messages
listlengths 2
2
| origin
stringclasses 4
values |
|---|---|
[
{
"content": "Vaata antud uudislugu ja koosta üks või kaks lauset, mis võtavad kokku selle sisu. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nKopenhaageni restoranides on rahvast rohkem kui varasematel nädalatel, ilm lubab istuda väliterrassil ja unustatud on koroonapassid ning maskid. Samal ajal annab iga päev üle 40000 inimese. Taanis siiski positiivse koroonaproovi ja mõnede inimeste jaoks võib aktiivne sukeldumine ühiskonnaellu veel hirmutav tunduda. Kristel ja Liia. Aga ma ei arva, et noored inimesed kardaksid, me tahame lõbutseda. Kui te vaatate siin ringi, siis te näete noori inimesi, ma arvan, et vanemad inimesed ikkagi endiselt hoiavad end ja püsivad kodus, sest nakatumise määr on kõrge. Aga samal ajal ei ole meil palju inimesi haiglates, nii et on hea, et me oleme avatud ja me naudime seda. Rohit rimal restorani VN juht. On suurepärane olla esimene Euroopa riik ilma piiranguteta, see on suurepärane ja meil on isegi koroonaturiste, kes tulevad Taani üksnes selleks, et vabadust nautida. Anett hüldebrant, Horesta ühenduse, turismi ja elamusmajanduse suunajuht. Inimesed tahavad tulla välja ja saada taas osa elamustest kogu Taani turismisektoris, nii et tegelikult nõudlus on olemas. Puudus on praegu töö kätest, nii nagu taanlased riigi kiiresti avasid, panid nad selle alguses kiiresti lukku. Kiirus ja üksmeel iseloomustab Taani koroonapoliitikat, ütlevad pandeemia aegset käitumist ja suhtumisi uurinud ühiskonnateadlased. Oor, husi, Ülikooli professor Andreas Robstorf. Päris suur osa taanlastest, umbes 30 protsenti leiab, et piirangud on olnud liiga karmid, aga see ei ole muutunud vägivaldseteks protestideks. On üsna väike vähemus, kes leiab, et tuleks tänavale protestima tulla. Samuti poliitikas on enamus poliitilisi parteisid olnud enamvähem ühel meelel, olulisemates otsustas üle 80 protsendi inimestest on läinud vaktsineerima. Ulatuslik ja kättesaadav testimisvõrgustik tagas ligipääsu ühiskonnaelule, ka mitte vaktsineeritutele. Usaldust aitas luua terviseametnike aus suhtlus ja ka oma ebakindluse tunnistamine. Andreas Rebsdof. See on olnud Taani terviseametkondade tugevus, et nad on olnud üha paremad oma ebakindluse ja teadmise jagamisel raha rahvaga, võimaldades meil kaasa mõelda. Usaldus läks naaritsakasvanduste hävitamise puhul isegi üle piiri, kui enam olulisi küsimusi ei küsitud, ütleb Rebsdorf. Üldiselt positiivseid hinnanguid valitsuse hakkamasaamisele kuuleb aga ka Kopenhaageni tänaval Liisa. On olnud mitmeid võimalusi, aga ma arvan, et neil on hästi välja tulnud tšeff. Ma arvan, et nad on kriisi juhtinud väga targalt, väga kõvasti piiranud alguses ja nüüd on kõik läinud hästi. Rahvusringhäälingu raadiouudistele Epp ehand, Kopenhaageni, Taani.",
"role": "user"
},
{
"content": "Taanit on pandeemia ajal iseloomustanud kiire ja üksmeelne tegutsemine, teravat vastandumist ühiskonnas on suudetud vältida.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Süvene antud uudisesse ja tee selle kohta lühikokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult ühe või kahe lausega!\n\nTekst:\n\nTerviseameti nakkushaiguste osakonna nõuniku Irina Tontšenko sõnul on lisaks deltatüvele Eestis tuvastatud ka omikroni tüve levikut. Seejuures ei ole üle poole neist seotud reisimisega, mis viitab sellele, et Eestis on ka riigisisene omikroni tüve levik. Tervise ja tööminister Tanel kiige sõnul arutab valitsus homsel kabinetinõupidamisel piirangute osas mitu stsenaariumit. Üks variant on see, et mingeid muudatusi ei tule. Teine on siis see, et selle kellajal se piirangud ära kaotada teatud perioodiks. Ja kolmas on tõenäoliselt see aastavahetuserand, mida ka on siis nii-elda ühe alternatiivina käsitletud, ehk et selleks konkreetseks nii-öelda USAs tööks või, või, või selleks nädalavahetuseks erand teha, eks siis homme jõuame, jõuame ka ilmselt lahenduseni, et selge on see, et, et ega seda nakkusohutus nüüd oluliselt see ei muuda. Kui me aastavahetuse öösel ütleme, et kella 23-ni võib siseruumides viibida ja siis me ajame kõik inimesed ruumidest välja, kus niikuinii siis üritus jätkub, tõenäoliselt aastavahetust oodatakse ikka üheskoos, tõenäoliselt siin tuleb leida mingisugune mõistlik lahendus. Tõhustusdooside hulk on Eestis Euroopaga võrreldes keskmisel tasemel, 60 protsenti inimesi on seda võimalust kasutanud, ent 40 protsenti on veel ootel. Kiik lisas, et Euroopa tasandil käivad arutelud, et koroona tõend võiks üle Euroopa kehtida vaid üheksa kuud sest 12 kuud annab valekindluse. Me teame juba delta puhul veel enam mikrovariandi puhul, et kahest vaktsiinisüstist või isegi ühest Jannseni puhul ei piisa 12-ks kuuks kaitsuse tagamiseks, selleks tuleb teha tõhusus toos hiljemalt poole aasta möödumisel esmase kuuri lõpetamisest. Tartu Ülikooli peremeditsiini professori ja koroonaviiruse seireuuringu juht Ruth Kalda ütles, et õhustusdoosi saanutel on risk nakatuda koroonasse 10 korda väiksem. Samas on Eestis antikehadega isikute arv võrreldes oktoobriga tõusnud viie protsendi võrra ja on hetkel 82 protsenti, jätkab Rutt Kalda. Võib ju öelda, et see 82 protsenti on päris hea, aga samas me ju teame ka, et antikehade olemasolu iseenesest veel ei taga seda absoluutset kaitset, nii et võivad siiski haigestuda ka need, kellel on juba varasemast siis kas kaitse olemas vaktsineerimise või siis ka haiguse läbipõdemise läbi. Aga jah, et need ülejäänud 18 protsenti, et Need kindlasti on, on kõige enam ohustatud, siis siis haigestumisele ja ka raskele haigestumisele.",
"role": "user"
},
{
"content": "Koroonatõendi kehtivus võib lüheneda üheksale kuule.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita sellele vastav lühikokkuvõte ühe või kahe lausega. Vasta alati ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nPool tundi enne üheksat on oma baaride, pubide ja restoranide poolest tuntud rüütli tänav üsna vaikne. Akendest sisse piiludes näeb siiski, et kliente jagub ka kolmapäeval. Mõne populaarsema paari puhul ei tähelda esmapilgul isegi tühja lauda. Liisbet tellis toidu kaasa, parema meelega sööks ta ikkagi restoranis. Ma arvan, juba, see on ebaaus, et mis seal vahet on, need lauad on nii või naa hajutatud, on, et ei ole vahet, kas ma siin üheksani või 10-ni ja võikski ikkagi olla, ma arvan, et piirkondade kaupa, et kus ongi Ida-Virumaa, Harjumaa, et võiks seal olla rangemad, et miks siis Tartumaal, kui meil on näiteks paremini ja miks meid nii-öelda karistada? Kui kell saab üheksa, kiirustavad arvetega kelnerid laudade juurde, kus õhtustajad sätivad endale salle kaela ja mantlihõlmi ümber. Lõbusas tujus inimesed voolavad tänavatele. Mõni uudistab, kas äkki ikka kõrvalpaar on kauem lahti, Jevgeni viskab nalja, et mujal saadi kadedaks. Ta ei usu, et ühtlasi piiranguid õigustab. See, et vastupidisel juhul osa inimesi teise maakonda reisima hakkavad. See teeb mind kurvaks alles eile sai tund kauem väljas olla. Minu jaoks on päris suur vahe kella üheksal ja 10-l. Ma ei saa aru, mis selles lisatunnis halba on. On ka neid, keda piirangud ei häiri. Gretele teeb pigem just muret koroona nakatunute arvu tõus. Mind ei, kuidagi ei sega see, et üheksast on kinni, jätkan oma homset päeva, ma arvan isegi paremini, kui ma oleks jätkanud, siis, kui see õhtu oleks hiljem lõppenud, sellepärast et mul on homme parem olla. Denis arvab, et piirangud võiks isegi karmimad olla. Ma arvan, et see on nagu mõistlik küll, et nagu noh, ma isegi ei oleks vastugi, oleks võib-olla veits rangem, aga nagu mingit konkreetset lühemat aega selles mõttes, et näiteks mingi nädal kaks oleks niisugune rangem ja siis äkki oleks mingi kasu ka sellest. Eile teatas terviseamet Tartus 97-st uuest koroona nakkuse, st viirus on levima hakanud just koolides ja lasteaedades kuid ka turul.",
"role": "user"
},
{
"content": "Tartlaste arvamused uutest piirangutest lähevad lahku.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita selle kohta üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nRaportis rõhutatakse, et Eestit ohustab endiselt eelkõige Venemaa. Samas on Venemaa sõjalise rünnaku oht Eestile välisluureameti hinnangul väike, sest Venemaa tahab vältida otsest sõjalist konflikti NATOga, ütles välisluureameti peadirektor Mikk Marran. Peaaegu kõik ohud Eesti julgeolekule tulenevad Venemaa tegevusest. Meid ohustab Venemaa varjatud mõjutustegevus, majanduslik surve, välispoliitiline agressiivsus ning relvastuse paigutamine Eesti, Läti ja Leedu piiride äärde. Ainus eksistentsiaalne oht Eesti suveräänsuse le on Venemaa potentsiaalne sõjaline rünnak. Selle rünnaku oht aastal 2020 on madal. Samas ei saa me välistada Venemaa rünnakut Eesti, Läti või Leedu vastu sest Venemaa jaoks on Balti riigid osa laiemast võimalikust konfliktist Ameerika Ühendriikidega. Venemaa tahaks igal võimalikul moel vähendada USA rolli maailmas ning samal ajal suurendada enda oma. Seega peavad balti riigid arvestama võimalusega, et Venemaa võib otsustada ennetava sõjalise rünnaku kasuks Balti regioonis. Juhul, kui Venemaa kardab konflikti eskaleerumist Ameerika Ühendriikidega kus tahes maailmas võib sõjaline oht Eesti jaoks kiiresti kasvada sest just meie piirkonnas on Venemaal sõjalise jõu ülekaal. Pikemalt peatutaksegi raportis Venemaa relvajõudude tugevdamisel Euroopa piiri ääres. Võrreldes NATO vägedega on jõudude tasakaal balti riikide suunal Venemaa poole kaldu. Isegi Kaliningradi oblastis paiknevat relvastust arvestamata on Venemaa ründerelvastuse poolest tugevas ülekaalus. NATO-l ei ole võrreldavaid raketisüsteeme kogu Euroopas. Viimastel aastatel on Venemaa oma suurvõimu ambitsioonide täitmiseks hakanud rohkem tähelepanu pöörama ka kaugematele regioonidele, eeskätt Lähis-Idale aga arvatakse, et Moskva mõju suur kasv seal on lähiajal vähetõenäoline. Venemaa tegevust ohjeldavad osaliselt rahvusvahelised sanktsioonid, mis takistavad Venemaal arendamast oma sõjalist võimekust soovitud tempos. Seejuures ei ole raporti andmetel sama tõhusaid sanktsioone järgnenud Venemaa küberoperatsioonidele, mistõttu Vene küberründajad otsivad ainauusi võimalusi lääneriikide võrkude se tungida. Analüüsides võimalikke väliseid ohte Eesti julgeolekule tuleb välisluureameti hinnangul aina enam tähelepanu pöörata ka Hiinale. Hiina kasvav välispoliitiline aktiivsus avaldus läinud aastal muuhulgas eri maade meedia kritiseerimises kallutatuse pärast. Hiina juhtkond tahab kehtestada endale meelepärast maailmakorda. Hiina välisinvesteeringute võimalik kasutamine poliitilistel eesmärkidel ja ka võimaliku tehnoloogiasõltuvuse tekitamine on ohud, millega tuleb Eesti julgeoleku tagamisel järjest rohkem arvestada, öeldakse raportis.",
"role": "user"
},
{
"content": "Kümmekond lehekülge on pühendatud Hiina mõju kasvule ja Hiina aktiivsele rollile maailmas.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Süvene antud uudisesse ja tee selle kohta lühikokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult ühe või kahe lausega!\n\nTekst:\n\nKeskerakonna juhatuse liige Jaanus Karilaid kordas täna riigikogu kõnepuldis, et tema parteil on uue abipaketi jaoks plaan olemas. Kompenseerime uuriisikutele elektrivõrgutõusu täiel määral kompenseerime kõikidele gaasitarbijatele 50 protsenti arvest ja kompenseerime kodutarbijatele elektri tarbimise 50 protsendi ulatuses. Reformierakonna fraktsiooni juhi Mart Võrklaeva sõnul nõustub peaministripartei neist ettepanekutest esimesega võrgutasu nulli viimine, jaanuar, veebruar, märts, selle hinnang on kuskil seal 32 miljoni kandis, aga elektri ja gaasiarvete poolitamisest reformierakondlased ei räägi. Nemad tulid juba eile välja oma pakkumisega ehk elektrienergia hinnalaega. Kust siis ülespoole riik tuleb kompenseerimisega appi kompenseerib mingi protsendi hinnatõusust ja ikkagi on seatud ka siis tarbimise piir. See piir on tegelikult seatud sinna, kus näiteks Eesti energia klientidest 55 protsenti asuvad. Keskerakond ei hoia kramplikult kinni enda ettepanekust, ka hinnalage on nad valmis koalitsiooninõukogus kaaluma, aga mitte sellistel tingimustel, nagu partner pakub. Reformierakonna hinnangul peaks kompenseerima elektriarved alates hinnast 120 eurot megavatt-tunni kohta ja tarbimise piir, kuni, milleni kompenseeritakse oleks 200 kilovatt-tundi kuus. Jaanus Karilaid. Reaalne abi inimesel oleks seitse kuni 15 eurot, et see on liiga vähe meie jaoks ja nende ütleme paketi maht, eelarve mõju oleks 11,8 miljonit. Ehk koos võrgumeetmetega on Reformierakond valmis uude abipaketti panema umbes 44 miljonit eurot, Keskerakond peab partneri pakkumise nõrgimaks küljeks just 200 kilovatt-tunnist tarbimise piiri. Sellisest meetmest poleks suuremat abi näiteks neil, kes elavad suures elektriküttega majas. Karilaid toob esile, et näiteks sotsiaaldemokraadid pakkusid tarbimise piiriks 3000 kilovatt-tundi. Me oleme juba ikkagi konkreetselt rääkinud oma paketi suurusest ja see on 181 miljonit eurot ja see tähendaks muidugi selgelt lisaeelarvet, aga me ei ole näinud veel, et meie koalitsioonipartner oleks selgelt välja öelnud, et nad on valmis tegema lisaeelarvet. Mart Võrklaev kinnitab, et Reformierakonna plaanid saaks tõesti valitsuse reservi arvelt kaetud. Kuidas koalitsiooninõukogus läks, seda kuuleb päevakavas lähemalt Keskerakonna volikogu esimees Tõnis Mölder lisab aga, et kui peaministriparteiga kokkuleppele ei saada, on ka teisi võimalusi. Parlament siis peab võtma ise siin initsiatiivi ja tegelikult me näeme seda, et parlamendi teistel fraktsioonidel on olemas siin tahe sellel teemal kaasa rääkida.",
"role": "user"
},
{
"content": "Kohe koguneb uuesti koalitsiooninõukogu, et arutada täiendavaid meetmeid energiahindade hüvitamiseks. Reformierakond on välja käinud elektrile hinnalae seadmise, keskerakondlastele võib see sobida, kuid nende hinnangul peaks hinnalae meede olema ligi kümme korda suurem kui Reformierakonna vaates.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Analüüsi uudislugu ning kirjuta sellele üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta üksnes eesti keeles!\n\nTekst:\n\nTaksojuht John elab mugavat kaksikelu. Tal on hubane kodu armastav naine ja ilus tütar. Ja veel teine kodu, teine naine ja tore poeg. Siis kohtuvad tema lapsed internetis ja avastavad, et nende isad on väga sarnased. Käivitub pöörane sündmuste ahel. Valede laviin kasvab üle pea, kuni Johnil tuleb oma patud üles tunnistada. Mu abielu on olnud täiuslik, see on olnud fantastiline, see on olnud nii mägine. Ja ma arvan, et aga ma vist ei saa ilma oma abikaasata üldse elab ilma kummagi abikaasata. Oni, noh, jah, näed. Näed nüüd? Ma olen abielus teie mõlemaga. Jonni osatäitja Margus Tabor jätkab. Kui sa valetad hästi, lihtsalt siis on sul veel lootust. Aga kui sa tood detailid mängu, siis sa hiljem ei mäleta neid ja need võtavad sulle lõpuks vahele. See oli üsna füüsiline teater ja võttis ikka võhmale. Nojah, viskangi nalja, et ma olen alustanud Ugalas nagu ebaeakohase rolliga. Isegi naine ütles mulle kodus, et, et kuule. Tead, Margus, kui see pea alaspidi siin oled, tead see püstitõusmine, ole ikka ettevaatlik, ma ütlesin, et mul ei ole aega ettevaatlik olla. Ugala loominguline juht Tanel Joonas lubas ametis asudes tuua Ugala lavale teemasid, mis oleksid tänapäevased. Nii jõudis ki repertuaari ka võrku püütud, kus mängivad kandvaid rolle Ugala uustulnukad Margus Tabor ja Oskar Punga. Valetamine valetamine kas või oma parima sõbra elu hinnaga. Noh, ma ei tea, kas ta on igal ajal nüüd väga omane, aga on meie ajas teatud ilminguid, mis minu meelest kehtivad. Selle materjali puhul teeb kaasa ka kaks näitlejat, kes on siin majas täiesti uued. Kuidas nad trupi on sisse elanud minu meelest väga hästi, minu meelest nii Margus kui Oskar on väga ägedad täiendused meie trupile ja mulle tundub kõrvalt vaadates, et nad on väga hästi sisse sulanud.",
"role": "user"
},
{
"content": "Ugala teater alustas 101. hooaega inglise näitekirjaniku, lavastaja ja näitleja Ray Cooney komöödiaga “Võrku püütud”, mis on Tanel Jonase esimene lavastus Ugala loomingulise juhina.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita selle kohta üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nHakatuseks teatasid kõigi küsitletud erakondade peasekretärid, et täpne summa lüüakse kokku pärast kampaania lõppu. Seda enam, et kohalikel valimistel on lubatud ka kandidaatidel endal kulutusi teha, aga esialgsed arvestuses on tehtud Isamaa ja Res Publica Liidu peasekretäri Tiit Riisalu sõnul jäävad kampaaniakulud 2009. aastaga samasse suurusjärk. Poole miljoni ja miljoni euro vahele mingi osa TV-reklaami, raadioreklaame välimeediat ja, ja, ja hulk üritusi on noh, ammu teada, et kõige efektiivsem meetod inimesteni jõuda, nendega suhelda nii palju, kui me jaksame, seda ka me teeme, et on inimesi, keda poliitika huvitab sügavalt ja, ja on nagu suur hulk neid, keda keda poliitika ei huvita ja seda ei saa neile ette heita, aga ka neid tuleb kuidagi hoida, eks ole, selles inforuumis, et meil üldse toimuvad valimised ja mis on need põhiteemad. Kui palju te arvestajate ka kandideerijate enda panusega? Kutsume kindlasti üles oma liikmeid nagu rohkem panustama, et ka nii-öelda väikeste annetuste kaupa, et, et see kultuur nagu nagu rohkem juurduks Reformierakonna kampaania algab seitsmendal septembril, eelmiste valimiste ajal 2009. aastal olid kampaania kulud 12,7 miljonit krooni, nüüd jääb samasse kanti, ütles peasekretär Martin Kukk. See oleks siis seal alla miljoni euro prognoosime hetkel kindlasti rohkem tähelepanu saavad maakondade keskused, aga kindlasti üritame ka olla igas vallas nähtavad. Mida arvab Martin Kukk Põhja-Tallinna linnaosavanema ja asetäitja hiigelpiltide est, mis täna on tähelepanu keskmesse tõusnud? Minu isiklik arvamus on see, et, et kõik reklaamid, mis puudutavad kohalikel valimistel kandideerivaid poliitikuid ning mis on tehtud linna või omavalitsuse rahaga on valimisreklaam ja, ja minu arvates ei ole hea toon see, kui maksumaksja rahaga linna eelarvest finantseeritakse. Poliitreklaame. Rea teravaid küsimusi samal teemal on esitanud Põhja-Tallinna halduskogu esimees, sotsiaaldemokraat Jaak Juske ja Tallinna linnavolikogu revisjonikomisjoni esimees Madis Kübar Isamaa ja Res Publica Liidust tegi avalduse erakondade rahastamise järelevalve komisjonile sooviga, et komisjon hakkaks uurima Põhja-Tallinna linnaosavanema ja linnaosa vanema asetäitja linna raha eest püstitatud valimisreklaami, kommenteerib Keskerakonna peasekretär Priit Toobal. See on ka õiguslikult läbi analüüsitud juhtum, nii et ma ei näe selles mingisugust probleemi. Selliseid asju on ju tehtud ka terve aasta jooksul või selle nelja aasta jooksul, kui on linna valitutud linnaosa valitsetud sel pole. Tollal võib olla nii palju tähelepanu pööratud kui nüüd enne valimisi. Igale väikesele detaile pöörab meedia ja ja konkurendid rohkem tähelepanu. Aga kui palju on Keskerakond plaaninud tänavustel valimistel kampaania kulutada? Kui me 2009. aasta kohalikel valimistel panustasime valimistel erakonna poolt, siis umbes 700000 eurot tõenäoliselt siis nende valimiste kampaania kuulumise erakond siis panustab üks kuu-seitsesada 1000 eurot. Sotsiaaldemokraatliku erakonna peasekretäri Indrek Saare sõnul on plaanitud 300000 euro eest osta meedia pinda ja meediateenuseid pluss 100000 euro ringis nimekirjade programmide trükkimiseks ja valijateni toimetamiseks. Lisaks kulutused kampaaniaürituste kohtumisteks, aruteludeks ja nii edasi. Rohkem kasutatakse seekord ära interneti võimalusi. Siis me püüame võimalikult palju kasutada interneti otsesuhtluse võimalusi, mis on siis kõige odavamad viisid selle jaoks, et inimestele selgitada oma ideid ja saada tagasisidet. Kampaania maht on kindlasti suurem kui 2009. aastal. Et erakond on ise juba liikmeskonnad pea kaks korda suurenenud ja ka nii nimekirju kui kandidaate, kes valimistel lähevad, on oluliselt rohkem ja ka meie finantsseis on viimaste aastatega mõnevõrra paranenud.",
"role": "user"
},
{
"content": "Kui palju kavatsetakse kampaaniatele kulutada.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Vaata antud uudislugu ja koosta üks või kaks lauset, mis võtavad kokku selle sisu. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nMe arutasime mitut versiooni, kuidas siis jõuda selleni, et tõesti töökohad nendes maakondades säiliksid, töötukassa nõukogu teeb valitsusele ettepaneku maksta hüvitist siis selle piirangute perioodi eest nendele ettevõtetele, kes piirangute alla kuuluvad ja nendes maakondades, mis on. On piirangute all, nii et, et 16 miljonit orienteeruvalt on see summa, mis, mis meil praegusel hetkel on kavandatud ja, ja tõesti, see toetus tuleb selliselt, et alates esimesest veebruarist hiljemalt on võimalik avaldusi esitada ja hiljemalt 14.-st veebruarist on võimalik juba see seda toetust ka tööandjate ehk siis ettevõtete pangakontol reaalselt näha, nii et valitsusele see ettepanek on tehtud nii, et need on juba valitsuse käes dokument kinnitada esimesel võimalusel. Niisiis on pall valitsuse käes. Peaminister Jüri Ratas ütles, et on töötukassa nõukogu otsusega igati rahul ja valitsus reageerib sellele viivitamatult. Ma arvan, see töötukassa mõte, mis oli ka valitsusel, et 16 miljonit eurot anda töötukassa poolt toetust, see on mõistlik. Ma ise toetan ka seda, et, et valitsus peab vaatama ka FIEde suunas, mida töötukassa toetada ei saa ja ma väga loodan, et valitsus lähitundidel on valmis ka toetama FIEsid suurusjärgus 800000 eurot. Nii et valitsus püüab need otsused ja rahaeralduse teha tänase päeva jooksul orienteeruvalt viie-kuue ajal õhtul. Kui tuli teade, toetus abinõudest, kõlas seal arv 23 miljonit eurot. Ratas ütleb, et see summa on jõus. Ülejäänud raha 23-st, siis suurusjärgus seitse miljonit peab tulema vabariigi valitsuse reservist. Selle peab ette valmistama siis sotsiaalministeerium, majandus ja kommunikatsiooniministeerium ja rahandusministeerium. Lisaks on täna vabariigi valitsus otsustamas ka rahaeralduse üle üheksa miljoni nendele turismiettevõtetele ja turismi erinevatele sektoritele, mis on samuti saanud kriisist pihta. Nii majutusasutused, nii reisikorraldajad, nii toitlustuskohad. Ja mis juhtub pärast tänast valitsus otsust, Peep Peterson. Siis töötukassa juba läheb rakendusteed, et kus on vaja IT-d arendada, kus on vaja inimesi. Leida kokku panna, et, et tõesti see protsess hiljemalt esimeseks veebruariks oleks nagu. Ja kui on võimalik, siis töötukassa üritab nagu ikka üllatada varasemate kuupäevadega.",
"role": "user"
},
{
"content": "Töötukassa nõukogu kogunes täna arutama võimalusi maksta Harjumaa ja Ida-Virumaa tööandjatele koroonakriisi ohjeldamiseks kehtestatud piirangute eest kompensatsiooni.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Uurides uudislugu, loo sellele ühe või kahe lausega lühikokkuvõte. Vasta eesti keeles!\n\nTekst:\n\nRestorani või kohvikusse pääseb vaid see, kes esitab koroona läbipõdemise või vaktsineerimistõendi negatiivsest BCR testist enam ei piisa, kuna viiruse leviku võimalus on õhtustel alkoholi müügiga üritustel suurem. Kehtib ka reegel, et söögikohta peab uksed kell 23 kinni panema. Noa restorani peakokk ja Tõnis Siigur ütleb, et selle kellaaja elavad nad üle, aga. Iga tund allapoole on väga suur kahju nii-öelda meie ettevõttele, kes on kontsentreerunud ainult õhtusöögirestoraniks käibe mõistes me kindlasti oleme vähemalt 50 protsenti kaotanud nende piirangute raames aga klientide hulka, et vaata et isegi 60 70 protsenti. Võib-olla see passi näitamine ei olegi probleem, aga nüüd on näiteks pere mõttes, et kui perepeal ei ole seda passi, siis loomulikult pere jääb tulemata, nii et see protsent on väga kõrge. Restorani salt perenaine Tiina Kõresoo ütleb ka, et on umbes 40 protsenti klientidest kaotanud. Aga ma arvan, et see kõik isegi ei ole tingitud otseselt nendest piirangutest koroonatõendi küsimisest vaid näiteks selle nädala alguse seisuga on põhimõtteliselt anuleeritud kõik jõulupeod, kõik, mitte ainult jõulupeod, vaid kõik lähedal asuvad üritused. Suuremad grupid, suuremad seltskonnad, põhimõtteliselt aasta lõpuni on tühi maa ja olukord on ikka isegi see, et enamus suured firmad samamoodi riigiasutused, on kõik lihtsalt teatanud, et käituvad vastavalt valitsuse soovitustele. Eelmise piirangute perioodi ajal võtsid mitmed söögikohad laenu, mida muidu poleks võetud. Tõnis Siigur. Me oleme alati võtnud laenu selleks, et areneda, et investeerida. Sellel korral ma ei kujuta ette, kas me oleme üldse võimelised seda suurendama ja kas me üldse tahame. Tõenäoliselt me ei taha. Kõresoo ja Siiguri sõnul on söögikohtade pidajad seda meelt, et need, kes kehtestavad piirangud, peavad mõtlema ka kompensatsioonimeetmetele. Ma olen väga paljude teiste restorani omanikega rääkinud ja üksi ilma abita, karta on, et nende kuudega ellu ei jää, sest restoranimajanduses on ikkagi see, et kui sul on juba paar-kolm päeva nädal mis on nii-öelda tühi anuleeringuid täis, siis on väga raske sellest välja tulla. Mis iganes piirangud, et kui tulevad, peab olema ka kohe meede, mitte viibega meede, et viib, ega meede tekitavad ettevõtja jaoks väga halb asi otsuseid. Kui me teaks meetmele tagajärgi, oleks tunduvalt lihtsam päästa, on nad siis inimesed, on nad mingisugused muud asjad seekord võiks kiiresti reageerida, mitte mõelda ei oodata isegi nende uute piirangutega, et siin ei ole oodata mitte midagi ja see tunnikaupa kärpimine tegelikult ei anna täna mitte midagi. Kas kohe meede ja vastav kompensatsioon või, või jätkata nii, nagu ta siis on, et niisugune tilgutamine suretab tunduvalt rohkem nii-öelda majandust ja inimesi.",
"role": "user"
},
{
"content": "Eestis on vaktsineerimiskuur lõpetatud 67 protsendil täiskasvanutest, seega on veel kolmandik selliseid inimesi, kellel koroonasertifikaati pole, kuid ainult selle ettenäitamisel pääseb restorani või kohvikusse. See peegeldub ka söögikohtade langenud käibes.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita sellele vastav lühikokkuvõte ühe või kahe lausega. Vasta alati ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nHea müügipraktika järgi peaksid müüjad kontrollima alkoholi ostja vanust alati, kui ostja näeb välja alla 30 aastane. Võrreldes 2012. aastaga on vanuse küsimine kasvanud pea 20 protsenti. Tervise arengu instituudi alkoholi ja tubaka valdkonna juht Anneli Sammel. Sellist muutust nüüd viimastel aastatel, et oleks sellist paranemist näha, ei ole toimunud, mis teeb nagu murelikuks. Rohkem küsitakse dokumenti noormeestelt kui neidudelt alkoholi ostuks piisava vanuse tõestamist küsiti igalt teiselt poisilt ning igalt kolmandal tüdrukult. Võimalik, et tütarlapsed lihtsalt näevad enda vanuse kohta natukene vanemad välja või siis nähakse poiste puhul rohkem sellist ohtu, et tegemist on siis alkoholi kuritarvitamisega. Test ostlemisest selgus ka, et suurtes kauplustes küsitakse dokumenti tihemini kui toitlustusasutustes või väiksemates poodides. Tanklates samamoodi napilt alla poole juhtudel, siis küsitakse noorelt inimeselt vanust tõendavat dokumenti. Lääne-Harju piirkonna politseinik Eneli Meho rääkis, et politsei statistika järgi küsitakse dokumenti tihemini nii väikestes poodides kui piirkondades. Nendel on teada, kes nende piirkonnas elavad, nad tunnevad oma noori ja kui sinna tuleb nüüd üks võõras nägu, siis esimest korda küsitakse tema käest ikkagi dokumenti. Politsei statistika näitab, et probleem on mõnes piirkonnas veelgi suurem. Eelmisel aastal Lääne-Harju politseijaoskonna territooriumil tehti 43 alkoholi, kontrollostu ja nendest 34-l juhul sai alaealine selle alkoholi kätte. Kui müüja juhtub politsei kontrollostul alaealisele alkoholi müüma, siis trahvi politsei temale teha ei saa. Karistuse määrab poe või asutuse omanik. Tavaliselt näeb see ette preemiate kaotamist, sest süüdi jääb ainuisikus müüa. Probleemsetele. Müüjatele on politsei ka koolitusi korraldanud, kuid ka sellest alati ei piisa. Lääne-Harju jaoskonna noorsoopolitseinik Kätlin Murre. Meie praktika näitab, et see väga hästi mõjunud ei ole, sest et samad poed patustavad uuesti. Müüjatel on mitmeid põhjuseid, miks dokumenti ei küsita. Vahel tuuakse põhjuseks väsimust, vahel seda, et nende arvates nägi ostja ilma kontrollita piisavalt vana välja. Lääne-Harju piirkonna politseinik Eneli Meho. Müüjad räägivad, et noored eriti just need, kes on värskelt 18 saanud, et nemad on väga ülbed. Kui nende käest dokumenti küsida ja nad pigem nagu probleemide vältimiseks, siis ei teegi seda.",
"role": "user"
},
{
"content": "Noore ostja vanust kontrollivad vaid 41% alkoholimüüjatest. Probleem on võrdne nii poodides kui toitlustusasutustes selgus Tervise Arengu Instituudi alkohoolsete jookide testostlemisel.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Süvene antud uudisesse ja tee selle kohta lühikokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult ühe või kahe lausega!\n\nTekst:\n\nIsamaa Järvamaa piirkonna esimees ja Paide linnapea Priit Värk sai eile õhtul Isamaa erakonnalt e-kirja, milles öeldi, et ta on parteist välja heidetud. Seal kellegi nime küll all ei olnud ja seal oli kirjutatud väga lakooniliselt, et mind ei detakse erakonnas sellepärast välja, et ma kandideerin valimisliidus UusPaide. Aga miks te siis seda teete? Ma olen avalikult ka kritiseerinud nii-öelda erakonna juhtimist Helir-Valdor Seederit. Olen olnud teisitimõtleja jäänud kindlaks oma tõekspidamistele ja ega ma ei ole lasknud neid ka painutada üheski suunas. Paide koalitsioonilepingu järgi kuulub linnapea koht isamaale. Volikogu esimees Tarmo alt leiab aga, et linnapea umbusaldamisel poleks enam mingit mõtet. Paide linna põhimääruse järgi jõuaks seda teha ja linnapea jõuaks ka tagasi astuda. Ma arvan, et see rohkem kaldub juba sellise valimiste teema juurde ja vist ei ole päris päris korrektne. Paide volikogusse püüdleb kuus nimekirja, Isamaa vastu kandideerib Priit Värgi valimisliit Uus Paide, mille liikmed Jüri Kaugerand ja Viljar Pennert visati samuti eile isamaast välja. Üllatava sõnumi sai ka Kehtna vallavanem Indrek Kullam, kes samuti heideti erakonnast välja. Kullam Isamaa siseopositsioon ei kuulu. Lavli Perlingu toetajana on ta pigem hoidnud neutraalset joont, kuid talle sai saatuslikuks kandideerimine Mustvee valla valimisliidus Meie vald 2035 Isamaa erakonna vastu. Valimisliit oli ammu enne kui üldse tekkis Isamaa nimekiri Mustvee valda, et see oli juba peale jaanipäeva peaaegu olemas. Isamaa nimekiri tekkis alles septembris. Paraku jah, mul nende inimestega nagu päris midagi ühist ei ole ja ma leidsin, et valimisliidu nimekirjaga on mul palju rohkem ühist. Praegune käitumine näitab ka, et erakond on ikka väga närviline. Isamaa parempoolsete ühenduse juht Kristjan Vanaselja teatas pressiteate vahendusel, et erakonna esimees Helir-Valdor Seeder on asunud autokraatlikult talle ebasobivatest inimestest vabanema. Pealegi teeb ta seda valikuliselt. Isamaaga konkureerides kandideerib teiste erakondade valimisnimekirjades 22 Isamaa erakonna liiget, kuid ainult neist kolm otsustati eile parteist välja visata. Helir Valdor, Seeder. Meil on suvel vastu võetud ka volikogu poolt reglement, kus on kirjas, et reeglina Isamaa erakonna liikmed kandideerivad Isamaa nimekirjades ja eestseisusel on õigus välja arvata need inimesed, kes kandideerivad erakonna vastu. Ja selle teema juurde me tuleme tulevikus tagasi sest selliseid inimesi on veel. Aga ma tahan kohe rõhutada, et me ei lähtu sellesse küsimuse formaalselt et kõik ühe vitsaga, vaid me kaalume igat inimest individuaalselt. Uurime, milline on kohalike inimeste arvamus seal kohalikus omavalitsuses, meie erakonna liikmete inimeste arvamus ja langetame siis kaalutletud otsuse eest seisuses. Kui minnakse teadlikult ja aktiivselt erakonna vastu kandideerima, siis on see igati mõistlik ka need inimesed erakonna liikmete hulgast vabastada. See on olnud nende endi otsus, et nad seda teed on läinud. Isamaa erakond ei ole mingi laiali valguv amorfne kogum inimesi vaid me oleme ikkagi erakond, organisatsioon, kellel on maailmavaade ja kes valimistele lähevad ühtse meeskonnana.",
"role": "user"
},
{
"content": "Erakond Isamaa on asunud enne valimisi oma ridu puhastama. Eile heitis Isamaa eestseisus parteist välja 12 liiget, kes kandideerivad kohalikel valimistel Isamaaga konkureerivas valimisliidus või teiste erakondade nimekirjas.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Analüüsi uudist ja koosta sellele lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nKriminaalmenetlus alustati karistusseadustiku paragrahv 242 alusel ja täpsemalt siis selles, et kuna antud juhul rikuti riigisaladuse käitlemise korda, oli selle tulemuseks see, et kõrvalised isikud said juurdepääsu riigisaladuseks tunnistatud teabele. Ja just nimelt selle tagajärje. Selle tulemusliku osa pärast alustati kriminaalmenetlust. Põhimõtteliselt on kriminaalmenetluse seadustiku paragrahvis 141 ette nähtud ametikohalt kõrvaldamine aga antud juhul selleks käesolevas kriminaalmenetluses minister Hansoni osas alused puuduvad. Ei ole alust arvata, et hakkab jätkuvalt toime panema uusi kuritegusid või siis kahjustab kriminaalmenetlust just tänu sellele, et ta on sellel ametikohal.",
"role": "user"
},
{
"content": "Kaitseminister Margus Hanson kaotas portfelli, kus olid paberid riigisaladustega. Prokurör Heili Sepp selgitab kriminaalmenetluse alustamise põhjuseid kaitseministri suhtes.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita sellele vastav lühikokkuvõte ühe või kahe lausega. Vasta alati ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nDiscoveri sarja keegi tervikuna näinud ei ole. Kaadreid, mis näitavad vigastust Estonia paremas pardas, on Eesti esindajatele tutvustatud. Need olid kõne all ka Eesti-Rootsi ja Soome peaministrite kohtumisel läinud nädalal. Peaminister Jüri Ratas ütles, et kõikidele küsimustele tuleb leida selged vastused. Meie vaates hõlmab tehniline uurimine, veealuseid vaatlusi, sellest oleme informeerinud ka Soomet ja Rootsit ning oleme ühiselt kokku leppinud, et Eesti parvlaeva Estonia lipuriigina seda protsessi veab. Meie arusaamine kolme riigina on, et veealuseid toiminguid viiakse läbi austades 1995. aasta auarahu kokkulepet. Kolme riigi välisministrit tegid täna ühisavalduse, milles kinnitasid, et kui ilmneb uut informatsiooni, siis menetletakse seda ühiselt. Samuti rõhutasid nad, et hauarahukokkulepet järgitakse. Välisminister Urmas Reinsalu. Hauarahu lepingut austades selle lepingu põhimõtteid järgides on võimalik läbi viia vastavad veealused vaatlused. Me toetume siis 97. aasta lõpparuande lõppjäreldustele, mis tähendab teisisõnu seda, et ka see tehniline uurimine, mida me läbi viime, et see tehniline uurimine peab andma tõe, mis on need tegelikud asjaolud, mida siis selles dokumentaalfilmis käsitletakse nendes kaadrites ja siis on võimalik edasisi järeldusi edasisi hinnanguid teha. Aga see tehniline uurimine ei tähenda iseenesest, et kuidagi on istunud 97. aastal rahvusvahelise uurimiskomisjoni raport. Filmi tegijad võtsid välisministri nõuniku Mart Luigega ühendust varakevadel ja teatasid, et neil on uusi leide, mida oleks vaja riigi esindajatele tutvustada. Koroonaaeg peatas kontaktid, kuid 12. augustil näidati Eesti esindajatele mõningaid kaadreid. Olemata, laevanduse või merenduse spetsialist, oli selge, et see lõhe paremas pardas on märkimisväärne uus vigastus, mida varem ei ole kuskil raporteeritud. Andsin sellest ülevaate peaministrile, välisministrile vastavalt ja siis sai otsustatud, et igaks juhuks vaatavad need kaadrid üle ka tehnilised eksperdid. Septembrikuus sai viieliikmelise tehniliste ekspertide grupiga käidud ka Oslos veel kord neid kaadreid vaatamas ja, ja nad kinnitasid, et see löök on väljaspoolt, mitte nõnda inimese tekitatud. See ei ole plahvatuse tulemus, vaid see on väljastpoolt tuleva surve tulemus. Ja siis sai nendest leidudest ja sellest infost tutvustatud teisi auarahulepingu, garante, Rootsit ja Soomet.",
"role": "user"
},
{
"content": "Peaminister Jüri Ratas ja välisminister Urmas Reinsalu andsid pressikonverentsi seoses Estonia katastroofi käsitleva uue dokumentaaliga. Telekanalile Discovery Estonia katastroofist dokumentaalfilmi tootnud meeskond leidis sukeldumisel vraki juurde laeva kerest nelja meetri suuruse augu, mida varem varjas osaliselt merepõhi.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Loe läbi uudis ja anna sellele lühike kokkuvõte ühe või kahe lausega. Vastus peab olema ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nMe valisime selle koha, sest et siin on reaalselt need varingud nagu toimunud, et seesama surfi ava siin ütleme sadakond meetrit sinna edasi on näha, kus on kaevanduskäigu peal suur maapinna varing. Et siin on see kaevanduse lagi noh, õhuke, teiseks võib öelda, et logistilised põhjused segu tegemiseks peab kasutama vett. Ja siin on see vee võimalus lähedal. Siia on suure masinaga juurdepääs see, kus me oleme, siin on selle kaevanduse põhi on üheksa meetri sügavusel ja kaevanduse lagi on kuue poole meetri sügavusel. Nii et meil on ka avatud ruumi kaks pool meetrit ja me täidame 10 meetrit pikka käiku. Ja hetkel me oleme selles faasis, et meil on rajatud need tagasitäitmise puuraugud katselõigul on rajatud juba vee vaatlusauk selle katseala ümber hetkel segame ja pumpame siis nagu seda täitesegu, mis mida me siis pumpame kaevanduskäiku, millega seda kaevanduskäiku, elektrijaama, lend, tuha ja vee seguga. Et see peaks andma nagu piisava nagu tugevuse, mis on vajalik sellise maapinna stabiilsuse tagamiseks ja miks neid kõike on vaja täita. Neid käike on vaja täita, sellepärast et meil Eestis on alasid, kus põlevkivikaevandused on väga maapinna lähedal ja, ja see katend, mis on sinna jäetud, ei taga seda maapinna stabiilsust igal pool. Üldiselt see ei ole väga suur probleem, sest enamus selliseid alasid on kas põllumaa või vähem kasutatud metsaalad. Aga on ikkagi ka kohti, kus need kaevanduskäigud, maapinna lähedased, kaevanduskäigud just siis on hoonete lähedal ja see, mis me siin nagu teeme, et see ongi siis pigem sellise hoonete lähedase olukorra läbimängimine, et katsetamine, millal te peaksite vastuse saama, et kas see toimib või mitte. Selle projekti pikkus on kaks aastat, et see on keskkonnainvesteeringute finantseeritud projekt. Sel projektil on nagu kaks eesmärki, et üks on nüüd siis selle täitmise enda protsessi läbi katsetamine, et leiaksime selle segule hea retsepti, mida on võimalik veel pumbata, mis saavutab piisava tugevuse seal käigus ja see segu, pumpamine ja tugevnemine, see ei võta palju aega selle vastuse, et noh, me saame siin paari kuuga. Aga teine osa on selle tagasitäitmise tegevuse jälgimine looduskeskkonnale, eelkõige siis nagu põhjaveele seda põhjavee vaatluse me peale täitmist veel poolteist aastat jätkame.",
"role": "user"
},
{
"content": "Kohtla-Järvel täidetakse vana kaevanduskäigu kümnemeetrine lõik põlevkivi lendtuha ja vee seguga, et testida kaevanduskäikude sisselangemiskindlamaks tegemist. Tartu Ülikooli ja Eesti Geoloogiateenistuse koostöös tehtavad uuringud lähevad maksma ligemale 100 000 eurot.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita selle kohta üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nAili Vint ise ütleb, et tema elus on olnud mitu olulist õpetajat ja üks neist on kahtlemata meri. Viinistu kunsti muuseumis asuvadki loodus ja looming harmoonilisse dialoogi. Meri on minu kõige parem õpetaja olnud ja nüüd elus. Meri kutsub mind. Tule nüüd, näita oma tööd. Vaatame su üle, mis sa oled oma elu jooksul teinud ja mul oli natuke kõhe tunne, ma mõtlesin, et kas mu mered ikka kannatavad välja seda elusat mere kõrval olemist aga tuleb välja, et kannatavad küll. Kõrvuti võimsate meremaalidega on tünnigaleriisse paigutatud ka graafikat ja värvikat opkunsti. Muidugi, ma alustasin õppimist graafikas kunstiinstituudis, aga minu jaoks jäi see nagu midagi puudu, et kogu aeg mustvalge ja otsin neid faktuure ja ja vigurda seal vormidega ja ümberringi on kõik nii värviline. Ja nii tulidki mängu Guashvärvid ja kunstniku kuulsad ribalaadis maalitud opstiilis teosed. Aili Vint. Nii et vahel ma pidin 48 tundi järjest tegema, sest kui ma oleks lasknud värvil ära kuivada või siis värv oleks otsa saanud, siis ma ei oleks iialgi tagasi saanud seda tooni ja seda heletumedus. Need kohid olid ka need, kes mind väga karmilt õpetasid. Näituse kuraator Andra Orm ütleb, et põnevale ruumikogemusele lisaks tuleks näitusel süveneda ka detailidesse. On jäetud õhku ruumi, et kõike haarata ühe korraga, aga siis tulla iga detaili juurde veel eraldi tagasi ja mis on nagu erakordne ongi, et kus on Aili Guashid meremaalid ja tema selline op-popkunst koos ja kuidas need kõik kokku mängivad, sest et ütleme, et kosi ja õlimaali kõrvuti panna ei ole just kõige kergem. Näitus naine ja Meri on Viinistu kunstimuuseumi tünnigaleriis ja pühakojas avatud kuni seitsmenda juulini. Raadio uudistele Reet Veidebaum Viinistu.",
"role": "user"
},
{
"content": "Viinistul on avatud eesti ühe tuntuma marinisti ja op-kunsti-meistri Aili Vindi ülevaatenäitus. Kevadel 80. sünnipäeva tähistanud kunstnik on elu jooksul jõudnud eksperimenteerida mitmete stiilide ja tehnikatega.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Analüüsi uudist ja koosta sellele lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nReisilendude maht on hetkel jah väga kokku kuivanud, sest tegelikult on ju kogu Euroopa suuresti karantiinis ja ega väga kuskile lennata enam ei ole. Samas kaks lennufirmat on veel, kes Tallinnat teenindavad, et siis Lufthansa lendab Frankfurti kolm korda nädalas ja umbes samasuguse graafikuga lendab ka Belavia Minskis. Se. Töö väiksemas mahus jätkub, sest igal päeval on meil circa viis kuni 10 lennuoperatsiooni, mis, millest valdav kogus on kaubalennud regulaarsed kaubalennud on suhteliselt samas mahus, mis nad olid meil enne selle kriisi algust, et tänasel hetkel ei ole meil veel toimunud neid meditsiinivahendite lende, aga kindlasti tuleb ka neid juurde. Kas millalgi võiks see reisilendude maht nüüd kas või siin eriolukorraski natukene suureneda? Neid prognoose on tänasel hetkel väga raske teha ja see tuleneb sellest, et kui see olukord Euroopas hakkab stabiliseeruma, siis ta stabiliseerub suure tõenäosusega eri riikides eri aegadel. Ehk siis isegi, kui, kui meie siin saame näiteks olukorra kontrolli alla, siis ei pruugi sama juhtuda Saksamaal ja põhikaubalennud veavadki ju tegelikult väikepakke. Ehk siis kõik need kaubad, mis internetis tellitakse, aga ka kõik see, mis ettevõtetel on oma tootmiseks vaja väiksemaid koguseid. Nii et ma prognoosib küll, et kaubalendude maht püsib stabiilsena või mingil määral teatud segmentides võib isegi kasvada.",
"role": "user"
},
{
"content": "Tallinna lennujaama reisilendude maht on pea täielikult kokku kuivanud.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Analüüsi uudislugu ning kirjuta sellele üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta üksnes eesti keeles!\n\nTekst:\n\nEsimene asi, mis teada, on juba päris mitu tundi, see on see osalusprotsent ja see on nüüd rõõmustavalt kõrge neli, mis ta seal umbes hakkab tulema, noh loomulikult kümmekond aastat tagasi, kui keegi oleks meile öelnud, et selline protsent on rõõmus, oi, usutavalt kõrge, siis oleks hakanud kõik laginal naerma. Aga noh, niimoodi tuleb tõdeda, sellepärast et Eestis on ta isegi tõusnud. Kui mõned muud osalusnäitajad on just langenud selle kümnekonna aasta jooksul, siis see on selline väike rõõmuvälgatus selle tõusu näol ja ja eriti kui arvestades veel seda, et meie lähematel naabritel just vastupidi on langenud noh näiteks soomlaste näitaja on langenud pikalt noh, ütleme seal kuskil 80 protsendilt paarkümmend aastat tagasi 55-le protsendile, siis selle kõrval me võime oma 54 protsendiga päris uhked olla. Aga tulemusi, kuidas te kommenteeriksite? Tulemused ju tulevad veel, ega me ei tea ju kõiki ju ja, ja see, et nüüd noh, Tallinnas näiteks Keskerakond domineerib ja, ja nii kui ma siin viimane hetk veel vaatasin, et, et umbes kolmandikuga siis, siis eks seda näitasid ju ka küsitlused. Küsimus selles, et kui palju Tallinnas võiks sellest künnisest allapoole jääda erakondi, et kui palju on vaja tegelikult koguda hääli selleks, et saada pooled kohtadest. Aga see 33 protsenti? Ma ma ei julge küll arvata, et see nüüd lubab sõna otseses mõttes pooled kohad. Aga see võib tähendada seda, et koalitsioonivalitsus kui Tallinnas ta tuleb, siis võib piirduda ainult kahe poliitilise jõuga, et ei ole vaja moodustada sellist valitsust, mis tugineks seal noh, kolmele neljale viiele või jumal teab mitmele jõule, piisab ainult kahest. Tartu seis on noh, täpselt sama. Võib-olla isegi veelgi kindlam Tartus domineeriva Reformierakond praegu kuskil 40 protsendiliselt, aga see on juba vihje selles suunas, et järsku on neil võimalus moodustada üksinda linnavalitsus. Ma meelega kasutan sellist tingivat kõneviisi. Tallinna nimekirjast veel rääkides Keskerakonna järel teisel kohal on ju Res Publica, kas see oli ka oodatav tulemus? Ausalt öeldes mitte väga, aga veelkord ega Tallinnat ei ole ju, noh, ütleme kõik ju loetud välja. Eks nad seal võivad ju muutuda veel ja see on ka selge. Mis te arvate, kas muutub No ma usun, et Res Publica võib-olla teiseks ei jää, võib-olla ta jääb seal kolmandaks, neljandaks, aga aga väärikale kohale kindlasti. Kas nendelt valimistelt tuli ka mingi üllatus teie jaoks? Seesama osalemine ikkagi, lõppkokkuvõttes olin ka mina üks nendest, kes prognoosisid, et, et osalus jääb umbes samale tasemele, nagu ta oli kolm aastat tagasi, see on ligikaudu pool või isegi tsipakene langeb, nii et nii et selline rõõmus tõus on, on, on tõeliselt ka hea üllatus.",
"role": "user"
},
{
"content": "Kohalikud valimised 24.00 - politoloog Rein Toomla kommentaar - küsitles Merike Teder.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita sellele vastav lühikokkuvõte ühe või kahe lausega. Vasta alati ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nRiigikohus ei pidanud demokraatlikuks selliseid vahetult enne valimisi valimisreeglistikus tehtud muudatusi, mis võivad oluliselt mõjutada valimiste tulemusi. Riigikohtu arvates olid nii parlamendi seatud eesmärk kui ka kasutatud vahend seaduslikud. Kohus pidas aga põhiseaduse staseks kodanike valimisliitude mittelubamist praeguses õiguslikus ja sotsiaalses olustikus, selgitas riigikohtu pressiesindaja Krõõt Nõges. Õiguslikku olustiku iseloomustab näiteks see, et erakonna moodustamiseks on vaja vähemalt tuhanded 18 aastaseks saanud Eesti kodanikku. Sotsiaalset olustiku iseloomustab näiteks see, et Eestis on palju kohalikku omavalitsuse üksusi, kus juba elanike arv on kaugelt alla 1000. Riigikohus tunnistas kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse vastuolus olevaks põhiseaduse paragrahviga 156 koostoimes paragrahviga 11 selles osas, milles seadus ei võimalda kohalikel valimistel kodanike valimisliit. Kohus leidis, et seadus vahendab selles osas ebproportsionaalselt valimisõigust. Riigikohtu arvates ei taasloo seaduse mõne sätte kehtetuks tunnistamine automaatselt võimalust luua kodanike valimisliite. Seepärast piirdus riigikohus antud seaduse põhiseaduse vastaseks tunnistamisega osas, mis ei võimalda kodanike valimisliitude osalemist kohalikel valimistel. Nõges lisas, et riigikogu peab kohalike valimiste läbiviimiseks muutma valimisseaduse mõningaid punkte. Samas pole valimisliitude taaslubamine ainuvõimalik variant. Riigikogul on vabadus kaaluda erinevaid lahendusvariante. Valimisliitude taaslubamine pole ainuvõimalik vahend, näiteks on üheks võimaluseks, kas lubada kohalikke erakondi või siis kaotada üleriigiliste erakondade liikmelisuse 1000 liikme piir. Tõenäoliselt on aga valimisliitude taaslubamine ainus vahend, mis tagab kohalike valimiste tähtaegse korraldamise. Seisukohal, et valimisliitude taaslubamist ei tule, on ka riigikogu põhiseaduskomisjoni esimees keskerakondlane Indrek Meelak. Riigikohus väga selgelt ütleb, et lahenduse leidmine on riigikogu pädevuses ja kas see on valimisliitude taastamine või mõni muu viis, see on, on riigikogu otsustada. Mina ütleksin selle peale pigem, et riigikohus jättis õiguskantsleri taotluse sisuliselt rahuldamata. Õiguskantsler taotles valimisliitude taastamist, riigikohus seda ei teinud ega ei nõua valimisliitude taastamist ka riigikogus. Erinevaid variante on mitmeid, üks on kindlasti see, mille järgi on võimalik rakendussätetega selles samas valimisseaduses lihtsalt lükata tähtaeg edasi, teine variant on see, et tulla selle juurde tagasi, mis Riigikogus väga põhjalikult vaieldi, seada teatud piir valijate arvust olenevalt, olgu ta siis 2000 3000 5000 ma ei oska öelda, kus see õige piir on, see on poliitiline otsustus, kus on siis lubatud valimisliidud ja kus mitte. Ja kolmas variant on ikkagi see, et, et me peaksime selgelt vaatlema kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seadust ja erakonnaseadust ühes kontekstis. See tähendab seda, et täna on seadusandja poolt kehtestatud erakondade moodustamiseks 1000 liikme piir, seda ei ole keegi kuskil vaidlustanud. Järelikult on see põhiseadusega kooskõlas ja üks võimalus on kindlasti parlamendil see, et lubada kohalikul tasandil hoopis väiksema arvuga erakondasid mis tähendab seda, et kas me nimetame teda siis valimisliiduks valimisgrupis võiks ta puha, milleks? Igal juhul tuleb nendel inimestel, kes kandideerivad kohaliku volikogusse selgelt endale teadvustada, et ka sellega kaasneb poliitiline vastutus. Ka sellega kaasnevad kõik needsamad piirangud, mis on erakonna seaduses nähtud ja alates aruandekohustuslikust rahalises mõttes kuni selleni välja, et neil peab olema programm, platvorm, põhikiri, kõik muud asjad.",
"role": "user"
},
{
"content": "Justiitsminister Märt Raski kommentaar.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Vaata üle uudislugu ning loo sellele lühike kokkuvõte. Piira vastus ühe või kahe lausega ja vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nKui Paide Hillar Hanso põhikooli kriisi toimkond pärastlõunal kogunes, polnud kooli direk ektor Kersti Kivisool täit selgust, kas või kuidas õppetöö esmaspäeval jätkub. Kuna valitsus kiidab uued piirangud heaks. Homme on õhus veel võimalus, et koolid võivad jääda ka distantsõppele. Praegusel hetkel on veel segadus, sest ma täpselt ei tea, kas me läheme siis vaheajale või hakkame distantsõpet tegema. Ehk ootame neljapäevase otsuse ära. Kriisi toimkond arutaski igaks juhuks ka plaani B. Ehk kui lubataksegi jääda distantsõppele, siis Hillar Hanso kooli eriklasside õpilased tulevad ikkagi kooli. Aga kumb siis oleks mõistlikum, kas lõpetada õppeveerand ära või minna distantsõppele, selgitab lastevanemate esindaja kooli hoolekogus Barbi Valdman. Arvan, et oleks mõistlikum käia koolis edasi kuni planeeritud koolivaheajani, sest distantsõpe ja koolide sulgemine toob kaasa erinevaid probleeme. Alustades sellest, et rohkem tuge vajavad õpilased ei saa piisavalt toetust õpetajate juhendamist lõpetades kas või igapäevase sooja toiduga, mida igas peres ei ole võimalik lastele pakkuda. Taas kord Hillar Hanso kooli direktor Kersti Kivisoo Järvamaal on koroonaviiruse levik väga minimaalne. Kas kõiki maakondi tulnuks lüüa ühe puuga või oleks tulnud erisusi teha? Ma olen nõus, et Järvamaal me oleme umbes samas olukorras, nagu olime septembris, ehk meil on väga vähe nakatunuid. Et meie jaoks on see pigem praegu negatiivne uudis, et on ennetusmeetmena vajalik, aga meie oleksime võinud võib-olla ka natuke jätkata, nii nagu seni. Rahvusringhäälingu raadiouudistele Olev Kenk, Paide.",
"role": "user"
},
{
"content": "Mida arvatakse koolide sulgemisest Paides, seda uuris meie Kesk-Eesti korrespondent Olev Kenk.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Vaata üle uudislugu ning loo sellele lühike kokkuvõte. Piira vastus ühe või kahe lausega ja vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nSelle laulu autor Mihkel Lüdig sündis üheksandal mail 1880. aastal vaskrääma külas, praegu kuulub see ala Pärnu linnale. Lüüdik sündis pere teise lapsena, aga sellest alus esimesena ja tema sünni puhul istutas isa Tamme. Kokku oli peres 18 last, Seljametsa muuseumis aga saab vaadata väikest ülevaadet lüdigi elust. Muuseumi pedagoog Ants Välimäe. Tal oli õnne, tema suguvõsa oli väga musikaalne. Tema ema lõpetas talle kodus orelimängu, nii et poiss mängis viieaastaselt juba lihtsamaid koraale ja kui üks tubli Pärnu tööstor Franz Jakob sattus neile külla, siis lasti poisil kõrvaltoas mängida. Mille tulemusena siis härra Franz Jakob palus lapse endale kasulapseks ja, ja üksiti lubas tema haridust eest hoolitseda. Noormehel oli Pärnus imelapse kuulsus. Juba 16 aastaselt sai ta Pärnu Nikolai kirikusse oreli mängijaks. Linnapea Oskar Prakman ja Pärnu ettevõtjad moodustasid tema toetamiseks hoolekogu. Prakman toetas ka tema hilisemaid õpinguid Moskvas ja Peterburis. Ants Välimäe. Temast võib rääkida kui kaitseväeorkestri asutaja, st kui konservatooriumi loojast, sest tema oli see mees, kes Peterburis tulles oma suure kogemuse pealt muusikaelu korraldamisel jõudis ikkagi koos sõpradega selleni, et Eesti inimestele tuleb anda professionaalse kõrgemat muusikaharidust ja nõnda siis tema eestvedamisel aastal 1919 Muusikaakadeemiale alus pandi, nii et ta oli ka esimene rektor. Lüdiga oli tihedalt seotud ka Pärnu muusikaeluga ja kui ta Peterburis õppimise ajal veeti suvel vaskräämas, andis Endla teater talle kasutada jalgratta et ta saaks kaks korda nädalas käia Pärnus kooriproovides 1934.-st aastast kuni oma surmani. 1958. aastal elas ja töötas Ljulik Vändras. Tema nime kannab Vändra muusikakool.",
"role": "user"
},
{
"content": "Laulupidude avalauluna kõlav \"Koit\" on meile kõigile tuttav, aga selle autorist Mihkel Lüdigist ei teata kuigi palju. Nüüd püüab Seljametsa muuseum seda lünka pisut täita, sest täna on Lüdigi 140. sünniaastapäev.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Loe läbi uudis ja anna sellele lühike kokkuvõte ühe või kahe lausega. Vastus peab olema ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nEdelaraudtee juhatuse liikme Rain Kaarjase sõnul on edelaraudtee tahtnud hagudi Saku ja Männiku möödasõidukohti projekteerida ja välja ehitada juba pikemat aega. Tehnilised lahendused tööde alustamiseks on olemas. Me oleme aja jooksul juhtinud sellele tähelepanu, et seal on meil probleem, et kui tulevikus me peaksime tahtma liiklusgraafikut tihendada, siis tiputundidel on meil probleem. Balti jaam oli takistuseks aga täna, kus balti jaama ümber ehitatakse ja on ka juba uusi rongi tellitud. Tellitud on kuus uut reisirongi ja tööd raudteel läheksid maksma 4,7 miljonit eurot. Eks seal on kaks põhimõttelist võimalust, eks ole, et, et tuleb ju nii-öelda siis riigi abi või siis kui seda teha nii-öelda omavahenditest ehk siis laenuvahenditest, siis siis siis me eeldaksime seda, et, et see investeering on siis ka sattunud vabariigi valitsuse poolt kinnitatud prioriteet investeeringute nimekirja. Majandus ja kommunikatsiooniministeeriumi teede ja raudtee osakonna juhataja Ain Tatt Tatter ütleb, et järgmise aasta riigieelarve strateegias raha töödeks ette nähtud ei ole. Kuna uued rongid jõuavad kohale 2024.-ks aastaks, on läbilaskevõime suurendamine vajalik just selleks ajaks ja rahastama peaks seda Tateri sõnul Euroopa liit. Selliste raudtee investeeringute tegemine on kõige mõistlikum riigi vaatest ikkagi Euroopa struktuurivahenditest. Kuna juhul, kui me nii-öelda laseksime edelaraudteel endal laenu võtta ja oma vahenditega see ära teha, siis riik peaks kinni maksma niisiis selle laenuintressi laenu teenimise kuludeks ärikasumi ja seda pika aja aja jooksul ehk nii-öelda ütleme, et suurusjärgus seal ütleme pool miljonit peaks dotatsiooni riigieelarvest siin kümmekond aastat juurde maksma, siis Elronile, eks, aga juhul, kui me teeme selle Euroopa struktuurivahenditest nii-öelda ühekordse investeeringuna, siis riigieelarvele pikaajalise mingit täiendavat kohustusi lisandu. Kui tõenäoline see on, et Euroopa Liit annab raha, sest nagu ütles ka Rain Kaarjas, et Türi elle raudteelõik näiteks tehti siis nendepoolse pangalaenuga Jah, no see Türi elle ongi see nii-öelda erand, eks ole, kus me sellel perioodil Euroopa vahendeid ei leidnud ja ja see tehti ettevõtja oma vahenditega ja me maksame seda pika ajalehed siis läbi Eleni toetuste välja riigieelarvest. Ain Tatteri sõnul selgub võimalik rahastus Euroopa Liidu struktuurivahenditest järgmise aasta kevadel, tõenäoliselt märtsis.",
"role": "user"
},
{
"content": "Edelaraudtee soovib Hagudi, Saku ja Männiku jaama rongidele möödasõidukohti. Edelaraudtee tahab Tallinn-Rapla raudteelõigu läbilaskevõimet suurendada. Kui finatseeringut ei tule, on üks variant, et Edelaraudtee küsib töödeks laenu.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Süvene antud uudisesse ja tee selle kohta lühikokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult ühe või kahe lausega!\n\nTekst:\n\nAasta 2003 kujuneb kõigi mõeldavate märkide järgi erakordselt omapalgeliseks aastaks. Kuid ärgem tõtakem oraaklit mängima. Meenutagem Mark Twane'i kuulsat diagnoosi. Raske on ennustada eriti tulevikku. Mis aga on ennustamatagi silmaga näha, on see probleemide kuhi, mille vana aasta on meile pärandanud. Iraak, Euroopa antiameerikanism, heaoluriikide pankrotioht, need probleemid on akuutsed. Vaatleme kõiki üksipulgi. Iraak kas Bagdad il on või ei ole illegaalseid massihävitusrelvi on vaid üks mitmest tegurist, mis otsustab sõja või rahu Iraagis. Teiseks on Saddam Husseini käitumine. Kolmandaks president Bushi ja Briti peaministri Tony Blairi meelekindlus. Ja neljandaks tegur, millest seni väga vähe räägitud. Iraagi vabadusvõitlejate roll. Reuteri reporter Cale Oves kirjutab Iraagi kuue tähtsama vastupanugrupi kohta Washington Times is. Ühendriigid tunnustavad kõiki kuut gruppi ja õhutavad neid koos moodustama keskust mis võib praktiliselt kujuneda nende eksiilvalitsuses siis antiameerikanism Euroopas. Enne jõule tegi mainekas instituut massiivse rahvaküsitluse Ameerika ja muu maailma suhete kohta. Üks selle tulemustest oli ameeriklastele vapustav. Enamik eurooplasi on arvamusel, et mullu sai 11. septembri tapatalgu üks põhjustest oli Ühendriikide enda välispoliitika. See on leid, mida üks tavaameeriklane lihtsalt ei suuda mõista. Kuidas oleme meie süüdi, küsib ta. Kui me aastaid ja astakümneid oleme jaganud miljardeid dollareid välisabi teistele rahvastele rohkem kui kõik teised riigid kokku. Ja enamik neist miljarditest on just läinud Muhamedi maadele. See on probleem, millele Ameerika vaatlejad ootavad vastust eurooplastel. Lõpuks globaalmajandus, mõned suurriigid nagu Saksamaa ja Jaapan, kes on sageli seisnud maailmamajanduse edetabelis esimese kolme seas. On jõudnud riikliku heaolupoliitika umbtänavasse kus valitsus ei suuda enam makse kõrgendada sotsiaalsfääri kulude katteks. See on lõppjaam. Ameerika üks kogenumaid, kolumnist, endine valge maja personaliülem Donald ven. Meenutab Washington Times is üht vähetuntud seika ajaloost. Ta kirjutab. Ajalugu näitab, et rohkem riike variseb kokku pankrottimineku kui sõdade või revolutsioonide tagajärjel. Ja pankrot algab sellest, kui majanduskasv seisu jääb, ütleb vana paljunäinud vaatleja. Pea kõik analüütikud on ühte meelt, et Jaapan on juba pankrotis ning et Saksamaa võib olla teel selle poole. Kuid küllalt tundmatust aastast 2003. Aastaga 2002 möödus 10 aastat mu saadete algusest Eesti raadios heites veel kord pilku retrospektiivi. Loen seda endale suureks õnneks. Et olen võinud 10 aastat iga nädal jagada oma tähelepanekuid ja elamusi Eesti kuulajaskonnaga. See on olnud lakkamatuks inspiratsiooniks mu püüetele, meie maailma mõista ja tõlgendada. Olen selle eest tänulik kõigile kuulajatele ja soovin, et mu tänusõnad jääksid eetrisse kõlama kõige tähtsama sõnumina ühelt kunagiselt sõnumitoojalt. Aitäh. Ilmar Mikiver. Washington.",
"role": "user"
},
{
"content": "Eesti Raadio kauaaegse autori Washingtonis, Ilmar Mikiveri viimane kommentaar.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Vaata antud uudislugu ja koosta üks või kaks lauset, mis võtavad kokku selle sisu. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nValla ning keskkonnaministeeriumi tagasiside Lüganuse valda planeeritavale tselluloositehasele on olnud positiivne. Samas on looduskaitseid muretsema pannud plaanitava tselluloositehase pidev vajadus puidu järele. Eestimaa roheliste gaasjuhi Sulei Ismailova sõnul on probleem laiem. Tegelikult ju vahepeal ei ole tehnoloogilist hüpet vähemalt meile teadaolevalt selles vallas toimunud, et meil ei ole tegelikult mitte nii põhjust rõõmustada selle plaani üle, et kui me vaatame, mis seisundis on täna meie metsad ja, ja me oleme sisenemas või tähendab, tegelikult me juba oleme kliimakriis on käes, et kui, kust me hakkame ma neid ressursse, mida see tehas vajaks, et kui me vaatame ka seda, et mis hakkab toimuma näiteks selle veekasutusega seal piirkonnas, siis noh, selge on see, et hakatakse kasutama põhjavett selles piirkonnas kindlasti tekiksid väga tugevad lõhnahäiringud ja nii edasi, et ei ole üldse põhjust rõõmustada selle üle Vaatamata looduskaitsjate poolt välja toodud murekohtadele pole planeeritava tehase ehitusel tekkinud tugevat vastuseisu. Keskkonnateadlase Erik Puura sõnul on olukord sarnane Soomega vanade tehase piirkondade uuendamise ga. Parandatakse piirkonna üldist heaolu ning luuakse töökohti. Kas siis ikkagi mõningane lõhna häiring, eks ole, on kohalike inimeste poolt aktsepteeritav, aga noh, minu selge arvamus on, et kui nüüd sellest aspektist vaadata, siis noh, seal jällegi nagu ka Soomes vanades tööstuspiirkondades situatsioon muutub paremaks, töökohad jäävad ka alles.",
"role": "user"
},
{
"content": "Teisipäeval esitas Viru Keemia Grupp Lüganuse vallale tselluloositehase eelplaneeringu taotluse, mis tekitab looduskaitsjates muret raiemahtude pärast.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Analüüsi uudislugu ning kirjuta sellele üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta üksnes eesti keeles!\n\nTekst:\n\nLüganuse vallavanem Viktor Rauam nentis pärast kahetunnist koosolekut, et ta vajab järgmiste otsuste tegemiseks aega. Kõik see vajab mõtlemist, ma ei tee kunagi neid otsuseid niimoodi jala pealt, et kuigi siin võib jah süüdistada, et võib-olla direktori valmis otsus tuli nagu kiirelt, siis tegelikult ei tulnud kiirelt, see, see päris ei vasta tõele. Aga selle informatsiooni, mis ma täna siit sain, võtan ma kaasa, mõtlen järgi, mis edasi saab ja ma olen siin välja öelnud, et jaanuarikuu jooksul peaks tulema ka sellele mingisugune lahendus. Aega kaalumiseks vallavanemale siiski väga kaua ei anta, sest tõenäoliselt juba esmaspäeval saab vallavalitsus kooli õpetajatelt avalduse, et nad ei tagane oma nõudmisest koolijuht Heidi Uustalu tööle ennistada, räägib esimese keskkooli õpetajate esindaja Mari-Liis Randmer. Meie kuulutame välja meie kooli streigi, õpetajate streigi, 14 päeva on etteteatamis aeg, selle 14 päeva jooksul oleme me nõus uuesti vallavalitsusega maha istuma, et leida sellele olukorrale kiirem lahendus. Et aga 14 päeva me anname ka vallavalitsusele aega natukene kiiremini mõtlema hakata. Millal kuulutada? Täna saime kolleegidega kokku, otsustasime ära vajalikud dokumentatsioonid. Kostame esmaspäeval. Vallandatud koolijuhi Heidi Uustalu sõnul on ta vallavõimu ettepanekutele avatud. Ta on vajaduse korral nõus ka pakutud variandiga, et ta tuleks esialgu tagasi kooli juhtima kuni õppeaasta lõpuni. Eks ma siis ootan, mingisuguseid vastuseid ju täna ei saanud, kui, siis ainult selle, et mingit plaani tegelikult ei olnud enne ja ei ole ka täna mina praegu selgelt näen küll, et pall on seal väravas ja sealt pealt tuleb ta nüüd siis välja lüüa ja vaatame siis, kuidas läheb. Protsessi jälginud ja täna ka rahvakoosolekul viibinud Ida-Virumaalt riigikogusse valitud Katri Raik ütles, et tema arvates tasuks vallavanem Viktor Rauamil praeguses olukorras siiski tagasi astuda. See ei ole mingi häbiasi, kõik me teeme elus vigu, mõni töö ei kuku nii hästi välja, tuleb auga tagasi astuda, tänada oma koostööpartnerid ja minna oma eluga edasi ja võimaldada vallal minna edasi. Ma olen täitsa kindel, et tänasesse vallavanema se suhtutaks suure lugupidamisega, kui ta sellise sammu teeks. Kiviõlist raadiouudistele Rene Kundla",
"role": "user"
},
{
"content": "Kiviõli 1. keskkoolis täna toimunud rahvakoosolekul lootsid õpetajad, et vallavõim ennistab kuu alguses ootamatult vallandatud koolijuhi Heidi Uustalu ametisse. Kuna seda lubadust ei saadud, on koolipere valmis streikima.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Loe läbi uudislugu ja tee lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte, mis peegeldab selle põhisisu. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nLiikluskäitumise veapunktisüsteemi väljatöötamise vajaduse üheks aluseks on statistika, mis näitab selgelt, et mida rohkem on roolikeerajal rikkumisi, seda suurema tõenäosusega 100 tub seesugune juht liiklusõnnetusse olles ise õnnetuse põhjustajaks. Seega on veapunktisüsteemi eesmärgiks vähendada liikluses süsteemselt eeskirju eiravate juhtide arvu, ütleb majandus ja taristuminister Taavi Aas. Ühelt poolt on siis tõesti see, et punktisüsteem, mis siis ühel hetkel, kui teatud hulk punkte saab kokku kogutud siis ja tekib oht kaotada juhtimisõigus ja teisalt siis see, et juhtidel, kes siis on pidevad rikkujad, on teatud punktide arvust alates juba ennetavalt ise võimalik pöörduda liikluspsühholoogi poole. Veapunktisüsteemi töörühma liige, vandeadvokaat Indrek Sirk räägib, et veapunkte hakatakse jagama eelkõige rikkumiste eest, mis võivad liikluses tekitada ohtlikke või traagilise olukordi. Samuti saab veapunkti anda ainult seesugust rikkumiste eest, kus juht on tuvastatud. Nii näiteks ei saa praeguse kontseptsiooni järgi veapunkte jagama hakata kiiruskaameraga fikseeritud kiiruseületuste eest. Indrek Sirk. Nende isikustamine on veel selline tõsine juriidiline vaidlus, et kuidas kindlaks teha siis see konkreetne isik, kes siis autoroolis Raskusastmelt on rikkumised jagatud kolmeks ja vastavalt sellele on ka nende kehtivusajad erinevad. Kergemate rikkumiste eest teenib juht oma kontole kaks veapunkti, kõige raskemate, enamjaolt joobega seotud rikkumiste eest aga kuus veapunkti. Juhtimisõigus peatatakse praeguse kontseptsiooni järgi juhtidel, kelle arvele on kogunenud 12 veapunkti. Sirk lisab, et süsteem ei asendama karistusõigust. Enne juhtimisõigusest ilmajäämist võimaldab kontseptsioon aga teatud punktide täitumisel juhil osaleda ka rehabilitatsiooni koolitustel. Ehk siis veapunktisüsteem on täiesti mõttetu ebavajalik, kui seal ei ole sellist rehabiliteerivat poolt ehk siis lihtsalt punktide kokkukogumiseks teda vaja pole, on vaja välja selekteerida isikud, kellega tegeleda ja nendega tegelemiseks peavad vastavad programmid olema. Seesugustes programmides osalemine on siiski vabatahtlik ning aasa sõnul maksab tõenäoliselt koolitused kinni riik. Sellega, kui me suudame ära hoida liiklusõnnetusi, eriti raskeid liiklusõnnetusi traagilisi liiklusõnnetusi, siis siin, teiselt poolt tegelikult on ka riigile väga suur kokkuhoid. Nii Askui sirk ütlevad, et veapunktisüsteem võiks Eestis praeguse kava kohaselt jõustuda 2024. aastal.",
"role": "user"
},
{
"content": "Eestisse veapunktisüsteemi loomise üle on arutatud aastaid, kuid nüüd on lõpuks valminud esmane nägemus, kuidas veapunktide jagamise abil mõjutada tulevikus neid, kes süsteemselt liiklusseadust rikuvad. Näiteks näeb kontseptsioon ette süsteemsetele rikkujatele teatud kogutud veapunktide eest rehabilitatsioonikoolituste pakkumist või karmimal juhul ka juhtimisõiguse peatamist.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Analüüsi uudislugu ning kirjuta sellele üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta üksnes eesti keeles!\n\nTekst:\n\nMida vähem Eesti Energia elektrijaamad põlevkivi kasutavad, seda vähem tuleb turult osta järjest kallinevaid heitmekvoote jäätmepuidu põletamisel seda tegema ei pea ja uute gaasi puhul on süsinikukulu ligikaudu kolm korda väiksem räägib aktsiaseltsi Enefit Boweri juhatuse esimees Andres Vainola. Me suudame auverre elektrijaamas ära kasutada kõigi oma vedelkütuste tootmisest ülejääva uttegaasi, eelkõige me suudame siis selle utegaasi suunata auverre ja selle ära põletada, see uute gaasi kogumaht kolm õlitehast töös on ongi, moodustab umbes 35 protsenti sellest primaarenergiast, mida me siis auras ära kasutame ja meenutuseks siis tegelikult me suudame ka puidujäätmeid ja raadmeid seal pea 50 protsendi ulatuses põletada, nii et peale seda moderniseerimise lõppu jääb sinna põlevkivi osakaal umbes 15 20 protsenti, see on vast kõige suurem muutus kõike ikka selleks, et olla konkurentsivõimelised siin keerulise turul. Eesti energia kõige uuema auvere elektrijaama ümberehitus kestis poolteist kuud. Uute gaasi põletamiseks pandi juurde veel 12 suuremahulist gaasipõletit. Elektrijaama ehituse ajal sellele ei mõeldud, jätkab Andres Vainola. Ega ma ausalt öeldes keegi ei osanud aastal 2010 2012 ja prognoosida ka sellist CO kahe hinda, et ega me olemegi oma ka kõige uuema te plokkidega tegelikult dünaamiliselt me vaatame, millised on need turusuundumused, millised on keskkonnalised nõuded ja vastu, neid me siis ka neid muutusi teeme, muuhulgas kui me mõtleme kogu 600 miljonilise investeeringu juures, see gaasivõimekuse tõstmine on umbes 13 14 miljoniline investeering üsna kiire tasuvusajaga. Narva elektrijaamade töötab hetkel neli energiaplokki, mis annavad võrku kuni 700 megavatti elektrienergiat. Nädala algul, kui elektri hind oli väga kõrge, töötas ka auvere elektrijaam ja võrku läks pea 1000 megavatti elektrienergiat. Püsivalt jääb auvere elektrijaam tööle peale häälestustööde lõppu detsembri keskpaiku. Uudistele Jüri Nikolajev Narva.",
"role": "user"
},
{
"content": "Eesti Energia muudab Auvere elektrijaama peaaegu põlevkivivabaks. Peale poolteist kuud kestnud ümberehitust väheneb põlevkivi kasutus kuni 15 protsendini ja kütusena kasutatakse peaasjalikult uttegaasi ja puidujäätmeid.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Analüüsi uudist ja koosta sellele lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nLääne-Nigula vald ostis mullu 175000 euro eest lagunenud nõva sadama lootuses sellele elu sisse puhuda. Uue betoonkai projekt on liider programmi pingereas esikohal ja see tähendab lähitulevikus 116000 eurost toetust. Vallavanem Mikk Lõhmus tõdeb, et omavalitsusel tuleb omaosaluse na juurde panna 98000 eurot kuid investeering on plaanis. Majanduslangusest hoolimata, jätkab Lääne-Nigula vallavanem Mikk Lõhmus. Me nagu aegsasti tegelikult arvestasime seda, et dokumentide menetlus võtab aega, siis me reaalselt saame seda realiseerima hakata 2021. aastal. See põhiehitustöö oligi ette nähtud 2021.-sse aastasse ja see 100000 omafinantseering ei ole nüüd nii suur summa, mida ka eeldatavalt uutes oludes ei jõuaks vald kanda. Uue kai ääres oleks Lõhmuse sõnul kohti umbes viiele alusele. Järgmiste etappidena oleks tulevikus vaja rajada ka teine kai ja sadamahoone, kuid selleks praegu vahendeid pole. Aga noh, need on niisugused järk-järgult vastutavad sammud, et et hakkama ühe asjaga peale ja katsun selle baas baasi sinna alla luua, et siis on nagu lihtsam ka edasi minna. Kui laiemat pilti vaadata, siis sadama ümber on veel päris mitmed äri, äri ja tootmismaad ja elamumaad, et see sadama areng võiks ka selle ümbruse nagu laiemalt käima panna, tekitada sinna mingit mingit väike tootmist ja teine asi, et tuua sinna uusi elanikke ja, ja panna seda nõva kanti ka seal selles plaanis elama. Sadama võimalike kasutajatena nähakse tulevikus nii kalureid, vabatahtlikke, merepäästjaid kui ka mereturiste. Rahvusringhäälingu raadiouudistele Juhan Hepner.",
"role": "user"
},
{
"content": "Sadam loodetakse välja ehitada etapikaupa oodatavast majanduslangusest hoolimata.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Süvene antud uudisesse ja tee selle kohta lühikokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult ühe või kahe lausega!\n\nTekst:\n\nNATO liikmesriigid kasutavad käsitulirelvades valdavalt ühesugust laskemoona. Seda eesmärgil, et sõjaaja logistika oleks võimalikult lihtne ja liitlased saaks vajadusel moona jagada. Soomlased aga toodavad oma padruneid ja automaate. Sõjamuuseumi. Teadur Siim Õismaa selgitab ajaloolisi põhjuseid. Soome võttis juba peale Soome vabadussõda, ehk siis me räägime juba aastal 1920 võttis tegelikult selle suuna, et, et kuna peamiseks vaenlaseks on Nõukogude Liit, siis et poleks sellist probleemi, et sul on relvastuses erinevad eri riiki relvasid, et siis võeti nagu see otsus vastu, et me läheme vene padruni peale. Rahvusvahelise kaitseuuringute keskuse teadur Martin Hurt ütleb, et Ukrainale laskemoona saatmine on keeruline sarnasel põhjusel. Nõukogude liidus toodetud relvad ja NATO padruneid ei sobi kokku. Seega kui Soome saaks NATO-ga liitumisel loota liitlasriikide abile, oleks seda lihtsam pakkuda kui Soome relvadele. NATO padruneid sobiks. Et ma arvan, nii sõda Ukrainas kui ka tulevane NATO liikmelisus hakkavad omama olulist mõju Soome ja Rootsi tulevastele hankeplaanidele. Soome meedia kirjutas juba märtsis, et Soome kaalub Rootsiga üheskoos uue automaadi ostmist. Eesti kaitseväe pearelvur Risto Pärtel selgitab, et Soome automaat on väga sarnane ka lilile, mille Eesti kaitsevägi hiljuti uue automaadi rahe vastu vahetas. Me oma siis kalille kunagi ka moderniseerisime, panime sinna punatäpihikuid ja, ja lampe ja asju külge, aga aga see muutis selle relva järjest raskemaks ja tänapäeval ongi, et kui me nüüd räägime näiteks rahest, siis rahe on kergem kui kalill ja, ja kui, kui sinna siis panna mõned lisaseadmed juurde, siis tegelikult see kaal ei tõuse nii märgatavalt, et ta siis hakkaks nagu sõdurit koormama. Ehk põhjust uut automaati otsida oleks soomlastel niikuinii. Kui soomlased on harjunud automaatidele padruneid ise tootma, siis Soome raskerelvastus kasutab juba pigem läänes toodetud laskemoona, lisab Hurt. Kui tõsta pilku natuke ja vaadata ja relvastusele nii-öelda suuremale ja kallimale, mida Soome ja Rootsi maavägi kasutab, ja ka õhuvägi ja merevägi, siis noh, ma ütleks, et seal kindlasti see nii-öelda koos tegutsemisvõime NATO-ga on, on oluliselt suurem ja seal on see loomulikult ka olulisem vajadusel kui on vaja saata näiteks rakette või suurtüki laskemoona, et siis seda on võimalik ka vastu võtta.",
"role": "user"
},
{
"content": "Kuigi üldiselt sujub juba praegu Soome kaitsejõudude koostöö NATO-ga ja standartide ülevõtmine suurt pingutust ei nõua, siis on siiski üks erisus – Soome automaadid ei kasuta NATO padruneid.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Vaata antud uudislugu ja koosta üks või kaks lauset, mis võtavad kokku selle sisu. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nSoome terviseamet teatas täna 17000-st 47-st uuest nakatumisest. Kõige enam uusi juhtumeid on Helsingi ja Uusimaa piirkonnas. Kõige rohkem ongi soomlased mures pealinna pärast, kus nakatumine läheb püstloodis üles. 14 päevaga on Helsingis nakatunuid juurde tulnud üle 14000 kusjuures enne seda oli kahe nädala jooksul haigestunuid 3600 ringis. Esimest korda täna tõusis nakatunute arv Helsingis 100000 elaniku kohta viimase kahe nädalaga üle 1000. Eestis oli see näitaja täna 807. Helsingi peaepidemioloogi Sanna isa Sampi sõnul on viimase kolme päevaga pealinnas tehtud testidest 40 protsenti positiiv. See tähendab, et palju nakatumisi jääb avastamata ning arsti sõnul ei ole testimise ja jälitamisega võimalik epideemiat enam oluliselt piirata. Nakatunuile ei jõuta enam isegi helistada, neile saadetakse SMS. Olukorda arvestades otsustati Helsingi piirkonnas teste praegu teha üksnes riskirühmadele ning sotsiaal ja tervishoiutöötajatele. Nendes piirkondades, kus koroona levib enam, võidakse kehtestada karmimad piirangud kui mujal riigis. Otsustavaks saavad siinjuures vaktsineerimistase haiglate koormus ja nakatumiste hulk. Hetkel on Soomes järsult suurenenud ka haiglasse sattunute hulk, kuid ei ole suurenenud intensiivi vajavate patsientide hulk ega ka surnute arv. Vanusegruppide järgi haigestuvad Soomes praegu koroonas kõige enam 20 kuni 29 aastased neid on 50000, seejärel 30 kuni 39 aastased, keda on pisut vähem. Soomlased on üsna kriitilised selles suhtes, kuidas need, kes on määratud koroona asjadega toimetama, sellega hakkama on saanud. Kui õigel ajal ja sihipäraselt oleks tegutsetud, eriti riigi välispiiridel oleksid sügis ja talv hoopis teistsugused, ütlevad paljud. Toonitatakse, et praegune olukord on halbade otsuste ja hoolimatute inimeste käitumise tagajärg. Omikron on väga nakkav, kuid mitte mingi superviirus, mida ei oleks võimalik mõjuvate meetmetega ohjeldada. Terviseamet ja otsustajad kahjuks nendesse andmetesse ei süüvi, vaid arvavad, et teavad ise kõik, kirjutatakse kommentaarides.",
"role": "user"
},
{
"content": "Soomes on koroona olukord viimastel päevadel kõvasti halvenenud. Aaastavahetuse nädalalõpp tõi üle 17 000 uue nakatumise, haiglates on 398 koroonapatsienti, neist 53 intensiivravis.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Vaata antud uudislugu ja koosta üks või kaks lauset, mis võtavad kokku selle sisu. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nHenry Woodi promenaadi kontserte on Londonis korraldatud 1895.-st aastast peale ning 1927.-st aastast on nende korraldamine ühendkuningriigi rahvusringhäälingu ehk BBC õlgadel. Üritus on brittide jaoks sama oluline kui laulupidu meile. Ehkki promenaadikontserdid toimuvad igal aastal, laulupidu aga iga nelja aasta tagant. Traditsiooniliselt on promenaadikontsertide lõpuõhtul ehk laast nite of Bromsi ikka kõlanud Toomas Arney Ror britannia ning Edward Elgari land of Hopen Clory. Millised laulud brittide jaoks olulisuselt võrreldavad meie selliste lauludega nagu jäävabaks Eesti meri või mu isamaa, on minu arv. Seetõttu tuligi brittidele hirmsa üllatusena Sun d Times i uudis mõlema laulu ärajäämisest tänavusel lõppkontserdil. Sund Times kinnitusel pidid laulud ära jääma, sest dirigent Darja Stasevska pooldab liikumist. Mustad elud loevad ja ei taha seetõttu kontserdil juhatada palu, mis Suurbritannia koloniaalimpeeriumi positiivses võtmes meeldetuleta. Sund Timesile järgnes terve ühendkuningriigi kõmuajakirjanduse raske kahurvägi, mis juba traditsiooniliselt on oma vaadete poolest kaunikesti konservatiivne. Siis hakkas lõõmama löönud vaenulõkkele omalt poolt tagulisama Brexiti partei juht Nigel Farage ning lõpuks koguni konservatiivist peaminister Boris Johnson isiklikult. BBC püüdis küll selgitada, et otsuse langetas ringhäälingukompanii mitte dirigent Stasevska ning et otsuse taga oli koroona pandeemia, mitte laulude kolonialistlik iseloom. Paraku oli Jin juba pudelist vallale lastud ning selgitused kõlasid kurtidele kõrvadele. Staseska sõnul olid need päevad tema jaoks väga rasked, sest teisest riigist ja kultuurist tulnuna polnud tal kavaski hakata brittide lauludele hinnangut andma. Seega tuli tal ajalehes avaldatud eksliku info tõttu pidevalt taluda ülekohtuseid süüdistusi, mis tema hingeseisundile teadagi rõhuvalt mõjusid. Seda enam, et algusest peale olid nii Sas kui BBC teatanud, et instrumentaalkujul jäävad mõlemad teosed Promsi lõppkontserdi kavva. Seda enam, et land of Open Clori on osa Elgari pikemast teosest Pomp an Sercomstances, mis alati promonaadi kontsertide lõpu õhtul täispikkuses ette kantakse. Samuti soovitas BBC instrumentaalesituse kodus raadio, teleri või arvuti ees kaasa laulda. Kuivõrd kuumal teemal korraldati ruttu mitu arvamusküsitlust ning kõik need näitasid, et enamik britte peab laulude ärajätmist valeks ning ka ainult instrumentaalesitused pole nende meelest piisavad, otsustas BBC lõpuks mõlemad laulud kavva jätta täpselt nii, nagu traditsioon ette näeb. Ainult suurte kooride asemel esineb tänavu üsna pisike vokaalansambel. Seega võib ettekanne harjumuspärasega võrreldes üsna nirult kõlada. Siiski rahuldab leitud lahendus nii epidemiolooge ja muid tervishoiueksperte publikut BBCd kui ka Soome-Ukraina segaperest pärit Dala Stasevskat kes oma esimesed viis eluaastat elas muuseas Tallinnas.",
"role": "user"
},
{
"content": "Ühendkuningriigis on õnneliku lõpuni jõudmas skandaal, mis sai alguse ajalehes Sunday Times avaldatud ekslikust infost, nagu kavatseks Soome dirigent Dalia Stasevska jätta kontserdisarja BBC Proms lõppkontserdi kavast välja tuntud patriootlikud laulud Rule Britannia! ja Land Of Hope And Glory. BBC promenaadikontsertide ehk Promsi korraldajate teatel tulevad mõlemad laulud lõppkontserdil ettekandele, ehkki koroonapandeemia tõttu vähendatud koorikoosseisuga.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Vaata üle uudislugu ning loo sellele lühike kokkuvõte. Piira vastus ühe või kahe lausega ja vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nEesti maaülikoolis põllumajandussaaduste tootmist ja turustamist õppiv Gervin Adamson on üks neist paljudest üliõpilastest, kes sel aastal lõputööd videosilla vahendusel komisjoni ees on kaitsmas. Adamsoni sõnul on ta koduõppel olnud eriolukorra algusest peale aga vajalikud suhtluse kas või näiteks juhendajaga on saadud tehtud. Õppejõududega oleme suhelnud peamiselt meili teel, ka eksamid on mul olnud valdavalt meili teel või siis sellises veebikeskkonnas nagu Muudle, et ei ole tekkinudki vajadust, et peaks silmast silma kohtuma, et kõik asjad on väga hästi lahendatavad meili teel või telefoni teel. Maaülikooli poolt ametlikult kinnitatud info, et lõputööd sel aastal kaitstakse veebi teel tuli Adamsoni sõnul siis, kui Eestis pikendati eriolukorda. Ebamugavusi selline teade siiski üliõpilasele loonud pole, sest ka eelkaitsmine toimus videosilla kaudu ja see andis kindlust, et ka niiviisi on võimalik kooli lõpetada. Seal alguses küll olid väikesed tehnilised viperused, aga noh, need lahendati kiiresti ja kõik sujus väga hästi ja ausalt öeldes oli see väga mugav. Kasutasime sellist veebikeskkonda nagu big ble paton, seal oli kogu meie kursus koos ja komisjon elava järjekorra alusel lihtsalt kõik esitasid oma esitlused ja vastasid küsimustele täpselt sama nagu tavaolukorras, ainult igaüks istub oma kodus. Maaülikooli õppeosakonna juhataja Ina Järve ütleb, et kaitsmise protseduurides tõepoolest muudatusi plaanis teha ei ole. Kuidas mõjutab nii-öelda kaugmeetodil kaitsmine aga töökoormust? Töökoormuse osas ma ei näe, et ta täna täiendavat koormust juurde tekitaks, pigem tuleb lihtsalt ajaliselt planeerida rohkem aega ühe kaitsmise peale, kui võib-olla tavaliselt füüsilise kohal viibimisega kaitsmisel on olnud, et siin tehnilisi viperusi või iseärasusi võib esile tulla. Tartu Ülikoolis minnakse seda teed, et rohkem kui pooled kaitsmised bakalaureuse-magistri ja doktoritasemel toimuvad samuti kaugmeetodil, kuid mõningad kaitsmised siiski ka näost näkku ja on ka kombineeritud variante, ütleb ülikooli õppeprorektor Aune Valk. See oleneb ennekõike selle instituudi kaitsmiskomisjoni otsusest ja sellest, et kui mugavalt ja kui harjunud ennast selles veebikeskkonnas tuntakse, näiteks on meil arvutiteaduse instituut, kes juba mõnda aega nii-öelda ka doktoritöid on kaitsnud veebis ja nendel nii-öelda kõik tegevus toimub veebis, et seal ei ole ühtegi näost nagu kaitsmist. Valk lisab, et veebi teel kaitsmiste korraldamine tundub praegu siiski lihtsam kui näiteks praktikate seminaride ja eksamite korraldamine elektroonsel kujul. Me oleme ka palunud, et kui kaitsmine on veebis ja üliõpilasel endal kaamerat ei ole või ei ole, sellist vaikset nurka, ma ei tea, lapsed on taustal, et siis pakkuda seda võimalust tulla ülikooli ruumi, aga ikkagi noh, nii-öelda kaitsta veebi teel.",
"role": "user"
},
{
"content": "Kõrgkoolides on peagi käes lõputööde kaitsmiste aega. Nii nagu sel aastal tuli teisiti kevad, on ka näiteks Tartu Ülikoolis ja Eesti Maaülikoolis teistmoodi korraldatud lõputööde kaitsmised. Suuremas osas toimuvad need interneti teel.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita sellele vastav lühikokkuvõte ühe või kahe lausega. Vasta alati ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nUkraina peaminister Arseni ütles äsja lõppenud pressikonverentsil, et ei ole mingit kahtlust, et Malaisia Airlinesi reisilennuk tulistati alla ja seda tegid professionaalid ja kasutas pressikonverentsil tavatult otsest kõnepruuki. Räägime faktidest. Esiteks, Ukraina sõjavägi ei ole kasutanud õhutõrjekompleksi. Teiseks, meil on tõendeid Venemaa valmistatud õhutõrjekompleksi toomise kohta piirkonda, mida kontrollivad venemeelsed gorillad. Meil on ka telefonivestluste salvestised, separatistide omavahelistest vestlustest internetis on ka videod vestluses. Artistid räägivad, et lasid alla Ukraina sõjalennuki ja see eemaldati pärast teadet, et tegemist oli reisilennukiga ja viimaseks. Kõik eksperdid ja juhtivad luureametnikud on öelnud, et reisilennuk tulistati alla ja on ilmselge, et seda ei saanud teha purjus venelastest jõmmid vaid professionaalid. Selleks tuli kasutada radarisüsteemi, mida Ukraina ei ole, ütles Arseni. Sen. Jatsenuk ütles ka, et Ukraina valitsus teeb kõik, et luua rahvusvahelistel uurijatele õnnetuspaigas humanitaarkoridorid ja ligipääs õnnetuspaigale. Täna jõudsid Ida-Ukrainasse ka esimesed kolm rahvusvahelist uurijat, kes on hollandlased. Ukraina peaminister ütles ka, et Ukraina võimud on valmis andma katastroofi uurimise üle lääne partneritele ja Hollandile antakse juhtroll. Rahvusvahelises üldsuses kasvab viha, sest venemeelsed separatistid ei taga rahvusvahelistel uurijatele õnnetuspaigale piisavat juurdepääsu. Hollandi peaminister Mark Rüüte hoiatas täna taas, et juhul, kui separatistid ei taga juurdepääsu, kasutab lääs kõiki poliitilisi ja majanduslikke vahendeid, et Venemaad mõjutada.",
"role": "user"
},
{
"content": "Ukraina peaminister Arseni Jatsenjuk ütles, et ei ole mingit kahtlust, et Malaisia Airlinese´i reisilennuk tulistati alla ja et seda tegid professionaalid.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Analüüsi uudist ja koosta sellele lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nBulgaaria parlamendivalimised on erakorralised ja toimuvad juba kolmandat korda. Sel aastal kümmekond aastat riiki juhtinud Gerb, mis kaotas juulis napilt valimisi tnud IT-ile, on viimaste küsitluste põhjal hoopis kindel võitja 24 protsendiga. Samas näitavad küsitlused, et Kerb ei saa kellegagi valitsust moodustada, sest kõik teised parteid ei taha korruptsiooni st ja onupoja poliitikast läbi põimunud erakonnaga koostööd teha. Juulikuise võitja tennisuutmatus luua valitsuskoalitsioon teiste korruptsiooni vastaste erakondadega on valusalt kätte maksnud. 24-lt protsendilt 10-le kukkumist ei saa ju muudmoodi tõlgendada kui sügava pettumusena. Loodetud muutust nüüd ei tulnud, kuid kui on nõudlust, siis on ka pakkumist tsentristlikult määratlenud valimisliit nimega me jätkame, muutust on seekord see värske tuul, mis demokraatiat ja korruptsiooni uurimist lubab. Selle lõid ajutise valitsuse endised ministrid, kelle Harvardi haridustausta kõrgelt esile tõstetakse. Muutuse liit püsib teisel kohal ligi 16 protsendiga. Nendega on peaaegu kõrvuti sotsialistid, kelles nähakse muuhulgas ka koalitsioonipartnerit. Valimiskampaanias oli kolm peamist teemat. Korruptsioon, koroonaviirusega võitlus ja energiahinnad. Bulgaaria on kõige madalama vaktsineeritusega riik Euroopas ning kahtluseuss on visa kaduma isegi siis, kui terviseminister koos arstidega vaktsineerimiskampaaniat teeb. Veel pole selge, kui palju avaldavad mõju tulemustele valimispettuse paljastused juulikuistel valimistel, millest teatas raadio vaba Euroopa. Niisamuti on huvitav oodata, kuidas ajalooline valimispäev kulgeb, sest tsirka seitse miljonit kodanikku valivad 240 parlamendisaadiku kõrval välja ka presidendi praegune riigipea Rumen. Radev põhjendas septembris mõlema valiku ühele päevale sättimist. Raha ja aja kokkuhoiuga. Kokkuhoidu presidendivalimiste puhul ei pruugi tulla, sest küsitluste põhjal jõuab Radeviga teise vooru kahe nädala pärast Sofia ülikooli rektor Annastas Gertšikov. Kui aga korruptsiooni välja juurimist lubanud valimisliidud ja parti teid ei suuda ka nüüd koalitsiooni moodustada, siis kulub aega ja raha järgmistele valimistele veelgi rohkem. Just seda ei ole aga praegu vaja, kui idanaabri tegevus nõuab Euroopa Liidult ja NATO-lt tugevamat ühtsust kui kunagi varem.",
"role": "user"
},
{
"content": "Bulgaarias on pühapäeval ajaloolised valimised.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita selle kohta üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nMe ei saa teile öelda täna, missugused inimesed lahkuvad ja kui suured kompensatsioonid meile makstakse, sest avalikus teenistuses töötamise eest saadavad kompensatsioonid on erinevad. Ma ei saa teile vastata, kui mitu krooni me täpselt kokku hoiame, aga ma kordan, maksumaksja esimene võit seisneb selles, et me oleme efektiivsemad paremad haldussuutlikumad väiksema inimeste arvuga, teeme ära sama töö ja ma juhin teie tähelepanu asjaolule, et kasvõi sellele, et kui meil oli enne kuus asekantslerit siit kahe ministeeriumi peale kokku, siis nüüd on neid neli. Tallinna linn on täis kõiki mõeldavaid pakutavaid pindasid, meie ülesanne on nende hulgast välja valida ökonoomsem ja samal ajal meie tegevust soodustab koht. See on kaks printsiipi, millest me lähtume, et oleks ökonoomne ja et meie tegevus oleks ütleme, kahe ministeeriumi füüsiline ühendamine oleks võimalikult lihtsalt läbi viidav.",
"role": "user"
},
{
"content": "Minister Liina Tõnisson rääkis uuest Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi tööst ja asukohast.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Vaata antud uudislugu ja koosta üks või kaks lauset, mis võtavad kokku selle sisu. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nEestis on praegu 12 valimisringkonda ja mandaatide jaotus on väga erinev. Olukorra muutmiseks tuleb ringkondade arvu ja nende piire muuta. Riigikogu põhiseaduskomisjoni palvel andis täna vabariigi valimiskomisjon oma soovitused. Komisjoni esimees Meelis Eerik. Vabariigi valimiskomisjon arutas erinevaid variante alates ühest valimisringkonnast kuni 24 valimisringkonnani, aga me jätame äärmused kõrvale ja pakume välja põhiseaduskomisjonile varianti neljast. Ja ise toetame sellist varianti, kus on seitse valimisringkonda. Aga ülejäänud variandid? On ka variant 16 valimisringkonda, kuid siin on nõrk külg see, et demograafilised muudatused mõjutavad seda süsteemi ehk siis see probleem on selles, et suuremad ringkonnad lähevad järjest suuremaks ja väiksemad jäävad järjest väiksemaks. Me peame ka sellega arvestama. 10, see oleks kõige väiksem muutus, mis praegu ei muudaks midagi praegu meil on olukord selline, et kõige suurem valimisringkond annab 14 mandaati, kõige väiksem viis. Aga me tahame seda olukorda muuta optimaalsemaks ja, ja üks variant on ka kolm valimisringkonda, kus oleks siis Tallinn üks valimisringkonna ja Eestis ülejäänud Eestis oleks siis kaks valimisringkond, aga siin on probleem regionaalses esindatud. Kuigi valimiskomisjon mingit konkreetset kaarti joonistama ei hakanud, on neil eesmärgist nägemus olemas. Me lähtume sellest, et eesmärk on ikkagi võrdne mandaatide arv arvestada demograafilisi muutusi ja ka seda, et ei peaks liiga tihti mandaatide arvu ümber vaatama. Nüüd hakkab ettepanekuid ja variante vaagima põhiseaduskomisjon et midagi muutuks. Järgmisteks riigikogu valimisteks peaks otsused olema tehtud tuleva aasta märtsiks, aga seda vaevalt jõutakse.",
"role": "user"
},
{
"content": "Vabariigi valimiskomisjon arutas, kuidas oleks võimalik muuta valimiskorda nii, et mandaatide arv jaguneks ühtlasemalt. Vabariigi valimiskomisjon soovitab Eestisse järgnevateks valimisteks praegu 12 valimisringkonna asemel 7.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita selle kohta üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nKevadised põllutööd on alanud juba kõikjal. Möödunud nädalal Valgamaal tõrvas käies nägin mitut põldu kündvat traktorit ja väetist. Laotavaid külvikuid. Täna Jõgevamaal ringi sõites käis kõikjal hoogne lägavedu. Aktsiaseltsi Pajusi ABF juhataja Lembit Paal ütles, et kevadised põllutööd läksid lahti juba viiendal aprillil. Tõsi, veidi hiljem kui eelmisel aastal, eelmine aasta alustasime kevadtöödega 27. märtsil juba, aga ma arvan, ka see, viies aprill on paras aeg alustada, mis tööd praegu korraga käsil on? No kevadhooaeg on nüüd täies hoos, põhimõtteliselt käib meie majapidamises siis lägalaotus, sõnniku laotamine, Künd, väetise külv, tõsi, maaharimist me ei ole veel teinud, aga ka lähipäeval, alustame siis sellega, millal päris. Teravilja külvamiseks läheb, millal maa nii küpseks saab? Tark ei torma, ootame ikkagi, kui natukene põld soojeneb, et ega sellesse märga ja külma mulda seda tera panna ei ole minu arvates mõistlik, aga kui vana jumal ilma annab, siis nädalapäevad poolteist nädalat, võib-olla, ehk siis. Põldude lägaga väetamine on käsil ka Põltsamaa külje all tegutsevas osaühingus. Viraito agronoom Riho Kens ütles, et töödega tehti algust esmaspäeval. Proovitud on juba ka väetisekraanuleid külvata. Tundus algul, et ta nagu hästi iviseks jääb kevad, aga kui tööd ja järjestus vaadata, siis me oleme täitsa graafikus, et kevad on hea, ilus, positiivne ja kõik on hea. No kuidas see koroonapandeemia on teie majapidamist mõjutanud õhtut? Me oleme kõik pääsenud, sellest töötajad on positiivsed kogu aeg tööl, et haigusi ei ole meil olnud, et eks me oleme hoidnud ka kollektiivi niimoodi, et omal kogunemise ees küll niisugused nagu laua taga istumise tööde planeerimine käib telefoni tööl ja nagu eemal ses töökojas hoiame ikkagi distantsi küll, et noh, see on ikkagi tõsine asi, et piimatootmise juures ei tohi niimoodi mängida nende asjadega. Taliviljade kohta rääkisid mehed ainult kiidusõnu. Taaskord Lembit Paal. Taliviljad on väga hästi talvitunud ja on vegetatsiooni alustanud ilusti rohetama hakanud, on nad esimese väetise saanud ja loodame sel aastal jälle head saaki saada, nii nagu eelmistel aastatelgi. Rahvusringhäälingu raadiouudistele Olev Kenk Jõgevamaalt",
"role": "user"
},
{
"content": "Täna on rahvakalendris künnipäev. Selleks ajaks pidid kõik põllutööriistad korras olema ning sellest päevast algasid põllutööd.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Vaata üle uudislugu ning loo sellele lühike kokkuvõte. Piira vastus ühe või kahe lausega ja vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nNo kirjelda nüüd paari sõnaga, mida sa seal enda ümber näed. No paari sõnaga on seda päris raske kirjeldada, ma seisan praegu siin taastusravi keskuse Estonia ees. Selle ette pargitud autod hakkavad tasapisi vee alla jääma, terve Tammsaare tänav on üle ujutatud. Mööda liiguvad jäätükid, nagu siit hämarast paistab. Kõik, mis jääb ranna poole, on kottpime ja kui ma kesklinnast tulin, siis ka sealpool oli väga palju tänavavalgustust, mis ei põlenud tohutult, palju on maha langenud puid. Tuul on liigutanud paigast päris mitu bussijootepaviljoni. Veetase jões oli selline, et minu silmad seda nagu ei mäleta, et ta nii kõrgel oleks olnud. Et nagu sadama kaidel juba loksukesi. Kas inimeste hulgas, palju neid seal tänaval muidugi liigub, on, on näha ka mingit paanikat või, või on kõik selles osas rahulik? Paanikat ei paista küll aga väga palju uudishimu, sest neid uudishimulikke uurib siin linnapildi ringi tõesti tohutult palju. Võiks arvata, et väljas on päev. No igal juhul paneme veel kord südamele inimestele, et nad väga oma uudishimu nüüd üle kätte ei lase minna, sest et olukord on siiski Pärnus üsna ohtlik ja tänan sind üle. Praegu me jätkame kindlasti sinuga otsereportaaže meie järgmistes saadetes.",
"role": "user"
},
{
"content": "Torm Eestimaal 09.01.2005 kell 8.00.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Analüüsi uudist ja koosta sellele lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nEesti 201 kõneisikuid ja eestvedajaid Kristina Kallas kinnitas täna, et liikumine soovib ennast erakonnana registreerida. Kuigi vajalik hulk 500 liiget pole veel koos, on lootust, et see saadakse novembriks täis. Kallase sõnul tuleb liikmeid pidevalt juurde. Kusjuures eile ma ei tea, kas see oli presidendi kõne peale, kes ütles, et kui te poliitikasse ei lähe, lugupeetud Eesti inimesed, siis tehakse teie eest see poliitiline otsus ära. Selle peale läks meie liikme hoog jälle käima, et meil tuli jälle väga palju liikmeid eilse päeva jooksul. Valimistele minnakse tõsiste plaanidega ja kavatsusega võita. Kallase hinnangul pole mõistlik teistsuguse ambitsiooniga poliitikasse minna. Kas temast võiks saada sel juhul erakonna peaministrikandidaat, seda ta ei öelnud. Mina arvan, et kõik need 20 inimest on valmis seda nii-öelda loodavat erakonda juhtima, vastasel juhul me ei oleks täna seda otsust teinud, et me oleme kõik oma valdkonnas töötavad inimesed. Meil ei ole mõtet tulla nalja tegema poliitikasse, et kui me juba tuleme, kui me ütleme, et me läheme valimistele, siis kõik need inimesed peavad olema valmis ka vastutust võtma. Valitsuse valitsus vastutust kandma. Politoloog Alar Kilp ütles vikerraadio saates uudis pluss et Eesti 200 liikumine on ainulaadne, sest tegu on kinnise grupiga, mis käis koos ammu enne avalikuks saamist. Kilp usub, et kui selline ekspertide grupp moodustab erakonna, võib see ette võtta teatud šokkide läbiviimise Eesti poliitikas. Teatud mõttes, ta on selline nagu tehnokraatide grupp, kes oskab Eesti asju, linnasid piirkondi, ühiskonda, inimesi noh, kuidas öelda nagu hallata. Ja nüüd mina usun, et see Eesti 200 sellest võibki tulla, selline tiim, kes suudab neid šokkia mida võib-olla tulebki teha, et noh ja et, et nii-öelda professionaalselt nagu ellu viia. Aga selle asja teine pool on ühel hetkel on vaja valijatelt saada nagu toetust ja siis tuleb nagu kokku panna mingisugune mingisugune sõnum või maailmavaade või muud sellist. Mina ennustan, et see maailmavaade saab, jääb väga suureks kompotiks. Kristina Kallas kinnitas kilbi hinnangut, et maailmavaateliselt on erakonnas nii vasakpoolseid kui ka parempoolseid arvamusi. See, et riik peab vaesemad järgi aitama ja see on üheselt meile selge, on väga vasakpoolne. Samas majanduses peab olema see nii-öelda vabadus tegelikult riigikontrolli vast käest rohkem ise toimetada on jälle väga parempoolne, nii et mõlemad ma arvan, et see on natukene iganenud, ikkagi see vasak ja parem, et ma ei tea. Ma ei usu, et sotsid nüüd kommunistliku majandust või plaanimajandust ehitada tahavad, et see on natukene niisugune. Eilse päeva jutt.",
"role": "user"
},
{
"content": "Liikumise Eesti 200 eestvedajad tahavad oma ideedega minna riigikogu valimistele ühtse erakonnana. Ent koos ei ole veel erakonna loomiseks vajalik inimeste arv.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Vaata antud uudislugu ja koosta üks või kaks lauset, mis võtavad kokku selle sisu. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nEt kuna need on nagu erineva jäikusega, noh, vana muldkeha on juba paika vajunud, on jäigem kõvem siis me ja siis see uus muldkeha on ikkagi täna veel ja laskem natukene, et ei ole veel päris ära vajunud, siis seal tekkis selline nagu vajum, et see vajumine ei ole suur, aga no ütleme, raudteele annab ikkagi nagu tunda ja sellepärast me oleme siis pidanud ka seda kiirust seal piirama, nii et toppimistöödeks vaja plusskraadi. Et täna oleme vaadanud, et see nädal on plusskraadid tulemas. Et kui ilmaolud ikkagi tõesti nagu nüüd peavad ja nüüd kehvemaks ei lähe, siis me äkki saame seal asja likvideerida sellel nädalal, kui ei, siis vaatame edasi ilmateadet ja vaatame, kuidas edasi saame. Teine asi on see, et jah, seal oli, oli rööpamurd see tähendab siis ühes rööpa keevituse kohast läks nagu rööbas katki. Et see tuleneb sellest, et Meil on siin erinevad temperatuurid on olnud, et on väga palju kõikunud on miinus suur miinus ja siis on tulnud kohe järsu plussi, kui me räägime üle Eesti raudtee taristu, siis on üks-kaks juhtumit on neid aastas, aga aga see on kogu Eesti raudtee taristu peale.",
"role": "user"
},
{
"content": "Mitu Tallinn-Tartu rongi on viimasel ajal hilinenud või sootuks asendatud bussidega. Eesti Raudtee rajatiste ehitusosakonna juhataja Kertu Arumetsa tunnistab, et põhjuseks on kaks erinevat taristuriket. Rong jõuab Tartusse 30 sekundit aeglasemalt, sest vana ja uue raudtee ühenduskohas on vajum.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Analüüsi uudist ja koosta sellele lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nTürgi välisminister Mevloog ütles pärast kohtumist Sergei Lavroviga pressikonverentsil, et Türgi peab ÜRO plaani alustada toidukriisi leevendamiseks Ukraina vilja eksporti Meritsi mõistlikuks ja teostada. Aga see nõuab Moskva ja Kiievi edasisi läbirääkimisi laevade julgeoleku üle. Mõistagi peavad plaani heaks kiitma mõlemad Venemaa ja Ukraina, meie omakorda oleme valmis korraldama üksikasjade arutamiseks kohtumist Istanbulis, ütles Türgi välisminister. Ukraina suursaadik Türgis Vasil Bodnar ütles. Türgi jätkamine läbirääkimiste vahendajana on oluline, kuid ilma Ukraina. Ta ei tule mingit kokkulepet viljaekspordi julgeoleku kohta Mustal merel. Ta süüdistas Venemaad, et see teeb ebarealistlike ettepanekuid laevade kontrollimiseks. Vene pool mängib nagu ikka rumalaid mänge, Nad tahavad laevu kontrollima hakata, et neid kinni pidada. Ma usun, et need ettepanekud ei saa läbi minna, ütles suursaadik. Venelased peavad taganema ja sadama blokaadi lõpetama. Välisministrite pressikonverentsil küsis Ukraina teleajakirjanik Lavrovilt, mida lisaks Ukrainast varastatud viljale Venemaal veel maha müüa on õnnestunud. Nagu kuulsite, ütles veidi segadusse sattunud Lavrov, et ajakirjaniku pea valutab ilmselt pidevast mõtlemisest, mida kuskilt varastada, arvates, et kõik teevad nii. Seejärel otsustas Lavrov siiski vastata, mida Venemaa teeb. Nimelt vabastab Ida-Ukrainat neonatsliku režiimi survet. Aga mis puutub vilja, ütles Lavrov, siis selgitasime täna, et vilja võib vabalt vedada sihtpunktidesse ja Venemaa poolt mingeid takistusi ei tule. Venemaa on varastanud 600000 tonni vilja Ukraina okupeeritud territooriumidelt ja osa sellest välja vedanud, teatas samal ajal Ukraina põllutootjate ühingu juht Denis Martšuk. Belgia on liikunud ajutiselt okupeeritud Krimmi poolsaarele ja sealt edasi sadamatesse, peamiselt Sevastoopolisse, kust laevad viivad. Selle Lähis-Ida. 100000 tonni ringis on USA andmetel juba Meritsi Süüriasse viidud. Martsuki sõnul nõuab Ukraina Venemaalt kompensatsiooni nii varastatud vilja kui farmerite hävitatud vara eest. Ukraina viljakaubandusliidu direktor ütles, et Türgil pole piisavalt jõudu tagamaks Ukraina viljaveo julgeolekut mustal merel. Ta lisas ka, et mingit allahindlust Ukraina viljaveole mustal merel ei tehta ja selle üle ei räägita.",
"role": "user"
},
{
"content": "Ukraina suursaadik Türgis Vassõl Bodnar ütles, et Ukraina osaluseta pole võimalik saavutada kokkulepet Ukraina teravilja väljaveoks Musta mere kaudu ning Venemaa on samas esitanud ebarealistlikke nõudmisi nagu laevade kontrollimine. Türgi välisminister Mevlüt Cavusoglu arutas täna varem Ankaras Ukraina viljaekspordi teemat Vene välisministri Sergei Lavroviga. Ukrainas ootab väljavedu umbes 20 miljonit tonni teravilja, kuid Venemaa on sõja ajal Ukraina sadamad blokeerinud.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Loe läbi uudislugu ja tee lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte, mis peegeldab selle põhisisu. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nLätist alkoholi ostja keskmine profiil on keskealine madalama haridustasemega ja kõrgema sissetulekuga Eesti mees, kes elab Lõuna-Eestis või Pärnus. Nii selgub Eesti konjunktuuriinstituudi piiriüleste ostude uuringust. Tegelikult näitab uuring, et jõudsalt on suurenenud ka Põhja-Eestist pärit ostjate hulk ning kokkuvõttes on Lätist alkoholi ostmise osakaal tõusnud 66 protsenti. Konjunktuuriinstituudi juht Marje Josing Me olime aastaid ju naersime, mismoodi käisid soomlased Eestis ostmas ja, ja, ja see oli meile suur maksutulu. Nüüd on meil maksukulu sellepärast, et Eesti inimeste raha läheb läti, see oleme nagu ise selle asja tekitanud. Praegu. Kuidas see nagu puhtfüüsiliselt võimalik on, kui Eestis on kuskil 7000 ja pluss poodi, kus saab alkoholi osta Lätis seal piiri ümber peaks neid olema kaheksa. Kuidas nad jõuavad teenindada üldse neid inimesi? Need on lao tüüpi poed väga mitme kassa ga, pidevalt on järjekord nendes poodides, poeparklad on autosid täis ja need on spetsialiseerunud ainult alkoholile ja kogused, mida müüakse, on suured. Sel aastal on alkoholiaktsiiside laekumist planeeritud enam kui 330 miljoni euro ulatuses. Alkoholitootjate hinnangul jääb sellest riigieelarvesse laekumata 110 miljonit ning järgmisel aastal 141 miljonit eurot. Uuringust selgub, et piirikaubanduse mõju on kahekordne. Eesti kaotab põhja piirikaubanduses tekkinud maksulaekumise ja Läti riigieelarvesse kaotame tulud, mis jäävad lõunapiirikaubanduse tõttu saama. Marje Josing lisab, et lisaks alkoholile on suurenenud ka muude kaupade ostmine Lätist. Mis võib-olla on üllatav, oli need kaasnevad kaubad, et ka neid nii aktiivselt osteti tõesti seal ligi 70 protsenti ostab toiduaineid kaasa ja kütust kaasa ja et ehitusmaterjalid näiteks on nii palju ostma hakatud, et selles mõttes, et Eesti inimene on leidnud üles Läti, Läti kaubanduse, et mis iseenesest on ju väga-väga normaalne, et, et niisugune teisest riigist ka teatud asju osta, aga nii nagu juba siin on, et kolmandik käibest tuleb teisest riigist, et see on natuke nagu unikaalne Euroopa mõistes. Eesti tööstuskaubanduskoda on küsinud arvutusi ka rahandusministeeriumilt, et välja arvestada piirikaubanduses saamata jäänud käibemaks. Kuna summad ei ole lõplikud, on erihinnangute kohaselt kogu käive, mis Läti läks üle 100 miljoni euro. Eesti tööstus-kaubanduskoja peadirektor Mait Palts ütleb, et käima lükatud protsess on väga raske ümber pöörata. Mul ei meenu viimastest aastatest 10-st või enamast aastast tagasi vaadates küll sellist sammu, mille mõju oleks nii valesti arvestatud, kui jätkub see, mida, mida me täna näeme siis tõenäoliselt piirikaubanduse trend suureneb ehk maksuraha liikumine Eestist Läti suureneb ja tegelikult ka tootjate vaates, kuna enamik tootjaid kuuluvad rahvusvahelistesse kontsernidesse, siis siis ka seal on, on täna juba ju aktiivselt juttu olnud sellest, et miks me Eestis üldse toodame, miks me ei võikski minna toota oma tütarfirmades Lätis, Leedus ja see mõjutab siis sel juhul juba otseselt Eesti ettevõtete majandusnäitajaid ja ja ka töökohti.",
"role": "user"
},
{
"content": "Eesti Konjunktuuriinstituudi uuringust selgus, et alkohoolsete jookide ostjate osakaal suurenes Eestis aastaga 66 protsenti, alkoholiaktsiisidest jääb riigieelarvesse laekumata 110 miljonit eurot.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Analüüsi uudist ja koosta sellele lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nTauno Vahter kirjastusest tänapäev tõdeb, et plaanitust varem ilmub üks Ukraina kirjaniku romaan, mis käsitleb sündmusi Donbassi aladel pärast Vene vägede varjatud sissetungi 2014. aastal. No tegu on Ukraina ühe enimtõlgitud autori Andrei Kurkovi raamatuga hallid mesilased. See on praegu tõlkimisel ja, ja ma usun, et ta ilmub hiljemalt sügisel. Keerulisemaks muutub nüüd olukord tänapäeva vene kirjanduse vahendamisega, tunnistab Vahter. Selliseid vene kirjanikke, keda meil juba tuntakse ja rahvusvaheliselt tuntakse, et neid esindavad tavaliselt rahvusvahelised agentuurid, mis ei asu üldse Venemaal, nii et, et ma usun, et põhimõtteliselt see avaldamine ikkagi jätkub. Aga samas ma olen ka üsna kindel, et see natukene väheneb. Et ükskõik, mis see peamine põhjus on, et on need siis nüüd võib-olla suures osas ikkagi emotsionaalsed põhjused. Kuigi on ka üksikuid autoreid, kellega ma arvan, et teed lähevad lahku ikkagi ka selliste poliitiliste väljaütlemiste ja ideoloogilise põhjuste tõttu. Pikalt on tehtud plaanid ka loomingu raamatukogus, vene autoreid ei välistata, ütles loomingu raamatukogu peatoimetaja Triinu Tamm. Meil on suvel ilmumas näiteks Vene autori elena Tšiilille Ilona Martsan on juba ära tõlkinud, see on toimetamisel töös. Võib ka välja tuua, et eelmisel aastal ilmus Loomingu raamatukogus isegi kaks Ukraina autoriteost üks siis seri adani Depesmod mida Riina Raasto tõlkis otse ukraina keelest, mis on ka küllaltki haruldane. Ja teiseks Iljaa minski kurtide vabariik, mille Karolina ka minski tekkis inglise keeles, sest ka minski kirjutabki inglise keeles. Väga hoiame silmad lahti toimetusega, et leida sealt veel midagi põnevat, sest et Ukraina kirjandust on tõlgitud viimasel ajal pigem vähe. Aga üldkokkuvõttes jah, peab ütlema küll, et meil ei ole plaani ka ühtegi vene autorit tõrjuda, ainult sellepärast, et ta on rahvuselt venelane. Võib-olla just kirjanduse kaudu on meil võimalik üksteisest paremini aru saada ja teatud mõttes ka nagu lepitust otsida.",
"role": "user"
},
{
"content": "Sõda Ukrainas on toonud kaasa väljakutseid ka kirjastamises. Senisest enam püütakse leida Ukraina autoreid, keda eesti keelde tõlkida.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Uurides uudislugu, loo sellele ühe või kahe lausega lühikokkuvõte. Vasta eesti keeles!\n\nTekst:\n\nKohtla-Järvel moodustavad koalitsiooni neli poliitilist jõudu sotsiaaldemokraadid, Reformierakond ning valimisliidud, restart Kohtla-Järve ja progress. Kõiki neid ühendab soov hakata linnas kiireid muutusi tegema, sest vanamoodi enam ei saa, kinnitab valimisliidu restart Kohtla-Järve esinumber Janek Pahka. Nii nagu on seda teinud Keskerakondlik linnavalitsus siiamaani, et kas siis väga aeglaselt ja kuidagi pinnapealselt, aga, aga võiks rohkem, võiks paremini. Ei saa öelda, et eelnev linnavalitsus on kõike halvasti teinud. Kindlasti mitte, aga alati saab paremini. Alati saab teistmoodi. Nelikliidul tuleb Kohtla-Järve 25 liikmelise volikogus napp ühehäälne ülekaal. Reformierakonna nimekirja esinumbri Vitali Borodini sõnul nelikliidud tavaliselt kaua ei püsi, kuid Kohtla-Järvel kavatsetakse siiski neli aastat vastu pidada. Meid hoiab koos erinevus, sotsid on tugevad volikogu töös, reformierakonnal on suur juhtimiskogemus. Valimisliit restart on tugev haridusküsimustes valimisliidul progress on oma eelised. Kõik koos oleme elujõulised. Vitali Borodini sõnul on koostöö nurgakiviks võimujaotus neljaliikmelises linnavalitsuses, kus igal koalitsioonipartneril on vaid üks hääl, olenemata volikogu fraktsiooni suurusest. Valimisliidul restart oli võimalus Keskerakonnaga koalitsioon moodustada, kuid sellest loobuti, selgitab Janek Pahka. Kui me vaatame neid inimesi, kes volikokku pääsesid sellest nimekirjast, siis mina isiklikult arvan, et need ei ole need inimesed, kes on valmis nendeks muudatuseks. Nad on harjunud sellega, mis neil on olnud, kuidas nad on tööd teinud hakata ümber õpetama, kedagi on suht-koht keeruline. Kohtla-Järve nelikliidu koalitsioonilepe saab allkirjad neljapäeval Uudistele Jüri Nikolajev, Narva.",
"role": "user"
},
{
"content": "Kohtla-Järvel on valimiste järel tekkimas nelikliit. Volikokku pääsenud erakonnad ja valimisliidud jätavad Keskerakonna opositsiooni.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Loe läbi uudis ja anna sellele lühike kokkuvõte ühe või kahe lausega. Vastus peab olema ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nKaks aastat tagasi alustas Kohtla-Järve gümnaasiumis õpinguid üle 300 õpilase, praegu on neid poole võrra vähem, kuid samal ajal jätkavad Kohtla-Järve põhikoolide lõpetajad haridusteed naaberomavalitsuste gümnaasiumides. Ainuüksi 30 kilomeetri kaugusele Sillamäele sõidab igal hommikul õppima üle 100 õpilase. Kohtla-Järve linnapea Ljudmilla Jantšenko süüdistab riigigümnaasiumi juhtkonda eliitkooli rajamises, kuhu tavaõpilased ei pääse. Kui neid gümnaasiumi oleks meil mitu siin Kohtla-Järvel, siis oleks võinud üks eliitgümnaasium, kuhu võetakse ainult need lapsed, kes 100 protsenti on õppinud eesti keeles ja nendel on väga head kooli tulemused aga on üksainus gümnaasium ja linn maksab 120000 aastast teistele omavalitsustele oma eelarves, sellepärast et meie gümnaasiumi neid ei võtnud vastu ja see ei ole ju normaalne, et riik ehitas uue kooli ja see kool on poole õpilaste arvuga. No ma leian, et see on riigi raha raiskamine. Ljudmilla Jantšenko sõnul nõustus volikogu munitsipaalgümnaasiumide sulgemisega eeldusel, et uues riigikoolis on 40 protsenti õppest vene keeles. Riigigümnaasium tuli aga täiesti eestikeelne ja see on üks põhjustest, miks Kohtla-Järve noored seal hakkama ei saa. Kohtla-Järve Gümnaasiumi direktor Hendrik Agur kinnitab, et tegelik probleem peitub kohalike põhikoolide õppekvaliteedis. Tõsiselt peab peeglisse vaatama kohalik omavalitsus vene õppekeelega koolide õppekvaliteedis, millisel tasemel lõpetavad õpilased põhikooli, millised on nende teadmised eesti keeles, aga ka reaalainetes ja see on kohaliku omavalitsuse suur suur töö ja parandusvaldkond, mida tuleb teha? Koolijuhi sõnul õpivad praegu Kohtla-Järve riigigümnaasiumis vaid need lapsed, kes seal tõepoolest õppida tahavad. Ja edaspidi võivad asjad ainult paremaks minna. See on praegu üleminekuperiood, kolmandat aastat alles tegutsema kolmandat aastat alles ei ole võimalik õppida siin Kohtla-Järvel venekeelsel õppekaval gümnaasiumis ja see ongi väga, väga suur muutus, see on väärtuste erinev nägemine ja isegi väärtuste konflikt, mis tuleb lahendada täna, on hoopis teine situatsioon, näiteks Kohtla-Järve gümnaasiumis on nüüd esimene õppeaasta, kus on kõik kolm lendu õpilastest, kes on Meie kooli vabatahtlikult ise valinud. Siit on ainult edasi kasvada. Sel õppeaastal esitati Kohtla-Järve Gümnaasiumisse sisseastumiseks 130 avaldust. Õppimisvõimalust pakuti umbes 100-le lapsele, kellest pooled otsustasid õppima minna teistesse omavalitsustesse. Uudistele Jüri Nikolajev Narva.",
"role": "user"
},
{
"content": "40% Kohtla-Järve põhikoolide lõpetajatest jätkavad haridusteed naaberlinnade gümnaasiumides. Kohtla-Järve linnavõim süüdistab riigigümnaasiumi juhtkonda eliitkooli loomises. Koolijuhi hinnangul on põhjus kohalike koolide madalas õppekvaliteedis.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Uurides uudislugu, loo sellele ühe või kahe lausega lühikokkuvõte. Vasta eesti keeles!\n\nTekst:\n\nNäidislahingulegendi järgi ründas Narva rindele saabuvat soomusrongi ootamatult punaarmee luuregrupp. Eesti sõduritel õnnestus rünnak tagasi lüüa, osa mehi vangi võtta ja soomusrong päästa. Saaremaa sõjavaramuuseumi juhataja Margus Sinimetsa sõnul võis selline lahing 100 aastat tagasi Narva lähistel tõepoolest toimuda. Soomusrongid ju siin olid, samamoodi olid soomusautod ja ka Estonia oli siin detsembris, et täna nad meil küll kompaktselt ilusti siin koos ja olemas, aga ütleme, lahing kui selline on lihtsalt nii-öelda toetudes tolleaegsetele ainetele. Soomusrong alustas pikka teekonda mööda Eestit aasta tagasi ja siis arvati, et vabadust võiks külastada umbes 30000 inimest. Rongi Narva jõudes oli seda uudistamas käinud juba ligi 100000 huvilist, räägib Laidoneri sõjamuuseumi giid Kalev Roosi. Soomusrongid olid ju üsna tähtis üksus ikkagi vabadussõjas ja tegelikult väga paljud inimesed, kellel on sugulased teeninud, on toodud väga palju pilte, on räägitud, inimesed tunnevad nagu huvi, et kuidas moodi siis see 100 aastat tagasi ja milliste vahenditega siis see vabadus nagu kätte võideti, et tundub, et inimestele läheb see teema ikka väga korda, et isegi siin Narva linnas tulevad noh, venekeelsest rahvusest inimesest tunnevad huvi, küsivad igasuguseid erinevaid asju, et paistab, et läheb vägagi korda. Jah. Narvas jõudis soomusrongi väljast seest uurida juba üle 1000 inimese, nende seas linna elanik Pavel Partanski. Pos. Spartalikult karmid tingimused fotodel on näha, et vagunites oli 40 kuni 50 inimest ja see on tõesti karm ja külm oli ka, ega sõdimine kerge, polnud. Meenutusi sõjast on vaja, et inimesed tunneksid ajalugu. Teisalt võiks aru saada, et parem võiks rahumeelselt kokku leppida. Narva on soomusrongi lõpp-peatus, mis tast edasi saab, jätkab Kalev Roosi. Esialgu ta läheb puhkama Tapa depoosse tulevikuks on plaan, nagu ta ikkagi kuidagi sinna Viimsi sõjamuuseumi ligidale saada ja kes trehvab, viib sisse tulema, saab hiljem ilmselt ikkagi seda rongi veel näha. Narva jääb soomusrong vabadus veel nädalaks uudistele Jüri Nikolajev Narva.",
"role": "user"
},
{
"content": "Soomusrong Wabadus jõudis viimasesse peatusesse Narvas. Aasta jooksul mööda Vabadussõja lahingupaiku liikunud rongile korraldati pidulik vastuvõtt ja mängiti läbi sada aastat tagasi Narva rindel toimunud lahing.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Uurides uudislugu, loo sellele ühe või kahe lausega lühikokkuvõte. Vasta eesti keeles!\n\nTekst:\n\nOmavalitsustele hüvitatakse septembri algusest kuni novembri lõpuni kantud vaktsineerimiskulud. Rahandusministeeriumis kohalike omavalitsuste finantsjuhtimise osakonda vedav Sulev Liivik ütleb, et riik maksab muuseas kinni ka transpordi, ruumide sisustamise ja paaniat. Päris lõputu valitsuse rahakott siiski ei ole. Kui detsembris koguneb ministeeriumisse arveid üle 300000 euro, tuleb edasi vaadata. Eks siis tuleb uuesti siis valitsus arutada, kui see summa suurem või siis natuke proporsaaset ajatakse, aga seda ei ole hetkel näha, sellist olukorda tekiks. Tõenäoliselt ministeerium ei eksi, kui küsida, mida valitsuse lubatud rahaga teha plaanitakse, ütleb Sillamäe linnapea Tõnis Kalberg. Et vaktsineerimine ei ole omavalitsuse tuumikfunktsioon. Sillamäel on vaktsineeritud 40 protsenti elanikest Võru vallas On süsti saanud 51 protsenti elanikest. Vallavanem Kalmar Puusepp ütleb, et inimesi, kes vaktsineerida ei soovi, on üsna keeruline sundida. Ta lisab, et vaktsineerimist propageeritakse juba kõigis valla väljaannetes. Ei ole sellist head ideed, mis see nüüd selline hea lahendus oleks, et noh, üks mõte muidugi oleks, et võib-olla selleks palgata päris eraldi inimene, kes teeks turundustööd ja propageeriks seda, kas siis mingi masspostitusena näiteks ka igas valla kodaniku postkasti eraldi, aga, aga palju see nüüd neid vaktsineeritud juurde toob, ei tea, et. Lääne-Harju vallas, kus süsti on saanud 52 protsenti elanikest, toimub viiendal oktoobril massvaktsineerimine. Vallavanem Jaanus Saati sõnul vaktsineeritakse neljas kohas, kusjuures jagamisele läheb ka defitsiitne Janseni vaktsiin. Ning seda raha, mis riik siis meile eraldab, seda me kasutame tõenäoliselt pesuvahendite ostmiseks, maskide ostmiseks ja oleme ka planeerinud seda, et kui vaktsineerimine peaks meil mingi päev toimuma, siis nädalavahetusel siis me hüvitame sellega meie inimesed, kes tulevad sinna vaktsineerimisele appi, nende nagu töötasud sellega. Jaanus Saat ütleb, et kui vaktsineerimispunkt juba püsti pannakse, siis tulevad inimesed ka kohale. Sama loodab näha ka Valga vallavanem Monika Rogenbaum, kelle sõnul jõuab riigi toel vaktsineerimistelk mihkli laadale. Rogenbaum ütleb, et vald on seni enda peale võtnud kommunikatsioonitöö, nii et igal teadetetahvlil ja postkastis on vaktsineerimise kohta info juba olemas. Me ootame ka, nagu, et meil tuleks mingisugune särav idee või kuidas me nagu paremini oskaks ime või suudaksime, mul on selline tunnetus, täna ei ole enam küsimus selles, et inimesed ei tea, et saab vaktsineerida. Linnade ja valdade liidu tegevdirektor Veiko Luhalaid märgib, et vaktsineerimiskava koostades pole riik omavalitsustega kuigi aktiivselt suhelnud. Iga omavalitsus ongi pidanud ise välja mõtlema, mida teha või kuidas aidata. Kui ei ole ka kaasatud, et siis ei oska nagu sinna väga ise ka sekka öelda.",
"role": "user"
},
{
"content": "Omavalitsused püüavad välja mõelda, kuidas vaktsineerimisele hoogu juurde anda. Riik lubab hüvitada omavalitsuste kulud, kuid rahast enam vajavad vallad-linnad häid ideid.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Vaata antud uudislugu ja koosta üks või kaks lauset, mis võtavad kokku selle sisu. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nKooselu tuuakse perekonnaseaduse alla ja jääb kehtima paralleelselt abieluga, mis jääb mehe ja naise vaheliseks liiduks. Selle tulemusel tühistatakse kooseluseadus ja kõik pered saavad omale õiguskaitse perekonnaseaduse raames. Ma olen veendunud, et pati seisu tekitanud referendumi saaks ära lahendada lihtsalt riigikogu liikmete poolt algatatud erakondade ülese kompromisseelnõuga. Ja see olekski alternatiiv referendumile, kui enamus riigikogu liikmeid tuleks seda toetama, siis ei oleks tegelikult referendumi vaja, sellepärast et see garanteerib siis nii traditsioonilise abielu jätkumise kui ka kooselu, mis on täna seadustamata, kuna kooselu rakendus aktid pole vastu võetud siiamaani juba kuus aastat. Nii et see oleks kirikesed küla huvitaval kombel seda toetas ka kirik. Sellepärast et ELK peapiiskop Viilma on öelnud just analoogilise lahenduse. Kui abielu jääks kiriklikuks ja ilmalikuks, nagu ta praegu on ja kooselu oleks lahendatud läbi ilmaliku lepingu, siis see seisukoht sobiks ka kirikule. Kuidas teie fraktsioon on sellesse eelnõusse suhtunud, kas te sealt ka mõne toete olete leidnud? Ja loomulikult, ma olen toetajad leidnud kõigis erakondades, välja arvatud EKRE praegu, et ma arvan, et ma usun, et see tulebki nelja erakonna ülene kompromisseelnõu. Kas kolmapäeval te ise hääletate nüüd põhiseaduskomisjonist laekunud eelnõule vastu või poolt? See sõltub täpselt sellest, milline olukord siis kolmapäevaks tekib kui palju, kui riigikogu liikmeid tulevad toetama kompromisseelnõud kui on laiapõhjaline toetus kompromissi leidmisele riigikogu, siis ma ei näe, et oleks põhjust toetada. Mitu allkirja te olete saanud oma eelnõule praegu? Allkirjade kogumine praegu fraktsioonides käib, sellest saab rääkida homme hommikul, kui me tahame eelnõu üle anda, nii et hetkel, kui palju on sinna digitaalselt neid allkirju liitunud, ma ei oska öelda ka see selgub homme hommikul, kui palju riigikogu liikmeid sellist kompromissi toetavad või ei soovitagi mingit kompromissi ja soovitakse jätkuvalt kaevikutes istuda.",
"role": "user"
},
{
"content": "Keskerakonna fraktsiooni kuuluva, kuid parteitu Imre Sooääre algatatud eelnõu tooks kooselu perekonnaseaduse alla ja see jääks kehtima paralleelselt mehe ja naise vahelise abieluga.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Analüüsi uudislugu ning kirjuta sellele üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta üksnes eesti keeles!\n\nTekst:\n\nSuurem osa läinud poolaastast käis õpetajate, koolijuhtide ja poliitikute seas äge vaidlus mida teha põhikooli lõpueksamitega. Haridus ja teadusminister Mailis Reps uskus, et üleriigilisi põhikooli lõpueksameid polegi tarvis toona arutatud. Eelnõu järgi saanuks iga kool õiguse ise otsustada, mis alusel õpilane põhikooli lõpetab. Mitmed õpetajate aineliidud seisid plaanile tuliselt vastu. Ühekaupa käidi läbi kõik riigikogu fraktsioonid ja selgitati, et ilma ühtsete eksamiteta ei saavutata ka ühtset standardit. Sügisel jäigi eelnõu soiku, nüüd oleme aga hoopis teises ajas. Eksamid peaksid algama mai lõpus, aga õpilased on koduõppel. Sestap kaalutakse, kas mitte eksameid tänavu ära jätta. Niisuguse ettepaneku tegi nädala algul ka Eesti koolijuhtide ühendus. Eksameid mainitakse ka eile Riigikokku saadetud kobareelnõus. Selle eelnõu mõne punkti järgi antakse eksamite korraldamine või mittekorraldamine valitsuse otsustada, aga mitte ainult tänavu, vaid tähtajatult. Ajaloo ja ühiskonnaõpetajate seltsi juhatuse esimees Madis Somelar räägib, et aineõpetajate ühendused seda valikut ei mõista. Demokraatlikus ühiskonnas peaks see küsimus jääma endiselt parlamendi pädevusvaldkonda. Sisuliselt kardavad õpetajad kriisiolukorda ära kasutades tehakse põhimõtteline ja kaugeleulatuv otsus, nii et neid sellesse arutelusse enam ei kaasata. Madis Somelar ütleb, et kui tõesti otsustatakse põhikooli lõpueksamid tänavu ära jätta, siis tulekski see otsus kindlalt selle aastaga piiritleda. Haridus ja teadusministeeriumi kantsler Mart Laidmets aga selgitab, et tarvis on paindlikkust ja sestap peab eksamite üle otsustamise ikkagi valitsuse kätte andma. Me ei tea täpselt esiteks seda, kui kaua kehtib eriolukord ja teiseks seda, kuidas see puudutab ka järgmise aasta näiteks õppekorraldus, ehk see ei ole nüüd ainult ühe aasta teema, kuidas põhikooli ja gümnaasiumi lõpetamine korraldatakse. Mart Laidmetsa hinnangul nõuab põhikooli lõpueksamite muutumatuna alles jäämist väike ja lihtsalt väga häälekas grupeering. Aga noh, mingid muutused ilmselt ajapikku tulevad nii või teisiti nende eksamikorralduses ja seal ei ole ka kuskil kirjas ju seda, et need eksamid kas ei toimu seotuks lahti lõpetamiseks või midagi muud, seal antakse lihtsalt volitsus praegu paindlikult tegutseda. Mart Laidmets lisab, et nii nagu riigikogus on ka valitsuses erinevad arvamused ehk valitsusele otsustuspädevust andes ei tehta veel mingit põhimõttelist otsust. Tõepoolest näiteks EKRE on pigem põhikooli lõpueksamite kaotamise vastu. Madis Somelar aga ütleb, et tarvis on stabiilsust. Kui toimuvad mingisugused muudatused hariduses, siis õpilased peavad teadma oma kooliastme alguses, millised on need tingimused ka selleks lõpetamiseks. Kui iga kord vabariigi valitsuse otsusega saab seda muuta siis kindlasti destabiliseerib seda olukorda.",
"role": "user"
},
{
"content": "Eesti aineõpetajate seas levib mure, et riik võib eriolukorra kattevarjus kauavaieldud põhikoolieksamid pikemaks ajaks ära kaotada. Haridusministeeriumi teatel muretsemiseks põhjust ei ole.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita selle kohta üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nEesti Panga nõukogus toimunud salajasel hääletusel sai Hardo Hanson viis häält ja tema vastaskandidaat, teisena lõppvooru pääsenud Andres Sutt kolm. Viiest toetus häälest keskpanga nõukogus piisab ka selleks, et vabariigi president saaks ta pärast kaitsepolitsei kontroll ametisse nimetada. Mis siis Hanssoni kasuks otsustas. Keskpanga nõukogu esimees Jaan Männik. Kui me vaatame Euroopa arengut, siis majandus perspektiivis, siis pigem läheb olukord ebastabiilsemaks kui stabiilsemaks, pigem on see nii, tähendab ja me peame ju nüüd aru saama, kuhu Euroopa liigub tervikuna, tähendab siin on ju vaja päris palju probleeme lahendada. Ja Ardo Hansoni tugev külg. On ju see, et, et temal on väga suur rahvusvaheline kogemus. Tal on võib-olla tugevam teoreetiline baas, kui kellelgi üldse siin Eesti pangas kunagi on olnud, tähendab, ta on ühe maailma kuulsa ülikooli doktorikraadiga. Minu teada ei ole õieti inimest siin siin kunagi olnud, keda saab siis kõrvutada Argo Hanssoni, mis puutub tema teoreetilist tausta. Ja, ja see, mis on, on ju tähtis, on ka mõned sarnased, väiksemad asjad, et, et kuna tema on sündinud USA-s, Chicagos ja, ja kasvanud Põhja-Ameerikas üles, siis tema räägib inglise keelt, nii nagu teie räägite eesti keelt ja, ja see tuleb tal ju ka kindlasti kasuks. Seni maailma pangas töötanud Hansson ise on lubanud muudatusi Eesti panga töös. Millised need on? Ardo Hansson? Laias laastus Eesti pank töötab hästi ja mida oleks kindlasti vaja on, ütleme nagu rohkem avatust, rohkem seda strateegilist tegutsemist rohkem kuluefektiivsust. Ja ütleme ka rohkem tegutsemist selle Euroopa poliitika kujundamise suunal ja need on kõik niisugused järk-järgulised protsessid, nii et ma arvan, et alustas pigem niisuguse strateegiliselt nägemusest ja siis sealt kooruksid välja teatud tegevussuunad. Millised on need Eesti võimalused, et kujundada rahapoliitikat Eesti sees, kus Eesti on siiski allutatud Euroopa keskpangale suurtes osas otsustest ja siis ka väljapoole? Seespool on väga vähe, seal juba meil krooni ajal ei olnud eriti palju, meil ei olnud oma rahapoliitikat ja me, me oleme selles ühtses süsteemis, nii et siseriiklikult võib-olla mõnda panga normatiivi saab muuta, aga muidu ei saa neid neid tingimusi eriti muuta. Nii et meie roll on, on olla nagu sõna sõna sek Frankfurdis, ütleme selle poliitika väljakujunemises. Ja seal on lihtsalt selle laua taga kindlasti ja nendes töögruppides, et kui kvaliteetselt ja kui, kui hästi sa esined ja kui inimesed tahavad kuulda mida sa ütled, sa, sa mõjutad oma kohalolekuga ja ja oma, selle tasemega olete. Keskpank Eesti keskpank peaks siis tugevdama oma sellist haaret kommertspankade üle, et ei tekiks järjekordselt mingit laenubuumi. Et see tähendab, et siis keskpank peaks nagu teie nägemuse kohaselt ettevõtluse rohkem sekkuma või olema aktiivsem. Kriisi võib, kriis kestab, aga see 2008. aasta kriis on kindlasti jõutud maailmas aru saama, nii et tähendab, mingisugust tõhustamist on vaja, finantsjärelevalve, see ei tähenda, et see läheb väga rangeks, aga et võib-olla see endine režiim oli natuke liiga leebe ja seetõttu on vaja võib-olla natukene karmistada neid reegleid, nüüd Eesti süsteemis on kolm osapoolt, rahandusministeerium, Eesti pank ja finantsinspektsioon, kes täpselt, mida teeb, on ebaselge ja ma ei usu, et Eesti pank võib-olla ei pea neid rakendama neid meetmeid, aga aga Eesti pank võib kindlasti oma sõna sekka öelda ja pakkuda välja vähemalt neid neid tõhustamis vahendeid.",
"role": "user"
},
{
"content": "Eesti Panga Nõukogu valis keskpanga presidendi kandidaadiks Ardo Hanssoni.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita selle kohta üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nRiigieelarve juures on teadagi oluline, millised on prioriteedid, mille peale raha kulutada ning millised ja kui suured on maksud, kust see raha saadakse. Aga oluline on ka lähtepunkt, kui palju saadakse tulu ja kui palju kulutatakse, ehk kui tasakaalus on eelarve. Käesoleva aasta eelarvet on puudujäägi pärast korduvalt kritiseeritud. Mis saab järgmisel aastal sotside juht Jevgeni Ossinovski. Et nendel aegadel, kui majandus on kasvanud aeglaselt on riik investeerinud rohkem, mille tõttu on on eelarve olnud see kerges miinuses siis nüüd meil, majanduskasv on kiire, tuleb kindlasti reserve koguda. Mis Meie hinnangul tuleks järgmise aasta eelarve koostada nominaalse ehk reaalse ülejäägiga. See on kindlasti võimalik ja, ja ma arvan, et et me jõuame, suudame valitsuses selles osas ka kokkuleppele jõuda. Keskerakonna aseesimees Kadri Simson kinnitab, et tegelikult on see kogu koalitsiooni huvi. Tõepoolest, me lähme riigieelarve strateegiat vormistama siis nii et järgmisel aastal tulud oleksid suuremad kui kulud, ehk et me saavutaksime nominaalse ülejäägi, mis siis tähendab, et järgmisel aastal riigireservid kasvaksid ja seda on võimalik saavutada, aga see on keeruline, sest me oleme kokku leppinud, et mõned juba seadustatud maksutõusud tühistatakse. Ja samas on meie peaminister öelnud, et ühtegi uut maksutõusu järgmine aasta ei tule. Seega me peame leidma lisaks majanduskasvule ka viise, kuidas kulutusi vähendada. Isamaa Res Publica liidu esimees Helir-Valdor Seeder tuletab meelde, et nemad võitlesid juba käesoleva aasta eelarve tasakaalu eest kuid järgmise aasta eelarve osas väljendab ta ennast mõnevõrra ettevaatlikumalt. Loomulikult 2019 aasta riigieelarvele mõeldes ja riigieelarve strateegiale järgmisel neljal aastal me kindlasti peame seadma eesmärgi vähemalt tasakaalus eelarve ja sõltuvalt siis võimalustest, milline on järgmisel neljal aastal majanduskasv, aga ikkagi olukorras, kus majanduskasv on seal üle kolme protsendi, peaksime me olema võimelised tulevikus hakkama koguma ka reserve. Et see on Isamaa, Res Publica liidu üks niisugune, ütleme siis makromajanduslik või suurem eesmärk, jättes kõrvale valdkondade poliitikad, vajadused, investeeringud, palgapoliitikate küsimused, aga see peab olema üks suur eesmärk. Nagu Kadri Simson juba ütles, eesmärgi saavutamine ei ole hoolimata heast majanduskeskkonnast sugugi lihtne sest kõik koalitsioonierakonnad on aru saanud, et maksutõusust tuleb loobuda. Uued maksukavad, puudutagu need siis suhkrut või autosid esialgu unustada.",
"role": "user"
},
{
"content": "Koalitsioonierakonnad valmistuvad riigieelarve strateegia aruteluks. Üksmeelsed ollakse selles, et miinuses riigieelarvet ei tohi järgmiseks aastaks teha.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita sellele vastav lühikokkuvõte ühe või kahe lausega. Vasta alati ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nNo seal lihtne ei ole neid hankeid võita, see on ka täiesti selge ja noh, logistiliselt on see ka suhteliselt keeruline, kui kuhugi minna ja siis baseerida mingi lennuk kuhugi teise riiki ja sinna leida siis kas meie oma meeskonnad või sealt kohapealt ja see on päris päris keeruline, selline logistiline ülesanne ja, ja lisaks tuleb olla ka ikkagi hinna poolest konkurentsivõimeline. See äriplaan, mille te esitasite Euroopa komisjonile, seal oli suisa eksootilisi kohti, nagu näiteks Vietnam ja pidite uurima pindaga Austrias Saksamaal, et kas need plaanid on endiselt olemas? Jah, see vietnami asi oli selline kuidagi eksootiline kõrvalepõige, kuidas sinna tekkis, et mingil hetkel tunti sealt küll huvi, aga, aga see ei ole nagu päris reaalne, aga ei, meie sihtturuks on ikka Euroopa selge. Lätlaste lennufirma, mis üritab meeleheitlikult hoida oma liine alles, on taas väga keerulises majanduslikus olukorras ja nad ei välista, et nad vajavad uut rahasüsti. Kaua selline olukord võib üldse kesta ja kas Euroopa komisjon tuleb nüüd teist korda ka suurematele lennufirmadele vastu? Minule teadaolevalt nii palju, kui ma meediast olen lugenud, on, on juba üks taoline pretsedent olnud ja Euroopa komisjon nagu Air France'il teistkordse abi juba heaks on kiitnud, eks see, eks see keeruline küsimus on, et noh, tegelikult juht on sellest kriisist taastumine võtab ikka väga-väga palju aega ja ega tegelikult ikkagi välistada seda ei saa ka, et see lennundusturg veel lähemate aastate jooksul veel muutub ja, ja ka mõni mõni ettevõte siit ära kaob. Te ei julge võtta riski, et mõnda suvist liini Tallinnast käima panna. Me mõtleme selle peale Saate täpsustada ka natuke? Ei täpsustaks ja kui, siis see jääb ikkagi suve teise poolde, mitte varem. Kui te vaatate seda lennuplaani, mis Tallinnast on, kas on mõni väga oluline koht ka katmata? Üks asi on kattuvus, teine asi on ikkagi nagu ühenduste kvaliteet, eks, et mida me näeme, on ju see, et, et et võib-olla ju sihtkohtasid palju, aga kui me vaatame, kui hõredalt need lennud toimuvad ja missugused on reaalselt ikkagi mingisugused ka näiteks mingi kuskil mingid ümberistumise võimalused, et need on, noh, see kogu selline ühenduste kvaliteet on ikka niivõrd meeletult kukkunud ja mis on ka arusaadav, sest lihtsalt nõudlust ei ole. Kui me vaatame seda Tallinna lennujaama ikkagi lendude keskmist täituvust, siis see on ikka äärmiselt madal ja võib ütelda, et võib-olla väga üksikud erandid, aga praktiliselt kõik ju põletavad raha selle lendamisega.",
"role": "user"
},
{
"content": "Väikestel lennukompaniidel on võimalus praeguses kriisiolukorras pakkuda soodsat allhanget suurematele lennufirmadele. Nordica juhatuse esimees Erki Urva ütles, et ka Nordica osaleb mitmes riigis siseliinilendude konkurssidel ning loodab olla edukas.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Vaata üle uudislugu ning loo sellele lühike kokkuvõte. Piira vastus ühe või kahe lausega ja vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nValitsuse vaktsineerimisplaan on juba kaua oodatud, täna valitsus sellega kinnitas valitsusjuhi Jüri Ratas ütles riigikogu ees, et vaktsineerimisega alustatakse nii ruttu kui võimalik. Ilmselt jaanuaris, kui Euroopa Liidu ravimiamet annab müügiloa. Osaleme Euroopa Liidu vaktsiinide ühishankes ning plaanime ühineda kõigi seitsmes hankes osaleva vaktsiini tootja eelostulepinguga. AstraZeneca lepinguga soetab Eesti Covid 19 vaktsiini 665000 inimesele. Jansen lepinguga umbes 300-le 1000-le inimesele. Fier lepinguga, samuti ligi 300-le 1000-le inimesele, kurevaki lepinguga umbkaudu 330000-le inimesele ja Moderna lepinguga 117 10000 inimesele. Kupaliidu ühine vaktsiiniportfell hajutab riske, kui mõne vaktsiini arendamine, turule tulemine või tootmine peaks takerduma ja taga, et vaktsineerimisega saab alustada Eestis samaaegselt Euroopa Liidu teiste riikidega. Lepingute kohaselt hakatakse vaktsiine liikmesriikidesse tarnima pärast seda, kui vaktsiin saab Euroopa liidus müügiloa, mille eelduseks on Euroopa ravimiameti positiivne hinnang. Eestis on tootjatega kokkulepete kokkulepe, et vaktsiini tarnitakse terviseameti lattu, kus tagatakse vaktsiinide hoiustamiseks vajalikud tingimused. Seejärel korraldab Eesti riigisisese laialiveo vaktsineerimispunktidesse vastavalt vaktsiinide jaotuskavale. Esmajärjekorras vaktsineeritakse tervishoiutöötajad, seejärel hoolekandeasutuste töötajad ja ekad siis eakad ning viirusele altite haigustega inimesed pärast seda eesliini töötajad ja elutähtsate teenuste esitajad. Ratas lubas, et tuleval aastal saavad vaktsiini tasuta ka need, kes sihtrühmadesse ei kuulu. Vaktsineerimine jääb vabatahtlikuks. 2021. aasta esimeses kvartalis me soovime vaktsineerida sadat tuhandet elanikku, see oleneb ka sellest, kui palju neid vaktsiin siis turule tuleb. Valitsus otsustas ka toetused Ida-Virumaale, mis on sügiseses viiruse laines kõige enam kannatada saanud piirkond. Veel kord Jüri Ratas. Suurusjärgus 2,1 miljoniga me toetame Ida-Virumaa ettevõtlust. Ma arvan, et see on väga põhimõtteline, väga suur otsus tegelikult, et anda kindlust Ida-Virumaa ettevõtjatele edasi minna suurusjärgus kolme miljoniga. Täiskasvanute huviharidus, huvitegevus nii Ida-Virumaal kui kui Eestis sport Ida-Virumaal, kui Eestis. Laste ja noorte huvitegevus huviharidus Ida-Virumaal kui Eestis, eraharidus nii Ida-Virumaal kui Eestis, nii et see sisaldab seda kolme miljonit. Kõige rohkem kannatada saanud valdkonnad saavad toetusi üldmahus üle viie miljoni euro. Tingimused täpsustavad neljapäeval, kui valitsus need oma istungil ka kinnitab.",
"role": "user"
},
{
"content": "Valitsus kinnitas Sotsiaalministeeriumis ettevalmistatud koroonaviiruse vastase vaktsineerimise plaani.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Uurides uudislugu, loo sellele ühe või kahe lausega lühikokkuvõte. Vasta eesti keeles!\n\nTekst:\n\nTäna teile esitatud riigieelarve eelnõu on üles ehitatud rahandusministeeriumi eksperdile sõltumatule prognoosile, majanduskasvu, inflatsiooni ja maksutulude laekumise kohta. Eelarve lahtub eeldusest, et majanduskasv aastal 2002 on viis protsenti ja inflatsioon 3,8 protsenti. Suurem osa eelarve kasvust on plaanis suunata seaduste ja otsuste täitmisele, mida siin saalis riigikogus vastu on võetud. Mainiksin eest eeskätt kolme meie kõigi jaoks prioriteetset ala. Esiteks pensionireform ja pensionide kasv. Järgmisel aastal tõuseb vanaduspension 137 krooni keskmiselt. Teiseks tervishoid. 2002. aasta riigieelarvega kasvavad eraldised Eesti haigekassale 506,7 miljonit krooni mis annab võimaluse tervishoiutöötajate ammu ära teenitud palgatõusust. Kolmandaks. NATO 2002. aasta riigieelarvega jõuavad Eesti vabariigi kaitsekulutused kahe protsendini rahvusliku koguproduktist. See on see tase, millele on ka riigikogu oma otsustega just eesmärgiks seadnud. Luuakse seega alus meie liitumisele NATO-ga, mis võimaldab meil ka edaspidi hoida oma kaitsekulusid ligiläärselt samal tasemel. Euroopa Liidu ja NATOga saab liituda vaid kogu Eesti. Seetõttu tuli valitsusel eelarve eelnõu koostades näkku vaadata tänase Eesti suurimatele probleemidele nagu tööpuudus, perede ja laste olukord, teaduse ja haridusalafinantseerimine. Viimaste aastate kokkuhoiupoliitika võimaldas meil ka nende probleemide lahendamiseks täiendavaid vahendeid leida. Nii on 2002. aasta eelarvega ette nähtud summad kõrgharidusreformi käivitamiseks, sealhulgas üliõpilaste õppetoetuste süsteemi rakendamiseks ning teaduse sihtfinantseerimise kasvuks ning ka kutsekoolidele. Kõrgharidussüsteemi investeeringud kasvavad näiteks 42,4 protsenti. Teiseks lastetoetused, teise lapse toetus tõuseb järgmisel aastal 300 kroonini. Kolmandaks tööpuuduse vastased, aktiivse tööhõivepoliitika meetmed. Selleks tuleb meil erilist tähelepanu pöörata väikeettevõtluse ja ettevõtluse arendamisele ka väljaspool Tallinna. Ja seetõttu kasvavad ettevõtluse arendamise sihtasutuse tehtavad eraldised riigieelarvest võrreldes 2001. aastaga 132 protsenti, aidates sellega kaasa aktiivse tööhõivepoliitika arengule, millele lisandub veel ka teisi summasid. Lugupeetud riigikogu liikmed, soovin teile asjalikke arutelusid, tõsist diskussiooni ning tööd selle eelarve vastuvõtmiseks. Aitäh.",
"role": "user"
},
{
"content": "Peaminster Mart Laar esines Riigikogus seoses järgmise aasta riigieelarve üleandmisega.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Analüüsi uudislugu ning kirjuta sellele üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta üksnes eesti keeles!\n\nTekst:\n\nJõhvi vallast Kose külast paarikümne kilomeetri kaugusel asuvale Sirgala harjutusväljale viivat otseteed on plaanis hakata ehitama suve hakul põhiulatuses kõikidele soovijatele avatud seitse meetrit lai kruusatee peaks valmima aastavahetuseks Ust-st räägib riigikaitseinvesteeringute keskuse harjutusväljade portfellijuht Elari Kalmaru. Tänu uuele teele saab paremaks see, et kaitsevägi saab lühemat teed pidi sirgale harjutusväljale ja lisaks nad ei pea enam läbima Narva maanteed, mis kindlasti liiklusohutuse seisukohast on samuti positiivne. Kohalikud inimesed peavad selle tee kasutamisel kindlasti arvestama sellega, et seal võib liikuda rasketehnikat. Ja kui kohalik inimene tahab otse tee jõhvi valida, siis sellega peab samamoodi arvestama, et tegu ei ole asfaltteega, et tegu on ikkagi kruusateega. Jõhvi sõjaväelinnakus asuva Viru jalaväepataljoni ülem kolonelleitnant Arvo Luga lisas Kui see läheb nüüd otseks, siis see sõiduaeg ka täpselt samamoodi, mitte ainult et me ei ole maanteel jalus, vaid see sõiduaeg meie jaoks läheb palju-palju lühemaks. Otsete Sirgala harjutusväljale on olnud kaitseväelaste pikaaegne unistus. Viru jalaväepataljoni ülem Tarvo Luga. Selle selgitamist ei alustanud mina, vaid juba minu eelkäijad, et see on väga pikk protsess olnud. Loomulikult sinna läheb palju raha alla, aga kokkuvõttes, kui me võtame siin 10 aasta lõikes 10 pluss aastat, siis see pigem on üsna oluline kokkuhoid ja mul on hea meel, et sellega on nüüd kõik nõus. Kas võidavad, st ka logistikud, vähem vedusid, vähem remonti masinatele, sest kilometraaž, mis tuleb selle suure ringiga käimisega, et see kilomeetriaaž on päris suur, et sealt ka hooldus ja kõik muu, et logistikutel võiks saada ka lihtsam. Ligi kolmel 1000-l hektaril põhiliselt endisel karjäärialal asuv Sirgala harjutusväli on Eesti kaitsevälja kaitseliidul üks suuremaid. Lähiajal on seda plaanis laiendada üle kahe korra Ida-Virumaalt. Raadiouudistele Räne Kundla.",
"role": "user"
},
{
"content": "Tänu lühemale teekonnale võidavad kaitseväelased ka ajas ja püsikuludes.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Analüüsi uudislugu ning kirjuta sellele üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta üksnes eesti keeles!\n\nTekst:\n\nTelefonikõnes Ashtoniga viitab Urmas Paet kodanikuaktivist Olgo Pogumoletsile, kes rääkis meie välisministrile, kuidas ühed ja samad sniperid tulistasid Maidanil nii Ukraina politseijõude kui ka mässajaid. Olga ütles, et kõik tõendid viitavad sellele, et snaiperid, kes tulistasid nii politseinikke kui ka rahvast, olid ühed ja samad, rääkis Paet Ashtonile. Ashton aga ütles, et asja tuleks kindlasti uurida. Paet kommenteeris äsja pressikonverentsil seda lindistust, öeldes, et ta lihtsalt vahendas kohapealsete inimeste sõnumit. Aga ise ei väitnud, et snaiperid oleksid tegutsenud maidaanlaste juhtide korraldusel. Nii nagu seda vene kanalite esitatakse. On kahetsusväärne, et sellised telefonikõned püüavad omandada need, kellele need ei peaks kuuluma ja, ja proovivad neid siis mingisugustel eesmärkidel kasutada. Et noh, kahjuks on juba kuulda ja näha, et, et sellest lindistusest On ka juba moonutatud versioone, mille selge eesmärk on siis püüda kuidagi diskrediteerida praegust Ukraina valitsust, mida sealt autentsest versioonis kuulata võib, on minu siis emotsioonide ja nende hoiakute ja meeleolude vahendamine, mida ma Kiievis kuulsin Küsisin välisministrilt, kes ikkagi võis olla selle lindistamise taga. Sellel oletamisel ei ole mõtet, et lihtsalt ma arvan, et et iga analüütiline inimene suudab nagu võib-olla lihtsalt mõningaid asju nagu kokku panna seda, et et see kõne toimus nädal aega tagasi, aga üles pandi see nüüd nädal aega hiljem. Nüüd, kui uus valitsus Ukrainas on tööle hakanud? Väga kiiresti on sellest levitatud ka moonutatud versioone ja on üritatud sellest siis teha mingeid selliseid teatekesi, mis justkui nii-öelda paneksid selle kõik kindlasse kõneviisi, selle sisu. Riigikogu riigikaitsekomisjoni liikme, keskerakondlase Aivar Riisalu hinnang juhtunule oli karm. No päev selge on see, et antud olukord on oluliselt tõsisem, võib-olla kui me oskame endale seda täna ette kujutada, sest et tavakodanikuteadvusesse ei peagi ju kõik nüansid jõudma siis tal on uni rahulikum. Ma tunnistan ausalt ja otse, et, et selline asi on juhtunud, et sellisel tasemel inimeste vestlusi on peal kuulatud ja neid propagandistlikul moel veel ka ära kasutatakse. Siis minu jaoks on see ka šokeeriv ja mis näitabki seda, et ega 21. sajandi selline tehniline võidukäik tekitabki olukorra, kus kus sa pead juba igal hetkel vaatama, mida sa tohid ja mida sa ei tohi, aga mis toob endaga kaasa selle, et info liikumine aeglustub ja vahel on just kiirus ja otsusekiirus nagu võtmetähtsusega, nii et see on väga kummaline olukord. Ning riigikogu väliskomisjoni esimehe Marko Mihkelsoni kommentaar. Pigem see näitab, milliseid meetodeid kasutab Venemaa siin minu arvates ei ole mingi kahtlust, et ka varasemad korrad need, mis lindistused on jõudnud Youtube 'i on kõrvad paistavad sealtpoolt, aga eks selle sammuga püütakse kindlasti diskrediteerida noh, nii-öelda Euroopa Liidu poliitikuid justkui katse selles suhtes on tehtud ja ka hoiakuid selles suhtes, kuidas me kirjeldame ja analüüsime olukorda. Aga kui me nüüd tähelepanelikult kuulame seda pealt kuulatud lindistust, siis ka minister Paet ütleb ju seal ja räägib Astonile sellest, mida ta kuulis Kiievis ja midagi enam.",
"role": "user"
},
{
"content": "Internetti lekkis telefonikõne, kus välisminister Urmas Paet vahendab 26. veebruaril EL-i välisasjade esindajale Catherine Ashtonile oma muljeid Kiievist.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Analüüsi uudislugu ning kirjuta sellele üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta üksnes eesti keeles!\n\nTekst:\n\nSkulptorite Tiiu Kirsipuu ja Ivan Subaka ülesanne on Viljandimaa vabadussõjas langenute mälestussammas taastada võimalikult täpselt. Tiiu Kirsipuu ütleb, et ülesande teeb eriti keeruliseks see, et pronksfiguuride grupid tuleb modelleerida fotode järgi. Kui sul on erinevatest vaadetest, aga siiski mitte kõikidest vaadetest fotod siis selle põhjal panna kokku selline 3D mudel nii-öelda. Ei ole sugugi lihtne. Nõndanimetatud plastiliini etapist ehk modelleerimisest üle poole on tehtud pooleteise kuu pärast hakatakse pronksivalu ette valmistama. Tiiu Kirsipuu peab abandus Adamsoni eriliseks vormimeistriks, kelle töid iseloomustab detailirohkus ja liikuvus. Kuidas pean ühele poole kaldu, üks õlg on eespool, teisel pool üks puus on eespool, et see selline liikumine, mis nendesse figuuridesse on sisse programmeeritud, on minu jaoks olnud. Nüüd nendesse fotodesse süvenedes on olnud üllatav. Kas taastatud mälestusmärk saab olema kõiges originaalilähedane? Algselt oli selle mälestusmärgi see alumine püramiidias osa betoonist, aga praegu tuleb see graniidist. Figuurid on samamoodi nagu enne sedagi, pronksist. Viljandi muuseumi direktor, ajaloolane Jaak Pihlak ütleb, et esimesel iseseisvusperioodil rajati Eestis ligi 200 vabadussõjas langenute mälestussammast. Taastamata on need vaid Narva-Jõesuus ja Viljandis. Viljandimaa mälestussamba taastamine maksab üle 660000 euro, millest suurem osa tuli riigieelarvest. Kuid ka annetajate panus on väga oluline. Annetuste kogumine jätkub. Aga teades seda, et millised on ju praegu inflatsiooni numbrid, siis annaks jumal, et me suudame selle samba valmis teha just nende numbritega. Sest ma näen seda tööd, mis on teinud Tiiu Kirsipuu ja Ivan Subaka nende kujude kallal ja samuti siis teostaja firma kivikuvand. Et see töö on väga hea ja see monument kõrgub Viljandis järgmise aasta 23. juunil ja kõik, kes veel ei ole saanud annetada. Palun tehke seda. Toetage, te lähete ajalukku.",
"role": "user"
},
{
"content": "Vabadussõjas langenute Viljandimaa mälestussamba taastamise ettevalmistused jätkuvad. Skulptor Tiiu Kirsipuu ateljees modelleeritakse praegu Amandus Adamsoni loodud mälestussamba skulptuurigruppe. Ühtlasi jätkub annetuste kogumine mälestusmärgi taastamiseks.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Uurides uudislugu, loo sellele ühe või kahe lausega lühikokkuvõte. Vasta eesti keeles!\n\nTekst:\n\nEile hilisõhtul toimunud terrorirünnakutes sai Prantsusmaa pealinnas surma 128 ja vigastada 80 inimest. Rünnakud restoranidele kohvikutele kontserdisaali, Nepataclana jalgpallistaadionile korraldas sunniidi äärmusrühmitus islamiriik, et karistada Süürias islamiriigiga sõdivat Prantsusmaad. Prantsuse politsei andmetel oli üks kontserdisaali rünnanuist prantsuse kodakondsusega ja tal olid ka eelnevad sidemed islamistidega. Ühe enesetaputerroristi surnukeha juurest leiti aga Süüria pass ning teise juurest Egiptuse pass. Prantsuse president Francois Hollande kuulutas öösel peetud emotsionaalses telepöördumises välja eriolukorra riigis ja võrdles terrorirünnakut sõjakuulutamisega. See on nõudlus, ütles Hollande. Võtsime vastu otsuse mobiliseerida kõikvõimalikud jõud terroristide tabamiseks ja julgeoleku tagamiseks. Teiseks sulgesime piirid. Me peame kindlad, et esiteks ei pääseks põgenema need, kes vastutavad selle kuritöö eest ja riiki ei pääseks rohkem nende toetajaid. Kõige rohkem ohvreid oli rünnakus Pataklani kontserdimajale, kus toimus ühe Te metal grupi kontsert, kirjeldab seal viibinud Sharon. Me istusime baaris, kui kuulsime tulistamist või arvasime seda kuulvat. Järgmisel hetkel oli paaris aga kaks meest, umbes 25 aastased, Kalašnikovi automaatidega. Nad käskisid inimestel pikali heita, terve saalitäis oli põrandal üksteise otsas pikali ja need mehed asusid tulistama. Prantsusmaa president kuulutas niisiis välja üleriigilise kolmepäevase leina. Milline on olukord Pariisis praegu, seda räägib Pariisi tänavatel olev Johannes Tralla. Pariisi tänavapilt on võrreldes tavalise laupäevaga üsna vaikne ja rahulik, väga paljud ärid, kohvikud, raamatukogud, teatrid on suletud, samas ei saa öelda, et Pariis oleks täiesti vajunud unne ja, ja sulgunud sellepärast, et istun praegu minagi ühes siin eile õis, sündmuste epitsenter eetris asuvas kohvikus. Rääkisin ühe lihapoemüüjaga, kes ütles, et ta oli eile öösel küll siit kümnekonna kilomeetri kaugusel, aga ta käib siin iga päev tööl ja ta ütleb, et ta ei tunne ennast siin praegu vähem turvaliselt kui ükskõik millises teises Pariisi või Prantsusmaa piirkonnas, sest selline tragöödia võib tabada igal pool. Üldpilt on selline, et inimesi on vähe. Umbes kaks kolmandikku äridest on suletud. Need, mis on avatud, on vähemalt siin piirkonnas, kus mina viibin peamiselt hõivatud ajakirjanike poolt. Ja inimesed, kellega ma rääkinud olen, on loomulikult šokeeritud eile öistest sündmustest, aga samas valitseb selline arusaam, et eluga tuleb siiski edasi minna. Tänavatel on väga palju politseinikke ja tegelikult, kui me üritasimegi peatuda, et aktuaalse kaamera jaoks filmida seda kontserdipaika, kus eile enesetapurünnakutes ja tulistamises hukkus üle 80 inimese, siis kohe tulid politseinikud koputasid meile õla peale ja suunasid meid ajakirjanike alasse, kus on siis kümneid ja kümneid ajakirjanikke mitmelt poolt maailmast. Euroopa on rünnakute pärast šokis nii Suurbritannia kui ka Saksamaa valitsusjuhid kutsusid kokku valitsuse kriisikomisjonid. Berliini politsei kaunistas omakorda julgeolekumeetmeid ja rajas barrikaade Prantsusmaaga seotud hoonete, sealhulgas ka saatkonna lähistele. Suurbritannia peaminister David Cameron kutsus kokku oma riigi julgeolekunõukogu, et arutada terrorirünnakutega seonduvat. Julgeolekuhäire tõttu evakueeriti ka üks Suurbritannia suurema lennuvälja terminal ja maandati üks Amsterdamist. Pariisis startinud reisilennuk Cameron lubas Suurbritannia poolt teha kõikvõimalikku, et Prantsusmaad abistada. Ta tõdes, et Suurbritannia seisab silmitsi samasuguse ohuga. Ükskõik kui palju ka pole selleks enne ette valmistunud. Toetada meie politsei ja luureagentuur julgeolekumeetmeid karmistas ka Venemaa ning USA president kutsus omalt poolt kokku riigi julgeoleku nõukogu. Rünnakuid taunis ka Saudi Araabia kõrgeim vaimulik institutsioon, vanemõpetlaste nõukogu ning palestiinlaste islamistlikud rühmitused Hamas ja islami džihad. Süüria president Bashar al-Assad aga süüdistas terrorismi levikus Prantsusmaa poliitikat. Viinis on praegu koos ka Süüria kriisi teemaline konverents ning euroliidu välispoliitika juht Federica Mogherini nimetas sealseid läbirääkimisi edukateks ning tema sõnul võib kriisi lahendamise protsess ka peatselt alata. Saksa välisminister Frank-Warter Steinmeier oli konkreetse ning tema sõnul otsustasid konverentsil osalenud riigid alustada viivitamatult läbirääkimisi Süüria opositsioonigruppidega. Konverentsist osa võtnud riigid soovivad Süürias valimisi järgmise 18 kuu jooksul, ütles Steinmeier. Eesti president Toomas Hendrik Ilves ütles, et Euroopal tuleb nüüd koostööd tihendada, kui me soovime ennast kaitsta ja oma piiridest väljaspool tegutseda. Kai Vare tegi vabariigi presidendiga intervjuu. Siiamaani on näiteks ühine välispoliitika olnud suhteliselt nõrgavõitu. Samuti ei ole Euroopa riigid, eriti kui üldse tahtnud tegeleda Euroopa kaitseküsimustega. Me peame saama üle selle praeguse jõuetuse, mis tulenebki sellest, et ei taheta kokku leppida. Mis te arvate, kas me saame üle, kas eelkõige ju ka suuremad Euroopa riigid saavad üle? Noh, suured vapustused, nagu see eilne terrorirünnak ja selline elajalik või ütleme, sihikindel soov tappa süütud inimesi, see võib panna tõesti ühe tõuke selles suunas, et rohkem ühiselt tegutseda. Minul on selge, et kui me ei tihenda oma luure oma sõjalist koostööd siin Euroopas, siis eraldi me ei ole võimelised end kaitsma. Missuguse sõnumi me peaksime nendest rünnakutest enda jaoks välja lugema tuleviku kohta just eelkõige, sest ausalt öelda tekib päris hirm, kui meie jaoks nii jahmatavate tõekspidamistega jõud kelle jaoks ei ole inimelu karvavõrdki väärt ennast meile nii suure vägivallaga peale surub. No suurim oht meil endil on see, mis on ilmselt eesmärk on teha meist samasugused riigid, et me kõik, mina ka räägin väärtustest, ühiste väärtustest. Kui sul on ühised väärtused, siis ei piisa lihtsalt neid korrata mantrana, vaid peame olema valmis neid kaitsma. Ma usun, et reaktsioon tuleb suhteliselt kiiresti. Sõjalist konflikti on raske öelda, siin võime näha natuke ümbermängimist juba nii-öelda koalitsioonides, kui ma mõtlen, mis, mis suunas kõik siin praegu läheb, siis tekib kindlasti selline tunne, et islami terrorismi vastu on vaja ühisrinnet, tulgu mis tuleb. No näeme, vaatame. Siseminister Hanno Pevkur kohtus kaitsepolitsei peadirektor Arnold Silisalu ning politsei ja piirivalveameti peadirektor Elmar Vaheriga. Minister kinnitas, et praegu pole ohutase Eestis muutunud. Lepiti aga kokku, et Eesti piirides tugevdatud t? On mõistetav, et inimestel üle Euroopa selliste juhtumite puhul hirm võib, võib tekkida ja, ja seetõttu tegelikult me otsustasimegi, et, et esimene, kõige kiirem, mis me saame teha, on, et me tugevdame Eesti piiridel valvet ja, ja teine siis koostöös prantsuse suursaatkonnaga oleme võtnud täiendava kaitse alla ka prantsuse suursaatkonna ja loomulikult kaitsepolitsei hoiab siis nii-öelda üldisel ohutasemel jooksvalt silma peal ja, ja suhtleb oma Euroopa partneritega, et koguda nii palju kui võimalik prantsuses toimunu kohta lisainfot. Politsei suunab oma ressurssi praegu eelkõige tõesti sinna, kus kõige pakilisem on neil. Me võtame siis täiendava kontrolli alla sadama samamoodi lennujaama ja, ja ka maismaa piiripunktid ja, ja tihendame seal siis nii inimeste kontrolli kui, kui, siis ka patrullide olemasolu eest, et meil teatavasti lõunapiiril piiri valvamist igapäevaselt ei toimu, õlik seal siis politseipatrulle tihendama ja tihendame ka siis sellist pistelist kontrolli mida, mida inimestele ja autodele tehakse. Ja, ja täiendavalt oleme siis ka piiri peal olevatele patrullidele jagamas välja nii täiendavat varustust ja see hõlmab endas ka relvastust. Kaitseministeeriumi asekantsler Jonata Vevio ütles aktuaalse kaamera erisaates, et Pariisis toimunu on rünnak Euroopa, Prantsusmaa ja laiemalt kogu tsivilisatsiooni vastu. See meenutab, et julgeolekuohud ei ole midagi abstraktset. Julgeolekuohud võivad tabada meid kodus ka siis, kui me seda ei oota hetkel, millal inimesed naudivad jalgpalli või kuulavad kontserti. See peegeldab maailma läbipõimutust, seda, et kui kusagil on ebastabiilsus ja kaos siis on oht, et see kaos tuleb ka meile koju kätte. Muidugi tuleb sellele vastata, vastata adekvaatselt. Aga see, et maailm on ohtlik, see, et maailmas on terrorism, see ei ole meile iseenesest ju uudis. Need rünnakud praegu Pariisis on muidugi mastaapsed. See probleem ei ole tingitud millestki kaudsemast millestki muust kui sellest kaosest ja ebastabiilsusest, mis Euroopa naabruses toimub laiemalt Lähis-Idas. Ma loodan, et ühelgi terroristil ei lähe läbi see, et ta muudab Euroopa olemust laiemalt lääne tsivilisatsiooni olemust. See on kaudselt nende eesmärk. Eesmärk on meid hirmutada. Nende eesmärk on panna meid muutma seda eluviisi, mille me oleme endale siia loonud. Presidendi julgeolekunõunik Merle Maigre tõdes aktuaalse kaamera erisaates, et terrorismi ja terrorismivastane võitlus on tõusnud taas teravalt päevakorda ning islamiriik näitab end tõsise probleemina maailma julgeolekule. Ühtlasi muutub üha olulisemaks luureteenistuste vaheline infovahetus. Alati on võimalik omavahel seda infot rohkem jagada, sest sest selge on see, et, et mis toimub ühes riigis, mõjutab teisi Euroopa riike ja, ja teenistuste omavaheline infojagamine on oluline ja vajalik ja võib-olla kolmas teema, mida, mida laiemalt Euroopas praegu ilmselt võib oodata, on, on selline, et pagulasdebati muutumine või teisenemine. Kui see seni on toimunud rohkem inimõiguste teemalises kontekstis, siis selge on see, et, et Pariisis toimunuga kerkivad esile selle pagulasdebati julgeolekuga seotud küsimused, mistõttu ongi eriti oluline, et praegu kiiremas korras tuleks rohkem infot selle kohta, kes need inimesed nende terrorirünnakute taga täpselt olid, millistel alustel nad Prantsusmaal viibisid ja nii edasi.",
"role": "user"
},
{
"content": "Äärmusrühmituse Islamiriik korraldatud terrorirünnakutes Pariisis hukkus vähemalt 128 inimest. See on ohvirterohkeim terrorirünnak Euroopas viimase kümne aasta jooksul.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Vaata üle uudislugu ning loo sellele lühike kokkuvõte. Piira vastus ühe või kahe lausega ja vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nItaalia valitsus tahab, et vaktsineerimine muutuks kohustuslikuks kõikidele riigi kodanikele. Esialgu on see valitsuse plaan, mis nüüd edasi saab, kas see ettepanek läheb? Ilmselt läheb parlamenti. See teema ongi täna parlamendis arutusel. Vaktsineerimine on muutumas Itaalias kohustuslikuks, kuna nii industriaaluurtöösturite liit kui ka ametiühingud on selle poolt, et tegelikult kõik töötavad inimesed oleksid võimelised esitama siis nii-öelda selle koroona passi, mis eeldab siiski seda, et ollakse vaktsineeritud kahe vaktsiini doosiga. See on tekitanud teatud vastuolusid ühiskonnas. Üldiselt võib siiski öelda, et, et itaallased on selle poolt, et ikkagi suurem osa inimestest saaks vaktsineeritud ja loodetakse, et see tagaks mingisuguse niisuguse vabama liikumise kõigile loomulikult melooni partei, Itaalia vennad, kes on opositsioonis, tahavad kasu lõigata aga ütleme niimoodi, et niisugused laiemat suuremad protestiaktsioonid on siiski läbi kukkunud. Ühesõnaga, itaallased tunduvad lepivad sellega või sellega nõus olevat, et nad peavad kõik ennast vaktsineerima. No mingis mõttes on see ju ka väga poliitiline teema. Mario Traagi valitsus just täna hommikul oli pressikonverents, kus Mario Traagi ütles otse välja, et nii-öelda siis see roheline pass ja mõnes mõttes sundvaktsineerimine töökohtades on oluline ja kui valitsuses on parteisid, kelleks oleks siis salvini leega partei, mis on olnud sundvaktsineerimise vastu, kui neid parteisid on, siis tegelikult valitsus läheb ikka edasi, see on niisugune väga tugev sõnum ja arvatavasti varem või hiljem Mateosa vini, kui ta tahab valitsuses jätkata, siis ta aktsepteerib traagi poliitikat ja kui ta seda ei tee, siis samas on traagilisiiski küllalt palju tuge. Et tegelikult valitsus ka ilma leegata saaks jätkata. Kui palju võiks aega minna, et see valitsuse ettepanek muutuks seaduseks? No praegu oleneb kõik sellest, kuidas otsustab parlament, sellepärast et kui võetakse Itaalias vastu dekreet, siis see jõustub kohe praegu. Märgid näitavad, et see sundvaktsineerimise teema siiski jääb püsima.",
"role": "user"
},
{
"content": "Itaalias on alanud vaidlused selle üle, kas muuta vaktsineerimine kohustuslikuks.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita sellele vastav lühikokkuvõte ühe või kahe lausega. Vasta alati ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nEesti väike ja keskmiste ettevõtjate assotsiatsiooni ehk Eve asepresident Marina kaas ütleb, et peamine probleem koroonakriisist tulenevate kahjude kompenseerimisel on see, et toetus on seotud tööjõukulude, mitte tegevuskulude või käibekaotusega. Samuti on käibelävend toetuse taotlemisel liiga kõrge. Näiteks kriisi alguses 12000 eurot miinimumkäive selliste ettevõtete puhul nagu giidid või hooajalised loodusmatkade ja muude turismiteenuste pakkujad, sellised probleemid jätkuvad ka edasi, et näiteks praegu lisaeelarvest varsti avanevas voorus on seatud piiranguks küll madalam 3000 euro tööjõumaksude summa eelmise kriisi aasta eest ja esimesed kaks kuud nüüd käimasolevas aastast jällegi paljud hooajalised, paljud väiksed ettevõtted, kes tegelevad üksi ei ole suutnud kriisi aastal maksta nii suuri tööjõumakseid, et tegelikult paljudel käive oli kadunud kogunisti see tähendab, et ei makstud palka, siis ei makstud ju ka palgamakseid. Ettevõtlus ja infotehnoloogiaminister Andres Sutt ütleb, et toetuste menetlemisel on tähtis ka kiirus ning see seab omad reeglid. Me soovime ju kõik maksumaksjatena, et toetust saavad need ettevõtjad, kes on oma maksud ära maksnud, nüüd kas võiks olla mingisugune teistsugune lahendus, et näiteks vaadata siis kulud dokumente, et ma arvan, et teoorias on see kõik võimalik, aga see viiks kogu menetluse väga pikaks, et meie jaoks oli oluline ka selle menetluse kiirus ja käibelävend, oli ju siis languse lävend 50 protsenti, et, et see oli kriteerium ja, ja see oli väga pika perioodi peale arvestatud. Eve asepresident Marina Kaas lisab, et paljude otsuste tagamaad jäävad kabinetihämarustesse. Esimeses järjekorras peaks aga analüüsima reaalset olukorda ehk kes ja kui palju abi vajab. Valitsus enne eraldab ühe ilusa ümmarguse summa konkreetsele meetmele ja siis hakatakse alles otsima selle summa sisse mahtuvat sihtgruppi. Nii on toimunud tegelikult turismimeetmete toetamisega. Veel kord ettevõtlus ja infotehnoloogia minister Andres Sutt Kindlasti on ettevõtteid, kes ei kvalifitseeru, et ei ole võimalik luua süsteemi, mis on 100 protsenti täiuslik aga oluline enamus saab kindlasti nende toetusmeetmete kaudu abi. Jah, me peame arvestama ka sellega, et siin juures on ju ka töötukassa palgatoetuse meede. Nii et neid kahte tuleb ikkagi koos vaadata.",
"role": "user"
},
{
"content": "Riik sellega ei nõustu.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Loe läbi uudis ja anna sellele lühike kokkuvõte ühe või kahe lausega. Vastus peab olema ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nFilmirežissöör on Kaspar Jansis ja film on vändatud tema enda raamatu seiklussala mandril ehk Morten Viksi uskumatud juhtumised lollide laevas ainetel. Film viib meid 10 aastase poisi maailma, kus tuleb õppida ise hakkama saama. Morten teab, et kusagil kaugetel meredel seilab tema ookeani laeva kaptenist isa. Kuni teda aga pole, tuleb kasuvanemate juures suuresti ise hakkama saada. Paps, kus sa oled? Ma olin troopikasaarel, kui lahket kohalikud kutsusid mind oma pidulauda. Võta mind kaasa kunagi võtangi. Õnnetu triki läbi väikeseks muutudes tuleb tal oma mängulaevas rinda pista putukatest meeskonnaga mis paneb teda ümber hindama enda suhtumist teistesse. Putukad ei tunnista Mortenit kaptenina. Laeva valitseb ämblik, kes selle asemel, et laeva kursil hoida, tegeleb oma võimu kindlustamisega. Hüen peab laeva päästma ja ise uuesti suureks saama, kuid see ei ole ekerge ülesanne. Kui ma ütlen, hüppa, küsid, kui kõrgele. Olin parasjagu teelehel maiustamas, kui üks hiiglane mu kinni nabis. Filmi kaasrežissöör Riho Unt ütleb, et filmi valmimine võttis kokku pea seitse aastat. Film on fantaasiaküllane ja sobib ka eelkooliealistele. Miks ma näiteks soovitaks põngerjatel seda vaatama minna olenemata vanusepiirangust, just see, et mis ma nagu kogenematus lastelaste peal on see, et, et nad pidevalt ütlevad, et mul on igav. Ja seda nüüd näitab just see pisikene morten, et sellel poisil ei ole mitte kunagi igav. Ta leiab alati mingisuguseid tegevusi, ehitab, kopsib, tal on väga palju fantaasiat, nii et selles mõttes võib seda filmi vaadata küll. Alates neljast-viiest eluaastast. Suurel projektil aitas tegelikkuseks saada hea lugu, mis aitas saada filmile ka vajalikku toetust, räägib produtsent. Gerdi Oengo. Kõigile ei meeldinud just see lugu. Just nimelt see lugu, et niisugune lapsesõbralik ja ülepea kala, niisugune sõbralik lugu soe ja, ja armas ja ilmselt tuli kõigil oma lapsepõlv võib-olla meelde seda lugu lugedes. Et see aitas palju kaasa ja siis saime edasi minna. Filmi eelarve oli 7,2 miljonit eurot, Eesti riigi osaluseks kujunes üks kolmandik, samas mahus panustasid Iirimaa ja Inglismaa ning pisut vähem aga Belgia.",
"role": "user"
},
{
"content": "Alates reedest hakkab kinodes jooksma rahvusvahelise koostööprojektina valminud animafilm \"Kapten Morten lollide laeval\".",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Loe läbi uudislugu ja tee lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte, mis peegeldab selle põhisisu. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nEesti töötukassa Põlvamaa osakonna juhataja Katre Mandel ütles, et Põlvamaal on töötute arv suurenenud 200 inimese võrra. Neid inimesi, kes täna siis hetkel on Põlvamaal ennast töötuks registreerinud, neid on meil 1018, kui lihtsalt numbrite keeles vaadata ja võrrelda siin võib-olla mis on eelmise aastaga juhtunud, siis meie kasv võrreldes teiste maakondadega on kõige väiksem olnud, aga teisest küljest tuleb arvestada ka seda, et meie töötus on noh, üleüldiselt olnudki ju üsna kõrgel. Seda kasvuruumi ei olegi seal väga palju olnud, aga inimeste mõttes on siis umbkaudu pluss 200 inimest. See muudatus, mis on meieni jõudnud Hooajaliste tööde algus annab uue võimaluse töö kaotanud inimestele. Katre Mandel. Praegu on meil siin märtsi lõpu poole, et kohe-kohe juba esimesed hooajalised kuulutused on tulnud. Ilmselt neid lisandub veelgi, eriti eriti meie piirkonda, mis on põllumajanduspiirkond ja kus selliseid hooajatöölisi kindlasti rohkem otsitakse. Eesti töötukassa Võrumaa osakonna juhataja Ene Kerge sõnul on Võrumaale lisandunud 400 töötut. Jälle on töötute hulk veidikene kasvanud, 1302 inimest on meie nimekirjas, võrreldes kahe aasta taguse perioodiga on see arv kasvanud 400 inimese võrra. Nii et, et see Covid ja see olukord, mis siin on nüüd natukene üle aasta kestnud, on ikkagi kasvanud meie klientide hulka päris päris oluliselt. Täna on Võrumaa töötuse protsent üheksa protsenti. Et meist eespool oli ainult siis Põlvamaa, Pärnumaa, Ida-Virumaa ja Tallinn-Harjumaa, nii et, et see töötuse protsent on kasvanud. Töötute hulgas on kasvanud kõrgharidusega inimeste osakaal Enekerge. Tasub ära märkida, et kõrgharidusega inimeste hulk on kasvanud ja see, see kasvuprotsent on olnud päris märkimisväärne, võrreldes siis just perioodiga. Enne Covidi algust. Raadiouudistele Võrumaalt Leevi Lillemäe.",
"role": "user"
},
{
"content": "Kagu-Eestis jätkub töötute arvu kasv. Kevadtööde algus pakub aga võimaluse taas tööle asuda, sest põllumajandusettevõtted vajavad hooajatöölisi.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Loe läbi uudis ja anna sellele lühike kokkuvõte ühe või kahe lausega. Vastus peab olema ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nAnu Raua keskuse idee autor on Eesti Rahva Muuseumi direktor Alar Karis, kelle hinnangul on helilooja Arvo Pärt ja tekstiilikunstnik Anu Raud. Eesti kultuuriruumis võrreldavad suurused. Keskuse loomise idee ei tekkinud tühjalt kohalt, sest Anu Raua le kuuluv Kääriku talu on rahvakultuuri tutvustanud ja olnud loomeinimeste praktikabaas juba aastakümneid. Alar Karis jätkab. Seda on vaja natukene tuunida ja, ja paremaks teha. Et, et ta oleks veel suurem ja rahvusvahelisem, seda enam, et siin ju lähedal on Viljandi kultuuriakadeemia. Siin on Eesti rahvakultuurikeskus, siin on pärimusmuusikakeskus ja Anu Raua keskusega, see looks väga selge sellise loomingulise õhustiku siia. Siia Viljandimaale. Ajaloolises Heimtali vallakeskuses on säilinud erinevatele omanikele kuuluvad hooned. Juba korrastatud vallamaja kunagises koolimajas on nüüd muuseum korda tegemist ootab seltsimaja ja metsavahimaja taastamist. Vaeste maja. Uus hoone tahetakse püstitada aga loodavale püsiekspositsioonile. Anu raud jätkab. Üks suur peatükk on siin kõikide Eesti kunstikoolide kunsti, kõrgkoolide rahvakunstipraktika, mis on siin mitukümmend aastat kestnud, peaasi, et see jätkuks. Ja teine asi minu unistus, kogu aeg loome inimeste maakeskus, mida ta ka paljude jaoks on. Et süüa võiks tulla, unistama, maalima, joonistama, viiulit mängima, mistahes loomingulist tööd tegema ja ka akusid laadima selle tulevaseks tegemiseks. Ja no üks asi on veel see kääriku talu, mis kindlasti kuulub ka siia. Minu isa ema on siin töötanud ja, ja nendest juba päritud kunstikogu, mis on niisugune väga ilus armas kogum Eesti kunstist kokku mingi 75 teost. Unistus on see, et need pildid oleksid seina peal. Praeguste inimestele, kes elavad siin, on vaadata, nautida oleksid nautida suured puud, lilled, loodus, aiad, metsad. Taas kord ERMi juht Alar Karis. Ja noh, minu idee on ja mõte on ikkagi see, et võib-olla rahastatakse mitte ainult suuri objekte suurtes linnades vaid kui me regionaalpoliitikat tõsiselt võtame, siis võib-olla peaks selle seaduse üle vaatama, et mitte oleks kaks suurt objekti, vaid näiteks üks suur objekt ja siis mitu väikest objekti ja siis väljaspool suuri linnu.",
"role": "user"
},
{
"content": "Eesti Rahva Muuseum (ERM) tahab Eestis ainulaadsest Heimtali vallakeskusest Viljandimaal kujundada Anu Raua keskuse akadeemikust tekstiilikunstniku loomepärandi säilitamiseks. Riigikogu kultuurikomisjonile on esitatud 29 taotlust riiklikult tähtsate kultuuriobjektide korrastamiseks või ehitamiseks.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Süvene antud uudisesse ja tee selle kohta lühikokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult ühe või kahe lausega!\n\nTekst:\n\nPärnus liigub selle kohta, kes kellele ettepaneku tegi vastukäivat informatsiooni ja nii polegi selge, kas isamaa tegi opositsioonis Reformierakonnale ettepaneku koalitsiooniläbirääkimisi alustada või tuli ettepanek Reformierakonnalt. Pärnu linnavolikogu EKRE fraktsiooni esimehe Eldur Paulsoni jutust selgub, et asi on juba mitme nädala tagune Heldur Paulson. No me oleme kaks ettepanekut saanud ühe siis IRLi ja Reformierakonna poolt juba mõned nädalad tagasi ja nüüd eile siis saime ka valimisliidu poolt ettepaneku, mille me õhtuse koosoleku ajal siis otsustasime vastu võtta. Miks te selle Isamaa ja Reformierakonna ettepaneku üle nii kaua mõtlesite ja siis lõpuks ikkagi, kui tuli teine ettepanek selle vastu, võtsite. No esiteks on nendel ju poole rohkem kohti, kui meil, me jääksime sinna selliseks väikseks Peetriks suurte Peetrite kõrvale ja teiseks, muidugi ma tunnen neid inimesi liiga palju, ma olen ju endine IRL-i liige lausa Pärnumaa volitatusest. Ja ma tean, et nende sõna ei maksa suurt midagi. Pärnu linnapea Romek Cosen kranius. Jah, tõsi ta on, et eile siis andis meedia vahendusel meile koalitsioonipartner Isamaaliit teada, et nad väljuvad koalitsioonist ja soovid hoopis läbirääkimisi pidada opositsioonis oleva Reformierakonnaga ja hoolimata sellest, et meil on kaks pool aastat olnud väga edukas koalitsioon, oleme mitmeid projekte algatanud, me ei ole kunagi olema ligemal uue silla ehitusel, kui täna, laenukoormus on 10 aasta üks madalamaid, Pärnu linnal majanduslikult läheb hästi ja seetõttu oli meie jaoks see veidi üllatav. Ester Vilgats, Pärnu.",
"role": "user"
},
{
"content": "Pärnus alustavad homme koalitsioonikõnelusi valimisliit Pärnu Ühendab, Keskerakond ja EKRE. Senise koalitsiooni lagunemise põhjustas Isamaa, asudes läbirääkimistesse Reformierakonnaga.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Vaata üle uudislugu ning loo sellele lühike kokkuvõte. Piira vastus ühe või kahe lausega ja vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nSügise alguseni on jäänud napilt üle 10 nädala ja vaktsineerima pole jõudnud veel pool miljonit täisealist Eesti elanikku. Praeguse tempo juures jääb 70 protsendini jõudmine oktoobrisse. Tervise ja tööminister Tanel Kiik siiski lootust ei kaota. Tõepoolest, vaktsineerimise tempo ei ole enam sel tasemel, mis ta oli kevadkuudel ja suve alguses, mis on mõneti arusaadav, kuna tänaseks on 53 protsenti täisealistest vähemalt ühe doosiga vaktsineeritud. Teatud hulk inimesi on ka läbi põdenud, kelle puhul see vaktsineerimis aeg alles jõuab kätte. Aga oluline on siiski edasi liikuda eesmärgiks seatud 70 protsendi täiskasvanute vaktsineerimise suunal. Me oleme arutanud, et selle eesmärgi täitmiseks astronoomiliseks sügiseks ka teiseks septembriks tuleb teha iga nädal suurusjärgus 20000 uut kaitsesüsti, ehk et 20000 euro peab kasvama siis inimeste hulk, kes on vaktsineeritud ja neile lisanduvad siis kõik veel teised Need doosid, mida tehakse ka iganädalaselt. Viimastel nädalatel on see number olnud nüüd eelmisel nädalal suurusjärgus 16000, enne seda 14000 ehk et ta natuke on liikunud üles võrreldes jaanipäeva nädalaga, kus ta oli ainult 9000 juures. Aga jätkuvalt on veel mõni 1000 tõusu vaja erinevate projektidega, erinevate selliste erilahendustega inimestele vaktsineerimis võimaluse mugavamaks muutmisega saavutada. Et, et jõuaksime siiski taas sellise 20000 tasemeni. Igal juhul vaktsiine, meil jagub. Juuni keskpaigast alates vaktsiini tarned kasvasid piisavalt suureks, kuigi on Eestisse jõudnud vaktsiini kogused jõudsid piisavalt kõrgele, et Eesti elanike nõudlus need ära katta. Ja praegu nüüd on küll tarned mõnevõrra väiksemad kui kevade teises pooles ja suve alguses. Aga nagu viidatud ka inimeste hulk, kes vaktsineerimist vajavad, on nüüd märkimisväärselt madalam, et seetõttu võib öelda, et, et vaktsineerimise edenemine on eeskätt nõudluse ja võimalikult nii-öelda mugavama pakkumise küsimus. Sel nädalal saabub Eestisse üle 36, järgmisel nädalal üle 44000 vaktsiinidoosi.",
"role": "user"
},
{
"content": "Hommikuse seisuga oli Eestis vähemalt ühe doosi koroonavaktsiini saanud 53,1 protsenti täisealistest elanikest.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita selle kohta üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nPeaminister Jüri Ratas ütles valitsuse pressikonverentsil, et täna eraldati terviseametile enam kui 15 miljonit eurot, et tagada koroonaviiruse testide kättesaadavus. Selle aasta lõpuni võeti vastu ka otsuseid piirangute osas. Me otsustasime ka seda, et alates järgmisest teisipäevast võib siseruumides toimuvatel üritustel osaleda senisest kaks korda vähem inimesi ehk maksimaalselt 750 külastajat. Nüüd seoses koroonaviiruse leviku laienemisega on muudetud ka siis seda, et alates täna õhtust alkoholimüügipiirang üleriiklikult, mis hakkab siis olema alates 24 null nullist. Koroona teemal jätkas sotsiaalminister Tanel Kiik. Toonitan selle üle, et täna ei ole veel haiglasüsteem jätkusuutlikkus, toimepidevus ohus. Küll aga on konkreetsed kolded mitmes haiglas. Ehk äärmiselt oluline on ka see, et kui inimesel on nakkussümptomid erinevad tervisemured, siis sel juhul tuleb pöörduda perearsti poole, paluda saatekirja ei ole õige, ei tohi minna inimene EMOsse era meditsiini osakonda, kus ta võib nakatada väga paljusid teisi terviseriskis inimesi võib tuua selle viiruse reaalset haiglakeskkonda ja selle tagajärjed võid olla väga rängad, nagu on näinud Euroopa ja mitme riigi näitel ehk Covid sümptomite puhul esimene otsus, alati on perearstil kõne temalt saatekirja palumine ja siis, kui on negatiivne testi tulemus, siis on võimalik pöörduda vajadusel ka muude tervisesümptomite korral haiglaravile. Erialaarsti vastuvõtule. Eneseisolatsiooni päevade arvu võimaliku vähendamise kohta 14-lt päevalt 10-le ütles Tanel Kiik. See on kindlasti koht, kuda peame arutama valitsuse tasandil, selle juurde tuleme tagasi, kuulame ära terviseameti seisukoha, Covid 19 teadusnõukogu seisukoha. Mina isiklikult arvan, et see on kindlasti väärt kaalumist, sest me näeme, et enesesiatsiooni jääjate arv pidevalt kasvab ja tuleb üheaegselt tagada ühiskonna majanduse toimimine. Enesesatsioon peaks olema täpselt nii pikk, kui on vajalik haiguse leviku vältimiseks, aga kindlasti mitte sellest pikem küll, aga seni, kuni ei ole otsustatud. Teistpidi kehtib loomulikult 14 päevane enesetsiooni kohustus. Lõpetuseks eelarve kohta valitsus plaanib selle riigikogule üle anda järgmise nädala kolmapäeval.",
"role": "user"
},
{
"content": "Valitsus karmistas piiranguid siseüritustel ja kehtestas üleriigilise kesköise alkoholimüügi piirangu.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Analüüsi uudist ja koosta sellele lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nKell 10 hommikul olid riigikogu saalis ainult opositsioonisaadikud ning ainsa valitsusliidu esindajana riigikogu esimees Toomas Savi, kes istungit juhatas. Algul jäi mulje, et opositsioon kavatseb küsimuste esitamisega istungit lihtsalt venitada sest kuigi oli selge, et päevakorrapunktide, Eesti raudtee erastamise ja Eesti Panga kontrollimisel aruteluni ei jõuta. Näiteks kas juhatus on mõelnud lõunavaheaja korraldamisele, kui istung peaks pikaks venima. Valdavalt küsiti siiski koalitsiooninõukogu kohta, sest just see organ otsustas, et valitsusliidu saadikud tänasel erakorralise istungil ei osale. Samas tõdes Toomas Savi, et riigikogu saadik on oma otsuste tegemisel vaba. Kui diskussioon oli kestnud juba mõnda aega, pidas riigikogu esimees vajalikuks märkuse tegemist. Kolleegid, mul on väga ebameeldiv seda pressikonverentsi pidada, enamus küsimusi ei puuduta hoopis tänast erakorralist istungit, nii et ma teen teile ettepaneku esitada ainult protseduurilisi küsimusi. Ja kui küsimus ei ole protseduuriline, siis ma pean oma õigusega sellele mitte vastata. Siiski küsiti veel palga maksmise kohta istungil, mitte osalevatele riigikogu liikmetele. Küsijaks oli Arvo Haug. Härra juhataja, te kutsusite kokku riigikogu, seega makstakse meile täna palka. Kas koalitsiooni liikmetele puudumise eest makstakse ka täna ja eelmisel korral palka? Aitäh riigikogu liikmete puhkus on lõppenud, nii et Maide, Reial, ma nüüd palun küll viimane küsimus. Aitäh, härra juhataja, minul tekkis seoses puhkusega üks küsimus. Kui me 25. juulil olime siin riigikogu saalis, siis teatavasti oli see meie puhkusepäev ja selle lugupeetud juhtkond riigikogu poolt pikendas kõikide riigikogu liikmete puhkuse ühe päeva võrra. Kas pikenes ühe päeva võrra, siis ka nende saadikute puhkus, kes riigikogu saalis ei viibinud? Jah, pikenes. Kui küsimused olid lõpetatud, kuulutati välja kohalolekukontroll tulemuste selgudes, tõdes Toomas Savi. Kohale registreeris ennast 48 riigikogu liiget. Erakorralist istungit käivitada ei õnnestu. Tänan teid osalemast, nägemiseni. Pärast istungi lõppu palusin lühikommentaari Keskerakonna liikmelt Peeter Kreitzberg ilt. Enamasti on ju niimoodi, et kui me arutame koalitsiooni asju, siis need opositsiooni le ka ei meeldi, aga see ei tähenda sugugi seda, et me kohale ei tule. Nii et ma usun, et meie demokraatia arengu seisukohast on vajalik ikka asjad korralikult läbi argumenteerida ja anda ka opositsioonile korralikud võimalused oma seisukohtade ütlemiseks, et rahvas siis näeks, kuidas see vaidlus käib ja kes milliseid argumente kasutab. Ma ei pea seda päris heaks mõtteks, mida koalitsioon kasutas, kuigi ma noh, saan neist aru, et nad nagu võibolla pidasid seda aja raiskamiseks, aga aga demokraatia on juba kord selline keeruline ja tõsine asi ja eeldas sellist aja raiskamist.",
"role": "user"
},
{
"content": "Opositsiooni initsiatiivil kutsus Riigikogu esimees Toomas Savi kokku erakorralise istungjärgu arutamaks Eesti Raudtee erastamist.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Uurides uudislugu, loo sellele ühe või kahe lausega lühikokkuvõte. Vasta eesti keeles!\n\nTekst:\n\nArvatakse, et see on üks inaktiveeritud vaktsiin, mille on teinud kamaleia instituut. Ja seda tuli ka tänaste uudistest, ma kuulsin, öeldi ka, et kolmanda faasi uuringuid tehtud ei ole, et tõenäoliselt on tehtud teise faasi uuringud. Aga teaduskirjanduses mitte midagi küll ei ole. No Vladimir Putin ise ütles, et tema tütar eral oli pärast esimest süsti palavik 38 kraadi kuid juba järgmisel päeval veidi üle 37. Ja kui pärast teist pookimist tõusis jälle väike palavik, siis see kõik kadus ja nüüd ta tunneb ennast hästi. Vaktsiin peaks tegelikult olema ju preventatiivne, mitte toimima koheselt, just nagu valuvaigisti. No siis ei ole see vaktsiin, siis on need monoklonaalsed, antikehad või miski muu asi, aga igal juhul mitte vaktsiin. See on ka, et keegi ei tee ju kahte vaktsiinidoosi järjest. Seda ma jällegi usun, et ühe vaktsiinidoosi peab tegema, peab kuu aja pärast teise tegema, seda ma usun. Jah, muidugi, tema tütar võis olla ka teise faasi uuringutes, sellele ju keegi vastu vaielda ei saa. Aga mina tahaks ikka näha mingeidki tulemusi teaduskirjanduses ja minu arust on ka väga-väga-väga suur risk minna kohe ilma kolmanda faasi uuringuteta, minna kohe inimkonda, inimesi immuniseerima. Mina näen selles väga suurt riski. Aga kui kaugel need kõige tõsiseltvõetavamad vaktsiinid praegu omadega on, millal inimesed neid kasutada võiksid? Minu teada Moderna 28, juuli hakkas siis võtma kolmanda faasi uuringutesse inimesi ja Oxfordi AstraZeneca vaktsiinil on ka kolmanda faasi uuringud. Siin ma nüüd spekuleerin, aga nii ütlevad ka uurijad ise, et noh, et võib-olla siis aasta lõpuks on mingeid andmeid nüüd selle varase efektiivsuse kohta ja siis ka antikehade tekkimise kohta antikehade tekkimise kohta andmeid juba on, sest teise faasi uuringud teinud ja publitseerinud ja seal tõesti enamusel antikehad tekkisid. Nüüd osadel nendel vaktsiinidel on nagu see primaarne lõpptulem on aasta pärast ja osadel on kahe aasta pära, aga kui nüüd vaktsiinid on väga head, siis on mingi võimalus, et võib-olla mingid vahetulemustega lastakse ka vaktsiini turule, nii et ei oodata ära seda primaarset lõpptulemus, aga see ongi siis, kui kõik väga hästi läheb.",
"role": "user"
},
{
"content": "Venemaa president Vladimir Putin teatas, et Venemaa annab esimese riigina maailmas kasutusloa seal loodud koroonaviiruse COVID-19 vastasele vaktsiinile, ehkki selle viimane testimisfaas ei ole veel möödas. Viroloogiaprofessor Irja Lutsar ütles, et enne kui pole toimunud vaktsiini kolmanda faasi teste ega artikleid teaduskirjanduses, on risk vaktsiini kasutamiseks liiga suur.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Analüüsi uudislugu ning kirjuta sellele üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta üksnes eesti keeles!\n\nTekst:\n\nTegemist on nii võidu kui ka pettumusega. Oxfordi vaktsiin on palju odavam, talub külmkapi temperatuuri ja seega lihtsam ladustada ja transportida kui Faizeri või Moderna vaktsiine. Teisalt on pettumus selle oodatust madalam kaitsevõime. Samas oleks vaid kuu aega tagasi kõike, mis ületab 50 protsendilise kaitse. Triumfiks peetud Oxfordi tootmispartner AstraZeneca valmistub kogu maailmas tegema kolm miljardit annust ühendkuningriigi. Tervishoiuminister Matt Hancook ütleb, et ravimite ja tervishoiutooteid reguleeriv amet peab eelkõige andma loa. On ülioluline, et sõltumatu reguleeriv asutus vaatab andmed üle, kontrollib, kas see on tõhus ja ohutu. Kuid meil on 100 miljonit doosi tellimisel ja kui kõik peaks hästi minema, võetakse suurem osa sellest uuel aastal kasutusele, ütleb Hangkok. David Nabaro maailma terviseorganisatsioonist räägib, et loomulikult teeb uus vaktsiin rõõmu, aga kindlus peab olema. See kõik tuleb üle vaadata ja siis on ühendkuningriigis järgmine samm ilmselt erakorralise kasutamise luba, mis tähendab, et vaktsiini saab kasutada, kuid kõiki, kellele seda manustatakse, tuleb kõrvaltoimete kontrollimiseks teatud aja jooksul jälgida. Viroloog Irja Lutsar ütleb, et Oxfordi vaktsiin ongi teistmoodi kui näiteks Faizeri oma ja ka vaktsiini katsetuste käigus saadi erinevaid tulemusi. Seal oli mitu vaktsiini manustamise viisi, nii et, et mõnede manustamistega oli 62 protsenti tõhusus ja mõnedega oli siis 90. See, kuidas ja kellele kasutama hakata, see ikkagi ennekõike, kes selgub siis, kui on rohkem andmeid selle vaktsiini kohta ja ennekõike tema just taluvuse kohta, et me kõik ju teame ka, et vaktsiin on kaks korda kliinilisel pausil olnud, peab vaatama, kas neil tuleb ka välja doosirežiim, mis annab siiski 90 protsendilise ja mitte 70 protsendilise efektiivsuse. Oxfordi vaktsiini Lutsari sõnul kindlasti praegu ei hangita. Täna tulid ainult esimesed vaheanalüüsi andmed, kindlasti ükski vaktsiin ühelegi Eesti inimesele, enne, kui Euroopa ravimiamet on loa andnud, ei saa minema. Euroopa ravimiamet pole müügiluba andnud veel ühelegi koroonavaktsiinile.",
"role": "user"
},
{
"content": "Täna teatas Oxfordi Ülikool vaktsiini väljatöötamisest. Selle tõhusus on küll oodatust väiksem, aga lihtsam transportida ja ladustada. Eestil on sõlmitud kolm koroonavaktsiini eelostulepingut, homme peaks valitsus allkirjastama neljanda ning Euroopa Komisjonilt oodatakse veel viienda lepingu ettevalmistamist.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Vaata üle uudislugu ning loo sellele lühike kokkuvõte. Piira vastus ühe või kahe lausega ja vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nEt Kihnu ja munalaiu sadama vahel üldse ühendust polnud, oleks vale öelda. Ühendust pidas Pärnu linnale kuuluv hõljuk, mis muidu sõidab mandri ja Mani laiu vahet. Pärnu haldusteenuste juhataja Riho läät. Eile juba tegime kolm reisi, täna on juba kaks reisitent, Kihnu pole häda midagi, sõidab sellik väga ilusti. No inimesed on ka, paistab rahule jäänud, aga täna siiski keegi ei riskinud enam mandrile tulla. Ei, seal on lihtsalt inimesed, kellel on vaja liikuda, on saanud oma liikumised ära liikuda ja praegu on kõige suurem mure, et kaupa tahetakse üle viia. Aga inimesed, kellel on vajadus olnud arsti juurde minna, need on kõik saanud ära oma käigud käia ja ja ongi korras. Kihnu Veeteede juhataja Andres Laasma Eile väljastas transpordiameti peadirektor käskkirja, mis annab meile võimaluse tuua reisiparvlaev Soela Sõru riigi liinilt teenindama Kihnu munanad liini. Tänase plaani järgi alustab laev reisi Saaremaa ja Hiiumaa poolt juba täna õhtul, nii et homme, see on laupäeva hommikuse esimese kell seitse null null väljumise teostab juba Kihnu poolt reisiparvlaev Soela ja peale seda siis saadame reisiparvlaeva reed omakorda teenindama sõru riigiliini. See oligi nii mõeldud, et kuna üks hange tehti kõigil ühel ajal ja Kihnu veeteed mõlemaga, siis opereerib. Tegelikult on sellel natukene pikem ajalugu, sest eks need laevad said valmis erinevatel aegadel juba eelnevate hangete raames ja kuni tänaseni näiteks me Kihnu liinil toimetame juba uue lepinguga Sõru riigil veel seni vanad, nii et eks iga asi võtab aega. Täna ma loodan väga, et need asjad on lahendatud ja see annab meile võimaluse ka edaspidi siis laevu erinevatel liinidel, sõltuvalt nõudlusest ja vajadusest ristkasutada. Hõljuk oli meil kindlasti suureks abiks, et minimaalne vajalik inimeste liikumine tagada ja et saada ka kaubad poodi, et selles suhtes Pärnu linnale kindlasti suur tänu, et nad meile selles osas vastu tulid. Ühistranspordikeskus oli selle asja keskne korraldaja. Ester Vilgats, Pärnu,",
"role": "user"
},
{
"content": "Mitu päeva väldanud keerulist olukorda, kus Kihnu ja mandri vahel polnud õiget ühendust, võib homsest lahenenuks lugeda, sest siis hakkab Kihnu ja mandri vahet liikuma reisiparvlaev Soela.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Vaata antud uudislugu ja koosta üks või kaks lauset, mis võtavad kokku selle sisu. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nLäbirääkimiste algusest peale on mõlemad pooled rõhutanud, et Eesti vajab võimalikult kiiresti uut tegutsevat valitsust. Pühapäeval peaksid Keskerakonna ja Reformierakonna volikogud koalitsioonilepingud heaks kiitma. Reformierakonna juht Kaja Kallas kirjeldab lõpusirgel nii. Täna me tegelikult viimistleme seda, mis me oleme juba kokku leppinud ja käime üle neid kohti, kus meil veel kokkulepet ei ole erinevates valdkondades ja siis arutame sealt edasi, kuidas see koostöö meil valitsuses minna saab ja kõigepealt siis lepime kokku, kes, mis positsioonid saab, siis tuleb oma keskis vaadata, kes mis positsioonile sobib. Siis tuleb nende inimestega rääkida igaks juhuks, teha ka taustakontroll veel ja siis noh, partneriga ka loomulikult põrgatada, et kas need inimesed sobivad. Keskerakonna esimees Jüri Ratas, kes ise on koalitsiooniläbirääkimistest näiliselt eemal, kinnitab, et kõik olulised teemad on läbi käidud ja ta loodab, et sel nädalal saadakse leping valmis. Küsin, kui palju ta ise siiski selles protsessis osaleb. Läbi erakonna delegatsiooni loomulikult ma osalen ja ja selles mõttes kindlasti minu usaldus delegatsiooni liikmetele. Meil on kolm põhidelegatsiooni liiget, Mailis Reps, Jaak Aab ja, ja Tanel Kiik, erinevad liikmed käivad sealjuures ja loomulikult meie positsioonide ütleme siis, kaitsmine, mis on keskerakonnale oluline ka see kogemus, mis on Keskerakond neli aastat nüüd vabariigi valitsuse juhtides, et, et loomulikult me anname siia oma oma parimad teadmised. Kui kindlalt on delegatsiooni läbirääkimiste piirid paika pandud, kui palju on võimalusi loominguliseks lähenemiseks? Ma arvan, et ühtegi poliitilist läbirääkimist, kui on see selliste võimsate joontega ümbritsetud, siis poliitikas pidada ei saa, et siis ei ole ju soov pooltel kokku leppida, et selge on see, et poliitikas tuleb teha kompromisse kui soovitakse kokkuleppeid teha ja, ja, ja loomulikult delegatsioonil need, need võimalused on olemas. Ratas ütleb, et loomulikult ollakse päeva jooksul omavahel ühenduses ja arutletakse asju läbi. Aga eile kinnitas Mailis Reps, et tema järgmisse valitsusse ministriks ei lähe. Küsin, kas ei pane Jüri ratast oma varasemat otsust muutma ja ei tee tema kohalolekut valitsuses vajalikuks. Kui on küsimus, kas Jüri Ratas on järgmises vabariigi valitsuses vabariigi valitsuse liikmena, siis vastus on, et ei ole. Ministrite nimed peaksid selguma täna õhtul või hiljemalt homme. Rahvusringhäälingu andmetel kaotatakse ilmselt rahvastikuministri ametikoht, väliskaubandusministri koht viiakse välisministeeriumi koosseisu ja sotsiaalministeeriumis tehakse taas üks ministrikoht juurde. Praeguse plaani järgi astub uus valitsus ametisse teisipäeval.",
"role": "user"
},
{
"content": "Uue valitsuse ministrite nimed peaksid selguma nädalavahetusel, ministrikohtade jaotus Reformierakonna ja Keskerakonna vahel on plaanis paika panna aga täna. Uus valitsus võib ametisse astuda teisipäeval.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita selle kohta üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nEsimesed kaks nädalat oli täielik šokk ja see on mõistetav, me kõik oleme šokis siiamaani. Varasemalt tehtud broneeringuid tühistama ei, ei ole hakatud. Et selles mõttes inimesed mõtlevad selle peale, et vaatame, kuidas arengud on. Nüüd pärast esimest kahte nädalat, siis järgnevatel nädalatel me tunnetame aktiivsust. Inimesteni on jõudnud ka see, et tegelikult reisimine on jätkuvalt turvaline sest nii lennufirmad kui kui reisikorraldajad kõik muretsevad selle eest, et, et reis on turvaline. Ehk et me võime küll kogeda täna seda, et teatud lennumarsruut tidel on lennuaeg pikem, sest välditakse teatud riikide õhuruume. Aga, aga sellega tulebki arvestada, ütleme natukene on, seda sõda on suurendanud seda inflatsioonihirmu aga, aga reisimisega seotud kulutused on tulevikus tõenäoliselt suuremad. Nii nagu kõik meie hinnad tõusevad, neid trende me praegu näeme, et pigem ostetakse pikemalt ette, kui siin siin lähiperioodil. Ja tore on see, et äriühingud on, on alustanud tööreisimist, mis vahepeal oli ju kõik siirdunud meil veebikoosolekuteks toimuvad esimesed messid, toimuvad konverentsid, esimesed, et selles mõttes on aktiveerunud ka ärikliendid. Kas sellel kevadel on ka mingeid eripärasid, et ma ise vaatasin, et näiteks Türki lendab kaks lennufirmat pegasus ja siis Sun Express, Sun Express vist peaaegu et iga päev, et see kevad on, on siis Türgi buum, näiteks? Kui rääkida eelmisest aastast, siis eelmise aasta oktoobri kuus oli eestlaste reisimine Türki ajalooliselt kõige kõrgem kuu. Nii et tegelikult on eestlased kogu aeg olnud Türgi toetajad reisimisel ja Türgi on ju mugav lühike lend, soe ilm, aga ega nende liinilendude peal täpselt samamoodi reisikorraldajad on, on võtnud sinna plokke ja need kohad, mis vabaks jäävad, need siis on tavamüügis. Kas Vene turistide ärakukkumine, et mida see Euroopa turismiturule tähendab? Kindlasti ühe nii suure riigi turistide ärakukkumine ei ole kellelegi hea uudis aga pigem elame ilma nendeta, kui kannatame seda sõda.",
"role": "user"
},
{
"content": "Eesti elanikud tegid 2021. aastal 575 000 ööbimisega välisreisi, mis on aasta varasemaga võrreldes kolm protsenti rohkem. Ööbimisega sisereise oli ligi 2,3 miljonit ehk kuus protsenti rohkem kui 2020. aastal, kuid need on läinud kallimaks. Välisreisidele kulutasid eestlased möödunud aastal üle 495 miljoni euro ja sisereisidele üle 402 miljoni euro. Kuidas on aga mõjutanud huvi reisimise vastu Venemaa alustatud sõda Ukraina vastu?.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Vaata üle uudislugu ning loo sellele lühike kokkuvõte. Piira vastus ühe või kahe lausega ja vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nPraegune linnapea, keskerakondlane Mihhail Kõlvart on öelnud, et väljapakutud kujul pole projekt reaalne ning sellega edasiminek ootab uut liikluslahendust ja väiksemate projektide näiteks Rävala läbimurde valmimist. Samas eitab linna võim, et peatänava projekt oleks lõplikult maha maetud. Peatänav tuleb aga kuhu, millal ja mis kujul, jääb ebaselgeks. Märksa konkreetsemal seisukohal on peatänava suhtes Eesti Konservatiivse rahvaerakonna Tallinna linnapeakandidaat Martin Helme kelle hinnangul uue peatänava järele Tallinnas vajadus puudub. Meie meelest on Tallinna peatänav potentsiaal vähemalt Tallinna peatänavaks on Viru tänav, mis on juba praegu tegelikult ju jalakäijate tsoon ja panna kinni Tallinna üks kõige peamiseid siis liikluskoridore, ilma et meil oleks välja nuputatud või välja pakutud, missugune on siis see alternatiivne liikluskanal. Et noh, seda kindlasti teha ei saa. Helme lisab siiski, et kui suudetakse välja mõelda moodus liikluse kesklinnast möödajuhtimiseks, tasub kindlasti edasi mõelda, kuidas kesklinna jalakäijate sõbralikumaks muuta. Praegune plaan on täiesti toores, ütleb Helme. Sotsiaaldemokraatide linnapeakandidaat Raimond Kaljulaid on varemgi öelnud, et sotsid läheksid linnavalitsusse saades kohe projektiga edasi. Nüüd ütleb Kaljulaid, et esimese 100 päeva jooksul oleks pea tänava projekt linnavalitsuse laual tagasi. Suuri muutusi Kaljulaidi hinnangul projektis vaja teha ei ole. Praegune linnavõim ei ole seda projekti ellu viinud ikkagi sellepärast, et puudub poliitiline tahe seda ellu viia. Selles ei ole nähtud poliitilist kasu kohalikel valimistel, see on selle pärast kõrvale jäetud ja, ja ma arvan, et need vabandused, mis on toodud, ei ole absoluutselt usutavast. Need inimesed, kes on seda peatänava projekti teinud, on väga head spetsialistid ja ma arvan, valdavad linnaruumi küsimusi oluliselt paremini kui tänased abilinnapead. Reformierakonna linnapeakandidaat Kristen Michal ütleb, et peatänava projektiga jätkamine on Reformierakonna valimisprogrammis sees. Peatänav putuka väil ja, ja kõik need Tallinna rattastrateegiat, kõik on meie nii-öelda plaanide hulgas, mida linnavalitsus on küll paberiks teinud, aga tegelikult ta ju ei kuulu ekspertide ga asjatundjate soovitusi linnaruumi kvaliteedi muutumiseks, vaid pigem valab siin valimiseelset plastikut tee serva. Isamaa kandidaat Urmas Reinsalu on seisukohal, et järgmise nelja aasta jooksul tuleb pea täna valmis ehitada tekkiva täiendava liikluskoormuse. Pärnu maantee otsal ja Estonia puiesteel lahendaks Isamaa liikluse viimisega maa alla. Meie sõnum on üks ja selge, et järgmise valimisperioodiga peab pea pea tänava projekt valmis saama, nii et paralleelselt lahendatakse ka autokoormuse suunamine pudelikaelte kohtades maa alla. Siin ei ole teist alternatiivi.",
"role": "user"
},
{
"content": "Esialgse kava kohaselt selleks aastaks valmima pidanud Tallinna peatänava projekt on sisuliselt pausile pandud. Uurisime suuremate erakondade linnapeakandidaatidelt, mida nemad peatänava projetiga edasi teeksid.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita sellele vastav lühikokkuvõte ühe või kahe lausega. Vasta alati ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nSoome majandusuuringute instituut Etla leiab, et valitsus peaks oma programmi ja eelkõige majanduspoliitika kiiremas korras üle vaatama. Majanduskasvu on vaja turgutada ja tööhõivet parandada. Etla hinnangul on Soome koroonakriisi esimesest etapist läbi tulnud paremini kui kardeti. Kui majandus aasta teises pooles ka üldse ei kasvas, jääks majanduslanguse aasta kokkuvõttes siiski viie protsendi piiresse. Seis on parem kui teistel Euroopa Liidu riikidel. Järgmisel aastal on oodata ka selget tõusu, nii et uusi toetusi ja elustamispakette pole vaja, märkis Etla tegevjuht Agi Kangas. Harju. Lisaks varasemale eelarve puudujäägile tuleb tagasi maksta ka koroona tõttu võetud võlad, nii et majanduskasvu tuleb tagant tõugata kas kulusid kärpides või makse tõstes. Etla asjatundjad soovitavad vähendada ettevõtete maksustamist ning soodustada arendus ja teadustööd. Tööturul oleks vaja praeguste kogu riiki hõlmavate kollektiivlepingute asemel rohkem ettevõtete siseseid kokkuleppeid. Töötutoetuste tingimusi tuleks karmistada ja palgatoetused lõpetada, soovitab Soome majandusuuringute instituut. Vähemalt turismi ja majutusettevõtted ei ole toetuste lõpetamisega kindlasti nõus. Soomes on karmid piirangud, Soome ei tule eriti välisturiste ja soomlased ja reisi ka ise. Turismifirmade seas tehtud küsitlus näitab, et nii välismaalt Soome kui Soomest välismaale viivate reisipakettide müük on sel suvel vaid viis protsenti eelmise suve mahust ja ka talvereiside müük on läinud loiult. Ettevõtted ootavad õudusega talve ja pankrotilainet. Majandusminister Mika Lintila tahab, et Soome leevendaks praeguse reisitingimusi, kui peetakse kinni senisest otsusest, et ilma karantiininõudeta saab Soome tulla vaid nendest riikidest, kus nakatumisi ei ole. Üle kaheksa 100000 elaniku kohta täidaks tingimused vaid kolm Euroopa riiki, tõdes lindile ja lisas, et turismi seisukohalt peaks piirmäär olema vähemalt 25. Soome majandusministeerium valmistab praegu ette mudelit, mille järgi Soome saabuvad turistid võivad rahulikult puhkust veeta nii-öelda oma mullis ehk nii, et kohalike elanikega võimalikult vähe kokku puututakse. Lindile sõnul on otsusega väga kiire, sest Suurbritannias valitakse talvised reisid välja septembri jooksul. See on 400 tšarterlendu ja 100 miljonit eurot, selgitas Lentila ülele. Aga ta rõhutas, et Soome vajab lisaks turistidele ka välismaa tööjõudu. Lintile sõnul peatub ka ehitustegevus, kui välismaine tööjõud Soome ei pääse. Ta lisas, et ka Eesti näitajad ületavad praegu Soome valitsuse seatud piirmäära ja seetõttu on ta teinud ettepaneku seda piiri igal juhul tõsta. Soome valitsus koguneb homme.",
"role": "user"
},
{
"content": "Soome majandusminister Mika Lintilä nõuab riigi rangete reisipiirangute leevendamist majanduse huvides. Soome majandusuuringute instituut ETLA soovitab valitsusel majanduspoliitika üle vaadata.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Loe läbi uudislugu ja tee lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte, mis peegeldab selle põhisisu. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nRingkonnakohus leidis, et juuni alguses tehtud Harju maakohtu määrus menetluse lõpetamiseks oli ennatlik. Maakohus tõi juunis põhjuseks kohtualuse halva tervise. Prokuratuur sellega ei nõustunud, viidates ekspertide komisjoni otsusele, millega tunnistati kohtualuse terviseseisund vaatamata mitmele kroonilisele haigusele selliseks, mis võimaldab võtta osa kohtuistungitest ning süüdimõistmise korral kanda karistust. Tõsi, komisjonis jäi üks ekspert eriarvamusele, kuid ringkonnakohtu hinnangul ei saa ühe eksperdi eriarvamus kummutada ekspertide komisjoni enamuse arvamust. Edgar Savisaare kaitsja Oliver Nääs ütles kommentaariks ringkonnakohtu tänasele määrusele, et vaidlustavad selle kindlasti riigikohtus. Kindlasti me vaidlustame selle Tallinna ringkonnakohtu määruse riigikohtus ettenähtud 15 päeva jooksul ja ma arvan, et jätkuvalt maakohus tegi seadusliku ja põhjendatud otsustuse, kuna üks komisjoni kaasatud ekspertidest ütles lähtuvalt enda erialast, et Edgar Savisaare suhtes on kohtupidamise jätkamine välistatud, täiesti kategooriliselt. Nii et ma arvan, et see annab meile aluse pöörduda riigikohtusse. Ringkonnakohus analüüsis ka, kuidas toimida olukorras, kus kohtualune ei täida arstide juhiseid ega järgi raviplaani, luues tahtlikult olukorra, kus tema tervis ei võimalda kohtuistungitel osaleda. Ringkonnakohtu hinnangul tuleks niisuguses olukorras kaaluda, kas esineb alus kriminaalasja arutamiseks vastava süüdistatava osavõtuta või tema suhtes kriminaalasja eraldamiseks. Oliver Näsi sõnul on Edgar Savisaar arstide juhiseid alati korrektselt täitnud. Mulle teadaolevalt on Edgar Savisaar enda raviplaani alati parimal võimalikul viisil järginud, et on võimalik tõesti olnud see, et mingisugused ravimid on jäänud võtmata või ravimid välja ostmata. Aga nendel situatsioonidel on viidanud ka eksperdid sellele, et tegemist võib olla Edgar Savisaare raskete mäluhäiretega, millised on ka viimase ekspertiisi aktiga tuvastatud. Nii et ma kindlasti nagu lükkaksin ümber väited selle kohta, et Edgar Savisaar on kuidagi tahtlikult menetluse ga manipuleerinud. Riigiprokuratuur on tänase otsusega rahul ning loodab süüasjaga maakohtus peagi jätkata. Riigiprokurör Steven Hristo Evestus. Ja ma prokuratuuri poolt olen siis tutvunud selle kohta otsusega ja loomulikult olen sellega rahul. Sellepärast et otsustati, et prokuratuuri määrus kaebus oli põhjendatud, et see lõpetamine süüdistatava terviseseisundi tõttu oli maakohtus ennatlik ning oleks veel vajalik teha täiendavaid toiminguid selleks, et otsustada edaspidi, kas oleks võimalik arutada asja ilma Edgar Savisaare osavõtuta või kaaluda eraldamist, et kindlasti see lõpetamine sellel alusel ei ole ainukene seaduslik ja õige viis asja lahendamiseks. Selle arutluse üle on mul loomulikult hea meel ja ma loodan, et on võimalik üsna kiiresti üsna pea jätkata maakohtus kohtuliku arutamisega.",
"role": "user"
},
{
"content": "Tallinna Ringkonnakohus otsustas, et korruptsioonis süüdistatava Tallinna endise linnapea Edgar Savisaare kohtuasjaga tuleb edasi minna.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Loe läbi uudislugu ja tee lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte, mis peegeldab selle põhisisu. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nEsialgsed plaanid on tänaseks muutunud ja kui täiuslikud Saaremaa ooperipäevad aastal 2021 Saaremaa ooperipäevad on nii täiuslikud, kui see täna üldse vähegi võimalik on. Plaanid on muidugi muutunud kardinaalselt. Kui me 2019. aastal hõikasime välja, et ooperipäevade peaesinejaks on Horvaatia rahvusteater Zagrebis, siis sel kevadel selgus, et see nii ikkagi olema ei saa. Leidsime koos Horvaatia teatriga, et nende tulek peaesinejaks oleks praegu liiga riskantne just nimelt sisu mõttes. Nende teater ei ole saanud juba rohkem kui aasta ooperiteatrina tegutseda ei ole tohtinud koos käia ei orkester ega koor, nad ei ole ühtegi etendust andnud. Ju võib-olla enam kui kindel, et see kunstiline tase, mida sealt suudetakse pakkuda, ei ole see, mida meie publik on harjunud ooperipäevadel kuulma ja nägema. Ja seetõttu vastastikusel mõistmisel ütlesime selle lepingu üles. Õnneks leidsime siis Peterburi kammerooperi, kellel tegelikult siin poolteist kuud tagasi veel oli laual paralleelselt ühe teise festivali kutse. Aga kuna tegemist on meie väga heade sõpradega, siis me siiski veensime nad ära, et seekord tuleb ikkagi sõita Saaremaale. Peterburi kammerooper on nüüd kogu aeg tegutsenud. Lisaks enda ooperimajas mängimisele on nad ka väga aktiivselt mööda maailma ringi kostrollinud. Peterburi kammerooper. Kammerooper alustab Faustiga. Kolmapäeva õhtul mängitakse meile sevilja habemeajajat. Neljapäeval näeb meie publik Lucialammermoori ja reedel on Madam Paterflai, aga laupäeval on meil festivalikavas tõeline maiuspala nimelt Ain Angeri juubeligala, kus siis teevad kaasa ERSO, dirigent Olari Elts ja väga paljud Eesti armastatud solistid, kes tavapäraselt on ju mööda maailma kuulsaid ooperimaju laiali. Te olete jätkuvalt veendunud ja kindlad Saaremaa ooperipäevade traditsiooni jätkumise. Olen küll veendunud ja kindel.",
"role": "user"
},
{
"content": "Kuressaares algavad täna õhtul ooperipäevade etendused. Veel poolteist kuud tagasi oli ooperipäevade toimumine suure küsimärgi all.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita selle kohta üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nSuurbritannia saadik Euroopa Liidu juures astus täna keskpäeval Euroopa Liidu nõukogu majja poetamata ajaloolist hetke jäädvustama tulnud ajakirjanikele ainsatki sõna. Umbes tund aega hiljem astus pressi ette ülemkogu president Donald Tusk. Sau eeti. Niisiis siin see on näiteks usk ajakirjanikele pabereid kuus lehekülge teade peaminister Theresa Maylt, mis käivitab artikkel 50 ja alustab ametlikult Suurbritannia lahkumiskõnelusi Euroopa Liidust, ütles tusk. Pole põhjust teeselda, et see on rõõmus päev ei Brüsselis ega Londonis tahaks ju enamus eurooplastest sealhulgas pea poole britid, et me jääks kokku, mitte ei triiviks üksteisest eemale, ütles tusk. Ülemkogu presidendi sõnul on Brexiti muutnud 27 liikmesriiki ühtsemaks ja ühtsetena minnakse ka ees seisvatele raskete lahutuskõnelustele, toonitas tusk. See tähendab, et nii minul kui Euroopa komisjonil on tugev mandaat, et kaitsta 27 liikmesriigi huve. Selles protsessis ei ole kummalgi poolel midagi võita, sisuliselt on see kahju ohjamine. Meie eesmärk on selge, minimeerida kulusid Euroopa Liidu kodanikele, ettevõtetele ja liikmesriikidele. Me teeme kõik endast oleneva ja meil on selleks kõik tööriistad, et seda saavutada, ütles tusk. Mõttekoja seps. Analüütik Steven Blockmans'i sõnul on lahutuskõnelustel peamiselt fookus kahel teemal. Esiteks raha. Euroopa komisjon on välja arvutanud, et Suurbritannia peaks lahkudes liidu eelarvesse maksma 60 miljardit eurot. Teine oluline küsimus on see, millised õigused jäävad Briti kodanikele Euroopa Liidus ja Euroopa Liidu kodanikele Suurbritannias. Brexiti valitsus on teinud kampaaniat, mis lubab piirata immigratsiooni, ütleb Steven Blockmans. Nad tahavad kõneluste ajal hoida karmi joont, et mitte jääda ilma toetusest kodust. Ma kahtlustan, et kokkulepe tuleb kaheaastase kõneluste perioodi lõpus. Ilmselt jõuavad nad vahekokkuleppeni, mis sätestab, teab selle, et nii eurooplaste õigused Suurbritannias kui ka brittide õigused Euroopa Liidus on tagatud seni, kuni lepitakse kokku uus tulevane suhe, ütleb Blokmans. Mõttekoja EPC analüütik Janise mannueliidis usub, et kõnelused võivad ka liiva joosta. Ta kasutab terminit Brex fast, mis tähendaks, et Suurbritannia lahkub Euroopa liidust ühepoolselt ilma kokkuleppeta. Sellest kaotaksid nii britid kui Euroopa liit, ütleb analüütik. Kui kõik läheb korrapäraselt, peaks Suurbritannia siiski tundma, et elu väljaspool liitu pole ilusam, ütleb Emanuelidis. Kui Suurbritannia lahkub, siis see kokkulepe, mille ta saavutab, ei peaks olema parem kui see, mis neil oli Euroopa Liidu liikmena. Nad peaksid maksma lahkumise eest teatud hinna ja neil ei peaks olema privileege, mis neil oleksid siis, kui nad oleks otsustanud liidu liikmeks jääda. Peaks olema selgelt eristatav, mida tähendab elu klubis ja sellest väljaspool ja kui see nii ei oleks, saadakse teistele liikmesriikidele signaali, et lahkumine on arvestatav võimalus. Aga see on miski, mida 27 liikmesriiki tahavad vältida, ütleb emanueliidis. Lissaboni leppe artikkel 50 näeb ette, et liikmesriigil on lahkumiskõneluste pidamiseks aega kaks aastat. Kuna lõplikule kokkuleppele peab heakskiidu andma ka Euroopa parlament, on tegelik kõneluste periood mitme kuu jagu lühem. Johannes Tralla, Brüssel.",
"role": "user"
},
{
"content": "Briti valitsus käivitas täna ametlikult menetluse Ühendkuningriigi lahkumiseks Euroopa Liidust. Algas Brexiti protsess, milles ei ole kummalgi poolel midagi võita, ütles May lahkumisavalduse vastu võtnud Euroopa Ülemkogu president Donald Tusk.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Vaata üle uudislugu ning loo sellele lühike kokkuvõte. Piira vastus ühe või kahe lausega ja vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nAustraalia võimud evakueerivad tuhandeid inimesi Sydney lääneosadest, mida on tabanud suured üleujutused. Võimude andmetel on tegemist viimase 60 aasta hävitavama üleujutusega. Neljandat päeva kestvate vihmade tõttu toon New South Welsi osariigis osa jõgesid. Kallastest väljunud Põhja- Richardis on Hogburgi jõgi tõusnud 12 meetrit. Vee alla jäänud aladelt on evakueeritud 18000 inimest. Kohalik elanik. Seekord on teistmoodi, ma olen näinud siin kolme või nelja üleujutust, aga midagi niisugust küll mitte. See on pisut hirmuäratav. Austraalia ilmastikubüroo üks juht Justin Robinson, kes tegeleb üleujutustega, ütleb, et tegemist on väga ulatusliku õnnetusega. Ma olen büroos üleujutusi jälginud 20 aastat ja see on ilmselt kõige halvem üleujutus, millega mul on tulnud kogu selle aja jooksul kokku puutuda. New South Welesi kuberner Gladis Bergelian ütleb, et inimeste evakueerimine jätkub. Kodudes tuleb lahkuda veel tuhandetel, kuna vihma sajab ennustuste järgi veel kolm päeva. Kuni 38 piirkonda on kuulutatud seni looduse tuse piirkonnas, mis tähendab, et sealsed inimesed ja kohalikud valitsused saavad abi kuni 1000 dollarit täiskasvanu ja 400 lapse kohta. Praegu läheb olukord siin veel halvemaks ja häire on välja kuulutatud ka Illavaras ja lõunarannikul, ütles osariigi kuberner. Ülejuhutused on esitanud juba kahju ka majandusele. Söevedu maailma suurimas söek spordisadamas New casleis on katkenud, kuna raudteed Hanevali piirkonnas on üle uste tõttu läbitamatud. Austraalia raudteekorporatsiooni esindaja teatas, et raudtee avatakse siis, kui veetase alaneb. Neu kaslei sadama tea jetel on laevade liiklus sadamasse ja sealt välja küll aeglustunud, kuid praegu veel töö jätkub. Paar sadamaterminali on sellegipoolest teatanud söeveo katkestamisest. Osa terminal pole olnud kommentaarideks kättesaadavad.",
"role": "user"
},
{
"content": "Austraalia kaguosas jätkuvad paduvihmad on tekitanud üleujutusi, mille eest on evakueeritud 18 000 inimest. Ametivõimud on soovitanud inimestel vältida mittehädavajalikke sõite ja jääda kodutööle. Häiritud on ka Newcastle'i sadama töö. See sadam on maailma suurim söeekspordi sadam.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Vaata antud uudislugu ja koosta üks või kaks lauset, mis võtavad kokku selle sisu. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nKõige rohkem imporditi Eestisse vajaminevaid väetiseid Venemaalt. Peale Venemaa rünnakut Ukraina vastu peab põllumajandus ja kaubanduskoja juhatuse esimehe Roomet Sõrmuse sõnul leidma tarnijaid mujalt. Ennem sõda Eesti importis siiski kuskil kaks kolmandikku vajaminevatest väetistest just Venemaalt ja siin tuleb kindlasti leida nüüd uued alternatiivid ja seda ka suuremad Eesti väetisemüüjad on on öelnud, et nad ei soovi enam ka Venemaa väetisi pakkuda, kui, kui ka need ka saadavad oleksid ja siin vaadatakse kindlasti nii Euroopa väetise tehaste poole, aga tegelikult ka siis maailma teistest piirkondadest neid alternatiive otsitakse, näiteks kaaliumväetiste puhul on Kanada üks maailma suurimaid suurimaid tootjaid ja, ja samamoodi otsitakse siis neid uusi kanaleid ja, ja võimalusi. Sõrmuse sõnul uued tarnijad kindlasti leitakse, kuid see tähendab kallimaid hindu, mis mõjutab otsapidi ka tavatarbijat. Kindlasti need uued tarnijad leitakse, aga lihtsalt hinnad on väga palju kasvanud ja ja just jah, alates sügisest tegelikult põllumehed hakkavad tootma toitu, teravilja hoopis teiste tootmiskuludega või noh, palju kõrgemate kuludega ja lõppkokkuvõttes see tähendab eelkõige vast kõige suuremaid probleeme isegi toiduainete tarbijatele, sest see toidu hind, mis on juba hakanud tõusma ja viimaste kuude statistikaameti teated on samuti kinnitanud seda, et inflatsioon ja toiduhinna tõus on olnud juba päris kiire, aga paraku Meile tundub, et see hinnatõus jätkub ja toit muutub tarbijate jaoks oluliselt kallimaks.",
"role": "user"
},
{
"content": "Väetiste hinnad on seoses Venemaa rünnakuga Ukrainasse tõusnud. Kuna tootmiskulud on üleüldiselt põllumajanduses tõusuteel, siis tõusevad ka toiduhinnad.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Vaata üle uudislugu ning loo sellele lühike kokkuvõte. Piira vastus ühe või kahe lausega ja vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nSillamäe ettevõte MM Silmet ostab enamiku haruldaste muldmetallide tootmiseks vajamineva toorme Venemaalt Solikamski magneesiumi tehasest. Jutt on umbes paarisajast tonnist kuus. Silmeti juhi Raivo Vasnu sõnul oleks Venemaa toorainele vajadusel asenduse leidmine küllaltki raske, kuid õnneks pole Solikamski tehas ega selle omanikud sanktsioonide alla sattunud. Probleemiks on aga osutunud toorme eest maksmine. Pangad kontrollivad praegu Venemaa makseid ülihoolikalt, kuna sanktsioonide nimekiri uueneb pea iga päevaga. Maksmise protseduur on läinud oluliselt pikemaks ja kui siin meie enda pangad küsivad makse kontrollimiseks kuu aega aega, siis meie äris käib kogu toorainetarne ettemaksuga ja oodata, et klient ootab selle kuu aega. Ta võib selle toor maha müüa Hiinasse ja 30 päeva, mitte ei külmutata makset, vaid meile antakse teada, et 30 päeva jooksul me võtame vastu otsuse, mis teie maksest edasi saab niimoodi, et see ei rahulda ei meid ega kliente. Haruldaste metallide ja muldmetallide tootmiseks vajalikud kemikaalid on sanktsioonidega muutunud mitu korda kallimaks jätkab Raivo Vasnu. Muidugi, meil on iga kemikaali jaoks vähemasti kolm tarnijat, aga kui neist kolmest kaks ära kaovad, see annab kolmandal võimaluse tõsta seda hinda kaks korda kolm korda ja toome sisse kemikaale Poolast, Saksamaalt, et nad on täiesti olemas. Noh, iseasi on need tarneajad, kuna kõik on oma pilgud sinnapoole pööranud ja ka hind muidugi. Narva suurimal metallitöötluseettevõttel 550 töötajaga Fortako tehasel oli sõja alguseks Ukrainas ja Venemaal kaks metallitarnijat, kuid nende osakaal oli kogu tarnemahust vaevalt viis protsenti. Asendus leiti kiiresti, kuid toorme hinnatõus on meeletu, räägib Fortako juht Larissa Sabunova. Me ei tea, kas hinnatõus on peatunud või ta jätkub. Kired turgudel möllavad, kõik see mõjutab meie toodangu valmistamise omahinda, seepärast on põhiliseks lahendamist vajavaks probleemiks küsimus meie tellijatega. Mis saab meie toodete hindadest sellist hinnatõusu alla neelata ei suuda ükski ettevõte. Kui Fortokol on toorme hinnatõus müügilepingutesse sisse kirjutatud ja ettevõte saab toodete hinda tõsta, siis Silmeti tehasel on pikaajalised lepingud, mis hinnatõusu ette ei näe. Uudistele Jüri Nikolajev Narva.",
"role": "user"
},
{
"content": "Venemaa-vastased majandussanktsioonid pole Ida-Viru suurettevõtteid toormest ilma jätnud. Asendus leiti kiiresti, kuid muret teeb toorme kallinemine ja aeglased pangaülekanded.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita selle kohta üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\n30 aastat tagasi toimunud rahareform oli noorele taasiseseisvunud Eesti vabariigile olulise tähtsusega. Ühelt poolt andis see lõpliku kinnituse vabariigi iseseisvusest, teisalt võimaldas kiiremini asuda üles ehitama oma majandust ja kindlamalt lõimida seda Euroopa majandusruumiga. Toona Eesti panka juhtinud Siim Kallas tunnistas rahvusringhäälingule, et risk krooni kasutuselevõtul oli tunda. Ega ei saa, kui sa lähed niisuguse suure sammu peale, siis sul peab olema nagu usk, et see asi õnnestub, nii et nii me siis otsustasime ja see paber on mul kuskil olemas, see, kus siis IMF-i soovitus peal oli, et mitte teha seda, aga noh, lõpuks nad olid nõus ja tulid appi ka. Keskpank aastatel 2012 kuni 2019 juhtinud Ardo Hansson oli 1992. aastal valitsuse raha reformikomitee liige. Temagi tunnistab, et noor taasiseseisvunud vabariik eiras rahvusvaluuta kasutuselevõtuga näiteks rahvusvahelise valuutafondi IMF-i hinnanguid. Sisuliselt hüppad sügavasse vette, et sa ei ole kunagi raha poliitikat Eesti riigina nagu kehtestanud ja nüüd see oli kellegi teise raha, nemad juhtisid nüüd sa pead hakkama seda kõike ise juhtima, nii et mingil määral oli alati see risk üleval, et midagi võib. Midagi võib tagantjärgi vaadatuna kuidagi nagu oleks võinud teistmoodi teha ja aga nii, et jah, ja et see logistiline pool kõik sujuks, et see oli ka tegelikult praegusel ajal me oleme harjunud palju tugevama riigi, ütleme haldussuutlikkusega, aga sellist asja viia läbi 30 aastat tagasi raha vedada igasse Eesti nurka, see oli ikka suur asi. Taasiseseisvumisaja Eesti kroon oli käibel 2011. aastani, kui Eesti liitus juba eurotsooniga.",
"role": "user"
},
{
"content": "Täna möödub kolmkümmend aastat rahareformist, millega iseseisvuse taastanud Eesti võttis kasutusele Eesti krooni. Seni kasutusel olnud rublad vahetati kolme päeva jooksul kroonideks ning sellest peale oli Eestis ainus seaduslik maksevahend Eesti kroon. Eesti Pank tähistas rahareformi kolmekümnendat aastapäeva piduliku seminariga, kuhu olid kutsutud ka Eesti Panga endised presidendid.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Vaata antud uudislugu ja koosta üks või kaks lauset, mis võtavad kokku selle sisu. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nRääkisime olulistest teemadest, eelkõige siis julgeoleku, kust Valgevenest, Venemaa tegevusest ja, ja sellest, et kuidas siis Ameerika siis ka meie regioonis oma siis sellist heidutust endiselt üleval peab ja, ja kuidas seda võiks edasi arendada. Ameerikas on just selline palk siis julgeoleku initsiatiiv, e mille kaudu siis investeeritakse eraldi siis Balti riikides erinevaid julgeolekusamme. Siis oli juttu ka sellest, et kas ameeriklased siis peaksid olema ka heidutusena siin kohapeal, Ameerika Ühendriikide president lubas 10 päeva jooksul võtta uuesti ühendust ja, ja, ja võib-olla siis saada ka siis täiendavaid kohtumisi siis Ameerika juhtivate poliitikutega, et neid teemasid edasi arutada. Et üks on see balti siis julgeoleku initsiatiiv, mis praegu on menetlemisel Ameerika Ühendriikide kongressis ja senatis ja, ja teine on siis konkreetselt vägede siis paigutus Euroopa riikides.",
"role": "user"
},
{
"content": "Glasgow's jätkub maailma riikide kliimakohtumine, kus osaleb ka Eesti peaminister Kaja Kallas. Kallas kohtus kliimakonverentsi kõrvalt ka USA presidendi Joe Bideniga.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Loe läbi uudis ja anna sellele lühike kokkuvõte ühe või kahe lausega. Vastus peab olema ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nÜha ilmsemaks saab koroonaviiruse laialdane levik. Sellega seoses tekib aga küsimus, kaua maailma riigid suudavad piirangute tingimustes vastu pidada nii et ei tekiks majanduskollapsit. LHV analüütik Kristo Aab ütles, et praeguses olukorras ta valitsuste käitumist mõistab. Noh, võiks öelda, et teadlikult on majandus pandud pausile, kui need meetmed kannavad vilja see viirusepuhangu oht läheb üle, need meetmed eemaldatakse, majandus läheb tööle. Loomulikult, küsimus on see, et kui kiiresti see tööle läheb, kui suur on see kahju, mis selle aja peale jõutakse teha? Ma pigem arvan, et praeguses ajahetkes ei ole veel põhjust mõelda sellest, et see peaks olema selline pikk ja vinduv nii-öelda kriisijätk. Kui need meetmed kannavad vilja, siis pigem nii-öelda tagasipõrje, see majanduse käivitumine, taaskäivitumine võiks olla ikkagi suhteliselt kiire. Millal majandused šokist väljuvad? Swedbanki ökonomist Tõnu Mertsina. See sõltub ju peamiselt sellest, kuna saabub selle viiruse leviku tipp ja seda väga täpselt ei teata. Aga isegi kui me jõuame sinna tippu, siis võtab ka ju aega selle olukorra normaliseerumine, mis tegelikult ikkagi tõenäoliselt, et see selline nagu veekujuline järsk langus ja kohe järsk tõus päris olema ei saa, et tõenäoliselt tuleb järsk langus. Ja siis sõltub juba sellest, kui kaua see viirus kestab ja siis, kui see viirus on kontrolli alla saadud, siis peaks tulema suhteliselt kiire tõus. Muidugi probleem selles, kui see kriis kestab liiga pikka aega, siis see hakkab ka juba mõjuma sellele kriisist väljumisele. Luminori analüütik Tõnu Palm. Et kui me saaks nagu öelda, et ühel ajal täna tõmbame stepslis pistiku välja, oleme kõik nagu kodus, kogu maailmas on see efekt alguses küll väga järsk majanduse kukkumine, eks ju, aga me saame nagu tagasi, tähtis on viiruse kõrvaldamine, sest mis, mida viirus teeb, ongi see, et ta paneb nagu majandusrattad seisma. Hea, kui neid meetmeid tehakse oma kaubanduspartneritega ühel ajal, eks. Et kui üks lahendab probleemi ära ja toob teisest selle probleemi tagasi. Et see oleks kõige halvem variant. Aga sellega me täna nagu ei arvesta. Aga millal ikkagi majanduspiirangutest ollakse sunnitud loobuma, sest nälg tuleb lihtsalt majja? Ma arvan, et suve lõpp on see aeg, kus nii-öelda hakkab ka ju justkui uus hooaeg peale kooli mõttes kõige mõttes, kus vaadatakse, kui me ei ole selleks ajaks sellest lahti saanud, siis tuleb midagi muuta. Mis, mis hakkab toimuma, on kahtlemata see, et ükski viirus ei ole jäänud pikas kestma, et kõik viirused taanduvad ja keskpankade võimes ei maksa nagu kahelda selles suhtes, et Euroopa keskpangal on võimalus toetada piiramatus mahus läbi turuoperatsioonide riigi riigid võlakirjad kokku ostes, et, et ma selles suhtes ei panustaks nagu nii pessimistlike stsenaariumidesse Ja tegelikult keskpangad saavad väga palju toetada, riigid nii palju toetada ei saa muidugi, teine küsimus on see, kui kiiresti üldse keskpankade toetuse mõju avaldab, eriti Eestile. Aga sellele on tegelikult väga raske vastata.",
"role": "user"
},
{
"content": "Analüütikute hinnangul peaks suurem kriis möödas olema suve lõpuks. Eesti pankade makroanalüütikud arutasid pangaliidu korraldatud üritusel praeguse kriisi mõju majandusele ja selle lahenemise väljavaateid.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Uurides uudislugu, loo sellele ühe või kahe lausega lühikokkuvõte. Vasta eesti keeles!\n\nTekst:\n\nNo kõigepealt sellepärast, et Swedbank on enam kui poole Hansapanga aktsiapaki omanike ja seega on ka loogiline, et nõukogu juhib just suuraktsionäri esindaja. Andres Salen on olnud ka eelmises ansapanga nõukogu koosseisus ja enne seda on ta töötanud väga kõrgetel ametikohtadel Rootsis, nii peaministri nõunikuna kui ka on varem seotud olnud balti probleemidega. Pangandusalal on tegemist vaieldamatu professionaaliga, aga eks selle jaoks nõukogu ongi kümneliikmeline ja esindajad peaksid nagu hea seisma selle eest. Need strateegilised otsused, mis panka puudutavad, oleksid nii panga kui ka selle ärikeskkonna suhtes vastuvõetavad, sest Hansapank on deklareerinud ju selgelt, et tema koduturg on Balti piirkond. Ja ka Eesti turg. Ka Hansapanga tegevjuhtkond koosneb 100 protsenti eestlastest. See koosseis peaks jääma ka tulevikus selliseks.",
"role": "user"
},
{
"content": "Hansapanga nõukogu esimeheks valiti Rootsi Swedbanga asepresident Anders Sahlen. Aseesimehe Eesti Energia juhatuse esimehe Gunnar Oki kommentaar.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Analüüsi uudist ja koosta sellele lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nOSCE missioon koha peal jah, on tuvastanud need inimesed, kes nelja vaatleja kinnipidamise taga on, et praeguseks on paraku selle olukorra tõttu Ida-Ukrainas neid grupeeringuid tekkinud, sinna kõikvõimalikke erinevaid, et ei ole enam nii, et on üks seltskond, kes kontrollib seal nii-öelda olukorda kõikjal ja üksnes grupeeringutest. Kas tegemist on kasakatega? No selles osas praegu ei ole võimalik veel täpsemalt öelda Millal meil on lootust, et kogu see OSC vaatlejate rühm vabastatakse, sealhulgas ka siis Eesti kodanik? Töö käib selle nimel, et see juhtuks võimalikult ruttu, sest tegemist on ikkagi OSCE vaatlusmissiooniga ja teatavasti OSCE-sse kuulub enamik Euroopa riike, sealhulgas ka Venemaa, nii et see peaks olema kõigi selge huvi, et OSCE ühise mandaadi all tegutsevad vaatlejad saavad vabaks ja oma tegevust jätkata, nii et noh, muidugi me loodame, et see kõik juhtub õige pea, et, et selle nimel praegu intensiivne tegevus käib. Slovjanski linnapea lubas need inimesed vabastada homme ta ütles, et tema teab, kus need inimesed on. No nii ta, nii ta on öelnud uudiste väitel jah, aga kõrvalt on muidugi raske hinnata, et kui palju üks ühele siis üks seltskond, keda ka see inimene esindab, omab mõju seal teiste rühmituste üle, aga noh, iseenesest oleks muidugi hea, et, et ka võimalikult paljud inimesed, kes seal siis on võimu haaranud, saavad aru, et rahvusvaheliste vaatlejate kinnipidamine ei ole aktsepteeritav ja teevad omalt poolt ka midagi selleks, et, et see olukord lõppeks ja, ja uusi vaatlejaid kinni ei peeta. Slovjanski linnapea ütles ka seda, et praegu uuritakse, kas vaatlusrühm ei tegelenud hoopis luuretegevusega, et kuidas seda kommenteerida. Kõiki neid lauseid selles mõttes ei olegi ju võimalik kommenteerida, kuna välja võib mõelda igasuguseid asju, aga noh, selge, et tegemist on Euroopa koostöö julgeolekuorganisatsiooni vaatlusmissiooniga vastavalt OSCE poolt välja antud mandaadile, nii et kõikvõimalikud muud oletused ja kahtlustused on selles mõttes asja kohatud ja mõttetud, et tegemist on vaatlejatega selle mandaadi alusel, mis neile OSCE poolt on antud ja ei ole mõtet sinna juurde midagi fantaseerida.",
"role": "user"
},
{
"content": "Välisminister Urmas Paeti sõnul on tuvastatud Ida-Ukrainas nelja OSCE vaatleja kinnipidamise taga olevad inimesed.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita selle kohta üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nPraegu on riigikogu menetluses kaks seaduseelnõu, mis niinimetatud vabadussamba rajamist käsitlevad mälestusmärgi asukohana välja pakutud Lasnamäe nõlva lauluväljaku juures ja Tallinna kesklinnas asuvat vabaduse väljakut. Täna asja arutanud erakonna juhid leidsid vabadus, mälestusmärk ka on kindlasti vaja, kuid kuhu ja millisena see püstitada, tuleb küsida ka rahval. Lisaks nõupidamise kokku kutsunud Res Publica esimehele Juhan Partsile olid kohal parteijuhid Andrus Ansip, Villu Reiljan, Tunne Kelam ja Ivari Padar. Rahvas peab ütlema jah, see on hea koht, meile meeldib hakata seal käima, meie lastele meeldib seal hakata käima ja kindlasti oma Soome-Saksa vene sõpradega käime ka seal ja vabadussamba püstitamine ei tohi eesti rahvast lõhestada. Me oleme veendunud selles, et õige vabadussamba asukoht on see, milles jõutakse kokkuleppele mitte ainult poliitikute vahel, vaid see kokkulepe peab olema rahva seas sündinud. Esimene ülesanne on selle samba täpsem statuut statuudile järgnevalt ka siis asukoht ja kogu see teos, see pakutav vabaduse ausammas. Tema konkreetsem sisu peaks olema määratletud ja minu mure on, et ta ei saaks olla liiga abstraktne, et sinna mahuvad tegelikult ükskõik kes sisse vaid me jõudsime kokkuleppele siin, et me toetame mälestusmärki Eesti vabariigi iseseisvuse ja vabaduse eest, võidelnuile, hukkunuile ja kannatanuile, võimatu praegu öelda, ühtegi täita. Aga ma arvan, et me ei saa siin liigselt kiirustada, aga ma arvan, et meil nagu põhjust venitada ja kuna džessi s ja väga mitmekihilised kiirustamine on ka siin üks viga, see on teatud määral selgeks rääkimise protsess. Me nägime natukene selgeks oma ajalugu, tuletame meelde, mida me tahame mälestada ja siis tegelikult uskuge mind, erimeelsusi ei olegi väga palju. Siin ei ole õiget aega. Tänasel kohtumisel leppisid poliitikud kokku, et valitsus kindlustab vajalikud vahendid ausamba tarbeks. Esialgu hakkab sambaga seonduvalt koordineerima erakondadevaheline töörühm minister Paul-Eerik Rummo juhtimisel ja peaminister Juhan Parts lubas, et läheb kindlasti ise Lihulasse sealsete inimestega kohtuma. Kindlasti me läheme loomulikult.",
"role": "user"
},
{
"content": "Peaminister Juhan Parts kutsus kokku nõupidamise Vabadussamba rajamise küsimuses.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Analüüsi uudislugu ning kirjuta sellele üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta üksnes eesti keeles!\n\nTekst:\n\nLäinud aasta kevadel, kui Rapla valla uus üldplaneering oli veel päris alguses, teatas transpordiamet, et vald peaks planeeringusse panema ka uue Tallinna Rapla maantee trassi koridori. Transpordiameti projekteerimise osakonna juhtivinseneri Mart Michelise sõnul sai maantee skiis valmis läinud sügisel. Ehitustööd jäävad tõenäoliselt järgmisse aastakümnesse. Tallinn Kohila lõigus me räägiksime tulevikus suure tõenäosusega kaks pluss kaks rahelises tees ja Kohila Rapla vahelises lõigus siis kaks pluss üks lahendustes. Kuna ka täpsem projekt peaks sündima pärast 2000 kolmekümnendat aastat, soovib maanteeamet planeeringutesse 150 meetri laiust koridori. Kogu see piirkond on väga kiirelt ju arenev ja kasvav, et kui me neid koridori üldse ette ei näe, siis ühel hetkel me jõuame punkti, kus meil ei olegi võimalik enam kiiremad ja ohutumad teid tagada. Rapla vald aga palus tänavu sügisel ametit, et see trassikoridori soovist loobuks. Valla arhitekt Marko Järvela ütleb, et eskiisi koostades pole transpordiamet kohalikega suhelnud. Ja see trass siis oli sattunud siis selliste kruntide peale, kus valla poolt oli siis öeldud inimestele, et jah, et ehitada oma elamuid või siin laiendada või rekonstrueerige. Nii näiteks on Hagudi külas üks maaüksus, kus ehitusõigus anti 2018. aastal uue maanteetrassi uluki tara jookseks plaanitava elamu külje alt läbi. Maaomanik on metsa kasvatanud seal seda maatükki hooldanud nüüd selle mõttega, et tekitada praeguse maantee ja selle hoone vahele ikkagi selline haljas puhvervöönd, aga kui see maantee sinna tuleks, siis noh, tema nii-öelda paarikümne aasta töö oleks nagu nullitud. Purila külas on aga vana kõrtsivare, mille asemel näeb eskiis hoopis ökodukti. Kunagi oli seal vana peremees Juhan, kes küüditati Siberisse ja praegune noorperemees siis võrdleb, et samamoodi kogu esivanemate elutööst tahetakse teda nagu ilma jätta, et see oleks nagu sama ränk, kui Juhani küüditamine Siberisse. Mart Mickelis aga ütleb, et praegu on maanteeamet teinud ainult esialgse ettepaneku suhtlus kohalike ga tema sõnul alles nüüd algab ja lõpliku trassivariandi paneb kaardile vald siis, kui üldplaneeringu kinnitab. Kui seda projekti telliti, siis otsustati, et see valdav suhtlus ja selgitus saab olema läbi üldplaneeringu menetluse täna me oleme seda jätkuvalt valmis seda tegema ja oleme valmis ka selgitama ja arutama neid küsimusi. Michelise sõnul võib üldplaneeringusse panna ka mitu trassi alternatiivi, kuid kohalikele teeks see tema hinnangul pigem tüli. Aga lihtsalt rohkem maad jääb siis piirangute alla.",
"role": "user"
},
{
"content": "Ehkki Tallinna ja Rapla vahele uue maantee rajamiseni läheb veel üle kümne aasta, loodab Transpordiamet trassi juba praegu üldplaneeringutesse mahutada. Rapla vald pole aga plaanidega rahul.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Loe läbi uudis ja anna sellele lühike kokkuvõte ühe või kahe lausega. Vastus peab olema ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nÕpetajatel on mõõt täis, valitsus lubas sellest aastast palgatõusu, aga nagu ilmselt paljud meist, pidid ka õpetajad kuulma, et sel aastal ei tule välja. Oodake veel, võib-olla tõuseb palk 2013. aastal? Palgatõusu lubadused tekitavad viimasel ajal õpetajate toas vaid naeruturtsatusi. No keegi väärtustada seda ametit sellepärast et mõnes kohas saab poe müüa kolm korda rohkem, kui õpetaja saab, aga poemüüjal pole vaja selle eest kõrghariduse. Miks neid spetsialiste siis koolitatakse, kui nende neid ei taha, tasustada keegi nende tööd? Ma seisan siin, sest ma toetan Lauri Leesi mõtet klassijuhatajale vähemalt koristaja palk. Aga muidugi ei ole asi pelgalt palganumbris. Õpetame teie lapsi, väärtustage meid, seisis ühel plakatil. Kolde lasteaiaõpetajad usuvad, et streigist on igal juhul kasu. Me ikkagi loodame, et läheb paremaks, me oleme niivõrd kehvas seisus lasteaia õpetajad, eriti et me tahame toetust. No kui muud tulemust ei ole, siis vähemalt õpetajad on teinud ennast nähtavaks. Me oleme olemas ja meil on, on muresid, mis on vaja lahendada, meil on ju rühmad, on, eks ju täis nõudmised kasvavad üle pea, paberitööd on nii, et ei jõua ära teha, et millal meil see aeg siis lastega tegelemiseks jääb. Tallinna Tõnismäe reaalkooli õpetajad Svetlana ja Julia ütlesid, et oluline on ka ühiskondlik tunnustus. Eelkõige tuleb õpetaja tööd hinnata ja üks hindamise viis on muidugi palk. Töö on ju ka vastutusrikas, nõuab emotsionaalselt palju ja seda kõike tuleks hinnata, ütles Svet lana kinnitada samas, et esialgu talvel entusiasmijätkub ja ametit vahetada ta ei kavatse. Õpetajate lubas, et kui vaja, on ta valmis ka edaspidi streikima. Jah, muidugi olen valmis selleks, et ikkagi õpetajal on rohkem tööd, kui ütleme, mul on koolis 38 tundi, aga ikkagi teen kodus samuti tööd ja olen noorem õpetaja ja siis valmistan tunde ette ja pärast kooli ja siis hilisõhtuni. Aga seda ei ole mõelnud, et äkki peaks hoopis mingit teist tööd otsima. No mulle meeldib väga õpetaja töö ja see on noh, kõigepealt selline missiooni küsimus, et õpetajad ikkagi töötavad, võib-olla idee nimel, kõigepealt. Aga ideega peret ei toida ja missiooni patta ei pane. Värvikalt võttis õpetajate elu kokku Gustav Adolfi Gümnaasiumi õpetaja Martin Saar. Ma olen rõõmus, et minu töökohustuste hulka kuulub tunni andmise kõrval õppetegevuse planeerimine, töö, ainekavade ja metoodiliste materjalidega, suhtlemine lapsevanematega ja nii edasi. Ma olen aga kurb, et enne läheb see sinane, päike looja, kui see nimekiri otsa saab. Ma olen rõõmus, et minu õpilaste ja sõprade hulgas on inimesi, kes tahavad õpetada. Ma olen aga kurb, et nad ei näe selles võimalust elutööks. Kuhu jäävad need õpetajad, kes aastakümnete vältel pedagoogilise raudvarana Eesti asja ajavad? Need on õpetajad, keda ei võta riigikord, külm ega külmapühad ega rooste.",
"role": "user"
},
{
"content": "Tallinnas kogunes Vabaduse väljakule nii õpetajaid, kasvatajaid kui ka neile kaasaelajaid.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Analüüsi uudislugu ning kirjuta sellele üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta üksnes eesti keeles!\n\nTekst:\n\nKõigepealt sellise üldise kommentaarina on see muidugi üks suurim korralagedus, mis on tegelikult meie valitsemise aja jooksul ühes ministeeriumi valitsemisalas. See on nagu esimene. Loomulikult tuleb võtta ette kiiresti jõulised sammud, et kõigepealt vastata nendele küsimusele, kuidas on võimalik, miks, kelle tegevuse või tegematajätmise tõttu on selline asi juhtu ja selle hulka kuulub ka kolmandana see, et see julgeolekuvaru selles suuruses saaks olema taastatud täna mingisugust otsest ohtu ei ole, kui me peame silmas seda, et Eestimaa inimeste toidulaual oleks leib, sai ja kõik muu vajalik. Kas minister kavatseb tagasi astuda? No kõigepealt peab minister ise siin väga selgelt enda jaoks selgeks tegema, mis on juhtunud, andma selle kohta hinnangu ka mina praegu, kui ma põllumajandusminister mulle sellest ette kandis, oli esimene ülesanne nii kiiresti kui võimalik tuua mulle põhjalik raport. Ma ei ole praegu siiamaani seda saanud. Eks me siis näeme, ma ei ruttaks mingisuguste selliste spekulatsioonide või hinnangutega. On arusaadav, et see saab toimuda siis, kui kõige tähtsamad küsimused on vastatud. Riigi julgeolekuvaru on saanud kaotsi. Riik on saanud väga tugevad varalised kahjud. Ma ei tea täna, kui palju on võimalik neid kahjusid heastada ja kui palju on võimalik sissenõudeid esitada sellele erafirmale, kes riigi julgeolekuvaru hoidis. Need küsimused on vastamata praegu selles mõttes, et selline asi saab praegu juhtuda. Kindlasti on väga palju ka tegematajätmise riigi poolt. Peaminister rõhutas mitu korda ka riigi viljasalve nõukogu liikmete vastutust, mis tuleb kindlasti välja selgitada. See, et nõukogu liikmed on praeguseks oma kohtadel vabastatud, ei tähenda seda, et nende vastutus olematuks muutuks. Väitele, nagu oleksid vargused viljasalves alanud juba eelmiste valitsuste ja eelmiste põllumajandusministrite ajal, vastas peaminister, et see selgub siis, kui kõik asjaolud on teada. Justiitsminister Ken-Marti Vaheri sõnul on juurdluse lisaks politseile kindlasti kaasatud ka kapo, kuna on tegemist strateegiliste varudega. Peaminister ütles ka, et riigi muudest julgeolekuvarudest tuleb kiiresti ülevaade saada, millele majandusminister Meelis Atonen lisas. Ma peaks võib-olla trafaretselt ütlema, et nüüd, kui me kuulsime, mis toimus, et siis hakkasime uurima, aga mul on hea öelda, et tegelikult nende strateegiliste varudega meie majandus kommunikatsiooniministeeriumis tegelesime möödunud aasta kevadel, kui ma ministriks sain. Ma avastasin ka sealt teatud korralagedust.",
"role": "user"
},
{
"content": "Valitsuse pressikonverentsil oli põhiteema samuti viljavargus.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita sellele vastav lühikokkuvõte ühe või kahe lausega. Vasta alati ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nEesti Rahva Muuseumi direktor Alar Karisele tegi ettepaneku presidendiks kandideerida Keskerakonna esimees Jüri Ratas eile õhtul. Karis võttis homme hommikuni mõtlemisaja. Minu nimi on siin, jah, erinevates meediaväljaannetes figureerinud, olen seda ise märganud, noh selliseid nimede loopimisi ei saa ju arusaadavalt tõsiselt võtta. Aga nüüd on jah, helistanud mulle Keskerakonna esimees ja, ja sellel teemal rääkinud, nii et nüüd ma pean siis mõtlema, mis tähendab ei või, või jah minu jaoks, pere jaoks ja arusaadavalt Eesti riigi jaoks. Kas need isikuomadused, mis mul on või mis, ma arvan, endal olevat, võiksid kuidagi gi sobida selle ametiga? Ma ütlesin ka Jüri Ratasele, et pigem ei. Aga noh, mida rohkem sa mõtled, seda, seda rohkem need mõtted sulle külge jäävad ja, ja siis ma ka kindla sõna ütlen ühe või teise. Keskerakonna aseesimehe Jaanus Karilaiu sõnul on 22. augustil Keskerakonna volikogul eesmärk presidendikandidaat kinnitada. Hetkel on laual tõesti kõige aktiivsemalt kaks nime Tarmo Soomere ja Alar Karis. Mulle on ta jätnud oma varasema tegevusega sümpaatse mulje, et tal on visiooni Eesti ühiskonnas. Nii sotsiaaldemokraatide esimees Indrek Saar kui ka Reformierakonna juht Kaja Kallas ütlevad, et enne, kui Karise kandidatuuri arutama hakata, ootavad ära tema nõusoleku. Ma isiklikult ei oska hetkel küll öelda, et oleks mingeid välistavaid asjaolusid aga see, et inimene on seal sobilik kandidaat, eeldab muidugi loomulikult seda, et me saame inimesega kohtuda ja arutada ja küsida, mis on tema nägemus presidendi rollist Eestis. Minu suhtumine Alar karisesse on alati olnud positiivne, et fraktsioonidel peaks olema siis võimalus teda kaaluda, juhul kui ta on selleks siis nõus. Nii et põhiseaduse se on kirjutatud see, et erakonnad peavad kokku leppima. Põhiline eesmärk ongi, et erakonnad leiaksid kandidaadi, kes sobib vähemalt kolmele soovitavalt ka neljale erakonnale, sest üks on öelnud, et tema igal juhul kokkulepet ei soovi. Küll ütleb Saar, et Eestil on juba hea president. Kel on ka tänaseks väga hea kogemus ja selle kogemuse mittekasutamine ei ole tark. Me arvame, et Kersti Kaljulaid võiks jätkata. Reformierakonna fraktsiooni juht Mart Võrklaev ütleb, et Kersti Kaljulaidi kandidatuuri arutatud ei ole. Siis arvamus temast Reformierakonna sees on pigem positiivne, aga me soovime leida vähemalt nelja parlamendierakonna peale ühist kandidaati nendel aruteludel. Täna me nii kaugele ei ole jõudnud, et teda siis kandidaadina üles seada.",
"role": "user"
},
{
"content": "Parlamendierakonnad otsivad endiselt presidendikandidaati. Keskerakonna fraktsiooni ja juhatuse ühisel koosolekul tõusis Tarmo Soomere kõrvale ka Alar Karise nimi.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Loe läbi uudislugu ja tee lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte, mis peegeldab selle põhisisu. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nNii laulsid koorilauljad ja mitte koorilauljad eile Toompeal veidi enne päikeseloojangut Gustav Ernesaksa viisistatud Lida Koidula Mu isamaa on minu arm, on ilmselt laul, mille enamik eestlastest eksimatult ära tunneb. 1947. aastal 12. üldlaulupeol kõlanud laul oli järgneval kolmel laulupeol küll keelatud kuid alates 1965.-st aastast kõikidel üldlaulupidude reisite. Võib-olla on see Ernesaksa teos üldse kõige olulisem ühele rahvuse le teise maailmasõjajärgses Eestis arvab muusikateadlane Tiia Järg. Juubelilaulupeol 1969 tõusis selle laulu ajal lauluväljakul püsti üks mees ja võttis peast oma suvemütsi. Sellest korrast alates kuulatakse seda paljapäi ja seistes. Ja ammugi mitte vaid laulupeol. Täna me oleme kogunenud siia ajaloolisele hetkele, et avaldada austust Eesti lipu langetamisel kõlavale uuele signatuurile, meie laulupeo hümnile. Mu isamaa on minu arm. Eesti meeste laulu selts tänab kõiki neid auväärseid dirigente, heliloojaid, meie kultuurijuhte, meie kõrgkoolide rektorid ja teid, kallis Eesti rahvas, kes te olete toetanud selle lipu langetamise uut laulu. Kis komandandi aias pidulikul tseremoonial Eesti meestelaulu seltsi juht Arvi Karotam. Meie laulupidude hümni sõnum on oluline ka täna, arvab dirigent Kuno areng. Riigilipu langetamist saate signatuur ja algava 25. üldlaulupeo ühes hingamine finaalis ühendkoori esituses kõlav Koidula Ernesaksa mõisamaa on minu arm väljendavad meie rahva vankumatut, lootust ja usku, et ka iga uus päev koidab meile vabana ning jätkub laulupidude traditsioon. Esimest korda kõlas uus lipulangetus signatuur tegelikult juba üleeile, teise juuli päikeseloojangul. Eile kolmandal juulil olid seda kuulama tulnud tuhanded.",
"role": "user"
},
{
"content": "Eesti lipp Toompeal langetatakse nüüd \"Mu isamaa on minu arm\" saatel.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Analüüsi uudislugu ning kirjuta sellele üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta üksnes eesti keeles!\n\nTekst:\n\nHoone ehitamisega tehti algust rohkem kui kaks aastat tagasi. Maksma läks Eesti suurim sisejulgeolekumaja üle 25 miljoni euro. Projekteerimis Novar Grupp ehitas Tallinna ehitustrust. Riigi kinnisvara kinnisvara arendusdirektor Mihkel Mäger. Ja see on kõige suurem sisejulgeoleku ühishoone Eestis. Siin on pretsedenditult kõige rohkem kliente ühes hoones koos. Kui hoones on koos palju erinevaid asutusi, siis kindlasti on see meile väljakutse omaette, et kõik saaks kenasti paigutatud. Pärnu politseijaoskonna juht Üllar Kütt Suuremad muudatused võib-olla meie enda inimeste töötingimustes, et kui me täna vaatame, millised töötingimused on vanas majas, pesemisvõimalused puhkeruumid, noh, see kõik on ju midagi jumal teab kust ajast pärit või ka ka nende inimeste tingimused, kes meie majja satuvad arestimaja näiteks, et tänane arestimaja on ju selline, kus ei ole isegi võimalus värske õhukäsi jalutada kellelgi siin on need võimalused kõik olemas. Mis on kõige positiivsem võib-olla see, et Pärnu politseijaoskond kolib kokku kogu prefektuur siis, et me oleme kõik koos ühes majas. Meil ei ole nii, et mingi üksus asub linna ühes otsas, teine üksus teises otsas. Häirekeskuse Lääne keskuse juht Külike Usukin Kolime järgmisel nädalal, siis täiesti uude, kaasaegses töökeskkonda, töösaal on siis kolm korda suurem kui meie tänane töösaal, et hakkame tagama siis siin lääne regioonis üks, üks, kaks, kaks ja üks, kaks, neli seitse teenust, olemegi siin kahe nädala jooksul jõudnud oma inimestele selle tutvustava ringkäigu ära teha ja tegelikult me juba omavahel siin naljatame, et meil tuleb nüüd maja eksinud tegevusjuhis koostada, sellepärast et maja on suur. Sissekäike on nagu palju, et, et kuidas siia oma tööruumidesse jõuda, et noh, esimesed kaks vahetust tõenäoliselt võtab aeg. Lääne päästekeskuse juht Heiki Soodla Lääne päästekeskus koos Pärnu komandoga on siia siis sisse kolinud augustikuus augusti teisel poolel ja kolisime sisse siin ajal, kus oli siin veel mõned ehitustööd pooleli, aga täna oleme siia koduse sisse ennast seadnud ja ruumidega väga rahul. Väga hea meel on selle sellepärast, et Pärnu päästjad on saanud endale head ja kaasaegsed töötingimused ja samamoodi siis bürootasandi töötingimused on oluliselt paranenud ja, ja siia on üles ehitatud ka regiooni staap, mis täna on siis Eesti parima võimekuse ga. Ester Vilgats, Pärnu,",
"role": "user"
},
{
"content": "Täna said ajakirjanikud majaga tutvust teha.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Uurides uudislugu, loo sellele ühe või kahe lausega lühikokkuvõte. Vasta eesti keeles!\n\nTekst:\n\nLiberaalse kodanikeplatvormi kandidaat Tšaskovski on parempopulistliku õiguse õigluse toetatavale Angei dudale tõsiselt kandadele astunud. Ehkki esimeses voorus saavutas tuda ma võistleja ees rohkem kui 11 protsendilise edumaa, ähvardab see arvamusküsitluste põhjal teises voorus kaduda lihtsalt seetõttu, et teisi võistlejaid enam segamas ei ole. Kantari arvamusküsitluse põhjal on kandidaatide vahe alla ühe protsendipunkti, mis tähendab, et valimistulemuse otsustavad need 9,9 protsenti valijaist. Kes veel ei tea, keda toetada. Ilmselt on tegu inimestega, kes ei ole ei liberaalid, konservatiivid ega ka populistlike vaadetega vaid kellel kindlad poliitilised seisukohad puuduvad. Seega võib nende valimisotsus olla puhtalt emotsioonidest aetud ning seda on praktiliselt võimatu ennustada. Nõnda ongi üsna tõenäoline, et Poola presidendiks saab hoopis Tšaskovski ehkki tuda enne koroona epideemia puhkemist oma võitu juba enam-vähem kindlaks pidas. Kantarile sarnased tulemused ilmnevad ka teistest pärast esimese vooru lõppu korraldatud kiirküsitlustest. Seega võib järgneva kahe nädala jooksul oodata ägedat ning huvitavat valimiskampaaniat. Üks esimese vooru üllatusi oli ka, et teise vooru mitte pääsenud kandidaatide tulemused olid arvatust paremad. See näitab omakorda, et uude positsioon pole nii hea, nagu valitsev president kogu aeg arvanud on. Valimisaktiivsus oli kõrge ning oma valijaid mobiliseerida õnnestus mõlemal peamisel rivaalil. Liberaalsed linlased hääletasid peamiselt ennelõunal õiguse ja õigluse, peamiselt maal elavat pooldajad pärastlõunal. Ent mõlemad käisid massiliselt hääletamas. Poola poliitilise õhkkonna mõttes ei ole valimistulemused sugugi head. Ühiskonna polaariseerumine. Eriarvamustel olijate vastandumine süveneb veelgi. Liberaalide konservatiivide, linlaste ja maaelanike ning vanade ja noorte vahel löövad välja väga teravad poliitilised pinged. Olukorda komplitseerib veelgi asjaolu, et populistlik õigus ja õiglus ei ole sugugi kõigi konservatiivide lemmik. Näiteks legendaarse ametiühingu liidri ja vabadusvõitleja Lehvalensa pooldajad ei salli seda enamasti silmaotsaski. Võimalik, et valitsusparteiga rahulolematud konservatiivsed valijad jäävad teises voorus üldse koju. Kindel on aga üks paraku kurb fakt ei tuuda ega Tšaskovski või end võidu korral pidada kogu Poola rahva presidendiks. Võidu kumb tahes tema edumaa rivaali ees on igal juhul äärmiselt napp ning see jääb teda paratamatult painama. Seda jäädakse talle meelde tuletama kogu tema valitsusaja jooksul.",
"role": "user"
},
{
"content": "Poola presidendivalimiste esialgseid tulemusi ei ole veel avaldatud, lävepakuküsitluste kohaselt lähevad valimiste teise vooru aga valitsev president Andrzej Duda ja Varssavi linnapea Rafal Trzaskowski. Duda kogus esimeses voorus 42 ja Trzaskowski 30 protsenti häältest. Poola Televisiooni tellitud ning uuringufirma Kantar läbi viidud küsitlusest selgub, et teises voorus toetaks valitsevat presidenti 45,4 ja tema rivaali 44,7 protsenti valijaist, seega on valitseva presidendi võiduvõimalus äärmiselt ebakindel.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Süvene antud uudisesse ja tee selle kohta lühikokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult ühe või kahe lausega!\n\nTekst:\n\nOn selge, et president teeb ettepaneku valitsuse moodustamiseks Reformierakonna juhile Andrus Ansipile ja kuigi see toimub alles pärast valimistulemuste lõplikku kinnitamist, ei pea see tähendama koalitsioonikõnelustega venitamist. Niisiis, millised on Reformierakonna edasised sammud peasekretär Kristen Michal? Homme kell 11 koguneb Reformierakonna juhatus, et seal sõnastame täpsemad need läbirääkimiste positsioonid ja moodustame selle meeskonna, kes neid läbirääkimisi pidama hakkab, et on juhatus otsustada, kellega me nüüd konsultatsioone alustame. Mitmed senise koalitsiooni liikmed, ka Andrus Ansip ise on väljendanud arvamust, et senine koalitsioon võiks jätkata. Ma arvan, et see on paljude arvamus, aga, aga veelkord, et ega juhatus koguneb ja, ja siis me alustame neid konsultatsioone ega tuleb mõista, et kui me teeme seda lepingut järgmiseks neljaks aastaks, nagu see valitsus on püsinud neli aastat, siis see töö ja, ja need läbirääkimised tuleb igal juhul põhjalikud, et, et see ei ole mõne päeva küsimus, et pigem ikka mõne nädala või isegi natukene rohkem küsimus. Juhatus on homme koos ka Isamaa, Res Publica liidul, kus valimiste järgset olukorda analüüsitakse. Erakonna poliitsekretär Margus Tsahkna on samuti seda meelt, et senine koalitsioon Reformierakonnaga võiks jätkuda. Kui me vaatame kogu seda valimisdebatti, siis ega väga suuri erinevusi omavahel ei ole ja mis on kõige positiivsem on see, et meie mõlema põhimõtte järgmise nelja aasta koalitsioonilepingut tehes on see, et riigieelarve tuleb hoida tasakaalus. Ehk siis sellist priiskamist priiskamist ma ei näe ja ma arvan, et see on enda alus ka minna nüüd sisulistesse läbirääkimistesse, kui see aeg peaks kätte jõudma. Mida arvab aga Margus Tsahkna spekulatsioonist, et Reformierakond saaks parlamendi enamuse kätte ka koos sotsiaaldemokraatidega ning võiks ka nendega koalitsiooni proovida? No eks seda näitab aeg, kui praegu on vähemalt, mis on ka avalikult olnud üleval, vähemalt see suund on ka Reformierakonna esimees Andrus Ansip öelnud seda suunda, et see praegune koalitsioon on saanud valijatelt mandaadi ja, ja, ja pigem ta näeb IRL-i partnerina, et see on niisugune vastastikune arusaamine, aga ega ei ole mõtet ajast ette rutata, et lähimad päevad siis toovad meile selle teadmisi, et kuidas läbirääkimisi peetakse ja kellega. Sotsiaaldemokraatide parlamendi fraktsiooni esimees Eiki Nestor kommenteerib olukorda nii. Täna ilmselt on enam-vähem kõik juba ka selge, et kohtumised, mis lähevad üle kõnelusteks ja siis läbirääkimisteks, et ma pean loogiliseks, et seesama võimuliit jätkab. Sellel on mitu praktilist põhjust ja küllap neil on mõlemal nii lihtsam, aga neli aastat on väga pikk aeg, head inimesed.",
"role": "user"
},
{
"content": "Riigikogu valimiste tulemused on teada. Ees seisavad koalitsioonikõnelused.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Uurides uudislugu, loo sellele ühe või kahe lausega lühikokkuvõte. Vasta eesti keeles!\n\nTekst:\n\nLisaeelarve ja sellega seotud kolme eelnõu sidumine enne teist hääletust valitsuse usaldusküsimusega võimaldab vältida venitamistaktikat ehk muudatusettepanekute hääletamist ja opositsioonil vaheaegade võtmist. Täiskogu istungitel. Kokku on esitatud muudatusettepanekuid 700. Neist 600 on teinud EKRE ning erakonna esimees Martin Helme ütles, et nemad lisaeelarvet sellisel kujul ei toeta. Opositsioonis oleva sotsiaaldemokraatliku erakonna fraktsioon Riigikogus EKRE venitamiskatset heaks ei kiida, kuid ei kavatse samuti lisaeelarvet toetada. Fraktsiooni juhi Lauri Läänemetsa sõnul on põhjus just selles, et lisaeelarve seoti usaldushääletusega. Ei tule ju hääletusel enam lisaeelarve, et see ongi meie jaoks probleem, et vaid tuleb valitsuse usaldushääletus ehk siis sotsiaaldemokraadid on teinud mitmeid ettepanekuid. Usaldushääletus tähendab seda, et isegi meie ettepanekuid riigikogu ei aruta. Läänemetsa sõnul tegi nende fraktsioon 10 ettepanekut, mis kõik olid seotud inimeste toimetuleku parandamisega, sealhulgas olid alampalga ja pensionide tulumaksust vabastamine ning koolitoidu rahastamise suurendamine. Läänemetsa hinnangul jätab lisaeelarve tagaplaanile selle, et ka inimeste toimetuleku on julgeoleku küsimus. Lisaeelarve mure on selles, et ta keskendub ainult sõjapõgenikele ja ta keskendub nüüd julgeoleku küsimustele, aga unusta akse ära, et ka inimeste toimetulek on otseselt julgeolekuga seotud. Ja sellist nii-öelda inimeste toimetulekut, parandavaid samme siin ei ole siin valitsus väga palju räägib toimetulekutoetuse tõstmisest. Jah, see on väga hea ja seda on väga vaja nende puhul, kes täna seda saavad. Aga tänane riigi tegevus peaks olema suunatud sellele, et paljud inimesed ei kukuks sinna toimetulekusaajate sekka. Isamaa fraktsioon tegi lisaeelarvesse kuus muudatusettepanekut, mis erakonna esimehe Helir-Valdor Seederi sõnul puudutavad näiteks kõrghariduse rahastamist, eestikeelset õpet, aga ka kaitseliidu täiendavat rahastamist seotud eelnõude parandusettepanekutest tõstis seeder esile mootorikütuste aktsiisi langetuse ja pensionide tulumaksust vabastamise tähtaja ettepoole tõstmise. Nüüd, kus on tegemist valitsuse usaldushääletusega, ei hakata neid ettepanekuid isegi mitte arutama. Seedri hinnangul ei ole praeguses olukorras selline samm õigustatud. Meie küll leiame, et see ei ole põhjendatud, isegi kui üks parlamendierakondade on otsustanud teha obstruktsiooni, siis tuleks minna selle obstruktsiooniga selles mõttes kaasa, et see ära kannatada. Ja tavaliselt sellistel puhkudel obstruktsiooni käigus toimuvad ka läbirääkimised ja leitakse mingisugune kompromiss. Aga selline mustvalge lahendamine ehk täielik eitamine, et paneme nad kõik usaldushääletusele ja ei hakkagi kompromissi otsima. See ei ole hea parlamentaarne kultuur valitsuselt. Ja kui see nii mustvalge lt välistades igasugust arutelu parlamendis valitsuse poolt hääletusele pannakse, siis loomulikult me oleme sellele vastu.",
"role": "user"
},
{
"content": "Riigikogus on teisel lugemisel tänavune lisaeelarve. Valitsus otsustas erakorralisel istungil siduda lisaeelarve ja sellega seotud kolm seaduse eelnõu valitsuse usaldusküsimusega. Kuidas suhtuvad sellisesse sammu opositsioonierakonnad.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Süvene antud uudisesse ja tee selle kohta lühikokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult ühe või kahe lausega!\n\nTekst:\n\nAllakirjutamis tseremoonia lõppes siin Ignalina jaamas umbes 20 minutit tagasi ning kolme balti riigi energiafirmade juhid olid ühel meelel, et Ignalinasse uue tuumajaama rajamine on praegustest alternatiividest kõige parem sest siin on olemas juba vajaliku kvalifikatsiooniga tööjõud ning ka infrastruktuur. Lisaks läheb siit teistesse balti riikidesse kokku 12 elektriülekandeliini, mille ehitamine maksaks samuti sadu miljonit. Tänane memorandum annab Eesti Energiale otsese juurdepääsu ning otsustusõiguse projekti eeluuringutes osalemiseks. Uuringute esialgne tähtaeg on siis esimene november ning Eesti Energia juhatuse esimehe Sandor Liive sõnul on siis enam-vähem selge, kas tuumajaama koos ehitamisel on mõtet või mitte. Seejärel hakatakse aga alles arutama konkreetset ehituskava ning otsustusõiguse jaotust uues jaamas. Ilmselt peavad ehitusele õnnistuse andma ka kolme balti riigi parlamendid ning seejärel kuulutatakse välja rahvusvaheline pank mille järel võib juba täie kindlusega öelda, et jaamas saab tõepoolest asja. Leedu energia juhatuse esimees Rimantas Josaitis avaldas arvamust, et soodsate arengute korral võiks jaam valmis olla juba 2016. Ehk siis sel ajal, kui tõusevad keskkonnatasud põlevkivi kasutamise eest Eestis ning Leedu ise ei suuda enam katta oma elektrivajadust. Samas on mitmed spetsialistid öelnud, et tegelikult tabab Leedut juba esimene elektrikriis 2009. aastal. Kui teatavasti suletakse Ignalina praegune Tšernobõli tüüpi reaktor siis peab Leedu ostma oma elektrit kas Venemaalt või meilt Eestist. Igal juhul on uut jaama vaja kõige enam leedulastel sest praegu annab Ignalina umbes kolm neljandikku Leedus tarbitavast elektrit. Tervist. Küsisin Sandor Liivelt, et mis võib jaama valmimisel saada kõige suuremaks takistuseks. Tema sõnul on otsus siiski eelkõige Leedu poliitikute käes. Kas Leedu seim on tuumajaama ehitamisega üldse nõus, kuigi Leedu avalik arvamus on tuumajaama kasutamise suhtes positiivselt meelestatud. Täna õhtupoolikul kohtuvad eraldi kolme riigi energiafirmade juhid, et panna paika edasine tegevuskava. Luuakse kolm töögruppi, kes arutavad jaama ehitamisega kaasnevaid keskkonnaprobleeme juriidilisi küsimusi, millist tehnoloogiat uues jaamas kasutada ning kust ehituseks raha saada. Kõik need on aga ülikeerukad küsimused, sest eeldatavalt kujuneb uue jaama maksumuseks ligikaudu kolm miljardit eurot. Indrek Kiisler IgnaLiina.",
"role": "user"
},
{
"content": "Ignalinas kirjutasid Balti energiafirmade juhid alla protokollile, et uurida Leetu uue tuumajaama rajamise võimalikkust.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Vaata üle uudislugu ning loo sellele lühike kokkuvõte. Piira vastus ühe või kahe lausega ja vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nPeaminister Jüri Ratas teatas aastalõpu intervjuus telekanalile ETV pluss et 24. veebruari õhtul ei lähe ta president Kersti Kaljulaidi vastuvõtule. Viljandi Ugala teatrimajja ametlik põhjendus. Valitsus juht tahaks koolivaheaega veeta oma perega. See on ilmselt esimest korda iseseisvuse taastanud Eesti ajaloos, kui peaminister ei lähe vabariigi aasta peol presidendi vastuvõtule. Miks küll, sest suhted Kadrioru ja Stenbocki maja vahel on keerulised, õigemini öeldes sassis ja koalitsiooni kompromisside leidmise meisterklassi ilmutanud ratas ei tahagi neid siluda. Esimene must kass vilksas presidendi ja peaministri vahelt läbi teisel mail 2018, kui Kaljulaid nimetas uueks riigihalduse ministriks senise suhtekorraldaja Janek Mägi ja tegi seda raske südamega, nagu ütles. Mida edasi, seda pingelisemaks suhted läksid. Valitsuse ametivande andmise ajal Riigikogus kandis president pusa tekstiga. Sõna on vaba. Järgnevatel kuudel soovitas ta peaministri vabastada ametist rahandusminister Martin Helme, kes üritas ebaõnnestunult kangutada ametist riigipolitseijuhti. Ja siis siseminister Mart Helme, kes solvas Soome uut peaministrit. Juba 20. augustil iseseisvuse taastamise aastapäeval jättis ratas minemata presidendi roosiaia vastuvõtule, sest ei tahtnud kohapeal kuulata Kaljulaidi kõnes võimalikke valitsuskriitilisi lõike. Detsembri keskel ütles president intervjuus Postimehele, et Ratase nüüdne valitsus on ohuks meie põhiseaduslikule korrale Eesti julgeolekule. Inimlikult võib Ratasest aru saada, et ta ei taha osaleda Kaljulaidi korraldatud üritustel täpselt nii, nagu valimised võitnud, aga ometi opositsiooni jäänud Reformierakonna endised peaministrid Siim Kallas, Andrus Ansip ja Taavi Rõivas jätsid märgilise tähendusega minemata Ratase pakutud endiste valitsusjuhtide pidulikule lõunasöögile või täpselt nii, nagu president Kaljulaid jättis andmata aasta lõpu lõuna või õhtusöögi vabariigi valitsusele, mis on president Lennart Meri aegadest alguse saanud Kadrioru traditsioon. Aga 24. veebruar on eriline päev, see ei ole presidendi sünnipäev, kuhu võib minna või minemata jätta, oleneb tujust. 24. veebruar on Eesti vabariigi sünnipäev ja Jüri Ratas on selle vabariigi peaminister. Seisus kohustab.",
"role": "user"
},
{
"content": "Peaminister Jüri Ratas ei lähe presidendi vabariigi aastapäeva vastuvõtule 24. veebruaril. Poliitikaajakirjanik Toomas Sildam tõdeb teemat kommenteerides, et 24. veebruar ei ole president Kaljulaidi sünnipäev, vaid on Eesit Vabariigi sünnipäev.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Loe läbi uudis ja anna sellele lühike kokkuvõte ühe või kahe lausega. Vastus peab olema ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nMitte kunagi varem ei ole NATO riikide suursaadikutest koosnev Põhja-Atlandi nõukogu Soomes käinud. Ühisel pressikonverentsil rõhutati, et NATO hoiab ust lahti Soomele ja Soome hoiab ust lahti võimalusele kunagi NATO-ga liituda. Tegelikult ongi Soome ja ka Rootsi viimasel ajal koostööd NATO-ga tihendanud, ütles Eesti välispoliitika instituudi direktor Kristi Raik Soome ringhäälingule üle. Soome on nüüd NATOle nii lähedal kui ilma liikmeks olemiseta saab ja on valmis liikmesriigina käituma isegi rohkem kui mõni päris liige, ütles Raik. Vahetult pärast president Sauli Niinistö ja NATO peasekretäri Jens Stoltenbergi pressikonverentsi teatas presidendi kantselei, et Niinistö sõidab Moskvasse kohtuma Venemaa presidendi Vladimir Putiniga. Sel nädalal avalikustas Soome äri ja poliitikafoorum Eva aga oma värske küsitluse tulemused. Selle järgi on soomlaste toetus NATOle aastaga neli protsenti kasvanud. Kuna tavaliselt on kõikumine väga väike, on neli protsenti asjatundjate sõnul märgatav muutus. Praegu toetab Soome ühinemist NATOga 26 protsenti, vastu on 40 protsenti. NATO vastasus on võrreldes aastataguse küsitlusega viis protsenti vähenenud. Analüütikud seostavad leebemat suhtumist NATO-sse ka sellega, et suhtumine Venemaasse on halvenenud. Praegu suhtub 45 protsenti soomlastest Venemaasse negatiivselt ja 34 protsenti positiivselt. Enamik ehk ligi 60 protsenti peab Venemaad sõjaliseks ohuks. Sauli Niinistö kohtus Vladimir Putiniga juba üheteistkümnendat korda. Lisaks Soome murele kliimamuutuste pärast kaaluti Soome meedias mitmesuguseid teemasid. Vaid paar nädalat tagasi teatas Venemaa ootamatult, et sulgeb saimaa tollipunkti, mis tähendab, et juba novembrist ei saa soomlased saima kanali kaudu enam puitu vedada, kui mingit lahendust ei leita. Venemaa on avaldanud lootust, et veel enne aasta lõppu taastub rongiühendus Soome ja Venemaa vahel. Niinistö ja Putini jutuajamine kestis kolm tundi. Saima puidutranspordi lubas Putin valitsusega jutuks võtta. President Putin ütles, et vestleb veel valitsusega sel teemal, ütles Niinistö pärast kohtumist neti kaudu Soome ajakirjanikele. Kahe presidendi tavapärast ühist pressikonverentsi seekord koroona olukorra pärast ei toimunud. Niinistö sõnul on Putin viiruse olukorra pärast väga mures. Ka Soome president pidi tegema koroonatesti, enne kui Venemaa presidendi ga kohtuma pääses. Nii nesto ütles, et koroona tõttu ei täitu lähiajal ka Venemaa lootus rongiühenduse taastumiseks. Kuni Euroopa liidus ei ole Vene koroonavaktsiini sputnik vee heaks kiidetud, ei tunnista ka Soome sputnik veega süstitud inimesi vaktsineerituteks ja Venemaalt. Soome pääseb ainult teatud vältimatutel põhjustel.",
"role": "user"
},
{
"content": "Lõppeval nädalal kohtus Soome president Sauli Niinistö NATO juhtide ja Venemaa presidendi Vladimir Putiniga. Värske küsitlus näitab, et soomlased suhtuvad Venemaasse üha kriitilisemalt, suhtumine NATO-sse on aga paranenud.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Vaata antud uudislugu ja koosta üks või kaks lauset, mis võtavad kokku selle sisu. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nVanemaealisi takistab vägivalla vastu abi otsimist, sageli häbi ja süütunne. Valu ja vastutus täiskasvanud lapse käitumise eest võetakse enda peale. Pärnu politseijaoskonna juht Üllar Kütt. See ongi see seltskond, kellele meil on kõige raskem tegelikult ligi pääseda ja need on tihtipeale ka need inimesed, toon nüüd näite, kui kuskil 80 aastane mammi saab oma poja käest kodus peksa ja see poeg ise on ka niisugune 60 aastane siis see 80 aastane naisterahvas tihtipeale ikkagi mõtleb, see on ikkagi minu poeg, ma ei saa politseile teada anda, sest siis politsei teeb minu pojaga midagi. Me näeme seda olukorda suht sageli, et nad pigem lepivad selle olukorraga, nad nagu sisuliselt, nagu keelduvad ohvrid olemas. Need kõned, mis kriisitelefonile jõuavad, on sageli korduvpöördumised, ütleb ohvriabi kriisitelefoni juht Mari Tikerpuu. Meil on korduvalt kõnesid, kus eakamad memmed on helistanud, et taas kord on see siis pensionipäev on seda alkoholi rohkem tarvitatud poja poolt ja on vägivaldne oldud. Riigiprokurör Karin Talviste sõnul on selliseid juhtumeid, kus lapsed tõstavad käe oma eaka vanema vastu päris palju. Keeruliseks teeb need juhtumid Talviste sõnul see, et kui vägivallatseja sõltub ohvrirahast, sest on ise kas töötu või invaliit siis ohver on sõltuvuses vägivallatseja antud abist. Ta on ikkagi inimene, kes toob toitu koju, kes kütab ahju, eks ju, toimetab ja, ja hoiab nii-öelda silma peal ja need on eriti keerulised juhtumid, sellepärast et tihti need eakad inimesed ei ole seetõttu ka valmis tegelikult näiteks andma ütlusi oma laste vastu ja ja nad nagu kardavad hästi, et mis siis saab, kui see minu laps siis minu juurest nagu ära võetakse, et kes minu eest siis hoolitsema hakkab ja mis minust siis saab? Politsei ja ohvriabi panevad südamele, et tuttavatel vanainimestel hoiaks silma peal ka teised sugulased või kogukond. Isegi kui ei olda kindlad, kas tegemist on õigusrikkumisega, tasub abi otsida, sest olukorda analüüsiv spetsialist on oma hinnangutes objektiivne. Mari tikerpuu. Kui juba on see kriisinõustamine ära tehtud, inimene saab juba aru, et jah, tegelikult oleks võib-olla vaja järgmine samm teha, et siis me hakkame temaga koos mõtlema, et mis siis oleks see kõige õigem, keda oleks võib-olla vaja kaasata. Kui satute ise hätta või kuulete naabri juures sõimu appihüüdeid või näete vägivalda, helistage hädaabinumbril üks. Üks, kaks. Ohvriabi kriisitelefon on üks, üks kuus null null kuus. Kui näete aga hädas olevat last, saab helistada laste abitelefonile üks, üks kuus, üks, üks, üks.",
"role": "user"
},
{
"content": "Sel aastal on politseile perevägivallast teada antud ligikaudu 16 000 korda. Keskmiselt saab politsei 30 perevägivalla väljakutset ööpäevas. Pühade ajal prognoosib politsei, et väljakutsete arv kasvab kuni 70 väljakutseni ööpäevas. Perevägivalda peavad sageli taluma ka eakad.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita sellele vastav lühikokkuvõte ühe või kahe lausega. Vasta alati ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nRiik nõustub oma 24 protsendilise osaluse Eesti telekamis müüma, eeldusel et sel aastal makstakse veel täiendavalt dividende seitse krooni aktsia kohta ja järgneval kolmel aastal saavad aktsionärid dividendidena 100 protsenti eelneva perioodi puhas kasumist. Miks otsustas siis riik telekomist loobuda? Rahandusminister Jürgen Ligi. Ega telekommunikatsiooniettevõtte omamine ei ole riigi põhi ülesanne ja seal on, tekib sellega pigem probleeme, me oleme noh, selle turu reguleerija mingil määral tegu on ainult ühe firmaga turul, kui mõelda, et siin on ka Tel ja, ja Elisa, et ei ole riigi poolt päris puhas mäng, kui me konkureerime turul, kus on mitu tegijat, oleks tegu monopoliga, oleks olukord teine. Antud juhul on siin sekkumine konkurentsi ja selles mõttes ega see riigi positsioon nüüd päris laitmata ei ole kunagi olnud. Ja mingit strateegilist hoiakut, et me peame seda firmat hoidma enda omanduses, ei ole tõesti kunagi olnud, minu meelest. Aga kui tuleb müügipakkumine, siis vaadatakse kindlasti hinda. Samas on riik omanikuna natuke spetsiifiline, meil on väga tähtis just dividenditulu ja meil on tähtis tegelikult ka see tulumaks. Dividendidelt tuleb ja sellepärast me müügi tingimuseks seadsime erakorralise dividendi sel aastal ja maksimaalsed dividendid ka järgneval kolmel aastal. Ülevõtmispakkumise teinud Telia Sonera kommentaar räägib ettevõtte kõneisik Sessilia Etström. Muidugi oleme otsuse üle väga rõõmsad, meile tähendab see oma osaluse suurendamist ja Eesti valitsuse otsus on selles osas väga positiivne, rääkis Delia Sanera esindaja. Koos arengufondilt tagasi võetavate Eesti telekomiaktsiatega laekuks riigile osaluse müügist erakorralistest dividendidest ja dividendide tulumaksust kokku veidi üle nelja miljardi krooni. Riigieelarvele tähendab Eesti telekomi osalusest loobumine 518 miljonit krooni lisatulu lisaks veel kolm ja pool miljardit, mida saab kasutada laenukoormuse vähendamiseks. Jürgen Ligi. Selge, et riigieelarve on suures defitsiidis ja me elame laenud ja, ja reservide toel praegu ja see müügiraha iseenesest ta ei ole statistiliselt hinnatav tasakaalu parandajana eelarves, aga ta on ikkagi raha, ta ikkagi on, lisa likviidsus, riigil, nii et see kolm miljardit kolm, pool miljardit on, on meile ka oluline selle võrra me võime võtta vähem laenu ja, ja võidame intressides suurusjärk 260 miljonit krooni aastas. Kas on riigil plaanis ka loobuda teiste ettevõtete osalusest? Ei meil sellist suurt kampaaniat ei ole, eks me pidevalt hindame vajadust mingeid aktsiaid hoida. Aga jah, sellist tegu oli siiski konkreetse pakkumisega.",
"role": "user"
},
{
"content": "Riik otsustas müüa oma osaluse Telekomis ja nõustuda TeliaSonera pakkumisega, milles aktsia hinnaks koos dividendidega kujuneb sada krooni aktsia kohta.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Vaata üle uudislugu ning loo sellele lühike kokkuvõte. Piira vastus ühe või kahe lausega ja vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nToomas Lepa kaitsja Mart Missik andis täna hommikul teada, et leppe esitas juba kolmapäeval avalduse Tallinna televisiooni juhatuse liikme ametikohalt tagasiastumiseks. Telekanali nõukogu otsustas tänasel koosolekul lepaga ametist vabastada, räägib nõukogu esimees Allan Alaküla. Jõudsime otsusele, et lõpetame töösuhted Toomas Lepaga, otsustasime ta tagasi kutsuda juhatuse liikme kohalt. Ja ametilepingu punkt 12, kuus vastavalt ei maksa talle hüvitist. 48-ks tunniks kinni peetud Toomas Lepp pääses täna hommikul taas vabadusse. Lepp pakkis oma asjad Tallinna televisiooni toimetuses ja jagas selgitusi telekanali nõukogule, aga ajakirjanike vältis tagauksest, lahkudes sestap taas alla Nala küla. Ühesõnaga, Toomas Lepp nõukogule ütles, et ta endal süüdi ei näe. See on tema valik. Kuidas, mil määral ta suhtleb meediaga Tallinna televisiooni juhatuse liige ta tänasest päevast ei ole. Nõukogu tegi linnavalitsusele ka ettepaneku, et Tallinna sisekontrolli teenistus vaataks üle kanali rahaasjad. Linnapea kohusetäitja Taavi Aas ütles, et toetab seda ettepanekut. See on mõistlik, sest uuel juhatusel, kui konkurss juhatuse esimehe kohale läbi on, on kindlasti hea alustada teadmisega, et see ettevõte on vanadest probleemidest puhas. Tegemist saab olla erikontrolliga ja eks ta võetakse ette nii kiiresti, kui sisekontrollil on. On võimalik, et kui te küsite, kas sisekontrollile on ülesanne juba antud, siis praeguse hetkeseisuga veel ei ole sisekontrolöril seda ülesannet antud, aga see kindlasti. Esmaspäeval antakse. Tallinna televisioonile valitakse uus juht avaliku konkursi käigus aga uue juhi küsimuse arutelu otsustas nõukogu jätkata tuleval nädalal. Nõukogu esimees Allan Alaküla tunnistas pärast istungit, et üleeile avalikuks tulnud juhtum on telekanali mainet oluliselt kahjustanud. Nõukogu näeb endal ja tegelikult terve Tallinna televisioonil loomulikult väga suurt probleemi tekitanud on väga suur mainekahju. Me oleme aastaid ehitanud üles seda kanalit, selle mainet, me oleme jõudnud juba päris heale tulemusele ja, ja nüüd läheb jälle mõnda aega, et, et et sellega toime tulla. Taavi Aas ütles, et Tallinna televisiooni on peaaegu igal aastal kontrollinud linnavolikogu revisjonikomisjon ja nõukogule on keeruline midagi ette heita. Nõukogu jätkab seega samas koosseisus, aga plaanis on luua nõukoda ehk kutsuda linna telekanali nõukogusse ka teiste fraktsioonide esindajad. Kes siis peaks tegelema rohkem Tallinna televisiooni sisu küsimustega? See protsess käib. Ma arvan, et see jõuab lõpule uue aasta alguses.",
"role": "user"
},
{
"content": "Tallinna televisiooni nõukogu otsustas tagasi kutsuda kanali juhi Toomas Lepa, keda kahtlustatakse kanali vara omastamises.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
Subsets and Splits
No community queries yet
The top public SQL queries from the community will appear here once available.