messages
listlengths 2
2
| origin
stringclasses 4
values |
|---|---|
[
{
"content": "Uurides uudislugu, loo sellele ühe või kahe lausega lühikokkuvõte. Vasta eesti keeles!\n\nTekst:\n\nFüüsika instituudiga käis tutvumas täna tuhandeid inimesi, nende seas oli ka märkimisväärne hulk ettevõtjaid. Neile pakkus Tartu Ülikool ka suurepärast võimalust esitada teadlastele väljakutse mõne probleemi esitamise näol. Teadlased aga omalt poolt püüdsid probleeme lahendada. Näiteks soovis üks Tartus liiklusmärke tootev ettevõtja kahandada liiklusmärgi tootmise oma hinda. Praegu moodustab sellest lõviosa metall ja kile. Teadlased pakkusid, et kiletamise asemel võiks nad katsetada liiklusmärkidele ilmastikukindluse ja öösel ka helkimise tagamiseks hoopis värvimist. Üks ettevõtjatest püüdis aga teadlastelt leida lahendust vanade kaablite ja juhtmete isolatsiooniprobleemile. Nimelt tuleb aastas jäätmekäitlejale ümber töödelda tonnide viisi plastikust juhtmete isolatsiooni, mida ei saa põletada ega kasulikul moel kasutada. Teadlased soovitasid plastipuru kasutada täitematerjalina, näiteks betooni või soojusisolatsioonimaterjalide tootmisel. Murest räägib PLRT Refonda Baltic OÜ esindaja Ernest Viira. Hange täiesti mastaapides nagu nii palju neid jäätmeid ei ole, et tehniliselt kuskil väga palju kasutada, aga noh, mõte oligi, et vähemalt teame, et kuskilt saab edasi liikuda, et ühendust hoida ja kindlasti on huvi olemas, et võib-olla täpsemalt neid asju uurida, et mis patendid on tehtud ja noh, nagu mainiti, et kuskil on seda ikkagi uuritud, et selles mõttes on ikka teadlastest abi. Ma usun, loodan. Füüsika instituudi asedirektor Toomas Plank ütles, et ettevõtjatele mõeldes on uues hoones koha leidnud mitmed uued seadmed ning ka ruumid. Kõige vingemad seadmed, mis meil on, on karakteriseerimise seadmed, mikroskoobid juba eelmises majas oli meil olemas umbes üks miljon eurot maksev skaneeriv elektronmikroskoopi, mis võimaldab vaadata umbes nanomeetri suurusjärgus objekte, noh umbes samas suurusjärgus on ka aatomid ja nüüd, mis siia uude majja nüüd kuu aega tagasi installeeriti on läbivalgustusega elektronmikroskoop. Et see on nüüd natukene kallim. Kaks miljonit eurot maksev mikroskoop. Kuid tulemas on ka iso viis ja iso kuus klassifikatsiooniga puhas ruumid. Tartu Ülikooli tehnoloogia siirde talituse juht Siim Kinnas ütles, et kokku on viimase paari aasta jooksul Tartu ülikool aidanud lahendada üle 200 ettevõtja mure, kuid uus füüsikahoone uute võimalustega annab põhjuse üles otsida mõned seni abita jäänud ettevõtjad. Siim Kinnas. See seadmeline võimekus ja tegelikult see tööruum, mis on teadlaste siia juurde tulnud, on väga tugevasti kasuks sellele, et me saame ettevõtete soovidele vastu tulla. Mirko Ojakivi, Tartu.",
"role": "user"
},
{
"content": "Tartus avati paari tunni eest 16 miljonit eurot maksnud uus füüsikainstituudi hoone. Veel enne avamist said hoonega tutvust teha ettevõtjad. Nii mitmedki neist peaks sellest majast saama lahendusi oma tootmisprobleemidele.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Loe läbi uudis ja anna sellele lühike kokkuvõte ühe või kahe lausega. Vastus peab olema ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nTänane päev siin Jennys on olnud väga pikk ootamise päev, hommikul ei olnud veel võimalik kõigile laevakaitsjate veel kohale minna, oli vaja veel teha mõningaid kõnesid, nagu mulle välisministeeriumi asekantsler Anneli Kolk ütles, aga nemad ise, ehk siis nii Kolk kui ka Mats Kuuskemaa olid kohapeal välismaalaste registri ametis ja muudkui tegelesid selle templi saamisega. No selgus ka, et ja seda täiesti ootamatult, sellest ei rääkinud algul mitte keegi, et puudu oli passikoopia ja passikoopia takistus sai õnneks pärastlõunal ületatud ning siis olid ka laevakaitsjad kohale kutsutud, et nad saaksid oma dokumendid kätte, kuna kogu see päev oli väga pikk ja tegelikult ei saanud veel õhtul kõiki dokumente koos selle viisatempliga välja anda, sest üks laevakaitsja tuli kaugemalt ja teda tuli oodata. See immigratsiooniameti esindaja lihtsalt ei olnud nõus andma enne teistele templid kätte, kui on kõik koos korraga kohal. Täna said ka väljumiseks viisat kätega britid. Ka nemad on nüüd siit ennist lahkumas, ma ei oska küll täpselt öelda, mis kell ja kuidas nad lähevad, aga nad olid ka väga õnnelikud ja rahul, et lõpuks ometi see saaga läbi saab. Loodetavasti läheb meestel kõik väga hästi, nad saavad ka lennujaama kontrollist ilusti läbi ja siis jõuavad kodumaale homme pärastlõunal või homme õhtul. No esimene, kellega ma vestlesin, kes sai oma väljasõidu viisa kätte, oli Raigo Kustman. Mis on siis esimesed mõtted praegu, kui nüüd tõesti seesama paber on olemas, kus on viisatempel peal? No paber on olemas, aga nagu see, see mõte pole veel kohale jõudnud, see on uskumatu, et siin tahakski tänada. Anneli Kolki, Mats Kuuskemat, Riho Kruvi. Nad on tõesti väga palju vaeva näinud ja päevad läbi tööd teinud selle nimel, et me siit minema saaksime. Nüüd on jäänud veel ainult asjad pakkida ja siis. No ütleme niiviisi, et asjad on juba pakitud mille? Seda me tegime täna hommikul, kui ootasime kõnet, et siia tulla. Kas võtate kõik asjad kaasa, ma saan aru, et midagi peab ikkagi maha jätma. Nelja aastaga meil on siin ikka väga palju asju siin. Peame sorteerima väheolulised asjad ja jätame. Kas saatkond sellist varianti ei pakkunud, et mingid asjad võiksid nemad oma pagasiga ära ta? Pakkusid kindlasti pakkusid, aga need ei ole nii olulised asjad, et nüüd saatkonda vaevata.",
"role": "user"
},
{
"content": "Eesti laevakaitsjad said Indiast väljasõiduviisad ning asuvad loodetavasti veel täna koduteele.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Loe läbi uudislugu ja tee lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte, mis peegeldab selle põhisisu. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nFrankfurdi börsi indeks on tänavu kerkinud 25 protsenti, Pariisi oma üle 27 ning Londoni börs vaatamata pikalt püsinud ebaselgusele Brexiti asjus üle 13 protsendi. Aasta jooksul on turgudele soodsalt mõjunud USA ja Euroopa keskpanga intressimäära langetused ning oluliste suurettevõtete tugevad majandustulemused. Viimastel kauplemispäevadel on turgudele hoogu lisanud USA ja Hiina ametiisikute kinnitused, et peatselt allkirjastatakse kaubandustüli leevendav kokkulepe. USA varahaldusettevõte Clear harbor Assat Management tegevjuht Aron Kennan võttis aasta kokku uudisteagentuurile Reuters antud intervjuus. Minu arvates on praegu võrreldes mulluse sama ajaga erinev see, et USA rahapoliitika annab turule märku, et jääb erakordselt kohanduvaks ning lubab inflatsioonil vajaduse korral liikuda kahe protsendi tasemest kõrgemal, ütles Cannon. Maailma olulisemate turgude taustal on kohaliku aktsiaturu liikumine olnud tagasihoidlikum. Möödunud aastal kuus protsenti kukkunud Tallinna börsiindeks on tänavu tõusnud umbes üheksa protsenti. Riia börsiindeks on samal ajal tõusnud üle 10 ning Vilniuse indeks umbes 15 protsenti. Swedbanki Baltikumi aktsiaanalüüsi juht Marek Randma ütles, et Eesti aktsiaturu tootlus pole iseenesest kehv, ent suurtele turgudele on keskpankade rahapoliitika suuremat mõju avaldanud. Selline lisalikviidsuse tulemine turule ebalikviidsetel turgudel annab natukene vähem mõju, et ja võib-olla seetõttu Eesti on nendest investeerimisvoogudest natukene eemale jäänud. Ajavahemikus aasta algusest jõuludeni tehti Balti turgudel 128504 tehingut, nende kogukäive ulatus üle 264 miljoni euro. Mulluse as ajavahemikus oli tehinguid küll umbes 3500 võrra vähem, ent kogukäive oli 63 miljonit eurot suurem. Rondma prognoosib, et Tallinna börsiindeks tõuseb järgmisel aastal umbes 10 protsenti. Iseenesest Baltikumi majandusel läheb suhteliselt hästi, praegu ennustatakse endiselt kahe-kolme protsendilist majanduskasvu järgmiseks aastaks ja Baltikumis. Ettevõtted on hakanud jälgima konkreetsemalt oma kulusid, mis võib-olla aitab samuti kasumit tõsta. Kui kasumid tõusevad, siis meie loodame, et samuti tõusevad aktsiaindeksid.",
"role": "user"
},
{
"content": "Lääneriikide peamistel aktsiaturgudel on olnud tugev tõusuaasta. USA tähtsamad börsiindeksid alustasid tänast kauplemispäeva kõigi aegade kõrgeimal tasemel. USA aktsiaturu laiapõhjaline indeks S&P 500 on tänavu tõusnud üle 29 protsendi, Nasdaqi indeks sulgus neljapäeval esimest korda ülevalpool 9000 punkti taset. Tallinna börsiindeks on lõppeval aastal kerkinud umbes 9 protsenti.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Uurides uudislugu, loo sellele ühe või kahe lausega lühikokkuvõte. Vasta eesti keeles!\n\nTekst:\n\nEelmisel aastal valitsuses heakskiidu saanud kava nägi ette asutuste ümberkorraldamist nelja ministeeriumi haldusalas. Haridus ja teadusministeerium ning põllumajandusministeerium on oma ettepaneku teinud Neist. Esimese ettepanekul peaks näiteks juba septembris tööd alustama keeleamet ning haridus ja noorteamet, kuhu on koondatud Eesti noorsootöö keskuse sihtasutuse Arhimedes, hariduse, infotehnoloogia, sihtasutuse ja sihtasutuse Innove ülesanded. Loodavasse keeleametisse koonduksid keeleinspektsiooni, Archimedese ja Eesti keele instituudi mõned ülesanded. Kahe kaaluka ühendameti loomist oodatakse ka majandus ja kommunikatsiooniministeeriumi haldusalas, räägib ministeeriumi kantsler Ando Leppiman. Kõik need ametid, mida seal analüüsi käigus siis uuritakse, on meie enda haldusalas maanteeamet, VT amet, lennuamet ja ka siis tarbijakaitse ja tehnilise järelevalveamet, nii et hetkeseisuga on analüüs tõepoolest toimumas märtsiks loodame jõuda sellise vahetulemuseni, et et minna vabariigi valitsusega nõu pidama, millisel viisil siis nende ametite ühendamisega edasi liigutakse. Leppimani sõnul on asutuste liitmise eesmärk eelkõige teenuste kättesaadavuse parandamine ning liikuvuse ja järelevalve ühetaoline korraldamine. Nii maa, õhu kui veetranspordi puhul. Kulude kokkuhoid esmane eesmärk ei ole. Kui seda aga õnnestub teha, siis tuleks vabanev raha ja tööjõud suunata samuti teenuse kvaliteedi kasvu, leiab Leppiman. Meil on tegelikult väga paljudes ka meie enda ametites on erinevad registrid, nende ühtlustamine, see, et kui kiiresti tegelikult jõutakse siis teha ära toimingud, kõik muu sellega seonduv, noh, ütleme niimoodi, et kõikidel ametitel on oma kliendid, kodanikud, ettevõtjad, et nende teenindamise kvaliteet lihtsalt kasvaks. Ühendametite moodustamise analüüs peaks valmima märtsiks, pärast seda oodatakse valitsuselt suuniseid, kuidas edasi liikuda. Riigihalduse minister Jaak Aab ütles, et ministeeriumi dele ühtegi arvu, kui palju nad peavad kokku hoidma või mitu töökohta kaotama ette antud ei ole. Me vaatamegi sisuliselt nende asutuste ametite tööd, mida on mõistlik konsolideerida, mida on võimalik kokku koondada ja, ja ühtegi matemaatilist numbrit ette ei käidud, et see selgubki analüüsi tulemusena, millised asutused, nii nagu HTM-is on see ettepanek laual ja nii nagu maaeluministeeriumis on see ettepanek laual, need vormuvad nüüd eelnõud, ehk siis need muudatused tehakse seaduseelnõudena määruste eelnõudena tulevad uuesti siis lähiajal valitsusse juba istungile kinnitamisel.",
"role": "user"
},
{
"content": "Riigihalduse minister Jaak Aab ootab 1. märtsiks Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumilt ning Keskkonnaministeeriumilt ettepanekuid asutuste-ametite liitmiseks. Tegemist on osaga eelmisel aastal kokku lepitud riigireformi elluviimise kavast.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Loe läbi uudislugu ja tee lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte, mis peegeldab selle põhisisu. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nPärnu ja Ruhnu vahet lendamise võimalus on praegu ainuke reaalne kasu, mis lennujaama uuendused kulunud ligi 14 miljoni euro eest saab. Praegu teenindatakse lennureisijaid ajutistes ruumides, sest lennujaama terminali uuendamine alles käib ja selleks kulub veel neli ja pool miljonit. Kui ka sellega on asjad ühel pool, läheb lennujaamas lahedamaks ja suvel on oodata esimesi tšartereise. Täna hommikul, kui üle pika aja võis suvepealinnast jälle lennukisse istuda, olid inimesed selle võimaluse üle rõõmsad, räägib Tiina. Elan ja töötan Ruhnus, et oleks vaja koju minna, et lennuliiklus eelmisel hooajal käis Kuressaare vahet, aga siis lennata läbi Pärnu on ikka mugavam. Kui tihti te selgate? No vastavalt vajadusele paar korda kuus kindlasti rända, see on väga hea, et kui mandril vaja käia, et siis ei pea tiiruga Kuressaare kaudu käima, et väga hea on. Kui tihti seda tuleb Pärnus käimist või mandril umbes võibolla kord kuus, et kuidas kunagi. Need reisijad, kes on Ruhnu elanikud, peavad pileti eest maksma viis 80, kes aga on mõne muu omavalitsuse rahvastikuregistris 29 eurot. Ruhnu reise teeb lennufirma Timan Sky, Timan Sky piloot madis vanaselja. Mul on see aasta on esimene lend ja Ruhnu küll, mis ei tähenda seda, et ma esimest korda selle lennukiga lendan see aasta, et ma olen ikkagi ennem ka lennanud. No kas Ruhnu on selline hea kühikut ja ta on niisugune huvitav lennata umbes pool tundi ja, ja niisugune madalat lendamine ja piloodile kindlasti väga huvitav, et ühele piloodile on see täiesti niisugune piisav lendamine, et esimene kuu lendame küll vähem, aga, aga järgmisest kuust läheb juba suurem lendamine lahti ja siis on nagu käed-jalad ikkagi tööd täis, et. Praegu saab Pärnust Ruhnu, esmaspäeviti ja neljapäeviti, novembrist aga juba neli korda nädalas. Ester Vilgats, Pärnu.",
"role": "user"
},
{
"content": "Pärnu ja Ruhnu vahel taastus lennuühendus. Pärnu lennujaama remondi tõttu jäi vahele üks hooaeg, siis lennati Ruhnu Kuressaare lennuväljalt.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Uurides uudislugu, loo sellele ühe või kahe lausega lühikokkuvõte. Vasta eesti keeles!\n\nTekst:\n\nSEB privaatpanganduse strateeg Peeter Koppel arvab, et nagu taolistel juhtudel ikka, kui hinnad langevad, kuigi praegune juhus pole mingi tavaline. Ilmselt vähendatakse tootmist. OPECi põhimõtteliselt on plaanis juba erakorraline kohtumine, kus siis tõenäoliselt seda arutatakse. Venemaa on samamoodi teada andnud, et ilmselt nad tahavad asutada OPECiga ühte sammu. Nii et tootmise vähendamine on see, mis hinnalangusele võiks piiri peale panna. Bensiinihinna langusest hakatakse ju kohe rääkima, kas see tuleb, kui ulatuslikult see tuleb? Ja nafta ja bensiin ei ole üks ühele asjad, seal on vahepeal ka selline asi nagu rafineerimistsükkel ja vahetevahel isegi kui sellest räägitakse, ei arvestata valuutakurssidega lõppude lõpuks. Nii nafta kui bensiin kauplevad ikkagi dollaris ja meie peame siin oma ostu tegema, euros kahtlemata niivõrd järsk hinnalangus jõuab. Suure tõenäosusega võib isegi öelda kindlalt ka meie nii-öelda kütusepaaki lõpuks. Sama usub ka Circle K. Eesti peadirektor Kai Realo. Kui nüüd see nafta hind jääb sellisele tasemele, nagu ta täna on, siis mida kauem ta seal püsib, seda kindlamini see mõju ja efekt tuleb ka nii-öelda tavaliste kütuste hindadesse ühepäevane jõnks üles või alla suurte ettevõtete lepingulisi hindu nii palju ei mõjuta. Aga kui trend on, kas tõuseb või langeb, siis samamoodi see ikkagi hakkab ühel hetkel välja nägema ka meie kütusehindadest. Peeter Koppel märgib, et oluline pole mitte seotud niivõrd naftaga, kuivõrd üldise olukorraga. Kui nüüd mõelda, et miks siis koroonaviirus on sellise olukorra tekitanud, kus võtmed, riskantsed, varad on langenud, toormehinnad on languses siis asi ei ole selles, kuivõrd laialt see koroonaviirus levib või, või kuivõrd ohvriterohke ta on. Küsimus on ikkagi selles, et selline ootamatu, ettearvamatu tundma nähtus kipub muutma inimeste majanduslikku käitumist ja selle majandusliku käitumise muutumine, kuna see ei ole teada, milline see pikas perspektiivis olema saab, see muudabki ettevaatlikuks. Ja see ongi see, mis on toonud toormehindade languse.",
"role": "user"
},
{
"content": "New Yorgi ja Londoni toorainebörside naftahinnad kukkusid täna Hiinas leviva koroonapuhangu mõjul veel.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Vaata antud uudislugu ja koosta üks või kaks lauset, mis võtavad kokku selle sisu. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nAasta lõpuks tuleb Eestil üle võtta Euroopa elektroonilise side seadustik, muuhulgas on liidu tasandil kokku lepitud, et reguleerima peab ka niisugust suhtlemist, mis ei käi enam harjumuspärase telefonikõne kaudu. Sestap nimetatakse sideteenuseks ka kõikvõimalikud sõnumirakendused nagu Skype, Vatsa või muudatuse mõte on, et neile kehtiks sarnased andmekaitsereeglid nagu telefonioperaatorile. Siseministeerium loodab sama seadusemuudatusega lahendada ka korrakaitsjate mure. Ministeeriumi asekantsler Veiko Kommusaar ütleb, et korrakaitsjad võiks saada rakenduselt niisuguseid andmeid, mida täna saadakse telefonifirmadelt. Kes on nende võimalike rakenduste taga ja kelle ja mille vahel need kõneseansid on siis toimunud ja mis on olnud selle sisu ja loomulikult ka selliste päringute tegemine jääb jätkuvalt kontrollimeetmete alla, et vastavad load ja siis saab neid asju teha. Mitmed sõnumirakendused reklaamivad end krüpteeritud sidekanalina, näiteks Watsapi sõnum krüpteeritakse enne, kui see telefonis teele läheb. Sõnumi lahti krüpteerimine toimub juba vastuvõtja telefonis. Siseministeerium soovib seadusesse reeglid, mis sunniks rakendussõnumeid politseile andma krüpteerimata kujul või vähemalt tuleks politseile üle anda sõnumite lugemiseks tarvilikud võtmed. Regulaatori võimuses on ikkagi ka anda signaale või seadustada neid võimalusi, et kui sa tahad turul tegutseda, siis seatud kriteeriumeid tuleb täita. Veiko Kommusaar ütleb, et sõnumisaladus on oluline, kuid see ei tohi takistada korrakaitsjate tööd. Kui me ikkagi räägime siin organiseeritud kuritegevusest või terrorismist või teistest julgeoleku suurematest ohtudest, siis riikidel loomulikult seda infot vaja on. Komusar tõdeb, et tegelikult oleksin tarvis Euroopa ülest lähenemist. Näiteks, et võib olla selline ühtne lähenemine, aitab selliste äpiloojatega paremini neid asju koos mõelda, et nemad saaksid oma lahendusi pakkuda ja riigid tegelikult saaksid ka tegeleda siis selle halva poolega, mis seal tegelikult ka toimub. Niisiis, ideaalis jääks kasutajate vaheline side turvaliselt krüpteerituks, aga kui politseil vaja, saaks nemad sõnumit kätte krüpteerimata kujul. Tallinna tehnikaülikooli tarkvara arendus Instituudi professor Rain Ottis ütleb, et mõlemad korraga ei saa. Kui niisugune tagauks luuakse, siis on rakendus juba oma olemuselt ebaturvaline. Sest sama nõrkust on meie kodanike vastu võimalik ära kasutada kurjategijatel ning teiste riikide julgeolekuasutuste. Kujutagem näiteks ette hästi ajastatud andmeleket, kus on poliitilise partei sisevestlus nii-öelda avatud tekstina kirjas ja lõpptulemusena koliksid privaatsusest hoolivad inimesed, sealhulgas kurjategijad alternatiivsetesse kanalitesse ega antud muudatus, ainuke tegelik efekt oleks seadus, kuulekate kodanike privaatsuse ja turvalisuse vähenemine.",
"role": "user"
},
{
"content": "Selle jaoks vajaksid nad ettevõtetelt krüpteeritud sõnumirakenduste võtmeid.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Analüüsi uudist ja koosta sellele lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nEnam kui aasta kestnud Narva linna ja keeleinspektsiooni vahelise kohtuvaidluse inspektsioon võitis. Kohus kinnitas, et keeleinspektsioonil on õigus nõuda eesti keelt halvasti oskavate koolijuhtide vallandamist ja koolipidajat sunniraha. Vaatamata sellele Narva linn inspektsiooni nõudele alluda ei kavatse, kuna Narva jaoks on tegemist poliitilise ja põhimõttelise küsimusega, räägib Narva linnavolikogu esimees Aleksander Jefimov. Juhul, kui me praegu vallandame direktoreid, siis tekib samasugune olukord õpetajatega ja löögi alla satub kogu munitsipaalharidussüsteemi. See on poliitiline küsimus. Meil on venekeelne linn ja venekeelsed koolijuhid ning neid kaitstes kaitseme oma koolisüsteemi, sest lõppkokkuvõttes avaldab see mõju meie lastele. Keeleinspektsiooni peadirektori Ilmar Tomuski sõnul on Narva jäänud viimaseks kantsiks, kus koolijuhid eesti keele õppele viimaseni vastu panevad ja temale on see arusaamatu. Ka Tomusk väidab, et keeleinspektsioon tegutseb laste huvides. Tegelikult selle suuna näitab kätte ikkagi asutuse juht ja kui asutuse juht võitleb ennastalgavalt eesti keele vastu, siis mida siis õppealajuhatajad, õpetajad õpilasedki tegema peavad, kui me õpilastelt nõuame kooli lõpetamisel eesti keele oskust tasemel Pk ja direktor ja õppeala juhataja seda nõuet ei täida, siis õpilased võivad ju öelda, et kuulge, vaadake, siin on saab ju lausa haridusasutuse tippjuhina töötada, inimene, kes eesti keelt ei oska, miks mina pean oskama? Ilmar Tomuski sõnul keeleinspektsioon oma nõudest ei tagane. Me teeme uue ettekirjutuse ja määrame uue sunniraha ja kui see jääb täitmata, siis määrame tõenäoliselt uue sunniraha ja, ja siis me määrame uue sunniraha. Ettekirjutus on täitmiseks. Sunniraha maksimaalne määr koolipidajale on 640 eurot. Narva linnavolikogu esimehe Aleksandr Jefimovi sõnul on nad nõus koolijuhtide eest raha maksma, kuid iga sunniraha nõuet hakatakse vaidlustama. Narvas on 10 munitsipaalkooli Keeleinspektsiooni vallandamise nõue puudutab kolme Narva koolijuhti. Ülejäänud on kas eesti keele nõutaval tasemel ära õppinud või saanud inspektsioonilt ajapikendust, kuna nende keeleoskus paraneb märgatavalt. Uudistele Jüri Nikolajev Narva.",
"role": "user"
},
{
"content": "Narva kaitseb linna haridussüsteemi.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Analüüsi uudist ja koosta sellele lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nJänedal viimast lihvi saava Kristiina Jalasto lavaloo tellis produtsent Enno Must lugemisemotsiooni najal. Mõni aasta tagasi ilmus Prantsusmaal kirjaniku Aleksandra Lapieri sulest raamat muura legitsevad mälestused, mis on nüüd ka juba natukene aega eesti keeles saada. Ja sellest tõukuvalt me lihtsalt otsustasime, et see on nii hea lugu, mida peaks rääkima ka teatrikülastajale. Lavastaja Madis Kalmeti sõnul on see põnev lugu eelmise sajandi esimese poole ajalookeeristesse sattunud naisest. Kuidas ta suutis oskas ja kuidas tal oli ka võib-olla õnne eluga pääseda väga-väga karmidest ja ohtlikest situatsioonidest. Selle loo sündmused hargnevad üpris loogiliselt ja üpris selgelt, et lugu peaks olema jälgitav laiale skaalale, publikust. Ma olen 39 aastane ja vaatan kinolinaides oliwuti, näitlejad etendavad mulle minu elu. Nad näitavad mulle, kuidas ma hülgan oma lapsed, petan oma abikaasat, reedan kõik sõbrad poliitiliste veendumustega. Ma tean, et ma ei suuda selle filmi levitamist takistada ja mis mõtet sellel olekski? Kes peab mind rongaemaks, litsiks või spiooniks, teeb seda nagu nii. Tähtis on ainult see, mida ma iseendast arvan. Ja mina tean, mida ma olen teinud. Ja mille nimel. Peaosaline Ursula Ratassepp tõdes, et lavaloo kangelane on naine, kes ei sobinud oma aega. Võimalik, et tänases päevas ei pruugiks ta kujuneda fenomeniks aga omas ajas oma oma julgusega, oma nõudmistega oma käitumisega oma. Mingis mõttes süüdimatusega ta selleks kindlasti kujunes. Lavastus esietendub Jäneda pullitalliteatris eeloleval laupäeval Jänedalt raadiouudistele Rene Kundla.",
"role": "user"
},
{
"content": "Jäneda Pullitalliteatri tänavune suvetükk on \"Naine Salamandri tähtkujust, Jäneda viimase mõisaproua lugu\".",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Loe läbi uudislugu ja tee lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte, mis peegeldab selle põhisisu. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nElsa on üks neist 160-st, kes hiljuti Saaremaa vallalt kirja sai, kus öeldi, et tema ajalooline talu nimi tänava ei sobi enam Eesti riigi registrite jaoks ja see tuleb ära muuta. Sellist asja nagu poleks iialgi osanud oodata, et nii kaua on nagu talul olnud selline nimi. Ja nüüd keegi järsku leiab, et see enam ei kõlba. Mis emotsioonid sul tekkis? Tead, ausalt öeldes vererõhk tõusis. Ma ei kujuta ette, kui vana oli see inimene, kes üks aja välja nuputas, et nagu järjepidevuse mitte midagi ei taba. See on nukker. Ruumi andmete seadusele tuginedes andis maa-amet omavalitsustele käsu, et väidetavalt segadust tekitavad aadressi. Nimed tuleb ära muuta. Näiteks ei sobi aadressiks, nagu öeldud tänava või tee või maantee nimelised talud. Koduomanikele anti kirjas 15 päeva vaidlustada, kas valla poolt kirjas lisatud soovituslik uus nimi on neile ikka sobilik, no näiteks tänavatalu asemel soovitati nii Toompuud mäed, Nõmmemetsad kasemäed ja nii edasi, jätkab Saaremaa valla registrispetsialist Kadri Rea. Nende kirjade hulgas on ka teisi ajaloolisi nimesid, aga üldjuhul väga suur hulk on ikkagi need tänavatalu nimed ja see nime ebasobivus tulenebki nüüd siis täna kehtivast aadress andmete süsteemi määrusest, mis justkui ütleb, et see tänava liigi sõna ei ole sobilik. Kuna aga väga paljude vastuseis identiteedi ehk siis ajalooliste talunimede muutmisele oli suur, siis otsustas maaamet pärast konsulteerimist Eesti keele Instituudiga siiski ajalooliste nimede muutmise kallale mitte minna. Maa-ameti aadressiandmete osakonna juhataja Mall leht. Noh, ega see ei ole jah võib-olla siis kõige parem nii õnnestunud regulatsioon, et sellepärast me arutasimegi seda küsimust Eesti keele instituudi spetsialistidega ja jõudsime järelduseni, et seda regulatsiooni on vaja muuta. Et, et lubada siis ajaloolised nimed jätta muutmata ja uute nimede puhul siis ikkagi see regulatsioon kehtiks edasi, et selline sellisele järeldusele jõudsime, ükskõik, mis see ajalooline nimi ka iganes on. Et seda ei pea muutma. Saaremaa valla poolt võib eelmiste kirjade saajatele tulla seega varsti veel üks kiri mis aga enam vererõhku tõsta ei tohiks. Lõpp hea, kõik hea, vähemalt lubaduste tasemel praeguseks ja lõpetuseks veel kord Elsa. Ma usun, et kõiki neid 100 100 inimest või kes seal kui palju neid oli, kindlasti rõõmustavad selle üle, et talu nimi jääb kestma. Margus Muld Eesti rahvusringhäälingu raadiouudistele Saaremaalt",
"role": "user"
},
{
"content": "Saaremaa vald saatis hiljuti Maa-ameti nõudmisel välja 160 kirja, milles andis saajatele teada, et neile kuuluvate talude või kinnistute nimed tuleb ära muuta, kuna need ei vasta uuele aadressandmete määrusele. Kirja saajateks olid ka näiteks Tänava nimeliste talude omanikud, mida on just Saaremaal rohkesti. Kuigi kaheksa aastaga on Maa-amet üle Eesti teinud aadressandmetesse 5800 nimeparandust, jäti seekordne nimede sundmuutmine esialgu siiski katki.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Analüüsi uudislugu ning kirjuta sellele üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta üksnes eesti keeles!\n\nTekst:\n\nKas võib nüüd öelda, et ahhaa, see uus näitus selgitab meile ära, mis asi on tuumafüüsika? Noh, ta selgitab sellest jupikesed ära, sest me ei keskendu siinkohal mitte tuumade lagundamisele ja kõigele sellele, mis tuumajaamas aset leiab, vaid räägime pigem sellest, millest aatomituumad või ütleme, et kõik see, mis meie ümber on õigupoolest tehtud, on ehk siis, et millest maailm õigupoolest koosneb. Pool näitusest on CERNi ainestel ehk siis suurima masinaga teaduslabor, mis on 65 aastat juba uurinud seda, millest meie maailm on tehtud ja siin meie selja taga, taustal on siis väga palju elektri ja muid selliseid alusprintsiipe selgitavaid eksponaate, mis seletavad, mida me peame kõike loodusest teadma, selleks, et me saaksime üldse nii väikseid koostisosi, nagu seda on aatomituuma sees olevad kvargid ja, ja, ja muud elukad, et kuidas neid uurida. Kuidas te siis näitajate neid aatomeid ja neid tillukesi tillukesi osakesi, mis ei ole isegi mikroskoopis, ma saan aru, nähtavad. Me ei saagi näidata, me näitame illustratsioone. Need on tõesti tõestel mõõtmistel põhinevad illustratsioonid, aga kui me mõtleme valguse peale, mida me näeme siis valgus on kümneid tuhandeid või sadu tuhandeid kordi suuremad kui need osakesed, mida seal CERNis uuritakse. Kui vanalt ma peaksin sinna tulema või päris pisikesed vist ikkagi aru ei saa ka selle näituse pealt, mis seal CERNis tehakse. Kui me nüüd ERNi näitusest räägime, siis tõepoolest seal peaks olema keegi, kes on kuskil seitse, kaheksa, üheksa klassi ja edasi, aga nagu te mu selja tagant näete, siis kõik need, keda veel see võib-olla see tuuma sees olevad asjad ei huvita, need leiavad rõõmu siit alalt, kus siis räägitakse ära elektri, elektri ja energia põhiprintsiibid ja, ja kõik see, mida me peame teema, selleks neid aatomituumasid uurida. No kui keeruline on sellist väga rasket hirmutavat sõna nagu tuumafüüsika teha ikkagi selliseks ahhaaliks. Ma usun, et see on nüüd võib-olla üks kõige raskemaid teemasid, mida me oleme haa ajaloos seni käsitlenud, et kui me siin eelmine näitus oli kosmosest, siis kosmos on, võib olla isegi lihtsam näidata, sest sinna saad oma silmaga vaadata, aga, aga ainete sisse ei saa oma silmaga vaadata, et võib olla aimu sellest saada, et kuivõrd väike asi on aatom näiteks siis kujutage ette, kui suur on üks õun ja õuna sees on sama palju aatomeid, kui oleks terve maakera sees õunu. Ja kui nüüd mõelda, et mis see aatom siis endast kujutab, sest et ega need aatomid ju ei juuri seal sernis, nad uurivad nende aatomituumakesi, siis tuum on aatomist veel 10000 korda väiksem. Ehk siis, kui te tulete siia Ahaasse tõestate kõige suuremas saalis, vaatate seda kuplite ja mõtlete, et kui see kupli lagi oleks aatomi nii öelda välisserv, siis seda aatomituumakest seal keskel peaksid ikka veel luubiga põrandalt tagasi otsima, sest palja silmaga ei ole seda lihtsalt näha. Niivõrd väikeste asjade uurimisega see CERN tegeleb ja, ja kuidas seda kõike nähtavaks teha oli paras väljakutse, aga ma loodan, et me oleme sellega hakkama saanud.",
"role": "user"
},
{
"content": "Teaduskeskuses AHHAA avati uus näitus \"Ahhaa, teaduse tuum!\" Uus näitus näitab miks on olulised alusteadmised ja miks peab maailma kõige pisematele osakestele nii palju tähelepanu pöörama.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Süvene antud uudisesse ja tee selle kohta lühikokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult ühe või kahe lausega!\n\nTekst:\n\nTänane nõupidamine oli koalitsiooni edasise koostöö ja üksmeele suhtes väga oluline, sest erimeelsused võõrtööjõu kasutamise osas olid juba liiga laia kõlapinna leidnud. Täna väljus valitsuse istungit esimesena haridusminister Mailis Reps ja teatas, et kokkulepe on saavutatud. Alates tänasest, kui sul on nakkuskordaja alla 16. ole turvaline riik meditsiinilises, tervishoiu mõttes, siis sa saad sisse piiranguteta ja kui nakkuskordaja on üle 16, siis sul on kahe nädala karantiin ja selle aja jooksul peab ta siis kaks korda ka tegema testi alguses ja lõpus ja kui test on negatiivne, siis ta võib alustada tööd. Oluline on märkida, et kõik need reeglid ei kehti mitte üksnes välistööjõu, vaid ka välisüliõpilaste suhtes. Välisminister Urmas Reinsalu nentis, et Isamaa sai täpselt seda, mida tahtis, aga see ei tulnud kergelt. Valitsus arutas põhjalikult, me jätkasime erakondade vahel neli päeva ja ööd arutelusid täna hommikul me saavutasime lõppkokkuleppe, et valitsus kiitis heaks poliitiliselt, see vormistatakse veel juriidiliselt ära. Testide eest maksab tööandja, tema peab tagama ka transpordi, karantiini ja selle reeglite täitmise, kinnitas Reinsalu. Tööandjal on kohustus siis ka seda eneseisolatsioon tagada ja ma olen kindel, et seda täidetakse, sest see on ka siis tegelikult ju sanktsioneeritav, kui need karantiinireegleid ei täideta. Kuidas suudeti EKRE ära rääkida? Koalitsioon on kompromisside kunst. EKRE kinnitab omalt poolt, et tänane otsus ei tähenda nende positsioonidest loobumist ja nad on kokkuleppe ga väga rahul. Martin Helme. Me oluliselt piirame välisüliõpilaste Eestisse saamise võimalust, nende pereliikmete Eestisse saamise võimalust, seda, et kui Eestis koolist välja kukud, siis sa ei saa Eestis edasi olla, see on väga oluline punkt meile. Teiseks me paneme välismaalaste seaduses hooajatöötajatele pikas plaanis peale palju rangemad piirangud. Hooajatöötajad saavad Eestis olla lühemalt senise üheksa kuu asemel kuus kuud ja järgmised kuus kuud ei saa tagasi Eestisse tulla. Pluss me paneme hooajatöötajatele peale palganõude. Just praegu algab riigikogu erakorraline istung, milline on nüüd koalitsioonipositsioon Reformierakonna poolt esitatud eelnõu suhtes. Mailis Reps. Kuna me tänasest laieneme, ütleme tavarežiimi taolisesse olukorda küll siis ütleme, karantiini tingimus on tervishoiu mõttes sees siis ei ole vaja täna olemasolevatel inimestel töölubasid pikendada, välja arvatud juhul, kui neil on õigus Eestis viibida, seal on siis oma piirangud, nagu me teame, siis üheksa kuud 12-st. Reps ütles selge sõnaga, et opositsiooni eelnõu hääletatakse menetlusest välja. Reformierakonna juht Kaja Kallas, kes on kindel, et valitsuse kokkuleppe põhjuseks oli opositsiooni surve, seda mõistlikuks ei pea. Kui see lahendus, mida praegu pakutakse, nõuab ka mingit seadusemuudatust, siis ainuõige on ikkagi toetada meie eelnõud ja teha sinna muudatusettepanekut, sest vastasel juhul lihtsalt ei jõua.",
"role": "user"
},
{
"content": "Valitsus pidas täna hommikul erakorralise nõupidamise, et arutada võõrtööjõu kasutamist ja koalitsiooni käitumist riigikoguerakorralisel istungil.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Vaata üle uudislugu ning loo sellele lühike kokkuvõte. Piira vastus ühe või kahe lausega ja vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nEesti on väga tubli, sisemajanduse kogutoodang on suurem kui buumi ajal. Ekspordi kasv on küll aeglustunud, aga ekspordimaht on suurem kui kiirel kasvu ajal. Eesti eelarve puudujääk ja võlg on väiksem kui teistel Euroopa Liidu riikidel. Riigikontrolli tulemus, auditi osakonna peakontrolöri Tarmo Olgu, jutus tuleb aga välja, et see ilus pilt ei ütle kõike. Riigi rahandus ja majandusedu ei ole Eesti inimesteni täna jõudnud. Eestlaste jõukus ei ole viie aastaga tegelikult kasvanud, ehk me oleme samal tasemel viis aastat tagasi ja meil on palgas vaatamata Eesti väiksese tegelikult väga suured regionaalsed erinevad kuni poolteist korda. Peaminister Andrus Ansip ja ka haridus, teadusminister Jaak Aaviksoo aga riigikontrolli kriitikat ei usu. Oleks pidanud kasutama värskeid Eurostati andmeid. Vigu on nagu ikka, igas dokumendis, ka selles dokumendis kohati erapooletusest jääb puudu. Eesti avaliku elu jälginud inimesed võib-olla tunnevad ära nii mõnegi riigikontrolli töötaja ilmavaate. Statistika järgi tõusevad Eestis palgad nii, mis mühin kiiremini kui mujal Euroopas ja kiiremini kui kasvab tootlikkus. Palgatõusu ohtude eest on hoiatanud nii rahandusministerium kui ka Eesti pank. Samas elab ligi 20 protsenti Eesti elanikest suhtelises vaesuses. Seda, et ka hinnad on kasvanud, nii mis mühin, tunnetavad ilmselt paljud ilma uuringutetagi. DNS Emori küsitlus näitab, et Eestis jälgib seitse inimest 10-st toidukaupa, ostes alati hinda ja kaupu valitakse odavama e toodete seast. TNS Emori projektijuhi enne sarve sõnul saab enamik siiski enda sõnul soovitud toidukaupu osta. 80 protsenti inimestest ligi kaudselt siit saab osta, mida nad tahaksid, ja siis 20 protsenti ligikaudselt on inimesi, kes väga harva saavad, ei saa üldse osta seda, mida nad soovivad, kahjuks aga see väga harb ja üldse mitte ei saa osta, on iseloomulikum pigem siis vanemaealistele ja kahjuks ka väikelinnade ja maa-asulate elanikele, pigem. Seda, et maal on sissetulekud kehvemad, näitab ka statistika. Ka vabu töökohti on väljaspool linnu vähem ja inimesed hääletavadki jalgadega. Statistikaameti peadirektor Andres Oopkaup. Tahame või, või ei taha, me peame tegelikult tunnistama, et valdav osa Eesti elanikkonnast siiski elab Tallinnas ja Tallinna ümber asuvates valdades. Tallinn on tänavu juurde tulnud üle 10000 inimese ja elanike arv on üle 430000. Maakondades annab üha teravamalt tunda töökäte puudus. Narva kutseõppekeskuse direktori Jüri Sasi sõnul kahaneb neil sisseastujate arv igal aastal 150 õpilase võrra. Üks on see, et siin ei ole midagi teha, teine on isegi tähtsam, et palgad ei ole siin konkurentsivõimelised. Noored tahtes oma peret luua, tahtes omale elamist soetada, siis nende palkadega, mis nad siin Narvas saavad, ei ole seda võimalik teha. Tallinn paistab ehk kaugemalt vaadates tõotatud maa, aga näiteks Pärnust Tallinna kolinud Pia on siiani tööd leidnud vaid miinimumpalgaga. Näiteks noorel inimesel on väga raske iseseisvat elu alustada, sellepärast et palgad on mõttetult väiksed. No mida teha näiteks 250 eurose palgaga, aga välismaale pole mõelnud minna tööle? No eks ma ikka olen, aga see nõuab kindlasti jälle seda, et sul on korralik algkapital. Kevadel gümnaasiumi lõpetanud Karl esialgu siiski välismaale ei kipu, aga siinse palgaga pole rahul temagi. Palk jääb ikka miinimumi lähedale, tööpäevad on kümnetunnised, aga põhimõtteliselt selle rahaga saab ära elada küll või iseseisvalt kindlasti kohe mitte. No et oma korter ja omad maksud maksta ja vanemad toetavad ainult selle tõttu tulengi välja, aga välismaale pole mõtet tööle minna? Muidugi olen, aga see on jällegi raske kohanemine ja seal on veel raskem tööd leida. Üle 10000 inimese pole aga ka tänavu vaeva paljuks peljanud ja on Eestimaa tolmu jalgelt pühkinud. Tartu Ülikooli makroökonoomika professor Raul Eamets usub, et see olukord ei kesta siiski igavesti ja kindlasti elavneb ka sisseränne. Me täna oleme nagu saatjad riigid ehk meie probleem on see, et inimesed lähevad siit ära 10 aasta pärast, võib-olla me oleme samas seisus, nagu on Rootsi ja Soome, et, et siia tulevad inimesed ja, ja noh, kindlasti ei ole nüüd sissetulev migratsioon ainukene probleemide lahendus, aga me sellest ei pääse.",
"role": "user"
},
{
"content": "Eesti edu ei jõua inimeseni.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita selle kohta üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nIsamaa linnapeakandidaat Urmas Reinsalu leiab, et Tallinn vajab põhimõttelist muutust ning selles võiks kaasa lüüa kõik senised opositsioonierakonnad. Need korruptsiooniskeemid, me näeme, et need summad on kasvanud, varem räägiti miljonitest kroonidest, nüüd on juba miljonid eurod nendes skeemides, et siin tuleb ikkagi teha selge restart. Sama meelt on EKRE linnapeakandidaat Martin Helme. Nende valimiste põhiküsimus on see, et kas Tallinn jätkab tänasel kursil ja selle tänasel kursil jätkab ta ka siis, kui Keskerakonnal õnnestub leida endale koalitsioonikaaslane, keegi võetakse väiksemaks vennaks või Tallinnas tehakse siis põhimõtteline suunamuutus ja Keskerakond saadetakse vahelduseks opositsiooni. Tallinna kursi muutuse nimel tasub Helme sõnul kõigi ka sotside ga läbi rääkida. Sotsiaaldemokraatide linnapeakandidaat Raimo Kaljulaid ütleb, et tema ei välista kedagi ei keskerakonda ega EKREt. Ma arvan, et oleks päris suur viga korrata nende valimiste eel seda olukorda, mis oli 2019. aasta riigikogu valimiste eel, kus peamiselt erakonnad rääkisid sellest ja selle ümber, kas nad ühe erakonnaga on valmis koostööd tegema või ei ole valmis koostööd tegema, see kõik oli vesi EKRE veskile ja mina küll ei kavatse EKRE kampaaniat nende eest tegema hakata. Eesti 200 linnapeakandidaat Marek Reinaas leiab, et Tallinna linnavõimu jagamisel mängib ideoloogia hoopis väiksemat rolli kui parlamendipoliitikas. Temagi ütleb, et läbi tuleb rääkida kõigiga, teiste seas EKRE, kellesse Rein asi koduerakond muidu üsna kriitiliselt suhtub. Rein astub näiteks Eesti 200 soovi linnaosadele suuremaid eelarveid ja rohkem otsustusvabadust anda. Ja kui EKRE kiidavad selle idee heaks, siis ega me ei saa nüüd öelda, et kuna te ideoloogiliselt olete kuskil hoopis teises äärmuses, kui meie, siis me ei saa seda ellu viia. Samas ei pea Rein jas laiapindse koalitsiooni kuigi tõenäoliseks. Kõik, kes ridade vahelt lugeda oskavad, suudavad mõista, et põhimõtteliselt võib öelda, et Keskerakonna ja Reformierakonna vahel on kokkulepe ilmselt valimisteks sõlmitud ja noh, seda on olnud kuulda ka linnapealt, et niimoodi on Reformierakonna linnapeakandidaat Kristen Michal jälle ütleb, et igasugune võimalike koalitsioonide üle spekuleerimine on praegu mõttetu. Niisiis ei luba Michal praegu kellelegi toetustega ole valmis ka kedagi välistama. Ta märgib, et Tallinna probleem pole niivõrd Keskerakond, vaid ühe erakonna ainuvõim. Ma arvan, et mistahes koalitsioon on igal juhul parem kui ainuvõimu jätkumine. Ma arvan, et seda arvavad tegelikult ka keskerakondlased ise, sellepärast et ainuvõim kulutab. See vastutus on üsna suur ja, ja need probleemid on üsna suured.",
"role": "user"
},
{
"content": "Poolteist kuud enne kohalike omavalitsuste valimisi leiavad ka suurimad poliitilised vastased, et Tallinnas võimalikku ühiskoalitsiooni välistada ei tasu. Soovi Keskerakond opositsiooni tõrjuda näitavad siiski vaid kaks erakonda, teised peavad kõige olulisemaks keskpartei ainuvõimu lõppemist.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Analüüsi uudislugu ning kirjuta sellele üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta üksnes eesti keeles!\n\nTekst:\n\nSee oleks teine vaba, iseseisva Eesti aja entsüklopeedia, sest nagu me mäletame, ilmus esimene entsüklopeedia enne teist maailmasõda, pärast seda päris iseseisva Eesti ajal täisentsüklopeediat ilmunud ei ole. Miks ta on uue põlvkonna entsüklopeedia, on ta kindlasti ennekõike ka sellepärast, et kohe koos esimese köitega saab kasutaja ka internetis kasutada seda digitaalselt pidevalt. Nii nagu tuleb maailmas midagi uut, jälle seda entsüklopeediat ka uuendatakse. Täisversiooni tellija saab 10-ks aastaks jälle tasuta. Uues entsüklopeedias on kavas 60000 põhiartiklit, aga osal neist on all artiklid, nii et märksõna tuleb tegelikult rohkem. Silva Tomingas rõhutas, et tegemist on originaalteosega tõlgitud materjali on kavas ligikaudu 10 protsenti. Missugune on aga koostöö britannikaga? Meil on õigus võtta sealt nende digitaalset materjali pildi osa refereerimiseks kontrollimiseks, kogu digibaas on käes, meil. Mille poolest erineb see uus entsüklopeedia sellisest enest, mida meie tunneme Ene nime all, need, mis on välja antud juba nüüd mõned ajad tagasi. Mõnevõrra on artikli struktuur teistsugune. Hästi palju viiteid, pildimaterjali osa on suurem, selle raamatu poolel on üks erinevus veel ta natuke vähem akadeemilise, kui me rääkisime kolleegiumi liikme Ene Ergmaga näiteks oli ka tema mõte, kuigi ta ise on akadeemik, et laiapõhjalisele kasutajale igapäevaselt ka jale me peaksime selle keele hoidma lihtsamana. Eesti entsüklopeedia kirjastuse peatoimetaja Hardo Aasmäe ütles, et peateosel on teine sihtgrupp kui nende entsüklopeediatel. Aasmäe ütles, et ka Eesti entsüklopeediakirjastus annab paari aasta jooksul välja uue paberkandjal entsüklopeedia. See on meie jaoks nagu läbi käidud etapp, sest tänasel päeval juba me ju kavandame praegu suundumust just nimelt eelkõige arendada eelistatult välja just netipõhilised andmebaasid ja, ja seal on ju juba enam ei ole vahet selles, et kas teil on riiulil märksõnaline entsüklopeedia, mis hakkab aasta ja lõpeb siis seal Y-iga, vaid see ikkagi tähendab seda, et On kättesaadavad kõik Eesti entsüklopeedia andmebaasid ja meil on ju kõikvõimalike eriala leksikone ja see, millega meie ikkagi opereerime, on sedalaadi suurusjärgud nagu nagu 100000 märksõna. Meil tegelikult hetkesuundumus on ikkagi see, et me püüame nüüd korda saada need andmebaasid ühelt poolt ja teiselt poolt loomulikult paberkandjal, see väljaanne varem või hiljem tekib. Sest tänasel päeval raamatu suundumus on ju tegelikult selline, et seoses interneti tulekuga raamat muutub üha klassikalisemaks ja raamatusse pannakse kõik ikka need asjad, mis ütleme nii, et vähe muutuvad.",
"role": "user"
},
{
"content": "TEA kirjastus hakkab välja andma 22-köitelist entsüklopeediat.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Analüüsi uudist ja koosta sellele lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nKuigi kolmveerand tundi tagasi oli veetase Pärnu lahes vaid meetri jagu üle Kroonlinna nulli, oli merevesi vaid 10 konna meetri kaugusel rannahoone seenest ja jõgi triiki täis. Ohtlikem aeg aga on alles ees. Täna kella 19-st, homme sama kellaajani võib veetase tõusta kuni kaks ja pool meetrit üle Kroonlinna nulli. See aga tähendaks juba näiteks kolme neljandiku Vana-Pärnu, Kalevi ja Tammsaare puiestee vee alla jäämist. Võrdluseks, üheksandal jaanuaril oli veetase kaks meetrit 90 sentimeetrit üle keskmise. Seoses tormi ja üleujutusohuga oli koos ka Pärnumaa kriisikomisjon, milleni jõuti kriisikomisjoni esimees, Pärnu maavanem Toomas Kivimägi. Töötasime läbi väga üksikasjaliku elanikkonna evakueerimise skeemi, kui me suudame inimesed õigeaegselt evakueerida, siis ei ole ka probleeme selle uputuse üleelamisega, küll aga on kindlasti palve inimestele. See prognoos on piisavalt tõsine selleks, et vaadata üle võimalikud riskid ja ohud oma materiaalsele varale nendel aladel, kus veetaseme tõus sellise tasemeni võib tekitada materiaalset kahju, et ka autod võib-olla tuleks ajada mõnda kõrgema koha peale, sellepärast et praegune prognoos on see, et võimalik selline tipptase veetõusul võib-olla just varajastel hommikutundidel oluline sõnum on ka inimestele see, et kuulata raadiot, hoida täna raadiot lahti ja vaadata televiisorit, et need on nagu kõige praktiivsemad inimeste teavitamise vahendid ja me anname pidevalt teada, milline on hetkeolukord ja millised on tegevuskavad ja tegevusplaani ja inimesed, kes vajavad evakueerimist ja kes ise ei ole suutelised evakueeruma, need peaksid helistama numbrile üks, üks null või üks, üks kaks ja siis korraldatakse nende inimeste evakueerimine. No tõenäoliseks on peetud veetaseme tõusu meeter 50, mida see Pärnu jaoks tähendab? Meeter 50 ei ole meie jaoks probleem, ma loodan, et ta nii läheb, aga meie kohus on käituda ikkagi kõige mustema stsenaariumi kohaselt, kui ta peaks jääma meeter 50 peale, siis jah, võib-olla mõned üksikud majad, aga see ei ole kindlasti inimeste elule ohtlik. Meie olemegi võtnud käivitada sellise aktiivse evakuatsiooni, kui veetase peaks tõusma üle meeter 50 kroonlinna nullist kriisikomisjon koguneb vastavalt vajadusele kuskil meeter 30 üle kroonlinna nulli, siis ma kindlasti kutsun kokku uuesti maakonna kriisikomisjoni ja, ja sellisel juhul jääb kriisikomisjon töösse ööpäevaringselt, senikaua kui see oht reaalselt möödub. Pärnu linnakriisikomisjon on täna koos viibinud juba kaks korda. Linnapea Mart Viisitam. Jagasime ülesande, et võtsime ühenduse oma kõikvõimalike koostööpartneritega, et oleks inimjõud, oleks tehnikani, puude võimaliku eemaldamise saagimise osas kui ka koht, kuhu inimesi evakueerida, et see on kutsekool. Et seal oleks olemas toitlustus ja kõik taoline, et et sellega on praegu tegeletud põhiliselt. Üleujutus ohustab kõige tõenäolisemalt Vana-Pärnu ja rannapiirkonna elanikke. Soovitav on tõsta kõrgemale vettkartvad kodumasinad ja muud esemed, varuda patareisid ja küünlaid. Uputusohtliku piirkonna elanikel soovitatakse autot parkida portarturi või kaubamajaka parklatesse. Üleujutuse korral asub elanike evakueerima kuni 400 jõustruktuuride esindajat Eesti raadio uudistele Pärnust Toomas šalda.",
"role": "user"
},
{
"content": "Pärnut ähvardab taas üleujutus.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita sellele vastav lühikokkuvõte ühe või kahe lausega. Vasta alati ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nHoone Rüütli 40 A ehitati aastatel 1939 kuni 45 Eesti Panga Pärnu osakonna tarvis arhitektide Alar Kotli ja Anton Soansi projekti järgi. Majal on Pärnu ajaloos oluline roll, sest aastatel 1944 kuni 67 töötas neis ruumides Endla teater. Viimane majas tegutsenud pank oli SEB Pärnu kontor. Uue kunsti muuseum kolis maja teisele korrusele sügisel 2020. Muuseumi rajaja Mark Soosaar kinnitas täna, et nõukogu on saatnud linnavalitsusele korduvalt kirju, et muuseumile appi tuldaks, sest muidu nad hakkama ei saa. Nüüd on linnavalitsus tegutsema asunud. Pärnu linnavolikogu esimees Andrei Korobeinik Keskerakond. Ja me räägime läbi praegu, et kas see plaan viiakse ellu või mitte, see sõltub väga paljudest asjaoludest. Tõepoolest väga tahaks, et uue kunstimuuseum jätkaks ja kesklinn on selle jaoks tegelikult väga hea koht. Ta on väga hästi eelmisel aastal toiminud, minul oleks kahju, kui ta siit välja koliks ja ma arvan, paljudel veel. No ma kujutan ette, et te ostate selle linnale ja siis annate uue kunsti muuseumile rendile. Ja põhimõtteliselt küll, et uue kunsti muuseum saab ka praegu linna toetust, no põhimõtteliselt, mis, mille eest ta maksabki rendi osaliselt. Korobeinik ütleb, et üldiselt ei pea ta õigeks, et linn ostab kinnisvara, aga kunst on Pärnule väga oluline. Korobeiniku hinnangul sobib uuekunstimuuseum väga hästi iseseisvuse väljaku äärde ja kinnisvarahindade langemist oodata ei ole. Mis võiks olla kõrgeim hind, mida linn on nõus majaosa eest maksma? Korobeinik ei ütle. Alar Laneman Ekrest ei kiida linna ostukavatsust heaks. Esmapilgul ei tundu see asi olevat ei korrektne ega õiglane, ei ole aru saada, mis on see põhjendus, et linn sellise soetamise teeb, pealegi linn on kogu aeg kurtnud, et rahalisi vahendeid on vähe. See on esimene suur küsitavus ja kui see peab paika, tegelik põhjus on ainult üks, et see Mark soosaarele suunata siis on ta teine suur küsitavus, sest asukoht on ju väga hea. Neid teisi soovijaid oleks ka kindlasti, nii et siin on kaks suurt küsitavust, mis teeb selle asja meile ikkagi väga põhjendamatuks. Praeguse info põhjal.",
"role": "user"
},
{
"content": "Pärnu linnavalitsus soovib osta Rüütli tänava ajaloolise pangahoone 2. korruse ruumid ja anda need Pärnu Uue Kunsti Muuseumi kasutusse. Linnavõim on ruumide omanikuga kohtunud, aga kindlat otsust veel pole. EKRE ostukavatsust heaks ei kiida.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Loe läbi uudislugu ja tee lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte, mis peegeldab selle põhisisu. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nViimastel kuudel on Suurbritannias ajakirjandus kirjutanud toiduainete puudusest poodides. Seda on otseselt seostatud Brexiti kaubandusleppega. Kurioosumina on mõned supermarketid toodete asemel tavapärasele kohale pannud nende fotod. Samas kui Inglismaa tuntud kaubakettide poodides ringi käia, siis ei saaks seda kirjeldada just defitsiidina. Tegelikult ongi nemad turul jõupositsioonis ning kõige enam kannatavad hoopis kohalikud väikepoed. Suurbritannia väikeettevõtete Föderatsiooni rahvusvaheliste suhete juhi James Sibly sõnul saavad väikepoed selle, mis neile suurtest üle jääb. Suurtel poekettidel on palju võimu läbirääkimistes tootjate ja logistikafirmadega. Nagu nägime ka rekkajuhtide puuduse puhul, siis on neil võimalik lihtsasti ka palku tõsta. Sellist sammu pole võimalik teha väikeettevõtetel, kel puudub läbirääkimistel võim, saada samasuguseid kokkuleppeid nagu suurtel firmadel. Keeruline olukord väikeettevõtjatele ja nad saavad selle, mis neile üle jääb. Sellest on väga kahju, sõnas sibli. Tema sõnul saab valdav enamus tarbijatest kätte kõik, mis neil poest vaja on. Samas on siiski tarbijaid, kes kurdavad ning eriti teatud toodete puhul. Oleme näinud probleeme liha ja piimatoodetega, mis on seotud tööjõupuudusega nendes konkreetsetes tarneahelates. Olen rääkinud ka väikeettevõtjatega, nagu näiteks pubiomanikega, kes pole saanud Mosarella juustu. Nad ei tea miks, aga seda lihtsalt polnud saadaval. Umbes 20 protsenti klientidest on teatanud mõnede toodete puudusest aga see tähendab siiski, et on palju tarbijaid, kes saavad kõik, mis neil vaja on, ütles sibli. Samas ei puuduta ka lihatoodete defitsiit kõiki ettevõtjaid, näiteks Lõuna-Inglismaal Portsmouthis 35 aastat lihuniku äri pidanud John Bakvelli pole ühtegi probleemi olnud. Üldsegi mitte kõike, mida meil vaja läheb, oleme saanud, me toetume väiketootjatele, meil pole olnud probleemi ühegi toote saamisega, meid pole see üldse puudutanud, sõnas pakuel. Samas on ta ise tarbijana näinud ka teistsugust vaatepilti. Vahepeal oli poodi minnes näha mõnda tühja riiulit. Minu arvates on aga probleem ajakirjanduses, ehk teie teete olukorda hullemaks öeldes, et on mingi toote või rekkajuhtide puudus. Inimesed teevad paanikaoste, seejärel nad lõpetavad nende toodete soetamise ja siis lõpuks lähevad asjad jälle normaalsele rajale, selgitas Backuell. Ta ütles ausalt välja, et hääletas Brexiti poolt, kuid on nüüd oma valikus kahtlema hakanud. Bakuelli sõnul on Euroopa liidust lahkumise eriti keeruliseks teinud Boris Johnson. AppointMeie. Peaminister on olnud mulle pettumus. Ma olin Boris Johnson i fänn, aga ta on pettumus ja kahjuks koroonaviirus ka ei teinud asju paremaks. See oli nagu täiuslik torm. Meil oli Brexiti ja koroonaviirus peaaegu samal ajal. See oli kohutav olukord kõigi jaoks, sõnas pakuel. Tema sõnul oleks võinud kõik paremini minna, kui poliitikud oleksid oma tööd korralikult teinud. Joosep Värk. Portsmouth.",
"role": "user"
},
{
"content": "Brexiti järel on Suurbritannia poodides valitsenud teatud toodete puudus. Kuigi defitsiit ei puuduta kõiki poode, on enim pihta saanud kohalikud väikepoed.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Uurides uudislugu, loo sellele ühe või kahe lausega lühikokkuvõte. Vasta eesti keeles!\n\nTekst:\n\nMöödunud aasta meie taristul veeti kokku 13,2 miljonit tonni kaupa, see on siis 2,4 protsenti vähem kui ülemöödunud aastal. Kui rääkida transiidist konkreetselt, siis transiidi maht oli sellest 9,4 miljonit tonni ja siin oli meil siis kasv pluss kolm protsenti. Tervikuna meil see kaubamaht vähenes eeskätt tänu siis ekspordile ja kohalikele vedudele ja siin on peasüüdlaseks siis põlevkivi mahtude vähenemine. Kõige suurem kaubagrupp on jätkuvalt väetised ja transiidist moodustab see üle poole selleks aastaks me oleme planeerinud kaubamahtude kasvu tervikuna umbes miljoni tonni võrra ja siin me näeme ka jätkuvalt siis transiidi kasvu tervikuna, loodame, et see väetiste maht siis eeskätt Sillamäe suunal veel kord ka sellel aastal näitab kasvu, s seal üks suur operaator avas ma uue terminali. Kuidas näiteks Kasahstani või Hiina või ütleme selle piirkonna kaupadega on, et kas neid saab endiselt Eestisse tuua või on Venemaa seal vahel selline pidurdav jõud? Põhimõtteliselt saab ja me isegi jõudsime siin möödunud aastal vene raudteega nii kaugele, et me saime siis nii-öelda need rongigraafikud kahe rongi jaoks üks siis läbi venemaa territooriumi puhtalt ja teine siis Kasahstani kaudu. See suund on jätkuvalt ikkagi töös vene poole pealt, et eeskätt puudutab see nüüd just selliseid mahukaupasid suuremaid vedellastikaupasid, aga ka kuivlastikaupasid, nii et ütleme otse, et eks teatud ohud on siin olemas. See suurem plaan on ikkagi ju tegelikult juba ammu Venemaa poolt kinnitatud, et nende eksportkaubad peavad saama välja veetud läbi vene sadamate. No praegu õnneks, nagu ma räägin, et meil on olukord stabiilne ja isegi ennustame väikest kasvu, et on teatud kaubagrupid, mille osas ka selles strateegias on jäetud ikkagi osa nii-öelda siis naaberriikidele, et me räägime siin mingitest puistekaupadest, eeskätt siis nendest samadest väetistest. Kaubad, millele siis täna nagu vene sadamates puudub normaalne alternatiiv ümberlaadimisel.",
"role": "user"
},
{
"content": "Kuigi Eesti raudteedel veetavate kaupade vedu eelmisel aastal langes, siis transiidimaht hoopis kasvas. Eesti Raudtee juhatuse esimees Erik Laidvee ütles, et peamiseks transiidikaubaks on endiselt väetised.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Vaata üle uudislugu ning loo sellele lühike kokkuvõte. Piira vastus ühe või kahe lausega ja vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nRiigikogu valimiste järel on keskerakonnale saabunud aeg heita pilk sissepoole ja küsida endalt, kuidas edasi minna, ütles erakonna juhatuse liige, riigikogu aseesimees Jüri Ratas. Kui erakond, kellel oli eelmises korras 29 kohta ja seekord on 26 kohta, et ja arvestades olukorda, kus tegelikult kaks erakonda, kes omasid eelmises koosseisus kahteteistkümnendat kohta sisse ei tulnud, et loomulikult on, on vaja hinnata ja analüüsida seda olukorda. Erakonna peasekretär Priit Toobal ei olnud aga ratasega nõus. Valimistulemus, Keskerakonna puhul ei ole kehv sellepärast, et Keskerakond sai 2007. aastal erakondadest teise tulemuse ja me suutsime oma teist kohta säilitada, vaatamata sellele, mis näitasid arvamusuuringud erinevad, vaatamata sellele, mis meedia Keskerakonna ründamisel tegi ja vaatamata sellele, kuidas paremerakonna õiguskaitseorganid päevapoliitikasse valimiskampaaniasse tirisid. Ja kõige, ma arvan, et Keskerakond tegi väga hea valimistulemuse nendes tingimustes, millesse Keskerakond oli seatud. Riigikogu keskfraktsiooni aseesimees Ain Seppik ütles, et viletsam tulemus sõltus ka kampaaniast, mille jaoks ei jätkunud piisavalt raha, kuid mitte ainult. Mõningad sisemised probleemid, mis praegu Keskerakonnas paratamatult on, ma pean silmas siin meie üldnimekirja ebademokraatlikku moodustamist ja ei olnud külalist arutelu ja ei olnud võibolla seda hoogu, mida ma varem olen täheldanud ja teiselt poolt muidugi sotsid taipasid selle momendi ära ja, või tegid, tegid väga tõsist tööd. Ain Seppiku sõnul peab kaotuse eest vastust andma eelkõige erakonna esimees Edgar Savisaar. Euroopa riik, traditsioon on ju selline, et kui erakond valimised kaotab, siis võtab erakonna esimees vastutuse ja praegu ilmselt kogu erakond jälgib teraselt ja Eesti avalikkus ka, mida teeb Edgar Savisaar, see on, see peab olema tema otsus nüüd, et kas põhimõtteliselt erakonna esimees ka millegi eest vastutab või üldse ei vastuta siis tema isiklik tulemus on, on tema isiklik tulemus. Nii et kui nüüd keegi vastutust ei võta ja öeldakse, et noh, laseme niimoodi edasi, siis muidugi on lood halvad. Me peaks ikka omad mingid järeldused tegema. Aga ma kordan veelkord, et ega selline seisukohavõtt peaks eelkõige tulema juhatuse tasandil. Juhatus ei saa olla kummitempel, kes tembeldab ainult esimehe tahet. Ning Priit Toobal Valimistel ei valitud mitte Keskerakonna esimees, valiti Eesti riigil uut parlamenti, nii et ma, ma ei näe küll mitte mingisugust põhjust, miks peaks sellest rääkima, et Keskerakonna esimees peaks tagasi astuma.",
"role": "user"
},
{
"content": "Mitu keskerakonna juhtfiguuri pole rahul Riigikogu valimiste tulemustega.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita sellele vastav lühikokkuvõte ühe või kahe lausega. Vasta alati ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nMeil on õpetajaid 26000 nii et see on suur sihtrühm ja kindlasti sotsiaalministeerium paneb paika täpsema plaani, kuidas siis iga kooli õpetajani jõuda. Esimese hooga me tahaksime ära vaktsineerida. Üldhariduse õpetajad, lasteaiaõpetajad ja kutsekoolide õpetajad ja siis sealt edasi liikuda. Kõige kiirem on kindlasti üldhariduskoolide ja lasteaiaõpetajatega. Miks on oluline õpetajaid kiiresti vaktsineerida, on see, et kui õpetajad on vaktsineeritud siis esiteks ei pea õpetaja minema enam lähikontaktsena isolatsiooni, mis tähendab, et rohkem saab õppetööd toimuda kontaktõppes. Ja me teame, et õpetajatest pea pooled on vanuses 50 pluss, mis tähendab ka suuremat riski. Et need on, need on olulised põhjused. Kas on plaanis kuidagi planeerida vaktsineerimist ka selliselt, et ikkagi suuremate koolide õpetajad on eelisjärjekorras, kuna seal käib lihtsalt rohkem rahvast läbi ja, ja nende vaktsineerimine on võib-olla natukene olulisem. Me leppisime valitsuses kokku, et sellised otsused tulevad ekspertkomisjoni poolt. Et millises järjekorras õpetajaid vaktsineeritakse. Tõesti ei, ei ole valitsuse laua taga sellist ekspertiisi, et selliseid otsuseid teha, et me tahame jätta need otsused ekspertidele teaduspõhiseks lähenemiseks. Mis saab nendest õpetajatest, kes ei taha vaktsiini saada? Vaktsineerimine on kindlasti koolides ka vabatahtlik, nii nagu igal pool mujal ka ka õpetajad saavad otsustada, kas nad on nõus vaktsineerimisega või ei ole. Ma olen aru saanud, kohtudes alushariduse esindajatega koolijuhtidega õpetajate esindajatega. Õpetajaskonnas valmisolek vaktsineerida on kõrge. Täna tuli ka avalik pöördumine, kuhu alla oli kirjutanud 53 haridusorganisatsiooni, kus paluti haridustöötajatele varasemat vaktsineerimise võimalust. Mina järeldan sellest, et õpetajad on valmis laskma ennast vaktsineerima.",
"role": "user"
},
{
"content": "Valitsuse otsusel algab õpetajate vaktsineerimine veeburari keskpaigast.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Vaata antud uudislugu ja koosta üks või kaks lauset, mis võtavad kokku selle sisu. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nSaksamaa välisminister Annaleena Peerbock kinnitas balti riikide ringkäigul üle Saksamaa valmisoleku siinse piirkonna julgeolekusse panustada. Pealinnas üle rõhutada, et NATO artikkel viis kehtib ilma igasuguste agadeta meie alliansi igas nurgas. Praegu vajab kõigi abi hädasti Venemaa rünnaku all olev Ukraina. Kui Eesti on sõja algusest alates olnud üks suuremaid Ukraina toetajaid ka relvadega, siis Saksamaa on läbinud pika ja ettevaatliku tee algselt kiivrite lubamisest kuni praeguste relvatarnete ja aruteluni, tankide ja soomukite üle. Ma rõhutasin eile, et meil ei ole tabusid ei soomukite ega teiste Teiste relvade tarnimisel, mida nad vajavad. Ometi ei hakka ukrainlaste küsitud marder soomusmasinatega Leopart tankid kohe Ukraina suunas liikuma, sest Perboki sõnul esiteks neid saksa armee tühjavõitu ladudest võtta ei ole ja tuleb tööstuselt küsima hakata. Teiseks vajavad need väljaõpet ja nii näeb Saksamaa kõigepealt enda asenduse pakkujana teistele riikidele, kes Ukrainale vene päritolumasinaid saata saavad. Mis puudutab mardereid, siis me oleme vaadanud, mis meil on ladudes ja meie kaitseväelased on öelnud, et need ei tööta kohe. Me oleme ukrainlastele öelnud, mida meil on vaja teha hoolduseks ja millist laskemoona on vaja, nii et me vaatame, mida on vaja täiendavalt teha, et neid saaks kasutada. Moodsate leotanke puhul on asi väljaõppes ja nagu ma ütlesin, töötame me koos partneritega, et saaks tagada väljaõpe. Saksamaa relvatööstuselt, mitmetelt poliitikutelt ja ajakirjanduselt tuleb aga sõnumeid, et relvi tegelikult on. Küsimus on tahtes. Väljaanne. Pilt kirjutab, et ukrainlaste soovide lehte on armutult kärpinud hoopis liidukantsler Olaf Soltzi büroo. Lisaks relvadele ootab Ukraina karmimaid sanktsioone Venemaale. Eesti soov on kindel, et selles kuuendas paketis peavad olema kindlasti ka sanktsioonid energiakandjate suhtes. Saksamaa on lubanud vene naftaimpordi järk-järgult, vähendades lõpetada aasta lõpuks ja gaasitarnet 2024.-ks aastaks. Ukrainlased ootavad kiiremaid samme. Rahvusringhäälingu raadiouudistele Epp Ehand.",
"role": "user"
},
{
"content": "Saksamaa välisminister Annalena Baerbock ütles Tallinna visiidil, et Saksamaal ei ole tabusid Ukrainale relvaabi andmisel. Samas nimetas välisminister mitmeid põhjuseid, miks ukrainlaste palutud saksa tankid ja soomukid ikkagi esialgu Ukraina poole liikuma ei hakka.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita sellele vastav lühikokkuvõte ühe või kahe lausega. Vasta alati ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nPraegu saavad kolmanda pensionisambaga liitujad hakata alates 55.-st eluaastast sambast raha välja võtma. Kui aga inimene liitub kolmanda pensionisamba ga peale 20 kaheksandat detsembrit, siis saab sambast raha välja võtma hakata alles viis aastat enne pensioniiga. Seega järgmisel aastal saab seda teha 59 aastane inimene. Swedbanki pensioni ja investeerimise valdkonna juhi Kaire Peiki sõnul pani see inimesed kiirelt tegutsema. See kolmanda sambaga liitumine on nüüd sisuliselt viimased kaks kuud peale seda, kui see pensionireformi seadus välja kuulutati, läbinud hüppelise tõusu ja võiks öelda, et sisuliselt joostakse kolmanda samba avamise peale hetkel lausa tormi. Hüppelist kasvu kolmanda sambaga liitumisel kinnitab ka LHV varahalduse juhatuse esimees Vahur Vallistu. See aktiivsus on olnud väga suur ja et nii selle koha pealt, et inimesed helistavad, kliendi tukka, helistavad panka, tulevad kontorisse, tahavad uurida kolmanda samba võimaluste kohta, kui ka reaalselt see, et kui palju on siis reaalselt liitumisi tehtud. Et põhimõtteliselt võib väita, et alates novembri algusest kuni tänase päevani on kolmanda samba klientide arv kahekordistunud, siis sellist aktiivsust kolmandas sambas varem näha ei ole mitte ühelgi kuul mitte kunagi olnud. No numbriliselt vaadates on nii-öelda kolmel LHV kolmanda samba fondil enam kui 11000 klienti, et see oli sisuliselt ligi 5000 klienti veel novembri alguses. SEB varahalduse äriarendusjuhi Peeter Samardini sõnul on ka SEB panga kolmanda sambaga liitunud umbes kahe kuuga üle 1500 inimese. Vallistu sõnul pole aga sissemaksete maht väga kasvanud ning kontosid avatakse pigem sümboolsete summadega. Pankade sõnul teevad inimesed konto ära ning jätavad sellega endale võimaluse sinna ka hiljem raha kanda. Tulumaksumäär jääb aga üldjoontes kolmandas pensionisambas nii praegu kui ka hiljem liitudes samaks. Inimesel on vastava eani jõudes võimalik kogu kolmandasse pensionisambasse kogutud summa kümneprotsendilise tulumaksuga välja võtta või sõlmida eluaegne väljamaksete leping ning tulumaksu maksmisest üldse pääseda. Lisaks on võimalik rahaga enne kehtestatud vanusepiiri välja võtta, kuid siis on tulumaks 20 protsenti. Samardini sõnul hakkab uuest aastast siiski raha välja võttes väike muudatus kehtima. Seni suurendas see kolmanda samba väljamakse maksustatavat tulu, mille põhjal arvutati siis maksuvaba tulu suurus. Uuest aastast see enam nii ei ole. Kolmanda samba väljamaksed pensionieas ei mõjuta siis maksuvaba tulu. Arvestust tähendab seda, et mitte kellelgi ei ole tarvis uuest aastast alates hakata juurde maksma tulumaksu, nii nagu see võis mõnel juhtuda nagu eelnevatel aastatel nüüd kuni selle aasta lõpuni. Kohustusi igakuisteks makseteks kolmas pensionisammas ei sea.",
"role": "user"
},
{
"content": "Alates pensionireformi seaduse välja kuulutamisest on kolmanda pensionisambaga liitujate arv hüppeliselt kasvanud.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Süvene antud uudisesse ja tee selle kohta lühikokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult ühe või kahe lausega!\n\nTekst:\n\nSelgitab Lääne ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Maarja Gustavson. Prokurör saab määrata kohustuse kriminaalmenetluse lõpetamise puhul isikule, kes on kuriteo toime pannud otse mittetulundusühingule. Mittetulundusühingu, valib prokurör. Alguses oli meil kasutuses süsteem, kus see toimus juhuvaliku printsiibil lihtsalt valdkonna sai valida prokurör ja siis talle andis vastav programm ette selle konkreetse mittetulundusühingu, kellele raha läks. Nüüd, alates septembrist me oleme rakendanud süsteemi, kus prokurör valib konkreetse mittetulundusühingu. Gustav son ütleb, et prokurör lähtub otsust tehes, milline kuritegu on toime pandud ja millisele valdkonnale võiks see raha minna. Oleme üritanud siiski näiteks juhul, kui on looma väärkohtlemine toime pandud, et suunata selle raha näiteks loomade varjupaigale. Jah, see on koostöös prokuratuuri ja justiitsministeeriumiga selline pilootprojekt, mida rakendatakse praegu ainult Lääne ringkonna prokuratuuris ja meie kuues maakonnas. Aasta lõpus tehakse vastavad kokkuvõtted ja võib-olla saab seda siis asuda rakendama ka ülejäänud Eestis. Ester Vilgats.",
"role": "user"
},
{
"content": "Lääne Ringkonnaprokuratuuris on käsil pilootprojekt, kus oportuniteediga ehk otstarbekuse kaalutlusel lõpetatud kriminaalasjades määratud rahalise kohustuse summa kantakse mittetulundusühingule, mitte lihtsalt riigieelarvesse. Näiteks looma julma kohtlemise kriminaalasja oportuniteediga lõpetades kantakse raha loomade varjupaigale.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Loe läbi uudislugu ja tee lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte, mis peegeldab selle põhisisu. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nKui enne jõule liigub palju seesuguseid pettuskeeme, mis seotud tellitud pakkide ja nende kohaletoimetas, siis praegu püütakse inimene nii-öelda konksu otsa saada kõigega, mis seotud koroonaviirusega. Riigi infosüsteemi ameti intsidentide käsitlemise osakonna juhi Tõnu Tammeri sõnul on eelmistest nädalatest alates tulnud näiteks tead teid koroona teemalistest, kas siis õngitseskirjadest või pahavara jagamisest jätkab Tõnu Tammer. Kurjategijad pakuvad kas siis oma tööandja või lihtsalt võimalust teha mingisugust Pakuvad mingisugust projektiga liitumist jagavad lihtsalt koroonateemalist materjali, mis tegelikult on pahavara või mida me oleme ka mõningatel juhtudel täheldanud. Kurjategijad lausa helistavad inimestele ja pakuvad abi nende arvuti turvalisemaks tegemisel. Lisaks eeltoodule on Eestis viimasel ajal liikvel ka sellised petuskeemid, kus kurikaelad petavad inimestelt raha välja, pakkudes müügiks justkui kaitsemaske kiirteste ja koroonavastaseid ravimeid, mida tegelikult veel olemas ei ole. Samuti pakutakse näiteks kodude desinfitseerimise teenust, räägib Viljandi politseijaoskonna piirkonna vanem Meelis Lill. Eriti, kui kasutatakse ära praegust viiruse ohtlikku olukorda, kus on palutud, et, et vanainimesi või ütleme oma lähedasi, kes on vanemad riskigruppi kuuluvad, mitte külastada, siis needsamad kurikanad võivad seda väga ilusti ära kasutada kuvas näiteks vanematele inimestele, kes on üksikud seda teenust telefoni teel ja see võib kaasa tuua endaga selle, et need desifintsaatorid tulevad ja desinfitseerivad peale kodu ka, kõik muud värisesemed ära. Lisaks vanemaealistele on lille sõnul petiste huviorbiidil ka lapsed, kes praegu kodu. Selleks, et hullemast hoiduda, soovitab lill kahtlastest telefonikõnedest, aga ka e-kirjadest politseile teada anda. Tammeri sõnul võiks näiteks telefonipettuste puhul ohukell tööle hakata, kui helistatakse ja suheldakse inglise keeles. Õngitsuskirju aitab aga vältida arvuti tarkvara. Uuendused. Tasuks väga nagu põhjalikult vaadata, et kust aadressil see kiri on tulnud, kas see on eesti keeles, kas see on inglise keeles, kas saatja tavapäraselt ka sellist kirjastiili kasutades suhtleb ja, ja kui tekib kahtlus, kõige lihtsam on pöörduda kas siis oma IT-inimese poole või kui seda ei ole, siis sertart.ee töötame ööpäevaringselt ja viiruste vastu kõige parem relv on ikkagi antiviiruse tarkvara. Lill ütleb, et paha ei tee ka omavaheline suhtlemine, olgu selleks siis kas või lühike telefonikõne lähedastele, et küsida, kuidas läheb ja kas kõik on korras.",
"role": "user"
},
{
"content": "Koroonaviirus ja sellest tingitud eriolukord on nii mõnelegi kurikaelale toonud uusi ideid, kuidas inimestelt raha, ID-kaardi PIN-koode või muid väärtuslikke andmeid välja petta.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Uurides uudislugu, loo sellele ühe või kahe lausega lühikokkuvõte. Vasta eesti keeles!\n\nTekst:\n\nKõigepealt alustati arheoloogiliste kaevamistega, et selgitada väljakualuste müüride seisukord ja selle põhjal otsustatakse, kui palju müüre säilitada, kui palju mitte, ütles abilinnapea Taavi Aas. Kas selle töö tulemusena võib nihkuda ka rekonstrueerimistööde algus? Ei, sest nende müüridega on on arvestatud, et juhul kui midagi edasi lükkab, siis pigem mingid ootamatud leiud siit maa-alalt suur osa pinnast ju kaevatakse lahti, nii et siin võib. Võib palju huvitavat tal olla. Kuidas need müürid edaspidi hakkavad olema, Vabaduse väljaku osa? Nad saavad olema eksponeeritud maa-alusest parklas, saavad olema ka väljaku peal kontuurina ära märgitud, kus nad asusid. No igal juhul linn on kuulutanud välja ka riigihanke, leidmaks Vabaduse väljaku rekonstrueerija ja, ja ka parklaehitaja kuu aega on aega vähem kui kaks kuud on aega planeeritud tööde alguseni, et kas selle hankega hiljaks pole jäätud? Ei hanke, aga me oleme graafikus, viimased kogemused näitavad seda, et ehitusfirmad väga otsivad tööd ja me loodame, et läbi sellega lähevad need ehitustööd odavamaks ja, ja loodame ka sellele, et kindlasti tuleb palju pakkujaid. Ma pean väga ebatõenäoliseks seda, et hange ei õnnestu. Parkla tahetakse valmis saada aastaga umbes jah. Jah, aga me oleme planeerinud niimoodi, et tuleva suve lõpuks on kõik valmis ka maa peal, ausa. Missugune väljak tuleb? Arhitektid täna veel selle lõpliku viimistluse kallal töötavad töötavad needsamad arhitektid, kes on siis ka teinud detailplaneeringu, ehk siis Alvere trummal. Üks keskne element on siis trepistik. Ta ei ole mitte ainult trepp maa all, vaid seal on ka sellised istumise kohad maa-aluses osas. Võimalik, et tuleb midagi sellist, kust saab ka kultuurisündmusi läbi viia. Maapealses osas umbes poole väljaku osas jääb pind, kus on siis võimalik ka erinevaid kultuuriüritusi läbi viia. Mõeldud on sellele, et oleks võimalik seal siis erinevaid lavasid püsti panna ja loomulikult saab ta siis olema seotud Harjumäega ja Harjumaa kase osas, siis saavad olema veel ka eksponeeritud Need müürid, mis selle samba tööde käigus välja tulevad. Kui palju on linn planeerinud kogu selle tööde eelarveks? Meil oli eelarves 60 miljonit, mis on siis projekteerimise raha ja ka kõikide kommunikatsioonide ümberpaigutamise raha, kusjuures noh, siin tuleb märkida seda, et see ei ole mitte ainult parkla ulatuses, vaid see on tegelikult terve Kaarli puiestee siis nüüd lisaeelarvega nähakse ette 100 miljonit, tõenäoliselt see ei pruugi olla kogu töömaht, aga, aga ikkagi kõik sõltub siis, kui hange läbi",
"role": "user"
},
{
"content": "Vabaduse väljakul alustati ümberehitustöödega ja kõigepealt arheoloogiliste kaevamistega.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Süvene antud uudisesse ja tee selle kohta lühikokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult ühe või kahe lausega!\n\nTekst:\n\nVälisminister Eva-Maria Liimets peatus pikemalt Eesti abil Ukrainale. Eesti inimesed, riigiasutused, MTÜ-d on tänaseks kokku annetanud üle 16 miljoni euro. Selle seas on kaks miljonit Eesti riigi raha, ülejäänud on kõik olnud eraannetused. Siinkohal tõesti tänan ja tunnustan kõiki inimesi, kes on ukrainlaste jaoks annetanud riigi toetusest on ligi miljon läinud vahetule, toiduabile, meditsiiniabile ja muule vahetule abile inimestele ja teine miljon on orienteeruvalt kulunud siis transpordikulude katmiseks. Välisminister peatus ka oma hiljutisel Iisraeli visiidil, kus samuti arutati Ukrainale abi andmist. Seoses selle visiidiga ilmus ajakirjanduses teateid, justkui ei sooviks Iisrael anda varem tema kasutuses olnud relvastust Ukrainale. Selles kontekstis ei ole Iisraeli poolt küll praegu teadaolevalt meile takistusi ja see, kus on see meediasse jutt tulnud, selle kohta ei oska ma kommentaare anda. Ministril tuli vastata ka küsimusele, et kui sõja alguses jättis Ukrainas toimuv Iisraeli suhteliselt külmaks siis nüüd piisab ühest holokausti teemalisest kommentaarist, kui asi muutus, kas Iisrael saabki ainult niiviisi rahvusvahelistesse küsimustesse kaasata? Välisminister nii ei arva? Iisrael on konflikti algusest saadik olnud samameelne, et kui me räägime suuremaid protsesse näiteks ÜRO tasandil sõjalise agressiooni hukkamõist või ka ÜRO inimõiguste nõukogust Venemaa väljaheitmine siis nendes küsimustes on olnud Iisrael selgelt samameelne. Samuti on välisminister Lapid sõjalist agressiooni ka varem hukka mõistnud, nii et need sõnumid on nende poolt küll selgelt tulnud, samuti nagu ka viidatud humanitaarabi andmine ja muu abi andmine. Aga on selge, et need viimased kommentaarid olid või ületasid ikkagi küünilisuse piiri, mis panid ka selgelt Iisraeli tugevamalt ja häälekamalt siis Venemaa agressiooni ja ka kaasnevat retoorikat hukka mõistma. Eesti suursaadik Ukrainas Kaimo kuusk läheb selle nädala lõpus Kiievisse tagasi ja saatkond alustab tema sõnul tegevust näiteks kohapeale jäänud eestlaste abistamist ja muud konsulaarteenused veel päris täies mahus ei toimi, aga Ukraina olukorda iseloomustas suursaadik nii. Venemaa on närvis ja selleks püüab lõhkuda meie vaba maailma ühtsust Ukraina toetamisel. Seal on erinevaid variante, kuidas seda teha, panna meid, kahju kannatama eeskätt majanduslikku loomulikult hirmutada meid, see on see tuumarelva jutt, aga ka need samad löögid taristu pihta lääne pool Ukraina territooriumil. Huvitav on muidugi see, et Venemaal sageli läheb sassi kolm asja ja nad ei tea ise ka, kellele mida teha. Eilse raketirünnaku puhul minu jaoks kõige huvitavam oli see, et esimest korda suure sõja jooksul sai pihta objekt taga karpaatias Mukatševo lähedal. Seal on märkimisväärne Ungari vähemus. Et siin on nüüd küsimusi Budapestile näiteks, kuidas edasi?",
"role": "user"
},
{
"content": "Välisminister Eva-Maria Liimets ja Eesti suursaadik Ukrainas Kaimo Kuusk rääkisid pressikonverentsil olukorrast Ukrainas, Eesti humanitaarabist ja laiemalt toetusest Ukrainale.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Vaata antud uudislugu ja koosta üks või kaks lauset, mis võtavad kokku selle sisu. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nEriolukorra teisel nädalal ostis üks hoiu-laenuühistu reklaamartikli sõnadega ei ole tarvis karta meedias ilmuvat teavet, mis käsitleb inflatsiooni ja kriisi. Muidugi kutsus reklaam inimesi just tollesse konkreetsesse ühistusse. Finantsinspektsioon kontrollib pankasid aga hoiu-laenuühistuid. Rahandusministeeriumi finantsturgude poliitika osakonna juhataja Toomas auväärt ütleb, et hoiu-laenuühistu seadus pole viimase 20 aasta jooksul eriti muutunud. Hoiu-laenuühistud läbi ajaloo on tegutsenud, et seal toimub selline sotsiaalse kontrolli põhimõte, et need liikmed ise, nemad siis ka kontrollivad ja hoiavad silma peal, aga täna see pilt on natuke muutunud, mitmed hoiu-laenuühistud on kasvanud päris suureks, et kus liikmete arv on üle 3000. Seal on tõesti küsitav, et kas selline sotsiaalne kontroll meil täna toimib või mitte. 23-st ühistust seitse kuulub Eesti hoiu-laenuühistute liitu, neil on kokku umbes 7000 liiget. Liidu esimees Andrus Ristok ütleb, et praegusel ajal suuri reklaame teha ja lubadusi anda vastutustundetu. Aga see ei ole praegu ristoki. Põhiline mure. Võib ju oletada, et inimesed, kui neil sissetulekud vähenevad, siis nad esiteks, hoiustavad vähem, selle tõttu on ka nendel ühistutel laenuressurssi vähem, millega nad tegelikult oma tulusid teenivadki. Ja teine asi, et, et inimesed võivad hakata ka suuremaid summasid välja võtma kui tavapäraselt ja seda reservi tarvitse nii palju alla varuks. Eraisikud on hoiu-laenuühistutesse viinud umbes 120 miljonit eurot. Veel 10 miljonit on viinud ettevõtted. Raha väljalaenamisega on seis aga vastupidine. Ehk eraisikute le on laenatud 30 miljonit, ettevõtetele 100 miljonit eurot. Et laenuvõtjad kindlasti satuvad raskustesse, Nad ei suuda oma tagasimakseid sooritada sellises tempos ja graafika järgi, nagu on see ette nähtud. Selle tõttu on üsna lihtne võib-olla prognoosida, mis laadi probleemid hoilonühistutel ees seisavad. Valitsusele saadetud pöördumises tunnistab hoiu-laenuühistute liit, et ühistutel pole raske perioodi üleelamiseks vahendeid. Teisiti öeldes, varakamber võib tühjaks saada. Toomas Auvärt ütleb, et palju oleneb hoiustajate käitumisest. Niikaua kui hoiustajad on rahulikud, nad eeldavad seda, et see olukord täna küll on tõsine, aga mingi hetk ikkagi asi paraneb ja nad ei lähe hoiuseid välja võtma, et see risk ülemäära suur ei ole, et jah, oleneb kui palju siis hoiustajatel seda kannatlikkust nagu jagub. Aga kui häda siiski käes, vaatavad ühistud riigi poole. Riigid on varem pankasid päästnud ja pangaga võrreldes nõuab hoiu-laenuühistu päästmiseks üsna vähe raha. Toomas auväärseb, et lõpuks on see poliitiline otsus, kuid seni on ühistuid toetanud maaelu edendamise sihtasutus. Ja minu teada ka täna maaelu edendamise sihtasutus on valmis nii-öelda appi minema põilaenu ühistutele, kui selleks nagu vajadus. Tahaks loota, et mingeid täiendavaid samme tegelikult riik nagu astuma ei peaks.",
"role": "user"
},
{
"content": "Kui laenumaksed hakkavad viibima ja liiga palju hoiustajaid oma raha välja tahavad võtta, võivad ühistud riigi abi vajada.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Uurides uudislugu, loo sellele ühe või kahe lausega lühikokkuvõte. Vasta eesti keeles!\n\nTekst:\n\nNarva Aleksandri kiriku avaliku kasutamise kontseptsiooni kinnitas valitsuskabinet möödunud neljapäeval ja selle järgi kasutatakse hoonet kiriku kontserdisaali ja muuseumina. See tähendab, et hoone renoveeritakse ja ehitatakse välja kontserttegevuse korraldamiseks vajalik abihoone, räägib rahvastikuminister Riina Solman. Ees on ootamas siis koostöö kultuuriministeeriumi, riigi kinnisvara, aktsiaseltsi, siis ELK ja Narva linnavalitsusega. Koostöö projekteerimise hanke dokumendid ja eesmärk on, et kuulutaks projekteerimistööde hanke välja veel veebruaris 2020. Aprillis selgub parim pakkumus, kellega me soovime siis alustada kiriku terviklahenduse projekteerimist. Kiriku täielik kordategemine võib maksta kuni kaks ja pool miljonit, jätkab Riina Solman. Me vajame kindlasti täiendavat abi ehitusraha näol ja see projekteerimishange peab olema detailne, mille alusel ka siis järgmised arvutused valmivad, aga ikkagi ma ütleks, et see kontseptsiooni kinnitamine on väga suur samm edasi ajaloolise ehitise päästmisel ja selle kasutuselevõtmisel Kiriku taastamisse ja tegevuste planeerimisse soovitakse kaasata ka Narva linna. Narva linnapea Aleksei Jevgrafov kinnitab, et rahaliselt nad panustada ei saa, kuid pakuvad abi territooriumi korrastamisel. Kui linnal oleks võimalus, siis linn võib kaaluda seda võimalust, aga see kirikuhoone kulub riigile, see on riigi kinnisvara ja päris normaalne, et riik ise taastab seda, aga linn panustab just linna territooriumile ja üks variant oli selline, et me aitame nendele ja raimu näiteks parklad, avalikud parklad, keda võiksid kasutada nii kiriku külastajad kui ka näiteks. Ma ei tea lihtsalt inimesed, kes tulid kohale vaatamas, mis seal toimub. Kiriku kasutamise kontseptsioonis märgitakse, et hoone jätkusuutliku majandamise ning võimalikult aktiivse aastaringse kasutamise nimel tuleb hoone haldamisse ja ürituste kavandamisse kaasata riik, Narva linn, kogukond ja Narva Maarja kogudus. Mis vormis ühine haldamine võiks toimuda, seda rahvastikuminister hetkel öelda ei oska. Narva linnaabi arvates peaks kirikut juhtima riik.",
"role": "user"
},
{
"content": "Kuidas see aga täpselt toimima peaks, pole veel selge. Selge on vaid see, et Narva linn rahaliselt kiriku renoveerimisse panustada ei saa.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Loe läbi uudislugu ja tee lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte, mis peegeldab selle põhisisu. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nJärgmise aasta eelarve tulude maht on 13,13 miljardit eurot, kulude maht 13,64 miljardit ning investeeringute maht 716 miljonit eurot. Kulud kasvavad tänavusega võrreldes kolm protsenti ja tulud üle nelja protsendi. Eelarve nominaalne puudujääk on 2,2 protsenti sisemajanduse kogutoodangust. Peaminister Kaja Kallas ütles, et eelarve tugitalaks on majanduse tugev seis. Ta lisas, et Eesti majandus on jõudnud tagasi tasemele, kus oldi enne koroonakriisi algust. Järgmise aasta eelarvele on peaministri sõnul kolm suunda. Esiteks, võtame riigi igapäevased kulutused kontrolli alla, teiseks investeerime inimestesse. Ja kolmandaks tagame Eestile kiire ja jätkusuutliku arengu. Tõstame esile meie inimesed, kelle õlgadele on tervisekriisi negatiivsed mõjud kõige raskemalt langenud õpetajad, tervishoiutöötajad, politseinikud, päästjad, kultuuritöötajad. Eelarve üleandmise järel sõna võtnud opositsioonierakondade esindajad kritiseerisid eelarve koostajate valikuid. Isamaa esimees Helir-Valdor Seeder leidis, et õpetajate, päästjate ja politseinike palgatõus on ebapiisav. See ei kata ära inflatsiooni inflatsiooni taga, tuletan meelde, on ka kindlasti elektrijärsk hinnatõus. Eesti Konservatiivse rahvaerakonna esimehe Martin Helme arvates kasutab praegune valitsus ära eelmise valitsuse töövilju. Me juhtisime eelarve kaudu Eesti majandust, see, kuidas me teda juhtisime, seda magusat vilja naudib tänane valitsus selle eelarvega, mis meile täna esitati, aga tänane valitsus ei juhi mitte midagi, ei juhi koroonakriisi, ei juhi eelarvega majandust ja ei näita mingit teed mitte kellelegi selles osas, mida nad tahavad saavutada oma eelarvega. Siiamaani on mulle arusaamatu siis mis, mis kärped toimuvad, kus kärped toimuvad? Sotsiaaldemokraatide juht Indrek Saar märkis, et eelarve kokkupanijate eelistusi kiita ei saa. Tänu hoogsale majanduskasvule on Eesti riigieelarve puudujääk tuleval aastal veelgi vähenemas 400 miljoni euro võrra. Aga ometi on jätkuvalt plaanis jätta jõusse kevadel plaanitud 50 miljoni euro kärbe. Sotsiaaldemokraadid leiavad, et heade majandusolude ja oodatust märksa paremate maksulaekumiste foonil on sihitu kärpimine arulage poliitiline jonn. See teeb liiga meie lastele ja halvendab paljude elualade inimeste heaolu ning kahjustab meie siseturvalisust.",
"role": "user"
},
{
"content": "Peaminister Kaja Kallas andis Riigikogule üle järgmise aasta eelarve. Tema sõnul on tegu vastutustundliku eelarvega, mis toetab Eesti majandust ja arengut. Opositsioonierakondade esindajad kritiseerisid eelarve koostajate valikuid.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Analüüsi uudislugu ning kirjuta sellele üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta üksnes eesti keeles!\n\nTekst:\n\nKui kuue õpilasega sond algkooli sulgemine kirgi ei tekitanud, siis 60 õpilase ga Lüganuse põhikooli kinnipanemisega kogukond leppinud ei ole. Kolmapäeval kavas oleval lastevanemate koosolekul peaks otsustatama, kas seitsmeteistkümnendasse sajandisse ulatuva ajalooga Lüganuse kooli sulgemine vaidlustatakse koht. Kaalukausil on ka jätkamine erakoolina või riigilt abi küsimine, räägib Lüganuse põhikooli hoolekogu liige Kaja Toika. Kui praegu riik on võtnud toetada siis Kohtla-Järve Eesti põhikooli, et võetakse see riigile siis ma leian, et kõik Ida-Virumaa põhikoolid, maapõhikoolid, need eestikeelsed põhikoolid oleks väärinud seda, et, et võtan nad siis riigikaitse alla. Jevgeni Sarri, kelle mõlemad lapsed said esimestel õppeaastatel haridust Lüganuse koolis, tõdes, et ta mõistab valla otsust. Selle viie kooli, mis meil on olnud, ei ole vajadust, ka kolm kooli on praegus, palju tegelikult õpilasi on siin hetkel 600, tuleb ka 500, see on ühe kooli jagu õpilasi. Iga inimene vaatab oma rahakotti, sa ka kohaliku omavalitsus, et sind tuleb sammud teha ja liikuda sinna suunas. Lüganuse abivallavanem Arno Rossmani sõnul on mitme haldusreformi tulemusena saanud selgeks, et piirkonnas on ebamõistlikult palju hariduspinda. Lüganese valla haldusterritooriumil asus kaheksa alus ja üldharidustikku asutust ja see on täna liiast. Kui võime öelda niimoodi, et, et õpilasi on meil 672 kokku ja koolipinda on meil 2100 ruutmeetrit siis selge, et ühe õpilase kohta on üle 30 ruutmeetri pinda ja arvestades ka seda, et elanike arv pidevalt väheneb. Seoses sellega ka õpilaste arv ja pooltühja, koolihooneid ja tühje klass on vallal üle jõu käiv. Lüganuse volikogu haridus ja noorsookomisjoni esimehena lisas Kaja Toika järgmist. Kurb on praegu see, et maapiirkonnad on jäänud siis selles end uues ühendvallas vaeslapse ossa, sest et kõige rohkem valijaid on Kiviõlis ja vastavalt sellele, siis need otsused kalduvad. Kahe haldusreformi järel Kiviõli ja püssi linnast ning Lüganuse, Maidla ja Sonda vallast moodustunud Lüganuse vallas elab 8200 inimest. Lüganuselt raadiouudistele Rene Kundla.",
"role": "user"
},
{
"content": "Lüganuse valda jääb sügisest viie üldhariduskooli asemel kolm. Volikogus sai haridusreformi tegemine napi toetuse, sest 19 saadikust oli selle poolt kümme. Koolide sulgemise põhjuseks toodi vähenev rahvaarv ja koolide ülalpidamise kulukus.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Loe läbi uudis ja anna sellele lühike kokkuvõte ühe või kahe lausega. Vastus peab olema ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nMa arvan, et Eestil on täna see võimalus, et teha väga aktiivset koostööd just ettevõtlusvallas, et Jaapani ja Eesti ettevõtted suudaksid teha omavahel lepinguid ja läbi selle Eesti ettevõtted saaksid siit tellimusi läbi selle Eesti inimesed Eestimaal tööd. Jaapan on samuti arendanud oma infotehnoloogiasektorit. Kindlasti on see koht, kus Eestil on võimalik Jaapani tegemistest õppida, kui kuulata täna Jaapani keskkonnaministri seisukohtasid, kui palju Jaapani linnadest läheb üle taastuvenergeetikale, läheb üle ring majandusele, läheb üle vesiniku tarbimisele, ütleme erinevates transpordiliikides. No see on õppetund missugune Eesti jaoks sarnaste mõtteviisidega riikidel on mõlemapoolset, et mõlemad saavad anda tõesti neid häid kogemusi edasi ja, ja eeskujusid.",
"role": "user"
},
{
"content": "Peaminister Jüri Ratas sõitis koos äridelegatsiooni ja haridusminister Mailis Repsiga visiidile Jaapanisse. Peaminister Jüri Ratas ütleb, et visiidi peamine eesmärk on toetada Eesti infotehnoloogia ja rohe-energia ettevõtete sidemete loomist Jaapanis.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Analüüsi uudislugu ning kirjuta sellele üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta üksnes eesti keeles!\n\nTekst:\n\nIlm tänaseid valimisi väga ei soosi ja pigem kardetakse, et samasuguseks võib kujuneda Suurbritannia tulevik. Hommik algas aktiivselt, kell seitse avati valimisjaoskondade uksed ja nii mõnelgi pool olid siis juba moodustunud tunni aja pikkused järjekorrad. See näitab, et valimisaktiivsus on kõrge. Londoni ülikooli ajaloo ja poliitika dotsent Mart Kuldkepp ütleb, et see võib tähendada, et Boris Johnsoni suur edu kas jääb olemata või langeb madalamale, kui osati ennustada. Tegelikult kaks kõige tõenäolisemat stsenaariumi praegusel hetkel ongi, et kas on konservatiivide absoluutne enamus, aga samas mitte väga suur enamus tõenäoliselt võib-olla 20 kohta parlamendis või siis teine variant on, mille kohta siin öeldakse, Hank parlament, see tähendab, et mitte ühelgi parteil ei ole absoluutselt enamus parlamendis. Kui Johnson jätkab koalitsioonivalitsuse peaministrina, siis domineeriv roll selles valitsuses oleks leiboristidel. Kelle seisukoht Brexiti osas on pikka aega olnud üsna ebaselge, praeguse seisuga tundub, et otseselt Brexit'i vastu seisukohta nad võtnud ei ole. Küll aga on seda teinud mõned teised võimalikud koalitsioonipartnerid, näiteks liberaaldemokraatlik erakond, samuti ka Šotimaa Šoti rahvuslik erakond ja kui nüüd leiboristid peaks nendega koos koalitsiooni minema, siis ilmselt nende Brexiti poliitika selle tulemusena ka muutub. Seepärast kutsutigi rahvast üles hääletama taktikaliselt see tähendab andma oma hääle mitte selle kandidaadi poolt, kes meeldib, vaid selle poolt, kellel arvatakse olevat suurem võimalus võita. Täna Londonis inimestega rääkides ei kohanud ma siiski kedagi, kes oleks Brexiti poolt. Vastuargumente oli küll. Vaadake neid autosid, need on brittide tehtud miinid, Saksa mootorid ehk väärtuslik Euroopa koostöö. Me räägime praegu logistikast inimeste ja ettevõtete liikumisvabadusest ja see ongi Euroopa liit. Ma töötan sellel tänaval restoranis ja siin on koos minuga palju inimesi üle Euroopa. Ilma nendeta, kes praegu Londonis töötavad, pole London enam seesama London on kosmopoliitne linn ja on kurb, kui me selle kaotame. Ühel meelel on nad kõik, et Suurbritannia on väljaspool Euroopa liitu nõrgem ja Euroopa Liit on nõrgem ilma temata.",
"role": "user"
},
{
"content": "Suurbritannias on täna erakorralised parlamendivalimised. Valimisjaoskonnad suletakse kell 10 õhtul, seejärel algab häälte lugemine ja esimesed tulemused saame teada pärast keskööd.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Loe läbi uudis ja anna sellele lühike kokkuvõte ühe või kahe lausega. Vastus peab olema ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nKui alguses oli soov paigaldada maantee serva pruunid teeviidad, mida maanteeamet käskis maha võtta siis nüüd seisab teest 10 kino meetri kaugusel enne Väinatammi mitme meetri kõrgune ja pimedas helendav öömärk. Sellel märgil on saarlaste jaoks päris mitu tähendust. See on kindlasti üks nii-öelda kiiksuga vaatamisväärsus Saaremaal juures. See näitab reaalselt, kus jookseb piir selle hääliku kasutamise kohta ja päris mitmed nimetavad seda ka saarlaste identiteedi märgiks, mida ongi juba päris paljudes kohtades kasutama hakatud. Üks märgi paigaldamise initsiaatoreid on olnud Saaremaa juurtega geograaf Taavi Pae. Eks ta on saarlase märk, et kas teda on siis natuke tõesti see pilkamise pool, mida paljud kardavad, et aga pigem ju on ju see, et, et me ikkagi peaks seda välja mängima sellise tõelise saarlase identiteedi tunnusena ja et tõesti see öö tähe märk on ju veel meie enda Eesti tähemärk, et just see teeb temast ka veel eriti väärtuslikku. Et see on tõesti meil 200 aastat tagasi siinsamas Eestis välja mõeldud, et see ei ole midagi meil laenatud, nii et toona küll olid saarlased selle vastu natukene ütlesid, et meil pole vaja seda, eks ju, aga see on midagi eestilikku ja samas siin Saaremaal on ta niisugune tore Saaremaa märk, siis ma arvan, et siit võiks edasi areneda üks teema, et õest võiks saada maailma esimene rahvustäht. Poolteist aastat tagasi roheliste rattaretke ajal paigaldati ajutised pruunid öö ida maantee serva. Need käskis, nagu öeldud, maanteeamet tookord eemaldada ja sellest ajast on ratta retke üks korraldajatest Helen Arusoo kandnud oma käel selle rattaretke käepaela, mille ta täna sümboolselt öömärgi avamisel pärast poolteist aastat lahti lõikas. Selline õudus oli käe ümber, aga ma olin vandunud, et ma ei võta seda ennem ära käe ümber, kui siis nüüd. Õ ja ö pruunid sildid on siin Saaremaal tagasi ma lootsin, et mu silmad ikka näevad seda aega. Saaremaa vallavanem Mikk Tuist räägib viimase poole aasta arengutest, mille asjad siiski liikuma hakkasid. See huvitav koosolek oli, lõpuks istusime kolmekesi, Taavi, mina ja siis maanteeameti toonane peadirektori asetäitja, kes on muideks hiidlane. Vaidlesime, vaidlesime, ega me koosoleku lõpuks ei saanudki ju tegelikult lahendust, et mis siis saab, ettepanek läks, et kuule, me teeme mingi alternatiivse lahenduse, vaatame, kui see sobib, siis lähme sellega edasi. Õnneks sobis. Öömärk peaks olema valge nii öösel kui päeval peaks seetõttu, et keegi pole seda pimedas veel näinud, aga kaetud on see helkurmaterjaliga. Aga umbes tunni aja pärast peaks asi kõigile Saaremaale sõitjatele või siit lahkujatele näha olema, kui hästi ta auto tuledes särama on hakanud. Margus muld Saaremaalt.",
"role": "user"
},
{
"content": "Saarlased said endale lõpuks pikalt vaidlusobjektiks olnud Ö-tähe väinatammi Saaremaa poolsesse otsa. Tegemist on ligi sajand tagasi Theodor Kaljo magistritöö põhjal välja selgitatud piiriga, kust alates muutub saarlaste jaoks Õ-häälik Ö-häälikuks.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Vaata antud uudislugu ja koosta üks või kaks lauset, mis võtavad kokku selle sisu. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nLaat on see koht, kus suurepäraselt segunevad muistsed ajad ning tänapäev. Siin võib osta nii selliseid asju, mis tõepoolest näevad välja iidsed sepiseid, mis on tehtud üsna samamoodi, nagu neid kunagi ammu tehti. Ja samas on siin ka veste, mis pretendeerivad sellele, nagu nad oleksid vanad, kuid samas on seal peal näiteks muumitrollipildid. Lisaks sellele on siin müüa veel igasugust kraami. Silm haarab esmapilgul kohe villaseid kudumeid, korve, siidi maale, puust nikerdatud asju, kõikvõimalikku keraamikat ning hästi palju turiste, kes selle kõige vastu huvi tunnevad ja raha välja annavad. Toompea lossi ees toimub midagi silmale sootuks harjuma. Kui see on see koht, kus tavaliselt seisavad riigikogu liikmete autod ja käivad ringi turistide hordid siis praegu riigikogu liikmete autosid siin ei ole. Turiste küll natukene on, kuid hämmastama paneb hoopis miski muu. Nimelt see, et plats on veetud täis liiva, võrk on üles pandud ja mängitakse rannavollet. Nii järjekordne laat, seekord on silt juures, et kunstilaat ning mida siin müüakse. Müüakse kõikvõimalikke pilte, kõikvõimalikke rätikuid, mis siidist ja täismaalitud igasuguseid mütse, mis nahas tehtud ja üks omapärasema tegumoega kui teine ja kõike muud, mis ikka peab olema teetassid, õllekapad, võtmehoidjad ja nii edasi ja nii edasi. Oi oi, oi, Vabaduse väljakul on küll üleval midagi sellist, mille pärast mõiste vedel aegadel oleks selle asja väljamõtleja küll tuleriidale pandud. Nimelt käib siin hiiglaslik ketas hirmsa hooga ringi, inimesed on seal küljes rihmadega väga tugevalt istmetesse tõmmatud ja röövivad, nagu kõrivähegi võtab. Harimatule inimesele paistaks see tõesti olevat nagu mingisugune iidne piinariist. Tänapäeval sündinud jääb, aga täpselt ei ole. Piinariist on karussell ja mõeldud inimeste lõbustamiseks. Eesti raadio maki mikrofon on jõudnud hirveparki meie uuemaja vabadusvõitlejaimumispaika. Seekord siin midagi nii võrk pühalik tõsist küll ei ole. Hoopistükkis on siin keskpäevast alates esinenud tantsutrupid ja seda teinud hoolimata sellest, et vahepeal vihma 100., pidu läksin edasi, ei läinud pealtvaatajad laiali ega loobunud ka tantsijad paari vihmapiisa pärast oma etteastest. Tänane päev Tallinna vanalinnas on olnud väga meeleolukas, aga iga hea asi saab ükskord ikkagi otsa. Niimoodi lõpevad täna ka kahekümnendad vanalinnapäevad. Priit Hummel, teie olete selle asja vedamisega olnud nüüd hulk aega seotud, kui hakata otsi kokku võtma, kuidas see üritus läks? Ma arvan, et üritus läks väga hästi. Vaatamata sellele, et siin, eile ja täna natukene tibutas vihma. See ei heidutanud ei tegijaid ega ka vanalinna päevade külalisi. Küll jäid mõned üritused ära, kus vihm oli võib-olla liiga palju teinud liiga murule või oli võimatu midagi korraldada, aga põhilised üritused, kõik toimusid.",
"role": "user"
},
{
"content": "Tallinna Vanalinna Päevad.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Analüüsi uudislugu ning kirjuta sellele üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta üksnes eesti keeles!\n\nTekst:\n\nTeie kõige esimene kommentaar sellele katastroofile, mis nüüd on hakanud rulluma Ukrainas No kõige hullemad hullemad ennustused, lätlased on täide läinud jah, et, et kui siin veel osad nädalavahetusel uskusid, et, et nii hulluks ikka ei lähe. Mida see tähendab nüüd Eesti jaoks? Me tegime öösel kutsusime kokku ka valitsuse istungi kiiresti, et anda meie saadikule NATO juures mandaat alustada siis ka artikkel nelja konsultatsioone, et muidu need konsultatsioonid on kogu aeg käinud, aga oluline on see, et, et sellega kaasa käib siis ka siis NATO kaitsevalmiduse tõstmine, mis on teatud plaanide rakendamine. Et, et oleme olnud siin ühenduses nii Läti kui Leedu kolleegidega, et teeme seda koos ja, ja tegime siis selle otsuse, et, et seal NATO-s saab edasi minna. Ja, ja otseselt eks need valmidusplaanid meil on olemas. Õhtul toimub Euroopas ka Euroopa peaministrite kohtumine, et seda kõike arutada, et mis edasi ja kuidas edasi ja, ja noh, eks Eestis Eestis tuleb, tuleb olla hetkel rahulik, muidugi tähistada vabariigi aastapäeva täna, aga see on täiesti uues uues võtmes muidugi. Nii et mingisugust kaitseväelaste kogunemist, midagi sellist praegu ei ole plaanis. Kõigepealt tuleb külma pead säilitada. Tuleb külma pead säilitada, et eks meil need plaanid, kõik on ju tehtud ja, ja kõigepealt noh, ka see NATO plaanide siis käiku laskmine on oluline ka meie seisukohast, et noh, meie oleme siin juba noh, juba tegelikult, kuid ju sellist luureinfot teadnud ja vaikselt ka valmistunud siis võimalikuks võimalikuks rünnakuks, aga tõesti, ma tahan seda rõhutada, et meie piiridel hetkel sõjalist ohtu ei näe, et selles mõttes paanikaks ei ole, ei ole ka põhjust. Aga, aga jah, see olukord muidugi on väga hull. Putin ei varjagi, seda ütlebki, et ta alustab ki sõjalist operatsiooni täiesti iseseisva riigi vastu. Mis seisus on meie saatkonna töötajad, teate, meie välisminister peaks olema Kiievis. Kas seal on kõik rahulik? No seal ei ole päris kõik rahulik selles mõttes Kiievis, et, et noh, öeldakse, et seal on, seal on rünnakud, nüüd on erinev info, et kas on kolm lööki või, või viis, aga aga, aga jah, selles suhtes meie inimesed küll praegu ohus ei ole, aga. Selge, nii, et tänase päeva jooksul jääme lihtsalt neid sündmusi ja otsuseid ootama. No eks jah, need omad otsused valitsuse kabineti tasandil me oleme ära teinud, aga aga tuleb teha neid Euroopa NATO tasandil ja, ja tegelikult noh, jälgida, mis, mis toimub Ukrainas ja kuidas me saame Ukrainat tegelikult ka aidata.",
"role": "user"
},
{
"content": "Peaminister Kaja Kallas tegi avalduse seoses Venemaa rünnakuga Ukrainale. Valitsusjuht mõistab täielikult hukka Venemaa massiivse sõjalise rünnaku Ukraina vastu. Olukord Eestis ning meie välispiiril on rahulik. Kallase sõnul oli Eesti Venemaa laiaulatusliku agressiooni võimaluseks Ukraina vastu valmis. Eesti jälgib olukorda pidevalt ja on ühenduses nii Ukraina kui ka oma liitlaste ja partneritega. Täna saab tähistada Eesti Vabariigi sünnipäeva ja rahulikult oma igapäevaste tegevustega jätkata.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Analüüsi uudist ja koosta sellele lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nHaridus ja teadusministeeriumi teadus osakonna juhataja Katrin Pihor selgitab, et 1997. aastal vastu võetud teaduse ja arendustegevuse seadust on muudetud nii palju, et tänaseks on see konarlik ja mõnel juhul lausa endale vasturääkiv. See, kus meie mure on, on see, et, et tegelikult meie see hea teadmine, mis meil tekib siin avastusliku teadmis, teadmusloome nii-öelda kontekstis ei jõua lihtsalt kuhugile ühiskonna vaates tervikuna, on oluline ka see, et, et me tegelikult neid samu teadmisi, mida me avastame ja ja kus me, kus me saame seda uut teadmist, onju, et teadmisi võtaksime ka kasutusele. Pihor lisab, et kui täna on riik vähe sekkunud sellesse, mida teadlased uurivad, tahetakse uue seadusega leida viis, kuidas teadustööd suunata nii, et leida vastused riigile tähtsatele küsimustele. Võtame siis kas või rohepööre või kliimavaldkond, et, et jällegi me, me ei saa seal tekitada selliseid struktuurseid nihkeid ilma teadlasteta. Et me peame seal andma nagu rohkem nii-öelda nii-öelda ühelt poolt riigi poolt sõnumit, et millist, millistesse valdkondadesse me lahendusi ootame. Ja teiselt poolt siis on ju koondama siis ka teadlaste tegevusi ja ressursse selle ümber, et tõesti saavutada need läbimurded. Seadus on küll veel väljatöötamisel, kuid mitme ülikooli ametiühingud on avaldanud muret, et akadeemiline vabadus võib nii kannatada. Tallinna Ülikooli ametiühingu juhatuse liikme Daniele Muntiselli sõnul on rahastust leida raske just alus uuringute tegemiseks. Alusuuringud annavad teadmised, millele rakendusuuringud leiavad kasutuse. Alusuuringud on raske nagu planeerida, sa ei tea nagu, mis sealt välja tuleb ja aga ütleme, kaugele vaatav riik ja kaugele vaatav ühiskond peab sellised riskid endale võtta, sest muidu see sama tsükkel jääb takerdama ja lõpu ja lpus ka rakendus rakenduslikud uuringud nagu kannatavad siis, kui ei ole nagu seal all nagu alusuuringud. Teaduste Akadeemia president Tarmo Soomere selgitab, et teadlastel kulub tihti suur osa töötundidest, et grantide kaudu rahastust leida. Soomere leiab, et õiglane ei ole, kui osa teadlasi jäävad tööta. Kuna mõnel aastal sobivaid krante ei jagata. On märksa õigem kui asutustele rahadest see on siis pool jämedalt riigieelarve seadusele minevatest summadest, et selle raha eest loodaks pikaajalised teadustöötaja kohad, kus peab olema kindlus, et ta, et kui ta kord või kaks või kolm ei suuda suurt järgmist raha võita, et ta siiski tema rühm saab jätkata ja vastav valdkond ei kao päris Eesti teaduskaardilt ära.",
"role": "user"
},
{
"content": "Teadust reguleeriv seadusandlus on ministeeriumi hinnangul ajale jalgu jäänud. Seetõttu tahetakse aastaks 2023. seadust uuendada ja panna suuremat rõhku rakendusteadusele.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Vaata üle uudislugu ning loo sellele lühike kokkuvõte. Piira vastus ühe või kahe lausega ja vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nVaktsineerimistunnistus on peaaegu sama ihaldatud kui vaktsiin ise. Nii ütles eile Rootsi sotsiaalminister Lena Haul Gren. See lause ütleb kõik. Digiteenuste eest vastutava ministri Anders ügemani sõnul on kõigil vaktsineeritutel õigus saada ka vastav tunnistus ja see peab vastama omakorda rahvusvahelistele standarditele. Sel põhjusel teeb Rootsi aktiivset koostööd nii WHO kui Euroopa Liiduga. Praegu pole ühtegi sellist sertifikaati, mida Rootsi või mõned muud riigid globaalselt aktsepteeriksid. Teiseks peaks sellist elektroonilist vaktsineerimis passi olema ka lihtne kasutada. Ügeman tahab, et kogu süsteem võiks juba kevadeks valmis olla. Eesmärk on esimene juuni. Taani on sammu võrra ees. Sealse rahandusministri kohusetäitja kirjeldas seda kui QR koodi mobiiltelefonis. Taanis on arutatud ka, et selliseid sertifikaate saaks kasutada ka muudel puhkudel, näiteks restorani, külastustel, spordi ja kultuuriüritustel või konverentsidel. See on hea lahendus ühiskonna järk-järguliseks avamiseks justkui piletiaailma. Europol hoiatab aga võltsitud Covid passide eest. Kurjategijad kasutavad ära asjaolu, et üha rohkem riike nõuab piiri ületavatel reisijatelt negatiivse testi olemasolu. Viimati võeti Londonist ühes põhja pool asuvas lennujaamas kinni mees, kes üritas selliseid sertifikaate reisijatele müüa. Pariisis Garde kaolis peeti kinni mitu inimest, kes pakkusid võltsitud sertifikaate hinnaga 1500 kuni 3000 eurot. Neil paberitel on tõeliste laborite nimed ja logod. Hollandis pakutakse napat ja Watsupis selliseid teenuseid nagu Airplin, doktor ja digitaldoktor. Need pakuvad negatiivseid PC teste koos võltsarsti allkirjaga, hind 500 eurot. Samasuguseid kuritegusid on paljastatud ka Hispaanias. Rootsis nõua politseis petuskeemidega tegeleva ametniku sõnul Rootsis selliseid võltstõendeid leitud ei ole. Aga mida rangemaks muutuvad piirinõuded, ilmuvad ka seda tüüpi pettused ja selleks ollakse valmis. Viiruse olukord Rootsis on viimastel nädalatel veidi paranenud, kuid kolmanda laine oht on suur, kui me ei suuda korralikult piiranguid järgida. Nii hoiatas riigi epidemioloog Ander Sternell eileõhtusel pressikonverentsil. Praeguseks on Covid 19 vastu vaktsineeritud veidi üle 276000 inimese ehk kolm protsenti elanikkonnast, peamiselt eakad. Järgmisel nädalal alustatakse vaktsineerimist alates 65.-st eluaastast.",
"role": "user"
},
{
"content": "Nii Rootsi kui Taani on teatanud koroona vaktsineerimispasside kasutuselevõtust. Eelkõige oleks seda vaja välismaale reisimisel.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Vaata antud uudislugu ja koosta üks või kaks lauset, mis võtavad kokku selle sisu. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nSoome valitsus on mitu päeva arutanud, kuidas reisipiiranguid leevendada, et turistid Soome pääseksid. Alates järgmisest laupäevast, 19.-st septembrist pääseb vabalt Soome kõikidest Euroopa Liidu riikidest, kus nakatumisi on alla 25 100000 elaniku kohta. Eesti nakatumisnäitaja on tänahommikuse seisuga 21,75. Niinimetatud roheliste riikide nimekirjas on praegu näiteks ka Rootsi. Siseminister Maria Ohisalo ütles, et alates esimesest oktoobrist hakkab valitsus iga nädal teiste riikide viirus olukorda üle vaatama ja vajadusel niinimetatud roheliste riikide nimekirja muutma. Seni täiendati nimekirja kahe nädala tagant. Käivitas liigendes Zalitasin ohjusel maarajal siirduma, vahesagin raja ühte sööja liigne sega viron ja Rootsi lauta ja lenduliigendesigapäevases liikluses lubatakse. Ka ülemineku ajal põhjapoolsel piiril piirialaelanike liikumine samuti Eesti ja Rootsi laeva ja lennuliikluses tööreisid, vaatamata sellele, kas piirmäär nendes riikides on ületatud või mitte, kinnitas minister Ohisalo. Edaspidi ehk hiljemalt novembris hakkab kehtima süsteem testi ja tule. See võimaldab Soome sõita ka nendest riikidest, kus 25 nakatumise piirmäär on ületatud. Selleks tuleb esitada piiril tõendeid, koroonatest on tehtud ja tulemus negatiivne. Tõend ei tohi olla vanem kui 72 tundi. Selle tõendiga võib Soomes vabalt liikuda kolm päeva. Kui reis on pikem, eeldatakse kaheks nädalaks karantiini jäämist. Aga karantiinist pääseb kui kolme päeva möödudes teha Soomes uus test ja ka see on negatiivne. Transpordi ja kommunikatsiooniminister Timo Haraka ütles, et tõendit peavad kontrollima transpordifirmad. Lennulaeva või bussiettevõte on trahvi ähvardusel kohustatud kontrollima, et reisijal oleks olemas negatiivse testi tõend juhul, kui lähteriigis on nakatumine piirmäärast suurem. Soome ametivõimud võivad keelduda ilma tõendita reisija riiki lubamisest ning transpordifirmal tuleb reisija oma kulul lähteriiki tagasi viia, rääkis Harak. Vaatamata sellele, et nakatumispiiri tõstetakse ja pakutakse välja ka testiga karantiinis pääsemise võimalus, ei pruugi see turismist elatuvaid ettevõtteid päästa. Eriti lapi turismiettevõtjad on mures, sest testi tegemine maksab ligikaudu 265 eurot, millele lisandub veel kodumaalt tõendi võtmise kulu ning perepuhkuse korral on see arvestatav summa. Tallink ning Tallinna majutus ja toitlustus. Ettevõtjad loodavad reisipiirangute leevendamisest turismi elavnemist. Soomlasi käib praegu Eesti hinnanguliselt vaid 10 protsenti sellest, mis eelmisel aastal. Tõenäoliselt ei too siiski reisipiirangute leevendamine suurt läbimurret, sest Soome ministrid ja ka terviseasjatundjad hoiatavad pidevalt, et viirusekriis on veel täies hoos ja praegu reisida ei tohiks. Soomlased üldiselt usaldavad oma valitsust ja asjatundjaid ning on üsna kuulekad.",
"role": "user"
},
{
"content": "Eesti ja Soome vaheline tööpõhine ränne ei sõltu enam koroonaviiruse levikust ning tööasjus reisijatel pole ka testimis- ega karantiinikohustust hoolimata nakatumisnäitajast. Sellise otsuse on teinud Soome valitsus. Soome seab sisse ka \"Testi ja tule\" süsteemi.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita selle kohta üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nAlates kohanemisprogrammiga alustamisest 2015. aastal on selle läbinud ligi 12000 inimest. Kultuuriministeeriumi asekantsler Piret Hartman räägib, et ajutise kaitse saajatele on see programm kohustuslik. Kõigepealt oleme teinud siis hanke 10000-le inimesele ja suvel kuulutame siis välja vajadusel ka teise hanke. Täna on saanud ajutise kaitse 23000 inimest, aga arvestada tuleb ka sellega, et on alaealised, kes siis selle programmi fookus ei ole? Hankelepingu sõlmimiseks peab kultuuriministeerium läbirääkimisi osaühinguga xpact Relocation Estonia ettevõttel on juba praegu kultuuriministeeriumiga enam kui kahe miljoni euro eest lepinguid, seda nii kohanemisprogrammi keeleõppe korraldamiseks. Siiski on eesootava töömaht ka nende jaoks erakordne. Ainuüksi kohanemisprogrammi jaoks saab ministeerium lisaeelarvest üle nelja miljoni euro. Me pakume neid koolitusi üle-Eestiliselt kindlasti pakkuja peab täna endale leidma täiendavaid inimesi juurde, kes kohanemisprogrammi läbi viiks, aga me usume seda, et kuna tegemist on pakkujaga, kes tõesti aastate vältel on seda võrgustikku arendanud, koolitajate meeskonda kasvatanud, et tal see võimekus täna on olemas. Hartmani sõnul tuleb inimestele kuue kuni kaheksa 45 minutilise õppetunni anda põhiline, et nad saaksid iseseisvalt Eestis toime. Selle ühe päeva jooksul antakse ülevaade nii sellest, milline on Eestis olev riigikord, ühiskonna korraldus antakse ülevaade erinevatest tööturuga seotud võimalustest ja õigustest ja ka töökus kultuuris, sellest, kuidas on võimalik oma lapsed haridusteele saata. Millised on siin laste erinevad õigused, kohustused, ka võimalikud peretoetused. Koolitusi peab pakkuma nii Ukraina kui vene keeles. Ukraina keeles peab koolituse läbima vähemalt 10 protsenti inimestest. Mis on meie kogemus, et nad tõesti praegu vene keeles väga hästi suhtlevad ja arusaadavad, et senimaani on ka koolitajad olnud rohkem need, kes on teinud venekeelseid koolitusi? Piret Hartman loodab, et maikuu jooksul õnnestub riigil ja ettevõttel kokkuleppele jõuda ning juunis võib alustada koolitustega. 10000 inimese tarvis antakse ettevõttele aega seitse kuud. Me proovime selle väljakutsega hakkama saada kuni aasta lõpuks, et selge on see, et 10000 inimest alates esimesest juunist me kohanemisprogrammi võtta vastu ei saa. Et see ikkagi toimub pikema perioodi vältel. Hartman selgitab, et ka seitse kuud pärast Eestisse jõudmist vajavad inimesed nõu ja toetust ning koolitus mööda külge maha ei jookse. Ka praegu me näeme inimesi, kes on aastaid Eestis viibinud ja kes tegelikult ei oma ka väga lihtsatest õigustest selget ülevaadet.",
"role": "user"
},
{
"content": "Riik valmistub kohustuslikku kohanemisprogrammi pakkuma kuni 20 000 Ukraina sõjapõgenikule. Esimesed kutsutakse õppepäevale juunis, mõned aga seitse kuud hiljem.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita sellele vastav lühikokkuvõte ühe või kahe lausega. Vasta alati ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nOÜ pakendiringluse juhatuse liige Alder Harkman ütleb, et eelmise aasta algul oli neil ligikaudu 2000 avalikku konteinerit. Sügiseks paigaldasid nad 1000 juurde ka need täituvad täna hoogsalt. Ta on küll rohkem jah kui muidu, et ütleme, niisugune keskmine toidupakendite kasv on aasta üks circa 15 protsenti, isegi et noh, pakendite selline üldkokkuvõttes ta muidugi nii suur ei ole, sest teiselt poolt on ka need paljud ettevõtted, kes on sunnitud siis kinni olema, sel ajal on on siis jälle vähem et aga võib-olla, kui öelda nüüd kokkuvõttes siis kuskil viis protsenti pakendi turule panemise kasv on olnud kuskil viis protsenti. Jah. Jäätmekäitleja Ragnar Selsi kommunikatsioonijuht Rainer Pesti seletab, et prügikastid kodude juures on täna tühjendamisel raskemad. Siiski tekib näiteks hotellides ja restoranides oluliselt vähem prügi. Selgelt ei saa veel öelda, kas prügi tekib piirangute tõttu rohkem või lihtsalt teises kohas. Kui me räägime sellest kodustest olmejäätmetest, siis pigem on trend jah, selles suunas, et seda tekib rohkem kui palju, see on seletatav koroonaga. Ma ei oska täna täpset statistikat välja tuua, aga pigem on see seotud just sellega, et majandus tegelikult endiselt jätkab kasvamist. Ja täna, kui me vaatame eestlaste jäätmete itamise mahtu, siis see on umbes 20 protsenti madalam kui Euroopa liidus keskmiselt. Ja see tegelikult tähendab seda, et Meie mahud kasvavad ajas nii või naa. Kodudes kogutud jäätmeid on ka raskem suunata taaskasutusse. Olmeprügist enam midagi kätte ei saa. See läheb kas otse prügimäele või põletamisele. Jah, see on kuldreegel, et, et mida hajutatumalt või laiali need jäätmed rohkem on, seda keerulisem on neid pärast kokku koguda ja, ja ringlusse suunata. Et see on väga selge tõde, et kui need massid tulevad restoranide ja hotellide sektorites, siis see grupp inimesi, keda koolitada ja, ja need materjalide vood oluliselt stabiilsemad ja paremini kontrollitavamad kui see, et sama protsessi läbi viia nagu kõikides kodudes. Keskkonnaameti peaspetsialist Helen Akenberg kinnitab, et kodudes tekib praegu tõesti rohkem jäätmeid. Seda, kas ka nii on, üldarvestuses ei taha Akenberg veel öelda. Eelmise aasta kohta pole andmed veel koos. Kasvanud on kindlasti selle ühekordse plasti tarbimine, et kuna inimesed einesta enam lõuna ajal väljas ei söö nii-öelda siis päris taldrikult, vaid tellitakse, ostetakse toit kaasa, siis kahjuks patihti on see ka pakendatud ühekordsesse plasti, millest siis tuleb see pakendijäätmete suur kasv?",
"role": "user"
},
{
"content": "Inimeste kodus püsimine ja toidu kaasamüük restoranides tähendab, et kodudes tekib rohkem prügi. Nii tekkivaid jäätmeid on võrreldes tavapärasega taaskasutada keerulisem.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Analüüsi uudislugu ning kirjuta sellele üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta üksnes eesti keeles!\n\nTekst:\n\nVäikesest vihmasest tseremooniast võtsid osa Rootsi kuningriigi suursaadik Eestis Lau Grundperi sõjaväeatasee U Sunkuist Eesti kaitseminister Hain Rebas ja kaitsejõudude peastaabi ülem kolonel Ants Laaneots. Kingituse andis üle suursaadik. Tänusõnad ütles meie kaitseminister. Mul on suur hea meel vastu võtta, teie käest saadeti see 2000 talvemundrit Eesti sõduritele talvemundrite komplektid, kuhu kuuluvad jakid, püksid, mütsid, saapad, sokid, särgid ja kõik, mis sel puhul olemas, peavad olema. Te teate ise, et Eesti sõdurite olukord ei ole eriti kerge, neil on külm, neil on mundrite puudus. Teie abi aitab neil talvel õppusi läbi viia nii nagu kordja kohus ja see on ka väga rõõmustav, et meie naabrid, soomlased ja ka rootslased on meile tulnud appi just mundrite osas. Kommentaar kaitsejõudude peastaabiülemalt Ants Laaneotsalt. Meie kaitseväelased ongi kõik lapilises vormis, mis on tehtud meie oma Eestis toodetud riides ja meil omal Eestis siin ei ole ühtegi tähendab välismaal saadud atribuudi juures see vorm, mis nüüd väikese abina meil Skandinaavia maades tuleb. Põhimõtteliselt me tahame suunata eelkõige kaitseliidu varustamiseks, sest kaitseliit on meil ka täiesti paljas. Ma arvan, et kaitseliit kui vabatahtlik organisatsioon saab siiski teise riigi vormi ajutiselt kanda, kuid kaitsevägi ei tohi seda teha põhimõtteliselt ja poliitiliselt. Kui kaugel on asjad Eesti oma sõjaväevormiga, tänaseks on meil praktiliselt olemas Eesti suvine välivorm, Eesti talvine peale selle ohvitseride igapäevane vorm ja sellel me saime ka nüüd juurde mantli veel, nii et praktiliselt neli eri vormi on olemas. Muidugi kogu asja on suurel määral takistab meie vilets majanduslik seis, sest vabariigis on isegi praegu probleem korraliku sõjaväeriiet. Leeda ei tooda keegi, sest ei ole toorainet. Nii vilets, kui on meie vabariik, nii vilets on ka praegu meie see vormiriietus. Ma loodan siiski, et samm-sammul, kui hakkame kasvama riigimajandus, siis hakkab paranema ka kogu meie materiaalne külg ja sealhulgas ka vormiriie üldse kaitsejõududes. Härra Laaneots, viimasel ajal on hakatud rääkima Eesti kaitsejõudude NATO standarditele üleminekust niinimetatud NATO padrunite kasutuselevõtmisest. Asi on lahendamisel kõige kõrgemates vabariigi võimu ja valitsus struktuurides. See on meie jaoks, ütleme, poliitiline küsimus, kontseptuaalne küsimus, kas me jääme ida relvastuse ja vastavalt ka ida laskemoona juurde või me läheme lääne laskemoona juurde, kuna meie seisukoht on praegu ühene, et me peame siiski pöörduma lääne poole ka selles küsimuses ohuallikas on teadagi ühest suunast.",
"role": "user"
},
{
"content": "Rootsi annab Eestile pidulikult üle sõjaväevarustust.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Analüüsi uudist ja koosta sellele lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nKui me teame, et lähiajal siiski, kui teatrid ja kontserdisaalid ja kinod avatakse, et sinna jäävad peale piirangud umbes siis kas pool saalist või, või veelgi hõredamalt saab saale välja müüa ja üks osa saalist võiks olla neile siis kes ei ole vaktsineeritud ja need siis täidaksid selle pool saali ja siis täiendava poole saalist saaks täita nendega, kellel on vaktsineerimispass ette näidata, kes on kaks vaktsiini saanud, ainult et siin tuleb see häda, et iga piirang, iga reegel, mis kehtestatakse, peab olema ju kuidagi kontrollita. Aga kui siis pool saali on nii-öelda piirangutingimustega müüdud ja, ja pool saali on välja müüdud, siis vaktsineerimispassidega, siis noh, praktiliselt ei ole võimalik enam kontrollida ja, ja lõpuks kõik, kes on vaktsineeritud, ei pruugi omandada immuunsust või, või nad võivad seda viirust edasi kanda. Kui me sellisel moel saali täis müüme, osa on sisse pääsenud vaktsineerimispassidega ja osa inimesi on siis nii-öelda vaktsineerimata inimesed, et siis me ikkagi ju tegelikult nagu piiri päris ette ei pane viiruse levikule. Majanduslik olukord on praegu ikkagi nii halb, eriti mis puudutab meelelahutust ja kultuuri. Et kas see majanduslik argument ei ole nii tugev, et see kaaluks selle ikkagi üle need passi puudujäägid, enne kui need korralikult ka välja töötatakse, et see annaks inimestele tööd, et majandus saaks ikkagi rohkem käima. Tegelikult on ju olukord praegu selline, et riik päris tõhusalt toetab vähemalt kultuuriasutusi, kontserdisaale kinosid teatreid ja, ja ükski neist ei ei ole täna sellises olukorras, et peab hakkama uksi sulgema, kus sellest passist võib abi olla. Ma kujutan ette, et lennutransport, reisimine, majutusasutused, toitlustusasutused, et, et võib-olla seal",
"role": "user"
},
{
"content": "Suvel toimuvate kultuuriuüritustega on lood endiselt segased, kas ja kuidas neid korraldada saab. Leedu hakkab 24. maist välja andma \"võimaluste passi\", mille vaktsineeritud omanik saaks osaleda kuni 500 inimesega üritustel ning einestada kohvikute ja restoranide siseruumides. Tegemist oleks virtuaalse dokumendiga immuunsusnõuetele vastavatele inimestele ning mille olemasolul võiks hõivata istekohad kuni 75 protsendi ulatuses. Eesti Etendusasutuste Liidu juht Margus Allikmaa ütles, et see on raskesti teostatav ja seni kuni kõigil inimestel pole võimalust end vaktsineerida, tema kultuuriasutustes \"võimaluste passi\" mõtet ei toeta.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita selle kohta üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nEuroopas, USA-s, Kanadas, Austraalias ja Iisraelis on registreeritud üle 80 haigestumise. Suuremate puhangute riski peavad terviseorganisatsiooni eksperdid suhteliselt madalaks. Nad on uurinud haigusjuhte eri riik. Miks see puhang just nüüd tuli, pole selge. Üks võimalus on, et viirus on mingil moel muutunud, kuigi viimasel ajal pole selle kohta mingeid tõendeid. Teine selgitus on, et viirus leidis õige aja ja koha ründamiseks. Ahvirõuged on viirushaigus, mis kuulub rõugetega samasse piirkonda, kuid pole nii tõsine ka nii kergesti. Sümptomid on peavalu, selja ja lihastevalu palavik ja koos sellega ka üksjagu valus lööve, mis võib levida üle kogu keha. Lööve kaob lõpuks ja paranemine võtab kaks-kolm nädalat. Ahvirõuged, mis levivad Kesk ja Lääne-Aafrika eraldatud piirkondades ja avastati algselt ahvidel, ei levi inimesed inimesele kuigi kergelt, kuid lähedase füüsilise kontakti puhul on see võimalik. Briti terviseamet nõuab, et kõik, kelle kokkupuude haigestunud inimesega on kindlaks tehtud, peavad jääma eneseisolatsiooni kolmeks nädalaks. Nad peavad terviseametile endast teada andma, et nakatumise käiku saaks kindlaks teha ja nad peavad hoiduma kokkupuudetest. Immuunsus puudulike inimeste rasedate ja alla kaheteistaastaste lastega. Ühendkuningriigis on seni kindlaks tehtud 20 ahvirõuge juhtuja. Guardian kirjutab täna, neid tuleb juurde. Briti terviseameti peanõuniku Susan Hopkinsi hinnangul levib viirus ka nende inimeste seas, kel pole mingit kontakti Lääne-Aafrikas käinutega. Seni on nakatunuid tema sõnul olnud maapiirkondades ja geimeeste hulgas. Spetsiifilist vaktsiini ahvirõugete jaoks ei ole. Mitmed riigid on teatanud, et nad varuvad rõugete vaktsiini, kuna kaks viiruse on üsna sarnased. Pärast seda, kui ahvirõhuge puhang avastati väljaspool Aafrikat esimesena ühendkuningriigis, hakkas viirus kogu Euroopas levima. Nakatumisi on tuvastatud Hispaanias, Portugalis, Saksamaal, Belgias, Prantsusmaal, Hollandis, Itaalias ja Rootsis. Eile lisandusid neile Austria ja Šveits. Belgiast aga sai reedel esimene riik, kus kehtestati kolmenädalane karantiin. Nakatunutele.",
"role": "user"
},
{
"content": "Maailma Terviseorganisatsiooni juht hoiatas Genfis ahvirõugete eest, mis on levinud praeguseks Aafrikast välja viieteistkümnesse riiki.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Uurides uudislugu, loo sellele ühe või kahe lausega lühikokkuvõte. Vasta eesti keeles!\n\nTekst:\n\nVõimalus, et meie kompanii saabus välibaasi nimega Fox, mis adai külas endas, asub peale puhkust ja valmistusoperatsiooniks ja täna seda välibaasi. Fox ründasid Talibani 107 millimeetriste rakettidega. Üks nendest rakettidest tabas baasist paiknevad meie kompanii meditsiinisoomukid ja sellest tabamusest hukkusid soomeke kõrval. Lõunat valmistavad Eesti kaks kaitseväelase ja neli sai haavata. Raketirünnakus said surma. Demineerimismeeskonna ülema abi sees on Kalle Torm, kes on 24 aastat vana. Ta on demineerija. Sisuliselt on teeninud varem Scouts pataljonis ja seal ta mitmes juba osalus operatsioonis ja teine, kes sai raskelt haavata ja suuri transportimise käigus oli Jaaku Karuks noorem seersant, 33 aastane. Praeguste andmete järgi ei ole ühegi haavatu elu ohus, aga muidugi on vaja aega. Avatud on praegu Campbaston is arstide hoole all. Arstid ei kipu eriti avaldama täpset seisukorda. Meil on informatsioon, et kaks on raskelt, kaks kergelt rahu operatsioonide keskus on teavitanud lähedasi. Ja ma tahan siin siiralt avaldada langenute lähedastele ja ka avatute lähedastele kaastunnet. Selle kaastunde avaldusega on ühinenud ka ühendkuningriigi kaning. Kaitseminister Tes Braun kes umbes tund aega tagasi võttis telefonitsi ühendust ja palus ka ühendkuningriigi nimel, kelle koosseisus meie kaitseväelased on missioonil Afganistanis, avaldada kaastunnet hukkunutele, haavatutele ja ka kogu kogu Eesti rahvale, tänades selle toetuse eest, mida Briti väeüksused on eestlaste poolt saanud. Kahjuks ei suuda me niisuguseid õnnetusi vältida. Eesti kaitseväelased osalevad Afganistanis Afganistani valitsuse palvel. Selle palve on vastu võtnud ühinenud rahvaste organisatsioon ja selles missioonis osaleb 36 riiki. Kõik NATO riigid, aga ka Põhjala, Austraalia, Jaapan, Lõuna-Korea, Balkani riigid ja mitmed Araabia riigid kokku 37000 inimest. See missioon ei ole kerge seal aastakümnete jooksul konfliktidest ja sõdadest räsitud maa mis kahetsusväärselt kujunes ülemaailmse terrorismi koldeks. Ja ainult sellest üleilmsest terrorismiohust tingitud põhjused olid aluseks niivõrd laiapõhjalise, peaaegu et üleilmse koalitsiooni liitumiseks Afganistani demokraatliku riigikorra toetuseks. Selles mõttes langesid Eesti kaitseväelased kaitstes ka Eesti väärtusi koos teiste demokraatlike riikidega. Mul on siiralt kahju, et me ei suuda niisuguseid kaotusi vältida. Ja päris kindlasti teeme kõik koos kaitseväega, et neid minimiseerida. Aga paljudel juhtudel on saatus pime. Ja ilmselt nii oli see ka seekord, sest need raketid oleks võinud langeda ükskõik kuhu. Ja meil on raske mõista, kui mitte võimatu mõista seda, miks see pidi tabama meedikuid ja demineerijaid kelle missioon ei ole ründav, vaid pigem inimelusid päästev, aga niisugune on kord, sõjaline konflikt. See, et see sündis võidupühal, on ilmselt samuti juhus või saatuse tahe. Osundades võib olla ainult sellele, et ükski võit ei ole tegelikult kunagi lõplik. Tänapäeval on riikide julgeolek jagamatu ja selle julgeoleku eest seismine ei ole kahjuks võimalik ilma ohvriteta. Veel kord, minu kaastunne kõikidele lähedastele ja tegelikult ka kogu eesti rahvale sel meie jaoks nii olulisel päeval.",
"role": "user"
},
{
"content": "Afganistanis hukkus 2 Eesti kaitseväelast.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Analüüsi uudislugu ning kirjuta sellele üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta üksnes eesti keeles!\n\nTekst:\n\nMaakonna turismiettevõtjaid ühendava Ida-Virumaa turismiklastri turundusjuhi Meelis Kuuse sõnul noortele pakutavad töökohad konti ei murra. Meil on neid tööpakkumisi väga erinevaid, et on vajatakse nõudepesijat, vajatakse koristajat, vajatakse kassapidajat ja ettekandjaid, et ja see on nagu väga erinev ja enamustel töökohtadel, mis ma vaatasin, et on ikkagi väljaõpe kohapeal, et seal midagi konti murdvat ei ole ja need ei ole üldse nagu väga keerulised või väga rasked ülesanded, mida tegema peab. Noorte ja ettevõtjate aktiivsus annab turismiedendajatele julgust, et tegu ei ole ühekordse koostööprojektiga. Meelis Kuusk. Huvi on olnud väga suur, et ma just küsisin tagasi, et ka ettevõtjate käest, kes on oma töökuulutuse üles pannud, et, et postkastis on emaile täis ja kõik nagu toimib, et see huvi on nagu kahel poolt, et kindlasti me jätkame selle projektiga. Töösuves nähakse kasu kõikidele osapooltele, räägib Ida-Virumaa turismiklastri turundusjuht Meelis Kuusk. No see kasu on kindlasti kahepoolne, et noored saavad endale väga hea esmase töökogemuse, et saavad näha, mismoodi see elu ju päriselt tööl käib, et saad ka väikese treeningu, samas kui tööle tullakse ja ettevõtjad nemad saavad kõige suurema kasu just sellel kõrghooajal, et oleks need töökäed abis ja ettevõtlus saaks normaalselt toimida. Lisainfot noorte hooajatöö kohta leiab huviline Ida-Virumaa turismiportaalist www. Ida-Viru.ee Ida-Virumaalt raadiouudistele Rene Kundla.",
"role": "user"
},
{
"content": "Ida-Virumaa turismiettevõtjad otsivad koos suveks noori, 16-aastasi ja vanemaid hooajatöölisi.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Loe läbi uudislugu ja tee lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte, mis peegeldab selle põhisisu. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nTeadaolevalt sisenes hommikupoolikul enne ühtteist Kauhajoe teeninduskooli teise kursuse õpilane Mati Juhani Saari koolimajja silmaakudega, müts peas ja avas eksamiajal klassiruumis tule. Klassis oli sellel ajal paarkümmend õpilast. Hoones süttis ka tulekahju, mille süütamises kahtlustab politsei samuti tulistajat. Hukkus vähemalt üheksa inimest, kes politsei sõnul on tõenäoliselt sama kooli õpilased. Lisaks on kaks inimest haavatud. Saari tulistas ka ennast ja viidi peahaavaga haiglasse. Eelmistel päevadel oli noormees riputanud internetti üles video, kus ta tulistamist harjutas. Soome siseminister Anne Holmlund ütles pressikonverentsil, et politsei kutsus noormehe seoses videosalvestustega eile ka vestlusele. Asi jagasid rikas komissari oli, kui tegin käsitelin ühte et selle asja seiku ja löödi nüüd asjaga tegelenud politseikomissar oli siiski otsustanud, et niisuguseid asjaolusid ei ilmnenud, mis oleksid sundinud. Tühistama saari, relvaloa või temalt relva ära võtma, ütles Holmlund. Politseiülem lisas, et tulistamisvideo oli filmitud ametlikus lasketiirus. Noormees oli saanud relvaloa käesoleva aasta augustis. Peaminister Matti Vanhanen avaldas eriti muret sellepärast, et vaatamata vihjetele ei suudetud tulistamist ära hoida. Rahvusringhäälingu uudistereporter Vahur Lauri on Kauhajos kohapeal. Tema sõnul on meeleolu erinev, kui aasta tagasi Jogelas. Vahe on selles, et jogelas väga ruttu ilmusid välja kannatanud ehk siis lapsed ja see oli väga masendav vaatepilt ja tänu sellele ka inimeste meeleolu oli kuidagi teistsugune. Ajakirjanikesse suhtuti ka mõistetavalt vaenulikult, aga siin on ilm ilus, inimesed on tulnud välja just nagu vaatama mingisugust etendust, kuigi enam midagi ei toimu. Politsei ja kiirabi ja päästeametimasinaid on näha, see ala on sisse piiratud ja seal alal toimub tavalise inimese jaoks igav. Kriminaalekspertide töö ja sellest sellegipoolest inimesed seisavad, ajavad omavahel rahulikult juttu, vaatavad, tunda on seda, et siin võib olla, ei juhtu väga tihti midagi, see on asi, mis on andnud inimestele kõneainet, selles mõttes mulle tundub, see mees saavutas sajaprotsendiliselt tähelepanu huvi oma isiku vastu, kes seda tegi. Küsisime kommentaari ka Eesti politseilt. Politseiameti korrakaitseosakonna politsei direktor Tarmo miilits ütles, et selliste juhtumite puhul mängib kaasa mitu tegurit. Kõigepealt vaimne tervis ehk midagi on juhtunud, et mis siis nagu ajendab sellist mõtet üldse pähe tekkima, nii, teine asi on see, et kui kergesti on relvad kättesaadavad ja kui palju on üldse elanike seas siis relvi ja kolmas on kindlasti väga oluline on meedia mõju või on see siis internet, kus suheldakse, on ta siis lehest kuskilt loed ja, ja mingi eesmärk on siis sellel tegevusele alati, et tavaliselt on juhtunud siis kõik enesetappudega, ehk siis on plaanitud enesetapp, kui on siis plaanis nagu kedagi teist veel kaasa tõmmata sellele sündmus ele laiemat kõlapinda suuremat tähtsust anda. Politsei sõnum kindlasti on see, et tuleb märgata ta enda kõrval siis selliseid inimesi, kes on endasse Tõmbunud, kes on näha, et nad on sattunud probleemidesse et tuleb märgata, tuleb kasvõi nõu anda. Kui palju on Eestis inimeste käes relvi. Eestis on siis tsiviilrelvade registrisse kantud üle 40000 käsitulirelva, need on siis need, mis on kodanike käes. Soome peaministri Matti Vanhaneni sõnul on seekordsel tulistamisel ühiseid jooni möödunud aastase Jogela kooli tulistamisega. Jorut Jogela taas valdas austri. Aasta tagasi ähvardati pärast Jogela sündmusi mitmeid koole. Loodetavasti arutatakse koolides ja ka kodudes juhtunut. Eilse haiglast käitumist ennetada Eesti haridus ja teadusministri Tõnis Lukase kinnitusel on koolide turvalisus kindel prioriteet ning seetõttu algatas ministeerium kooliturvalisuse riikliku programmi väljatöötamise. Minister nentis, et kooli jõuab suur osa ühiskonnas leiduvast heast ja halvast ning seetõttu ei saa rääkida pelgalt koolivägivallast, vaid probleemidest ühiskonnas laiemalt.",
"role": "user"
},
{
"content": "Soomes Kauhajoel oli koolitulistamine.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Analüüsi uudislugu ning kirjuta sellele üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta üksnes eesti keeles!\n\nTekst:\n\nKaitsepolitseiamet võib algatada välisministeeriumi ametnike suhtes väärteo või kriminaalmenetluse, kui ministeerium ei suuda kuu aja jooksul leida ligi sadat riigisaladusega kaitstud dokumenti. Kaitsepolitseiameti pressiesindaja Henno Kuurman. Tegemist oli siis salastatud teabekandjatega, mis registris olid arvel kuid mida kontrolli käigus meile ei esitatud ning seetõttu me tegime ka ettekirjutuse, et need dokumendid siis kuu aja jooksul meile esitatakse. Väärteo või kriminaalmenetluse alustamine sõltub ikkagi sellest, kas on tuvastatud asjaolud, mis selle alustamise nagu tingiksid või selle vajalikkust nagu tingiksid, et me ootame ikkagi selle kuu aega ära, siis me otsustame selle küsimuse koos prokuratuuriga. Kuurmann ei soovinud täpsustada, kui palju dokumente on kaduma läinud. Minister Kristiina Ojulandi ametis oleku ajal. Puuduvad 91 dokumenti on pärit aastatest 1996 kuni 2004. Kaitsepolitsei tuvastas ministeeriumis ka puudus riigisaladuse töötlemisel ning riigisaladuse kaitse korraldamisel. Kaitsepolitsei teab, kelle käes need dokumendid viimati olid enne seda, kui nad noh, nimetame nii kadunuks jäid või teile ei esitatud registris on vastavad märked olemas, et me siiralt loodame, et meil ühe kuu jooksul ikkagi õnnestub neid teabekandjaid näha. Kas mõni dokument läks kaduma ka otse välisministri Kristjan Ojulandi käest? No tänasel päeval jäetakse küsimusele vastamata, kuna me ei käsitle neid 90 üht salastatud teabekandjat, mida meil kontrolli käigus ei esitatud. Kui kaduma läinud teabekandjaid Valitsuserakondade koostöökojale esitas välisminister Kristiina Ojulandi puudutava teema mõnevõrra üllatuslikult Reformierakond ise, kes nõudis peaministrilt selgitusi eelmise nädala väljaütlemiste eest välisministri kohta. Reformierakonna liige Rain Rosimannus. Me tahaksime lihtsalt mõningaid selgitusi saada nende avalduste tagamaade kohta, kuidas peaminister oma avaldusi ise käsitleb. Kas te olete valmis oma välisministrit lõpuni kaitsma? Ma arvan, et täna, Kristiina, esiteks ei vaja erilist kaitsmist, vaid ta on toimetanud ministrile väärikalt ja minu meelest peaks jätkama samamoodi. Pärast koostöökoja nõupidamist olid pinged erakondade vahel taandunud. Res Publica fraktsiooni esimees Siim-Valmar Kiisler. Arutasime osaliselt küsimust, et milliseid avaldusi on tehtud ajakirjanduses vahepeal ja meie omalt poolt rõhutasime, et tuleks eelkõige vaadata ja kuulata neid avaldusi, mis on tehtud kas siis peaministri või välisministri või ministrite endi poolt mitte nii palju tähelepanu pöörata sellele spekulatsioonile, mis selle ümber toimub. Tähtis on ka see, et, et Eesti riigi maine tervikuna kahjustada ei saaks. Juhul kui on tõesti tegemist õigusrikkumisega, siis on selge, et tuleb välja selgitada, kes otseselt on vastutavad nende õigusrikkumiste eest ja need inimesed peavad kindlasti vastutuse võtma. Peaminister Juhan Parts jäi välisministeeriumi puudutava võimaliku õigusrikkumise kohta napisõnaliseks. Res Publica poolt täna mingit avaldust seoses kapo uurimise lõppemisega ei tule kindlasti mitte.",
"role": "user"
},
{
"content": "Kaitsepolitsei tegi esialgsed kokkuvõtted Välisministeeriumi dokumendikadumistest 1996-2004. Riigikogu Res Publica fraktsiooni esimees Siim-Valmar Kiisler.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita selle kohta üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nKäesoleval õppeaastal on Eesti kõlkoolides kokku veidi üle 2300 doktorandi, mis on ligi 1000 õppuri võrra vähem kui näiteks 2011. 12. õppeaastal. Kui doktorantide arv oli viimase 15 aasta suurim, siis oli doktoriõppes veidi üle 3000 inimese. Haridus ja teadusministeeriumi strateegiate järgi võiks igal aastal toimuda kuskil 300 doktorikraadi kaitsmist. Reaalsus on aga see, et eesmärgist ttu praegu napilt üle kahe kolmandiku, ütleb ministeeriumi kõrghariduse osakonna peaekspert Allan Padar. Näiteks 18 19. Õppeaastal kaitses doktorikraadi 235 doktorit. Nii paraku me ei näe ka, et, et see võiks lähiajal loodetud kujul kasvada. See näitaja ja üheks probleemiks ongi olnud kindlasti madal doktorinditoetus, mis on sundinud doktorant liigse hõivatusele muu tööga ning ei ole võimaldanud tal täies mahus teadus tööle keskenduda. Seepärast näebki valmiv seaduseelnõu ühe punktina ette, et tulevikus saavad doktorandid tehtava teadustöö eest suuremat tasu. Praegu on doktorantide põhitoetus 660 eurot kuus aga sihiks on võetud, et doktorandid teeniksid võrdselt Eesti keskmise palgaga. Kas doktorandid võiksid juba järgmisel aastal pangakontol keskmise palga arvu näha, on Padari sõnul veel vara öelda. Hetkel konkreetsetest summadest on keeruline rääkida, kuna riigieelarve seadus on hetkel veel riigikogus arutusel ning enne selle vastuvõtmist ei saa me konkreetseid summasid lubada. Aga me mõtleme nendele stsenaariumitele tingimustele, kuidas saaksime üleminekut varem rakendada. Padar lisab, et tulevikus ei kannaks rahaline süst enam doktorantide toetuse nime, vaid see oleks noorem teaduri töötasu. Soov on, et enamus doktorintidest oleksid ülikoolidega töölepingulises suhtes ja saaksid nii keskenduda sajaprotsendiliselt oma teadustööle. Eesti maaülikooli rektor ja Eesti rektorite nõukogu juhatuse liige Mait Klaasseni sõnul on planeeritav doktorantide toetuse suurendamine aga ka nooremteaduri tiitel. Hädatarvilikud seadusemuudatused, mida kõik ülikoolid ootavad. Me oleme täna kõik ülikoolid hädas sellega, et me ei saa enam eestikeelseid doktorant ehk siis meie enda ülikoolide lõpetanuid sel väga lihtsal põhjusel, et muud majandussektoris tõmbavad nad ära igal pool mujal teenib tema rohkem ja võib-olla ka kergemini kui doktoritööd tehes. Kui nüüd doktoranditasu tõstetakse ja doktorandid on kõik nooremteadurid täna meil kirjas, et me saame tunduvalt rohkem ja ma ei tahaks öelda, et paremaid, aga vähemasti suuremast valikust on võimalik välja valida meie tulevased doktorandid ja see on kindlasti meie edu pant.",
"role": "user"
},
{
"content": "Tulevikus võiks doktorantide töötasu olla võrdne Eesti keskmise palgaga.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Analüüsi uudist ja koosta sellele lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nVältimatu hambaravi on ravi, mida ei ole võimalik edasi lükata. Praktikas tähendab see kas mädakolde avamist või hamba eemaldamist. Narvas peaks vältimatut hambaravi osutama osaühing Narva hambakliinik ja nõnda on see märgitud ka haigekassa kodulehel. Päriselus aga valitseb segadus. Kliiniku juhataja Igor agejev kinnitab, et vältimatut hambaravi nad hetkel osutuda ei saa, sest kliinikul napib kaitsevahendeid. Umbes 100 töötaja peale on neil kaheksa komplekti kaitseriietust ja 50 näomaski ning sellest ei piisa, et viiruse puhangu ajal patsiente vastu võtta ja arstide ohutust tagada. Haigekassa omakorda kinnitab, et nende andmeil Narva hambakliinik tegutseb ja vältimatut hambaravi osutatakse, kuid patsiendil tuleb kindlasti ette helistada ja arsti vastuvõtt kokku leppida. Uus telefonikõne kliinikusse annab nii palju selgust, et tõepoolest telefonikõnedele vastatakse. Patsientide vajadusi uuritakse ning vajadusel isegi vaadatakse läbi kaitseklaasi inimese hambaid, kuid seni pole kriitilise ja arsti sekkumist nõudvaid juhtumeid esinenud. Samas lisab vahepeal haigekassa ga konsulteerinud Igor Ragejev, et reaalselt saavad nad patsiente vastu võtma hakata alles esmaspäevast, kui tööle tulevad praegu isolatsioonis viibivad kuus arsti. Kaitseriietust hakatakse iga päev pesema, kuid kaitsemaske jätkuks neil täiskoormusega töötades vaid üheks päevaks, kust peaks vältimatut hambaravi osutav kliinik kaitseriietuse ja maskid hankima, selgitab haigekassa partnersuhtluse osakonna juhataja Marko Tähnas. Selle probleemi lahendamiseks tegelikult on üle-eestiline ju lahenduse otsimine hetkel töös et igal pool Eestis otsitakse kaitsevahendeid juurde ehk siis igal asutusel on võimalik, kas ise osta kaitsevahendeid või juhul, kui nad tõesti osutavad vältimatut erakorralist abi, siis ka terviseamet aitab neid. Terviseameti eest vastab sotsiaalministeeriumi tervishoiuvõrgu juht Heli Paluste Nendele kliinikutele tagatakse isikukaitsevahendid, kui riigipoolsed hanked loomulikult õnnestuvad, nii et me püüame seda probleemi lahendada, et siin ma mingeid tähtaegu ei oska küll välja anda, me anname koheselt teada, kui isikukaitsevahendid on kohal olemas ja lähevad jaotamisele. Samas pole Narva hambakliinik ainus koht, kus hambavalu käes vaevlev Narva elanik võiks abi saada. Meie venekeelne uudisteportaal selgitas välja, et Narvas on veel vähemalt kaks hambakliinikut, mis jätkavad tööd ka kriisi ajal. Haigekassa partneritest on vältimatut hambaravi osutavatest kliinikutest Narvale lähim Kohtla-Järve Ahtme polikliinik Uudistele Jüri Nikolajev, Narva.",
"role": "user"
},
{
"content": "Vältimatut hambaravi osutaval Narva kliinikul napib kaitsevahendeid. Ilma kaitsevahendideta on arstiabi osutamine võimatu.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Vaata üle uudislugu ning loo sellele lühike kokkuvõte. Piira vastus ühe või kahe lausega ja vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nPresident tõi esile, et viimase hetkeni tehtud jõupingutused kandsid suures osas vilja. Kõik olenes veel ka teistega läbirääkimistest ja võib-olla ka teistega läbirääkimine teatud määral mõjutas Eesti paketti sellepärast, et üldiselt püüti olla objektiivne ja demokraatlik, kuulata kõikide palved ja seisukohad ära ja kui kellelegi midagi täiendavalt anti, leiti mingi võimalus. Siis eksisteeris põhimõte, et siis tuleb seda ka püüda teistele anda selle võrra, kuivõrd nad vajavad konkreetses küsimuses mingit abi. Siiski ei olnud 12. tunnini väldanud läbirääkimised kohaks, kust loota drastilisi muudatusi. Päris kindlasti see pakett, mida Eesti saavutas, praegu oli tõesti optimaalne vast, sest et kui me oleks hakanud nõudma veel enam siis oleks küsimus kerkinud üles, nagu ma rääkisin, et kui antakse meile midagi erakordselt rohkem, siis tuleks ka kõikidele teistele midagi siis anda ja ma usun, et selles mõttes oleks see teatud määral ebaõiglane, isegi mitmelgi juhul olnud. President Rüüteli sõnul on mitmed küsimused meile väga soodsalt lahendatud, ainsa probleemina tõi ta esile loodetust väiksemaid piimakvoote. Üldiselt jääb president aga saavutustega rahule. See on teatud määral tõesti probleem kuid ma rääkisin seda nii põllumajanduskomitee esimehele kui ka Prodile ja Verheugenile ja ma usun, et seda taotlesid ja rääkisid paljudel kordadel ka meie läbirääkijad. Ja ma usun, et mõningal määral me saime mõnes teises küsimuses soodsamaid tingimusi kompensatsiooniks just nimelt nendele asjadele, nii et tervikuna ma kordaks veel kord ei kasutaks päris ülivõrdeid selle juures, aga see oli ilmselt optimaalne, mida oli võimalik meil välja kaubelda.",
"role": "user"
},
{
"content": "President Arnold Rüütli hinnang Euroopa Liidu tippkohtumisele.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Vaata üle uudislugu ning loo sellele lühike kokkuvõte. Piira vastus ühe või kahe lausega ja vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nLäänemaal Haeskas asuv tänavatalu osales avatud talude päeval neljandat korda. Tänava talu põhifookus on erinevate siirupite ja sinepite valmistamisel, kuid talus on ka rida loomi. Talu peremehe Margus Maripuu sõnul pole need aga tootmisloomad, vaid pigem lemmikud. Meil on küll kõigil mingi ülesanne, eksju, kanad munevad. Koer valab kodu, kass püüab hiiri ja lambad, kitsed hooldavad karjamaid. Ja samamoodi ka üks veis kaks veist, poni. Aga on niimoodi, et nad kõik on kuidagi osa meie perest, eks ju, et töö pole kellast kellani, et teevad tööd vabatahtlikult ja siis, kui neil aega on ja kui nad tahavad teha, eks ju. Tänava talus oli täna avatud ka välikohvikus head ja paremat põske pista. Esimesed huvilised olid kohal juba peale kella kümmet hommikul. Talu peremees ütles varasema kogemuse põhjal, et suuremad massid jõuavad kohale tavaliselt lõuna paiku või varasel pärastlõunal. Koos perega siia tulnud Tarvo Valker oli avatud talude päeva ringreisil kolmandat aastat. Mulle meeldib just see, et et saab toetada neid väikeettevõtjaid, kohalikke talusid ei pea kõiki asju ju ostma alati suurtest poekettidest. Talu peremees Margus Maripuu sõnul innustab teda igal aastal avatud talude päeva külalisi vastu võtma rõõm, mida osalejad kohalikus toidukraamis saavad. Kui ma näen seda sära nende nägudel, eks ju, ja näen seda, et nad tõesti nagu innustuvad, lähevad koju ja tahavad hakata ka tegema seda, midagi sellist, või mis neile pakub rõõmu just nimelt siis toiduga nii-öelda mängida heas mõttes minust suurim rõõm on see Täna avas külalistele oma uksed ligi 300 talu ja maaettevõtet üle Eesti. Rahvusringhäälingu raadiouudistele Juhan Hepner Läänemaa.",
"role": "user"
},
{
"content": "Täna peeti üle-eestilist avatud talude päeva, mille raames avasid külastajatele uksed nii suured farmid kui ka väikesed peretalud. Avatud talude päeva eesmärgiks on tutvustada, kus kohast pärineb kodumaine toit ning kui mitmekesine on maaelu.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Loe läbi uudis ja anna sellele lühike kokkuvõte ühe või kahe lausega. Vastus peab olema ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nLendorava kaitsmine on oluline seetõttu, et suurte silmadega pisiimetaja olemasolu annab märku metsade elujõulisusest, ütles Eesti kuulsaim lendorava uurija terioloog Udo Timm. Eelkõige on lendOrav üks selline liik, kes on nagu indikaatoriks teatud tüüpi vanade metsadele. Kui lendorav elab metsas, siis see näitab, et, et see metsaökosüsteem on terve veel ja suudab ka siin erinevatele sellistele küll kliima, küll küll mingite ilmastiku, küll haiguste puhangutele suhteliselt hästi vastu panna. Kui kaua aega peeti lendäravaid pigem pelglikeks ööloomadeks, siis aina rohkem on tulnud märke, et loomake ei lase end inimestest väga häirida. Näiteks mitmes Soome linnas on lendorav asunud elama parkmetsa, sest just seal leidub neile sobivaid õõnsustega haavapuid. Udo Timm rääkis lendrava elupaikade muutustest järgmist. Kui kunagi varemates kirjandustes oli, oli nagu valdavalt kirjeldatud, et Lend Orav on selline inimpelglik loom ja, ja ta elab ainult kuskil kaugetes metsades. See oli kõik tõsi, ainult et seal on üks väike nüanss, kui on majandatav mets ja sel juhul õõnsustega puud. Nii-öelda haiged puud kasutatakse näiteks kütteks ära, aga parkides ja parkmetsades ei langetata puid siis puidu saamise eesmärgil, vaid vaid hoopiski maastiku kujundamise eesmärgil ja seal need haavad kasvavad vanaks, sinna tekivad õõnsused ja õõnsus on eelkõige tähtis lenduäraval. Lendorava inimlähedasi asustusi on leitud kaalutaguse vallas Iisaku alevikus. Iisakus on, on üks hea näide, kus maja hoovis, kus on siis kiiged, kus on vaiba kloppimise redel ja seal kõrval kaks meetrit on lendorava pesapuu ja lendorav tänavu aasta ka asustab seda pesapuud, nii et ta elab, saab elada täiesti rahulikult inimese kõrval ja inimene teda ei sega, tema ei sega inimest. Lendorava jälgi on Eestis leitud nii ida kui ka Lääne-Virumaa, aga ka Põhja-Jõgevamaa metsadest. Raadiouudistele Rene Kundla.",
"role": "user"
},
{
"content": "Eestis kaitse all oleva lendorava tegutsemisjälgi on viimasel ajal leitud aina rohkematest paikadest, mis annab lootust, et vahepeal Eestis väljasuremisohus olnud liik suudatakse loodusele päästa.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita sellele vastav lühikokkuvõte ühe või kahe lausega. Vasta alati ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nSukeldujad puhastasid Anne kanalit ülejõe linnaosa elanikud arutlesid roosi tänava tuleviku üle ja korrastati ka näiteks aparaaditehase hoovi. Ligi 70 talgulist kogunesid aga Kasarmu ja Puiestee tänava vahelise vana sõjaväelinnaku juurde talgujuht. Olav Kersen rääkis, miks ta just seal talgud korraldas. Kuna me käime Maarja kooli lastega siin tihti jalutamas ja paljud lapsed saavad seal ratsakoolis seda hipoteraapia, et ja kõik see rämps ja risu jäi, jäi nagu väga silma, mis siin tee ääres on, tihtipeale sõidan siit jalgrattaga läbi ja näen siin ümberkaudseid lapsi näiteks mängimas, siin võib mõned ohtlikud kaevud selle Valdo plaanitava maja taga, mis ka täna õnneks ajama täis, kui see ala on inimestele avatud ja see on, see on avalik haljasala, et siis võiks nagu korda teha. Tartu ratsakooli juhatuse liige Lembit Kalev kinnitas, et koos sujub töö väga kiiresti. Peaaegu pool tööd on tehtud selle kolme tunniga ja kuidas inimestel meele meeleolu on? Väga hea, ilm on ilus ja temperatuur on paras ja täpselt täpselt tööpäev. Talguline Helen Kasepuu valis Kasarmu tänava talgud sellepärast, et see piirkond pakub talle huvi. Väga hea ettevõtmine, just, et nagu iga aasta, et kui ma olen nii, mõnest ütleme, et Lõuna-Euroopa riigis käinud, on täpselt sama tunne tekkinud, et, et sama asi võiks ka seal toimuda. Laulupeo muuseumi pargis tegid heakorratöid 50 talgulist. Muuseumi perenaine Katrin Välja rääkis, kes aitasid ja mis ära tehti. Põhikoosseisu moodustas laulupeo muuseumi segakoor ja mäekodu lapsed ja lisaks mõned muuseumi inimesed tulid kohale ja lisaks veel umbes kümmekond vabatahtlikku, kes lihtsalt otsustasid meiega liituda. Me tegime korda pargi, istutasime uue heki, paigaldasime uue aiavõrgu, riisusime kogu meie territooriumi ära, istutasime muid taimi ja hooldasime kõik meie lilleveenrad ära ja meie uhke labürindi, mis meil on elupuudest seal. Teeme ära, eestvedaja Tarmo Tüür leidis, et talgupäeval tehakse palju vajalikku ära, kuid veelgi olulisem on ehk see, et inimesed tulevad kokku ja panevad paika ka järgmised plaanid. Süüakse suppi, süüakse rabarberikooki ja igasugu toredaid asju veel inimestega juhtub, leitakse igasuguseid põnevaid asju, vaadatakse siilide pulmamängu ja leitakse vana sütega töötav triikraud ja igasugu selliseid seiku tuleb ette ja samamoodi on ka mõttetalguid ja peetakse plaane tulevasteks tegemiseks oma kodukandis ja kogukonnaga. Edasi aga Järvamaale ja Olev Kenk käis salutagusel vaol ja Estnas. Koeru valla Vao küla talgujuht Väino Liiva kutsus külasauna tagusele platsile rahvakokku hommikul kella üheksaks. Kõige tähtsam on ikka see, et küla sissesõidu tee ääred ja välisvaade oleks ajakohane ja ilus, et kui palju olete suutnud täna inimesi välja tuua? Kui viimati üle lugesin, siis oli neid 15 ümber, tuldi hea meelega. Enne seda sai ka veel ikka räägitud, inimeste käest tuleksid ja tulevad küll, aga kahtlemata tulevad need ikka, kes alati on tulnud. Vao külaseltsi juhatuse liige Ülle Jääger, kuidas teie plaanite siis laulupeo tuld oma külas tervitada? Kuna minul on õnn ja võimalus juhendada erinevaid tantsurühmi, kes ka seda tuld saadavad, sellel teekonnal just läbi vao küla, siis me kindlasti tantsime laulu ja tantsupeo tulele. Koeru valla salutaguse küla ja ümberkaudsete külade inimesed kogunesid aga kurnu künkale, mis on nende peamine koos käimise koht. Talgujuht Virve kluust. Me tahame teha korda oma külaplatsi ja võtta need puud ära, sest et meil tulevad suvel üritused ja just et noored saavad siin oma pidusid pidada, et neil on kodutunne. Kui suur see küla aktiiv siis on, kes kõikides ettevõtmistes kaasa lööb? Kes ikka päris sädekad ja tegusad on, nii 25 ümber on meil noori, on meil vanu, nagu näete, täna kõige nooremad on kolme aastane ja 79. Kareda vallamaale jääva Estna vana vallamaja hoone korrastamine, külakeskuseks ja ümbruse koristamine on kohaliku rahva südameasi olnud juba aastaid. Vallamaja renoveerimise eestvedaja Tõnu Taal ütleb, et kuna külas on väga palju noori, otsiti tänaseks päevaks kõigile eakohast tegevust. Ja et nad tuleksid oma lastega ja me teeksime siin issi mõnusaid töid, mis kõigile pakub huvi, et need talgud oleksid suhteliselt lühikesed, eks ju kolm tundi piisab, lõpeb lõunatoiduga. Preemiaks on siis MTÜ karesseni üldkoosolek. Täna tehti Järvamaal talgutööd 75. kohas, neist 13 on laulupeo tule teekonnale jäävad kultuurilooliselt tähtsad paigad. Ja Jüri Nikolajev tegi tiiru Narva talgutel. Narva 10. talgukohas toimetas täna üle 200 talgulise. Kõige rohkem kogunes Narvakaid täkkeküla, spordi ja matkaradu koristama, räägib talgujuht Vladimir Šõtse. Tuleb võsa koristada prügi ikka ka tekib, et inimene on selline loom, et igaüks enda järgi ei korista. Ma arvan, täna tekib ka mitukümmend, võibolla 100, need prügikoti, aga samuti ka siin täiendama jõulinnakud tänu Eesti Energiale ja Narva energia jooksule. Põhimõte on see, et kui ise tehtud, siis hoitakse ka paremini. Tahame selle koha puhtaks teha, kes seda ikka teeb, kui mitte ise. Ühest küljest on kurb, et inimesed prügi maha jätavad, kuid teisalt linnale peab ju appi tulema. Võrreldes kolme aasta tagusega on prügi üllatavalt vähe. Inimesed on vist korralikumaks muutunud. Äkkeküla, spordi ja matkaradu käib koristamas palju sportlasi. Valmistuda Narva energia jooksuks olen kõikidel osalenud siiamaani ja tahan jälle osaleda ja see on nagu sissejuhatus sellesse minu jaoks.",
"role": "user"
},
{
"content": "Üle-eestilisest Teeme Ära talgupäevast võttis osa 38 000 inimest. Kõige arvukamalt oli osalejaid Tallinnas ja Harjumaal.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita selle kohta üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nMe mäletame väga hästi seda eelmist kevadet siis, kui Saaremaa pandi lukku ja seda tunnet, kuidas meile tulid mandril inimesed appi, mitte ainult need, kes tulid kas haiglasse tööle või politseisse või kaitseliidu kaudu vaid inimesed ostsid Saaremaa kaupa, nad helistasid, küsisid, tuttavad, muretsesid, kuidas meil läheb seda tuge saarlastele ei tunda nagu igal sammul. Meil on see veel väga hästi meeles ja nüüd, kui me vaatame siit Saaremaalt, kus on olukord enam-vähem vaatame Tallinna poole, siis süda kisub kokku. Ja me tahame omalt poolt siis oma seda kunagi kogetud küünarnuki tunnet anda edasi Tallinna meedikutele sinna nendele, kellel on praegu hästi raske, mida te plaanite. Me tahame kinkida kõigile Tallinna kiirabi Kuressaares samamoodi haigla, kiirabi ja Covid osakondade töötajatele ja teadusnõukoja liikmetele väikese kingituse, mis turgutaks meelt ja ütleks lihtsalt saarlaste poolt, et te teete imetlusväärset tööd. See koosneks kolmest asjast. Üks on väike kotike Saaremaalt kogutud taimeteed. Praegu käib meil selline aktsioon, kus me kutsume kõiki saarlasi üles oma taimeteesid, annetama nendesse kotikestesse. Teine asi oleks väike meepurk saarlaste poolt Saaremaa mesinike poolt. Ja kolmas oleks üks kiri mille me üks, üks väikene heade soovidega kiri, mille me paneksin igasse kotti kaasa. Mitu sellist väikest kingikotikeste plaanite teha? Kokku on selles sihtgrupis umbes 1800 kuni 2000 inimest. Kuna kriis käib praegu ja see olukord Tallinnas on ikka väga-väga hirmus, siis me tahaksime jah, kingitused viia nende inimesteni võimalikult kiiresti, et praegu on see ajaplaani järgi, me mõtleme, et veel märtsikuu viimastel päevadel. Me tunneme lihtsalt südames, et see on õige asi, mida me teeme, seda me tahame teha ja see tuleb täiesti otse südamest. Siis ma usun, et küllap me saame selle tehtud ka.",
"role": "user"
},
{
"content": "Saarlased on endile võtnud väljakutse panna kokku 2000 kinkekotti heade Saaremaa soovidega ja toetada nendega moraalselt Tallinna meedikuid, kes teevad oma tööd koroonaeesliinil.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Analüüsi uudislugu ning kirjuta sellele üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta üksnes eesti keeles!\n\nTekst:\n\nUuringus oli vaatluse all Kagu-Eesti kolme maakonna 31 tööstuspiirkonda. Rahandusministeeriumi esindaja Toomas Piirmani sõnul selgitati välja kõrgema potentsiaali kalad, kui oleks mõistlik esimeses järjekorras arenduse planeerida. Otsitigi, et põhjuseid, miks tööstusalad ei arene nii kiiresti, kui nad võiks ja mida saaks täiendavalt teha, et see arendamine toimuks, et oli teadmine, et siia on täiendavat tähelepanu vaja ja mida ja kuidas, siis, eks seda see uuring sellele küsimusele vastama pidigi. Uuringu tulemusena tõdeti, et omavalitsused vajavad jätkuvalt riigipoolset tuge tööstusalade taristu väljaehitamisel. Toomas Piirmann. Ettevõtlusaladel peaks siis avalik sektor panustama, et kommunikatsioonid, see on siis elekter, vesi, teed, tööstusaladele oleks avaliku sektori poolt rajatud, et sellele ei peaks panustama, siis ettevõtja ja ettevõtlusalad oleksid nii valmis, et sinna on võimalik ettevõtjal suhteliselt kiiresti oma tootmine või ettevõtlus rajada. Võrumaa arenduskeskuse arendusnõunik Aivar Nigol ütles, et uuring näitas, kui oluline on ettevõtja ja kohaliku omavalitsuse koostöö. Ja on ka selliseid edulugusid ka Kagu-Eestis, et kui Võru maakonnast rääkida, siis näiteks Võru kivi On olnud selline edulugu, kus kohalik omavalitsus koostöös siis eraettevõtjaga on ühe tööstusala välja arendanud ja oli ka mõte, et vaadata üle ka need edulood, vaadata üle kitsaskohad, et milles on siis need põhjused, et miks neid tööstusalasid ei ole siis kas piisavalt arendatud või on mingid alad jäänud seisma, et ei ole arenduse ga edasi liigutud ja mis võiks siis aidata ka kohalikel omavalitsustel, ehk just nendel initsiaatoritel, kes kohaliku elu peavad ja arendust edasi viima, et mis aitaks nendel siis selleni jõuda, et need ettevõtlusalad saaksid arendatud ja ja ka uued investeeringud ja ettevõtjad leiaksid koha siis Kagu-Eestis.",
"role": "user"
},
{
"content": "Rahandusministeeriumi tellimusel valmis Kagu-Eesti tööstusalade uuring, mille tulemusena valiti Põlva, Võru ja Valga maakonnas välja kuus tööstusala mida hakatakse koostöös kohalike omavalitsustega edasi arendama.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Loe läbi uudis ja anna sellele lühike kokkuvõte ühe või kahe lausega. Vastus peab olema ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nÕppemahud, mis olid peaaegu kõikides ainetes alla miinimumnõuete õpetajate kvalifikatsioon, kus enam kui pooled õpetajatest ei vasta kvalifikatsioonile tugiteenused, mis on ette nähtud õpilastele, milleks neil on õigus, ei osutata ja tuuakse sinna põhjuseid, mis puudutavad siis erakooli majanduslikku tegevust. Need kõik kogumis on lihtsalt niivõrd suur rikkumine, et see ei võimalda tegevusloa jätkamist. Nii kõlasid haridusministeeriumi koolivõrguosakonna peaeksperdi Jürgen Rakaselgi põhjendused, miks otsustati krabi kool sulgeda. Jana huul, kes on ühe krabi koolis käiva lapse lähedane ütleb aga, et see otsus mõjutab kõige enam lapsi. Lapsed on ärevuses, neil on paanika. Nad ei tea, mis nüüd edasi saab. Ja. Ma olen üllatunud, et ei saa. Ministeeriumi otsuses said täna asjaosalised teada läbi rahvusringhäälingu ajakirjaniku ja mõistagi muutis see teema neid väga emotsionaalseks. Puudused Krabi kooli tegevuses selgusid aga alles läinud aastal detsembris läbi viidud riikliku järelevalve käigus. Ministeerium andis koolipidajale puudustest teada ning ka aega puuduste likvideerimiseks. Kuigi Krabi kooli pidaja MTÜ ostium esitas jaanuari lõpus ministeeriumile omapoolsed seisukohad ja ülevaate tegevusest Krabi koolis, ei olnud see ministeeriumi sõnul piisav veel kord Jürgen Rakaselg. Kool ei ole saanud aru, millest nende puuduste sisuline olemus seisneb ja on lootnud, et kui dokumendid saavad korda, siis võikski olla kõik väga hästi ja tegevus võiks jätkata. Ehk siis sisuliselt on loodud ettekujutus, et tegemist on traditsioonilise põhiharidusega, mis vastab standarditele, aga tegelikkuses seda ei ole. Kuigi Krabi kooli pidaja oli nõus teemat kommenteerima, ei vastanud ta enam kõnedele. Seega ei ole meil teada, mida Krabi koolis sellest otsusest arvatakse. Võru linnast käib aga Krabi kooli seitse õpilast. Võru linna abilinnapea Siksten Sild ütleb, et Krabi kool on nende jaoks väga oluline koostööpartner. Kõik need lapsed on suunatud sinna pärast pikka kaalumist nende koolis käimisega või selle korda saamisega ei ole hakkama saanud, ei kooli sotsiaalpedagoogid, eripedagoogid ei ole aidanud siin ka mingisugused komisjonid, vanematega kohtumised. Ja, ja siis me oleme jõudnud selle lahenduseni, et nendele lastele sobib väiksem kool. Peab tõesti ütlema, et me oleme ka täheldanud edusamme nende laste arengus. Lastelähedastele jääb aga selgusetuks, miks oli vaja kool sulgeda poole õppeaasta pealt ja lõhkuda laste turvavõrku veel kord krabi koolis käiva õpilase lähedane Jana huul. Et ma ei tunne selle otsuse juures et ametnikud oleks nii palju mõelnud lastele kui millegi muule et õppeaasta keskelt panna laste lapsele selliseid sellisesse olukorda. Väga kurb, väga-väga kurb. Raadiouudistele võrust Mirjam Mõttus",
"role": "user"
},
{
"content": "Haridusministeeriumis allkirjastati täna ajaloos esimene otsus, millega tühistatakse Võrumaal Krabil tegutsev hariduslike erivajadustega laste kooli tegevusluba poole õppeaasta pealt. Ministeeriumi sõnul on koolis nii palju puudujääke, et seal ei ole võimalik laste huvides enam edaspidi haridust anda. Laste lähedaste hinnangul kannatavad selle otsuse pärast kõige enam lapsed.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita selle kohta üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\n12 korruseline kortermaja varises osaliselt kokku pool kaks öösel kui enamik elanikke olid kodus ja magasid, räägib pealtnägija. Ma olen Seriis elanud viimased 10 aastat ja see on kõige kohutavam asi, mida ma elus olen näinud. Ametnike kinnitusel oli majas 136 korterit, millest 55 hävis varingus. Päästjad üritavad meeleheitlikult rusude alla jäänud inimesi leida ja kasutavad paremaks ligipääsuks hoone maa-alust parklat, räägib päästetööde operatiivjuht Raisala. Me üritame hoone struktuuri seestpoolt toetada, samal ajal kui uuristame käike, et ellujääjaid leida räägib Florida kuberner Ronde Santis. Nad teevad kõik, mida suudavad, et elusid päästa ja see jätkub ja nad ei puhka. Üks 10 aastane poiss tõmmati rusude alt välja pärast seda, kui ta naaber Nicolas Balboa kuulis appihüüdeid. Ta oli paanikas, ta ütles, et ta ema oli koos temaga korteris, ta käsi oli kinni. Me ei rääkinud palju, ta oli lihtsalt paanikas. Halb ilm on muutnud päästetööd veelgi keerulisemaks ja ametnikud kardavad uusi varinguid. Samal ajal ootavad kortermajas elanud inimeste lähedased uudiseid. Räägib lähedane endi an is. Mu terve perekond on seal ja ma ei tea neist midagi. Ma olen ühe hooldaja ja kogu ülejäänud perekond on seal. Ma näen, et midagi pole alles, räägib lähedane Nicolas Fernandes. Ma arvan, et neid ei ole enam, ma ei taha olla pessimistlik, aga oleme neile järjepanu helistanud ja nad pole vastanud. Kortermaja valmis 1900 kaheksakümnendatel ja seda ootas ees tavapärane 40 aasta ülevaatus. Florida rahvusvahelise ülikooli uuringu järgi vajus hoone 1900 üheksakümnendatel kaks millimeetrit aastas, mis võis struktuuri mõjutada. Samuti oli maja ehitatud märgalale rahvusringhäälingu raadiouudistele. Maria-Ann Rohemäe, Washington.",
"role": "user"
},
{
"content": "Florida osariigis Surfside’i linnas otsivad päästetöötajad kokkuvarisenud kortermaja rusude alt ellujäänuid. Ametnike kinnitusel on surnud vähemalt neli ja kadunud üle 150 inimese.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Loe läbi uudislugu ja tee lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte, mis peegeldab selle põhisisu. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nÜhendkuningriigi peaministril Boris Johnsonil on olnud rasked nädalad parteikaaslase korruptsiooni skandaal, peaministri kantselei jõulupidu koroonapiirangute ajal. Tööjõupuudus hinnatõus pole ime, et Johnson populaarsus on madalam kui kunagi varem. Kas see võiks kaasa aidata ühendkuningriigi ja Euroopa Liidu suhete paranemisele? Kogu aasta on Euroopa Liit ja Suurbritannia käitunud nagu riidu läinud lapsed, kes liivakastis mängides püüavad tõestada, et minu traktor on suurem kui sinu traktor. Kevadel pingestas suhteid koroonavaktsiin. Võisteldi, kes suudab kiiremini vaktsineerida, süüdistati teineteist vastastikku vaktsiini tarnete takistamises. Lõpuks kuulutas Euroopa Liit brittide Oxfordi Astraseneca vaktsiini lausa ohtlikuks. Euroopa Liidust lahkumist põhjendasid Brexiti eestkõnelejad muuhulgas sellega, et Ida-Euroopa odav tööjõud võtab brittidelt töö. Sellest aastast lõppes Euroopa Liidu kodanikele kehtinud soodusrežiim. See tõi muuhulgas kaasa ka hinnanguliselt 25000 veokijuhi lahkumise. Enam pole kaubaautojuhte, kes toimetaksid kohale bensiini, toiduained ja muud kaubad. Inglismaa pank juba hoiatas, et tööjõuprobleem on mitmes valdkonnas terav ja ulatuslik, sest nõudlus on kiiresti kasvanud. Euroopa liidust aga enam töötajaid ei tule. Vahetult enne jõule oli Briti valitsus sunnitud tööjõureegleid leevendama. Põllumajandussektoris lubatakse lihttöölisi riiki ikkagi veel kolm aastat. Ka sotsiaalhooldustöötajatele tehakse vähemalt algavaks aastaks erand. Brexit tõi kaasa ka ühendkuningriigi ja Prantsusmaa suhete pingestumise. Sõjakalt vaieldi kalapüügiõiguste pärast ning selle üle, kes ja kuidas peaks takistama üle La Manche'i väina kippuvaid sisserändajaid. Uue hooga lahvatas ka Põhja-Iirimaa küsimus. Ühendkuningriik ähvardab Brexiti käigus koostatud Põhja-Iirimaa protokollist lahti öelda päris tülli minekut. Euroopa Liiduga ei saa ühendkuningriik endale siiski lubada, sest see rikuks suhted ka tähtsa liitlase USA presidendi Joe Bideniga, kes oma iiri juuri tähtsaks peab. Johnson andiski novembris oma pealäbirääkijale David Frostile korralduse kõnelustelaua taha naasta ja asi ära lahendada. Euroopa Liidu diplomaatide sõnul oli Frost küll pigem huvitatud vastasseisust kui koostööst. Praeguseks on Mare Frost Brexiti ministri ametist lahkunud. Prantsusmaa kutsus üles kasutama ära Frosti lahkumisega tekkinud võimalust ühendkuningriigi ja Euroopa Liidu vahelise usalduse taastamiseks. Samas ütlevad Euroopa Liidu diplomaadid, et nii mõnedki Briti poliitikud elavad täielikult oma Brexiti mullis. Euroopa Liit suhtub sellesse strateegilise kannatlikkusega, ehk tuleb ära oodata, kuni Suurbritannias kerkivad esile senisest praktilise meelega juhid.",
"role": "user"
},
{
"content": "31. detsembril 2020 lõppes Brexiti üleminekuperiood. Euroopa Liit ja Ühendkuningriik on terve aasta rivaalitsenud.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Analüüsi uudislugu ning kirjuta sellele üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta üksnes eesti keeles!\n\nTekst:\n\nKui saadikupuutumatust ei võeta, siis Villu Reiljanile ja Ester Tuiksoole süüdistust esitada ei saa ja sel juhul saab prokuratuur minna kohtusse nende süüdistustega, mis siis ei ole esitatud riigikogu liikmena. Ja riigiprokuratuur on läbi vaadanud advokaatide taotlused ja, ja rahuldanud nendest osad. Advokaadid taotlesid teatud materjalide lisamist kriminaaltoimikule ja ja selles osas me oleme kaitsete, taotlused rahuldanud ja, ja mõningaid materjale kriminaaltoimiku juurde võetakse. Kaitsjate peamine taotlus oli kriminaalmenetlus lõpetada. Seda taotlust ei rahuldata. Millal õiguskantsler peaks oma otsuse ütlema või millal selle asjaga edasi saab minna? Asjaga saab edasi minna pärast seda, kui õiguskantsler on oma otsuse langetanud. Millal ta täpselt seda teeb, ma ei oska öelda. Prokuratuur möönab, et seaduses ette nähtud 10 päeva ei ole kindlasti piisav, et niivõrd mahukat materjali läbi töötada ja, ja selle kohta seisukoht kujundada. Õiguskantsleri vanemnõunik Saale Laos kinnitas, et kantselei on riigiprokuratuuri taotluse koos kohtueelse menetluse kokkuvõttega kätte saanud, mis saab edasi? Edasisi toiminguid reguleerib kriminaalmenetluse seadustik, mis siis ütleb, mida õiguskantsler peab kontrollima, enne kui ta teeb otsuse, kas ta esitab riigikogule ettepaneku riigikogu liikmetelt puutumatuse äravõtmiseks või mitte, sest õiguskantsler ainult vahendab seda ettepanekut. Riigikogule ja õiguskantslerile on seadusega pandud kohustus kontrollida esiteks kohtueelise menetluse kokku võtta seaduslikkust ja teiseks toimetatud kriminaalmenetluse seaduslikkust. Ja seadus ütleb selge sõnaga ka seda, et õiguskantsleril ei ole kohustust ega ka õigust kontrollida ega hinnata kogutud tõendeid. Kui mahukas see materjal on? Toimikud asuvad hetkel riigiprokuratuuris, kõigepealt õiguskantsler tutvub selle taotluse ja kohtueelse menetluse kokkuvõttega ja siis võtab vastu otsuse, kas on vajalik täiendavalt tutvuda ka kogutud kriminaalasja materjalidega, nii et meil täpset ülevaadet hetkel ei ole. Mis ajaks õiguskantsler peaks oma oma seisukoha kujundada? Põhimõtteliselt ütleb seadus seda, et kui õiguskantsler saadab materjali riigiprokuratuuri tagasi ja leiab, et on toime pandud rikkumisi ja ta ei saa riigikogule ettepanekut teha siis see otsus tuleks teha 10 päeva jooksul.",
"role": "user"
},
{
"content": "Riigiprokuratuur soovib esitada Riigikogu liikmetele Villu Reiljanile ja Ester Tuiksoole süüdistuse maadevahetuse kriminaalasjas. Seetõttu esitas prokuratuur õiguskantslerile taotluse sammude astumiseks, mis võimaldaks võtta neilt saadikupuutumatuse. Riigiprokurör Margus Kurmi sõnul sõltub protsessi edasine käik nüüd õiguskantsleri otsusest.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Loe läbi uudis ja anna sellele lühike kokkuvõte ühe või kahe lausega. Vastus peab olema ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nPaide linnapea Priit Värk jääb Paide Isamaa lõhest rääkides kidakeelseks, kuid tunnistab ometi, et erakonna liikmed on jagunenud tema ehk parempoolsete ja isamaa põhiliini toetajaiks ja neid juhib Järvamaa haigla, Ukraina juurtega kirurg Mihhail Festin. Priit Värk jätkab. Aga kuidas minnakse valimistele, kas läheme üheskoos või eraldi? Seda ma nagu praegu ei tahaks kommenteerida. Ja seda sel põhjusel, et see lihtsalt sellist otsust pole me langetanud ja mina ise esindan parempoolsete leeri ja ega meil ka siin paides on see üks põhjus, mis on tänud erimees, kes sama mõtet ei pea. Isamaa Paide osakonna juht Mihhail Festin ütleb, et kohalikel valimistel Isamaa ridades kandideerijate nimekiri pole veel lukus kuid vanade olijate kõrvale on lisandunud palju uusi. Ka Isamaa linnapeakandidaat on poliitika suust nuk, olles vaid 29 aastane. Minu silma järgi linnapeakandidaat on praegu ründa muld ja sellega kandidaatide me tulime välja. Ma esimene kord avalikult ütlen, seda on ta nõusoleku pandud ja, ja. Järvamaa muuseumi teadusjuht Ründo Mülts jätkab. Ettepanekuid on teinud mitu erakonda, et kuna enne valimisi, siis vaadatakse hoolega ju nii vasakule kui paremale, et kus siis on selliseid noh, vähe tegusamaid ja tegusamaid inimesi ja ju siis olen ma kellegi ka ette jäänud ja Isamaa on üks nendest erakondadest, kes on siis teinud taolise ettepaneku. Mõistagi on ka paides erakondi ja huvigruppe palju rohkem, kes loodavad sügisel võimu jagada. Keskerakonna liige Kersti Sarapuu ütleb, et praegu opositsioonis olev Keskerakond eelistab koostööd jätkata isamaaga ja tunnistab, et talle on tehtud ettepanek hakata taas linnapeaks. No praegu on teinud erakond selle ettepaneku mulle, et ma kandideeriksin ka taas siis Paide linnapeaks, kuigi mul oleks endal väga hea meel, kui me leiaksime niisuguse noore ja tragi ja energilise inimese, kes võiks seda linnapeaametit pidada, ma peibutuspardiks ei hakka, nii et kui tuleb piisavalt hääli ja kui mind ära valitakse, siis ma tulen riigikogust ära. Rahvusringhäälingu raadiouudistele Olev Kenk, Paide.",
"role": "user"
},
{
"content": "Isamaa tuumiku linnapea kandidaat Paides on Järvamaa Muuseumi teadusjuht Ründo Mülts.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Süvene antud uudisesse ja tee selle kohta lühikokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult ühe või kahe lausega!\n\nTekst:\n\nSee oli Barack Obama, kes andis ametivande ja nüüd siit kohe sõnajärg Neeme Rauale Washingtonis. Mina Barack Husein Obama alustas juba tund aega USA presidendiks olnud 47 aastane mustanahaline poliitik oma ametivanne. See ei ole saladus, ta keskmine nimi on Hussein, kuid kuuldes teda seda ütlevat, oli see veel kordseks kinnituseks paljudele, et USA elus on tõepoolest algamas teistsugune aja järg riigi eesotsas ei ole olnud mustanahalist meest ei ole kunagi olnud ka poliitikud, kelle keskmine nimi on Hussein Obama ametisse kõnes, mida presidentide puhul siin Ühendriikides väga tähelepanelikult kuulata, lootes sealt ta viit eid, mis riigi elus ees ootab, kõlasid läbi motiivid, mida varem ajaloos rõhutanud näiteks Jonet Kennedy, et igaüks peab Ameerikas mõtlema sellele, mida tema oma riigi heaks teha saab, mitte ainult riigilt ootama. Obama rõhutas, et Ameerika on raskete väljakutsete ees. Riik on kahes sõjas, üks neist sõdadest Iraagis tuleb oskuslikult lõpetada teist sõda Afganistanis jätkata. Seadus on sügavas kriisis ehk sügavaimas kriisis alates suurest depressioonist 1900 kolmekümnendatel aastatel. Paljud inimesed on kaotanud kodusid, ärid on kokku varisenud, tervishoid on liiga kallis, paljud koolid on liiga nõrgad ja iga päev toob uusi kinnitus, et viisid, kuidas me kasutame energiat, aitavad tugevdada meie vaenlasi ja ohustavad meie planeeti, ütles Obama. Kuid kõigi nende väljakutsetega tuleb tegelema hakata ja tööd seisab ees palju, ei teinud USA uus president illusioone, et eesseisev amet saab kerge olema. Obama atisseastumist on siia Washingtoni kesklinna vaatama tulnud tõepoolest kaks miljonit inimest, nagu ennustati. Tegemist on Ühendriikide ajaloo ühe suurima turvaoperatsiooniga, kuid nagu juba varasemas ülekandes märkisin palja silmaga eriti seda suurt turvamist näha ei ole. Tõepoolest tseremoonia ajal lendasid pea kohal helikoptereid, näha oli snaipereid, kuid paljud turvaametnikud on ilmselt erariietes rahva sekka segunenud, kuid ja siin Washingtoni kesklinnas võis ennast täna väga turvaliselt tunda ning veel üks asi, mis tänase tseremoonia puhul on märkimisväärne. Kümned sajad miljonid inimesed said sellest osa teleri vahendusel ja väidetavalt on tegemist maailma televisiooni ajaloo kõige enam vaadatud ülekandega üldse. Neeme raud, Washington.",
"role": "user"
},
{
"content": "USA president Barack Obama vannutati ametisse.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita sellele vastav lühikokkuvõte ühe või kahe lausega. Vasta alati ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nSiseministeerium palus omavalitsustel kirjeldada, kas kohalikud ajaviitmiskohad pakuvad perepiletit ja kui palju lapsi ühe perepileti alusel atraktsioonile lubatakse. Rahvastikuminister Riina Solman ütleb, et üldiselt peetakse perepiletit kui sellist oluliseks. Samas niisuguseid perepileteid, millest võiks rõõmu tunda näiteks neljalapseline perekond kohtab harva. Aga kus perepiletit pakutakse kahele lapsele kahele täiskasvanuga, neid on rohkesti ja kohati on ka kolm last ja üks vanem. No arusaadav, et tegelikult ettevõtted peavad ju tulu teenima ja siis selle arvelt, kui nad teevad soodustusi rohkem peaks ju keegi selle nende kulu ka katma. Samas arutleb solman, kui väravatest või ustest saab sisse suurem perekond, võib ettevõtja oma raha kätte saada näiteks sööki-jooki müües. Peamine motivaator oleks siis ettevõtetele just see, et pered tulevad kohale ja muud kulud on ka, et sellega peab veel tööd tegema. Minister usub, et kõige enam oleks tarvis lihtsalt teavitustööd teha. Et inimeste ja ettevõtete suhtumist muuta. Probleem on selles, et suurperel on palju rohkem kulutusi kui väiksemal perel ja seetõttu, kui nemad lähevad kuhugile terve oma perega kohale ja paneme sinna juurde veel joogipausid ja söögipausid, siis on üsna selge, et nad ei saa omale seda rõõmu perega väljas käia, kultuuriasutustes käia või spordiasutustes käia väga palju lubada, see tähendab, et üks osa lastest jääb sellisest huvitegevusest ja kultuurilise silmaringi arendamisest lihtsalt ilma. Hea näitena tõstab Solman esile lasterikaste Perede Liidu loodud perekaardi. Seda saavad endale küsida perekonnad, kus kasvab vähemalt kolm last ja selle abil võib saada soodustust paljudes teatrites, seiklusparkides ja muuseumides, aga teavitustööle lisaks plaanib solman perepiletite valdkonda reguleerida. Ta tõdeb, et kohustuslikku perepiletit riik ettevõtetele käskida ei saa. See kergitaks hindu ja lõpuks ei jõuaks kasu peredeni. Küll aga saaks riik Solmani sõnul öelda, et kui keegi soovib perepiletit müüa, siis käiks sellega kaasas kindlad reeglid. Üks võimalus ongi, et riik kehtestab nõuded perepiletile kui piletitüübile ilma sellise piletitüübi pakkumist kohustuslikuks muutmata ja see tähendab siis sellist perepileti tüüpi, millega saab pere soodsama hinnaga teenust kasutada sõltumata alaealiste pereliikmete arvust.",
"role": "user"
},
{
"content": "Rahvastikuminister Riina Solmani sõnul oleks tarvis reegleid, mis lubaksid perepiletit müüa juhul, kui selle alusel saavad meelelahutuskohta sisse kõik perekonna lapsed. Praegu laieneb suur osa perepileteid vanematele ja kahele lapsele.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita sellele vastav lühikokkuvõte ühe või kahe lausega. Vasta alati ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nEKRE esimees Martin Helme avaldas kahetsust, et erakond ei ole enam valitsuses, aga rõhutas, et valitsuses olles suudeti palju ära teha. Ta avaldas lootust, et järgmise valitsuse moodustaja on EKRE. Martin Helme kritiseeris teravalt praeguse valitsuse maksupoliitikat ja nende algatatud maksudebatti. Kui miski töötab, ei ole vaja seda ümber teha. Eesti ei vaja kõike hõlmavat maksureformi vaadates, kuidas on meil reformitud haridust ja koolivõrku tehtud haldusreformi, reformitud piirivalvurid, politseinikeks, reformitud eelarve enda tegemist või tervishoiusüsteemi. On ju ütlematagi selge, et maksureform saab teha asju ainult halvemaks. EKRE esimees avaldas muret, et Brüsselist on saanud euroopalike väärtuste vaenlane. Kui Euroopa liit ei muuda oma dekadentliku ja totalitaristlikku kurssi ei lõpeta rahvusriikide hävitamist immigratsiooniga normaalsuse ning traditsioonilise perekonna hävitamist, homoagendaga majandusliku heaolu hävitamist kliimahüsteeriaga ning demokraatia hävitamist võimu tsentraliseerimisega siis ei saa me selles liidus edasi olla. On selge, et lähikümnendil seisab meil ees põhimõtteline ja lepitamatu vastasseis Euroopa Liiduga nii energeetika teemal perekonnakaitse teemal immigratsiooni teemal kui maksude ja eelarve suveräänsuse ehk demokraatliku kontrolli teemal. Meil seisab ees valik, kas jääme suveräänseks riigiks vajadusel Euroopa liidust lahkudes või muutume vähese otsustusõigusega provintsiks, mis varem või hiljem immigrantidega üle ujutatakse.",
"role": "user"
},
{
"content": "Eesti Konservatiivne Rahvaerakond valis tänasel kongressil Alexela Kontserdimajas esimeheks tagasi Martin Helme. Kongress kinnitas Henn Põlluaasa erakonna presidendikandidaadiks.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Analüüsi uudislugu ning kirjuta sellele üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta üksnes eesti keeles!\n\nTekst:\n\nPärast Tšernobõli tuumakatastroofi tuli tuumajaama töötajatele ja nende peredele kiiruga uued kodud ehitada. Nõnda valmis teiste liiduvabariikide abiga Slavutisi linn Põhja-Ukrainas. Seal on ka eestlaste ehitatud Tallinna kvartal. Pärast Nõukogude Liidu lagunemist sündinud kunstnik Ingel Vaikla pööras kaamera suhteliselt värskes Nõukogude linnas just neile noortele inimestele, kes seda aega isiklikult kogenud ei ole. Ingel vaikla. Need, poisid, keda ma selle proteteerind, nad ei, nad ei mõtle arhitektuuri, st ja neil on seal muusika, neil on iPhone 'id, neil on nagu igapäevaelu, neil on tüdrukud, neil on sport ja kõige võib-olla ägedam oligi selle protsessi käigus see, et et ma läksin ka muidugi mingi eelarvamusega sinna linna ja neid noori poisse preteerima, aga tegelikult neil on täiesti oma viis, kuidas selle linnaga nagu suhestuda, et nad ongi teinud tervest linnast oma mänguväljaku. Nad treenivad väljas mänguväljakutel koridorides teevad sellest nagu niisuguse oma. See nende oma. Näitus Belgias sündis kõigepealt sellepärast, et Ingel Vaikla õpib ja töötab praegu siin, teisalt Ida-Euroopa lugu ja laiemalt identiteedi teema võiks kõnetada ka siinset publikut. Näituse kuraator Laura. Ja just siin linnas ma arvan, Brüsselis, kus on nii palju erineva taustaga inimesi ja kultuure kokku sulandumas ja sulandunud ajaloo vältel ma arvan, see räägib nii meie päritolu piirkonnast kui ka kui laiemalt ajaloost, tulevikust, aga ka identiteeti dest enne täna ja tulevikus. Nõukogude aja tõlgendused ida ja Lääne-Euroopas erinevad nii emotsiooni kui ka teadmiste pinnal. Kunstnik Ingel Vaikla. Kui see näitus suudab natukenegi kasvõi tekitada küsimusi, see oleks võib-olla kõige ägedam, et inimesed ise reisivad, tunnevad huvi ja oma, kujundavad välja oma arvamuse, nagu seoses kuidagi reaalsusega, mitte kuidagi kirjapildi või internetiabiga. Videoinstallatsioon valmis Eesti kaasaegse kunsti muuseumi ja Belgia Pirso burgi kunsti keskuse koostöös rahvusringhäälingu raadiouudistele Epp ehand, Brüssel Belgia.",
"role": "user"
},
{
"content": "Filmitegija ja kunstnik Ingel Vaikla avas Brüsselis näituse \"Kujud ja kaugused\". Videokaadrid Ukraina Slavutõtši linnast kutsuvad mõtlema Ida-Euroopa identiteedi üle ja selle üle, kuidas noor põlvkond nõukogude pärandiga suhestub.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Loe läbi uudislugu ja tee lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte, mis peegeldab selle põhisisu. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nRiskirühma kuuluvad lapsed on Soomes saanud kaitsesüsti juba varem. Suurem üle 12 aastaste laste vaktsineerimine algas sel nädalal. Soomes saab laps ise otsustada, kas ta tahab kaitsesüsti või mitte. Lapsevanemate üllatuseks on aga laste seas algatatud suur propagandakampaania, et neid vaktsineerimisest eemale peletada. Sotsiaalmeedias levib ühenduse päästkem lapsed. Üleskutse, et laste ja noorte vaktsineerimist takistada. Ühenduse kodulehel väidetakse, et tegemist on Soome arstide algatusega. On ka nimekiri arstidest, kes on ühisele pöördumisele oma allkirja andnud. Ühendus päästkem lapsed on võtnud endale peaaegu samasuguse nime nagu populaarne lastekaitseorganisatsioon. Päästkelapsed. Lastekaitseorganisatsiooni juhi Hanna Markula KiviSilde sõnul ei saa see nimevalik olla juhuslik vaid püütakse teadlikult tuntud nime oma kampaania huvides ära kasutada. Tampere ülikooli vaktsiini uurimiskeskuse juht, lastehaigla immonoloogia professor Mika Rämet on oma blogiki istes korduvalt laste vaktsineerimise kohta levitatavat valeinfot ümber lükanud. Ta rõhutab, et isegi kui 25 Soome arsti on vaktsiinivastasele pöördumisele alla kirjutanud siis rohkem kui 27000 Soomes tegutsevat arsti ei jaga selliseid seisukohti. Rämmeti sõnul on väärinfot jagav organisatsioon asja tõsiselt ette võtnud. Ebaselgeks aga jääb, kes on selle taga ja mis põhjusel. Rämet on mures sellepärast, et lapsevanematel ei ole õieti ülevaadet, missugust teavet ja missugust est allikatest nende võsukesed saavad. Ta soovitab vanematel kindlasti laste ja noortega kodus vaktsiini teemat arutada. Soome laste ombudsman Elina Pekkarinen kritiseerib ametivõime, et noortele suunatud teavitus on väga juhuslik ja lünklik. Augusti alguses kirjutas ta poliitilistele otsustajatele ja ametnikele saadetud avalikus kirjas, et ametite, ministeeriumide ja kohalike omavalitsuste suhtluskanalitest on väga raske või isegi võimatu leida lastele ja noortele suunatud materjale. Sellega jäetakse nad vigase ja valeinfo meelevalda. Sellist infot levitatakse noorte seas populaarsete suhtluskanalite ohtralt. Lastel on õigus saada vaktsiinide kohta infot ja seda tuleb pakkuda neile sobivas vormis ja keskkonnas, rõhutas Soome laste ombudsman.",
"role": "user"
},
{
"content": "Soomes alustati sellest nädalast 12-15-aastaste laste vaktsineerimist koroona vastu. Samas on käivitatud ka valeinfo kampaania, millega püütakse laste vaktsineerimist takistada.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Analüüsi uudislugu ning kirjuta sellele üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta üksnes eesti keeles!\n\nTekst:\n\nTöövõimereformiga kaasnevad uued teenused käivitusid aasta algusest ja see on töötukassale kliente juba juurde toonud, ütles töötukassa juhatuse esimees Meelis Paavel. Ta lisas, et puudega inimesed leiavad tööd küll. Vähenenud töövõimega inimesi on meil pea 5000 rohkem kui, kui eelmise aasta lõpul ja numbrid näitavad ka seda, et need inimesed, kes meie poole on pöördunud, saavad nii-öelda tavainimestest vaid 10 protsenti vähem tööle. Lisaks spetsiaalsete oskustega juhtumikorraldajatele, kes puudega inimestele toeks on, pakub töötukassa nõu ja tuge ka tööandjatele. Tööandjad on päris usinasti inimesi palganud, kellel on erinevad tervisemured või muud probleemid. Eesti Kutsehaigete Liidu tegevjuhi Aino Muru sõnul on töövõimereformi sisu selgitatud palju, aga inimeste südames on ikka hirm. Need, kes on kutsehaiguse saanud, need on uues olukorras ja on palju abitud mõnes osas, kui need, kes on eluaeg oma puudega elanud töövõimekus määratakse küll, aga sellega on niimoodi, et täna võib sul nii hea olla, et võid teha ei tea, mis asju, aga homme võib-olla, et oled nii haige, ei saa voodiski välja, nad on huvitatud, et saaks töökeskkonda, aga palju neist kasu on, see on iseküsimus. Meelis Pavel kinnitas, et töötukassa otsib iga inimese jaoks just temale sobivaid lahendusi. Me teame kõiki neid eelarvamusi ja, ja riske ja ma, ma tõesti tahan kõiki kõiki tänaseid töövõimetus, pensionäre, aga ka inimesi, kes siis tulevad töötukassasse juba uutel alustel oma töövõimet hindama, rahustada ja öelda, et, et meie inimesed suudavad ja oskavad teiega suhelda personaalselt ja arvestades just nimelt teie vajadusi. Käisin ka ise töötukassas, kus mind võttis lahkesti vastu juhtumikorraldaja Elena Koldits. Minu töö spetsiifikast tulenevalt on mul tekkinud nii suur kuulmispuue, ma olen selline pool kurt ja enam seda tööd teha ei saa ja ma midagi eriti ei oska ka, sest ma olen terve elu seda raadiotööd teinud, missugune võimalus on sellisel 50-le läheneval ja mitte midagi oskaval inimesel teie kaudu tööd saada, kui ma olen veel kurt ka? Mina tegelikult ei läheneks sellele asjale niimoodi üsna tihti, inimene tuleb siia ja on veendumusel, et ta ei sobi mitte millekski. Meie oma töös lähtume sellest, et me otsime need võimalused üles. See on meie töö, igapäevane tööd on ja tööandjaid on, kes on valmis ka vähenenud töövõimega inimesi tööle võtma. Lihtsalt sõltub kõik sellest, kuidas inimene ise on valmis asju nägema. Üks asi, mis ma tahan kindlasti öelda, mis on väga oluline, et inimesed ei tuleks sellise ootusega töötukassasse, et töötukassa otsib neile töö. Töö otsimine hakkab inimesest endast pihta. Kindlasti tuleks enne töötukassasse minekut endale aeg kinni panna.",
"role": "user"
},
{
"content": "Töötukassa hakkab tänasest hindama vähenenud töövõimet inimestel, keda varem hinnatud ei ole. Käivitub töövõimereformi teine etapp, mis puudutab neid inimesi, kes vajavad esimest korda oma vähenenud töövõime hindamist.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Uurides uudislugu, loo sellele ühe või kahe lausega lühikokkuvõte. Vasta eesti keeles!\n\nTekst:\n\nReformierakonna seisukoht on see, et me toetame koalitsiooni ühist kandidaati, kelle president välja pakub. Me oleme käinud välja kaks koalitsiooni võimalikku kandidaati. Need on olnud Ignar Fjuk, kes meile oma fraktsiooni inimesena eelistatavalt on väga paslik tundunud. Ja teine on Olev Raju, keda on siis Keskerakond esitanud ja presidendil on valik. Kui ta esitab koalitsioonikandidaadi, siis Reformierakond on valmis seda koalitsioonikandidaati toetama. Kas sellest, et teie ise ja teie fraktsioon ja samuti ka Keskerakonna fraktsioon ja koalitsiooninõukogu on eelistanud igal juhul kandidaati, kes on poliitik, võib järeldada, et teie kui peaminister eelistati, et riigikontrolör amet oleks politiseeritud ehk et valitsusel oleks nii-öelda mugavus. Riigikontrolör. Mul on lihtsalt vastuküsimus, kes on apoliitiline kandidaat ja kes on apoliitiline ja kas siis, kui me nimetame sinna näiliselt apoliitilise kandidaadi, ei saa me pärast siiski mingit väga selget poliitilist suunitlust, mida me ette ei tea. Nii et minu arvates peab ükskõik kes ka riigikontrolör igal juhul oma tegevuses olema sõltumatu, juhinduma seadustest käituma ja tegutsema tasakaalustatult, see tähendab, selleks loovad talle raami ja kõikide muude selliste ametite puhul loovad raami seadused, millest ei saa üle ega ümber, järelikult et ta peab selles tegevuses olema sõltumatu ja asjatundlik. Aga personalivalikutes, mina eelistaksin teada, mis poliitik, kas see või teine kandidaat ajab.",
"role": "user"
},
{
"content": "Riigikogu infotunnis esitas mõõdukate fraktsiooni liige Marju Lauristin peaminister Siim Kallasele küsimuse, keda eelistab peaminister riigikontrolörina.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Vaata antud uudislugu ja koosta üks või kaks lauset, mis võtavad kokku selle sisu. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nWashington saatis Afganistani presidendile Ashar Afganile ja Talibani esindajatele kirja, milles teeb ettepaneku moodustada ajutine valitsus ning lõpetada parlamenditöö. Üleminekurahu. Valitsuse nimelise dokumendis on mitmeid ettepanekuid, kuid peamine on, et Talibani võiks saada võimu juurde ja seda jagada praeguste juhtidega. Ajutine valitsus juhiks riiki uue põhiseaduse ja uute valimisteni. 42 aastat kestnud konfliktis on palju kannatanuid ning nende haavade leevendamiseks on välja käidud tõe ja leppimise komisjon. Lisaks tuleks kokku leppida, kes saaksid nii valitsusse kui ka relvarahu jälgivasse komisjoni. President Kaanjan idee juba tagasi lükanud, kuid Taliban, kes ei taha osaleda ajutises ühisvalitsuses relvarahu ega valimisi, kaalub ajutise valitsuse mõtet. USA välisminister Blinken lisas oma surve, et osaliste juhid võiksid jõuda mingisuguse kokkuleppeni, enne, kui oma väed koju tagasi tuuakse. 2500 USA sõdurit peaksid lahkuma esimeseks maiks vastavalt Donald Trumpi-aegse administratsiooni ja Talibani kokkuleppele Doha läbirääkimistes. See soov on Joe Biden il ja Trumpi ühine sõjast tuleb lahkuda, kuid kui trump tahtis mis tahes hinnaga ära tulla, siis Biden otsib viisakamat viisi. Trump lükkas Afganistani presidendi läbirääkimistelt kõrvale, kuid nüüd üritab Anthony Plinken kutsuda teda ühise laua taha. Ajalehes Washington Post kirjutavad mitu Afganistani spetsialisti, et lahkumine on igati halb idee, sest annab Talibani e esimese reaalse võimaluse hakata riiki juhtima. Lisaks jätkaksid teised riigid Kabuli valitsuse sõjalist ja rahalist eelkõige siiski rahalist toetust. Kuid see ju tähendaks, et võitlus jätkub. Niisamuti tekib küsimus, et miks siis äsja suurendas NATO väljaõppeoperatsiooni 500-st liikmest 4000-ni. Afganistanis on kokku 9000 välisriikide koolitajat ja sõjaväelast, kes lahkuksid sest USA eestvedamisel üldse ju riiki mindigi. Keeruline küsimus, millele vastust praegu ei paista, et kuidas jõuda kokkuleppele, kui Taliban tahab lõpuks emiraate, kuid praegused juhid eesotsas Asharafkaniga demokraatia jätkumist. Plinken tahab aga kiiresti korraldada rahukonverentsi Türgis, kuid siinkohal unustab, et kiiret Talibanil küll ei ole.",
"role": "user"
},
{
"content": "USA uus välisminister Anthony Blinken teeb esimesi samme, et lõpetada ära USA osalus Afganistani sõjas.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Uurides uudislugu, loo sellele ühe või kahe lausega lühikokkuvõte. Vasta eesti keeles!\n\nTekst:\n\nNii et Valjala maalin, nagu me teame, 13. sajandi algus, põhiliselt 13.-sse sajandisse või 12 sajandi lõppu kuuluv saarlaste kõige tugevam linnus vajab nüüd tõsist revideerimist, nüüd on siis nagu tõestatud, et Valjala maalinnal on olnud tegelikult teine vall ümber, mis jookseb täiesti kontsentrilise ringina ümber maalinna ja muidugi, ega me päriselt ei saa ju öelda, milline see vall oli, sest teda ju enam ei ole. Aga siit kaevandist me näeme, et Ta on vähemalt siin olnud siis umbes 2,7 kolme meetri laiune. Ja noh, arvata võib siis tõenäoliselt siis vast inimesekõrgune või midagi taolist. Põhimõtteliselt oli see väga oluline lisakindlustus. Kuivõrd nii Valjala ja kuivõrd ka meie teised Saaremaa linnused on nagu läbi uuritud või kui palju võib ta veel üllatusi nendest peita. Palju. Mina arvan küll, palju ja sellega me sihtasutuse asiljana on praegu hakanud sellega tegelema või noh, see on meie üks nii-öelda prioriteet 13 sajand mitte ainult malinnad, vaid üldse 13 sajand. Syliana on siis tegelikult konkreetne plaan võtta järgmisel aastal juba ette kaar ma maali mida küll natukene on kaevatud 19. sajandi lõpus, aga need olid meie mõistes oma töörkaevamised ja nendest isegi neid leid ei ole säilinud, ei mingi väike kirjeldus. Me täpselt ei tea isegi Kaarma maalinna näiteks rajamisaega, kas linnus üldse oli olemas enne muistset vabadusvõitlust või hoopis keegi rajati selle käigus kõik uksed on nii-öelda või võimalus lahti. Ma arvan, et kui me jätkame oma uurimistööga ja kõigi nende tänapäevaste võimalustega, siis ma arvan, et vähemalt Saaremaa ja ilmselt ka terve Eesti kolmeteistkümnend sajandi ajalugu tuleks küll päris põhjalikult ümber kirjutada.",
"role": "user"
},
{
"content": "Saaremaa ajalugu tuleb hakata võib-olla lähiaastatel ümber kirjutama. Nimelt annetas ettevõtja Kristjan Rahu sihtasutusele Osiliana viieks aastaks pool miljonit eurot, mis aitaks täpsemalt uurida Saaremaa muistseid linnuseid 13. sajandist. Tänavu tehakse kaevamisi Valjala linnuse ümbruses, kus selgus näiteks, et saarlaste tugevaimal linnusel oli ümber veel teinegi ringvall.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Analüüsi uudislugu ning kirjuta sellele üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta üksnes eesti keeles!\n\nTekst:\n\nTõesti täna üks päev enne ooperipäevade algust saan kinnitada, et ooperipäevad toimuvad. Ja no selle üle on ikkagi ääretult suur rõõm, eks siin seda pinget on kruvinud ikka kõvasti ja eile õhtul, kui siis Peterburi kammerooperi 125 esinejate lõpuks Saaremaale jõudsid oli juba natukene parem tunne. Peterburi kammerooperi esinejad on eilse seisuga kuulutatud küll kõik terveteks. Et selles veenduda, palusime neil kasutusele ka täiendavad usaldusmeetmed. Täna saab ju Eestisse reisida kolmandatest riikidest negatiivne siivse PC testi tulemuse ettenäitamisel. Aga me palusime Peterburi teatril veel lisaks nendele testide le ja, ja peale piiriületust Narvas siis minna täiendavaks testimiseks sid erinevates testimispunktides. Tulemused on teada juba eile õhtuse seisuga ja leppisime aga terviseametiga kokku, et me mandril Saaremaa poole üldse enne suunda ei võta, kui meil on need vastused käes. Õhtuks oli siis teada, kõik 100 protsenti, 125 esinejat on negatiivsete testi tulemustega. Seejärel sõitsime juba Virtsu ja praami peale ja, ja õhtuks jõudsid esinejad Saaremaale. Teile teadaolevalt kui palju sellest trupist on ka vaktsineeritud. Trupist on vaktsineeritud umbes 108 inimest, ülejäänud ei ole meie mahutame ooperimajja 1500 pealtvaatajat, kuigi võimalus oleks mahutada 2000. Aga me oleme siiski publiku hajutamise tagamiseks pannud hõredama asetuse ooperimajja. Just nimelt, et täiendavalt turvalisust tagada, ja samamoodi tuletame oma publikule meelde, et kellel on vähegi mistahes külmetushaiguse haigusnähud või ei tunne ennast päris hästi, siis palume kindlasti festivalile mitte tulla. Kas festivalil maski kandmine on soovituslik kohustuslik või üldse mitte vajalik? Maski kandmine on soovituslik, nendele, kes ei ole vaktsineeritud, ehk et nad peaksid ise tegema, siis maksimaalselt kõikvõimalikud, et enda tervist kaitsta, aga kohustuseks seda täna ei ole.",
"role": "user"
},
{
"content": "Teisipäeval algavad valitsuselt poolteist kuud tagasi eriloa saanud Saaremaa ooperipäevad. Peaesineja on Peterburi kammerooper. Eesti Kontserdi juht Kertu Orro kinnitas, et esinejad on Venemaalt Saaremaale jõudnud, nad kõik on testitud ja tunnistatud koroonaviiruse vabaks.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Analüüsi uudist ja koosta sellele lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nSotsiaaldemokraatliku erakonna esimees Jevgeni Ossinovski ütles oma kõnes, et ta valiti erakonna etteotsa 744 päeva tagasi. Kindlasti ei valinud ta mind selleks, et ma tiksuksin leplikult Reformierakonna ajaloolise järgi kohati just nagu õigeusu kalender, jääb see igast sündmusest kaks nädalat maha. Paljudes kõige olulisemates küsimustes on aga nende kuus kellad sootuks seisma jäänud. Hetkes, kui Siim Kallas lahkus. Ka Ekret pidas Ossinovski oma kõnes meeles. Ekre tahab sulgeda Eesti uksed ja aknad välismaailma eest teevad ka armastust, tahavad suukorvistada kohtunike ja kusagil lõikavad oma vihaste lühistanud kääridega juba välja šabloone, mille järgi hinnata, kes on õige ema, õige eestlane, õige inimene ja teised erakonnad on öelnud, et see on okei. Reformierakond ütles, et see on okei, teised valimised. Me ütleme selgelt, see ei ole okei, inimese vabadused ja õigused on ülimuslikud ja 19. sajandi tõuloomade aretuskeskust võite oma mõisahoovis mängida. Täna on aasta 2017 ja Eesti läheb edasi, mitte tavalise pimedusse. Ossinovski ütles, et kohalikele valimistele minnakse varasemast tugevamana, sest nii mitmeski paigas neli aastat võimul olnuna on omandatud väga vajalikke kogemusi. See on olnud tubli ja töökas meeskond, kes loomulikult suudab oma kohalikele kogukondadele pakkuda seda vajalikku muutust ja edasiminekut, mis uutes haldusreformi järgsetes omavalitsustes kahtlemata on vajalik ja kellega te koalitsiooni Tallinnas moodustate? No üldiselt ei pea ma väga mõistlikuks enne valimistulemuste selgumist koalitsiooni sõlmima hakata, see sõltub ka valijate tahtest ja sellest, milliste erakondadega on võimalik suurimat ühisosa leida. Ühte võin ma loomulikult öelda, sotsiaaldemokraadid ei tee koalitsiooni EKRE-ga, sest nende nägemus nii riigi tulevikust kui ka ka Tallinna tulevikust Tallinna, kus elab ka väga palju teisest rahvusest inimesi, läheb absoluutselt lahku sellest vabast ja hoolivast ja inimesi hoidvast nägemusest, mis on sotsiaaldemokraatidele, nii et see on kahtlemata välistatud.",
"role": "user"
},
{
"content": "Sotsiaaldemokraatlik Erakond valis oma Pärnus toimunud üldkogul taas esimeheks Jevgeni Ossinovski.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita selle kohta üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nLõpetada kriminaalmenetlus. Ernst Toni ja Aivar Kisaku süütu kriminaalkoodeksi paragrahv e. Nii alustas kohtunik tänast istungit, mis kestis veidi üle nelja minuti. Ta lõppes ärimees Ernesto Briatoni õigeksmõistmisega turudeklaratsiooni valeandmete esitamise asjus ning priatoni Aivar Pihlak ja Angelika Annuse suhtes menetluse lõpetamisega otstarbekuse põhimõttel. Kõik see toimus riigiprokurör Laura vaigu taotlusel. Kohtualustel tuleb hüvitada tekitatud materiaalne kahju, maksta summasid riigituludesse ja tasuda menetluskulud kõik kokku üle 25 miljoni krooni. Võib aga meelde tuletada, et kolm aastat kestnud kohtumenetluse eel pakkus Piratoni 100 miljonit, et seda menetlust üldse ei tuleks. Tookord prokurör Laura Vaik keeldus. Miks ta siis nüüd praeguse ettepanekuga lagedale tuli? Menetlus kohtus on kestnud üle kolme aasta ja selle aja jooksul ei ole osutunud võimalikuks kuulata üle kriminaalasjas vaieldamatult äärmiselt olulisi tunnistajaid. Nad ei ole kohtu kutse peale kohtusse ilmunud. Samuti ei ole tulemusi andnud õigusabi taotlus, mille raames on ta kaugülekuulamist taotleti ja seetõttu ei olnud osaliselt võimalik süüdistust toetada, kuna vahepeal on muutunud ka seadus jõustunud kriminaalmenetluse seadustik, mis on kaasa toonud ka kohtupraktika muutuse. Küsin siis otse, kas kohtusüsteem jäi selles protsessis alla ja need kolm aastat tagasi tehtud otsused olid valed? Ma arvan, et siin ei saa öelda, et kohtusüsteem on kaotajaks jäänud. Need otsused, mis tehti 2004. aastal, on tehtud kooskõlas sel ajal kehtinud seadustega ja sel ajal kehtinud õiguspraktikaga. Vandeadvokaat Aivar Pilv iseloomustab aga tänast otsust nii. Kaitsealuste ja, ja kaitsjate seisukohalt on tegemist tulemusega, mille poole on aastaid püüeldud ja mida on püütud nii kohtueelses menetluses kui ka kohtuliku uurimise käigus kaitsjate kohtualuste poolt ja prokurörile tõestada ja Ernesto Preatoni oli valmis tegelikult ära maksma Baltic Investmentsi nimel teatud maksusumma, kui ma õieti mäletan, oli see 16 17 miljonit krooni. Tolleaegne maksuarvestus näitas, et see peaks olema 23 miljonit krooni. Täna me peatusime 20,9 miljoni krooni peal. Tekib küsimus, milleks üldse kogu see pikk kriminaalmenetlus aastate jooksul, et selle küsimuse oleks saanud ära lahendada väga edukalt ka ka maksumenetluses, aga tollel ajal ei tänaseid kohtualuseid ega kaitsjaid väga ei kuulatud, ei ei maksuameti ega prokuratuuri poolt ja seetõttu võib öelda, et on pikk aeg kulunud selleks, et neid samu seisukohti kohtus tõestada.",
"role": "user"
},
{
"content": "Kohus lõpetas kohtuasja ärimees Ernesto Preatoni vastu.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita sellele vastav lühikokkuvõte ühe või kahe lausega. Vasta alati ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nKirde-Eesti inimestele jagatakse 20000 ühe korra kaitsemaski, mille riigi toel soetas Ida-Virumaa omavalitsuste liit. Omavalitsuste Liidu juhatuse esimees Eve East toonitas, et aktsioon pole mõeldud niivõrd maskide laialijagamiseks, vaid selleks, et inimesed saaksid infot selle kohta, kuidas maske õigesti kasutada. Me ei räägi aktsioonist inimestele maske jagada, see on ikkagi inimeste enda kohustus ka maske endale soetada, see on õpetlik jagamine ja sellepärast oli see kõige kiirem. Kuidas me neid maske siis saime. Ja kui see vajadus on ja inimesed sellest oma järeldusi ei tee siis me vaatame edasi. Ida-Virumaal on maskide jagamises näidanud teistele omavalitsustele eeskuju Lüganuse räägib Lüganuse valla kriisikomisjoni esimees, vallavanem Andrea Eiche. Meil see idee tuli tegelikult juba oktoobri keskel, kui me nägime, et haigusnumbrid tõusma hakkavad, siis otsustasime, et me peame midagi ette võtma. Ja meil kriisikomisjon oli koos ja otsustasime, et teeme kampaania hetk, mis tähendab, hoia end teisi kaitstes ja hakkasin propageerima maski kandmist. Ja ega see idee tuligi lihtsalt lennust, et ainuke tõhus vahend sellest haigusest hoiduda ja teisi kaitsta on ainult maski kandmine. Maski kandmise kohustuslikuks muutumisel hakati Lüganuse valla suuremate kaubanduskeskuste juures maske jagama. Andrea Eiche ütles, et senine kogemus on näidanud, et tõenäoliselt on inimestele tulevikus mõttekam jagada korduvkasutatavaid maske. Praegu tegeleme ka sellega ju juba, et osta juurde riidest maske mitmekordselt kasutavad maske, et neid hakata inimestele jagama. Ida-Virumaa omavalitsuste liidu juhatuse esimehe Eve Easti sõnul on korduvkasutavate maskide tasuta jagamisel vaja vaadata ka kulupoolt. Maskid maksavad ühele organisatsioonile või kahele organisatsioonile mitmekordselt kasutatavad maskid päris palju ja me peame ka vaatama, et kas meil on ikkagi see väga majanduslikult mõistlik nii suurtes kogustes jagamist teha, et need, aga see tuleb juba edasi selliselt arutlusele peale selle nädalaajase sellise maski jagamise ja teavituse tegemise. Tasuta ühe korra maske ja õpetussõnad jagavad kuni järgmise reedeni Ida-Virumaal kohalike omavalitsuste, päästeameti, politsei ja piirivalveameti, maksu ja tolliameti ning keskkonnainspektsiooni töötajad Ida-Virumaalt raadiouudistele Räne Kunda.",
"role": "user"
},
{
"content": "Ida-Virumaa omavalitsustes jagatakse rahvarikkamates kohtades maske. Seda tehakse kõikides omavalitsustes alates tänasest nädala aja jooksul.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Süvene antud uudisesse ja tee selle kohta lühikokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult ühe või kahe lausega!\n\nTekst:\n\nEesti Põllumajandus-Kaubanduskoja juhi Roomet Sõrmuse sõnul on oluline, et põllumehed teaksid varakult ette, millised on hooaja tööliste kaasamise reeglid. Kõige olulisem vast ongi see, et me oleksime sellele uuele hooajale vastu minnes nagu paremini ette valmistunud kui, kui eelmisel aastal, et meil oleks sellised selged reeglid, kuidas toimub ka välistööjõu kasutamine, millised, milliseid nõudeid esitatakse, kuidas on, kas on testimine, millised karantiininõuded, kuidas see logistika välja näeb, et see on hästi oluline, et see oleks varakult erinevate osapoolte ametkondadega kokku lepitud, siis ma usun, et see asi sujub ka paremini põllumajanduses üldiselt ju ikkagi enamus töid teevad ära kohalikud inimesed, aga just kõrghooaegadel suvehooajal on siis eelkõige just siis aiandussektoris, aga ka teistes sektorites vaja lisaks appi ka välistöötajaid. Põlvamaal tegutseva Joosepi talu noorperemees Ranet Roositalu ütles, et suveks loodetakse leida maasikakorjajaid eelkõige kohalike elanike hulgast. Aga samas peavad nad olema valmis ka vajadusel palkama välistööjõudu. Eesti kohaliku tööjõuga on nagu lihtne, et tegelikult need kokkulepped on tehtud juba eelmise hooaja lõpus ja kindlasti me räägime ka need praegu üle. Mis puutub nüüd välistööjõudu, siis selleks, et välistööjõudu kasutada hooajal tuleb praegu siis teha läbi PPA siis töökutseid viisasid vormistada ja noh, kõik see nii-öelda ametlik dokumentatsiooni pool tuleb siis nagu hetkel korda ajada, et võib-olla see ongi nii nii-öelda siis hetke ne ettevalmistused, mis me teeme. Raadiouudistele Põlvamaalt Leevi Lillemäe.",
"role": "user"
},
{
"content": "Kuigi suvine marjakorjamise hooaeg jõuab kätte mõne kuu pärast, teevad talupidajad juba praegu ettevalmistusi, et saagikorjamise ajaks saaks palgata hooajatöölisi.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita selle kohta üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nÕigusaktide järgi kuulub kinnistuga külgnev kõnnitee kinnistu omaniku lumekoristuse kohustuste hulka. Seda, kui laialt kõnnitee puhastada tuleb, määratletud pole. Tarmo sulg, Tallinna keskkonna ja kommunaalameti juhataja asetäitja ütleb, et linna eesmärk on lumisel ajal rahvarohketes kohtades jalakäijate liikumist hõlpsamaks muuta ja tekitada ühetaoline tulemus võimalikult kiiresti. Praegu on sule sõnul pilt linnas kaootiline. Kes tuleb hommikul kella kaheksaks tööle kojamees, kes võib-olla lumesaju jooksul töötab hoopis kuskil teisel objektil ja, ja jalgsi liikleja jaoks on see pilt nagu hästi erinev. Linna pilootprojekti mõte oligi selline, et me pakume kinnistuomanikele teenust, mida me siis ise riigihanke korras oleme sisse ostnud ja võimaldame siis kinnistu omanikel liituda tsentraalse kõnniteede koristusteenusega, et üks sahk hakkab tänava otsas, siis kõnniteed koristama ja, ja kuni siis järgmise ristmikuni välja, et, et oleks nii-öelda ühetaoline tulemus. Sulalume paksus kõnniteel lumesaju tingimustes võib-olla kolm sentimeetrit ja kerge lumepaksus viis sentimeetrit, kui see on saavutatud, asuski linn lund lükkama. Sule sõnul ongi praegu laua taha kutsutud 30 kesklinna piirkonna kinnistut ja umbes 10-ga. Neist on alustatud tõsiseid läbirääkimisi tingimuste üle, kuidas lumekoristust läbi viia. Me esialgu oleksime tahtnud näha, et, et kui paljud nagu kinnistu omanikud on valmis vabatahtlikult kaasa tulema, et täna tegelikult seadusest tulenevalt on nagu hästi keerukas sellise koormuse panemine kinnistu omanikele, mis tähendaks, et, et iga kinnistu omanikuga on vaja volikogus kokkulepe sõlmida, siis või, või volikogu volitusel kokkulepe sõlmida. Meie idee oli praegu, et me prooviksime, et kas selliseid huvilisi on, kes tuleks nagu vabatahtlikkuse alusel linnaga lepingusse ja, ja praegu tundub, et huvi on nagu täiesti olemas. Sellise teenuse järgi. Esialgu tahetakse pilootprojekti katsetada Tallinna kesklinnas Estonia ja Rävala puiesteega piirneval alal ehk Solarise keskuse ja Eesti pangaga külgneval teel. Kui kõik hästi läheb, tahab linn projektiga edasi minna ja koristatavat ala laiendada. Linn tahab töö käima panna esimesest detsembrist.",
"role": "user"
},
{
"content": "Tallinnas kehtib praegu kord, et iga kinnistuomanik vastutab ise lumekoristamise eest kinnistu ees oleval tänavalõigul. Sel talvel katsetab Tallinna linn uut korda, mille kohaselt koristab linn lume tänavalt ja saadab kinnistuomanikule arve.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Süvene antud uudisesse ja tee selle kohta lühikokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult ühe või kahe lausega!\n\nTekst:\n\nMe pühendame selle saate sõjamehele, kes praegu 25 aastat tagasi rebisen lahti kõigest, mis teda kaitses ning sööstis tulle, et rebida maha must kaatrist Euroopa südamest sõdurile, kes ei pidanud liiga kõrgeks võiduhinda ka siis, kui see nõuab veel üleelu tema enda oma. See helikild on kindlasti meeles nendel inimestel, kes vaatasid legendaarset Valdo Pandi saadet täna 25 aastat tagasi. Aeg, kus pant pidi töötama, oli sootuks tänasest erinev. Legendaarne teleajakirjanik Rein Karemäe aga ütles, et Valdo Pant lõi midagi säärast, mis kestab tänapäevani. Ja kui ma nüüd mõtlen, siis eks ole see nii. Et seda missiooni, millele valdab Ant kultuurivedu üleskeeramist, ühendas kogu oma elu ja võime öelda sellele väga andis oma elu siis eks ole neid isiksusi, kes sama teed jätkavad ka praegu meie mikrofonide taga ja ekraanidel. Tänu foto kandi. Kunagine teleajakirjanik Raul Rebane ütles, et pant sündis aastal 1927. See aastakäik võeti Eestis Saksa sõjaväkke ning väga vähe mehi jäi sõjakoledustes ellu. Ka muide kultuuriajaloos, neid, kes suutsid läbi murda, on väga üksik, kes on sündinud 27. aastal, tema suutis see ääretult keeruline ja kõrgemat haridust ei olnud. Ja nüüd hakkame vaatama, kuidas ta siis sai selliseks, kes ta on. Minu jaoks andekus ei ole see, kui sul on lauluhääl või joonistusoskus või, või jooksukiirus. Andekus on võime arendada neid eeldusi. Väga kahju, et täna ei ole korralikku teaduslikku artiklit või kirjeldust sellest tema kartoteegi süsteemist, see, kuidas ta arendas oma mälu, see, kuidas ta korjas oma mälusse fakte, et meid nendega üllatada. Ene Hiion töötas pandiga aastaid koos nii raadios kui ka televisioonis. Ta pani kokku raamatu, kus pandist räägitakse ilustamata. Pant oli ju keeruline isiksus. Just selline, kes suutis läbi suruda teistsugust lähenemist ajakirjanikutööle. Võib-olla et Valdo Pandi juures on kõige olulisem tema isiksus, see, kuidas tema eeldused, tema töö tegemise viis, tööjõud, entusiasmi ja tema trikid ja vigurid. Kuidas need kõik kokku andsid mingi niisuguse tulemuse, mida Eesti ajakirjanduses ei olnud varem nähtud ja tegelikult sarnast meest ei ole ka praegu.",
"role": "user"
},
{
"content": "Valdo Pandi 85. sünniaastapäeva puhul toimus Rahvusringhäälingu telemajas Ene Hioni kokkupandud mälestusteraamatu esitlus.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Loe läbi uudislugu ja tee lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte, mis peegeldab selle põhisisu. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nKiviaegne mees kaevati koos kolme kaaslasega välja iidselt hauaplatsilt salatsi jõe kaldal. Veel 14. sajandil oli katk eurooplaste vaenlane number üks, surmates ligikaudu poole toonasest Euroopa rahvastikust. Uurimisrühma liige, Tartu Ülikooli arheoloogiateadur Mari tõrv sõnas, et küttkorilaselt leitud katkubakter erineb siiski keskaegsest katkust. Seda eeskätt seetõttu, et seal puudus võime levida kirpude vahendusel. Kuidas see konkreetne rinnukal see inimene omale selle nakkuse sai, oligi siis mingisugune otsene kokkupuude kas siis närilisega või siis mingi kiskjalisega, et kes siis teda hammustas, see katkuliik ei ole nii nakkav, vaid noh, tõenäoliselt piirdub ainult selle inimesega, kes siis selle ammustuse on saanud. Katku vähesele nakatumisvõimele viitas tõrva sõnul ka asjaolu, et rinnukansi mehe lähedale maetud kolmelt kaaslaselt katkubakterit ei leitud. Eesti ja Läti aladelt on varemgi varaseid katkusurnuid avastatud. Nii näiteks arvati veel viis aastat tagasi, et Euroopa esimene katkuhaige oli Ida-Virumaalt Soppe külast üles kaevatud naine mari tõrv ei osanud täpselt öelda, miks just meie piirkonnas niivõrd varaseid katkuhaigeid on avastatud. Ta sõnas, et võib-olla on arheoloogid lihtsalt sattunud inimestele, kes katkubakterit kandsid. Meil ei ole ju kõik toonased inimesed, nende hauad leitud Eesti kontekstis, kui me räägime perioodist 6500 kuni 2600 enne meie aega, et sealt on meil sadakond luustikku või, või teadet sajakonna luustiku kohta. Meil on 4000 aasta peale 100 inimest. 5300 aastat tagasi katku haigestunud mees muudab meie arusaama ka sellest, kuidas katk alguses üldse tekkis ja levis. Praegu on teadlased seostanud katku just eeskätt linnaliste asulate tekkega, kus inimesed külg külje kõrval katkubakterit edasi kandnud loomadega elasid. Haigusest kõrvalehoidumine oli tollal keerukas. Seesama rinnukalsi näide tegelikult ju noh, ongi teataval määral kinnitus sellele, et see ei saanud alguse saada nendest suurtest linnalistest asulatest, vaid selleks piisas väikestest populatsioonidest. Tuleb välja, et alguses levis katk võrdlemisi aeglaselt. Alles hiljem muutus see nii nakkusohtlikuks, et miljoneid inimesi tappis.",
"role": "user"
},
{
"content": "Veel viis aastat tagasi teadsime, et Euroopa esimene katkuohver oli põlluharija, kes suri Ida-Virumaal. Nüüd avastasid teadlased aga, et esimene katku surnud on hoopis kütt-korilane, kes elas enam kui 5000 aastat tagasi Põhja-Lätis.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Analüüsi uudislugu ning kirjuta sellele üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta üksnes eesti keeles!\n\nTekst:\n\nNagu ütles kesklinna valitsuse avalike suhete juht Ivo Parbus, on võimalik püsti panna ikka seesama kuusk. Pingutasime ehk sel aastal natukene üle ja tõime Raekoja platsile liiga kahara kuuse. Mis siis tuleb teha, et saaks püsti panna sellesama kuuse? Kõigepealt sellise esmase meetmena sellesse metalltorusse, mis on raekoja platsil seisnud nüüd juba üks 15 aastat, pannakse põhja hoidik selline metallael, mis siis fikseerib puu ja puu enda. Me peame võtma neli meetrit lühemaks, et ta mahuks terve tüvega sellesse metallülssi. Aga nüüd on nii, et, et puulatv on murdunud, et kui ilus ta nüüd enam jääb. No sellega natukene näevad aiandusinimesed vaeva ja, ja ma arvan, et seda ei ole ka eriti alt märgata. Kui kaua nüüd kõik see püsti tõstmine, ehtimine taas aega võtab? Nii nagu lubatakse, siis homme kella viie paiku tuleb selline tormis ilm, tuule vaikus ja sel ajal me alustame siis puu püstitamist kella viiest hommikul ja tahame lõpetada selle kella 10-ks, siis, kui avatakse jõuluturg ja selleks ajaks peaks siis olema ka uuesti parandatud kuuse valgustus. Mida nüüd tulevaste aastate tarbeks, sellest õpiti? Järgmiseks aastaks paigaldatakse raekoja platsile uus kuuse kinnitus. Ehk siis pannakse uus, piisava diameetriga ja kõige vajaliku ga varustatud metalltoru. Kindlasti ka järgmine aasta, kui minnakse metsa, võetakse dendroloog kaasa ja ta juba vaatab kas see puu sobiks raekoja platsile. Puu liigset kõrgust ja kaharust peab põhjuseks ka Kadrioru pargi direktor Ain Järve. Tema arvates ei peaks kuusk olema kõrgem kui ümbritsevad majad võiks olla nii 16 kuni 18 meetrit kõrge. Aga on arvatud ka, et kuusk võiks murduda sellepärast, et tema torusse mahutamiseks tuli teda alt lõhemaks raiuda. Ain järve. See võib ka üks põhjus olla, kuigi ma hästi ei taha seda uskuda, sest kuusel on ju teadupärast hästi tugev puit ja, ja pigem kuusk oma loomu poolest ju murdub kuskilt sealt Ladva piirkonnast või, või poole võra pealt, et kui me ikka mõtleme nüüd suurusjärgus aasta peale tagasi, kus novembri lõpus, kus oli ju meil meil ju esimene selline lumetorm märga lund ja see lumi ja mis iseenesest on raskust, lisab sellele puuvõrale pluss siis see tuul, mis oli, et see jättis eelmisel aastal kuuse ju püsti. Et see annabki mulle nagu selle, selle veendumuse, et, et siin on nagu ikkagi teemaks nii puu kõrgus kui ka see, see okste käharus.",
"role": "user"
},
{
"content": "Tallinna Raekoja platsi jõulupuu, mis reedel jala pealt maha murdus, kukkus pühapäeva õhtul taas pikali ja pannakse uuesti püsti.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita selle kohta üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\n2010. aasta riigieelarve on algusest peale planeeritud defitsiidis ning eelarve maht on enam-vähem sama, mis käesoleval aastal. Kulutuste tase säilib järgmisel aastal selle aasta mahus, samas eelarve tulud langevad 2,4 protsendipunkti võrra. Rahandusministeriumi riigieelarve koordinatsiooni ja seire osakonna juhataja Kadri Maasik. Eelarve tulude ja kulude vahe kasvab aastal 2010 eelkõige seetõttu, et käesoleval aastal muud valitsussektorisse kuuluvad institutsioonid, kes siis põhiosas on kohalikud omavalitsused, haigekassa, töötukassa, riigi sihtasutused, äriühingud, et nende eelarve positsioon oli käesoleval aastal erakordselt negatiivne ja niivõrd negatiivsete numbritega me järgmisel aastal enam arvestama ei pea. Suurimad muutused riigi tuludes võrreldes 2009. aastaga on alkoholiaktsiisi tõus ning tubakaaktsiisi tõus aga mõju avaldavad ka juba äratehtud käibemaksu tõus ning välisraha. Rahandusminister Jürgen Ligi. Välisraha on olnud oluline kulude hoidmise allikas ja nende puhul oleme võtnud hoiaku, et nende kasutamist tuleb tõsta ettepoole, mis siis on otsene majanduse elavdamise meede nii palju, kui riigil seda võimekust on? Suurim kulude maht on 2010. aasta eelarve sotsiaalministeeriumil 40,2 miljardit krooni ehk ligi 45 protsenti kogu riigieelarve mahust. Sellest põhiosa moodustavad pensionid ja haigekassa. Kulutuste mahult järgnevad haridusministeerium ja majandusministeerium, kes saavad ka rohkem investeeringuid. Kokku suurenevad investeeringud riigieelarvest 1,2 miljardit krooni. Kadri Maasik. Kõige suurema investeeringumahuga valdkond on majandus, kus enamus vahenditest on seotud teehoiu ja ettevõtlusega. Enam kui miljardi krooni võrra investeeritakse ka keskkonda ning enam kui kahe miljardi krooni võrra ka hariduse. Valitsussektori tuleva aasta eelarve on planeeritud 2,95 protsendises puudujäägis. Rahandusminister Jürgen Ligi sõnul on riigieelarve eesmärk ka pikemas perspektiivis rahanduslik toimetulek. See tähendab sisuliselt või siis konkreetselt ka maastrichti kriteeriumide täitmist, nii sel kui järgmisel aastal. Meiega ainus tõeliselt kriitiline näitaja on, on praeguse seisuga siis eelarve olnud ja selleks need pingutused inflatsiooni pärast me praegu ei pea muretsema, kõigi ekspertide hinnangul jääb see nullilähedaseks ka järgmine aasta. Ja mõistagi on selle kõige boonus, eks, eurotsooniga ühinemine ja kui see ühinemisotsus tuleb järgmine aasta, siis on see muidugi täiendav stiimul majanduse arengule.",
"role": "user"
},
{
"content": "Valitsus kinnitas ja saatis riigikogusse 2010. aasta riigieelarve seaduse eelnõu, mille kohaselt on riigieelarve kulude maht tuleval aastal 89,6 ning tulude maht 84 miljardit krooni.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita sellele vastav lühikokkuvõte ühe või kahe lausega. Vasta alati ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nMeil on, asi on kontrolli all ja minu hinnangul see on natukene ebaproportsionaalne Saaremaa suhtes. Eks me ootame tänase valitsuse otsuse ära, seda veel tulnud ei ole. Ja eks me siis vaatame, kas me läheme distantsõppele või lähme puhkuse peale, et see nüüd iga koolipidajaga läbirääkimise koht, ametliku pöördumise me oleme meie maakonnanimel sinna teinud, on alla kirjutanud nii Muhu kui Ruhnu vallavanem, lisaks ehk et Saaremaale võiks teha erisusi, et meie koolid saaksid järjest toimetada kontaktõppega. Ruhnul on natuke teistpidi, on hea, et nad saavad natuke pugeda selle individuaalõppe taha, sest nendel ongi praktiline õpe, enamusõpet ongi individuaalõppe ka või sama sisuline ettepanek on läinud ka kihnult, näiteks. Ka seal on keelatud põhimõtteliselt kontaktõpe. Kas Saaremaal peaks üldse midagi ette võtma praegu või me oleme oma mullis siiamaani suutnud hästi olla. Me oleme suutnud hästi olla, inimesed on kevadest õppinud 99 protsenti inimestest käib maskiga, kui vaadata, käivad isegi tänapäeval maskiga vabas õhus. Et ma usun, et me suudaksime ilma nii kapitaalse piiranguta hakkama saada. Juhul kui nüüd midagi ikkagi mõnes koolis peaks juhtuma, kui kiiresti see reageerimine nagu, nagu toimub ja. On olnud näiteks laupäeva päeval saame info, et on koolis on nakatunu olnud, siis esmaspäevast on juba see lend, on kõik koduõppe distantsõppel. Eks me reageerimine on nii, kui number tuleb, järgmisest päevast on vähemalt see lend on koolis läinud. Maakoolid on meil ju kõik puutumata olnud jäänud? Siiamaani küll. Kas vallavanema poole on pöördunud ka, kui kevadel kaitsta mandri eest saarlaste eest, siis nüüd me peaksime iseennast kaitsma, võib-olla kuidagi seda liikumist hoopis piirama. On olnud selliseid ettepanekuid ka valla poole ja kui tõsiselt sa seda võtad? No ma usun, et seda ettepanekut riigile meie praegu tegema ei hakka, sest me ei saa inimeste liikumist piirata, meie enda inimesed on mandril tööl, nad tahavad kodus käia, nad peavad kodus käima. Ja teistpidi see lukkupanek on meie ettevõtjatele väga karm. Üks asi on koroona ja teine asi on see, et me peame siin ka elama ja ellu jääma. Kui ikka kogu majandus lukku keeratakse, siis sellest me ka lõpuks ei võida. Küll aga veenduge, kui te tulete oma vanavanematele külla, et te olete terved. Kui vähegi kahtlus on, et te olete kas nakatunud või olete olnud kokkupuutes mõne nakatunuga, siis lükake oma tulek edasi.",
"role": "user"
},
{
"content": "Saarte vallajuhid paluvad valitsusel tungivalt kaaluda, kas koroonaviiruse tõkestamiseks koolide sulgemine on seal ikka vajalik. Saaremaa vallavanem Mikk Tuisk kinnitas, et neil on olnud koolides üksikuid nakatumisi, millele on saadud kohe jaole.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Vaata üle uudislugu ning loo sellele lühike kokkuvõte. Piira vastus ühe või kahe lausega ja vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nEsimesed kogemused seekordsest olümpiareaalsusest panevad sportlased, treenerid, spordiametnikud ja vahest isegi spordisõbrad stressirohkesse olukorda justkui oleksid sunnitud iga natukese aja tagant pimedal tänaval selja taha vaatama, kas kuskil varitseb salaja koroona. Medalilootuse friestailsuusataja Kelly sildaruga on praeguse seisuga kõik õnneks hästi. Kuid tema etteasted kolmel erineval võistlusalal jaotuvad pea kahenädalasele perioodile mis tähendab, et kogu selle aja vältel tuleb püsida koroonast puutumata. Olümpiadelegatsiooni ja Eesti sporditaset näitavad adekvaatsemalt saavutatud esikümne kohad. Kiiruisutaja Marten Liivi sportlik vorm on kuu aega pärast treeningul saadud vigastust vähemalt kõrvaltvaatajate jaoks küsimärgi all. Kuid noormees iseuskus, et 1000 meetri distantsil on ta võimeline esikümnesse sõitma. Veel üks väga tugev pretendent, 10 parema ehk isegi kuue parema sekka. Kahe võistleja Kristjan Ilves on aga sattunud tõesti keerulisse seisu. Tema töökus ja spordimehelik visadus ning ka välja teenitud võimalus valmistuda olümpiaks koos Norra koondisega viisid Ilvese sportlasena käesoleval hooajal varasemast hoopis kõrgemale tasemele. Et koroona sportlikult ausale, kes keda võitlusele niimoodi kriipsu peale tõmbas, on lihtsalt valus. Siiski, see on küll omajagu naiivne, aga 15. veebruaril toimuvaks suure mäe individuaalvõistluseks on Ilves ehk koroonast tervenenud. Niisuguse eesmärgi on endale püstitanud Norra koondise esinumber Jarn Magnus Riiber. Kahevõistluse ilmne favoriit ja üks suuremaid olümpiamängude koroonaohvreid seni nädala alguses ütlesin, et kui favoriitide seas nõuab koroona kriitiliselt suure hulga langejaid siis sport selle olümpiavõitja pole. Üritades asjade seisu objektiivselt hinnata, võib täna öelda, et kahevõistlus on talimängudel pigem pisike ala ja riiberi eemalejäämine maad värisema ei pane. Aga mis saaks siis, kui nakkuse korjaks üles näiteks mäesuusatamise ameeriklannast, reklaamnägu Mikaela Sifrin? Pekingist kostub ka lootust, et järgmistel päevadel peaks positiivsete koroonaproovide arv vähenema hakkama. Kui olümpiamull põhimõtteliselt toimib, siis ei ole olümpialastel uuteks kontaktideks ju liiga palju variante ja viirus taandub. Arvestades, et Eesti koondise jaoks eeldatavasti edukamad võistlused peaksid toimuma olümpiamängude teises pooles tasub pöialt hoida Eesti koondisest veel jättes sildaru Liivi ja Ilvese kõrvale, siis teiste meie sportlaste puhul on kindlasti põhjust rõõmu tunda sellest kui individuaalvõistlustel suudetakse jõuda 20 parema hulka. Eesti lippu kannavad avatseremoonial Kelly sildaru ja murdmaasuusataja Martin Himma.",
"role": "user"
},
{
"content": "Pekingis alagavad taliolümpiamängud. Koroonasse nakatumise oht rikub aga sportlastel närve.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Vaata üle uudislugu ning loo sellele lühike kokkuvõte. Piira vastus ühe või kahe lausega ja vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nKui palju teil praegu siis hääli koos on, kui peame silmas riigikogu liikmeid? Tänane otsus vabaerakonna poolt on tunnustus minu kandidatuurile ja olukorras, kus peaministripartei ei ole siiamaani ühte kandidaati suutnud ära valida, on kaks parlamendierakonda juba suutnud ühe ühise kandidaadi leida. Millised on teie enda lootused riigikogus läbi minna? Läbiminemise võimalused ei ole suured, aga see ei tähenda, et ma välistaksin riigikogus oma kandidatuuri ülespanemise. Mul on piisavalt palju hääli selleks, et saada riigikogus üles seatud. Aga veelgi rohkem on mul hääli, et valimiskogus võidu pärast võidelda. Te loodate siis sotsidele ja ilmselt ka keskerakonnale? Ma loodan nendele Eesti inimestele, kes on valimiskogus ja kelle eest Reformierakonna juhatuse liige inimesi hoiatab. Seega te olete juba otsustanud kindlasti kandideerida ka valimiskogus? Absoluutselt, sest seal valitakse vabariigi president Allar Jõks, millest alustati presidendina täna, te tõite väga konkreetseid näiteid. Ma alustan vabariigi presidendina sellest, et ma sõnastan oma peamised prioriteedid ja, ja tegevussuunad. Need on aus, õiglane poliitika ja võrdsed võimalused.",
"role": "user"
},
{
"content": "Vabaerakonna esinduskogu soovitas erakonna saadikurühmal riigikogus toetada presidendivalimistel Isamaa ja Res Publica Liidu kandidaati Allar Jõksi.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Süvene antud uudisesse ja tee selle kohta lühikokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult ühe või kahe lausega!\n\nTekst:\n\nJääkatte Pärnu lahel on juba tekkinud ja laevadel on probleeme, ütles Pärnu sadamakapten Viktor Palmet. Meil siin eile üks laev juba jäi kinni korraks ta sai küll oma jõududega välja üks teine kaubalaev, mis mööda läks, läks tealt lähedalt läbi ja see laev, mis sisse tuli, see sai siis väljuva laeva rennis ilusti ka sisse sõidetud, aga olukord on tõesti selline. Jämurdja abi võib vaja minna, eks see sõltub nüüd ka tuultest, sest kui tuuled hakkavad pressima, jääd omaga kokku, siis jääolud muutuvad muidugi raskemaks ja, ja siis on tõesti jäämurdjat vaja. Nii et rüsijää on see, mis on ohtlik Praegu muidugi rüsijääd veel ei ole, praegu Pärnu lahel on nõndanimetatud niilas jää, see on selline õhuke, kergelt hõljuv jää, aga nii nagu pressima hakkab, siis nimetame seda tõesti juba teise sõnaga ja see on rüsijää ja sellisel juhul võib, võib jäämurdet vaja olla. Aga samas muidugi peab ütlema, et ega see jääme nüüd võib-olla lähiajal pidevalt tööd, võib-olla tal ei olegi jäämurdi seal teha, aga tegemist on ju mitme otstarbelise laevaga, nii et ta tuleb praegu küll Pärnusse, aga ta kee ka muid kaasnevaid töid, mis on vaja transpordiametil ära teha. Ma tean, et kuskil lähipäeval läheb ta sinna Kihnu juurde ja võtab mõned poid välja, mis on vaja enne jääraske jäätulekut välja võtta, et tal on seal erinevaid töid teha.",
"role": "user"
},
{
"content": "Pärnu sadamasse jõuab pärastlõunal mitmeotstarbeline laev EVA-316, et alustada peagi jäämurdetöödega Pärnu ja Liivi lahel.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Vaata üle uudislugu ning loo sellele lühike kokkuvõte. Piira vastus ühe või kahe lausega ja vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nEesti Rahva Muuseumi uue hoone ehitushankele laekus neli pakkumist, hinnavahemikus 51 kuni 71 miljonit eurot. Raha uue hoone ehitamiseks on projekti järgi 38 miljonit eurot. Seega küsivad Eesti ehitusettevõtted ligi kaks korda rohkem raha, kui riigil selleks planeeritud on. Eesti Rahva Muuseumi ehituse sihtasutuse juhatuse liige Peeter Mauer. Küsida oskab, oskavad kõik, aga samas ei pea ju siis selle küsitud hinna eest ja siis ka kõike tegema selles mõttes, et kuskil on ikkagi ka mõistuse piir ja, ja noh, me oleme kogu seda projekti ettevalmistus ja pidevalt ka teinud hinnamonitooringuid ja, ja arvestanud hinda, nii et jah, muidugi raske, raske on joosta ehitusturuga võidu. Eesti Rahva Muuseumi direktor Krista Aru teatas, et ka tema arvates on mõttetu jätkata hankemenetlusega, kui juba ette on teada, et hankelepingu sõlmimiseks sellise hinnaga raha ei ole. Muuseumi ehitajate väitel ületab pakkumustes küsitud hind umbes 1,5 kuni 1,7 korda Saksamaal ehitatavate muuseumihoonete ruutmeetri maksumust. Samas on Eesti ehitushinnad ligi 40 protsenti madalamad kui Euroopas keskmiselt. Peeter Maueri sõnul ei ole nad kaotanud lootust, et muuseumi ehitamiseks saadakse soodsam ehitusmaksumus. Peeter Mauer. Loomulikult on meie eesmärk ehitada see hoone sinna raadile Eesti Rahva muuseumile, kindlasti on vaja ehitada see mõistliku hinna eest hanke käigus siin tulnud signaalid, et, et, et meie kavandatud hind on väga madal, seda ka pakkumused näitasid. Samas ei saa me sellega päriselt nõus olla, võrreldes nüüd kogu seda ehitushinda ja, ja sama analoogseid ehituse näiteks Saksamaal või kuskil mujal. Et mis on seal hinnad ja kui arvestada meie hinna skaala läbi, siis see Eurostati koefitsientide siis siis me tegelikult oleme ikkagi õige hinna sees seal kuskil või lähedal. Aga selleks, et nüüd asjaga edasi minna, on meil kavas vaadata projekt üle. Me näeme seal ka mõningaid kohti, kus tehnilist lahendust muutes on võimalik hinda alla viia veel ja, ja siis lähme uude hankesse. Lähiajal on kavas kuulutada välja uus avatud riigihange. Eesti Rahva Muuseumi uus peahoone peaks kavade kohaselt valmima 2014.-ks aastaks. Mirko Ojakivi Tartu.",
"role": "user"
},
{
"content": "Eesti Rahva Muuseumi peahoone ehitushange tunnistati kehtetuks. Hankes esitatud pakkumuste hind osutus oluliselt kõrgemaks, kui riigi rahalised võimalused seda lubavad.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Loe läbi uudislugu ja tee lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte, mis peegeldab selle põhisisu. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nTäna esilinastub PÖFFi laste ja noortefilmide alafestivali Just film värske Eesti film. Kratt. Filmirežissöör on Rasmus Merivoo, kelle 2006. aasta lühifilm tulnukas on muutunud omamoodi kultusfilmis. Näe, valmis selle künka taga, nägi Vallo ufot. Kui ta peale pulmi ennast mällarisse jõi. Ütles, et tuled olid olnud võimsamad kui pässariki tuunitud pemul. Mustaks komöödiaks nimetatud kratt on Merivoo teine täispikk mängufilm ja võistleb just filmi peaauhinnale. Krati tegevus kannab vaataja suvisesse alevisse, kuhu nutisultlastest lapsed puhkama saadetakse. Lapsed ei viitsi tööd teha ja meisterdavad krati, mis peale võtab elu maakohas uued tuurid. Siin on kõik nii vana, kõik haiseb imelikult, ma ei taha siin olla. Lõpeta ära söö pannkooki. Mis, lõpeta ära. Sul ei ole elu, sa ei tea, mis tunne see on, kui telefon lihtsalt ära võetakse. Polegi, teil vaja kogu aeg telefoni passida, maailmas on nii palju asju, mida teha, ma ei tea, mis siin maal ka nii väga teha. Rasmus Merivoo kirjeldab filmi sünnilugu. Ühel hetkel ma sain aru, et on hea mõte, oleks teha film, kus lapsed teevad krati, tänapäeval see idee muudkui hakkas aga kasvama ja siis ühel hetkel need teised ideed, mis olid teistest hetkedel pärit, need hakkasid omavahel kokku klõpsuma, niimoodi plõks plõks, kuni lõpuks oli valmis niisugune suur idee. Ja siis, kui see suur idee lõpuks sai ka filmi Instituudist rahastatud, vot see inspireeris mind seda filmi tegema nagu lõpuks, et ma olin seda krati ideed juba üritanud varem ka teha. Ja ei olnud õnnestunud see projekt meil ja need lapsed, keda ma tahtsin kasutada seal filmis, need olid kasvanud juba suureks. Ja nüüd olid mul enda lapsed need viimase piiri peal, et noh, et nad on veel lapsed ja nüüd kohe nad enam lapsed ei ole ja siis ma mõtlesin, et nüüd tuleb kratt teha ja tuleb teha enda lastega. Lastefilm selle kohta öelda oleks vale. Et selles mõttes ma tegin selle filmi mitte sellepärast, et teha lastefilmi, vaid ma tegin selle filmi, sest et see teema vajas tegemist sellist vormi ja see lugu vajas lapsi. Ja ma mõtlesin, et kui see film ükskord valmis on, et küllap ta kuhugi ise selle koha leiab Filmis mängivad Mari Lill, Ivo Uukivi on Uuspõld, Paul Purga, Noora merivoo ja Harri Merivoo. Just filmil linastub kratt kaks korda, täna ja nädala pärast, 20. novembril. Eesti kinolevisse jõuab film jaanuaris.",
"role": "user"
},
{
"content": "Täna esilinastub Rasmus Merivoo film \"Kratt\", mis jutustab folkloorist tuntud nõiduslikust olendist tänapäevases võtmes.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Uurides uudislugu, loo sellele ühe või kahe lausega lühikokkuvõte. Vasta eesti keeles!\n\nTekst:\n\nSuhteline vaesus ikkagi kõige suurem on meil vanemaealiste inimeste hulgas ehk siis need inimesed, kes on 65 aastat või vanemad ja nende hulgas nüüd 2018. aastal elas suhtelises vaesuses 43,1 protsenti. Aga noh, positiivne on nagu see, et ka nende hulgas on aastaga suhteline vaesus vähenenud, sest 2000 seitsmeteistkümnendal aastal oli vanemaealiste hulgas suhteliselt vaeseid 46,4 protsenti. Kas 2,4 protsenti Eesti elanikest pidi 2018. aastal saama kuus hakkama vähem kui 215 euroga? Jah, nemad olid absoluutses vaesuses, absoluutse vaesuse piir ongi elatusmiinimum ja paraku nemad pidid siis saama jah, vähema rahaga hakkama kui 215 eurot. No neid inimesi on ikkagi ka igas elanikkonna grupis, aga kõige vähem on nii absoluutses vaesuses kui ka suhtelises vaesuses olevaid neil et nemad on nagu kõige paremas seisus, aga ikkagi absoluutselt vaeseid on nii tööealiste hulgas, noh, ilmselgelt nad siis on mittetöötavad inimesed ja leidub ka siis vanemaealiste hulgas, kuigi noh, see seal on siis kõik domineerivalt suhteline vaesus mitte niivõrd absoluutselt vaesus. Sest selle puhul aitavad sotsiaalsed siirded ehk siis toetused ja pensionid. Et võib niimoodi öelda nüüd 2018. aasta kohta, et kui meil ei oleks inimestel olnud toetusi ja pensione siis oleks absoluutses vaesuses elanud elanikkonnas 22,7 protsenti suisa ja suhtelises vaesuses oleks inimesi olnud 39,1 protsenti Eesti elanikkonnast. Ilma toetuste ja pensioniteta.",
"role": "user"
},
{
"content": "Suhtelises vaesuses elas 2018. aastal inimene, kelle kuu ekvivalentnetosissetulek oli väiksem kui 569 eurot, absoluutses vaesuses elas inimene, kelle kuu ekvivalentnetosissetulek oli väiksem kui 215 eurot.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Uurides uudislugu, loo sellele ühe või kahe lausega lühikokkuvõte. Vasta eesti keeles!\n\nTekst:\n\nVälisminister Urmas Reinsalu sõnul on koroonaviiruse leviku piiramisel kriitilise tähtsusega nakkuskorda R ehk keskmine inimeste hulk, kellele üks nakatunu viiruse edasi annab. Ja kui ühiskonnas on ka see meie koostegutsemise tahe hoida võimalikult vähe ringi liikuda, millele sotsiaalminister osundas, siis me peaksime suutma selle R-i viia kiiresti alla. Ühe aeg on siin ka kriitilise tähtsusega, et me selle eri saaksime võimalikult kiiresti alla viia. Ja nüüd on küsimus, et mis siis saab, kui meil ei õnnestu nädala perspektiivis seda R-i allapoole suhteliselt viia siis ei ole midagi teha, siis tuleb leida, võrreldes langetatud otsustega tuleb leida veel täiendavaid tööriistu ühiskonnas distantsi tagamiseks. Et seda R-i allapoole viia. Peaminister Jüri Ratas rõhutab, et praegune viiruse leviku kiirus seab ohtu võimaluse teostada plaanilist ravi. Siiski ei ole Ratase sõnul veel konkreetseid lisanduvaid piiranguid arutatud. Kui see väga kiire tendents jätkub, siis see tähendab kogu aeg me hammustame ära tüki plaanilisest ravist ja see on täna kõige valusam tegelikult see on see niinimetatud, see viimane, viimane koht, mida me soovime hoida, et plaaniline ravi töötaks nii tugeval võimsusel kui vähegi võimalik. Ta ei tööta enam sajaprotsendiliselt, nii nagu ta oli mõni aeg tagasi. Aga see, et plaanilist ravi hoida täna on väga väga oluline. Kas meil on uued piirangud täna laual, et mida teha homme või ülehomme? Ei, hetkel ei ole. Sotsiaalminister Tanel Kiik hoiatas, et jõuludeks võib haiglaravil olla 400 inimest. Kevadel, kui plaanilist ravi ei toimunud, oli see number kaks korda väiksem. Me võime teha voodikohti juurde, võime osta hingamisaparaati juurde võime isikukaitsevahendid osta ühe kuu varu, kahe kuu aruga, 10 kuu varu, aga kui meil pole tervise, personali, arste, õdesid, tervisetöötajaid, kes kõiki neid inimesi ravivad, siis paratamatult seadmetest, voodikohtadest, üksinda jääb väheks.",
"role": "user"
},
{
"content": "Valitsuse hinnangul peab nädalaga koroonaviiruse nakkuskordaja langema alla ühe, et vältida lisanduvaid piiranguid.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Loe läbi uudis ja anna sellele lühike kokkuvõte ühe või kahe lausega. Vastus peab olema ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nValitsus andis riigikogule arutamiseks 2021. aasta riigieelarve eelnõu 13 miljardit eurot kulusid ja 11 miljardit tulusid. Eelnõu on 417 lehekülge tihedat teksti, palju numbreid ja tabeleid. Need läbi lugedes on näha, et põllumehed ja turismi arendajad on osutunud väikemeestega, keda peaks ministrite kambaka eest kaitsma. Nii ütlevad Keskerakond EKRE ja Isamaa lahti poolteist aastat tagasi sõlmitud koalitsioonilepingust, mis lubab maksta meie põllumeestele üleminekutoetusi. Riigieelarve eelnõus neid toetusi enam sees ei ole. Küsimus on 15. miljonis euros, mida maaeluminister uude eelarvesse küsis ja mis sealt maha tõmmati. Seda hoolimata praeguse valitsuse koalitsioonilepingust ja kinnitusest, et võimuliidu eesmärk on toetada Eesti majandust. Tänavu said meie põllumehed üleminekutoetuseks 10 miljonit eurot, mis peaks osaliselt hüvitama olukorda, kus siia jõudvad Euroopa Liidu otsetoetused on madalamad võrreldes Lääne-Euroopa põllumeestele makstud rahaga. Olgem ausad, 15 miljonit eurot ei ole Eesti riigieelarve mõttes suur raha. Hoopis suurema sõnumi annab valitsus selle maha tõmbamisega. Teie mured. Põllumehed ei ole nii olulised, et peaksime nendega kuidagi eraldi tegelema. Selline võiks olla valitsuse otsuse tõlge. Siin võib näha ärategemise soovi, et kui põllumehed nõudsid kevadel ja suvel häälekalt võõrtööliste Eestisse lubamise leevendamist ja tekitasid sellega valitsusele survet, siis nüüd teeb valitsus neile tagasi. See oleks loodetavasti liiga väiklane tõlgendus. Pigem jäi maaeluministri hääl nõrgaks ja kadus eelarvekõnelustel teiste ministrite soovide vahel ära. Nagu jäi arvatavasti nõrgaks ettevõtlusministri kaitsekõne, kuidas toetada koroonakriisist kõige enam räsida saanud turismivaldkonda, kus kaovad ilmselt pooled töökohad. Neile 5,8 miljoni euro toetusraha lubamine ei ole tõsine jutt. Pealegi on tegu EAS-i kevadtoetuste jäägiga. See ei haaku kuidagi peaministri lubadusega, et uus eelarve aitab seljatada koroonakriisi.",
"role": "user"
},
{
"content": "Valitsuses vastu võetud riigieelarve eelnõu seab kahtluse alla koalitsioonilepingu täitmise, leiab poliitikavaatleja Toomas Sildam.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita sellele vastav lühikokkuvõte ühe või kahe lausega. Vasta alati ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nKuna jääteid transpordiameti kärbete tõttu see aasta ei tule, saab Piirissaarele vaid mootorsaani või hõljukiga. Kihnu veeteede hõljuk, mis regulaarseid sõite peaks tegema, on aga katki. Seega on hõljukiga järve ületamiseks vaja saarevahi. Toomas Lindjärve abi. Ei ole seda kindlust nii palju, et üks sõljuk, mis on allaõljuk, see nüüd töötab ja sellega me teeme kõik hädapärased sõidud ära, aga kui kaks sõit on, siis on ikkagi kindlam tunne ja tänasest siis saab jälle maastikusõidukitega jääle minna ja siis on ka vallal olemas ju lumesaan ja ka kaubavedu saab teha selle lumesaaniga. Et täna on asi natuke parem. Tartu valla hõljuk teenib peamiselt saare elanike vajadusi. Läbirääkimise küsimus ja teeme need sõidud ära ja saavad inimesed tulla siia, kes tahab tulla oma vanemate juurde siia, kes elavad siin pidevalt, kes tahab nagu tulla siin aastavahetus, jõulud, oleme need sõidukid ära teinud. Saarel on üks pood, mis on nädalas avatud vaid loetud tunnid. Poepidaja Ruslan Iltsik ütleb, et kaubavedu on jääteeta keeruline. Ausalt öelda, parem ongi jät, siis ma sõidan autoga ja raske aeg, ma nimetan seda praegu liiga raske hõljukiga praegu minna. Ühesõnaga sa lihtsalt tassid seda kaupa viis korda sinna tagasi autosse välja, poodi sisse raske taed. Saare ainsas tanklas ei ole ka kütust. Lindjärv põhjendab, et ootamatu jää tulekuga ei jõudnud vald seda varuda. Nii on ruslan Iltsik kuu ajaga saarele vedanud üle 400 liitri kütust. Raske on neil saare elanikel, kelle talvevarud napivad kohalik Anna samas ei kurda. Saare tanklat ei kasutata niikuinii. Tead, see väga keeruline tankla siin me proovisime sügisel suvel võita, raha võtab, aga bensiini ei anna. Sellest me võitame kogu aeg linnast. Ka jäätee puudumine annat ei morjenda, turiste tuleb vähem ja nii on rahulikum talv. Ei too meile viirus. Praegu niisugune, aga meie vanad inimesed, me ei taha, et käivad väga palju. Suvi ongi suvi käivad, vaatavad, siin on ilus, aga mis teha siin talvel?",
"role": "user"
},
{
"content": "Detsembri algusest on Piirissaarele pääsemine olnud keeruline. Parvlaev Koidula ei sõida jää tõttu ja laeva asendama pidanud hõljuk läks esimesel reisil katki.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Uurides uudislugu, loo sellele ühe või kahe lausega lühikokkuvõte. Vasta eesti keeles!\n\nTekst:\n\nLottemaa hooaja avamine pole enam kaugel ja kuigi koroonapiirangute lõppu veel ei paista, käivad ettevalmistused täie hooga. Lottemaa tegevjuht Margit Toodo. Haldusmeeskond vuntsis meie parki üles, ehitame uusi atraktsioone, korrastame vanu, meil oli ka sellel aastal kasting näitlejate le, see oli küll teistmoodi kui eelmistel aastatel. Viisime selle läbi Zoomi keskkonnas, aga loodame, valisime jälle välja parimatest parimad ja need on juba 12. juunil teie ees uutes rollides. Jano Põldma on kirjutanud seitse uut näidendit ja neid parasjagu õpitaksegi. Koroonaviirust arvestades on kõik distantsilt kõik näidendiproovid, kõik näidendi lugemised õppimise loodame, et saame ikka pargi avada. 12. juunil. Mitu inimest teil siis nüüd seal tegelaskuju täna on? Meil on juba paar aastat olnud 28 näitlejat igapäevaselt teemapargi platsil, kõikides majades on oma maja perenaine või peremees ja mööda parki jookseb ringi, kokku on 28 kostümberitud näitlejat, aga lisaks neile on ka kõik teemapargi teenindajad, kassapidajad, nii et kõik kõik on saanud endale värvilised kostüümid selga, putukaid, kiisusid kasse ja jänesed jookseb seal kokku ühes päevas 70 ringis ongi nagu päris muinasjutu maailm. Üks uus tegelane on ka. Ja sellel aastal lisandub meile selline tore tegelane nagu hüljes Leo, aga üljes, Leo toimetab siis Klausi jutuplatsil ja sinna Klausi lõtuplatsile. Tuleb üks huvitav uus atraktsioon ehk siis üles leo paadikuur. Ester Vilgats, Pärnu.",
"role": "user"
},
{
"content": "Koroonapiirangutele vaatamata valmistutakse Lottemaal suveks, hooaeg teemapargis avatakse 12. juunil. Praegu käivad näidendiproovid.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Vaata antud uudislugu ja koosta üks või kaks lauset, mis võtavad kokku selle sisu. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nNarvas loendatakse linna majutusasutustes peatuvaid turiste alates 2001.-st aastast. Toona ööbis piirilinnas umbes 7000 inimest. Eelmine aasta aga osutus rekordiliseks, kui Narva võõraste majades peatus ligi 38 ja pool 1000 külalist. Võrreldes tunamullusega oli turiste pea viiendiku võrra rohkem, räägib Narva turismikoordinaator Olga Tšerjomuskina. Eelmisel aastal Narvas toimusid väga suured ja head üritused, näiteks Kremli ööbikud, stesinnarva ooperipäevad ja kõige suurem kasv oli isegi mitte suvekuudes näiteks juuni, juuli, vaid augustis ja septembris. 47 protsenti Narva külalistest moodustavad siseturistid, umbes pooled käivad Narvas aega veetmas ja pooled tööasjus. Neljandik turistidest tuleb Venemaalt. Kui aasta tagasi oli Vene turism languses, siis mullu tuli neid Narva viiendiku võrra rohkem. Põhjus on lihtne, jätkab Olga Tšerjomuskina. Rääkisin reisifirmade esindajatega ja nad ütlesid. Kui rubli kursus on hea, siis turistid sõidavad. Kui kurss on halb, siis ei sõida, et sõltub just kursist. Venemaa e-viisad, mis eelmisel aastal kehtima hakkasid, tõid samuti Narva hotellidele uusi kliente, eelkõige lõunanaabreid. Kuna e-viisaga pääseb maanteed pidi Peterburi vaid läbi Narva piiripunkti siis kasutavad Läti ja Leedu turistid Narvat ööbimispaigana enne piiriületust. Lisaks peatuvad Narvas Vene piirilt tagasi saadetud e-viisaomanikud Olga Tšerjomuskina. No kui ilmusid e-viisat, siis ilmusid selline grupp turistidest, kes vormistasid midagi valisti ja neid ei lase lihtsalt Venemaale ja nad lihtsalt peavad võtma mingi aega Narvas, et parandada seda viga ja siis nad maetavad siin ja jälle lähevad meie statistika. Samas majutusettevõtete andmeil turist Narvas pikalt ei peatu, keskmiselt veedavad külalised Narva hotellis 1,4 ööpäeva. Kui Eesti turist tunneb rohkem huvi Narva vaatamisväärsuste vastu, siis Vene turist armastab kohalike spaasid ja kaubanduskeskusi Uudistele Jüri Nikolajev Narva.",
"role": "user"
},
{
"content": "Narvas käis eelmisel aastal erakordselt palju turiste. Põhjuseks suured kultuuriüritused, aga ka soodne rubla kurss ja Venemaa e-viisad.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Analüüsi uudislugu ning kirjuta sellele üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta üksnes eesti keeles!\n\nTekst:\n\nViimasel viiel aastal on sotsiaalministeerium rahastanud projekti õed-tagasi tervishoiu. Ettevõtmise eesmärgiks on meditsiinisektoris tööle tuua inimesi, kellel vastav haridus olemas, kuid kes pole registreeritud tervishoiutöötaja registrisse ja töökogemus valdkonnas endiselt puudub. Tartu tervishoiu kõrgkooli õenduse ämmaemanduse osakonna juhataja Saima Hinno ütleb, et projektis osalejatel tuleb läbida ligi poole aastane nii-öelda täiendkoolitus ja sooritada sobivuseksam. Peale neid tegevusi lisatakse õde või ämmaemand tervishoiutöötajate registrisse. Saima Hinno. Eestis selline tervishoiutöötajate riiklik register, kuhu peavad kõik tervishoiutöötajad olema ennast kandnud, kes siis osutavad tervishoiuteenust ja siis nad saavad kasuta tööle. Aja jooksul, mil projekt toimunud, on sel viisil tervishoidu lisandunud 100 inimest ehk sirka 20 inimest aastas. Sotsiaalministeeriumi tervishoiuvõrgu juht Heli Paluste ütleb, et iga inimene, kes projekti kaudu tööle suundub, on oluline ja väärtuslik, sest õdede puuduse probleem Eestis ei ole kuhugi kadunud. See kriis tõi ka väga välja selle, et, et õed, paljud töötavad mitmel töökohal ja kui siis selline mitmel kohal töötamine võimalik ei olnud, siis see puudus andis ennast ikka väga teravalt tunda, oleme me veel üpris kaugel sellest nii-öelda vajaduse katmisest, mida me kunagi oma rahvastiku tervise arengukava nagu eesmärgiks seadsime, nii et selles mõttes peame õdede koolitusmahte jätkuvalt suurendama ja päris oluliselt suurendama. Hinno ütleb, et inimestel on huvi tervishoidu tööle tulla. Eelmiste aastate põhjal on projektis osalejad ka õe või ämmaema n. Täna tööd alustanud. Nendel inimestel, kes on siiamaani õppinud sellel kursusel, on oma lugu, et miks nad on nii-öelda siirdunud teistele aladele kutsealadele valdkondadesse, aga see on ju suurepärane, et kui, kui riiklikul tasemel toetatakse sellist võimalust tulla tagasi, siis ma usun, et on need, kes siiamaani on olnud. Nad kõik on nii-öelda leidnud endas ka seda uut motivatsiooni ja on öelnud, et see on kogu aeg olnud selline soov ja. Sel aastal on nii Tartu kui Tallinna tervishoiu kõrgkoolides projektis osalejatele planeeritud 15 kohta. Hiina sõnul on praeguseks näiteks Tartus kandideerijaid juba paarikümne ringis.",
"role": "user"
},
{
"content": "Mitmendat aastat järjest veab Sotsiaalministeerium programmi \"Õed tagasi tervishoidu\". Eesmärgiks on tervishoidu tööle tuua õed ja ämmaemandad, kellel haridust tõendav diplom taskus, kuid kes pole päevagi veel raviasutustes töötanud. Programmi kaudu on igal aastal süsteemi tagasi jõudnud paarkümmend meditsiinitöötajat. Sotsiaalministeeriumi hinnangul on arvud head, sest õdede puudus Eestis on endiselt probleem.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Analüüsi uudislugu ning kirjuta sellele üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta üksnes eesti keeles!\n\nTekst:\n\nEesti Apteekrite Liidu peaproviisor Kaidi Sarv ütleb, et teema pole uus. Apteekide abi kasutamine teenuste pakkumisel on jutuks olnud umbes viis aastat. Sarve sõnul põhimõttelist vastuseisu apteekrite poolt ei ole, kuid lahendamist vajavaid küsimusi siiski on. Tuberkuloosi, ravimite või meta toona asendusravimite manustamise puhul näevad apteekrid probleemi näiteks infovahetuses. Apteekritel puudub juurdepääs tervise infosüsteemile ja nad ei saa ka sinna tervise infosüsteemi nii-öelda selle ravitegevuse kohta ka mingisugust tagasiside ka oma kannet teha. Sarve sõnul võiksid apteekrid pakkuda teenust eelkõige seal, kus muid võimalusi napib. Näiteks on tuberkuloosi ravi võimalused piirkonniti erinevad. Metatoonasendusravi on paremini kättesaadav ja sellega tegelevad ka spetsialiseeritud üksused. Ka süstlavahetuspunkte on näiteks Tallinnas mitmeid. Kas selleks peaks looma võimaluse ka apteekides sarv, kahtleb. Inimene toob oma kasutatud seal verejälgedega süstla, apteeki, kuidas see vastuvõtt nagu praktilises elus toimuks ja kus neid, siis hoitakse, neid teravaid ja, ja bioloogiliselt ohtlikke nii-öelda jäätmeid. Et see küsimus praegu ei ole nagu hästi läbi arutatud. Tervise arengu instituudil käib Eestis kaks pilootprojekti, kus 14. apteegis nõustatakse tubakast loobuda soovijaid ning ühes apteegis Tartus saab vahetada süstlaid, räägib Annika Veimer tervise arengu instituudist. Selle teenuse pakkumise juures kindlasti ohutuse peale mõeldakse ja apteekrid ja apteegid on ka harjunud erinevate materjalidega töötama apteekide osas minule jõudnud info kohaselt süstalde tagastamine on suhteliselt väike ja see võibki olla eelkõige sellest. Ei ole ka apteekidel endal soovi nende materjalidega tegeleda, neid materjale käidelda, ehk siis eelkõige jagatakse välja puhtaid süstlaid ja pakutakse nõustamisteenust. Sotsiaalministeeriumi tervise valdkonna nõunik Katri Eespere kinnitab, et lisateenused ei tohi hakata varjutama apteegi põhiülesandeid, milleks on ravimite müük, nende õige kasutamise nõustamine ja mõnel juhul ka valmistamine. Siin tulebki otsida seda tasakaalupunkti, et, et see apteekide põhiteenus siis ei kaoks kuhugi lisateenuste vahele ära, ütleme teatud lisateenuste puhul, kui võtame vaktsineerimise, olgu see siis gripi või puukenfaliidi või tulevikus näiteks Covid 19 vastu. Et apteegid tõepoolest on inimestele kergesti ligipääsetav, teavad kohad, aga vaktsineerimist saab siiski läbi viia arst, õde või ämmaemand ja tal peab olema ka siis vastav, eks ole, nagu täiendõpe või väljaõppe. Et kõik sellised aspektid kõigi nende võimalike lisateenuste puhul tuleb eelnevalt hoolega läbi mõelda.",
"role": "user"
},
{
"content": "Sotsiaalministeerium on aastaid otsinud võimalusi laiendada apteekidesse terviseteenuseid, mille kättesaadavus on muidu piiratud. Apteekrid teenuste laiendamisele vastu ei ole, kuid enne tuleb lahendada sellega seotud küsimused nagu näiteks apteekrite ligipääs infosüsteemidele või tekkivate ohtlike jäätmete käitlemine.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Vaata üle uudislugu ning loo sellele lühike kokkuvõte. Piira vastus ühe või kahe lausega ja vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nHaldusreform tuleb, seda julgeb riigi haldusminister Arto Aas lubada. Kaua tehtud kaunike peaks seitsmendal üritusel päris reformini jõudma ning seda 2018.-ks aastaks. Probleem on keeruline ning küsimusi mitmeid. Et pilti selgemaks saada, tellis rahandusministeerium konsultatsioonifirmalt kuumulus konsulting piirkondades seminare, mille eesmärk on kaardistada kohalike soovid ja mured. Ettevõtte konsultant Mihkel Laan. Suures osas need hirmud on kõik ületatavad ja tegelikult siin see vastutus nende hirmude ületamise ees on tegelikult kohalikel inimestel, kuidas kohapeal kokku lepitakse, et liitumine iseenesest ei ole see põhjus, miks võib-olla mingi pool lasteaed pannakse kokku selle taga on ikkagi kokkulepped, et kui lepitakse kokku, kui, et meil on tähtsad asjad hoida mingid teenused kättesaadavad ka tulevikus, siis on seda võimalik teha sõltumata sellest, et kas seal taga on üks-kaks-kolm või neli liitunud omavalitsust ehk siis tegelikult on kõik kõik kohalike kätes. Laan tunnistab, et käegalöömise tunnet on maakohtades omajagu ja põhjusega. Arto aasa ja Taavi Rõivase teise valitsuse reformi plaan on järjekorras seitsmes. Riigi haldusminister ise on aga veendunud, et just sel korral tehakse reform ka päriselt ära. Minu usk on täna väga suur. Ma loodan, et ekspertkomisjoniga koostöös pakutud lahendused, ettepanekud, valitsus võtab vastu, keegi ei hakka otsima mingeid poliitilisi põhjuseid, seda protsessi pidurdada, et täna tegelikult tahaks minna tempokalt edasi ja, ja, ja mõtlen ka koalitsiooni loomisel juba kokku lepitud ajakava ja haldusreformi niisugune kindel läbiviimise soov on mulle tegelikult andnud seda kindlust, et seekord teeme ära. Seitsmendal korral teeme ära. Üks viis, kuidas just poliitilised takistused ületatakse, on ühinenud valdade juhtidele aastase palga kompenseerimine. Aasa sõnul on see läbiproovitud meetod, mis on töötanud ka mujal Euroopas. Vallajuhi aastapalk makstakse kinni ühinemistoetusest, mis on kuni 2000 seitsmeteistkümnenda aasta kohalike valimisteni 800000 eurot. Et reeglite järgi ühineda, peab uuel omavalitsusel olema vähemalt 5000 elanikku. Ekspertkomisjoni hinnangul tagab see omavalitsusele minimaalse võimekuse igapäevamuredes kaugemale planeerida ja investeerida. Omaette teema on pealinn, kuid aasa sõnul hetkel veel sellele ei keskenduta. Haldusreform jah, tänasel kujul Tallinnat väga ei puuduta, sest me pigem räägime ju väga väikestest valdadest, kus on vaja võimekust tõsta. Tallinna probleemid on hoopis mujal, pigem poliitilises kultuuris ja, ja sellises ebademokraatlikus juhtimismudelis. Aga oleme kokku leppinud, et Me mõtleme ka välja, mis sellest Tallinnast edasi saab üldse pealinna regiooni juhtimisest. Kas siin on vaja pealinnaseadust eraldi, millega reguleerida pealinna juhtimismudelit või mitte, aga see töö seisab meil ees lähiajal.",
"role": "user"
},
{
"content": "Haldusreformiks on plaan olemas, valdav üksmeel on saavutatud nii kohalike elanike kui poliitikute seas. Plaani järgi on Eestis tema sajandaks sünnipäevaks umbes 70 omavalitsust.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Vaata üle uudislugu ning loo sellele lühike kokkuvõte. Piira vastus ühe või kahe lausega ja vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nTäna me tõepoolest pidime kõigepealt külastama Kromatorski lähedal olevat kontaktjoont kontaktjoont siis Ukraina kontrolli all olevate regioonide ja Vene poolt okupeeritud regioonide vahel. Sinna meil ei ole kahjuks võimalik minna, sest ka seda linna on praegu pommi ja raketirünnakud tabanud. Ja omalt poolt, et täna jah, seetõttu ka olen naasemas Eestisse, kuna siin ei ole võimalik ametlikke diplomaatilisi kohtumisi täna teha. Ukraina valitsusel ja riigijuhtidel on loomulikult omad ülesanded praeguses kriisiolukorras seista selle eest, et oma riik oleks kaitstud oma inimesed oleks kaitstud ja seista vastu sellele Venemaa poolsele agressioonile. Mis puudutab Eesti inimeste viibimist Ukrainas, siis me oleme mitu nädalat palunud tulla tagasi Eestisse, tulla tagasi koju ja loomulikult ka praegu ütleme et kuigi ei ole siin veel suurt ja massiivset sõda käimas, me kindlasti palume inimestel naasta koju. Praegu on võimalik seda teha maismaat mööda, sest ehuruum on suletud.",
"role": "user"
},
{
"content": "Kiievis viibiv Eesti välisminister Eva-Maria Liimets ütles, et Ukraina õhuruum on suletud, kuid maismaad pidi saab veel riigist lahkuda ning seda võimalust peaksid Ukrainas viibivad Eesti inimesed kasutama. Liimetsa sõnul tuleb Venemaa vastu rakendada nüüd kõige karmimaid sanktsioone, et säästa inimelusid Ukrainas ja sundida agressor taanduma.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Analüüsi uudislugu ning kirjuta sellele üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta üksnes eesti keeles!\n\nTekst:\n\nTeelises mõttes peamine uudis täna on see, et Valgevenes ei ole interneti riik kus elab üheksa miljonit inimest, neist peaaegu seitse miljonit valijaid ei saa praegu üldse levisse. Ja Beltelecom ehk riigiprovider seletab, et süüdi on keegi välismaalased, keegi võõrad, kes organiseerivad küberrünnakud Valgevene vastu. Kohalikud inimesed siin on veendunud, et võim teeb kõik need protestijad ehk opositsioonitöötajad ei saaks oma tegevust koordineerida, sest täna nii Minskis kui ka teistes suurtes Valgevene linnades peaksid õhtul toimuma rahumeelsed meeleavaldused. Ja tõesti võim võttis seda arvesse ja minskis on täna näha palju politsei, konge ja raskeid tehnika märulipolitsei ja nii edasi. Täna kogu selles ilusas atmosfääris käis hääletamas nii Aleksandr Lukašenko nagu alati tema jaoks need on juba uued valimised ja Svetlana Tsikhanovski, tema peamine rivaal Tihhanovska täna väitis veelkord, et tema loodab, et kõik läheb rahumeelseks. Küsimusele, kas ta loodab valimisi, mida korraldas praegune Valgevene režiim, tema vastas, et miks mitte, sest neil on kumenteeritud juba kõik rikkumised, mis olid meil eelhääletamisel ja peamine neist on osa valimisaktiivsuse võltsimine. Et näiteks täna teatas keskvalimiskomisjoni esimees Mosina, et ta eelhääletamise hääletas 54 protsenti valijatest, sest et see on absoluutne rekord isegi Valgevene jaoks. Vaatame, mis toimub õhtul ja sõltub kõik sellest, kuidas loetakse hääli, aga peamiselt kõigil on selge arusaam sellest, et kuidas see tegelikult toimub. Nii et seaduse järgi tundub, et keegi peale Aleksandr Lukašenkot ei saa neid valimisi. Lootus on, et äkki kodaniku ühiskonna surve all võim hakkab tegema mingid sammud kuid praegu näeme ainult politseiautod ja märulipolitseinikud tänavatel.",
"role": "user"
},
{
"content": "Valgevene presidendivalimised kestavad veel kaks tundi. Kuuendat ametiaega taotlev president Aleksandr Lukašenka ütles oma häält Minskis andes, et tema valitsus ei lase riigil langeda kaosesse või kodusõtta. Opositsioonikandidaat Svjatlana Tsihhanovskaja kutsus korraldama ausat häälte lugemist.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Analüüsi uudislugu ning kirjuta sellele üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta üksnes eesti keeles!\n\nTekst:\n\nEsindajate koja prokuröride hinnangul õhutas ametist lahkunud president Donald Trump oma toetajaid kapitooliumi ründama räägib USA esindajate koja prokurör, demokraat Mallindeen The implication, ofte president Tweetsthe realy and spets wer kleer. Presidendi säutsude kihutusürituse ja sellel peetud kõnede tagamõte oli selge. President Trump kasutas sõna võitlus või võitlema 20 korda. Sealhulgas ütles ta rahvale, et nad peaksid meie demokraatia päästmise eest kõvasti võitlema. Prokurörid esitasid kohtuprotsessil seni avalikustamata videokaadreid, et näidata, kui ulatuslik kapitooliumi rünnak tegelikult oli, räägib USA esindaja. Kette koja prokurör, demokraat Eriks Walwell. Selles turvakaamera videos on näha, kuidas mässajad ründavad politseinike kargu, hokikepi ja härja sarvega räägib USA esindajate koja prokurör demokrat Stasi blasketee. Selles turvakaamera videos on näha, kuidas politseinik Kudman jookseb, et vastata esialgsele sissemurdmisele. Kudman möödub senaator Mitt Romneyist ja annab talle juhise ümber pöörata, et pääseda turvalisse kohta. Esimesel korrusel. Täpselt nende all otsisid mässajad juba senatisaali. Prokurörid saavad veel täna oma argumente esitada, seejärel pööratakse tähelepanu trumpi advokaatidele, kellel on aega 16 tundi, et endist presidenti kaitsta. Väidetavalt kavatsevad nad keskenduda sõnavabaduse õigusele, räägib USA esindajate koja liige, vabariiklane Jim Jorden. Kuidas trump õhutas kapitooliumi ründamist, kui ta ütles, et inimesed peaksid rahulikult ja patriootlikult oma arvamust esitama, kuidas tagandatakse presidenti, kes ei ole enam ametis? Trumpi süüdimõistmine senatis on äärmiselt vähetõenäoline, sest selle poolt peaks hääletama vähemalt 17 vabariiklast. Rahvusringhäälingu raadiouudistele Maria-Ann Rohemäe Washington.",
"role": "user"
},
{
"content": "USA senatis jätkub kohtuprotsess endise presidendi Donald Trumpi üle, keda süüdistatakse ülestõusule õhutamises. Seni on saanud oma argumente esitada esindajatekoja prokurörid, kes näitasid varem avalikustamata videokaadreid Kapitooliumi ründamisest.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Süvene antud uudisesse ja tee selle kohta lühikokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult ühe või kahe lausega!\n\nTekst:\n\nMaaelukomisjoni esimehe Ivari Padari sõnul sai haldusreform rohelise tule just selle eeldusega, et kavandatud muudatused viiakse ellu kompleksselt. Praegu puudub Padari sõnul reformil suur pilt ning see on vastuolus koalitsioonileppega. See on väga vale tee tänasel juhul nõrgendada näiteks need tänased maakonnakeskused, et maakonnakeskustes seda elumahla välja võtta, et et see maanteeameti näide on natukene üle ekspluateeritud näide on ta ilus näide sellest asjast, et me sellisel juhul ujume vastu sellele, mis me koalitsioonilepingus oleme kokku leppinud ja koalitsioonilepingus on kokku lepitud see, et me pidurdame ääremaastumist ja me toome elujõudu regioonidesse tagasi. Ka Põlva maavanem Igor Taro näeb riigireformi strateegilise puudujääke, sest siiani on kogu infrastruktuur maakonnakeskuste järgi üles ehitatud. Seni, kuni Eestis kogu elukorraldus on maakonnakeskuste põhine tuleb ka riigil oma teenuseid hoida seal maakonnakeskustes alles, mitte neid likvideerida, sellepärast et puhtpraktiliselt Põlvamaal elab üks kolmandik, elab ainult seal konkreetselt selles punktis, mis on maakonnakeskus, kaks kolmandikku elab väljaspool, see on siis tagama 30 40 50 kilomeetrit eemal. Et nende jaoks on juba see maakonnakeskusesse saamine on keeruline. Ja kui me ütleme, et sõida veel kusagile naabermaakonda, siis siis on see niisugune topeltraske ülesanne. Et maakonnas ühest otsast teise näiteks ühistranspordiga liikuda on väga keeruline. Selleks, et lõunaks jõuda, pead ühest otsast mõnikord kell neli kell viis üles ärkama. Riigihalduse minister Arto Aas kommenteerib. Me ju oleme valitsuses kokku leppinud teatud riigi valitsemise reformi põhiprintsiipides ka selles, et, et avaliku teenistuses olevate inimeste arv peab vähenema. Oli ka kokkulepe, et, et valdkonnasisesed muudatused teevad ära valdkonna ministrid ja, ja asutuste juhid ise, nemad ise teavad kõige paremini detailides oma valdkonna iseärasusi. Eks loomulikult me jätkame neid arutelusid, meil on valitsuses riigivalitsemise reformi audit ühe lugemise läbinud, see arutelu jätkub augustis. Haldusreform jõustub 2000 seitsmeteistkümnenda aasta oktoobris.",
"role": "user"
},
{
"content": "Riigikogu Maaelukomisjon pidas täna erakorralise istungi, et arutada riigireformi probleeme. Komisjoni esimehe Ivari Padari sõnul tuleks näiteks Maanteeameti kärpekava ümber vaadata. Riigihalduse ministri Arto Aasa sõnul sai aga juba riigireformi põhiprintsiipides kokku lepitud, et valdkonnasisesed otsused jäävad ministeeriumite otsustuspädevusse.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Analüüsi uudislugu ning kirjuta sellele üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta üksnes eesti keeles!\n\nTekst:\n\nNii nagu ütles Eesti Panga asepresident Rein Minka, eurotähed jõudsid sinna, kuhu nad pidid jõudma ja tagasi hakkasid tulema ka kroonid. Tõrkeid süsteemides ei olnud Eurole ülemineku asjatundjate komisjoni juht tea Varrak möönis aga, et kõik ei ole sugugi lõppenud. Läbi on sularaha ja niisugused esimesed pangatehingud, aga riigi IT-süsteemid neid praegu kõiki alles viiakse üle, osa on küll lõpetatud, on juba ettevõtlusportaal lahti praegu ka igatunniliselt tuleb informatsiooni kokku meile selle kohta, kuidas 136 siis erinevad süsteemi ümber on lülitunud kõik on läinud väga ladusasti. Pangaliidu juhatuse esimehe Riho Undi sõnul olid Eesti elanikud sularaha mõttes valmis. Enne esimest jaanuari oli üle 60 protsendi inimestest oma raha kas kontole pannud või eurodeks vahetanud. Täna olid küll pangad lahti, kuid tehti lihtsamaid sularahatehinguid. Ja kolmas jaanuar on siis ametlik täistööpäev, kus toimuvad siis ka riigisisesed maksed, rahvusvahelised maksed. Samas tulid juba esimesed teated hinnatõusudest, tarbijakaitseamet on lubanud selle aasta lõpuni hindadel silma peal hoida. Tea Varrak. Kes on ausa hinnastamise leppega ühinenud ettevõtted, nende puhul on ka tarbijakaitseametil põhjendamatu hinnatõusu puhul õigus karistada ja eks tarbijakaitse töötab ka nüüd esimestel päevadel valmis ta signaalide puhul on minema ka kontrollima kohe ja vaatama neid asju. Jätkub veel topelthindade kuvamine, Rein Minka ja Riho Unt selgitasid euro mõjuhindadele. Paraku me elame sellisel ajajärgul, kus globaalsed toiduainete ja kütuse hinna survet avaldavad otsest mõju nii väikesele majandusele ja väga kiiresti avaldavad mõju. Meie hinnang on praegu keskpangas, et, et see mõju on 0,3 protsenti kõige suurem, nii nagu on riikidel olnud, kes on euro kasutusele võtnud Põhiinflatsioon on olnud väga madal ja me ei usu, et me näeme siin euroefekti olulist selle inflatsiooni kasvuks, et pigem on see välismaise toor kas hinnad või toornafta või on see siis toiduained, mis mõjutavad Eesti inflatsiooni. Minka rahustas veel ja ütles, et kui maailmas ja eriti Soomes on räägitud palju võltsitud eurodest, siis Eestis probleemi ei ole. Vahetult enne eurole üleminekut toetas Euroopa ühisraha käibele tulekut siin 52 protsenti vastanutest. Tea Varrak. Ja eks me ju teame ka, miks see toetus selline on olnud, et selles osas on olnud hinnatõusul üks osa kindlasti selles, mis maailmas toimub ja on krooni nostalgia.",
"role": "user"
},
{
"content": "Esimesed kokkuvõtted eurole üleminekust.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
Subsets and Splits
No community queries yet
The top public SQL queries from the community will appear here once available.