messages
listlengths 2
2
| origin
stringclasses 4
values |
|---|---|
[
{
"content": "Vaata üle uudislugu ning loo sellele lühike kokkuvõte. Piira vastus ühe või kahe lausega ja vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nAlates esmaspäevast hakkavad inspektsioonid nii veeded, ametikontrollid kui siis erinevate seadmete näiteks wifi seadmed, näiteks kogu televiisorite park igasugused külmikud, köögimööblit, natukene selle ettevalmistus ja samamoodi sisekujundus, mis me siis oleme planeerinud Eestis paigutada? Kas leiger jõuab jõuludeks Hiiumaa liinile? See on meie suur unistus ja suur soov eesti rahvale jõulumaht juba sellega ära teenindada, nii et plaan on tõesti 19. teha ära ristimisüritus ja peale seda siis 20 kuni 22 selle vahemikul siis juba leeger hakkaks teenindama kõiki huvilisi või, või siis kojuminejaid või külalisi. Nii et, et selline plaan meil on. Mis te arvate, kui kaua võib, ütleme see aega võtta, et need võimalikud veel pisidetailid, mis on nii-öelda laeva esimeste sõidukuude või välja ilmneda, et kui kaua see periood võib kesta, millal võib tulla veel selliseid väikseid, ütleme, tehnilisi, ootamatusi? Siin ma tsiteeriks vanu merekarusi, kes ütlevad, et et selline katseaeg ikka ühel laeval on üks aasta, kus võivad vigasid tulla, aga Mul on hea meel, et needsamad piskaia, lahed ja, ja muud tormised kohad sai kõik ilusti ületatud, kus laev nägi ka kolme poolemeetriseid laineid ja, ja laev ühte tükki, nii et selle koha pealt annab see kindlust, aga kindlasti võib tulla tehnilisi probleeme ja sel juhul palun kõigil sõitjatel kannatust ja, ja rahulikku meelt, et, et küll ühel hetkel loksuvad kõik asjad kenasti paika. Millal on Saaremaa liinile esimest uut laeva, siis tõllu oodata? Nagu rihime siin aasta algusesse, et et võib olla positiivseid üllatusi, aga ärme rutta asjadest ette, et, et kindlasti aasta alguses ta Eestis on ja siis ei võta juba palju aega, seda enam, et Poolas tulek on kaks päeva ja kindlasti ka needsamad seadmete paigaldajad, kes esimese laeva peal nüüd võib-olla natuke rohkem vaeva näevad, siis teisel pool juba läheb kiiremini kõik see protsess, nii et jah, et aasta alguses on oodata siis juba Tõllu Saaremaa liinile.",
"role": "user"
},
{
"content": "5. novembril Türgi laevatehasest koduteed alustanud TS Laevade uus Hiiumaa ja mandri vahelisele liinile mõeldud parvlaev Leiger jõudis täna öösel Kuivastu sadamasse Muhumaal. Kuivastust suundus laev keskpäeval Heltermaale rampi proovima ja sealt pärastlõunal edasi Rohukülla. Õhtul alustab Leiger teed Tallinnasse, kus paigaldatakse laevale mitmesuguseid seadmeid, toimuvad õppused ja laev läbib kontrollid.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Uurides uudislugu, loo sellele ühe või kahe lausega lühikokkuvõte. Vasta eesti keeles!\n\nTekst:\n\nNarva ametiühingu keskuse esimehe Vladimir Aleksejevi hinnangul võttis täna protestiketist osa kolm ja pool kuni 5000 inimest nende seas energeetikad, kaevurid, metallitöötajate kergetööstus ning meditsiinitöötajate ametiühingute liikmed. Inimkett Narvast jõhvini oli 48 kilomeetrit pikk, seisti üksikult ja gruppidena viie kuni 25 meetriste vahedega. Protesteerijate pead olid ehitus, lintidega plakateid võis aga näha vaid asulates, kuna Vladimir Aleksejevi sõnul keelas politsei maanteel igasugu näitliku agitatsiooni. See segavat liiklejaid. Narvas välja pandud loosungitelt võis lugeda järgmist. 70 protsenti töötajatest saavad palka alla Eesti keskmise. Kas see on Eesti majandusime? Nõuame peatada tööpuuduse kasvu Ida-Virumaal. Nõuame sotsiaalprogrammide lülitamist erastamislepingutesse. Nõuame Ida-Virumaale riikliku arengukava. Just riikliku Ida-Virumaa arengukava puudumises näevad ametiühingud valitsuse vähest huvi Ida-Virumaa sotsiaalprobleemide vastu. 50 aastane Eesti elektrijaama tööline Valeri, kes tuli koos abikaasa ja lapsega maanteele protestima, arvab, et Toompeale ei kuulda ega teata probleemse regiooni muresid. Protestiketi Narva ja Sillamäe vahelisel lõigul võis kohata peale ametiühingulastega riigikogu liikmeid ja Narva linna võimude esindajaid. Aktsioonide annab hinnangu Narva aselinnapea Elle välja. Narvas toimub järjest rohkem sääraseid üritusi, mis tõmbab tähelepanu ja mina usun, et Eesti riik võidab ainult sellest, kui hakatakse aru saama. Terves Eestis tuleb elu ainult siis korralik ja hea, kui ka Narvas ja mujal Ida-Virumaal on ka hea ja ei saa öelda, et Eestimaal on kõik korras. Kui Eesti vaatab meie kanti ainult kui mingisugust probleemide pundart, aga mitte nagu arenevad, tõsi küll, omanäolist, aga siiski huvitavat ja perspektiivikat regiooni. Protestikett kestis täpselt tund aega ning möödus korraldajate sõnul vahejuhtumiteta. Aktsioonist osavõtjate nõudmised, mis ametiühingute arvates peaksid tagama stabiilsuse regioonis, antakse üle riigikogule ja valitsusele. Jüri Nikolajev, Eesti raadio, Narva stuudio.",
"role": "user"
},
{
"content": "Narva-Jõhvi vahelisel teel nõudsid meeleavaldajad suuremat tähelepanu Ida-Virumaa probleemidele.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Vaata antud uudislugu ja koosta üks või kaks lauset, mis võtavad kokku selle sisu. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nTallinn filmikollektsioonist on digiteeritud 200 filmi, nende seas nii mängudokumentaal kui ka animafilme. Sel aastal ootab digiteerimist kolm täispikka nõukogudeaegset mängufilmi. Eesti filmi Instituudi digiteerimiskavast räägib filmi Instituudi pärandi osakonna juhataja Rain Põdra. Viimane film, mis nüüd valmis sai, oli valge laev ja seda näidati Lübeki Põhjamaade filmipäevadel. Kuna Lübeki Põhjamaade filmipäevad soovivad ka edaspidi meie pärandifilme näidata siis Tallinn filmi filmidest valmib karge meri. Veealused, karid ja ühe küla mehed. Nüüd kohe-kohe valmis on saamas Elbert Tuganovi 100.-ks sünniaastapäevaks animafilm verine John ja see peaks saama valmis juba veebruaris. 35 millimeetri stel filmilintidel on rahvusarhiivis ootamas veel 600 filmi. Eelmisel aastal sai filmiarhiiv ka uue kuus skänneri, mis võimaldab vanu filme digiteerida veelgi paremas kvaliteedis. Filmiarhiivi peaspetsialist Kadi Sikka. Rahvusarhiivil on kavas digiteerida 120 tundi, kroonikafilme aastatest 1940 kuni 70 ja need on siis 35 millimeetrise filmilindil Nõukogude Eesti ringvaated. Kavas ongi kahe aasta jooksul need filmid digiteerida. Digiteerimine ei tähenda ainult filmiskännerisse paigutamist, vaid vaid siis ka see puudutab ettevalmistustööd põhjalikku ettevalmistust, filmilindiga puhastamist ja parandamist, vajadusel digiteerimist neliga resolutsioonis. Ja siis kirjeldamist loomulikult andmebaasis filmi infosüsteemi VIS ja siis Eesti filmi andmebaasis ja edasi siis selle tegevuskava raames filmipärandist on plaanitud veel Tallinn filmi filmi pärandit digiteerida ja siis ka rahvuslik ghäälingu filmipärandit, telefilmi. Filmiarhiivis on 1000 tundi materjali ja sellest on digiteeritud vaid 10 protsenti. Täna lõpeb ka hange digiteerimisteenuse osutaja leidmiseks. Digiteeritud filmid leiavad oma väljundi kodumaistel stream imisplatvormidel. ETV lehel on lisaks järelevaatamisele võimalik kodumaiseid filme otsida ka ETV arhiivist.",
"role": "user"
},
{
"content": "Eesti Filmi Instituut ja Filmiarhiiv on võtnud eesmärgiks alanud digikultuuri aastal ning sellele järgneval aastal digiteerida 120 tundi kroonikafilme.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Analüüsi uudist ja koosta sellele lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nNo siin Kulbanes on praegu olukord selline, et nendele kaheksale nakatunule on tulnud nüüd juurde veel kaks, nii et kokku on siis haigeks jäänud 10 inimest. Põhimõtteliselt on tegu ühe perega ja nendega, kes siis selle pereliikmetega lävivad. Omavalitsus on kehtestanud tänasest kaheks nädalaks ehk siis 12. augustini piirangud kõigis omavalitsusasutustes, see tähendab seda, et kohapeal ei toimu mitte midagi teenuseid, osutatakse siis kaugel töövormis ja samamoodi on kinni ka kultuurimaja. Ma olen praegu just selle maja juures, siin on suur punane silt üleval slääks, mis tähendab suletud ja kinni on ka siis kõik spordiasutused ja ei toimu treeninguid ega muid üritusi. Põhimõtteliselt on siis omavalitsus kehtestanud piirangud neile asutustele, mis omavalitsusele alluvad. Ja eesmärk on siis muidugi see, et hoida ära kõige hullemat, et see viirus veel laiemalt levima ei hakka. Ja et esimesel septembril oleks siis võimalik alustada ka siin kulbenes kooliaastat normaalselt. No võib muidugi väidelda selle üle, kas need piirangud on liiga karmid, miks neid üldse vaja on, ma suhtlesin täna ka Riias haiguste kontrolli ja ennetuskeskuse epidemioloogidega, nende arvates on see omavalitsuse õigus selliseid piiranguid kehtestada. Võib-olla ei oleks neid nii karmilt olnud vaja, nagu praegu tehti, aga nagu öeldud, on see omavalitsuse õigus nii teha ja omavalitsus seda õigust ka kasutas. Lätis tervikuna on täna juurde tulnud siis lisaks nendele kahele siin kulbenes veel üks haigestunu mujal Lätis. Kuna on ka Läti valitsus seoses koroonakriisiga kehtestanud tänasest piiranguid juurde, see tähendab seda, et need, kes tulevad nakkusohtlikest riikidest Läti tööle peavad kohustuslikus korras nüüd alates esimesest augustist tegema testi samamoodi need, kes tulevad ka isikliku autoga üle piiri, kas siis Valgevenest või, või Venemaalt välispiiri ületavad, peavad täitma ankeedi, mis läheb siis kas piirivalvele või, või politseile kõik ikka selleks, et saaks kontrollida, kas siis on võimalik ja kas ollakse kaks nädalat siis isolatsioonis pärast riiki tuleku või mitte, nii et tervikuna on Läti muutumas ka ettevaatlikumaks, piirangud muutuvad järk-järgult karmimaks ja oluline on ka nüüd see, et esimesest augustist, mis puudutab kultuuriüritusi ja kultuuriasutusi, siis nende tegevuse suhtes on ka selgus majas. Kui seni pidi hoidma kahemeetrist vahet, siis nüüd on see vähendatud ühele meetrile, aga näiteks teatrisaalides on paika pandud üsna range kord, palju inimesi, siis võib kõrvuti istuda, kas nad on ühe pereliikmed või mitte. Ja samamoodi tuleb ka ja, ja kino ja kontserdisaalides siis hakata inimesi omavahel rohkem eraldama. See kõik on vajalik selleks, et algamas on ju ka uus teatrihooaeg esimesest septembrist, et oleks võimalik aru saada, kuidas siis pileteid müüakse, palju neid müüakse, nii et Läti üritab nagu selles keerulises olukorras praegu siis seda elu siin korrastada, et kõigil oleks ülevaade ja, ja pilt selgem.",
"role": "user"
},
{
"content": "Läti Gulbene piirkonna omavalitsus kehtestas uued koroonapiirangud.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Süvene antud uudisesse ja tee selle kohta lühikokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult ühe või kahe lausega!\n\nTekst:\n\nKõigepealt statistikat esimesel aprillil, kui reform jäi tegutsema 469 25 apteeki suleti, kuid neist viis avati hiljem uuesti. Veel kolm proviisorapteeki on aga nüüd kohtades, kus varem apteek puudus. Kolm apteeki on ka suletud, kuid mitte proviisori tõttu, vaid need hooned on läinud remonti. Seega tegutseb Eestis praegu 474. Ravimiameti peadirektori asetäitja Katrin Kiisk ütleb, et kliendid ei ole muudatusi tajunud ega peakski. Kui me mõtleme, et üks reformi eesmärkidest oli, et ravimite hulgimüüjad ei omaks ega juhiks apteeki siis nüüd on loodud eeldus, et tänased omanikud teevad oma otsused vabamalt. Kui kliendivaatest mõelda, siis apteekrid, kes inimestele nõu annavad, on ju samad. Edasi vaatest tuleks nüüd keskenduda apteegiteenuse arengule, proviisori rollile patsiendi ravis. Apteegi omanikuks saanud proviisorid leidsid end kohe keset koroonaviirusest tingitud eriolukorda. Apteekidel oli väga suur surve, millest nüüd juba tasapisi taastutakse, aga peale tuleb suvepuhkust aeg, aga tavapärane töö apteekides on läinud ikka edasi, ütleb proviisorite koja juhataja Karin Alamaa. Aas. Tasapisi harjuvad proviisorid selles olukorras, kus nad on omanikud, need, kes ei ole omanikud, töötavad täpselt samamoodi edasi, nagu nad enne töötasid, et kusagil pooleteist aasta pärast, et siis on korrastunud see apteegiturg. Üks, mida reformi eel kardeti, oli ka ravimite kättesaadavus. Tarnete katkemine Karin Alamaa-Aas ütleb, et raskusi oli, aga need olid tingitud ka kriisiolukorrast. Ja see tihtipeale ei sõltunud üldse mitte Eesti tarnijatest, vaid tarneprobleemid tulid juba mujalt, aga need on saanud lahenduse või on saanud asenduse, ma väga loodan, et inimesed ei ole jäänud oma ravimitest ilma. Ravimi tarnete katkemise hirmu rõhutasid natukene huvipooled ehk endised omanikud, ütleb Katrin Kiisk. Ravimite kättesaadavus ei ole seotud otseselt apteegireformiga, vaid sõltub suuresti ravimitootja võimekusest ravimeid nõudlusele vastavalt toota. Kuuendal juunil läbis riigikogus esimese lugemise ravimiseaduse eelnõu, kus on palju punkte alates ravimite hinnast, valmistamisest kuni jäätmekäitluseni. Karin Alamaa- Aas ütleb, et proviisorid tegid sinna mõned ettepanekud, mis reformi järel ilmsiks on tulnud. Proviisori omanik saaks töötada kõikides oma apteekides, näiteks, et ja et valmistamine võiks olla ühes neljast proviisorile kuuluvast apteegist, näiteks. Et proviisor saab olla oma apteegis otsustaja ja terviseteenuste arendaja on tõstnud ka huvi selle elukutse vastu, ütlevad nii proviisorid kui ka ravimiamet.",
"role": "user"
},
{
"content": "Apteegireformist on möödas kolm kuud. Mis selle aja jooksul apteegiturul toimunud on?.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Uurides uudislugu, loo sellele ühe või kahe lausega lühikokkuvõte. Vasta eesti keeles!\n\nTekst:\n\nEuroopas on puudu üle 400000 veoautojuhi ehk pea 10 protsenti ametikohtadest on täitmata. See mure vaid süveneb, kui majandus taas elavneb ja vedude hulk kasvab. Eesti rahvusvahelise autovedajate assotsiatsiooni nõukogu esimees Jaak Kivisild ütleb, et üks põhjus on noorte väike huvi ameti vastu. Vanuseline struktuur on sinna ülema või ülema piiri poole, nii et suur osa juhtidest nii Eestis kui ka mujal on viiekümnendates 60.-te eluaastatest noori praktiliselt peale ei tule. Rahvusvahelise maanteetranspordi liidu raportist selgub, et Euroopas on alla 25 aasta vanuseid juhte seitse protsenti. Naissoost juhte on alla kolme protsendi. Ka prognoosib liit, et juhtide puudus süveneb tänavu 40 protsenti. Eestist osaleb rahvusvahelistel vedudel 8000 autot. Enne kui Venemaa alustas sõda, oli neid autosid juhtimas 1200, ukrainlast, 400 valgevenelast ja 400 venelast. Viimasest 800-st. Need, kes juba lahkunud ei ole, peavad seda tegema aasta lõpuks, sest viisasid ei uuendata. Paljud ukrainlased on aga suundunud kodumaad kaitsma ehk sõja tõttu võib Eestis puudu jääda 2000 juhti. Seetõttu soovivad vedajad erandit Valgevene juhtide palkamiseks, nii nagu saab seda teha Lätis ja Poolas. Majandus ja kommunikatsiooniministeeriumi ametnik Ain Tatter. Tegemist on tegelikult ühe valitsuse määrusega, mida tuleks kaaluda, et kas siis valitsus otsustab seda muuta või mitte ja leevendada no näiteks IT-töötajate osas teatud leevendused tehti Valgevene kodanikele. Aga loomulikult ma eeldan, et, et seda otsustab juba siis uus valitsuskoosseis, nii et ilmselt natuke tuleb oodata, kuni siis valitseb paika ja et kas siis nad peavad mõistlikuks võimalikuks sellist leevendust teha või mitte? Tater selgitab, et üks lahendus puudusele on palgata juhte väljastpoolt Euroopa liitu. Neid on praegu liikmesriikides 150000, nendest 70 protsenti töötavad Poola ja Leedu ettevõtetes. Ka Eesti vedajad otsivad juhte nüüdseks kaugemalt, näiteks Usbekistanist ja Indiast. Taas Kivisild. Aga siin tekib juba ka see üldse töökultuuri ja sellise kokkusobivuse probleemid. Osalt on juhtida puuduse põhjuseks ka Euroopa Liidu teadlik poliitika suunata veokeid autoteedelt ära ja innustada kaubavedamist raudteedel.",
"role": "user"
},
{
"content": "Koroonajärgne majanduse elavnemine ja sõda Ukrainas süvendab veoautojuhtide puudust. Kuigi poeriiulid seetõttu veel tühjaks ei jää, ei ole juhtide puuduse veel edasi süvenemise vastu ka head lahendust.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Süvene antud uudisesse ja tee selle kohta lühikokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult ühe või kahe lausega!\n\nTekst:\n\nSel nädalal selgus, et Tallinn soovib Maarjamäe memoriaali alad endale saada ning selle korda teha. Tallinna abilinnapea Vladimir Svet rääkis ERRile, et nõukogude ajal ehitatud memoriaali alade osa kuulub linnale, aga teine osa on reformimata riigimaa. Just seda ala, kus paikneb tseremoonia väljak, sooviks linn endale, et kogu memoriaal korda teha. Kuivõrd tegu on reformimata maaga, kuulub see keskkonnaministeeriumi valitsemisalasse. Sveti sõnul ei ole üheltki kohtumisel keskkonnaministeeriumiga tulnud signaali, et riigi poolt oleks maalinnale andmisele sisulisi vastuargumente. Seda kinnitas ka ministeeriumi riigivaraosakonna juhataja Oliver Eglit. Täna ju kõige olulisem on see, et see kompleks on ohtlikus seisukorras ja, ja noh, kahtlemata igal juhul tuleb see korda teha ja muuta siis inimeste jaoks ohutuks ta laguneb, ta on olnud ju tegelikult pikki aastakümneid hooldamata ühte teist on seal võib-olla natukene parandatud või tehtud ja, ja sellele ainult nüüd ütleme memoriaalis olevad nii-öelda objektid, et seal on ühtlasi vaja see sademevee kalganisatsioon korralikult välja ehitada. Valgustust on vaja korrastada, et seal neid tegevusi on veel. Ja kuna Tallinna poolt on täna see valmisolek olemas ja teha seda ka linna eelarve vahenditest, siis oleme ka meie toetamas seda, et sellise otsuse võiks ka vabariigi valitsus teha ja, ja selle maa siis mis palumanisse anda. Et me oleme ette valmistanud vastava memorandumi, mis on siis esitatud vabariigi valitsusele arutamiseks. Loodame, et valitsus saab selle juba lähinädalatel aruteluse alla võtta. Kui nüüd tuleb otsus, et kompleksi alla olev maa on võimalik anda munitsipaalomandisse siis me oleme valmis koostöös maaametiga nende tegevustega väga kiirelt tegelikult edasi liikuda, et tahaks loota, et võib-olla isegi kevadeks on see, see küsimus siis lahendatud ega ju, noh, kõigi nende pikkade aastate jooksul tegemist on olnud nii-öelda sellise kuuma kartuli teemaga, et et ja täna ongi suhteliselt hea olukord just see, et linna poolt on see valmisolek olemas ja riigi poolt on valmisolek ka linnale anda. Vladimir Sveti sõnul on linna esimene samm memoriaal konserveerida, et see edasi ei laguneks.",
"role": "user"
},
{
"content": "Keskkonnaministeerium suhtub soosivalt Tallinna soovi saada Maarjamäe memoriaali ala tervikuna enda kätte ning see korda teha. Otsuse peab tegema valitsus.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita selle kohta üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nMiks selline valik on tehtud, on meil keeruline hinnata, sest et tõsi, on ju see, et laevades on ruumi oluliselt rohkem hoida teistest inimestest distantsi ja tagada iseenda ja, ja teiste reisijate turvalisus. Millised olid need ajendid, miks Soome valitsus eile sellise otsuse tegi? Me ei ole tänaseni lõplikult teada saanud, küll aga tean seda, et nii Soome laevaomanike liit kui ka Eesti poolt siis meie Tallinki peakontorist oleme pidanud nõupidamisi, kuidas sellele kõigele reageerida ning usume Soome poolel, kindlasti peetakse ka täiendavaid läbirääkimisi, esiteks saamaks aru, miks selline otsus tehti ja teiseks, et kuidas seda diskrimineerivat olukorda ikkagi lõpetada, kus üks transpordiliik on eelistatud teisele. On ju näha täna see, et Euroopa Liit on esimesest juulist muutmas kõiki reisimise reegleid ja on näha ka see, et Eesti nakkus näitaja läheb tempokalt alla. Seda enam selline jätkuv töörände kinnihoidmine ja veel enam transpordiliigi kaudu valimine on kõikidele Tallinn-Helsingi vahet sõitvatele laevafirmadele arusaamatu. Selge on see, et see on diskrimineeriv. Selge on see, et see ei aita tegelikkuses päriselus töörändele oluliselt kaasa. Te jätkate konsultatsioone ja läbirääkimisi laevafirmadega, mis lootused on tegelikult, et laevad ikkagi suvel nüüd varsti liikuma hakkaksid? Ma olen küll selles mõttes optimistlik, et kui esimene juuli saabub, siis mulle tundub, et tänane Eesti viiruse nakatusnäitaja liigub seda teed, et Soome riigil ei ole peale esimest juulit ühtegi legaalset võimalust piiri kinni hoida, tuleb ära oodata Euroopa Liidu ühised otsused siis nende piirangute osas, mis lävendist peale peab olema vaba liiklemine ilma igasuguseid tõendeid nõudmata lubatud. Meile seni teadaolevalt see piir võib tulla sinna kuskile 75 juurde 100000 elaniku kohta kahe nädala vältel. Täna on see piir Soomes kehtestatud 25, mis on omaette jabur. Ilmselt tuleb ära oodata, kuni Euroopa liit on reeglid kokku leppinud ja tundub, et, et see võib olla see päästev tee Eesti ja Soome vahet taas vabalt liikuda saaks.",
"role": "user"
},
{
"content": "Soome valitsuse otsus lubada osalist töörännet Eestiga üksnes lennukiga, tuli laevandusettevõtetele suure üllatusena. Mall Mälberg küsis Tallinki juhi Paavo Nõgene kommentaari.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Analüüsi uudist ja koosta sellele lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nViroloogia professor Irja Lutsar, kes on üks valitsust koroonakriisis nõustavaid teadlasi ei poolda hooldekodude lauskülastuskeelde. Tema arvates pole meie vanem põlvkond totaalset isoleerimist ära teeninud. See ongi inimlikult valus probleem. Aga kuidas siis vanasugulaste hooldekodus turvaliselt külastada, lisaks maski kandmisele ja desinfitseeritud kätele kui vanainimene on enda toast teise ruumi eraldi toimetatav, kõlab üks professor Lutseri soovitus. Kõigis hooldekodudes sellist kohtumist ruumi ei ole. Parlamendikoalitsioonierakonnad jagasid järgmise aasta riigieelarvesse üle kuue miljoni euro katuserahaks, mida viisakamalt kutsutakse piirkondlikeks investeeringuteks. Kas Keskerakonna EKRE ja Isamaa fraktsioonide ühised ettepanekud annavad hooldekodudele lisaraha remondi või juurdeehitustöödeks, et sinna rajada kohtumiste ruumid ei anna? See on üks näide, kuidas katuseraha jagamine käib hoopis teist jalga, kui on tegelik elu. Praegu pole isegi mõtet üle korrata, et katuseraha on olemuslikult vale ja ebaõige. Kui riigikogu liikmed saavad 10000 euro kaupa jaotada meelehead mänguväljakutesse ja kirikukatustesse ning siis sellele enda visiitkaardi külge siduda. Eriti kohalike valimiste aastal, võib see olla tõhus paari või mõnekümne hääle saamiseks kuigi on valijatele nende enda maksurahaga kosja minemine. Ent samal ajal kui peaminister Ratas ja teisedki ministrid räägivad, kuidas valitsus koalitsiooni eesmärk on seljatada koroonakriis ja leevendada majanduskriisi, siis vaadake katuseraha jagamist koroona ja majanduskriisi nagu polekski. Hooldekodudel ei ole asja selle raha külvamise peolaua juurde, samuti mitte näiteks kohalikel turismitaludel või väikeste kohtade transpordiettevõtetel kes turismi kärpumisest on kõvasti kannatada saanud. Aga kümned tuhanded eurod lähevad ligi miljardi eurose aasta eelarvega Tallinnasse mänguväljakute ehitamisel. Rääkimata Keskerakonna, EKRE ja Isamaa ühisest otsusest anda alguses 141000 ja siis veel 30000 eurot neli kuud tagasi asutatud abordivastasele mittetulundusühingule elumarss. Sellega tühistasid EKRE juhid aasta tagasi enda volikogus vastu võetud avalduse, mille järgi peavad kodanikuühendused olema valitsus, välised organisatsioonid, mis elatuvad kodanike ja oma liikmete annetustest, mitte riigi rahalisest toetusest. Aga jäägem nägijateks, sest kes vana asja meenutab sel silm peast välja. Nägijana on kurb vaadata esmalt katuseraha jagamise hämarat süsteemi ja siis sedagi, kuidas tulemus oleks otse kui riigist, kus puudub koroonaviirus ja majanduskriis.",
"role": "user"
},
{
"content": "Poliitikavaatleja Toomas Sildam räägib oma nädalakommentaaris katuserahadest.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Analüüsi uudislugu ning kirjuta sellele üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta üksnes eesti keeles!\n\nTekst:\n\nTegemist on koleda juhtumiga ilma igasuguse kahtluseta tahaks loota, et kurjategija otsimine edukalt lõpeb. Samal ajal on tegemist muidugi niisuguse asjaga, mille kohta me ülikoolis öeldi alati, et kui on olemas suurte arvude seadus, siis on olemas ka väikeste arvude seadus, mis tähendab seda, et on olemas väga ebatõenäolised sündmused, mis mitte kunagi ära ei kao. Ja kindlasti niisuguse üksikute väga eriliste, väga metsikute ja jubedate juhtumite esinemine, see ei kao kunagi ära. Siin ei ole mingit statistikat, kus, mille alusel võiks mingi üldistuse teha, on kaks ilmselt tugevate psüühilise häiretega inimest, kes on teinud hirmutegusid niisugust piiri, kust inimene üle ei tule, ei olegi võimalik teha. Kõige võimsam piir üldse on olnud Berliinis müür ja viieastmeline, küll koerad ja elekter ja kõik ja ikka läksid inimesed üle. Nii et püstitada niisugust ülesannet, et piir oleks nagu selline, kus ükski inimene mitte kunagi üles tule, seda ei ole võimalik. Ja paratamatult on ikkagi teised süsteemid, mis peavad kurjategijad üles otsima ja ka illegaalid üles otsima ja alati võib öelda, et, et midagi on kuskil jäänud tegemata. Justiitsminister Märt Rask, kes asendab ka praegu välismaal viibivad siseministrit, tunnistas, et kahtlemata nõuab see juhtum põhjalikumat analüüsi. Ma loodan, et järgmine teisipäev valitsuskabinet kujundab oma seisukoha, andes hinnangu nii piirivalvele, politseile kui kõigile teistele struktuuridele. Analüüsimaterjali on piisavalt, aga ma tahaksin ütelda seda, et Matias Rust pani ka oma lennuki punasele väljakule maha kõige tugevama piiriga riigis ja samaaegselt 11. september andis tunnistust, et mitte midagi ei ole võimatut. Mis puudutab nüüd piiripidavust või või mittepidavust, siis Eesti piir on üks paremaid ja sellele on antud väga kõrge hinnang samaaegselt, et mitte kritiseerides lätlasi, aga Eesti-Läti vahelist piiri me praktiliselt ju noh, rohelist piiri valvame väga lõdvalt ja Läti piirid on pidevalt probleeme olnud. See kanal võib osutuda meile tulevikus ka mõnevõrra peavalu tekitavaks. Mis puudutab politsei tegevust, siis politsei käitus täielikult professionaalselt. Politsei võttis kasutusele kõik abinõud, mis tema käsutuses olid ja minu arvates täiesti õigeaegselt ka selline massiline operatsioon lõpetati, sest kui ilmneb, et otsimine ei anna tulemust, siis see on mõttetu ressursi raiskamine.",
"role": "user"
},
{
"content": "Peaminister Siim Kallas ja justiitsminister Märt Rask kommenteerivad sarimõrvade juhtumit ja politsei ning piirivalve tegevust.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Analüüsi uudist ja koosta sellele lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nNäitus on koostatud koostöös Ateneumi kunstimuuseumiga. Väljapanek vaatab Eesti ja Soome naiskunstnike arengut ja naiskunsti arengut läbi aastate 1850 kuni 1950. Kunstimuuseumi juht Kadi Polli ütles, et näitus annab võimaluse võrrelda ajaloomuutuste all kannatanud Eesti kunsti Soomega, mis on tuntud just tugeva naiskunsti poolest. Kas see teema tõesti on olnud või näidata, et, et milliseid, kuhu žanritesse näiteks naised olid rohkem surutud ja miks nad seda olid, et võib-olla tõesti neid lille laste ja ja portreemaale on siin ehk rohkem kui, kui tavalises näituses või kas või kumu püsiekspositsioonis muidu näha oleks, aga me proovime seda ka näidata, et miks see nii oli, mitte naised sündisid nii-öelda sooviga just nimelt lilli joonistada vaid et, et mis need põhjused olid, miks nad ei saanud ajaloomaali kohe tegema minna, kui erandlik see oli, kui keegi sai meesakti kujutada 19. sajandil või harjutada naiskunstnikest? Soome-poolne kuraator Anu Utriaine Ateneumist ütles, et vaatamata meie ajaloo lahknemisele pärast teist maailmasõda on Eesti ja Soome naiskunstnike loomingus üllatavalt palju ühist. Utriainen seletas, et selle põhjuseks on suures osas ka naiste positsioon ühiskonnas ja koolihariduse võimalused. Soomes on see Eestist erinev. Soome naised tõmmati kunstiharidusse juba 19. sajandi keskel, kuid need olid peaaegu kõik ühiskonna rootsikeelsete kõrgkihtide esindajad. Nagu on näha ka sellel näitusel ja esimene soomekeelne naine, kes siis kunsti pääses, oli tuuliki pietile, kelle tööd ka kumus väljas. Eesti Pallase koolkond 1900 kolmekümnendatel aastatel oli aga Soome arengutele juba väga lähedal. Ja näituse eestipoolne kuraator Anu Allas. Läbi selle näituse on näha, kuidas teatud motiivid naiskunstnike loomingus korduvad väga sageli, et see pigem erineb jah, kujutamise viis või või, või see kontekst, kus seda motiivi kujutatakse ja, ja huvitav on ka see, et, et naiskunstnikud on väga olnud huvitatud iseendast ja teistest naistest, meil on väga vähe meeste portreesid ja see ei ole mitte sellepärast, et me oleks need välja visanud. Aga neid ongi vähe, väga, väga vähe naiskunstnike loomingus või nad on siis suhteliselt igavad või, või sellised tellimustööd. Aga, aga see, et, et need naiskunstnikud keskenduvad iseendale ja tõstavad nagu enda maailma keskpunktiks, mida nad kunagi nagu reaalses maailmas ei ole olnud. Et see on üks väga selline läbiv joon ja, ja väga huvitav joon, mida me, mida me siin ka näitame Kumu ja tanumi ühisnäitus, naiskunstist enese loomine jääb kumusse vaadata aprilli lõpuni. Igal laupäeval kell kolm on kumus ka näituse tutvustus.",
"role": "user"
},
{
"content": "Kumu ja Ateneumi ühisnäitus \"Eneseloomine\" vaatleb Soome ja Eesti naiste kunsti ühe sajandi ulatuses. Kuraatorite sõnul tugevdavad nii Eesti kui ka Soome naised just kunsti kaudu oma kohta ühiskonnas.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita sellele vastav lühikokkuvõte ühe või kahe lausega. Vasta alati ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nTartu linnavalitsuse roll rekonstrueerimise tempo tõstmisel on ennekõike teavitustöö. Korteriühistutele pakub rahalist toetust peamiselt Kredex. Tartu abilinnapea Raimond Tamme sõnul on projektid sageli rahastust ootamas sahtli põhjas. See vajadus rekonstrueerimistoetuse järgi on oluliselt suurem, kui tegelikult need toetusmäärad on olnud või toetusmahud on olnud, mida siis korteriühistutel on olnud võimalik saada. Ma toon lihtsalt väga hea näite, et kui 2000 üheksandateistkümnenda aasta mais Kredex alustas, siis uue vooruga rekonstrueerimistoetuste taotluste vastuvõttu, siis see vastuvõtt peatati juba samal päeval sellel avamispäeval, sest toetusteks ette nähtud 17 ja pool miljonit eurot kaeti ära esimeste minutitega taotlejate poolt. Tamm loodab, et kui Euroopa Liidu roheleppe raames tahetakse rekonstrueerimise tempot üle Euroopa kahekordistada jõuavad uuel Euroopa Liidu rahastusperioodil ka vastavad toetused Tartusse. Abilinnapea lisab, et Tartu linnavalitsuse eesmärgid on veelgi ambitsioonikamad. Meie nägemuse kohaselt järgmisel 10-l aastal peaks olema korterelamute rekonstrueerimise tempo umbes kolm korda kiirem, kui ta nüüd on olnud viimastel aastatel. Nii elanike enda seisukohast kui ka niisuguse suurema, võib-olla keskkonnavaate seisukohast on, on rekonstrueerimine hädavajalik ja, ja on on kindlasti vaja temposid suurendada. Kredexi kommunikatsioonijuhi Joonas Kerge sõnul pole piiravaks ainult raha puudus vaid ehitussektori võimekus. Kerge selgitab, et tavapärasel viisil on Eestis võimalik aastaga rekonstrueerida 450 hoonet. Olemegi käivitamas siis teha sellise rekonstrueerimise pilootprojekti, mille eesmärk on siis rekonstrueerida nüüd tüüpprojekti järgi hooneid tehases eelvalmistatud seina ja katuse paneelide abil see annab suure ajavõidu. Hetkel on ka toetusprotsent selle puhul 50 protsenti, mis on kindlasti korteriühistutele ka Tartus. Väga ahvatlev. Kerge lisab, et tänavu käivitatud erakorralise rekonstrueerimistoetuse jagamine jätkub järgmise aasta juunini ja saadaval on veel ligikaudu 20 miljonit eurot. Kaanon kinnisvara tegevjuhi Härmo Haljaste sõnul on rekonstrueerimise kasu määramisel oluline, kas piirdutakse vaid fassaadi ja soojustusega või tehakse ulatuslikumad. Uuendused. Need renoveeritud majad siis, mis on kompleksselt renoveeritud, et nende olevate korterite väärtus on siis kuni viis protsenti kõrgem. Sama oluline on ka vara likviidsuse nii-öelda kasv ehk siis korterid, mis asuvad renoveeritud elamutes. Neid on võimalik oluliselt kiiremini realiseerida.",
"role": "user"
},
{
"content": "Tartu linnavalitsus seab eesmärgiks korterite rekonstrueerimise tempo kolmekordistamise Praegu rekonstrueeritakse aastas ligikaudu 20 korterelamut. Viimastel aastatel on see arv ka tõusutrendis, linnavalitsus on aga seadnud eesmärgiks lausa kolmekordse tempo saavutamise.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Uurides uudislugu, loo sellele ühe või kahe lausega lühikokkuvõte. Vasta eesti keeles!\n\nTekst:\n\nSoome valitsus teatas nädalavahetusel, et kohalikud valimised lükatakse koroonaviiruse leviku tõttu edasi. Valimised pidid toimuma 18. aprillil, aga lükati 13.-le juunile. Justiitsminister Anna-Maja Hendrikson ütles, et see oli raske otsus, aga terviseamet THL esitas. Nii ehmatavad arvud, et otsus tuli langetada. Terviseameti hinnangul võiks 18. aprillil ehk algselt plaanitud valimispäeval olla üle 11000 nakatumise päevas, ütles minister Hendrik son valitsuse otsust põhjendades. Tema sõnul lööb see teadmine hinge kinni. Veidi aega hiljem hakkasid muud asjatundjad THLi esitatud nakatumiste hüppelisest tõusust kahtlema. Helsingi Ülikooli teadlane Toomas Aivelo ütles ajalehele Helsingi Sanomat, et ei usu hetkekski, et selline nakatumisnäitaja tõeks saab. DHLi juht Marko Terva hauda tunnistas ajalehele Iltalehti, et ei usu tegelikult ka ise nendesse numbritesse. THLi tervisejulgeoleku osakonna juhataja Mika Salmine nimetas valitsusele esitatud arve lausa näpuharjutuseks. Meie hinnangul oli muid asju, mis olid palju tähtsamad kui need arvud, mis on tõesti lihtsalt arvutusharjutus, ütles Salmine. Ta lisas, et selline nakatumine võiks toimuda, kui mingeid piiranguid ega vaktsineerimist üldse ei oleks. Ebaselgeks jääb, milleks sellist näpuharjutust vaja oli, kui tegelikult on piirangud olemas ja eilsest karmistusid veelgi vähemalt kolmeks nädalaks. Lisaks on vaktsineeritud ligi üheksa protsenti rahvastikust. Soome terviseameti mudelit kasutades võiks ju näpuharjutuseks öelda ka, et uueks valimispäevaks 13.-ks juuniks võib nakatumine olla 230000 päevas. Kuigi siiani on olnud kõige halvemal päeval Soomes tuvastatud 800 uut nakatumist. Valitsust on kritiseeritud, et nad ei suutnud tagada valimiste turvalist toimumist vaatamata sellele, et valimiste kuupäev oli ju ammu ette teada. Samuti sellepärast, et edasilükkamise otsus nii viimasele minutile jäeti. President Sauli Niinistö ütles ajalehele Helsingin Sanomad, et mõistab valimiste edasilükkamist ja seda, et inimesed ei peaks hääletama minnes oma tervise pärast muretsema. President Niinistö ütles, et ei oska anda hinnangut terviseameti teoreetilistele arvudele. Ta lähtub enda sõnul sellest, et aprilli keskpaigaks ei jõua nakatumisolukord märgatavalt paraneda. Aga kolme kuuga ehk uueks valimispäevaks on siiski suurem tõenäosus, et olukord paraneb.",
"role": "user"
},
{
"content": "Soomlased ei muretse eriti kohalike valimiste edasilükkamise pärast, aga imestavad selle üle, kuidas otsus sündis.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Süvene antud uudisesse ja tee selle kohta lühikokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult ühe või kahe lausega!\n\nTekst:\n\nKui mais saabus Eestisse läbi Narva piiripunkti 9000 inimest, siis juunis juba 14000 ja juulis oli pea 20000 piiriületajat. Kui Eesti elanikud kõrvale jätta, siis Eestisse saabuvate välismaalaste, peaasjalikult Venemaa elanike arv oli juulikuuga 5000 võrra kasvanud. VaskNarva kordoni juht Marek Liiva, kes praegu Narva piiripunkti juhi ülesandeid täidab, kinnitab, et peaasjalikult on tegemist vaktsineeritud turistidega. Praegu on arvatavasti see, et inimesed on avastanud vaktsineerimise positiivse külje ehk kui inimene on vaktsineeritud, siis annab see talle ütleme, parema võimaluse reisida siis temale on põhimõtteliselt turismiks avatud. Eesti olulisemad reisi eesmärgid on ikkagi seesama turism, oma kinnisvara külastamine, sugulaste külastamine. Samas peavad alates esmaspäevast kõik Eestisse saabuvad Venemaa elanikud täitma piiriületaja ankeedi, selgitab Marek Liiva. See annab võimaluse siis hiljem kontrollida, kas isik nüüd, olles haigestunud, on selle toonud kaasa näiteks kuskilt piirkonnast, siis saame hinnata selle, ütleme Tel tüve päritolu. Sellega tegeleb siis juba terviseamet. Juulikuus saadeti Narva piiripunktist tagasi Venemaale umbes 170 inimest, kellest enamikul polnud vaktsineerimist tõendavaid dokumente või ette näidata koroonatesti tulemust. Leedu rändekriisi mõju pole Narva piiripunktis täheldatud, jätkab Marek Liiva. Põhimõtteliselt Leedu kriis, nagu meid ei ole puudutanud, et meile ei ole seoses Leedu kriisiga tulnud varjupaigataotlejaid ega ka ei ole seoses Leedu kriisi ga olnud ebaseaduslikke piiriületusi. Ebaseaduslikke piiriületusi tuleb Marek Liiva sõnul Narva piirilõigul aeg-ajalt ette, kuid nende hulk pole märkimisväärne. Uudistele Jüri Nikolajev Narva.",
"role": "user"
},
{
"content": "Narva piiripunkti kaudu Eestisse saabuvate välismaalaste arv kasvas juulis 5000 võrra. Peamiselt on tegemist vaktsineeritud Vene turistidega.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Loe läbi uudis ja anna sellele lühike kokkuvõte ühe või kahe lausega. Vastus peab olema ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nEesti jaoks olulised hariduspoliitilised probleemid on õppesisu mittevastavuse õppurite ühiskonna ja tööturu vajadustele ning haridusvõimaluste ebavõrdsus, mis väljendub sügavas hariduslikus kihistumises. Õpivõimaluste kättesaadavuse ja kvaliteedi ebaühtluses. Neile kahele võib lisada ka pädevuse haridusprotsesside juhtimisel õpetajate professionaalsuse ja nende töö väärtustamise eesmärk on saada selge pilt, kui suur või väike on kuue parlamendierakonna arusaamade ühisosa lahendustest nendele probleemidele, märkis kultuurikomisjoni esimees Olav Aarna tänast arutelu sisse juhatades. Ligi kolm ja pool tundi kestnud arutelu jooksul oli kriitikat ministeeriumis kavandatava haridusreformi kohta, kuid oli ka selle osade tunnustamist. Loomulikult esitasid kõik erakonnad oma poliitilise nägemuse. Ometigi märkis arutelu lõpul sõna võtnud Res Publica liige Urmas Reinsalu, et tegelikult räägiti asjast mööda. Rahvaesindus ei olnud täna võimeline andma haridusministrile piisavaid argumenteeritud seisukohti erinevate kriitikate kaudu erinevate strateegiliste ettepanekute valikute kaudu ja ma kutsun üles härra haridusministrit nõudma erinevatel riigikogu fraktsioonidelt, et nad esitasid kirjalikult oma ettepanekud meie haridussüsteemi muutmise kohta, varustas id need vastava arvutusliku ja finantsilise kalkulatsiooniga ning me saaksime koos ekspertidega neid ettepanekuid lahata. See sõnavõtt pälvis terava kriitika sotsiaaldemokraat Eiki Nestorilt. Minu kindla veendumuse järgi ei saa põhineda hariduses toimuvad muudatused ühele võimuliidule või veel vähem ühele parteile ja soov leida nendes küsimustes suuremat konsensust on see, mis viib tegelikult elu edasi. Parlament ei hakka ja ei tohigi kunagi ministri tööd hakata tegema. Selle jaoks on meil minister. Selle jaoks on meil vabariigi valitsus. Tänase arutelu lõpul sai sõna haridus ja teadusminister Toivo Maimets, kes tõi esile praeguse valitsuse tehtud haridusvallas ja tõdes, et lahendusi, mis kõiki rahuldaks, polegi võimalik leida. Oli kuulda palju arvamusi, palju fakte, osaliselt spekulatsioone, tihti olid nad üksteisele vastukäivad. Ent ma luban, et me väga täpselt stenogrammi abil analüüsime kõik välja öeldud mõtted üle. Mõne aja eest riigikogu saadikukohast loobunud professor Ülo Vooglaid istus täna rõdul ja jälgis kogu arutelu. Jah, kultuurikomisjoni poolt märgitud neli probleemi on kahtlemata õiged, kuid välja toomata jäid nende põhjused alles siis, kui põhjused teada, saaks arutelu alustada, ütles vooglaid. Tema iseloomustus tänasele arutelule. Võib-olla on see kogemus, mis sobib marjaks kunagi edaspidi, aga korrata seda, mis täna toimus, ma arvan, ei ole mõtet, ei maksa poliitikutelt oodata, et nad kujuneksid. Asjatundjateks nad seda ei ole olnud, ei ole ja ei saa ka edaspidi mitte iialgi, sest need on pealiskaudsed, nad tegelevad 100 asjaga korraga. Poliitikute asi on leida asjatundjaid, hinnata neid, kutsuda neid osalema ja arvestada ka muidu ei ole lootustki teha kvaliteetseid otsuseid.",
"role": "user"
},
{
"content": "Riigikogus arutati haridusstrateegiat.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Loe läbi uudis ja anna sellele lühike kokkuvõte ühe või kahe lausega. Vastus peab olema ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nKolmest põhiettekandjast pühendas endine justiitsminister Jüri Adams suure osa ettekandest erakondade rahastamise ajaloole ja kujunemisele ning tõi oluliste punktidena välja muutuse rahastamises 2003. aastal ning majanduskriisi mõju. See kõik on viinud ühest küljest võlgu elamiseni ja teisest küljest varimajanduse kasvuni erakondade rahastamises. Ehk nagu Adams väljendas ühiskondliku vale järsu kasvuni. Et kui suur on siis varimajanduse osakaal erakondade finantseerimises ja hetkel ma julgeksin nagu väita seda, et see võib ulatuda 35 40 protsendini kogu sellest rahamahust, mis erakondade igapäevategevuse ja valimistegevusest siis summaarselt liigub. Hilisemas arutelus oli küll palju juttu sellest, kas erakondadel on võlgu või mitte ja kui usinalt toetatakse rahastamise kontrolli ja selle läbipaistvust. Kuid kummalisel kombel ei hakanud ükski sõnavõtja selle Jüri Adamsi seisukohaga vaidlema. Küll aga väljendas enamik soovi olukorda parandada. Endine õiguskantsler Allar Jõks. Vähendada erakondade vajadusi raha järele. Valimistel on alati raha vähe. Seetõttu on ainus võimalus vähendada survet kampaania rahastamisele. See kaudne meede on parem kui iga otsene meede taastada õiguslik vastutus erakonna varjatud rahastamise eest. Vaid tõhus ja järjekindel järelevalve võib tuua muutusi poliitilises kultuuris. Ning paar mõtet sotsiaaldemokraadi Sven Mikseri kõnest. Oluliselt korrastada annetajate ja ja kulutuste deklareerimise korda ja kindlasti siia juurde sõltumatu audit, mis võimaldaks nii-öelda hinnata siis tegelikku reklaami mahtu mitte üksnes nii-öelda raamatupidamislikku külge. Veel üks meede on kindlasti valimiskulude ülempiiri seadmine, seda nii siis erakondade kui ka üksikkandidaatide puhul ja kindlasti võiks ka piirata maksimaalset annetuse määra ühe annetaja kohta. Reformierakondlane Tõnis Kõiv tegi aga selgeks, et ka kehtiv või õieti kehtima hakkab seadus on hea ja seal on kõik vajalikud nõuded olemas. Kõik erakonna rahastamise allikad peavad olema 100 protsenti avalikud veebilehel igaühele kättesaadavad. Erakonnal on kohustus esitada õigeid andmeid. Need andmed kontrollib vannutatud audiitor, kes vastutab oma arvamuse eest oma arvamus õigsuse eest. Oma tegevusloaga. Juriidiliste isikute annetused ei ole lubatud. Igasugune varjatud annetus on keelatud. Reformierakond ei lähe kaasa plaaniga panna riik jälgima kampaaniamahtu sest see viib jälle tähelepanu olemuslikult mujale. Niisiis kontrolli vajalikkust erakondade rahastamise üle toetavad kõik selle kontrolli nagu ka rahastamise meetodite üle, aga erimeelsusi jätkub.",
"role": "user"
},
{
"content": "Riigikogu arutas täna olulise tähtsusega riikliku küsimusena erakondade rahastamist.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Süvene antud uudisesse ja tee selle kohta lühikokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult ühe või kahe lausega!\n\nTekst:\n\nKui plaanid teoks saavad, tekib Pärnumaale neli omavalitsust. Kaks Vändra Tootsi ja tõenäoliselt ka Halinga moodustavad Põhja-Pärnumaa valla Surju, Tahkuranna, Saarde ja Häädemeeste esialgse nimega Lõuna-Pärnumaa, Koonga varbla ning Läänemaa vallad. Lihula ja Hanila ühinevad Lääneranna vallaks ja lõpuks nii-öelda Suur-Pärnu, kus linnaga liituvad Audru, Sauga, hare, Tõstamaa, Paikuse ja Tori. Pärnu linnapea Romek Kosenkranius. Tänaseks hetkeks on kõigi nende kuue omavalitsusega, kes Pärnuga alustasid, läbirääkimisi kõnelused peetud, esialgne, ma rõhutan, see on esialgne ühinemise lepingu projekt on koos ja see peaks nüüd minema volikogudesse arutamiseks ja samuti ka rahvale lugemiseks ja tutvumiseks kõik need kuus omavalitsus Pärnuga siis seitse omavalitsus moodustaks uue omavalitsuse, mis on märkimisväärne ka Eesti mõistes, see on kusagil 60 65000 elanikku. Sõltub siis sellest, et milline see ühinemine siis lõplikult saab olema, millistes piirides. Loodava omavalitsuse pindala on üle 1200 ruutkilomeetri nimi Pärnu linn, kus praegused vallad moodustavad oma piirkonnad veel kord. Romek Kosenkranius. Inimesed ei pea muretsema, et nendest piirkondadest kaovad ametnikud ära, et selle lepingu järgi peaks jääma teenuskeskused, kus siis osutatakse neid samu teenuseid ja loodetavasti ka paremal tasemel kui täna, sellepärast et suurem omavalitsus, tal on rohkem jõudu ja siis võimalus pakkuda ka paremaid teenuseid. Ühinemislepingu arutavad läbi kõik volikogud Pärnus, näiteks toimub see 30. augustil. Samuti korraldatakse rahvaküsitlus. Ühinemisleping loodetakse volikogudes vastu võtta novembris. Sindis aga valitsevad teised meeleolud, sest siin pole kavas kellegagi ühineda. Pärnu linna ettepanekule ütles Sindi volikogu ära ja tegi siis ise ettepaneku oma naabritele, kes omakorda ära ütlesid. Sindi linnapea Marko Sorin. Sindi praegu kriteeriumit 5000 elanikku ei täida, kuna siin on elanike pisut alla 4000. Sellest tulenevalt vabariigi valitsus peab algatama sundliitmise menetluse, aga omavalitsusel on õigus esitada taotlus põhjendades ja selgitades, miks soovitakse jätkata iseseisvalt ja seal on kaalumise võimalus vabariigi valitsusel juba. Niisiis võib vabariigi valitsus Sindi Pärnuga sundliita või lubada neil jätkata iseseisva omavalitsusena. Ester Vilgats, Pärnu.",
"role": "user"
},
{
"content": "Pärnu linn saavutas kuue vallaga ühinemiskokkuleppe. Iseseisvaks tahab aga jääda 3900 elanikuga Sindi.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Vaata antud uudislugu ja koosta üks või kaks lauset, mis võtavad kokku selle sisu. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nJärgmise aasta 15. jaanuaril peaks nii Afganistanis kui ka Iraagis olema 2500 USA sõjaväelast räägib USA kaitseminister Cristopher Miller. See läheb kokku meie kinnitatud plaanide ja strateegiliste eesmärkidega, mida toetavad Ameerika inimesed. See ei muuda USA poliitikat või eesmärke. Valge maja, rahvusliku julgeoleku nõunik Robert Brien. Järelejäänud väed kaitsevad meie saatkondi ja teisi USA valitsusameteid, mis teevad nendes riikides olulist tööd. Nad toetavad Ameerika liitlasi. Nende tähtsates missioonides kaitsevad meie diplomaate ja heidutavad meie vaenlasi. Praegu on Afganistanis umbes 4500 ja Iraagis 3000 USA sõjaväelast. Vägede vähendamise otsus tuli vaid nädal pärast seda, kui president Donald Trump vallandas senise kaitseministri Mark Esperi, kes oli kohaliku meedia andmetel selle plaani vastu. Samuti ei ole rahul presidendi erakonna kaaslased, kuigi trump on pidevalt rõhutanud, et ta soovib lõpetada USA lõpmatud sõjad. USA senati vabariiklaste juht Mitch McConnell. Ma arvan, et on äärmiselt oluline, et järgneva paari kuu jooksul ei tehtaks kaitse ja välispoliitikas märkimisväärseid muudatusi. Ma arvan, et järsk vägede vähendamine Afganistanis ja Iraagis oleks viga. Valge maja rahvusliku julgeoleku nõunik Robert Braien. President trump loodab, et maiks on kõik väed turvaliselt ja täielikult lahkunud. Ma tahan rõhutada, et see poliitika ei ole uus. See on olnud presidendi poliitika ametisse astumisest saadik. Vaid mõni minut pärast kaitseministri pressikonverentsi toimus Iraagi pealinnas Bagdadis raketirünnak. Neli raketti maandusid ka niinimetatud rohelises tsoonis, kus asub USA saatkond. Sellega lõppes mitteametlik vaherahu, millest teatasid oktoobris Iraani toetatud relvarühmitused, kes soovivad, et ameeriklased lahkuksid Iraagist viivitamatult rahvusringhäälingu raadiouudistele. Maria-Ann Rohemäe, Washington.",
"role": "user"
},
{
"content": "USA kavatseb Afganistanist ja Iraagist koju tuua tuhandeid sõdureid. See plaan peaks olema täidetud vaid viis päeva enne järgmise riigipea Joe Bideni ametisse vannutamist. President Donald Trumpi otsust on teiste seas kritiseerinud tema erakonnakaaslased, kelle hinnangul ei ole see praegu mõistlik.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Analüüsi uudist ja koosta sellele lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nSotsiaalministeeriumi kinnitusel peaks sel nädalal saabuma Eestisse mitu isikukaitsevahendite saadetist. Sotsiaalministeeriumi tervisesüsteemi arendamise osakonna juhataja Agris Koppeli sõnul peaks esimene neist homme Hiinast lendu alustama ning loodetavasti on see kohal kolmapäevaks. Seal on üle miljoni kirurgilise maski, miljon kaitsekinnast tervishoiule samamoodi FFB3 ja FFB kaks maske seal mõnikümmend kuni 100000 ja siis ka veidi kaitseülikondi. Et see on üks üks tarne ja loodetavasti siis nädala lõpus saab teele panna ka esimese riigihanke tulemusel tehtud tellimuse Hiinast. Koppeli sõnul on Eesti haiglatel praegu veel umbes nädala jagu isikukaitsevahendite varu. Kõige kriitilisemad on FFBkaks ja FFB km, kirurgilised maskid. FS3 maskidega annab siin teatud leevendust Eesti kohalik tootja, kes iga nädal toodab vähemalt 15000 maski, on kohe-kohe ka suurendamas oma tootmisvõimsusi, nii et nii et loodetavasti sellega läheb seis veidi paremaks. Regionaalhaigla juhatuse esimees Agris Peedu ütles, et praegu on haigla seis isikukaitsevahenditega rahuldav ning nädalavahetusel tuli ka kaupa juurde. Suurtellimuste lootus püsib nädala teises pooles. Eks meile tuleb kaupa, olgu kaitseprillid, kaitsevisiirid, olgu maski, olgu kirurgilised, maskid, kaitsekitlid, et neid meile on tulnud, aga mõnikord tuleb meil 20 kaitseprilli, siis tuleb paar 1000 maski, et meile tarneid tuleb. Aga see on kõik hea, et me saaksime nii-öelda enda tegevust jätkata, aga tõepoolest selleks, et me saaksime nii-öelda natukene rahulikumalt hingata ja me teame, et meil on varud olemas, siis me väga ootame sellenädalast suur tarnet ja väga loodame, et see tarne ka jõuab Eestisse kohale. Peedu sõnul on regionaalhaigla tänaseks sõlminud lepinguid üle 10 miljoni euro ulatuses. Praegu ollakse tarnete ootused ning õnneks nullseisu ühegi vahendiga pole.",
"role": "user"
},
{
"content": "Hiinast tellitud isikukaitsevahendite saadetis võib kolmapäevaks Eestisse jõuda. Kõige kriitilisem on praegu seis maskidega, kuid nädala jagu varu peaks veel Eesti haiglates jaguma.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita sellele vastav lühikokkuvõte ühe või kahe lausega. Vasta alati ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nÜheksakuune Martin Hernandes, kes sündis haruldase südamehaigusega, veedab pühad Washingtoni laste haiglas. Tema jõulutuledeks on vilkuv monitori valgus, mis jälgib ta südamelööke. Marin Hernandese ema Joana Hernandes. Hrsoovin sellel aastal jõuludeks ainult seda, et temaga oleks kõik korras. Pühade ajal on haiglas umbes 300 last. Nende seas on seitsmeteistkümne aastane Joshua Alton, kes kavatseb iga päev külastada jõulutuledes tervenemisaeda. Tahaksin olla järgmisel aastal vähivaba. Tahaksin, et mul ei oleks enam selgroos kasvajat ja saaksin uuesti kõndida. Selleks, et laste pühad oleksid ka haiglas olles maagilised, otsustasid töötajad ühe toa muuta väikeseks jõuluvana töökojaks. Washingtoni lastehaigla vaimse tervise õde Loora ackeray. Nii tore on näha, kuidas patsiendid avavad jõulupakke. Nad ärkavad üles ja on nii põnevil, sest nad ei tea, et jõuluvana saab ka haiglas käia. Takkeri sõnul annab see patsientidele lootust uueks aastaks. Rahvusringhäälingu raadiouudistele Maria-Ann Rohemäe, Washington.",
"role": "user"
},
{
"content": "Umbes 300 last peavad pühad veetma USA pealinna Washingtoni lastehaiglas. Jõulutunde tekitamiseks on töötajad kaunistanud tervenemisaia ja loonud pisikese jõuluvana töökoja.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Loe läbi uudis ja anna sellele lühike kokkuvõte ühe või kahe lausega. Vastus peab olema ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nÄärmus te olnud on meie väikene Eesti riik. See on spioonilugu Eesti ajaloo ainetel ja viib 1939.-sse aastasse, kui kodumaale naaseb Eesti sõjaväeluure kapten. Et uurida oma ametivenna salapärase surma, paljastub aga salaplaan Eesti okupeerimisest. Felix Kangur sellise kätte peaksime oma riigi saatuse usaldama. Peaosas on Priit Võigemast ja filmi üheks stsenaristiks oli ka ajaloolane ning kirjanik Tiit Aleksejev. Ta ütles, et tehki stsenarist oli peale tema veel mitmest riigist teeb filmi siiski režissöör ja Margus Paju. Tööga jääb ta ajaloolasena samuti rahule. Ta ongi põnevik žanrifilm, et ta ei ole ajaloofilm ja ta nüüd ei püüa kogu seda traagikat seletada, et filmis on hoogu ja, ja taustal ehk see ajastu lugu tuleb ka välja, aga see on minu arvates päris kenasti edasi antud diskreetselt kuidagi. Keegi neist peab olema. See aeg oli tõesti erakordselt keeruline, seal ei olnudki häid valikuid, kaks valikut, mõlemad halvad. Ja nüüd neid ohvitsere, kes otsustasid, et nad panevad vastu neid ei olnud üldse palju neid olidki mõned üksikud enamus täitis käsku. Ja selles loos siis Felix Kangur otsustab, et, Ei täidaks filmiprodutsent Esko Rips ütles, et see on tema jaoks olnud üks keerulisemaid filme toota. Peale koroonakriisi tekitas taas tagasilöögi ka filmi peaosatäitja õnnetus võtteplatsil, mis lükkas filmi valmimisprotsessi edasi. Nüüd on NO <unk> aga ekraanide jaoks valmis ja Eskorips kinnitas, et huvi on filmi vastu tuntud juba Saksamaal ja ka Ühendriikides. Oleme väga rahul filmiga lugu jookseb, lugu on koos. Ajalooline spioonipõnevik on raske žanr, mida teha ja ma arvan, et meie oleme väga rahul. U2 valmis Eesti-Läti, Leedu ja Soome koostöös eellinastused valitud kinodes on juba homsest.",
"role": "user"
},
{
"content": "Margus Paju uus mängufilm \"O2\" viib vaataja 1939. aastasse.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Analüüsi uudist ja koosta sellele lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nViie miljoni elanikuga Sydney pluss eeslinnad ja lähim ümbrus suleti laupäevast täielikult. Inimesed ei tohi kodudes lahkuda ja on vihased valitsuse peale, et see ei saa pandeemiaga hakkama. Mis koha peal arvatakse, kes on süüdi, kas Morrison, kes vähe vaktsiini tellis, kas inimesed, kes olid harjunud juba normaalse eluga ja muutusid hooletuks või lihtsalt ei suudeta enam karme piiranguid taluda, kui muu maailm avaneb? Mingis mõttes on praegu Austraalia jaoks üle pika aja selline ärev olukord. Kõik osariigid korraga kehtestavad meetmeid isegi Kanberas, kus mina olen, kus pole vist tõesti aasta aega olnud ühtegi juhtumit, eilsest kehtestati maskide kandmise kohustus. Selliseid puhanguid, mis on suurtes linnades, on siin kogu aeg olnud. Võib-olla ta ei ole niivõrd palju jõudnud rahvusvahelistesse uudistesse, aga see, et miljonite inimestega linnades pannakse linn mõneks nädalaks kinni, et see ei ole üldse mitte ebatavaline taktika mis inimesi ärritab, on see, et kui alguses oldi mõistnud, et meil on pandeemia, ma ei tea, kuidas sellega ka hakkama saada siis nüüd võib-olla sellesse debatti on lisanud see, et vaktsineerimise tempo on olnud aeglasem kui valitsus alguses selle välja kuulutas. Austraalia valitsus on väitnud, et nii palju vaktsiini pole nendeni jõudnud, kui neile lubati. Muuhulgas on vaikselt süüdistatud ka Euroopa liitu selles. Umbes 36000 austraallast on välismaal ei saa tagasi koju ja kui saavad, siis tuleb neil jääda karantiini ja karantiini eest ise tasuda. Valitsuse peale. Jälle ollakse sellepärast ka nagu tigedad. Ja Austraalia ja Uus-Meremaa on tegelikult olnud sarnast taktikaga, et oma kodanikel ja alalistel elanikel ei lubata riigist lahkuda, mis ka Euroopas ja Eestis tundub täiesti uskumatu et siin see lahkumine on lubatud ainult erilubadega ja tagasipöördumised. See arv on olnud püsivalt kõrge, karantiini eest tuleb tõesti ise tasuda kaks nädalat kohustusliku hotelli karantiini see maksab umbes 2000 eurot. Et see kõik on natukene võib-olla keerulisem, kui see pealtnäha tundub, aga tervikuna Austraalias juhtumeid on siiski väga vähe. Iga päev me kuuleme umbes 30-st 40-st juhtumist praegu ja elanikkond on 25 miljonit, et noh, Euroopa kontekstis on, on need arvud siiski väiksed, aga Austraalia on valinud null. Suse taktika ja selle elluviimine on, on keeruline.",
"role": "user"
},
{
"content": "Majandus sai enam-vähem jalule, elu muutus normaalseks. Nüüd on Sydney ja samuti mitmed piirkonnad mujal taas suletud.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Analüüsi uudislugu ning kirjuta sellele üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta üksnes eesti keeles!\n\nTekst:\n\nHeiki Magnus, kuidas siis need 80 aasta tagused sündmused teid ennast puudutasid ja miks on oluline pidada Eesti ees seisnud inimesi jätkuvalt meeles, meil? Jah, ma peaksin ütlema niimoodi, et mind ja meie perekond on nad puudutanud vast kõige valusamalt ja julgen kinnitada, et üks esimesi, kes arreteeriti, oli minu vanaisa ridala kompanii pealik Johannes Magnus ja see toimus kaks päeva peale relvade äravõtmist, ehk et seitsmeteistkümnendal juunil võeti relvad ära kaitseliidu käest. Ja 19. juunil oli arreteerimine, kui arreteeriti siin minu vanaisa ja Ridala kompanii veebel Johannes Rüü. See päev on veel märgiline, sellepärast et ma ei tea, kas need mehed olid siis nii palju kardetavad või milles oli aga sama päeva hommikul umbes samal kellaajal saabus Tallinnasse erirongiga Stanov. Ja need mehed olid siit sellel ajal juba arreteeritud. Vanaisa käis saanikas ära, kus oli lavastatud moona ja, ja laskevarude vargus, mis oli ilmselgelt lavastatud. Ja kui nad tagasi tulid sealt saanikast, siis vanaema ütles pärast et vanaisa oli öelnud, et ma ei jõua seda suppi praegu ära süüa, et mehed ootavad õues, et ma tulen, kui ma linnast tagasi tulen, siis ma söön edasi ja see supp oleks võinud täna laua peal olla. Vanaisa arreteeriti 19. juunil 1940 viiendal mail 1941 võiti surma otsus täide ja lasti maha Leningradis. Aga miks on teie hinnangul oluline, et me jätkuvalt peame meeles nii neid mehi, kes seisid siin kaitseliitlastena, kes on vabadussõjas võidelnud, kes metsavennad olnud, miks on Eesti ees seisnud inimesi oluline meil kõigil meeles pidada, võidupühal? Mina leian ja ma usun, et kõik minuga nõustuvad, on see, et kui ei oleks olnud neid mehi, kui ei oleks olnud sellist võitlust Eesti eest, siis me täna ei oleks vabas Eestis ja need inimesed, kes on Eesti eest elanud ja elu andnud, küllap nad nendel päevadel ja küllap nad ka võidupüha vaatavad pilvepiirilt alla ja saavad öelda, selge veendumusega. Meie võitlus ei olnud asjata. Need on inimesed, kes on oma elu jätnud Eestile jätnud eestlastele. Ja kui minu vanaisa arreteeriti, oli minu isa kõigest aasta ja neljakuune. Minu isa ei mäleta oma isa ja mina ei ole mitte kunagi saanud istuda oma vanaisa põlve peal, kuigi mina 65. aastal sündinuna oleksin pidanud vanaisaga saama, heina teha, metsa teha ja, ja kõike, mida veel, kuid kahjuks kõik venelased võtsid ära.",
"role": "user"
},
{
"content": "Läänemaale Ridala kiriku juurde jõudis võidutuli õhtul kella kuue ajal. Ridalas meenutatakse täna ka Eesti eest seinud kohalikke kaitseliitlasi, kes 80 aastat tagasi okupatsioonivõimu poolt väljamõeldud süüdistuste alusel arreteeriti. 1940. aasta juunis arreteeritud Kaitseliidu Ridala kompanii pealiku Johannes Magnuse lapselaps Heiki Magnus räägib, miks on oluline Eesti eest seisnuid meeles pidada.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Vaata üle uudislugu ning loo sellele lühike kokkuvõte. Piira vastus ühe või kahe lausega ja vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nEsimest korda tutvustas siseministeerium nimeseaduse eelnõu 2019. aastal, ehkki uueks oli kirjutatud terve seaduse tekst, pälvis kõige enam tähelepanu keelt võtta sellist perekonnanime, mida keegi teine juba kasutab. See punkt on ka värskelt valitsusse saadetud eelnõus. Siseminister Kristian Jaani sõnul tuleb vältida identiteedivargusi. See on puhtalt nagu selline praktikas välja tulnud olukord, mis on tekitanud päriselt ka sekeldusi ja küllaltki palju sellist peavalu nimekaimudele. 2019. aastal oli siseministeeriumil teinegi põhjendus, nimelt sooviti vältida olukorda, kus kooselulepingu sõlminud inimesed ühise nime võtavad. Tanel Kiige juhitud sotsiaalministeerium eelnõus pakutuga ei nõustunud. Sealt tuli hoopis vastupidine ettepanek, mille järgi saanuks üks paragrahv pealkirja, abielu või kooselulepingu sõlmimisel perekonnanime andmine, räägib sotsiaalministeeriumi võrdsuspoliitika osakonna juhataja Liina Kanter. Ettepanek on ju väga loogiline, et kui inimesed on sõlminud kooselu, nad soovivad kanda ühist nime, siis miks mitte seda aktsepteerida ja võimaldada. Eelnõu jäi toppama ning pärast valitsuse vahetumist algasid taas läbirääkimised. Täna saatis ki Kristian Jaani valitsuse poole nimeseaduse eelnõu uue versiooni. Mina arvan, et kui meil on selline võimalus, lootus, et inimesed saavad sõlmida kooselulepinguid ja siin ei mängi ju ka sugu mitte mingisugust rolli kooselulepingute sõlmimisel, siis mina ei näe neid murekohti, et inimesed ei võiks võtta endale ühist nime, ei näe. Ka uue eelnõu tekstis ei mainita kooselulepingut kordagi, küll aga räägitakse sellest eelnõu seletuskirjas. Nimelt ütleb eelnõu, et teise inimese perekonnanime saab võtta ka muul mõjuval põhjusel. Seletuskirja järgi loetakse mõjuvaks põhjuseks ka see, kui inimesed on sõlminud kooselulepingu. Kooselulepingut pole senini mõjuva põhjusena praktikas kasutatud ja nüüd me oleme siis koostöös sotsiaalministeeriumiga selle seletuskirjas kenasti ka välja toonud, mis annab minu hinnangul praktikas selgus edaspidi seda kooselulepingut mõjuva põhjusena ka kasutada. Ehk koosellunud inimeste mure lahendatakse seletuskirja, mitte eelnõu tasandil. Kristjan Jaani sõnul pole seal sisulist vahet. Tuleb otsida erinevaid kokkuleppekohti ja kompromisse minu hinnangul seaduseelnõude seletuskiri on ka see, mis annab ette seaduse mõte ja selgitab teatud punkte või, või lõikeid, mis on seaduses toodud. Sama meelt on ka Liina Kanter. Sotsiaalministeeriumi soov on see, et inimesed, kes elavad koos, kasvatavad ka võib-olla koos lapsi, saaksid kanda soovi korral ühisperekonnanime, mis meie jaoks on see täiesti korrektne võimalus.",
"role": "user"
},
{
"content": "Kui valitsuse poole teele läinud eelnõu seaduseks saab, võivad ühise perekonnanime võtta ka kooselulepingu sõlminud paarid. Kooselu mainitakse nimeseaduse eelnõu seletuskirjas kui mõjuvat põhjust kaaslase nime võtmiseks.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Vaata antud uudislugu ja koosta üks või kaks lauset, mis võtavad kokku selle sisu. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nInimesed tulid kokku, et üheskoos mõtelda, leida lahendusi, lahendustele, tegijaid, et muuta elu Eestimaal paremaks. Mis kõige tähtsam inimesed pidid mõtlema ennekõike nendele võimalikult lähedastele asjadele, mida ise tahetakse ja suudetakse ära teha. Talgulisi oodati 65000 ringis tuli oluliselt vähem. Miks mõttetalgute eestvedaja Rainer Nõlvak? Võib-olla juhtus see, et kuna meil olid nii head koostööpartnerid ja tõepoolest see info ja, ja see teadmine, et see mõttetalgu tuleb, oli nii, nii dominantselt igal pool väljas, et siis võib-olla natukene see hirmutas. Aga, aga uskuge mind, et me nagu arvasime pigem, et meil on teistpidi probleem ja me arvasime, et meid ei märgata ja kui me ükskord aru saime, et seda on liiga palju, seda infot võib-olla, et see oli üks asi kunagi, sa ei oska nagu niipidi mõelda, enne et natuke võib-olla pealetükkiv oli mõni asi ja, ja teiselt poolt võib-olla oleks saanud paremini öelda seda, et, et igaüks on kutsutud mõtlema just nagu endale olulisel teemal ja, ja lihtsamalt seda välja öelda. Samas ei usu Rainer Nõlvak, et inimesed poleks tahtnud kaasa mõtelda. Ma arvan, et inimesed tahavad mõtelda ja ma arvan, et nad mõtlevad ka, küsimus on selles, et kas igaüks leiab see moodus, kuidas me seda teeme, on, on neile sobiv ja kas kõik julgevad ja kas eestlasele võib-olla nii omanegi on, et sa nüüd võõraste inimestega midagi arutada. See osa inimesi, kes on kohale tulnud, on need, kes, kes ongi initsiatiivi võtnud, et siin rahvusraamatukoguski tundus, et, et valdavalt olid kohal need, kellel oli oma idee ja oma küsimus juba kaasas. Küsimused, miks rahvusraamatukogus toimunud mõttetalgutel püstitati, olid lihtsad ja tulid südamest kuidas teha nii, et inimene teeks päevas midagi head, kuidas päästa Nabala karstiala paekaevanduste eest kuidas muuta inimene positiivsemaks raskel ajal, kuidas teha nii, et inimene tunneks end vajalikuna ja muud? Mõned mõtted, mis talgulistele meelde jäid, näiteks laste loovuse edendamise, mõttevahetusest? Tuleb leida lastes nende tugevamad küljed üles, mille vastu on neil rohkem huvi nendele pakkuda võimalikult mitmekülgset huvitegevust ja et meil oleksid koolid mitte väga ühetaoliseks kujundatud, vaid oleks võimalikult erinevaid koole. Rahvusraamatukogu suures saalis arutati keskkonnaga seonduvat, sealhulgas prügiteemat näiteks seda, kuidas saada inimesed nii kaugele, et nad ei loobiks prügi. Kuhu juhtub üks lahendus sinna, kuhu kiputakse loopima panna prügikasti? Minu arust päris hea idee on see, et kohe kohaliku omavalitsuse poolt pannagi sinna prügikastid valmis, ega siis tegelikult inimesed panevad hea meelega prügikasti ja, ja tõstatati üles ka küsimus, et, et kas on võimalik kohaliku omavalitsuse trahvida kuidagi kui needsamad inimesed, kes seal elavad, nemad saavad hääletada, nad saavad valida selliseid inimesi, nad saavad neid probleeme seal läbi selle tõstatada ja tegelikult me jõuame ikkagi sinna, et see inimeste endi niisugune aktiivne hoiak on see, mis tegelikult väga palju ära lahendab. Mõttetalgute võtmeküsimus on kahtlemata see, mis saab headest ideedest edasi. Rainer Nõlvak ütleb, et eestvedajad tunnetavad selgesti oma vastutust. Lähipäevade jooksul saavad need ideed kõik internetti koos eestvedajatega üles ja meie eesmärk on aidata eestvedajatel ideid teoks teha ja, ja selleks me teeme mitu asja. Esiteks meil on asjatundjate toimkond, kes püüab aidata sellega, et nad ühte või teist ideed toetavad oma nõuga. Teiseks on meil ettevõtted, kes ootavad nii-öelda korraldusi mõttetalgutelt, mida nad saaksid oma kollektiiviga teha. Ja, ja kolmandaks, me lähiajal plaanime kokku kutsuda järgmise mõttetalgu ja selle juba siis konkreetselt nende eestvedajatega, kes ühe või teise küsimuse on üles tõstnud ja, ja kellele mingi konkreetne teema on südamelähedane olnud.",
"role": "user"
},
{
"content": "Minu Eesti mõttetalgutel osales 11 000 inimest.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Analüüsi uudislugu ning kirjuta sellele üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta üksnes eesti keeles!\n\nTekst:\n\nKeskmiselt toodetakse Prantsusmaal meesektoris 18 kuni 20 tonni mett aastas. Sel aastal on kogutud 7000 ja 9000 tonni vahel. Mõndades maakondades on saak koguni 90 protsenti väiksem kui möödunud aastal. Eriti puudutatud on Ida-Prantsusmaa. Keskmiselt on aga tootmine kukkunud 50 protsenti. Tootjate sõnul on möödunud kuude rahe, vihm ja jäide selle katastroofilise olukorra põhjustanud. Aastat 1995 mäletavad meetootjad kui kuldset aega, mil toodeti näiteks 32000 tonni mett. Kõige hullemas seisus on lavendlimesi ka Kanarbiku, tüümiani ja Akaasiameesaak on niru. Ida-Prantsusmaa eriti allsassi kant on tuntud oma kuumade suvede poolest ning seega mee tootmises enamasti riigis esirinnas. Sealne kohalik tootja ütleb, et pole nii kehva saaki näinud. 42 aastat. Tavaliselt saame aastas 25 kuni 30 kilomett. Sel aastal on alsassis keskmine saak kolm kilo mesitaru kohta. Loodus oli meie vastu sel aastal karm ja me peame sellega hakkama saama. Nüüd on oodata mee hinnatõusu. Tootjad kutsuvad rahvast üles kohalikku tarbima ja omasid toetama, et madalseisust välja tulla.",
"role": "user"
},
{
"content": "Prantsusmaa mesinike jaoks on praegune aasta ajaloo üks katastroofilisemaid, mõnes regioonis on saaki 90 protsenti vähem võrreldes mullusega. Kohalikud ettevõtjad paluvad tarbijal osta kodumaist, et sektorit toetada.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita selle kohta üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nEesti kliima streigile oli kogunenud sadu meeleavaldajaid, nende vanus kõikus seitsmest 70 eluaastani, domineerisid noored, täiskasvanud liikusid tagaridades ja seal võis näha nii poliitikuid sotsiaaldemokraatide, roheliste elurikkuse erakonna ridadest. Aga silma hakkas ka mitu Draamateatri näitlejat. Plats kirendas loosungitest, mõõt on täis peata kliimakriis, enne kui see su hävitab. Terve maailm, looduskaitse alaks, ärge hävitage planeeti ja nii edasi ja nii edasi. Skandeeriti maa ei ole prügikast. Ja kui te mu jutu taustal trumme kuulete, siis esimene veerandtund trummipõrina ja skandeerimise peale läkski. Hiljem tulid ka kõned, näiteks. Teie noored teie suudate päästa maailma sest noored on seda alati teinud aastasadu aastatuhandeid ja jäävadki tegema. Sel ajal, kui rahvas lainetas, otsisin nende hulgast üles Andres Tarandi, kes kinnitab, et ta on Eesti vanim klimatoloog. Küsisin, mida tema sellest meeleavaldusest arvab. No ma usun, et ei, noortel on ju mingil määral tõesti ka põhjust ja kuna see nüüd Rootsi tüdrukust on alanud, siis Rootsist on keskkonnaasjus ennegi Häid algatusi tulnud. Iseenesest üksmeeleavaldus ei tähenda midagi, aga kui ta on paljudes riikides ja kui ta jääb külge, siis on niisugust kodaniku aktiivsust oodata siiski ka siis, kui nad valimisealised on. Ja asi on ju neil sellepärast, et nad hoolitsevad nagu enda parimate aastate eest, mitte pensioni ea võib vaid selle töise ja praegu on see aeg, kus oleks vaja saavutada rahvusvaheline koostöö, mitte nii, et mõni suur poiss ütleb, et mina ei mängi, nagu see kogu aeg on käinud paarkümmend aastat praegu on nagu nüüd need jääde massiivne sulamine ja, ja pooluste kandis ja igal pool mujal ja need on seda ohtu nagu nähtavale toonud, pigem muidu käivad ikka ringi härrased ja, ja ütlevad, et aga ma ei usu, inimene ei saa midagi teha. Inimesed teha küll. Meeleavalduse lõpu poole hüüti kõik kooris valitsusele, et see üles ärkaks.",
"role": "user"
},
{
"content": "Tallinnas riigikogu hoone ees toimus koolinoorte meeleavaldus, millega juhiti tähelepanu kliimaprobleemidele ning avaldati toetust Rootsi kooliõpilase Greta Thunbergi algatatud liikumisele Fridays for Future.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Analüüsi uudislugu ning kirjuta sellele üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta üksnes eesti keeles!\n\nTekst:\n\nTundub mulle, et oktoober tegelikult, et pool kuud läks päris hästi ja tõusvas joones, aga alates sellest, kui meie nakatumisnäitajad tõusid ja maailma tervisejahutuse organisatsioon hindas meid ohtlike riikide hulka alates sellest on nagu tulnud tohutult palju anuleerimisi just välismaalaste seas. Ja see tõmbas kindlasti seda hoogu kõvasti vähemaks. Kui septembri tulemust vaadata, siis siis välistatud kast. Teeb tõsiselt rõõmu, eks meil, see tunnetus oli tegelikult siin juba nagu varem ka olemas ja seda oli nagu täiesti ka tänavapildis näha, et turist tuleb tagasi. Aga me oleme ikkagi veel väga kaugel sellest, mis oli nagu enne kriisiaega. Kui meil siin praegu septembris oli 74000 välisturisti saabunud Eestisse sellel aastal siis tegelikult enne koroonakriisi oli see number 190000, et siin on ikkagi nagu võrreldamatu vahe veel sees, et, et on, kuhu jõuda. Eile teie delegatsioon käis peaministri juures, mida Kaja Kallas teile lubas? Kaja Kallas ei lubanud meile tegelikult mitte midagi. Te kurtsite lihtsalt oma muret, mida te palusite. Me selgitasime. Asime oma olukorda, mida sellised piirangud on kaasa toonud, mida kogu see viiruse olukord on kaasa toonud, et, et arusaadav, et tegelikult ei ole ju poliitikutel lähivaadet sektoris ilma selleta, et me sellest ise räägiks ja, ja seda me eile tegime gi. Kas te ilma toetusmeetmeteta saate hakkama, nii hull olukord ei ole nagu oli eelmisel talvel, kus sisuliselt ikkagi terve Euroopa oli suletud. Jah, eelmisel talvel oli, meil olid meil teatud eelised, mil. Päris mitmel ettevõttel oli veel mingisuguseid varusid, sellel talvel on see kriis on kestnud juba natukene liiga kaua meie ettevõtete jaoks, et me saame kevadel kahe aasta peale ja see on liiga pikk aeg, aga. Ma tean, et meie ettevõtted pigem nagu otsivad praegust laenuvõimalusi et seda teed, et inimesi koondama hakata ja ettevõtted kinni panna, tegelikult ei taha keegi minna, me nägime, kui kiiresti saab turism taastuda. Kui nakatumine läheb alla, kui piirangud lähevad maha, kui ruttu tegelikult tulevad kliendid tagasi meie asutustesse ja, ja selles usus ja lootuses me tegelikult praegu peame vastu.",
"role": "user"
},
{
"content": "Eesti Hotellide ja Restoranide Liidu tegevjuht Killu Maidla rääkis, et eilsel kohtumisel peaminister Kaja Kallasega paluti kaaluda võimalust esimeses järjekorras leevendada piiranguid meelelahutussektorile. Samuti oodatakse riigilt taas palgatoetust. Septembrikuus oli Eestis võrreldes möödunud aastaga oluliselt rohkem välisturiste, kuid koroonaviiruse kiire levik on välismaalased teinud taas ettevaatlikuks.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Loe läbi uudis ja anna sellele lühike kokkuvõte ühe või kahe lausega. Vastus peab olema ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nAlates veebruari lõpust on Eestisse saabunud umbes 34000 Ukraina sõjapõgenikku. Riigil kulub sõjapõgenikega tegelemiseks palju raha. Raha läheb nii selleks, et neil oleks koht, kus elada toit, mida süüa kui ka selleks, et põgenike lapsed saaksid koolis eesti keelt õppida. Valitsus eraldas riigikogule saadetud uues lisaeelarves sõjapõgenikega seonduvate esmaste kulude katteks kokku umbes 243 miljonit eurot. Just nimelt Eesti maksumaksjate taskust. Praegu valdav osa rahast tulebki. Rahandusministeeriumi välisvahendite talituse juhataja Kadri Tali ütles, et võib öelda, et Euroopa komisjon on jätnud Eesti sõjapõgenikega seonduvate kulude rahastamisel üksi. Liikmesriigid ei saa Euroopa Liidu eelarvest märkimisväärset toetust, et Euroopa Liit on pööranud rohkem tähelepanu nendele riikidele, kelle riigipiir vahetult külgneb Ukraina ga. Et eraldi otse on Euroopa komisjon suhelnud Poola ja Rumeenia ja teiste riikidega, kes kes vahetult põgenikke kõige rohkem vastu võtavad ja nendele on ette nähtud ka siis teatavad rahalised ressursid selle jaoks küll, aga siis riigid, kelleni need põgenikud jõuavad läbi teiste Euroopa Liidu riikide need riigid, siis on praegu tähelepanu alt väljas. Euroopa komisjon on siiamaani võimaldanud Eestil kasutada kuni üheksa miljonit eurot. 2,9 miljonit eurot sai Eesti juurde näiteks varjupaiga, rände ja integratsioonifondi reeglite leevendamisest ja reservi kasutuselevõtmisest. Kuni kuus miljonit eurot on meil aga kasutada ühtekuuluvusmeetmetest pagulaste toetamiseks Euroopas. Eesti koordineerimisel on 10 Ida-Euroopa liikmesriiki nüüd koostamas ühisdeklaratsiooni. Selles juhitakse komisjonile tähelepanu, et raha on vaja juurde. Kadri Tali ütles, et üks võimalik lahendus oleks võtta raha miljardi euro suurusest solidaarsuse ja erakorralise abi reservist ning suunata see rändekriisi lahendamisele. Teine võimalus oleks muuta taaste rahastu reegleid senisest paindlikumaks. Eesti on võimalike lahenduste osas aga paindlik. Me oleme avatud erinevatele võimalustele, Euroopa Liidu eelarve annab suhteliselt suure paindlikkuse, et kuidas riik ja aidata saaks. Et me võime rääkida ka siin täiendava raha lisamise t struktuurifondidesse või rändefondi, mille kaudu riik saaks neid kulusid katta või siis eraldi rahastu loomine. Me ei ole siin Euroopa komisjonile väga nagu konkreetselt ette kirjutanud, et me oleme valmis otsima parimat lahendust koos Euroopa komisjoniga. Euroopa Komisjoni Eesti esinduse juht Vivian Loonela ei nõustunud väitega, et komisjon on Eesti jätnud üksi. No kindlasti ei ole Euroopa Liit jätnud Eestit üksi, vastupidi see töö ju käib selle nimel, et ka see, et need otsused on tehtud Euroopas ühiselt, et me anname neile ukrainlastele, see ajutise kaitse me anname neile. Need seaduslikud võimalused siin olla rahastamise osas, ma arvan, see võtab lihtsalt natuke aega, et praegu sellega on alustatud, on tehtud see, mida saab kohe teha.",
"role": "user"
},
{
"content": "Sõjapõgenike vastuvõtmine maksab Eestile sadu miljoneid eurosid. Siiamaani on valdav osa rahast tulnud Eesti riigieelarvest. Euroopa Komisjon on rahalisi vangerdusi tehes Eestile kättesaadavaks teinud aga vaid kuni üheksa miljonit eurot.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita sellele vastav lühikokkuvõte ühe või kahe lausega. Vasta alati ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nJa kõik see juhtus väga ammu, inimesed elasid siis rohkem loodusega koos, arvatakse isegi, et inimesed mõistsid siis ka lindude keelt, kes laulsid sellest, kuidas elavad haldjad ja nõiad, tulihännad, viruskundrad ja muu selline salapärane seltskond. Kuidas kõik täpselt oli, seda me ei tea. Aga kuidagi on see lugu meieni jõudnud. Nii algab spetsiaalselt Kiikla muinasjututoa jaoks kirjutatud muinasjutt lugu sellest, kuidas teatripisik kiiklasse pääses, seda huvilistele lugenud muinasjutuküla projekti ühe eestvedaja Rutt Linnarti sõnul tuleb vähemalt Ida-Virumaal lastele mõeldud teematubasid tikutulega taga otsida. Esialgu me nagu mõtlesimegi oma tegevust, siis nagu kavandada gruppide vastuvõtmiseks, aga ma arvan, täiesti, oleme valmis ka üsna pea ka peresid vastu võtma ja miks, et et ma isegi näiteks sellel suvel olen siin kaheksakordne vanaema, tahtsin lapselastega minna kuhugi rändama ja otsisin kohta, kuhu minna niimoodi, et et lastel on huvitav vaadata, aga nad saavad ka isetegevustes osaleda. Ja tegelikult ega noh, ei olegi nii lihtne leida sellistele väiksematele just tegevust, mis sellele väikesele sobib ja natukene suuremale sobib ja, ja mõtlesime, et meie muinasjututoas, et kui me hakkame neid muinasjutte lugema ja rääkima, et siis lihtsalt ei oleks nagu passiivsed kuulajad, vaid me saaksime ka last panna muinasjutu sisse. Üks muinasjututoa teemadest on ka säästev kasutus. Näiteks saavad kuulajad teada, et lapiriided ei ole mitte lapitud riided vaid erinevatest riidelappidest kokku kombineeritud kehakatted. Kas amiili näitab sid seal alumised riiulite seda lapiriie? No see näete lapi riie. See on kujundatud erinevatest riidelappidest ja pannakse kokku mustrit ks ja pannakse erinevaid värve kokku. Need on lapiriided, lapi ja lipi, nemad olid soonõiad ning nende elupaik oli madal. Soo, kui te teadsite kõik, mis on raba, kas te seda teate, mis asi on madal soo? Madal soo on rabaga võrreldes palju märjem elupaik ja sellepärast ei käinud lapi ja lipi oma kodunt just eriti sageli väljas. Muinasjutu kuulamise järel lastakse lastel minna ise sama muinasjutu sisse ning Rutt linnardi lavastaja käe all jõutakse näidendiga lavalegi. Seda muidugi juhul, kui magama jääda, sest nii mõnelegi lapsele seostub muinasjutt unejutuga ja muinasjutu küla avaürituselgi jäi üks pikast reisist väsinud laps tudule. Kiikla muinasjutuküla esimese osana on muinasjututuba avatud rahvamajas. Projekti eestvedajate sõnul on tulevikus plaanis ühendada muinasjutu jutustamine näiteks loodusmatka ga. Kiikla muinasjutuküla idee kasvas välja Eesti-Läti külakogkukonna teenuste ühisprojektist Akt lookal Kiiklast raadiouudistele Rene Kundla.",
"role": "user"
},
{
"content": "Ida-Virumaal Kiiklas arendatakse kogukonnateenusena muinajutuküla, mille raames avati muinasjututuba, kus väikesed ja suured saavad olla osa muinasjutust, milles räägitakse nii põlevkivipiirkonna eripalgelisest loodusest kui ka riiete säästvast kasutusest.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Uurides uudislugu, loo sellele ühe või kahe lausega lühikokkuvõte. Vasta eesti keeles!\n\nTekst:\n\nHubert Hirve esindajat, advokaat Sven Sillarit trahvis advokatuuri aukohus aastal 2019. Aukohus põhjendas, et Sillar eksis eetikakoodeksi vastu, vahendades hirve kirju tema pereliikmetele, aidates nii hirve eirata suhtlemiskeeldu. Lisaks keeldus Sillar andma välja aukohtu küsitud dokumente. Riigikohtunik Ivo Pilving selgitab riigikohtu otsust. Esimene süüdistus leidis kohtus kinnitust, teine langes ära. Õiguslikult loetakse sellist olukorda ikkagi sisuliseks veaks, mitte mitte protseduuri iseks või formaalseks eksimuseks ja, ja selline sisuline viga karistamisel loogiliselt viib ka karistusotsuse tühistamisele. Põhiseadus tagab, et keegi pea iseenda vastu tunnistama ehk ka vabatahtlikult välja andma dokumente, mis võivad tema süüle osutada. Kuna esimene osa süüdistusest leidis riigikohtus kinnitust, siis on advokatuuri aukohtul võimalik eetilist rikkumist uuesti menetleda, ütleb aukohtu liige Liina Linsi. Nüüd on ainult see küsimus, et kas me ikkagi menetleme nüüd neid rikkumisi, mis ikkagi kolleeg toime pani või jätame siis selle asja nii ja siis ta jääb tõesti sisuliselt nagu advokatuuri aukohtu poolt siis tegelikult karistamata. Iseenesest ma ei näe ka põhjust, miks me peaksime nüüd võtma mingisuguse iseenesest teise seisukoha, et ei ole rikkumisi, eks, et kui me ikkagi leidsime, need rikkumised on ja tegelikult need tõendid on lubatavad, nii ka riigikohus ütleb, et need, millele me tuginesime, lubatavad tõendid, siis me iseenesest saame seda küsimust ju ikka menetleda. Noh lihtsalt jah, selles osas, mis puutub nende dokumentide esitamata jätmist, selle me jätaksime välja, siis lihtsalt Pilvingu sõnul on küsitav, kas osaliselt saab süüdistust uuesti menetleda. Kui keegi on korra kohtus õigeks mõistetud, lõplikult, siis enam uuesti sama süüdistust isikule esitada ei saa. Nii et siin on küll kaheldav, et selline süüdistus saaks uuesti kõne alla tulla. Kui aukohus määrab uue karistuse, saab seda taas kord kohtus vaidlustada.",
"role": "user"
},
{
"content": "Riigikohus tühistas advokatuuri aukohtu 3500-eurose trahvi advokaat Sven Sillarile. Aukohus võib siiski eetilist rikkumist uuesti menetleda.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Vaata üle uudislugu ning loo sellele lühike kokkuvõte. Piira vastus ühe või kahe lausega ja vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nToompea lossi ette oli kogunenud mõnisada inimest, oli tulnud ka ametiühingute vastaseid, kes töötajate huvide eest seismist poliitiliseks võitluseks nimetasid. Ametiühingute keskliidu esimees Kadi Pärnits tõdes veel kord kibedusega, et valitsus pole ametiühingutega sõlmitud lepingut täitnud. Me ei ole nõus sellega, et valitsus alavääristab ametiühinguid ja sotsiaaldialoogi sotsiaalpartnereid. Me ei ole nõus sellega, et töötu abiraha ei tõsteta, vaid neid vahendeid hoopis vähendatakse. Me ei ole nõus sellega, et maksuvaba tulu määr ei tõuse. Et aktiivsetele tööhõivemeetmetele antakse järjest vähem raha. Me ei ole nõus sellega, et täiend ja ümberõpet tööinimestele Eesti riigis ei võimaldada. Narva energeetikatöötajate esindaja Vladimir Aleksejev nentis, et Ida-Virumaal on töötud mitte ainult heidikud, vaid ka head spetsialistid. Praegune 400 kroonine töötu abiraha on aga häbiväärselt väike. Aleksejev rõhutas, et ametiühingud on huvitatud sotsiaaldialoogilist, aga nad tahavad, et neid võetaks võrdse ja arvestatava partnerina. Tekstiilitöötajate ametiühingu esindaja Laivi Rõõmus avaldas imestust, et Eesti uhkustab sellega, et meie tööjõud on odav. Metsameeste esindaja Tartlane Arno Aru Kask tõi näite, et kui tulumaksuvaba miinimum oleks praeguse 1000 asemel 1400, saaks iga töötaja 104 krooni kuus rohkem kätte kui seni, ilma et tööandja peaks tema palk ka tõstma. Ametiühingute nõudmisi oli toetama tulnud nii eestlasi kui venelasi, nii Tallinnast kui kaugemalt. Ma olen usaldusisik oma töökohas ja kõige rohkem, mis minule siin südamelähedane on, on töötu abi, raha? Proovigu ükskõik kes ära elada 400 krooniga kuus. Ja meie nõudmine 700 krooni kuus ei ole ju teab mis suur. Sellepärast ma olen siin, et toetada ei või aidata kedagi, kes on hädas. Mis te arvate, mis võiks järgmine samm olla, kui see miiting nüüd näiteks tulemusi ei anna? Streik, see raha jagamine, mis siin Toompeal käib, nad on ära unustanud, milleks nad siin on, mina tulen toime, aga ma tulin lihtsalt nende pärast, kes ei tule. Sama lugu. Toetame teisi, kes on ikka päris kehvasti asjad, mis on teie kõige südamelähedasem nendest, mis ametiühing välja on pakkunud? Ma ei oska öelda, see tulumaksu alamäär. Ma ei ole ise aktiivne niisugune ametiühingu tegelane, aga ma lihtsalt näen, et ei ole mingit väljundit, et keegi neid nagu korrale ei kutsu või nad ei hakka mõtlema. Lihtsalt valitsus ei mõtle, ma ei oska. Kas nüüd streik? Võib-olla tõesti niisugune rahulik meeleavaldus? Ametiühingud avaldasid lootust, et valitsus annab rahulike meeleavalduste survel siiski järele ja lubasid protestiaktsioone vajadusel ka pärast jõulurahu jätkata. Täna korraldasid Leedu ametiühingud Vilniuses Eesti saatkonna ees solidaarsusmiitingu.",
"role": "user"
},
{
"content": "Toompea platsil toimus ametiühingute poolt korraldatud meeleavaldus sotsiaaldialoogi katkemise vastu.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Analüüsi uudist ja koosta sellele lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nHaigekassa statistika järgi tegid perearstid augustis ja septembris kokku 9009 esmast koroonasüsti. Kokku tehti esmaseid kaitsepookimisi augustis 89000 ja septembris 32000. Antslas praktiseeriv perearst Helgi Luik tõdes, et tema nimistus on huvi vaktsineerimise vastu jäänud viimasel ajal leigeks. 1200-st inimesest on tema nimistus kaitsepoogitud kaks kolmandikku. Kaks kolmandikku on kaitsesüstitud ka neid, kes on vanemad kui 80 aastased. Ka perearstide seltsi juhatuse esinaine Lee Vallikivi tõdes, et mida aeg edasi, seda keerulisem on vaktsineerimishuvilisi leida. Ka ise tegin eile kümmekond telefonikõnet ja kahjuks ei tulnud sealt ühtegi nagu vaktsineerimishuvilis. Neid, kes on otsustanud end mitte kaitsesüstida, neid on keeruline ümber veenda. Haigekassa juhatuse liige Maivi Parv tõdes, et vanemaealiste hulgas on vaktsineeritute osakaal praegu veel väike. Kõige suuremad murekohad on endiselt Sillamäe ja Narva Ida-Virumaal ning Maardu ja Lasnamäe Harjumaal. Parve ütles, et Ida-Virumaa perearsti nimistutes on vanemate kui 60 aastaste hõlmatus 41 kuni 80 protsenti. Ka Lasnamäel ja Maardus leidub neid nimistuid, kus eakatest on kaitsepoogitud allapooled. Parve sõnul peab neid piirkondi abistama. Siin on siin ka varem nüüd meediast läbi käinud, aga nii-öelda Ida-Viru piirkonna läbihelistamise projekt, kus meil on appi võetud, siis kõnekeskus perearst ise annab. Oma nimistu inimest. Nii-öelda andmed sellele kõnekeskusele, kes aitab läbi helistada, selle kõne tulemuseks ongi see, et kui inimene nii-öelda teeb selle vaktsineerimis otsuse, siis kõnekeskus ka nii-öelda broneerib juba talle vaktsineerimis aja. Seda projekti on Parve sõnul nüüd laiendatud ka Valgamaale ja Võrumaale. Appi oodatakse ka arstitudengeid. Valitsuse teadusnõukoja juht Irja Lutsar ütles, et praeguseks on veel väga suur hulk eakamast elanikkonnast vaktsineerimata. Terviseameti andmete põhjal on 73 protsenti 60 aastastest ja vanematest inimestest vähemalt ükskord vaktsineeritud. Perearstid mängivad Lutsari sõnul eakama elanikkonna kaitsepookimisel keskset rolli. Need vaktsineerimiskeskused ju on olnud avatud terve suvi ja ja ma kujutan ette, et noh, need ei ole ju väga kodulähedased, et ja võib-olla eakam inimene ei taha nagu minna vaktsineerimiskeskusesse, kus ta nagu kedagi ei tunne, aga perearsti ja oma pereõde ta ikkagi tunneb. See on Tallinn on suur linn, et inimesed ka ei tahtnud väga pikalt bussiga sõita. Enamus eakamaid ikkagi ise autoga ei sõida. Kui septembris tehti esmaseid kaitsepookimisi kokku umbes tuhatkond päevas, siis parematel päevadel tehti neid kordades rohkem.",
"role": "user"
},
{
"content": "Perearstide poolne koroonavastane kaitsesüstimine pole hoogu sisse saanud. Perearstid tegid viimasel kahel kuul kokku 148 esmast vaktsiinisüsti päevas. See moodustas vähem kui kümnendiku kõigist esmastest kaitsesüstidest.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Loe läbi uudislugu ja tee lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte, mis peegeldab selle põhisisu. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nMe ei tea praegu, mida nüüd meie väga konstruktiivsest ettepanekust erjekordselt täpselt arvavad koalitsioonipartnerid, kuid on signaal, et nad tahavad konstruktiivset arutelu. Kahjuks on nad palju vett lasknud nüüd verre voolata, mistõttu protsessid edasi kapanud väga kiiresti mistõttu on nagu üteldakse olukord ebaülevaatlik. Kas teil koalitsioonipartneritega on nüüd viimaste päevade jooksul ka kontakte olnud ka nii päevadel kui tundidel ikka ja Nendel on minuga kontakte olnud juba. Mis toimub täna riigikogu saalis, kui tuleb tulumaksu küsimus arutusele? No seda on näha, aga aga muidu on neli erakonda on seda meelt, et seda ei tohi teha. Nii et lugemine katkestatakse. Võib-olla kas teie jaoks oli üllatuslik koalitsioonipartnerite selline suhtumine, et nad ei taha asju arutada? Muidugi oli see üllatuslik, sest asjade arutamine on poliitikute töö ja nad on selle eest maksumaksja palgal. Peaminister Juhan Parts, Res Publica esimees, ütles, et kui te oma kirja üle andsite koalitsiooni üldkogul, siis pärast seda marssis rahvaliit saalist välja. Noh, me läksime ära siis, kui nad ütlesid, et nad ei vaja meie kõrvalist mingit kõrvalist abi asjade arutamisel kahekesi ei vaja ja et laske tee siis kiiresti lesta, eks ole, ja ja kui me seal natukene olime muljeid vahetanud, siis me ka läksime ära, sest nad meie abi ei vajanud. Koalitsioonilepe kehtib ja ei ole enne tänast tulumaksuhääletust, ei ole toimunud ühtegi tegu, mis otseselt tähendab seda, et, et koalitsiooni, et ei täideta, nii et et seni on kirjades kajastunud arvamused, esmaspäeval oli selge lause, et koalitsioonilepe ei ole enam nende jaoks kehtiv ja noh, kuidas sa siis öeldud oli just täpselt, eks ole, et koalitsioonilepet enam ei ei täideta. Et see koalitsioonilepe tuleb ümber vaadata, siis nüüd uues kirjas on öeldud ainult et nende probleemide üle, mis kirjas oli, on vaja diskuteerida. Kõikide probleemide üle on alati võimalike vajalik diskuteerida, selles suhtes ei saa nagu kuidagi vastu vaielda. Sellisel juhul küll jah, kui rahvaliit organiseeritult hääletab koos opositsiooniga, siis ei saa enam koalitsioonileppe lepet kuidagi kehtivaks pidada ja siis on nad väga selgelt teinud ka teo, mis on, on siis juba noh, demonstratiivselt jätnud koalitsioonileppe täitmata.",
"role": "user"
},
{
"content": "Erakondade esindajate kommentaarid enne Riigikogu otsust tulumaksu küsimuses.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Vaata antud uudislugu ja koosta üks või kaks lauset, mis võtavad kokku selle sisu. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nAnalüüsi autorid mainivad, et pealinna piirkonnas on seatud eesmärgiks autoliikluse vähendamine 2035.-ks aastaks 10 kuni 20 protsendi võrra. Seejuures peaks ühistransport samaks ajaks olema CO kahe neutraalne ning linnakeskus autovaba. Samas eeldatakse elanike arvu kasvu ja seega suurenevat koormust transpordivõrgule. Analüüsis märgitakse, et uute trammiliinide eelistamise peamine põhjus on nende kõrge sotsiaalmajanduslik tasuvus ning positiivne mõju linnaruumiliste arengute suunamisele. Samuti eeldatakse, et Tallinnal ja lähipiirkonnal tekib ühtne ühistranspordi liinivõrk ja piletisüsteem koos paindlik liikuvusteenustega nagu rendirattad ja autod ning nõudebussid. Tallinnas on juba tehtud plaane Ülemiste vanasadama trammiliini ehitamiseks, kuid raha selle ehitamiseks praegu ei ole ning suvel selgus, et enne 2020 neljandat aastat uus trammitee kindlasti ei valmi. Analüüsi tutvustanud projektijuhi Hannes Lutsu hinnangul oleks esimeses järgus vaja ka trammiliini sõe tänavale kesklinnas Suur-Ameerika ja liivalaia tänavale ning linna lähistel Peetri assaku suunda. Kui me räägime nüüd võrgustikust kui sellisest, siis siinkohal on oluline rõhutada Kristiine väga olulist rolli, et me näeme küll väga selgelt, et Kristiina oleks vaja sellist ühisterminali, kus siis oleks rongipeatus, kus tuleks kokku kogus ühistransport. Kui see oleks võimalik, siis meie mudel ütleb, et see oleks suurima kasutustihedus ga punkt Tallinna ühistranspordi võrgus üldse. Tallinna linnapea Mihhail Kõlvarti sõnul keskendub linn nii trammiliikluse kui muu ühistranspordi arendamisele. Ta mainis, et pealinna elanike arv on viimase 10 aastaga umbes 10 protsenti kasvanud ja inimesi on juurde tulnud ka naaberomavalitsustes. Ei ole võimalik ühistranspordisüsteemist üldse rääkida, kui meil ei teki seda ühtset Harjumaa Tallinna ühistranspordisüsteemi jutt ei ole ainult trammidest ja ei saa rääkida ka ainult piletisüsteemist. Siin tekivad ka finantseerimise küsimused. Loomulikult. Majandus ja taristuministri Taavi aasa sõnul on nüüd analüüsi näol olemas alusdokument, mida omavalitsused ning ministeerium saavad arvesse võtta investeeringute kavandamisel lisaraha. Kaasamise võimalusi on mitmeid, mainis Aas. Siin ei ole mitte ainult need rahastamise võimalused, mis on seotud Euroopa Liidu järgmise perioodi eelarvega. Siin on kindlasti ka võimalused, mis Eesti jaoks on seotud CO kahe kvoodimüügi võimalustega, kui suured need täpselt on ja kuhu nad täpselt lähevad, et ma arvan, see on meile selge. Kevadel, kui valmib järgmise perioodi riigieelarvestrateegia",
"role": "user"
},
{
"content": "Tallinna ja selle lähiümbruse ühistranspordi edasiarendamisel oleks otstarbekas uute trammiliinide ehitamine, samuti saaks tõhusamalt kasutada olemasolevat raudteed, leitakse pealinna transpordiameti ning Harjumaa omavalitsuste liidu tellitud analüüsis. Kui kõik uuringus tehtud ettepanekud ellu viia, tuleks aastani 2050 investeerida üle miljardi euro.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Vaata antud uudislugu ja koosta üks või kaks lauset, mis võtavad kokku selle sisu. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nTänane hommik Kreekas Ateenas on täiesti rahulik. Samas on tõsiasi see, et ei ole sularahaautomaati, mille juures ei oleks järjekorda. Kohtusime täna hommikul inimestega peamiselt pensionäridega, kes said sisse panka, mis hommikul kell kaheksa lahti tehti. Kuigi nädal aega on pangad olnud Kreekas kinni ja lubati, et täna hommikul peaks lahti olema, on viimased sõnumid väga segased. Millal need pangad igaühele lahti tehakse, sest et see konkreetne pank, kus me täna hommikul seisime, oli tõepoolest ainult pensionäridele ja nad ütlesid, et sealt ka nemad ei saa välja võtta valimatul hulgal raha vaid saavad teha lihtsalt makseid. Kreeka eileõhtune eiütlemine põhjustas loomulikult eile õhtul suured pidustused parlamendi platsil. Samas inimestega rääkides ja nende käest küsides, mis saab homme, mis saab ülehomme siis, esimene vastus oli, meil on pidu, me ei tea, mis saab nädala pärast ja ausalt öeldes, ega neid kreeklasi väga ei huvitanud ka see, mis saab nädala pärast. Nende jaoks oli olulisem see, et saata Euroopale Euroopa suurtele riikidele eesotsas Saksamaaga selge sõnum, et niimoodi ei tohi väikseid vaeseid riike alavääristada. Tänasel hommikul oli pigem lihtsate kreeklaste seas olulisem see, et nad saaksid oma 50 eurot kätte. Mitte et nad oskaks mõelda sellele, et miks üks minister otsustab tagasi astuda, see kõik on liiga värske siin Ateenas 30 kraadises palavuses, võib-olla on ka veel tõesti liiga vara selleks, et kreeklased ise oskaks öelda, mida nende ei nüüd tegelikult tähendab.",
"role": "user"
},
{
"content": "Kreeklased pidutsevad ja sellele ei mõelda, mis nüüd edasi saab. Olukord Kreekas pärast referendumit ja euronõutest keeldumist.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita sellele vastav lühikokkuvõte ühe või kahe lausega. Vasta alati ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nJutud sellest, et Narva piirkond vajaks kaasaegsemat lennuvälja, kestavad alates sajandivahetusest, kuid uue hoo sai lennuvälja teema peale seda, kui veefiltrite tootja Agvafor teatas soovist rajada Narva tööstusparki kõrgtehnoloogilise supertehase. Suured ja rahvusvahelised ettevõtted vajavad kiireid ühendusi maailmaga, mida Narval ei ole. Olgino lennuvälja ehitamise detailplaneeringu algatas tööstuspark ja kuna lennuväli asub Narva-Jõesuu territooriumil, siis on ka kuurortlinn asjast huvitatud, räägib Narva Jõesuu linnapea Maksimi lin. Niikuinii need uued ettevõtted, mis tulevad siia Narva linna külje alla, Nad soodustavad ka meie linna edasist arengut. Me räägime siin uutest elanikest, me räägime uutest töökohtadest. Ilmselge on see, et Narva linna territooriumil sellist kohta ei ole, aga kuna me peame siin ikkagi lähtuma, kui mitte ainult Narva ja Narva suu linna huvidest, vaid terve regiooni huvidest, siis lennujaam siinkandis peab olema. Kavandatava lennuvälja ees kiisjoonisel on kõva kattega maandumisrada, passikontrollihoone ning lennukiangaarid. Olkinosse uue lennuvälja rajamine on ka Narva-Jõesuu linnapea juhitava valimisliidu üks valimislubadustest, samas Keskerakonna esinumber Narva-Jõesuus. Praegune linnavolinik ja kunagine Vaivara vallavanem Veiko Luhalaid, kes samuti lennuvälja arendamise ideega on aastaid tegelenud. Seda lubadust oma nimekirja programmi ei pannud. Sest 20 aasta vältel tegelikult, ega me väga kaugemale sellega ei jõudnud, kõigile on ta oluline, ta on märgilise tähtsusega, aga et Narva-Jõesuu linnal on tunduvalt olulisemaid probleeme muul kuursaal valla sisesed teed, kui me ta sinna paneme, et siis me peame aktsepteerima rohkem tähelepanu kohe sellele, aga noh, kogemus näitab, et ta on väga pika vinnaga asi ja eriti tänases situatsioonis, kui veel Venemaa turg tagant on ära kukaud, kukkunud ettevõtjad siia nii suure hooga ei tule praegu, et siis ta ei ole esimese suurusjärgu täht, meil. Veiko Luhalaidi hinnangul käiks ainuüksi Narva-Jõesuul lennuvälja rajamine ja ülalpidamine selgelt üle jõu. Narva-Jõesuu linnapea Maksim linn seevastu väidab, et riik on lubanud projekti toetada ja lennuvälja rajamiseks vahendite leidmisega, tegeleb projekti eestvedaja, Ida-Virumaa tööstusalade arendamise sihtasutus. Erinevail hinnanguil võiks kaasaegse Olgino lennuvälja rajamine maksma minna üks kuni kaks miljonit eurot ja kõige varem võiks see valmis saada nelja aasta pärast. Uudistele Jüri Nikolajev Narva.",
"role": "user"
},
{
"content": "Narva lähistele kavandatakse kaasaegset lennuvälja. Lennuvälja oleks vaja eelkõige Narvale, kuid valimisteemaks on see muutunud naaberomavalitsuses Narva-Jõesuus.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Vaata antud uudislugu ja koosta üks või kaks lauset, mis võtavad kokku selle sisu. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nTallinna Sadama juhatuse liige, aktsiaemissiooni eest vastutav Marko Raid ütles, et sadama aktsiaid võivad osta kõik Eesti elanikud, kuid vajalik on väärtpaberikonto olemasolu. Seda pakkumist viivad läbi Swedbank ja LHV. Aga aktsiaid märkida saab kõikides pankades, kes nii-öelda väärtpaberi keskpresitooriumiga suhtlevad ja need on enamus Eesti pankasid. Kui palju aktsiaid saab korraga osta? Ülempiiri seatud ei ole, kõik nii-öelda ostutellimused võetakse vastu selle märkimisperioodi lõpuks koondatakse kokku niisiis eraisikute omad kui institutsionaalsete professionaalsete investorite omad ja siis otsustatakse lõpuks see jaotus, et, et kui palju rahuldatakse, see kõik sõltub, sõltub nõudlusest, selgub lõpus, aga maksimumsummale mingeid piiranguid ei ole. Mida esitada saab? Millised on aga Tallinna Sadama riskid, mida võiks näiteks aktsiahinnale tähendada vene transiidi lõplik kadu? Küsisin seda Tallinna Sadama juhatuse esimehelt Valdo Kalmult. See risk on jäänud väga väikseks, see risk on olemas, sest meil on mõned transiitkaubad jätkuvalt, aga nii-öelda naftatransiit on praktiliselt ära kukkunud. Meil on õnnestunud koos oma heade operaatoritega asendada seda teiste kaupa, ega nii, et see risk on minimaalne. Ja siin on Vene suunas ka võimalusi, et ei tasu unustada, et me teenindame ka Venemaa importi ja kui seal peaks kuskil gi natuke tarbimine suurenema, siis, siis me oleme ka valmis seda importi teenindama. Nii et seal ei ole mitte ainult riskid, vaid on ka võimalused. Milline on aga kõige väiksem summa, mille puhul üldse kaaluda aktsiate ostu? Ka osalus on oluline ja noh, niisugust summat nagu liiga väike ei ole olemas, see on siiski paljuski individuaalne ja eks noh, siis igaüks saab ka ise arutada, võib-olla nii-öelda selle dividenditootluse mõttes või noh, et mis, mis see raha on, mis siis oma investeeringu pealt eeldatavalt saab umbes, ja palju ta selle konto pidamise eest kuutasu maksab? Kas sadamajuht ise ostab aktsiaid? Ma ostan kindlasti ma ostan ja märgin nii palju, kui see on võimalik, aga selles mõttes täpselt sama hinnaga kui ka kõik teised ja investorid. Ja kuna olen sadama fänn, siis ma teen seda kindlasti.",
"role": "user"
},
{
"content": "Tallinna Sadam plaanib 25. mail kuulutada välja aktsiate esmase avaliku pakkumise ning aktsiate eeldatav märkimisperiood on 25. maist 6. juunini.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita selle kohta üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nVladimir Putini selle aasta pressikonverentsi peamine märksõna on hõre. Hõre oli selles asjas kõik alates ajakirjanike ridadest, mis olid istutatud eraldiseisvates saalides küsimuste esitajad ja siis mikrofonihoidjad hoidsid omavahel sellist hõredat distantsi ja ka teemad ise olid selles mõttes üsna hõredad, ehk siis üheplaanilised. Praktiliselt kõik küsimused taandusid ühele teemale, pandeemia, koroonaviirus ja selle mõju majandusele ja inimeste sissetulekule tervishoiule nii edasi. Vladimir Putini vastused olid selles mõttes täiesti etteaimatavad, me oleme paremini toime tulnud, tulud on langenud vähem, majandus on stabiilne, vot siin asi, see kasvab ja seal too kasvab ja see oli kõik tavapärane. Meid siit väljapoolt vaadates huvitab aga loomulikult rohkem välispoliitiline mõõde ja see oli seekord samamoodi hõre, olid küll küsimused USA valimistesse sekkumise kohta ja Türgi presidendi kohta. Natuke puudutati Nord Stream kahte ja SRÜ-d, kuid Vladimir Putini vastused olid seekord kõik üsna ümarad ja ettevaatlikud, positiivset sellist tavapärast kalambuuritsemist ja selliseid torkeid eriti ei olnud. Ainukene motiiv, mis kordus mitmeid kordi erisõnastustes oli viide vaenulikele välismaistele eriteenistustele ja muule välismaisele sekkumisele. Vaadates kaamerasse teatas Vladimir Putin kauniste sõnadega. Väline sekkumine ei too mitte mitte kunagi mitte midagi head, tuleb olla kannatlik ja oodata, kuni vastav ühiskond jõuab ise omaenda lahendusteni. Nii et kui sellest pressikonverentsist muud tolku ei tõuse, siis need sõnad tuleks välja trükkida ja seinale riputada.",
"role": "user"
},
{
"content": "Venemaa president Vladimir Putin andis täna oma traditsioonilise maratonpressikonverentsi, koroonaviiruse tõttu virtuaalselt.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Loe läbi uudis ja anna sellele lühike kokkuvõte ühe või kahe lausega. Vastus peab olema ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nTegu on ju täiesti uue vaktsiiniga, et ühtegi sellise mehhanismiga vaktsiini ju turul ei ole ja minu jaoks on see küll väga hea uudis ja ma üldse ei imesta, et, et börsid niimoodi reageerivad. Mis nüüd edasi saab? Ei no minu arusaamine on niimoodi, et uuring tehakse lõpuni, kõik need, kes seal uuringus on, ei ole ka kahte doosi veel saanud, nii et seal on, et kõige varem nad novembri lõpus esitavad taotluse, et hakata taotlema seda müügiluba, mis siis nüüd edasi saab, nad ütlevad, neil on tootmised juba käima pandud ja 50 miljonit doosi, mis on tegelikult väga väike kogus, lubavad nad sellel aastal. Aga, aga järgmine aasta üks 1,3 miljardit ja, ja minu teada Eesti ei ole teinud ühtegi lepingut selle MrNA vaktsiini ga, mis see nüüd see ai oma on ja, ja Moderna oma peaks ka varsti tulema, et noh, ma olen nagu positiivne, et kui Faizeri oma nii hästi töötab, siis võiks ju see Moderna oma täpselt samuti töötada. Kui teie teha oleks, teil oleks see vaktsiin käes, kellele kõige varem tuleks vaktsineerimisi tegema hakata. See natuke sõltub ka, sõltub ka sellest vaktsiinist siis minu teada need MRNA vaktsiinid vähemalt ahvidel vältisid ka viiruse ülekannet, mis noh, on nagu selles mõttes nagu väga hea, et, et võib-olla siin tuleks mõelda, kui tuleb rohkem andmeid, et võib-olla me peaksime hoopis noori inimesi, kes seda viirust edasi kannavad ennekõike vaktsineerima, aga aga ka täna ütles, et nad panid veel nagu kaks lõpptulemit veel oma uuringutesse juurde ja üks nendest oligi just raskete haiguste ärahoidmise võime. Et kui ta hoiab raskeid haigusi ära ja, ja minu teada võttis ka vanemaid inimesi sinna, sinna uuringusse, me teame, mis on vanemate inimeste toos, siis kindlasti see on üks grupp ja teine ohustatud grupp on kahtlemata meditsiinitöötajad, et noh, selles mõttes, et kui haiglates meditsiinitöötajad haigeks jäävad, siis meil ei ole kedagi, kes tööle läheb.",
"role": "user"
},
{
"content": "Koroonaviiruse vaktsiini arendavad ettevõtted, USA ravimifirma Pfizer ja Saksa biotehnoloogia ettevõte BionTech teatasid, et kolmanda etapi kliinilistes uuringutes on selle tõhusus olnud üle 90 protsendi. Vaktsiinikandidaati on testitud 43 500 inimese peal kuues riigis ning siiani pole tõsiseid kõrvalmõjusid tekkinud. Valitsust koroonaviiruse tõrjel nõustava teadusnõukoja juht, Tartu Ülikooli meditsiinilise mikrobioloogia ja viroloogia professor Irja Lutsar ütles, et tegu on väga hea uudisega.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Süvene antud uudisesse ja tee selle kohta lühikokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult ühe või kahe lausega!\n\nTekst:\n\nPeaministrikandidaat Sanna Marin on teinud rekordkiire tõusu Soome poliitilise eliidi tippu ning samas ka rahva hulgas kõige populaarsemate poliitikute sekka. Eelmises valitsuses transpordi ja sideministrina tegutsenud Marin oli ka sotsiaaldemokraatliku partei asejuht ning torkas silma partei eduka tüürimisega partei juht ning peaminister Antti Rinne tõsise haiguse ajal. Hariduselt on ta avaliku halduse magister ning viimastel eduskonna valimistel oli ta Soome üks suurimaid häältemagneteid, kogudes 19087 häält. Lõpuks terve valitsuse kohalt kangutanud postitöötajate streigi tõttu esimesena tagasi astunud regionaalminister Sirva Padero naaseb oma ametikohale. Peaministrikandidaat Marini sõnul on Padero tugevus väga hea meeskonnatöö valdamine. Ka teised valitsusparteid on andnud Paaderole oma heakskiidu. Eduskunda valiti Baadero esmakordselt 2006. aastal. Oma kodukandi Kotka linnapoliitikas oli ta juba varem tükk aega tegutsenud. Enne poliitilistesse ametitesse astumist töötas Paadero alkoja narkoennetuse korraldajana. Eelmises valitsuses kandis Paader ametikoht regionaal ja riigi haldusministri nimetust, nüüd jääb sellest järele vaid regionaalministri post, sest riigiettevõtete haldamine antakse üle eurominister Tüti tupuraisele. Tuppuraine on hariduselt filosoofiamagister ning Euroopa asjade ajamine on tal üldiselt hästi välja tulnud. Ettevõtete haldamine ei ole talle aga samuti tundmatu maa, sest oululinnas juhtis ta prügitöötlemisega tegelevat väikeettevõtet. Juba hilisteismelisena transpordi ja siseministriks saab senine tööminister Timo Haraka. Ministri kohta vahetav haraka on poliitikas tegev juba pea 20 aastat. Enne seda, möödunud sajandi viimastel aastatel aga juhtis ta Soome rahvusringhäälingus üle vestlussaateid. Viimastel parteijuhi valimistel oli haraka Anti rinne vastaskandidaat, vimma pole see kahe poliitiku suhetesse aga jätnud ning rinne jaoks endise vastaskandidaadi valitsusse kutsumine peavalu ei valmistanud. Veteranpoliitik, kuid seni peamiselt eduskunnas tegutsenud Tuula Haatainen saab nüüd tööministriportfelli. Teda peetakse üheks kõige vilunumaks sotsiaalpoliitika asjatundjaks Soome sotsiaaldemokraatide hulgas. Sama kogenud majandusekspert Villes Kinnari peaks jätkama arengukoostöö ja väliskaubandusministrina ning Eesti ja eestlaste sõber Krista Kiuru pere ja sotsiaalteenuste ministrina.",
"role": "user"
},
{
"content": "Soome Sotsiaaldemokraatlik partei on välja valinud uued ministrikandidaadid. Peale juba varem nimetatud peaministrikandidaadi Sanna Marini on sotsiaaldemokraadid valinud kandidaadid veel kuuele ministrikohale. Mõned kandidaadid täitsid eelmises valitsuses teisi ministrikohti, kuid on ka täiesti uusi nimesid. Uus valitsus peab teisipäeval saama Eduskunna heakskiidu, tõenäoliselt parlament ühegi kandidaadi kallal norima ei hakka.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Süvene antud uudisesse ja tee selle kohta lühikokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult ühe või kahe lausega!\n\nTekst:\n\nLinna ja rahvastikugeograafia professor Tiit Tammaru sõnas täna loengus riigikogule, et jätkub tendents, kus inimesed kolivad Lõuna-Eestist ja Ida-Virumaalt Põhja või Lääne-Eestisse. Kõige populaarsem rände sihtkoht on jätkuvalt Tallinn. Tammaru tõi positiivse muutusena viimase 10 aasta jooksul välja ka selle, et inimesed on hakanud tagasi pöörduma välisriikidest, iseäranis Soomest. Ka oma raha, mida nad Soomes teenivad, on nad tegelikult paigutanud Eestis oma elutingimuste parandamisse. Paljud maakohad on ka sellised, kus tegelikult pered on oma elamisi renoveerinud tänu sellele, et üks pereliige töötab Soomes. Ehk tegelikult see väike positiivne mõju, mis Soome rändest on tulnud, on, on jõudnud tagasi kõikidesse Eesti maakondadesse. Välisrände laiem mõju maakondade rahvastiku arengule on siserände kõrval samas väike. Tammaru sõnas, et viimase 30 aasta jooksul on kõige enam inimesed koondunud just Tallinna ja selle ümbrusesse. Palju on rändekadu mõjutanud, aga väikelinnasid. Kui me räägime regionaalsest arengust, siis kindlasti maakonnakeskused on need, mis peaksid olema piirkondliku arengu mootorid. Ja, ja see, et, et ka seal on, on, on rändekadu ikkagi üsna-üsna. Märkimisväärne on regionaalse arengu kavandamise vaatenurgast üks asi, millele võiks oma tähelepanu rohkem fokusseerida. Tiit Tammaru ütles, et Eesti maapiirkondades tervikuna on rahvastik viimase 10 aasta jooksul samas kasvanud. Lõuna-Eestis on see efekt väiksem, aga, aga just et põhja ja Lääne-Eesti linnaregioonidest väljaspool paiknevad maapiirkonnad on need, kus me näeme positiivset rändesaldot. Suurenenud on ka pendelränne. Just eriti hilises eas ei ole töökoha asukoht inimestele enam kõige tähtsam sõnast ammaru.",
"role": "user"
},
{
"content": "Paljudes Lõuna-Eesti maakondades ja Ida-Virumaal on väljaränne viimase viie aastaga suurenenud ning muutust siin pole märgata. Eesti maapiirkondades tervikuna on rahvastik viimase kümne aasta jooksul samas aga kasvanud.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Loe läbi uudis ja anna sellele lühike kokkuvõte ühe või kahe lausega. Vastus peab olema ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nTwitteri juhtkonna müügiotsuse järel säutsus Ilanmas oma 80-le miljonile jälgijale, et sõnavabadus on toimiva demokraatia alustala. Ta lisas, et Twitter on digitaalne linnaväljak, kus väideldakse inimkonna tuleviku oluliste küsimuste üle. See on äärmiselt oluline, et nii inimeste reaalsus kui ka tunnetus on see, et nad saavad seaduse piires vabalt rääkida. CBSi uudiste tehnoloogia toimetaja Tan Paterson. See ei ole tegelikult peamine, mis maski huvitab. Ma arvan, et peamine on mõjuvõim. Algselt lükkas Twitteri juhtkond maski pakkumise tagasi. Meelemuutus toimus pärast seda, kui miljardär tõestas, et tal on olemas vajalik rahastus. Veel kord Tan Paterson. Metabother otsustavaks sai raha ja teiste huviliste puudumine, kes oleksid võinud ettevõte erastada või osta enamus osaluse. Mask on lubanud muuta Twitteri paremaks, mis võib tähendada vähem reklaame ja võitlust libakontodega. Samuti on räägitud säutsude redigeerimise võimalusest. Tan Paterson. Ta on viidanud, et ei kavatse muuta ainult Twitteri funktsionaalsust, vaid liikuda kiiremini edasi ka asjadega, millega Twitter on viivitanud. Ta võib keskenduda rohkem tellimusteenustele. Tehing kinnitatakse tõenäoliselt aasta lõpus. Seda peavad toetama Twitteri osanikud ja riiklikud regulaatorid. USA valitsusametnikud on avaldanud muret, et maski sõnavabaduse kommentaarid viitavad plaanile vähendada sotsiaalmeediaplatvormi järelevalvet. See aga võib tagant tõugatavale info levikut ja vihakõnet. Rahvusringhäälingu raadiouudistele. Maria-Ann Rohemäe, Washington.",
"role": "user"
},
{
"content": "Elektriautode tootja Tesla ja kosmoseettevõtte SpaceX juht Elon Musk ostab 44 miljardi dollariga sotsiaalmeediaettevõtte Twitter. USA valitsusametnikud pelgavad, et ülevõtmine võib kaasa tuua valeinfo ja vihakõne leviku, sest Muski hinnangul pole Twitteri seni sõnavabadust piisavalt kaitsnud.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Vaata üle uudislugu ning loo sellele lühike kokkuvõte. Piira vastus ühe või kahe lausega ja vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nŽürii liige, Lääne-Virumaa keskraamatukogu laste ja noorteosakonna juhataja Reet Tomband avaldas head meelt selle üle, et just eelkõige lastele mõeldud raamat lõpuks Virumaa kirjandusauhinna pälvis. Ma tulin ikka võitluslipp lehvimas siia žüriisse, sellepärast et 33. kord anti välja Virumaa kirjandusauhinda ja on küll nomineerimisel olnud mõningad lasteraamatud, mis lastele Eesti ajaloost räägivad, aga sellisel tasemel raamatut oli ikkagi rõõm nominentide hulka paigutada ja, ja selle nimel võidelda. No see on tegelikult ju põlvkondi puudutav raamat, sest paatidel põgenemine on väga paljusid suguvõsasid puudutanud Eestimaal. Ja laste jaoks on selle teema käsitlus küll esmakordne. Juhani Pütsepa kiituseks tuleb öelda, et ta valdab lapsele mõistetavaks tegemise kunsti suurepäraselt, nii sõnavara poolest raamatu ülesehitus, et, et noh, selge, see iga põgenemine on nagu vihjamisi juba juba põnevuslugu, aga et see on põgenemine elu nimel, et ühtemoodi hirmul on täiskasvanud ja lapsed, et keegi tegelikult tulemust ei tea, see on meisterlikult edasi antud, nagu, nagu selles mõttes, et see on antud edasi raamjutustusena. Et see nimitegelane Gete, kes põgenejana on kaheksa aastane jutustab vanas eas seda põgenemise lugu. Et see on siis nagu kindlustunne, et see lugu järelikult lõppes nii hästi, et keete jäi ellu. Kõigil lastel nii ei läinud, kõigil täiskasvanuil nii ei läinud ja palju-paljud paadid ei jõudnud päästjateni ja, ja päästvale rannale. Lapse silmade läbi 1944. aasta laevapõgenemisest rääkiva on kuu kui kuldne laev. Võit oli lõppvoorus kindel, sest selle eest hääletas 10-st žürii liikmest üheksa, räägib žürii esimees Erich Petrovits. Konkurss oli ikkagi nii, kui igalgi aastal on ikka üsna tihe olnud ja meil oli ka sel aastal väga tihe ja isegi emotsionaalne arutelu siis nende raamatute vahele žüriis on meil, eks ju 10 inimest viis Ida-Virumaa poole pealt ja, ja viis siis Lääne-Virumaa poole pealt ja igal inimesel on oma arvamus ja ainult rikastab kogu seda siis koosseisu või siis seda lahenduse leidmist, nii et mina ei arva, et see kuidagi pingeline oli, vaid peale seda otsust on kõik nagu laabunud, eks ju, aga igaüks saab välja, ongi hea ja saab välja öelda, millist emotsiooni tal üks või teine raamat pakkus. Eks lugedes. Käesolevast aastast on Virumaa kirjandusauhinna rahaline väärtus 2000 eurot. Rakverest raadiouudistele Rene Kundla.",
"role": "user"
},
{
"content": "Virumaa kirjandusauhinna vääriliseks valiti Juhani Pütsepa \"On kuu kui kuldne laev\". 33. korda välja antud preemia, mis väärtustab Eesti ajaloost rääkivat kirjandust, läks esimest korda lasteraamatule.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Loe läbi uudis ja anna sellele lühike kokkuvõte ühe või kahe lausega. Vastus peab olema ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nHääletustulemus saame õige pea teada sellepärast et praegu just hääletus välja kuulutati, aga alustame siis sündmustest natuke kaugemalt. Keskfraktsioon hakkas allkirju peaministri umbusaldamiseks koguma juba eelmisel nädalal ja täna pärastlõunal andis keskfraktsiooni aseesimees Ain Seppik umbusaldusavalduse üle. Algatame umbusalduse avaldamise, Eesti vabariigi peaminister Andrus Ansipile ja vastavale kirjalikule nõudena alla kirjutanud 37 riigikogu liiget. Põhjendused lühidalt on järgmine, et peaminister Ansip on kaotanud usaldusväärsuse. Ta on vastutustundetu, on piduriks lahenduste leidmisel ja tema põhienergia kulub sisetülide lahendamiseks ning peaminister Ansip eirab euroopalikke lahendusi. Majanduskriisist väljumiseks. Loomulikult vastas peaminister Andrus Ansip ka riigikogu liikmete küsimustele ja üks küsimus puudutas seda, et mida ta oma ametiajal on teinud valesti. Ansip ütles, et tegemist on muidugi tagantjärele tarkusega, aga näiteks oleks pidanud rohkem raha reservidesse panema ja vähem palkasid tõstma. Kuid kõige suurem probleem on tema sõnul seotud töötukassaga. Viga oli see, et et valitsus ja ka riigikogu usaldas sotsiaalpartnereid, kes leppisid kokku selles, et kõik hüvitised, kõik hüved, mis töölepingu seaduse sisse kirjutatud on, mahuvad pooleteise protsendilise maksemäära sisse. Praeguseks on ilmselge, nad ei mahu isegi kolmeprotsendilise maksemäära sisse ära. Praegu rahalises mõttes kõige suurem probleem, mis valitsuse ees seisab, ongi seotud töötukassaga. Samas ei nõustunud peaminister sellega, et valitsus on töötanud halvasti. Te ütlete, et valitsus ei tee midagi ja kui ta ainult kärbib oma, nii te nimetate seal või selles umbusaldusavalduses ainult kärbib, et meil nagu justkui ei olekski mingeid prioriteete, me ei mõtle majanduse elavdamisele. Meil on reservid, meil on kõige väiksem valitsussektori võlakoormus, meil ei ole tulnud maksumaksja raha kulutada pankade päästmiseks. Meie eelarves on investeeringute osatähtsus kõige suurem Euroopa liidus. Kuidas see kõik juhtunud on? Ei taha ise ennast kiita, aga ilmselgelt on tegemist valitsuse hea tööga. Kuidas umbusalduse algatajad, peaministri vastused ja tänast arutelu hindasid riigikogu keskerakondlasest aseesimees Jüri Ratas? Mulle tundub, et valitsuse juht õigustab igati oma sammu ja kui ta vaatab peeglisse, siis ta arvab, et kõik on tehtud õigesti, aga minu meelest tänases situatsioonis väga paljud Euroopa riigid arutavad neid küsimusi laiemalt ja neid küsimusi tuleks laiendada, nii et et on kaasatud kogu riigikogu kogu parlament, mitte nii, et on kasutatud ainult 60 protsenti riigikogust. Ja nüüdseks on ka hääletamine lõppenud. Kohal oli saalis 88 saadikut, neist 35 toetas peaministri umbusaldamist ja 53 oli vastu. Seega kukkus peaministri Andrus Ansipi umbusaldusest läbi.",
"role": "user"
},
{
"content": "Opositsioon tegi katse umbusaldada peaminister Andrus Ansipit.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Analüüsi uudislugu ning kirjuta sellele üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta üksnes eesti keeles!\n\nTekst:\n\nViimati saatis Paide linnavolikogu Türi vallavolikogule otsuse kahe omavalitsuse vahelise piiri muutmise algatamiseks 19. novembril. Jutt käib Paide keskusest vaid kahe kilomeetri kaugusel Rõa külas asuva 33 katastriüksuse Paide koosseisu arvamisest, kuna sealsete elanike igapäevaelu on seotud pigem Paide linna kui 12 kilomeetri kaugusel asuva Türiga, selgitab Paide linnapea Priit Värk. See initsiatiiv on tulnud Nendelt elanikelt endalt, olen ma ise üks neist elanikest, ka kõigil nende elanike nii-öelda igapäevased toimetamised on seotud paidega, kes käib paides tööl, lapsed on minemas kas siis lasteaeda või kooli paidesse meelelahutus, sportimisharjumused, et kogu aeg oleme kasutanud ja ka tulevikus kasutame nii-öelda paide teenuseid ja siis teine põhjus circa aasta tagasi siis pöördus tegelikult Türi vald Paide linna poole. Seinapalu külas oli kaks kinnistut, kus elanikud soovisid Türi valla alla ja Paide linnavolikogu leidis, et jah, et kui inimesed tõesti on kogu elu seotud olnud Türi vallaga, siis Paide linnavolikogu oli nõus loovutama need kinnistud Türi vallale. Aga siis, kui Paide linnavolikogu tegi omalt poolt küsimuse, et saaks reo külast need kinnistud Paide linna alla, siis sealt oleme saanud kaks korda eitava vastuse. Türi vallavanem Pipi-Liis Siimann täpsustab, et seinapalu küla elanikud soovisid ise tulla Türi valla alla. Vald piiride muutmiseks midagi tegema ei pidanud. Aga nüüd sellest, miks Türi vallavolikogu võttis 28. jaanuaril taas vastu otsuse, et ei soovi Rõa külast loobuda. Need inimesed ju reaalselt tarbivad ikkagi Paide linnateenuseid loomulikult tarbivad ja see on üks kohalike omavalitsuste põhilisi eesmärki olnud viimastel aegadel hea haldusalas, et inimeste jaoks halduspiir ei peaks omama mingit tähtsust ja täna ma julgen küll kinnitada, et ta tegelikult ju ei oma Paide linnateenuste tarbimisel ei ole selle piirkonna elanike jaoks ühtki takistust. Paide linn ei takista kuidagi Türi elanikel käimast Paide linnakoolides kauplustes loomulikult ega muudes ühiskondlikes avalikes kohtades. Ja seetõttu, kui Türi vald osaleb kõigi nende teenuste eest tasumisel kenasti, siis tegelikkuses inimesi tõenäoliselt see igapäevaelus ei puuduta. Rahvusringhäälingu raadiouudistele Olev Kenk, Paide.",
"role": "user"
},
{
"content": "Paide linnavolikogu on saatnud naaberomavalitsusele Türi vallale mitu taotlust ühist piiri muuta, et Paidest paari kilomeetri kaugusel asuv Röa küla saaks kuuluda Paide linna koosseisu.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita sellele vastav lühikokkuvõte ühe või kahe lausega. Vasta alati ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nKui kaugel oli see hetk, et asi oleks võinud minna ka vere valamiseks, et seal oleks inimesed viga saanud? Ega ta väga kaugel ei olnud, sellepärast et mõlemad pooled olid üsna-üsna hakkamas nii seda kui teistpidi ja oleks võinud lõppeda ka muidugi palju halvemini, aga mul on hea meel, et eesti rahvas on niivõrd Väga kuulsaks on saanud teie üleskutse rahvale raadio kaudu. Tulge Toompeale, Toompead rünnatakse. Kus teil see mõte tuli niimoodi inimesi kohale kutsuda? No see oli puht emotsionaalne laeng, aga minust nii nagu teisteski ja Kuulge, kas toonaseid sündmusi on piisavalt jäädvustatud, et kas me vajame laulva revolutsiooni sellist suurt mälestusmärki ka?",
"role": "user"
},
{
"content": "Täna 30 aastat tagasi üritasid toonase Interrinde liikumise pooldajad murda sisse Toompea lossi, kus toimus Ülenõukogu istung. Mõni päev varem oli Ülemnõukogu otsustanud loobuda Eesti NSV sümboolika ja nime kasutamisest. See ärritas peamiselt venekeelseid inimesi, kes kogunesid pärastlõunal Toompea lossiplatsile. Piiramisrõngasse sattunud valitsusjuht Edgar Savisaar kutsus Eesti Raadios oma toetajaid Toompeale, hüüdes raadios kuulsad sõnad: \"Ma kordan, Toompead rünnatakse!\" Üleskutse peale hakkasid iseseisvuse pooldajad Toompeale kogunema ja Interrinde aktivistid sunniti lahkuma.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita sellele vastav lühikokkuvõte ühe või kahe lausega. Vasta alati ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nNagu sissejuhatuses öeldakse, on eelnõu eesmärk kujundada jätkusuutlik, tõhus ja elanikkonna vajadustega, arvestab riigi valitsemine. Tööandjate Keskliidu tegevjuht Arto Aas eelnõust vaimustuses ei ole. Tööandjatele jääb praegu pisut arusaamatuks, et mis on sellise riigikogu otsuse eesmärk ja, ja kasutegur riigikogu tegelikult eelmise koosseisu lõpus võttis ühe üldise deklaratsiooni vastu riigireformi elluviimisest selline ilus deklaratsioon üsna üldine. Ja, ja praegu tundub, et ega, ega antud eelnõu otsuse eelnõu väga palju konkreetse ei ole, pigem täna ootaks, et valitsus ja riigikogu oleks riigireformi elluviimisel palju konkreetsem, palju ambitsioonikam ja, ja läheks sõnadelt üle ikkagi konkreetsete tegudele. Aas leiab, et dokument võib kujuneda üheks paljudest, mis on vastu võetud vastuvõtmise pärast. Aga kui Arto Aas ütleb, et konkreetsust on vähe, siis minister Jaak Aab temaga nõus ei ole. Välja pakutud põhimõtted, suunad on palju põhjalikumalt kirjeldatud selles eelmises riigi otsuses on väga üldised aluspõhimõtted ja nüüd selles otsuse eelnõus, mis meie oleme välja töötanud seda peab vaatama koos ka tegevuskavaga tegelikult need tegevused, mis on siis valitsuse tööplaanis otsustatud on meil ka kirjeldatud konkreetselt tähtaegadega ja see tegevuskava on väga konkreetne ja detailne, konkreetsete tähtaegadega pidevalt neid tegevusi ka teeme. No tuleta meelde, et esimesel augustil näiteks otsustasime asutuste ametite konsolideerimise nagu põhimõtteliselt ära ja nüüd siis erinevad ministeeriumid tulevad juba oma konkreetsete plaanidega. Aab lisab, et antud eelnõud on ka võimalik heade ettepanekutega täiendada. Aga üks kriitika, millega ta nõus ei ole, on jutt vähestest kärpimistest. Avalikus sektoris töötab seal 132000 inimest. Tööandjad soovitavad nende arvu vähendada 3000 võrra aastas. Ma tuletan meelde, et selle 132000 sees on ülikoolid, on koolide õpetajad, on päästjad, politseinikud, riigi valdavas omanduses olevate äriühingute töötajad. Jääb kogu aeg mulje, et need on terve ametnike armee, see ei ole seal. Avalikus sektoris on väga palju erineva valdkonna asutusi, nii et see ei ole niisama lihtne, kui me räägime nüüd keskvalitsuse töötajatest, kui me räägime kriteeriumitest, asutustest, ametitest, siis seal tegelikult iga aasta 200 kuni 500 töökohta väheneb.",
"role": "user"
},
{
"content": "Riigihalduse minister Jaak Aab on ette valmistamas Riigikogu otsuse eelnõu riigireformi elluviimisest.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Analüüsi uudist ja koosta sellele lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nEKRE toetab 22 protsenti neist valimisealistest kodanikest, kel on erakondlik eelistus. EKREle järgnevad Keskerakond ja Eesti 200, mõlemad 20 ning Reformierakond 19 protsendilise toetusega. Seega asub reitingutabeli eesotsas kolme protsendi sees neli erakonda. Kantar Emori uuringujuhi Aivar Voogi sõnul pole sellist olukorda viimase paarikümne aasta jooksul olnud. Tavaliselt on niimoodi olnud, kas on kaks erakonda ja nendeks tavaliselt on olnud Reformi ja Keskerakond, kes on reitingute tabelit juhtinud või siis on olnud täielik Reformierakonna periood, kus Reformierakond on suure vahega teiste ees juhtinud, aegajalt on juhtunud, et keegi kolmas korraks sotsid mingil hetkel on ka figureerinud seal reitingute edetabeli tipus. Aga sellist olukorda jah, kus neli erakonda on kolme protsendi sees meie reitingute ajaloos sellist momenti ei ole olnud. Isamaa toetus on jaanuaris üheksa, sotsiaaldemokraatide toetus seitse ning erakonna Eestimaa rohelised toetus neli protsenti. Kui võrrelda viimaseid näitajaid läinud aasta septembri ga, püsib toetus EKREle samal tasemel. Toetus Reformierakonna on aga märgatavalt vähenenud, samas kui toetust on kasvatanud nii Keskerakond kui Eesti 200. Reformierakonna toetus oli mullu septembris 27 nii Keskerakonna kui Eesti 200 toetus aga 16 protsenti. Voog märkis, et Reformierakonna reiting on pärast möödunud aasta veebruari olnud langustrendis ajutiste ülespoole võngetega. Mis puudutab Eesti kahtesada, siis Eesti 200 on alternatiiv kõige lähedasem konkurent erakond Reformierakonnale. Eesti 200 tõus on selgelt seotud Reformierakonna reitingu langusega. Reformierakonna puhul on selgelt näha, et need nooremad valijad on just ära kaldunud sinna Eesti 200 poole. Et noorte poliitilised eelistused on dünaamilisemad ja kui nad on näinud Eesti 200. paremat tugevamat alternatiivi, siis nad on kaldunud selle erakonna poole. Kantar Emor viis küsitluse läbi 13.-st 21. jaanuarini. Kokku küsitleti 1300 viitekümmet kaheksa erakondliku eelistust omanud valimisealist kodanikku.",
"role": "user"
},
{
"content": "Erakondade reitingute edetabelit juhib jaanuaris Eesti Konservatiivne Rahvarerakond (EKRE), mille kannul püsivad tihedalt Keskerakond, Eesti 200 ja Reformierakond. Seda näitab rahvusringhäälingu tellitud uuringufirma Kantar Emor küsitlus.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Süvene antud uudisesse ja tee selle kohta lühikokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult ühe või kahe lausega!\n\nTekst:\n\nPeamine sisu on nii maismaa kui merepiiri lepingul see, kus siis Eesti ja Venemaa vaheline piirijoon kulgeb, see on peamine ja võrreldes 2005. aastaga on siis lepete tekstis kaks täiendust. Seal on kaks lauset, mida siis 2005. aasta versioonis ei olnud ja need on need, et siis pooltel pole teineteisele territoriaalseid pretensioone. Ja siis see, et piirilepped käsitlevad ainult piiriga seotud küsimusi Pärast seda, kui välisministrid on kirjutanud piirilepetele alla, tuleb need lepingud ratifitseerida mõlema riigi parlamendis. Kas need kuupäevad on ka juba kindlaks määratud? Ei, et see on ikkagi parlamentide otsustada, siis, millal ja millises tempos see ratifitseerimisprotsess toimub. Ja veel on üks kokkulepe, mis puudutab mõlema riigi suursaatkondade paiknemist, mis selle taga on? Praktiliselt ju Eesti saatkond Moskvas on kogu aeg olnud seal, kus ta täna on ja samamoodi vene saatkond Tallinnas aga selle kohta ei ole väga selget õiguslikku dokumenti. Nii et nüüd lõpuks, siis on pikkade kõneluste tulemusel jõutud ka saatkondade asukohti fikseeriva kokkuleppeni, kus siis on kirjutatud ka üles need tingimused, mis alusel siis üks pool ja teine pool neid saatkonnahooneid siin Tallinnas ja, ja meie Moskvas kasutada saab? Mitu vabadusvõitlejat on öelnud, et kavandatav piirileping on vastuolus Eesti vabariigi põhiseaduse paragrahviga 122 mille järgi Eesti maismaa piir on määratud Tartu rahu. Ja nüüd, et uue piirilepingu sõlmimine Venemaaga kahjustataks ilmselgelt Eesti vabariigi poliitilisi ja majanduslik huve, väidavad nad. Mis puudutab põhiseadust, siis kõigi nende 20 aasta jooksul, mil piirilepetega on tegeldud, on erinevad õiguskantslerid öelnud siin oma selge seisukoha, et ei ole põhiseadusega siin midagi vastuolus. Samuti on ju sisuliselt seesama tekst ka 2005. aastal Eesti riigikogus ka juba korra ratifitseeritud, nii et põhiseadusega loomulikult mingit vastuolu ei saagi olla, sest põhiseadusega vastuolus olevaid lepinguid Eesti riik ei sõlmi. Tõenäoliselt tõuseb ka nüüd üles jälle küsimus, et kas meile piirilepet ikka päris kindlasti vaja on. Minu meelest, mida vähem on meil Venemaaga olulisi lahtisi küsimusi, seda parem ja riigipiir kindlasti on üks väga oluline küsimus selles kontekstis, nii et kui me lõpuks pärast 20 aastat kestnud erineva intensiivsusega kõnelusi vene poolega lõpuks suudame selle teema positiivselt lõpetada siis ma arvan, et see on. See on hästi.",
"role": "user"
},
{
"content": "18. veebruaril kirjutatakse Moskvas alla Eesti-Vene piirilepingutele.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita sellele vastav lühikokkuvõte ühe või kahe lausega. Vasta alati ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nTänasega on Eesti raudtee erastamisleping BRS-iga lõpetatud ja aktsiad üle tulnud riigi omandisse riiki. BRS loobuvad ka vastastikustest vahekohtu nõuetest. Majandus ja kommunikatsiooniminister Edgar Savisaar rääkis, mida riik Eesti raudteega ette võtta tahab. Me oleme huvitatud sellest, et raudtee oleks ohutum, et raudtee oleks efektiivsem, et lõpuks oleks võimalik saavutada ka normaalne raudteeühendus Euroopasse. Eesti raudtee uus nõukogu sai kinnitatud eile, sinna kuulub kaks poliitikut igast praegusest koalitsioonierakonnast lisaks rahandusministeeriumi esindaja ning nõukogu esimeheks valitud majandus ja kommunikatsiooniministeeriumi õigusosakonna juhataja Eva Vanam. Täna pidas nõukogu esimese istungi, kus kinnitas eelarve ja valis juhatuse esimeheks Kaido Simmermanni, kes ka seni Eesti raudtee juhatusse kuulus. Tema sõnul on esimesi ülesandeid töötajate töötingimuste parandamine, sest viimaste kuude segadust ajal on paljud töötajad lahkunud. Täna kinnitati ka eelarve, kus võrreldes varem ette valmistatud eelarvega tehti mõned muudatused. Eesti raudtee juhatuse esimees Kaido Simmermann. Juurde tuli mõningaid riigile vajalikke objekte, nagu näiteks Schengeniga liitumise tarvis on vaja Narva piirijaamas täiendavalt paigaldada turvakaamerad piirivalvele samamoodi nagu tollikaal Narva jaamas tulid ka lisaks müraseinad veel Tartusse, näiteks siis Jõgevale jalakäijate sild, millest on kaua räägitud ja mitmed teised objektid veel. Me loodame väga, et kuna nüüd omanik on muutunud ja enam tüli majas ei ole, et kõik raudtee suhted kohalike omavalitsustega riigiorganitega muutuvad paremaks ja loodame kõige paremat koostööd. Õige täna praegu olid halvad suhted siiamaani. No ütleme nii, et kõiki meie meie kohtumisi varjutas ikkagi tüli omanike vahel. Simmermanni sõnul peavad poliitikud otsustama, kas näiteks operaator teenus anda erakätesse või mitte. Pool Euroopat on jagunenud selliselt, et on infrastruktuuriettevõte eraldi ja opereerimine eraldi. Teised jälle jätkavad tütarettevõtetega. Nii et see, kas eraldiseisev aktsiaselts on riigi omanduses või, või eraomanduses, sõltub juba valitsusest ja parlamendist. Noh, meil on antud aega maikuuni äriplaan teha ja, ja hiljemalt sügisel teha ettekanne siis parlamendis. Minister Edgar Savisaar ei usu, et järgmise parlamendi koosseisu ajal jälle raudteed erastama hakatakse. See on nii fantastiline mõte, et ma ei usu, et keegi Eesti poliitikutest oleks enesetapja.",
"role": "user"
},
{
"content": "Eesti Raudtee on taas riigi omandis.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita sellele vastav lühikokkuvõte ühe või kahe lausega. Vasta alati ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nPinged Euroopas seoses Venemaa ja Ukraina ga on ikka väga kõrgele kruvitud. Kas makroon tegutseb ikkagi Euroopa ühtsuse nimel, kas ta räägib või on lubanud rääkida kõikide Euroopa Liidu riikide nimel? No eks ta ikka räägib lähtuvalt siis Euroopa ja Euroopa Liidu positsioonidest, aga noh, tema nii-öelda otsekontaktivõtt on selles mõttes mõistetav, et Prantsusmaa ja Prantsusmaa president on nii-öelda alati olnud positsioonil, et Euroopa Liit peab olema rahvusvahelises suhtluse nähtavam ja nagu me kõik teame, viimastel nädalatel, mis puudutab siin Venemaa agressiivsuse, on tegelikult Euroopa Liit olnud tagaplaanil, kuna Venemaa ise ei ole soovinud Euroopa Liiduga suhelda. Ja ka Euroopa Liit on siin varasematel aegadel võtnud hoiaku, et selline tipptasemel suhtlemine Venemaaga on külmutatud. See suhtlus on käinud peamiselt siis Venemaa ja Ameerika Ühendriikide, Venemaa ja NATO vahel. Kas Macroni ettepanekute sisust on ka midagi teada? No ei palju rohkemat, kui, kui see, mida ta siin eelmisel nädalal Euroopa parlamendi ees ütles, noh milles ei ole palju uut, et seda, et nii-öelda Venemaaga suhelda ja lähtudes sellest, et Venemaa võiks lõpetada rahvusvahelise õiguse rikkumise ja oma naabrite ahistamise praeguses olukorras võib-olla keerulisemaks teeb jah, pildi selle, et neid nii-öelda läänepoolseid siis kõnelejaid või suhtlejaid on juba päris mitu on, eks ole, NATO on Ameerika Ühendriigid, on siis suuremad Euroopa riigid ka veel ühekaupa ka Euroopa liit, eks ole, soovib midagi teha, et et noh, samas kogu selle loo edasiminek lõppude lõpuks siiski sõltub sellest, millise nii-öelda sammu siis astub või jätab astumata Venemaa see partnerite paljusus praegu Euroopa julgeolekust rääkimas muidugi teeb selle pildi kirjumaks ja teeb ülesande ka selles mõttes keerulisemaks, et kõik need Lääne demokraatiate poolt rääkijad peavad ikkagi need jutud omavahel enne kooskõlastama, kui midagi Venemaale öeldakse. Kuidas Brüsselis suhtutakse Macroni eraldi poliitikasse? Eks see on noh, teatud mõttes selline paratamatus, arvestades ka, et igati lihvitud ühiste seisukohtade väljakujundamine on Euroopa liidus olnud probleem, et see võtab palju aega. Et, et see, et Prantsusmaa või ka teised suuremad riigid ja ka praeguses pingelises olukorras nii-öelda ise esinevad initsiatiivi ja, ja, ja sõnumitega, noh see on pragmaatiliselt paratamatu.",
"role": "user"
},
{
"content": "Eile rääkisid Venemaa-Ukraina teemal omavahel USA president Joe Biden ja Euroopa riikide liidrid. Nüüd teatas Prantsusmaa president Emmanuel Macron, et tema kavatseb lähipäevil eraldi rääkida Venemaa ja Ukraina presidendiga.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Loe läbi uudislugu ja tee lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte, mis peegeldab selle põhisisu. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nPärast seda, kui 2014. aasta kevadel loobus pikalt valda juhtinud Tauno Võhmar segaduse saatel vallavanema ametist on jõhvi vallavanemad olnud Vello Juhkav, Aivar Surva, Eduard East, Aleksei Nomkin, Martin Reppinski ja Maxs Kaur. Viimasena ametiraha kandnud Max Kaur sai seda ametit pidada vähem kui poolteist aastat. Eelmisel nädalal umbusaldati häältega 11 10 nii tema juhitava vallavalitsuse liikmeid kui ka volikogu esimees Niina Neglassoni. Neglaon sai sealjuures volikogu juhtida vähem kui kolm kuud. Nii üle-eelmise volikogu juhi Eduard Easti kui ka eelmise volikogu esimehe Niina Neglasoni hinnangul pole jõhvi juhtimises töörahu oodata. Iina Leglasen jõhvi opositsiooni esindajana. Seni kuni volikogu töö üle domineerivad ärimeeste huvid ja isiklikud huvid ja nende isiklik viha. Seni jõhvis ei tule kunagi rahulikku elu. Eduard East jõhvi koalitsiooni esindajana. Põhjust tuleb otsida inimestes ilmselt ja, ja meil on tõesti 21 volikogu liiget, niisugused, nagu sinna valitud, niisugused nad on, kedagi ei saa ei vallandada ega asendada. Jõhvis ainsana nii vallavanema kui ka volikogu esimehe ametit pidanud Eduard Eastil on viimaste aastate võimutõmblemiste põhjustest oma versioon. Ja mul on selle kohta isiklik teooria olemas, et ilmselt see on kahjuks hind nendele stabiilsuse aastas võib-olla tõesti, et kõik peab olema tasakaalus juunikuus, kui teiega viimati intervjuud tegime pärast teie umbusaldusmist, te ütlesite, et te ei usu sellesse uude koalitsiooni, kas te uskusite seda, et see nii kiiresti laguneb? Jah, võib-olla, et ta nii kiiresti laguneb, võib-olla seda ma päriselt nagu ei näinud ette. Aga jah, tõepoolest ma siis kommenteerisin, et need koalitsiooni liikmed on kõik niivõrd erinevad, et ma ei näinud, et nad oleksid elujõulised koos ja, ja saaksid edasi minna. Lihtne matemaatika näitab, et need osad koalitsiooni liikmed on nüüd uues koalitsioonis, kas te nüüd olete nende peale kindlamad? No ma ei ütleks niimoodi, et uues koalitsioonis nad on olemas, et jah, tõepoolest üks hääl on olemas, eks siis vaatame, elu näitab. Uus koalitsioon on vallavanema kandidaate hoidnud kiivalt saladuses, kuid ajalehe põhjaranniku andmetel võib jõhvi vallavanemaks saada Valga vallavolikogu liige Jüri Konrad. Praeguses jõhvi koalitsioonis on vallavanema kogemustega Eduard East ja Aleksei Na. Umkin. Jõhvi võimu haprusest annab märku see, et kui üks neist vallavanemaks valida, siis volikokku tulev asendusliige liituks tõenäoliselt opositsiooniga ja see muutuks omakorda koalitsiooniks. Uut volikogu esimeest tänasel jõhvi volikogu istungil kavas valida ei ole. Jõhvist raadiouudistele Rene Kundla.",
"role": "user"
},
{
"content": "Viimastel aastatel võimuvahetuste tõmbetuultes olnud Jõhvis on neljapäeval taas kavas vallavanema valimised. Vähem kui seitsme aasta jooksul on Jõhvis olnud seitse vallavanemat.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Vaata antud uudislugu ja koosta üks või kaks lauset, mis võtavad kokku selle sisu. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nSee edenemine on ikkagi selle 25 aasta jooksul on küllaltki suur ja kui nüüd vaadata tagasi, kuidas me alustasime kunagi seda kirurgiat, siis ma arvan, et praegu nii ei saa üldse opereerida, kui me siis opereerisime, tähendab, olukord on ikka väga palju muutnud. Aga ma arvan, et see 25 aasta on siiski väga tähtis, et siis sai alustatud ühte südamekirurgia haru mis praegu hõlmab kogu südamekirurgia mahust kusagil jämedalt üks, 75 protsenti. Ta on väga oluline, sest sellega saab aidata just neid haigeid, kes enam rohtudest abi saa ja neid saab aidata väga efektiivselt. Aga see, et haigeid ravitakse paremini kui 25 aastat tagasi, on asi ainult üks pool. Kuidasmoodi on muutunud inimeste tervis nende 25 aastaga. Mis me võime öelda, et kahjuks see infarktisagedus paistab. Et ikka viimaste aastate on ikkagi veel meil jätkuvalt näidanud tõusutendentsi küsimus partide õiges registreerimises, mis noh või ütleme ausalt siiski jätab veel soovida. Aga kahjuks seda haigust on ikkagi küllaltki palju nii noortel kui vanadel ja ma arvan, et siiski sellele lahendus ei ole mitte kirurgias, vaid see tuleb mujalt. Tähendab Ma mõtlen seda, et kui me saame nii kaugele, et ei suitseta, meie ravime korralikult oma vererõhku, püüame oma kolesteriini langetada, et võib-olla see on selle asja võti, kuid meil on siiski inimesed, kes vaatamata kõigele on jäänud haigeks, siis meie kohus on neid ravida juba praegu. Kui palju saavad inimesed enda heaks ise teha ja mis ajast peaks juba ikkagi pöörduma arsti poole? No ma arvan, et inimesel on siin väga palju teha, ma ütleksin, et see haigus on mingil määral kultuuri küsimus, et sellega peab juba päris maast madalast peale hakkama, tähendab need söömisharjumused Eestis, noh, ikka keskmiselt on, ma arvan, halvad me sööme väga palju rasvast toitu. Toitume ebaõigesti, see on üks asi ja vot siin juba, et me muudaksin palju oma oma sellisteks tõekspidamisteks ja ei sööks ka mitte liiga palju, meil on palju inimesi ka kahjuks ülekaaluliselt ja see on eeskätt siiski tingitud ainult söömisest ja söömise kultuurist. Ja kui me oleme haigeks jäänud või on mingisugused ilmingud, siis ma arvan, siis tuleb eriti endaga tegeleda ja mitte lüüa käega, et kõik raadiokuulajad tunneks natukenegi muret oma ja oma lähedaste südame pärast ja püüaks sellega vältida, et ta ei satuks mitte operatsiooni lauale. Aga kui häda käes, siis tuleb ka sinna kiiresti minna.",
"role": "user"
},
{
"content": "Möödunud on 25 aastat esimesest südame pärgarterite operatsioonist Eestis. Kuidas on kardioloogia ja inimeste tervis muutunud veerand sajandi jooksul.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita selle kohta üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nMa ütleksin niimoodi, et praegust olukord on rahulik et Tõnismäe piirkonnas on umbes 60 inimest ja, ja üldiselt on seal kõik rahumeelne. Ma tahaksin, nagu eelkõige just siin tähelepanu juhtida raadiokuulajatele selles, et muudetud on natukene liikluskorraldus seal Tõnismäel, seal on välja pandud kiirust piiravad märgid ja samuti ka siis parkimist ja peatumist keelavad märgid. Nii et olge head ja liiklejad ja jälgige siis ajutist liikluskorraldust. No kuulu järgi päeva jooksul mõni väike intsident ikka on olnud. No on olnud ikka pisirikkumisi, see tähendab, et üheksa inimest me oleme sunnitud olnud niisuguste korrarikkumiste pärast kinni pidama ja, ja nende suhtes siis menetlust alustama. Need rikkumised iseenesest on olnud niisugust väärteomenetlused ja need on olnud siis valdavalt avaliku korra rikkumised sõimlemine avalikus kohas või siis midagi selle taolist. Äärmuslike esindajad, niisuguseid üleskutseid palume kindlasti mitte mitte neid tähele panna, et tegelikult see on provokatsioon ja niisugune sellele allumine ja siis kohale tulek, see võib kaasa tuua endalegi väärtöö karistuse, nii et ma väga usun sellesse, et tegelikult inimesed on mõistvad ja, ja tegelikult väga suur hulk inimesi ongi mõistvad selle asja suhtes ja selle üle on mul ainult hea meel, et tegelikult tullakse sinna, noh, uudishimust, et lihtsalt huvi tundma, et mis seal siis täpsemalt nagu tehakse või või toimetatakse ja vaadatakse ja minnakse edasi, aga mõned siis üritavad nagu provotseerida üles kutsuda, et et sellele oleks hea, kui ei allutaks ja, ja politsei muidugi kogu aeg monitoorib seda olukorda ja on ka kursis sellega, mis võiks toimuda ja ja kujundab vastavalt oma taktika meie pealinnas siiski avalik kord tagada. Nagu te ütlesite, et tullakse uudishimust, et mida siis täpselt tehakse, no mida seal täpselt tehakse, mida see vaataja näeb, kes siin uudishimust praegu tuleb? Et ega seal ju midagi näha, muud pole, kui, et ala on piiratud aiaga ja, ja on püsti telk. Ja see on kõik, mis näha ja, ja, ja rohkem ei näe ka politsei.",
"role": "user"
},
{
"content": "Põhja politseiprefekt Raivo Küüt olukorrast Tõnismäel kell 17.30 (kaevetöödest).",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita sellele vastav lühikokkuvõte ühe või kahe lausega. Vasta alati ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nAnalüütikud on viimaste kuude üha kerkiva inflatsiooni tõttu korrigeerinud Eesti majanduskasvu lootusi tublisti allapoole. Järgmisel aastal aeglustub Eesti majanduskasv 2,8 protsendini, sellel aastal on see ligi 10 protsenti. Eesti Panga president Madis Müller ei välistanud, et lähikuudel võib inflatsioon kerkida ka üle 10 protsendi. No me oleme täna mitte kaugel 10-st protsendist ja lühiajaliselt tõenäoliselt nüüd väga palju sõltubki ikkagi sellest, mida teevad energiahinnad lähimatel kuudel. Ka mul on väga raske öelda, mida teeb elektri hind või gaasi hind, mis sõltub siin veel geo poliitilisest arengutest, kui see läheb lühiajaliselt veel kõrgemale, siis kindlasti mõjutab ka inflatsioonistatistikat. Aga tulevikku vaadates tõesti, me on raske ette kujutada, et selline kasvuteemat info energiahindadel ka jätkuda saab ja sellest tulenevalt kindlasti järgmise aasta jooksul siis energiahindade inflatsioon hakkab langema. Hinnatõusu aeglustus, see muidugi ei tähenda, et hinna tase järsult kukuvad, me räägime kasvuaeglustumisest, me pigem näeme, et, et siiski ka vaadates näiteks toiduhindade ja toormete kallinemist maailmaturul, et et järgmisel aastal ka toidu kallinemine võib olla olla kiirem, kui ta on. Tänavu olnud kiire hinnatõus muudab üha keerulisemaks ka ettevõtete hakkamasaamise, sest hinnatõus survestab ka palkasid. Aga kuna Eestis töökäsi napib, siis palgakasv jätkub hoogsalt, tunnistas Eesti Panga asepresident Ülo Kaasik. Olulisem võib-olla ka riskikoht, mida välja tuua selle majandusprognoosi juures ongi just see, et, et see olukord tööturul on küllaltki pingeline ja ka meie prognoosi kohaselt palgakasv järgmisteks aastateks saab olema küllaltki kiire. Väga kiire inflatsioon võib põhjustada ka mõnevõrra kiiremat palgakasvu, mis omakorda võib seada muidugi ohtu ka Eesti ettevõtete konkurentsivõime. Aga kui me räägime, et inflatsioon on väga kiire, siis see prognoos vähemalt viitab sellele, et keskmine palgakasv jääb siiski veel kiiremaks. Kui palju aga hindade ja palkade tõus vähendab Eesti ettevõtete ekspordivõimekust? Tegelikult sarnases olukorras on ju tegelikult kõik Euroopa riigid täna, kus energia hind on kõigile ühtemoodi kallinenud, et et selles mõttes ei ole tegemist unikaalse probleemiga, mis ainult Eesti ettevõtjaid Eesti konkurentsivõimet võiks kahjustada. Aga tõsi on see, et me peame muidugi olema tähelepanelikud, kui meil on Eesti sisesed meie jaoks siis nii-öelda unikaalsed tegurid, mis meil hinnatõusu või, või ka palgatõusu liiga kiirelt lühiajaliselt kiirendavad liialt, et siis muidugi on see oht, et Eesti ettevõtete konkurentsivõime võib kannatada.",
"role": "user"
},
{
"content": "Eesti Panga uue majandusprognoosi järgi kasvab sisemajanduse kogutoodang tänavu kaheksa protsenti, kuid tuleval aastal vähem kui kolm protsenti.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Uurides uudislugu, loo sellele ühe või kahe lausega lühikokkuvõte. Vasta eesti keeles!\n\nTekst:\n\nJeruusalemma haaranud vägivaldne pööris tõmbas kiirelt käima kogu tavapärase sündmuste ahela. Kui Iisraeli politsei sisenes eile hommikul jõuliselt Alaka mošeesse, siis vastuseks tuli Gaza sektori haldava Hamasi ähvarduse lennutada rakette. Neid tuligi 160 ringis ning Iisrael vastas õhurünnakutega Gazasse, milles hukkus 21 inimest. Iisrael ei ole avalikustanud, kas keegi raketirünnakutes hukkus kui lisada juurde moslemite paastu kuu ramadaani lõpunädal Jeruusalemma päev ehk päeva, mil Iisraeli asunikud tähistavad Jeruusalemma idaosa okupeerimise algus 1967. aasta sõjast ning veel oodatud kohtuotsus palestiinlaste perede väljatõstmise kohta Iisraeli asunike kasuks Ida-Jeruusalemmas siis on tegemist ideaalse tormi loomisega. Pinged on piirkonnas niigi pidevalt suured ja igasugune lisatikutõmbamine on plahvatusliku mõjuga. Abiorganisatsiooni punase poolkuu andmeil sai eilses vastasseisus vigastada üle 700 inimese. Iisraeli peaminister Benjamin Netanyahu lubas kaitsta riiki ning niivõrd jõuline käitumine apelleerib juudi paremäärmuslastele, kellele toetudes loodab ta jääda peaministriks. Netanyahu on viimaste aastatega muutunud järjest äärmuslikumaks, tehes samme, mida rahvusvahelisel tasandil on keeruline heaks kiita kuid mille puhul patsutas tunnustavalt õlale. Eelmine USA president Donald Trump. Iisraelis proovib praegu valitsust kokku panna ja ir labid, kuid parlamendivalimiste tulemus ei anna selleks suurt lootust. Erinevalt Netanyahust on teiste juudi poliitikute seas näha katseid olukorda rahustada teistmoodi kui jõu ja kummikuulide rahega. Juudi rahvusliku partei amiina juht naftaliBennet kohtus araablaste esindajate Mansu Rabasiga, lootuses kaasata teda koalitsiooni ühiseks nimetajaks. Tulevasel koalitsioonil on aga Anti Netanyahu. Kui aga Hamas tahab näidata enda jõudu ja tõmmata tähelepanu ära Gaza blokaadis kannatavatelt inimestelt, siis võib kõne alla tulla otsene vastasseis Iisraeli sõjaväega. Loodetavasti nii ei lähe ning rahumeelsemad katsed vastasseisu maandada võidavad. Kuid olukord on enam kui tuline, ajal, mil Iraan ja Saudi Araabia peavad kõnelusi pingete leevendamiseks Lähis-Idas laiemalt.",
"role": "user"
},
{
"content": "Iisraeli ja palestiinlaste kiirelt tuliseks muutunud vastasseisus on hukkunud üle kahekümne inimese, vigastatuid on sadu. ÜRO julgeolekunõukogu arutas olukorda, kuid ei võtnud vastu Norra esitatud resolutsiooni.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Analüüsi uudist ja koosta sellele lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nEile hommikul kinni peetud Tartu abilinnapeale Kajar Lemberile on esitatud kahtlustus seoses kahe suurema kuriteo koosseisuga. Alustame altkäemaksu võtmisest, räägib Lõuna ringkonnaprokuratuuri eriasjade prokurör Marek Vahing. Kaire Lemberile on esitatud kahtlustus seepärast, et ta ei ole abilinnapeana tegutsedes käitunud mitte Tartu linna huvides vaid on oma otsuseid teinud nii omakasust kui kolmanda isiku huvidest lähtuvalt. Saades siis selle eest vastutasu. 12. mail teatas Kajar Lember, et lahkub abilinnapea kohalt, kuna soovib osaleda raadi piirkonda puudutava arenduse idee konkursil. Just sellesama ideekonkursiga seoses on Kajar Lember võtnud kahtlustuse kohaselt vastu ka keelatud meelehead. Kajar Lemberile on esitatud kahtlustus muuhulgas Raadi kinnistuga seonduvalt ja omakorda siis selle ideekonkursiga seonduvalt. Kahtlustus on muuhulgas seotud linna avalike tualettide ehitamise ja paigaldamisega ühe äriühingu huvides linna eelarvest rahaliste vahendite eraldamisega. Vastutasuks sai siis Kajar Lember ühelt Tartu ehitus ärimehelt erinevat vara ja muid soodustusi. Seda, kes on altkäemaksu andnud, ehitusettevõtja politsei prokuratuuri ei avaldab, kuna menetlustoimingud nende sõnul veel käivad. Üks uurimisorganite poolt veel avaldamata ehitusettevõte on kahtlustuste kohaselt võtmeisikuks ka teises mahukas kuriteoepisoodis. Siinkohal on tegemist soodustuskelmusega, millega seoses toimusid nii eile kui täna menetlustoimingut üle kogu Eesti, räägib keskkriminaalpolitsei majanduskuritegude büroo juht Janek Maasik. Kasutades ühendus lüliks oleva ehitusettevõtte teenuseid põhimõtteliselt lavastati hinnapakkumised ehk siis ehitusettevõte organiseeris sobilike hinnapakkumiste võtmise sõbralike äriühingutega, kus siis oli võimalik nende hinnapakkumiste läbi tõsta siis selle objekti maksumus selle võrra, et oleks võimalik vältida hiljem siis selle omafinantseeringu tasumise kohustus püüti võimalikult suuremas osas saada rahastust siis just nendest fondidest ja ise lihtsas keeles öeldes, mitte panustades. Kahtlustuse kohaselt kuulusid osad äriühingud, mis nimetatud ehitusettevõtte abil Euroopa Liidu abi rahasid välja petsid, just nimelt Kajar Lemberile. Kokku see on 26 toetustaotlust, kõikide nende toetuste maht küündib 2,1 miljoni euro väljapetmiseni. Kajar Lember läbi oma äriühingute on siis taotlenud erinevaid toetusi 850000 ulatuses.",
"role": "user"
},
{
"content": "Kajar Lemberit kahtlustatakse soodustuskelmuses ning altkäemaksu võtmises. Prokuratuuri kahtlustuse kohaselt oli Tartu abilinnapea Kajar Lember osaline miljonitesse ulatuvas eurotoetuste petuskeemis.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Uurides uudislugu, loo sellele ühe või kahe lausega lühikokkuvõte. Vasta eesti keeles!\n\nTekst:\n\nOlukord kõigis Saksamaa Mägi kuurorte on pea ühesugune, tänavad on umbes parkimiskohad täis ning inimesed massiliselt ninapidi koos. Teisisõnu võib näha kõike, mida rangete koroonapiirangute tingimustes näha ei tohiks. Mägiste liidumaade valitsustegelased kutsuvad inimesi koju jääma. Seni on need üleskutsed kõlanud kurtidele kõrvadele. Põhja- Reinimaa Vesali liidumaal asuvas Winterbergi suusakuurortis on suusarajad täis suuskadel, jalgsi või kelguga liikuvaid inimesi. Liidumaavalitsus hoiatab, et koroonareeglite rikkumist karistatakse järjekindlalt karistustest hoolimata. Inimesed aga rikuvad neid reegleid järjekindlalt. Asi on koguni nii hull, et tänavusega võrreldavat liikluskaost pole linnakeses varem kogetud. Puu püsti on suusaturiste täis ka Saksimaa Oberviisenthalli linnake. Politsei algatas seal pühapäeval 64 haldusõiguserikkumiste menetlust, millele esmaspäeval lisandus veel 24. Turistihorde see vähendanud pole, ehkki Sakimaa piirangud näevad ette, et inimesed tohivad oma korterist lahkuda ainult mõjuval põhjusel. RainLand Falsi Hellentali linna on viimastel päevadel külastanud umbes 1500 kuni 2000 suusahuvilist. Samasugust vaatepilti võib kohata ka Baden, Württembergi ning Baieris. Viimases kaalutakse koroonareeglite rikkumise eest nõutavate trahvide suurendamist. Erinevalt varasematest aastatest ei püsi tänavused külastajad ka märgistatud radadel, vaid tuiavad ringi. Igal pool, kuhu ligi pääsevad mägedesse, on kokku sõidetud kogu Saksamaalt, nagu reedavad autode numbrimärgid. Mägedesse viivad kiirteed kipuvad kõikjal umbes olema. Koroonareeglite massilisest rikkumisest hoolimata tundub nakatumine Saksamaal vähenevat. Viimase ööpäevaga tuvastati Saksamaal 12892 uut nakatunut. Suri 852 inimest. Saksamaa koroonastatistikat haldava Robert Cochi instituudi hinnangul ei ole need arvud aga päriselt usaldusväärsed, sest jõulude ja uue aasta vahel testitakse tavapärasest vähem. Kõige ohtramalt on uusi nakatunuid juurde tulnud Sakimaal ja Tüüringis, kõige vähem Meklenburg Forpommerni liidumaal. Kuivõrd praeguste suusaturistide nakatumised hakkavad ilmnema alles nädala kahe jooksul, siis Saksamaal koroonastatistika osas midagi head oodata ei ole.",
"role": "user"
},
{
"content": "Saksamaa mägipiirkonnad on hädas tuhandete koroonapiiranguid eiravate suusaturistidega, teatas avalik-õiguslik uudistekanal ARD. Valitsuse otsusega on suletud suusaliftid ja mägiraudteed, turistid saabuvad aga autodega ning ronivad ise mäkke. Hotellid ei tohi puhkajaid vastu võtta, turistid aga kas sõidavad õhtuks koju tagasi või ööbivad haagissuvilais. Seni pole turiste peletanud ka koroonapiirangute rikkumise eest mõistetavad krõbedad trahvid.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita sellele vastav lühikokkuvõte ühe või kahe lausega. Vasta alati ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nKredexi toetuste haldur Kersti Saar nimetab ühe põhjuse, miks riigi pakutav lammutustoetus pole kohalike omavalitsuste seas populaarne. Nimelt 2015.-st aastast kuni selle aasta septembrikuuni sai lammutustoetus taotleda ainult munitsipaalomandis olevate elamute lammutamiseks. Saar jätkab. Kohalike omavalitsuste omandis olevaid mitte kasutuses olevaid elamuid jääb järjest vähemaks või siis on kohalikel omavalitsusele raske saada seda nii-öelda kasutuskõlbmatud elamute enda omandisse ja siis sellepärast on see jäänud taotluste maht natukene väiksemaks. Saare sõnul on siiski lootust, et olukord paraneb, sest septembri lõpus muudeti lammutustoetuse tingimusi, nii et lisaks elamute lammutamisele saab toetuse abil lammutada ka muid hooneid. Septembri lõpust praeguseni on laekunud kaks avaldust elamiseks mõeldud hoonete likvideerimiseks. Sel aastal on lammutustoetust kokku taotletud aga 15 objekti koristamiseks. Vähene huvi KredExi toetuse vastu ei tähenda aga, et kohalikele omavalitsustele poleks üldse huvi vanadest lagunenud hoonetest vabanemiseks. Nii näiteks on loodud Türi vallas valla enda lammutustoetus. Sarnane plaan on ka Elva vallal, kus praegu on avalikul arutelul Elva valla lammutustoetuse taotlemise korra. Eelnõu jätkab valla arengu ja planeeringu osakonna juhataja Kertu Vuks. Eelnõu mõte on siis selles, et nii mõneski paigas üle valla võib esineda selliseid avalikku ruumi, risustavaid hooneid, mida võib olla omanik sooviks lammutada, aga vahendeid selleks napib ja omalt poolt siis saame vallavalitsuse poolt toetada seda teatud mahus. Vuk ütleb, et tegemist on Kredexist eraldiseisva toetusega. See lammutustoetus tuleb Elva valla eelarvest ja see on mõeldud nii füüsilistele kui juriidilistele isikutele, sõltumata siis selle hoone endisest kasutusotstarbest. Nii palju kui mina olen Kredexi meetmega kursis, siis see on, seal on väga spetsiifilised tüübid, mille jaoks seda antakse, seda lammutustoetust, aga Kredex on loomulikult ka alati lisavariant, et meie soovisime seda Kredexi toetust nagu laiendada oluliselt. Toetuse määr sõltub iga-aastaselt valla eelarvest, aga kuni 50 protsenti lammutuse kogu maksumusest on vald nõus. Lammutustoetuse raames katma toetuseks antav raha võib kasutust leida nii hoone lammutamise projekteerimiseks, hoone lammutamiseks kui ka lammutustegevuse tagajärjel tekkivate jäätmete utiliseerimisks.",
"role": "user"
},
{
"content": "Alates 2015. aastast saab kohalik omavalitsus taotleda riigilt lammutustoetust munitsipaalomandis oleva hoone lammutuskulude katmiseks. Kui algusaastal esitati hoonete lammutamiseks Kredexile veidi üle kolmekümne taotluse, siis igal järgneval aastal on taotluste arv vähenenud.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita selle kohta üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nAbilinnapea Kaarel Oja sõnul algasid praegused vanalinna tühjenemise probleemid juba kümneid aastaid tagasi. Pandeemia aeg tõi need aga teravalt esile. Pankrotti on läinud need ettevõtted, mis olid oma tegevuse suunatud turistidele, tõdes Oja. Linn on väga põhimõtteliselt lõpetanud vanalinnas oleva kinnisvara võõrandamise mis on linna oma, jääb linna omaks ja nüüd on linna võimuses on ju neid pindu kontrollida ja jälgida seda, et tegemist oleks nagu võimalikult sellise erinevates funktsioonides läheks see kasutusse loomulikult, kohvikud-restoranid on toredad, aga need ei saa olla ainus funktsioon. Turismile keskenduvad vanalinna muret on tegelikult teadvustatud endale mõnda aega. Ja eelmise aasta lõpus selle aasta alguses algas tõsine selline valdkondadeülese arengukava koostamine. Noh, alustame sellest, et vanalinn võiks olla kindlasti mugavamalt ka ligipääsetav erivajadustega inimestele. Alustame sellest, et kas kõik muinsuskaitsepiirangud, mis, mis vanalinnas on väga karmid, kas kusagil võiks teha kaalutlemisotsuseid? Vanalinna arengukava peaks valmima aasta lõpuks. Linna kõige suuremaks arenduseks vanalinnas on praegu. Linnateater peaks valmima kahe aasta pärast. Vanalinna toovad elu tagasi elanikud. Praegu on vanalinna sisse kirjutatud 5000 elanikku, seal elab aga poole vähem. Elanike ligimeelitamiseks peab olema ka vajalik taristu, mis puudutab ka valik ruumi ja ööelu. Tallinna öölinnapea Natali mets ütles, et kui vanalinn muutub ligitõmbavaks kohaks noortele loovisikutele, äratab see turistide huvi ja toob sinna ka ärisid. Üheks konkreetseks plaaniks, kuidas vanalinna elavdada, on metsa sõnul soodsate rendipindade pakkumine. Ettevõtlusametil on plaanis välja pakkuda soodsama hinnaga rendipinnad just sellisele põnevamale või, või teistsugusemale ettevõtluse le. Ükskõik selleks võivad olla raamatupoodidest, kohvikutest töötuba, sid pakkuvad, nendest stuudiotest kuni asjadeni, mida ma ei suuda hetkel välja mõelda ja, ja nimetada. Teine viis on lihtsalt hoida silm peal vabanevatel linnapindadel ja mõelda, mida ja kuidas nendega teha niimoodi, et see kõikide nende eesmärkide kasuks töötaks. Kui neid siis uuesti hakata välja rentima. Tallinna ööelu kolimist Põhja-Tallinna mets probleemiks ei pea, tema sõnul näitab see linna loomulikku arengut.",
"role": "user"
},
{
"content": "Tallinna linnavalitsusel on valmimas plaan, kuidas vanalinna taas elu sisse tuua.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Analüüsi uudist ja koosta sellele lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nJõulurahu kuulutamise tava taastati Eestis 1993. aastal. Esialgu kuulutas jõulurahu Tallinna Raekoja akna alt vabariigi president, alates 1995.-st aastast on seda teinud Tallinna linnapea. Jõulurahu sõnum pärineb aga rohkem kui 350 aasta tagant ja on senini muutumatu. Tollal kuninganna Kristiina poolt lausutud sõnu kordas ka praegune Tallinna linnapea Edgar Savisaar. Olgu nüüd välja kuulutatud üleüldine jõulurahu ja olgu kõik asjaosalised üles kutsutud seda püha pühitsema sobiliku hardusega ja ka muidu ennast üleval pidama rahulikult ja viisakal kombel. Kes aga selle rahu vastu eksib ja jõulurahu seadusevastase või ka ebasobiva käitumisega rikub, seab ennast sellega raskendavate asjaolude kätte süüdi ja langeb karistuse alla, nagu see igaühe kohta seadus ja korraldused ette näinud on. Ja lõpetuseks olgu kogu riigi elanikkonnale soovitud rõõmurikkaid, jõulupühi ja jõulurahu, mis kestku terves riigis kanutipäevani 13. jaanuaril. Tallinna Raekoja platsil oli jõulurahu väljakuulutamist jälgimas arvukalt inimesi, nii linnaelanikke kui ka külalisi. Kel ostumõtteid peas polnud, kuulas Kalevi kammerkoori kontserti. Ühe mehe juures oli aga lausa järjekord tekkinud. Loomulikult oli see jõuluvana. Kiidusõnu ja kingitusi jätkus jõuluvanal kõigile. Lapsed on tohutult uusi luuletusi õppinud, rõõmustas punase kuue ja valge habemega mees ning tõdes, et on Tallinnas suhelnud väga paljude maade lastega. Oi, oi, alates Jaapanist ja lõpetades ikka hispaania keelega ja see on ikka üle maailma, siin on olnud lapsi Tšiilist ja Costa Ricast ja see kontingent, kes siin ikka käib üle maailma, läheb ka igal aastal üha laiemaks ja laiemaks. Milline lõppev aasta sinu enda jaoks on olnud? See on täis olnud rõõmu ja üllatusi, kuigi ausalt öeldes, kui ma praegu nagu loodust vaatan, siis tahaks nagu inimestele veel kord meelde tuletada, et hoiame natukene loodusest, sellepärast et meil siin Eestimaal praegu lund ei ole, tuleb ka küllalt suurelt jaolt sellest, et me teeme natuke loodusele liiga. Järgmisel aastal võiks ka inimesed natukene vaadata ja mõelda looduse peale, rohkem.",
"role": "user"
},
{
"content": "Tallinnas kuulutati välja jõulurahu.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita sellele vastav lühikokkuvõte ühe või kahe lausega. Vasta alati ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nSiseministeeriumi usuasjade osakonna juhataja Ilmo au ütleb, et usundi õpetuse valikaine ei ole kuigi populaarne. Pisut üle 70 üldhariduskooli olid siis sellised, kus usundiõpetust valikainena õpetati. Noh, üldse on Eestis minu teada üle 500 üldhariduskoolid. Seetõttu tegi valitsuse ja luterliku kiriku ühiskomisjon ülikoolidele ettepaneku korraldada õpetajatele täienduskoolitused. On ka teiste õppeainete õpetajad, kas seal on ühiskonnaõpetus, ajalugu, kirjandus, kes sooviksid seda valdkonda endale rohkem selgemaks teha just nimelt erinevat õppeainete integratsiooni põhimõttest lähtudes või siis, et ta näiteks põhikohaga on ta seal kas kirjandusõpetaja või ajalooõpetaja aga et siis ta on võimeline andma usundiõpetust selles koolis, kui õpilased seda valivad? Tartu Ülikooli usuteaduskonna juhataja Roland Karo toob esile, et erinevate kultuuride ja uskudega on kokkupuude järjest tihedam. Nii tuleks kõigile kasuks baasteadmised vähemalt viiest suurest maailma religioonist. On paraku niimoodi, et seoses nõukogude okupatsiooniga ikkagi väga mitmel põlvkonnal on sellised baasteadmised religioonivaldkonnast üsna õhukesed, kui räägime kasvõi näiteks üldajalootundidest, kus ka religiooni küsimused ju tulevad üles paratamatult siis see kindlasti teeks head, kui suurema osa meie õpetajaskonnast oleks, ütleme siis vähemalt baastööriistadega selles valdkonnas varustatud. Samas hoiatab Karo, et usundiõpetus ei tohi eelistada kindlat usku. Seda ohtu Karo praegu ei näe. Ütleme, et kuigi paljudel inimestel see võib visata tulukesed põlema, kirik on selles komisjonis sees, siis noh, ütleme olles ka ise luteri kiriku liige, siis minu tunnetus pigem on see, et kirikuhuvi on ka ikkagi siiralt eelkõige see, et inimeste teadmisi laiendada ka selles valdkonnas, et mingisugust sellist suurt misjoni tegemise ohtu ma seal nagu ei näe. Kuigi mõte on Karo sõnul hea, tõdeb ta, et huvilisi võib olla vähe. Kuidagi peaks õpetajatele tekitama ka motivatsiooni ja ka ütleme lihtsalt ajalist ressurssi, et oleks võimalik ennast niisugustes suundades täiendada. Andke meile huvitatud õpetaja ja me paneme talle kas või individuaalse programmi kokku. Koolitamiseks lisaraha ei anta, kulud peavad koolijuhid katma olemasolevatest koolitustoetustest.",
"role": "user"
},
{
"content": "Valitsuse ja Luterliku Kiriku ühiskomisjon soovib õpetajaid suunata usundiõpetuse täienduskoolitusele. Nii loodetakse parandada valikaine kvaliteeti ja tõsta selle populaarsust.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Analüüsi uudist ja koosta sellele lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nKuu aega tagasi otsustasid Tartu keskerakondlased, et abilinnapeadel, Monika Rannal ja Madis Lepajõel tuleb ametist lahkuda. Mitte et nad oma tööd ei oskaks, aga piirkond sai uue juhatuse ja see nõuab verevahetust ka linnavalitsuses. Tänaseks lubas piirkonna esimees Jaan Toots tutvustada uue abilinnapea kandidaate aga proovis Toots, kuidas ta proovis. Tänasel linnavolikogu istungil midagi ei muutu, kuna senised abilinnapead tagasi astunud pole. Piirkonna juhatus koguneb õhtul uuesti ja lahendust loodavad kohtumisel nii Jaan Toots kui Tartusse sõitev Keskerakonna esimees Jüri Ratas. Üks asi on juba kindel. Kuna Madis Lepajõe on haiguslehel, siis tema küsimusega erakond praegu ei tegele. Piirkonna juhatuse liikme, linnavolinik Jelena Frunse sõnul on oluline, et erakonnasisese tüli pärast ei katkeks koalitsioon Reformierakonna ga. Aga see on võimalik, ainult siis ütlen ausalt, kui Monika tagasi astub, see on minu isiklik arvamus. Frunse sõnul on tähtis parteidistsipliin, ehk kui erakond Monika Ranna ametisse nimetas, peab rand erakonna kutse peale ka tagasi astuma. Isegi oli aeg, kui Jüri Ratas tagasi astus, kui Edgar Savisaar linnapea kohale pandi, et ta sai aru, et niimoodi peab tegema, aga noh, mun garand ei saa sellest aru. Selles, et trump peab ise lahkuma, on veendunud ka teenekas keskerakondlane Olev Raju. Kõige parem lahendus on, kui ta saab aru, et ta on käitunud nii, et üksinda proovinud erakonda endale allutada ja läheks minema ise vabatahtlikud oleks kõige lihtsam ja lühem. Küll aga usuvad nii Frunse kui raju, et abilinnapeade väljavahetamisega ei tohiks enam kiirustada. Monika rand vastutab linnaeelarve koostamise eest, mis tähendab, et rannal võiks aega anda kuni eelarve vastuvõtmiseni. Sama meelt on ka piirkonna juhatuse liige Nikolai Põdramägi. Linna jaoks on eelarve kõige tähtsam ja see tuleb rahulikult vastu lasta võtta ja siis pärast lahendab, sest praegu poole pealt seal kedagi vahetada panna inimene, kes üldse teemat ei valda, ei ole ju mõistlik mitte sugugi. Linnaeelarve lõpphääletus peaks toimuma 19. septembril. Monika Rand ise ütleb, et tema kommenteerib oma plaane pärast tänaõhtust juhatuse koosolekut. Küll aga on kindel see, et tänaõhtune kohtumine seab järjekordse proovikivi Jüri Ratase kuulsale lepitamisvõimele Olev raju. No võtame, ta on mõned asjad väga hästi teinud, sest kui ta võimule sai ja kuskil just savisaarlasi ja väga ägedaid oli väga palju, nüüd on kõik maha rahunenud, aga teiselt poolt ka antud juhul kuidas siin lepitamine võimalik on.",
"role": "user"
},
{
"content": "Juhatuse liikmed usuvad, et Rannale võib jätta aega kuni linnaeelarve vastuvõtmiseni, aga siis tuleks tal ikkagi lahkuda.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Süvene antud uudisesse ja tee selle kohta lühikokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult ühe või kahe lausega!\n\nTekst:\n\nStatistikaameti andmetel on Eesti vabariigi alaliste elanike arv seisuga esimene jaanuar 1998 üks miljon 453800 inimest ja kodakondsus ja migratsiooniameti andmetel oli dokumenteeritud Eesti kodanikke esimese jaanuari seisuga käesoleval aastal 948746 inimest, dokumenteeritud välismaalasi 323365 inimest ja seega kokku dokumenteeritud, nagu ma ütlesin, üks miljon 272111 inimest. Praeguste prognooside kohaselt võib Eesti vabariigis elada circa 175000 dokumenteerimata Eesti kodanikku, kellest põhiosa moodustavad alla viieteistaastased lapsed. Lapsed ei kuulu praegu kodakondsuse ja migratsiooniameti poolt nimetatud dokumenteeritud isikute arvestuse väljaspool Eestit elavate kodanikuarvu hindamisel kogu maailmas. Tuleb tõdeda, et täpsed andmed on meil olemas ainult nende kodanike kohta kes võtsid osa riigikogu valimistest välisriikides ja 95. aasta riigikogu valimistel osales 11257 Eesti kodanikku väljaspool Eestit. Dokumenteeritud kodanike hulgas need, kellel on siis pass, on eestlasi 81 protsenti, muudest rahvustest kodanikke 19 protsenti. Nüüd, kui hinnanguliselt arvestada ka dokumenteerimata kodanikke, siis on eestlaste osatähtsus suurem laste arvelt ja eestlaste protsent kodanike koguarvust on circa 83 84 protsenti.",
"role": "user"
},
{
"content": "Peaminister Mart Siimanni ülevaade Riigikogule Eesti rahvastikust.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita sellele vastav lühikokkuvõte ühe või kahe lausega. Vasta alati ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nHommikuse seisuga on Eesti täiskasvanud elanikkonnast vähemalt ühe vaktsiinidoosiga vaktsineeritud ligi 21 protsenti. Kokku on vaktsineerimisi tehtud üle 227000 ja kaks vaktsiinidoosi on saanud ligi 70000 inimest. Nädalavahetuse mass vaktsineerimisest jäi üle umbes 2000 doosi ja need lähevad vanemaealistele ja riskigruppi kuuluvatele inimestele. Haigekassa juht Rain Laane. Need lähevad siis sellel nädalal perearstidele, kes süstivad selle õiges vanusegrupis ehk siis 65 ja vanematele Meie kaks, võib-olla sellist suuremat õppetundi viimasest nädalavahetusest on see, et kui teha suur vaktsineerimist, siis suur vaktsineerimisele tulevad need inimesed, kes on absoluutselt kindlad ja veendunud nii selles, et nad seda just nimelt seda tüüpi vaktsiini soovivad saada. Järgmine mass vaktsineerimine on kavandatud maisse. Kui rääkida maikuus tehtavast suurvaktsineerimisest, siis meie lootus on, et me oleme jõudnud selleks ajaks eakamad grupis hõlmata numbrites vähemalt 60 70 70 pluss protsendini, siis me saame vastavalt sellele ka vanusepiiri alandada, eesliini töötajad ära vaktsineerida. Ja siis see asi läheb kindlasti ladusamalt. Terviseameti hädaolukorra juhi Urmas Sule sõnul on aga haigestumise trend muutumas. Põhiraskus on noorematelt liikunud taas eakamatele. Kui meil siin paar nädalat tagasi tekkis niisugune trend, et gestumus hakkas minema nooremaks et hakkas nooremaid, selliseid kesk ja keskja teises pooles inimesi olema, proportsionaalselt rohkem siis viimase kahe nädalaga see trend on tagasi pöördunud, mitte hüppeliselt, aga praegu keskmine haiglaravile viibijate vanus on siis 68 aastat ja et miks on see vaktsineerimise osas just hästi oluline vanemaealise vaktsineerida, sest noh, me teame kõik, et Eestis mehed on tükk maad haigemad kui naised või, või noh, kui ausalt öeldes tükk maad nõrgemad kui naised. Et see, see väljendab ka Covid statistikas väga selgelt. Sel nädalal on Eestisse oodata vaid vaktsiin, kokku jõuab neid siia 26000 doosi. Need jõuavad perearstideni ülehomme ja on süstimis valmis neljapäeval ja reedel.",
"role": "user"
},
{
"content": "Sel nädalal on Eestisse oodata 26 000 doosi Pfizer BioNTech vaktsiini, jätkuvalt on eelisjärjekorras vanemaealised ja riskigruppi kuuluvad inimesed. Järgmine massvaktsineerimine toimub mais.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Vaata antud uudislugu ja koosta üks või kaks lauset, mis võtavad kokku selle sisu. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nHarilikult ootab hoiuraamatukogu, et raamatut toodaks neile, nüüd aga minnakse ise kliendi juurde. Pärnu teabe ja kogumispäev oli esimene üritus Eesti hoiuraamatukogu, teabe ja kogumiskampaania. Pärnus tõid inimesed raamatuid keskraamatu kokku juba nädal aega. Paljudel on tõrge raamatu äraviskamise suhtes, aga seda tuleb siiski küllaltki tihti teha, räägib Eesti hoiu raamatukogu direktor Gerda Kordemets. See on üks meie hoiuraamatukogu kolmest põhiteenusest on siis nii-öelda vahetuskogu pidamine, ehk siis elanikkonnalt raamatute kogumine, püüd leida neile uus lugeja, jagame neid raamatukogudele, vanglatele, haiglatele ja lasteasutustele, aga see kogus on kuidagi nüüd siin koroona ajal metsikult kasvanud, sest inimesed jäid koju, tegid seal remonti, sorteerisid oma riiuleid ja nüüd me alustasime siis sellist kampaaniat, et anna raamatule uus elu. Et me käime läbi Eesti suuremad keskused ja püüame inimeste käest koguda raamatuid, sest kõik ei hakka tooma ühte kotitäit raamatut spetsiaalselt sõitma Tallinna. Ja teiseks, me püüame natuke harida inimesi nagu selles osas, et päris kõike ei ole mõtet meile tuua, päris kõigile raamatutele ei ole enam meiega suutelised lugejat leidma, ehk siis meilt läheb väga suur kogus raamatuid siiski utiili, suured raamatutoojad, on teil ka kirjastused, kes planeerinud nagu üle arvavad, et lugejaid on rohkem ja no see on paraku üks väga valus aspekt, tihtipeale kirjastaja ja ma ei mõtle siin üldse ainult suuri kirjastusi, vaid tänapäeval võib kirjastada ju kes tahes kirjastaja ei mõtle selle peale nii-öelda kriitiliselt, et kui palju tema raamatul on lugejaid siis tihtipeale trükitakse nagu igaks juhuks rohkem ja siis tuleb välja ikkagi, et ei ole ostjaid, sellele raamatule keegi ei taha ja siis need jõuavad meile. Meil tuleb päris palju kirjastuste ja kirjastajate jääke ja ka nendest meil ei õnnestu kõike laiali jagada, nii et ma soovitan väga kriitiliselt mõelda näiteks igasugused juubelialbumid, et kasvõi nii mõelda, et hea küll, teeme selle juubelialbu, aga kui mitu inimest seda endale mälestuseks tahab ja teiseks, et kas see peab ilmtingimata olema kõvade kaantega ja klantspaberil, äkki see võib olla pehmel paberil, et seda saaks ümber töödelda siis kui sellel enam lugejat ei ole, äkki jääb mõni puu kasvama? No seda me tahaks väga, et puud jääksid kasvama, see on ka selle mõte.",
"role": "user"
},
{
"content": "Eesti Hoiuraamatukogu käivitas Pärnus pidulikult raamatute kogumise aasta. Hoiuraamatukogu üks ülesanne on koguda kokku inimestele üleliigseks muutunud raamatud ja leida neile uus lugeja. Aasta jooksul toimuvad raamatu-kogumise päevad üle Eesti.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Loe läbi uudislugu ja tee lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte, mis peegeldab selle põhisisu. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nBolti tõukerataste suunajuht Toomas Tammus ütles, et linnarahvas on tõukerattad väga hästi vastu võtnud ja kohati on nõudlus ületanud pakkumise. Tulevatel päevadel või tuleval nädalal, õigemini siis paneme tänavatele, siis tõukerattad juurde ja loodetavasti siis pakkumine vastab ka nõudlusele. Nimelt on meil äpis ära märgitud, kuhu siis võib neid tõukerattaid parkida. Et soovitame muidugi inimestel siis käituda heaperemehelikult, et parkida rattaid, siis eelkõige siis siis kergliiklusteede äärtesse, kõnniteede äärtesse. Viimase 10 päeva kestel on nii mõnigi pealinlane näinud suhteliselt ootamatus kohas ning justkui hüljatuna tunduvat elektritõukeratast. Tegu pole siiski peremeheta varaga, vaid moodsad linnatranspordiga, kus pärast vajalikku käiku jäetakse laenuratas järgmist reisijat ootama. Kui Bolt on pealinlastele juba tuttav, siis tänasest on 100 tõukerattaga linnas väljas ka Cit p. Mis on aga elektri tõukerataste eelised näiteks auto või takso ees, vastab Cit. Eesti juht Heigo Proten. Ta on kõige kiirem, ta on ohutu, et kui sul kiiver peas on ja nii-öelda vastutustundlikud sõidad, midagi hullu ei ole, ta on roheline, teise aasta keskkonda, ma arvan, kõige viimaseks ta on nagu äärmiselt nagu lõbus. Laenutussüsteem on ratastel lihtne. Pärast vastava rakenduse allalaadimist tuleb end kasutajaks registreerida, sisestada maksekaardi andmed ja seejärel näeb juba rakendusest lähedal asuvaid rattaid. Ööseks korjavad ettevõtted rattad kokku ja viivad laadima. Tallinna kesklinna vanem Vladimir Svet on linnatranspordi uue suunaga rahul. Nii Bolt kui ka City be mis alustab sisuliselt tänasest, on mõlemad olnud linnaga väga tihedas ühenduses kogu selle protsessi vältel ja Citi Bga on juba sõlmitud leping ja Baltika varsti sõlmitakse loodetavasti selleks, et ka lasta nendel firmadel oma tõukerattaid panna ka linnamaale ja sellega oluliselt tihendada seda võrku, mida nad praegu pakuvad. Mõlemad laenutusfirmad on lubanud tulla vastu linnavalitsuse palvel ja seega jääb laenurataste maksimumkiiruseks 20 kilomeetrit tunnis.",
"role": "user"
},
{
"content": "Alates 19. juunist on Tallinnas olnud võimalik laenutada Bolti elektrilisi tõukerattaid, mida on tänavatele jõudnud 120. Täna alustas 100 elektritõukeratta laenutamisega ka Citybee.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Süvene antud uudisesse ja tee selle kohta lühikokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult ühe või kahe lausega!\n\nTekst:\n\nIgal inimesel on õigus keelduda vaktsiinist ka koroonavaktsiinist. Kui töökohal seda nõutakse, ei pea töötaja põhjendama, miks tema vaktsineerida ei soovi, ütles tööinspektsiooni nõustamisjurist Grete kaar. See võib töötajal olla meditsiiniliselt vastunäidustatud või töötaja lihtsalt ei tahagi ennast vaktsineerida. Et see on töötaja enda info, mida ta ei pea tööandjaga jagama, et tööandjad ei pea põhjendama, miks ta ei soovi vaktsineerida. Kui tööandja tahab, et kõik tema alluvad oleksid vaktsineeritud, tuleks vaktsiinist keeldujale leida muud rakendust enne kui võib hakata rääkima töösuhte lõpetamisest. Veel kord Grete Kaar tööinspektsioonist. Kõigepealt tööandja ikkagi peab hindama, et kui suur töötajal on see nakatumisrisk ja sealhulgas ka oht nakatada siis klienti, et näiteks noh, hooldekodus, eks et erinevatel töötajatel võib see riski suurus olla ka erinev, et kui võrreldagi hooldajat või mingisugust administraatorit, siis hooldajal on kindlasti see suurem risk, kuna ta puutub klientidega vahetult kokku. Et samas administraatorile, kes on siis kuskil leti taga, et tööandja saab panna ette mingisuguse klaasi või töötaja saab kasutada maski, et see risk on natukene väiksem. Aga kui on näiteks selline töö, et inimene istub laos päevast päeva ja puutub kokku ainult oma kolleegidega, aga võõrastega mitte, et kas siis sellisel juhul ei saa nagu üldse põhimõtteliselt sundida vaktsineerima? Kui suur see risk on, et kas on võimalik kasutada ka muid isikukaitsevahendeid või kuidagi korraldab tööd ümber nii et töötajad ei puutu nii lähedalt kokku. Ehk et tööandja jah, peab ise vaatama enda töökeskkonda, kuidas ta saab tööd niimoodi korraldada, et see nakatumis risk oleks nii võimalikult väike, kui, kui see olla saab. Kui teist tööd ei ole võimalik pakkuda või töötaja sellest keeldub, on võimalik töösuhe lõpetada. Kindlasti tuleb töötajale enne lepingu ülesütlemist selgitada või teha selline tähelepanu juhtimine. Et miks tööandja tegi sellise otsuse, et milleks see vaktsineerimine vajalik on ja mis on siis vaktsineerimisest keeldumise tagajärg, ehk et siis töölepingu lõppemine. Ja kui töötaja ennast siis jätkuvalt ei vaktsineeri, saab tööandja esitada töötajale lepingu lõpetamise avalduse. Ja, ja põhjuseks siis ongi see, et töötaja antud töökohale enam ei sobi, kuna siis nõuded ja eeldused töökohal on riski hindamise tulemusel muutunud. Kui töötaja seejuures tunneb, et tema õigusi on rikutud, saab ta pöörduda töövaidluskomisjoni. Nende teemade kohta on juba ka hulk inimesi tööinspektsioonilt nõu küsinud.",
"role": "user"
},
{
"content": "Koroonaviiruse vastu vaktsineerimisest keeldumine võib küll inimesele maksta töökoha, kuid enne peab tööandja tegema kõik endast oleneva, et nii ei läheks.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Loe läbi uudislugu ja tee lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte, mis peegeldab selle põhisisu. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nPõhimõte on väga lihtne, kaugosalusega istung peab olema otsustatud riigikogu juhatuse poolt ja, ja selleks peavad olema olemas mingisugused objektiivsed põhjused, et lihtsalt niisama me kindlasti oma töökorda ei muuda, vaid kui on olemas objektiivsed takistused riigikogu liikmetel, siis tervikuna või riigikogul oma tööd teha, siis on võimalik riigikogu juhatusel kaugosalusega istung otsustada. Sellele kehtivad põhimõtteliselt samasugused reeglid nagu ka erakorralisele istungile või siis täiendavale istungile kehtivad nõuded helik siis kohal peab olema 51 saadikut ja hääletamine põhimõtteliselt toimub samamoodi nagu praegu me hääletame ju elektrooniliselt kasutades hääletuspulti siis kui peaks toimuma kaugosalusega istung, siis kasutatakse lihtsalt elektroonilist lahendust, mis on riigikogu liikmetele siis turvaliselt kättesaadavaks tehtud. Need põhimõtted on kõik kenasti eelnõusse kirja saanud ja ma väga loodan tõepoolest, riigikogu selle kiiresti menetleb. Küll on meil vaja siis jah, siin natukene ka eelarvelist tuge selleks et riigikogu kantselei IT-teenistus selle vajaliku muudatuse ga infotehnoloogiliselt sisse viiks. Saan ma nüüd õieti aru, et mitte ei määra see seadusemuudatus seda, et näiteks riigikogu hakkabki kaugosalusega töötama kuni eriolukorra lõpuni vaid iga kord, iga istungi eel teeb juhatus otsuse. Selle otsustab riigikogu, juhatus võib otsustada ka terveks nädalaks, aga põhimõte mõte on see, et me ei loo süsteemi, millega riigikogu liikmed võivad ki kodus istuda. Ei, kaugeltki mitte. Riigikogu liikme töökoht on Toompea loss ja, ja igal tavapärasel juhul me eeldame, et me töötame seal. See võimalus, mille me loome kaugusalusega istungiks, on ikkagi erandlikeks juhtumiteks ja see eeldab tõepoolest siis riigikogu juhatuse otsust. See otsus tuleb tõepoolest igakordselt eraldi, aga tähtaeg, või ütleme, see nii-öelda kestvus ei, ei ole piiritletud, et kas see on üheks istungiks või ta on mitmeks istungi.",
"role": "user"
},
{
"content": "Põhiseaduskomisjon andis menetlusse Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse muutmise seaduse eelnõu, mis võimaldab kaugosalusega Riigikogu istungid. Kui põhjalikult see Riigikogu tööd muudab?.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Analüüsi uudist ja koosta sellele lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nTartu linnaraamatukogu juht Asko Tamme on sotsiaaldemokraatide kandidaat hariduse, spordi ja kultuurivaldkonna abilinnapea kohale. Järgmiseks 20-ks kuuks on üks tema olulisemaid ülesandeid seotud Euroopa kultuuripealinna aasta ettevalmistamisega. Tema peab sõrme peal hoidma, et protsess kuidagi kii vaigisuks. Ohukohad võivad olla lihtsalt need, et, et see läheb tasakaalust välja, et me hakkame liiga palju mõtlema, eks ole, selle peale, mida me pakume meie külalistele või välismaalastele või ühte või teist tüüpi külalistele midagi taolist ja me unustame ära selle, et see on, see on meie asi, see on meie jaoks tehtud, eks ole, et meie, Tartu linn, see on meie inimestele tehtud, mul on tunne, et näiteks Tallinn läks nagu niimoodi, et tuli see aasta siis oli üks sündmus, teine sündmus, kolmas sündmus, aga noh, praegu tagantjärgi ei olegi muudki, et aa, et meil oli ja lõppes ära ja oligi lõppenud. Asko Tamme on kindel, et edasi peab liikuma ka südalinna kultuurikeskuse rajamisega. Mis sest, et Eesti Rahva Muuseumi direktor Alar Karis kutsus ruume otsivat Tartu kunstimuuseumi hoopis Raadile kolima. Tartu mõttes on see, et meile jääks alles oma Tartu kunstimuuseumi, et sellel oleks nagu esinduslikud ja muuseumile sobivad ja muuseumi jaoks ehitatud ruumid võimalikult kesklinnas. See on nagu Tartu jaoks selline identiteedi ja Tartu kui Tartu olemise küsimus. Kultuurikeskuse maksumuseks on hinnatud 30 40 miljonit eurot. Keskuse rahastamisplaani kokkuleppimine jääb suuresti sotside teise abilinnapea kandidaadi Gea Kangilaski õlule. Tulevane rahandusala abilinnapea Kangilaski loodab, et rahastusplaan saab valmis kevadeks. Ongi selge see, et riik peab osaliselt ka sinna panustama, sellepärast et nagu teada on, siis põhiosa saab olema linnaraamatukog ja teine osa saab olema Tartu kunstimuuseum, mis kuulub riigile. Ehk siis me ootame siin ikkagi selgelt riigi osalust. Kui riik ei panusta, siis tuleb Kangilaski sõnul edasi vaadata, kaaluda laenuvõtmist või eraraha otsimist. Kangilaski ütleb, et lisaks kultuurikeskusele vajab linn, kas seltsimaja. Tartu linn palus, et riik annaks selle tarbeks endise Eesti Rahva Muuseumi näitusehoone. See seisab täna tühjana, aga valitsus ei suuda otsustada, sest Isamaa Erakond sooviks hoone hoopis enam pakkumisele panna. Sama soovib ka hoone kõrval tegutsev korporatsioon Sakala. Niisugune punnseis on kestnud juba aastaid ja hoone lihtsalt laguneb. Kangilaski sõnul hakatakse nüüd seltsi majale uut kohta otsima. Põhimõtteliselt me oleme kaalumas ka varianti, jah, me loobume sellest hoonest, selle hoone, tegelikult renoveerimine on ka väga kallis linnale, et mida me oleme otsustanud, et me teeme ka sellise korraliku auditi, et milliseid ruume saab nagu üle linna kasutada, et siis nagu vahepealsel ajal ei oleks ju seda, et nendel harrastusgruppidel ei ole kohta, kus käia. Koalitsiooni vahetamisega saab uue juhiga Tartu linnavolikogu. Selleks pakuvad sotsid tänast trükimuuseumi juhti Lemmit, Kaplinski.",
"role": "user"
},
{
"content": "Tartu sotsiaaldemokraadid esitavad linnavolikogu esimehe kandidaadiks Lemmit Kaplinski ning abilinnapea kandidaatideks Gea Kangilaski ja Asko Tamme. Tartu sotsiaaldemokraadid alustasid koalitsioonikõnelusi Reformierakonnaga jaanuaris. Reformierakonna ja sotsiaaldemokraatide koalitsioonileping allkirjastatakse esmaspäeval.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Süvene antud uudisesse ja tee selle kohta lühikokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult ühe või kahe lausega!\n\nTekst:\n\nRohkem kui pooled ajateenistusse astujad olid enne ajateenistust vaktsineerimata. See tulenes sellest, et ajateenistusse astujate vanusegrupile avanes vaktsineerimine. Alles hiljuti jätkab kaitseväe peaarst kolonel leitnant Argo Lusti. Kaitseväkke saabus juba 744 isikut, kes oli eelnevalt vaktsineeritud ja järgnevale 900-le suutsime esimese nädala jooksul pakkuda kaitsepookimise koroona vastu, siis siin väeosades. Kaitsepookimiseks kasutatakse peamiselt Moderna vaktsiini, samas on osad ajateenistusse astujad soovinud ka Jansseni vaktsiini. Ühtegi tõsisemat allergilist reaktsiooni ei tekkinud. Meil on ligipääs selles mõttes kõikidele praegu ringlevatele vaktsiinidele väga hea koostöö haigekassa ja terviseametiga, et me ei pea nagu piirduma ühe või teisega, meil on, mida isikud soovivad, seda me saame neile ka manustada. Loomulikult on umbes kümme-viisteist protsenti neid, kellel tekivad need nii-öelda oodatud reaktsioonid palaviku ja valusa süstekoha näol. Hetkel on umbes 100 ajateenijad, kes ei ole nõus ennast kaitse pookima koroonaviiruse vastu. Kaitseväe peaarsti kononel leitnant Argo Lusti sõnul ei hakata kedagi sunniviisiliselt vaktsineerima. Küll aga tuleb vaktsineerimata ajateenijatel arvestada erinevate piirangutega. Näiteks on see kokkupuutel siis Covid positiivsega see isolatsiooni jäämise kohustus et see kõik on see, mis tõenäoliselt hakkab hiljem siis teenistuskäiku seda natukene mõjutama, kas on siis võimalik minna alati linnaloale, kas on võimalik teatud osas väljaõppest osa võtta või peab olema isolatsioonis, noh, need kõik hakkavad väikest rolli mängima ja tõenäoliselt tuleks siis vaadata missugusesse, üksuse, neid komplekteerida või, või mis nendega peale hakata, kes siis üldse ei ole nõus vaktsineerima?",
"role": "user"
},
{
"content": "Möödunud nädalal alustas ligi 2000 ajateenijat ajateenistust. Kaitsevägi lubas kõik vaktsiini soovivad ajateenijad ära vaktsineerida.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Analüüsi uudislugu ning kirjuta sellele üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta üksnes eesti keeles!\n\nTekst:\n\nEesti raadiol on erakordselt suur kuulajaskond, see tähendab seda, et Eesti raadio teeb väga head programmi. Suurt kuulajaskonda ei ole muidu, kui peavad olema väga head toimetajad, reporterid, saatejuhid ja kaheldamatult, kui rääkida nüüd päris nagu professionaalses mõttes, siis Eesti raadio peab tegema avalik-õiguslikku programmi, see peab olema sõltumatu, tasakaalustatud ja kuna sellel teemal Eesti raadio suhtes ei ole absoluutselt avalikku kriitikat, siis tuleb siinkohal öelda, et, et Eesti raadiol on väga võimas see kogemus, kuidas seda avalik-õiguslikku programmi teha, mis Eesti raadios peaks teistmoodi olema, seda on vara öelda, et mis peaks olema teistmoodi. Et noh, mina ei usu selliseid juhte, kes tulevad ja esimene päev kohe ütlevad, et, et teeme nüüd seda niimoodi ja seda teistmoodi ja kolmandat asja kolmandat moodi ja kõik asjad muudame ära ja hakkame uut moodi üldse elama. Selleks tuleb sisse elada, mõned kuud inimestega suhelda, vaadata, kuulata täiesti hoolega veelkord ja, ja, ja siis võib-olla üldse otsustada. See ei tähenda, et selle aja jooksul üldse mingisuguseid muutusi ei tule või, või, või et alles siis kolme kuu pärast läheb mingiks hirmsaks rabistamiseks ja muutmiseks. Aga see, et muutusi tuleb, see on ilmselt nagu paratamatu, sest kui me mõtleme selle peale, nõukogu vahetas välja suure osa praegusest juhatuses, eks ole, siis selle väljavahetamise üks põhjus oli ka ilmselt see mitte ilmselt vaid päris kindlasti, et oodatakse Eesti Raadio töökorralduses, organisatsiooni nõukogu poolt oodatakse mingisuguseid muutusi. Visioon laias laastus on see, et need tugevused, mis täna on Eesti raadiol, neid tuleb hoida ja neid tuleb arendada. Tuleb teha sellist Eesti raadiot, millega arvestatakse ühiskonnas. Eesti raadio peab olema arvamusliider. Eesti raadiost räägitakse Eesti raadioga, arvestatakse Eesti raadiot, austat, tühikargajad kardavad Eesti raadiot. Targad riigimehed usaldavad ja peavad lugu Eesti raadiost ja ma arvan, et sellist sellist raadiot tuleb teha.",
"role": "user"
},
{
"content": "Eesti Raadio uus juhatus alustas tööd.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Analüüsi uudislugu ning kirjuta sellele üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta üksnes eesti keeles!\n\nTekst:\n\nMärtsikuised parlamendivalimised on viimase 12 kuu jooksul juba kolmandad ja Iisraeli poliitikud on pidevas kampaania valmidus es. Benjamin Netanyahum seisab taas silmitsi oma rivaali, sinivalge alliansi juhi Beni gansiga. Mõlemad ihkavad peaministri tooli, kuid kummalgi neist pole õieti võimalust valitsust moodustada. Poliitiline ummikseis mõjub lõpuks ka riigi üheksale miljonile inimesele, sest uus aasta algab riigieelarves. On oht, et mitmed olulised eluvaldkonnad jäävad miinusesse või suisa seisma. See kahjustab ka Iisraeli poliitilist kuvandit. Rahvas ju usaldas valitsust. Pole ka garantiid, et järgmine ring valimisi selle poliitilise ummiku murrab. Poliitikud viskavad isekeskis nalja, et tegelevad juba neljanda valimistsükliga. 70 aastane Benjamin Netanyahu on Iisraeli poliitikas domineerinud kaks aastakümmet. Viimase aasta jooksul on aga probleemide lumepall tema ümber kasvanud sest partei sees pead tõstvale rahulolematusele. Lisaks tuleb rinda pista ka korruptsioonisüüdistustega. Likudi sisevalimistelt oodatigi eelkõige, kui palju suudab Netanyahu varasem soosikuid. Nüüdne rivaal kide on saar. Saar tähendab eebria keeles tormi. Ta on endine jurist, kes on olnud kahel korral ka minister. Pigem radikaalne ja suhtumisest palestiinlastesse olnuks temalt oodata karmi joont. Kui Need anyahu vastased rõhuvad altkäemaksule ja pettusele, on saar seda teadlikult ignoreerinud. Ta pole otseselt Netanyahu vastu, kuid on selge, et parteile on uut liidrit vaja kohe, kui kohtusüsteem on Netanyahu üle võidu saavutanud. Netanyahut hüütakse Bibiks. Bibi on erakonna jaoks teinud rohkem, kui keegi selleks võimeline on, ütlevad tema toetajad. Tema diplomaatiliseks triumfiks peetakse USA saatkonna avamist Jeruusalemmas 2018. aasta mais. Kaotus Likudi valimistel olnuks Netanyahu tõsine hoop. Viimaste nädalate küsitlused näitavad siiski, et saari juhtimisel saanuks Likudi kolmandatel parlamendi valimistel vähem kohti kui Netanyahuga.",
"role": "user"
},
{
"content": "Iisraeli suurima partei Likudi juhina jätkab Benjamin Netanyahu. Märtsis on Iisraelis taas parlamendivalimised, mille Netanyahu võita loodab.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Uurides uudislugu, loo sellele ühe või kahe lausega lühikokkuvõte. Vasta eesti keeles!\n\nTekst:\n\nNo kahtlemata seda tänast sündmust on raske alahinnata, see on ajalooline päev ja Eesti edasisele arengule on kindlasti nüüd omaette e-märk. Tänasele allkirjadega me kinnitasime, et Eesti on valmis jagama teiste Euroopa riikidega ühistulevikku elama ja töötama ühiste väärtuste nimel demokraatliku vabana ja võrdsena austama inimõigusi, pidama kinni õigusriigi printsiipide ülimuslikkusest, olema solidaarne ja kandma vastutust, kandma ka sotsiaalset vastutust. Muidugi lõplik sõna on nüüd Eesti kodanike käes, kes 14. septembril tulevad rahvahääletusele ja teevad lõpliku otsuse. Kuid ometi täna anti Eestile see võimalus. Ja ma usun, et Eesti kodanikud teevad õige otsuse. Tänane ülemkogu on selles mõttes ka ajalooline, et esimest korda on nüüd tulevased liikmesriigid, kes peaksid liituma järgmise aasta maist kaasatud ülemkogu sisulise arutelu. Seekord me istusime suure laua taha, kuhu kõik 25 riiki ära mahtusid ja esitasime täpselt samadel alustel oma seisukoha nägemust. Seekord siis oli teemaks Euroopa tulevik. Euroopa tuleviku konverentsi arutusel olevad institutsionaalsed küsimused, nõukogu komisjon, samuti, kas Euroopa liit vajab endale tulevikus mingisugust Euroopa kongressi moodi institutsiooni, kas Euroopa Liit vajab ühtset välisministrit ja sellised teemad, mis tegelikult pidi olema algselt arutelule märtsikuus ülemkogul, kuid kuna siis oli põhiteemaks Iraak ja lükati edasi, siis see oli selles mõtes mõttes tähtis arvamuste vahetus, et kohale oli kutsutud ka onmendi president Valleriisi kar, destan ja kogu selle asja see oli, et et sest kaardist bänd saaks nüüd siis otseallikast ehk siis liikmesriikide tule liikmesriikide valitsusjuhtidel ja, ja riigipeadelt selge sõnumi, millist institutsionaalset mudelit nad tuleviku Euroopas eelistavad ja selle põhjal siis hakata ka võimalikke kompromisse kokku panema ja anti väga selge sõnum selle kohta. Uus kontsitsiooni lepe peaks olema üle antud Euroopa järgmisele ülemkogule, mis toimub 21. juunil Tessalonikis ja et esika selle nimel ka töötaks. Küll aga oma sõnavõtus. Eesti vabariigi president Arnold Rüütel toonitas seda, et ajakavast kinnipidamine on küll tähtis, aga veelgi tähtsam on selle töö kvaliteet ja sisu. Mistõttu kui me suudame paremad dokumendi konvendis kokku panna, siis ei pea tingimata kramplikult sellest ajagraafikust kinni pidama, mis on olnud Eesti vabariigi seisukoht siis pikemat aega ja seetõttu oli ka tema ainukene valitsusjuht ja riigipea tsiteeris Valenti Gar destin oma lõpusõnavõtus ja just nimelt toonitas seda, seda elu, elutarkust, mida meie president antud küsimuses väljendas. Kõik 25 riiki said ka sõna ja oma seisukoha välja öelda, aga nagu teada on, on Eesti nägemus selles sarnane. Umbes 20 tulevase ja tänase liikmesriigi nägemusega oleme ju alla tänu 16 riigi ühisavaldusele Euroopa Liidu tuleviku institutsioonide reformi osas. Hommikul oli ka kohtumine väikeriikide ehk siis nende 16 riigi pluss siis veel Belgia, Holland ja Luksemburg, kes samu seisukohti jagavad riikide valitsusjuhtide riigipeade tasandil, kus siis lepiti kokku ühtse seisukoha selles ütleb välja Luksemburgi peaminister Jean-Claude Juncker ja teised siis avaldavad sellele toetust ja toonitavad neid küsimusi, mida nemad oluliseks peavad ja sellest kokkuleppest peeti ka kinni, sai seda seisukohta toetatud ja, ja omakorda rõhutatud neid olulisi aspekte, et võrdsus liikmesriikide vahel. Institutsioonide tasakaal Euroopa liidus on sellised printsiibid, mille üle me ei ole valmis tingima.",
"role": "user"
},
{
"content": "Euroopa Liidu kandidaatmaad kirjutasid Kreekas alla ühinemislepingule Euroopa Liiduga. Kommenteerivad välisminister Kristiina Ojuland ja Eurointegratsioonibüroo juhataja Henrik Hololei.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Analüüsi uudislugu ning kirjuta sellele üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta üksnes eesti keeles!\n\nTekst:\n\nTerviseameti peadirektori asetäitja Marianne Härma ütles saates uudis pluss, et valitsus piirangute karmistamisega ei kiirusta. Ta ütles, et võimaliku kolmandasse lainesse sisenemisel ei lähtuda piirangute kehtestamisel enam niivõrd nakatumisnäitajatest, kuivõrd meditsiinisüsteemi koormatusest. Kui me näiteks eelmisel aastal teise lainesse sisenedes nägime väga selget korrelatsiooni nakatumisnumbrite kasvul haiglaraviga, siis nüüdseks teades juba, et iga teine inimene Eestis on kaitsva süsti kätte saanud oluline osa vanemaealisest elanikkonnast ja riskirühmadest on ka juba kaitstud, kuigi võiks olla veel, ehk siis, kui nakatumise numbrid hakkavad kasvama, siis vähemalt meie loodame ja ei ole ka põhjust praegu arvata teisi et haiglaravinumbrid ei hakka nii kiiresti reageerima, kui me seda eelmisel sügisel nägime, aga siin jällegi siis nüüd joonistub välja see uuem, tead, et mis piiridelt siis meil haiglaravi jälle satub riski alla ja kui selleks hetkeks ikkagi ei ole vaktsineerimisega hõlmatus veel piisav, et riskirühma inimesed ka need, kes tänaseks on veel kaitsma ei ole tolleks hetkeks kaitset saanud, siis tuleb meil jälle hakata vaatama seda, et haiglaravipandeemia tingimustes oleks toimepidev. Valdavalt saabub koroona delta tüvi Eestisse rändega Eestisse. Saabujad, kes pole vaktsineeritud, peavad jääma karantiini. Inimeste karantiinis püsimist kontrollitakse pisteliselt. Praegu peamiselt piiriületajatele tehakse telefonikõned, et me jõuame läbi helistada hinnanguliselt 1500 piiriületajat olenevalt siis, kuidas meil nakatunute arvust parasjagu on, mida väiksem on päevased nakatumisarvud, seda rohkem on meil jõudu tegeleda siis teiste ennetavate tegevustega, sealhulgas siis ka piiriületajate kontrolliga ja, ja selle suhtlusega. Inimene võib ju näiteks telefonis öelda, et on kodus, kuid tegelikult on sõpradega grillimas või rannas ikkagi suvi ju veel kord Marianne härma. Sellised asjad tulevad üldjuhul kõne kaudu välja, et inimese käitumisest on üpris kergelt aru saada, kui väga ta olukorra pärast muret tunneb, kas ta tahab koostööd teha, et selliste küsimuste kaudu tavaliselt selgub ja, ja praegu pigem on indikatsioon, et inimesed väga hästi tahavad koostööd teha delta tüve pärast tuntakse muret.",
"role": "user"
},
{
"content": "Eestis on levima hakanud koroonaviiruse nakkavam delta-tüvi ning nakatumiste arv on hakanud tasapisi tõusma. Praeguse nakatumiste tõusutrendi jätkudes samas tempos võib meil juba paari nädala pärast taas olla sadakond nakatunut päevas ja valitsus võib taas piiranguid karmistada. Koroonaviiruse võimaliku kolmanda laine ajal saab piirangute kehtestamise aluseks haiglaravi vajaduse tase. Terviseameti peadirektori asetäitja Mari-Anne Härma sõnul nakatuvad praegu peamiselt nooremad vaktsineerimata inimesed ning vaktsineeritud inimeste nakatumise risk on jätkuvalt väga väike.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Loe läbi uudislugu ja tee lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte, mis peegeldab selle põhisisu. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nRiigikogu valimised on vähem kui aasta pärast Turu-uuringute aktsiaseltsi läbi viidud küsitlustes selgus, et uue erakonna tulekut pooldab 25 protsenti valimisealisest elanikkonnast. Sealjuures MTÜ Eesti 200 poolt annaks hääle 15 protsenti valijatest. Eesti 200 liikmete regionaal elu koordinaatori Igor Taro ja tegevjuhi Henrik Raave arvates tuleb tulemustesse suhtuda veel reservatsiooniga. Kuigi erakonna loomine pole ei Raave ega Taro sõnul eesmärk omaette, tegutsetakse juba selles suunas. Igor Taro. See huvi iga päevaga nagu kasvab, saame uusi päringuid, kontakti võtta küsimusi, et me kavatseme, ütleme lähikuudel kõikide nende inimestega arutada neid võimalikke samme, lahendusi, mis Eesti sellise uue arenguhüppe jaoks oleksid vajalikud ja mida võiks nagu valimiste põhiteemaks tuua. Et selles mõttes tõepoolest me oleme hetkel üks MTÜ, mis on sellisest rahvaliikumisest aluse saanud ja me sellest me kolm kuud või neli kuud ütleme, tegutseme, siis me saame edasi otsustada, et et kas astume siis mingisuguse järgmise sammu. Henrik Raave sõnul on erinevaid võimalusi Eesti 200-ga liitumiseks. Iga päev täna liitub meiega inimesi, kes soovivad jääda nii-öelda Facebooki jututuppa, kes soovivad saada kokku arutada asju, kes soovivad kindlasti liituda MTÜ-ga on ka neid, kes tahaksid kindlasti, et sellest sünniks erakond ja tahaksid osaleda valimistel. Et on väga palju erinevaid inimesi ja kuidas see formeerub, mida siis lõpuks otsustatakse, see, see kõik selgub sügisel. Kui selle internetiplatvormiga saavad kõik liituda, kes soovivad, siis kuidas on lood ekspertide kaasamisega? Kui praegu seda vaatama minna, on seal juba täna näha haridusteemadel nii 60 70 inimest, majandusteemadel seal 40 50 inimest. Eesti 200 liikmed ei kahtle, et 501 liiget saadakse erakonna moodustamiseks kokku. Pigem on küsimus sisuliste seisukohtade kokkuleppimises, kuigi koostööd ollakse valmis erakondadega veenutsi tegema, ütles Taro. Et kellegi nimekirjas ei kandideerita. Ma arvan, et me peaksime ikkagi tegutsema selle nimel, et kõnetada kõiki neid ja anda neile valikuvõimalus, kellel see hetkel Eestis puudub, mitte siis väga olema kinni sellest, et mis see üks või teine kaubamärk või kuidas see võimalik koostöö või mingisugune areng väga hüpoteetilises võtmes võiks olla.",
"role": "user"
},
{
"content": "Kui homme toimuksid valimised annaks oma hääle MTÜ-le Eesti 200 15 protsenti valijatest. Rahvaliikumise liikmete sõnul ei ole erakonna loomine eesmärk omaette, kuid selle suunas tegutsetakse.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Loe läbi uudislugu ja tee lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte, mis peegeldab selle põhisisu. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nMillal hakkas inimkond toitu raiskama? Tallinna Ülikooli baltisaksa uuringute ja keskkonnaajaloo professori Ulrike ba sõnul sai üleilmne toidu raiskamine alguse 20. sajandi keskel. Eestisse jõudis see nähtus alates 1990.-te aastate lõpust, mil inimesed loobusid esmalt loomapidamisest, siis aiapidamisest ja lõpuks ka ise kokkamisest. Need muutused olid tähtsad, sest sõnul käivad inimesed isetehtud toiduga ettevaatlikumalt ümber juba selle valmistamiseks kulutatud aja tõttu. Kui inimene ei oska toorainetega säästlikult ümber käia, on see professori sõnul õpitud abitus, mis suurendab toidu raiskamist. Samas on siinmail varemgi välja mõeldud võimalusi, kuidas hooajalisi saadusi säilitada ja ära kasutada. Näiteks mõtles Torma pastor Johann Georg Heisen fond Schwarzenberg 18. sajandil välja kiirsupi. Spetsiaalse kuivatusahju ja erinevate toorainete abil valmistatud supp aitas talurahval talvesid üle elada ning sobis toidumoonaks sõduritele ja meremeestele. Ühtlasi nägid baltisaksa toidu uuendajad 18. sajandil toidu raiskamist ehk prassimist talupoegade pulmades ja muudes pidustustes. Kuna toona määras inimese toidulaua tema ühiskondlik kuuluvus, sai mõisnik süüa välismaist toidukraami. Aga talupoja jaoks võis üks sügisene pidu tähendada nälga kevadel. Mõisniku toidulaua ülejäägid söödi järgmisel päeval ära külmade roogade näol või läksid need edasi sulastele, mida isegi sulased ei tahtnud, jõudis sigadele toiduks. Seega on ühe solk Ulrike blati sõnul teise toit ja raiskamisest saab rääkida ainult väga tinglikult. Toidu raiskamine algab järelikult ikkagi sealt, kus kaob oskus toidujääkidega majandada.",
"role": "user"
},
{
"content": "Eesti inimesed hakkasid toitu raiskama, kui saabus küllus ja enam ei pidanud ise süüa tegema.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Süvene antud uudisesse ja tee selle kohta lühikokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult ühe või kahe lausega!\n\nTekst:\n\nTurvast leiab lillepotist või poest maitsetaime ostes ka kurk või tomat jõuab söögilauale turba abil. Nii kasvab ki turbanõudlus, selgitab Tartu Ülikooli geograaf Ain kull. Turvas on sisuliselt Meie jaoks ju muutunud selliseks mugavuslahenduseks mida enam toimub linnastumine, mida mugavamad me tahame oma toitu kätte saada, seda enam on vaja intensiivset tulumajandust kasvusubstraate üha viljakamad pinnast ja päris turba kasutamisest loobuda ei ole lähiajal võimalik. Turbatootmisel paiskub hektari kohta aastas õhku neli tonni süsihappegaasi. Võrdluseks keskmise sõiduauto aastane heide on 2,5 tonni. Kull ütleb, et tootmisel on heide paratamatu. Peamine mure on tõesti just nende ammendunud kasutusest välja jäänud turbatootmisaladega, kus vaatamata tootmise lõppemisele jätkuvalt toimub süsihappegaasiheide Suurbritannias keelatakse aianduses turbaväetiste kasutus aastast 2024. Turbaliidu tegevdirektor Erki Niitlaan ütleb, et turbale alternatiivi ei ole. Osad kasvatajad on ka Inglismaalt juba ära läinud, lahkunud teistesse riikidesse, sest lihtsalt taimekasvatus ei ole ilma turbasubstraatide kasutamiseta konkurentsivõimeline. Turba tootmisel paiskub Ain kulli sõnul õhku vaid viiendik kogu heitest. Kuidas turba kasutamisel heitegaaside teket vähendada, hakkavad ülikool ja turbatootjad koos uurima, selgitab Niitlan. Turbas või turvas sisaldav kasvusubstraat või turbatoode siis tuleks pärast kasutamist kokku koguda ja kas siis hoiustada selliselt talle õhk juurde ei pääse või teha ta nii-öelda uuesti tooraine, eks üks võimalus, mida kindlasti saab turbast teha, on näiteks aktiivsüsi. Süsi ise väga oluliselt enam edasi ei lagune ja, ja seda aktiivsütt, et saab kasutada siis näiteks ka põllumuldade parandajana, aga seal juba see süsinik jääks siis pikaajaliselt seotuks.",
"role": "user"
},
{
"content": "Järjest karmimatest keskkonnanõuetest hoolimata kasvab linnastumise tõttu turbatoodete nõudlus.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Loe läbi uudislugu ja tee lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte, mis peegeldab selle põhisisu. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nSellest, et Narva elektrijaamade toimimine sõltub vastase suvast, räägiti juba üheksakümnendatel, piisab idanaabril Narva veehoidla lüüsid avada ning veetaset paari meetri võrra langetada, kui elektrijaamad, esmajoones balti elektrijaam, jäävad hädavajalikust jahutusveest ilma. Erinevad allikad märgivad, et elektrijaamade juurde kavandatakse uut kanalit, mis Narva jõe vee kindla peale kohale tooks. Pumpade ja tammide abil kindlustatakse, et elektrijaamade jahutusvesi oleks olemas ka siis, kui veehoidla rikutakse palju küsimusi, nii tehnilisi kui rahalisi on veel lahtised, kuid aega on samuti vähe, räägib riigihalduse minister Jaak Aab. Siin on ka olemas siis esialgne hinnang sellele julgeolekuriskile, mis puudutab meie energiajulgeolekut, kus olukord idanaabri tahtel võib üleöö muutuda ja me peame olema valmis, et meie jaamasid kellegi teise tahtel seisma panna ei saaks. Aab kinnitab, et just mure Narva elektrijaamade pärast ajendas ministeeriumi paluma riigikogult seadusemuudatus neljapäeval teisele lugemisele mineva lennundusseaduse eelnõu külge haagitakse ettepanekud, mis loovad riigi bürokraatiamasinasse omamoodi kiirtee jahutuskanali loomiseks lubaks mitmed pikaldased menetlusetapid vahele jätta ta või kiiremini läbida muudatus. Ettepanekute ametlik autor on kaitseministeerium. Ministeeriumi kaitseplaneerimise asekantsler Tiina Uudeberg märgib, et juba praegu võib tavapärasest kiirema menetlusega püstitada julgeolekuasutustele tarvilikke ehitisi. Nüüd laieneks erandit teistele valdkondadele. Need tingimused on siis sellised, et see eesmärk ehitisel peab olema ainult julgeolekualane või siis hädaolukorda ettevalmistav ei tohi olla alternatiivseid asukohti või, või lahendusi, see peab olema väga kiire ja igal juhul igal erineval nii-öelda kaasusel vabariigi valitsus siis otsustab selle eraldi, et noh, mingisugust automatismi sinna sinna ei teki. Ainult ühest teeotsast ei saa protsessi ga mööda kihutada, seal on Natura 2000 võrgustiku kaitse eesmärgid. Kui eelhinnang näitab, et neile võib plaanitav ehitis kehvasti mõjuda, tuleb kiirteelt vähemalt ajutiselt ära pöörata ning algab pikem keskkonnamõjude hindamine. Uudebergi sõnul pole Narva veehoidla küsimus seadusemuudatuse ainus põhjus. Kui riigikaitse on aiapindne, võib ka julgeoleku mõttes hädavajalike ehitiste spekter laiem olla, ütleb Uudeberg. Neid kaasusi kindlasti tuleb väga harva ja pigem ikkagi vähe, et see ei ole kindlasti nüüd meedet, millega siin kõik valitsemisalad oma taristuehitus kiirendada saaksid. Aga jah, võibolla sillad või mingid viadukti võivad ka olla näited, mida mingil hetkel võiks võib-olla selle protseduuriga kaaluda.",
"role": "user"
},
{
"content": "Bürokraatiamasinasse rajatakse kiirteed, mida mööda menetledes saaks alternatiivset jahutuskanalit rajava kopa võimalikult kähku maasse lüüa.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Loe läbi uudislugu ja tee lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte, mis peegeldab selle põhisisu. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nEesti üleliigse suhkruvaru suurus on 91464 tonni, teatas Euroopa komisjon. Sellest üle poole asus Euroopa Liiduga liitumise hetkel ettevõtete ladudes. Viimastel andmetel oli tarbijate käes 43000 tonni suhkrut ja selle koguse on valitsus lubanud Euroopa komisjonile kompenseerida. Peaminister Andrus Ansipi sõnul ei kavatse riik suhkrut mesilase söödaks töödelda ega kolmandate se riikidesse ilma eksporditoeta müüa. Me võiksime üleliigset suhkrut ümber töödelda mesilaste söödaks. Eestile jaguks sellest ümber töödeldud suhkruks kõikidele Eesti mesilastele enam kui 10-ks aastaks. Nii et ma ei pea seda nüüd väga mõistlikuks ettepanekuks. Üleüldse, täpselt samamoodi ei pea mina mitte mingil juhul perspektiivikaks seda, et, et me ostame Euroopa liidust kokku siis subsideeritud suhkrut ja müüme seda kolmandatesse maadesse. Ühel riigil ei tasuks kaotada ära soliidsust selle nimel, et minna siis mõnda miljonit kuskilt teenima. Riik jäägu riigiks ja riikjärgu hakaku spekulandiks suhkruga sakerdajaks. Kui me oleme trahvi ära teeninud, siis tuleb see trahv ära maksta. Põllumajandusminister Ester Tuiksoo kinnitusel on suhkruvaru võimalik hävitada vaid ettevõtjatel, kelle käes oli läinud aasta esimeseks maiks 48500 tonni üleliigset suhkrut. Nende laovarude hävitamise õigus täna on ettevõtetel, see ei olegi riigi roll, tänased õigusaktid seda ei luba ja meie järelepärimise peale Euroopa komisjon ei ole meile ka selget vastust selleks andnud. Aga ma tahaksin veel täna rõhutada, et me räägime täna siiski tõesti ainult kogusest, mitte summast, sest see kogus võib meil ka 30.-ks novembriks ju muutuda. Ettevõtted saavad hävitada ikkagi ettevõtete käes olevat suhkrut. Meil ei ole praegu alust arvata, et nad kipuvad seda kohe kiiresti tegema. 25-st 1000-st tonnist üleliigsest suhkrust on kohtus vaidlustatud 24000 tonni. Esimene osa suhkrutrahvist tuleb Eestil Euroopa Liidu eelarvesse maksta juba järgmisel aastal ja see on veerand kogusummast ehk kuni 179 miljonit krooni. Kokku ähvardab Eestit kuni 715 miljoni kroonine nõue.",
"role": "user"
},
{
"content": "Euroopa Komisjon kinnitas Eesti suhkru üleliigse laovaru suuruseks 91464 tonni.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Loe läbi uudislugu ja tee lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte, mis peegeldab selle põhisisu. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nKas Brüssel on mingil moel reageerinud Donald Trumpi avaldusele, et reisindus Ameerika Ühendriikide ja Euroopa riikide vahel katkestatakse 30-ks päevaks? Ainuke, mida ametliku reageeringuna praegu võib nimetada, on Euroopa nõukogu, presidendi Sharles Micheli lühike kommentaar, et otsese reisipiirangu mõjude ga tegeldakse ja siis võimalik, et tänase päeva jooksul veel selle kohta mingi hinnang antakse, sest seal on ka üht-teist segast, mida see siis täpselt ikkagi tähendab ja keda puudutab noh siis teine seisukoht on see, et, et piirangud ei tohiks kuidagi halvendada Ameerika Ühendriikide Euroopa Liidu majandussuhteid ja noh, kolmandaks muidugi Euroopa liidu poolne kinnitus, et koroonaviiruse leviku peatamisega tegeldakse väga intensiivselt, nii et ka need Trumpi süüdistused, et justkui Euroopa on risk Ameerika Ühendriikidele, et noh, nii-öelda läbi lillede öeldes et see kindlasti ei pea paika, et, et selle viiruse levik teatavasti algas hoopis kuskilt mujalt ja, ja selle riigi osas sellelaadseid, absoluutseid, reisipiiranguid Ameerika Ühendriigid ei ole kehtestanud, ehk siis Hiina osas Kas lähemal ajal on oodata ka mingeid seisukohti, näiteks Euroopa komisjonilt Euroopa parlamendilt? No ma eeldan, et jah, et Euroopa komisjon kui selline igapäevane Euroopa liidu täitevorgan ikkagi peab ka selgitusi ja oma hoiakuid andma, et ma eeldaksin, et siiski tänase päeva jooksul Euroopa komisjoni me selle osas midagi kuuleme, sest tegemist on ikkagi väga olulise sammuga Ühendriikide poolt, mida kui adekvaatselt ei hinnata ja ei selgitata, võib ikkagi eitada väga suurt kahju Euroopa Liidu ja Ameerika Ühendriikide suhetele. Mis Euroopa parlamenti puudutab, siis noh, parlament kui selline on nüüd pooleteistkümneks nädalaks praeguse seisuga oma tegevuse peatanud, nii et parlamendi kui terviku või ka mõne komisjoni ametlikku seisukohta tulla ei saa ja noh, mis puudutab Euroopa nõukogu, siis peale selle hommikuse Michelli ütluse, võimalik, et tuleb midagi veel, aga selleks, et Euroopa nõukogu saaks midagi öelda, peab ta oma liikmesriikidega ehk Euroopa liidu kõigi riikidega ju konsulteerima.",
"role": "user"
},
{
"content": "USA president Donald Trump keelas teatavasti 30 päevaks kogu reisimise Euroopast Ühendriikidesse, et takistada uue koroonaviiruse levikut.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita selle kohta üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nPresident Joe Biden külastas oma sünnilinnas krantonit, kus üritas kohalikele kinnitada, et vaatamata teravatele läbirääkimistele liiguvad demokraadid majandusplaani vastuvõtmise poole. See plaan ei ole valik vasak ja parempoolsete või mõõdukate ja progressiivsete vahel. See plaan on valik konkurentsivõime ja tegevusetuse vahel. Biden kohtus sellel nädalal nii demokraatide, progressiivse kui ka mõõduka tiiva esindajatega. Kõneluste tulemusena kavatsetakse majandusplaani hinda tuua kõvasti allapoole. Tõenäoliselt jääb see kahe triljoni dollari juurde. Viimastel andmetel vähendatakse seetõttu esialgu välja pakutud tasustatud lapsehoolduspuhkuse aega ja loobutakse tasuta rakendus kõrgkoolihariduse t. Samas üritatakse säilitada neid plaaniosasid, mis on seotud tervisekindlustuse kättesaadavuse ja universaalse lastehoiuga räägib USA esindajate koja demokraatide juht ansip. Lousi. Kui inimesed küsivad, mis on kolm kõige olulisemat teemat, millega kongress silmitsi seisab, siis vastan alati samamoodi. Meie lapsed, meie lapsed, meie lapsed. Kõige suuremad erimeelsused on aga seotud kliimamuutusega, mõõduka demokraadi. Joe Mansini sõnul ei kavatse ta majandusplaani toetada, kui valge maja ei loobu süsinikumaksuettepanekust. Meil on head läbirääkimised kõigiga kõikide võtmeisikutega, et mõista teineteise seisukohti, läbirääkimised sujuvad, räägib USA senaator, demokraat Ron Widen. Kompromi ilma kliimata pole kokkulepet, me ei tohi saavutada kompromissi nende imeliste noorte inimeste arvelt. Demokraadid soovivad jõuda lõpliku kokkuleppeni selle kuu lõpuks, mis lubaks kongressil edasi liikuda erakondadeülese taristuplaaniga. Rahvusringhäälingu raadiouudistele Maria-Ann Rohemäe, Washington.",
"role": "user"
},
{
"content": "Valge Maja ja kongressi demokraadid üritavad lahendada sisevaidluseid, mis on seotud president Joe Bideni 3,5 triljoni dollari suuruse majandusplaaniga. Sotsiaalsetele tagatistele ja kliimamuutusele keskenduv eelnõu soovitakse vastu võtta selle kuu jooksul, kuid enne seda tuleb plaani oluliselt kärpida.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Vaata üle uudislugu ning loo sellele lühike kokkuvõte. Piira vastus ühe või kahe lausega ja vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nValge maja pöördus föderaalse kriisihaldamise agentuuri poole, et nad aitaksid valitsusel toime tulla aina suurema hulga saatjateta alaealistega, kes lõunapiiri ületavad. Agentuuri endine juht Greek Fukate. See on humanitaarmissioon, mind ei huvita immigratsioonipoliitika, mis on selle olukorra tekitanud või miks see juhtus. Nad on siin, nad on lapsed ja me kavatseme neid niiviisi ka kohelda. Piirivalveameti ajutistes keskustes on viimastel andmetel 4200 saatjat. Alaealist seaduse järgi tuleks nad kolme päeva jooksul saata sobivatesse varjupaikadesse kuid paljudel juhtudel on see aeg juba ammu ületatud. Osade laste advokaadid on USA meediale öelnud, et piirivalveameti keskused on niivõrd ülerahvastatud, et lapsed magavad kordamööda põrandal. Valge maja pressiesindaja Jen Saki. Mitte ükski piirivalveameti keskus ei ole lastele mõeldud. Me tahame nad võimalikult kiiresti saata varjupaikadesse ja sealt kodudesse. Vabariiklased süüdistavad immigratsioonikriisis president Joe Bideni avatud piiride poliitikat, mis on nende hinnangul pannud kiiremini töötama ka inimsmugeldajad. USA esindajate koja vabariiklaste juht Kevin McCarthy. President Biden i otsused on põhjus, miks inimesed arvavad, et nad võivad siia tulla ja seadust rikkuda. USA esindajate koja liige, demokraat Veronika Eskobar. E stractr. Minu jaoks on praegu olulise tähtsusega, et ehitasid uuesti üles taristu ja suudaksime inimlikult menetleda just eelkõige laste juhtumeid. Sellel nädalal arutatakse teate kojas kahte immigratsioonimäärust. Ühega soovitakse pakkuda kaitset lastena ebaseaduslikult USA-sse saabunud sisserändajatele, teisega võimaldatakse farmitöötajatel taotleda alalist elamisluba. Rahvusringhäälingu raadiouudistele Maria-Ann Rohemäe, Washington.",
"role": "user"
},
{
"content": "USA piiriametnikud on hädas immigrantide vastuvõtmisega, sest lõunapiirile saabub aina rohkem saatjateta alaealisi. Ajutistes keskustes on viimastel andmetel 4200 last, kes magavad ülerahvastatuse tõttu kordamööda põrandal.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Loe läbi uudislugu ja tee lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte, mis peegeldab selle põhisisu. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nEttepaneku koostööd alustada tegid sotsiaaldemokraadid, ütles sotsiaaldemokraatliku erakonna esimees Sven Mikser. Meie eesmärk on kindlasti teha koostööd sel eesmärgil, et selline mõnevõrra mustvalge poliitika ja ja kogukondi, ütleme, keeletunnuse alusel vastandav poliitika Eestis saaks murtud. Vene Erakond Eestis juht Stanislav Tšerepanov ütles, et sotside ga alustati koostöökõnelusi, sest nemad on esimene erakond, kes sellise avaldusega esines. Keegi ei ole rääkinud reaalsest võrdsusest Eestis ja nendest probleemidest, millest sotsiaaldemokraadid räägivad. Me veendusime, et sotsiaaldemokraadid ei taha lihtsalt niisama midagi deklareerida, et venelaste hääli saada. Aga nendel on tõeline kavatsus alustada Eestis uut poliitikat. Kui me suudame praegu kokku leppida ja tõesti tulevikus teeme reaalset koostööd, ma ei tea, mis vormis sest ükski pool ei välista ka ühinemist, siis ma arvan, et see tooks kasu kogu Eesti ühiskonnale ja Eesti tulevikule. Täna oli sotsiaaldemokraatide ja vene erakonna esimene kõneluste voor, kus arutati sotsiaalharidus ja keelepoliitikat. Tšerepanov ütles, et nende erakonna jaoks on kaks väga olulist teemat, eestikeelne õpe vene gümnaasiumi es ja kultuuriautonoomia. Üllatus oli selles, et tõesti nagu suuremas osas meie seisukohad kattuvad, sest et näiteks. Me oleme samal meelel sotsiaaldemokraatliku erakonnaga, et vene gümnaasiumi üleviimine 60 protsendi peale eesti keeles ikkagi parandaks nende eesti keele kvaliteeti ja parandab ka nende konkurentsivõimet tööturul ja see kuidagi ei peaks kahjustama ka hariduse kvaliteeti. Täna jõuti ühele meelele, et selle õppeaasta algusest kehtestatud eestikeelse õppe kogemust tuleks nüüd analüüsida ja vajadusel teha muudatusi. Sven Mikser ütles, et paljud keerulised teemad on veel ees. Kindlasti on, on üsna keeruline panna kokku neid programme, kui noh, ütleme niimoodi, et üks erakond on sotsiaaldemokraatlik Erakond on massipartei ses mõttes, et meil on terviklik programm, mis tegelikult ei tee nii-öelda rahvustunnuseid keeletunnuse alusel vahet ja, ja teiselt poolt on erakond, kes on ennast näinud siiski seni ühe vähemus rahvuse huvide esindajana. Poliitikavaatleja Agu Uudelepa hinnangul ei too vene erakonnaga ühinemine sotsiaaldemokraatidele hääli juurde, pigem võib see eestlaste toetust vähendada. Venelaste häälte püüdmises pole iseenesest midagi ohtlikku, vene erakonnaga ühinemine on aga loll mõte. Esiteks see ei anna mitte midagi ei nimekirja tugevuse ega potentsiaalsete häälte mõttes. See ei tähenda loomulikult, nagu Vene erakonnal Eestis ei oleks kaasa vara. On ikka ja sellest tuleb teine põhjus, miks ühineda ei tasuks kaasa varakult, eks vastuseis vene koolides eestikeelse õppeosa suurendamisele. Arvamus, et mittekodanikud võiksid saada valida ka riigikogu ja Euroopa Parlamendi valimistel ning veel hea mitu seisukohta, mis isegi tolerantsel eestlasest valijal ajavad kopsu üle maksa. Sotsid on seega otsustanud minna üpris õhukesele ja väga-väga libedale jääle. Nad peavad olema üliettevaatlikud, et ei läheks nii nagu Tallinna jõulukuusega. Algul kukud kaks korda ninali ja siis võetakse jupp maha.",
"role": "user"
},
{
"content": "Toimuvad Sotsiaaldemokraatliku Erakonna ja Vene Erakond Eestis koostöökõnelused.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Loe läbi uudislugu ja tee lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte, mis peegeldab selle põhisisu. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nKriisikeskuses läbi viidud identifitseerimistoimingud kinnitasid kahe Eesti kodaniku hukkumist eelmisel nädalal toimunud terrorirünnakus Nizas, kus kokku sai surma 84 inimest. Välisminister Marina Kaljurand ütles tänasel pressikonverentsil, et praegu viibib haiglaravil veel kolm Eestiga seotud isikut. Haiglas on praegu kolm inimest, kaks on Eesti kodanikud, üks on Eesti elanik, aga Vene Föderatsiooni kodanik ja kuna tegemist oli Vene Föderatsiooni kodanikuga, siis meid sellest inimesest ei informeeritud, vaid saime teada hiljem. Seoses sellega, et terroriohvriteks olid ka sama perekonna teised liikmed. Sugulaste palvel detaile hukkunute vigastuste ja hukkumise täpsete asjaolude kohta ei avaldata. Praegu on isas koha peal konsul ja tänasest veel üks välisministeeriumi ametnik, kes aitavad lähedasi praktilistes küsimustes. Lähedastele on tagatud ka psühholoogiline abi. Tänaseks on sotsiaalministeerium psühholoogilise nõustamise ja psühholoogilise toetamise enda peale võtnud ja toetab nii täna nišis olevaid inimesi, kes vajavad psühholoogilist tuge aga ka Eestis olevaid inimesi, sugulasi-tuttavaid, kes psühholoogilist tuge vajavad ja abistame asjaajamisel selleks, et välja selgitada, millised on, millised kindlustuse olid hukkunutel ja kannatanutel. Kas need kindlustused üldse olid ja kuidas edasi minna bürokraatia ja paberimajanduse ga selliselt, et Me hukkunud saaks Eestisse tuua ja suhelda edasi haiglatega, millal haavatud on sellises seisukorras, et ka nemad saab Eestisse edasi haiglaravile tuua. Välisministeerium saatis Pariisi lisadiplomaadi, kes on abiks prantsuse ametivõimudega suhtlemisel. Kaljuranna sõnul tagab riik nii hukkunute kui vigastatud transpordi Eestisse. Me aitame hukkunud ja haavatud Eestisse tuua, aga seejärel loomulikult me suhtleme ka prantsuse kriisikeskusega. Uurime võimalusi, millised on kompenseerimiseks prantsuse riigi poolt ette nähtud, nagu ma ütlesin, see mehhanism on olemas, praegu on oluline abistada meie kodanikke ja siis hakkab juba tegelema ka tagantjärgi kahjude välja nõudmisega prantsuse riigilt, kui see on võimalik.",
"role": "user"
},
{
"content": "Välisministeerium sai Prantsusmaa ametivõimudelt kinnituse, et Nizzas toimunud terrorirünnakus hukkunute seas on kaks Eesti kodanikku.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita sellele vastav lühikokkuvõte ühe või kahe lausega. Vasta alati ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nHaldusreformi eesmärk on tagada kohaliku omavalitsusüksuse majanduslik toimetulek ja avalike teenuste ühtlane tase. Õiguskantsler Indrek Teder ütles täna vikerraadio reporteritunnis, et reformi käigus tekivad kohalikud omavalitsused peavad olema suutelised tagama kodanike põhiõigused. Hariduse sotsiaalküsimustes kohalik infrastruktuur, prügimajandus, probleem, lihtne, kohalik omavalitsus on liiga väike lik, ta ei ole suuteline. Minu posti otsast vaadates on oluline just, et kohalikud omavalitsused suudaksid funktsioneerida, et inimesed oleksid sellega rahul. Nad saaksid oma selle avaliku teenuse kätte. Regionaalminister Siim-Valmar Kiisleri sõnul on kehtivates seadustes omavalitsuste ülesanded täpselt kirjas. Kui omavalitsused on suutlikumad, nad on suuremates piirides haldavad suuremat territooriumi, neil on rohkem elanikke, rohkem rahalisi võimalusi, siis saab liikuda edasi selle juurde, et näiteks maavalitsus telt anda täiendavaid ülesandeid kohalikele omavalitsustele koos rahalise ressursiga. Ühistranspordi korraldamine, bussi dotatsioonid. Omavalitsuse suuruse alampiiriks saab 25000 elanikku ja ühinemist ei toimu üle maakonna piiride. Üle 40000 elanikuga linnad on eraldi omavalitsused, väiksemad linnad jäävad vallasisesteks linnadeks, oma nime ja linnapeaga. Reformi tulemusena tekib viis linna ja 15 maakonda. Tallinna tehnikaülikooli professor Sulev Mäeltsemees on varem märkinud, et haldusreform nõuab ka põhiseaduse muutmist. Sest vald ja linn ei jää enam ühte kategoorias, senised vallad muutuvad osa valdadeks, aga sellisel juhul ei ole nad enam mitte kohaliku omavalitsuse üksused selle senises staatuses põhiseaduses. Ma ei ole ühtegi analüüsi näinud, mis kinnitaks 15 pluss viis mudeli eeliseid ja miinuseid. Regionaalminister Kiisler lükkas selle väite ümber ja tõi täna ajakirjanike ette umbes 40 sentimeetri kõrguse uuringute ja analüüside tulemusi täiskaustade virna. Samuti ei pea haldusreformi läbiviimiseks põhiseaduse muutma. Minister Kiisler. See väide, et tuleks muuta selleks põhiseadust, et omavalitsus on maakonna piires, et see ei ole õige omavalitsusüksus, vald või linn, võib ka väga vabalt olla maakonna piirid. Haldusreformi seadus peaks Kiisleri ettepanekul välja kuulutatama 29. mail. 20. juunil küsitakse arvamust omavalitsustele ja elanikelt, kuu hiljem jõustub valitsuse määrus ja jääb 90 päeva valimisteni. Uus haldusterritoriaalne korraldus jõustub 18. oktoobril hiljuti toimunud linnade ja valdade päeval. President Toomas Hendrik Ilves ütles, et omavalitsuste ühinemise rong 2009. aasta sügisel ei välju. Neli president on ka öelnud seda, et ükskord peab riik ennast kehtestama. Me oleme valmis arutlema selle üle, et millal see ükskord siis kätte saab. Mina olen pakkunud välja väga radikaalse lähenemise. Kui selleks ei ole poliitilist valmisolekut, siis ma ootan, et poliitilised jõud ütleksid selle avamisel välja, et nad ei toeta seda.",
"role": "user"
},
{
"content": "Haldusreformi kava esitati valitsuskabinetile. Uus kord peaks hakkama kehtima 18. oktoobril.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita selle kohta üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nVajaliku taseme hoidmine nõuab väga suuri ettevalmistusi kõigis meie kliinikutes ja teenistustes ja nõukogul. Paraku ei olnud täna piisavat kindlust selles, et juhatuse esimees piisavalt tähelepanu sellele teemale pööraks ja, ja me otsustasime Priit Helme tagasi kutsuda ja Marek Seer, kes on nii kliinikumi kriisijuhtimismeeskonna liige kui ka Lõuna-Eesti regionaalse meditsiinistaabi juht, jätkab ja võtab sujuvalt üle juhatuse esimehe ülesanded. Kas nüüd selle otsuse taga on ikkagi see, et koroonaviirusega ei tegeldud põhjalikult piisavalt põhjalikult Tartu Ülikooli kliinikumis või lihtsalt te kasutate seda olukorda, et lahendada Priit Helme küsimus ära? Koroonaviirusega on kliinikumis väga tublisti tehtud ja Joel Starkopi juhtimisel kriisi juhtimismeeskond sellega ka tegeleb ja tegeleb kindlasti ka edasi. Aga loomulikult on vaja väga head meeskonnatööd kogu kliinikumis ja väga on vaja ka ka nende haigete, kes ei ole koroonaviirusega ravil, nad mitte Covid haigete tähelepanu väga oluliselt suurendada ja seda ka meie kliinikumi teistes haiglates ja nõukogul. Täna ei olnud veendumust, et kliinikumi juhatus praegu selle küsimusega oleks piisavalt tegelenud. Priit Eelmäe ütles just meile antud lühikeses usutluses, et tema arvates kliinik vajab muutusi ja et nende muutustega tuleb edasi minna hoolimata sellest, et tema ise seal enam ei jätka. Et millal valitakse uus juht? Kindlasti tuleb korraldada ja me korraldame uue konkursi juhatuse esimehe leidmiseks ja on väga sõnaselgelt ja otsustatud ja ka täna nõukogu kinnitas, et kõigi ette võetud reformidega on tarvis edasi minna, nendega edasi minnakse, kui kriisi tipp on ületatud. Kas Priit Eelmäele makstakse ka mingit kompensatsiooni selle eest, et ta ennetähtaegselt vabastati ametist? Vastavalt tema teenistuslepingule saab ta kolme kuu palga ulatuses kompensatsiooni.",
"role": "user"
},
{
"content": "Tartu Ülikooli Kliinikumi nõukogu kutsus tagasi senise juhatuse esimehe Priit Eelmäe, juhatuse esimehe kohusetäitjaks nimetati juhatuse liige Marek Seer. Indrek Kiisler rääkis kliinikumi nõukogu esimehe Urmas Klaasiga.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Vaata antud uudislugu ja koosta üks või kaks lauset, mis võtavad kokku selle sisu. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nSamal ajal kui esindajate koda tagandamise üle hääletas, oli president Donald Trump Michigani osariigis kampaaniaüritusel. Demokraadid on need, kes sekkuvad Ameerika valimistesse. Nemad õõnestavad Ameerika demokraatiat. Me ei teinud midagi valesti, mitte midagi. See on lihtsalt ettekääne. Nemad on need, kes takistavad õiguse mõistmist. Nemad toovad meie vabariigile valu ja kannatusi. Trumpist sai Andrew Johnsoni ja Bill Clintoni järel kolmas USA president, kes on esindajatekojas tagandatud. Teda süüdistatakse võimu kuritarvitamises ja kongressi töö takistamises. Esindajate koda hääletas mõlema süüdistusakti üle eraldi. Vabariiklased olid presidendi tagandamise vastu, demokraadid aga selle poolt USA esindajate koja spiiker, demokraat, ansip, elleusi. Ma ei saa olla uhkem või rohkem inspireeritud esindajate koja, demokraatide moraalse julguse pärast. Me ei küsinud neilt kordagi, kuidas nad kavatsevad hääletada. Bellossi sõnul kavatseb ta venitada süüdistus aktide senatisse saatmisega, sest tema hinnangul ei plaani seal enamuses olevad vabariiklased läbi viia ausat kohtuprotsessi. Senati vabariiklaste juht Mitch McConnel on varem öelnud, et ta teeb tihedat koostööd nii valge maja kui ka presidendi advokaatidega. Tagandamine on poliitiline otsus, esindajate koda tegi erakondliku poliitilise otsuse president tagandada. Ma eeldan, et ka senatis on tulemus peamiselt erakondlik. Ma ei ole selles asjas üldsegi mitte erapooletu. Kiiresti edasi liikunud tagandamisuurimine sai alguse pärast seda, kui selgus, et trump palus oma Ukraina kolleegi uurida endist USA asepresidenti ja poliitilist rivaali Joe Bidenit.",
"role": "user"
},
{
"content": "USA kongressi esindajatekoda tagandas president Donald Trumpi. Hääletati peamiselt erakondlikust kuuluvusest sõltuvalt - demokraadid olid tagandamise poolt, vabariiklased aga selle vastu. Protsess liigub nüüd edasi senatisse, kus president tõenäoliselt õigeks mõistetakse.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Uurides uudislugu, loo sellele ühe või kahe lausega lühikokkuvõte. Vasta eesti keeles!\n\nTekst:\n\nEesti riik toetab koole uute ja nutikate õppevahendite ostul. Samas jätab soovida see, kuidas õpetajatele neid uusi vahendeid tutvustatakse, leidis haridusteadlane Jaanika Leoste oma. Sel nädalal Tallinna Ülikoolis kaitstud doktoritöös jätkab Jaanika Leoste. See nagu tavaliselt tehakse, et noh, me anname materjali, me teeme paar koolitust, eks ole, ja kukkuge kasutama, et noh, see on, tegelikult on üks põhipõhjustest ka, miks sellised innovatsioonid läbi kukuvad, sellepärast et õpetaja ju ta ei tunne, et see on tema oma. Oma töös pakkus Leoste välja mudeli, kuidas siiski uuendusi õpetajateni viia. Oluline on, et õpetaja oleks uuest vahendist hästi teadlik, nõustuks seda proovima ja võtaks selle omaks. Eriti vastutusrikas on Leoste sõnul just esimene teavitamise samm. See on see nagu isu tekitamine eelroog, et et kui me teeme seda kuidagi valesti, siis me võtame tegelikult isu täielikult ära. Paaritunnise koolituse asemel võiks õpetajatel olla õppeaasta jagu aega uut vahendit oma igapäevatöös proovida. Sealjuures on Leoste sõnul oluline, et õpetaja kõrval oleks tunnis tugispetsialist. Samuti on väga oluline, kuidas õpetaja uuendused teemal suhtleb. Kas ta näiteks räägib sellest oma kolleegidega, kas ta tahab teistega koos neid materjale teha või, või samamoodi, et kas ta küsib abi, et ju väga imelik, et tuleb mingi uus meetod ta üldse ei küsi abi või üldse ei taha sellest rääkida? Kuna õppevahendeid tootvad ettevõtted tulevad välja üha uute mudelitega, tähendab vahendi kasutuselevõtt koolile uut püsikulu. Seda enam on Jaanika Leoste sõnul oluline, et kool oma õpetajate huvi enne ostu hästi selgeks teeks.",
"role": "user"
},
{
"content": "Kool raiskab nutikaid õppevahendeid ostes vaid raha, kui õpetajatel napib aega neid oma tööga siduda.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Uurides uudislugu, loo sellele ühe või kahe lausega lühikokkuvõte. Vasta eesti keeles!\n\nTekst:\n\nVenemaa praeguse tegevuse peaeesmärk on destabiliseerida olukorda Ukrainas, väitis eile Ukraina kaitseminister Oleksi Režnikov. Ta ütles, et lootvat, et Kreml pole otsust sissetungi kohta vastu võtnud, ehkki potentsiaalselt on see võimalus tema sõnul olemas. USA on jaganud oma Euroopa liitlastega luureinfot, mis näitavad vene vägede ja sõjatehnika koondumist, et valmistuda kiireks sissetungiks Ukrainasse. Ühendriikide hinnangul võib president Putin kaaluda invasiooni järgmise aasta algul. Jüri Luik Teie hinnangul, kui valmis Ukraina sõjavägi on võimalikuks sissetungiks. On täiesti selge, et Ukraina armee täna on 100 protsenti teistsugune kui Ukraina armee 2014. aastal. Esiteks, Ukraina armee on praegu sõjas karastatud. Väeosad on olnud lahingus, on varustus, mis drastiliselt erineb sellest varustusest, mis oli 2014. aastal kaasa arvatud väga moodsad seadmed, nagu näiteks USA poolt tarnitud suurtükivastased, radarid või Türgi poolt tarnitud droonid või ka kogu see sõjaline varustus, mida Ukraina ise toodab. Ukrainas on ju mainimisväärne sõjarelvastuse tootmine, mis on nüüd kõik täie auruga käima pandud ja mis kõige olulisem, Ukraina armee on demonstreerinud täna oma erakordset võitlustahet. Relvajõudude puhul on see üks, võib öelda peaaegu kõige olulisem komponent. Nii et ükskõik kes Ukraina vastu ka läheb, kui Venemaa läheb Ukraina vastu, siis ta peab arvestama, et ta seisab silmitsi väga tõsise sõjalise jõuga. Ukraina välisminister ütles äsja, et sissetung on Moskva jaoks selge variant ja Kiiev vajab teiste riikide abi, et see ära hoida. No igasugune selline avaldus jällegi põhineb väga kindlatel andmetel ja väga kindel arusaam ja loomulikult Ukraina valmisolek igasugust rünnakut tagasi lüüa, aga ka lääneriikide ühtsuses nii poliitilises plaanis nii seoses kõikvõimalike sanktsioonide, aga ka loomulikult see sõjaline abi, mida erinevad lääneriigid on Ukrainale andnud. See kõik moodustab niisuguse kompleksi heidutusmeetmetes, mille ülesanne on loomulikult relvastatud konflikti igal juhul vältida. Ja loomulikult me kõik loodame, et see õnnestub.",
"role": "user"
},
{
"content": "Vene välisluure tõrjub lääneriikide hoogustuvaid väiteid, et Moskva kavandab sõjalist sissetungi Ukrainasse.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Süvene antud uudisesse ja tee selle kohta lühikokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult ühe või kahe lausega!\n\nTekst:\n\nEsimese avaliku tagandamiskuulamise üks tähelepanuväärsemaid hetki oli siis, kui USA Ukraina suursaadik Bill Tailor teatas, et tema personali liige kuulis pealt ühte telefonikõne president Donald Trumpiga. See juhtus päev pärast seda, kui trump rääkis oma Ukraina kolleegi Volodõmõr Selenskiga. USA suursaadik Euroopa liidus Gordon Sondlen kohtus restoranis Selenski abiga ja helistas seejärel presidendile räägib USA suursaadik Ukrainas Bilt allor. Minu personali liige kuulis, kuidas president Trump küsis telefonis suursaadik Sonlandil uurimiste kohta. Suursaadik Sonland ütles president Trumpile, et ukrainlased on valmis edasi liikuma pärast kõne lõppu. President Trumpiga uuris mu personali liige, suursaadik Sonlandilt, mida president Ukrainast arvas. Suursaadik Sonland vastas, et president Trump hoolib pigem Biden i uurimisest. Sonlandi advokaadid ütlesid, et suursaadik kavatseb sellest olukorrast rääkida järgmisel nädalal, kui ta ise tunnistusi annab. USA meedia andmetel oli Trumpi ja Sonlandi kõne juures David Holmes, kes peaks kongressi minema juba homme. See kuulamine toimub kinniste uste taga. Vabariiklased aga nõuavad, et tunnistama tuleks nii Hunter Biden kui ka vilepuhuja, kelle kaebusest kogu asi alguse sai räägib USA esindajate koja liige vabariiklane Jim Jorden. Demokraatide esimesed kaks tunnistajat ei ole kunagi vestelnud presidendi valge maja personaliülema Mulveini või linnapea Julianiga. Ja kui rääkida suursaadik Tailorist, siis tal oli kolm kohtumist president selenskiga ja nende jooksul ei tulnud mitte kordagi jutuks see mõte, et sõjaline abi oleks seotud uurimisega. Esimese avaliku kuulamise järel on aga selge, et diplomaadid olid mures presidendi isikliku advokaadi Rudi Juliani rulli pärast räägib USA asevälisminister George Kent. Mulle sai selgeks, et Juliani püüded ärgitada poliitiliselt motiveeritud uurimise mõjutasid USA koostööd Ukraina ga. Gent ütles, et Juliani levitas valesid endise USA, Ukraina suursaadiku Marie vanovici kohta, kes annab kongressis avalikult tunnistusi homme rahvusringhäälingu raadiouudistele. Maria-Ann Rohemäe, Washington.",
"role": "user"
},
{
"content": "USA esindajatekoja esimesel avalikul tagandamiskuulamisel ütles suursaadik Bill Taylor, et tema andmetel sõltus Ukrainale sõjalise abi andmine erinevate uurimiste alustamisest. Demokraadid süüdistavad USA presidenti Donald Trumpi ukrainlaste survestamises. Vabariiklased aga leiavad, et president ei teinud midagi valesti.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Loe läbi uudis ja anna sellele lühike kokkuvõte ühe või kahe lausega. Vastus peab olema ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nArmas, varahommikune Eesti kallid kaasmaalased, meie külalised. Tere hommikust kõigile ja kõikjale üle Eestimaa. Täna on meie oma riigi Eesti vabariigi 85. aastapäev. 85 aastat tagasi. Teise aasta 1000 viimase sajandi algul kuulutati välja Eesti iseseisvus millest meie esivanemad olid unistanud juba palju aastaid. Noorimad nendest, kes läksid meie iseseisvuse eest vabadussõtta on elanud ligemale sajandi. Vanimad nendest lastest, kes on sündinud meie praeguse põhiseaduse algusest on elanud sellest esimese kümnendiku. Tahaksin kummardada kõigi veteranide ees tänu kellele meie riik sündis ning on püsima jäänud. Tahaksin tänada ka kõiki neid kelle igapäevaseks tööks on meie riigi kaitsmine. Täna, homme ja edaspidi. Maarahva talupoegi vaba maa, jää vabaks saa, jää seisma saa. Nii lihtsalt ja samas nii pühalikult sõnastas Henrik Visnapu tundmuse ning soovi, millega Eesti riik loodi. Meie vabariik ei sündinud rahupäevil. Eesti iseseisvus rajati sõdade keskel ja tollases rahvusvahelises olukorras ei olnud ühe Euroopa väikerahva õigus enesemääramisele maailmas sugugi enesestmõistetav. Ent vabadussõda kinnitas, et eestlane suudab kaitsta oma iseseisvust. Oma vabariik on hüve ja kui ollakse valmis oma riigi eest seisma, saavutatakse ka teiste tunnustus. Mõeldes meie riigi ehitajatele aastakümnete kestes südamliku tänuga. Tahaksin tänasel päeval, et Eesti iseseisvuse ajalugu õpetas meile just nüüd vastutustunnet ja ettenägelikkust. Head sõbrad meie teiega teame, mida tähendab sündida sõja ajal ja elada okupatsioonide all. Kuid me teame ka, et vägivalla ja ülekohtu vastu ei saa end kaitsta ükskõiksusega sest vägivald ise ei ole kunagi neutraalne ja inertne. See on meie paljude põlvkondade kogemus, mis annab meile õiguse maailmas ja maailma asjades kaasa rääkida ka siis, kui meist ei taheta aru saada, kuulda, võtta või kuulata. Armas rahvas, head külalised. Ja vankuda ei või üht hetkegi me read meid, mingid raskused ei tohi rüüa segi. Nii kirjutas August Sang 1956. aastal aastal, kui maailm oli samuti närviline ja samas ometi ka tulvil ilusaid lootusi. Ka meie elame lootust ajal ja mitte üksnes kohe algavate parlamendivalimiste tõttu. Valikuid tuleb teha ja otsuseid langetada iga päev. See ongi iseseisva riigi argielu. Eestlane on oma riigi suhtes olnud nõudlik ja see nõudlikus on kasvanud ja minu meelest on see hea märk. See tähendab, et iga kordaminek on tubli töö tulemus, mitte aga juhuslik vedamine. Seda on põhjust korrata, sest me oleme küll juba harjunud olema väga kriitilised. Aga ometi me peaksime suutma oma majapidamist hinnata ikka nii, et plussid miinus taha ära ei kaoks. Käi kindlalt pea kõrges. Lidia Kotula kirjutas need read ajal mil Eesti vabariigi väljakuulutajad polnud veel sündinud. Need sõnad on omal kohal, aga tänagi meie iseseisvuse 85. aastapäeval Nendes sõnades on peidus ka meile nii vajalik reipus. Käi kindlalt, pea kõrges, meie lipp lehvib kõrgel ning Toompea on ka kantsina kindel. Soovin seda kindlust kõikjale üle Eesti ja muidugi kogu aeg ja eriti täna. Siis on ka meie tulevik parem. Head iseseisvuspäeva kõikidesse Eestimaa kodudesse. Kuidas tänan.",
"role": "user"
},
{
"content": "Riigikogu esimehe Toomas Savi kõne lipuheiskamise tseremoonial Eesti Vabariigi 85. aastapäeval.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Süvene antud uudisesse ja tee selle kohta lühikokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult ühe või kahe lausega!\n\nTekst:\n\nIsamaa ja Res Publica Liidu volikogul olid kõne all mitu päevateemat, alates erakonna sisestest plaanidest, millega minnakse vastu europarlamendi valimistele kuni hetkel riigis valitseva majandus olukorrani välja. Erakonna esimees Mart Laar esitas istungil peetud ettekandes teesid Eesti majanduse arenguks, millega minnakse välja ka läbirääkimistele. Oma koalitsioonipartneritega ettekande järel puhkes volikogu saalis ettearvatult elav mõttevahetus. Mart Laari sõnul on paljud riigid oma kiirele kasvule aluse pannud just kriisiaegadel tehtud valusate, kuid õigete otsustega. Vaadates Eesti nii säästueelarve tegemist kui ka seda vajadust lõigata mitte üks, vaid ikkagi ligi 10 miljardit maha 2000 2009. aasta eelarve plaanist, no siis on selge, et see tekitab küsimusi. Ja see, mida me mida panime, ongi vaadata seda olukorda, kus me oleme sattunud tõesti võimalusena. Ehk kui oleme sunnitud niikuinii koalitsioonilepingu sisuliselt avama ja seal tehtud lubadused kriitiliselt läbi vaatama, siis kasutame seda võimalust, et et sellesse koalitsioonileppesse kirjutada sisse ka mõningad olulised reformid, mida headel aegadel tavaliselt ära ei tehta. Aga kui saabuvad halvemad ajad, siis on inimesed valmis suuremateks muudatusteks ja ja eriti palju tähelepanu. Täna pöörati siis haldusterritoriaalsele reformile mille, mida erakond loeb väga vajalikuks ja milleks me soovime nüüd tõesti selle tegemise vajaduse ka oma partneritega läbi rääkida. Siin pakuti välja kaks võimalust, kas nii kihekondlik printsiip ehk 58 60 omavalitsust või maakondlik printsiip 15 17 omavalitsust? See on debateeritav küsimus, seda debateeriti ka juba siin saalis väga-väga ägedalt, kuid kui me nüüd kohe sellega tõsiselt tegelema ei hakka ja ka kiirelt otsusele ei jõua, siis tegelikult me oleme juba kaotanud miljardeid kroone selle tegematajätmise tõttu ja kui me nüüd edaspidi kavatseme samas moel minna, siis me kaotame veel. Arutelu ei tähendaks Laari kinnitusel mingil kombel kehtiva koalitsioonilepingu tühistamist, kuna ta on veendunud, et vaid ühiselt kõiki probleeme arutades suudetakse need Eesti eduks pöörata. Rahvusringhäälingu Pärnu stuudiost Ülle Hallik.",
"role": "user"
},
{
"content": "IRL volikogul kõneles Mart Laar haldusreformi vajalikkusest.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Loe läbi uudis ja anna sellele lühike kokkuvõte ühe või kahe lausega. Vastus peab olema ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nNiisugust majanduskasvu numbrit nagu tänavu teises kvartalis pole me näinud nullindate majandusbuumist saati. Rahandusministeeriumi eelarve poliitika asekantsler Sven Kirsipuu ütleb, et vähemalt osalt on ilusad numbrid tingitud eelmise aasta väga nigelas teisest kvartalist. Aga noh, väga paljud majandusnäitajad on juba üle 2019. aasta, siin on erisusi, eks tööpuuduse näitaja võib-olla on veidi kõrgem ja nii, aga palgakasv on samas väga kiire olnud. Paljudel sektoritel läheb paremini kui kunagi varem, nii et tervikuna majandus liigub ikkagi heas tempos. Seitsmendal septembril tutvustatakse majandusprognoosi, mis on aluseks järgmise aasta riigieelarve koostamisel. Ka täna avaldatud numbrid mängivad seal olulist rolli. Juba varem on mõned ministrid avaldanud lootust, et võib-olla õnnestub neil pääseda kevadel pea kohale riputatud kärpekirvest. Sest milleks kärpida, kui majandus kosub. Sven Kirsipuu sõnul see rehkendas nii lihtne pole. Kindlasti tuleb arvestada seda kiiremast, majanduskasvust tulenevalt kasvavad ka kulud oodatust kiiremini, näiteks pensionitõus järgmisel aastal on tõenäoliselt oodatust suurem, sest sotsiaalmaksu on rohkem laekunud. Kiirema palgatõusu tõttu kasvavad ka paljud teised sotsiaaltoetused, näiteks vanemad etis oodatust kiiremini. Kui meil on jätkuvalt eesmärk näiteks teadus arendustegevuse kulud hoida ühe protsendi peale SKP-st siis see tähendab lisaraha. Kaitsekulude puhul tekib samasugune küsimus. Siiski tõenäoliselt aitab kiirem majanduskasv kaasa suurele eesmärgile jõuda lõpuks riigieelarvega nominaalsesse tasakaalu, aga see on ainult pool ülesannet. Tulude-kulude tasakaalust vaat et olulisem on rahandusinimeste sõnul eelarve struktuurne tasakaal. Mis lihtsustatult ütleb seda, et kui majanduses läheb paremini, kui majanduskasv on kiirem, siis ongi lubatud vähem kulutada selleks et see majanduskasv ei kuumendaks majandust üle. Nagu öeldud, seda, kui suuri arve saavad poliitikud eelarvesse kirjutada näitab täpsemalt sügisene majandust prognoos, aga suurt priiskamist ilmselt oodata ei ole. Ka rahandusminister Keit Pentus-Rosimannus ja ministri asetäitja maris Lauri on seni öelnud, et kärpimisest riik tõenäoliselt ei pääse.",
"role": "user"
},
{
"content": "Ehkki meie majandusel läheb ootamatult hästi, ei pruugi see tähendada, et järgmise aasta eelarvet kokku pannes saavad poliitikud priisata. Struktuurset tasakaalu sihtides võib kiire majanduskasv sundida hoopis vähem kulutama.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Süvene antud uudisesse ja tee selle kohta lühikokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult ühe või kahe lausega!\n\nTekst:\n\nTerviseameti peadirektori asetäitja Marianne Härma sõnul on 95 protsenti koolides nakatunudest olnud testimise ajal sümptomitega. Seetõttu ei saa rääkida koolides varjatud levikust. Lastel on samas kerged sümptomid, mida võib eriti sügisel olla raske tuvastada. Käheda kurgu ja, ja kerge väsimustundega lapsevanemad ei pruugi märgata, et lapsel on haigustunnused ja ta tuleks peaks pöörduma arsti poole. Härma ütles, et üldiselt on niinimetatud kahe testi strateegia koolides olnud siiamaani tõhus. Ta ei näe, et neid lihtsustatud meetmeid koolides peaks hakkama kuidagi muutma. Lähikontaktsed õpilased, kes ei ole kaitsepoogitud ega haigust läbi põdenud jäävad praegu lihtsustatud karantiini juhul, kui nad puutusid viirusega kokku, kui lasteaias või koolis alla kaheteistaastased. Lapsed saavad siis koolis või lasteaias ilma täiendava testimiseta edasi käia. 12 kuni 18 aastased lapsed peavad aga haridusasutuses tegema viivitamatult kiirtesti. Kui kiirtest on negatiivne, siis tuleb 72 tunni möödudes teha PC test. Marianne Härma pani lapsevanematele südamele, et neid ei viiks haigeid lapsi vanavanemate juurde. Päevahoidu. Vaktsineerimata üle 60 aastastel inimestel on olenevalt vanusest aga kuni 11 korda suurem risk vajada siis Covid tõttu haiglaravi. Haridus ja teadusministeeriumi kriisijuht Rain Sannik ütles, et üldine eesmärk on hoida haridusasutused sel aastal avatuna nii kaua kui võimalik. Üks meede selleks on noorte ja haridustöötajate vaktsineerimine. Eesmärk on, et oktoobri lõpuks oleks kaitse poogitud 70 protsenti 16 kuni 17 aastastest noortest ning 90 protsenti haridustöötajatest. Vanusegrupis 16 kuni 17 aastat on vähemalt ühe doosiga vaktsineerituid, nende seas siis ligi 60 protsenti ning haridustöötajate puhul on siis seis 80 protsenti. Terviseameti hinnangul on üldine koroonaviiruse riskitase Eestis keskmine. Kõrgesse riskitasemesse liigub Eesti terviseameti hinnangul oktoobri alguses.",
"role": "user"
},
{
"content": "Terviseameti andmetel on koolides koroonaviirusega nakatumiste arv nädalaga kolmekordistunud. Lähikontaktsete nakatumine on olnud siiski väike. Kui õpilane on haigena tunnis olnud, siis haigestub alla viie protsendi tema lähikontaktsetest klassis.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Loe läbi uudis ja anna sellele lühike kokkuvõte ühe või kahe lausega. Vastus peab olema ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nFrom Estonia angeri Oscari nominendid on Poola ida Venemaalt Leviathan Eestist mandariinid, samuti ka Timbuktu Mauritaaniast ja Argentiinast metsikud lood. Tead, kuidas seda sõda nimetatakse? Tsitruse sõjaks, mis mõttes? Selles mõttes, et kes saab minu mandariinid endale? Eesti on saanud hakkama millegi sellisega, mida varem pole kunagi ette tulnud ja pääsenud kõigepealt 83 riigi hulgast üheksa hulka ja sealt edasi viie finalisti hulka, kellest ühele õnnelikule antakse 22. veebruaril auhinnaks Oscar. Rõõmustab filmiekspert Lauri Kaare. Kuna ma tõesti ise kunagi, kuidas öelda, esimesel korrusel sain juba selle filmiga seotud, et ma olin lugesin Karlo Fungi palvel tervet virna stsenaariumi aastaid tagasi ja et mandariinid oli üks nendest stsenaariumidest, millele ma kirjutasin hästi kiitva hinnangu ja siis jäingi ootama, et noh, et annaks jumal, et kunagi see jõuab ka kaamerate ette ja et sellest ka reaalselt film saab, seda enam mul on endal nii kohutavalt hea tunne, et asi, mis kunagi niimoodi must-valgelt paberil, et kui sõna oli veel kaugel sellest, et pildiks muutuda, et see on nüüd jõudnud nii nii meeletult kaugele, et mul on endal tõesti siiralt hea meel. Kuldgloobuse sai endale Leviatan ja Leviathan kandideerib samuti Oscarile. Kas on üldse võimalik ennustada, et kas Oscaritel läheb samamoodi või on mandariinidel endiselt lootust? No tegelikult optimistlikult võiks ju öelda, et lootust on sama palju kui teistel kandidaatidel, aga siin natukene kui niimoodi realistlikuma pilguga vaadata, et, et Venemaa ja Poola on mõlemad olnud alati ütleme suured ja tugevad filmimaad ja siin on juba ka akadeemikute hulgas on, on piisavalt palju Vene ja Poola juurtega tegijaid, kellel võibolla süda hoiab kodu suunas ja siin on ka ütleme, et vaja ju nüüd veel teha lisakampaaniat, et ma kujutan ette, et võimalused, mis on mandariinide tegijatel ja mis on näiteks Leviathani tegijatel seal veel nüüd broneerida reklaamipindu linastada veel ja veel õigetele inimestele. Et need on lihtsalt ka nii palju erinevad, aga ütleme, et tegelikult Võit oli see, kui mandariinid sai sealt 83 seast üheksa filmi hulka. Ja nüüd veel suurem võit on see, et Eesti film on täieõiguslik Oscari nominent. Mis iganes edasi juhtub, et juhtub see, mis juhtuma peab, aga et mandariinid on praegu juba võitja ja tõesti, et kellel on film veel nägemata, et siis tasuks küll ruttu käia kuskilt lähimast raamatu või plaadipoest läbi ja endale endale mandariinid ära osta, sellepärast et vanusest, soost ja maitsest sõltumata, et noh, ma ei kujuta ette, et leiduks mõni inimene, kellele see film vastumeelt on või kelle ükskõikseks jätab, sellepärast ta on universaalne, lihtne lugu. Ta on väga heade näitlejatöödega, see on ilmselt olnud ka üks võtmeid, et miks ta on nii kaugele roninud.",
"role": "user"
},
{
"content": "Los Angeleses kuulutati välja tänavused Oscari nominendid. Nende hulgas on \"Mandariinid\" . Võõrkeelsete filmide kategooria lõppnimekirja pääsenud luges ette Ameerika Filmiakadeemia President Cheryl Boone Isaacs.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Analüüsi uudist ja koosta sellele lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nKahe ja poole aasta jooksul on teater NO 99 rääkinud kümnete endiste ja praeguste poliitikute, kõrgete riigiametnike ja suurärimeestega pilt, mis intervjuudes Eesti poliitilisest maastikust joonistus on õõvastav ning sunnib tegudele, rääkis teatri NOüheks direktor Tiit ojasoo. Mida me kogunud oleme, selle taustal on üks olulisemaid selliseid märksõnu see, et, et kuidas ikkagi toimub erakonna sisene demokraatia sisene ülesehitus milliseid vabu ja mitte nii vabu valikuid on seal võimalik teha ja selleks, et seda kõike kuidagi siis teatrina kunstilisse vormi valada, saime aru, et tegelikult sellisest tavalisest lavastusest ei piisa ja selleks me olemegi siis ellu kutsunud sellise ühenduse nagu Erakond Ühtne Eesti. Kõigil soovijatel on võimalik siis tulla selle erakonna suurkogule seitsmendal mail Saku Suurhalli. Erakonna Ühtne Eesti suurkogul on olulisel kohal vaatemäng, kuid see suurkogu on erakordne. Kohale tuleb üle 6500 inimese ning aktsioon toimub vaid ühe korra. Suurkogul valitakse erakonna juhtorganid ning tutvustatakse programmi. Teater NO 99 on poliitilise kallakuga aktsioone korraldanud varemgi, rääkisid teatri peakunstnik Ene-Liis Semper ja direktor Tiit Ojasoo. Näiteks viimaste presidendivalimiste ajal teatavasti meie näitlejad initsieerisid need särgid. Ma ei tunne kedagi, kes tunneks kedagi, mille tegelikult hiljem Keskerakond selle huvitava slõuani ärandas. Ja täpselt samamoodi meie meie lavastus Karjatsi stonski, Barni sai inspiratsiooniks siis IRL-ile. Nüüd on siis meie aeg võtta na protsentidega oma inspiratsioon tagasi. Praegusel hetkel on see võrdlus täiesti kohane, et kui, kui riigikogu võib teha aegajalt halba teatrit, siis meie võime teha head poliitikat. Erakonda ühtne Eesti praegu veel poliitilise parteina registreeritud pole, kuid seda ei saa ka välistada. Sõltub, mis hakkab juhtuma seitsmendal mail. Erakonna juhtmõte on aga juba sõnastatud ja erakonna hümngi valmis kirjutatud. Meie erakonna ühe sellise olulisema põhimõtte on sõnastanud üks meie noorpoliitik, kes ütles, et kõik avalikuks, ma arvan, et esimesel hetkel on, on oluline see, et, et me suudaksime inimestele näidata, et poliitika on midagi sellist, mille kohta ei saa öelda, et mind see ei huvita. Ehk siis kui sina ei tegele poliitikaga, siis poliitika sinuga tegeleb ikka ja see on meie põhiline sõnum ja ma arvan, et kõik arengud sealt edasi on võimalikud.",
"role": "user"
},
{
"content": "Tulemas Ühtne Eesti suurkogu. Teater NO99 on kaks ja pool aastat tegelnud Eesti erakondliku maastiku kaardistamisega. Tulemas on \"Ühtse Eesti suurkogu\".",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Loe läbi uudislugu ja tee lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte, mis peegeldab selle põhisisu. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nEesti gaas on kodu maagaasipaketi hinda tänavu tõstnud mitu korda. Uue aasta jaanuaris tõuseb gaasi keskmine kuupmeetri hind kodutarbijale ühe euro ja 14 sendini, mis sisaldab ka käibemaksu. 28 protsendi suurune hinnatõus on seotud gaasihinna kallinemisega. Euroopa gaasiturgudel jätkab Eesti gaasi juhatuse liige Raul Kotav. Kui me nüüd vaatame tulevikku, noh siis täna võiks olla selline väike lootus, et jaanuar-veebruar, märts hinnad võiksid olla praegult samal tasemel ja kuskil siis kevadest aprillist-maist võiks alata hindade langus, see on tänase päeva seis. Ehk siis tegelikult sõltub kõik sellest, kuidas siis turud tulevikus käitu, kuidas on pakkumine, kuidas on nõudlus, kindlasti mõjutab ka see, kas Nord Stream, millal lahti läheb, kuidas LNG ja kuidas hinna mõjutab, nii et et hetkel ikkagi selge ootus on, et kevadel hinnad langevad. Hinnatõus puudutab valusalt just kodutarbijaid. Harjumaal elava Anton Volkovi sõnul ootab ta oma kommunaalkulude neljakordset tõusu. Ma ei palu raha juurde, ma palun ärge võtke siis nii palju, et need maksude kaudu, et siis kindlasti võiks käibemaks natuke alandada, siis energiaallikate puhul ehk siis ma ei tea, meil on vist 10 või üheksa protsenti ka niisugune määr olemas, et miks mitte ehk siis kindlasti aitaks ja säästaks noh, seesama 10 protsendi või ma ei tea, 15 protsenti sellest summast, mis ma praegu pean maksma.",
"role": "user"
},
{
"content": "Maailmaturu gaasihinna tõusu tõttu on ka Eestis kodutarbijatele gaasi müüvad firmad aina sagedamini hakanud teavitama hinnatõusust. Kodutarbija gaasipaketi hind on aastaga neljakordistunud.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Analüüsi uudislugu ning kirjuta sellele üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta üksnes eesti keeles!\n\nTekst:\n\nVõrreldes eelmise aasta sama ajaga on Eesti elektritoodang vähenenud 31 protsenti. Lisaks sellele on Eesti hakanud enam ostma elektrit sisse just naaberriikidest. Selle põhjuseks on Põhjamaade odavam hind, mis teeb mõttekamaks elektri importimise, mitte ise tootmise. Kuigi tarbijale on see hinna suhtes positiivne, siis muus osas tekitab see küsimusi, ütles majandus ja kommunikatsiooniministeeriumi energeetika asekantsler Timo Tatar. Kui selline olukord pikaajaliselt kestab, siis tekib küsimus, kas Eestis on piisavalt juhitavaid elektrijaamasid, see on see teine vaade selles küsimuses. Siin praegu on Eesti süsteemi Elering öelnud, et kuni aastani 2025 on Eesti elektrivarustuskindlus tagatud. Ja pärast seda niiöelda järgmised analüüsid näitavad aga kindlasti, kui see olukord peab muutuma, siis riik on valmis ka omalt poolt täiendavalt sekkuma. Samal ajal on aga taastuvelektri tootmine aastaga viiendiku võrra kasvanud. Kui selle aastane sihttase oli seotud pea 16 protsendi peale, siis praegu on taastuvenergia osakaal peaaegu 20 protsenti. Praegu on kindlalt fikseeritud ka järgmise aasta eesmärk, sõnas Eleringi kommunikatsioonijuht Ain Köster. Need me ilmselgelt üsna kenasti täidame ja, aga nüüd jälle nagu Euroopa tasemel, eks ju, räägitakse juba uutest eesmärkidest, mis siis pannakse paika aastani 2030, nad ei ole veel praegu fikseeritud, aga need muidugi tulevad ka päris ambitsioonikad. Timo Tatari sõnul planeeritakse Eestis 2030.-ks aastaks taastuvelektri osakaaluks 38 protsenti. Praegu moodustab taastuvelektri tootmisest üle poole biomass. Tulevikus nähakse toodangus nii selle kui päikeseenergia tõusu. Põhirõhk langeb aga nii köstri kui ka Tatari sõnul hoopis tuulele. Praegu ju räägitakse palju meretuuleparkidest, et küllap mõni nendest projektidest, mis siin Eestis käsil on, on selleks ajaks realiseeritavad, eks, et see mere tuulepargi ettevalmistamine rajamine linnas on päris seal mahukas protsess ja maismaal, nagu me näeme neid häid kohti, kus tuuleparki saaks püstitada ja kus tuulepark meie muud elu tegevuste segas, neid ei ole väga palju, üks on kindlasti nagu meretuulepargid. Elektri tootmisest tõepoolest näeme, et tuulel on Eestis suurim potentsiaal.",
"role": "user"
},
{
"content": "Taastuvelektri tootmine on kasvanud põlevkivitööstuse konkurentsivõime languse pealt. Tulevikus loodetakse kasvu eelkõige päikese ja tuuleenergia arvelt.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
Subsets and Splits
No community queries yet
The top public SQL queries from the community will appear here once available.