messages
listlengths 2
2
| origin
stringclasses 4
values |
|---|---|
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita selle kohta üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nKirjastuse tänapäev peatoimetaja Tauno Vahter ütleb, et praegune olukord on 20 aasta jooksul talle esmakordne. Vanasti oli kriitiline hinna piir 20 eurot, no nüüd ta on juba tihtipeale on raamatud, mis on 30. Ja eelmisel aastal me avaldasime esimese raamatu, mis maksis 40 eurot, mis on ikka nagu päris karm. Vahter lisab, et üldiselt tahab kirjastaja seada raamatu hinna 20 euro kanti. Pandeemia tõttu on see keeruline, sest raamatute trükkimise tarneahelad on löödud pahupidi. Noh, kui paber läheb kallimaks, siis läheb trükk, läheb kallimaks ja kui trükk läheb kallimaks, siis noh, trüki kulu on enamasti üks suuremaid kulusid, noh, ja siis loomulikult raamat ka lõpuks kallim. Esimest korda ma näen sellist asja, et mõnel materjali on ooteaeg, noh, ma ei saa rääkida, et ta nüüd on päris nõukogudeaegne defitsiit. Aga, aga tõepoolest, et kohati tuleb vaeva näha, et mingit materjali kätte saada. Või viimasel hetkel vahetada üks materjal teise vastu välja. Tihti on põhjuseks merekonteinerite puudus Hiinas, mis kajastub pea kõikide kaupade hinnas. Vahter toob näite, et trükiste merekonteineriga transport Hiinast Tallinna maksis aasta tagasi umbes 5000 eurot. Nüüd peab välja käima 20000 eurot. Kui vanasti oli see tarne reeglina täpselt niisugune noh, enam-vähem täpselt 40 päeva siis nüüd võib ta olla üle 100 päeva, ehk siis raamatud, mis pidid ilmuma keset suve. Päris paljud need raamatud ei ole ikka veel Eestisse jõudnud. Piirangute tõttu loevad küll inimesed rohkem, kuid pikaajalist lugejate arvu langustrendi see tagurpidi ei pööra. Kõik need mured mõjutavad Eestit rohkem meie turu väiksuse tõttu. Et näiteks Soome kirjastaja kulud ühe raamatu kohta on selgelt väiksemad kui Eestis aga meie peame kõik kulud ära jagama. Ma ei tea, piltlikult öeldes mitte 3000 eksemplari peale vaid vähem kui 1000 peale. Vahter ütleb, et just eestikeelset tõlkekirjandust tuleb rohkem toetada. Eesti autorite looming müüb paremini ja kadumise ohus ei ole.",
"role": "user"
},
{
"content": "Inflatsioon on kaasa toonud ka raamatute hinna suure tõusu. Raamatute hinda kergitab ka paberi kallinemine, Hiina merekonteinerite puuduse tõttu tekkinud tarneraskused ja Eesti turu väiksus.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Loe läbi uudislugu ja tee lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte, mis peegeldab selle põhisisu. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nTema ajakirjanduse kogemus on ikkagi üks, üks väga tugev argument, ta on aastate jooksul tõestanud ennast väga professionaalse ja tasakaalustatud analüütilise ajakirjanikuna lisaks, mida ta siiamaale on teinud. Eesti televisiooni programmijuhina on ju väga-väga suur töö olnud ja tal on ka firmade juhtimiskogemus, nii et päris mitu head omadust ühes mees koos, mida Eestis sellist kompetentsi väga palju ei leidnud. Ja Tarmo Tiisler jõudis telefonile saada ka Ainar Ruussaare enda, kes ütles, et peab Eesti televisiooni arengus silmas kolme peamist märksõna. Märksõnad on senisest veidi jõulisem turundustegevus lisaks ajakirjanduslikule programmile veidi rohkem meelelahutust, intelligentset meelelahutust ja tehnoloogiline areng. Kui me räägime kuni aastani 2007, siis need on peamised suunad. See tähendab seda, et Eesti televisioon ei ole tulevikus enam ainult helesinine ekraan, vaid ka midagi enamat. Absoluutselt täpne väljund internetiväljund uue põlvkonna mobiiltelefonides taolised kanalid, mis muutuvad üha olulisemaks näiteks noortetarbijate hulgas. Neid kanaleid tuleb ära kasutada, kuni selleni välja, et võimalik, et teha eraldi tooteid, mis ei jõuagi kunagi analoogtelevisioonis elenisele ekraanile, kuid mis on äärmiselt mõjukad avalik-õiguslikud programmid, noh näiteks internetikeskkonnas. Kas te hakkate kommertskanalitega võistlema vaatajanumbrite pärast? Me teeme seda mõneti juba praegu olla vaadatav telekanal on avalik-õigusliku televisiooni üks missioon. ETV-d te näete reklaamivaba kanalina, on see nii? Reklaami tagasitoomine meie meie programmi tekitaks väga palju segadust ja väga palju mittemõistmist.",
"role": "user"
},
{
"content": "Ringhäälingunõukogu otsusega saab Eesti Televisiooni juhiks Ainar Ruussaar. Ringhäälingunõukogu esimehe Andres Jõesaare kommentaar.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Analüüsi uudislugu ning kirjuta sellele üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta üksnes eesti keeles!\n\nTekst:\n\nKeskerakonna Isamaa ja EKRE koalitsioonilepingus seisab, et abieluteemaline rahvahääletus korraldatakse 2021. aasta kohalike omavalitsuste valimiste ajal. Samas juba enne valitsuskriisi kerkis koalitsioonis küsimus, kas see on ikka kõige aru. Keskerakonna juhatuse aseesimees Tanel Kiik räägib, et erakonna sees on nad abieluhääletuse kuupäeva korduvalt arutanud, missuguse konkreetse ettepaneku annad, koalitsioonipartneritele teinud kiik veel ei ütle. Oluline on see, et, et kohalikel valimistel käsitletakse, arutatakse kohaliku elu küsimusi, inimeste heaolu, tõstvaid küsimusi ja see ongi see peamine nii-öelda lähtekoht ja meie eesmärk on see, et see õnnestus tagada. Samas tõdeb kiik, et otsuse tegemiseks ei piisa Keskerakonna soovist, vaid tarvis läheb ka koalitsioonipartnerite nõusolekut. Isamaa esimees Helir-Valdor Seeder oma arvamust veel välja ei öelnud, küll aga tutvustas ta argumente, miks küsitlus ja valimised samale päevale ei sobi. Kohalikel valimistel saavad osaleda 16 kuni kaheksateistaastased Eesti kodanikud, kes rahvahääletuses osaleda ei saa ja ka Eesti alalised elanikud, kes ei ole Eesti kodanikud, aga rahvahääletusel nad osaleda ei saaks. Nii et erinevad sihtrühmad tekivad ja nende kokkupanemine ühel valimispäeval ühes füüsilises ruumis inimesi jagada kahte erinevatesse kategooriates, sest see, see on ebamugav ka ilmselt inimestele ja see on olnud kindlasti üks põhjus, miks Keskerakond seda ei ole soovinud koos kohalike valimistega läbi viia. Sarnaselt Tanel kiigega märgib seeder, et see, kes võib ja kes ei või abielluda, pole kohaliku elu küsimus. See on ikkagi riigielu küsimus ja seetõttu tema sidumine kohalike valimistega oleks võib olla eksitav ja viiks tähelepanu kõrvale kohalikel probleemidelt hoopis muudele küsimustele. Eks me oleme ju varasemaid kohalikke valimisi korduvalt Eestis korraldanud ja teame, et sageli on poliitikutel ja erakondadel kiusatus siduda üleriigilised teemad ja kohalikud teemad. Ega see hea praktika ei ole, kui on võimalik neid eristada, siis kindlasti oleks mõistlik eristada. Seeder kinnitab veelkord, et vastuse küsimusele, millal peaks tema hinnangul rahvahääletuse korraldama, annab ta esmalt koalitsioonipartneritele ja siis avalikkusele. Ja see arutelu on pooleli, aga kindlasti on mõeldud ka sellele, mis on selle positiivsed küljed ja teatud tehnilised ja rahalised ja organisatoorsed asjad jällegi on lihtsamad, kui sa teed ühe korraga ja inimestel käia kaks korda hääletamas ja valimisjaoskondades on ebamugavam ja keerulisem, kui teha seda ühe korraga.",
"role": "user"
},
{
"content": "Valitsuskriisile lahendust otsivad koalitsioonipartnerid arutavad muuhulgas, kas koalitsioonilepingus lubatud abieluhääletuse peaks korraldama koos kohalike omavalitsuste valimistega või mõnel muul ajal.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Analüüsi uudist ja koosta sellele lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nÜritustel osalejate piirarvu allatoomise mõte on anda signaal, et suurüritusi pole praegu mõistlik korraldada. Ka soovitab valitsus kirjutada perearstidel välja haigusleht inimestele, kes on sunnitud koos koroonahaigega kodus olema, jätkab peaminister Kaja Kallas. Kõik inimesed, kellel on haige kodus, saavad haiguslehe perearsti poolt, kui nad tõesti peaksid muidu minema tööle ja noh, seda ka perearstid ütlevad, et, et tegelikult seda siis küsitakse. Valitsus lubas toetada omavalitsus, et suurendada vaktsineerituse taset. Me oleme toetamas siis omavalitsusi, nii vahetute kulude kui siis otseste lisakulude kompenseerimisel just selleks, et tegelikult nad aitaksid vaktsineerimisele kaasa. Lisaks premeerib valitsus 11 ja poole miljoni euroga omavalitsusi, kus vaktsineerituse tase täiskasvanud elanikkonnas on aasta lõpuks 10 protsendi võrra kasvanud. Preemiad saavad ka need omavalitsused, kus on täielikult vaktsineeritud vähemalt 80 protsenti täiskasvanutest. Tervise ja tööminister Tanel Kiige sõnul näitavad nakatumise numbrid langustrendi, ent praegu pole veel põhjust hõisata. Vaadates kas Euroopas toimuvat vaadates, kui kiiresti see dünaamika areneb Euroopas riike, kus nakatusnäitajad on nädalaga 60 protsenti kasvanud 70 protsenti kasvanud, ehk tegelikkuses see viiruse levik ja see delta lainetamine siin ka meie lähiregioonis on jätkuvalt ülisuur. Ehk vaadata Euroopa kaarti, siis on väga selge muster. Need riigid, kus on Euroopa keskmisest vähem vaktsineeritud, domineerivad kõik nii nakatumise näitajatelt kui ka suremuse numbritelt ja vastupidi. Pressikonverentsil võeti jutuks ka Valgevene Poola piiril toimuv siseminister Kristjan Jaani sõnul läheb idapiiri väljaehitamine algselt plaanitust ilmselt kiiremini. Seega on mitmed piiriehituse ja seiretehnika hanke toodud ettepoole. Politsei ja piirivalveameti tähelepanu on eelkõige suunatud Tallinna sadamale ja lõunapiirile. Eesti-Vene piiril. Seevastu muudatusi ei ole. Kui meil on täna nüüd ja kohe vaja ajutised piiritõkked üles panna, see, mida on Leedu teinud, on Läti teinud, on Poola teinud siis siin on meil kaitseminister Kalle Laanetiga väga konkreetsed kokkulepped selles, kuidas see saab toimuma, kus kohas see saab toimuma, kes seda teeb, kui kiiresti seda teeb, nii et see on see kiire lahendus, et kiire lahendus ei ole täna nii-öelda see tavapärane ehitus, sest igal juhul tavapärane ehitus võtab kauem aega.",
"role": "user"
},
{
"content": "Alates esmaspäevast tohib siseruumides teha kuni 1000 osaleja ja õues 2000 osalejaga üritusi.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita selle kohta üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nNõukogu jagas tegelikult üksnes reisipiirangute soovitusi, need ei ole õiguslikud siduvad ja iga riik võib ise otsustada, kas arvestab neid või mitte. Mida te täna otsustasite või mida te soovitati, mis toob asjasse mingitki oodatud selgust. Ütleme niimoodi, et see oli ju tegelikult alles esimene samm Euroopa tingimuste ühtlustamise suunas ja, ja see ei tulnud kergelt, sest need haiguste määrad ja, ja erinevad tingimused üle kogu Euroopa on väga erinevad, aga teatud aspektides ju kokkuleppele jõuti kas või see, et, et me ei sulge teistele piire, ei kehtesta piiranguid alla 25 piirmäära. See on selge, kuigi neid riike, kus nakatumine oleks alla 25, Euroopas praegu ju ei ole. Aga kas liikuda ei saaks, näiteks ühest oranžist piirkonnast teise? Ma arvan, see ongi see, mida, mida me nüüd hakkame edaspidi arutama, mismoodi see, ütleme, liikumise ettearvatavus Euroopas võiks, võiks inimeste jaoks suureneda, samas et viirus ei leviks selle kallal, see töö jätkub. Selles dokumendis, mida te täna soovitate, on üks niisugune lause. Liikmesriigid võivad nõuda, et nende territooriumile sisenev isik esitaks reisija asukoha vormi. Mis see on? Nojah, õnneks on siin täpselt see, see sõnasid võivad nõuda Läti ju alates eilsest juba nõuab sellist siis nii-öelda ankeedi täitmist, et need, need on erinevaid, näiteks Belgias on see juba tükk aega kasutusel mitmetes teistes Euroopa riikides ehk siis see annab sellele riigile tähendab mingi veendumus, et inimene, kes riiki tuli, teda on vajalik, võimalusel leida. Kas üldasjade nõukogu rääkis ka sellest näiteks, et piirkonniti võiks kehtestada oma reeglid, noh näiteks Balti mull? Põhimõtted sees, et teha nagu mingeid erandeid, samas teisest küljest on muidugi ka põhimõte selles uues soovituses sees, et nii palju kui võimalik, peaksid tingimused olema ühtlased kõikide Euroopa riikide jaoks, et siin selline väike mänguruum on piirkondliku terviseste jaoks, aga ütleme sellisel kujul balti nagu meil kevadel oli uus Euroopa dokument, nagu päris ette ei näeks. Millal te edasi arutate neid asju? Kõigepealt arutavad seda, nüüd peaministrid ja valitsusjuhid neljapäeval, reedel ülemkogus pärast ülemkogu. Ma arvan, et siis alates järgmisest nädalast jätkub see töö siis juba teistes töögruppides. Töötasemel.",
"role": "user"
},
{
"content": "Euroopa Liidu riigid leppisid kokku, kuidas koordineerida vaba liikumist mõjutavaid meetmeid. Samas otsus selle kohta, kas kehtestada vaba liikumise piirangud, on liikmesriikide endi teha.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Uurides uudislugu, loo sellele ühe või kahe lausega lühikokkuvõte. Vasta eesti keeles!\n\nTekst:\n\nReuters on avaldanud video teie saabumisest kohtumisele ja president Macroniga. Macron ütles ajakirjanikele, et te hakkate arutama Valgevene-Poola piirikriisi ja et mõlemad jätkata surve avaldamist Valgevene režiimijuhile Aleksandr Lukasenkale. Kas see oli kohtumise peateema? Jah, see oli kohtumise üks peateemasid, sest tõesti see Valgevene hübriidrünnak Euroopa Liidu ja NATO piiril ei näita mingeid vaibumise märke. Ja selline pikk vastasseis on Valgevene režiimi huvides ja me oleme selles küsimuses Prantsusmaa ga samal lehel. Me peame olema ühtsed, kindlasti uued, tugevad sanktsioonid ja nende kohene jõustamine on võtmetähtsusega ja samuti peab jätkuma ka diplomaatiline surve just nende lähteriikide suunas, kus need inimesed sinna tuuakse. Kas te leppisite kokku ka konkreetsemates ettevõtmistes? Me rääkisime veel Prantsusmaa Euroopa nõukogu eesistumisest, mis algab siis jaanuaris ja seal on päris palju selliseid algatusi, kus meil on ühisosa ja kuidas me seal tegutseme. Samuti rääkisime olukorras siis Saheli piirkonnas, Aafrikas ja koostööst prantsuse vägedega maalis. Loomulikult olin mina ka tänulik NATO balti riikide õhuturbemissiooni eest, mis siis Prantsusmaa ka Eesti pinnal teeb. Macronil on alati olnud omasuunaline Venemaa poliitika. Venemaast me rääkisime tõepoolest palju Maroni, huvitav, kas meie nägemus, kuidas meie tõlgendame Venemaa samme Ukraina piiri taga ja mis on meie suurimad hirmud Venemaaga seoses rääkisime ka palju sellest, et kuidas meie Venemaa tegevust hindame. Venemaa on väga mures, et, et Ukraina ja teised idapartnerlusriigid libisevad nii-öelda lääne mõjusfääri ja ta ei saa seda endale lubada. Aga kui kaugele on Venemaa valmis minema, et seda ei juhtuks, on tegelikult küsimus julgeolekust ja siin me vahetasimegi omavahel informatsiooni, mis on meil ja mis on neil.",
"role": "user"
},
{
"content": "Peaminister Kaja Kallas kohtus Pariisis Prantsuse presidendi Emmanuel Macroniga. Arutelu fookuses oli julgeolekuolukord.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Loe läbi uudis ja anna sellele lühike kokkuvõte ühe või kahe lausega. Vastus peab olema ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nEesti ettevõtjad on aastaid rääkinud, et riik peaks tugevamalt õla alla panema, et Eestit teistes maades tutvustada. Toiduliidu juhataja Sirje Potisepp nentis, et Eestit lihtsalt ei teata. Seda said meie ettevõtjad oma nahal tunda, kui asusid vene sanktsioonide pärast uusi turge otsima. Tegelikult ei tunta Eestit juba osades Põhjamaades mitte väga hästi, kuni Lõuna-Euroopani. Seal me saame veel rääkida, et, et mis Eestis toimub. Aga kui me läheme kaugematele turgudele, siis paraku me peame hakkama rääkima seda, kus või mis Eesti üldse on. Selleks, et igaüks ei peaks välismaale minnes hakkama ise välja mõtlema, mida Eestist rääkides esile tõsta pakuvad uued veebilehe nii teavet kui ka pildil si lahendusi, kuidas Eestit tutvustada nii turistile ja ettevõtjale kui ka neile, kes otsivad mõnusat elukohta. Üks näide veebilehte tutvustavad reklaamist. Tuntuse suurendamiseks mainime igal võimalusel oma riigi nime rakendama Estkontseptsiooni või rõhutame lihtsalt E-tähte, et tekst eristuks on meil nüüd päris oma kirja tüüp, kujundused aga hoiame lihtsad ja õhulised, sest sisu on see, mis loeb. EAS-i turundusjuht Piret Reinson toob näite, kuidas veebilehtedest praktilist kasu saada. Seal on olemas siis Eesti tutvustus, majanduse tutvustus, oma sektori tutvustus ja sa saad lõppu panna lihtsalt samas võtmes samas risti sama foto, kellega oma ettevõtte tut vustus siis näiteks, mis esitlust kõige rohkem kasutatakse, on Eesti esitlus. Muuhulgas on disaini meeskond välja pakkunud ka stiliseeritud kivirahnu, mida võiks kujunduselemendina kasutada. Aga nad rõhutasid, et see pole mingil juhul logo, nagu oli Welcome to Estonia märk. Linnade ja piirkondade brändi loomisega tegelev Pärtel Peeter pere ütles, et hüüdlausest või logost ei piisa, et paika kütkestavaks muuta. Kaasajal ei tule mitte rääkida, kuivõrd tark ja innovatiivne ja roheline ja sõbralik sa oled, linna või riigina tuleb pakkuda midagi. Eesti pakub suurepärast teenust, mis on innovatiivne, mis on püüdnud juba paljude tähelepanu ja mis, mis reaalselt pakub midagi, mis on teistel inimestel vaja. Kõik esitlusel osalenud inimesed rõhutasid, et Eesti tuntusele ja mainele saame me kõik kaasa aidata, edastades ühtset sõnumit. Samuti rõhutati, et riigi tuntuse ja maine kujundamisse tuleb ka raha ja tööd panna, selleks tuleks lausa riigieelarvest raha eraldada. Ja see on paraku oluline, sellepärast et kui meil see mänguga kaasa ei lähe, siis me lihtsalt jääme selles konkurentsis maha sest nõudluse pakkumine maailmas on aina rohkem kohti, kuhu vaba tööjõud liigub. Kui inimesed ei tea, mis siin on pakkuda, siis neil on aina kasvav valik aina nähtavamaid, linnu ja riike, kuhu nad võivad sama hästi minna. Estonia. Ee ja bränd. Estonia. Ee on praegu alles alguses, neid arendatakse pidevalt edasi. Tegijad on valmis pakkuma tuge nende kasutamiseks ja ootavad ka kõigi tagasisidet.",
"role": "user"
},
{
"content": "Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus on valmis saanud Eestit tutvustavad veebikeskkonnad. brand.estonia.ee pakub meie ettevõtjatele ja kõigile teistele tuge ja ideid Eesti tutvustamiseks.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Vaata antud uudislugu ja koosta üks või kaks lauset, mis võtavad kokku selle sisu. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nTäna videvikutunnil on Tallinnas Jaani kirikus sees võimsad prožektorid, üleval mikrofonid ja Valentin Kuik alustab oma uue filmi võtteid siin, mis tulekul? See ei ole film, ma lihtsalt filmin seda kui meie kultuurikroonikat. Arvan, et see on väga oluline sündmus Lurichi ja Abergi mälestuseks peetav teenistus. Ja kuigi ekspertiisi tulemused ei ole veel teada. Nende mälestus, me võiksime ikka austada, kuivõrd luuring suri 22. jaanuaril. Tänane pühapäev on sobiv aeg tema mälestuse ja samuti abergi mälestusi mälestamiseks. Lurich ja Aberg maeti aastal 1920 ühte auda. Nimelt Aberg suri küll kolm nädalat hiljem. Aud kaevati uuesti lahti ning samasse auto pandi siis ka teine maailmameister. Muide andmed Georg Lurichi ja Abergi kohta on meil väga katkendlikud ja väga ebatäpsed. Aga Edmund viisileht, teie olete nende suurmeeste elulugudega põhjalikumalt tegelenud ja tänu teile. Mingil määral toimub ka tänane pidulik jumalateenistus siin Jaani kirikus. Ma olin viis aastat tagasi, olin etikorskis sanatooriumis ja mul oli kaasas raamat Eesti raskejõustiku ajalugu. Tuginesel. Lurihid ja brigid. Ja mõtlesin, et see ei ole kaugel seal ma piir, et huvi, praadi, mis seal järgi on jäänud, nüüd on, seal oli juba asfaldivabrik ja kõik see oli juba kõik taastatud, et seal ei olnud enam midagi järgi nendest autadest ega surnuaias ka surnuaed oli tükk maad väiksem, kui oli vabriku territoorium ja see aed. Nii ma käisin seal neli-viis korda enne kui viimast korda 87. aastal. Vanadele inimestele, kes seal elasid ja olid siis surnuaega kursis juhatasid mulle selle enam-vähem selle koha ära. Viies kohas me kaevasime, otsisime kui viimane, viies koht oli nähtavasti õige sest kaks inimest oli ühes seal maetud. Ja huvi pärast, et ende jala oidainult välja jäid. Nende järgi hakkasime kaevama seda ausa lahti. Peaksid nad mõlemad olema uriabi jäänused, mille ma ära tõin sealt maa piirist. No see oli küllalt suur ja lai ettevõtmine ja ka kindlasti kulukas. Ma müüsin omal maa loogal suvituse krundi ja maja ja selle eest raha, siis panin kõik mängu, et neid kätte saada. Milline võiks olla meie spordi ja tsirkus, ajaloo suurmeeste? Maiste Jäänuste saatus, nüüd. Saatuse kohta ma ei tea midagi rääkida, sest et ma olen käinud ja küsin mõne käest enne seda viimast äratulekut eriti keegi sellest ei olnud nii huvitatud ega kaasabi ei osutunud. Sellepärast ei oska ma midagi ütelda selle kohta. Mida sina, Valentin, arvad, kas Lurichi ja Abergi õige koht ei oleks mitte Paul Keres ja Georg otsa läheduses.",
"role": "user"
},
{
"content": "Lurichi ja Abergi mälestusjumalateenistus Tallinna Jaani kirikus. Intervjueerib spordisõpra (pensionär) Edmund Viisilehte, kelle kulu ja kirjadega suurmeeste põrmud said toodud Eestisse. Jumalateenistus ainult taustaks vestlustele.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Vaata antud uudislugu ja koosta üks või kaks lauset, mis võtavad kokku selle sisu. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nTartu linnamajanduse osakonna ametnik Madis Tammeorg selgitab, et kasside kiibistamine on vajalik, et eksinud lemmikud omanikule tagastada. Kiip ikkagi aitab meil kindlasti ka linnal varjupaigavahendeid kokku hoida, sest praktika on näidanud, et kui loomade kaduma läheb, satub varjupaika, siis kiibistamata loomad on palju kauem varjupaigas. Tartu koduta loomade varjupaika jõuab aastas üle 1000 kassi. Nendest alla 100 jõuavad omaniku juurde tagasi. Loomapüüdja Annika Mölder ütleb, et pigem leitakse varjupaika saabunud kassile uus omanik. Mõni omanik otsib oma kassi, siit võib-olla alles, ma ei tea, nädala aja pärast mõtleb, et noh, küll, miisu tuleb ise koju, ei tule ühtegi, sest on nädal aega siin meie juures stressiolukorras, eks ju, et kui ta oleks kiibitud, siis ta saaks ju kas samal päeval või siis järgmine päev juba koju, sest me võtame inimesega kohe ühendust. Mölder lisab, et sagedamini tuleb kassile järgi Tartu linnast pärit peremees mõnest vallast üle linnapiiri eksinud. Kassi omanik varjupaigas tihti otsida ei taipa. Seda linnakasside üleskirjutamine ei muuda. Kuna maaeluministeerium plaanib üleriigilise lemmiklooma registri loomist, võivad ka vallakassid siiski tulevikus saada kiibid, räägib ministeeriumi ametnik Kadri Kabel. Meie nägemus sellest ajakavast tegelikult on selline, et 2024. aastal võiks siis jõustuda see seadusemuudatus, millega muutuks siis just nimelt kasside ja koerte kiipimine ja nende andmete registrisse kandmine kohustuslikuks. Tartus on praeguseks registreeritud üle 5000 kassi. Madis Tammeorg hindab, et ilma kiibita kasse võib-olla kolm korda rohkem ehk kuni 15000 kassi märgistamine kiibiga loomakliinikus maksab keskmiselt 30 eurot. Kindlasti meil on selleks järelevalve osakond, kes juhul kui koera kassipidamise nõuded ikkagi tähtajaks täitmata on. Neil on volitus tõesti ka menetleda. Esmalt kindlasti tehakse hoiatus, juhitakse tähelepanu ja juhul, kui see kast on konkreetselt põhjustatud kellelegi kahju siis võib järgneda ka trahvisanktsioone. Linnavalitsuse ettepanekule peab kolmapäevasel istungil heakskiidu andma ka linnavolikogu.",
"role": "user"
},
{
"content": "Tartu linnavalitsus tahab uuest aastast muuta kasside kiibistamise kohustuslikuks. Nõude täitmiseks antakse aega aasta.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita selle kohta üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nVarahommikune valija, kes veel enne hääletamise algust jaoskonna ukse taha tuleb, on tavaliselt väga motiveeritud. See on minu kodanikukohus, kuigi olen Venemaa kodanik, käin alati valimas. Suure jaoskonna esimene valija loodab kiireid muutusi. Inimesed, kes palju lubasid tegid väga vähe. Hääletan uute inimeste poolt peale seda, kui 39 aastat Eesti elektrijaamas töötanud abikaasa tööta jäi ja teda kusagile enam ei võeta. Tulin ikkagi valima ja loodan uutele inimestele. Töökoht on Narvas oluline ja valikut tehes püütakse seda säilitada. Mina hääletan oma tööandja poolt, toetan tema algatusi. Arvan, et see annab linnale stabiilsuse. Mina hääletan tööandja poolt, tahan, et ta volikokku pääseks ja oma huve seal esindaks meie huve. Kõik tahavad muutusi, mina ka 20 aastat võimul olles läheb kõik hapuks. Skandaalid, korruptsioon, kurat teab mis, kellele see meeldib. Valik oli raske, kuid arutasime küsimust pereringis ja arvan, et meie kandidaat viib meid edasi. Ta on hea inimene ja tema päralt on tulevik. Neli aastat tagasi toimunud kohalikel valimistel käis Narvas hääletamas vaid 44 protsenti valijatest. Seekord konkureerib Narvas volikogu kohtadele kuus valimisnimekirja ja ehk aitab suurem konkurents valimisaktiivsust tõsta Uudistele Jüri Nikolajev. Narva.",
"role": "user"
},
{
"content": "Narvas otsustavad valijad, kas usaldada 20 aastat võimul olnud juhte või valida uued.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Loe läbi uudis ja anna sellele lühike kokkuvõte ühe või kahe lausega. Vastus peab olema ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nKuigi esimeste päevade pealt on Eesti Rahva Muuseumi direktori Alar Karise sõnul veel vara öelda, kas, kuidas ja millal muuseumi külastatavus endisele tasemele taastub, siis suure tõenäosusega ei erine Karise sõnul ERM-i lähinädalad ega kuud varem avatud muuseumite kogemustest jätkab Alar Karis. Kuulates, mida kolleegid on rääkinud, siis selge on see, et külastatavus on kukkunud või noh, õigem on öelda, et see külastatavus ei ole taastunud ja nii ka meil, kui sellisel päeval nagu täna on tavaliselt 250 külastajat, siis täna me räägime umbes 50-st külastajad. Karise sõnul on muuseumi eksponaatides suletud vähesed, näiteks Karjala saun. Eksponaatide võimalikult suurel hulgal lahti hoidmise eesmärk on piletihindu mitte muuta ja tagada külastajatele võimalikult hea elamus. Nii näiteks on lähiajal plaanis avada mitu uut näitust. Üks muinasjutu näitusega seotud, elas kord seotud näitus, tuntud illustraatori väljapanek on plaanis ja loodame, et see ka nii läheb ja eks me muidugi oleme plaane ümber teinud, oleme lükanud näitusi edasi aastasse 2020 uusi näitusi ja, ja püüame siis lähiajal tõenäoliselt teha selliseid näituseid, mis ei võta väga palju ressurssi, aga samal ajal me ei saa ka oma näituste kvaliteeti alla lasta. Lisaks katsetab muuseum ka uute lahenduste rakendamist, näiteks on hurda saali loodud stuudio, kus saab korraldada nii veebikonverentsi, aga vajadusel ka koolilõpu veebiaktuseid. Kas koolid seesugust võimalust ka kasutada tahavad, selguma järgnevate nädalate jooksul. Siiski tuleb Karise sõnul arvestada, et tegemist on kallima lahendusega kui tavalise aktuse korraldamine. Senisest enam soovitakse kasutama hakata ka muuseumi väliala. Muuhulgas on jutuks välikohvik ja lava Eesti Rahva Muuseumi pea sissekäigu juures et anda võimalus kehtestatud reegleid järgides nii artistidele esineda, aga ka vaatajad värskes õhus etteasteid nautida. Ja ma arvan, et umbes see külastajate arv või ühel kontserdil saab olla umbes seitse-kaheksasada, nii et see on jälle üks võimalus inimesi siis tuua kultuuri juurde tagasi. Eks me vaatame, mis sügis toob, ega raskem, aed on ju tegelikult ees, mitte see kriisi kaks kuud ei ole see kõige keerulisem, vaid see, mis nüüd juhtuma hakkab, sest ega muuseumi külastajad vähenevad ka paljuski sellepärast, et paljud üritused jäävad ära, ressurssi ei ole inimestel, raha ei ole.",
"role": "user"
},
{
"content": "Sel nädalal avas külastajatele taas uksed ka Eesti Rahva Muuseum. Külastajate tagasi meelitamiseks on muuseumi lähitulevikku planeeritud mitmeid uusi ettevõtmisi, plaanis on avada ka mitmeid uusi näitusi.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Loe läbi uudislugu ja tee lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte, mis peegeldab selle põhisisu. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nPärast aktiivset ja võib-olla isegi ootamatult sisukat arutelu energiamajanduse teemadel jõuti majanduskomisjoni ettepaneku hääletamiseni ja ettepanek oli teatavasti eelnõu menetlusest välja hääletada. Sel hetkel tehti Reformierakonna ettepanekul kohalolekukontroll. Koalitsioon nupule ei vajutanud, kohale registreeris ennast 36 saadikut ja istung katkes. Kommentaarid Isamaa ja Res Publica fraktsiooni esimees Mart Laar. No ma arvan, et meie fraktsioon käitus siin olles arutanud seda asja üsna põhjalikult, oli ju kaks varianti, kas registreerida ennast kohale, milleks istung jätkunud ja eelnõu oleks välja eletatud või käituda nii, nagu me olime ehk olla kohal ja mitte ennast märkida kohal olevaks, mis tagab selle eelnõu, jääb menetlusse ja selle juurde pöördutakse sügisel tagasi. Selleks ajaks peaks olema juba rohkem kaugemale jõudnud ka tegelikult valitsuse enda energeetikakavad ja ma arvan, et see arutelu siin Riigikogus ei kujune mitte ainult selliseks, kus räägitakse probleemidest, kus tuleb ükskord hakata otsima ka lahendusi, mis ei ole kunagi võib olla noh, nii üheülbaliselt ja populaarset ega uhkelt kõlavad, aga on lahendused, mis tagavad Eestile tasakaalustatud arengu. Nii et ma arvan, et see otsus, mis see, mis praegu riigikogu saalis toimus toimus tõsine arutelu ja, ja eelnõud jäävad menetlusse ja jätkuvalt sügisel oli üsna üsna, ma arvan, õige lahendus. Reformierakonna fraktsiooni esimees Keit Pentus Reformierakond leiab, et energeetika teema on niivõrd sisuline ja oluline teema, seda sellisel kombel üle jala või kuidagi kiirustades käsitleda ei ole mõtet ja nii nagu tänane arutelu saalis ka näitas küsimusi veel ka nendesamade eelnõude puhul on üleval niivõrd palju, et ma arvan, et on mõistlik, kui need küsimused, kas siis saavad sellise vastuse, mis, mis meid rahuldavad või siis, kui nad jäävad vastamata, siis me juba tõesti otsustame, et need eelnõud ei ole eelnõud ei ole mingil moel võimalik. Aga esialgu me pidasime lihtsalt mõistlikuks tõesti aeg maha võtta ja selle teemaga enne sügis istungjärku väga põhjalikult tegeleda. Teie otsus oli jätta elu Meie otsus oli, et energeetika teema peab jääma üles ja loodetavasti tuleb sügise istungjärgul juba õige pea uuesti riigikogu saali ette. Ja roheliste kommentaari juhtunule Valdur Lahtvee Meil on hea meel, et erakonna istung järk toimus, et nii opositsioonierakonnad kui ka koalitsioonierakonna saadikud pidasid neid probleeme oluliseks. Me arvame, et saame täna siin hommikupoole käigus olnud aruteludes suhteliselt üksmeelselt ära kaardistatud need põhilised energiavaldkonna probleemid. Need probleemid on samad, nii opositsiooni kui koalitsiooni arvates. Ja kahetsusväärselt lihtsalt need kohesed sammud, mida meie panime ette erakorralisena, see on piirata peaministri energiapoliitika eesmärkide vastast tegevust. Kahju et. Me ei suutnud seda täna saavutada, aga usutavasti see signaal tänasel debatilt valitsuse suunas on piisavalt mõjus. Et valitsus hoogu Ignalina suunas tegutsemiseks maha võtab ja käivitab uuringud, mille põhjal siis neid otsuseid oleks võimalik kas positiivseid või negatiivseid vastu võtta.",
"role": "user"
},
{
"content": "Riigikogu erakorraline istungjärk.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita selle kohta üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nSisemajanduse kogutoodang ei ületanud esimese kvartali järel mitte ainult kriisieelset taset, vaid ka kriisi eeltehtud prognoosi kuigi tegevusalade lõikes on pilt siiski erinev, ütleb Eesti Panga ökonomist Kaspar Oja. Kui majanduse ootamatu kasvu taga nähakse käibemaksu ja aktsiiside head laekumist, jätaks oja selle esialgu kõrvale. Sellepärast, et maksulaekumine kirjeldab majanduskasvu aasta võrdluses, aga tegelikult ka võrreldes neljanda kvartaliga see soomselt korrigeeritult oli majanduskasv ligi viis protsenti, mis on väga kiire siin valdavalt kasvasid sellised avad, tegevusalad ja avalik sektor, mis oli niisugune, võib-olla natuke üllatav oli küllaltki tugev kaubandussektori kasv. Võib-olla see, et teenuseid on raskem tarbida, on pannud inimesi siis rohkem kaubanduskettides ringi käima. Analüütikute hinnangul peaks valitsus praeguse majanduskasvu juures buumi tekkest ja laenuvõtmisest hoiduma ning tegelema eelarve stabiliseerimisega. Endine rahandusminister Martin Helme sellega ei nõustu. Mina ei tea, mis analüütikud need sellised on, mina näen siin väga selgelt, kuidas on suhteliselt koordineeritud sõnumina püütakse püsti panna meil narratiivi, et Meil ei jää midagi muud üle, kui on vaja hakata uusi makse kehtestada. Et kõik need jutud sellest, kuidas laenurahaga ei ole võimalik midagi teha. Eelarve on meil lootusetult ja pöördumatult nagu miinuseks kogu aeg. Need on tegelikult lihtsalt tausta loomine sellele, et hakata rääkima uute maksude kehtestamisest. Veel kord Kaspar Oja Sellises olukorras niisuguste täiendava stimuleerimisega on see oht, et võidakse see majandus ka üle kuumendada. Tegevusaladest kaks kolmandikku mahu poolest kasvas üks kolmandik langes töötlev tööstus, ehitus ja kriisis kõige tugevama löögi saanud majutus ja toitlustus olid languses. Swedbank prognoosis, et kriisieelne tipp ületatakse aasta teisel poolel. Tänane 5,4 protsenti tõi aga selle oluliselt ettepoole, mis tähendab, et selle aasta majandusprognoos tuleb samuti üle vaadata ja ülespoole kergitada, ütleb Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina. Ta märkis, et teine kvartal peaks veelgi tugevam tulema. Ja teise kvartali kasv eelmise aasta sama kvartali suhtes on juba tugevam baasefekti tõttu ja kui me nüüd vaatame aasta teist poolt, siis aasta teisel poolel peaks tugevam kasv jätkuma, eriti kus täiendav niisugune kasvu mõju peaks tulema ka pensionireformist. Kui analüütikud leiavad, et vajadus eelarve kärbete järele võib majanduse kasvades väheneda, siis rahandusminister Keit Pentus-Rosimannus ütleb, et riigikulude kontrolli alla saamine on ka majanduskasvus prioriteet. Majanduskasvu tingimustes veel riigi kulusid hoogsalt tõsta tähendab sisuliselt bensiiniga lõkke kustutamist ja kui me investeeringutest räägime, siis selle tulemuseks paraku on ülekuumenemisele kaasa aitamine, et sellest tuleb hoiduda ka järgmise aasta ja järgmiste aastate eelarvekavade tegemisel. Peame sellest lähtuma.",
"role": "user"
},
{
"content": "Kasvu taga oli käibemaksu ja aktsiiside hea laekumine. Majandusele andsid hoogu veel tervishoiu tegevusala koroonakulutuste tulemusena ja külmemast talvest tuge saanud energeetikasektor.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Loe läbi uudislugu ja tee lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte, mis peegeldab selle põhisisu. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nFinantsinspektsioon rõhutas, et Danske pank rikkus Eestis tegutsedes aastaid rahapesu tõkestamise vastaseid regulatsioone, lastes kõrge rahapesuriskiga klientidel teha panga vahendusel kahtlasi tehinguid. Samuti märkis finantsinspektsioon, et lisaks eksitas pank Eesti riigiasutusi, esitades neile puudulikku teavet ning seeläbi tegelikult takistas tegevust. Finantsinspektsiooni juhatuse esimehe Kilvar Kesleri sõnul tuleb Danske aastaid väldanud rikkumistele ning Eesti finantskeskkonna usaldusväärsuse lammutamisele anda üheselt hukkamõistev hinnang. Me anname seaduse sätete raamides hinnangu niivõrd suureulatuslikule, minetusele ja eksitamisele mis on kaasa toonud pehmelt öeldes tagasilöögi Eesti kui terviku mainele. Tundub, et meie külalise vanemad ei soovi selle vallatu külalisega tegeleda. Lisaks sellele, et ta on inetult meie kodus käitunud on ta lõhkunud meile kallist vara. Ja ma arvan, et selline külaline väärib viisakat ärasaatmist meie kodust. Danske pank peab tegevuse Eestis lõpetama kaheksa kuu jooksul. Kõigepealt peab pank 20 päeva jooksul esitama finantsinspektsioonile tegevuskava oma Eesti filiaali sulgemiseks. Danske Eesti filiaalil on umbes 15000 klienti. Uusi kliente pank tänasest endale enam võtta ei tohi, ütles Kesler. Olemasolevad kliendid nendega ei juhtu mitte midagi selle kaheksa kuu jooksul kõik inimesed, kellel on hoiused seal pangas, seal filiaalis, saavad oma hoiused tagasi. Danske pank, Taani krediidiasutus on suur. Piisavalt palju raha siin riski ei ole. Nüüd teine oluline kliendirühm on laenuvõtjad. Ka laenuvõtjatel ei maksa muretseda, nende lepingud kehtivad ja laenuvõtjate kaitseks. Me oleme oma otsuses sätestanud terve rea tingimusi ja kohustusi pangale. Näiteks ei või pank sundida kliente laene ennetähtaegselt tagasi maksma, samuti ei või laenulepinguid üles öelda tehtud ettekirjutuse ettekäändel. Ühtlasi peab Danske kaheksa kuu jooksul leidma oste oma Eesti laenuportfellile, mille maht ulatub üle miljardi euro. Finantsinspektsiooni ettekirjutuse iga rikkumine toob Danskele sunniraha 100000 eurot päevas. Danske pank teatas täna pärastlõunal Kopenhaageni börsile, et otsustas sulgeda kõik oma tegevused Balti riikides ja Venemaal. Ainsa erandina jääb tegutsema Leedus asuv teenuste keskus, mis osutab mitmeid panga jaoks olulisi üldised administratiivseid teenuseid. Danski ajutine tegevjuht Jesper Niilsen ütles, et võimalik rahapesujuhtum Eestis on negatiivselt mõjutanud Eesti ühiskonda ning pank tunnustas selle taustal Eesti finantsinspektsiooni otsust sulgeda Danske Eesti filiaali tegevus. Eesti Panga teatel ei mõjuta Danske lahkumine Eesti turult oluliselt Eesti majandust, sest viimaste aastate jooksul on Danske lõpetanud Eestis teenuste pakkumise eraisikutele ja kohalikele ettevõtetele. Läbi Danske Eesti filiaali liikus aastatel 2007 kuni 2015 hinnanguliselt umbes 200 miljardit eurot kahtlase taustaga raha, mis oli pärit Venemaalt ja mujalt endisest nõukogude ruumist. Danske rahapesuskandaali tõttu käivad lisaks Eestile uurimised ka Taanis, Suurbritannias, Prantsusmaal, Saksamaal ja USA-s.",
"role": "user"
},
{
"content": "Finantsinspektsiooni juhatus tegi Taani panganduskontsernile Danske Bank ettekirjutuse, millega keelas panga filiaali tegevuse Eestis. Danske Bank peab oma tegevuse Eestis lõpetama kaheksa kuu jooksul. Danske Bank teatas pärast Eesti finantsinspektsiooni otsuse teatavakssaamist Kopenhaageni börsile, et lõpetab kogu oma tegevuse Balti riikides ja Venemaal.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita selle kohta üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nKopteri ülestõstmistöid juhib õnnetuse põhjuste uurimise komisjon, mis Eesti majandus ja kommunikatsiooniministeeriumi juurde moodustati. Kohal on tõstelaev Soomest, mis on spetsialiseerunud meretõstetöödele ja laeva toetavad Eesti tuukrid, kes eile ka inimeste pinnaletoomisel osalesid. Kuna on otsustatud kopter üles tuua, lõpetati seni kadunud piloodi otsingud vee all. Soome pilooti ei leitud ei kopteri seest ega 100 meetri raadiuses vraki ümber. Nii politseijuhi Robert Antropovi kui ka siseminister Kalle laaneti kinnitusel on andmeid, et stardi hetkel olid mõlemad piloodid kopteris. Ka on kopterist leitud mõlema piloodi pass. Siseminister Kalle Laanet. Need tunnistajad, kes nägid helikopterit alla kukkumas, ei anna ühtegi viidet sellele, et keegi oleks, et kas välja hüpanud või välja kukkunud õhus ja samuti spetsialistide hinnangul 43 meetri sügavusel elusalt ei ole võimalik pääseda. Kui sukeldujad alustasid hukkunute väljatoomisega, siis selgus, et kokpitis ei olnud teist pilooti. Kuidas ta sai kaduda, sealt seda peab näitama järgnev uurimine. Praegu on teada, et uppunud kopteris oli mõlema piloodi turvavöö lahti. Uurimiskomisjoni aseesimehe Tõnu Adra sõnul pole tõenäoline, et piloodid alustasid lendu avatud turvavööga ja iseenesest turvavöö ei avane. Piloodid pidid vöö ise avama, aga millal ja miks, ei tea keegi. Merepõhjast pilooti enam ei otsita, kuid vee peal otsingud veel jätkuvad, ütles kolonel leitnant Raivo. Terve piirivalveametist. On veel lootus, et helikopteri alt leida ja kindlasti piirivalve siin lähema kahe päeva jooksul teostab õhuvaatlust helikopteriga ja ujuvahenditega patrullsõite siis nii Naissaare läänerannikul kui ka siis pringi poolsaare idarannikul ja võibolla siin olekski hea öelda ka välja elanikele rannaäärsetele elanikele väike palve, et kui leitakse mingisuguseid asitõendeid, et sellest kindlasti piirivalvet ja politseid informeeritakse. Kui kopterivrakk on üleval, algab kopteri uurimine ja õnnetuste põhjuste selgitamine. Komisjoni töös osalevad ka eksperdid Soomest, USA-st, Prantsusmaalt ja kasikorski. Tehase esindajad on siin. Uurimiskomisjoni esimehe, majandus ja kommunikatsiooniministeeriumi asekantsleri Taivo Kivistiku sõnul on põhjused seni kõik spekulatsioonid. Ainult ühe asja on komisjon esialgselt välistanud, selle põhjuseks võis olla kõik ülejäänud variandid on võimalik. Politseijuhil Robert Antroopovil oli lisada Võin kinnitada ei tunnistajate ütlused ega ka Eesti-Soome kaitsepolitseide informatsioon ega ka filmid. Mere põhjalt ei anna meil viiteid sellele, et tegemist oleks terroriaktiga. Põhjuste uurimise esialgse aruande esitab komisjon 30 päeva pärast. Täna õhtuks on kõik surnukehad, mis on leitud, ka tuvastatud, ütles politseijuht.",
"role": "user"
},
{
"content": "Tallinna lahel kukkus alla Copterline'i helikopter. Päästetööde käik õnnetuse kolmandal päeval. Kolonelleitnant Raivo Terve Piirivalveametist.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Analüüsi uudislugu ning kirjuta sellele üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta üksnes eesti keeles!\n\nTekst:\n\nRiigiprokuratuur süüdistas Märt Ringmaad kokku 11 plahvatuse korraldamises aastatel 1998 kuni 2005, kõnealuste plahvatustes sai surma seitse ja vigastada kuus inimest. Süüdistaja pidas ringmaa süüd tõendatuks ja taotles talle karistuseks eluaegset vangistust. Kohus leidis, et mehe süü on tõendatud vaid kahe pommipaneku osas, Tallinnas punasel tänaval asuva klaastaara Kioski juurde 2001. aasta 11. aprillil ning Pae tänaval asuva maja trepikotta 2003. aasta 19. novembri öösel. Kumbki lõhkeseadeldisi plahvatanud ja keegi kannatada ei saanud. Samuti mõistis kohus ringmaa süüdi valeandmete esitamises pensioniametile. See oli ka ainus kuritegu, milles kohtualune end süüdi tunnistas. Nimetatud kuriteo episoodide eest määras kohus ringmaale eri paragrahvide alusel üksikkaristustena vangistused ühest kuni 10 aastani, kokkuvõttes aga liitkaristuse kohtunik Katre Poljakova. Liit karistuseks mõistes karistust mitme kuriteo eest, suurendada Märt Ringmaale mõistetud üksikkaristustest raskemat ja mõista lõplikuks karistuseks vangistus 15 aastat karistuse alguseks lugeda kinnipidamise päev, see on 11 november 2005, vahistamine jätta muutmata tsiviilhagid. Muus osas on loetelu jätta rahuldamata, välja mõista Märt Ringmalt Eesti vabariigi kasuks 20255 krooni ja menetluskuludena on riigituludesse välja mõistetud sundraha summas 10875 krooni ja määratud kaitsele makstud tasu summas 10000 krooni. Kohtuotsusele on võimalik esitada apellatsiooniteade seitsme päeva jooksul alates resolutiivosa kuulutamisest ja apellatsiooniteadete esitamise korral on kohtuotsuse terveks kättesaadav kantselei, 13. aprill 2009 Märt Ringo, kas kohtuotsus on arusaadav? Jah? Mulle aru teadsin seda juba kolm aasta isikud ja kaks päeva varem. Just nii kaua, kolm aastat, neli kuud ja 12 päeva tagasi võeti Märt Ringmaa vahi alla. Tänagi kinnitas ta, et pole talle süüks pandavaid kuritegusid toime pannud. Tema kaitsja Urmas Simon lubas kohtuotsuse edasi kaevata. Märt Ringmaa soovib kohtuotsust apellatsiooni korras vaidlustada ja seda me ka teeme. Ilmselgelt ta ei olnud rahul, sest ta on seda korduvalt ütelnud algusest peale, et ta ei ole süüdi ja kui süütule inimesele mõistetakse viieteistaastane vangistus, siis loomulikult ei saa ka rahul olla. Süüdistaja juhtiv riigiprokurör Margus Kurm ei osanud vahetult pärast kohtuotsuse kuulmist veel öelda, kas ka tema kavatseb otsuse edasi kaevata. Oma seisukoha lubas prokurör välja öelda siis, kui on saanud tutvuda motiveeritud kohtuotsusega, mis on protsessi osalistele kättesaadav. 13.-st aprillist. Süüdistus oli esitatud mitme plahvatuse korraldamises osades kohus mõistis Märt Ringma õigeks. Selles mõttes on arusaadav, et, et kohustu karistuse mõistmisel on kergemaks läinud. Aga natuke vara on rääkida, ma loen selle otsuse läbi ja siis saab selgeks, milline on riigiprokuratuuri seisukoht.",
"role": "user"
},
{
"content": "Lõppes kohus Märt Ringmaa üle.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Loe läbi uudislugu ja tee lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte, mis peegeldab selle põhisisu. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\n16 Itaalia piirkonda nüüd liigitatud kollaseks viis on endiselt oranžid, kõige rangem ehk punane kategooria ei kehti enam kusagil. Kollaseks on liigitatud ka pealinn Rooma, kus tuntud turismiobjektid nagu Colossem ja porijate galerii oma uksed taas lahti tegid. Rooma eeskujul lõdvendas koroonapiiranguid ka pisike kirikutegelaste riik, Vatikan. Sealsed muuseumid ja kuulus Sixtuse kabel on taas turistidele lahti. Kinni jõudsid need olla 88 päeva, mis on pikim kinnioleku aeg pärast teist maailmasõda. Siiski võivad Itaalia kollastes piirkondades muuseumid lahti olla ainult argipäeviti. Puhkepäevadel peavad need endiselt kinni olema, et suurte rahvamasside tunglemist vältida. Oranžidel aladel kehtivad endiselt väga ranged koroonareeglid. Baarid ja restoranid tohivad tegeleda ainult toidu kaasamüügiga ning politsei ja muud korravalvurid jälgivad hoolega, et klient toitu sealsemas restorani ukse taga sööma ei hakkaks. Muuseumid ja näitused on kinni ning jätkuvalt kehtib ka inimeste jaoks kõige raskem reegel, mille kohaselt ei tohi inimesed oma kodulinnadest ja elupaikadest lahkuda muidu, kui ainult tööle või hädavajaliku arstiabi järele. Kella 10-st õhtul viieni hommikul kehtib liikumiskeeld ka kollastes piirkondades. Jätkuvalt peavad itaallased hoidma vahet ja kandma avalikes kohtades maski. Terviseminister Roberto Speransa manitseb, et piirangute leevendamine ei tähenda ohumöödumist. Ministri sõnul peavad kodanikud endiselt olema ülimalt ettevaatlikud piiranguid lõdvendati suuresti restorani omanike ning teiste külalislahkussektoris tegutsevate äritegelaste surve, kes enda sõnul on viimaste kuudega kaotanud umbes 70 protsenti oma sissetulekutest. Riikliku tervishoiu instituudi direktori Silvia Brosapero sõnul on piirangute leevendamine õigustatud, sest Itaalia on nakatumiste poolest Euroopa madalamas otsas. Samuti on nakatumine Itaalias languses küll aeglases, aga siiski languses, mitte enam platool või koguni tõusufaasis. Järgmisi leevendusi pole Itaalias oodata enne, kui nakatumine 100000 elaniku kohta langeb alla 50 Itaalia on koroonas üks enim kannatanud riike maailmas. Uus tõbi on seal hauda viinud üle 88500 inimese. Kõige massilisemalt surdi Itaalias koroonasse mullu kevadel, mil selle tõttu kehtestati riigis ka üliranged piirangud. Need aga hakkasid omakorda hävitama riigi majandust, mille tõttu ütles praeguseks tagandatud peaminister Jusepe Kont, et uut sulgemist ei elaks Itaalia enam üle. Seepärast võeti konti algatusel kasutusele Itaalia tsooni eks jagamine vastavalt nakatumistasemele praeguse niinimetatud valgusfoori süsteemi võivad aga täielikult hävitada koroonaviiruse uued ja agressiivsed tüved. Kui need Itaaliasse peaks jõudma.",
"role": "user"
},
{
"content": "Itaalia leevendas koroonapiiranguid suuremas osas riigis, võimaldades ulatuslikumat reisimist ja andes baaridele, restoranidele ning muuseumidele loa päeval lahti olla. Piiranguid leevendati hoolimata Maailma Terviseorganisatsiooni ja teiste ekspertide hoiatusest, et leevendamine võib olla enneaegne. Paljud ümberkaudsed ja kaugemadki riigid jälgivad Itaalias toimuvat tähelepanelikult, olles valmis samuti piiranguid leevendama, kui Itaalias nakatumise tõus mõõdukaks peaks jääma.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Vaata üle uudislugu ning loo sellele lühike kokkuvõte. Piira vastus ühe või kahe lausega ja vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nSelle nädala reovee tulemuste kaart on valdavalt oranž ning jagus ka punaseid punkte mitmesse piirkonda üle Eesti. Võrreldes eelmise nädalaga on Tallinna ümbruses laagri Peetri ning Maardu piirkondades viirustaseme kasv. Sel nädalal me näeme, et viirustaseme tõus on kindlasti ka saartel, Saaremaal, Hiiumaal. Kärdla on samuti üks punaste punktide seas. Seekord Lõuna-Eestis on jätkuvalt viirustaseme tõus, nagu näeme oranžis toonis Põlva ja Valga tulemustest, mis viimastel nädalatel ei ole nii kõrged olnud ja t. Punase fooniga on sel nädalal ühtset ka lähematest punktidest Jõgeva ning Elva ja Ida-Virumaal. Samuti lisandus punane punkt Ahtmes. Kas sellest reoveeuuringust tuleb nüüd välja ka see, et milliste tüvedega on tegemist, et omikron või deltotüvi või nii edasi? Terviseamet praegu ei määra, tüvesid reovees. Ja kui natuke laiemalt mõelda, et millist kasu see reoveeuuring tegelikult annab? Reovee uuring ongi niisugune täiendav meede, mis annab sellise üldisema pildi olukorrast. Et ei ole otseselt seotud see siis testi tulemustega ega, ega mida näitavad siis tervise andmed, vaid ongi eraldiseisev seire ja, ja eraldi pilt. Ja võrreldes varasema 60 uuringuga on praegu siis 34 proovi nädalas, et kas see on piisav ja kas plaanite jätkata sellesama 34, proovige nädalas. Järgmisel kuul on tõepoolest plaanis ka pisut suurendada proovide arvu, aga see sõltubki niimoodi jooksvalt nädalast nädalasse.",
"role": "user"
},
{
"content": "Koroonaviiruse hulk reovees on nädalaga kasvanud pea kõikjal Eestis ja viirus on laialdaselt levinud. Seda näitas Terviseameti iganädalane reoveeuuring.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Vaata üle uudislugu ning loo sellele lühike kokkuvõte. Piira vastus ühe või kahe lausega ja vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nJuuni on Eesti vabariigi juubeliaasta ürituste raames Eesti panga kuu. Täna oli järjekordne üritus, kui pank esitles uut ühekroonist Eesti vabariigi juubeliaasta kujundusega käibemünti. Eesti Panga president Andres Lipstok rõhutas sündmuse tähtsust. Käibemünt on oluline just toonitada, seda käibemünti on oluline just sellepärast, et tavaliselt ju pank presenteerib erinevate sündmustega seoses meenemünte ja, ja neid meenemünte oleme me ka päris päris mitu oma eksisteerimise jooksul rahvani toonud ja ka selle ürituste jada raames on meenemüntide presentatsioon juba nagu möödanik. Aga käibemündi presenteerimine on hirmus oluline just selle tõttu, et see münt võiks jõuda iga inimeseni täitsa tavalist teed pidi, nii nagu kõik teised Eesti rahatähed inimesteni jõuavad. See tähendab ka seda, et see münt on täitsa tavaline maksevahend, nii nagu kõik teised Eestis ringlevad rahatähed ja mündid on. Mündilooja Jaan Meristo tuletas meelde, et Eesti riigivapi versioon on müntidel kasutusel 1936.-st aastast, aga nüüd sellest konkreetsest mündist Aversi küll, kus on Eesti väike riigivapp? See on toodetud ehk modelleeritud vanema tehnoloogia järgi ehk käsitsi olid sellised ajad ja reevers, mida me esitleme siin on küll jah, kavandit tehtud käsitsi, aga see on nüüd uuema tehnoloogia põhjal valmistatud, et sisuliselt on see mitte ainult käibeming, vaid ka ütleme nii, tulevikus muismaatikute maiuspala, sest selliseid tooteid on üsnagi vähe. Maailmas tehtud. Viru keskuse katusel toimunud esitlustseremoonial kirjutas Andres Lipstok alla käskkirjale mündi kasutusele võtu kohta ja alates esmaspäevast ehk siis üheksandast juunist hakatakse seda Eesti panga hoidlatest välja vedama. Esialgu vormitakse uut münti 20 miljonit eksemplari.",
"role": "user"
},
{
"content": "Eesti Pank esitles ühekroonist käibemünti.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Süvene antud uudisesse ja tee selle kohta lühikokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult ühe või kahe lausega!\n\nTekst:\n\nSihtasutuse Järvamaa juhataja Ruth Haarma sõnul on üsna tuntud fakt, et Järvamaal kasvab rohkem lüpsilehmi, kui seal elab tööl käivaid inimesi. See on ka üks põhjus, miks toidupiirkonnana otsustati populariseerida just piima ja piimatooteid. Oleme kutsunud kaasa Järvamaal tegutsevad muuseumid teada-tuntud imaveres, piimandusmuuseum aga ka Tammsaare muuseum Vargamäel. Oleme avatud kõikidele koostööpakkumistele, meie toitlustusasutustega, meie kohvikutega vaatame kindlasti meie otide poole ja ka meie kooli toitlustusvaldkonna poole. Ott on siis otse tootjalt tarbijale liikumine, aga mis saab olema piimatee ja kas see hõlmab ainult Järvamaad? Piimatee on idee, mida me proovime siis toidupiirkonna aastal käima tõmmata. Ei ütleks, et, et kuidas maakonna piirist maakonna piirini katame pigem lähme meie juures teele ja äkki jõuame isegi ka riigipiirist riigipiirini. Maaeluministeerium kuulutas toidupiirkonna välja juba seitsmendat korda. Järvamaa võtab toidupiirkonna tiitli vastu 14. mail. Praegu on toidupiirkond Põhja-Eesti Kadrina vallas Lääne-Virumaal tegutsev kuusiku. Loodus. Talu perenaine Sirje Kuusik ütleb, et Põhja-Eesti on populariseerinud kartulit ja ot. Tema kinnitusel võib juba praegu öelda, et piirkonna kohaliku toidupakkujad on toidupiirkonnas osalemisest ainult võitnud. Uued tegemised rohkem, oleme nähtavad ja me oleme saanud tugevamat teavitustööd, reklaami tuge ja meie kogu tegevus on saanud tugeva tõuke. Igal piirkonnal on mingi toidueripära, mis see Põhja-Eesti eripära on? Me uurisime põhjalikult, mis on need toormed, mis meile on iseloomulikult läbi ajaloo olnud ja siin võiks märksõnad olla, et kart õhtul omas võtmes muidugi ja on meil Oder, sealt siis karask ja erinevad pudrud ja toidud ja loomulikult me oleme põhjarannikul ehk kala on meil hästi oluline ja tegelikult ka viin tervislikkuse teemades kui ka toidu sisse panemisel, mõningatel juhtudel need on need toormed, mis nagu kõige rohkem on esile tulnud. Rahvusringhäälingu raadiouudistele Olev Kenk, Paide.",
"role": "user"
},
{
"content": "Maaeluministeerium valis tänavuseks toidupiirkonnaks Järvamaa. Järvamaa panustab piima ja piimatoodete populariseerimisele.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Vaata antud uudislugu ja koosta üks või kaks lauset, mis võtavad kokku selle sisu. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nKohtumise peateema oli Venemaa rünnak Ukrainale, mis presidentide hinnangul muudab kogu Euroopa, sealhulgas Soome julgeolekuolukorda. USA president Joe Biden. Nõustume, et see ei ole ainult rünnak Ukrainale, vaid ka Euroopa julgeolekule ja maailma rahule ja stabiilsusele. Soome on USA oluline partner, samuti tähtis julgeoleku ja NATO partner, eriti seoses Läänemere piirkonna tugevuse ja julgeolekuga. Kohtumise järel ütles Soome president Sauli Niinistö, et kahe riigi kaitsekoostööd kavatsetakse suurendada. See tähendaks Soomele pigem olulisi ja kindlaid kaitsesamme kui NATO liikmesust. Samas oli Bideni üle korranud alliansi avatud uste poliitikat. Hiljutise küsitluse järgi toetab NATO-ga liitumist 53 protsenti soomlastest. Soome president Sauli Niinistö. Me tõepoolest elame keerulistel aegadel, tahan tänada USA presidenti juhtrolli võtmise eest. Me vajame seda praegu. Meie mõtted on loomulikult Ukraina inimestel, kes võitlevad vapralt oma riigi eest ja anname endast parima, et neid aidata. Niinistö ei usu, et Venemaa kuidagi Soome ja USA tihedamale kaitsekoostööle reageeriks. Rahvusringhäälingu raadiouudistele Maria-Ann Rohemäe Washington.",
"role": "user"
},
{
"content": "USA ja Soome kavatsevad suurendada kaitsekoostööd – teatasid kahe riigi presidendid kohtumisel Valges Majas. Soome võimalikku liitumist NATO-ga üksikasjalikult ei arutatud, küll aga kordasid ameeriklased üle alliansi avatud uste poliitikat.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita selle kohta üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nKuigi Posti tänava vana punastest tellistest koolimaja fassaadilt on tellingud langenud, käib kibekiire töö majas sees ja juurde ehitusel. Riigi kinnisvara. Aktsiaseltsi kinnisvaraarenduse direktor Mihkel Mäger ütles meie raadiouudistele, et juba juuli algul oli selge, et Paide riigigümnaasiumi uus maja augustis valmis ei saa. Hoone valmimise tähtaja edasilükkamine on tingitud eelkõige sellest, et meie partneril Megaron EASil on olnud raskusi ventilatsiooniagregaatide tarnega. Sellest tulenevalt ei ole siis täna võimalik esimesel septembril kahjuks õpilastel sinna kooli minna. Kas muude üldehitustööde tempoga olete rahul? Üldiselt on meie partner pingutanud ja kõik selleks, et graafikus püsida. Et jah, kahjuks täna see ülemaailmne pandeemia on ehitussektoris ikkagi esitanud tõsiseid väljakutseid, et tarnija kõik siis vajalikud seadmed, materjalid õigeaegselt objektil ja, ja kahjuks siis ka selline juhtum on nüüd täna paides aset leidnud. Ka Paide gümnaasiumi direktor Margo Sootla kinnitab, et probleemid ilmnesid juuli algul kuid juba juuli keskel oli selge, et kool peab valmis olema käiku andma plaani B. Loomulikult, me lootsime, et esimesel septembril saame alustada siin, aga eks me jätkame nii, nagu siiamaani kolm aastat oleme. Oleme käinud Erma kutsehariduskeskuse asenduspindadel ja seal on korralikud õppimisruumid olemas, nii et alustamata ei jää. Mihkel Mäger kas riigi kinnisvara nii-öelda portfellis on veel objekte või koolimaju, mida ähvardab samasugune saatus, et nad ei saa õigel ajal valmis. Hetkel ei ole me pidanud teistes lepingutes tähtaegu muutma. Projektimeeskonnad tegelevad igapäevaselt nende küsimustega, et leida siis kompromisse ja võimalikke lahendusi selleks, et objektid valmiksid tähtaegselt. Aga veel õnneks ei ole läinud nii, et oleks pidanud valmimistähtaegu muutma. Rahvusringhäälingu raadiouudistele Olev Kenk, Paide.",
"role": "user"
},
{
"content": "Paide riigigümnaasiumi uus hoone õppeaasta alguseks ei valmi ja koolil tuleb paar kuud mööda saata renditud ruumides. Riigi Kinnisvara aktsiaseltsist põhjendatakse probleeme ehitusmaterjalide ja ventilatsiooniseadmete tarneraskustega. Samas on Paide koolimaja riigi kinnisvarafirma portfellis praegu ainus objekt, mis jääb tähtajaks lõpetamata.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Loe läbi uudislugu ja tee lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte, mis peegeldab selle põhisisu. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nKui palju eestlasi praegu veel Itaalias reisib, et tänasest on kogu Itaalias kehtestatud liikumispiirangud ja need puudutavad kuutekümmet miljonit itaallast, et välisministeerium on soovitanud eestlastel koju tagasi pöörduda, kui keeruline see koju saamine praegu on, arvestades liikumiskeeldu. Eesti suursaadik Itaalias ütles, et mida karmimaks karantiinireeglid muutuvad, seda keerulisem on inimesi aidata. Vastab tõele, sest juba tühistatakse lende, aga ikkagi, inimestel on vaja suhelda oma reisifirmaga ja uurida, et millised variandid on riigist lahkumiseks. Kas välisministeerium saab siin ka kuidagi aidata, inimesed helistavad ju teile, eks ole? Inimesed helistavad ja küsivad, aga eelkõige see on siiski inimese ja siis kas reisifirma või siis lennufirma koostöö. Et kuidas leida variant riigist lahkumiseks. Kui nüüd inimene leiab selle variandi, siis on veel see oht, et kui tal on mingid haigusnähud, siis teda ju ei lasta lennukile. Siis tuleb tõesti pöörduda kohaliku tervishoiuasutuse poole ja saada siis aimu, kas tegemist on tavalise külmetuse või koroona viirusesse jäämisega ja sealt edasi siis tulevad juba vastavad raviplaanid ja otsused, et kuidas edasi toimida. Kas Itaalia tervishoiusüsteem on nõus kõiki turiste ette võtma, kui vaja peaks olema? Midagi muud üle ei jää haigusnähtudega, turist ei saa kusagile mujale liikuda. Kui palju eestlasi teie andmetel Itaalias praegu reisimas on veel? Meile on oma reisist teada andnud 89 inimest, ehk siis tänasel päeval on need inimesed Itaalias. Aga kindlasti on neid reisijaid rohkem, sest kõik ei registreerimisi. Kas inimesed on üldiselt hakanud end reisidele rohkem registreerima välisministeeriumi lehel? Jah, seda me näeme küll, et reisimiste registreerimine on tõusnud, see on praeguseks kahekordistunud ja me julgustame inimesi jätkuvalt oma reisist meile teada andma, sest siis on meil võimalik saata ka välja ohuteavitusi, kui olukord muutub ja anda edasisi juhiseid, kuidas siis käituda? Kas välisministeerium plaanib nüüd täna või lähemal ajal muuta reisisoovitusi veel mõnda Euroopa riiki? Me oleme koostamas ja välja panemas pressiteadet selle kohta, et me soovitame inimestel põhjalikult kaaluda, kas nende sõidud Prantsusmaale ja Saksamaale üldisemalt on vajalikud. Siiani oli meil välja toodud üksikud piirkonnad, mõlemas riigis, kuhu me märkisime, on suurem viiruseoht. Aga praeguseks me näeme, et nakkuskolded on levinud ikkagi üle mõlema riigi ja seetõttu palume ikkagi põhjalikult kaaluda, kas sõidud Prantsusmaale ja Saksamaale on praegusel hetkel vajalikud.",
"role": "user"
},
{
"content": "Itaalias on Välisministeeriumi andmetel praegu reisimas vähemalt 89 eestlast, kellel soovitatakse koju tagasi pöörduda. Itaalias kehtestati tänasest üleriigilised liikumispiirangud. Seal viibivatel eestlastel on seda keerulisem koju tagasi pääseda. Kuidas täpselt peaks tegutsema, küsis Mall Mälberg Välisministeeriumi konsulaarabi büroo direktorilt Tiina Kallasmaalt.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Loe läbi uudislugu ja tee lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte, mis peegeldab selle põhisisu. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nTäna hommikul poole 11 ajal läksid Tartu raekoja hoonesse kaitsepolitseiametnikud, kes otsisid läbi abilinnapeade tööruumid. Lisaks Artjom Suvorov ja kabinetidele vaadati üle ka sotsiaaldemokraadist abilinnapea Jarno Lauri tööruumid ning kõigi kolme arvutid võeti uurimiseks kaasa Artjom Suvorovile. Jaama esitati kahtlustus korruptsioonikuritegudes ning mõlemad istuvad praegu arestimajas. Sotsiaalala abilinnapea Artjom Suvorovit kahtlustatakse selles, et ta võttis pikema aja jooksul ja korduvalt altkäemaksu, räägib Lõuna ringkonnaprokuratuuri eriasjade prokurör Margus Gross. Ta suunas ja osales toetussummade eraldamise otsustamisel erinevatele organisatsioonidele ja samamoodi ta lubas juba ette ka hiljem selliste toetuste eraldamist toetada. Missugused organisatsioonid Suvorovi mõjutusel toetust said ja kui palju talle altkäemaksu anti, seda prokuratuur veel ei avalda. Teada on vaid see, et kinni on peetud ka üks Suvorovile altkäemaksu andmises kahtlustatava ettevõtja. Uurisin Suvorovile allunud Tartu sotsiaal ja tervishoiuosakonna juhilt Merle Liivakult. Kui palju üldse saab abilinnapea taoliste toetusrahade jagamist suunata? Ta on kindlasti üks nendest mitmetest inimestest, kelle arvamus on oluline ja me argumenteerime oma seisukohti alati läbi, et see on üks partner selle laua ümber, kes otsustab seda, et millises summas, kellele. Kas on tulnud selliseid olukordi ette, kus sotsiaal ja tervishoiuosakond on ühel arvamusel ja abilinnapea Suvorov tuleb hoopis teise arvamusega, et võiks ikkagi anda toetust või mitte? Ma ei saa öelda, et oleks olnud selliseid olukordi, kindlasti on olnud olukordi, kus me oleme arutanud toetuse suuruse üle ja inimestel selle arutelu juures on erinevad seisukohad. Reformierakondlase Valvoilari vastutusvaldkonda kuulub linna planeerimine, ehitusjärelevalve ja ka maakorraldus ja keskkonnakaitse. Mis valdkonnas täpselt tema kuriteo kahtlustus pärineb, prokuratuur veel ei ütle. Margus Kross. Kahtlustuse kohaselt Valvo Semilarski osales abilinnapeana selliste otsuste tegemises, milles olid tal endal majandushuvid ja vastavalt korruptsioonivastase seaduse põhimõtetele peaks selliste otsuste tegemisel abilinnapea taanduma. Semilarski seda ei teinud ning nüüd kahtlustatakse gi teda toimingupiirangu rikkumises ja seda eriti suures ulatuses. See tähendab, et kõneks oleva otsuse mõju pidi olema suurem kui 400000 eurot. Lisaks kahtlustatakse valusimiljarskit ka altkäemaksu võtmises ühelt ärimehelt ja sellele ärimehele endale on samamoodi esitatud kahtlustus altkäemaksu andjas. Valvo Semilarski ja Artjom Suvorovi süüasjad omavahel seotud ei ole ehk vahekokkuvõttena. Täna peeti kinni kaks Tartu abilinnapead ja mõlema süüasjaga seoses peeti kinni ka altkäemaksu andja, kes need kaks ettevõtjat olid, seda prokuratuur samuti veel ei ütle. Meenutame, et läinud aasta mais esitati korruptsioonikahtlustus ka toonasele Tartu rahandus ja ettevõtlusvaldkonna abilinnapeale sotse esindanud Kajar Lemberile. See tähendab, et Urmas klaasi juhitavas linnavalitsuses on korruptsioonis kahtlustatavana kinni peetud kolm abilinnapead. Üks kõigist koalitsioonipartneritest. Uurisin Urmas Klaasilt, kas ta näeb siin ka endal mingit vastutust. Tegemist on kahtlustustega ja oluline on teada seda, et need kahtlustused ei puuduta linnavalitsuse tööd tervikuna, need on eraldiseisvad konkreetsete ametnike vastutusvaldkonnad. Linnavalitsust juhin ma edasi kindlasti selliselt, et Tartu linnas oleksid asjad jätkuvalt hästi. Poliitikas rääkides on oluline ka küsimus, kas kaitsepolitsei ja prokuratuur viivitasid abilinnapeade kinnipidamisega, et kahtlustused ei mõjutaks pühapäeval toimunud valimisi. Margus Kross ütles, et valimiste pärast eraldi ei viivitatud. Küsimus on see, et kas me oleks võinud Artjom Suvorovi kriminaalmenetlusega jõuda avalike toiminguteni varem? Jah, natuke varem oleks võinud jõuda, aga siis ma oleks rikkunud teises asjas tõendite kogumist teise asjaga me ei saanud varem välja tulla. Veel varahommikul võis uskuda, et Urmas Klaas läheb täna Reformierakonna fraktsiooni ette ja teeb ettepaneku kutsuda koalitsiooniläbirääkimistele kas Keskerakond või sotsiaaldemokraadid. Mis nüüd koalitsiooni läbirääkimistest edasi saab, ei osanud öelda ükski poliitik.",
"role": "user"
},
{
"content": "Ehkki Urmas Klaasi juhitavas linnavalitsuses on korruptsioonikahtlustus esitatud juba kolmele abilinnapeale, ei usu Klaas, et tema peaks selle pärast tagasi astuma.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Analüüsi uudist ja koosta sellele lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nMüra ei ole lihtsalt ebamugavus, vaid mõjutab ka inimese tervist. Juba ligi 15 aastat on Eestis teede ehitamise ja remontimise käigus ehitatud vajadusel ka kohe valmis müratõkked. Lisaks saab igal aastal müra vähendamise tegevuskava raames rajada müratõkkeid poole miljoni euro eest, selgitas maanteeameti keskkonnatalituse juhataja Villu Lükk. Eraldi meede, mis on siis suunatud ainult müratõkete rajamisele, et selle raames me rajame sellel aastal kolm uut müratõket, aga noh, meil on teada, et meil saab sellel aastal valmis ka näiteks väga suur ja mahukas teeobjekt koselt võõbule, õigemini võib ka edasi veel arduni, et nendes projektilõikudes on ka päris mahukalt müratõkkeid sees. Müratükked on väga erinevad ja keskmist hinda ei saa öelda. Ehitatakse nii palju, kui raha on. Sõltub jah, kui palju hooneid on seal müratõkke taga, et ta võib olla kilomeeter, aga ta võib olla ka ainult 200 meetrit, et meie lühimad näiteks on isegi alla 100 meetri, et kõik sõltub täpselt olukorras, aga noh, niisugune klassikaline sirge tee seal liiklussagedus võib-olla 15 kuni 20000 sõidukit ööpäevas üks elamu, noh, seal üldjuhul ei saa vähemaks 150 kuni 200 meetriga. Eesti vanim müratõke on ehitatud 1998. aastal, see on tehtud betoonist ja peab veel vastu küll. Hilisemad vajavad aga peagi remonti. Müratõkke konstruktiivne osa ehk siis vundamendid vaiad peaksid vastu pidama vähemalt 30 aastat ja akustilised elemendid ehk siis need müra müra, siis tõkestavad elemendid seal postide vahel, et nende minimaalne elu iga on 15 aastat. Esimesed alumiiniumpaneelidest lahendused näiteks on aastast 2005 ja, ja nende osas küll, nüüd hakkab see eluea lõpp nii-öelda saabuma. Seda aega ei tulegi, et müratõkked kõik valmis saavad. Müraseiret tehakse teelõikudel, mida läbib rohkem kui 8200 sõidukit ööpäevas ja selliseid lõike tuleb aina juurde. Mürarohkeid teelõike kaardistatakse iga viie aasta tagant. Järgmise ringi kaardistamisel, mis siis toimub aastal 2022, see kaardistatavate lõikude hulk siis peaaegu kahekordistub, sest et liiklussagedused on vahepeal tõusnud. Villu Lükk ütles, et müra saaks vähendada ka piirkiiruse vähendamisega, aga kuna eesmärk on tagada kiired ühendused, siis tuleb leppida müratõketega.",
"role": "user"
},
{
"content": "Eestis on ehitatud ligi 30 kilomeetrit müratõkkeid. Liiklustiheduse kasvades on müratõkkeid aina rohkem vaja.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Analüüsi uudist ja koosta sellele lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nKeskerakondlasest riigikogu liikme ja Pärnu linnavolikogu esimehe Andrei Korobeiniku jutu järgi on vaidlus 8,6 miljoni euro üle kestnud pikalt ja järjekordne äraütlemine tuli eilsel valitsuse istungil. Andrei Korobeinik. Jaa, tõepoolest, valitsuses on juba pool aastat otsus eraldada Pärnu silla ehitusel 8,6 miljonit Euroopa Liidu rahast sentigi maksumaksja, Eesti maksumaksja raha seal ei ole, aga Reformierakonna tingimus selle raha eraldamiseks on see, et Toomas Kivimägi ja Reformierakond pääseksid Pärnu koalitsiooni. Pärnu koalitsioon toimib hästi ka ilma Toomaseta silla ehitusega me ikkagi alustame sügisel. Korobeinik ütleb, et Pärnust valitud saadikud on tavaliselt olnud üksmeelselt linna eest väljas. Jaa, kogu aeg on viimastel aastatel Pärnu saadikud seisnud Pärnu eest, see on toonud ka tulemusi, meil on väga suur projektid käimas. Toomas Kivimägilt, kes seisab selle eest, et Pärnu kõnealust raha ei saaks, kommentaari saada, ei õnnestunud. Reformierakonna seisukoha ütleb välja Jüri Leebedev Erakonna fraktsiooni esimees linnavolikogus. No kõigepealt tuleks öelda, et see kaheksa miljonit tuleb Euroopa liidust sellisest meetmest, mis eeldab tulevikku, kus Pärnu Kesklinna silla sisuliselt sulgemist jääb üks sõidurada ühistranspordi jaoks ja ta muutub, muutub kergliiklussillaks. Kaheksa miljonit on ka uue sillaehituseks väga väike raha, sest uue silla maksumus koos vajaliku infrastruktuuriga, et ta üldse kasutusse saaks, on ligi 40 miljonit, seega riigilt tuleks küsida vähemalt 16 või rohkem miljonit, kui paneme ühe silla kinni ja teeme uue teise silla, millel on kaks pluss üks rada, see kriitikute arvates liikluskoormuse enam ei pea vastu. Nii et teil ei ole plaanis seda aktsepteerida, et see raha antakse linnale. Meil on plaanis küsida palju rohkem, aga teisest meetmest mitte siduda ennast rumala kohustusega sulgeda kesklinna silda. Pärnu linnapea Romek Kosenkranius Loomulikult teeb äärmiselt kurvaks see fakt, et kui MKM on otsustanud saata valitsusse toetusmeetme, et Pärnu linn saaks 8,7 miljonit ja siis kuulda, et osad riigikogu liikmed ja volikogu liikmed on sellele vastu. Me oleme arvestanud, et silla maksumus on umbes 27,6 miljonit. Nüüd on täpsem eelarve projekt on Stricto projekti poolt ka koostatud, töömahtudel põhinev ja see on 27,2 miljonit, ehk me räägime seal 27-st ja poolest miljonist. Kesklinna sild peab siis kinni minema. Ei kesklinna sild ei pea kinni minema. Selle meetme eesmärk on, et liiklustihedus kesklinnas väheneks. Ester Vilgats, Pärnu.",
"role": "user"
},
{
"content": "Pärnu poliitikud tülitsevad Euroopa Liidu raha pärast, mida oleks võimalik saada uue silla ehitamiseks. Reformierakond on selle raha eraldamise vastu ja väidab, et selle tingimus on, et praegune Kesklinna sild tuleb autoliiklusele sulgeda. Pärnu linnapea Romek Kosenkranius ütleb aga, et Kesklinna sild läheb remonti umbes viie aasta pärast, kui uus sild on valmis ja kuidas seal liiklus korraldatakse, pole lõplikult otsustatud.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Süvene antud uudisesse ja tee selle kohta lühikokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult ühe või kahe lausega!\n\nTekst:\n\nVerd andma võivad tulla need, kellel pole tekkinud koroona sümptome 14 päeva jooksul peale reisil käimist või lähikokkupuudet selliste haigustunnustega inimesega. Mandri-Eestis jätkatakse maakondlike doonoripäevadega, milleks on haigla kinnitusel ka valitsuse luba. Plaanilise ravimahtu on eriolukorra ajal küll piiratud, kuid vajadus doonorivere järele on haiglates ikka olemas, jätkab Põhja-Eesti regionaalhaigla hematoloogiakeskuse juhataja Mariken Ross. Aga kõik erakorralised tegevused, kaasa arvatud vähihaigete patsientide ravi käib edasi ja meie verekasutuses tegelikult just nimelt ka onkoloogilised, hematoloogilised, onkoloogilised, ehk siis verevähiga ja muude kasvajatega patsiendid on kõige suurem kontingent ja nende ravi ei ei jää kuidagi pooleli ja nemad vajavad oma veretooteid edasi. Ross ütles, et kuna doonoriteks on oodatud terved inimesed, pole vere annetamine ohtlik ja seetõttu ei ole protseduuri ajal näomaski vaja kanda. Mida teha aga siis, kui mõnel doonoril peaksid sümptomid tekkima hiljem ehk et ta käis verd andmas ajal, mil ta võis olla teadmatult juba koroonasse nakatunud. Mariken Ross. Kui neil tekivad haigustunnused peale vereloomu siis nad kindlasti helistasid doonorikeskusesse ja annaksid sellest teada ja sellisel juhul saab vajadusel, kui tekib tõesti oluline küsimus, me saame seda verd lisaks kontrollida või, või ajutiselt siis kasutuses maha võtta, ei ole maailmas teada mitte ühtegi verega levinud koroona haigusjuhtu. Ross toonitas, et inimestel ei ole vaja korraga doonorikeskusesse tormi joosta, kuid regulaarselt tasub edasi verd andmas käia ka eriolukorra ajal. Näiteks Haapsalu doonoripäeval doonoritest puudu ei tulnud, jätkab doonor Angeliina. Ma olen verd andnud, ma arvan, üks 20 korda. Ei seda hirmu täna siia tulla ei tekkinud, sest verd on ju kogu aeg vaja. Täpsemaid juhiseid vereandmise kohta saab lugeda regionaalhaigla verekeskuse kodulehelt. Verekeskus <unk>. Ee.",
"role": "user"
},
{
"content": "Põhja-Eesti Regionaalhaigla kutsub terveid inimesi verd andma ka eriolukorra ajal. Haigla esindaja sõnul hetkel neil verevarude kriisi ei ole, kuid on väga oluline, et vere annetamine jätkuks regulaarselt.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Vaata üle uudislugu ning loo sellele lühike kokkuvõte. Piira vastus ühe või kahe lausega ja vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nTeede ehitus positiivsed asjad jätkub täpselt samas mahus kui mitte suuremalt teiseks koolidele, siis igal juhul pannakse raha juurde, see tähendab seda, et koolidesse ja ise raha juurde need on see, et me oleme kokku leppinud, et kõik see oluline, mis praegu koalitsioonilepingus, mida täna linnarahvas ootab, kõik see jätkub, võib-olla olulised asjad veel sellised meie märgid, mis saavad tõenäoliselt ühiseks märgiks, et vabadussamba ehita, ütleme vähemalt nurgakivi, nagu on siiani lubatud, paneme sügisel maha. Lisaksin veel selle, et usun, et saame praegu kokkuleppele ka selles, et linnalehed see propagandamasin, pannakse kinni.",
"role": "user"
},
{
"content": "Tallinna koalitsioon on vahetumas. Tallinna linnapea Tõnis Palts sellest, mis on Keskerakonnaga kokku lepitud.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Analüüsi uudist ja koosta sellele lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nEstiko Grupp loodab hiljemalt aastaks 2025 rajada raadile Eesti suurima päikese elektrijaama. Lisaks tahetakse toodetud elektriga omakorda toota vesiniku. Eestiku energiasektori juht Ain Tammvere loodab ka Tartus leida vesinikule tarbijaid. Tartu võiks olla tulevikus vesiniku pealinn ja tulenevalt sellest, et me näeme, et vesinikku võiks kasutada Tartu linna ühistranspordis teatavalt siis 2030 peaks olema ka see periood, kus siis ühistranspordis on läbi viidud, et hange ja selle võitja peaks teada olema ja miks ei võiks olla ka siis sellel perioodil kasutusel vesinikubussid, mis on oluliselt keskkonnasõbralikumad ja rohelisemad kui mõned teised tavalised bussid. Tammvere lisab, et näiteks võiks ka Karlovas ja supilinnas kaugkütte puudumisel kasutada kütmisel. Vesiniku. Tammvere selgitab, et leides Tartu piires võimalikult palju rakendust vesinikule, saaksime tootmises tarbimiseni vesinikuahela arendada ka äriliselt mõistlikuks. Tallinna tehnikaülikooli rakendusliku keemia professor Allan Niidu kiidab Tartu keskse lahenduse heaks. Enne kui saaks korraga käiku anda selle suure nii-öelda väärtusahela, tegelikult tuleb neid väärtusahela osasid ja võibolla siis niisuguseid väiksemaid tervikahelaid just nimelt testida. Ja miks seda tehakse, tehakse selleks, et saada lahti nii suurematest ja väiksematest vigadest selles süsteemis, kui me saame vigadeks nimetada, aga alguses me lihtsalt paneme mingi süsteemi kokku. Meil on mingi ettekujutus, kuidas see töötama peab, kuid see ei pruugi alati vastata reaalsusele ja ta ei pruugi olla näiteks kas või majanduskriisikindel. Tartu linnamajanduse osakonna projektijuht Jaanus Tamm ütleb, et ka linnavalitsusel on plaanid vesiniku Tartus kasutusele võtta. Seda loodetakse teha nii, et tartlased oma taskust ei peaks peale maksma. Täna ikkagi me plaanime selliselt, et me küsime kõige selle jaoks ikkagi toetust ja, ja päris suures ulatuses, et et hetkel me märkimisväärseid nii-öelda linna või maksumaksja vahendeid sinna ei plaani.",
"role": "user"
},
{
"content": "Tartus kaalutakse võimalusi vesiniku kasutamiseks ühistranspordis ja küttemajanduses.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita sellele vastav lühikokkuvõte ühe või kahe lausega. Vasta alati ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nPaikuse asumiseltsile läks kiri seetõttu, et selts on seisnud vastu plaanile laiendada politseikolledži õppesõidu polügooni ja pöördunud kohtu poole Pärnu linnavalitsuse väljastatud ehitusloa tühistamiseks. Esimeses kohtuastmes ehitusluba ei tühistatud, aga selts kaebas otsuse edasi. Siiski pole karta, et õppureid paikusel olevad, et autodroomi enam kasutada ei saa. Siseministeeriumi varade planeerimise ja tehnoloogia asekantsler Piret Lilleväli Õppesõidurada toimib edasi vaikuse õppurite jaoks taseme õpe, seda kindlasti ära sealt ei viida ja õppurid saavad seda edaspidi ka kasutada. Küll aga on siseministeeriumi valitsemisalas tervikvajadus palju suurem õppesõidu korraldamiseks, sest paikuse rajal näiteks ei saa korraldada C-kategooria libedasõitu ja alarmsõidupe täiendõpet, samuti mitte. Samuti mitte suurõppusi ja seetõttu olid kõik meie ootused nüüd selle uue raja peale pandud, mida sisekaitseakadeemia paiku selle kavatses ehitada. Kahjuks on see hetkel takerdunud kohtuvaidluse taha ja meil ei ole õigust selgust. Lilleväli ütles, et kuna Väike-Maarja päästekolledži juures on harjutusväljak, kus on õppesõidurada, siis kõige ressursisäästlikumalt saab tingimusi parandada, nii et ehitatakse ümber sealne õppesõidurada. Politsei ja piirivalvekolledži direktor Kalvi Almosen ütles, et on mõeldamatu ka teete kuhugi kaugele sõidutada. Kui me jätkame samas mahus välja tegemist, siis aastas 20 30 on Eesti politseis puudu umbes 900 politseiametniku, mis tähendab seda, et politsei vajab täiendavat ressurssi ja mahud väljaõppes ilmselgelt tulevikuvaates kasvavad. Me vajame selle jaoks taristut praegusel hetkel küll olude sunnil oleme alustanud sisekaitseakadeemias arendamist Väike-Maarja harjutusväljakut, kus ühe osana on ka autodroom või autoväljaõpe aga kusagil ei kao vajadus sarnast väljaõpet teha ka siin paikusel kadetid, kes õpivad siin kohapeal, me püüame ikkagi väljaõpe tagada siin, et, et viia neid kuskile kaugele, millega kaasnevad kindlasti ka kulud. Ester Vilgats, Pärnu,",
"role": "user"
},
{
"content": "Siseministeeriumi Paikuse asumiseltsile saadetud kirjast selgub, et Paikusel toimuv alarmsõiduki koolitus on otsustatud viia Väike-Maarja päästekooli.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Analüüsi uudist ja koosta sellele lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nRootsis on viimastel andmetel viirusesse nakatunuid 27000 ja surmajuhtumeid 3300 see teeb miljoni elaniku kohta 322 koroonasurma. Eestis on vastav suhtarv 46. Vähesed Rootsi elanikud on viiruse tõttu oma elustiilis muutusi teinud, piiranud suhtlemist või lõpetanud näiteks ühistranspordi kasutamise, näitab riiklik uuring. Seitsmekümnendatel ja kaheksakümnendatel aastatel üles kasvanud rootslased räägivad, et kui mäesuusa legend Ingmar Stenmark nõlvadest alla kihutas, peatus kogu riik ja vaatas Ainiti televiisorit. Mis on sellel pistmist koroonaviirusega? Täpselt samamoodi vaatavad rootslased nüüd terviseameti igapäevaseid pressiülekandeid, sest sealt ehk ekspertide saadakse päris infot. Valitsus kipub ikka veel rõhutama individuaalset vastutust. See ei tähenda, et kriitikat pole. Peaminister Stefan Loveni on süüdistatud ajakirjanike küsimustele vastamata jätmises. Vähemalt ei pea ta keset ööd kõnesid, nagu tema, Itaalia kolleeg. Ka norralased ootavad valitsuselt iga päev uusi sõnumeid. Märtsi alguses enne viirust oli suurim valitsev partei here hädas madalaima reitinguga viimase 10 aasta jooksul kuid nüüd on toetust kogumas ja analüütikud peavad seda koroonateeneks. Peaminister Äärna Suulberg on kriisi vältel tundunud rahulik ja range nagu lapsevanem, kes teab, mis on tema lastele parim. See strateegia tasus end ära. Norralased kuulasid valitsuse nõuandeid ja epideemia kõver stabiliseerus kiiresti. Nüüd on aga neid, kes nurisevad liiga rangete meetmete pärast. Naabrite poole Rootsis vaadatakse täis uudishimu ja hirmu, kuidas oleks läinud meil, kui me oleks ka nii teinud avaliku meeleolu hindamine ajal, kui sündmused nii kiiresti arenevad, võib olla keeruline. Taani aga reageeris koroonaviirusele ja võttis uued seadused vastu veel kiirelt. Riigi otsustav sulgemine 12. märtsil pälvis tohutu toetuse nii avalikkuselt kui ka poliitikutelt. See oli üle mitme aasta esimene kord, kui parlamendi otsus oli ühehäälne. Politsei saatis kõigile telefonil ühisõnumi ega kartnud trahve välja kirjutada neile, kes ei järginud turvalise vahemaa reeglit. Asjad läksid natukene liiga kaugele, kui Taani patsiendiohutuse amet lõi inimestele e-posti, et teavitada kõiki, keda kahtlustatakse koroonaviiruse. Hiljem võeti see maha, sest on inimõiguste rikkumine. Taani tervisejuht leebus ja leidis, et vahemaa hoidmine ei tohiks takistada üksikute inimeste tutvumist. Hashtag Õlin, Denmark hakkas sotsiaalmeedias kiiresti levima. Riigi lukustamine oli aga nii edukas, et kõigest neli nädalat hiljem teatati ootamatult taasavamise plaanidest ja siis läks keeruliseks, sest paljude meelest oli see ikkagi liiga vara.",
"role": "user"
},
{
"content": "Koroonakriisi vältel on palju juttu olnud Rootsist ja kiputud end sellega võrdlema, sest Rootsi ei läinud pandeemia ajal täielikult lukku. Margitta Otsmaa vaatab kuidas on Rootsil läinud, aga ka Taanis ja Norras.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita sellele vastav lühikokkuvõte ühe või kahe lausega. Vasta alati ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nSoomes kauöel eile toimunud koolitulistamise ohvrite hulgas on politsei teatel kaheksa naist ja kaks meest. Ohvrid on kõik lähiümbrusest, üks tapetutest ei olnud selle ametikooli õpilane. Politsei uurib praegu kooli tulistamist. Mõrvana tulistamise motiiv on politsei hinnangul viha. Haavata saanud inimesed toimetati Tampere haiglasse ning kellegi elu ei ole ohus. Soome siseministri Anne Holmlundi sõnul tuleb politsei tegevuse uurimine Kauhajoel anda ka prokuratuurile. Politsei peadirektori sõnul viis koolitulistajat esmaspäeval üle kuulanud komissar läbi rutiinsed toimingud ning tegi otsuse, mida ta ka ise nüüd kindlasti kahetseb. Tulistaja kuulati üle seoses internetiportaalis Youtube avaldatud videotega. Relvalubade andmisel Soomes väga täpseid reegleid praegu ei ole. Loa andmine põhineb kaalutlusel, kas on konkreetsele isikule sobiv. President Tarja Halonen on lubanud algatada tõsised arutelud relvaseaduse muutmise üle. Üks võimalus on käsirelvad inimestelt üldse ära korjata. Eesti rahvusringhäälingu uudiste küsimusele, kas seda tehakse, vastas Soome peaminister Mati Vanhanen, et seda hakatakse arutama lähikuudel. Relvaseaduse muutmise käigus. Soome peaminister ütles, et ta ei kiida heaks seda, et automaatrelvad on inimestel kodus. Nende koht on tema sõnul tiirus, kuid me tuleme selle juurde tagasi, kui relvade eurodirektiivi juurutama hakkame, ütles Vanhanen.",
"role": "user"
},
{
"content": "Soomes Kauhajoel oli koolitulistamine. Soome eilse koolitulistamise järelkajad võtab kokku Indrek Kiisler.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Analüüsi uudislugu ning kirjuta sellele üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta üksnes eesti keeles!\n\nTekst:\n\nEestis võib koroonavastast kaitsepaakimist teha vaid nelja tootja vaktsiiniga, Eestis aktsepteeritakse aga kõiki koroonavaktsiine, mis on Eestisse üle piiri tulnud inimestesse süstitud nende lähtekoha riikides. Erinevalt Eestist ei aktsepteeri mitmed Euroopa riigid erinevatel põhjustel, sealhulgas võltsimiskahtluse tõttu nii-öelda kolmandate riikide vaktsineerimistõendeid. Inimesed, kes on saanud vaktsiini, millel pole Euroopa liidus kasutusluba, on pöördunud tervishoiuasutuste poole sooviga läbida veel üks koroonavaktsiini kuur. Narva haigla ülemoe Natalja Metelitsa sõnul on topeltvaktsineerida soovijate arv tõusnud viimasel kahel nädalal. Ülema sõnul põhjendatakse lisavaktsineerimist sooviga avardada liikumisvõimalusi, seda näiteks seoses inimese tööga mujal riikides. Koroonateemalise teadusnõukogu juht viroloog Irja Lutsar soovitab inimestel siiski võimalike terviseriskide maandamiseks koroonavastase topeltvaktsineerimisega oodata. Meil ei ole ka andmeid, kuidas immuunsus vastu peab, kui erinevaid vaktsiine üheteise otsa kuhjata, noh, inglased teevad praegu tõustusdooside uuringut ja, ja vähemalt on lubatud, et me andmeid saame juba septembrikuus, nii et ma ootaks praegu septembrikuuni ära, kui on need kolmandad doosid ühe vaktsiiniga talutavad, siis nad on ilmselt ka teise vaktsiiniga talutavad, aga praegu meil on küll väga vähe andmeid. Viroloogi sõnul sõltub ka pärast teadlaste uuringuid sel teemal väga palju poliitilistest otsustest. Võimalik, et selle sputnikule peale peaks tegema siis ühe vaktsiinidoosi, aga seda ei pruugi ka need, kes ei aktsepteeri seda sputniku vaktsiini, nad ei pruugi seda aktsepteerida, nii et ütleme sellisele ametkondlikul küsimusele ei saa meditsiinilise või teaduslike vastustega vastata. Probleemi lahendaks see, kui Euroopa terviseamet laiendaks lubatud vaktsiinide nimekirja ja kannaks sinna ka näiteks sputnik vii, mis olemasolevate andmete põhjal ei tundu kehv olevat. Irja Lutsar. Siin lähevadki teaduslikud andmed ja riikide poliitilised otsused või riikide otsused nagu vastuollu putnikvee ei ole tõesti Euroopa liidus heaks kiidetud, kuigi kuigi ravim on antud Euroopa ravimiametile, aga aga see niisugune retsensioon või andmete läbivaatamine veel käib. Samas on sputnik vee kohta publikatsioonid olemas, mis lubavad oletada, et tegemist ei ole halva vaktsiiniga. Ida-Virumaalt raadiouudistele Rene Kundla",
"role": "user"
},
{
"content": "Venemaal Sputniku koroonavaktsiini saanud otsivad üha rohkem võimalusi saada Eestis veel kolmaski süst vaktsiiniga, mis on Euroopa Liidus heaks kiidetud. Nii pääsevad nad riikidesse, mis Sputniku süsti ei tunnusta. Irja Lutsar soovitab teise vaktsineerimiskuuriga oodata vähemalt sügiseni, kui teadlastelt tuleb lisaandmeid vakstineerimise jätkumeetmete kohta.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Vaata antud uudislugu ja koosta üks või kaks lauset, mis võtavad kokku selle sisu. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nTartu, Ropka ja Annelinna linnaosade vaheliste ühenduste parandamiseks kaaluti sadama raudtee teekoridorile ehitada autotee ja see ühendada sillaga. Ropka ja ihaste vahel. Kaaluti ka sõbra silla rajamist. Linnavalitsuse tellimusel ettepanekuid uurinud liiklusekspert Tarmo Sulger ütleb, et sõbrasild ei oleks kuluefektiivne. Iseenesest sild oleks hea, aga samas, kui me vaatame, et mida see sild teeb, siis tekivad nagu küsimused, et, et kas meil on sõpruse silla peal, seda liiklust ümber vaja jagada mingisuguse uue silla peale, mille tehniline teostus võib olla väga päris kallis ja raske. Ehk ta on nagu niisugune kopipeist sõpruse sillast ja kas meil on nagu seda sinna vaja, et oleks tal mingisugune loogiline jätk. Ropka sillal oleks selline jätk sadama raudtee koridori näol. Mõlemad ideed on tänaseks kõrvale pandud. Looduskaitsekaalutlused ei luba ihaste ja sõpruse sildade vahele ühtegi autosilda rajada. Keskkonnaameti spetsialist Märt Holtsmann seletab, et piirkonnas vajavad kaitset lamminiidud ehk luhad. Luht on selline kooslus, mida Euroopas on üsna vähe, Eesti on kõige rikkam luhtade poolest ja siis me oleme siis võtnud endale kohustuseks neid luhtasid kaitsta. Ja me ei saa endale lubada, et me nende pindala vähendas. Me, kui me ehitame selle suure autotee sinna, siis ta kindlasti hakkab häirima luha elustiku ka eelkõige linnustikust. Siin räägime nii pesitsevast linnustikust kui siis ka rändlindudest, kes rände ajal puhkavad sellistes piirkondades nagu luhad. Aga kui me nüüd läheksime selle kergliiklustee peale, siis iseenesest kergliiklustee ja kergliiklussilla rajamine selles piirkonnas praeguste teadmiste juures välistatud ei ole. Abilinnapea Reno Laidre sõnul on Tartus ummikud seotud tipptunni ja ehitusega, autosild seega hädavajalik ei ole. Linnavalitsus enam kõne all olevale Emajõe lõigule autosilda ei kavanda. Küll on plaanis ropka sild teha kergliiklussillana ja lisaks veel rajada rebase kergliiklussild. Siin tuleb vaadata tegelikult, mis on see suund, kuhu linn tahab üldse areneda, üheselt selge kõigile on see, et mida mugavam ja ja kiirem on autoga liikuda, seda tegelikult kiiremini autostumine toimub ja see selles mõttes ei ole nagu trend, mida me tegelikult Tartu linnas tahaksime, et jätkub selle tarvis, et, et üldse oleks võimalik jalgrattaliiklus ja, ja muid transpordiviisi peale autode edendada, et tuleb siis jalgrattal eelkõige luua hästi otseühendus ja, ja seda meie üldplaneering kavandatud sillad, transpordikoridorid kergliikluse jaoks võimaldavad. Sadama raudtee koridorile plaanitakse ka autoteed väiksemas mahus. Tiksoja autosild on endiselt plaanis. See on ka järgmine suurem taristuprojekt, millega linnavalitsus tahab autoliiklust kesklinnast eemale suunata. Tartu üldplaneeringu avalik väljapanek algab 20. aprillil.",
"role": "user"
},
{
"content": "Tartus aastaid planeeritud Ropka sillaga taheti autoliiklust kesklinnast eemale suunata. Linnavolikogus kinnitatud uue üldplaneeringuga on see mõte kõrvale pandud.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita selle kohta üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nArvan, et väga paljuski elame me endiselt 11. septembri järgses maailmas. Terrorism oli loomulikult olemas ka varem, aga sellist globaalset keskendumist terrorismile ja selle lähteriikidele enne seda loomulikult ei olnud. Sõjad, mis 11. septembri terrorirünnakutele järgnesid kõige vahetumalt loomulikult Afganistani, aga kaudsemalt ka Iraak. Need kõik tõukusid sellest sündmusest. Ma arvan, et kuigi globaalse terrorismivastase võitluse kõrvale on tekkinud või isegi tema asemel on tänaseks tekkinud väga selgelt suurriikidevaheline konkurents on siiski see terrorirünnak mõjutanud viimast kahtekümmet aastat rohkem kui ükski muu rahvusvaheline sündmus. Arusaamine, et ka Eesti julgeoleku tagamine võib tähendada vajadust tegutseda kusagil kaugel. See arvamus tekkis tänu 11. septembri terrorirünnakutele. Et täna, kui me räägime küberrünnakutest, kui me räägime globaalsetest probleemidest kliimamuutused, pandeemia, me võtame iseenesest mõistetavana seda, et riigipiiridel ja geograafial ei ole nendes asjades nii suurt tähtsust kui vanasti sellele arusaamisele tegelikult 11. septembri terrorirünnaku aluse. Nii et muidugi me võtame igast sellisest suurest vapustusest midagi kaasa. Reageerime sellele kuidagi midagi on positiivne, midagi on negatiivne, paljud kriitikud ju ütlevad, et see pendlina liikunud ühiskondlik reaktsioon luureasutuste õiguste laiendamise või ka õiguskaitseorganite õiguste laiendamise suunas kohati võib-olla kodanikuvabaduse hinnaga, et ka see läks liiale, sest šoki seisundis ühiskonnad reageerivad teinekord üle. Aga nüüd, 20 aasta jooksul on olnud kindlasti aega, et seda asja tasandada ja läbi mõelda nii Ameerikas kui tegelikult paljudes teistes riikides. Küsimus sellest, kui palju peaksime me kodanikena võimaldama riigil meie julgeoleku huvides sekkuda näiteks meie privaatsusesse? Need debatid paljuski algasid 11. septembri järel, aga loomulikult on nad relevantsed ka kõikide nende uute tehnoloogiate valguses, mis tänapäeval levivad. Ja me näeme ju, kui me arutame sotsiaalmeediahiidude küsimusi, me arutame viis G turvalisust. Me tegelikult peame neid samu arutelusid, aga alguse sai nad toona. Ma usun, et me oleme targemaks saanud, aga kas ka briljantselt targaks ja ilmeksimatuks, seda muidugi tõenäoliselt mitte.",
"role": "user"
},
{
"content": "USA kaksiktornide vastu suunatud terrorirünnak on viimase 20 aasta jooksul mõjutanud maailma enam kui ükski teine rahvusvaheline sündmus ning selle tagajärgedega tegeldakse siiani, ütles Välisministeeriumi kantsler Jonatan Vseviov.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Vaata üle uudislugu ning loo sellele lühike kokkuvõte. Piira vastus ühe või kahe lausega ja vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nJuhtunu meenutab üht korralikku kriminaalfilmi. Hauatähiste nimeplaatide vargus avastati Reopalu kalmistul 26. detsembril. Teisipäeval jõudis uudis Järva teataja veebi ja teleuudistesse. Kolmapäeva hommikul poetati ajalehetoimetuse postkasti kaks väljaprinditud fotot kalmistul. Haamriga askeldavast vanamehest. Järva teate ajakirjanik Urmas Klaase ütleb, et siis hakkas toimetusse laekuma kümneid vihjeid. Nendest piltidest siis läks nagu see lumepall veerema, kus me saime pildid üles panna, meile tuli eilse päeva jooksul ma pakun üks kuni 15 20 võib-olla helistamist vihjet või julgen öelda, et ei pakutud igat suvalist naabrimeest, aga, aga ikkagi väga konkreetset persooni ilmeksimatult nagu ühte ja sama inimest. Eile pärast ajalehes ilmunud foto nägemist võttis politseiga ühendust ka kuusakoski Paide osakonna töötaja, selgitab kuusa koski juhatuse liige Toomas Kollamaa. Teavitas, et ta tundis kodanikupildil ära ja et kodanik on kuusekuskil Paide osakonnas käinud 2020. aasta jooksul. Viimane käimine oli viiendal detsembril. Täna me andsime politseile üle suurusjärk 40 kilo seda metalli, mis me siis politseiabiga tuvastasime. Kuna metall oli päris suuresti muudetud selle metalli välimust ehk ta oli väga deformeerunud, kas kokku taotlus või pressitud, siis politsei abiga me täna kogusime kokku 40 kilo. Kui me paneme tänasesse metalli ostuhinda, siis me räägime suurusjärk 100-st eurost või veidi enamast. Muinsuskaitse hinnangul varastati vasest või Messingist nimeplaat 186-lt hauatähiselt. Kui aga arvestada, et mõne risti küljes oli neid mitu, siis on kadunud umbes 200 tahvlikest. Paide politseijaoskonna piirkonna vanem Priit Söörd ütleb, et täna hommikul anti politseile üle 161 nimeplaati. Eile siis pealelõunasel ajal peeti Järvamaal 76 aastane meesterahvas kinni. Tegemist on kohaliku inimesega ja, ja ka kohalikud. Väga hästi tundsid teda karistusseadustiku paragrahv Travi 204 järgi näeb selline tegu ette siis vanglakaristust ühe kuni viie aastani. Muinsuskaitseameti Järvamaa nõuniku Karen Klandorfi sõnul saab leitud nimeplaadid ristide külge tagasi panna, kuid kuna plaadid on jälgede segamiseks kokku volditud, siis on nende korda tegemine või asendamine üsna kulukas. Rahvusringhäälingu raadiouudistele Olev Kenk, Paide.",
"role": "user"
},
{
"content": "Politsei pidas eile kinni Paide lähistel elava 76-aastase mehe, keda on alust kahtlustada Reopalu kalmistu rüüstamises. Aksiaseltsi Kuusakoski Paide osakonna töötaja andis täna hommikul politseile üle 40 kilo kalmutähistelt varastatud vaske ja messingit. Kuriteo kiirele avastamisele aitasid kaasa meedia ja kohalikud inimesed.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Vaata antud uudislugu ja koosta üks või kaks lauset, mis võtavad kokku selle sisu. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nPärnu linnavolikogu esimees Andres Metsaju ütleb, et uuring, mis kesklinna silla renoveerimiseks ja võimalikuks laiendamiseks valmis, andis ehmatava tulemuse. Nüüd pole enam võimalik oodata, et mõne aasta pärast valmib siin lähedal kolmas sild. Sest kes vastutab, kui vana sild enne kokku kukub? Andres Metsoja. Me ei saa lubada seda, et me nüüd olemasoleva kesklinna sillaga mitte midagi ei tee ja kahjuks analüüs ütleb üheselt, et see kate tuleb maha võtta, sild tuleb käigus välja arvata, kas see on siis aasta poolteist aastat, te näete ise, mis juhtub ühe ristmiku ümber ehitamisega, kui ei saa silda üle. Me kindlasti nüüd püüame leida siis alternatiivse sillalahenduse, on see siis pantoonsild, on see siis jõe praaminimeste üle jaoks, aga selge on see, et me peame inimestele, ütleme ausalt, et me peame sellise hullu olukorra linnas tekitama kõigi turvalisuse nimel. Metsa ütleb, et kui 1956. aasta viimasel päeval avatud sild, mida viimati remonditi 1990.-te aastate keskel, on amortiseerunud, siis ta on amortiseerunud, aga silla laiendamise saab üldise remondi käigus ära teha. Kuna sillasambad on tugevad, me räägime pealisehitisest siis, kui juba sillaplaat tuleb maha võtta, kas siis ka kergliiklustee ehitada natukene laiemaks, sinna juurde, see on nüüd jällegi kasutaja mugavus, küsimus, aga finantspoole pealt me oleme tegelikult vaadanud otsa, et see kaks silda rahalise plaanis ära teha. Kui ka riik tuleb meil appi kasvõi 10 15 miljoni eurose suuruse toetusega, siis tegelikult me saaksime selle lähima 10 aasta perspektiivis nende mõlema sillaga hakkama.",
"role": "user"
},
{
"content": "Pärnu võimuliit on juba tükk aega kavandanud Kesklinna silla renoveerimist ja laiemaks ehitamist, nüüd aga selgus uuringust, et sild on sedavõrd amortiseerunud, et selle renoveerimise leebe variant, kus tööde ajaks jääb üks sõidurada avatuks, ei tule kõne alla. Silla kordategemiseks tuleb see määramata ajaks kinni panna.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Analüüsi uudist ja koosta sellele lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nMajandusminister Juhan Parts nimetas kava minimalistlikuks kohanemisstrateegiaks, mille eesmärk on tagada ettevõtte finantsiline jätkusuutlikkus. Ettevõte vajab täiendavat kapitali, siis omanikupoolselt antud juhul siis valitsuse poolt 40,6 miljonit eurot, see on väiksem. Kui me rääkisime selle protsessi alguses, siis me rääkisime vahemikust 50 kuni 70 miljonit eurot. Valitsus saab selle kapitalimakse teha siis, kui komisjon on selle restruktureerimiskava heaks kiitnud. Seni siis selleks, et ettevõte oleks finantsiliselt tugev kogu selle nii-öelda riigiabimenetluse perioodi, nagu te teate, me oleme põhimõtteliselt otsustanud, et me anname seda päästmisekrediiti mahus 38 miljonit eurot. Täna me vormistasime ära ka selle viimase osa 12 miljonit eurot. Valitsus otsustas, et esitab Euroopa komisjonile taotluse anda Estonian Airile 40,7 miljonit eurot riigiabi. Estonian Airi nõukogu esimees Erkki Raasuk ütles meie uudistele, et valitsuse tänane otsus ettevõte igapäevast tegevust ei mõjuta. Plaanid, kuidas ettevõtet restruktureerida on olnud paigas juba jaanuari lõpust ja see, mis selle plaaniga nüüd edasi on tehtud, teda on lihtsalt täiustatud detailiseeritud ja tehtud sellisele kujule, et Euroopa komisjonis komisjoni silmis oma ülesannet täidaks. Igapäevane töö käib ja selles muudatusi ei ole. Erkki Raasuke ütleb, et valitsuselt saadud laenuga peaks ettevõte oma eesmärgid täitma. Tingimusel, et seda plaani järgida suudetakse, päris kindlasti selle rahaga tuleb toime päris pika aja jooksul, sest praeguste plaanide järgi ettevõte jõuab ikkagi kasumisse viibega ja sinna läheb veel üks, poolteist aastat, kuigi noh, muidugi need jooksvad kahjumeid iseenesest nüüd väga kiiresti on, on vähenenud. Siia võib lisada, et Estonian Airi kahjum alanes esimeses kvartalis ligi 40 protsenti. Erki Rasuke ütleb, et valitsuse poolt täna eraldatud 12,1 miljonit võib kasutusele tulla alles järgmisel aastal mis on aga tehtud seni laenuks saadud rahaga. Kõigepealt tänu väga kehvadele majandustulemustele, siis eelmisel aastal oli ettevõtte likviidsus langenud väga madalaks, see tähendab siis igapäevast niisuguse rahapuhvrit, seda oli vaja suurendada, see on tehtud. Teiseks on kulunud summasid selleks, et lõpetada lepinguid niisuguste lennukite liisimiseks, mida siis nüüd uute plaanide järgi vaja ei ole. Ja, ja kolmandaks, võib-olla veel niisugused igapäevasest majandustegevusest, kuhu on summasid vaja olnud. Et nii nagu me raporteerisime ka oma pressikonverentsil, kui me rääkisime eelmise aasta majandustulemustest üldse 2012.-st aastast, siis me ka rääkisime, et hetkel nii-öelda raha poolest likviidsuse poolest, et ettevõte on väga tugevas positsioonis tänu nendele laenudele, mis on antud",
"role": "user"
},
{
"content": "Valitsus on Estonian Airi restruktureerimisplaaniga rahul.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Analüüsi uudist ja koosta sellele lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nKahtlemata kõiksuguste poliitiliste aktsioonide korral üritatakse olukorda näidata endale võrdlemisi soodsas valguses, aga et see tegelik olukord niivõrd oluliselt erineb sellest millest ametiühingud räägivad, see oli isegi mõnesuguseks üllatuseks. Kui vaadata nii tööpuuduse languse numbreid kui kõiki muid numbreid, siis need numbrid on veel rohkemal määral tegeliku olukorra kasuks, kui me isegi arvasime, aga võiks öelda. Nii et põhiküsimus on loomulikult see, et et poliitilised valikud teeb ikkagi riigi parlament ja need küsimused, mis puudutavad maksusüsteemi, mis puudutavad eelarvet, need on eelarve kui terviku üle otsustamise küsimused ei saa võtta siduvaid kohustusi, kui sa ei võta siduvaid kohustusi teise poole osas ehk siis ei saa muuta maksusüsteemi, teadmata kas siis piiratakse kulusid, kus arvelt see tuleb, mis lahendustega need kõik tulevad, see on kõik meile teada. Ja valitsuse esindajana saan ma ikkagi alati öelda ja olen alati öelnud seda, et lõpplahendused on eelarve menetlemise käigus riigikogus. Poliitilised küsimused lahendatakse lõppkokkuvõttes riigikogus ja selle juurde ma jään. Ma lihtsalt olen väga huvitatud sellest, et Riigikogus tuleks see küsimus tervikuna arutusele ja siis me saaksime üht- teist ka paika panna, nii et. Nii et edaspidised need kohtumised kulgeksid asjakohasemalt ja adekvaatsemalt",
"role": "user"
},
{
"content": "Peaminister Siim Kallas kinnitab, et tegelik olukord on teistsugune, kui ametiühingud püüavad näidata.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita sellele vastav lühikokkuvõte ühe või kahe lausega. Vasta alati ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nVäike-Maarja kirikus avatud mälestustahvel on pühendatud Lääne-Virumaa metsavendadele, räägib Eesti endiste metsavendade liidu juhatuse liige Heiki Magnus. Meil on kombeks hea tava selline, et kõigis maakondades peab avatud saama ühes kirikus metsavendadele mälestustahvel. Miks valisite väike Maarja kiriku? Väike Maarja kiriku valisime sel põhjusel, et kuna suvel läks jutuks, et siin see Juncker vajab renoveerimist, siis tuua need kaks ühes ja teha üks korralik mälestuspäev siinkandis ja Väike-Maarja oli selleks väga sobilik ja väga ilus koht. Väike-Maarja muuseumi sõprade seltsi eestvedamisel renoveeriti lebavere metsas metsavenna punker, mis on ehitatud seal lähistel asunud metsavend Martin Tamme punkri näitel räägib väike-Maarja Muuseumi sõprade seltsi juhatuse liige Heili Tammus. Tema venna mälestuste põhjal loodi aastal 2001 siia sellesse paika see punker. Ja see punker oli nüüd 19 aastaga oma aja aga elanud ja lagunenud. Nii et Meie otsustasime selle taastada täpselt samal kujul, nagu ta tema venna mälestus e põhjal oli siis loodud siia. Kui inimene läheb sinna, mida näeb. Punker iseenesest on üsna väike, Martin Tamm elas seal üksinda ja seal on kahekordne lavats magamiseks ja söögilauana ja muuks otstarbeks kasutamiseks. Ja ahi. Ja ahjukorsten on siis peidetud tegelikult siia kännu sisse, nii et, et ilmselt see esmapilgul silma ei hakanud. Kas te ela te aastaringselt? Jah, ta elas seal aastaringselt. Ta elas kuus aastat sellises punkris ja sellest punktist ta siis avastati ja saadeti vangilaagrisse 25-ks aastaks, pluss viis aastat asumist kokku. Ta oli 17 aastat kinni. Teise maailmasõja ajal ja järel Virumaal tegutsenud metsavendade arvu hinnatakse 1000-le hingele, räägib Eesti endiste metsavendade liidu juhatuse liige Heiki Magnus. Lõuna-Eesti ja Virumaa olid ühed tugevamad kohad, kus olid mina ise, olen Läänemaalt pärit ja Läänemaaga, me jääme kahtlemata alla siinsele Virumaale ja Võrumaale ja ja üldse Lõuna-Eestile. Aga ärgem täna võtkem niimoodi, et, et mingit võistlust nüüd koostama hakata, et kus oli rohkem, kus oli vähem see lihtsalt paikkond määras seda. Väike Maarjast raadiouudistele Rene Kundla",
"role": "user"
},
{
"content": "Väike-Maarja Muuseumisõprade Seltsi eestvedamisel renoveeriti Lebavere metsas metsavenna punker, mis on ehitatud seal lähistel asunud metsavend Martin Tamme punkri näitel. Peatselt on plaanis paremini tähistada ka punkrile juurdepääs.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Uurides uudislugu, loo sellele ühe või kahe lausega lühikokkuvõte. Vasta eesti keeles!\n\nTekst:\n\nKaitseminister esitas palve ennast ametist vabastada, loomulikult ma teen seda. Ma tänasin kaitseministrit selle töö eest, mis ta teinud on. Palusin ta nii kui ametis jätkata, kui meie koalitsioonipartner Reformierakond esitab sobiva kandidaadi. Hommikupoolikul teavitas Hanson oma lahkumiskavatsusest Reformierakonna juhatust, mis toetas erakonnakaaslase otsust. Reformierakonna aseesimees Andrus Ansip. Jah, erakond rahuldas Margus Hansoni tagasiastumispalve. See Margus Hansoni otsus on tehtud Reformierakonnas valitsevaid poliitilisi tõekspidamisi silmas pidades. Me oleme ka asunud otsima uut ministrit, kuid praegu on liialt vara nimetada uue ministri nime. Täna õhtupoolikuks polnud majandusministri kohuseid täitev Ansip ühtegi ja vastust üheltki kandidaadilt veel saanud. Reformierakonnas on kombeks kõigepealt otsida ministrikandidaate oma riigikogu fraktsiooni liikmete hulgast aga samas ei saa ka välistada seda, et pöördutakse mõne kaitse või välispoliitika spetsialisti poole. Ettepanekuga asuda ministri kohale. Ta ei soovinud täna veel öelda, millal Reformierakond uue kaitseministri nime Res Publicale ja rahvaliidule välja pakub.",
"role": "user"
},
{
"content": "Kaitseminister Margus Hanson astub tagasi.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Loe läbi uudis ja anna sellele lühike kokkuvõte ühe või kahe lausega. Vastus peab olema ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nTallinnas Savonlinna lennata püüdnud Transavi ja Baltika lennuk on pidanud kolmel korral tagasi pöörduma, sest navigatsioonihäire tõttu ei saanud lennuk Soomes maanduda. Kuna Savonlinna asub mõnekümne kilomeetri kaugusel Vene piirist ja seal peale satelliitnavigatsiooni muid võimalusi pole, siis tekib küsimus, kas keegi segab GPS-i tahtlikult. Transpordiamet. Lennunduse ohutuse ja järelevalve osakonna juhataja Tanel Raudtits ütles, et ametlikult pole keegi vastutussignaali segamise osas endale võtnud. Seda on juhtunud minu teada seal Põhja-Soomes ja Norras ja Rootsis 2018 ja 2019 NATO õppuste ajal. Seda sama on siis juhtunud. Iisraeli piloodid on raporteerinud seal Süüria sõja ajal, praegu on see ala siin Kaliningradi ümber, eks ole, ja seal Põhja-Soomes võib teha loogilist järeldused, kes sellega tegeleb. Ja teada on ka see, et Venemaal niisugune võimekus on olemas. Raudtetsi sõnul saavad näiteks reisilennukid või NATO liitlaste hävitajad meie regioonis lennates kasutada maapealseid navigatsiooniseadmeid, mis katavad kogu Euroopat. Lennata saab ohutult edasi, nüüd on mõningad niisugused väikelennuväljad kuskil saarte peal ja kus on võibolla paar inimest, kuhu ei ole siis lennuvälja rohkem midagi tehtud, kui see rada ja seal võib-olla kasutatakse siis seda ainult satelliitnavigatsiooni, et need kohad on riski all, aga ülejäänud kohtadesse saab lennata. Nii üle mere lendamisel on siis võibolla see satelliitnavigatsioon oluline, aga nii suurtel aladel ilmselt ka ei käi ta seal häirimas, et see on ikkagi niisugused lokaalsed häired. Lennunduse mõttes peaks kõik edasi toimima.",
"role": "user"
},
{
"content": "Soome idapiiril on viimastel päevadel esinenud erakordselt palju GPS-häireid, mis takistavad lennunduse normaalset toimimist.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Analüüsi uudislugu ning kirjuta sellele üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta üksnes eesti keeles!\n\nTekst:\n\nRootsi välisministeerium tühistas, kuidas piirangud nende 14 riigi suhtes, kes avasid rootslastele oma piirid kuid mõningane ebaselgus on jäänud näiteks Kreeka teatas alguses, et hakkab Rootsist lende lubama, kuid muutis siis oma otsust, et anda inimestele võimalus oma reise planeerida. Aja kohastab välisministeerium reisisoovitusi järgmisena 15. juulil, siis 29. juulil ja 12. augustil. Üks on aga selge. Taanis ja Norras ei ole Rootsist pärit turistid teretulnud. Ka Soomes eriti mitte. Koroonaviirus on löönud mõrad Skandinaavia ühtsuse. Se. Välisminister Ann Linde ütles kohalikule meediale, et ta on Põhjamaade suhete tuleviku pärast tõeliselt mures. Rootsi kasutas koroonaviirusega võitlemiseks muust Euroopast erinevat taktikat. Sellest tulenenud haigestumiste kõrge määr on teinud naabrid selgelt närviliseks. Uuringufirma andmetel on Rootsi turistide karantiinivaba sisenemise vastu 73 protsenti norralastest ja 61 protsenti taanlastest. Ka üldine avalik vastuseis sunnib nende riikide valitsus sisenemist mist piirama. Siiski, Taani lubab erandina sisse väikese nakatumisnäitajaga piirkondade Vester teni, Trionoberi ja Bekingi elanikke ja neid rootslase, kes Taanis tööl käivad või on seal perekondlikud suhted. Norra hindab aga nakatumis protsenti üle Rootsi liiga kõrgeks. Kui Taani on üldiselt avatud turistidele kõigist Euroopa Liidu riikidest välja arvatud Portugal siis Norra plaanib väljastpoolt põhjalat asuvaid turiste lubada riiki alles 15.-st juulist. Turvaliste riikide nimekiri avaldatakse täna. Isegi Suurbritannia, kus koroonaviirusesse suremus on olnud kõrgem kui Rootsis on Rootsi turistide vastu. 53 protsenti küsitletud brittidest väitis seda. Võib-olla on õnn, et rootslased on niigi suhteliselt närvis reisimise pärast. 44 protsenti ütleb, et nad ei tahakski Norra ega Taani puhkusele minna. Järgmised taanlaste ja norralaste vaatevinklist ja kõige vähem oodatud turistid on britid.",
"role": "user"
},
{
"content": "Rootsi hakkab uuendama soovitusi välisreiside kohta iga kahe nädala tagant. Üle piiri lubatakse 14 riigist pärit turiste, kuid naaberriigid Taani ja Norra suhtuvad Rootsi turistidesse ettevaatlikult. Seda just kõrge koroonaviirusesse haigestumise tõttu seal.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Süvene antud uudisesse ja tee selle kohta lühikokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult ühe või kahe lausega!\n\nTekst:\n\nPõhjuseid ma ei oska kahjuks kommenteerida, neid ei öeldud ka mulle. Kas nõukogu esimees Jim Morgan ei ole siis teiega vestelnud, kuidas see tööleping siis või see töösuhe siis nagu katkes? Mitte mingeid kommentaare praegu jah, kahjuks nõukogu esimehe poolt ei ole. Ma tahaks küll loomulikult, et eleraudteel läheks hästi ja ilmselt noh, peale selliseid samme tööandja poolt selles edasises koostöös ka midagi välja ei tule, vist? Ma, ma arvan, kui me nüüd teistmoodi kokku lepi, aga. No BNS-i teate põhjal on Jim Morgan neile kinnitanud, et töösuhe lõpetati poolte kokkuleppel teie jutust, härra kuusik, ma saan küll nii aru, et siin mingit poolte kokkulepet olla ei saanud, kui te ütlete, et ei teie ega härra Kevend ei teadnudki üldse sellest tagasikutsumisest Ei kahjuks jah, see ei ole päris korrektne väide BNS-is, mis on ära toodud, et juhatuse liikmes kohalt on meid küll mõlemaid tagasi kutsutud, küll aga ei ole mingit kokkulepet praegu veel saavutatud härra Kevendi puhul finantsdirektori staatuse muutmise kohta ja minu kui peadirektori saat staatuse muutmise kohta. Aga kas äkki nüüd Jim Morgan siis nõukogu esimehena on pisut rohkem valmis odavamalt või ilma rahata reisijaid vedama, kui näiteks teie oleksite olnud? Ma ei oska seda kahjuks kommenteerida. Need küsimused, mis puudutasid edasist reisijate vedu Eesti raudtee teedel, siis meie seisukohad üldiselt ühtisid ning ma ei tahaks praegu üldsegi härra Morganilt võtta ära võimalus kommenteerida tema seisukohti. Härra kuusik on üks asi, mida on edelaraudteele ette heidetud, oli ju lubatud see rööbasbusside variant, mis siis tegelikult on takistanud nende turuletoomist. Meil olid teatud kokkulepped juba selles suunas ka sõlmitud selle viivituse, nende selle kokkuleppe jõustumisel tingis kahe panga, Hansa ja Hoiupanga ühinemine tol ajal ja siis kuulutati välja Edelaraudtee erastamine. Erastamise käigus teadupärast ei ole võimalik laenu võtta, ei ole võimalik ka mingid muud vormis finantskohustusi võtta, kuna see muudaks firma finantsseisundit ning muudaks ka sellega seoses erastatavat objekti terastamise teine aasta tähistamata. Tänu erastamise aeglasele käigule ei olnud võimalik seda investeeringut teha. Ma loodan, et uus omanik kindlasti mõtleb sellele nüüd.",
"role": "user"
},
{
"content": "Edelaraudtee nõukogu kutsus ametist tagasi juhatuse esimehe Jüri Kuusiku.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Uurides uudislugu, loo sellele ühe või kahe lausega lühikokkuvõte. Vasta eesti keeles!\n\nTekst:\n\nValga haigla juhatuse liige Apo Oja selgitab, et 28 kohalisest siseosakonnast on eraldatud üks korrus 18 voodikohaga. Lisaks viiele nakatunule on 10 patsienti karantiinis ja ootavad reedeni testi tulemusi. Alguse tuvastamine on väga raske, et enamus juhtudel ikkagi veel paljudel juhtudel me ei oska tuvastada, et kus täpselt see nii-öelda esimene puude oli meil endal töötajaid on haige kuus. Nende puhul me suutsime neljal aru saada, et puude oli perekonnas või sõpruskonnas kahel puhul jäi samuti nagu nii-öelda lõplik otsus segaseks, et kus see esimene kontakt siis oli. Ja patsientide puhul on samuti, et meil on kahtlus, et abiarst, kes haigestus, tema võis olla esimene kontakt, aga noh, nagu ma ütlesin, et me ei saa tegelikult kindlad olla, et kas patsient juba võis tulla ka nakatunut väljas sisse. Abiarst, kes võis olla kolde esimene nakatunu on vaktsineeritud kõigist haigla töötajatest on vaktsineeritud üle 86 protsendi. Nakatunud patsientide est vajavad kaks lisahapnikku. Teiste kolme sümptomid on kergemad. Ravitakse muid haigusi, millega nad siis haiglasse on sattunud kindlasti edasi. Ja mis on nagu siis murekohaks on see, et nad kõik on eakad inimesed ja üks neist on ainult vaktsineeritud. Nakkuse võis haiglasse tuua ka patsient Helme pansionaadist, kus viirus praegu levib. Pansionaadi juhataja Peeter Arro koldeulatust ei kommenteerinud, kuid kinnitas, et nakatunud on eraldatud ka teises Lõuna-Eesti hooldekodus. Nimelt Hellenurmel on haiguskolle Lõuna-Eesti hooldekeskuse juhatuse liige. Ülo Tulik ütleb, et see, kust Hellenurme nakkus alguse sai, ei ole teada. 78 haigusjuhtu on nendest 14 on töötajatel ja ülejäänud on klientidel suuresti tunnused, puuduvad ja raskelt haigeid ei ole kohe mitte kedagi, enamus on vaktsineeritud töötajatest, kui ma ei eksi, siis ainult üks ei olnud klientidest oli minu arust see number kuus, kes ei olnud vaktsiini saanud.",
"role": "user"
},
{
"content": "Koroonaviiruse leviku tõttu on Valga haigla siseosakonnas üks korrus eraldatud. Patsiente on korrusel 15, neist viiel on tuvastatud koroonaviirus. Koroonakoldeid on ka Lõuna-Eesti hooldekodudes.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Loe läbi uudislugu ja tee lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte, mis peegeldab selle põhisisu. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nArutelu lõppes umbes pool tundi tagasi ja see kulges üsna rahumeelselt ja isegi sisuliselt, mis aga ei tähenda, et oldi ühel meelel, nagu öeldakse, pooled jäid oma seisukohtade juurde ja kuulame kolme fraktsiooni, juhi lühiseisukohti või õieti katkeid nende esinemistest. Nii kriitikat kui kiitust. Kadri Simson, Heiki Nestor, Peep Aru. Ma kardan, et see eelarve ei paku lahendust, kuidas kriisist välja tulla. See eelarve pakub paigalseisu ja ta pakub sellesama jätkamist, mis meil juba sellel aastal mureks on olnud. See eelarveprojekt ei anna inimestele võimalust tõusnud hindade, vähenenud sissetulekute ning kärbitud toetuste olukorras toime tulla. Riik, mis oma inimestest lugu peab, ei saa rahulduda meie lihtsakoelise maksusüsteemiga, mis koormab väiksema sissetulekuga inimesi, nii et nad seda koormat kanda ei jõua. Ma loodan, et riigikogu täie tervise juures saab väga hästi aru, et keskvalitsuse ja kohalike omavalitsuste miinus on suurem kui kolm protsenti sisemajanduse kogutoodangust ja selle ühe koma kuueni. Me oleme tegelikult jõudnud sellel teel, et me ei luba haigekassal kasutada reserve ja sellel teel, et me töötuskindlustusse kogume raha hetkel, kui peaks sealt rohkem välja maksma, kui sinna sisse läheb. Väga suur osa investeeringutest on suunatud maaelu arendamisse ja regionaalselt tasakaalustatuma Eesti jaoks. Regionaaltoetus on üle aegade kõige rohkem kokku 2,2 miljardit krooni. See on aga korras koolid, lasteaiad, töökohad, turismiarendus, teede ehituseks, remondiks, korrashoiuks on tuleva aasta eelarves ette nähtud üle nelja miljardi krooni. Nagu öeldud, nii kiitust kui kriitikat. Teine lugemine on ees, opositsioon on lubanud teha hulgaliselt parandusettepanekuid, nii et saab näha.",
"role": "user"
},
{
"content": "Järgmise aasta riigieelarve läbis Riigikogus esimese lugemise.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Analüüsi uudist ja koosta sellele lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nKogu protseduur kestis nagu teada nii kaua seetõttu, et keskfraktsioon kasutas venitamistaktikat, mis väljendus omakorda selles, et esialgu peeti kolm tundi kõnesid, iga fraktsiooni liige lubatud kaheksa minutit ning seejärel kasutati muudatusettepanekute hääletamise eel õigust võtta 10 minutiline vaheaeg. Lõppes see kõik nii, et tänaseks tööaja lõpuks oli 127-st muudatusettepanekust läbi hääletatud 103. Kõik jätkub järgmisel teisipäeval, aga kuidas kommenteerivad osapooled toimunud pärast tänast istungit? Reformierakonna fraktsiooni juht Peep Aru? Võtaks kokku sellisena, et 22 tunni jooksul ei olegi aru saanud, mida siis opositsioon taotleb? Eelarve, mis päris oluliselt suurendab investeeringuid Eestimaale kõigi aegade suurim investeeringute maht üle 16 miljardi krooni. Toimetulekutoetuste suurendamine, et häid asju on päris palju selles eelarves ja ega siis opositsiooni poolt sellist konstruktiivset arutelu finantspoliitiliste põhimõtete üle ei ole ju tegelikult algatatud. Keskfraktsiooni juht Kadri Simson kas sellel venitamisel ja vaheaegade võtmisel oli ikkagi mõtet vaade pärast tööpäeva? Kindlasti üks eesmärk pikki riigikogu istungeid pidada ongi see, et arutuse all olevale eelnõule rohkem tähelepanu tõmmata loomulikult mitte ainult riigikogu liikmete tähelepanu, vaid ka avalikkuse tähelepanu ja meie eesmärk riigieelarve teist lugemist uude nädalasse. Viies oligi see, et me leiame, et valitsus ei paku toimivaid lahendusi Eesti ees olevatele probleemidele. Ta tahab teha kõike samamoodi, nagu juba sel aastal tehtud on ehk jätkata kõrgete maksudega, jätkata passiivse tööturupoliitikaga ja jätkata eelarve tasakaalustamist linnade, valdade, eelarvete ja perede eelarvet arvel. Sotsiaaldemokraatide fraktsiooni liider Eiki Nestor on teatud määral kõrvaltvaataja küll opositsiooni esindaja, kuid sellest võitluses seekord kõrval. Mida tema arvab, kas sellel kõigil oli mõtet? Eks siin on ka tõde vaataja silmades, et need, kes teda organiseerisid, nad peavad kindlasti põhjendatuks ja need, kelle vastu seda tehti, ülekohtuseks, nii et selles mõttes ta ei erinenud kõigist teistest. Üldiselt riigieelarve puhul on sellise ööistungi korraldamine või venitamistaktika alati natukene niisugune, mis paneb kõhklema, et kui on mõni seaduseelnõu, mis käib südamest vastu ja sinu muudatusettepanekuid kuulata ei tahetagi ja debatt muutub sisuliselt võimatuks, et siis mulle nagu ööistung kuidagi arusaadav, et riigieelarve puhul alati tekib niisugune tunne, et kas see on nagu selline õige koht, kus seda teha, aga noh, kui kolleegid on nii otsustanud, siis see on osa parlamendis, ma saan neist aru.",
"role": "user"
},
{
"content": "Järgmise aasta riigieelarve seaduse teine lugemine Riigikogus algas eile kell kolm ja lõppes täna kell 1 päeval.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Loe läbi uudis ja anna sellele lühike kokkuvõte ühe või kahe lausega. Vastus peab olema ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nMitmeid taastuvenergia tootjaid ja ühenduse liitev koda juhib tähelepanu sellele, et riikliku energia ja kliimakava viimases avalikus versioonis on oluliselt kärbitud eesmärke, mis kaks aastat tagasi kinnitati Eesti Energiamajanduse arengukavas aastani 2030. Energiamajanduse arengukava järgi peaks järgmise aastakümne lõpuks taastuvenergia moodustama poole energia lõpptarbimisest ning 80 protsenti toodetud soojusest peaks tulema taastuvatest energiaallikatest riiklikus energia ja kliimakavas. Aastani 2030 on taastuvenergia üldosakaalu eesmärk aga varem seatud sihist kaheksa protsenti ning soojamajanduses 17, teist protsenti väiksem. Eesti taastuvenergia koja juhataja Mihkel Annus ütles, et riik peaks eesmärgid viima kooskõlla nendega, mis on kirjas energia majanduse arengukavas. Kui meil on aastaks 2050 seatud kliima neutraalsuse eesmärk, siis aastaks 2030 peaks vaheeesmärgid vähemalt sõltuma sellest lõpeesmärgist aastani 2050. See tähendab seda, et kui aastal 2050 on 100 protsenti siis me ei saa leppida sellega, et aastal 2030 on see variant näiteks riiklikus energiakliima kaas välja toodu 42 protsenti. See on selgelt liiga vähe. Majandus ja kommunikatsiooniministeeriumi energeetika asekantsler Timo Tatar peab alusetuks kriitikat, et Eesti plaanid on vähem ambitsioonikad. Ta ütles, et kava koostamisel on tehtud palju koostööd ja sektori esindajatega ja ka sihttasemed on üheskoos põhjalikult läbi vaadatud. See kava peab olema realistlik, ta on meil täna koostatud sellisel viisil, et me oskame öelda, kuidas me selle eesmärgini jõuame, kus on see täiendav taastuvenergia kõikides sektorites, mida me soovime kätte saada elektritootmises me näeme, et taastuvelektri osakaal peaks kasvama 40 protsendini, see kasv tuleb ennekõike tuuleparkidest, panustab kindlasti ka biomass ja päike tuulepargi ennekõike maismaal, aga ka kümnendi lõpus loodetavasti juba ka merel. Soojatootmises on taastuvenergia osakaal juba praegu üle 50 protsendi, kasv tuleb jätkuvalt peamiselt biokütuste kasutamisest. Tatar ütles, et kahe kava erinevus tuleneb sellest, et ühe puhul on esitatud poliitiline visioon teine on aga rajatud nii-öelda alt üles loogikale ja kirjas on ka vaheeesmärgid, mille täitmata jätmisel rakenduvad sanktsioonid. Energiamajanduse arengukava on jah, tõepoolest tsipa ambitsioonikam loodetavasti riiklik kliima ja energiakava aastaks 2030 saavutab needsamad eesmärgid, aga lähtub selle puhul konservatiivsest käitumismudelist.",
"role": "user"
},
{
"content": "Eesti Taastuvenergia Koda peab asjakohatuks kliima- ja energiapoliitiliste ambitsioonide lõdvendamist riiklikus energia- ja kliimakavas aastani 2030.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Loe läbi uudis ja anna sellele lühike kokkuvõte ühe või kahe lausega. Vastus peab olema ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nTulemusega poolt 55 riigikogu liiget, vastu üks riigikogu liiga, erapooletuid ei ole, on Eesti Reformierakonna fraktsiooni, Sotsiaaldemokraatliku erakonna fraktsiooni ning Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsiooni algatatud võrdse kohtlemise seaduse eelnõu 308 neli SE seadusena vastu võetud. Keste seaduste vastuvõtmine kutsub riigikogu saalis esile aplausi, aga see seadus on eriline ning seda mitte niivõrd sisu kui menetluse käigu poolest. Seaduse vastuvõtmine õnnestus alles kolmandal katsel. Kahel eelmisel korral oli kogu menetluse läbi teinud seadus kogunud kolmandal lugemisel 50 häält, aga vaja oli vähemalt 51. Ega tegelikult polnud ka täna olukord selge, sest istung algas nii. Keit Pentus, palun. Aitäh hea juhataja eilse rütmi jätkamiseks. Reformierakonna fraktsioon palub enne hääletamist 10 minutit vaheaega. Kuulutame välja vaheistung, jätkub 10 14. Keit Pentus tegi küll viite eile õhtusele istumisele, aga tegelikult oli vaja ajapikendust selleks, et mitmed koalitsioonisaadikud Toompeale jõuaksid. Mida see kummaline seadus, mis kuidagi vastu ei tahtnud võetud saada, siis endast kujutab? Põhiseaduskomisjoni esimees Väino Linde. Kui nüüd päris selgelt otse välja öelda, siis Eesti vabariigis me saaksime elada ka ilma selle seaduseta põhjusel, et meil on olemas põhiseaduse 12. paragrahv, mis ütleb otsesõnu, et kõik on seaduse ees võrdsed ja kedagi ei tohi siis diskrimineerida ei rahvuse, rassi, nahavärvuse, soo ja nii edasi selliste tunnuste alusel. Aga Brüsselist Euroopa liidus tuli meile niisugune nõue, et sellest niisugusest üldpõhisõttest jääb ikkagi väheks põhiseaduses ja et vältida siis sellist rikkumismenetluse edasist toimetamist Eesti vabariigi aadressil. Meil tuli siis võtta vastu selline eraldi seadus, võrdse kohtlemise seadus. Ja see ilmselt on ka see põhjus, miks siis võib-olla ka mõned meie kolleegid mõnevõrra kergekäeliselt sellesse eelnõusse suhtusid. Aga praktiliselt muudab ta ka midagi või ei muuda. No praktiliselt muudab ta tegelikult olukorda mõnevõrra siis võib-olla ka selgemaks pöördujatele. Nimelt oli siiski meil praegu seaduses selline võimalus, et kui kedagi siis diskrimineeritakse, mis eesti keeles tähendab vahetegemist siis selles osas võrdse kohtlemise seaduse kohaselt on meil selge ka üks ametnik sotsiaalministeeriumist, kes on praegu võrdse kohtlemise ja soolise võrdõiguslikkuse volinik. Kelle poole saavad need inimesed pöörduda, kes tunnevad, et neid on siis töösuhetes õppesuhetes diskrimineeritud, nende suhtes on siis tehtud sellist ebaõiglast vahet.",
"role": "user"
},
{
"content": "Riigikogu võttis vastu võrdse kohtlemise seaduse.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Vaata antud uudislugu ja koosta üks või kaks lauset, mis võtavad kokku selle sisu. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nKunstide keskuse koordinaator Kaire Maimets ütleb, et nende eelarve on tasakaalus. Keskus pakub 40 kursust semestris mahuga 2500 ainepunkti. Maimetsa sõnul toimis kõik laitmatult, kuni neile teatati, et raha enam ei ole. Praegu on meile öeldud, et koondamisteated kõigile saabuvad 15. aprillil, keskus likvideeritakse, töötajad koondatakse arvestades et tegu on Tartu ülikooliga, siis see tundub jah, arusaamatu ja julm, et kui meil oleks mingi erafirma, siis noh, selliseid asju ikka juhtub, aga et on Tartu ülikool see koht ühiskonnas, eks ole, mille ülesanne on pakkuda haridust ja haritust. Et see nagu hämmastab Keskuses on seitse töötajat, kahele pakutakse nüüd tööd käsunduslepinguga. Viljandi kultuuriakadeemia direktor Juko Mart Kõlar ütleb, et kasvav palgasurve ongi põhiline põhjus, miks raha on väheks jäänud. Kunstide keskuse näol oli meil tegemist ennekõike vaba aineid pakkuva keskusega, mis sisaldas Viljandi kultuuriakadeemia vaates ainult 15 ainepunkti eest kohustuslikke aineid. Minu kui kultuuriakadeemia direktori huvi on tagada meie põhi, fookusainete ja õppekavade jätkusuutlikkus ja vaba ained paratamatult, kuigi nad on olulised, on meie vaatest lisategevus. Tartu Ülikooli riigiteaduste tudeng Emma Pipi on keskusest võtnud mitmeid aineid. Emma-Pipi muretseb, et tulevased tudengid peavad nüüd sarnaseid kursusi Tartus tikutulega otsima. Näiteks mina olin ainetes koos arstitudengitega teoloogiatudengitega, et ma leian, et oluline koht, kus tudengid üldse kokku said, vahetasid mõtteid ja, ja ma arvan, et see oli igal erialal, oleks seal kõik ikkagi saanud suurt lisa oma oma peaerialale. Tartu Ülikooli üliõpilasesinduse esimees Karl Lembit Laane kinnitab, et nördinud tudengeid on veel. Laane sõnul ei ole ülikool arutelusse tudengeid kaasanud. Kui me räägime üldisemalt humanitaarteaduste ja kunstide valdkonnas, mille koosseisus ka Viljandi kultuuriakadeemia on siis seal ei tohiks rahaga nii suurt probleemi olla küll. Eelmise aastaga suurenes valdkonna jääk 3,3 miljonini. Ma arvan, et kui oleks tahetud leida lahendus, siis oleks ka see olemasolevate vahenditega leitud. Tartu Ülikooli humanitaarteaduste ja kunstide valdkonna dekaan Anti Selart seletab, et ülejääk on näiline. Teadusrahade laekumised on ebaühtlased. Selart tõdeb, et kunstide keskus pole suutnud oma eesmärki saavutada ja algsed optimistlikud rahastuse plaanid ei pidanud vett. See, kui üksus nimega kunstide keskus likvideeritakse, ei tähenda, et kaob ära kogu töö, mida selles keskuses on tehtud. Kui me räägime siin mingitest ainepunktide hulgast. Päris suur osa sellest kuulub tegevustele ainetele, mille puhul on lihtsalt plaanis need paigutada teistesse üksustesse. Kõik pakutavad ained siiski ei säili. Vabade kunstide professuur jääb Tartusse alles. Õppekavade kohustuslikke aineid õpetatakse edasi Viljandis. Keskus lõpetab 31. augustil töö.",
"role": "user"
},
{
"content": "Tartu Ülikooli kunstide keskus avati Viljandi kultuuriakadeemia halduses aastal 2017. Eesmärk oli Viljandi Tartule lähemale tuua. Nüüd teatas kultuuriakadeemia, et keskus suletakse.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Analüüsi uudislugu ning kirjuta sellele üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta üksnes eesti keeles!\n\nTekst:\n\nPärast president Emmanuel Macroni kriitilist sõnavõttu Alžeeria suunal ning otsust piirata Maroko, Tuneesia ja Alžeeria elanikele antavate viisade arvu. Kui nende valitsused keelduvad Prantsusmaalt välja saadetavaid migranti tagasi võtmast, on suhted muutunud enam kui pingeliseks. Alžeeria sulges oma õhuruumi Prantsusmaa sõjalennukitele, kes kasutasid seda jõudmiseks põhja Malisse, et sealsete islamiäärmuslaste vastu võidelda. Alžeeria hinnangul sekkub Prantsusmaa nende siseasjadesse ja kutsus tagasi ka oma suursaadiku. Ajaleht Le Figaro käis Tuneesias viisatüli ühe osapoole juures ja vestles kohalikega. Ajalehe reporter rääkis Prantsusmaa saatkonna ees Muradiga, kes ootab viisat. See ei ole esimest korda, kui ma viisataotluse sisse annan. Ma olen harjunud seda protseduuri korduvalt läbi tegema, kuid seekord olen ma mures. Kui ma Prantsusmaa viisat ei saa, ei saa ma oma perekonnale külla sõita. Valid ootab samuti Prantsusmaale sõitmiseks viisat, kuid näeb asju teises valguses. See on Prantsusmaa otsus ja ma austan seda. Neil on õigus otsustada, mida nemad õigeks peavad. Viga ei ole Prantsusmaas, vaid Tuneesias. Me ei ole majanduslikult kõrgelt arenenud riik, samuti ei ole me poliitiliselt sõltumatud. Me toetume liialt teistele riikidele, seega on Tuneesia tekkinud kriisi taga. Löfigaro hinnangul on probleemi tuum juba aastakümneid kestnud suutmatus migranti hallata. Põhja-Aafrika on suuresti Prantsusmaa endine koloonia ning karmikäeliste otsuste vastuvõtmisega peljatakse tagajärgi ehk võimalike rahutuste puhkemist äärelinnades. Ka osa Magribi riike ehk Alžeeria, Tuneesia ja Maroko ei aita omalt poolt kaasa, vaid kulgevad harjumust pärast rada pidi. Näiteks 7700-st alžeerlasest, kelle elamisluba selle aasta alguses kehtivuse kaotas läks koju tagasi ainult 22. Löfigaro andmetel on Alžeeria riigi märkimisväärne sissetulek nende kanda, kes Prantsusmaal või muudes Euroopa Liidu riikides elavad. Samuti keeldub näiteks Maroko alla kirjutamast kahe riigi vahelisele mille väljatöötamisega tehti algust juba 2003. aastal. Kui viisade teema peaks ka rahumeelselt Ta lahtuma, siis ei lahenda see peamist probleemi. See on Löfigaro andmeil Prantsusmaa liiga kergekäeline elamislubade andmine Põhja-Aafrika riikide elanikele.",
"role": "user"
},
{
"content": "Vaatamata president Emmanuel Macroni üleskutsele jätkub Prantsusmaa tüli Alžeeriaga.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Loe läbi uudislugu ja tee lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte, mis peegeldab selle põhisisu. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nHiina on teatanud, et annab mikrokiipide tootmisele hoogu kuni 100 miljardi dollariga. USA esindajate koda otsustas läinud nädalal, et suunab sellesse 52 miljardit dollarit. Nüüd on ülemaailmses võidujooksus esimese sammu teinud ka Euroopa liit. Komisjon tegi ettepaneku otsida liidu eelarvest 42 miljardit eurot ja kasutada seda nii, et 2030. aastal toodaks Euroopa Liit viiendiku kõigist maailma mikrokiipidest. Praegu suudame toota alla 10 protsendi kiipidest. Majandus ja kommunikatsiooniministeeriumi tööstusvaldkonna juht Andri Haran tõdeb, et seda, kust täpselt raha tuleb ja milleks seda kulutada saab, tuleb veel selgitada. Iseenesest jaguneb see ettepanek kolme suurde plokki, esimeses plokis keskendutakse peamiselt teadus -arendustegevusesse. Teise samba peamine ülesanne on siis tootmiskeskne. Luuakse sihuke süsteem, mille kaudu saavad tootmisüksused kvalifitseerida tarneahelad kindlustavaks ettevõtteks ja läbi mille siis nad saavad taotleda Euroopa Liidust erinevat rahastust oma arendustegevusteks ja kolmas on samas on siis nii-öelda tarneahelate jälgimise või seiresüsteem. Mikrokiibi tehased on väga kallid, Intel ehitab hais kiibi tehase 20 miljardi dollari, et sampsung Texasesse 17 miljardi dollari eest. Missugust kasu võiks komisjoni kavast lõigata, Eesti tuleb veel uurida. Küll aga on kindlasti plaanis Eesti elektroonikatööstuse liiduga tegelikult koos see uus strateegia nagu ette võtta ja vaadata, mida ja kuidas me riigina siin panustada saame, et mingitki osa sellest strateegiast ja nendest võimalustest nagu Eestisse tuua me selliste ülimahukate suurte tehaste riik ei olegi oma suurusest ja tööjõu saadavast lähtuvalt, aga kõik, mis puudutab teadus-arenduse, innovatsiooni ja uusi algatuse ja startupe seal me oleme tuntud ja väga head tegijad, et see pool on kindlasti lihtsam lihtsam meie jaoks nagu saavutada. Kiireid lahendusi Euroopa Komisjoni ettepanek ei paku. Komisjoni president Ursula von der Leyen ütles eile, et Euroopa riigid võiksid häda korral ka ühishankeid korraldada. Andrei Harani sõnul on ka ühishangete süsteem alles komisjoni mõttepaberil. Selle paberi kohta hakkavad liikmesriigid nüüd oma arvamust kujundama. Kuna Euroopa komisjon ei ole olnud ülimäära avatud selle dokumendi lõppversiooni koostamisel, siis tegelikult kõik liikmesriigid on olnud ka natukene äraootaval seisukohal, et mis siis lõpuks nagu kirja saab ja lauale tuleb, vaadates siia dokumendile peale, siis esimene tunnetus on küll, et on püütud luua kõigile midagi, aga noh, lõpptulemus kõik sõltub ikkagi, mis need lõplikud tingimused siin sees on.",
"role": "user"
},
{
"content": "Euroopa Komisjon tegi 42 miljardi euro suuruse ettepaneku kiibikriisi lahendamiseks. Millal selle mõjul tehased hakkavad kerkima, ei tea veel keegi. Eesti püüdleb pigem teadus-arendustegevuse toetuse poole.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Süvene antud uudisesse ja tee selle kohta lühikokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult ühe või kahe lausega!\n\nTekst:\n\nTäna ennelõunal kogunesid Tartus Reformierakonna fraktsioon ja piirkonna juhatus ning pärast nädal aega kestnud konsultatsioone langes Liis Keskerakonna kasuks, räägib Reformierakonna Tartu piirkonna esimees Urmas Klaas. Keskerakonnaga on meil kõige suurem ühisosa ja ka hea koostöökogemus varasematest aegadest. Samas Reformierakonna, Keskerakonna ja sotsiaaldemokraatide heast koostööst on kõik osapooled rääkinud juba aastaid, mis siis sotsidele ikkagi saatuslikuks sai. Sotsiaaldemokraatidega oli üheks põhiliseks vaidluse küsimuseks tudengitoetuse rakendamine ümmarguselt 300 eurot aastas. Tartu linnas on sotsiaalseid, tundlike elanike rühmi, teisi. Sotsiaaldemokraat Jarno Laur lisab sellele veel huvihariduse toetuse, aga oma rolli võis mängida ka sotsiaaldemokraatide nimekirjas kõige rohkem hääli saanud Marju Lauristini isik, muuhulgas see, et pärast kolmapäeval Tartus lahvatanud korruptsiooniskandaali viitas Lauristin sellele, et linnapea võiks võtta poliitilise vastutuse. Urmas Klaasi sõnul see siiski oluline pole ja tähtis on ikkagi erakondade ühisosa. Jarno Laur ei saa väita, et me ei oleks kordagi sellest rääkinud konsultatsioonidel. Ilmselt mõne inimese jaoks tundub Marju opositsioonis ohutumana kui koalitsioonis. Ma üldiselt arvan, et nad eksivad opositsioonijääv. Jarno Laur lubab tugevat ja samas konstruktiivset tööd. Üks esimesi eesmärke on tema sõnul linnavalitsuse sisekontrolli ümberkorraldamine. See tähendaks seda, et sisekontroll oleks nii-öelda topeltalluvuses, et tema kõige suurem juht oleks revisjonikomisjon ehk volikogu, mitte pelgalt linnapea. Teiseks sisekontrolöri ametisse nimetamisel ja auditiplaanide koostamisel oleks volikogule väga selge roll. Läbirääkimised seisavad ees ja see, mis koalitsioonilepingusse kirja saab, on veel lahtine. Uurisin Keskerakonna esinumbril Aadu Mustalt, kas tasuta kooli ja lasteaiatoitu tasuta bussisõitu ning sotsiaalmajade programmi julgeb ta oma valijatele lubada. Mul ei ole ju rääkida hetkel kokkulepetest nendest teemadest, me ei lähe ju vaikides mööda ja need on need osad, kus me loodame tulevase koalitsioonipartneri mõistmist, eks me loodame ära tõestada, miks need olulised lubadused on Tartu linna kui terviku arengule hästi olulised. Ühtlasi ei soovi Urmas Klaas ega Aadu Must rääkida veel võimalikest abilinnapea kohtadest, küll aga soovib must ise tulla Tartusse linnavolikogu juhtima ja seda riigikogu töö kõrvalt. Situatsioon on muutunud varasemate aastatega, nüüd on see kahe tooli seadus, milles on nii head kui halba ja nähtavasti pean ma endale veel planeerima nii-öelda sideohvitseri rolli, kes peab hoidma pilku peal sellel, mis tehakse samade teemade osas linna tasemel ja mis tehakse riigi tasemel. Tööd tuleb ilmselt juurde ja töö läheb veel ka keerulisemaks, aga esialgu ma loodan, et ma saan sellega.",
"role": "user"
},
{
"content": "Tartus valimised võitnud reformierakondlased hakkavad võimukõnelusi pidama Keskerakonnaga. Valimistel teiseks jäänud sotsiaaldemokraatidele sai muuhulgas saatuslikuks lubadus jagada tudengitoetust. Keskerakonna esinumber Aadu Must plaanib riigikogutöö kõrvalt hakata ka Tartu linnavolikogu juhtima.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita sellele vastav lühikokkuvõte ühe või kahe lausega. Vasta alati ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nAustatud riigikogu, ma paluksin igaks juhuks kolm minutit lisaaega ja võin omalt poolt lubada, et selle koosseisu ajal ma enam ei palu kõnet. Palun tahaksin eelkõige avaldada toetust sellel eelnõule. Selle eelnõu mõte on hea, esiteks sellepärast, et sellega väheneb oht, kus riigikogu ja kohalikud valimised satuvad ajaliselt väga lähestikku, mis võiks koguni ohustada riigieelarve tasakaalu. Nüüd kulutas Eesti riik ja rahvas kaheks valimisteks kokku umbes pool miljardit krooni. Seal juures oleks paljude üles tõstetud probleemide lahendamiseks sellest samast poolest miljardist kroonist piisanudki. Niisiis parimate lahendite võistluslik ja kulukas väljapakkumine saigi probleemide kuhjumise osaliseks põhjuseks. Välisraha on meile valimisteks antud vähe ja sellepärast on see tõesti meie, Eesti riigi ja rahva vara. Oli aeg, mille meie nõrgukese demokraatia tugi kepitamiseks ja pisut paremale koolitamiseks anti seda avatud fondide instituutide kaudu. Nüüd on ainult antud seda sotsialdemokraatidele Rootsist. Teiseks on see kaheaastane korrapärane valimisrütm üsna hea isikulises plaanis. Muidu juhtuks nii, nagu nüüd juhtus. Alles rahvas andis parimatest parimale, nelja keskmise kuupalga tagava ametikoha ja kolm kuud hiljem küsivad need juba teist samasugust, lisaks rahvas ei tea, mida teha, kas teda lollitatakse teadlikult või tahetakse rahvaarmastust lihtsalt proovile panna. Ja kust pärast valimist seda saadikut kätte saab? Alllinnas öeldakse, et ta on Toompea mäel, seal aga öeldakse, et vist on mäe all. Kaheaastase rütmi puhul kaob see probleem iseenesest. Armastatud juhid jõuavad olla siin ja seal teenida oma rahvast igal tasandil ja ka ise teenida kõigilt tasanditelt. Siis ei saaks ka mõni naljamees teha ettepanekud mõlemad valimised kokkuhoiu mõttes samaaegselt korraldada, sest siis oleks juba väga raske põhjendada, miks seesama isik võib õlmitseda mõlemi nimekirja tipus. Elimineerida tuleks muidugi siis ennetähtaegsete valimiste tekkimine. Kolmandaks on valimised väga head, elukestva õppimise mõttes. Saame teada, kes eestlastest on venelased, kes on tulnud, kes on muidu kahtlased. Ja, või näiteks võtame Männikult Toompeale toome õpetliku prügikasti reklaami eelarvamuste koht. See on 50-l korral. Ainsa eelarvamusena on samas välja pakutud idee, et meiega võidavad kõik. Teadagi, eelarvamused juba on sellised, et nendega ei tasu võitlema hakata ega neid parandama hakata. Sest eelarvamused on palju püsivamad kui arvamused. Aga nüüdsel ajal sorteeritakse prügi ja võetakse taas kasutusele. On ju ka nimetatud eelarvamus nagu sellesama mõtte meiega võidad taaskasutus või veel varasema ga, ükskord võidame me niikuinii. Taaskasutuse tuleks silmas siiski pidada seda, et ka hea idee ja värske mõte läheb lõpuks hapuks. See on nagu tšuksi šokolaad, mis kolmandal taaskasutamise ringil säilitas küll värvi, kuid lõhn ei olnud enam hea. Neljandaks on eelnõu hea kokkuhoiu mõttes vast saaks siis selle alusel kokku leppida, et kallid parteijuhid ei tohiks kulutada Eesti raha oma pilvedeni ulatuvate kallid pilte teede välja riputamiseks. Valimiste seisukohalt on ju täiesti tarbetu meile kõigile tuntud ja meist kõigist parema kaaskodaniku sajakordseks suurendatud üheksakorrulise maja kõrgune pilt mille tema hundikarvad on poolteist meetrit pikad ja jalutuskepi jämedused. Või teine pilt, kus prilliraamid on suured nagu kaks kõrvuti olevat tornikella sihverplaati. Selle eelnõu alusel võiks ka kokku leppida, et edaspidi valaksid juhid end pronksi või raiuksid graniiti, et siis ainult valimiste eel tuvisõnnikust end puhtaks pesta ja üle kuulata. Või valmistada hoopiski täispuutavad valitsuse juhid või parteide sümbolid, mida siis peavad ainult jälgima fännid, et nad lõhki ei puhuks. Neid. Meil pole vaja minna õppima seda Kim Yong illi või 100 musseeni juurde, me oleme saanud ligemaltki õppida, vene ajal nimetati seda tuseks vene keeles kolt isiku puhul, kui. Ja kas me sellist riiki tahtsime, muidugi tahtsime, me ju saame mõned oma vead ju ise kõrvaldada. Õpime oma vigadest ja tekitatud hädadest ja meil on seda õppematerjali eriti palju kogunenud. Me teame, et auahnus ja võimu imu on haigused, nad võivad olla haigused, mis vajavad ravi. Et nad ei kasvaks üle parandamatuks, megalomaaniaks või kuldlitsnostis või isegi paranoiliseks fisofreeniaks. Lõpuks kutsun üles kõiki toetama, et kirjutamegi põhiseaduse ühes kohas kolme asemel neli vastavas käändes. Ja siis me jääme juba Eesti parlamentide ajalukku. Parlamendina, kes oli enneolematult koostöövõimeline, kes peale aastast debatti jõudis vähemalt üheski asjas ühele meelele ning muutis põhiseadust. Seda pole meil veel varem tehtud. Tänan.",
"role": "user"
},
{
"content": "Riigikogu liige Arvo Sirendi kohalike omavalitsuste valimiste seaduse muutmise kasulikkusest.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita sellele vastav lühikokkuvõte ühe või kahe lausega. Vasta alati ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nViiuldaja Hans Kristjan Aavik võitis koos Ukraina viiuldaja Pogdan Lutsiga Taanis Karl Niilseni rahvusvahelisel konkursil esimese preemia. Samuti sai ta eripreemia parima kohustusliku pala esituse eest. Ning odense ja Kopenhaageni orkestripreemia. See on täitsa uskumatu, et tegelikult terve öö, ma ei maganud vist ühtegi minutit, sest see adrenaliin tervest sellest nädalast oli nii tugev. Oh, see on täiesti tõesti ulmeline tunne, midagi sellist kogeda, nende žüriiliikmetega rääkida, kes on kõik ju maailmakuulsad ja keda mina väga hindan ja kellest mina olen palju inspiratsiooni saanud. Tegu on maailma ühe tippkonkursiga, sinna kandideerib sadu muusikuid, kelle hulgast valib žürii eelvoorudes välja 24 viiuldajat, kes pääsevad Taani koha peale võistlema räägib Aaviku viiuli õpetaja, Tallinna muusikakeskkoolist Kaido Välja. Niilseni konkurss on üks viiest suurest konkursist, mis viiuldajatele toimub ja mis on tõesti oma kaalukuselt. Selline maailmaklassi konkurss. Esimene voor juba kestab kaks päeva kus iga esinemine võiks siin võrduda terve kontserdiga. 23 aastane Aavik hakkas Niilsoni konkursiks valmistuma kolm aastat tagasi, kui ta elas eelmisel korral kaasa tuttavale osalejale, kes lõpuks võitis. Konkurssi võib-olla võiks kõige rohkem võrrelda ühe maratoniga Karl Niilseni konkursi, võib-olla isegi ultra maratoniga see töö, mis sinna sisse See läheb on väga-väga suur ja muusikuna Meil on vaja esitada, sellel konkursil oli umbes kolm tundi muusikat ja peaaegu kõik seda peab peast mängima. Ja, ja kuna see kõik toimub ainult 10 päeva jooksul, siis see pinge on tegelikult väga suur. See on mitu aastat lausa ettevalmistust. Nii kõlas Hans Kristian Aaviku esituses Ester Mägi kadentsia teema. Seejuures mängib ta viiuliga, mis valmistati umbes 1610. aastal Itaalias. Jovan Paulo Magini pill Itaaliast ja selle peal mängis ju kunagi kuulus Boba Bosnin. Ja ma olen tõesti väga õnnelik, et Eesti pillifond on mulle selle pilli andnud, sest need eelised, mis üks väga hea pill annab, on väga suured. Aavik alustas viiulimänguga viie aastaselt abasalus, praegu õpib ta Frankfurdis professor Erik Sumani viiuli klassis.",
"role": "user"
},
{
"content": "Eesti viiuldaja Hans Christian Aavik võitis maailma ühel olulisemal klassikalise muusika konkursil esimese preemia.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Loe läbi uudislugu ja tee lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte, mis peegeldab selle põhisisu. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nRahandusminister Martin Helme ütleb, et vaatamata prognoosidele ei ole majanduslik olukord nii halb, kui kardeti. Esiteks, maksulaekumised on paremad, kui me kevadel ennustasime, tõsi, muidugi madalamad kui enne kriisi, aga oluliselt paremad. Teiseks, erakorralised kulud on olnud väiksemad, kui me algselt ennustasime. Ehk siis ka kulu pool on olnud ütleme siis riigieelarve seisukohalt parem. Ja, ja tööpuudus ei ole nii kiiresti nii halvaks läinud, nagu me kartsime. See, mis edasi juhtuma hakkab, sõltub Helme sõnul sellest, kas ja millal tuleb koroonaviiruse teine laine ja kuidas käituvad meie ekspordipartnerid. Helme sõnul on Balti regioon ja meie lähinaabrid oluliselt paremas seisus kui Lõuna-Euroopa. Rahanduskomisjoni esimees Aivar Kokk ütleb aga, et liigseks rõõmustamiseks enne sügist põhjust ei ole. Kui me vaatame turismisektori töömajad, hotellindus, toitlustus, siis kindlasti selles sektoris võib siin pealinnas tekkida raskusi. Tavaliselt suvel korjatakse rasva, see aasta rasva korjamine on kindlasti pealinnas tunduvalt väiksem ja õhem olnud. Riigikogu rahanduskomisjoni liige Jürgen Ligi ütleb, et praegust olukorda iseloomustab kõige enam ebastabiilsus, mitmete töökohtade tulevik ei ole selge ja inimeste tarbimisvõimalused on taastunud pea täielikult koroonaeelsele tasemele. Riik sellest aga innustuda ei tohiks. Riigi rahandus vajas väga ulatuslikku korrektuure enne kriisi juba ja see jäi tegemata, praegu on laenurahaga kõik üle kallatud, aga need tegelik majanduspilt alles tuleb ja eelmised vead ilmuvad ka välja sellest likviidsusest, mis hakkab tasapisi ju ja kokku tõmbama, et selliseid lisakulusid on tehtud mis jäävad koormaks, mis ei ole kõik kriisiga seoses, see kärpekohustus jäi täitmata, mis oli juba enne kriisi ja, ja pluss siis see, see odav laenuraha, et mida tuleb hakata tagasi maksma. Praeguse seisuga on riigil võlgu 3,36 miljardi euro jagu, see moodustab 12 protsenti sisemajanduse kogutoodangust. Rahandusminister Martin Helme ütleb, et juurde riik laenu lähiajal võtma ei pea. Väga suur osa sellest rahast, mis me oleme siin suve alguses kokku laenanud, on tegelikult praegu lihtsalt likviidsusreservis seisab riigieelarve miinus, mis meil praegu on umbes kolm, 3,3 protsenti SKP-st suures osas koosneb nendest majanduse elavdamise meetmeks määratud rahadest ja selles mõttes, mida jälle võib tõdeda, on see, et kui me paneme majandusele stimuleerimiseks raha juurde siis sellel on efekt.",
"role": "user"
},
{
"content": "Riigieelarve miinus on praegu 3,3 protsenti SKP-st ehk 867 miljonit eurot.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Süvene antud uudisesse ja tee selle kohta lühikokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult ühe või kahe lausega!\n\nTekst:\n\nEnam kui 200-st Venemaa põhiseaduse muudatusettepanekust meenusid poolt hääletanutele eeskätt lapsi ja abielu väärtustavad ettepanekud. Hääletasin laste poolt, et neil oleks ema ja isa stabiilne töö, eluase, haridus ja arstiabi. Lapsed saavad palju privileege ning see, et abielu on mehe ja naise vahel siin pole midagi arutada. Peaks ka Eestis nii tegema, et lillad kõrvale tõrjuda, sest perekond on ema, isa ja laps. Põhiseaduse muudatus, mis annab Vladimir Putinile võimaluse taas presidendiks saada ja Venemaad kuni 2036. aastani valitseda inimestes küsimusi ei tekita. Suurepärane, las ta jääb eluks ajaks seepärast, et ta on hea, kõik näevad temast konkurenti ja tahavad tast lahti saada, aga meie ei taha. Kogu läänemaailm kardab teda, Venemaa oli veel 20 aastat tagasi puruvaene, nüüd on relvajõud ja kõik olemas. Arvan, et käesoleval ajal pole inimest, kes teda asendada võiks, nii et las ta veel olla.",
"role": "user"
},
{
"content": "Vene Föderatsiooni Narva peakonsulaadis oli keskpäevaks hääletanud umbes 500 inimest. Jüri Nikolajev käis konsulaadi ukse taga valijaid küsitlemas.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Loe läbi uudis ja anna sellele lühike kokkuvõte ühe või kahe lausega. Vastus peab olema ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nEelarve koosneb kolmest suurest plokist, esiteks inimeste turvalisus ja toimetulek. See on suurusjärguna 30 miljonit eurot ja pisut peale ja võib-olla kui mõned detailid, milles on praegu juba üksmeel ja arusaam olemas välja tuua, siis 4,56 miljonit läheb siis ohuteavituse süsteemi ja ka sireenide paigaldamiseks see tähendab 16-sse suuremasse linna 3,4 miljoni euro eest parandada se evakuatsioonivarusid 7,3 miljoni euro est parandatakse varingupäästevõimekust ja pisut rohkem kui 11 miljoni euro eest tugevdatakse ka kontrolli meie idapiiril. Nüüd kaitsevõimekuse tugevdamine Me jõuame oma investeeringute kaitsekulutustega aastal 2024 praeguse prognoosi kohaselt 2,9 protsendini SKP-st kõik see, mis tehtud otsustest on võimalik kätte saada ja kõik see, mis kohale jõuab veel sel aastal, täiendavalt selle, me oleme valmis lisaeelarvesse lisama, praegu on siis teada, et, et see on hinnanguliselt 15 miljoni euro kandis sel aastal täiendavalt Raha eraldatakse ka inimeste toimetulekule, toimetulekupiir tõstetakse 150-lt eurolt 200-ni ja veel üks muutus. Edaspidi võetakse siis eluasemekuludena arvesse ka eluaseme laenumaksed. Toimetuleku osa on ka sügiseks planeeritud ühekordne eritoetus lastega peredele ja pensionäridele ja teine plokk, energiajulgeolek. LNG võimekuse loomisesse ja gaasivaru soetamisse me panustame lisaeelarvega 200 miljonit eurot. Samuti antakse raha töörühmale, mis uurib tuumajaama võimalikku rajamist Eestis aruande kiiremaks valmis saamiseks. Valitsus tahab teha vastava otsuse järgmisel aastal ning lõpuks vahetute sõjamõjudega hakkama saamine. See puudutab põgenike esmaste vajaduste katmist neile turvapaigapakkumist, aga ka eestikeelse haridussüsteemi olulist tugevdamist läheb täiendav rahastus nii lasteaiakohtade siis rahastamiseks, mis muidu tavalistes oludes on omavalitsuse ülesanne, aga me oleme kokku leppinud, et kuna olud on erakorralised, siis omavalitsused saavad selleks eraldi lisaeelarvest iga lapse kohta 465 eurot kuus ja üldhariduskoolidele siis ühe koha maksumusena natukene rohkem kui 500 eurot õpilase kohta. Raha saavad kohalikud omavalitsused nii lasteaedade kui koolide tarbeks.",
"role": "user"
},
{
"content": "Lisaeelarve võib valmis saada järgmisel nädalal.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Vaata antud uudislugu ja koosta üks või kaks lauset, mis võtavad kokku selle sisu. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nEuroopa komisjon tutvustas täna uut rändeleppe ettepanekut ja nüüd on meil liinil meie Brüsseli korrespondent Joosep Värk kes on selle ettepanekuga tutvunud. Tere õhtust, Joosep ja mis sa ütleksid, mis seal leppes või selle leppe ettepanekus. Kõige tähelepanuväärsem on? Just tere, ma olen selle leppega tutvunud, ütleme mitte täielikult, see on 500 leheküljel pikk dokument, aga, aga enam-vähem on teada, mis seal kirjas on kõige olulisem ilmselt selle juures tegelikult ongi nii-öelda uus sponsorite skeem, mis võib kõlada isegi natukene küüniliselt, aga see tähendab siis seda, et riigid, kes ei soovi vastu võtta kohustuslikus korras migrante, kes tulevad Euroopasse üle Vahemere ei soovi neid sealt näiteks Kreekast või Itaaliast laagritest vastu võtta, siis nemad peaksid hakkama ise tegelema sellega, et aidata konkreetsetel varjupaigataotlejatel siis minna tagasi oma rände lähteriiki, see tähendab seda, et kohustuste näiteks Kreeka või Itaalia pealt, siis läheks rohkem teistele riikidele, kui nad just ise ei soovi neid varjupaigataotlejaid vastu võtta. No millised tuuled Brüsselis puhuvad, kas on juba aimdust, et kas see lepe võiks sobida nii parlamendile kui ka ülemkogule? No tegelikult selle leppe vastu juba võttis. Mõneti võiks öelda, et selle vastu võttis sõna juba eile Austria kantsler Stefan Kurts, kes ütles selgelt, et kohustuslikke kohustuslikku mehhanismi tema ei toeta ja see ei ole üllatus, tegelikult mitte ainult Austria, ka näiteks Poola või Ungari on riigid olnud, kes on alati selliste kohtukemeetmete vastu olnud ja, ja praegu tundub pigem ebatõenäoline, et sellisel kujul see ettepanek läbi läheb. Aga ega Euroopa komisjoni ettepaneku tihtipeale ei lähe just algsel kujul läbi. Aga, aga kaheksandal oktoobril kohtuvad siseministrid Brüsselis. Vähemalt nii esialgu tundub. Ja kui on ajakirjandus ennustatud, et kui selleks ajaks ei ole seda nii-öelda ettepanekut veel põhjaks lastud, siis võib sellest midagi alles jääda ja võib-olla ka asja saada, aga selle jaoks suure tõenäosusega tuleb ikkagi see kohustuslik osa leppest välja võtta. Aitäh Joosep Värk Brüsselist meeleolusid vahendamast.",
"role": "user"
},
{
"content": "Euroopa Komisjoni rändeleppe plaan tõenäoliselt Ülemkogul läbi ei lähe. Euroopa Komisjon tutvustas uut rändeleppe ettepanekut.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Süvene antud uudisesse ja tee selle kohta lühikokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult ühe või kahe lausega!\n\nTekst:\n\nTormituul oleks kindlasti põhjuseks, aga tänase tuulega ei ole kindlasti probleeme ja, ja kopter on lennanud edukalt ja, ja on mõeldud lendamiseks isegi suht tugeva tuulega, nii et tuul ei tohiks küll põhjus olla. Tuul võiks olla probleemiks maandumisel ja stardil. Iga lennuki ja kopteri tüüp omab seal oma oma piiranguid nii tuuletugevuse kui nähtavus ja muude asjade osas. Aga, aga küsimus ei ole kindlasti ilmas. Täna komisjon on majandus ja kommunikatsiooniministri allkirjaga käskkirjaga moodustatud. Komisjoni esimees on majandus, Kommunikatsiooniministeeriumi asekantsler Taivo Kivistik ja komisjoni aseesimees on Tõnu Ader. Lennuannet stuudio. USA on pakkunud oma abi õnnetuse asjaolude uurimisel, kas see abi on vastu võetud ja kas komisjoni kuulub ka USA esindaja, näiteks? Komisjoni otseselt ei kuulu, aga nad neil on õigus osaleda komisjoni töös oma esindajana esindajatega ja me võtame kõik abi vastu. Missugust kompetentsi nad teile pakuvad? Ilmselt pakuvad kompetentsi just kopteri asjas kopteri tundmist asjas aga Soome puhul Soome pool, samuti käitumistingimuste kui muude asjade osas. Teie olete lennuõnnetustega juba väga kaua tegelenud, kas see on nüüd Eesti ajaloo lennundusajaloo kõige suurem, kõige ohvriterohkem õnnetus, eeldades, et ilmselt on kõik need pardal viibinud, hukkunud? Kas kopter on ohtlikum sõiduriist kui lennuk? Ei, seda ma niisama ei konstateeri iseenesest see ei ole nii. Nii et lennukitega juhtub ikkagi maailmas rohkem õnnetusi kui kopteritega või. Rohkem kopter lihtsalt koptereid on vähem, nad lendavad harvem ja regulaarreise teevad väga harva. Kui see vrakk on leitud, mis edasi saab, kuidas teie komisjon tegutsema hakkab? Siis vastavalt sellele, mis seal vrakist näha on, vaadatakse üle, hakatakse seda tõsiselt uurima selles mõttes, et alguses on andmete kogunemisfaas ja pärast on siis nagu nii-öelda analüüsi osa. Kas komisjonil on midagi öelda selles osas, et see vrakk tuleb üles tõsta või pole vaja üles tõsta? Komisjon on väga huvitatud, et rakk, vrakk tõstetakse üles, sest et ilmselt komisjon ei suuda seal vee all ise midagi midagi avastada ja, ja ma ei arva, et ülestõstmisel rakk nii palju midagi kannatada saaks, et meie uurimistulemusi kahjustada. Ja see sõltub rahast, et see vrakk üles tõsta. Kui kaua selline uurimine võiks aega võtta kuu kaks. Normaalselt kuni aasta olen veendunud, et, et komisjonile on pädevust põhjused välja selgitada. On teil mingi esialgne tähtaeg vahekokkuvõtte aeg pandud valitsuse poolt, näiteks. Põhimõtteliselt ma ei ole käskkirja otseselt lugenud, aga ma tean seda, et rahvusvahelised nõuded nõuavad eelaruande vormistamist kuskil tähendab kus esmased tulemused ja informatsioon saab kajastatud kuskil kuu aja pärast.",
"role": "user"
},
{
"content": "10.08.2005 kell 18.00 - Tallinna lahel kukkus alla Copterline'i helikopter.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Uurides uudislugu, loo sellele ühe või kahe lausega lühikokkuvõte. Vasta eesti keeles!\n\nTekst:\n\nTervishoiueksperdid ei suuda öelda, millal viiruse puhang kulmineerub, kuid arvatakse, et haripunkt saabub nädala või 10 päeva pärast. Palju reaalsem on, et viirus saadakse kontrolli alla aprillis, mais. Rahvusvaheline terviseorganisatsioon WHO kutsub Hiinat üles koostööle ja eelkõige läbipaistvusele andmete usaldusväärsusele, et tõhusamalt reageerida arstiteaduskonnall tipptasemel, kuid et viirusele vastu panna, on vaja jälgida selle käitumist. Viiruseametlik nimi on 2019 N C OV. Nüüd on selge, et see levib inimeselt inimesele ja nakatumine toimub enne, kui viirusekandjal endal sümptomid ilmnevad. Siiski tasub meeles pidada, et enamik haigusjuhtudest ei lõpe surmaga seni umbes 2,3 protsenti haigestunutest. Võrdluseks. WHO andmetel oli 2003. aasta Sarsi puhangu ajal üldine suremus 9,6 protsenti ja lähis-idast alguse saanud Mersi, mis on ka olemuselt koroonaviirus. Suremus oli 35 protsenti. Koroonaviiruste jaoks ei ole spetsiifilist ravi, pigem samad võtted nagu tavalise külmetuse ja nohu puhul. WHO ütlebki, et enamikul nakatunutest on kergemad sümptomid, umbes 20-l protsendil tekivad kopsupõletik ja hingamispuudulikkus, koroonaviiruse mõju majandusele aga alles selgub. Lennuliiklus ja üldine transport on juba häiritud. Löögi alla satuvad nii turism, tööstus kui ka rahvusvaheline kaubandus. Näiteks sulges Rootsi mööblipood IKEA oma 30-st Hiinas asuvast kauplusest pooled ja kaubavedu katkestati. Põllumajanduses on toormehinnad langenud alles allkirjad saanud Hiina ja USA kaubandusleppe esimene osa kohustab Hiinat ostma järgmise kahe aasta jooksul 200 miljardi USA dollari eest kaupu kuid nüüd kardetakse, et Hiina seda ei suuda. Teisipäeval langes USA turgudel kaubeldavate sojaubade hind viimase aasta madalaimale tasemele. Langesid ka maisi ja taimeõli hinnad. Viirus langes ajale, mil tavaliselt tähistatakse riigi suurimat püha uue aasta saabumist. Inimestel on nädala jagu vabu päevi ja sel ajal käiakse väga palju näiteks kinos. Eelmisel aastal teenisid kinokassad ainuüksi ühe nädalaga 721 miljonit dollarit. Tänavu on kõik teisiti, tuhanded kinod on kinni ja filmisõbrad kodus. See on hoop ka filmitootjatele, kes on selleks nädalaks planeerinud oma filmide esilinastused. Kõik seitse filmi lükati edasi. Siiski otsustas üks filmitootja näidata oma uusimat linateost. Lostin Rask. Suta veebis.",
"role": "user"
},
{
"content": "Rahvusvaheline Terviseorganisatsioon arutab täna, kas Hiinast alguse saanud koroonaviirus kujutab endast ülemaailmselt hädaolukorda. Viirus on levinud 16sse riiki. Viimastel andmetel on nakatunud üle 1700 inimese ja surnud 170. Vaktsiini ega otsest ravi viirusele pole.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Analüüsi uudislugu ning kirjuta sellele üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta üksnes eesti keeles!\n\nTekst:\n\nMis meist edasi saab, see on täpselt niimoodi, et sõdur oma kosti ilma vastava korralduse a maha jätta ei tohi. Nii et jätkame oma vaatluse ja patrullimist. Nii palju, kui see võimalik on. See vallutus sai toimuma nii järgmiselt, et eile peale kella kahte märkasime oli meie piirialal hakkas tegutsema suur sõjaväebuldooser, mis rajas siis läbi miinivälja tee. Ja temale järgnes siis neli soomukit ja need liikusid siis siit meie baasist mööda Marvahini külla, kus võtsid positsioonid sisse. Ja siis, kui pimedaks läks, hakkasid meie baasist mööda sõitma terve suur kolonn soomukeid. Palju neid täpselt oli, me ei näinud, kuulsime ainult roomikute klõbinat. Teie olete endiselt oma oma baasis ja jätkate endiselt oma kontrollmissiooni. Just nii, kuni vastava korralduse saabumiseni Ainult et teie ümber on nüüd Iisraeli sõdurid, mitte mitte enam Liibanoni külaelanikud. Jah, no de facto võib öelda, et tõepoolest minu teenistuskoht on selles suhtes muutunud, et ta ei ole enam Liibanonis, vaid on Iisraelis. Meie andmetel on umbes 100000 liibanoni tsiviilelanikku sunnitud siis nagu riigi lõunaosast põgenema 100000 inimest. Kas te võite kinnitada seda? Kindlasti võib see arv selline olla. Täpsemad andmed mul muidugi selle kohta puuduvad, aga Liibanoni on selline Eesti suurune riik ja siin elab mitmeid kümneid kordi rohkem rahvast rahvastiku kui Eestis. Kas lahingud on võrreldes üleeilsega, kui me viimati rääkisime veel ägedamaks läinud? Ei, nad on olnud samasugused viimased kolm päeva, kaasa arvatud nüüd. Tänase päeva hommik on olnud sellised suhteliselt rahulikud on toimunud selline rutiin. Suurtükituli eemalt oleme ka kuulnud siis õhuväe pommitamist, aga sellist käsirelvade lahingut meie ümbruses ei ole hommikupoolikuti olnud. Iisraeli väed baasi ei puuduta. Meie baasi nad ei ole tulnud kõrval asuvasse baasi, mis on meist kusagil kaheksa kilomeetrit eemal tulid nad üks tund aega tagasi sisse kontrollima, sellepärast et seal asub ka 36 tsiviilisikut, kes sinna on pommitamise eest varjule jooksnud. Võib siis oodata, et nad tulevad ka teie baasi ühel hetkel. Ma arvan küll, et kui midagi muud, siis vähemalt pere tulevad ikka ütlema.",
"role": "user"
},
{
"content": "Olukorrast ja konfliktist Iisraeli-Liibanoni piiril.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita selle kohta üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nLätlased on suvi läbi usinalt poodides maske kandnud ning kultuuriüritustele või restorani siseruumidesse sööma minnes vaktsineerimistõendeid näidanud kas karmimate ettevaatusabinõude pärast või mitte, kuid Lätis on koroonaviirusega nakatumise tempo olnud naabrist Eestist ja Leedust aeglasem. Kuigi jah, nüüd on kahe nädala keskmine nakatumisnäit 100000 inimese kohta jõudmas 100-ni. Kuigi kõigist ühe päeva testidest on nakkusega alla ühe protsendi. Vähemalt eile oli see nii. Suvel on Läti poliitikud ja arstid vaadanud murelikult Eesti suunas, kus oli piiranguid vähem ja kus praeguseks haigestumus suurem. Eesti on Läti jaoks kollases nimekirjas, mis tähendab, et kes pole haigust läbi põdenud või vaktsineeritud seal tuleb enne Lätti minekut teha test ja olla 10 päeva isolatsioonis. Juuli andmed näitavad, et Lätis koroonaviirusega haiglasse sattunuist oli 98,5 protsenti vaktsineerimata. Kaitsesüstimise tempo oli viimaseil nädalail madal kuid nüüd ollakse jälle aktiivsemad. Vähemalt ühe süsti on Lätis saanud ligi 843000 inimest ja täielikult vaktsineerituid on 748000. Seega on Lätis peagi vaktsineeritud pool vähemalt 12 aastastest elanikest. Tõenäoliselt annab seim õiguse alates esimesest oktoobrist kolmes valdkonnas meditsiinis, sotsiaalhoolekandes ja hariduses töötavaid inimesi vallandada juhul, kui nad pole haigust läbi põdenud või vaktsineeritud. Mitu päeva on parlamendikomisjonis ägedalt väideldud, kas vaktsineerimistunnistust võiks asendada regulaarne näiteks kord nädalas toimuv testimine? Parlamendi enda liikmete puhul polnud komisjon sellega nõus ja nüüd tuleb nuputada, kuidas siis saavad seimi töös osaleda need parlamendiliikmed, kes ei soovi end kaitse süstida. Lastega on aga Lätis olukord päris karm. Kes pole vaktsineeritud või kord nädalas tehtavast testist keelduvad, peavad vanemate vastutusel minema koduõppele. Vaktsineerimisvastased on opositsioonipoliitikute eestvedamisel andnud endast märku tänavail ja kogunud allkirju. Terviseminister Daniels Pavluts kinnitab, et vaktsiine jätkub kõigile. Arvestades kõikvõimalikke arenguid, on meil vaktsiinivaru nii suur, et suudaksime aasta lõpuks kaitsesüstida. 95 protsenti elanikest räägib minister Paulus ka siis, kui lähiajal tehakse otsus kas suuremate või väiksemate rühmade revaktsineerimise ehk kolmanda süstikuuri kohta. Kõiki neid arenguid arvestades meil vaktsiini jätkub, ütleb Läti terviseminister. Veelgi enam on vaktsiine, mille kõlblikkus aeg saab peagi ümber. Nüüd tuleb otsustada, kuidas ja kellele neid annetada või müüa.",
"role": "user"
},
{
"content": "Lätis on karmimate piirangute tõttu koroonaviirusega nakatumine väiksem kui Eestis, kuid ikkagi suurenemas. Vaktsiinivastased on aga parlamendile üle andnud kümnete tuhandete allkirjadega pöördumise sooviga, et kaitsesüstimist ei sunnitaks kellelegi peale.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Süvene antud uudisesse ja tee selle kohta lühikokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult ühe või kahe lausega!\n\nTekst:\n\nHaigla nõukogu otsis kaht juhatuse liiget, tegevjuhti ja ravijuhti Pärnu haigla nõukogu liige Romeko senkranius. Nendele kahele kohale oli siis konkurss juhatuse liikme tegevjuhi kohale kandideeris kolm inimest ja juhatuse liikme ravijuhi kohale kandideeris üks inimene. Võib siis arvata, et senine juht Urmas Sule kandideeris ka ja senine ravijuht, Veiko Vahula samuti kandideeris. Jah, vastab tõele, et mõlemad isikud, kes on täna juhatuse liikmed, kandideerisid ka konkursil ja nendele samadele ametikohtadele, kus nad on ka täna esmaspäeva õhtul kogunes nõukogu ja konsensuslikult leiti, et jätkab siis praegune haigla juht juhtuse liikme tegevjuhi kohal ja praegune juhatuse liige Veiko Vahula juhatuse liikme ravihi kohal. No kaks inimest kandideeris veel, kust nemad meile tahtsid tulla? Nemad ei olnud Pärnu inimesed, jah, aga me oleme kokku leppinud nõukogus, et konkursis osalejate andmed on konfidentsiaalsed ja seetõttu rohkem ei saa kommenteerida. Ester Vilgats, Pärnu.",
"role": "user"
},
{
"content": "Pärnu haigla juhatuse liikmetena jätkavad ka järgmisel viiel aastal Urmas Sule ja Veiko Vahula. Nii otsustas haigla nõukogu. Haigla nõukogu kuulutas konkursi uute juhatuse liikmete leidmiseks välja jaanuaris, sest juhatusel likmete lepingud lõpevad aprillis lõpus.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita sellele vastav lühikokkuvõte ühe või kahe lausega. Vasta alati ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nTervise ja tööminister Tanel Kiik ütles terviseameti pressikonverentsil, et vaatamata kõrgele nakatumisnäitajale ja haiglaravi vajavate patsientide hulgale ei ole praeguse seisuga plaani haigeid näiteks Soome üle viima hakata. Kriisi epitsenter on täna Tallinna linn ja Ida-Virumaa, et mujal Eesti regioonides on ja Lääne-Virumaa ka ehk Põhja-Eesti, eeskätt me praegu loomulikult alustame sellest, et me jaotame nii haiglaravi vajavaid inimesi Tallinna ja Eesti haiglate vahel ringi ning vajadusel kaasama täiendavat tervishoiu, personali neisse haiglatesse, et kõikvõimalikud sellised lähiriikide poole pöördumised abi saamiseks tulevad siis, kui me näeme, et ei saa viiruse levikud pidama. Kui me näeme, et see nakatumiset jätkab tõusu ja haiglaravi võimekus nii-öelda tipp, hakkab kätte jõudma. Samuti ei ole plaanis moodulhaiglaid kasutusele võtta, küll aga kasutatakse kaitseväe ressursse nii ütles terviseameti hädaolukorra meditsiinijuht Urmas Sule. Selle nädala lõpu seisuga peab olema avatud minimaalselt 550 üld ja esimene kuni teise astme intensiivvoodi kohta põhja regioonis 327 Lõuna regioonis ja intensiivravi number on siis vastavalt 48 ja 26 ehk kokku 74 kolmanda astme intensiivravi. Nii et jah, oleme arutanud, aga seda moodulhaigla kasutus praegu vajalikuks ei pea voodifondi eskaleerime ja lisaks, kus me oleme siis kaitseväe ressursse kasutamas, meil on ametiabi taotlused teinud siis Lääne-Tallinna Ida-Tallinna keskhaigla meditsiiniseadmete, antud juhul siis hingamisaparaatide täiendavaks kasutuselevõtuks ja seal me loodame, küll mitte, loodame, vaid me saamegi kaitseväelt tuge, et võtame täiendavalt seadmeid kasutusel. Prantsusmaa annetas Slovakkiale kui maailma kõrgeima koroonasurmade arvuga riigile 15000 Astra Zeneca vaktsiinidoosi. Samuti on näiteks Saksamaa aidanud vaktsiinidega Tšehhid. Kas ka Eestil on põhjust oodata sellist tuge? Tanel kiige sõnul käivad Euroopa liidus arutelud vaktsiinitarnete põhimõtete üle. Jaotada kiiremini neid neile riikidele, kellel on siis kas kõrgem nakatumis näitaja või kiirem vaktsineerimise tempo. Hetkel Eesti vastab mõlemale kriteeriumile. Ja loomulikult. Meil on ka selles valdkonnas mõttekaaslasi. Ehk koostamisel on ka üks ühispöördumine, mille loodetavasti saame nädala alguses ära saadetud Euroopa komisjonile, et kõigist järgnevatest tarnetest, et riikide jaotamisel lähtutakse tõesti sellest, mis on kohapealne võimekus, inimesi vaktsineerida, mis on kohapealne Covid 19 olukord.",
"role": "user"
},
{
"content": "Eestil ei ole plaanis vaatamata kõrgele nakatumisnäitajale haigeid Soome üle viima hakata. Küll on aga ettevalmistamisel ühispöördumine Euroopa komisjonile, et vaktsiinide jaotamisel lähtutaks edaspidi kohapealsest vajadusest.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita selle kohta üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nHomme algavad Euroopa Parlamendi presidendivalimised oleksid pidanud toimuma igal juhul ning senise juhi David Sassoli lahkumine meie seast oli vaid kurb ootamatus. Kuid valimiste tulemus kipub olema üsna ootuspärane. Kuivõrd 2019. aastal nii kokku lepiti, siis valitakse uueks presidendiks ilmselt Euroopa Rahvapartei esindaja. Selleks on Maltalt pärit Roberta Metsola, kes muide homme tähistab oma 40 kolmandat sünnipäeva. Viimastel nädalatel on ta käinud esinemas ka sotsiaaldemokraatidele ja liberaalidele, kes ta valimise ilmselt suure panuse annavad. Marina Kaljurand. See kohtumine oli sümpaatne, meeldiv, ta ei jäänud vastuseid võlgu. Kõik vastused ei pruukinud meeldida, aga ta saab olema, kui ta valitakse presidendiks Euroopa parlamendi, ma arvan, hea president. Yana Toom. Sisuliselt hetkel tundub küll, et valitakse, kuigi see polnud aldis vähemalt või Rens. See polnud väga lihtne otsus, arvestades tema nii-öelda trek rekordit hääletamisel. Meil on teatud punased jooned ja üks nendest on abordiõigus ja ta hääletas selle vastu kunagi, nii et see on see, millega teda tükk aega piinati fraktsioonis, aga ta seletas seda sisepoliitiliste põhjustega, ütles, et tegelikult ta pole abordivastane. No umbes selline jutt oli. Abordivastasus oli probleemiks ka sotsiaaldemokraatide leeris. Marina Kaljurand. Ta ütles ka nendele küsimustele vastates väga ausalt, et kui ta valitakse Euroopa Parlamendi presidendiks, siis ta ei ole enam mitte EPP president, Rahvapartei president, vaid ta on kogu parlamendi president ja hakkab väljendama mitte oma isiklikke seisukohti, vaid hakkab väljendama Euroopa parlamendi seisukohti. Presidendiks kandideerivad peale Metsola veel roheliste esindaja Alis Pahkunge, vasakpoolsete Sire Rego ning parempopulistide kosmo lotovski. Valimisprotseduuri järgi saab kolmes esimeses voorus hääle anda kõigi nelja poolt ning kui nende jooksul keegi enamust ei saa, siis otsustavas se vooru lähevad kaks populaarsemat kandidaati. Seal võidab see, kes enim hääli saab. Joosep Värk. Brüssel.",
"role": "user"
},
{
"content": "Euroopa Parlament valib uut presidenti. Suurfavoriidiks peetakse Maltalt pärit konservatiivi Roberta Metsolat.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Loe läbi uudis ja anna sellele lühike kokkuvõte ühe või kahe lausega. Vastus peab olema ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nOn tore, et Eesti ja Vene välisministrid lõpuks omavahel rääkisid. Muidugi võiksid naabrid kasvõi telefonitsi suhelda, hoolimata erimeelsustest, nagu Eva-Maria Liimets ütles ja nagu üks tema varasemaid eelkäijaid pikaaegne välisminister Urmas Paet lisas. Keerulistel aegadel tuleb naabrite vahel suhelda kasvõi selleks, et olude muutumisel oleks lihtsam. Olud ei muutu niipea, sai selgeks välisministri eva Maria Liimetsa ja Sergei Lavrovi telefonikõnest. See kõne toimus Eesti algatusel, sest Liimets tahtis Moskvale selgelt öelda, et Kaja Kallase valitsus on valmis Eesti-Vene piirilepingu ratifitseerimisega edasi minema. Aga Lavrov ei öelnud, et tore uudis tema toetab seda ning nüüd peaksid teemat edasi arutama Eesti ja Venemaa parlamendid. Ei. Ta nimetas piirilepingu ratifitseerimise kohustuslikuks eeltingimuseks, et Eesti ühemõtteliselt loobuks territoriaalsete nõudmiste esitamisest Venemaale. Härra Lavrov, Eesti tegi seda juba, kui Urmas Paet kirjutas seitse aastat tagasi koos teiega alla piirilepingule, mis määrab Eesti-Vene piirijoone enam-vähem sinna, kus see praegu kulgeb. Pealegi viimase 30 aasta jooksul ei ole ükski Eesti valitsus rääkinud Petserimaa või jaanilinna tagasi küsimusest. See on vene välisministri poolt otsitud ettekääne Lavrovi tahtmatus ratifitseerida tema enda poolt sõlmitud piirileping vaatab varjamatult vastu ka lausest, et Venemaal soovitakse näha naabri, see on Eesti valmisolekut normaalse mittevastanduva atmosfääri tekkeks kahepoolsetes suhetes. Tõlgime, mida Lavrov sellega liimetsale ütles, et Eesti ei peaks toetama Venemaale rahvusvaheliste sanktsioonide kehtestamist Ukraina ründamise ja seal sõjategevuse toetamise pärast ei peaks praegu vähemalt avalikult muretsema Venemaa relvajõudude koondumise üle. Ukraina piiride lähedale ei peaks tõstatama nõndanimetatud Navalnõi küsimust ja nii edasi. Ehk otse öeldes, Eesti peaks muutma enda senist välispoliitilist kurssi loobuma Euroopa Liidu ühtse välise ja julgeolekupoliitika toetamisest ning NATO heidutusstrateegiast, siis võib rääkida ka Eesti-Vene piirilepingu ratifitseerimisest. Võib-olla, sest nagu Lavrov Liimetsal ette luges, Eesti peab astuma ka konkreetseid samme, mis on seotud massilise kodakondsuse, tuse, venekeelse elanikkonna diskrimineerimise info ja haridusruumist vene keele väljasurumise ja ajaloo võltsimise katsetega. Niisiis me ei tohiks rääkida näiteks ühtsest koolist ega sellest, et 1940. aastal hävitas Nõukogude Liit Eesti iseseisvuse. Väga hea. Nüüd on siis teada, et niipea pole Tallinnas põhjust piirilepingu ratifitseerimise juurde tagasi tulla. Eesti ulatas käe, Venemaa ei võtnud seda vastu.",
"role": "user"
},
{
"content": "Toomas Sildam räägib oma poliitikakommentaaris Eesti ja Venemaa välisministri telefonikõnest.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Loe läbi uudislugu ja tee lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte, mis peegeldab selle põhisisu. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nAmoniaak on väga mürgine gaas, mille pisematki leket peetakse ohtlikuks. Seepärast reageeriti amoniaagi häirele väga suurte jõududega. Sillamäe sadamasse saabus 11 päästeautot, kaks keemia päästekomandot, lisaks kaks operatiivkorrapidajat ning kohale sõitsid ka politsei ja kiirabi. Päästeameti valmisoleku talituse eksperdi Ksenija vihlina sõnul oli tegemist õnnelikult lõppenud õnnetusega, sest leke suur ei olnud. Kuid Moniagi puhul on alati parem karta ja üle reageerida, kui pärast kahetseda. Keeruline öelda, et see oli lihtne sündmus, aga see oli hea võimalus päästjatel harjutada, kuna keemiaõnnetusi juhtuvad harva. Aga samas see oli väga tõsine olukord ja me reageerisime väga kõrge astme järgi. Praeguseks on teada, et leke toimus Sillamäe sadamas asuva ettevõtte Eurohim terminalis. Kui Emoniaaki raudtee tsisternist suurde mahutisse pumbati lekke, kõrvaldasid päästjad koostöös ettevõtte töötajaga üsna kiiresti. Sadamat haldava ettevõtte Silbort. Kinnisvara juhatuse liikme Tõnis Seesmaa sõnul õnnestus tänu automaatikale suuremat ohtu vältida. Automaatika hoiab sellised õnnetused kontrolli all, nii nagu laadimistsoonis tõuseb amoniaagi tase, nii automaatselt lülitub sisse veekardinad, mis blokeerivad amoniaagi leviku laadimispiirkonnast välja terminali projekteerimisel. Selliste juhuste olemasolu on silmas peetud ja sellest tulenevalt ka see süsteem toimis. Ühe korraga hoitakse Sillamäe sadama territooriumil kuni 40000 tonni amoniaaki ning aastas liigub läbi sadama kuni miljon tonni mürgist ainet. Sillamäe linn on avariijuhuks varustatud häiresignaaliga, mida seekord tööle ei pandud, selgitab päästeameti valmisoleku talituse ekspert. Senia vihrina. Kuna meil oli teada, et õnnetus toimub kinnises territooriumis, et elanikud on kaugel, tuul puhub mere suunas ja leke kogus ei ole suur, oli võtnud otsus, et ei ole vaja elanike teavitada, et paanikat tekitada. Aktsiaseltsi Eurohim terminal Sillamäe juhatuse liikme Igor Fadini sõnul lekkis 40 tonnisest tsisternist umbes 15 kiloamoniaaki. Ettevõte algatas lekke põhjuste väljaselgitamiseks sisejuurdluse, mille tulemused võivad selguda nädala jooksul. Uudistele Jüri Nikolajev Narva.",
"role": "user"
},
{
"content": "Läinud reede õhtul toimus Sillamäe sadamas ammoniaagileke, mis likvideeriti umbes tunniga.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Analüüsi uudist ja koosta sellele lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nKohaliku omavalitsuse volikogu valimise seadus ütleb, et mitu valimisringkonda võib moodustada üle 50000 elanikuga kohaliku omavalitsuse üksuses või ka viimase kahe valimisperioodi jooksul ühinemise või jagunemise teel tekkinud kohaliku omavalitsuse üksuses. See tähendab, et seadust võiks kasutada enamikes omavalitsustes. Teine asi, kas seda ka soovitakse, küsin Tartu linnapealt Urmas Klaasilt, kas neil on taoline küsimus üles kerkinud? Vastus on lühike ja ammendav. Küsimus ei ole aktuaalselt tõusetunud ja praegune süsteem töötab hästi, on inimestele arusaadav, lihtne ja ei ole päevakajaline. Ühes teises omavalitsuses Pärnus on see vaidlus igal juhul üleval. Isamaa esindaja Andres Metsoja on kahe valimisringkonna pooldaja ning tuletab meelde, et see oli Audru valla tingimus ka haldusreformi ajal. Kaks ringkonda oma loomult Pärnusugusele omavalitsusele, kus üks on maapiirkond ja teine on linnalinna piirkond, on ka väga mõistlik lahendus valitsemise silmas pidades. Minu meelest meie roll ühiskonnas on püüda leida seda usalduskohta ja kaks valimisringkonda, kindlasti on see, mis ka ei võta kelleltki midagi ära, vaid annab sellele elanikule, kas tõsta maal, tõsta ma lausa sundliidet või paikusel audrus võimaluse võtta inimesel nööbist kinni ja küsida, ehk valida ikkagi oma esindaja. Sest noh, tõsta ma oma 1000 elanikuga ei saa kindlasti valida oma esindajad võrdväärselt Pärnu linna territooriumiga võrrelduna elanike arvu, et see on väga põhimõtteline küsimus ja kui Pärnu linn toona juba oleks öelnud, et oma volikogu poolt, et nemad näevad ikkagi seda uut omavalitsus ainult ühe ringkonnana siis ilmselt audru vald oleks öelnud, et meile selline kokkulepe ei sobi. Või selline linna seisukoht ja see ühinemine oleks jäänud ära, sest sundi audrul ühineda Pärnu linnaga ju ei olnud. Karta on, et Isamaa jääb selle sooviga küll volikogus vähemusse, aga saab näha. Kuulu järgi on mõtteid mitmest valimisringkonnast mõlgutatud ka Hiiumaal. Igal juhul peavad otsused kohalikul tasandil olema tehtud 90 päeva enne valimispäeva.",
"role": "user"
},
{
"content": "Järgmistel kohalikel valimistel on ühinenud omavalitsustel veel õigus moodustada mitu valimisringkonda. Kohalike valimisteni on vähem kui aasta ja mõned vaidlused kerkivad jälle esile.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Analüüsi uudislugu ning kirjuta sellele üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta üksnes eesti keeles!\n\nTekst:\n\nTänasest algas NATOs uus peatükk, sest Brüsselis peeti esimene tippkohtumine uue Ameerika Ühendriikide administratsiooniga. Varasemate aastatega võrreldes on meeleolud hoopis teised ning liitlaste taasnägemine möödus positiivses mõttes igavalt. See tähendab, et riigijuhid kordasid mantrana üle NATO tähtsust ning seda, kui olulist rolli mängib selle kõige juures ühtsus. Seda sõnumit rõhutas ka USA president Joe Biden, kes pärastlõunal balti riikide juhtidega kohtus. Artikkel viis on püha kohustus, tuletan seda pidevalt ameeriklastele meelde, et kui ühendriike rünnati esimest korda pärast teist maailmasõda, siis NATO reageeris. NATO reageeris ja austas artiklit viis. Ma tahan, et kogu Euroopa teaks, et Ameerika Ühendriigid on kohal ja oleme rahul, et Wales'i tippkohtumisel 2018. aastal tehti otsus suurendada kaitsekulusid. See liigub paremuse suunas, sest juba 10 riiki täidavad eesmärke ning teised on teel, seega on see oluline, sõnas Biden. Enne kohtumist Bideniga ütles peaminister Kaja Kallas, et Eesti on valmis tegema koostööd nii vanades tuttavates valdkondades, aga ka Hiina suunal. NATO ühtsus on meile tähtis. Teiseks seda, et NATO kohalolek, ka USA vägede kohalolek Balti riikides on oluline meie turvalisusele ja, ja me oleme valmis tegema ka koostööd, mis puudutab uusi tehnoloogiaid või Hiina ohtu. USA ja NATO suurem keskendumine Hiinale sunnib aga küsima, ega Venemaalt tulenev oht kuidagi tahaplaanile ei jää. Venemaa kindlasti jää tähelepanu alt välja. Venemaa on üks oht, millega tuleb tegeleda, aga samamoodi tuleb tegeleda uute ohtudega. Ma usun, et, et ka mõistes teineteise muresid, me saame seda koostööd paremini teha. Kohtumise käigus rääkisid liitlased ka NATO tulevikust Afganistanist ning olukorrast Valgevenes ja Ukrainas. Homme toimub Brüsselis USA ja Euroopa Liidu tippkohtumine. Joosep Värk, Brüssel.",
"role": "user"
},
{
"content": "USA president Joe Biden kinnitas täna Brüsselis toimunud NATO tippkohtumisel üle, et artikkel viis on kõigile liitlastele endiselt pühaks kohustuseks.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Analüüsi uudislugu ning kirjuta sellele üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta üksnes eesti keeles!\n\nTekst:\n\nMeil on piirkonnas, lisaks kopterile on meie kindral kurvi Mõlemad operatiivpaadid ehk siis kaks paati ja ka meie üks mootorpaatidest on piirkonnas, tegelikkuses olid nad ka sündmuse juhtumis ajal suhteliselt lähedal ja nemad ka kiiresti sinna reageerisid. Kas ta oli sellel purjekas, see merre kukkunud, kapten oli ta üksi seal peal või, või kes teatas purjeka, oli kaks isikut, et helistajaks oligi see teine siis isik, kes jäi selle purjelaeva peale, et ta otseselt ei näinud, mis põhjusel see kapten vette kukkus, et ta märkas, et kapten kukkus vette ja seejärel teavitas ka koheselt, et selline õnnetus juhtus, paraku tal päästevesti seljas? Ei, ei olnud veel üks asi või selline detail, mis oleks nagu oluline välja tuua, on tegelikult see, et see inimene, kes sinna nüüd jahi peale jäi, et ka tema puhul oli see, et ta ei teadnud tegelikult asukohta, et kus nad paiknesid sellel hetkel, et Ta ta hakkas tegema küll õigeid tegevusi, ta hakkas seal kohe ka purjeid maha saama, et et saaks Soomaa, ta ei oska nüüd seal väga midagi toimetada, aga, aga siinkohal oligi, et õnneks oli meil meie enda kurvits, oli eelnevalt näinud seda jahti märganud seda jahti ja siis loomulikult kasutasime ka positsioneeringut ja ka tegelikult meie kaamerapilti ja, ja seeläbi saime selle jahi asukoha teada.",
"role": "user"
},
{
"content": "Neljapäeval veidi enne kella ühte päeval kukkus Vormsist kirdesse jääva Savinovi madala juures mandrist enam kui kahe ja poole kilomeetri kaugsel merre Drihamist Haapsallu suundunud Eesti lipu all sõitva purjeka kapten.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Uurides uudislugu, loo sellele ühe või kahe lausega lühikokkuvõte. Vasta eesti keeles!\n\nTekst:\n\nUurijate käsutuses on vanad ülesvõtted matuserongkäigust, mis Kaarli puiesteed pidi Tõnismäele tuli ning samuti lahti kaevatud hauaveere asetatud kirstudest. Kohtuekspertiisi ja kriminalistikakeskuse direktori Üllar Lanno sõnul alustati väljakaevamisi vanade ürikute ja fotode põhjal Tõnismäe hariduse tänavapoolsest küljest, kuid sealt säilmeid ei leitud. Edasi kaevati sealt, kus kümmekond aastat tagasi juhtumisi üks kirst leik ning tehti kindlaks, et seal asuvad kahes reas ka teised kirstud. Kokku 12. Liikusime 95. aastal puu istutamisega esile tulnud ühe kirstu otsa juurde. Me avastasime sellesama koha pealt, kus ta eelmisel korral oli samamoodi leitud. Ja väljakaevamise käigus avanes sealt ka teine rivi, mis viitas sellele, et, et sealt tuleks otsida natukene veel laiemalt. Nüüd üksteise taga olnud kirstude järgselt oli alguses idee, et äkki nad on maetud kolm korda neli mudelisse mis siiski ei kinnitanud, kuna seal oli üks betoonelement vahel, mis näitas ära betoonelemendi järgselt, et see maapind savija pinnaga oluliselt tõusis ja, ja ei olnud enam võimalik, et selle koha peal ühtegi leiukohta võiks olla. Nii ja siis me tulime tagasi selle esimese leitud kirstu juurde ja hakkasime avastama risti tasapinnas tuli välja ühes rivis kuus külje kirstu laudadega joonist mis siis pinnase eemaldamise järgselt ja puhastamise järgselt kinnitusidki Kirstu piirjoontena. Kui vaadata seda pilti, siis see, see optika tegelikult natukene petab. Tunne on, et see hauakoht asetses hariduse tänava poolsel küljel. Aga tegelikult ta on peaaegu telgjoonel sealsamas Kaarlipoolses otsas. Uurijate hinnangul on tegemist sama ajastu kirstudega, sest haudade avamisel tulid välja ka vanadel piltidel näha olevad erilised kirstusangad. Säilmeid ei võeta matmispaigast välja enne, kui kogu haud on avatud. Siis tehakse kogu platsist ülevaatlik foto, et tuleks pilt 1944. aasta olukorrast. Muinsuskaitseameti arheoloogia peainspektor Ants Kraut ütleb, et töö ei ole arheoloogidele raske. Andmeid on üsna palju maetud on ju suhteliselt hilisel ajal võrreldes siis muinasteaduses tavaliseks võetuga. Üks rida kuue kirstuga on praeguseks välja puhastatud, kuni kirstu kaanepinnani osa säilmeid on, on ka juba näha, luustikud on säilinud suhteliselt hästi ja teisest reast on siis teada kohad kolmest kohast. Sellisel logistilisel või tööde korralduslikul põhjusel ei ole neid praegu võimalik enne lahti võtta, kui see esimene rida saab tuvastatud ja kuni veel arheoloogide poolt kuni põhjani läbi uuritud. Ja selle seejärel saab asuda ülejäänud rea väljapuhastamisele.",
"role": "user"
},
{
"content": "Tõnismäel kaevati välja esimesed kirstud. Kaevamistöid tutvustati ajakirjanikele.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Analüüsi uudislugu ning kirjuta sellele üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta üksnes eesti keeles!\n\nTekst:\n\nAustria lukustusmeetmed on praegu Euroopa liidu kõige karmimad järgmise, 10 ja võimalik, et 20 päeva jooksul võivad Austria elanikud kodust lahkuda vaid kaalukal põhjusel sealhulgas tööle, arsti juurde või hädavajalikke kaupu ostma. Kõik kultuuriüritused on tühistatud. Suletud on restoranid, kohvikud-baarid-juuksurisalongid ning poed, mis ei müü esmavajalikke kaupu. Ettevõtted ja asutused jätkavad tööd, samuti koolid. Samas on valitsus soovitanud vanematel jätta koolilapsed koju, kui see on vähegi võimalik. Esmaspäevast hakkab maksimaalselt 20-ks päevaks kehtima üleriigiline lukustus, mille vajadust 10 päeva pärast taas kaalutakse. See lõpeb automaatselt hiljemalt 13. detsembril. Sellest kuupäevast ei ole enam lukustusmeetmeid vaktsineeritutele ja läbipõdenutele, ütles läinud reedel Austria liidukantsler Alexander Schalenberg. Austria terviseminister Wolfgang Mükstein ütles pühapäeva õhtul, et lukustus on suhteliselt karm meetod. Aga see on ainus võimalus nakatumiste vähendamiseks. Muuhulgas on Austrias suletud hotellid kõigile uutele turistidele ehk neile, kes ei olnud kohal lukustusmeetmete algamise ajal. Tallinna lennujaamas toimub praegu nädalas neli otselenduliini. Seda liini käitab Iiri lennufirma Ryanair. Tallinna lennujaama kommertsjuht Eero Pärgmäe ütles, et kuni selle nädalani on piletimüük Viini lendudel olnud väga hea ja lennuki täituvus novembris on olnud umbes 75 protsendi juures. Praeguse seisuga lennud jätkuvad. Need lennud on vajalikud kas või selle jaoks, et mitmed inimesed tahavad ju pöörduda koju Austriasse või siis omakorda, kes on praegu Austrias ja tahavad koju Eestisse jõuda. Meil lennuplaani muudatustest teavet ei ole, küll aga puhkusele minek. Austrias on praegusel hetkel tõesti väga keeruline, et kui mitte võimatu et siis need inimesed, kes praeguste oludes ei saa Austriasse minna, peaks siis väga täpselt vaatama, et millise kindlustuse nad endale teinud on ja, ja kui suures ulatuses see katab nende reisitõrget. Viimase ööpäeva jooksul tuvastati Austrias veidi rohkem kui 14000 inimese nakatumine. Viimase seitsme päeva nakatumis näitaja 100000 elaniku kohta oli eilse seisuga veidi üle 1100. Kogu pandeemia jooksul on 8,9 miljoni elanikuga riigis registreeritud üle miljoni nakatunu ning ligi 12000 surmajuhtu. Austrias on täielikult vaktsineeritud ligi 66 protsenti elanikkonnast.",
"role": "user"
},
{
"content": "Austrias hakkasid tänasest kehtima veelgi karmimad piirangud koroonanakatumiste vähendamiseks. Lukustusmeetmed laienesid ka neile, kes on täielikult vaktsineeritud või koroonahaiguse läbi põdenud. Muu hulgas on Austrias suletud hotellid kõigile uutele turistidele. Lennufirma Ryanair jätkab aga Tallinnast Viini lendamist.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Uurides uudislugu, loo sellele ühe või kahe lausega lühikokkuvõte. Vasta eesti keeles!\n\nTekst:\n\nProtokollid loovad aluse kirikute varaliste suhete korrastamiseks. Leppe kohaselt toetab Eesti riik 35,5 miljoni krooniga ligi 30 kultuuriväärtusliku Eesti apostliku-õigeusu kirikuhoonete renoveerimist. Tööde kestus on jaotatud kahe aasta peale. Moskva patriarhaadi Eesti õigeusu kirikuga sõlmitud protokolli kohaselt antakse 15 faktiliselt eelmainitud kogudes ja kasutuses olevat kuid tegelikkuses Eesti alluvusega õigeusu kirikule kuuluvat hoonet Eesti riigile. Riik annab need omakorda koos varadega Moskva alluvusega kirikule rendile hinnaga üks kroon kuus. Siseminister Rain Seppiku sõnul on protokollide sõlmimisega tehtud suur samm edasi. Tema kinnitusel on paljud pingeküsimused eri kirikute ning kogukondade vahel leidmas lahendust. Tänane kokkulepe on alus sellele, kuidas elu võiks edasi minna. Sama leidis ka Moskva patriarhaadi Eesti õigeusu kiriku poolt protokolli alla kirjutanud metropoliit Kornelius. See ei ole lõplik üks samm edaspidi ja me loodame, et teised sammud teeme jälle edaspidi ja siis saame oma keegi elus rahu ja seda, mis me tahame teha vaimulikus elus. Me tahame see varandus, mis ette nähtud, mida me kasutame, et saab meie kasutuseks mis on ette nähtud ja lubatud selles protokolli s, et see saab tehtud. Aga see võtab aega. Kompromiss on see, et läbirääkimised Moskva ja Konstanti Nobeli esindajate vahel oli niisugune, et siin Eesti pinnal on kaks õigeusu kirikut ja mõlematel kirjadel on samad õigused, aga kahjuks ei olnud veel lahendatud. Apostlik-õigeusu kirik on tema varadus, kuulub neile, aga meie saame enda endiks. See vahe on meil. Tänasel päeval oleme rahul, aga edaspidi näeme, mis saab. Metropoliit ei soovinud prognoosida, kas või millisel viisil Eesti ja Moskva alluvusega õigeusu kirikud võiks omavahel läheneda. No seda ma ei oska ütelda, et aeg näitab, mis edaspidi saab, praegu meil ei ole ühist vaimulikku elu.",
"role": "user"
},
{
"content": "Siseminister Ain Seppik kirjutas alla kavatsuste protokollidele Eesti Apostlik Õigeusu Kiriku ja Moskva Patriarhaadi Eesti Õigeusu Kiriku esindajatega.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Süvene antud uudisesse ja tee selle kohta lühikokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult ühe või kahe lausega!\n\nTekst:\n\nVõrreldes muu Euroopaga on Eestis vanemaealisi interneti kasutajaid oluliselt vähem. Näiteks Soomes on vanusegrupis 65 kuni 74 interneti mittekasutajaid 10 protsenti meil aga 38 protsenti. Samas kuuluvad digioskused näiteks Euroopa komisjoni arvates samade üldoskuste hulka nagu lugemine ja kirjutamine. Doktoritöö autor, Tallinna Ülikooli Eesti demograafia keskuse teadur Tiina Tambaum rõhutas, et erinevalt lugemisoskusest tuleb digipädevusi pidevalt täiendada. Meil puudub see süsteem või struktuur, et kus sa saad õppida, kui sa oled tööturult väljas ja, ja teine asi, mis nüüd liigub, siis minu doktoritööle lähemale, on nüüd see, see lahendus ei ole mingi piiratud perioodiga kursus, seda õpet peab saama kogu aeg. Doktoritöö raames korraldas tambaum kolm vooru katseid, kus vabatahtlikud teismelised said vanemaealistele digioskusi õpetada. Katsete eesmärk oli välja selgitada, kuidas õpiprotsess täpsemalt välja näeb ja kuidas käitub selles juhendaja. Muuhulgas selgus, teismeealised juhendajad eelistasid ettenäitamisel põhinevat õpetamistehnikat, mis tähendab, et vähem kasutati vihjeid ja suunavaid küsimusi. Tambaumi sõnul paneb imiteerimisele üles ehitatud õpe suure koormuse lühimälule, mis on inimestel niigi kehv ning nõrgeneb vananemisel veelgi. Uurija rõhutas, et noored juhendajad peaks saama baaskoolit. See idee, et noori või kes iganes vanemaid inimesi õpetavad, peaks ette valmistama, seisneb selles, et vanemaealiste õppes on kõige tähtsam asi vanemaealise õppija motivatsiooni säilitamine. Et tal on väga lihtne ütelda, et ta, see käib tal üle pea ja ta ei, ei tee rohkem. Ja, ja vot sellepärast on vaja, et see kvaliteet, juhendamise kvaliteet oleks kohe kõrge. Mitteprofessionaalide poolt antav õpe peaks toimuma kodukoha lähedal. Kogukonna õppesüsteemi juurutamine võiks doktoritöö autori sõnul edukalt ära kasutada olemasolevat raamatukogude võrku. Lisaks rõhutas tambaum, et õpetamise kogemus on kasulik ka teismelisele endale. Näiteks on põlvkondadevahelise peprojektides osalenud ka väljakukkumise piiril olevaid õpilasi, kes on saanud enesekindlust ja uuesti jalad alla.",
"role": "user"
},
{
"content": "Pidevalt uusi oskusi ja teadmisi nõudvate digivahendite muutumine igapäevaelu osaks on põhjustanud põlvkondade vahel digilõhe. Tallinna Ülikoolis kaitstud doktoritöö selgitas, kuidas olukorda aitaks leevendada noorte ja vanemaealiste vahelise õppetraditsiooni juurutamine.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Loe läbi uudislugu ja tee lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte, mis peegeldab selle põhisisu. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nMitme väljaande analüütikud ootavad kohtumises Hiina vastu esitatavat kriitikat, sest lääneriigid pole rahul sellega, kuidas Hiina kommunistlik partei koroonaviiruse leviku algfaasis tegutses. Väljaanne SCMP teatel nõuavad mitu suurriiki Hiina tegevuse uurimist ning välistatud pole ka Hiina valitsuse rahvusvahelisse kohtusse andmine. Samuti näevad eksperdid, et arutlusele tuleb ka Taiwani osalus maailma terviseorganisatsioonis. Ameerika Ühendriigid on juba varem Hiinat korduvalt kritiseerinud viiruse laialdase leviku põhjustamises ning viiruse Wuhani laborist väljalaskmises. Kuid ka Euroopa Liit, Austraalia ja Kanada avaldavad Hiinale survet, et see seletaks viiruse päritolu ja leviku põhjuseid. Bloomberg vahendab, et riigid kahtlustavad Hiina autoritaarset võimu pandeemia levikus, mis on tapnud maailmas juba üle 300000 inimese. Ameerika Ühendriigid on vastuseisu tõttu peatanud ka rahastuse WHO-sse, süüdistades organisatsiooni liigses kallutatuses Hiina suunas. Samas vihjas USA president Donald Trump nädalavahetusel, et riik võib siiski osaliselt rahastuse taastada. Trump ütles, et võimalik viis, kuidas toimida oleks see, et makstakse umbes kümnendik sellest, mis on eelmistel aastatel makstud ehk umbes sama palju kui Hiina. Hoolimata suurest kärast leiab suur osa analüütikuid hoopis seda, et Hiina leiab siiski ka paljude riikide toetuse, sest maailma suuruselt teise majandusega peab häid suhteid hoidma. Siiski on viha Hiina suunal nii mõneski maailma otsas tugev ning nüüd on võimalus sellest nendega aruteludel rääkida. Samuti frustreerib riik see, et Hiina ei võta ühtegi kriitikanooti omaks. Seevastu on riik ka ise ähvardamas vastusammudega ning muuseas kaalutakse Austraaliaga mõne kaubavedamine peatada. Austraalia peaminister Scott Morrison leidis mai alguses, et Austraalia, Ameerika ühendriigid, ühendkuningriik ja mitmed teised riigid soovivad teada, mis Hiinas juhtus sest mitte keegi ei soovi viiruse levikut uuesti näha. Euroopa Liit pole veel WHO-le oma hinnangut andnud, kuid Euroopa komisjon kutsub riike üles koguma enda õppetunde rahvusvahelises kriisis. Ameerika ühendriigid survestavad ka Taiwani, et riik osaleks WHO kohtumisel, et jagada oma edulugu koroonaviiruse ohjeldamisel sest piirkond on laialdase haiguse levikut suutnud vältida. See aga vihastab Hiinat, kes näeb Taiwani enda osana. Hiina välisministri kõneisik teatas, et kuigi on riike, kes Taiwani osalemist soovivad, siis tema arvates tekitaks WHO kohtumisel ainult segadust ning õõnestaks rahvusvahelist koostööd.",
"role": "user"
},
{
"content": "Täna kogunevad virtuaalselt Maailma Terviseorganisatsiooni 194 liikmesriigi terviseministrid, et arutada koroonaviirusest tulenevaid probleeme. Kahepäevase kohtumise põhifookuses on Hiina tegutsemine kriisis.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Loe läbi uudis ja anna sellele lühike kokkuvõte ühe või kahe lausega. Vastus peab olema ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nJõhvis IT kooli hooneks valitud endist sidesõlme maja ootab lähiajal ees põhjalik renoveerimine. Neljapäeval hoones korraldatud veebinaaril sai majaga erandkorras tutvuda president Kersti Kaljulaid. Ehitisele seest ja väljast uue näo andmiseni õpitakse asenduspinnal, Sillamäel räägib jõhvi tehnoloogia, kooli kaasjuht. Elle-Mari Pappel. Jõhvi kool tegutseb Sillamäel septembris kuni märtsini, et see on esialgne plaan, et hetkel ongi käimas ehitushange just sellesama hoone renoveerimiseks siin jõhvis ning loodetavasti saame endale partneri nüüd juunikuu jooksul lukku panna. Hetkel see hoone on tõesti selline, ütleme nii, et siin on päris palju tegemist veel, et üldse ette kujutada, et siin oleks õpilased sees, see on vist väga viisakalt öeldud. No lihtsalt osad korrused on tõesti vaja täielikku renoveerimist, et see on kindlasti teada, mõni korrus tegelikult siin hoones tegutseb praegu andmekeskus, et mõned korrused ja mõned osad on täiesti renoveeritud ja siin on nagu tõesti töötajad ka sees. Aga siiski jah, et hoone vajab täielikku renoveerimist, sellega me tegeleme aktiivselt, siis. Kaheaastase õppekavaga jõhvi IT-kooli võetakse sügisel vastu 200 õppe ja majutusmaksust vabastatud õpilast. Jõhvi tehnoloogiakooli nõukogu esimees Taavet Hinrikus. Praeguseks on 2000 inimest kandideerinud, oleme väga rahul selle tempoga, ma arvan, et see on täpselt see, kus me lootsime praegu olla, et aega on veel umbes kümmekond päeva ja ja ma arvan, et võiks saada 3000 avaldust küll ja sealt on meil võimalik teha väga hea valik õpilasi tulevase jõhvi kooli. Paljuski grupitöö oskuste arendamisele keskenduvas programmeerimiskoolis hakkab toimuma veebipõhise õpe. Taavet Hinrikus. Kooliprogramm on ilma õpetajateta adapteeruv, väga palju sõltub õpilasest, ehk et ma arvan, et see sobib rohkem neile, kes on, võib olla rohkem ise motiveeritud, ise õppijad, et koolikeskkond on küll nii, et kõik inimesed on koos siin aga ikkagi igaüks peab ise tegema progressi, et ühtegi õpetajat ei ole, kes vitsaga tagant torgib. Eestis pilootprojektina loodud jõhvi IT--kooli asutasid riigi ja erafirmade toel kaheksa Eesti ettevõtjat jõhvis raadiouudistele Räne Kunda.",
"role": "user"
},
{
"content": "Sügisel Ida-Virumaal avatavas Eesti esimeses uudsel ise- ja grupiõppe süsteemil põhinevas IT-koolis on avaldanud soovi õppida ligi paar tuhat õpilast. Sisseastumisteste saab teha maikuu lõpuni.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Vaata antud uudislugu ja koosta üks või kaks lauset, mis võtavad kokku selle sisu. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nSeda ei saa pöörata naljaks, kui siseminister Mart Helme ütleb, et maaeluministri Mart Järviku endise nõuniku suhtes on algatatud poliitiliselt motiveeritud kriminaalasi. Nii öeldes annab minister Helme teada kuriteost õigusriigi ja õigusriikluse vastu. Siseminister on Eesti riigi üks informeeritumaid inimesi. Paljud nõupidamised, kus ta osaleb, toimuvad nii, et mobiiltelefonid jäetakse ukse taha sest need on sedavõrd salajased. Siseminister teab asju ja loomulikult me eeldame, et oma ülesastumistest ta ei lahmi ega viska sõnadega tühja. Siseminister ei ole ju opositsioonipoliitik, kes lubab valimiskampaania ajal vihjeid ja süüdistusi poliitilisest õigusemõistmisest või muust sellisest kandmata oma lausete eest vastutust. Siseminister Mart Helme sõnad poliitiliselt motiveeritud kriminaalasja algatamisest panevad kahtluse alla õiglase kohtueelse uurimise. See on ränk kahtlustus. Eesti vajab nüüd kiiresti selgust, kes ja kuidas saab poliitiliselt mõjutada prokuratuuri tegevust. Me vajame kiiresti vastust, kas ja miks prokuratuur sellise mõjutamisega nõustub. Ja kui vastus on käes, siis tsiteerides EKRE aseesimees rahandusminister Martin Helmet, kui ta oli veel opositsioonipoliitik. Pead peavad veerema. See on väga tõsine lugu. Loodan, et riigikogu moodustab võimalikult kiiresti erikomisjoni, kuhu kuuluvad kõigi parlamendierakondade esindajad sest on keeruline arvata, et mõni erakond tahab end õigusriiki kaitsvast teemast kõrvale jätta. Sellele erikomisjonile saab siseminister Helme anda kõik enda väidet, kinnitavad tõendid. Loodan ka, et peaminister Jüri Ratas, kes homme jõuab tagasi USA-st palub siseministrile esitada kõik talle teadaolevad andmed, mis näitavad, kuidas Eestis algatatakse poliitiliselt motiveeritud kriminaalasi. Eestis ei saa olla kohta poliitiliselt motiveeritud kriminaalmenetlustel. Samamoodi tuleb selgust saada loos, kus maaeluminister Järvik ja tema nõunikud on tõstnud kantsleri Illar Lemetti vastu valetamissüüdistuse. Endine ajakirjanik Toomas Matson on Facebookis pakkunud mõtte, et riigisekretäri juhtimisel tuleks moodustada sõltumatu komisjon, kes vaataks läbi kõik materjalid ja ütleks siis, kas kantsler Lemetti valetas või mitte. Sest kahtlemata ei saa valetav kantsler ametis olla. See on riigiameti usaldusväärsuse ja puhtuse küsimus. Süüdistused on kõlanud. Nüüd peab panema lauale ka kinnitused, et süüdistustel on alust. Aga kui ei ole ja meile on valetatud, sõnades on tähendus. Ministrite sõnadel on topelttugev tähendus.",
"role": "user"
},
{
"content": "Riigikogu peaks moodustama erikomisjoni, mis peaks välja selgitama siseminister Mart Helme väited poliitilisest õigusmõistmisest, ütleb Toomas Sildam oma nädalakommentaaris.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita sellele vastav lühikokkuvõte ühe või kahe lausega. Vasta alati ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nMootorikütuse osas me näeme tegelikult diisli osas näeme tõusu ja siis ka teatud toidukaupade osas päris sellist olulist hinnatõusu, näiteks lihatooted on kallimad, kui nad olid aasta tagasi, näiteks leivasaiatooted on kallimad, kui nad aasta tagasi olid ja iga sellise hinnatõusu või, või alanemise osas on, on, peame rääkima mingist väga niisugustest konkreetsetest põhjustest, et me ei saa nagu öelda, et seal oleks väga mingisugune üks selge trend, et lihatoodete osas kindlasti selline maailmaturul toimuv, et need loomakatkud, mis maailmas ühes ja teises riigis on, mõjutavad ekspordi impordikoguseid ja nõudlust, nii et sealiha hind on tõusnud ja see mõjutab ka valmistooteid. Noh, leivasaiatoodete osas on põnevam pilt, et on ühelt poolt näha, et natuke nagu sortiment tõmbub Eestis kokku ja teiselt poolt hinnad tõusevad, sest eks seal on sisendite hinnad on ju ka olulised ettevõtjate jaoks ja niikaua kui ostetakse niikaua või võib ju ka seal natuke hinda tõsta. No köögivili kõigub hästi palju, aga ma olen aastaid rääkinud, et kui Eestis on midagi tarbijale soodne ja hea osta, siis on see köögivilja. Seal on need hinnad suhteliselt madalad, enamasti põhiköögiviljad, et räägime seal. Lahtine kartul on 30 sendi ringis ja, ja porgand on seal 30 40 sendi ringis ja mind alati hämmastab näiteks mugul sibula hind, mis on ka seal 30 40 sendi ringis. Et sealt on kerge saada sellist 10 20 protsendilist hinnatõusu kuus senti on kartul kallim ja, ja ongi kohe 20 protsenti hinnatõusu aga aga põhimõtteliselt, et seal ma ei näe nagu midagi traagilist tarbija jaoks, et köögivili on hästi kättesaadav ja väga lihtsalt ostetav.",
"role": "user"
},
{
"content": "Tegemist on viimaste aastate kõige madalama hinnatõusuga, kusjuures aasta viimastel kuudel langes inflatsioon alla kahe protsendi. Konjunktuurinstituudi direktor Marje Josing ütles, et kuigi hinnatõus on aeglustunud, siis mitmes valdkonnas on ikkagi hinnad kasvanud kiiremini.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Loe läbi uudis ja anna sellele lühike kokkuvõte ühe või kahe lausega. Vastus peab olema ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nInge Teder töötas kunstimuuseumis 34 aastat, neist 25 muuseumi juhina. Praegune direktor Marika Valk ütles, et nii säravalt isiksuselt töö järgi üle võtta polnud kerge. Me tegelikult ei suhelnud temaga päris mitu aastat, kui ta sellest ametikohast loobus. Ja siis ühel näituse avamisel tuli ta minu juurde ja surus kätt, soovis edu ja avaldas tunnustust. Ja see oli võib-olla kõige ilusam asi, mida üldse võib oma eelkäijalt oodata. Sest tavaliselt inimesed nii ei tee, selleks peab olema piisavalt suuremeelne ja ma arvan, et nii pühendunud, nagu tema seda kunstimuuseumi tööd tegi ei saada päriselt kunagi sellest lahti ja jälgib ikka kogu aeg seda, mis toimub. Inge Tedre kohta on öeldud, et ta on kõva sõnaga naine ja sellised ülemused ei teeni sageli populaarsust. Niisuguseid ülemusi pigem kirutakse ja kui nad lahkuvad, siis unustatakse, ütles Marika Valk. Aga Inge Tetre ei unustata. Täna Kadriorgu kogunenud õnnitlejad olid tulnud avaldama siirast tänu inimesele, kes suutis nõukogude päevil teha ära suure töömuuseumi arendamiseks. Nagu ütles kunstnik Olev Subi. Neil aastatel, kui tuli valida jumala ja keisri vahel, ei teinud Ingeteder liiga suuri järeleandmisi keisrile. Muuseumi kohal lehvis selles ajas sobimatu demokraatia vaim. Kultuuriminister Signe Kivi meenutas heldimusega Vana räämas kunstimuuseumi, kus direktor ise näitusi avas. Siis ei olnud tollal ainult Eesti kunstimuuseumi direktris ja lihtsalt üks asutuse juht, keda on kogu aeg olnud õpetaja. Õppejõuna on Ingeteder ühtlasi oodatud ja kardetud. Noortega on tal hea kontakt ja ta koostab koos nendega leksikoni. Kunstiülikooli magistrant Karin Paulus. Hingeteder on selline vaimukas ja tore õppejõud, aga eelkõige on ta minu arust väga hea toimetaja, sest me teeme temaga koos seda kunstileksikoni ja ta on selline hästi selline konkreetne ja asjalik. Siin oli juttu sellest ka, et üliõpilased, teised pelgavad tema eksameid, et ta on väga karm, on ta väga karm, on küll. Ta nõuab nagu konkreetseid teadmisi, et ei saa nagu sellise hämamisega peale minna. Juubilar ise on rõõmu ja särtsu täis ning leiab, et elu on huvitav. Mul oli see õnn, et ma pärast siinset karjääri lõppu võisin süveneda uude ainesse ja mis mind on alati natuke huvitanud, aga mida ma pole kunagi süstemaatiliselt õppinud ja see on tarbekunstiajalugu ja nahakunstiajalugu ja neid oma teadmisi püüda siis edasi anda ja ja praegu natuke tegelen ühe leksikoni kokkupanemisega koos noorte inimestega, miks nad mind sinna tõmbasid ka? Ei, ma ei tea. Ja, ja, ja nii ta läheb päev päevas.",
"role": "user"
},
{
"content": "Kultuuriminister Signe Kivi kõne juubelil.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Süvene antud uudisesse ja tee selle kohta lühikokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult ühe või kahe lausega!\n\nTekst:\n\nNo kui seda konflikti nii analüütiliselt vaadata, siis on väga suur tõenäosus, et see konflikt kestab üsnagi kaua. Ilmselt nii pommitamiskampaania kui ka ei saa päriselt välistada lõpuks maavägede või erioperatsioonide üksused, sest lõpuks omahook nende rakettidega ei ole siiski võimalik tabada konkreetseid inimesi, keda ju tegelikult jahitakse. See kõik näitab, et kampaania võib kesta kaua. See tähendab ka, et, et terrorismioht maailmas tõuseb, sest ei ole ju välistatud, et terroristlikud organisatsioonid tahavad anda mingit vastulööki. Ei ole peaaegu üldse tõenäoline, et selline vastulöök antaks siin kuskil põhjaregioonis tõenäoliselt suurema ohu all ikkagi Ameerika Ühendriigid ja Inglismaa kuid ka meie sisekaitseorganid peavad loomulikult tõhustama järelvalvet ja olema väga tihedas kontaktis Ameerika kolleegidega. Ka kõige väiksemaid, lausa igasuguseid, ka kõige väiksemaid riske ära hoida, nii et selles mõttes me peame muidugi tegutsema kõrgendatud valmisolekus ja seda ka teeme. No kui me vaatame niisugust terrorilöökide geograafiat, kui nii võib öelda, siis meie lähematest riikidest on võib-olla Saksamaa see, kes on nii-öelda kõige põhjapoolsemana langenud terrori alla. Siin Skandinaavia riikides Balti riikides selline probleem praktiliselt üldse puudub. Võib-olla kuulus Rootsi peaministri Ulaf Palme tapmine, mis on tänaseni lahendamata küsimus ja mis teoreetiliselt võis olla terrorismi rünnak. Seda võib ehk nimetada, aga põhimõtteliselt seda tüüpi rünnakuid ei ole ja meil ei ole põhjust arvata, et me oleksime riskitsoon. Ma arvan, inimesed võivad olla väga rahulikud. Loomulikult on praegu prioriteetsed küsimused või küsimused, mis, millega inimesed iga päev tegelevad, hoopis teistsugused. Ameerika peab praegu sõda, on selge, et nad ei tegele praegu võib-olla detailselt meie NATO liikmelisuse programmi uurimisega kuid samas, Ameerika on väga suur riik, kellel on oma selged pikaajalised poliitilised huvid. Ja kui nad laseksid sellel terrorirünnakul muuta oma pikaajalisi poliitilisi prioriteete, siis tähendaks see ju sisuliselt seda, et Ameerika poliitilist juhtimist mõjutavad terroristid. Seda Ameerika valitsus mitte mingil juhul ei saa lasta toimuda. Seetõttu olen ma täiesti kindel ja me oleme saanud Ameerika Ühendriikidelt ka korduvalt signaale. NATO laienemine jätkub, see on endiselt üks poliitiline oluline poliitiline prioriteet ja täna võib-olla rohkem kui kunagi enne, saame me aru, kuivõrd oluline on see, et riigid kuuluvad sõjalistesse liitudesse, et nende sõjavägede luureorganisatsioonide infovahetussüsteemide vahel on väga tihe seos, mida NATO eelkõige just võimaldab, sest NATO-l on olemas vastav nii-öelda infrastruktuur. Ja seetõttu võiks öelda, et Ameerika Ühendriikide loogika NATO laienemisele on veelgi tugevnenud. Ja lõpetuseks, kui täna asuvad USA väed Usbekistanis, siis on ju naljakas öelda, et balti riikide võtmine NATO-sse võiks olla kuidagi keeruline.",
"role": "user"
},
{
"content": "Kaitseminister Jüri Luige kommentaar USA pommirünnakute alguse puhul Afganistanis.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Analüüsi uudislugu ning kirjuta sellele üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta üksnes eesti keeles!\n\nTekst:\n\nViimased päevad on Eestisse toonud kõrged õhutemperatuurid, kuumad kraadid termomeetri võivad tuua mõnele küll palju rõõmu, kuid üldjoontes pole eestlased kõrge kuuma harjunud. Samuti pole palavaga harjunud ka rongid. Elroni müügi ja arendusjuhi Ronny Kongo sõnul on kuumalaine tõesti neile probleeme toonud. Ilmad on siin tõesti väga kuumad olnud ja, ja enamasti rongid püsivad graafikus, aga loomulikult on meil ka ikkagi olnud üksikuid tõrkeid ja, ja mõned hilinemised ikkagi kuumast ilmast tingitult on olnud, et loodame, et siin lähiajal ikkagi temperatuurid mõnevõrra tulevad alla ja siis siis neid hilinemisi jääb ka selle võrra nagu vähemaks. Ronny Kongo sõnul tegelevad nad sellega, et probleemi lahendada. Me suhtleme siin nüüd rongitootjaga, et kas on siis võimalik mingeid asju tehniliselt muuta, loomulikult need ei tule nüüd siin praeguse kuumalaine ajal, eks, aga, aga pigem selle vaatega, et kui hiljem sarnane olukord on, et kas me saame teha midagi paremini, et rongid oleksid paremini graafikus. Olenemata muredest on Ronney kongo sõnul seis rongiliiklusega siiski hea. Aga sellest hoolimata, et meil neid hilinemisi on, siis me räägime sellest, et ikkagi 95 protsenti rongidest ja rohkemgi on meil kenasti graafiku järgselt sõidavad, et, et selles mõttes kindlasti probleem ei ole ülemäära suur, aga aga loomulikult need inimesed, kes siis kauem peavad ootama, peavad kuhugi hiljaks, nende jaoks on see loomulikult probleem ja sellepärast me palume vabandust.",
"role": "user"
},
{
"content": "Rongide sõidugraafikud on mõnel pool nihkesse läinud, sest kuuma ilma tõttu kuumenevad mootorid üle ja rong edasi sõita ei saa.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Analüüsi uudist ja koosta sellele lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nSüda soovib, et su vali kole. Vali. Selle lauluga üllatasid Irvo Survat Postimehe aasta inimest, tema enda õpilaste koor. Kõigi eestlaste südame võitis ta mulluse laulupeoga. Tänavune tunnustus kuulub kõigile laulupeolistele, väidab Hirvo Surva, kes ise pole veel osaleja käepaela randmelt ära võtnudki. Ma ei tea, ma vanasti õhtust mõtlesin, et noh, et kas võtaks nüüd siis need ära, aga mõtlesin, et ei, et vaatame, äkki nad ei kulugi ära läinud suvi on teile endale ka suuresti hinge läinud, ma saan aru. No kindlasti sellised, kui sellised üritused hinge ei läheks, siis oleks midagi väga valesti ja läbi selle on tunnustatud tegelikult laulupidu ennast ja see, et Eesti ühiskonnal on, on nii suur spekt sellise ürituse nagu laulupidu vastu, et see on minu arust igasugune rõõm ja ma peangi tegelikult läbi selle tunnustuse, seda tunnustust kogu laulupeol. Postimehe aasta inimese tiitliga tahetakse pärjata möödunud aasta üht üdini positiivset tegu ja positiivset inimest selgitab Postimehe peatoimetaja Merit Kopli. Me tahame, et see oleks selline inimene, kelle teod jäävad meelde ka hiljem, aastate pärast, et kui me räägime aastal 2030, siis ma usun, et Irvo Survat mäletatakse ka siis väga hea sõnaga ja samamoodi see laulupidu, mis meil läinud aastal oli, ma arvan, et see jääb inimeste hinge, see puudutus valik oli jah, suhteliselt selge, kuigi oli ka teisi päris tugevaid kandidaate, aga oh kui me lähtusime sellest lõpuks, et mida nagu süda ütleb, et siis nagu kõik ütlesid, et tegelikult see emotsioon oli ikkagi niivõrd tugev, et selle vastu ei saa tegelikult ükski teine üritus. Tiitli üleandmisele tuli ka maestro Eri klass, kes suvisel laulupeol kinkis Irvo Survale Gustav Ernesaksa dirigendikepi. See on kui teate pulk suurte tegude kordasaatmiseks, sest Irvo Surva, tõesõna, on suur inimene, ütleb Eeriklass. Hiirala suht on see tema siiski selline, kes oskab tiivustada mõlemat poolt väikestest poistest kuni suurte poisteni väiksest koorist kuni suure kooreni kuni kogu lauluväljakuni, niikaua kuni lauluväljak kõlas nii, nagu ta kõlas sellel laulupeol. Ma ei mäleta, et meil oleks nii kvaliteetset laulupidu üldse näi ma olen ise olnud siin peale sõda kõikide nende laulupidude poistekoorist ja orkestritest ja dirigeerimise kohustustest ehk õnnes tegelikult jagada seda rõõmu. Postimehe aasta inimese tiitliga on varem pärjatud olümpiavõitjaid, arste, teadlasi kui ka kirjanikke.",
"role": "user"
},
{
"content": "Ajaleht Postimees on aasta inimest valinud juba 1997. aastast saati. Täna pärjati selle tiitliga armastatud koorijuhti ja mulluse laulupeo kunstilist juhti Hirvo Survat.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Uurides uudislugu, loo sellele ühe või kahe lausega lühikokkuvõte. Vasta eesti keeles!\n\nTekst:\n\nEesti kalastajate seltsi Kunda välijuhi Kasmar Tunderi sõnul on röövpüügis kahtlustatavate vee ääres viibimise põhjendused väga erinevad. Küll seeni korjatakse ja, ja, ja puulehti riisutakse, see jõeäärne maailm on kirju, ütleme niimoodi. Kas mõni on ka selline, kes on hakanud füüsiliselt osta? Nad reeglina küll jah tunduvad, et hoiavad madalat profiili, aga ütleme, siin oli tegelikult ka paar päeva tagasi situatsioon, kus isik oli tegelikult selle peale vihane, et ta ei saanud oma kala mitte selle peale, et, et ta kinni peeti. Ta tuli ka füüsiliselt minule peale, selles mõttes, et mina ta kinni pidasin, otseselt ja esimesena. Ta oli küll vanem härrasmees, aga, aga jah, ei sain mina ka natuke nuhelda. Vahele jäävad sageli ühed ja samad inimesed. Kasmar, Tunder. Tundub, et see käib nagu põlvest põlve, et, et kui siin ka keskkonna KKI-ga oleme suhelnud, et siis nemadki ütlevad ja et, et isal on juba poeg kaasas ja pojal on sõber kaasas ja ütleme, et ikka teatud grupp on ja üks ja sama. Ja ilmselgelt miks me oleme suhteliselt veendunud selles, et need tulud peavad olema suured, sellepärast et ütleme, meie vastasmeeskond, siis röövikud need investeeringud on näha, on ka suht suured, ehk siis ei ole nii, et on ainult üks konksukene ja, ja sellega see kala võeta, et nad teevad väga tõsist tööd sellega. Neid on ikka siin seitse-kaheksa-üheksa pead, kes liiguvad siin ju ööd ja päevad ringi kogu aeg, auto tahab kütust saada ja neil on see varustust tugev. Kõigepealt investeeritakse ilmselt ja siis kuskilt peab see tulu ka tagasi tulema. Ilmselt seda kaudu tulebki. Keskkonnaminister Rene Kokk ütles, et ministeeriumi eesmärk on leida tuleva aasta eelarves lisaraha rikkujatega tegelejatele. Keskkonnainspektsioonile ja ametile oleme küll ette näinud väikest palgatõusu just sellele valdkonnale, kes tegeleb füüsiliselt just selle rööpüüatega ja, ja selle menetlemise selle poolega, et neid inimesi ja inspektorid aidata kaasa ja, ja vähegi aiata palga poolest järgi, et sellega oleme küll tegelenud ja see kajastub ka eelarves. Lõhet ja mereforelli on kõikidel siseveekogudel keelatud püüda kuni 30. novembrini Kundast raadiouudistele Ränne Kundla.",
"role": "user"
},
{
"content": "Riiklikel ja vabatahtlikel kalakaitsjatel on käimas tihedad tööpäevad, sest kalade kudemise aeg toob veekogude äärde need pahalased, kelle eesmärk on marjarikkad kalad kerge vaevaga kinni püüda. Röövpüüdjad ei pelga seda, et vahelejäämisel on sanktsioonid karmid - kuni kriminaalkaristuseni välja.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita sellele vastav lühikokkuvõte ühe või kahe lausega. Vasta alati ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nRes Publica, ükski juhtorgan, on see siis eesseisus või poliitikanõukogu, ei ole sellist asja mitte kunagi arutanud ja seega ei ole ka sellesse ettepanekusse kuidagi suhtuda jõutud, aga mis võiks sellist üldist seisukohta puudutada, siis? Ma küll julgen arvata ja mitte ainult mina, ma arvan, neid inimesi on ikka veel. Et, et siin ilmas Eestimaal on kohta mõlemile erakonnale nii Isamaaliit. Ja loomulikult see, mis puudutab selliseid poliitilisi kohti, kus me ühtemoodi asjadest aru saame, tuleb koostööd teha, aga ma küll arvan, et 2007. aasta valimistele lähevad need mõlemad erakonnad kenasti oma sildi lipu ja liidritega. Miks ikkagi kaks konservatiivseid väärtusi kandvat erakonda ei võiks oma leivad ühte kappi panna? Ja kui me niimoodi võtame, siis tõepoolest võib küll. Ja kui me nüüd tuleme tagasi Res Publica juurde, siis Res Publica poliitikud on ju rääkinud seda ennegi, et parempoolsed jõud võiksid konsolideeruda, aga kui me räägime nüüd 2007. aasta valimiste kontekstis riigikogu valimiste kontekstis, siis ma küll ei julgeks olla optimist, et selles järgi jäänud ajas saaks toimuda midagi mõistlikut, milleks on kahe erakonna ühinemine nende valimiste eel kenasti võrdsetel alustel ühise programmiga. Minu meelest ei ole see lihtsalt reaalne jutt. Mis on Res Publica lootus saada 2007. aastal hääli? Ma arvan, kui me kenasti tööd teeme ja vigu ei tee ja pühendunult oma asja ajame, siis 15 koha plaan võiks ikkagi olla eesmärgiks küll.",
"role": "user"
},
{
"content": "Res Publica eestseisuse liige Marko Pomerants kommenteerib Isamaaliidu esimehe Tõnis Lukase ettepanekut erakondade ühinemiseks.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Vaata antud uudislugu ja koosta üks või kaks lauset, mis võtavad kokku selle sisu. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nPaljud Soomes töötavad eestlased on viimasel ajal isekeskis usinalt arutanud, kui karm ikka sadamas piirikontroll on ja kas kuidagi õnnestuks siiski ühes või teises suunas läbi lipsata. Kas aitaks elukoha registreerimine Soomes või näiteks töökohast antud tõend. Teadjamad soovitavad parem mitte proovida, sest Eestisse minnes on Soome tagasi pääsemise tõenäosus kaduv väike. Eestisse pääsemise mure kahvatub aga üha enam selle kõrval, et töökohta polegi. Firmad on saatnud töötajad kaugtööle või sundpuhkusele ega telli enam näiteks koristusteenuseid mis tähendab, et Eestist pärit koristajatel on kitsas käes. Sama probleem on kokkadel ettekandjatel, laevade töötajatel isegi ehitajad ei saa töö jätkumisele kindlad olla. Paljud Soomes töötavad eestlased ongi juba saanud teate, et tuleb minna sundpuhkusele. Nii mõndagi ootab aga töötukassa sse pöördudes ees üllatus. Kuigi nad on korralikult tasunud töötukassa liikmemaksu, ei pruugigi nad saada palgast sõltuvat päevaraha vaid ametnik soovitab hoopis Eestisse tagasi pöörduda ja taotleda hüvitist kodumaal. Paljudel eestlastel on ju pere ja kodu Eestis. Soomes tööl olles elatakse ühisel üüripinnal ja nii leiabki Soome töötukassa, et töötaja alaline elukoht on Eesti ja vastavalt Euroopa Liidu direktiivile peakski tööturaha taotlema Eestist. Töötuks jäävad muidugi ka paljud soomlased. Eelmise nädala seisuga oli juba töökoha kaotanud 10000 inimest ja praegu on pooleli läbirääkimised vähemalt 260000 inimese koondamiseks või sundpuhkusele saatmiseks. See arv suureneb iga päevaga. Ametiühingute keskorganisatsiooni SAka peaökonomist Ilka kaugranda ütles ajalehele Helsingin Sanomad, et praegu pole veel siiski jõutud 90.-te aastate olukorda, mil Nõukogude Liidu lagunemisega kaasnes majanduskriis ja töötuks jäi 16 protsenti ehk 400000. Soomlaste Kaugaranda sõnul ei ole tööpuudus siiamaani Soomes selle kriisi eelsele tasemele langenud. Muidugi loodetakse ka Soomes, et viirusekriis möödub võimalikult ruttu, et suurem osa ettevõtetest siiski ellu jääks. Uuesti tegevust alustas ja sundpuhkusele saadetud inimesed uuesti tööle saaksid.",
"role": "user"
},
{
"content": "Soomes käivad läbirääkimised vähemalt 260 000 inimese sundpuhkusele saatmiseks. Ka paljud eestlased on jäänud tööta ja paljudel neist pole isegi õigust Soome töötutoetustele.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Analüüsi uudislugu ning kirjuta sellele üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta üksnes eesti keeles!\n\nTekst:\n\nItella SmartPosti pakiveo teenuste osakonna direktor Rauno Parras seletab, et koroonakriisi tõttu tellivad inimesed rohkem e-poest. Praegu on kätte jõudmas selline ostlemise tippaeg ja, ja pakimahud on tavakuudega, millest me võime siin rääkida siis võib-olla selline august, september selliste kuudega võrreldes on ikka juba oluliselt kasvanud ja nüüd detsember, mis on siis kõikide ilmselt aegade tipp, saab olema, noh. Ma arvan, et, et need mahud kasvavad kindlasti veel ja kui nüüd uuesti võrrelda seda mingi tavakuus augusti, septembri ka, siis kindlasti on pakimahud ja, ja tellimuste arv vähemalt kahekordne. Omniva Eesti pakiäri juhi Kristi Undi sõnul käis nende pakiautomaatidest üheksa kuuga 1,5 miljonit pakki rohkem läbi kui kogu eelmisel aastal. See tähendab ka mitmeid esmakordseid teenuse kasutajaid, keda peab abistama. Ühelt poolt on suur väljakutse saadetiste pakendamisega seotud, teiselt poolt ka see, et kuna enamus kaubandusest liikus E-kaubanduskanalisse, siis saadetised on muutunud oluliselt suuremaks. Parras ennustab, et jõulude eel võib tarneaeg pikeneda kahe, halvimal juhul kolme päevani. Selleks, et saadetised aegsalt kohale jõuaksid. Balkapitella abilisi. Nimetatakse päkapikkude, eks me oleme kasutanud iga jõul ja ka aeg-ajalt siin, mõnedel teistel tihedamatel perioodidel, nii et, et, et selles mõttes jah, lihtsalt ongi, et inimene läheb pakiautomaadi juurde, sisestab pakiautomaati oma pakikoodi ja siis ta saab sealt info kviitungi, et et palun pöördu klienditeenindaja poole, siis klienditeenindaja käes on see pakk. Parrase sõnul on lühiajalist tööjõudu koroonakriisis lihtsam leida ja jõulueelne lisakoormus neile muret ei tekita. Ka Omniva rakendab ajutisi lisakäsi, tänu kellele loodab Kristi Unt, et praegune seis, kus 99 protsenti Eesti sisestest pakkidest jõuavad järgmiseks päevaks kohale oluliselt ei muutu. Kunagi tõesti ei tea seda, kas on midagi, mis võib need mahud nii kõrgeks lüüa, et see tarneaeg läheb paari päeva võrra pikemaks, kuid sellest kindlasti teavitame kliente ette. Täna me oleme ikkagi valmis tunud töötama 23. detsembril viimase pakini, et kõik jõulukingid jõuaksid õigeks ajaks kohale. Nii parras kui ka hunt rõhutavad, et oluline on oma pakile kiirelt järele tulla. Nii ei teki ohtu, et kellegi jõulukink jääb õigel päeval saamata.",
"role": "user"
},
{
"content": "Pakke saadetake tavapäraselt rohkem ja jõulude eel on oodata pakifirmadele rohkem tööd kui mullu.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Loe läbi uudis ja anna sellele lühike kokkuvõte ühe või kahe lausega. Vastus peab olema ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nSee otsus tähendab. Sisekaitseakadeemia arengu jätku Ida-Virumaal väga jõulist arengumuutust, see tähendab seda, et Narva linnas rajame sisekaitseakadeemia kolledži, mis hakkab endas siduma mitut aspekti. Esiteks me räägime mõningate moodulite üleviimist, mis puudutavad piiriõpet nii piirivalves kui tollis tulevikus siis Narva ehk väljaõppekadettidel nendes osades, mis puudutavad tegevusi piiril, mis on minu meelest väga otstarbekas. Sest noh, Tallinnas on see kõik rohkem olnud nagu ütleme, teoreetiline teine asi, kindlasti ka see, et Ida-Virumaale tulevikus suunatakse praktikale kuni 400 kadetti aastas hakkavad siis Ida-Virumaal Narvas õppima praktilisi tegevusi, see tähendab täiendõpet mahus kuni 2000 inimest aastas umbes kuni 20 protsenti tänase sisekaitseakadeemia üldist väljaõppe mahtu. Sinna koondatakse ka politsei tugevdamisega seotud inimesed, mida me tutvustame, järgmine nädal. Tallinnas Kase tänaval jätkub siis ka sisekaitseakadeemia põhikompleksi. Edasine ehitus kase tänaval. Kui palju töökohti tuleb Narva kolledžisse ja milline on kolledži rajamise ajakava? Õppest siis sisekaitseakadeemia eripära ongi see, et. Ja paikuse Väike-Maarja, Tallinn ja nüüd ka Narva ehk siis vaikseid inimesi me praegu räägime kuskil kuni 20. Aga kindlasti on õppejõudude arv, kes puudutavad Narvat ja viibivad seal teatud osa oma väljaõppe andmisest on tunduvalt suurem. Kui suur on kolledži ehitamise kogukulu? Kolledži ehitamise kogukulu me veel täpsustame. Kui me neid arutelusid pidama ülejärgmine nädal kui meil tulevad kogu eelarve, riigieelarve strateegia kokkupanek, noh, me räägime praegu summadest, mis ka sõltuvad ka maaostust, meil on olemas mitu erinevat objekti, mis on Narva kesklinnas ning siis need summad täpsustavad, nii on ka pandud valitsuse poolt mulle kui siia miski ülesandeks neid summasid täpsustada. Riigieelarve strateegia läbirääkimisteks.",
"role": "user"
},
{
"content": "Valitsuskabineti istungil otsustati, et Narva rajatakse Sisekaitseakadeemia kolledž. Ühtlasi tähendab tänane otsus seda, et akadeemia praegused õppekompleksid Tallinnas, Väike-Maarjas ja Paikusel säilivad.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Vaata antud uudislugu ja koosta üks või kaks lauset, mis võtavad kokku selle sisu. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nValgevene on kahtlemata rahvusvaheliste sündmuste peateema, hetkel seda oli pressikonverentsist näha, kuivõrd teie ministrid seda teemat puudutasid. Sanktsioonid Minskile. See oli meie keskne arutelu teema, me leppisime kokku, et ma võtan siis nelja kolleegi nimel, kes meil oli Soome, Läti ja Poola kolleeg, täna ühendust Euroopa Liidu välisasjade kõrge esindaja Borelliga. Teen ettepaneku veel see nädal kutsuda kokku erakorraline välisministrite nõukogu, sest sündmuste areng on vägagi pingeline ja kõige tähtsam on praegu Euroopa liidu poolt on seda ühine signaal, et Valgevene ametivõimud lõpetaksid vägivalla rahumeelsete protestijate vastu. Me arutasime ka erinevaid võimalusi, millised saaksid olema Euroopa Liidu vastumeetmed, sealhulgas ka sanktsioone. Saksa välisminister Heiko maas ja Vene välisminister Sergei Lavrov kohtuvad täna Peterburis ja väidetavalt on kohtumise peateema Valgevene. Kas te olete kursis oma Euroopa Liidu kolleegi läbirääkimistega Venemaal? Sellest tema kohtumisest Lavroviga me tegelikult arutasime ka siis, kui Jako maas oli Tallinnas, aga nüüd on loomulikult sündmused muutunud. Aga kindlasti see Euroopa Liidu välisministri nõupidamine ongi hea koht selles, kus vahetada ka kolleegide vahel informatsiooni. Ma usun, et Haiko Maasi seisukoht, nagu ka sarnaselt Eesti Euroopa Liidu välisministril on siin noh, ühene. Homme kavatsete te julgeolekunõukogu avatud istungil üles tõsta ka valimiste järgses Valgevenes toimuva, mis teie sõnum on? Ma tahan rõhutada just nimelt poliitilist olukorda Valgevenes ja tähtsust inimõiguste kaitsel ja poliitiliste vabaduste kaitsel ka selle koroonapandeemia tingimustes maailmas. Valgevene teema tuleb julgeolekunõukogu lauale kindlasti tuua ja see on meie jaoks oluline teema nii regiooni vaates kui ka meie väärtuste vaates.",
"role": "user"
},
{
"content": "Eesti välisminister teeb EL-le ettepaneku välisministrite nõukogu erakorraliseks kokkukutsumiseks. Välisminister Urmas Reinsalu viibib täna koos Soome ja Poola välisministriga Lätis Riia rahulepingu 100. aastapäeva tähistamisel. Ministrid arutasid kohtumisel ka sündmusi Valgevenes.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Süvene antud uudisesse ja tee selle kohta lühikokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult ühe või kahe lausega!\n\nTekst:\n\nStanislav Lemmile pühendatud päev pidi toimuma Haapsalu õudus ja fantaasiafilmide festivali ehk HÕFi ajal. Kuna festival lükkus augustisse, toimus osa eriüritusi täna ja lemmi teostel põhinevaid filme näeb 13.-st kuni 15. augustini toimuval festivalil jätkab Haapsalu Õudus ja fantaasiafilmide festivali juht Helmut Jänes. Kuna tal täitub septembris 100 aastat, siis Poola saatkond tuli juba eelmisel aastal meie juurde jutuga, et võiks koos tähistada suure Poola ulmekirjaniku juubelit ja, ja noh, on ju selline üritus, kus me ikkagi proovime propageerida ka ulmet fantaasia õuduse kõrval. Innovatsioonikeskuse innokas noored robootikahuvilised näitasid täna rahvale, milliseid roboteid nad meisterdanud on. Laste tööd lähevad uuesti näitusele augustis. HÕhvi ajal jätkab innovatsioonikeskuse innokas juht Angela Leppik. Lapsed tegelikult ootasid juba suure õhinaga konkurssi, sest nad teadsid septembrist alates, et see konkurss on tulemas ja paljud hakkasid juba isegi sügisel oma robotit ehitama. Kristofer Andres on robootikaga tegelenud juba viis aastat. Roboti avastasin ma niimoodi, et mul oli hetk, kus mul ei olnud mitte ühtegi hobi. Ema ütles, et mul on vaja hobi leida ja siis hakkasin proovima, kuni ma siis lõpuks jõudsin Innokasse ja siis hakkas mind huvitama see teema. Konkursi parimaid tunnustas Poola suursaadik täna Haapsalu raudteejaamas, kus lõpetati ühtlasi pidulikult illustratsiooninäitus robotite muinasjutud. Seejärel istuti üheskoos ratastega lõbusõidurongile ja suunduti Haapsalu piiskopilinnusesse, mis sai Poola suursaatkonnalt kingiks Herbaariumi rahvusringhäälingu raadiouudistele. Juhan Hepner. Haapsalu.",
"role": "user"
},
{
"content": "Haapsalus oli täna Poola suursaatkonna ja Adam Mickiewiczi Instituudi eestvedamisel maailmakuulsale ulmekirjanikule Stanislaw Lemile pühendatud päev, mille raames peeti robootikakonkurssi ja lõpetati pidulikult Haapsalus üleval olnud illustratsiooninäitus \"Robotite muinasjutud\".",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita sellele vastav lühikokkuvõte ühe või kahe lausega. Vasta alati ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nLäbi aegade 30 teised suveolümpiamängud on avatud. Jaapani keiser Naruhito kuulutas Tokyo olümpia avatuks Eesti aja järgi kell 17 14. Olümpiatule süütas efektsel moel maailmakuulus tennisist, kahekordne suure slami turniiri võitja NaOmi Osaka, keda juba avatseremoonia eel peeti tõenäoliseks selle aupälvijaks. Avatseremoonia toimumispaiga ehk Tokyo olümpiastaadioni tribüünid olid valdavalt tühjad. Kui jätta välja sportlasdelegatsioonide liikmed ja ajakirjanikud, siis viibis staadionil vähem kui 1000 pealtvaatajat. Olümpiastaadionile marssis pisut rohkem kui 200 delegatsiooni sisenemise, järjekorras oli Eesti 31. Eesti lipu kandsid ratsutaja Tiina Elermann ja sõudja kahekordne olümpiamedalist Tõnu Endrekson. Valdav osa delegatsioonidest määraski rahvusvahelise olümpiakomitee soovitusel ühe naisja ühe meessoost lipukandja. Näiteks Gruusia üks lipukandjatest oli tõstja Lasa ala, Haz ja Maikal aga sprinter. Elan Freiserprise. Rahvusvahelise olümpiakomitee president Toomas Bach rääkis oma pikas sõnavõtus lootusest ja solidaarsusest ning sõnas, et Tokyo mängud on valgus pimeda tunneli lõpus. Avatseremoonia ajal toimusid aga staadioni kõrval protestiaktsioonid avaldati meelt olümpiamängude pidamise vastu. Praegusel ajal, kui Jaapan võitleb koroona viirusega. Avatseremoonia vaiksematel momentidel oli protestijaid kuulda ka olümpiastaadioni sees. Seda kinnitas avamist kohapeal jälginud ERRi ajakirjanik Maarja värv. No me kuulsime tribüüni pealt, et mingid õiged seal olid ja siis mõtlesime, et lähme, vaatame, mis seal toimub. Noh, tänaval oli näha, et oli hästi palju inimesi, aga enamik neist olid rahumeelsed ja oli selline üks seltskond, kelle ümber oli politseimüür. Ja neil oli siis üks nii-öelda juht, kes karjus ruuporisse mingit jaapanikeelset lauset, mis meile öeldi, et tähendab, et peatage olümpia ja siis kõik teised, kes seal seal ümberringi olid, karjusid seda kaasa. Ja nüüd veel ütleme umbes pool tundi tagasi vist oli see naisterahvas üksinda sinna ruuparim, midagi karjumas, aga noh, sellest ma ka aru ei saanud, aga üldiselt see oli pigem rahumeelne, ma ütleks.",
"role": "user"
},
{
"content": "Tokyo suveolümpiamängud on avatud ja olümpiatuli on süttinud. Olümpiatule süütaja au pälvis maailmakuulus tennisist Naomi Osaka.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Vaata üle uudislugu ning loo sellele lühike kokkuvõte. Piira vastus ühe või kahe lausega ja vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nIseenesest see, et antakse tagasisidet ja et tagasiside võib ka olla kriitiline, on tavapärane, eriti peaministri ametis. Ja loomulikult valitsus on teinud väga kriitilise otsuseid. Me oleme pidanud valima erinevate valikute vahel ja, ja tegema erinevaid otsuseid. Ja kindlasti võib ka neid otsuseid kritiseerida, et kuidas valitsus on käitunud nii et ma arvan, et kriitikat tuleb alati võtta tõsiselt ja kui võimalik, siis sellest kriitikast ka ikkagi õppida. Kas erakonnas on kavas vahetada erakonna esimeest ja kas te olete nõus erakonna esimeheks kandideerima? Minu teada lõpeb Kaja Kallase praegune ametiaeg kuskil pooleteise aasta pärast ja mina ei tea, et täna kusagil keegi arutaks seda, et, et kuidagi varem erakonna esimeest ära vahetada. Tegelikult on ju praegu saanud valitsus päris hästi hakkama, me näeme, et hoolimata sellest, et me oleme püüdnud hoida ju ühiskonda avatuna, on On olnud piirangud, mitte vaktsineeritud inimestele eelkõige ja me näeme, et ka nakatumise näitajad tulevad alla ja me pingutame jätkuvalt selle nimel, et ühiskond saaks olla avatud, et meie vaktsineerimise tase ainult tõuseks ja, ja et me kõik saaksime turvaliselt oma igapäevaelu elada ja sealhulgas lapsed koolis käia.",
"role": "user"
},
{
"content": "Andrus Ansipi poolt ühe võimaliku Reformierakonna esimehe kandidaadina välja pakutud haridus- ja teadusminister Liina Kersna ütles rahvusringhäälingule, et ta ei tea, et praegu kusagil keegi arutaks erakonna esimehe Kaja Kallase ennetähtaegset väljavahetamist.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Loe läbi uudis ja anna sellele lühike kokkuvõte ühe või kahe lausega. Vastus peab olema ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nNarva saab kaugkütet balti elektrijaama 11.-st plokist, mis toodab nii elektrit kui sooja. Tänu sellele on kütte hind olnud alati Eesti odavaim. Varsti ei pruugi see nii enam olla, kuna rohepöörde surve on aina suurem. Aktsiaseltsi Enefit Boueri juhatuse esimehe Andres Vainola sõnul peavad nad kaugkütte hinda tõstma, sest vanaviisi enam jätkata ei saa. Meil on tänases soojatariifis kahjuks konkurentsiametiga pandud CO kahele fikseeritud hind peale 27,4 euri tonnist, me teame suurepäraselt, täna CO kahe hind on umbes 60 euri samamoodi kevadest sügiseni meil ju tegelikult koostootmist ei ole ja siis me kasutame gaasikatlamaja ja siis ka seal me gaasi hind on täna tariifis fikseeritud, see on 15 euri megavatt-tunnist. Me ostame täna seda gaasi 70 euroga megavatt-tunnist ja jutt käib siin ikkagi sooja toota jälle aasta mahus miljonitest kahjumist. Andres Vainola sõnul peaksid need komponendid, mille maksumus tootjast ei olene, nagu gaas ja COk olema Narva küttehinnas avatud positsiooniga. Kaugem lahendus on kogu tootmise uuendamine. Andres Vainola. Me suudaks ka läbi selle, et me tahame balti elektrijaama 11. ploki viia 100 protsenti biokütuse peale teha ka tõelise rohepöörde Narva linnas ja hakatagi sooja tootma ainult taastuvatest energiaallikatest. Kui elektrijaamad püüavad uute lahendustega Narva kaugkütte hinda inimestele soodsamana hoida, siis teine lahendus majade soojustamine, mida mujal Eestis on agaralt kasutatud, on Narvast kaarega mööda läinud. 10 aasta jooksul on KredExi toetusmeetmeid kasutanud üksikud Narva kortermajad. Majanduse ja kommunikatsiooniministeeriumi elamumajanduse valdkonna juhi Lauri suu sõnul pole majade mastaapne soojustamine Narva elanikele taskukohane ja madala küttehinna tõttu on tasuvusaeg väga pikk. Inimeste teadlikkust püütakse suurendada läbi kohalike ettevõtluskeskuste ja aasta pärast avanevas struktuurifondide uues taotlusvooru saaksid Kirde-Eesti kortermaja teelise Lauri suu. Kogu selle perioodi peale on planeeritud 366 miljonit ja see põhimõte, et piltlikult Narvas saab rohkem toetust kui Tallinnas, see jääb kehtima, et seal, kus on madalam kinnisvara hind ja sissetulekud ja nii edasi ja samal ajal me tahaks ka välja töötada sellist asja nagu, nagu laenuteenust, et tihtilugu erapankadest sellistes piirkondades kui taha laenu anda. Noh, riskid on liiga kõrged ja kinnisvaravahetus nii madal. Proovime riigi poolt seda kuidagi nii-öelda õiglasemalt jaotada. Keskmiselt maksab kortermaja terviklik soojustamine 350 eurot ruutmeetri kohta ja terve maja peale võib maksumus ulatuda 800000 euroni. Uudistele Jüri Nikolajev Narva.",
"role": "user"
},
{
"content": "Narvas võib kaugküttehind saastetasude ja gaasihinna mõjul kasvama hakata. Narva elanikud pole hinnatõusuks valmis. Soojustatud on vaid vähesed korterelamud.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Vaata antud uudislugu ja koosta üks või kaks lauset, mis võtavad kokku selle sisu. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nUSA demokraatide presidendikandidaat, 78 aastane Michael Bloomberg on valmis kulutama suure osa oma varandusest, et tõrjuda vabariiklasest riigipea Donald Trump ametist. Ta on reklaamidele alates kampaania algusest novembris kulutanud rohkem kui ükski teine erakonnasiseste rivaalidest et ta soovib oma varanduse abiga osta demokraatide nominatsiooni, lükkas Bloomberg kohe alguses ümber. Arvamusküsitluste järgi on endine New Yorgi linnapea, demokraatide seas populaarsus elt Joe Bideni, Boni Sanders, Elisabeth Wareni ja Peet Budigig järel viies. Sandersi sõnul ei tekita Bloombergi kampaania sellist põnevust ja energiat, mida on Donald Trumpi võitmiseks vaja. Demokraatide rahvuskomitee küsitluse järgi on Bloombergi toetus 19 protsenti ja ta on sellega teisel kohal pärast Berni Anders it, keda toetab 31 protsenti. Sellega ületab ta rahvuskomitee määratud lävendi, et pääseda debatile. See on ka Bloomberg esimene kord rivaalidega silmast silma kohtuda ja lisab mängu uue muutuja. Bloomberg alustas valimiskampaaniat aasta hiljem, kui tema rivaalid viimased Pole tema ilmumisega sugugi rahul ja asunud ründama. Näiteks kritiseeris Berni anders Bloombergi varasemaid seisukohti miinimumpalga, politsei töökorralduse, rikaste maksustamise ja Wall Street i reguleerimise küsimustes. Washington Post avaldas loo väidetest, mis olid seotud jämedate kommentaaridega naiste kohta tema ettevõtetes. Kunagi oli Bloomberg pahane ratastoolis reporteri peale, kes pillas pressikonverentsil kogemata maha oma diktofoni. Endine asepresident Joe Biden on öelnud, et kuigi 60 miljardi dollariga võib osta palju reklaami, ei hävita see sõnu. Bloomberg ise on lavale astumiseks valmistunud nädalaid. Ta on oma varasematest ütlustest teinud põhjalikud järeldused. Seda enam, et ta pole aastaid debateerinud. Kampaaniameeskond teeb kõik, et Bloombergist saaks tänase debati staar. Teda oodatakse lavale, temalt oodatakse vastuseid küsimustele ja Bloomberg on valmis andma vastutuld. Kampaaniameeskond on samas valmis kui endine New Yorgi linnapea peaks ärrituma küsimuste peale, mida ta peab põhjendamatuks. See on tema nõrk koht ja võib õõnestada debüüti arutelu laval. Tänane debatt peetakse las vegases ja sellele järgnevad nädalavahetusel Nevada eelvalimised. Need ei peegelda küll kohe debati mõju, sest Bloomberg jätab esimesed neli eelvalimiste vahele ja keskendub kolmanda märtsi niinimetatud suurele teisipäevale, mille demokraatide presidendikandidaati valib 14 osariiki.",
"role": "user"
},
{
"content": "Endine New Yorgi linnapea Michael Bloomberg pääses täna peetavale demokraatide presidendikandidaatide avalikule debatile ning astub esimest korda vastastega silmitsi.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Analüüsi uudislugu ning kirjuta sellele üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta üksnes eesti keeles!\n\nTekst:\n\nElektrooniline valimine algab esmaspäeval, 11. oktoobril ning e-hääli saab anda laupäeva õhtuni. Pühapäeval enam elektrooniliselt hääletada ei saa. Arne Koitmäe. Seekord tõepoolest valija, kes on hääletanud elektrooniliselt, saab pühapäeval veel minna jaoskonda, hääletada pabersedeliga ja tühistada oma elektrooniliselt antud hääle. Et seetõttu me alustame häälte lugemist ka natuke hiljem pärast kaheksat, siis, kui hääletamine on jaoskondades lõppenud ja me teame siis lõplikult, et kelle elektroonilised hääled tuleb tühistada aga häälte mäletamist lemuste selgumist see selles mõttes ei mõjuta. Lihtsalt elektrooniliste häälte tulemused tulevad nüüd samaaegselt paberhäälte tulemustega, mitte enne nagu seni. Koidmäe prognoosib, et e-hääletajate osakaal valijatest jääb umbes sama suureks kui enne pandeemiad 2019. aasta üldvalimistel ehk 40 protsendi ümber. Samuti on tänavustel kohalikel valimistel valijal võimalik valida hääle andmiseks talle sobiv koht valimisringkonna piires. Valimiste koduleheküljele on lisatud kaardirakendus, kus saab leida sobiva hääletamiskoha. Riigi infosüsteemi ameti peadirektori asetäitja Margus Arm ütles, et amet on valimisteks kindlalt valmis. Tema sõnul ei saa mõistagi välistada, et valimistel ühtegi vahejuhtumit aset ei leia, kuid valimisteks on amet tõstnud valmisolekut. Kuna nüüd on valmis kirjutatud täiesti uus infosüsteem, kus jaoskonnad inimesed töötavad, siis varasemalt ei ole olnud nii palju seost kasutaja arvutist. Kandidaatide nimekiri on olnud paberil ja paberi peal on neid märgitud ja kokku loetud, aga praegu on kõik infosüsteemi ja me nägime, et ka sealt tuleks turvaliselt aset tõsta. Arm lisas, et kodus e-hääletamisel ei saa riik siiski inimeste arvutite turvalisuse tõstmiseks midagi teha. Kasutajate arvuti kodus meie riigina ei suuda ja ei saa kuidagi kaitsta, et see sõltub ikkagi sellest, et mis viirusetõrjed või mis tarkvaraga inimesel seal peal on ja kuidas iseenda arvuti kaitseb. Aga iga nakatunud või paha rentiseeritud arvuti on oht kasutajale endale, seda mitte ainult e-hääletamise osas vaid ka igapäevatoimingute osas, näiteks kas sotsiaalmeediakontodega tehakse midagi või saab keegi tema eest pangaandmetele ligi, et igal juhul nakatunud arvuti on risk. Koitmäe nentis, et esmakordselt viiakse valimised läbi pandeemia tingimustes. Valimiste korraldamisel lähtutakse üldistest soovitustest. See tähendab, et valima minnes on soovitatav kanda maski, hoida distantsi ja desinfitseerida käsi koroonatõendit valimisjaoskonnas esitama ei pea.",
"role": "user"
},
{
"content": "Kohalikeks valimisteks avatakse Eestis 448 valimisjaoskonda, seejuures asuvad 29 hääletamisruumi kaubanduskeskustes. Esmakordselt kasutatakse elektroonilist valijate nimekirja.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Vaata antud uudislugu ja koosta üks või kaks lauset, mis võtavad kokku selle sisu. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nIsamaa ja Res Publica liit läheb Tallinnas valimistele, plakati seati ka, aeg teeb Tallinna korda, on aeg, muudatustega, on aeg teha teistmoodi. Raivo aeg rõhutas, et asjaajamine linnas muutub läbipaistvaks ja korruptsioonivabaks. Ta keskendus peamiselt praeguse keskerakondliku linnavõimu tegematajätmistele ja vigadele. Tallinnas ei ole asjad korras, ütles Raivo. Aeg. On alanud kohtumenetlus linnapea üle toimub kohtumenetlus Tallinna volikogu esimehe üle alles hiljuti, üks Tallinna abilinnapea pidi oma ametist lahkuma sellepärast, et oli saanud korruptsioonikahtlused, et tänane linnavalitsuse ladvik, poliitiline juhtkond ei ole kaugenenud oma tegudes ka oma mõtetes korruptsioonist ja, ja nad on endised korruptsioonialtid. Korruptsioon tuleb kõigi linnaelanike taskust, ütles aeg ja tõi välja arvutuse. Kui neli aastat tagasi tegime kalkulatsiooni, et mis läheb siis Tallinnas toimuv korruptsioon linnakodanikule maksma, siis see summa tuli umbkaudu 1000 eurot aastas. Täna ma usun, et see summa on suurem. Raivo Aegi sõnul on ka Keskerakonna siseheitlused ohuks Eestile. Kuhu poole kaldub kaalukauss kas rohkem nii-öelda uuendusmeelse Keskerakonna poole või see kaalukauss liigub taas sinnapoole, kuhu nii-öelda tekivad siirded Moskvast see oli oht, otsene oht juba riigi julgeoleku. Kui me näeme, milliseid sõnumeid kannab Keskerakonna Euro, Europarlamendi saadik Yana toom, mis sõnumeid ta edastab Vene Föderatsioonis Eesti kohta, mis sõnumeid ta edastab Eestis. Aeg märkis veel, et linna teedevõrk peab olema kaasaegsem, rõhutas naaberregioonidega koostööd ja et haridus peab pealinnas olema võrdselt hea. Isamaa ja Res Publica Liidu kandidaat Tallinna linnavolikogu esimeheks on Viktoria Ladõnskaja. Täna öösel jõudsin ma oma mõtetes selleni, et aeg nõuab enamat. Meie lähme võitma, pole niivõrd oluline, kas oled eestlane või eestivenelane. On oluline, kas sa varastada või mitte, on oluline, kas sa ajad asju ausalt või mitte.",
"role": "user"
},
{
"content": "Isamaa ja Res Publica Liidu Tallinna linnapeakandidaat Raivo Aeg soovib pealinnast korruptsiooni välja juurida ja selleks on vaja murda Keskerakonna ainuvõim.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Vaata antud uudislugu ja koosta üks või kaks lauset, mis võtavad kokku selle sisu. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nTeda võibki korjata enda tarbeks ja ainult sellisel määral, et see ei ohusta nagu selle liigi püsimist selles samas elupaigas, ehk et ei saa korjata maad mustaks, eks ole, ja öelda, et noh, mis siis, et siin seda liiki enam ei ole, ta kuskil seal ütleme, 10 kilomeetri kaugusel on teda veel nüüd müük on keelatud ja siia on tehtud erand, et siis lubatud on müüa siis kaitsealuste liikide tehistingimustes kasvatatud järglasi. Ehk et karulaugu mõttes tähendab see seda, et see ei ole tehistingimus. Kui teil on näiteks, ütleme metsa kinnistu ja seal kasvab looduslikult karulauk, ka selle müük on keelatud, selle maa eesmärk ei ole karulaugu kasvatamine, ehk et selleks, et müüa karulauk või sellest valmistatud tooteid, peaks teil olema ikkagi täitsa sihtotstarbeline karulaugukasvandus. Nii et see tähendab seda, et kui nüüd inimene võtab kätte hakkab tootma karulaugupestot siis ta võib seda ainult siis müüa, kui ta on selle ostnud kelleltki, kellel on konkreetne karulaugutootmine kodus. Just eks ole ta siis on kas peenra peal või siis on neid peenraid nii palju, et me võime juba nimetada seda niisuguseks suuremaks karulaugukasvanduseks. Järelevalveorganid rakendavad alati erinevaid meetmeid. Meid, et karistamise, ei ole meil kunagi eesmärk omaette esmaseks eesmärgiks on ju ikkagi aru saada, miks inimene on seda teinud, sest et väga paljudel juhtudel ongi nii, et on tekkinud segadus, inimesed ongi arvanud, et see müügikeeld on ainult värske karulaugutaime kohta, et kui ta teeb nagu toote, siis juba nagu võiks müüa, ehk et siin on nagu päris palju sellist segadust, ehk et me selgitame ja, ja hoiatame inimest ja meie esmaseks eesmärgiks on ikkagi lõpetada rikkumine. Aga loomulikult. Me ju paneme ikkagi need nimed kirja, et kes, kes ikkagi mõistlikust jutust aru ei saa, neid me tõesti karistame ka.",
"role": "user"
},
{
"content": "Keskkonnainspektsioon on saanud tavatult palju kaebusi karulaugu ebaseadusliku müügi kohta. Inspektsiooni teatel võib see olla tingitud sellest, et inimestel on rohkem aega. Keskkonnainspektsiooni looduskaitseosakonna peainspektor Piret Reinsalu ütles, et metsa alt korjatud loodusliku karulaugu müük on rangelt keelatud ning lubatud on müüa vaid spetsiaalselt põllumaal kasvatatud toodangut.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Uurides uudislugu, loo sellele ühe või kahe lausega lühikokkuvõte. Vasta eesti keeles!\n\nTekst:\n\nEesti energia esimese kvartali ärikasum oli 44 miljonit eurot, seda on 27 protsenti vähem kui aasta tagasi. Languse taga on eelkõige vabaturu elektri madalam hind ning veidi soojem ilm kui 2010. aasta talvel. Täna avalikustati ka USAs Utah osariigis ostetud põlevkivivälja maksumus. Selle eest maksis Eesti energia 29 miljonit eurot. Ettevõte jätkab tegevust ka Jordaanias, Jordaanias õli ja elektri tootmise eelarendus maksab 26 miljonit eurot. USA põlevkiviprojekti arendus aastani 2016 maksab aga ligi 77 miljonit eurot, ütles ettevõtte finantsdirektor Margus Kaasik. Sinna sisse lähevad siis kõik vajalikud tegevused selleks, et jõuda selle projektiga faasi, kus piltlikult öeldes saab lüüa kopa maha ja hakata seda tööstust ehitama, eks seal on vaja teha ära väga suur hulk uuringuid. Noh, uuringuid selle maavara kohta, mis seal on erinevaid keskkonnaalaseid uuringuid, need tehased tuleb reaalselt kõik projekteerida, kaevandused projekteerida kogu see asi tuleb välja töötada, läbi töötada, et et see on see, kuhu see raha kõik kulub. Ja noh, sama põhimõtteliselt ka Jordaanias ütleme noh, selle asja nii-öelda tööde nii-öelda põhimõtteline maht on, on sarnane mõlemal juhul meil on tükk maad, mille sees on põlevkivi ja ja noh, nii-öelda kõik tegevused, mis on vajalikud selleks, et sellest maa sees olevast põlevkivist saaks valmis nii-öelda projekt, mille alusel hakata ehitama üles tööstust. Lisaks välismaistele suurprojektidele jätkatakse Ida-Virumaal suure tuulepargi ja uue õlitehase ehitamist. Kuidas jääb aga tavalise kodutarbijaga, kas augustist kerkiv kuue protsendiline elektri hind võimaldab maainimestel lõpuks loota, et tormiga elekter ära ei kao? Ütleme nii, et selle lahendamise suutlikkus on noh, nii-öelda ühest küljest hinnaküsimus, teisest küljest ka see küsimus, et noh, kas reaalselt on võimalik see hulk noh, neid ehitustöid lihtsalt füüsiliselt ära teha, et noh, noh, tõenäoliselt pot ei ole, et noh, siis ma ei tea, kui üle Euroopa, kus tuleks kõiki neid ehitajaid kokku korjata, et kõik need kaablit siis maha panna, et noh, see ei ole nagu ainult hinna küsimus. Ületulevast aastast peavad ka väiketarbijad ostma elektrit vabaturult. Kui reaalne on, et üldse Eesti Energia kõrvale mõni teine konkurentsi pakkuja tekib? On ikka valida, miks me arvame, et ei ole valida, et noh, täna nendel ettevõtetel, kes on avatud turul, noh, neid tarnijaid on siin reaalselt neli-viis ja juba noh, neli, viis tarnijat on tekkinud siin suhteliselt väikese kliendiarvu pealt, et noh, kui ikkagi klient tekib pool miljonit siis ma ei näe küll põhjust, miks ei peaks teised elektrimüüjad, noh ma ei tea, võtame näiteks Fortumi, kes Eestis on ju esindatud siin väikese võrguga kes Soomes on suur elektrijaemüüja, miks ta ei peaks Eestis näiteks hakkama pakkuma elektrit ka jaeturul.",
"role": "user"
},
{
"content": "Eesti Energia esitles majandustulemusi, ettevõtte kasum on langenud.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Analüüsi uudist ja koosta sellele lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nPresident Donald Trump viis Ühendriigid Pariisi kliimaleppest välja sel suvel, ametlikult jõustus lahkumine neljandal novembril eelmisel kolmapäeval. Trump ütles, et kliimalepe seab USA ebasoodsasse olukorda. Ta nimetas kliima soojenemist pettuseks ja kinnitas, et USA-le toob kliimaleppe täitmine kaasa rahalise ja majandusliku koorma. Äsja presidendiks valitud Joe Biden on lubanud Ühendriikide osaluse Pariisi kliimaleppes viivitamatult taastada juba oma esimesel tööpäeval valges majas. Kaja Taela sõnul on see hea uudis tervele maailmale. See on hea uudis, sest Ameerika Ühendriigid on siiski maailmas praegu teisel kohal oma kasvuhoonegaaside poolest. Ja kui nad taas ühinevad Pariisi kliimaleppega, siis esiteks võiks tõesti loota, et Ameerika Ühendriikide siseriiklik seadusandlus hakkab siis töötama selles suunas, et nende endi emissioonid väheneksid. Ja, ja teiseks, loomulikult me loodame, et see on siiski eeskujuks ülejäänud maailmale. Kas USA taasühinemisega kaasnevad mingisugused protseduurid, reeglid ja tähtajad ja kuidas see käib? Et Ameerika Ühendriigid peavad siis teatama ÜRO põhimõtteliselt et nad soovivad ühineda Pariisi kliimaleppega ja pärast selle kirja laekumist möödub, kui ma ei eksi, 30 kalendripäeva kui siis ühinemine toimub. Biden on välja käinud 1,7 triljoni dollarilise plaani saavutada Ühendriikides 2050.-ks aastaks süsinik neutraalsus. Ta kavatseb presidendiks saades muuta USA Pariisi kokkuleppes rohkem kui 190 riigi kõrval uuesti aktiivseks partneriks. Bideni plaanis on kesksel kohal elektrijaamade emissiooni viimine nulli 2035.-ks aastaks.",
"role": "user"
},
{
"content": "Ameerika Ühendriikide presidendiks valitud Joe Biden on hakanud oma meeskonda kokku panema ja rääkinud ka oma plaanidest presidendina. Ta tahab taastada muu hulgas USA osaluse Pariisi kliimaleppes.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Analüüsi uudislugu ning kirjuta sellele üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta üksnes eesti keeles!\n\nTekst:\n\nSaesaare rabas tehti soo taastamist, öid rohkem kui 1000-l hektaril. Käisime taastatud sood vaatamas koos RMK looduskaitse spetsialisti Priit voolaiuga. Taastamistöödega pööratakse tagasi see, mida inimene on rabade kuivendamiseks teinud. Suletakse kraavid, et vesi kuivemaks muudetud aladel tõuseks maapinna lähedale. Priit Voolaid. Enne oli kaks suuremat kraavi, selles kohas ja kraavi kaldal kasvas selline keskealine mets kohati ka võsa ja oli oluliselt suletum see vaata pilt. Ja siis tuli ekskavaator ja lükkas kunagised kraavid kinni. Kogu selle ala peale üle 70 kilomeetri kraave täideti, tagasi ehitati paisud ja täna on siis jah pilt mitte oluliselt avatum ja oluliselt märjem. Ajalooliselt on saesaare raba olnud oluliselt lagedam, kui ta on täna kraavituse tulemusena. See on oluliselt mitmekesisem linnustik olnud, et me ootame, et, et see lagedus mingil määral naaseb kindlasti kaugemas tulevikus ja ka see linnuelu saab olema vastavalt rikkalikum, kui seda on täna. No ja siis see süsiniku heide ka siin saab nagu. Pidu sõltuvalt kohast mõned kohad on tõesti sellised, kus turba lagunemise tõttu veel süsinik lendab atmosfääri. Aga nüüd kraavide sulgemise järel me selle olulise funktsiooni soode puhul samamoodi oleme taastunud, et turvas lagunemise asemel hakkab juurde tekkima ja süsinikku hakatakse siduma. Ester Vilgats, Pärnu.",
"role": "user"
},
{
"content": "Läinud aastal jõudis Riigimetsa Majandamise Keskus (RMK) taastamistöödega lõpusirgele üheksas soos ja endisel turbakaevandusalal. 2019. aastal alanud tööd lõppesid ka Kikepera looduskaitsealal Saessaare rabas.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
Subsets and Splits
No community queries yet
The top public SQL queries from the community will appear here once available.