messages
listlengths 2
2
| origin
stringclasses 4
values |
|---|---|
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita sellele vastav lühikokkuvõte ühe või kahe lausega. Vasta alati ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nArendamisel olevatest meretuulepargi projektidest kavandatakse kolme Liivi lahte Saaremaa rannikule ühte Sõrve kanti, üht Hiiumaale ja ühte neugrondi madalikule. Suurim tuulikute arv on plaanis tilitasel 800 ja need tuleksid Saare, Liivi ja Sõrve vetesse. Aga see on väga värske projekt alustatud eelmisel aastal. Praeguste plaanide järgi peaks tuulikute arv olema kokku 1430 ja võimsus 12900 megavatt. Eesti tuuleenergia assotsiatsiooni tegevjuht Terje Talv ütleb, et vähemalt kolm parki on aastaks 2030 võrgus ja annavad elektrit. Need on siis Eesti energia, Liivi lahe projekt Saare Vind Energy projekt, mis jääb ka Saaremaa alla ja Eesti Läti ühisprojekt, mille asukohta me veel täna ei tea, aga me hetkel oleme küll sellises kiirelt liikuvas faasis, et see lootus on, et need pargid nüüd üsna kiiresti tulevad ehk Saarevind venersingi öelnud, et nemad soovivad, et aastal 28, siis esimesel jaanuaril nende park annab võrku elektrit. Eesti riik on välja öelnud, et meie tuulemahtu siis mere peal on 7,3 gigavatti ja mis tähendab seda, et sinna mahub sinna neid parke veel üks suur meretuulepark on enam-vähem 1000 megavatt üks gigavatt. Eesti elektritarbimise vajadused katab ära kolm tuuleparki, ütleb Terje Talv. Kõik ülejäänu saaksime müüa naabritele. Soome, Läti või Rootsi. Eleringi juhatuse liige Kalle Kilk ütleb, et ambitsiooni mõttes on väga hea, kui Eesti tulevikus ongi elektrieksportija. Tänase päeva võrgud on natukene väiksemate mahtude peale välja arendatud ja see eeldab ikkagi päris suurt raua paigaldamist. Ja miks mitte liikuda edasi vesiniku suunas, ütleb talv. Väga ilus mõte on see, et meie teeme meretuulest vesinikku ja Eesti ühistransport näiteks sõidab kõik vesinikuga. Kõige eeldus on aga mereala planeering, mis määrab ära, kuhu tuulepargid saavad tulla ja seejärel saab vaadata, kuhu võrk ehitada, ütleb Kalle Kilk. Kas on tarbijaid ja tootjaid sest palju üksteise otsa, et selle tasakaalu põhimõtteliselt paneb juba igapäevane planeerimine hiljem paika merevõrkude est? Praegu töös ei ole ühtegi veel, et, et selle planeeringu ära ootamise mõte ongi just selles, et siis me teame, kuhu seda teha. Tegelikult riigil on mõttekas oma nende merealade peale korraldada siis mingid oksjonilaadne skeem, et uurida, et kuhu keegi on nõus kõige soodsama hinnaga ehitama tuuleparki ja siis, kui see otsus on tehtud selle hetkega koos peaks siis tulema ka võrgu arendamise plaan. Kilk arvab, et see võiks olla mõne aasta küsimus.",
"role": "user"
},
{
"content": "Eestis on meretuulepargi projekte arendatud juba 2006. aastast, esimene võiks valmida enne 2030. aastat. Samal ajal kompab Elering võimalusi oma taristu rajamiseks, et see siis hiljem tuulepargiga ühendada.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Analüüsi uudislugu ning kirjuta sellele üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta üksnes eesti keeles!\n\nTekst:\n\nSoome rahvastiku ja sotsiaalteenuste minister Krista Kiuru teatas eile parlamendiliikmete küsimustele vastates, et Soome alustab läbirääkimisi Venemaa koroonavaktsiini ostmiseks. Sputnik vee ei ole seni saanud Euroopa ravimiameti heakskiitu. Me oleme minister minister Jan Valilla, tee need nüüd üht-teist töö jagusiina, et sputnik Rogotee osad lehes tütas Vene ja Sotsiaal ja terviseministeerium ja välisministeerium on jaganud omavahel ülesanded, et võtta ühendust Venemaaga ja hakata läbirääkimisi pidama, ütles kiuru. Tema sõnul ei ole see vastuolus Euroopa ühise vaktsiinihanke kokkuleppega, sest Euroopa liit ei ole sputniku asjus lepingut sõlminud. Ka Soomes on kõhklused AstraZeneca suhtes. Nii siit kui sealt on tulnud teateid, et inimesed keelduvad pakutud kaitsesüstist, lootes hiljem saada mõne teise tootja vaktsiini. Kui jääb kehtima seisukoht, et AstraZeneca vaktsiini alla 65 aastastele ei süstita, jääb seda Soomes tublisti üle ja nüüd arutatakse, kas seda võiks siis süstida neile alla 65 aastastele, kes sellega vabatahtlikult nõus on. Arstide sõnul peaks vaktsineerimisel lähtuma siiski teadusuuringutest ja asjatundjate riskihinnangutest mitte sellest, kas inimene ise on vaktsiiniga nõus. Inimesed tuleksid kaitsesüsti saama võib-olla töö või reisimise nimel ja seetõttu ei saagi seda inimese enda otsustada jätta. Kõik ei oska meditsiinilist poolt hinnata, hoiatas spo ülemarst Anu Musta kari ajalehele Helsingin Sanomad antud intervjuus. Soome tahab oma teed minna vaktsineerimistõendi asjus. Soome oma tõend on plaanis valmis saada maikuu jooksul. Euroopa Liidu riigid leppisid sel nädalal kokku, et juunis püütakse valmis saada niinimetatud koroonapass, kus oleks näha inimese negatiivne koroonatesti tulemus, vaktsineerimine või koroonahaiguse läbipõdemine. See hakkaks kehtima kõikjal Euroopa liidus. Soome valitsuserakonnad leiavad, et seda tunnistust tuleks kasutada ainult piiriületuse hõlbustamiseks. Mitte nii, nagu näiteks Taanis, kus koroonatunnistuse ga saab tõestada, et oled teistele ohutu ja võid käia muuseumis, restoranis ja spordivõistlustel. Soome vasakpoolsed valitsusparteid on selle vastu, kuna see tooks kaasa ebavõrdsuse. Opositsioonis olev peab siiski vajalikuks koroonapassi laiemat kasutamist, et aidata sellega vähemalt mõnel suveüritusi ja festivale korraldaval ettevõttel ellu jääda. Soome terviseameti soovituse kohaselt ei vabastaaks teises riigis saadud koroonavaktsiin vähemalt Soome saabuvaid reisijaid piiri ületamisel ette nähtud terviseohutusmeetmetest.",
"role": "user"
},
{
"content": "Soome on valmis ostma Venemaa koroonavaktsiini Sputnik V, üle-euroopalise koroonapassi asjus on poliitikud eri meelt.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Loe läbi uudis ja anna sellele lühike kokkuvõte ühe või kahe lausega. Vastus peab olema ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nMeeles tuleb pidada, et tule ja suitsu levikut piirab üksnes kinnine tuletõkkeuks. Selleks on ustel sulgurid, mida tuleb samuti kontrollida, nagu sedagi, kas uks sulgub kindlalt. Ukse riive lukke, sulgureid ja ukse hingi tuleb puhastada ja määrida. Lääne päästekeskuse ohutusjärelevalve büroo nõunik Jaak Jaansoo. Ja kui on tarvis neid uksi lahti hoida, sealt käiakse pidevalt läbi, on hirm, et näpud vahele jäävad, mis iganes siis on võimalik paigaldada tuleteki ustele sellised uksehoidja, magnetid. No siin nüüd jäi väike pragu vahele, keegi peab seda ust timmima natuke. Tõsi, selleks see hoolduskontroll ongi tähtis, et kui selline väike pragu vahele jääb, siis saab teda sulgurist jälle reguleerida ja jooks toimib ja. Uksehoiumagnetid toimivad nii, et kui automaatne tulehäiresüsteem tööle hakkab, siis vabastab magnet ukse ja see sulgub. Jaansoo ütleb, et tuletõkeuste kontroll Pärnu koolides on näidanud, et kõik on korras, aga hooldusvajadus tuleb ikka meelde tuletada. Ajast, kui tuletõ jõeuksi koolides veel ei nõutud, on Jaansool tuua üks väga karm näide tulekahjust, kus kaks koolilast hukkus ja väga paljud said vigastada. 1995. aastal toimus traagiliste tagajärgedega tulekahju Saaremaa ühisgümnaasiumis, seal siis oligi esimese teise korruse vahel süttisid võimlemismatid ja tuli ja suits levisid üle nelja korruselise ehitise ehk et lapsed jäid ülemistele korrustele lõksu, neil ei olnud võimalik lihtsalt sealt koolimajast väljuda. Tuletõkke sektsiooni ja tuletõkke uks ongi selleks, et tule suitsu levikut piirata ja tuli ja suits jäävad sellesse ruumi, kus tulekahju tekkis, ei levi üle terve ehitise.",
"role": "user"
},
{
"content": "Tule ja suitsu leviku piiramiseks jagatakse hoonete osad tuletõkkesektsioonideks, mille vahele paigaldatud tuletõkkeuksi tuleb regulaarselt kontrollida ja hooldada. Päästeamet käis Pärnu koolides tuletõkkeuksi kontrollimas.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Uurides uudislugu, loo sellele ühe või kahe lausega lühikokkuvõte. Vasta eesti keeles!\n\nTekst:\n\nMaailma majanduse kogutoodang kukub küll sõjajärgse aja madalaimale tasemele, paljudes riikides võib tegu olla aga koguni viimase 150 aasta suurima majanduslangusega. Maailma pank hoiatab, et kerge ei saa lähiajal kellelgi olema. Kuid alanud kriis jätab ilmselt haavu ja arme pikemaks ajaks ning paneb kogu maailma silmitsi mitmesuguste katsumustega. 70 kuni 100 miljonit inimest võib sattuda äärmisesse vaesusse. Siiski tundub praegu, et tuleval aastal hakkab maailm sügavast majandusaugust tasapisi välja ronima. Sellele natukenegi helgemale väljavaatele ähvardavad aga kriipsu peale tõmmata koroona järgmised lained, mis sunnivad riike uuesti sulguma, paiskavad majanduse veelgi sügavamale maapõhja ning lükkavad võimaliku taastumise veelgi kaugemale. Samas on alanud kriis isegi raske kuidagi mõõta. Majandusteadlased üritavad seda hinnata samamoodi kui hinnatakse ülemaailmsete looduskatastroofide mõju majandusele. Koroonapandeemia avaldab aga tohutut mõju väga paljudele majandussektoritele ja peaaegu kõigile maailma riikidele, mistõttu isegi looduskatastroofi mudelit praeguse häda ja õnnetuse mõõtmiseks hästi ei sobi. Kui kõik läheb hästi, jääb seekordne majanduslangus eelnevatega võrreldes küll ka väga lühikeseks. Seevastu on selle lühikese ajaga majandus kukkunud väga sügavale. Ainukese maailma riigina õnnestub maailma panga ennustuse kohaselt majanduslangusest pääseda Hiinal. USA seevastu kukub 6,1 protsenti. Arenenud maailma suurimat kukkumist saab näha aga euroalal, kus majandus langeb koguni 9,1 protsenti. Väikest avatud majandusega Eestit, mis eksporditurgudel toimuvast suures sõltuvuses on, võib kukkumine tabada erakordselt raskelt. Ka tulevaks aastaks ennustatud maailma majanduse tõus ei tähenda, et kõikidel riikidel hästi minema hakkab. Paljud võivad ka pärast aastanumbri vahetumist edasi kukkuda. Maailmapank kiidab valitsusi, kes kukkumise pehmendamiseks on juba väga palju teinud. Maailmapanga eksperdid aga rõhutavad, et valitsused saavad halva aja pisu kesekski parandamiseks teha veel palju rohkem. Üks, mida kindlasti teha tuleks, on hoolitsemine riikide tervishoiusüsteemide eest. Et inimesed raskel ajal ravita ei jääks ning sellega majandusele veel täiendavat hoopi ei annaks. Teisalt aga tuleks kiiresti läbi viia tugevat ja kestlikku majandust toetavad reformid, et majandus võiks kasvada kohe, kui viirus natukenegi taandub. Maailmapanga hinnangul peaksid valitsused asju korraldama nõnda, et võimalikult palju raha jõuaks inimestele otse kätte. Toetada tuleb seega nii kodumajapidamisi, firmasid kui ka strateegilisi teenuseid. Siiski võib juhtuda, et kriis tekitab tõrkeid hariduse ja arstiabi kättesaadavuses. See aga mõjub omakorda halvasti sotsiaalse kapitali kujunemisele ning just see on koroonakriisi kõige hullem pikaajaline mõju.",
"role": "user"
},
{
"content": "Tegu on suurima majanduslangusega pärast Teist Maailmasõda. 2009. aasta majandussurutisest on seekordne langus kolm korda sügavam.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Süvene antud uudisesse ja tee selle kohta lühikokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult ühe või kahe lausega!\n\nTekst:\n\nMinisteeriumi hinnangul on kontsessiooni otstarbekas kaaluda niinimetatud strateegiliste maavarade fosforiit, glaukoniit, liivakivi, kraptoliit, argillit ja rauamaak puhul ning teatud tingimustel võiks sellesse nimekirja lisada ka lubjakivi. Muudele maavaradele jääks kehtima senine lubade menetlus ja ressursitasude süsteem. Enne kontsessioonimenetluse algatamist peab riigil olema teave maavaravarude suuruse, samuti kaevandamise, tehnoloogia ning keskkonnamõju kohta. Majandus ja kommunikatsiooniministeeriumi energeetika asekantsler Timo Tatar tõdes, et sellisest teadmisest ollakse strateegiliste maavarade puhul praegu veel üsna kaugel, kuid uuringud käivad. Eesti geoloogiateenistus plaanib tänavu viies Virumaa omavalitsuses teha 16 puurauku, et saada värskemat teavet fosforiidimaardlate kohta. Samuti jätkatakse jõhvi niinimetatud rauaanomaalia puursüdamike uuringuid. Kontsessiooni kehtestamine tähendaks mäeeraldise uurimise ja kaevandusloa väljaandmist konkursil riigi poolt määratud tingimusel. Tatar ütles, et riik saab seejuures ka otsustada, kas soovib ettevõtmise osalust ja kuidas tulevased tulud jagunevad. Ministeeriumi arvates tuleks kolmandik kontsessiooni pakkumise tulust eraldada kohalikule omavalitsusele, mille territooriumil mäe eraldis asub. Kaks kolmandikku tulust läheks aga riigile ning suur osa sellest liiguks riikliku investeerimisfondi, mida hakatakse kasutama täiendavateks pensionimakseteks. Tatar ütles, et riigile kuuluvatest maavaradest saaks nii kasu võimalikult suur osa ühiskonnast. Ma arvan, et see on üks selline võtmeküsimus, mille lahendamise taga Eesti uute maavarade kasutamine seisab. Ja tõesti selline lahendus, kus siis uute maavarade ressursitasudest osa kantakse näiteks Eesti inimeste pensionifondi. Et selline lahendus võiks olla meie hinnangul vähemalt kaalumist vääriv. Keskkonnaministeerium ootas ettepanekuid maapõueseaduse muutmiseks mai lõpuni. Ministeeriumi keskkonnatehnoloogia osakonna juhataja Birgit Parmas ütles, et nüüd hakatakse neid koos huvirühmadega läbi vaatama. Kindlasti tuleviku maavarade kaevandamine peaks oma olemuselt olema natukene teistsugune kui praegu siiamaani Eesti kaevandamislubade süsteem on olnud, et seda peakski natuke teistmoodi lähenema. Keskkonnaministeerium plaanib saata maapõueseaduse muudatuste väljatöötamiskavatsuse kooskõlastusringile novembris.",
"role": "user"
},
{
"content": "Riik võiks tulevikus luua investeerimisfondi, kuhu kantakse osa strateegiliste maavarade kontsessioonist saadud tulu ning kasutada seda fondi täiendavateks pensionimakseteks.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Loe läbi uudis ja anna sellele lühike kokkuvõte ühe või kahe lausega. Vastus peab olema ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nOktoobri alguses kirjutas Eesti Ekspress, kuidas kahe lapse vägistamiskatse ja ühe lapse tahtliku tapmise eest vägistamiskatse varjamise eesmärgil eluaegset vanglakaristust kandev Vassili Otškalenko on saanud avavanglas, olles külastada mitu korda Haapsalut ning tal avaneb novembri lõpus võimalus taotleda tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kohalikud algatasid selle vastu petitsiooniee lehel seitsmenda novembrini kestva kampaania, millel oli täna pärastlõunaks üle 1700 allkirja jätkab Haapsalu noorte huvikeskuse direktor ja üks allkirjakampaania algataja Relika Ender. Teades üheksakümnendatel aset leidnud sündmusi tema poolt ja olles tutvunud 2019 aasta kohtumäärusega, mil ta taotles esmakordselt ennetähtaegset vabastamist, on seal selgelt kirjas hinnang, et tema retsidiivsus oht on endiselt väga kõrge. Ja kui inimene ei ole 28 aasta jooksul näidanud huvi muutumisele siis ei saa me arvata, et ta on seda teinud viimase kahe aasta jooksul. Tartu Ülikooli kriminoloogia professor Jaan Ginter ütleb, et õiguslikku mõju kampaaniale ei ole ning kohtuniku otsus see mõjutada ei saa. Kinteri sõnul ei meenu talle, et varem sellist allkirjakampaaniat Eestis tehtud oleks. Ta ei pea siiski tõenäoliseks, et kohus Otskalenko ennetähtaegselt vabastab. See küsimus on korra juba ju üleval olnud, korra kohus on seda juba otsustanud, leidnud, et see ei ole tõenäoline, et ta sobiks ennetähtaegseks vabastamiseks. Seaduse järgi saab eluaegne vang ennetähtaegset vabastamist taotleda, kui ta on karistusest ära kandnud vähemalt 25 aastat. 2019. aastal kohus Otskalenko ennetähtaegse vabastamisega ei nõustunud. 30.-st novembrist alates on otskalenkol võimalus uueks taotluseks rahvusringhäälingu raadiouudistele Juhan Hepner. Haapsalu.",
"role": "user"
},
{
"content": "Haapsalu elanikud on algatanud allkirjakampaania 1990. aastatel linnas tegutsenud pedofiilist lapsetapja Vassili Otškalenko võimaliku tingimisi ennetähtaegse vabastamise vastu. Praegu on Otškalenko avavangla režiimil ehk ta saab käia aeg-ajalt külas oma sugulastel ning paljud Haapsalu elanikud on tuleviku ees ärevil.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Uurides uudislugu, loo sellele ühe või kahe lausega lühikokkuvõte. Vasta eesti keeles!\n\nTekst:\n\nKõik algab pealkirjadest tänase äripäeva artikli pealkiri kõlab nii, pettunud Kallas võib luua uue partei. Tegelikult artiklis Kallas seda nii konkreetselt välja ei ütle ja intervjuus meie uudistele ütleb ta, et on pettunud mitte selles, et tema ei saanud presidendiks, vaid kogu selles protseduuris oma käitumise kohta uue partei teemal ütleb ta. Nii. Ma rõhutaks siinkohal, et sellist plaani mul ei ole ja pigem ma ikka mõtlen, kuidas seda Reformierakonda mõjutada nii natukene selles suunas, mis mulle südamelähedane on. Reimo Nebokat luges artiklist välja palju rohkem. Täna hommikul seda äripäeva intervjuud lugedes tundsin mina küll ennast solvatuna, et Siim räägib juba uue erakonna loomisest. Ma sain hommikul, samal ajal, kui ma äripäeva intervjuud lugesin, päris mitmed reformierakondlased tegelikult telefonikõne küsimusega, et mis nüüd toimub, et seetõttu see solvumine ei olnud ainult minul, et seda tegelikult tundsid, päris mitmed. Kui otsest kavatsust ka ei ole, on arutlemine siiski patt. Ta arutles sel teemal, et, et nii võiks olla, onju, et kuna ta üheselt seda ka hukka ei mõistnud ja ei, ei öelnud, siis, siis ta ju julges sel teemal arutada. Ebokaati põhilöök on siiski suunatud Kallase sõpruse soovi vastu Kremli meelse savisaarega samal ajal kui erakond on taolise Keskerakonnaga koostöö tema sõnul välistanud. Küsin ebakatilt, et kui ta nüüd heidab ette seda, et Kallas hundisilma käis siis tegelikult toimus see kõik enne valimisi ju erakonna teadmisel. Vastus kõlab nii. Valimiskampaania ajal oligi neid kohtumisi ju päris mitmeid, et Siim käis seal endale toetust leidmas otsimas õigemini, aga, aga seda toetust ei tulnud ja, ja seetõttu ei olnud meiega valmis erakonnana kokkulepet Keskerakonnaga tegema. Kallas võtab süüdistusi igal juhul tõsiselt. Süüdistus Kremli meelsuses on nii tõsine süüdistus, et seda tingimata peaks arutama. Nii et minu ettepanek on, et Reformierakonna juhatus koguneks ja kaaluks siis neid süüdistusi. Ebokat ütleb, et kremli meelsuses süüdistas ta küll otseselt Savisaart, aga sellele, et juhatus võiks asja arutada, vastab. Juhatuse kutsub kokku meie erakonna esimees ja meil on korralised juhatused kokku lepitud. Nii et ma ei näe ühtegi põhjust, miks me ei peaks neid teemasid juhatuse liikmetega ja ka fraktsiooni liikmetega arutama, nii et küllap see aeg tuleb. Küsin Siim Kallaselt veel, miks ta oma kirja just Reemo epokatile suunas? No praegu peasekretäri nimel see kiri tuli ja nagu ma ütlen, ega see nüüd juhus pole, et ma ei käsitle seda kui ainult Reimo Nebokati isiklikku näpuharjutust see on ikkagi kas erakonna juhtkonna või osa juhtkonnast seisukoht, aga kuna see tuli nebokati nime all, siis ma vastan ka nebokatile. Vastukajasid kogu sellele kirjavahetusele on täna tulnud mitmeid. Reformierakonna aseesimees Jürgen Ligi ütleb, et partei peasekretäri auesimehe meedia vahendusel peetud mõttevahetus läks tarbetult teravaks ja kumagi sõnastus oli sobimatu. Aga pool süüd on ka ligi arvates ajakirjanike poolt pandud pealkirjadel.",
"role": "user"
},
{
"content": "Reimo Nebokat süüdistab partei auesimeest Siim Kallast soovis luua uus erakond. Tänase Äripäeva artikkel Siim Kallase teemadel on Reformierakonna juhtkonnal pea segi pööranud. Reformierakond volitas vastulööki andma peasekretäri Reimo Nebokati, kes suunab põhilöögi millegipärast Siim Kallase suhete vastu Edgar Savisaarega.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Loe läbi uudis ja anna sellele lühike kokkuvõte ühe või kahe lausega. Vastus peab olema ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nEsimese mai õhtul peaks Tallinna helitehases toimuma suur Eesti pidu. Kohale lubavad tulla terminaator, šanon ja beebilõust. Ainult et esimene mai on ametlikult eriolukorra viimane päev. Pealegi räägivad poliitikud üha avameelsemalt eriolukorra pikendamisest. Ürituse korraldaja, popstars osaühingu juhataja Silvo Piir ütleb, et tõenäoliselt jääb pidu ära. Ma isiklikult arvan ka, et siseruumides esimesel mail ei ole ka õige neid korraldada. Kui pidu ära jääb, lubab piir kõigi soovijate piletid tagasi osta või mõne teise enda korraldatud ürituse piletite vastu vahetada kusjuures riigile tal mingeid ootusi ei ole. Ei ole meelelahutusüritused, sellised, mida riik peaks nüüd siin esimese asjana doteerima hakkama, et need kulud, mis on ju tehtud ürituste jaoks, algselt need kulud ei ole nüüd nii suured, need tuleb järgnevate ürituste peale siis tagasi teenida. Teisel mail peaks Saku Suurhalli juures parkimisplatsil nägema kuulsat Viktor tsirkust. Sinna lubatakse ka kõik need, kes aprillikuuks plaanitud etendusest ilma jäävad, sest pileteid tsirkus tagasi ei osta. Ürituse üks korraldaja Danil kuznet soov ütleb, et tagasi ei osteta ka neid pileteid, mis inimesed praegu maikuuks soetavad. Kus need soovi sõnul pileteid praegu väga ei tahetagi? Ta tõdeb, et suure tõenäosusega tuleb edasi lükata ka mai algusesse plaanitud etendused. Aga mis ajaks täpselt, seda ta veel ei tea. Sestap oleks hea, kui valitsus eriolukorra pikendamisest aegsasti teada annaks. Estonia teatri juht Aivar Mäe ootab samuti, et selgus maikuu asjus võimalikult kiiresti tuleks. Meil töötab majas 500 inimest ja me anname 275 etendust aastas ja praegu on ju kõik sassis ja segamini. Teisel mail peaks Estonia laval nägema muusikali viiuldaja katusel. Teatrijuht Aivar Mäe arvestab sellega, et tõenäoliselt eriolukorda pikendatakse. Kui selle kohta ametlik teade tuleb, on teater valmis kõik müüdud piletid tagasi ostma või ümber vahetama. Iga kriisikuuga kaotab Estonia umbes 600000 eurot oma tulu, millest poole lubab kultuuriministeerium kompenseerida. Rahvusooper valmistab ette oma lisaeelarvet, kus tuleb teha ülisuuri kärpeid, kus tuleb ära jätta kindlasti esietendusi. Aga kõik moesõbrad ootavad praegu viiendat maid, siis peaks algama märtsist edasi lükkunud Tallinn Fasion Viik. Ürituse peakorraldaja Anu Kikas ütleb, et ka nemad on valmis pileteid tagasi müüma. Seda enam, et kevadist moenädalat maist kaugemale suvesse lükata ei saa. Asi on selles, et disainerid soovivad oma rõivad enne maha müüa.",
"role": "user"
},
{
"content": "Eesti üritusekorraldajad ootavad valitsuselt sõnumit, kas maikuuks maksab pileteid müüa. Üldiselt arvestavad nad võimalusega, et juba plaanitud üritused tuleb ära jätta, kuid müüvad kuni konkreetse otsuseni pileteid edasi.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Süvene antud uudisesse ja tee selle kohta lühikokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult ühe või kahe lausega!\n\nTekst:\n\nCovid 19 vastase vaktsineerimise korraldamise töörühma juht Marek Seer avaldas terviseameti pressikonverentsil lootust, et tulevaks nädalaks lubatud 13000 doosi Janseni vaktsiini siiski tuleb. Tootjal on endiselt tõsised tarneraskused, meile on järgmiseks nädalaks lubatud küll 13000 doosi Jansenit, aga kas see ka saabub, loodame parimat. Praegu toimuvad vaktsineerimised valdavalt Faiser ja Modernaga mis mõlemad sobivad alates vanusest 12 eluaastat. Moderna puhul tuleb teine toos teha nelja nädala pärast Faizeri puhul kuue nädala pärast. Minu soovitus neile, kes ootavad, et saaks ennast ühedoosilise Janseniga kiiresti ära vaktsineerida, mitte enam venitada. Kui ka Janseni tarned taastuvad, on need siiski jätkuvalt väiksemad. Kui on nõudlus ja kiirem viis saada täiskaitse ning Euroopa Liidu vaktsineerimise pass on praegu ennast vaktsineerida Moderna vaktsiiniga. Mitmed riigid on juba hakanud ka vaktsineerimiskuuri läbinud inimestele manustama vaktsiinide lisadoose, kuna praegu levib deltatüvi, on praeguste vaktsiinide suhtes vastupidavam. Töö ja tervishoiuminister Tanel Kiik ütles, et ka Euroopa Liidu tasandil käivad selleteemalised arutelud Sel teemal arutatakse ka Euroopas, kuidas üldse seda Covid tõendil märkida, arvestada, mis perioodi peaks saama siis see inimene, kes näiteks kolmanda süsti saab, ütleme kaheksa kuud, 10 kuud pärast vaktsiinikuuri läbimist, ehk et kaua ta on siis vaktsineeritud kuidas seda Euroopa Liidu Covid tõendil kajastada, et need reeglid tuleb Euroopa tasandil ühiselt kokku leppida, et siin ei tekiks meeletu segadus, kui iga riik hakkab oma loogikat rakendama, oma perioode rakendama, arutame ka homme valitsus seda teemat, kus me vaatame üle nii vaktsiini tarned, mis tulevad siin lähikvartalites nii sügisel, talvel kui nüüd uuel aastal ja ka siis need konkreetsed sihtrühmad, kes võiksid vajada esimeses järjekorras revaktsineerimist. Vastavalt sellele on ka Euroopa Liidu tasandil need vaktsiinide soetamise lepingud tehtud, igal juhul meil on vastav võimekus olemas, ostavad vaktsiinid olemas. Täpne plaan pannakse paika koostöös teadlastega ja väga paljuski koostöös just Euroopa ravimivaldkonna ekspertidega ja teiste riikidega.",
"role": "user"
},
{
"content": "Sel nädalal saabub Eestisse 23 400 Pfizeri ja 20 400 Moderna vaktsiini, kuid mitte ühtegi ühedoosilise Jansseni vaktsiini, kuna selle tarnimisel esineb endiselt raskusi.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Loe läbi uudis ja anna sellele lühike kokkuvõte ühe või kahe lausega. Vastus peab olema ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nValitsuskoalitsioon juba oma nõupidamisel, kui seda haldusreformi arutati, lähtus sellest, et omavalitsused peavad olema tugevad, neile tuleb anda täiendavaid nii kohustusi kui õigusi ja selle tõttu on ka igati loogiline, vaadates praegust olukorda, et praeguse suurusega omavalitsusüksused ei suuda neid kavandatavaid funktsioone täita, mistõttu nende arv peab selgelt vähenema. Samas on olnud ka valitsus tõesti seisukohal, et need ettepanekud ja see arutelu peab ikkagi hakkama tõesti nendest pihta, keda see puudutab. Nii on see ka käinud ja on üsna meeldiv tõdeda, et kui millegipärast arvatakse, et omavalitsused on lähtunud sellisest põhimõttest, et jumala eest mitte midagi muuta ja jumala eest, ärge meid segagi, laske meil niimoodi edasi elada, nagu me siiamaani oleme elanud, siis nii see ei ole. Samal ajal on selge, et arvamiseks on üks aeg, otsustamisaeg jõuab ka kätte ja kui arvata ei soovita, siis hakkab valitsus otsustama ka ilma arvamiseta. Loomulikult 2002. aasta kohalikud valimised peavad toimuma uutes piirides, see on selge. Ma arvan, et lähema poole aasta jooksul on see pilt selles osas, ma loodan, selge. Tuleks meeles siiski pidada, mille jaoks või kelle jaoks on omavalitsused ja need on ennekõike kohalike inimeste jaoks oma haldusterritori võimu teostamiseks. See printsiip peab minu arust välja kandma ka selle numbri tulevikus, et inimesed, kes elavad selles omavalitsuses, oleksid võimelised hoomama, mis siin toimub minu vallas minu linnas, see on esimene oluline kriteerium ja sealt tulenevalt tekivad lihtsalt järgmised küsimused tervikliku haldusreformi jaoks. Kui territoriaalne reform annab meile tõepoolest alla 100 omavalitsuse, siis võime hakata küsima, kas meil on maavalitsusi vaja, kas meil on maakondi sellisel kujul vaja, aga kõik need küsimused on teatud mõttes ennatlikud, sest ma ühinen härra peaministriga, et esimene detsember on see kuupäev, kui need pildid maakondades siseministeeriumisse jõuavad. Ma loodan, enne jõule oleme me nagu selle üldistuse ära teinud, nii et jõulukingitus Eesti rahvale siseministeeriumi poolt on siis uus halduslik. Võimalik Eesti jaotus. Loomulikult tähendab see seda, et, et vaidlused jätkuvad, arutelud jätkuvad uuel aastal, aga parlamendi suvepuhkuseks peaks olema kõik probleemid lahendatud.",
"role": "user"
},
{
"content": "Peaminister Mart Laar ja siseminister Tarmo Loodus haldusreformist.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Uurides uudislugu, loo sellele ühe või kahe lausega lühikokkuvõte. Vasta eesti keeles!\n\nTekst:\n\nLelude hulgas, mida laps kingikotist leida võis, olid nukud, mänguautod, kaisukarud, konstruktorid ja palju muud. Näituse autor Heli Mänd ütles, et enne plastmassi võidukäiku meisterdasid paljud pered mänguasju ise. Heal juhul oli see siis selline, no glasuurportselanist nukupea, mis laadalt osteti ja ema õmbles sinna keha külge ja riided selga ja poisi jaoks võib-olla isa või vanaisa meisterdas kiikhobu või võib-olla siis 100 aastat tagasi ja ka auto ja. Ilo ni imetemaa plaanib koos näitusega spetsiaalset muuseumitundi, kus saab ise meisterdada, jätkab Ilo ime. Tema juhataja Anne Suislepp. Selle programmi raames on siis lastel võimalik võrrelda tänapäeva mänguasju ja kingitusi ja siis vaadata, et mis nende emad ja vanaemad siis kingituseks said, kas siis jõuluvanal või näärivanalt. Ja lisaks sellele muidugi me ka ise meisterdame mänguasja. Heli Männi sõnul on mänguasjade säilitamine üsna keeruline. Nemad peavad olema kuivas ja suhteliselt ühesuguses temperatuuris ja tegelikult plastmass on üsna tundlik materjal. Plastmass hakkab ragunema ja tüke küljest ära viskama, et selles suhtes vanad plekist autod säilivad paremini, kui nad on soojas ja kuivas nukkudega ka, et, et, et võib-olla isegi vanemad, kui nad on korralikult pakendatud, on, on paremini säilivad, kui, kui mõned kaasaegsed asjad. Näitus möödunud sajandi laste jõulukingid jääb Iloni imedemaal avatuks kaheksanda detsembrini. Rahvusringhäälingu raadiouudistele Juhan Hepner, Haapsalu.",
"role": "user"
},
{
"content": "Iloni Imedemaal saab näha, milliseid mänguasju kingiti möödunud sajandil lastele jõuludeks ja näärideks. Väljapanekul saab näha valikut mänguasjadest, mida lapsed möödunud sajandil jõuluvanalt või näärivanalt kingiks said.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Uurides uudislugu, loo sellele ühe või kahe lausega lühikokkuvõte. Vasta eesti keeles!\n\nTekst:\n\nGo swifti broneerimissüsteemi andmeil ootas täna hommikul Narva piirile pääsemist 268 veokit, neist 162 seisid elavas järjekorras ja kui broneerimissüsteem näitab elava järjekorra ooteajaks 53 tundi ehk kaks ööpäeva, siis tegelikkus on sootuks teine. Näiteks Poola autojuht ristov seisab oma koormaga Sillamäe ootealal juba terve nädala. Saabusin siia esmaspäeval, täna on jälle esmaspäev, aga minu ees järjekorras on veel 33 autot. Hulluks võib minna, istud autos nagu koer kuudis ja keegi ei tea, miks see nii on. Paide transpordifirma Tantal SB autojuhid pidid samuti sillamäe ootealal terve nädala seisma. Ettevõtte juht Aleksander Volf on vihane. Vanasti nagu probleemi ei olnud, nüüd viimane aeg on venitamine, iga päev lükati ainult edasi lükata see edasi lükata, edasi küsin ühest kohast, millal see lõpp tuleb, keegi ei tea, keegi ei vasta. Klient küsib, kus auto on nädal aega tagasi laadisite, kus autod on nüüd nad said mul täna ööse üle. Eelmisest pühapäevast täna ööeni. Narva piiripunkti suunduvate veokite ooteala Sillamäel haldab Sillamäe sadam. Aktsiaseltsi Silbort kinnisvara juhatuse liige Tõnis Seesmaa tunnistab probleemi kuid kinnitab, et nemad tegelevad vaid tagajärgedega. Põhjus on Ukraina kriisis. Piiride sulgemisega on hakanud veokeid umbes kolmandiku võrra rohkem saabuma ja Narva piiril võtab kaupade kontrollimine tavalisest palju rohkem aega. Seepärast satuvad praegu löögi alla need vedajad, kes eelbroneerimisele elavat järjekorda eelistasid. Varem oli tõesti niimoodi, et kui broneerimisajad olid täis autode arv oli väiksem, sa tulid siia, panid ennast elavasse järjekorda ja sa võisid isegi kiiremini saada, tõesti, kui see broneeritud aeg täna logistikud peaksid ette arvestama seda, kuidas ja kuna oleks vaja üle piiri minna, tuleks teha eelbroneering, siis saab väiksemate või peaaegu ilma probleemideta üle piiri. Tõnis Seesmaa sõnul esineb piiril tihti seisakuid, mil autosid vastu ei võeta. Lisaks algasid Venemaal pikad maipühad, nii et autode ülepiiriliiklus võib veelgi vaevalisemaks muutuda. Uudistele Jüri Nikolajev Narva.",
"role": "user"
},
{
"content": "Sillamäel on tekkinud pikk järjekord piirile suunduvatest veokitest. Mõned autojuhid ootavad piirile pääsemist juba terve nädala.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Vaata üle uudislugu ning loo sellele lühike kokkuvõte. Piira vastus ühe või kahe lausega ja vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nJust nii palju eestikeelseid sõnu tuli meelde 13 aastasel kooliajal. Odessast koolijale meeldib õppida inglise keelt ja ta on endale leidnud juba neli sõpra. Kokku õpib Forseliuse koolis 11 ukrainlast. Kooli direktori Jüri Sasi sõnul on komistuskiviks keelebarjäär. Noored õpetajad ei oska vene keeles asju üle seletada. Ukraina lapsed ei saa aru inglise keelest. Selle olukorra lahendamiseks on Forseliuse koolis palgal kaks Ukraina sõjapõgenikust abiõpetajat, kes õpetavad lastele eraldi rühmas näiteks inglise keelt, matemaatikat ja loodus õpetust. Forseliuse kooli õpiaõbiõpetaja Hanne Jalas õpetab ukraina lastele eesti keelt. Ta tõi välja, et praegu on Ukraina lastele tohutult oluline, et nendega suheldakse neile arusaadavas keeles. Hanne Jalas. Vene keel on praeguseks suhtlusvahendiks, me saame vene keelega hakkama, sest et need lapsed on läbi elanud viimase poole aasta jooksul selliseid asju, mida ilmselt meie ei oska uneski näha ja on näha ja tunda, kuidas nad vajavad seda, et neil oleks kellegagi jagada. Keegi saaks neist aru ja keegi mõistaks neid. Nad on väsinud sõjast, nad on väsinud rändamisest, nad on väsinud kohanemisest. Muret teeb Hanne Jalasele muuhulgas see, et vajalikud koolitused on seni toimunud väga Tallinna ja Harjumaa keskselt. Õpetajatele ja mitte ainult keeleõpetajatele, vaid ka aineõpetajatele oleks vaja kas rohkem keelekümbluskursuseid või lakkkursuseid, mis tutvustas d just nimelt nende muukeelsete laste õpetamist, kui nad on tulnud klassiruumi, kus õpetamine käib teises keeles ja ma arvan, et need kursused, mis siiamaani on õpetajatele korraldatud, on olnud väga Harjumaa kesksed ja kursused on valdavalt toimunud Tallinnas praeguses kontekstis. Mulle tundub, et neid kursuseid oleks vaja üle Eesti ja ka teistesse linnadesse. Haridusministeeriumi üldharidus ja noortepoliitika asekantsler Liina põld rääkis, et märtsist alates on juba toimunud suur hulk haridus ja noorteameti, veebikoolitusi ning ülikoolidega koostöös on loomisel kursused mitmekeelse lapse toetamisest õppeprotsessis. Ministeerium on arvestanud kuni 2000 lasteaia ja kooliõpetaja koolitamisega. Liina põld. No kõige parem on, kui need on ikkagi kooli juhtkondade poolt toetatud sellised koolitusprogrammid, eriti kui liitutakse ka näiteks keelekümblusprogrammiga ikkagi noh, see käib nii-öelda nagu kooli juhtkonna tasandil koolipõhiselt, et ja, ja mida suurem hulk õpetajaskonda koolist osaleb ja kui osalevad ka sellised koolimeeskonnad, et seda parem on ka siis rakendada seda kõike, seda teadmist, et saab kolleegidega arutada, saab selliseid erinevaid omavahelisi kogemuste vahetamisi teha, et kindlasti on oluline, et kooli juhtkonnad toetasid selle suuna arenemist koolis. Tallinnas avatakse esimesel septembril Ukraina põgenikele vabaduse kool. Forseliuse kooli direktor Jüri Sassi arvas, et ka Tartus oleks vajalik eraldi kool. Teoorias on kõik väga ilus, aga praktika on midagi muud. Ma võin siin ka laua taga igasuguseid asju välja pakkuda, aga praktikas ei hakka toimima. Kõik need koolitused on väga toredad, aga elu on hoopis midagi muud. Marii Kangur Tartu.",
"role": "user"
},
{
"content": "Eestisse on jõudnud üle 13 400 Ukrainast pärit lapse ja noore, kellest veidi üle 4700 on tänaseks üle mõne haridusasutuse läve astunud. Marii Kangur käis Tartu Forseliuse koolis uurimas, kuidas Ukraina õpilastel läheb.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Uurides uudislugu, loo sellele ühe või kahe lausega lühikokkuvõte. Vasta eesti keeles!\n\nTekst:\n\nIsamaa erakonna esimees Helir-Valdor Seeder rõhutab, et investeeringuid riigikaitsesse tuleb tõsta. Arvestades Eesti laenukoormust, mis on ülimalt madal ja praegust olukorda ja tegelikult seda, kui meil ei ole riigi julgeolekut tagatud siis me ei saa arendada siin ei majandust, keelt, kultuuri, haridust ega ka midagi muud. Siis samm tuleb teha ja näiteks miljardiline riigikaitse laen, mida me läbimõeldult kasutame, on Eestile kindlasti jõukohane. Eesti Konservatiivse rahvaerakonna esimees Martin Helme nõustub Mina ootaks valitsuselt, et ta tuleb riigikogusse erakorralise lisaeelarvega, kus tehakse ikkagi ära kõik need riigi riigikaitse otsused, mis on siin viimased kümme-viisteist aastat jäänud tegemata. Noh, õhu, õhutõrje ja soomusvägi põhimõtteliselt. Lauri Läänemets, Sotsiaaldemokraatliku erakonna esimees, ütleb, et kuna Eesti oma keskmaa õhutõrje väljaarendamine võtaks aega, peab kohe abi küsima liitlastelt. See Suvalski koridor on, ütleme nii, et nüüd selle Ukraina konflikti raames ja arvestades, et et väed sealt Valgevenest arvatavasti välja ei lähegi muutunud veel kitsamaks, see tähendab, et meil on vaja tagada kõige esimene asi, mis on meil vaja tagada liitlaste koridorid Eesti juurde jõudmiseks ja see õhuruum on, ma arvan, kõige olulisem asi, mida me siin täna teha saame. Läänemetsa sõnul on vaja arutada kulutuste tõstmist. Samas hoiatab ta, et relvastust ei tohi osta inimeste heaolu arvelt. Kaitsetut tahe tuleb see sellest eelkõige, et sa tunned, et see riik on sinu jaoks oluline, see riik annab sulle midagi, see riik ei jäta sind hätta. Ehk siis minu üleskutse on ka, kui me räägime täna investeeringute t, siis ärme tee seda inimeste heaolu arvelt, sest lõpuks Eesti kaitsmiseks on vaja meil kõiki Eesti inimesi ka. Helme rõhutab vajadust jätta sisepoliitilised vaidlused mõneks ajaks tagaplaanile. Praegu on vaja ikkagi Eestis sellist noh, põhimõtteliselt rahvusliku ühtsuse poliitilist koostööd teha parteide vahel, kas me nimetame teda rahvusliku ühtsuse valitsus, eks, või me teeme mingi konsultatiiv konsultatiivformaadi, et lihtsalt ei ole võimalik praegu noh, mingisuguseid sisepoliitilisi punktivõite või, või, või ärapanemisi teha? Esimehed nõuavad ka üksmeelsel valitsuselt kremlimeelsete meediakanalite sulgemist.",
"role": "user"
},
{
"content": "Opositsiooni erakonnad soovivad tõsta kaitsekulutusi ja liitlastelt küsida keskmaaõhutõrje võimekust. Veel rõhutab opositsioon vajadust kremlimeelsed meediakanalid Eestis sulgeda.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Uurides uudislugu, loo sellele ühe või kahe lausega lühikokkuvõte. Vasta eesti keeles!\n\nTekst:\n\nViimastel kuudel on metalli hind tõusnud erakordselt kõrgeks, näiteks kui musta metalli hind oli aasta tagasi suurusjärgult 155 eurot tonn, siis praeguseks on see kahekordistunud ja jääb suurusjärgult 300 euro juurde. Samuti on enneolematu ka vase hind. Vaseväärtus jääb viie kuni kuue euro vahele kilogrammi kohta. Hinnatõusu on põhjustanud metalli puudus maailmaturul ja koroonaviiruses põhjustatud tarneraskused. Kuusakoski juhatuse liikme Toomas Kollamaa sõnul on järjekorrad olnud nii kokkuostupunktides kui ka metalli äraveoks. Kodudest tuuakse tema sõnul ära ka metalli, mida siiamaani on hoitud tulevikuks. Toodud on võib-olla ära ka see metall, mida võib-olla muidu on peetud nii-öelda neljandaks, viiendaks pensionisambaks, nüüd on asutud ka neid realiseerima. Kõrged metalli hinnad on ajaloos toonud ka kõrge metalli, varguste arvu siiski tänavu seda trendi märgata ei ole. Toomas Kollamaa sõnul võib metalli varguse olla vähem ka seetõttu, et kokkuostuprotsess ei ole enam nii anonüümne kui varem. Kuusakoski puhul on ju ka see, et tegelikult absoluutselt igast tehingust jääb järgi jälg, jääb järgi müüja allkiri järgi müüja andmed jääb järgi jälg, kuhu liikus raha, nii et noh, tegelikult on kõik see dokumenteeritav dokumentidega tõestatav. Politsei ja piirivalveameti Lääne-Harju menetlustalituse juhi Raimo Kalju sõnul ei ole tema arvates ka tulevikus metallivarguste arv märgatavalt tõusmas. Ma ei näe, et seda metalli esiteks oleks nii palju nagu kuskilt võtta ja, ja pigem on võib-olla tõesti see, et kui kuskil peaks seda vedelema, siis noh, ütleme, need inimesed või kes seda metalli korjavad nii-öelda heauskselt seal, et nad peaksid ikkagi arvestama sellega, et et tänapäeval väga ikkagi seda peremehe vara ja, ja objekte ju ei ole, et, et nad ikkagi peaksid nagu eeldama, et see võib nagu ikkagi kellegi maa peal olla või kellegi oma olla, et aga, aga et see nüüd nagu praegu drastiliselt tõuseks, noh, ma ise nagu ei usu, et, et see, see võiks nagunii juhtuda.",
"role": "user"
},
{
"content": "Metalli kokkuostuhind on viimasel ajal erakordselt kõrge. Kas kõrge hind viib metallivargusteni?.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Uurides uudislugu, loo sellele ühe või kahe lausega lühikokkuvõte. Vasta eesti keeles!\n\nTekst:\n\nEelmisel aastal jõustunud seadusemuudatus kustutas registrist kõik need inimesed, kelle elukoht oli kirjas ainult linna või valla täpsusega. Haapsalus kahanes elanike arv aastaga 256 võrra ehk 13174 inimeseni. Haapsalu linnapea Urmas Sukles ütleb, et paarsada elanikku kadus just selle seadusemuudatuse tõttu. No me oleme siin arvestanud, et üks elanik, kas ta nüüd pensionär, laps või töötegija toob linnale keskmiselt sisse 600 eurot, nii et 200 korda 600 on kuskil 120000 eurot, nii et linna eelarve jaoks on ta ikkagi päris suur miinus. Lääne-Nigula vallas vähenes elanike arv 42 võrra ehk 7153 inimeseni. Vallavanem Mikk Lõhmus ütleb, et oma rolli mängis Koluvere erihooldekodu asukate ümberkolimine. Lõhmuse sõnul on üldpilt aga positiivne ja mitmes valla piirkonnas elanike arv isegi kasvab või on vähemalt stabiilne. Ja mis, nagu eriti rõõmustav on see, et Martna piirkond, mis on aastakümneid sisuliselt olnud see Läänemaa elanike arvu languseveduriks jäi eelmine aasta nulli ja eriti need ääremaad rõude Kasari kant kus elanike arv isegi kasvas, nii et see Martna piirkonna selline stabiliseerumine on nagu väga positiivne olnud. Mikk Lõhmuse sõnul on selle taga eeskätt inimesed, kes käivad tööl küll linnas, kuid tahavad osta soodsamat elamispinda. Urmas Sukles usub, et elanike arvu kasvamisele aitaks kaasa Haapsalu raudtee taastamine. Rahvusringhäälingu raadiouudistele Juhan Hepner. Läänemaa.",
"role": "user"
},
{
"content": "Kahes Läänemaa suuremas omavalitsuses, Haapsalus ja Lääne-Nigulas kahanes mullu elanike arv. Kui Haapsalus on valdav põhjus rahvastikuregistri andmete korrastamine, siis Lääne-Nigulas mängis rolli Koluvere erihooldekodu asukate ümberkolimine teistes omavalitsustes asuvatesse hooldekodudesse.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Loe läbi uudis ja anna sellele lühike kokkuvõte ühe või kahe lausega. Vastus peab olema ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nRes Publica avalikustas täna oma rohelise raamatu, selles on kirjas erakonna eelistused valimistsükliks praegusest kuni 2007. aastani. Rohelise raamatu põhikokkuvõte on Res Publica esimehe Juhan Partsi sõnul see, et Eesti ühiskonna arengu esimene etapp on lõpule jõudmas. Selle märksõnad on olnud üleminek vabale turumajandusele, erastamine, eelarve tasakaal, selgelt liberaalne käsitlus paljudes eluvaldkondades. See mudel ei aita enam Eestit, ütles parts. On vajalik uut hoogu on vaja uusi märksõnu. Esiteks uus poliitika, see on ennekõike vastutus, see on ennekõike vastutuskeskkonna loomine igal tasemel. See ei ole ainult ministri tagasiastumine. Aga see on ka see, mille eest vastutab kooli direktor. Mille eest vastutab politseiprefekt, on vajalik luua mõistlikud vastutusmehhanismid, nii poliitik kui riigihaldus. Uus poliitika ei ole ka lahmimine, see tähendab ennekõike selgeid eesmärke nende selgeid põhjendamisi. See tähendab ennekõike julgust otsa vaadata meie elu rasketel ja suurtele probleemidele ja see on uus poliitika ja me tahame seda väga selgelt ajada. Me ei näe teist võimalust. Res Publica innovatsioonil põhinev arengustrateegia toetub viiele sambale. Need on kõige enne haritud rahvas siis tõhus majandus, seejärel lihtne riik, neljandaks elu, terve inimene ja viiendaks nulltolerants kuritegevuse le. Enamat selgitust nõuab vast kolmas sammas, lihtne riik. Juhan Parts. Lihtne riik tähendab seda, et ta peab olema kodanikule arusaadav, kuidas ta tegelikult toimib. Ta võib olla seest väga keeruline. Kui riik midagi teeb, peab ta tegema seda hästi. Ja lõppkokkuvõttes see riik peab olema Eesti inimesele armas ja kallis. Ma loetleksin mõningaid vahendeid. Esimene eesmärgi ja poliitikapõhine eelarve. See oleks fundamentaalne reform selles osas, kuidas üldse poliitikat täna tehakse olukorras, kus eelarve näeb ette ainult raha kulutamist ja ei sõnagi eesmärkides või olukorras, kus valikuid piiratud ressursside tingimustes ei tee. Poliitikud ei saa pidada normaalseks ja kohaseks demokraatlikule ühiskonnale järelikult tuleb seda eelarvesüsteemi muuta, mis seni õnnestunud ei ole. See on tehtav kolme kuni nelja aasta jooksul. Me kavatseme rakendada toimiva korruptsiooni ennetamise strateegia. Meie jaoks on tähtis koostöö koalitsiooni ja opositsiooni vahel. Olukord, kus parlamendis on ainult vastasseis, tuleb lõpetada kokkuhoidlikkus. Me arvame, et kokkuhoidlikkus kogu riigiaparaadis ja ka kohalikus omavalitsus algab tipus ja seetõttu on meie selge eesmärk vähendada Eestis riigikogu liikmete arv 101 riigikogu liiget, mis on ette nähtud põhiseaduses, on Eesti-sugusele riigile palju. Arvame, et see liikmete arv võib olla 61, aga kui arutlusel leituks, et vähem või rohkem, palun väga. Sama tuleb teha ka kohalike omavalitsuste volikogud.",
"role": "user"
},
{
"content": "Erakond Res Publica tegi teatavaks oma valimispõhimõtted.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Vaata antud uudislugu ja koosta üks või kaks lauset, mis võtavad kokku selle sisu. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nNii või teisiti, see kampaania on juba selline, et mingil hetkel esindame me oma erakondi ja kui on palju küsitud sellest, et kolmikliit läheb nagu ühe kandidaadi taha, siis minu arusaam on täna vähemalt väga kindlalt see et mina tahaksin esindada oma valijaid ja mina ei tahaks neid reeta, nii et usun, et me jääme konkurentideks. Küll aga oleme me juba teineteisele mõista andnud. Me püüame olla väga ausad, jah, ma arvan, et, et koopia on alati originaalist kehvem ja selles mõttes minu püüdlused olla võimalikult sarnane Lennart Meriga ei ole need. Küll aga usun, et uuel presidendil võiks olla ka veidi uus stiil ja see uus stiil peaks olema rohkem ja enam pööratud. Riigikogu poole. Eesti iseseisvus on juba piisavalt küps, et rahva poolt valitud institutsioonile osutada ja anda talle ka nendest mõtetest teada otse parlamendis, mitte ainult monoloogide kaudu kultuurikeskustes ja usun, et kui minust saaks president, siis ma kasutasin seda demokraatia arusaama üsna sageli suhelda parlamendi. Kahtlemata saan ma esindada oma maailmavaadet ja selles mõttes on minu arusaam täna see, et Reformierakonna lipp ja minu parteipilet jäävad Toompeale siis tugevaid erakondi on vaja Toompeal, mitte Kadriorus. Aga kahtlemata peab president endale saama võimalikult suure usaldusväärsuse kvoodi, mida ta saaks siis ära kasutada ja mida suurem on see usaldusväärsus, seda suurem on võimalus olla ka võimalikult suure osa Eesti rahva esindajaks ja presidendiks.",
"role": "user"
},
{
"content": "Reformierakonna presidendikandidaadi Toomas Savi mõtteid.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita sellele vastav lühikokkuvõte ühe või kahe lausega. Vasta alati ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nKeskerakond on tõesti selle sisu taga ja see sisu on see, et see Covid passid siseriiklikult Eestimaal kaoksid. Ja loomulikult me peame minema ka piirangute leevendamise juurde siit edasi. Me näeme seda, et sümptomaatiline sümptomaatiliste haigete jõudmine haiglasse on ütleme stabiilne, isegi viimane päev me näeme väikest langust. Intensiivravi on langenud, et selles olukorras ei ole mõtet. Covid pass siseriikliku hoida töös. Kas Reformierakond on teinud pakkumise, mis on keskerakonnale sobilikum kui panekuMa? Arvan, et räägime siis, kui on, kui see kokkulepe on saavutatud, et kui seda ei ole, siis pole mõtet enne hõisata. Me kindlasti töötame, nagu ma ütlesin, meie soov on sisuline, et see Covid patsid, kaovad. Kui nüüd rääkida sellest kuupäevast, kas see on seitsmes või on see mingi muu kuupäev, siis ma mõistan, et poliitikas on kompromisse vaja teha ja selleks me kindlasti valmis olema. Aga see kokkuleppe kuupäev, see võiks tulla täna. No see peab tulema minu meelest homme, homme on valitsuse istung ja kabineti nõupidamine, et täna, eks me istume veel maas ja natuke räägime.",
"role": "user"
},
{
"content": "Keskerakonna hinnangul on niinimetatud koroonapass riigi sees tänaseks kasutu, Reformierakonna hinnangul on sellest siiski abi. Keskerakonna esimees Jüri Ratas ütles õhtul, et kokkulepet selles küsimuses veel pole ja arutelu jätkub.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Analüüsi uudislugu ning kirjuta sellele üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta üksnes eesti keeles!\n\nTekst:\n\nUue nime poolt, milleks on Erakond Isamaa, hääletas 203 üldkogu saadikut, vastu oli 12 ja kuus jäid erapooletuks. Lauri Vahtre, kes leiab, et väike partnerina valitsuskoalitsioonis olemine on IRL-i isamaalisust hägustanud, kiidab erakonna nime ja põhikirja muutmise heaks. Näeme, et see olukord on halb, siis, siis tuleb ju küsida, et milline olukord oleks parem ja see nimevahetus praegu on kindlasti nagu laiema taustaga see. See ei ole päevapoliitiline sõnum. Mart nuti hinnangul näitab nii suur toetus nime muutmisele, et erakond on ühtne. Maailmavaateliste aluspõhimõtete kinnitamine ei sea tema hinnangul erakonna liikmetele mingeid piiranguid. Ma arvan, et on tegelikult päris suur probleem, kui erakonnad hakkavad maailmavaadet kaotama ja asendavad selle näiteks projektidega, võetakse võib-olla ette üks või teine selline nii-öelda populaarne samm, sellega minnakse valimistele, saadakse head tulemused ja pärast unustatakse kohe. Isamaa esimees Helir-Valdor Seeder rõhutas oma kõnes, et IRL pole olnud koalitsioonipidur, kes kokkulepete elluviimist takistab halbu või ajale jalgu jäänud kokkuleppeid tulebki tema sõnul muuta. Isamaa ja Res Publica liidu eestvedamisel jätsime ära mitmete uute maksude kehtestamise. Vähendasime alkoholiaktsiisi tõusu poole võrra ja jätsime ära juba seadustatud aktsiisitõusud 2019.-ks aastaks. Eestit vaevab seederi hinnangul mitte ainult tööjõu, vaid ka inimeste puudus, mida võõrtööjõu sissetoomisega lahendada ei tohi. Eesti suurim väljakutse on positiivse iibe saavutamine. Kõik ettepanekud ja lahendused, mis viivad eestlaste sündimuse kasvule, väärivad arutelu. Just see, kuidas Eesti peredesse sünniks rohkem lapsi peaks olema järgmise riigikogu valimiste peateema.",
"role": "user"
},
{
"content": "Viljandis oli koos Isamaa- ja Res publica Liidu suurkogu, kus võeti vastu ka otsus Eesti vanima partei nimevahetuseks. Erakond vahetas nime Isamaaks.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Süvene antud uudisesse ja tee selle kohta lühikokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult ühe või kahe lausega!\n\nTekst:\n\nKongressi mõlemas kojas vastu võetud eelnõuga soovitakse suurendada ülemkohtunike ja nende perekonna kaitset räägib USA esindajate koja liige, demokraat edu. See on äärmiselt oluline, et ülemkohtunikud ei pea kartma vägivalda ja füüsilisi ähvardusi, et teha põhiseaduse ja seadusele vastavaid otsuseid. Esindajate koja demokraadid soovisid, et kaitsemeetmed laieneksid ka teist ülemkohtu töötajatele kuid loobusid ettepanekust, sest eelnõu vastuvõtmine oleks suure tõenäosusega jäänud senatis venima räägib USA esindajate koja vabariiklaste juht Kevin McCarteri. Mul on hea meel, et eelnõu jõuab presidendi lauale muudatusteta, mis oleksid selle tagasi senatisse lükanud ja vastuvõtmist veelgi viivitanud. Senati vabariiklased algatasid eelnõu pärast seda, kui ajakirjanduse lekkis ülemkohtu dokument. Selle järgi kavatsetakse taganeda ajaloolisest versus veid otsusest, millega seadustati abort kogu riigis. Dokumendilekke järel kogunesid meeleavaldajad ülemkohtunike kodude juurde. Eelnõu vastuvõtmist kiirendas aga möödunud nädala juht, kui 26 aastane relvastatud mees läks ülemkohtuniku Bret Kavano kodu juurde ja plaanis ta tappa, räägib USA justiitsminister Merry Carlenda. Ülemkohtunike vägivalla ga ähvardamine ja nende vastane tegelik vägivald on ilmselgelt torge meie demokraatia südamesse. Julgeolekuasutused on kõrgendatud valmisolekus, sest ülemkohus peaks abordiõigusega seotud lõpliku otsuse tegema lähiajal. Rahvusringhäälingu raadiouudistele. Maria-Ann Rohemäe, Washington.",
"role": "user"
},
{
"content": "USA kongress võttis vastu eelnõu, millega võimaldatakse ülemkohtunikele ööpäevaringne kaitse. Samuti on kõrgendatud valmisolekus erinevad julgeolekuasutused, sest ülemkohus peaks lähiajal tegema otsuse, mis võib mõjutada abordiõigust kogu riigis.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Loe läbi uudislugu ja tee lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte, mis peegeldab selle põhisisu. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nHoolimata vihmamärjast ilmast kogunes Toompeale kuni 1500 inimest kuigi ürituse taga olnud EKRE, mille noorteorganisatsioon meeleavalduse korraldas, ühe liikme hinnangul oli osalejaid vähemalt kaks korda rohkem. Lapsega meeleavaldusele tulnud Reelika Tõnurist ütles, et nii mõnigi jättis kohale tulemata seepärast, et ürituse korraldas EKRE. Praegu me oleme siin hoopis teisel põhjusel mitte seda erakonda toetada, vaid selleks, et olla selle seaduse vastu, mida tahetakse vastu võtta, see ei arvan, et ei ole kellelegi kasuks, sest et hinnatõusud tulevad mitte ainult bensiini. Tõesti, seda, et kuna mina ise üks autoga ei sõida, mind nagu ei peaks puudutama, samas hinnad tõusevad igas sektoris seetõttu, sest kõik on seotud selle bensiiniga, eriti teeb mulle haiget see, veel raskemaks läheb maa inimeste elu. Kütuseaktsiis peaks nelja aasta vältel tõusma viis senti aastas kokku 20 senti. Viljandimaa väikeettevõtja Madis Pruus leidis, et see on valitsuses katteallikate leidmisel kergema vastupanu teed minek. Et selle asemel, et tõsistest kohtadest vaadata, kust raha Eestist välja läheb, selle asemel tehakse lihtsalt kõige kergemaid liigutusi, võetakse kõigilt ühe puuga. Reelika Tõnuristi hinnangul võiks maksustada hoopis tervist kahjustavaid tooteid ning sama leidis Madis Pruus. Noh, näiteks ma olen mõelnud, et magusamaksu võiks kehtestada, kui sellistele aktsiisidele mõelda. Ja pankade välismaale liikuvad rahad, see on üks koht ja neid kohti on veel, no valitsus kulub ka muidugi. Nii mõnegi kohaletulnu jaoks oli meeleavaldus aga arvamusavaldus valitsuse kogu tegevuse suhtes jätkavad Kaarel ja lii. Küsimus ei ole ainult selles kütuseaktsiisist, mida praegu räägitakse. Mina suhtun asjasse laiemalt. See klikk tuleb maha valida. Ammu tunnen juba sellist nördimust, et praegune valitsus ei pane tähele rahva tahet ta isegi valiks meelsamini uue rahva endale. Lii ütleb, et ei usu valitsussektori kulutusi vaadates jutte sellest, et riigil raha pole. Küsimus on lihtsalt selles, millele seda kulutatakse. Seevastu kütusefirma Olerex juhatuse esimees Alan Vaht, kelle hinnangul riik hoopis kaotab aktsiisi tõstes raha, sest transpordiettevõtted hakkavad edaspidi tankima soodsamatest naaberriikides sõnab, et ehk pole küsimus katteallikate leidmises, vaid lubaduste rohkuses. Võib-olla lubatud on liiga palju. Võib-olla on varasematel aastatel Reformierakonna eestvedamisel langetatud käibemaksu liiga palju. Võib-olla on langetatud tulumaksu liiga palju, võib-olla peaks mõtlema, et kas nii madalad maksud on õiged? Võib olla peaks hoopiski tõstma neid. Ma arvan, et see on puhtalt analüüsi koht, et leida Eestile parim lahendus.",
"role": "user"
},
{
"content": "Toompeal oli meeleavaldus kütuseaktsiisi tõstmise vastu.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Analüüsi uudist ja koosta sellele lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nKõigepealt lihtne soov toredat 2020. aasta esimest pühapäeva ja üldse head poliitika-aastat. Muidugi on ilus loota, et kirjanik Eero Epner ei peaks selle aasta lõpus kirjutama Eesti Ekspressis uut süvateksti pealkirjaga raisatud aasta kaks raisata aastaks nimetas ta seda, mille me teisipäeva hilisõhtul ära saatsime. Aasta 2020 algas aga Eestile suure pauguga. President Kaljulaid jõudis öelda, et ÜRO Julgeolekunõukogu ajutise liikmena seisame rahvusvahelisel õigusel põhineva maailma eest. Kohe hakkasid kõik ümberringi küsima, kas president Trumpi sanktsioneeritud USA troonirünnak Bagdadi lennujaama lähedal, millega tapeti Iraani kindral, oli rahvusvahelise õiguse rikkumine või USA enesekaitse. Ametlik Eesti asub selgelt USA kui meie olulise liitlase kõrvale. Akadeemiline arutlus püüab laata rahvusvahelise õiguse sügavusi ning ajaloolase taustaga politoloogid küsivad, et kui mõne teise riigi president annab mõnes kolmandas riigis käsu samasuguseks raketirünnakuks, mida me siis arvame. Igatahes seisab Eesti juba kahe jalaga ÜRO Julgeolekunõukogu arutelude keskel ja peab tegema keerulisi otsuseid, mis puudutavad kogu maailmasõda ja rahu. Kodune apteegireform või pensioni teise samba vabatahtlikuks pööramine on hoopis argisemad, aga ennustavad siseriiklikult tuliseid vaidlusi. Keskerakonna esimees, peaminister Jüri Ratas lubas, et Riigikogus on vähemalt Keskfraktsiooni iga liige oma mandaadis vaba. Ehk võib hääletada südametunnistuse ja siseveendumuse järgi siis energia teema, et kas Ida-Virumaale rajada riigi toel põlevkiviõli eelrafineerimise tehas või oleks see hüpe minevikku ning kas ja kuidas minna edasi tuumajaama ehitamise ideega. Kliimaneutraalsuse poole liikuv Eesti vajab valgust ja soojust ka põlevkivielektrisüsteemi. Rahvaloenduse korraldamise põhimõte kas registripõhine või vanal moel diislikütuse aktsiisi langetamine presidendi valimise kord. Reformierakonna, EKRE ja Keskerakonna kongressid koos parteide esimeeste tagasi või ümbervalimistega tunduvad eelneva kõrvalpisiasjad. Aga needki võivad muutuda olulisteks. Olgu kuidas on, loodetavasti räägime mullusega võrreldes rohkem poliitikast ja selle mõjudest kui poliitika tegemise detailidest. Valitsus püsib vähemalt mõnda aega, sest nagu lubas peaminister ratas, siis punased jooned lükatakse laualt maha.",
"role": "user"
},
{
"content": "ERRi ajakirjanik Toomas Sildam leiab oma nädalakommentaaris, et alanud aastal võiks rohkem rääkida poliitika mõjudest ja vähem poliitkategemise detailidest.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Loe läbi uudislugu ja tee lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte, mis peegeldab selle põhisisu. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nKaubandus-tööstuskoja ettepanekud tähendavad üldistatult seda, et kõik organisatsioonid, kes soovivad õigusloomes sõna sekka öelda, peavad avaldama, kelle huve nad esindavad. Koja poliitika kujundamise ja õigusosakonna juhataja Marko Udrase sõnul on sellega olnud aastaid probleeme. Näiteks kaks inimest võivad teha MTÜ ja hakata tegema riigile erinevaid ettepanekuid seaduse muutmiseks, aga keegi ei pruugi teada, kes konkreetselt selle mittetulundusühingu taga on. Üks ettepanek on, et lobitöö tegija võiks ise välja tuua, kelle huvisid ta esindab. Näiteks kaubandus-tööstuskoda saab välja tuua, et esindame tsirka 3400 teist ettevõtet. Teine variant on, et seaduseelnõuga tegelev ametnik teeb lobistile taustakontrolli. See probleem peamiselt ju ei puuduta neid huvigruppe, kes igapäevaselt riigiga suhtlevad või kes on selle suuremad tuntumad. Justiitsminister Raivo aeg tunnustas kaubanduskoda kaasamõtlemise eest, ent märkis, et nende ettepanekud ei vaata laiemat pilti. Ministeerium peab andma ametnikele juhiseid, lähtudes korruptsioonivastase organisatsiooni Greko ettekirjutustest. Seal kohustatakse registreerima ja avalikustama kõrgemate ametiisikute kohtumised ja töötama ka siis välja vastavad juhised, aga noh, koja ettepanek neid aspekte absoluutselt ei hõlma. See koja ettepanek on kitsa vaatega, ta hõlmab siin ainult ametnikke, aga ta ei hõlma, näiteks kui seal mingi huvigrupp lobistab poliitikuid või töötajaid või, või teisi võimalikke asjasse puutuvaid isikuid. Lisaks märkis aeg, et lobitöö peab olema läbipaistev ka muudes aspektides peale seadusloome. Samuti on tema hinnangul küsitav, kuidas saab ametnik konkreetse huvigrupi kohta põhjalikku taustakontrolli teha. See on ikkagi seal lobisti või lobistide enda renomee küsimused, nad näitavad ära, et millise huvigruppi jaoks nad töötavad ja keda nad esindavad, et see annab ju tegelikult nende nii-öelda ettepanekutel või lobeerimisel üldse mingi kaalu. Justiitsministeerium on välja töötanud lobitöö reeglite juhise, mis on mõeldud ministritele, nende poliitilistele, nõunikele ja kõrgematele riigiametnikele. See ei ole valitsuskabinetis veel arutusele võetud. Aga peale seda, kui valitsuskabinet on selle arutelu läbinud, eks siis saab sellest rääkida juba laiemalt ja avalikumalt.",
"role": "user"
},
{
"content": "Kaubandus-Tööstuskoda pakub välja kaks lahendust, kuidas lõpetada olukord, kus seadusloomes löövad kaasa organisatsioonid, mille kohta puudub selge ülevaade, kelle huvisid nad esindavad. Justiitsminister tegeleb samas ametnikele lobitöö reeglite loomisega.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita selle kohta üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nPaljud uuringud nii Eestis kui ka mujal maailmas kinnitavad, et alkoholi tarvitamise ja vaimse tervise vahel on seos olemas. Näiteks 2016. aastal läbi viidud Eesti täiskasvanud rahvastiku tervisekäitumise uuring, millest järeldus, et inimesed, kes tarvitavad alkoholi tervist ohustaval moel, on suurema tõenäosusega stressis, masenduses või mõelnud suitsiidile. Kliiniline psühholoog Karina Laas ütleb, et seos on kahepidine. Ühest küljest erinevad vaimse tervise probleemid võivad viia selleni, et me hakkame neid alkoholiga lahendama ja teistpidi muidugi nii, et kui enne inimene täitsa terve oli nii füüsiliselt kui vaimselt ja kui ta alkoholi liiga palju tarvitama hakkab, nii et asi läheb regulaarseks ja kogused muudkui tõusevad, siis viib ka esiteks kohe kindlasti vaimse tervise probleem. Halba spiraali võib sattuda mõlemat pidi. Laasi sõnul võib halba spiraali sattumine alguse saada ka esmapilgul lihtsat asjadest, näiteks oma töös kliinilise psühholoogina puutub laas palju, ku, kui inimestega, kes on pealtnäha aktiivsed ja väga tublid nii tööalaselt kui ka eraelus, neil on kõrged sihid ja standardid, aga ühel hetkel on pinged märkamatult kuhjunud nii suurde hunnikusse, et tekivad näiteks raskused uinumisega. Laas jätkab. Ja kui õpitakse selgeks, et alkohol aitab näiteks kiiresti magama jääma, mõned pokaalid või mõned õlled või mõned kangemad napsid, lõõgastab, rahustab, uni tuleb kiiremini, ei saa vastu vaielda. Aga kui see jääb meile ainsaks selliseks lõõgastusvahendiks või pinge mahavõtmisvahendiks, siis pikas perspektiivis küll neid pingeid ei lahenda, vaid hoopis lisab juurde. Alkohol on tegelikkuses hoopis depressent. Laas ütleb, et kahjuks on eelpool kirjeldatud situatsioon üks tavapärasemaid näiteid sellest, kuidas inimesed enda ellu probleeme loovad ja praegune olukord on murettekitav. No kui mõelda, et eestlased on ühed tublimad alkoholitarvitajad inimese kohta siis me saame aru, et vahet ei ole, kas see muna, kana probleem algab munast või kanast, aga kui need asjad omavahel seotud on, et see probleem on suurem kui mõnes teises riigis juba lihtsalt sellepärast, et me joome alkoholi liiga palju. Laasi sõnul ongi tervise arengu instituudi kampaania eesmärgiks, mida korraldatakse teist korda ja rahastatakse Euroopa sotsiaalfondi vahenditest programmi kainem ja tervem Eesti raames juhtida inimeste tähelepanu seostele alkoholi tarvitamise ja vaimse tervise probleemide vahel. Konkreetseid tegevusi, mida näitena välja tuua kampaania Laasi sõnul küll ei ole. Aga kui inimene võtab kas või hetke, et korraks enda käitumist, testi ja harjumusi analüüsida, võiks seegi ehk olla samm paremuse suunas.",
"role": "user"
},
{
"content": "Tervise Arengu Instituut soovib rohkem inimeste tähelepanu pöörata alkoholi ja vaimse tervise probleemide vahelistele seostele. Kuigi alkoholi kahjulikkusest on räägitud palju, on olukord Eestis endiselt murettekitav.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Uurides uudislugu, loo sellele ühe või kahe lausega lühikokkuvõte. Vasta eesti keeles!\n\nTekst:\n\nEelmisel nädalal Riias toimunud poeketi Maxima katusevaringus hukkus 54 inimest ning vigastada sai vähemalt 40. Läti peaminister Valdis Dombrovskis ütles, et võtab selle eest poliitilise vastutuse. Pidades silmas solituudis toimunud tragöödiat ning sellega seotud asjaolusid ning arvestades, et praegu on Lätil vaja valitsust, kellel oleks selge parlamendienamuse toetus ning kes suudab praeguse situatsiooni lahendada, teatan, et astun peaministri ametist tagasi ja võtan poliitilise vastutuse solituudis toimunud tragöödia eest. Valdis Dombrovskis ütles, et uut valitsust ta juhtima ei asu ning et ta naaseb parlamendiliikme kohale. Tagasiastumist kaalus ta viis päeva. Lõpliku otsuse tegi pärast tänast kohtumist Läti presidendi Andres siga. Peaministri kinnitusel ei kiirustanud president teda aga tagant. President Andres Bersins teatas, et neljandal detsembril koguneb riiklik julgeolekunõukogu, et arutada Maxima tragöödia tagajärgi ning edasisi samme. President soovitas lätlastel pöörata pilgud tulevikku. Peaministri tagasiastumine tuli lätlastele ootamatult, rääkis meie korrespondent Ragnar Kond. Samas on Dobrovski seni ainus, kes on Maxima tragöödia eest poliitilise vastutuse võtnud. Ragnar Kond. Paldistombrovskise tagasiastumine on tulnud ootamatult kõigile lätlastele ja ka tema erakonnakaaslastele, kes on avaldanud juba arvamust, et ühelt poolt on küll riigimehelik astuda tagasi, kuid teisest küljest pole praeguses olukorras mingit kindlust, et, et Maxima tragöödia põhjuste väljaselgitamine oleks kuidagi õiglasem ja kiirem pärast seda, kui Dombrovskis on tagasi astunud, aga samas on peaministrit kiidetud väga sirgeselgse ja meheliku otsuse eest, sest tegelikult on Dombrovskis praegu ainus, kes on Lätis selle katastroofi järel poliitilise vastutuse võtnud. Riia linnapea Nil usakovs on näiteks teatanud, et tema ei kavatse tagasi astuda, kuna äsjastel valimistel toetas teda väga palju riialasi ja ta pole kindel, kas selle tagasiastumise järel nüüd ikkagi siis Riialaste seisukohad oleks linnasuumas esindatud või mitte. Samas allub aga Riia ehitusamet just Usakovsile ja ainus, mis ta praeguseni teinud on, on see, et ta on uurimisajaks tagandanud ametist osa selle ehitusameti töötajaid ja avaldas siis täna internetis ka Maxima ga seotud dokumendid. Aga samas on osa spetsialiste juba väitnud, et üles on pandud siiski väike osa dokumentidest ja olulisem osa on sealt puudu. Iseküsimus on see, mis Lätis nüüd edasi saab. Dombrovskis ütles pressikonverentsil, et neljandat valitsust enam ei moodusta, kuigi politoloogid ja poliitikud peavad Dombrovskist just väga tõenäoliseks kandidaadiks ka uue valitsusjuhi kohale, aga kui ta on seal avalikult välja öelnud, et ta ei jätka, siis siis ilmselt mitte. Igatahes president Andrus Bersinis ütles, et, et valitsusvaakumit Lätis ei teki ja ta loodab alustada väga ruttu konsultatsioone kõigi parlamendierakondadega ning usub, et uus valitsus saab Lätis paika veel selle aasta jooksul. Politoloog Veiko Spolitise sõnul on Läti valitsuses oodata muutusi. Sellises olukorras, kus ühelt poolt valitsuse ministrid on tagasi astumast, kus on nii-öelda uued poliitilised kujud valgel hobusel ilmumas Läti poliitilise maastiku kus on valitseva erakonna nii üsnagi halvad reitingud, peaminister on otsustanud üsnagi targalt tagasi astuda ja siis ütleme mingi kahe nädala pärast, meil on juba teada, kes võiks olla need järgmised peaministrikandidaadid, kellest siis kindlasti peaks mainima, nii vali Domrovskist on kindlasti ka veenot, ma enda erakonnasiseselt on toimunud konsultatsioonid, võibolla keegi teine pakutakse välja. Kuid kui me räägime sellest, et koalitsioon võiks muutuda, siis kindlasti rohelised ja põllumehed tulevad oma peaministrikandidaadiga ja seega siis on oota ka mingeid muutusi.",
"role": "user"
},
{
"content": "Läti valitsus astub seoses ohvriterohke Maxima katusevaringuga tagasi.Läti peaminister Valdis Dombrovskis; korrespondent Ragnar Kond; politoloog Veiko Spolitis; reporter Martha Beryl Grauberg.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Loe läbi uudis ja anna sellele lühike kokkuvõte ühe või kahe lausega. Vastus peab olema ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nKuigi Euroopa Liit on otsustanud kehtestada Venemaale naftaembargo, peavad liikmesriigid veel detailides nagu erandid ja keelujõustumise aeg kokku leppima, ütleb välisministeeriumi asekantsler Erki Kodar. Samas tasakaalustame nii et, et kas see eraldi soov või palve, et saaks nii-öelda balansist välja seda eesmärki, mida me tahame saavutada, eks ole, delikaatne mäng, mis meil hetkel käib. Kodar pakub, et sanktsioonide sõnastuses lepitakse kas täna või tuleva nädala algul kokku kuid embargo peamine osa keeld Venemaalt naftat tuua Euroopa liitu tankeritega on üsna selge, räägib majandus ja kommunikatsiooniministeeriumi välismajanduse valdkonna juht Marie Allikmaa. Nafta embargo oma olemuselt hõlmab ki siis impordi ja ostukeeldu nafta ja naftasaadustele naftaproduktidele, kui Meritsi tuleb naftat kandev laev sadamasse. Toll saab alati võtta ja võtabki alati tollidokumendid ette ja, ja kontrollib, kust pärineb üks või teine toode, mis meile Euroopa liitu Eestisse konkreetselt siis siseneb. Eesmärk on nafta eksport teha Venemaale võimalikult keeruliseks. Samas on tõenäoline embargo mõju, et naftamüüjad ja ostjad lähevad maailmaturul vahetusse. Seda kirjeldas ka peaminister Kaja Kallas kolmapäeval riigikogu infotunnis. Kui nüüd näiteks Venemaa energiakandjad neid enam Euroopa ei osta, siis Venemaal on ju ka vaja seda müüa kellelegi teisele, see tähendab, kui nad müüvad seda näiteks Hiinale või teistele riikidele, siis omakorda need, kes neile müüvad, jäävad nagu vabaks. Samas, kui nüüd nafta näljas Euroopa need ostjata jäänud varud endale haarab, võib küsida, kas selline müüjate ringlus üldse Venemaale mõju avaldab. Eriti kui Venemaa pikemate tarneahelate kõrgema kulu katab nafta hinnatõus. Eesti õliühingu tegevjuht Mart Raamat ütleb, et Euroopa isu saab täita ka tootmist suurendades. Veel ennustab naftaembargole edu tõik, et Venemaa on juba sunnitud müüma nafta t oluliselt alla turuhinna. Eriti nende tundras asuvad naftamaardlad. Neid ei ole võimalik nagunii lihtsalt kinni panna või uuesti käima pane, on väga kapitalimahukas teadaolevalt suured naftatöötlemisteenuste pakkujad on Venemaa turult lahkunud, Venemaal ei ole isegi tehnikat, et neid maardlaid uuesti avada. Ja selle tõttu noh, neil on lihtsalt ongi häda käes, et nad peavad seda kuskile müüma. Vastasel juhul noh, see majanduslik kahju oleks nagu kolossaalne nende jaoks.",
"role": "user"
},
{
"content": "Euroopa Liit on teinud küll põhimõttelise otsuse kehtestada keeld Venemaa naftat vastu võtta Euroopa sadamates, kuid keelu üksikasjad ei ole veel selged.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Loe läbi uudislugu ja tee lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte, mis peegeldab selle põhisisu. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nSuuri muudatusi on mitu. Presidendi valimine Riigikogus jääb ära ja see läheb otse valimiskogu kätte, kus viimases, maksimaalselt viiendas voorus valitakse president kindlasti. Valimiskogu liikmete arv suureneb 523-ni 101 riigikogu liiget pluss 422 valijameest kohalikest volikogudest. Presidendi ametiaeg on seitse aastat ja tagasi teda valida ei saa. Ettepanekud on tegelikult välja töötatud koalitsiooni töörühma poolt. Riigikogu esimees Eiki Nestor. Iseenesest kõik need ettepanekud, mis justiitsministri kirjas on, on korduvalt läbi arutatud ja ainukene asi, mis jäi välja arvutamata, siis seal kuskil pool aastat tagasi oli see, et kui valijameeste kogu moodustada uuel kujul siis need põhimõtted me leppisime kokku, kuidas ta peaks kokku tulema, aga number ise jäi ebaselgeks, kuna keegi ei osanud öelda ja veel mitu omavalitsus selleks ajaks on. Nii et tegemist on põhimõtteliselt nende samade ettepanekutega, mida on juba ka avalikkuses siin mõnda aega tagasi arutatud. Järelikult on selge, et koalitsiooni toetus on ettepanekutel olemas. Me töötame ikkagi Sellisel moel, et kes iganes siis selle nendes töörühmades ka ei käiks, et ikka ta oma erakonnaga arutab ju ennem asju läbi, ta peab olema kindlus, mille poolt või vastu ta on. Kuna tegu on põhiseaduse muutmisega, siis koalitsioonist muidugi ei piisa. Reformierakondlane Kalle Laanet ütleb, et muudatused on kahtlemata olulised ja väärivad arutamist, aga tuleb kohe välja vandenõuteooriaga. Kui me vaatame praegu meedias toimuvat, kus siis käib möll kooseluseaduse ümber, et, et minul tekib küll selline arvamus, et et see selleks praegusel hetkel enne kohalikke valimisi nädal aega välja toodud, et et kooseluseaduse ümber toimuvat vaigistada, et oleks mingi uus asi, mille ümber möllu saada. Ning Jaak Madisson EKREst. Iseenesest jah, see on samm õigemas suunas kuid kus on nagu väga suur oht ja mis, mis on ikkagi põhiline probleem on ju selles, et presidendi valimine jääb jätkuvalt erakondade nii-öelda kokkuleppe mängumaks. Madisson loodab, et presidendi otsevalimiste initsiatiiv, mida Keskerakond on pidevalt rõhutanud laualt kuhugi, ei kao aga käesoleva ettepaneku juurde tagasi. Eiki Nestor ütleb, et esmalt arutab seda riigikogu vanematekogu ja seejärel hakatakse vormistama seaduseelnõud.",
"role": "user"
},
{
"content": "Justiitsminister Urmas Reinsalu saatis riigikogu esimehele ettepaneku muuta vabariigi presidendi valimise korda ja sellest tulenevalt põhiseadust.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Vaata üle uudislugu ning loo sellele lühike kokkuvõte. Piira vastus ühe või kahe lausega ja vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nRootsi taristuminister Toomas Enerot tahab ellu viia juba ammu tema peas keerelnud transpordisektori rohepöörde. Kui taas reisimise võimalused avanevad, siis nii, et oleks keskkonnasõbralik plaan näeb TÜ rongide toomist Saksamaa ja Belgia liinidele. See on ka osa Rootsi transpordiühenduste laiemast ümbermõtestamisest, kuna riik üritab vähendada sõltuvuste lendamisest ja asendada see keskkonnasõbralike, rongide ja parvlaevadega. Kuna see valdkond on aastaid unaruses, ei tule rohepööre üleöö. Aasta eest valminud raport ütleb, et öörongid võiksid sõitma hakata kõige varem 2023. aastal malmei ja Brüsseli vahel Kölni kaudu. Probleem on aga, et Saksamaa ei taha teha koostööd ja parandada oma raudtee läbilaskevõimet. Uuringu järgi tooks liin esimesel aastal 4,7 miljonit eurot kahjumit. Toomas Eneroti sõnul on tema plaan ambitsioonikas, samas on Rootsi kliimateadliku riigi kuvand on ju see Grete Tünbergi kodu ja seal tegutseb Euroopa üks edukamaid rohelisi parteisid. Ka Rootsi sisene esialgu kolme peamist linna ühendav kavandamisel olev kiirraudteevõrk on takerdunud poliitikute ja ekspertide erimeelsustesse. Nii nagu on juba 2006.-st aastast räägitud parvlaevaliikluses üle Põhjamere ühendkuningriigi. Kuni 1980.-te aastateni oli Rootsist maad mööda reisimine väga populaarne, sest rongid olid mugavad ja lendamine kallis. Ka laevareis ühendkuningriigi oli tavaline, kuigi pikk lennufirmade tulek muutis pilti üksteise võidu, avati uusi marsruute ja langetati hindu. Lendamisvastast kampaaniat juhtiv Maia Rosen rõhutab, et kriisiolukord on näidanud, et lendamata saab olla küll. Kirjanik Jens Lielestrund on öelnud, et lennukitega reisimine on idiootlik, sest põhjuseks tuuakse ju soov näha eksootilisi keskkondi, mida aga just lendamine hävitab. Transpordiminister Enerot soovib luua ka süsteemi, mis võimaldaks rootslaste piletite ostmisel hõlpsalt võrrelda erinevate reisimisvõimaluste keskkonnamõjusid. Euroopa komisjonis. Roheleppe eestvedaja Franz Timermans ütles aprilli lõpus Euroopa Parlamendi keskkonnakomisjoni videokonverentsil, et kui tahame pandeemiast tugevamalt ja tulevikku suunatult välja tulla, peame suunduma rohelise ühiskonna poole. Seega annab pandeemia tõuke mitmeteks reformideks.",
"role": "user"
},
{
"content": "Rootsi taristuminister kasutab koroonapandeemiat ära transpordivõrgu ümberkorraldamiseks ja raudteereformi elluviimiseks.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita selle kohta üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nJuuli algul teatas BaltCapi investeerimisfond, et on valmis Tallinna linnahalli arendamise enda hooleks võtma. Nädal hiljem kohtusid fondi esindajad linnapea Mihhail Kõlvartiga ning lubasid, et saadavad peagi konkreetse ma pakkumise, kust selgub, mida linnal sellest võita on. Kõlvart sõnul ta praegu veel uut infot saanud ei ole. Aga nii palju kui mina tean, et see huvi on jätkuvalt olemas ja see ei ole ainuke investor, kes pärib informatsiooni ja kellega, nagu käivad sellised eelläbirääkimised. Kõlvart kordab juba varem öeldud, et iseenesest võiks linn suure projektiga ise ette võtta. Samas pole teada, kui palju raha nõuab Tallinna haigla ning sestap otsitakse linnahalli jaoks erainvestorit edasi. Lähiajal peaks algama ka laiem turu-uuring. Ja praegu selleks korjame informatsiooni selleks, et saata välja nagu meie detailiseeritud pakkumine kõigile, kes võiksid seda huvi tunda, et meil oleks nagu rohkem võimalusi läbirääkimisteks ja valiku tegemiseks. Seni linnale tulnud pakkumistest rääkides märgib Kõlvart, et juttu pole olnud ainult linnahallist. Ta ütleb, et ka linn pole huvitatud ainult investori rahast, vaid nii-öelda suurest plaanist. Teadaolevalt linnahalli kõrval on ka juba tänaseks kehtestatud detailplaneering linnamaale ja mitte ainult linnamaale ja see tähendab seda, et selline laiem nägemus kindlasti oleks veel huvitavam, et kui on olemas investor, keda näeb seda laiema perspektiivi koos nende kruntidega, mis meil on, see kindlasti pakub meile huvi. Mihhail Kõlvarti sõnul saab linn oma konkreetsemad plaanid paberile lähinädalatel ja siis võib turu-uuringuga alustada.",
"role": "user"
},
{
"content": "Tallinna linnapea Mihhail Kõlvarti sõnul on Linnahalli arendamise vastu huvi tundnud mitu võimalikku investorit. Muuhulgas räägitakse võimalusest, et koos Linnahalliga saaks investor arendamiseks ka mõne lähedalasuva krundi.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Süvene antud uudisesse ja tee selle kohta lühikokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult ühe või kahe lausega!\n\nTekst:\n\nMa arvan, et see tegelikult normaalne ei ole, ma, ma ei ole ka kindel selles, kas see õiguspärane on, sellepärast et valitsus kehtestab piiranguid üldkorraldusega, mis on haldusakt ja kui haldusakt tehakse nagu niimoodi eelnevalt teatavaks ja siis pärast tuuakse sinna need põhjendused järgi siis minu arvates see päris hästi hea haldustavaga kooskõlas ei ole tegelikult mitte kunagi sellel ajal, kui neid piiranguid teavitatakse, siis ega me tegelikult ju põhjuseid teada ei saa, et miks tulevad nüüd seekord sellised piirangud. Need saab teada alati hiljem mingisugusest lakoonilisest seletuskirjast. Õigem oleks tegelikult need piirangud kehtestada juba korrektselt dokumendiga ja lisada põhjendused sellesse samasse dokumenti. Kas tegelikult mõneti võib aru saada, et valitsus testib nii-öelda avalikkust, et kas avalikkus on valmis neid samme taluma ja siis selles seletuskirjas saab asju veel paremaks kirjutada valitsuse jaoks? No esiteks, nad saavad võib-olla oma täiesti hullumeelseid mõtteid natukene maha võtta, kui nad vaatavad, et avalikkuse surve nendele on, on väga suur või avalikkuse pahameel on väga suur ja teine asi, tõepoolest, kui nad näevad, et avalikkuses tuleb tugevaid vastuväiteid nende kavandatavatele piirangutele, siis nad saavad endale lisaaega. Et noh, põhjendusi otsida. Aga kui nüüd vaadata seda sisu, mida eile välja öeldi, on see õiguspärane. No raske öelda, see väga palju sõltub nendest põhjendustest, mina oma peas ei suuda põhjendusi välja mõelda, kuidas on täiesti tervete inimeste liikumisvabaduse piiramine sellisel määral õiguspärane nüüd uute piirangutega kaotati ära seni ainus tõhus nakkusohutust tõendav meede see testimine. Ja kuidas see aitab viiruse levikut peatada, mul on väga raske sellest aru saada.",
"role": "user"
},
{
"content": "Vandeadvokaat Paul Kerese sõnul ei ole valitsuse teisipäeval teatatud piirangud piisavalt põhjendatud ning sellised otsused tuleks teatada juba algselt koos põhjendustega. Kerese hinnangul on tegemist olulise riigielu puudutava küsimusega ja parlament jätab sellest kõrvale jäädes tegemata oma töö.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Analüüsi uudist ja koosta sellele lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nOn Soomelgi oma abielu referendumi eelnõu ehk küsimus, mille puhul loeb ainult koalitsiooni püsimine, mitte see, mida parlamendiliikmed tegelikult mõtlevad või tahavad. Välisminister Pekka Haavisto suhtes algatati politsei uurimine, kuna ta üritas ametist kõrvaldada ministeeriumiametnikku, kes ei teinud nii, nagu minister tahtis, sest pidas seda seaduserikkumiseks. Põhiseaduskomisjon otsustas eelmisel nädalal, et Bekka haavisto käitus küll seadusevastaselt, aga süüdistuse esitamiseks ei ole siiski piisavalt põhjust. Ministrite puhul on süüdistuse esitamise lävi kõrgem kui tavakodanike puhul. Opositsioonis olevad Perussuomalaised esitasid ministri suhtes umbusaldusavalduses. Edus kunnas toetas Haavisto umbusaldamist 68 ja vastu oli 101 parlamendiliiget. Nii et minister jätkab hääletamata. Jättis 30 saadikut, mis on Soomes usaldushääletuse puhul erandlikult palju. Kuna koalitsioonierakondadel on kokku 117 kohta ministri poolt oli vaid 101, siis on selge, et ka osa valitsuserakondade liikmetest jättis hääletamata. Vaid üks valitsusse kuuluva keskuste parlamendi liige söandas hääletada nii, nagu ise õigeks pidas ja toetas seadust rikkunud välisministrile umbusalduse avaldamist. Valitsusse kuuluv Keskusta saatis kohe välja ka ennast õigustava pressiteate, milles märgib, et põhiseaduskomisjoni hinnangul on haavistu toimunud seadusevastaselt ja keskuste fraktsioon ei aktsepteeri seadusevastast tegevust. Erakond leiab, et Bekka Haavisto on teinud vigu ja kannab oma tegude eest vastutust. Poliitiline vastutus lasub aga keskuste hinnangul haavisto erakonnal, rohelistel. Iga partei vastutab ise oma ministrite eest, märgib keskust oma avalduses. Parlamendifraktsioon ei pea paljuks rõhutada veel ka oma vastutustundlikkust, öeldes, et keskus ta ei hakka sellepärast valitsust lõhkuma, kuna riik vajab praeguses koroonakriisis toimivat valitsust. Peamine vastutus valitsuse toimimise eest on peaministril, lisab Keskusta. Et oleks ikka kõigile selge. See valitsusse kuuluv erakond ei saa küll midagi muuta. Peaminister on sotsiaaldemokraat, Sarna Marin tema kah ei saa. Koalitsioonileping. Oh jah, ei ole kerge kellelgi.",
"role": "user"
},
{
"content": "Soome koalitsioonierakonnad toetasid usaldushääletusel välisminister Pekka Haavistot, kuigi põhiseaduskomisjoni hinnangul on minister seadust rikkunud.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Vaata antud uudislugu ja koosta üks või kaks lauset, mis võtavad kokku selle sisu. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nEelnõu võimaldab alandada tootjatele makstavat taastuvenergia tariifi 15 kuni 20 protsenti. Arvestades uuest aastast oodatavat elektri hinna tõusu, hakkab tarbija mõtlema, kuidas see elektriarves kajastub. Majandusminister Juhan Parts. Meie arvestuste järgi peaks tänane taastuvenergia tasu, mis on kuskil 0,97 senti kilovatt-tunni kohta, alanema 20 senti kilovatt-tunni kohta. Miks ma ütlen ligikaudu sellepärast, et see taastuvenergia tasude alandamise kokkulepe koosneb nagu kahest osast, esimene nende taastuvenergia tootjatega, et me nende tasu seome turuhinnaga, kui oletame see elektri börsi hind on kõrgem, siis tasu väheneb ja näiteks kui see elektri hind võib-olla mingite asjaoludel ootamatult kõrge, siis seda võrra ka tasu väheneb rohkem ja teine kokkuleppe pool oli siis see, mis udu Narva jaamades biomassi kasutas. Mis siis täna valitsuse ühtne seisukoht oli, et, et kuna riigil poolt võetud kohustus taastuvenergia osas kuni 2020-ni võimaldab mitte kasutada Narva biomassi elektrit järgnevad neli võib-olla viis aastat, siis seda toetusega me ei jätka esimesest jaanuarist 2013 ehk sealt tuleb siis nagu täiendav taastuvenergia toetuste tasu alanemine. Kuidas kommenteerib otsust osaühingu nelja energia juhatuse esimees Martin Kruus? Ise siis taastuvenergia koja ja majandusministeeriumi vahel sai allkirjastatud siin juba suvel ja, ja oleme selle kokkuleppega rahul, eks need kasud kahjud on alati ju prognoosid ja nende üle võib võibki lõpmatuseni spekuleerima jääda, et kes siis lõpuks kaotab ja kes siis lõpuks võidab, aga ütleme, hetketeadmiste järgi olime nõus sellisele kokkuleppele minema. Minister Juhan Parts Tegelikult muidugi investorite poolt oli ju väga suur järeleandmine, kuna nemad ju arvestasid, et see oleks nende õigustatud ootus kuni ka 12 aastat alates tootjast, see on väga oluline kokkulepe. Noh, kui ma võtan veel kokku selle perioodi, sest me ju tegelesime selle küsimusega kuni aastani 2020, siis selles osas noh, tarbijale vähenenud koormus võrreldes täna kehtiva seadusega on kuskil 300 350 miljonit eurot mis on rohkem peaaegu pool, et see mõju on eriti ka pikemaajalisem",
"role": "user"
},
{
"content": "Valitsuskabinet otsustas toetada majandus- ja kommunikatsiooniministeri Juhan Partsi eelnõu, millega vähendatakse alates 2013.aasta 1.jaanuarist taastuvenergia tasusid.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Süvene antud uudisesse ja tee selle kohta lühikokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult ühe või kahe lausega!\n\nTekst:\n\nKui Tartu Ülikooli akadeemilise naiskoori, Revali ja meeskoori, segakoori huik ja Põltsamaa leelokoori lauljad proovis suu lahti tegid, oli kohe selge, et laulmise pärast täna küll muretsema ei pea. Ühtelaulmise produtsent Artur Talvik ütleb, et tema jaoks oli kõige põnevam panna kokku kaks Eestit maailmas kõige enam tutvustanud kaubamärki. Need on Eesti laulupeod ja Eesti kui e-riik. Muuseas, mis on väga huvitav on, et, et see, see meie tagasihoidlik eesmärk on jõudnud välismaale ja, ja, ja välise infoagentuurid on väga jõuliselt mind pinninud täna, nii et ma pean siin hetke pärast jälle BBCle intervjuud andma, et sellised väikesed huvitavad ideed jõuavad väga kaugele ja selle kaudu saab jällegi Eestit tutvustada positiivsest küljest. Revalia meeskoorilaulja Jaanus Väljaots ja Põltsamaa leelokoori, dirigent Inge Peterson seda meelt, et eesti rahval on vaja aeg-ajalt kokku saada ja laulmisega oma ühtekuuluvust kinnitada. Minu jaoks ja ma arvan ka kõikide jaoks on Eestil kaks sümbolit, see, et me oleme iseseisev rahvas ning meil on nii tugev traditsioon, kui seda on laulupidu. Ja, ja minu arust on imeline see kaks ühes nüüd ühendada. Need laulmised on niisugused asjad, mis inimestele väga meeldivad. Mismille nimel nad elavad. Nad on täna kõik kohal. Nad on veel 100 üheprotsendiliselt kohal. Mitte kedagi ei olnud vaja veenda. Väga-väga ilus üritus just sellepärast, et need tuntud dirigendid on meile kohale tulnud, nad on meile koju tulnud. Et see on, see on harukordne sündmus tegelikult. Põltsamaa ei valitud ühte laulmise keskseks kohaks sugugi mitte juhuslikult sõpruse pargi looja Ants Paju. Siin on 20. augusti kangelastele pandud püsti tagasihoidlik sammas, teiseks siin on kõikidele 69 saadikule istutatud puud ja kui see laulu kokku laulmine või ühte laulmine on kavandatud nagu pühendada iseseisvuse tahastamise 19. aastapäevale siis mis veel paremat kui mitte Põltsamaal siin selles noores pargis. Rahvusringhäälingu raadiouudistele Olev Kenk, Paide.",
"role": "user"
},
{
"content": "Eestimaal oli digitaallaulupidu Ühtelaulmine.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Vaata üle uudislugu ning loo sellele lühike kokkuvõte. Piira vastus ühe või kahe lausega ja vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nEuroopa Liidu kuuenda sanktsioonide paketi kinnitamine kipub riikidele kujunema raskeks ülesandeks. Eile välja käidud kavas tehti erisusi Ungaris ja Slovakkiale, kes ei peaks aasta lõpuks loobuma kõigist Vene naftatoodetest. Neile anti aasta pikendust, ent juba jõudsid mõlema riigi esindajad öelda, et vaja on veel mitut aastat. Lisaks. Ungari välisministri Peeter to sõnul oleks praegune kava nende riigi suhtes vastutustundetu ning lõhuks energiajulgeoleku. Küsimus pole poliitilises tahtes eesmärgis või ajas, see on lihtsalt füüsiline, geograafiline ja taristust tulenev reaalsus, ütles sirto. Ka Slovakkia asemajandusminister Karol Kaalek sõnas eile, et järgmise aasta lõpp neile tähtajana ei sobi. See poleks kahjuks piisav. Me eeldame vähemalt kolme aastat sõna kaalek ning täpsustas, et selleks ajaks suudaksid nad teha muudatusi taristus ja tehnoloogias. Kuid lisaks neile on probleeme ka teistel Družba naftajuhtme otsas istuvatel riikidel. Eile tunnistas näiteks Tšehhi peaminister Peter Fjala, et ka neil läheb vaja paariaastast ajapikendust. Me oleme valmis otsust toetama, kui tšehhi saab aja pikendust, kuni võimekus on suurendanud teistes naftajuhtmetes, tegutseme sellel suunal väga intensiivselt erinevatel tasemetel. Rääkisin sellest ka Euroopa ülemkogu alalise eesistuja Charles Micheli ja Euroopa Komisjoni presidendi Ursula von der Leyeniga, ütles Fjala. Tema hinnangul vajab tšehhi samuti kolmeaastast pikendust. Kuuldavasti on praeguse graafikuga probleeme ka teistel Euroopa Liidu riikidel, mis tähendab, et naftaembargo tähtaeg aasta lõpus on löögi all. Samas annavad ilmselt Tallinn, Riia Vilnus ja Varssavi endast lähipäevadel maksimumi, et kõikidele riikidele kiire naftaembargo vajadust selgitada. Joosep Värk, Brüssel.",
"role": "user"
},
{
"content": "Eile välja käidud Euroopa Liidu Vene naftaembargo ettepanekus nähti ette erisusi Ungarile ja Slovakkiale. Nüüd soovib seda ka Tšehhi ja teised riigid.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Loe läbi uudislugu ja tee lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte, mis peegeldab selle põhisisu. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nTere hommikust, kell on pool minutit, üle seitsme. Oma tööd alustab Eesti Raadio klassikaraadio. Klassikaraadio tegevtoimetaja Margeli Rooker, kuidas siis sellises eriolukorras sünnipäeva tähistamine möödub pidulikumalt kui varem, sellepärast et meie kuulajad on nii kirglikud täna päeva programmist osa võtmas, et me ei jõua neid Neid soove eetrisse mängida. Me oleme tohutult tänulikud oma kuulajatele, selle toetuse eest ja selle armastuse ja kire eest, mida me oleme täna kogenud siin kõikidel telefoniliinidel lisette velt. Klassikaraadio toimetaja tulid just eetrist, mis, mis te seal eetris tegite koos Miina pärnaga? Oi, me võtsime vastu telefonikõnesid, lugesime kirju, mida meie ustavad kuulajad meile kirjutasid ja me võtsime vastu ka nende muusika soove, mida inimesed on siis klassikaraadiost näiteks kuulnud ja tahaksid seda nüüd sünnipäeva puhul veelkord ka teistega jagada. Mis see kõige üllatavam soov oli, mis tuli kolm kuulajat soovis kuulata Pärt Uusbergi loomingut, võib-olla on põhjus selles, et Pärt Uusberg valiti ka ju just järgmise noorte laulupeo peadirigendiks ja siis on sellised haruldased, on veel väga sellised vanad salvestised, mida tuleb arhiivi põhjast välja tuhnida ja otsida. Kuidas klassikaraadio töötajad ise tänast päeva tähistavad? No kõigepealt sellega, et kuigi me töötame paljuski praegu kodus, siis ikkagi paned kaunid riided selga, tunne on palju pidulikum. Noh, eks me kõik oleme ju valmistunud ka õhtuseks soovikontserdiks, nii et ikka tuleb tõdeda, et olenemata eriolukorrast on päev pidulikum, kui mõni teine.",
"role": "user"
},
{
"content": "Täna 25 aastat tagasi alustas tööd Klassikaraadio, mis on toonud kuulajateni mitmesugust väärtmuusikat, kultuurisaateid ja kontserdiülekandeid. Täna toimuma pidanud sünnipäevakontsert on lükkunud sügisesse, kuid kuulajaid rõõmustatakse sünnipäevameeleolus programmiga, mille keskmes oli kuuetunnine soovikontsert. Klassikaraadio esimest saatepäeva 1995. aasta 1. aprillil kell 7 alustas Tõnis Tirel.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Uurides uudislugu, loo sellele ühe või kahe lausega lühikokkuvõte. Vasta eesti keeles!\n\nTekst:\n\nTänasest on kange alkoholi müük keelatud neis pealinna poodides, kus pindala on vähem kui 150 ruutmeetrit. Tallinnas on ligi paarsada väikeäri, mille sissetuleku peamine allikas ongi kange alkohol. Ühtekokku müüb pealinnas alkoholi pea 2000 poodi. Tallinna volikogu hinnangul on neid liiga palju ja alkoholimüügi piirangu põhjuseks ongi mure rahva tervise pärast. Piirangu kavandamisel. Kaks aastat tagasi suri viinasurma 139 tallinlast. Alkoholi müük keelatakse ka koolide lähedal ja kanget üle 22 kraadist alkoholi ei tohi enam müüa ka tanklad, räägib ettevõtlusameti hinna ja tarbijakaitse osakonna juhataja Aave Jürgen. Lauskontrolli me ei hakka tegema nüüd kohe vaid me oleme andnud ettevõtjale siiski veel võimaluse kooskõlla viia nende tingimustega ja ettevõtja kohustus on meile ise tõendada. Et tal on need tingimused ja nõuded, kõik täidetud, on tal siis lepingud, skeemid lepingute juures, et vähemalt augustis nii politsei abiga kui munitsipaalpolitsei abiga me siiski kõik need paarsada kohta läbi käime. Eesti väikeettevõtete huve esindava EVEA tegevjuht Raivo Altmets leiab, et piirang kahjustab ettevõtlust. Me oleme muidugi nõus sellega, et alkoholi liigtarbimise vastu tuleb võidelda, teisalt jälle selline korraldus selgelt mõjutab just nimelt väiksemaid poepidajaid, kellel kaob ära oluline osa tulust ja selle tulemusena me prognoosime, et nad on ka sunnitud märgatavalt näiteks toidukaupade hinda tõstma et omadega otsas, aga välja tulla või halvemal juhul ka oma poed sulgema. Seni on lahendamata kohtuvaidlus linnavalitsuse ettepaneku üle peatada alkohoolse joogi jaemüük pühapäeviti. Linnavalitsus on pöördunud ka Harjumaa kohalike omavalitsuste poole palvega piirangutega ühineda. Saku vallavolikogu leidis, et piiranguid oleks otstarbekas läbi viia kogu riigis. Harku vallavolikogu eelistas alkoholi müügi piiramist maakonna tasemel. Tallinn tegi ka Harju maavanemale ettepaneku arutada küsimust Harjumaa tervisenõukogus. Konjunktuuriinstituudi andmetel on riigis üle pooleteist 1000 alkoholisõltlase.",
"role": "user"
},
{
"content": "Tallinnas jõustub täna kange alkoholi müügi keeld väikepoodides. EVEA hinnangul tähendab see paljude keldripoodide võimalikku kadumist, samas on olukord tõsine, sest aastas sureb alkoholi liigtarvitamise tõttu rohkem kui sada Tallinna elanikku.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Loe läbi uudislugu ja tee lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte, mis peegeldab selle põhisisu. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nMaavalitsustele välja pakutud Edelaraudtee sõidugraafikud ei rahulda esimesest septembrist paljusid lõuna ja Kagu-Eesti elanikke, need erinevad oluliselt sellest, mis oli enne kolmandat märtsi jätkab Tartu maavanem Jaan õunapuu. Väga paljudes endistes peatustes ei ole uue liikluskorralduse järgi ette nähtud rongi seiskumist. Tartu maavalitsusele on tulnud päris hulga pöördumisi ja kõige konkreetsem ja võib-olla kõige suurem hulk inimesi kannatab vapramäe peatuses. Ligi 100 allkirja on tulnud minu minu kätte ja me leppisime nüüd eelmine nädal meie kohaliku omavalitsuse juhtidega kokku selles, et 29.-ks, see tähendab selle nädala kolmapäevaks nad esitavad meile omapoolsed ettepanekud nende vajaminevate peatuste osas, mida praegu Edelaraudtee ei ole planeerinud. Lisaks vapramäele on raskes seisus soo taga peatus, kus eelmise aasta septembris loendusandmetel oli kuskil üle 500 reisija kuus samamoodi Vasulas reisijaid küll natukene vähem, aga ikkagi ka kuskil 300 inimese ringis, näiteks Kambja vallas ei saaks selle kava järgi olema ühtegi peatust. Need asjad on nüüd küll selles mõttes minu jaoks arusaamatud, et noh, kui rong hakkab liikuma, aga inimene rongi peale või rongi pealt maha ei saa, milleks seda rongi siis vaja on? Tartu maavalitsus on lubanud läbi viia ka uue sõitjate vajadusi, arvestama uurimuse ning esitada selle teede ja sideministeeriumile. Maavanem Jaan õunapuu loodab siiski, et teede ja sideministeeriumi ning Edelaraudtee suudavad saavutada enne esimest septembrit olulise kokkuleppe, mis arvestab ka inimeste huvisid. Võib-olla on veel selline aeg, kus firma ja ministeerium suudavad ütleme, töö käigus ümber vaadata ja, ja kokku leppida see kogu aeg ju sai tegelikult nendes peatustes see rong peatuda, kuid mulle praegu tundub, et võib-olla Edelaraudtee oma kulude kokkuhoiu suures tuhinas on oluliselt vähendanud piletimüügiga seotud protseduure. Konduktorid on nii palju vähemaks jäänud, et jõutagi neid pileteid nii paljudes kohtades müüa ja sellepärast siis on lihtsam mitte peatuda. Edelaraudtee juhatuse esimees Enn Ruubel kommenteeris osade peatuskohtade sulgemist nii. On tõesti palju selliseid jaamu, ehk siis peatuspunkte tegelikult, kus rongi peatumine selleks, et reisijaid peale võtta ja maha lasta, on eelkõige ohtlik sellele reisijale. Ja Eesti raudtee kui infrastruktuuri omanik ei ole sellises olukorras, nagu see reisijate vedu on, ei ole tõesti nende paljude peatuspunktide platvormide remonti omale ette planeerinud, räägime seda läbi ka ministeeriumi ja Eesti raudteega. Et Edelaraudtee hakkab ise teivasjaamade platvorme remontima ja järk-järgult korda tegema niimoodi, et, et oleks ikkagi inimestel võimalik turvaliselt rongi peale tulla ja sealt maha astuda. Eesti raadio uudistele Tartust Vambola Paavo.",
"role": "user"
},
{
"content": "Edela Raudtee uued sõidugraafikud ei rahulda paljusid Lõuna- ja Kagu-Eesti elanikke, väga paljudes endistes peatustes ei ole tulevikus peatusi ette nähtud. Räägivad Tartu maavanem Jaan Õunapuu ja Edela Raudtee juhatuse esimees Henn Ruubel. CDR teostus: Peeter Konks Eesti Raudtee Tartu Stuudios 17. oktoobril 2001.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita selle kohta üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nEesti põllumajandus ja Kaubanduskoja teraviljakomisjoni esimees Jaak Läänemets ütleb, et teravili koristati põldudelt tavapäratult vara. Et meil isiklikult on olnud niimoodi, et kõikide aegade kõige varasem koristus oli nüüd, mis algas kuskil seal juuli keskel ja, ja 10.-ks augustiks olid meil teraviljad ja, ja raps kõik koristatud. Aastal 1993, kui me kasvatasime ainult suvivilja, alustasime koristusega 24. augustil. Läänemetsa sõnul on varajase saagikoristuse taga palav suvi. Kannatasid just suviviljad, oder, nisu ja kaunviljad nagu hernes ja uba. Taliviljad, rukis, talinisu ja talioder pidasid paremini vastu. Meil konkreetselt oma ettevõttes on, on selle aasta saak umbes 20 protsenti väiksem kui läinud aastal ja Eesti keskmisena on ka ikkagi tagasiminek. Kui statistika järgi mälu järgi julgen öelda, et eelmise aasta Eesti teravilja ja rapsi kogusaak oli 1,95 miljonit tonni, siis selleks aastaks prognoositakse kuskil poolteist miljonit tonni suurusjärgus. Teravilja toodetakse Eestis ligikaudu kaks korda sama palju kui tarbitakse, seega väiksem saak poes saia hinda ei pruugi mõjutada. Kartulikasvataja Gustav Põldma ütleb, et kartul seevastu on tänavu põllul kauem. Ma olen ka üle 20 aasta kartulit kasvatanud ja minul septembrikuus, kartul pole veel täie osa, sorte õitsesid alles septembrikuus. Aga noh, kuu lõppu leb koristus, see on hiliste sortide oma. Kartul on mullusega võrreldes kallim, kuid Põldma sõnul ongi nii õiglasem. Mullune saak oli nii hea, et kartulikasvatajad müüsid kartulit hinna eest, millega tegelikult toota ei saa. Põldma usub, et kallim hind ostjat ei hirmuta. Põuaga on see teema ju ka, et kartuli välimus läheb kärna ja koor on ikka krobeline ja noh, sisul pole tegelikult häda mitte midagi anda. Välispilt on, meil on inimesed siin põllul ka käinud, meil koostööpartnerid, kui sa vaatad otsa, sa nagu ei tahaks seda kartulit osta, ma koorisin neile põllu peal kartulit ja leekisin pooleks ja siis nad imestasid, et näed ilus, kõik on sees, ta koor on, noh, see on iluiga tegelikult. Põllumehed palju ei muretse, kuna plaane tehakse pikema aja peale, teeb parem aasta halvemad tasa.",
"role": "user"
},
{
"content": "Vähe vihma ja kõrged soojuskraadid juunis ja juulis tähendavad, et saaki tuleb tänavu vähem. Ka viljakoristuse ajad on nihkunud.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Loe läbi uudis ja anna sellele lühike kokkuvõte ühe või kahe lausega. Vastus peab olema ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nTegemist on ikka väga tõsise tervishoiukriisiga tervishoiuasutused haiglad on sisuliselt kollapsi äärel kokku kukkumas kuna viiruse levik on niivõrd kiireks muutunud viimastel nädalatel, et, et seda on väga keeruline kontrolli alla tagasi saada. Kui me vaatame kolme viimase päeva statistikat, siis kolme päevaga on juurde tulnud üle miljoni uue nakatunu ja on surnud ligi 10000 inimest. Teadlased on siin arvutanud, et kui drastilisi meetmeid kohe ei rakenda, siis mai keskel võib iga uus päev tuua juba pool miljonit uut nakatunut ja, ja surnuid olla 3000 inimest päevas. No kuidas teie ennast seal isiklikult tunnete, kas on, on see tunne ebakindel mis, mis räägitakse uutest mutanttüvedest? Meie saatkond on suhteliselt väike, meil on kolm diplomaati ainult ja kuus-seitse koha pealt palgata töötajad. Me töötame juba eelmisest kolmapäevast alates kodusel režiimil nii palju kui võimalik, mitmed osariigid on hakanud korraldama individuaalseid keelutunde. Kas siis nädalavahetusel on komandanditund või öösel ja nii ka New Delhis kehtib juba umbes seitse päeva keelutund, mis peaks esmaspäeval ära lõppema, aga vaadates, missugune olukord on, siis igal juhul oleme meie otsustanud juba koos teiste saatkonda, ega et jätkame kodus töötamist nii palju kui võimalik, sest et kui keegi haigeks jääb, siis me teame, et pole nagu eriti ravi kuskilt saada või arstiabi. Aga te küsisite mutatsioonide kohta jah, et nendega on asi viimastel nädalatel ka keerulisemaks läinud, sest oktoobrist teada on juba niinimetatud India kiviB1 617 levinud ja nüüd aprillis on see tüvi esmalt kaks korda muteerunud. Ta on võtnud külge ühelt poolt Lõuna-Aafrikast ja Inglismaalt leitud tüve L nesada 52 ja teisalt ka Californiast leitud tüve. Lisaks sellele veel kohaliku Bengali mingi mutatsiooni ja seda uut India tüve, mis on siis nagu juba trippel või kolmekordselt muteerunud tüvi on nimetatakse B, üks, kuus, üks, kaheksa, aga mis teeb murelikuks juba praegu on need, need uued variandid, levivad palju kiiremini, inimesed nakatuvad kergemini. Sageli ei ole võimalik ka testide abil kindlaks teha, et inimesel üldse on koroona kuna võimalik on, et need nakatumised või tüvi läheb kohe alumistesse hingamisteede sse, tekitades seal kopsupõletikku ja seda näitab juba ainult röntgen. Lisaks on palju nakatunuid nende hulgas, kes on juba vaktsineerimist alustanud või, või selle isegi lõpetanud, mistõttu nendel uutel tüvedel on ilmselt mingid niisugused tagavara uksed sees mis kavaldavad üle antikehad, mida on siis saadud kas haiguse läbipõdemisel või vaktsineerimise teel.",
"role": "user"
},
{
"content": "Indias tuvastati viimase ööpäevaga üle 340 000 uue koroonaviirusse nakatumise. Suri rekordarv 2624 inimest. Indias kasvab nii koroonasse nakatumiste kui ka surmade arv. Lisaks levivad jõudsalt uued viirusetüved. Eesti suursaadik New Dehlis Katrin Kivi ütles, et olukord on igas mõttes murettekitav.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Analüüsi uudislugu ning kirjuta sellele üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta üksnes eesti keeles!\n\nTekst:\n\nSotsiaaldemokraatliku erakonna jaoks on eelseisvatel valimistel kõige olulisemad kolm teemat. Lastega perede olukorra parandamine, tööpoliitika ning julgeolek. Keskerakonna esimees Edgar Savisaar toob kõige tähtsamana esile selle, et Eesti poliitika muutuks võrreldes Reformierakonna omaga. Nemad ütlevad, et samamoodi edasi, meie arvame, et see on stagnatsioon, me ei ole sellega nõus ja me tahame, et poliitika muutuks. Mida see tähendab? See tähendab seda, et peamiseks võitlusväljaks saaks ikkagi küsimus palkades, pensionidest, väljarändest ja nii edasi. Kõik need teemad, mis me oleme oma valimisplatvormis kuulutanud Ka sotsiaaldemokraatliku erakonna esimees Sven Mikser rõhutab, et tööjõuturu teema on tähtis. Lähiaja võtmeküsimus Eestis on see, et tegelikult kõik inimesed, kes tahavad ja on kasvõi osaliselt suutelised tööturul osalema, saaksid seda teha, et see puudutab ka noh, ka näiteks väikelaste vanemaid, et meie suhteliselt selline paindumatu ja, ja töötamist ja pereelu mitte väga ühitada sooviv süsteem üldiselt hoiab tööturult eemal tihtipeale ka neid väikelaste vanemaid, kes võiksid ja saaksid ja tahaksid osa ajaga töötada. Kahel erakonnal on veel sarnaseid mõtteid, sotsid tõstaks alampalga 800 Keskerakond 1000 euroni ning mõlemad erakonnad teeks üksikisiku tulumaksust astmelise. Kuigi just Keskerakond on valimiskampaania üles ehitanud senisest poliitikast põhimõtteliselt misele, ei välista Edgar Savisaar valitsusse pääsemisel koostööd ühegi erakonnaga. Ma arvan niimoodi, et me oleme valmis koalitsiooni minema kõigi nendega, kellega me põhimõtetest kokku lepime, ehk teiste sõnadega, kes suudavad välja pakkuda samasuguseid põhimõtteid või lähedasi põhimõtteid, nagu on meie omad. Sven Mikser aga ütleb, et Edgar Savisaare moodustatavas valitsuses ei ole kindlasti teda ennast ega ka sotsiaaldemokraate kuid teiste erakondadega koostööd sotsid ei välista. Küll aga ütleb Sven Mikser, et valimiskampaaniat vastandumisele üles ehitada ei ole mõistlik. Kindlasti tuleb valimiskampaanias tuua välja see, mis eristab ühte erakonda teisest. Aga ma arvan, et selline hirmutamine abstraktsete eksistentsiaalsete selliste hirmude külvamine ühiskonda ja, ja kogukondade vastandamine poliitilise võitluse käigus, et see on asi, mida ei tohiks teha. Just praegu algas Reformierakonna üldkogu, kus kinnitatakse valimisprogramm ning nimekirjad. IRL, kinnitas valimisnimekirjad detsembris toimunud volikogul ning lõplik programm saab paika ilmselt lähiajal.",
"role": "user"
},
{
"content": "Sotsiaaldemokraadid ja Keskerakond kinnitasid nimekirjad ja programmi Riigikogu valimisteks.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Süvene antud uudisesse ja tee selle kohta lühikokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult ühe või kahe lausega!\n\nTekst:\n\nPaide Hillar Hanssoo põhikoolis õpib kaheksa Ukraina päritolu püsiva sissekirjutuseta last, kelle vanemad on siia tulnud ajutise elamis ja tööloaga. Viljandi põhikoolides on kolm last Ukrainast ja üks Bulgaariast. Paide abilinnapea Anneli Tumanski ütleb, et kuna nende laste koolitamine toimub samuti eesti keeles, siis tavapäraste koolitundidega nad hakkama ei saa ja vajavad eesti keeles abiõpet. Ja selleks on meil neile abiõpetajad ja nad saavad eraldi eesti keele õppeks ka lisatunde. Jah, tõsi praegu me leiame kooli enda eelarvest ja panustab sinna ka linn. Aga me soovime pöörduda tõesti haridus teadusministeeriumi juurde abi küsimiseks, sest kindlasti on neid lapsi veel ja veel juurde tulemas meile ja me peame neile tagama ka koolikoha. Kool taotleb praegu ühte abiõpetaja kohta ja palgasumma üheks õppeaastaks selle jaoks oleks 21 22000. Viljandi abilinnapea Jaanika Kedvil pöördus sissekirjutuseta laste koolikohustuse rahastamise pärast ministeeriumisse mullu septembris. Lisaks tugimeetmetele on üldse meil mitmed küsimused ka õppekoha rahastuse suhtes. Kuna meil on juba kogemust välisriikidest tulnud lastega, siis neil ei ole haigekassa kindlustust. Aga vastus oli nii, et et loomulikult peame me koolikohustuslikele lastele tagama koha koolis ja see kehtib vaid nii-öelda põhihariduse ulatuses ja soovitati siis kohalike linnaettevõtjatega tihedamat koostööd teha. Haridus ja teadusministeeriumi hariduskorralduse osakonna juhataja Ingar Tubolazov. Ja haridusministeerium juba juba täna toetab kõiki omavalitsusi, kes siis taotlevad lisaraha selleks, et pakkuda keeletuge nii-öelda siis mitte eesti kodukeelega sisserändajatele ja neid toetusi vahendab meile sihtasutus Innove. Kui suur probleem on tervikuna Eestis sissekirjutuseta lapsed, välismaalaste lapsed, kellele tuleb anda täiendavalt eesti keele õpet? Kindlasti ei saa seda nimetada probleemiks, et pigem on see tervitatav, et muukeelne elanikkond väärtustab eestikeelset haridust ja et lapsed pannakse eesti õppekeelega kooli, et kindlasti on see tervitatav meie poolt ja, ja pigem väljakutse meile, et need pered ja lapsed oleksid meie haridussüsteemis toetatud. Rahvusringhäälingu raadiouudistele Olev Kenk, Paide.",
"role": "user"
},
{
"content": "Eesti põhikoolides õpib üha rohkem Eestisse ajutiselt tööle ja elama asunud vanemate lapsi, kellele omavalitsused peavad tagama tasuta eestikeelse põhihariduse. Samas raha neile abiõpetajate palkamiseks omavalitsustel napib.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Uurides uudislugu, loo sellele ühe või kahe lausega lühikokkuvõte. Vasta eesti keeles!\n\nTekst:\n\nKui seni on riik kodanikke teavitanud läbi emaili või riigiportaali, siis tulevikus loodetakse seda teha ka mobiiltelefoni rakendustega nagu näiteks Facebook ja Watsepp. Messenger. Rakenduste kaudu saaksid inimesed riigiasutuste lt küsimusi küsida ja neile viivituseta vastuseid saada. Lisaks saaks valitsus hõlpsamini saata nii personaalseid kui ka massiteavitusi, räägib majandus ja kommunikatsiooniministeeriumi infosüsteemide osakonna andmete juht Ott Velsberg. Et riigi poole pöörduvad kodanikud tihti murega, et millal ja kus uuendada näiteks passi, ID-kaarti, mis juhtub, kui retseptiravim aegub ja nii edasi kõikidele nendele küsimustele anda vastus ja samal ajal ka anda teada, näiteks kui seesama ID-kaart aegub, siis kodanik reageeriks, varem massteavituste saatmine on olnud kogu aeg teema, võtame kas või valimised valimisi. Info teavitamine koroonakriisi valguses kindlasti seda oleks võinud samamoodi ära kasutada. Inimese enda valitud platvormil vastaks lihtsamatele küsimustele automaatselt juturobot. Keerulisemal juhul võtaks vastamisi üle ametnik uue suhtlus kanaliga. Laheneks ka tänane mure, et inimestel on riigi info suunatud e-postkasti, mida nad ei jälgi. Isegi kui teavitusi nähakse, siis paljud neile lihtsalt ei reageeri kiirsõnumit. Aga inimeste veenmist nimetab Ott Velsberg positiivses võtmes nügimiseks. Nügimine on nii-öelda lähenemine, kus mõistlike otsuseid, mida kodanik täna ei tee, proovida neid veenda, et nad seda siiski teeksid. Näiteks kui kodanik teab, et tal ID-kaart aegub, aga ta ei lähe seda uuendama. Tuua välja põhjus, miks võiks ID-kaarti siiski uuendada. Võimalust suhelda riigiga mõne mobiilirakenduse kaudu pole praegu mitte ühegi teise riigi elanikel. Majandus ja kommunikatsiooniministeerium on algatanud riigihanke, et analüüsida alternatiivkanalite kasutamise võimalikke turvariske. Tahame saada selget pilti, kuidas seda tehniliselt võiks realiseerida, siis näiteks turvalisuse pool andmekaitse, kuidas toimuks näiteks turvaline andmeedastus. Erinevate alternatiivsete kanalitel on ka tegelikult erinevad nii-öelda turvanõuded, kus on krüpteeritud, kus mitte ja nii edasi ja noh, Facebooki on endal sõnumid krüpteeritud, aga need ei ole meie meistrid võib-olla piisavad, et me seda sellele tegelikult tahamegi vastust saada. Velsberg loodab, et juba järgmisel aastal saab iga Eesti kodanik valida, kas ta soovib riigilt teavitusi saada meili SMS-ide või näiteks Facebooki sõnumite kaudu.",
"role": "user"
},
{
"content": "Riik sooviks kodanikele teavitusi saata ka Facebooki sõnumite kaudu. Praegu on korraldatud riigihange, et analüüsida selle võimalikke turvariske.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Vaata antud uudislugu ja koosta üks või kaks lauset, mis võtavad kokku selle sisu. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nNüüd oleme jõudnud sinnamaani, et me küll teatrit kinni ei pea panema, aga meie loominguline jõud on suure löögi all, sest kui räägitakse keskmistest palkadest ja kultuuritöötajate miinimumpalkadest, sest me ei suuda selliste toetustega Tartus tegutsedes sellist repertuaari mängides seda inimesele tagada lihtsalt teater jookseb tühjaks me praegu, kui me toome lavastus välja, siis need kõik on rahastatud enamasti siis Kultuurkapitali projektitoetusega ja omapoolse osalusega, aga see tähendab, et ei ole tegelikult sotsiaalseid pikaajalisi garantiisid ei teatrile ega trupiliikmetele, sest grupiliikmed on ju ka inimesed, nad tahavad ikkagi nagu stabiilset mingit sissetulekut. Me peame tegema siis teised valikud, kui me saame teada, et noh, et see ütleme võib-olla see ei olegi kunagi võimalik, et me peamegi jääma projekti teatris, siis me peame hakkama tegema teisi valikuid. Meil olekski vaja siis nagu selget signaali, mis siis saab edasi kultuuripoliitiliselt, kas väikesed erateatrit, kas nad on nagu soositud, kas need kuidagi võrdsustatakse, kas suured teatri ja väiksed teatrit, nende rahastamisskeemid kuidagi muutuvad läbipaistvalt sarnaseks või kultuuripoliitika on ikkagi pigem see, et suured organisatsioonid on meile, Euroopa Liidus ja NATOs ja eestlaste püsima jäämisena vajalikud. Neid toetatakse ilmtingimata ja kui raha üle jääb, siis ka natukene väikseid. Mis on need põhimõtted, et ega need põhimõtted ei ole selgelt välja öeldud ja kui need on välja öeldud, siis on valitsus vahetunud ja siis hakatakse välja töötama uusi rahastusmeetmeid.",
"role": "user"
},
{
"content": "Tartu linnapea Urmas Klaas saatis pöördumise kultuuriminister Tõnis Lukasele. Pöördumises muretseb Klaas Tartu Uue Teatri tuleviku pärast. Nimelt on Uue Teatri püsiv riiklik toetus sel aastal 128 000 eurot, mis on aga kolm-neli korda väiksem näiteks Tallinnas tegutsevate teiste samalaadsete erateatrite toetusest. Ka teatri loovjuht Ivar Põllu ütleb, et praegune toetus on väga väike. Põllu sõnul on ka varasemalt riigi poole sama palvega pöördutud, aga praeguseni pole tegevustoetuse summas muudatusi tehtud.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Loe läbi uudis ja anna sellele lühike kokkuvõte ühe või kahe lausega. Vastus peab olema ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nEestis ei ole aru saadud sellest, et kusagilt läheb ka poliitilise võitluse piir. Kui poliitilises võitluses hakatakse tõsiselt ja muretult kasutama ahju ajamise teemat siis minu jaoks on see piir ületatud. Ma olen täiesti kindel, et osa inimesi ei anna omale aru, kes selle aktsiooniga kaasas olid. Ei anna omale aru, mis on selle asja ajalooline dimensioon ja kuhu niisugused asjad võivad välja viia. Jõerüüt põhjendas, et üleskutsed ajada kommunistid ahju ületavad nii inimlikkuse kui ka demokraatia piiri. Ta küsis avalduses, kas järgmine liigitus tehakse nahavärvi, keele või usu järgi. Samas tunnistas ta, et ei oota sarnast särki staadionil kandnud Laidoneri muuseumi direktori Indrek Tarandilt lahkumisavaldust. Peaministrile tuli loomulikult see lahkumisavaldus ja see põhjendus siia juurde üllatusena see ei saanudki teisiti olla. Aga ma usun, et ta mõistab, mida ma silmas pean. Mitmed opositsioonipoliitikud ja ka ajakirjanikud pöörasid rohkem tähelepanu Jõerüüdi avalduse teisele osale, kus ta toob häirivana välja poliitika ja ärimaailma huvide põimumise, mille tulemusena tekivad suured korruptsioonikahtlustused ja valitseb mahavaikimise vaim. No mina oleksin oodanud küll mõnede nende pangandusasjadega või ütleme, et pangandusskeemidega kui viisakat väljendust kasutada pangandusskeemidega seotud inimeste palju selgemat juttu sellest, mida nad teavad, mida nad ei tea, mida nad arvavad, mida nad ei arva. Nemad on ka suured Eesti tegijad. Me räägime täna poliitikast ja tegu tähelepanu selle poliitilise maastiku peal. Aga armas taevas, finantsmaastik ja ärimaastik on ka üks noh, üks suur osa Eesti elust ja üks suur osa ka Eesti elamise garantiist või turvalisust, sest kui inimesed, kes seal on väga mõjukatel positsioonidel ei saa aru, milline on nende vastutus. Ja ei saa aru, et ei ole võimalik lihtsalt suu kinni ütelda. Olin puu otsas. Jõerüüt tunnistas, et Eestil tuleb õppida elama vabas ja demokraatlikus riigis, milleks ühiskond pole veel valmis. Vabaduse me saime kätte Euroopa Liidu ja NATO liikmesuse, me saime kätte see, mismoodi olla siis niimoodi see, mida me oleme tahtnud olla, see nõuab natuke õppimist, see nõuab lihtsalt natukene õppimist. Jõerüüt ütles, et loodetavasti rahuldab peaminister ta lahkumisavalduse kiiresti. Esialgu ei kavatse ta Reformierakonnast välja astuda.",
"role": "user"
},
{
"content": "Kaitseminister Jaak Jõerüüt esitas tagasiastumispalve.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Uurides uudislugu, loo sellele ühe või kahe lausega lühikokkuvõte. Vasta eesti keeles!\n\nTekst:\n\nEuroopa Liidu koroona vastu vaktsineerimise strateegia on lonkamas mitut jalga. Kui üle-eelmisel nädalal teatas ere ajutisest vaktsiini tarnete vähenemisest, siis eelmise nädala lõpus tegi sama Astra Zeneca. Kuigi firma vaktsiin peaks Euroopa ravimiametilt saama heakskiidu alles selle nädala lõpus, protestivad riigid juba aktiivselt kärbet üle. Kardetavalt võivad tarned olla seni loodetust ligi 60 protsenti väiksemad. Firma sõnul on neil probleeme Euroopa tootmisüksuse efektiivsusega. Euroopa komisjon on seepärast nõudnud ravimitootjalt ka selgitusi. Komisjoni tervisevolinik Stella kirja kiides saatis eile ettevõttele märgukirja, millele soovitakse vastuseid juba täna. Probleemi muudab eriti märkimisväärseks see, et komisjon sõlmis ravimitootjatega eelostulepingud just tootmiskindluse tugevdamiseks. Seepärast maksti tootjatele juba sügisel välja mitusada miljonit eurot. Nüüd soovib komisjon vastuseid, kas seda raha ei kasutatud tootmiskindluse suurendamiseks või said vaktsiini esmajärjekorras hoopis need riigid, kes rohkem maksid. Kuigi komisjon ei ole tootjaid veel kohtuga ähvardanud, tegi seda eile Itaalia välisminister Luigio sõnul ei nõua nad kompensatsiooni ehk raha, vaid soovivad lubatud vaktsiine. Seda Euroopa lepet ei täida Faizer ega AstraZeneca ja sellele järgnevad juriidilised tagajärjed. Töötame selle kallal, et vaktsineerimiskava ei muutuks, sõnas Dimaio. Tegelikult on probleeme ka riiklike strateegiatega, mis ei püsi kuidagi Euroopa komisjoni seatud tempos. Nende hinnangul peaks suve lõpuks saama vaktsineeritud 70 protsenti täiskasvanud elanikkonnast. Praegu ei liigu sellise kiirusega aga ükski Euroopa Liidu liikmesriik. Kõige drastilisem on olukord Bulgaarias, mis praeguses tempos jätkates jõuaks eesmärgiga aastal 2040, kuid see on vaid arvutuspaberil, sest suure tõenäosusega kasvavad siiski lähikuudel olulisel määral nii vaktsiini tootmismahud kui päevasel vaktsineeritavate inimeste hulk. Ent Euroopa Komisjoni eesmärkideni jõudmist ei usuta eriti ka Brüsselis. Joosep Värk, Brüssel.",
"role": "user"
},
{
"content": "Viimastel nädalatel on mitu ravimitootjat teatanud koroonavaktsiini tarnete vähenemisest Euroopa Liidule. Euroopa Komisjon nõuab neilt nüüd selgitusi, sest tootmiskindluse tagamiseks maksti tootjatele juba sügisel sadu miljoneid eurosid.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Uurides uudislugu, loo sellele ühe või kahe lausega lühikokkuvõte. Vasta eesti keeles!\n\nTekst:\n\nVanemate kogu oli täna koos kaks korda. Vahepeal tehti vaheaeg kuni riigikogu liikmed. Komisjonide istungil käisid kell neli või õieti pool viis alustati taas ja teine teise kohtumise keskel juhatati riigikogu esimehe kabineti Kersti Kaljulaid. Mõnikümmend minutit hiljem tulid nad koos Eiki Nestoriga ajakirjanike ette. Eiki Nestor. Riigikogu fraktsioonide juhid, keda on kuus kõik kuus juhti ja kolm juhatuse liiget, on nüüd kahel päeval arutanud neid ülesandeid, mis meil on seotud kolmanda oktoobri ga ja selle seoses sellega, et valimis kogus ei õnnestu presidenti valida. Need kaks kohtumist vanematekogus kui ka vahepeal peetud jutuajamised tõid meid täna selle tulemuseni et me leiame ja oleme teinud ettepaneku Kersti Kaljulaiule olla kandidaat Eesti vabariigi presidendi ametikohale kolmandal oktoobril riigikogus toimuvatel valimistel. Nestor ei nimetanud konkreetseid nimesid, keda veel arutati, ta ütles, et neid oli, aga fakt on see, et helistas ta täna üksnes Kersti Kaljulaiule ja kutsus ta siis Toompeale. Ei olnud ka juttu, mitu allkirja saab konkreetselt see esitamisleht ennem neid homseid kohtumisi on ikkagi kõik veel mõnevõrra segane, kuigi Nestor on kindel, et meil on kindel presidendikandidaat, aga Kersti Kaljulaid ise. Riigikogu vanematekogu ütles mulle, et On tekkinud reaalne võimalus et kõik riigikogu fraktsioonid, kui ma olen nendega kohtunud ja vestelnud tahavad mõelda selle üle, kas mina võiksin olla konsensus kandidaat Eesti vabariigi presidendi ametikohale. Need kohtumised leiavad aset homme ja homme õhtuks oleme me kõik koos palju targemad. On riigikogu vanematekogu ettepanek ja mina. Ja see on väga keeruline otsus. Arvestades laupäeval kujunenud olukorda, siis see vastutus on meeletu ja ma võtan selle. Homme õhtuks me näeme, mis on sellest edasi saanud. Kersti Kaljulaiult küsiti veel, et kui ta kevadel ei soovinud presidendiks kandideerida, et kas ta nüüd siis tahab presidendiks saada. Kui ma olen siin täna, siis ilmselt ma tahan. Aga veel kord, see tee on väga püsti ees, sellepärast et vastutus praegu võtta see palju minna sellega edasi on väga-väga raske kanda. Uskuge mind.",
"role": "user"
},
{
"content": "Teist päeva järjest kogunenud Riigikogu vanematekogu tegi Kersti Kaljulaiule ettepaneku kandideerida riigikogus presidendiks.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Süvene antud uudisesse ja tee selle kohta lühikokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult ühe või kahe lausega!\n\nTekst:\n\nSenaator Bernie Sanders meelitas valijad välja ajavas ja New Hampshire'is, kuid võit Nevadas oli oluline, sest see näitas, et ta suudab koguda hääli ka mitmekesisemates kogukondades. Umbes kolmandik Nevada elanikest on latiinod. Berni Sanders. Vennad jõed kui seisame koos, siis me mitte ainult ei võida trumpi, vaid muudame seda riiki ja loome valitsuse ja majanduse, mis töötab meie kõigi, mitte ainult jõukate kampaania annetajate jaoks, räägib Nevada demokraatliku partei nõunik John Samers. Nevada on ülimalt tähtis varajases valimisprotsessis. Me võime leida kandidaadi, kes meeldib riigis kõigile. Sandersile järgnes endine asepresident Joe Biden, kes vajas head tulemust pärast põrumist varasematel eelvalimistel. Nüüd me läheme Lõuna-Karolinasse ja võidame ja siis võtame terved valimised tagasi. Jova New Hamsheiri eelvalimiste superstaar, endine South Bendi linnapea Bet Budicee jäi Nevadas aga oodatult tahapoole. Senaator Sanders usub paindumatusse ja ideoloogilise revolutsiooni, mis jätab välja enamik demokraate, rääkimata ameeriklastest. Järgmised demokraatide eelvalimised toimuvad tuleval laupäeval Lõuna-Carolinas. Paar päeva hiljem saavad valijad hääletada 14. osariigis, nende seas Texases ja Californias, kus on kõige rohkem delegaate. Demokraatide presidendikandidaadiks saamiseks on vaja koguda üle 1900 delegaadi. Pärast niinimetatud superteisipäeva võib olla selgem, kes astub novembris president Donald Trumpi vastu rahvusringhäälingu raadiouudistele. Maria-Ann Rohemäe, Washington.",
"role": "user"
},
{
"content": "USA demokraatide presidendikandidaatide eelvalimised Nevada osariigis võitis ülekaalukalt senaator Bernie Sanders. Kolme eduka eelvalimise järel on Sanders tõusnud demokraatide esikandidaadiks.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Uurides uudislugu, loo sellele ühe või kahe lausega lühikokkuvõte. Vasta eesti keeles!\n\nTekst:\n\nSeaduse järgi tuleb koolipidajatel tagada kõigile õpilastele tugispetsialistide kättesaadavus, see tähendab vähemalt eripedagoogi, psühholoogi ja sotsiaalpedagoogi. Ometi ei ole kõikides koolides olemas psühholooge kui esimesi abilisi vaimse tervise murede korral, selgitas koolipsühholoogide ühingu juhatuse liige Anu Pärn. Selle kurva statistikaga oleme me Euroopas ikkagi esirinnas nii enesetappude kui enesevigastuste arvude poolest, et just noorte hulgas on see hästi laialt levinud põhikoolides. Meil on praegu statistika kohaselt ligi pooltes on tagatud psühholoogi teenus, päris mitmed gümnaasiumi on läinud seda teed, et, et kus psühholoog ei ole, on võetud õpilasnõustajaid on riigigümnaasium, kus, mis rakendab siis sellist nagu mentorsüsteemi. Aga see tegelikult otseselt ei asenda koolipsühholoogi teenust, mis on kõige lähem vaimse tervise teenus, mis siis noorele on kättesaadav? Üks abikoht on üle-eestiline õppenõustamise võrgustik, rajaleidja võimalus on osta ka teenust vabalt turult. 14 omavalitsust on aga loonud piirkondliku tugikeskuse, kuhu on koondatud koolides vajalik kompetents, mida siis eri haridusasutuste vahel vajaduspõhiselt jagatakse, räägib rajaleidja juhataja Nele Labi. Koos ühes keskuses töötavad psühholoogid või eripedagoogid ja teised. Nad saavad omavahel üksteisele samuti toeks olla, muidu see koolipsühholoog on seal õpetajate ja direktoriga üsna üksi. Seda päeva vist ei tule mitte kunagi, et igasse Eestimaa kooli saaks täiskoormusega psühholoog esmaspäevast reedeni kohapeal olemas olema. Koolipsühholoogide puuduse leevendamiseks on riik pööranud tähelepanu nii nende harimisele kui ka omavalitsuste toetamisele, selgitas Piret Liba haridusministeeriumist. Riigieelarvest eraldatakse kohalikele omavalitsustele tegevuskulutoetust mida siis muuhulgas võibki kasutada ka tugispetsialistide tööjõukulude katmiseks. Lisaks laienes tugispetsialistidele sarnaselt õpetajatega ka lähtetoetus. Koolipsühholoog Anu Pärn tõdeb, et ükskõik, kuidas koolipidaja keerukat olukorda ka ei lahenda noored peavad abi saama. Noored ei tohi jääda üksinda oma murega. Et meil on ju hästi palju ärevust, depressiooni, niisugust ennastkahjustavat käitumist. Samamoodi see koroona situatsioon, milles me elame, et noor tahab suhelda, tahab olla omasugustega, et temal ei piisa sellest, et tal on kodune tugi, et temal on vaja väljaspoolt ka tuge. Seetõttu see vaimse tervise teema peaks olema rohkem fookuses.",
"role": "user"
},
{
"content": "Koolipsühholoogide puuduses vaevlevad omavalitsused jagavad olemasolevaid psühholooge mitme kooli vahel. Eestis on koolipsühholoog olemas pooltes põhikoolides, tööjõuvajaduse prognoos ütleb, et järgneva kaheksa aasta jooksul on igal aastal vaja juurde 11 koolipsühholoogi.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita sellele vastav lühikokkuvõte ühe või kahe lausega. Vasta alati ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nHollandis jätkuvad täna kolmepäevased parlamendivalimised, mis kulmineeruvad homme õhtul. Eile õhtul toimus üks viimastest valimisdebattidest peaministrikandidaatide vahel. Debatti üks teravamaid osi oli sõnavahetus peaminister Mark Rüte ning populaarsuse teise erakonna vabaduspartei juhi Gert Vildersi vahel. Vilder süüdistas rütet raha raiskamises immigratsioonile ning küsis, kas Rüte üldse mäletab sõna Holland. Rüte sõnul tahab tema samuti vähem immigratsiooni ning Vildersi. Peamiseks teoks on vaid diivani lösutades Twitterisse vihaste sõnumite kirjutamine, kuid nende valimiste põhiteemaks on paljus siiski koroonapandeemia. Sellest tingituna on muudetud ka valimiste formaati. Kõige suurem muudatus on muidugi see, et valimised toimuvad kolmel päeval, kuid on ka iseäralikumaid muutusi. Näiteks pealinnas Amsterdamis on mitmed kirikud tehtud valimisjaoskondadeks, et hajutada inimesi. Kohaliku elaniku Jerry sõnul on seal vähem riske kui tavalises jaoskonnas. Siin on vähem inimesi, siin on rohkem ruumi kui klassiruumides, kus tavaliselt hääletatakse. Ma arvan, et seepärast on ka vähem riske. Täna tulles üritasin samuti vältida suuri rahvamasse, ütles Cherry. Teise Amsterdami elaniku Jani sõnul on see üks väheseid põhjuseid, miks ta viimastel kuudel kodust välja on tulnud. On oluline hääletada ruumikas kohas, sest olen elanud isolatsioonis. Eelmise aasta oktoobri algusest alates. Teen valimiste jaoks eraldi, on suurepärane võimalus hääletada suures ja vaikses ruumis. Kuigi pean tunnistama, et nüüd on siin juba päris palju inimesi, sõnas Jan, kuid tähelepanu pälvivad ka teised hääletamise viisid. Oma sõna saab sekka öelda ka autoga jaoskonda sõites või siis mõnel pool ka jalgrattaga. Amsterdami linnapea Famke Halma sõnul poleks ta kunagi seda oodanud. Ei arvanud, et selline valimisvõimalus tekib, aga see kehtib kõige kohta. Meil on ju vahel lausa tunne, et oleme sattunud halba ulmefilmi ja seetõttu poleks keegi suutnud seda ettegi kujutada, aga nii need asjad on, sõnas Halsema. Valimistel ennustatakse peaminister Rüte erakonna võitu. Ma arvan, et ta on koroonakriisi hästi juhtinud ja seda näitab ka valimistulemus, sõnas tundmatuks jääda soovinud valija. Kuid on ka valijaid, kellel on teistsugused mured. Ma ootan, et valitsus võtaks hoopis teistsuguse lähenemise. Nad peavad keskenduma rohkem kliimateemadele, sõnas valija nimega Karin. See iseloomustab hästi ka riigi ranniku lähedal asuvate suurlinnade elanike mõtteviisi. Seda piirkonda nimetatakse Randstadis ning seal elab circa pool riigi seitsmeteistkümnest ja poolest miljonist elanikust. See valijagrupp on pigem liberaalsete vaadetega ning pöörab kliimateemadele suuremat tähelepanu, sest on globaalsest soojenemisest ka kõige enam ohustatud. Nimelt asub suur osa randstadist allpool merepinda. Milliseks kujunevad täpsed valimistulemused, selgub juba homme. Joosep Värk. Brüssel.",
"role": "user"
},
{
"content": "Hollandis jätkuvad täna kolm päeva kestvad parlamendivalimised. Pandeemiast tingituna paistavad valimised silma eriliste hääletamisviisidega.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Vaata üle uudislugu ning loo sellele lühike kokkuvõte. Piira vastus ühe või kahe lausega ja vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nTerviseameti hinnangul on haigestumise tase Narvas väga kõrge ning kahe nädalavaates on haigestunute hulk kasvutrendis. Seepärast soovitas terviseamet Narva linnavalitsusele lükata kontaktõppe algust koolides vähemalt nädala võrra edasi. Narva linnapea Katri Raik on terviseameti soovitusega nõus. Ei saa me kahjuks õpilasi lubada kontaktõppele arvestades ka seda, et Narvas on kõige rohkem nakatunud just siis 30 kuni 50 aastaseid inimesi, kellel on lapsed, enamus nakatumisest on peres ja töökohtadel. Ja veel kõige olulisem. Need lapsed, kes läksid kooli, esimene kuni neljas klass, üheksas ja 12. klass. Pilt on üsna kurb, covid on jõudnud kuude Narva kooli, puhtad on siis nii-öelda kolm kooli ainult. Ja ühes koolis on saadetud eneseisolatsiooni kogunisti neli klassi. Siin tuleb silmas pidada, et ka vaktsineerimine käib Ida-Virumaal kahjuks aeglasemalt ja huvi on väiksem kui mujal Eestis. Kogu olukorda arvestades ei näinud me täna teist võimalust. Tulevast nädalast jätkub kontaktõpe Narva koolides algklasside ning lõpuklasside õpilastele, ülejäänud ootavad kooliminekuks veebruari algust. Narva nakatumisnäit on praegu üle kahe korra kõrgem kui Eestis keskmiselt ja iga teine maakonna nakatunu elab Narvas. Terviseameti hinnangul ei ole möödunud pühade mõju Ida-Virumaal ja Narvas hetkeseisuga veel täielikult avaldunud. Uudistele Jüri Nikolajev Narva.",
"role": "user"
},
{
"content": "Narva linnavalitsus jätab munitsipaalkoolide õpilased veebruari alguseni kaugõppele. Valitsuse piirangud pole nakkuse levikut Narvas peatanud ning piirilinna nakatumisnäit on Eesti keskmisest üle kahe korra kõrgem.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita sellele vastav lühikokkuvõte ühe või kahe lausega. Vasta alati ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nKaks aastat tagasi suvel otsustas riigikogu, et järgmistel kohalike omavalitsuste valimistel teeme taas väikese digihüppe. Senised paberile trükitud valijate nimekirjad asendatakse elektrooniliste ga riigi infosüsteemi. Amet hakkas seepeale ehitama uut valimiste infosüsteemi, aga hiljuti otsustasid valitsuserakonnad, et 25. aprillil tuleb korraldada rahvahääletus. Riigi infosüsteemi ameti osakonna juhataja Alo Einla. Et nüüd proovitakse välja selgitada, mis tööd oleks tarvis plaanitust kiiremini valmis teha. Me töötame selle nimel, et absoluutse miinimumi tööd saaks tehtud selliselt, et rahvahääletus on võimalik korraldada 25. aprillil. Alo Einla lisab, et kindlus, et kõik toimib, oleks siiski suurem, kui rahvahääletus lükataks kuu võrra edasi mai lõppu. Uue valimiste infosüsteemi ehitamiseks on riigi infosüsteemi amet saanud raha kolmes etapis kokku 1,3 miljonit eurot, kusjuures 85 protsenti sellest on tulnud Euroopa Liidult. Riigi valimisteenistuse juht Arne Koitmäe räägib, et algusest peale planeeriti rahastamist projektipõhiselt. Kui minna seda teed, et see valimiste infosüsteem teha kasutus valmiks kevadeks, et siis eeldab jah seda, et selles projektipõhjuses tuleks siis nagu mööda minna või vaadata mingit teist lahendust, et saaks siis nagu selle arenduse kiiremini lõpetada ja rahastada. Teisiti öeldes europrojektide jaoks ei pruugi enam aega jaguda ja võib-olla tuleb raha leida riigieelarvest. Alo Einla ütleb, et seniste arendusplaanide segi löömine kasvatab ka kogu projekti eelarvet. Algse plaani järgi on igal tööl oma aeg ja see, kui me nüüd midagi paneme seisma, midagi tõstame ettepoole, siis see tekitab ebaefektiivsust arendusprotsessi sisse ja see ebaefektiivsus väljendub lõpuks eurodes. Kui paljudes eurodes ei oska keegi veel praegu öelda. Niisiis ei saa ka öelda, kui palju uus valimiste infosüsteem maksma läheb. Ma arvan, et noh, siin suurusjärk kaks, kolm miljonit Rahandusminister Martin Helme ütleb, et tema ootab rahvahääletust ikkagi järgmise aasta aprillis. Rahvahääletus on väga lihtne asi, Sul on vaja valimisõiguslikke nimekirja ja sedelit, kus peal on küsimus ja kastikene jahiga ja kastikene eiga. Kui vaja on, siis teemegi paberi peal. Ega selle tõttu meil rahvahääletuse ära ja et mingi plugina jääb tegemata. Selle jaoks, et rahvahääletus saaks toimuda paberil nimekirjaga, tuleb esmalt seadust muuta, seejärel peab tolmu maha pühkima vanalt valimiste infosüsteemilt. Valimisteenistuse juht Arne Koitmäe ütleb, et iseenesest on ka vana süsteemi küljes rahvahääletuse moodul aga see valmis rohkem kui 10 aastat tagasi ja seda pole kordagi kasutatud. Ta vajaks põhjalikku uuendamist ja enne seda uuendamist ta vajab tegelikult analüüsi, et mis seisus see moodul on ja mida seal oleks vaja muuta. Selle vana infosüsteemi töökorda seadmine ei pruugi võtta vähem aega, kui selle uue infosüsteemi rakendamine.",
"role": "user"
},
{
"content": "Riigi Infosüsteemide Amet lubab pingutada, et valimiste infosüsteem oleks poliitikute soovitud rahvahääletuse kuupäevaks ehk aprilli lõpuks valmis. Samas päris kindlat lubadust amet veel anda ei julge ning lisab, et kiirem töö läheb kindlasti ka kallimaks.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Vaata üle uudislugu ning loo sellele lühike kokkuvõte. Piira vastus ühe või kahe lausega ja vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nKas sisse saab võltsi, niimoodi saab kohe, võtad kellegi teise kaardi ja näe alla. Sinu kaart, televisioon, suurepärane. Nii, kell on 13 ja kaks minutit ja presidendi kantselei uksest tulid välja EVTV ajakirjanik ja, ja kuku ajakirjanik kes ütlevad, et pressikonverents on läbi. Nii rääkis siis inder, Faxi ajakirjanik ja, ja ma küsin EVTV ajakirjaniku käest, mis seal see siis toimus? See kirjutati alla dokumendile ja pärast seda oli pressikonverents ühe küsimusega. Ei see pressikonverents umbes hakkas, mina läksin sisse ju üks 10 minutit tagasi, siis ta oli juba käinud. Ma arvan, üks minutit, 10 või 15. Tähendab selle dokumendi tutvustamine ja kõik see. Aga küsimusteks oli aega kaks minutit. Parv ajakirjanikke oli siin ukse taga ja peamiselt tänu sellele, et daam, kes pidi akrediatsioonikaardid kätte andma neid kätte ei andnud, kuigi ajakirjanikud olid siin umbes poole 12-st ja kohale paluti tulla 12-ks. Mida arvab BNSi ajakirjanik sellisest? Kohtlemisest ma ei harva midagi sellist kohtlemisest, see on, on hämmastav. See on omane presidendi kantselei. Ja ukse taga oli ka Eesti telegraafiagentuuri ajakirjanik. Mida tema arvab? No tundub, et jah, et asjad on väga viltu, tähendab, puudub teatud käitumiskultuur. Valitsusasutuste peab siiski olemas olema, see on teatud bürokraatlik käitumiskultuur, peab olema. Pool kaks, teie olete Linda kolk või? Me olime pool 12 siin, miks tähendab ma jagasid kella 10 paiku siin neid kaarte? Kust seda teada oli, et kella 10 ajal siit kaardist saab? Minul näiteks reedel kästi tulla välisministeeriumisse, kus ma ka kella 10 ajal olin. Reedel, reedel öeldi, et kella täna kell 10 tuleks minna välisminister umisse kaardi järele, kes teile ütles? Teie töötaja, keegi välisministeeriumist kes kirja pani minu nime. Mina panin kirja ja ma ütlesin Kadriorus. Kas te ei teki? Nud mingisugust kahtlust, et kui teil on kirjas rohkem ajakirjanikke sees, on ainult kolm tükki, et midagi on valesti. No neid ei olnud päris kolm sees ikka päris palju oli kahju muidugi välisministeeriumi kapsaaeda, see kivi läheb. Praegu ausalt öeldes mina olen Ainar Ruussaar Beness'ist ja autosi poole 12-st saadik. Teiega oli mul vestlus reedel. Te ei öelnud mulle sõnagi, et ma pean kell 10 siit kaardi kätte saama. Kas see on haruldane, proua polk, mis siin toimus? Aga kas te oskate öelda konkreetse põhjenduse miks, miks valdav osa Eesti ajakirjandusest ei pääsenud presidendi pressikonverentsile? Mulle mulle ma käisin mitmel vastas siin spetsiaalselt pool 12 palusime politseinikku mitu korda võtta teiega ühendust. Et olite aias, ma ei tea, ei, ma ei olnud siis. Ma olin üleval siis turvamehega, palusime e et keegi võtaks ühendust. Jah, jah, jah, mitte keegi, absoluutselt mitte keegi. Ma liikusin seal sees tõesti ringi ja kuna ma olin üksinda, kes pidi seal seda pressi ja ma mõistan, aga press oli väljas valdavalt ja neid ei lastud sisse ehk väga palju sees ka, proua, vaadake siia. Eesti sõnumid, Eesti Raadio Vaba Euroopa, Eesti aeg top raadio, BNS ma ei tea, Äripäev postfaktum ja Venemaa rahva häälesta oli fotograaf. Ja ta isegi ei öelnud, et teie tulete veel järele. Lahendust. Mis nüüd praegu siis pakkuda, kas jääb see sündmus kajastamata või või president on nõus? Eks promt vastama mõnele küsimusele. Ma arvan, et ei ole nõus vastama. Kas te tunnistate, et see on, see on protokolli viga.",
"role": "user"
},
{
"content": "Kasahhi presidendi Nursultan Nazarbajevi Eesti-visiidi kohta ei saanud välisministeeriumi ametniku süül infot mitu ajakirjanikku (ei lastud pressikonverentsile).",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Vaata antud uudislugu ja koosta üks või kaks lauset, mis võtavad kokku selle sisu. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nAlates 16.-st märtsist on koolid üle Eesti olnud kaugõppel. Praeguseks üheksa nädalat kestnud distantsõpe on olnud uus ja väljakutseid pakkuv nii peredele kui koolidele. Haridus ja teadusministeerium on palunud eriolukorra ajal koolidelt regulaarselt infot selle kohta, kui paljud õpilased on õppetööst kõrvale jäänud, räägib haridus ja teadusministeeriumi välishindamisosakonna juhataja Kristin Hollo. Viimase nädala andmete põhjal nüüd, mis siis eelmise nädala kohta on oli põhihariduses anti meile teada sellistest õpilastest 734-l juhul, ehk siis see on umbes 0,6 protsenti kõikidest õpilastest ja umbes sama suurusjärk on tegelikult ka gümnaasiumis. Kui palju selliseid õpilasi on juurde tulnud? Eriolukorraga seoses ei oska ministeerium täpselt öelda, sest enne kriisi üleriiklikult selliseid andmeid ei kogutud. Võrreldes tavaolukorraga meil tegelikkuses hetkel puudub, puudub nagu võrdluse võimalus et seda me saame teha, näiteks kui me kordame sarnast küsimist ka ka tavaolukorras, aga omavalitsustelt saadud tagasiside põhjal võib öelda, et see olukord oli üsna sarnane. Eesti suurimas omavalitsuses Tallinnas on kooli kohustuse täitmise eest põhikooli astmes praeguseks kõrvale jäänud 189 last ja gümnaasiumiastmes 96 noort, ütleb haridusvaldkonna abilinnapea Vadim peoprovtsev. Kui vaadata, tavaliselt on meil olnud kuskil noh, ütleme, 150 175 umbes kui me räägime põhikoolist ja siis gümnaasiumiastmest veelgi vähem. Iseenesest suur enamus nendest on nii-öelda vanad tuttavad koolidele, nii et ma ütleks, et see distantsõpe ei ole neid numbreid väga palju mõjutanud. Kooli kohustus kehtib Eestis põhihariduse omandamiseni või õpilase seitsmeteistkümne aastaseks saamiseni. Kui kool on oma võimalused koolikohustuse täitmisest kõrvale jäänud õpilasega ammendanud, kaasatakse kohalik omavalitsus. Siis võetakse kontakti loomulikult ka lastevanematega ja kui see ei aita, siis ka sotsiaaltöötajatega edasi on lastekaitse spetsialistid ja noorsoopolitsei, need on siis selle protsessi osalised. Kui veel mõned aastad tagasi nägi seadus ette koolikohustuse mittetäitmise eest vanemate karistamise, siis praegused seadused enam sunnimeetmeid ette ei näe. Kristin Hollo. Mida me näeme praktikas, on see, et ka pere ise on ju hädas, et see mure kuskil seal peres on sügavam ja tegelikult tuleb sellele perele nõu ja jõuga appi minna või, või nendele lastele, kui laps ei saa vajalikku tuge perest, et see trahv kui selline noh, võibolla ta mingitel üksikutel juhtudel ka oleks sobilik meede, aga enamusel kindlasti mitte.",
"role": "user"
},
{
"content": "Eesti ei võta praegu õppetööst osa umbes 1500 üldhariduskoolide õpilast. Kuna enne eriolukorra kehtima hakkamist riiklikult selliseid andmeid ei kogutud, ei saa praegu ka võrrelda, kas ja kui palju on kaugõppe periood selliseid lapsi lisaks toonud. Omavalitsused selliste õpilaste suurt lisandusmist ei näe.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita selle kohta üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nKadunud kolleeg, sõber ja lavastaja Paul Mägi ütles kunagi, et kui teatris kõlab verdi muusika, siis on õhus tõelise ooperi hõngu. Verdi selline kirglikkus ja, ja emotsionaalses ja, ja mastaapsus on kindlasti ühe klassikalise ooperiloomingu võrdkujuks, see on mulle 10. verdi lavastus ja ma arvan, et selle maskipalli puhul. Ma olen enda jaoks ka püüdnud lahendada mõningaid probleeme teisiti. Maskipall pakub selles mõttes väga rikkalikke võimalusi, et kuidas lahendada stseene, kus üks laulab armastusest, üks grupp laulab selle persooni mõrvamisest ja kolmas grupp lihtsalt imeta ütleb oma valitsejad ja nõnda edasi. Me ei mängi neid esimesi vaatlusi ja, ja pilte mingisuguses ajaloolises miljöös, mitte Rootsi ütleme, kuninga õukonnas 18. sajandi lõpul. Vaid meie tegelased võivad olla siin 50 aastat tagasi toiminud või 70 aastat või 20 aastat. Aga lõpupalli nad otsustasid korraldada siis a la Gustav kolmanda aeg. Nii et need persoonid on meie jaoks teatud üldistused valitsejast ja ja intriigidest ja armastusest nende ümber. Vähemalt visuaalses mõttes see lavastus küll kõigist eelnevatest lavastustest väga erinev. Meie kujunduselementides on ka kolm maski, see maskide teema läheb ka veel mitmel muul moel sellest etendusest läbi. Noh, maskide esinemine meie igapäevases elus on ka päris tavaline, sest me tihti räägime ühte ja mõtleme teist ja võime varjata oma oma reaalseid kavatsusi ja mõtteid teatud naeratuse või maski taha.",
"role": "user"
},
{
"content": "150 aastat tagasi tõi helilooja Giuseppe Verdi ise Roomas lavale ooperi \"Maskiball\". Kuid edaspidi saab näha koguni kolme koosseisu.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Analüüsi uudist ja koosta sellele lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nPresident Donald Trump ütles oma ametiaja viimases kõnes, et neli aastat tagasi tuli ta Washingtoni, et Ameerika uuesti suureks teha ja rõhutas, et on saavutatud üle äärmiselt uhke. Me tühistasime rohkem töökohti, tapvaid regulatsioon kui ükski teine administratsioon enne meid ja parandasime katkised kaubanduslepped ja astusime välja kohutavalt vaikse ookeani vabakaubandusleppest ja võimatust Pariisi kliimaleppest. Trump rääkis ka NATO liitlaste kaitsekulutuste suurendamisest Lähis-Ida rahuleppest, majanduse heast seisust enne pandeemiat ja kohtunike ametisse nimetamisest. Samuti mainis president kaks nädalat tagasi toimunud Kapitooliumi rünnakut. Poliitiline vägivald on rünnak kõige vastu, mida ameeriklastena kalliks peame. Sellega ei tohi kunagi nõustuda. Nüüd rohkem kui kunagi peame ühinema jagatud väärtuste ümber unustama erakondliku vimma ja looma ühise saatuse trump ei kutsunud Joe Biden it valgesse majja ja lahkub pealinnast Washingtoniist enne tema ametisse vannutamist. Asepresident Mike Pens tema lahkumisüritusel ei osale. Trump seab end sisse Floridas Mara lago kuurordis, räägib Donald Trumpi toetaja Floridas An Maryel kado. Nii paljud inimesed kavatsevad siia tulla ja tervitada presidenti kojutuleku puhul valitud president Biden jõudis õhtul Washingtoni ja osales koroona ohvritele mõeldud mälestusüritusel. Rahvusringhäälingu raadiouudistele Maria-Ann Rohemäe, Washington.",
"role": "user"
},
{
"content": "Ametist lahkuv president Donald Trump kutsus oma viimases kõnes ameeriklasi ühtsusele. Euroopa Liidu juhtide sõnul algab tema ametisse nimetamisega uus ajajärk Euroopa ja Ameerika Ühendriikide suhetes.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Analüüsi uudist ja koosta sellele lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nKuna Keskerakond osaleb uue valitsuse moodustamisel, tuleb rääkida Isamaa ja Konservatiivse rahvaerakonna ehk EKRE ministrite nõunikest. Nõunike arv ulatus ühest neljani. Kui Isamaa ministrite est näiteks kaitseminister Jüri Luik ja välisminister Urmas Reinsalu said hakkama vaid ühe nõunikuga palkas rahvastikuminister Riina Solman lausa neli nõuniku EKRE ministritest vajasid kõik kas kahe või kolme nõuniku abi. Nõunike palgad ulatusid keskmiselt üle 2000 euro. 3000 euro suurust palka said kõik kolm. Rahandusminister Martin Helme nõuniku Kristel Menning lase lehis ja korruptsiooni kahtlusega vahistatud Kersti Kraht. Lase Lehis ütles, et rahandusministril oli põhimõte kaasata iga kohtumise juurde mitu nõunikku, et ära hoida spekulatsioone. Kersti Krahti kinnipidamine seoses KredExi laenude ja porto Franco arenduse uurimisega ei tulnud aga üllatusena, ütles Lehis. Esimesest päevast peale nagu arvestasime sellega, et meid jälgitakse, meile üritatakse mida iganes nagu ette ette nagu heita. Kui me vähegi mingi liigutuse seal valesti teeme, et meil oli siin ju sõnajalgadega alles hiljuti väga suur suur skandaal üles kistud. Et ma ei teagi, mis talle sinna kokku on kirjutatud, aga ma ju suhtlesin iga päev, mis Kredexit puudutab, siis seal oli ju kevadel, kui neid Kredexi meetmeid tehti, me istusime ju praktiliselt iga päev koosolekutel koos. MKM-iga Kredex kuulub ju tegelikult mitte rahandusministeeriumi haldus alasse, aga loomulikult, kuna see raha tuli lisaeelarvest, siis rahandusministeerium nii palju osales, et, et oleks nagu teada, siis kuidas seda raha kasutatakse, kui suures summas ja mis eesmärkidel, et selles mõttes Kredexi tingimustega ja kõik, kuidas need laenu need tingimused tulid ja, ja seda ma enam-vähem nagu tean, jah. Välisministri nõunikuna poolteist aastat töötanud Mart Luik leiab, et nõunike arv oleneb ka ministri kompetentsist. Ekre ministrid reeglina võtsid endale toa neid nõunike täis, eks nad siis ilmselt tunnetasid ise kuidagi nagu natukene ebakindlalt ennast selles olukorras, et ministri kogemust ei olnud ja ja, ja nõunikel ka ei olnud ja siis nad üritasid seda kuidagi niimoodi kamba peale niimoodi kvantitatiivselt kompenseerida. No välisministeeriumil on ju ka majanduse alane koostöö teiste riikidega, et mitte ainult siis selline poliitiline See oligi üks asi tegelikult, mis jäi teemana õhku, kui me räägime välissuhtluse mõõtmest just et selle uste avamise ja, ja välismajanduse edendamise seisukohast, siis see tegelikult on täna killustunud ka ettevõtjate esindus, organisatsioonid on toetanud pigem seda mõtet, et nad võiksid olla ikkagi kõikides riikides ühtse struktuuri osad. Nii Mart Luik kui ka Lasse lehis kuuluvad nende hulka, kes on olnud aktiivsed ka väljaspool ministeeriumi ja kel pole seetõttu raskusi uute tegevuste leidmisel. Mart Luik juhib jätkuvalt Isamaa fraktsiooni Tallinna volikogus ja Lasse lehis jätkab tööd maksumaksjate liidu juhatuses.",
"role": "user"
},
{
"content": "Koos lahkuva valitsuse ministritega lahkuvad ka nende nõunikud. Keskeltläbi ulatusid nõunike palganumbrid üle 2000 euro, nõunike arv sõltus ka ministri enda kompetentsusest.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Loe läbi uudislugu ja tee lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte, mis peegeldab selle põhisisu. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nEesti Panga majandusuuringute osakonna juhataja Martti Randveer rõhutas, et pensioni kindlamaks garantiiks on kahe pensionisamba olemasolu. Teise samba vabatahtlikuks muutmine mõjutab aga majandust. Kui ajutiselt suurenevad inimeste sissetulekud tänu sellele, et nad saavad neid sääste kasutada, suureneb tarbimine, siis mõjutab ka hindasid ja mõjutab ka tööjõukulusid. Kui nüüd sellega kaasneb ka töötuse kasv siis iseenesest tähendab see inimeste erialaste oskuste nõrgenemist ja kokkuvõttes see mõjub halvasti niisiis töötajatele, ettevõtjatele kui ka Eesti majanduse konkurentsivõimele. Ka Eesti Panga president Madis Müller ütles, et majanduse heitlikumaks muutmine ei ole kellegi huvides. Ta ütles ka, et muudatused toovad kaasa selle, et raha saab pensionisüsteemis olema vähem mis toob kaasa vajaduse kas tõsta makse või pensioniiga või maksumaksjate sissetoomist välistööjõu näol. Raha väljavõtmine toob kaasa väiksemad pensionid tulevikus ja see probleem jääb õhku ka siis, kui raha võetakse välja ja kulutatakse aastate pärast. Kui inimestele anda võimalus, siis tõesti kogu oma, siis piltlikult karjääri jooksul pensioniks kogutud raha lühikese aja jooksul ära kulutada, siis see vastavalt tähendab, et inimestel, kes seda otsustavad teha, neil pension tulevikus on vastavalt väiksem, see võib tulevikus olla ka kolmandiku võrra väiksem. Ja see loomulikult siis suurendab tulevikus vanemaealiste vaesusriski Eestis. Mülleri sõnul on selgusetu, milline osa on tulevikus pensioni jaoks valmistumisel riigil, milline inimesel endal. Aga Eesti Panga soovitus. Meie arvates ei peaks kohustuslikku kogumispensionit ära kaotama, sest tehes teise samba vabatahtlikuks, see tegelikult ju tähendab, et inimesed ei pea enam pensioniks raha säästma, kui nad seda ei soovi. Ja seejärel meil enam traditsioonilist nii-öelda teist sammast ehk kohustuslikku kogumispensioni Eestis ei oleks. Nüüd, kui siiski kindlasti soovitakse vabatahtlikust pensioni teisest sambast suurendada, siis meie arvates võiks siis vältida seda, seda võimalust, et inimesed saaksid väga lühikese aja jooksul kogutud pensionisäästud enne pensioniiga ära kulutada. Juhul kui teise sambasse kogumine muutub vabatahtlikuks, siis võiks kaaluda seda, et kas on siiski võimalus ka kuidagi motiveerida inimesi täiendavalt, et nad ikkagi otsustasid pensioniks säästmist jätkata ja, ja teha seda siis maksusoodustuste või muul moel atraktiivsemaks.",
"role": "user"
},
{
"content": "Eesti Pank kahtleb plaanitava pensionireformi kasulikkuses. Oma mõjuanalüüsis ei soovita keskpank valitsusel kogumispensionit vabatahtlikuks muuta, sest see toob väiksemad pensionid ja kõrgemad maksud.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita selle kohta üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nNo me teame, kokku on vraki piirkonnas toimunud üldse neli maanihet ja sealhulgas on ka raki asukoht muutunud, et rakk on vajunud alla lõuna poole ja natuke ka ida ida poole, seetõttu on ka tekkinud siis raki põhja küljes ja lääneküljes sellised süvendik ehk kanalid. Ja samamoodi on ka suurenenud vrakikreen, et kui algselt oli kreen suurusjärgus 120 kraadi, praegult on kuskil 133 100 kolmed neli kraadi. Ja see tähendab seda, et ta on nüüd pöörab kogu oma põhja rohkem rohkem ülespoole. Ehk siis kindlasti tegemist on sellise osalt sellise ebastabiilse keskkonna ebastabiilse rakiga, seda teadmist, kui me planeerime järgnevaid uuringuid, kindlasti tuleb arvesse võtta. Kuidas need uuringud edasi lähevad, ma saan aru, et järgmised sammud on detsembris, aga põhiline osa märtsis ja millest järgmised olulisemad etapid koosnevad. Alustame sellega, et plaanis on viia läbi feromagnetiline uuring, mille eesmärk on siis tuvastada metallobjektid, mis jäävad siis sinna ütleme selle teekonna alla, kus siis laeva küljest eraldus. Ja pärast juba siis laev hakkas uppuma. Et see informatsioon annab meile täpsemalt, võimaldab meil täpselt paika panna laeva uppumisteekonna ja ka sellise, ütleme ajaliselt sed, kus, mis hetkel midagi toimus, et see informatsioon on see, mis tänasel päeval puudub. Lisaks sellele on meil vaja kindlasti märgatavalt täpsemat informatsiooni vraki enda kohta mille jaoks me viime läbi siis laser fotogrameetrilise mõõdistamise ja sealhulgas on ka plaanis nii-öelda laser mõõdistada ja fotogrameelis salvestada autotekk. Ning on plaanis ka intervjuud ellujääjate meeskonnaliikmetega. Jah, tõepoolest on ka plaanis alustada eelkõige siis pääsenud meeskonnaliikmetega intervjuude läbiviimisega, sealt edasi siis reisijad Eestis välismaal ja kui vähegi aeg võimaldab, siis ka sooviks teha intervjuud vahetus meeskonna liikmes.",
"role": "user"
},
{
"content": "Tallinnas tutvustati parvlaev Estonia uppumispaiga juurde tehtud ekspeditsiooni tulemusi ja edasisi samme. Ohutusjuurdluse keskuse juhi Rene Arikase sõnul on Estonia vrakil 22 meetrit pikk ja 4 meetrit kõrge deformatsioon, mis ei ole isetekkeline. Selle olemasolust teati juba varem, kuid nüüd saadi deformatsioonist parem ülevaade. Rootsi õnnetusjuhtumite uurimise ameti peadirektori asetäitja Jonas Bäckstrand lisas, et nende jaoks oli üllatav uus teadmine, et merepõhi on nii kivine. Seetõttu on laevakerel olev deformatsioon ka paremini nähtavale tulnud.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Süvene antud uudisesse ja tee selle kohta lühikokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult ühe või kahe lausega!\n\nTekst:\n\nEelarve võeti vastu jah, mõni minut tagasi, aga ma alustan tegelikult sellest, et Riigikogus läbis täna ka teise lugemise niinimetatud koroona kobareelnõu. Opositsioon tegi kõva kriitikat, leides, et seal on palju üleliigset, mida eriolukorras üldse vaja ei ole ja mis eriolukorda ei puuduta. Samas on palju asju puudu ja raha antakse valesse kohta. Kriitikat sai ka plaanilise ravi lõpetamine erakliinikutes ja hambaravis. Valdo Randpere märkis, et koroona tõttu on Eestis surnud keskmiselt üks inimene päevas, muude haiguste tõttu aga üle 40 tähelepanu on jaotatud. Ebaproportsionaalselt kriitikat jagus veel, aga katseteine lugemine katkestada läbi ei läinud. Aga nüüd lisaeelarvest. Taas ei olnud opositsioon rahul sellega, et rahanduskomisjon kõik nende muudatusettepanekud tagasi lükkas. Komisjoni esimees Aivar Kokk põhjendas seda nii. Enamus muudatusettepanekud, mida Eesti Reformierakonna fraktsioon esitas, olid enamus, olid need, mis olid ka enne teist lugemist esitatud, mitte kõik, aga enamus seal olid ka põhimõttelised muudatusettepanekud, mis erinevad täna opositsiooni koalitsiooni arusaamadest alustades aktsiiside langetamise mittenõustumisest ja lõpetades teise pensionisamba sissemaksete peatamisest, et seoses sellega komisjoni enamus neid ettepanekuid ei toetanud ja ja oli ka üks ettepanek, mida ka pooled Eesti Reformierakonna liikmetest ei toetanud Reformierakonna juht Kaja Kallas nentis siiski, et hoolimata kõigist puudustest ja koalitsiooni valeotsustest tuleb see eelarve vastu võtta. Vaatamata asjaolule, et kriisieelarvet ei ole võimalik sellisel kujul toetada ei plaani Reformierakond sellele vastu hääletada. Eelarvega on ette nähtud sammud, mille kiiret jõustamist me peame vajalikuks näiteks töötu ja haigekassa ja Kredexi kaudu inimestele ja ettevõtjatele kiiresti toe pakkumine sissetulekute languse vältimiseks on möödapääsmatu. Kokkuvõtvalt on koalitsioonitaktika olnud jõuga oma poliitika läbisurumine. Mõistlike ettepanekute kõrvalejätmine ja laiapindsest koostööst loobumine. Seetõttu ei toeta Reformierakond võta või jäta lisaeelarvet, mis tuleb hääletusele Brežnevi pakikesena kuid me ei hääleta sellele ka vastu. Sotsid iseloomustasid lisaeelarvet väljendiga liiga vähe ja liiga hilja ja hääletasid vastu, aga nende vastuhääled jäid ka ainsateks ja nendest ei piisanud. Häältega 55 10 vastu võeti lisaeelarve just mõni minut tagasi riigikogus vastu.",
"role": "user"
},
{
"content": "Riigikogu kiitis heaks koroonakriisi tõttu koostatud lisaeelarve seaduse eelnõu.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Uurides uudislugu, loo sellele ühe või kahe lausega lühikokkuvõte. Vasta eesti keeles!\n\nTekst:\n\nKindlasti vaieldakse teemal, kas arutelu midagi andis või mitte, oli ta lihtsalt auru välja laskmiseks või ka lahenduste otsimiseks. Kuigi nagu mitu korda saalis kõlas, on midagi uut raske leiutada, kõik lahendusteed on välja öeldud, lihtsalt ühed peavad õigeks ühtesid, teised teisi variante. Alguseks mõni lühike tsitaat, võrdlemaks erinevaid arusaamu. Taavi Rõivas, Jüri Tamm, Mart Laar. Kindlustunde alus on kokkuhoidlik ja targalt majandav riik. Võime häbenemata öelda, et oleme riigi rahanduses Euroopa meistrid. Sotsiaaldemokraatide arvamuse kohaselt on Eesti majanduse stimuleerimise plaan eurolõksus Maksukoormust alandamata Eesti konkurentsivõimelisena lihtsalt ei püsi. Ettekanded ja küsimused hõlmasid nii abinõude loetelusid kui vastastikuseid süüdistusi. Tööhõivest rääkides viis jutt üsna kiiresti sotsiaalsete töökohtadeni, kus vastuolud kõige lihtsamalt väljenduvad. Keskfraktsiooni nimel esinenud Edgar Savisaar kinnitab, et need on vajalikud ja vältimatud. Need on nii-öelda kriisiaja töökohad, mida me loome selleks, et inimestele pakkuda võimalust töötada kasvõi miinimum tasu eest, et vähendada pikaajalist töötuse tekkimist. Tegelikult meil oli valida, kas inimestele anda tööd või maksta lihtsalt rohkem sotsiaaltoetusi. Ja me valisime esimese tee. Reformierakonna esindaja Taavi Rõivas on täiesti erineval seisukohal Võime vaielda ja vaidlemegi, kas kümnete inimeste maksumaksja raha eest bussisõidule suunamine ja selle miljonite kroonide eest meedias reklaamimine on efektiivne tööturumeede või mitte. Kuid vaidlust ei saa olla selle üle, et sellised töökohad saavad olla üksnes väga lühiajalised, teisisõnu ajutised nad ei loo ühiskonnale täiendavat lisandväärtust ning tulevad kellegi ja millegi arvelt. Ja siia otsa rohelisi esindava Indrek Tarandi hinnangul Minul on sümpaatne Edgar Savisaare niisugune tegevus, mida ma võrdleksin kannatanule esmaabi andmisel. Tõsi, tema esmaabi võtted ja oskused ei ole väga head ja asjatundmatu esmaabi võib tekitada ka probleeme abivajajal, kuid see on sümpaatsem lähenemine kui näiteks Reformierakonna eestkõneleja väide, et see kõik on loll, mis ta teeb. Minule meeldivad inimesed, kes vähemalt püüavad aidata rohkem kui need, kes kõrgilt mööda lähevad ja teesklevad, et abivajajad ei ole olemas. Mart Laar Isamaa Res Publica nimel kinnitab, et muuta tuleb ettevõtluskeskkonda. Ainus võimalus tööpuuduse kasvule reaalselt piir panna on uute töökohtade loomine. Ükski valitsus või poliitiline erakond ei saa töökohti luua. Küll saab ta kaasa aidata sellise ettevõtluskeskkonna loomisele, mis omakorda töökohtade loomisele kaasa aitab, muud reaalset teed tööpuuduse kasvu peatamiseks meie ees. Paraku ei ole. Palju räägiti täna maksudest, maksukeskkonna muutmise vajalikkust nentisid peaaegu kõik, aga taas pole ühtsust selles, mida ja kuidas muuta, olgu tegu tulumaksu, sotsiaalmaksu, ülempiiri või millegi muuga. Sotsiaaldemokraat Jüri Tamm. Tuleks teha ajutisi maksusoodustusi, näiteks alandada tööjõumakse. Pärast kriisi põhja läbimist tuleks aga viia läbi sisulisemad maksupoliitilised muudatused, nagu näiteks kehtestada ettevõtte tulumaks. Arutelu kestis üle kolme tunni ja jätkub neljapäeval, ainult et siis on rõhk tööpuuduse.",
"role": "user"
},
{
"content": "Riigikogu arutas olulise tähtsusega riikliku küsimusena ettevõtluskeskkonna arendamist tööhõive suurendamiseks.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Analüüsi uudist ja koosta sellele lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nIda-Tallinna keskhaigla juht Ralf Allikvee ütles, et enamik tema juhitava haigla palatitest on tühjad ning plaanilist ravi täismahus pakutakse vaid onkoloogiaosakonnas. Allikvee sõnul on viimane aeg alustada plaanilise ravi taastamist. See üks kuu, mis nii-öelda meil erakorraline olukord on olnud sellega näiteks meie haiglas päevaravis jäi ravimata võrreldes eelmise aasta sama ajaga 1364 haiget statsionaaris 1574, haiget vähem ei toimu praegu ja katarakti lõikusi ei toimu praegu praktiliselt puusaproteesi põlve proteesi lõikusi, lülisambakirurgia lõikusi ei toimu, kõik osakonnad, kus vähegi saab kroonilised haiged, kes kuidagimoodi tulevad kodus toime, ka statsi ei tule. Täna On ju kõikides haiglates Covid haiglad sees, kõik on kuidagimoodi nii-öelda natuke kuidagimoodi tegelevad asjaga, aga me peame endale täielikult aru andma seda, et Covid tuli selleks, et alatiseks jääda. Aga need haiged, kes on tõenäoliselt siiski peaks hakkama tegema valikuid, et mõni haigla muutub nii-öelda teatud perioodi jooksul puhtaks haiglaks ja teised võtavad oma kanda Covid patsientide ravi. Otsuse, millised haiglad jäävad teenindama vaid Covid, patsiente, peab tegema terviseamet. Terviseameti kriisistaabi meditsiinijuht Arkadi Popov tunnistas, et ka see teema on varsti päevakorras. Olukord stabiliseerub, me ei näe praegu suures koguses patsiente, keda me peame hospitaliseerima ja kes vajaksid intensiivravi. Ja momendil me muidugi veel ei ole väga kindlad, et see trend meil säilib. Me peame veel ootama selle nädala lõpuni. Juhul kui tõepoolest hospitaliseerimiste arv hakkab langema, siis siis me oleme veendunud, et trend on püsiv. Küsisin Ralf Allikveelt, palju võiks üle Eesti olla haiglaid, kuhu koroonahaiget koondatakse. Arkadi Popov ütles, et ta ei taha spekuleerida, millal võiks haiglates tavaolukord taastuda. Aga teatud näiteks Tallinna linna haiglates me võime mõelda selle peale, nii et selles osas meil läbirääkimised on peetud ja, ja tõenäoliselt, kui sellised korraldused on juba antud, siis me ka lõpliku otsuse avalikustame. Nii et see juhtub järgmise nädala alguses. Võib-olla ka varem?",
"role": "user"
},
{
"content": "Plaanilise ravi taastamise käivitamine haiglates võidakse otsustada järgmise nädala alguses. Haiglaravi vajavate koroonaviiruse patsientide arv on olnud väiksem kui puhangu alguses kardeti, nüüd on paljud haiglad tühjad, kuid ka plaanilist ravi veel alustada ei saa.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Süvene antud uudisesse ja tee selle kohta lühikokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult ühe või kahe lausega!\n\nTekst:\n\n300 aastat tagasi ehitatud bastionidest on kõige paremas seisukorras Viktoria jõe promenaadile avaneva bastioni renoveerimine lõppes viis aastat tagasi. Bastioni käikudes ja püssirohukeldris on avatud kasematte tutvustav ekspositsioon. Ülejäänud bastionide seis on nutune, kinnitab Narva Muinsuskaitseinspektor Madis tuuder. Suur osa neist on ikkagi noh, niivõrd kehvas seisukorras, et nende taastamine võtab tohutult aega, tohutult raha, tohutult pingutust ja rahalist ressurssi lähemate aastate saate jooksul tulemas ei ole ilmselt ja, ja kui lõpuks ehituseni jõutakse, on nad veelgi jõudnud laguneda ja kui see varemete asu ikkagi keset linna on meil, eks ole, siis see tekitab sellist natukene kurba momenti, et linn ei ole korras. Narva bastionidel on kaks peremeest, osa kaitserajatistest kuulub linnale, osa Narva muuseumile. Linn üritab leida raha honoribastioni taastamiseks ning laiendada sinna sõja ajalugu tutvustavat ekspositsiooni. Linnavalitsuse arenduse ja ökonoomikaameti direktori Juri Saia sõnul fondiraha ajalooliste rajatiste taastamiseks praegu pole, kuid lootust ei kaotata ja arengukavas on honoribastioni taastamine täiesti olemas. Aga ma rõhutan, et seni, kuni ei ole veel teada need finantseerimisallikad, siis ta arengukavas nullmaksumuse ka plaanina, ta on küll seal välja toodud, et linn ikkagi kavatseb selle tes midagi ette võtta. Isegi kui me ei leia praegu kohe raha, et selle taastamine on võimalik ka 10 aasta pärast või 20 aasta pärast. Narva muuseumile kuuluv Gloria bastion on ajaloolistest kaitserajatistest kõige kehvemas seisus. Muuseumi juhi Ivo Posti sõnul on neil lähiaastatel kavas Gloria bastioni renoveerimine ette võtta kuid küsimus on, kuidas seda edasi majandada. Ivo Posti arvates peaks Narva bastionite suhtes võtma konkreetse seisukoha, mida me jaksame teha ja mida mitte, sest ehitus ja ülalpidamiskulud on üüratult suured. See kõlab küll väga halvasti, aga tegelikult nii ratsionaalne see alus või see otsustus peab olema kõik, kes selle teemaga tegelevad, ajavad sellist ümmargust juttu, et kindlasti peaks tegelema tingivas kõneviisis ja nii edasi, aga tegelik küsimus on ju see, et palju see investeering maksab, palju, maksab jätkusuutlik majandamine ja kas ollakse valmis seda raha välja käima, et kas maksab siis korda teha ja pidevalt seda hooldada. Või maksab ta nii palju, et võiks lihtsalt lasta ära laguneda? Ühe laguneva bastioni kordategemine maksab erineval hinnanguil viis kuni 10 miljonit eurot. Võrdluseks võib öelda, et suurelt vaieldud Aleksandri kiriku renoveerimise maksumus on kõigest umbes kaks ja pool miljonit. Uudistele Jüri Nikolajev Narva.",
"role": "user"
},
{
"content": "Narva on hädas oma ajalooliste kaitserajatistega. Rootsiegsete bastionide renoveerimine käib linnale üle jõu. Mida saaks ette võtta piirilinna ajalooliste kaitserajatistega?.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Loe läbi uudislugu ja tee lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte, mis peegeldab selle põhisisu. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nReformierakonna esimees Siim Kallas tunnistas täna erakonna kaaslaste ees esinedes, et Reformierakonna toetus on langenud ja valitsusliidus ei ole erakonnad kõigis küsimustes ühel meelel. Kallase sõnul toetab Reformierakonda umbes 10 protsenti valijatest, mida on 16 protsenti vähem kui näiteks Keskerakonnal ja ka vähem kui koalitsioonipartneritel Isamaaliidu ning mõõdukatel. Reformierakonna toetuse languse peamiste põhjustena nimetas Kallas riigikogu ja kohalike omavalitsuste valimiste järgset üldist poliitika, tüdimust ebapopulaarse säästueelarve vastuvõtmise otsus ja ka tema enesevenivat kohtuprotsessi. Reformierakonna esimees Siim Kallas. Eks siin on objektiivseid ja subjektiivseid põhjuseid, objektiivsed on need, et üldse on meie tüüpi erakonna toetajaskond on tegelikult palju väiksem, kui ta meil siin Eestis on, selles mõttes on meil, kui me jääme sellele samale ideoloogiale nendele vaadetele väga kindlaks, siis me toetus peakski nagu kahanema, mis meil muidugi rahulda, see on üks niisugune suur põhimõtteline küsimus, teine on see konkreetses ajas ruumis, eelmine aasta oli meile väga keeruline ja meie käes olid väga tähtsad majanduspoliitilised otsustused, aga need ju üldiselt olid rasked otsustused, säästueelarvet, eelarve kärpimised, need, et nagu alati majanduses äratasid vastakaid tundeid, kui ühiskond ühest küljest toetas kõike niisugust lähenemist, teisest küljest riivas väga konkreetsete inimeste sissetulekuid ja konkreetseid projekte, mille peale mul oldi pahased, nii et noh, see on nagu üks paratamatu külg, aga noh, põhiline probleem on just ikkagi see, et, et me peame suutma oma kandepinda laiendada. Kuidas kavatsete seda teha? On vaja lisateemasid, mis ei ole mitte lihtsalt nii lihtne, et sa ütled rahulikult, et nüüd me oleme selle või teise asja poolt ja hakkame sellega tegelema, vaid sul peab olema ka mingisugune oma sõnum. Kaks asja, mis on nüüd läinud päris hästi, on see meie noored, et on hakanud väga järjekindlalt tegelema narkomaaniavastase võitlusega laste seas ja ka naabrivalve projekt, kus meie inimesed on aktiivselt olnud vedavas rollis ja millele me tahaksime ka hakata rohkem tähelepanu pöörama, see on kultuur ja kultuuri toetamine ja seda mitte lihtsalt niisama, vaid põhjendatult ja läbimõeldult. Mainisite ka erimeelsusi koalitsioonipartneritega, missugused need on ja kuidas nendest üle saada. Kõige tõsisem erimeelsus on meie ja ka Isamaa ühelt poolt ja mõõdukad teiselt poolt on siis, kas me kiidame heaks valitsuse eelarvestrateegia või mitte ja kui, siis mis need otsused siis on, see on nüüd õige, lähema aja küsimus ja siin on valiku koht, on see, et meie peame õigeks konservatiivse eelarvepoliitika jätkumist, tasakaalus eelarvet, madalaid makse ja kulutuste kärpimist muudes asjades ei ole nüüd nii, otseselt erakondlike erimeelsusi on, on lihtsalt probleeme, mida koalitsiooniedasise käekäigu huvisid silmas pidades võiks leida sobivamaid lahendusi, see haldusreform, et see ei jääks meil jalgu ega hoiaks kuskilt tagasi ja muidugi pensionireform, kogu see problemaatika, mis on lihtsalt väga raske, samal ajal tohi ka venima jääda, kui me tahame siiski enne järgmisi valimisi saada mingit väga konkreetsed sammud, tehtuks. Üheks Reformierakonna tänase kongressi põhiteemaks oli ka erakonna presidendi kandidaadi ülesseadmine 2001. aasta presidendivalimisteks. Reformierakonna piirkondlikud organisatsioonid, samuti sidusorganisatsioonid nagu noorte ja naiste klubid, on kuu aja jooksul saanud esitada kongressile oma presidendikandidaate ja samas on erakonna juhtfiguurid tunnistanud sedagi, et läbi kandidaadiks seadmise püütakse reklaamida üldsuse ees oma liidreid. Nii oligi tänase seisuga üle seatud juba kuus Reformierakonna presidendikandidaati, Riigikogu esimees Toomas Savi, Reformierakonna esimees ja rahandusminister Siim Kallas, justiitsminister Märt Rask, kultuuriminister Signe Kivi, Tartu linnapea Andrus Ansip ja riigikogu sotsiaalkomisjoni esimees Toomas Vilosius. Nendest Signe Kivi ja Andrus Ansip võtsid oma kandidatuuri maha. Millal ja kuidas Reformierakonna lõplik presidendikandidaat selgub, Siim Kallas. Tõenäoliselt vähem kui aasta pärast, järelikult järgmisel kongressil, siis oletatavasti kuskil aprillis, järgmisel aastal eeldatavasti kõik need inimesed, kes oma nimega nõustusid selles kontekstis üles seadma, hakkavad aktiivsemalt kohtuma, kui nad ka kohtuvad praegugi mõned, nii mõned. Neist üsna aktiivselt, siis lihtsalt inimesed vaatavad neid ka vaikselt viisi selle nurga alt, et kas inimene võiks olla sobilik niisuguse posti peale.",
"role": "user"
},
{
"content": "Reformierakonna üldkogu arutas üldseisu, erakonna populaarsuse languse põhjusi ning presidendikandidaadi ülesseadmist 2001. a valimisteks.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Analüüsi uudist ja koosta sellele lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nAvaldusega soovib riigikogu toetada Valgevene rahvas tema võitluses vaba, demokraatliku ja väärika tuleviku eest. Eelnõu algatajate seas on saadikuid kõigist riigikogu fraktsioonidest ja sõnavõtnute seas valitses haruldane üksmeel. Avakõne pidas riigikogu väliskomisjoni kuuluv Marko Mihkelson, kelle sõnul on Valgevenes tänaseks protestide tagajärjel surnud vähemalt 15 inimest. Kadunud on hinnanguliselt 80 inimest. Valgevenes toimuval on mõju meie regiooni julgeolekule. Hetkel on Mihkelsoni hinnangul Valgevene ees kaks valikut. Miks on meile oluline Valgevene tulevik ja miks riigikogu täna avalduse teeb? Head kolleegid. Valgevenel saab olla reaalselt vaid kaks valikut, kas säilitada iseseisvust ning rajada eneseteadlikule kodanikuühiskonnale tuginev Euroopasse kuuluv demokraatlik õigusriik või kaotades suveräänsuse, muutuda provintsiks vene impeeriumi koosseisus. Viimasel juhul tähendaks see ka endast jõuliselt märku andnud kodanikuühiskonnale lämmatamist. Valiku saavad mõistagi teha valgevenelased ise. Esimene tee saab sündida vaid läbi vabade valimiste ja demokraatliku maailma toetusel. Teine tee eeldab allumist, vägivallale ning otsuste delegeerimist. Kremlile. Mihkelsoni sõnul tuleb arvestada, et Valgevene teekond saab olema pikk ja toob kaasa pingestumise suhetes, sealhulgas Venemaaga. Eestil ja teistel balti riikidel on siin kindlasti mängida eriline roll, sest Valgevene edasisest käekäigust sõltub ka meie tulevik. Head kolleegid, riigikogu on jälginud Valgevenes toimuvat pikema aja jooksul juba 2006. aasta veebruaris, kui täpsem olla, tegi meie rahvaesindus avalduse demokraatia toetuseks Valgevenes. Toona siin saalis rõhutatu on aktuaalne ka täna. Nagu näha, arengud Valgevenes on pikaajalised ja seepärast ei tohi ka praegu luua illusiooni, et kodanikevabadusi ja nende demokraatlike õigusi austab Valgevene on kohe-kohe reaalsus. Kuid üks on selge, valgevenelaste rahvuslik ärkamine. Julgus seista silmitsi võimude abitu vägivalla ning lootus paremale tulevikule on toonud kaasa põhimõttelise murrangu. Seda silmas pidades ongi oluline ka meie tänane avaldus, millega ühtlasi anname rahvaesindajatena edasi Eesti inimeste solidaarse toetuse valgevenelaste vabaduspüüdlustele. Riigikogu erakorraline istung Valgevene küsimuses sai hetk tagasi läbi ja esitatud avaldus demokraatia ja kodanikuühiskonna toetuseks. Valgevenes sai 92 poolthäält.",
"role": "user"
},
{
"content": "Riigikogus toimus 88 parlamendiliikme esitatud avalduse \"Demokraatia ja kodanikuühiskonna toetuseks Valgevenes\" eelnõu arutelu.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Loe läbi uudis ja anna sellele lühike kokkuvõte ühe või kahe lausega. Vastus peab olema ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nSaare Vind enesi plaan püstitada Sõrve poolsaare juurde tuulepark, vormus hoonestusloa taotluseks juba 2015. aastal läinud aasta mais rahuldas valitsustaotluse ja uuringud võisid alata. Toonaste plaanide järgi pidid 100 tuulikut andma kokku 600 megavatise võimsusega pargi. Ettevõtte juhatuse liige Guido Kartau räägib, et kuuemegavatiseid tuulikuid, millega varem arvestati, enam ei toodeta. Ja sel ajal, kui me ehitama hakkame, ka siis ei ole neid, et me arvame, et need tuulikud, mida sinna paigaldada, on umbes igav tuulik, 14 megavatti ka neid täna veel ei ole, aga mõne aasta pärast neid on, täna on ütleme 10 pluss 12 megavatti tuulikud olemas täiesti. Kartau lisab, et alla 1000 megavatilisi tuuleparke enam keegi väga ei arendagi ja mida aeg edasi, seda võimsamaks pargid muutuvad, aga suurem tuulik vajab rohkem ruumi. Niisiis läinud sügisel saatiski ettevõtte tarbijakaitse ja tehnilise järelevalve ametile palve hoonestusloa ala 27 protsendi võrra suurendada. Amet taotlust ei rahuldanud, viidates, et esiteks käib mereala planeering ja pole üldse kindel, et sinna alale seni räägitud tuulepargis põhja poole tuulikuid püstitada tohib. Teiseks märkis amet, et ala võib laiendada, kui selleks annavad alust uuringud, aga uuringuid alles tehakse. Guido Kartoo sõnul ettevõte oma mõtet siiski maha ei mata. Meie arvates oli oli juba praegu piisavalt infot, mille põhjal seda laienduse otsust oleks saanud teha, aga selge, et kui ei saa, siis, siis me teeme neid uuringuid edasi ja kui on infot tekib juurde, siis nüüd uuendame seda laiendamise taotlust. Mereala planeeringu loodab valitsus kehtestada hiljemalt järgmise aasta alguses, aga seda tärminit ootavad paljud ettevõtjad, kes on päris palju erinevaid hoonestusloa taotlusi esitanud, teiste seas ka Unlimind, osaühing, kelle taotlus kattub selle alaga, kuhu Saare vindeneri soovib laieneda. Kuid Karta usub, et praegune õigus annab eelise just olemasoleva menetluse laiendamiseks. Siiski, igaks juhuks on ettevõttel ka plaan B. Nimelt esitasid nad hiljuti taotluse ka päris uue hoonestusloa menetluse algatamiseks. Me tegime siis uue taotluse tõesti, mis katab ära selle laienduse, aga see uus taotlus on oluliselt suurem ja ta mingis mõttes nagu garanteerib nii-öelda puhverala või vaba ruumi ümber meie selle ala, kuhu me tahame tuulikuid panna. Kui läbi ei lähe kumbki plaan ehk ettevõte peab jääma 2015. aastal kaardile joonistatud piiridesse, tuleb arvestada umbes 75 tuulikuga. Ja see ongi seal ütleme, suurusjärk gigavatt ja see võiks olla nagu põhimõtteliselt miinimum meretuulepargi suurus, mis võiks veel realiseeruda.",
"role": "user"
},
{
"content": "Kui varem plaanis Saare Wind Energy 600 megavatist tuuleparki, siis nüüd kavandatakse Sõrve poolsaarest läände 1400 megavatist parki. Selleks soovib ettevõte mereala juurde saada.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Uurides uudislugu, loo sellele ühe või kahe lausega lühikokkuvõte. Vasta eesti keeles!\n\nTekst:\n\nJaanuarist oli tung energiatoetuste taotlemiseks kõige suurem, veebruari alguse seisuga oli meil 2500 taotlust esitatud ja nüüd on järjest selle taotluste arv vähenenud ja kokku on meil esimese märtsi seisuga olnud esitatud 3200 taotlust. Viimastel nädalatel ongi suhteliselt vaikne olnud, sellel võib olla mitmeid põhjuseid. Üks põhjus, see, et riik on nüüd uue meetme teinud, mille käigus automaatselt teatud osa energiakuludest kompenseeritakse, ilma et inimene mitte midagi tegema peaks. Kui on üle 12 sendi se elektri hind olnud, siis kõik see kompenseeritakse riigi poolt. Aga samas see ei tähenda, et inimesed ei võiks toetust edasi taotleda. Sest et selles elektri hinnas, mida riik kompenseerib, selles ei ole arvestatud aktsiisi ega võrgutasu ega muid asju. Ja kui nüüd need lisatakse sellele ka elektrihinnale juurde, siis inimesel tekib see kõrgema elektrihinna tõttu jällegi võimalus taotleda seda sama toetust, mis meil nüüd jaanuarikuust kehtib. Aga nüüd riik, pikendada toetuste maksmist. Tõepoolest, see tingimus, mis oli, et toetust saab taotleda viis kuu tagantjärgi see on nüüd täiesti tühistatud, saab kuni 31. maini esitada taotlusi viimane kuu, siis mille eest taotlus saab küsida, ongi siis aprill niimoodi, et kui näiteks 15-l mail inimene saab oma aprillikuu elektriarve kätte, siis sellega ta võib rahulikult maikuus tulla veel sotsiaalosakonda ja endiselt taotleda toetust kõrgemate elektrihindade katteks.",
"role": "user"
},
{
"content": "Pärnus esitatakse energiatoetuste avaldusi vähem kui kuu aega tagasi. Riik pikendas toetuste maksmist 31. maini.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Vaata antud uudislugu ja koosta üks või kaks lauset, mis võtavad kokku selle sisu. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nKaks pluss kaks reegel on oma olemuselt lihtne, koos võib olla kuni kaks inimest ja teistega on vaja neil hoida vähemalt kahemeetrilist vahet. Reegel ei kehti üheskoos elavatele peredele ja inimestele, kes täidavad avalikke ülesandeid ida prefektuuri jõhvi, politseijaoskonna välijuht. Pavel Reskin palus inimesi suhtuda piirangutesse mõistvalt ja neid mitte rikkuda. Kui kampasid ei koguneks, siis saaks nende korralekutsumiseks väljakutsutud patrull tegeleda nii mõnelgi juhul palju ohtlikumate olukordade lahendamisega. Pavel reskin. Mul on niisugune tunne, et päris paljud on praegu tõesti kodudes istumas, On olemas ka teatud probleemsed isikud, mis on noh, et igapäevaselt, kellega me peaksime tegelema, need inimesed, kellel on probleeme alkoholiga, et nendega on noh, natukene võtab natukene rohkem aega, et see seletamist öö, aga muidu on muidu on okei Alutaguse rahvuspargis täna inimestele selgitusi jaganud keskkonnainspektsiooni töötajad saima Jürman ja Kristjan Taro kohtusid muuhulgas inimestega, kellele praegune aeg tundus sobiv vabas õhus suguvõsa, kokkutulekute ja sõpruskondade kogunemiste korraldamiseks, räägib keskkonnainspektsiooni Ida-Virumaa büroo juhtivinspektor Saima Jürman. Valdav osa inimesi on olukorras teadlikud kuid on olnud üks juhtum, kus perekonna mõistet pidime laiemalt seletama, kuna tekkis selline tunne, et suguvõsa tuleb kokku Kohtla-Järve linnast välja. Loodusesse saan aru ei ole, lubatud ei ole. Kuna inimesed erinevates korterites majades elavad, siis on nakkusoht palju suurem kui ühe pereringis. Politsei partneriks kaks pluss kaks piirangu jälgimisel on ka kohalikud omavalitsused. Toila vallas piirkonna vanemaks olev Peeter Sööt tõdes, et enamik tema piirkonna rahvast suhtus liikumispiirangutesse mõistvalt juba enne seda, kui piiranguid karmistati. Tegelikult ka enne seda, kui veel kaks pluss kahte nagu ei olnud siis ka inimesed ka küllaltki juba teadlikult nagu liikusid ja teadsid, et ei pea kogunema, et kuna see kogunemisreegel üldine nagu oli juba keelatud, et siis ma arvan, et inimesed suhtuvad küllaltki rahulikult hästi praegu. Politsei välijuht Pavel Režkin nentis, et kaks pluss kaks piirangu rikkujate vastu on võimalik kasutada ka sunniraha. Loomulikult alguses me püüame siis inimest hoiatada, aga kui ta sellest aru ei saa, siis on meil võimalus siis rakendada karmimaid meetmeid. Oled sa pidanud seda juba kasutama või mitte? Õnneks mitte ja ma tahan siinkohal siinkohal nagu rõhutada ka, et ega politsei eesmärk ei ole kedagi karistada ja me ei taha kedagi karistada, et me tahame üheskoos sellest haigusest üle saada ja et kõik Eesti inimesed püsiksid terved. Ida-Virumaalt raadiouudistele Rene Kundla",
"role": "user"
},
{
"content": "Eriolukorra ajal koroonaviiruse leviku piiramiseks kehtestatud 2+2 reeglist kinnipidamist kontrollib politsei koostöös päästeameti, keskkonnainspektsiooni ja kohalike omavalitsustega. Ida-Virumaal suhtub enamik inimesi probleemi mõistvalt.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Uurides uudislugu, loo sellele ühe või kahe lausega lühikokkuvõte. Vasta eesti keeles!\n\nTekst:\n\nEesti riik lõi esimese elektritaristu 2011. aastal, kui turule tuli Elmo taristu Enefit konnekti. Elektritranspordi juht Marko Viiding ütles, et laadimistaristud loodi teadlikult iga 60 kilomeetri tagant, sest esimesed elektriautod ei suutnud läbida pikki vahemaid. Praegused elektriautod suudavad läbida ühe laadimisega sadu kilomeetreid. Tänaseks on selle laadimistaristu väärtus ennekõike selles, et tõesti inimesel on nagu meelerahu, et ükskõik, kas ta sõidab Mustveesse, Luhamaale, läheb Vormsi saarele igal pool on laadimistaristu olemas. Probleem on aga selles, et kui loodi esimene taristu, siis puudus ühtne Euroopa laadimise standard. Kiirlaadimiseks sobis ja siiamaani sobib ennekõike Jaapani otsikuga autodele vastava dapteriga ka Tesladele. Aga tõesti, kui minna poest osta nüüd mõni Euroopa autotootja elektriauto, siis seal vanas taristus kiirlaadida ei saa. Praegu vahetab Enefik konnekt vanu laadjaid välja ja ehitab uusi laadimispunkte. Kuidas rajada laadimistaristuid tiheda asustusega kohtadesse, nagu Mustamäe või Lasnamäe? See väga lihtne lahendus ei ole, aga see on tehtav ja paljuski on siin ka asjad alles arenemas, et võib-olla sinna tuleb tulevikus lahendusi, mida me veel täna ei näe. Aga iseenesest on see tehtav juba täna. Kõikidel elanikel ei ole vaja igal õhtul oma elektriautot laadida, täpselt nagu igal õhtul ei minda bensiinijaama paaki täis panema. Täna müügil olevad elektriautod suudavad kõik sõita 200 300 400 500 kilomeetrit ja keskmine inimene liigub päevas 20 kuni 50 kilomeetrit. Elektriautode aku kestab viis kuni kaheksa aastat. Tallinna tehnikaülikooli abiprofessor Anton Rossõkin ütles, et vanu akusid saaks kasutada majapidamises, et energiat salvestada. Loomulikult oleneb kõik aku seisukorrast. Kui meil on olemas mingi mikrovõrk, siis tähendab seda, et meil on olemas mitte ainult tarbijad, vaid ka energiatootjad, et majapidamisele näiteks väiketuulegeneraatorid või päikesepaneelid mis toodavad energiat, me saame neid akusid kasutada selle energia salvestamiseks. Uued tingimused tähendavad ka muudatusi kütusemüüjatele Olerexi ja Circle. K esindajad usuvad, et elektritransport on tulevik nii Eestis kui ka maailmas. Samuti arendatakse pidevalt laadimis taristuid üle Eesti.",
"role": "user"
},
{
"content": "Kuidas ehitada laadimistaristut elektriautode jaoks?.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Analüüsi uudislugu ning kirjuta sellele üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta üksnes eesti keeles!\n\nTekst:\n\nPõhiliselt kasutatakse põlevkivituhka, ehitusmaterjalide ja tsemenditootmisel ning põllumajanduses, kuid enamasti Eestis laiem Euroopa turg oli kuni viimase ajani põlevkivituhale suletud, sest ohtlikku jäädet toormena kasutada ei soovitud. Eesti Energia kütuste ja kõrvaltoodete kaupleja Lauri Laanemäe sõnul avab põlevkivituha vabanemine ohtliku jäätmemärgi, sest võimaluse pakkuda seda uutele koostööpartneritele. Baltikumis ta juba on, Lätis ja Leedus on ta kasutusel ehitusmaterjalide tootmisel, põllumajandussektoris, aga meie soov oleks põlevkivituhk konkureeriva toormena kivisöetoale viia Skandinaavia turgudele ja võib-olla siin lähisEuroopa riikidesse, Poola, Tšehhi, Saksamaa, et kus on tsemendi, ehitusmaterjalide tootmine, seal on võimalus ja šanska põlevkivi tuhal nüüdsest veel paremad. Lauri Laanemäe sõnul sõltub põlevkivituha kasutamise otstarbekus toote lõpphinnast ehk mida väärtuslikum toode, seda mõttekam on kasutada kõrvalsaadusena tekkivat põlevkivituhka ja seda kaugemale on tuhka mõtet vedada. Koostöös Eesti plastitootjate Liiduga oleme me viimase aasta jooksul teinud päris suure sammu edasi, ehk me oleme saanud teadmised, põlevkivi lend sobib plastitööstuses asendama talki ja kriiti. Sellisel juhul võib põlevkivituha transpordilogistika olla õigustatud. Inglismaale, Hispaaniasse, Itaaliasse. Eelkõige puudutab taaskasutamise võimaluste laienemine lendtuhka, mida kogutakse elektrijaamade filtritest punkritesse. Samas on elektrijaamade kõrval laiuvatele tuhaväljadele kogunenud enam kui 300 miljonit tonni tuhka. Lauri Laanemäe sõnul jõutakse kunagi ka tuhamägedeni. Eesti energia tegeleb selle küsimusega ka igapäevaselt ja päris aktiivselt, et pisikesed, tagasihoidlikud edusammud ka selles, aga millest on veel natukene vara võibolla rääkida kindlasti jõuab kätte ka kui sellele materjalile, mis tuhamägedesse on ladestutud, leidub kasutajaskond. Põlevkivi tuhk vabanes ohtliku jäätmemärgisest tänu Tallinna tehnikaülikooli ja Tartu Ülikooli ühisuuringule, mis tõestas, et põlevkivituhk on samasuguste tooteomadustega kui kivisöetuhk, mis on Euroopas pikaajaliselt olnud ohutu ja väärtuslik toode Uudistele Jüri Nikolajev Narva.",
"role": "user"
},
{
"content": "Eesti Energia toodab 9 miljonit tonni tuhka aastas, millest taaskasutusse läheb alla kahe protsendi. Keskkonnaministri määrusega kaotas põlevkivituhk ohtliku jäätme märgistuse ja see võib tuha kasutamist suurendada.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Analüüsi uudislugu ning kirjuta sellele üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta üksnes eesti keeles!\n\nTekst:\n\nTäna õhtul etendub Estonia teatris kahesajandat korda Giuseppe Verdi ooper raviata. Nii nagu 20 aastat tagasi, 28. veebruaril 1974 on tänagi dirigendipuldis Neeme Järvi. Püüdsin helilindile killukesi sellest õhkkonnast, mis teatris valitseb. Oma sõna ütlevad Urve Tauts, Arne Mikk, Neeme Järvi, Margarita voites ja Vardu Rumessen. Kallis, Urve Tauts, mida sa kõik tunned tänasel hetkel ma elan juba seda terve kuu aega, peaaegu ootused ja ma ei pidanud seda etendust tegema. Aga mu kohutavalt suur soov oli ja ma käisin režissööri käest palumas, et kas ma ei saaks ka ühte vaatlust teha, et kuna ma olen ikka väga paljust etendust teinud ja õnnestus terve ooper, nii et ma saan olla Neemega terve ooperi koos. Sa oled õnnelik, ma olen tõesti õnnelik, kõik need värvid, mida nüüd me kuulsime avamängus ja esimeste etteastetes, see oli meil küll teada, et, et see on väga tore kõik, aga et sa momendil ise jällegi seal sees oled. Ma olen väga õnnelik, vanad ajad tulevad meelde, aga loomulikult midagi ole teha, inimesel on nii palju antud ja et ta on nii vahetu, et ta momendil ta teeb seda loomingut lausa ta oskab olla väga humoorikas. Etenduse ajal ei ole mitte kunagi niisugustes raamides ja see ongi see, mis vist annab ka lavale väga suurt hõngu. 200 etendust, ühte ooperit ühes teatris näitab suurt armastust, aga ka seda, et selles teatris on, mida selle ooperiga pakkuda. Aga kui palju energiat, kui palju õnne pidi tähendama see, et tänaseks päevaks jõudis Eestimaale seda etendust dirigeerima meie Neeme Järvi? No ma helistasin talle aasta tagasi kui sai selgeks, et, et on võimalik kokku viia 20 aastat lavaelu ja kahesajandat etendust. Ja enne tema eelmise aasta siiasõitu me telefoni teel selle päeva panime paika. Algul ikkagi üritasime, isegi 28, veebruari oleks täpselt sama päev sama, aga Neeme kalender oli loomulikult nii täis. Aga selle 13. märtsi me leidsime ja sellest ta pidas raudselt kinni, nagu te näete, ta on siin seda etendust juhatamas. Suur tänu, kuidas on tunda kätes seda teatrit, mis on olnud kogu aeg kätes? Nii väga tuttav tunne on niisugune tunne, et nagu ei olekski 20 aastat vahet olnud. Paljud mehed on samad, väga palju uusi lauljaid, noori, andekaid ja, aga üldiselt paistab, et kõik need asjad, mis me tegime alguses, on kõik veel meeles. Ja tempod ja kui sa puhub selle õige õhu siia sisse, siis see hakkab kohe kõlama. Ta puudutas minu hinge kõige kaunimaid keeli, pani värisema need ja mis edasi ei olegi nagu enam tähtis, mis seal laval toimub, et sa saad selle naudingu juba sellest muusikast. No kuuled, missugune. Parderomessin, ma arvan, et sinul on väga suur osa selles, et Neeme Järvi tänasel päeval siin on. Minu osa on ikka väga tagasihoidlik, see on ikka Estonia teatri ja, ja, ja Neeme Järvi omavahelised väga kauaaegsed, väga head suhted. Ja eriti praegu, kus Estonia teater on nii raskes olukorras ja on tekkinud arusaamatused ja vastuolud ka kultuuriministeeriumiga. Ma usun, et et Neeme Järvi on siin väga heaks vahendajaks, kes oma suure loomingulise isiksusega suudab kindlasti kaasa aidata ka nende probleemide lahendamisele, mis on meil praegu seoses Estonia teatriga. Ma olen tähele pannud juba ammu, et sinul on väga suur omadus näha kaugele ette ja teoks teha asju mis on suured ja põhimõttelised. Kuidas sa näed, Neeme Järvi, Estonia teatri ja eesti rahva lähitulevikku otseseid ja kindlaid sidemeid? See sõltub kõigepealt meie inimestest endast. Tänase õhtu helisalvestist on võimalik kuulata Eesti raadio kolmandas programmis viiendal aprillil õhtul kell seitse.",
"role": "user"
},
{
"content": "Ooper \"Traviata\" 200. korda Estonia laval.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Loe läbi uudis ja anna sellele lühike kokkuvõte ühe või kahe lausega. Vastus peab olema ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nPilootprojekt puudutab Tallinna ja Tartu 60 kuni 69 aastaseid inimesi, kelle terviseseisund seab nad teiste omaealistega võrreldes pisut tõsisemasse riskirühma. Samuti kaasatakse projekti Põltsamaa linna 50 kuni 69 aastased inimesed. Ka nende seast kutsutakse vaktsineerima kaasuva haigusega inimesi, kusjuures pilootprojekti raames ei tee vaktsiinisüste inimeste perearstid, vaid kvalitase arstikeskus. Kokku ligi 13-le 1000-le inimesele saadeti eile hommikul vaktsiinikutsega ekiri, räägib haigekassa esmateenuste osakonna juhataja Külli Friedemann. Kui inimene on selle kirja kätte saanud, siis seal on juhised, kuidas siis registreerida kvalitase registrituuris ennast saab panna kohe ka teise aja vaktsineerimisele ja siis, kui aeg on kirjas, siis tuleb minna õigel ajal kohale. Täna hommikuks oli Tallinna 10-le 1000-le e-kirjale reageerinud tuhatkond inimest Tartu enam kui kahele 1000-le e-kirjale, kõigest 20 inimest. On tulnud tagasi meile teateid, et ei ole osadele inimestele üldse, kellele teavitusel mõeldud ei ole, kohale jõudnud. Nimelt ei saadeta kirju otse inimeste harjumuspärasesse e-postkasti. Riigi infosüsteemide ameti peadirektori asetäitja Margus Arm selgitab, et kõigile ID-kaardi omanikele on riik teinud meilikonto veebilehele Eesti.ee kohe Eesti.ee avalehel on suur teade riigiteavitusi saate suunata oma igapäevasele meiliaadressile siin selle teate peale tulebki vajutada. Ehk siis kirjad, mida riik soovib kodanikele saata, jõuaks ikka tegelikult kodanikuõigesse postkasti. Kui lapsi mitte arvestada, on riigi teavitused enda e-posti suunanud umbes 40 protsenti Eesti elanikest 60 aastastest ja vanematest inimestest on selle ära teinud iga neljas. Omaette küsimus on, kui paljudel inimestel üldse on e-posti aadress. Margus arm ütleb, et selle kohta mingit statistikat pole. Ei saa öelda küll kindlasti 100 protsenti emaili kasutavad, et inimesed on erinevad, digiteadlikkus on erinev, aga eeldame, et suuremal osal on email olemas. Külli Friedemann kinnitab, et need inimesed, kes said meili teel vaktsineerimiskutse, aga sellele ei reageerinud, vaktsiinita ei jää. Perearstidel on nende andmed ikkagi olemas ja millalgi võtab perearst nendega ühendust, aga e-posti võiks ära suunata ka need, kellesse käimasolev pilootprojekt ei puutu. Pilootprojekti raames kasutatakse valitase digiregistratuuri, aga juba mõned aastad tagasi tehti valmis üleriigiline digiregistratuur. Märtsikuu jooksul hakkavad sellega liituma ka perearstid ning sedamööda võiks ka vaktsiinidega seotud digiregistreerimine laieneda. Tegelikult soov on selline, et ikkagi nooremas vanusegrupis see teavitus toimukski enamjaolt nagu meili teel, et kõigil, kellel on meilid olemas ja siis need huvilised kõik saavad tegelikult valida sealt endale sobiva aja, sellele ei pea siis ressurssi panema, et selleks, et helistada näiteks läbi.",
"role": "user"
},
{
"content": "E-maili teel kutsutakse vaktsineerima ligi 13 000 inimest, kellel tuleb internetis endale vaktsineerimisaeg kirja panna.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Uurides uudislugu, loo sellele ühe või kahe lausega lühikokkuvõte. Vasta eesti keeles!\n\nTekst:\n\nRahva vanalinna elanike äratasid täna varastel hommikutundidel õhuheiresireenid, ainult et taevast lähenes oht vaid kaudselt enam kui nädal sadanud vihma näol. Tšehhimaa pealinna läbiva võltava jõe mõõt oli viimaks ammendunud. Sedamööda, kuidas vee alla hakkasid jääma jõeäärsed tänavad, valmistusid võimud kümnete tuhandete inimeste evakueerimiseks. Keskpäevaks oli sunnitud oma kodudest lahkuma juba 40000 inimest. Tõuseb Võltava jõe veepind keskmiselt 10 sentimeetrit tunnis, kuid võimud hoiatavad, et tammid, mis jõge veel siiamaani ohjas hoiavad, võivad puruneda ja siis tuleb veevoog juba päris kiiresti. Kui harilikult on jõe kiiruseks umbes 140 kuupmeetrit sekundis, siis praeguseks on ta ületanud juba 3000 ja, ja võimud usuvad, et õhtuks jõuab ta 4000 või isegi 4500-ni järelikult siis mitukümmend korda rohkem harilikkust. Tegemist pole isegi enam siis mitte 100 aasta suurima üleujutusega, vaid vaid üldse läbi teadaoleva ajaloo. Need numbrid ütlevad võib-olla vähe, aga ehk rohkem ütleks see, kui kirjeldada seda pilti, mis oma silmaga Praha tänavatel näha on. Peab ütlema, et, et need tänavad, kuhu veel inimesi ligi lastakse, on suhteliselt kuivad ja, ja näevad välja küll üsna ohutu, ehkki neid barrikaade püstitatakse päris kõrged ja võimu paistavad, ootavad tõeliselt suurt üleujutust. Paistab natuke ka nendel tänavatel, kuhu inimesi enam ei lasta, et seal on mõned tänavad üle ujutatud, kuid see pilt, mis avaneb harilikul inimesel on ausalt öeldes üsna rahulik. Kõige rohkem hakkab silma uudistajad, neid on tuhandeid, kes on kõik kogunenud päästetöid vaatama. Seal on kindlasti ka Eesti turiste, kas sa oled sa nendega täna kohtunud? Eesti turiste ei ole näinud, olen küll rääkinud kohalike tšehhidega, need võtavad siiamaani kõik suhteliselt rahulikult. Üks kõrtsi peremees ütles, et ei ole midagi, on olnud siin ennegi üleujutusi. Mina tulen õhtul kell viis tagasi, panen liivakotid nii kõrgele, kui vesi tuleb ja teenindan inimesi. Tegelikult küll politsei tal seda ilmselt teha ei luba. Kas keegi on julgenud prognoosida ka seda, millal on oodata vetevoogude tagasitõmbumist? Hinnatakse, et inimesed, keda evakueeritakse, pääsevad oma kodudesse tagasi võib-olla alles kahe nädala pärast. Need valjuhääldid, kus inimesi kutsutakse üles evakuatsiooniga kaasa minema teatavad, et kaasa tuleks võtta umbes viie päeva varud. Nii et üsna pikaks ajaks ennustatakse üleujutusi. Kuhu inimesi majutatakse? Siiasamasse Prahasse näiteks Prahas on teatavasti päris mitmeid mägesid ja kõrgemates kohtades on kuivad koolidesse haiglatesse. Ennist oli just häda, et nii mõnedki vastuvõtukohad olid rohkem täis kui, kui üldse inimesi planeeritud. Noh, peavarju inimestele pakutakse, küll võib aga elu muutuda üsna raskeks ka nendes linnaosades, mis, mis otseselt üleujutust alla ei jää, sest et ennustatakse elektrivee ja gaasikatkestusi. Samuti võivad näiteks sularahaautomaadi lõpetada töötamise. Olukord võib muutuda päris hulluks juba täna öösel ja kui see peaks juhtuma, siis jõuab katastroof kohale tõesti alles paari päeva pärast, kui inimestel tõeliselt ebamugav hakkab. Ta peab tõesti ütlema, et siiamaani suhtuvad inimesed kõiges veel väga rahulikult ja, ja pigem isegi humoorikalt.",
"role": "user"
},
{
"content": "Prahat ähvardab üleujutus.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Vaata antud uudislugu ja koosta üks või kaks lauset, mis võtavad kokku selle sisu. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nPresident Kersti Kaljulaid ütles Narvas vabadussõja relvarahu aastapäeva paraadil peetud kõnes, et edu pandiks on meie endi tahe, julgus ja otsustavus. Kaljulaidi sõnul tuleb alati meeles pidada, et Eesti on kaitsmist väärt ja Eesti on kaitstav ka ülekaaluka vaenlase vastu ja lootusetuna näivas olukorras. Samas ei tohi me unustada, et Eesti edukas kaitsmine on meie väiksust ja asukohta arvestades võimalik vaid liitlaste ja sõprade abiga. Ilma liitlasteta poleks me võitnud ka vabadussõja. Ilma liitlasteta ei ole me ka täna, sest siin Peetri platsil seisavad esimese jalaväebrigaadi rivis ka Briti sõjamehed. Viimaseid lahinguid Narva all ei pidanud Eesti rahvavägi üksinda, vaid ikkagi koos liitlastega. Tõsi, lääneliitlaste abi piirdus selleks ajaks peamiselt diplomaatilise toe ja materiaalse abiga. Siinkohal pean ma silmas hoopis vene valgete loodearmeed, mille tuhanded sõjamehed aitasid Narva all rinnet hoida kuni sõja viimaste tundideni. Jah, see liitlassuhe oli mõlemale osapoolele ebamugav ja tihti vastandlikegi sõjasihtidega. Kuid täna kõigi vabadussõjas langenute mälestuspäeval peame meeles pidama ja tänama ka neid kurva saatusega Vene valgekaartlasi, kes vabadus sai alguses ja lõpus siiski Eesti eest võitlesid. Tallinnas vabadussõja võidusamba juures toimunud mälestusüritusel pidas kõne kaitseminister Jüri Luik. Relvade vaikimise järel võtsid põhiraskuse enda kanda Eesti riigimehed ja diplomaadid kes suutsid Tartu rahulepinguga panna aluse Eesti riigi rahvusvahelisel tunnustamisele. Vabadussõja ajalukku pilku heites võime tõdeda, et see oli Eesti riigi jaoks ülimaks ellujäämiskursuseks. See oli pingutus, mis tõestas kogu maailmale, et Eesti riiklus ja iseolemine ei ole pelgalt esimese maailmasõja järgne tuule tõmbehoog vaid südames igatsetud ja mõttes planeeritud uus reaalsus. Vabadussõda on tunnistuseks sellest, et ka väikene rahvas suudab ja oskab rasketest katsumustest auga välja tulla ja kehtestada oma tõe ja õiguse sellel maal, mida me omaks peame.",
"role": "user"
},
{
"content": "President Kersti Kaljulaid ütles Narvas, Vabadussõja relvarahu aastapäeva paraadil peetud kõnes, et edu pandiks on meie endi tahe, julgus ja otsustavus. Tallinnas Vabadussõja võidusamba juures toimunud mälestusüritusel pidas kõne kaitseminister Jüri Luik.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Vaata antud uudislugu ja koosta üks või kaks lauset, mis võtavad kokku selle sisu. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nHiiumaa spordikeskusesse tulevad pallimängusaal kergejõustiku ala, muud treeningusaalid, tennisehall ja noortekeskus. Hoone ümber rajatakse väliväljakut ja kunstmuruga täismõõtmetes jalgpalliplats. Saare olemasolevad spordihooned on väikesed ja hakanud tasapisi amortiseeruma. Uue kompleksi rajamine oleks käinud vallale üksi üle jõu. Ligi 10-st miljonist eurost viis miljonit on riigi otsene toetus ja 1,2 miljonit eurot pärineb koroona tõttu omavalitsustele suunatud majanduse elavdamise meetmest, mida hiidlased otsustasid kasutada spordikeskuse ühes etapis. Valmis ehitamiseks jätkab Hiiumaa vallavanema asendaja Hergo Tasuja. Üle mere tuleb vedada nii materjali kui ehk kui masinaid ja tegelikult ka tööjõudu. Et selles osas kindlasti me võidame hinnas. Kui me ehitame mitu etappi ühe korraga. Spordikeskuse sarika pidu on peetud ja hoone ehitaja hinnangul on tehniliselt keerulisemad. Tööd nüüd seljataga, jätkab osaühingu ehitusviis Eko juhatuse liige Andres Neemre. Lõpetame katuseid ja jõuamegi nüüd sisetööde juurde, et alustame vaheseintega viimistustega, valame põrandaid. Ehitaja peab spordikeskuse tellijale üle andma augusti lõpuks. See ei tähenda siiski, et seejärel seal kohe sportima hakatakse, sest enne tuleb taotleda kasutusluba ja päästeamet peab hoone üle vaatama, jätkab vallaasutuse Hiiumaa sporti juhataja Martin Lauri. Kasutama hoonet saaks hakata ilmselt sügisel, ma arvan, siin septembri detsembri vahel kuskil võib-olla oktoober, võib-olla november, aga võib-olla ka varem. Hiiumaa spordikeskuse arhitektuurilise lahenduse autor on arhitektuuribüroo Molumba rahvusringhäälingu raadiouudistele Juhan Hepner. Kärdla.",
"role": "user"
},
{
"content": "Kärdla saab sügiseks ligi kümme miljonit eurot maksnud spordikeskuse. See on ka suurim avaliku sektori investeering Hiiumaa lähiminevikus.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Analüüsi uudist ja koosta sellele lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nPraegu maksab toasooja megavatt-tund Narvas veidi üle 35 euro tänu balti elektrijaamas toimuvale elektri ja soojuse koostootmisele. Kas aga Eesti odavaim hind Narvas ka tulevikus säilib, pole selge. Põlevkivienergeetika seis on ebamäärane. Näiteks detsembris seisis balti elektrijaam mitu nädalat ja Narvat köeti gaasiga. Eesti Energia juhatuse liikme Raine Pajo sõnul oli tegemist siiski erandliku olukorraga, kus osa seadmeid oli remondis ja elektrituruhind polnud jaama osaliseks käivitamiseks soodne. Teisi kütte lahendusi peaks tema hinnangul Narvale otsima kaugemas tulevikus. Kui balti elektrijaama aeg täis saab. Raine Pajo. On ju alternatiiv ka ja Eestis teistes linnades toodetakse ju palju soojust madala kvaliteedi, st puidust, noh siis tuleb orient rajada sinna kas siis biomassi katlamaja või siis biomassil töötav koostootmisjaam. Aga need investeeringud on kõik ikka väga suured, kümneid ja kümneid miljoneid. Lähiajal ikkagi on mõistlik keskenduda sellele, et Balti jaam toodab Narva linnale soojustus, eks ole, jätkuvalt ja lähiaastatel ei ole karta, et Narva elanikud hakkaks võrreldes Tallinnaga maksma rohkem soojuse eest. Samas tunnistab Raine Pajo, et läbirääkimised konkurentsiametiga Narva kaugkütte hinna tõstmiseks käivad, kuna CO kahe gaasi ja põlevkivi kaevandamise hinnad on kasvanud. Narva linnapea Aleksei Jevgrafov on mures. Tuleb tunnistada, et oht on olemas, soe hind tõuseb, küsimus alles selles, kui palju see tõuseb ja kindlasti tuleb mõelda selle peale pola taha oma maad. Soojemaks on peamine asi ja linn toodab neid tegevusi ja mina kutsun kõiki, et alustada ja mõelda sel teemal. Riik on valmis Kredexi sihtasutuse kaudu kortermajade renoveerimist toetama, kuid Narvas on Kredexi toetust seni kasutanud mõned üksikud korteriühistud, selgitab Kredexi tehniline konsultant Ilja Fjodorov. Soojuse hind Narvas on kõige odavam mõistus ei kasuta mitte ainult see, selle tõttu, aga sellest, et ka nendel puudub selline usk, et homme on nendel ka on olemas okuoht, kindel pauk ja nende tingimused võimaldavad seda krediiti tagastada. Kredex annab ainult 50 protsenti. Kui suure kortermaja renoveerimise maksumus on ligikaudu miljon eurot, siis tavaline Narva korteriühistu saab renoveerimisse panustada vaid 100000 eurot. Sellise osalusega pole Kredexi toetuse kasutamine võimalik. Uudistele Jüri Nikolajev Narva.",
"role": "user"
},
{
"content": "Praegu naudivad Narva elanikud Eesti odavaimat kaugküttehinda. Kuidas köetakse Narvat siis, kui põlevkivienergeetikat enam ei ole?.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Analüüsi uudist ja koosta sellele lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nVaadates praegusi numbreid, kuulasime ära ka teadusnõukoja arvamused ülevaate. No me oleme viimastel päevadel uudistes ju ka kuulnud, et teadlased prognoosi vad, et asi võib hakata liikuma positiivsemas suunas, siin mingis ajaperspektiivis. Aga esialgu me oleme väga kõrgel haiglas on rekordid ja sellepärast meil oli ju need piirangud kehtestatud 11. aprillini. Ja me otsustasime, et sellel nädalal me peame igal juhul ütlema, et mis nende piirangutega saab. Ja sellepärast tehti otsus, et vähemalt kaks nädalat need piirangud pikenevad, ehk siis 25. aprillini. Ja selle pildi juurde me tuleme tagasi jälle siis kahe nädala pärast alates tänasest ja siis vaatame numbritele otsa ja siis saab rääkida kas kuskil ja mingis perspektiivis leevendamine on võimalik. See tähendab, et see puudutab kõiki piiranguid, mis täna kehtivad. Absoluutselt kõik need piirangud, mis täna kehtivad, jäävad samasuguseks, nii et mingeid uusi juurde ei tule ja midagi leevendama ka siis ei hakata. Kuni 25. aprillini. Soome valitsus tahab selle nädala jooksul saada valmis koroonapiirangutest väljumise kava. Kas Eesti on määranud, millistel tingimustel hakatakse meil piirangute leevendamisele mõtlema? Teadusnõukoda rääkis ka sellest, et on võimalik ju selline valem koostada, et palju on nakatumisnäitajad 14 päeva kohta, kui suur on nakatumisnäitaja R kui suur on haiglas viibivate Covid, haigete arv või siis ka näiteks intensiivravil olevate inimeste arv ja nemad räägivad küll teatud numbritest, kuhu ta peaks jõudma, enne kui me üldse saaks mingist leevendusest rääkida järk-järguliselt leevendamisest, sellepärast et noh, tõenäoline on ka see, et ühe pauguga kõik lahti ei lähe. Et see leevendamine piirangutest välja tulek on järk-järguline. Aga nii nagu ma sügisel ütlesin, need on väga tinglikud numbrid ikkagi me ei saa niisuguseid numbreid ette panna, siis me paneme iseennast nagu otsustamise juures täiesti karpi. Seal peab jälgima tendents, prognoos, mitte ainult neid mustvalgeid numbreid, need on olulised kindlasti otsuste tegemisel, aga me peame vaatama kogu ümbritsevat olukorda. Riigikantselei on küll koostamas teatud niisugust paberit, aga kuhu me täpselt sellega jõuame? Ma ei oska öelda.",
"role": "user"
},
{
"content": "Valitsus otsustas pikendada praegu 11. aprillini kehtivaid koroonapiiranguid veel kahe nädala võrra. Riigihalduse minister Jaak Aab ütles, et uusi piiranguid juurde ei tule, aga kuni 25. aprillini midagi leevendama ka ei hakata.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Süvene antud uudisesse ja tee selle kohta lühikokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult ühe või kahe lausega!\n\nTekst:\n\nKäesoleval hetkel on meil käimas kriminaalmenetlus plahvatuse korraldamise sätte alusel, millega on põhjustatud oht inimeste elule ja tervisele. Selle plahvatuse tagajärjel suri üks inimene. Uurimisversioone on mitmeid, et üks võimalik uurivas uurimisversioon, mida me siis kontrollime, on see, et me ei ole pandud ühtegi isikuvastast kuritegu, see, millega konkreetselt tegemist oli ja kus kohas see lõhkeseadeldis või lõhkeaine oli või asetus või kuidas see käitlemine täpsemalt käib. Vot neid asjaolusid selgitabki praegu uurimine, uurimine on käesoleval hetkel väga intensiivses faasis. Eile õhtust kuni käesoleva hetkeni toimuvad uurimistoimingud on nii sündmuskohta vaadeldud seal kogutud asitõendeid sündmuskohalt, samuti on toimetatud läbiotsimisi. Küsitletakse inimesi, ees ootavad rohked ekspertiisid ja uuringud ja kõikide nende toimingute kogumist, siis lõpuks me saame mingile kõige tõenäolisemale versioonile peatuma jääda. Te ütlesite, et tegemist ei olnud ilmselt isikuvastase kuriteoga või rünnakuga, et see tähendab ka seda, et seal ei olnud mängus ei organiseeritud kuritegevust midagi sellist et kohalikud elanikud peaksid olema mures. Ja see on nüüd küll asi, mida me saame kinnitada, et kohalike elanike elus ei ole ohus pääsilaraba pärast seda, kui sündmuskoht avatakse, on turvaline koht. Seal ei ole alust arvata, et lõhkeaineid, lõhkeseadeldisi oleks veel.",
"role": "user"
},
{
"content": "Pühapäeva õhtul toimus Tallinnas Pääsküla raba terviserajal plahvatus, hukkus üks inimene. Kaitsepolitsei on teatanud, et plahvatuse põhjus selgitatakse välja uurimise käigus.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita sellele vastav lühikokkuvõte ühe või kahe lausega. Vasta alati ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nViru Keemia Grupp teatas täna veidi enne kella viit kahe õlivabriku sulgemisest. See puudutab kahtesada töökohta. Viru Keemia Grupi juhatuse esimees Priit Rohumaa, mis selle otsuse tingis? Viimastel päevadel on väga järsult naftahinnad langenud, OPEC tegi otsuse, et kvoot ei piira ja kõik pikaajalised prognoosid näitavad nafta hind ei hakka kasvama, see tähendab seda, et VKG ei saa enam loota selle peale, et kahjumit, mis on siis sisse ostetud kivi peal on lühiajalised ja need siis vabrikud, mida me varustame Eesti energiat sisseostetava kiviga, need kahjuks tuleb sulgeda. Need on siis vana tehnoloogia vabrikud, nii-öelda Kiviter, tehnoloogia, vabrikud, mis kasutasid tükkpõlevkivi. Just et kaevandusest suudame 60 protsenti vana vabrikute kivi toota ja ülejäänud osas riik meile limiiti andnud, seal on hulka vaidlused ja sisseostetav kivi. Eesti energiast on üle kahe korra kallim kui oma kaevanduse kivi. 200 inimest jäävad siis hetkel tööta. Kas tegemist on lõpliku koondamisega töökohtade kadumisega? Esimene, mis on kindel, et põlevkivi tarned on täna siis peatatud ja õlivabrikut seisatatakse. See on nüüd lähinädalate küsimus, et kui palju inimestel õnnestub tööd leida, kontsernis? Teadupärast ju teeme uut ka petroter-tüüpi õlivabrikut. Kui palju inimesi suudab selles vabrikus tööd leida? On esimene küsimus küll, aga kogu tarneahelas siis nii alates Eesti Energia kaevandusest endast kuni meie transpordi, logistika, energeetika õlitootmise ja keemia poole peale ja logistika, et igal pool siis kokku on ikkagi hulka inimesi seotud, et jah, et mõne mõne nädala sees selgub siis nüüd täpne plaan, et kas ja kui palju tuleb koondada. Kas see on seotud ainult naftahinna langusega sellega, et te pole saanud juurde põlevkivi kaevandamismahte või siis ka keskkonnatasudega? Kindlasti on keskkonnatasudega ka seotud ja miks mitte ka kohaliku noh, elatustaseme ja palkade tõusuga 2009.-st aastast on erinevad tasud tõusnud isegi neli-viissada protsenti. Et loomulikult see tõstab tootmise omahinda ja järjest kõrgematel naftahindadel tuleb erinevaid seadmeid seisata. Nafta hind tõenäoliselt ei tõuse ja see langeb veelgi. Kas on oodata, et veel mõni õlivabrik kinni läheb? No loodame, et nii madalale ei lähe, et turuprognoosi on ikkagi sellised, et pakk vähemalt püüab teda hoida vahemikus seal 60 70 dollarit barrelit, et väga loodame, et sellel piiril ei tule mingisuguseid muudatusi teha, et oma kaevanduses kaevandatava kiviga on võimalik veel küll kahjumis, aga, aga teha sed vähemalt töös hoida, et antud juhul Eesti energias sisse ostetava kiviga oli juba paradoks, et igale toodetud õlitonnile pidime peale maksma.",
"role": "user"
},
{
"content": "Viru Keemia Grupi juhtkond otsustas sulgeda kaks õlitehast. Põhjuseks Eesti Energiast sisseostetava põlevkivi kõrge hind ja järsult langenud nafta maailmaturu hind.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Uurides uudislugu, loo sellele ühe või kahe lausega lühikokkuvõte. Vasta eesti keeles!\n\nTekst:\n\nMarko tee kriminaalasja oli kavas arutada üldmenetluses, aga tänase istungi alguses selgus, et süüdistatav soovib asja arutamist lühimenetluses küsisin aga kõigepealt prokurör Teeli Mägilt, milles Marko teed konkreetselt süüdistatakse. Käesolevas kriminaalasjas süüdistatakse siis isikut kahes süütamiseepisoodis. Üks süütamine leidis siis aset suvel, kui telgis magas ka inimene samal ajal teine süütamine leidis aset siis 22. septembril Pärnu kesklinnas. Kui süüteti kaks kuuriboksi ja siis süütamise levis, tuli edasi ka lähedalasuvatele hoonetele, sealhulgas ka siis konverentsikeskusele. Niisiis süütas Margo tee Pärnu rannas telgi, kus magas tema tuttav. Prokurör ütles, et süüdistatav on need teod omaks võtnud. Asjakohtulik arutamine jätkub lühimenetluses, see võimaldab karistusest kolmandiku maha arvata. Süütamise paragrahv 404 järgi on siis maksimaalne määr viis aastat.",
"role": "user"
},
{
"content": "Pärnu maakohtus algas süütamises süüdistatava Marko Tee süüasja arutamine. Marko Tee süütas eelmise aasta suvel telgi, kus magas tema tuttav ja sügisel Pärnu südalinnas kuuriboksid.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Süvene antud uudisesse ja tee selle kohta lühikokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult ühe või kahe lausega!\n\nTekst:\n\nSee on üle aasta esimene kord, mil Brüsselis NATO peakorteris füüsiliselt kohtutakse. Kui näiteks Euroopa Liidu tasemel on kõrgetasemelisi kohtumisi toimunud, siis NATOs olid kuni tänaseni vaid virtuaalsed üritused. Füüsiline kohtumine tähendab ka seda, et eile õhtul maandus Brüsselis Ameerika Ühendriikide riigisekretär Anthony Blinken. Sisuliselt on ta esimene Bideni administratsiooni minister, kes Euroopa pinnal liitlastega kohtub. Teemasid, millest rääkida, on loomulikult palju ning mitmed neist tunduvad lausa igavesed. Näiteks arutavad välisministrid seda, kuidas tuua väed välja Afganistanist. Tegemist on juba 20. sõja aastaga ning kuupäeva lahkumiseks veel pole. NATO peasekretäri Jens Stoltenbergi sõnul on kõik variandid võimalikud. Me hindame konsulteerime ja teeme siis otsuse NATO liitlastena. Täna on enamus Afganistanis asuvatest sõduritest juba Euroopast ehk enamus sõdureid pole pärit Ameerika ühendriikidest, sõnas Stoltenberg. Samuti räägitakse Venemaast, mis on Eesti seisukohast ilmselt kõige olulisem teema. Stoltenbergi sõnul tuli NATO-l 2014. aastal pärast Krimmi annekteerimist teha kõige suurem julgeolekuolukorra ümberhindamine pärast külma sõda. Venemaa ja NATO suhted on olnud keerulised juba mõnda aega ning see on Venemaa käitumise tagajärg. Nad on rikkunud rahvusvahelist õigust, rünnates Ukrainat ja Gruusiat sõjalist jõudu kasutades. Venemaa vastutab ka agressiivse käitumise eest NATO liitlaste vastu küberruumis ning riikide sisepoliitikasse sekkumise eest. See käitumismuster on neil olnud juba mitu aastat, sõnas Stoltenberg, lisades, et seetõttu on ka NATO idaplokk oluliselt paremini kaitstud, kuid välisministrid vaatavad ka tulevikku. See tähendab, et nad arutavad NATO 20 30 nimelise dokumendi üle. See protsess sai alguse NATO Londoni tippkohtumisel 2019. aastal ning on seotud Prantsusmaa presidendi Emanuel Makrooni sõnadega, et organisatsioon on ajusurmas peasekretär Stoltenberg on kaardistanud ära küsimused, mida organisatsioon tulevikus lahendama peaks ning millised on selleks vajalikud muudatused. NATO 20 30 dokumenti on arutatud juba mitmel ministrite kohtumisel ning suure tõenäosusega arutatakse mitmel veel nii-öelda kivisse. Raiutud saab ta ilmselt 2022. aastal toimuval tippkohtumisel. Nende teemade kõrval kohtuvad välisministrid ka oma Soome ja Rootsi ametikaaslastega ning Euroopa Liidu kõrge välisesindaja Jusepp. Burelliga kohtumine lõpeb kolmapäeval. Joosep Värk. Brüssel.",
"role": "user"
},
{
"content": "Täna algab Brüsselis NATO välisministrite kohtumine. Eile õhtul saabus Brüsselisse ka USA välisminister Anthony Blinken.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Vaata antud uudislugu ja koosta üks või kaks lauset, mis võtavad kokku selle sisu. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nPraegu kuulete Tõnu Karjatse häält, mille Eesti keele instituut püüdis kõnesüntesaatorisse 2016 punkt aastal. Aga 2021. aastal andis Tartu Ülikooli neurokõne süntesaatorile oma hääle tudeng mari. Haridus ja teadusministeeriumi keelepoliitika osakonna peaekspert Kadri Vare räägib, et eestikeelne kõnesüntees võiks tulevikus veel loomulikumaks muutuda. Et ta suudaks olla ka rõõmus või vihane või neutraalne vastavalt sellele, et missugust teksti ta ette loeb. Kõne süntees on vaid üks meie keeletehnoloogia arengusuundi, sellest hulga kauem on kasutatud kõnetuvastust. Näiteks praegust uudistesaadet kirjutab automaatselt ümber mitu meediamonitooringuga tegelevat ettevõtet. Tallinna tehnikaülikooli teadlased on valmistanud lahenduse kiirkirjutaja tänu millele on riigikogu istungite otseülekannete all üsna täpselt subtiitid rid. Sama lahendust plaanib sel aastal kasutama hakata ka rahvusringhääling. Järgmise kolme aasta jooksul loodetakse tehnoloogiaid arendada nii, et need mõistaks paremini ka aktsente murdeid, aga ka olukordi, kus inimesed üksteisest üle räägivad. Sama ajaga võiks valmis saada ka eestikeelne grammatika kontrollija. Et need on igasugused täheortograafia kokku lahku kirjutamised, kirjavahemärgid, kana pakub võibolla paremat sõnastust ja nii edasi. Erinevaid analüüsi vahendeid on plaanis mitu, muuhulgas leiab tegevuskavas mõte arendada valeuudiste ja vihakõne tuvastamise rakendusi. Inglise keele puhul on juba mingisugused vahendid olemas ja ka Euroopa keeletehnoloogia võrgustikud. Tegelikult on sellises keeltevahelistes võrdlustes alati küsinud, et milliste keelte jaoks see on olemas või et mil määral see on olemas? Sarnast tehnoloogiat katsetas näiteks videoportaali YouTube. 2020. aastal, kui ettevõte ajutiselt moderaatoritest loobus, kustutati mõne kuuga üle 300000 video. Seejärel võeti moderaatoriteks uuesti inimesed. Kadri Vare ütleb, et sellise töö arvutile andmine ongi keeruline. Eriti valeuudiste tuvastamisel. Arvuti peaks ju aru saama ka irooniast sarkasmis ja kõikidest muudest sellistest metatasandi andmetest, mis siis nagu sinna juurde pannakse? Meie teadlaste tööd keeletehnoloogia arendamisel soovib riik üha enam kasutusele võtta, samas et eesti keel jõuaks igapäevastesse mobiiltelefonidesse ja arvutiprogrammide tuleb suhelda maailma suurkorporatsioonidega. Me saame neile pakkuda just neid samu andmestike, ehk et mida rohkem meil on eesti keele andmestike, seda rohkem neil on ka seda motivatsiooni hakata, seda eesti keelt enda süsteemidesse lisama.",
"role": "user"
},
{
"content": "Keeletehnoloogia lahendused jõuavad üha enam inimeste igapäeva. Järgmiseks kolmeks aastaks mõeldud tegevuskava järgi peaks sündima uusi teenuseid nagu grammatikakontrollija ja automaatsed subtiitrid, aga ka senisest paremad kõnetuvastus ja tõlkelahendused.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Loe läbi uudis ja anna sellele lühike kokkuvõte ühe või kahe lausega. Vastus peab olema ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nKõik meie tooted kannavad FSC märgistust FSC märgisega, raamatud hoolivad keskkonnast. Meie mööblil on FSC sertifikaat. Sarnaseid reklaamlauseid leiab paljude Eesti ja veel rohkemate välismaa tootjate koduleht. Elt FSC ehk säästva metsamajandamise märgise saamiseks tuleb järgida vastavat FSC standardit. Juba mitu aastat on keskkonnakaitsjad, metsaomanikud ja paljud teised huvigrupid koos istunud, et kohalik standard kokku leppida. FSC Eesti tegevjuhi kohusetäitja Marion kade räägib, et läbirääkimised jooksid liiva siis, kui hakati arutama, kas Eesti metsamajandamisel peaks arvestama ka põlisrahvastega. Lõpuks küsiti nõu ülemaailmselt FSC organisatsioonilt ja nemad arvasid, et peaks küll. Toome teoreetilise näite, et kui ongi see Põlvamaal metsaomanikul metsatükk ja tema tahab seal hakata majandama ning tal on sertifikaat selle uue riikliku standardiga siis kui selle käigus siis peaks näiteks üks põlisrahvagrupp välja tulema, et palun arvestage meiega ka siis sellisel juhul see metsamajandaja peaks selle põlisrahvagrupiga arvestama. Mida arvestamine tähendaks, selleni sisuliselt ei jõutudki. RMK ja Eesti erametsaliit teatasid, et nemad töögrupis enam kaasa ei löö. RMK juhatuse liige Kristjan Tõnisson usub, et põlisrahvaste äramärkimine poleks Eestis kohane. Eestis põlisrahvaid selles ÜRO vastavate konventsioonide mõistes ei ole. Kõige enam on nende põlisrahvana määratlemisest rääkinud setod, aga ka näiteks väike rahvagrupp Haanid. Kultuuriministeeriumi lõimumisvaldkonna rahvusvaheliste suhete juht Anneli Reima selgitab, et tema lähtub 2007. aasta ÜRO põlisrahvaste õiguste deklaratsioonist. Reima sõnul on deklaratsiooni mõte alla surutud põlisrahvaid kaitsta. Euroopa kontekstis räägime saamidest, nende asuala piir on tegelikult aja jooksul põhja poole nihkunud või siis võime rääkida indiaani hõimudes tervel Ameerika mandril. Setosid eestlased või Eesti riik kuidagi kiusanud pole ja sestap ei vaja nad ministeeriumi hinnangul ka juriidilist kaitset. Marion Kade ütleb, et FSC on riikide ülene organisatsioon ehk kohaliku ministeeriumi tõlgendus neile suurt ei loe. Ta lisab, et kui rahvusliku FSC standardiga tehtud töö tõesti raisku läheb, hakatakse üle vaatama senist ajutist standardit ja suure tõenäosusega jõuab nõue põlisrahvastega arvestada sinna hiljemalt kahe-kolme aastaga. Kui GFSC märgisekandjad peavad siis uue standardiga leppima või märgisest loobuma. Kristjan Tõnisson ütleb, et metsaomanikule on märgisest suurem kasu, kui puidu pakkumine oluliselt nõudlust ületab. Aga hakkama saab ka ilma selleta. Kui FSC märki ei ole, siis see ei tähenda seda, et ettevõtted ei saa tegutseda, et kindlasti tuleb natuke rohkem teha tööd turul, aga see on võimalik.",
"role": "user"
},
{
"content": "RMK ja Eesti Erametsaliit usuvad, et Eestis põlisrahvaid pole ning siinset säästva metsanduse, ehk FSC märgist ei tohiks põlisrahvaste õigustega siduda. FSC organisatsioon arvab teisiti, ja mõne aasta pärast võivad metsaomanikud valiku ees seista – kas arvestada metsamajandamisel näiteks setode soovidega või loobuda ülemaailmset tuntud kvaliteedimärgi kasutamisest.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Vaata üle uudislugu ning loo sellele lühike kokkuvõte. Piira vastus ühe või kahe lausega ja vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nTeli ja Eesti liikuvusandmete valdkonna juht Andres Peets ütleb, et 21. kuni 27. detsembril tehti tavapäraselt rohkem reise. Siiski toob Peets ka välja, et päev enne ja pärast aastavahetuse olid kogu eelmise aastaga võrreldes kõige madalama aktiivsuse ga. Terves Eestis siis oli kõige aktiivsem päev jõuludele siis eelnev 23. detsember ja, ja me saame öelda selle analüüsi pealt, et suurusjärgus 120000 inimest siis reisis nii-öelda terves Eestis erineva maakondade vahel kokku kõige rohkem liikumisi toimub nii-öelda Harjumaa ja Raplamaa vahel. Luks Ekspressi tegevjuht Ingmar Roosi sõnul oli neil jõulude ja aastavahetuse vahel 10 kuni 15 protsenti rohkem reisijaid. Samas rõhutab Roos, et kuna üldiselt reisitakse praegu oluliselt vähem, oli neil busside äita tõus. Vaid 40 protsenti. Sihtkohtade hulgast kasvas populaarsuse märkimisväärselt Saaremaa. See suurte keskuste vaheline liikumine on tõesti nii pühade ajal kui ka nüüd siis väljaspool pühade aega kõige rohkem kahanenud. Et selle taustal paistabki näiteks silma, et, et mõningad sellised lindid nagu Narva-Tartu Tartu, -Pärnu, kus on küll toimunud loomulikult koroonaperioodil märkimisväärne sõitjate arvu langus, aga see sõitjate arvu langus ei ole nii suur. Jooksva nädala jooksul kajastuvad ka pühade ajal nakatunud terviseameti andmetes. Tartu Ülikooli antimikroobsete ainete tehnoloogia professor Tanel Tensoni sõnul saab reoveeseireuuringu abil viiruse levikut hinnata kuni nädal, enne, kui seda saab teha positiivsete testide pealt. Kui me vaatame üle Eesti selle kaardi peale, siis pigem me ei räägi nagu siin suurt Ida-Virumaa ja ja Harjumaa Tallinna tõusu, vaid pigem seda, et viirus on geograafiliselt ühtlaselt üle Eesti jaotunud ja praegu on küll niimoodi, et just need punktproovid väiksematest kohtadest, vot need on küll kõrge tasemega, et veel kuu või kaks tagasi siis enamus nendest olid rohelised, viirust ei leitud, aga ka seal on praegu nagu sellist rohelist väga raske leida, et ka sellised väiksemad asulad annavad selle viiruse leiu. Benson lisab, et viiruse leviku laienemise trendi oli juba märgata detsembri algusest.",
"role": "user"
},
{
"content": "Telekommunikatsiooniettevõtte Telia analüüs näitas, et detsembris kahanes inimesete aktiivsus kevadise eriolukorra tasemele. Jõulunädalal tehti küll rohkem reise, aga nendest paljud olid suurtest keskustest väiksematesse maakohtadesse.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Süvene antud uudisesse ja tee selle kohta lühikokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult ühe või kahe lausega!\n\nTekst:\n\nAga mida võib öelda nende haigestumiste raskusastmete kohta keegi neist pole haiglaravi vist vajanud.",
"role": "user"
},
{
"content": "Koroonaviirusega võib nakatuda ka pärast vaktsineerimist.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Loe läbi uudislugu ja tee lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte, mis peegeldab selle põhisisu. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nVeel nädal tagasi teatas Venemaa president Vladimir Putin, et ebasõbralikele ehk sisuliselt kõigile lääneriikidele tuleb müüa gaasi ainult rublade eest. Selle peale teatasid suured tööstusriigid, et nendel on lepingud eurodes ja dollarites ning mingit järeleandmist nad Venemaal ei tee. Ehkki esialgu seadis Putin muudatuse tähtajaks esimese aprilli, on nüüd Venemaa kindlusvang kukkuma hakanud. Eile Saksamaa kantsleri Olav Sholtziga vesteldes ütles Putin, et piisab sellest, kui gaasi ostvad ettevõtted saadavad eurod ja dollarid Gazprom panka, kus need siis rubladeks vahetatakse. Eesti gaasi finantsjuht Margus Kaasik ütleb, et ettevõtte jaoks see midagi ei muuda. Sinna ka praegu need eurod meie poolt lähevad, eks ta kõlab sedamoodi, et otsitakse viisakat väljapääsu, kuidas sellest rubla imelikust mõttest nagu lahti saada, Vene poolt siis. Eesti Panga ökonomist Peeter Luikmel ütleb, et põhjuseid taganemiseks on Venemaal mitmeid. Esiteks lääneriikide ühtne reaktsioon. Euroopa riigid on hakanud end valmis seadma, et Vene gaasi tarned võivad ka katkeda. Praeguses olukorras väljendab see niisugune Venemaa vastutulek siiski aktsepteerida otse välisvaluutamakseid ikkagi Venemaa oluliselt nõrgemat positsiooni, võib-olla energiakandjate müügis ja nende hindade ja tingimuste dikteerimisel, kui see oli veel võib-olla nädal või paar tagasi, kui lääneriigid olid ikkagi võib olla väljendanud rohkem ebakindlust Venemaa tarnete lõppemise osas. Gaasitarnete kõrval kannatab ka Venemaa nafta eksport. Ta on pakkunud Indiale sisuliselt naftat juba sõjaeelsete hindadega ehk siis üle 35 dollarise allahindlusega. Ka tehniliselt oleks Venemaal keeruline rublamaksete vastuvõtmiseks nii kiiresti valmis seada, muutma peaks lepinguid, pankades peaks looma rubla kontosid. Margus Kaasik ütleb, et Eesti gaas mingi rubla konto loomist ei kaalunud. Tema sõnul on Eesti gaasi seisukohad samad, mis muul Euroopal. Vaadates, kui suured on siin need vene rubla, need ostu müügi vahelised nagu hinnaerinevused ja noh, see oleks muutunud selle rublades maksmise ikka väga-väga ebaefektiivseks ja majanduslikult väga kahjulikuks. Olukord ja sõnumid muutuvad kiiresti. Näiteks Vene majandusleht kommersant kirjutas täna, et Gazprom otsib võimalusi Euroopa gaasitarnete pead. Meie peaminister Kaja Kallas aga märkis, et Eesti on teinud teistele Euroopa Liidu riikidele oma ettepaneku, kuidas Vene gaasi eest saaks maksta ka need, kes ei soovi võimalike energeetika sanktsioonide ga liituda. Mis tähendab seda, et küll makstakse Venemaale gaasi ja, ja õli eest, aga see makstakse teatud arveldusarvele, milleks siis hiljem saab kasutada Ukraina ülesehitamiseks, see annaks väga selge signaali, et iga hoone Venemaa pommitab puruks, selle eest ta kokkuvõttes ikkagi peab ka maksma.",
"role": "user"
},
{
"content": "Venemaa paistab vähemalt mõneks ajaks pehmendavat oma nõudmist gaasi eest ainult rublades maksta. Eesti Gaasi finantsjuht Margus Kaasik ütleb, et riigiettevõte poleks Vene nõudmisele allunud.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Analüüsi uudist ja koosta sellele lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nEesti suurima suusapeo teleülekannet rahastavad juba aastaid kahes klubi Tartu maraton ja rahvusringhääling. Tartu maratoni peakorraldaja Indrek Kelk ütleb, et tänavu jääb teleülekanne ära. Kahjuks Tartu maratoni enda rahaline seis on selline, et me ei saa võimaldada sellel aastal seda luksust, et me teleülekande tootmise kinni maksame. Siiski ei tähenda teleülekande ärajäämine kogu maratoni ärajäämist, selle kohta tehakse otsus kõige varem nädal enne 16.-ks veebruaris plaanitud maratonipäeva. Me nii-öelda teleülekande pigem jätamegi ära sellepärast et maraton saaks toimuda, et raha, mida sellel aastal on vähem kui varasematel aastatel oluliselt kulutaksime, ikkagi õigel otstarbel, ehk siis Tartu maratoni korraldamiseks, kui ilmaolud seda ikkagi vähegi võimaldab ja täna ei ole me ühtegi püssi põõsasse visanud, pigem oleme neid püssi nii-öelda rohkem ära laadinud erinevate strateegiate jaoks ja, ja töötame siin hetkel tegelikult kolme erineva versiooniga suis. Juhul, kui looduslikku lund on piisavalt, sõidetakse maraton traditsioonilisel 63 kilomeetrise rajal. Kui looduslikku lund on vähem, sõidetakse maratoni küll originaalrajal, kuid lühendatud kujul ja kui lund üldse ei ole, proovivad korraldajad piisavalt kunstlund toota, et suusapidu Tehvandi ümbruses ikkagi maha pidada. Ligi poole maratoni tuludest toovad võistlustele registreerinud osalejad. Eelmisel aastal registreerisime maratoni põhipäevale pea 5000 spordisõpra. Tänavu on nende osalejaks märkinud pisut alla 3000 inimese. Ma arvan, et kogu see jaanuarikuu tõenäoliselt on neid lisandujaid väga-väga üksikuid. Meie oleme peatanud täna igasuguse sellise reklaamitegevuse, mis kutsub inimesi Tartu marratoni nii-öelda osaleja piletit hetkeseisuga ostma, sest need otsused peab igaüks ise langetama. Kui maraton siiski ära jääb, saab poolt osalustasust kasutada mõnel muul, Tartu maratoni üritusel. Eraisikud saavad pool rahaga tagasi küsida, ülejäänud pool jääb ürituse korraldajatele, sest kulud on maratonil ka siis, kui sõit lõpuks ära jäetakse. Tänavu peab Indrek elkaru tarbijakaitseameti ja keskkonnaametiga, et pakkuda inimestele veel ühte varianti. Nüüd on meil plaan alternatiivseks tegevuseks vabas õhus liikumise näol, mis siis ametlikult ka kannaks nime 47. Tartu maraton. Kui oleme saanud nii-öelda rohelise tule, siis kindlasti räägime esimesel võimalusel ka avalikkusele sellest.",
"role": "user"
},
{
"content": "Tartu maratoni teleülekanne jääb ära, et nappi raha maratoni korraldamiseks kasutada.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Loe läbi uudis ja anna sellele lühike kokkuvõte ühe või kahe lausega. Vastus peab olema ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\n1910. aastal alustas paides Posti tänav 12 ööd saksa tütarlaste eragümnaasium. 1964.-st aastast olid seal raamatukogu ja pioneeride maja, kuid 2001. aastal maja hüljati. Alles pärast aastaid kestnud vaidlusi jõudsid kohalikud poliitikud kokkuleppele haridusministeeriumiga, et Vallimäe nõlval paiknevas punastest tellistest koolihoones peab olema Paide gümnaasiumi uus kodu, selgitab kooli direktor Margo Sootla. Nii et, et me oleme siis täna selle uue osaga, mis on liidetud väga hästi arhitektuurselt, me oleme siis selles samas 1900 kümnendas aastas tagasi ja gümnaasium on tagasi selles kohas, kust alguses alguse sai. Tahame kindlasti usaldada oma õppijaid, et nad teavad, mida nad valivad, millised valikud need teevad. Ja ma loodan, et see ruum ka, mis täna on valmis saanud täpselt neid valikuid ka toetab, et selles ruumis on seda kohta, kus me näitame välja, et me usaldame oma õpilasi ja nad saavad siin majas vabalt tegutseda, nii nagu nad tegutsevad oma kodus. Paide riigigümnaasiumi projekteeris Alto arhitektuuribüroo. Sisekujunduse autorid on Birgit Palk, Tarmo Piirmets ja Raul Tiitus. Osaühingust. Pink. Abiturient Hanna Tedre ütleb, et koolimajas on avarad klassitoad ja aula kuid leidub ka vaikseid, nurgakesi, kus õppida või omaette olla. Väga tore on selle maja puhul see, et siin on tegelikult kaks maja ühendatud, et vana koolihoone ja uus. Et see teeb kindlasti selle eriliseks, et saame sellises ajaloolises kohas õppida. Koolihoone uusosa kerkis punastest tellistest vana koolimaja taha Vallimäe nõlvale. Aknast avanevad vaated vallimäele ja vallitornile, kust, nagu ütleb abiturient Kevin Kinev lausa kiirgab arvamusfestivali vaimsust. Juba olen kuulnud just põhikooli tasemelt, et kõik ootavad õhinaga, et, et saaks kandideerida, saaks tulla ka siia majja õppima. Sisse koliti neli kuud pärast koolimaja ametliku valmimistähtaega, kuna heitlikul koroonaajastul tekkisid ehitajal tarneraskused. Maja avapeoni loodetakse jõuda kunagi kevadel. Rahvusringhäälingu raadiouudistele. Olev Kenk, Paide.",
"role": "user"
},
{
"content": "Paides valmis 250 õpilaskohaga riigigümnaasiumi hoone. See tähendab ühtlasi, et 111 aastat tagasi valminud ajalooline tütarlastegümnaasiumi maja sai päästetud ja Järvamaa ainsa riigigümnaasiumi õpilased said alustada õppetööd võimalikest parimates tingimustes.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Uurides uudislugu, loo sellele ühe või kahe lausega lühikokkuvõte. Vasta eesti keeles!\n\nTekst:\n\nPeaministri ametisse asuv Tööpartei juht Antoni Albanis on suurepärane läbirääkija ja koalitsiooni ehitaja ja see määrab tema valitsuse kultuuri ja suuna. Leiboristid on seadnud sihi murdetõkkeid, mis on Austraalia kliimamuutustega tegelemisel 10 aastat tagasi hoidnud. Pärast kolm aastat võsapõlenguid ja üleujutusi ootavad austraallased muutust. Senine peaminister Scott Morrison eitas ja mõnikord isegi pilkas kliimakriisi tõsidust. Vehkis korra parlamendis isegi kivisöetükiga. Märkimisväärset edu saavutasid neil valimistel ka kliimamuutuste küsimusele rõhunud sõltumatud kandidaadid ja muidugi rohelised, kes said parlamendis juurde vähemalt ühe koha. Antoni Albane on lubanud teha Austraalias taastuvenergia suurriigi. Tema leiboristid on lubanud vähendada heitkoguseid 2030.-ks aastaks 43 protsendi võrra ja jõuda 2050.-ks aastaks nullini, survestades ühtlasi ettevõtteid kärpeid tegema. Kuid uurimisinstituut Climite analüütik ütleb, et leiboristide plaanid ei ole piisavalt ambitsioonikad, et hoida globaalset temperatuuritõusu pooleteise kraadi juures. Nii nagu seisab Pariisi kokkuleppes. Taastuvenergiale ülemineku kiirendamiseks kavatsevad leibarestid kaasajastada Austraalia energiavõrku ning kasutusele võtta päikesepangad ja akud. Albaniis toetab ka alampalga tõusu 5,1 protsendi võrra, kuigi tal pole õigust seda kehtestada. Kuid tal on võimalus esitada soovitus, et miinimumpalk peaks inflatsiooniga sammu. Albanis on lubanud käsile võtta ka uluruavalduse. See on põlisrahvaste üleskutse järgimaks, ajaloolist tõde. Seega on need valimised muutnud Austraalia poliitika rohelisemaks ja hiiliva Ameerikamis ajal rõhutatult austraaliapärasemaks. Täna andis Anthony Albani peaministri ametivande, aga pole veel selge, kas tema partei saab parlamendis enamuse. Häälte lugemine alles kestab ja tal on veel paar kohta puudu 76-st, mida leiboristid vajavad parlamendi 151 liikmelises alamkojas enamuse kindlustamiseks. Valimisametnikud on just alustanud ligi kolme miljoni posti teel antud häälelugemist. Homme on albanis peaministrina Tokyos, läbirääkimistel USA, India ja Jaapani juhtidega arutamas, kuidas tagada vaba ligipääs Indo ja Vaikse ookeani piirkonnas. Kriitikute hinnangul puudub Albaniisil korralik kogemus, sest ta pole olnud võtmeminister. Küll on ta olnud 2013. aastal kolm kuud asepeaminister Kevin Ruddy valitsuses, hiljem transpordiminister ja regionaalarengu minister.",
"role": "user"
},
{
"content": "Nädalavahetusel peetud Austaalia parlamendivalimised muutsid põhjalikult Austraalia poliitmaastikku ja saatsid signaali võtta valitsuse tööd tõsiselt. Nende valimiste tulemused näitasid üheselt, et need olid kliimavalimised.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Uurides uudislugu, loo sellele ühe või kahe lausega lühikokkuvõte. Vasta eesti keeles!\n\nTekst:\n\nMarina Kaljurand, andke meie kuulajale palun lühikene ülevaade, mis tegelikult selle argumendi fakti pressikonverentsil toimus. Meil oli kokku lepitud täna kell 12 pressikonverents, argumente ja fakte kirjastuses pressisaalis. Jõudsime siia ja valmistusime pressikonverentsi alguseks ning paar minutit enne pressikonverentsi algust ründasid nasid seda ruumi, kus me parajasti viibisime. Aga siin olid Eesti saatkonna tad Eesti politseinikud, kellega oleks rüselemiseks keegi minuni jõudnud. Kõik on terved, puutumata oli väga ebameeldiv intsident. Praegu miilits püüab olukorda kontrolli alla saada ja naisi majast välja lükata. Ja siis ma loodan, et me saame alustada pressikonverentsi. Bensi väitel on teile ka kaasa üritatud näkku lasta, kas see vastab tõele? Meie turvamees kasutas gaasi enesekaitse eesmärgil, kui palju neid nad? Ma ei näinud seda. Ma olin nurga taga, ma ei näinud ma, et neid oli paarkümmend. Nii et otse teie sen. Minuni nad ei pääsenud ja kõik Eesti saatkonna töötajad, politseinikud, kes on minuga praegu siin, on terved ja kõik on korras. Kui palju teid seal on? Mis tundega te lähete nüüd ise sellele pressikonverentsile vahetult pärast seda, kui meie saatkond on üritatud läbi teie rünnata? Ma lähen räägin sellest, vastan küsimustele, eks erinevatel inimestel on kergemaid päevi raskemaid päevi, vaieldamatu ei ole see kõige kergem päev, kui tööd tuleb teha ja me teeme seda kõik. Nii mina siin pressikonverentsis kui ka kõik.",
"role": "user"
},
{
"content": "Moskvas rünnati Eesti suursaadikut.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Analüüsi uudist ja koosta sellele lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nSiin Raekoja plats Tallinnas kell on 11 ja 58 minutit. Kahe minuti pärast peaks raekoja aknale ilmus oma linnapea Edgar Savisaar et välja kuulutada selle aasta jõulurahu. Jõulurahu väljakuulutamise tava ulatub Tallinnas enam kui 350 aasta taha, kui Eesti alad kuulusid Rootsi kuningriigi koosseisu. Selle traditsiooni algatas kuninganna Kristiina, kes valitses aastail 1632 kuni 1654 ja jõulurahu sõnad on temalt pärit. Tallinnas taastati jõulurahu väljakuulutamise tava 10 aastat tagasi 24. detsembril 1993. aastal. Siis ja järgmisel aastal kuulutas jõulurahu välja president Lennart Meri, kes on ka praegu siin ja ootab, kui Edgar Savisaar ilmub ala. Saates 95.-st aastast on seda teinud Tallinna linnapead ja täna kuulutatakse siis Tallinna Raekoja platsilt jõulurahu välja taasiseseisvunud Eestis kümnendat korda. Jõulurahu kestab 13. jaanuarini. Praegu just jõulumuusika mängimise Tallinn brass jõuluturul käib kauplemine. Jõuluturg on Raekoja platsil sisse seadnud juba kolmandat jõulu. See on parasjagu tõmbenumber nii turistidele kui linnaelanikele sest vanalinn saab sellest kahtlemata palju juurde, et talvisel pimedal ajal on siin elu. Siit saab sisse osta, teha ja jõulumeeleolu nautida ja turg pakub igasugust tegevust. Ka. Raekoja platsil on päris palju rahvast. Nii poole platsi peal seisavad inimesed ja ootavad jõulurahu väljakuulutamist. Linnapea peaks iga hetk ilmuma. Siin turul käib ka kultuuriprogramm, mida saab nautida nädalalõppudel ja kolmapäeviti, seega siis täna ka jõulupühade ajal ollakse siin pidulikum, kontsert ja programmid toimuvad kella ühe ja kuue vahel päeval. Jõuluturul kaubeldakse kuni vana-aasta õhtuni. Praegu on kogunenud siia ka väga palju lapsi, sest koolivaheaeg on alanud. Siin on linnakülalisi, on näha väga palju on kuulda soome keelt. Kuusk seisab endises uhkuses püsti. Kauplejaid on nagu juurde tulnud. Ja kes tahab kõige huvitavamat asja näha, siin raekoja platsil on ka kaks elus. Raekoja platsil põlevad tuled ja esimest korda ma näen, et raa mats on nii palju tuledes ja nii palju ehitatud. Lund on üksjagu maas ja tore talvine ilm. Kolm kraadi külma tunda. Tulevad raekoja platsil? Nii ja linnapea ilmus akna peale. Tõstab mikrofoni rohkem akna poole. Üle 350 aasta tagasi kõlasid siin väljakul järgmised käsusõnad mis jäävad korduma meie lastele ja lastelastele. Eesti vabariigis, täna ja igavesti. Kuulutan jõulurahu kuninganna Kristiina sõnadega. Homme kui see jumalale on meelepärane, jõuab kätte meie issanda ja lunastaja armurikas sünnipäev. Olgu nüüd välja kuulutatud üleüldine jõulurahu ja olgu kõik asjaosalised üles kutsutud seda püha ühitsema sobiliku hardumusega ja ka muidu ennast üleval pidama rahulikul ja viisakal kombel. Kes aga selle rahu vastu eksib ja jõulurahu seadusevastase või ka ebasobiva käitumisega rikub, seab ennast sellega raskendavate asjaolude kätte süüdi ja langeb karistuse alla, nagu seda igaühe kohta seadus ja korraldused ette on näinud. Ja lõpetuseks olgu kogu riigi elanikkonnale soovitud rõõmurikkaid, jõulupühi ja jõulurahu mis kestku terves riigis kanutipäevani. 13. jaanuaril. Tallinnas on jõulurahu sellega välja kuulutatud, siin Raekoja platsil hakkab kohe jälle mängima Tallinn Pra. Jätkub vilgas jõulukauplemine kauneid jõulupühi kõigile ja tagasi uudiste stuudiosse.",
"role": "user"
},
{
"content": "Tallinnas Raekoja platsil kuulutati välja jõulurahu.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Uurides uudislugu, loo sellele ühe või kahe lausega lühikokkuvõte. Vasta eesti keeles!\n\nTekst:\n\nUue investeerimispanga asutamine on praegustes tingimustes teadlik otsus, rääkis üks retgeid kapitali loojaid Veiko maripuu. Majanduslangus süveneb ning pankade karmistuvad laenutingimused mõjutavad juba ettevõtete tegevusvõimekust. Selles olukorras tuleb reageerida turuootustele, rääkis maripuu. Me näeme, et turg on mõnes mõttes ikkagi sellisel lainel, kus püütakse juba üha rohkem aru saada ka sellest, et kuhu majandus tegelikult liikumas on, aga majanduskriis ja majanduslangust tervikuna tekitavad ka mitmeid trende. Üks trend on kahtlemata konsolideerimine, ettevõtted proovivad oma bilansse puhastada, ettevõtted proovivad lahti saada nendest tegevusharudest, mis neile enam sisse ei too või mis on ebaefektiivsed. Tugevamad ettevõtted proovivad siis saada uut kasvu läbi selle, et nad suudavad siis üle võtta palju odavamaks muutunud varasid. Selles kontekstis on siis väga oluline selline ümberkorraldamist aeg. Red Gat kapitali asutajad usuvad aga, et langusele järgneb tõus ning praegu on õige aeg investeerida ettevõtetesse, mille väärtus langeb oma tegevuspiirkonnana. Nähakse eelkõige Venemaad, SRÜ-d ja Balti riike, lisas investeerimisettevõte teine asutaja Mart Altvee. Neist Venemaa ja SRÜ on meie uskumuse põhiselt kindlasti järgmise 10 aasta üks suurema kasvupotentsiaali Tur siis Hiina, India ja võib-olla Brasiilia kõrval samas ka Balti riikides. Me näeme, et tänu tänasele majandussituatsioonile ja, ja muutustele, mis majanduses toimuvad, on tekkimas uusi võimalusi alternatiivsete investeeringute osas. Red gate kapitali tooted tuuakse turule järgmise aasta alguses. Investeerimispanga asutajateks on investeerimispankur Veiko Maripuu ja endine SEB Eesti ühispanga juht Mart Altvee. Nendega on liitumas ka endine Arko vara juhatuse esimees Aare Tammemäe. Lisaks neile osaleb investeerimispanga asutamises neli finantsinvestorit. Ettevõtte tegevusaladeks on varahaldus ja investeerimisfondide valitsemine, investeeringud ja finantsnõustamine.",
"role": "user"
},
{
"content": "Tuleval aastal on finantskriisi tõttu oodata mitmete ettevõtete väärtuse langust üle maailma. Eesti uue investeerimispanga asutajate hinnangul on just praegu õige aeg investeerida.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita selle kohta üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nEesti Rahva muuseumi lähistel Roosi tänava kõrval on tänaseni vähe hoonestust. Piirkonnas asuvad küll vanad lennukiangaarid, populaarne disgolfirada, ratsakool ja kodutute loomade varjupaik. Kui viimase kolimist on varem arutatud, on nüüd kindel, et lähiajal panustatakse varjupaigas tingimuste parandamiseks just praeguses asukohas. Varjupaiga projektijuht Kirke Roosaar ütleb, et koerte jalutamine on muutunud järjest populaarsemaks. Vabatahtlikel ei ole meil absoluutselt mitte mingisuguseid tingimusi, alates sellest, et kui ta tuleb, on tund aega võib-olla koeraga ka väljaspool territooriumi jalutanud, et tal ei ole oma riideid kuskil kuivatada ega riideid vahetada, aga need on täiesti olematud tingimused. Ühesõnaga, aga mure on just pigem sellesuunaline, et, et oleks vabatahtlikel normaalne, et oleks inimestel, kes tulevad oma loomi tagasi saama või uut looma endale valima, oleks normaalne olukord, et, et ei pea iga kord seisma väljas vihma käes ootama oma järjekorda. Plaanis on ka püstitada mürabarjäärid, mis summutaks koerte haukumist. Roosare sõnul siiski heli levikut täielikult takistada pole võimalik. Sedavõrd on küsitav, kas paarisaja meetri kaugusele on mõtet korterelamuid rajada. Tartu abilinnapea Reno Laidre sõnul on see lihtsalt midagi, millega tulevikus sealsed elanikud peavad enne sissekolimist arvestama. Teine trend, mida me tahame toetada, on ikkagi see, et linna territooriumil oleks võimalik uusi kodusid rajada ja inimesed ei peaks siis otsima kodu väljaspoolt Tartu linna ja selleks, et seda toetada, siis me otse loomulikult väga tõsiselt kaalume ikkagi lähiajal jänese 42, maaüksuse, aga tegelikult ka seal kõrval oleva äri ja elava ma jänese, 38 ja Roosi 81 enampakkumist võõrandamist enampakkumise korras. Korterite ja büroopindade rajamine tähendaks ka, et Roosi disgolfi park peaks kolima. Pargieestvedaja. Mart Opper ütleb, et sellega ka arvestatakse. 1024. aastani kehtiv leping linnavalitsusega sõlmiti. Ütleme, kui Eestis on kuskil 150 160 diskoli rada, siis ma usun, et aktiivsuse poolest see Tartu Roosi pargirada seal sellise top kolme sees kindlasti. Nii et selline usin käimine ja ma arvan, et aastas külastab seda 22 kuni 25000 inimest. Roosi pargi, ma arvan, võib-olla see kõige suurem pluss ongi see tema asukoht ja just see, et ta täna ei ristu seal teiste huvialadega.",
"role": "user"
},
{
"content": "Eelmise aasta lõpus selgus ideekonkursil tuleviku plaan Raadi piirkonnale. Uhke visioon on aga mitmete praeguste olemasolevate väärtustega vastuolus.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Vaata antud uudislugu ja koosta üks või kaks lauset, mis võtavad kokku selle sisu. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nNii Soome kui Rootsi sisenejatelt nõutakse kõikidelt negatiivse testi tõendi olemasolu. Soome ei nõua seda Soomes elamisluba omavatelt inimestelt ja Soome ja Rootsi ei nõua seda oma kodanikelt aga nõuab siis kõikidelt teistelt, kellel on vajadus või soov Soomet ja Rootsit külastada. Reegel on see, et test ei tohi olla vanem kui 48 tundi ja peab olema siis väljastatud tervishoiuteenuse osutaja poolt vastav sertifikaat. Hetkel on öeldud, et need reeglid kehtivad kolm nädalat. Kahe nädala pärast. Vaadatakse tingimused üle. Kas see test peab olema PCR test või kiirtest? Hetkel on teada, et piisab kiirtestist. Tänagi on Soome ja Rootsi inimestel võimalik siseneda, kui nad ei ole näiteks vaktsineeritud negatiivse kiirtesti tulemusega. Ja Rootsis on siis samamoodi, et kolm nädalat kehtivad ja kahe nädala pärast vaadatakse üle. Seal on need otsused tõesti tehtud, siis Soome ja Rootsi omavahel sünkroniseerinud, et see uus kord kehtib hetkel kolm nädalat. Sellega, nagu Soome terviseminister ütles, soovitakse võita aega selleks, et suuremal hulgal inimestele ära teha tõhustastoosid. Sooside aktiivne tegemine on kindlasti võti piirangute leevenemiseks, sest et nagu teada, on siis selle omikroni tüve vastu kahedoosiline kaitse jääb nõrgaks ja ja veel riskantsem on kui teisest doosist on möödas üle kolme kuu. Nii et nii Soome kui Rootsi panustavad hetkel väga palju sellesse, et kodanikud teeks ära omale kolmanda toosid. Et ei oleks liiga suurt riski haiglavõrgu liigseks koormuseks ja sellepärast neid piiranguid ja täiendavat testi nõuet ka nõutakse.",
"role": "user"
},
{
"content": "Soome ja Rootsi teatasid täna ühesugusest otsusest taastada piiridel koroonatestide esitamise nõue, sõltumata inimese vaktsineeritusest. Tallinki juht Paavo Nõgene ütles, et piiridel piisab kiirtesti tulemusest.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Vaata üle uudislugu ning loo sellele lühike kokkuvõte. Piira vastus ühe või kahe lausega ja vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nMe oleme nii surmade arvult miljoni elaniku kohta kui ka haigusjuhtumite arvult miljoni elaniku kohta seal Euroopa Liidu keskpaiga lähedal 11. 13. kohal. Surmade arvult. Slovakkial on läinud hulga paremini, neil on 10 korda vähem miljoni elaniku kohta Covid 19 surmajuhtumeid kui Eestis. Kui me võrdleme kogu aeg seda, mis meil Eestis juhtunud on nende tontidega, mille me ise seina peale maalisime, siis jah, meil on läinud väga hästi, aga kui me võrdleme ennast kas või Lätiga, siis neil on läinud mitu korda paremini. Lausalised meetmed ei ole kõige efektiivsemad meetmed ja mõnes valdkonnas need lausalised meetmed selgelt toodavad ka suurt kahju, isegi siis, kui seda kahju praegu rahasid mõõda. Möödunud nädalal oli üks Economesti artikkel, kus viidati ka maailmapanga uuringule ja see uuring väitis seda, et, et meie laste viis kuud see ei puuduta Eestit, vaid globaalset tervet maailma. Viis kuud koolist eemale hoidmine tähendab nende tulevaste eluaegsete sissetulekute vähenemist 10 triljoni võrra. Ehk siis igal asjal on oma hind. Kõlvart, või ma ei tea, kes see oli, tõi tagasi Ida-Tallinna keskhaiglasse Ralf allikvee ja Ralf allikvee, andis Eesti Päevalehele intervjuu. Tema oma intervjuus ütles otse, et selle aasta aprillis võrreldes möödunud aasta aprilliga 3000 patsienti jäid ravita ehk siis plaanile ravi, keelamine või piiramine. Oluline piiramine oli vale. Te olete leidnud, et valitsusel on parem loobuda keeldudest ja käskudest ning uskuda rahva tervesse mõistusesse. Kas tõesti saaks covid 19-ga hakkama ilma keeldude ja käskudeta? Mingid suunised kindlasti peaks olema, aga keeldude rakendamine selliselt, nagu meil seda tehti. No tihtipeale tuleb tunnistada, et no ei olnud põhjendatud. Üks Stanfordi ülikooli artikkel ütleb, et eriti Kesk ja Ida-Euroopas piiride sulgemisega varjata riikide mittevalmisolekut selleks kriisiks ja tuleb tunnistada, et ega mis Eestis teistmoodi oli. Soomes oli nakatumine väiksem kui Eestis, Lätis nakatumine väiksem kui Eestis. Meil ilma vähimagi kooskõlastuseta oma naabritega otsustati piirid sulgeda.",
"role": "user"
},
{
"content": "Euroopa Parlamendi saadik Andrus Ansip ütleb, et koroonakriisi ajal oleks pidanud Eesti sulgemisi paremini sihtima ning nii lausaliste meetmete kasutamine oli liig.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Süvene antud uudisesse ja tee selle kohta lühikokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult ühe või kahe lausega!\n\nTekst:\n\nSelleks, et valida president ära parlamendis, peab ta saama 68 riigikogu liikme toetuse. Siin ei aita isegi sellest, kui koalitsioon oleks üksmeelne. 59-st häälest ei piisa, niisiis on vaja laiapõhjalist üksmeelt. Reformierakonna esimees Taavi Rõivas ütles, et erakond otsustas siin initsiatiivi üles näidata. Me leppisime kokku, et me teeme kõikidele parlamendis esindatud erakondadele ettepaneku asuda otsima ühisosa, see eeldab väga suurt parlamendi, enamus kahte kolmandikku, aga me siiski soovime, et seda otsitaks ja, ja ma tõesti loodan, et, et see osutub ka võimalikuks. Niisiis annab Reformierakond endale aru, et tema kandidaat peab saama laiema toetuse ja ei hakka siin ühte kindlat nime välja tooma. On täiesti selge, et ka reformierakonnal on mitu väärikat pretendenti sellesse ametisse aga samas on ka täiesti selge, et see ei ole Reformierakonna otsus, ainult et see on ikkagi palju laiem otsus ja seetõttu me tahame leida laiemat ühisosa parlamendis kandidaatide toetamiseks. Tõepoolest on kõlanud kolm nime nii Siim Kallas, Marina Kaljurand kui Urmas Paet. Iseenesest on näha, et ka avalikkuse jaoks on kõik need kolm kandidaati selgelt pildis, et, et ükskõik milline meediaväljaanne parajasti avalikkus arvamust küsib, siis kõik need kolm on ka ka seal väärikalt esindatud. Aga ikkagi, keda rõivas eelistaks, ütleme nii. Et kui see oleks ainult Reformierakonna teha, siis oleks väga lihtne leida 30 parlamendisaadiku toetus ükskõik kelle neist taha. Samas me teame, et me tegelikult peame leidma ikkagi laiema konsensuse. Ja kui me tõesti näeme, et ühe Meie pretendendi taha on võimalik saada parlamendis kahe kolmandiku toetust, siis võib olla päris kindel, et meie taha asi ei jää. Ja lõpuks, kui palju võiks või peaks riigikogu arvestama kandidaatide populaarsusega rahva hulgas? See on tegelikult nüüd küsimus kõikidele teistele parlamendierakondadele, ma südamest loodan, et nad on valmis tõsiselt kaaluma neid pretendente kes on ka rahva silmis kõige populaarsemad. Ja ma loodan, et ei teki sellist kiusatust puhtalt nii-öelda mängu pärast või, või poliittehnoloogiliselt pakkuda välja kedagi, keda, keda rahvas oma silmis ei ole näiteks sinna 10 populaarsem hulka üldse isegi valinud, et lihtsalt selleks, et oma kandidaat iga hinna eest esitada. Selge on see, et kuna tegemist on esimeses järjekorras parlamendi valikuga, siis parlamendil peab olema siin vabadus otsustada. Aga minu hinnangul parlament ei saa minna täielikult vastuollu ikkagi rahva arvamusega.",
"role": "user"
},
{
"content": "Reformierakonna juhatus arutas täna võimalikke presidendikandidaate. Reformierakond kutsub erakondi läbi rääkima ühiskandidaadi osaks presidendi kohale.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita selle kohta üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nJuba kolm nädalat tagasi Euroopa komisjon tegi ettepaneku, et kõik liikmesriigid saaksid kasutada neid Euroopa Liidu vahendeid, mis neil sellest eelarveperioodist kasutamata on otseselt kriisimõjude leevendamiseks. Ja nüüd, kolm nädalat hiljem näeme me, et 137 miljardit üle Euroopa Liidu ja Eesti puhul siis kahtesada 95 miljonit pole väga kiiresti kasutusele võetud, sest mõndadele riikidele on takistuseks olnud nõue kaasfinantseerimise suhtes omaenda riigieelarvetest. Me täna suurendasime paindlikkust veelgi ja see tähendab, et seni kasutamata jäänud Euroopa Liidu fondide raha saab kasutada tervishoiusüsteemi ettevõtete ja töökohtade säilitamise toetamiseks sajaprotsendiliselt ilma siis kaasfinantseerimise nõudeta. Ja see on kiire tugi kõigile liikmesriikidele, kelle eelarve on selles olukorras tugeva surve all. Teine väga oluline otsus on taastumise võtmes veel see, et Euroopa Liit pakub kõigile oma liikmesriikidele tuge nende poliitikate elluviimiseks, mis aitab inimesi nende töökohtadel alles hoida. Me teame juba eelmisest kriisist, et kui nõudlus kahaneb, siis paljud tootmisettevõtted on olukorras, et neil pole täis tööd oma kõigile töötajatele pakkuda ja see võib kaasa tuua vallandamiste laine. Eelmisest kriisist. Õppetund on see, et need riigid, kes juba siis pakkusid oma ettevõtetele palgatoetust, et vabanenud töötundide arvel tõsta oma töötajate kvalifikatsiooni ja selle palga maksab siis lühiajaliselt kinni riik, nemad taastusid majanduslangusest kiiremini. Nüüd Euroopa komisjoni poolt on ettepanek ellu tuua siis tööpuuduse ohu leevendamise meede. Me aitame kõiki liikmesriike, kes on täna erineval viisil rakendanud palgatoetusi ja selle meetme üldmaht on siis kuni 100 miljardit eurot soodsate laenude näol. Ja kui Euroopa liit võtab selle ühise laenu, siis võib oodata väga madalaid intresse. Ja täna tuli siis ka ettepanek muuta veel Euroopa Liidu reegleid, nii et Euroopa merendus ja kalandusfondist saaks toetada kalureid suurema paindlikkusega, kui see seni on. Ja lähipäevadel on oodata samasuguseid konkreetseid ettepanekuid ka põllumeeste aitamiseks.",
"role": "user"
},
{
"content": "Euroopa Komisjon suurendas eelarvereeglite paindlikkust.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Vaata üle uudislugu ning loo sellele lühike kokkuvõte. Piira vastus ühe või kahe lausega ja vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nKohe pressikonverentsi alguses kinnitas peaminister, et Eestis pole valitsuskriisi. Sellist asja saab olla siis, nagu on ka mitmeti õieti märgitud, et ikkagi, kui valitsus reaalselt ei töötaks ja valitsusjuhti ei oleks, ma arvan, et niisuguse koalitsiooni hea toimimine on hetkeks pigem peatunud. Ja on täiesti selge, et Eesti vajab täna tugevat ja teovõimsat valitsust. Me peame vaatama kuus kuud enne Euroopa Liidu liikmeks saamist. Selleks, et valitsus ei toimiks või suudetaks vastu võtta eelarvet, peavad olema ikkagi väga tõsised põhjused. Kõik osapooled peaksid suhtuma äärmiselt vastutustundlikult, ükskõik millised on parajasti erakondlikud või muud huvid. Juhan Parts rääkis ka eile õhtul toimunud koalitsioonierakondade esimeeste kohtumisest ja seal kokku lepitust. Nägin siirast tahet, et nii Villu Reiljani kui ka Siim Kallase poolt kõige parem on Eestile, kui see valitsus jätkab kõik olid ühel meelel, et tegelikult see valitsusprogramm vajab täitmist või vajab edasiviimist ja väga palju on tegelikult ja võib-olla veel rohkemgi, kui on saadud selle seitsme kuu jooksul teha, on tegemata. Nii et selles osas öelda, et ei oleks kuhugi liikuda, on nagu vara. Ma esitasin ka omapoolse niisuguse kompromissettepaneku paketi, mida me leppisime kokku lihtsalt, et oleks võimalik rahulikult arutada ja mitte lasta võib-olla emotsioonidel keeda. Leppisime kokku, et see on teksti kujul, on ta konfidentsiaalse lihtsalt ütlen, mis on nagu selle põhisisu, ta ikkagi on koalitsioonileppe nii-öelda raamistikus nende nii-öelda probleemi tõstatuste osas teatud kompromissi, mis tähendab, et kõik peavad lõpuks milleski järele andma natuke. Aga ma arvan, et ja ma loodan, et see ettepanek leiab positiivset vastuvõttu ja kui see nii on, siis On selline väike erimeelsus ka lahendatud ning töörahu koalitsioonis taastatud. Juhan Partsi kinnitusel peaks Reformierakond mõistma, et tulumaksu alandamise osas on vaja leida kompromiss. Seda näitas ka eile Riigikogus toimunud selleteemaline hääletus. Valitsusprogrammis, mis oli kavandatud nii-öelda muudatusi maksunduses, et sellisel kujul valitsusprogramm täna parlamendis läbi ei lähe, see tähendab järelikult valitsusprogramm selles osas vajab korrigeerimist, see oli noh, ütleme kõige võimsam sõnum. 54 häält ütlesid, et 101-st, et sellisel kujul seda 2003. aastal ei ole võimalik teha, järelikult see juba tähendab seda, et on vajalik.",
"role": "user"
},
{
"content": "Peaminister Juhan Parts kommenteeris olukorda valimisliidus.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Analüüsi uudislugu ning kirjuta sellele üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta üksnes eesti keeles!\n\nTekst:\n\nSeptembri lõpupäevil tõusis Vändra kandis põhiteemaks Pärnu maavanem Andres Metsoja plaan esitada valitsusele ettepanek liita Vändra Alev ja vald üheks omavalitsuse ülaltuleva korralduse alusel, sest ilma selleta jääb asi lõputult vinduma. Eile Pärnu omavalitsuste liidu üldkogul tunnistas aga metsoja, et tärnin 2011 ei ole teostatav. Arvestades seda emotsioonide tulva, mis selle teema ümber on puhkenud, siis kahtlemata, et see aeg riigikogu valimisteks jääb liiga üürikeseks. Ministeeriumi seisukoht oli, et seda võiks ka teha valimistevahelisel ajal, et noh, ala 2012, kuid siis ma kipun juba arvama, et kohalikud valimised on nii lähedal, et sellise ütleme, olukorra tekitamine ilmselt ei oleks ka korrektne, et pigem siis juba 2013, kui selgub, et on võimalik varem seda ühinemist teha mingitel põhjustel, siis loomulikult mina olen valmis avaldama kindlasti sellele toetust. Pärnumaa omavalitsuste liidu eilsel üldkogul võeti vastu seisukoht, et kogu maakonnas toetatakse vaid vabatahtlike omavalitsuste liitumist. Vändra Alevivanema Toomas Sontsi kinnitusel tehakse seda tööd ka ilma välise surveta. Kui nüüd rääkida sellest vabatahtlikust ühinemisest, siis, siis tegelikult me ju seda tööd oleme aastaid teinud, aga see praegu käiv töö oli ikkagi mõeldud ju 2013 vabatahtlikuks ühinemiseks. Mina nagu alevivanemana näen küll, et see 2013 saab toimuma, sest et täna on esiteks majanduslik olukord hoopis teine, kui oli seal eelmiste valimisperioodide ajal ja, ja teiseks on ka ikkagi see surve on juba piisavalt suur. Sellepärast oli nagu vastuvõetamatu maavanema mõte 2011 see asi ära teha ja sunnimaavanem lubab ikkagi valitsusele ettepaneku siin teha, et Vändraid. Ei jah, et, aga täna ta ütles välja, et mitte 2011 vaid 2013. Ma arvan, et me jõuame ise selle ettepanekuga enne võib-olla sinna nii-öelda vastavalt seadusele ja läbi rääkides maavanema ga, et ta ei peakski seda ettepanekut tegema. Andres Metsoja kavatseb siiski Vändrate liitmise ettepaneku valitsusele teha, et asi kindlam oleks. Ta on kahe Vändra liitmise vajalikkust selgitanud ka siseministeeriumis ja sealt saadud soovituste kohaselt formuleerib ta kuu lõpuks valitsusele üleandmiseks ametliku ettepaneku. Jah, ma olen üsna kindel, sest ega täna on nagu viimane aeg ka sihi seadmiseks järgmiseks kohalike valimisteks, sest ega aeg läheb ju kiiresti ja kui me täna ei formuleeri oma eesmärki, siis on väga vähe tõenäoline, et me suudame seda teha aasta või, või kahe aasta pärast.",
"role": "user"
},
{
"content": "Pärnumaal valitsevad erimeelsused - millal peaksid ühinema Vändra alev ja Vändra vald.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Loe läbi uudis ja anna sellele lühike kokkuvõte ühe või kahe lausega. Vastus peab olema ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nMis puutub Leedu tuumajaama projekti, siis tõepoolest on Leedus toimunud oluline muutus, et Leedus on asunud siis valitsema uus valitsus. Ja võikski öelda, et, et Leedu tuumajaama projektiga edasiminekuks Leedu peab nüüd oma sisepoliitilise nii-öelda võimuvahetuse rahulikult üle elama ja, ja siis me saame hakata selle aasta alguses rahulikult Leedu osapoolega edasi rääkima, kuidas sellega projektiga võiks jätkata. Leedu on oma projekti ette valmistama, meeskonna loonud ja järgmise kahe aasta jooksul on selge, kui suure, millal, millise ajakavaga ja kui palju maksva tuumajaama on võimalik Leetu ehitada. Kuid ma arvan, et uus valitsus Leedus tõepoolest lõpetab ära selle poolteist kaks aastat toimunud ebaselguse selle tuumaaja projekti ümber ja on olemas selge plaan lähiaegadel, kuidas nad plaanivad edasi minna. Samal ajal 2008. aastal tal Eestis hakkasid jutud oma tuumajaamast üha paljemini kõlama ja kui aasta alguses oli juttu selline pooleldi mõttetasemel, siis nüüd on ta üha rohkem muutunud reaalsuseks. Mida peaks Eesti nüüd praktiliselt ette võtma, kui tõesti see otsus vastu võetakse, et me tahame oma tuumajaama, millist praktilist tegevust see eeldaks? Ma jagaks selle praktilise poole kahte ossa, esiteks on väga oluline tuumaalane seadusandlus, noh see tähendab ka poliitilist otsust, et seda teha ja sõltumatu tuumaohutuse agentuur tuuri loomist, see on pakett, mis on riigi poolt eeltingimuseks on, et on võimalik üldse tuumajaama rajada ja positiivne on tõepoolest see, et juba eelmisel aastal mitmed Eesti parteid on avaldanud avaliku toetust sellele projektile ehk Eesti tuumajaama projektile ja energiamajanduse arengukavas, mis jõuab nüüd ka sel aastal parlamenti, on tuumajaama teemad väga selgelt ära markeeritud, kuid teine praktiline tegevus on tuumajaama siis võimaliku asukohtade kaardistamine ja valik ja keskkonnamõju hindamine selle protsessi käigus me saame teada siis eesti rahva nii-öelda tegeliku suhtumise tuumaenergeetikasse. Nii et need on kaks poolt, poliitiline otsus koos vastava seadusandluse ja, ja agentuuriga tuumauhutusagentuuriga ja asukoha leidmine pluss keskkonnamõjude hinnang, et kuhu seda siis ikkagi teha?",
"role": "user"
},
{
"content": "Eesti Energia juhatuse esimees Sandor Liive algava aasta tuumajaama alastest perspektiividest.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
Subsets and Splits
No community queries yet
The top public SQL queries from the community will appear here once available.