva kui parandusettepanekute kaudu kutsuda teist poolt arutusele viia asi absurdi, et nad saaksid aru, et kaksikku kitsal purdel ei saa teineteisest mööda minna, kui nad mõlemad ei asu rääkima ja mõlemad ei astu ka samm tagasi selleks, et minna pärast 10 sammu edasi. Milles peaks olema kokkulepe, kui teile tuuakse neljal leheküljel, siis niisugused ettepanekud, milles on kõigis sisaldub kaks sõna eraldi, siis suurendatakse kokku on see 300 miljonit? Ei ühtegi allikat, mitte midagi, tähendab kui see 565 ettepanekut ja palju neid oli, oli, sisaldas d endas veel niimoodi formaalselt selle loogika, mis parandusettepanekule kohane on, et seal on ka allikas näidatud ja me võime arvata ükskõik mida sellest allikast ja sellest parandusettepanekust, aga see oli neli niisugust lehekülge, mis saabus siis kolme fraktsiooni juhi allkirjaga eile õhtu. Vähemalt minu kätte jõudis ta eile õhtul ja ma andsin oma kolleegidele rahandusministeeriumis siis nagu arvamus avaldus nis ta, mille kohta peab arvamust avaldama. Ma tahaks rõhutada ühte asja, et no kui me läheme nüüd selles protsessis edasi ja läheme nüüd opositsiooni, stsenaariumi või Keskerakonna stsenaariumi järgi siis me jõuame sellesse punkti, kus me fikseerime ära, et ükskõik, mis valimised ka ei tuleks, kui seal võidedakse näiteks 90 kõigest 95 kohalise enamusega, siis sellest ei piisa, et parlament saaks töötada sellepärast et kuueliikmeline fraktsioon saab blokeerida parlamendi töö ja järelikult ei ole mingitel valimistel mõtetega mingil parlamendil mõtet, et, et noh, otsused võetakse vastu häälteenamusega üldiselt selles mõttes kogu see asi hakkab muutuma niisuguseks jaburaks selles mõttes, et ei ole nagu võimalik aru saada, et mis siis nüüd nagu valitsus üritab igati ühe küsimuse lahendada kärpida riigi kulusid üks miljard, kõigile on selge, et see on miinimumpiir, eks ole, millega veel kaugeltki ei ole kõik probleemid lahendatud, saaks nagu edasi minna, saaks tegeleda siis järgmiste sammudega eelarve tasakaalustamisel saaks tegeleda 2000. aasta eelarvega. Ei, me peame, eks ole, veetma päevi ja öid sellega, et mõelda välja vastukäike igasuguste riugastele, mis siis innukas opositsioon valitsuse teele paneb, et midagi hakkab olemuslikult viltu kiskuma.",
"role": "user"
},
{
"content": "Riigikogus jätkub võitlus säästueelarve pärast.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita sellele vastav lühikokkuvõte ühe või kahe lausega. Vasta alati ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nNoh, loota on, et siis on nagu võimalik niimoodi konkreetsemaid poliitilisi otsuseid jälle teha, et aga praeguses situatsioonis tõesti on ettevõtted omavahel teatud piirini saanud läbi rääkida, aga aga jah, sellist poliitilist toetust või sest selget signaale poliitikute poolt, et praegu ei ole tulnud Millised need järgmised sammud peaksid olema, et asi läheks kiiresti käima? Eks ettevõtted peaksid omavahel muidugi kõigepealt läbi rääkima kõik need tingimused, mis moel üldse need ettevõtted tulevased umajaama võimsuse omavahel jaotavad ning seejärel vaadata, kuidas moodi kogu see võimsuste jaotus kui sellesse protsessi kaasa aitaja, seejärel tuleks hakata tegelema juba ka selle hanke ettevalmistamisega ning finantspaketi kokkupanemisega. Kas praegu käimasolev suur finantskriis ka kuidagi seda takistab? Kindlasti on praegused riskimarginaalid oluliselt suuremad ettevõtete puhul, kes tahavad investeerima hakata, et pankade poolt väga kergekäeliselt praegu laenu ei anta. Kindlasti. Millal me võiksime teada saada, et kas Ignalina projektis Eesti osaleb või osale mingi selgus saab? Tegelikult rääkida sellest siis, kui on tehtud nii finantseerimisotsus kui ka investeerimisotsus ehk sinna läheb veel kuskil kolm aastat vähemalt aega. Ehk senikaua kestavad ki kõik need ettevalmistustööd ja uuringud, mis on sellega seotud. Kas on ka mingeid paralleelseid plaane, et kui Igna Liina ei peaks õnnestuma või seal tekib nii palju poliitilisi pingeid ja vastasseise, et kust siis elektrit saama hakkama? See on ka üks teema, mis on meie energia arengukavas sisse kirjutatud, ehk me räägime aleratiivina ka näiteks Eestisse tuumajaama rajamisest aga reaalselt saame sellest projektist rääkida ikkagi ajaraamistikust pärast 2000 kahekümnendat aastat. Alles. Aga Leedu projekti puhul, et kui kõik peaks minema nüüd ideaalselt, et mis aastal võiks sealt elekter tulema hakata? Praegu on niimoodi prognooside järgi öeldud, et 2018 oleks see kõige varasem tärmin, mil oleks võimalik sealt elektrit saada. Arvestades kui aeglaselt see kõik on praegu läinud, et ilmselt see on ikkagi mõni aasta hiljem. Jah, see võibki veel venida.",
"role": "user"
},
{
"content": "Leetu uue tuumajaama rajamine on takerdunud ning täna Tallinnas toimuval energiafoorumil arutatakse ka teisi valikuid.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Uurides uudislugu, loo sellele ühe või kahe lausega lühikokkuvõte. Vasta eesti keeles!\n\nTekst:\n\nVenelastel on lollide ja lolluse kohta palju toredaid ütlemisi ja üks neist väidab, et kui lolliga vaidlema hakata, siis on lolle juba kaks. Vene telekanalite keelamine Eesti kaabellevioperaatorite pakettides oleks tüüpiline näide topeltlollusest. Esiteks pole Eesti Nõukogude Liit ja isegi mitte Venemaa, kus inimeste meelsust käskude ja keeldudega mõjutada püütakse ning teiseks võib keelamise tulemus olla oodatule risti vastupidine. No oletame, et homme kaovad kaabellevist RTR, Pervõi kanal, NTV ja veel kümmekond telekanalit, mille uudiste ja poliitiliste kommentaaride sisu ei pruugi meile meeldida. Ja kas see peale hakkab kohalik venekeelne televaataja kohe õhinal kanal kahte ja ETV-d vaatama. Loomulikult mitte inimese maitset, maailmavaadet, ajalootunnetust ja aastakümnetega juurdunud väärtusi sõrmenipsuga ei muuda. Ja mida rohkem sa keelama hakkad, seda maitsvamaks keelatud vili muutub. Kaabellevi firmade mängumaal. Tallajad peaksid teadma ka seda, et Venemaa telekanalid pole juba ammu pelgalt kaabeltelevisiooni teema ja ma ei räägi siin ainult Narvast, kus paarkümmend vene telekanalit tavalise toa või katuseantenniga telekasse jooksevad ja isegi mitte satelliittelevisioonist, mida naaberriigi telekanalite vaatamiseks agaralt kasutatakse. Igal võrguühendusega nutiteleka omanikul on võimalus vaadata vene televisiooni originaalprogramme internetist. Nii et mina jätaks valiku televaatajale, millist kanalit ta parajasti kaablist vaadata soovib, kas või juba seepärast, et kaabeltelevisiooni menüüs on olemas ka Eesti telekanalid. Kui me aga venekeelse meediatarbija trikolori, taevakanaleid või internetitelevisiooni vaatama kupatame, kus Eesti televisiooni ei pruugigi olla, no mida me siis sellega võitsime ja keda karistasime? Ma olen täiesti nõus, et arvestatav osa Venemaa riigitelevisiooni saadetest eeskätt igaõhtused, poliitilised väitlussaated on jäle saast, mida terve mõistusega inimene üle paari minuti vaadata ei suuda. Ja ega ei peagi. Televaatajal on alati võimalus puldil nuppu vajutada ja ebameeldivast vaatepildist loobuda. Mida aga peaks ette võtma Eesti riigivõim, mille esindajad end Solovjovide ja Kiseljovide sõnavõttudest solvatuna tunnevad? No siin on kaks teed, esimene ja kõige kergem on minna naabrite sisse tallatud rada pidi muuta tarbijakaitse ja tehnilise järelevalveamet, Venemaa Roskom nadsori laadseks karistussalgaks keelata, trahvida ja piirata nii palju kui võimalik kuulutada Solovjoviti seljovid välisagentideks nad kohtusse kaevata, püüda arestida nende Euroopas asuvat kinnisvara ja toita sellega veelgi rohkem vene propagandamasinat, sest ega midagi muud sellega saavutada pole võimalik. Teine ja raskem, aga targem tee on pakkuda Vene televaatajale mingitki mõistlikku alternatiivi. Kuigi meil on selleks alati liiga vähe raha ja venekeelset meediaressurssi, tarku inimesi ja karismaatilisi poliitikuid, kes vene televaatajaga nende emakeeles suhelda julgeks. Seda oskust jääb meil iga aastaga aina vähemaks. Uudistele Jüri Nikolajev Narva.",
"role": "user"
},
{
"content": "Eestis vabalt levivad Vene propagandakanalid tekitavad küll tuska ja pahameelt, kuid nende keelamine pole lahendus, arvab Jüri Nikolajev oma kommentaaris.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Vaata antud uudislugu ja koosta üks või kaks lauset, mis võtavad kokku selle sisu. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nTallinna kesklinna politseijaoskonna juhtivuurija Kaido Atpalli sõnul tegeles politsei suvehakul aktiivselt varaste tabamisega. Me oleme hästi palju just juunikuus vahistanud isikuid, kes varastavad jalgrattaid ja ka juuli alguses Atspolli sõnul leiab kolmandik varguseid aset trepikodades avalikes kohtades, näiteks kaubanduskeskustes, aga ligi neljandik. Varastatud rataste väärtused võivad küündida tuhandeteni. Kolm-nelisada eurot võib-olla 1000 eurot, noh kesklinna näitel saan ütelda, et sellel aastal on kõige kallim ratas mis on varastatud, oli 3500 eurot. Kindlustusfirma IF varakindlustuse tootejuht Veiko Sepp sõnas, et kindlustusfirma nägemuses on rattavarguste trend pidevas languses. Vargused üldisena trendina on pigem kahanemas kui me vaatame sellist pikaajalist trendi rattakindlustuse koha kontekstis. Ma võib-olla jah, ütleks, et seal on kaks riski, et üks on vargus ja teine on rataste katkiminek. Ütleme, et katkiminekuid juhtub märksa sagedamini kui varguseid. Sepa sõnul on populaarsemaks muutunud ka jalgrattakindlustuse soetamine. Suurem müük läheb lahti siin kusagil kevadel, nii kui lumi ära sulab ja ratastega sõita saab ja ta võtab seal kusagil september, oktoober. Rattakindlustust saab soetada olenemata ratta vanusest või ostuväärtusest. Kindlustuse kuumaksumus jääb ligikaudu kolme ja seitsme euro vahele. Oma vastutus seejuures on kuni 125 eurot, mis vargusjuhtumi korral kahekordistub.",
"role": "user"
},
{
"content": "Käesoleval aastal on politsei Tallinnas registreerinud 297 rattavarguse juhtumit, millest kesklinnas on politsei suutnud kindlaks teha 63 varga isikud. Lootust ratas tagasi saada on sellest aga ainult kolmandikul.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita sellele vastav lühikokkuvõte ühe või kahe lausega. Vasta alati ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nMeie numbrid on siin ikka väga, väga suured ja me oleme jälle seal täiesti eesotsas Eesti nakatumise poolest. Meie palve on see, et karmistada poodides ja kaubanduskeskustes olevate inimeste maskikontrolli ehk panna ka kauplejale rohkem vastutust selles osas, et kas inimene pääseb sinna poodi, kui tal maski ees pole või ta ei pääse. Soov on see, et pannakse ukse peale välisukse peal inimene, kes kontrollib, kas klient, kes poodi tahab minna, kas tal on mask ees või tal pole maski ees ja kui maski ees pole, siis ta poodi sisse ei lastaks. Paraku ise ka poes käies aeg-ajalt on näha, et see distsipliin või inimeste teadlikkus on tegelikult on langenud inimesed, maski kandmist on jäänud kahjuks vähemaks, ainuke oskus, me saame veel ühiselt sekkuda, on piltlit öeldes lasteaiad ja algklassid, mida riik praegu kinni ei pannud. Küll ei plaani meiega ka meie neid 100 protsenti kinni panna, aga me reageerime väga kiiresti, kui kuskil tuleb vähegi nakkus sisse, siis kohe läheb kas kass või kool läheb kinni. Aga kui olukord paremaks ei lähe, siis suure tõenäosusega peame sulgema nii algklassi kui ka laste.",
"role": "user"
},
{
"content": "Saaremaa vald tegi peaministrile pöördumise, et Vabariigi valitsus teeks ettevõtetele ja kauplustele kohustuslikuks kontrollida maski kandmist. Ühtlasi peaks ettevõtja maskita klientide teenindamisest keelduma. Pöördumise ajendiks on Saaremaal üha laialt levima hakanud viirus. Kahe nädala haigestumine 100 000 elaniku kohta on Saaremaal 1708, mis on Eesti keskmisest pea poole kõrgem.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Süvene antud uudisesse ja tee selle kohta lühikokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult ühe või kahe lausega!\n\nTekst:\n\nKui muidu tuli Eesti-siseste kirjade, mis eelkõige mõeldud näiteks kutsete, postkaartide, dokumentide ja muu selliste pabersaadetiste saatmise eest tasuda 65 senti, siis alates maikuu viimasest päevast maksab seesugune teenus 90 senti. Selle raha eest lubab Eesti Post, et kiri jõuab saajani kolme tööpäevaga. Eesti Posti teenuse arenduse juht Mari Allese ütleb, et hinnatõus tähendab tarbija jaoks eelkõige seda, et ümbrikule tuleb kleepida varasemast suurema summa eest marke. Mari alles. See nagu olemuselt on sama nagu ta oli varem, et kas postkaardile või ümbrikule on vaja panna peale marke ja kui kodus on 65 sendised margid, siis need kehtivad, edasi on vajalik lihtsalt juurde lisada 25 senti marke. Allese lisab, et maikuu lõpuga muutus ka välismaale saadetavate kirjade hind. Kui varem tuli Euroopa Liitu läkitatavate pabersaadetiste eest tasuda euro ja 40 senti ning teistesse maailma piirkondades se maksis teenus euro ja 50 senti siis üleeilsest alates kehtib üks tariif ehk välismaale. Kirjade saatmise eest küsitakse praegu euro ja 90 senti. Täiesti uudse teenusena nimetab allese aga Eesti-sisese Ekspress kirja saatmise võimalust. Tegemist on nii-öelda kiirkirjaga, mis jõuab saajani ühe tööpäeva jooksul ja mille hind on pea kaks korda kallim kui tavalise kirja puhul. Et on müügil spetsiaalsed oranžid ümbrikud, millel on juba peal ka see Ekspress kirja märge, seal on ka tegelikult tagaküljel õpetus, mida on oluline silmas pidada selle kiire kirja saatmise ja sinna ei ole enam marke peale vaja panna, et lähiriigid on juba aastaid tagasi selle võimaluse teinud ja, ja mitte isegi ütleme võimaluse, vaid on loonud kirja teenusele valiku. Allese sõnul on viimastel aastatel püsinud kirjade saatmise populaarsus stabiilsena ehk ühes aastas saadavad Eesti inimesed ligi kaks miljonit kirja aastasest mahust. Pooled sõnumid pannakse teele jõuluajal ja põhiliseks artiklis ongi jõulu ja õnnitluskaardid. Kui kindel võib aga inimene olla, et saadetud kiri päriselt saaja post kasti potsatab? On hästi oluline jälgida seda, et kirja aadress, andmed oleks täpsed, et oleks olemas sihtnumber, et oleks olemas korterinumber. See on tihti olnud üks põhjus, miks kiri ei pruugi kohale jõuda. Pigem kui me vaatame seda suurt kirjamahtu, siis reeglina kirjad ikkagi liiguvad kiiresti jõuavad aadressitele kohale.",
"role": "user"
},
{
"content": "Eesti Post ehk Omniva tõstis kirjade saatmise hinda nii Eesti-siseselt kui ka välismaale. Täiesti uue teenusena lisandus aga ekspresskirja saatmine.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Loe läbi uudis ja anna sellele lühike kokkuvõte ühe või kahe lausega. Vastus peab olema ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nKolm nädalat tagasi jäi Keskerakonna Tartu piirkonna juht valimata, kuna kohale ei tulnud piisavalt inimesi. Tänasel koosolekul vähese huviga üle kurta ei saanud. Saalis viibis enam kui 180 keskerakondlast, kellest suurem osa ka oma valiku tegi. Kohe koosoleku algul küttis saalis pingeid Nikolai põdramägi ettepanek anda enne hääletussõna erakonna peakontori esindajatele. Ja mina teen ettepaneku, et tervitussõnavõtuks saaks kuni viis minutit aega Europarlamendi saadik Jaan Toom ja Keskerakonna aseesimees Jaanus Karilaid. Aitäh. Ehkki samuti saalis viibinud parlamendisaadik Heimar Lengi sõnul on külaliste tervitussõnavõtud koosoleku alguses kena komme, nägid Aadu Musta toetajad selles erakonna peakontori soovi hääletustulemusi mõjutada. No mina olen eesti keelest aru. Tervitus tähendab ikka seda, et ma tervitan, aga mitte ei hakka vabandust tegema. Ma saan aru, laen tuleb tutvustamiseks ka. Karilaid ja Toomene hääletussõna ei saanudki, küll aga sai uuesti kõnepulti Nikolai Võrramägi, kes loobus oma kandidatuurist Odekil hoone kasuks. Kandideerimisest loobus ka Tartu abilinnapea Artjom Suvorov, kes palus hääletada Aadu Musta poolt kell pool kolm. Pärast seda, kui 169 rohelist sedelit oli hääletuskastist välja võetud, oli aeg tulemused teatavaks teha. Kersti dekilone 70 poolt adulust 98 poolt. Keskerakonna Tartu piirkonna juhina jätkab Aadu Must. Musta sõnul on erakonna peakontori poolt toetatud uki Loone kandideerimine karistusaktsioon pärast seda, kui must toetas erakonna üldkogul Edgar Savisaare vastu kandideerinud Kadri Simsonit, kuid ilma plaadi adu must taastada piirkonna kodurahu. Kodurahu kodus ei saanud rikutud. Meil käisid külalised mööblit ümber tõstmas ja me tõstame mööbli jälle tagasi ja töö läheb edasi. Olulisi muutusi piirkonnas musta sõnul plaanis pole. 70 häält kogunud Odeki Loone sõnul näitab tema häälte saaks siiski Keskerakonna. Tartu piirkond vajab noorendust ning tuleval aastal kohalike omavalitsuste valimistel peab keskerakonnas saama Tartu esinumber. Seda oli ka täna saalis näha, et tuleb hakata korralikku tööd tegema sellel aastal kindlasti me peame väga tugevalt tugevdama oma ridasid, sellepärast et kui ka täna siin konverentsil ringi vaadata, et siin on inimesed, kes on enam-vähem sellest eas nagu härra Aadu Must Selle nimel, et erakonna Tartu piirkonda uusi tuuli tuua, lubab Uteki loone edasi töötada piirkonna juhatuse liikmena rahvusringhäälingu raadiouudistele Madis Hindre. Tartu.",
"role": "user"
},
{
"content": "Keskerakonna Tartu piirkonna liikmed valisid jätkama piirkonna senise juhi Aadu Musta.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Vaata antud uudislugu ja koosta üks või kaks lauset, mis võtavad kokku selle sisu. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nKahte tööd ma ju korraga teha ei saa. Ma siin võtsin kolm päeva aega mõelda, rääkisin väga paljude inimestega, rääkisin kolledži inimestega, rääkisin erakonna inimestega, rääkisin meie potentsiaalsete valijatega ja, ja tegin selle otsuse eile õhtul ära ja, ja täna oli kohtumine rektoriga, kus ma siis leppisin temaga kokku, et, et ma kolledži juhina ei jätka, küll aga ma jätkan teadlase ja õppejõuna selles mõttes Narva kolledžiga seob mind ka teadurileping. Eesti ja pikk plaan kannab ka Euroopa Parlamendi valimistel. Ma arvan, et Euroopa jaoks on praegu isegi tähtsam see uue uue alguse või uue värskuse leidmine, siis see, kuidas Euroopa viiekümnendatel pärast seda üles ehitati, see arhitektuur täna enam ei toimi. Ja ma arvan, et see ka see makrooni üleskutse nagu teha Euroopale üks korralik ristart on, on kindlasti see, millega meie oleme 100 protsenti nõus. Mida see siis tähendab, et Lissaboni lepe tuleb uuesti lahti võtta? Euroopa vajab oma päris uut nii-öelda põhilepet. Ma arvan, et enne, kui me neid lepinguid hakkame lahti võtma, räägiks Euroopa ideest, et mis on see idee, et milline see ühine majandusruum tegelikult pikas plaanis peaks välja nägema, kuhu suunas Euroopa peaks ühise majandusruumiga liikuma ja sellest johtuvalt siis kõikvõimalikud muud nii-öelda Euroopa koostöö aspektid. Meil on muidugi makroniga ka eriarvamusi, näiteks selles, et Eesti 200 Euroopa armee loomist ei toeta. See see ilmselt ei toimi ja ma arvan, et NATO-l ei ole ka alternatiivset struktuuri vaja. Küll aga minu arust Euroopa ees seisvad majandusväljakutsed on äärmiselt suured, nii et seal on väga korralikku restarti vaja ja ka Euroopa juhtimises, ma arvan, on korralikku restarti vaja.",
"role": "user"
},
{
"content": "Erakonna Eesti 200 juht Kristina Kallas kavatseb jätkata poliitikas ning lahkub Tartu Ülikooli Narva kolledži juhi kohalt, kuna tema sõnul kahte juhiametit samaaegselt pidada ei saa.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Loe läbi uudislugu ja tee lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte, mis peegeldab selle põhisisu. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nValitsus oli varem kokku leppinud, et 21.-st veebruarist kaotatakse koroonatõendi nõue riigi sees. Kui seitsmeteistkümnenda veebruari seisuga on eelneva 10 päeva jooksul haiglasse jõudnud keskmiselt alla 25 sümptomaatilise koroonahaige päevas. Nüüdseks on selge, et selle näitajani ei ole võimalik jõuda, ütles valitsuse pressikonverentsil peaminister Kaja Kallas. Haiglaravil olevate raskeloomuliste Covidi haigete arv on ligi 300 ja terviseamet prognoosib siis ka veebruari keskpaigaks 500 rasket Covid haiget haiglates 10 päeva. Sümptomaatiliste Covidi patsientide arv haiglas on on hetkel 39, nii et mitte kuidagi 21.-ks see 25 peale ei jõua, see ei ole lihtsalt võimalik. Peaminister lisas, et terviseameti prognoosi järgi peaks haiglakoormus vähenema hakkama kahe-kolme nädala pärast. Nakatumise ja haiglaravi koormuse kasvule on Kallase hinnangul kaasa aidanud ka mitmed levinud arvamused. Esimene müüt on see, et omikron on lihtsalt nohu, see ei vasta tõele. Kui me vaatame raskeloomulise Covidiga patsientide arvu, siis see ei viita mitte kuidagi sellele, et omikron oleks lihtsalt nohu. Teiseks et omikroni vastu vaktsineerimine ei kaitse, ka see ei vasta tõele. Jällegi, kui me vaatame numbritele otsa, siis 82 protsenti haiglates olevatest inimestest just raske covidiga haiglates olevatest inimestest on vaktsineerimata pooleli vaktsineerimisega või tõhususdoosita. Haridus ja teadusminister Liina Kersna sõnul on Eesti 521-st koolist praegu koroonaviiruse ulatusliku leviku tõttu terve Eesti kaugõppel 12. Eelmisel nädalal tuli osaliselt kas klasside või kooliastmete kaupa kaugõpet rakendada 113. koolis. Möödunud nädalal tuvastati koolides kiirtestidega õpilaste seas umbes kuus ja pool 1000 ning õpetajate seas 800 nakatunut. Sellises olukorras on Kersna sõnul abiks asendusõpetajate programm. Meil on seni rohkem kui 5500 tundi, on juba asendus õpetajad koolidele abiks olnud ja ülikoolides ka jätkuvalt nii Tallinna kui Tartu Ülikooli haridusteaduste tudengid on valmis minema abiõpetajatena koolidesse appi ja, ja seal on enam kui 7500 tundi on olnud juba tudengid koolidel abiks.",
"role": "user"
},
{
"content": "Kuivõrd haiglaravi vajavate sümptomaatiliste koroonahaigete arv on suur, ei ole valitsusel võimalik 21. veebruarist koroonatõendi nõuet lõpetada. Peaminister Kaja Kallas rääkis sellest valitsuse pressikonverentsil.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita selle kohta üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nRiigiteede hooldamiseks on riigieelarves ette nähtud iga-aastane baasrahastus 178 miljonit eurot. See katab vaid teedevõrgu hoolduse säilimise ja administreerimise. Uute teede ehitamine sõltub igal aastal riigieelarve läbirääkimistest. Majandusminister Taavi Aas ütleb, et sellel aastal on riigiteede hoiuks eraldatud senisest suurim summa, kokku 274 miljonit eurot. Aga kolme põhimaantee, Tallinn-Pärnu, Tallinna-Tartu ja Tallinna-Narva maantee lõikudel on kaherajalisi teelõike, mis tuleb nelja rajalisteks ehitada kokku veel üle 340 kilomeetri. Me oleme saanud paaril viimasel aastal liikuda edasi nende teede ehituse ettevalmistamisega ehk et see siis puudutab nii projekteerimist, aga ka maade omandamist ja, ja kõike muud sinna juurde kuuluvat. Meil on ka rahastamine tagatud aastani 24 aga aastast 25, siis tuleb nüüd hakata langetama põhimõttelise otsuseid, et kuidas riik näeb tulevikus nende kaks pluss kaks teede väljaehitamise rahastamist. Tallinna-Tartu ja Tallinna-Pärnu neljarajaline tee peaks valmis saama 2030.-ks ning Tallinna-Narva oma 2038.-ks aastaks. Ainuüksi järgmisel kolmel aastal on selleks lisaraha vaja 345 miljonit eurot. See tuleks leida maksutuludest või laenust. Riigi jooksvatest tuludest on nende vahendite leidmine keeruline, pigem isegi võimatu. Jääb üle siis kas võtta laenu või teha siis koostööd erasektoriga niinimetatud PPT projekti. PPP kindlasti on kallim. Täna laenuvahendeid saab riik suhteliselt odavalt või võib isegi öelda, et väga, väga odavalt. Ja minu ettepanek kindlasti on siis, et võtta sihtotstarbelist laenu investeeringuteks laenu võtmine kindlasti ei ole mingisugune patutegu. Lõplikud rahastamisotsused sünnivad riigieelarve läbirääkimiste käigus ehk aprillikuu jooksul. Aprillikuu ongi see, kui tuleb vähemalt aasta 2025 ulatuses otsused langetada, aga kindlasti oleks, oleks hea, kui need otsused vaataks id natukene kaugemale kui ainult riigieelarve strateegia ulatuses. Kas erasektoriga koostöös plaanis olnud PPP projekt on kõrvale heidetud, sest ma saan aru, et pilootprojektina plaanis olnud libatse nurmelõiku sel aastal ei ehitata? Kindlasti me seda, seda teemat käsitleme ka edasi, sest meil on ju kaks pluss kaks teede väljaehitamise kava aastani 2038, et teha need lõigud kõigil kolmel maanteel valmis. Ja et selle aja jooksul võiks ikkagi ühe kogemuse selle PPP-ga omandada. Et ka tulevastel valitsustel oleks siis kaalumise kohta, et mismoodi edasi liikuda.",
"role": "user"
},
{
"content": "Teede väljaehitamiseks on vaja juurde leida 186 miljonit eurot. Valitsus arutas kabinetiistungil järgmise nelja aasta 2+2 teede ehituse ajakava ja rahastust.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Süvene antud uudisesse ja tee selle kohta lühikokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult ühe või kahe lausega!\n\nTekst:\n\nKoos sündidega asus Tartusse mullu elama 5600 uut tartlast. Linnast lahkusid koos surmadega 5700 inimest. Kui nende arvude järgi Tartu linn kahaneb, on tõsiasi see, et paljud Tartus töötavad või õppivad inimesed kolivad lihtsalt linna ametliku piiri taha. Tartu abilinnapea Reno Laidre. Sellega kaasneb päris palju probleeme eelkõige autostumise kiire kasv ja ega need inimesed linnast välja kolides, kui nad lähevad tihedalt üksteise kõrval olevatesse kortermajadesse, ei saa privaatsust, neil ei ole seal teenuseid. Just teenused, nagu ühistransport ja haridus tekitavad valla ja linna vahel murekohti. Nii võivad inimesed makse tasuda vallas, aga jättes kodust välise aja linnas kasutada sealseid teenuseid rohkem. Tartumaa maakonna arengustrateegiaga leppisid omavalitsused mitte arutada haldusalade piiride muutmist. Tartu abilinnapea Reno Laidre kinnitab, et linnavalitsuse poolt on siiski valmisolek ümbritsevad alad enda haldusse võtta. Laidre pakub ka, et riigi tasemel võiks teemaga aktiivsemalt tegeleda. Riigi juhtimise seisukohast võib-olla peaks vaatama 10 20 aastat tulevikku ja mõtlema veel korra üle, et millisena me seda haldusmustrit, maastiku ja ülesannete jaotust Eesti riigis näha sooviksime. Kui ikkagi analüüsid ja juhtivad ministeeriumid leiavad, et, et see tänane halduskorraldus vajaks veel korra ümber vaatamist, siis võib-olla tuleks seda ehk teha kiiremini. Rahandusministeeriumi regionaalhalduspoliitika osakonna juhataja Mart Uusjärv ütleb, et riigil ei ole plaanis lähiajal omavalitsuste halduspiire nihutada. Haldusreform on tehtud ja praegune aeg siis sealmaal, et omavalitsused selle uue olukorraga kohaneks. Arhitektide Liidu president Andro Mänd ütleb, et Valglinnastumine on üleriigiline mure ja linnad peavad saama uute rajoonide kujundamisel sõnaõiguse. Suurepärane näide on Kuressaare peale haldusreformi kõik ümbritsevad vallad olid liidetud üheks ja praegu ma tean, et Kuressaares oli samamoodi linna piiri taha ehitati kaubanduskeskuse soovis laieneda. Linn ütles, et nad ei näe, nagu, et see toetaks hinnahuve ja samamoodi ma tean, et nad on mitmetele põllupealsetele arendustele pidurit tõmmanud, ütelnud, et ei, et nad ei näe, et see oleks pikas perspektiivis kasulik ja jätkusuutlik. Mänd lisab, et kuna valdades ei ole vallaarhitekti koht hinnas, puudub tihti oluline teave. Nii erastatakse maa planeeringuta või tellitakse see võimalikult odavalt. Ja tulemuseks on arendus, mis kõlbab ainult magalaks. Eelkõige just need vallad, kes on nii-öelda suurte linnade ümbruses, nad on kasvanud juba suuremateks kui Eesti mõned linnad, noh, suuremaks kui Haapsalu või siis mõni teine, et nad peavad hakkama tekitama omale oma linna. Ehk siis nad peavad tekitama linnakeskust, kus sul on kõik need teenused juuksurid, kohvikud, mis iganes lasteaiad, koolid ehk siis need inimesed ei peaks pendelrändena liikuma edasi-tagasi kogu aeg selle magala ja nii-öelda selle emalinna vahel.",
"role": "user"
},
{
"content": "Eelmisel aastal kolis ligi 2000 tartlast linna ümbritsevatesse valdadesse. Valglinnastumine teeb omavalitsustele muret ja Tartu juhid soovitavad haldusreformiga tekinud piirid üle vaadata.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita selle kohta üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nSee on üks parimaid lahendusi, ma arvan, mis me praegu võiksime teha, on, on väga õige lihtsalt võib-olla seirata vaadata ja võib-olla ühel hetkel see leke lihtsalt lõpeb, mis te teete seal praegu ja mis saab edasi, panime sinna õlitõkkepoomid, mis lokaliseeruvad selle reostuse vee pinnal ja pommide siseperimeetrile paneme absorbeeriva poomi, mis imeb selle veepinnal oleva õlikile ja, ja võimaliku kütusesegu, mis sealt siis veepõhjast tuleb. Ta imeb selle sisse endale, see ei ole ohtlik, kuna see on nii, valgel ajal on ta väga hästi nähtav vee liiklejatele. Veeteede amet pani sinna piirkonda nüüd neli poid, mis on hästi nähtavad. Nad on valgustatud ja öisel ajal ja pimedal ajal liik lahkuvatele alustele. Ma arvan, et on see ka nagu kaugele nähtav, nii et ei tohiks olla seal ohtu praegu liiklejatele.",
"role": "user"
},
{
"content": "Täna jätkatakse Narva lahel aprilli lõpus avastatud merereostuse piiramist.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Süvene antud uudisesse ja tee selle kohta lühikokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult ühe või kahe lausega!\n\nTekst:\n\nKeskmiselt on kallinenud toidukaubad kaks pool protsenti, maikuus küll seal sees on toimunud muutused. Kui räägime puu-köögiviljast, siis odavamaks on liikunud köögiviljaga, kallinenud on tuntavalt puuvili. Ja kui nüüd sisse vaadata, siis torkab kohe silma, et võrreldes eelmise aasta maikuuga on oluliselt kallimad, siis õunpirn ja sitluselised saadaval. Teine hinnatõusu komponent toidukaubas on lihatoote. Siin veavad hinna kasvu jahutatud sealiha vorstid singid ja ilmselt pole ka kliendile märkamatuks jäänud. Riiulile ilmunud hooaja grillitooted on mõnevõrra kallimad, kui nad olid seda eelmisel aastal. Mis eriolukorda puutub, siis see on ostukäitumist väga palju muutunud. Inimesed on oma poeskäigud väga läbi mõelnud. Oluliselt on langenud kaupluste külastamine, seda tehakse harvemini keskeltläbi kolmandiku võrra. Aga teiselt poolt sii samas mõõtkavas on kasvanud keskmine ostukorv. Ja see tendents siis sai alguse märtsi keskpaigast ja on jätkunud nii aprillis kui mais. Kui me vaatame sortimenti, mida inimesed ostavad, et kas seal on ka näha mingit muutust, et, et selliseid kallimaid nii-öelda luksuslikumaid asju ostetakse vähem, pigem on sellised odavamad traditsioonilisemad asjad. Muutusi on toimunud, tarbitakse vähem mugavustooteid. Nii me näeme languseid valmistoitude kondiitri pagaritoodete osas aga jõudsalt on kasvanud toidutooraine ostmine, et mis viitab ilmselgelt asjaolule, et inimesed teevad märkimisväärselt rohkem ise süüa. Nii ka kui juba mitmendat kuud eab hinnatõusu lihatoodete hinnakasv vaadates tulemustesse, ei ole näha seal tarbimismahtude langust, vastupidi, need on tuntavalt tõusnud ja hinna surve all olev lihatooted, need on kümme-viisteist protsenti kasvanud, aga näiteks linnulihatoodete kasv isegi üle kolmandiku võrra suurem. Maiku tulemuste põhjal. Kas toidu koju tellimine ja kaupade koju tellimine Selverist, et ilmselt see natuke nüüd on juba kukkunud võrreldes kriisi ajaga, kui palju seda kukkumist on olnud, kas see on palju neid kliente, kes nüüd jäävadki, on avastanud enda jaoks, et see on väga mugav teenus? Mahud on kindlalt jah, kaks, kaks, pool korda suuremad, seda saame siit viimaste nädalate põhjal, toeta seda jaanuaris-veebruaris.",
"role": "user"
},
{
"content": "Tarbijahinnad langesid aastaga 1,7 protsendi võrra. Eelmise aasta maiga võrreldes mõjutas maikuu tarbijahinnaindeksit enim mootorikütuse hinnalangus. Bensiin oli 18% ja mais aktsiisilangetuse läbi teinud diislikütus 26,8% odavam. Suurem mõju indeksi muutusele oli veel toidu ja mittealkohoolsete jookide kallinemisel.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita sellele vastav lühikokkuvõte ühe või kahe lausega. Vasta alati ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nSee, mis juhtub praegu, on alati, on ootamatud sammud, et et kolmapäeva õhtul oli teada, et pendelränne säilib, peame silmas pendelrännet siis nendele inimestele, kes elavad, kes käivad Eestist Soomes tööl ja kellel ei ole juriidilises mõttes elamisõigust Soomes eilse päeva, see kehtis Soome tervishoiuministeeriumi rahvatervise ettepanekute alusel, siis Soome valitsuse juhid muutsid selle otsuse. See otsus jõustub siis pühapäeva algusest 22. märtsi alguses null null null null. Nii et minu üleskutse on selgelt ühene neile Eesti inimestele, kes, kellel on tööleping Soomes, kes käivad Eestist Soomes tööl. Neil on aega tänase ja homse päeva jooksul minna Soome, et nad saaksid oma töö mist seal jätkata. Kui nad seda ei soovi, siis hiljem neil ei ole võimalik Soome territooriumile siseneda. Kas põhimõtteliselt oleks olnud võimalik või kas te pakkusite ka seda varianti, et Eesti ja Soome piir ikkagi jääks lahti, et meil väga paljud teenused on ju ühised, et kas see karantiini ohjamine ei võiks ka olla ühine? Tegelikult kui Eesti oma need reeglid piirikontrolli kehtestas, siis meie peaminister Soome peaministriga nädalavahetusel seda teemat arutas ka mina, rääkisin seda teoreetilist võimalust nii-öelda ühest karantiiniruumist. Et väljapoole Eesti ja Soome territooriumit oleks sarnased ranged reeglid, et ma pakkusin seda teoreetilise ideena arutamiseks eile öösel Soome välisministrile ja me leppisime nõnda kokku, et täna hommikul räägivad sellest veel peaministrid. Aga iga riik on vaba oma otsuseid langetama. Ma rõhutan üle, et siin ei ole midagi kindlasti sellist, et iga riik tugineb oma rahvatervise põhimõtetest ja hindab ka nii-öelda võimalikke täiendavaid viiruse leviku riske. Praegu on oluline eeldada seda kehtivat olukorda, millest Soome ametivõimud on meile teatanud ja see kehtiv olukord on selline. Et pendelrännet siis pühapäevase päeva algusest enam ei võimaldata.",
"role": "user"
},
{
"content": "Soome valitsuse kriisikomisjon otsustas neljapäeva hilisõhtul keelata tööpõhise pendelrände Eestist. Otsus jõustub pühapäeval, 22. märtsil kell 00.00. Otsus puudutab kõiki, kelle alaline elukoht on registreeritud Eestis, aga töökoht on Soomes. Nad peavad nüüd valima, kas jätkata töötamist Soomes või pöörduda tagasi Eestisse. Neil Eesti kodanikel, kelle elukoht on registreeritud Soomes, on endiselt võimalik Soome siseneda, kuid nad peavad jääma pärast riiki saabumist neljateistkümneks päevaks kodusesse karantiini. Soome siseminister Maria Ohisalo avaldas lootust, et Soomes töötavad inimesed siiski riigist ei lahku.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Loe läbi uudis ja anna sellele lühike kokkuvõte ühe või kahe lausega. Vastus peab olema ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nKiievi kesklinnas on olukord üsna rahulik. Rahvast on mäe, sest paljud on lahkunud, ühistransport töötab mõnes kohas äärelinnas, käivad lahingus mingisuguseid suurt, seda veel siin ei ole veel. Kas Kiievi lähedased lennuväljad, kelle kontrolli all need on? Minu andmetel on need praegu ukrainlaste käes. Täiesti arusaadavalt, eks me ei tea täpselt, kuidas lahingutegevus on kulgenud. Kui edukad on sissetungijad olnud, et nii palju, kui teil on andmeid, et kuidas venelaste rünnak on tänase hommiku jooksul edasi liikunud ja kas on üldse edasi liikunud. Ta tegelikult väga palju, see, mis mina tean, ei ole edasi liikunud, ukrainlased panevad päris hästi vastu nii põhjas kui ka siis kirdes, nüüd lõuna kohta mul info hetkel puudub, aga, aga see, mis nad siin üleval teevad, on nad saavad päris hästi hakkama. Loomulikult ma ei tea, venelaste plaan, aga nad ei ole nagu ei ole väga palju. Mulle tundub hetkel edasi liikunud. Kas ukrainlased on pöördunud ka meie saatkonna poole uuesti? Palun saatke meile abi ükskõik millist. Aga kas me praeguses olukorras üldse saame neile midagi pakkuda? Õhuühendus on ju lakanud töötamast. Ja kõik, kes Ukrainat toetavad, praegu materiaalselt, teevad seda mööda maad. Kas me räägime ka relvastuse viimisest, et meie Javelinid on vist head tööd teinud seal? Ma ei oska öelda, milliste savelnidega täpselt on vene tanke minema lastud, aga ja ma ei kommenteeri ka seda, mida me täpselt toome, aga seal on ka palju väga palju muud kaupa, kui, kui surma Tavi. Kuidas on olukord saatkonnas, kas suursaadik on kohal, kas ta jääb Kiievisse? Suursaadik on hetkel Kiievist lahkunud, siin on väga väike meeskond saatkonnas, suursaadik liigub siis ohutuse kohta praegu ja panevad seal siis nii-öelda alternatiivse saatkonna väljaspool Kiievit püsti. See alternatiivne saatkond on ikkagi Ukraina territooriumil, mitte Poolas. See sõltub olukorrast. Ma ei oska seda hetkel kommenteerida, ei võimalusel, Ukrainas jah. Ja teie jääte sinna ja palju veel inimesi jääb kokku. Kas Eesti kodanikke on ka veel välja ilmunud, kes on palunud saatkonnalt abi, kes see on Ukrainas? Ja siin natukene nüüd ikka liigub veel, aga noh, me saame ainult neid nõuandeid aidata, et soovitada, kus kaudu ära liikuda, mis vahenditega ja nii edasi, et füüsiliselt aidata. Kahjuks ei saa, jah.",
"role": "user"
},
{
"content": "Ukraina Kaitseministeeriumi esindaja kinnitas paar tundi tagasi, et Vene sõjaväelased on jõudnud Kiievi Oboloni piirkonda. Hommikul tegi Venemaa Kiievile ka raketirünnakuid. Milline on praegu olukord Kiievis?.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Loe läbi uudis ja anna sellele lühike kokkuvõte ühe või kahe lausega. Vastus peab olema ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nEhkki üldine sõjaväekohustus peatati juba 10 aastat tagasi on ikka ja jälle kerkinud üles arutelu, kas see tuleks taastada. Praegu ütleb seadus, et kohustusliku ajateenistuse võib taaselustada juhul kui tekib pingekolle või kaitsejuhtum, nii nagu see on põhiseadusega reguleeritud. Sõda Ukrainas on teema taas ellu äratanud. Seekord pakkus CDU välja niinimetatud üldise teenistuskohustuse. Karsten Linneman üks CDU aseesimeestest kirjeldab seda kui aastat, kus noored naised ja mehed astuvad nii-öelda ühiskondliku teenistusse. Selle võib sooritada nii bundesfeeris, aga ka sotsiaalteenistuses, abiorganisatsioonides, tuletõrjes või muul viisil. Ühiskondlikult kasuliku aasta käis välja 2018. aastal endine CDU juht ja kaitseminister Kramp Karenbauer. Toona aga ei suutnud ta seda läbi suruda. Nüüd toetavad ideed nii partei aseesimees Linnemann kui ka mõnede liidumaade sDu rakukesed. Valitsuskoalitsioon suhtub ettepanekusse kriitiliselt. Kõigepealt tekib küsimus, kuidas sellist teenistusaastat õiguslikult põhjendada. Roheliste julgeoleku poliitik Saara Nanni leiab, et lisaks tõusetub probleem põlvkondlikust õiglusest. Sotsiaaldemokraatide seas toetab üldist ajateenistust teenekas kaitsepoliitik Wolf Kang Helmich, kes esindab aga seekaudu pigem isiklikku seisukohta. Ka FTP ei poolda ajateenistuse küsimuse sidumist üldise teenistuskohustusega, kuna teenistuskohustuse sisseviimisel poleks midagi ühist riigi praeguse julgeoleku olukorraga. Mitmete poliitikute arvates on see arutelu kõrvalekaldumine peateemast, kuidas taastada Bundeswehri võitlusvõimekus. Paremäärmuslik FT on ajateenistuse taasaktiveerimise poolt. Samas möönab nende kaitsepoliitik rüdiger Lukassen, et paremal juhul jõuavad esimesed värvatud kasarmu hoovidesse mõne aasta pärast. Põhjus on lihtne. Bundeswehris ei ole enam infrastruktuuri, et aastas kümneid tuhandeid ajateenijaid vastu võtta. CDU kaitse ekspert Roderich Kiiseveterinaarvuus CDF-ile et alles on vaid 250 kasarmut, mis on varustatud kahekohaliste, meeste ja naiste vooditega samas kui teenistusse kutsutavas aastakäigus on 700000 inimest. Tema sõnul on niisiis tegemist taas vale debatiga, mis aga ikka ja jälle tõusetub ennekõike parteipoliitilistel põhjustel.",
"role": "user"
},
{
"content": "Sõda Ukrainas on Saksamaal uuesti tõstatanud diskussiooni selle üle, kas ja kuidas tuleks taaselustada 2011. aastal peatatud üldine sõjaväekohustus.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita sellele vastav lühikokkuvõte ühe või kahe lausega. Vasta alati ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nPÖFFile, nagu ka paljudele teistele maailma filmifestivalidele on see juba teine aasta, mil peab toimetama koroonapandeemia tingimustes ja ebakindluses. Virtuaalfestivalidel pole just väga hästi läinud, sest digiplatvormid annavad päevatööst väsinud vaatajale meelelahutuse ju mugavalt kätte. PÖFFi vaataja on aga festivalile truuks jäänud. Nädalavahetuse seisuga on PÖFFil 30000 külastust, mis on korraldajate sõnul rohkem kui möödunud aastal samas aga vähem kui aasta varem, kui pandeemia polnud veel Eesti elu mõjutama hakanud. PÖFFi üks korraldajatest, Sten Kristjan Saluveer, kes juhib täna algavat PÖFFi filmitööstuse programmi ja on tegev ka näiteks kann i filmituru korraldamisel, leiab, et koroonapandeemia kiirendas juba teadaolevaid protsesse, kus sisu liigub üha enam digiplatvormidele. Loomulikult filmitööstuses on ju aastakümnete jooksul välja kujunenud teatud süsteemid, kuidas filme toodetakse, levitatakse noh, näiteks eks ole, et kõigepealt nad lähevad kinno ja peale seda, eks ole, siis digiplatvormidele võib-olla sealt edasi, eks ole, siis telesse ja nii edasi ja nii edasi ja, ja need on väga selgete lepingute ja praktikatega nagu reeglistatud eelmisel aastal. Ja isegi siiani kõige suurem küsimus on ikkagi nagu selles, et aga kes need uued reeglid siis teeb, et kuigi jah, et inimesed võib-olla tahaksid vaadata filme digitaalselt, kaasa arvatud ka autorifilm, eks ole, siis kes võtab selle eest vastutuse ja noh, selles mõttes, et kas see peaksid olema riigid, produtsendid, platvormid ja nii edasi ja loomulikult siin erinevate osapoolte huvid, eksole, päris tihti lähevad omavahel risti. Teine küsimus on see, et kui te panete ennast sinna festivaliolukorda, et festivalide eesmärk ei ole teha Netflixi Saluveeri sõnul on kultuuritööstuse ja audiovisuaalsektori kõige olulisem väljakutse tööstuse muutmine vaataja keskseks. See tähendabki, et ka väikeste riikide nagu Eesti filmitööstus peab olema kättesaadav ka digiplatvormil. Festivalid, nagu ka PÖFF peavad rikastama kultuurielu. Seetõttu tuleb koos tegutseda selle nimel, et festivalid selle suure muutuse vastu peaks, ütleb saluveer. Meil vaatajatena võiks olla selles mõttes natukene nagu kohustus saada osa või, või ma ei tahaks öelda, et toetada, eks neid üritusi, et tegelikult selle meie enda kultuuri t na jääks meile alles ju me oleme väga harjumatus olukorras ka publikuna, et me ei saa enam käia kinos ja ma ei ole väga kohanenud selle digimaailmaga, aga ma arvan, et üks edukas festival ei ole koosne ainult festivali korraldajatest ja filmitegijatest, vaid see koosneb ka publikust, ehk siis, et me peame üheskoos 11 nagu selle ree peale aitama, et mis see tulevane festivalide formaat on.",
"role": "user"
},
{
"content": "Maailma filmifestivalide tulevik on teadmata, kuna audiovisuaaltööstus on läbi tegemas suuri muutusi.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Vaata üle uudislugu ning loo sellele lühike kokkuvõte. Piira vastus ühe või kahe lausega ja vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nEesti Rahva Muuseum kutsub igal aastal inimesi saatma neile lugusid, fotosid ja esemeid erinevatel teemadel. Sel aastal sai teemaks koroona. Esimesed lood jõudsid Ermini märtsi keskpaigas, räägib Eesti Rahva Muuseumi teadur, kuraator Kristel Ratus. Need kevadised lood kajastavad ühte sellist eripärast tahku sellest koroonaperioodist, sest et see koroonaaeg ju kestab meil edasi need lood, mis sellel ajal meile tulid, need tegelesidki just selle eriolukorra peegeldusega. Ja eks paljudel või isegi enamikul ühiskonnas oli ju taustal ka hirm ja teadmatus sellest, mis juhtuma hakkab, kuidas meil läheb, keda see üldsegi puudutab ja kes sellest puutumata jääb? Rattuse sõnul on oluline, et lugudes räägivad inimesed isiklikest kogemustest oma sõnadega ka saadetud fotod on tähtsad jäädvustused, neist saab kokku panna lausa seeriaid. Rattus. Nad kajastasid näiteks seda, et missugused nägid kaubanduskeskused välja siis, kui pooled poed olid kinni või isegi enamik poode oli kinni ja millised nägid välja tänavad ja kuidas inimesed veetsid vaba aega siis kui tegelikult need vaba aja veetmise kohad avalikus ruumis nagu spordiväljakud kinni pandud või mänguväljakud see pildimaterjal moodustab niisuguse omaette loo või noh, need ongi ka nagu pildilised jutustused. Palju lugusid tuli ka sellest, milliseid uusi praktikaid inimesed omandasid. Näiteks hakkasid vanemaealised kasutama rohkem tehnoloogilisi vahendeid nagu nutipuldid poodides ja kulleriga toidu koju tellimine. Uus oli ka desinfitseerimismaailm, puhastati käsi, ukselinke poekott ja teisi pakendeid. Rattuse sõnul ootavad nad lugusid koroonakevadest praegugi. Kelle lugusid meile selle esimese korjega üldsegi ei laekunud, aga mis väga pakuksid huvi, olid näiteks eesliinil olijate lood arstide, õdede, apteekrite poemüüjad, vabatahtlike kaitseliitlastest abiliste lood on arusaadav, et neil selles tohutus keerises kevadel ei olnud kindlasti aega seda oma kogemust peegeldada, aga oleks väga huvitav kuulda ka selliseid kogemusi. Kogutud materjal säilitatakse ERMi arhiivis, kus tulevikus saab neid lugeda või uurimustes kasutada.",
"role": "user"
},
{
"content": "Eesti Rahva Muuseumile on saadetud koroonakevadest 60 lugu ja 300 fotot. Nende kogumine on oluline, et tulevikus teha uurimusi.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Vaata antud uudislugu ja koosta üks või kaks lauset, mis võtavad kokku selle sisu. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nÜleminekuperiood kestab 31. detsembrini, kuni selle ajani jääb kogu Euroopa liidu senine reeglistik kehtima kõikide huvigruppide kõikide ettevõtjate jaoks, kinnitab Karin Rannu. Nendele inimestele, kes praegu töötavad ühendkuningriigis, tegelikult esimesest veebruarist midagi ei muutu, selline olukord kestab siis aasta lõpuni, vähemalt, mis edasi saab, seda näitavad siis uued läbirääkimised. Nüüd üliõpilastest, kas nende jaoks midagi muutub, kelle õpingud on pooleli ja mis saab nendest, kes tahaksid minna õppima sel aastal? On täiesti loomulik, et poole õppeaasta pealt ei muutu midagi ja kõik tudengid ja muud õpirändes olevad õpilased saavad rahulikult õppeaasta lõpetada. Samasugune olukord kehtib ka nende suhtes, kes sügisel peaksid oma õpinguid alustama, sest tõenäoliselt on nad juba praegu kandideerinud või võib-olla juba isegi saanud vastuseid koolidelt, kuhu nad siis soovivad õppima asuda neid, kes siis nüüd kas juba õpivad või alustavad sellel sügisel kaitsebki väljaastumisleping, mis näeb ette, et kogu nende õpingute vältel ei tohi nende suhtes siis õppimistingimusi muuta teistsuguseks kui on ka enda kodanikel. Mis saab edasi alates järgmisest aastast, siin me praegu ei oska veel niisuguseid ettevaatavaid otsuseid teha. Kui nüüd Eesti kodanik tahab sõita Londonisse puhkusele huvireisile kas ta saab üle piiri ID-kaardiga või peab tal olema pass? Tuleb meeles pidada, et ühendkuningriik reisimiseks me väljume Schengeni ruumist. Täna saab seda teha ID-kaardiga ja nii saab seda ka teha veebruaris, märtsis ja kuni aasta lõpuni. Siiski oleme siit välisminister umi poolt alati soovitanud kaasa võtta ka passi ja see soovitus jääb meil kehtima ka edaspidi. Mida välisministeerium veel soovitab? Me soovitame näiteks ettevõtjatele, et kuna äriplaanide tegemine on veidi pikema vinnaga tegevus, siis soovitame võimalike riskide maandamiseks ühest küljest hoida pilku peal, kuidas edenevad Euroopa Liidu ja ühendkuningriigi vahelised kaubanduskõnelused või ka igaks juhuks vaadata ja tutvuda nende tingimustega, mis kehtivad kolmandatele riikidele, kellega Euroopa liidul ei ole lepinguid, sest me ei oska praegu öelda, mis saab järgmise aasta algusest. Meie eesmärgiks on sõlmida ambitsioonikas vabakaubandusleping selle aasta lõpuks. Aga nagu öeldud, riskide maandamiseks on ilmselt otstarbekas mõelda natukene laiemalt.",
"role": "user"
},
{
"content": "Ühendkuningriik lahkub täna keskööl Brüsseli aja järgi Euroopa Liidust. Homsest algab üleminekuperiood, mis on mõeldud suhete sujuvaks üleminekuks. Kas sel ajal Eesti kodanike jaoks midagi muutub? Mall Mälberg usutles sel teemal Välisministeeriumi Brexiti nõunikku Karin Rannut.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Süvene antud uudisesse ja tee selle kohta lühikokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult ühe või kahe lausega!\n\nTekst:\n\nIga linnale teab, et on olemas teatriväljak. See on nüüd see välisministeeriumi Estonia teatri vaheline ala, kus on trolli ümberkeeramise koht endine ja seal on ka keskel üks selline kõigile inimestele suletud roheline ala, mis on piiratud hekiga, kus isegi koerad, aga kassid ei käi oma asja õiendamas. Ühesõnaga, linna on plaanis selle kohta teha artuurivõistlus, sellest kujundada kaasaegne linnaväljak. Ja sinna ongi kavas rajada nii öelda teatri tegelaste Estonia teatriga ja üldse sõnaga seotud teatri kolüselline monumentide väljak või kus just nagu nende vahel toimuks mingi kahekõne või mingisugune dialoog, vestlus ja just sinna on kavas ka ette näha ja ilmselt siis esimene neist Georg Otsa mälestusmärk. Ja muidugi nüüd see läheb ikkagi seda rada mööda, et kõigepealt on arhitektuurivõistlus sellele alale ja sealt siis selle võistluse käigus ühe ülesandena on ka määratleda see nii-öelda mälestus või monumentide ala ja nii kui see on selgunud peale seda koheselt teeme siis selle võistluse ka siis Georg Otsa mälestusmärgile.",
"role": "user"
},
{
"content": "Räägib Tallinna Linnaplaneerimise Ameti juhataja Ignar Fjuk.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Analüüsi uudist ja koosta sellele lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nSealjuures ei suutnud kahtlase tervisega Boriss Jeltsin oma kohmetute kätega keerata tervituskõne lehti ning neis vajavad kolleeg Lukašenka toetust, et üldse mitte pikali kukkuda. Sümboolselt leidis tseremoonia aset just ajaloolise Peloveeži tippkohtumise kaheksandal tähtpäeval mis teatavasti märgib nõukogude liidu lõplikku lagunemist. Vene ja Valgevene kõrged ametnikud näevad selles kokkusattumuses võimalust ajalugu ümber pöörata ehk teisisõnu taasalustada nüüd kaheksa aastat hiljem endise Nõukogude Liidu rahvaste liitmist. Kriitikud aga mainivad, et tegelikult võib Vene Valgevene abielu saada samamoodi pigem lammutada ks kui liitvaks sündmuseks Venemaa mõjusfääris. Juba täna reageerisid pidulikule sündmusele väga teravalt Tatarstani president Mintimir ami ja Inguset ja juht Ruslan ausev. Nende seisukoht on, et kui Valgevenega tekib tõeline liitriik, siis peavad ka nende autonoomsed vabariigid saama Valgevenega võrdväärse staatuse. Järgmine loogiline arendus on see, et sisuliselt küsivad innukamate vene rahvusautonoomiate juhid endale ka Moskva keskvõimuga võrdset sõnaõigust kuna vormiliselt osalevad juba Vene-Valgevene liidus absoluutselt võrdsed riigid. Kui lisada veel, et praegused innukamad ja sõnakamad protestijad on suhteliselt Tšetšeenia sõbralikud ning tõsiselt islamiusulised Vene Föderatsiooni piirkonnad siis võib Venemaa uue killustumise ohtu pidada üsna tõsiseks. Liiati on eraldumisähvardustega varem esinenud veel ka budistlikud kalmõkia ja Burjaatia rahvuskeskset tuvajaud murtia ning musulmanlik Baškirja. Kui Venemaal peaks nüüd veel uusi pingeid tekkima, kas seoses Tšetšeenias toimuva lauspommitamise või sellest tuleneva Lääne majandussurve pärast siis võib öelda, et Moskva poliitiline positsioon ongi suuresti muutunud. Valgevene on nüüd vormiliseltki muutunud impeeriumi kuulekaks sõbraks samas kui see sõprus tekitab siseriigis juurde vaenlasi. Need, kes liidulepingu allkirjastamist võiduna tähistavad, võivad aga veel samuti sügavalt pettuda, sest teatavasti ei ole Venemaa finantsladvik üldse huvitatud Valgevene autoritaarse ja laastunud majanduse võtmisest oma ülalpidamisele ning selle kohta pole suudetud ka välja töötada mingit seadusandlikku baasi. Liberaalsete parteide kriitika kohaselt kujutabki tänane liidu loomine fiktiivset abielu, mis annab aluse ühisteks sõjalispoliitiliseks avaldusteks kuid ei suuda kuidagi liita kahte problemaatilist majandust või sotsiaalsüsteemi. Lääne-Tšetšeenia teemalise surve all ongi kremlile ilmselt aga just tähtsam sõjalispoliitiline sõpruskond. Praeguses maailma poliitilises kontekstis. Võib lisada, et kohe on president Jeltsin lahkumas Hiinasse ning et hiljuti käis Moskvas sõprus tugevdamas islamiriikide konföderatsioon. Seega loob Moskva uue innuga lääne demokraatiale vastanduvat blokki. Madis, ent Moskva.",
"role": "user"
},
{
"content": "Venemaa ja Valgevene presidendid kirjutasid alla liidulepingule.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Analüüsi uudist ja koosta sellele lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nTänasest kuulutas Soome valitsus välja erakorralised olud. Peaminister Sanna Marin püüdis selgitada Praegu ei ole vajadust võtta kasutusele eriolukorra seaduse põhiõigusi piiravat osa, ütles Mari. Varem on ta öelnud, et peamine erinevus võrreldes praegusega oleks see, et eriolukorra seadus võimaldaks lisaks senistele meetmetele kehtestada liikumiskeelu ja suunata tervishoiutöötajaid tööle kui vaja, arvestamata näiteks puhkusi. Peaminister Sanna Marin on korduvalt öelnud, et ka eriolukorra seaduse rakendamine ei ole välistatud, sest viirus levib. Ta kordas seda ka täna. Soome valitsus esitas parlamendile ka eelnõu, mis võimaldaks restoranid suurema nakkusega piirkondades kolmeks nädalaks kinni panna. Parlamendi arutelu võtab hinnanguliselt neli päeva ja nii saaks selle piirangu kehtestada alates kaheksandast märtsist, mil Soome kolmeks nädalaks ka muidu karmimad piirangud kehtestab. Samas ütles tööminister Tuula Haatainen pressikonverentsil, et nendes piirkondades, kus nakatumine nii suur ei ole, võiks söögikohad lahti olla. Niisiis ettevõtjate näos praegu olla ei tahaks, sest segadust on palju. Näiteks hiljuti heaks kiidetud nakkushaiguste seaduse muudatused panevad paljude piirangute üle otsustamise regionaalvalitsustele. See suurendab segadust veelgi. Lisaks selgus, et sotsiaalministeerium tõlgendab jõusaalide kohta käivaid reegleid teistmoodi kui regionaalvalitsused. Ministeerium nõuab täielikku sulgemist. Regionaalvalitsused leiavad, et väiksemad alla 10 inimese mahutavad jõusaalid tohivad lahti olla. Peaminister vabandas. See on muidugi ebaharilik, et meil on eri otsustajatel erinev arusaamine seaduste tõlgendamisest. Palun vabandust kõigilt, kes praegu on sunnitud kannatama eritõlgenduste tõttu ebakindlust, ütles Sanna Marin. Soome valitsus valmistab ette ka väljasliikumiskeeldu teatud piirkondades. Marini sõnul oleks üks variant piirata inimeste liikumist nii nagu eelmisel kevadel, kui Helsingit ümbritsev uusi maa kinni pandi. Teine variant oleks kehtestada teatud piirkondades liikumiskeeld, nii et inimene pääseb ainult poodi ja apteeki. Soome valitsus arutab olukorda uuesti kolmapäeval ehk juba ülehomme. Siis võib kõik taas muutuda.",
"role": "user"
},
{
"content": "Soomes on koroonapiirangutega segadus. Eri ametkonnad on tõlgendanud piiranguid eri moodi ja peaminister oli sunnitud vabandust paluma.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Analüüsi uudislugu ning kirjuta sellele üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta üksnes eesti keeles!\n\nTekst:\n\nKohavaliku komisjon, mida juhtis Tallinna abilinnapea Andrei Novikov, oli kuju asukoha valikule üksmeelne, kinnitas komisjoni liige arhitekt Ignar Fjuk. Pätsi kuju tuleb Estonia kontserdisaali ja Pärnu maantee vahelisele alale kunagise vana turuhoone varemete lähedale, kuhu ehitatakse Tammsaare kohvik. Fjuki sõnul suhestub Pätsi kuju pigem 1905. aasta ülestõusu mälestusmärgi kui Tammsaare kujuga. Tammsaare mälestusmärgiga Soans on loonud sellega, tal puudub silmside aga selle 1905. aasta monumendiga. Tal jääb mingisugune silmside, kuigi seal on ka puid vahel. Kui suur see Pätsi mälestusmärk võiks olla või peaks olema üldse? Need teemad me rääkisime ka läbi, kuigi meil polnud seda ülesannet kõigile, tundus, ta võiks olla pigem selline kammerlik ta ei ole nii-öelda klassikalises mõttes ratsamonument või, või võimu monument, vaid ta on ikkagi sellise pargiliku lihtsuse ja jälle kordan seda sõna kammerlikusega loodud kuju. Fjuk tõdes, et ühiskonnas puudub üksmeel Pätsi rollist ajaloos ja ilmselt tekib erimeelsusi kuju kunstilise teostuse üle ka pärast võistlustingimuste paikapanemist. Ma kindlasti oleksin ääretult kurb, kui ta oleks mingisuguses sellises klassikalises võtmes veidi väsinud, aga ikkagi see on nüüd nende võistlusel osavõtjate kunstnike otsustada, mis laadi see on, seda ei tohi kellelegi ette dikteerida, seda ka me komisjonis arutasime ja leidsime, et hea kuju sünnib ainult siis, kui talle ei ole ette antud nii-öelda eeskirja, milline ta peab olema. Kunstiakadeemia vabade kunstide teaduskonna dekaan, skulptor Kirke Kangro leiab, et avalikus ruumis olev poliitiline kunst, nagu seda on Pätsi mälestusmärk, saab olla analüüsiv, mitte aga mingit ajaloo tõlgendust võimendav. Väga oluline on, et osalejatele antakse märku, et me ei tegele pätsi monumenti püstitades mitte kuidagi tagant järgi rahvusromantilise hetke taaskujutas vaid, vaid tõesti, me anname endale aru, et jah, Päts oli osa Eesti ajaloost, tol hetkel oli ta siis alustada või oli ta problemaatiline kuju, et seda peaks ka kindlasti arvestama. Ja ma arvan, et oluline on, et teos jääks kuidagi aegunuks oma kontseptsiooni püstitusest. Enne võistlustingimuste raamkava koostamist arutab linnavalitsus Pätsi kuju asukohta veel Tammsaare pargi arhitektidega.",
"role": "user"
},
{
"content": "Mälestusmärgi kohavaliku komisjoni aseesimees Ignar Fjuk ütles, et kuna Pätsi isiku ja ajaloolise panuse üle käivad vaidlused senini, võib neid oodata ka kuju kunstilise lahenduse juures.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Loe läbi uudis ja anna sellele lühike kokkuvõte ühe või kahe lausega. Vastus peab olema ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nKui Põltsamaa muusikakooli kandlemängijad keskpäeval Roosiaia laval kohad sisse võtsid, täitusid Roosi peenardest ümbritsetud muruplatsid. Publiku seas oli nii hallipäiseid, vanapaare kui ka pisikeste tittedega emmesid, räägivad sugulastele külla sõitnud Liisa Prantsusmaalt ning kohalikud elanikud Olev ja helge. Kas me tulimegi vaatama mul vennalaps esines ja ilmaga on ka väga vedanud, et väga super. Kui sagedasti Põltsamaale satute? Paar korda aastas ikka tuleme vanemate juurde, päris tore ja ilus ja palju roosi istutatud. Kas Põltsamaal suvel toimub piisavalt kultuuriüritusi, mida külastada? Arvan, et toimub väga ilusaid üritusi, kaugemalt mängijaid ja lauljaid ja tantsijaid. Ja kohalikud. Tänane tegus teisipäev Põltsamaa roosiaias oli kingitus kohalikelt kohalikele. Viivi Tell ja Raivo Suni rääkisid Põltsamaaga seotud koha lugusid. Ansambel Pelarus puurmanist lasi. Ka aimata, kust tulevad tulevased rokitähed. Õitsama ruumi eksperimendi peakorraldaja Raivo Suni ütleb, et ruumeks loodab läbikäigurajaks kujunenud Roosisaarele uue elu sisse puhuda. Aastaid on Põltsamaal toimunud üksikud üritused suve vältel ja meie eesmärk oli luua midagi sellist tänavafestivali laadset, mis võiks kesta pikemad kui üks-kaks päeva. Natuke saime inspiratsiooni ka Paide linnast, kus aastaid oli korraldatud kesklinna ruumi eksperiment ja mõtlesin, et me võiksime midagi sarnast ka siin Põltsamaa teha. Eriti arvestades asjaolu, et meil on selline tore saar, mis kahjuks on väga paljudele inimestele läbisõiduteed, siis mõtlesime, et teeks midagi niisugust, mis sunnib inimest peatuma ja rohkem sellele tähelepanu pöörama. See üritus on mõeldud eeskätt selleks, et tuua siia Põltsamaa linnaruumi natukene uuemaid ja värskemaid ideid, kui me võib-olla igapäevaselt oleme siin Põltsamaal harjunud nägema ta võib-olla avardada kohaliku inimese sellist maailmavaadet ja muuta nad avatumaks sellistele uutele ideedele ja mõtetele. Rahvusringhäälingu raadiouudistele Olev Kenk Põltsamaalt.",
"role": "user"
},
{
"content": "Kaks nädalat vältaval Põltsamaa tänavafestivalil RUUMEKS 2.0 oli täna Tegus teisipäev.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Vaata üle uudislugu ning loo sellele lühike kokkuvõte. Piira vastus ühe või kahe lausega ja vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nPõlvamaal kanepis tegutseva perearsti Vaike Meesaki sõnul küsivad patsiendid temalt sageli nõu vaktsineerimise kohta ning räägivad oma hirmudest seoses vaktsiinidega. Ja põhjuseks, miks nad ei taha tulla, on ikka kardavad vaktsiini. Küll me toome näiteid igat sorti ikka on, vähe sellest, siis ta on, kas on skeptiline. Siis ta kardab, et äkki ma jään, pärast, ei saa lapsi. Ja igasuguseid põhjuseid otsitakse mul välja, muidugi ma kedagi ei sunni, ma kõiki viisakalt, palun. Soovitan ja loodan, et, et see on meie kõikide jaoks vajalik mitte ainult minule endale, keda, kes, vaid ka minu ümber olevatele inimestele. Võrumaa suurema puiduettevõtte doftan tegevjuht Martin Arula ütles, et ettevõttele on tõsine probleem see, kui vaktsineerimata töötaja peab kaks nädalat olema eneseisolatsioonis. Meie 102 30-st inimesest umbes mingi osa on vaktsineeritud kontori poole peal on see suurem ja, ja, ja töötajaskonnas siis on noh, tuleb tunnistada, et ikkagi on. On teada, et on ikkagi väga palju inimesi, kes ei ole vaktsineerima mingitel põhjuste kuus läinud ja ja see tundub olevat selline Kagu-Eesti üleüldine probleem, et selge see, et vaktsineerimata lähikontaktne, kes saadetakse ikkagi kaheks nädalaks nii-öelda eneseisolatsiooni ka, et, et ka see on ettevõttel on ikkagi tõsine probleem, et kui inimene oleks vaktsineeritud, siis ta saaks ilma haigus nähtud, et ta saaks ju järgmisel päeval tööle tagasi tulla. Vaktsineerimata noored ei kiirusta ka oma eakaid pereliikmeid vaktsineerima. Kanepi perearst Vaike Meesak. On vanu inimesi, kes on kodus ja on vaktsineerimata ja Nende vaktsineerimine jääb tegemata sel põhjusel, et nende lapsed nagu ise ei taha vaktsiini ja siis nad leiavad ka, et see vana inimene ei ole vajadust talle teha. Ta ei lähe ju kuhugile, ta ei käi kuskil. Aga see, et talle koju haigus tuuakse, seda nad ei suuda uskuda. Raadiouudisteda Võrumaalt Leevi Lillemäe.",
"role": "user"
},
{
"content": "Kagu-Eestis on vaktsineeritud inimeste arv võrreldes Eesti teiste piirkondadega väiksem. Maapiirkonnas sageli arvatakse, et viirus levib vaid suurtes keskustes ning seetõttu lükatakse vaktsineerimine edasi.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Vaata üle uudislugu ning loo sellele lühike kokkuvõte. Piira vastus ühe või kahe lausega ja vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nVideosatelliidipiltide järgi on Ukraina piiri äärde koondunud veel rohkem Venemaa sõjaväelaseid. Lisaks alustasid nad õppuseid Valgevenes ja mustal merel. USA meedia andmetel on Venemaal täielikuks invasiooniks olemas 80 protsenti vajalikest vägedest ja terve hulk on veel Ukraina poole teel, räägib valge maja rahvusliku julgeoleku nõunik Jake Sullivan. Ma ei taha jagada luureinfot, aga kui vaadata vägede paigutust nii Valgevenes kui ka Venemaal, siis on selge, et venelased on võimelised alustama suuremahulise sõjategevusega Ukrainas lähipäevadel räägib USA välisminister Antony Blinken. Me vähendame oma saatkonna töötajate arvu. Me jätkame selle protsessiga ja oleme ka olnud väga selged, et kõik ameeriklased, kes on Ukrainas, peaksid kohe lahkuma. Välisminister umi hinnangul elab Ukrainas umbes 6000 ameeriklast. Nende seas on California osariigist pärit Brian Pest. Ma jään siia, sest see on mu kodu, aga kui Venemaa okupeerib Ukraina, siis on aeg lahkuda, räägib valge maja rahvusliku julgeoleku nõunik Jake Sallivan. President ei sea meie vormis mehi ja naisi ohtu ega saada neid sõjapiirkonda inimesi päästma. Kes oleksid saanud praegu lahkuda, aga otsustasid seda mitte teha. USA kavatseb lähipäevadel saata Poola veel 3000 sõjaväelast. Möödunud nädalal teatati, et sinna läheb 1700 ja Rumeeniasse 1000 ameeriklast. Lisaks on 8500 sõjaväelast kõrgendatud valmisolekus. Valge maja on rõhutanud, et mitte mingil juhul ei viida USA vägesid Ukrainasse räägib USA president Joe Biden. See on järgmine maailmasõda, kui ameeriklased ja venelased hakkavad teineteise pihta tulistama. Bideni ja Venemaa president Vladimir Putin peavad täna telefonikõne. Valge maja. Ametnike väitel soovis Putin rääkida esmaspäeval, kuid nõustus ameeriklaste pakkumisega rahvusringhäälingu raadiouudistele. Maria-Ann Rohemäe, Washington.",
"role": "user"
},
{
"content": "USA valitsusametnike kinnitusel võib Venemaa lähipäevadel Ukrainasse sisse tungida ja neil on täielikuks invasiooniks olemas 80 protsenti vägedest. Ukrainas elavatel ameeriklastel palutakse kiiremas korras lahkuda, sest sõjategevuse puhkedes ei plaanita neid evakueerida. Lisaks saadetakse Poola tuhandeid lisavägesid.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Vaata üle uudislugu ning loo sellele lühike kokkuvõte. Piira vastus ühe või kahe lausega ja vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nSiseminister Kalle Laanet põhjendab kaadrimuutust vajadusega kasutada inimesi võimalikult efektiivselt. Kas siis keskkriminaalpolitsei töö võinuks olla parem? Kindlasti võiks kriminaalpolitsei töö kogu Eesti riigis parem olla ja selleks peabki vaatama, kuidas kõige parem inimressurssi kasutada. Aga mis siis, jääb puudu kriminaalpolitsei töös siiamaani? Siis tegelikult pärast taasiseseisvumist ei ole toimunud ka Eesti riigis üleüldse kriminaalpolitseinike baaskoolitust ja kõige suurem puudus hakkab sealt peale. Me eeldame küll, et kriminaalpolitsei töö efektiivistub tänu tänu Elmar Vaheri asumisega kriminaalpolitsei keskkriminaalpolitseid juhtima, sest tema enda initsiatiivikus ja kriminaalpolitseinike kogemus on kindlasti vajalikud kriminaalpolitseinike juhtimisel. Kui me vaatame Lauri Taburi oskuseid, siis Lauri Taburit kasutada hoopis tükkis juhtimisstruktuuride optimeerimiseks, mis on praegusel hetkel ka siseministeeriumi üks eesmärke, on tema võimed tunduvalt suuremad. Seal. Elmar Vaher asub keskkriminaalpolitseijuhi kohale seitsmendal detsembril. Mis suunas ta muutust näeb? Ma arvan, et kesklinnapolitsei ise ei saa olla organisatsioon, kes tegeleb kõigega ja kõikjal, vaid tema ülesanne on siiski olla selline tugev menetlusüksus nii rahvusvahelises kuritegevuses, organiseeritud kuritegevuses kui ka keerukates ja mahukates uurimistoimingutes. Küsimus on selles, et peale reforme võib-olla ei ole ta leidnud oma kohta, et on otsitud pisut siitpoolt ja sealtpoolt ja seetõttu on kunagi midagi tegemata jäänud. Kas teie ise jääte praegu keskkriminaalpolitsei tööga rahule? Kesklinnavalitsuse tööga võib täies mahus rahule jääda. Vaadake kesklinnavalitsuse ise oma oma ülesande täitmisel ei saa alati olla niivõrd nähtav nagu on patrullpolitseinik tänaval, nagu on muu kriminaalpolitsei, kes on suhteliselt avaliku tegevusega julgen küll öelda, et et see üksus töötab, võib-olla lihtsalt on vaja siin natuke hoogu juurde panna ja, ja see suund teisele poole",
"role": "user"
},
{
"content": "Senine juht Lauri Tabur jätkab Siseministeeriumi nõunikuna.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita selle kohta üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nMe arutasime, et seis on loomulikult jätkuvalt keeruline. Usaldus valitsusliikmete vahel on tähtis ja oluline. Ja ma ütlesin koalitsioonipartneritele, et see küsimus vajab väga selget lahendust. Ja ma annan riigisekretärile ülesande, et ta teeks selgeks nii maaeluministri, Mart Järviku kui ka tema nõunik. Ka seotud asjaolud, mis puudutavad nii PRIAt kui ka VTA-d ja tuleb vaadata nii volituste andmist, tuleb vaadata nii huvide konflikti tuleb vaadata listeeria bakteri puhul, mis on olnud ministri sõnumid, kas ta on rääkinud tõtt või ta on rääkinud valet. Ja seda ma palun välja selgitada riigisekretäri.",
"role": "user"
},
{
"content": "Koalitsiooni kohtumine Toompeal Stenbocki majas kestis üle kahe tunni. Peaminister Jüri Ratas ütles pärast kohtumist, et maaeluminister Mart Järviku tegevuse uurimiseks moodustatakse komisjon ning uurimise tulemuste põhjal peaks otsustama, kas Järvik saab ametis jätkata. Peaminister Ratase sõnul viiakse Järviku suhtes läbi uurimine, mille viib läbi riigisekretäri juhtimisel apoliitiline komisjon, kes annab õigusliku hinnangu Järviku tegevusele. Uurimine võtab aega kuni kümme päeva ning siis arutatakse uuesti, kas Järvik saab maaeluministri ametis jätkata.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Loe läbi uudis ja anna sellele lühike kokkuvõte ühe või kahe lausega. Vastus peab olema ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nEilne tööpäev lõppes, kui rahandusminister Jürgen Ligi veel riigikogu liikmete küsimustele vastas. Neid jätkus ka täna. Aga ülevaate, kuidas fraktsioonid riigieelarvet tema esialgsel kujul hindavad, andsid muidugi sõnavõtud. Ja muidugi oli kõik, nagu ikka koalitsioon, kiidab opositsioon, kritiseerib reformierakondlane Aivar Sõerd. Majanduse stabiilse arengu ja ettevõtlus t soodustava keskkonna tagamisel on oluline teada, et maksukoormus tervikuna järgmisel aastal ei tõuse vaid püsib viimaste aastate madalaimal, 32,6 protsendi tasemel. Paljudes valdkondades aitavad nõudlust hoida ja kasvatada riigieelarves kavandatud avaliku sektori suuremahulised investeeringud. Riigieelarve võimaldab ellu viia mitmeid vajalikke ümberkorraldusi, millest üks kesksemaid on rahastamise põhimõtete ümberkorraldamine ja koolivõrgu korrastamine haridusvaldkonnas. Eelarve kava võimaldab kasvatada inimeste sotsiaalset kaitstust ja parandada nii siseriiklikku kui ka välisjulgeolekut. Ning IRL-i esindaja Aivar Kokk Mul on siiralt hea meel, et kohalikud omavalitsused võivad järgmisel aastal arvestada investeeringute kasvuga valla ja linnateedesse. Rahas tähendab see vahendite 60 protsendilist tõusu 29 koma kolmele miljonile eurole. See võimaldab valdadel suurendada mustkattega, sõiduteid ja maakonnakeskustes uuendada auklikke tänavakatteid. Mul on hea meel, et järgmise aasta prioriteetideks on ka õpetajate, päästjate, kaitseväelaste, politseinike ja meditsiinitöötajate palgatõus ning riigisektoris suureneb solidaarset palgafondi 4,4 protsenti. Oluline on ka, et töötuskindlustusmakse väheneb kolmele protsendile. Ja nagu öeldud, näeb opositsioon eelarvet läbi hoopis teist värvi prillide. Keskfraktsiooni juht Kadri Simson. Valitsusel puudub täna selge siht, kuhu liigutakse ning kuhu üldse tahetakse jõuda. Tänasest eelarve eelnõust kajab vastu tõsiasi, et valitsusel on tähtis vaid see, kuidas numbrid Exceli tabelis välja näevad mitte see, mida riigieelarve toob järgmisel aastal kaasa Eesti inimestele mida ta toob kaasa meie elukallidusele ning majandusarengule. See eelarve toob kaasa majanduskasvu pärssiva mõju. See eelarve ei paranda majapidamiste reaalset sissetulekut. See eelarve tähendab Eesti jäämist kiireima hinnatõusuga eurotsooni riigiks kus inimesed on ikka veel vaesemad. Arstide streik, õpetajate petmine, palgatõusuga kodukulude kasv ja inimeste väsimus kestvatest kärbetest ning pidevalt tõusvatest maksudest peaks lõpuks ometi andma põhjuse loobuda dogmadest, mis meie majanduskasvu pärssivad. Esimene lugemine on läbi, järgnevad parandusettepanekud ja nagu ikka, tuleb päris lahing teisel lugemisel.",
"role": "user"
},
{
"content": "Riigikogus lõpetati 2013. aasta riigieelarve esimene lugemine.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Süvene antud uudisesse ja tee selle kohta lühikokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult ühe või kahe lausega!\n\nTekst:\n\nPraegu on lapsele makstava elatise miinimum 292 eurot kuus. Justiitsministeerium leiab, et paljudele vanematele käib see üle jõu. Sestap tuli ministeerium läinud aasta sügisel välja eelnõuga, mis viiks elatise miinimumi teistele alustele ja vähendaks seda ligikaudu 100 euro võrra. Kohe kerkis küsimus, kas kohtus juba läbi vaieldud elatis väheneb automaatselt. Justiitsministriumi eraõigustalituse nõunik Andra Olm ütles sügisel, et niimoodi automaatselt kohtuotsuseid muuta ei saa. See oleks põhiseadusega vastuolus, kui me hakkaks seadusega muutma kohtulahendeid, Need elatise summad, mis praegu on kohtuotsusega välja mõistetud on ikkagi kohus igal konkreetsel juhul just selle lapse ja pere asjaolusid arvestades välja mõistnud. Ja kui see on ebaõiglane, siis tuleb lihtsalt pöörduda kohtusse. Selle vähendamiseks. Riigikohus kirjutas seepeale ministeeriumile, et kohtute töökoormus võib ha hüppeliselt kasvada. Riigikohus märkis veel, et kuniks kohtuprotsessid elatise vähendamiseks kestavad, tuleb protsessival vanemal kõrgemat elatist edasi maksta ja see ei ole tema suhtes õiglane. Tänavu aprillis, kui valmis sai eelnõu uus versioon, oli ministeerium kannapöörde teinud veel kord Andra Olm. Kui enne eelnõu jõustumist on kohtulahendiga välja mõistetud elatis, mis jääb vahemikku 193 kuni 292 eurot kuus siis loetakse uueks elatise summas eelnõu jõustumisest alates 193 eurot kuus ühe lapse kohta. Et see ongi selleks, et need kümned tuhanded pered ei peaks uuesti oma kohtuvaidlusi läbi tegema. Õiguskantsleri kantselei laste ja noorte õiguste talituse juhataja Andres Aru on aga sama meelt, mis justiitsministeerium läinud sügisel ehk elatise automaatne vähendamine võib minna vastuollu põhiseadusega, täpsemalt kohtulahendi seadusjõu põhimõttega. See põhimõte kaitseb riiklike otsuste püsivust, et neid ei saaks tagantjärele meelevaldselt muuta. Andres Aru tuletab meelde, et kohus on lapse vajadusi ja vanemate võimalusi juba igakülgselt kaalunud. Ja nüüd see läheks vastuollu ka lapse parimate huvide esikohale seadmise põhimõttega, kui lapse vajadusi ja tegelikku olukorda kaalumata. Kõik need otsused nüüd seaduse rakendus sättega ära muudetakse. Niisiis oht põhiseadusega vastuollu minna või kedagi ebavõrdselt kohelda mõlemat pidi keerulist olukorda tunnistab ka justiitsminister maris Lauri. Tõenäoliselt tuleb ka selline põhjalikum diskussioon korraldada, et oluline oleks ju see, et meie õigusspetsialistid Eestis saaksid enam-vähem ühesugusele arusaamisele, mida siis saab teha ja mida ei saa teha.",
"role": "user"
},
{
"content": "Elatisraha miinimumi langetada plaaniv Justiitsministeerium otsib tasakaalu kahe halva valikuvariandi vahel. Varem väljamõistetud elatisi automaatselt vähendades võib minna vastuollu põhiseadusega, samas kui iga seni tehtud otsust kohtusse tagasi saates võib üle koormata kohtusüsteemi.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Uurides uudislugu, loo sellele ühe või kahe lausega lühikokkuvõte. Vasta eesti keeles!\n\nTekst:\n\nViktor Orbani sõnul ühendab Ungari kui NATO liiget tugev solidaarsustunne nende riikidega, kes hiljuti vabanesid kommunismikest ja ta tunneb moraalset kohustust osutada igakülgset abi neile, kes püüdlevad NATO liikmelisuse poole ja kes on ka väärt allianssi kuuluma. Eesti peaminister Mart Laar kinnitas, et Eesti on Ungari kogemusest NATO liikmeks saamisel ka väga huvitatud. Euroopa Liiduga liitumist puudutades märkis Ungari peaminister, et kahetsusväärsel kombel on Euroopa Liidu laienemisstrateegia hetkel ebamäärane. Teoreetiliselt pinnal laienemist toetatakse, kuid on tõsiasi, et ajakava selleks puudu. Viktor Orban rõhutas, et ei ole rahul signaalidega Brüsselis kandidaatriikide grupiviisilisest vastuvõtmisest. Ma olen mõneti vanamoodne inimene, mis tähendab, et ma usun, et isegi poliitikas peaks tehtama vaid seda, mis on õige. Ja ma usun, et see poleks õiglane käitumine ka Ungari suhtes. Olen veendunud, et iga riik peab hindama vaid tema oma valmisoleku järgi. Mina toetan kõiki kandidaatriike, kes on paremini kui Ungari ette valmistatud ühinema enne, kui Ungari ja mitte ootama Ungari järele. Euroopa Liidu laienemine on ajalooline moment nagu laieneminegi ja millegi ajaloolise toimumisel peab olema ka moraalne alus. Visiidi ajal lepiti kokku alustada lähematel nädalatel regulaarsete konsultatsioonidega Euroopa Liiduga liitumise ettevalmistustööde ja liitumisläbirääkimiste osas. Eesti, Ungari kahepoolsetel suhetel peatudes märkis Viktor Orban, et poliitilisel pinnal on kõik päikeseline. Majandussuhted võiks olla palju tihedamad, mis oli ka üks peamisi teemasid hommikusel kohtumisel Eesti peaministri Mart Laariga. Samuti kavandatakse ühiseid kultuuriprojekte ja kahepoolset kaitsealast koostööd, eeskätt ohvitseride koolitusel. Viktor Orbani sõnul oli Eestis selle võrra lihtsam kui kõigis teistes Euroopa riikides. Et siin ei pidanud iga kohtumist alustama naljatoonis selgitusega, kuidas saab keegi alla 40 olla peaminister.",
"role": "user"
},
{
"content": "Eestis oli visiidil Ungari peaminister Viktor Orban.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita sellele vastav lühikokkuvõte ühe või kahe lausega. Vasta alati ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nUue kunsti muuseumi looja ja eestvedaja Mark Soosaar on juba tükk aega kinnitanud, et majaomanikul pole õigust teda sealt välja tõsta, sest ta on korralikult üüri maksnud, aga maja omanikfirma esindaja on niisama kaua kinnitanud, et üüri pole makstud sentigi. Et muuseum täiesti lageda taeva alla jääks, pakkus Pärnu linn võimalust hakata kasutama endist maikino, mida juba palju aastaid müüakse, aga mida keegi pole osta soovinud. Samuti pakuti bürooruume Munga tänavas. Pärnu linnapea Romek Kosenkranius. Ettepanekud on tehtud, aga Mark on nendest pakkumistest hetkel loobunud. Te lubasite isegi raha talle, kui ta leiab mujalt selle üüripinna. Eelmise nädala lõpus tekkis tõesti see arutelu, et kui ta ei soovi linna poolt pakutavaid üüripindasid vastu võtta, et kui palju on linn siis valmis toetama ja kuni selle aasta lõpuni on meil tõesti uue kunstimuuseumi toetusega arvestatud ja see on suurusjärgus, see on hinnanguliselt keskmine umbes 2100 eurot kuus. Mark Soosaarel, kuuldavasti on juba uus koht, kuhu minna. Jah, oleme ka kuulnud, et uus koht on, aga konkreetselt neid lepingutingimusi, jah, neid me päris hetkel ei tea. Aga soosaarel käivad tõepoolest läbirääkimised, et uue kunsti muuseum saaks üürnikuks rüütli 40 majja, mida Pärnus teatakse SEB panga majana. Selle teise korruse saal seisab juba paar aastat tühjana sest pank ei vajanud seda. Hoone on Pärnu kultuuride oluline. See ehitati aastatel 1939 kuni 1945 Eesti Panga Pärnu osakonna hooneks. Arhitektid on Anton Soans, Alar Kotli kuni 1967. aastani, kui valmis praegune Endla teatrihoone, andis teater etendusi selle maja teise korruse seitsme meetri kõrguses saalis. SEB Pank pole hoone omanik, see kuulub mitmele juriidilisele isikule. Saali omanikfirma juht ei kinnitanud läbirääkimiste toimumist ega lükanud seda ka ümber ja on nõus kommentaare jagama, kui on juba midagi kindlat öelda. Ester Vilgats, Pärnu.",
"role": "user"
},
{
"content": "Pärnus pakub viimasel ajal jutuainest Uue Kunsti Muuseumi ümber toimuv. Muuseum peab lahkuma oma praegusest asukohast Esplanaadi tänavas ja linn pakub asutusele uusi ruume. Aga saadaval on ka üks eriti magus üüripind.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Loe läbi uudis ja anna sellele lühike kokkuvõte ühe või kahe lausega. Vastus peab olema ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nPolitseiametis kirjutasid täna keskpäeval koostöö raamlepingule alla politseiameti peadirektor Harri Tuul ja kaitseliidu ülema kohusetäitja Loui Jaanson. Lepingu põhjal saab politsei kaasata kaitseliidu liikmeid avaliku korra tagamisse linnades ja maakondades ning võimaldab kaitseliitlastele ka abipolitseiniku välja. Pe. Viimastele annab oma arsenalist relvad kogu abipolitseinikuteenistuse ajaks, samuti politseiamet. Täna allkirjastatud raamlepingust on järgmine samm konkreetsed malevate ja prefektuuride piirkondlikud koostöölepped. Prefektuurid peavad hüvitama abipolitseinike, transpordiside ja muud kulud, mis on vajalikud teenistusülesande täitmisel. Kaitseliitlaste arv, kes on võimelised abipolitseinikuna patrullima, on piirkonniti erinev. Suurim nõudlus on nende järele loomulikult Tallinnas, kus praegu on abipolitseiniku kursuse läbi teinud 60 meest. Üldse on aga abipolitseiniku kursus Eestis läbinud 1200 inimest, ütles Harri tuul. Politseiameti peadirektori asetäitja Jüri Kasesalu lisas. Põhimõte on see, et sellised kaitseliidu liikmed, kes soovivad lisaks nendele, kes on abipolitseinikena juba kirjas on üks kategooria teine ja meie jaoks oluliselt arvestatav kategooria on, ma loodan endiste kodukaitseliikmete peale kes juba kindlas formeeringus saaksid osaleda korrakaitse ja kolmas kategooria, keda me silmas peame, on kaitseliidu korrakaitse seni eksisteeriv formeering nii-öelda sõjaväepolitsei, kes saaks siis osaleda vastavatel politseile õppustel ja vastavas koostöös. Abipolitseinike lõplik arv oleneb sellest, kui palju kaitseliitlasi tahab astuda täienduskursusele, et seejärel abipolitseinikuna töötada. Patrullide edukus sõltub aga Tallinna politsei prefekti Helmut Paabo sõnul kohaliku omavalitsuse toetusest ja seda just rahas.",
"role": "user"
},
{
"content": "Politsei ja Kaitseliidu koostööleping.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Analüüsi uudislugu ning kirjuta sellele üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta üksnes eesti keeles!\n\nTekst:\n\nRavimiameti meditsiini nõunik Alar Irs ütleb, et tegemist ei ole imeravimiga, kuid nagu näitavad kaks USA-s läbi viidud ulatuslikku uuringut lühendab ravimi kasutamine keskmiselt raskete patsientide haiglas viibimise aega. Ja keskmiselt õnnestus siis ravimiga lühendada haiglas viibimise aega 15-l päevalt 11-le. Kui selle uuringu detailsemaid andmeid vaadata, siis sellise kergema haigusega või kerge haigusvormiga patsiendid ravimist mingit kasu ei saanud. Ja väga raske patsientide alarühm, kes juba ravi alustades olid kas aparaadi hingamisel või või kunstliku vereringe aparaadi küljes, nemad ka mingit kasu ei saanud. Praegu on ravimiameti andmetel ravimit Eestis umbes 20-le patsiendile. Sügisese teise laine kartuses võiks ravimivarud olla kordades suuremad, näitavad terviseameti mudelprognoosid. Terviseameti erakorralise meditsiini osakonna peaspetsialist Andres Banies. Remdesiviri vajavaid patsiente võiks selle teise laine puhul olla kuni 400, et see on selline tõenäoline stsenaarium, et see on nüüd natukene rohkem, kui oli nüüd selle kevade jooksul. Aga see on selline tõenäoline number just nende patsientide osas, kes, kes vajavad viiruse vastast ravimit. Terviseameti sõnul on nad Euroopa komisjonile Eesti ravimivajaduse edastatud. Euroopa komisjon korraldab Rensiri hankimiseks ühishanke, kus siis ka Eesti osaleb ja sinna on meil siis see number sisse antud ja kui see ühishange nüüd edukalt läbi läheb, siis saabki sealt hankida, aga noh, üleüldiselt haiglad hangivad ka ise hinna osas praegu ei oska öelda, sest see hange ei ole veel läbi viidud. Et see, kuna Euroopa komisjon hangib nüüd suuremat kogust paljudele riikidele, et siis on see lootus, et me saame üsna hea hinnapakkumise sinna. Praeguseks Eestis kasutatud mesi on saadud tootjatel tasuta. Vaktsiini väljatöötamiseni läheb veel aega, sest selleks napib endiselt andmeid. Alar Irs. Esiteks ei ole ikka teadlased veel päris ühel nõul, et milline loomulik immuunsus haiguse läbipõdemise järel tekib ja kui kaua see kestab. Võib-olla see ka ei ole väga püsiv ja kui ka läbipõdemise järel järel tekib immuunsus, pole väga püsiv, siis on väga oluline vaadata, kui kauaks need vaktsiinid suudavad immuunvastuse tekitada.",
"role": "user"
},
{
"content": "Eesti varub sügiseseks teiseks laineks 400-le patsiendile viiruseravimit remdesiviir. Euroopa Komisjon kiitis möödunud reedel heaks viirusevastase ravimi remdesiviiri kasutamise uue koroonaviiruse raviks. Luba anti vähem kui kuu aega pärast taotluse esitamist. Ameerika Ühendriigid andsid loa algselt ebola raviks mõeldud remdesiviiri erakorraliseks kasutamiseks juba esimesel mail. Nüüdseks on selle kasutusele võtnud mitu Aasia riiki, sealhulgas Jaapan ja Lõuna-Korea.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita sellele vastav lühikokkuvõte ühe või kahe lausega. Vasta alati ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nJah, ma arvan, et need sammud, mis nüüd Rootsi valitsus välja kuulutas, on kindlasti meie jaoks olulised ja arvestades meie pangandusstruktuuri suurendavad ka nii-öelda meie kindlustunnet Rootsi riigi poolt rakendatavad meetmed sisuliselt läbi, siis emapankade tagavad ka tegelikult kogu grupi parema ja kindlama olemise. Rootsi teatas ühtlasi, et kasutatakse stabiliseerimisfond 15 miljardit Rootsi krooni. Eesti riigil on olemas stabiliseerimisreserv, mis on eelarve siis koosseisus, sellel jah, on tõesti omad reeglid, mismoodi neid saab kasutada, Eesti riigil on olemas ka muid vahendeid reservides ja Eesti riigil on ka võimalus võtta laenu kui, kui selleks on vajadus. Euroopa finantsturgudel andis nüüd enne nädalavahetust üks pangandustegelane mõista, et Eesti valitsus võiks ehk aktiivsem olla. Et kas ta vihjas sellele, et meil ei ole stabiliseerimisfondi või vihjas ta sellele, et Eesti valitsus on passiivne, et meie juhid jätsid midagi tegemata. Ma ei, tõesti ei tea, mida ta mõtles, selle all ta pigem ikkagi rääkis nagu laiemalt nendest sammudest, mis on viimastel aastatel tehtud ja seda ta ilmselt silmas ei pidanud, mis puudutab meie stabiliseerimisreservi või muid sellekohaseid meetmeid, see puudutas üldiselt laiemalt nagu seda, et kas viimastel aastatel noh, majanduspoliitikas on siis tehtud kõik nagu selleks, et, et noh, ütleme, et, et võimalikud nii-öelda tagasilöögid oleksid nagu pehmemad Rootsi valitsuse plaanis on veel niisugune asi, et tagatakse pankade kohustused kuni 205 miljardi dollarini mingiks ajaks, mida on nimetatud Midle turm. Mis ajast jutt on? Reeglina kui räägitakse nii-öelda niisuguste meetmete puhul nii-öelda keskmisest aja ja pikkusest siis peetakse silmas tavaliselt aega kolmest kuust kuni kuni viie aastani ehk kuni viieks aastaks. Ja võttes selle jutu kokku, et see kõik peaks meile kasulik olema, mida Rootsi valitsus on teinud? Ma arvan, siin ei ole mingit kahtlust, jah, selles mõttes tegemist on sammudega, mis oluliselt suurendavad Rootsi pankade niisugust usaldusväärsust ja nende suutlikkust keerulistes finantsolukorras hakkama saada. Ja selle kaudu suureneb ka nii-öelda nende Rootsi pankade Eesti asuvate tütarpankade suutlikkus toimetada ja sellega suureneb kogu regioonis usaldusväärsus.",
"role": "user"
},
{
"content": "Rahandusministeeriumi asekantsler Veiko Tali räägib Mall Mälbergile, kuidas mõjutab Eesti pankasid Rootsi valitsuse finantsstabiilsuse pakett, mis täna välja kuulutati.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Loe läbi uudis ja anna sellele lühike kokkuvõte ühe või kahe lausega. Vastus peab olema ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nNo aitäh valijale, et usaldas ja kui arvestada seda, et meil on siin Tallinnas nagu sellist lisaväärtust võimalik juurde rehkendada, siis võib ütelda, et me oleme oma lubadused täitnud ja meile on hääli juurde antud eelmiste valimistega võrreldes. Me oleme selgelt kolmandal kohal. Ma arvan, et tuleb tunnistada, et tulemus teeb meile head meelt ja ja veel kord tänada valijaid, kes on usaldanud Tallinnas eelmine kord te tulite päris aplombikalt välja eelmistel kohalikel valimistel ja võib öelda, kõrbesid täielikult seekord taktikaline käik tulla välja ühisnimekirja ga sotsiaaldemokraatidega õigustas ennast. Noh, loomulikult on see pragmaatiline koostöö andnud tulemuse ja, ja me oleme saanud ka volikogusse, Tartu. Kõikides Lõuna-Eesti linnades kõikides Kesk-Eesti linnades välja Paide, kus me ka ei kandideerinud, nii et ma ütleks, et üleüldiselt võime tulemusi rahuldavaks pidada igal juhul jah, ja meil on oluline, et me ka Tallinnas oleme. Oleme informatsiooni juures ja protsessi mõjutamas, asi ei ole ju võimus ainult. Vaatan seda koosseisu, kes sellest nimekirjast Tallinna volikokku pääsevad. Rahvaliidu kandidaatidest on seal ainult Erika Salumäe, seda ühest küljest, teisest küljest on seal sotsiaaldemokraatidel Katrin Saks Ivari Padar, Peeter Kreitzberg, Eiki Nestor ja Sven Mikser, kõik riigikogu liikmed ja suure tõenäosusega keegi neist Tallinna volikogus istuma ei lähe, nii et on suur tõenäosus, et keegi teie omadest sinna veel läheb. Jah, loomulikult, eks seda nüüd aeg selgitab, kuidas siis ja kes sinna lähevad, aga eks ta on meile suhteliselt soodussseis. Kuidas te kommenteerite valimisi mujal? Ma ei ole nagu ei mäleta praegu peast, me oleme siin õhtu otsa küll neid vahtinud, aga aga teie seis, no riiklikult rääkisime Tallinna, rääkisime mujal. Noh, üldiselt kuna meil oli 174 nimekirja, siis meil on ikka edu edu olnud. Arvestada Jõgevamaal 13-st omavalitsusest, üheksas oleme võitnud üle 50 protsendiga, Tartumaal on, on 13. omavalitsus, meil ülekaalukas võit, nii et ja paljudes teistes maakondades on ka meil väga selget, selget edu, nii et me võime ütelda, et et ega see üle 60000 hääle. See kõneleb iseenda eest. Jõgeval endal jäi teie seis samaks, Jõgeva linnas ma vaatan praegu Jõgevamaad on loetud nagu rahvaliidu kantsiks, aga Tartus kuna ma ise tegin sealt valimissaateid, siis olen nende asjadega kursis ja seal neli erakonda kuuest arvasid, et rahvaliit volikogusse sisse ei saa. Te saite sinna neli kohta? Jah? Tartu on meil pidevalt arenenud noor, väga andekas koosseis ja, ja neli kohta on täpselt see mõõtmise, mis on paras, milles pealt on väga hea edasi minna ja tõepoolest Karel Rüütli on näidanud seal, et ta noore noore mehena täiesti võimekas võimekas asju juhtima. Partei on ikka meeskonnamäng ja, ja ainult üksikutele tähtedele ehitada erakonda ei peaks olema õige ja me ei ole seda teed ka läinud. Tõepoolest, kui me oleks ka kõik ministrid välja toonud. Kogu riigikogu juhatus, siin korpure, meie kandi riigikogu fraktsiooni juhatus korporatiivud. Loomulikult oleks meil tuhandeid hääli rohkem olnud, aga ma arvan, et ei ole eetiline ministritel kandideerida. See petuskeem ei ole, siiski ei ole siiski päris aktsepteeritav. Jah, ja ma arvan, et me saime näidata, et meie pink on pikk ja meid valitakse ka ilma selliste peibutuspartideta. Teie prognoos, kuivõrd hakatakse fraktsiooni vahetama järgmises koosseisus või kas Üha vähem, üha vähem poliitika professoriub ja stabiliseerub. Ja ja seda võib ütelda, et ka need valimised juba näitavad, et professionaaliseerub ja stabiliseerub ja rahvaliidul oma väga kindel koht oma väga kindlad valijad, kui me vaatame neid küsitlusi, mis enne kohalikke valimisi on tehtud, eks ole, siis on umbes niimoodi esitatud. No rahvaliidu on mingid raskused künnise ületamisega. Ma ei tea, mis need analüütikud praegu räägivad.",
"role": "user"
},
{
"content": "Kohalikud valimised - Rahvaliidu esimees Villu Reiljan otsestuudios - intervjuu Uku Toomile.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Loe läbi uudis ja anna sellele lühike kokkuvõte ühe või kahe lausega. Vastus peab olema ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nKui aasta algul olid politsei ja piirivalveameti teenindussaalides järjekorrad, kuna osad ametnikud olid haiged, siis nüüdseks on PPA ametnike koormus endiselt kõrge. Suure huvi tõttu. Ameti identiteedi ja staatuse büroo peaekspert Annika Pärna ütleb, et ukrainlastele dokumentide menetlemiseks kaasati reservametnikud. Seega sõjapõgenike tulek järjekordi ei paisutanud. Tegelikult Ukrainas kui sõda algas, see mõjutas ka meie enda inimeste käitumist, mis tähendab seda, et väga paljud inimesed hakkasid omal taotlema reisidokumenti, mida nendel varem polnud ja samamoodi ka oma lastele ja seda tehtigi just siis veebruari lõpus, märtsi algus, ehk siis nüüd korraga valmisid väga suure arvuga isikut täiendavad dokumendid, mis jõudsid siis ka väljastamiseks teenindussaalidesse. Teenindussaalid on olnud seetõttu kauem lahti, näiteks väljastati Tartu politseijaoskonnas dokumente ka kaks viimast nädalavahetust. Tartu jaoskonna teenindustalituse juhataja Angela Kahar ütleb, et ka see nädal on nad lahti tunni kauem kella kuueni. Suhteliselt jahedalt on see selline asi nagu vastu võetud. Aga selle nädala veel vaatame kindlasti. Ja nädala keskel siis vaatame üle, et kuidas meil nüüd see nädal on läinud, et kas uuel nädalal teeme ka veel kella kuueni, et nädalavahetuse hetkel me enam lahti ei ole. Inimesed eelistavad tulla hommikuti ning reedel või esmaspäeval. Segadust võib tekitada ka tõik, et kui tahta broneerida aeg dokumendi taotlemiseks teenindussaalis, on esimene võimalus, näiteks Tartus alles juuli keskel. Dokumendi taotlemiseks on kõige parem viis ikkagi iseteeninduses ehk teeninduskeskkond kus saab taotluse esitamata ilma teeninduse tulemist. Ja kui on taotlus ära esitada, siis 30 päeva jooksul broneerida endale aeg dokumendi kättesaamiseks ja tulla ainult siis teenindusele. Kui selleks on puudu pilt, sõrmejälg või allkiri, siis need saab anda teenindussaali digikioskis ilma aega ette broneerimata ja seejärel juba kodus iseteeninduses. Taotlus lõpetada. Ooteaja pikkust loodab PPA tulevikus vähendada, pakkudes võimalust dokumente kätte saada näiteks poest või postkontorist. Millise asutuse ga PPA selleks koostööd tegema hakkab, ei ole veel selge, ka ei ole kindel, millal sellist teenust pakkuma hakatakse. Tõenäoliselt võib see juhtuda järgmisel aastal, ütleb Pärna. Enamik inimesi kasutab juba praegu iseteenindust. Kui selle teenuse populaarsus kasvab, peaks ka järjekorrad saalides kahanema. Taas Pärna. Kindlasti jääb mingi mingi hulk inimesi, kes soovivad just täpselt seda teenindaja vahendusel teha ja need ei ole sugugi ainult eakad inimesed, kui palju eakad kasutavad kas ise või siis oma lähedase abiga ise teenindus, aga, aga mingid inimestel nendele jah, sobib ainult see variant, et klienditeenindaja juurde tulla.",
"role": "user"
},
{
"content": "Suve eel on kadunud mitmed piirangud reisimisele, selle lisaks on Venemaa rünnak Ukrainale pannud inimesi dokumente taotlema. Kohati tähendab see pikki järjekordi PPA teenindussaalides.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Süvene antud uudisesse ja tee selle kohta lühikokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult ühe või kahe lausega!\n\nTekst:\n\nSuurem osa migrantidest tuli Marokost kas üle piiri tara või ümber selle ujudes. Senta enklaav asub Maroko põhjati ripus eraldatud Marokost piiritaraga. Seal elab umbes 84000 hispaanlast ning mis migrantide jaoks tähtis. Senta asub Euroopa Liidu territooriumil. Senta on seitsmeteistkümnendast sajandist Hispaania võimu all. Seal on pool autonoomne staatus, nagu mitmel piirkonnal Hispaania mandriosas ki. Hispaania on paigutanud praeguseks enda piirkonda sõjaväge piirivalvuritele. Peaminister Pedro ances on lubanud korra taastada. Ta sõitis endasse koha peale ja teatas, et Hispaania saadab viivitamatult tagasi kõik need, kes saabusid illegaalselt just nii, nagu Hispaania ja Maroko kokkulepe ette näeb. 2700 inimese ringis on Hispaania siseministrit juba Marokosse tagasi saadetud. Maroko kutsus oma suursaadiku koju konsultatsioonidele. Hispaania kutsus oma suursaadiku Marokost koju juba varem. Sentin Klavi president ütles teleintervjuus, et ta pole kunagi näinud niisugust kaootilist olukorda, kus keegi ei oska öelda migrantide täpset arvu. Presidendi sõnul tuleb nad kokku koguda ühte kohta, et nad ei eksleks piiri ümber. Migrantide hulgas on ka imikuid, kes Punase Risti teatel on kõik terved. Hispaania rannikule saabuvate migrantide hulk on viimastel kuudel kasvama hakanud. Aprillis saabus Frontexi andmetel Kanaari saartele tuhatkond migranti kolm korda rohkem kui läinud aastal samal ajal. Aasta algusest on Kanaaridele jõudnud peaaegu 4500 migranti. Kõige enam Saharatagusest, Aafrikast ja Marokost.",
"role": "user"
},
{
"content": "Enklaavi on saadetud sõjaväge appi.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Uurides uudislugu, loo sellele ühe või kahe lausega lühikokkuvõte. Vasta eesti keeles!\n\nTekst:\n\nNüüd, kui tänase päeva kõige olulisemate sündmusteni paides on napp tund aega võin öelda, et aastapäeva kontsert saab olema rõõmus ja helge. Selline oli ka kinoteatri lavastusmeeskonna taotlus. Proove alustati eile ja need on jätkunud kogu tänase päeva. Mis täpselt juhtuma hakkab? Ma reeta ei tohi, kuid mõne vihje annavad lavastusmeeskonna liikmed Paavo Piik ja Henrik Kalmet. Me töötasime seekord selle teadmisega, et tegu on kontserdiga püüdsime mitte kasutada väga palju sõna, vaid mõelda kuidagi läbi mingi kujundi ja ühel hetkel meil selleks kujundiks sai mull. Seda osaliselt siis sellepärast, et me elame hetkel maailmas, kus pidevalt on vajadus olla mingi kaitsva mulli sees. Ja, ja teisalt, ma arvan, laiemalt ka ühiskonnas räägitakse palju mullistumisest sellest, kuidas inimesed kipuvad koonduma teatud kindlatesse, ringkondadesse ja võimendama neid sõnumeid, mis nende ringkondade sees siis. Omavahel käibivad Hendrik almet, kuivõrd te muretsete selle pärast näiteks, et millise mulje see kontsert või, või kõik siin laval toimuv Eestist jätab? Loodan ikka, et Eestist jätab positiivse mulje, meie oleme eestlased ja meie tegime seda suure armastuse ja pingutusega lugupidamisega kõige selle vastu, mis me lavale paneme, et ma usun, et ikka ikka positiivse. See kohalik vastuvõtt on olnud küll nagu nii soe ja toetav ja ootav. Mul on väga hea meel, et see aasta andis võimaluse sellel üritusel siia tulla. Paide muusika ja teatrimaja on liiga väike selleks, et seal võõrustada presidendi vastuvõttu harjumuspärases formaadis. Direktor Marta Berill. Grauberg ütleb, et paides ollakse igati valmis kontsertetenduse võõrustamiseks ilma publikuta. Me oleme näinud siin vaeva ja teinud tööd enne valmistudes selleks sündmuseks. Nüüd siin praegu selle sündmuse ajal on meie roll olla toeks, et mis iganes küsimused tekivad küll oleme täis jõududega väljas, oleme valmis reageerima, mis iganes peaks juhtuma. Mis te arvate, kuidas Paide inimestele see kõik korda läheb? Ma loodan, et see on neile tähtis, et vabariigi president meile tuleb. Mina pean seda küll väga oluliseks märgiks ja oluliseks asjaks nii meie majale kui linnale see, et riigi kõige olulisema sündmusega tullakse suurtest keskustest väiksematesse, see kannab minu meelest olulist sõnumit, et ka see, mis väikestes linnades toimub, see on tähtis ja see, mida need inimesed seal teevad, on tähtis. Ja need inimesed on tähtsad. Rahvusringhäälingu raadiouudistele Olev Kenk, Paide.",
"role": "user"
},
{
"content": "Samuti jääb ära tavapärane külaliste kätlemine ja vastuvõtt.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Uurides uudislugu, loo sellele ühe või kahe lausega lühikokkuvõte. Vasta eesti keeles!\n\nTekst:\n\nProjekt ulukiteel tähendab seda, et maanteede helkurpostidele kinnitatakse reflektorid, mis peegeldavad autotulede valgust metsa. Nii tekib tee ja metsa vahel valgussein ja uluki teel ei tule. Reflektorid aga sai paigaldatud palju rohkem, kui see esialgu kavas oli. Eesti Jahimeeste seltsi uluki teel projektijuht Urmas Salmu. Alguses oli planeeritud napilt kümmekond kilomeetrit Eestimaa teedel katta valgustõkke reflektoritega, aga tulemus esimese kuu järel oli märkimisväärselt edulisem. Kui me ootasime, siis paljud jahimehed küsisid, aga miks meie jahiselts näiteks ei võiks liituda ja nii me oleme saanud üle Eesti seitse maakonda. Nendele lõikudele, mida on peetud ohtlikeks, on siis valgustõkke reflekt. Rektori paigaldatud kokkuvõte kolme kuu kohta on see, et nendel lõikudel ei ole õnnetusi rohkem toimunud. Kokkupõrkeid autode ja ulukite vahel ei ole fikseeritud. Projektiga avaldati Euroopas muljet ja see tuli jahimeeste seltsile üllatusena, ütles Urmas Salmu. Euroopas on selline suur jahindusorganisatsioon nagu Fa ja sellel on 2013.-st aastast keskkonnakomisjon, mis vaatab üle siis jahimeeste tegevuse just ka loodushoiu seisukohast ja Faz seitsme miljonilise jahimeeste, selliste projektide ja kõige muu tulvas. Me oleme novembrikuu Euroopa parimaks projektiks valitud, see on Eesti jahimeeste seltsi ajaloos üldse esimene kord, kui selline projekt jõuab nii kõrgele ja oleme selle tunnustuse üle väga uhked. Jahimeeste seltsi projekti partnerid on IF kindlustus ja Eesti maaülikool. Ester Vilgats Pärnu.",
"role": "user"
},
{
"content": "Eesti jahimeeste seltsi projekt \"Ulukid teel\" on kulgenud nii edukalt, et Euroopa jahimeeste katusorganisatsioon tunnistas selle novembri parimaks projektiks. Ametlikult algas projekt 1. jaanuarist ja kestab kolm aastat.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Loe läbi uudis ja anna sellele lühike kokkuvõte ühe või kahe lausega. Vastus peab olema ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nTihtipeale jätkub Mustamäe ja Lasnamäe korterielanikel oma ühistu parklates parkimiskohti. Tasuta parkimisalternatiiv ühistu vahetus läheduses leidub harva. Automaadikul ei jää muud üle, kui oma auto parkida parkimismajas. Lasnamäe linnaosavanem Vladimir Svet ütleb, et matemaatiliselt on Lasnamäel puudu mõnikümmend 1000 parkimiskohta ja lisab, et parkimiskoht ei ole õigus, vaid teenus, mille eest tuleb maksta. Parkimiskoht ei ole loomulik inimõigus, parkimiskoht on teenus, teenuse eest tuleb maksta. Ma arvan, et meie kõige olulisem ülesanne kogu selle parkimiskultuuri arendamisel ongi hakata aina rohkem inimestele. Tuletame meelde, et parkimine on teenus, see teenus ei teki niisama õhust, keegi peab maksma selle parkimiskoha koristamise haldamise hooldamise eest. Ja me peame tegema inimestele selgeks, et kui nad ostavad autot, siis nii, nagu nad maksavad kütuse eest. Nii nad peavad aru saama, et üks ees nad peavad maksma ka selle parkimise eest. Mustamäe linnaosavanem Lauri Laats on svetiga ühel nõul ning lisab, et linnal on tegelikult olemas valmidus parkimismajasid välja ehitada. Küsimuseks on vaid olemasolevate parkimismajade täituvus. Auto ostmine ei ole õigus, see on võimalus täpselt samamoodi tegelikult kogu see auto ostuga kaasnevad ka muud kulud, on see siis kindlustus, tehno ülevaatus, hooldus, talvekummid, suvekummid ja nii edasi, nii edasi. Siis see arusaam, et ka parkimine oleks nagu tasuta kogu selle tegevuse juures see on nagu natukene vale arusaam juba. Svet ütleb, et parkimismaja rajamine on väga kallis ning peaks toimuma koostöös erasektoriga. Kui me nagu räägime parkimismajade ehitamisest, see on see, mis peaks toimuma koostöös erasektoriga, kus linn ja siis ettevõtja panevad seljad kokku selleks, et luua parklaid parkimismaju, täpsemalt, mis võimaldab ühelt poolt muuta seda asja rohkem nagu konkurentsivõimeliseks selle parkimisturu suhtes. Ja teisalt Eesti kunstiakadeemia arhitektuuriprofessor Toomas Tammis arvab, et parkimismajade süsteem ei toimi ning tulevikus hakkavad Lasnamäe ja Mustamäe inimesed liiklema ühistranspordiga. See mudel on niisugune tippmodernistlik, et on kusagil suured parkimismajad, noh eriti Lasnamäel ja, ja inimesed justkui peaksid autot sinna jätma. Noh tegelikult inimene tahab sõita autoga ikkagi kodule võimalikult lähedale ja, ja see suur parkimismaja süsteem ei toimi minu arvates. Me ei saagi kunagi väga hästi toimima, aga ütleme, tuleviku osas ma arvan, et üha suurem osa Mustamäe, Lasnamäe ja Õismäe inimestest hakkavad kindlasti sõitma ühistranspordiga. Ja see autode probleem hakkab tegelikult vähenema, et see noh, põhimõtteliselt lihtsalt ei ole võimalik, Tallinnasse ei mahu nii palju autosid ära, eriti kui see number veel peaks kasvama.",
"role": "user"
},
{
"content": "Autostumise tulemusena seisab suur hulk Mustamäe ja Lasnamäe korterielanike parkimisprobleemide ees.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita selle kohta üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nAustatud kuulajad, vabandame, katkestame saate praegu ja Eesti raadio palub teid otsesaate kaudu nüüd riigikogu saali, kuhu on sisse astumas Eesti vabariigi president Lennart Meri, kes peab andma ameti vande. See on hetk, mida on oodatud kaua aega. Ja praegu. Ülemnõukogu katkestas ka oma tänase töö. Riigikogu käsitles nimelt riigikogu deklaratsiooni. Nii et riigikogu on praegu et vastu võtta Eesti vabariigi teist presidenti. Lennart Meri, kes valiti eile siinsamas riigikogu saalis. Riigikogu esimees Ülo Nugis, tema asetäitjad Tunne Kelam ja Edgar Savisaar läksid juba trepile vastu. Eesti vabariigi presidendile Lennart Merile. Ja riigikogu liikmed on praegu siin saalis oote valmis. See on hetk, mida tahetakse jäädvustada. Kaamerat surisevad fotograafid teevad pilte. See päev see tund, see minut läheb loomulikult Eestimaa ajalukku. Riigikogult oodatakse palju ja tänanegi päev näitab, et riigikogu formeerib oma tegevust. Et täna andsid teada endast kaks fraktsiooni, see on keskfraktsioon, kuhu kuulub 15 riigikogu liiget ja mõõdukate fraktsioon, kuhu kuulub 12 riigikogu liiget. Eile teatavasti esitas ennast registreerimiseks Isamaa fraktsioon. See on kõige suurem fraktsioon. Sinna kuulub 30 riigikogu liiget. Ja kui arvestada seda, et riigikogus teevad viljakas koostööd Isamaa, Mõõdukad ja RSP siis on nendel selle koalitsiooni kaudu ka häälteenamus ja see annab võimaluse konstruktiivsete otsuste vastuvõtmiseks. Ja loomulikult kujuneb välja ka opositsioon, kuid selgelt nägu, missugune pilt kujuneb Eesti riigikogus, seda veel praegu öelda ei saa. Seda saab praegu ainult oletada. Räägitud on häältest 52 54 ühelt poolt ja siis 47 49 häält. Vastaspoolt opositsioonis. Eetris on Eesti raadio otsesaade. Siin riigikogu saal. Iga hetk on oodata siia saali astuma. Eesti vabariigi presidenti Lennart Meri. Kellaosutid lähenevad 12-le. On keskpäev on kuues oktoober 1992 Riigikogu arutas täna deklaratsiooni mida kavatsetakse vastu võtta. Ettepanek on teinud Isamaa mõõdukalt ja RSB. Selles on konstateeritud. Riigikogu ja Eesti vabariigi. Praegune seis arutelu käigus täna hommikul kerkisid üles küsimused mis püüavad selgust tuua selle dokumendi juriidilistesse poliitilistesse järelmõjudesse. Kui see deklaratsioon Riigikogus heaks kiidetakse, siis tuleb need küsimused selgeks rääkida, et sellel oleks vajalik mõju rahvusvahelisel areenil. Et selle dokumendi vastuvõtmisega ei oleks tagasilööki. Ja Lennart Meri astus just praegu riigikogu saali läks kõnetooli ja kuulame, mida ütleb Eesti vabariigi president. Lugupeetud riigikogu Vabariigi president on valitud. Ma palun vabariigi presidendil asuda põhiseaduses ettenähtud korras vandetõotust andma. Astudes vabariigi presidendi ametisse. Pühaliku tõotuse kaitsta vankumata Eesti vabariigi põhiseadust ja seadusi õiglaselt ja erapooletult kasutada minule antud võimu ning täita ustavalt oma kohuseid kõigi oma võimete ja parima arusaamisega Eesti rahva ja vabariigi kasuks. Lugupeetud riigikogu, vabariigi president on ametisse vannutatud. Ma soovin riigikogu nimel vabariigi presidendile õnne ja edu. Austajad kuulajad, see oli Eesti raadio otsesaade. Toompea lossist riigikogu saalist.",
"role": "user"
},
{
"content": "President Lennart Meri annab Riigikogus ametivande.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Vaata üle uudislugu ning loo sellele lühike kokkuvõte. Piira vastus ühe või kahe lausega ja vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nNädalaga on nakatumist arv üle Eesti kerkinud ligi viis protsenti. Kasv ei tule enam ainult Harjumaalt Ida-Virumaalt, vaid sisuliselt on viirus laialdaselt levinud kogu Eestis. Endiselt saadakse nakkust kõige enam pereliikmetelt ning kasvanud on nende nakatumist arv, mille puhul pole võimalik öelda, kust viirus saadi. Eriti jõuliselt on kerkinud viirusenumbrid nooremate inimeste seas, tunnistas terviseameti peadirektori asetäitja Mariann Härma. Kui me vaatame, et kus siis erineva vanusegrupi inimesed peamiselt nakatuvad, siis lapsed joonistub välja, et lapsed nakatuvad siis suurem osa siis või ligi pooled neist nakatuvad kodus ja 24 protsenti siis koolis tööealised inimesed 37 protsenti nendest siis nakatumispaik jääb teadmata, kolmandik nendest nakatub siis kodus ja, ja 18 protsenti tööl. Kui palju tuuakse ka viirus sisse välismaalt? Me näeme, et see osakaal on nüüd natuke langenud, et nad on püsinud siin ligi kolme protsendi juures väga pikalt, nüüd viimase kahe nädalaga näeme, et see on kaks protsenti või isegi alla kahe peamised siis riigid, kus meil haigus sisse tuuakse, on juhtivalt endiselt siis nüüd Venemaa 21 juhuga, seejärel siis Soome kaheksa Rootsi seitsme juhuga. Ja ette mõeldes siis, et meil on järjekordselt tulemas koolivaheaeg ja nähes ka varasemalt, et koolivaheajaga on seotud suurenev reisimine ja siis ka nakatunute arvu, kas siis ka erinevates kuurortpiirkondades, nagu me varasemalt siin nägime Araabia Ühendemitraatidest palju sisse toodud juhte et lihtsalt südamele panna, et et võtame veel see koolivaheaeg rahulikult, naudime ilusat suusa ja kelguilma. Endiselt tekitab eriti venekeelse elanikkonna seas küsimusi, millal võiks Venemaal välja töötatud vaktsiin sputnik v jõuda Eestisse. Sotsiaalminister Tanel Kiik kinnitas, et Eesti lähtub ainult teaduspõhisest lähenemisest vaktsiinide valikul. Ehk me usaldame neid vaktsiine, mis on läbinud vajalikud kindlasti uuringud saanud Euroopa, et positiivse hinnangu ja saanud Euroopa Komisjoni müügiloa ja erinevalt ka kohati nii sotsiaalmeedias kui mujal meedias ilmunud väidetest ei ole hetkel sputnik V-vaktsiin müügiloa taotlust esitanud Euroopa ametile. Ta ei ole tegelikult veel selles faasis väga vara hinnata, millal ta võiks selleni jõuda, teatud nii-öelda eelprotsessid tõesti käivad infovahetus Euroopa ametiga. Loomulikult ka meie jälgime seda huviga. Aga ei maksa hetkel luua võib-olla ka valeillusiooni või ootust, et, et kohe-kohe lisandub siia Euroopa Liidu ühishanke väliseid vaktsiine, mis oleksid samaväärsed või või võrdselt kättesaadavad nendega, kellega me oleme täna eellepingud sõlminud.",
"role": "user"
},
{
"content": "Kui varasematel kuudel hoidsid Eesti viirusnäitajaid kõrgel Harjumaa ja Ida-Virumaa, siis nüüd on teised maakonnad järele jõudnud. Haiglates on arstide nakatumine aga langenud. Kuna hooldustöötajad on ennast vähem vaktsineerida lasknud, siis seal haigestumise langust pole olnud.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Uurides uudislugu, loo sellele ühe või kahe lausega lühikokkuvõte. Vasta eesti keeles!\n\nTekst:\n\nTüri valla õpilasmaleva projektijuht Erika Teras ütleb, et kuna malevlastele maksab palka kohalik omavalitsus, siis peamiselt tehakse gi heakorratöid. Mõne aasta eest käidi ka põllumajanduse tevõtetel abis, kes nüüd on õpilasmalevlastest aga loobunud, sest töö teevad ära masinad. Lapsed on valmis kõike tegema, et saaks aga töötasu ja koos teistega midagi teha. Ja väga, me loodame, et nad tahavad ka vabal ajal aega sisustada koos ühiselt teiste rühmade noortega. Valikuid ei ole, et praegu sobib kõik, aga ilm on palav, et ega ta väga lõbus ei ole. Õpilaste suurim tööandja Järvamaal on Järva vald, kus tegutseb 12 rühma. 144 õpilasega. Imavere noored Tormi ja Monika töötasid täna kohalikus aiandis. Ütle tormi, miks sa malevasse tulid, kogemused ja lihtsalt huvi pärast, et suvel raha teenida. Ütle ausalt, milliseid töid sulle rohkem meeldiks teha, kas olla kusagil linnamalevas või, või teha tõepoolest selget maatööd, pigem maa tööd. Lind ei ole minu arust huvitav. No mis malevas on toredam, kas see töö tegemine või ka ühine ajaveetmine? Ühine aja veetmine rohkem, siis saab rohkem nalja ja ei ole nii igav. Palju teile siis raha lubatakse selle töö eest mingi 100 eurot oli kuskil? Imavere aiand on üks neid tööandjaid, kes õpilasmalevlasi ei karda. Aiandi perenaine Terje Tamm kinnitab, et noortest on palju kasu. Noorsootöötaja pakkus meile, võtsime avasüli vastu nad, et rohi vad siin potte ja platsi puhtaks. Umbrohust. On ka tegelik vajadus sellise töö järele. No siiamaani me teeme üksi seda kõike, et ikka on järjest suureneme, areneme. Järva valla noorsootööjuhi Triin Konradi sõnul pingutavad rühmajuhid, et kõik õpilased saaksid malevasuve jooksul kasvõi paari päeva jooksul nii-öelda päris maatöö kogemuse. Malevlasel on võimalik siis kokku puutuda, kas siis põllul, tehes tööd võib-olla ka lehmalaudas. Mõni rühm läheb meil linnufarmi, korjavad mune, annavad väikeloomadel toitu ette. Augustis lähme mustikaid korjama ja täna me oleme siin aiandis. Rahvusringhäälingu raadiouudistele Olev Kenk, Paide.",
"role": "user"
},
{
"content": "Õpilasmaleva töösuvi on alanud. Ainuüksi Järvamaal töötab tänavu 24 malevarühma 180 õpilasega. Maal tegutsevate malevarühmade suurim tööandja on kohalik omavalitsus. Paljud suured põllumajandusettevõtted õpilaste kätetööst enam huvitatud pole, sest töö teevad ära masinad.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Analüüsi uudist ja koosta sellele lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nRahandusministri Martin Helme sõnul tuleb kliima neutraalsusele üleminekul asju rahulikult võtta, sest kliima neutraalsuse saavutamise hinnasildiks on 16,7 miljardit eurot, mida niipsust leida pole võimalik. See ei ole lihtsalt niisama number paberi peal neli miljardit kulutada avalikul sektoril. Lähiaastatel saab olla võimalik ainult juhul, kui meil toimub raju maksutõus erasektoril ainult juhul, kui meil toimub raju hinnatõus. Seda, et me soovime, et meil oleks puhas keskkond, nutikese, säästlik majandus, seda ei saa keegi kahtluse alla. Kas seda saavutatakse liha söömisest loobumisega? Vot siin ma sean kahtluse alla. Eestimaa looduse fondi kliimaekspert Piret Väinsalu ütleb, et küsimus ei tohiks olla kliima neutraalsusesse investeeritava raha hulgas vaid tuleb mõelda, kui palju läheb maksma see, kui kliima päästmiseks midagi ette ei võeta. Kui me Eestis oleme otsustanud, et me oleme digiriik ja teeme selle raames igasuguseid asju, siis me ei mõtle selle peale, et oi, et kui palju see nüüd maksma läheb, vaid me näeme, et see on meie enda kasu ka, et me saame välja viia seda teadmist ja oskust ja oleme selles edumeelsed riigi poolt samm. Ma küll ei näe, et kliimaneutraalsuse saavutamiseks oleks tehtud, et meie eesmärk on nõrgem praegu, mis on kokku lepitud. Väinsalu sõnul aitaks eesmärgile sammu lähemale astuda juba see, kui riik toetas praegusest rohkem regulatsioonidega eraettevõtlust ehk soodustab näiteks rohetehnoloogiate arendamist ja süsteemide ümberkujundamist säästlikumaks. Samuti on olemas Väinsalu sõnul Euroopa Liidu raha. Kui me ainult oskaksime seda õigesti küsida päris eesmärkide kliimaeesmärkide täitmiseks, mitte ainult näiliselt, siis kuidagi selliste trikitamisega, nagu me praegu siin puidu põletamisega tahame teha ja õlitootmisega meil on vaja seada eesmärk ja küll siis tulevad ka need vahendid, kust seda raha saada. Tartu Ülikooli ökoloog Asko Lõhmus viitab aga, et Stockholmi säästliku arengu instituudi raport on praegusel kujul veel toores. Arutelud alles algasid ja jätkuvad kogu sügise, seega oleks Lõhmuse sõnul mõistlik praegu ka valitsuse tasemel kasutada aega valdkonna spetsialistidega kohtumiseks, nõupidamiseks ja eesmärkide püstitamiseks. Me lõpliku otsuste langetamiseks.",
"role": "user"
},
{
"content": "Eesti peab olema valmis radikaalseteks muutusteks ning suurteks investeeringuteks, kui soovib vähendada kasvuhoonegaase 2050. aastaks lubatud tasemeni või saada täiesti kliimaneutraalseks. Nii selgub raportist, mille koostas Stockholmi Säästliku Arengu Instituut. Seda raportit arutas täna ka valitsus.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Vaata antud uudislugu ja koosta üks või kaks lauset, mis võtavad kokku selle sisu. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nSotsiaalministeerium ootab mobiiltelefoni koroonarakendust 20.-ks augustiks. Ministeeriumi e-teenuste arengu ja innovatsiooni nõunik Priit Tohver räägib, et rakendust valmistab 20 liikmeline töögrupp vabatahtlikult oma põhitöö kõrvalt. Samas näiteks Lätis ja Saksamaal, kus äpid on juba kasutuses, tegutseb igapäevaselt rakendusega vastavalt 50 ja 100 inimest. Seda äppi valmistab ikkagi vabatahtlik konsortsium, mis koosneb erinevatest ettevõtetest. Ühest küljest võtab asi selle võrra kauem aega, et need ettevõtted ei ole varem koos töötanud, teisest küljest ma ei saa neile ka seada väga karme tähtaegu, sellepärast et kõik see töö on ju tegelikult nende vabast tahtest ja tasuta. Natukene peab siin ka vaatama epidemioloogilist olukorda, me tahame ikkagi seda äppi ehitada korralikult. Olukorras, kus praegu nakkuste arv on Eestis väga madal, on mõistlik oodata ja teha väga hea toode, mida ollakse valmis kasutama pikka aega, kui, et teha toodet kiirustades, oleme pannud selle rõhu praegu kvaliteedile. Esimese koroona äpiga tuli juba pandeemia alguses välja Singapur. Meie lähinaabritest paistis silma Läti, kus hakati rakendusega viirust jälgima mais. Meie rakenduse tegijad peavad eeskujudeks Šveitsi ja Saksamaad. Et Eesti rakendust me hakkasime Šveitsi rakenduse peale Saksamaa seetõttu, kuidas nad seda protsessi tegid, et neil on väga hästi kõik dokumenteeritud, me kindlasti loodaks me samaväärse läbipaist susega enda rakendusega välja tulla. Veakoht, mis on jäänud silma, oli alguses Prantsusmaa ja Norra, nemad riigina koguvad rakenduse kaudu rohkem infot kui meie ja oli näha, et kuidas kasutajate hulk oluliselt madalam, et seetõttu oleme meie alguses peale teinud sellise rakenduse, kus riigile laekub absoluutselt minimaalne info ja tegelikult enamus infot teeb kodanike enda kätte. Norra puhul oli üks õppetund kindlasti see, et see äpp ei tohi kindlasti kasutada GPS andmeid. Eesti rakendus hakkab töötama isikustamata koodide põhjal siis kui inimene annab positiivse testi, läheb telefon tema koodi serverisse. Kõik teised rakenduse kasutajad saavad nii teate, kui nad on viimasel ajal koroonahaige telefoni läheduses olnud. Võib arvata, et viiruse tõkestamiseks on rakendus tõhus vaid siis, kui selle ajab endale piisavalt suur osa elanikkonnast. Tohveri sõnul see väide paika ei pea. See on natukene müüt, mõned analüüsid, mis on siis näidanud, et kui meil riigis oleks nagu ainult kasutuses, et kui palju peaksid äppi kasutama selleks, et see oleks võimeline viiruse lained ära tõrjuma ja see oleks kusagil 60 protsenti. Aga reaalsuses ei ole üheski riigis ainult äpp kasutuses, et Eestis samamoodi meil on ka klassikaline kontakti jälgimise süsteem, mida teeb terviseamet, meil on sotsiaalne distantseerumine, hügieeninõuded, kõik muu, iga uus on tegelikult kasulik, sellepärast et see on täiendav meede olemasolevale.",
"role": "user"
},
{
"content": "Eestil on äpi arendamisega läinud enamikest riikidest kauem, ent Sotsiaalministeerium lubab pika töö tulemuseks ka kvaliteetset toodet.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Analüüsi uudislugu ning kirjuta sellele üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta üksnes eesti keeles!\n\nTekst:\n\nEriolukorras teatris loovad ülevaate kinoteatri Ugala, Eesti Draamateabri ning Tartu uue teatri juhid ja produtsendid. Nelja teatrijuhiga tehtud intervjuudest saab aimu, mida sellistes oludes tegutsemine tähendab teatrile kui institutsioonile räägib aastaraamatu üks koostajatest ja toimetajatest Anneli Aro. Kindlasti meedias on rõhutatud seda, et, et koroona on avaldanud väga halba mõju siis majanduslikult, eks ju, kultuuriasutustele. Aga see on minu meelest väga huvitav, et tegelikult on ka nagu, ütleme sellised organisatoorsed ja, ja psühholoogilised tagajärjed sellisel äärmiselt suurel ebakindlust, kus tegelikult teatrid pidid pikaks perioodiks oma töö katkestama. Uued tingimused, millest teatrid ennast leidsid, aitasid oluliselt kaasa voogteatri esiletõusule. Aastaraamatu statistika osa koostanud Tiia Sipp lepoli sõnul reageerisid teatrit uuele olukorrale kiiresti ja juba märtsis olid internetis vaatamiseks 15 teatri lavastuste videosalvestused. Tõsi, neid ei saa voogteatriks lugeda. Voogedastuse võimalusest haarasid kõige kiiremini kinni väiksemad teatrid. Näiteks piip, teater lõi täiesti oma telekanali, et nad olid selles mõttes kõige kiiremad, kõige aktiivsemad just selles voogteatri vormis, et neid vaatajaid kokku oli kuskil 45000 vaatajat, kes siis tegelikult voog teatri otse ülekannet vaatasid ja siin ei ole kaasa arvatud lavastuste salvestisi. Aastaraamat on võtnud fookusesse ka väikelinna teatrite argipäeva. Anneli Saro sõnul tuleb teatrijuhtidega tehtud intervjuudest välja, kui oluline on teatrile side kohaliku publikuga. Suur sõltuvus riigi toetusest ning kohustus teenida oma tulu seab teatri valikute ette repertuaar, tuleb koostada väga erinevaid maitseid arvesse võttes. Juhtkonna liikmed ikkagi rõhutasid seda, et nad tõesti ühelt poolt püüavad pakkuda väga kvaliteetset meelelahutust näiteks komöödiaid, aga teiselt poolt siiski ka harida siis kohalikku publikut arendada nende kunstimaitset, nii et selles mõttes on väikelinna teatritel võib olla kõige keerulisem, et nad peavad tegelikult pakkuma väga erinevat repertuaari. Kui nad tahavad ikkagi ka oma nõudlikumat publikut, ütleme, kasvatada.",
"role": "user"
},
{
"content": "Ilmunud on aastaraamat Teatrielu 2020. Koostajate sõnul läks möödunud aasta ka teatriajalukku koroona-aastana ning seetõttu huvitas autoreid, kuidas Eesti teatrid koroonatingimustes hakkama said. Ülevaade keskendub voogteatri esiletõusule ning väikelinnateatrite argipäevale.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Vaata antud uudislugu ja koosta üks või kaks lauset, mis võtavad kokku selle sisu. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nErakonna esimehe, peaminister Andrus Ansipi sõnul on 2009. aasta olnud Reformierakonnale keeruline töö rügamise aasta kõige suurem võit on tema sõnul see, et rahvas on valitsuse raskete otsuste vajalikkust mõistnud ning Eesti püsib eurokursil. Oleme kiirelt reageerinud ülemaailmsele majanduskriisile, kärpides oluliselt kulusid, kuid me ei ole seda teinud eakate ja laste arvelt. Eesti erineb oma tublidusega muust maailmast ja seda märgatakse, et oleme suutnud säilitada võimekuse täita eurorit kriteeriumid, mis tähendab, et oleme ainuke riik, kes suudab aastal 2011 eurole üle minna. Euro, see tähendab Ansipi sõnul suuremat kindlustunnet ning tuhandeid töökohti, kuid viidates rahandusminister Jürgen Ligile ütles ta, et rahanduslikus mõttes elu enne ja pärast eurot väga palju ei erine. Mingit laristamist või laenupidu ei tule, ikka tuleb tulud ja kulud tasakaalus hoida. Üldises majanduslikus plaanis läheb elu jällegi kahtlemata paremaks, sest välismaailm hakkab meid vaatama kui turvalisemate investeeringute sadamat võrreldes mitte euroriikidega. Järgmisest aastast saab Ansipi sõnul kriisist väljumis aasta, kuid kriisi lõpust ei saa rääkida enne, kui tööpuudus hakkab vähenema. Valitsusel on töötuse vähendamiseks kindel plaan, kinnitas Ansip. Ja päris töötav plaan, mitte nalja plaan. Naljaplaan on ettekujutus, et lahendame tööpuuduse probleemi, kui ostame 102000 neoonvesti ja paneme inimesed neis linna peale tsirkuleerima, mis on tegelikult parim ravim tööpuuduse vastu mõistagi päris töökohad. Kust päris töökohad tulevad, ainult investeeringutest. Eesti riigieelarves on investeeringute osakaal Euroopa Liidu suurimaid. Investeeringud ja töökohad tuleks Eestisse veelgi meelsamini, kui meil oleks kasutusel euro. Reformierakonna eesmärk on võita 2011. aasta riigikogu valimised. Andrus Ansipi sõnul on jutt vasaktsentristlikust leerist täna soovmõtlemine ja tervikliku poliitilise platvormiga vasakploki ei eksisteeri. Et Reformierakond on peafavoriit, näitasid ka kohalikud valimised. Erakonna peasekretär Kristen Michal. Saavutasime rohkem võite kui ükski teine erakond, me võitsime 35. omavalitsustes valimised, eelmisel korral oli neid võita 25, kohti volikogudes saime kokku 498, järgmisteks kohalikeks valimisteks peaks jõudma selleni, et oleme ka siin number ühed. Kokkuvõttes võiks öelda, et oleks need olnud riigikogu valimised, oleks me võitnud nii. Selge oli kodanike ja eestimeelsete eestikeelsete inimeste eelistus.",
"role": "user"
},
{
"content": "Reformierakonna kongressil öeldi, et eesmärk on võita 2011. aasta Riigikogu valimised.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Vaata antud uudislugu ja koosta üks või kaks lauset, mis võtavad kokku selle sisu. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nNarva Pähklimäe Gümnaasium valmistub uueks koroonapuhanguks tõsiselt. Kooli direktori Vjatšeslav Konovalovi sõnul harjutati kogu septembrikuu jooksul klasside kaupa erinevaid kodu ja kontaktõppe stsenaariumi ning testiti seadmeid. Kuigi kontaktõpe oleks eelistatum. Kontaktõpe on palju efektiivsem, kuid oleme valmis ka koduõpet kasutama. Meil on hea kogemus kevadest, kui õpetajad õppisid kiiresti videotunde läbi viima, kuid samas oleme kogu septembri harjutanud ka kombineeritud õpet, kus osa õpilasi õpib koolipäeva jooksul koolis ja osa on samal päeval distantsõppel. Narva Eesti gümnaasiumil on samuti kevadine koduõppe kogemus värskelt meeles, kuid Eesti kool loodab, et uus koolide sulgemise laine tuleks võimalikult hilja, selgitab Narva Eesti Gümnaasiumi direktor Uta Kroona. Safrei. Meie küsimus on natuke veel keele küsimus, me oleme loomulikult eestikeelne kool, aga kahjuks tänapäeva Narva tingimustes see tähendab seda, et meil on ka väga mitmekeelsetest kodudest õpilasi, kelle jaoks Eesti keelekeskkond on ainult meie koolis ja rohkem mitte kusagil. Kahjuks meie kogemus on see, et kui meie õpilased sügisel tulid kooli, siis nendel, kellel keelepagas nõrgem, kes vähem koolis käinud, oli esialgu üsna keeruline. Peatselt algava koolivaheaja suhtes on koolijuhid erimeelt Vetšeslav. Konovalovi arvates võib laste kontaktide hulk vaheajal kasvada uta. Kronasafrei hinnangul seda ei peaks juhtuma. Kahjuks selle koroona selge negatiivne küsimus, negatiivne mõju on ka ju see, et lapsed on muutunud veel internetikesksemaks. Kui nad enne olid, siis kardan ma, et nad istuvad need kuus päeva, seitse päeva kenasti kodus arvutis, vaatavad filme, mängivad mänge. Õue platsi peale naljalt ei lähe. Ma ei usu, et see olukorda väga muudab üldse. Narva linnavalitsuse kultuuriosakonna juhataja Viktoria Lutuse sõnul Pole praeguse seisuga Narva koolides nakkuskoldeid avastatud ja õppetöö toimub täies mahus. Samuti pole linnavalitsuse arvates mõtet piirata huvikoolide tegevust, sest Narvas pole nakkuse levik olnud nii suur kui teistes Ida-Viru linnades. Terviseameti andmeil on Narvas praegu üks töökohaga seotud seitsme inimesega nakkuskolle Uudistele Jüri Nikolajev, Narva.",
"role": "user"
},
{
"content": "Narva koolid on koroonast veel puutumata, kuid ettevalmistus teiseks laineks käib.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita selle kohta üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nÜhisele arusaamisele jõuti ainult kollektiivlepingu vormilises küljes, tunnistas haiglate liidu juhatuse esimees Urmas Sule. Ja me oleme läbi käinud nüüd kogu lepingu projekti, selle nõndanimetatud mitterahalise osa selliselt, et me saame sellest ühtemoodi aru lisaks viimasel hetkel, siis haiglate liit sõnastas ka üheselt ja selgelt mõõdetavalt sisse selle nõndanimetatud residentide tööarvestuse ja on olemas sotsiaalministri poolt kinnitus, et juhul kui jõutakse kollektiivlepinguni siis needsamad vajalikud summad on ka kajastatud riigieelarves siis kiirabi töötajate jaoks. Arstide liidu peasekretär Katrin Rehemaga ütles, et arstid pole endiselt pakutavate nõus. Järgmisel nädalal streik jätkub praeguse seisuga see ei ole ikkagi endiselt ainult palganumbri küsimus, seesama koormuste teema, et praegu ka haigekassa nõukogu tegi otsuse ainult ambulatoorse eriarstiabi visiidi pikendamise kohta, aga statsionaarses abis või haiglaravi siis koormuse või intensiivsuse muutmiseks tegelikult otsust ei ole ja see puudutab eelkõige just õdesid kõige rohkem. Kas te ootate nüüd järgmist, aga nõukogu järgmine samm tuleb nüüd meie poolt kõigepealt, sest haiglate Liit ootab meilt vastust. Kuna haiglate Liidu kindel nõue oli see, et me selle projekti nüüd oma nii öelda volikogu liikmetele või siis otsustusõiguslikule kogule saadame, siis me seda ka teeme ja, ja sealt, sest see vastus tuleb, me katsume toimetada nii ruttu, kui me saame. Küsisin Urmas Sulelt, kas ta on tänaste kõneluste tulemustega rahul. Haiglate Liidu delegatsiooni juhina ma olen igale koosolekule tulnud eesmärgiga sellel koosolekul jõuda siis streigi lõpetamise otsuseni. Täna me sinna ni jõudnud, selles mõttes nagu see eesmärk ei ole täidetud ja ma jätkuvalt julgen öelda, et, et haiglate liidu eesmärk ja ainuke eesmärk üks niisuguse töötüli olukorras saab olla ainult see, et, et streik peaks lõppema, aga haiglate liit saab teha selliseid pakkumisi, mis on seadustega ja siis riigi võimalustega kooskõlas, et me oleme nüüd selle pakkumise ka formaadilt kokku leppinud, edastame selle täna kõigile töö üle osapooltele ja ka siis teistele partneritele ja ootame tagasisidet siis või seisukohavõttu sellega meie võimalused või, või ütleme siis arsenal piirdub. Ma täiendaksin küll seda nüüd, et tänasel koosolekul ei saanud siiski kindlasti oodata streigi lõpetamise otsust juba ainuüksi sellepärast, et sellesama residentide tööaja tasustamise kohta ministri otsus puudus ja see on meie nii-öelda olnud vältimatu tingimus selleks, et, et streik saaks lõppeda, et see peab olema kindel, et see tuleb esimesest jaanuarist 2013. Kuna tänase laua taga seda üldse otsustada ei saanudki, siis ei olnud võimalik ka kindlasti mitte mingil juhul teha otsust, et streik lõppeks. Katrin Rehemaa sõnul ei rahulda arst ega haigekassa nõukogu poolt pakutud palgatõus, mis on ära jaotatud kahe aasta peale. Haigekassa nõukogu ettepaneku kohaselt kerkiksid hooldajate palgad kahe aasta jooksul vähemalt 23,2 protsenti, õdedel 17,5 ning arstidel 11,7 protsenti. Me tegime oma pakkumise üheks aastaks, kui see jagatakse kaheks aastaks, siis esimese aasta palgatõus on ju tunduvalt väiksem ja veel kord ka koormuse osa oli poolik. Millal täpselt kõnelused jätkuvad, seda ei osanud läbirääkimiste osapooled öelda. Küll lükkas Katrin Rehemaa ümber sotsiaalminister Hanno Pevkuri väite, et arstide palkade kasvu allikaks saab olla visiiditasu tõus. Et meie ei näe vajadust tõsta praegu visiiditasu ja voodipäeva hinda selle ettekäändega, et on vaja täita nii-öelda meie palgatõusu nõudeid või, või koormuse vähendamise nõudeid selleks on olemas haigekassal tegelikult oma ressursid juba sellepärast, et eelarve kasvab ja on olemas seesama jaotamata kasum.",
"role": "user"
},
{
"content": "Haiglate Liit ja Arstide Liit jätkasid kõnelusi kollektiivlepingulepingu sõlmimiseks, lepe veel allkirja ei saanud ja streik seega jätkub.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Vaata antud uudislugu ja koosta üks või kaks lauset, mis võtavad kokku selle sisu. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nTallinki Megastar asus pool kaks Soome poole teele, kui palju reisijaid pardal oli? Megastariga reisib ligikaudu siin 470 reisijat, sõiduautosid on pardal 30 ringis ja kaubaveokeid on siis 93. Mis kell Megastar täna tagasi tuleb ja mis megastar homme teeb? Megastaar asub Helsingist Tallinna poole tagasi, nüüd jälle siis kell 16 30. Homne graafik Megastaril on sama, mis täna ehk Megastaar väljub ka homme graafikupäraselt. Romantika on praegu teel Saksamaalt Riiga. Kuidas seal olukord on, kas laeval on haigestunuid? No laeva enda sõnul nii palju, kui nemad seal on näinud laeva meediku poole keegi mitte ühegi sümptomiga pöördunud ei ole, paistab, et kõik inimesed pardal on terved. Neile on jagatud kõigile kaitsevahendid, inimesed hoiavad päris palju oma kajutitesse, hoiavad üksteisest eemale, nii et olukord laevas on tegelikult hästi rahulik ilm soosib laeva õigeaegselt riiga jõudmist, nii et praegusel hetkel paistab küll, et kõik läheb plaanipäraselt ja rahulikult. Nüüd need eestlased, kes laevas on, nad hakkavad sõitma piiri poole, Läti-Eesti piir on ees, mis seal nendega juhtub ja kas siis nüüd Eesti poole üle tulles peavad nad jääma karantiini. Jah, eks Eesti poole üle tulles tuleb neil jääda siin ja kahenädalasse karantiini üle piiri, kõik eestlased ja kellel on inimestel, kellel on õigus Eestisse siseneda? Ma usun õhtul või homme varahommikul ka üle lastakse. Eks piiri peal kindlasti kontrollitakse ka nende tervist ja jagatakse neil siis ka sealt edasi vastavaid järgnevaid juhiseid. Täna õhtul väljub siis Tallinna vanasadamast kell 18 laev staar ja suundub siis taas Sasnitsi sadamasse Saksamaal. Täna õhtuseks väljumiseks on võimalik osta hetkel veel pileteid neile, kellel on vaja jõuda Eestist Saksamaale. Loomulikult soovitame inimestel siis kontrollida, kas neil on ka Saksamaale sisenemis õigus, enne kui nad pileti ostavad. Ja tagasi Sasnitsist pöördub. Staar siis homme õhtul kohaliku aja järgi kell 19, null null. Nii et eestlastel, kes on praegusel hetkel veel Saksamaal kusagil otsimas tagasipöördumisvõimalusi Eestisse on samamoodi võimalik staari pardal homme õhtul tagasi Eesti poole sõita.",
"role": "user"
},
{
"content": "Saksamaalt Riiga teel oleva Tallinki reisilaeva Romantika pardal haigusnähtudega inimesi meeskonna teatel ei ole, reis kulgeb rahulikult. Samuti jätkab Tallinna-Helsinki vahet sõitmist Megastaar, mille pardal on praegu 470 reisijat. Tallinki laevad jätkavad Soome-sõite ja ühtlasi alustatakse kaubavedudega Eesti ja Saksamaa vahel.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita sellele vastav lühikokkuvõte ühe või kahe lausega. Vasta alati ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nSellepärast, et see on esimene päris sõda täismastaabis sõda endises NSV liidus ja see on, ütleme, esimene naer mis löödud SV Liidu kirstu. Et kaks nõukogude vabariiki hakkasid sõdima omavahel ja see viha elab siiamaani juba pärast teist sõda, mis oli eelmisel aastal ja, ja on väga kurb ja traagiline lugu ja nagu ütleb üks minu hea kolleeg aktuaalsest kaamerast, Vahur Lauri, see on väga õpetlik. Sellepärast Karabach. Kui palju teid dokumentalistidena usaldati, et tegemist on ju ikkagi konfliktiga ja te käisid mõlemal pool. Aserbaidžaani on meid eriti ei usaldanud, sest Aserbaidžaani ametlik seisukoht on selline, et sisenemine niinimetatud okupeeriti territooriumile on põhimõtteliselt välismaalaste keelata, see on võimalik ainult Aserbaidžaani sise või välismaa aserbaidžaani võimude nõusolekul. Seda nõusolekut on praktiliselt noh, võimatu saada ja see võttis umbes viis kuud ja pärast meile määrati järsku vot selline nädal ja saate tulla, kui tahate üldse tulla, siis vot ni teid lased on 10-ks päevaks lihtsad inimesed kohapeal nemad, kus usaldasid meid, et nad olid valmis rääkima ja seletama oma muresid ja oma tragöödia. Ja mis siin salata, me teame kõik armeenlaste tragöödiast ja väikeriik rahvas mis elas selle genotsiidi üle ja nii edasi, aga aserbaidžaanlaste seas on paljud need, kes kannatasid samamoodi ja nende kannatustest keegi ei räägi. Ja see tunne, et meid unustati, et maailma ei näe me pisaraid ei kuule meie meie nutmist. Vot see oli kogu aeg meiega koos kuskil kõrval, kui me oleme aserbaidžaanis. See oli raske, emotsionaalselt, see oli raske. No vot, nüüd te tulite, aga kus te varem olite, et 27 30 aastat, me oleme juba põgeniku siin Bakuus näiteks kedagi ei huvitanud ja teid ei huvitanud meie saatus. Aga nüüd tuli. Tekkis seal kohapeal inimesena lootus, et see konflikt seal lähiajal lõpeb või, või lõpeb film nukra tõdemusega, et midagi ei muutu. No vot, ma ei tea, mul on lootus, millele võib loota, et nu lähiajal sõida uuesti taas ei puhke. Seal on vene rahuvalve, nad on seal viieks aastaks ehk üks aasta on põhimõtteliselt juba täis. Nii et kas nad saavad kokku leppida ja seda enam, kas nad saavad üldse koos elada? Filmis vastus on üsna pessimistlik.",
"role": "user"
},
{
"content": "Täna esilinastub kinos Artis dokumentaalfilm \"See on meie maa...\". Film viib meid Eesti Rahvusringhäälingu ajakirjaniku Anton Aleksejevi ja operaatori Kristjan Svirgsteni abiga Mägi-Karabahhi, mis on omamoodi tõotatud maa nii armeenlastele kui aseritele.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Vaata üle uudislugu ning loo sellele lühike kokkuvõte. Piira vastus ühe või kahe lausega ja vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nTartu abilinnapea Jüri Kõre hinnangul on vajaduspõhise peretoetuse süsteem käivitunud tagasihoidlikult. Näiteks Tartus võiks täiendava peretoetuse saamise õigus olla umbes 2000-l perekonnal. Samas taotlusi saabus vaid 220. Jüri kõre sõnul on tagasihoidlikuks jääva numbri taga mitmeid erinevaid põhjuseid. Esmalt see, et inimeste informeeritus on kesine, teiseks on suvi ja kolmandaks on suhteliselt ühise summa pärast tarvis täita palju formaalsusi. Jüri Kõre. Summa, mida pakutakse siis ühelapselisele perele vähem kui 10 eurot, on suhteliselt tagasihoidlik ja avalduse esitamise, noh mehhanism on, no ei ole, kõige lihtsam, tuleb tõestada oma oma tulusid, eks ole, ühelt poolt, teiselt poolt see sissetulekute loetelu, mis ei lähe nagu arvesse, mida, mida ei pea tõestama, on, on päris suur, et inimesel iseseisvalt aru saada, kas tal on õigus või tal ei ole õigus. Tihtipeale see ei ole väga lihtne. Samas lisas Kõre, et praegu on veel vara hinnata, kas ja kuidas uus toetus on ellu rakendunud. Pealegi on Kõre hinnangul vajaduspõhise toetuse puhul üsna tavaline, et kõik toetusõiguslikud isikud ei tule seda taotlema. Üle Eesti on aga 50 omavalitsust, kus ei esitatud mitte ühtegi vajaduspõhise peretoetuse taotlust. Eesti ühes vaeseimas omavalitsuses Valgamaal õru vallas laekus vaid üks taotlus. Valla sotsiaaltööspetsialist Maili Mäehunt ütles, et inimeste teadlikkus uuest toetusest on kesine ja järgemööda püüab ta abikõlbulikke peresid ise informeerida. Et inimesed veel ei ole kursis sellega ja veel nagu ei tea sellest vajaduspõhisest, et nii palju kui mina olen nüüd ekstra nagu inimestele koju helistanud ja ütlen, et ole hea, et tule tüve vallamajja, sul on võimalus äkki raha saada. Sotsiaalminister Taavi Rõivas ütles, et hinnanguliselt taotles juunis uut toetust iga viies toetusõiguslik pere. Rõivase sõnul on see tulemus kesisem, kui ta ootas. Samas kutsus ta inimesi uue toetuse taotlemise teemal kaasa mõtlema ja selleks külastama kodulehekülge. Lastetoetused.ee. Kui keegi jäi esimesel kuul nii-öelda rongist maha, aga aga tunnetab, et ta ikkagi sooviks täiendavat lastetoetust saada. Ja siis ta saab kontrollida www.lastetoetused.ee portaalis väga lihtsalt järele, et, et kas tema pere sellele kvalifitseerub. Mina julgustaksin küll kohaliku omavalitsuse poole pöörduma, sest riigil on on raha selleks varutud, et, et nendele peredele, kes riigi abi kõige rohkem vajavad, eelnevat lastetoetust maksta. Riigikogu Reformierakonna fraktsiooni esimehe Jaanus Tamkivi arvates oli lõppenud riigikogu istungijärgu parim seadusandliku otsus just vajadus põhise peretoetuse reform. Mirko Ojakivi Tartu.",
"role": "user"
},
{
"content": "Alates juulist maksab riik allpool vajaduspõhise peretoetuse sissetulekupiiri elavatele lastega perekondadele täiendavat lastetoetust. Kuidas süsteem on käivitunud?.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Loe läbi uudis ja anna sellele lühike kokkuvõte ühe või kahe lausega. Vastus peab olema ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nPühapäeval Haapsalus alanud Luteri kiriku balti piiskopide kogu viis kirikujuhid teisipäeval Vormsi kirikusse, mille taaspühitsemisest möödus tänavu suvel 30 aastat. Lisaks teemadele nagu oikumeeniline koostöö oli tänavu juttu koroonapandeemiast. Eesti Evangeelse luterliku kiriku peapiiskop Urmas Viilma ütles, et jumalateenistuste internetiülekannetest on kasu ka peale eriolukorda. Kui me täna vaatame, kus inimesed saavad käia nii kirikus kui jälgida samaaegselt, siis siis võiks öelda, et täna saab jumalateenistustest osa rohkem inimesi või osaleb neil rohkem inimesi kui, kui tavapäraselt. Iseküsimus muidugi on, kas inimene, kes jälgib ühte internetiülekannet, ta teeb seda algusest lõpuni või, või katkendlikult või ainult mõned minutid, et see on juba edasise analüüsi küsimus. Viilma lisas, et internetiülekanded ei saa siiski päriselt asendada kohapeal jumalateenistusel osalemist. Loomulikult sakrament ehk siis ristimist või armulauda ja ka sellist sotsiaalset osadust või või üheskoos läbi käimist internet ei, ei asenda, nii et kindlasti ei ole ta asendus, aga ta on võib-olla siis lisandus või täiendus või, või siis avar. Kodus Läti Evangeelse luterliku kiriku peapiiskop Jaanis Vanaks ütles, et juhul, kui koroonasse haigestumine peaks kasvama, loodetakse vältida nii rangeid piiranguid kui kevadel. Võib-olla on meil nüüd rohkem kogemusi ja me näeme, kus mõned piirangud olid liiga ranged. Lätis ei ole oht nii suur olnud ja võib-olla saaksime nüüd panna rõhku mitte nii palju kirikus olevate inimeste arvu piiramisele vaid pigem hügieenile ja vahemaa hoidmisele ja sellele, et mitte kallistada või kätelda. Leedu delegatsioon võttis Luteri kiriku balti piiskopide kogust osa virtuaalselt rahvusringhäälingu raadiouudistele. Juhan Hepner. Läänemaa.",
"role": "user"
},
{
"content": "Tänavune mitmepäevane Balti luteri piiskoppide kogu peeti Läänemaal. Muu hulgas tõdeti, et kevadel koroonapiirangute tõttu hoo sisse saanud jumalateenistuste internetiülekanded on oluline abivahend, kuid päris asenduseks see teenistusest osavõtule siiski pole.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita selle kohta üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nKas on muudatusi praegu Saksa ja Poola piiril, kas need autod on hakanud liikuma? Jah, väike grupp nii-öelda minibusse ja buss on siis erinevate konvoidega on saanud Poola territooriumile liiguvad sealhulgas ka siis väike grupp eestlasi, suur osa nendest inimestest, kes Poola-Saksa piiril on olnud, on liikunud põhja poole ja püüavad ületada, siis ütleme, Taani kaudu liikuda Rootsi suunda ja üks osa inimesi on seal piiripiirkonnas sõiduautodega. Nende lahenduseks on siis tegelikult see, et, et homme peaks minema Saksamaalt Zasnitsi sadamast Tallinki laev. Me täna sime Saksamaad selle abi eest, et balti riikide kodanikke läbi laseb ja me palusime Saksa politseid aidata meie inimesi ka harutada, need kolonnipusad lahti, et inimesed saaksid liikuma. Mis põhjusel Poola ei lase autodega inimesi oma territooriumil läbi, välisministrid on omavahel rääkinud, presidendid on omavahel rääkinud ja Poola ikka ei lase läbi. Eile öösel ka Saksa president helistas Poola presidendile ja palus tungivalt selle küsimuse lahendamist. Poola põhjendus või selgitus on rahvatervise kaalutlus, kui, kui öelda nõnda, et kas Poola riigil on see õigus seda teha juriidilises mõttes, siis jah, see õigus neil on kindlasti me Eesti vaates peaksime mõistlikuks, et kõik Euroopa riigid võimaldaksid humanitaarkoridore kolmandate riikide inimeste naasmist oma kodumaale. On kaks asja, et esiteks inimesed saaksid kodumaale naasta. Teiseks, et rahvusvaheline kaubavedu peab. Praegu on väga tõsine probleem jällegi meie vaates tohutud ummikud tekkinud Poola ümber ja see kindlasti on äärmiselt kriitiline, sest see puudutab igasugust kaupa majandust, aga ka elutähtsaid teenuseid. Kas Saksamaale lõksu jäänud eestlased on pöördunud ka Berliini saatkonna poole? Öösel ma palusin, meie saadik tutvus ka olukorraga piiril, tegelikult oli ka saadiku kontaktinfo oli, et erirongi võimalus on ka Frankfurt am Oderist läheb erirong ja Saksamaalt. Zasniti sadamast läheb ka üks evakuatsiooniraam aga seal on üksnes 250 kohta autodele. Kui palju inimesi välisministeeriumi andmetel on koju tulekuga halvas olukorras? Noh, ütleme nii, et need inimesed, kellel on koju jõudmine, võime eeldada, raskendatud me diagnoosime, on ikkagi mitu 1000 inimest, võib öelda nüüd see inimeste hulk, kes meiega on registreeritud, tänahommikuse seisuga oli alla 300 inimese, kelle puhul me ütleme nõnda, et inimene on lõksus, et ta tahaks tulla Eestisse, aga tal tegelikult seda tehnilist võimalust ei ole. Siit ma jätan kõrvale. Nüüd need inimesed, kes on turismireisidel ja kelle evakueerimist on alustatud, noh ma pean siin silmas näiteks Egiptust.",
"role": "user"
},
{
"content": "Poola ei lubanud hommikustel andmetel Saksamaa piiril asuvaid Balti riikide kodanikke oma autodega läbi riigi sõita. Olukord Poola-Saksa piiril on olnud pingeline.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita selle kohta üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nSüüdistuse järgi võttis Valga maavanemana ametis olnud Georg Trasanov 2006. aasta suvel ja sügise algul Gubassi juhatuse liikme Kalle Murult kahel korral vastu kokku 50000 krooni altkäemaksu. Vastutasuna sõlmis ta Valga maavalitsuse nimel ebaseadusliku hankelepingu Go busiga, eirates Valga maakonna bussiliinide veo riigihanke tulemusi ning sellega ka riigihangete seaduse nõudeid. Samuti võttis Trasanov pistisena Kalle murult 2006. aastal kahel korral ja 2007. aastal kahel korral kokku 120000 krooni. Raha võeti Aivo Pärna korraldusel ja ühel korral ka Valter Keisi kaasabil Gobassi rahaliste t vahenditest. Vastutasuks sõlmis Valga maavalitsus Gobassi kuuluvate osaühingutega Trakman ja Koba obas soodsate tingimustega lepinguid või muudeti olemasolevaid veolepinguid. Kohtuotsuses seisis, et kuigi asjaosaliste telefonikõnedest pole kordagi mainitud altkäemaksu andmist kindlal eesmärgil, võib antud vihjeid konteksti asetades siiski tõdeda, et raha organiseeritakse Tanovile kindlate vastuteenete ootused. Kohtunik Rita Kulber. Juttu on olnud üldiselt leivalisa toetamiseks. Kalle palu vallas toimetamisest, siis finantsabi vajavast teemast seoses maavalitsusega õigesanovile maksmisest. Kohus leidis, et Trašanovi ja Kubassi vahel sõlmitud lepingud pole riigile siiski majanduslikult otsest kahju tekitanud. Ka Trašanov leiab, et talle mõistetud nelja-aastane vangistus, millest tuleb reaalselt ära kanda pool aastat, on põhjendamatu. Trašanov lubas otsuse edasi kaevata. Kui te välja lähete ja Valga maakonnas vaatate, siis ma arvan, et Valga maakonna inimesed on tänulikud, et peale seda riigihangete sõidavad Valga maakonnas uued bussid, ennem olid nende vanuse 25 ja, ja vanemad, eks. Ma ei näe, et ma selles süüdi olen, ma niisuguse otsuse tegin ja kui arvatakse, et tegin, siis vähemalt. Ma arvan, et teatud inimesed, kes on harjunud bussiga sõitma need tunnevad sellest rõõmu, vähemalt ma ei saa nõustuda selle otsusega ja ma loodan, et see kohtuprotsess ehk kestab veel pikka aega, sellepärast et lõppude lõpuks ma arvan, et meil on õigusriik. Gobasi juhatuse liikmele Kalle Murule mõistis kohus karistuseks kolmeaastase vangistuse, millest reaalselt ärakandmisele läheb kuus kuud. Ülejäänud karistust ei pöörata täitmisele, kui nelja-aastase katse aja jooksul ei toimu uut tahtlikku kuritegu. Gobassi juhatuse esimehele Aivo Pärnale mõistis kohus pistise ja altkäemaksu andmisele kaasaaitamise eest kaheaastase tingimisi vangistuse. Pärn kaalub otsuse edasikaebamist. Mina isiklikult selle otsusega nõustuda küll ei saa, sest ma ikka enam-vähem täpselt tean, kuidas asjad olid ja mida tehti, et pean kaitsega nõu pidama, paraku kohtusüsteemis kõik asjad ei ole nagu väga loogilised, et, et eks siin kaitsjad on nagu targemad, et saame, saame otsustada, kas on mõttekas edasi kaevata, aga, aga tegelikult tuleks kaevata küll see, mis tegelikult toimus, ütleme seda ilmselt teavad kodaniku Rasano ja Kalle muru, mina nagu, ütleme nagu kõrvaltvaataja rohkem ja kui, kui, kui see on nagu kuritegu, siis. Bussifirma juhatuse liige Valter Keis sai pistise ja altkäemaksu andmisele kaasaaitamise eest pooleaastase tingimisi vangistuse. Bussifirmale Kõba nõudis prokurör Marge Püss 10 miljoni kroonist trahvi, kuid kohus otsustas bussifirmalt nõuda välja kaks miljonit krooni. Piret eerembreis Tartu stuudio.",
"role": "user"
},
{
"content": "Tartu maakohus tunnistas korduvas altkäemaksu ja pistise võtmises süüdi Valga endise maavanema Georg Trašanovi. Süüdis mõisteti ka bussiettevõtte GoBus endised juhid.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita selle kohta üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nMe võime küll mõelda sellest asjast niiviisi, et kui me võtame vene koolid Eestis ja, ja vaatame sinna kõrvale muid andmeid, siis me võime öelda, et meil on maailma parim vene kool Eestis, eks ole. Et selles suhtes kindlasti vene koolid on siis selle PISA pingerea taustal ka ikkagi väga väga heade tulemustega, aga see, kuidas me nüüd saaksime seda Vene kooli Eestile lähemale viia või neid tulemusi ühtlustada. Need on kindlasti väljakutsed, millega tuleb nüüd jätkuvalt tegeleda ja, ja no olgu see siis keeleõppe toetus misel, olgu see tõesti see, mida, mida me täna juba tegelikult teeme püüd vene koolides ka Eesti õpetajaid juurde viia, et, et need on need võimalused, aga ütleme nende tulemuste valguses kindlasti tuleb see teema uuesti väga tõsiselt lauda võtta ja teha pikemaajalised plaanid, kuidas seda vahet vähendada. Kas see ei tee jällegi tagasilööki, et kui üha rohkem nad peavad omandama eesti keeles ja kõike seda, mida nad oma emakeeles õpiksid, et, et kas see jällegi ei tekita seda vahet juurde? Jah, see on hästi tõsine küsimus ja, ja võib-olla üks asi veel, mis tegelikult vene kooli toetamise mõttes on võimalik ära teha, on, on see, et kui me räägime Eesti koolist selles võtmes, et seal on kindlustatud õppijatele ka igasugune õpitugi ja olgu see siis logopeedid, tugisüsteemid, siis vene kool selles osas on ka kindlasti mitte nii hästi varustatud, et aga ma olen nõus, et kui me ei tegele keeleõppe küsimustega juba alusharidusest peale ja me eeldame seda, et õppija siseneb ikkagi ütleme valdavalt venekeelsest keeleruumist eestikeelsesse kooli ja peab seal veel häid tulemusi saavutama, siis see kindlasti annab pigem tagasilöögi, nii et ma arvan, et seal tuleb ikkagi rohujuure tasandil hakata sellega tegelema ja, ja väga suur töö on ees pigem alushariduses siis selle põhikooli esimeses astmes, et me üldse jõuaksime selleni, et me saame nii-öelda keeletasandi probleemid sealt lahendada ja, ja tõesti keskenduda sellele, et need õppijad saaksid siis parima võimaliku hariduse.",
"role": "user"
},
{
"content": "Ülemaailmse OECD rahvusvahelise õpioskuste uuringu PISA 2018 tulemuste kohaselt on Eesti põhikooliõpilaste oskused Euroopa absoluutses tipus, seda kõigis kolmes uuritud valdkonnas – matemaatikas, lugemises ja loodusteadustes. Eestis on tõusnud tippsooritajate ning vähenenud nõrkade tulemustega õpilaste osakaal. Uuringu tulemused osutavad sellele, et Eesti põhikoolid annavad ühtlaselt head haridust sõltumata lapse taustast.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Vaata üle uudislugu ning loo sellele lühike kokkuvõte. Piira vastus ühe või kahe lausega ja vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nTegelikult läks kõik selle poole, et Nord Stream oma asjad korda saab. Rootsi, Taani, Venemaa ja Saksamaa olid oma load andnud ka Soome valitsus juba möödunud aasta novembris. Soome tööminister Mauri Bekkarinen on olnud kogu aeg Nord Streami kasulikkuses veendunud. Rahulolematud on üksnes riigid, kellest midagi põhjapanevat ei sõltu, kelle majandusvööndeid torustik ei läbi nagu Leedu-Poola. Eesti. Eesti on rõhunud keskkonnaküsimustele ja meie ei usu, et tööde piirkonnas on kõik vajalikud uuringud tehtud ning torustiku rajamine ei too kaasa keskkonnakahjustusi. Meie teadlasi esindav Tarmo Soomere nentis paar kuud tagasi parlamendi arutelul. Otsesed ja kaudsed ohud Eestile nende küsimuste ignoreerimisest on võrdlemisi selged ja lihtsad potentsiaalsed, toksiliste või mis tahes muus mõttes Läänemere keskkonna mõjutavate ainete, ka toitainete vabanemine põhjasetetest ei ole vaadeldud, mis saab toksiliste ainetega edasi. On ju teada, et paljud ained kontserteeruvad toiduahelas. Ja riigikogu keskkonnakomisjoni esimees Mart Jüssi sealsamas. Tänaseks ei ole kujunenud Läänemere ruumis ühist arusaamist selle keskkonnaseisundist seda ohutavatest teguritest ja vastutusest, mida puudulikult kallutatud otsuste tagajärjed võivad kaasa tuua. Päevaks pole selles vallas midagi muutunud, siiski kinnitas Venemaa peaminister Vladimir Putin üleeile Helsingis Läänemere tippkohtumisel, et kogu uuringute teema jaoks on kulutatud 100 miljonit eurot, mis on unikaalne ja et niisuguse mastaabis uuringuid pole balti meres kunagi läbi viidud ja nende jaoks mitte kunagi nii palju vahendeid eraldatud. Ega me Eesti poole peale sellest toru arenduse st ju vaimustuses ei ole ja me oleme seda seisukohta kogu aeg väljendanud. Ma arvan, et lõppkokkuvõttes Eesti tegelikult teinud midagi valesti küll meil oleks olnud võimalus tõepoolest see, et kui see gaasitrass oleks puudutanud meie majandusvööndit või läinud sealt läbi, et me ei oleks olnud ka päritoluriik ja, ja kindlasti mingil etapil meil oleks olnud rohkem võimalusi kaasa ütelda meie teadlased on oluliselt kriitilisemad selle toru osas, kui näiteks on Soome ja Rootsi teadlased ja, ja raske on poliitikutel siin lõpuni ka midagi kaasa rääkida, et asja lahendus oleks tegelikult see teadlased ikkagi omavahel, nagu saaksid kokku räägiks d asjad selgeks, sest need järeldused, mis nendest uuringutest ja ütleme nendest vaidlustest tulevad, need peaksid olema teadlaste ringkonnas ikkagi ühesed. On, kuidas on, Nord Stream lubab alustada ehitustöödega selle aasta aprillis ja esimese koguse gaasi transportida järgmise aasta lõpus.",
"role": "user"
},
{
"content": "Nord Streami ehitamiseks on kõik load olemas.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Loe läbi uudis ja anna sellele lühike kokkuvõte ühe või kahe lausega. Vastus peab olema ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nSoome president Sauli Niinistö tunnistas sel nädalal, et NATO-ga ühinemise asjus valitseb viimasel ajal vaikus, sellepärast et ei ole midagi öelda. Mingit edenemist ei ole toimunud. Ajaleht Financial Times kirjutas, et Türgi lükkas tagasi NATO ettepaneku kolmepoolseteks kõnelusteks, kuna Türgi ei ole rahul Soome ja Rootsi antud vastustega oma nõudmistele. Sauli Niinistö sõnul hoitakse Türgiga pidevalt ühendust. Soome loodab Madridi kohtumisele pääseda vähemalt vaatlejana, aga kaitseminister Anti Kaikonen ei ole selles suhtes eriti optimistlik. Soome ajakirjandus kirjutas vahepeal juba lootusrikkalt, et äkki NATO viskab hoopis Türgi oma ridadest välja. Asjatundjad jahutasid need lootused siiski kohe maha, kui NATO peasekretäri ens Stoltenberg rääkis Soomes käies, et Türgi on NATO-l oluline liige ja Türgi muredega tuleb arvestada, kirjutas Soome veteranpoliitik kunagine peaminister Paavo Lipponen arvamusartiklis, et Stoltenberg rääkis peremehe häälega ja see peremees on ankaras. Soome parlamendi väliskomisjoni juht Jussi hallaho ütles, et praegu ei ole aeg teravateks avaldusteks. Tema hinnangul on Türgi pinnuks silmas pigem siiski Rootsi kui Soome ja Soome võiks vabalt kaaluda ka üksi liitumist, kui koos Rootsiga ei õnnestu. Selles on küll nii poliitikud kui muud asjatundjad ühte meelt, et Soomel endal praegu liitumisprotsessi kiirendamiseks palju ära teha pole. Türgi välispoliitika instituudi juhi üssein Baci sõnul pääsevad Soome ja Rootsi pikas perspektiivis kindlasti NATO-sse. Tuleb lihtsalt arvestada, et NATO-ga liitudes tuleb omaks võtta ka allianssi reeglid. Näiteks võitlusterrorismiga. Patsi lükkas tagasi arvamus, et Türgi tõrkumise taga on soov mõju avaldada USA-le, et saada endale moodsaid 35 hävituslennukeid. USA arvas Türgi F 35 programmist välja pärast seda, kui Türgi ostis vaatamata hoiatustele vene õhutõrjesüsteemi. USA esindajate koja kaitsekomisjoni esimees Adam Smith ütles selgelt, et mingit lootust Türgi naasmiseks F 35 programmi ei ole. Ta rõhutas, et see ei ole karistus Türgile, vaid USA muret. Vene ja Ameerika süsteemide ühendamisel saab Moskva enda valdusse andmeid moodsa 35 kohta. Soome ja Rootsi liikmeks võtmise nimel. Selles asjas järeleandmine on välistatud. Vaatlejad märgivad, et NATO asjus tekkinud ummikseis mõjub Türgi majandusele halvasti. Aga president Aip ärdogan on valmis seda hinda maksma, sest tema valijatele meeldib NATOle vastuastumine. Türgis on parlamendi ja presidendivalimised järgmise aasta juunis. Soome loodab, et kui mitte enne, siis pärast Türgi valimisi on soodsat otsust oodata sest pärast valimisi on Türgi juhtkond tavaliselt alati mõneks ajaks lääne suhtes sõbralikumaks muutunud. Soome president Sauli Niinistö on igatahes optimistlik, et takistused NATO-sse pääsemisel kaovad sama üllatuslikult nagu nad tekkisidki.",
"role": "user"
},
{
"content": "Soome ja Rootsi liitumine NATO-ga on ummikseisus. Soome lepib üha enam mõttega, et ei pääsegi NATO-sse kiirkorras nagu loodetud.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Loe läbi uudislugu ja tee lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte, mis peegeldab selle põhisisu. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nKadunud kodu on unenäoline rännak läbi eri aegade, mille keskmes on kodu ja juurte otsimine. Peategelane Joonatan kannab endaga kaasas mälestust talust soosaarel kuid on vastamisi dilemma, aga kas selle mälestus e jahtimine on tema ja ta pere jaoks õige valik, jätkab kadunud kodu. Teksti autor ja üks lavastaja Priit Põldmaa. Lugu, mida me siin teeme, võib-olla räägibki sellest, et kuidas sellega, mis meil on, olla koos ja, ja samal ajal minna oma eluga edasi, mitte jääda sellesse võib-olla kinni. Ega me ei pääse sellest, kes me oleme ja kust me tuleme. Põldma kirjutatud näidend tugineb motiividele Ern-Stenno tekstides, muusika kirjutas 12 liikmelisele koorile Pärt Uusberg ja lavastuse kunstnik on Jaan Toomik. Osatäitjatena astuvad üles Sander Roosimägi, Külli Teetamm, Meelis Rämmeld ja Aleksander Eelmaa. Kadunud kodu pidi tähistama mullu saueaugu teatritalu kahekümnendat suve ning Ern Stenno 140 viiendat sünniaastat, kuid siis kehtinud rangemate koroonapiirangute tõttu lükkus esietendus aasta võrra edasi. 20 suve jooksul on saueaugul tehtud rida kõrgetasemelisi lavastusi ning teatritalu peremehe. Margus Kasterpalu sõnul on nende õnnestumises olnud tähtis roll ka publikul. Ta on piisavalt kaugel selleks, et siia jõudes olla juba siis päriselt kohal olla sisemiselt valmis astuma sellesse teatri võlumaailma, võtma vastu seda, mida sellel õhtul näitlejad pakuvad. See on vastastikune kohaloleku kunst, kui ühte siinset autorit Tõnu Õnnepalu tsiteerida. Kõik kadunud koduetendused on juba välja müüdud. Rahvusringhäälingu raadiouudistele Juhan Hepner Läänemaa.",
"role": "user"
},
{
"content": "Läänemaal Saueaugu teatritalus esietendub täna õhtul Priit Põldma ja Margus Kasterpalu lavastus \"Kadunud kodu\". Ernst Enno tekstide motiividel põhinev lavastus oli plaanitud Saueaugu teatritalu juubeli tähistamiseks mullu, kuid siis kehtinud koroonapiirangute tõttu lükkus esietendus edasi.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Loe läbi uudislugu ja tee lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte, mis peegeldab selle põhisisu. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nValimisliitu kindel kodu kuuluvad erakonnad tegid täna ühisavalduse. Koonderakonna esimees Peeter Lorents, mis siis tingis selle ühisavalduse? Eelkõige tingis selle avalduse poliitiline realiteet ja nimelt valimiste lõppemine, seetõttu ei ole enam mõtet kõnelda valimisliidust. Valimised on ju läbi. Sellest tulenevalt me otsustasime oma ühise tegevuse jätkamiseks moodustada nüüd uue poliitilise struktuuri ja see on parem, tsentristlik erakondade liit, kuhu kuuluvad siis Koonderakond, Maaliit ja demokraatlik õiglusliit. Selleks, et nüüd juba riigikogu volituste perioodil jätkata ühist organisatsioonilist ja poliitilist tegevust, mitu saadikut siis seda tegevust riigikogus hakkavad jätkama? No meilt valiti 17 saadikut ja nende saadikute baasil, meil on nüüd võimalik moodustada fraktsioon ja tõenäoliselt me seda teemegi. Selleks et mitmekordistada oma poliitilist jõudu riigikogu struktuurides näiteks komisjonides, fraktsioonides ja muus sarnases Meil on teada, et kindla kodu, presidendi kandidaat on Arnold Rüütel. Nüüd seisavad parlamendis ees presidendivalimised. Mis siis nüüd saab? See on ülitõsine küsimus ja siin ma tahan pöörduda kasutades raadiot kõikidele meie valijatele, aga samuti ka kõikidele saadikutele, sealhulgas ka valimisliidu Isamaa saadikutele. Praegu on meie ees siiski tulevik, meie julgeolek ja kuni härra meri ei ole siiani vastanud paljudele küsimustele, ma pean silmas ajakirjandust, nii neid, mida on püstitatud 18. septembri Eesti Ekspressis. Kui veel tõsisemaid küsimusi, mis on Maladios Estonia esitatud üheksandal septembril, kus on lausa ära toodud agendi nimi, Nikolajev siin kui nüüd natukene pilada, mis on küll patt mõnevõrra et kui meil oleks valida agentuuri või nomenklatuuri vahel, siis mina isiklikult eelistaksin gi nomenklatuuri, sest siis saab öösel rahulikult magada. Inimene, kes võib olla manipuleeritav, on meile üliohtlik tulevikus. Andku jumal, et see küsimus, need küsimused, mis on praegu üles kergitatud personaalselt seoses härra Meriga leiavad oma normaalse vastuse ja siis saab juba iga saadik valida niimoodi, nagu ta oli eelnevalt lubanud. Aga praegu paljudel siiski seisab eest tõsine valik, kas mundriau või meie kodumaa julgeolek ja tulevik ja ma väga loodan, et kõik need probleemid leiavad selgituse. Meie jääme omas kindlaks ja kutsume teisigi üles toetama praeguses olukorras siiski Arnold Rüütlit.",
"role": "user"
},
{
"content": "Valimisliidu Kindel Kodu baasil loodi Riigikogus fraktsioon. Fraktsiooni seisukoht presidendivalimiste suhtes.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Analüüsi uudist ja koosta sellele lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nSee pidi olema Euroopa ülemkogu, kus riigijuhid kohtuvad taas silmast silma esimest korda pärast eelmise aasta lõpus toimunud kohtumist kuid mitmete riikide halvenev epidemioloogiline olukord ei jätnud muud võimalust, kui teha otsus videokonverentsi kasuks. See sobib tegelikult Eestile, sest vastasel korral poleks saanud peaminister Kaja Kallas kohtumisest osa võtta. Samas seab video formaat omad piirangud. Näiteks on Eesti huvi olnud juba pikemat aega, et ülemkogul räägitaks suhetest Venemaaga. Täna on see ka kavas, kuid pikemat juttu seal ei tule. Põhjuseks julgeolekukaalutlused, sest ligi 30. asukohas korraga toimuvat videokonverentsi on oluliselt lihtsam pealt kuulata kui ühte koosolekut Brüsselis. Seetõttu rääkis ülemkogu alaline eesistuja Charles Michel Venemaa teemast eraldi, väiksemates gruppides riigijuhtidega möödunud päevadel ka Kaja Kallas pidas temaga telefonikõne. Aga kuna jutt tuleb lühike, siis võib eeldada, et mõnel järgnevatest ülemkogudest tullakse Venemaa juurde tagasi. Viimati räägiti neist selles formaadis ligi viis aastat tagasi. Sama kehtib sisuliselt ka Ida-Vahemere ehk Türgi teema kohta. Selle arutelu järgseid avaldusi on riigijuhtide vahel juba vahetatud, kuid Küpros ja Kreeka pole seni nendega rahul olnud. Samas on näha, et piirkonnas on viimastel nädalatel ja kuudel olnud vähem pingeid ning võib loota, et Euroopa liit ei lähe Türgi rangelt sanktsioneerima. Kuid kindlasti saab liidrite arutelu olema väga sisuline koroonapandeemia küsimustes. Kuus riiki eesotsas Austria ga tulevad laua taha sooviga muuta koroonavaktsiinide jaotuskava, mis pole nende hinnangul õiglane. Samas on tõenäoline, et see asi lahendatakse siiski ära madalamal tasemel ja riigijuhid sellel pikalt ei peatu. Samuti on riigijuhtidel soov sõna sekka öelda koroonavaktsiini ekspordimehhanismi suhtes. Formaalselt neilt ühtegi otsust ei tule, kuid lõppkokkuvõttes on nende sõna siiski seaduseks. Praegu on vaktsiini ekspordi kontroll mehhanismi suhtes umbusku üles näidanud Holland, Belgia, Taani, Rootsi ja Iirimaa. See tähendab, et vähemasti sellises koosseisus ei suudaks nad töögrupi hääletusel mehhanismi käivitamist peatada. Iseasi, kas nad seda üldse tahavadki. Samuti räägitakse ka võimalikust vaktsiini sertifikaadist, mille loomine peab toimuma lähikuude jooksul. Loodetavasti mõistavad liidrid, et aeg sunnib takka ning sertifikaatide otsus tuleb kiirelt ära teha. Peamised vaidluskohad on sertifikaatide kasutusala ning see, kas näiteks Venemaa või Hiina vaktsiinid on seal võrdsustatud teiste vaktsiinidega. Suure tõenäosusega suudavad riigipead kõikides nendes küsimustes üksmeelse jõuda juba täna õhtul ning homme hommikul saavad nad segamatult pidada videokõne Ameerika Ühendriikide presidendi Joe Bideniga. Joosep Värk, Brüssel.",
"role": "user"
},
{
"content": "Täna pärastlõunal algab Euroopa Ülemkogu. Videokonverentsi teel peetaval kohtumisel räägivad riigijuhid koroonapandeemiast, Venemaast ja Türgist.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita sellele vastav lühikokkuvõte ühe või kahe lausega. Vasta alati ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nPakiveofirma DPD müügi ja turundusjuht Janek Kivimurd ütles, et praegu on pakimahud tavapärasega võrreldes 75 protsenti kõrgemad. Tavapärasest kauem võtab aega ka pakkide kohale jõudmine. Kui näiteks Saksamaalt jõuab tavaliselt pakk kohale kolme kuni viie tööpäevaga, siis nüüd üks kuni kolm tööpäeva hiljem. Seda vaatamata asjaolule, et DPD on Euroopas palga ud jõulude ajaks 12000 kullerit ja ka sorteerimiskeskustes töötab 9000 inimest, lisaks. Me räägime ikkagi päevas mitmest miljonist pakist enam ja sorteerimiskeskuste läbilaskevõime just selleks lühikeseks paariks nädalaks. No päris ei vasta, eks ei ole võimeline lisaks sellele nii Eestis kui Euroopas tervikuna on selge nappus transporditöölistest. Kivimurd ütles, et nüüd, vahetult pühade eel, tuleks eelistada kindlasti kohalikke kaupmehi mitte tellida oma pakk kuskilt kaugelt. KaOmniva operatsioonide juht Evert Rööpson ütles, et nii nagu jõuluperioodil ikka, on ka nüüd tarned oluliselt pikemad. Teisest maailma otsast, näiteks Hiinast jõuavad saadetised kohale isegi kaks kuni kolm nädalat hiljem sedagi, kui hästi läheb. Põhjus on lihtne, et postikaup tuleb meile tavalendudega tavalend jõulueine ajal märkimisväärselt suurendada, see arv ei muutu küll aga pakimaht kasvab kordades või postimaht ehk siis et lihtsalt see kõik ei mahu peale ja, ja samuti ka siis saatjad ise on sedavõrd suure koormuse all, et nad lihtsalt ei jõua kõiki saadetusi ära vormistada ja, ja ära pakendada ehk teele panna. Mistõttu kõik see nagu kuhjub ja, ja lõpuks ongi tarneaeg, mis on kaks, kolm nädalat pikem. Rööpson ütles, et tõenäoliselt jääb see nii olema ka tulevikus. Ma arvan, et lihtsalt see ei ole kuidagi rahaliselt tasuv suurendada just vahetute jõule, need transpordivahendid ja, ja kanaleid niivõrd palju suuremaks, et kõik saaks sama kiiresti kohale toimetatud, kui tava ajal.",
"role": "user"
},
{
"content": "Jõulueelne aeg on tekitanud tavapärase ummiku rahvusvaheliste pakisaadetiste saabumisel.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Analüüsi uudislugu ning kirjuta sellele üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta üksnes eesti keeles!\n\nTekst:\n\nNad on mures ikkagi tuleviku pärast, et nad tahavad, et kui nendel ei olnud seda eesti keele õppimise võimalust ja praegu nad näevad tegelikult päris vaeva seda eesti keelt õppida, siis nad on tahtnud ikkagi lapse tulevikus, et ta läheks Eesti kooli, Eesti gümnaasiumi ja tal oleks tulevik parem ja keeled tuleksid paremini peale. Kui me räägime personalist, siis, kui raske on leida seda inimest, kes suudaks lapsega rääkida puhtas eesti keeles? No see on tegelikult probleem, et kui me isegi leiame Eesti inimese, siis see ei tähenda, et on kvalifikatsiooninõuded täidetud. Et kui ma võtan selle eestikeelse inimese siia, siis siin ma pean muidugi teda hakkama koolitama ja, ja ta peab õppima minema, sest et muidu ma olen, on, saab ainult ta ju üheaastase lepinguga. Rohkemat me ei saa lubada. Aga on raske, et ma olen isegi pannud töökuulutus üles ja on pool aastat ja, ja on ka isegi kõige suurem nagu selline aeg oli kaheksa kuud, nii et on raske leida. Kui suureks konkurendiks on koolid, kellel on kallid erinevad projektid, et saaks eesti keelt õpetada venelastele? No muidugi need õpetajad, kes on juba tegelikult pikka aega lasteaias töötanud ja nad tahavad juba mingit muutust ellu, siis on õpetajad ikkagi läinud kooli tööle, et see teebki muret, et sellised professionaalsed õpetajad lähed kooli tööle ja ma pean uuesti õpetajaid otsima. Aga samas jälle ütlen, et teeks õnnelikuks see, et iga inimene tahab ju tegelikult areneda ja edasi kasvada ja ja väga hea, kui ta sai siin nagu sellise tugeva aluse ja ta on ja saab hakkama ka koolis.",
"role": "user"
},
{
"content": "Kodanikupäeva aumärgi saanud Maarika Priske juhib Sillamäe eestikeelset lasteaeda Pääsupesa, mille 68 lapsest on vaid üks perest, kus mõlemad vanemad räägivad eesti keeles.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Loe läbi uudislugu ja tee lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte, mis peegeldab selle põhisisu. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nKui riigieelarve läbirääkimised septembris algavad, siis on täpsemalt teada, kui palju majandust kokku tõmbama peab tõenäoliselt 10 protsendi ringis. Kuidas see mõjutab kaitsevaldkonna eelarvet? Teil on viie aasta arengukava, mis näeb ette teatud suurusega kaitse-eelarvet. Tõepoolest, nii see on eelarve, läbirääkimised, kui nad algavad, siis loomulikult mina rõhutan seda, et kaitsekulutused see ei peaks, ei, sellel aastal ei järgmisel aastal vähenema. Tõepoolest on need märgitud üles nii viieaastases, tegevuskavas kui ka ressis väga täpselt absoluutnumbritena. Ja see on see miinimumvajadus, mis meil on selleks, et Eesti kaitseväge üleval pidada ja ka arendada. Et kui me vaatame kas või seda, mis toimub mujal maailmas, siin on murepilvi päris palju, on päris tõsiseid tülisid Meie liitlaste vahel väga palju maailma tähelepanust keskendub täna Hiinale ja ühesõnaga see julgeolekuolukord meie ümber on väga keeruline ja praegu alandada kaitsekulutusi oleks minu arvates jäme viga. Kaitsekulutused on seotud ka NATO eelarvega. Täpselt nii ja antud juhul kui me vaatame kas või teiste riikide tegevust siis ei lähtuta mitte niivõrd protsendist, kuivõrd lähtutakse sellest, et olemasolevaid kulutusi kaitsta ja mõnede riikide puhul isegi tõsta. Loomulikult igas riigis on oma eelarve läbirääkimised, aga ma arvan, et Eestis me peame arvestama ka seda geopoliitilist positsiooni, kus me asume. Ja teiseks muidugi asjaolu, mida ma olen alati rõhutanud, et suur osa kaitseeelarvest läheb tegelikult Eesti majanduse elavdamiseks, mida me ju tahame eriti praegusel kriisiperioodil teha. Eesti kaitsevägi tellib näiteks teenuseid 2200-lt Eesti erinevalt ettevõttelt kogu meie taristuehitus ja arendustegevus. Selle me teenime täis mahus Eestis. Nii et selles mõttes see raha ei lähe mitte mingil viisil kaduma. See on nagu võit mõlemale poolele riigi kaitsevõimele, aga ka riigitööstuses, teenindussektorile ja kaitsetööstusele.",
"role": "user"
},
{
"content": "Kaitseminister Jüri Luik kavatseb septembris algavate eelarveläbirääkimiste käigus rõhutada, et kaitsekulutused ei peaks järgmisel aastal vähenema.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Süvene antud uudisesse ja tee selle kohta lühikokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult ühe või kahe lausega!\n\nTekst:\n\nTäna välisministrid leidsid, et see, et Venemaa on niinimetatud puhvertsoonidest väed välja viinud, on, on positiivne areng. Samas jah ei ole Venemaa täielikult täitnud seda punkti, mis räägib vägede viimisest konfliktieelsesse olukorda. Ehk siis neid vägesid täna Lõuna-Osseetias ja Abhaasias on oluliselt rohkem, kui neid oli enne konflikti puhkemist. Ja samuti on siis vaidlusalune piirkond Gruusias ahhalgori piirkond, kust ka Vene väed ei ole lahkunud ja mida Vene pool tõlgendab kui ka osa Lõuna-Osseetias, samas Gruusia pool ja ka rahvusvaheline üldsus seda nii ei näe. Samuti ei ole Venemaa ikkagi lubanud sisse Lõuna-Osseetiasse ja Abhaasiasse Euroopa Liidu ja OSCE vaatlejaid, millega ta rikub kokkuleppeid. Ülehomme on tulemas siis ka niinimetatud Genfi konverents, kus siis püüti teaks hakata otsima lahendusi nendele vaidlusalustele küsimustele. Samuti lahendama siis põgenike küsimust, kuidas, mis tingimustel need inimesed saaksid tagasi pöörduda ja kuidas nende turvalisus oleks tagatud, nii et lahendamata kohti on veel üksjagu, mis järgmisel kolmapäeval toimub Brüsselis Gruusia doonorite konverents, kus siis riikidel on võimalus anda veel lisaabi Gruusia ülesehitamiseks? Mida konkreetselt Euroopa liit praegu saaks ära teha? No kõige esmane on Gruusia sõjapuruks e likvideerimine, majanduse kindlustamine ja, ja muidugi siis ikkagi jätkuvalt ka läbirääkimised ja kõnelused Venemaaga, et neid samu vaherahu leppe punkte täidetakse. Valgevene suhtes võtsid Euroopa Liidu välisministrid täna pisut pehmema seisukoha. Valgevene arutelu on olnud ka väga pikk ja, ja väga põhjalik, sest ühest küljest küll jah, Valgevene riim on vabastanud poliitvangid, samas viimased parlamendivalimised ei olnud ei vabad ega õiglased, ehk siis selles osas ei olnud mingisuguseid erilisi positiivseid arenguid. Samas on ka selge, et Venemaa surve Valgevenele on täna väga suur, noh näiteks ka surve, et Valgevene tunnustas Lõuna-Osseetiat ja Abhaasiat. Nii et selles osas ikkagi nende arutelude tulemusel leiti, et arvestades, et Valgevene on mõnevõrra rohkem ennast läänele avanud, et teha ka vastusamm ja siis peatada lähemaks kuueks kuuks viisa keelu täitmine siis mõnede Valgevene juhtide osas, sealhulgas ka presidendi osas. Samas kui arengud Valgevenes peaksid muutuma jälle kehvemaks, siis on igal hetkel võimalik need sanktsioonid uuesti taas kehtestada.",
"role": "user"
},
{
"content": "Luksemburgis olid täna koos euroliidu välisministrid, et vaagida arenguid Gruusia ja Venemaa ümber, samuti olukorda Valgevenes.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Süvene antud uudisesse ja tee selle kohta lühikokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult ühe või kahe lausega!\n\nTekst:\n\nVabariigi valitsuse otsuse järgi on alates laupäevast lubatud spordi ja liikumisürituste läbiviimine välistingimustes seda kuni kümneliikmelistes gruppides. Endiselt tuleb hoida kahemeetrist vahet ning korraldaja või teenuse osutaja peab tagama desinfitseerimisvahendite kasutamise. Seega on rühmatreeningute korraldamine tingimuste täitmisel taas võimalik. Samas on klubid pigem äraootaval seisukohal. Majanduslikult ei tundu 10 osalejaga trennid jätkusuutlikud. Mai-fitness aktsiaseltsi alla kuulub Eestis 21 spordiklubi, mis kannavad Mai-fitnessi kaubamärki, räägib Grupi tegevjuht ja juhatuse esimees Erkki Torn. Tegelikult erilist leevendust ausalt öeldes ei paku, et aga vähemalt positiivne on see, et, et võib-olla läbi sellise piirangu, mis on siis nii-öelda täna pandud, me suudame ikkagi jällegi natukene rohkem teha, natukene rohkem pakkuda, et olemegi täna siin pingsalt mõelnud, mida teha, kuidas teha, millal teha ja me loodame väga, et me esimese treeningu saame pakkuda juba oma liikmetele sellel pühapäeval, aga, aga päris kindel veel selles ei ole. Eriolukorra ajal on Maifitness treeninguid läbi viinud virtuaalkeskkonna kaudu. Nii seda kui võimalike rühmatreeninguid õues käsitleb ettevõte pigem sotsiaalsete projektidega. Erki torn. Me pole veel ka lõplikult mõelnud, et kas nende välitreeningute osas me hakkame tasu küsima või mitte, kui me seda teeme, siis me kindlasti ei soovi, et need tasud oleks kõrged. Kindlasti muutub paljude treenerite tegevus jälle aktiivsemaks. MW spordiklubis töötav rühmatreener Karl Sults vajab oma treeningute läbiviimiseks küll spetsiaalseid sportrihmasid kuid neid saab edukalt üles seada ka õue tingimustes. Karl sults. Kui ma klubis olen töötanud, siis kui ilmad on läinud nagu soojemaks, et suvi hakkab lähemale tulema, siis ma olen niikuinii õue kolinud oma rihmadega nii-öelda ma olen kasutanud mänguväljakut, torusid ära, aga nüüd praegu siis veel sinna veel otseselt minna ei saa, sest nad on kinni, aga saab nii-öelda puid ära kasutada, poste, midagi nagu uut, otseselt mul ei tule. Nüüd peab lootma, et ilm peab ilusasti vastu, et ei tule siin päris kassi ja koeri taevast alla, et siis siis kahjuks ei saa tõesti trenni teha, tulebki nii-öelda see igal treeneril see oma müümisoskus tuleb nagu välja, et kes, kui hästi ennast suudab ahvatlevaks teha inimestele, et just, et selle nagu turvalisuse koha pealt ka, et praegu juba panin ka oma gruppi nii-öelda info üles, et järgmisest nädalast hakkab pista, juba on väga positiivne tagasiside selle koha pealt, et.",
"role": "user"
},
{
"content": "Nädalavahetusel jõustuvate leevendusmeetmetega saab Eestis vabas õhus jällegi rühmatreeninguid läbi viia. Inimeste võimalused paranevad, kuid spordiklubide jaoks ei pruugi piiratud tingimused palju hõlpu anda.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Vaata üle uudislugu ning loo sellele lühike kokkuvõte. Piira vastus ühe või kahe lausega ja vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nPolitsei ja piirivalveameti identiteedi ja staatuse büroo ekspert Liis Valk selgitab, et elamisloa taotlemiseks tuleb esmalt mõnes Eesti vabariigi saatkonnas või PPA teeninduspunktis aeg kinni panna, kusjuures suurem osa välismaalasi, kes ajutist elamisluba taotlevad, teevad seda just siinsamas Eestis. Nad on siin lühiajalise töötamise registreeringu ja viisa alusel või viisavabaduse alusel, nad on juba siia Eestisse tööle asunud. Neil on õiguslik alus siin töötada, aga nad elamisluba ei ole veel saanud, näiteks mõned nendest on inimesed, kes juba eelmine aasta üritasid elamisluba saada, aga piirarv täitus ja nad ei saanud seda. Siis nad see aasta nüüd üritavad uuesti. Järgmise aasta sisserände piirarvu alusel jagatakse laiali 1314 tähtajalist elamisluba. Elamislubasid antakse neile, kes teevad oma taotluse alates esimesest detsembrist. Seda ilmestab ka pilk PPA broneeringu süsteemi, kus esimesed võimalused elamisloa taotlemiseks leiab Kuressaare ja Kärdla politseijaoskondades. Aga seda mitte detsembris, vaid 13. jaanuaril. Neid aegu on kuskil 300 ringis, igas nädalas. Kui vaadata nüüd kokku detsembri ja jaanuari broneeringuid, siis on neid üle 2000 broneeringu tehtud selleks et elamisluba saada. Kas nad kõik vajavad sisserändepiirarvu, seda me broneeringu alusel ei tea, sest et broneering esitatakse vaid isikuandmetega, aga mis taotlust esitama hakkab ja kas tema taotlus on selline, mis vajab piirarvu või mitte, see selgub alles vastuvõtmise käigus. Nendele, kes tänaseks aega kirja pole pannud ja isegi neile, kelle vastuvõtuaeg jääb jaanuarisse, Liis Valk suurt lootust ei anna. Arvestades, et elamisloa taotlusi lisaks teenindustele esitatakse ka saatkondades ja on inimesi, kellel on õigus ja võimalus taotlusi esitada ka posti või e-posti teel, siis praeguste prognooside järgi me näeme küll, et ühe kuuga võtame selle nii-öelda aastamahu taotlusi vastu. Septembris tegi siseministeerium juba teist aastat järjest ettepaneku, et sisserände piirarv jaotatakse kaheks osaks ehk 657 elamisluba antakse välja aasta esimeses, ülejäänud teises pooles. Siseministeeriumi kodakondsuse ja rändepoliitika nõunik Eva Lillemäe ütleb, et see aidanuks politseil töökoormust hajutada, kuid kõigile tööandjatele niisugune jaotus võib-olla ei sobinud. Kas sama ettepanek tehakse ka järgmisel aastal Lillemäe veel ei tea. Kindlasti me hakkame jooksvalt monitoorima seda, kuidas järgmise aasta piirarv täitub ja siis järgneva aasta jooksul sünnivad vajalikud otsused ja analüüsid.",
"role": "user"
},
{
"content": "Avalduse esitamise ajad on kuni jaanuari keskpaigani ära broneeritud.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Analüüsi uudislugu ning kirjuta sellele üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta üksnes eesti keeles!\n\nTekst:\n\nErakonna esimehe ja peaministri Jüri Ratase sõnul oli juhatuse otsus Martin Reppinski jätkamise osas üksmeelne. Tema sõnul veendus juhatus, et seni ajakirjanduses ilmunud info pole ministri tagasikutsumiseks piisav. Samas tõdes ta, et kui peaks ilmnema uusi asjaolusid või leiavad väidetavad rikkumised kinnitust, tuleb tagasikutsumine uuesti päevakorda. Ütleme need süüdistused, mis on tulnud üles ma olen öelnud ka varem samalt välja, et kindlasti need on tõsised. Ma olen palunud, et Martin Reppinski nendele küsimustele vastaks, ta on andnud vastuse, ma olen temaga ise vestelnud, et kui need hetkel need süüdistused jäävad sellele pinnale, mis siis erakond toetab teda maaeluministrina. Eesti Ekspress kirjutas möödunud nädalal, et ministrile kuuluvast kitsefarmist pärit juust ei pruugi olla Eestis toodetud, nagu väidab toote etikett. Veterinaar ja toiduameti kontrolli tulemustest selgub, et uuritud kitsejuustutoode valmis siiski Eestis seda kinnitas ERR-i portaalile ameti pressiesindaja, kelle sõnul uuriti ühte konkreetset toodet. Hügieeninõuetele vastavust ja muid asjaolusid ei uuritud. Jüri Ratas on öelnud, et tema jaoks on punane joon väidetav ümbrikupalkade maksmine farmis täna, sõnas ratas. Et info ümbrikupalkade maksmise kohta kinnitust leidnud ei ole. Mina olen küsinud Martin Reppinski käest, kas sa maksid ümbrikupalka? Ta on väitnud? Ei, ma ei maksnud ümbrikupalka. Mul ei ole võimalus ju hakata kõiki neid Konju farmi või Konju poe inimesi üle kuulama. See ei ole minu pädevus, et ühel hetkel on, ma arvan, see inimlik usaldus, kas peaminister usaldab või ei usalda? Lisaks maaeluministri jätkamise küsimusele oli päevakorras ka erakonna liikme Peeter Ernitsa võimalik erakonnast väljaheitmine. Valitsusele volituste andmise hääletusel jäi Peeter Ernitsal toetushääl andmata. Kuna Keskerakonna sisekliima pole viimasel ajal kõige parem olnud, andis see alust arvata, et hääletamata jäi meelega. Peeter Ernits selgitas ise seda inimliku eksimusega. Jüri Ratas. Erakonna juhatuse otsus on, et, et see on väga ränk rikkumine ja see on viimane võimalus Peeter Ernitsale ja edasi fraktsiooni erakonda. Peeter Ernits on teinud ka ise selles osas sammu. Ta on vabandanud avalikkuse ees ja andnud siis oma selgituse, et et teatud sekundi jooksul oli tal raske vajutada siis nuppu, olgu ta punane, kollane või roheline nupp.",
"role": "user"
},
{
"content": "Keskerakonna juhatus arutas skandaali sattunud maaeluministri Martin Repinski ja uuele valitsusele volitusteandmisel eksikombel hääletamata jätnud Peeter Ernitsa saatust. Juhatuse otsus oli anda mõlemale veel üks võimalus.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Loe läbi uudislugu ja tee lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte, mis peegeldab selle põhisisu. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nMuinsuskaitseameti muuseumi valdkonna juht Mirjam Rääbis seletab, et plaanis on ehitada üks hoidla põhja Eestisse üks Lõuna-Eestisse ja üks Hiiumaale. Põhja-Eesti hoidlat kavandatakse Tallinna külje alla Rae valda. Arhitektuurivõistlusele tööde esitamise tähtaeg on see reede. Lõuna-Eesti pärandihoidla, mis on planeeritud Vanasse Raadi mõisa südamesse peahoone varemetele, et selle arhitektuurivõistluse ga ettevalmistamisega me praegu tegeleme, sest seal on ka olukord natuke keerulisem, kuna tegemist on mälestisega ja, ja, ja see ala on ka looduskaitse all, siis Peame arvestama sellega, et keskkond, mis seal on, peab säilitama vähemalt mingil tasandil oma sellise ajaloolise väljanägemise. See võistlus loodetakse korraldada suve jooksul, augustis peaks ka selguma Põhja-Eesti hoidla arhitektuuri võistluse tulemused. Hoidlate rajamiseks kuluks 57 miljonit eurot. Riigieelarve strateegiaga ehituseks raha ei jagatud. Kultuuriministeeriumi kantsler Tarvi Sits ütleb, et üle tuleb hinnata, kas algne tähtaeg aasta 2027 on veel realistlik. Sügisesed eelarve arutelud seisavad veel ees, et ei ole mõtet lihtsalt projekteerida kui ehitust ei ole otsustatud, et neid kahte asja on mõistlik koos vaadata riiuli peale, projekt. Minu arvates ei ole mõistlik toota, et jätkuvalt on see prioriteet. Vaatame ajakava üle, kas arutatakse sügisel seda ja lepitakse siis uuesti ajakava kokku või arutatakse järgmisel kevadel. Aga ma usun küll, et varem või hiljem valitsus selle uuesti arutlusele võtab. Eesti Rahva Muuseumile on Lõuna-Eesti kõige kaasaegsemad ja mahukamad hoidlad. Lisaks oma kogudele hoiustavad nad Tartu kunstimuuseumi ja linnamuuseumi museaale. ERMi direktor Alar Karis ütleb, et ka nende hoidlates ruumi napib ja kõigile muuseumitele ei saa ka nemad abikätt ulatada. See ei puuduta ainult riigimuuseumi ka näiteks Tartu ülikoolis on Tartu Ülikooli muuseumi varad, mis esialgselt ei olegi üldse planeeritud siia uude hoidlasse. Nii et see ring on veel laiem ja, ja, ja kindlasti see hoidla pind, mis siia tuleb, ei ole piisav. Aga noh, paar aastat arusaadavalt ei ole, ei ole katastroofilise, sest eks ikka nendele esimene esemetele hoitakse pilku peal ja mis vajavad paremaid tingimusi, ehk siis ka leitakse need tingimused, aga, aga põhimõtteliselt muidugi see on hädavajalik investeering Eesti riigi poolt, et seda pärandivara hoida.",
"role": "user"
},
{
"content": "Riigi muuseumikogudes on 4,3 miljonit museaali, millest 96 protsenti paiknevad hoidlates, kus alati ei ole tagatud nende säilimiseks vajalikud tingimused. Muinsuskaitseameti plaan rajada pärandihoidlad parandaks olukorda, kuid projekti rahastuse tulevik on täna ebakindel.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Süvene antud uudisesse ja tee selle kohta lühikokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult ühe või kahe lausega!\n\nTekst:\n\nTarmo Soomere kohtus esmaspäeval Keskerakonna ja Reformierakonna fraktsioonidega ja eile sotsiaaldemokraatidega. Mingeid konkreetseid seisukohti ega suhtumist väljendatud ei ole. Küsisin Keskerakonna esimehelt Jüri Rataselt, millised on tema muljed nendest kahest päevast. Ma arvan, et see on olnud väga vajalik protsess, et kandidaadi kandidaadiga on on rohkem tutvutud. On saadud aru, kuidas tema mõtleb, kuidas tema näeb Eesti vabariigi presidendi, president, uri ja mis põhimõtted tal on erinevates küsimustes. No vastukajad on olnud küllaltki ettevaatlikud, mis on ka loomulik, aga kas te julgete praegu öelda, kas Tarmo Soomere šansid on muutunud tugevamaks või mitte? Kindlasti on nad muutunud selgemaks. Ma arvan, aga seda öelda, et kui suured on tema šansid on natukene täna veel vara ja täna peabki olema vara, sest et ma usun, et erakonnad veel seda arutavad omakeskis fraktsioonide vahel ja isamaa veel kohtub. Nagu öeldud, Isamaa kohtumine soomerega on ees. Helir-Valdor Seeder ütleb, et tema ennast seniste kohtumiste vastukajast segada ei lase. Mina ei torma sündmustest üldse ette. Kui meil on kokku lepitud kohtumine homme, siis me homme ka kohtume, esitame küllap küsimusi, mis on samad teemad, küllap ka erinevaid teemasid. Ja sõltuvalt sellest siis, millised on vastused, millised on soomere seisukohad erinevates küsimustes, eks siis meie erakond kujundab pärast seda oma seisukoha välja ja hoiakud välja, aga ma enne nüüd teiste erakondade kohtumise baasil küll mingisuguseid järeldusi ei tee, Isamaa erakonna eest.",
"role": "user"
},
{
"content": "Riigikogusse kuuluvate erakondade juhid peavad hetkel nõu presidendivalimiste ja Tarmo Soomere kandidatuuri teemal.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita selle kohta üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nViljandis on viimase kolme aasta jooksul loodud tingimused ja võimalused lastele ja noortele muusikakultuuriga tegelemiseks. Täna Eesti Kultuurkapitali Viljandimaa kultuuripärliks pärjatav Viljandi muusikakooli direktor ja Viljandi kultuuriakadeemia haldusdirektor Tonio Tamra ütleb, et praegu pannakse just Viljandis alus viimaks edasi kogu Eesti muusikaharidust. Tonio Tamra on viimase kolme aasta jooksul koordineerinud mitme kultuuriobjekti ehitamist. Muusikakooli orkestrimaja, kultuuriakadeemia, muusikamaja ja oma osa on tal ka Viljandi pärimusmuusika aida valmimisel ja lisaks sellele koordineerib ta ka Viljandi noorte sümfooniaorkestri tööd. Kuid kas kahe ameti ühendamine talle iseendale raskeks ei lähe või on need hoopis omavahel seotud? Loomulikult, ega see kahe ametipidamine, see ei ole heas mõttes loomulik, sest pere kannatab siin väga palju, aga nii saab lihtsalt kõige kiiremini neid asju ellu viia, sest kui me võtame kas või Tartu Ülikooli Viljandi kultuuriakadeemia muusikakooli, siis siin on loodud selline sünergia, millele nüüd on siis Eesti pärimus keskus ka liitunud, nii et siin on loodud selline tingimus just et lapsed saaksid igakülgset, väga head muusikaalast, huviharidust igas žanris ja samas akadeemia poolt toimub siis ka uute õpetajate koolitamine ettevalmistamine, nii et see on selles mõttes väga tugevalt omavahel seotud. Kõik. Kui ma Viljandis kontsertitel käin, siis tundub, et domineerivad pärimusmuusika. See tõepoolest tundub niimoodi, aga kui me vaatame kasvõi kontserdielu poole pealt, siis minu meelest on Viljandis just kõik tasakaalus, on siis klassikaline muusika, pärimusmuusika ja džässmuusika on jõudnud selline stabilisatsiooni aeg kätte, kus tõesti kõik on võrdsed ja enam ei ole mingi ime, kui lapsed teevad kõikides žanrites võrdselt head esitust. Kas teil sellest tihedast ajast, kui te olete tegev nii kultuuriakadeemias kui Viljandi muusikakoolis jääb aega teha ka arranžeeringuid, kas või näiteks oma venna Kait Tamra jaoks. Siin ongi see asi nüüd, et Kait Tamra jaoks mul ei ole jätkunud enam aega, ta on väga kurb. Aga mis puudutab Viljandi noorte sümfooniaorkestrit, siis hobi on mul jah, arranžeerimine ja lugude kirjutamine, nii et seal on seda tööd päris palju ja mul on praegu õnn kuuluda ka 2009. aasta tantsupeo tiimi, kes muusika ettevalmistusega tegeleb. Tänase pärlipealugala teatris antakse üle ka Viljandimaa kultuuri aastapreemiad ning spordipreemiad, samuti ka Viljandimaa rahvakultuuri auhinnad.",
"role": "user"
},
{
"content": "Viljandis Ugala teatris toimub kultuuri- ja spordirahva ühine pidu, kus antakse Eesti kultuurkapitali Kultuuripärli preemia Tonio Tamrale.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
Subsets and Splits
No community queries yet
The top public SQL queries from the community will appear here once available.