messages
listlengths 2
2
| origin
stringclasses 4
values |
---|---|
[
{
"content": "Analüüsi uudislugu ning kirjuta sellele üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta üksnes eesti keeles!\n\nTekst:\n\nAjal, mil Eesti on vaktsineerimisega jõudnud alles poole peale, on mõned Euroopa riigid juba kaugel ees. Näiteks Belgia, kus on ennast koroona vastu kaitsnud rohkem kui 70 protsenti elanikkonnast. Veel viiruspuhangu algus päevil usuti, et see ongi karja immuunsuse piiriks, kuid täna teame, et lävend on oluliselt kõrgemal. Seetõttu pole ka Belgia inimesed muretud tuleviku suhtes näiteks juba kuid tagasi kahekordselt vaktsineeritud. Ki hinnangul on ka rohkem kui 70 protsenti vähe. Ma ei ole väga rahul, sest on endiselt palju inimesi, kes on vaktsineerimata. Kui kõik oleksid vaktsineeritud, siis ei oleks see probleem, aga on palju, kes ei soovi, nii et olukord Belgias on murettekitav, sõnas gi. Sellest hoolimata peab ta valitsuse tegevust vaktsineerimisel siiski edukaks. Ki hinnangul oleks see tulnud teha kohustuslikuks. Ent on ka teistsuguseid arvamusi, näiteks än, kes polegi vaktsineeritud. Ma pole olukorraga rahul, sest vaktsineerimine ei peaks olema kohustuslik. Inimestele peab jääma vabadust otsustada. Ma ei ole kõikide vaktsiinide vastu, aga koroona oma küll. Nende arendamine toimus liiga kiirelt ja ma pole veendunud, ütles An. Samas pole ta lõpuni kindel, mida teeb siis, kui vaktsiini pass muudetakse kohustuslikuks ka Belgias. Test teen testi apteegis või kuskil mujal võib-olla siis, kui see kestab väga pikalt, siis ma muudan oma otsust, aga praegu ma keeldun vaktsineerimist, lausus än. Kohustusliku koroonapassi vastu on ka roosa, kes ise koos perekonnaga on täielikult vaktsineeritud. Ei, ma ei arva, et see peaks olema kohustuslik, sest see on diskrimineeriv. See pole õiglane, sest inimesele peab jääma valikuvõimalus, sõnas roosa. Samas on ta rahul riigi tegevusega inimeste kaitsel, sest paljud on vaktsineeritud, ent on ka puudujääke. Olen rahul küll, aga mitte piirangutega. Peame endiselt kandma maski ning on piirangud teatud tegevustele nagu baaris või restoranis käimine. Nii et olukord on nii ja naa, ütles roosa Anni ja roosa soovist hoolimata on Belgia siiski liikumas koroonapassi kohustuslikuks muutmise suunas. Seejuures on riik loonud sellest oma versiooni, mis jagab praegusega võrreldes veel vähem isikuandmeid. Joosep Värk, Brüssel.",
"role": "user"
},
{
"content": "Hoolimata edukast vaktsineerimiskampaaniast on Belgia inimesed endiselt mures tuleviku pärast. Koroonapassi kohustuslikuks muutmist peavad mitmed diskrimineerimiseks.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Loe läbi uudislugu ja tee lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte, mis peegeldab selle põhisisu. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nEesti on oodanud väga pikka aega seda, et piirilepe Eesti ja Venemaa vahel sõlmitakse kõik Eesti vabariigi valitsused alates 1994.-st aastast on teinud kõvasti tööd selleks, et see piirileping saaks sõlmitud. Kindlasti peavad kahe riigi suhted olema selgelt reguleeritud ja eriti pean ma oluliseks, et Eesti ja Venemaa vahelised suhted oleksid selged ja klaarid. Diplomaatias on juba kord selline reegel, et kui kahe riigi vahel on suuri lahendamata probleeme siis tavaliselt väiksem riik peab neid probleeme endaga kaasas kandma. Kõikidel rahvusvahelistel foorumitel ja kõikide järgnevate lahendust vajavate probleemide juures tuleb maksta lõivu ka selle ühe suure lahendamata probleemi eest. Kas teil kahju ei ole nende maade pärast, mis meil jääb Venemaalt nüüd selle piirileppega tagasi saamata? Miks ta siis kahju ei ole? Loomulikult on kahju, kuid see on täna reaalsus. Kui kiiresti te näete, et selle lepingu ratifitseerimine riigikogus võib aega võtta? Minu seisukoht on selline, et mida varem see piirileping ratifitseeritud saab, seda parem. Kas see vajab ka poliitilist deklaratsiooni, seda peab otsustama juba riigikogu.",
"role": "user"
},
{
"content": "Peaminister Andrus Ansip Eesti-Vene piirilepingu allakirjutamisest - intervjuu Hanno Tombergile.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Süvene antud uudisesse ja tee selle kohta lühikokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult ühe või kahe lausega!\n\nTekst:\n\nEsmaspäeval rõhutas Isamaa esimees Helir-Valdor Seeder, et partneri valikul on määrav, mida õnnestub isamaal uues võimuliidus ära teha. Intervjuudes on poliitikud ettevaatlikud ja punaseid jooni maha ei tõmba. Siiski täna Riigikogus toimunud inflatsiooniteemalisel arutelul maalisid erakonnad oma positsioone küllalt selgete joontega. Isamaa liige Heiki Epner märkis, et suured Euroopa riigid püüavad hinnatõusu pidurdada maksulangetustega. Ja täna on mitte ainult kehvad sissetulevate inimeste poolt, vaid ka keskklass on ikka väga tugeva surve all. Toimetuleku osas. Kui Hepner peab maksulangetusi mõistlikuks, siis reformierakondlane Jürgen Ligi on risti vastupidisel seisukohal. Ta on äärmiselt ebaefektiivne lõpphinna suhtes ja äärmiselt diskrimineeriv sissetuleku suhtes, see tähendab, et omastavad ikkagi selle raha. Need, kes rohkem teenivad. Kusjuures Jürgen Ligi kuulub ka sellesse delegatsiooni, mis esindab Reformierakonda võimalikes koalitsioonikõnelustes isamaalasele Aivar Kokale taoline jäik suhtumine igatahes ei istu. Kui me räägime elektril gaasil, soojamajandusel ja ka küttepuidul peaks käibemaks langema 20-lt protsendilt vähemalt üheksa protsendile, siis öeldakse, et see on hullumeelsus. Ma unusta ära, et kõik hinnad on üle kahe korra tõusnud. Lisaks maksude alandamisele seisab Isamaaga toetuste suurendamise eest, isegi kui see tõstab riigi võlakoormust. Juba aprillis teatas Isamaa, et riik peaks iga aasta vähemalt miljardi laenu võtma. Reformierakonna kokkuhoid likumaid seisukohti esitas taas Jürgen Ligi. Eelarve olukord on kohutav, nii et me peame mõistuse pähe võtma ja tunnistama, et riik kütab inflatsiooni ise takka. Seda pidi, et kulutab rohkem, kui teenib pidevalt. Keskerakond see eest näitas tänasel arutelul hulga heldemad kätt. Näiteks endine põllumajandusminister Tarmo Tamm valutab südant toiduainete hinnatõusu pärast ning märgib, et Eesti on üks väheseid riike, mis pole allapoole viinud toiduainete käibemaksu. Kindlasti ei ole tänasel päeval ühtegi võimalust, kui riik ei tule maksudega inimesele appi, sest toiduainete hinnatõus on kasvanud juba üle 20 protsendi ja ilmselt ta kasvab 10 protsenti leheajal veel. Keskerakonna fraktsiooni kõnepuldis esindanud Marek Jürgenson oli sama meelt. Meie inimesed vajavad suuremat rahalist tuge toime tulemiseks riigi poolt. Peame kriiside negatiivset mõju tasandama ka aktsiisi ja käibemaksupoliitika kaudu. Üle tuleb samuti vaadata toidukaupade maksumäär ja kütuseaktsiisid, et hinnatõuse pidurdada.",
"role": "user"
},
{
"content": "Hiljemalt laupäevaks plaanib Isamaa otsustada, kas alustada koalitsioonikõnelusi Keskerakonna ja EKRE-ga või Reformierakonna ja Sotsiaaldemokraatliku Erakonnaga. Tänane arutelu Riigikogus näitas, et Keskerakond on valmis Isamaa soovide ja lubaduste tarbeks oluliselt rohkem laenuraha leidma. Reformierakondlased samas rääkisid pigem kokkuhoiust.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Uurides uudislugu, loo sellele ühe või kahe lausega lühikokkuvõte. Vasta eesti keeles!\n\nTekst:\n\nSuvine hooaeg läks Eesti kontserdil hästi, inimesed küll ei planeerinud käike nii palju ette kui tavaliselt, aga kontserdid olid pea välja müüdud, jätkab Eesti kontserdijuht. Kertu Orro. Selgelt oli aru saada, et meie publikul ikkagi kultuuri ja kontserdijanu on päris märkimisväärne ja eriti ma arvan, olid oodatudki just nimelt klassikalise muusika kontserdid ja meie kontserdid olid küll enamasti selle piirini täidetud, kus see piir parasjagu võimalik oli, ehk et vabaõhu puhul kuni 2000 ja siseruumides 50 protsenti, et sellest kõigest pidasime väga hoolega kinni ja publik julges tulla küll. Orro sõnul on sügishooaja etendustele pileteid juba müüdud. See näitab, et inimesed julgevad pikemaid plaane teha kui suvel. Samas oleneb kõik ikkagi kontserdist. Sõltub ikkagi kontserdikvaliteedist, et kui tulemas on midagi väga põnevat, midagi, mida on väga kaua oodatud, siis need piletid varakult soetatakse. Septembris Tartus draamafestivali raames toimuvatele etendustele sai pileteid osta esimesest juulist, huvi oli suur, räägib festivali tegevjuht Hedi-Liis Toome. Ja tegelikult me müüsime esimese viie päevaga ära ühe kolmandiku kõikidest piletitest isegi rohkem kui eelmine aasta samal perioodil, ma arvan muidugi, et siis oli ka selline üldine vabanemise tunne ja see koroonahirm oli kadunud, et inimesed julgesid sügisesse plaane teha. Aga tegelikult, kui ma vaatan programmi, et mitmed etendused on meil välja müüdud, mitmed lavastused on ka üsna täis, mina võiks öelda küll, et inimesed on väga julgelt draamafestivalile piletid ostnud sellel aastal, nii nagu ka eelnevatel aastatel. Pärnu Endla teatri turundus ja kommunikatsioonijuht Mari-Liis Pärn ütles aga, et inimesed ei julge väga pikki plaane siiski sügisesse teha. Kui sügisesse vaadata, siis sügise puhul võib-olla me näeme väikest muutust, et see etteostmine ei ole siis nii aktiivne kui näiteks eelnevate suve lõppudel, siis sügiseks. Meil tegelikult algaski uus hooaeg juuli algusest, et me oleme siin peaaegu kaks kuud juba sees mänginud, aga suvel ongi see külastatavus teistsugune, aga praegu edasi jälgides neid numbreid ikkagi selle teadmisega, et on suvi, kuulates ka publiku tagasisidet, siis tundub, et inimesed julgevad teatris käia, nad tunnevad ennast turvaliselt, me ka teeme kõik selleks, et nad tunneksid ennast turvaliselt. Kõigil sündmustel järgitakse terviseameti nõuandeid ja püütakse tagada võimalikult ohutu külastus. Tänavusel draamafestivalil saab näiteks osta ka maske.",
"role": "user"
},
{
"content": "Sügistele kultuurisündmustele inimesed minna ei pelga. Mõnedele sündmustele plaanitakse minna varem, kuid palju plaane tehakse lühiajaliselt. Korraldajad lubavad tagada külastajatele maksimaalse turvalisuse.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Vaata üle uudislugu ning loo sellele lühike kokkuvõte. Piira vastus ühe või kahe lausega ja vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nSellel nädalal on pilt oluliselt halvemaks läinud, peab tunnistama, et Eestis on meil üldine koroonatase tõusnud siin kuskil aprillikuu tasemele praegu, et kui eelmised nädalad oli veel suhteliselt madal, siis, siis nüüd on teinud ikkagi kõva lõhn ülespoole ja kui siin varasemad ajad meil kogu aeg olid siin mures Harjumaa ja Ida-Virumaa siis praegu pigem. Osaks siis siis Lõuna-Eesti ja Kesk-Eesti, nii et kui me need kohad üle vaatame ja siis seal on viirust kõige rohkem ja, ja kus me näeme, mis siin Lõuna-Eestis need linnad, kus viirusetase on juba väga kõrgele läinud Põlva Elva tõrva, keda on ka Otepääl, Tartus, siin Viljandi Jõgevas, Raplas on kõrge paides, nii et just nimelt see osa Eestist on meil seekord seda viiruse levikut juhtimas. Kui suur on vahe, siis nüüd Kagu-Eesti ja Ida-Virumaa ja Tallinna näitajates, et Kagu-Eestis on tegelikult ikkagi valdavas enamuses väikesed asulad. Võrreldes Ida-Viru ja Tallinna magalarajoonidega on seal ikkagi asustustihedus väga väike, aga niipea, kui see viirus ikkagi jõuab kohale ka siiakanti suuremas koguses, siis lähevad meil numbrid hoopis teistsuguseks. No õnneks ta praegu ei ole sinna suurematesse kohtadesse jõudnud, et see on tõsi, et kus inimesi on rohkem koos seal ta paremini levib ja tõepoolest siin Ida-Virumaal me ei leidnud teda üldse Kohtla-Järvet ja Sillamäelt ja. Kundast Rakverest Lääne-Virumaalt juba siis, et seal teda õnneks veel ei ole, aga aga kui ta hakkab levima ja eks see kõige suurem mure on ju, mis saab siis, kui lapsed hakkavad koolis käima, et kui palju siis koolid seda levikut mõjutavad. Aga eks ta koolide mõjul ka võib natukene tõusta.",
"role": "user"
},
{
"content": "Tartu Ülikooli teadlased on saanud valmis järjekordse reoveeuuringu.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Loe läbi uudislugu ja tee lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte, mis peegeldab selle põhisisu. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nRiigikaitsekomisjoni esimees, reformierakondlane Mati Raidma leiab, et kaitseminister asetas siiski põhirõhu sellele, et USA sõjaline kohalolek Euroopas oleks tervitatav. Küsimus on NATO ühises kaitsevõimes ja NATO kui kollektiivkaitseorganisatsiooni. Euroopa julgeoleku nähtav külg oleks veenev. Selleks on vaja täna kindlasti teha riikide vahel nagu enamat koostööd, ehk siis kaugelt kriisikollete lahendamine on natukene NATO-t tema tema põhiolemusest eemale viinud ja, ja see oli kaitseministri soov seda ilmselt uuesti alla joonida. Raidma ütleb, et kohalolek hõlmab mitmeid erinevaid vorme alates õppustest kuni kiirreageerimisvõime ja õhukaitsevõime hoidmiseni just abiõhukaitse korraldamisel on üks küsimus, mida oma kommentaaris tõstis esile ka reservkolonelleitnant Leo Kunnas. Riigikaitsekomisjoni aseesimees, keskerakondlane Aivar Riisalu ütleb, et idee iseenesest ei ole ju üldse uus ja ta ei saa aru, miks see väljaütlemine nii ühiskonda on erutanud ja et julgeolekualaselt oleks see ju Eestile kasulik ja vajalik. Erutuseks ei ole küll mitte mingisugust põhjust. Ehk see oleks pigem nagu usalduse ülesnäitamine Ameerika Ühendriikide poolt. Tõsi. Ta tooks endaga ilmselt kaasa olulist pingekasvu suhetes naabri Venemaaga, mis tähendaks tegelikkuses seda, et need niigi haprad majandussuhted võiksid näiteks veelgi jaheneda. Nii et, et selle tõttu, nagu ikka rahvatarkus ütleb igal kaikal kaks otsa. Aivar Riisalu lisab aga, et temagi ei pea USA kohaloleku all silmas jalaväeüksusi. Ega minagi mõtlen selle kohaloleku juures ikkagi kõigepealt ja ainult vist tegelikult seda, mis seonduks Ämari lennubaasiga. Ehk, ega, ega me väga nagu muud ei eelda. Tõepoolest, maismaa operatsioonide võimet siin hoida ei oleks mõistlik. See laseks Meie ühiskonnas võib-olla uue diskussiooni lahti, et meil poleks siis endale enam vaja panustadagi, et las kõik teevad meie teised asja ära. Aga, aga ärgem võtkem seda kõike nii valuliselt, et me oleme täna kaitstud paremini kui kunagi varem ja selle tõttu. Kui minister ütles välja jutu sees millegi sellise mõtte, mille peale ta on mõelnud, siis ärme seda talle ette heida, vaid võtame seda kui mõistliku debati osa.",
"role": "user"
},
{
"content": "Kaitseminister Urmas Reinsalu USA-visiidil väljendatud seisukoht, et tal oleks väga hea meel näha USA alalist sõjalist kohalolekut Eestis on pälvinud Eestis laialdast vastukaja.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita selle kohta üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nEuroopa parlament täitis oma kohustuse 553 poolthääle ehk ülekaaluka enamusega kiideti heaks Euroopa Liidu koroonasertifikaat. Kogu süsteem peab täielikult tööle hakkama esimesest juulist. See tähendab, et sertifikaadi omavatele täielikult vaktsineeritud inimestele või viimase kuue kuu jooksul koroona läbi põdenutele ei tohi riigid reisimisel piiranguid seada. Teisisõnu peaks see tähendama sellise Euroopa Liidu tagasitulekut, nagu mäletame pandeemia eilsest ajast. Seda rõhutas ka koroonasertifikaadi seaduseelnõu Euroopa parlamendi raportöör Juan Fernando Lopes, agilar. See eelnõu on siduv kõikidele liikmesriikidele ning otsekohalduv. Selle eesmärk on kaitsta kõikide Euroopa kodanike õigused. Viime sellega ellu muutuse võrreldes olukorraga, kust me tuleme. Kõik saavad aru, millest ma räägin. Pandeemia algusest alates on Euroopa parlament tegutsenud, et kutsuda Euroopa komisjoni tegutsema Schengeni viisaruumi vaba liikumise taastamiseks. Schengeni viisaruum on olnud väga halvas seisus. Seepärast olen ma nõudnud, et komisjon peab midagi ette võtma vaba liikumise taastamiseks. See on meie kodanike kõige suurem kasu ja põhiõigus, sõnas Lopes Agilaar. Tänahommikuse seisuga on Euroopa Komisjoni loodud koroonasertifikaadi tehnilise süsteemiga liitunud üheksa riiki ehk üks kolmandik kõigist. Eestit nende seas ei ole. Joosep Värk, Brüssel.",
"role": "user"
},
{
"content": "Euroopa Parlament kiitis koroonasertifikaadi lõplikult heaks. Tõendi kasutamine täismahus käivitub 1. juulist.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Analüüsi uudist ja koosta sellele lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nKui Elmar kitse 1957. aastal valminud maal e-kunstisalongi oksjonile jõudis, mäletasid vähesed, et maal rippus kunagi Pärnu raekojas, aga tolleaegne täitevkomitee esimees arvas, et see sinna ei sobi ja töö leidis 1972. aastal 2053 rubla eest uue omaniku. Selle ostis San tehniliste tööde valitsuse Pärnu osakond. Abilinnapea Meelis Kukk rehkendas välja, et maali hind võrdus toona 16 kuupalgaga, mis on üle 22000 euro. Oksjonil osteti see alghinna ehk 47500 euroga. Praegu ripub kitse töö linnavalitsuse saalis, kus toimuvad abielutseremooniad. Maal vajab valgustamist ja saali sisustus uuendamist. Pärnu abilinnapea Meelis Kukk. Minu meelest see saal on hea ja ka tähenduslik koht, kuna siin toimub abielude sõlmimine, et maali peal on näha Pärnu jõe suue ja magevesi, ühineb soolase mereveega ja toimib edasi ühtse ökosüsteemina, nii et see on ka neile abielu toimingutele kindlasti siduv ja tähendust andev sümbol. Kui Pärnu kavandatav kunsti hoone valmib, leiab maal koha seal. Maja ehitusmaht on aga suurem, kui läheb vaja kunstisaali, kunstikooli ning volikogu ruumideks. Ja praegu otsitakse partnerit. Ester Vilgats, Pärnu.",
"role": "user"
},
{
"content": "Nii on kunagi raekojas rippunud maal tagasi linna omandis.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Süvene antud uudisesse ja tee selle kohta lühikokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult ühe või kahe lausega!\n\nTekst:\n\nKristlikud demokraadid tutvustasid täna oma plaane võidelda terrorismi ja kuritegevuse vastu. Sellega tõstsid konservatiivid siseturvalisuse teema kampaanias olulisele kohale. Majandus ja rahandusteemade kõrvale. Valijate südamesse ei ole nad arvamusküsitluste põhjal aga jõudnud ja nüüd on vaja väga head plaani, kuidas toetuse langus valimiste eel kiiresti tõusule pöörata. CD kantslerikandidaat, Armin Lashat. Kõik läheb nende teemade alla, mida me kahe nädala jooksul välja tooma hakkame. Sisejulgeolek, rahanduspoliitika, võimalikud koalitsioonid. Praegu on rohkem mängus kui kes on kõige kenam. Sotsiaaldemokraatide, vasakpoolsete ja roheliste valimisprogrammid. On väga sarnased ja kas sellest võiks tekkida koalitsioon valimiste järel, mis kogu Euroopat muutma hakkab? See on küsimus, millest me praegu rääkima peame. Kristlike demokraatide ebaedu peamiseks põhjuseks peavad analüütikud just ebaõnnestunud kantsleri kandidaadi valikut. Et ei ole kunagi peetud väga tugevaks kandidaadiks ja see ei ole muutunud, ta ei suuda end intervjuudest näidata sobiva, enesekindla ja stabiilsena. See on probleem. Samal ajal saab sotsiaaldemokraatide Olaf Solts hakkama just sellega ja näib loomuliku Merkeli järeltulijana. Ta on nii soliidne, nii rahulik ja nii enesekindel. Valijatel on seekord keerukas valikut teha. Hans ütleb Armin Lasheti kohta nii. Ta on tüüpiline poliitik, räägib, aga ei tee midagi. Harald. Mina valin Lasetit, arvatavasti ta tuleb Nord ram best Falenist ja juhib maad hästi. Mulle ei meeldi mitte keegi neist kolmest, minu jaoks ei ole need valimiskõlbulikud, sest mitte ükski neist ei veena mind. Forsa värske küsitluse järgi soovib Armin Lashetid liidukantslerina näha vaid üheksa protsenti sakslastest. Samas kui konservatiivide esinumber oleks valimisvõitluses kõrvale jäetud Markus Sööder, siis oleks just tema populaarseim liidukantsleri kandidaat 38 protsendilise toetusega. Rahvusringhäälingu raadiouudistele Epp ehand Berliin, Saksamaa.",
"role": "user"
},
{
"content": "Saksamaa valimiste eel püüavad kristlikud demokraadid oma kampaaniale hoogu anda siseturvalisuse teemaga. Arvamusküsitluste järgi toetab konservatiive ligi 22 protsenti valijatest, samal ajal kui sotsiaaldemokraatidele kavatseb hääle anda 26 protsenti sakslastest.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita selle kohta üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nNarva suuremate kaubanduskeskuste Astria fama juhi Tarmo Kleimani sõnul tõi päris suur hulk narvakaid oma pensioniraha esimese hooga ostukeskusesse. Kauplused said kolme päevaga korraliku käibe. Et olen rääkinud meie kauplustega ja, ja viimasel nädalavahetusel mõned kauplused ütlevad, et on lausa selline tunne, nagu oleks jõulud ukse ees, aga selline suurusjärk kuskil 20 25 protsenti on käibed võrreldes eelmise aastaga suuremad. Pikemad järjekorrad tekkisid elektroonikakauplustes. Elektroonikakauplused ja ütlevad, et ikka ostetakse kalleid televiisoreid kalleid mobiiltelefone ja nii edasi, samamoodi muidugi ka jah, riided, rõivad, moekaubad, ilukauplused ja juveelikauplused. Eks see nädalavahetus on tulemas, eks inimesed siis nädalavahetuseti käivad rohkem poes, et eks seda nii-öelda väikest buumi ehk jätkub natukene. Narvakate ostuhuvi kulub suurtele ostukeskuste marjaks ära, kuna peamiselt vene turistidele suunatud keskused on Covid pandeemia ja suletud piiride pärast kaotanud umbes neljandiku klientidest ja käibest. Samas kui kaubanduskeskustel on põhjust rõõmu tunda, siis kallimate kaupadeni pole pensioniraha veel jõudnud, räägib Toyota autodega kaupleva ELke Narva juhatuse esimees Valdik uski. Meie vastu veel ei ole veel jõudnud, aga ma arvan, et see varsti jõuab. Ma arvan, et inimesed mõtlevad, et see on ikkagi suur osta ja kaaluvad seda ja, ja sellesse tulebki vähegi viitega. No meie ootused, et ikkagi kliendid jõuavad meie juurde Samuti pole pensioniraha kulutajate aktiivsust märganud kinnisvaramaaklerid nii toomuskinnisvara kui Arko vara. Narva esindustest kinnitati, et kinnisvaraturg on Narvas tavalisest aktiivsem alates aasta algusest, kuid viimase nädala jooksul pole pensioniraha väljavõtjad kinnisvara vastu huvi näidanud. Arkovara Narva osakonna juhi Vadim Senitšenkovi sõnul on inimesed valmis investeerima uhi uutesse korteritesse kuid neid pole Narvas ammu ehitatud. Samas, kui uskuda kaupmehi, käivad kaubanduskeskustes oma pensioniraha kulutamas valdavalt noored inimesed, kellel vaevalt et suuri summasid pensioniarvetel olla, võis Uudistele Jüri Nikolajev Narva.",
"role": "user"
},
{
"content": "Kaubanduskeskuste käive kasvas nädalavahetusel veerandi võrra.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Uurides uudislugu, loo sellele ühe või kahe lausega lühikokkuvõte. Vasta eesti keeles!\n\nTekst:\n\nRegionaalminister Siim-Valmar Kiisler küsis koalitsioonierakondadelt tänaseks vastust küsimusele, kas haldusreformi läbiviimisel ollakse valmis kasutama kohalike omavalitsuste sundliitmist või mitte. Pöördusin koalitsioonipartnerite poole kokkuvõttes väga lihtsa küsimusega, millele on küll emotsionaalselt raske vastata, aga lõppkokkuvõttes on küsimus väga lihtne. Kas jah või ei, et kas selleks, et reformidega edasi minna, lubatakse ka valdade administratiivset liitmist ja ma ootan jätkuvalt sellele küsimusele vastust, et noh, loomulikult võib siin rääkida ka teistel teemadel. Neid varasemaid plaane ma, neid nimetaksin ikkagi kosmeetikaga tegelemiseks. Kindlasti on üks valikuvõimalus kosmeetikaga tegelemine, aga selleks, et haldusreformiga edasi minna, tuleb sellele ühele küsimusele vastata, kas administratiivliitmist lubatakse teha või ei lubata, seda vastust ma veel nüüd konkreetselt ei ole saanud. Koalitsioonipartneritelt. Nii Reformierakond kui ka sotsiaaldemokraadid suhtusid asjasse ettevaatlikult. Reformierakonna peasekretär Kristen Michal. Me julgustaks edasi minema praegust regionaalministrit Vallo Reimaa poolt ettevalmistatud reformiga, et kui ta nüüd tahab nullist alustada, siis kindlasti läheb selle haldusreformi nullist alustamise, uute kokkulepete ja tasakaalude otsimisega palju rohkem aega, nii et tegelikult võiks ta edasi minna selle kavaga, mis on juba kokku lepitud ja läbi vaieldud, nii et. Me ei ole kunagi arvamusel olnud, et jõud on parim lahendus mingisuguste küsimuste lahendamiseks, et jõuga liitmisest ei sünni tingimata head asjad, et aga ma arvan, et see nagu aspekt on, võib olla isegi nagu niisugune, see kaartide ja piiride joonistamine võib-olla ületähtsustatud, et meie jaoks on tähtsam või vähemalt minu jaoks kindlasti selle haldusreformi juures on tähtsam see, et sama teenus, mis pakutakse inimesele, oleks nagu parema kvaliteediga, kui ta täna on, et täna tihtipeale väiksemad omavalitsused vahest ei suudagi pakkuda seda selle kvaliteediga teenust. Regionaalminister Siim-Valmar Kiisler tunnistas, et kui koalitsioonipartnerid teda ei toeta, siis jääb radikaalne reform ära. Meil ei jätku lihtsalt toetust koalitsioonis ja kui meil ei ole koalitsioonis toetust, siis, siis me ei saa seda laiemalt ellu viia ka Riigikogus. Et siis kahjuks selline jõulisem edasi liikumine on päevakorrast maas, sest öelda, et mine nüüd kiiresti edasi samal ajal mandaati andma administratiivseks liitmiseks. See, see on umbes nii, et võis öelda, et, et sõida autoga kuhugi punkti, A aga kütust ei tohi selles kasutada, et, et siis on lihtsalt selleks korraks see teema saanud jälle tagasilöögi ja, ja eks me suuname toetus jaa. Abistame jätkuvalt vabatahtlikult ühineda soovivaid omavalitsusi, aga see on pigem selline asjade isevoolu teed minna laskmine sise paigal, see paigaltammumise jätkumine. Regionaalminister kinnitas meie uudistele, et tema plaani läbikukkumine ei tähenda, et ta kavatseks tagasi astuda.",
"role": "user"
},
{
"content": "Regionaalministri initsiatiivist valdade liitmise kohta.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Loe läbi uudislugu ja tee lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte, mis peegeldab selle põhisisu. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nHaiguste ennetamise ja tõrje Euroopa keskus tõstis koroonaviirusesse haigestumise ohuhinnangut Euroopa Liidus, Suurbritannias ja Euroopa majanduspiirkonna riikides. Kui varem hindas keskus haigestumise riski madalast keskmiseni, siis nüüd keskmisest kõrgeni, sõltuvalt konkreetsest kohast. Itaalias on nakatunute arv tõusnud ligi 1700-ni. Prantsusmaal ja Saksamaal on nakatunud üle 100 inimese. Euroopa Komisjoni president Ursula von der Laien. Meil on tegemist väga keeruka olukorraga, see nõuab ühelt poolt väga kiiret tegutsemist ja teisalt erisektorite koordineerimist mitte üksnes Euroopa tasemel, vaid riikide tasemel ja ühtset vastust Euroopa Liidu riikidelt ja Euroopa Liidult. Komisjon moodustas mitme voliniku juhitava koroonaviiruse vastase võitluse töörühma, mis hõlmab nii kriisimeditsiinilist poolt kui ka inimeste liikumist ja majandust. Euroopa Liit on riikide vahelist infovahetust ja koostööd toetavas rollis. Otsuse, kuidas tegutseda, langetab iga riik ise. Range liikumispiiranguid ei ole riigid vajalikuks pidanud, tegeldakse üldiselt konkreetsete nakatunud ja nendega kokku puutunutega. Euroopa Komisjoni kriisiohja volinik Janes Lenarits. Meetmed, mida rakendatakse, peavad olema proportsionaalsed ja asjakohased, antud kohas. Jah, on küsimused, miks me ei keela reisimist ja ei sulge piire. Need on karmid meetmed, aga nende tõhusus on küsitav. Ühes valdkonnas on Euroopa liidul olulise tegutseja roll, nimelt haiguse majandusliku löögi leevendamisel majandusliku koostöö ja arengu organisatsiooni OECD täna avaldatud prognoosi musta stsenaariumi järgi aeglustub globaalne majanduskasv 1,5 protsendini mis tähendab niigi nõrgas seisus Euroopa majandusele. Ohutulesid. Euroopa Liidu võimalusi hakkavad arutama rahandusministrid. Euroopa Komisjoni majandusvolinik Paula Centiloni. Koordineeritud rahanduspoliitiline vastus peab olema õigeaegne, seda ei tohi teha liiga vara ega liiga hilja. See on arutelu teema. See sõltub viirus puhangu arengust. Meie käsutuses on erinevad vahendid, aga neid tuleb rakendada õigel hetkel ja laiapõhjalise üksmeelega. Rahvusringhäälingu raadiouudistele pehand Brüssel, Belgia.",
"role": "user"
},
{
"content": "Euroopa riikides on haigestunud üle 2000 inimese. Euroopa riigid rakendavad erinevaid meetmeid viiruse leviku tõkestamisel, karme liikumispiiranguid siiski ette näha ei ole.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita sellele vastav lühikokkuvõte ühe või kahe lausega. Vasta alati ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nPiiriületamise surve Valgevenest Poola suunas on viimastel kuudel üha suurenenud, räägib Poola piirivalve pressiesindaja Anna Mihhalska rahvusringhäälingule. Augustis oli 3500 ebaseaduslikku piiriületamise katset septembris 7000 kuni 7500 ja sel kuul juba 14000, nii et see hulk kasvab kiiresti. Kõik sõltub Lukašenko režiimist, nemad kutsuvad põgenikke sihilikult Valgevenesse, transpordivad nad piirile, näitavad, kust üle piiri minna ja annavad neile redelid ja tööriistad traadi katki lõikamiseks. Poola on kuulutanud välja eriolukorra, veab piirile traati ja on saatnud piirivalvele appi tuhandeid kaitseväelasi. Piiritsooni ei pääse ligi ei rahvusvahelised organisatsioonid, humanitaarabi andjad ega meedia. Nii on infot piiril täpselt toimuvast vähe. Ometi on selge, et mitmed inimesed on surnud. Piirivalve sõnul on neid kuus, inimõiguslaste sõnul üheksa teated surmadest, tagasisaatmistest, piirivalvurite vahel lõksus olevatest inimestest ja väikestest lastest külmas metsas räägivad seaduste eiramise kõrval lihtsalt ebainimlikkusest, ütlevad inimõiguslased. ÜRO pagulasameti Varssavi esindaja Rafal Kostrozinski. Olukord seal on lihtsalt ebainimlik, neid inimesi kasutatakse poliitiliselt ära. Kuigi me mõistame, et valitsus seisab silmitsi pretsedenditu olukorraga, leiame me siiski, et sellega on võimalik hakkama saada inimlikul moel. Piirivalve ja Poola riik aitavad kõiki inimesi, kes abi soovivad. Kui inimene ütleb, et ta ei taha taotleda rahvusvahelist kaitset Poolalt, vaid Saksamaalt, siis me ei hakka neid teistesse Lääne-Euroopa riikidesse viima. Põgenikke, kellel on õnnestunud pääseda üle piiri ja ka läbi kinnise piiritsooni, püüab humanitaarabiga aidata põgenikeabiorganisatsioon. Otsalenie. Nende meeskonna sõnul ei vasta tõele riigiametite kinnitused, et Poola ei jäta kedagi terviseprobleemide korral hätta. Sihtasutuse Otsa Lenija meeskonnaliige Marianna Vartetska. Oli näiteks olukord, kus piiril oli 11-st inimesest koosnev grupp ja kiirabi, ütles, et nad kõik on alajahtunud ja vajavad haiglaravi. Pärast veidraid läbirääkimisi meedikute ja piirivalve vahel viidi ainult kaks neist haiglasse, üheksa visati tagasi metsa. Nii et ei, see ei ole tõsi. Me näeme seda omaenese silmadega, see ei ole midagi, mida me oleme kuskilt kuulnud. Põgenikekeskustesse on siiani paigutatud 2000 inimest. Neist 1200 on pärit Iraagist ja 300 Afganistanist. Rahvusringhäälingu raadiouudistele Epp ehand Sokolka ja Varssavi Poola.",
"role": "user"
},
{
"content": "Valgevene võimude mahitatud migratsioonisurve on Poola piirivalve kinnitusel nende piiril viimastel kuudel üha kasvanud. Mitmed inimesed on Valgevene-Poola piiril surma saanud ja inimõiguslased süüdistavad riiki ebainimlikus ringikäimises põgenikega.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita sellele vastav lühikokkuvõte ühe või kahe lausega. Vasta alati ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nPresidendi sõnul ei olnud viga mitte niivõrd see, et avati Taiwan 'i esindus kuivõrd see, et temaga jäeti esinduse nimi kooskõlastamata. Kuigi mõlemad, nii Leedu kui Taiwan võivad avada esindusi, millel ei ole diplomaatilist staatust sai just esindusele pandud Taiwani nimi. Asjaoluks, mis muutis Leedu suhteid Hiinaga, ütles, nagu seda raadiointervjuus mujal maailmas tegutsevad Taiwani esindused pealinna Taibay nime all vastavalt rahvusvahelisele konsensusele, mille järgi see ei ole vastuolus ühe Hiina poliitikaga. Hiina süüdistab Leedut nüüd ühe Hiina poliitikast kõrvalekaldumises, mida Vilnius eitab. Pärast Vilniust räägiti ka Eestis, kas suhted Hiina ja Taiwaniga võiksid muutuda. Välisminister Eva-Maria Liimets vastas novembris küsimusele, kas Eesti avab Taiwani esinduse, et seda pole arutatud. Riigikogu Eesti Taiwan'i toetusrühma liige Madis Melling ütleb, et Eesti peaks arendama Taiwaniga kõikvõimalikke suhteid ja seda ka tehakse majanduses, kultuurist, teaduses. Tema sõnul on Eesti valinud selleks mõistliku väikeste sammude tee. Näiteks allkirjastati Tartu Tartu ülikooli ja ühe Taiwani ülikooli vahel koostööleping, mis tähendab õpilaste vahet tulevikus ka õppejõudude vahetust, ühist teadustööd peatselt riigikogu muudab liiklusseadust, kus me hakkame tunnustama ka Taiwani juhilube ja need pisikesed sammud on minu vaates ja ka Eesti vaates märksa olulisemad kui suure pauguga avada Taiwanis esindus, et just mitte tekitada teravaid suhteid Hiinaga ja noh, Hiina reaktsioone me näeme, kuigi samas Taiwani, ütleme sellise enesetunde või motivatsiooni jaoks oli see Leedu sündmus äärmiselt oluline. Sel ajal, kui me Taiwanis olime, me nägime väga palju, kui poodide küljes lehvisid Leedu lipud, see on, see on selline nii ja naa, küsimus, aga kõigepealt kõige põhiliseks mus on ikkagi see selleks, et Taiwani tunnustada riigina peab Taiwan iseennast kõigepealt riigiks kuulutama, sest täna on selline väga kentsakas juriidiline olukord, kus Taiwani justkui peab ennast Hiina vabariigi õigusjärglaseks, samas ennast Taiwani kui riigina välja kuulutamata. Aga jah, sellised väikesed realistlikud sammud on käegakatsutavamad ja olulisemad kui selline pauguga. Taiwani esinduse avamine minu meelest.",
"role": "user"
},
{
"content": "Leedu president ütles, et Leedu tegi vea, kui lubas Taiwanil avada oma nime all esinduse Vilniuses. Leedu president Gitanas Nauseda ütles, et see kutsus esile Hiina väga tugeva surve Leedule.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Süvene antud uudisesse ja tee selle kohta lühikokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult ühe või kahe lausega!\n\nTekst:\n\nKuid. Vastseliina elanik Aleksander kurdab, et tolliametnike käitumine muudab piiriületajate elu keeruliseks. Maksu ja tolliameti tolli korralduse osakonna juhataja Urmas Koidu põhjendab seda vajadusega piirata vohavat kütuseäri. Põhjus mõistagi selles, et see kütusevedu on nii massiliseks muutunud. On näha, et korduvpiireületajaid on nii palju, et siin ei saa olla nagu muud eesmärgi peal selle kütuseveo, noh, võib muidugi olla, kes käivad tööl ja niimoodi, aga noh, see selgub siin piiri peal üsna kiiresti. Kuigi nii mõnigi piiriületaja oli kuulnud täna keskpäevaks planeeritavast aktsioonist, ei kogunenud Luhamaal sel ajal kedagi. Siiski oli üksikuid rahulolematuid, kes oma arvamust kõva häälselt ka avaldasid. Läti vabariigist tulnud piiriületajatele tegi tuska see, et maksmisele tuleva aktsiisi suuruse üle otsustab ametnik ning selle kohta ei ole neile arusaadavaid reegleid. Mõne päeva eest tuli Võru kohtumajast lahend, kus kohus tühistas kütusevedajale jaanuaris määratud trahvi. Kuigi viimastel päevadel rakendab maksu ja tolliamet teistsugust taktikat kui jaanuarikuises juhtumis, on protsessis trahvi saanud kodaniku esindanud juristi Kalju Kutsari hinnangul ametnike käitumises siiski mitmeid õiguslikke küsitavusi. Seadust ei saa tõlgendada nii, et ametnik määrab inimese sihtkoha määrab sellest tulenevalt maksustamisele kuuluva kütuse koguse ja kui isik seda ei tee, siis siis selgub, et isik on kurjategija või, või väär väärteo toime pannud siis nii et minu arvates selline lähenemine on väga väga-väga selline nihilistlik. Urmas Koidu kinnitusel võtab toll ette just need sõidukijuhid, kelle senise käitumise põhjal on tolliametnikul alust arvata, et tema piiriületuse peamiseks põhjuseks on just kütusevedu. Kui tihti ta piiri ületab, milline sõiduk tal on ja kõik sellised asjaolud me tuvastamegi piiril ja me peamegi kütuse kinni, vormistame akti ja viidates nendele asjaoludele, me ei saa rakendada aktsiisivabastust. Täna öösel üritas umbes 30 kütusevedajat tekitada Koidula piiripunktis seisakut, blokeerides sõiduradu ning asudes tolliametnikega tulistesse vaidlustesse. Enamikul neist polnud siiski aktsiisi tasumisest pääsu. Urmas Koidu. Selle tegevuse sisu bensiinivedamine nii-öelda vene kütuse siis Eestis turustamise eesmärgil noh, on selgelt seadusega vastuolus ja seda me igal juhul jätkame selle takistamist, me jätkame. Ja veel kord Kalju Kutsar advokaadibüroost valge ja Uiga. Mingid regulatsioonid on kindlasti võimalikud, et seda piirata, aga piiriülest kaubandust täielikult lõpetada, nii et säiliksid ka mingid elementaarsed inimõigused. Ma kardan, et see ei ole maailmas vist mitte kuskil õnnestunud. Igor Taro rahvusringhäälingule Võrumaalt.",
"role": "user"
},
{
"content": "Eesti-Vene piiripunktides jätkub pingeline olukord seoses kütuseveoga.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita sellele vastav lühikokkuvõte ühe või kahe lausega. Vasta alati ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nRinglusesse võtmata plastpakendi põhise omavahendi rahvakeeli plastimaksuga soovib Euroopa komisjon tänavu kokku koguda kuus miljardit eurot. Rahandusministeeriumi Euroopa Liidu poliitika talituse nõunik Erik Marksoo selgitab, et iga kilogrammi ringlusesse võtmata plastpakendi jäätmete eest tuleb maksta 80 senti. Aga kuna see pani suurema eelarve koormuse vähem jõukatele riikidele, siis riigid, kelle riigi kogutulu on alla Euroopa Liidu keskmise, nende puhul korrutatakse rahvaarv 3,8 kilogrammiga ja saadakse seeläbi siis kilode arv, mis arvutatakse maha sellest baasist. Rahaliselt säästab see meile neli miljonit eurot. Niisiis kokkuvõttes tuleb meil kuue miljardi eurosesse Euroopa Liidu potti panna 23,6 miljonit eurot 11 miljonit rohkem võrreldes sellega, kui plastimaksu poleks. Eestis jäi 2018. aastal ringlusesse võtmata 62,3 protsenti kõigist plastpakendi jäätmetest. Keskkonnaministeeriumi keskkonnakorralduse osakonna juhataja Sigrid Soomlais ütleb, et selle protsendi leidmiseks vaadatakse registrit, kuhu ette ettevõtjad panevad kirja turule lastud pakendid. Neid numbreid võrreldakse jäätmekäitlejate esitatud aruannetega aga lisaks tehakse ka, mis uuringuid. Teisiti öeldes kaalutakse prügikastis saadud jäätmed liigiti üle soomlasi selgitab, et ainult registrite järgi me kõiki andmeid kätte ei saa. Registris peavad andmeid esitama ainult ettevõtted, kes üle 100 kilogrammi plasti aastas turule lasevad ja tegelikult on meil ka suur hulk internetikaubanduse teel pakendijäätmetesse sattunud pakendeid, mis samuti ei pruugi kajastuda, siis seal pakendiregistris. See, et Eestis jääb enam kui 60 protsenti plastpakendite jäätmetest ringlusesse võtmata seab meid Euroopas keskmisest allapoole. Näiteks Rootsis jäi 2018. aastal ringlusesse võtmata pool Leedus kõigest 30,7 protsenti plastpakendi te jäätmetest. Sigrid Soomlais ütleb, et vähemalt osaliselt võib asi olla ka selles, et liikmesriigid kasutavad jäätmekoguste hindamiseks erinevaid metoodikaid. Väga tihti ongi see turule lastud pakendite kogus võrdsustatudki pakendijäätmetega. Mitmed riigid ei kasuta võib-olla ka sellist eraldi uuringut nagu meie sortimisuuring. Erik Marksoo sõnul peaks kõik riigid oma statistika paika saama 2023.-ks aastaks, aga praegu vassida pole ka tegelikult mõtet. Kui riigid maksavad praegu prognoosi alusel ja kui hiljem selgub, et nende tegelik võrreldav statistika erineb sellest, mis oli prognoos, siis kahe aasta pärast tegeliku statistika alusel arvutatakse maksed ümber ja tehakse vastavad korrektsioonid, et kui, kui riik on kas liiga palju või liiga vähe maksnud, siis tuleb seda kompenseerida.",
"role": "user"
},
{
"content": "Eesti peab maksma 23,6 miljonit eurot plastimaksu. Euroopa Komisjon plaanib tänavu koguda ringlusesse võtmata plastjäätmete pealt Euroopa Liidu liikmesriikidelt kuus miljardit eurot.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Analüüsi uudist ja koosta sellele lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nNeljarealise maantee ehitamist Jõhvi ja Narva vahel nägi ette veel seitse aastat tagasi valminud maakonna teemaplaneering. Nüüd on sellele järele jõudnud ka riiklik teehoiukava ning maanteeamet on alustanud esimese etapi eelprojekti koostamist ja keskkonnamõjude hindamist. Töid alustatakse maantee jõhvi poolsest otsast, räägib maanteeameti ida strateegilise planeerimise juht Rainer Kuldmaa. Otsustati jagada Jõhvi ja Narva vaheline ala kolm etappi, mis siis katkevad endast Jõhvi ja Toila vahelist ala Toila ja Sillamäe vahelist ala ja Sillamäe ja Narva vahelist lõiku. Selle esimeseks etapiks on just Jõhvi ja Toila vahelise eelprojekti koostamine. Selline on vabariigi valitsuse otsus ja selle alusel me praegu projekteerimisega alustasime. Maanteeameti andmeil liigub Jõhvi ja Narva vahel kuni 8000 autot ööpäevas, mis on umbes kaks korda vähem kui neljarealise maanteekoormus peaks olema. Samas on Jõhvi-Narva maantee eriti Narvapoolses osas väga käänuline ja ohtlik ning seni on seal liiklusohutust üritatud tagada kiiruse piirangute ja kiiruskaameratega, räägib Ida-Viru tööstusalade arendamise sihtasutuse juhataja Teet Kuusmik. Autosid liigub väga palju, järjest rohkem lisandub rasketransporti. Kindlasti on selline ohutu ohtu liikumine ja võib-olla ka liikluskiiruse suurenemine võimaldab ettevõtjatel kiiremini liikuda ja ka ütleme, kaupadel kiiremini liikuda ja ohutult tööstusparkidele ja nende arendamisele. Ma arvan, et iga investeering põhiinfrastruktuuri on oluline, mida kiiremini need juhtuvad, seda paremini meil on võimalik ka ettevõtjatele seda ideed siin koha peal ära müüa. Narva ja Jõhvi vaheline maanteelõik oli suurematest maanteedest viimane, mis sajandi algul kaasaegse teekatte sai. Peale seda on neljarealine teelõik ehitatud jõhvi ja Kohtla-Järve vahele ning rajatud kahetasandiline Sillamäe ristmik, jätkab Teet Kuusmik. Selles mõttes võib öelda, et investeeringuid tehtud on aga muidugi ütleme kaks pluss kaks või isegi kaks pluss üks maantee olemasolu teeks kogu ettevõtluskeskkonna ka mugavamaks. Jõhvi ja Narva vahelise maantee ümberehitamine neljarealiseks võtab palju aega. 10 kilomeetriline teelõik Jõhvis Toilani peaks valmis saama kaheksa aasta pärast ning Sillamäe ja Narvani jõuab neljarealine maantee peale 2000 kolmekümnendat aastat.",
"role": "user"
},
{
"content": "Algasid ettevalmistused Jõhvi-Narva neljarajalise maantee ehitamiseks. Kehtiva teehoiukava järgi kulub projekteerimiseks ja ehitamiseks üle kümne aasta.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Vaata üle uudislugu ning loo sellele lühike kokkuvõte. Piira vastus ühe või kahe lausega ja vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nDeklaratsioonide põhjal on siis riigi ees tekkinud kohustus 460 miljoni euro ulatuses ja sellest on tänase päevaga siis tasumata 65 miljonit ehk umbes üks kuuendik ja siis see võlg on eelkõige kasvanud, kui me räägime mahtude mõttes kõige rohkem töötlevas tööstuses, hulgi ja jaekaubanduses ning infos ja sides. Nüüd, kui me räägime reaalsetest rahasummadest, et töötlevas tööstuses on see võlg sirka 10 miljonit, hulgi jaekaubanduses pisut alla selle info side seitse miljonit ja töötlevas tööstuses, siis torkavad silma masinaehitusmasinate hooldus ja puitmajade puidutootmisega seotud ettevõtted. Hulgi ja jaekaubanduses kindlasti nii-öelda mittespetsiifilise kaubanduse võtted ja infose sides on palju juttu olnud meediast. See oli nii-ütelda kogu summade mõttes, sest need on üldse suured sektorid. Kui me räägime nüüd sektorite lõikes, kus kõige rohkem on on võlgnevus osakaaluna tasutud maksudest, et siis kahtlemata kõige suurem on selles pildis torkab silma majutus ja toitlustus, kus circa 70 protsenti deklareeritud kohustustest on jäänud tasumata. Samamoodi on väga kõrgelt tasumata maksude osakaal haldus ja abitegevustes. Ja kui veel põgusalt peatuda regionaalsel pildil siis ilmselt mitte üllatusena kellelegi, siis kõige kõrgem tasumata maksude osakaal on Saare maakonnas, eriti siis Saare maakonna majutus toitlustusettevõtete hulgas. Võrreldes veebruariga oli märtsi lõpus 5300 töökohta vähem ja kõige rohkem on siis kahanenud töökohtade arv märtsi lõpu seisuga majutuses toitlustuses umbes umbes 1000 töökohta ehk kaheksa protsenti töötlevas tööstuses, ehituses, samuti tsirka 1000 töökohta ning kunstis ja meelelahutuse umbes 500 töökohta, mis moodustab siis ligi viis protsenti sealsetest töötajatest töötajate arvust ning maakondlikult siis kõige rohkem Valgamaal, kus on vähenenud 4,7 protsenti töökohtadest ning tervikuna siis märtsi palgafond oli circa kaks miljonit väiksem kui veebruaris ja tavapäraselt on tegelikult märtsi palgafond varasematel aastatel siis kasvu näidanud, nii et me näeme, et see majanduskriis samm haaval nüüd ka märtsis on tasahilju ja sammhaaval liikunud edasi majandusse ja kindlasti siit edasi siis täna on meil käibemaksudeklaratsiooni esitamise tähtaeg, et saame anda ka operatiivset ülevaadet sellest, kuidas maksude laekumine ka siit edasi operatiivselt kulgeb.",
"role": "user"
},
{
"content": "70 % majutuse ja toitlustuse deklareeritud maksudest on laekumata, neist enim Saaremaalt. Kokkuvõttes on esitatud eelmise kuu eest 89 000 deklaratsiooni, mis on siiski 4000 võrra vähem kui kuu varem.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Vaata üle uudislugu ning loo sellele lühike kokkuvõte. Piira vastus ühe või kahe lausega ja vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nTallinnal on käimas keerulised läbirääkimised pealinna koolide halduslepingute partneritega, et lõpetada või teha ringi ebamõistlikult kulukad pikaajalised kokkulepped. Urmas Sõõrumaale kuuluva osaühinguga viivateks Holding jõudsid nüüd läbirääkimised lõpule ning kokkuleppe järgi muutuvad viie kooli halduse ngu tingimused linnale soodsamaks. Viivateks Holdingu kohustused koolihoonete ja rajatiste korrashoiu tagamisel ning haldamisel ei muutu. Linnavalitsus kinnitas täna lepingumuudatusi. Need peavad heaks kiitma nüüd ka linnavolikogu ja Vivatek Holding. Linnapea Mihhail Kõlvarti sõnul hoiab linn muudatustega lepinguperioodi vältel kokku ligi 20 miljonit eurot. Siis tegelikult see soodustus hakkab kehtima juba alates sellest aastast tagantjärgi esimesest jaanuarist. Et me juba sel aastal saame kokku hoida enam kui 500000 eurot ehk siis enam kui pool miljonit teise partneri puhul me sellist kokkulepet ei ole saavutanud. Need tingimused, mis, mida me leppisime kokku viivad tekstiga PCA-le ei sobi ja praegu jutt on väljaostmisest. Aga ka siin, nagu te saate aru, on eelkõige hinna küsimus ja see hind, mida pakub. Meile BCA praegu ei tundu linna jaoks soodne. Seega see vaidlus samamoodi võib võtta aega ja lõppeda ka kohtumenetlusega, mida me soovisime algusest peale vältida. Peavateks holnikule anti 2006. aastal halduslepingutega üle Pelgulinna gümnaasium, 32. keskkool, kalamaja põhikool, Kristiina gümnaasium ja Laagna gümnaasium. Ettevõtte omanik Urmas Sõõrumaa avaldas heameelt kokkuleppe saavutamise üle. Seal on kaks võtmenumbrit, et esiteks see teenus läheb 11 protsenti odavamaks, mis tähendab siis viie miljoni siis aastase renditulu juures tähendab vähemalt pool miljonit aastas, see on üks näitaja ja teine mingi oluline näitaja, mis sinna oli aastast 2006 siis sisse kodeeritud sellesse lepingusse oli lepingu lõpetamine aastal 2035, üks võimalus oli jääkasendusmeetod ja see oli piisavalt segane meetod, ehk see tähendaks seda, et aastal 2036 peaks sellel ajahetkel nagu ehitama uued koolid teoreetiliselt, ja arvutama sealt maha siis tegelikult amordiseerunud osa piisavalt tundmatu ja piisavalt segane number ja ma möönan linnavalitsuse muret ja me saime selles selles lõpetamises oluliselt selgema kokkuleppe. Ja see on teine suur koht, kus tegelikult Tallinna linn kokku hoiab. Linnapea Edgar Savisaare ajal 2006. aastal ette valmistatud ja Jüri Ratase ameti ajal allkirjastatud halduslepingud kahe ettevõttega viivateks Holding ja PC Center 10 kooli remondiks ja korrashoiuks on läinud linnale praeguseks maksma 110 miljonit eurot. Sellest pool on läinud ettevõtete kasumiks. Hinnanguliselt on linnal jäänud viimase 15 aasta jooksul maksta veel umbes 140 miljonit eurot.",
"role": "user"
},
{
"content": "Tallinna linnavalitsuse läbirääkimised Urmas Sõõrumaale kuuluva osaühinguga Vivatex Holding jõudsid lõpule ning kokkuleppe järgi muutuvad viie kooli halduslepingu tingimused linnale soodsamaks. Vivatex Holdingu kohustused koolihoonete ja rajatiste korrashoiu tagamisel ning haldamisel ei muutu.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Loe läbi uudislugu ja tee lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte, mis peegeldab selle põhisisu. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nUSA värskelt valitud president Joe Biden pidas võidukõne oma koduosariigis Tel Averis, kus ütles, et ameeriklased on rääkinud ja viinud ta selge võiduni. Ma olen puudutatud sellest usaldusest ja usust, mis teil minusse on. Ma tõotan, et olen president, kes soovib liit mitte lõhestada, kes ei näe punaseid ja siniseid osariike, vaid ainult Ameerika Ühendriiki. Ma töötan kogu südamest ja koos inimeste usuga, et võita kõigi usaldus. See on minu meelest Ameerika tähendus, räägib USA valitud asepresident Kamala Harris. Ma olen esimene naine asepresidendi ametis, aga mitte viimane, sest iga väike tüdruk, kes täna vaatab, näeb, et see on võimaluste riik. Tahan öelda kõikidele selle riigi lastele, vaatamata nende soole, et meie riik on saatnud teile selge sõnumi. Unistage ambitsioonikalt, juhtige veendunult ja nähke ennast viisil, mida teised ei suuda üle kogu riigi tulid inimesed tänavatele tähistama ja jäid sinna öötundideni. Nii ka Philadelphia linnas, mis on kogu nädala tähelepanu saanud Pennsylvania osariigi pealinn, räägib Joe Bideni toetaja. Nad. See on lootuse ja tähistamise aeg ja oleme valmis edasi liikuma. Me oleme valmis nii riigina kui ka linnana edasi liikuma ja lihtsalt ei suuda seda ära oodata. Me oleme põnevil ja lootusrikkad. Philadelphia häältelugemiskeskuse juures pakkisid president Donald Trumpi toetajad kokku meeleavaldusteks püsti pandud plakateid räägib Donald Trumpi toetaja teina. Asi on valimisprotsessi läbipaistvuses ja valimisreeglite järgimises. Esialgu ei lubanud nad vabariiklastest vaatlejaid sisse, et nad saaksid jälgida eemalviibija sedelite lugemist. Ja siis läksid vabariiklased kohtusse ja said kohtuorderi, misjärel lasti vaatlejad sisse. Aga nad olid häälte lugejatest umbes 30 meetri kauguses. Nii kaugelt ei näe muidugi midagi nii et nad üritasid kasutada binokleid ja siis neil keelati seda teha. Trumpi pooldajad lubasid meeleavaldustega jätkata ka järgmistel päevadel. Rahvusringhäälingu raadiouudistele Maria-Ann Rohemäe, Filadelfia.",
"role": "user"
},
{
"content": "Bideni võitu tähistati suurlinnades üle Ühendriikide. President Donald Trumpi toetajad leiavad aga endiselt, et valimisprotsess pole olnud aus.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita selle kohta üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nMeil on olnud vihjeid suurusjärgus 30 ja, ja oleme nende vihjete üle äärmiselt tänulikud. Nende vihjete suur osakaal näitab meie jaoks seda, et inimesi teema kõnetab. Nende jaoks on tähtis, et valimised oleksid ausad ja nad märkavad ja, ja ka vihjete kaudu sekkumine näitab, et nad ka sekkuvad. Et selles mõttes me oleme. Me oleme nädalaga rahul. Õnneks me ei ole jõudnud ühegi konkreetse menetluseni. Hetkel on kontrollimisel üks konkreetsem häälte ostmise kaasus. Tänane Kohtla-Järve kaasus, kus tõesti patrull mööda sõites nägi kahtlust äratavat käitumist. Patrull võttis inimesed enda juurde, vestles nendega ja asjaolusid täpsustada, võttis sealt paar inimest jaoskonda kaasa. Te tegite profülaktilist eeltööd neljas omavalitsuses Jõhvis, Kohtla-Järvel, Sillamäel, Narvas. Kas selle nädala jooksul võib öelda, et kas need samad omavalitsused on välja koorunud selle 30 vihje põhjal? Tõepoolest, rohkem on vihjeid tulnud meile Kohtla-Järvet, Narvast ja Jõhvist, mujalt vähem mujalt, palju vähem Lääne-Virumaalt näiteks peaaegu et mitte nii et jah, on andnud tulemusi ja kindlasti järgmistel valimisperioodidel on põhjust meil valitavatega ikkagi vestelda enne valimisi ja ja neist teemadest rääkida, see on oluline ja me näeme, et sellest on ka kasu.",
"role": "user"
},
{
"content": "Ida prefekt Tarvo Kruup ütles, et kontrollitakse üht häälteostmise juhtumit ja vihjeid rikkumiste kohta.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita selle kohta üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nViru maakohus teeb otsuse, kas võtta Aleksei Voronov vahi alla või mitte täna õhtul. Voronovi kahtlustatakse suures ulatuses altkäemaksu võtmises ja talle altkäemaksu andnud ettevõtetele riigihangetel eelise loomises. Mõjuka poliitiku kinnipidamise tekitas Narva linna võimus segaduse, sest tegemist on inimesega, kelle kaudu ja kelle nõusolekul tähtsamaid otsuseid tehti. Samas on teistel erakondadel tekkinud praegu võimalus Narva poliitilist elu mõjutada. Nii arvab erakonna Eesti 200 esimees, endine Narva kolledži juht Kristina Kallas. On erinevaid inimesi tegelikult ka korruptsioonis süüdi mõistetud, aga suures plaanis ei ole seal võim muutunud. Minu lootus on praegu ikkagi see, et kui üks suurimaid juhte, et kui süüdistus tema vastu osutub õigeks, siis hakkavad Narvas tegelikult ka suuremad muutused toimuma võimus. Narva jaoks on praegu võimalus tegelikult uutmoodi alustada. Kristina Kallase sõnul peaksid kõik Eesti erakonnad praegu Narvas väga aktiivselt tegutsema hakkama, eelkõige aga Keskerakond, sest just Keskerakonna endised liikmed on praegu surve alt vabanemas, jätkab Keskerakonna Narva piirkonna esimees Yana Toom. Mis puudutab järgnevaid samme, siis kõik endised keskerakondlased, kes voori survel astusid erakonnast välja oma tahte vastaselt, on oodatud tagasi. Meil endiselt on ühised väärtused ja meil endiselt on võimalik leida ühiskeel ja pöörata Narva linna juhtimine õiges suunas. Kommenteerides Aleksei Voronovi kinnipidamist ütles Yana toom, et see ei tulnud tema jaoks üllatusena. Kuulujutud imelikest tehingutest käisid linna peal juba ammu. Aga meil riigis endiselt kehtib süütuse presumptsioon, nii et seni, kuni ta pole süüdi mõistetud ta pole süüdi. Aga ütlen veel kord, see, mis temaga juhtus, polnud üllatus. Narva linnavolikogu võimufraktsioon Kodulinn Narva, mille esimees on Aleksei Voronov, kogunes eile õhtul olukorda arutama, räägib fraktsiooni liige ja Narva volikogu esimees Irina Janovitš. Igaühel on oma töö, politsei töötab ja ka meie jätkame oma tööd, seepärast ootame mingisuguseid ametlikke kommentaare. Me arutasime toimuvat, fraktsioon töötab rahulikult, tegime teatud kokkuleppeid, kavandasime edaspidiseid, samme ehk töö jätkub. Tööd jätkab ka keskkriminaalpolitsei. Täna peeti kinni linnavolinik ja aktsiaseltsi Narva vesi nõukogu esimees Vladimir Mezui keda kahtlustatakse samuti altkäemaksu võtmises. Praegu on kahtluse all kaheksa Narva ametiisikut, neist kahe suhtes taotleb prokuratuur vahi alla võtmist uudistele. Jüri Nikolajev Narva.",
"role": "user"
},
{
"content": "Keskkriminaalpolitsei pidas täna kinni veel ühe Narva linnavoliniku. Varem kinni peetud Aleksei Voronovi suhtes taotleb prokuratuur kohtult vahistamist. Uus korruptsiooniskandaal võib muuta linna poliitilist juhtimist.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Vaata üle uudislugu ning loo sellele lühike kokkuvõte. Piira vastus ühe või kahe lausega ja vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\n2018. aastal leppis ÜRO juures tegutsev rahvusvaheline merendusorganisatsioon IMO kokku, et rahvusvahelises laevanduses peab tegema muudatusi. Peamiselt lubati vähendada kasvuhoonegaaside heitkoguseid 2050.-ks aastaks 50 protsendi võrra. Keskkonnaaktivistid on süüdistanud IMO-d seniste lubaduste eiramises ja võetud kohustuste ignoreerimises. Nende sõnul ei taga praegused ettepanekud Pariisi kliimaleppe eesmärke. See on püsida globaalse soojenemise suhteliselt ohutu pooleteise kraadi piires. Palju lootust pannakse tehnoloogia arengule rõhuasetusega keskkonnasäästlikumate kütuste nagu ammonia, etanool-vesinik või isegi tuuleenergia kasutamisele. Kuid laevandussektori andmete kohaselt on kõigil neil võimalustel ka puudusi. Osutatakse ka fossiilkütuste kasutamisel üleminekuga kaasnevatele tohututele kuludele. Ekspert Ky laten soovib, et toetatakse viie miljardi dollari suurust uurimisfondi pikaajaliste tehnoloogilise lahenduste leidmiseks. Euroopa Liit peaks liitma laevanduse heitkogustega kauplemise süsteemiga, mis kehtestataks Euroopa laevadele palju karmimad reeglid. Maailma laevandusnõukogu tegevjuht John Batler ütleb, et on tohutult palju poliitilisi arutelusid selle üle, kus me tahame olla 2050. aastal kuid päeva lõpuks on selge, et kui me ei tee teadus ja arendustegevust, kui ei ole inseneritööd, siis kõik see jääb lihtsalt jutuks. Ja juttu on olnud ka näiteks laevade kiiruse vähendamisest 20 protsendi võrra aeglasem sõit vähendaks kasvuhoonegaase inimeste tervist, kahjustavaid saasteaineid nagu süsinik ja lämmastikoksiid. See kiiruse piirang vähendaks veealust müra 66 protsendi võrra ja ka tõenäosust kokkupõrkeks vaaladega lausa 78 protsendi võrra. Laevadega veetakse 80 protsenti maailma kaupadest. Rühm laevaomanike on teatanud ka plaanist luua viie miljardi dollari suurune fond heitmevabade laevade projekteerimiseks. Neil on ka ettepanek võtta iga laevakütuse tonni pealt kaks dollarit niinimetatud puhta mootorifondi. Keskkonnakaitsjad tervitasid ettepanekut, kuid nende sõnul on seda liiga vähe ja liiga hilja. Rahvusvaheline laevandus ei maksa kütusemakse erinevalt autode omanikest. Rohelised väidavad, et kui laevad maksustatakse autodega samal tasemel kogutakse ainuüksi Euroopas 70 korda rohkem raha puhaste mootorite väljatöötamiseks. Laevandussektor on igatepidi surve all. Ka USA valitud president Joe Biden on selle oma roheliste prioriteetide etteotsa kirjutanud.",
"role": "user"
},
{
"content": "Sel nädalal püüavad mitmete riikide juhid jõuda kokkuleppele rahvusvahelise meretranspordi puhtamaks muutmises. Teadlaste sõnul on laevad saasteallikas, mis toodab igal aastal miljard tonni CO2-heidet. Sellest Euroopa Liidu vetes 138 miljonit tonni.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Uurides uudislugu, loo sellele ühe või kahe lausega lühikokkuvõte. Vasta eesti keeles!\n\nTekst:\n\nPraeguseks ehk siis, kui Eestis on eetris kella üheksa Eesti raadio uudistesaade on Afganistani pealinnas Kabuulis kell pool 11 läbi. Olen Afganistani pealinnas Kabulis vaevalt 50 kilomeetri kaugusel kagus vaid ime läbi üks mobiiltelefoni võrkudes töötab, kuid tegemist on täiesti strateegilise võrguga, kuna on teada, et kohaliku operaatori telefonidega helistada ei saa ja helistada saavad vaid välismaalased. Möödunud öö jooksul on ka pool taas ühe pommirünnaku üle elanud, kuigi hoopis mitte nii äge kui seda ööpäev tagasi. Kuid seda hoolikamalt otsitakse täna juba varahommikust, sest päike tõuseb siin poole kuue paiku. Võimalikke ohvreid ehk siis hukkunuid või haavatuid. Ajakirjanike julgeoleku tagamiseks on meid paigutatud USA merejalaväe poolt püstitatud tagala laagrisse, mis olevat ka puuli saadetud diversant jahude julgestamiseks. Kogu öö on ka kuuli kohal olnud kuulda lennukite tugevat müra, aga pommiplahvatused jäävad järjest harvemaks ja kohalike asjatundjate sõnul on tegemist hoopis ikka veel põlevate laskemoonaladude plahvatustega. Kuigi Afganistani pealinn Kabuul on sõna otseses mõttes maatasa tehtud on linn üksainus suur laskemoona ladu. Afganistani piirialadel loobitakse Ameerika ja inglise lennukitelt alla tohutus koguses suuri humanitaarabini ei mis õhus laiali lagunedes peaksid toidupakikesi lausa tuhandete kaupa jaotama laiali viie ruutkilomeetrisele alale. Samas on aga ka juba ammu teada, et tõsiusklikult koraanist ja Talefoni ajuluputusest juhinduvad moslemid ei võta selliseid saadetisi vastu ja on teatanud, et pigem jälgivad surnuks. Nii palju kui ma kolleegide jutust äsja kuulsin, süüdistab taleban USA väga aktiivselt süütute tsiviilisikute ründamises, kui Donald Trumsfeld on sellise süüdistuse otsustavalt tagasi lükanud. President George Bush olevat öösel andnud ka taas mõista, et USA on valmis rünnakuid kohe lõpetama, kui Osama bin Laden välja antakse. Seni on aga teadaolevalt hukkunud umbes 400 rahulikku elanikku. Kohapeal tundub olukord täiesti kaootiline. Ka kuulist on sõna otseses mõttes järel vaid possavad varemed ja samas ka väga hästi kindlustatud sõjaväepunkrid. Kuid põgenikevoorid, kes meie käsupaigast mööduvad, on täiesti lahkamatud. Kummalisel kombel on ikka veel tegutsemas ka tohutu koguses kohalike raadiojaamasid, mis türkide teatel kõiki moslemeid pühale sõjale ja väga verisele kättemaksule üles kutsuvad. Vastuseks on aga juba palgatud ka suurem kogus kohalikke läänemeelseid, kes ajutistesse raadiomastidesse püstitatud raadiojaamade abil üritavad rahulikke elanikke juhendada, kuhu ohutusse kohta minna. Käimas on seega paralleelne raadiosõda, mille abil üritatakse seni vaid surmahirmus elanikkonda USA heatahtlikkuses veenda. Mullegi on BBC poolt esitatud allakirjutamiseks paber mille kohaselt ma kohustan edastama teateid vaid USA ja Suurbritannia poolt heaks kiidetud alustel ehk siis peaks tegutsema kriisikodudes kui sotsiaal ja meditsiiniteemade reporter. Samas olen ma sunnitud kajastama vaid lennukitelt alla heidetava humanitaarabi kogust ja vajalikkust tsiviilelanikkonnast põgenikele. Hetkel on igati arusaadav, et USA ja Suurbrit Tana infokanalitest on saanud propagandaruupor, mis alanud sõjale vaid igati kaasa peab aitama. Gustav Reinop BBC Eesti raadio uudistele ka puuli lähistel.",
"role": "user"
},
{
"content": "Gustav Reinopi libareportaažiks osutunud kaastöö Kabuli lähistelt.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Vaata üle uudislugu ning loo sellele lühike kokkuvõte. Piira vastus ühe või kahe lausega ja vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nPeaminister Kaja Kallas tänas Poolat Euroopa Liidu ja NATO välispiiri tõhusa kaitsmise eest. Eesti julgeolek hetkel algab Poola, Leedu ja Läti piirist. Me oleme väga tänulikud, et, et Poola seda tööd teeb. Me seisame kindlalt oma naabrite selja taga. Euroopa Liit ja meie partnerid on mõistnud neid sündmusi ühtemoodi. Tegemist on hübriidrünnakuga Euroopa Liidu ja NATO välispiiril. See ei ole migratsioonikriis. Poola peaminister us Moravetski tänase Eesti toetuse eest. Ta rõhutas, et hübriidrünnak on seotud mitte ainult sisserändajate, vaid ka energiakriisiga ja tuletas meelde, et gaasijuhe Nord Stream kaks annab Venemaale järjekordse võimaluse Euroopa Liidu šantažeerimiseks ning Brüsselis tuleks ka selle peale mõelda. Samuti peaks toetama Valgevene opositsiooni, keda Aleksandr Lukašenko režiim represseerib ja püüab maha suruda, ütles Morawietski. Varem on Euroopa Liit Poola valitsus teravalt kritiseerinud demokraatia põhimõtetest eemaldumise, kohtute politiseerimise ja ajakirjandusvabaduse ohustamise pärast. Mart Us Moravetski avaldas rahulolu, et selles kriisis on Euroopa Liit Poolat toetanud. Euroopa Liidu, meie, Ameerika ja teiste NATO liitlaste reaktsioonid on olnud väga toetavad. Nad on näidanud üles ka väga head arusaamist ja sellise lähenemise eest olen ma väga tänulik, sest varem see alati nii ei ole olnud, ütles Poola peaminister Mateus Moravitski käis peale Eesti veel ka Lätis ja Leedus.",
"role": "user"
},
{
"content": "Poola peaminister Mateusz Morawiecki käis täna Eestis lühivisiidil. Kohtumisel peaminister Kaja Kallasega arutati julgeolekuolukorda siinses piirkonnas.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Süvene antud uudisesse ja tee selle kohta lühikokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult ühe või kahe lausega!\n\nTekst:\n\nHoolimata mõni tund tagasi alanud tugevast vihmasajust on püha Peetri väljakul ikka veel mõnisada palverändurit. Enamik neist on aga Vatikanist juba lahkunud. Paavst Johannes Paulus teine maeti Eesti aja järgi kell 15 20 Peetri kiriku alla. Püha Peetruse hauakambrisse matusetalitusel püha Peetri väljakul osalesid sajad tuhanded inimesed ja ligi 200 maailmaliidrit. Paavsti kirst sängitati mulda umbes 30 sammu kaugusel väidetavalt püha Peetruse säilmeist ning vastavalt Johannes Paulus teise soovile paigutati ta hauale. Lihtne plaat, millel on märgitud vaid ta nimi ning sünni ja surmapäev. Johannes Paulus teise matus läheb ajalukku kui sündmus, mis tõi 0,44 ruutkilomeetrilise pindalaga tillukesse linn riiki. Nii kogu maailma rikkad ja vägevad kui lihtrahva, kelle seas oli eriti palju noori. Hommikul Rooma aja järgi kell 10 kanti Johannes Paulus teise kirst basiilika ette trepile. Tuulisel väljakul plaksutasid sajad tuhanded palverändurid, kui matuseteenistust juhtinud kardinal Joosep Ratsingel ütles. Võime kindlad olla, et meie armastatud paavst seisab täna isa maja akna al ja näeb meid ja saadab meile oma õnnistuse. Nüüd on ta paradiisis oma igavest elu alustanud, samal ajal lehitses tugev tuul paavsti kirstu evangeeliumi just nii nagu Vatikani püha matuse rituaal seda ette näeb. Palverändurite plakatitel seisid kirjad Santo Subito tehki ta kohe pühakuks. Vatikani vaatlejate kinnitusel on ajaloos väga harva ette tulnud, et usklikud mõne paavsti enne kirikut pühaks kuulutas. Ligi kaks miljonit inimest jälgis Johannes Paulus teise matust, aga eemalt Rooma erinevates kohtades üles seatud 27-l hiigelekraanilt. Teleülekannet jumalateenistusest vaatas aga kogu maailmas miljoneid inimesi. Vatikani teatel avatakse püha Peetruse hauakamber, kus nüüd on ka Johannes Paulus teise haud rahvale. Teisipäeval. Ülle Toode Vatikani.",
"role": "user"
},
{
"content": "Vatikanis toimusid paavst Johannes Paulus II matused.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Analüüsi uudislugu ning kirjuta sellele üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta üksnes eesti keeles!\n\nTekst:\n\nKaitseminister Jaak Aaviksoo alustab väljakaevamis töid Tõnismäel vastavalt sõjahaudade kaitse seaduses sätestatud tähtajale ehk nädal aega pärast linnavalitsuse teavitamist. Teatis linnavalitsuse läks teile täna. Seetõttu võib väljakaevamist, öid ja Tõnismäele maetud identifitseerimist alustada järgmisest kolmapäevast. Minister Jaak Aaviksoo. Vastavalt sõjaautode kaitseseadusele võtsin täna vastu otsuse alustada väljakaevamistööde ja võimaliku sõjahaudadesse maetute identifitseerimise protsessiga. See on ilmselt vajalik selleks, et saaks sõjahaudade kaitse seaduse alusel ette nähtud protseduuridega edasi minna. Oleme lähtunud kaitseministeeriumis ja mina isiklikult eelkõige arusaamisest, et sõjahaudade kaitse seadus on võetud vastu sõjas langenute väärikuse kaitseks. Olen isiklikult näinud seda samas võtmes, kui sinna oleksid vaetud Mu enda isa vanaisa või vanavanaisa. Ma arvan, et kõikidele sõjas langenutele tuleb tagada väärikas hauarahu ja see, et see sõjahaudade seaduse kaitseseaduse alusel võimalikuks on osutunud. Sellest lähtudes sai täna niisugune otsus vastu võetud. Ühtlasi sai teavitatud sellest otsusest Tallinna linnavalitsust ja muinsuskaitseametit, kes vastavalt seadusele omavad selles küsimuses kaasa rääkimisõigust. Ja ma loodan, et partneritega konsulteerides me leiame mõistliku ajakava ka nende töödega jätkamiseks. Kas töid saab alustada juba järgmisel kolmapäeval? Ärme ruttame ajast ette, ma ei ole täna veel teadlik sellest, missuguse seisukoha võtab linnavalitsus, ma loodan, et homme õnnestub mul linnapeaga ka isiklikult rääkida ja leida kontaktisik. Samuti tahaks ära kuulata muinsuskaitseameti seisukoha ja päris selge on see, et avalikku huvi arvestades tuleb ka teiste partnerite seisukohad ära kuulata. Enne konkreetsete väljakaevamistööde algust. Jaak Aaviksoo pole veel otsustanud, millal liigutatakse haudade juures olevat pronkssõduri monumenti. Pronkssõduri monument on hauatähis selle hauakoha sobimatuse suhtes on oma arvamust väljendanud sõjahaudade kaitsekomisjon. Mis edasi saab, konkreetselt, sõltub juba väga palju sellest, missugused on väljakaevamiste tulemused, mida sealt leitakse. Päris kindlasti on sinna maetud omastel õigus seisukoht võtta, nii et ärme ruttame ajast ette. Otsused saavad tehtud vastavalt seaduses kirja pandud. Varem on valitsus teatanud, et pärast sõjaohvrite ümbermatmist alustatakse ka monumendi teisaldamisega Tallinna sõjaväekalmistule. Tallinna sõjaväekalmistul ei ole alustatud ettevalmistustöödega, küll aga on filtri tee nit asuva kalmistu peetud silmas võimaliku matmispaigana ja me oleme mõelnud, kui niisugune vajadus peaks tekkima, missugused oleksid lahendusvariandid filtri T 4 asuval kalmistul. Mis puudutab väljakaevamisi, siis päris kindlasti saab avalikkusele ja ka ajakirjandusele olema sellele ligipääs. Konkreetne režiim sõltub väga palju sellest, missuguseid, missugune kujuneb olukord ja ja väljakaevamistööde käik. Hetkel ma selle kohta täpsemaid informatsiooni ei saa anda. Kaitseministri sõnul linnakodanikel juurdepääs monumendi juurde, tööde ajaks piiratakse. Päris kindlasti tuleb piirdeaed üles panna, sest ma usun, et et suure avaliku huvi korral ja olgem ka ausad võimalike provokatsioonide vältimiseks tuleb režiimi liikumisrežiimi teatud määral piirata. Ma usun, et Eesti korrakaitse tagab ka avaliku korra väljakaevamiste ajaks ja, ja hiljem seni kuni probleem saab lõpliku lahenduse. Kas monumendi ümbrus jääb suletuks ka üheksandaks maiks? Ärme rutame ajast ette, vaevalt et õnnestub protseduuri siis ka, kui seda nädala aja pärast alustada, üheksandaks maiks lõpetada. Ma arvan, et selle juurde me jõuame tulla tagasi siis, kui me oleme esimesed tulemused saavutanud ja saanud jõudnud selgusele selles, kes on sinna maetud ja mida edasi teha. Siseminister Jüri Pihl lubas täna tagada õiguskorra Tallinnas väljakaevamistööde ajaks ja ka üheksandal mail, kui sõjaveteranid tähistavad suure isamaasõja lõpuaastapäeva. Jüri Pihl. Me tagame seaduslikkuse ja korra Tallinnas sõltumata sellest, kas kuju on seal üheksandal kuupäeval, mail või ei ole. Räägitakse ikkagi aia püstitamisest pronkssõduri ümber juba enne üheksandat maid, et seal saaks alustada väljakaevamistööde ettevalmistamist. No politsei teeb oma igapäevast tööd ja kindlasti ta pöörab sellele rohkem tähelepanu, kui seal peaksid toimuma mingisugused ehituslikud tööd seoses nende väljakaevamiste alustamisega. On teil teada juba mingeid kuupäevi, millal hakatakse püstitama ümbritsevat aeda? Ma ei tahaks. Kommenteerida teise ministri ülesandeid, et ma veel kord ütlen, et ei siseminister ega siseministeerium ei hakka tegelema kuju äraviimisega, see tuleb vastavalt seadusele teha ära, kui tehakse kaitseministril.",
"role": "user"
},
{
"content": "Kaitseminister Jaak Aaviksoo otsustas alustada Tõnismäe kaevamistööde ettevalmistustega.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Analüüsi uudist ja koosta sellele lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nOmikron tüvi on mitmes Euroopa riigis juba praegu peamine uue nakatumise laine keskmes ning maailma terviseorganisatsiooni Euroopa osa juht Hans Gluge hoiatas, et uus torm on tulekul. Sellele vaatamata purjetavad riigid tormi sisse palju rahulikuma meelega, kui võiks eeldada. On näha teatavat kimbatust, sest kuidas muidu võtta Soome, Saksamaa või Suur Britannia otsust, et kogunemispiirangud hakkavad kehtima järgi, sest esmaspäevast poliitikud tahavad näidata, et teevad midagi uue tüve leviku vastu, kuid annavad inimestele kohanemiseks aega ja ei soovi kellegi jõule ära rikkuda. Justkui oleks viirusel piisavalt viisakust jõulupühad vaikselt mööda lasta. Saksamaa uus kantsler Olaf Sholz põhjendas 28.-st detsembrist ööklubide sulgemist ja jalgpallimängude pealtvaatajate korraldamist just selle väitega, et koroonaviirus ei lähe jõuludeks puhkama. Ka Briti valitsusjuht Boris Johnson rahustas saare riigi elanike, öeldes, et jõululaua taga koos olemise ks võiksid inimesed teha enne testi kuid mingit sulgemist veel ei tule. Samas jättis Johnson brittide le omaselt otsevastuseta küsimused, mis saab aastavahetuse koosviibimisest. Kanadas seevastu otsustas Briti Kolumbia valitsus sulgeda kõik jõusaalid, baarid, ööklubid ja rahvarohked üritused ning kehtestada 50 protsendilise täituvuse nõude kohvikutes. Tänasest 18. jaanuarini nii karmi sulgemist ei poolda näiteks Austraalia, mille peaminister Scott Morrison vastas osariikide sellesse nõudmisele, et austraallasi tuleb hakata kohtlema täiskasvanutena ning viirusega koos elamisel tuleb kasutada talupojatarkust. Riigi sulgemise vastu on ka USA, kus president Joe Biden teatas eile 500 miljoni kiirtesti laialijagamisest. Tulles tagasi Euroopasse, siis osalisest sulgemisest on teatanud praegu Iirimaa ja Portugal. Kui täieliku lukukeeramise kasuks otsustas juba Holland. Kui piirangute üheks eesmärgiks on takistada viiruse levik, siis teisalt loodavad riigijuhid, et inimesed hakkavad end vaktsineerima tõhustusdoosidega. Isegi kui selleks ollakse valmis, siis piirangutega kiirustamise juures tekitab kõhklust ajavahe lühendamine järgmise doosiga. Taaskord reeglimuudatus. Seda enam, et omikroni tüve vastu veel konkreetset vaktsiini välja töötatud pole. Kui Euroopa ravimiamet ütleb, et veel on vähe andmeid, kas omikroni vastu oleks vaja uut tüüpi vaktsiini, siis valitsused suunavad inimesi vaktsineerima tõhustusdoosiga just põhjendusel, et see annab lisakaitse viiruse vastu. Kaitsta tahaks küll, aga kumba sõnumit tuleks rohkem uskuda?",
"role": "user"
},
{
"content": "Uue koroonaviiruse tüve leviku vastu on riigid taas hakanud inimeste liikumist piirama. Piirangute erinevus seisneb selles, kas need hakkavad kehtima enne või pärast jõule.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Loe läbi uudislugu ja tee lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte, mis peegeldab selle põhisisu. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nLäinud aastal olid paljud arengud seotud viiruse pandeemiaga ja ehkki need pole riigi julgeolekut kaitsepolitsei hinnangul oluliselt muutnud, on ärevaid aegu ära kasutada püütud küll. Pandeemia ei ole vähendanud Kremli mõjutustegevust ega luuretegevust Eesti vastu, kinnitas Arnold Sinisalu. Mida võib täheldada, on see, et luuretegevus on keskendunud kõigele sellele rohkem, mis toimub küberruumis kreml on kindlasti väga hea kõiki olukordi ära kasutama. Need trendid, mis on viimastel aastatel olnud, need on sarnased, et ühelt poolt Rem väga üritab noori kaasata oma lõhestuspoliitikasse. Samal ajal meie jälle julgeme öelda, et see ei ole olnud kuigi edukas. Eestis elavad vene keelt kõnelevad noored ei ole väga huvitatud sellest poliitikast, mis Venemaal toimub. Küll aga võiks öelda, et viimastel aastatel on tekkinud selline uus nähtus, et kremli-meelsete teine põlvkond, et siin mõne öise vahtkonna liikmete lapsed on asunud avalikel meeleavaldustel osalemas, võib öelda, et siiski mingisugune edu on, et teine, teine põlvkond on tekkimas ja lastel on oma roll selles lõhestustegevuses. Ühe selgelt nähtava tendentsina osutas Arnold Sinisalu parem ja vasakäärmuslaste tegevusele, mis valdavalt on virtuaalne internetikõlakodades. Kahjuks on sellist vägivalla õhutamist päris palju ja mõned inimesed on ka läinud lausa tegudele avalikes kohtades seal põletanud võõrriikide lippe, sümboolikat ja ja selline üldine iseloomustus võiks olla see, et kõlakambrites mõned noored mehed või lausa lapseohtu poisikesed räägivad rassisõjast ja äärmuslusest ja õhutavad vägivalda. Meie jaoks on oht tänavatel vägivallas, seda me proovime ära hoida. Vastuluurest rääkides ütles sinisalu, et meie kõige agressiivsem vastane on kreml ja siin mingisugust muutust ei ole. Küll aga tuleb sellel aastal välja tuua konkreetsemalt Pekingi tegevus. Peking on muutunud viimastel aastatel agressiivsemaks Lääne suhtes ja seetõttu ka Eesti suhtes. Nüüd jällegi tuleb seda rõhutada, et selles ei ole midagi erilist, et Peking üritab ennast suurriigina kehtestada ja suurriigi puhul luuretegevuse ka mine. Kõigil võimalikul viisidel on alati olnud nii-öelda normaalne riigivõimu toimimise osa ja nii ka Eesti puhul on luurehuvi täheldatud.",
"role": "user"
},
{
"content": "Kaitsepolitsei esitles täna aastaraamatut.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita sellele vastav lühikokkuvõte ühe või kahe lausega. Vasta alati ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nMe oleme juba eile üleeile rääkinud terviseametipolitsei ida prefektiga ja oleme vaadanud, mis olukord on ja me oleme täheldanud seda, et ikkagi nakatunute arv tuleb, kasvab, nakatu tuleb iga päev tuleb juurde Ida-Virumaale ja see on see pool, et tegime otsuse, et uuesti kokku kutsuda Idaregionaalne Covid komisjon just Ida-Virumaa oma Ida-Virumaa kohalikku omavalitsuse, kaasates sinna ja tekitada ühine inforuum, et anda selge ülevaade kõigile, et milline hetkeolukord saada tagasisidet siis kohalike omavalitsuselt ja regionaalsetelt asutuste juhtidelt millised on probleemid ja hakata otsima lahendusi ja kõik asutused vaatavad seda, et millised on need võimalused tegelikult terviseametit täna aidata, kui tõsine see olukord praegu Ida-Virumaal on? Mina ei tahaks selles mõttes nagu üle hirmutada, et see komisjon kokku saab, et olukord on tõsine, aga me näeme, et nakatute arv suureneb pigem alustada õigel ajal, selle asemel et jääda hiljaks ja miks meie, nagu selle komisjoni kokku kutsusime, oli ikkagi sellepärast, et aidata kaasa täna terviseametit oma tööle täitmisel. Päästeamet on suuteline võtma selle administratiivse nõupidamiste juhtimise rolli ja kõik selle enda peale nõupidamise kokku kutsuma, et terviseamet saaks tegelikult pühenduda siis kolletele, nakatunutele, lähikontaktsetele nendega vestelda ja loomulikult raviasutustele. Millised on praegu kõige suuremad kolded Ida-Virumaal? Ida-Virumaal on kolm kollet, üks on siis see jõhvi keldribaar, kus alguse sai, siis on Estonia kaevanduse ja Ojamaa kaevanduse ja sealt, et siis siirduda edasi nende lähikontaktsed perekonnad. Kui te vaatate ja jälgida kogu seda olukorda, kas inimesed saavad aru või vaadates ka sotsiaalmeediat, paljud ütlevad, et tegelikult seda Covidit pole tegelikult olemas. No nende jaoks, kes Covidiga pole otse kokku puutunud või kes seda ei võta tõsiselt või ei ole selle covidi tagajärjel tööst ilmajäänud või tema lähedased või isa-ema poole tööst ilma jäänud nad võivad suhtuda nii, mina saan öelda ühte, et eriolukorra ajal ma ütleks, et Virumaa inimene käitus väga korrektselt ja hästi ja ma ikkagi loodan, et ka seekord Virumaa inimene võtab meie sõnumeid kuulda, kuulab terviseameti soovitusi ja ma arvan kindlasti, et me saame selle kontrolli alla või vähemalt see levik ei suureneks.",
"role": "user"
},
{
"content": "Seoses Ida-Virumaal koroonasse nakatunud inimeste suure arvuga saab homme kokku COVID-19 idaregionaalne komisjon, kes viimati kogunes maikuu keskel.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita selle kohta üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nHead kuulajad, enne kui ma siit Ülemiste keskuse liugustest sisse jõuan, siis juba tervitab mind sinine silt kanna maski ja esimese asjana tulebki mul leida üles mõni apteek, sellepärast et see mask, mis mul siin hommikust peale on pähe ja peast ära käinud, see hakkab parajalt nartsuks muutuma, tuleb leida uus. Meil on meditsiinilised maskid, siis on olemas ka respiraator ühekordne ja siis on olemas ka korduvkasutatav mask, lastele isegi on olemas ka visiir. Pärast seda, kui nüüd korraldus tuli, kas täna siis on kuidagi eriti palju näha neid maski huvilisi? Tegelikult mitte juba eelmisest nädalast hakkasid inimesed rohkem maski ostma, kauaks ühest kümnesest pakist jaguda võib, kui arvestame, et päeval vähemalt kolm korda või isegi neli korda tuleb vahetada, siis maksimaalselt kolmeks päevaks ja mis ta mulle maksab, see läheb viis 92. Kui ma siin nüüd ringi vaatan, siis nende väheste inimeste pealt, kes siin on, võib öelda, et iga kaheksas ei kanna maski. Kas te olete süvenenud üldse statistikasse, seda ma ei eita, et seda viirust ei ole, aga, aga ma tahaks öelda seda, et, et statistiliselt on see väga marginaalne. Nüüd on kohustus maski kanda, et kui nüüd tuleb politseiametnik ja ütleb, pange mask pähe, kas siis panete? Arvan, et ei pane. Aga traki ei karda saada. Hetkel ma tean, et selleks õiguslik alus puudub, neil siis ei karda. Palun kanna poes maski ja hoia teiste poekülastajatega distantsi. Ega ka siin majas sees on suur sinine valgusreklaam kirjaga kanna maski, millest on siis üle tõmmatud punane lint kirjaga, oht on tagasi, kolmel noormehel on maskid peas tulenevalt korraldusest ja muidu iga andnud, panin enne peale, kuna mul on kodus väike vend, siis ma tahtsin teda vaid. See on iseenesest mõistetav asi. Meil on ju kohustus vastutada enda ja teiste eest. Nüüd oleme kokku saanud Ülemiste keskuse juhi Guido Pärnitsaga. Kohtasin ühte inimest, kes põhimõtteliselt maski pähe ei pane, et mida nendega teha? Ma tean, et Lätis tahetakse panna keskuse uste peale turvamehed, kes ei lase inimesi siis ilma maskita. Ma lähen temast mööda, panen maski ette ja lähen 10 meetrit edasi, kui ma seda maski ei taha. Ma võtan ta uuesti eest ära, eks ju. Ja minu arust ei ole seal nagu mõtet, eks ole. Kui politsei, piirivalveamet, terviseamet tahavad kontrolli teha, võtate nad vastu, oleks see hea toon. Ma arvan, et oleks hea toon, sest ma usun, et kui me kevadest räägime seda kaks pluss kaks nagu reegli järgimist ja siis ju tegelikult politsei nii-öelda paarid käisid, tuletas inimestel seda viisakalt meelde, eks ole. Meil nüüd taustal hakkas käima musta reede reklaam, kutsutakse inimesi poodi, lubatakse allahindlust, kas kaks pluss kaks reegli järgimine on ikka kogu keskuses igast poest taga? Tegelikult käib seal kahel pluss kahel veel üks asi juures, see on aeg, kui siin ostab üks inimene ära selle ajalehe viie minutiga ja seal istub üks inimene, kes valib mängu 10 minutit, siis tegelikult seda 15 minust kokkupuudet ei ole. Tuleme ikka toime, sest oktoobri kuus oli meie käive suurem kui, kui eelmise aasta oktoobrikuus.",
"role": "user"
},
{
"content": "Madis Hindre käis Tallinnas Ülemiste keskuses vaatamas, kuidas valitsuse korraldust täidetakse.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Vaata üle uudislugu ning loo sellele lühike kokkuvõte. Piira vastus ühe või kahe lausega ja vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nPoliitika tegemine on põhimõtteliselt üks ettevõtluse vorme, vähemalt saab seda kindlasti võrrelda mõne suurfirma juhtimisega riigieelarve kaudu jagada võtaks sellel ja järgmisel aastal laiali miljardeid lisaeurosid. Kujutate te ette, et poliitaktsionäride poolt paika pandud ettevõtte juhatus, kus astuks tagasi olukorras, kus ettevõte teenib üüratuid kasumeid? Muidugi ei astu laenuraha. Euroopa Liidu abirahasid saab ju investeerida tuleviku mis suurendab kolme erakonna tulevikudividende. Lisaks oleks koalitsiooni lagunemisel kolmel erakonna juhil ees ainult kehvad valikud. EKRE raudkindlalt uude võimalikku koalitsiooni pääseks ja ei pääse üsna pikal ajaperioodil. Kõikidele tulevastele koalitsioonimeisterdajatele. Jääb meelde, et härraste helmete sõnakasutus ei sõltu seltskonnast. Nad on selles suhtes kõige ausamad Eesti poliitikategijad, sest nad räägivad ki enamasti seda, mida mõtlevad. Kuna vänge sõnakasutus sobib vaid kitsale osale Eesti ühiskonnast siis pole EKRE juhtidel ka erilist lootust, et järgmistel valimistel saadakse rohkem kui praegused 20 kohta Riigikogus. Päris otsustajate hulka nad ka järgmises riigikogus ei saa. Seega on mõistlik valitsuses olles võtta, mis võtta veel annab. Keskerakonna esimees Jüri Ratas armastab võimu. Ja oleks ka poliitikule imelik ette heita, et miks talle auväärt, Stenbocki maja meeldib eriti, kui seal saab ringi kõndida peaministrina. Ratas teab, et järgmise võimaliku koalitsiooni kokkupanemise juhtohjad on Reformierakonna käes. Muidugi on võimalik talle korraldada pehme maandumine näiteks riigikogu spiikritoolile kuid rahutut ambitsioonidest pungil Jüri Ratas kindlasti ei paelu. Spiikri koht on Eesti poliitilises kultuuris ikka teise ešeloni inimestele. Isamaa on alates 2007. aasta kevadest kõige enam valitsustes osalenud erakond. Isamaa on teistele mugavuspartner. Isamaalased on kavalad tagatoa läbirääkijad, kes sageli tõmbavadki pikema kõrre. Praegu on aga nende jaoks peamine sisuliselt elu ja surma küsimus valitsuses püsimine sest koos EKRE-ga opositsiooni jäädes lahustuvad nad poliitiliseks tolmuks, nagu see juhtus vabaerakonnaga. Isegi Isamaa pikaajaline erakondlik struktuur ja helded rahastajad ei pruugi järgmistel valimistel edu tuua. Seega, milleks võtta riske? Järsku Keskerakond ja Reformierakond teevadki kahekesi koalitsiooni, seega on võim alati magusam, kasulikum ja olulisem kui põhimõtted. Praegu puudub igasugune kaine ja loogiline seletus koalitsiooni lõhkumiseks. Ja tegelikult, millistest põhimõtetest me üldse räägime? EKRE arusaamad on kõikidele teada juba aastaid. Need ei tulnud kellelegi üllatusena. Keskerakonnal oli seda kriisi vaja vaid selleks, et sundida EKRE taganema niinimetatud abielu rahvahääletusest seitsmeteistkümnendal oktoobril sest venekeelsed valijad võivad nende arvates sattuda segadusse. Osa hääli võib kohalikel valimistel ikkagi liikuda seetõttu EKREle. Tallinn on Keskerakonna traditsiooniline kants, millega problemaatilisi poliitkatsetusi ei ole lubatud teha. Aga kokkuvõtteks lõpp hea, kõik hea, vähemalt poliitikutele. Nõnda näib.",
"role": "user"
},
{
"content": "Võim on alati magusam, kasulikum ja olulisem kui põhimõtted.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Analüüsi uudist ja koosta sellele lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nSuurbritannia on viimastel nädalatel aina suuremates raskustes koroonaga kui enne jõule katkestasid teised riigid ühenduse ühendkuningriigiga viiruse uue tüve leviku tõttu siis viimastel päevadel on probleemiks kerkinud haiglaravi vajavate patsientide hulk. Kõige hullem seis valitseb Londonis, kus mitme haigla intensiivravipalateid täidavad pea ainult koroona patsiendid. Mõned haiglad on ka juba loobunud uute patsientide vastuvõtmisest ning saatnud nad edasi sinna, kus veel ruumi on. Samuti on mitmes haiglas hakatud plaanilist ravi katkestama, sest pole enam piisavalt personali kõikide patsientidega tegelemiseks. Üheks ärajäetud protseduuriks on näiteks vähkkasvaja operatsioonid. Seda neil juhtudel, kus inimestel on vaja operatsiooni kuu aja jooksul. Sellistel otsustel on kindlasti hävitav mõju patsientide moraalile, kuid haigla personalil pole enam ka teist võimalust. Seda enam, et samal ajal on endiselt näha inimesi, kes haiguse olemasolugi ei usu. Näiteks Londoni südalinnas asuvas Saint Toomase haigla ees hüüdis uusaasta ööl rahvamass, et koroonaviirus on väljamõeldis. See kõik annab märku sellest, et lisaks meditsiinipersonalile on viirusega võitlemisest väsinud ka rahvas. Mitme ERR-iga vestelnud Londoni elaniku hinnangul ei suuda inimesed enam reegleid järgida. Näiteks mööda Themsi jõge jalutama tulnud Joe sõnul ei tea valitsus, mida ta teeb. Doing New govement. Doing inimesed ei tee seda, mida nad peaksid tegema. Uus valitsus arvab, et nad teavad, mida nad teevad, aga tegelikult ei tea. Ma arvan, et meedikud annavad oma parima. Inimestel on sellest lihtsalt hing täis saanud. Pärast üheksat kuud siseruumides olemist on inimestel küllalt saanud ja nad on ise hakanud otsuseid tegema, ütles Joe. Samal ajal leidis Tower Briti imetlema tulnud Andrew, et süüdi pole ainult valitsus. Ma olen näinud palju inimesi jalutamas ringi, ilma maskideta teiste inimeste läheduses. Ma arvan, et inimesed on selles olukorras sama palju süüdi kui valitsus, rääkis Andrew. Suurbritannia on viimase kuu jooksul paistnud silma kiire tegutsemisega koroonavaktsiinide turule lubamisel. Tänaseks on nad heaks kiitnud nii faizeri ja Biontechi kui ka AstraZeneca ja Oxfordi vaktsiinid. Viimast vaktsiini hakatakse juba uuest nädalast inimestele pakkuma. Loodetakse, et see kiirendab ka vaktsineerimisprotsessi tempot, sest viimase kolme nädala jooksul on suudetud süsti teha vaid ligi pooleteisele protsendile elanikkonnast. Nüüd tuleb vaid loota, et see tempo kiireneb, sest analüütikute hinnangul kasvab lähinädalatel koroona patsientide hulk veelgi. See on pannud ka valitsuse seisu, kus päev päeval teatatakse uutest piirangutest. Viimase otsusena suletakse Londonis algkoolid. Joosep Värk. London.",
"role": "user"
},
{
"content": "Inimesed hakkavad aga kriisist väsima ega järgi enam nõudeid.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Loe läbi uudislugu ja tee lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte, mis peegeldab selle põhisisu. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nKõige enam, konsulaarabi on endiselt vaja nendel inimestel, kes on kaotanud välisriigis oma reisidokumendi. Nad pöörduvad saatkonda, et saada tõend Eestisse tagasipöördumiseks ja see on kerge juhus, kus abi vaja. Hoopis hullem on see, kui inimene satub kuskil kodust kaugel kriisikoldesse. Nüüd on suur vahe selles, kas ta on end välisministeeriumis reisi targalt lehel registreerinud, selgitab välisministeeriumi konsulaarosakonna juhataja Tiina Nirk. Kui inimene satub kriisi olukorda ja ta on oma reisi registreerinud reisitargal lehel, siis välisministeerium saadab talle sõnumi sellele telefoninumbrile, mida ta on meile andnud ja teavitame, et mis juhtub, mida ta peab tegema, lähedastele teada andma, kas temaga on kõik korras ja kui ta vajab abi, siis anname ka telefoninumbri, kuhu ta saab helistada. Mis saab siis, kui Eesti kodanik on riigis, kus ei ole Eesti saatkonda, kus ei ole Eesti aukonsulid? Kui on telefoniühendus olemas, siis ta peaks ikkagi helistama meie seirekeskusesse, mis töötab 24, seitse ja me anname siis telefoni teel abi ja katsume leida olukorra, kuidas lahendada seda. Välisministeerium soovitab tungivalt sõita registreerida ja viimasel ajal on see kasvanud. Sellele on kaasa aidanud rahutused mitmel pool, näiteks Barcelonas, Hong kongis, Prantsusmaal, aga ka vulkaanipursked ja maavärinad. Rääkides riikidest, kus konsulaarabi on kõige enam vajatud, nimetab Tiina Nirk ennekõike neid riike, kus on suured Eesti kogukonnad. Näiteks Soomes tuleb väga tihti ette olukorda, kus inimesel kas on reisidokument kadunud, varastatud või on kehtivuse kaotanud. Hispaania on selline riik, kus palju varastatakse. Reisidokumente inimesed pöörduvad siis kas saatkonda või aukonsuli. On üks valdkond, kus konsulaarabivajadus on suurenenud. Need on piiriülesed lastekaitsejuhtumid, enamjaolt on tegemist lapse rööviga, mis tähendab, et üks vanem viib lapsed teise nõusolekut tahvelis riiki. Läinud aastal anti Eesti kodanikele konsulaarabi kokku 1281 korda. Seega iga päev sai konsulaarabi kolm-neli inimest.",
"role": "user"
},
{
"content": "Välisministeerium andis täna ülevaate konsulaaraastast 2019. Selle ajaga tehti rohkem kui 90 000 konsulaartoimingut, seejuures konsulaarabi anti Eesti kodanikele 1281 korral.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Süvene antud uudisesse ja tee selle kohta lühikokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult ühe või kahe lausega!\n\nTekst:\n\nSiin on just praegu avanemas mitmed võimalused osaleda riigihangetel, kus olulisi e-süsteeme hakatakse kujundama selles riigis ja kõik meie olulisemad XD-spetsialistid on ju ka minu äridelegatsioonis kaasas, otsivad võimalusi ja Me oleme täna siin kõikidel tähtsatel kohtumistel sellel teemal vestelnud. Meil on kaasas näiteks Tartu ettevõte Samelin, kellel on suur kogemus militaarotstarbeliste jalatite tootmises. Meil on kaasas senation, kes on väga hea konteinerhaiglate valmistaja ja me loodame teha kuvaidi fondiga, mis on siis organisatsioon, mis põhiliselt annab arenguabi ja, ja olulisel määral Aafrikas koostööd nii digiteenuste arendamisel, et luua meie ettevõtetele võimalust rahastada oma pakutavaid teenuseid seal kontinendil kui ka näiteks semetronile võimalust oma teisaldatavaid haiglaid müüa. Meil on siin kaasas ka ärikonsultant, aga on kaasas ka näiteks teraviljahulgimüügiettevõte kogu regioonis on kindlasti turgu, näiteks meie mööblitootjatele. Me teame, et siin on ka hotellimööblipakkujaid regioonis toimetamas, on ka meie delegatsioonis kaasas, nii et väga erinevatest valdkondadest tuntakse huvi. See siin on kõrge, siin ei ole kahtlemata olulisi puiduvarusid. Loomulikult me ise teame seda väga hästi, et Eesti on maailmas suuruselt neljas puitmajade eksportija, aga võibolla oleme me sellest liiga vähe rääkinud, nii et rääkida tuleb kõigest, kunagi ei tea, mis näkkab.",
"role": "user"
},
{
"content": "President Kersti Kaljulaid on riigivisiidil Kuveidis, et edendada kahe riigi digikoostööd ja Eesti ettevõtjate huve Pärsia lahe regioonis. Oktoobri lõpus sõlmisid Eesti ja Kuveit digitaalvaldkonna koostöömemorandumi, mis keskendub e-valitsusele ja küberjulgeolekule.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Analüüsi uudislugu ning kirjuta sellele üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta üksnes eesti keeles!\n\nTekst:\n\nEesti matkaliidu presidendi Ingriku liigina sõnul on paljud matkateenuse pakkujad keerulisel ajal muutnud oma tegevust, näiteks on hakatud rohkem pakkuma matkavarustuse renti. Lisaks on tegutsetud tulevikku silmas pidades. Näiteks kanuuteenuse pakkujad, muidu on hakanud kanuusid rentima, et vähemalt niigi palju tuleb siis tegelikult siis üsna raske on, sest ühelt poolt, et osad reeglid ütlevad, et Me ei tohi üldse teha, ehk siis võiks teha nagu üks ühele, et üks klient ja üks läbi viia. Aga ükski klient ei suuda maksta ära ju terve rühma tasu. Ja teiselt poolt jällegi on määrused, mis nagu tooksid välja, et võiks nagu, kui on kaks pluss kaks reeglit täidetud. Ja kui me tegime järelpärimise terviseametisse, siis üldiselt öeldi, et ei, põhimõtteliselt ikkagi ei tohi teha. Ja see on pannud ka matkajuhid ja selliste retkede korraldus ja ettevõtted üsna keerulisse olukorda. Kas midagi sellest keerulisest ajast on ka kaasa võtta sinna, kui ühel momendil kõik normaalseks läheb? Ja me oleme saanud päris palju ettevalmistustöid teha ja minu meelest on mitmed organisatsioonid omal sellise turundustegevuse peale palju tähelepanu pööranud. Ma olen märganud, et mitmetel on kodulehel läinud paremaks ja ka, kui jälgida Instagrami ja Facebooki sõnumeid meie matkakorraldajatelt üle Eesti, siis ikkagi tulevad, et uued marsruudid on tulemas, et käiakse luurematkadel ja, ja materjali vaadatakse juurde. Et ma usun, et paljudel korraldajatel tuleb midagi uut. Ida-Virumaal on Alutaguse matkaklubi korraldanud huvilistele loodusega tutvumiseks automatku juhtautos olev giid tutvustab ümbrust peamiselt tänapäevase tehnoloogia abil ja huvi kohta jõudes liiguvad koos ühes autos sõitvad inimesed. Ingrid Kuligina. Keeruliseks teeb see, et objektide kohas on ju vaja ikkagi välja minna ja vot seal on vaja kogu aeg meelde tuletada, et ärge minge kõik korraga, me ootame kõik ära. Matkakorraldajad loodavad, et valitsus leevendab sel nädalal vähemalt neid piiranguid, mis kehtivad looduses liikumisel Ida-Virumaalt. Raadiouudistele Rene Kundla.",
"role": "user"
},
{
"content": "Liikumise piirangud on keerulisse olukorda pannud matkateenuse pakkujad. Teenusepakkujad otsivad mitmesuguseid võimalusi, et mitte minna reeglitega pahuksisse. Ida-Virumaal on inimesi loodusega tutvuma viidud automatkadel.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita selle kohta üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nTallinna tehnikaülikooli Virumaa kolledži põlevkivi kompetentsikeskuses tehtud katsed on näidanud, et prügiplasti võib põlevkiviõli tootmises edukalt kasutada. Esialgsete uuringute kohaselt on ühest tonnist plastist võimalik saada viis korda rohkem õli kui sama suurest kogusest põlevkivist. Uuringud peavad näitama, milline on õlitootmisel optimaalne põlevkivi ja segaplasti vahekord, räägib Tallinna tehnikaülikooli põlevkivi kompetentsikeskuse vanemteadur Hella Riisalu. Hetkeseis on arendus jõudnud oma järgmisse staadiumi ehk rakendusuuringuni nii-öelda rakendusuuringu esimese astmeni, kus me siis hakkame juba vaatama mitte üksnes enam põhimõttelise võimalusi, vaid hakkame juba vaatama, millised võiksid olla siis need tehnoloogia kitsaskohad. Uuringu esimene, umbes poolteist aastat kestev etapp ehk labori katsed lähevad maksma 189000 eurot, millest poole katab Euroopa Liidu regionaalarengu fond. Eesti energia juba kasutab põlevkiviõli tootmisel vanu autorehve. Ettevõtte juhatuse liikme Margus Valsi sõnul on õlitootmisel plastide kasutamise uuringud järgmine samm keskkonna jalajälje vähendamise. Täna me neid uusi kütuseid kindlasti veel vaatame nii-öelda nii nagu me oleme siiani vaadanud, et põlevkivi on põhiline kütus ja, ja, ja selle juures on siis lisandid. Tulevikus me loomulikult ei välista seda, et võib-olla meie tehnoloogia areneb, muutub ka selliseks, et põlevkivi on, on siis nii-öelda see katalüsaator, mis aitab jäätmeid kasutada. TTÜ põlevkivi kompetentsikeskuse juhataja Kalle Pirk ütles, et keskuses tehtavad katsed ei ole mõeldud rakendamiseks ainult põlevkivitööstuses, vaid need annavad hea kogemuse ka teistele plastijäätmete taaskäitlusega tegelevatele tööstusharudele. Loomulikult me oleme oma eelnevat tööd sellises suunas teinud selle mõttega, et, et see sobiks nii põlevkivitööstusele, aga ka näiteks plastitööstusele selles mõttes, et, et kasutada põlevkivitööstuses tuntud tehnoloogiat juba mõnes teises tootmisharus. Filosoofiadoktor Hella Riisalu sõnul on uuritav tehnoloogia hea selle poolest, et kasutada saab puhastamata segaplasti. Kui uuringud tehnoloogiat õigustavad, siis oleks Eesti Energia arvestuse kohaselt neil võimekus lisaks Eesti segajäätmetele kasutada õlitootmisel ka lähiriikide taaskasutamatuid plaste Kohtla-Järvelt raadiouudistele Rene Kundla.",
"role": "user"
},
{
"content": "Eesti Energia uurib koostöös Tallinna Tehnikaülikooliga, millised võimalused on põlevkiviõli tootmisel kasutada prügiplasti. Kui uuringud lähevad edukalt, siis plaanitakse tehnoloogiat tööstuses rakendada 2024. aastast.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita sellele vastav lühikokkuvõte ühe või kahe lausega. Vasta alati ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nTere nopi piimaauto teid eile värsket kaupa. Aga. Palun. Nopri talumeierei pakub teist nädalat e-poe ja kauba kojukandeteenust, mis juba praeguseks on nii suure hoo sisse saanud, et ettevõte otsib oma meeskonda kolme uut töölist edasi, räägib Nopri talumeierei kuller Jorma Kütt. Et üsna hästi on see vastu võetud ja nüüd laupäevas teeme ka esimese tiiru Tartusse. Et see kogub hoogu ja praegu raugemise märke ei paista. Ei ole praegu sellist asja, et inimene tellib võib-olla mõne juustu ja pakipiima, et tellitakse ikkagi suurem kogus, et, et vältida seda kodust välja minemist eelkõige. Samas on mitmed kohvikud üle Võrumaa asunud täiesti uue teenusena pakkuma lõunasöögi koju tellimist ja toomist. Näiteks varem koolide ja lasteaedade toitlustamisega tegelenud Võru köök töötas peale koolide sulgemist kiirelt välja päevapakkumised, mis nüüd viiakse soovijatele otse ukseni. TGN arenduse osaühingu juhatuse liige Rommy oti jätkab. Inimesed võtavad päris hästi vastu, et iga päevaga tellimuste arv kasvab. On juba tekkinud mitu ettevõtet, kes on igapäevaselt hakanud tellimusi võtma ja samamoodi eraisikuid ka kes hetke hetkeolukorras on mingisuguse ehituse käsile võtnud. Eks nemad tellivad lõunaks endale toidu ja samamoodi ka õpilased, kes, kes on koduõppel. Alates tänasest avas ka Võru Tarbijate ühistu e-poe ühes kojukandeteenusega, mis samuti piirkonnas täiesti uus teenus. Võru tarbijate ühistu juht Andres Kõiv räägib edasi. Meil on seal loetletud ja piiratud tellimuste maht, mida on umbes 200 toote ümber ja, ja see ei tähenda küll seda, et eritellimusi ei võiks esitada kindlasti võimalusel me eritellimused ka täidame, aga just mõte ja soov on see, et me ei peaks või inimesed ei peaks väga pikalt komplekteerimist ja kodutoomis järjekordades ootama. Kodukontoris töötav ja kolme väikse lapsega koduõppel olev Tiina Männe Lehteri talust ütleb, et kojukande teenuse käivitumine Võrumaal on kui unistuse täitumine. Männe jätkab. Juba ammu unistasime, et mujal linnades on volt ja, ja kõik need kodukandeteenused, et meil maal ikka võta jalad kõhu alt välja ja mine ise kuskilt tooma, et nüüd on ikka täiesti luks elamine. Mitmed ettevõtted on öelnud, et kaaluvad selle teenuse pakkumisega jätkata ka peale kriisi raadiouudistele võrust Mirjam Mõttus.",
"role": "user"
},
{
"content": "Võrumaal on mitu väikeettevõtet ja kohvikut alustanud kojukandeteenusega, et raske aeg üle elada. Varem pole Võrumaal olnud võimalik toitu ja toiduaineid koju tellida.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Uurides uudislugu, loo sellele ühe või kahe lausega lühikokkuvõte. Vasta eesti keeles!\n\nTekst:\n\nAga kui nüüd ausalt ära rääkida, siis mina ei ole tõesti tahtnud nende asjadega tegelema hakata. Et see, see oli, elu on mind tõuganud, juhused on sundinud. See on lihtsalt niimoodi juhtunud. Ja et ausalt ära rääkida, pean ma alustama keskkooli päevadest viimases klassis, kui me olime abituriendid või abiturakad, see oli meie aja kiri, sest viimases klassis hakkavad ikka üldiselt lapsed mõtlema, mis siis nüüd edasi saab. Jaan Rannap annab aru just sellist pealkirja kannab Eesti lastekirjanduse au ja uhkuse juubelinäitus, mis avati täna Eesti lastekirjanduse teabekeskuses. Ja just nii alustas oma sõnavõttu avamisel Jaan Rannap. Kes ta siis on, see Jaan Rannap? Enamusel tulevad kindlasti kohe meelde lapsepõlve lemmikraamatud Agu Sihvka annab aru, viimane valgesulg salu Juhan ja ta sõbrad või koolilood. Aga kui paljud teavad seda, et ta on õppinud matemaatikat ja haridusele, kooliõpetaja, et ta on muusika, spordi, looduse ja kalamees. Suurema osa oma elust on ta muidugi olnud lastekirjanik, mis on Rannapi raamatute populaarsuse põhjuseks, ei ole just raske arvata. Tema koolilood on kirjutatud naljakalt ja samas tõepäraselt sest autor ise on alati hingelt noor. Ehk nagu ütles näituse koostaja, Eesti lastekirjanduse teabekeskuse konsultant Leida Olsak. Jaan Rannap on ikka veel poiss. No rannap on niisugune minu arvates, kes pole kunagi olnud liiga noor kirjaniku jaoks ja pole mitte kunagi vana, isegi kui ta aastad kasvavad veel juurde. Ta on lihtsalt üks niisugune väga kõrge reitinguga mees, kes küll võib-olla mõnikord huumori mõttes kahetseb, et ta on lastekirjanik, sest ta olevat soovinud hoopis muusik olla. Või keegi muu. Nii et, et ta on väga, väga põnev poiss, seda ma ütlen täitsa teadlikult ja meelega, sest ega ta ei pane pahaks, kui tema kohta siiamaani võiks öelda. Jaan Rannap, kui poiss. Selle poisi elust ja tegemistest saab ülevaate täna avatud näitusel sest siin saab näha nii rannapi nähtavat kui peidus poolt. Taustaks on vitriinides infot tema päritolu kohta, kus sündinud, kasvanud ja kuidas kujunenud peidus poolelt on näidatud rannapi, hobisid, harrastusi ja veidi eraelulist külge. Ühes vitriinis võib näha viimase valgesule näol pildiliselt ja faktidega. Kuidas sünnib üks korralik lasteraamat ja loomulikult on välja pandud Jaan Rannapi kirjutatud raamatud ning nende tõlked. Näitust valvab nii-öelda rannapi teisik kogu temale iseloomuliku sümboolika ga. See on puuslik kalamehe ülikonnast, kere, tema enda punutud korvist pea ja kalaõngega teisiku peas on aga rannapi välja öeldud mõte. See on hämmastav, aga mõned tõesti teavad mu raamatuid.",
"role": "user"
},
{
"content": "Kirjanik Jaan Rannap (sündinud 03.09.1931).",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Süvene antud uudisesse ja tee selle kohta lühikokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult ühe või kahe lausega!\n\nTekst:\n\nEesti ja Venemaa piirilepingute ratifitseerimise seaduse eelnõu läbis riigikogus esimese lugemise. Välisminister Urmas Paet ja Vene välisminister Sergei Lavrov allkirjastasid lepingud 18. veebruaril Moskvas. Välisminister Urmas Paet rõhutas Riigikogus, et ratifitseerimisel olevad piirilepingud ei mõjuta Eesti vabariigi õiguslikku järjepidevust. Sellest on küll palju räägitud kuid tahan siinkohal veel kord üle kinnitada, et riigipiirilepinguga reguleeritakse eranditult riigipiiriga seotud küsimusi. Lepingutes on kirja pandud viide vastastikuste territoriaalsete nõudmiste puudumise kohta. Need kaks viimast lauset kätkevad ka peamist muudatust, mis on nende lepingutekstidesse tehtud võrreldes 2005. aasta lepingutega. Eesti vabariigi loomine ja väljakuulutamine 1918. aastal on fikseeritud meie põhiseaduses. Eesti vabariigi õiguslik järjepidevus kehtib ka pärast nimetatud lepete ratifitseerimist. Väliskomisjoni esimees Marko Mihkelson mainis oma sõnavõtus, et rahvusvahelistes suhetes kehtib jagatud põhimõte, et piirid naaberriikidega on lepingutega kinnitatud ja seega on piirilepete olemasolu pigem reegel kui erand. Ta lisas, et selgelt paika pandud ja maha märgitud piir on oluline julgeolekut kindlustav tegur. Mihkelson rääkis ka sellest, millal liigutakse edasi lõpphääletuse juurde. Samuti otsustas väliskomisjon, et esimese lugemise lõppedes liigutakse edasi teisele lugemisele ja ühtlasi lõpphääletusele alles siis, kui ratifitseerimisprotsess on alanud ka Vene Föderatsioonis. See vastab kõigiti ka Venemaa poliitikute varasematele seisukohtadele, mis väljendasid soovi liikuda lõppotsuse suunas võimalikult samaaegselt. Piirilepingute ratifitseerimise seaduseelnõule avaldasid toetust kõik riigikogu fraktsioonid.",
"role": "user"
},
{
"content": "Eesti-Vene piirileppe ratifitseerimise eelnõu läbis Riigikogus esimese lugemise.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Vaata antud uudislugu ja koosta üks või kaks lauset, mis võtavad kokku selle sisu. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nTäna õhtul sõidab Euroopa Liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja Josep Borel Moskvasse visiidile. Eesti Europarlamendi liikmete hinnangud sellele visiidile on erinevad. Marina Kaljurand kiidab Borelli sõidu heaks. Tegemist on nii-öelda Euroopa Liidu välisministriga välispoliitika kõrge esindajaga diplomaadiga, kes läheb, kohtub oma vene kolleegiga. Oleks visiit komisjoni presidendilt või nõukogu eesistujalt presidendilt, siis oleks seis hoopis teine. Aga diplomaadid peavad suhtlema, välisministrid peavad suhtlema lihtsalt oluline on see, millise sõnumiga ta läheb ja millise sõnumiga tuleb ta tagasi ja kuidas see kõik välja paistab. Urmas Paeti sõnul Borelli visiit praegu midagi ei anna. Esimeseks visiidiks või üldse Euroopa Liidu välisasjade kõrge esindaja esimeseks visiidiks nelja või viie aasta jooksul Venemaale on ajastus ikkagi päris vale jah, et praegu, kus värskelt on Navalnõi arreteeritud hoolimata sellest, et Euroopa liit on korduvalt öelnud, et seda ei peaks tegema tuhanded inimesed, on vahistatud meeleavaldustel osalemise tõttu. Ja, ja noh, Venemaa võimude retoorika ka on olnud väga ühene, et nad ei kavatsegi kuulda võtta, mis Euroopa liidul selles osas öelda on, siis ma arvan, et praegune ajastus on vale ja et et see visiit ei anna mingit lisaväärtust. Noh jah, võib ju öelda, et alati ka keeruliste partneritega keerulistes olukordades tuleb suhelda. Aga ma arvan, et praegu, nüüd mõni päev pärast kohtuistungit, et selles keskkonnas ei ole seal ju tegelikult võimalik millestki muust niikuinii rääkida. Et, et seetõttu ma ei kiida seda ajastust praegu heaks jah, et selle oleks võinud teha mõne aja pärast vaadata veel, kuidas asjalood Venemaal kulgevad, ka Euroopa Liit oleks saanud ja pidanud ja loodetavasti ta teeb siin lähitulevikus ikkagi veel selles küsimuses ka konkreetseid samme. Kaljuranna hinnangul peab Borell kindlasti kohtuma opositsiooniliidritega. Kui ta ei saa kohtuda Navalnõiga, Navalnõi perekonnaga, Navalnõi abikaasaga, Navalnõi kaastoetajatega, ta peab minema ja näitama, et Euroopa Liit seisab Vene opositsiooni kõrval ta peab, et need opositsiooni mahasurumised, vägivaldse mahasurumised ja tuhandete inimeste arreteerimised ei ole õige. Nii et vot see, see on see, mida ma ootan, ma ootan videopilti, kus ma näen, et Joseph Borel kohtub opositsiooni ja tsiviilühiskonna esindajatega.",
"role": "user"
},
{
"content": "Europarlamendi liikme Marina Kaljuranna hinnangul pole Euroopa Liidu kõrge välisesindaja Josep Borrelli Moskva visiidis midagi taunimisväärset.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Analüüsi uudislugu ning kirjuta sellele üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta üksnes eesti keeles!\n\nTekst:\n\nVõimaliku valitsusliidu loomist takistavad endiselt erimeelsused tuleva aasta eelarve osas. Täna arutasid tänavuse lisaeelarve ja järgmise aasta riigieelarve tingimusi nii IRL-i kui ka rahvaliidu eestseisus. Mõlemad jätsid senistel läbirääkimistel saavutatud eelarve leppe kinnitamata, räägib rahvaliidu esimees Karel Rüütli. Me oleme seisukohal, et see olukord päris meid ei rahulda, sest et, et siin on nagu väga palju küsitavusi sees väga palju ebakindlust. Muidugi on see, et, et noh, iga päev tuleb uut informatsiooni, eelarve seisukohta ja me soovime ikka teatud mõttes sellised kindlad raamid paika panna enne kui enne, kui me saame koalitsioonilepingu sõlmida 2009. aasta osas, võib-olla need probleemid ei olegi nii suured, pigem on küsimus, et 2010 aasta erinevate laekumiste koha pealt ja siin ütleme täiendavad kärped, mis, mis kõik eeldavad seda, et, et me peame nendes asjades natuke rohkem kokku leppima, sest meie väga selge soov oli see, et, et me ei taha ennast avastada ühel hetkel sellest olukorrast, kus me peame hakkama pensione kärpima, omavalitsuste tulubaasi me ei suuda nii-öelda ära katta, üliõpilastoetused vähenevad ja, ja loomulikult on põllumeeste toetused noh, me, me soovime nendele probleemidele küsimustele saada kindlust ja nii palju kui võimalik leida neid võimalusi, kus otsida, siis kuhu poolt juurde Milliseid võimalusi tulude tõstmiseks rahvaliit näeb Rüütli täpsustanud, soovides selle jätta läbirääkimistel arutada. Selle aasta eelarve vajab kuue ja poole miljardi krooni suurust kärbet. Tuleval aastal tuleb kokku hoida ligi 10 miljardi võrra. Milliseid tulude suurendamise võimalusi näeb siis Isamaa, Res Publica liit, Tõnis Lukas? Isamaa ja Res Publica liit on valmis rääkima kõik ideed läbi ja me oleme avatud nii tulude suurendamise ideele, ka erinevate maksude võimalik tõstmine on laual ja me ei lähe sealt laua äärest ära. Me räägime seda tõsiselt. Aga muidugi vajame alati ka arvutusi ja strateegilist vaadet, kuidas maksude tõusud nii käibemaksu, tulumaksu, aktsiiside tõusud, avad tööinimese rahalist seisu ja missugune on majanduslik strateegiline tulemus, nii et, et me ei välista praegu ühtegi lahendust. Aga see positsiooni parandamine nii kärpe kui tulude suurendamisega on vajalik? Jah, ka euro taotlemisel, aga põhiliselt selleks, et me oleksime ka aasta lõpul ühiskonnana konkurentsivõimelised ja suudaksime oma palgad maksta ja oma koolid ja ja muud asutused ülal pidada. Ministrikohtadest hakatakse rääkima siis, kui eelarves on üksmeel saavutatud. Reformierakonda kuuluv justiitsminister Rein Lang on kinnitanud, et sotsiaaltoetusi kärped ei puuduta. Küll aga võivad tõusta käibemaks ning elektri ja gaasiaktsiis.",
"role": "user"
},
{
"content": "Täna arutasid tänavuse lisaeelarve ja järgmise aasta riigieelarve tingimusi IRL ja Rahvaliidu eestseisus.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Vaata antud uudislugu ja koosta üks või kaks lauset, mis võtavad kokku selle sisu. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nArstide ja õdede lahkumine on nagu pidev ja peatamatu ja vaata, et veel kiirendav protsess ja sellega seoses on töötajate puudus tervishoius ja nendel, kes siis veel praegu töötavad, on koormus väga suureks läinud ja teine suur probleem on tervishoiusüsteemi alarahastatus ja need asjad luku paraku viivad ikkagi kogu selle meie tervishoiu lagunemisele. Otsene nii-öelda seadusest tulenev põhjus on see, et Me ei saanud sõlmitud kollektiivlepingut Eesti Haiglate Liiduga ja varem on olnud meil nii-öelda lepingupartner ka vabariigi valitsus, aga nii sotsiaalminister kui ka haiglate liit Meiega sisulistest läbirääkimistest keeldusid ja ka lepitusmenetlus riikliku lepitaja juures lõppes eriarvamusega, nii et see on selle asja juriidiline pool. Haiglate Liidu juht Urmas Sule ütles, et Haiglate Liit on kindlal seisukohal, et tervishoiutöötajate palka tuleb tõsta, samas aga tuleb arvestada ka reaalseid võimalusi. Selle aasta eelarves haigekassa eelarves aga riigieelarves selleks nagu täiendavaid vahendeid ei näe. Mis puutub järgmisse aastasse, siis järgmise aasta osas ma pean küll väga realistlikuks seda, et tervishoiutööajate palganumbrit on võimalik ülespoole korrigeerida. Kui palju seda on võimalik teha, see kindlasti peab selguma eelarvemenetluse ja läbirääkimiste käigus. Sule möönis, et kollektiivlepingut arstide, õdede ja hooldajate töötasu alammäärade tõstmiseks pole tõepoolest õnnestunud sõlmida, sest ootused ja võimalused olid liialt erinevad. Meedikute Eestist lahkumine on aga probleem, mida lahendada on tema sõnul tõepoolest keeruline. Tervishoius on juba pikki aastaid meil selline olukord, et üle Euroopa ja julgen ka väita, et üle maailma on tervishoiutöötajate osas küllaltki tugev defitsiit ja see lihtsalt väljendades tähendab olukorda, et kõik rikkamad riigid püüavad luua väga häid tingimusi ja, ja neid tingimusi ka kommunitseerida, siis mitte nii rikaste riikide tervishoiutöötajate hulgas, ehk siis tegelikult tervishoiutöötajate vaba ränne eriti siis Euroopa liidu sees on, on küllaltki aktiivne ja selles osas Eesti jaoks tähendab ta tegelikult seda, et kuna meil tervishoiutöötajad ei ole niikuinii liiga palju ettevalmistused, siis ta tekitab meil tervishoiutöötajate defitsiidi ja see on riigi jaoks väga suur risk. Tööseisakut plaanitakse alustada oktoobris, streigi ulatus ja täpne algus teatatakse vastavalt seadusele kaks nädalat ette.",
"role": "user"
},
{
"content": "Arstid lubavad oktoobris streigi korraldada, sest kollektiivlepingut palkade alammäära tõstmiseks pole õnnestunud sõlmida.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Süvene antud uudisesse ja tee selle kohta lühikokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult ühe või kahe lausega!\n\nTekst:\n\nVaadeldi kolme suurt skeemi, pensionikindlustus, töötus ja ravikindlustus. Milline on hetkeolukord ja mis saab edasi? Töötuskindlustuses on meil põhimõtteliselt kõige parem olukord, ütles Praxise analüütik Ain Aaviksoo. Väljamaksed ehk kohustused ja see, kes sinna panustavad, nii-öelda liiguvad samas tempos, ehk kui on rohkem inimesi, kes töötavad, siis tekib ka potentsiaalselt rohkem inimesi, kes võiksid sealt ühel hetkel vajada mingit tuge, kui neil töö otsa saab. Ja nii-öelda tänane skeem on jätkusuutlik. Pensionikindlustussüsteem on täna miinuses, samas ei ähvarda seda kui tervikut mingid suured ohud, kinnitab Andres Võrk. See samasugune defitsiit, nagu me näeme praegu, kus me riigieelarvest maksame juurde esimesse sambasse, see jääb kehtima ka pikemas perspektiivis, jah, need kulutused riigieelarve jaoks isegi vähenevad, natukene, midagi hullu ei ole, kust riskid tulevad kõige suuremad riskid muidugi noh, kui nimetada riskiks on see, et me elame kauem ja lihtsalt kulutused pensionidele lihtsalt kasvavad ja need võimalused, kuidas siis neid kulutusi katta, on siis mitmesugused, kas lihtsalt inimesed ikkagi töötavad kauem selle võrra, kas me tõstame maksumäära, kas me rahastame seda muudest maksudest, nii et eks need on need valikukohad siin ei ole nagu ühtegi head lahendust ja ütleme, üks paradoks Eestis on see, et vaatamata meie oodatava eluea pikene iseeruegu on, me näeme, et töövõimetus, pensionäride arv jätkuvalt kasvab, selle töövõimetusega peaks tegelema rohkem komplekssemalt, praegu ta on killustunud erinevate asutuste vahel tegelikult tihti asi ei ole mitte tehnikate taga, vaid pigem poliitiliste valikute taga. Mida saaksid pensionisüsteemis ära teha automaatsed kohandumismehhanismid, need seovad pensioni suuruse või pensioniea, rahvastiku või majanduslike muutustega. Lauri Lepiku arvates võiks Eesti neid vähemalt kaaluda. Kui mõtleme selle diskussiooni üle, mis nii-öelda ootamatult kerkis kaks kolm nädalat tagasi, kus nii-öelda emotsionaalselt väideti, et Eesti pensionisüsteem kas siis kohe lähitulevikus või paarikümne aasta perspektiivis kukub kokku siis selliste automaatsete kohandamismehhanismide olemasolu tegelikult tagab selle, et sellist kollapsit ei saa toimuda, sest on nagu tagatud see, et tõepoolest, kui rahvastiku olukord muutub, kui inimesed elavad kauem, kui meil tööealiste osakaal rahvastikus väheneb, siis nagu paratamatult need süsteemid peavad kohanduma. Kolmas skeem ravikindlustus Ain Aaviksoo Tervishoiuga on nii, et juhul kui me eeldame, et meie tänane teenuste tase on hea ja, ja meie hinnad, millest kõige suurema osa moodustavad palgad ei ei kasva kiiremini kui kui tavaline inflatsioon, siis tõenäoliselt siiski surve sellele, et ka tervishoius raha nii-öelda tänase taseme säilitamiseks ei piisa ja kindlasti piisa selleks oluliseks taseme tõstmiseks. Mõeldes aastakümnete taha saab täna kohe alustada diskussioon. Uuringu tulemusi kuulas ka kunagine sotsiaalminister Eiki Nestor. Kolm teadlast selgelt näitasid ära, mis on süsteemi plussid ja miinused, toimuvad teatud muudatused. Jutt on see, kuidas neid asju rahastada ja selle üle on ka erinevaid variante ja kuidas teda mõistlikumaks teha, on erivaid variante, aga kokku ei kuku, jumala pärast mitte midagi.",
"role": "user"
},
{
"content": "Praxis teostas uuringu sotsiaalkindlustussüsteemi rahastamise jätkusuutlikkusest.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Analüüsi uudislugu ning kirjuta sellele üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta üksnes eesti keeles!\n\nTekst:\n\nNende viie inimese seas on Keskerakonna peasekretär Mihhail Korb, rahandusministri nõunik Kersti Kraht ja ettevõtja Illar Teder. Kahtlusalused on kinni peetud, välja arvatud saadikupuutumatust omav Korb. Riigiprokurör Taavi Pern selgitas kahtlustuste sisu. Esimene kahtlustus, millest me selle menetluse kontekstis räägime, on siis seotud Hillar Tederi ja Mihhail Korbiga. Mõlemale inimesele ja keskerakonnale on esitatud kahtlustus selles, et Keskerakond kauples mõjuvõimuga. Siis Hillar Tederi huvides. Ja kahtlustuse järgi leppisid Hillar Teder ja Keskerakond läbi Mihhail Korbi kokku selles, et Hillar Teder annetab Eesti keskerakonnale enne kohalike omavalitsuste valimisi kokku kuni miljon eurot. Vastutasuks selle eest pidi Mihhail Korb erakonna esindajana aitama kaasa sellele, et Tallinna linn annaks võimaluse porto Franco kinnisvara arendusele saada Hillar Tederile sobiva hinna eest kinnistult väljasõiduõigus. Selle mõjuvõimuga kauplemise osas on kahtlustuse saanud ka Keskerakond. Menetluse jätkudes tekkis meil kahtlustus täiendava kuriteo toimepanemises. Need on seotud altkäemaksu andmisega ja mõjuvõimuga kauplemisega ja nende kahtlustuste kesksed figuurid on siis Hillar Teder ja Kersti Kracht. Kahtlustuse kohaselt leppis Hillar Teder Kersti Krahtiga kokku selles, et ta annab Kersti Krahtile altkäemaksu selle eest, et Kersti Kraht kasutaks ära oma positsiooni rahandusministri nõunikuna ja aitaks kindlustada porto Francole sihtasutuse Kredex kriisimeetmetest soodsa otsuse kujundamise. See altkäemaksu andmine jäi lõpule viimata, sest pidasime Hillar Teder Kersti Krahti kinni kaitsepolitseiameti töötajate poolt. Täiendavalt on Hillar Tederile ja Kersti Krachtile esitatud kahtlustus rahapesu kokkuleppes. Selle rahapesukokkuleppe sisuks oli altkäemaksu kokkuleppe varjamine ja siis altkäemaksuna saadava vara varjamine. Peaminister Jüri Ratas ütles vikerraadio otsesaates stuudios on peaminister, et ta oli teadlik Apo ja prokuratuuri soovist KredExis menetlustoiminguid teha. End enda sõnul ei oska ta öelda, mis põhjustel täpselt läbiotsimine täna toimus. Samas ei pidanud ta võimatuks seda kõike seostada Illar Tederi annetustega. Neid ei ole kuidagi vägivaldsed seosed. Kui rääkida porto Francost, siis kindlasti selles osas ma saan öelda seda ju, et seda uuritakse, seda menetletakse ja igal juhul ma toetan siin, nagu ma olen alati toetanud kaitsepolitsei prokuratuuri, eks ju, menetlust ja ma arvan, et nad teevad, teevad oma tööd hästi. Rahandusminister ja EKRE esimees Martin Helme teatas, et suhtub korruptsiooni nulltolerantsiga kuid samas tekitab tema sõnul küsimusi, miks uurimisorganid tulid just päev enne olulist hääletust Riigikogus lagedale viimaste aastate suurima korruptsioonisüüdistusega. Helme pidas vajalikuks rõhutada, et kahtlustus ei ole veel süüdistus ja süüdistus ei ole veel süü. Madis Hindre küsis, kuidas kommenteerib juhtunut justiitsminister Isamaa juhatuse liige Raivo aeg. Noh, loomulikult tegemist ääretult kahetsusväärse juhtumiga ja mis teeb selle asja veel kahetsusväärsemaks, et tõepoolest ei ole ju esmakordne juhtum, et Keskerakond juriidilise isikuna on ka ennem kriminaalkorras karistatud, see on väga halb. Iseenesest porto Francole laenu andmise otsustas valitsus ühiselt, kas võis märgata ka Keskerakonna kuidagi juhtrolli selle otsuse tegemisel? Ei, mina ei ütleks, et mingit juhtrolli seal eriliselt märgata oli, et toimus arutelu samasuguses arutelu formaadis nagu nende teiste Kredexi laenudega, on see arutelu olnud. Kas koalitsiooni püsimist võib selline asi kuidagi segada? Raske öelda, eks siin kõik sõltubki nendest järgnevatest asjaoludest, kui seda rohkem avatakse kui tõsised. Kui rängad on need süüdistused, mis on need tegude ulatused, et. Mina täna ei oska küll teile siin prognoosida.",
"role": "user"
},
{
"content": "Riigiprokuratuur on Porto Francoga seotud kriminaalasjas esitanud kahtlustuse viiele inimesele ja Keskerakonnale. Nende viie inimese seas on Keskerakonna peasekretär Mihhail Korb, rahandusministri nõunik Kersti Kracht ja ärimees Hillar Teder.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Vaata üle uudislugu ning loo sellele lühike kokkuvõte. Piira vastus ühe või kahe lausega ja vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nNew York Timesi andmeil saabus Türgi NATO suursaadikute koosolekule kaasas nimekiri nõudmistega, mis tuleb täita enne, kui Soome ja Rootsi liikmeks võtmise protsessiga edasi minna. Nimekiri puudutas peamiselt Türgis terroristlikeks kuulutatud kurdide organisatsioonide rahvakaitseüksused ja Kurdistani töölispartei liikmeid ja nende väidetavat kaitsmist Soomes ja Rootsis. Ka helistas Türgi presidendi Rae, Tai Ardoani välispoliitika nõunik Ibrahim Kalin oma Soome, Rootsi, Saksamaa, Ühendkuningriigi ja USA kolleegidele ning teatas, et kui Türgi nõudmisi ei täideta, ei liigu liitumisprotsess mitte kuhugi. Ardoni enda sõnul liigub Soome ja Rootsi liitumisprotsess edasi vaid juhul, kui riigid võtavad arvesse Türgi rahvusvahelise julgeolekuga seotud muresid. Samas on vähemalt Soomel liitumisega juba kiire, sest Venemaa välisminister umi kurikuulus pressiesindaja Maria Sahharova teatas, et Venemaa reaktsioon Soome liitumisele NATO-ga kujuneb üllatuseks ning see üllatus on just nimelt sõjalist laadi. Sahharova sõnul võetakse üllatuse koostamisel arvesse suur hulk eri aspekte Soome NATO liikmesuse kvaliteedist alates. Zahharova avaldus erineb Venemaa režiimi juhi Vladimir Putini ja välisministri Sergei Lavrovi varasematest suhteliselt vaoshoitud seisukohavõttudest. Samas üritas oma avaldust leevendada ka Sahharova ise, lisades, et Soome ja Ukraina pürgimist NATO-sse ja nende ajendeid ei ole võimalik omavahel võrrelda. Ning üks põhjus Venemaa teistsuguseks reaktsiooniks on tõik, et Soome ei nõua praegu Venemaa koosseisu kuuluvate varasemate Soome alade tagastamist. Samas on Türgi president Ardoan eriti kuri just Rootsi peale, mis aga ilmselt ei tähenda Soomele erilisi võimalusi oma liitumisprotsessi kiirendada. Ardoani sõnul on Rootsi turvaline varjupaik peale Kurdistani töölispartei liikmete veel ka islamivaimulik. Fetul. Pooldajaile ja tema mõttekaaslasi aga süüdistab Ardoan riigipöördekatses 2016. aastal. Ardoani sõnul on Türgi nõudnud Rootsilt 30 terroristi väljaandmist, Rootsi aga jäi nõudmistele kurdiks. NATO tervikuna. USA ja teised liikmesriigid on siiski optimistlikud, leides, et Türgi püstitatud takistustega on võimalik toime tulla. Poliitikavaatlejate hinnangul on Ardoani suurelised avaldused tingitud tuleval aastal ees seisvatest Türgi valimistest enne mida on vaja üüratus majanduskriisis vaevlevale kodupublikule praegustest valitsejatest hea mulje jätta. Selle mulje seisukohalt on lõpuks üsna ükskõik, kas lasta kaks põhjala riiki NATO-sse või mitte, mistõttu ärdo on varem või hiljem. Pigem leebub serveerides Türgi rahvale seda leebumistki pigem võiduna.",
"role": "user"
},
{
"content": "Türgi on alustanud Soome ja Rootsi NATO-liikmesuse taotlemise pidurdamist. Ajalehe New York Times andmeil ei saanud NATO nõukogu kohe pärast liitumistaotluste kättesaamist neid arutama hakata just Türgi vastutegevuse tõttu.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Vaata antud uudislugu ja koosta üks või kaks lauset, mis võtavad kokku selle sisu. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nVälitöid tehakse kaubatasu ja Pika ja Lutsu tänava piirkonnas. Kunstiakadeemia muinsuskaitse ja konserveerimise osakonna lektor Triin Talk ütleb, et Viljandi vanalinna majade hoovide ja kõrvalhoonete pildistamisel ja kirjeldamisel on ka täiesti praktiline väärtus nii üliõpilastele kui ka muinsuskaitseametile. Need on esimese kursuse lõpetanud tudengid ehk siis üsnagi algajad. Et nemad õpiksid vaatlema linnaruumi, näeksid hoonetes erinevaid detaile ja saaksid aru nende vanusest ja väärtusest. Ja teine eesmärk on kaardistada Viljandi vanalinna hoonestust selleks, et meil oleks igast majast värsked pildid ja ülevaade, et siis saab hakata järgmisel aastal või noh, peatselt tegelema selle vanalinna uue kaitsekorra koostamise ga, et siis on mingi alus, materjal olemas muinsuskaitseametil. Tulevane muinsuskaitsja anastas siia, elab Narvas, tema kursuseõde Jete on aga pärit Võrust. Viljandis olid nad esimest korda ja seetõttu vaatasid vanalinna täiesti värske pilguga. No ma olen siin esimest korda ja no päris kena linn, et ma ei teadnud, et Eestis on sugused linnad, kus on nii palju vanu maisi. Vanalinnas paistab silma selline punane tellis, mis on nagu väga traditsiooniline Viljandis, et ma nagu kuskil mujal linnas kohanud Taas kord kunstiakadeemia teadur Triin Talk See on hästi tore olnud, et omanikud kohe tulevad ja jagavad infot oma hoone ajaloo kohta ja millal see on ehitatud, et see kohe kergendab seda? Väga palju ei ole siin isegi märganud seda, et oleks noh, väga niimoodi omavoliliselt ümber ehitatud siin minu taga vist küll üks paistab just, aga aga üldiselt on ikka päris kena autentse ja isegi hoovides näha selliseid ajaloolisi aitasid abihooneid, et see on hästi selline romantiline ajalooline keskkond. Varasematel aastatel on kunstiakadeemia tudengid aidanud inventeerida Sillamäe, Pärnu, Valga, Paide, Haapsalu, Rakvere, Lihula ja Võru vanalinna. Rahvusringhäälingu raadiouudistele Olev Kenk, Viljandi.",
"role": "user"
},
{
"content": "Eesti Kunstiakadeemia muinsuskaitse ja konserveerimise osakonna üliõpilased alustasid Viljandi vanalinnas suvepraktikat, et pildistada üles vanalinna hooneid, koostada nende kirjeldused ja teha ettepanekuid vanade majade kaitsmiseks ja säilitamiseks.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Uurides uudislugu, loo sellele ühe või kahe lausega lühikokkuvõte. Vasta eesti keeles!\n\nTekst:\n\nTeatud radarisüsteemid olid plaanides olemas küll, aga lisarahastusega ostetakse täiendavad eelhoiatussüsteemid nii Kirde Eesti piirkonda kui ka siis Mandri-Eesti piirkonda. Et need, mis praegu said rahastuse, tegelikult on sellised noh, lisad, mis selles riigikaitse investeeringute kavas päris nii plaanis veel ei olnud. Just et tegemist on lisarahastusega ja sellisel kujul nad tõesti arengukavades ei olnud. Tuulikutest rääkides, kui suur või kus kandis see maa-ala, siis on, mis siis tuulikutele nende radariostu tõttu lisaks veel vabaneb. Eeldatav lõpptäht on ka aastal 2025 siis peale mitmekiilse õhuseire projekti lõppu avaneb suurem osa nii-öelda Mandri-Eestist ning Kirde-Eestis, siis sisuliselt vabanevad Aidu marja ja Purtse piirkonnad. Mis on siis täna kaetud riigikaitseliste kõrguspiirangutega. Mida see passiivne õhuseire eelhoiatussüsteem niiviisi maakeelselt tegelikult üldse tähendab, mida see meil teha lubab? Passiivne õhuseire süsteem on selline süsteem, mis on tegelikult vaenlase süsteemile nähtamatu ehk et ta ise ei kiirga raadiolaineid välja. Küll aga ta suudab tuvastada circa nelja 450 kilomeetri kauguselt erinevaid lennuobjekte. Kas need asukohad tegelikult lõpuks ei ole leitavad, et kui keegi kuhugi mäe otsa mingisugust kuplit ehitab, siis ei ole vist väga suur küsimus, mis asi see on, et, et kas noh, kas ta saab ikka päriselt nähtamatu olla? Ja kui füüsiliselt silmaga näha, siis loomulikult füüsiliselt on võimalik kõiki süsteeme näha küll aga eelhoatussüsteemide positsiooni valikul. Me lähtume ka sellest, et ta ei oleks nii-öelda avalikes kohtades. Lisaks sellele, mis on kaitsevõime kohalt väga-väga oluline on see, et meie süsteemid on mobiilsed. Ehk et me saame nüüd vastavalt olukorrale liigutada asukohast A asukohta B või asukohta C ehk et vaenlase kaugtulelöökide vastu annab ki meile see kindluse, et vajadusel, kui see positsioon on tuvastatud, me saame kiiresti liigutada radari süsteemi mujale.",
"role": "user"
},
{
"content": "Valitsus eraldab süsihappegaasikvoodi ja taastuvenergia statistikakaubanduse tuludest 70 miljonit eurot kaitseväe radarite ostuks. Uued radarid lubavad rajada tuulikuid sinna, kus need oleks varem radaripilti seganud.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Loe läbi uudislugu ja tee lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte, mis peegeldab selle põhisisu. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nReformierakond on kogu aeg olnud seisukohal, et umbusaldust väärib eelkõige Mart Helme, nii et, et me asume koostama Mart Helme umbusaldusavaldust. See inimene ei sobi oma ametisse, neid erinevaid seisukohti, mis ei lähe kokku Eesti üldiste seisukohtadega, on olnud väga palju neid inimgruppide solvamisi, ründamist on olnud liiga palju ja, ja see inimene ametisse ei sobi. Millal te allkirjad kokku saate ja siis, millal see võiks jõuda suurde saali? Kõigepealt me paneme kokku selle teksti, et me leppisime kokku selle tegelikult sinna avaldusse lähevad erinevad teemad, mis võibolla on saanud ka vähem tähelepanu, aga samamoodi mida Mart Helme siin ütles, noh näiteks kohtusüsteemi ründamine või, või alavääristamine, mida ta ütles ühes teises intervjuus ka, mis sai tänu sellele Deutsche Welle intervjuule tegelikult vähem tähelepanu, kuid mis on samamoodi sisejulgeoleku seisukohast ohtlik. Aga seal Deutsche Welle intervjuus oli veel palju selliseid, mis meid viivad nii-öelda sellisesse nõukogude väärtusruumi, mis kindlasti ei ole Eesti üldine väärtusruum olnud. Nii et kõigepealt me paneme selle teksti kokku, kui tekst on koos, siis hakkame allkirju koguma. Kui allkirjad on koos, siis anname sisse.",
"role": "user"
},
{
"content": "Reformierakonna esimees Kaja Kallas ütles, et erakond asub koostama siseminister Mart Helme (EKRE) umbusaldusavalduse teksti.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Vaata antud uudislugu ja koosta üks või kaks lauset, mis võtavad kokku selle sisu. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nKaitseminister Jürgen Ligi saatis Tallinna linnavalitsusele kirja, millest teavitas linnapea kohuseid täitvat Taavi aasa kavatsusest alustada Tõnismäel asuvate säilmete väljakaevamistöid. Kaitseminister Jürgen Ligi. Kiri oli vajalik, me peame seitse päeva ette teatama sellisest sellistest tegevustest linnale, kes on ka maaomanik seal üldiselt saab Eesti riigis takistusi teha ka legaalsetele tegevustele ja, ja neid neid venitada. Selles mõttes ma ei tahaks jutukas olla, kuid kuid see, et aed hakkab kerkima, ma usun, et seda näevad inimesed küll aprillikuu jooksul ja rohkem vast rohkem vast ei reklaami. Ligi kinnitusel on Tallinna linnavalitsusel olemas seaduslikud võimalused tööde takistamiseks. Millised nad on, ei soovinud avalikustada. Kui ikka väga tahta, siis nende vastu me peame ennast ka kindlustama, aga ega ma ei hakka seda kindlasti naa neile ette ütlema, sest siin mõeldakse ju vastaste käike ka ette ja ei ole see asi nii väga väga lihtne Eesti riigis, et kui keegi ütleb siin ajalehes, et, et ligi venitab millegagi, siis kaugel sellest Ligi sõnul kavatseb kaitseministeerium piirata pronkssõduri äärse ala plankaiaga, et rahulikult säilmete ümbermatmiseks vajalikke töid alustada. See on paari nädala küsimus, tõenäoliselt võib-olla ainult mõne päeva küsimus, me ju ei tea täpselt, kust kaevata ja, ja nii edasi ja, ja millised on leiud, aga see ei ole väga väga kaelamurdev töö, selles mõttes see Päevalehe lugu täna, et kui, kui ligi ei ole arheoloogidele ülesande andmed andnud, et siis ta venitab, see ei ole kindlasti ebaadekvaatne, meil on hoopis teisi toiminguid vaja teha. Tallinna linnapea kohuseid täitev Taavi Aas ütles pool tundi tagasi Eesti raadiole, et linnavalitsus on kaitseministri kirja kätte saanud ja vastab sellele. Samas andis aas mõista, et kiri on koostatud juriidiliselt ebakorrektselt. Lisaks on ministeerium eksinud tema sõnul ka kinnistu nimega, kus soovitakse kaevamistöid korraldama hakata. Aas ei soovinud öelda, kas kiri koostatakse enne, kui linnapeaametisse asub Keskerakonna esimees Edgar Savisaar. Jürgen Ligi usub siiski, et üheksandal mail pronkssõduri jalamile lilli panna pole enam võimalik. Samuti ei saa selle esisel oma üritust korraldada ka Jüri Liim. Jürgen Ligi. Te ütlesite, et ei. Üheksandal mail on tõenäoliselt see ala aiaga piiratud ja pronkssõdur on veel enda kohal. No nii palju, kui minust sõltub, on ta seda kindlasti jah, ja nii nagu on ka peaminister juba välja öelnud, et sellega seoses üheksandal mail toimub pronkssõduri juures midagi sellist, mis poliitiliselt ärritaks ühte või teist seltskonda, nii et aeg on selleks ajaks ilmselt ees.",
"role": "user"
},
{
"content": "Kaitseministeerium teavitas linna kaevetööde alustamisest Tõnismäel. Kaitseminister Jürgen Ligi (9. mail on aed ees).",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Vaata üle uudislugu ning loo sellele lühike kokkuvõte. Piira vastus ühe või kahe lausega ja vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nRaadile, kus paikneb Eesti Rahva Muuseum ja endine sõjaväelennuväli, tahab Tartu vallavalitsus tuua rohkem elu. Nii planeerivad ja ehitavad arendajad lennuraja äärde elamuid ning ärihooneid. Arhitektide liit kritiseerib, et osad hooned rajatakse muuseumile ja lennurajale liiga lähedale. Tartu vallavanem Jarno Laur ütleb, et möödunud nädalal selgus uue Raadi linnafoorumil, et osadel kruntidel st siiski lubada ei tohiks. Erminurme tee 28, kus detailplaneering on praegu menetluses et seal võiks teha ettepaneku osapooltele ehk siis eraomanikule ja riigile vahetada maid, et, et vahetada sellised arendatav kinnistu Ermist kaugemale. Ja jätta see see ala, mis praegu on detailplaneeringuga nii-öelda määratud hoonestamisele jätta see tühjaks. Sama ettepanek oleks Lauri sõnul mõistlik teha aadressil ERMi tänav 15 ja 17 asuvate kinnistute omanikule. Selle võib raskemaks teha juba kehtiv detailplaneering. Mõte ei ole uus, selgitab endine kultuuriminister Tõnis Lukas. Samal nädalal, kus see teade tuli, et et valitsus läheb laiali, oli mul kokku lepitud nõupidamine peaministri juures, kus ka Eesti Rahva Muuseumi direktor pidi osalema keskkonnaminister ja ka regionaalhaldusminister. Selleks, et kokku leppida võimalikus maadevahetuses. Jaanuaris jäi koalitsiooni lagunemise tõttu kokkusaamine ära. Seda, milline on praegu kultuuriministeeriumi seisukoht uue ministri Anneli Oti ameti ajal, ministeerium ERRile ei selgitanud. Ministeerium põhjendas vaid, et neil pole midagi uut lisada. Linnafoorumil osalenud arhitekt Margit Taule ütleb, et sellised konfliktid tekivad, kui otsustajad ei tegele murega õigel hetkel. Just nüüd on nende kolme kinnistu asjus see hetk käes. Lisa Paule. Et eriti väärtuslik ongi seesama lennurada, mille otsas on siis ERM, eks ju. Ja selle väärtus ei ole mitte ainult selles ERMis, vaid ka selles, et lennuraja ääres on sellised kõrged plahvatusvallid, need on siis sellised kohad, kuhu need lennukid said parkida ja vallid pidid võtma vastu selle plahvatuse jõu. Et see ruum on nagu siis see tühi väli. Ja lisaks kõrval need vallid, et see on väärtuslik, eks ju. Ja siis see teine pikk lennurada seal kõrval ei ole neid valle, see ruumiliselt ei ole ka nii tugev element. Need majad, millest me räägime, on kohe seal selle kõige kõrgema väärtusklassiga ruumi kõrval ja hakkavad seda mõjutama. Maade vahetamisega peab lõpuks nõus olema keskkonnaminister ja eraomanikud Ermi nurme tee 28 kinnistu kuulub firmale ReeTerra estet ja ERMi tänav 15 17 kinnistuid on just ostmas firma prokinnisvara. Kinnisvarafirmad ei soovinud enne konkreetset ettepanekut teemat kommenteerida. Sarnaselt vastas keskkonnaministeerium, et seni, kuni pole ametlikku taotlust, nad asja ei menetle. Jarno Laur kinnitas, et Tartu vallavalitsus teeb ametliku ettepaneku keskkonnaministrile kuu aja jooksul.",
"role": "user"
},
{
"content": "Eesti Rahva Muuseumi endise lennurajaga ühendatud arhitektuuriline lahendus nõuab arhitektide sõnul hoone ümber tühjust. Üks võimalus selle säilitamiseks on eraomanikele pakkuda vahetuseks riigile kuuluvat maad.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Loe läbi uudis ja anna sellele lühike kokkuvõte ühe või kahe lausega. Vastus peab olema ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nRaudteelõik on vaja korda teha, et hakata vedama Rail Balticu rajamiseks vajaminevat ehitusmaterjali. Materjali on mõistlik vedada raudteel, sest maanteed on niigi koormatud. Pealegi on asju, mida polegi võimalik maanteel vedada. Edelaraudtee juhatuse liige Rain Kaarjas. Rööpad, mis ilmselt ostetakse juba tehasest kusagil 50 meetri pikkustena, mis hiljem siis nii-öelda rööbastes kokku keevitatakse, siis jah, neid seda tüüpi kaupa ilmselt ka füüsiliselt ei olegi võimalik maanteel vedada. Tööde maht on suur, ütleb karjas. Kui kõik teed kokku võtta ka Pärnu kaubajaama teed, siis on umbes, suurusjärk võib teda 70 kilomeetrit, on see kogumaht? Ta on ikka suhteliselt ühtlaselt vilets. Meil on seal jah, umbes kolme kilomeetri ulatuses jäänud sisse ka betoonliipreid. Neid lõikusid liipreid ei vaheta, küll aga puhastame ära palasti. Me usume sellesse, et me suudame alustada orienteeruvalt esimesel mail. Sõltub sellest, kuidas silmastik võimaldab ja me usume sellesse, et 31.-ks oktoobri ks on, on tööd teostatud. Millal täpselt Rail Balticu veod need algavad, eks Rail Baltic võib-olla oskab sellele küsimusele paremini vastata, aga aga meile teadaolevalt on esimesi vedusid oodata käesoleva aasta teises pooles, lepingu maht oli 5,8 miljonit. Olime eeldanud, et kulud on sellised. Leping tuli küll pisut kallim, kuid lepingus on päris suur hulk reservi, mistõttu me usume, et sellesse piirmäära me me mahume kenasti ära.",
"role": "user"
},
{
"content": "Lelle-Pärnu raudteelõigu remont algab kevadel. Edelaraudtee korraldatud riigihanke võitis Go Track ja leping allkirjastati eelmise aasta viimasel päeval.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita selle kohta üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nNeeme Järvi saatis vastavasisulise pöördumise riigikogu kultuurikomisjoni esimehele Peeter Kreitzbergile ning ühtlasi avaldas kahetsust kultuuriminister Laine Jänese tegevuse pärast. Järvit ennast meil telefonitsi tabada ei õnnestunud, seepärast küsisime kommentaari Peeter Kreitzberg lt. Ja kirjeldas veel kord seda olukorda, nagu tema seda näeb, mis ERSO ümber toimub ja viitas sellele, et ta võiks ka ümber mõelda veel, kui tekib kultuuriminister, kellega on võimalik suhelda, see oli nii, oli tema kirja lühike sisu. Kindlasti võib leida vigu siitani tegevusest. Ma üldse ei kahtlegi, et, et Laine Jänesel võib olla päris mitmes asjas õigus ja aga olles minister, pead sa ikkagi nägema asju ette ja mitte laskma asjadel nii kaugele minna, et, et Neeme Järvi sugune peadirigent on sunnitud ütlema, et temaga üldse ei suhelda ja temaga ei arvestata. Et helistatakse teistest riikidest ja küsitakse, mis teil siin Eesti kõige parem orkester ka lahti on? Vikerraadio reporteritunnis kommenteeris Neeme Järvi otsust ka kultuuriministeeriumi muusikanõunik Eero Raun. Ma usun, et Me ei kaota ministeeriumi siiski lootust, et see töösuhe, mis ERSO ja Neeme värvi vahel kokku lepiti eelmisel aastal, et see oleks kolmeaastane, et see ikkagi võiks edaspidi jätkuda. Kindlasti on maestro väga palju emotsionaalselt kaasa elanud ERSO käekäigule, aga ma arvan, et ka mestrol on vaja lihtsalt aega anda. Peaminister Andrus Ansip ütles, et kultuuriminister Laine Jänes vallandas Erso juhi Andres Siitani sest tal polnud muud valikut, kuna Erso juht kulutas rohkem raha, kui eelarves oli ette nähtud. Ja ilmselt oli siis siit and lootus rikastuda teise teiste arvelt, teised kõik pidid kokku hoidma. Tema otsustas, et ta teeb ülekulu. Ehk siis see on väga selge finantsdistsipliini rikkumine. Minu meelest oleks praegu kohane ka riigikontrollil raha kasutamist ERSO-s põhjalikult analüüsida. Kindlasti ei saa kultuuriminister tolereerida seda, et mõne allasutuse juht kulutab raha oma suva järgi. Mitte nii, nagu riigikogu seaduses on seda ette näinud. Selles suhtes minu täielik toetus kuulub Laine Jänesele. ERSO usaldusisik Tarmo Velmet oli Neeme Järvi otsusest üllatunud. See on nüüd uudis, mis, mis põhjustas šoki. Oleme selle viimase aja sündmuste vältel üritanud enda jaoks sõnastada, mis on meie tugevus, mis on ERSO tugevus praegu, eriti pärast seda, kui lahkus direktor ja oleme paika pannud kolm põhilist näitajat kolm põhilist kvaliteeti. Meie enda mängukvaliteet, meie kui orkestri ühtsus ja meie peadirigent, peadirigent nüüd ei ole. Orkestri ühtsusega on kahjuks ka lood nüüd juba niimoodi, et et ega orkester koosneb ju väga suurtest isiksustest ja niipea, kui nad ei ole noh, ma ei taha öelda juhitud niipea kui nende energia ei ole suunatud niipea, tekivad probleemid. Kuna orkestri üleandmine ministri soovil toimus päevapealt, mis teadagi nii keerulise struktuuri puhul ei ole võimalik, siis siis kivi, see suur kivi, see ERSO veereb praegu suure robinaga mäest alla ja eks need oleme meie, kes me peame seda jälle üles hakkama lükkama. Neeme järvi lahkumine on lihtsalt üks, üks osa sellest kivi veeremisest.",
"role": "user"
},
{
"content": "Neeme Järvi astus ERSO peadirigendi kohalt tagasi.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Uurides uudislugu, loo sellele ühe või kahe lausega lühikokkuvõte. Vasta eesti keeles!\n\nTekst:\n\nHaigestumine koroonaviirusesse suureneb jätkuvalt ja ligi 90 protsenti päevastest juhtumitest moodustab Omikron tüvi. Hetkel levib viirus peamiselt alla 50 aastaste inimeste seas ja sel nädalal on haigestumus kerkinud peamiselt koolides ja lasteasutustes. Ka on tõusmas haiglaravi vajavate inimeste arv, ütles terviseameti peadirektori kohusetäitja Marianne Härma. Haiglaravi sellist pilti iseloomustab praegu see, et peamiselt vajavad haiglaravi Covidi tõttu just vaktsineerimata vanemaealised inimesed ja näeme väga selgelt seda, et tõhustussoosi saanud inimesed haiglaravile üldjuhul ei satu haiglaravi. Sellist pilti iseloomustab praegu see, et peamiselt vajavad haiglaravi Covidi tõttu just vaktsineerimata vanemaealised inimesed ja näeme väga selgelt seda, et tõhustussoosi saanud inimesed haiglaravile üldjuhul ei satu. Tervise ja tööminister Tanel kiige sõnul tasub nii vaktsineerituil kui ka ilma kaitsepauketa inimestel enne üritustel osalemist või külla minnes teha kiirtest. Esimesest veebruarist lüheneb nii Eestis kui ka Euroopas Covid passi kehtivus ühelt aastalt üheksale kuule ja see puudutab juba veebruaris 70 viit tuhandet inimest, jätkab Tanel Kiik. Siin on nüüd tekkinud õigustatud küsimus laste osas, kelle täna ju tuhustusdoosi ei pakuta ehk Euroopa liidus ei ole vastavalt müügiloa välja antud. Ja kindlasti Eestis me ei pea ka mõistlikuks nii-öelda sündmused ette tormata, et alaealise tõhustasdoosiga vaktsineerimine tuleb ikkagi siis, kui on vastav müügiloa välja antud, vastavad hinnangud läbitud ja võime ju ette ruttavalt öelda, et peaasjalikult on ta vajalik ja näidustatud riskirühmade puhul. Terviseamet ei pea enam mõistlikuks sümptomiteta inimeste testimist lähikontaktsed õpilased ei pea enam minema BC teste tegema, vaid võivad piirduda uue kiirtestiga. Nõudlus testid se järgi on kasvanud ja seetõttu on avatud uusi testimispunkte eelkõige Tallinna piirkonnas ehk Viimsis ja Keilas jätkab avaliku testimise koordinaator, meedikumi juhatuse esimees Tõnis Allik. Täiendava testimispunkti avame ka Tartusse, et Tartusse tekib ka kaks testimispunkti, ülejäänud maakonnakeskustes jääb üks testimispunkt, aga me oleme siis täiendava personali kaasamisega võimelised nende punktide mahtu põhimõtteliselt kahekordistama ja praegu juba töötame sellise 50 protsendilise mahukasvu graafikus.",
"role": "user"
},
{
"content": "Terviseameti peadirektori kohusetäitja Mari-Anne Härma ütles, et koroonajuhtumite suure kasvu tõttu on ka koormus testimiskeskustele suurenenud. Ühe lahendusena on otsustatud, et lähikontaktsed õpilased ei pea enam minema PCR-teste tegema. Ka ei pea Terviseamet enam suures plaanis mõistlikuks nende inimeste testimist, kellel puuduvad haigustunnused.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Loe läbi uudis ja anna sellele lühike kokkuvõte ühe või kahe lausega. Vastus peab olema ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nHommikul teatas Siim Kallas Reformierakonna juhatuse istungil, et loobub kandideerimast peaministri ametikohale. Ta põhjendas seda hiljem intervjuus aktuaalsele kaamerale. Tegelikult see põhjus on see, et see klaperjaht, mis on nagu minu vastu alanud ja, ja see ei lõpe kunagi, see tähendab, et ma leian, et ei peaminister ega erakonna esimees ei saa töötada, kui ta on, ütleme, pool aega peab pühendama sellele ja tema abilised näevad vaeva sellele, et vastata küsimustele, siis saada vastus tagasi, et et seletused ei olnud piisavad ja homme tuleb jälle midagi ja jälle midagi ja see ei lõpe selle aasta jooksul. Ja ma pidasin õigeks, et, et see uus peaminister ei võta sellist koormat kaasa. Et see oleks koorem nii nii valitsusele kui koalitsioonipartnerile kui erakonnale. Ning peaminister Andrus Ansipi kommentaar Kallase sammule. Eks Siim Kallase loobumine loomulikult oli meie jaoks ebameeldiv, aga, aga samas ka täiesti mõistetav. See ei olnud ootuspärane otsus, aga aga me lepime selle otsusega. Kallase loobumine tõi kaasa hoopis uue situatsiooni ja terve hulga kommentaare. Keskerakonna esimees Edgar Savisaar nentis, et kõige põhjuseks on koalitsiooni t välja jäämist kartev IRL. Kallas ei valeta, kui ta ütleb, et põhjuseks on need meedia rünnakud tema vastu. Ta tuli Eestisse hoopis teiste ootustega, ta tuli omamoodi Eestit päästma. Nii, ja nüüd tuleb välja, et siin ta hoopis langeb ise mitmesuguste rünnakute ohvriks. Ta ei olnud selleks ikkagi valmis. Minu poolne arvestus arvamus on see, et ta tegi ühe vea. See viga oli see, et Isamaaliiduga ei läinud koalitsiooni. Asi oleks läinud väga rahuliku rahumeelselt ja eriliste probleemideta, kui seni oleks olnud. Praegu ta sattus eeskätt ikkagi Isamaaliidu rünnakute alla, ta teab seda ise väga hästi. Isamaa Res Publica liidu esimees Urmas Reinsalu kinnitas oma avalduses, et Reformierakond on kutsunud esile tõsise valitsuskriisi. Nad pole valinud õiget teed, kuidas sellest välja tulla ning on kaotanud usaldusväärsuse juhtida Eesti riiki. Ma tahan üle rõhutada seda põhimõtet ja kutsuda üles Reformierakonda, mitte nii-öelda pidevalt nüüd nonstop neid kandidaate välja käima, vaid võtta hetkel ka ise paus oota rahulikult ka konsultatsioonide tulemust vabariigi presidendiga, sest tundide jooksul uute kandidaatide välja käimine pärast nende Nende poolt serveeritud parima kandidaadi loobumist ei ole kindlasti ei ole nud küps tegutsemine. Reformierakond muidugi seda nõuannet ei kuulanud ja pärast tunniajast nõupidamist tegi Andrus Ansip erakonna juhatuse otsuse teatavaks. Reformierakonna juhatus otsustas täna konsensuslikult nimetada peaministrikandidaadiks Taavi Rõivase viimases voorus olid kaalumisel kaks kandidatuuri. Hanno Pevkur, Taavi Rõivas. Me hääletasime, arutasime väga põhjalikult ja lõppkokkuvõttes otsustasime konsensuslikult nimetada Reformierakonna poolseks peaministrikandidaadiks. Taavi Rõivase. Millega erakond seda sammu põhjendab veel kord, Andrus Ansip. Energiline kogemustega kiire reaktsiooniga, võimeline väga suuri materjale kiiresti läbi töötama. Tal on hea võime eristada kiiresti olulist ebaolulisest. Juhatus asus seisukohale, et Taavi Rõivas on parim. Peaminister ütles ka, et Urmas Paet taandas oma kandidatuuri juba hommikul. Veidi hiljem oli ajakirjanike ees ka juba Taavi Rõivas ise, kes arvas, et konsultatsioonid koalitsiooni moodustamiseks sotsiaaldemokraatidega lähevad edukalt edasi. See vundament, mis Siim Kallase eestvedamisel on laotud konsultatsioonide käigus, see on tegelikult päris hea vundament, millele edasi ehitada. Ja mida rutem me kõnelustega sinnamaani jõuame, et on võimalik Eestile uus tegus valitsus moodustada, seda parem, tegelikult. Ning veel. Ma tunnetan, et see kokkulepe on võimalik. Meil on mõneti erinevad arusaamad selles osas, millised on maksumaksja rahakoti võimalused. Meie soovid, kindlasti on edasi minna tööjõumaksude langetamisega, kindlasti me soovime lastetoetuse tõusu selliselt, et suureneks enam nendel peredel, kes riigi tuge enam vajavad. Ja, ja kindlasti on meil väga tähtsal kohal ka julgeolekuteemad. Mida arvavad sotsiaaldemokraadid Reformierakonna peaministrikandidaadist? Sven Mikser peab sündmusi kahtlemata ootamatuteks ning kommenteerib. Meile on tähtsam kindlasti programmiline ühisosa kui konkreetsed persoonid, nii et loodetavasti jätkuvad homme kõnelused ja siis vaatame, kui kaugele nendega on võimalik jõuda. Et kindlasti inimesed ja nendevahelised suhted ei peaks saama Eesti poliitikas selliseks takistuseks, nagu nad teinekord minevikus on olnud. Aga hinnang Urmas Reinsalu avaldusele No eks IRL on teinud selliseid kõlavaid ja, ja emotsionaalseid avaldusi viimaste päevade jooksul palju ja ma julgeks öelda, et isegi võib-olla liiga palju, et kindlasti kumab ka sellest avaldusest teatud kibestumus võimaliku valitsusest väljajäämise üle, et on kahetsusväärne, kui Eesti poliitikas nii-öelda emotsioonid hakkavad domineerima ja tegelikult neid võimalikke koalitsioone jääb selle võrra veel vähemaks, et, et inimeste roklikud suhted on läinud väga-väga pingule. Nii Sven Mikser kui Urmas Reinsalu jõudsid täna veel ka Kadriorus presidendi juures käia, aga just praegu peab nõu sotsiaaldemokraatide juhatus.",
"role": "user"
},
{
"content": "Siim Kallas teatas hommikul reformierakonna juhatuse istungil, et loobub kandideerimast peaministri ametikohale.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Uurides uudislugu, loo sellele ühe või kahe lausega lühikokkuvõte. Vasta eesti keeles!\n\nTekst:\n\nEesti õlitootjad võivad lõppeva aastaga rahule jääda, sest nõudlus põlevkiviõli järgi aina kasvab. Ka hinna poolest on õlitootmiseks aegsoodne, räägib VKG finantsdirektor Jaanis Sepp. Õlihinnad maailmaturul on sellel aastal küll päris märkimisväärselt tõusnud, kuid kui võrrelda seda tõusu sellega, mis on nagu elektri hinna ja gaasi hinna toimunud, siis seal on ikkagi tõusuprotsendid kordades olnud kõrgemad kui õliturul. Jaanis Sepa sõnul läheb pea kogu VKG toodang laevakütuste valmistamiseks, kuid põlevkiviõli vastu võiks huvi tunda juba ka kaugküttefirmad. Olukorras, kus gaasi hind on läinud oluliselt kallimaks energiaühiku kohta, kui on, on õli hind, tõenäoliselt võib minna mingi osa meie kaubast ka erinevatesse katlamajadesse kütusena. Energiafirma Adven Baltikumi tegevjuhi asetäitja Raivo Melsase sõnul on põlevkiviõlis toodetud soojus gaasist juba kaks korda odavam. Advenil on üle Eesti kümmekond gaasikatlamaja ja seal, kus on õli põletamiseks sobivad seadmed olemas, on põlevkiviõlile ka üle mindud. Me oleme tegelikult läinud juba põlevkiviõli peale, näiteks Põltsamaal, kus me varem kasutasime ka gaasi tipukoormuste katmiseks ja on õnnestunud ka ühes kohas nii-öelda laenata kasutatud seadmeid ja panna püsti nii-öelda põlevkiviõli lahendus. Samas nagu kinnitab Raivo Melsas, pole muudes gaasikatlamajades kiire üleminek kütteõlile mõistlik, sest taristu, ehituse seadmete tarned võtavad aega ning investeering peaks end kiiresti ära tasuma. Teatavasti see põlevkiviõli probleem on ka see, et aastast 2025 hakkab kehtima uued nõuded suitsugaasidele ja väävli ja lämmastikuühendiks emissioonidele ja pärast seda tuleb teha olulisi investeeringuid puhastusseadmetele, mis teeb selle kasutuse nii-öelda ebamõistlikuks. Teise vedelkütuste suurtootja Eesti Energia allüksuse Enefit, Boueri juht Andres Vainula kinnitab, et põlevkiviõli vastu tunnevad huvi juba ka elektritootjad. Me teame siin ka lähipiirkonnas on juba mitmeid kütteõli nafta baasil olevad elektritootmisvõimsused tööle pandud, just nimelt tänu sellele, et gaasi hind on, näitab väga kõrget positsiooni ka pikemalt kui siin järgmise aasta esimene pool, nii et me igal juhul jälgime siin seda olukorda ja oleme valmis oma klientidele ka uutele klientidele pakkuma siit mingeid lahendusi. Adven Baltikumi tegevjuhi asetäitja Raivo Melsase sõnul on praegune olukord esmakordne, sest vanas normaalsuses oli gaasi kasutamine põlevkiviõlist soodsam. Seepärast on energiatootjatele praegu väga oluline aru saada, mis toimub gaasituruga seotud energiapoliitikas. Uudistele Jüri Nikolajev Narva.",
"role": "user"
},
{
"content": "Maagaasi hind on juba nii kõrge, et soojatootjad on hakanud gaasi asemel põlevkiviõli kasutama. Paraku saab õliga kütta vaid seal, kus on olemas sobivad seadmed.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita sellele vastav lühikokkuvõte ühe või kahe lausega. Vasta alati ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nRiigikogu Euroopa Liidu asjade komisjoni esimehe Siim Kallase sõnul on rohepöördepakett eesmärk 55 suurte ja keeruliste algatuste kogum, millega soovitakse pidurdada kliima soojenemist. Euroopa komisjoni juhtiv asepresidendi Franz Timmermanzi kabineti liige Helena Braun märkis, et inimkond seisab kahe eksistentsiaalse ummiktee ehk elurikkuse ja kliimakriisi ees. Kriiside põhjuseks on viisid, kuidas oleme siiani loodust ja selle ressursse kasutanud. Enam kui pool maailma sisemajanduslikust koguproduktist sõltub loodusest ja selle hüvedest ning kolm meie suurimat majandussektorit, ehitus, põllumajandus ning toiduaine ja joogitööstus on sellest täielikult sõltuvad. Mõjud on ka aina tuntavamad. Oleme näiteks näinud viimastel aastatel Euroopas ka sel aastal väga suuri üleujutusi, torme, kuumalaineid ja need on toonud tuhandeid ohvreid, hävitanud metsi ja põllusaaki, samuti viinud üles näiteks jahutusvajaduse ja meie elektriarved. Stockholmi keskkonnainstituudi Tallinna keskuse direktori Lauri Tammiste sõnul on inimkond raisanud palju aega debattidele ja seetõttu on kliimakriis üha süvenenud. Ka peale kokku kahtekümmet kuut oleme tegelikult sealmaal, kus isegi kõige optimistlikuma stsenaariumi korral, kus kõik lubadused viiakse ellu 2030 vaates õigeaegselt 2050 vaatas isegi need lubadused, mis ei ole päris siduvad, et neile tekib taha tegevused finantseerimine kõikide riikide poolt, ka siis me oleme seal noh, kusagil võib-olla 1,8 1,5 1,8 kahe kraadi vahel ja tänaste poliitikatega viies ellu need asjad, mis on praegu plaanis meetmed, oleme me pigem 2,7 kraadi kursil ja see on väga kehv kurss. Damiste tõi välja, et 2018. aasta California metsapõlengute majanduslik kahju ühe elaniku kohta oli 2628 dollarit. Paneme sinna kõrvale see, et sei analüüs, mis me tegime 2019 mis tõi välja, et kliima neutraalsuse saavutamine Eestis tähendaks 60 meetme rakendamisel 17 miljardit investeeringuid era avalikust sektorist. Kui me jaotame võrdselt selle 30 aasta peale ja Eesti elanike kohta see oleks umbes selle 440 eurot aastas inimese kohta.",
"role": "user"
},
{
"content": "Riigikogus toimus täna olulise tähtsusega riikliku küsimuse arutelu teemal \"Euroopa Liidu ja Eesti kliimaeesmärgid aastani 2030\".",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita sellele vastav lühikokkuvõte ühe või kahe lausega. Vasta alati ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nSisekaitsereserv luuakse kriisiolukordades avaliku korra tagamiseks ning sinna võetakse peamiselt sõjaväepolitsei ja jalaväe eriväljaõppe läbinud reservväelasi. Kui valitsus reservi loomiseks raha eraldab, läheb järgmise nelja aasta jooksul varustuse ja koolituse tarbeks ligikaudu 20 miljonit eurot. Siseminister Mart Helme sõnul pole Eestil praegu võimekust, et tagada kord suuremate korratuste puhul või viia läbi suuremaid evakuatsioone. Ka politsei ja piirivalveameti peadirektori asetäitja Krista Aas ütles, et mitmetes ohuolukordades, näiteks laialdaste massirahutuste või põgenikelaine tõrjumisel jääb tegev politseinikest väheseks. PPA täna on piisavalt õhuke, nii nagu ka minister ütles ja, ja ma arvan, et see on ka otstarbekas, et, et ta on selline, nagu ta on ja politseid suuremaks teha selleks, et olla valmis kriisideks ei ole ilmselt mõistlik ja reserv, kaitsejõudude on täiesti loomulik osa, keegi ei küsi, et miks ja milleks, et see on arusaadav, et kui meil on kriis ja kui meil on sõda, et siis me peame rakendama olulisemad suuremad ressursid, kui meil on igapäevaselt rakenduses ilmselgelt selliseks pikaajalise valmisolekuks ja kriisi lahendamiseks politseil seda reservi vaja on. Endine siseminister, reformierakondlane Hanno Pevkur aga ütles, et tegemist on jabura raha raiskamisega. Meil on politsei ja päästesüsteemis võimelünkasid küll ja küll ja kui kusagil oleks nelja aasta peale 20 miljonit ehk siin viis miljonit eurot lisaraha, siis tuleks tegelikult tegeleda tänaste võimelünkade likvideerimisega. Teiseks, mulle tundub, et täna on politseil kosja mindud tema enda rahaga ehk ühest küljest püütakse või anti üle politseile ülesanne, et tuleb koomale tõmmata ja siis teise käega antakse siis raha juurde ja noh, kolmandaks muidugi ikkagi põhiküsimus on see, et need inimesed, kes siis selle sisekaitsereservi peaksid moodustama, siis tänase informatsiooni kohaselt peaksid olema endised kaitseväeteenistuse läbinud ja, ja justkui saaks neid siis kasutada ka kriisiolukordades. Aga noh, teisalt me ju teame, et ka nemad on reservi koosseisus ja, ja kui kaitseväel on vaja reservist inimesed välja kutsuda, et, et siis tegelikult nad peaksid minema kaitseväe alluvusse. Siseminister Mart Helme oli kindel, et reservi loomisega minnakse edasi. Ma ei saa täna kätt südame peale pannes öelda, et see raha on meil juba taskus see 19 ja pool miljonit järgnevaks neljaks aastaks, kuid taotlus on tehtud riigieelarve läbirääkimistel, selle rahaga arvestatakse ja tõenäosus, et meie projekt ei jää mitte siia laua taha, vaid läheb edasi on väga suur.",
"role": "user"
},
{
"content": "Siseminister Mart Helme kinnitas, et suure tõenäosusega valitsus eraldab raha sisekaitse reservi loomiseks. Nelja aasta jooksul kulub selleks ligi 20 miljonit eurot.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Analüüsi uudist ja koosta sellele lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nMe rääkisime läbi suure osa või peamised sellised sõlmpunktid linnaelu arengus järgmise nelja aasta jooksul, alustades ühistranspordist töökohtade loomisest, lõpetades hariduse, tervishoiuga ja kõige muuga, mis sinna vahele jääb ja arutasime ka seda, et on väga palju suuri projekte, mida me ühiselt sooviksime järgmise nelja aasta jooksul teha aga paraku on raha piiratud koguses. Arutasime seda, et kuidas, kuidas saada lisatulubaas ja kuidas mõjutada ka riigi valitsust, et riik endale võetud kohustusi täidaks. Näiteks konkreetselt 2011 saab Tallinna Euroopa kultuuripealinnaks ja kui see tiitel Tallinnale tuli, siis võttis ka vabariigi valitsus endale kohustuse täita kolmandiku jagu kulutusi. Aga sellest on valitsus taandunud. Kas oli mingeid seisukohti, kus arvamused ei kattunud? Me oleme kaks erinevat erakonda, nii et kahtlemata on küsimusi, kus meie nägemused on erinevad. Samas ei tulnud üles mitte ühtegi küsimust, kus meil oleks ületamatuid erimeelsusi. Milline on see valdkond, kus teie seisukohad kõige enam kattuvad, kus te kõige rohkem ühise keele leidsid? Ma arvan, et see on kõige põletavam küsimus täna üldse, see on töökohtade loomine, et me oleme sotsiaaldemokraatidega koos opositsioonis riigi tasemel ja me näeme, et riik on jätnud palju tegemata, mida riik tegema peaks töökohtade loomisel. Ja me oleme ühel meelel, et see riigi jäetud tühik tuleb praegusel hetkel vähemalt töökaotanud Tallinnast osas täita. Tallinna linnal. Kuivõrd optimistlik Keskerakond on koalitsiooni loomise suhtes nüüd täna õhtul? Me oleme lootusrikkad ja me leppisime kokku, et koalitsioonileppe teksti osas jätkub töö nädalavahetuseni ja me loodame järgmisel nädalal jõuda juba nii-öelda vormistusliku külje lõppfaasi. Seisukohtade ühtelangemist ja liikumist koalitsioonileppe suunas kinnitas ka sotside aseesimees Peeter Kreitzberg. Vahetasime oma programmilisi seisukohti ja avaldasime lühidalt arvamust ja peab ütlema, et ega meil selliseid suuri vastuolusid ei olnud. Praktiliselt langesid meie eesmärgid paljuski kokku mõned üksikud kohad, kus me kindlasti kompromissi üritame otsida kas või näiteks maamaksu küsimuses või linnaosade juhtimises. Aga tundub küll, et, et see kompromiss on leitav nii, et kui kõik läheb väga hästi, siis me lõpetame järgmise nädala lõpus laupäeval läbirääkimised ja võib-olla isegi sõlmime koostöökokkuleppe või koalitsiooni. Siis tuleva nädala lõpus samuti. Millal järgmine kohtumine on? Teisipäeval.",
"role": "user"
},
{
"content": "Tallinna koalitsioonikõneluste esimene kohtumine on lõppenud. Milliste tulemusteni jõuti?.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita selle kohta üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nTartumaal nõos täna toimunud rahvaliidu erakorralisel kongressil valiti erakonna uueks juhiks Juhan Aare. Teda toetas 295 delegaati, Ingvar Tsisikov sai aga 11 häält. Üks esimehe kandidaat Uno Silberg taandas enne hääletust oma kandidatuuri ning palus oma poolehoidjatel toetada Juhan Aaret. Rahvaliidu aseesimeesteks valiti Ester Tuiksoo, Mai Reial, Andrus Plokk, Riina Kull ja Viljar Jaamu. Ingvar sisikov ütles enne valimisi, et Juhan Aaret saadab kahjuks Villu Reiljani vari. Tähendab kindlasti mõjutab ja, ja antud hetkel ongi nii, et meil tänases situatsioonis nüüd kandidaat, kandidaat Juhan Aare. On on seda tüüpi täna, kus on Villu ju toonud ta sisse nii et sisuliselt paistavad, paistab Villu vari sealt tagant välja ja see on see, mille pärast ma ütlen, et minu kandidatuur on parem, sest et ega rahvaliidu liikmed ei vali. Meile kahtekümmet kohta, vaid Eesti kodanikud valivad kahtekümmet kohta, nad peavad meisse uskuma. Kui me teeme sellise valiku jälle, kus on mingid vanade taakade vari taga, siis me tegelikult ei saa seda kahtekümmet kohta. Vot see on see küsimus, mille pärast ma kogu aeg olen rääkinud, miks minu kandidatuur on parem. Ingvar Tsiisikov lubas enne valimisi, et kui tema valitakse erakonna esimeheks, siis saab rahvaliit kevadel riigikogu valimistel endale 20 kohta. Hääletustulemused näitasid aga veenvalt, keda esimehena näha tahetakse. Juhan Aare naasis rahvaliitlaste leeri hiljuti just parteid tabanud kriisi ajal, mil rahvaliit jagunes kahte leeri sotsiaaldemokraatidega liitumise pooldajateks ning vastasteks. Kas räsitud rahvaliit suudab jalule tõusta ning ka võita riigikogu valimistel kohti. Valija täna võib-olla neid skandaale nüüd kahe-kolme nädalaga veel ei unusta, kuid valija tahab täna ettepanekuid, ideid ja selget nägemust, kuidas nende ideede realiseerimiseni jõutakse. Selline nägemus on rahvaliidul olemas. Mul isiklikult on päris selge ettekujutus, mida on vaja täna Eestimaal teha, selleks et see sajatuhandeline töötute armee oluliselt väheneks. Et Eesti noored üha rohkem hakkaks looma omaette ettevõtteid, et meie haridus, eriti kõrgharidus, oleks tasemel. Minu poole on pöördunud paljud ettevõtjad. Inimesed, kes viimastel aastatel on olnud poliitikute suhtes väga skeptilised nad on andnud signaale, mis tähendavad seda, et nad on valmis meiega koostööd tegema, nad on valmis erakonda astuma, ongi astutud juba erakonda ja nad tahavad ainult ühte, et tehakse ausat poliitikat Eesti riigi huvides. Ja kui seda tunnetatakse, siis ma arvan, Eestimaa rahvaliidu valimistulemuste hea. Milliste erakondadega võiks aga rahvaliit kõige enam koostööd teha? Reformierakond on olnud ettevõtluse mootor Eestis samas minu arvates tema puuduseks on see, et ta ei näe nagu niisugust väikeettevõtja ja keskmist ettevõtjat maapiirkondades Eestis kahjuks ei ole seda nagu piisavalt tähelepanu all hoitud. Seetõttu näiteks siin on niisugune ühisosa Reformierakonna ga. Rahvaliit tuletas neile meelde või juhiks nende tähelepanu, et ka väike ettevõtja on oluline ja, ja nende ideede rahastamine on tähtis. Samas ma näen näiteks täiesti reaalseid koostöövõimalusi Keskerakonnaga. Keskerakonnal on mitmed ideed, mis on minu arvates Eesti elanikkonna kui terviku jaoks väga olulised, näiteks meie maksus, töö, süsteemi reformimine. Ma ei karda seda öelda, et, et tegelikult ju astmeline tulumaks on midagi sellist, mis on kehtestatud paljudes kõrgelt arenenud riikides. Iseküsimus, missugune see astmestik on ja nii edasi. See on teema, mida mina isiklikult oleksin kindlasti valmis arutama ka Eestiga seoses.",
"role": "user"
},
{
"content": "Nõos oli koos Rahvaliidu erakorraline kongress, kus valiti erakonnale uus esimees.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Vaata antud uudislugu ja koosta üks või kaks lauset, mis võtavad kokku selle sisu. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nNeed prognoosid praegu on tõepoolest sedamoodi, et tsunami läheb veel üles ja me näeme siin mitmetuhandesi näitajaid tõenäoliselt lähitulevikus ja nii see ka meie viroloog. Professor Margus Varjak on seda meelt. Eile ütles WHO Euroopa esindaja, et kuue-kaheksa nädala jooksul üle poole Euroopa elanikest põeb hommikuni tüve ga selle haiguse läbi võime oodata Eestis siis enam-vähem samasugust arengut. Jah, aga me peame küsima, mida see põdemine tähendab ja me teame väga hästi, et inimesed, kes on vaktsineeritud, need poevad oluliselt vähem seda tihti isegi isegi märkamatute sümptomitega on küll positiivsed, aga haigus teda ei murra. Me teame Kristo Fisheri andmetest, et tõhustusdoosi saanud inimestel on 25 korda väiksem tõenäosus haiglasse sattuda. Ehk ilmselt ongi niimoodi, et nende jaoks, kes on korralikult vaktsineeritud Nende jaoks on tegemist sellise vähese külmetushaigusega nagu me, nagu me ikka aeg-ajalt näeme. Ja, ja teiste jaoks võib olla väga tõsine. Ja kui suureks see haiglate koormus läheb, eks me seda näeme. Üks asi on haiglate koormus läbi selle, et lihtsalt satub sinna vaktsineerimata inimesi, kes on hingamisraskustes, aga teine mure võib tekkida, mis on tekkinud juba paljudes riikides, näiteks Suurbritannias. Et kuna omikron levib niivõrd tõhusalt ja ka vaktsineeritud inimeste seas, siis lihtsalt ei jätku personali ja see ei ole ainult haiglate küsimus, see on ühistransport, koolid ja nii edasi ja nii edasi, et selleks me peame ka ju tegelikult valmis olema. No see on päris õige jah, et taas see valik, kui raskesti meie inimesed seda läbi põdeda võtavad, on praegu suuresti inimeste enda käes vaktsiini on olemas, vaktsineerimispunktid on olemas.",
"role": "user"
},
{
"content": "Kolmapäevase seisuga on raskeloomulise Covid-19 tõttu haiglas 183 inimest, kokku on haiglates 240 koroonaviirusega nakatunud patsienti. Viimase ööpäeva jooksul analüüsiti ligi 9000 võetud proovi, millest 2200 osutus positiivseks. Valitsust nõustava teadusnõukoja hinnangul jõuab teisi riike tabanud kiire nakatumise tõus ka Eestisse. Teadusnõukoja juht Toivo Maimets rõhutas aga, et vaktsineeritud põevad haigust oluliselt vähem ja tihti sümptomiteta.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Loe läbi uudis ja anna sellele lühike kokkuvõte ühe või kahe lausega. Vastus peab olema ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nSeda, et riikliku muinsuskaitse esindaja võtab üht mõisakooli ennist jat kiita juhtub harva kuid peamiselt Norra abirahaga korrastataval Aruküla mõisal on peatöövõtjaga küll vedanud. Muinsuskaitseameti Järvamaa vaneminspektor Tiit Schvede. Tänase päeva seisuga võib öelda, et peatöövõtja arvest LT on saanud sisetöödega väga hästi hakkama. Ja on täitsa reaalne ja kindel, et lähema kuu ajaga on see sisetööd praktiliselt kõik valmis. See tähendab, et suuremas osas klassitubades on jäänud valgustid lakke riputada, mööbel sisse kanda ja põrandat puhtaks pesta. Kuid mis on aruküla mõisa korrastamisel kõige keerulisemaks osutunud, selgitab tarrest LT töödejuhataja Uku Villems. Eks ikka ootamatused, mis on tulnud nii katuse, lahtivõtmistega, põrandakonstruktsioonide avamistega, kõik, mida silmaga esialgu ei, ei paista, välja planeeritud oligi eelmise aasta suve jooksul fassaad, see oli kõige hullemas seisus siis katus, katusega on nüüd natukene topanukuna on siin ettenägematuid asju tulnud ja, ja planeeritud oligi tegelikult jah, et kevadeks jääks ainult fassaadi viimistlemine, samal ajal oleks siis juba sügisel talvel sisetööd tehtud. Muinsuskaitseameti Järvamaa vaneminspektor Tiit Schvede Meie jaoks on kõige keerulisem ülesanne, tegelikult ongi katus, et see katus saaks ümber tehtud ja lahendatud lõpuks nii nagu ta peaks olema. Sest neid vigu on tehtud siin see katus peaks olema juba viimase aasta aastatega kolmas juba siin peale. Omajagu nuputamist nõudis, kuidas eksponeerida krohvi alt välja puhastatud maalinguid. Leitud lahendus, kus näha on eriajastute kunstiteoste fragmendid on omapärane ja ootamatu. Ehitaja lubab Aruküla mõisa Koeru keskkoolile üle anda piisava ajavaruga. Muinsuskaitse hinnangul võivad ehitajad valmis objektid lahkuda aga juba juuli lõpus. Rahvusringhäälingu raadiouudistele Olev Kenk Paide.",
"role": "user"
},
{
"content": "Kui tavaliselt tehakse korda maja katus ja fassaad ning alles siis hakatakse tegema sisetöid, on Koeru vallas asuvas Aruküla mõisas läinud vastupidi - sisetööd saavad valmis palju kiiremini kui katus ja fassaad. Segaduse põhjustasid katuse avamisel ilmnenud kandekonstruktsiooni vead, mis panid välitööd paariks kuuks seisma. Kõigest hoolimata lubab ehitaja maja üle anda tähtajast palju varem.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Analüüsi uudislugu ning kirjuta sellele üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta üksnes eesti keeles!\n\nTekst:\n\nParaadid rahvarohked, rannad, grillipeod ja ilutulestikud. Nii tähistasid miljonid ameeriklased möödunud nädalavahetusel iseseisvuspäeva, räägib Kansase osariigi elanik Tšeiko pop. See on tähendanud palju suuremat liiklust, kütusehindade kasvu, see on mõnevõrra tüütu, aga midagi pole teha. Tänavune iseseisvuspäev nägi välja hoopis teistsugune kui möödunud aastal, sest kogu riigis on lõdvendatud koroonaviirusega seotud piiranguid. President Joe Biden hoiatas aga eesliinitöötajatele ja sõjaväelastele korraldatud tänuüritusel viiruse delta tüve eest, mis on juba muutunud peamiseks tüveks California osariigis räägib USA president Joe Biden. Me oleme lähemal kui kunagi varem, et kuulutada võitu surmava viiruse üle. See ei tähenda, et koroonaviirusevastane võitlus oleks juba läbi kõige parem kaitse nende tüvede vastu on vaktsineerimine. Umbes 67 protsenti täiskasvanud ameeriklastest on saanud vähemalt ühe vaktsiini süsti kuid kaitsepookimise tempo on viimastel kuudel märkimisväärselt kukkunud, räägib Browni ülikooli rahvatervise professor. Siia. Igal nädalal surevad endiselt sajad ameeriklased selle haiguse pärast üle 99 protsendi nendest inimestest on vaktsineerimata. Valge maja kinnitusel on nad valmis saatma kriisimeeskondi piirkondadesse, kus on suur vaktsiinipelgus. Rahvusringhäälingu raadiouudistele Maria-Ann Rohemäe Washington.",
"role": "user"
},
{
"content": "Kümned miljonid ameeriklased tähistasid nädalavahetusel riigi 245. sünnipäeva. President Joe Biden ja administratsiooni ametnikud üritasid pidupäeval tõugata inimesi vaktsineerima, sest koroonaviiruse delta tüvi levib kiiresti kõikides osariikides ja eelkõige vaktsineerimata elanike seas.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Vaata antud uudislugu ja koosta üks või kaks lauset, mis võtavad kokku selle sisu. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nMitmed suured filmifestivalid nagu kan Toronto ja Veneetsia korraldavad kuu aja pärast Youtube'is ühise filmifestivali. 29. mail algav veebifestival kestab 10 päeva ja sellega on liitunud 20 filmifestivali üle kogu maailma. Pimedate Ööde filmifestivali direktor Tiina Lokk Tramberg ütles, et taoline virtuaalfestival on erinevate festivalide püüd teadvustada publikule oma jätkuvat olemasolu. Koroonakriisi tõttu valitseb filmimaailmas hetkel suur segadus ja teadmatus. Ennekõike tuleneb peataolek väga mõjukast kannes'i filmifestivalist jätkab Tiina Lokk, Tramberg. Kann on nii suur ja nii võimas olnud ja on. Kui nüüd tema oleks oma positsioonipäeva lõpuks nagu määratlenud ära, et kas ta siis toimub või ei toimu, kas ta siis kantseldatakse, lükatakse edasi et siis oleks ka kõikidel teistel festivalidel oluliselt palju lihtsam, sellepärast et et tõesti on nagu päris palju filme on Cannes'i taga nagu kinni ja osa filme ütleb, et me jääme ootama nagu järgmise aasta Cannes'i, et me ei lähe mitte kusagile. Teine osa inimestest arvab tööstuses, et see on nagu vale otsus. PÖFF aga valmistab eelolevaks sügiseks ette kolm varianti. Üks on siis see, et teeme kõigepealt festivali, valmistame ette nii, nagu viirus ei oleks ehk mõelda, see festival toimub ja toimub oma reaalajas ja live is, eks siis valmistame praegusel hetkel ette seda võimalust, et festival läheks online'i kaasa arvatud mitte ainult filmis, vaid ka kogu see investori osa, mis on ju tegelikult väga raske ja mis on tegelikult kõige hästi oluline festivali juures, sest see on see, mis hoiab festivali ennekõike maailmapildis. Siis oleme valmis selleks, et meil ei pruugi tulla sellel aastal võistlusprogrammi või kui tuleb, tuleb üks, sest et me ei tea, mis missuguseks kujuneb kogu see vahepealne maastik, tõenäoliselt meil tuleb kombo, kus on, siis ütleme niimoodi, et kui neid päriselt kinosid, ei suleta, siis on mingi osa on live'is ja mingi osa tuleb virtuaalselt.",
"role": "user"
},
{
"content": "Kuidas valmistub sügiseks Pimedate Ööde filmifestival PÖFF ?.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Süvene antud uudisesse ja tee selle kohta lühikokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult ühe või kahe lausega!\n\nTekst:\n\nValge maja palus kongressil järgmise nädala jooksul kinnitada 10 miljardi dollari suuruse lisaabi andmine Ukrainale CS uudiste poliitikatoimetaja Nancy Kordes. Ni. Nad ei soovi seda raha ainult relvadeks ja toiduks. Nad ütlevad, et osa sellest rahast läheks ka valeinformatsiooniga võitlemiseks. Samuti kehtestas USA täielikult blokeerivad sanktsioonid kaheksale Venemaa oligarhile ja nende pereliikmetele. See tähendab USA finantssüsteemist eemaldamist, varade külmutamist ja omandi kasutuskeeldu. Teiste seas on nimekirjas üks Venemaa jõukamaid inimesi. Ališer Rusmanov ja Kremli pressiesindaja Dmitri Peskov. USA president Joe Biden. Magelan USA-s reisimise rohkem kui 50-le Venemaa oligarhile, nende pereliikmetele ja partneritele. Me jätkame Ukraina inimeste toetamist otsese abiga. USA justiitsministri Merry Karlend. Justiitsministeerium moodustas töögrupi, et võtta Venemaa oligarhid vastutusele. Me teeme kõik võimaliku, et uurida, vahistada ja kohtu alla anda neid inimesi, kelle kriminaalsed teod võimaldavad Venemaa valitsusel jätkata ebaõiglase sõda Ukrainas. Aina rohkem kongressi poliitikuid on nagu öelnud, et valge maja peaks hakkama sanktsioone kehtestama Venemaa nafta ja gaasisektorile sest see on nende hilleuse kand. USA senaator vabariiklane Lindse grejam. Umbes 40 protsenti Venemaa tulust tuleb nafta ja gaasi müügist neli protsenti meie naftasaadus. Me suudame selle asendada, kui soovime iga barrel nafta, mis tuleb Venemaalt on verega määritud. Valge maja pressiesindaja en saki strateegia. Global pery. Meie strateegilistes huvides ei ole ülemaailmset energiavarustust vähendada, see suurendaks bensiinihindu ameeriklastele. ÜRO inimõigusnõukogu andmetel on Ukrainast põgenenud juba rohkem kui miljon inimest. Rahvusringhäälingu raadiouudistele Maria-Ann Rohemäe, Washington.",
"role": "user"
},
{
"content": "USA kehtestas järjekordsed sanktsioonid Venemaa riigipea Vladmir Putini lähikondsetele. See tähendab nii riigi finantssüsteemist eemaldamist kui ka varade külmutamist.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita selle kohta üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nNiinimetatud õpperände eelnõuga kaasnevad peamised muudatused, millest ministeerium taganeda ei soovi on esiteks see, et välismaalastele antakse viisa või elamisluba siis, kui õppeasutus on akrediteeritud ja õppekava aluseks tähtajatu õppeõigus. Teiseks lõpetatakse välisõppuritele vajadus põhise õppetoetuse maksmine. Kolmandaks piiratakse nende tööaega kooli kõrvalt. Neljandaks tuleb kooli lõpetanud välistudengitele siin tööle asudes maksta vähemalt Eesti keskmist palka. Kuidas peaksid Eestis aga välistudengid hakkama saama, kui neil on piiratud tööaeg ja õppetoetust ei maksta, selgitab siseministeeriumi kodakondsus ja rändepoliitika osakonna juhataja Rutt Annus. Välismaalaste seadus näeb ette, et kõik välismaalased, kes Eestisse ajutiselt tulevad või elama asuvad, peavad olema suutelised iseennast ja oma perekonda üleval pidama. Ja samamoodi neil peavad olema piisavad rahalised vahendid, et nad saaksid keskenduda õppimisele. Täiskoormusega. Kas see siis eeldab seda, et neil on nii palju raha, et nad on võimelised Eestis õppima kaks või kolm aastat? Ega iseenesest välismaalane saab ju valida, millisesse riiki ta õppima läheb ja millisesse kõrgkooli ta õppima läheb. Siseminister Mart Helme ütles, et seaduse muutmise üks peamisi ajendeid on elamis ja õppimislubade kuritarvitamine ning võimalik julgeolekuoht. Sisuliselt kasutatakse seda Schengeni ruumi sisenemise uksena. Kui me vaatame ka seda, kui kiiresti meil kasvavad kogukonnad teatud riikidest, eelkõige me räägime Indiast, Bangladeshist, Nigeeriast, Iraanis, Türgist, siis need on kõik tegelikult riskiriigid. Need on riigid, kus on väga teravad usukogukondade vahelised vastuolud. Oleks äärmiselt naiivne arvata, et kui siin need arvud kasvavad juba tuhandetesse ja tuhandetesse siis neid riske siia Eestisse kaasa ei tooda ja meie julgeolekuasutused on selgelt võtnud selle hoiaku, et probleeme on vaja ennetada, mitte probleemidega tagantjärele tegelema hakata. Peale rändereeglite muutmise tuleks Helme hinnangul üle vaadata ka ülikoolide rahastusmudel. Mida rohkem üliõpilasi, sealhulgas mida rohkem rahvusvahelisi õppekavasid, seda rohkem on võimalik taotleda raha. Kõik kokkuvõttes. See liigub selles suunas, et ühel päeval meil enam rahvuskeelseid ülikoole ei ole. See võib hetkel tunduda liialdusena, aga kui need protsessid samasuguse kiirusega jätkuvad, siis ei ole see ka tulevik sugugi mitte kaugel. Rutt Annus rõhutas, et eelnõu ei puuduta Euroopa Liidu riikidest pärit tudengeid ega piira kolmandate riikide kodanike Eestisse õppima tulemist ja siin õppimist.",
"role": "user"
},
{
"content": "Siseministeeriumis tutvustati eelnõu, millega muudetakse Eestis õppida soovivate kolmandate riikide kodanike tingimusi siin elamiseks. Tegu on tööversiooniga, sest endiselt jätkub arutelu huvigruppidega ja kooskõlastus ministeeriumide vahel.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Analüüsi uudist ja koosta sellele lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nMajandusminister Urve Palo kinnitas veelkord, et kevadel algatatud riigihanke võitnud Tallinna sadama tütarfirma TS laevade pakkumine oli konkureerivast Väinamereliinide tehtud pakkumisest 60 miljoni euro võrra soodsam. Leping sõlmiti täna 10-ks aastaks. Antud hange oli selliselt üles ehitatud, et juhul, kui riigil tekib soov 10 aasta lõppedes need parvlaevad välja osta, siis see võimalus ka on. Aga kui me räägime sellest, et tänase seisuga on parvlaevade omanikuks riigiettevõte tehes laevad, siis see tõenäosus, et riik kasutab võimalust need välja osta, on muidugi suhteliselt väike, aga, aga seda ei pea täna otsustama. Ma toonitan, et kui täna me räägime kolmest parvlaevast uuest kaks nendest mahutavad 600 inimest ja üks mahutab 690, siis uute karlade puhul mahutavad kõik 700. Et et see informatsioon, et uued on väiksemad, ei vasta tõele ja, ja see, et algselt hankes oli nõutud vähemalt 600, see tulenes sellest, et me tõepoolest soovisime, et ka olemasolev praamide operaator saaks oma pakkumise teha. Tallinna Sadama nõukogu esimehe Remo Holsmeri sõnul on laevade projekteerija ja ehitajatega jõutud nii kaugele, et aluste tehnilised detailid on kinnitatud ja laevaehitus saab järgmisel aastal plaanipäraselt. Alati. Mudelkatsetused toimuvad uue aasta alguses ja märtsis peaks toimuma nii-öelda esimene stiilkating või metallitööde alguses. Üks asi on laevad, teine asi on liinide opereerimine. Tallinna Sadama juhatuse esimehe Ain Kaljuranna sõnul ei ole veel selge, kas sadam asub liine ka ise opereerima ja mehitab laevapere või korraldab selleks hanke. Me seda hakkame kaaluma järgmise aasta jooksul, selge on see, et operaator noh, on siis see põhiteenuse osutaja teistpidi on kindlasti olemas väga häid ja tugevaid operaatorid, me teame isegi tänanegi, operaator on väga võimekas ja, ja kindlasti see jälle lihtsustaks meie meie tegemisi nii-öelda ja eks me kõik ikkagi näeme, et need inimesed, kes täna seda tööd seal teevad, on meie esimene valik, kas see on siis läbi operaatorfirma või see on siis meiega juba otse. Praegune operaator on loonud väga kvaliteetse piletite broneerimissüsteemi kogu teeninduse ja taristu. Kaljuranna sõnul on otstarbekas see üle võtta, mitte asuda uut süsteemi looma. Kui meile ollakse valmis see projekti üle andma, loomulikult me oleme valmis seda üle võtma, kui ei olda. Me ei näe küsimust, et see veel parem välja töötada. Reisija ootab laevalt eelkõige, et saaks kiiresti koju näiteks hiidlased arvavad, et praeguse tunni ja veerandi asemel saavad nad tulevikus üle meretunniga. Saaremaale saab 26 minutiga, selle aja sees on ka peale ja mahasõit. Laevade maskotiks saab hüljes Ülo. Samuti räägib iga laev reisi vältel oma loo killukese vastava saare ajaloost. Margus muld uuris Saaremaa laevakompanii juhatuse esimehelt Tõnis Rifkilt, kas senine vedaja Väinamere liinid on huvitatud konkursil osalemisest, kui Tallinna sadam peaks välja kuulutama hanke Hiiumaa ja Saaremaa vaheliste liinide teenindamiseks. Arvestades meie kahekümneaastaste rohkemat kogemust väljaliikluses me kindlasti tõsiselt kaalume seda, aga kas me osaleme, seda praegu küll öelda ei oska. Me ju siin võitleme riigi mahinaga, et lapsepõlvest mäletan niisugust vanasõna, et, et inimene massina vastu ei saa, et me võitleme riigimasinaga praegu, kui on soov see ühele poole kallutada, siis seda ka kallutatakse, et loodame väga, et, et tänane otsus on, toob ikkagi laevad õigeks ajaks, toob, toob õiged laevad siia, nii et mul on ainult Tallinna sadamale jõudu soovida, et kerge see töö ei ole, aga, aga paistab, et riigil endal ka ei ole väga usku, et need paadid siia esimeseks oktoobris 2016 jõuavad, et kui ma vaatan praegu seda ette valmistatud seaduste paketti, mis võimaldab olemasolevat operaatorit veel teatud ajaks liinide külge aheldada, et noh, et siis külap riik valmistub ka nii-öelda mustaks stsenaariumiks, et, et laevad siia ei jõua, igal ajal. Kihnu veeteed on mõista andnud, et nemad oleksid teenuse pakkumisest huvitatud. Ester Vilgats rääkis Kihnu veeteede juhatuse esimehe Andres Laasmaaga. Kindlasti kandideerime, sest Kihnu veeteed tegeleb parmlaevaliikluse korraldamisega juba varsti pea 15 aastat, et see meie põhitegevus ongi ja, ja kui selline konkurss välja kuulutatakse, siis kindlasti me sellel osalema. On teil sellised inimesed, keda te nendele laevadele tööle paneksite On meil olemas tänane merepersonal, keda on võimalus sellesse projekti kaasata, aga on, oh, eks me peame ka sellel juhul otsima tööjõudu küllalt palju juurde, et ega kvalifitseeritud merepersonali leidmine ei ole kerge ja täna Eesti turul parvlaeva liikluse korraldamisega väikesaarte vahel tegeleb ainult kaks ettevõtet, see on Väinamere liinid ja, ja Kihnu veeteed, et kindlasti need mõlemad ettevõtted tahavad selles konkursis ka osaleda.",
"role": "user"
},
{
"content": "Majandusminister Urve Palo ja Tallinna Sadam sõlmisid lepingu parvlaevaühenduse korraldamiseks Rohuküla-Heltermaa ja Kuivastu-Virtsu liinidel.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Süvene antud uudisesse ja tee selle kohta lühikokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult ühe või kahe lausega!\n\nTekst:\n\nPaide ehitusfirma harte ehitus on tuntud soliidsete kultuuriobjektide ehitaja, tema portfellis on näiteks Maarjamäe, kommunismiohvrite memoriaal, Paide muuseumi keskus ja Paide ujula. Eelmisel nädalal rääkisime raadiouudistes, et haardeehitus ütles Rapla vallale üles ehituslepingu ja pani tööd seisma Kaiu hariduskeskuse objektil. Põhjuseks koroonast ja Ukraina sõjast tingitud ehitusmaterjalide ja teenuste kallinemine 270000 euro võrra, selgitab harte ehituse juhatuse liige ja tegevjuht Riho Metsla. Meil kahjuks on vaie üleval ühe teljega seoses rahade kandmise osas ja see mõjutas väga palju meie likviidsust ja sellest lähtuvalt tegime juhatusega otsuse, et kahjuks peame ettevõtte poolega tõmbame otsad kokku ja see tõi ka selle kaasa, et me pidime kahjuks ka lõpetama Kaius ehitustööd kokku oleme tõmmanud Pärnus kahel objektil Kaiu hariduskeskuses Lihulas ühe objekti käivad ka otste kokkutõmbamise, Paide Maximarketi objektil. Haardeehituse juht Riho Metsla endal otsest süüd ei näe, kuigi mees möönab, et mõnda riski oleks tulnud põhjalikumalt hinnata. Samas koroonapandeemia ja sõjamõjud, millega kaasnes ehitusmaterjalide kallinemine, materjalide defitsiit ja tarneaegade pikenemine olid ennustamatud. Hart ehituse esitas pankrotiavalduse möödunud teisipäeval. Tänase päeva seisuga on määratud meile ajutine pankrotihaldur. Meie oleme nii-öelda nõu ja jõuga olemas sellele kõigele kaasa aidata, et saaks asjad korrektselt lõpetatud. Kui palju on haardeehitusel rahalisi kohustusi üleval, seda ma kahjuks praegu öelda ei saa, aga need kohustused on üleval. Neid kohustusi on üleval. Riho Metsla lisab, et haarde ehituse palgal on paarkümmend töötajat, kelle tööleping lõpetatakse pankrotimenetluse käigus. Rahvusringhäälingu raadiouudistele Olev Kenk, Paide.",
"role": "user"
},
{
"content": "Järvamaa üks suremaid ehitusettevõtteid Haart Ehitus, mille aastane käive on 10-15 miljonit eurot, on mitu ehituslepingut üles öelnud ja soovib ettevõtte pankroti väljakuulutamist. Põhjuseks koroonapandeemist ja Ukraina sõjast tingitud teenuste ja ehitusmaterjalide kallinemine.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita selle kohta üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nAkadeemik Endel Lippmaa sündis 15. septembril 1930. aastal Tartus. Lippmaa isa oli botaanik ning seetõttu möödus suur osa akadeemiku lapsepõlves Tartu botaanikaaias. Lippmaa ise on tähelaeva saates öelnud, et tema kasvatus ei olnud range. Ja oli kasvada laskmine, ma arvan, et see on palju parem kasvatus, kui mitte ei püüta kasvatada, vaid lastakse kasvada. Ma arvan, et see oli valitsus seal. Ma arvan, et mind ei ole õieti kasvatatudki mitte vaid lasti kasvada. 1953. aastal lõpetas Lippmaa Tallinna tehnikaülikooli põlevkivitehnoloogia erialal ning 1956. aastal kaitses seal ka kandidaaditöö. 1969. aastal kaitses Endel Lippmaa füüsika-matemaatikadoktori väitekirja Nõukogude Liidu Teaduste Akadeemia keemilise füüsika instituudi juures. Lippmaa oli ka üks nendest, kes aitas oluliselt kaasa Eesti taasiseseisvumisele. Nimelt alustas 1989. aastal Moskvas tööd Nõukogude Liidu rahvasaadikute kongress ja tänu Lippmaa osavusele võeti kongressi päevakorda Molotovi ribentropi pakti komisjoni loomine, räägib poliitik Igor Gräzin. Ta läks lihtsalt vaikselt nurga taha Gorbatšovi juurde ja ütles, et juhul kui te ei ole nõus vastavat komisjoni moodustama, siis me lööme lauale dokumendid, mis kinnitavad teie osalust pilisi veretöös. Gorbatšov mõttes ütles, te saate oma komisjoni ja pärast muide selgus, et mingisuguseid dokumente meil ei olnud ja alles nüüd mõni aasta tagasi, siis kui me Lippmaaga rääkisin, ma ütlesin, kuule endel, tegelikult sa ju Gorbatšovile valetasin. Ta ütles. Oleks ta aus olnud, ei oleks ta meile järele andma ja ütles, ausa hõlma ei hakka keegi ja vot kui öelda nüüd üks lause, mis peaks olema tema hauakivi ausa hõlma, ei hakka keegi. Gräzin lisas, et Lippmaa oli nagu meeter mõõdupuu, mida ei andnud painutada ei paremale ega vasakule. Europarlamendi saadiku ja professori Marju Lauristini sõnul oli Lippmaa ka üks võimsamaid ajusid, kes on tegutsenud tänapäeva Eesti poliitikas ja teaduses. Kõigepealt see muidugi väljendus selles, et tal oli suur selline ettenägemise ja süvenemisvõime, tal oli ka täiesti fantastiline mälu ja ta oli ka erakordselt kiire reaktsiooniga ja kiire taibuga. Ja väga sihikindel ja see siht, mille ta endale seadis siis kaheksate lõpus 90.-te alguses oli ikkagi Nõukogude Liidust vabanemine. Endel Lippmaa oli poliitiliselt aktiivne ka pärast Eesti taasiseseisvumist. Ta oli portfellita minister Edgar Savisaare valitsuses ning Tiit Vähi teises ja kolmandas valitsuses. Samuti oli ta Eesti Teaduste Akadeemia Füüsika ja astronoomia osakonna juhataja ning energeetikanõukogu esimees, keemilise ja bioloogilise füüsika instituudi rajaja ja juhataja ning mitmete ülikoolide audoktor. 1999. aastal valiti ta Eesti 20. sajandi 100 suurkuju hulka. 2000. aastal sai ta riigivapi teise klassi teenetemärgi.",
"role": "user"
},
{
"content": "Eile õhtul suri 85-aastasena teadlane ja poliitik Endel Lippmaa. Akadeemikut tundnud inimesed mäletavad teda kui sihikindlat meest, kes aitas oluliselt kaasa Eesti taasiseseisvumisele.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita selle kohta üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nElekter on kahjuks jah, katkenud poolsaart on pime alates hommikul poole kaheksast, aga oleme siin generaatoriga suutnud tagada voolu koolile ja rahvamajale ja muuseumile ja samuti tervisekeskusele. Mitte kogu kihno ei ole ilma elektrita. Jah, sest Kihnu tuleb merealune kaabel ja see jaguneb siis kaheks, üks jookseb ühele poole saart, teine teisele poole saart ja kahjuks on seal linakülas üks suur puu langenud kõrgepingeliinile ja seetõttu siis üks pool, kus siis on ka kahjuks kauplused taga, et kauplused on kahjuks ilma vooluta, et seal on see mure kõige suurem praegu. Millal teile voolu lubatakse? Viimane SMS lubas homme kella neljaks ehk reedel kella neljaks, aga loodame, et siin hommikul laev siiski sõidab ja see brigaad saab pihnu ja see liin remonditud. Kui teil sellised asjad juhtuvad, siis kinos ei ole ühtegi inimest, kes suudaks seal midagi ära teha. Kui midagi juhtub, siis tavaliselt aitab kohalik päästekomando, kes saeb liinid puhtaks, on mõned inimesed, kellel on pädevuse väiksemaid töid teha või saadakse siis mingit pidi ajutisi lahendusi siin ehitada, et hiljem siis, kui laevaühendus on taastunud, siis need töökindlamate lahenduste vastu välja vahetada, aga jah, suures pildis, kui vool ära läheb, siis tuleb tulla selleks valmis ja valla poolt me oleme siin soetame juurde ka varugeneraatorid, et näiteks pumplatele tagada elektrivarustus. Kui peaks katkestust olema.",
"role": "user"
},
{
"content": "Pool Kihnu saarest jäi hommikul elektrita. Enne homset pole lootust voolu tagasi saada.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Vaata antud uudislugu ja koosta üks või kaks lauset, mis võtavad kokku selle sisu. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nPraegu siis PPA sisemised elud kokkuhoiukohtade leidmiseks käivad, selleks me vaatame üle kõik oma teenused. Praegu lõplikku nimekirja veel võimalikest kokkuhoiukohtadest koos ei ole, kuid meie orkestriliikmete koondamine on üks ettepanek, mille me siseministeeriumile teeme, et meie orkestris on 34 professionaalset muusikut, selle aastane eelarve on ligi pool miljonit eurot. Meie jaoks kindlasti arvestatav kokkuhoid. Mis orkestrandid muidu ütlesid, kui te nendega täna hommikul kohtusite? Eks nad olid nukrad, seal on kindlasti mitu poolt väga suur mure puhkus pillimuusika traditsiooni pärast, inimlik mure oma töökohtade pärast. Neil on plaan välja tuua mõjud ja ettepanekud, kuidas seda olukorda lahendada. PPA peadirektor eile tegi siseministrile ettepaneku, kui kaaluda kaitseväe ja PPA estrieelarve ühendamist ja me omalt poolt väga-väga loodame, et on. On võimalik leida lahendus et just Eesti riigi vaates pillimuusika traditsioon edasi kestaks. Ehk siis see on kindel, et politsei ja piirivalveamet kasutab seda kärpekohta, et kulusid kokku hoida, aga see, et orkester peab päriselt tegevuse lõpetama, ei ole veel kindel. Jah, täpselt nii, et Pepe oma põhitegevuse vaates meil ei ole valikuid kui selline ettepanek esitada, aga me tahame panustada sellesse, et orkester kui selline oma tegevust tegelikult ei peaks lõpetama. Milliseid kärpekohti veel politsei ja piirivalveametis kaalute? Täna öelda, kust, kui palju hetkel ma veel ei saa, sest neid lõplikke otsuseid ei ole tehtud. Meil on vaja reedeks need otsused ära teha ja saata siseministeeriumile. Peale seda saame juba konkreetsematest asjadest rääkida. Kas palgakärbe on laual? Palkade vähendamine ei ole praegu laual, meie kindel eesmärk on see, et politseinike palk peab tõusma sellepärast et muidu me lihtsalt meil ei ole neid inimesi, kellega vajalikke teenuseid tagada.",
"role": "user"
},
{
"content": "Täna kirjutas Õhtuleht, et peale kaitseväe orkestri on kavas laiali saata ka Politsei- ja Piirivalveameti orkester. Orkestri Big Bandi dirigent Siim Aimla ütles, et täna hommikul kohtus Politsei- ja Piirivalveameti peadirektor Elmar Vaher orkestriga.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Loe läbi uudislugu ja tee lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte, mis peegeldab selle põhisisu. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nRahvaliidu volikogu otsustas, et erakond peab ise jätkama. Sellele volikogu koosolekule eelnesid diskussioonid maakonna ja linnaühenduste organisatsioonides ja inimesed leidsid, et rahvaliidul on väga selge missioon siin ühiskonnas täita. Me oleme seisnud eestluse elujõu, regionaalsed ning sotsiaalselt tasakaalustatud Eesti ees ja, ja meie nii-öelda nii maakonnaorganisatsioonid kui ka volikogu leidis, et rahva peab oma nii-öelda poliitikat Eestis edasi tegema. Te ei ühine kellegagi ei liitu, aga kas te hakkate näiteks pidama koostöökõnelusi? Jah, see koostöö küsimus oli väga tõsiselt siin üleval ja leiti, et täna tuleb teha tihedamat koostööd nende erakondade vahel, kes toetavad hooliva poliitika elluviimist, mida, mida paremerakonnad siiani ei ole suutnud teha ja, ja loomulikult täna, kus koalitsioonierakonnad räägivad peamiselt ainult eurost, aga tegelikult meil on tööd arv küündinud juba rekordiliselt 100000-ni paarsada 1000 inimest siis kas otseselt või kaudselt seotud nende samade murede probleemidega, mis, mis puudutab inimeste toimetulekut ja hakkate hakkama saamist. Aga nendel küsimustele mingisuguseid vastuseid täna kahjuks ei ole ja, ja see nõuab ja eeldab seda, et nii-öelda sotsiaalsed mõtlevad jõud hakkaksid senisest rohkem omavahel koostööd tegema. Ma arvan, et tänane Eesti vajab rohkem erakondade koostööd.",
"role": "user"
},
{
"content": "Rahvaliidu volikogu otsustas, et erakond ei alusta liitumiskõnelusi ühegi teise erakonnaga.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Vaata üle uudislugu ning loo sellele lühike kokkuvõte. Piira vastus ühe või kahe lausega ja vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nNarva piiripunkti juhi Üllar Kustala sõnul saavutas piiriliiklus oma madalaima punkti. Praegu käib üle piiri veidi enam kui 300 inimest päevas, mis on võrreldes kriisieelse ajaga 10 korda vähem. Põhiliselt ületavad Narvas piiri Venemaa kodanikud. Ikka enamus on Vene Föderatsiooni turistid, kes siis olid Eestis siin kas hotellides või spaades puhkamas ja nüüd nad lahkuvad. Venemaa välisministeeriumi andmeil viibib praegu välismaal vähemalt 100000 Vene turisti. Paljudel neist on probleeme kodumaale pääsemisega, sest piirid sulguvad ja lennureise jäetakse massiliselt ära. Eestist kodumaale pääsemisega Vene turistil probleeme ei ole, jätkab Üllar Kustala. Õnneks meil on täna jäänud siseriiklikud bussid ja rongiliiklus Narva ja Tallinna vahel, nii et enamus kõik, kes soovivad ületada Eesti-Vene piiri läbi Narva On see siis võimalus teha bussiga või rongiga sõites Narva, siis tuleb teha väikene jalutuskäik ja minna Ivangorodist uuesti bussi peale, et sõita Sankt- Peterburg. Narva piiripunkti juhi sõnul laekub piirivalvele väga palju küsimusi kohalikelt elanikelt, kes varem käisid Venemaal elavaid lähisugulasi vaatamas. Nüüd aga peavad piiriületusest loobuma, sest Eestisse tagasi tulles ootab neid kahenädalane karantiin. Piirivalve soovitab ikkagi kodus püsida või otsida muud lahendust. Või siis teine variant on see, et kui ta tahab ikkagi, et oma selle lähikondse või mis iganes asjaga seal või kellega koos olla, siis kui tal on seal võimalus viibida pikemaajaliselt, siis ta võib sinna pikemaks jääda, et leevendada siis seda olukorda, et igapäevaselt ei käiks. Samas, kui üle piiri käimine on Narvas praktiliselt vaibunud, siis kaupade liikumine isegi veidi kasvanud põhjuseks võib olla see, et praegu on tollikontrollis rohkem vabu käsi, räägib ida tollipunkti juhataja Virgo Treinbuk. Kuna sõiduautode ja jalakäijate hulk vähenes drastiliselt, siis me oleme suunanud oma tähelepanu just kaubavedudele seda nii veoautode osas kui ka kaubarongide osas, ehk siis ühest küljest, et võimalikult kiiresti nad pääseksid üle piiri ja teisest küljest ka oleks tõhus tollikontroll. Venemaa piiras välismaalaste riigi sisenemist kuni esimese maini. Eesti hindab piirangu vajalikkust iga kahe nädala tagant. Uudistele Jüri Nikolajev Narva.",
"role": "user"
},
{
"content": "Eesti ja Venemaa kehtestatud piiriületuse piirangud pole riikide vahelist kaubavahetust mõjutanud, küll aga inimeste liikumist.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Vaata antud uudislugu ja koosta üks või kaks lauset, mis võtavad kokku selle sisu. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nEesti kohalikke kogukondi tahetakse liiga parteilisteks muuta, leiavad vabaerakonna liikmed. Nii püütakse mõne teejupi remonti või koolitulevikku siduda erakondlike seisukohtadega. Vabaerakond otsustas järgmise aasta kohalikel valimistel osaleda koos valimisliitudega, et teha selge vahe. Heakord ja sotsiaalteenused on kohalik poliitika, ideoloogia aga mitte vabaerakonna liige Vello Väinsalu. Kohalike valimistele vastu minnes ei ole võimalik kujundada ühelgi erakonnal ühte suurt sõnumit. Et igal omavalitsusel on omad sõnumid ja igas omavalitsuses ühel valimisliidul või ka on ta siis erakonna nime all välja tulles on oma sõnum kohapealne sõnum, me ei osale ise kusagil nii-öelda erakonna nime all, vaid meie inimesed osalevadki valimisliitudes ja näitame sellega eeskuju sellega, et kohalikku elu mitte ülepolitiseerida, mitte tuua seda riigikogu tasandi vaidlust ja kemplemist suurtel teemadel kohalikku valda, linna, kohaliku omavalitsuse. Me oleme ka seda välja öelnud, et ka riigikogu valimistel võiksid osaleda valimisliidud. Samuti otsustas vabaerakond Käärikul algatada eelnõu, muutmaks parteide rahastamise korda nii, et sellest saaksid osa ka valimisliidud või erakondade kohalikud esinduse, kes osutuvad edukaks kohalikel valimistel. Varem üritas vabaerakond vähendada parteide nii-öelda riigikogu kohapõhist rahaeraldust poole võrra kuid teised parteid seda ei toetanud. Nüüd tehakse vabaerakonna liikmest riigikogu liikme Jüri Adamsi sõnul teine ja teistsugune katse. Jüri Adams. Tahaksime tulla välja uue poliitilise initsiatiiviga, et andkem siis osa nende sellest rahast, mida praegu jagatakse riigikogu kohtade alusel. Andkem siis kohalike valimiste võidukate nimekirjade käsutuses, olgu need siis kas siis sõltumatud valimisliidud või erakondade kohalikud osakonnad. Nemad reeglina praegusel hetkel saavad oma rahalise toetuse, oma nii-ütelda emaerakonnas käest ja, ja on tõsine poliitiline kahtlus, et paljud on nii-ütelda selle riigi rahaga sisse ostetud, et kui nad oleksid rahaliselt sõltumatud, siis võib-olla nad ei olekski erakondade kohalikud osakonna, aga võib-olla oleksid ka sõltumatud valimisliidud.",
"role": "user"
},
{
"content": "Valgamaal Käärikul koos olnud Vabaerakonna esinduskogu liikmed otsustasid, et järgmise aasta kohalikel valimistel osaletakse koos valimisliitudega ja oma nimekirjadega erakond esindatud pole. Samuti soovitakse osa parteidele eraldatavast riigieelarve rahast suunata neile, kes osutuvad edukaiks kohalike omavalitsuste valimistel.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita sellele vastav lühikokkuvõte ühe või kahe lausega. Vasta alati ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nRiigieelarve seletuskirjast ilmneb, et kokku kulub riigiasutustel tuleva aasta tööjõukuludeks 28 miljonit eurot rohkem kui tänavu. Tööjõukulude kasv kasvu veab kaitseministeeriumi haldusala. Kui ministeeriumil endal läheb tuleval aastal tarvis umbes 370000 lisaeurot, siis kaitseväes on summad oluliselt suuremad. Ministeeriumi kaitseväeteenistuse osakonna juhataja Anu Rannaveski selgitab, et tegevväelaste palk peaks olema vähemalt 30 protsenti üle Eesti keskmise. Kuna keskmine palk tuleval aastal ilmselt oluliselt ei tõuse, pole ka lisanduvad 7,9 miljonit eurot mõeldud palgakasvuks. Me räägime palgakulu kasvust, vaid nagu kaitseväe kasvamise mõistes, et näiteks ajateenijate arvu tõus ju aasta-aastalt tuleb, see tähendab lisa kas või näiteks toitlustamise osas tegevväelaste osas, et see kõik tähendab nagu kasve Kaitsevägi plaanib tuleval aastal juurde värvata 50 tegevväelast ja umbes 60 tsiviilteenistujat. Siseministeeriumi valitsemisalas kasvavad tööjõukulud umbes 3,3 miljoni euro võrra. Sellest kõige suurema osa võtab politsei ja piirivalveamet, mis saab tööjõukuludeks juurde üle kahe miljoni euro. Oluline on küll märkida, et politseil kulub tööjõule juba praegu üle 130 miljoni ehk juurde saab amet alla kahe protsendi. Erinevalt kaitseministeeriumist märgib siseministeerium riigieelarve seletuskirjas, et võimalusel proovitakse leida kohti ka palgakasvuks. Midagi kindlat siseminister Mart Helme veel lubama ei hakka. Esiteks ei ole riigieelarve vastu võetud, teine asi on see, et täiendavad kulud on mõeldud võimaluse korral sisemiste ümberkorralduste tegemise puhul palkade tõstmiseks. Põhimõtteliselt on ikkagi olemas otsus, et tööjõukulusid ei suurendata. See on üle kogu vabariigi valitsus. Ala. Helme lisab, et ministrina ei saa ta ka ühte asutust oluliselt teisele eelistada. Raha vajaks nii politsei, päästeamet kui sisekaitseakadeemia. Terviseamet on ainus asutus, mille kohta öeldakse ka riigieelarve seletuskirjas. Et osa kahest koma kahest miljonist eurost, mis tööjõukuludeks juurde antakse, läheb kindlasti palgatõusuks, kellel ja kui palju palku tõstetakse, terviseameti juht Üllar Lanno veel öelda ei oska. Meil toimub riigis inspektsioonide ja ametite vahel oleva palgauuringu kaudu võrdlus, tegevus selleks, et aru saada, millised meie palgad reaalselt peaksid tõusma. Kindlasti need palgad tõusevad. Üllar Lanno ütleb, et lisajõudu vajab terviseamet näiteks inimeste ja asutuste paremaks teavitamiseks. Ta selgitab, et erinevaid juhendmaterjale on amet loonud päris palju. Samas on tarvis, et neid juhi sekka päriselt kohale jõuaks. Koolituskorralduse parandamiseks inimeste reaalselt saatmiseks kas siis hooldekodudesse õppeasutustesse suurettevõtetesse, tehes seda ühes keeles või teises keeles see on kindlasti üks asi, millele me tahame tähelepanu rohkem pöörata.",
"role": "user"
},
{
"content": "Ehkki valitsus on kokku leppinud, et avaliku sektori palgad tuleval aastal ei kasva, kerkivad riigiasutuste tööjõukulud kokku umbes 28 miljoni euro võrra. Suurem osa tõusust toob paksemaks muutuv riigiaparaat, kuid mõni riigitöötaja võib loota ka palgalisa.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita selle kohta üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nFestivali juht Helmut Jänes julgustab inimesi avastama ka kavas olevaid vähem tuntud filme. Kas või Uganda film pöörane maailm oleks selline hea algus vaadata filmi, mis täielikult pöörab pea peale mingisugused filmitegemisreeglid või siis ka näiteks Siberis ja kuutias tehtud film. Tantsiv politseinik, mis võtab küll sellise üsna tavalise filmina näiva süžee tegemiseks, aga pöörab selle süžee jällegi täiesti pea peale. On ju imelik kompott, selline ameerikalik süžee jakuutia võtmes, nii et seal saab ikkagi väga palju nalja ja ka mõtlemisainet. Kuidas üldse see on võimalik, et selliseid filme tehakse? Festivalil on teist aastat Eesti žanrifilmide võistlusprogramm, jätkab Helmut Jänes. Ja nendest kolm on ju tegelikult verivärsked ehk Õhvi publik on esimene, kes neid üldse näeb ja režissöörid on ise väga elevil, et kuidas need filmid nii-öelda publikule peale lähevad. See mõte on väga lihtne edendada, populariseerida žanrifilme, õudusfilme, märulifilme, siis Eesti maiseid filme, teha õhvist ust, selline koht, kus režissöörid neid filme tahavad esimest korda näidata. Koroonapandeemia tõttu pääseb festivalile tõendiga, mis kinnitab, et külastaja on vaktsineeritud, haiguse läbi põdenud või tal on värske, negatiivne testtasulist. Kiirtesti saab teha ka kohapeal, jätkab Helmut Jänes. Ühest telgist lastakse inimesed siis koroonapassi kontrolli järgselt festivali alale, kus neile antakse käepael, mis annab tunnistust, et reedest kuni pühapäevani on tal vaba voli igal pool käia. Need, kellel koroona tõendit ei ole, aga soovivad ennast kiirtestida, mis maksab õhvil siis kliendile viis eurot, nemad siis suunatakse kõrval asuvasse telki, kus 10 15 minuti jooksul tehakse test ja saadakse tulemus. Ja kui tulemus on nii-öelda negatiivne, siis saab samuti festivalialale. Festivali fookuses on seekord ka Poola ulmekirjanik Stanislav Lemm, kelle sünnist möödub tänavu 100 aastat. Rahvusringhäälingu raadiouudistele Juhan Hepner, Haapsalu.",
"role": "user"
},
{
"content": "Täna on 13 ja reede ning algab Haapsalu õudus- ja fantaasiafilmide festival. Festivalile pääseb koroonatõendi või negatiivse testitulemusega.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Analüüsi uudislugu ning kirjuta sellele üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta üksnes eesti keeles!\n\nTekst:\n\nKas Soome valitsuse eilsed otsused tähendavad, et Eesti ja Soome vahel jätkub ainult kaubavedu ning Tallinki Mägasta reisijad enam üldse ei vea? No paistab nii, et Soome suunal lähipäevil tõesti reisijate vedu arvatavasti teatatakse mõneks ajaks. Soome liiklusamet esitas eile kõikidele laevafirmadele, kes Soome suunal meretranspordiga tegelevad. Palve reisijate vedu nendel liinidel hetkeks peatada, me veel ei tea, mis kuupäevast Soome suunal enam reisijate vedu ei toimu, eilse seisuga oli selleks kuupäevaks esimene aprill, ehk siis homsest õhtust. Kuid täna just saime siis info, et kuna soomlasi on kuskil Lääne-Euroopas veel päris palju lõksus, need soomlased üritavad kõik koju jõuda siis neile vastu tulemiseks võib-olla lükatakse seda tähtaega veidi edasi, aga see siis ei lükku edasi. Väga pikalt. Ma kardan, et see, kui see edasi lükkub, siis ainult paari päeva võrra. Kas nende paari päeva jooksul siis jätkub reisijate vedu Tallinna ja Helsingi vahel? Jah, praegusel hetkel kindlasti jätkub see täna, homme pärast homset jätkub reisijat vedu kindlasti ka Eesti suunal ja Rootsi suunal see tähendab siis seda ainult et reisijad ei võeta peale nendele reisidele, mis lähevad Helsingisse või Turusse, aga eestlased või reisijad, kellel on vaja siis jõuda Soomest koju Eestisse või Rootsi saavad seda teha ka edaspidi. Nii et näiteks lennureisija, kes Finnairiga saabub vandalennuväljale, saab siiski Eestisse laevaga. Jah, just Eesti ei ole sellist otsust vastu võtnud, et me laevaga reisijaid Eesti riiki enam sisse ei luba. Nii et reisijate vedu Soomest Eestisse jätkub. Kui Soome riik ka toetab Megastari reiside jätkamist Tallinna ja Helsingi vahel, seda küll kaubavedude pärast, aga reisijad sõidavad samuti, et kui mitu korda praegu Megastar Tallinna Helsingi vahet päevas sõidab ning kui palju seal reisijaid on? Megastar teeb oma graafiku järgselt kuus reisi päevas, kuid praegusel hetkel tõesti reisijate arv on tunduvalt väiksem, kui see oleks tavapäraselt sellisel aastaajal. Nii et päevas reisid megastaaril keskmiselt kuskil 500 600 reisija ringis, nii et igal reisil on peal kuskil 100 reisija ringis. Enamus neist reisijatest on kaubavedajad. Kui kaua Soome nüüd toetab veel rahaliselt megastari reise? Esmase info kohaselt, mille me eelmine nädal saime, toetatakse nii megastaari kui ka meie teiste laevade Calexi ja Baltic printsessi reise kuni juuni keskpaigani.",
"role": "user"
},
{
"content": "Soome valitsus karmistas reisijateveo piiranguid.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Uurides uudislugu, loo sellele ühe või kahe lausega lühikokkuvõte. Vasta eesti keeles!\n\nTekst:\n\nIda-Viru ettevõtluskeskuse andmeil on maakonna majutuskohtades sel suvel enim nõutud puhkemajad, seal on täituvus ligi 80 protsenti. Mõisate täituvus küündis juulis 70 protsendini ja Ida-Viru suuremad spaad olid juulis külastajatega täidetud üle poole, räägib Ida-Viru turismiklastri turunduse ja projektijuht Meelis Kuusk. No seoses koroonaga see šokk oli ikka väga suur, et kõigile pidi hakkama mõtlema, et mis nüüd saab ja kuidas me edasi tegutseme, aga praegu hetkel on külastajanumbrid on head, et ma eelmine nädal tegin ühe tiiru siin maakonna meie enda partneritele ja väga paljud kohad olid täis ja väga positiivne on praegu hetkel jah. Meelis Kuuse sõnul on siseturisti nimel tublit tööd teinud kõik maakonnad, kuid Ida-Virumaa eeliseks on see, et Narva kant on paljudel veel avastamata, räägib Narva Muuseumi juhataja Ivo Posti. Tuleb tegelikult tänu öelda siin eelneva kahe võib-olla isegi kolme aasta tehtud tööle nii klastri kui ka presidendi kui kõigi teiste poolt, kes on ehitanud sihtkohana Narvat ja Ida-Virut üldse üles, et tegelikult sellel aastal me lõikame neid tulemusi. Mulle tundub küll, et kogu ülejäänud Eesti on kolinud Ida-Virumaale, et meil on tõesti pööraselt palju inimesi praegu. Ida-Virumaa turismimagnetiks ongi sel suvel Narva linnuse uus püsinäitus, mida külastab kuni 800 inimest päevas. See aga tähendab muuseumile korralikku sissetulekut, jätkab Ivo Posti. Koroonakriisi järgselt me olime väga ettevaatlikud, panime nõndaviisi, et eesmärgiks oleks saada 50 protsenti eelmise aasta tegelikust faktist, aga nüüd paistab sedaviisi, et juunis me saime selle 100 protsenti kätte, eelmise aasta fakti ja juuli me oleme juba ületanud, tundub, et tõepoolest meil tõi läheb hästi. Toila spaa hotelli kõrval asuvas Männisalu kämpingus pole sel suvel suuremaid karavani turistide gruppe kaugematest maadest olnud, kuid see-eest on piisavalt üksiküritajaid, räägib kämpingu administraator Kärt Purga. Turismibürood on kõik tühistanud oma reisid, aga üksikturiste on lähiriikidest on soomlasi, lätlasi, leedulasi, ja on sakslasi ka eestlasi ka loomulikult, et inimesed ikkagi otsustasid reisida ja kodunt välja tulla ja just et sa saad olla nii-öelda omas mullis omaette, sõidad ringi nagu tigu oma maja seljas ja sul ei olegi vaja kokku puutuda teiste inimestega, kui sa ei taha seda. Ida-Virumaa on sel suvel siseturiste meelitanud seiklusmaa kuvandi ja külla kutsumiskampaaniaga uudistele. Jüri Nikolajev Narva.",
"role": "user"
},
{
"content": "Narva linnuse uus püsinäitus sai turismimagnetiks. Ida-Virumaa turismikorraldajate hinnangul on suvi olnud nende jaoks edukas. Välisturistide nappuse korvasid maakonda avastama tulnud siseturistid.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita sellele vastav lühikokkuvõte ühe või kahe lausega. Vasta alati ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nMitu kuud kestnud läbirääkimiste järel suutis esindajate koda lõpuks president Joe Bideni sotsiaalplaani vastu võtta. Vaatamata sellele ei ole ikka veel päris selge, mis plaani tegelikult alles jääb, kuid peamised märksõnad on investeeringud kliimaprogrammide se odavam ja kättesaadavam tervisekindlustus, vanemate või ülalpidajate maksusoodustused, universaalne ja taskukohasem, laste hoid. Räägib majandustegevuse Sandy. Plaaniga soovitakse suurendada tööturul osalemist, see on võrreldes paljude teiste riikidega eelkõige madal naiste seas, kes on väikese sissetulekuga leibkondades osaliselt seetõttu, et töötada on kallis, sest laste hoid on väga kallis. Administratsioon loodab, et investeeringutega varajase hariduse antakse lastele võrdne võimalus eduks, millest riik lõikab majandusliku kasu tulevikus. Majandustegevuseokraini sõnul on sellel lähenemisel mitu probleemi. Esiteks on hägune, kui palju mõjutab laste varajane haridus nende eluteed täiskasvanuna. Teiseks mattuvad riiklikud programmid tihti regulatsioonide alla, mis takistavad abi jõudmist õigete inimesteni. Kolmandaks ei ole sotsiaalplaani investeeringud igavese Kui selle raha eest suudaksime parandada kliimat, lõpetada vaesuse, anda võimalusi kõikidele USA lastele ja nii edasi, siis ma oleksin selle poolt, andke kas või poole rohkem raha. Küsimus on, et kas need programmid on selleks loodud ja mulle tundub, et tegu on samade heidutavate abinõudega ja programmide probleemidega mis on varem viinud raha tuulde loopimiseni ja väiksema kasvuni. Senat teeb tõenäoliselt enne hääletust sotsiaalplaani mitu muudatust, loobudes näiteks tasustatud lapsehoolduspuhkusest. Kärped on tingitud kahe mõõduka demokraadid Hesten sinepini vastuseisu st, kelle hääli on hädasti vaja. Mancin pelgab, et rahasüstid sotsiaal ja kliimaprogrammidesse kiirendavad veelgi inflatsiooni. Oktoobris oli tarbijahinnatõus üle kuue protsendi, räägib majandusteadlane Michael Strain. See tõukab tagant tarbimist ajal, kui nõudlus on juba liiga suur. Plaani vastuvõtmine tähendab ka maksutõuse, aga need ei ole piisavalt suured, et summutada raha süstidest tingitud nõudluse mõju, räägib USA endine rahandusminister Lari Samers. Ma ei usu, et sellel plaanil on märkimisväärne mõju inflatsioonile, sellega kulutatakse 10 aasta jooksul vähem raha, kui kulutasime eelmisel aastal. Need rahasüstid tulevad koos maksutõusuga ja plaanis on meetmeid, mis hoopis suurendavad pakkumist. Näiteks võivad kliimamuutusega seotud programmid tõugata tagant elektriautode tuuleturbiinide ja päikesepaneelide tootmist. Rahvusringhäälingu raadiouudistele Maria-Ann Rohemäe, Washington.",
"role": "user"
},
{
"content": "USA majandusanalüütikud vaidlevad president Joe Bideni sotsiaalplaani kasulikkuse üle. Teiste arvates loobitakse raha lihtsalt tuulde, sest plaaniga ei suudeta lahendada riiklike programmide põhiprobleeme.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Loe läbi uudis ja anna sellele lühike kokkuvõte ühe või kahe lausega. Vastus peab olema ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nVaatamata sellele, et täna kogunesid Vaivara sinimägedele ka öise vahtkonna esindajad, möödus leegionäride kokkutulek rahulikult, nagu seda on olnud igal aastal. Põhiline märksõna, mida kokkutulekul kõnelejad esile tõid, oli tõde. Eriti teravalt tõi selle esile eru kolonel leitnant Einar Laigna. 65 aastat pärast sõja lõppu on valetatud, valetatud ja valetatud ja sellega koos paraku õhutatud ka vihkamist. Viimastel aegadel näeme, kuidas see lausa näib veel süvenevad. Me vajame selleks, et edasi elada ja tulevikku natukenegi julgemalt vaadata. Tõde võitlustõe eest on vaevaliselt pikk. Kaitseliidu Alutaguse maleva pealik major Arno kodu, mis te arvate, miks selle ürituse vastu on mõnel seltskonnal ma ütlen just teist vahtkonda, nii suur huvi. Ilmselt on asi nii, et tunnevad ennast kuidagi selle puudutatuna sellest üritusest üritus on juba siin aastaid toimunud ja ilmselt toimub veel nii kaua, kui on elus veteranid, kes siin konkreetselt selle lahingupaigal osalesid lahingutes huvi on erinev, huvi on erinev, sellepärast et me täpset tõde ei tea ka täna, mis toimus enne sõda, mis toimus sõja ajal, mis toimus pärast sõda, kui tõde tuleb ükskord päevavalgele, siis ka asjad selle ümber nagu rahunevad, kes toetavad seda vabadusvõitlust siin 1944. aastal, kes saavad aru, et võideldi siin Eesti eest, mitte mingisuguse abstraktse võimu või millegi muu eest noorust on siin palju näha, noortel on huvi ajaloo vastu ja seda ei tule võtta mingisuguste erinevate sümboolikate või millegi muu vastu. Minu arvamus on see, et ikkagi konkreetselt inimestel on huvi ajaloo vastu ja ajaloolise tõe vastu. Vaivara vallavanem Veiko Luhalaid siia. Vaivara vallamaadele mahub vist sõjaajalugu väga palju ja saab vaadata seda nii ühelt kui ka teiselt poolt ja seda näitas ka tänane päev. Tõesti, Vaivar vald on selline maalapp, kus on väga palju kogu ajaloo jooksul sõdu üle käinud, õnneks või õnnetuseks ei ole väga palju elus enam neid inimesi, kes mäletavad Liivi sõda või põhjasõda ja ei pea korraldama ühel ajal nelja-viit, kuut meeleavaldust või miitingut, aga nüüd, kui nalja juurest tagasi tulla, siis tegelikult eks algul pahameel vallavalitsuse vastu oli päris suur, et on lubatud kaks üritust korraga, aga noh, ma loodan, et see pahameel on nüüd ületatud ja, ja nii üks kui teine pool nägi ka, et on võimalik rahulikult oma meelt avaldada, kuigi leegionärid tõesti ei avaldanud mitte meelt, vaid pidasid oma kokkutulekut siin järgmine aasta. Annaks jumal, et need asjad laabuksid sama rahulikult ja veel rohkem ei eskaleeruks, kui nüüd selle aasta alguses see meile tundus.",
"role": "user"
},
{
"content": "Relvagrenaderide traditsiooniline kokkutulek möödus vaoshoitult nagu varasematelgi aastatel. Kohal oli umbes 400 inimest. Kremlimeelne Öine Vahtkond pidas kokkutulekupaiga lähedal oma miitingu.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita sellele vastav lühikokkuvõte ühe või kahe lausega. Vasta alati ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nMa olen viimase kuu jooksul kuulnud igasuguseid hinnanguid Narva olukorrale. Tõsine, murettekitav, keeruline ja lausa kriitiline. Narva elanikuna ütleksin, et olukord on väsitav sest vaadake, kevadise koroonalaine elas Narva üle praktiliselt puhtana ja see tekitas narvakates tunde, et me olemegi erilised ja haigus on kusagil mujal ning et kui me kõik koos käsi peseme, maske kanname ja pikivahet peame, siis hoiabki nakkus meist eemale. Ja peale seda, kui me püüdlikult oleme kandnud, pesnud ja hoidnud, on nakatumine tipus ja see tekitab ikka parajat väsimust ja tülpimust. Ja teate, tülpinud inimene viiruse ees enam kevadist hirmu ei tunne, pigem ükskõiksust. Mis kasu sellest kõigest oli, kui me niikuinii varem või hiljem haigestume, seda enam, et koroona pole mingi muhkkatk ega kooler. Kõik me juba tunneme kedagi, kes põdes ja terveks sai. Narvakad tahavadki, et kogu see jant juba ükskord lõpeks ja samas ka selgust. Aga kes seda kriisi üldse juhib ja kes vastutab? Kui olukord Narvas tõepoolest nii kriitiline on? No siis peaks olema ka vastutav tegelane, olgu ta kriisijuht, valitsuse eriesindaja või kes iganes, kes vägesid juhatab ja varakult otsustab, mida teha, et asi hullemaks ei muutuks. Inimesed peavad tajuma, et nad pole koroonarindele omapäi võitlema jäetud. Praegu on aga igasuguseid kriisijuhtimise staape ja komisjone tekkinud nagu seeni pärast vihma. Parimal juhul tegelevad nad kitsalt oma valdkonna probleemide lahendamisega ja halvimal juhul mõttetute koosolekute ja nõupidamiste korraldamisega, mille ainsaks mõtteks on kriisi taustal ilutseda ja väljundiks totrate maski kandmise õpetuste laialisaatmine. Ja selle taustal toimub mingi segadus. Turismikorraldajad kutsuvad Ida-Virumaad avastama peaminister kodus istuma, haigla nutab, et arste pole ja Narva linnavalitsus midagi teha ei julge vaid ootab valitsuselt või terviseametilt templiga paberit. Ja kogu vastutus on pandud tavainimesele, kes ongi kõiges süüdi, kuna pole piisavalt hoolikalt maski kandnud ja elab veel lisaks ka teises inforuumis. Šahh ja mat? Kullasõbrad. Me pole teid ülemusteks valinud selleks, et meid saamatuses süüdistas ite vaid selleks, et te raskelt ajal otsuseid teeksite. Selge see, et mida kauem te venitate, seda valusamad otsused tulevad. Aga sellest ei pääse, sest ükski mask vaktsiini ei asenda. Kui leiate, et Ida-Virumaa tuleb sulgeda, laske käia, parem õudne lõpp kui lõputu õudus. Kui leiate, et saame läbi, ilma eriolukorrata, siis nii ongi. Aga see on teie vastutus ja otsus peab olema selge ja kindel sest pole midagi hullemat kui kriisiolukorras pea kaotanud juht Uudistele Jüri Nikolajev. Narva.",
"role": "user"
},
{
"content": "Valitsus peaks lähipäevil otsustama, kas kehtestada Ida-Virumaale rangemaid piiranguid.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita sellele vastav lühikokkuvõte ühe või kahe lausega. Vasta alati ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nSügisene Tartu on koolivaheaja veetmiseks parim valik, see ongi päris vaheaeg, kõlab hüüdlause, millega peresid koolivaheajaks Tartusse puhkama kutsutakse. Tartumaa turismiturundusspetsialist Annika Ojasaar loetleb nii muuseumi sügislaagreid kui ka spaade ja hotellide perepakette. Näiteks pakub üks Tartu spaa lastele šokolaadi karamelli vahuvanni. Et on niisugune teadlik vaheaeg või teadlikkust tõsta, natukene õpib ka midagi, aga samas, et see on kõik läbi sellise vahva, te tegevuste. Ja, ja siis me keskendusime ka sellele, et millised soodustused tegelikult just vaheajaks on välja mõeldud. Ojasaar loodab, et nii tuleb Tartu ettevõtetele koolivaheajal sadu kliente juurde. Ojasr ütleb, et kampaania korraldamist kaaluti hoolikalt. Kuna me teame ka seda, et teised piirkonnad teevad ju samaaegselt praegu kampaaniaid, et siis kuidagi tundus ka, et noh, kuidas me siis üldse mitte midagi ei tee, et ei olnud sellist seisukohta ka, et ärme kedagi kutsu, vaid et noh, Tartu ei ole ju ka veel kinni pandud. Valitsuse teadusnõukoja juht Irja Lutsar ei pea koolivaheajal reisimist ja sellele kampaania tegemist mõistlikuks. Need, lapsed, kes praegu on koolivaheajal, nende hulgas on kindlasti nakatunuid ja, ja me teame kõik väga hästi, et lapsed põevad suhteliselt kergelt seda haigust ja, ja no tõenäoliselt vanemad ei teagi, et, et nad on nakatunud, nii et et, et pigem võiks jah, see koolivaheaja ilm küll suurem asi olla ei ole, aga aga, aga see puhkus, puhkus olla siis suunatud sellele, et me teeme midagi oma kodus või võib-olla võib-olla väga väikeste sõprade ringides. Tartu linnavalitsus jätab näiteks täna ära hõbe lusikate jagamise. Linnavalitsus põhjendab, et üritusele tullakse peredega ja tihti koguneb nii üle 100 inimese. Tartu abilinnapea ja Tartumaa turisminõukogu esimees Raimond Tamm. Turismi kampaania korraldamises samas vastuolu ei näe. Me oleme kokku leppinud ja mingisugused mängureeglid, mismoodi ka erinevad turismiobjektid saavad olla siin ka koolivaheajal avatud. Et kui nendest kokkulepetest nii nii öelda turismiasutused kui ka külastajad kinni peavad, et siis see ongi ju see, mida me oleme tegelikult kogu aeg soovinud.",
"role": "user"
},
{
"content": "Tartu linnavalitsuse sihtasutus Tartumaa Turism kutsub peresid koolivaheajal Tartu muuseumitesse, laagritesse ja spaadesse. Seda vaatamata faktile, et Lõuna-Eestis levib koroonaviirus hoogsalt ja haiglad on ülekoormatud.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Vaata antud uudislugu ja koosta üks või kaks lauset, mis võtavad kokku selle sisu. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nKuivõrd juuni lõpus on NATO tippkohtumine, siis Saksamaa liidukantsler Solz kinnitas ka üle seda tahet, et kaitsta igat sentimeetrit NATO territooriumist ja ühtlasi siis tugevdada ka balti riikide kaitset. Meie jaoks on väga oluline, et me saaksime NATO tippkohtumisel tugevad otsused, mis meie julgeolekut oluliselt paremaks teevad ja Saksamaa siis osa on olnud Leedus olla raamriik ja nad on valmis oma kohal, et Leedus suurendama, mis tegelikult suurendab kogu meie regiooni julgeolekut. Me rääkisime Euroopa Liidus toimuvast ja sellest, et Ukraina võiks saada juuni lõpus toimuval ülemkogul kandidaatriigi staatuse. Saksamaa liidukantsler rõhutas, et ka Lääne-Balkani riigid, kes on ootel, peaksid saama parema perspektiivi. Meie jaoks on oluline, et, et Ukraina, kus praegu see poliitiline tahe on, saaks oma reformidega minna edasi nii tegelikult seda võimaluste akent, mis on avanenud ka ära kasutada ja, ja meie jaoks on väga oluline, et Ukrainale selline lootus ja selline perspektiiv kindlasti antaks ja me ei ole vastu ka Lääne-Balkani riikide kandidaatide staatus. No pressikonverentsil küsiti kantsler Schollzi käest, et kas ikkagi Saksamaa ei anna piisavalt relvi Ukrainale, mis ta sellele vastas? Saksamaa on teinud väga ajaloolised otsused oma kaitse tugevdamiseks kaitsekulutuste tõstmiseks ja tegelikult ka Ukrainale relvade saatmiseks. Me rõhutasime seda, et oluline ei ole mitte ainult otsused, vaid tegelikult ka nende otsuste täideviimine. Ta teatas ka, et nad on otsustanud anda Ukrainale ka õhutõrjesüsteeme ja, ja need on ajaloolised otsused. Saksamaa on olnud Ameerika Ühendriikide kõrval absoluutnumbrites kindlasti ka Ukraina suurim toetaja. Ja Venemaa-vastastest sanktsioonidest rääkisite te ka. Jah, Venemaa vastasest sanktsioonidest rääkisime täna ka ja eks on arusaadav, et me oleme teinud juba kuus sanktsioonid paketti ja mida aeg edasi, seda keerulisemaks läheb. Meie soov on kindlasti teha siis ka seitsmes pakett just sellel põhjusel, et nii kaua, kuni see sõda kestab, ei ole me teinud piisavalt. Aga, aga Saksamaal on murekohad, mis puudutavad just gaasi sanktsioone erimist ja, ja seetõttu neid tuleb ka edaspidi arutada.",
"role": "user"
},
{
"content": "Vilniuses kohtusid täna Balti riikide juhid ja Saksa kantsler Olaf Scholz. Mall Mälberg küsis pärast kohtumist Eesti peaministri Kaja Kallase käest, mis sõnum Scholzil Balti riikidele oli.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Uurides uudislugu, loo sellele ühe või kahe lausega lühikokkuvõte. Vasta eesti keeles!\n\nTekst:\n\nVelolen 75 aastat on möödas esimesest raadiosaatest, milline see oli? See kestis tund aega, hakkas pühapäeva hommikul, siis oli see tänane päev hoopis pühapäev ja kell üheksa 35 tund aega Läänemaa ühisgümnaasiumi lapsed laulsid segakoor 10 12 pala ja ega juttu ei aetudki, sest noh, keegi ei teadnud, mis asi see raadio tegemine on ja mikrofoniga Eestis veel ei tuntud, oli selline kõvera otsaga eponiidist lauatelefon, mis pandi keset lauda ja ja tõepoolest taevale tänu, see kostis, noh, teame, et Vändrasse Tallinnasse, Pärnusse, isegi välismaale sellest andsid hiljem postkaar tunnistust. Ja mis sai edasi, andis mitu kuud oodata, kui tehti järgmine katsesaade ja, ja 25. aastal siit Haapsalus veel septembris tehti esimene väliülekanne, nii nimetati Krilus, Kreek, kohalik helilooja võttis jällegi koori kokku ja läks Kungla seltsimaja, siis selgus, et ei pea tingimata seisma kõik ümber mikrofoni, et võib ka pisut kaugemalt raadiot teha, aga pärast juba koliti Tallinnasse, sest noh, võimalus oli Tallinnas rohkem ja, ja sealt tehti katseid pikalt tänavalt. Kuni siis 18 detsember 1926 läks regulaarne raadio tegemine lahti ja, ja kestab tänapäevani ja siis juba sõnadega siis sõnadega, sest noh, Tallinnas, tõsi küll, katsetada isegi võõrkeelseid vahepeal ja no sellepärast, et siis välismaalt tuli kergemini reaktsioon tagasi. No see oli fännide ala, ega raadioaparaati ju müügil ei olnud, need esimesed vastuvõtja olid kõik oma ehitada, ta on umbes nii, kes püüab praegu ufot või mingit satelliidi asja, ega see oli selline noh, väga kahtlane asi, paljud intelligentsi esindajad ei julgenud algul isegi raadiot teha, et mine tea, mis sellega kaasneb. Aga hiljem ikkagi oleme uhked selle üle. Ka paljud suured riigid alustasid oma ringhäälingu tegemist hiljem, kui Eesti, Eesti oli julgelt keskmiste seas mitu inimest võis kuulda seda esimest laulu. No kui paarkümmend inimest kuulis, see oli vast maksimum, sest raadioaparaadid tulid müügile alles 26. aastal, nii et siis, kui see päris regulaarne ringhääling hakkas, siis 27.-st algul olid poed kõik tühjad, siis olid esimesed müügil, nii et 20.-te aastate keskelt jõudsid nad poodidesse, enne seda olid kõik oma ehitatud, nimetati detektori ühe raadiolambiga, aga peaasi, et mängis.",
"role": "user"
},
{
"content": "Esimesest raadiosaatest Eestis möödus 75 aastat.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Süvene antud uudisesse ja tee selle kohta lühikokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult ühe või kahe lausega!\n\nTekst:\n\nValitsuse esitatud 2009. aasta riigieelarve maht on 98,7 miljardit krooni ning kõige ilmekamalt iseloomustab seda eelarvet sõna tasakaal nii tulude ja kulude osas kui ka poliitiliselt, kinnitas peaminister Andrus Ansip. Eelarve tulude poole täitmiseks on plaanis tõsta ravimite, perioodika, raamatute ja majutusteenuste sooduskäibemaksumäära viielt protsendilt üheksale. Samuti on plaanis peatada tulumaksureform peaministri sõnul üheks aastaks, kuid lubadust nelja aastaga pensioni kahekordistada valitsus ei muuda ja vanemahüvitise maksmine jätkub endisel viisil, ütles valitsusjuht, lisades, et maksukoormus ei tõuse ja kärbitud on hoopiski avaliku sektori kulusid. Vaieldamatu eelisvaldkonnana nimetas ta haridust. Esitatud eelnõu on kompromiss kõigi kolme valitsusliidu osapoole vahel. Meil oli võimalus tõsta oluliselt tööinimeste ja ettevõtete maksukoormust. Meil oli võimalus minna riigieelarvega defitsiiti ja meil oli võimalus kärpida riigi kulusid. Me valisime viimase kõige õigema, kuigi ka kõige raskema tee kõrgemate riigiametnike palga külmutamine. Tegevuskulude ja riigiametnike arvu vähendamine on ühed esimesed näited kulutuste piiramisest, mida valitsus soovib järgmisel aastal ellu viia. Opositsioon oli eelarve eelnõu suhtes kriitiline, Keskfraktsioon on veendunud, et eelarve ei ole tasakaalus. Samuti pole eelarve protsess olnud avalik, väitis fraktsiooni nimel sõna võtnud Ain Seppik. Seda on hoitud nii suures saladuses et isegi koalitsioonisaadikud kohati ei tea, mida need kitsad töörühmad tegid. Räägitud on mitmetest jutumärkides briljantsitest ideedest kus kohal kokku hoida ning näiteks lastetoetused, koolitoit, ranitsa toetus. Samuti on ette nähtud saada riigilõivude märkimisväärsest suurendamisest lisaks 85 miljonit, sellest ei räägita üldse. Muuseas. Käibemaksu soodusmäärade tõstmine, kaotamine, lisapuhkuse kaotamine. 60 miljonit krooni hambaravitoetuse kaotamine 80 miljonit krooni. Riigiettevõtete dividendidest tühjaks pumpamine, kui seal üldse veel midagi on. Need on vaid mõned teadaolevad eelarve täitmise meetmed. Rahvaliit tunnustas loobumist näiteks aktsiiside tõstmise ideest, kuid kinnitas oma vastuseisu käibemaksu soodusmäära tõstmisele. Samuti kahtleb rahvaliit eelarve tasakaalus. Tarmo Mänd. Valitsus esitab eile 98,8 hilisõhtul veel 97,8 ehk seitse või kuus miljardit suurema, kui on tegelikult prognoosi aluseks olnud riigieelarve strateegia. No tekib küll küsimus, kust tuleb see raha, et taolisel juhul eelarvet nimetada tasakaalus eelarve, eks mina ei usu, et need väikesed maksu korrigeeringud selle summa kokku annavad, siin on midagi muud, mida ei ole opositsioonil täna teada. Aga mida valitsus peaks kindlasti selgitama. Vahe selle aasta prognoositava täitmisega ehk kaheks 25 miljardit ja 97,8 ehk 98 miljardit on 13 miljardit. Peaminister Andrus Ansip Riigieelarve järgmisel aastal esitatud eelnõu järgi suureneb enam kui kaheksa miljardit krooni mille arvelt tuleb see kasv? 5,5 miljardit krooni tuleb täiendavalt eelarvesse Euroopa Liidu vahendeid ja ülejäänud osa tuleb praktiliselt sotsiaalmaksust. Kõik ülejäänud muutused on marginaalse tähendusega. Et ka valitsusliidus pole kõik eelarve tulude laekumise tõenäosus osas üht meelt, selgus Reformierakonna fraktsiooni nimel sõna võtnud Jürgen Ligi esinemisest. Ligi on ka riigikogu rahanduskomisjoni esimees. Kõhklused on mõnel inimesel, kelle hulka mina kuulun, väga tugevad aga tuleb ausalt tunnistada, et see on meie maksimum, mis me suutsime koalitsiooni eri osapoolte vahel saavutada. See sõnum, et eelarve on tasakaalus, on siiski oluline, kuigi tasakaalu sisu selgub hiljem ja, ja see tekke ja kassapõhise vahekord on kosmeetiliselt jah, juba. Praegu probleem.",
"role": "user"
},
{
"content": "Valitsus andis eelarveprojekti parlamenti.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Vaata antud uudislugu ja koosta üks või kaks lauset, mis võtavad kokku selle sisu. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nValimiskogus oli esimesse vooru üles seatud neli kandidaati, tähestiku järjekorras olid need Keskerakonna kandidaat Peeter Kreitzberg, Eestimaa rahvaliidu kandidaat Arnold Rüütel, Reformierakonna kandidaat Toomas Savi ning Isamaaliidu kandidaat Peeter Tulviste. Ümmarguselt tund aega tagasi olid esimese vooru tulemused ka teada. Peeter Kreitzberg sai 72 häält, Arnold Rüütel 114, Toomas Savi 90 ning Peeter Tulviste 89. Valimiskomisjoni otsuse luges ette selle esimees Heiki Sibul. Vabariigi presidendi valimise seaduse paragrahv 13 lõige kaks alusel ning juhindudes paragrahvis 25 lõigetest kaks ja kolm ning paragrahvis 26 lõikest üks. Vabariigi valimiskomisjon otsustab. Esiteks, kuna ükski vabariigi presidendikandidaat ei saanud hääletamisest osa võtnud valimiskogu liikmete häälteenamus mitte tunnistada valituks ühtegi kandidaati. Teiseks, korraldada 2001. aasta 21. septembril valimiskogus vabariigi presidendivalimise teine hääletusvoor. Kolmandaks kanda teiseks hääletusvooruks hääletamissedelile Arnold Rüütli ja Toomas Savi nimed. Heiki Sibul vabariigi valimiskomisjoni esimees, Melika Aava vabariigi valimiskomisjoni sekretär. Seega on teada nende kahe mehe nimi, kes seaduse järgi teises voorus siin kandideerivad. Vahetult pärast seda, kui esimese vooru tulemused olid teada, vestlesin kõigi nende erakondade esindajatega, kelle kandidaadid esimeses voorus olid üles seatud ja nad kõik lubasid, et annavad oma parima selleks, et teises voorus saaks Eesti järgmine president valitud. Vabariigi valimiskomisjon tegi häälte lugemisel kindlaks järgmised arvud. Esiteks valijate nimekirja kantud valimiskogu liikmete arv. 367. Teiseks hääletamisse deli saanud valimiskogu liikmete ar 366. Kolmandaks hääletamisest osa võtnud valimiskogu liikmete arv 366. Neljandaks kehtetute hääletamissedelite arv kaks. Viiendaks märgistamata ristita hääletamissedelite arv 23. Kuuendaks vabariigi presidendi kandidaadile antud häälte arv Arnold Rüütel 186, Toomas Savi 155. Protokoll on koostatud 2001. aasta 21. septembril. 17 41 Heiki Sibul, vabariigi valimiskomisjoni esimees Meelika Aava vabariigi valimiskomisjoni sekretär. Vabariigi valimiskomisjoni otsus Tallinn 21 september 2001 number 19. Vabariigi presidendi valimise tulemuse kindlaks tegemine valimiskogus toimunud teises hääletusvoorus vabariigi presidendi valimise seaduse paragrahv 13 lõike kaks alusel ning juhindudes paragrahvis 26 lõikest kaks. Vabariigi valimiskomisjon otsustab tunnistada Arnold Rüütel valituks vabariigi presidendiks. Armas eesti rahvas austatud valijamehed, teie ekstreemugupeetud ajakirjanikud, head külalised. Minu tänusõnad ei ole pikad. Tahan teid tänada usalduse eest, mida mulle osutasite. Olen aastatega jõudnud veendumusele, et Eesti on suur riik mitte suur pindala poolest, kuid ingelt ja. Nõnda suur, et suutsime 10 aastat tagasi mõjutada protsesse, mis muutis elu viiendiku planeedist. On suur au olla valitud nii suure riigi presidendiks. Eesti nagu kogu maailm on seismas täna suurte muutuste künnisel. Sel ristteel peavad riigimehed olema targad ja pidama oma rahvaga hoolikalt nõu et valida edasiliikumiseks õige teerada. Luban, et teen kõik selleks, et riigi kahekõne rahvaga edeneks ja lõpeks võimu võõrandumine kodanikkonnast. Vaid üheskoos oleme sama tugevad nagu neil hetkedel, mil on ühiselt ja kindlalt otsustatud Eestimaa saatust. Vaid kokku hoides ja jättes kõrvale kõik teise järgi järgulised erimeelsused, saame me kasvada, et kindlustada igale inimesele igas Eestimaa nurgas inimväärne elu ning turvaline tulevik. Ma tänan teid veel kord selle usalduse eest ja au eest. Aitäh.",
"role": "user"
},
{
"content": "Valimiskogu valis Eesti presidenti.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Süvene antud uudisesse ja tee selle kohta lühikokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult ühe või kahe lausega!\n\nTekst:\n\nEston Kohveri Pihkva oblasti kohtu saali julgeoleku teenistuse FSB töötajad ajakirjanikele anti filmimiseks mõni minut, kogu protsess on kuulutatud algusest peale kinniseks. Nagu oli oodata, pikendas kohus täna Eston Kohveri vahi all pidamist kahe kuu võrra. Mis edasi saab, räägib Eston Kohveri advokaat Jevgeni Aksjonov. Esimene istung on kaheksandal kuupäeval, edasi sõltub kõik tunnistajatest sellest, kuidas kulgeb kohtuasja materjalide uurimine advokaada. Ksunov teatas ka, et Ekki ta on koormatud teiste kohtuasjadega. Moskvas ei sega see teda selemas protsessil Pihkvas. Kusjuures mul on esimene vaheaegadeta nädal 15. kuupäevani ja on aega ka pärast viieteistkümnendat, seega osalenud protsessil katkestusteta. Täna leidis lahenduse ka küsimus tõlgist. Advokaadi sõnul jõuti järeldusele, et tõlki pole vaja. Kohtunik pakkus istungi käigus vastavalt kriminaalprotsessi koodeksile võimalust kasutada tõlki. Ta küsis, kas kohver oskab vene keelt ning kas tal on tõlki vaja. Ta ütles, et valdab vene keelt täielikul nii suuliselt kui kirjalikult ning tõlki pole seega vaja. Kui kaua protsess aega võtab, on raske ennustada. Kohtutoimikutes on enam kui poolteist 1000 lehekülge, plaanitakse ära kulata kuni 10 tunnistajat. Palju sõltub advokaadi taktikast, usub Jevgeni Aksjonov. Minu taktika on uurida neid dokumente kohtuliku uurimise käigus ning proovida leida pehmendavaid asjaolusid. Võib-olla leian ka mingites episoodides midagi, mis tõendavad, et mu kaitsealune pole süüdi. Pihkvas istub Eston Kohver eeluurimisisolaatoris number üks. Tegemist on Pihkva oblasti kõige vanema vanglaga, mida kutsutakse vangla kindluseks. Tingimused on seal halvemad kui Moskva Lefortovos, ent kohver il on õigus helistada pereliikmetele ning nendega isegi kohtuda, seletas advokaat. Taotluse organiseerida perekonnaga telefonikõnesid, kiitis kohtunik heaks. Seega saab kohver juba lähipäeval oma lähedastega suhelda. Seadus lubab praegu ka kohtumisi sugulastega, olgu siis kohtualuse, lähedaste või kohtualuse enesetaotlusel. Eston Kohverit süüdistatakse spionaažis, relva, sala kaubaveos, relva ebaseadusliku kandmise ning piiri ebaseadusliku ületamises. Teda võib süüdimõistmisel oodata 10 kuni 20 aastat. Vanglad, rahvas ringhäälingu raadiouudistele Anton Aleksejev Pihkva.",
"role": "user"
},
{
"content": "Pihkvas algas täna nn kohtuprotsess spionaažis süüdistava Eesti kaitsepolitseiniku Eston Kohveri üle. Tänasel istungil pikendati kahe kuu võrra tema vahi all pidamist, sisuline protsess algab kinniste istungitega järgmisel nädalal.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Vaata üle uudislugu ning loo sellele lühike kokkuvõte. Piira vastus ühe või kahe lausega ja vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nPeaminister Juhan Partsi initsiatiivil tehti täna hommikul viimane katse justiitsministrit umbusaldajatega lepitada. Reformierakonna fraktsiooni ruumides toimus pea kahetunnine kohtumine, kus osalesid ka teiste fraktsioonide liikmed. Tulemuseks oli see, et pooled jäid oma seisukohtade juurde. Ken-Marti Vaher. Ja ma väga loodan, et ma suutsin vähemalt tuua teatud määral nii-öelda ratsionaalseid argumente sellesse vestlusse. Ja inimesed siiski mõtlevad selle peale, et tegemist on ilmselge ülereageeringuga ja mul on tõesti kahju, et selliselt on ühelt või teiselt poolt reageeritud. Mina olen teinud oma tööd kõige parimal äranägemisel, mul ei ole mingit põhjust astuda tagasi vasakule ega ka paremale. Minu eesmärk on minna edasi selles, mida me oleme ette võtnud. Ja kuulajate poolt Jürgen Ligi Me saime Ken-Marti Vaheri rääkima, aga me üritasime panna ka kuulama ja meie põhisõnum oli see, et ärgu algatas ühiskonnas uut vastasseisu, ärgu kujundagu Eestist mainet kui Kesk-Aafrikast. Ärgu jagagu inimestele valimatult ära ostetud templeid, vaid tegeliku siiski konkreetsete tegudega, mitte mingite kvootide järgi süüdistamisega need sõnad andsid tunnistus tumbkaitsest, aga aga alati on ju võimalik tegudega väljendada, et tegelikult ka kõrvalt ja, ja aju töötavad kaasa. Nii et midagi ei muutunud ja riigikogu istungi alguses palus Sven Mikser sõna. Annan üle riigikogu otsuse eelnõu umbusalduse avaldamisest justiitsminister Ken-Marti Vaherile. Enam kui 50 allakirjutanud mõistavad, et riiki juhtides tuleb vastamisi seista terve probleemvaldkondade kompleksiga. Alla kirjutanud tunnevad südamest muret korruptsiooni pärast ja peavad korruptsioonivastast võitlust ülimalt oluliseks. Sama oluliseks peavad allakirjutanud seismist õigusriigi põhiväärtuste eest. Möödunud nädalal tuli avalikuks justiitsminister Vaheri plaan, mille kohaselt tuleb aasta jooksul esitada süüdistus korruptsioonis, kümnetele omavalitsusjuhtidele ja omavalitsus ning riigiametnikele. Õigusriigis, kus kehtib süütuse presumptsioon. On mõeldamatu, et justiitsminister lähtub oma töö planeerimisel sellest eeldusest, et suur osa riigiasutuste ja omavalitsuste töötajatest on kriminaalkurjategijad. Pärast umbusalduse üleandmist tegi peaminister katse see kohe hääletusele panna, aga ettepanek ei saanud valitsuse heakskiita. Ilmselt on küsimus saali ees esmaspäeval, hetkel on aga igaühel oma seisukoht. Reformierakond on valinud selle liini, et justiitsministri tagasiastumine või tema tagandamine parandaks kõik haavad ja koos võiks edasi minna. Meelis Atonen. Mina isiklikult arvan, et riigimehelik oleks leida uus justiitsminister, arvestada seda kriitikat, mida on teinud ajakirjandus, mida on teinud Eesti inimesed, mida on teinud enam kui pool riigikogust ja usun küll, et koalitsiooni lõhkiminekuks praegusel hetkel põhjust ei ole. Ja teda täiendab Andrus Ansip. Riigi stabiilne areng sõltub ka stabiilsetest, koalitsioonidest ja koalitsioonide püsimisest ja seetõttu ma arvan, et on ülimalt kergem ühe ministri eksimuse tõttu loobuda kogu koalitsioonist. Koalitsiooni kolmas osapool, rahvaliidu fraktsiooni esimees Jaanus Männik iseloomustab olukorda teistmoodi. Hetkeolukord on otse öeldes absurdne olukorras, kus peaminister on justiitsministri kaitseks selliselt välja astunud, et ta on vastasseisus parlamendi enamusega ja sealhulgas mõlema koalitsioonipartneriga, selles olukorras muidugi ei oleks muud mõistlikku sammu, kui minna peaministril oma avaldusega Kadriorgu. Ja kõrvaltvaataja seisukoht sotsiaalliberaal Peeter Kreitzberg peab Res Publica ja Reformierakonna koos jätkamist võimatuks. Tallinnas anti ju nii võimas stardipauk sellele lahkuminekule ja me ju teame, et inimesed on ju enam-vähem ühed ja samad, siit riigikogust lahkus ju Res Publica meeskonda tugevdama Tallinna volikogus kuus inimest. Ja on selge see, et otsitakse praegu tüli iga hinna eest, kuigi rahvale võidakse ju mängida leppimist ja riigimehelikkust mida iganes. See on ikkagi täielik poliitiline kat, millel ei ole mitte mingit mõtet. Nüüd on ammendatud juba see aeg, millal võis veel vaielda ja arutada, ehk me jätkame koos, enam ei ole siin midagi vaielda.",
"role": "user"
},
{
"content": "Umbusaldus justiitsministri vastu anti üle.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Uurides uudislugu, loo sellele ühe või kahe lausega lühikokkuvõte. Vasta eesti keeles!\n\nTekst:\n\nReisikindlustus lähtub sellest, et kas reis on juba alanud või algamas. Kui inimene on välisriigis hetkel, kui seal kuulutatakse välja epideemia, siis kuidas on reisikindlustusega, mis tasutakse ja kuidas tasutakse? Sellisel juhul aitab kindlustus oma kliendid ilusti koju tagasi, ehk siis me võimaldame neil tulla tagasi kiiremini ja katame siis täiendavad lisakulud, mis on seotud nii transpordi kui majutusega, mis võivad siis sellega seoses ette tulla. Kui inimene seoses selle epideemiaga haigestub, et siis katate ka esialgse ravi kulud. Ja me katame esialgsed ravikulud, siis samamoodi kui epideemia on alguse saanud sellel hetkel, kui klient juba on reisil, siis on see kenasti kaitse all. Kui nüüd see kõik on alguse saanud juba enne reisi, siis see kaitse ei kehti, aga juba alanud reisidele on kaitse kenasti olemas. Kui inimene nüüd otsustab, et ta ikkagi ei lähe reisile ja põhjuseks on epideemia, siis reisikindlustus tema oma soovil ära jäävat reisi ei kindlusta, ei kata. Tänasel päeval on see nii, jah. Kui juhtub aga nii, et lennufirma ise tühistab lennu, millele mul pilet on ostetud, kuidas siis kes või kas mulle see üldse kompenseeritakse. Eesti turismifirmade Liidu asepresident anne Samlik selgitab. Kui on selline piirkond, kus ei ole välja kuulutatud ohuolukorda ja tegelikult ka kus on ohuolukord siis lennufirmad maksavad reeglina raha tagasi kui nad võtavad ise lennu maha. Kui inimene ise loobub lendamast, siis on teised teemad.",
"role": "user"
},
{
"content": "Turismifirmade Liit: kui lennufirma ise võtab koroonaviiruse ohu tõttu lennu maha, siis ta ka kompenseerib piletid. Seoses koroonaviiruse levikuga on inimestel tekkinud palju küsimusi seoses reisimise ja reisikindlustusega.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Vaata üle uudislugu ning loo sellele lühike kokkuvõte. Piira vastus ühe või kahe lausega ja vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nIda-Viru haridusklastri andmeil otsivad maakonna haridusasutused ühtekokku ligi 100 kolmekümmet, õpetajat ja pea viiendik neist on eesti keele õpetajad, selgitab haridusklastri koordinaator Gerda eiret. Koolid saavad endale taotleda juurde lisa eesti keele õpetajad ehk siis klassiruumis on kaks õpetajat samaaegselt ja see on üks konkreetne põhjus, miks neid eesti keele õpetajaid täna palju otsitakse nii lasteaeda kui ka koolidesse. Gerda Eireti sõnul on õpetajad maakonna haridusturul nõutud kaup ja konkurents koolide vahel on tihe. Tihti on see õpetaja saamine teise kooli arvelt, Te ei soovi seda, et meie koolid hakkaksid üksteisest neid üle tõmbama, sest ega me sellega ju seda muret ei lahenda. Me peame näitama täna maakonnast väljaspoole, et Ida-Virumaal on väga äge töötada ja ma arvan, et selline uus veri toob meile sellist nagu uut särtsu juurde, nii et igal juhul on inimesed väljaspoolt Ida-Virumaad väga oodatud. Õpetajate Ida-Virumaale meelitamiseks lihtsalt üleskutset ei piisa. Vaja oleks motivatsioonipakette Narva saaks õpetajatele pakkuda ametikorterit, kuid sellest ei pruugi jätkuda, räägib Narva Eesti Gümnaasiumi direktor Uta Grona. Safrei. See peaks vastama tänapäeva nõuetele, sellepärast et elama ehitusega julgen ma öelda, on meie piirkonnas täpselt nii, nagu ta on, kortereid pakkuda saab, aga kas nad nooremate inimeste ettekujutusele korterist ka vastavad, see on teine küsimus ja ma arvan, et kui siia soovida noori inimesi, kes vastaksid väga mitmele nõudele keeleoskus, kvalifikatsioon, soov tegelikult ka töötada, siis tõenäoliselt ka see reaalse kontakt tunninurm ei tohiks olla väga metsik. Tihti osutuvad õpetajate leidmisel määravaks lisatasud ja pole vahet, kas need tulevad riigilt või omavalitsuselt. See on loogiline, kui seda lisatasu ei ole, siis ei tule üldse mitte keegi, siis ei aita, ei tunnikoormusega korter, see peab olema ikkagi väga reaalne motivaator. Raha on selleks alati väga sobiv element. Narva Eesti gümnaasium otsib praegu vähemalt nelja õpetajat ning väljavaateid nende leidmiseks, hindab koolijuht keskpärasteks. Valikut kitsendab ka see, et kool vajab just eesti emakeelega õpetajaid. Uudistele Jüri Nikolajev Narva.",
"role": "user"
},
{
"content": "Ida-Viru koolid ja lasteaiad vajavad uute õpetajate tööle meelitamiseks motivatsioonipakette. Hetkel otsitakse maakonda üle saja õpetaja.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Uurides uudislugu, loo sellele ühe või kahe lausega lühikokkuvõte. Vasta eesti keeles!\n\nTekst:\n\nValitsus jõudis täna kokkuleppele Euroopa Liidu ühislaenu ettepaneku küsimuses, nimelt käis Euroopa komisjon välja plaani laenata ühiselt 750 miljardit eurot kriisis Euroopa majanduse toetamiseks. Peaminister Jüri Ratas ütles, et Eesti pooldab ühekordset erakorralist laenuvõtmist. Oleme valmis kaaluma ühekordselt erandkorras ajutise ja ajaliselt selgelt piiritletud laenu võtmist taaskäivitamiskava rahastamiseks Euroopa Liidu eelarve kaudu. Riikide kohustused meie arvates peavad olema selged ja need tuleb ka deklareerida oma võlakohustustes. Välisminister ja erakonna Isamaa aseesimees Urmas Reinsalu täiendas. Eesti poolest mingisugust ühist võlgade jagamise põhimõtet selles agendis me näha ei taha, kas me oleme nõus aktsepteerima Euroopa Liidu makse mingit uute tuluallikate kehtestamist, et seda ühekordset kaasust hakata finantseerima? Ei see võib olla ei meeldi kellegile Euroopas ka Eestis, aga meil on olemas oma poliitiline käekiri sellel valitsusel kuidas me oma rahvuslikku huvisid. Ühislaenu on skeptiliselt suhtunud EKRE, mille juht Mart Helme kinnitas, et tänane valitsuse kokkulepe on konsensuslik. Siin ei ole meil mingisugust suurt tüli ega lahkarvamust. Me tahame saada selgust kõikides nendes ebamäärastes asjaoludes, mis päästepaketiga praegu seonduvad. Küsimusi on tekitanud tagasimaksmise tähtaeg, mis praeguse plaani järgi algaks kaheksa aasta pärast. Helme hinnangul on see liiga lühike aeg. Mõtleme, missugune oli maailm kaheksa aastat tagasi ja mõtleme, missugune on maailm tänasel päeval. Muutused on tohutu. Tagasimakse peab toimuma 30 aasta jooksul, see pakett peab oskama ette näha ka seda, mis toimub pikemas perspektiivis. Ta peab tagama, et Euroopa liit selle paketi tõttu ei au sedavõrd suurtesse pingetesse, et kukub kokku eurotsooni või kukub kokku. Euroopa liit. Tagasimakse saab meie arvates toimuda siis kas suurema oma sissemakse kaudu või tähendab see, et Euroopa Liit hakkab siis oma tegevusi kärpima ja läbi kärbete kaudu. Euroopa Liidu riigipead arutavad ühislaenu küsimust järgmise nädala reedel ülemkogul. Nii Ratase kui Helme hinnangul kokkulepet oodata ei ole.",
"role": "user"
},
{
"content": "Valitsus leppis täna kokku seisukohad, millega minnakse järgmisel nädalal Euroopa Liidu Ülemkogule, kus arutatakse Euroopa majanduse taaskäivitamise kava.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Vaata antud uudislugu ja koosta üks või kaks lauset, mis võtavad kokku selle sisu. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nAugustis tabas ränk paduvihm, kirjandusmuuseumi remondi käigus oli majalt katus maha võetud, nii pääses vesi ka kogudeni. Muuseumi direktor Tõnis Lukas ütleb, et nüüd on selge, et ajaloolisest mälust õnneks palju ei kustunud. Need lindistused, mis niiskust said ja, ja, ja mis ka kahjustatud on olid digiteeritud. Mingi osa rahvaluule kogude materjalidest on tõesti lehekülgede alumised read kahjustatud, aga need on de ifreeritavad. Kui tööjõutundide kulu on raske hinnata, siis otsest kahju tekkis muuseumile Lukase sõnul 115000 eurot. Ja sellest 115000-st võib öelda, et 30000 me oleme oma eelarvest praegu juba katnud ja, ja sisuliselt ei ole see kahjusid välja nõutud. Ehitajalt ei kompenseeri neid ka riigi kinnisvara aktsiaselts. Ja võib-olla me peame ka ehitajaga vaidlusesse minema, sest kindlustus ütleb, et keegi süüdi ei ole, aga keegi peab ju süüdi olema, kui katus oli maha võetud. Muuseum on nüüdseks uputusest taastunud ja tavapärasteks tegevusteks on taas rohkem aega. Ühe mööndusega. Ühel mäluasutusel peab olema ju selge evakuatsioonivõimega enne suuremaid kriise, kas need just sõjalised on, on iseasi, aga ega praegu rahvusvaheline foon on see, mis peaks olema alarmeeriv ka kõigile mäluasutustele, kes rahva vaimuvara kaitsevad. Positiivsemal noodil on muuseumil käed, tööd täis, rahvusvahelise kultuuriuurimise juhtimine, regilaulude uurimine, kirjameeste seltsi, 150. aastapäeva ja emakeelepäeva tähistamine, loetleb Lukas tegevusi. Veel plaanitakse püsinäitust. Just lõppes ka üleskutse saata muuseumisse isikliku eluloolist kirjavahetust. Inimesed teevad võib-olla nüüd ühest niisugusest ajastust kokkuvõtteid, sest ega selliseid kirju, mis ümbrikusse pannakse, saadetakse enam ju väga palju ei saadeta, nii et üks ajastu, nagu lõpeb perekondlikus kirjavahetuses. Näite sellest, miks kõige selle talletamine tähtis on, leiab Lukase laualt ühest kulunud märkmikust. Muuseumile just saadetud märkmik kirjeldab Eestist lahkumist teise maailmasõja lõpul. Ja siin on ka üks tähtaeg, et kolme kuu pärast saame ehk tagasi, et loodeti tegelikult, et rahvusvaheline üldsus astub vahele ja nõukogude võim peab oma okupatsioonist loobuma. Me peame niisugust materjali lugedes tõmbama paralleele tänapäevale ja praegu Ukraina sündmustele, sest need kirjavahetused toovad meile ju teadmise, et kui palju on isiklikke traagikaid, kui palju, palju ka praegu Ukrainas on tegelikult perekondlikke isiklikke traagikat.",
"role": "user"
},
{
"content": "Suvise veeuputuse kahjud on Kirjandusmuuseum likvideerinud, kuid kes kulud katab ei ole siiani selge. Muuseum on nüüdseks taastunud ja keskendutakse taas tavapärasele tööle.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Analüüsi uudislugu ning kirjuta sellele üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta üksnes eesti keeles!\n\nTekst:\n\nTunnustatud Itaalia semiootikum Berto Eko valiti Tartu Ülikooli audoktoriks juba 1996. aastal, kuid alles täna oli lõpuks võimalik anda talle üle ka vastav diplom ja audoktorimedal. Nõukogude ajal oli lotmanil kahjuks võimatu külastada Lääne ülikool kuid Tartu semiootikute maine oli sellegipoolest läänes kõrge ning sealsed teadlased tundsid Tartu teadlaste vastu suurt huvi, räägib, eks. Semiootika on Tartu Ülikoolis tänagi väga olulisel positsioonil ning Eko hinnangul on siinsed semiootikud oma uurimisprojektidega maailma tippude seas. Tartu Ülikooli semiootikaosakonna juhataja professor Kalevi kulli sõnul on viimase 10 aasta jooksul külastanud Tartu Ülikooli peaaegu kõik maailma semiootika tipptegijad. Semiootika iseenesest ju on seotud ka kultuuriteooria a ja kultuuriteooria on väga vajalik osa, ma usun, igal rahval, see on meie enesest arusaamine ja enesest arusaamine võimalikult sügaval viisil. Ma usun väga, et see Umbertoeco külaskäik ühe osana meie kultuuriteooria alasest tegevusest aitab kaasa selle arengule, selle mõistmisele, et seda meil tõepoolest vaja. Umberto Eco saabus Eestisse Tartu Ülikooli juhitava kultuuriteooria tippkeskuse kutsel. Homme on võimalik kuulata Eko avalikku loengut Prima Vista kirjandusfestivalil Tartu Ülikooli raamatukogus. Reedel jätkub Eko visiit Tallinnas, kus on kavas külastada Juri Lotmani ja Saara Mintsi arhiivraamatukogu ning esineda Tallinna Ülikoolis kultuuriteooria tippkeskuse seminaril Piret Eerembreis. Tartu stuudio.",
"role": "user"
},
{
"content": "Täna pidas ta Tartu Ülikooli aulas loengu.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Analüüsi uudislugu ning kirjuta sellele üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta üksnes eesti keeles!\n\nTekst:\n\nÖöl vastu kolmeteistkümnendat tegi tulekahju Tallinna vanalinna silueti ootamatu haava. Endise Niguliste kiriku restaureeritava arhitektuurimälestise tornikiivrist lõid välja leegid. Palusime informatsiooni Tallinna vanalinna restaureerimisspetsialistilt Rasmus Kangropolil selle äärmiselt kahetsusväärse õnnetuse tagajärjel hävines täielikult Niguliste kiriku tornikiiver. Põlesid ära, külglöövide katused põlesid ka ära. Objekti põhjaküljel asuva kolme kabeli ja lõunaküljel asuva Antoniuse kabeli katusekonstruktsioonid. Tule ja vee tagajärjel on muidugi kiriku sisemuses suuremal või vähemal määral saanud kahjustada ka siseviimistlus, eelkõige krohv värvi kate. Tuleb öelda, et eelloetletu puudutas põhiliselt sellel ehitisel taastatud nii-öelda uusi konstruktsioone. Tema ajaloolised detailid, ajaloolised konstruktsioonid nimetamisväärselt kahjustada ei ole saanud. Ma pean silmas siin portaale akende, Masvärke raiddetaile ja teisi asju, mis siin leidub. Kunstiväärtused said kõik välja õigeaegselt. Kunstiväärtustest oli siin rida Niguliste pärinevaid kroonlühtreid, mis juba õnnetuse ööl siit evakueeriti. Mis on saanud orelist? Oreli häälestaja meister Andres Uibo. No orel on sellest tulekahjust jäänud täielikult puutumata. Ja täna juba proovisime ka häält teha. Ka pill on täielikult hääles, nii et kannatada ei ole saanud mitte kõige vähematki. Ja siinsamas on ka vabariigi. Ehituskomitee esimees Rein Kvell tahaksin teid informeerida, et tulekahju põhjuste väljaselgitamiseks ja tagajärgede likvideerimiseks on moodustatud vabariigi valitsuse komisjon. Nimetatud komisjon on viimase kahe ööpäeva jooksul pingeliselt töötanud. Täna veel ei ole lõplikult selgunud tulekahju põhjused ja uurimine jätkub. Ehitusspetsialistide poolt on antud hinnang ehituskonstruktsioonide olukorra kohta ja esitatud ettepanekut tulekahju tagajärgede likvideerimiseks. Kõige suuremad tulekahjustused olid muidugi torni sisemuses, kus hävinesid puidust vahelaed ja torni metallosa. Tornikiivri all on momendil loodud piirdeaiaga ohutustsoon ja ma tahaksin kõikidele tallinlastele panna südamele, et sellest rangelt kinni peetaks. On töötatud välja abinõud tornikiivri demontaažiks ja katuste taastamiseks. Kiivri metall ja raudbetoon konstruktsioonide suure kaalu tõttu on kiivri demontaaž äärmiselt raske. Tehniline ülesanne. Tahaksin avaldada lootust, et järgmise aasta jooksul õnnestub viia lõpuni kõik ehitustööd pealöövides ja samuti uue torni kiivri, kargassi, montaaž. Eraldatuna tornialusest osast oleks pealöövis võimalik sel juhul anda oreli kontserti juba 1984. aasta algul. Samal ajal aga jätkuks siit tööd tornikiivri katuse katte ehitamisel.",
"role": "user"
},
{
"content": "Niguliste muuseumi põlengu kahjudest.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Süvene antud uudisesse ja tee selle kohta lühikokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult ühe või kahe lausega!\n\nTekst:\n\nKagu-Eestis elavad inimesed, kelle sugulased, sugulaste hauad, kinnisvara, kodukohad ja kirikud on teisel pool kontrolli olnud. Praeguse Petseri rajoonis vajavad lihtsustatud piiriülest liikumist, sest nende harjumuspärane piiriületus on takistatud. Setomaa vallavanema ja setomaa liidu nõukogu esimehe Raul Kudre sõnul on vaja Eesti riigil tekkinud olukorrale leida lahendus. Siiamaani oleme me kuidagi nagu saanud seda piiriületust koos Eesti riigiga nagu korraldatud ja saanud käia nagu piisava sagedusega selleks oli kultuurivahetusega nimekirja alusel, kus oli 2000 viisat, jagati nagu tasuta viisat siis on ka veel kompensatsiooniga viisa kompensatsiooniga nagu käidud. Nüüd on tekkinud selline olukord, kus viimase aasta jooksul, kus sisuliselt vene pool ei taha meile enam nagu viisasi anda ja leides igasuguseid ettekäändeid, me päris hästi aru ei saa, millest see põhjus on, kas on mingi riiklik põhjus või kõike muud, kuid ülimalt häiritud on ikkagi kasvõi kalmistule oma vanemate haua peale minek. Sellepärast me oleme nagu pidanud ka Eesti riigis või läbirääkimisi või teinud ettepanekuid, et kuidas nüüd seda olukorda siin piirkonnas ikkagi nagu, nagu lahendada. Ettepanekuga soovitakse paremat võimalust piiriületuseks Võru ja Põlvamaa inimestele, kes elavad kuni 50 kilomeetri kaugusel Venemaa piirist. Raul Kudre. Me oleme põrkunud tegelikult sellise ka Eesti riigi pool nagu vastuseisule, just võimaluse üle, mis Euroopa liit annab, et, et teha nagu lihtsustatud piiriületus 30 kuni 50 kilomeetri aegu mõlemal pool piiri, nii vene kui Eesti poole peal, see on nüüd nagu see ajend, miks me nagu nüüd pöördusin nagu ametliku kirjaga vabariigi valitsuse poole. Setomaa vallavanema Kudre kinnitusel puudutab tekkinud olukord üle kolme tuhandet inimest, kes vajavad lihtsustatud piiriületust. Mingi lahendus tuleb leida praegusele olukorrale, sest see on piiriäärsetele, elanikele, setodele ja ka teistele noh, täiesti vastuvõetamatu, sest me ei saa üle piiri just oma omaks ete juurde. Raadiouudistele setomaalt Leevi Lillemäe",
"role": "user"
},
{
"content": "Setomaa Liit tegi Vabariigi valitsusele ettepaneku alustada läbirääkimisi Eesti ja Venemaa vahel, et võimaldada lihtsustatud piiriületus Põlva ja Võru maakonna ning Petseri rajooni elanikele.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Loe läbi uudis ja anna sellele lühike kokkuvõte ühe või kahe lausega. Vastus peab olema ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nMikko Virda on ajalehes Rer Baltic aitatoimetaja, Pärnus on ta elanud ligi 16 aastat. Kui küsin, miks soomlased Pärnut armastavad, vastab ta nii. Et ma arvan, et sellist samasugust kohta nagu Pärnu-Soomes ei ole kuskil, et on nagu liivarand ja on ka linn sealsamas lähedal, ilusat pargid ja, ja head restorani see selline komplekt, et ma arvan, et see teeb Pärnust nagu sellise suurepärase koha. Aga neile, kellele meeldib vaikus, peaks meele järele olema Pärnu sügis, ütleb Virda. Paljud soomlased ei ole kogenud veel seda Pärnu nagu imelist sügist näiteks, et kui nagu mõnus siin tegelikult on, kui rahulik, ilus siin on perearstita nagu tihedat suve. Soomes on praegu hästi populaarne selline rahu ja vaikuse otsimine, et see on nagu selline hästi suur turismitrend, et inimesed tahavad puhata vaikuses ja rahus. Tõlgina töötav Kaia Rütkanen tuli 1992. aastal Tartu Ülikooli eesti keelt õppima ja on Eestisse jäänudki. Pärnus on ta elanud ligi kuus aastat. Tema võrdleb Pärnu teiste Baltikumi kuurortlinnadega. Ma üks aasta ise ka proovisin neid Eesti, Läti, Leedu erinevaid linnasid ja randasid ja proovisin füüsiliselt kohe ranna ja vee ja sügavused ja kõik ja ja siis, mis tuli nagu üks väga suur avastus, et Pärnus on ikka seda kultuuri ka, et no iga päev ei jaksa inimesed olla hommikust töötuni veekeskuses või rannas, 12 tundi on vaja ka midagi muud ja siin on muusikafestivalil neid muusikaüritusi. On nii palju, et ei ole vaja isegi keelest aru saada ja talvel ka, et sellepärast siin talvel ka armastavad soomlased elada, et siin tõesti kogu aeg on tegemist, et ainult Tallinna inimesed arvavad, et Pärnu on suvelinn, aga kõik teised teavad, et Pärnus on aastaringselt huvitav.",
"role": "user"
},
{
"content": "Pärnu on Tallinna järel soomlaste lemmikpaik, kus hinnatakse randa, häid söögikohti ja sedagi, et Pärnus leiab peale rannas ja spaades käimise muudki meelelahutust.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Analüüsi uudislugu ning kirjuta sellele üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta üksnes eesti keeles!\n\nTekst:\n\nKui ainuke kandidaat IRL-i esimehe kohale on praegune esimees Urmas Reinsalu, siis kolmele aseesimehe kohale kandideerib neli inimest. Eerik-Niiles Kross, Ene Ergma, Jaak Aaviksoo ja Juhan Parts. Majandus ja kommunikatsiooniminister Parts saabus suurkogule otse India visiidilt ja ütles, et on uutele ideedele ja inimestele avatud erakonna poolt, kus kõik liikmed tunneksid end kaasatuna kuid samas ei kardaks omavahelisi diskussioone ja riskide võtmist. Parts avaldas arvamust, et IRL võiks seada eesmärgiks tuleva aasta riigikogu valimised võita. Vaatamata meie pea kaheksa-aastasele valitsemisvastutusele oleme me sellega ka laias laastus hästi hakkama saanud. Eesti riik on edasi läinud, aga meil ei ole mingisugust moraalset õigustust anda nii-öelda võimalust teistele, et Eesti riigi üldiselt mõistlikku kurssi pöörata. Ka haridus ja teadusminister Jaak Aaviksoo rõhutas, et riigikogu valimiste võitmine on küll ambitsioonikas eesmärk, kuid mitte võimatu. See on võimalik nende inimestega ja alles jäänud ajaga, ma arvan, see on väärikas väljakutse ja tahaks ka omalt poolt sellele kaasa aidata. Küsimusele, miks ta ise erakonna esimeheks ei kandideerinud, vastas Aaviksoo, et esimehi tuleb vahetada siis, kui selleks on vajadus. Praegu Reinsalu on selle erakonna liitnud üheks tervikuks, selle eest on ta pälvinud ka kõikide erakonna liikmete usalduse ja tema meeskonnas ma hea meelega löön kaasa tegelikult ükskõik mis ametis. Julgeolekuekspert Eerik-Niiles Kross ütles, et IRL on erakond, mille juhtimises ta tahab praegu aktiivselt kaasa lüüa. Minu jaoks on Eesti rahvuslik poliitiline jõud väga tähtis lähematel aastatel. Ja ma tahan põhiliselt pühenduda just noorte kaasatõmbamisele, et minu eesmärk on, et IRL oleks ühele poliitikasse tulevale noorele esimene valik, kuhu tulla. Riigikogu esimees Ene Ergma tõi oma tugevusega välja oskuse leida erakonnasiseselt kompromisslahendusi ja mitte vastandumist IRL-i väljakutsena näeb ta erakonna välja pakutud vajalike algatuse ga jätkamist ja tõi näiteks koolivõrgu korrastamise. Me teame, et see on kahjuks see kurb reaalsus, et ei ole lapsi ja kui lapsi ei ole, ei ole mõtet ka hoida koole, aga põhiline on see, et meie lapsed saaksid kõik sellise hariduse, millega nad saaksid elada ja töötada ja tõsiselt töötada ja saada head palka, sest me teame, et odavat tööd kaovad ära. Erakonna esimees Urmas Reinsalu ütles, et kandideerib samale kohale uuesti, kuna soovib, et IRL jätkaks samal kursil, mis viimased kaks aastat. Esiteks, IRL-i roll peab poliitikas muutuma tugevamaks. IRL on viimase kahe aasta jooksul ennast selgemalt kehtestanud, seda näitavad ka kohalikud valimised. Ja teiseks ma soovin, et IRL jätkaks eestimeelse poliitika huvide eest seismist nii kohalikus elus kui ülemaalises poliitikas. Kõige tähtsam poliitiline ülesanne on Reinsalu sõnul tagada inimeste sissetulekute kasv.",
"role": "user"
},
{
"content": "IRL pidas suurkogu. Kristi Sobak käis kandidaatidega vestlemas enne tulemuste selgumist.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Analüüsi uudist ja koosta sellele lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nValitsus on otsustanud, et koroonavaktsiini saanud inimene ei pea jääma eneseisolatsiooni aasta jooksul pärast kuuri lõppu. See tähendab, et kui vaktsineeritu puutub kokku koroonahaigega või naaseb välisriigist, ei ole talle karantiin kohustuslik. Millal aga on kavas inimesi hakata uue ringiga koroonaviiruse vastu vaktsineerima? Seda küsimust me oleme tegelikult Imono Profülaktika ekspertkomisjonis arutanud ja praeguse seisuga komisjoni ekspertide hinnangul revaktsineerimiseks veel aeg käed ei ole, sest et on teada, et. Vähemalt kuus kuni kaheksa kuud revaktsineerimisega tõenäoliselt meie alustaks enne selle aasta lõppu ja komisjon siis võttis ka sellise seisukoha, et seni kuni on ilmnenud siis konkreetsed andmed, mis näitavad, et kas vaktsiinide kaitse nõrgeneb teatud uute tüvedel tõttu või siis immuunsus nõrgeneb enne seda siis tegelikult re-vaktsineerimine vajalik ei ole. Kui nüüd need esimesed inimesed said selle täiskaitse millalgi seal aasta alguses, siis kui aasta lõpus hakatakse neid uuesti vaktsineerima, jääb ju see vahe pikemaks kui kaheksa kuud. Et inimesed võib-olla muutuvad vahepeal murelikuks, et kas nad üldse võivad ennast turvaliselt tunda. See kaheksa kuud on sõltuvuses ju uuringute tegemise ajast et uuringuid on põhimõtteliselt nii kaua siis läbi viidud ja, ja viiakse edasi, et see on see konsensus enam-vähem, kuhu on siis praegu ka rahvusvaheliselt jõutud. Ehk siis see kaheksa kuud ei ole kindlasti kivisse raiutud ja sellepärast ka tegelikult meie ekspertide soovitus oli, et see immuunsuse kestus tuleks lugeda siis kuni selle hetkeni kuni meil on andmed revaktsineerimise vajaduse kohta. Kas seda on ka plaanis muuta, kui kaua pärast vaktsineerimist kehtib reisimist lubav vaktsineerimissertifikaat? No tegelikult vaktsineerimise tõendi kehtivuse ei ole piiraega määratud, ma arvan, et te mõtlesite ilmselt läbipõdemise tõendid, mille kehtivus ajaks on tõesti praegu pandud 180 päeva. Vaktsineerimise tõendid, kehtivus meie õigusruumis on kaks aastat, aga loomulikult see kasutusjuht siis sõltub, millised erisused siis konkreetne riik on ka selle tõendi omanikele kehtestanud.",
"role": "user"
},
{
"content": "Koroonaviiruse vastase vaktsineerimiskuuri läbinuid plaanitakse revaktsineerima hakata tõenäoliselt aasta lõpus.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Uurides uudislugu, loo sellele ühe või kahe lausega lühikokkuvõte. Vasta eesti keeles!\n\nTekst:\n\nSeda, et Tartu keskerakondlastest abilinnapead Monika Rand ja Madis Lepajõe oma tööd ehk linnavalitsemist halvasti teeks, ei väida keegi. Ometi näeb Keskerakonna Tartu piirkonna juhatus juba mõnda aega vaeva, et abilinnapea ametist maha võtta. Juhatuse liikmed kinnitavad, et neid ei kannustagagi avalik hüve või linnavalitsemise kvaliteet, vaid erakonna siseasjad. Piirkonna uus esimees Jaan Toots on oma otsuses kindel, kuid niisama kindel on Moonika. Ehk tema vabatahtlikult tagasi ei astu. Proovisid erakonna Tartu piirkonna juhi teist teed ehk randa erakonnast välja visata. Seda otsust ei kinnitanud Keskerakonna juhatus. Monika rand. Loomulikult ma olen vestelnud erinevate juhatuse liikmetega, kes on toetavalt käe õlale pannud ja öelnud, et ära nüüd kuskile väljaastumisega kiirustama hakka, et, et me loomulikult toetame sind ja, ja püüame leida olukorrale parima lahenduse. Monika Randi ise usub, et rahu on võimalik ka nii, et keegi ei pea lahkuma. Peetiivne lahendus oleks selline, kui Jaan Toots jätkab piirkonna esimehena, arendab piirkonda, teeb koostööd linnavalitsuse liikmetega. Meie oleme valmis piirkonnaga koostööd tegema. Me ei ole seda kunagi öelnud, et me seda ei tee. Isegi juhul, kui rand erakonnast välja visatakse, kaotada sellega kohta abilinnapeana. Teda saab umbusaldusda ainult linnavolikogu. Juhul kui ühte või mõlemat abilinnapead umbusaldama minnakse, peab sellest rääkima juba nädala pärast. Niisugused on volikogule seatud reeglid. Tartu opositsioonis olevad sotsiaaldemokraadid ja EKRE on teatanud, et nemad randa ega lepajaid umbusaldada ei plaani. Tartu linnavolikogu Reformierakonna fraktsiooni esimees Kristo Seli ütleb samuti, et nemad on kõigi abilinnapeadega rahul siiski umbusaldamist lõpuni välistama. Seli ei kiirusta. Vaadake antud hetkel meil ei ole seda, seda olukorda gi laual ja me ei ole saanud seda omavahel kaaluda, nii et meil selles mõttes ei ole nagu millestki rääkida. Üldiselt tõdevad Tartu reformierakondlased ranna või lepaja umbusaldamine oleks ka neile ülimalt ebamugav. See oleks nii-öelda poliitika poliitika pärast, kus töö kvaliteedi enam tähtsust ei oleks. Niisiis paistab olukorrale ikkagi kah võimalikku lahendust, kas kõik lepivad omavahel kenasti ära ja teevad tööd edasi või lahkuvad abilinnapead vabatahtlikult. Aga lõpetuseks, kui kellegi tööle sisulisi etteheiteid ei ole, kas linnakodanike suhtes on ikka aus abilinnapea sikkangu? Eriti veel keset eelarvearutelusid, vastab Tartu linnavolikogus Keskerakonna fraktsiooni juhtiv Vladimir Šokman. Küsimus saab ju ka selliselt vaadata, et kui inimesed on teinud nii suurepärast tööd, siis ei juhtu mõne nädalaga seal mitte midagi hullu. Eelarve on praktiliselt ju valmis ja eelarvet ei tee mitte ainult abilinnapea, vaid teeb osakond, teeb koalitsioon.",
"role": "user"
},
{
"content": "Keskerakonna võimalused enda Tartu abilinnapeasid umbusaldada on üsna ahtad ja vabatahtlikult vähemalt Monica Rand tagasi ei astu.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Loe läbi uudis ja anna sellele lühike kokkuvõte ühe või kahe lausega. Vastus peab olema ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nTallinna sadama börsile minekus leppis koalitsioon kokku aasta eest. Täna andis valitsus, majandus ja taristuminister Kadri Simsonile nõusoleku kuni 33 protsendi aktsiate avaliku esmase pakkumise ettevalmistuste jätkamiseks ja kiitis heaks edasise ajakava. Kadri Simson. Börsile minek peaks toimuma järgmise aasta esimesel poolaastal. Saadava rahavooga finantseeritakse erakorralise dividendi ehk siis kogunenud jaotamata kasumi väljamaksmist riigile kui ainuaktsionärile ja see laekuv dividendi makse läheb siis riigi jaoks valitsuse likviidsusreservi. Tallinna Sadama juht Valdo Kalm ütles, et iga ettevõte on huvitatud oma väärtuse kasvatamisest ja just seda börsile minekuga saavutatakse. Läbi selle avaliku enampakkumise me pikas perspektiivis kasvatame ettevõtte väärtust ja miks mitte siis anda ka eestimaalastele osa sellest kasvust. Teiseks, kui me kaasame erainvestoreid, siis on selge see, et äriline fookus suureneb veel ja ma arvan, see on väga hea. Ja kolmandaks sadamale on tegelikult rahvusvahelist tuntust vaja rohkem, sest me oleme globaalses äris. Börsile mineku nõustajad on Tallinna sadamal välja valitud. Peakorraldajateks on kohalikud ja ka rahvusvahelised pangad, kuid lõplikke nimesid ei saa välja öelda enne tulevat aastat. LHV maakler tegevuse juht Alo Vallikivi jätab kommenteerimata, kas ka LHV pank on üks börsile mineku nõustajatest, aga Tallinna Sadama börsile viimine on tema sõnul mõistlik. Kindlasti see on tervitatav nii investorite poolt kui ka tegelikult pankade börsi poolt, et see pigem loob kõigile uusi võimalusi ja võimalusi raha paigutada kasumlikumalt. Lisaks sellele, et investorid rõõmustavad, et mis kasu sellest üldse võiks sündida? Ühtepidi võib olla ettevõtte seisukohast, et ettevõte muutub ka läbipaistvamaks. Börsi üks eesmärke on ka ettevõtte mõnes mõttes liistul hoida, et, et investorid pidevalt tunnevad huvi ettevõtte kvartalitulemuste prognooside kõige-kõige selle vastu, millega ettevõte tegeleb. Praegu on plaan selline, et see raha, mis börsile minekuga kaasatakse, makstakse välja riigile jaotamata kasumina, et kas mõistlikum oleks hoopis kui sadam seda investeerimiskile arendusse? See on nii ja naa, et tegelikult riik on ju omanik, et riigil on võimalus seda raha kasutada muudeks investeeringuteks. Siin on küsimus, et kas Tallinna sadamal on võimalusi, tahtmisi, seda raha kuhugi veel investeerida või võib öelda, et Tallinna sadam on mõnes mõttes juba valmis ja et väga ei olegi seal enam kuhugi mõistlikult investeerida?",
"role": "user"
},
{
"content": "Tallinna Sadam läheb börsile tuleva aasta esimeses pooles ja noteeritakse kuni 33% aktsiatest.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
Subsets and Splits
No community queries yet
The top public SQL queries from the community will appear here once available.