messages
listlengths 2
2
| origin
stringclasses 4
values |
|---|---|
[
{
"content": "Loe läbi uudis ja anna sellele lühike kokkuvõte ühe või kahe lausega. Vastus peab olema ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nRaplamaal on neli omavalitsust. Kehtna vallavanem Indrek Kullam ütleb, et arutelu selle üle, et maakonnas võikski olla ainult üks omavalitsus, pole Raplamaal veel avatud. Küll olen ma nagu teinud siin ettepaneku, et selle arutelu me võiksime avada mitte nüüd siis nendel valimistel, aga ülejärgmistel valimistel võiks Raplamaal ühel hetkel olla üks omavalitsus peale viite 1000 omavalitsused kipuvad väikseks jääma. Meil kipub puudujääma pädevuses eelkõige. Ehk siis me ei suuda sisse osta nii häid ametnikke, nagu me tegelikult vajaksime. Viljandi vallavanema Alar Karu sõnul pole ka Viljandimaal nelja omavalitsuse ühendamist arutatud, kuid koostööd naabritega juba tehakse, mis võibki viia ühinemiseni. Nii loodab Viljandi linn ja vald oma veeettevõtted liita. See märk, mis riigi poolt täna tuleb, et riik on huvitatud, et omavalitsused muutuksid suuremaks, mis võib-olla need rahad annaks mõjutada võibolla loogilisemalt nende valdade kujunemisel, et kui ma toon näite, siis Viljandi maakonnas Kõpu endine vald kuulub nagu Põhja-Sakala külge siis tegelikult võibolla transporditeede ja loogilisuse pärast. Võib-olla just need rahad annavad ka Kõpu kandi inimestele näiteks mõtte, et võib-olla see eelmine ühinemine ei ole loogiliselt võib-olla nende jaoks kõige õigem, aga ilmselt kohe nüüd öelda, et me nüüd kahe aasta jooksul mõeldes selle peale, et kaks aastat tagasi me alles tegime suure muutuse, siis seda kindlasti me ei jaksa või ei peeta ka võib-olla õigeks. Ja Me ei ole suutnud ju seda eelmist haldusreformi ju veel päris ära kohaneda sellega, et ma arvan, et selline liitmine võtab aega kindlasti neli aastat vähemalt. Ka Järva valla vallavanem Rait Pihelgas ütleb, et Järvamaa kolm omavalitsust pole samuti veel võimalikku ühinemist kaalunud. Enne tuleks Pihelgase arvates valitsusel analüüsida, mis haldusreformi t on saanud ja mõelda, kuidas kohaliku omavalitsuse toimimist tulevikus korraldada. Näiteks Järva valla ja Tallinna linna vahe 44 kordne suuruselt aga meid rahastatakse ja meil on samad ülesanded ühte seadusalustel. Ja ma arvan, täna on see aeg, kus mitte mõelda selle peale, et anda jälle nii-öelda komm või maasikas, et pange üks maakond kokku, saate raha. Lihtne liitmine täna enam ei aita, vaid küsimus, et millised ülesanded, mis tasandile jäävad ja kuidas me neid rahastama. Rahvusringhäälingu raadiouudistele Olev Kenk Paide.",
"role": "user"
},
{
"content": "Kaks aastat tagasi tekkinud suured omavalitsused vajavad aega kohanemiseks, kuigi veelgi suuremad omavalitsused oleksid vallajuhtide hinnnagul konkurentsivõimelisemad.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Analüüsi uudislugu ning kirjuta sellele üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta üksnes eesti keeles!\n\nTekst:\n\nHaapsalu kesklinnas kogunesid pärastlõunal kõikvõimalikud sõidukid. Kell veerand kaks asusid jalgrattad, võrrid, mootorrattad, sõiduautod ja veokid vanalinna suunas teele. Uurisin paraadil osalejate käest muljeid. Mis imetabase sõiduriistaga siis teie siia paraadile lähete? See on tolleaegne kart auto C aa, 25 kuuekäiguline ja kui keeruline või lihtne seda juhtida on, ütleme aeglases tempos siin paraadi s võib-olla on keerulisem, kui võistluste ajal rajal. No meil on sõbrad, kes on siin aastaid käinud ja, ja rääkinud seda, kui põnev ja huvitav siin on, et tegelikult sellepärast sai ise ka see asi ette võetud. Nostalgiapäevadel oleme esimest korda, et vanade autodega küll varem ka kokku puutunud ja seda bensiini lõhna ja käsiõliseks teha oleme saanud varem ka. Nostalgiapäevade korraldajad ütlevad, et Haapsalus kestab suvi alati kauem. Legendaarseks saanud nostalgiapäevad on need, mis siin juba kuueteistkümnendat korda suvehooajale punkti panevad. Korraldajate sõnul tuli koroonaohu tõttu teha osa Laadast ja autonäitusest. Väljaspool piiskopilinnust jätkavad nostalgiapäevade korraldajad Roman sultan, Kirejev ja Eve Merimaa. Me oleme see aasta püüdnud hajutada neid asju nii palju kui võimalik, et meil on näitus, autode näitus ja laat, kõik on nagu laiali selles mõttes ja et tervis on kõige tähtsam. Kui varem olid kõik lossipargis sees, siis sellel aastal on ka krahviaias toodud nii kauplejad kui ka autod. Nii et kõigil on paras distants, kõik saavad rahulikult liikuda, keegi ei pea trügima. Nostalgiapäevade raames oli täna Haapsalu vanalinnas ka autode vigursõiduvõistlus, kontserdid ja moedemonstratsioon. Rahvusringhäälingu raadiouudistele Juhan Hepner, Haapsalu.",
"role": "user"
},
{
"content": "Haapsalus peetakse 16. korda nostalgiapäevi. Aastate jooksul on just sellest retroüritusest saanud linna suvehooajale punkti panija.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Uurides uudislugu, loo sellele ühe või kahe lausega lühikokkuvõte. Vasta eesti keeles!\n\nTekst:\n\nPaide linnapea Priit Värk eile hilisõhtul välja saadetud pressiteates te annate mõista, et koostöö Keskerakonnaga ei laabunud, aga mis on selle vahetuse taga tegelikult? Tegelikult ongi nii, et meil koalitsioonis või ütleme, linnavalitsuses tekkisid erimeelsused, mis kandusid üle ka koalitsioonile. Viimasel kolmel nädalal oleme üritanud leida ka lahendust, et koos edasi minna. Kahjuks seda ei sündinud ja seepärast lähebki hetkel koalitsioon laiali. Kuidas see kõik on seotud volikogu esimehe Aivar tubli juhtumiga? Tegelikult see ei ole nagu põhjus, sellepärast nagu ma ütlesin, et siis oleme juba varem olid probleemid ja erimeelsused noh loomulikult antud. Niisugune kaasus ei aita kuidagi olukorrale kaasa, aga see ei ole nagu peamine põhjus. No millest te ikkagi olete eri meelt? Eks siin peamine oligi see, et linnavalitsuses kuidas ma ütlen, tekkisid erimeelsused, kus ei leidnud üksmeelt ja millega tegelikult sai kogu kollektiivi töörahu rikutud ja selleks, et seda töörahu säilitada, siis ei leidnud rohkem väljapääsu, kui, kui teha ka vahetus koalitsioonipartneri osas. Palun ikkagi mõni konkreetne näide, mis osa see ei olnud ühel meelel. Ei tahaks selles mõttes nagu kuidagi avalikkuse ees hakata mingit musta pesu pesema, et lihtsalt see ei oleks korrektne, on probleeme olnud ja kogu kollektiivis on töörahu kadunud, et selle taastamiseks. No mis saab nüüd edasi uue koalitsiooni moodustamiseks, eelkokkulepe on olemas, millal jõuab asi volikokku? No tõesti, et Reformierakonna ga me oleme läbirääkimisi pidanud ja sõlminud ka kokkuleppe, et nüüd läheme kolmekesi edasi. Järgmisel neljapäeval peaks toimuma nii-öelda Paide linnavolikogu istung, kus on võimalik siis anda ka umbusaldused üle, sest ilma umbusaldusaldamata on tõenäoliselt väike võimalus ka koalitsiooni muuta. Ja siis sõltub nagu ka Keskerakonnast, sest linnavolikogu esimees on see, kes kutsub järgmise volikogu istungi kokku, ehk tal on kuni 30 päeva aega nii-öelda järgmise istungini, ehk see võib toimuda siis nii-öelda maksimaalselt oktoobrikuu kolmandal nädalal. Keda konkreetselt nimeliselt umbusaldama hakkate? Nagu ma ütlesin, et kuna praegu on niimoodi, et isamaa ja sotsid on plaaninud koos edasi minna ja Keskerakond jääb kõrvale, siis Keskerakonnal on hetkel volikogus linnavolikogu esimehe koht, abilinnapea koht ja siis on ka volikogus sotsiaal ja tervishoiukomisjoni esimehe koht. Ehk siis volikogu esimees Aivar, tubli abilinnapea Anneli Tumanski läheb välja vahetamisele.",
"role": "user"
},
{
"content": "Paide senine võimuliit lagunes. Võimuliiduga liitus Reformierakond, sellest jäi välja Keskerakond. Paide linnapea Priit Värk (Isamaa) teatas, et linnavolikogusse kuuluvad Isamaa, Sotsiaaldemokraatliku Erakonna ja Reformierakonna fraktsioonid moodustasid uue koalitsiooni, allkirjastades vastava kokkuleppe.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Süvene antud uudisesse ja tee selle kohta lühikokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult ühe või kahe lausega!\n\nTekst:\n\nRahvusvahelises diplomaatias on praegu kiired ajad, sest USA presidendi Donald Trumpi otsus tapadroonilt lastud raketiga Iraani eliitüksuse komandör mõjutab mitte üksnes Lähis-Ida riikide, vaid ka lääneriikide suhteid. Võimalik, et tõesti ei mõistnud trump oma otsuse mõju, kuid seda enam peab ta nüüd leidma viisi, kuidas vältida otsest konflikti Iraaniga. Tema ähvardus rünnata Iraani viitekümmet kahte objekti, sealhulgas kultuuriobjekte sai vastuse Iraani presidendi Hassan Rohani säutsult. Need, kes viitavad numbrile 52, peaksid meeles pidama ka numbrid 290 säutsus Ruhani, viidates sellega 1988.-le aastale, mil USA sõjalaev lasi alla Iraani lennuki ja milles hukkus 290 inimest. Sõnademäng Iraani ga võib ohtlik olla erinevalt säutsude seeriast Põhja-Korea aga, milles president trump ähvardas tule ja raevuga ja erinevalt Põhja-Korea, st on Iraanil olemas oluliselt rohkem mõjutusvahendeid olgu selleks otsene drooniraketirünnak, Saudi Araabiale, rakettide või võitlejate kasutamine USA baasi vastu Lähis-Idas ning miks mitte ka reisilennuki alla tulistamine. Peamine küsimus ongi, kuidas Teheran reageerib ja kuidas Washington sellele vastab. Olgu trump nii ebakonventsionaalne oma välispoliitilises käitumises, nagu ta on. Ei tahaks uskuda, et ta otsustab mingil hetkel siiski Iraani presidendi või ajad tollaga kohtuda ja diili teha. Aga tavaliselt nii suurustlev president on avalikkuse eest varju tõmbunud lastes rääkida välisminister Mike Pompeyol, kes Washington Posti andmeil võiski olla pikaaegne trumpi töötleja suleimain tapmiseks. Aga nii nagu George Bush tormas sõjaga Iraagi režiimi vahetama ilma järgmiste sammude planeerimiseta. Niisamuti paistab praegune sule maini tapmine, ei mingeid järgmisi samme. Euroopa Liit proovib taas kord olla pingeleevendaja, kutsudes vaoshoitusele ning Iraani välisministrit Brüsselisse külla. Iraan ei ole veel lahti öelnud rahvusvahelisest tuumaleppest, üksnes asteastmelt rikub eripiiranguid. Teheran on targemalt mänginud, näidates vaoshoitust ja hoides sellega Venemaad, Prantsusmaad, Suurbritanniat ja Saksamaad enda poolel. Saksa kantsleri jaoks on oluline rahu ning ta planeerib Moskvasse sõita, sest Venemaa on Lähis-Idas end üha arvestatavamaks mänginud. Mängureeglid on muutumas ja diplomaadid peavad uutes tormides leidma rahustava lainemurdja. Nagu ütles ÜRO peasekretär Antonio Guterres suure murenoodiga. Peatage eskaleerumine ja alustame dialoogi. Ei tohi unustada kohutavaid inimkannatusi, mille sõda põhjustab.",
"role": "user"
},
{
"content": "Iraani eliitüksuse komandör Qasem Soleimani maetakse täna oma kodulinna Kermani.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Loe läbi uudislugu ja tee lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte, mis peegeldab selle põhisisu. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nUus valitsus toob kindlasti kaasa palju põnevaid aegu, sest Austria rohelised on tugevasti vasakpoolsed, mistõttu küsimusele, kuidas nad paremkonservatiividega koos valitsema hakkavad, ei ole kindlasti kerge vastata. Seda enam, et kumbki pool ei varjagi endiselt püsivaid, väga tugevaid erimeelsusi paljudes olulistes küsimustes. Ehkki kurtsi juhitav rahvapartei kindlasti ei ole ise paremäärmuslik ega isegi mitte parempopulistlik, istus neile koostöö paremäärmusliku vabadusparteiga kahtlemata palju rohkem kui rohelistega. Konservatiivide meelehärmiks aga viis nõndanimetatud Ivisa skandaal eelmise valitsuse võimult ning kahandas oluliselt ka paremäärmuslikte häältesaaki järgnenud erakorralistel valimistel. Vitsaskandaal puhkes, kui avalikkusesse lekkis videosalvestis, kus vabaduspartei juht ja Austria asekantsler Heins Christian Strahe pakub oma teeneid arvatavale venelasest investorile. Vabadusparteist ripakile jäänud hääled korjas üles küll peamiselt rahvapartei ise mugavast valitsuspartnerist, kellega koos immigratsioonivastast asja ajada olid, konservatiivid aga ilma. Seevastu tegid erakorralistel valimistel oma ajaloo parima tulemuse Austria rohelised kogudes 13,9 protsenti häältest. See näitab, et keskkonna ja kliimamuutuse küsimused on oluliseks muutunud küll mitte väga suure, kuid siiski arvestatava osa jaoks Austria ühiskonnast. Roheliste edulugu aga jätkub, sest uues valitsuses said nad endale koguni neli ministriportfelli sealhulgas ka varasemast hoopis ulatuslikumate volitustega keskkonnaministrikoha. Nüüd kuuluvad keskkonnaministeeriumi haldusalasse ka taristu, liiklus, energeetika ja tehnoloogia. Samuti tuleb Austria uus asekantsler roheliste hulgast. Konservatiivid end kaotajaks pidada ei saa, sest kõik ülejäänud ministrikohad, kaasa arvatud liidukantsleri koht, jäid ju neile. Mõlema partei teatel nõudis uus valitsusleping neid kompromisse paljudes olulistes küsimustes ning seega paratamatult ka taganemist oma mõningaist valimislubadustest. Uut valitsus programmi esitletakse rahvale täna hiljem. Nüüd on Euroopas siis viis riiki, kus rohelised parasjagu valitsuses enne Austriat jõudsid rohelised Rootsi-Soome Leedu ja Luksemburgi valitsusse. Roheliste populaarsus on väga kõrge ka Saksamaal, ulatudes arvamusküsitluste põhjal 21 protsendi kanti. Saksamaa korralised Bundestagi valimised on küll alles tuleval aastal. Poliitikavaatlejate hinnangul on siiski väga tõenäoline, et roheliste mainevahepealse ajaga alla ei käi ning neil õnnestub ka Saksamaal valitsusse jõuda.",
"role": "user"
},
{
"content": "Maailma noorimaks peaministriks saab taas 33aastane austerlane Sebastian Kurz, sest tema juhitaval konservatiivsel Rahvaparteil ja rohelistel õnnestus Austria uues valitsusprogrammis kokku leppida. Sebastian Kurz oli maailma noorim peaminister ka enne septembrikuiseid parlamendivalimisi. Valitsuskõnelusteks kulunud aja jooksul jõudis noorima peaministri tiitel aga lipsata aasta vanema Soome valitsusjuhi Sanna Marini kätte. Ühtlasi on tegu esimese korraga, kui rohelised Austria valitsusse jõuavad.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Loe läbi uudislugu ja tee lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte, mis peegeldab selle põhisisu. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nPraegu kehtiva riikliku õppekava järgi on gümnaasiumis 72 kohustuslikku kursust koostatavas õppekavas jääb neid järele 63. Samas on haridus ja teadusminister Tõnis Lukase sõnul suurendatud koolide kohustust pakkuda valik kursusi erinevates ainevaldkondades. Et ei juhtuks niimoodi, et mõnes maakonnas on võimalik ainult humanitaaraineid rõhutatult või süvendatult õppima mõnes loodusaineid, et kõigil oleks see vaba ligipääs kvaliteetselt valikutele, selleks oleme teinud jaotuse, kus tulevikus peaks õppekava üldmahust kaks kolmandikku olema kohustuslikest tundides ja, ja kolmandiku moodustavad siis valitud kursused ja kus õpilane juba spetsialiseerub oma annetele ja huvidele vastavalt ja see tähendab vajadust kohustusliku õppekava osa tõesti vähendada. Siin on üks erand emakeel, sest väikeriigi kohus on hoida oma keelt ja kultuuri emakeele osakaal tunnijaotusplaanis kasvab. Tõnis Lukas. 12 kohustusliku kursusega võrreldes, mis praegu kolme aasta peale gümnaasiumiosas on, tuleb nüüd uues ettepanekus 11 eesti keele osa ei vähene üldse, kirjanduse osa ühe tunni võrra väheneb, aga selle võrra on võimalik valikkursusi valida juurde ja valiku osakaal kindlasti suurem, kusjuures praegu ka valitakse emakeelt päris palju ja kusjuures nüüd ma olen arvesse võtnud arvestanud ka vahepealset diskussiooni ja ma arvan, et emakeele rolli rõhuta amine Eesti koolis on fundamentaal taalne ja, ja see on õige, nii et seda me teeme. Sellegipoolest ütlesid emakeele õpetajate seltsi juhatuse esimees ja mitmed keeleõpetajad meie uudistele, et ei ole uue ettepanekuga kursis ja ei kommenteeri sellist jaotust. Nende kõigi ühine seisukoht on aga, et lugemishuvi tuleb tekitada varakult, sest gümnaasiumis peab õpilasel olema keeleline põhi, et mõista teiste ainete sisu. Kiili gümnaasiumi direktor Mihkel Rebane tõdes, et oluline ei ole mitu tundi, vaid kuidas keelt õpetatakse. Haridusminister Lukas. Ja aga ainekava sisulisi muudatusi ei tingi mitte ainult uus tunnijaotusplaan, vaid ainekavas tuleb kaasaegsemaks muudatusi teha niikuinii ja paljudel juhtudel tuleks ka ainesisest koormust vähendada, nii tõesti analüüsile ja, ja süvenemisele kordamisele jääks rohkem aega ja kui me räägime siinjuures ka näiteks emakeelest kirjandusest, ka siin on, kui internetiavar avarused keelekasutuses dikteerivad suuri muutusi võrreldes sellega, mis oli paarkümmend aastat tagasi, siis ka nendel ainetel on tekkinud pinge. Keskkond ei toeta funktsionaalse lugemisoskuse arendamist. Kui me vaatame õpilaste tulemuslikkust ja ka huvi siis edenenud viimase paarikümne aasta jooksul on ainult üks valdkond, see on võõrkeeled, kus keskkond on muutunud toetavamaks. Ka näiteks loodusainete reaalainete puhul võib öelda, et ümbruskond meid ümbritsev elu süvenemist analüüsivõimet väga ei stimuleeri. Riigikogu kultuurikomisjoni esimees Peeter Kreitzberg märkis täna Eesti Päevalehele antud intervjuus, et minister Lukase ettepanek võib läbi kukkuda, sest lisaks emakeele õpetajatele on tundide arvu suurendamist nõudnud juba ka bioloogia õpetajad. Uus õppekava peaks kehtima hakkama 2010.-st aastast.",
"role": "user"
},
{
"content": "Valmimas on uus tunnijaotusplaan.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Analüüsi uudist ja koosta sellele lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nLugupeetavad parlamendiliikmed. Lugupeetud härra peaminister, vabariigi valitsus, põhiseaduslike institutsioonide ametikandjad, külalised, mu daamid ja härrad. Mul on hea meel järgida riigipeale traditsiooni avada riigikogu töise hooaja esimene istung. Aga veelgi tähtsamaks pean tõsiasja, et seisan napilt viis kuud tagasi tööd alustanud riigikogu 11 koosseisu ees juba neljandat korda. Presidendi, aga ka teiste kõrgete riigiametnike töine suhe riigikoguga rõhutab meie parlamentaarse riigikorralduse tugevust. See asetab rahvaesinduse riigivõimu keskmesse sisuliselt mitte ainult tseremoniaalselt või sümbolite keeles. Loodan, et parlamendil jätkub tunnetust, seda keskset rolli väärikalt kanda ning kõigi Eesti elanike huvides töötada. Jätkugu teil tarkust kasutada ära need võimalused, mida algav poliitikahooaeg parlamendile ja tema poolt ametisse valitud valitsusele pakub. Järgmiste see tähendab siis Euroopa Parlamendi valimisteni jäänud kaugelt enam kui poolteist aastat on piisavalt pikk aeg selleks, et riigikogu fraktsioonid ja komisjonid saaksid keskenduda sisulisele tööle. See on aeg koostööks ja kompromissideks, muuhulgas ka poliitilise kultuuri ja parlamendi maine parandamiseks. Täna ei pea meie parlament enam tegelema iseseisvale riigile eksistentsiaalselt vajaliku õigusruumi loomise ja ülesehitamisega. See töö on 15 aastaga suures osas tehtud. Täna seisab parlamendi ees ülesanne töötada normaalsele, demokraatlikule riigile omase rahva esindusena kus iga uus seadus või seadusemuudatus sunnib kõiki asjasse puutujaid hõlmava arutelu käigus. Kiirustamisele pole õigustust, kui selle käigus kannatab demokraatia ja koos sellega rahvausk Eesti riiki. Teie töö on tugevdada Eesti riiki, meie kodanikuühiskonda ning aidata Eesti rahval oma elu järge parandada. Parlamendi töö tulemuslikkuse mõõdupuu pole saalis istutud tundide arv ega ka mitte vastu võetud seaduste hulk. Vaid siis, kui teie tänased ja homsed otsused aitavad Eestile edukalt toime tulla silmapiirile juba kerkinud ja kerkivate probleemidega on valijail põhjust teie tööga rahule jääda. Seetõttu näengi riigikogu alanud tööaasta keskse kohustusena tegelemist valdkondadega, mille lahendused mõjutavad Eesti rahva, rahva ja riigi käekäiku 15 kuni 20 aasta pärast. Pean silmas ennekõike haridus ja teaduspoliitikat, rahvastiku ja tervishoiupoliitikat, lõimumispoliitikat ja energeetikat. Edu neis valdkondades tagab meie rahva kindlustunde kasvu ja koos sellega Eestile stabiilse arengu. Kõik see saab teoks vaid eeldusel, kui teie vermitavad seadused ja arengukavad jäävad käibele kaugelt kauemaks kui kestavad selle riigikogu koosseisu volitused. Pole mingit mõtet raisata aega ja paberit arengukavade koostamisele. Kui juba järgmine valitsus nende täitmise kahtluse alla seab või alustatud töö pooleli jätab. Teie kohus on sellisel juhul valitsus tööandja õigusega korrale kutsuda. Mu daamid ja härrad, kestvad tegevuskavad on muuhulgas ka kutilise kultuuri kitsamalt parlamendis esindab erakondade suhtlemise küsimus. Mistõttu soovitan leida fraktsioonide, miks, aga mitte ka erakondade juhtidel edaspidi võimalusi regulaarseteks konsultatsioonideks? Ei, ma ei usu sinisilmselt võimuliidu ja vastasleeri omavaheliste vestluste käigus sünniks ilmtingimata sõpruse või kaoksid maailmavaatelised erinevused. Aga see oleks tõsine katse pürgida pikaajaliste lahenduste poole. Ühes sellega paraneks ka riigikogu ja poliitikute maine. Jääks olemata mõni poliitikaanlik avantüür ja parlamendisaalis ütlemata mõni tarbetult ige sõna. Juba lähiajal tuleb riigikogul otsustada eeldusel muidugi, kui valitsus teile ametlikult sellise ettepaneku teeb. Kas Eesti kaitseväelased jätkavad osalemist rahvusvahelistel missioonidel Afganistanis, Iraagis ja Balkanil? Me teame, et arvamusküsitluste andmetel on eesti rahva enamus Iraagi missiooni võimaliku jätkamise suhtes eitavalt meelestatud. Samal ajal me teame, et Eesti riigi tõsiseltvõetavus liitlasena pannakse proovile olukordades, kus Eesti panustab meis geograafiliselt kaugete probleemide lahendamisse. Rahvusvaheline usaldusväärsus ja tõsiseltvõetavus on Eestile hindamatu väärtusega nagu kogesime ise oma partneritelt tuge saades tänavu kevadel. Ehk võikski just siin kõik erakonnad üritada leida ühiskeelt, nagu meil siiani välis ja julgeolekupoliitika küsimustes heaks tavaks on olnud. Kindlasti kutsun teid austama välismissioonidel langenud kaitseväelaste mälestust. Palun ärge tirige hukkunud sõjamehi ja nende lähedaste leina poliitikasse. Seda enam, et meil lasub ennekõike kohustus tegeleda surma ja leina põhjustaga oma kodus ja oma tänavaid. Esimesel septembril teadmistepäeval kutsusin kõiki meie kaaskodanikke üles sihikindlale tegevusele liikluseeskirja rikkujate vastu. Eesti liikluskultuuri kahetsusväärne seis ohustab otseselt meie rahva tulevikku. Tol samal esimese koolipäeva hommikul käisin külas Abia gümnaasiumis. Ma andsin 27-le esimese klassi õpilase üle aabitsa koos heade soovidega hästi õppida ja sirguda tarkadeks kodanikeks, kelle üle nende vanematel ja Eesti riigil oleks põhjust rõõmu ja uhkust tunda. Samal päeval saime teada, et ainuüksi augustikuus hukkus Eesti teedel 31 inimest. See on Abio gümnaasiumi esimese klassi jagu elusid ja veelgi rohkem. Kui vaatame liiklusõnnetustes, aga ka tulekahjudes, uppumise ja tööõnnetuste läbi hukkunute statistikat Eesti viimase 16 aasta jooksul siis vaatab meile vastu koletu pilt. See muutub veelgi õõvastavamaks, kui lisame juurde tahtlike tapmiste ja alkoholisurmade näitajad. Sellelt pildilt pildilt vaatavad vastu tuhanded ja tuhanded lubamatult vara katkenud elud. Elud, mis võinuks edasi kesta, kui oleksime ise olnud hoolivamad ja targemad. Eesti pered on toonud meie sündivus statistikasse viimastel aastatel rõõmsaid uudiseid. Lapsi sünnib üha rohkem. Aga enneaegsed surmad on siiani lõiganud halastamatult läbi lootuse, et Eesti rahvaarv võiks kahanemise asemel hakata kosuma. Ma kutsun teid, head riigikogu ja valitsuse liikmed keskendama oma vaimujõu lahendustele, mis aitaksid drastiliselt vähendada enneaegsete surmade hulka. Eesti riik ei saa enam pugeda rahapuuduse taha. Inimeludel ei ole hinda. See printsiip kehtib, areneb arenenud maailmas, kui arutatakse näiteks turvaliste sõiduteede ehitamist, aga ka teiste õnnetuste vältimisele suunatud tegevust. Mu daamid ja härrad, sused selle aasta aprillis ja mais näitasid nii meile aga ka kogu maailmale kõige ehedamal kujul et infotehnoloogiliste võimaluste aktiivne rakendamine igapäevaellu kätkeb endas ka senihoomamatuid riske. Eesti riigiasutusi, infokanaleid, panku ja teisi meie argielu lahutamatud kaaslasi tabas massiivne rünnak. Esmakordselt rünnati interneti teel üht sõltumatut riiki. Eesti lõi selle rünnaku tagasi. Järgnenud kuudel on pea kõikjal maailmas, eriti meie partnerite juures põhjalikult analüüsitud, küberturvalisuse küsimuse aga mitte ainult on. On ka ilmnenud, et küberkuritegude ja küberterrorismi vastu võitlemiseks puudub Euroopa liidus piisav õiguslik baas. Siin näen ma riskide kõrval ka võimalust miks ei võiks Eestis saada selle valdkonna eeskõneleja. Me oleme jõudsalt liikumas sinnapoole, et just Eestisse rajatakse NATO küberkaitsekeskus. Täpselt samamoodi võiks Eesti valitsus koostöös Eesti parlamendiga näidata initsiatiivi rahvusvahelise küberkaitsealase seadusandluse väljatöötamisel. Just tegelemine homsete probleemidega ongi küpse riigi tunnus. Ja riigikogu, lubage mul lõpetuseks peatuda kahel teemal, kus parlamendi ja presidendi töö kõige otsesemalt kokku puutub. Ma tänan riigikogu asjaliku arutelu eest, mis on saanud minu poolt kevadel parlamendi menetlusse esitatud põhiseaduse muutmise ettepanekut. Loodan siiralt koostöö jätkumisse, et saaksime viia põhiseaduse riigikaitse puudutavad paragrahvid vastavusse Lääne ühiskondadele omast tsiviilkontrolli tavadega. Teiseks, peatselt tuleb meil ühiselt leida väärikad isikud õiguskantsleri, riigikontrolöri ja Eesti Panga nõukogu esimehe ametisse. Ma loodan, et suudame siin ühiselt seista kõrgemal jonnist parteilistest huvidest ja mugavusest. Kaks neist kolmest kõrgest riigiametnikust põhiseaduslikust institutsioonist kontrollivad otseselt või kaudselt ka meie endi parlamendi ja presidendi tegevust. Õiglus ja ausus, läbipaistvus ja erapooletus, kogemus ja riigimehelikkus. Nende sõnadega saab ja tuleb iseloomustada õiguskantsleri ja riigikontrolöri tööd. Soovin teile tarku valikuid ja sisukat tööd. Vaid austades oma ametit ja kolleege, peate lugu ka oma valijatest ja Eesti riigist. Aitäh teile.",
"role": "user"
},
{
"content": "President Toomas Hendrik Ilvese kõne Riigikogu sügisistungjärgu avaistungil.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita selle kohta üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nHaridusminister Mait Klaassen, kuidas siis nüüd üritatakse muuta seda olukorda ja saavutada, et inimesed lõpetasid ülikooli nii kiiresti kui see on riiklikult plaanit? Me muutsime siin ühe põhilise printsiibi, mis ülikooli seaduses oli. Kui me olime aastaid hädas sellega, et üliõpilased ei lõpetanud nominaalse õppeajaga, siis parandusseaduse järgi on sisse toodud säte, mis sätestab, et ülikool ja haridusministeerium sõlmivad omavahel lepingu, mis on siduv leping nii ülikoolile kui haridusministeeriumile ühest küljest rahastamise poole pealt tellides teatud arvu lõpetajaid ks aastal ja ülikool kohustub teiselt poolt need lõpetajad ka andma see muudab teatud valdkondades suhtumise õppetöösse tunduvalt tõsisemaks, sest kui ikkagi 10 protsenti või 20 protsenti või ka 30 protsenti vastu võetutest lõpetab õige ajaga siis on tegelikult ühest küljest petetud avalikku sektorit ja ja neid lootusi, mis on avalikul sektoril, avades need kohad meie kõikide rahade eest. Ja teisest küljest pettes ka neid üliõpilasi, kelle koht võeti kinni või võeti ära, kes sisse ei pääsenud, aga kes oleks tegelikult lõpetanud selle õige ajaga. Nii et siin on tegemist minu jaoks ikkagi kahe küsimusega, esiteks riik saab vajalikud spetsialistid õigel ajal kätte, mida ta on tellinud, mida ta on rahastanud ja teisest küljest õpivad õiged inimesed, usinad üliõpilased. Tänasel seadusel on sees ka üks selline punkt, mis ei mõjuta mitte ainult ülikooli elu. Nimelt kui siin räägitakse päris pikalt sellest, kuidas moodi nõutakse õppekulude hüvitamist neilt tudengitele, kes õpivad kauem, kui on ette nähtud siis õppekulude hüvitamisest vabastatakse see üliõpilane, kes on alaealise lapse vanem või eestkostja.",
"role": "user"
},
{
"content": "Riigikogu muutis ülikooliseadust.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Analüüsi uudislugu ning kirjuta sellele üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta üksnes eesti keeles!\n\nTekst:\n\nJärgmise aasta riigieelarve kulude mahuks on kavandatud 89,6 ja tulude mahuks 84 miljardit krooni. Tulude laekumise tagamiseks on kavas tõsta alkoholiaktsiisi, peatada tulumaksu langetamine ja tulumaksuvaba miinimumi tõstmine ning mitte laiendada tulumaksuvabastust pere esimesele lapsele, nagu oli juba varem kokku lepitud, sotsiaalkulud aga oluliselt ei vähene, kinnitas rahandusminister Jürgen Ligi. Valitsussektori eelarve puudujääk peaks eelarvekava järgi jääma alla kolme protsendi ja see tagasi eurole üleminekuks vajaliku nõude täitmise. Samas märkis rahandusminister, et Eesti ei tohi sisendada mõtet, justkui oleks kogu pingutust tehtud eurotsooni pääsemise nimel ja käsk selleks on tulnud Maastrichtist. Ei, me oleme astunud samme, mida peaksime astuma antud olukordades niikuinii euro on vaid boonus. Esimest korda on euro kasutuselevõtt meile ka tegelikult jõukohane. See tuleb ära kasutada isegi kui eelarve tasakaalu kriteerium samal ajal erakordselt raskesti täidetav on. 2010. aasta eelarve suuremate muutusteta heakskiitmine on võti eurotsooni ukse avamiseks 2011. aastal. Opositsioonierakonnad ongi valdavalt seisukohal, et tegemist on eurolootuse eelarvega. Selle lootuse täitumine on siiski kaheldav, märkis sotsiaaldemokraatide nimel sõna võtnud Eiki Nestor. Täna meil sellist lootust ei ole. Ja eelarvet on riigil vaja. Küll aga on selge, et on teatud kohti, kus kärpimise piir on ammu käes ületatud ja kust enam kärpida ei saa. Põllumajanduse osas. Näiteks mitmete nende valdkondade osas, kus kulutusi on vaja hoopis suurendada. Suurim opositsioonipartei Keskerakond aga teatas, et kaalub eelnõu toetamist. Fraktsiooni esimees Kadri Simson. Aga nii nagu meie kaalume põhjendusi eelarvet toetada, soovime seda, et ka meie parandusettepanekuid kaalutaks tõsiselt. Me teeme ettepaneku alandada toasoojale käibemaksu. Teiseks on aeg lõpetada Eesti valdade ja linnade karistamine ning taastada nende tulubaas. Ja kolmandaks on häbiväärselt vähe tähelepanu pööratud meie põllumeeste olukorrale. Järgmise aasta riigieelarve eelnõu teine lugemine on praeguse kava järgi 18. novembril, enne seda tuleb rahanduskomisjonile esitatavad parandusettepanekud läbi arutada. Samuti on kavas kohtuda mõnede ministrite ja omavalitsusjuhtidega ministritega, eeskätt selleks, et opositsioon saaks kõik oma küsimused ära küsida, ütles rahanduskomisjoni esimees Taavi Rõivas. Kindlasti majandus, kommunikatsiooniministeerium, kindlasti sotsiaalministeerium, keskkonnaministeerium, haridusministeerium, võimalik, et üks-kaks veel. Samas, mis puudutab omavalitsuste ga kohtumist, siis siin on rahanduskomisjoni selge huvi kohtuda kõige suurema eelarve puudujäägiga omavalitsustega. Me oleme rääkinud loomulikult Tallinnast Pärnu linnast Viimsi vallast. Võimalik, et sinna nimistusse peaks lisama veel ka Narva linna.",
"role": "user"
},
{
"content": "Riigikogus läbis esimese lugemise järgmise aasta riigieelarve eelnõu. Enne teist lugemist tahab rahanduskomisjon kohtuda mõnede ministrite ja omavalitsusjuhtidega.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Loe läbi uudis ja anna sellele lühike kokkuvõte ühe või kahe lausega. Vastus peab olema ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nSamal ajal kui Briti sõdurid tegelevad kütuse tarnimisega kriisis vaevlevas riigis, tutvustas peaminister Boris Johnson oma konservatiivse partei. Iga-aastasel konverentsil loodi Inglismaal Manchesteris visiooni Suurbritannias pärast Brexitit. Me ei naase vana katkise mudeli juurde, kus on madalad palgad, madal majanduskasv, madal pädevus ja madal tootlikkus ja mille põhjus oli kontrollimatu sisseränne, rääkis Boris Johnson. Kõne kestis kolmveerand tundi. Kõige selle juures rääkis ta üsna vähe väljakutsetest, millega riik silmitsi seisab ja vähe sammudest, mida ta oma eesmärkide saavutamiseks teeb. Viimastel nädalatel on briti poodides toidupuudus. Tanklates napib kütust põllumajanduses, tervishoius ja toiduainete tööstuses napib töötajaid. Kiiresti on vaja veokijuhte, kuid vaid 127 Euroopa Liidust pärit autojuhti on saanud ajutise viisa. Ometi lubas valitsus riiki siseneda viiel 1000-l Euroopa Liidu autojuhil. Kuid need töökohad ei ole piisavalt atraktiivsed. Kui tarneraskustest mõjutatud ettevõtted süüdistavad valitsust ja Brexit'it, siis mitmed valitsuse liikmed omakorda ettevõtteid. Mitmed ministrid usuvad, et töötajate madalad palgad on piisavalt kõrged. Boris Johnson peab õigeks tööjõu sisserände piiramist. Ta usub, et mõjutatud ettevõtted peavad ise tegutsema, tõstma palku ja muutma autojuht ide töö atraktiivsemaks. See on kontroll immigratsiooni üle, lubades riiki ainult talendid. Ärge kasutage sisserännet ettekäändena, et mitte investeerida inimestesse, oskustesse ja seadmetesse, rääkis Johnson. Need, kes lootsid, et peaminister teatab ka miinimumpalga tõstmisest, olid pettunud. Septembris oli inflatsioon kolm protsenti, ka elektri ja gaasihinnad tõusevad vaesemal. Elanikkonnal kaob sellest nädalast ka iganädalane lisatasu, mida riik pandeemia ajal maksis. Kui Boris Johnson kindlustas konservatiivide parteile 2019. aasta valimistel selge enamuse, tegi ta seda riigi põhjaosas asuva töölisklassi häältega. Oma hääle andsid siis ka inimesed, kes polnud kunagi varem konservatiivide poolt hääletanud. Nad uskusid, et Johnson parandab elamistingimusi piirkondades, mida iseloomustab lagunemine, töötus ja vaesus. Johnson ütleb, et soovib võimalused inimeste vahel ühtlasemalt jaotada, aga jõukamal Lõuna-Inglismaal kardetakse, et see võrdsustamine tuleb just nende arvelt ja põhjapoolsem vaesem piirkond saab paremaks. Kriitikute hinnangul oli see õhuke, hambutu kõne retoorilisest õitsengust ja ebamäärastest lubadustest.",
"role": "user"
},
{
"content": "Briti peaminister Boris Johnson lubas Suurbritannia täiesti ümber kujundada, lahendada Brexiti-järgse kriisi ning mitte naasta vana, katkise riigimudeli juurde.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Loe läbi uudislugu ja tee lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte, mis peegeldab selle põhisisu. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nEesti Rahva Muuseumi muinasjutu näitus elas kord pakkis end möödunud aasta septembris kokku. Nüüd valmistutakse sõiduks Soome Tamp peresse sealsesse vabriiki muuseumi keskusesse. Aastal 2023 avatav näitus jääb seal üles aastani 2024. Tampere ga seovad ERMi juba varasemad soojad koostöösuhted. Kasuks tulid ka Muuseumi nõukogu AICOMi rahvusvahelised kontaktid, räägib ERMi näituste eriprojektide koordinaator Kristjan Raba. Tamperes, kus on väga-väga erinevaid põnevaid muuseumeid ja seal on ka väga head välisnäituste ja suurte rahvusvaheliste näituste esitlemise võimalused, et nemad tundsid huvi. Meil on väga hea meel, et Soome suunal, meie meie uhke näitus läheb esimesena just sinna sinnapoole. Kuna näituse keskmes on universaalsed lood, on raba sõnul potentsiaali liikuda veel paljudesse riikidesse. Muinasjuttude maa, Taani käisime seal maad kuulamas. Hans Christian Anderseni muuseum oli väga huvitatud, nad natuke veel ehitavad oma oma uut keskkonda ja moodsat muinasjutumuuseumi seal laiemaks ja, ja mitmed kohad on Taanis tundnud huvi. Meie fookus on veel Prantsusmaa suunal ja noh, loomulikult eks Baltikumi lähimad kontaktid on ka huvi tundnud, aga, aga praegu töötame selles suunas, et Euroopa suuna võtame siis pärast Soome Eestis kogus näitus pea 150000 vaatajat aastas. Raba loodab, et Soomes jääb näitusekülastatavus vähemalt samasse suurusjärku. Ütleme, soomlased võivad ka nagu meiegi siin üle 150 saada aastas, meil on olnud ka keeruline aeg muidugi seda siin siin pidada, eks just rahvusvahelise turismi seisukohast, aga, aga me just käisime kuraator Katrin Sipelgaga ju Soomes ka kõike seda plaani pidamas ja arutasime soomlastega, meie jaoks oli see suurepärane ja väga väga rõõmus, näha, et tegelikult prantsuse kooliõpilased on, on muuseumis, on Tamperes kuhu on ka küsimus, et kuidas nad sinna jõuavad, et nad tulevad lennukiga või rongiga või kuidas nad jõuavad tegelikult see, mis on pealinnast väljaspool. On kõik võimalik, et me nägime seda, seda pilti ja spektrit, millised inimesed sinna jõuavad. Et tulevad kaugemalt, et see on omamoodi omamoodi põnev epitsenter, et me tahame seal ikkagi ikkagi seda külastatavust kenasti 200000 on olnud ka Soomes selline ja nende nende väga hea aasta, eks me siis vaatame, kuidas järgmisel aastal läheb.",
"role": "user"
},
{
"content": "Eesti Rahva Muuseumi muinasjutunäitus \"Elas kord...\" rändab tuleval aastal Soome.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Analüüsi uudislugu ning kirjuta sellele üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta üksnes eesti keeles!\n\nTekst:\n\nVilsi kaasaegse kunsti keskus Brüsseli Lõuna-Vakseli piirkonnas on otse kui vikerkaar keset muidu hall ümbrust. Tegemist on ühe Euroopa mainekama kaasaegse kunsti keskusega, mis oma skeenel aina mõjukust kogub. Viimastel aastatel on siin järgepanu kuuekuulises residentuuris käinud mitmed Eesti kunstnikud. Keskuse direktori Dirk noovärti sõnul on nende huvi Eesti ja kogu endise idabloki vastu aina kasvav. Oleme tähele pannud, et suur osa meie kogukonnast teab väga vähe hetkeolukorrast Ida-Euroopa riikides. See käib ka kunstikogukonna kohta, kes on, võib olla keskmisest rohkem haritud, see on problemaatiline, sest palju huvi oli pärast 1980 üheksandat aastat. 10 aastat oli palju energiat, aga alates 2000.-test on huvi vähenenud, sest olukord nii-öelda normaliseerus parim viis uusi kontakte luua on läbi kunstnike, kes loovad sildu, ütles snauväärt esmaspäeval Viilsi külastanud Eesti kultuuriministri Anneli Oti sõnul pakuvad Eesti kunstnikud huvi, sest nad kõnelevad ajast, mida Lääne-Euroopa kogenud ei ole. Me tuleme ikkagi ajast, mis võib-olla ei ole nii tuttav ja see joon on meil olemas, mida tahetakse ka nagu avastada ja ülejäänud Euroopale tutvustada, et mis on sellest ajast, kui me oleme olnud Euroopast ära lõigatud, kuidas see meid mõjutanud, kuidas see meie kunsti mõjutab ja, ja mis on need sellised erisused või maailmavaatelised lähenemised, mis meie, meie, kunstnik tööde läbi, mis need sõnumid on, et et tundub, et, et me oleme selles mõttes es ikkagi veel huvitavad ja avastamist väärt, et et meie poole nagu vaadatakse ja noh, kui me räägime maailma tasemel, siis Arvo Pärt käib siin väga mitmes vestluses läbi ja, ja on näha, et see tuntus on, on mitmel tasandil, mitte ei ole siis ainult alustavate noorte kunstnike töödest, vaid on ka väga kõrgel tasemel looming, mis, mis kõnetab kogu maailma. Vilsi residentuuriprogrammis osaleb kokku üheksa kunstnikku eri riikides. Sna väärti sõnul pole residentuuri eesmärgiks luua võimalikult palju teoseid, vaid seista silmitsi rahvusvahelise kunstituru igapäevaeluga. Ootame, et nad paneksid ennast ja enda töö kriisiolukorda. Kui on soov siseneda rahvusvahelisele kunstiturule ja elada kunstnikuna, siis on see väga keeruline maailm. Turujõududele ei pea alluma, aga tuleb olla vormis, et sellega silmitsi seista. Tuleb teha enda asja ja mitte jälgida turu või meedia maitset. Visuaalkunstniku elu on väga keeruline, eraklik ja individuaalne. Tuleb olla väga enesekriitiline, sest toodetakse palju, aga suur osa sellest pole hea. Üks residentuuri omadusi on ülejäänud kaheksa inimest, kellega koos arutatakse on hea või mitte. Enesekriitikat arendatakse grupis, ütles snau väärt. Selle aasta esimeses pooles on Vilsi residentuuris Eesti kunstnikest Eeva Mustonen ning teisel poolaastal Ingel Vaikla. Oktoobris avab siin oma näituse ka Paul Kuimet. Joosep Värk, Brüssel.",
"role": "user"
},
{
"content": "Brüsselis asuva Euroopa ühe mainekama kaasaegse kunsti keskuse juhi sõnul teatakse Lääne-Euroopas vähe olukorrast endises idablokis. Tühimiku täitmiseks löövad keskuse töös aina enam kaasa ka Eesti kunstnikud.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Loe läbi uudislugu ja tee lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte, mis peegeldab selle põhisisu. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nAutotehniku erialale Pärnumaa kutseharidus keskuses on igal aastal konkurss, sest autovaldkonna ülikiire areng pakub noortele huvi. Aga õppida tuleb palju ja huvi peab olema, rääkis kutsehariduskeskuse auto eriala juhtõpetaja Priit, auväärt. Auto on tegelikult ju väga, väga palju muutunud, et vanasti me õppisime siin noh piltlikult öeldes esimene kursus rehve vahetama, teine kursus õli vahetama ja kolmas kursus, elekter siis nüüd on niimoodi, et kaks on niisugused esimese poole aasta teema ja siis lähmegi puhtalt elektri kallale, et tänapäeva auto ei ole enam see, mis ta oli 20 aastat tagasi, et õppima peab hästi palju ja huvi peab olema, et muidu siin alal hakkama ei saa. Autotehniku teise kursuse õpilase Laigar landel oli eile tore päev, sest ta sai automüügi ja hooldusfirmalt amservilt 1000 eurose stipendiumi. Lande on väga rahul, et Pärnumaa kutsehariduskeskuse oma õppekohaks valis. Minu sõber kutsus mind siia, et tule pigem siia Pärnu kooli õppima. Alguses mul oli küll plaan Tallinnasse minna, aga kõik minu tuttavad jäid siia, nii et ma siis tulin siia väga rahul, ma olen üldse kõik selle meeskonnaga siin rahul ja õpetajad on hästi toredad, meil. Lande oli eelmisel aastal Amserv Pärnus praktikal ja läheb sinna selgi aastal. Stipendium on tore stiimul, seda makstakse 10 kuu jooksul 100 eurot kuus. Sellega tekib õpilasel töökohaga hea kontakt. See, et ettevõtted, kes on siit tulevast tööjõust huvitatud õppijaid mingil moel toetavad, on oluline auto eriala juhtõpetaja Priit auväär. Amsarv on nagu väga hea näide, kes meil nagu reaalselt rahalist auhinda või stipendiumi välja paneb ka teised tööandjad on meil käinud, siin mitte küll rahalist, aga tuge annavad ja igasuguseid selliseid nii-öelda omalt poolt soodustusi neile võimaldavad, et tööandjad on aru saanud, et kui neid kohe koolist nii-öelda ära noppida niisugused säravamad tähed ja siis saad enda järgi need välja õpetada ja kõige parem tööline tuleb sellest",
"role": "user"
},
{
"content": "Autotehnikuks saavad noored peavad aasta-aastalt keerulisemaks muutuvaid autosid parandada oskama ja see on ka õppimise raskemaks muutnud.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Uurides uudislugu, loo sellele ühe või kahe lausega lühikokkuvõte. Vasta eesti keeles!\n\nTekst:\n\nTänaseks on Eesti-Vene kontrolljoone Eesti riigipoolsest piiriribast puhastatud ligemale 200 hektarit, puhastamist ootab aga veel ligemale 130, mis ühtlasi tähendab ka seda, et tööde käigus on kasvanud puhastatava maa-ala suurus, selgitab politsei ja piirivalveameti logistika büroo peaspetsialist Taavi Tamm. No seal oli see, et, et esialgu, kui me vaatame kogu seda lõiku, siis me hindasime selle mahu 270-le hektarile. Et, et 200 hektarit suurusjärk on, on, on tänaseks puhastatud 10 hektarit, see, mis on nõusolekuta ja 60 hektarit, on see, mis on lihtsalt nii soine ala, kuhu ma hetkel lihtsalt ei lähe. Aga selle tööde käigus me nägime, et osades kohtades lihtsalt tuleb natukene juurde võtta, mistõttu siis see maht tänaseks on ta kasvanud 322 hektarini, mis ta võib katuda natukene veel, et kui meil siin tööde käigus selgub, et mõnda kohta on veel natuke laiemalt vaja raadada. Kokku jääb piiririba alla 99 eraomandis olevat maa üksust, millest 24-le ei ole tänaseks antud luba teha raadamistöid. Põhjuseks juba varasemalt jutuks olnud maaomanike mure, milliseks kujuneb maahind siis, kui mets on juba ära raadatud, jätkab tamm. Nad ootavad pigem seda, et riik võõrandas need piiririba alused maad koos kasvava puistuga. Et seda teha, pidime me siis korraldama riigihanke hindamiseks ja see on tänaseks läbi viidud, leping on kohe allkirjastamisel ja, ja siis nendesamade 24. üksuse kohta, kus siis omanik ei ole veel seisukohta võtnud, et hiljemalt siis septembriks, oktoobriks, me loodame selle seisukoha saada. Kuigi maaomanike eitava vastuse taga seisab üksnes 10 hektari riigipiiri raadamine, muudab see RMK kagu regiooni juhi Raivo Villi sõnul ka ülejäänud tööde teostamise keeruliseks. See on, sellepärast on meile, kui töötegijatel on takistus, et me ei saa liikuda oma masinatega mööda, siis piiririba, et kui omanik ei ole nõusolekut andnud, siis me peame antud kohal tööd seiskama masinat uuesti, siis panema, siis treilerite peale viima suure kilometraaži tagant järgmisse kohta. Võlli selgitab ka komplikatsioone seoses pehme talve ja soiste aladega. Peame ootama, siis külmasid, loodame, et detsembris tulevad külmad ja, ja me saame siis peale minna. Rahvusringhäälingu raadiouudistele Mirjam Nutov Võru.",
"role": "user"
},
{
"content": "Eesti-Vene kontrolljoone Eesti riigi poolse piiririba raadamistööd pidanuks praeguseks juba valmis olema, ent kasvanud tööde mahu, segaduste tõttu maaomanikega ning pehme talve tõttu on tööde valmimine lükkunud uude aastasse.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Loe läbi uudis ja anna sellele lühike kokkuvõte ühe või kahe lausega. Vastus peab olema ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nKüsimus, mis uudiseid huvitas, oli see, mis seisukohal on Põhja ja Baltimaade välisministrid Euroopa Komisjoni ettepaneku suhtes, et nakkusnäitaja 100000 elaniku kohta viimase kahe nädala jooksul, mis lubaks enamik kui piire Euroopas ilma piiranguteta lahti hoida oleks 50, mitte 16, nagu seni. Praegu on Euroopas mõni üksik riik, kus see näitaja on alla 16 seega kes ikka tahaks või võiks endale lubada näiteks pärast kolme päeva Itaalias kaks nädalat kodus istuda, isegi kui eneseisolatsiooni saab asendada testidega. Testid lähevad lõppkokkuvõttes väga kalliks, ainus võimalus tundub olevat nakkusnäitajat muuta. Ministrid olid sellega kõik nõus. Kõik leidsid, et on vaja tihedat koostööd. Tuleb infot vahetada ja meedikute seisukohti kuulda võtta. Aga uut nakkusnäitajat numbrina keegi välja ei pakkunud. Nad rõhutasid, et suhtumist Euroopa komisjoni ettepanekusse peab kindlasti kaaluma ja vähemasti püüdma Põhja ja Baltimaade ühisseisukohta välja töötada. Teiselt poolt rõhutati, et Euroopa komisjoni ettepanek on veel värske ja kõik riigid alles analüüsida seda ja konkreetseid seisukohti veel ei ole. Üks oli Läti välisminister Edgars Rink2vcs, ütles tema valitsus. Oma seisukohta uue nakkusnäitaja suhtes küll veel kujundanud ei ole, kuid tahtmata, ent seni mingi kindla numbriga siduda jääb Läti senise nakkusnäitaja ehk 16 juurde võimaliku korrigeerimisega pluss 10 protsenti. Rootsi välisminister Ann Linde ütles, et Rootsi pole kunagi uskunud, et kui iga riik määrab talle endale sobiva numbri, mille põhjal takistada teistest riikidest inimeste tulekut. Et see oleks õige. Morcorination. Üle piiride liikumine pole suur probleem, algusest peale oleks pidanud seda rohkem koordineerima, see oleks inimestele arusaadavam olnud. Seega me tõesti soovime, et arvamustevahetus ja koordineerimine jätkuksid, ütles Rootsi välisminister.",
"role": "user"
},
{
"content": "Põhja-Balti riikide koostööformaadi Nordic-Baltic 8 koordinaator on sel aastal Eesti, seetõttu toimus ministrite iga-aastane kohtumine Tallinnas. Välisministritel ei ole ühist seisukohta, milline peaks olema uus nakkusnäitaja ja kas Euroopa Komisjoni pakutud 50 sobiks. Küll aga arvati, et tuleb jõuda kokkuleppele.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Uurides uudislugu, loo sellele ühe või kahe lausega lühikokkuvõte. Vasta eesti keeles!\n\nTekst:\n\nTori vald teatas juba mõne aja eest, et teeb tammiste lasteaiale juurdeehituse ja avab seal algkooli, sest kooli sealkandis ei ole. Kool peaks seal tööd alustama 2023. aastal, aga siis otsustas vald, et algkooliga tuleb alustada juba tänavu ja leida koolile ajutine pind lasteaia läheduses. Vallavanem Lauri Luur. Plaan oli siis juurdeehitus ehitada, mis oleks hiljem jäänud lasteaia kasutusse, lasteaiakohtade puudus on see nii või teisiti, tegime juurdeehituse, hanke element majale sarnases stiilis, nagu see lasteaiahoone on ehitatud. Hanke tulemus oli vallale ebameeldiv üllatus, ütleb Luur. Pakkujaid oli kaks ja väiksem pakkumus ületas meie eelarvet umbes viis korda. Oli selge, et me ei saa sellise eelarvega küll ehitama minna, sinna asusime uurima, mis on need võimalikud alternatiivid, ehk siis tegelikkuses on ju see, et ega koolihoone ei pea olema tingimata lasteaia küljes, vaid pigem peaks ta olema nagu elanikele sobivas kohas. Püüdsime siis leida võimalikku ajutist asenduspinda ja selgus, et üks hoone on linnapiiris sisuliselt olemas. Siis aga otsustas vald, et õigem on jätta kool lasteaia juurde ja viia sõime rühm eraldi paika. Tegemist on Pärnu linnale kuuluva Tammiste hooldekodu ühe vana majaga, mis jäi just tühjaks, sest kaks uut maja sai valmis. Muidugi pole võimalik lastel sinna kohe sisse kolida. Aga noh, tegemist on ajutise lahendusega. Ma arvan, et, et selle lõpliku lahenduse me püüame siis leida koolihoone ehitusega, et koos koolihoonega ehitada lasteaia juurdeehitus Lasteaia sõimerühm peaks kolima majja tamiste hooldekodus augusti lõpus.",
"role": "user"
},
{
"content": "Ehitushindade olulise kallinemise tõttu ei saa Tori vald ehitada lasteaiale juurdeehitust ja üks lasteaia sõimerühm hakkab kasutama Pärnu linnale kuuluva Tammiste hooldekodu maja.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Süvene antud uudisesse ja tee selle kohta lühikokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult ühe või kahe lausega!\n\nTekst:\n\nTegelikult küsimus on väga lihtne, kui me vaatame kogu Ida-Virumaa sotsiaalset poolt ja kogu energeetikakompleksi sotsiaalset poolt, seal on aastaid inimesed kaevandanud põlevkivi ja sellest on toodetud elektrit ja nüüd küsimus on paljuski selles, et mida me tahame tulevikus, kus, kust leitakse vahendid selleks, et nendel inimestel oleks tööd, leiba, pensionipõlve ka järgmistel aastatel. Ja ühtegi teist kava võrreldes Jiga keegi ju välja käinud ei ole ja selles mõttes valik teemal, et, et kui me sinna ei investeeri, ei muuda midagi, milleks muuseas Eesti riigil endal vahendid puuduvad siis need elektrijaamad lihtsalt vajuvad kokku. Ja see keeruline sotsiaalne olukord, mis Ida-Virumaal on, süveneb veelgi. Järelikult sellist valikut teha ei saa ja selle äriplaani pinnal, mida praegu läbirääkimistel on arutatud ja mille valitsus on heaks kiidetud on vähemalt olemas sotsiaalsetes küsimustes mingisugune selgus. See tähendab seda teatud aja jooksul veel põlevkivi kaevandatakse edasi ja teatud aja jooksul veel toodetakse sellest elektrit. Selleks investeeritakse 360 miljonit Ameerika dollarit siis elektrijaamadesse ja 80 miljonit Ameerika dollarit kaevandamise moderniseerimisse. Inimestel on tööd ja on ka selge, mille kaudu makstakse see investeering kinni, see makstakse kinni läbi elektrienergia hinna. Kõik muud variandid on küsimärk, ehk õigemini ei ole midagi, millega isegi võrrelda, sest keegi ei ole midagi välja pakkunud. Ja kui keegi püüaks vastata, et kui need inimesed ei, me ei kaevandaks põlevkivi ja ei toodaks elektrienergia, mida nad teeksid, siis siis sellele küsimusele täna vastust ei ole. Nii et tööhõive ja sotsiaalsepoolse seisukohalt on olukord parim, mida üleüldse tänase päevaga keegi välja pakkunud on. Ka viie miljoni dollari suurune sotsiaalfond, millest siis läheb neli miljonit sotsiaaltagatisteks ja üks miljon dollarit. Ida-Virumaa sotsiaalprojektidele on uudne selles mõttes, et Ta on fondina. Loodav suurus on uudne selles mõttes, et teda hakkavad juhtima siis ühelt poolt tööandjad ja teiselt poolt töötajate esindajad. Ja Eesti erastamispraktikas varasematel aastatel tel palju vaidlusi tekitanud kohustused tööhõive alal on ka olemas. Nii et vähemalt selgus Ida-Virumaa sotsiaalses tulevikus on selles mõttes tähtsam kui selgusetus ja plaani sotsiaalne pool on väga tugev põhjus selleks, miks ka valitsus heakskiidu antud kavale andis.",
"role": "user"
},
{
"content": "Sotsiaalminister Eiki Nestor NRG lepingust. (NB!.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Süvene antud uudisesse ja tee selle kohta lühikokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult ühe või kahe lausega!\n\nTekst:\n\nViimati kaevasid arheoloogid Haapsalu vanalinnas mõnda kivihoonega kinnistut ligi 30 aasta eest. Arheoloog Anton Pärn ütleb, et saab üha selgemaks, et 15. sajand oli aeg, mil Haapsalu sai endale arvukalt kivist maju ja kinnistus tänavajoon. Me saame Rüütli tänava äärsest kivikeldritest rääkida pigem tänavajoone nihkumisest ja paljuski on see olnud seotud 15. sajandi esimesel poolel linna müüri ehitusega ehk siis linnamüür on dikteerinud Rüütli tänava äärse hoonestuse nihkumist mõnevõrra kaugemale. Avastusi on ka varasemast ajast ehk 13. sajandi teisest poolest, mil Haapsalu rajati. Siis asus siin lähedal üks toonaseid linna tuiksooni piiskopilinnuse juures sadamakohani viinud pime tänav, mida pole seni eriti uuritud, jätkab Anton Pärn. Põhjus on see, et see on ainuke tänav Haapsalu linnas, mis on tänavapildist kadunud. Me saame seda jälgida ajaloolisel plaani materjalil. Kuid nüüd on meil taas võimalus uurida tänavakihte ja määrata ära ka selle tänava vanus. Kinnistul olnud hoonet ehitati sajandite jooksul korduvalt ümber kirjalikest allikatest on teada, et 18. sajandil oli siin üks linna kolmest kõige kallimast majast. Nõukogude võim lammutas lagunenud hoone 20. sajandi keskel. Rahvusringhäälingu raadiouudistele Juhan Hepner. Haapsalu.",
"role": "user"
},
{
"content": "Haapsalu vanalinnas Rüütli ja Linda tänava ristmiku kõrval tehtavad arheoloogilised kaevamised tõid päevavalgele uhked kivikeldrid ja näitasid, kuidas on Haapsalu hoonestus aja jooksul muutunud.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Analüüsi uudislugu ning kirjuta sellele üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta üksnes eesti keeles!\n\nTekst:\n\nAmeerika ettevõtte biogeeni välja töötatud ravimit turundatakse adu helmi nime all. Tallinna tehnikaülikooli biokeemia professori palumaa sõnul on see esimene Ameerikas turule lubatud ravim mis ei tegele pelgalt Alseimeri tõve sümptomitega nagu näiteks ärevuse või unetusega. Ravim võib pidurdada ka patsientide vaimsete võimete allakäiku. Ravimi näol on tegu antikehadega, mis eemaldavad Almeri tõve patsientide ajus toksilisi valguagregaate, mis põhjustavad neuronite hukku ja sellega kaasnevad vaimsete võimete kadu. Mäluhäired ja õppimisvõime halvenemist põhjustab Alžeimeri tõbi on levinud eeskätt vanemate inimeste seas. Haiguse süvenedes ei suuda patsiendid oma eluga tihti iseseisvalt toime tulla ja ei pruugi ära tunda isegi oma lähedasi. Paluma sõnul siiski üleliia veel rõõmustada ei tasu sest veel ei ole täielikult tõestatud, et ravim suudaks patsientide haigusleheisundit parandada. Peab mainima, et see ravim siis kinnitati kiirendatud protseduuri abil ning nõutakse täiendavaid uurimisi. Ka teadlaste ekspertpaneel ei olnud faas kolm siliini katsetuse tulemustega päris rahul ja isegi soovitasid siis toidu ja ravimiametil seda ravi mitte kinnitada. Paluma sõnul põeb Alsheimeri tõve Eestis tõenäoliselt rohkem kui paarkümmend 1000 inimest. Tulevikus tõotab nende arv käsikäes eluea pikenemisega veelgi kasvada. Biogeeni ettevõte loodab ravimi müügist teenida miljardeid. Ameerika ravimiameti eilne otsus saatis ettevõte aktsia hinna kõrgustesse. Aktsia kerkis päevaga tervelt 38 protsenti. Ravimiettevõtte sõnul maksaks Aduhelmi nimeline ravim patsiendi kohta praegu umbes 46000 eurot aastas.",
"role": "user"
},
{
"content": "Ameerika Ühendriikide toidu- ja ravimiamet kiitis eile heaks uue paljutõotava Alzheimeri tõve ravimi. Ravimiameti otsus saatis ravimiettevõtte aktsia kõrgustesse.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Süvene antud uudisesse ja tee selle kohta lühikokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult ühe või kahe lausega!\n\nTekst:\n\nVälisturiste on Eestis vähe. Kui enne pandeemiat moodustasid välisturistid enamiku Eesti spaakülastajatest, siis nüüd on nende osakaal alla kümnendiku. Eesti spaaliidu tegevjuhi Aire Tohveri sõnul on viimasel ajal ringi liigelnud vaid lätlasi ja seda ka pelgalt seetõttu, et Lätis on kõik kinni. Viimase nädala jooksul on Eesti valitsus kehtestanud ka uued meetmed koroonaviiruse leviku piiramiseks. Tohver ütles, et ta ei mõista valitsuse piiranguid hukka. Riik peabki koroonaviirusega võitlema. Spaad on aga hea ventilatsiooniga ja ohutud. Nende ülalpidamine on väga kallis, sest veetemperatuuri naljalt vähemaks ei keera. Spaaliidu tegevjuht Aire Tohver hindas, et viimase nädala jooksul kehtestatud meetmetega kaotavad spaad ligi poole oma külastajaskonnast. Lisaks veel see, et siiamaani oli spaade ja veekeskuste suur pluss see, et alla 18 aastaseid ei kontrollitud, kes alla 18 aastatest on suur osa ja spaade külastajad, kui nüüd alates esimesest novembrist peab hakkama ka nende tõendeid kontrollima ja me teame väga suur osa 12, kuni 17 aastastest ei ole vaktsineeritud Eestis. No see juba eeldab seda, et see arv on väike ja selleks hakata BC testi tegema või midagi muud. See on lihtsalt nii täiendav kulu, et peame arvestama sellega, et see osa külastajakonnast kaob ära. Nii ehk teisiti Eesti spaasektoris toob leiva lauale 2000 kuni 3000 inimest. Aga seda, et nüüd töötajaid palgal hoida, tähendab see, et on vaja mingisugust toetusmeedet, et lihtsalt ettevõtja rahakoti peal töötajaid palgal hoida ei jõuta ja selles osas on küll hästi kahju, et sellist meedet hetkel ei arutata. Kaubandus-tööstuskoja peadirektor Mait Palts näeb laiemat pilti ettevõtjate ootustest. Kriis on tegelikult vähema või rohkema või suurema tõsidusega kestnud üle pooleteise aasta ja, ja, ja siin nüüd enam rääkida sellest, et ettevõtted peavad jätkuvalt ise hakkama saama, ma arvan, ei ole väga-väga adekvaatne. Palts ütles, et valdkondades, kus käive oluliselt piirangute tõttu langeb on oluline, et mõni toetusmeede tekiks näiteks läbi töötukassa. Kõige valusamalt saavad pihta majutus-toitlustus ja meelelahutussektor. Selge on see, et seda reservi või, või rasvavaru enam ka nendel, kellel veel siiani võibolla seda oli ja kes, kes suutsid ka ka möödunud suvega näiteks midagi koguda, seda ei, kindlasti enam nii palju ei jätku, kui, kui eelmisel aastal samas olukorras. Hotellide ja restoranide liidu juhatuse esimees Ain Käpp ütles reedel, et tal oli ettevõtlus ja infotehnoloogiaminister Andres Sutiga kohtumine, kus minister ütles, et piirangud pole suured ning seetõttu pole valitsusel plaanis ka mingeid abimeetmeid välja töötada. Majandus ja kommunikatsiooniministeerium reedese päeva jooksul rahvusringhäälingule ei vastanud.",
"role": "user"
},
{
"content": "Uued koroonapiirangud tähendavad mitmele ettevõttele ka suuremat käibelangust. Ettevõtjad ootavad abi riigilt.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Uurides uudislugu, loo sellele ühe või kahe lausega lühikokkuvõte. Vasta eesti keeles!\n\nTekst:\n\nLaevafirma Tallink leiab, et Tallinna sadam on kuritarvitanud oma turgu valitsevat seisundit ja kehtestanud põhjendamatult kõrged sadamatasud Tallinki juhatuse esimees Paavo Nõgene ütleb, et soovib osa maksude tagastamist. Hagi suurus on 15,4 miljonit eurot. See koosneb 2000 seitsmeteistkümnenda 18. 19. aasta siis meie hinnangul liigselt makstud sadamatasude tagastamisest aga selle hagi mõju on kindlasti oluliselt suurem. Tallink maksab aastas sadamatasusid 20 kuni 25 miljonit eurot. Sadamatasu koosneb laevatonaažist, kui palju sõidetakse reisijate arvust ja sadamast tarbitud teenustest. Hagi aluseks on ka kalkulatsioonid, mis võrdlevad Tallinna ja muude Läänemere sadamate tasusid. Tallinna Sadama hinnad teiste sadamatega võrreldes, võttes arvesse ostujõu pariteet on oluliselt kõrgemad ja Tallink pidas eelmisel aastal Tallinna sadamaga läbirääkimisi üle kaheksa kuu pakkusime välja väga mõistlikke kompromisse, kahjuks nad ei leidnud toetust ja seetõttu tuli minna siis ja paluda, et kohus annab hinnangu, et kas Tallinna Sadama hinnastus ja hinnapoliitika on korrektne. Nõgene ei saa kohtuvaidlusele viidates avaldada, mis oli kompromisside sisu. Tallinna Sadama kommertsjuht Margus Vihman ütleb, et Tallinki nõudmised on ebamõistlikud. Me ei saa aru, miks ainult sellepärast, et me oleme Eesti ettevõte, peaksime me pakkuma soodsamaid hindu, kui meie infrastruktuur või teenused, mida me pakume, on samaväärsed või tihti paremad kui Helsingis või Stockholmis. Vihmann viitab siin innovatiivsematele lahendustele ja ka sellele, et sadam asub kesklinna lähedal. Küll me teame, et Tallinki majandusolukord täna ei ole kõige parem seoses Covidi kriisiga ja, ja reisijate arv on väga tugevalt langenud. Et meie kompromiss oleks ajutiselt olnud hindu vähendada ja seda siis mitte ainult Tallinki, vaid kõikidele laevaettevõtetele, selleks, et tuua nad välja sellest kriisist, mida me ei ole valmis tegema, mida me leiame, et on selgelt kahjulik tele kui meie aktsionäridele on see, et, et vaidlustatakse meie hindade õigsus Nii Tallink kui Tallinna sadam on börsiettevõtted, kohtuvaidlus aktsiatele mõju avaldada ei tohiks esialgu arvab Swedbanki Baltikumi aktsiaanalüüsi juht Marek Randma. Kohtuvaidlused sel teemal kipuvad olema väga pikad, et see hagi suurus 15 miljonit eurot, kuigi ta on väga suur siis kui me jaotame selle summa Tallinki aktsiate arvuga, mis on 670 miljonit aktsiat et siis see ühe aktsia kohta on kuskil kaks senti.",
"role": "user"
},
{
"content": "Harju Maakohus võttis menetlusse Tallink Grupi hagiavalduse Tallinna Sadama vastu 15,4 miljoni euro suuruse sadamatasu tagastamiseks. Sadama hinnangul on Tallinki esitatud hagiavaldus põhjendamatu.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Vaata üle uudislugu ning loo sellele lühike kokkuvõte. Piira vastus ühe või kahe lausega ja vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nTäna sai üsna selgeks, kui tugev või nõrk ikka on Keskerakonna see tiib, mis põhimõtteliselt EKREga koostööd ei soovi. Koalitsioonikõnelusi pidavate erakondade ühisavaldus, mis neid kõnelusi kiitis ja neile tagasihoidlikult edu kuulutas, sai Keskerakonna volikogus vaid kuus vastuhäält. Siiski markeeriti aktiivsemad EKRE vastased ära ka Jüri Ratase kõnes. Ärme lase ennast heidutada ajutises Keskerakonna toetuse languses. Praegu on olukord keeruline ja õhus on palju asjatult hirme ja kindlasti ka teada. Mul on head sõbrad. Kahju et meie hulgas on ka inimesi, kes on ise asjatuid hirme külvanud. Kellest täpsemalt juttu oli, Jüri Ratas ei täpsustanud. Kuid Keskerakonna aseesimees Jaanus Karilaid tõdeb, et kui nüüd konkreetsemalt Raimo Kaljulaidist rääkida, siis on kaalutud ka tema erakonnast väljaheitmist. Aga tundub, et me ei peagi energiat ja aega selle peale raiskama ja ta teeb selle valiku ise ära, sest kui ta ei suuda mängida meie poliitilises meeskonnas, siis on tal ainult üks tee ja see on erakonnast välja minna. Raimond Kaljulaid ise parteist lahkumisega ei kiirusta, ütleb vaid, et erakonnas võiks olla rohkem arutelu ja mina ei ole täna. Keskerakonna liidritelt kuulnud mitte ühtegi sisulist ratsionaalset argumenti, miks just seda koalitsioonivarianti eelistatakse. Kui Raimond Kaljulaid on EKREga koostöö suuresti välistanud, siis europarlamendi valimisteks valmistuv Yana Toom jätab uksed avatuks, mis sest, et sõnad on tal karmimad. Ma jään oma sõnade juurde, nad on natsid ja natsidega koostööd ei tehta. Aga kui tulevad mingisugused läbimurdelised kokkulepped vene kogukonna jaoks, siis põhimõtteliselt võib selle konna alla neelata ja sõlmida nii-öelda diil vana kuradiga. Aga seda ma väga ei usu. Aga mida see tänaseks üsna suures osas kokku kirjutatud koalitsioonileppe sisaldab, saab avalikuks alles tuleval nädalal ning ka erakondade volikogud kogunevad taas nädala pärast. Niisiis kostus täna üsna tihti sõnapaar, elame, näeme ka Isamaa volikogul. Koalitsioonilepingu sisu ei avatud, aga EKRE esimees Mart Helme tegi partnerite kidakeelsuse tasa. Et kui te arvate, et oli näiteks Keskerakond väga õnneliku näoga, kui me kodakondsuse ja venekeelse või eestikeelse hariduse teemadel lõpuks enam-vähem joone alla tõmbasime, et noh, nad ei olnud, kas te arvate, et Isamaa oli, oli väga õnnelik selle lõppvariandi suhtes, mis siis teise teise sambaga vormistus ei olnud? EKRE enda töövõitudest rääkides mainib Helme otsedemokraatia paketti. Põhimõtteliselt me leppisime seal kokku nii kõik need põrandad ja laed, kui palju on mingeid allkirju kuskil vaja, kuidas on põhiseaduse muutmiseks vaja ja missugused on hääletuse osavõtuprotsendid ja poolthääletamise protsendid jällegi, kas põhiseaduse muutmise või muidu lihtsalt küsimuse otsustamise korras. Ma arvan, et me võime olla päris rahul ka nende kokkulepetega, mis me saavutasime justiitsreformi osas, kus me ikkagi kavandame eriprokuröri institutsiooni sisseseadmist.",
"role": "user"
},
{
"content": "Veel avatud koalitsioonileppe sisu kommenteerides ütles EKRE esimees Mart Helme, et Isamaa oma põhilubaduse, ehk teise pensionisamba küsimuses rõõmustada ei saanud.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Vaata üle uudislugu ning loo sellele lühike kokkuvõte. Piira vastus ühe või kahe lausega ja vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nTavaliselt on pool aastat enne valimisi, nii et valimiskampaania käib täie hooga, siis praegu ei ole kampaania veel alanud, sest ei ole kampaania fookuses keskenduda. Ja teine aspekt on ka see, et Läti parteid, vähemalt need, kes on seimis esindatud, on olnud olulistes küsimustes väga üksmeelselt. Kui me vaatame ka näiteks Ukraina toetusavalduste heakskiitmist spetsiaalse Ukraina pagulasi toetava seaduse vastuvõtmist siis sellist üksmeelt pole Läti seimis ammu nähtud, kus ka venemeelne, kuigi en sotsiaaldemokraatideks pidav koosmeel ei jää mitte erapooletuks, vaid hääletab poolt ja sellises olukorras. Tõenäoliselt on saavutatud põhimõtteline kokkulepe ka üheksanda mai suhtes, et kui tavaliselt on võidupargis olnud kümned tuhanded inimesed, kes seda enda pidupäevaks peavad, siis seekord on kõik osapooled seda meelt, et, et suuri pidustusi ei ole seal mõtet korraldada ja rahvakogunemist ka mitte. Iseküsimus on nüüd see, et mis siis teha lillede panekuga Nil Susakovs koosmeile üks liidreid leiab, et lilli võiks ikka lubada panna sel päeval. Riia praegune linnavõim ei ole selles suhtes veel päris lõplikku otsust langetanud, aga pigem kaldub selle poole, et, et seda siiski mitte lubada. Ja teine pool on siis see, et mis see, mis endas toimub, me näeme, et üks saadik ehk siis endine õiguskomisjoni esimees Juris Juras konservatiividest on suundunud ise ukrainlastele appi sõtta ja me näeme seda, Aldis kurbsems, Läti kõige skandaalsem poliitik, kes asutas ka oma partei, on sõja puhkedes kustutanud ära kõik oma eelmised Facebooki ja Twitteri postitused ja suundunud elama hoopis välismaale, väidetavalt Hispaaniasse ja liitub siis sealt seimi tööga, me näeme seda Slessersi, esimene partei või Läti esikohal, kui täpne olla, mis küll see, mis praegu ei ole, aga mille endiste liidrite hulgas on olnud vähemalt kaks seimi liiget, et oli sunnitud need välja viskama, kuna need prouad ei mõistnud hukka Venemaa agressiooni Ukrainas ja kuna lesers on palju flirtinud Venemaaga venelastega siis nüüd on keerulises olukorras, et ei leiagi nagu parteile niisugust uut suunda, millega siis valijaid köita. Aga noh, teine küsimus on muidugi ühiskond tervikuna. Sotsioloogid leiavad, et umbes pool venekeelsetest elanikest ei suuda või ei taha valida selles sõjas poolt, kelle poolt olla. Nende jaoks on Venemaa agressiooni olnud midagi sellist, mida nad ei suuda enda jaoks veel päris täpselt lahti mõtestada. Nii et pool aastat enne valimisi on jah, selline olukord, aga tervikuna näitavad küsitlused, et peaministripartei reiting on tõusmas ja koos meile oma pigem vähenemas.",
"role": "user"
},
{
"content": "Parlamendivalimisteni Lätis on jäänud pisut üle poole aasta. Sõda Ukrainas on viinud Läti poliitikud harvaesineva üksmeeleni, samas on umbes pool venekeelseist elanikest segaduses ega soovi olla kriisis kellegi poolt. Kuidas praegune olukord mõjutab erakondade populaarsust ja valijate hoiakuid?.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Vaata üle uudislugu ning loo sellele lühike kokkuvõte. Piira vastus ühe või kahe lausega ja vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nBenjamin Netanyahu on Iisraelis võimul olnud üle 10 aasta. Vaatlejad kiidavad, et ta on andnud tubli panuse riigi välise julgeolekupoliitikasse aga valijate ja poliitiliste jõudude seas on järjest rohkem neid, kes ei suuda Netanyahut enam välja kannatada. Vaatlejate sõnul õhutab Netanyahu üha enam lõhenemist ja sotsiaalseid konflikte. Samuti on tal probleeme seaduste täitmisega. Talle on esitatud süüdistused korruptsioonis ja võimu kuritarvitamises. See on ka üks põhjus, miks tal on kindlasti vaja uuesti peaministriks saada ja seejuures piisavalt tugeva parlamendienamuse ga. See annaks talle süüdistuste suhtes puutumatuse. Analüütikute sõnul on Netanyahu valmis nii kaua ennetähtaegseid valimisi korraldama, kuni saab sobiva tulemuse. Iisraelis on tänu maailma kõige edukamale vaktsineerimisprogrammile viimastel päevadel elu peaaegu normaalseks muutunud. Lapsed pääsesid tagasi kooli. Restoranid on taas avatud. Vaktsineeritud inimesed võivad minna kontserdile ja käia teatris. Netanyahu loodab, et tänu sellele saavutab ta koos oma parempoolsete liitlastega seekord piisavalt hea tulemuse. Valitsuse moodustamiseks oleks vaja saada 120 kohalises Knesseti vähemalt 61 kohta. Arvamusküsitlused näitavad, et Netanyahu Liku saavutab valimistel parima tulemuse ja saab hinnanguliselt 30 kohta. Samas ei pruugi tema liitlased saada piisavalt hääli, et koos 61 kohta kokku saada. Pigem saavad hääled kokku opositsiooniparteid, nende puhul pole aga kindel, kas nad suudavad omavahel koostööd teha. Iisraeli poliitiline maastik on üha enam killustunud ja polariseerunud nii nagu on üha sügavamad ideoloogilised lõhed ka Iisraeli ühiskonnas. Praeguste valimiste põhiküsimus paistab olevat siiski see, kas õnnestub Netanyahust lahti saada või mitte. Netanyahu juhitav liikud on nõrgenenud. Valijatele ei meeldi, et likud sõltub valitsuses äärmuslikest polit, rilistest jõududest, peamiselt religioossetest parteidest. Netanyahu sõltuvus ultraortodokssetest liitlastest on viinud isegi selleni, et võimud on silma kinni pigistanud kui ultraortodoksed. Juudid on massiliselt koroonapiiranguid ja karantiini reegleid rikkunud. See on tekitanud ülejäänud ühiskonnas pahameelt ja suurendanud toetust liberaalsele jesatidi parteile, mis nõuab ilmaliku riigi kaitsmist. Jessatid on tõusnud suurimaks opositsioonijõuks ja mõned väljaanded usuvad, et erakonna juht, endine ajakirjanik ja Uudistankur ja Irlapid pakub Netanyahule tõsist konkurentsi. Välistatud pole muidugi ka see, et pärast valimisi ikkagi toimivat valitsust kokku ei saada. Ja mõne kuu pärast seisavad Iisraelis ees järjekordsed ennetähtaegsed valimised.",
"role": "user"
},
{
"content": "Iisraelis on taas ennetähtaegsed valimised. Iisraeli poliitiline kriis on kestnud üle kahe aasta, selle aja jooksul on need juba neljandad valimised.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Analüüsi uudist ja koosta sellele lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nTosin emast lammast ehk utte toodi Viljandisse 15 kilomeetri kauguselt Aru jaagu talu perenaine Anu Kiik ütleb, et valik tehti sajapealise karja hulgast, kuid üks lammas võttis linnatee ette juba kolmandat korda. Kindlasti valisin selle ühe ute, kes on käinud, ta võib-olla tunneb kohe ära, tunneb ennast siin natuke juba mõnusamalt ja, ja tõin lihtsalt värvilisi lambaid, et inimestel oleks võibolla lihtsam eristada ja, ja vaadata, et oh, teda ma juba eelmine kord nägin ja, ja nii edasi, et ja kindlasti uted. Küllap jäid rohtu nosivad lambad tänase vihmase ilmaga viljandlastele märkamatuks, kuid kindlasti tasub neid uudistama minna. Lambaid sööta aga ei tohi. Leiva ja saiatükid ning muu toidupoolis tuleks kindlasti koju jätta. Taaskord Aru-jaagu talu perenaine Anu Kiik. Sööta ei maksa, neil on siin piisavalt süüa, mineraale me neile toome, juua me neile toome, kui vaja, siis toome ka jõu sööta. Loom on sellise seedega, ta tahab täpselt seda, mis tal on vaja ja iga muu asi ajab kõhu valutama. Tõime 12 lammast ja jäävad siia augusti lõpuni. Eelmine aasta olid hoopis septembri keskpaigani, nii et kuidas süüa, jätkub. Viljandi linnapea Madis Timpson jätkab. Natukene maksame meie ka omanikele, sellepärast et omanikud tahavad ka ju natuke tulu teenida, aga üldiselt ma arvan, et see on mõlemat pidi kasulik projekt, et meie saame kindlasti siit kasu. Sest olgem ausad, need lambad on Viljandile juba kujunenud selliseks sümbolmärgiks, et nii kui lambad tulevad, on turismihooaeg avatud, suvi on avatud nii, nagu öeldakse, et lossimäed ja lambad nüüd on Viljandi märgid. Kui me kunagi selle projektiga alustasime, siis meil see mõte oligi ju see, et selle asemel, et mehed palgata trimmeritega võtame parem lambad, maksame selle eest natukene ja lambad söövad siis selle puhtaks. Pluss veel siis see muu emotsionaalne väärtus ja vaikus, et ei ole seda trimmeri müra, et ma arvan, niisugune ots-otsaga äri on see küll ja kuidas te selle karjamaaga rahul olete? Ma arvan, et me oleme rahul, siin on puud, kuhu loomad saavad varju minna. Siin on süüa. Aed on korralik, kõik on hästi. Rahvusringhäälingu raadiouudistele Olev Kenk Viljandi.",
"role": "user"
},
{
"content": "Viljandi loobus ka tänavu lossimägede nõlvade hooldamisest mürarikka tehnika abil. Selle töö teevad ära lambad, kelle valikul peeti silmas, et nad oleksid võimalikult erinevat värvi.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Süvene antud uudisesse ja tee selle kohta lühikokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult ühe või kahe lausega!\n\nTekst:\n\nArvestades erinevaid stsenaariumeid, langeb Eesti Panga hinnangul Eesti majandus sel aastal 5,6 kuni kaks protsenti. Järgmisel aastal jääb SKP reaalkasvu muutus miinus 4,2 ja pluss 4,5 protsendi vahele. Eeldusel, et piirangud jäävad nii Eestis kui ka mujal maailmas vähem rangeks kui kevadel kujuneb tänavuse aasta majanduslanguseks neli protsenti ja 2021. aastal kasvab majandus 0,2 protsendi võrra. Eesti Panga asepresidendi Ülo Kaasiku sõnul on majanduse prognoosimine praegu ülimalt keeruline ning tavapärased majandusseosed ei pruugi alati töötada. Nii peab arvesse võtma näiteks viiruse levikut ja teiste riikide piiranguid. Kevadine kogemus oli, et see viiruse leviku tõkestamiseks tuli ka majandustegevust väga oluliselt takistada, seetõttu ka need jätkuvalt on meil väga palju ebakindlust, et mismoodi need arengustsenaariumid võivad minna tihti need ei sõltu ainult Eesti otsustest, aga noh, näiteks kui turismi enam sisuliselt välisriikidega väga lihtsalt toimuda ei saa, et siis on nagu paratamatult selle päris oluline mõju Eesti majandusele, noh sisuliselt ütleks niimoodi, et, et kui siis seatakse sarnased piirangud, nagu olid kevadel, siis võib ka veel järgmine aasta oluline majanduslangus jätkuda, aga kui me suudame mitte piiranguid seada selle viiruse kiiresti kontrolli alla saada, siis me võime loota, et järgmine aasta tegelikult tuleb päris korralik majanduskasv. Valitsus võtab järgmise aasta eelarve koostamise aluseks rahandusministeeriumi augustis tehtud prognoosi, kuid Kaasik ütleb, et siis oli veel vähe teavet uute koroonapiirangute kohta. Nii prognoosis rahandusministeerium selle aasta majanduse reaalkasvu miinuseks 5,6 protsenti ja järgmise aasta kasvuks 4,5 protsenti. Ülo Kaasik. Me juba teame seda, et näiteks Soomest enam ei saa Eestisse turistid tulla ilma selleta, et karantiini ei nõuded neile ei tekiks, ehk et paratamatult see olukord ei ole enam nii võib-olla roosiline, kui võib-olla tundus veel kuu aega tagasi. Teisalt me hindame ka selle aasta väljavaade on natukene parem, ega see on nagu paratamatu niisugune majandusseadus, et, et see on umbes samamoodi nagu palli põrkamisega, et mida tugevamalt palli vastu maad löö kõrgemale tagasi ka põrkab, et, et eks selle majandusega on samamoodi. Valitsusel soovitab Kaasik olla eelarvega paindlik. Et juhul, kui Eesti läheb paremini, kui me kardame, et siis peaks olema valitsus suuteline ka ettevaates taas eelarve tasakaalustada, vaatama, et neid praegu püsi, kulusid liiga kõrgeks jaeta, et me suudame ikkagi tulevikus jätkusuutlikult eelarve poliitikat ajada, aga ka vastupidi, et kui juhtumisi läheb halvemini, siis peaks valitsusel olema valmisolek ka täiendavalt siis majandust toetada.",
"role": "user"
},
{
"content": "Eesti Panga hinnangul kujuneb tänavuse aasta majanduslanguseks 4%. Samas lükkab koroonaviiruse uus puhang majanduse taastumise kaugemasse tulevikku ning täpseid prognoose teha on raske.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Vaata antud uudislugu ja koosta üks või kaks lauset, mis võtavad kokku selle sisu. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nLasteaiakohtade järjekorrast moodustab pea 90 protsenti soov sõime koht saada. Kohtade puudus on lisaks piirkonnale ka lasteaiapõhine. Kesklinnas asuvas sipsiku lasteaias on kohajärjekorras 409 last, kelles sõime kohta vajab 287 pikk järjekord on ka Nõmme l asuvas lauliku lasteaias, kus kohta ootab 307 last. Neist sõime kohta 250. Järjekordade põhjuseks võib pidada väheste sõimerühmade arvu soovitud piirkonnas. Tallinna abilinnapea Vadim Peloprovtsevi hinnangul tuleb lasteaiakohtade arvu suurendamisel jälgida demograafilist olukorda. Hiljuti tegi meie jaoks konsultin sellise väga suure ja mahulise prognoosi, et mis puudutas nii lasteaiakohti kui ka koolide kohti, siin võib öelda, et needsamad kohad, kuhu võib minna uusi lasteaedu vaja, nagu on ikka endiselt. Osaliselt on nõmme ja ma arvan, et kõige suurem probleem võib-olla lähitulevikus on siis Põhja-Tallinna, aga kuhu praegu ehitatakse väga palju uusi elamuid ja see võib tähendada, et juba lähiaastatel meil tuleb siis Põhja-Tallinnas ehitada vähemalt kaks uut lasteaeda, nii et me sellega arvestame. Abilinnapea sõnul on kohanappuse leevendamiseks linnavalitsus otsustanud valitud lasteaedu laiendada ja vajadusel kasutada ka moodulmaju. Neid võimalusi on mitu. Me võime rääkida sellest, et näiteks laiendada olemasolevaid hooneid, kus on võimalik siin ma võin näitena tuua veerisse lasteaeda, kus on väga suur nõue, siis on võimalik loomulikult kasutada moodulmaju ja nii mõneski lasteaias me seda teeme. Sotsiaaldemokraatide Tallinna linnapea kandidaat Raimond Kaljulaidi sõnul on oluline, et linn looks kasvava elanike arvuga piirkondadesse lasteaiakohad, enne kui nende järele tungiv vajadus tekib. Sama olulise probleemina nähakse ka piirkondi, kus lasteaiakohti jääb üle ning elanikkonna arv väheneb. Lasteaiakohtade osas saab tugineda linna enda tellitud vastavatele uuringutele analüüsidele, mis näitavad seda, et lähiaastatel Tallinnas on teatud piirkondi, kus lasteaiakohtade vajadus pigem väheneb ja samas on piirkondi, kus on väga aktiivne kinnisvaraarendus, kus lasteaiakohtade järele nõudlus suureneb ja noorte perede arv kasvab. Linn peab oma investeeringuplaanide ja pikaajalistes strateegiates nende trendidega kindlasti arvestama ja õigeaegselt siis tagama lasteaiakohad. Lisaks lasteaiakohtade arvu suurendamisele peetakse oluliseks ka lasteaiahoonete üldist seisukorda, mis nii mitmelgi pool kiita pole. Tallinnas paraku on veel lasteaedasid, mille viimane kapitaalremont või ehitusaasta jääb aastakümnete taha ja me ei ole olnud rahul ja ei ole rahul selle tempoga, kuidas linn on lasteaedu renoveerinud. Me tahaksime seda tempot kindlasti tõsta. Reformierakonna Tallinna linnapeakandidaat Kristen Michali nägemuses on lisaks lasteaia kohatasu kaotamisele oluline ka linnaplaneerimine lähtuvalt haridusvajadustest. Esiteks kohatasu kaotada ja võibolla pearahastust isegi suurendada, teine asi, lasteaiad korda teha, et vanemad ei peaks otsima seda korras lasteaeda. Kolmandaks nendes piirkondades, kus on lapsi vähem juba seal, tegelikult võiks rühmad jälle väiksemaks teha, et vanemad tegelikult saaksid valida võib-olla nende rühmade vahel, mis on suuremad ja nende piirkondade vahel, kus on hõredam ja neljandaks tuleks kindlasti ette näha linnaosades rahvastiku kasvu ja tegelikult uusi lasteaedu juurde ehitada, uusi rühma, avada.",
"role": "user"
},
{
"content": "Tallinnas on lasteaiakohtade puudus enim Pirita, Kesklinna ja Nõmme linnaosas. Lähiaastatel ähvardab kohtade nappus enim Põhja-Tallinna, kuhu prognooside kohaselt on vaja ehitada vähemalt kaks uut lasteaeda.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita sellele vastav lühikokkuvõte ühe või kahe lausega. Vasta alati ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nEestis pole puudega inimestel selliseid võimalusi varem olnud, nii ei tea me, kui palju on selle kasutajaid. Selle väljaselgitamine ongi Euroopa sotsiaalfondi projekti üks eesmärke. Pärnu kui Eesti suurim, valdavalt haja asustusega maakond vajab sellist teenust väga. Pärnumaa ühistranspordikeskuse juhataja Andrus Kärpuk. Esmakordselt Eestis luuakse üle maakondlik sotsiaaltranspordisüsteem, mis on tegelikult siis kõigi omavalitsuste poolt ühiselt korraldatud. Meil hakkab kogu maakonnas veoteenust osutama Lihula firma L ja hankehind on selline. Ka Euroopa sotsiaalfondi tugi on selline, et me saame tõepoolest välja seda tegeliku vajaduse, mitte sellise, mida võimaldaks meie kõhnuke rahakott. Veoteenuse osutajal on ka 11 sitrönber Lingot, sest mitte kõik kliendid ei vaja invabussi inimesi, sotsiaaltranspordi teenusele suunab omavalitsus, aga ühistranspordi keskuses hakkab tööle dispetšer, kes invatranspordi tellimusi vastu võtab. Teenuse kasutajal tuleb ka ise pisut maksta. Hajaasustusega. Lääneranna vald soovib uusi busse kasutada ka üksikute koolist kaugel elavat õpilaste veol, kuhu suurt bussi pole mõtet saata. Lääne ranna vallavanem Mikk Pikkmets. Võimalusel rakendada ka neid sotsiaaltranspordi sõidukeid ka lastetranspordiks, kuna tunnid hakkavad enamasti jah, siin kaheksast kella üheksani, olenevalt koolist olekski hea, kui saaks seda kuidagi ühildada, nii et hommiku toob lapse ära ja siis saab see auto ju teha sotsiaaltranspordi teenus päev läbi. Ester Vilgats, Pärnu,",
"role": "user"
},
{
"content": "Pärnumaal hakkab juuni algusest sõitma kuus uut Mercesese invabussi. Bussidesse vajaliku varustuse ostmist ja ümberehitamist toetas Euroopa Sotsiaalfond.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita sellele vastav lühikokkuvõte ühe või kahe lausega. Vasta alati ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nJärgmise aasta riigieelarve kasvab kokku 18,8 miljardi krooni võrra ehk 25,17 protsenti. Tulude maht on 96,3, kulude maht 93,6 miljardit krooni. Eelarve ülejäägiks on seega kavandatud 2,7 miljardit. Iteetideks on peaminister Andrus Ansipi kinnitusel sisejulgeolek haridus, sotsiaalteemad ja infrastruktuuri arendamine. Viimase kohta ütles peaminister, et põhjused on siin ilmsed. Teatavasti kütuseaktsiis tõuseb hüppeliselt esimesest jaanuarist ja, ja nendest vahenditest väga suur osa läheb teede ehituse, seega need suurusjärgud on umbes sellised, et praegu kaks pool miljardit krooni 1,7 miljardit krooni tuleb kahe aasta peale sellele kahele poolele miljardile kroonile teedeehitusse lisaks. Nii et teede ehitus rahastamine kasvab hüppeliselt. Kõige suuremad kulud eelarves on kavandatud pensionidele 17,7 miljardit. Kaitsekulutused tõusevad järgmisel aastal 1,8 protsendini sisemajanduse koguproduktist, et tõusta 2010.-ks aastaks kahe protsendini. Kohalike omavalitsuste tulubaas suureneb järgmisel aastal 16 protsenti, no sel aastal on see tulubaas nii palju suurenenud, et ei julge seda kasvu isegi nimetada. No jääb ikka alla 30 protsendi, aga, aga tunnistagem, sellised kasvud ületavad kahtekümment kuut protsenti, need on enneolematud, selliseid kasve ilmselt kunagi tulevikus kohalikud omavalitsused enam nautida ei saa. Rahandusminister Ivari Padar lisas omalt poolt juurde See järgmise aasta riigieelarve tuleb õige mõistlik eelarve kus on arvestatud väga erinevaid aspekte, ühelt poolt on selgelt arvestatud vajadustega tõsta teatud osas riigisektoris palkasid eelkõige nendes sektorites, kus need palgakasvud on olnud viimastel aastatel praktiliselt olematud ja millest on tingitud siis ka süvenev kaadri voolavus. Kindlasti võiks välja tuua kogu sisejulgeoleku valdkonna politseinikud, päästeametnikud siin ja teiselt poolt kindlasti siis tulevik, ehk Eesti riik peab jätkuma pikalt ja pidevalt ja selles suhtes on selge, et reservid ja vaatamine tulevikku ka see on selles eelarves selgelt sees ja mida ma ka tahan ütelda, et ma ei oska nüüd küll kusagilt siit välja lugeda, mis partei nägu see eelarve on, ma arvan, et see on selline korralik 2008. aasta riigieelarve.",
"role": "user"
},
{
"content": "Valitsus kiitis heaks 2008. a eelarve.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Analüüsi uudislugu ning kirjuta sellele üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta üksnes eesti keeles!\n\nTekst:\n\nUSA valitsus ei ole ametlikult presidendivõimu üleminekuperioodi algatanud, sest selle eest vastutava ameti hinnangul pole valimiste võitja veel täielikult kindel. See tähendab, et Joe Biden i meeskonnal puudub ligipääs valitsusasutustele ja rahastusele räägib USA valitud president Joe Biden. Me saame ka ilma rahastuseta hakkama. Me tunneme, et oleme heas olukorras, mitte miski ei aeglusta meie püüdeid asjad paika saada. Ilmselgelt oleks igapäevase luureülevaate saamine kasulik, kuid see pole vajalik. President Donald Trump ei ole andnud märku, et ta kavatseks lähiajal valimiskaotust tunnistada. Küll aga on ta olnud aktiivne Twitteris, mille vahendusel vallandas kaitseministri Mark Esperi. USA meedias spekuleeritakse, et ohus on ka FBI juhi Christopher Brei ja CIA direktori Gina Haspelli töökoht. Kõigi kolmega on Trumpil olnud viimastel kuudel eriarvamusi. Kongressi vabariiklased tänasid Esperi teenistuse eest, kuid ei ole seni presidendi otsust kommenteerinud. Demokraadid on aga selle hukka mõistnud, räägib USA senaator, demokraat Tim Kain. Kaitseministeerium on valitsuse kriitilise tähtsusega amet, mis kaitseb ameeriklasi. Minu jaoks on täiesti arusaamatu, miks tahetakse saata sõnum, et rahvusliku julgeoleku meeskond on praegu ebastabiilses olukorras. Washingtonis on vastakaid arvamusi tekitanud ka justiitsminister William Parri Memo mis lubab prokuröri ele algatada valimispettustega seotud uurimisi, kui selleks on selgeid ja usutavaid tõendeid. Tavaliselt ootab justiitsministeerium taoliste korraldustega senikaua, kuni osariigid on tulemused lõplikult kinnitanud. Kuid Barri arvates ei ole see mõistlik, sest mõni juhtum võib lõpptulemusele olla määrav. Enamikus kaalukeele osariikides peavad valimistulemused olema kinnitatud novembri viimaseks nädalaks, sealhulgas Pennsylvanias, räägib USA senaator, vabariiklane John Kennedy. Meie valimisprotsessi ja demokraatia toimimiseks valitud süsteemi läbipaistvuse nimel peame lubama kohtutel kuulata süüdistusi valimistel toimunud ebakorrapärasuste kohta räägib USA senaator, demokraat Chris Murphy. Nädal pärast valimisi üritab president endiselt meeleheitlikult otsida tõendeid pettuse kohta. Ta ei leia neid, sest neid pole olemas. Neid ei ole vania Michalis, Misconsinis ega George as. Senised kohtuvaidlused ei ole, pigem trumpi kampaaniale edu toonud. Samuti ei ole nad veel esitanud tõendeid, mis viitaks laialdaselt valimispettusele. Kongressi vabariiklased loodavad, et kui valimistulemused lõpuks kinnitatakse ja Biden on võitja siis hakkab trump tegema kampaaniat Georgia osariigis, kus otsustatakse kongressi senati enamus. Rahvusringhäälingu raadiouudistele. Maria-Ann Rohemäe, Washington.",
"role": "user"
},
{
"content": "USA valitud presidendi Joe Bideni meeskond on alustanud ülemikuperioodiga ja paneb paika uue administratsiooni plaane.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Vaata üle uudislugu ning loo sellele lühike kokkuvõte. Piira vastus ühe või kahe lausega ja vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nAmetiühingute keskliidu esimees Harri Taliga ütles, et ettepanekuteks saadi eeskuju Põhjamaadest, kus on kõrged sissetulekud, samas ka kõrged maksud ja inimeste tugev sotsiaalne kaitse. Tema sõnul peaks Eesti esimene eesmärk olema odava tööjõuga riigi mainest lahti saamine. Alati on ja jääb maailmas terve rida kohti, kus on võimalik odavamalt tööd teha kui Eestimaa peal ja, ja sellepärast see, see rõhuasetus kogu ühiskonnas peab olema just suurema lisandväärtuse loomine. Seda me rõhutame nii tööhõivepoliitika kui majanduspoliitika osas. Teine üldisem selline põhimõte, mida me ka läbivalt rõhutame, on see, et Eesti peaks omaks võtma sellesama mudeli, mis, mida kasutavad soomlased ja võib-olla ka teised Skandinaavia riigid olema kokkulepete ühiskond. Poliitika eesmärgiks peaks olema ikkagi Eestis sellise ühiskonna rajamine, kus kõigil oleks hea elada. Taliga sõnul tuleks Eestis kehtestada progresseeruv tulumaks. See ettepanek aga ärritas tööandjaid, kelle keskliidu juht Tarmo Kriis kinnitas, et Eesti pole selleks sammuks veel valmis. Minu arvates Eesti ühiskond on nii-öelda veel selles mõttes väga madala noh, tulude struktuuriga mis ei võimalda sellist reaalselt efekti andvat ümberjagavad siis tulumaksusüsteemi tekitada. Et kui meil ikkagi kaks kolmandikku töövõtjatest saab palk alla keskmise palga, siis nii-öelda neid kõrgema sissetulekuga detsiilides olevaid inimesi on lihtsalt niivõrd vähe, et nende maksustamisel pigem tekib olukord, kus makse hakatakse varjama. Harri Taliga kommentaar. Ja kui me vaatame võrdluseks veel neid nii-öelda rahulolu uuringuid, mida tehakse, siis kõik Skandinaavia riigid on maailma top 10., kuigi nende maksukoormus on kõrge, aga, aga mis on oluline, inimesed teavad, et see ühiskond hoolib nendest, et need teenused, mida, mida ühiskond neile pakub, mida nemad ise rahastavad, lähevad asja ette, et, et seal ei ole nagu mindud selle tühja loosungi ongi, et riik on halb peremees ja ei tea, mida teha ja, ja, ja inimesed käivad oma rahaga mõistlikumalt ümber. See, see kõik ei, ei ole sugugi mitte niimoodi. Ametiühingud soovivad tõsta ka alampalka 60 protsendini keskmisest palgast. Ka selle sooviga ei olnud Tarmo Kriis nõus. Ma julgeks öelda, et ta on selline natukene võib-olla liiga kõrge eesmärk, et selle täitmine reaalne oleks. Ma küll pigem arvan, et see miinimumpalk võib aja jooksul tõusta 40 protsendini ehk, aga mitte enam.",
"role": "user"
},
{
"content": "Ametiühingute Keskliit saatis parlamendierakondadele poliitilised ettepanekud järgmiseks viieks aastaks, kohe tuli ka kriitika.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Vaata üle uudislugu ning loo sellele lühike kokkuvõte. Piira vastus ühe või kahe lausega ja vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nKui läinud aasta novembris pidas meie piirivalve kinni 15 illegaalselt Eestisse tulnud vietnamlast ja kaks neid saatnud inimsmuugeldajat sai alguse uurimine, mis kulmineerus läinud teisipäeva varahommikul 11 illegaalse immigrandi ja juba kuue inimkaubitsa ja tabamisega lõunaringkonnaprokuröri. Aro siinmaa sõnul saab tabatud grupeeringud siduda kokku nelja illegaalse piiriületusega. Hetkel praegu on esitatud kahtlustus, käsitleb siis alates eelmise aasta oktoobrist nelja intsidenti kokku sirka 50 vietnamlase üle piiri toimetamises. Kahel juhtumil on siis õnnestunud meil inimesed vabastada inimkaubitsejate küüsist ja, ja kahel juhtumil noh, mitte. Seda, kui suureks avastatud inimsmuugeldajate grupeeringuga seotud inimeste arv võib kujuneda, näitab uurimine. Samas tõdeb Aro siin, et Eestis tegutsenud jõuk on vaid üks lüli pikast organiseeritud kuritegevuse ketist. Vietnami kodanike eksitamine ja ärakasutamine algab peale juba Vietnamimist, kus teatud isikud hakkavad siis tegema neile ettepanekuid, et selline võimalus jõuda välja kuhugi riikidesse, kus teenib kohutavalt palju ja siis jõuavad nad edasi Venemaale. Seal on terve süsteem, kes neile mõneks ajaks korterit ja tööd pakub, kuni siis tekivad pilti jälle järgmised inimesed, kes lubavad, et noh, lõpuks ometi saab Euroopasse sinna hea elu peale. Ühtset juhtimist rahvusvahelisel võrgustikul Aro siinmaa sõnul siiski pigem ei ole ning tegu on eri grupeeringute koostööga. Politsei ja piirivalveameti Lõuna prefektuuri kriminaalbüroo juht Meelis Saarepuu teleb siiski, et reeglina koordineeritakse ka Eestis tegutsevate inimsmugeldajate tööd Venemaalt. Meie uurimised näitavad, et enamasti selline organisatoorne pool on toimunud Venemaal. Meie eelnevates uurimistes ja kriminaalasjades on tabatud alaliselt Venemaal elavaid isikuid, kes on siis ju seotud selle äri selle kuritegevuse organiseerimisega. Ehkki suur osa inimsmugeldajate võrgustiku tegevusest toimubki Venemaal, tõdeb Meelis Saarepuu, et mingisugust koostööd vene kolleegidega meie õiguskaitseorganitel inimkaubanduse osas ei ole. Nendes kuritegudes, mis puudutavad nüüd inimkaubitsemist üle Schengeni välispiiri, siis Eesti politsei saab ikkagi loota ainult iseenda menetluses kogutud tõendite le ja andmetele. Enne kui illegaalselt Eestisse jõudnud vietnamlased lennukiga tagasi kodumaale saadetakse, püütakse neilt muuhulgas kätte saada ka info inimsmugeldajate võrgustiku vietnami poolsete grupeeringute kohta. Samas tõdeb Aro siinmaa, et lisaks Venemaale puudub meil koostöö ka illegaalse lähteriigiga. Vietnamiga koostööd senistes menetlustes paraku ei ole olnud kunagi ei või teada, võib-olla, kui see probleem väga jätkusuutlikuks osutub, võib-olla need kontaktid ka õnnestub luua. Soome ja Norra piiril on näha olnud, kuidas Venemaa luureorganisatsioon, FSB illegaalsete immigrantide voogu isetahtsi kas suurendab või peatab selle kohta, et ka vietnami illegaalse Eestisse jõudmine võiks olla Venemaa kätetöö. Meil Meelis Saarepuu sõnul siiski tõendeid. See on nüüd küll küsimus, millele vastamiseks meil nagu tõsikindlad andmed puuduvad, et võib teha igasuguseid oletusi, aga fakte meil kindlasti lauale panna ei ole. Rahvusringhäälingu raadiouudistele Madis Hindre Tartu.",
"role": "user"
},
{
"content": "Politsei tabas inimkaubandust organiseerinud kuritegeliku ühenduse liikmed, kinni peeti kuus meest. Inimsmugeldajad peeti kinni politseioperatsiooni käigus kui nad püüdsid Eesti kaudu Poola toimetada ühtteist vietnamlast.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Uurides uudislugu, loo sellele ühe või kahe lausega lühikokkuvõte. Vasta eesti keeles!\n\nTekst:\n\nHead riigikogu liikmed. Ma olin plaaninud oma tänast avaldust alustada veidi teisiti. Aga tänahommikused, sündmused ei lase mul seda teha. Füüsiline rünnak Eesti suursaadiku vastu Moskvas mis tänu julgestuspolitsei adekvaatsele käitumisele ei viinud kõige hullemani ei ole demonstrantide väike nali. See koos jätkuvate küberrünnakutega Venemaa riigiaparaadi serveritest koos Eesti lipu rebimisega, meie suursaatkonnalt koos tuumasaadikute üleskutsetega vahetada Eestis valitsust, näitab, et meie suveräänne riik on tugeva rünnaku all. Kõik need sündmused kinnitavad, et meil ei ole tegu riigi sisemiste probleemidega vaid meil on tegu Venemaa koordineeritud ja räige sekkumisega Eesti riigi asjadesse. Me oleme pöördunud Euroopa Liidu ja me palume neil reageerida kohaselt sest ühe liikmesriigi ründamine on kogu Euroopa liidu ründamine. Head riigikogu liikmed. Minu jaoks on Eesti olnud ikka üks väike ja ilus riik kus elavad inimesed saavad tunda ennast peaaegu perekonnana. Perekonnana, kus hoolitakse ühisest tulevikust kus hoitakse ühiseid väärtusi kus tehakse kõik, et järeltulijatel oleks parem. Kas eelmise nädala kahel ööl toimunud ja nendele järgnenud sündmused peaksid mind või meid panema seda seisukohta, seda veendumust muutma? Eelmise nädala kahel ööl aset leidnud märatsemine ja lõhkumine tänavatel andsid meile valusalt terava teadmise sellest, et siinsamas meie kõrval elab väike hulk inimesi, kes ei oska või taha meie ühist riiki hoida. Aga nendele masendavatele ja ängistust tekitanud öödele järgnevad päevad on andnud ka kindlustunde, et meie maast hoolivaid inimesi, kes andsid öiste laamendajate laamendajate barbaarsustele üheselt hukkamõistva hinnangu on väga palju. Need on inimesed, kes sõltumata oma rahvusest armastavad Eestit ja kes peavad tähtsaks, et meie elu läheks siin edasi just nii ja selles suunas kuhu ta viimased 16 aastat on läinud. Need on inimesed, kelle jaoks sõltumata nende rahvusest on Eesti ainus ja oma kelle jaoks Eesti tulevik võrdub nende endi ja nende laste tulevikuga. Neid inimesi nii eesti kui vene keelt kõnelevaid on absoluutne enamus. Hea riigikogu. Ma olen siinsamas teie ees viimase aasta aasta jooksul vastanud väga mitmel korral küsimustele, mis puudutasid olukorda Tõnismäel ja milles nõuti vastust küsimusele, millal ükskord pingete allikas allikaks kujunenud monument juba ümber paigutatakse. Olen siin teiega rääkinud ka sellest, et Tõnismäel seisnud pronkssõduril ei olnud ühest tähendust. Kui üks südalinna kõige käidavamas kohas asuv monument sümboliseeris ühtede jaoks kupant ja küüditajaid teiste jaoks langenute mälestust ja leina kolmandate jaoks nostalgiat kadunud totalitaarriigi järele siis ei saanud olla tegu ühiskonda liitva monumendiga. Nii nagu siitsamast varem korduvalt kinnitatud poliitiliste provokatsioonide keskmeks kujunenud monumendi paigutamine sobivamasse kohta oli muutunud riigi julgeoleku seisukohast ainumõeldavaks sammuks. Ma tean, et teie hulgas on neid, kes tahaksid nüüd küsida, et kas seda pidi tegema just nüüd. Kas ei oleks pidanud veel ootama nädala aasta või paar. Ma kinnitan teile. Kõik ootamine ja venitamine ei olnud võimalik ja oleks võinud kaasa tuua tagajärjed, mille kõrval eelmise nädala öised sündmused oleksid tõenäoliselt paistnud süütu hulla. Tõsi, nii nagu ma teie ees ka varem kinnitanud olen. Valitsuse soov oli esmalt viia lõpule säilmete väljakaevamine ja alles seejärel monument koos sobiva tseremoonia ga uude asukohta ümber paigutada. 26. aprilli öösel Tallinnas puhkenud vandaalitsemiste laine kurjategijate rünnakud Eesti elanike turvalisuse ja vara vastu ei jätnud aga kokku tulnud kriisikomisjonile ja erakorralise istungi pidanud valitsusele teist võimalust. Vägivaldsete konfliktide ärahoidmiseks pidi valitsus tegutsema otsustavalt ja kiiresti. Tema kohe meie ees oli 26. aprilli öösel kaks valikut. Kas võtta kogu kaasnev, aga vastutusega tuleviku osas ohjad enda kätte või lasta seda teha nendel, kes olid tulnud tänavatele vägivallatsema. Me võtsime vastutuse ja otsustasime sündmuste käigu. Monument teisaldati varahommikul pärast linna laastatud laastanud kurjategijate märatsemise vaibumist. Oma uues asukohas on pronksist monument juba lühikese aja jooksul sadade inimeste poolt omaks võetud. Ilus võttis olukorra uues asukohas kokku üks vene keelt kõnelev proua. Ilmselt ongi tema lihtne reaktsioon kõige sobivam iseloomustamaks nende inimeste arvamust, kelle jaoks on tõesti tähtis monument ise, mitte seda ettekäändena kasutades märatsemine või riigi kukutamisele õhutamine. Ma arvan, et selliseid inimesi saab juba lähiajal olema. Tuhandeid. Saab olema nii eestikeelsete kui venekeelsete elanike hulgas, sest uues keskkonnas pole monumendil enam mitut tähendust. Surnuaial on monumendist saanud mälestusmärk sõjas langenutele ning seal ei saa see enam sümboliseerida süüdlast meie rahva kannatustes. 100000 inimese küüditajat ja tapjat 100000 eestlase kodust põgenema ajaajalt. Mis edasi? Kõigepealt meie kõigi, tänu kuuluma inimestele, kes nendel närvilistel öödel aitasid abivajajaid. Meie tänu kuulub politseile, kiirabitöötajatele, arstidele, päästeteenistujatele. Meie tänu kuulub ka neile, kes teevad kõik, et kurjategijad saaksid karistuse õiguskaitseorganitele. Aga ma tänan ka neid lihtsaid inimesi, kes tulid appi rüüstamise tagajärgede likvideerimisele. Mul püsime pojaomanikust. Kes rääkis, pisar silmi, kuidas võõrad inimesed tõid tema poodi tagasi segi pekstud naaberpoe põranda alt leitud hinnalist kaupa. Küllap oli see varastel märatsemis hoos juba järgmisest poest taskust maha pudenenud. Kas pole kibe, aga ilmekas näide iseloomustab iseloomustamaks nendel öödel erinevate inimeste nii erinevat suhtumist. Ma tahan tänada ka kõiki meie välisriikidest sõpra, kes on meile nendel päevadel toetust avaldanud ja ka reaalset abi pakkunud. Nende hulgas on olnud nii meie kõige lähemad lõuna ja ülemerenaabrid kui ka suur hulk teisi Euroopa Liidu liikmeid, NATO partnereid kui nendesse organisatsioonidesse mitte kuuluvaid riike. Teadmine, et meil on palju toetajaid, loeb palju. Me hindame seda kõrgelt. Aga ma kordan oma pöördumise alguses öeldut. Me ootame Euroopa Liidult selget reageeringut Venemaa koordineeritud rünnakutele. Hea riigikogu rahulikult möödunud volbriöö ei pruugi veel tähendada, et provokatsioonid, pingete ja katsed konfliktide tekitamiseks on lõplikult kadunud. Küllap toovad lähipäevad hulgaliselt eksitavat valeinformatsiooni, mille eesmärk on vaid üks puhuda lõkkele viha. Ja küllap leidub provokatiivselt käitujaid. Leidub erinevaid üleskutseid erinevateks aktsioonideks. Leidub neidki, kelle ärilised või isiklikud huvid on Venemaaga nii tihedalt seotud, et sealne infoväli on hakanud mõjutama ka nende seisukohti ja väljaütlemisi Eestis toimuva kohta. Me peame selleks kõigeks olema valmis. Me peame sellest kõigest üle olema. Kõigil on oma valijad. Ma palun teil kõigil nende poole pöörduda üleskutsega säilitada rahulik meel ja mitte alluda lähiajal endiselt aset leida võivatele provokatsioonidele. Meie kõigi, nii lapsevanemate, kooli, õpetajate, sõjaveteranide kui vabadusvõitlejate huvi on, et kinni makstud provokaatorid ja kurjategijad ei rikuks langenute mälestuse austamist ja meie kõigi, eriti aga meie laste ja lastelaste tulevikku euroopalikus ja armsas Eestis. Selleks palun teie kõigi toetust, mõistmist ja kaasabi. Näitame, et vaenulikel provokatsioonidel, vägivallal ja kurjategijatel ei ole kristlikus euroopalikus traditsioonis ja tähtpäevade tähistamisel kohta. Kutsun üles mälestama nii teises maailmasõjas langenud kaheksandal mail kui tähistama Euroopa päeva üheksandal mail euroopalikul moel väärikalt ja rahumeelselt, nii nagu Eestile ikka omane on olnud. Lõpetuseks tahan aga para fraseerida president Lennart Meri. Ühel riigil ei saa olla kahte tulevikku, mis seisavad seljad vastakuti. Me kõik peame aru saama, mõistma ja aktsepteerima. Et meie riigis elab erineva mineviku taustaga inimesi. Aga meie tulevik on ühine. Siin meie ühises riigis Eestis. See on see, mille nimel me peame töötama. Riigikogu, valitsus ja rahvas üheskoos, aitäh.",
"role": "user"
},
{
"content": "Peaminister Andrus Ansipi avaldus Riigikogus (rünnakust Eesti suursaadikule, küberrünnakutest).",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Vaata üle uudislugu ning loo sellele lühike kokkuvõte. Piira vastus ühe või kahe lausega ja vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nLelle-Pärnu raudteelõik on amortiseerunud ja selle renoveerimine läheks ministeeriumi arvutuste kohaselt maksma 17 miljonit eurot. See võimaldaks liinil järgneval 10-l aastal sõita rongidega kiirusel kuni 120 kilomeetrit tunnis. See on majandus ja taristuministri Kadri Simsoni sõnul liiga lühike aeg, et investeerimine ära tasuks. Tänane kabinet taas kord kinnitas seda, et Pärnu lelle jaoks 17 miljonit ei ole olemas ja raudtee suhtes on mõttekam investeerida selline rahasumma projektides se meil eluaeg on pikemalt kui 10 või 20 aastat. Alternatiivina pakub riik välja bussiliikluse Seda vahemikku, mis siis jääb Pärnu Lelle reisirongi liikluse lõpetamise ja Rail Balticu käivitamise vahele peab kompenseerima pärnumaalaste jaoks bussiliiklus. Ja kindlasti ma usun, on oluline öelda viljandlastele, et Pärnu lelle lõigu kinni paneme, ei pane kinni lelle rongipeatust. Et Tallinn Viljandi liini parandamisse on tehtud märkimisväärseid investeeringuid. Kavatseme seda teha ka tulevikus edaspidi, nii et Viljandi suunal reisirongiliiklus pigem kiireneb. Tallinn-Tartu sõidusuunal on rongid nädalalõppudel ülerahvastatud. Simson ütles, et riik ostis kolm aastat tagasi 200000 euro eest 20 uut rongi, mille tasumiseks võeti 20 aastat laenu. Kuna seda riik veel tasub, siis praegusele olukorrale lahendust Simson ei näe. Kuue kilomeetri pikkune riisipere turbalõik peaks kaheksa miljoni euro eest valmima kõige varem 2018. aasta sügisel. Teise etapi ehk turba Haapsalu vahelise lõigu rahastus tuleb Simsoni sõnul teha peale 2019. aasta riigikogu valimisi. Samuti plaanib riik maa erasektori tagasi osta. Me oleme delegeerinud siis läbirääkimised Eesti raudteele, kes peaks olema rate väljaehitaja, ja mul on olnud väga sümpaatne kontakt ärimees ega kes kinnitavad, et nad ei soovi sealt saada mingit äritulu, vaid nende soov on, et raudteeliiklus Haapsaluni saaks taastatud. Esialgu on kuludeks planeeritud see, et see maa ostetakse ära ja saab Eesti raudtee trassi osaks.",
"role": "user"
},
{
"content": "Pärnu-Lelle raudteelõigu jaoks raha ei leitud ja pärnakad peavad lootma Rail Balticu kiirele valmimisele. Raudteeliiklus Pärnu-Lelle lõigul lõpetatakse ülejärgmisest aastast.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Analüüsi uudist ja koosta sellele lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nE-kaubanduse Liidu tegevjuht Tõnu Väät ütles, et kui tunamullu telliti näiteks ettevõtetest pakiautomaatidesse neli miljonit pakki, siis möödunud aastal juba üheksa miljonit. Tema hinnangul toimub edaspidigi e-kaubanduse osakaalu kasv kogu jaemüügis, kuid ka pärast koroonakriisi kao nõudlus tavakaubanduspindade järele ja Eesti suured kaubanduskeskused ei kao kusagile. Konkurents on ka iseenesest hea, et eks kaubanduskeskused üldiselt on ju natukene muutumas, et et noh, näiteks Rocca al Mare keskuses juba sa võid arsti aja broneerida, Soomes näiteks öeldakse kaubanduskeskuste asemel juba elustiili keskused, et kus sul on väga palju erinevaid teenuseid, et ei ole ainult kingakauplused. Võib-olla on seal arst, võibolla on seal mis iganes noh, laste hoiust alates, eks, need muutuvad kindlasti, jätkub kaubanduskeskusele samamoodi klienti, nii nagu e-kaubanduse E-kaubandus on ikkagi veel 10 15 protsenti kogu jaekaubanduses, nii et siin on veel kõvasti areneda. Väädi hinnangul muudab e-kaubanduse kasv ärikinnisvaranõudluse fookust. Tal ei olegi väga vaja kümmet füüsilist poekohta, vaid pigem on tal vaja ühte väga tõhusat ja efektiivset kaasaegset ladu, võib-olla nii-öelda see laomajanduse pool areneb ja ega olemasolevad kaupmehed ka ikkagi järjest otsivad efektiivsemaid ladusid, kus oleks väiksem ruum või siis vastupidi, suurem, kui sa saaksid väga hästi logistikat teha ja kõike muud, nii et et seda poolt on ikka vaja. Peamiselt kaasaegsete laopindade arendaja Ristate nõukogu liige Risto aabel kinnitas, et surve äripindade rendihindade pidevalt kasvab ja et kriis äripindade renditurgu eriti muutnud pole. Ta tõi välja siiski ühe aspekti, millele pindade rentijad on hakanud rõhku panema. Seal on, võib-olla inimeste põhiasi, on see, et just et oma sissepääs, et noh, et tõesti sageli, et nad ei peaks sõltuma kellegi viiendast ja kuuendast, et kaubanduskeskuses on suur kaubanduspind, onju siis kaubanduskeskuses pannakse kinni ja noh, et tahad või ei taha, sa lihtsalt oled kinni, siis meil on see tekkinud just see, et sul on oma oma sissepääs, oma väljapääsu isegi sul ei saa avalikult lahti, vähemalt sul, inimesed saavad tööd teha seal ja nii edasi. Kontoripindade nõudlusest rääkides ütles Aabel, et drastilist nõudluse vähenemist ta ei näe ka tulevikus, kuna inimene oma olemuselt vajab sotsiaalset suhtlust muuhulgas ka meeskonnavaimu säilitamiseks. Ta selgitas, et kriisi ajal tekkinud harjumus kodunt töötada säilib osaliselt ka pärast kriisi, kuid ilmselt tekib teatud mõttes töökohtade jagamismajandus, kus mitu töötajat jagavad ühte töölauda ja nii muutuvad kontoriruumid väiksemaks.",
"role": "user"
},
{
"content": "Vaatamata koroonakriisist tingitud suundumustele sooritada oste e-poest ja töötada kodukontorites, pole nõudlus ärikinnisvara järele kahanenud ja rendihinnad pole langenud.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Loe läbi uudis ja anna sellele lühike kokkuvõte ühe või kahe lausega. Vastus peab olema ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nJah, kindlasti, praegu kogunevad Minskis Euroopa Liidu saadikud. Seda arutatakse Brüsselis ja Eesti selge seisukoht, ühemõtteline seisukoht on, et Valgevene võimud peavad vabastama poliitilistel põhjustel kinnipeetud inimesed ja teiseks peavad hoiduma rahumeelsete meeleavaldajate suhtes vägivalla ja jõu kasutamisest. Kas ÜRO Julgeolekunõukogu võiks antud hetkel ka midagi ette võtta? Kindlasti seda ei saa välistada ja me konsulteerime Valgevenes toimuvate sündmuste teemal ka oma liitlaste ga julgeolekunõukogus vahetama informatsiooni ja kindlasti on hästi tähtis minu vaates, et Euroopa Liit tervikuna võimalikult kõrgel poliitilisel tasemel juhiks nüüd tähelepanu ja avaldas oma tugevat survet selles osas, et Valgevene sündmustes hoidutakse jõu kasutamisest ja poliitilistest repressioonidest. Seni on mitmed poliitikavaatlejad öelnud, et rahvusvaheline vaikus on hämmastav. Kui öelda nüüd nõnda, et kas meil on mingeid illusioone valimisprotseduuride ja kogu selle konteksti osas selle autoritaarse õhustiku osas, mis Valgevene juhtimist sealhulgas ka valimiste läbiviimist on saatnud? Ei, selles osas illusioone ei ole, rahvusvaheline üldsus ka 2015. aasta valimiste puhul oli seisukohal, et need ei olnud vabad ja demokraatlikud Euroopa liidu jaoks on Eesti jaoks on kindlasti äärmiselt murettekitav, et see toimub Euroopa Liidu naabruses ja loomulikult meie lähtekoht on selline, et tõkestada sellist autoritaarset allasurumist.",
"role": "user"
},
{
"content": "Paljude riikide juhid kutsuvad Valgevene valitsust pidama kinni demokraatlikest põhimõtetest ja hoiduma seoses valimistejärgsete meeleavaldustega jõu kasutamisest. Kas Eestil on samuti kavas asjakohast avaldust teha?.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita sellele vastav lühikokkuvõte ühe või kahe lausega. Vasta alati ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nKrabi koolis õpib üle Eesti 10-st erinevast omavalitsusest 40 hariduslike erivajadustega ehk EV õpilast. EV õpilasi on krabi koolis õpetatud pea 20 aastat. Tegemist on kooliga, mille kohta ütlevad nii lapsevanemad kui ka endised õpilased. See on aidanud noortel uuesti rajale saada. Edasi räägib krabi kooli endine õpilane Kivin Tikenberg. Ma ei saanud Tallinnas hakkama, ei tahtnud koolis käia, ei tahtnud vanemaid kuulata. Hulkusin sõpradega ringi, tegime asju, mida tegelikult ei oleks tohtinud teha, et politseiga olid ka ikkagi jamad ja väga raske oli. Ja siis ma tulin siia kooli ja siis ma sain hakkama. Kõik toetasid. Ja oma loo räägib ka Jana Huul, kes on krabikoolis käiva õpilase tädi. Kui poiss ei olnud nõus enam munitsipaalkoolis suures koolis käima tekkisid käitumis ja õppimisprobleemid. Siis tulles selle aasta alguses siia kooli muutus kõik poiss oli nõus vabatahtlikult ise kooli tulema. Hindad, läksid paremaks, käitumine. Krabikool on erakool, millel on tähtajaline tegevusluba ja mille tegevust finantseerib haridus ja teadusministeerium ning omavalitsused, kust lapsed Krabi kooli käivad. Selleks, et Krabi -kooli tegevusluba oleks tähtajatu, mis võimaldaks koolile laiendada ka erakoolide toetust, koolil läbida riiklik järelevalve. Detsembris toimunud järelevalve tulemustest selgus aga, et koolis on hulganisti puudujääke. Näiteks puudub haridus ja teadusministeeriumi koolivõrguosakonna peaeksperdi Jürgen Rakaselja sõnul Krabi kooli enamikel õpetajatel vajalik väljaõpe. Murekohti on aga teisigi. Ma võin kinnitada tõepoolest seda, et, et kahes aines ei ole tunde toimunud ja mis on murettekitavam, selle juures on see, et väga paljudes enam kui pooltes ainetes on õppemahud ettenähtud, oluliselt väiksemad olnud. Rabi kooli pidava MTÜ otsium, juhatuse liige Alle prenk ütleb aga, et nad on juba jõudnud enamus vigadest kõrvaldada. Sellekohase aruande me saadame ministeeriumi ja nende vigade kohta, mis on veel parandamata. Me esitame tegevuskava, kuidas me selle need kõrvaldame. Krabi koolil on oma aruande saatmiseks aega kuni 31. jaanuarini, kui see pole aga piisav, ootab koolitegevusloast ilma jäämine ja seega ka sulgemine alates esimesest märtsist raadiouudistele krabilt Mirjam Mõttus.",
"role": "user"
},
{
"content": "Võrumaal tegutsevat haridusliku erivajadustega lastele mõeldud Krabi kooli ähvardab tegevusloast ilma jäämine. Koolipidaja on etteheidetega nõus ning tegeleb hetkel puuduste likvideerimisega. Kui see aga ei õnnestu võib Krabi koolist saada esimene kool Eestis, millelt võetakse tegevusluba ära.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita selle kohta üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nTöötukassa andmeil kasvas töötute arv maakonnas eriti kiiresti peale eriolukorra kehtestamist. Töötukassa Ida-Virumaa osakonna juhataja Anneki Teelahki hinnangul on töötajaid koondanud eeskätt väikesed teenindusettevõtted, mis ka enne kriisi tulid vaevu ots-otsaga kokku ning maksid oma töötajatele miinimumpalka. Ülejäänud üritavad vastu pidada. Suuremad koondamised meil siiski, ma arvan, et kui tulevad, siis tulevad tulevikus, et praegu ikkagi suuremad ettevõtted proovivad oma inimesi säilitada ja loodavad ikkagi seda rasket aega üle elada, sest selliste oskusteöliste väga heade töötajate väljaõpe võtab ju päris palju aega. Koroonakriis on oluliselt vähendanud tööpakkumisi. Neid on maakonnas praegu alla 300, kuid jätkuvalt on töökäsi vaja tööstuses, põllumajanduses, hariduses ja tervishoius, ehk seal, kus toodetakse eluks vajalikke asju, jätkab Anneki Teelahk. Tegelikult sellised väga-väga vajalikud tööd, mis tõusevad au sisse millegi tootmine, inimeste aitamine, õpetamine, mis tegelikult on igapäevaelus väga vajalik, et põhilised väärtused on kuidagi tõusnud üles ja kadunud on sellised tööpakkumised, mida meil varemalt oli rohkem, et selline ületootmine ja nagu me nägime, linnades oli iga maja ühes otsas mingi iluteeninduse asutused, eks kindlasti. Need ettevõtted on ka täna rohkem lüüa saanud. Nende seas, kes loodavad töötasuhüvitise abil kriisi üle elada, on ehitus, transpordi ja teenindusettevõtted ning loomulikult spaad. Nende ilmselt saatus ei ole veel ju lõplikult otsustatud, aga siiski need on suuresti inimese tervisega seotud ja mina usun küll, et kui see kriis mööda saab, siis selline tervishoiu valdkond ilmselt seda hakatakse võib-olla rohkem jälgima kui seni oma tervist. Anneki Teelahki hinnangul on tööturg hoogsalt muutumas ja töötajad peavad sellega arvestama. Ida-Virumaa inimesed on ikkagi olnud seda usku, et kui ma kuskil töötan, siis aastakümneid, et nüüd see paradigma muutus, on see, et inimesed peaksid võtma vastu ka teistsuguseid pakkumisi kui varem võib-olla ka hooajalisi töid, et nii-öelda esiteks tuua leib lauale ja teiseks vaadata, et mida ma veel oskan teha, proovida ennast. Ida-Virumaa tööturul on suur oskus tööliste osakaal, kes anneki Teelahki arvates võiksid tootmise kadumisel leida omale tööd põllumajanduses Uudistele. Jüri Nikolajev. Narva.",
"role": "user"
},
{
"content": "Ida-Virumaal on aasta algusest kadunud umbes poolteist tuhat töökohta. Koroonakriisi ajal on oluliselt vähenenenud tööpakkumiste hulk, neid on maakonnas praegu alla kolmesaja.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Loe läbi uudis ja anna sellele lühike kokkuvõte ühe või kahe lausega. Vastus peab olema ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nÜhendkuningriigi lahkumisel Euroopa Liidust sõlmiti kokkulepe, et Iirimaa ja Põhja-Iirimaa vahel jätkub kaupade ja inimeste vaba liikumine. Kõik mäletavad veel Iiri vabariikliku armee terrorirünnakuid ja kokkuleppega loodeti vältida, et Põhja-Iirimaal puhkeb taas vägivald britimeelsete, protestantide ja iirimeelsete katoliiklaste vahel. Nii nagu enne 98. aastal sõlmitud suure reede lepingut. Brexiti lepe tähendas aga seda, et sisuliselt tekkis nüüd piir Iiri merele, lahutades Põhja-Iirimaa ülejäänud ühendkuningriigist. Põhja-Iirimaa peaks saama kasu nii vabast ühendusest Euroopa Liiduga kui kuulumisest ühendkuningriigi. Britimeelsete unionistide sõnul kahjustab see aga nende briti identiteeti ja nad pole rahul, et Põhja-Iirimaad ei kohelda võrdselt Šotimaa, Inglismaa ja Velsiga. Praktilise poole pealt tähendab leping, et kaupade liikumine on pärsitud. Põhja-Iirimaa ettevõtjatel on rohkem paberite täitmist, viivituse ja kulusid, et oma kaubad kätte saada. Mõned Briti ettevõtted peatasid aga üldse müügi Põhja-Iirimaal, kuni tülikas süsteem on lahendatud. Kõik see on Põhja-Iirimaal eriti britimeelsete unionistide kogukonnas pingeid tekitanud. Õli valas veelgi tulle prokuratuuri eelmisel nädalal tehtud otsus mitte esitada süüdistust 24-le sin Feini poliitikule, kes rikkusid koroonapiiranguid ja osalesid Iiri vabariikliku armee liikme matustel, kuhu kogunes üle 2000 inimese. Põhja-Iirimaa demokraatlik unionistlik partei nimetas politsei tegevust erapoolikuks ja nõudis politseijuhi ametist lahkumist. Veidi pärast seda tuli tänavale sadakond meeleavaldajat, enamasti alla 18 aastased noored. Nad loopisid politseinikke kivide ja pudelitega. Eerimeelsed poliitikud omakorda kritiseerisid unioniste, et nad tahavad juhtida tähelepanu kõrvale enda rollilt ebameeldiva Brexiti kokkuleppe sõlmimisel. Sel nädalal tulid tänavatele ka katoliiklikud noored, kes tahavad ühinenud Iirimaad. Rahutustes süüdati põlema buss, rünnati politseinike ja pressifotograafi. Kinnivõetud protesteerijate seas on 13 14, aastasi lapsi. Selles on poliitikud ühte meelt, et laps õhutab tagant täiskasvanute käitumine. Politsei hinnangul võib noori üles esitada ka antrimis tegutsev kuritegelik rühmitus Ud A, kelle vastu politsei hiljuti jõulisi narkoreide korraldas. Lojalistid kavandavad uusi meeleavaldusi ka eeloleval nädalavahetusel. See on ärevaks teinud nii ühendkuningriigi kui Iirimaa võimud. Kõik poliitilised jõud on kutsunud üles vägivalda lõpetama ja palunud ka lapsevanematel oma võsukestel silm peal hoida, et nad rahutustes osalemisega oma tulevikku ära ei rikuks. Briti valitsuse esindaja suure reede lepingu läbirääkimistel Joonatan Pauel nentis, et Brexit on lõhkunud hapra tasakaalu, mis Põhja-Iirimaal 23 aastat tagasi saavutati.",
"role": "user"
},
{
"content": "Põhja-Iirimaal on nädal aega kestnud noorte rahutused, kümned politseinikud on viga saanud. Poliitikud süüdistavad üksteist noorte üleskütmises. Põhja-Iirimaa erakondade liidrid pidasid eile erakorralise kohtumise.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Loe läbi uudislugu ja tee lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte, mis peegeldab selle põhisisu. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nTäna sai meedia siis jaule sellisele kirjale, mis on siseministeeriumist välja läinud ja kus öeldakse, et siseministeerium on otsustanud viie paikusel toimuva alarmsõiduki koolituse praktilise osa Väike-Maarja päästekooli, kus juba praegu on õppekompleksi juures olemas õppesõidurajad. Kas paikuse kool ka või kolled on midagi sellest kuulnud? Sellest kirjast ja sellisest otsusest? Meie hariduse teema on olnud siin õhus või käsitluse all juba pikemat aega, kuna meil on teada see, et politseiteenistusest prognooside järgi on lahkumas hulgaliselt inimesi ja aastaks 20 30 võib-olla see miinus lausa 900 inimest ja selles vaates pigem on räägitud sellest, et politsei hariduse mahud peaksid lähikümnendi jooksul suurenema. Seda, millistes asukohtades täpselt politseiharidust pakutakse, sisekaitseakadeemia andmetel otsustatud ei ole, ütles Almosen. Küll aga on olnud viimastel aastatel terava tähelepanu all paiku selle autodroomi rajamise projekt, kus, kus oleme hetkel jõudnud kohtuvaidlustes lõppfaasi ja ennem kui seda otsust kohtuotsust ei ole, ei ole ka see teema meile teadaolevalt lõplikult otsustab, aga võib-olla oskan täpsustuseks veel nii palju öelda, et sisekaitseakadeemia tõepoolest on praegusel hetkel projekteerimas ja arendamas ka Maja polügoni, mis on, on juba ajahambale jalgu jäänud ja on, on muutunud õppuste läbiviimise mõttes õpilastele ohtlikuks ja selle projekti raames uuendatakse seal nii päästevajadustele vastavad taristud kui ka ühe osana seal täna olevat autodroomi või, või autoõppesõidupolügooni. See annab neile kindlasti nagu uusi võimalusi teha täiendõpet või viia läbi mingeid kursusi praktilisi kursuse Väike-Maarjas. Aga praeguse teadmise ja plaanide juures on tasemeõpe. Ma rõhutan siinkohal, et taseme politseiline tasemeõpe plaanis ikkagi selles valdkonnas läbi viia paikusel, sest et erinevate asukohtade vahel laialivenitamine annab sellele hinna hinnale nii palju juurde, et me peame säilitama ressursse ja püüdma ikkagi teha seda võimalikult optimaalsete ressurssidega. Loodame hilisemates uudistes edastada ka siseministri kommentaari. Ester Vilgats, Pärnu.",
"role": "user"
},
{
"content": "Täna jõudis meediasse siseministri kiri politseikolledži autodroomi ehitamisele vastu seisvale Paikuse asumiseltsile, kus minister Kristian Jaani teatab, et Paikusel toimuva alarmsõidukikoolituse praktiline osa viiakse Väike-Maarja päästekooli.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Vaata antud uudislugu ja koosta üks või kaks lauset, mis võtavad kokku selle sisu. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nEuroopa komisjon tutvustas sel nädalal kliimamuutuste pidurdamise kava, mis toob laialdased muutused keskkonnanõuetes ning majanduses ja igapäevaelus. Sõidukitele kehtestatakse kavas rangemad süsihappegaasi heitenormid. Uute autode keskmine heide peab 2035.-ks aastaks vähenema 100 protsenti võrreldes selle aasta tasemega. Seejuures peavad liikmesriigid suurendama laadimisvõimalusi vastavalt heiteta automüügile. Enefit konnekti. Elektritranspordi teenuste juht Marko Viiding ütles, et Eestis on avalik elektriautode laadimistaristu välja ehitatud laadimispunktidega on probleeme pigem kohtades, kus autod peamiselt pargivad. Mis on põhimõtteliselt probleemkohaks, ongi just kortermajad, kus on tihti peakaitsmed väikesed või siis parkimiskorraldus ei ole reguleeritud. Ja tegelikult kortermajades on peakaitsmetes ruumi ja saab ära kasutada ka hoone peakaitset öisel ajal, kui hoone elektritarbimine on madal. Elektrit keskkonnasäästlike autode laadimiseks meie võrgus jagub ja uut elektrijaama rajama ei pea. Nii kinnitas majandus ja kommunikatsiooniministeeriumi transpordi arengu ja investeeringute osakonna ekspert Johann Peetre. Praegu elektrit on meil piisavalt, aga ütleme, et kui 2030. aastal võiks meil olla kasvõi 10 protsenti autodest elektriautod, siis tõuseks tiputarbimine umbes kaks protsenti ja siis oleks meil vaja täiendavat elektrivõimsust. Siin tuleb arvestada seda, et elektriautod võtavad oluliselt vähem energiat kui sisepõlemismootoritega autod. Elektrilevi juhatuse liige Priit Treial ütles, et elektriautode lisandumine kasvatab elektri tarbimist 2030.-ks aastaks pea 180 gigavatt-tunni võrra. Elektrilevi võrk on tema sõnul tarbimise tõusuks valmis. Küll, aga kuhu suunas me mõtleme ja mida me tahame rakendada juba uuest aastast on see, et meil tekivad teatud võrgupaketid, kus siis tipu tundide hinnad on kallimad ja selle eesmärgiga, et nende hinnasignaalide andmisega nihutada tarbimist siis mitte tiputundidel ehk et töid tundidele või väga varajastel hommikutundidele ehk et seesama probleem, et et kui tuleb väga palju uusi tarbijaid, et nad tarbiksid sellistel aegadel, kus võrk ei ole üle koormatud ja sellega aitaksid ka seda probleemi siis mõnevõrra lahendada. Ka elektrisüsteemi halduri Eleringi hinnangul elektriautode laadimise lisandumisega võrgule probleeme ei tohiks tekkida, räägib ettevõtte teadus ja arendustegevuse juht Siim Iimre. Kindlasti peab meeles pidama ka seda, et tehnoloogia areneb ja need autod kindlasti kõik ei hakka samal ajal laadima. Lisandub ka igasugust hajusat elektritootmist hoonete juurde ka, mis siis seda elektri tarbimist siis koha pealt nagu kataks ka.",
"role": "user"
},
{
"content": "Euroopa Komisjoni avalikustatud heitmete vähendamise plaan näeb muu hulgas ette, et aastast 2035 müüdaks Euroopas peamiselt elektrisõidukeid. Eesti elektrivõrk peaks ekspertide hinnangul kasvavale nõudlusele vastu.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Uurides uudislugu, loo sellele ühe või kahe lausega lühikokkuvõte. Vasta eesti keeles!\n\nTekst:\n\n10 aastaga on Eestis üliõpilaste arv üldiselt kolmandiku võrra kahanenud, aga infotehnoloogia tudengite arv on seejuures kolmandiku võrra suurenenud. Nii et huvilisi jätkub. Nüüd on aga häda õppejõudude ga, rääkis Tartu Ülikooli arvutiteaduste instituudi juhataja Jaak Vilo. Tudengite arvu kasvuga peavad olema kasvanud ka õppejõudude arvud, õppejõude tuleb koolitada ehk siis doktorantuuri mahtu peab kasvatama ja muidugi laiemalt IT-s vajalik, et Eestis ka teadus oleks lisaks ettevõtetele. Ka infotehnoloogia liidu juhatuse liige, Plaiteki juht Ivo Lasn ütleb, et ülikoolid on teinud tublit tööd ja rohkem üliõpilasi vastu võtnud. Aga rahastamine ei ole järele tulnud. Sisse astunutest IKT erialadel lõpetamiseni jõuab kuskil 60 protsenti ainult. Kas see on selle viga, et ülikool ei rahastada või see on pigem selle viga, et lihtsalt napsatakse need noored kohe tööle? Viimane variant ei vasta tõele, et just eelmisel aastal kutsekoda tegi oska IKT valdkonna tööjõuvajaduse uuringu ja sealt tuli välja täpselt see, et katkestajatest viimastel aastatel ainult kolmandik jõuab IKT erialasele tööle. Puuduvad inimesed vahendid, et tudengeid lõpetamiseni välja viia, näiteks kui tudeng peab tahab lõpetada, siis ta peab lõputöö tegema. Aga need juhendaja on juba hõivatud nii paljude lõputööde juhendamisega, et neil ei ole enam ruumi, kuhu võtta. IT-d peetakse noorte alaks, aga tuleb välja, et ka selles valdkonnas on õppejõud vanaks jäänud. Noori aga peale ei tule, sest õppejõu palk ei meelita. Jaak Vilo. Õppejõu palk on 1200 eurot, samal ajal kui keskmine sektori palk on üle 3000 euro. Paljud on seda meelt, et Eesti ei suuda iialgi nii palju IT-spetsialiste koolitada, kui meil vaja oleks ja niikuinii tuleb töötajaid palgata välismaalt. Nii Jaak Vilo kui Ivo Lasn rõhutavad siiski Eestimaise IT kõrghariduse tähtsust. Jaak Vilo. Eesti IT-hariduse andmine kõrghariduse tasemel ei ole hetkel kallis, see on odavam kui lasteaiahariduse andmine Eestis, aga see, et ta on nii odav, teeb temast osaliselt jätkusuutmatu. Mina arvan, et praegune 2000 eurot tudengi kohta aastas, mida meil on kasutada, ei ole piisav. Ivo Lassen. Kindlasti mitte ei ole IT-hariduse omandamine või andmine, kulukas protsess. Pluss veel see, et kui bakalaureuse lõpetanu läheb tööle, siis otseste tööjõumaksudega ta toob riigile tagasi selle suurusjärgus pooleteise aastaga sellesama raha, mis on riik kolme aasta jooksul sellesse investeerinud ja kui me räägime nüüd, et välismaalt tuua jah, siis siin enamus ettevõtteid toovad välismaalt, aga ikkagi välismaalt värbamine ei ole nii lihtne kui kohapealt värbamine ja ka nii-öelda vahetevahel poliitiline suundumus on ka sellele, et et katsume ikkagi rohkem kohalikega hakkama saada ja mitte nii palju välismaalasi siia tuua.",
"role": "user"
},
{
"content": "Üliõpilaste vastuvõtt IT-alale on märgatavalt suurenenud, aga nüüd ei jätku õppejõude.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Analüüsi uudislugu ning kirjuta sellele üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta üksnes eesti keeles!\n\nTekst:\n\nHärra esimees, austatud riigikogu, vastavalt Eesti vabariigi põhiseaduse 92. paragrahvi esimesele punktile teatan vabariigi valitsuse tagasiastumisest. Tänan, härra peaminister, lugupeetud riigikogu, vastavalt vabariigi valitsuse seaduse paragrahv 27-le jätkab valitsus oma tegevust kuni uue valitsuse ametisse.",
"role": "user"
},
{
"content": "Peaminister Mart Siimanni avaldus valitsuse tagasiastumise kohta ja Riigikogu esimees Toomas Savi.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Uurides uudislugu, loo sellele ühe või kahe lausega lühikokkuvõte. Vasta eesti keeles!\n\nTekst:\n\nVaktsineerimistalguteks valmistunud ettevõtted konfido ja Medikum vaatasid läinud kolmapäeval digiregistratuuri numbreid ja nägid, et sihtgrupi ehk 60 aastaste ja vanemate seas on huvi vaktsineerimise vastu leige. Medikumi juhi Tõnis Alliku sõnul küsiti juba siis riigi käest, missugune on plaan B. Selle ettepaneku me tegime, et mis saab siis, kui vaktsineerimise huvi jääb tagasihoidlikuks, et kas tuleks kõne alla vanuse piiri langetamine. Räägib haigekassa juht Rain Laane Mitte kordagi ei antud neile luba alandada vanusepiiri. Ometi, alates neljapäeva õhtust teatas Medicumi digiregistratuur, mida kasutas ka teine partner fi. Et vaktsineerima pääsevad ka 50 aastased infosüsteemi vea tõttu said ennast kirja panna veel mõned nooremadki inimesed, kellele reedel ka süst kätte anti. Info läks liikuma ning laupäeval olid nii sule spordikeskuse kui tondiraba jäähalli juures. Sajad vaktsiinisüsti ootavad inimesed, räägib konfidojuht. Kadi Lambot. Selle hetke otsus oli see, et kui inimene on broneeritud, siis me teda ukse pealt tagasi ei saada. Inimesed hakkasid massiliselt ju ka ütlema, et mul on broneering. Järgmise laua taga kontrolliti Lamboti sõnul, kas inimestel ikka on broneering. Sellel hetkel oli ka juba otsus, on ju see, et vaktsineerimispunktis sees me kiiresti ei saa hakata, samalt poolt on ju, kus teised inimesed juba peale tulevad turvalisuse kaalutlus sele inimesi on ju tagasi saatma. Tondiraba jäähallis niisugust segadust ei olnud. Tõnis Allik ütleb, et medikum langetas konkreetse otsuse osad vaktsiinid, eraldatigi kohaletulnud ja broneeringuta inimestele. Seal oli ka tõesti päris nii-öelda selliseid emotsionaalseid inimesi, noh see surve seal kohapeal see oli, oli suhteliselt suur ja tegime sellise võib öelda, et kohapeal emotsionaalse otsuse, et me siis teatud mahus ikkagi seda järjekorda teenindama, mis sa kohale on tulnud? Haigekassa juht Rain Laane on kokkuvõttes kriitiline. Ta ütleb, et osal sihtrühmast jäi segaduse tõttu vaktsiin saamata. Kuidas edasi, tuleb Laane sõnul veel mõelda. Tegemist on ikkagi tervishoiuteenusega, mida osutatakse väga suurele hulgale inimestest ja need otsused tuleb teha selliselt, et neil oleks mingi mõju nendele tervishoiuteenuse osutajatele, kes ignoreerivad neid korraldusi. Rain Laane kinnitusel kaalub haigekassa erinevaid võimalusi laual on nii leppetrahv kui see, et lepingut rikkunud ettevõtted jäävad järgmistest massvaktsineerimisest kõrvale. Tõnis Allik tõdeb, et puhtjuriidiliselt oleks haigekassal tõenäoliselt võimalik ettevõtteid karistada. Samas lisab ta, et ukse taha ilmunud vaktsiini soovijatega pole keegi teine mitte kunagi varem tegelema pidanud. Et siis vast esimest korda ikkagi on võimalik ka see olukord noh, nii-öelda andeks anda ja olla siis järgmisteks kordadeks nii-öelda paremini valmis.",
"role": "user"
},
{
"content": "Haigekassa juhi Rain Laane sõnul ta alles mõtleb, mida nädalavahetuse vaktsineerimiskampaania ajal lepingut rikkunud tervishoiuasutustega ette võtta. Võimalik on nii leppetrahv, kui ka see, et Confido ja Medicum jäetakse edaspidi massvaktsineerimistest kõrvale.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Süvene antud uudisesse ja tee selle kohta lühikokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult ühe või kahe lausega!\n\nTekst:\n\nKui palju on neid inimesi Afganistanis, kes on konkreetselt eestlastega koostööd teinud ja mida Eesti riik nende heaks teeb? Britid näiteks on teatanud, et nad viivad koos omadega ära ka need afgaanid, kes nende heaks töötasid. Praegu me tõepoolest arutame neid küsimusi, et kui palju on neid afgaane, kelle jaoks on reaalne oht just nimelt seetõttu, et nad on teinud koostööd ja suhelnud nii-öelda lääne riikidega. Täpsemaid arve muidugi kaardistatakse, kuid Euroopa Liidu ja NATOga koostööd teinud või siis Euroopa Liidu esinduses või ka NATO esinduses töötanud inimeste arv on suurusjärgus 1600 inimest. Kui me räägime Eestist, siis see arv on orienteeruvalt kuus inimest, kes on Afganistanis nüüd uues olukorras ohus. Täna peaksid euroliidu saadikud arutama ka seda, et kuhu need afgaanid, keda aitama peaks, kuhu need paigutatakse? Milliseks täpsed lahendused välja kujunevad, seda me alles arutame, kuid Euroopa Liidu esinduse ja kõrge esindaja Josep Borelli poolt on tulnud kõikidele liikmesriikidele üleskutse aidata kaasa mõelda. Praegu on väga mitmed riigid juba näidanud üles solidaarsust ning öelnud, et nemad on valmis võtma oma riike neid afgaane, kes on töötanud kas tõlgi või mõnel teisel administratiivtööl. Euroopa Liidu esinduses Habulis. Mis Eesti seisukoht selles küsimuses on? Minu isiklik seisukoht selles küsimuses on, et me peaksime samamoodi aitama kaasa sellele, et need afgaanid, kes meid abistasid, ka kuulis, et siis nüüd ka meie aitame. Millal Eesti valitsus selle otsuse peaks langetama? Praegu me täpsustame neid asjaolusid, et mis on võimalused ja neil päevil ka valitsuse tasemel, selle otsuse oleme vastu võtmas. Välisministrid nüüd otseselt arutavad Afganistani asju ilmselt homme, aga samas Euroopa Liidu välispoliitika juht Josep Borrel on täiesti vait olnud, temalt nagu ei ole kuulda olnud ühtegi Afganistani teemalist kommentaari. See on huvitav tähelepanek, sest töötasandil on Euroopa Liidu kõrge välisasjade esindaja küll olnud aktiivne ja ka homse välisministri te erakorralise kohtumise kokkukutsumine on olnud üks tema initsiatiive.",
"role": "user"
},
{
"content": "Just praegu alustavad videokohtumist Euroopa Liidu riikide välispoliitika saadikud.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Uurides uudislugu, loo sellele ühe või kahe lausega lühikokkuvõte. Vasta eesti keeles!\n\nTekst:\n\nValimisliidu nimi Pärnu ühendab, viib mõtted kõigepealt haldusreformi le, kus Pärnul õnnestus endaga ühendada Audru ja Paikuse vald ning sundliitmine tõi veel Tõstamaa vallagi. Romek Kosenkranius. See on võib-olla eksitav, me ei ole keskendunud nüüd haldusreformile, kuigi see on meie valimisliidu üks teema, aga me ühendame ikkagi häid mõtteid, häid inimesi. Meil on valimisliidus täna juba ligi 30 inimest ja nende inimeste arv kasvab. Meie valimisliidu idee ongi ühendada vabasid kodanikke Pärnu linnas, kes ei sõltu erakondade diktaadist. Valimisliidu teine asutaja, abilinnapea Rainer Aavik ütleb, et talle on kõige südamelähedasem noorte teema see, et neil oleks siin hea elada ja nad Pärnust ei lahkuks või siia tagasi tuleksid. On aga teisigi teemasid. Kindlasti on oluline teema stabiilne juhtimine see, et tegelikult meil on kogemus, oskused, teadmised selle jaoks, et linn jätkusuutlikult areneks. Kindlasti on oluline teema ka kiired ühendused, see on seotud meie tervikliku majandus arenguga ja samamoodi siis tasuvad töökohad ja me oleme selle osas näidanud ka nii-öelda head suutlikkust, et neid töökohti siia juurde luua. Samamoodi siis oleme eraldi teemagrupina üles jätnud Eesti vabariik 100 ja Pärnu rolli Eestis tervikuna. Kiiret ühenduste teemast nüüd, et raudtee puhul on kõik nõus ja viie Baltika on ka nõus, aga siin juba ollakse vastu ikkagi lennujaamale. Nii lennujaam, raudteejaam kui ka maanteeühendus on kõik Pärnu jaoks võrdselt olulised, mina usun Pärnu lennujaama, ma arvan, et need argumendid vastaspoolel ei ole kuigi tugevad. Kolmas, kes valimisliidu Pärnu ühenda pasutamisele käe alla pani, on volikogu liige Vahur Mäe. Tema jutu järgi pidasid nad kodulehe olemasolu väga oluliseks ja see ongi juba tehtud. Me oleme tõepoolest aegsasti valmistunud selleks kõigeks ja avanud veebivärava linnapea valimisliit.ee erakondade lehti vaadata, siis tegelikult ei leia sealt praegu eriti midagi, meie natukene rohkem oleme tausta avanud, mida me pärnakate jaoks sooviksime ära teha, seal on suured eesmärgiplokid, mis siis hakkavad järk-järgult täienema peale suurt suve tuleme tagasi, siis saab seal olema väga selge detailne programm iga valdkonna kohta ja loomulikult värsked uudised. Ester Vilgats, Pärnu.",
"role": "user"
},
{
"content": "Kolm pärnakat linnapea Romek Kosenkraniusega eesotsas asutasid valimisliidu Pärnu ühendab.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Vaata antud uudislugu ja koosta üks või kaks lauset, mis võtavad kokku selle sisu. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nKultuuriministeeriumi kantsler Tarvi Sits ütleb, et raha uue kunsti muuseumile tõepoolest maksti. Kultuuriministeerium on maksnud uue kunsti muuseumile uue kunsti muuseumi taotluse alusel ja esitatud kuludokumente siis hinnates tõesti toetust 132000 eurot. Siitsi jutu järgi sisaldab summani projekteerimistöid kui ka autoriõiguse tasu Poola arhitektidele. Riik on aastaid kinnitanud, et on Läänemere kunstisadama rajamisel nõus teatud omaosalusega. Mingi osa sellest on nüüd makstud. Riigi tugiteenuste keskuse elu ja ettevõtluskeskkonna talituse juht Lauri Alver ütleb, et nad on selle projektiga seoses olnud UKM-iga äärmiselt paindlikud ja kannatlikud. Oodanud siin nii nende enda poolset tegevuste taga kui ka Pärnu linna ja kultuuriministeeriumi erinevate tegevuste taga. Paari nädala eest saatsime uue kunsti muuseumile kirja, kus me palusime täielikku ülevaadet nende poolt senimaani veel täitmata kõrvaltingimuste täitmise kohta. Vastus kirjale pidi RTK-sse jõudma eilse kuupäevaga, pärastlõunaks seda veel kohal ei olnud. Neljapäeval toimus uue kunsti muuseumi nõukogu istung, kus neid teemasid arutati. Selgus, et uue kunsti muuseumi nõukogu soovib pikendada nii projekti kõrvaltingimuste täitmise kui ka projekti tähtaega. Lauri Halver. Muuseumi nõukogu liikmed, kes nõukogu istungil osalesid, olid Tiina Lokk, Tamberg, Reet Kõnninge, Mark Soosaar ja Marie Soosaar Virta. Kuna meil praegusel hetkel veel neid taotlusi veel kirju ei ole, siis ma ei oska täpsemalt kommenteerida, et ootame need vastused ja muudatus taotluse ära. Seejärel on siis meie kord neid analüüsida, aga kuna see rahastusperiood on kiirelt lõppemas, et siis me kindlasti konsulteerime edasiste tegevuste osas ka rahandusministeeriumiga ning ka hindamiskomisjoniga, et kelleta me ei saa selliseid otsuseid teha, et kõige viimased projekti lõpetamise tähtajad on 2023. aasta suvel, et teadmata nüüd küll täpselt neid nende enda seatud kuupäevasid, mis hetkel nad planeerivad, siis uued hanked ja, ja ehitustegevust, aga praegusel hetkel mul natukene on kahtlus, et, et kas seda ikkagi jõuab Euroopa komisjoni poolt pandud tähtaegadeks valmis.",
"role": "user"
},
{
"content": "Kultuuriministeerium maksis Pärnu Uue Kunsti Muuseumile 130 000 eurot toetust, et muuseum saaks maksta ära oma võla YIT Ehitusele. Muuseum sõlmis lepingu Läänemere Kunstisadama projekteerimiseks ja ehitamiseks, aga ei suutnud täita Riigi Tugiteenuste Keskuse nõutud maad, omaosalust ja finantsanalüüsi puudutavaid kõrvaltingimusi ega saanud sealt raha.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Vaata antud uudislugu ja koosta üks või kaks lauset, mis võtavad kokku selle sisu. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nEesti hariduselus on palju debateeritud ülikoolide regionaalsete kolledžite vajalikkuse teemal. TTÜ Virumaa kolledži direktori Mare Roosilehe sõnul aitas koroonaaeg tasandada nii-öelda keskustes asuvate ülikoolide ja nende regionaalsete üksuste taset. Kuna regionaalses kolledžis on õppekavad loodud vastavalt tööjõuturu vajadustele ehk tegelikult nad ei ole loodud nii-öelda idee ja õhina põhiselt vaid nad on loodud vastavalt sellele, mida ettevõtted on öelnud, see tähendab ka seda, et meie lõpetajad kõik leiavad töö, leiavad töö ettevõtetest, saavad üle keskmise head palka ja teevad seal väga head karjääri. Et see kindlasti on väga tugev eelis, kui rääkida puudustest, siis võib-olla aasta tagasi ma oleks öelnud, et puudus on see, et võib-olla kõik kursused, teadmised ei ole nii kättesaadavad siin Ida-Virumaal, kui näiteks on Tallinnas või Tartus. Nüüd kui me oleme õppinud elama pandeemiaga, kui me teame, mis asi igapäevane asi on õpe, kaugõpe, distantsõpe, soomis, Tiimsis või kuskil mujal ja kus iga teadus ja iga kursus on praegu tulemas kokku meile, Ida-Virumaal, olgu Ameerikast või Tallinnast siis ma ei näe isegi seda miinust enam. TTÜ Virumaa kolledž on pikka aega olnud Ida-Virumaa integratsiooni lipulaev, sest nad on muuhulgas pidanud tegelema regiooni venekeelsete koolide riigikeele õpetuse vajaka jäämistega. Mare roosileht. Lisaks on Virumaa kolledžil tõepoolest erinevate eesti ja vene noorte lõimumisel tohutult suur ja positiivne roll. Et Virumaa kolled on tegelenud sellega juba nüüd 20 aastat, et me viime kokku Eesti noored ja vene noored ja õpetame neile täiendavalt eesti keelt, pluss see, et multikultuursed noored saavad kokku ja mõistavad üht üksteise väärtuseid ja nüüd on meie jälgedes või meiega koos hakanud astuma ka Kohtla-Järve gümnaasium, kes veab täpselt sedasama lipulaeva ka siis gümnaasiumi tasemel, et väga loodaks, et ka põhikoolid selles samas suunas liiguvad. Praegu õpib TTÜ Virumaa kolledžis neljal erialal rohkem kui 500 üliõpilast, kellest kolmandik on pärit väljastpoolt Ida-Virumaad, Neist, paljud õpivad töö kõrvalt kaugõppes Kohtla-Järvelt, raadiouudistele Rene Kundla.",
"role": "user"
},
{
"content": "TTÜ Virumaa kolledži juhi hinnangul tasandas koroonakriis vahet ülikoolide ja nende regionaalkeskuste vahel. Sel nädalal 20. aastapäeva tähistanud Tallinna Tehnikaülikooli Virumaa kolledžis on saanud tehnika- või insenerihariduse üle tuhande inimese. Lisaks teadmiste jagamisele on Virumaa kolledž kandnud aastaid ka eri rahvustest noorte lõimija rolli.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Süvene antud uudisesse ja tee selle kohta lühikokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult ühe või kahe lausega!\n\nTekst:\n\nEleringi energiaturu osakonna juhataja Erkki Sapp kinnitab, et elektripuudust Eestis ei ole. Küll ei pääse sanktsioonide tõttu meie regiooni enam vene elekter, kuid seda korvatakse Euroopa Liidu sisese tootmisega. Teine küsimus on see, et loomulikult sooviks Eesti tarbija odavama hinnaga elektrienergiat kuid siin on peamiseks takistuseks kallid maailmaturu gaasi hinnad, räägib Erkki Sapp. Elektri tarbimise katmiseks on täna veel gaasielektrijaamu vaja. Võib öelda, et meil on eelkõige puudu tootmisvõimsustest, mis ei kasuta maagaasi. Suvel on muidugi üldiselt selline periood, kus ei pruugi minna gaasielektrijaamu või siis kõige kallimaid elektrijaamu vaja kuna elektri tarbimine on madalam ja seetõttu võivad hinnad olla odavamad. Aga siiski on suvi ka samal ajal aeg, kui elektrijaamade omanikud teostavad hoolduseid. Et siis elektrijaamad oleksid töökorras talvise tiputarbimise ajaks ja see omab siis mõju ka sellele, kui palju tootmisvõimsusi on turule kättesaadaval. Venemaalt saabus peaasjalikult Soome, aga ka balti riikidesse umbes 1600 megavatti elektrienergiat mille puudumist võiks teravamalt tunda talvel. Kuid sügisel peaks täiel võimsusel tööle hakkama Soome Uigi Loado tuumajaam, mis Vene elektri puudumise korvab. Erkki sapi sõnul on Eestil korralikud elektriühendused põhja ja lõunanaabritega ja neid kasutades saaks Eesti oma elektrit otmisega elektri hinda mõjutada kuid mitte suurel määral. Et piltlikult öeldes, nagu meil ei ole väga lihtne mõju oma tegevusega nafta hinda on meil üpris raske ka mõjutada oma tegevusega elektri hinda, samas kindlasti, mida rohkem me toodame, seda soodsam on elekter, peaksime kindlasti tootma rohkem kui on meie tarbimine samal ajal tegema seda soodsa hinnaga, et siis võiks ka elektri hind alla tulla. Ja viimasel kuul ajal on Eesti riik olnud siis mõningases ülejäägis ja eksportinud elektrit. Elektribörsi nord pool Eesti hinnapiirkonnas kujunes tänavu maikuu keskmiseks hinnaks veidi üle 150 euro megavatt-tunnist, mis oli võrreldes mulluse maikuuga üle kolme korra kallim. Mis hinnast edasi saab, on Eleringi energiaturu osakonna juhataja Erkki Sapi hinnangul raske prognoosida kuna gaasihinna mõju elektrihinnale on suur ja gaasi hind omakorda sõltub praegu suuresti geopoliitiliste sündmustest Uudistele Jüri Nikolajev. Narva.",
"role": "user"
},
{
"content": "Alates mai lõpust ei pääse Vene elekter enam Soome ega Balti riikidesse.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita sellele vastav lühikokkuvõte ühe või kahe lausega. Vasta alati ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nKui nüüd viimased märkused on ka saanud selgeks, siis edastatakse lähiajal arvamuste ja kooskõlastuste saamiseks detailplaneering teistele linna ja riigiasutustele sõlmitakse siis esmalt Tallinna keskkonna ja kommunaalametiga haldusleping avalikult kasutatavate teede, haljastuse ja tehnovõrkude väljaehitamiseks ning seejärel on võimalik esitada detailplaneering alles Tallinna linnavalitsusele vastuvõtmiseks, siis et hetkel ei oska öelda, kui kaua nüüd see võib aega võtta, see kooskõlastusring just linna ja riigiasutustega, kui sealt tuleb veel omakorda erinevaid kommentaare, märkusi, siis on vaja ka nendega tegeleda ja see võtab ka veidi veidi aega. Millal see enam-vähem see plaan on, et seda turuhoonet või seda turuplatsi hakatakse nüüd korrastama nii nagu ta päriselt välja peaks nägema lõpuks? Hetkeseisuga ma saan öelda ainult seda, et me loodame, et see kooskõlastusring saab ikkagi kuna siin tulevad ka suvine periood, on vahepeal, et, et ei toimu ka istungeid, siis see siiski võtab sellise oma aja ja ei oska hetkel niimoodi kohe prognoosida. Aga see kevad ja suvi jääb siis turg tegutsema nii nagu ta praegu on. Jaa jaa, seda küll, seda küll, kui see ala kunagi nagu ehituseks läheb, siis on omanik kavandanud etapiviisilist arendamist, et see on äärmiselt oluline praeguste le kauplejatele. Et nad saaksid seal ka ehituse käigus kauplemisega edasi tegeleda ja neil nagu klientuur ka säiliks, et püütakse ikkagi võimalikult neid säästvalt selle ehitusega edasi liikuda.",
"role": "user"
},
{
"content": "Tallinna Keskturu kinnistul ei hakka uue turuhoone ning sinna kavandatud kortermajade ehitus enne sügist, kuna praegu käib arhitektuurikonkursi võitnud KOKO arhitektide kavandi kooskõlastamine. Seni jätkub turul kauplemine endist viisi. Tallinna kesklinna vanema asetäitja Anu Aus ütles, et kuni läbilääkimised planeeringu üle lõpevad ja kogutakse kokku kõik arvamused, tegutseb turg seal edasi.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Süvene antud uudisesse ja tee selle kohta lühikokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult ühe või kahe lausega!\n\nTekst:\n\nLääne-Nigula vallavanem Mikk Lõhmus leiab, et eriplaneeringu lõpetamiseks on mitu argumenti, sest kaitseministeerium on öelnud, et arendaja soovitud 290 meetri kõrgused tuulikud on liiga kõrged ja vallal pole piisavalt alternatiivseid asukohti, mille seast valik teha. Ja kolmandaks on ikkagi täna ilmnenud ülekaalukas avalik huvi mis ei soovi neid tuulikuid sinna just kindlasse risti tuulepargi piirkonda. Kaitseministeerium viitas samas, et õhuseireradarid võivad teineteist kompenseerida ja Enefit Green tellis uuringu, mis peaks järgmise aasta alguses tuulikute kõrguse osas selgust tooma. Tuulepargist kuni kahe kilomeetri raadiuses asuvatele majapidamistele lubatakse sõltuvalt kaugusest maksta aastas otsetoetust 1500 kuni 2500 eurot. Selliseid majapidamisi on piirkonnas 68. Omavalitsuse kassasse lubatakse maksta täiendavalt veel 100 kuni 220000 eurot. Täpne summa sõltub toodetud energiast, jätkab Enefit. Green juhatuse esimees Aavo Kärmas. Kui Eesti tahab saavutada oma 2030 aasta. Kliimaeesmärke siis selle selle täitmiseks tuleks Eestis tuuleenergia toodangut suurendada võrreldes tänase a neli korda. See neli korda saab tulla nii maismaa kui meretuuleparkides. Selle konkreetsel projektil oleks siis oma panus selle maismaaosa täitmisele. Kärmas lisas, et asukohana pole välistatud ka üks ristist kaugemal põhja pool asuv ala, mis on eri planeeringus ka välja toodud. Arendaja on siiski juba ostnud hulga kinnistuid risti läheduses ja nende huvi on olnud suunatud just sinna. Rahvakoosolekul oli näha, et kohalikud on pigem skeptilised. Vallavanem Mikk Lõhmus ütles, et eriplaneeringu lõpetamise eelnõud on plaanis tutvustada volikogule detsembris, kuid hääletamiseni jõutakse ilmselt jaanuaris. Rahvusringhäälingu raadiouudistele Juhan Hepner. Risti.",
"role": "user"
},
{
"content": "Taastuvenergiatootja Enefit Green tahab rajada Läänemaale Risti lähedale 150 miljonit eurot maksva tuulepargi ning töötas naabrite rahustamiseks välja rahaliste otsetoetuste süsteemi. Kohalikud kogusid pargi vastu aga üle 1100 allkirja. Lääne-Nigula vallavalitsus valmistab vallavolikogule ette eelnõu tuulepargi eriplaneeringu lõpetamiseks, mis tõmbaks tuulepargi rajamisele kriipsu peale.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Analüüsi uudist ja koosta sellele lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nPump hüdroelektrijaama töö põhimõte on üsna lihtne. Kui elekter on kallis, lastakse mere veel voolata ligi 600 meetri sügavusel mahutitesse. Kui elekter on odavam, pumbatakse vesi merre tagasi. Niimoodi võib teha kasvõi iga päev. Paldiskisse plaanitava jaama projektijuht Peep Siimann ütleb, et kõik ehitamiseks vajalikud uuringud on tehtud ja lähiajal võiks tarvilikud load kätte saada. See on üsna optimistlik plaan, et me järgmise aasta jooksul tõesti suudame klaarida nii rahastamise kui hanke selleks, et siis ehitusega alustada, aga noh, sellise plaani järgi me praegu töötame. Elektrijaam aitab tasuvaks muuta 15 miljonit tonni graniitkillustikku, mis saadakse kätte nii kolme kilomeetrist toru kui suuri veemahuteid rajades. Plaanis on 10 300 kuni 400 meetri pikkust kambrit. Kambrid oleksid ligi 30 meetrit laiad ja 50 meetrit kõrged. Osaliselt jääksid kambrid elamute, osaliselt Paldiski sõjaväelinnaku alla. Kambrite rajamisel võetakse opi lõhkelaengud. Septembri alguses pärast keskkonnamõju hindamise aruandega tutvumist koostas kaitseminister um mureliku kirja. Esialgu teatati koguni, et ministeerium niisuguste töödega ei nõustu, selgitab kaitse investeeringute osakonna juhataja Andres Sang. Eelkõige oli meil küsimuse all kaevandamise protsess kui selline ja loomulikult see on seotud meie Paldiskis asuvate ehitiste töövõimega, ehk siis me pidime hoolt kandma selle eest, et kui hakatakse seda jaama rajama, et siis selle tegemise käigus oleks Meie süsteemid ja inimesed nii kaitstud, kui me eeldame, et nad on seda. Mõni aeg hiljem kohtus ministeerium töid plaaniva inseneribürooga ja sai kinnitust, et muretsemiseks polegi põhjust. Edasine koostöö jätkub tihedas omavahelises suhtluses, et ühelt poolt oleks kaitstud meie rajatiste töövõime ja teiselt poolt saaks kõik vajalikud tööd tehtud. Peep siitam ütleb, et mingisugune vibratsioon tööde käigus kindlasti tekib, kuid ühtegi maapealset rajatiste sellega ei kahjustada. Arvutused näitavad, et mõju maa peal asu asetsevatele rajatistele jääb ilmselgelt normide piiresse. Kaitseministeeriumile valmistas muret ka see, kuidas kuni seitse aastat kestvate tööde käigus lõhkeainega ringi käiakse. Näiteks küsiti, kas kuhugi kaitseväe linnaku juurde rajatakse lõhkeainehoidla Peep siit ütleb, et selles küsimuses saaks kaitseväega pigem koostööd teha. Kaitsevägi seab tingimused sellele, kuidas ja mismoodi ehitaja saab oma materjalidega nagu ringi käia.",
"role": "user"
},
{
"content": "Paldiskisse plaanitav pumphüdroelektrijaam rajatakse osaliselt sealse sõjaväelinnaku alla. Kui veel septembris nägi Kaitseministeerium sellega seoses erinevaid riske, siis pärast arendajaga kohtumist ollakse üsna kindlad, et elektrijaama rajamine kaitseväge ei ohusta.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Analüüsi uudist ja koosta sellele lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nParmud on aktiivsed maikuu lõpust kuni septembri keskpaigani. Eriti rohkesti on parme juuni teisel poolel ja juuli esimesel poolel. Oluline on märkida, et ainult viljastatud emase parmud imevad verd, mis on vajalik munade arenguks. Isaseparmud toituvad nektaritest ja muudest taimemahladest. Miks parme nii palju on, selgitab Tartu Ülikooli selgrootud tesoloogia dotsent Toomas Esberg. Parmurohkusele kas siis tegelikule või näilisele võib välja tuua vähemalt kolm põhjust ja kõik need seostuvad selle suve eripära ehk kuumusega. Esiteks ühtlustab kõrge temperatuur putukate ja sealhulgas parmude arengut. Erinevad parnaste liigid, kelle lennuaeg tavapäraselt natuke erineb jõuavad väga soojal suvel nagu tänavune, kõik üsna ühel ajal vereimemise faasi. Samamoodi on ühtlustunud areng ka liigisiseselt ehk suur osa emastest parmudest viljastatakse umbes samal ajal ja nad hakkavad üsna ühel ajal otsima peremeest, kellelt verd imeda. Teine põhjus peitub temperatuuris. Mida soojem ja päikesepaistelisem on ilm, seda rohkem on ka parmusid. See tähendab, et kuumade ilmadega tulevad parmud rohkem verd imema, tekitades inimestes tunde, et neid on rohkem kui tavaliselt. Veel kord. Toomas Esberg. Kolmandaks võtab munade valmimine pärast vereimemist parmudel üksjagu palju aega. Sel ajal parmaga verd ei ime. Mida kõrgem temperatuur on, seda kiiremini munad valmivad ja seda kiiremini saab parmned ära muneda ja siirduda uue munakogumi valmimiseks vajaliku verejahile.",
"role": "user"
},
{
"content": "Nüüdseks juba kaua püsinud soojad ilmad on pannud parmud levima.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Süvene antud uudisesse ja tee selle kohta lühikokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult ühe või kahe lausega!\n\nTekst:\n\nEesti raudteel on tulevasteks aastateks suured plaanid. Eesti raudtee ehitusteenistuse juht Riho Vjatkin sõnas, et Tallinn-Tartu liinil peaks 2024. aasta lõpuks maksimaalne vähim sõiduaeg olema poolteist tundi. Kõige väiksem aeg, millega 2026. aasta lõpuks oleks võimalik aga pealinnast piirilinna Narva jõuda on umbes tund ja 45 minutit. Omalt poolt oleme jah, nagu siis võtnud plaanid, eks nii-öelda see, see Tapa Tartu lõik 2002 neljandaks aastaks siis elektrifitseerida seal liiklus, juhtimissüsteemid uuendada ja kõvera tõlgendada, eks aga palju see nagu konkreetselt nagu võidu sõiduaega annab, sõltub loomulikult sellest, et kas kas me sõidame jaamadest läbi 160 kilomeetrit tunnis tiheasustustest ja muudest kohtadest, et noh, seda, seda me veel konkreetselt täna hinnanud ei ole, eks. Et me oleme võtnud eesmärgi nagu jaama vahedes sõita siis nii-öelda 160 kilomeetrit tunnis, eks. Suuremad kiirused saadakse kolme liiki tegevustega. Esiteks on vaja õgvendada kurvid, mis praegu on kohati veel nii järsud, et seal saab sõita vaid kuni 100 kilomeetrit tunnis. Tallinn-Tapa Tartu kurvide õgvendamine peaks kokku maksma minema umbes 47 miljonit eurot, Tapa Narva suunal aga 11 miljonit eurot. Raudtee elektrifitseerimine aga võimaldab kasutusele võtta uued rongid, mis saavad oma täiskiiruse kätte kiiremini. Fjatkin ütles, et praegu jõuab diiselrong kiiruseni 160 kilomeetrit tunnis alles 12 kilomeetri pärast. Ida suunal on praegu kontaktvõrk vaid kuni aegviiduni. Kolmandaks peab välja vahetama ka liiklusjuhtimissüsteemi ehk selle, mille järgi rongid raudteel sõidavad. Siia alla käivad nii foorid, ülesõidud kui ka suhtlemine dispetšeriga. Niklus juhtimis süsteem on meil täna kohati aastatest 50 60 ja, ja selle selle projektiga, mis lõpptulemuse on siis täis digitaalne ja mikroprotsessoritel põhinev niklusjuhtimissüsteem. Selle, selle tööga me lähme paralleelselt samamoodi edasi, jah. Reaalsete õgvendamistega Tallinn-Tartu ja Tallinn -Narva liinil peaks Eesti raudtee alustama alles 2023. aastal. Praegu käivad eeltööd ning alles alustati esimeste projekteerimistega.",
"role": "user"
},
{
"content": "Eesti Raudtee liigub edasi plaanidega võimaldada Tallinna-Tartu ja Tallinna-Narva liinidel lähitulevikus rongidel liigelda kuni 160 kilomeetrit tunnis. Praegu takistavad rongidel suurte kiiruste omandamist nii järsud kurvid kui ka nõukogudeaegne liiklusjuhtimissüsteem.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Uurides uudislugu, loo sellele ühe või kahe lausega lühikokkuvõte. Vasta eesti keeles!\n\nTekst:\n\n35 aastane ettevõtja Martin Kala pole kaitseväes käinud ja ka 50 aastane samuti ettevõtlusega tegelev Piret Leskova pole varem kaitseliidu tegemistega kokku puutunud. Ukraina sõda sai mõlemale ajendiks, miks nad kirjutasid avalduse kaitseliidu ja naiskodukaitsesse astumiseks. No eks ajendiks ikkagi oli nüüd see Ukraina sõda, kuigi jah, täitsa kahju on, et oleks võinud juba aasta kaks juba varem sellega tegeleda. Mida sa kaitseliidus teha tahad? Minu eesmärk ja soov tegelikult oli isegi õppida professionaalsel tasemel relvakäsitlust ja pidada nii-öelda täpsuslaskuri ametit siis. Ja pereliikmed on teadlikud, noored küll väga heaks ei kiitnud, arvasid, et saadetakse ema äkki rindele. Aga praegu olen ma neid rahustanud ja nad on rahul minu otsusega. Sakala maleva staabiülem Silver Mäe ütleb, et Ukraina sõja päevil esitas avalduse kaitseliidu Sakala malevaga ühinemiseks 42 inimest. Õppustele kutsuti 39. Ja see on ebatavaliselt suur number, et tavaliselt me ühe aasta jooksul selline viis-kuus inimest suudame endale juurde hankida nii-öelda, või siis kes tuleb vabatahtlikult juurde meile. Aga see number on kindlasti jah, palju suurem kui tavaliselt. Kas teid üllatab ka, et inimesed on järsku hakanud riigikaitsele nii palju mõtlema? Natuke kindlasti, kuigi seda on ka eelnevalt olnud, et ka samamoodi 2014, kui Ukraina konflikt algas, siis tegelikult oli samamoodi sama seis oli ka siis täna toimub siin organisatsiooniõpe ehk siis uutele inimestele, kes nüüd on meil värskelt kaitseliiduga liitunud ja kellele tehakse esimese asjana organisatsioone, tutvustatakse, mis asi kaitseliit on, mis on Sakala malev, mis on meie võimalused? Ja mis on ka nende võimalused tegelikult siis kui kaua kulub aega, kui ühest kaitseliitlase kandidaadiks saab päris kaitseliitlane? No eks see oleneb väljaõppest ja kui palju inimene on nõus ise panustama? Ütleme niimoodi, et ikkagi aastaga on ta ikkagi täissõdur juba valmis, kui ta kõikidel kursustel, mida me suudame pakkuda, ka käib. Mis nüüd edasi saab? Täna on selline esmane tutvustav ring, proovitakse relva, aga, aga edasi. Me soovime, et nad tuleksid sõduri baaskursusele kohe, mis suvel algavad ja siis nad sealt saavad oma sõduri baasoskused kätte. Ja tegelikult pärast seda ta ongi selline juba esialgne sõdur valmis ja pärast seda siis hakkame nagu neile rohkem erialasid õpetama, et paneme nad rohkem üksustesse ja siis vastavalt, mis eriala on võimalik pakkuda või mida nad ise soovivad. Siis proovime neile ka seda siis pakkuda. Rahvusringhäälingu raadiouudistele Olev Kenk Viljandi.",
"role": "user"
},
{
"content": "Kaitseliit ja Naiskodukaitse on alustanud sadade uute liikmete koolitamist. Massiline liitumine algas pärast seda kui Venemaa tungis Ukrainale kallale.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Vaata üle uudislugu ning loo sellele lühike kokkuvõte. Piira vastus ühe või kahe lausega ja vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nSee, et teed lagunevad, ei ole üllatus, aga tavaliselt peavad nad vähemalt garantiiaja vastu. Sillamäe kesktänava esimese osa rekonstrueerimine lõppes eelmise aasta novembris. Vähem kui poole aastaga on ilmunud probleemid sõtke jõge ületaval lõigul, räägib Sillamäe abilinnapea Aleksei Stepanov. Õnneks see probleem ei ole ohtlik liiklejatele, nii et meil ei ole sellist olukorda, kus me peame ülekiiresti reageerima ja nii kui ilmastik lubab, siis me kohe sellega ka tegeleme. ERR-i palvel olukorda fotode abil analüüsinud teedeinsener Ain Kendra nentis, et tegu on tõenäoliselt ehituspraagiga, mida võis võimendada veerikas asukoht. On tegemist selgelt vuugipragudega piki vuugipragudega ehk siis asfalt paigaldatakse paanidega ja need paanid peavad omavahel kuidagi kokku minema ja tundub niimoodi, et need paani kohad on sattunud sõidujälge. Seda ei tohi kunagi olla, ehk siis see on puhtalt nagu tehnoloogia rikkumise küsimus, aga ma ei oska nende fotode järgi öelda, kas see probleem on alumise asfaldikihis või ülemises asfaldi kihis. Eksperdi sõnul peaks lähiaeg näitama, kui sügavale probleem ulatub ehk kas mure piirdub vaid asfaldiga või võivad esile kerkinud hädad olla põhjustatud valest aluspinnasest. Ain Kendra. Siis, kui see teekonstruktsioon ära hakkab sulama varem külmunud konstruktsioon hakkab sulama, siis ei ole sellel sulaval materjali korralikku kandevõimet. Aga praegusel juhul me veel ei tea, sellepärast et täna on see konstruktsioon ilmselt veel külmunud, et kui nüüd selgub, et midagi veel ei tehta, eks ole, ja paari kuu pärast on seal juba niisuguseid võrkpraod ka sees siis on selge see põhjus külma kerkes ja siis ei ole midagi muud teha, kui see materjal külmakerkeline materjal alt välja vahetada. Tee teinud ettevõte Enn ja Vee kinnitas kirjalikus vastuses, et töö sai tehtud projekti ja kehtivate normide järgi ning kannatada saanud lõik remonditakse sobivate ilmade tulekul. Hoolimata tekkinud probleemist usaldas linn sel aastal algava Sillamäe kesktänava teise osa rekonstrueerimise samale ettevõttele. Sillamäe abilinnapea Aleksei Stepanov kommenteeris olukorda järgmiselt. Reeglina töövõtja kohustused on fikseeritud hankedokumentides ja see töövõtja selgub hankemenetluse käigus ja töövõtjaks osutub reeglina firma, kellel on vastav kompetents, pädevus ja kogemus ja kvalifikatsioon nii edasi, midagi ette heita, mida meil praegu ei ole, aga kindlasti me hoolikalt jälgime lepingut. Sillamäelt raadiouudistele Rene Kundla",
"role": "user"
},
{
"content": "Eelmisel aastal renoveerimise läbinud Sillamäe kesktänav on hakanud juba lagunema.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Analüüsi uudist ja koosta sellele lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nPeaminister Jüri Ratase viimane, Euroopa ülemkogu oli tulemusrikas, Ratas kasutas enda kõnekorra ajal võimalust koroonapandeemia kõrval rääkida ka Venemaa opositsiooniliidri Aleksei Navalnõi vahistamisest. Eesti ja lähinaabrite õnneks võtsid Euroopa riigijuhid seda juttu kuulda. Kuidas muud moodi mõista seda, et Euroopa ülemkogu alaline eesistuja Charles Michel tegi Navalnõi teemal kohe pressikonverentsi alguses avalduse. Me mõistame hukka tema vahistamise Venemaa ametivõimude poolt, tema õigused tuleb täielikult ja tingimusteta tagada. Me kutsume üles Venemaad teda viivitamatult vabastama. Ootame Venemaalt kiiret koostööd uurimises, mis puudutavad rünnakuid Navalnõi vastu. Samuti täielikku koostööd keemiarelvade keelustamise organisatsiooniga, et tagada erapooletu rahvusvaheline uurimine. Ent õhtu peateema oli siiski koroonapandeemia. Riigijuhtide suureks mureks olid viiruse uued mutatsioonid, mis ka Euroopa liidus on liikvele läinud. Euroopa Komisjoni president Ursula von der Leyen rõhutas küll siseturu toimimise ja võimalikult väheste piirangute olulisust kuid Charles Michel nentis, et uute mutatsioonide valguses ei pruugi uued piirangud olla välditavad. Riigijuhid väljendasid oma frustratsiooni seoses vaktsiini tarnete vähenemisega sel nädalal. Tunnetus oli ühine, kuid peale deklaratiivsete seisukohtade kuskile ei jõutud. Liidrid soovivad, et vaktsineerimist kiirendataks, seepärast peavad vaktsiinitootjad pidama kinni senistest kokkulepetest. Riigijuhid kinnitasid üle, et vaktsiin tuleb jaotada samaaegselt ja võrdsetel alustel. Kinnitasime üle vajadust vaadata vaktsineerimisprotsess üle, tuleb uurida kõiki võimalusi, tagamaks võimalikult kiire vaktsiinide tootmise ja jaotamise protsess. Üks olulisemaid arutelusid tuleviku osas olid võimalikud vaktsiini sertifikaadid. Jüri Ratas kasutas siin võimalust rääkida di lahendustest, mida vaktsiini sertifikaatide puhul saaks kasutusele võtta. Charles Misheli sõnul on sertifikaatide puhul oluline kokku leppida ka selles, millist infot need sisaldama peaks, aga ka selles, millistes olukordades neid üldse kasutada saaks. Euroopa Liidu probleemide kõrval räägiti aga lähinaabruse riikide abistamisest vaktsiinide ostmisel. Põhja-Makedoonia ajakirjaniku küsimusele, millal näiteks Balkani riigid võiksid ligipääsu vaktsiinidele saada pidi Ursula von der Leyen nentima, et nii kiirelt kui võimalik. Teisisõnu peab Euroopa esmalt ennast aitama ja siis ka teistele tuge tegema. Järgmine korraline Euroopa ülemkogu toimub märtsi lõpus, kuid on tõenäoline, et veebruaris planeeritakse liidritele veel üks erakorraline kohtumine. Joosep Värk, Brüssel.",
"role": "user"
},
{
"content": "Euroopa Liidu liikmesriikide juhid arutasid neljapäeva õhtul koroonavastase vaktsineerimise olukorda ning ühise vaktsineerimissertifikaadi teemat.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Loe läbi uudislugu ja tee lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte, mis peegeldab selle põhisisu. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nEuroopa Liidu riigid avavad end päev-päevalt naabritele üha enam Eestile. Olulisemad sõnumid on viimastel päevadel tulnud Soomest ja Poolast, mille piirid lähipäevil lahti lähevad. Euroopa komisjon soovitab alates esmaspäevast igasugused piirangud Schengeni ala sisepiiride kaotada. Euroopa Komisjoni siseasjade volinik Ilva Johanson. Olukord üha paraneb ja meil on haiguste ennetamise ja tõrje Euroopa keskuse raport, mille kohaselt piirangud Euroopa Liidu sisepiiridel ja Schengeni alal ei ole praegu tõhus meede pandeemiaga tegelemisel. Me oleme samuti heas olukorras selle poolest, et kõikides liikmesriikides on kasutusele võetud isoleerimismeetmed, nagu näiteks vahemaa hoidmine. Sellepärast kutsume me kõiki riike lõpetama kõik kontrollid sisepiiridel esmaspäevaks. Mitmed riigid ei kavatse seda siiski teha. Üheks mustaks lambaks on kujunenud volinik Juhansoni enda koduriik Rootsi, kes on rakendanud teistest riikidest leebemaid piiranguid ja kus viiruse levik on ulatuslikum. Nüüd ei taha naabrid piiri Rootsiga jätkuvalt avada. Kui kõik piirangud veel esmaspäeval ei kaogi, siis loodab komisjon, et vähemalt juuni lõpuks see juhtub. Siis on plaanis hakata järk-järgult avama Euroopa Liidu välispiiri. Selleks soovitab komisjon liikmesriikidel kokku leppida nii-öelda valge ja must nimekiri kolmandatest riikidest, kes on Euroopasse teretulnud ja kes mitte. Euroopa Komisjoni siseasjade volinik Ilva Johanson. Kõige olulisem kriteerium on muidugi epidemioloogiline olukord kolmandas riigis. Teiseks on oluline, kas reisida on võimalik turvaliselt isoleerimismeetmeid kasutades. Ja kolmas on vastastikus ehk et kui meie võimaldame Euroopa liitu tulekut, siis me ootame, et see riik lubab ka meie elanikel sinna minna. Esimesena tahab komisjon lubatud riikide hulka kanda. Lääne-Balkani riigid, kus tervisenäitajad on head ja kellega Euroopa liitu seob tihe partnerlus. Nende riikide suhtes, kelle osas piirangud jõusse jäävad, soovitab komisjon laiendada lubatud reisijate ringi näiteks võimaldada välistudengite ja kõrgelt kvalifitseeritud töötajate liikumist. Rahvusringhäälingu raadiouudistele. Ehand Brüssel, Belgia.",
"role": "user"
},
{
"content": "Euroopa Komisjon soovitab liikmesriikidel EL-i sisepiirid avada 15. juunil. Ühenduse välispiiri soovitatakse avama hakata järkjärgult alates 1. juulist. Koroonaviiruse levik maailmas on erinev ja nii soovitab komisjon liikmesriikidel ühiselt otsustada, milliste kolmandate riikide elanikele piirid avada ja millistele mitte.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Uurides uudislugu, loo sellele ühe või kahe lausega lühikokkuvõte. Vasta eesti keeles!\n\nTekst:\n\nNagu eelmistel valimistel, nõnda pistsid seda kordagi rinda Netanyahu likud ning tema peamise rivaali peni, gansi juhitav vasakpoolne sinivalge partei. Kumbki polnud vahepealsete kuudega oma populaarsust kaotanud ning kui likud valimised võitis, siis sinivalge partei tuli tema kannul tugevaks. Teiseks. Kolmanda koha säilitas araabia parteide ühendnimekiri. Neljandaks tuli peamiselt Nõukogude Liidu ja Venemaa päritolu juut ühendav Iisrael meie kodumaa ning viiendaks kolme vasakpartei ühisnimekiri. Nii kurikuulsa Aviktor Liibermanni juhitav Iisrael meie kodumaa kui talle järgnevad vasakpoolsed kaotasid eelmiste valimistega võrreldes hääli. Koalitsioonikõnelused algasid juba möödunud ööl. Benjamin Netanyahu rääkis läbi kõigi paremparteide esindajatega ning otsustati moodustada tugev ühisvalitsus mis hakkab tööle nii ruttu kui vähegi võimalik. Poliitikavaatlejate hinnangul üritabki Netanyahu kõigepealt taastada kunagist edukat koalitsiooni likudi ja tema parempoolsete ning religioossete liitlastega. Kui see aga ei peaks õnnestuma, räägib veteranpoliitik läbi ilmselt sõltumatute saadikutega. Penni kantsist aga kardetakse, et kaotusvalust üle saanuna püüab ta takistada moodustatava valitsuse võimul püsimist. Nimelt võib kants üritada kuulutada kavandatava valitsuse ebaseaduslikuks, sest selle moodustaja oli koalitsioonikõneluste ajal eeluurimise all. Poliitikavaatlejate hinnangul on selge veel üks asi. Nimelt peab Netanyahu edaspidi senisest hoopis rohkem minema kompromissidele nii oma liitlaste kui ka poliitiliste vastastega. Kui kompromissidele ei minda, võib hapralt saavutatud peaministri staatus taas käest libiseda. Likud õnn jääda parlamendi ehk nesseti suurimaks parteiks põhineb suuresti ka juhuslikel ajalistel kokkulangevusel. Aeg lihtsalt töötas, sedakorda penjaminNetanyahu kasuks. Kõigepealt õnnestus Netanyahul saavutada Moskva vanglas väidetavate narkokuritegude eest kinni istuva Iisraeli naise vabastamine Washingtonis aga saada oma positiivne osa president Donald Trumpi Lähis-Ida rahuplaani avaldamisest. Need kaks tõike on Netanyahu imagot valijate ja poolehoidjate silmis tunduvalt parandanud.",
"role": "user"
},
{
"content": "Kauaaegse peaministri Benjamin Netanyahu juhitaval parempoolsel Likud parteil õnnestus äsjastel valimistel jääda Iisraeli suurimaks parlamendiparteiks. Selget parlamendienamust Likud siiski ei saanud, mistõttu jääb aasta jooksul juba kolmandate valimisteni viinud patiseis Iisraeli poliitikas püsima.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Analüüsi uudist ja koosta sellele lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nKui siin Üle lõid sa Eestimaa. Rõõmulaule siis ma ilma. Häälega. Nii kõlas Heinrich Marga mälestuskivi avamisel Haaslava meeskoori esituses Karl August Hermani munamäel. Henrich Mark oli Eesti vabariigi eksiilvalitsuse riigisekretär aastatel 1953 kuni 1950 8900 seitsmeteistmeel aastal nimetati Mark peaministri asetäitjaks ning sõjaministriks selles ametis oli ta 1990. aastani, mil temast sai peaminister presidendi ülesannete eksiilis. Viimaseks oma ametikohal, sest kuuendal oktoobril 1992 andis Heinrich Mark volitused üle vastmoodustatud Eesti vabariigi valitsusele ja president Lennart Merile. Siis ametisse asunud valitsuse välisminister Trivimi Velliste sai Margaga tuttavaks Eesti Kongressi valimiste ajal. Me arutasime temaga seda, mismoodi see üleminekuperiood võiks lõppeda ja kuidas siis täpselt põhiseadusliku riigivõim võiks Eestis taastuda ja õnneks läks kõik nii, nagu me olime unistanud ja Hendrik Mark võis piltlikult öeldes nii-öelda valgel hobusel Toompeale ratsutada. Kas nüüd tagantjärgi võib öelda, et ta oli õige mees selleks ankrumeheks? Ta oli väga sobiv mees selleks ankrumeheks, sest tema, tema isikus, tema hoiakus oli sellist väärikust ja samas sellist vaieldamatult selget hoolimist oma maast ja rahvast. Koos Vellistega oli mälestuskivi avamas ka Heinrich Marga poeg Peeter. Me koos võiksime avada selle mälestuskivi. Peeter Mart meenutab, et, Kasutusjuhi ametikoht oli tema isale suur au. See läks ju nii ruttu kõik, nii et see oli natukene nagu peaaegu šohh, ma arvan kõigile meile ja, ja see, see läks väga ruttu, aga ta oli loomulikult suur au, au loomulikult, millisena ta just seda paika. Ta tahtis ju kogu aja tagasi siia otsa tallu kunagi tulla ja ta oli kindel, et ta kunagi seda teeb ka, aga ta ütles ka, et ma ei sõida tagasi Eestisse enne, kui Eesti saab iseseisvaks riigiks, kui 93 ta tuli siis tagasi siia otsa tallu. Taavi Libe, Tartu stuudio.",
"role": "user"
},
{
"content": "Marga sünnikoht sai tähistatud tema 97. sünniaastapäeval. Ühtlasi on riigikantselei Eesti Vabariigi juubeliaasta raames tähistanud nüüd kuue riigimehe sünnikoha.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita sellele vastav lühikokkuvõte ühe või kahe lausega. Vasta alati ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nKui aastaid on nimekirja sündmustest ja ettevõtmistest, mis võiksid aasta teole pretendeerida, koostanud Pärnu linnavalitsus ja ajaleht Pärnu Postimees, siis teist aastat sai ettepanekuid teha linnarahvas. Pärnu Postimehe peatoimetaja Siiri Erala. Et ettepanekuid tuli isegi rohkem, kui siin nimekirjas on, et me pidime siis pärast laua taha istuma ja, ja siis hakkama ka välja praakima ja nimekiri sai päris kirju, on nii, valminud ehitisi on tegusid, on kultuuriasju, on vabatahtlikke tegevusi, ütle mõned siis sellised uhkemad teod ja ma võib-olla alustaks sellest, mida siis inimesed kõige rohkem nagu pakkusid Pärnu võrkpalli klubi Eesti meistritiitel, seda pakuti tõesti väga mitmeid kordi ja tal on ka hääletusel üsna hästi läinud. Ma ei saa öelda siin seisu praegu, sest hääle saab veel edasi muulile viiv kergliiklustee, et kes siin Pärnut teab, siis muulile varem said sopase jalaga, nüüd saad kena kingaga seal jalutada. Palju räägitud, Elmar Kitse Maali tagasitoomine Pärnusse, see oli ju ka selliseid sündmusi, mida Pärnus varem pole olnud. Supeluse aastala öövalgusetendus ja tänavaartistide festival Walk, mis on siis noorte poolt korraldatud? Kokku on nimekirjas 16 sündmust ja ettevõtmist Pärnu Postimehe veebikeskkonnas jõuab veel hääle anda. Ester Vilgats, Pärnu.",
"role": "user"
},
{
"content": "Pärnus on käimas järjekordse aasta teo valimine, hääletada saab nädala lõpuni. Valida saab 16 sündmuse või ettevõtmise vahel.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Süvene antud uudisesse ja tee selle kohta lühikokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult ühe või kahe lausega!\n\nTekst:\n\nUus erakond enne järgmisi valimisi tekib. Ma arvan, et seda hakatakse kritiseerima praegu olemasolevate erakondade poolt väga tuliselt nimetatakse populistlikuks ja tuuakse näiteid Soomest ja Lätist, aga toogem siis näited, tõepoolest, näiteks Soomes ja Lätis on need erakonnad moodustunud ka Euroopas on uued jõud või uuenenud jõud tõusnud erakondade hulgas rahva poolt kõige või enim armastatud. See tähendab, et tegelikult rahvas tahaks, et teda valitsetakse südamega ja ka nii-öelda lubaduste järgi, et valitsejatel oleks näod. Meie erakonnas probleem on praegu see, et me oleme valimislubadustest teinud oma selged märgid. Ja võib öelda, et meil on nüüd teoreetikute meelest väga õigesti rind märke täis. Ja meiega seostatakse konkreetseid valimislubadusi. Kui me need tehtud saame, siis suuri saavutusi Eesti elus. Ainult et nägu hakkab ära kaduma ja kui seda nägu seda isamaalist, alalhoidliku aatelist ja väärtus põhist erakonna nägu on vaja luua, siis mina tulevikus võin selles osaleda. Aga vaatame kõigepealt, me püüame uuendada erakondi sees eestpoolt. Kui Meie ei osale uue erakonna tegemises, siis minu prognoos ütleb, et see erakond, uus erakond, järgmiste valimiste eelt tuleb niikuinii.",
"role": "user"
},
{
"content": "IRL-s on säilinud kaks selgesti eraldunud leeri - vanade isamaaliitlaste ja noorte respublikaanide tiib. Endine haridusminister Tõnis Lukas kinnitas, et erakonnas on vastuolud ning paljud IRL liikmed tunnevad, et aadetele ei pöörata enam piisavalt tähelepanu.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita sellele vastav lühikokkuvõte ühe või kahe lausega. Vasta alati ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\n20. aprillil 1994 vastu võetud seadusega loodi abipolitseiniku staatus ning pandi paika eeldused, õigused ja kohustused vabatahtlikult politseitöös osalemiseks. Lääne prefektuuris on 184 abipolitseinikku, neist Pärnus 80. Prefektuuri operatiivkeskuse abipolitseinike rühma juht Rauno Lensment ütleb, et abipolitseinikke on aeg-ajalt juurde vaja, sest osale neist hakkab politseitöö meeldima ja nad liituvad politseiga. On neidki, kes leiavad, et abipolitseiniku töö neile siiski ei sobi. Abipolitseiniku füüsiline vorm peab olema hea. Regulaarselt tuleb käia treeningutel, aga abipolitseinik võib ka relva kanda. Rauno Lensment. Relvakandmise õigus antakse nii labipolitseinikes, kes on juba panustanud rohkem kui miinimum, et nende tundide arv peab olema natuke suurem kogemus ja et me näeme, et nad saavad selle relvaga väga hästi hakkama. Treeningud on kohustuslikud, samamoodi nagu politseinikele. Järeleandmisi selles suhtes relvaga ei anta. Üks Lääne prefektuuri operatiivkeskuse abipolitseinik on Andres Hall, keda tunneme autru ringraja ehk borseringi peremehena. Äge seltskond väga hea väljaõppe ja see, et rühm on valmis siis, kui on vaja valmis olla. Raskeid ülesandeid ei ole, kõik on olnud ägedad, mis me oleme teinud mõnes mõttes hea, et päriselus ei ole pidanud seda kasutama, mida me siin õppustel oleme õppida saanud ja teenistusrelv on ja ei ole vaja olnud, kasutada veel ei ole ja selles osas on veel suurem lootus, et ei ole ka kunagi vaja kasutada. No kes peaks tulema abipolitseinikuks üldse heas füüsilises ja vaimses vormis olevat mees ja naisterahvad, kes mõistavad seda, et turvalisus meie ümber sõltub ainult meist endist. Valmis tasub olla selleks, et asjad lähevad keeruliseks ja kui on keeruline situatsioon, siis on hea, kui on oskused ja teadmised, kuidas neid asju lahendada. Ester Vilgats, Pärnu.",
"role": "user"
},
{
"content": "Abipolitseinikud on Eestis tegutsenud juba 30 aastat. Kuidas abipolitseinikke ette valmistatakse ja millised on nende ülesanded ja kohustused?.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Vaata üle uudislugu ning loo sellele lühike kokkuvõte. Piira vastus ühe või kahe lausega ja vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nTartus Raadi järve ääres asub monument teises maailmasõjas langenud nõukogude sõduritele. Arvestades praegust Ukraina sõda, teeb politsei üheksandaks maiks ettevalmistusi teistmoodi kui varasemalt jätkab Lõuna prefektuuri prefekt Vallo Koppel. Kui nüüd rääkida sisulisemalt, siis eks see üheksas mai on ja sellele eelnev periood on politsei jaoks alati olnud aeg, kus tuleb tähelepanelikult vaadata erinevaid signaale ühiskonnast ja, ja teha plaane, kuidas, kuidas toimetada. Ettevalmistused hõlmavad endas infokogumist, näiteks jälgivad veebikonstaablid, mis toimub sotsiaalmeedias ning kas ja millised üleskutse seal tehakse veel kord. Vallo Koppel. Ja, ja loomulikult nii nagu üldisel avalikul korral hoiame siis pilku peal ka sellel, mis toimub meie monumentidega Tartu vaates me ei ole mingisugust püsipatrulli raadi monumendi juurde pannud ja see põhineb ikkagi sellisel üldisel patrullmarsruudil läbisõitmisel. Tartu linnapea Urmas Klaas ütles, et linnavalitsusele on esitatud taotlus teises maailmasõjas langenute mälestamiseks, kuid linnavalitsus keeldus avalikule üritusele loa andmisest. See aga ei tähenda, et inimesed ei võiks langenuid mälestada. Viisakas vormis mälestamine langenute ja omaste mälestamine on ka nüüd lubatud, kelleltki ei ole võimalik mälestamist ja mälestusi ära võtta, aga see ei saa ja ei tohi toimuda avaliku ürituse vormis. Kus on siis kõned, helivõimendus, muusika ja muud säärased elemendid. Lõuna prefektuuri prefekt Vallo Koppel ütles, et eelnevatel aastatel on olnud erinevaid provokatsioone, kuid midagi tõsist Tartus juhtunud ei ole. Enamik provokatsioone leiab aset Harjumaal ja Ida-Virumaal. Lõuna-Eesti ja Lääne-Eesti piirkond on rahulikumad. Mitte et meil üldse midagi ei ole, aga, aga õnneks on tegemist ikkagi selliste väga üksikute juhtumitega. Nii nagu eelmisel nädalal see juhtum, kus soditi Emajõe äärset välikohvikut ja toimepanija sai ka kindlaks tehtud ja, ja kellele kohus siis seitse päeva aresti määras.",
"role": "user"
},
{
"content": "Politsei peab 9. mail tõenäoliseks spontaansete provokatsioonide ja konfliktide teket.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Analüüsi uudislugu ning kirjuta sellele üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta üksnes eesti keeles!\n\nTekst:\n\nEelnõu näeb ette vabastada pealinlaste kodualune maa maamaksust alates järgmisest aastast kuni 1500 ruutmeetri ulatuses. Juhul aga, kui elamukrunt on suurem, siis tuleb maksta maamaksu praegusest rohkem. Koefitsient tõuseb ühe koma viielt protsendilt kahe koma viiele. Sama kõrgele kasvab ka ärimaa maksumäär. Abilinnapea Eha Võrk ütles, et otsus tehti tallinlaste aitamiseks. Elukallidus Eestis on väga kõrge, inimesed on hädas, et toidukorv on kallis, soojuse eest tuleb palju maksta ning see oli ka ajand. Miks Tallinna linn otsustas kindlasti vabastada maamaksust juba järgmisel aastal maamaksust on vabastatud kodu omanik siis kodu omanikuks on kahtlemata see, kelle kodu on vastavas kohas ehk seda tõendatakse siis rahvastikuregistris oleva niinimetatud sissekirjutuse järgi. Riigikogu menetluses oleva koduomanike maamaksust vabastamise seaduse eestvedaja Urmas Reinsalu teatas, et linnapea Edgar Savisaar andis loobumisvõidu. Savisaare varasem retoorika, et maaomanikud on rikkad ja peavadki maksma, on nüüd ümber lükatud, väitis Reinsalu. Ka Tallinna linnavolikogu Reformierakonna fraktsiooni juht Õnne Pillak ütles, et Reformierakond tervitab maamaksu kaotamist, kuid ei saa kuidagi olla nõus ärimaamaksu tõstmisega. See on nüüd selle hea uudise, teine pool, ehk siis halb pool, see on äärmiselt kahetsusväärne, et seesama eelnõuga, nüüd linn, sirutab käe ettevõtja taskusse, ta on otsustanud ärimaa maksumäära tõsta, et teatavasti ju tegelikult on riigikogus arutluses eelnõu, mis puudutab üle eestilist maamaksuvabastust koduomanike puhul ja ühtlasi sellesama eelnõuga ka on ju plaanis välja töötada mehhanism, kuidas maamaksust saamata jääv tulu omavalitsustele kompenseerida. Et antud juhul Tallinna puhul tegelikult ärimaa maamaksu tõstmine ei, ei ole vajalik. Miks peab aga iga maaomanik, näiteks ka korteriomanik esitama eraldi avalduse maksuvabastuse saamiseks? See on koormav inimestele, see on koormav linnavalitsusele, see on kulukas, töömahukas, neid avaldusi vastu võtta ja menetleda, aga nii ütleb seadus. Kahjuks teistsugust seadust tänasel hetkel ei kehti, kui oleks vähimgi võimalus olnud. Meil on endal hea andmebaas, kus on näha, kus koha pealt hakkab see 1500 ruutmeetrit üle minema. Me oleksime võimelised ise seda tegema, ent seadus paraku nõuab. Avaldus tuleb esitada. Avaldusi hakatakse vastu võtma alates esimesest septembrist, täpsema korra töötab välja linnavalitsus eraldi määrusega.",
"role": "user"
},
{
"content": "Tallinna linnavalitsus otsustas saata volikokku eelnõu, millega vabastatakse suur osa Tallinna koduomanikke järgmisest aastast maamaksust.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Uurides uudislugu, loo sellele ühe või kahe lausega lühikokkuvõte. Vasta eesti keeles!\n\nTekst:\n\nEestis on üle 10000 vabakutselise 70 protsenti neist on naised ja kaks kolmandikku kõrgharitud. Kõige kehvemas seisus on kunstnikud ja kirjanikud ning tulu saab loovisi keskmiselt neljal kuul aastas. Nii selgub Praxise uuringust. Praxise analüütik Kaupo Koppel. Näiteks on katkendlikult kaetud iga teine vabakutseline loov isik, see on siis viimase viie aasta andmetele peale vaadates kõige vähem. Taas on püsivat katvust kunstnikel kirjanikel. Skaala teises otsas on arhitektid, aga see ei ole ka väga hea näitaja. Toodud arhitektidest on püsivalt kaetud kaks kolmandikku võrreldes terve rahvastikuga, kus püsiv kaetud on peaaegu 90 protsenti. Ehk siis ma ei saa öelda arhitektid, et Kadi läheb väga hästi. Sotsiaalkaitsesüsteem on rajatud Eestis palgatööd silmas pidades, see muudab aga loovisikute majandusliku toimetuleku ebakindlaks. Kultuuriministeeriumi kunstide asekantsler Taaniel Raudsepp ütleb, et olukord on aastatega paranenud ja uus süsteem on loomisel. Kui me vaatame tänast, siis meedet, mis puudutab vabakutselisi loovisikuid, ehk siis loometoetused, siis see on kasvanud aastast 2019, mil jagati sadakond loometoetust praeguseks noh, sellel aastal see number võib jõuda kusagil 2000-ni, räägime kasvust suurusjärkudes, meil on siin potentsiaal ühiselt teha Euroopa parim vabakutseliste süsteem ja miks Euroopa parim, noh, sellepärast, et oleks ennast millegagi võrrelda, üks asi aga euroopa parim mitte lihtsalt sellepärast, et olla parim, vaid ikka sellepärast, et looming tuleb loojatelt. KaubaKoppel Praxisest ütleb, et olukorra parandamiseks peaksid muutused olema ulatuslikud. Kui me aitame vabakutselisi loovisikuid, siis me tegelikult aitame lappida kõiki sotsiaalsüsteemi auke. Seega üks esimene ettepanek ongi muuta ravikindlustussüsteemi aluseid, olgu see siis sotsiaalmaksu summeerimine, olgu see sotsiaalmaksu baasi laiendamine, et ka stipendiumid oleks pidevalt sotsiaalmaksuga kaetud. Pikemas perspektiivis muidugi ravikaitse universaalseks muutmise poole. Krimikirjanik Katrin Pauts ütles Vikerhommikus mulle ja Toomas Luhatsile, et ka menukirjaniku sissetulekud ühe teose pealt ei ole kõrged. Kui nüüd rääkida, siis sellest samast raamatust, mis siis äsja ilmus, no mis ma selle eest ikka nii väga sain, et mingi kätte sain, äkki 2400, midagi sellist, kas see on siis suur summa terve raamatu kirjutamise eest või? Nojah, see on Eestis isegi, ma ütleksin, küllalt suur honorar, et mu sõbranna kirjutas siin kah hiljuti raamatu sai 1500. Oota ja nii jääbki või või sealt tuleb kordustrükki mida, nojah, mis kordust, trüki siin praegu enam, et tiraažid aina kukuvad ja hea, kui sinna ostetakse midagi 500 eksemplari, et siis on sul juba väga hästi läinud.",
"role": "user"
},
{
"content": "Kuigi loovisikute toetused on viimastel aastatel tõusnud, on nende majanduslik toimetulek ebakindel. Praxise uuringust selgub, et kõige kehvemas seisus on kunstnikud ja kirjanikud.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Loe läbi uudis ja anna sellele lühike kokkuvõte ühe või kahe lausega. Vastus peab olema ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nNovir 10 omandas kinnistu esplanaadi 10 Pärnus pankrotihalduri oksjonil aprillis 2015. Sellest ajast on hoone olnud uue kunstimuuseumi kasutuses. Tasuta tasuta kasutamise leping aga lõppes oktoobris 2017. Lepingus on kirjas, et kui muuseum pärast seda tähtaega veel hoonet kasutab, tuleb tal maksta iga kuu üüri 10000 eurot. Uue kunsti muuseum välja ei kolinud, aga kokku lepitud üürisummat ka ei tasunud. Märtsis 2018 palus ettevõte muuseumihoone vabastada, aga seda muuseum ka ei teinud. Kokkuleppe järgi pidi muuseum aprillist 2018 maksma leppetrahvi 20000 eurot kuus. Tänavu viienda juuni seisuga võlgneb muuseumi ettevõttele 600000 eurot, aga tegutseb majas edasi. Navi rae 10 juhatuse liige Arle Mölder. Tänaseks on möödunud üle viie aasta, kuni me oleme selle asja omanikud olnud, kuni muuseum on olnud sees ilma õigusliku aluseta ja noh, ühel hetkel peab see loomulikult lahenduse leidma, no me anname endale aru, et see on tundlik teema ja noh, meie ei lähe neid ruume füüsiliselt üle võtma, küll aga on seaduses ette nähtud ametiisikud, kelle funktsioon see on. Kuigi praegu on Navire 10 muuseumile teatanud, et ruumid tuleb vabastada mitte hiljem kui esimesel augustil, ütles Mölder, et augustis veel kohtutäituri poole ei pöördu. Aga kuna nad peatselt esitavad linnale ehitusloa taotluse, siis ehitustööde ajal muuseum majas olla ei saa. Mölderi jutu järgi võib muuseum jätkata Ta majas hiljemgi, aga praegusest väiksemal pinnal ja kindlasti mitte tasuta. Uue kunsti muuseumi. Rajaja Mark Soosaar polnud nõus sel teemal intervjuud andma kuigi oli seda eelmisel nädalal lubanud. Soosaar ütles, et edasiste sammude arutamiseks kutsub ta kokku sihtasutuse nõukogu.",
"role": "user"
},
{
"content": "Pärnu Uue Kunsti Muuseum peab vastavalt maja omanikfirma palvele ruumid 1. augustiks vabastama. Muuseumi väljakolimist on majaomanik oodanud aastaid, aga üürnikust lahti saada pole õnnestunud. Nüüd aga asub firma kunagist parteimaja kortermajaks ümber ehitama ja muuseum majja jääda ei saa.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Analüüsi uudist ja koosta sellele lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nSobivate loodusmõjude tulemusena on Peipsi järve jääst kerkinud kaugsi randa sadakond meetrit pikk. Jäämüür kõrgemates kohtades ulatub loodusehitis viie meetri kõrgusele ja ta on piisavalt lai, et sellel kõndides endast või kaaslasest pilti teha. Mõistagi tunduvad sellised loodusnähtused eriti võimsad lastele. Oma muljetest räägivad lisa Bella ja Kennert. Mis te selle üle nägite? Seal olid väga palju koopaid ja suured jäätükid. Ja selliseid hästi palju nagu menutoidurge ei olnud. Ei, üldse polnud. Ja ja täiesti vahva. Loodusilu jäta ükskõikseks täiskasvanuidki, rääkisime vaatepildist Raili Jaana ja Martiniga. Õudselt fantastiline, ei oleks uskunud, et loodus võib sellist teha ja mis jääd siin on lihtsalt jube. Ei ole. Uskumatu, kus te te saite sellised asjad siin ma nägin Facebookist. Olete kunagi midagi sellist teinud, kunagi kevadel ma nägin midagi sellist, aga talvel ma küll ei ole näinud, et jää võib lõhkuda, sellist paksu jääd lõhkuda ei ole näinud. Fantastiline et loodus või midagi siukest teha. Kas te teate ka, kuidas need tekivad? No ikka. Et on mingi lõhe ja tuulega toob kohale kõva tuulega. Tegelikult loodusjõud on nad kui hakata mõtlema, et aga väga võimsad, et nad selliseid asju Muidugi ja veel oma kodukandis ka veel seda seda lahendab. Olete varem ka seda näinud? Paar aastat tagasi kevade paiku äkki oli märtsikuus? Jäämüür jääb avatuks seni, kuni sulada tasandab kaugsist raadiouudistele Rene Kundla.",
"role": "user"
},
{
"content": "Pühade puhul on üle Eesti avatud erinevad jõulumaad. Neist üks omapärasemaid on Ida-Virumaal Kauksi rannas, kus huvilised saavad uudistada loodustekkelist jäämüüri.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Analüüsi uudislugu ning kirjuta sellele üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta üksnes eesti keeles!\n\nTekst:\n\nNarva piiripunkti pühade aegne ummistumine on tavaline ja ennustatav nähtus. Kui tavapäevadel käib Narvas üle piiri umbes 12000 inimest, siis uusaastapühade aegu piiriületajate hulk kahekordistub. Näiteks kolmandal jaanuaril, mil Vene turistid Eestisse saabusid, tõusis piiriületajate arv Narvas rekordiliselt üle 25000 inimese. Piiripunkti läbilaskevõime suurendamiseks suunatakse sõiduautosid veokite terminali ja tuuakse piirile lisajõude. Kuid nagu märgib ida prefektuuri piirivalvebüroo juht Indrek Püvi, tekivadki ummikud tavaliselt siis, kui suurem hulk inimesi ühekorraga piirile jõuab. Igal taristul on omad piirid, kus ta lihtsalt füüsiliselt rohkem vastu võtta ei suuda. Et kui meil oleks kogu aeg ühtne voog, siis tegelikult ei olekski piiril probleem ja kõik oleksid rahul. Tänane näide, kus inimesed hakkavad välja sõitma kuni keskpäevani on piiripunkt rahulik, aga praeguseks on sadakond autot juba järjekorras. Virtuaalses loomulikult. Indrek Püvi sõnul võiks piiriületajad näiteks Venemaale sõidu kavandada ennelõunale, siis on lootust ummikuid vältida ja kindlasti tasuks silmas pidada, et Narvas on piirieelse ooteala läbimine kohustuslik. Kohe piirile tükkivate autode tagasi saatmine röövib piiriteenistujate aega ja lisab piiripunkti töösse mõttetut segadust. Narva piiripunkt on kõige tihedama liiklusega piiripunkt Eestis. Aastas ületab Narvas piiri üle nelja miljoni inimese. Piiriületajate arvu kasvule aitas kaasa ka Venemaa, mis eelmisel aastal Peterburi külastamiseks tasuta elektroonilised viisad kehtestas. Peterburi pääsemiseks kasutavad Narva piiripunkti lisaks eestlastele nüüd ka lätlased ja leedukad. Samas nagu märgib Indrek Püvi praegust olukorda piiril, elektroonilised viisad eriti ei mõjutanud. Eks see mõnevõrra ole suurendanud piiriületust kuid mitte selle jaanuaripühade kontekstis, pigem see puudutab rohkem Eesti vabariigi pühasid, kui meie enda inimesed käivad väljapoole ja sellised muud vabad ajad nädalavahetused hetkel elektrooniline viisa ei ole tekitanud meile probleeme nende pühade kontekstis. Peterburi turismiameti andmeil on alates eelmise aasta oktoobrist Peterburi külastamiseks esitatud umbes 100000 elektroonilise viisa taotlust ja viimase kolme kuu jooksul on Peterburis e-viisaga käinud üle 60000 turisti. Uudistele Jüri Nikolajev, Narva.",
"role": "user"
},
{
"content": "Piirivalve soovitab Narva kaudu Venemaale sõites valida reisiks ennelõunase aja, sest õhtul võib piiril oodata pikk järjekord.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Vaata üle uudislugu ning loo sellele lühike kokkuvõte. Piira vastus ühe või kahe lausega ja vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nPraegused siseministeeriumi riskianalüüsid on kehtinud alates eelmisest sügisest. Nende uuendamine ei tähenda ministri sõnul dokumentidele hinnangu andmist, kuivõrd analüüsid sündisid toonases koroona olukorras. Tänases hetkes, kui me räägime, et meil on mikro väga erinevad uuringud ja, ja ka teadusnõukoda on siin öelnud, et kahjuks paraku omi roni tüve puhul vaktsineerimise osas ei ole vahet nakkuse leviku vaates, et ta nii-öelda tabab nii vaktsineerimis inimesi kui ka vaktsineerimata. Ja kuna riskianalüüsi kõige ülim suurem eesmärk oli eelkõige organisatsioonide sisest nakkuskollete nii-öelda ennetamine, et ei tekiks neid nakkuskolled, siis täna kahjuks hommikuni vaates ainult vaktsineerimine, see ei saa lihtsalt olla enam ainuke meede, siin peab mõtlema veel teisi meetmeid juurde ja sellepärast ma palusingi tõepoolest neid riski analüüse uuendada. Mina ei oska täna küll seda öelda, et mis need täiendavad meetmed võiksid olla. Ma oskan väga hästi öelda seda, et homikroni tüve levimisega, mis täna Eestis on valdav siis kahjuks on see, et see tabab nii vaktsineeritud kui vaktsineerimata inimesi ja ma tean, et teatud ametikohtadel, eks ole, oli nii-öelda kehtestatud või on ka täna jätkuvalt kehtestatud vaktsineerimise nõue just nimelt veel kord selle eesmärgiga, et takistada nakkuskollete tekkimist nakkuse leviku omikroni osas. Peab siia mõtlema mingisuguseid muid meetmeid või üleüldse hinnata, kuidas me edasi läheme. Praegu on politsei ja piirivalveametil käsil siis päris mitu kohtuasja seoses sellesama vaktsineerimisnõudega, et mis nendest asjadest võib saada, et halduskohus on siin teinud oma otsuse ja ringkonnakohus samamoodi. Mina ei taha kuidagi kohtumenetlustesse sekkuda, eks kohtu kohtumenetlused peavadki oma oma lõpliku ja õiglase otsuse lõpuks tegema, neid otsuseid on tehtud ka siin eelmisel aastal ja, ja ka kohus on ju eelmisel aastal leidnud, et selline vaktsineerimisnõue teatud ametikohtadel oli õigustatud ja veelkord, et ma ka rõhutan üle, et tõepoolest täna kehtiv ristanalüüs, mis oli eelmisel aastal tehtud sellel ajal, sellel hetkel ta oligi väga proportsionaalne ja, ja, ja väga nii-öelda sellele keskkonnale mõeldud. Aga kui nüüd see vaktsineerimisnõue kaob, et kas see on teoreetiliselt võimalik, et need inimesed, kes möödunud aastal siis ametist olid sunnitud lahkuma, naasevad tööle. Mina arvan, et siseturvalisuses töötavad inimesed, kõik inimesed peavad olema kaitses ja vaktsineerimine kindlasti annab ka kaitse selle eest, et me ei satuks haiglasse. Me ei jääks raskelt haigesse, me saame kiiremini naasta teenistusse, nii et vaktsineerimine kui selline on igal juhul oluline.",
"role": "user"
},
{
"content": "Siseminister Kristian Jaani palus ministeeriumi valitsemisala asutustel üle vaadata ja uuendada täna kehtivaid riskianalüüse.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Vaata üle uudislugu ning loo sellele lühike kokkuvõte. Piira vastus ühe või kahe lausega ja vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nArtise kinojuhi Rein Palosaare sõnul on juuliolukord võrreldes juuniga filmivaliku ja kino külastatavuse osas parem. See tendents näitab, et inimesed hakkavad kinodesse tagasi tulema võrreldes eelmise aasta juuliga. Esimesest juulist kuni eilseni on Artise kino külastatavus olnud kõigest 40 protsenti väiksem. Apollo kino tegevjuht Kadri Järv ütleb, et kulud on kõrgemad kui tulud. Kui me võrdleme selle aasta juulit eelmise aasta sama kuuga, siis sellel aastal juulikuus külastas meid 70 protsenti vähem. Elektrikino külastaja numbrid on juulis võrreldes eelmise aasta sama ajaga ligi kolmandiku võrra väiksemad ning sõpruse kinos on külastajaid keskeltläbi 40 protsenti vähem. Palosaare sõnul on kinode vähesel külastamisel mitmeid põhjuseid. Kõik huvilised, kes kinos käivad, näevad tulevate filmide reklaame, postreid, treilereid ja neil nii-öelda kinnistu mõttes juba järgmine kinoskäik, see osa täiesti koroona ajal puudus. Võib-olla see filmide info ei jõua ka nii hästi nende huvilisteni. Foorum sinemas programmijuhi Tõnis Lõhmuse sõnul on kasu vähemalt poole saali täituvuse piirangust, kuna siis saab ka väiksematesse kinosaalidesse mõistlikumal hulgal inimesi vastu võtta. Võiks öelda, et levitajate suurim töövõit on nüüd trollid, mis paljud maailmas võib-olla kinni nüüd ei jõuagi, aga me oleme ühed esimese õnneliku, kes seda näidata saavad. Artise kino programmijuhi Ragnar Novodi sõnul on nad vastu tulnud ka mitmetele levitajatele. Kui film esilinastub näiteks Prantsusmaal, siis ta tuleb välja Eestis, aga kui Prantsusmaa esilinastus lükatakse kogu aeg edasi, siis ta ei jõuagi Eestisse. Elektriteatri juhi Andres Kautsi sõnul on neil raske kava kokku panna, kuna häid filme on palju. Eks meil ikka on niisugust Euroopa astus praegu palju, kordame, aga oleme ka palju uusi filme toonud, mis otseselt kinolevis ei ole ja oleme toonud vana klassikat, mis ka tundub, et inimestele väga läheb korda. Sõpruse kinojuht Ivari Murd ütleb samuti, et programmi saab võtta neid filme, mis olid juba varasemalt valikus. Paneme rõhku siis nendele headele filmidele, mis meil praegu pakkumises on ja siis ka klassikale, teeme praegu palju erilinastusi, näiteks sellel pühapäeval näitame viimast korda ka Ryan Gosng drive i ehk ohtlikult sõitu. Lõhmuse sõnul paistab august positiivne Just liigutati romantiline komöödia Palm sprint, mis on palju kriitikutelt kiita saanud. Seitsmenda augusti peale, sest vaadati, et 14. augustil on nii palju uusi filme",
"role": "user"
},
{
"content": "Kinode külastatavus hakkab vaikselt näitama kasvutrendi. Augustis esilinastub mitmeid uusi filme, kuid tavapäraseid suuri Ameerika kassahitte peab ootama. Väiksematel kinodel on lai valik vanemaid ning ekraanile tuuakse kevadel linastuma pidanud filme.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Loe läbi uudis ja anna sellele lühike kokkuvõte ühe või kahe lausega. Vastus peab olema ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nAjaloolise Läänemaa arheoloogia fondi asutaja, arheoloog Mihkel Tammeti sõnul on fondi loomise põhjuseks soov toetada teaduslikust huvist lähtuvaid ja samas piirkondlikult olulisi arheoloogilisi uuringuid. Saades aru sellest probleemist, et, et riigil ei ole alati seda ressurssi ega ka vahendeid selliseid probleemuuringuid finantseerida eriti piirkondliku, eriti neid, mis puudutavad kindlaid kogukondi siis natukenegi sellise kodanikualgatuse raames seda teha see ongi nagu see põhipõhjus. Stipendiumi määramiseks on halduskogu, kuhu kuuluvad Eesti ajaloomuuseumi teadur ja aastakümneid Läänemaad uurinud Mati Mandel sihtasutuse Haapsalu ja Läänemaa muuseumid, juhataja Anton Pärn, ettevõtja ja kohalik poliitik Hardi Rehkalt ning maakonnalehe Lääne elu peatoimetaja Kaire Reiljan. Stipendiumi saaja peab tehtava teadustöö tulemusi tutvustama. Laiemale üldsusele jätkab Mihkel Tammet. Meil üheks selliseks tingimuseks kindlasti saab olema see, et arheoloog peab oma tulemused tegema avalikuks kohalikule kogukonnale, võib-olla tegema mingeid infopäevi. Kui suur saab olema stipendiumi maht, selgub Mihkel Tammeti sõnul ilmselt lähikuudel. Me alles käivitasime fondi ja praegu käib nii-öelda raha tõstmine. Proovime teha selliseid üritusi ja, ja infopäevi, kus me tutvustame oma fondi. Tammet lisas, et stipendiumikonkurssi on kavas korraldada üks kord aastas rahvusringhäälingu raadiouudistele Juhan Hepner, Läänemaa.",
"role": "user"
},
{
"content": "Eesti Rahvuskultuuri Fondi juurde loodi Ajaloolise Läänemaa Arheoloogia Fond. Fondi kogutud annetustega hakatakse rahastama Läänemaaga seotud arheoloogiliste probleemuuringute ja -kaevamiste stipendiume.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Vaata üle uudislugu ning loo sellele lühike kokkuvõte. Piira vastus ühe või kahe lausega ja vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nNii raamatukogu hoidjatele aga tegelikumalt ka laiemale avalikkusele. Ma ütlen seda, et kui ülikoolide rahastamine, sealhulgas Tallinna Ülikooli rahastamine riigi poolt jääb sellele tasemele, siis on täiesti selge, et samal tasemel eestikeelset õpet kui siiani me teha ei suuda. Ja täna me vaatame ja analüüsime kriitiliselt kõiki oma õppekavasid, aga eelkõige neid, mis ei ole meie vastu aus valdkonnas. Ka infoteadused ei ole tegelikult meie vastutusvaldkonnas. Ja kui ta ei ole vastutusvaldkonnas, siis ka haridus ja teadusministeerium seda õpet rahaliselt ei toeta. Te olete ministeeriumiga rääkinud ka, mis nad ütlevad teile. Kui me räägime, et täna on kõrghariduskriisis, siis me ju kõik ikkagi usume ja loodame, et, et see on nii oluline valdkond, et midagi ette võetakse. Me tahame anda sellele õppekavale võimaluse. Aga kui kõik jätkub samamoodi, siis on küsitav nii selle õppekava kui ka kui ka paljude teiste õppekavade saak. Me praegu analüüsime tõsiselt kõiki oma õppekavasid. Üks või kaks õppekava meid selles mõttes tõepoolest ei päästa, see puudujääk on ikka ikka ikka oluliselt suurem, et praegu ikkagi arvatakse, et kõrghariduse on umbes 100 miljonit puudu, siis seda niimoodi väikese kosmeetikaga ikka tegelikult ei ei lahendab. Ma tulen korraks selle raamatukogude juurde tagasi, kui palju te bakalaureuseõppesse igal sügisel muidu võtaksite infoteaduse erialal õppima? No selle õppekavaga on pigem probleem, see, et palju seal lõpetab väljalangevuse protsent on, on väga suur. Viimastel aastatel on seal lõpetanud vist kolm-neli kolm-neli tudengit, ainult. Kas need tudengid lähevad kõik raamatukokku tööle või või hajuvad nad ära kuidagi? Jah, see on teine probleem. Tuleb tunnistada, et selle õppekavaga on mitmeid probleeme. Kui me räägime kokkutõmbumisest, siis meie alustama kõige tugevamatest ja parematest õppekavadest.",
"role": "user"
},
{
"content": "Tallinna Ülikooli senat otsustab õppekavade avamise järgmisel sügisel.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Vaata üle uudislugu ning loo sellele lühike kokkuvõte. Piira vastus ühe või kahe lausega ja vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nRaudtee elektrifitseerimise plaani järgi oleks nelja aasta pärast võimalik sõita elektrirongiga Tallinnast Tartusse ja veel aasta pärast Narva Narvas ida poole elektrirongiga ei pääse, sest Venemaa oktoobri raudtee on kontaktvõrgu ehitanud esialgu Peterburis kuni ustluga sadamani ja umbes 35 kilomeetri pikkune raudteelõik Kingissepast Eesti piirini on elektrifitseerimata. Eesti raudtee kavatseb oktoobriraudteega kokkuleppele jõuda, et ühisprojektiga viimane takistus elektrirongi teelt kaotada, räägib Eesti raudtee elektrivõrkude ameti juhataja Andrus Alas. Nii et kui selle saaks nüüd elektrifitseeritud, siis tulevikus oleks võimalik diiselrongi tasemel reisijaid ja kaupu vedada elektrirongiga alates siis Tallinnast õpetades Peterburini välja. Kontaktvõrgu väljaehitamine Narvast Kingissepani on esitatud suuremahuliste taristuprojektide ideede nimekirja, mida võiks eeloleva seitsme aasta jooksul rahastada Eesti-Vene piiriülese koostöö programmist. Andrus Alasi hinnangul peaks see projekt ka Venemaa oktoobri raudteele huvi pakkuma. Diiselrongide keskkonnareostuse on arvestatav, elektriveeremi hooldamine on odavam kui diiselrongidel, müra on väiksem, kiirendus on parem, nende pidurdus on mõistlikum ja, ja ütleme, et, et selle dünaamika arvelt on võimalik sõiduaega vähendada. Ja noh, eeldatavasti sama loogika peaks ka vene poolel kehtima. Kuidas aga Tallinna ja Peterburi vaheline elektriraudtee kauba ja reisijate vedu mõjutab, seda Andrus Alas praegu hinnata ei oska. No prognoosida, hetkel on midagi raske oma ettepanekuga me tegelikult tahaksime mingeid selliseid eeldusi luua, et, et see kaubaliiklus ja, ja reisirongiliiklus saaks tõhusamini toimida nii et, et millised mahud tulevikus olema saavad, ei oska hetkel veel kommenteerida. Venemaa oktoobri raudtee ootused ja soovid selguvad siis, kui konkreetsemate läbirääkimisteni jõutakse ehk peale seda, kui Narva ja Kingissepa vahelise raudteelõigu elektrifitseerimise idee Eestis põhimõttelise heakskiidu saab. Projekti eeldatav maksumus on umbes 15 miljonit eurot ja sellele võiks rahastust leida Eesti-Vene piiriülese koostööprogrammist kuhu on veel ideedena esitatud Narva maantee silla rekonstrueerimise tasuvusanalüüsi läbiviimine ja ehitusprojekti koostamine ning Koidula piiripunkti maanteesilla rekonstrueerimine Uudistele Jüri Nikolajev. Narva.",
"role": "user"
},
{
"content": "Eesti Raudtee soovib Tallinna ja Peterburi vahele elektriraudteed.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Vaata üle uudislugu ning loo sellele lühike kokkuvõte. Piira vastus ühe või kahe lausega ja vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nRiigikontrolöri ülevaade oleks homme, harilikult on need asjad neljapäeviti kahtlemata suuremat tähelepanu äratanud ja rohkem küsimusi esile kutsunud kui täna keset pikka tööpäeva. Aga ettekanne oli ise mahukas ja huvitav, nagu ta ikka on olnud. Mihkel Oviir rääkis koostööst rahast paljudest asjadest, tooksin siin välja kaks momenti. Riigikontroll auditeeris kohalikke omavalitsusi ja üldpilt on selline. Omavalitsused on väga selgelt jaotatud kaheks Need, kes on olemuslikult võimelised ise hakkama saada ja need, kes ei ole need, kes saavad hakkama, on üldarvult umbes 10 protsenti ja need, kes ei saa umbes 90 protsenti oleme leidnud omavalitsustes väga palju eksimusi, kuid need ei ole olnud sellised, mis on tekkinud otsesest kuritahtlusest. Lihtsalt väikestel omavalitsustel on raske, et mitte öelda võimatu leida ja pidada tippettevalmistamisega raamatupidajaid, infotehnolooge, juriste ja teisi spetsialiste. Neid inimesi lihtsalt ei ole. Peamine omavalitsuse probleem ei ole seega mitte rahas vaid inimjõus ja minu arvates on siin kolm põhilist lahendust. Esimene võimalus. Riik paneb kõigis nendes probleemides valdav õla alla võtab suuremalt jaolt enda kanda teenuste osutamise asjaajamise projektijuhtimise. Teine variant põhineb selgelt haldusterritoriaalsel reformil, mis looks piisava inimkapitaliga omavalitsused, mis suudaks oma ülesannetega toime tulla. Kuna ma ei näe praegu kokkulepet, mis sellise reformi ära teeks, ei saa ilmselt arutureformile suuri lootusi panna. Ja kolmas variant, mis praegu näib kõige reaalsem, see on teatud funktsioonide delegeerimine omavalitsusliitudele. Ja rääkides teisest teemast infoühiskonnale peatudes, ütles Oviir, et Eesti on edukas, aga meie edumeelsed lahendused pole kodaniketeenistuses. Parlament on Eestis juba viis aastat tagasi keelanud inimeste ülemäärase halduskohus e. Elektrooniline asjaajamine on võrdne kirjaliku asjaajamisega. Ometi oli riigikontroll sunnitud auditi tulemusi kokkuvõttes nentima, et inimesi jooksutatakse Eestis jätkuvalt lubamatult ja asjatult. Ikka peame korjama taotlustele kooskõlastusi, saama tõendeid ühe asutuse elektroonilises süsteemis. Paberile välja trükitud andmed tuleb viia teise asutusse, kus need omakorda arvutisüsteemi sisestatakse.",
"role": "user"
},
{
"content": "Riigikontrolör Mihkel Oviir andis Riigikogus ülevaate riigi vara kasutamisest ja rääkis omavalitsuste haldussuutlikkusest.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Süvene antud uudisesse ja tee selle kohta lühikokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult ühe või kahe lausega!\n\nTekst:\n\nSuurbritannia Brexit'i pealäbirääkija David Frosti sõnul ei kavatse ühendkuningriik loovutada kontrolli oma seaduste ja raha üle. See on see, mida iseseisev riik endast kujutab, mille poolt briti rahvas hääletas ja mis aasta lõpus ka juhtub. Nii ütles Frost eile ajalehes The Meylan Sandei ilmunud intervjuus. On normaalne, et Suurbritannia tahab kehtestada oma standardi ja reeglid. Kui need moonutavad konkurentsi, siis on meil probleem, vastas Euroopa Liidu pealäbirääkija Michel Barnier. Millised on siis peamised vaidluspunktid? Suurbritannia ei anna järele kalastusvete kasutamisel. Praegu on kõigil Euroopa Liidu liikmesriikidel kvootide kaudu juurdepääs ühenduse vetele. Brittidel on aga suur rannikuala. Euroopa Liidu ettepanek on lubada oma kalapaadid sinna vetesse, vastutasuks saaks briti kalatööstus täielikku juurdepääsu Euroopa Liidu turgudele. Britid loodavad samasugust kaubanduslepet nii nagu on Euroopa liidul Kanadaga. See tähendab, et suuremale osale kaupadele ei kehti tollitariifid. Kanada on avanud oma turu konkurentsile ja lubab Euroopa ettevõtetel osaleda hangetel ja pakkuda teenuseid raamatupidamisest telekommunikatsioonini. Pigem on aga britid valmis Austraalia laadseks suhteks, et Austraalia ei ole Euroopa Liiduga ulatusliku kaubanduslepingut, järgitakse maailma kaubandusorganisatsiooni WTO reegleid, kuigi teatud kaupade puhul on sõlmitud erikokku. Kaubavahetus Euroopa Liiduga oli eelmisel aastal 43 protsenti ühendkuningriigi ekspordi t ja 51 protsenti impordist. Euroopa Liit soovib, et London järgiks tähelepanelikult eeskirju, mis käsitlevad näiteks töötajate õigusi, keskkonnaalaseid ja riigi abi eeskirju. London ütleb vastu, et Brexiti mõte ongi vabaneda ühistest reeglitest. Eri meelt ollakse ka selles, kuidas uusi kokkuleppeid jõustataks ja milline oleks Euroopa kohtu roll. Väga tundlik küsimus on viis, kuidas ühendkuningriik rakendab Euroopa Liiduga enne Brexitit sõlmitud lepingut, mis käsitleb iiri piiri avatuna hoidmist. Samuti tasub meeles pidada, et läbirääkimised ei käi ainult kaubanduse, vaid ka näiteks politsei ja julgeolekukoostöö üle Suurbritannia soovib näiteks säilitada juurdepääsu andmebaasidele. Euroopa Liitu näib Brexit praegu pigem segavat, sest kogu tähelepanu läheb koroonaviiruse pandeemiale ja sellega kaasnevale majanduskriisile. See, et Briti peaminister Boris Johnson ei kasutanud pandeemiat ettekäändena üleminekuperioodi pikendamiseks, hämmastas Brüsselit. Kui ka lähikuudel sünnib kokkulepe, tuleb tekstid seada juriidilisse keelde tõlkida ja lõpuks vajab see veel liikmesriikide ja Euroopa Parlamendi heakskiitu. Sestap on sellega kiire.",
"role": "user"
},
{
"content": "Sel nädalal peetakse Suurbritannia ja Euroopa Liidu vahel järjekorras kaheksas Brexiti läbirääkimiste voor. Suurbritannia astus Euroopa Liidust välja jaanuaris, kuid aasta lõpuni kehtivad seal veel Euroopa Liidu reeglid. Pooled üritavad jõuda kokkuleppele selles, mis juhtub pärast seda.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Uurides uudislugu, loo sellele ühe või kahe lausega lühikokkuvõte. Vasta eesti keeles!\n\nTekst:\n\nIda-Virumaa turismikoordinaatori Kadri Aloneni sõnul on maakonna trumbiks regiooni omanäolisus ja see, et enamasti ületatakse esmakülastaja ootusi. Plussiks loetakse sedagi, et mitmes Ida-Virumaa piirkonnas on huviväärsused kogunenud väiksele maa-alale. Kui tulla kas või Tallinna poolt, siis siis see Kiviõli piirkond, kus on põhimõtteliselt 15 minuti kaugusel, on kõik kivili seikluskeskus kohe kõrval on 15 minutit, on Aidu veespordikeskus Aidu kanalid seal kohe 10 minutit on kaevandusmuuseum, sealt kohe mingi 20 minutit Saka mõisad ja kõik nad on nagu täiesti omaette elamused. Lähiaastate uuteks turismimagnetiteks on maakonnas Narva muuseumi uuenenud ekspositsiooni avamine ning Aidu veemaa ja Sillamäe mere promenaadi valmimine Ida-Virumaal puhates saadud elamuste kohta. Positiivse info levi mist tunnistavad nii seiklusturismi korraldajad kui ka Ida-Virumaa majutusasutuste esindajad. Räägivad adrenaator Grupi seiklusmeister Imre Poom ja mäetaguse mõisahotelli perenaine Terje Rattur. Maakonnana me oleme kindlasti väga atraktiivne koht ja inimesed avastavad ja kõik suhtlevad. Ehk ma arvan, et see on tegelikult väga suur asja algus alles praegu. Kui nüüd värsked andmed just on eelmise 2019 aasta kohta ja siis seal me näeme, et meil on ööbimisi olnud 1300 rohkem kui eelmisel aastal ja see on kokkuvõttes teinud nagu käivet, nagu kaks kuud aastasse juurde. Turismisektori elavdamiseks on valmis ka hotellipidajad, sest eelmisel aastal lisandus Ida-Virumaale viie protsendi jagu ehk ligi 200 uut voodikohta, mida on peaaegu sama palju kui eelneva 10 aastaga kokku. Majutusasutustes ööbijaid on Ida-Virumaal tegelikult juba praegu rohkem kui andmed näitavad, sest kaheksast omavalitsused kaks, Kohtla-Järve ja Sillamäe jäävad praegu majutusstatistikast välja, räägib Ida-Virumaa turismikoordinaator Kadri Alonen. Selles kahes omavalitsuses ei ole rohkem kui kaks nähtavasti statistikaandjat, et neid ettevõtteid peab olema vähemalt kolm, et need andmed välja tuleksid. Nad ööbivad ju ka Sillamäel ja Kohtla-Järvel mist, et see praegu on meil selline avastamata aare. Kahel eelmisel aastal ületas Ida-Virumaal majutusasutustes ööbimiste arv 400000 piiri. Ida-Virumaa turismiklaster on pannud eesmärgiks, et alanud kümnendist oleks iga-aastane tõus vähemalt 50000 ööbimist Ida-Virumaalt raadiouudistele Rene Kundla.",
"role": "user"
},
{
"content": "Ida-Virumaa on võtnud endale eesmärgiks jõuda järgmise kümne aastaga Eestis Harjumaa järel populaarsuselt teiseks turistide sihtkohaks, mööda Tartumaast ja Pärnumaast. Eeldusi selleks on, sest eelmise kahe aasta kokkuvõttes kasvas Kirde-Eestis konkurentidega võrreldes ööbimiste arv.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Analüüsi uudislugu ning kirjuta sellele üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta üksnes eesti keeles!\n\nTekst:\n\nViG ei ole lihtsalt võrk, see on niivõrd kiire ja võimas, et selle peal hakkavad töötama kõik järgmise põlvkonna seadmed. See võib kontrollida ühistransporti. See võib tuua tänavatele täielikult isesõitvad autod, võimaldades neil omavahel suhelda, räägib Samsungi arendaja Adam Koon. Näiteks kui kolme kilomeetri pärast on teel õnnetus, siis viis G võimsusega liigub see informatsioon otse taristu võrku ja sealt otse minu autosse ja ma näen hoiatusi siitsamast ekraanilt. Tavakasutajale võib nüüd tunduda, et viis G muudab igapäevaelu palju turvalisemaks. Vale vastus. See toob tegelikult kaasa palju julgeolekuriske räägib Oberni ülikooli küberjulgeoleku instituudi juht Frank Silufo. Nende võrkude vahel liigub palju andmeid ja on riike, nagu näiteks Hiina, mis ei pea ilmtingimata lugu demokraatlikest põhimõtetest, nagu seda teeb USA ja meie atlandiülesed liitlased, sealhulgas Eesti räägib USA senaator, vabariiklane Marko Rubio. Nende ettevõtted ei ole nagu meie omad. Apple ei anna BB ile isegi andmeid, et muukida lahti nende telefon terrorismi uurimiseks. Tehnoloogia Heid. Huawei on Hiina üks kõige edukam ettevõte, mille kasum oli möödunud aastal üle 100 miljardi dollari. Silufo rõhutab, et tegelikult on nad viis G taristu loomisel teistest ees kuid USAs, Euroopas ja Jaapanis on ettevõtteid, mis suudaksid Huawei kohta täita. Küsimus on aga ka rahas, sest Huawei suudab tänu riigi toetustele hoida hindu madalal. Veel kord. Arbourni ülikooli küberjulgeoleku instituudi juht Frank Siufo. See on väga keeruline, kui sa juhid kogukonda väikelinna või linna ja sul on võimalik osta sarnane tehnoloogia poole hinna eest. USA on Huawei tehnoloogiavastast võitlust juhtinud ja üritanud liitlasi veenda, et nad ei lubaks ettevõttel arendada oma viis G taristut. Saksamaa ja Suurbritannia ei ole seni USA surve le allunud. Eesti peaminister Jüri Ratas allkirjastas möödunud nädalal USA asepresidendi Mike Pentsiga viis G memorandumi. See põhineb Praha julgeolekukonverentsil kokkulepitud põhimõtetele ja kuigi seal Hiina ettevõtteid otseselt ei mainita, siis on Silufo arvates selge, et praegu nad kirja pandud tingimusi ei täida. Rahvusringhäälingu raadiouudistele Maria-Ann Rohemäe Washington.",
"role": "user"
},
{
"content": "Hiina on 5G taristu loomisel teistest ees, kuid USA on otsustanud nende tehnoloogiat mitte kasutada erinevate julgeolekuriskide tõttu.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Vaata antud uudislugu ja koosta üks või kaks lauset, mis võtavad kokku selle sisu. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nBoeingu teatel läks kosmoselaeva jõuseade riki üleöö, põhjuseks ilmselt Kennedy kosmose keskuse kandis sel aastaajal tavalised äikesetormid. Kui Boeing tehnikud suudavad rikke parandada, läheb kosmoselaeva teele ilmselt täna. Igaks juhuks on reserveeritud juba ka varuajad seitsmendaks ja kaheksandaks augustiks. Starlaineri esmalend on mehitamata, astronautide asemel on pardal Mannega luulelise nimega Rose rockiter ehk raketisõitja roosi. Küll peab Boeing esimene kosmoselaev viima kosmosejaama 181 kilogrammi kaupa Boeing probleemid kosmosevõidu jooksus teiste erafirmadega, millest kahtlemata kuulsaim Elon Muski SpaceX ulatuvad aga juba kahe aasta tagusesse aega. Boeing. Kosmoselaev pidi rahvusvahelise kosmosejaamaga põkkuma nimelt juba 2019. aasta detsembris. Siis läks Riki kosmoselaeva ajasüsteem, seetõttu sattus laev valele orbiidile, tiirles kaks päeva ümber maa ja maandus lõpuks missiooni täitmata. Boeingu eksperdid on veendunud, et Starlaine ka sellised hädad korduda ei saa. Paraku jõudis Elon Musk kahe aastaga SpaceXile hankida mitu kasulikku ärilepingut USA kosmoseagentuuriga NASA, jättes seega Boeing ule veelgi viletsamad väljavaated kosmosevõidujooksus. Sisuliselt on SpaceXist saanud firma, mis viib USA kosmoseprogrammi edasi sealt, kuhu see kosmosesüstikute mahakandmisega pooleli jäi. Ometigi sai just Boeing 2014. aastal 4,2 miljardit dollarit staarlaineri väljaarendamiseks. Spacek sai oma QDragan kosmoselaeva ja Falkon üheksa kanderaketi jaoks vaid 2,6 miljardit. Suurimat pettumust pidi kogema aga NASA ise, sest kosmoseagentuuri eeldus oli, et mõlemad firmad saavad oma kosmoselaeva 2000 seitsmeteistkümnendaks aastaks valmis. Tegelikult ei suutnud seda kumbki. Siiski ei kanna NaSa viha kummagi firma peale ning ehkki SpaceXi kosmoselaev on juba kasutusel, antakse peale Boeing lootust veel ka Richard Bransoni firmale ring Alactic ning teistelegi kosmosevallas katsetajatele. Esiteks leiab NASA, et katkematu ühenduse huvides rahvusvahelise kosmosejaamaga on oluline hoida astronautide veoks käigus erinevaid kosmoselaevu. Teiseks on NASA suunanud pilgu aga ka kaugemale kosmosesse ning kuule ja hiljem ka marsile lendamiseks on kindlasti vaja mitmesuguseid kosmoselaevu.",
"role": "user"
},
{
"content": "USA lennukitootja Boeing lükkas taas edasi kosmoselaeva Starliner stardi. Rahvusvahelisse Kosmosejaama suunduv lend lükati kolme päeva eest edasi tehniliste rikete pärast kosmosejaamas. Seekord põhjustas stardi edasilükkamise aga kosmosesõiduki enda tehniline viga.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Analüüsi uudislugu ning kirjuta sellele üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta üksnes eesti keeles!\n\nTekst:\n\nPaljud maailma teadlased on WHO-d süüdistanud koroonaviiruse õhu kaudu levimise võimalikus alahindamises. WHO teatas aga eile, et olemas on värsked tõendid viiruse leviku kohta õhu kaudu ja WHO on nende tõendite suhtes avatud. Rakendusviroloogia professor Andres Merits ütles, et paikapidavaid, et tõendeid koroonaviiruse õhu kaudu leviku kohta on olnud juba pikka aega. See, et koroonaviirus levib õhu kaudu kaasaarvatud siis Sars koroonaviirus kaks, see on teada mitte hiljem kui kuskilt talvest, aga küsimused on alati olnud õhus, kui oluline see on. Sest viirus levib ka pindade kaudu piiskade kaudu ja veel väga paljudel muudel meetoditel. Piisknakkuse korral levib koroonaviirus hingamise köhimise või aevastamise tõttu tekkivate tilgakeste kaudu. Seetõttu on vajalik hoida ohutut distantsi, et mitte nakatuda õhu kaudu. Levimise korral on aga koroonaviiruste sisaldavad piisakesed väga väikesed. Need püsivad õhus kauem kui suured piisad ja võivad levida kaugele lähemalt, selgitab Andres Merits. Kui hästi viirus nende kaudu levib, see ongi see olnud küsimus, mille üle on üsna kõvasti vaieldud. Praegu kipub domineerima arvamus, et levib üsna hästi, eriti kui on nii-öelda täidetud teatud tingimused. Millised on need teatud tingimused? No õhuniiskus on kindlasti üks faktor temperatuur ilmselt teine aga väga oluline ka õhuliikuvus ja siis selle õhuvahetus Tallinna Ülikooli ehituse ja arhitektuuriinstituudi professor Jarek Kurnitski peab oluliseks ruumide tõhusamat ventileerimist. Ja see viiruse levik on võimalik palju kaugemale kui siis kahe meetri kaugusele juhul kui ruumides ei ole adekvaatset ventilatsiooni. Kurnitski rääkis, et mitmel pool Euroopas on paljude avalike hoonete ventilatsioon üsna puudulik. Võrreldes nüüd sellega Eesti olukord on, kindlasti on parem meil ikkagi enamus hoonetes on suhteliselt heal tasemel ventilatsioon, aga ka meil võib leiduda vanemaid ja niinimetatud ilma sisekliima tagamiseta hooneid, kus siis töötavaid tehnosüsteeme ei ole paigaldatud kindlasti seda mingil määral ka meil seda probleemi esineb.",
"role": "user"
},
{
"content": "Mitmed teadlased on pikka aega rõhutanud koroonaviiruse õhu kaudu levimise olulisust. WHO tunnistas aga alles eile, et ikkagi on piisavaid tõendeid koroonaviiruse õhu kaudu levimise kohta.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita selle kohta üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nEnnelõunat sõidab ühistranspordis minuga Pauluse kiriku juurest kesklinna ligi 20 inimest. Neljal meist on maskid vaadeldes bussiliiklust. Kesklinnas on igas bussis küll maskikandjaid, kuid nad on suures vähemuses. Ometi on maskide müüjaid väga raske kätte saada, kuna liinid on hõivatud nii meditsiinilisi kui ka riidest maske tootva ettevõtte Soft COMOÜ osanik Andrus Toom rääkis, et pärast eilseid uudiseid kasvas neil nõudlus vähemalt 10 korda. Me oleme saanud väga palju päringuid nii meditsiinilistele maskidele kui siis korduvkasutatavatele riidest maskidele. Me ikka näeme seda aktiivsust nii-öelda jaemüügi poole pealt, et meditsiinis toimetab ikkagi omasoodu ja, ja seal on ka suuremad tellimused, nii et seal erilist aktiviseerumist nagu näha ei ole, aga kindlasti, et kas siis meie edasimüüjad, apteegid või siis eraisikud otse ja, ja ka väga paljud ettevõtted on pöördunud meie poole, et kes siis oma töötajad tarbeks maske soovivad. Prisma peremarketi sortimendi direktori Kaimo Niitaru sõnul ostetakse ka neilt maske rohkem. Kuigi meil sellest nädalast on möödas ainult kaks päeva, siis on müügikasv olnud mitmekordne võrreldes eelnevate nädalatega. Küsimusele, kui palju kannavad maske prismakülastajad vastas niitaru järgmiselt. Kuna see nõue rangem nõue tuleb kasutusele järgmisest esmaspäevast, siis veel visuaalselt atlusel. Me ei ole täheldanud, et sajaprotsendiliselt kõik kliendid seda soovitust täidavad, aga omalt poolt lisame kõikidesse kauplustesse ka meeldetuletuse maski kandmise soovituse osas. Tartu Kesklinna kaubanduskeskustes on maski kandjaid vähe ning paljudel klienditeenindajatel ei ole suu ega nina kaetud ehk oodatakse gi esmaspäeva softcomi osanik Andrus Toom palub siiski inimestel jääda rahulikuks, sest maske jätkub kõigile. Paluks mõistvat suhtumist ja natukene kannatust, et me kindlasti kõigile vastame kõiki ja aitame, aga see päringute ja tellimuste tulv, mis nüüd on tulnud, et on ikkagi meil natukene üle pea, et me ehitame siin inimestega töökohta juurde ja katsume kiiresti reageerida sellele järsult kasvanud nõudlusele, aga meil on maske piisavalt. Maskid otsa kindlasti ei saa, et seda nüüd kartma ei pea, et, et maskid otsa saaksid. Ka kaimonite ru prismast kinnitab, et maske jätkub kõigile. Praegu on need soodsama hinnaga, kui olid kevadel ja suur nõudlus maskide maksumust ei muuda.",
"role": "user"
},
{
"content": "Maske küll soetatakse pärast valitsuse ranget soovitust rohkem, kuid linnapildis näeb neid praegu vähe. Laura Saks vaatles palju kantakse maske Tartu ühistranspordis ja kaubanduskeskustes.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Uurides uudislugu, loo sellele ühe või kahe lausega lühikokkuvõte. Vasta eesti keeles!\n\nTekst:\n\nSee ei ole esimene kord, kus air Baltic püüab kaasata või kaasab väga suurt raha oma oma tegevusse Nordica puhul see 30 miljonit, see on see reaalne vajadus, mida me näeme. Ma hästi ei taha uskuda, et Läti valitsus andis raha Air Baltikule ilma sügavalt ettevõttesse sisse vaatamata. Ju see vajadus seal ikkagi siis on selline, mis tingis nii suure Lätlased on toimetanud, ütleme siis otse päris kavalalt, kogu selle perioodi kõrvalt vaadates jääb selline mulje, et üritatakse järjekordselt tekitada sellist korralikku rahalist puhvrit lennufirma jaoks, mida siis hiljem saab kasutada võitluses teiste lennukompaniidega, et võib-olla me peaks ka vaatama neid numbreid ümber, et omasid rohkem toetada. Nordical ja Air Baltic ul on kaks täiesti erinevat strateegiat. Lisaks sellele, et airBaltic püüab ise siis lennata võimalikult paljudesse sihtkohtadesse ise müües ka pileteid on air Balticu strateegias ka mõnevõrra sees. Selline lennukite ostan, müün, vahetan äriplaan. Nordica puhul me oleme ikkagi lähtunud sellest, et see tegevus, mida hakati tegema möödunud aastal, millele sisuliselt mindi üle sellel aastal. Ehk see allhanke tegemine, kus ise piletimüügiriski ei võeta ja see on kasumlik tegevus. Eesmärk on ikkagi rohkem selline turupõhine ise teenimine, mitte mitte suure raha, kogu aeg sisse panemine. Kas Poola lott on teatanud, mis ta oma osalusega teeb, Nordic? Nii palju, kui mina tean, siis Poola Lott ei ole huvitatud raha paigutamisest täiendavalt aktsiakapitali, nii et tõenäoliselt toimub sealt taandumine. Mis see Eesti riigi jaoks tähendab, kas see tähendab, et me ostame need nende osaluse välja? Seda, et me ostame Loti osaluse välja, tõsi, Loti osalus ei ole suur, see väljaostusumma sellepärast et tulenevalt aktsionäride lepingust seda arvestatakse jällegi eelmise aasta majandustulemuste pealt mis ei olnud Nordica al kiita ja, ja seetõttu jääb see ma ei tahaks muidugi hakata seda suurusjärku siin siin ennustama, aga, aga tegemist ei ole miljonitega, mis meil kuulub selle väljaostmiseks. Ja siis on regionaalet 100 protsenti Eesti riigi oma. Ma ikkagi küsin numbri kohta, et te ütlesite, et ei ole miljonit, ega, kas see, kas see summa on siis tõesti alla miljoni euro või? See summa võib tõesti olla alla miljoni.",
"role": "user"
},
{
"content": "Nordica kolmekümnemiljoniline rahasüst peaks saama lähiajal Euroopa Komisjonilt riigiabi loa. Vastav taotlus on Brüsselisse saadetud. Nordica aktsiakapitali laiendamine tekitab ka küsimuse, mis saab Poola lennufirma LOT osalusest Nordicas.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Loe läbi uudis ja anna sellele lühike kokkuvõte ühe või kahe lausega. Vastus peab olema ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nRahandusminister Martin Helme sõlmis 27. juunil USA advokaadibürooga Freeh spordin and Sollivan Lepingu et see osutaks Eesti riigile õigusteenust rahvusvahelise rahapesuga seotud uurimises. Täna kirjutas Eesti Päevaleht, et advokaadibürool on seos Venemaa rahapesuskeemiga kuna see esindas ka ettevõtted, mille raha liikus muuhulgas Danske panki Eesti filiaali kaudu. Helme ise ajaleheväidet ega ei nõustu ning peab neid laimuks. Et huvide konflikti kohta ütleks ma niimoodi, et kogu lugu või kogu Eesti Päevalehe tänane teema on üles ehitatud ühele noh, seal on hästi pikad ja värvikad kirjeldused mingitest venelaste sigadestest ja me teame, et venelased on meistrid sigatsema ja rahapesu, mis läbi Eesti käis, oli ju ka põhiliselt vene raha, aga, aga kogu väide on siis selles ühel rahvusvahelisel õigusabibürool on olnud klient, kellel on olnud finantskuritegude süüdistusi selles mõttes hall loo, et kui, kui advokaadi seostatakse nende klientide kuritegudega ja tehakse selles nagu nii-öelda kaasvastutavaks selle eest, siis, siis meil ei õnnestuks leida tervest maailmast mitte ühtegi õigusabiteenuse osutajat, kellel ei oleks olnud nii-öelda probleemseid kliente. Helme sõnul valiti konkreetne advokaadibüroo välja kolme rahvusvahelise ettevõtte seast, kellest kaks tagandasid ennast ise seoses võimaliku huvide konfliktiga. Ta lisas, et lõpuks valitud büroo suhtes kontrolliti huvide konflikti mitmel moel ning mitmest allikast. Reformierakonna juht Kaja Kallas ütles, et valitsuse, kus peab avalikustama õigusabi lepingu tingimused sest selle eest on tasutud maksumaksja rahaga sotsiaaldemokraatlikusse erakonda kuuluv riigikogu rahanduskomisjoni liige Riina Sikkut kirjutas meediale, et nõuab isamaasse kuuluvad rahanduskomisjoni esimehelt Aivar Kokalt, et ta kutsuks kokku komisjoni erakorralise koosoleku. Kokk ütles, et sotside ettepanek pole rahanduskomisjoni jõudnud, kuid kindlasti see koosolekul teemaks võetakse kohe, kui Helmega õnnestub ühendust saada. Ma ei ole küll ministrit kätte saanud, et kooskõlastada temaga seda aega, sest teades täna, et ta on puhkusel, kas ta on Eestis ja, ja millal tal võimalik on komisjoni tulla, et aga kindlasti me komisjonis selle arutelu teeme, püüame siis otseallikast teada saada, kas ajakirjanduses kuuldud teemad on tema arvates õiged või on need valed või mis olid need tema arvates need põhjused, miks just valiti see advokaadibüroo ja, ja millised ootused või lootused olid selle lepingu tegemisel.",
"role": "user"
},
{
"content": "Rahandusminister Martin Helme sõnul ei ole Eestiga lepingu sõlminud USA advokaadibürool huvide konflikti ning Eesti ei plaani sõlmitud õigusabi lepingut lõpetada. Riigikogu rahanduskomisjoni esimehe Aivar Koka sõnul soovib komisjon ministriga kohtuda, et tema enda käest selgitusi saada.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Loe läbi uudislugu ja tee lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte, mis peegeldab selle põhisisu. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nRahandusministeerium prognoosis hiljuti, et sel aastal kasvab Eesti majandus 3,7 protsenti ja juba heaks kiidetud riigieelarvet tuleb seetõttu kärpida 3,1 miljardi krooni võrra. Täna rahandusminister Ivari Padari selgitusi kuulanud koalitsioonikaaslased kinnitasid, et said uut informatsiooni Isamaa ja Res Publica Liidu esimees Mart Laar. Näiteks kas või see, et suur osa sellest säästueelarve tegemise vajadusest tuleneb Tallinna, Pärnu ja Tartu ülemäärasest laenusoovist sellel aastal, mis läheb ka samuti negatiivsele poolele eelarvest ja sunnib valitsust siis oma üsna ebapopulaarseid ja valusaid otsuseid tegema eelarve kokkutõmbamiseks. Ja Reformierakonna esimees, peaminister Andrus Ansip Lisaeelarve me teeme, kuid see 3,1 miljardit võib muutuda. Ta võib muutuda selle arvelt, et me karmistame kohalike omavalitsuste laenuvõtmise tingimusi. Me lihtsalt ei luba nii suurte tulude kasvude juures võtta sellises tempos laene juurde. Kas eelarvekärbete maht võiks olla ka väiksem kui rahandusministeeriumi pakutu, tuleb valitsuses kõne alla homme, tulevaste aastate eelarve strateegia küsimus tänasel koosolekul kuigi põhjalikult kõne all ei olnud ja sedagi arutatakse homme. Sotsiaaldemokraatide juht Ivari Padar kinnitas, et tulumaksu langetamise ettepanekut ta täna ei teinud ja ka homme kavatseb, võib ta esitada vaid võimalikud valikuvariandid, et tagada edaspidigi tasakaalus riigieelarve. Homme on laual valitsuskabinetis nii-öelda täispakett võimalustest. Millist varianti sotsiaaldemokraadid eelistaksin? Ma usun, et tõsine teema on kogu maksupakett, mitte üksinda, mis me räägime tulumaksu langetamisest, jutt on ikkagi kolme erakonna kolmest erinevast olulisest momendist, see on siis tulumaksuvaba miinimum. See on, on täiendav tulumaksuvabastus lastega peredele, see on tulumaksu langetamine selles suhtes. Mina näen nagu neid variante kogu sellest teemast rääkida, aga ka see on veel kõikides nendest võimalustest siiski ainult noh, üks kolmandik. Tulumaksu langetamise eest on aastaid seisnud Reformierakond, ka Isamaa ja Res Publica liidu juht Mart Laar ütles, et mingeid otsuseid pole veel tehtud ja kaaluda tuleb erinevaid võimalusi. Meie erakonna poolt vaadates on maksualane stabiilsus oluline. Me ei soovi siin muudatusi teha, kuid samas on olukord järgmiseks aastaks, noh, tuleb tunnistada, tõsine see kärpe suurus, mis tuleb järgmisel aastal olemasolevas prognoosis teha, on üle kuue miljardi krooni. See on väga-väga suur raha. Vaatamata mitmete skeptikute korduvalt kõlanud väidetele, et eelarve kärpimine viib Andrus Ansipi valitsuse kukkumiseni, kinnitas peaminister tänagi, et koalitsiooni sisekliima pole häda midagi. Ei kurda, mõistmist on praegu kindlasti rohkem see, millest see 3,1 miljardit koosneb. Ma usun, et valdavale enamusele koalitsiooni liikmetele oli see suur avastus, et, et ei, mitte valitsus ei ole oma eelarve prognoosidega niivõrd mööda pannud, kuivõrd, et see kaks miljardit sellest justkui puuduolevast kolmest miljardist tuleb hoopis statistiliste arvestuste muutusest ja kohalike omavalitsuste liiohtrast laenamisest. Eesti pank avaldas aga täna oma kevadprognoosi, mis on rahandusministeeriumi hinnangust tunduvalt pessimistlikum. Mida arvab sellest Ivari Padar? Nii palju, kui on prognoosijaid, nii palju on arvamusi, üks, mis on ju selge, et järgmise aasta eelarve aluseks me võtame ju tegelikult selle positsiooni, mis on Eesti panga prognoosiga praktiliselt sama, ehk siis kolm pool kuni neli protsenti majanduskasv selles suhtes ei ole nagu suurt vahet. See, mis puudutab seda aastat, ehk siis kas on 3,7 protsenti või kaks protsenti majanduskasv. Vot siin on nüüd nagu selge, et tänasel juhul me teeme kärbet, mis on 3,7 protsendilise majanduskasvu, kui aasta teine pool näitab et see prognoos on olnud optimistlikum, pessimistlikum, see on uus poliitilise otsustamise koht, ehk siis võib teoreetiliselt võimalik võib-olla ka teine negatiivne lisaeelarve, kõik võimalused on olemas, aga ma usun, et nähes täna, kui raskelt tuleb see 3,1 miljardit krooni see valitsuse järgmine otsus, kui on vaja täiendavat lõiget teha, on ka see, et siis minnakse lühiajalise miinusesse.",
"role": "user"
},
{
"content": "Rahandusminister selgitas koalitsioonile eelarvekärpe asjaolusid.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Süvene antud uudisesse ja tee selle kohta lühikokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult ühe või kahe lausega!\n\nTekst:\n\nTNS Emori uuringu juht Aivar Voog ütles, et esmakordselt on sotsiaaldemokraadid saavutanud nende küsitluse esikoha ning jõudnud esmakordselt ka 30 protsendi tasemele. Veel eelmisel kuul oli sotsiaaldemokraatide toetus kaheksa protsendipunkti võrra väiksem. Voogi hinnangul on sotsiaaldemokraatide toetuse kasv seotud kuu alguses toimunud sündmustega. Õpetajad ametiühingud organiseerisid siin streike miitinguid, avaldasid rahulolematust. Eks see rahulolematus peegeldus ka meedias ja lõpptulemuseks väljendusee suhtumisest ka erakondadesse. Koalitsiooni erakondade sumaarne reiting on võrreldes valimistega oluliselt kukkunud ja opositsioonierakondade reiting võrreldes valimistega on oluliselt kasvanud. Sotsiaaldemokraatliku erakonna esimees Sven Mikser ütles vikerraadio saates uudis pluss, et tal on hea meel selle üle, et toetus erakonnale on kasvanud. Sotsiaaldemokraatide strateegiline eesmärk on ikkagi olla valmis moodustama järgmist vabariigi valitsust. Reformierakonna toetus oli sel kuul 29 protsenti, mis on eelmise kuuga võrreldes ühe protsendipunkti võrra kõrgem. Reformierakonna peasekretär Martin Kukk ütles, et erakond ei tee oma tööd tänaste reitingute või homsete uudiste nimel. Kuigi meie erakonna toetus on võrreldes varasemaga kasvanud, ei mõjuta tegelikult meie igapäevast tööd, mille eesmärk on Eesti inimeste heaolu kasvatamine. Oluliselt on viimase aasta jooksul kukkunud aga Isamaa ja Res Publica Liidu reiting. IRL-i toetus oli eelmise aasta valimistel 20 protsenti, tänavu veebruaris 14 protsenti ja märtsis 12 protsenti. TNS Emori uuringu juht Aivar Voog. Peale valimisi on IRL-i reiting ikkagi tasapisi langenud Järsama jõnksaku ta tegi ikkagi selle aasta alguses seoses nende probleemidega, mis olid seotud selle erakonna endiste või praeguste liikmetega. IRL-i peasekretär Priit Sibul ütles, et IRLi reitingule on negatiivset mõju avaldanud õpetajate streik, kuid ka muud tegurid. Skandaalid, mis IRL-i poliitikutega seotud on, on ka kindlasti seda mõjutanud. Meie valijad ootavad meilt kindlasti selget ja ausat käitumist. Keskerakonna toetus on langenud eelmise kuu 26-lt protsendilt 23-le protsendile ehk on praegu samal tasemel kui eelmise aasta valimistel. Keskerakonna riigikogu fraktsiooni juht Kadri Simson. Arvestades viimaste nädalate tähelepanu keskerakonnale ja meie liikmeskonnaga seotud nii-öelda negatiivsetele uudistele on toetuse langus täiesti mõistetav. Samas jälle on mul hea meel, et peaaegu iga neljas Eesti valija toetab keskerakonda ja see on piisavalt kõva baas, millelt oma sisulist tegevust jätkata.",
"role": "user"
},
{
"content": "Sotsiaaldemokraatlik Erakond tõusis märtsis Eesti kõige populaarsemaks erakonnaks, neid toetas kolmkümmend protsenti valimisealistest kodanikest.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Analüüsi uudist ja koosta sellele lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nNarva linnapea Katri Raik toonitab, et 80 protsendiline kaugkütte hinnatõus on praegu vaid sooja tootja taotluses, mille peab veel kooskõlastama konkurentsiamet, nii et see ei pruugi täies mahus rakenduda. Kui plaanitav hinnatõus jääks paarikümne protsendi piiresse, siis tuleb see Raiki arvates Narva elanikel alla neelata. Kui aga üle selle, siis peab riik inimestele appi tulema. Toetama peaks Narva inimesi selleks, et vältida sotsiaalset katastroofi ja sotsiaalseid pingeid ja toetada võiks sellisel juhul näiteks Narva soojusvõrku, kes siis seda soojust laiali jagab, et inimesele ei jõuakski kõrgemat kütte arvet kindlasti toetama mingisuguseid kummalisi tagasimakseprotsesse, nagu me praegu oleme elektrienergia hinnatõusuga. Kas riik on valmis Narva elanikke raskel ajal toetama, pole praegu selge, nagu ka see, milline ministeerium Narva küttemurega tegelema peaks. Rahandusministeriumi arvates on jäme ots majandus ja kommunikatsiooniministeeriumi käes, kuna nemad tegelevad sooja majandusega. Majandus ja kommunikatsiooniministeerium omakorda arvab, et kuna Narva kütab Eesti energia, mis on jällegi rahandusministeeriumi haldusalas, siis peaks piirilinna kütteprobleemi lahendamist vedama just rahandusministeerium. Ka Narva linnapea Katri Raik tunnistab, et piirilinna lühiajalised toetusmeetmed ja lahendused tuleb veel välja töötada. Eks sellised mehhanismid tuleks välja nuputada ja ma saan aru ka kõiki neid, kes küsivad, aga mis mõttes, miks ei toetata Võru või Põlva et eks see teema tuleb lõpuni selgeks rääkida, samal ajal tuleb otsida pikaajalisi lahendusi. Me praegu töötame välja linna energiamajanduse arengukava, mis võimaldab moodustada kaugkütte piirkonna, mis omakorda teeb võimalikuks ka balti elektrijaama ümber ehitada või uue linna küttesüsteemi loomise. Eks majade soojustamine, see on kindlasti samuti väljakutse, nii et kindlasti ei ole abipalve riigi poole nüüd ainult selline käsipikal ootamine vaid ikkagi ise lahenduste otsimine. Narvas kehtib praegu Eesti madalaim kaugkütte hind. Koos käibemaksuga maksab toasooja megavatt-tund umbes 48 eurot. Naaberlinnas Narva-Jõesuus, mida köetakse puiduhakke ja maagaasiga, maksab toasoe alates tänasest Narvast pea kaks korda rohkem. Uudistele Jüri Nikolajev Narva.",
"role": "user"
},
{
"content": "Narva ootab riigilt tuge kaugkütte hinnatõusu kompenseerimiseks. Abi peaks elanikeni jõudma kiiremini ja lihtsamalt kui energiahinna toetused.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Vaata antud uudislugu ja koosta üks või kaks lauset, mis võtavad kokku selle sisu. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nSalvestit varustab marjadega Saaremaa ettevõte Saarek, mis tegeleb marjade nii Eestist kui välismaalt kokku ostmise, nende külmutamise ja edasimüümisega. Salvesti tegevjuht Triin Kõrgmaa rääkis, et salvest eelistab alati eestimaist toorainet, kuid siinne väike tootmismaht ei taga muusikas vajalikku marjakogust. Eestist me varume umbes kaks kolmandikku oma toorainest, et Eestist on pärit meie köögiviljad, on pärit meie lihatooted, piimatooted, teraviljatooted ja nii palju kui võimalik ka erinevaid marju. Lisaks marjadele tellib salvest Eestist väljaspoolt ka suure osa oma mahetoorainest. Eestis ökoloogilisi tooraineid kasvatatakse väga vähe, meil on küll väga tublid mustsõstrakasvatajad, kes meid varustavad öko mustsõstardega, aga teisi tooraineid. Ökoloogilisi on Eestis saada keeruline. Põltsamaa marjad ja neist tehtavad moosid valmivad täielikult välismaal. Põltsamaa emafirma Orkla Eesti juhatuse esimees Kaido Kaare. Põltsamaa moosi retseptid on kõik Põltsamaal kokku pandud, aga aga moosid ise valmistatakse meil Skandinaavias erinevates tehaste soolikagrupis ja tooraine tuleb ka Skandinaavias. Nii Põltsamaa kui salvesti kurgid pärinevad Eestist. Mõlema ettevõtte esindajate sõnul puudutab tööpuudus nende jaoks just peamiselt kurkide kättesaamist. Olukorda raskendab ka praegune kuumalaine, mis kiirendab viljade valmimist. Salvesti tegevjuhi Triin Kõrgmaa sõnul on kartus suur, et vilju ei jõua õigel ajal ära korjata. Kurk saab valmis samamoodi nagu maasikaski hooajaliselt, ta ei küsi nädalavahetust, ta ei küsi pühasid, ehk siis need asjad tuleb ära korjata just täpselt siis, kui nad on valmis, sest et pärast nende kasutus ja otstarve ja kvaliteet ei ole enam see. Orkla Eesti juhatuse esimees Kaido Kaare rääkis, et Põltsamaa kurgi vajadus on üle 1000 tonni. Selle koguse kättesaamisprobleemide puhul on Kaare sõnul kaks võimalikku tagajärge. Kui üks on see, et me peame siis vähem tootma, kuna meil ei ole seda toorainet, mida põllult kätte ei saada ja teine on see, et see, mida me kätte saame, põllult, see läheb kallimaks. Triin Kõrgmaa sõnul on tooraine puuduse tagajärg eelkõige valmistoodete hinnatõus, mis puudutab nii marju, kurke kui teisi suvel valmivaid köögivilju. Turunõudlus on ju ikka sama, ehk siis maasikamoosi, me tahame endale pannkoogi peale laupäeva hommikuti samamoodi või kui talukurki ei ole poes saadaval, siis oleme me tarbijatena ju pettunud.",
"role": "user"
},
{
"content": "Nii Põltsamaa kui Salvesti moosimarjad Eestist ei pärine, seega marjakorjamise tööjõupuudus jätab nende moosipotid puutumata. Samas on tööjõupuudus ka teiste viljade puhul.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita sellele vastav lühikokkuvõte ühe või kahe lausega. Vasta alati ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nPraegune julgeolekualane koostöö ei anna Rootsile mingit garantiid, et ta rünnaku alla jäädes teistelt riikidelt abi saaks, tõdeb valitsuse ja kõigi poliitiliste parteide koostöös sündinud julgeolekuanalüüs. Rootsi välisminister sotsiaaldemokraatlikust erakonnast Ann Linde. NATO liikmeks saamise olulisim tagajärg oleks see, et Rootsile laieneksid julgeoleku garantiid ja NATO artikkel viis NATO liikmesus tõstab sõjaliste konfliktide lävendit ja sellel on nõnda konflikte ära hoidev efekt Põhja-Euroopas. Rootsi kaitseminister sotsiaaldemokraatlikust erakonnast Peter Hulkvist. Venelased on loonud uue situatsiooni Ukraina ründamisega, nad on näidanud, kui jõhkrad ja kurjad nad on selles sõjas. See loob uue olukorra kogu Euroopa jaoks ja me peame sellest oma järeldused tegema. Võimul olevad sotsiaaldemokraadid otsustavad siiski alles pühapäeval, kas pöörata selg pikaajalisele neutraalsuspoliitikale parteis, kõlavad ka vastuhääled. Rootsi parlamendi väliskomisjoni esimees sotsiaaldemokraatlikust erakonnast Kennet Forslund. Teise ees käib vaidlus eelkõige traditsiooniliste argumentide ja väärtuste üle, nagu tuumarelvadest loobumine ja soov mitte osaleda tuumarelvadega liidus ning selle üle, et NATO leppes ei ole nõudeid, et riigid peavad olema demokraatlikud. Suurem osa teistest parlamendiparteidest toetavad Rootsi NATOga liitumist kindla eisõna on öelnud kaks väikest parteid, vasakpartei ja rohelised. Rootsi parlamendi liige, roheliste parteist Maria Ferm. Me ei taha, et Rootsi oleks sõjalise liidu liige, mis sõltub tuumarelvadest, aga me toetame tihedat koostööd NATO ja teiste naaberriikidega. Suurim opositsioonipartei moderaator juba aastaid olnud NATO eestkõneleja Rootsis Rootsi parlamendi väliskomisjoni aseesimees, moderaatide parteist Hans Valmark. Me loome julgeolekut koos ja sellepärast on Rootsi ning Soome liitumistaotlus vajalik ja sellepärast on mul sõnum. Ma tean, et mu sõbrad riigikogus juba teavad seda, aga ma tõesti loodan riigikogus meie liitumise kiiret ratifitseerimist, sest ma tean, et Soomel ja Rootsil on Eestis palju sõpru. Avalik arvamus Rootsis on teinud pöörde NATO kasuks. Margot. On halb, et me peame seda tegema, aga me peame seda tegema. Mambert. Meie naabrid Soome, Norra ja Taani on NATOs ja me peame olema tugevad Putini vastu. Rahvusringhäälingu raadiouudistele Epp ehand Rootsi.",
"role": "user"
},
{
"content": "Rootsi NATO-sse astumine suurendaks julgeolekut Põhja-Euroopas, toob välja täna Rootsis avaldatud julgeolekuraport. Enamus Rootsi parlamendierakondasid toetab NATO-ga liitumist, suurim ja ühtlasi võimul olev sotsiaaldemokraatlik partei langetab oma otsuse pühapäeval.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Loe läbi uudis ja anna sellele lühike kokkuvõte ühe või kahe lausega. Vastus peab olema ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nMillises seisus on praeguseks hetkeks teie hinnangul Venemaa oma eesmärkide täitmisel ja Ukraina oma eesmärkide täitmisel? Kui niimoodi vaadata nagu nüüd konkreetset sõda, kui sellist, siis Venemaa oma eesmärke saavutanud ei ole, ei ole selle ligilähedal ja põhjus on siis eelkõige ju selles, et poliitiline ülesanne oli, oli Ukraina valitsus sundida kapituleeruma, noh, Venemaa tahtis Ukraina poliitilise süsteemi täielikult ümber korraldada. See eesmärk ma ütleks, et on läbi kukkunud, nüüd võib Venemaa endale püstitada mingid uued eesmärgid ja sõda käib juba tegelikult edasi nende pärast ikkagi soovitakse Ukrainale suruda peale võimalikult selline vaherahu või rahuleping, mis jätaks Venemaale siis võimalus Ukraina tuleviku oluliselt mõjutada ja, ja kindlasti on nagu Venemaa jaoks oluline Krimmi küsimus ja see Donbassi küsimus, et ta ikkagi nagu ilmselgelt üritab neid piirkondi enda kätte jätta. Ja ma ütleks, et nagu see ei tundu ka enam väga realistlik. Ja noh, vaadates siin veel seda momenti, et Venemaa vist ei ole loobunud Kiievi ründamise plaanidest, noh et siis mul tekib nagu tunne, et nad ikkagi ei, ei oska hinnata olukorda nii-öelda sõjavälja al adekvaatselt ja ma nagu ei saa ka päriselt aru, et Pille peale nad loodavad, sest neil ei ole enam nagu selliseid reserve, millega saaks nagu niisuguse suure rünnaku tegelikult ette võtta. Aga kui nüüd Ukraina poolt vaadata, siis nemad on suutnud nagu sõjalises mõttes teha seda, mis oli nende eesmärk, et kurnata vene väed välja. Kuna Venemaa otsustas nii pikal rindel nii väheste vägede ga rünnata, siis see kurnamistaktika sai olla ukrainlaste vägede arvu relvastust ja kõik arvestades ainuvõimalik lähenemine. Venemaa on selle õnge läinud. Ukraina sõjaplaneerimine on operatiivolukorrale vastavuses ja, ja väevõimetele ja kõikjale väga adekvaatselt lähenenud. Noh, sellega kaasnenud on nüüd nagu väga suured tsiviilohvrid, vaevalt et Ukraina seda plaanis, aga nad on näidanud seda, et nad on valmis seda ära kannatama ja see on tohutu eelis võrreldes Venemaaga, kes ei ole valmis oma kaotusteks, kes ei ole teinud ettevalmistusi nende kaotuste korvamiseks ja selle tõttu on nüüd olemas selline võimalus, et, et kui Ukraina nüüd sama targalt edasi sõdib, kui seni on tal võimalus saada initsiatiiv enda kätte.",
"role": "user"
},
{
"content": "Ukraina on Saksa sõnul suutnud aga sõjalises mõttes teha seda, mis oli nende kaitsetegevuse eesmärk.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Süvene antud uudisesse ja tee selle kohta lühikokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult ühe või kahe lausega!\n\nTekst:\n\nVõrreldes kevadega on karantiininõuetes kolm suuremat muudatust, koolid jäävad lahti, töö jätkub, see tähendab, et kaugtöö ei ole kohustuslik ja vanadekodusid võib külastada koosviibimisi, aga korraldada ei tohi, oma liikumised tuleb viia miinimumi peale ehk siis tööle, koju, poodi, apteeki ja koeraga jalutama tohib minna. Kõik muud liikumised peavad olema põhjendatud ühest Prantsusmaa piirkonnast teise tohib minna vaid juhul, kui tegemist on koolivaheajal tagasi koju sõitmisega. Baarid, restoranid, kinod ja teatrid on suletud. Prantsusmaal on umbes 35000 nakatumist päevas, see teeb ligikaudu 13 protsenti maailma nakatumisest. Euroopa Liidu riikide seas on Prantsusmaa praegu esikohal. Prantsusmaa ajakirjandus kritiseerib aga valitsust, öeldes, et jätkuvalt ei teata, kus ja kuidas inimene viirusesse nakatub. Ameerika ühendriikides on näiteks tehtud ulatuslikke uuringuid, mis näitasid, et baarid ja restoranid on peamised kohad, kus inimesed nakatuvad Prantsusmaal. Selliseid uuringuid ega ka vastuseid ei ole. Suvel teatas Prantsusmaa president Emmanuel Macron, et Prantsusmaa on teiseks laineks valmis, et ettevalmistused kestavad. Nüüd seisab riik aga rangete karantiinimeetmetega silmitsi ning nagu eile meie korrespondendi Joosep Värgi Pariisi kesklinna vaatlustest kuulda võis. Baarid on inimesi täis. Distantsi hoide ja maskide kandmine ei ole üleüldine norm. Ehk lühidalt inimestel on rangetest reeglitest kõrini ja ohutusmeetmed on hoopis need, mida mõõduka distantsiga järgitakse. Emmanuel Macroni sõnul on koroonaviiruse teine laine hullem kui esimene. Novembri keskpaigaks on tema ennustuste kohaselt ligi 9000 patsienti reanimatsiooni osakonnas mis tähendab, et Prantsusmaa haiglad hakkavad töötama oma võimete piiril. Epidemioloogia ja rahvatervisekeskuse juht ütles väljaandele Le Monde, et Macroni sõnadel on tõepõhi all. Arvestades, et praegune laine kestab kauem kui kevadine, siis pannakse haiglat võimekus proovile. Uued karantiini reeglid kestavad esialgu esimese detsembrini, kuid iga kahe nädala tagant vaadatakse olukord uuesti üle.",
"role": "user"
},
{
"content": "Alates tänasest kehtib Prantsusmaal üleriigiline koroonakarantiin. Kohaliku meedia teatel ulatusid eile Pariisist väljuvatel teedel ummikud kokku 700 kilomeetrini, sest inimesed soovisid enne täna kehtima hakkavaid koroonapiiranguid maale sõita. Võrreldes kevadega on piirangud mõnevõrra leebemad.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Analüüsi uudislugu ning kirjuta sellele üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta üksnes eesti keeles!\n\nTekst:\n\nArvi Tammel, teie olete pelamustüüpi traktorite maaletooja, neid toodetakse Valgevenes, Minskis. Mis see hetkeseis on, et on teil oma klientidele neid traktoreid ja varuosi veel pakkuda? Esimesest aastast ametlik maaletooja, aga seoses nende viimaste sündmustega ja muidugi juba eelmise aasta lõpust on meie tegevus selles osas lõpetamisel praktiliselt, kuid meil on varuosasid on praegu küllalt palju sees, nendega me suudame ikkagi kevadised nõudlused vast rahuldada. Traktoreid on jäänud möödunud aastast mõningad mudelid, nii et nõudlus meie põllumeeste poolt on suhteliselt suur nii varuosadele kui ka traktoritele. Sest delarus, traktorid neid on ikkagi veel kümnete tuhandete Eesti põllumajanduses töötamas. Aga hetkel on jah, koostöö minski tehasega teatatud. Kas te olete nüüd selle kriisi ajal või vahetult enne seda minski traktori tehasega üldse suhelnud? Nii et uusi traktoreid uut kaupa tulemas ei ole",
"role": "user"
},
{
"content": "Belarus-tüüpi traktorite ametlik maaletooja peatas koostöö Minski Traktoritehasega. Osaühing Türi Bel-Est omanik Arvi Tammel ütles, et kuigi Belarus-tüüpi traktrorid on Eesti põllumeeste seas jätkuvalt nõutud, pole tal plaanis uusi masinaid sisse osta. Küll aga müüakse ära kõik laos seisvad varuosad.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Analüüsi uudist ja koosta sellele lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nMeie lähtusime sellest, et kõik erakonnad enne valimisi andsid mõista, et Tallinna peamiseks probleemiks on Keskerakond ja Nende eesmärk on Keskerakonna kukutamine. Just sellepärast me andsime selgelt signaali, kuna selleks on antud ka mandaat, et erakonnad peavad koalitsiooni kokku panema. Kui praegu nii kiiresti on see meeleolu muutunud siis loomulikult me vastutusest ei loobu, aga me vajame aega selleks, et seda ettepaneku kokku panna. Teiega on juba ühendust võetud, on sotsid helistanud, on Reformierakond helistanud. Nüüd on kosilasi väga palju. Mina ei ole kellegagi otse suhelnud. Kuna nii kiiresti on tekkinud teine arusaam, siis meie nii kiiresti ei ole võimelised reageerima. Me soovime, et see ettepanek oleks konkreetne ja soliidne ja selleks me vajame aega. Igal juhul meil ei ole mingit soovi aega venitada, luua mingit intriigi. Rääkimata sellest, et me ei soovi korraldada koalitsiooniläbirääkimisi turutingimustel. Nii et tegelikult te ootate ikkagi väiksematel võimalikelt koalitsioonipartneritelt ametlikku ettepanekut. Ei, no tegelikult me praegu ikkagi lähtume sellest, et signaal on antud ja me oleme valmis seda ettepaneku tegema, aga seda ettepaneku lihtsalt ei ole. Kuidas te erakonnas üldse seda otsustate selle jaoks, et mingeid kõnelusi alustada. Teil koguneb Tallinna piirkonna juhatus või juhid? No me loomulikult arutame seda nii meeskonnaliikmetega kui ka erakonna juhtkonnas, sest Tallinna tulevik on piisavalt suur teema ja tähtis teema selleks, et seda ka erakonna juhtkonnaga arutada.",
"role": "user"
},
{
"content": "Tallinna linnapea Mihhail Kõlvart ütles, et mitme erakonna otsus loobuda pealinnas Keskerakonna vastase koalitsiooni moodustamisest on üllatav.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Uurides uudislugu, loo sellele ühe või kahe lausega lühikokkuvõte. Vasta eesti keeles!\n\nTekst:\n\nTšehhi kirjaniku puhu Miltrabali romaanist ma teenindasin, inglise kuningat saanud lavastus, räägib kelner Jan Titias, kes eelmise sajandi kolmekümnendatel neljakümnendatel aastatel Pöömimaa restoranide bordellides ja koonduslaagrites karjääri teeb. Tema eesmärk on saada miljonäriks ja sellest kogu see koomiline, aga samal ajal ka kohutavalt traagiline lugu räägibki. Lavastaja Laura Jaanhold ütleb, et võttis romaani ette tuttavate soovitusel. Ma mõtlesin, et seda võiks ju enda meele heaks lugeda, täiesti ilma mingisuguse ambitsioonita, seda lavale panna, aga kui ma olin seda mõned leheküljed lugenud, siis ma hakkasin natuke teistmoodi mõtlema. Endla teatri 100 kümnendat sünnipäeva tähistades peame silmas üht tähtsat sündmust Endla ajaloos. Teatrijuht Roland Leesment. Me tähistame 110 aasta möödumist Endla teatri oma maja valmimisest ja kutselise näitetrupi moodustamiseks aastal 1911 oktoobris. 110 aasta eest valmis saanud teatrimaja asus praeguse Pärnu hotelli kohal. Teatrihoone rõdult kuulutati 1918. aasta veebruaris välja Eesti vabariik ja see sai hoonele hiljem saatuslikuks. Ta jah, kahjuks õhati 60.-te alguses ja ilmselt tänu sellele, et selle hoone rõdu loeti maha Eesti vabariigi iseseisvusmanifest.",
"role": "user"
},
{
"content": "Endla teater tähistab 110. sünnipäeva esietendusega. Lavale jõuab \"Ma teenindasin Inglise kuningat\". Tšehhi kirjaniku Bohumil Hrabali samanimelise romaani järgi tegi dramatiseeringu Andra Teede. Sünnipäeva puhul avati ka näitus nii Pärnu muuseumis kui ka teatris.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Vaata üle uudislugu ning loo sellele lühike kokkuvõte. Piira vastus ühe või kahe lausega ja vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nErakonnad on leidnud, et programmides on märkimisväärne ühisosa ning tänaseks jõudis protsess ühinemislepingu allakirjutamiseni. Konkreetsemalt rõhutatakse ühiseid eesmärke sotsiaalvaldkonnas ja korduvalt kinnitati, et ei saa rääkida mingitest venekeelse elanikkonna eraldi probleemidest. Vene erakonna juht Stanislav Tšerepanov. Loomulikult, et vene erakonnal Eestil juba juba tulenevalt nimetusest on mingi mure olemas Eestis elavate vene keelt rääkivate inimeste eest ja need asjad sisuliselt ilusti mahtuvad laiemasse sotsiaaldemokraatliku erakonna programmi, see on nagu üks asi. Ta lisas, et loomulikult plaanitakse koos teha ettepanekuid, kuidas näiteks parandada vene gümnaasiumides eestikeelsele õppele üleminekut. Sotsiaaldemokraatide juht Sven Mikser selgitas, miks nemad ühinemist vajalikuks peavad. Sotsiaaldemokraatlik erakond on püüdnud ja püüab jätkuvalt esindada kõiki valijaskonna rühmi Eestis, võtta oma programmilisteks eesmärkideks kõigi nende huvide esindamise. Me leiame, et selline olukord, kus Eestis on ühed erakonnad, kes esindavad ühe nii-öelda keeletunnused või päritolu järgi ühte rahvusgruppi nii-öelda nišierakondadena ja siis on olemas sellised ideoloogilisel alusel rajanevad erakonnad nagu sotsiaaldemokraadid, liberaalid või konservatiivid. Et see ei ole kindlasti jätkusuutlik. On mõistlik, et kõik inimesed, kes on Eestiga oma saatuse sidunud, kes tahavad tegelikult Eesti ühiskonda ja riiki arendada saaksid selleks väljundi läbi selgel maailmavaatel rajaneva erakonna. Meie ühinemine ei ole mingisugune valimiseelne trikk või, või siis nagu et me ühineme selleks, et rohkem hääli saada, see on põhimõtteline asi tegelikult, et tegelikult on tehtud väga suur samm teineteisele vastu nii eestlaste kui venelaste puhul. Ja me tahame üldse nagu natuke muuta meie ühiskonna elu ja kuidagi konsolideerida meie ühiskonda, aga mitte kasutada seda, et nagu eestlasele ütled, et venelane on kõigis süüdi ja venelased ütlevad, et eestlane on kõigis süüdi. Me peame ikkagi mõtlema oma ühise tuleviku peale. Ühinemislepingu peavad nüüd heaks kiitma Sotsiaaldemokraatliku Erakonna üldkogu ja vene erakonna Eestis esindajatekogu. Mõlemad juhid kinnitasid, et ühinemine on leidnud erakonnas valdavalt toetust vene erakonna poolt, kinnitas sirepanov. Mingeid probleeme ma selles küll ei ole, siin raske on öelda, aga ma ei tea, võibolla no mingi viis 10 protsenti võib-olla vastu nagu ülejäänud on kõik kindlasti pool. Ühinemislepingus on öeldud, et erakonna järgmine üldkogu toimub selle aasta jooksul, kuid mitte varem kui oktoobris. Seni juhib erakonda Sven Mikser, Stanislav Tšerepanovan üheks aseesimeheks seniste kõrval.",
"role": "user"
},
{
"content": "Sotsiaaldemokraadid ja Vene Erakond Eestis sõlmisid ühinemislepingu.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita sellele vastav lühikokkuvõte ühe või kahe lausega. Vasta alati ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nTänaseks on selge, et noh, nii lihtsalt kahjuks Saaremaa laevakompanii poolt pakutud lepingu allakirjutamine toimuda ei saa, seal lihtsal põhjusel, et seadusandlikud raamid seavad vabariigi valitsusele oma piirid. Samal ajal homme vabariigi valitsuse istungil proovin ma välja pakkuda sellist lahendust, et Saaremaa laevakompanii jätkaks liiklust ühistranspordi seaduse alusel näiteks neljaks või kuueks kuuks. Valitsus, et saab pikendada lepingut kuni kahe aastani, aga võime kokku leppida Saaremaa laevakompaniil, kui pikaks ajaks nad on nõus pikendama ja samal ajal moodustame riigipoolse töögrupi, kes hakkab tegelema nende juriidiliste probleemide lahendamisega, mida oleks vaja selleks, et arutada võimaliku ühisfirma loomist Saaremaa laevakompaniiga ja kui valitsus otsustab selle töögrupi moodustada, siis saavad läbirääkimised juba ametlikumas vormis ka laevakompaniiga jätkuda. Ma arvan, et me leiame ühise keele teatud aja liiniveo lepingu pikendamiseks, et selle aja jooksul arutada tuleviku stsenaariumi. No Saaremaa laevakompanii esindaja on täna juba öelnud, et nad ei ole nõus mingil juhul kaheaastase liinilepinguga, küll aga tuleks kõne alla neli kuud. Kui nad nüüd jäävad kindlalt sellele seisukohale, mis siis saab? No mina usun, et kui nad ütlevad, et nad on nõus neli kuud vedama, siis pikendame lepingut neli kuud, selle aja jooksul saame läbi rääkida, saame ka võimaliku ühisfirma tingimused läbi rääkida, läbi arutada ja ma arvan, et see on juba päris suur ühisosa, et läbirääkimisi jätkata. Millisel hetkel tehti viga laevaliikluse korraldamisel ja milline see oli, Meelis Atonen? Ma arvan, et sellele võiks kunagi hinnangu anda erapooletud spetsialistid, aga ma arvan, et viga oli see, kui niivõrd oluline infrastruktuur läks erakätesse ja sellist väga saatuslikku viga ei ole üldse võimalik väga kiiresti parandada. Võib ju olla, et ka viimase aasta jooksul me oleme teatud taktikalise vigu teinud, aga ma ütlen veel kord, riik otsib teenuse osutajaid avalike konkurssidega, ta ei saa garanteerida nende konkursside õnnestumist ja antud olukorras, juhul kui infrastruktuur on eraomaniku käes, siis vaieldamatult riigil on väga raske garanteerida liikluse toimumist ja noh, täna me näeme, mis võib juhtuda, kui infrastruktuuri üle riigil kontroll puudub. Te ütlesite mõni tund tagasi, et teie ametist lahkumisest rääkimine on ennatlik, see tähendab, et te olete väga optimistlik homse suhtes. No ma ütlen jätkuvalt, et ega ei ole midagi veel lõplikult selge, aga minister peab senikaua tööd tegema, kuni ta näeb, et teda usaldatakse ja kuni ta leiab oma ideedele toetust ja siiamaani ma olen näinud, et mõistlikel ideedel on toetajaid.",
"role": "user"
},
{
"content": "Majandusminister Meelis Atonen hindab seisu läbirääkimistel Saaremaa Laevakompaniiga praamiliikluse asjus.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Analüüsi uudist ja koosta sellele lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nTallinna kesklinna kaasaegset ja rohkem jalakäijatega arvestavat linnaruumi lubanud peatänava projekt jääb vähemalt viieks aastaks seisma. Kuigi linnapea Mihhail Kõlvarti sõnul ei ole peatänava kontseptsioonist täielikult loobutud, on selge, et algselt tulevaks aastaks loodetud peatänav niipea reaalsuses ei saa. Linnapea Mihhail Kõlvarti sõnul on kõige suurem põhjus liikluse läbilaskevõime oluline vähenemine, nagu selgus linna tellitud analüüsist. See lahendus, mida meile praegu pakutakse esitatud kujul, suudab läbi lasta umbes 25 protsenti tänasest liikluses, vaatamata sellele, et algusest peale juba kontseptsioonis selline vähendamine oli sisse kodeeritud. Aga kindlasti ei ole mõeldud see vähendamine nii ulatuslik ja see ei olnud kindlasti mõeldud ühistranspordile. Ja selle eskiisi häda seisneb selles, et mitte ainult tavatransport hakkab seisma, vaid eelkõige ühistransport hakkab seisma ummikutes. Kõlvarti sõnul eeldab peatänava projekti realiseerimine ülejäänud linnaruumi ettevalmistamist. Me praegu selgelt näeme, et eelkõige oleks vaja tegeleda sadama trammi projektiga Estonia puiestee tunneli projektiga ja Rävala puiestee pikenduse projektiga ja kõik need kolm projektid ei ole mingi teooria vaid sellest me rääkisime juba päris mitu aastat, aga küsimus on selles, mis on see õige järjekord. Üle 10 aasta linna peaarhitektina töötanud ja hiljuti sellest ametist lahkunud Hendrik Mänd linnavalitsuse põhjendustega nõus ei ole. Tema sõnul saanuks peatänava projekteerimisega edasi minna teiste liiklussõlmede valmimist, ootamata. Ka projekt oma uurimises on teinud ettepanekud, mida tuleks projektis muuta selleks et, et ühistranspordi liiklus tagada vähemalt samal tasemel kui praegu või paremal tasemel Need muudatused, loomulikult tuleks projekti sisse viia, sellega pea tänava lahendus ei kannataks ja sellisel kombel on võimalik selle projektiga varem paika pandud ajakava kohaselt edasi liikuda. Männi sõnul on tal kahju, et Tallinn kaugeneb põhimõttest tõmmata kesklinna autostumisele pidurit. Peatänava projekti ei saa üks üheselt siduda ühegi teise projektiga sellisel kombel, et, et midagi peab tegema enne või pärast seda, kui sünnib peatänav. Suur pilt on kahtlemata oluline, aga suur pilt räägib meile seda, et Tallinna kesklinn ei kannata enam välja autostumise kasvu. Linn peab hakkama piirama autostumist eriti kesklinna suunal ja kõik uued projektid, ükskõik, mis need ei ole, peavad olema sellele eesmärgile allutatud. Ka Tallinna peatänava konkursi võidutöö kevadlinnas üks autoriteet Toomas Paaver arhitektuuribüroost linnalahendused leiab, et linnavalitsusel on prioriteedid muutunud. Tema sõnul peaks kõik uued linnaruumi projektid lähtuma inimese sõbralikkuse ja kaasaegse linnaruumi põhimõtetest. Ma näen natuke võib-olla seda ohtu, et kui neid tänavaid hakatakse kavandama nüüd nagu niimoodi niisugused äärelinnalike liiklustänavatena ilma mõtlemata selle inimsõbralikkusena, no siis on see kogu Tallinna kesklinnale nagu teatav oht tegelikult peaks ka neid tänavaid kavandama samamoodi nagu peatänavat. Mihhail Kõlvarti sõnul alustatakse uue trammiliini projekteerimisega lähiajal. Teised objektid, mida Kõlvart nimetab peatänava ettevalmistusetappideks, võiksid valmida 2025.-ks aastaks ning siis saaks edasi minna ka peatänava projekteerimisega.",
"role": "user"
},
{
"content": "Tallinna linn paneb Peatänava projekti vähemalt viieks aastaks seisma. Endine linna peaarhitekt ütleb, et see on loobumine Rohelise linna põhimõtetest ning kesklinna autostumine jätkub.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Analüüsi uudist ja koosta sellele lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nSelles, et Jüri Ratas valitakse riigikogu esimeheks, olid koalitsioonipartnerid juba ammu kokku leppinud. Tema kandidatuuri seadis üles Keskerakonna aseesimees Mailis Reps. Jüri Ratas on vägagi väärikas kandidaat riigikogu esimehe kohale ja ma siiralt loodan, et ta saab meie kõigi ühise toetuse. EKRE esitas aga senise riigikogu esimehe Henn Põlluaasa kandidatuuri ja tema Repsi lootusi. Muidugi ei jaganud. Meie ei nõustu sellega, et kriminaalkahtlustuse saanud erakonna esindaja, kes on astunud tagasi peaministri kohalt, nüüd premeeritaks sellega, et ta valitakse samm kõrgemale kohale riigikogu esimeheks ja mis on eriti naljakas, et teda esitab siis teine kriminaalkood esindaja Mailis Reps, kes on saanud konkreetselt süüdistuse. Sarnastel põhjustel ei soovinud Ratase kandidatuuri toetada ka Isamaa erakond, aga reformierakondlased seisid kindlalt endise peaministri taga. Ka sotside juht Indrek Saar ütles, et kui valida on põlluaasa ja Ratase vahel, eelistavad sotsiaaldemokraadid just viimast. Samuti on Jüri Ratas meile eile lubanud kohtumisel, et riigikogu roll tervisekriisis saab olema suurem kui seni. Kui hääled kokku loeti, selgus, et päris kõik sotsid siiski ratast ei toetanud ning muist sedelitest jäeti tühjaks. Põlluaasal oli lisaks EKRE toetusele veel üks hääl, kelle oma ei tea, sest hääletus oli salajane. Suurt pilti see muidugi ei muutnud. Jüri Ratas 63, Henn Põlluaas 20 tunnistada Jüri Ratas valituks riigikogu esimeheks. Kolleegid kinkisid Jüri Ratasele Euroopa Liidu lipu ja ratas kinnitas, et tähelipp pannakse riigikogu valgesse saali Eesti lippu lõppude kõrvale, aga riigikogu esimehe töös on ka tõsisemaid asju. Aasta algul, kui sotsid ja Reformierakond korraldasid abielu referendumi arutelul massilise obstruktsiooni jäi vastuseta küsimus, kas riigikogu kodu ja töökorra seadus tuleks aruteludeks lahti võtta. Vastus on, et jah, aga mitte kindlasti selle nurga alt, et vähendada siis opositsiooni võimalusi, et demokraatlikus riigis peavad olema ka opositsioonil oma tööriistad, aga loomulikult siin on siis riigikogu juhatuse kindlasti roll ja ka esimehe roll, et teha kõik selleks, et need võimalused ei läheks äärmuslikuks. Riigikogu esimeseks aseesimeheks valiti 56 häälega reformierakondlane Hanno Pevkur, teiseks aseesimeheks 28 häälega EKRE esimees Martin Helme. Aga täna on ju ka tagasivaatamise ja kokkuvõtete päev, sestap uurisin, mida peab oma suurimaks töövõiduks. Pea kaks aastat riigikogu juhtinud Henn Põlluaas põlluaas tuletas meelde, et pidi hakkama saama sellesama jaanuarikuise obstruktsiooniga. Sellises õhustikus selle riigikogu töö tagamine, ma arvan, et see oli üks suuremaid saavutusi, aga noh, loomulikult eks seda tööd oli väga palju, kõike, mida sai tehtud, ma arvan, et ma sain hästi hakkama oma tööga.",
"role": "user"
},
{
"content": "Riigikogu valis oma juhatuse esimeheks Jüri Ratase (Keskerakond). Ratasele antud 63 hääle kõrval sai 20 toetushäält senine Riigikogu esimees Henn Põlluaas (EKRE). Riigikogu aseesimeesteks valiti Hanno Pevkur (Reformierakond) ja Martin Helme (EKRE).",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita selle kohta üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nFunogrammitootjate ühingu esimees Mauris Rätsep, kas on sündimas Eesti Grammy? Me võime öelda, et meil nüüd saab olema jah, oma väikese Eesti väike Grammy ja see on kuulda plaat ja see muutub loodetavasti nüüd traditsiooniliseks, kõik eeldused on olemas ja, ja ma usun, et Eesti popmuusika niipea välja ei sure ja eks see kuldne plaat ka ise ole ellu kutsutud, muuhulgas ka selleks, et Eesti popmuusikat edendada, populariseerida ja ma usun, et järgmine aasta me suudame selle ürituse juba ette võtta ja võibolla ka realiseerida, aga palju nii öelda suurejoonelisemat, miks just nüüd, mitte varem või aasta hiljem näiteks selle aasta alguses loodigi Eesti plaadifirmade poolt selline ühendus nagu Eesti fonogrammi tootjate ühing ja sellel ühingul on ka enda rahalised vahendid ja, ja tänu nendele rahalistele vahenditele õnnestub ka seda kuldset plaadi auhinda välja anda, sellepärast et selle ürituse eelarve, mida me nüüd käesolevalt korraldame, ei ole mitte väga väike, juba ainuüksi need auhinnad on ise päris kallid ja kullatud ja seepärast, et selline organisatsioon sai loodud, on ka meil nüüd nii-öelda üheskoos selle organisatsiooni raames initsiatiivigrupi eestvedamisel võimalik üritust kuldne plaat korraldada. Varem nagu ei olnud sellist ütleme ühendust või ütleme, huvigruppi, kes oleks suutnud ka sellise ettevõtmise realiseerida, nüüdseks on nii-öelda plaadifirmad ühe mütsi ühe katuse all ja ma usun, et see on täiesti pädev organisatsioon, selliseid auhindasid välja jagama, mis põhimõtetel need auhinnad välja antakse. Auhinnad antakse välja enamikus osas matemaatilise arvutuse teel ehk kõige enim müüdumale naisartistile enim müüdavale meesartistile ehk siis nende plaatidele ja näiteks noh, on selline kategooria meil nagu aasta, muusikavideo ja muusikavideo saatuse otsustavad kõikide telejaamade esindajad üheskoos siis ka Eesti fonogrammi tootjate ühingu initsiatiiv grupiga, nii et tegelikult iga üks meest võib olla žürii liige, kui ta läheb kaupluses, se ostab Eesti plaadi. Ja kaudses mõttes küll, et, et iga ostetud kassett ja plaat on justkui nagu hääl sellele konkreetsele artistile, sellele konkreetsele oma lemmikule, mida tavaline inimene nii-öelda siis poest ostab, nii et iga plaadiostja iga kassetiostja on andnud omamoodi hääle iseenesele teadmata. 27. Detsember on lõpp-punkt sellele ürituse matemaatilisele osale, millal selguvad võitjad? Võitjad selguvad enne saate salvestust vahetult, ütleme siis niimoodi ja saade ise on eetris vana-aasta õhtul ETV kanalil.",
"role": "user"
},
{
"content": "Eesti popmuusika kuldne plaat.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita selle kohta üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nKindlasti defineerivad osapooled oma punaseid jooni ise. Mõningaid spekulatsioone tõesti, selle Trumpi administratsiooni välja pakutud plaani kohta on ajakirjanduses ilmunud. On ka spekuleeritud võimalusega, et plaan näeb ette teatud osa Ida-Jeruusalemma jätmist palestiinlaste kontrolli alla ja, ja teatud territooriumide vahetus ka ka läänekalda osas. Et samas täpselt, millised jooned on tõmmatud siis topograafilistele kaartidele, et seda kindlasti näeb siis kui plaan on avalikustatud. Eeldatavasti plaan sisaldab päris palju selliseid, nii-öelda majanduslikke präänikuid, mida Palestiina poolele pakkuda. Samas on üsnagi tõenäoline, et Palestiina juhtkond ütleb üsna resoluutse ei sellele plaanile. Et on ju ka juba ka Iisraeli ajakirjanduses visatud nalja selle üle, et tundub, et hetkel käib rahu sobitamine Netanyahu ja Venni gansi vahel. Kes siis on küll erinevatel kellaaegadel täna president trumpiga kohtumas ja plaani üle mõtteid vahetamas? Mitte niivõrd siis Iisraeli ja palestiinlaste vahel. Aga aga no selge on, et, et eks kriitiline saab olema eeskätt ikkagi just see, kas, kas palestiinlased on valmis üleüldse mõtteid vahetama või ütlevad kohe esimese asjana jäi ka ei, et kui see plaan viib ikkagi mingisuguse mõttevahetuse vahetuseni osapooltega eeskätt siis loomulikult lisaks Iisraelile ka Palestiina omavalitsuse juhtidega, aga lisaks ka regiooni teiste naabritega, et siis on juba midagi positiivset saavutatud. Kui nii öelda palestiinlaste ja araablaste poolt laiemalt tuleb vastuseks ühene ja konkreetne ja kiire, ei siis kahtlemata on raske eeldada, et nüüd kohe lähiajal toimuks mingit positiivset edasiminekut.",
"role": "user"
},
{
"content": "USA president Donald Trump ütles eile, et tema Iisraeli-Palestiina rahuplaanil \"võib olla võimalus\" ja plaan avalikustatakse avalikustatakse täna õhtul kell 7 Eesti aja järgi. Palestiinlaste sõnul ei kavatse nad rahuplaani heaks kiita, kuna see on ilmselt kallutatud Iisraeli kasuks ning neid ei kaasatud selle väljatöötamisse. Allikate kohaselt kavatsevad palestiinlased eirata igasuguseid kõnelusi, kuni Trumpi administratsioon tunnistab nõndanimetatud kahe riigi lahendust. Rahuplaani väljavaateid kommenteerib endine välisminister Sven Mikser.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Uurides uudislugu, loo sellele ühe või kahe lausega lühikokkuvõte. Vasta eesti keeles!\n\nTekst:\n\nEelmisel sügisel anti Saaremaa muuseumile üle seitse piimanõud, mis on aastate jooksul maapõuest välja tulnud ja tegelikult viimane piimanõu tuli välja alles eelmisel aastal. Nendes sisaldunud esemed on täpselt säilinud, nii nagu 70 aastat tagasi sinna maa sisse pandi. Need on täna avataval näitusel esmakordselt avalikkuse ees ja ja inimestel on võimalik heita pilk Nende meeste igapäevaellu, kes seal metsas elasid ja iga ese, mis seal täna väljas on, räägib oma loo. Raadio paraku pilti ei näita. Kas sa võiksid kirjeldada paari lausega, mida need nõud sisaldas? D? Põhimõtteliselt kõike, mida metsa vendadel oli igapäevaseks eluks vaja, alates riietest, prillidest, tuba, kas jalgratta varuosadest, isegi arstiriistadest põhimõtteliselt kõike, mida võiks vaja minna metsas erinevates olukordades olid seal olemas lisaks veel, mis ääretult põnev oli ja mida ei olnud kindlasti enne nähtud oli see piimanõud sisaldasid väga unikaalseid fotoülesvõtteid metsast, see tähendab seda, et metsavennad ise olid oma tegemistest pildistanud ja need on need, mis lasevad nagu tõeliselt selle eitameil pilgu, nende meeste ja, ja tegelikult ka naiste ellu. Miks just piimanõud, kui sa kaevad selle piimanõu maha niimoodi, et ainult luuk jääb pealtnäha, mille sa katad okstega või samblaga siis tegelikult see juurdepääs sinna on ääretult lihtne, ta on suletud nõu, sinna ei pääse, õhk ligi, ei vesi ligi, nii et väga hea hoiukamber ja täpselt nagu me täna ka 70 aastat hiljem näeme, on esemed seal säilinud üpris hästi. Osad leiud on olnud juhuleiud ja teine pool näiteks ka viimasel aastal välja tulnud nõu on tegelikult pika uurimustöö tulemusena tänu Saaremaa metsavendluse uurija Mati Vendelile.",
"role": "user"
},
{
"content": "Saaremaa Muuseumis avati täna piimanõude näitus. Tegemist pole siiski tavaliste 40 liitriste ja 70 aasta vanuste piimanõudega, vaid kunagiste Saaremaa metsavandade salapeidikutega, mis nüüd enam kui pool sajandit hiljem on metsadest leitud.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
Subsets and Splits
No community queries yet
The top public SQL queries from the community will appear here once available.